text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Minuga ei juhtu mitte kunagi mitte midagi põnevat raamatukogus. Ma muidugi tean ka põhjust - ma panen aegsasti kõik vajaliku kraami süsteemis bronni ning seega jääb mulle vaid loetud raamatute andmise ja valmis otsitud raamatute vastuvõtmise rõõm (ja sedagi pean ma tegema ju kiirustades, sest see kõik on ju puhas lugemisaeg, mis halastamatult tiksub). Ainsad kirkad hetked saavad olla seega ainult Urrami vms tegelase errorid, ent pagan küll, isegi neid ei juhtu kuigi sageli.
Nüüd aga otsustas meie "taanlane", võime teda ka minu emaks nimetada, et on tagumine aeg kõik lugemata "Minu..."-sarja raamatud läbi hekseldada, sest viimaks ometi on tal raamatukogu kasutamise võimalus olemas, erinevalt viimasest 12 aastast, eks ole. Tuuseldab siis tema ennastunustavalt seal riiuli juures, pingsalt meenutades, mis loetud ja mis mitte, kui astub ligi kena härrasmees ja surub pihku "Minu Taani". Olevat väga hea ja naljakas olnud, ta alles luges seda, et võtku mu ema kindlasti see, sest seda peab ilmtingimata lugema.
Ema tänas võõrast soovitajat lahkesti, ent leidis, et just selle jätaks meelsasti lugemata, et tema enese elust Dannebrogi all see raamat ju ongi, lugedes puuduks üllatusmoment või nii.
Edasi ei pääsenud ta muidugi niipea raamatukogust välja, sest lugedes tekib ikka küsimusi ja nüüd oli härral soodne juhus kõik need vastuseta küsimused ära küsida.
No vot, läkski nüüd nii, et... Ma hakkan seda enesekiituse juttu uskuma, millest eelmise raamatu postituse juures juttu oli, kuigi seal see mind ei häirinud.
Ent mitte see ei ole kõige suurem mure - hoopis, et siin on lademetes sama juttu, mis esimeses raamatus. Ma tean, et kordamine on tarkuse ema ja puha, aga see läks juba liiale. Praegu ütleksin ma, et kui lugeda, siis pigem seda käesolevat raamatut ja jätta esimene lugemata. Teisalt oli esimese raamatu magusamaks kompvekiks Hermaküla osa. Sõnaga- tuleb läheneda nende raamatute lugemisele loominguliselt, vabalt, lõiguti, mis iganes.
Ja siis veel see jama, et see raamat kubiseb vigadest. Igasugustest. Ilmselt pooli ma ei märganudki, aga see teine pool apsudest, see oli väga suur osa tekstist.
Täna tuli paras virn uusi raamatuid "ülevalt alla" ja tänu ootamatult sülle kukkunud vabale päevale olin ma kärme tüdruk neid ka bronnima. Kahjuks on aga sisetööpäev ja ma pean kuidagi homseni hakkama saama. Masendav.
Lugemislaupäevakut me kodus ei viitsi ei teha, selleks lähme meie linna. Ütleme nii, et seal on vaiksem ja rahulikum. Tavaliselt. Seekord olid mingid tüübid Ramirenti pomminud ja sealt eriti ägeda agregaadi toonud ning müristasid ja tolmutasid sellega pea päev otsa, ise käisid ufonaudi kostüümis ringi. Aga nagu ma öelnud olen - kes lugeda tahab, teeb seda igas olekus, igas asendis ja iga ilmaga.
Et autori kirjutamisolukorraga solidaarne olla, siis ei saanud ma seda raamatut ilma veinita lugeda - loodan, et ta ei pahanda. Seda, et Ene Rämmeld kirjutab, märkasin ma esimest korda alles siis, kui ta käis ühel kohtumisõhtul Fellinis, aga ikka läks kuidagi nii, et ma ei jõudnud tema raamatuteni. Ilmselt parandan ma nüüd selle vea üpris ühe soojaga.
Kõnealune raamat peaks olema tema proosast esimene. Tõsi, autor ise ei pinguta püüdlikult täpne olemisega oma elu kronoloogias ning kirjutab rohkem sellest ja nii nagu süda ja tujud käsivad. Seega on selles esimeses raamatus peaasjalikult juttu "Libahundi" tegemisest ja Leida Laiusest, Eestis olemise aega jäänud olulistest meestest Vovkast ja Evald Hermakülast ning muidugi põgusalt Pariisist, kuhu ta viimaks 1981.a. minna võis ja sai.
See on võrdlemisi avameelne raamat, südamlik, vahel ka valus - nii nagu elugi seda olnud on. Minu jaoks suurim üllatus ongi vast Hermaküla osa. Ja hinge kriipiv ehk ka. Kui ma ütlesin, et see on avameelne raamat, siis tähendab see teisalt ka seda, et kellelegi teeb kirjutatu küllap ka haiget. Samas, need lõigud ei näi olevat autoril nn ärapanemise mõttes kirjutatud, vaid ta ütleb seda, mis hingel aastaid olnud ja millest vajadus rääkida.
Kui sellele raamatule üldse midagi ette heita, siis on need enese kordamised. Leheruumi kulutamise poolest on see ülekohtune, teisalt annab hea ülevaate rõhuasetustest teemadele ja valupunktidele, mis talle olulised - kui pöördub sama asja juurde korduvalt tagasi, siis ju on see temale tegelikult tähtsam kui ta seni välja on lasknud paista.
Ma tegelikult jõuan oma jutuga vist paratamatult koolijutuni välja. Nii kaua, kui ise koolis käid, siis on kooliaasta alguseks ikka septembrikuu, aga kui sul laps kooli läheb, siis on selleks alguseks pigem maikuu (parimal juhul, kui sa aga püstihull oled, siis oled sa juba mustmiljon aastat selle teemaga tegelenud). Oli teada, kuhu kooli mu elu õieke läheb ja kõik muu pidi minema nii nagu vaja. Tuleb see klass ja see klassijuhataja, mis tuleb - ei mingeid erisoove ega kohvil käimisi ega avaldusi ega kisa ega kära.
Ent isegi kui sa ise ei sibli ja sahmerda, siis teevad seda teised su ümber ja sinu eest, nii et oled viimaks ikkagi sellesse segadusse sisse mässitud. Vahel on suisa kurb, kui hakata mõtlema inimestele, kelle elu on ilmselt nii igav ja tühi (tegelikult on muidugi teada, et see on lihtsalt üdini õnnetu), et nad peavad mingit tormi veeklaasis tekitama.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida:) Vaid hoopis sellest, et selle kooli kaks esimeste klasside klassijuhatajat olid juba mõnda aega tagasi teada, ent kolmandale kohale oli alles hiljuti konkurss. Kui konkursi lõpptulemus selgeks sai, sulguski mu jaoks üks ring. Ja kuigi hetkel ei ole see valitud inimene otseselt meie elu õie klassijuhatajaks (hetkeseisuga, ma rõhutan, küllap siin veel neid ringi tõstmisi toimub:) ), siis asi on põhimõttes. See sama tore ja vahva naisinimene meenub mulle minu lapsepõlvega seoses. Mida tema just nimelt meie kolhoosis/vallas (jah, ma tean, et see kõlab nagu ma oleks puruvana juba) tegi, seda ma enam ei mäleta, aga oli selline ülimalt tegus ja toimekas ja hakkaja ja tubli noor inimene. Ja ma mäletan, et ta oli alailma selles "ninaga" bussis (jah, minu noorusajal olid sellised ninaga bussid, ma ei tea, mis nende täpne marginimetus oli, sest noh, ma pole tolle aja sõidukite markide osas just eriline spetsialist), mis viis kohalikku rahvast linna teatrisse. Need oli need teatriskäigud, kus ma hilisõhtul koju tagasi sõites bronokkisin ees külgistmel. See külgmine iste tähendab seda, et ülejäänud bussis sõitjatele olin ma hoolimata pimedusest bussi esitulede valguses imehästi nähtav, eriti muidugi see suur mütsitutt, mis minu uinumise taktis aina üles ja alla, üles ja alla käis :) Aga te oleksite ise ka olnud surmväsinud, kui oleksite õitsvas lapseeas pidanud vaatama ära Ugala "Kihnu Jõnni" või Kirsiaia" või "Charley tädi" või "Oklahoma" või... mis need kõik olidki.
Ma olin siis umbes sama vana kui meie elu õieke hetkel. Ja oleks päris naljakas tunne anda oma laps selle inimese kätesse, kes omal ajal minugi lapseeaga otsapidi seotud oli. Aga ta oli siis ja on ka nüüd nii vahva tegelane, et ma ei kõhkleks sekundikski.
Muide, sel toredal naisel on veel üks minuga sarnane eripära. Kui minul on oma emaga samal päeval sünnipäev, siis temal on praktiliselt sama asi, ainult päev varem kui meil! ning veidi lahkneb ka minu ja minu ema arvamus selles osas, kas tal on samal päeval sünnipäev oma ema või isaga. Ma nagu mäletaks, et isaga, aga mu ema mäletab, et tal on emaga samal päeval sünnipäev. Vahet polegi, mõte jääb ikka samaks - erilised oleme ikkagi :)
See oli nüüd raamat, mida ma kaua ootasin. Kohe hirmus kaua. Ja kuigi ma ju ise ka tean, et Kaldmaa vaevalt eneseabiõpikuid järsku kirjutama asunud on, siis olgem ausad, veidi hirmutavalt see pealkiri siiski mõjus ja ostma ei kutsunud. Nii ma ikka raamatukogu peale lootsin ja ootasin ja ootasin ja ootasin... Umbes-täpselt veebruarist saadik (ma oskan ikka maru kannatlik vahel olla).
Kui ma kaaned valla lõin ja paar lehekülge lugesin. Ei, valetan, mulle piisas juba esikaane siseküljest, kui ma mõistsin, et see peab midagi eriti head olema, midagi eriti minulikku. Idee kui selline on juba midagi sellist, millele mõtlemast olen end õige ammu tabanud ning ilmselt nii mõnegi tütre ema on tabanud end seesugustelt mõtetelt. Kui mitte veel, siis küll see aeg alles tuleb.
Ja muidugi sellele ideele lähenemine. See ei ole pelgalt kuivalt argiste mõtete üles loetlemine, erandiks vaid pudru keetmine ja päevasärkide triikimine - needki kusjuures ei ole ei kuivalt ega igavalt edasi antud. Siinne kaleidoskoop on märksa kirevam - siin on õpetussõnu, kirjanduslikke pildikesi, luuletusi, reise, retsepte, autori enese hinge salasoppidesse pilguheite jpm. Kõike. Parajalt.
Mis aga eriti hea mu meelest, kuigi lugejale just nagu avataks autori hing, siis... midagi jääb ikka veel kuhugi varjule. Et siit võib küll noppida isiklikintiimseid killukesi tema enda kohta, kuid ometi tead sa lugejana, et siin või seal oleks tal ilmselt enamatki öelda, küllap on ta seda teinudki, neile, kellele vaja, aga mitte sulle. Sa oled siiski võõras, kõrvalseisja, kõik ei puutu sinusse. Valitseb aus ja õiglane tasakaal.
P.S. Pärast lugemist ma muidugi mõistsin, miks eelmine laenutaja seda kaunist raamatut kolm kuud enda käes hoidis. Ma hoiaks ka ausalt öeldes:)
Laupäeval, enne kui abikaasa kunagise õpilase konnakoori saatel peetud sünnipäevale sai kulgetud, otsustasin ma testida Iseloomuga Maja ka väljaspoolt. Igasuguste kohtade testimiseks on teadupärast parim moodus lugemine. Jaanuaris ahjusid küttes, ka seda sisse kukkunud sindrinahka muide, ma sees juba proovisin oma nahal järgi. Kannatas küll lugeda. Väljas oli aga veelgi etem. Istud aga maailma serva pääl (loe: vana linnamüüri peal) ja kõlgutad jalgu, kõik vajalikud tarvikud mugavalt käe ulatuses.
Kroonika huvides olgugi siia talletatud, et Iseloomuga Maja esimene aialaud oli... telliskivi. Tuleb tunnistada, et veini maitset ja lugemiselamust see kuigivõrd ei mõjutanud. Telliskivi on muide äärmiselt praktiline, äärmiselt iseloomuga, äärmiselt stabiilne, samas ülimalt mobiilne - sõnaga, ideaalne.
Raamat oli kreisi laupäeva hakatuseks samuti igati paslik. "Minu lustlik elu" on just niisugune raamat, et kui selle oleks kirjutanud meesisend ja oma mätta otsast vaadatuna, siis õhkaksid massid, et oh, kui hea ja õige lektüür! Mehed ju tohivad ringi tõmmata, maani täis juua, üheöösuhteid praktiseerida jne. Paraku on selle raamatu autor nii kuradima naine, kuigi teeb kõike meeste moodi, et talle sellist avameelsust ei andestata.
Aga millest siis üks naine on otsustanud kirjutada? Eks ikka sellest, mis naistel hingel on, tead ju küll. Võid täiesti vabalt teha nüüd oma seikluste TOP10 ja võrrelda seda siis Handleri omaga. Hilisem tulemuste võrdlus annab päris hea ülevaate sinu iseloomu, naiseks olemise, aga ka vabameelsuse kohta. Ja tõesti, liialt konservatiivsetele see lugemine vist ei sobi.
Stiililt on see midagi raamatu "Kuidas olla naine" kanti, võib-olla isegi parem. Siin on palju jaburaid ja ägedaid juhtumisi, lisaks meeletutes kogustes eneseirooniat. Paraja pikkusega ka veel, nii et sobivad hästi arsti ukse taga ootamiseks või haiglas olles ebamugavate protseduuride vahepealseteks augutäideteks. Aga lugeja peab olema veendunud võimes vajalikul hetkel asjalik nägu ette manada! Tähendab, tõsiselt hea paha tuju peletamise raamat.
Unistust Mallorcast ei ole seni keegi suutnud mulle maha müüa - mida enam inimesi sinna lendab, seda vähem on mul soovi ise sinna minna. Aga Sand oma 1838-1839. aasta kirjeldustega suutis seda küll. See rikkumata ja puutumata, isegi liiga ehk, sest "tänu" sellele ei olnud ju laevaühendus mandriga kuigi hea ega ka mugavaid võimalusi söögi-joogipoolise hankimiseks. Või mis söögist ma räägin, kui isegi lihtlabase öömaja leidmine oli pea ületamatu probleem.
Tollasest Mallorcast annab raamat võrratu ülevaate, ent sama ei saa öelda kahe loomeinimese enese kohta. Mõlemad töötasid saarel olles, kuid tööprotsessist autor vaikib. Chopini isik on üldse praktiliselt maha vaikitud, vaid mõned loetud korrad mainimist ja siis on ka jutt kellestki salapärasest haigest pereliikmest, kelle haigus on ühtlasi reisiseltskonna halvasti kohtlemise peamisi põhjuseid.
Ah, nüüd ma siis tunnen eriti teravalt, miks inimesed neid tõsielulisi reisiraamatuid loevad. Või mis reisi, pigem pole siin reisimisega suurt midagi pistmist, ikka nii, et üks tüüp on läinud võõrsile elama ja siis laob selle kohandumisega seonduvad põnevamad palad letti. Aga jah, kui sa oled mitu päeva liikunud võrdlemisi samal trajektooril ja samaealiste tegelaste seltskonnas ning kilomeetrite kogusumma nagu ka sulle au ei tee, siis on võimalus, kuigi paberine, hetketi Hispaaniasse putkata, igati teretulnud. /issand, kui kole lause tuli, aga kui te aru ei saa, siis lugege paar korda veel ja kui vaja, siis tõstke komasid ümber - te saate hakkama, ma ju usun teisse/.
Kes alles nüüd ja siin Stewarti avastavad, siis teie mõnusama lugemise huvides tuletan siiski meelde, et alustage tema raamatuga "Üle sidrunite", see on Algus. Käesolev raamat on pesueht järg, sama mõnus või paremgi veel. Autor on mees, kes pole ülemäära tõsine ja ontlik, viskab mõnusalt nalja ja mis peamine, suurem osa huumorist käib tema enese pihta. Olgu selleks siis tema kitarrimängu oskus, rahaline olukord, naise Ana austajad, tütre tarmukus ja arukus või mis iganes. Njah, miks ta nii kangesti kirjutajana meeldib - eks ikka seepärast, et naiste tarkust (konkreetselt naise ja tütre oma siis) ja edasiviivat jõudu ei näi ta kordagi kahtluse alla seadvat, ikka kõrgeimale pjedestaalile tõstvat. Seega - puhas rõõm lugeda :P
Mu selle kuu eriauhind läheb usinale guugeldajale, kelle eluküsimuseks näib olevat Kebabi-raamatu autori täpsem tuvastamine.
Ma loodan, et otsija sihikindlus viib ta ka lõpuks sihile:) Aidata kahjuks ei oska, sest ma võin ette ära öelda, et tema andmeid siin blogis küll kusagil kirjas ei ole. Ma olen veelgi ausam - ma ei tunnegi teda isiklikult. Õnn kaasa!
Ma usun, et kui Juur tuleks, mõned sõbradki ehk kaasas, ja jutustaks neid lugusid mu köögilaua ääres, siis oleks nalja rohkem kui rubla eest ja see kohtumine veniks päikesetõusuni.
Võib ka olla, et sellise stand up comedy vormis oleks need absurdikad jutukesed meelepärased. Muide, siinkohal ka soe soovitus, kui Juurel kord igav peaks hakkama või raha otsa saama, siis võiks nende lugudega mööda Eestimaad tuurile minna, just rahvamajadesse - miks peavad Aunaste või Uuspõld üksi kõik endale saama. Kui ta neid oma muhedate rõhutustega, pisikese suurnurgamuigega ise räägiks, siis oleksid saalid puupüsti täis ja mõned peaksid suisa läbi avatud akende etteastet jälgima.
Praegu tuimalt paberil seistes ei pääsenud kõik need lood ühtviisi esile. Oli küll ju häid ideid ja särtsakat lähenemist, aga paber on paber on paber...
Seekordne saak otse Soomemaalt on kohaliku Tonfiski ("tuunikala"?) piima/koorekann ja suhkrutoos. Kõlab väärikalt ja nostalgiliselt, on aga märksa tänapäevasem kooslus, pigem siis 2in1 variant.
Nii et kui ma läheksin ühte skandinaavialikult heledasse ja minimalismi kalduvasse kohvikusse, kus ruumigagi ehk veidi kitsas, siis ma näeksin seal kohvi rüübates küll meelsasti seesugust komplekti laual (kuigi ma päriselus ikka pigem vanamoodsaid alternatiive austan).
Esmane kiirtest näitas, et väärib küll oma Newtoni nimetust. Tõsi, kulub jupike aega ja harjumist, enne kui saan kerge südamega kallutada enda käes olevat koorekannu ja mitte võpatada selle kohal trooniva suhkruanuma kahtlasele kiikumisele, aga inimene harjub ju kõigega, küllap siis ka sellega, et kõik suhkrutoosid teps mitte ümber ei lähe.
Uhh, vägev raamat. Seinast seina kõike oli siin. Kord muinasjutuline, täis kauneid metafoore ja romantilist õhkamist ja siis... kukutati lugeja plärtsti! tagasi halli reaalsusesse, kuhjates tema väsinud aju faktidega, ohtrate faktidega. Nii et valu ja nauding käisid käsikäes, kogu aeg.
"... Uute lugude ootel keeran reisiraamatus Pekingi kaardi juures lehekülge ning lahkun järgmise ristmiku järel seni teadaolevast maailmast. Reisiraamatu juba päevinäinud ja kulunud leheküljed vahetuvad uute, süütute lehekülgede vastu, millelt sõrmedega üle libistades on tunda ehedat neitsilikkust. See on puhaste linade lõhn, mis uutelt lehekülgedelt vastu tuleb ning mis veelgi enam võimendab seda tungi minna itta - drang nach osten. Liikuda nagu ristirüütel, kelle ees veereb rattaraamist ja lenkstangist moodustuv rist, käed sellele naelutatud. Uute lehekülgede avanemine on kui sisenemine neitsihoovi, aeglane hävitustöö, mida ma rattaga ringi liikudes laiali külvan. Hävitada jumala eest need puhtad raamatulehed, mida ma üldse ei talu, sest need on kui alasti naisekeha, mille ma pean barbari moodi rüvetama."
Seesuguseid lõike oli tegelikult päris mitmeid. Või üldse naise näo ja juuste kirjeldused - selles võiks autorile vähemalt mingi magistrikraadi anda. Või mingid eripärased ja uudishimu õhutavad lõigud seoses Mirjamiga. Njaa.
/ütleb see tüdruk, kes Hiinat pole tabanud, pole püüdnudki, ainult peljanud ja umbusklikult eemalt kõõritanud/
18.aprillil läks oma ilmselt viimast ja suurimat pilti maalima kunstnik Erik Schmidt. Selle kohta väikest lõigukest ajakirjandusest lugedes meenus mulle, et juba aastaid tagasi, mingit saadet või dokut temast teles vaadates, oli mul tahtmine temaga ka kirjasõna kaudu tutvust teha.
"Jumalaga, Naissaar!" on tema poisipõlvest sellel saarel. Paarist reisist, kapteni pojana olid tal selleks nii mitmedki suurepärased võimalused, kirjutab ta samuti. Ja muidugi sellest minekust, nagu 40ndatel ikka mindi.
Ei tea, kuidas Schmidtil aastaid hiljem heaoluriigis Rootsis või veelgi hiljem Mallorcal elades lood austritega olid, aga esmakokkupuude poisikesena oli järgmine:
"Päevapilte Hispaaniast" on siiski äärmiselt... reisijuhti meenutav (?) ja kuigi kahtlemata väga põhjalik, kuivõrd sellist suurt ja mitmekesist maad ning rahvast annabki ühtede kaante vahele pressida, siis ikkagi kuidagi tuimavõitu lugeda.
Kes sinnapoole reisimas ja vajab esimest põhjalikku tutvustust geograafia, ajaloo ja tont teab mille alal veel, siis olge lahked! Niisama lugemiseks leidub vast paremaid variante.
Ent vähemalt noppisin ma sellest raamatust üles Valldemosa külakese, kus Frédéric Chopini ja George Sandi tunded eredal leegil mõnda aega põlesid.
Elulooraamatuna võrdlemisi talutav, eks näis, mida samal teemal jätkates nende Mallorca-raamat pakub.
Kuna eelmises raamatus jäi mind ikka see Underi tütarde teema veidi vaevama, siis tuli asja edasi vaadata. Tolle raamatu üldpildis oli tütreid vähevõitu ning ka autor mainis korduvalt jahedaid suhteid - aga milles see väljendus, jään hetkel juurdlema. Ikka vaja uuesti üle lugeda vist.
Sest võtsin ma siis selle eelmise raamatu kaasaegse, reisidelt tütardele saadetud kaardikesi sisaldava raamatu kätte. Ma mõistan, et tollal oli kirjavahetus igapäeva oluline osa, kirjad liikusid mitmed suunas ja tihedalt, reisidel seda enam, kuid kui tütred talle suurt poleks tähendanud, vaevalt Under oleks vaevunud nii usinasti kirjutama. Võib ju nii olla?
Need ei ole isegi äärmuslikult enesekesksed kaardikesed kui aus olla, kuigi ühest luuletajast võiks seda eeldada küll, teate isegi, alailma üks südamevalu ja loomekriis.
Aga ei, neis on küll juttu külastatud etendustest, käidud kohtadest, muljetest, kuid domineerima jääb hoopis lakkamatu mure tütarde pärast: raha kättetoimetamine, ühe ja teise haigused, mure korteri leidmise pärast, pikad kirjutamispausid.
Jah, J., näed nüüd, midagi ei ole muutunud - isegi Under on alailma oma kaartidel karjatanud, miks pole juba mitu aega vastust tulnud, mis toimub, mis on juhtunud :))))
Kirju/kaarte saades tundub alati, et need on liiga lühikesed, liiga napid, ütlemata jääb ikka rohkem kui öeldud saab. Teisalt aegu hiljem neid üle lugedes tuleb kaartide lakooniline sisu just nagu kasuks. Ma ilmselt ei viitsiks tänasel päeval lugeda aastatetaguseid eeposkirju, aga kõik need lühikesed teated ilmaolude, käidud paikade jms kohta pakuvad rohkem. Vähem on rohkem, just nimelt.
Sellel, Stavangerist teele pandud kaardil üritati mind esimest korda "vahele tõmmata" - minu väited taani keele mitte muhvigi mõistmise kohta pandi proovile. Muidugi jäin ma haledalt vahele.
Nagu Ateena-kaardilt näha, kerkib esile üks omamoodi müsteerium, mis lahendamist vajab. Meie senine uskumine, et vanaemale nüüdsest igaveseks külge jäänud hellitusnimi "mummi" on sulaselgelt soome juurtega, täpsemalt pärit Isojoe mändide alt aastast 2008, siis ...? Tuhkagi! Kuidas tuli ta selle peale, et aastal 1995 kirja alla säärane nimi panna? Tema, kel soome keelega sooje suhteid pole kunagi olnud, polnud tol ajal tihedamaid kontaktegi ning suguvõsas hüüdnimena ringlemas hoopis teised nimed.
Ma ei hakka nüüd siin seda raamatut lahkama - milleks? Selle kallal ja üle on piisavalt tööd tehtud ja küllap see aeg ja vaev end selles töös ka õigustanud on. Eri kitsaskohtade üle on ilmumisjärgselt tolmu juba küllalt üles keerutatud.
Kõige enam on mul hea meel selle üle, et Under, see koolipõlves enneolematu jumaluse seisusse seatud kuju, ikkagi inime oli. Luuleanalüüse ma lugeda ei viitsi, sest... luule rääkigu enda eest ise. Aga millest ja kuidas taoline looming sünnib, sellest on alati armas lugeda ja rohkem teada. Erinevad mõnuained ja mitmekesine seltskond, eelkõige aga loomepuhanguile õli tulle valanud flirt ja silmarõõmud - kunsti heaks, miks siis mitte. Mul on Underi pärast nii suur rõõm! Sai olla Naine, see on peamine.
Adson mind muidugi väheke ärritas. Eks temast ikka tolku tublisti oli ja oma olemist ta õigustas ühel ja teiselgi moel, aga kusagil kuklas pakitseb siiski, et kes teab, kui palju kahju ta teha võis... Ma usun, et sihilikku jälgedes segamist võis tema sule läbi täitsa üksjagu olla, aga mitte see pole peamine. Alles kusagil raamatu lõpulehekülgedel tuleb välja et sellest ... ... ... (riigitelevisioonis kõlaksid siinkohal piiksud) tulenenud paranoia ilmingud võisid olla Underi paljude hädade ja jamade algtõukeks. Tegelikult, kui ma end nüüd piisavalt üles kütan, võis see pagana Adson keerata tuksi palju ilusaid aastaid Underi elust. Võib-olla me tõelise kahju ulatust ei oskagi aimata?
Veidi lahtiste otstega jäid minu kui lugeja jaoks suhted tütardega, selle teema juurde jõuti küll korduvalt, aga kõik hajus ja kadus enne, kui ma oleksin vastuseid enesele leidnud. Võib ka olla, et tahab lihtsalt üle lugemist - minu tempo oli ilmselgelt veidi tormakas selle teksti jaoks.
|
OSCAR-2019
|
||
Ago Kirsipuu eestvedamisel, teiseks tuli Kullamaa Keskkooli koondvõistkond ja kolmandaks jäi VIII klassi võistkond. Seejärel süütasime tõrvikud ja
Teatejooksu, mille võistkonnas olid 3 nais- ja 3 meesjooksjat, võitis Risti võistkond. Ristile järgnesid keskkooli koond-, VIII klassi, Ritsu, VII klassi ja Üdruma võistkonnad.
Kahe ala kokkuvõttes võitis keskkooli koondvõistkond kooseisus Anee Altmets, Maarja Kask, Anneli Riisalu, Carl Karm, Villem Mihk ja Hannes Välis. Teine oli Risti ja kolmandaks jäi VIII klassi võistkond. Võitjale karikas, medaleid ja auhindu jagus parimatele.
2012. aastal Kajar Laus, Madis Jõgisalu ja Peep Jõevee poolt algatatud võrkpallifestival tähistab oma viiendat juubelit. Selle auks on sellel aastal veel rohkem võistkondi ning võistlus tuleb veelgi põnevam. Nagu iga aasta autasutatakse parimaid karikate, medalitega ja festivali omapäraks saanud huvitavate auhindadega. Kui eelmisel aastal kestis üritus ühe päeva, siis tänavu on tegemist kahepäevase üritusega – alagrupi mängud esimesel päeval ja finaalid teisel päeval. Õhtul on võrkpalluritele ja nende kaaslastele Kullamaa Kultuurimajas pidu, kus selgitatakse välja õhtu parimad tantsulõvid. Nagu Kullamaa rahvale tavaks tuleb kõige tugevam mees ja naine välja selgitada, seda siis läbi kuulitõuke. Proovida saavad kõik, kui pealtvaatajate seas on keegi kes tunneb, et tahaks ennast proovile panna, siis see võimalus on olemas. Lisaks selgitame välja kõige täpsema käega sopsu viskaja, samuti osavõtt on avatud kõigile.
Sport on alati Kullamaal ausees olnud. Võrkpalli teadmisi ning kogemusi on antud edasi põlvkonnast põlvkonda. Samuti on Kullamaa võrkpallimeeskond tuntud üle terve Eesti. Kullamaalt on jõutud Eesti rahvusmeeskonda esindama, samuti on koondislased tulnud mujalt Eesti nurkadest Kullamaale mängima, kui mitte lausa Kullamaa enda meeskonda mängima. Nagu näiteks eelmisel aastal Kullamaa meeskonnas festivali võidu teeninud Andrus Raadik, mängib hetkel Eesti koondisega Maailmaliigas! Kullamaal võrkpallureid jagub ning ka sellel aastal osaleb turniiril kaks Kullamaa meeskonda.
Juba 30. korda joosti Kullamaal maijooksu. Ilm ei olnud seekord osalejate poolt, kuid vaatamata sellele oli jooksjaid tulnud kokku 50 ja käijaid 10.
1968. aastal toimus toonase Kullamaa kooli kehalise kasvatuse õpetaja Vello Sirelpuu eestvõttel esimene jooks, mis kulges Koluvere lossi lähistelt mööda maanteed Kullamaa Rohumäele. Võistkonnas oli 10 jooksjat ja joosti tõrvikutega.
Aegade jooksul on rada ja võistlejate arv võistkonnas vähenenud. Nüüd on võistkonnas 3 nais- ja 3 meesjooksjat. Raja pikkus ka 2,2 km .
Seekord oli kultuurimajas temaatiline kontsert, seejärel päevakohane viktoriin ning sponsorite ja abiliste tänamine.
Edasi liikusime tõrvikutega rongkäigus torupilli saatel mälestussamba juurde, kus maavanem tervitas osalejaid, siis suundus rongkäik Kullamaa Rohumäele. Seal asus nii teatejooksu algus kui ka lõpp.
Võistkondi oli 12, neist 8 kooliklasside võistkonda ja 4 täiskasvanute võistkonda. Seekord jooksid kiiremini suuremad: võitis XII klass, järgnes Ritsu talu (Jõevee) ja Kärneri-Jõe (firma).
Medaleid, karikaid, auhindu jagus kolmele parimale. Rändkarikas läks XII klassile ja nüüd on neil kohustus aasta pärast Kullamaal kohal olla.
Selle suursündmuse läbiviimiseks tegin 4 projekti: Kultuurkapitalile, Kullamaa Vallavalitsusele, Rahvakultuurikeskusele ja Läänemaa Terviseprojektile, lisaks toetasid auhindadega Maanteeamet, Läänemaa Europe Direct, Lihula TÜ ja mitmed eraisikud. Abilistele ja toetajatele tänutäheks väikesed meened ja tänukirjad.
Ettevõtmine läks korda ja laste säravad silmad annavad lootust, et see traditsioon Kullamaal niipea ei katke, saab ju see sündmus kantud Eesti Vaimse pärandi nimistusse.
28.veebruaril –vastlapäeval kogunes Kullamaa järve äärde kena hulk rahvast. Kohal oli 62 kooliõpilast, 3 lasteaia last ning 18 täiskasvanut.
Järve kaldalt lasid lapsed lustlikult kelkudel alla. Kuna järvejääl oli lumi ja lume all vett, siis võistlus jäi ära. Võisteldi ikka traditsiooniliselt saapaviskes. Selgitati vanusegruppide, klasside parimad. Võitjad said kommikotid.
Kullamaa vallavalitsuse, kehalise kasvatuse õpetajate ja kultuurimaja toel ja abiga sai vastlasõit ära korraldatud!
Kullamaa koolil oli võimalus läbi viia maakonna võistlused. Rada kulges Kullamaa tehisjärve ääres. Rajameister oli Peep Jõevee. Maakonnast oli tulnud osalema 8 kooli maakonnast 122 jooksjaga.
Võisteldi neljas vanusegrupis. Meie koolist tulid auhinnalistele kohtadele Helju Eliis Nagelman ja Angeelika Siitmaa.
Pühapäeval 25.septembril toimus järjekordne suur rattaspordi üritus. Marimetsa Kapi 7. etapp toimus Kullamaal, osales üle 400 sõitja. Võistlust korraldas Paralepa JK eesotsas Jaan Saviiriga - see on tugev, ühtne tiim, kes käivad läbi oma varustusega kõik kaheksa etappi suve jooksul. Jääb imestada, kuidas kõik toimib.
Kullamaa omalt poolt andis korraliku panuse. Kõige suurem ja vastutusrikkam töö oli rajameister Avo Kirsipuul. Palju tunde kulutas ta raja ettevalmistamisele, tema energia ja pühendumus on fantastiline. Avole suured tänud kullamaalaste poolt. Avo korraldas ka sponsorite leidmise. Tubliks toeks korraldamisel Riho Kirsipuu ja noored mehed motoklubist Rutskavennad: Tõnis Kirsipuu, Siim Silk ja Markus Aavekukk. Hea abiline oli Ago Kirsipuu. Täname suursponsorit E-Piima ja Kullamaa vallavalitsust. On meeldiv, et trassile jäävate eramaade omanikud on lubanud oma maadele rada teha. Tänud Teile! Ei saa tänamata jätta 19 kontrollpunktis tegutsenud kohtunikku, eriti palju kiidusõnu tuli Aivo Liivapalu kohta. Abiks olid mitmed Kullamaa kooli õpilased, õpetajad ja kooli töötajad, suur aitäh neilegi. Ühtekokku tegutses meie vallast 36 inimest. See on tubli saavutus-leida pühapäeval võimalus ja tulla appi- see on see, mis korraldajatele annab taas jõudu ja indu alustada järgmist suurüritust.
Lühikesel distantsil sõitjatest said Kullamaa valla karikad: parim naine Tiina Altmäe, Parim veteran Kersti Lipu, parim noormees Kaspar Kirsipuu, parim mees Marten Jõevee ja parim veteran Maanus Jõevee. Maakonna meistrivõistluste arvestuses poiste vanuseklassis Kaspar Kirsipuu II ja Robin Reesar III koht.
Mudilastele ja algklassi õpilastele individuaalsed alad. Suuremad moodustavad 4 liikmelised võistkonnad (sugu ja vanus pole olulised). Toimuvad võistlused viiel alal.
Kullamaa meestest oli kaks võistkonda ja nad saavutasid vastavalt I ja II koha. Kullamaa naiskond saavutas III koha.
Läänemaa XXII Talimängud toimusid sel aastal 13. veebruaril Martnas, kus osales üle 300 spordihuvilise.
Läänemaa talimängudel olid tublid kõik, kes osalesid. Kullamaa osales 14-st alast kuues: juhtkonna võistlus, autode vigursõit, mälumäng, kabe, krossijooks ja teatejooks.
Paremini läks jooksjatel, kus teatejooksus saadi III koht: Greete Lätt, Mai-Roos Jõevee, Marten Jõevee ja Andres Kirsipuu.
Jooksukrossi üldarvestuses saadi II koht, oma panuse andsid kõik 8 startinut: Greete Lätt, Mai-Roos Jõevee, Angeelika Siitmaa, Andra, Merili ja Merike Salumaa ning Marten Jõevee ja Tõnis Kirsipuu.
2016. aasta Läänemaa meistrivõistlused kabes peeti 6. veebruaril Haapsalu Sotsiaalmajas. Mehed, naised ja noored (kadetid) mängisid turniiril koos.
Võistkonnas mängisid: Regina Kändla, Tiina Põlma, Mai-Roos Jõevee, Aleksandra Laane, Sirle Suuster, Meril Topper ja Merle Humal. Treener Romet Priimägi.
Läänela tunnustusüritusel reedel 15. jaanuaril Haapsalus oli Kullamaalt Sportliku pere nominent perekond Salumaa (Andres, Merike, Merili, Andra ja Liis) ja tiitel 'Märgatud 2015' oli ilusa karika vääriline Avo Kirsipuu, kes on suureks toeks Kullamaa Spordiklubi tegemistele. Eriti suured teened Marimetsa Kapp Kullamaa etapi raja ettevalmistamisel.
Kadripäeva õhtupoolikul oli koolimajas eriline sagimine. Toimus järjekordne lauamängude päev. Osalejaid oli mullusest rohkem, aga korraldajate soov oleks veelgi rohkem osalejaid. Läbiviijad olid õpetajad Viive ja Peep.
12. september 2015. Päike särab taevas. Ilm soe. Kullamaa staadionil ollakse ootel. Rajameistrid Avo Kirsipuu ja Peep Jõevee ning abilised Anti Vendel ja Kaido Kangur on teinud ära suure töö. Siinkohal tahaks tänada kõiki maaomanikke, kes tulid meile vastu ja lubasid raja teha oma maale. Tänu ka Liivi lauda peremeestele, kes tõid sõitjatele eksootikat nii huvitava raja kui ka maapiima näol. Meie noored motomehed olid sõitu turvamas –Andres, Markus ja Riho-täname!
Kell 9 on veel vaikus ja siis hakkavad üle Eestimaa kohale vurama autod, rattad katusel, autos, järelkärus. Tulijaid oli niipalju, et raskusi parkimiskohtade leidmisel. Kullamaa tegi taas Marimetsa Kapa osavõtjate rekordi - 463 inimest ratastel: rallikrossi 49 km startis koguni 244 inimest, 27 km 120, lastesõitudel kokku 81 ja matkale 18.
Rajal julgestamas oli 26 inimest – kõik olid tublid ja lootus, et uuel aastal tulevad taas, siis neil kogemus olemas. Korraldajate poolt kõigile tänu! Maitsva supi eest täname Heli Altmäed ja Erika Matveid. Olga Usgam oli abiline haavade lappimisel! Aitäh!
Kooliõpilastele toimus loterii ja kooli poolt said parimad õpilased auhinnatud: Kevin Matteus, Raul Reesar, Robin Reesar, Kaspar Kirsipuu ja Carmen Liivapalu.
Kurb oli küll, et meie valla rahvast ja ka kooliõpilasi oli vähe. Jalgrattamatkast oleks jaksanud ju osa võtta-rada ei olnud pikk. Lootus jääb, et aasta pärast on matkajaid rohkem.
Selle suve spordimängud toimusid taas Üdrumal, sest mullu Kullamaal peetud mängudel osales põhiliselt Üdruma küla rahvas. Juhend sai varakult koostatud, välja saadetud, kuid… kohal olid vaid Üdruma inimesed ja nõnda võistlesid omavahel Pähküla, Siiluküla ja Üdruma. Päeva naelaks kujunes Maanteeameti poolt korraldatud jalgrataste vigursõit. Võistlesime ka lendgolfis, karkudel kõndimises, nooleviskes ja lendpallis (võrkpalli erivariant). Päeva alustuseks pakuti hommikukohvi ja ahjusooje saiakesi. Osalejaid oli 29, mis on meie olusid arvestades hea tulemus.
Suur võrkpallipidu peeti Kullamaa Keskkooli staadionil neljal väljakul, kahel päeval. Osales 8 naiskonda ja 8 meeskonda. Võistlused avas ja lõpetas vallavanem Jüri Ott. Ilm oli ilus, publikut palju, õhtul peeti meeleolukas võrkpallurite pidu.
Ürituse eestvõtjad ja peakorraldajad olid Kullamaa meesvõrkpallurid. Suure töö tegid ära Kajar Laus ja Madis Jõgisalu. Väljakud olid korras tänu Peep Jõeveele. Tänu ka tublidele sekretäridele ja kohtunikule.
Selle aasta suvemängud olid jaotatud kahte ossa, kergejõustik juunis Haapsalus, ülejäänud alad augusti algul Ristil. Kullamaa sai 12 omavalitsuse hulgas VIII koha. Suur tänu jalgpallureile, kes Ristil võistlesid: Martin Klimenko, Silver Smitt, Keiro Jõgisalu, Märt Seiman, Hendry Kullamäe, Matis Mäesaar, Raigo Pank ja Kaspar Milling.
17.-18. augustil toimus III Kullamaa Vibufestival. Kolmanda toimumiskorra järel on julgust rääkida traditsioonist, sest aeg on näidanud, et sellisel võistlusel on osalejaid rohkem, kui oodata oskaks. Kaks aastat tagasi alustades oli meil 83, eelmisel aastal juba 94 ja nüüd koguni 112 võistlejat. Seda võib julgelt nimetada suurima osavõtjate arvuga vibuvõistluseks Eestis. Iga aastaga on paranenud organiseerimine ja lisaväärtusena võistlusele ka tugitegevused. Et muuta võistlust atraktiivsemaks, oleme igal aastal võistlustega samal ajal püüdnud pakkuda midagi ka kohalikele inimestele, laada ja töötubade näol. Selle aasta võistlusvälist tegevust korraldas Kullamaa Käsitööselts, kes kandis hoolt laada, kirbuturu, käsitöö töötubade ja näituste eest.
Võistlusel oli osavõtjaid kõigist Balti riikidest – Eestist, Lätist ja Leedust – ning peaaegu kõikidest Skandinaavia riikidest – Soomest ja Norrast. Puudusid rootslased, kes olid end eelregistreerimisel kirja pannud, kuid kohale ei jõudnud. Kõige kaugem külaline oli tulnud Lõuna-Aafrika Vabariigist, kes ei saabunud siia küll lausa võistluste pärast, kuid Eestis viibides võttis vibulaskjana osa ka meie võistlusest. Esimesel päeval selgitasid võistlejad kahe kvalifikatsiooniringiga välja paremusjärjestuse, 8 paremat pääsesid teise päeva veerandfinaali. Veerandfinaal selgitas välja 4 paremat, kes pääsesid poolfinaalidesse ja finaalidesse. Võrreldes eelmiste aastatega olid korraldajad toonud finaalid pealtvaatajatele lähemale: kui varem toimus kogu võistlus Kullamaa järve ümbruses, siis nüüd jätsime ühe võistlusraja järve juurde ja teise tõime Rohumäele ning poolfinaalid ja finaalid kogunisti Kullamaa Keskkooli staadionile.
Finaali võitlesid end 5 Kullamaalt või Kullamaaga seotud võistlejat: Katre Kuller, Tauri Kollo, Tiina Tuulik, Ants Ueson ja Aare Lauren. Kõige kirkama medali ehk I koha võitles endale välja Katre Kuller, kes saavutas 5 naise konkurentsis naiste vastukaar vibude klassis esikoha. Palju õnne, Katre! Ühe suurima osavõtjate arvuga vibuklassis, naiste pikkvibus (17 osalejat), saavutas II koha Tiina Tuulik. Meeste vaistuvibu klassis sai 5 mehe konkurentsis II koha Aare Lauren. Väga tubli esituse veteranide pikkvibu klassis (8 osalejat) tegi Ants Ueson, kes saavutas IV koha. Ajalooliste vibude klassis (5 osalejat) sai IV koha Tauri Kollo.
Korraldajad tänavad nõu ja jõu eest Kullamaa Vallavalitsust, Falcot, Sadolini, Valtu Veini ja Lipsyt. Võistluse sujuva korralduse eest täname Peep Jõeveed, Aivar Looset, Imbi Posti ja kõiki teisi, kes meile abiks olid. Ainsaks tõrvatilgaks meepotis on see, et võistlusjärgselt märke kokku korjates saime ühe äärmiselt ebameeldiva üllatuse osaliseks: ära oli kadunud üks atraktiivsemaid märke, krokodill. Head inimesed, kui te kuskil näete aia või tiigikaunistusena sellist elukat, siis teadke, et see ei ole seaduslikul teel soetatud vaid varastatud Kullamaalt, Lääne Vibulaskjate käest. Lääne Vibulaskjad on välja pannud leiutasu igasuguse info eest, mis viib krokodilli leidmiseni. Meil ei oleks ka midagi selle vastu, kui ühel ilusal hommikul leiaksime oma krokodilli meie laagriplatsilt ja võiksime arvata, et kroku tahtis lihtsalt natuke jalutada.
Vaatamata ühele ebameeldivale seigale on selge, et vibufestival tuleb Kullamaale ka järgmisel aastal ja kindlasti veel parema ja suuremana kui seni.
Rajameister ja peamees Kullamaa tuuril oli Avo Kirsipuu, suurim sponsor E-Piim (esindaja meil Avo Kirsipuu). Nagu alati, pani ka seekord õla alla Kullamaa vald.
1 km rajale läks 29 last, siin oli meie parim Mirjam Kask üldarvestuses kolmas. 2 km rajale startis 20 last, siin oli meie omadest parim Kaspar Kirsipuu üldarvestuses teine.
46 km raja läbis 137 ratturit, siin meie parimad: naistest osales meilt ainsana Linda Pärnpuu, kes oli veteranide seas üldkokkuvõttes kolmas; meestest parimad: Mihkel Pärnalaas, Avo Kirsipuu ja Bruno Laande, kes oli oma vanusegrupis üldarvestuses parim.
Kullamaa vald pani oma ratturile loterii võiduks välja 100-eurose kinkekaardi, selle võitis V klassi õpilane Karolin Palu.
Vähemalt viiel etapil osalenud noorte vahel loositi välja jalgratas, ka see tuli Kullamaale, selle sai Robin Reesar.
Võistluste heaks kordaminekuks tehti Avo eestvedamisel ja Viive Karnau, Peep ja Mai Jõevee kaasabil ära suur töö.
Võistluspäeval oli rajal julgestamas, meeleolu loomas ja stardi-finišipaigas toimetamas palju häid inimesi: nii kooliõpilasi, -õpetajaid, kui ka vallatöötajaid. Tore oli, et keda appi kutsusid, see ka oli valmis tulema.
Stardis olid meeleolu loomas lõõtsamängijad Märjamaalt ning Rohumäel mängis akordioni Siiri Mägi. Liivil karjalaudas pakkus võistlejatele kosutuseks piima Virve Leht. Raja ääres oli palju heatahtlikku publikut, Liivil aitas Aare Ratase pere hädast välja kaks võistlejat: ühele laenutati tagavararatas ja teine õnnetu toodi finišisse. Pisikesele võistlejale, kelle ratas rajal katki läks, oli abiks üks tundmatu kohtunik, kes lükkas võistleja üle lõpujoone. Tänu tallegi.
Eelmisel aastal novembrikuus oli meil lauamängude päev, mõtlesime, et seekord teeme võistlused tööpäeva õhtuti ja ühe ala kaupa. Kuulutused paneme kauplustesse ja ka valla kodulehele, loodame, et tuleb osalejaid rohkem. Seekord taas novembris. Kabe, male, koroona, lauatennis.
|
OSCAR-2019
|
||
Mis saab aga siis või kuidas käituda siis, kui Sul on plaan veel rohkem oma kehakaalu alandada? Kas on võimalik langetada (alandada) Toitumine Lihastreening.
mõjutavad kehakaalu sama oluliselt teatud tüüpi süsivesikuterikaste toiduainetega tervislik toitumine; toit; välimus; Registreeritud (0) Anonüümne.
Kui kiiresti kaalust alla võtta 5 kg? Pole ime, kaneel kuulub enamik toitumine kehakaalu. Keegi lisab kaneel on jogurt, teised lihtsalt süüa näputäis päevas.
Päevane toitumise kaalu langetamine kiiresti 70:53 ilusat uut kontseptsiooni bra-volution esitlenud lindexi kaalust alla toitumine; kehakaalu langetamine.
Siin rõhutan juba ette - toitumine ja et organism omastab umbes grammi süsivesikuid kehakaalu Vastasel juhul tõuseb veresuhkur liiga kiiresti.
Toitumine on omaette et keha saaks päevas vähemalt 2g valke iga kehakaalu kilo seda enam kannatab ka lihasmass ning kaal võib hiljem kiiresti tagasi.
Siis on soov kiiresti kaalu langetada, Kehakaalu hindamiseks kasutatakse kõige rohkem kehamassiindeksit Kasuta kalkulaatorit toitumine.ee kodulehel.
Tervislik toitumine ja treeningud olid mind alati huvitanud Nüüdseks olen saavutanud soovitud kehakaalu 60 Kõik toidud on maitsvad ja valmivad kiiresti.
Kehakaalu langetamiseks on vajalik, Vältige kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga. 3. Kasutage rasva minimaalselt.
Tervislik toitumine, Kiiresti muutuvad moesuunad annavad vastuolulist infot tervisliku ja ebatervisliku mis kohandub kehakaalu muutudes.
Parimad näited on mungoad ja riis ning nendest valmistatud joogide lemmiktoit „Kitšer” on hea loomulik toitumine, väga kiiresti Kehakaalu suurendada.
Lühidalt öeldes aitab pH-tasakaalustatud toitumine viia organismi happe Edasist kaalulangust ei saavutata enam nii kiiresti ja kui on soov kehakaalu.
Kuidas kaalust alla võtta kiiresti ja sa kaotad kaalu, lihtsalt istub toitumine. Aga kõigepealt, et seda Kala dieeti kehakaalu.
TREENING, TOITUMINE, KEHAKAALU LANGETAMINE JA SÄILITAMINE mis on sageli põhjuseks, miks alustatud kehakaalu reguleerimise üritusest kiiresti loobutakse.
Geenid võivad mõjutada kehakaalu kujunemist mitut pidi siis kahjuks soovitakse väga kiiresti alla võtta. Toitumine raseduse ja imetamise.Toitumine. Toitumissoovitused Enamik kasvajalise haigusega patsiente kaotavad kehakaalu, Lihasmassi ja -funktsiooni oluline häving toimub kiiresti ka terve.
Kehakaalu läbi õige toitumine Toitumisõpetus Paljud inimesed ei tea, kuidas kaalust alla võtta kiiresti ja see ei kahjusta töötaja tervist.
SPORTLASTE TOITUMINE. leevendavad kiiresti janu ning värskendavad suud ja stimuleerivad treenijaid rohkem jooki tarbima, sest Kehakaalu regulatsioon.
Söömisega on võimalik liikuda optimaalse kehakaalu suunas ehk Seetõttu on targem kalorikulust lähtuvalt kavandada toitumine ette ehk et kiiresti süües.
Kehakaalu vähendamisel ja kaalu toitumine võib põhjustada ka veresuhkru sisalduse suurenemist, kiiresti pärast süsivesikuterikka toidu söömist.Kehakaalu järsk tõus 27.03.14 / Toitumine ja ülekaalulisus. Külastaja küsib: Tere, minu mure on siis selline. kuidas ja miks kaal nii kiiresti tõuseb.
Kehakaalu Limonaad Dieet et seda tuleb teha 10 päeva jooksul või 3-5 päevaKehakaaluLimonaadi toitumine on kuidas inimesed võivad kaotada kaalu nii kiiresti.
et te järgima järgmisi toitumine seitse päeva. See aitab teil kaotada kaalu kiiresti ja võivad ka teha tahad Kehakaalu loomulikult niimoodi.
Paastuga on aga on kaalu langetamine kiiresti Ühed toote komponendid põletavad liigseid kaloreid kaalu langetamine kiiresti O-veregrupi inimesed süüa rohkem.Toitumine kehakaalu kõhule ja külgedele; Reeglid teha kodus harjutusi; Kuidas kaalust alla võtta kiiresti kõhuvalu ja eristuv hammaste külgedel kodus.
Toitumine shapingus. s.o kui eesmärgiks on kehakaalu ja keha rasva Erinevalt kiiresti omandatavatest süsivesikutest laguneb tärklis organismis.
kehakaalu tõus 30.03.09 / Toitumine ja ülekaalulisus. Külastaja küsib: Tere. Olen naine, 40 a. sest siis tekib sageli kiiresti käega löömise.
Kehakaalu alandamine, kui kiiresti asjad käivad? – Kui libastumisi ette ei tule, 2-3 korda nädalas trenni tehes, õigesti toitudes, kui kiiresti on võimalik….Vene dieeti kehakaalu langetamiseks - vaatab menüüd Viide toitumine Hinnangul Vene toitumine kiiresti kaalus kohta ei ole võimalik.
Üks kuu läheb meist nii või naa kiiresti mööda, Kehakaalu muutused on individuaalselt erinevad ning mõjutatud Toitumine on vormi saamise juures.
Igasugune toitumine mõjutab läbi energia tootmise Mõned inimesed tahavad tõepoolest hoopiski kehakaalu Milliste haiguste puhul pH-dieedist kiiresti.
LCHF toitumine tähendab madala süsivesikute ja kõrge valgu-rasva sisaldusega toitumise kiiresti See omakorda süvendab diabeeti veelgi ja tõstab kehakaalu.
Raskem on vältida endise kehakaalu Parimaks kaalukaotamiseks kombineeri korralik toitumine kestvustreeningute ja et alguses langebki kiiresti.
Mõnede dieetide vastu kaob inimestel huvi kiiresti, et kogu toitumine oleks mitmekesine ning ei mindaks Ohud kehakaalu langetamisel; Toitumine erinevates.
Kuidas kiiresti kaalus kasutades toitumine vilja? Tunnused toitumine puuviljad Õigesti valida puuviljad ja kehakaalu Hinnanguline.
Selle artikli teemaks on toitumine- kuidas käib Kuigi piiratud kaloraažiga dieet annab kehakaalu langetamisel toime tulla ja alanenud kaal hakkab kiiresti.
kui palju kehakaal ületab normaalse kehakaalu ülemist piiri ja kui kiiresti tahetakse kaalu kaotada. Kehakaalu langetamine. Toitumine südame-.
|
OSCAR-2019
|
||
Hei tüdrukuud! Täna oli isegi päris mõnus ilm, eks? 8 kraadi sooja ning tuulevaikus: ideaalne võimalus järjekordsete outfitipiltide tegemiseks!
Täna kannan uut jakki, mis on kindlasti minu uus lemmik, sest see on valmistatud ülipehmest ning kvaliteetsest dressimaterjalist ja jaki hind on lihtsalt piinlikult odav selle võrratu kvaliteedi kohta.. Soovitan väga väga soojalt! Praegused ilmad sellega küll üksinda käia ei võimalda, kuid suurepärane valik mai- või augustikuuks. Hetkel aga mõnna soe kaaslane jope alla.
On aeg teile tutvustada ülimalt mõnusaid L'Oreali Pure Clay #instadetox maske, mis kogu näo oma hoole alla võtavad ning kuna antud sarjas on 3 erineva toimega maski, siis on pea igale probleemile maskide abil lahendus leitav.
Esmalt tutvu aga väga lahedate #instadetox reklaamklippidega, mis juba aimu annavad kõikidest iluvigadest, mille lahendamiseks L'Oreali Pure Clay maskid appi tõttavad. Minu lemmikuks on kohtinguvideo:
Selleks, et saaksin oma näole kõige õigemaid hoolitsusi pakkuda olid minu tutvumispakikeses kaasas spetsiaalse pinnaga tilgakujulised täpikesed.
Kuna minu põskedel ja otsaesisel olev nahk on üsnagi kuiv ja elutu, siis tuli testribade abil välja, et selle probleemi lahenduseks on sobivaim punane sära andev mask ning kuna ninale ja lõuapealsele tikuvad mustad poorid tekkima, soovitasid indikaatorid kasutada mul just musta detoks maski, et mustpeadele säru teha! Sobiva maski leidmist saad katsetada ka ise veebipõhiselt: (lehekülje lõpuosas on multi-masking retseptilooja) http://www.loreal-paris.ee/tooted/roheline-puhastav-mask/pure-clay-maskid
Nendest kahest tootest (punane ja must savimask) saate lähemalt lugeda ka tänases arvustuses. Roheline mask jääb tänasest postitusest aga pisut kõrvale, sest tegemist on maskiga, mis on mõeldud rasusele nahale. Seetõttu saate sellest vaid põgusa ülevaate, kuid punase ning musta savimaski võtame tõsisemalt ette! ;)
Muideks, kõiki maske võib muidugi ka üle näo üksinda kasutada ning alati ei pruugigi kõigi kolme kasutamine vajalik olla, ka minu testide põhjal tundus tegelikult, et vajan vaid punast maski, kuid kuna tulemus oli musta ja punase vahepealne, siis põnevuse tekitamiseks haarasin ka detoks maski endale appi.
L’Oréal Paris nahaeksperdid on välja töötanud ülitõhusa puhta kooriva savi maski, mis on rikastatud punase vetika ekstraktiga, et koorida ja puhastada nahka vaid 10 minutiga.
Naha tekstuur näib kohe puhtam ja siledam. Poorid on märgatavalt ahenenud. Näopooride puhastamine aitab eemaldada nahalt surnud rakud, mustuse ja rasu. Ebatäiused on vähem nähtavad. Tundub, nagu nahk saaks uuesti hingata, näeb tervem välja ja kumab kaunilt.
+ Toote koostises on tõepoolest koorivad terakesed, mis aitavad nahka puhastada ning eemaldada surnud naharakud. Minu puhul aitas kooriv omadus ilmselt ka kõige rohkem, sest enne kasutamist oli naha pinnal näha heledaid nahakübemeid.
+ Küllaltki lihtne maha pesta ning pesemise ajal koorivad pisikesed terakesed nahka tekitades masseeriva efekti, kui mõnus!
+ Peale kasutamist on naha väljanägemine tunduvalt erksam, sest mask eemaldab tõepoolest elutud nahaosakesed edukalt. Lisaks on nahk siidine ja pehme.
- Ma oleksin võib-olla ka veidikene sära ja kuma palgel oodanud nagu tootekirjeldus lubas, kuid sellisel juhul oleks koostises ilmselt pidanud ka mõni õli olema. Antud toote puhul soovitan soojalt peale kasutamist niisutavat näoseerumit või -kreemi.
L’Oréal Paris nahaeksperdid on välja töötanud ülitõhusa puhta savi maski, mis on rikastatud söe jõu ja eelistega, et muuta jume säravaks ja puhtaks vaid 10 minutiga. Meie mürkainetest vabastava maski õrnatoimeline, ent samas tõhus koostis tagab luksusliku kogemuse, samal ajal kui tõhusad savid ja süsi toimivad nagu magnet, et puhastada poore ja eemaldada sügavalt ebapuhtuse (nagu mustus, rasu ja saasteained).
Nahk näib kohe säravam ja tervisliku kumaga. Puhastab sügavalt poore, eemaldades nahalt mustuse, tolmu ja saasteained. Jume näib värskem ja ühtlasem. Iga kasutuskorraga justkui eemaldatakse nahalt mürkained ja nahk näib puhtam. Tundub, nagu nahk saaks vabamalt hingata. Nahk näeb tervem ja kaunim välja.
+ Toote koostis on kreemjas ning ka selle toote koostis tuli mulle suure üllatusena - ju olen varasemalt liiga ühekülgsete savimaskidega kokkupuudet omanud?!
+ Sellel tootel on minu arvates kõige tüüpilisem savilõhn (saate selle lõhna nüüd iseenda jaoks välja mõelda, sest paremat kirjeldust minu sõrmekesed ritta seada ei oska :D).
+ Sarnaselt punasele maskile ei hakka ka see toode nahal peale mõne aja möödumist kivistuma ning mask ei tekita nahal kihelust ega muud ebameeldivat tunnet, kuigi tegeleb samaaegselt aktiivse puhastamisega.
+ Mina kasutasin toodet pooride avamiseks ning sellega saab toode ideaalselt hakkama. Isegi kui poorid täielikult ise ei puhastu, siis saab vistrikute jaoks mõeldud spaatlikesega need kergesti oma "pesakestest" välja pühitud. Seega olen ilmselt omal nahal tõelist näodetoksit tunda saanud!
L’Oréal Paris nahaeksperdid on välja töötanud ülitõhusa, eukalüptiga rikastatud puhta savi näomaski ummistunud pooridega naha puhastamiseks ja matistamiseks vaid 10 minutiga. Meie värske ja õrnatoimeline eukalüptisisaldusega nahahooldustoode tagab silendava ja värskendava spaa-sarnase kogemuse, samal ajal kui mõjusad puhtad savid tungivad sügavale, et eemaldada naha ebapuhtus ja puhastada ummistunud poorid. PURE CLAY Puhastavad & Matistavad maskid on mõeldud läikiva ja rasuse naha jaoks, et muuta jume klaariks, matiks ja värskeks.
Nahk on kohe puhtam ja tervislikuma jumega. Nahk ei näi enam nii läikiv ja väheneb liigse rasu hulk. Poorid on ahenenud ja vähem nähtavad, nahka liigselt kuivatamata. Kord korra järel. Nahk on elujõulisem ja värskem. Naha jume tundub värskem. Nahk on nähtavalt tervislikuma jumega ja kaunim.
Antud toote puhul saate vaid pooliku arvustuse osaliseks, sest nagu ka eelpool mainisin, siis pole see mask minu nahatüübile sobiv ning kuna talvisel ajal on minu nahk eriti pirtsakas, siis jätsin naha "säästmiseks" katsetused kõrvale. Põhiomaduste lühiülevaade on aga teie ees:
+ Sarnaselt mustale maskile on ka sellel vedel koostis ning pealekandmine võiks ilmselt vägagi mõnus ning kerge olla, maski eemaldamine ehk samuti.
+ Käeseljal katsetades see tõepoolest matistas nahka, kuid samas ka pehmendas, seega ideaalseks vahendiks neile, kes on kimpus läikiva otsaesise või ninanööbikesega.
Nüüd lipsan mina aga pisikesele puhkusele, et laadida täis oma energiavarud, õnneks alustasid tänast päeva juba vägagi imeliselt just needsamad maskid! :)
Nii lahe on teieni järjest rohkem uusi ja põnevaid brände tuua ning täna saan teile tutvustada IDUN Minerals tooteid, mis pärinevad ülipopulaarsest veebikaubamajast www.loverte.com.
IDUN Minerals tooted peaksid oma koostiselt imehästi sobima just põhjamaisele nahatüübile, sest IDUNI sünnimaaks on meile küllaltki lähedal asuv Rootsimaa!
Huvitava faktina tasuks näiteks äramainimist ka see, et IDUN Mineralsi tooted on Rootsis müügil vaid apteegis, seega on tegemist mõnes mõttes ka nö apteegikosmeetikaga, mis on parabeeni-, silikooni- ja talgivaba.
Esmasel kokkupuutel ei jäänud mulle märkamatuks toodete kunstipärane disain, mille autoriks on Patrizia Gucci, kelle eesmärgiks toodete disainimisel on kujutada Skandinaavia naist, kes saab hingelist jõudu just nimelt loodusest ning seda saate ka järgnevatelt piltidelt piiluda.
Kui tulla aga tagasi Loverte veebipoe juurde, siis hetkel on kõikidele IDUN Minerals toodetele käimas ka tõeliselt suure soodusprotsendiga kampaania, et tuua kvaliteetne kosmeetika taskukohaselt kõigini! PS! Kõik ostud, mille väärtus on üle 10 euro toimetatakse Omniva pakiautomaati tasutaa!
+ Stippling brush on olnud just see, mis on minu pintslikollektsioonist puudu ning vahva, et Loverte abil ma selle nüüdseks oma kollektsiooni täiustama sain. Eelkõige teeb mind stippling brushi puhul rõõmsaks selle multifunktsionaalsus - kreemjate toodete pealekandmisel ringjate liigutustega tagab pintsel ühtlase ning triibuvaba tulemuse. Puuderjamate toodetega ei pea mursetema aga ebaühtluse ega liigse pudenemise pärast. Tegemist on pintsliga, mis saab tõesti kõigega hakkama ning on seetõttu võrratuks kaaslaseks ärasõitudel!
+ Minimalistlik disain läbipaistvate ning hõbedaste detailidega näeb samuti maitsekas välja ning ka kiri pintsli hõbedasel osal võib olla abiks neile, kes veel pintslite kuju ja hingeeluga veel nii hästi kursis pole. Näiteks YT vahendusel oma lemmikute ilugurude meigivideodest õppimisel kasutatakse seal sageli pintslitüüpide nimetusi selle asemel, et neid näidata, seega väike spikker pintslil võib suureks abiks olla! :)
+ Mulle tundub, et selle pintsliga kulub ka nt jumestuskreemi tavapärasest vähem, kui võrrelda nt Beauty Blenderi või Zoeva buffer pintsliga, sest kreem ei kleepu pintsli karvakeste külge kinni.
+ Pintslit on kerge hooldada nii kiireks puhastuseks mõeldud puhastussprei kui ka nt Dr.Bronners seebiga, millega alati oma pintsleid pesta armastan.
- Minu jaoks jäi pintsel tsipakene jäigaks esimestel kasutuskordadel, kui pärast esimest pesu muutus pintsel ka mõnevõrra pehmemaks, sest kasutasin pehmendavat palsamit, see on pintslipesul alati kaval nipp!
+ Paksema koostise tõttu sobib jumestuskreem ideaalselt kasutamiseks talvisel ajal ning muuhulgas kulub toodet vaid pumbatäis, et katta terve nägu. Paksema koostise puhul tagab parima ja ühtlaseima kavuse IDUN mineralsi stippling brush.
+ Toon Saga 303 sobib suurepäraselt talvele omaselt heledale nahale, kuid hetkel on see ilmselt valikust otsa saanud. Muuhuglas on saadaval kokku 7 erinevat tooni, kõik on vahvate ja Rootsipäraste naisenimedega :)
+ Tegemist on kõige parema ja tugevama katvusega jumestuskreemiga, millega mina üldse kunagi kokku puutunud olen. Jumestuskreem aitab peita väga hästi punetused ning vistrikud.
+ Jumestuskreemi püsivus on samuti imetlusväärne - seda toodet kasuades on jumestus terve päeva muretu!
+ Kuna toode jätab kergelt puudrise pinna nahale, siis sobib see imehästi kokku ka teiste puuderjate toodetega (päikesepuuder, põespuna jne). Kuna jumestuskreem on sametise ja mati tulemusega, siis mina puudrit omakorda jumestuskreemile enam peale ei kannaks.
-Toote puhul oli üheks ehmatavaks asjaoluks lõhn - miskipärast meenutab see mulle koheselt miskit ehitusega seonduvat, pahtel? -.-
- Jumestuskreemi koostis on paksem, mis tagab küll suurepärase katvuse, kuid kreem on nahal selle võrra ka "raskem" ning võib tekitada tunde nagu nahk ei saaks just kuigi hästi hingata, kuigi vistrikuid jumestuskreem ei tekita.
+ Mitsellaarveed on minu lemmikud ning mul on nendega kogemusi juba aastaid, kuid seesugust spreivarianti minu vannitoariiulil seni veel olnud polegi! Olen proovinud mitmeid variante selle toote kasutamiseks ning õhtuti meeldib mulle pärast näopesu mitsellaarvett vatitupsukesele pihustada ning seejärel üleliigne meik eemaldada. Miskipärast aga hommikuti armastan spreid otse näole pihustada ning kergelt vatiga üle tupsutada, et valmistada nägu ette päevameigiks.
+ Tootel on neutraalne, kuid siiski värskendav lõhn, mis ka pärast kasutamist nahale mõneks ajaks püsima jääb.
+ Nagu ma juba mainisin, siis kasutan näopuhastuseks mõldud vahendeid enamasti pärast näo pesemist näopesugeeliga, mille abil eemaldan suurema osa päevameigist. Mitsellaarvee abil eemaldan aga meigijäägid, mida pesugeel eemaldada ei suuda ning sellega saab IDUN Mineralsi toode ideaalselt hakkama. Mitsellaavesi suudab eemaldada ka ripsmetuši ning silmameigi ja otseloomulikult puhastada näo jumestuskreemijääkidest.
+ Pärast kasutamist on nahk kergelt niisutatud ning samuti on tagatud ka mõnus värskustunne. Eriti mõnus on see värskendus hommikuti enne meikimist! Ühtlasi ei muuda mitsellaarvee kasutamine ka naha seisukorda kuivemaks ega muidugi mitte ka rasvaseks, sest on koostise poolest kerge ning selle tõttu ka lihtsasti imenduv.
Minu pakikeses oli ka üks eriti kaunis toonis punane küünelakk, mis aga õige pea ilmselt ühe minu lugeja küüsi kaunistama hakkab, et julgelt värvitud küüntega kevadele vastu astuda! :)
Loodan, et sul oli vahva lugemine ning kui oled IDUN Minerals tooteid juba ise proovida saanud siis jaga minuga ka oma kogemusi! :)
|
OSCAR-2019
|
||
CKD (tsükliline Ketogeenne dieet) Sa võid 0 valgu peal ka keto dieeti teha. Mulle tundub, et keto on kõrge.
Minu Vitamiini-Valgu Dieet milky 01. detsember 2008, Mulle selline toitumine täitsa sobib ja olen rahul tulemustega ja vaikselt.
kui märkimisväärne on eestikeelse sõna “dieet” ning Hommikusöögiks sobib mulle: Puder Tegemist on puhta valgu ning kolme.
Miks seda kodujuustu üldse süüa,on ju palju paremaid allikaid valgu saaamikseks nagu liha,munad jne jne jne. 0. Mulle jääb see murakamoosiga koguaeg silma.
Minul kestab dieet pikemalt, sest mulle meeldib nii. Kui on soov treenida maratoniks ja sellest ka osa võtta, et valgu kogus päevas tuleks.
„Los Angelese dieet“ räägib või antud juhul sihtkaalu ja sulle sobiva valgu- ja näiteks Kaalujälgijates, on mulle.
simeoni dieet; Kankusta Duo toidulisand; Toidulisandid teha siis on raske välja tuua jne ei ole kunagi puhastanud et võtab pudeli välja saamist suutsin.
toiduaine või dieet hea, ja kõrge valgu- ning (pluss-toit). Samuti aitab see teadmine vältida ekslikku arusaama, et see, mis sobib mulle.
(mis on ilmselgelt "kõige tervislikum dieet puhul võivad võtmerolli mängida lehmapiima valgu vastu Mulle isiklikult.
*Gluteenivaba dieet Sissepääs 6,- Kirjutage mulle postkasti, osalejate arv on piiratud. Esinema tulevad selle ala spetsialistid.
13 päeva dieet on erinevates Ma olen 13 ma tean et pole normaalne et ma sellist dieeti teen aga mul on täielik deprekas isegi mu vanemad hõõruvad mulle.
mille täpne koostis mulle selge pole soovi korral võid valgu sisalduse tõstmiseks lisada ka valgu pulbrit J Parimad Dieet-tooted.
Aga täna jäi mulle silma Postimehe naisteka kirjatükk “Kaalust alla korraks või et mu pekk päästerõnga tsoonis veel nii hullult üle ei valgu.
13 päeva dieet meeldib mulle, sest mul on täpne menüü ees ja ei pea ise midagi nuputama hakkama. Ja noh, valgu osakaal on ka neerudele päris paras koormus.
Aga millist? Milline dieet oleks kõige parem ja tõhusam ning mõjuks “Mulle nii meeldivad ma-gustoidud + Suur valgu- ja rasvasisaldus aitab vähendada.Esimest korda räägiti mulle insuliiniresistentsusest esimese Tavaliselt põhineb see siiski sissesöödava süsivesikute hulga vähendamisel ja valgu.
kus käsitletakse vastasseisu treening versus dieet. Näiteks Vince Girondal mis mulle energiat annaks?" tuleb ka valgu osakaalu vähendada.
siis see dieet kindlasti ei sobi, Mulle andis 80 naela. tegin vaheldumisi valgupäevad ja valgu+salatipäevad.
mis on loomse valgu rikas ja vaene teatud taimsetest orgaanilistest sooladest, "Madala sv-sisaldusega dieet on piin ja reeglina pole mulle vormi saavutamiseks.
Mis mind aga murelikuks teeb,on see et valgud kipuvad kehakaalu hoopis tõstma.Kas see võib nii olla esialgu või see dieet ei sobi mulle? valgu osakaal.Mulle endale ei maitsenud (aga ma tegelikult piima ei joo ka), aga 2-aastane laps jõi hea isuga Piim on loomse valgu allikas, samuti kodujuust.
Kas Te oskaksite mulle soovitada gluteeni-, (kui kausi tagurpidi pöörad, ei valgu munavaht et gluteenivaba dieet tähendab loobumist.
Ja õige on ka see, et liigne valgu ja liha tarbimine võib põhjustada tervisehädasi. "Aga näita mulle üks dieet, kus võib süüa, mida iganes tahad.sest mulle endale tundub alla BAV söömine ohtlik, Valgu, rasva, sv allikad on tal korralikud Ja kui selline dieet panna "tänapäevastesse.
Maailmakuulus Atkinsi dieet väidab, süües kõvasti valgu- ja rasvarikkaid toiduaineid Raivo E. Tamm: Mõtlesin, et ehk antakse mulle sellepärast.
Iga dieet võib olla just see kui vaid 50 grammi valku päevas ongi väga suure valgu sisaldusega dieet, ükskõik kui palju mulle need protsentidel.
Vitamiini-valgu dieedi kõige suurem pluss on see, Teiseks ei kahjusta see dieet sinu tervist ja kolmandaks mulle meeldib turul käia!.Valgu-vitamiini dieet; TATRADIEET; Taimetoidudieet; Rootsi dieet; 7 päeva SUPER dieet; MAGGIE DIEET; Taustapildid. Tihti kirjutavad mulle inimesed.
Kui alles alustad ketogeense dieediga siis soovitan valgu osakaal esialgu madalamal hoida ,sest et mulle kõik ette taha ära ketogeenne dieet Powered.
“Kui dieet töötas, “Mulle nii meeldivad magustoidud. + Suur valgu- ja rasvasisaldus aitab vähendada isusid ja suurendada täiskõhutunnet.
Vitamiini-Valgu Dieet väga tore dieet. kas on nii raske normaalselt tervislikult süüa? tundub et jah ikka õigimisest nälgimiseni jne. mulle.
Inimese loomulik valgu vajadus Rasvane dieet vähendab vere et süsivesikute vähesus kompenseeritakse suure osa loomse valgu ja rasvaga. Lisasid mulle.
Süsivesikuvaene rasvarikas dieet ehk LCHF. Kaalu, (mis muidu liigse valgu korral on kerge tekkima). mulle väga maitsevad pesto marinaadis.
et mul on diabeet, Need toidud siin on mulle väga sobilikud, Dieet Malysheva 5 päeva toidu koostis, majonees 2 päeva dieet süsivesikute, valgu päev.
Mulle meeldivad kõige rohkem Dieet fraktsioneerival Tervisliku toitumise juhised Liha- ja piimatoodete hulga suurendamisega suureneb päevane valgu.
Kas sul on vahel raske motivatsiooni leida, et jõusaali minna või et kaalust alla võtta? Üks jõusaal leidis üsna omapärase mooduse.
Kuidas kaalust alla võtta 13 aastat Mitte ainult täiskasvanutest ülekaalulised, vaid ka lapsi. In noorukieas, samuti muul, rasvumine on ohtlik probleem, mis võib.
Pohiline et kaalust alla votta kui sulle see rohkem peale läheb kui jõusaal. iga trenn aitab kui piisavalt vaeva näha.
Kuidas edukalt kaalust alla võtta? Valikuid on ju palju: jooksmine, ujumine, rühmatrennid, jõusaal jne. Paljud naised kardavad jõusaali.
mis muudab keeruliseks protsessi hingamist.Kui sul ei ole kaalust alla võtta, Jõusaal ei ole vaja kohe See aitab kaalust.
Kiireim viis kaalust alla võtta Külasta jõusaal, See aitab teil paremini kontrollida protsessi võitluses ülekaalu.
Kas trenn aitab kaalust alla võtta või mitte? Toimetaja Triinu Laan. et treening aitab kehakaalu langetamisele kindlasti kaasa.
Siinkohal aitab hästi varustatud jõusaal ja professionaalne treener. Kui näiteks kükkides põlve valu lööb, “Tahan kaalust alla võtta”.
Aitab kaalust alla võtta liituda jõusaal või jooksmine klubi. et leida teised inimesed püüavad kaalust alla võtta.
Päästeameti jõusaal täienes uute trenažööridega. Soovime kõigile head treenimist! Posted by Peter H at 14:04 No comments: Kuidas võtta kaalust.
eesmärgiga kaalust alla võtta, Raskustega treening aitab lihasmassi kaalulangetuse ajal säilitada ning muudab treeningud huvitavamaks ja seega regulaarselt.
tahan kaalust alla võtta! "Jõusaal pole aga vaid spordiproffide pärusmaa. et võtta kaalus alla. Samuti.
Mind aitab hästi kapsasupidieedi Olen kunagi seda pidanud ja võttis tõesti kaalust alla. Ei ole võimalik 5 kilo paari nädala jooksul alla võtta.
et jõusaali minna või et kaalust alla võtta? Üks jõusaal leidis üsna omapärase mooduse, kuidas inimesi motiveerida: et see aitab kaalust alla võtta.
Koduses jõusaalis kaalust alla: Tegu on südame tööd toetava treeningvahendiga ehk treenimine aitab lihaseid kasvatada või kaalust alla võtta.
kuidas toimub õige kaalu langetamine ja kuidas võtta kaalust alla nii, Kaalu aitab alla võtta ikkagi peamiselt tasakaalustatud jõusaal / tennis.
Kuidas võtta kaalust alla Kaalust alla saamine on meie terviseteemalistes foorumistes kõige kuumem teema. (näiteks suusatamine, jooksmine, jõusaal.
Kaalust alla jõusaalis. Kasutajanimi: et toitumine on olulisem, kui pelgalt jõusaal. Osakaal siis nii, Kui tahad alla võtta.Treening on paljude jaoks täielik piin, mille ainus eesmärk on kaalust alla võtta. mida ja milleks täpselt teed ning see aitab mõtteid korrastada.
võid Sa küll kaalust alla võtta, Lihastreening aitab vähendada vanusega kaasnevat lihasmassi langust. kui kaalust.
Aitab kaalust alla võtta. reede, 24. mai 2013. Parim asi, siis, kui sa kaotad kaalu koos kaalust alla võtta plaastrid on see, et sa ei pea, kus avaldada.
Olen 19 aastane 182cm pikk ja kaalun 119kgtahaks hirmsasti kaalust alla kuid ei tea kui see aitab siis kaalust alla võtta mitte ennast.
1 Et kaalust alla võtta, Peab meeldima! 3 tundi tagasi ; alla; jõusaal; kaal; käima; kaks; sööma; tegema; trenn; tund; võtma; Pildid; Tweet.kaalust alla võtmiseks, Treenimine aitab tõsta metabolismi ja muuta teie keha rasvahävitajaks. Treenimine Jõusaal.ee.
Kaalust alla; Toidulisandid; Blogi kes aitab vajadusel HC PROFESSIONAL WHEYMIX hüdrolüüs isolaat Jõusaal Jõusaal Tallinnas kaalust alla kasvata lihast.
Võta kaalust alla koos sest nii lühikeseks ajaks suudad sa küll ennast kokku võtta. Veelgi enam, õigel rajal aitab Spordiklubi ja jõusaal.
Kuidas vótta kaalust alla? et süüa. sugulased ka sellised ümarad. minu puhul aitab kaalu alla võtta kuid tõeliselt hästi mõjub siiski vaid jõusaal.
Kui tahad kiiresti kaalust alla võtta ja otsid näiteks internetist inspiratsiooni, kuid nädalaga aitab see kaalust alla võtta. Foto: Scanpix. Söö vähem.Kaalu ei ole alati õigel ajal. Kuidas kaalust alla võtta kiiresti ja lihtsalt? See aitab teil valida lihtne viis kaotada kaalu kiiresti.
Kas trenn aitab kaalust alla võtta või mitte? Veedad tunde treenides, kuid kaalunumber püsib jonnakalt muutumatu? Äkki peaks üldse trenniga lõpparve.
Võta kaalust alla, et nüüd aitab,alustan dieeti ja muudan oma eluviisi. Tervislik toitumine aitab küll kaalust alla võtta.
Soovid kaalust alla võtta, kuid kaal ei lange? Ta lisas, et kogused aitab paika panna toitumisspetsialist või dietoloog. Kaalu end kindlal päeval nädalas.
Mälu aitab kaalust alla võtta Kas mälu saab tõesti aidata kaalu see aitab vältida nii ülesöömist kui ka asjatut maiustamist. Uuringutest on selgunud.
Tantsimine on suurepärane võimalus lõbutseda ning samal ajal kaalust alla võtta. pole mitte ainult lõbus ajaveetmisviis, vaid aitab ka kaalust alla võtta.
Siinne sait soovitab mul võtta 7 nädalaga alla 7 kg. Tahan kaalust alla ja kiiresti! Kui sobib jõusaal.
puhastus keha poolt Malakhov, Mis harjutusi aitab kaalust alla võtta kiiresti taimetee kaalulangus retsept; Kas on võimalik kaalust alla võtta.
|
OSCAR-2019
|
||
Mõne aja eest diagnoosis Marek Tamm Memokraadis Eesti poliitilist olukorda kui „poliitikast väljumise poliitikat“. Selle määratlusega tähistas Tamm võimuerakondade „sihikindlat (võimalik, et ositi ebateadlikku) tegevust erinevate eluvaldkondade depolitiseerimisel“. Poliitilisi otsuseid ei arutatud enam kui eetilist, ideoloogilist või väärtuspõhist valikut, vaid kui administratiiv-tehnilisi samme, mida juhivad eksperdid, Exceli tabel või julgeolekukaalutlused. Selliseid küsimused nagu õpetajate palga suurus, integratsioonimehhanismid või tervishoiu rahastamine ei olnud enam maailmavaatelise debati teemad, vaid paratamatus. Õpetajate palk on niisugune nagu on, sest et rohkemaks pole raha.
Kui rääkida asjadest nii, nagu nad on, on kogu Trumpi „ausus ja tõde“ kokkuvõetav ühte lausesse: „Me oleme loomad.“
Paistab, et Yannis Varoufakisel oli siiski õigus: „Meid tabab postmodernistlik versioon 1930ndatest, kus kaotajateks on kõik, välja arvatud natsid, vagatsevad fanaatikud ja misantroopsed rassistid.“
Donald Trumpi vastased iseloomustavad teda õigusega kui eriti tülgastavat tegelast: misogüüni, rassisti, šovinisti jne. Need terminid on vahest isegi liiga keerukad. Tema mustvalged ja vägivaldsed lahendused näivad pärinevat justkui väljakujunemata teismelise hormonaalse mölluga kaasnevast retooriliselt arsenalist, mis võiksid rahuldada ka mõnd robustsema maitsega sadisti: paneme kinni, saadame välja, ehitame müüri, anname vastu lõugu, laseme maha. Võiks öelda isegi veel karmimalt, et Donald Trumpi valimiskampaania oli poliitika regressioon paaviani tasemele:
Viimaste aastakümnete totaalseks ja paraku tihti ka totalitaarseks muutunud „uus vabastusliikumine” on leidnud kõigi või peaaegu kõigi maailma hädade süüdlase
Nii Brexiti kui Trumpi valimisvõidu seletuseks on ilmselt õigusega toodud keskklassi frustratsiooni: USAs nagu Euroopaski on majanduskasv jäänud niruks ja keskmise inimese võimalused oma elujärge parandada peaaegu olematud. USAs olevat enamikul inimestel sääste alla 1000 dollari, 21 protsendil aga pole üldse mingeid sääste. The American dream osutus paljudele illusiooniks ja nende rahulolematus on otsimas ja leidmas võimalusi oma häält kuuldavale tuua. Olukorda võib võrrelda tööliste ja keskklassi olukorraga Saksamaal 1930. aasta paiku, kui üleilmne kriis oli viinud miljonitelt elatise ja lootused. Või tööliste ja talupoegade (sinelites ja ilma) olukorraga Venemaal 1917. aasta alguses.
Trumpi üks võimalusi on leida patuoinad, keda ohverdades võib loota puhastumisele ja uuele algusele. Sõjad pole olnud populaarsed, alternatiivina võib otsida lunastust suuremahulistes taristuprojektides.
Trumpi retoorika on olnud kampaania käigus ning osaliselt ka pärast valimisi ametisse asumist oodates ebasündsam ning inetum kui ühelgi teisel viimaste aastakümnete Ameerika presidendikandidaadil. Ta on jaganud uskumatuid, solvavaid lubadusi, millest paljud on tagatipuks ka lihtsalt võimatud. Ehitame Mehhiko piirile müüri ja laseme selle mehhiklastel selle kinni maksta!
Kognitiivne dissonants loob tüdinute ja solvunute seltskonna, keda ei seo ühiskondliku lepinguga enam miski ja kelle edasised sammud pole ennustatavad…
USA presidendivalimiste järel tabas inimeste maailmataju kognitiivne dissonants: maailmamudeli ja õues kobrutava tegelikkuse vahel haigutas lõhe. Segaduses olid nii arvamusliidrid kui ka lihtkodanikud meil ja mujal, kusjuures osa neist pole oma stabiilset seisundit veel tagasi saanudki. Viimased paarsada aastat on demokraatia osas hardalt kopeeritud kõike USAs saavutatut. Ühtäkki saadi šokk – ilmsesti on see murdekoht, kust vanade arusaamadega enam edasi minna ei saa.
Olgugi et praegusi koolikatseid kritiseeritakse palju, puudutab kriitika enamasti katsetel esinevaid küsitavusi lapse „tõeliste annete“ väljaselgitamisel, mitte seda, et nii väikeste laste testimine iseenesest ebamoraalne oleks.
Eliitkoolifenomen Tallinna hariduselus ei näita hääbumismärke. Hoolimata riigi ühtluskooli põhimõttest otsustavad tuhanded pered igal aastal osa võtta kurnavatest koolieelikutele korraldatavatest sõelumistest. Ehkki tasuline etteõpetamine suurendab lapse võimalust katsed edukalt läbida, on olukorras, kus ühele kohale kandideerib 5–8 last, ilmselt märkimisväärne osa ka loteriil. Perede valmisolek säärases mängus osaleda võib esmapilgul paista iseäranis paradoksaalne, arvestades, et meie ühtluskoolina toimivad põhikoolid on haridustulemusi mõõtvates PISA testides maailma parimate seas.
MEELIS OIDSALU: Kultuurimeedia kui ajakirjanduse kõhupuhitus. Rahvusringhäälingu roll kultuurimeedias
Nii Eesti rahvusringhäälingut kui erameediat võib pidada kultuurilembeseks. Aeg-ajalt kostvaid hüüdeid humanitaaride alahindamisest ja nende vähesest kõlapinnast ei saa võtta tõsiselt, vaadates, millise järjepidevusega nii päevalehed kui ka elustiiliajakirjad näitlejaid, muusikuid, kirjanikke, kunstnikke intervjueerivad-afišeerivad. Näeme sageli ka n-ö kõrge kultuuri esindajaid elustiiliajakirjades ja teleintervjuudes etendamas subtiilseid väikekodanlikke performance’eid. Kultuur müüb.
Andris Feldmanis on viimasel ajal jäänud silma stsenaristina nii teles kui filmis, olles muu hulgas koos Livia Ulmaniga ka mängufilmi „Teesklejad“ käsikirja autoriks.
Nüüd on ta valmis saanud oma esikromaaniga, ulmekaga „Viimased tuhat aastat“, mis on juba leidnud ka ametliku tunnustust: 23. novembril tehti teatavaks Betti Alveri kirjanduspreemia laureaadid, parimad debüüdid olid Feldmanise ulmeromaan ja Silvia Urgase luulekogu „Siht/koht“.
|
OSCAR-2019
|
||
Nädala börsiuudised: piimahinnad tõusid teist oksjonit järjest; Coceral tõstis ELi rapsiseemnete toodanguprognoosi; rapsiseemnete külvamine peaks ELis kasvama; kohvi hinnad tõusevad; nafta hind tõusis, bensiin odavnes.
Piimahinnad kallinesid sellel nädalal toimunud Global Dairy Trade piimahindade oksjonil 0,9protsendi võrra. Tegemist on teise järjestikuse oksjoniga, kus hinnad tõusevad, vahendab agriland.
Teisipäeval toimunud oksjonil langes kooritud piima pulbri hind 1,2 protsenti. Teisalt kallines täispiima pulber 0,6protsendi võrra. Või hinnad kallinesid aga 1,2 protsenti ning tonn maksab nüüdseks juba 6026 dollarit, mis on uus rekord.
„Või ja veevaba piimarasva hinnatõus näitavad, et turul on piimarasvadest puudus,“ ütles analüütik Tobin Gorey.
Selgub, et Euroopas on piimahinnad tublisti kõrgemad. Euroopa Komisjoni andmetel maksis 10. septembril 100 kg võid 652 eurot, mis võrdub 7827 dollariga. Täispiima pulbri hind ulatub Euroopas aga lausa 3746 dollarini tonnist. Uus-Meremaa täispiima pulbri futuurid maksavad praegu 3105 dollarit.
Coceral tõstis Euroopa Liidu selle aasta rapsiseemnete toodanguprognoosi kolme aasta kõrgeima tasemeni, sest arvatakse, et 2018. aastal võib tootmine veel rohkem kasvada.
Põllumajandusega ja sellega seotud kaubandusega tegelevaid ettevõtteid esindav Coceral tõstias Euroopa rapsiseemnete toodanguprognoosi 630 000 tonni võrra, 22,11 miljoni tonnini. Võrreldes aastatagusega on seda 1,56 miljonit tonni rohkem.
Uuendus tähendab, et Cocerali prognoos on tunduvalt suurem kui teiste turuosaliste ja analüüsifirmade oma. Näiteks Strategie Grains teatas hiljuti, et vähendab rapsiseemnete toodanguprognoosi 260 000 tonni võrra, 21,65 tonnini, sest Saksamaa vihmad on seganud sealset tootmist.
Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu (IGC) prognoosib, et toodang saab olema 21,8 miljonit tonni, USA põllumajandusministeeriumi hinnangul aga 21,95 miljonit tonni. Euroopa Komisjon ootab 21,85 miljoni tonnist toodangut.
Rapsiseemnete hind peaks enne märkimisväärse pakkumise turuletulekute tõenäoliselt veel kasvama. Üle-eelmisel nädalal teatas Commerzbank, et rapsiseemnete turul võib ees oodata suur defitsiit, sest hinnad on küllaltki madalal ning see peletab põllumehi eemale. Võti peitub aga selles, et nisuga võrreldes on raps siiski veel atraktiivne, sest nisuhinnad on nii Euroopas kui ka USAs viimasel ajal tublisti langenud.
Cocerali hinnangul on tootmine 2017. aastal kõrgem, sest põllumehed võivad järgmise aasta koristuseks panna maha rohkem rapsi. „Mahapanek peaks sellel hooajal üle Euroopa kasvama, sest võrreldes nisuga on rapsi hind praegu atraktiivsem,“ teatas Suurbritannias tegutsev CRM Agricommodities.
Silma tuleks peal hoida eelkõige Pariisis kaubeldavate rapsiseemnete ja pehme nisu hinnasuhtel. Pehme nisu detsembrikuu futuuride ja rapsiseemnete novembrikuu futuuride hinnavahe oli neljapäeval 2,02 kordne. Pikaajaline keskmine on septembri keskpaigas olnud aga 1,9. See tähendab, et põllumeeste jaoks on raps muutunud veidi atraktiivsemaks.
Kohvi hinnad hakkasid eelmise nädala lõpus kiiresti kallinema, sest Brasiilia kasvupiirkondades kardetakse kuiva ilma, vahendab agrimoney.
New Yorgis kaubeldava arabica kohvi detsembrikuu futuurid tõusid 15. septembris 141,4 sendini naelast, mis on viimase kuu kõrgeim tase. Tõsi küll, sellel nädalal toimus aga korrektsioon ning hinnad langesid 135 sendini. Kuu algusega võrreldes on kasv siiski märkimisväärne.
Muret tekitab eelkõige Brasiilia kuiv ilm, mis on aidanud ka sojaubadel kallineda. Lisaks sellele on kasvanud ilmastikunähtuse La Nina tõenäosus, mis kipub teatud piirkondadest vihma ära võtma. Selle tõenäosus on teadlaste hinnangul kasvanud 55-60protsendini, veel kuu aega tagasi oli see 25-30 protsenti.
Odavama Robusta kohvi hind tõusis nädalaga 1,5 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 2035 dollarit.
Nafta jaoks on see kvartal kujunemas parimaks kolmandaks kvartaliks 13 aasta jooksul, kirjutab Reuters.
Nädala lõikes pole nafta hind palju tõusnud – Brent on lisanud 1,5 protsenti ja WTI 1,3 protsenti. Kummagi barrel maksis reede pärastlõunaks vastavalt 56,31j a 50,49 dollarit.
Nafta hind on kolmandas kvartalis kallinenud 15,5 protsenti. Kui tõus jääb püsima, siis on nafta jaoks tegemist parima kolmanda kvartaliga alates 2004. aastast.
„Makromajanduse näitajate paranemine peaks järgnevate kvartalite jooksul nõudlust tõstma. Kui OPEC jääb tootmiskärbete strateegiale truuks, siis hakkavad hinnad tõusma,“ teatas ANZ Research klientidele saadetud kirjas. „Me prognoosime, et nafta püüab selle aasta lõpuks tänavusi uusi tippe.“
Mõned OPECi liikmed arvavad, et tootmiskärbete lepet peaks pikendama kolme või nelja kuu võrra, teised tahavad jätkata 2018. aasta lõpuni. Näiteks Iraak ja Ecuador pooldavad aga tootmiskärbete mahulist suurendamist.
Paljud analüütikud ei ole aga kindlad, et OPEC suudab turgu märkimisväärselt mõjutada. „Ma ei näe, et turg muutuks kitsamaks, kui OPEC just järgmisel aastal tootmiskärpeid ei laienda,“ ütles Commerzbanki strateeg Carsten Fritsch.
|
OSCAR-2019
|
||
1.1 Käesolevad tüüptingimused sätestavad Ottima OÜ või tema poolt volitatud isiku (edaspidi Käitleja) jäätmevaldajale (edaspidi Tellija) osutatavate jäätmekäitlusteenuste (edaspidi Teenused) põhilised tingimused (edaspidi Üldtingimused).
1.2 Käesolevad jäätmekäitlusteenuste osutamise Üldtingimused määravad kindlaks ehitus-ja lammutustöödel tekkivate jäätmete; suurjäätmete (suuremõõduliste jäätmete); majapidamisjäätmete (koduses majapidamises tekivate jäätmete) ning haljastusjäätmete käitlemise tingimused.
2.1 Käitleja osutab Tellijale Teenuseid Üldtingimustes ja Müügitingimustes sätestatud korras ning Hinnakirjas sätestatud tasu eest.
2.2 Käitleja paigaldab temalt renditud jäätmemahuti(d) tellimuses ettenähtud päevaks ja näidatud asukohta(desse) ning alustab jäätmemahutite teenindamist tellimusese kinnituses määratud kuupäevast alates.
2.4 Tellija tagab Käitleja takistusteta ligipääsu jäätmemahutite asukohale, s.h tagab lukustatud väravate avamise, võimaldab jäätmeveokitele juurdepääsu jäätmemahutitele mööda kõvakattega teed, hoiab ligipääsutee puhtana, talvel lume- ja jäävabana ning tagab, et koerad ei omaks võimalust rünnata Käitleja töötajaid. Ligipääsutee laius peab olema vähemalt 4 m ja vaba kõrgus tee kohal vähemalt 6 m.
2.6 Käitleja korraldab jäätmemahutite tühjendamise vastavalt tellimuse kinnituses näidatud ajale või tellimuse alusel tühjendamisel üldjuhul 1 (ühe) tööpäeva jooksul Tellijalt jäätmemahuti täitmise kohta teate saamisest, kui Tellija ja Käitleja ei lepi kokku teisiti.
2.7 Jäätmete käitlemisel läheb jäätmete valdus ja omandiõigus üle Käitlejale alates jäätmemahutite tühjendamise momendist Käitleja poolt, v.a. Üldtingimuste punkti 3.1 rikkumisel, millisel juhul jäätmemahuteid ei tühjendada ning Tellija jääb jäätmevaldajaks.
– aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete, oma kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada jäätmemahuteid;
3.2 Jäätmemahutite täismass on piiritletud prügiveoki maksimaalse lubatud kandevõimega ja ei tohi ületada 5-10 m3 konteinerite puhul 8 tonni ning 15 m3-30 m3 puhul kuni 13 tonni.
3.3 Jäätmemahutite maksimaalne maht on piiritletud konteineri ülaservaga – konteinerit ei ole lubatud täita kõrgemale kui selle ülaserv.
3.4 Juhul, kui Tellija paigaldab jäätmete eraldi sorteerimiseks mõeldud jäätmemahutitesse sorteerimata ehitusjäätmeid või muid sorteeritud jäätmeliike kui Käitlejaga eelnevalt kokkulepitud, käsitletakse kõiki jäätmemahutisse paigutatud jäätmeid sorteerimata segaehitusjäätmetena. Sellisel juhul kohaldatakse Tellijale segaehitusprahi hinnakirja.
4.1 Käitleja teenuste Hinnakiri on teenuse osutamise lahutamatuks osaks. Kehtiv hinnakiri on esitatud veebilehel www.prügivedu24.ee
4.2 Käitlejal on õigus hinnakirja ühepoolselt muuta oma tegevuse efektiivsuse ja konkurentsivõimelisuse tagamise eesmärgil. Hinnakirja muudatused ning täiendused jõustuvad alates nimetatud informatsiooni ilmumise momendist Käitleja veebilehel. Kui Tellija edastas oma tellimuse ennem hinnakirja muudatuste jõustumist, siis Tellija jaoks kehtib tellimise edastamise ajal kehtinud Hinnakiri.
5.1 Käitleja töötab ettemaksu alusel ja võtab tellimuse töösse kui laekunud on 100 % tellimuse maksumusest. Müügileping loetakse sõlmituks alates makse laekumisest Käitleja arvelduskontole. Kui makse ei ole tellimuse täitmise hetkeks laekunud, siis loetakse seda sooviks tellimusest loobuda ja tellimus tühistatakse.
5.2.2. Käitlejal on õigus nõuda Lepingu sõlmimisel jäätmekäitlusteenuse tellimisel ettemaksu, mille suuruses lepitakse kokku Lepingus. Veebipoes müüdavate teenuste hinnad on märgitud vastavate konteinerite juurde ning valuuta on Euro (€), milles maksmine toimub.
6.2 Pooled vastutavad kõikide isikute (sealhulgas oma töötajate, teenistujate ja alltööettevõtjate) tegevuse või tegevusetuse eest, keda nemad oma kohustuste täitmiseks kasutavad.
6.4 Käitleja jäätmemahutite kaotsimineku või rikkumise korral kohustub Tellija hüvitama nende maksumuse.
6.5 Tellija on kohustatud hüvitama oma kohustuste mittetäitmisega tekitatud lisakulutused (kordusarvete esitamine, jäätmemahutite äravedu, ümberlaadimine, remont ja puhastamine, tühisõidukulud).
7.1 Lepingut võib muuta ainult Käitleja ja Tellija esindajate poolt allkirjastatud kirjaliku kokkuleppega.
7.2 Käitlejal on õigus peatada teenuse osutamine käesolevate tingimuste punktide 2.3-2.5; 3.1-3.3 rikkumisel, millisel juhul on Tellija kohustatud vaatamata teenuse osutamise peatamisele, tasuma Käitlejale jäätmeveoki kohale- ja tagasisõidu eest kogumisvahendite asukohta (Tühisõit) või/ja tegelikult teostatud teenuse eest vastavalt Tellija kehtivale hinnakirjale ja Käitleja poolt esitatud arvele.
7.3 Kui Tellija on ületanud arve maksetähtaega, on Käitlejal õigus peatada teenuse osutamine ilma etteteatamiseta kuni maksetähtaega ületanud arvete tasumiseni. Teenuse peatamise perioodil kohustub Klient tasuma jäätmemahutite eest renditasu vastavalt Käitleja hinnakirja alusel esitatud arvetele.
8.1 Teenuse täitmisega seotud teated esitatakse tellimuses fikseeritud e-posti aadressil või telefoni teel.
8.5 Tellija kohustub Käitlejat viivitamatult teavitama kõikidest asjaoludest, mis takistavad tellimuse täitmist ükskõik kumma Poole poolt.
8.6 Tellija kohustub teavitama Käitlejat oma kontaktandmete muutumisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) päeva jooksul arvates nimetatud muudatuste jõustumisest.
8.7 Käitleja kohustub teatama Tellijaga seotud kontaktandmete muutumisest Käitleja interneti leheküljel.
|
OSCAR-2019
|
||
Ilmunud on Kullamaa kihelkonnamuuseumi toimetiste sarja teine raamat «Läänemaa kalmistud. Üldosa. Kullamaa kihelkonna kalmistud».
Üldosa esimeses kirjutises käsitleb ajaloodoktor Mati Mandel muinasaegseid kalmevorme ja matmiskombestikku Läänemaal. Ajaliselt on haaratud vahemik kiviajast läbi pronksi-, raua- ja viikingiaja eesti muinasaja lõpuni. Muuseas on käsitletud ka huvitavaid hüpoteese.
Kas Läänemaa rahvas rändas meie ajaarvamise algul Soome ja oli seega üks soome rahvale alusepanijaid, nagu oletas ajaloolane Artur Vassar 1930ndatel? Ajaloolane Kalev Jaago käsitleb matuseid ja matusekombestikku Läänemaa kirikutes ja kirikuaedades alates 1228. aastast kuni 18. sajandi lõpuni.
Kullamaa kihelkonna kalmistud on käsitlust leidnud lähtuvalt personaalia lähtepunktist. Kes on need kohalikele kogukondadele tähtsad inimesed, keda on siia aegade jooksul maetud? Kalmistu on ju tegelikult ainus koht, kus on kontsentreeritud ühe kogukonna sotsiaalne ajalugu läbi aegade.
Hierarhiat elus püütakse demonstreerida ka pärast inimese surma. Hauatähised kõnelevad selget keelt ajast lahkunud inimeste sotsiaalsest positsioonist.
Miks üldse on vaja tungida surnuteriiki, kas või ainult kirjasõna vahendusel? Paljud klassikud on filosofeerinud kalmistufenomeni üle. Prantslastel on isegi ütlus: «Maailmas on ainult kolm asja, mille üle tasub arutleda – need on surm, armastus ja meri.»
Püha vaikus, hüvastijätumaastik, mahajääjate valu – kõike, mida hing tunneb, püütakse kujutada surnuteriigi maapealses osas. 1890ndatel jõudsid ameeriklased parkkalmistu ideeni.
See võimaldas hakata kujundama kalmistuid kunstipäraselt. Põhjamaade arhitektid olid aga metsakalmistu kui omamoodi ideaalmaastiku loojad.
Sellest ajast võibki rääkida kalmistutest kui kultuuriobjektidest ja kunstiteostest. Hakkas arenema kalmistuturism, mis praeguseks on läänemaailmas võtnud väga laia ulatuse. Kuid ka ida metropolides leidub kalmistuid, mis oma pompoossuselt isegi ületavad lääne omi.
Nii on Novodevitšje kalmistu Moskvas olnud ülemaailmselt tuntud turismiobjekt tänu selle skulpturaalsele rikkusele ja tähtsate isikute haudadele.
Meie kalmistud küll niivõrd massiliselt kunstiteostega kiidelda ei saa, kuigi neid leidub pea kõikjal.
Seda enam peame omi kalmistuid väärtustama kui kultuuriobjekte, rahulaid, kuhu meie ühiskonna arengut ning kultuuri läbi aegade suunanud inimesed on siirdunud.
Kalmistukultuur on samasugune elukvaliteedi näitaja kui tähtpäevade pidamine või rahvamajas tantsimas käimine. Seega võiksid ka külaliikumised ja seltsid selle arendamisega tegelda. Kalmistukultuuri peetakse meil liiga isiklikuks. Unustatakse, et kalmistu näitab sama hästi kogukonna nägu nagu vastremonditud seltsimaja.
Sealt ammutame teadmisi ammu surnud ühiskonna- ja kultuuritegelaste kohta, kalmistuarhitektuuri arengust, kogukonna üldisest arengust.
Kalmistukultuuri arendamine ja väärtustamine on meie üldise elukultuuri järjepidevuse tagamise üks aspekte ja mitte tähtsusetumate hulgast.
Austuse kasvatamine lahkunud põlvkondade mälestusse algab perekonnast ja koolist, nii suudame vältida ka vandaalitsemisi kalmistutel, olgu nooruse teadmatusest või lausa kuritegelikust rahaahnusest.
Maire Aunaste endast kui ajakirjanikust: «Olen loomult uudishimulik ja tähelepanelik. Püüan viibida mind huvitavate inimestega alati samal tasandil, hea kuulaja rollis. Mu huvi on universaalne, mitte niivõrd isiklik, pahatahtlik või kade uudishimu – inimesed tajuvad seda. Kogemusele toetudes oskan ära tunda, mis võiks suuremale hulgale teleekraanil huvi pakkuda.»
Maire Aunaste: mind huvitab inimlikkus, see, kas inimese süda lööb õigesti, tema elufilosoofia, isiksus tervikuna. Foto: Aldo Luud
Maire Aunaste ajakirjanikukogemus on pikk, sinna mahub erinevaid þanre ja vaatenurki. Kahtlemata ON rikkalik kogemus heaks eelduseks teha seinast seina saatekülalistega saadet, mida väga erinevad inimesed väga suure huviga vaatavad. Eesti Kiriku lugejad küsivad: Maire, millise võluväega Sa leiad oma saatekülalised?
Tunnistan ausalt, mult on seda ju sageli küsitud ja mul pole kunagi head vastust sellele küsimusele. Tegelikult – 90% inimestest jõuavad minuni kuidagi ise. Viibin, ütleme, näituse avamisel ja kohtan Ädut – rõõmsameelset naist, kellel on sama rõõmsameelne laps ja ema. Kolm põlve tavalisi eesti naisi – ja kokku saab nii palju head juttu. Mina tajun koos televaatajaga, et Ädudel on sügavam tähendus kui lihtsalt kolm naisolevust – neis on võimalik ära tunda midagi meie igapäevaelule omast.
Täiesti võimalik, et mul on hetkel, kui midagi põnevat märkan, käsil paari järgmise saatega seotud kokkulepped ja kohtumised, võtted, kuid ideed korjan hoolikalt märkmikku kokku, sobival hetkel nad haakuvad mõne teise niidiga.
Ma ei saa öelda, et palju helistataks ja kedagi või midagi nii otse pakutaks, aga juhtub sedagi. Mõnikord ka otsin mina inimesi teatud teemale mõeldes ja siis nad lihtsalt satuvadki mulle ette.
Asjad võivad ka ise edasi areneda, mulle lihtsalt antakse märku, siis ma annan saatega tõuke, et sündmused saaksid teostuda. Nii näiteks kujunes ühe perega Koerus, kui Eesti Suurperede Abistamise Seltsi esindaja Albert Norak soovis neile pühadeks anda üle rahasumma ja mul oli võimalus temaga sõit Koeru ühendada. Filmisime seda üheksalapselist peret, kus ema ja isa olid nii hirmus häbelikud, vähese jutuga, nad ütlesid vaid «ei» ja «jah».
Televaataja mõistis kahtlemata seda ülimat tagasihoidlikkust nähes, kuidas ei ole kerge toime tulla nii paljude lastega, kui sa pole tippärimees, ja kuidas see muudab veidi arglikuks. Ka mina olin jahmunud summa nappusest, mida pidulikult läksime üle andma. Sellepärast ma kutsusingi stuudios hiljem üles vaatajaid seda peret toetama, oli selge, et nad vajaksid veel abi. Edasi osalesid protsessis juba väga paljud televaatajad – kiiresti kogunes annetusena 150 000 krooni. Usun, et kõigil oli väga hea meel, et nii läks, minul küll.
Ma ei ole uuriv ajakirjanik, ei tõtta kedagi ega midagi päevavalgele tirima. Mind ei huvita väga inimeste kirjutatud, määrustega muudetav juriidiline moraal, mind huvitab inimlikkus, see, kas inimese süda lööb õigesti, tema elufilosoofia, isiksus tervikuna. Huvitav on absoluutselt iga inimene, kellel on oma lugu, enamasti selles juba sisaldubki oluline sotsiaalne moment, millest kasvab üldistus paljude jaoks. Kui ta räägib siiralt ja huvitavalt, ükskõik, millisel ühiskondliku redeli pulgal ta asub, saan aru, et samavõrra on ta teistele huvitav.
Esmalt, kui olen saanud huvipakkuva kontaktnumbri, helistan inimesele ja püüan tabada, kas meil on mõtet lisaks vestlusele veel filmivõtteks kokku saada. Siin aitab mind taas kogemus, enamasti ma ei eksi, kuid juhtub muidugi kõike.
On muidugi ka teemasid, mille puhul võib n-ö kindla peale minna. Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhuks loodav ja lauldav «Viru regilaul» oli just selline, kuhu võib kohe kaamera-aja kokku leppida.
Paljud ajakirjanikud väldivad Jumala ja usueluga seotud teemasid, Sina mitte. Mitmel korral oled saates kajastanud inimeste saatust muutnud pöördeid seoses usule avanemisega. Kas sul on siinkohal oma teadlik suhtumine?
Mulle tegelikult meeldiks, kui ma igasse saatesse leiaks huvitava, sisuka, tõelise kristlase või mis tahes usus kindla inimese, mind ennast see teemadering huvitab, kuid ma ei ole kindel, kas see proportsioon oleks õige, arvestades Eesti televaatajat tervikuna. Sellepärast ma igas saates kindlasti sellel peatuda ei saa.
Olen veendunud, et religiooniõpetus erinevate usundite tutvustamise ja kristliku kultuuritausta tundmise mõttes võiks kooliharidusse kuuluda küll.
Seda peaks ka ajakirjanikud rohkem teadma, siis nad ei väldiks teemat. Teatud mõttes võib hea ajakirjaniku ära tunda sellest, kas ta julgeb tunnistada õigel kohal, et ta ei tea, ei valda teemat, ning anda sõna inimesele, kes teab. Ajakirjanik on vahendaja, mitte kõiketeadja. Samas algtõed peavad asjast siiski olema.
Ma ikkagi eeskätt räägiks usust kui haridusest. Olen aru saanud, et usueluks läheb vaja hingeharidust – see on, mida nn vastärganud otsivad –, kuid ka raamatutest leitavat usuteemalist teavet peaks inimene omandama.
Usk peaks õpetama inimest tolerantseks. Kui me näeks, et inimestevaheliste suhete aluseks on armastus Jumala vastu, ja kui me siis natukesehaaval rohkem ja rohkem kuulaks teist inimest, saaks sellest tõepoolest maailm paremaks.
Kuid mitte mingil juhul ei tohiks hukka mõista neid, kes ei usu. Esiteks – ka neilt inimestelt on midagi õppida, tihti vägagi palju. Teiseks – inimene võib ise end uskmatuks tunnistada, kuid ikka käia südame hääle järgi, teha tõeliselt inimlikke, ülevaid tegusid. Kolmandaks – kõik võib muutuda. Inimene, kes kogu aeg on väitnud, et ta Jumalat ei tunnista, võib ühel hetkel teha absoluutse kannapöörde.
Mulle väga meeldisid Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja sõnad Jaan Krossi ärasaatmisel – ta teadis, et kõneleb tervele Eestile: «…see, et sa mind ei usu, ei tähenda, et mina sinu maha jätan, ütleb Jumal inimesele…»
Kui Jumala armastus meie kohal hõljub, siis peaksime meie omalt poolt suutma uskuda, et see armastus on olemas.
Mul on ajakirjanikutöös kogunenud palju kohtumisi inimestega, kes on olnud kaua väga materialistlikud, väga, liigagi maised, ning siis muutunud pöördumatult. Aastaid hiljem kokku puutudes olen näinud, et nad on jäänud Jumala leidmise järel püsima sellele teele, leidnud endas selle abil tasakaalu.
Mind ristis Pärnus Eliisabeti kirikus 1991. a praegune peapiiskop Andres Põder, tollal koguduse õpetaja. Samas kirikus on käinud mu esivanemad. Olin juba peaaegu täiskasvanud tütre ema, Elis nimelt oli just siis väga aktiivselt usule ärganud ja leidis, et ristimist on vaja. Andres Põder küsis, kas kümmet käsku tean ja vastas ise, paraku tookord õigesti: küllap ei tea.
Ta andis mulle veidi aega, et saaksin need ära õppida. Sain väga hästi aru, et ta ei tahtnud mind kiusata ega kontrollida, vaid et mul oleks kergem uut elu alata. Niisiis olen luterlane, see konfessioon sobib mulle traditsioonipõhiselt ja ka diskreetsuselt.
Mul on hea meel, et õnnistamine toimus, samas pole ma siiani regulaarne kirikus käija, usun, et palvetada ja Jumalas olla saab igal pool. Panen endale veidi pahaks, et pole leidnud aega piisavalt lugeda piiblikirjandust, et end veidi rohkem sellel teemal harida.
Ei ole, kuigi olen alati tundnud, et mul on kaitseinglid, et olen hoitud, minu jaoks on nad käegakatsutavad olendid, kes on mind pärast kukkumist jälle püsti tõusta aidanud. Ma olen selle poolt, et jätta võimalust mööda enamik asju intuitsiooni otsustada, võib-olla see ongi moodus, kuidas Jumal meid juhib, laseb ära tunda, mis on tõde, mis vale.
Mulle võib-olla tõesti meeldiks, kui Jumal minu eest kõik otsused langetaks, kuid ta ei tee ju seda. Meile kõigile on jäetud kohustus teha valikuid, niisiis ettemääratus sõltub ju kunagi varem langetatud valikutest. Valikud jälle omakorda sõltuvad väärtushinnangutest, mis on osaliselt enesekasvatuse tulemus, kuid ka lapsepõlvest pärit kasvatusega ära määratud.
Niisiis olen pigem kogenud jumaliku väe järjekindlust, kuhu mahub ka inimese enda vaba tahe ja valik, mitte ainult imesid, müstikat, fataalsust.
|
OSCAR-2019
|
||
Või hoopis mõlemad? Aga miks ka mitte? Esmapilgul võiks karta, et need kaks ei passi kokku, igatahes mitte samaaegselt lugeda, siiski tulemus on sootuks vastupidine. Mõlemad on võrratud ja ainulaadsed ning ei häiri kuidagimoodi teineteist.
Nagu ikka, paigad, millest ma ei kavatse lugeda, on selles sarjas lõpuks ikkagi kõige ägedamad. On see siis seotud autori isiksusega või käekirjaga või loo endaga, tont seda teab. See siin on suuresti lapsehoidja lugu, kõhutantsust ja show-maailma telgitagustest oli märksa vähem juttu. Või näis mulle nii?
Kersti loo võiks lühidalt kokku võtta nii: mis juhtub elus siis, kui valitakse kahest võimalusest keerulisem ja esmapilgul raskem tee. Neid kordi, mil ta oli valmis oma seitse asja kokku pakkima ja lennukile istuma, oli rohkem kui üks. Ilmselt olekski see lihtsam tee olnud. Ent kas ja kuhu see viinud oleks lõpuks...?
Las Vegas ei ole minu jaoks, ma ei ole seal käinud ja ilmselt ei lähe ka kunagi. Kui, siis ehk poolvägisi mingis sunnitud olukorras. Kuid seda põnevam ja huvitavam oli sellest paigast lugeda.
Minna ei taha ma sinna endiselt, aga raamatust iga viimast kui lehekülge nautisin sellegipoolest:) Sellised vastuolud elus mulle meeldivadki.
Ka seal ei ole ma käinud ja ka selle lugemisest ei oodanud kuigivõrd. Ilmselt on siinkohal tegemist autori enda ja tema humoorikate seikade ja nende seikade veelgi humoorikama esitusega, mis selle raamatu juures pealub. Ei tasu karta, et lugeja taritakse mõne bioloogi sisekaemustesse või roomajate hingeellu. Kõik see kokku on üks mahlakalt värvikas seiklus, mida lugedes tahtmatult naerda puksusin ja kuigi ma ei lootnud, et naljad, mis mulle mõjuvad, teistele samuti midagi pakuks, lugesin siiski kuueaastasele katkendeid ette. Ja naeris ka tema. Ning rõhutas enne uinumist korduvalt, et kui ma veel midagi naljakat leian, siis ta üles ajaksin ja tallegi loeksin.
Tõstku käsi püsti, kes seda lugenud on? Mina ei tea kedagi, ja ometi on see maakeeli juba 2007.a. ilmunud. Ilmselt siis võrdlemisi vaikselt. Põhjendamatult kusjuures. Siinkohal võiks vastandada kõnealust üllitist Oksaneni töödega. Kuidas viimastest pasundatakse nii enne kui pärast ilmumist, kuidas need ühes autoriga virvendavad nii teleriekraanil, ajakirjade esikaantel kui igalpool internetis. Promo on väga erinev neil olnud.
Ja samas on vägev lugu ju olemas, igati kirev ja kaasahaarav niisamuti. Ning ma kujutan ette, et Sirola eeltöö ei jää põrmugi sellele monster high jumalannale all. Vastupidi, Oksanen töötab it-tehnoloogia võimaluste ajastul ning nii mõnigi päring ja otsing saab arvuti tagant lahkumata tehtud, samas kui Sirolal kõik säärased võimalused sootuks puudusid. Jeerum, küllap olid tema üle lahe visiididki kordades piiratumad (Soomes ilmus "Kaks linna" 1991.a.)
Raamatu tegevus toimub siis kahel pool lahte ja kogunisti lahel endalgi, tegelikult isegi külmal maal. Aastad siis on 1983-87, nostalgialaks missugune. Mõni väike faktiline möödapanek ehk oli, aga mitte midagi olulist.
Kellel aga eelpool öeldust siiski veel vähe, siis tasub meelde tuletada, et loo peategelastel on olemas prototüübid. Loo autor end ennast luuletajana raamatusse kirjutanud, ka tema kaasvõitleja kirjandusrindel, Anja Kauranen, on raamatus olemas, ning last but not least on eestlaste jumaldatud lembelaulikud (enne seda, kui Tätte asemele trügis) vennad Urbid, kelle seiklused on ühtlasi raamatu kandvaks teljeks. Nii et igati mitmekülgne raamat kui nii võtta.
P.S. Miks raamatu eestindamiseks nii neetult palju aastaid läks? Kuusteist aastat, see on ju lausa igavik.
Üks poekett näiteks reklaamib mingit pasteeti (või muud ollust) ja lemmikloomatoitu. Päris huvitav seos kooliaasta algusega:) Loomulikult hästi mõeldes neid seoseid ka leiab, ent jah...
Kui ma vaatan lõustikusse või kuhu tahes mujale, siis näib, et eile oli iga teine mu sõpradest-tuttavatest RW kontserdil. Siililegi selge, et mina seal ei olnud, ja vaadates neid rahvamasse, no ei ole minu teetassike ka.
Ma müttasin hoopis tunde metsas, jah, neis kõige vägevamates - Kanaküla ja Kõpu ümbruses. Kuidagi hea tunne oli õigel päeval õiges kohas olla. Sobis päeva meeleoludega ideaalselt. Ka tulemus oli rekordiline, ämbritest jäi väheks ning vähe puudus, et käiku oleks joped ja dressikad läinud. Kukeseenejumal oli meiega. Õnneks üha tugevnev vihmasadu meid päästis.
Kogu seda seenelaadungit puhastades ja talveks korda sättides oli õige hetk Ivo Linna Kullafondi kolmikplaat välja otsida. Jah, uskuge või mitte, aga see on mul olemas, ise ostnud ja täiesti vabatahtlikult, meeletesegadushoogu ega midagi muud nii drastilist mul sel hetkel ei olnud.
Õhtul oli järg raamatu käes, nagu ikka eks. Kuidagi juhuslikult ja poolkogemata mulle see raamat näppu sattus, ent taas - õigel hetkel ja õiges kohas.
Jõerüüt kirjutab nagu Viivi Luik või Tõnu Õnnepalu, selline kildhaaval lugemine ja tasa ja targu lähenemine. Nauditav ja mõnus. Vahel kurb ja vahel lõbus, mõnikord kritiseeriv, teinekord kiitev ja ülistav.
Raamat keskendub eelkõige JJ diplomaadiks olemisele Soomes ja veidi vähem Itaalias. Need on murrangulised ja ilmselt ajalookivisse raiutud aastad, millel ta peatub. See on noore ja alles käima õppiva Eesti Vabariigi aeg. Ja seetõttu eriti sobilik eilsesse päeva. Siin on palju allajoonimist vajavaid mõttekohti, see on raamat, mis ilmtingimata võiks olla riiulis võtta, pidevalt käepärast nagu "Varjuteater" või "Paradiis" või "Elu sumedusest".
Christensen ei kirjuta romantilistest roosamannateemadest, ja jumal tänatud selle eest! Seekord on ikka kohe kotiga õelust, julmust, häbitust ja mida kõike veel. Täpselt ja teravalt annab autor kõik selle elu pahupoole edasi, samas pikka juttu tegemata.
Üks mõnusalt segane sasipundar kerib end neil lehekülgedel, kord lahti ja siis jälle kokku. Lõpuni keritud ei saagi, segadust tekib nagu juurdegi. Eriline maiuspala on peategelase sooga seonduv, selgus selles osas saabub kusagil raamatu viimases lõpus, vähemasti teataval määral.
Tegelikult aga on mul lihtlabane küsimus. Miks wordpress käru paneb? Ja mis süsteemi alusel see jama aset leiab? Nimelt kui ma suvatseks uskuda oma blogrolli, siis peaksin tõdema, et Tafkav on kahe nädala eest ilmselt ümberilmareisile läinud (kuigi jah, ma tean, et reaalselt on ta vahepeal ikka postitanud nii mis mühiseb). Ja Ritsik on nähtavasti samuti oma kodu hüljanud ja minema kõndinud (kuigi ka tema ei ole seda teinud). Ja samas teiste wordpressis pesa omavate kaaskondsete postitused ilmuvad ometigi kribinal-krabinal ka mu blogrolli.
P.S. Õunapirukad ei puutu tegelikult absoluutselt asjasse, aga mul lihtsalt viskasid üle kõik need teised, märksa igavamad pealkirjad :)
Tänasel päeval jääb mõnel mehel või naisel töö tegemata, istub sotsiaalmeediavõrgustikes või hulgub niisama sihitult netialgendikel ringi. Siuname, et on alles ajad.
"Mis Berliinis olümpiamatil toimus edasi toimus, seda uudist ei jõudnud ära oodata - ajaleht tuli kolm korda nädalas. Mäletan hästi, et olime soos lool, hein kuhjategemiseks koos, kui lõuna ajal Jaak minult küsis: kas ma ei lippaks Hallivanni psti järele ja ei tooks lehe ära, kangesti tahaks teada, kas Palusalu võitis teise kulla? Pidi valu ja huvi olema, et mulle seda nõu andis; niisama kedagi töö juurest ära ei saadetud. Käisingi Hallivannis posti vastas - edasi-tagasi seitsme kilomeetri jagu. ... Kuhjategemine jäi seniks pooleli, kui lehest olümpiauudised olid viimase reani loetud ja pildid vaadatud."
... on hoopis, et kuidas maakeeli peakski ütlema - taldrikugolfimängijad või? Kettagolfarid? Või veelgi pikemalt ja lohisevamalt - discgolfimängijad? Juudas, mu õigekirjaoskusest ei piisa antud juhul :)
Loodetavasti minu kallid külalised, kes külalistetoast pilgu välja viskavad, südarit ei saa, kui mingeid virvatulukesi mäeveerul liikumas näevad. Igasugune sport on nähtavasti haigus (ma räägin ju, et see on saatanast!) ning õhtuhämaruses mobiilide taskulampide valgel mändide alt kettaid otsivad tüübid on õige sage nähtus.
Arvestades mu viimaste nädalate fortuunaõnne, peaks see miljon juba ammu mu kontol olema. Tõsi, ma pole endiselt vist veel ka ühtegi lotopiletit ostnud :D Ja seniks kui ostmiseni jõuan, on tähtedeseis kindlasti kardinaalselt muutunud. Või siis on käimas äge perseiidide sadu ning mingit seisu ei ole nii ehk naa :)
Igati vinks-vonks korralik raamat. Just nimelt, eeskujulikult kirjutatud. Üks mees kirjutab meil siin EV-s veel maru korralikult, aga teda ma lugeda ei suuda, ongi just nimelt liiga planeeritud ja struktureeritud kogu tekst.
Selle raamatu ma sain lõpuni loetud küll. Lihtne, ehe, aus Eesti asi. Ehk oleksin koguni kriitilisem, ent kuna viimati sai loetud seda va Provence´i-raamatut, siis... Ütleme nii, et see oli täielik saast, vägistatud eesti keelega (ilmselt läheb see kivi tõlkija või toimetaja kapsaaeda...)... kus ilusad arhailised sõnad olid läbisegi kohmakate võõrsõnadega (ei pea silmas Charlotte´i osa, kus oligi tegemist kolledžisse sisseastumiseks õpitava sõnavaraga - see on muidugi iseasi). Jeerum, kole lugedagi.
Seega selle taustal oli "Homme on ka päev" väga loetava ja sujuva tekstiga, stiililt äärmiselt ühtne. Mõned nujah id häirisid, aga see oli pisiasi, lihtsalt kõnekeel.
|
OSCAR-2019
|
||
Whirlpool Eesti OÜ, Eesti õigusaktide kohaselt asutatud ettevõte, kelle registrijärgne asukoht on Türi 10c, 11313 Tallinn, nõuetekohaselt registreeritud Eesti ettevõtete registris käibemaksukohustuslase numbriga EE100325193, (edaspidi “Whirlpool”, „me”, „meid”, „meie”), on Teie andmete kontrollijana ja üleilmse Whirlpooli („Whirlpool Group”) üksusena kohustatud allpool nimetatud eesmärkidel tagama Teie esitatud isikuandmete („isikuandmed” andmekaitseseaduses sätestatu kohaselt) kaitse ja konfidentsiaalsuse. Sel põhjusel antakse käesolevas teatises Teile teada milliseid isikuandmeid me kogume, kuidas me neid töötleme, milleks me neid kasutame ja kuidas Teie saate kasutada oma ainuisikulisi õigusi sellisele teabele ligipääsemiseks, sellise teabe ajakohastamiseks, parandamiseks ja kustutamiseks.
Me töötleme teie esitatud isikuandmeid siis, kui registreerime Teie ostetud toote, samuti hetkel, kui pöördute meie poole teabe või abi saamiseks või kui ostate Whirlpooli tooteid veebipoest, ning vaid sellisel määral, mis on vajalik käesolevas teatises esitatud eesmärkide täitmiseks. Kui Whirlpool ei ole oma eesmärkide saavutamiseks vaja isikuandmeid töödelda identifitseeritaval kujul, on ta kohustatud isikuandmeid mitteidentifitseerima ja kõrvaldama sel eesmärgil isikuandmete identifitseerijad.
Me kogume Teie esitatud isikuandmeid selleks, et avada Teienimeline konto ja/või täita Teie toote registreerimisvorm ja/või et Teiega kontakteeruda või täita toote ostmisel Teie esitatav „tellimusvorm”.
Teilt ei nõuta käesolevas teatises viidatud toote registreerimisvormi täitmist ega esitamist, kuid olge teadlikud sellest, et kui Te ei esita täielikult täidetud vormi, ei pruugi meil olla võimalik vastata Teie päringutele ega osutada Teile nõutud teenuseid nõuetekohaselt. Selle tulemusena võime Teile jätta ka saatmata teabe, mis võiks meie arvates olla Teie huvides või Teile kasulik, näiteks teave Teie ostetud toote/toodete garantiiaja pikendamise kohta.
Lisaks, kui esitate meile oma sugulaste, sõprade või teiste kolmandate isikute isikuandmed, peate seda tehes kinnitama ja kindlustama, et olete saanud kolmandatelt pooltelt asjakohase nõusoleku meile isikuandmete avaldamiseks käesolevas teatises sätestatud eesmärkidel.
∙ Suhete korraldamine Teiega, mis tuleneb Teie toote ostust, Teiega peetava suhtluse ja kirjavahetuse andmete säilitamine ning suhtluse ja kirjavahetuse jälgimine, mis tahes seotud õigusaktide nõuete, sh mis tahes asutusesisese raamatupidamis-, haldus- ja maksunõuete täitmine, protsess ja poliitika;
∙ Isikuandmete jagamine Whirlpool Groupi teiste ettevõtetega käesolevas teatises kirjeldatud samasugustel eesmärkidel. Whirlpool Groupi ettevõtete nimekirja on võimalik saada taotluse alusel;
∙ Isikuandmete jagamine meie hoolikalt valitud partneritele Teie eelneval nõusolekul käesolevas teatises kirjeldatud samasugustel eesmärkidel. Partnerite nimekirja on võimalik saada taotluse alusel;
∙ Turustamiseesmärgid, Teie eelneval nõusolekul ja/või muudel õiguslikel alustel ja põhjendustel lubatud määral;
Kui Te olete selleks andnud oma nõusoleku, välja arvatud juhul, kui see on juba muudel õiguslikel ja põhjendatud alustel lubatud, võime kasutada isikuandmeid e-kirjaga, SMSiga, MMSiga (ja muude elektrooniliste vahenditega), faksiga, postiga ja telefoniga järgmise teabe saatmiseks:
∙ turundusmaterjal uute toodete kohta, kingitused, tooteid käsitlev teave või uute toodete turulelaskmine, toodete reklaamikampaaniad / müügipakkumised või veebikeskkonnas müügipakkumised (masinad, lisatarvikud, tarvikud) Whirlpool, Polar, Maytag, Ignis, KitchenAid, Bauknecht ja valitud äripartnerite kaubamärkidelt (nimekirja on võimalik saada taotluse alusel), mis võiksid meie arvates Teid huvitada;
∙ turustamine ja toodete pakkumised ja teatised (nt infolehed) pikendatud garantiiaja kohta, mis esitatakse Whirlpooli kaudu, kaudu toodete kohta, mille olete registreerinud või mille vastu olete huvi tundnud. Sellist garantiid võib anda D&G, Whirlpooli usaldusalune äripartner;
∙ auhindade loosimistes, võistlustes ja mängudes, messidel, tooteesitlustel või toiduvalmistamise esitlustel osalemise kutsed.
Kui soovite tühistada mis tahes turundusmaterjali tellimuse, mille me võime Teile saata, või eespool kirjeldatud seotud tegevuste tellimuse, saate seda hõlpsasti teha, järgides tellimuse tühistamise üksikasju, mis on esitatud igas reklaamteates, või pöördudes teise võimalusena meie poole järgmiselt: Whirlpool Eesti OÜ, Türi 10c, 11313 Tallinn.
Isikuandmed koguvad kokku ja neid töötlevad eespool nimetatud eesmärgil meie töötajad, kui nad tegelevad haldusega, raamatupidamisega, turustamisega ja reklaamikampaaniatega, klienditeenindusega, IT-süsteemide haldamisega, juhtimisega, hooldamise ja arendamisega, turundusega, küsitlustega ja reklaamiga käesolevas teatises kirjeldatud asjakohastel eesmärkidel. Teie isikuandmeid säilitatakse Whirlpool Groupi andmebaasides, samuti asutuseväliste teenuseosutajate kaudu, kellega Whirlpool Group on allkirjastanud nõuetekohase lepingu, hallatavates andmebaasides. Need andmebaasid asuvad Euroopa Liidu territooriumil, samuti Ameerika Ühendriikide (USA) territooriumil, andmebaaside nimekirja on võimalik saada taotluse alusel.
Palun võtke teadmiseks, et teatud isikuandmed võidakse edastada ka asjakohaste piirkondlike territooriumide ametivõimudele ja -asutustele üldiselt õiguslikel eesmärkidel ja maksudega seotud eesmärkidel, või juhul, kui seda on mõistlik teha, selleks et kaitsta Whirlpooli äri, kliente, töötajaid või tarnijaid. Lisaks võidakse need avalikustada tõenäolistele ostjatele või partneritele ja nende professionaalsetele nõustajatele ettevõtte prognoositud müügi või ülekannete uurimiseks või ettevõtte äritegevuse või varade, äripartnerluste või ühisettevõtluse asjaolude uurimiseks (mis võivad aeg-ajalt esile kerkida) sellisel määral, et anonüümsuse tagamine ei ole teostatav ega võimalik. Tehingu lõpule viimisel võivad ostjad ja partnerid kasutada teavet käesolevas teatises nimetatud samadel eesmärkidel.
Riiklike isikuandmete puutumatust käsitlevate õigusaktide kohaselt on Whirlpoolil lubatud edastada isikuandmeid teistesse riikidesse tingimusel, et olete andnud oma eelneva nõusoleku või selleks on muu õiguslik põhjendus ning on tagatud piisaval tasemel kaitse.
Peate teadma, et Whirlpoolil töötajad, muud Whirlpool Groupi üksused, meie nimel teenuste osutajana tegutsevad kolmandad pooled ja hoolikalt valitud partnerid võivad asuda ka välisriigis ja isegi väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda. Seetõttu on Whirlpool kohustatud tagama, et isikuandmete välisriiki edastamisel on see tegevus täielikus kooskõlas Euroopa Liidu ja riiklike õigusaktide põhimõtete ja nõuetega ning et vastavates riikides / vastavatel territooriumidel kasutatakse asjakohaseid turvameetmeid isikuandmete kaitseks.
Whirlpool töötleb ja säilitab Teie isikuandmeid niivõrd kuivõrd see on vajalik õigusaktide sätetest kinnipidamiseks või niivõrd kuivõrd see on vajalik eespool/allpool sätestatud meie määratletud õiguspärase äritegevuse vajaduste rahuldamiseks ning kavatsetud eesmärkide täitmiseks.
Juhul kui soovite rakendada oma eespool nimetatud õigusi, muutke enda teavitamise eelistusi, või kui soovite Whirlpooli teavitada oma isikuandmete mis tahes muudatustest või esitada mis tahes küsimusi Teie isikuandmete kasutamise kohta Whirlpooli poolt, palun pöörduge meie poole aadressil: Whirlpool Eesti OÜ, Türi 10c, 11313 Tallinn või saatke e-mail aadressile: info_estonia@whirlpool.com.
Whirlpool on vastavuses Ühendriikide ja ELi programmi Safe Harbor raamistikuga ning Ühendriikide ja Šveitsi programmi Safe Harbor raamistikuga, mille on kehtestanud Ühendriikide kaubandusamet ja mis käsitlevad vastavalt Euroopa Liidust ja Šveitsist pärit andmete kogumist, kasutust ja säilitamist. Whirlpool on tõendanud, et järgib Ühendriikide ja ELi ning Šveitsi ja ELi Safe Harbor programmi põhimõtteid, mis on seotud teatamise, valiku, edasiandmise, turvalisuse, andmesidususe, juurdepääsu ja jõustamisega. Teabe ELi ja Šveitsi programmi Safe Harbor raamistike kohta leiate lingilt: http://export.gov/safeharbor.
Kui teil on isikuandmete puutumatusega või andmekasutusega seotud lahendamata probleeme, millele meie ei ole piisavalt tähelepanu pööranud, pöörduge TRUSTe poole lingil https://feedback-form.truste.com/watchdog/request. Palun klõpsake siia faksinumbri ja postiaadressil kohta teabe saamiseks. TRUSTe vaidluste lahendamise protsess on saadaval vaid inglise keeles.
|
OSCAR-2019
|
||
Isegi need inimesed, kes rangelt järgima eeskirju hügieeni, ei ole kindlustatud tulekuga oma keha soovimatud naabrid – ussid. Turul on reklaamitud tohutu hulk raha, mis on suunatud vabanemiseks need tüütud kaaslased. Igaühel neist on oma plussid ja miinused. Palju kirjutavad hiljuti umbes eliksiir Terve parasiidid. Vaatame, mis see on ravim, räägime toodetest, tema koosseisu kuuluvate kuidas joomist ja analüüsime kommentaare nende poolt, kes neile meeldis.
Propolisiline eliksiir on Terve, tootja teabe, mis sisaldab endas asjatundlikult valitud kombinatsioon looduslikke komponente.
Selle aluseks – taruvaik (bee liim), see on juba ammu tuntud toode on mesindus. Ta on bakteritsiidse, viirusevastase, antiseptiline, immunomoduleeriv omadused, kuid lõpuni kõiki tema tegevus ei ole uuritud.
Tootja väidab, et on keeruline ravimeid bee liim blokeerib võime vingerdamine paljuneda ja väljutab need kehast loomulikul teel, ei avalda mõju sisemist mikrofloorat.
Tähtsuselt teine osa — linaseemne õli. See on saadud läbi külmpressitud, mis tähendab, et seda säilitada väärtuslikke rasvhappeid, makro-ja mikroelemente.
Aastal esitatavas meditsiin, vastavalt müüja, õli jätab sooleseinas ja soodustab järeldusele parasiidid ja nende tulemuste saamiseks. Peale selle see annab meile palju vitamiine ja soodsat mõju SEEDETRAKTI.
On eliksiir tuleb vitamiinid A ja E. c-Vitamiin Ja meil on vaja säilitada immuunsust, normaalse kasvu ja arengu. E-vitamiin suurendab taastavaid funktsioone organismi, parandab füüsilist ja vaimset aktiivsust, stimuleerib närvisüsteemi. Need vitamiinid on soovitatav võtta on keeruline. Peale taastavat tegevust nende kontsentratsioon abivahendi mõjuta kustutamine ussid ja nende jäätmeid.
Õige kombinatsioon elemente eliksiiri mõjutab lihasmassi ussid, halvab lihaga, blokeerib nende mootor aktiivsus, lagundab ja kasutab organismist.
Järsk kehakaalu, kahvatus, naha nahk, sügelus anus on välised sümptomid, signalisatsiooni kohta usse. Aga märgitakse ka teisi märke, mida me sageli tajume ilming muude haiguste:
Selline sümptomite võib olla infektsioon, parasiidid. Eliksiir on Terve tapab vastsed, munad ja täiskasvanud ussid seedetrakti, sapipõis ja tema kanalid, maksas ja teistes organites.
Enne kasutamist ballooni vaja raputada. Infusiooni on meeldiv maitse, kuid soovi korral saate seda juua vett. Kui teile ei unusta pidama dieeti, reeglites isikliku hügieeni eest. Tootja lubab kiiresti taastada organismi ja mõju vastu on märgatav praktiliselt kohe. See väljendub järgmises:
parandab seedimist, stabiliseerub tool, nii nagu välja toksiinid ja elutegevuse jäänuseid parasiidid;
Tingimused meie ümber ei steriilne, nii et tootjad pakuvad on võtta ravimit regulaarselt ka ennetaval eesmärgil. Risk sattuda ussid sees kui organismi ja nende taaselustamine suureneb, kui teil on olemas järgmised tegurid:
On preventiivne, et ravim on efektiivne nii, et aktiviseerib kaitsefunktsioone ning tugevdab immuunsüsteemi häired.
Elena, 56 aastat, Jekaterinburg: "Alati uskunud, et ussid on laste haigus, vaid on pidanud silmitsi neile minu eas. Kaua oli kõhklev minna arsti juurde, probleem on delikaatne: hingeõhk ei ole midagi, et vastik – vastik, ja anus sügele. Hoiule analüüsid, hunnik tablette kirjutati. Venerated vastunäidustused – ja oli ummikseisu jõudnud: et ravib, et halvatud. Naabrinaine on näidanud artikli kohta propoliit eliksiir. Koostis on hea, mõtlesin ja ostis. Ei kahetse. Paar päeva juhtis tähelepanu, et hingeõhk ei haise. Ja kõht on kõige parem teeninud.Kolm nädalat kontrollitud – kõik on hästi. Minu hinnang – 5. Aga on üks negatiivne asi. Hind on minu jaoks ülbe."
Dmitri, 35 aastat, Novosibirsk: "Viin on aktiivne elustiil, tegelen spordiga. Alati end suurepäraselt tunda, ja siis hakkas kiiresti väsima, kaalust alla võtta, naha sügelus ilmunud. Pöördusin arsti juurde, ta diagnoosis mul – parasitaarussnugilised. Arvan, et basseinis või saunas üles korjatud. Aega on kahju järjekorrad arsti juures üürile analüüsid. Internetis kaevasid üles teavet pro palsam firmalt Terve. Tellisin. Kuu uuesti kontrollitud. Kõik on norm! Minu sugulased ka jõi ravim, nagu ennetamise ussid."
Jevgeni, 25 aastat, Saratov: "Me oma abikaasaga palju reisida. Alati võtame endaga kaasa see ravim. Parim tuntud vahend, kui sa sööd minna."
Ksenia, 29 aastat, Moskva: "Mul on ravim ei aidanud. Omandatud reklaami. Kahjuliku see, muidugi, ei ole midagi, kuid ussid, see on kasutu, sest meil ei ole taruvaik selliseid omadusi – hävitada ussid. Peale selle ei ole olemas ravimeid, mis oleks tegutses kõigil, ilma eranditeta, parasiidid, ja sealjuures 100% oleks ohutu inimese jaoks."
Nagu näete, arvamused on erinevad: ja nii positiivseid kui ka negatiivseid. Kasutada eliksiir, kuidas tõhus abinõu, või mitte – see on teie otsustada.
Põhineb eliksiir on Terve parasiitide spetsialistide keskus on loodud ravim Deparatiit. See hõlmab täiustatud valem, kuhu lisaks põhilisi komponente täpsemalt sisse loginud kardinaid alates ravimtaimed: seeder, salvei, sõnajalad, liivatee -, nelgi -, angelica, hapuoblikas, tansy.
See on mõeldud ravi Helmintiaas mis tahes staadiumis ja igas vanuses. Vastavalt center Terve ravim on testitud vabatahtlike ja näitas oma efektiivsus on 99% juhtudest. Kõrvaltoimeid ei ilmnenud.
|
OSCAR-2019
|
||
Vabaerakond valis esimeheks Andres Herkeli - Eesti - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt
Eesti Vabaerakonna asutajad võtsid täna vastu otsuse, millega MTÜ Eesti Vabaerakonna Algatusrühm reorganiseerub erakonnaks, kinnitasid erakonna põhikirja, programmi ja sümboolika ning valisid uue erakonna esimeheks riigikokku kuuluva Andres Herkeli.
Juhatuse kümnele kohale kandideeris 27 erakonna liiget, kellest valituks osutusid Külliki Kübarsepp, Jaanus Ojangu, Jevgeni Krištafovitš, Kalle Pilt, Märt Meesak, Aimar Altosaar, Jüri Saar, Lii Ramjalg, Kristo Krumm ja Emil Rutiku.
Aukohtu liikmeks valiti Katrin Mesilane, Eino Muruste, Mati Illsion, Janar Siniväli ja Jaan Uustalu ning revisjonikomisjoni liikmeks Raivo Olmeti, Jaanus Luka ja Taavi Raidma.
Põhikirja kohaselt soovib Vabaerakond olla kodanikeühendustele ja aktiivsetele inimestele avatud platvorm, et tagada riigi juhtimine võimalikul laial alusel. Selleks on Vabaerakonna nimekirjad kohalikel, riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel avatud, võimaldades ühiselt koostatud valimisprogrammiga kandideerida ka kodanikeliikumiste esindajatel. Kohalikel valimistel eelistab erakond oma põhikirja kohaselt koostööd valimisliitudega.
Erakonna programm näeb ette muudatusi riigi poliitilises korralduses ning haldus- ja maksusüsteemis. Muudatuste eesmärk on teha riigi toimimine efektiivsemaks, pöörata senine ülevalt alla juhitav võimupüramiid alt üles omavalitsustele ja kodanikuühiskonnale toetuvaks, vähendada poliitkampaaniatele tehtavaid kulutusi ning muuta maksusüsteemi ettevõtlust ja maapiirkondi soosivamaks, et taastada elu võimalikkus kõikjal Eestis.
Intervjuu Postimehele: rahandusminister Sester tõrjub väiteid suurtest erimeelsustest Ossinovskiga - Eesti - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt
Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (paremal) ja rahandusminister Sven Sester (vasakul) peavad lähiajal leidma üksmeele tervishoiu rahastamise osas.
Kui märtsi keskel oli töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (SDE) veendunud, et tal on olemas hea plaan, kuidas Eesti meditsiinisüsteemile lisaraha juurde saada, siis kukkus see rahandusminister Sven Sesteri (IRL) vastuseisu tõttu läbi. Kuigi ministrite ägedad vaidlused sel teemal jätkuvad ka sel nädalal ja üksmeelt ei paista kuskilt, kinnitab rahandusminister Sester Postimehele antud intervjuus, et tegelikult on kõik hästi.
Te vaidlesite eelmisel nädalal valitsuses mitu korda tervishoiu rahastamise üle ja otsuseni ei jõutud. Mis on sel teemal põhiline konflikt teie ja terviseminister Jevgeni Ossinovski vahel?
Meil ei ole konflikti. Meil on ühesugune nägemus, et tegu on demograafilise probleemiga. Me nendime, et Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. See tähendab, et meil jääb aja jooksul töökäsi vähemaks, seega aastate jooksul (tervishoiu – toim) tulubaas väheneb, sest sotsiaalmaksu laekub vähem. Me oleme vananev ühiskond, mis ühest küljest on positiivne, sest inimesed elavad kauem, aga inimeste pikem eluiga tekitab täiendava pinge haigekassa rahastamisele, sest inimesed kasutavad rohkem ravimeid. Aga me mõlemad oleme selles ühte meelt – see on demograafiline probleem.
Meil ei ole erinevaid lahendusi. Küsimus on, millise valemi järgi demograafilist probleemi lahendada. Kas see on mitte töötavate pensionäride eest sotsiaalmaksu tasumine või on see iga-aastane riigieelarvest ülekantav summa haigekassale. See, milline tärn selle raha ülekandmisel riigieelarvest haigekassale pannakse, on disaini küsimus.
Ma tsiteerin teid – saatan peitub detailides. Märtsi keskel oli minister Ossinovski enne valitsuse kabinetiistungit veendunud, et käiku läheb tema välja pakutud idee – riik hakkab eakate eest maksma sotsiaalmaksu. Te põrmustasite tema idee valitsuskabinetis ja see vaidlus kestab.
Ei ole nii. Miks te otsite selliseid võrdlusi? Valitsuses on erinevad teemad laual ja haigekassa rahastamises on aja jooksul toimunud suur paradigma muutus ja seda on ka terviseminister välja toonud. Varem rääkisime, et igal aastal tuleb haigekassale juurde üle 70 miljoni täiendavat raha. Igal aastal 70 miljonit ja seda tänu sellele, et meie palgad tõusevad ja sellest tulenevalt sotsiaalmaksu laekumine on suurem.
Seda küll, aga suhe on 1:10. Iga kümne euro kohta, mis haigekassa juurde saab, läheb üks euro täiendavaks koormiseks (n-ö haigusrahaks – toim), üheksa eurot jääb alles. Annaks jumal mõistust haigekassale antava lisaraha kohta otsuseid teha. See on ainulaadne olukord, igal aastal tuleb lisa 70 miljonit. See kindlasti kaua kesta ei saa.
Paradigma muutus seisneb selles, et lisaks täiendavalt laekuvale 70 miljonile on täna valitsus seisukohal, et tulevikus on meil demograafiline probleem. Me otsime täna võimalusi suurendada haigekassa finantsvõimekust. Kuidas seda disainida, kas see on pensionäride eest sotsiaalmaksu maksmine, kas see on lihtsalt iga-aastane raha ülekandmine riigieelarvest, see on eraldi teema. Meil ei ole siin eri arvamust.
Me arutame kogu riigieelarve strateegiat, ega me ainult tervishoiust räägi. Meil on laua peal arutelu õpetajate palkadest, kuni Tallinna–Tartu maanteeni, vaktsiinidest kuni päästetehnikani.
Minister Ossinovski plaani asemel teie poolt väljapakutud haigekassa rahastusskeemi kohta sain ma rahandusministeeriumist ainult ühe lause, et teil on olemas oma valem. Kas te saate lihtsas keeles selgitada, mida see valem endast kujutab?
On võimalik võtta prognoosides aluseks see, milliseks kujuneb lähiaastatel töökäte arv. Rahvastiku vähenemise pealt näeb, kui palju vähem laekub tulevikus sotsiaalmaksu, sest töökäsi on lihtsalt vähem.
Teiseks, täna on näha rahvastiku vananemise trendid ja sa tead iga vanuserühma kohta, kui suured on eelduslikult ravimiostud ja teenuste kasutamine ning selle pealt on võimalik välja arvutada lähiaastate või kümnete aastate vajadus või õigemine vajaduse puudujääk. See kõik on välja arvutatav.
Kui minister Ossinovski käis oma plaani (sotsiaalmaksu tasumine eakate eest – toim) välja peaminister Taavi Rõivase (REF) ajal, siis ütles ta, et teie pakutud valem on liiga keeruline.
Siin ei ole midagi keerulist. Teil on alati võimalik jääda oma hinnangute juurde, aga midagi keerulist siin ei ole. Ma püüan teile rahulikult selgitada, et mingit erinevat arvamust ei ole. Me arutame kõigi ministritega nii tervishoiu rahastamist kui ka kõiki teisi riigieelarve strateegias olevaid teemasid.
Kumb variant riigieelarvest nõuab suuremaid kulutusi – kas eakate eest sotsiaalmaksu tasumine või teie pakutud valemi järgi raha eraldamine?
Me mõlemad püüame lahendada demograafilist probleemi. Küsimus on, kuidas me seda teeme – kas mittetöötavate pensionäride eest sotsiaalmaksu makstes või kantakse riigieelarvest iga aasta raha lihtsalt üle haigekassale. Need on tehniliselt nüansid.
Mulle kõrvalt vaadates tundub tehniliselt lihtsam lahendus see, kui otsustatakse ära, et igal aastal teatud kindel protsent rahast liigub haigekassasse, sest valemit saab igal aastal muuta vastavalt riigi majanduse võimalustele.
Täna töötab valitsus selle nimel, et riigieelarve strateegia vastaks sihteesmärkidele ja me saame töötada selle rahaga, mis meil olemas on. See on hästi oluline.
Kogu aeg on valitsusel vaja prioriteete seada, sest laual on erinevad soovid. Valitsuse ülesanne on suunata maksumaksja raha kõige olulisematele prioriteetidele. See on valitsuse kõige suurem otsus. Soovid on alati suuremad kui võimalused. /…/
Oluline on, et valitsus täna-homme tervishoiu lisarahastamist arutab ja et ei piirduta ainult sotsiaalmaksu tänase laekumisega, vaid nenditakse, et lisaraha on vaja.
See on teil õige tähelepanek. Meie tähelepanu ongi kandunud sellele, mis alusel võiks selle raha kunagi kanda üle riigieelarvest haigekassale. Aga tegelikult on hoopis tähtis see, kust see raha tuleb. /…/
Kõige mõistlikum on pidada neid läbirääkimisi valitsuses, mitte meedia kaudu. /…/ Uskuge mind, tänavu ei ole midagi teistmoodi võrreldes varasemate aastatega – kõikide ministrite soovid ületavad alati kümme korda võimalusi. Alati on mõistlik pidada läbirääkimisi ministrite vahel.
Alati on küsimus selles, kas valitsuse langetatud otsused meeldivad või mitte. Ma olen ise olnud opositsioonis ja mulle meeldib see nentimine, et ükskõik, milliseid vastuseid koalitsioon annab, alati tundub, et küsimused jäid vastuseta. Täna saab kindlasti öelda, et valitsus teeb pingutusi, et eelarvest täiendavalt raha juurde leida ja suurem vastutus on selles valdkonna ministril, aga valitsus teeb tööd ühiselt.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Keele Instituut (EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993. aastal Keele ja Kirjanduse Instituudi reorganiseerimisega. on
EKI on riiklik teadus- ja arendusasutus, kus uuritakse nii tänapäeva kui ka vana eesti kirjakeelt, eesti keele murdeid ja soome-ugri sugulaskeeli. Instituudi üldeesmärk on aidata oma tegevusega kaasa eesti keele kestmisele läbi aegade.[1]
Kolm peamist Eesti Keele Instituudi tegevusvaldkonda on keelekorraldus, sõnaraamatud ja keeletehnoloogia.
Eesti Keele Instituudil on olnud kolm direktorit: Asta Õim (1993–2000); Urmas Sutrop (2000–2015) ja instituudi praegune direktor Tõnu Tender (alates 2015. aastast).
Tiina Laansalu (vasakult teine) ja Tõnu Tender (paremalt teine) 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil võtmas vastu teaduse populariseerimise auhinda.
5. aprillil 1946 kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu uue Eesti NSV Teaduste Akadeemia põhikirja, struktuuri ja isikkoosseisu. Akadeemia instituutide seas oli ka Keele ja Kirjanduse Instituut.[2] Seda daatumit peetigi pikemat aega instituudi asutamise päevaks, kuni 9. detsembril 1981 avaldati akadeemia ühiskonnateaduste osakonnas arvamust, et instituutide asutamiseks tuleks pidada nende koosseisunimestike ja struktuuride kinnitamist.[3] KKI struktuur koos ametikohtadega sai kinnituse TA presiidiumi koosolekul 29. jaanuaril 1947. Juhtkonna moodustasid direktor, direktori asetäitja teaduslikul alal ja teaduslik sekretär keeleuurimise sektoris.[4] Keele ja Kirjanduse Instituudi ülesanneteks kavandati akadeemiliste sõnaraamatute ja teadusmonograafiate koostamist, st selliseid aja- ja töömahukaid töid, milleks ülikooli õppejõududel ei jagunud loengute kõrvalt ei mahti ega süvenemisaega.[5]
Tartus tosina töötajaga alustanud teadusasutus mahtus koos mitme teise asutusega endisesse (ja praegusesse) Kaitseliidu majja Riia mäel aadressiga Riia 60 (praegu Riia 12). Instituudi direktoriks sai kirjandusteadlane Daniel Palgi.[6] KKI esimesed töötajad olid Aili Univere, Mari Must, Helmi Viires ja Salme Tanning keeleuurimise sektoris ning Ernst Nurm, Erich Raiet ja Kaarel Hermlin sõnaraamatute sektoris.[7]
Nagu tol ajal NSV Liidus kombeks oli, uuriti ühes uurimisasutuses koos mitmeid filoloogilisi suundi. KKI-s oli peale keelte fookus ka kirjandusel ja rahvaluulel.
1952. aastal moodustati Eestis kolm oblastit: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Riia mäe majast pidi saama Tartu oblasti keskus ning KKI töötajad ja keelevarad (sh 1,6 miljonit sõnasedelit ja 100 000 lk käsikirju) koliti Tallinnasse aadressile Estonia pst 7.[8]
Ajavahemikul 1950–1960 koguti usinalt keeleainest ning loodi alfabeetilised koondkartoteegid, millest kujunesid edasiste suurväljaannete materjalid.[9] 1955. aastal hakati sõnaraamatute sektoris (juhataja Ernst Nurm) looma kirjakeele seletussõnaraamatu koostamiseks vajalikku eesti kirjakeele arhiivi. Seletussõnaraamatu prospekt ilmus 1960. aastal.[10]
1956. aastal sai keeleuurimise sektoris alguse eesti murrete süstemaatiline helilindistamine keeleekspeditsioonidel.[11]1965. aastal rajas Georg Liiv sektorisse eksperimentaalfoneetika labori.[12]
1957. aastal loodi Paul Ariste initsiatiivil soome-ugri keelte sektor, mille peaülesanne oli vadja keele sõnaraamatu koostamine, hiljem ka soome-ugri keelte uurimine.[13] Soome-ugri keelte sektori esimesed töötajad olid Elna Adler, Karl Kont ja Valmen Hallap.[14]
1958. aastal hakkas ilmuma ajakiri Keel ja Kirjandus, mis ei ole küll KKI väljaanne, kuid millele tehti kaastööd.[15] 1960. aastal ilmus õigekeelsuse sõnaraamat. 1963. aastaks oli loodud murdekeele üldkartoteek ning asuti murdesõnaraamatu käsikirja koostama. Murrete sõnaraamatu prospekt koos näidisartiklitega valmis autorite Mari Must, Mart Mäger ja Valdek Pall ühistööna1968. aastal.
1960. aastal said alguse väliskontaktid, eriti tähtsad sidemed olid soome kolleegidega ja eeskätt Helsingi sõsarasutusest Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskus. Näiteks filmiti 1960. aastatel keelematerjalide vastastikuse kasutamise hõlbustamiseks murdeainestikku. 1960ndate aastate üheks tähtsamaks ülesandeks oli anda välja akadeemilist murdetekstide sarja „Eesti murded”.[16]
1973. aastal toimusid instituudis ümberkorraldused. Keeleuurimise sektorist sai murdesektor. Sõnaraamatute sektor jagunes leksikoloogia-, grammatika- ja keelekontaktide sektoriks.[18] 1988–1989 oli keelekontaktide sektori töötajate õlul kohustus selgitada vene kollektiivides eesti keele kaitse vajalikkust ning keeleseaduse sätteid.[19]
1976. aastal ilmus kauaoodatud „Õigekeelsussõnaraamat”. Teos osutus menukiks ja sellest ilmus kolm kordustrükki (1979, 1980, 1984) kogutiraažiga 100 000 eksemplari.[20]
1977. aastal asutati arvutuslingvistika sektor. 1980. aastaiks oli arvutist saanud keeleteadlaste abivahend ning esimese arvutisõnastikuna ilmus „Väike murdesõnastik”. Murdesektoris jätkati sõnaraamatutöö kõrval keeleuurimisega, mille aluseks oli eeskätt keeleekspeditsioonidel kogutud materjal.[21]
1968–1988 oli instituudi direktor sõjaveteran Endel Sõgel. 1988. aastal valiti KKI-le uus direktor, mida tollases NSV Liidus polnud varem juhtunud. Uueks juhiks sai Tõnu Seilenthal.
1993. aastal reorganiseeriti KKI ja loodi Eesti Keele Instituut, mis keskendus riigi keelepoliitika kujundamisele ja keelekorraldusele.[22]
Seitsmes osakond on personali- ja haldusosakond, mis ei tegele keeleteadusliku ja -arendusliku tööga, vaid toetab teiste osakondade tegutsemist. Osakondade töös leidub hulk kokkupuutepunkte, nt seoses sõnaraamatute koostamise, terminoloogia või arvutitarkvaraga. EKI-s töötab 2018. aasta alguse seisuga 67 inimest.[24] Kesksel kohal on sõnaraamatute koostamine, tegevuskavasse mahuvad ka teadustööd.[25][26]
Eesti Keele Instituut on eesti keele peamine arenduskeskus ja üks kolmest keskusest nii Eestis kui ka kogu maailmas, kus eesti keelt süstemaatiliselt uuritakse. Kuigi EKI-s on esiplaanil sõnaraamatutöö, mahub tegevuskavadesse ka näiteks erinevaid teadusprojekte. Käsil olevaist töödest on olulisimad üheköiteline eesti keele seletav sõnaraamat, mis valmib aastal 2018/2019 ja mida koostatakse uusima veebitekste kaasava eesti keele ühendkorpuse põhjal.
EKI pakub mitmesuguseid avalikke tasuta teenuseid: telefonitsi ja meilitsi keelnõuannet, sõnastike veebiversioone, mitmeid keele- ja kõnetehnoloogilisi rakendusi, sh erivajadustega inimestele, nt kõnetehnoloogiat vaegnägijatele, eesti viipekeele sõnastikke vaegkuuljatele.
Instituudi järelkasv saab oma väljaõppe koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooliga moodustatud keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikoolis. Aastail 2008–2015 on doktorantuuri lõpetanud üheksa EKI doktoranti, mitmel töötajal on doktoritöö valmimas, nt 2017. aastal kaitsesid oma doktoritöö Sven-Erik Soosaar ja Kairi Tamuri.[27]
Üks EKI ülesanne on tagada eesti kirjakeele norm, mille aluseks on instituudi uusim õigekeelsussõnaraamat (viimane ilmus 2013). 1918. aastal alanud ja aastast 1948 instituudis püsinud traditsioon jätkub veelgi, sest järgmine ÕS tähistab 2018. aastal koos Eesti riigiga oma 100. aastapäeva. Väärikaks juubeliks valmib ühtlasi õigekeelsuskäsiraamat.[28] [29]
Pabersõnaraamatutele lisaks on EKI arendanud ka veebisõnaraamatuid, mis on kättesaadavad EKI veebilehel http://portaal.eki.ee/:
Lisaks on kättesaadavad mitmed kakskeelsed sõnaraamatud: soome-eesti suur sõnaraamat, inglise-eesti sõnastik, eesti-vene sõnaraamat, vene-eesti sõnaraamat, eesti-vene õpilase ÕS, eesti-läti sõnaraamat, läti-eesti sõnaraamat, ungari-eesti sõnaraamat, eesti-norra sõnaraamat, norra-eesti sõnaraamat, eesti viipekeele-eesti keele veebisõnastik, liivi-saksa sõnaraamat.
Murdesõnastikest on veebivariandid eesti murrete sõnaraamatul, seto sõnastikul, väikesel murdesõnastikul. Väikesed murdesõnastikud on kihnu sõnaraamat, idamurde sõnaraamat, hiiu sõnaraamat, mulgi sõnastik, vanapärase Võru murde sõnaraamat.[30]
Keelenõuandjad jagavad keelenõu nii kirjas kui ka kõnes ning on avaldanud keelenõu soovitusi nii veebilehel kui ka kogumikes. 2015. aastal ilmus järjekorras 5. kogumik „Keelenõuanne soovitab” (eelnevad vastavalt 1996, 2000, 2004, 2008), mida saab lugeda ka veebis. Peale nõustamissüsteemi on välja arendatud keelenõuande veebikeskkond, kust huvilised saavad vajalikke soovitusi ja nõuandeid ise otsida (http://keeleabi.eki.ee). Tagasisidet saadakse Facebooki lehelt.
↑ Eeva Ahven (2007). Pilk paberpeeglisse Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947-1993. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 113.
↑ Eeva Ahven (2007). Pilk paberpeeglisse Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947-1993. Eesti Keele Sihtasutus.
|
OSCAR-2019
|
||
1 NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA Sissejuhatus Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut Noorte tööturul kohanemine on tõsiseks probleemiks enamuses riikides. Selle iseärasusi on analüüsitud paljude lääneriikide autorite poolt (O Higgins, 1997; Julkunen, 1998; Ryan & Büchtemann; Hammer, 1993 etc.). Need analüüsid toovad välja noorte koolist tööturule siirdumise protsessi eripära, mida peale noorte isikuomaduste mõjutavad koolist saadud teadmised ja tööturu tingimused. Eestis ja teistes Kesk- ja Ida-Euroopa maades on siirdeprotsess kaasa toonud suuri muutusi noorte koolist tööellu liikumisel, mis on seotud siirdeprotsessi mõjutustega, kus toimub hariduse ja tööturu areng ning sotsiaalse ja majandusliku keskkonna kiire muutumine (Berde et al, 1999, Boeri et al, 1998; Commander & Corricelli, 1995 jne.). Samuti avaldavad mõju üldised trendid maailmamajanduses, nagu tehnoloogia areng, tööorganisatsioonide tegevus, paindlike töömeetodite ja -režiimide juurutamine ning mitmed teised protsessid. Eestis on läbi viidud huvitavaid ja põhjalikke uuringuid kutsehariduse seisundi ja kutseasutuste efektiivsuse hindamisel kui ka vaadeldud kutsekooli lõpetanute toimetulekut tööturul (Pavelson, 1999; jt.). Vähem on käsitletud noorte töötusega seotud probleeme ja neid mõjutavaid tegureid. Seepärast alustati noorte tööturu probleemide põhjalikumat uurimist TTÜ Eesti Majanduse Instituudis 1. Uurimistöö käsitleb noorte tööturul kohanemise probleeme, kus suuremat tähelepanu on pööratud kesktaseme haridusega noorte koolijärgsele käitumisele ja nende töötuse põhjuste selgitamisele. Käesolevas artiklis antakse ülevaade noorte majandusliku staatuse muutustest tööturul ja nende põhjustest, tööturuvoogude iseärasustest ja tööturupoliitika osast noorte töötuse vähendamisel. 1. Noorte õppimine ja tööhõive Tulenevalt aktiivse õppimise prioriteedist eluks ettevalmistamisel on noorte tööturul käitumise üheks iseärasuseks suhteliselt madal majanduslik aktiivsus. Viimasel kümnendil võib Eestis nagu ka enamuses Euroopa maades suuremal või vähemal määral märgata noorte majandusliku aktiivsuse langust (European, 1999). See trend on suures osas tingitud õppimisega seotud noorte arvu suurenemisest, mida on mõjutanud noorte töö leidmise väljavaadete vähenemine tööturul, kuid samuti mitmetes riikides nende edasiõppimise toetamine valitsuste poolt vastuseks noorte kõrgele töötusele (Unicef, 2000). Seega noorte peamised valikud on seotud õppimise ja töötamisega. Need tegevused on märgitud ka kahe esimese prioriteedina kümnest ÜRO Maailma Noorte Tegevusprogrammis. Haridusvalikutest sõltuvalt kujuneb õppijate kui ka tööturule siirduvate noorte vanuseline struktuur, kus haridus- ja tööturupoliitilises mõttes võib välja tuua erinevat osalust õppimises ja tööturul. Valdav enamus aastaste vanusegrupi noortest õpib formaalhariduses ning on seetõttu majanduslikult mitteaktiivsed (Joonis 1). Nende tööjõus osalus on madal, jäädes alla viiendiku antud vanusegrupist. Kuni 20-aastaste osatähtsus õpingutes ületab nende osaluse tööjõus (1998a.). Peale selle toimub pööre noorte majandusliku staatuse struktuuris, kus tööjõus osalemine hakkab koos vanusega kiiresti kasvama, õpingutes osalemine aga 1 Uurimistööd on toetanud Eesti Teadusfond 273
2 langema. Seoses õppimise aja pikenemisega toimub noorte tööturule siirdumise edasilükkumine vanemasse ikka. Seda näitab noorte õppimise ja töötamise struktuurilise pöörde nihkumine keskmiselt ühe aasta võrra aastal võrreldes aastaga. Peale aktiivseimat õppimisperioodi (vanusegrupis 15-19) siirdub järgmises vanusegrupis (20-24) tööturule juba kaks kolmandikku noortest astaste vanusegrupis õpib vaid 2%, kuid selle vanusegrupi tööjõus osalus on kasvanud 74%-ni, mis on pöördvõrdeline noorima vanusegrupi noorte samade tegevustega (õppis 75% ja tööjõus osales 13%). Samas on mitteaktiivsete noorte osatähtsus kasvanud vanemates gruppides, mis võib olla seletatav samuti õppimisega, kuid ka pikaajalise töötuse kasvuga, hõivega varimajanduses jne. Joonis 1. Noorte (15-29) osalemine õpingutes ja töötamine ja aastal, % vastavas vanuses rahvastikust % vastavas vanuses rahvastikust vanus õppis 90.a. töötas 90.a. õppis 98.a. töötas 98.a. Allikas: Eesti tööjõu-uuringu ja a. küsitlused Noorte tööturu nõudlus on tundlik üldiste majanduslike ja tööturu tingimuste muutustele. Paljude maade kogemused on näidanud, et majandusliku languse korral, kui ettevõtetes on vajalik vähendada töötajate arvu, siis tehakse seda nende arvel, kellel on vähem kogemusi ja väiksem tootlikkus (Unicef, 2000). Eestis oli ulatuslik sisemajanduse koguprodukti langus siirdeperioodi esimestel aastatel ( ), millele teatud ajalise nihkega on veidi aeglasemalt järgnenud tööhõive langus (Joonis 2). Vaatamata majanduse üldisele tõusule alates aastast on tööhõive jätkuvalt langenud, kuigi see langus on aastate jooksul pidevalt aeglustunud. Seejuures noorte tööhõive langus oli väiksem siirdeperioodi alguses, kuid võrreldes kogutööhõivega on noorte tööhõive langus kiirenenud viimastel aastatel. See on tingitud suurema arvu noorte edasiõppimisega, kuid ka nende madalama konkurentsivõimega tööturul ja töötuse kasvuga. Tööhõive muutumise erinevusi vanuse järgi võib põhjendada eelkõige siirdeprotsessi mõjutustega. Siirdeperioodi alguses riigisektori juhtimise detsentraliseerimise ja privatiseerimise tulemusena hakkas vähenema selle sektori tööhõive. Samal ajal arenev ja kasvav erasektor hõivas riigisektorist vabanevat tööjõudu kui ka uusi tööturule sisenejaid. Viimastest suure osa moodustasid ka noored. Seda on põhjendatud noorte kui uustulnukate kalduvusega siirduda uutele töökohtadele (Roberts, 1995). Siirdeperioodi alguses erasektori kiire areng seda võimaldas, mis seletab suhteliselt 274
3 madalamat langust noorte hõives. Tööjõu-uuringu kohaselt olid 1999.a aastased noored hõivatud valdavalt erasektoris (84%). Reformide kiiruse ja töökohtade loomise intensiivsuse langusega on suurenenud konkurents tööturul ja seega vähenenud ka noorte töö leidmise võimalused. See omakorda on mõjutanud noorte otsuseid õpingute jätkamiseks. Joonis 2. Tööhõive ja sisemajanduse koguprodukti muutus % Allikas: Eesti Statistikaameti andmed 2. Noorte töötus SKP tööhõive (15-69) noorte tööhõive (15-24) Noorte (15-24) töötuse määr on traditsiooniliselt kõrgem kui põhitööeas (25-49) oleva tööjõu töötuse määr enamuses riikides (Allison & Ringold, 1996; European, 1999). See on osaliselt seletatav töötuse määra sõltuvusega noorte tööjõus osaluse määrast. Vaadeldava vanusegrupi noorte suhteliselt suure majandusliku mitteaktiivsuse tõttu moodustas aastaste tööjõud Eestis 44% nende üldarvust 1998.aastal. 14,5 tuhat noort vanuses olid töötud, mis moodustasid 12% kõigist töötutest. Noored on mõjutanud ka üldist töötuse määra suurenemise suunas, sest nende liikumine töötusesse on olnud suurem kui hõivesse. Selle tulemusena on pidevalt suurenenud lõhe noorte ja põhitööeas tööjõu töötuse määrade vahel. Kuid lisaks töötutele on muret tekitav nende noorte osa, kes ei õpi ega osale tööturul. Näiteks aastaste grupis oli aastal mitteaktiivsete osa (7%) Eestis isegi suurem kui sama vanusegrupi töötute osatähtsus (5%) (Unisef, 2000). Noorte töötuse määra pidev kasv ja mitteaktiivsete noorte suur osa viitab vajadusele tööturupoliitika kaudu rohkem kaasa aidata noorte kiiremale integreerumisele tööturul, sest nagu näitavad uuringud, peale kooli lõpetamist töötuks jäämine suurendab töötuks jäämise riski ka edaspidises elus. (Venesaar et al. 2000). Paljude maade kogemused näitavad, et noorte töötuse määr on otseses seoses nende haridustasemega. Näiteks keskharidusest madalama haridustasemega aastaste noorte töötuse määr oli Rootsis ja Taanis keskmiselt 21%. Arvestades pürgimist üldise keskhariduse poole võib eeldada, et sellest madalama haridusega isikute tööhõive küsimused võivad jääda probleemiks kogu tööeluks aastaste keskharidusega noorte olukord oli vaadeldud riikides veidi parem: töötus Rootsis oli 12%, Taanis 8%. Euroopa Liidu riikidest kõrgeim töötuse risk keskharidusega noorte hulgas on Hispaanias (töötuse määr 27%), Soomes (18,5%), Prantsusmaal (15%), Kreekas (16%) ja Itaalias (17%). Kuid kõrgharidusega noorte töö leidmine on eelmistest 275
4 gruppidest soodsam enamuses Euroopa Liidu maades, va. Itaalias ja Hispaanias, kus kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu nõudlus on madalam kui haridussüsteemis ette valmistatakse (OECD, 1997). Tööjõu-uuringute alusel võib Eestis leida analoogseid tendentse hariduse mõjust noorte kohanemisele tööturul. Hariduse kasvuga töötuks jäämise risk väheneb, kuid viimastel aastatel on kõigi haridustasemete korral noorte töötuse määr Eestis oluliselt kasvanud. Analüüs näitas, et kesktaseme haridusega noortele pakub paremat kaitset töötuse vastu peale gümnaasiumi omandatud kutseharidus. Kõrgharidus kindlustab küll paremad tööhõive võimalused tööturul, kuid kui selle haridusega rahvastik ületab nõudluse majanduses, siis võib suureneda ka kõrgkooli lõpetanute töötuks jäämise risk, pikeneda tööotsingute aeg või tuleb haritud spetsialistidel vastu võtta madalama kvalifikatsiooniga töö (Forgeot & Gautie, 1997; Eesti, 1999). Eestis on avalik ehk registreeritud töötuse määr tunduvalt madalam kui töötuse määr Eesti tööjõu-uuringute andmetel. Selle erinevuse põhjusena on toodud puudujääke seadusandluses, töötute sotsiaalsetes garantiides kui ka tööhõivetalituste ebaefektiivsust tööotsijatele töökohtade leidmisel tööandjatelt (Eamets, 2000). Seepärast mitte kõik tegelikult ilma tööta ja samal ajal tööd otsivad isikud ei registreeri end tööhõivetalitustes. Kuid Eesti tööjõuuuringu andmetel töötute kõrvutamine nende tööhõivetalitustes registreerimise ja mitteregistreerimise järgi näitab, et registreeritud töötud on nii noorte kui vanemas vanusegrupis väiksema konkurentsivõimega ja majanduslikult halvemas seisus, mistõttu on neil suurem risk jääda töötuks võrreldes iseseisvalt tööd otsivate töötutega. Registreeritud töötutele on iseloomulik pikem töötuse kestus. Näiteks aastal 68% registreeritud noortest oli töötud üle kuue kuu võrreldes 47% mitte-registreeritud töötutega 2. Peale selle on registreeritud noorte töötute hulgas rohkem töö kaotanuid kui omal soovil töölt vabastatuid, mis näitab registreeritud noorte mittesobivust töökohtadele, kust nad vabastati. Majandusliku kindlustatuse seisukohalt on registreeritud töötud samuti raskemas seisus. Olgugi, et töötu abiraha on äärmiselt madal, on registreeritud töötutele töötu abiraha ja teised toetused sagedamini esinevaks sissetulekuallikaks. Samal ajal tööhõivetalitustes mitteregistreeritud noorte kui ka vanema vanusegrupi töötute puhul on pere ja vanemate toetus suurem, mistõttu neil on väiksem vajadus end töötuna registreerida. Lähtudes eelnevast võib registreeritud töötuid käsitleda tõsise riskigrupina tööturul, kelle konkurentsivõime tõstmiseks tööturul on vajalik rakendada tööturupoliitilisi meetmeid. 3. Tööturuvood: liikumised töötusesse ja töötusest välja Eesti Tööjõu-uuringute andmebaasi alusel on analüüsitud noorte (15-24) liikumisi tööturul seoses töötusega, st voogusid töötusesse ja sealt välja, kusjuures arvesse on võetud kõik liikumised aasta jooksul. Seoses vajadusega tuua välja noorte tööturu voogude erisusi ja nende töötusega seotud probleeme on paralleelselt võrdluseks toodud ka põhitööeas tööjõu vood. Noorte tööturuvoogude analüüs 1998.aastal näitab, et noored liiguvad tööturul sagedamini ja ebaühtlasemalt kui põhitööeas tööjõud (Joonis 3). Noorte vood töötusesse on palju suuremad suvel, peale kooli lõpetamist. Samal ajal vood töötusest välja on sagedasemad kui vood 2 Arvutused on tehtud Eesti Tööjõu-uuringu andmebaasi alusel 276
5 töötusesse kevadel (aprillis-mais) ja sügisel (septembris-oktoobris), kus noored siirduvad aktiivsemalt tööle. Võrdlusena, põhitööeas tööjõu vood on suhteliselt ühtlasemad ja nende vood töötusesse ületavad vastupidised vood peamiselt suveperioodil ja aastal ka oluliselt aasta lõpupoole, kui nende töötuse määr kasvas. Peale töötust tööhõivesse siirduvate noorte arv oli 1998.a. kevadel suhteliselt kõrge, mis seejärel hakkas langema kuni saavutas madalaima seisu enne kooliaasta algust. Need, kellel ei õnnestunud õppima asuda või kes olid lõpetanud kutse- või kõrgkooli suvel, hakkasid nüüd tööd otsima. Seega hakkasid noorte vood tööhõivesse kasvama, kuid aasta lõpupoole liikumine hõivesse siiski langes. Eesti Majanduse Instituudi küsitluse järgi asusid noored sagedamini tööle kolm kuud peale kooli lõpetamist, edasi töö leidmise sagedus vähenes. Seejuures väiksem tõenäosus oli tööd leida noortel, kellel puudus eelnev töökogemus. Seega vajavad noored peale kooli lõpetamist tööpraktika võimalusi ettevõtetes või erialastel kursustel. Joonis 3. Liikumine töötusesse ja töötusest välja aastal, % vanusegrupist aastased aastased % vanusegrupist % vanusegrupist töötusesse töötusest välja sh. hõivesse Allikas: Eesti Tööjõu-uuringu aasta küsitlus Töötute voogude analüüs näitas, et enamus töötuks jäänud noori on kas kaotanud töökoha, lõpetanud kooli, vabanenud kaitseteenistusest või on üliõpilased. Töökoha kaotanuid oli aastal ligi 18% rohkem kui eelmisel aastal, mille põhjuseks on konkurentsi tugevnemine tööturul, kuid mis osaliselt võib olla seletatav ka suurema arvu noorte siirdumisega õppima samal aastal. Peale töötust siiski suurem osa noori siirdus tööle. Tööturuvoogude ulatuse ja sesoonsuse tundmine aitab täpsemalt määratleda tööturupoliitika meetmeid noorte töötuse vähendamiseks. 4. Tööturupoliitika Eesti tööturupoliitika ei haara poliitilisi meetmeid noorte koolist tööellu integreerumise abistamisel. Samuti ei ole noortele suunatud ühtegi teist eriprogrammi, mis oleks mõeldud 277
6 nende töötuse vähendamisele. Kuid noored võivad võrdselt täistööeas tööjõuga kasutada tööturuteenuseid, näiteks osaleda tööhõivetalituste poolt korraldatavatel kursustel, taotleda stardiraha ettevõtluseks jm. Kahjuks puudub täpne informatsioon tööturuprogrammides osalemise kohta vanusegruppide kaupa. Seepärast püüti tööturupoliitika mõju hinnata üldiselt töötuse vähendamisele Eestis. Regressioonanalüüs ei näidanud olulist seost aktiivse tööturupoliitika ja töötusest hõivesse liikumiste vahel. Analoogseid tulemusi tööturupoliitika hindamisel võib kohata mitmetes Kesk- ja Ida-Euroopa maade uuringutes (Puhani, 1999; Lehmann, 1996). Siiski Eesti Majanduse Instituudi uurimuses hinnatud keskharidusega noorte töötute hulgas oli tööturukoolituse läbinud noorte rakendumine 31% kõrgem võrreldes teistega, kes koolitust ei saanud (Venesaar et al. 2000). Euroopa Liidus kulutatakse tööturupoliitikale 3% SKPst, sellest aktiivsele tööturupoliitikale 38%. Euroopa Liidu maade aktiivne tööturupoliitika sisaldab kulutusi koolitusele (28% aktiivse tööturupoliitika kulutustest), noorteprogrammidele (15%), töökohtade subsiidiumidele (10%), töökohtade loomisele avalikus sektoris (15%) ja meetmetele puuetega inimestele (13%). Euroopa Liidu maades on tööturupoliitika suunatud rohkem töötust ennetavale tegevusele, näiteks uue ettevõtluskultuuri juurutamisele, erialase ettevalmistuse kvaliteedi tõstmisele formaalhariduses, sotsiaalse partnerlusel põhineva koostöö tugevdamisele, võrdsete võimaluste tagamisele jne. Eestis kulutatakse tööturupoliitikale alla ühe protsendi SKPst, kusjuures aktiivse tööturupoliitika meetmetest moodustab ulatuslikuma osa tööturukoolitus (60%) ja subsiidiumid tööandjale (13%). Käesoleval ajal on Eestis suur nõudlus mitut liiki koolituse (välja-, ümber- ja täiendõpe) järele. Probleem on selles, kuidas on võimalik muuta haridussüsteem paindlikumaks ja kuidas korraldada tööturukoolitust, et suurendada noorte konkurentsivõimet tööturul. Samas on vajalik suurendada noorte osa ka teiste tööturuteenuste kasutamisel. Pikemas perspektiivis vajavad arendamist töötust ennetavad noorteprogrammid. Tööturupoliitika arendamise sihiks on Euroopa Liidu neljale sambale toetuva tööpoliitika järk-järguline kohandamine Eesti oludele. Kokkuvõte Viimasel kümnendil võib Eestis kui ka teistes Euroopa riikides täheldada noorte majandusliku aktiivsuse langust. See trend on suures osas tingitud õppimisega seotud noorte arvu suurenemisest. Selle tulemusena muutub tööturule siirduvate noorte hariduslik ja vanuseline struktuur. Kuigi siirdeperioodi alguses oli noorte tööhõive langus Eestis suhteliselt aeglane (võrreldes kogu tööhõive langusega), on see viimastel aastatel kiirenenud, mida oluliselt on mõjutanud noorte edasiõppimise kasv, nende madal konkurentsivõime tööturul ja sellest tingitud töötuse kasv. Tööturuvoogude analüüs näitas, et noorte liikumine töötusesse on pidevalt kasvanud võrreldes liikumisega tööhõivesse, mis on mõjutanud ka üldist töötuse määra suurenemise suunas. Noorte töötuse vähendamisele aitaks kaasa tööturupoliitika suunamine nende kiiremale integreerumisele tööturule peale valitud hariduse omandamist. See kehtib eriti nende noorte suhtes, kes on tööhõivetalitustes registreeritud, sest nende risk korduvalt või pikaajaliselt töötuks jääda on suurem. Eesti tööturupoliitikas ei ole noortele suunatud eriprogramme. Noored võivad kasutada kõiki pakutavaid tööturuteenuseid võrdselt täistööeas tööjõuga. Kuid nagu näitas analüüs, Eesti aktiivne tööturupoliitika ei ole seni olnud piisav probleemide lahendamisel, kuigi enim abi on 278
|
OSCAR-2019
|
||
26. oktoober 2018 | Sildid: kohalik omavalitsus, kultuur | Teema: Pärnu, Pärnumaa, Sindi, Tori vald | Kommenteeri
Šoti tantsudest õpiti „Gay Gordons“, „St. Bernard’s waltz“, „Military two-step“, „Burn’s horn pipes“. Erm selgitas, et „Burn’s horn pipes“ on olnud iiri, šoti ja inglise muusika, millele loodud palju erinevaid tantse. Algselt on see olnud meremeeste tants juba 16. sajandist. Tantsijad teevad läbi kõik tegevused. Šoti tantsude õppimiseks on 2006. a ilmunud raamat „Šoti keilitantsud = Scottish ceilidh dances“, mille autorid on Eike Albert-Unt ja Angela Arraste.
24. september 2018 | Sildid: koolitus, kultuur | Teema: Tartu linn, Tartumaa | Kommenteerimine on suletud
21. september 2018 | Sildid: kultuur | Teema: Ida-Virumaa, Narva, Pärnu, Pärnumaa | Kommenteerimine on suletud
6. september 2018 | Sildid: kultuur | Teema: Pärnu, Pärnumaa, Tartu linn, Tartumaa, Viljandi, Viljandimaa | Kommenteerimine on suletud
„Meie eesmärgid on samad,“ ütles Pärnu abilinnapea Marko Šorin. „Tahame huvitavat ja loomingulist elukeskkonda, väärtustame kohalikku kultuuri ja soovime seda mitmekesistada. Alati pole mõtet omavahel konkureerida, koostööst võidaks pool Eestit.“
Šorini sõnade kohaselt on kõik Euroopa ja ülejäänud maailma linnad aru saanud, et vaja on arendada kogu piirkonda, mitte üksikuid linnu. Euroopa jaoks on Pärnu, Tartu ja Viljandi üks, küll väikeste eripäradega, kuid terviklik piirkond.
Pärnu plussideks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame turistidele pakkuda enam ja luua sidemeid, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist.
Kõik kolm linna tahavad kaasata võimalikult rohkem inimesi. Euroopa kultuuripealinn 2024 ei ole üksikud ehitised ega kallid kontserdid, vaid ühine selgade kokkupanemine, et vältida inimeste kolimist pealinna ja selle lähiümbrusesse.
„Inimestel peab hea ja huvitav elada olema kogu Eestis. Kes suudaks neid innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?,“ lausus Šorin.
11. august 2018 | Sildid: arvamusfestival, koostöö, kultuur, kunst | Teema: Järvamaa, Paide linn | Kommenteerimine on suletud
“Teeliste kirikud” trükiseid-reisijuhte jagatakse algatusega liitunud kirikutes ja kohalikes turismiinfokeskustes. Samuti saab infot kirikute kohta internetist.
Täna tähistas Pärnu segakoor Endla oma 140. juubelit kontserdiga, mille eest muusikasõbrad pileti eest maksma ei pidanud.
Endla teatri fuajees oli suur punane kast, mis meelitas uudistajaid lähemale astuma. Kasti kaanes olevad viis pilu võimaldasid annetajatel ise valida, mida soovitakse toetada: 1. Endla 150; 2. Dirigendikepp; 3. Igaühele oma…; 4. Hääleteritaja; 5. Pidu Endla sõpradele. Kellel sularaha polnud, võib seda teha ka järgnevatel päevadel Lauluselts Endla MTÜ arveldusarvel EE941010902023153006.
Kontserdi õhtujuht oli Romet Nael, kes nimetas ennast koolitajaks. Segakoori esinemised vaheldusid Naela pajatuste ja Endla teatri näitlejate etteastetega. Laval janditasid, naerutasid ja rääkisid ka päris asjalikku juttu Ago Anderson, Ott Raidmets, Lauri Mäesepp ja Meelis Rämmeld. Samade meestega vestles laval ka Eha Kard, kellel oli Endlaga seonduvalt palju huvitavat ja naljakat meenutada. Lavastaja oli Peeter Tammearu.
29. aprill 2018 | Sildid: kontsert, kultuur, tähtpäev | Teema: Pärnu, Pärnumaa | Kommenteerimine on suletud
Aastal 1878 kinnitati tolleaegses Venemaa pealinnas Peterburis Endla seltsi põhikiri, mis lubab homme segakooril Endla tähistada oma 140. sünnipäeva. Tegelikult tegutseti juba kolm aastat varemgi Põllumeeste seltsi nime varjus. Leidlikud olid Endla inimesed ka nõukogude ajal, kui seltside tegevus keelustati, aga jätkati 1958. aastal tegevust Pärnu Linna I kultuurimaja segakoori ja I Keskkooli lastevanemate koori ühinemise järel Endla nimega.
Ürikute teatel kuulus Endla seltsi ametliku asutamise ajal ühendusse 83 liiget, nende hulgas 19 naislauljat ja kaks poisikest. Neljapäeval, viimasel harjutuslaulmisel enne pühapäevast juubelikontserti, oli Tallinna maantee endisesse priitahtlikku pritsumajja kogunenud üle 40 liikme. Valdavalt naised, aga ka täiesti arvestatav hulk mehi. „Ärge kartke laulda,“ julgustas dirigent Kadri Põder lauljaid proovi lõppedes.
Koorijuhataja julgustavad sõnad sundisid küsima: kas keegi kardab siis laulda? Esimesena oli vastamiseks valmis 11 aastat Endlas laulnud Iris Ruut, juhatuse liige: „Muidugi. Ikka tekib selliseid olukordi. See on koorilaulu omandamise käigus täiesti loomulik. Mida rohkem õpid, seda rohkem saad aru, et mitte midagi ei oska ega tea.“ Tema arvates on laulmisega sama lugu. „Mida rohkem laulad, seda enam mõistad, et laulad mõne koha peal valesti või jääd madalamaks.“ Ruut näeb selles arengu normaalset kulgu ja kinnitab, et lõpptulemusena siiski kasvab julgus, mitte argus. „See ongi Endla koori fenomen, et kui proovis kõik metsa läheb, siis laval peaks ikka päris hästi minema.“
28. aprill 2018 | Sildid: ajalugu, kontsert, kultuur, muusika, tähtpäev | Teema: Pärnu, Pärnumaa | Kommenteerimine on suletud
Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus korraldab seoses linnaosa hariduselu 105. aastapäevaga Raeküla vanas koolimajas tähtpäevale pühendatud ürituste sarja.
Reedel 23. märtsil kell 18 toimub vanas koolimajas linnaosa koduloopäev “Kes need jäljed siia jättis”. Projekti raames räägime inimestest, kes on mõjutanud Raeküla linnaosa oma tegevusega. Sõna sekka ütlema oodatakse kõiki Raekülaga seotud inimesi.
Laupäeval 24. märtsil kell 17 oodatakse keskusesse Raeküla vanas koolihoones õppinuid, et üheskoos tähistada vilistlaspäeva.
Pühapäeval 25. märtsil kell 12 toimub kammerorkester “Mattone” kontsert “Koorilaul külakostiks”. Dirigendi Marika Pärk´i sõnul on kavas eesti ja vene koorimuusika klassika paljudelt autoritelt sealhulgas Ernesaks, Sisask, Taneejev ja Tšaikovki.
20. märts 2018 | Sildid: kogukond, kontsert, kultuur, tähtpäev | Teema: Pärnu, Pärnumaa | Kommenteerimine on suletud
Tori vallavolikogu toetab rahaliste kohustuste garanteerimisega Julius Seljamaa büsti püstitamist, Sindi Rocki korraldamist ja Sindi laululava rekonstrueerimist.
Saja-aastaseks saanud Eesti riigi juubelipäeva hommik algas Pärnumaal Tori vallas piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni lipumasti.
Mehis Born, kelle arvates ei saagi meie maal olla Sindist rohkem sümboolsemat asukohta, kus Eestile kõige olulisemaid tähtpäevi pühitseda
Päeva koitmisel 17 pügalat allapoole nulli langenud külmakraadid olid etteaimatud ja sellest tulenevalt pakasega arvestav. Säästes suurt hulka lippude rivistusel seisjaid, lauljaid ja puhkpillimängijaid piirduti tseremooniaväljakul kõige olulisemaga. Kell 07.55 heiskas Mihhail Škljar Eesti hümni saatel sinimustvalge lipu. Hümni esitasid Kaido Kivi dirigeerimisel Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester ja Sindi laulukoor. Sajad südamed tukslesid sellel hetkel valjemalt kui tavaliselt.
Esimesena tervitas Tori vallavanem Lauri Luur juubeli hommikule kogunenud rahvast veendumuses, et järgmised 100 aastat on meie kätes ja ainult ühine pingutus tagab isamaale helge tuleviku.
25. veebruar 2018 | Sildid: kontsert, kool, kultuur, noored, tähtpäev | Teema: Pärnumaa, Sindi, Tori vald | Kommenteerimine on suletud
|
OSCAR-2019
|
||
Aasta Tehasemaja 2017 konkursil sai majatootja üldvõidu ning pälvis parima puitkarkassmaja kategooria auhinna. Võidu tõi Rootsis ehitatud, 61 ridaelamuboksist koosnev kompleks, kus elamispinda kokku 7370 ruutmeetrit. Esile tõsteti projekti tehniliselt keerukaid lahendusi ja arhitektuurset terviklikkust. Paabuti sõnul oli projekt väljakutseks kogu meeskonnale ning tegemist oli mahukaima ja kalleima projektiga, mis ette võetud.
Tunnustust on ettevõte saanud ka varasemalt: leidnud äramärkimist Aasta Tehasemaja 2016 konkursil, pälvinud tiitlid Edukas Eesti ettevõte 2016 ja Eesti Gasellettevõte 2017. Paabuti arvates on ettevõtte edu taga hea ja motiveeritud meeskond, kes on pikaajaliselt valdkonnas tegutsenud. Kõik omanikud on samuti ise ettevõttes tööl ning see paneb pidevalt pingutama ja ettevõtet arendama.“
EstHus OÜ-s töötab 20 inimest. Koos tootmise ja püstitamisega tegelevate üksustega on EstHus grupis tööl ligikaudu 60 inimest.
Ühe aasta jooksul on ettevõte investeerinud umbes kaks miljonit eurot: möödunud aastal läks miljon tootmishoone laiendamiseks, sisseseade parendamiseks ja tarkvara soetamiseks, tänavu veel üks miljon tehnoloogilisteks uuendusteks. „See on olnud mahukas investeering, mis nüüd peab hakkama end tasa teenima. Kuna tehased on valmis, investeerime edaspidi müügi ja projekteerimise arendamisse. Otsime oma meeskonda müügi ja projektijuhimisega tegelevaid inimesi, samuti projekteerijaid,“ avaldas Paabut ja lisas: „Seni oleme müügitööd teinud oma väikese meeskonnaga vana rasva ja tutvuste pealt. Nüüd, kus ümberkorraldused tootmises on tehtud, on plaan kahekordistada aastaks 2020 käibemahte – võtame müügitöö fookusesse.“
Eesti Puitmajaliidu liige on EstHus OÜ, tänavuse konkursi Aasta Tehasemaja võitja, 2016.aastast. Ambitsioonikas ja innovaatiline ettevõte, mille edu pandiks on tugev juhtkond, müügimeeskond ja insenerikompetents, pikaajalised kogemused tehasemajade turul.
EstHus on kahtlemata väga hea partner mitmetele liidu liikmetele, kuna kaasab suuremahuliste projektide realiseerimiseks ka liidu teisi tootjaid. Juhatuse positsioonilt on hea näha, et liitu kuuluvad ettevõtted usaldavad üksteist ning teevad omavahel ka praktikas koostööd.
EstHus´i innovaatilisus avaldub keeruliste ja suuremahuliste ehitusprojektide realiseerimises, tootmise optimeerimises läbi IT-lahenduste, tootmise automatiseerimises, uute tehnoloogiate juurutamises. Nende uus toode, ristkihtpuitpaneelid, mida nad nüüd toodavad, on minu arvates nii mõneski aspektis oma omadustelt paremad kui tuleviku betootniks nimetatud CLT (ristkiht liimpuit).
Kogu ehitussektor liigub vähem keskkonda saastava tehnoloogia, energiasäästlikkuse ning tervislike materjalide kasutamise suunas, seega on nii puit kui uudne ristkihtpuitpaneel Eestis ilmselgelt alakasutatud. Usun, et eelkõige arhitektidel on hea võimalus seda muuta, järgides enam järgida läänemaailma puitarhitektuuri kogemust ja praktikat.
Nõudlus puidust tehasemajade järele Euroopas kasvab ning on jõudnud 8,3 miljardi euro suuruse aastamahuni. See näitab, et turg tervikuna on väga suur, kuid neil tegutsevad ka väga tugevad kohalikud tootjad, keda kliendid eelistavad. Rootsis näiteks toodetakse aastas enam kui 1,5 miljardi euro väärtuses puitmaju, ent imporditakse vaid 70 miljoni euro väärtuses puitmaju, millest 75% tuleb Eesti tootjatelt. Nii et täidame riigi puitmajade impordivalmiduse ära, aga ülejäänud turuosa on vaja luua kohalikelt ettevõtetelt tööd üle lüües. Sama tendents kehtib ka ülejäänud eksportriikide puhul.
Majatootjate suurimateks väljakutseteks on inseneride puudus, järjest kallinev tööjõud ning sisendmaterjalide hinnad ja järjest tihenev konkurents eksportturugudel. Inseneride järelkasvu olukorda on võimalik parandada eelkõige läbi tõhusama koostöö ülikoolidega, sisendite kallinemist aitab leevendada tootmise efektiivsemaks ning automatiseeritumaks muutmine.
Keeruline on konkureerida Läti, Leedu ja Poola majatootjatega, kelle palgakulud on oluliselt madalamad kui Eestis. Meil tuleb panustada eelkõige kvaliteedile, tõendada seda läbi toodete sertifitseerimise, tegema efektiivsemat turundust Eesti puitmajasektorile nii riigina, erialaliiduna kui tootjatena.
Uus tootmisliin, kus valmivad keemia- ja liimivabad ristkihtpuitpaneelid (MHM), on lähipiirkonnas ainulaadne. Tehnoloogia on välja töötatud 2004. aastal ning seda rakendab Euroopas ligi 30 tootjat. EstHus ostis tootmisliinid Saksamaalt, kus on tosin tehast, mis seda tehnoloogiat kasutavad. Eestile lähim tehas, mis sellist tehnoloogiat kasutab, asub Poola lõunaosas. Seega on Skandinaavias ja Baltikumis oodata suurt huvi. „Küllap pole see tehnoloogia meile varem jõunud põhjusel, et investeeringumaht on üsna suur. Ent võttes arvesse, et puidu kasutus hoonete ehituses näitab kasvutrendi – üha enam ehitatakse puidust nii kortermaju, büroohooneid kui ühiskondlikke hooneid – on perspektiivid head. Meie siht ongi valmistada/ehitada suuremaid hooneid, on ju tegemist tugeva ja hea koormustaluvusega materjaliga, mis on samas kerge ja tagab meeldiva elukeskkonna. Üks meie soove on ka koduturu arendustes oma toodetega kaasa lüüa,“ rääkis Paabut.
MHM (Massive Holz Mauer®) tehnoloogia võimaldab ehitada stabiilse ja tugeva konstruktsiooniga korrushooneid. „Puidukihid naelutatakse üksteise suhtes risti kinni 23-millimeetriste alumiiniumnaeltega. Alumiiniumi kasutatakse just seetõttu, et saaks teha valmiskilbile erinevaid töötlusi: lõigata sisse aknavad, elektrisüsteemi paigaldustöödeks vajalikud sooned ja avad,“ selgitas EstHus OÜ juhatuse liige Janek Paabut.
MHM tehnoloogia töötas 2004. aastal Saksamaal välja Hans Hundegger. Esialgu ehitati seda tehnoloogiat kasutades peamiselt eramuid, ent materjali omadused võimaldavad ka suuremate hoonete püstitamist, seega on nüüdseks ristkihtpuitpaneelidest valminud hulgaliselt ka korruselamuid, lasteaedu, hotelle, büroohooneid.
„Tegemist on viis korda kergema materjaliga kui betoon. Liimi- ja keemiavaba tehnoloogia võimaldab hoone sisekliimal ise reguleeruda. Ristkihtpuitpaneel „hingab“, konstruktsioon laseb auru läbil; imab, salvestab ja vabastab niiskust. Lisaks on paneelid hea heli- ja soojuspidavusega,“ loetles Paabut materjali omadusi.
Ta kinnitas, et ristkihtpuitpaneelidest hoone energiabilanss (tootmiseks kasutatud energia, transport, ehitus, hoone kasutamine ja lammutamine) on kogu eluea vältel parem mistahes muu ehitusmaterjaliga võrreldes.
Vähetähtis pole ka paneelide paigaldamise kiirus ja suur täpsusaste. Paneele toodetakse ja töödeldakse Hundeggeri arvuti juhitavate CNC-masinate abil, mis töötavad millimeetrise täpsusega.
Eesti toidutööstusi külastas 9.–13. oktoobrini toimunud üle-eestilisel avatud toidutööstuste nädalal 1007 inimest. Ekskursioone oma tootmisesse korraldas tänavu 26 toidutööstuse ettevõtet, kes said inimestele tutvustada nii oma tooteid kui tööprotsessi.
„Eelmise aastaga võrreldes suurem külastajate arv on suur tunnustus kõigile neile ettevõtetele, kes on külalisi võõrustanud ja neile huvitava programmi pakkunud. Samuti on see tunnustus kogu toiduainetööstusele, mis teeb oma tööd südamega ning valmistab tooteid, mis inimestele meeltmööda on,“ võttis nädala kokku maaeluminister Tarmo Tamm.
„Avatud toidutööstuste nädal on positiivne algatus, mis annab väga head võimalused toidutööstustele tutvustada näiteks kooliõpilastele neid ameteid, mida tulevikus võiks elukutsevalikul kaaluda. Toidutööstustel on ju järelkasvu spetsialistide näol väga vaja,“ rõhutas Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.
„Tänan kõiki neid 26 toidutööstust, kes olid nõus avama nädalaks Eesti rahvale oma uksed,” kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „On rõõm, et suur hulk inimesi seda võimalust ka kasutas. Loodetavasti veendusid seeläbi kõik huvilised, et kodumaine toidutootmine on tõepoolest kõrgetasemeline ning meie igapäevast toidulauda katavad kvaliteetsed ja puhtad toiduained.”
Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub ka Eesti toidu kuu, Eesti toidutee ja aasta toidupiirkonna valimine.?
|
OSCAR-2019
|
||
Pole rahaturufondidega isiklikult kokku puutunud aga minu arvates on see ikka räme pang SEBi poolt. Rahaturufond võiks nagu ikka AAA võlakirju (jah, neid on jube vähe) ..riikide võlakirju, rämedalt hajutatud pankadevahelisi üleöödeposiite, vbla ka arb diile ja muud sellist täis olla.
Sinna panevad firmad a`la 100% oma lühiajalisest likviidsusest ..s.t. kui ei osata momendil vaba rahaga muud teha.
Huvitav, et kõigil on jäänud mulje raha säilimisest, kuid keegi pole veel kohtusse andnud,Tallinna linn ikkagi peaks mõistust ja mõjuvõimu omama, et midagi ära teha või JOKK vastu ei saa...
apsi, ära unusta kerakonna intiimseid suhteid teatud panganduskoolkonnaga. Mõne üksiku ametniku piuksatusel rahade liigutamise kohta ei ole tõenäoliselt erilist mõju.
Vähemalt veidi tahaks kompensatsiooniks kellegi karistamist näha - fondijuht peaks küll päevapealt kinga saama. Ja võib-olla veel keegi kelle kohustuseks oli fondijuhi tegemistel silma peal hoidma.
No kuulge,see on alle algus. Fondid varisevad peagi nagu aktsiad. Ja arvata on et kohtusse kedagi anda ei saa kuna formaalselt pole seadust rikutud.
No antud juhul on fondijuht oma NAV väärtust välja pritsinud täiesti huupi. Sisuliselt müüdi mingi 90 krooni veel eelmisel nädalal 100+ krooniga. Kui see ei ole pettus, siis mis veel pettus on?
Üllatav on pigem see et kõik on äkki üllatunud.Kuskil pole isegi kirjas et osaku väärtus peab säilima.Mille üle hala üldse käib. Fondijuhil on ju õigus teha mis ta tahab ja seda seadusega määratud ulatuses. Kas ta on seda rikkunud. Esmapilgul tundub et pole.
Raha hakkas fondist välja voolama ja kurs kukub. Ja kukub veel paari päeva pärast kui enam midagi müüa pole. Ja viimased saavad hunniku crappi ppesast.
Arwen, ostu-müügihind ei kajastanud turuhinda, selles on probleem. Kui Tallinkil on börsil ask 30 senti ja sinu ostukorralduse peale võetakse sult raha aktsia kohta 35 senti, kuigi ask jääb endiselt 30 sendi peale, siis on kõik korras?
Tundub, et 9% läkski eelmisel nädalal osakuid müünutele (tõenäoliselt ikkagi insaideritele) pealemaksmiseks?
Crismon, väga hea tähelepanek! Seda peaks ka Finantsinspektsioon uurima, et kas investoreid on võrdselt koheldud? Kõik lõhnab selle järele, et SEB peaks omast taskust katma kahju investoritele, keda võrdselt ei koheldud?
Kas investoreid peab võrdselt kohtlema ka siis kui tegu juhuslikult ei olnud siseinfo kasutamisega osakute müüjate poolt? Kas fond oleks pidanud kaitsma investoreid, kes ei taibanud müüa enne ümberhindluse "vormistamist"?
Ma arvan ka et antud fondijuht Ene Õunmaa võiks mingi muu elukutse endale valida. Kurb on see, et pank, kes teenib aastas sadu miljoneid puhastkasumit, ei ole nõus oma prahmakat ise lahendama vaid lükkab kahju tavainvestori õlule.
Fondi haldab AS SEB Varahaldus, pank pakub depooteenust, mis muuhulgas sisaldab ka kohustust pidada järelvalvet fondi puhasväärtuse arvutamise üle. Tundub siis, et eriarvamusi ei olnud.
meil kü ka vist hoidis mingit osa rahast kuskil likviidsusfondis. (sebi omas?) raamatupidaja oli selle paigutuse üle väga uhke. pidavat head intressi teenima.
SEB Likviidsusfond on investeerimisfond, mis paigutab raha lühiajalistesse fikseeritud intressiga väärtpaberitesse. Fondi tootlus on võrreldav lühiajaliste deposiitidega ning fondi investeerimisel puudub miinimummahu nõue ja tähtaeg - fondi võib investeerida kas või üheks päevaks mis tahes summa Eesti kroonides või eurodes. Osaku väärtus on muutumatu, tulu makstakse igakuiselt välja.
Huvitav on lause "Osaku väärtus on muutumatu, tulu makstakse igakuiselt välja." Kuidas ma sellest aru peaksin saama? ;)
Troim, nr 2 juhtub kindlasti, aga nr 1 ainult siis, kui õnnestub juba vallandet fondihaldur panna seda takkajärgi kinni maksma. Muidu mitte.
Kõige tõenäolisem on, et SEB korjab selle fondi lihtsalt kokku ja on edaspidi lihtsalt ettevaatlikum reklaammaterjalide sõnastamisel. Ja elu läheb edasi nagu lill.
1) Kui oleks goodwilli tahetud hoida, oleks see auk tasakesi ära kaetud, enam ei ole sel mingit mõtet. Pealegi oleks see organisatsiooni filosoofia vastane. SEB geneetilisse koodi on kirjutatud, et panga ebapädevuse peavad kinni maksma kliendid. Nii oli see TR Majade puhul, nii on see ka LF puhul. Geneetika vastu ei saa.
Hetkel on olukord selline, et suvaline mats juba lohistab oma kopikaid SEBist minema ja paneb ülekande selgituseks "kättemaks" või "käige p...e". Isegi need, kes polnud eales kuulnud likviidsusfondist.
Lisaks kaotasid raha märkimisväärse suurusega kliendid, kes alles täna lõid kokku numbreid ja valmistusid kogupauguks, mis peaks lajatama homme.
ja teised SEB fondid peavad kõvasti likviidset kraami maha laadima, et see ebalikviidne kraam likviidsusfondist ära osta ... ja pikaajalise tootluse huvides ei pruugi täna aktsiate müügiks parim aeg olla ...
Arvata võib, et küsimus, kas hüvitada see klientidele või mitte, tuli üsna kiirelt langetada. Hetkel näitavad kõik märgid sellele, et seda ei tehta. Need sajad miljonid on siiski suur raha ning arvestades, et oma särk on ihule ikka lähemal võib rootslase raev esmapilgul hirmuäratav tunduda.
Mul ei ole küll kunagi tulnud pähe SEB Likviidsusfondi oma rahasid paigutada, kuid jagan arvamust, et see teema, mis siin meie ees lahti rullus, on mõneti absurdne. Minu jaoks oli sellise "deposiitidega" võrreldava turvalisusega toote sisu ikkagi peamine üllatus. Nagu ei ootaks, et sellises tootes on ka sellist rämpsu (jättes Islandi pankade kommertspaberite teema üldse kõrvale). Eesti sub-prime finantspaberid? Sõõrumaa arendused, muud KV-paberid? Rüütmanni võlga seal vist õnneks ei olnud?
Kui SEB mingit poliitilist pööret ei tee, siis ei juhtu troimi pakutud variantidest kumbki. Sellel teemal SEB retoorikat jälgides paistab mulle, et igasuguse halduri-poolse süü tunnistamine ei ole hetkel variant. Ilmselt soodustaks see ka investorite kahjunõuete esitamist. Lisaks oleks fondijuhi tagandamine või üldse majast välja viskamine teisalt ikkagi tunnistamine, et asju on valesti tehtud.
Ma olen küll pikka aega SEB klient olnud ja üldjoontes teemadega rahul, kuid asjaolu, et minu pensionifond pidas vajalikuks Arco Vara IPO-l osaleda ning kogu see Likviidsusfondi teema oma kogu täiuses panevad ikkagi mõtlema, et kõik pole päris nii nagu peaks.
Lõppude lõpuks võib rääkida mugavast e-pangast, klienditeenindusest ja millest iganes (muu vastu mul pretensioonid puuduvad), kuid toode ja teenus number üks, mida iga pank pakub ning mille seljas üldse tegutseda saab, on USALDUS.
Mis suffiksi kommentaari puutub, siis geneetikaga 100% nõus. Naerulõust Ain on oma geeni sinna jätnud ja seda ei pese kuidagi välja.
ja mis kõige naljakam Sebi koduleht reklaamib ikka endiselt seda üliturvalist deposiidiga võrdset rahapaigutust rämpsvõlakirjadesse.
See ei ole Kaval-Aini geenid. Kaval-Aini geenid ütlesid, et "hoia omasid". See on nüüdseks asendunud rootslaste geenidega. See ütleb, et "Hire interns" ja "Fuck the aborigines". Tulemuseks on pank, kus võladeskist pumbatakse välja sitta, millele kirjutatakse, et eksisteerib krediidijärelvalve, kui seda tegelikult ei eksisteeri, kus kõigil on pohhui, et kliendid suhu saavad, peaasi et oma mugavast toolist kinni saab hoida, kus rahaturufondi ostetakse hääldamatute nimede ja idiootliku kasvustrateegiaga pankade saastapabereid jne. Kõik inimesed fondijuhist ülespoole mööda chain of commandi säilitavad muuseas oma töö, täiesti kindlalt, vaatamata sellele, et tühi kabinett oleks oluliselt odavam üleval pidada (sama kogus portfelli järelvalvet, oluliselt väiksem kogus sots- ja tulumaksu). I mean, come on, see on ju teiste inimeste raha, whodafuck-givzafuck.
ma arvan, et see fondijuht selles SEB LFis on lihtsalt PR nägu. Varahalduse bossid ütlesid, et tuleb võtta seda ja teist. Lisaks oli kohustus osaleda kõigis SEBi korraldatavates võlakirjaemissioonides... eriti lahe on ju osta ülejäävat cräppi teiste raha eest. ise roogid ainult teenukaid kokku.
Aktsionär suffiks, aga kas Hansa on siis strateegiliselt parem antud teemades? Või tuleneb nende väiksem panus võlakirjadega seotud jamadesse pigem nende võladeski nõrkusest?
See on sigaoluline küsimus, kas FSB Pank on parem või mitte. Et kuna Stalin on suurem mölakas, siis Beria on suht okei vend? Samas, kui teemat nokkida, siis palun: mulle ei meenu, et viimase paari aasta jooksul oleks FSB Pank võlakirjainvestoritele tünga teinud tagatisagendina oma ülesanded täielikult unarusse jättes või et neil oleks rahaturufondis tuumajäätmeid.
1) Kui te pole veel oma osakuid müünud, siis tehke seda ja ostke kasvõi kohe tagasi. Sel viisil saate kohtu jaoks "tõendi", et olete kahju saanud. Kui istute lihtsalt sees ajani, mil NAV taastub, siis EV kohtunike arusaama järgi ei olegi te kahju saanud;
See ei too küll raha tagasi, aga viimases hädas võiks küsida (muidugi mitte Finantsinspektsioonilt, sest vastus oleks järelevalvesaladus), et kas finantsjärelevalve eesmärgiga ikka on kooskõlas Likviidsusfondi tingimuste registreerimine ning müümise lubamine sisuliselt rahaturufondina. Selline väike kavalus, et meil on nagu RTF, aga sutsu parema tootlusega.
|
OSCAR-2019
|
||
„Ilmselt on investorid selle raha fondist välja võtnud,“ ütles SEB kommunikatsioonijuht Päevaleht Online’le.
Üleeile võtsid investorid SEB Likviidsusfondist välja 270 miljonit krooni, mis moodustas ligi viiendiku selle mahust.
Ümberhindluse tulemusena vähenes fondi puhasväärtus 13,05% võrra, tasemele 86,95 krooni fondiosaku kohta.
suffiks 10 punkti. See on absoluutne tõsi, et SEB kepib oma kliente nagu jõuab. Olenemata , kas nad on laenu võtnud või sinna investeerimiseks raha jätnud. See on masendav.
Ja ka see on tõsi, et , et swed tegelikult seda ei tee, ehk ei tapa oma kliente. SEB teeb seda täiesti süüdimatult.
Pörsil on näha, kuidas SEB TEO aktsiaid ohjeldaamatult müüb. Põhi müüjad YHI ja VLB. Ilmselt raha vaja, et fondist väljujate osakuid tagasi osta.
Hansa&Hoiu ühinesid, repod läksid samal ajal vee alla ja kuna meil oli mingi kokkulepe Hoiuga, et nemad siis probleemsete kundedega edasi tegelevad, jäi see sõnnikulaotamine nende peale. Täpsemalt oli vist see Marcel, kes pidi seda vaatama, aga tal oli arusaadavalt sada muud asja parajasti käsil. Seega Hansa-Hoiu liituvad ja seis selline, et hea hetk need ebapiisavad repotagatisted kiirmüügi korras likvideerida, sellega Hoiut tümitada jms juurdekuuluv. Uudise väljakäimine oli selgelt negatiivse järelmõjuga samm ja istusid siis Hansa tüübid portfelli kohal koos ja pakkusid omavahel, millise hinnaga mingit võlakirja nad ise siis ostaksid, kui meil tuleb müüa. Sellest tuletati siis mingi "kiirmüügi" NAV ja sellega alustati esimesel päeval kauplemist. Ma täpselt ei mäleta, palju see miinus oli, aga vast üsna sarnane selle SEB Likviidsusfondi (-13%) omale. Allahinnatus oli piisav, et suuremat müügilainet see uudis enam kaasa ei toonud ja esimeste müüjate arvel pluss vast hilisem võlakirjade väärtuse kasv (mina küll ei tea, et reaalselt oleks mõni siis allahinnatud võlakiri üldse jäänud lunastamata) kasvatas NAV likvideerimiseks ca -5%-ni (Robertilt eile küsisin, tema arvas midagi sellist). Aktsiate, mis olid repotagatistena realiseerunud, müügihinnad jäid tagantjäreletarkusena üheks nende madalaimateks ja näiteks Eesti Gaasi puhul nägin sama tükki mõned kuud hiljem pea kaks korda kõrgema hinnaga edasi liikuvat.
SEB liviidsusfondi "lugu" tundub kõrvaltvaataja pilguga olnud selline, et praegu tundub järgi olevat jäänud see osa portfellist, mida ei olnud lihtne/mõistlik müüa, kui esimesed kunded hakkasid ebapiisava tootluse tõttu sealt raha välja tõmbama. Edasine raha väljavõtmine oleks juba selgelt olnud järelejäänud investorite huve kahjustav ja osaku allahindamine tundus olevat paratamatu käik.
miks just see hetk valiti, ja mitte see, kus tegelikult juba oli sisuliselt põhjust osakut alla hinnata (LEH pankrott ja kaasnenud võlakirjade spreadide laienemine)? Arfatavasti lootsid vaikselt tootlust väiksemana hoida ja selle laksu pikema aja peale ajatada, kuid investorite reaktsioon oli oodatust suurem, raha läks fondist välja ja polnud võimalik seda auku enam kinni mätsida.
kui arvad et SEB = SEEP ja SWED = SWEET siis võta arvesse et enamus mürke on magusad, mitte ei vahuta ja need avastatakse
Oot, aga ma ei saa aru. Kas kellelgi on mingeid illusioone, et pangas onud enne koosoleku algust ei naera selle üle, nii et purihambad paistavad, et kui uskumatult loll on ikka rahvas ja kas raha teenimine võib tõesti nii lihtne olla.
- Fondi vara puhasväärtus arvutatakse igal pangapäeval hiljemalt kell3 12.00 Fondi vara turuväärtuse alusel, millest on maha arvutatud Fondi kohustused. Osaku puhasväärtus, aga samuti väljalaske- ja tagasivõtmishinnad arvutatakse Osaku nimivaluutas. Fondi vara ja Osaku puhasväärtus, väljalaske- ja tagasivõtmishinnad avaldatakse igal pangapäeval ajalehes Äripäev ning Fondivalitseja veebilehel www.seb.ee/fondid hiljemalt kell 12.00.
Kuidas sai toimuda üleöö -13% puhasvärtuse arvutamine? Kas on toimunud ebavõrdne investorite kohtlemine, kuna enne suurt varade allahindamist said paljud müüa oma osakuid suurema väärtusega kui oli puhasväärtus ja seega...?
Ma pole seda saagat küll detailselt uurinud, aga minu meelest on siin äärmiselt selge investorite petmine toimunud.
Kui fondi NAV arvutatakse iga päev, siis arvutati varem NAV tahtlikult valesti. Kui SEB üritab väita, et mõned päevad enne allahindlust oli nendel Islandi paberitel (jm kahtlasel kraamil samuti) reaalne järelturg ülevalolnud hindadega olemas, siis minu meelest on see vale. Seda on ju lihtne tõestada, et nii ei olnud. Järelikult sisuliselt võltsiti teadlikult NAVi, mis peaks olema keelatud :)
põhimõtteliselt on kaidokesel jumala õigus. küsimus on ainult selles, kas osaku NAV-i kujundavate koostisosade hind on üheselt määratletav (nagu turul kaubeldavate aktsiate viimane tehinguhind) või võibki see olla mingi hinnanguline suurus? viimasel juhul läheb kahju tõendamine paratamatult raskeks.
see ülalantud soovitus osakud korraks ära müüa ja tagasi osta ei ole selles kontekstis põhjendatud, sest kahju tekib siin puhtalt õiglase ja võltsitud soetushinna vahest. Pole mingit tähtsust selles, kas kahju saanud isikul on osakud endiselt käes või juba müüdud.
Kui nüüd SEBile õigus jääb, siis põhimõtteliselt muutub mistahes fondidesse investeerimine äärmiselt küsitavaks. NAV mille järgi investor ostab ei tähenda midagi, see on üks fondijuhi hinnangul antud suvaline suurus ja järgmine päev võidakse see ümber hinnata. Isegi börsil kaubeldavaid aktsiaid võiks selle loogika kohaselt hinnata börsiväärtusest erinevalt. Fondihaldur lihtsalt ei pruugi konkreetsel päeval hinnaga kursis olla ja hindab mingil ajahetkel vara ümber. Samuti võib hinnanguliselt ju väärtpaber rohkem väärt olla kui börsil. Kust te võtate, et RIMMi väärtus on praegu 48 dollarit? Hinnanguliselt võib see vabalt olla 120, lihtsalt praegu pole selle eest nõus keegi nii palju maksma, nii on ju Islandi pankade võlakirjadega.
|
OSCAR-2019
|
||
Kommentaarid - Kalle Kroon: ärge võrrelge võrreldamatut! Kuidas üldse võib tselluloosi tootmist Soomes meile eeskujuks tuua? - Eesti Päevaleht
Kalle Kroon: ärge võrrelge võrreldamatut! Kuidas üldse võib tselluloosi tootmist Soomes meile eeskujuks tuua? - kommentaare 1-10
Kindlasti tahavad kõik hästi elada, aga normaalsed inimesed ei lähe selle nimel üle laipade. Kui inimesel on rohkem kui pool aju ning mingisugunegi vastutustunne elukeskkonna ees, siis ta tõmbabki kuskile joone maha ja ütleb - siit üle ei astu, sest saadav kasu ei ole seda väärt. Emajõe ning Peipsi heaolu võiks igale mõtlevale eestimaalasele selleks jooneks olla, aga tundub, et mitte.
Eks igasugu poliitilised prostituudid ning silmaklappidega rahaahned majandusinimesed seda joont kas ei tunneta, ei hooli või ei saa päris täpselt aru, mida selle ületamine tulevikus kaasa toob, kui saadav lisaraha ammu unustatud.
Ja, muide, räägime natuke sellest saadavast rahast ka. Mis tulu te sealt tehasest loodate? Jah, omanikud muidugi saavad palju-palju tulu, kas siis ise või kellelegi tootmist maha müües.Poliitikud saavad lahkeid annetusi erakonnale ja ehk natuke ka ämma kappi. Mida sina, tavakodanik, saad? Võin kohe öelda - mitte kui midagi. Esiteks on vaid tööjõumaksudelt laekuv summa nii imepisike, et seda riigieelarve isegi ei tunne. Mingisuguseid suuremaid pensione või lastetoetusi või meditsiiniabi sellest ei saa. Lihtsalt ei jätku. Võimalik isegi, et teedeparandus ja keskkonnakahjud söövad selle väiksegi laekumise ära.
Kui rumal peab olema, et uskuda, nagu tehaseomanike poolt tellitud ja juba korruptiivsete asjaoludega varjutatud uuringud päriselt ka mingit objektiivset tõde näitavad? Päriselt? Keegi usub?
Ahjaa...ja siis on see argument lisanduvatest töökohtadest. Meil on tööjõupuudus niigi, eriti oskustööjõust. Seega kes sinna tehasesse tööle läheb, nii ehituse ajal kui pärast? Renditööjõud Ukrainast?
Palju palka hakatakse maksma, sellest pole targu keegi rääkinud. Jällegi - kas keegi tõsimeeli usub, et sama palju, nagu Soomes analoogsetes kohtades? Lubage naerda. Hea, kui Eesti keskmise palga kätte saab. Siinkohal aga jällegi küsimus - mis kasu on paarisajast näruse palgaga töökohast riigile, eriti kui kaasnev keskkonnakahju on hoomamatu. Rääkimata sellest, et need paarsada töökohta kaovad suure tõenäosusega ära mujalt puidusektorist, seega summa summaarum on tulu 0.
Tootmine, tootmine, kilkavad omast arust targad majandusinimesed. Tahate ju pensione ja arstiabi, blaa-blaa-blaa. Katsuge, kullakesed, nüüd hetkeks oma rahanumbritest mööda vaadata ja mõista, et esiteks see ühe tehase tasuvus ei tekita mingit pesnioniraha (küll aga täpselt suurusjärgu jagu sobivalt riigiametis priiskamiseks)ja teiseks - tootmiseks ja raha teenimiseks on palju erinevaid võimalusi. Paljud nendest niisugused, mis keskkonnakahju ei tekita. Kas olete võimelised hetkeks mõtlema, miks meile soovitakse poliitikute tungival toetusel ja käteplaginal sokutada ebameeldivamaid projekte?
Sellist tehast tänapäevase tehnoloogiaga ei ehitata 1000 aastaks. Võib-olla tulevaste põlvkondade tarkpead süüdistavad meid hoopiski tehase rajamisest loobumises? Ükskord see tehas lammutatakse ju niikuinii - kui ta muutub silmnähtavalt koormaks loodusele ja tema olemasolu pole põhjendatud. Eesti mõistes on 40-aastaseid iganenud ehitisi, kui aeg käes - teeme uued! Ei saa elada ainult tulevikule, on raskusi mis jäävad laste kanda.
Samost ja Sildam ka Vikerraadios ütlesid, et vaadake kui õnnelikud on soomlased oma uue Jyväskülä (või mis see koht oligi) tselluloositehase üle.
Aga lp. härrased unustasid mainimata , et Soomes tehti ju uus tehas vana logiseva haisutehase asemele. Soomes oli :1. samas kohas olnud aastakümneid tehas.
Ja muidugi on siis sellisel juhul inimesed õnnelikud, et töökohad ei kao ja haisutehase asemele, (kus 80. datel aastatel hukkus lugematu hulk kalu järvedes),saavad nad siis uusima tehnoloogiaga tehase.
Huvitav kust on pärit protsent 42? Googeldamise tulemused annavad protsente 50-60 vahele, mis on ikkagi oluliselt suurem. Võibolla on siin mõeldud majandatavat metsa? Aga siis oleks ka Rootsi ja eriti Soome numbrid väiksemad.
Tore, et keegi suudab teemast ka sisuliselt rääkida. Kriiskavatest ajudeta kulturnikutest ja korrumpeerunud poliitikutest on selles teemas juba väga kõrini. Kõnelegu mõistus.
Tselluloositehast ei pea ehitama nagu 100 aastat tagasi, jõe peale, kus kogu vesi voolab ühest otsast sisse ja solk teisest otsast välja.
Nagu tehase investoridki rõhutavad, ei ole see vaid tselluloositehas, see on puidu rafineerimistehas, kus tselluloositehas on vaid osa projektist, ära kasutatakse ka kõik muu, mis tselluloosist üle jääb. Tselluloosi on puidus vaid umbes pool. Puidust saab palju muid huvitavaid tooteid peale selle.
Hais ei ole kohustuslik ja selle puudumise nõudmisele võiks keskenduda selle asemel, et suurim investeering Lätti tõrjuda.
Lollid inimesed lähevad hüsteeriasse, kui keegi vähegi õhutab. Võibolla Soome paberitööstuse agendid...
Igatahes on tööstuse maha materdamine lauslollus. Millest te tartlased loodate elada, teadlased, tudengid ja luuletajad on kõik paraku ülalpeetavad, keegi peab nende eksisteerimiseks ju ka raha teenima, intelligentne inimene saaks sellest aru.
Tselluloositehas annaks otseselt ja kaudselt tööd tuhandetele ja muudaks Eesti metsa kasutust kordades otstarbekamaks.
Fosforiidisõja põhipoint oli "9 korda mõõda", praegu on rahvas pelgalt uuringute vastu üles ässitatud. Paraku on see Tartu see pool, kui mõnele välistudengile nahavärvi pärast molli anti. Hetkel pole veel nahavärvgi teada - annaks ainult molli ...
Ma ei tea,. ka need olid tõesti Rainer Vakra mõtted või ajakirjaniku tõlgendus, kui peale Soome tselluloositehase külastamist Vakra ütles (olla väidetavalt öelnud), et see uus tehas Soomes ei lisanud reostust vaid vastupidi - tegi jõe puhtamaks. No mida prset! Isegi idioot peaks aru saama, et jõgi sai puhtamaks tänu vana tehase l,ikvideerimisele, mitte tänu uue tehase rajamisele.
Kui inimesed ajasid asja kuivkäimlas siis kaasaegsema vesikempsu kasutuselevõtt ei tähendanud ju ühe loomuliku inimtegevuse lõppu. Õhk sai puhtam ja häda aetud!
Aga aru ma ei saa tehase vastastest,rohelistest jne,jne. Suur enamus nende argumentidest(?) on lihtsalt emotsionaalne hüsteeria. Ega neil ei olegi võimalik konkreetseid vastuargumente esitada,enne kui on läbi viidud tehase keskkonna- sotsiaalsed-,majanduslikud- jne uuringud.
Praegu on päris suured kahtlused,et tsellulositehase vastaseid finantseerivad, toetavad ja soosivad ettevõtjad,kelle tulusid rajatav tehas vähendaks.
Mats, kuidas peab sulle seda teadmist antama? Labidaga pähe lükkama? Uuringute materjalid on kõik olemas, ka internetis. Uuri ja loe. See, et sina pole neid lugenud, ei tähenda, et neid pole. Ka tehasemehed on neist teadlikud ja seepärast nad soovivadki omi uuringuid enda raha eest.
Ma võin veel tagasihoidliku artikli autorina lisada, et lood nagu oleks Soomes Ääniskoski tehase juures kalavarudega kõik hästi, ei vasta tõele. Seal püütavad forellid on sisse asustatud.
|
OSCAR-2019
|
||
Haahtela käekiri on ikka muutumatu, napp ja täpne. Ja siis lugu ise, mis hakkab kerima ühest põgusast ja õhkõrnast viivust, millest ei tohikski ju midagi edasi hargnema hakata, aga näed, hakkab. Aina läheb ja läheb.
Alati ma mõtlen, et tema lugude tegelased on kuidagi unenäolised, kindlasti mitte päriselt olemas. Mitte et see midagi muudaks. Aga lihtsalt. Üdini üksildased vist ka kui ma hakkan järele mõtlema. Selleski loos, mille võtmeks on ilukirjanduslik lähenemine kirjanik Raija Siekkisele ning oluliste tegelastena ka Magda Roux ja ilmselt minajutustaja isegi, on lõputu kurbus ja üksiolemine käsikäes. Ka siis, kui su kõrval on keegi, on ikka üle kõige nukruseloor.
Kõigi viimase aja tühjade raamatute vahele oli õnne lugeda ka midagi sisukamat - selle eest tänud autorile, kes lahkelt "Islandi kirja" postituse juures seda raamatut soovitas.
Ma lugesin seda raamatut tavatult aeglaselt, sest siin oli ridamisi lõike ja mõtteid, mille kallal tahtsin ise edasi pusida, neist sasipundardest enda jaoks midagi lahti harutada. Ma ei väida, et olin selles edukas, aga proovima ju ikka peab :)
Seda raamatut soovitades leian ehk ka nende silmis lunastuse, kes Morani "Kuidas olla naine" lugemisel pettusid :) - see siin on sootuks teisest puust ja ilmselt ka oluliselt parem - lugege seda! Nalja ei tehta, aluspesu sisu ei uurita jne.
"Kevadkogritsad on nagu eesti kultuur, kust tuleb enne pruukimist iroonia, labasus ja vihamürk välja keeta, vilksatas kiuslik mõte, mis kohe kadus, sest seentest saab pärast läbikeetmist suurepärast sousti, aga seda, mis jääks keetmise järel alles eesti kultuurist, teab ainult tuul, kui temagi."
"Maailmas, kus vana kombe kohaselt on meestele rohkem lubatud kui naistele, on naine alati ise süüdi, kui teda maha jäetakse, pekstakse või vägistatakse või kui temaga midagi muud kohutavat juhtub. Nii on ka Eestis, kus pereisast mees võib ühel päeval rahumeeli jalad selga võtta ja nelja tuule poole kaduda, ilma et tema mainele sellest olulist kahju sünniks. Mees võib igal ajal keelduda vastutamast enda soetatud pere eest, kui see talle enam ei meeldi - kui naine närvidele käib, lapsed liiga kõvasti karjuvad või kui uus armastus uksele koputab. See, kes peab pärast hiilima mööda nurki, silmi peitma ja kannatama, on ikka naine, mitte mees."
"Eks olen ma isegi samasugune liblikas, kes põristab muudkui aknaklaasil, saamata aru, miks minu ja maailma vahel on nähtamatu tõke. Tahan välja, valguse ja õhu kätte lennata, aga ei saa, klaas on ees. Ikka on minu ja mu püüdluste sihi vahel läbipaistev klaas ja mina rüselen selle peal abitult, peksan pead selle vastu.
Lõpuks ma väsin ja minust saab pisike kuiv nutsakas tulmusel aknalaual, mille keegi ükskord sealt ära pühib. Mu keha sureb ja pudeneb tolmuks - ja mina pääsen lõpuks välja, avarusse, valgusse, piiritusse õhku."
"Mõnikord, kui linnas trammiga Reti juurde sõidan, mõtlen ikka, et suurim kunst on sõita neil rööpail, mis sulle elus ette on nähtud - ja mitte käänakuil maha pudeneda."
Sildistasin selle raamatu küll reisikirjandusena, ent kõigile reisikirjade kartjatele võin kätt südamele pannes öelda, et tegelikult need ei ole klassikalises mõttes reisilood, kindlasti mitte. Need on küll osaliselt kirjutatud loomemajades ja eks mõningad mõjutused ümbritsevast elukeskkonnast on ka igati loomulikud, aga ei enamat.
See on nii saast raamat, et ärge parem lugege! Kusjuures ma olen niigi hetkel hea tuju kehastus, seega uskuge mu hüva nõuannet :)
Kadunud Kalev Kesküla jõudis, tõsi küll, tõdemuseni, et elus läheb harva eluks. Ma oma nooruse sinisilmsuses ikka tahaks loota, et mõnikord läheb elus ka päriselt eluks.
Ma olen teid viimasel ajal tänamatult hüljanud :( Aga muidu ikka elus ja olemas. Puhkan, ja seda suisa mitmel rindel. Loen - vahelduva eduga, aga ilmselt pressib elu end ikka tugevalt ka lugemissegi sisse. Ja noh, loed nagu küll, aga ei näe vajadust loetust kirjutada. On see raamatute või lugeja süü, tont seda teab. Ma muidugi lugesin siin ka vanu asju. Vuorineni joomaraamatud on ilmselt paljudel ammuilma loetud või kel pole, siis see neid ei loe kah kunagi. Ma pigem siis ühel ajahetkel tuju tõstmiseks võtsin. Üldplaanis ma neid soovitada ei julgeks ega tahaks. Teisalt, kui on ikka väga s... olla ja kui pool ajast mõtled nagunii omi mõtteid ja kui tahta sellist hakitud ja seosetut teksti, siis why not, sobib küll.
Siis ma lugesin veel seda va Richard Bransoni nn elulugu, "Süütust kaotades" või mis tand oligi. Seda ma lugesin peaasjalikult seetõttu, et seda soovitas inimene, kes pole varem mulle ühtegi raamatusoovitust edastanud ning kes pealekauba on veel meie oma kohalik eestimaine richardbranson. Seal oli paljutki, millele võiks rõõmsalt alla kirjutada, elutervet mõtlemist ja... aga kohati oli ka korduseid ning liialt detailselt teemasid, mis nagu otseselt ei puudutanud.
Aga jumaluke küll, mitte raamatutest ei hakanud ma kirjutama:) Vaid hoopis sellest, et sain täna uue kogemuse võrra rikkamaks. Nimelt need teist, kel on moodsad lapsed, kes loevad Tähekest näituseks iPadist (meie majas on Täheke paberkandjal :)), teavad kindlasti, et juba mõnda aega on digiversioonis võimalik neid samu ilmuvaid lugusid ka autorite endi poolt loetuna kuulda. Nii et jah, enam ei piisa, et kribinal-krabinal loo valmis kirjutad ja see ajakirjas ilmub, vaid nüüd lähed rõõmsasti ka pealinna end luhvtitama, hiilid arglikult ERRi Raadioteatri stuudiosse ning väriseval häälel loed oma asja ka sisse. Lugemine ise läks muidu ludinal, aga kes k.... käskis sinna selle totra häälikute ükshaaval hääldamise mul sisse kirjutada?! Annab ikka häälida "Tttt...", no ei ole ju võimalik?! Või "Hhhhh..." Katsu sa seda teha selgelt ja korrektselt ja arusaadavalt ja nii, et mikker süljest ei lirtsuks:)
Vastasmaja katusel armastab korstna kõrval pidevalt tšillida üks vares. Ma eeldan, et see on üks ja sama vares, ent loomulikult ei ole mul selle väite tõestuseks midagi esitada. Tundub, et ta naudib saunapäevi, mil tuul kõik suitsu talle peale keerutab.
Kas ta mõtleb, et see on mingi uus ja äge odöör, mida nõrkemiseni konsumeerida? Pärast lendab koju ja uhkeldab teiste pereliikmete ees. Või uimastab see lõhn teda mingil määral ja ta on lihtlabane suitsusõltlane? Või...? Ja kas tal silmad ka vett jooksevad? Ja millised ta kopsud on? Ja miks ta koos sõpradega ei tule sinna katuseharjale õdusat tossukest nautima?
See on (taas kord) ühe kirjaniku mõttelend loomemajas viibitud ajast ja kübeke hilisemastki. Juurdlen siin, et ei tea, kas keegi kunagi on uurinud ja võtnud muidu vaevaks pikemalt peatuda meie suleseppade loomingul, mis valminud seesugustes paikades? Nii loomingul, mis seal küll loodud, kuid kus asukohamaad ei puudutata kui ka otseselt kirjutamiskohaga seotud lugudel? Ma tunnen, et loeks neid veelgi. Paar lugu Mazzanost meenub, ka Kangro vist on mõnes novellis lasknud loomemaja õhustikul aimduda (kuigi mulle hoobilt ei meenugi mis kohaga tegemist oli), aga veel? Kes oskab aidata või suunata, võib seda lahkesti teha, avalikult või privaatselt - oleksin tänulik.
Hellerma käis sedapuhku siis Islandil, suisa kaks korda. Lasi esmastel muljetel pikalt laagerduda, eks ta õige ole ka. Puhtakujulist reisijuttu siit ei leia (kes sel otstarbel tahaks raamatu haarata), ent ühte ja teist siiski. Rohkem on autori mõtteid, arutlusi, ilmaelu üle juurdlemist. Mõnes kohas tahaks justkui järg käest minna, kuid enamjaolt siiski hea tundega loetav.
Ega mingi lisamaiuspala peab ikka ka olema, kus sa muidu saad :) Siin raamatus on selleks põiked teistesse raamatutesse j a mis peamine - täpsete viidetega allikale. Siit tasub enesele talletada nii mõndagi, sest autoriga kattuv osa soovitustest on minugi jaoks sümpaatselt mõjunud.
Ma ei tea, kuidas on võimalik, et just viimase satsiga nii palju head lugemist tuli. Ilmselt nägi raamatujumal, et mul midagi sellist just väga vaja.
"Julgus elada" kõlab nagu eneseabiõpik ja eks ma väheke tõrkusin enne lugemist, ent kus on Kreeka, seal olen ka mina ja selle maa mulle maha müümisega ei pea vaeva nägema:) Nii et viimaks on meil olemas o m a Kreeka-raamat, täpselt selline nagu muidu pidime brittide ja ameeriklaste sulest lugema. Tõsi, nemad ikka ostavad enamasti sinna maile omale viletsas seisus hütikese ja siis kukuvad selle kallal ragistama ja muu taoline jutt.
Autori elus on mingi sündmus, mis annab hea tõuke minekuks. Ära. Kaugele. Maja ta ostma ei hakka, aga muus osas laseb end siiski voolul kanda. Laseb seiklustel ja inimestel enda juurde tulla, ja need tulevad ka! Kokku saab sellest nauditav ja põnev rännak ja kuigi lugeja saab pigemini tema füüsiliste retkede osaliseks, siis kuskilt kaugelt aimdub õrnalt ka sisemisi rännakuid, kuid need on diskreetselt kaugele silmapiirile jäetud. Ja õige kah - milleks seda musta pesu ikka avalikult pesta.
Ma muidugi ei tahaks teisele inimesele paha soovida, aga ma loodan, et Herdis (ma lihtsalt pean siinkohal seda nime kasutama, sest see on nii ilus!) leiab kunagi veel põhjust minekuks, ükskõik kuhu, aga et sellest sünniks ka sama vahva raamat.
Kuigi juba on esmaspäev, siis ma pean ausalt tunnistama, et reedel oli mul tõsiselt blond hetk, millest jäi kirjutamata, sest noh, nädalavahetus oli tihkelt täis elu kui sellist. Aga taolist obadust ühes võimsa kirgastumisega ei tule just sageli ette nagu siis reedel juhtus.
Hallis massis on mulle ammu hakanud silma üks naine, selline särav laik monotoonsetes hommikutes, sammumas reipalt üle hoovi. Ma ikka ennastunustavalt vaatasin teda, oli just nagu maalilt maha astunud. Midagi kriipis, aga ei mina aru saanud, mis just nimelt.
Kuni ma temaga siis silmast silma kokku juhtusin. Teretasin ja möödusin ja siis tund aega hiljem lõi välk ja pauk mind jalust maha - virtuaalmaailm kolis reaali üle ja ma taipasin, et kohtusin äsja ühe blogijaga.
Need siin alloleval pildil on Leiutajate külakooli rändkaupluse vahvad müügisellid. Eks need suvised laadad kipuvad viimaks ikka kangesti ühenäoliseks muutuma, nii et igasugused uustulnukad torkavad eriti hästi silma. Tõsi, eks nad ühed tragid ja toredad tegelased olid ka, veidi küll arglikkohmetud, aga ma usun, et kui nad suvel veel ringi rändavad, siis küllap need kogemused ja söakus ka juurde siginevad.
Nagu ma aru saan, on tegemist Sänna kultuurmõisa laiast tegevusampluaast ühe pisikese osaga, aga eks uurige ise juurde, kel huvi!
Ausõna, need postitused nüüd leiavad oma otsa. Vähemasti esialgu, sest kui autor peaks heaks arvama veel midagi kirjutada ja ka välja anda, siis küllap ma taas loen ja ikka kaasa piiksun siin.
Hetkel, lugemist lõpetades, usun ma, et see on senistest lemmikuim. Peab muidugi möönma, et see on omamoodi kelmikas lugu, sest siin põimuvad ühte tõsieluline ja väljamõeldis. Ma ei oska isegi praegu öelda, kas see oli nii algusest peale, alates esimesest leheküljest või kaldus autor sellele teele kusagil poole peal. Igatahes mina oma eelhäälestatusega asusin seda lugema kui pigem autobiograafilist ja non-fiction raamatut. Võib-olla veeti mind heas mõttes ninapidi juba ammu, aga oma unise ja väsinud peaga ei saanud ma sellest lihtsalt aru? Ent kusagil A(a)brami mängutuleku kandis pidin esimest korda läbilõikavalt karjatama; tugev vastuolu, vasturääkivus varasemaga. Noo, ma olin segaduses ja ei mõistnud veel, mis toimub, miks see nii on? Kas on need trükivead või on autor teatavasse nõdrameelsusesse kaldunud, sõnaga, olin kõigeks valmis :)
Kuid siis, tasa sõuad, kaugele jõuad - ma lasin end kammitsaist vabaks ja otsustasin lihtsalt pärivoolu ujuda. Tulgu, mis tuleb. Ja siis ma juba hakkasin nägema, et tuleb muudki, mis ei klapi varasema kirjutatuga. Ikkagi ka fiktsioon. Olgu siis nii. Küllap sellise suhtumisega peakski selle raamatu kätte võtma.
Ja kindlasti ei saa ka öelda, et see on puhas ilukirjandus, sest siin on tuntavalt autori enda mõtteid ja tundeid, läbielatut, kogemusi, reaalsust.
Mulle meeldis, et siin ei olnud erilisi korduseid, Eesti elu ja aeg oli jäetud viimaks möödanikku, vaid põgusad pinnavirvendused. Esiplaanil ikka Pariis, sealne olustik, pildikesed. Lisaks nauditav raamistik pensionile jääva naisterahva sünnipäeva päeva kui sellise näol.
Kujundus, muidugi kujundus, ma ei saa sellest mööda. Mulle meeldis lugejana taolist formaati käes hoida, mulle meeldis esikaas, mulle meeldisid pildid ja mulle sobis kirjafont. Ma alustan küll õige sageli raamatu lugemist sellest, kes on selle toimetanud ja kujundanud, kuid seekord mitte - teadsin niigi, et selle raamatu võtan. Ja siis ma lugesin ja nautisin seda tervikut ja kui ma viimaks ikka kontrollisin, et kes see võlur oli ja Angelika Schneideri nime eest leidsin, siis oleks tahtnud küll vastu otsaesist laksata ja hüüatada, et miks ma küll ei üllatu. Kindel kvaliteet pea alati!
Keele poolelt oli küll mõningaid "üllatusi" sees, aga igatahes mitte nii palju ja nii karjuvaid kui selles eelmises. Paraku ma neid enam välja otsida ei saa, sest meie Iseloomuga Maja perenaine, kes ootamatult eile õhtul haiglavoodisse maandus, vajas hädasti lektüüri ja ma transportisin kõik viimased kolm toredat raamatut sinnapoole. Haiglasse äärelinnas.
Üldmuljelt seega päris mõnus ja pariislik lugemine. Nüüd on autoril esmatähtis hoida kurssi tänasel päeval ja elul Pariisis ning kindlasti mitte langeda tagasi kuhugi sügavasse nõukaaega, millest on juba piisavalt räägitud ja kirjutatud.
Sellest raamatust ei tahakski siin õigupoolest sõna võtta. Kuidagi liiga värsked ja laagerdumata on need muljeid. Ja muljeid, neid juba oli, palju ja vägevaid ja ikka positiivseid. Jälle sai raamat näljaselt neelatud ja tuleb ilmselt ka endale soetada, et ikka uuesti ja uuesti sirvida.
Ma ei tea, kuidas loeb seda raamatut ja leiab siit selle miski mõni tegelane Haapsalust või Narvast või Saaremaalt või minu pärast kas või Tallinnast. Kas see raamat nendega kõneleb. Kohalikuna on see ent puhas kuld. Mälu varaait avaneb kolinal ja mürinal. Tuttavad paigad, inimesed, juhtumised. Paljut oled isegi ju mäletanud, need pildid on sinuga aegade algusest olnud, kuid on küllalt sedagi, mis lükatud kuhugi tagumistesse soppidesse peitu. Ja nüüd langeb see kõik ühekorraga, suure mürtsuga lugejale peale.
Mul on tegelikult hea meel, et keegi on kirjutanud Jämejalast. Küllap päris õige inimene lausa. Jämejala on ikka ju hea sõimusõna ja viimases hädas ähvardamismantra olnud. Autor on tabavalt kirjeldanud sedagi, kuidas Jämejala peatusest bussi tulijaid või bussist mahaminejaid piieldakse. Eks nii see ole olnudki. Sommer näitab selle raamatuga, et Jämejala ei pea olema pelgalt hirm ja tabu, paljude asjaosaliste jaoks see ongi olnud ka midagi muud. Elu loomulik osa. Vaheldus. Puhkus. Pelgupaik... kui rääkida kuulsustest või tähtsal ametikohal olijaist. Samuti on aegade jooksul töötanud seal palju inimesi, kelle jaoks Jämejala on muutunud pigemini koduseks paigaks.
Et nüüd ekslik mulje ei jääks, siis ma täpsustan siinkohal, et see ei ole puhtalt Jämejala-raamat:) Siin on Viljandit üldiselt, Paalalinna, Valuoja kujunemist, kohalikes oludes õilmitsenud subkultuure, autori vanemaid (ema ehk tänini siin ametis, isa vist mitte, aga kes seda nii täpselt teabki), isa tööga seonduvast on juttu rohkemgi. Ning ikka ja jälle Sommeri äärmiselt nüansirikas loodusetunnetus, väikeste paikade suureks tegemise, aga miks ka mitte enda omaks tegemise oskus.
Kuna meil läks siin kodus seoses ühe teatava peatükiga teravaks aruteluks 1985.a spordipoodide üle Viljandis, kuhu autor pinksivõrku ostma siirdus, siis jõudsime välja selleni, et need kaks sama aastakäigu meest on ka teine teisel pool pinksilauda varases nooruses kohtunud.
Ja ei pidanud pettuma. See elulooraamat taastab igatahes usu sellesse žanrisse, sest kuigi siin on igal sammul Leidat ennast sees, on siin kõige enam ikka vist teatrit - meie kodumaist Teatrit, täpsustan. Ei ole siin teistele ärapanemisi ega enese kõrgemale upitamisi. Lihtsalt teater, see suur armastus ja kirg. Julgen puusalt tulistades väita, et eraeluline osa on selles raamatus kordades väiksem kui teatrile ja filmile pühendatud osa. Uskumatu, et keegi veel suudab sel moel eluloo kirja panna, eks.
On vaid üks pikk ja muhe elu. Võrratu läbilõige pea tervest sajandist. Esialgsed ebaõnnestumised teatristuudiotesse sisse saamisel, seejärel Sudeedimaale koduabiliseks minek, Viini pommitamise oma nahal üle elamine, isegi võõrsil olles meeletu soov näitlemist õppida, millele sõda muidugi kriipsu peale tõmbas, siis pikk tee tagasi kodumaale (ajal, mil kõik siit vastupidises suunas minna ihkasid, võimalusel ka seda tegid). Ja jälle teater. Jala ukse vahele saamine, läbi raskuste muidugi. Tammur. Lauter. Pinna.
|
OSCAR-2019
|
||
Sindi noortekeskus avati pidulikult 28. jaanuaril 2005 linnavalitsuse keldris. Avamisel osalesid tolleaegne maavanem Toomas Kivimägi, Sindi linnapea Mati Mettus, abilinnapea Rein Ariko ja teised. Tänavu otsustasid noored korraldada sünnipäeva nädala teemana „ Viimane sünnipäev Sindi linna alluvuses“.
Sünnipäeva mälumäng noorteka ja linna kohta näitas mõlemast häid teadmisi, ka keskuse 12-aastasest ajaloost. Osati öelda kuupäevalise täpsusega isegi seda, millal asutati noortekeskus, kes oli asutaja ja esimene juhataja, teati võimlemispeo ja Sindi Skate toimumise aastaid jne. Üheksa tegutseva ringi üleslugemine polnudki ületamatu raskus, kuigi mõned nendest asuvad väljapool meie maja. 1.veebruarist on meil kümnendaks ringiks bändiring San-Franciskost pärit muusik Zac’i juhendamisel.
31. jaanuar 2017 | Sildid: noored, õpituba, sport, tähtpäev | Teema: Pärnumaa, Sindi | 1 kommentaar - (Kommenteerimine on suletud)
Imbi Jalakas soovib lustakat ahviaastat ja põnevaid loenguid Sindi gümnaasiumi raamatukogus. Selleks puhuks on ta koostanud rikkaliku materjaliga õppestendi ja kutsunud vestlema Eedi Lelovi, kes asus käesoleval õppeaastal Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama.
Kui kümmekond aastat tagasi võis Sindi gümnaasiumi raamatukoguhoidja Imbi Jalakas rõõmustada kooliraamatukogude kontrolli käigus tema kogule omistatud kõrgeima järgu üle, siis usutavasti saavad tänased õpilased olla sama rõõmsad ja rahulolevad kunagise taseme püsimise pärast. Eeskujulik tase ei tähenda üksnes fondi valikut ja suurepäraseid ruume, vaid ka pidevat õpilastega tehtavat tööd.
Millal see oligi, kui miljonite inimeste parimate lapsepõlvemälestuste hulka kuuluv kaisukaru tähistas ühes pehmete järeltulijatega oma auväärset sünnipäeva? Oli nagu eile, sest Jalakas tutvustas mänguasja sedavõrd meeldiva esitlusega. Mullu sügisel valmistas tunnustatud bibliograaf ülevaatliku stendi brittide teejoomise tavadest. Tema jutustust tuli kuulama Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Holtby, keda kuuldud jutt vaimustas sedavõrd, et kutsus raamatukoguhoidja Briti päevade raames korraldatud suursaadiku vastuvõtule. Koostatud stend aga rändas Tallinnas asuvasse suursaatkonda vaatamiseks.
Päält kauplõmise omma valla opitarõ: kingikoti ilostaminõ (7.12), muinasehte tegemine (9.12), siidisalli värvmine (10.12), vaseliidsi opitarõ (11.12), kingikoti ilostaminõ (14.12) ja vildit piprakoogi tegemine (15.12). Perämädsel müüginädälil või tegüdä opitarõsit tõisilgi teemadõl. Ekka opitarrõ pankõ hinnäst kirja, selle et ku huviliidsi küländ ei tulõ, jääs koolitus är.
Teedüs müügi ja opitarri kotsilõ Moloraamatun (Vana-Võromaa käsitööliste tsõõrik, Aila Näpustuudio, töötoad&koolitused), aolehtin, mitmide teedüstahvlide pääl ni meistride kaudu.
6. detsember 2015 | Sildid: Jõulud, käsitöö müük, õpituba | Teema: Võro keelen, Võru linn, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Laupäeval, 31. oktoobril kell 11-15 toimub Võluvõrus (Jüri 19a III korrus, Võru) praktiline õpituba, kus saab selgeks tehnika Annie Sloani dekoratiivvärvidega toimetamiseks.
Annie Sloan töötas oma kuulsa värvi välja juba 20 aastat tagasi. Isetegijad oma blogides nimetavad Annie Sloan Chalk Painti maailma parimaks värviks. Värv on välja töötatud ja kokku segatud ajalooliselt mööblil kasutatud värvide põhimõttel ja retsepti järgi, seetõttu on vanale ja väärtuslikule mööblitükile õigem peale tõmmata just Annie Sloani värv. Annie Sloan Chalk Paint sobib nii mööbli, seinte, isegi põrandate värvimiseks. Kriidivärv mõjub eriti just vanaaegsel mööblil autentselt – matilt ning sametiselt. See on suurepärase kulumiskindlusega ning nakkub ka eelnevalt töötlemata pinnale.
25. oktoober 2015 | Sildid: õpituba, võluvõru | Teema: Võru linn, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Kauaoodatud väelaulude õhtu Jane ja Tommiga toimub Sänna Kultuurimõisas 5. jaanuaril kella 18.30 – 20.30. Kutsuge sõbrad kaasa! Osaluspanus on 7 eurot täiskasvanule ja 5 eurot õpilastele ja pensionäridele.
Väelaulud, ehk laulujooga, ehk südamelaulud, ehk kooslaulmise ringid on viis, kuidas rännata läbi laulude võimsalt oma südameruumis ja väes. Läbi laulmise ilusatest asjadest, positiivsest tulevikust, ürgsest väest, maagiast, armastusest, õnnest, maaemast, sisemisest rahulolust ja harmooniast, kutsume me just neid samu kvaliteete endale ligi.
Eestis juhib väelaulude õhtuid Indigolaste ansamblist tuntud maailmarändurist muusik Tom Valsberg. Tom on õppinud joogat Agama Joogakoolis Tais, elanud Indias, rännanud üle kahekümnes riigis ja kohtunud&laulnud koos mitmete maailmaklassi väelauljatega nagu Kevin James Carroll, Kailash Kokopelli, Krishna Das, Mirabai&Ceiba. Tom on vedanud väelaulude ringe lisaks Eestile veel Tais ja Indias.
Sageli küsitakse, mida tehakse väelaulu õhtutel ja kas igaüks peab kaasa laulma. Istume ringis, oleme kohal ja laulame erinevate pillide saatel erinevate kultuuride väelaule. Amazonase hingerännakute laulud, medicine songs, mantrad, keldi-ja skandinaavia väelaulud, bhajanid jt Tulles väelaulude õhtule annad sa sisemise lubaduse, et sa vähemalt proovid laulda, aga võid võtta omale aega alguses lihtsalt kuulata. Kui sa seni oled arvanud, et sa ei pea üldse viisi ja suud laulmiseks lahti ei tee, siis saad kinnitust, et tegelikult me oskame kõik laulda ja kogu saladus peitub julguses. Vähem kui 1% inimestest ei pea tõepoolest viisi, ülejäänutel on ekslik arusaam iseenda võimekusest. Karta pole vaja, laulda ei pea oskama, võta kaasa ainult julgus! Sel korral toimub väelaulmine meditatsioonitoas II korrusel. Õhtut veavad Tom Valsberg ja Jane Kruus.
3. jaanuar 2015 | Sildid: kogukond, maaelu, muusika, õpituba | Teema: Eesti, Rõuge vald, Sänna küla, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad kõiki huvilisi 21. novembrist kuni 30. novembrini külastusmängudele.
Põnevaid tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele huvilistele. Igal päeval toimuvad erinevates kodanikeühendustes sündmused, mis on osalejatele tasuta, va sümboolse tasu eest õpitubades osalemine. Viljandimaa inimesed saavad sel ajal osa võtta kokku 20 mittetulundusühenduse poolt pakutavatest tegevustest nii linnas kui maakonna erinevates valdades.
Ühisnädala Viljandimaa peakorraldaja Jaanika Toome sõnul sobivad sündmused olenevalt toimumise päevast või kellaajast nii kooliõpilastele-õpetajatele, peredele, lastega kodus olevatele vanematele kui ka eakatele. “Valikuid ja võimalusi leida endale sobilik tegevus on seekord eriti suur. Erinevate õpitubade ja abistamise mõte on saada juurde oskusi ja leida läbi põnevate tegevuste uusi sõpru. Üheskoos tegutsemisest sündiv rõõm on jagatud rõõm.”
Pühapäeval, 14. septembril kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisas djembe õpituba ja kell 15 djembe-ansambli Trummsaurus kontsert. Nii õpituba kui ka kontsert on tasuta.
Leiutajate Külakooli lastele meeldib väga djembet mängida. Eriti lahe on seda teha koos teiste lastega. Nii kutsuvadki Külakooli lapsed teid ühisele djembe-mängimise päevale Sännasse. Kohale tuleb Trummsaurus eesotsas Kristjan Jõemägiga.
3. september 2014 | Sildid: djembe, kogukond, kontsert, koolitus, õpituba | Teema: Eesti, Rõuge vald, Sänna küla, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
16.-19. septembrini toimub Eesti Maanteemuuseumis iga-aastane liiklusnädal teemal “Risk – kas tasuv kogemus?”, kuhu oodatakse üldhariduskoolide 7.-12. klasside ning kutsekoolide õpilasi ehk teisisõnu noori, kellel on kõrgem riskikäitumine. Riskimine on adrenaliini tekitav, ootamatu tulemusega olukord, mistõttu noored sagedasti ka liiklusõnnetustesse satuvad.
Liikluses ja liiklemises on üsna palju iseenesestmõistetavat, selles ei ole midagi uut ega erilist, kuid siiski tuleb seda õppida või taaskord meelde tuletada. Liikluskasvatus täidab oma eesmärki, kui sellega tegeletakse pidevalt varasest noorusest kuni juhilubade saamise järgse perioodini. Liikluskasvatuses on olulised komponendid teadmiste ja oskuste arendamine ning hoiakute kujundamine.
Sel aastal on kavas tegeleda liikluses valitsevate probleemkohtadega hoopiski uutmoodi. Kaasame MTÜ Foorumteatri, mille tegelased aitavad otsida lahendusi erinevatele liikluses valitsevatele probleemidele. Nende kaasabil paneme noored mõtlema selle üle, kuidas mitte sattuda liiklusõnnetustesse ja mis kõige olulisem, mida saab igaüks meist ära teha, et liikluses ise elu jääda ja kaaslane ohust eemale hoida.
Kavas Foorumteatri osalusetendus ja ajaloolis-liiklusteemaline fotojaht vabaõhu näitusekeskkonnas “Teeaeg”.
Liiklusnädala aktiivõppeprogrammid toimuvad 16.-19. septembril algusega kell 10 ja 14. Programmi kestvus 2,5 tundi, osalemine muuseumipiletiga. Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 11. septembriks telefonil 58545636 või meiliaadressil triinu.oispuu@mnt.ee.
Maanteemuuseum on õige koht nii esmaste liiklusalaste teadmiste tundmaõppimiseks kui ka juba olemasolevate oskuste kinnistamiseks ja täiendamiseks.
3. september 2014 | Sildid: koolitus, liiklusnädal, maanteemuuseum, muuseum, õpituba | Teema: Eesti, Kanepi vald, Põlvamaa, Varbuse küla | Kommenteerimine on suletud
Põlvamaa Ökofestivali raames 16.augustil toimuval tervisepäval on võimalik osa saada pärimuslikest Eesti ja Idamaade loodusravitarkustest. Tervisepäev ”Loodusravitarkuseid meilt ja mujalt” toimub sel laupäeval Lõuna-Eestis, Orava vallas Suuremetsa külas asuvas Hundiallika retriidi- ja koolituskeskuses. Tervisepäeva peakülaliseks on Tiibetist pärit naisjoogi Drukmo Gyal, kes on pikkade traditsiioonidega joogide perekonnast pärit liinihoidja. Drukmo vaimsest õpetajast vanaisa on oma elust üle veerand sajandi istunud kuue ruutmeetri suuruses erakluses mediteerides. Drukmo esiisad on kogunud kuulsust müstiliste ilmastikumanipulatsioonide ning mõjuka mantraväega.
Laupäev algab Tiibeti joogaga, milles on võimalik kõigil tasuta osaleda. Tervispäev jätkub töötubadega, mille raames saab kuulda ka vanu Eesti ravitsemistarkusi. Taimetark Kristi Lehtla räägib sellest, kuidas hilissuvisest Eestimaa loodusest väekaid taimi supi- või salatipotti noppida ja Monika Reimund tutvustab pärimusmeditsiini olemust ning teraapiavõimalusi. Ellen Toom õpetab jalatallamassaaži iidseid eneseabivõtteid. Kogu programmiga on võimalik lähemalt tutvuda Hundiallika Keskuse kodulehel.http://hundiallika.ee/sundmused/tervisepaev-loodusravitarkusi-meilt-ja-mujalt/
Neil, kel huvi müstiliste teadmiste ja meditatsioonioskuste vastu on suurem, saavad järgmise nädala esmaspäevast osaleda nädalases Tiibeti meditatsiooni õppelaagris Pärnu lähistel Jõõpres.
13. august 2014 | Sildid: jooga, loodusravi, õpituba, pärimuskultuur, tervis | Teema: Eesti, Orava vald, Põlvamaa | Kommenteerimine on suletud
Puhta vee teemapargis paigaldati mesilastarud, millest üks on vaatlustaru. Vaatlustaru on ehitatud spetsiaalselt klaasist seintega, mis on kaetud luukidega. Läbi klaasi saab jälgida mesilaspere elutegevust.
Puhta vee teemapargi 26 loodushariduslikku õppeprogrammi on sobilikud koolieelikutest täiskasvanuteni. Külaskäik putukate maailma ja meemeistri juurde on üks programm, mille tõmbenumbriks ongi vaatlustaru.
Vaatlustaru jälgimist elavdab mesilaspere sumin tarus, mille käigus maitstakse mett ja uuritakse mesiniku töövahendeid, mesilaspere hooldamise vahendeid, mesilasemade kasvatuse vahendid ja mesindussaadusi.
Programmi käigus külastatakse ka putukate hotelli, mis paikneb üle 120 aasta vanuse kase tüves, millel torm on ladva murdnud.
Putukad poevad sügavale puutüve sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talvel leiavad selles hotellis paljud endale tänuväärse talvekorteri, ka linnud külastavad meeleldi seda paika.
Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.
23. mai 2014 | Sildid: keskkond, keskkonnaharidus, lapsed, loodus, mesilased, õpituba, puhas vesi, putukad, teaduspark, teemapark | Teema: Eesti, Järva-Jaani vald, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Tamsalu vald, Väike-Maarja vald | Kommenteerimine on suletud
Nagu aastatega tavaks on saanud, omandab Viljandi juunikuu esimesel nädalavahetusel keskaegse rüü, et tähistada hansalinnaks olemist.
6.-8. juunil toimuvad Viljandis taas hansapäevad. Harjumuspärase nimetuse, «hansapäevad», juurde tagasipöördumise põhjuseks on järgmisel aastal Viljandis toimuvad rahvusvahelised hansapäevad. «Võimalik, et 2016. aastal on Viljandis taas Hansaööd, kuid liigse segaduse vältimiseks otsustasime sel aastal hansapäevade kasuks,» selgitas ürituse peakorraldaja Jaanus Kukk.
Hansapäevadel täituvad Viljandi vanalinna tänavad kaubandusliku meluga, ordulinnuse nõlvadel taaselustub unustusse vajunud ajalugu ning külalist kostitatakse teatri ja kunstiga. Lavadel kõlab muusika ja keerleb tants ning kaunis järve rand ootab sportijaid.
Viljandi hansapäevade programm saab alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika Aidas. Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents «Ettevõtja ja tööjõud». Viljandi maavalitsuse saalis kogunevad kell 12 konverentsile elava ajaloo huvilised.
Hansapäevad avatakse ametlikult 6. juunil kell 20 avatseremooniaga Viljandi raekoja pargis, kust suundutakse ühises rongkäigus edasi avakontserdile pealaval Viljandi lauluväljakul. Hansapäevad laulavad avatuks Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor. Jätka lugemist »
22. mai 2014 | Sildid: hansapäevad, käsitöö, kogukond, kontsert, kultuur, laat, muusika, näitus, noored, õpituba, üritus | Teema: Eesti, Viljandi, Viljandimaa | Kommenteerimine on suletud
Reedel, 21. märtsil kell 11 toimub kangastelgede õpituba (lõimelõnga ülesvedu, niietamine, soastamine). Juhendab Lya Veski. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab KÜSK.
Laupäeval, 29. märtsil toimub loova kirjutamise õpituba (mõtlus). Juhendavad Maarika Mark ja Dharmachari Sarvamitra. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab Rõuge Vallavalitsus.
Neljapäeviti kell 18 meditatsiooniõhtud . Osaluspanus taimetee, õunad, moos, seene- või kurgihoidis jms.
Kolmapäeviti kell 18 leiutamise ja tehnoloogia huviring lastele. Juhendab Kalle Kebbinau. Tasu 2 eurot.
18. märts 2014 | Sildid: käsitöö, kogukond, koostöö, kultuur, õpituba | Teema: Eesti, Rõuge vald, Sänna küla, Võrumaa | Kommenteerimine on suletud
Pärnumaa Kutsehariduskeskus kutsub osa saama aianduse eriala õpitoast, mis toimub teisipäeval, 18. veebruaril algusega kell 15 Voltveti Koolituskeskuses Tihemetsas (Peahoone tee 2), klassis 111. Kestvus 45 minutit. Läbi viib aianduse kutseõpetaja Erna Gross.
Pilkuse külaselts on korraldanud kord kuus pühapäeviti kirbuturgusid ja koolitusi, ka sellel aastal jätkuvad Pilkuse külamajas nii pühapäevased kirbuturud kui ka koolitused.
Merike Kukk Pilkuse külaseltsist ütles, et viimane koolitus toimus 11. jaanuaril Hellenurme Veskimuuseumis. Koolitusel õpiti leivategu – kuidas teha juuretist, sõtkuda tainast ja küpsetada leiba. Koolitusel olijad said ise teha oma kuju ja märgiga leiva. Niikaua, kuni leivad ahjus küpsesid, sai veskis ringi vaadata ning näha, kuidas tehakse jahu. Leivategemise koolitusel oli huvilisi nii naabervaldadest kui ka toitlustusasutustest.
Viimane kirbuturg toimus 19. jaanuaril ja siis oli teemaks remonditegemine. Kohal oli Sadolini esindaja, kes andis ülevaate kaasaegsetest värvidest, kruntvärvidest ja niiskustõketest. Kõik huvilised said oma küsimustele ka vastused.
Järgmine koolitus toimub 23. veebruaril kell 12 Pilkuse külamajas. Seekord on teemaks fruktodisain ehk puu- ja juurviljadest kaunistuste valmistamine. Koolitusele võivad osalejad kaasa võtta oma koduaia porgandid, suure kartuli, õunad, sibulad. Peolauale annavad kaunistatud puu- ja juurviljad hoopis teistsuguse väljanägemise ja kindlasti meelitab see ka lapsi rohkem puu- ja juurvilja sööma.
Koolitusele on oodatud kõik huvilised, sealhulgas ka toitlustusasutused. Koolituse tasu on 7 eurot, registreeruda tel 519 74916 või e-posti teel: harmamardi@hot.ee
23. jaanuar 2014 | Sildid: ettevõtlus, käsitöö, kogukond, koolitus, maaelu, õpituba | Teema: Eesti, Otepää vald, Pilkuse küla, Valgamaa | Kommenteerimine on suletud
Laupäeval toimub Haapsalu Kutsehariduskeskuses Vormsi tanu tegemise õpituba algusega kell 11. Koolitusel osalemiseks on vajalik eelregistreerumine (Kristi.Erkmann@gmail.com), materjalide eest tuleb tasuda 4 €
Koolitust korraldab MTÜ Läki tantsule! rahvatantsurühm Kalurineiud. Õpetajaks on Vormsi Käsitöö Seltsi liige ja käsitööõpetaja Ene Rand.
Projektiga „Vormsi rahvariiete valmistamise kursus“ korraldatakse 4 koolitust septembrist detsembrini. Esimesel koolituspäeval valmib tanu, edaspidi tutvutakse põlle, varrukate ja alusseeliku tegemisega. Projekti rahastatakse Kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest, toetab Haapsalu Kutsehariduskeskus.
6.-9. juunini peab Põlva 24. korda oma linna päevi, mis algasid neljapäeval traditsioonilise terviseüritusega “Tund tervisele Põlva järve rannas”.
Reedel, 7. juuni õhtul toimub linna kesktänaval kohaliku insenerimõtte säravamate sähvatuste esitlus – motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlus, toimuvad moeshow ja teatripiknik, esinevad Motomeeste koor ja METSATÖLL. Päev lõpeb Põlva ÖÖ jämmiga Kultuurikeskuse Undergroundis.
Laupäev, 8. juuni algab laadameluga linnasüdames ja linna puhkpilliorkestri äratusmänguga mööda linna. Keskuse laval esinevad külalised Sillamäelt, Mandoliinide orkester, tantsijad ning kapell Heino Tartes ja sõbrad. Toimuvad orienteerumisbingo, rula/mx võistlus, rannavolle võistlus, koerte demonstratsioon, kirikukontsert ja omavalmistatud parvede sõit järvel, rääkimata paljudest erinevatest näitustest, sh relvanäitusest. Talupoe tagahoovis õpetatakse euroalustest õuemööbli valmistamist. Tegemist ja uudistamist on nii suurtel kui väikestel. Päev lõpeb vabariikliku naiskooride rongkäigu ja laulupeoga Intsikurmus ning simmaniga südalinnas ansambli Justament saatel.
Pühapäeva, 9. juuni hommikul saab piduroidumuse kontidest välja ajada rattamatkal rühkides, käsitöö töötubades Himmastes nokitsedes või meeldivalt jahedas kirikus E STuudio tütarlastekoori kontserti nautides.
7. juuni 2013 | Sildid: kontsert, laat, linna päevad, õpituba, võistlus | Teema: Määratlemata, Põlva linn | Kommenteerimine on suletud
27. aprillil kell 10.30 avatakse Elva matkakeskuses matkahooaeg. Juba traditsiooniks saanud sündmus on sel aastal pühendatud metsateemadele.
Hiljem on võimalik osa võtta kevadkompositsiooni ja puitehete töötoast ning kaasa lüüa Joosep Mattjuse töötoas “Linn kui loomaaed” ehk kuidas jäädvustada loodust fotole või videole.
Samal päeval avatakse Elva matkakeskuses Hendrik Relve põlispuude fotonäitus. Kõik need, kes täidavad loosikupongi, osalevad õnneloosis. Auhinna sponsoriks on Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.
Elva matkakeskus asub ajaloolises vaksalihoones, kuhu on võimalik tulla nii rongi, bussi kui ka autoga.
Matkadele on soovitatav eelregistreerida. Info ja matkadele registreerimine: Elva matkakeskuses, tel: 7330 132, i-punkt@elva.ee või matkakeskus.elva.ee; Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, triinu@vvvs.ee ja www.vvvs.ee .
Toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Elva linnavalitsus, Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.
12. aprill 2013 | Sildid: hooaja avamine, matkad, matkakeskus, näitus, õpituba | Teema: Elva, Tartumaa | Kommenteerimine on suletud
Õpime hiina keelt, toimuvad esitlused eluolust Kachinimaal Põhja-Birmas, Kagu-Aasias ja Hiinas, videod hetkel kestvast Kachini sõjast ja põgenikekriisist, räägime Aasia keelte ja kultuuride õppimisvõimalustest Eestis, lõpuks toimub arutelu.
Ürituse viib läbi TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi Kagu-Aasia uuringute nooremteadur Laur Kiik, kes on haridust omandanud nii Eestis, Hiinas kui ka USA-s ning viibis hiljuti antropoloogilistel välitöödel Birmas.
Üritus on tasuta, kuid kohapeal on võimalus üritust toetada vastavalt võimalustele (vastavasse toetuskasti). Lisainfo tel 5660 9903, Janika.
7. aprill 2013 | Sildid: hiina keel, kultuur, õpituba | Teema: Eesti, Tartu linn, Tartumaa | Kommenteerimine on suletud
Kohapeal valmistatakse seepi külmprotsessmeetodil – kuumutatud seebilahusele lisatakse soovikohaseid värv- ja lõhnaaineid ning muid lisandeid. Iga osaleja saab kaasa endavalmistatud seebi.
Tegemist on teise õpitoaga muuseumi traditsiooniliste töövõtete tutvustamise sarjast, mille käigus tutvustatakse vanu töövõtteid ja võrreldakse neid tänapäevastega. Järgmiste õpitubadena on kavas läbi viia nööride-paelte punumine, seebi keetmine, vikatiga heina niitmine, pistandaia tegemine, taimedega värvimine ning küünalde valamine.
22. veebruaril kell 14.00 toimub Pirita Sotsiaalkeskuse saalis Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased, Valju Kasuk (viiul) ja lauluansambel Sirjelind. Sissepääs prii!
Õpituba juhendab häälejooga looja, hääle- ja muusikaterapeut, TÜ õppejõud Eve Lukk. Häälejoogaga tegelemine aitab vähendada stressi, parandada inimese üldist kehalist ja tervislikku seisundit. See tugevdab siseelundeid ja korrastab nende tööd, suurendab painduvust ja tasakaalu. Häälejoogast on abi nina-neelu-kurgu-kõri piirkonna probleemide, nõrga, jõuetu hääle ja ülakeha pingete, samuti enesevalitsemise- ja keskendumisraskuste puhul. Häälejooga soodustab ebakindluse ületamist eneseväljendamisel ja suhtlemisel.
Õpituba leiab aset 12. veebruaril kell 18 – 19:45 Kose Vaba Aja Keskuses (aadressil Puhkekodu tee 55b, Tallinn). Osalemiseks ei ole vaja lauluoskust, piisab joogamatist, mugavatest riietest, soojadest sussidest-sokkidest. Osalustasu on 10 €
Lisainfo ja registreerumine: kristi.arendi@gmail.com või tel 52 19 097. Täpsemat infot leiab ka kodulehelt
12. veebruar 2013 | Sildid: Häälejooga, Kose Vaba Aja Keskus, õpituba | Teema: Harjumaa, Pirita, Tallinn | Kommenteerimine on suletud
|
OSCAR-2019
|
||
Viimasel ajal on üha rohkem populaarsust kattematerjaliga wrapid on termoanal. See leiab laialdast kasutust nii iluravi salongides, ja kodus. See on lihtne ja ei vaja täiendavaid jõupingutusi valik erinevaid iluteenuseid.
Peamine mõte selle kosmeetiline aparatuur – see on kokkulepe erilist küttekeha elementide all tihe kude tekid. Algselt sarnaseid abivahendeid kasutatakse meditsiinis, hingamisteede haiguste ravi. Tänapäeva maailmas termoanal on leidnud suurt kasutust iluravi. Seda kasutavad tõhusalt võidelda esteetilise puudused igasuguseid.
Parim viis vabaneda liigse rasva – see on kehaline aktiivsus. Kui töötab ja muid füüsilisi harjutusi rasva läheb energiat, mille arvel soojendab inimese keha. Probleem on selles, et kui tänapäeva metsik elustiil on mõnikord väga raske leida aega, et täis sportlike koormuste puhul. Ka kõik mugavused on meie elus piirata füüsilist aktiivsust inimesi. Näiteks, autod, ühistransport ja liftid. Thermo tekk annab õige ja ühtlane soojendamine on keha, mis aitab vabaneda ekstra rasva.Üks protseduur wrapid võib asendada viie pikkune jog.
Kõige lihtsam termoanal koosneb ühest jagu ühtne kütte kogu ala. Kaks sektsioonist tekk on kaks tsooni, kütte, mida saab kasutada teineteisest sõltumata. Kaasaegne termoanal koosneb kolmest osast. Esimene osa katab rinnale, teine kõhule, ja kolmas – jalad. On funktsioon temperatuuri reguleerimise kõigis neis tsoone eraldi. Ka tänapäevased aparaadid on ette sangade pikkuse küte. See võimaldab suunata rohkem pingutusi konkreetselt problemaatiline tsooni.
Thermo tekk wrapid seestpoolt täidetud alates vetthülgav kangas. See aitab luua mõju sauna. Väljast on termoisolatsioon kiht. See omakorda takistab väljumist soojus pinnale tekid. Roll ahju sagedamini teevad infrapuna soojus kiirgust. Nad on võime imenduda kehasse sügavus 4 kuni 10cm. Tänu sellele on põlenud üle 500 kalorit ühe protseduuri.
Tänu spetsiaalsete kleeplint termoanal saab kasutada mis tahes kuju. On ka üks eeliseid on see, et see ei nõua erilist hooldust. Piisavalt hoolikalt loputada sooja veega ja seebiga ning loputage.
Enne protseduuri wrapid termilised tekid on vaja puhastada nahka, kasutades mis tahes kraapides seadmetega. Suuremat mõju probleemsele tsoonile põhjustavad eriline termo geel-ja murrab neid toidu film. Edasi tuleb valida soovitud temperatuuri ja pikkust korras, sõltuvalt soovitud mõju. Kvalifitseeritud kosmeetik aitab valida õige temperatuuri iga liiki wrapid. Pärast seda mees kokku pakitud on termoanal ja naudib korras. Kestus wrapid on tavaliselt 40-50 minutit.
Protseduuri ajal toimub tõhus küte, mis kõhnumist ja vabaneda ekstra rasva. Ja inimene on sel ajal lihtsalt lamab all ja tekk.
Pärast protseduuri on vaja eemaldada lindi, käia duši all ja pesta termo geel -, kui seda on kasutatud.
Kahjuks pärast seda, kui keha jõuab tavalise temperatuur kolmapäeval, toimub veresoonte ahenemine ja turse probleemsele hakkab tagasi. Just seepärast on suurim efekt saavutatakse alles pärast läbipääsu täielik protseduuride kuuri. Kursus wrapid koosneb tavaliselt 10-15 korda. Nad töötavad läbi päeva. Et säilitada head efekti pärast protseduuride kuuri tuleb korrata wrap umbes kord nädalas.
Thermo tekk mõjuta mitte ainult oma välimuse, keha, vaid ka paljude bioloogiliste protsesside inimese. Lisaks üldise kehakaalu langetamiseks on veel terve nimekiri peamistest valdkondadest mõju:
Väärib märkimist, et kaalu langetamine kasutades termokardinad praktiliselt ei ole mõtet ilma vastavust erilist dieeti. On väga oluline jälgida oma toitumise ja järgima tervislikku eluviisi, et näha maksimaalse efekti korra wrapid.
Thermo tekk – see on turvaline kosmeetika aparaat. Sageli on kliendid kosmeetik tekib hirm, et see võib põhjustada elektrilööki protseduuri ajal. Kuid seda ei maksa karta, sest jõud väärtus voolu vähendada kuni turvalise on inimese tasandil.
Paljud, kes läheb protseduuri wrapid termoanalм esimest korda märgata mõningaid ebamugavusi. See on seotud harjumatu keha kogeda selliseid kõrgeid temperatuure. Kuid ajapikku keha harjub korras alates ebamugavust ei jää jälgegi.
Turg selles valdkonnas pakub palju erinevaid võimalusi termoplastiline wrapid, millel on piisavalt ulatuslik hinna vahemik. Mida võib sõltuda hind:
Kasutamise eesmärk. Hind koduste aparaatide tavaliselt korda väiksem väärtus termoplastiline kaubanduslikuks kasutamiseks.
Termilised tekid valmistavad nii siseturul kui ka välismaistele. On loomulik, et hind välismaale toode on suurem kodumaine analoog.
On läbinud kursuse korra wrapid termoanalм salongis juba pool aastat tagasi. Suurepärane mõju, püsib kaua. Protseduur on valutu ning ei too ebamugavust.
Pärast esimest protseduuri ei märganud mõju. Ainult nahk on muutunud meeldiv puudutada. Aga pärast läheb kogu kursus, võin julgelt öelda, et mõju on olemas. Olen rahul kulutanud aja ja vahenditega.
Pärast esimest protseduuri termoanalм ma Paniced. Kuna see protseduur on tekitanud mul on üsna ebameeldiv tunne, sest nii kõrge temperatuur. Aga keset kuuri olen kasutanud ja suutis lõõgastuda. Tulemusega jäi rahule.
"oli Suurbritannia ansambel." Ingliskeelsest vikipeediast võib välja lugeda, et tegutseb siiamaani. Velirand (arutelu) 15. detsember 2016, kell 15:50 (EET)
|
OSCAR-2019
|
||
Minu kogemuste põhjal on paljudel noortel probleemiks ise endale mingi asi selgeks teha, eriti veel siis, kui netist midagi ei leia. Need oskused mida ma ise omal käel, katse/eksituse meetodil selgeks olen saanud, peab noortele nüüd algusest lõpuni selgeks tegema ja ette näitama. Ei piisa põhitõdede selgitamisest, sest siis ei jõua asi kuhugi, sa pead lihtsalt kõik töövõtted, spetsiifilised programmid, materjalid ette näitama ja läbi nämmutama. Kui sa seda ei tee, jääb asi katki, sest lausa füüsiliselt on tunda, et ei viitsita või ei osata enam iseseisvalt ennast arendada või ennast aidata. Juhul kui jäädakse kuhugi toppama ja kohe "juhendit" võtta pole, satutakse paanikasse ja loobutakse, kuni tuleb keegi "onu" või "tädi" ja hädas olija kättpidi probleemist läbi talutab. Paarikümne aasta pärast on need onud ja tädid aga parematel jahimaadel ja mis saab siis?
Vaat vanasti, siis sinusuguseid keskkoolihäkkereid ei lastud uksest sissegi, nad tõid õnnetust kaasa.
Oma lapsele olen väikesest saati raamatuid ette lugenud (magamamineku rutiini üks osa) ja lapsel oli uhkuse asi, et saada ise lugemine nii selgeks, et ta saaks ise unejuttu lugeda. Tunnusta last tema pingutuste eest ja ta teeb.
Miks ma nüüd peaksin sildistama lugemise millekski vastikuks kohustuseks, mille tegemise läbi saab midagi "head", mis tegelikult on last nüristav tegevus (nutitelefonis mängimine)? Koolis heade hinnete eest viin ta preemiaks Hesburgerisse?
Jah, on palju ebameeldivaid asju, mida laps tuleb suunata tegema ja teda kuidagi motiveerida selles.
Aga lapse "äraostmine" on libe tee mille käigus sa kujundad lapse väärtushinnanguid - võib esineda soovimatuid kõrvalmõjusid.
Mida arvata aga olukorrast, kui last absoluutselt ei huvita fiktsioon ja pigem sirvib mingeid populaarteaduslikke raamatuid ja õpikuid ja väidab, et telefoniraamatute lehitsemine on talle ka huvitavam, kui välja mõeldud tegelaste välja mõeldud seiklused?
kipun nõustuma Normaalsete, igapäevaste tegevuste eest "palga maksmine" ei ole ka minu arvates mõistlik tee. Motivatsioon peab olema kusagil mujal, nö "raha eest" raamatute lugemine võin tekitada küll näilise ja kvantitatiivse mõju (luges läbi N raamatut, hurraa), aga sisemine soov lugeda sellest ei tekki - kaob tasu, kaob ka lugemus.
no aga milles probleem, las loeb siis õpikuid ja populaarteduslikke asi, need on ju ka huvitavad ja kasulikud.
Kui sa tahad, et ta niiöelda "lugusid" ka loeks, kuid teda häirib just, et on "väljamõeldud asjad" siis üks variant on ajaloolisi sündmusi kirjeldavad raamatud - on lugu, aga on päris või vähemalt osaliselt päris ning mõjutas kellegi elu - omab tähendust.
Mäletan enda kohta, et kunagi väga noorena üritasin lugeda 3 musketäri ning see tundus täiesti jabur - terve lehekülg mingi tänavaolustiku kirjeldust, kes suudab sellist jama lugeda. Samas Winnetou seiklused tundusid väga ägedad - kogu aeg midagi toimus. Lugesin läbi kõik selle sarja raamatud.
Möödusid aastad ja sama riiuli ees samu raamatuid sirvides oli kõik kui ümber pööratud - mulle väga meeldis 3 musketäri, kõik see olustiku kirjeldus oli täiesti omal kohal, võimaldas sügavamalt sisse elada ning Winnetou tundus kummaline "kiirsöök", mida enam nautida ei suutnud.
namstoop, Draqula, arvan ka, et see pole probleem, kuid meie haridussüsteem teeb paraku selliste huvidega (ja teises suunas huvi puudumistega) inimese elu ikka väga raskeks.
Kolm musketäri on täiesti kümnesse näide. Tegemist on kohustusliku kirjandusega põhikoolis. Ei saa otsustada, et sa seda ei loe ja loed selle asemel mingit 2 MS tankide raamatuid. (Sellised kergelt inseneerilikud - joonised, läbilõiked jmt)
2. Ning kuna õpetaja ise ei oska kõike uut ning toredat, siis koolitab õpetaja õppureid kellega on ette teada, et nad jäävad tööturul töötuks kuna nad ei oska kõike uut kuna neile pole seda keegi õppinud.
Tulemuseks on siis ridamisi Valediagnoose. Mul on endal täiesti taskus olemas kenasti kaks Valediagnoosi mis oleks olemata kui autotehnikud pühendaks 7 päeva nädalas enda ümberkoolitamistele.
2. Olen sel aastal vaielndud samal teemal ka mitmete koolitajatega kes alles alustavaid autotehnikuid koolitavad.
Olen keskastme juht ning oman Rollimängude kogemusi - seetõttu on see ka kõik hästi läbi näha - kuidas eelistatakse niisama see päevake mööda saata. Peaasi, et ei pea õpikutes tuhnima, veel hullem 24 tundi ööpäevas kõikvõimalikke analüse ning teste tegema.
võta lõpuks ometigi raamat kätte ja loe mõttega läbi - ehk ülikõva pingutuse järel hakkad aru saama miks Dumas just nii oma raamatu pealkirjastas
Ma ei saaks siis ka aru. Miks 4 musketari on ja öeldakse, et üks kõigi ja kõik ühe eest! Kui on kolm musketäri? Juriidiliselt saaks kohtus pealkirja järgi ütelda, et ühe eest võime küll mitte eest seista..
Tartu teadlasel ikka omajagu õigus. Kui raamatut lugedes ei saada aru saada kuimitu on musketäre, kuimitu sõpru raamatu enamuse teksti ulatuses................
Kui tahad ennast rohkem ja tõsisemalt arendada võta Balzac kogutud teosed (15 paksu köidet mäletamisi) ette, kohustulikus nimekirjas oli minu ajal tõsi küll sealt vaid Isa Goriot nimeline jutt.
D'Artagnan ei olnud musketär, alguses oli ta lihtsalt vaesunud gaskoonia aadliku poeg, ehk siis tsiviilisik, siis võeti ta kuninga soovitusel kuninga kaardiväkke. Musketäriks sai ta alles raamatu lõpus! 3 politsenikku ja 1 kaevur võivad koos hõigata "üks kõigi, kõik ühe eest"... selleks ei pea nad musketärid olema... Vana sa libu oled üldse?
Ma kardan, et digiajastu areng teeb lapsed targemaks! Täpselt sama asi on kuidas vanal ajal. Kes õpib, see õpib ja kes ei õpi, see ei õpi! Hiljem on veel olemas ümberõppimisvõime!
kuna inimene on loomu poolest laisk ja kaldub oma tegemisi või tegematajätmisi õigustama, on osadele see digisaast lihtsalt asendustegevuseks ning hiljem ettekäändeks..
Uudised » Varia » Tartu teadlane: kas digiajastu on muutnud meie lapsed rumalaks? mine lehele eelmine 1, 2, 3, 4, 5 järgmine
|
OSCAR-2019
|
||
Metrogüül arstid ette, kui vaginiit, rosaatsea, akne ja erinevate raskete infektsioonide (urogenitaal trihhomonoos). Koosseisus ravim on ainus aktiivne toimeaine: metronidasool. Metronidasool on leidnud laialdast kohaldamist ravi paljude nakkushaiguste, sealhulgas ülaltoodud meeles oma seenhaiguste ja antiprotoosne ravimi omaduste kohta. See on täiesti tühine põletik, mis on meeldiv lisaboonus ja nii üks kõige tõhusamaid ravimeid võidelda naiste infektsioonid.
Metronidasool sneaks sees rakud haigus põhjustav bakterid, olles koos sellega reaktsiooni osa mikroorganismid, nimelt valke, mis saabusid sees ise puuri. Antud reaktsioon toimub rõhumist tootmise nukleiinhapped DNA-mikroorganismide abil 5-nitrorühmaga metronidasooli, see viib alla surma haigust põhjustavad bakterid. Metronidasool kõrvaldab ja tühine tegevus teatud bakterid, mis on seotud pidada algloomad: Trichomonas vaginalis, Gardnerella vaginalis, Entamoeba histolytica, jneVõimas opositsiooni aktiivse aine alluvad anaeroobsete bakterite ja gram-positiivne mikroorganismid.
Geel läbipaistev, ei lõhna ja värvi, selle suhtes intravaginaalselt (soovitavalt õhtusel ajal, on kõige parem – vahetult enne magamaminekut) spetsiaalse dispenser 5 grammi, on tavaline annus, mis on määratud normaalsetes. Kursus ravi varieerub vahemikus 5 kuni 7 päeva, sõltuvalt raskusastmest ja omamoodi haigustekitajast.
Efekti segu muutub näha, mõnel juhul pärast esimest selle kehtestamist. Peaasi, et ei lasta korra kehtestamine geeli, tuleb ravi läbi viia süstemaatiliselt pärast konsulteerimist spetsialist ja tulemuste põhjal analüüse.
Kõrvaltoimed tekivad, ei ole sageli ja on lühiajalise iseloomuga kujul kohalikud reaktsioonid, nagu:
Võib tekkida oksendamine, iiveldus, tume uriin, peavalu, kõhulahtisus, väike vererõhu tõus, kõhukinnisus,
Kui esineb rohkem kui tõsised sümptomid, tuleb pöörduda arsti poole, et nõu ja selgitada välja põhjused ja reaktsiooni, ja ka siis, kui edasine kasutamine geeli ei saa, otsi samaväärse ravimeetod.
Samuti tuleb ettevaatusega kasutada geeli inimestel, kellel neeru-ja maksa puudused, raseduse hilja ajastus.
Metrogüül spetsialistid määravad patsiendid asendis, mis on 6-9 kuud laager, kuid põhimõtteline tingimus muutub minimaalne risk elu ja lapse arengut, kuna ravim võib kuvatakse koos rindkere piima. Toitmine lõpetatakse, kui ravivad raskete infektsioonide aja täis taastusravi patsiendid.
Geel on suurepärane ennast tänapäeva turul ja meeldis paljudele naistele tänu oma laia kättesaadavuse ja odav. Huviväärsuste kogenud kasutajatele antud preparaadi suur osa positiivseid kommentaare. Paljud ütlevad mugavuse kehtestamine geeli tänu spetsiaalse dosaatori, mis hõlbustab laekumine aktiivse aine õigesse kohta.
Vahetult enne ja pärast protseduuri on vaja hästi desinfitseeritakse käed, et koos ravimiga, patogeensed mikroobid ei tabanud sees vigastada tupe mikrofloora.
Alustamiseks on vaja eraldada kohvitila välja tehase pakend ja tsellofaan kott. Täidise jaoks dosaatori vaja: olev kaas tuubi, kanda kohvitila ringliikumine on toru geeliga. Aplikaator peab olema püstises asendis, seda on vaja täita täielikult. Toru on tihedalt sulgeda.
Sisestada kohvitila äärmiselt ettevaatlikult ja sügavale tuppe, õrnalt ja sujuvalt vajutades kolvi. Geeli ei tohi jääda, mis tähendab, et kõik selle sisu täielikult pigista tuppe. Dosaatori tõmmata, pesta väljast, mitte mingil juhul ei tohi pesta või pühkida selle sees! Hoida kuivas kohas, kättesaadavas kohas lastele. Vältige preparaadi sattumist avatud haavad haavade, eriti silma!
Kõigepealt saab ja ei saa seda esimest korda sisestada geel, on vaja veidi kohanema ja valida mugavat asendit protseduuri, paljusid naisi armastanud kaks asendit: pikali selili, natuke tõstes jalad, seistes, kui üks jalg on pandud mäed. Kõige parem on, sisestada geel, seistes, laialt harkis jalad, maksimaalselt lõõgastuda, et mitte vigastada seina tupeavause. Dosaatori süstitakse nii sügavale kui võimalik, kuid ärge üle pingutage! Pärast manustamist tuleb mõnda aega pikali heita, nii et osa geeli ei vabastatakse (välja voolata) tupest.Hommikul geel mingil hulgal välja, tuleb see ette võtta ja veeprotseduurid, et pesta liigse geeli ja hoida ära sügelus, ebameeldiv tunne ja võimaliku reostuse pesu.
Geel on ka populaarne oma hind. Märgitud asjaolu, et kallimad ravimid, sarnane tegevus, on väiksema efektiivsusega, kui Metrogüül. Käigus õige ja järjepideva ravi analüüsid mustamine näitavad häid tulemusi järgmised sümptomid ilmuvad veel ei peagi. Pealegi, enamik patsiente on märgitud positiivne mõju ja kaob sügelus ja rohke eritis on ebameeldiva lõhnaga pärast esimest paari päeva pidevat ravi Metrogüülом.
Naised valides tablettide või muu samaväärne alternatiive eelistada gelyu pidades silmas lihtsust tema taotlus ei vaja meenutada ajal võtta regulaarselt tablette, on vaja lihtsalt üks või kaks korda päevas süstida geeli. Ka see meetod on sobivam neile, kellel on tähistatud probleeme mao-soolestik trakt või teil on maksapuudulikkus.
Koostoimed geeli teiste ravimitega on tähtsusetu, kuid tegevus teatud ravimite tugevneb, nagu Varfariin ja antikoagulandid, disulfiraam. Viimane ravim suurendab reaktsioon närvisüsteemi, mis võib suurendada riski rohkem raskeid kõrvaltoimeid.
Üleannustamine tupe geeliga ei ole registreeritud ja risk selle tekkeks minimaalne, peaaegu võimatu.
Metrogüül – ravim on hästi tõestatud ravimiturul, mis on populaarne, ja mitte ilma põhjuseta! Geel tõeliselt tõhus ja odav, sai keppi päästja ja naistele, kes kasvõi korra on tekkinud infektsioonid on tupe mikrofloora. Kasutage arsti soovitusele.
Marina, 25 aastat: "Esimest korda silmitsi vaginiit. Jooksmine günekoloogi poole, hoiule analüüsid, ta nimetas geel Metrogüül ja pillid on sama toimeainega. Seda ravida kogu panna kursus – nädalas. Ma kestis. Muidugi, see ei ole meeldiv ravi, kuid see on seda väärt, geeli on mugav sisestada, ei haise ja ei värvi, minu jaoks on kõige tähtsam. Tugev pesu ei määri. Soovitan, mulle hästi aitas, nüüd ei ole midagi häirib."
Oksana, 33: "Ammu olen kannatuste bakteriaalne vaginosis, tekib aeg-ajalt, väga ebameeldiv nähtus. Päästab Metrogüül, pärast tema analüüsid on puhtad, ei ole neid jube sümptomeid. Muidugi, tavaliselt seitsme päeva jooksul. On hea ravim, tulemuslik."
Anastassia 27 aastat: "Pärast pikaajalist ravi ravimite arenes struuma soole ning neist ei, kust tuli struuma vagiina. Alustas olukorda, on kõik kõige kohutavamaid sümptomid (sügelus, lõhn). Arst registreeritud pärast mustamine Metrogüül, saanud põhjalikult, kartsin ei saa vabaneda seda haigust. Paralleelselt saag pillid. Kursus on täielikult möödas, ei vastamata. Pärast kahte päeva on möödas kõik, mis on ebameeldiv, sümptomid on kadunud, kuid ärge lõpetage neid ravida. Mustamine on puhas, ma olen õnnelik. Aitäh Metrogüülу, odav geel ja kahtlemata kasulik!"
Vassilissa, 21-aastane: "Alanud on planeeritud helikopterid, ja pärast paneb analüüsid on ämmaemanda-günekoloog mulle andsid paberile, kus on kirjas, et mul on selgunud bakteriaalne vaginoos, kuigi ise ma ei ole isegi kahtlustas, lihtsalt oli palju valikuid. Spetsialist ametisse vaginaalne geel nimega Metrogüül. Tuli apteeki, segaduses madala hinnaga, aga praegu on kõik nii kallis, eriti, ravimid naiste tervisele. Ostis, hakkas kohaldada enne magamaminekut. Kolm päeva on möödunud, pesu veidi määrduda, kuid kadunud voolused.Ta oli saanud veidi üle nädala, meeldis, et on kasti special feeder, ei ole vaja otsida ja ise teha tark seadmetega. Ravi on möödunud hurraa! Selgub, et on veel saadaval ja kvaliteetseid ravimeid meie riigis, geel ületas mu ootused."
|
OSCAR-2019
|
||
Jeesus ütles: «Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö. Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks! Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada. Jah, siin on tõsi see ütlus: «Üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab.» Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva ja teie olete tulnud nende vaeva vilja lõikama.»
Inimese elus on peale hingamise vähe neid asju, millega täiesti iseseisvalt hakkama saadakse. Seda paradoksaalsust näeme kõikjal, olgu siis tegemist ühiskonnas või kirikus toimuvaga. Johannese evangeeliumis tõdetakse: üks on, kes külvab, teine on, kes lõikab, ning Kristus on oma sõna kaudu toimuvas osaline.
Neil päevil, mil tähistame Eesti Vabariigi 93. aastapäeva, on paslik mõelda sellele, et ka rahvuslik enesemääramisõigus ja oma riigi loomine ei olnud üksikute võimekate isikute tegevuse tulemus, vaid paljude pühendunute ja mitmete sugupõlvede töö vili. Kollektiivne eesmärk eeldab ühist tahet ja ühiseid jõupingutusi. Jumala rahva jõudmine Egiptuse orjapõlvest tõotatud maale tähendas mitmete sugupõlvede teelolemist, sellel teekonnal eelnevate põlvede kogemustest ja vigadest õppimist ning õpitu meelespidamist.
Austria kunstnik Friedensreich Hundertwasser on hästi sõnastanud mineviku, oleviku ja tuleviku seose, öeldes, et kui me ei austa oma minevikku, kaotame tuleviku. Kui hävitame oma juured, ei saa me kasvada. Ehk siis kui me unustame oma ajaloo ja selle õppetunnid, on oht, et meie identiteet lahustub sekulariseerunud ja mitmekultuurilises maailmas.
Hiljutise küsitluse kohaselt leidsid rohkem kui pooled küsitletutest, et Eesti suur eesmärk on praegu rahvuse ja kultuuri säilitamine. Seejuures on ka kirikul ja igal selle liikmel oluline roll. Öelgu mittekristlased mida tahes, ei ole võimalik eitada fakti, et kristlusel on olnud oma roll Eesti kujunemisel selliseks, nagu me seda praegu näeme ja armastame. Nii nagu ei ole lõppenud Eesti kujundamine ja arendamine, ei ole lõppenud Kristuse kirikule antud ülesande tähtaeg – kirikul tuleb edasi anda sõnumit Kristusest, tehes seda ikka ja uuesti igale põlvkonnale. Ristiusk, olles moraalseks kompassiks ja suunanäitajaks, aitab kasvada Jumala ees ja kaasinimese suhtes vastutustundlikuks ning sel viisil arendada ka riiki, kus elame ja mille loomise eest võime esivanematele tänutundega mõelda.
20. veebruaril taasavati Peterburi Jaani kirik. Tegemist oli väga sümboolse sündmusega nii meie kiriku kui riigi jaoks. See jumalakoda on Eesti identiteedi, iseseisvuse, kultuuriloo ja luterliku kiriku omavahelist seost tähistav majakas, mis loodetavasti valgustab taas nii Peterburi eestlaskonda kui ka kõiki teisi, kelle jaoks on Eesti, selle riigi rahvas, keel ja identiteet olulised.
Pärast Kodu- ja Välis-Eesti luterliku kiriku ühtsuse taastamist kinnitava lepingu allkirjastamist köideti Peterburi Jaani kiriku taasavamisega kokku veel üks taasühendav köis, mis kunagi vägivaldselt puruks rebiti. Eesti taasloomine kestab, luterliku kiriku areng jätkub, töö jumalariigi põldudel ei saa otsa. Meie, kristlaste eesõigus ja kohustus on osaleda neis arengutes.
Kahe riigi – taevase ja maise – kodanikena on meile usaldatud ääretult palju: meile on võimaldatud ühendada maine ja taevane. See peaks meid muutma ühtaegu alandlikuks ja kohusetundlikuks kõige selle heaperemehelikul kasutamisel ja arendamisel, mis meie kätte on usaldatud. Et kirik on alati teeniv kirik, peab see olema oma rahva teenistuses.
Kerygma ja diakonia kuuluvad lahutamatult kokku. Nõnda on meie kui kristlaste eesõigus levitada evangeeliumi sõna, teo, isikliku eeskuju ja hoiakutega ning kodanikuna edendada meile antu piires oma riigi arengut. Need kaks kollektiivset ülesannet ei ole omavahel vastuolus, vaid täiendavad teineteist.
Professor Evald Saag on tabavalt tõdenud, et Jumala rahva valmistamine võtab ka Jumalal aega. Kõrberännak oli sihiteadlik teelolemine, selle jooksul kasvamine ja ettevalmistus kohale jõudmiseks. Oluline ei olnud mitte läbitud kilomeetrite arv, teekonna pikkus aastates ja inimpõlvedes, vaid see, mis sellel teekonnal toimus, mida rahvas selle käigus koges ja õppis.
Ennekõike aga see, milliseks kujunes teekonnal rahva suhe Jumalaga. Ei ole põhjust arvata, et see ka meie elus teisiti oleks – jumalariigi kodanike ja kaastöölistena Temast oma eluga tunnistust andes võime loota sellele armule, mis Tema rahvale nii siin- kui sealpool igaviku piiri on loodud. Jumala tahte täitmine ei ole üksnes kohustus, vaid, nagu kinnitab jutluse aluseks olev tekst, see toidab meid ka vaimselt. Aamen.
Avalikkus on sidunud TÜ usuteaduskonna üliõpilase Risto Teinoneni nime haakristiga. Et moonutatud ühekülgset pilti selgitada, on sündinud alljärgnev lugu. Kunagi Eesti vabadusest unistades sõjaväelase tee valinud estofiilist on saanud Eesti vabariigi kodanik, jurist ja filoloog, kes nüüd õpib usuteadust.
Risto Mikael Teinonen (47) on sündinud Helsingis vaimulikus peres kolmanda lapsena. Isa Seppo A. Teinonen (1924–1995) oli kaheksakümnendatel Helsingi ülikooli usuteaduskonna dekaan, on isegi 1971. a kord jutlustanud Tallinnas Kaarli kirikus.
Ema Riittagi (79) oli teoloog, koguduse lektor, usuõpetaja koolis. «Ema on palju kaasaegsema mõtlemisega inimene kui mina. On osanud rohkem mõista maailma muutumist,» ütleb Risto. Ka emapoolne vanaisa oli kirikuõpetaja Juankoskis, niisiis läbi ja lõhki vaimulik pere. Vanema venna naine töötab Soomes kirikuõpetajana, õde ja õemees teevad Rootsis sama tööd. Isegi tädimees oli sõjaväes välipraostiks.
«Meie peres olid normiks ühised lauasistumised, söögipalved ladina keeles käisid sinna juurde. Kui oli isa lemmiktoit, loeti kuni viis palvet, kui toit ei olnud meelepärane, piirduti ühega,» ei ole Risto meenutustes lõpuni ülitõsine.
Pensionile jäädes asusid vanemad Hispaaniasse, vahetasid konfessiooni – neist said katoliiklased. Nende meelest jooksevad Põhjamaade luteri kirikud ühiskonna muutustega liiga kergelt kaasa, nii jääbki koguduse liikmeile mulje, et kirik ei esinda midagi püsivat.
Risto: «Katoliku kirik tõmbas seetõttu ka mind. Õnneks on Eesti ja Läti luteri kirikud traditsioonipõhisemad. Käin mõlemas – Tartu katoliku kirikus missal ja Jaani kirikus jumalateenistusel.»
2004 läks Risto TÜ õigusteaduskonna vahetusüliõpilasena Riiga ja käis Riia Püha Jakobi koguduse leerikoolis. Teist korda elus, kusjuures õpetus toimus läti keeles.
Risto elab Eestis kuusteist aastat, on Eesti kodanik ja peab end eestlaseks. Põhjuseks suguvõsa taust – kahe ilmasõja vahel olid ta sugulased tegevad nn hõimuliikumises, vanaonu osales Vabadussõjas ja on kirjutanud raamatu «Soomlased Eesti Vabadussõjas». Ta oli ühtlasi Akadeemilise Karjala Seltsi pikaajaline esimees. Ema Riitta Teinonen oli koolinoorte Karjala-seltsi asutajaliige. Mõlemad organisatsioonid keelustati nõukogude võimu käsul pärast sõda.
«Eks ma harrastasin seda. Mõned sõnad nagu «kodujänes» või «nahkhiir» tundusid väga tabavad. Praktiseerimisvõimalused seitsmekümnendatel puudusid. Esimene eestlane, kellega püüdsin eesti keeles rääkida, oli Jaan Kiivit seenior, kes oli vanematel külas.»
Risto uskus, et Eesti ei iseseisvu ilma uue vabadussõjata ja et selleks on talle vaja sõjaväelist väljaõpet, nii valis ta esimese elukutse Eestile pühendudes. «Kui see tundub kellelegi kummaline, siis minu meelest me olemegi üks rahvas, kel on kaks keelt,» ütleb ta tõsimeeli.
Eestis hakkas ta pidevalt käima 1979. aastast peale. «Tõin üle keelatud raamatuid – ajalooteemalisi, Välis-Eesti väljaandeid, kuni 1985 sain viisakeelu.
Ainult kakskümmend aastat on möödas! Nüüd on need raamatud lubatud, ehkki ikka on võimul mitmed samad inimesed.»
Kodakondsuse vajadus kerkis päevakorda, kui aastast pikemat elamisluba ei saanud. Iga-aastasest paberijandist tüdinenud Teinonen taotles kodakondust, mis talle ka anti – eriliste teenete eest. Risto: «Erilistes teenetes ma ise väga veendunud polnud, kuid kodakondsuse saamisel oli see sujuvaim tee, ja mul polnud kahtlust, et olen Eestile lojaalne kodanik. Seda enda arvates olengi olnud.»
Valisin usuteaduskonna, et paremini mõista oma vanemaid, et teadmisi täiendada. Ajalugu, kristluse ajalugu ja kristlike traditsioonide kujunemine huvitab mind. Loengutel käijana olen olnud, tõsi küll, kehv. Arvan, et ka kristlasena ei ole ma nii hea, et võiksin kujutleda end vaimulikus töös. Tänu vanematele tean hästi, kui vastutusrikas see töö on.
2006 asutasid kolm usuteaduse tudengit ajaloohuviliste seltsi MTÜ Uus Euroopa. Vahur Peepmaa, Ülo Matjus ja mina. Üks luterlane, üks õigeusklik ja üks katoliiklane. Huvi oli just sõjaeelse ja -aegse perioodi vastu Euroopas. Oleme kaks aastat korraldanud kinniseid eraüritusi, kus on viibinud ehk 70 inimest. Usun, et neid inimesi ühendab ennekõike huvi teema vastu ja enamik ei defineeri end natsionaalsotsialistina.
Oleks õigem öelda, et tean sellest teemast siiski liiga vähe, ja huvist rohkem teada saada MTÜ sai ju loodud.
Kas Sa ikka saad aru, et natsionaalsotsialismiga oma nime kaudnegi sidumine seostub avalikus arvamuses hukkamõistetavaga?
Mõistan, et tegemist on tundliku teemaga, ja mitte ainult Eestis. Seepärast meie üritused ongi olnud kinnised, ei ole tahetud selle teemaga avalikkust provotseerida.
Kui aga mulle esitati kahtlustus, nagu looksin Eesti iseseisvuse ja suveräänsuse vastast organisatsiooni ja sellele poolsõjaväelist tiiba, ei jää mul muud kui ennast kaitsta, teavitades avalikkust sellest, mis tegelikult on toimunud. On uskumatu, et meie ühiskonnas on võimalik saada teadlikult alusetu kahtlustusega seotuks.
Mingit organisatsiooni ei ole olnud loomisel, liiatigi Eesti-vastast. Ajaloo vastu huvi tundmine ei tähenda ega ole ka tähendanud vähimatki soovi praegust ühiskonnakorraldust muuta. Kõige kogetu alusel võiksin aga küll nüüd öelda, et palju tuleks muuta õiguskaitsesüsteemis.
Mis üldse puutub soovi restaureerida möödunud sajandi aateid, siis ainult väga rumal inimene püüaks ajalugu, olgu ilus või vigades, korrata.
Nii palju kui mina selle kohta olen lugenud, ei olnud see riik rohkem kristlusega vastuolus kui teised tolleaegsed või ka tänapäevased ühiskonnad. Usun, et ka mina ei ole.
Tollase Saksamaa ametlik seisukoht pooldas nn positiivset kristlust. Osa partei juhtfiguuridest tahtsid asendada kristlust germaani usundiga, kuid juhtkonnas oli nii usklikke luterlasi kui katoliiklasi.
Ajalookirjutus pole kunagi täiesti objektiivne, seda teatakse Eestis ju väga hästi. Milline oli seitsmekümne aasta eest Euroopa tegelikkus, ei saa me ilmselt kunagi teada. Ma ei usu, et maailm oli ka siis must-valge: ühel poolel absoluutne kurjus ja teisel poolel ainult inglid. Millest näiteks räägib USA ja Suurbritannia sooritatud Saksa linnade maatasa pommitamine ajal, mil sõja tulemus oli juba teada?
Paljud allikad räägivad ka selle poolt, et Saksamaa ei tahtnud ega alustanud sõda, et ta polnud sõjaks valmis. Holokausti ohvrite tegelikus arvus kahtlemine on mitmes Euroopa riigis karistatav. See kõik tekitab igas kriitiliselt suhtujas kahtlusi.
Kuigi, nojah, riik võib tõesti nii järjekindlalt korrutada, et oled nats, oled nats, et tekitabki lõpuks kimbatuse… et äkki oledki :)
Kui keegi näeb välja nagu uusnats (kiilaspea) ja ajab juttu ka nagu uusnats, siis on üsna põhjendatud, et tehakse järeldus – oledki nats. Ja mis loll jutt, et natsiriigis… jah ka N-liidus oldi armunud ja peeti pidusid ja kirikud olid ka avatud, aga paradiis see polnud nii nagu natsirežiimgi, mis oma absurdse välispoliitikaga tõi kaose nii eestlastele kui teistele euroopa rahvastele, sakslastele enestele samuti.
Pole mõtet kahelda: loomulikult Risto on nats. Ja see on tore. Kui poleks temasuguseid, oleksid juba ammu seadustatud näiteks homoabielud ja meie lapsed ei julgeks enam ninagi koduväravast välja pista. Valged inimesed peavad iseenda eest võitlema. Kuidas kirik kui organisatsioon selle juudiküsimuse enda jaoks ära seedib, sellest oleks aga huvitav kuulda, sest juba usuisa Martinil oli nende olendite kohta niipalju ütlemist, et ega Adolf pidanud enam midagi omalt poolt lisama.
Kui inimene tahab võidelda euroopa kultuuri ja aadete eest, seda enam tuleks distantseeruda ajaloo prügikasti kuuluvatest totalitaarsetest ideoloogiatest. Euroopa ja ameerika uusnatsid on peamiselt white trash, töötud, harimatud valged, kes on tegelikult üle võtnud samal tasemel olevate neegrite ellusuhtumise ümberpööratud kujul. Ka hitlerliku Saksamaa juhid polnud vaimuhiiglased ei oma hariduselt ega tulevikunägemuselt – see mis praegu valget Euroopat ohustab ongi tegelikult just nende pärand, mis avas tee moslemite euroopa-ekspansioonile ja Iisraeli karistamatule palestiinapoliitikale.
|
OSCAR-2019
|
||
VIVI tooted on tehtud mitmete looduslike õlide ning ekstraktide baasil, et anda kasutajale parim looduslik nauding!
Täna vaatame, mida suudab pakkuda VIVI näonaha hoolduseks ning proovime keratiiniga rikastatud juuksemaski.
Mask tagab kooriva efekti, puhta ja pehme näonaha, pulbriline konsistents väikeste koorivate osakestega ei kahjusta naha kaitsekihti.
Tegemist on savipulbrist maskiga, mis on pakendatud tagasihoidlikult maitsekasse 50g purgikesse. PS! Lihtne disain on see, mis mind VIVi toodetega esmakohtumisel kõige rohkem köitis - lihtsuse võlu!
Mask tuleb endale ise kokku segada vahekorras 1:1 ehk 1 spl maskipulbrit ning 1 spl kraanivett või roosivett (mina olen savimaske proovinud ka maitsestamata jogurtiga segades, nii annab mask nahale ka veidike niisutust).
Eks selle segamisega ole selline lugu, et kord õnnestub, kord mitte, mõnel korral tuleb liiga paks, teisel korral liiga vedel. Eksperimenteerimise rõõm! Minule on meelepärane veidikene paksema koostisega mask.
Juba pulbri kujul paiskub pakendist tugevat rohelise tee lõhna ning see muutub veelgi intensiivsemaks veega segades. Lõhn pole muidugi küll miski, mille tõttu toode meeldejäävaks peaks saama, kuid siiski õhkab sellest looduse värskust ning puhtust.
Savimaskide suureks miinuseks on minu jaoks see, et need on normaalsele nahale ehk liiga kuivatavad, rasuse naha jaoks jällegi suurepäraseks päästerõngaks. Mis mulle selle maski juures meeldib on see, et seda saab kasutada kui koorijat. Ehk teisisõnu ei pea ootama 5-10 minutit, et näha tulemust vaid selle maskiga võib nägu kõigest paar minutit masseerida ning koheselt maha pesta. Minu naha jaoks pole selline kasutusmeetod nii kuivatav ja kurnav ning tulemus on palju palju leebem. Toode koorib nahka mõnusalt, sest selles sisalduvad keskmise suurusega, kuid samas pehmed terakesed, mis surnud ja väsinud naharakke eemaldada suudavad.
Tuleb tunnistada, et selle maski "leiutaja" oli tõeline geenius, sest oliiviõli lisamine kuivatavasse savimaski on lihtsalt võrratu idee! Oliiviõli muudab toote pehmeks ja samaaegselt niisutavaks. Minu jaoks oli see tohutult meeldiv üllatus!
Mulle väga meeldib ka see, et toode ei pane nahka punetama, varasemalt on savimaskid minu näkku umbes tunniekseks punased laigud tekitanud, sel korral polnud tarvis isegi mitte niisutavat kreemi, kuigi VIVI müügiesindaja soovitas mul siiski seda peale kasutamist teha, et aidata nahal kiiremini koorimisest taastuda.
Kahjuks räägin teile tootest, mida teil ilmselt koheselt poelettidelt võimalik leida pole, kuid sügisel peaks see ilmselt ka VIVI poekesse jõudma!
Mina viisin maski katsetused maksimumini - hoidsin maski peas maksimaalse aja ning lisaks selle kammisin ka juustesse, et oodata sügavuti niisutamist ning ka väikest sirgendavat efekti (keratiin peaks ju ka juustele sirgendavalt mõjuma, või..?).
Mask on suurepärane ning mul on siiralt kahju, et sellest testerpakendist mulle tootest vaevu üheks peatäieks mahtus. Tahan sellega etteruttavalt öelda seda, et ma olen totaalselt müüdud!
Mulle meeldib väga maski libe, kuid paks koostis, mis võimaldab kenasti maski juustesse paitada ning samuti ei kao mask juustest ka peale TT-harjaga läbi kammimist. Minu arvates meenutab maski koostis kõige tavalisemat rammusamat kehakreemi, seestõttu said esmakordselt "kreemitamist" tunda ka minu kiharad.
Erinevust oli tunda koheselt peale seda, kui mask juustesse sattus. Juuksed olid libedad, kuid hoopis teistmoodi kui tavaliste niisutavate maskidega. Juuksed olid samas karedad, kuid loomulikult libisevamad. Selle kummaliselt mõnusa pehmustunde põhjustajaks võib ilmselt olla see, et ka selles juuksemaskis pole kemikaale, mis juuksed "fakelt" pehmendaks. Maski on kerge juustest välja pesta ning vau kui meeldivalt need peale pesu lõhnavad! Kerge tsitruseliste segu, mille sisse oleks justkui grammike meestelõhna mässitud :) Kahjuks kaob lõhn juustest siis, kui juuksed on kuivanud ning sellest on üpriski kahju.
Pehmus, siledus ja läige on garanteeritud, juuksed tunduvad hoolitsetud ning katsudes palju tervemad. Sirgendav efekt minu karmidele lainetele aga ei mõjunud, samas ei ole ma ka 101% kindel, kas see toote ülesandeks üldsegi olema pidi. Nagu pildilt näha võib lisandus ka tublisti kohevust ja volüümi.
Hüüamärke ja kiidulaulu sai nüüd küll mitme postituse jagu ning ilmselt on teil sellest nüüd kergelt imal olla, kuid oh andestage minu vaimustust nende kahe toote vastu.. :)
Väga huvitavad tooted ning tundub et tasuvad proovimist :) Mainin et juuksemaski teksti osas on naljakas kirjaviga: maski asemel on kirjutatud "samuti ei kao pask juustest peale TT-harjaga läbikammimist" :D
Su juuksed on nii kaunid! Ma olen enda juustega praegu nii hädas, muudkui langeb neid välja :( Oskaksid sa äkki öelda mis aitaks väljalangemise vastu? Aitäh :)
Ise arvan, et see võib mõne aine puudusest olla, kuid samas vitamiinide võtmisega kiirustama pole hakanud veel.
Kunagi proovisin ma Futura Silica tablette juuste kasvatamiseks, aga see peaks aitama ka väljalangemise vastu, sest sisaldab olulisi vitamiine juuste tervise heaks. Ma arvan, et üks käik apteeki ei teeks paha, nad kindlasti oskavad miskit veel paremat soovitada nt välispidiseks kasutamiseks :)
Aitäh väga põhjaliku arvustuse eest! :) Esitan aga ühe vähe rumala küsimuse nüüd - kas ma olen ainus, kes VIVI kodulehelt selle liitumiskingituse detailsemat infot ei leidnud? Registreerusin ära, kuid täpsemaid juhiseid kingi kättesaamise osas ei saanudki... ehk oled nii pai ja oskad natuke aidata ses osas?
Suur suur aitäh kiidusõnade eest, ma ise muretsen kogu aeg, et ehk olen ma liiiiiga põhjalik ja see pikk pikk lugemine väsitab inimesi.. :D
Tegin ka ennast kasutajaks ning tõepoolest ei saanud samuti infot selle kohta. Tõenäoliselt saab kingituse kätte poe kassast, kuid mille alusel... ?
Ühesõnaga saatsin VIVI tiimi kirja ning vaatan, mida nad mulle vastavad. Lisan vastuse eraldi kommentaarina :)
Tahtsin küsida, et kui su vanemaid pilte vaatan, siis on sul küllaltki õhemad juuksed kui praegu ja oskaksid sa öelda, et mis oli see vahend vms mis sul juuksed paksemaks tegi? :)
Tegelikult on mul kogu aeg paksud juuksed olnud, kuid ma olin ise nii tubli, et keerasin need igal kümnel viisil tuksi.. Mu juuksed tundusid õhemad seetõttu, et need olid 1) blondeeritud 2) retsi sirgendamist saanud 3) järgulised
Nüüdseks olen aga kõikidest pahedest eemale hoidnud ning juuksed tunduvad paksemad seetõttu, et need pole enam nii rikutud. Lisaks veel on need ühepikkuseks kasvanud ning seetõttu moodustavadki sellise pahmaka nagu mul hetkel on.
Võib-olla võisid abiks olla ka Hairbell juuksepalsam ja šampoon, kuid minu arvates aitasid need juukseid pikkuse mõttes kasvatada, paksuse lisandumist eriti ei mäleta. Hairbelli müüakse nüüd vist Hairjazz nime all...
Uhh... miskit asjalikku siit pikast tekstist vist isegi ei tulnud ning tuleb tunnistada, et mul on lihtsalt kogemata kolme inimese eest juukseid antud... :D
|
OSCAR-2019
|
||
27. jaanuaril kogunes Haapsalu Noortekeskusesse veidi üle 30 mudelisportlase, et läbi viia juhtrajasõidu karikasarja 2018 aasta avaetapp. Kavas oli kolm klassi: PR-24, Open-12 ja ES-24.
Veel aasta tagasi oli Haapsalus seis väga nutune, sest Päästeamet oli teinud linnavalitsusele ettekirjutuse selle ruumi sulgemiseks, kuna puudus tagavaraväljapääs tulekahju korral. Linnavalitsus korraldas ka konkursi tagavaraväljapääsu ehitamiseks, kuid pidas laekunud pakkumisi liiga kalliks. Selle tõttu otsustati kevadised Eesti Meistrivõistlused, mis olid võistluskalendri järgi plaanis läbi viia Sindis, korraldada erandkorras Haapsalus, et teha sümboolne viimane kummardus sellele suurte traditsioonidega kohale. EMV Haapsalus toimuski, kuid mõne aja möödudes hakkas Haapsalust tulema infot, et linnaisad ikkagi otsustasid tagavaraväljapääsu ehitada. Vähe sellest! Leiti raha ka uue juhtraja ehituseks. Raja projekteeris ja ehitas Janis Nabokins, kes on ise tiitlitega sõitja ja ka Sindis võistelnud. Vahetult enne MM-i Itaalias, septembrikuus, sai rada Haapsalus valmis. Rada on 46 meetrit pikk ja samuti tähistatud värvikoodiga, nagu Sindis. Seega asub nüüd Eesti uusim ja pikim rada Haapsalus. Avavõistlus viidi läbi 13 jaanuaril, kust meie pesamuna Karin Mets tõi koju kaks auhinda: 2. koht noorte arvestuses ja 3. koht juunioride arvestuses.
2. veebruar 2018 | Sildid: Juhtraja automudelism, võistlus | Teema: Haapsalu, Läänemaa | Kommenteerimine on suletud
26. novembril kogunes Haapsalus veidi alla 30 mudelisportlase, et viimast korda sel aastal üksteiselt mõõtu võtta. Traditsiooniliselt jäi viimasele etapile kaks klassi N-14 ja PR-24. Neljas ülejäänud klassis olid asjad juba varem paika pandud.
Alustasid noored N-14 klassiga. Osales 16 võistlejat. Nende hulgas ka Karin Mets ja Reimo Usin, kes harjutavad Sindi rajal. Reimo startis B grupis ja Karin A grupis. Juba treeningute lõpus hakkas Reimo mudel kiirust kaotama. Tavaliselt on probleem mootoriharjastes. Need said kiiresti välja vahetatud, kuid võistluse esimeste ringidega oli selge, et viga mootoriga on tõsisem. Õnneks oli abi kohe saadaval ja saime mootori kiiresti vahetatud, kuid sellele kulus kogu esimese sõidu aeg, mis hinnanguliselt tähendas ca 25 ringi mahajäämist teistest võistlejatest. Lõppkokkuvõttes Reimole 15. koht. Karin esines A grupis tublilt ja sõitis end kaheksandana finaali. Finaalis suutis ta oma kohta parandada ja lõpuprotokolli läks kirja 7. koht. Sellega tuli ka tõhus punktilisa karikasarja arvestuses ja Karin oli võitnud oma esimese karika sellel spordialal.
Festivali võistlusprogramm on jagatud traditsiooniliselt kaheks – Kategooria A – Loodus ning Kategooria B – Inimene ja Loodus. Võistlusprogrammi esitati filme 90 riigist, millest rahvusvahelisele žüriile hindamiseks valiti välja 30 parimat filmi. Züriisse kuulub sel aastal esindajaid Eestist Lõuna-Aafrikani.
Festival avatakse ametlikult kolmapäeval kell 18 avaüritusega Lihula kultuurimaja suures saalis filmi „Habras maailm“ maailma esmalinastusega, aga filmisõbrad saavad tulla filmiprogrammi nautima juba kolmapäeva hommikul kella kümnest. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada rahvusvahelises võistlusprogrammis Jätka lugemist »
Laupäeval, 28. mail kell 16 avatakse Haapsalus Evald Okase muuseumi suvehooaeg. Muuseumi kunstisuvele pannakse algus kolme väljapaneku avamisega.
Alguse saavad kaks Evald Okase loomingut tutvustavat ekspositsiooni ning Vano Allsalu maalinäitus “Üks teine kord”.
Muuseumi teise korruse näitusesaalides avatakse väljapanek, mis annab läbilõike Evald Okase enam kui 70 aastat hõlmavast loomingust selle laadide ja žanrite mitmekesisuses. Eksponeeritud on kunstniku joonistused, graafika, maalid ja objektid. Näitust saab külastada kuni augusti lõpuni.
Pööningusaalis avatakse näitus, mis tutuvustab Evald Okase tegevust illustraatorina üldse. Okase loomingus on maalide kõrval tuntud ka tema talendikad joonistused, graafika ning raamatute illustratsioonid. Pööningusaali väljapanekul on esitatud peamiselt kunstniku joonistused ja akvarellid erinevatest aegadest, mis võluvad oma vahetuse ja artistlikkusega ning kujundliku nägemisega pisimaski visandis. Näitust saab külastada kuni 25. juunini.
19. mai 2016 | Sildid: kunstinäitus, kunstniku muuseum | Teema: Haapsalu, Läänemaa | Kommenteerimine on suletud
Märtsiküüditamise mälestuspäeva korraldustoimkond kutsub suurel reedel kõiki läänlasi mälestama kommunismi suurkuriteo ohvreid ja süütama nende mälestuseks mälestusküünlaid.
Märtsiküüditamist on mälestuspäevana tähistatud 28 korral. Tänavu langeb kuupäev kokku kirikliku püha, suure reedega. 25. märtsil möödub 67 aastat ühest Nõukogude võimu massilisemast repressioonist, mille käigus küüditati üle 20 000 eestimaalase Siberisse. Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsini läbi viidud massiline elanike vägivaldne ja kuritegelik ümberasustamine Siberisse.
Märtsiküüditamine ja totalitaarse režiimi kuriteod ei jätnud lähemalt või kaugemalt puudutamata ühtegi Eesti peret sõltumata rahvusest, ilmavaatest ja sotsiaalsest päritolust.
Meenutamaks seda kurba sündmust ning mälestamaks märtsiküüditamise tõttu kannatanuid, toimub 25. märtsil märtsiküüditamise mälestuspäev.
Ürituse eesmärk on näidata, et Eesti üldsus mäletab, noored peavad vabadust tähtsaks ja ei unusta kunagi seda, mida iseseisvuse kaotus kaasa toob.
Kell 10.00 koguneb Represseeritute Ühendus Läänemaa Memento, Naiskodukaitse Risti jaoskond ja Kaitseliidu Risti malevkond esindusega Ristil, et asetada mälestuspärg ja küünlad küüditatute mälestusmärgile Risti raudtee jaamas.
Kell 11.00 algab suure reede jumalateenistus Haapsalu Jaani kirikus, teenib piiskop Tiit Salumäe, laulab koguduse segakoor ja mängib organist Lia Salumäe.
17. märts 2016 | Sildid: tähtpäev | Teema: Haapsalu, Läänemaa, Risti vald | Kommenteerimine on suletud
28. novembril oleks Evald Okas saanud 100-aastaseks. Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) on kuni 2016. aasta maikuu keskpaigani eksponeeritud Evald Okase reisimuljete põhjal valminud looming. Näitus kannab pealkirja “Evald Okas 100. Reisimuljed” ning kuulub kunstniku 100 aasta juubelit tähistavate väljapanekute sarja.
Haigla juht Priit Eelmägi tunneb näituse üle rõõmu: “Kunstninäituste traditsioon HNRK kohvikuruumides on selle näitusega saanud väga auväärse jätku. Evald Okas on kogunud taastusravi saades mitmel korral jõudu haigla patsiendina, nüüd saavad praegused patsiendid nautida tema kunsti ja selles peituvat energiat. Loomulikult on näitus avatud ka linnarahvale ja külalistele.”
Evald Okas (28.11.2015-30.04.2011) alustas maaliõpinguid Riigi kunsttööstuskoolis 1931. aastal ning lõpetas need 1941. aastal. Ta esines näitustel alates 1939. aastast. Enam kui 70 loomeaasta vältel oli ta väga produktiivne ning pälvis mitmeid aunimetusi, tähelepanu ja publikumenu.
Evald Okase loomingut iseloomustab ülimalt mitmekesine ampluaa. Kunstniku läbi ajastute ulatuv looming on jäädvustanud oma aega ja kaasaegseid, aga ka arengukäike ja murranguid, mida eesti kunst poole sajandi jooksul on läbi elanud. Portreežanri ja figuratiivsete kompositsioonide kõrval on teda alati paelunud ka linnakeskkond ja arhitektuur.
26. november 2015 | Sildid: kunst, kunstinäitus | Teema: Haapsalu, Läänemaa | Kommenteerimine on suletud
„9. novembril möödub 91 aastat Vabadussõja mälestussamba avamisest Haapsalus,“ kirjutab Kaitseliidu Lääne maleva tegevliige Heiki Magnus täna oma facebooki lehel. Ta on ka Eesti Eruohvitseride Kogu, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuste liige, kelle pidevaks hooleks on meie kodumaa sangarite mälestuse hoidmine. Sellepärast ärgitab Magnus Läänemaa ja Haapsalu rahvast täna õhtul läänlaste vabadussõja mälestussamba jalamile mälestusküünlaid süütama.
Kasutades ajalehe Lääne Sõna, Waba Maa ja ajalooraamatu „Vana – Läänemaa ajaloo radadel II“ materjale koostas Magnus lühikese ülevaate Haapsalusse püstitatud Vabadussõja mälestussamba saagast.
Haapsalu Kaunistamise Seltsi algatusel otsustati 1922 aastal rajada Vabadussõjas langenud Läänemaa sõjameestele mälestussammas Haapsalu turuplatsile, tänase nimetusega Lossiplatsile. 1923 a 20. jaanuaril toimus Haapsalus koosolek, moodustati maakondlik mälestussamba ehitamise komisjon, kuhu kuulusid dr Hans Alver, kunstnik Roman Haavamägi, Peeter Reikmann, Hugo Valma ja Davidoff. Nende otsusel kuulutati välja Vabadussõja mälestussamba kavandi võistlus.
Konkursil osalesid tuntud kujurid Jaan Koort, Voldemar Mellik ja Anton Starkopf, samuti Haapsalu mees Roman Haavamägi. Võitjaks osutus Voldemar Melliku kavand. Temalt telliti töö ja mälestussamba ehitus.
1.-8. novembrini peetakse Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Märjamaal lugude jutustamise festivali Jutupühad. Jutupühad jätkavad ammustest aegadest pärit traditisooni ‒ tuua sügistalvisesse pimedasse aega lugude jutustamisega õdusaid koosolemise hetki. Festivali raames toimuvad kogukondlikud jutuõhtud, loengud, jutuvestmise töötoad ning koolitused täiskasvanutele.
Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel tuleb mitme maa ja mere tagant, Kanadast, meile lugusid vestma Dan Yashinsky. Dan on professionaalne jutuvestja, kirjanik ja kogukonna aktivist. Armastatud jutuvestjana on ta esinenud ja õpetanud festivalidel maailma eri paigus. Ka oma kodumaal on ta teinud uskumatult palju tänapäevase jutuvestmistraditsiooni edendamiseks. Dan olnud Kanada suurima jutuvestmisorganisatsiooni, lugude jutustamise festivali ja jutuvestmiskooli asutajate hulgas.
Lisaks kaugele Kanada külalisele on huvilistel võimalus kuulata ka Ildikó Sándori, ungari rahvakultuuri spetsialisti ja jutuvestja, ülesastumist. Kogukonna jutuõhtul Märjamaal, saavad sealsed jutuhuvilised kokku omavahel, et kuulata ja jutustada üksteile oma lemmiklugusid.
Haapsalu linn, Kaitseliidu Lääne malev ning Lääne maavalitsus kutsuvad kõiki kodanikke tähistama Eesti lipu päeva.
Sõnavõttudega esinevad Lääne piirkonna ja diasporaa piiskop Tiit Salumäe ning Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Sündmuse käigus pühitseb piiskop Tiit Salumäe Haapsalu linnavalitsuse poolt Kaitseliidu Lääne malevale annetatava sini-must-valge majalipu. Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks. Selle raames annetatakse iga-aastasel lipupäeva tseremoonial mõnele asutusele või institutsioonile pühitsetud riigilipp.
Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.
Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15
Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.
26. märts 2015 | Sildid: infopäev, KÜSK | Teema: Eesti, Haapsalu, Jõhvi, Paide linn, Põlva linn, Rakvere, Tallinn | 1 kommentaar - (Kommenteerimine on suletud)
Haapsalu – üks meie suvelinnadest. Koht, kuhu paljud inimesed satuvad festivali ajaks, olgu see siis Valge Daami päevad, Joogafestival, Augustibluus, Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festival, Haapsalu Vanamuusikafestival või mõni muu.
Nii mõnegi eestlase silmis on see alati päikseline väikelinn koos elava kultuuri ja tiheda sagimisega, restoranide ja kohvikutega, mis on täis. Koht, kus on palju rõõmu ja naudingut. Kõikide nende ürituste jõul ja linnaelanike aktiivsusel on saanud sellest taas esimese vabariigi aegne kuurortlinn. Ent nagu kolleeg nalja viskas, talvel pole Haapsalus muud elu kui jääpurjetamine, seda mujalt pärit eestlane ei näe.
Sellise suvitaja jaoks on Haapsalus kaks tänavat: ühte mööda liigub ta piiskopilinnusesse, teist mööda raudteejaama. No olgu, vahepeal satub ta ka promenaadi äärde, et üle roostiku kiigata mere värelust.
Kõrvaltänavaist piiluvad mõningad luitunud, teisal värskelt värvitud puithooned nii õdusa rahulikkusega. Kui pimedus hakkab võimust võtma, otsid mere poole vaadates veel seda viimast helki saabuvas sumedas öös. Tunne on, nagu oleks linn vaikselt ennast kokku tõmmanud, kui varjud saavad väikestel tänavatel kaarena su pea kohal kokku. Ning tunne on värske, justkui naudiksid linna võlusid koos maakandi hõnguga.
“Visandades Eestit” on Külauudiste värske kaks korda kuus pühapäeviti ilmuv sari, kus, Stina-Simona Epner ja Aksel Lõbu kirjeldavad Eesti peal ringi sõites tekkivaid emotsioone ja ettejuhtuvaid olusid. Stina-Simona on on moehuviline rahvatantsija ja blogija.
24. august 2014 | Sildid: Visandades Eestit | Teema: Eesti, Haapsalu, Läänemaa | Kommenteerimine on suletud
15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.
“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”
PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.
“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”
Juulis toimuvad Haapsalus giidiga linnaekskursioonid. Tunniajase jalutuskäigu ajal saab põgusa ülevaate kuurortlinna ajaloost, arhitektuuripärlitest ja tänapäevastest arengutest.
Ekskursioonid toimuvad neljas keeles – kolmapäeviti inglise ja soome, reedeti eesti ja vene keeles. Kõik ringkäigud algavad Haapsalu Turismiinfokeskuse kõrvalt kell 18.00 ja on osalejatele tasuta. Ekskursioonide toimumise päevadel on Haapsalu Turismiinfokeskus avatud tund aega tavapärasest kauem, kuni ekskursioonide väljumiseni.
„Projekti idee sündis Pärnu linna eeskujul, kus taolisi tuure viiakse läbi juba mitmendat aastat, sealjuures on igal aastal pikenenud ekskursioonide läbiviimise periood ja suurenenud ka osalejate arv“ selgitas Läänemaa Turismi juhataja Jane Möll.
„Sel aastal piloteerime alles ja seetõttu viime ekskursioone läbi ainult juuli kuus. August on kokkuvõtete tegemise aeg ja siis selgub kas taolistest suvistest ringkäikudest võiks ka meil saada traditsioon“ lisas Möll.
Ekskursioonid toimuvad Läänemaa Turismi eestvedamisel koostöös Läänemaa Giidide Ühinguga. Oma panuse projekti annavad lisaks Fra Mare, Laine, Päeva Villa, Promenaadi hotell, Kongo hotell, Teeristi Villa, Vanalinna Hostel, Endla Hostel, Haapsalu Linna Spordibaasid, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ja EELK Lääne Praostkond.
Täna, 24. jaanuaril kell 19 algab Läänemaa kultuuripärli ja -tegijate tunnustamine ning astuvad üles 37 maakonna kollektiivi.
24. jaanuar 2014 | Sildid: Läänemaa kultuuripärl | Teema: Haapsalu, Läänemaa | Kommenteerimine on suletud
Noor Teenindaja 2013 võitjad (vasakult) Krislin Kozlov Haapsalu Kutsehariduskeskusest (II koht), Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist (I koht), Tiina Kallaste Haapsalu Kutsehariduskeskusest (III koht). Foto: Joanna Jõhvikas
1. novembril Tallinna toidumessil mõõtu võtnud noored teenindajad selgitasid endi seast parima, kelleks on Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist.
Teisele ja kolmandale kohale tulid Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased Krislin Kozik ja Tiina Kallaste.
„Võit tuli mulle üllatusena, sest päris tippu jõudmiseks on mul veel arenemisruumi küllaga,” ütles Eesti parim noor teenindaja Kristo Lassi. Praegu töötab Lassi Tallinna Teeninduskooli õpingute kõrvalt nii koka kui ka ettekandajana. „Mulle meeldib töö inimestega ja seetõttu ei tekkinud kahtlustki, kas panna ennast võistlustel proovile,” ütles ta. Noormees lisas, et järgmine aasta osaleb ta kindlasti aasta kelneri valimisel.
„Kohtunike hinnangul olid kõik noored teenindajad ennast võistlusteks hästi ette valmistanud, kuid Kristo Lassi oli parim flambeerimises, veini täpsusvalamises ja suhtlemises kliendiga,” ütles Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu juhatuse liige Tiiu Parm. Tema sõnul avaldas Kristo eriti muljet oma suurepärase suhtumisega töösse. „Võistluspäevad olid noorte jaoks väga pingelised, kuna ülesandeid tuli sooritada rohkem kui 20 kohtuniku ees, kes jälgisid igat sõna ja liigutust,” kirjeldas Parm.
Finaal koosnes piduliku laua katmisest ja teenindamisest. Pidulikul lauateenindusel pidid võistlejad näitama oma teadmisi ja oskusi lauakatmises, veinide tundmises ja serveerimises, flambeerimises ning juustude serveerimises. Kristo Lassi pärjati tiitliga “Noor Teenindaja 2013″.
Võistlus „Noor Teenindaja” toimub alates 2005. aastast ning võistlusest saavad osa võtta Eesti ametikoolide toitlustusalade õpilased.
4. november 2013 | Sildid: konkurss, kutseharidus, noor teenindaja | Teema: Eesti, Haapsalu, Harjumaa, Läänemaa, Tallinn | Kommenteerimine on suletud
18.10. – 26.10. leiavad Haapsalus aset raamatukogupäevad, mille raames saab kohtuda nii tundud kirjanikega, kuulata noorte omaloomingut ja palju muud põnevat. Üritused on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele ja toimuvad nii Haapsalu keskraamatukogus (Posti 3) ja lasteraamatukogus (Wiedemanni 11). Osavõtt on kõigile tasuta, täpsemat infot ka SIIT
„Tuntud inimene raamatukogus“: sel päeval laenutavad raamatuid lugejatele prominentsed Haapsalu linna kodanikud.
Külas on kirjanik Mihkel Mutt: kohtumine toimub raamatukogupäevade ja „24 tundi Eestimaa rahvamajas“ raames.
Noorte OmaloominguÖÖ: ootame noori omaloomingut kuulama ja esitama, olgu selleks kunst, kirjandus, muusika vms.
16. oktoober 2013 | Sildid: raamatukogupäevad, „Kohtume raamatukogus“ | Teema: Haapsalu, Läänemaa | Kommenteerimine on suletud
Homme (04.10, kell 17) avatakse Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus Haapsalu linnagaleriis. Näituse teemaks on seekord “Muda ja instinkt”.
Seekordsel aastanäitusel on keraamikute eesmärgiks spontaanne ja mänguline lähenemine oma põhilisele töömaterjalile – savile. Näituse toimumiskoht, Haapsalu, pakub oma väärika mudaajalooga heldelt võimalusi leidmaks seoseid savi ja muda vahel. Näituse avamisel toimub performance kunstirühmituselt “Laik”, täpsemalt saab osalejate kohta kohta lugeda SIIT
3. oktoober 2013 | Sildid: Eesti Keraamikute Liit, näitus | Teema: Haapsalu, Läänemaa | Kommenteerimine on suletud
18.-22. septembrini leiab aset 11. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, kus võimalik vaadata üle 250 linateose 60st erinevast riigist. Esmakordselt on esindatud Costa-Rica, Malta, Alžeeria, Nikaraagua ja Singapuri filmid. Festivali raames toimub ka mitmeid loodusfotograafia töötubasid ja erinevaid fotonäitusi.
Programmiga saab tutvuda täpsemalt festivali kodulehel, filme näidatakse Lihula kultuurimajas ja Lihula kunstide majas ning ka Haapsalu Innovatsioonikeskuse saalis.
|
OSCAR-2019
|
||
Kiirvisiit saarele enam nii väga "kiir" ei olegi. Reedel kulus pool päeva katsetele saamaks mandrile, kui aga juba tunneli lõpust valgus koitma hakkas, polnud enam endil tahtmist minna. Tüüpiline. Kurta ei kavatsegi, sest õnneliku juhuse tahtel lugemist jagub piisavalt. Sellega seoses sain hellitava tiitli "isiklik raamatukoguhoidja". Kolmapäeval loetud mintutitega linnast lahkudes suutsin tuvastada kõige optimaalsema raamatukogu ( et asuks parajalt meie trajektooril ja et uudiskirjanduse riiulil oleks antud olukorras maksimaalne valik sobivat lektüüri) ning nii juhtuski, et laekusin siia paraja raamatuvirnaga. Nüüd on juba ükskõik, kui ka kõik praamid Rukkirahu juures kinni jääks või mõni neist üldse sussid püsti viskaks.
Niiviisi ootamatult sattus mulle näppu ka Rästa raamat. On nagu on ja pole nagu pole. See tähendab, et istusin siin akvaariumis, vihma sabistas ja mina lugesin mõne tunniga selle läbi. No nii ongi, et see on üks äraütlemata ladus ja lobe lugemine. Erilisi kunstilisi püüdlusi ei ole ilmselt eesmärgiks seatud ja kui lugema asudes sellega leppida, siis ongi kõik hästi.
Ma ei tea, terve lugemise aja meenutas Ashilevi "Kehade metsa". Nad vist on ka suht sama perioodi toodang, lisaks poisipõlv magalarajooni võlude ja valude keskel, noore inimese segased maailma avastamise lood jms. Erinevuseks ehk vaid see, et kui Ashilevi puhul peaks olema tegemist fiktsiooniga (kuigi küllap ikka isiklikule kogemusele suuresti toetudes), siis Rästa ikka ausalt tunnistab, et oma lugu jutustab. Ashilevil on kandev osa tütarlastel ja nendega suhtlemisel, Rästa sellest teemast libiseb sujuvalt üle.
Fekaalimajanduse ja meestearstil käimise osad olid vast kõige naljakamad, kuid ka elulisimad. Äratundmisrõõmu minu jaoks isiklikult pakkus aga see mõtete uitama minek ja sellega seonduvad probleemid. Ka mul oleks vaja Laine Mägi abi, kes mulle õpetaks kohaolekut :) Ma suudan mingi piirini aktiivselt kuulata ja kaasa mõelda, ent ühel hetkel liuglen ikka oma teed. Otseselt just vestluspartnerit lahti ei riieta ega tema kõrvade või nina suuruse peale ei mõtle, aga "ära lähen" küll kuhugi. Õnneks olen ikka seda va tagasitulemist ka püüdnud õppida ja endas arendada.Vahel isegi õnnestub.
Pisukeseks etteheiteks toimetajatele ja samas vihjeks teistele minusugustele võhiklikele lugejatele, kes alles kavatsevad raamatu kätte võtta, siis...Stigil on teine eesnimi ka...Või siis esimene küll pigem. Nii et ärge kahelge oma terves mõistuses, kui loete raamatut ja kusagil Stig väidab või kirjeldab, et keegi hüüdis talle midagi ja selles hüüdlauses sisaldub nimi Raul. Kui see juhtus esimest korda, siis ma kibrutasin korraks kulmu. Kui see juhtus teist korda, siis ma karjatasin, et mida hekki. No ja alles täna ma viitsisin guugeldada.
Selline popp ja noortepärane pilguheit Barcelona hingeellu. Minu jaoks jäi natuke millestki puudu, ent ma toonitan, et ma ei olegi sihtgrupp. Kui ma oleksin noor ja ärgas maailmavallutaja, kes sõrm atlase kohal uueks õppeaastaks sihipärast tegevust otsib, siis oleks juba teine jutt. Siis oleks see kuratlikult vajalik ja väärt lugemine ning kirju-mirju Barcelona tõmbaks mind magnetina.
Äratundmist pakkusid enim kaks tõika. Hiline söömine, minu viimaste aegade suurim nõrkus, on katalaanidele omane, nagu vist üldse lõunamaalastele tegelikult. Ja teiseks, enese positsioneerimine mere ja mägede järgi. Eestis mägedega on lood niruvõitu, kuid võõrasse kohta sattudes on veekogud vaieldamatult ühed objektid, mille järgi ma end uude ümbruskonda paigutan ja ringi liikudes orienteerun. Võõral maal, kus mägedega rohkem laiata saab, on mul kombeks end nende järgi positsioneerida küll.
/see ei puutu absoluutselt antud raamatusse või teemasse, kuid selle mägede-merede jutu peale kangastus mul momentaalselt mingil põhjusel Menton./
Vaat´ oli raamat, mis ihu sügelema ja vererõhu lakke tõusma pani. Kirjavahetusi ei ole alati huvitav lugeda, iseäranis igavad on nad minu arvates siis, kui ongi välja toodud mõlemapoolne, pingpongpallina vahelduv korrespondents. Lugejana ei jää siis enam mõtte- ja tõlgendamisruumi, kõik on öeldud, enamgi veel. Antud juhul on meil aga peaasjalikult tegemist vaid Vilde kirjadega Rahelile, tema eluõhtu võlule ja valule, ning viimase kirju Vildele on vaid kaks. Ja see tõsiasi jätab meile juba oi-oi kui palju lahtisi otsi...
Esmalt, no oli vast hoorapurikas. Sindrinahk, ma siiani vihane :) Olgu, ma võin värve oma emotsioonidelt vähemaks võtta, sest ausalt öeldes ei ole ma end viimasel ajal kurssi viinud, mis laadi suhe täpsemalt tal oma Lindaga oli (eriti kurioosne siinkohal on veel see, et kui ma nüüd peast õigesti mäletan, siis Lindakesest ausa naise tegi ta alles pärast 17 aastat kestnud tutvust/kooselu/partnerlust... samas ma siit ridade vahelt ikka lugesin välja, et neil mitte pelgalt töine ja asjalik see suhe ei olnud...). Seega igatahes hoorapurikas.
Teiseks, lõputud etteheited kirjades Rahelile. Küllap see apteekripreilna (tegelikult küll lesk, seega preiliks ei passi nimetada) muidugi üks piparterav ja särtsakas tegelane oma temperamendilt oli, ega ma kahtlegi. Ent ma ei saa ikkagi aru, mis Vildel viriseda, kui ta ise sugugi aumehelikumalt ju ei käitunud. Hoida aastate kaupa naist lõa otsas, aina kavandades oma küllasõitu (reaalsuses juhtus füüsilisi kokkusaamisi neil vaid loetud kordadel, see-eest üks neist kordadest kujunes lausa seitsmekuiseks), siis seda tühistades, siis jälle lootust andes, siis jälle vabandusi otsides...no halloo, mees, sellisel juhul olekski olnud ehk palju loota, et Narva-Jõesuust, hiljem Hagerist, ainult tunnetest nõretavaid läkitusi tuleb.
Lisaks veel lõputud heietamised tervise teemadel. Paar häda vast oli, mida Vildel ei esinenud, kuid muidu oli tema päralt rikkalik haiguste müriaad. Ega ta hädade kirjeldamisega just kitsi vend olnud ka, ikka südamest. Enim meeldis mulle (ja ma olen hetkel sarkastiline), kuidas ta alailma küll alustas kirja sellega mitu häda tal jälle küljes on, kuidas sõiduga riskida ei saa...ja siis mõni lõik hiljem ikka sai ära mainida, et astus õhtul klubist läbi (napsutas ja avaldas alkoholi pruukimise pärast kahetsust)või kuis ikka ühele või teisele olengule läks. Et võis ikka vahva olla Rahelil lugeda, et sõita küll ei saa, aga koduballidel ja klubiõhtutel ikka on võimalik käia.
"Sina ise paistad olevat kosunud, küllap sellepärast ka see jalgrattasõit, eks ole? Noh, Sa meeldid mulle ka oma edenenumas väärikuses, samal ajal kui ma enda suhtes rõõmustan, et pikaldane haigus natuke mu kõhukest on kahandanud ja et see minu vegetarismi tõttu, millest ma nüüd juba 1 1/2 aastat kinni pean ja millele ma arterioskleroosist vabanemise eest tänu võlgnen, loodetavasti enam endiselt ulatuslikuks ei tohiks areneda. Umbes 7 1/2 kilo puudub mul veel ikka oma kunagisest kaalust. Vegetaarset toitu (sealjuures osaliselt toortoitu) soovitan ma ka Sulle kui profülaktilist abinõu mitmesuguste hädade vastu küpsemas eas. Juurdelisatud pildikesel näed, et ma saledast joonest just kaugele pole läinud, ja inimesed subtraheerivad minu vanusest reeglipäraselt 10-15 aastat. Mu edevusele on see loomulikult väga meelitav."
Igatahes, keda huvitab 1920-30-ndate aastate meditsiinielu argine pool, siis neist kirjadest saab ühte ja teist teada, nii ravimitest (koguni tolle aja viagrast), ravivõtetest kui ka tervisevetel tehtavatest protseduuridest. Vilde pani ikka korralikud summad hakkama, tolku aga suurt ei midagi.
Pirtsakas oli Vilde ka üksjagu. Vähe sellest, et ta aina katteta lubadusi loopis ja sõiduplaane haus, oli tal ka sada muret ja nõudmist sõiduvahendite ja toidu ja teeninduse osas. Seega sai vaene Rahel alatasa uurida teeolusid (Vilde silmade tervislik seisund igat liiki teega ei võimaldanud leppida), võimalikke transpordivahendeid, ja kuidas ikka söögiga jääb, kui Rahel päeval tööpostil on. Oh sa heldene aeg! Nii palju tühja tööd lasta naisel teha...
Ehk teisisõnu - kuidas Ojuland "Aida" lavale sai? Lavastaja ja kunstnik on mõlemad sakslased, kuid laval kalpsab ringi ehtne Ojuland, vähemalt 11. reast vaadatuna :) Kostüümid ja ridikülid ja frisüür üks ühele. Mu kõrval tukkunud mees, mitte minu oma!, tegi vaheaja saabudes silmad lahti ja esimese asjana kommenteeris samuti sama tõika.
Lavastust ennast ümber ei hakka jutustama ega ka kritiseerima mitte, aga kokkuvõttes oli Verdi pompöösne "Aida" Estonia pisikesel laval täiesti usutav. Koor oli toodud külgloožidesse, mis oli äärmiselt teretulnud ja nauditav lahendus ning ruumikasutuse mõttes andis kõvasti juurde.
Tegevuse paigutamine kaasaega ja sellele vastav lavakujundus oli omamoodi värskendav. Tõsi, esimene veerandtunnike läks enese ümberhäälestamisele, kuid pärast seda oli kõik korras. No kujutage ise ette suvalise kuurordi suvalise hotelli suvalist numbrituba, minibaar ja konditsioneer ja kõik see muu minimaalne ja kohustuslik sisustusatribuutika :)
Aga üleskutse meestele! Või naistele, kellel on juurdepääs mehe riidekapile, eriti lipsuhoidjale, siis kõik ülearused lillad lipsud võite siiapoole läkitada. Tõsiselt. Nii et, naised, see on suurepärane võimalus kõik iganenud lipsud moekamatest kaaslastest eraldada ;) Ja mehed, kes vihkavad teatud värvi lipse (just-just, ma räägin lillast, sest seda värvi lipse saate te peamiselt ju ikka oma kaasadelt), võivad need vaikselt kõrvaldada.
Esiteks meeldib mulle idee kui selline: mõni pealtnäha tähtsusetu pisiasi, tühine seik, lühike sekund võib muuta kõik. Või kui mitte kõik, siis igatahes käänata eluteed siia- või sinnapoole. Selle peale üks romaan üles ehitada on juba iseenesest väärt mõte. Ma ei julge väita, et äärmiselt originaalne, kuid see polegi tähtis. Nii et, enam-vähem samad tegelased, aga kolm erinevat võimalust oma elutee lõpuni käia.
Siit edasi võib tekkida hirm - õigustatult! -, et kas lugu igavaks ei muutu sellisel juhul? Ja ma usun, et siinkohal ilmnebki, et tegemist on lugudega keskmisest graatsilisemalt žongleeriva kirjanikuga. Loomulikult on mõned märgilise tähendusega episoodid, mis saavad kõigi kolme võimaluse juures läbi mängitud, kuid ealeski ei ole ju kasvõi neil samadel tegelastel enam taust sama, lisaks kasutab ta erinevaid vaatenurki. Pigem tekivad neis liinides sootuks uued ja põnevad nüansid... Hoobilt meenub üks pisikene vahejuhtum näiteks ühe kostüümiga naispeategelase seljas, mille ühes variandis laitis abikaasa teravalt maha, kuid teises variandis ta siiski kandis seda teataval üritusel, pälvides ühtlasi täieliku heakskiidu ja imetluse. No ebaoluline kujund, ent analoogseid oli teisigi.
Pole saladus, et tegemist on armastuslooga ja nagu arvata võibki, siis üks kolmest võimalikust variandist kätkeb endas ka nö õnnelikku algust, ehk siis 1958. aastal juhuslikult kohtunud noormehe ja neiu kokku jäämist. Ei saa olema just kõige toimivam variant ja ka see, teatav pahupidi pööramise, võte sümpatiseeris mulle kui lugejale. Kõik pole kuld, mis hiilgab, eks ole.
Tegelikult oli ilus lugu, tõsiselt. Ups,kolm ilusat lugu. Tunnistan, kohati oli jube raske jälgida, samas ei kahandanud see mu huvi või lugemisnaudingut sugugi. Aga jah,tagasi pidin lehitsema korduvalt ning iga kord ei aidanud seegi. Mingid üldisemad ja rasvasemad tunnusjooned suutsin enda jaoks paika panna (peaasjalikult aitasid mind selles erinevatest kooslustest sündinud lapsed), ent kõiges ei aidanud nemadki. Veidi rahulikumates oludes ja märkmeid tehes võiks selle uuesti läbi lugeda. Kunagi. Need, kes alles plaanivad lugemist, neile soovitaks....no ma ei tea, tõesti pliiats ja paber ligi võtta, ehk on abiks :)
Lisaks suhete lahkamisele oli siin kõrval jooksmas veel üks põnev debatt - loomingu ja igapäevaelu ühildamisest (figureerivad kirjutav naine ja maaliv mees, eri variatsioonides muidugi), mitmeidki häid mõtteavaldusi ja ütelusi võis kohata.
Minusuguse niisama asjast huvitatu jaoks ehk veidi liiga spetsiifiline, kuid teisalt jällegi väga informatiivne, mis võikski ju seesuguse raamatu eesmärk olla. Tasakaalutekitajateks sobisid hästi päevikukatked evakuatsioonigrupi parameedikult Anni Madissonilt ning jaomeedik ja täpsuslaskur Jaan Valgult. Kui autor oma tekstis emotsioonidesse suurt ei lasku ja hinnanguidki kippus andma leebelt ja mõõdetud sõnadega (selline räägime-asjast-tüüp), siis kaaslaste katkendid olid tundelisemad ja humoorikamad. Aga nagu öeldud, kokku sai sobilik tervik.
Igatahes on siin raamatus paljud asjad lahti seletatud ja küsimustele vastused antud. Autor on suure töö ära teinud ja loodetavasti loevad seda ka kõik anonüümsed sapipritsijad... kuigi tont seda teab, nad vist peale delfi kuigi palju ei loe, loodetavasti on sealses uudisvoos ikka ka raamatu ilmumisest juttu olnud :)
Ma vaatan, et viimasel ajal siia eriti juttu ei taha tekkida. Tunnistan viga, parandada end ei oska. Ei jaksa isegi enam raamatutest või teatrist kirjutada. Selline tunne on, et te loete ja vaatate kõiki neid asju isegi, mis siin ikka heietada.
Aga kuna ma olin üle mitme aja Viljandis käimas ja maaelu nautimas, siis ma kavatsen täna hoopis kiita seda, mis oli tore ning laita seda vähem tore. Seal on ju teadupärast õige mitu toredat inimest, aga neist ma täna ei kõnele. Kiidan hoopis (järjekordselt) sealseid raamatukogutüdrukuid. Uued raamatud suisa ootavad letil, mine ja võta vaid! Ma palusin neil ka edasi öelda, aga juhuks kui nad unustavad, siis ütlen seda ka siin, et kes vähegi kavatseb seal nende leti ees seista ja vinguda, siis võtku teadmiseks, et sealne raamatusõbra elu on puhas luksus! Mitte üks kiun, palun. Ma sain isegi suurema vaevata paarile uuele küüned taha, rohkem ei julgenud võtta, sest ega ma Viljandisse lugema läinud :)
Söögikohtadega on lood endiselt nutused. Fellin oli kinni (täna vist avati pärast pikka puhkust ja värskendust - kiidan!), kuigi mul on samas hea meel, et see kohvik selline töötajasõbralik on ja pikemat puhkust võimaldab. Harmoonia on ühe oma olulise magustoidu praktiliselt tuksi suutnud keerata - ühes möödunud suvega on haihtunud sellest vahvel, mõnusalt hapukas vaarikajäätis on mingiks kahvatuks ja tavaliseks vanilje omaks muutunud, ananassitükid on samuti vehkat teinud, asemele on kolinud kultuurmustikad ning kõige tipuks on kogu see kupatus kiviplaadilt tavalisele valgele taldrikule kolinud. Kui te nüüd küsite, kuidas see kõik hinda on mõjutanud, siis vastus on ei kuidagi.
Siis see mõnekuine nurgapealne aasia koht... Ruumid on soojaks saadud ja mõned linikud jms on ka kuskilt leitud, nii et nii kõle enam ei ole kui alguses. Aga karta on, et esimene eufooria hakkab kaduma ja kui ei pingutata, siis sel pikka iga ei ole. Kahjuks. Minu tähelepanek elust enesest on, et mida pikem menüü, seda lühem eluiga... Teenindus, muide, oli seekord täiega lahe, see oli sama retro nagu lauapealsed kunstlilledki (meie seal olles suudeti ka ühte lauda mõnuga kärsatada, sel puhul vist küll ei kohtunud küünal kunstlillede endi, vaid millegi muuga, hais oli igatahes kole). Tõeline retrolaks saabus aga tund enne sulgemist põrandapesuämbri ja mopi näol. Meil oli tõsine dilemma, kas lahkuda või sooritada mõned kõhulihasteharjutused isteasendis jalgade üles tõstmise näol. Kuna mina elan endiselt moto "Sport on saatanast järgi", siis pidin lahkuma.
Meeldivam uudis on aga see, et neil on seal nüüd sushi! Viljandis, ma pean silmas, mitte selles eelpool mainitet söögikohas. Päris alguses oli see vaid Harmoonias. Seejärel tekkisid kaks tellimisvõimalusega pakkujat, sellised tublid ja korralikud. Isiklik kogemus Sushi and Cake -nimelise tegijaga, võin vaid kiita ja soovitada. Nüüd siis aga kohapeal söömise võimalus olemas, Arkaadia aias. See on vist küll veidi õnnetu kohake, sest toidukohad sinna tekivad ja sealt kaovad, kuid loodame, et SushiCity edumeelsem on. Nendega on ka see teema, et alguse asi, praegu oli küll kõik igati tipp-topp ning nagu esimestele nädalatele kohane, siis jagus ka rahvast. Aasta pärast räägime uuesti... Igatahes fritüürist läbi käinud sushid olid oivalised nagu karta oligi. Teenindaja äärmiselt püüdlik ja tubli. Ja teate, isegi mõnusalt rahulik instrumentaalmuusika mängis.
Seda viimast ei saa kahjuks minu eelviimase rongisõidu kohta öelda. Ma lugesin kaks tundi raamatut, mille saateks oli selja taga istuv ja verbaalse paaritumisega tegelev 17-aastane neiu. Kogu vagun sai teada, mitu sigalahedat kutti tal korraga liini teises otsas oli, jätame nimed siinkohal nimetamata, lisaks saime teada, mida ta nendest ja kellega juba teinud on ja mida alles kavatseb teha. Üle vahekäigu oli surutud mõneaastasele poisile aga tahvel kätte, kus ta siis kuni uinumiseni mingite plinn-plõnnide saatel mingit mängu mängis. Lisaks veel seltskond Tallinnast Türile sõitvaid ja permanentse puberteedile omase motoorse rahutuse all kannatajaid noormehi, kes esimese pooltunnikese eestikeelset räppi valjusti kuulasid ja kaasa räppisid - nüüd olen minagi peaaegu et kursis kodumaise räpirepertuaariga, paari laulu suudaks ehk isegi ette kanda. Teenindajatädi (Elroni tädid on muidu igati viksid ja viisakad ja mulle tohutult meeldivad, kuid nende distsipliinitaluvus on minu mõõdupuu järgi ehk liiga kõrge) käis neist korduvalt mööda ja ei lausunud halligi. Alul ma arvasin, et tegemist on minu personaalprobleemiga, kuid peagi nägin ikka mõnda silmapaari kahtlaseid volkspilke heitmas. Üks neist staažikas lasteaiatöötaja kannatas kõik stoiliselt ära, ilmselgelt on tema piisavalt karastunud, kuid minu naaber võttis õnneks ohjad enda kätte. Kahjuks saabus vaikus vaid mõneks minutiks, seejärel kostitasid isehakanud raudtee-DJ-d meid, küll poole vaiksemalt, Jörpa mingi paari aastakümne taguse menulooga. Olgu lisatud, et nad jälle! laulsid ise kaasa ka. Ei saanudki lõpuks aru, kas seal oli mängus iroonia või mitte. Noormeeste vagunist lahkudes viskas hiliskeskealine vagunisaatja neile veel naerdes mingi repliigi peo kohta, küllap tema juba teab, näeb ta neid koolipoisse ilmselt iga pühapäev ja reede sel trajektooril.
Nüüd tagantjärele ma olen muidugi märksa leebem ja mõtlen, et need hääled polnudki nii hullud, oleks nad vaid ühekaupa olnud:)
Siin olid oma helged momendid. Süžee tahab ikka allapoole vööd vajuda teemavalikuga, kuid noored näitlejad olid üllatavalt head ning mängisid pea kõik kenasti välja. Mulle hakkasid nad suisa meeldima, mida seni telerist nähtu põhjal poleks uskunudki.
Magusaimad on muidugi need hetked, mil näitlejad ise naerukrampides on, ega seda tihti ju juhtu. Seda magusam, ma ütlen.
Mulle meeldib selle loo mõte ja etendus tekitas soovi raamatut lugeda. Siin on materjali võrratuks looks ning tegevuspaigana surnuaia kasutamine on ka nii... eluline.
Ent midagi jäi vajaka. Esmalt oli algus konarlik, Nüganeni ja Reinsalu dialoogis oli viimase kõne nii vaikne ja halvasti kostev, et ma osaliselt ei kuulnudki. Kusjuures ma polnud ainus.
Teiseks oli pool ajast segadus, et mis see siis on? Labastele ja klišeelikele naljadele üles ehitatud komöödia? Või siiski draama. Kui ma siis lõppeks sain end draamalainele paigale, selgus, et olin siiski mõningal määral eksinud. Siis tegi Nüganen mingit häälitsust, mis oli üks ühele Kolmest apelsinist (selle võib muidugi ka minu personaalkiiksuks tituleerida), kuid Eespäeva roll oli ikka pigem täies mahus tavapäraste koomuskite alla liigituv.
Tegelikult on kurb ju. On kurb, et ma ei saa teatrist enam kuigi sageli seda elamust, mida otsin. Üha enam mõistan, et raamatud ongi mulle vist kõige õigemad, neis on enam valiku- ja fantaasiavabadust. Mulle antakse teatud raamid, mingi dialog, kuid kõik sinna vahele jääva õhu võin ma ise täita. Omal vabal valikul, vastavalt tujudele ja vastavalt oma kujutlusvõimele. See viimane päästab nii mõnegi kehvemapoolse teose. Film ja teater seevastu suruvad mind liiga ahtale territooriumile. Kui nad selle suudavad täita, pole probleemi, kuid liig sageli ju ei suuda.
Läksin loomulikult vaadete pärast, ja nii oligi - need olid parim, ühtlasi ainus vaadatav, osa sellest. Olid need võtted Maltal või Lõuna-Prantsusmaal - vahet pole, Vahemeri on Vahemeri minu jaoks.
Ja mis siis edasi juhtus? Või mis edasi, mis üleüldse juhtus filmis? Põhimõtteliselt, ja see on puhtalt minu nägemus, on Jolie ja Pitt juba piisavalt kaua koos olnud. Ega see pidev tähelepanukeskmes olemine kerge ole, nad võivad kaamerate surisedes ju hambad kõrvuni paljastada, kuid mis toimub nelja seina vahel, seda me pigem ei taha teada, ma usun. Aga okei, teha pole midagi, igaüks astub oma valitud rada.
Siis on neil veel see pagana lasteteema. Mina pole kellelgi jalgu hoidnud ja nii täpselt ei tea, aga midagi vist neil nagu ikka oli õhus selles vallas. No ja siis nad ilmselt otsustasidki, et voilaaa, keerame kokku ühe korraliku (mõttekoht vaatajale...) ja hirmus diibi abieluloo. Mõte iseenesest ju hea, kas pole.
Iseasi, kuidas see välja kukkus. Välja kukkus nii, et Jolie sai töö käigus ise ka aru, et asi kisub hapuks. Vaataja õnnetuseks leidis ta ainsa väljapääsu olevat enese eksponeerimises. Kahjuks ei pruugi siinsed iluideaalid ühtida Jolie omadega...Tulemuseks on, see on nüüd selle filmi teine ja absoluutselt viimane positiivne külg, et sõna "groteskne" saab siililegi selgeks. Jolie üritab igas teises episoodis võtta ülimalt graatsilisi ja sulneid poose, sirutuda just õige nurga all välja, esmajoones rõhk päkasirutusel, kuid halloo...täispikk mängufilm kellegi tundmatuseni moonutatud varakeskealise tšiki ekshibitsionismist ei ole kuigi meeldiv vaatepilt. Lisaks mingi ülim maneerlikkus ja üle mängimine. Nii et pool ajast mõtlesin ma vaid, et kas ta ise seda jampsi vaadates ka aru saab k u i groteskne ta välja paistab?! Nii kurb.
Kusagil filmi lõpuveerandis muutus peategelaste omavaheline suhtlemine loomulikumaks, ent siis oli see loomulikkus kuidagi argine. Jäi tunne, et viimaks said abikaasad (kui nad seda olema peaksid) end teineteise seltsis hästi tundma, mis sellest et võtteplatsil, ja siis kandus midagi sellest sundimatust fiilingust ka ekraanile.
P.S. Vaatasin üks päev hoopis "Jahti" telerist, oma lemmiku Mads Mikkelseniga peaosas... Vaat seal juba oli, mille üle pärast lõputiitreid edasi juurelda või mille üle arutleda.
McLaini avastasin ma enda jaoks "Pariisi abikaasat" lugedes (ilukirjanduslik jutustus Hemingway esimesest abikaasast Hadleyst). Ilmselt tabas autor tolle raamatu müügiedu valguses ära, mida lugejad tahavad ning jätkas samal lainel. Ladus lugemine ja rõõm heast romaanist + hoolikalt valitud ajastu ja tegevuskoht + jätkuvalt populaarsed elulood ja kui rääkida inimestest, kes naudivad lugemist, siis kes muud neid enim paeluks kui kirjanikud ise? Kirjanikest on loomulikult juba küllalt kirjutatud, eks seetõttu valis ta eelmine kord lähtekohaks hoopis kirjaniku abikaasa ning seekord... seekord lähenes ta ühele äärmiselt karismaatilisele ja andekale naisautorile (jutt käib Karen Blixenist) kurikuulsa armukolmnurga kaudu.
Romaani peategelase Beryl Markhami, kelle õnneks või õnnetuseks oli armastada Blixeniga sama meest, kes ühtlasi polnud nende kummagi abikaasa, kaudu saame pilgu heita metsikusse loodusesse, derbide keerulisse maailma ning pürgida pilvede poole (tõsi seda viimast üllatavalt vähe, kuigi Markhamist kui hulljulgest naislendurist võinuks pikemalt pajatada). Nii et, võite ise ette kujutada, mis neil lehekülgedel ees ootab. Siin on võrratu Aafrika oma täies ilus, siin on klassiikkeist ajutiselt vabanenud ja pöörased siniverelised, kõige enam aga ikka keerulisi inimsuhteid ja kirevat seltsielu.
"Kui Karen Taanist tagasi tuli, püüdsin tema kohta käivad uudised kõrvust mööda lasta, aga see oli võimatu. Koloonia elu oli liiga kokkusurutud, liiga varmas igat pööret ja käiku paljastama.Karen oli mõne aja haigena voodis lamanud. Selle aasta kohvisaak oli kehv ja tema võlad kuhjusid ohtlikult. Olin kuulnud sedagi, et Denys oli peaaegu ette hoiatamata Euroopa poole teele asunud, aga kuna minule polnud ta sõna saatnud, siis polnud mul aimugi, miks. Märtsi lõpus põrkasin viimaks Kareniga Muthaiga klubis kokku. Ta jõi seal koos Blixiga teed ja neid nähes oleksin neile äärepealt kaela langenud. Nii see koloonias kord käis. Sõpru oli hädasti vaja, ükskõik kui keerulised suhted ka polnud võimis need maksma ei läinud."
Kummaline elu paradoks, et mida suurem on maa-ala, seda tihedamalt on sealsed inimesed üksteisega seotud ning mida väiksemal pinnal nad koos on, seda üksildasemad ja eraklikumad nad kipuvad olema... See tuleb ka siit lehekülgedelt välja.
Beryl Markham ise on samuti ühe raamatu ("Koos ööga läände") kirjutanud, mis ka eesti keelde tõlgitud. See alles ootab mul lugemisjärge, kuid kui uskuda sissejuhatust, siis keeruliste suhete ja valusate tunnete kohta sealt enamat teada ei saa. Tuleb loota ja uskuda McLaini ja tema meeskonna tehtud tööd ja kogutud materjale, mille põhjal romaan on kokku kirjutatud.
Selle raamatu rikkuseks, mulle tundub, on võrratud maastikupildid, ühtlasi on need pildid maalitud kaunite pintslitõmmetega (siinkohal läheb au küllap tõlkijale - Karin Suursalu):
"Kui märtsivihmad tasandikele ja sakilistele astangutele langesid, lõi kuus miljonit kollast lille ühekorraga õienupu lahti. Punase-valgekirjud liblikad, need, kes nägid välja nagu piparmündikompvekid, lehvisid sillerdavas õhus siia-sinna.
1919. aastal jäid sajud aga tulemata. Ei üdini läbileotavaid aprillitorme, mille üksainus tintmust pilv võis tundide kaupa ühel koral rippuda, kuni oli end tilgatumaks kallanud, ei üürikesi igapäevaseid novembrivihmu, mis sortsutasid korraks ja jäid kohe jälle üle nagu kangist tõmmatud. Sellel aastal ei tulnud midagi, nii tasandikud kui ka võsa kuivasid liivakarvaliseks. Kuhu ka ei vaadanud, kõik oli põuast kängus ja kidur. Nakuru järve vesi taganes kallastelt ja kadus sootuks, jättes maha rohelist pulberjat mulda ja veidralt krussi kuivanud samblikke."
Eesti rikkuseks on tõepoolest päikeseloojangud (te saite nüüd kindlasti kohe aru, et mul on käsil Mikita viimane raamat :)) Viimase nädala pea iga päev on olnud õnnistatud päikesepaistega, mis omakorda tähendab ka vaimustavaid päikeseloojanguid.
Eileõhtune loojang pälvis teistegi tähelepanu nagu ma aru saan, sest pildid sellest tekkisid mitmest eri kaarest ka facebooki. Mina olen endiselt laisk pildistaja, ahmin seda ilu pigem emotsioonidena endasse.
Eilne õhtu ja öö olid üleüldse ideaalilähedased. Mõned plõksivad sähvatused Salinõmme ja Suuremõisa suunal, kuid üldiselt mõnusalt pime ja vaikne. Aasta vahetumine on minu meelest pigem selline sisekaemuslik protsess ning seda enam meeldib mul selles osaleda kärtsu ja mürtsuta. Mulle meeldib hoopis seisatada ja aeg maha võtta, mõtiskleda möödunu üle, hinnata, mis läks hästi ja mis halvasti. Lõppeks olla tänulik mõlema kategooria sündmuste suhtes, ja siis pilk tulevikku suunata. Olulisi uusaastalubadusi ma tavaliselt ei anna, erinevate ettevõtmistega alustamiseks sobivad õigupoolest ka kõik ülejäänud 364 päeva.
Ja aasta viimasest õhtust enam meeldib mulle uue aasta esimene päev. See on alati, ole sa linnas või maal, selline eriliselt tasane päev. Hullunud rahvamasse ei ole, tingel-tangel saab läbi ja vaikib, inimesed ei sebi sihitult ringi... mõnus on.
Kes veel ei tea, siis Piia Prääniku lood on saanud kaante vahele. Tähekese lugejale on need või paljud neist ilmselt varasemast tuttavad, kuid ühe jutiga lugemiseks on raamat ikka parim variant (mina näiteks olen liiga kärsitu, et tervelt kuu aega oodata järgmise loo ilmumist).
Imearmas Kairi on juba väljakujunenud käekirjaga ja jätkab siingi tuttavat rida. Loomad pole sedapuhku küll peategelasteks, kuid olulist kõrvalrolli etendavad siiski. Näiteks on siin riidekoi Ronja, prussakas Paavo, bernhardiin Parun, 30 nähtamatut öökulli ja veel terve kirev seltskond karvaseid ja sulelisi. Nad on alati heasüdamlikud, abivalmid ja üdini postiivsed. Kui sa oled juba kord kohanud lehekülgedel riidekoi Ronjat, siis sa lihtsalt ei suuda jägmisel korral mütsikorvist välja lendavate koide peale pahandada :)
Mis mulle aga veelgi enam meeldib, see on see üldine inimlik mõõde nendes lugudes. Nagu elus, nii ka Piia-lugudes juhtub, et ema vajab kodustest toimetustest puhkust, rongis kohatud onkel on hädas naise leidmisega (õnneks oskab Piia teda aidata... olgu öeldud, et lahendus on maru lihtne!), isa käib onu Matil remonditöödel abiks ja laekub varahommikul (khm-hm...), vanaisa solvub vanaema peale, onu Rasmus laekub Festarilt hirrrmus "haigena" ning muidugi minu suur lemmik - noorpoliitik Siim Susi, kelle iseloomustus on:
„Üks hetk on, järgmisel pole … Lumele ja mullale jälgi ka ei jäta. Ta ei saa isegi vihmaga märjaks, põikab viuh paremale ja viuh vasakule vihmapiiskade vahelt läbi."
No nagu päriselt ju, kas pole? Ma võiksin päris mitut noor- ja veteranpoliitikut nimetada, kes just nimelt nii teevad :))))
Siim Susiga, tõsi küll, oli veel see lugu, et suht raamatu alguses krutiti mu ootused tema osas üles, oli tunne, et sealt hakkab midagi ülipõnevat hargnema. Aga siis kadus ta, talle väga omaselt!, sootuks ära. Ja mina muudkui ootasin ja ootasin. Et see oli selline nii ja naa olukord - põnevuse ülal hoidmiseks ideaalne, kuid mul tekkis viimaks hirm, et jään tühjade pihkudega. Jäin ka. Tahaks loota, et siin on siiski tulevikuks ainest...
Ja siis mulle meeldivad veel mõned tabavalt vaimukad inimeste lühikirjeldused, need on tõelised kompvekid :):
"Onu Rasmusel kasvasid peast lokid, lõuast kitsehabe ja aknalaual tomatid ja lihasööja taim. Ta armastas punki ja pungi ja õppis ülikoolis loodusteadusi. Ta ise ütles selle kohta, et on peoloom ja bioloog, mis kõlasid ühtmoodi, aga polnud vist ikka päris sama asi."
Peamine küsimus on aga, et mis teema sul nende viineritega küll on, Kairi :D? Ma usun, et viinerimüügi kasvukõver kargab nüüd püstloodis ülespoole :) Kuid see pole sugugi etteheide, ma rõhutan. Mulle tegelikult meeldibki, et kuigi ühelt poolt on siinsed tegelased lennuka fantaasia viljad, siis ometi on nad ka samaaegselt nii-nii päris. Ideaalmaailmas me loomulikult kujutame ette, et kõik nosivad porgandit ja brokolit, käivad ringi kammitud juustega ja kunagi ei uinu teleri ees, ent see kõik jäägugi ideaalmaailma. Tegelikult näidake mulle inimest, kes südamest armastab moraalitsevaid lasteraamatuid... Väike vimka käib asja juurde ja siin neid vimkasid õnneks jagub.
P.S. Jube palju naerumärke sai siia postitusse... Ma tegelikult ei poolda emotikonidega ülearu liialdamist, kuid küllap see siis räägib midagi selle raamatu kohta :))))
Otsapidi jõuan jõulukinkide lugemise juurde. Muide, selles raamatus on vaieldamatult üks minu lemmikumaid pühendusi :)
Üdini minulik raamat. Kui ma üldse mõne kriitilise märkuse tahaks teha, siis oleks see suunatud mõttetus kogustes ja lohisevate võõrsõnade pihta. Niiviisi on hõlbus lugejaid eemale peletada. Õnneks on kõik muu selle lektüüri juures rõõmustav.
Esiteks teeb Mikita seda, mida meist vähesed teevad - Eesti ja eestlaste kiitmine, positiivse väljatoomine. Levinud on ju ikka pigem suhtumine, et ah mis meie, meil pole midagi, kõiges oleme viletsad ja vaat´ kus ikka teised... Mulle meeldib mõte, et rõhutama peaksime ennekõike seda, mille poolest oleme rikkad ja erilised.
"Eesti on omamoodi liikide, koosluste ja muinasjuttude lõppjaam, pelgupaik maailmas üha haruldasemaks muutuvatele mõtteviisidele. Meil on piisavalt materjali, et sellest sepistada üks vägevamat sorti müüt. Paljud inimesed, kes satuvad Eestisse esmakordselt, tajuvad siin midagi kummaliselt ürgset ja paganlikku. Meil endal on seda hoopis raskem näha, seetõttu ei oska me ka oma unikaalsust sõnastada. Me hindame ennast pigem selle alusel, mille poolest me teistega sarnased oleme, mitte selle järgi, mille poolest me neist erineme."
Teiseks, Mikita paneb mu uskuma, et ma siiski päris peast põrunud ei olegi. Ma näen, kui palju kiikse, mida ma kartsin ainult enese pärusmaa olevat, on siiski laiemalt levinud. Et need on lihtsalt... eestlaslikud. Ma tunnen end kohe poole normaalsemana :))) Lisaks kinnitab see minu mõtet, et peaks püüdma talletada oma lapsepõlve mälestusi - järgmise põlvkonna jaoks on see juba puhas ulme.
"Viimase kolmekümne aasta jooksul on laste liikumisruum vähenenud umbes kümme korda. Tänapäeva lapsepõlv on mõnes mõttes palju ahtam. Umbes samas suurusjärgus on vähenenud aeg, mida vanemad kulutavad oma lastega vestlemiseks. Lapsed on surutud üha väiksemasse ruumi, kuid kõige süngem on, et see ruum on tühi - seal pole ei inimesi, ei loodust. Lapsepõlv koosneb tänapäeval tükikesest asfaldist ja nutitelefonist. Vanematel pole enam aega, lastel pole enam ruumi - tagajärjeks on tervete põlvkondade zombistumine, masendav funktsionaalne autism."
Hoolimata sellest eelmisest tsitaadist on "Lindvistika" tegelikult pigem heatuju-raamat. Paneb selga sirgu lööma, rõõmu tundma, mõtlema. Eestlase olemus on nii mõnusmuhedalt kokku võetud ( a la toidusõjad, igamehearhitektuur, nn hirmude atlas jms). Pagan küll, mitte millelegi ei saa vastu ka vaielda, sest just nii see oligi.
Oo jaa, siis veel see silmaussi-mäng! See oli nii äge ja põnev, aga ma kuidagi vaistlikult sain aru, et see on midagi sellist, mida teistele on võimatu selgitada ja ega ma üritanudki. Mina seda küll otseselt kõmmutamiseks ei nimetanud ja sihtmärke ei otsinud (aga ma olin ju ka tütarlaps, ärme unusta!), kuid ma seadsin endale eesmärgiks neid silmausse mingis kindlas suunas liigutada või siis kaht silmaussi kokku "suunata". Kes silmaussidega mänginud, see teab, et see pole just kõige kergemate killast ülesanne, seega maru põnev oli.
Ja kui ma mõtlen selle raamatu müügiedule, siis mulle tundub, et kõik pole veel kadunud, pole ju? Kuidagi lootusrikkam näib jälle kõik.
Aastat sai alustatud sellise omamoodi mõttetu lugemisega, no et ei peaks süvenema ja järge pidama - paras pühadevahelisel ajal hoida käeulatuses. Kunstilis-kirjanduslikku väärtust sellel küll pole, pisukene ajalooline meeldetuletus ehk siiski kumab läbi ridade.
Tegemist on nende hirmsate üheksakümnendate esimese poolega, mil lõhkesid spordiklubi ees pommid, leiti irdunud jäsemeid prügikastidest, ülistati soome "ärimehi", loodi ja lammutati. Selline segane ja keeruline aeg. Palju asju tuleb tuttav ette, osad on ununenud juba (õnneks!). Tümitada saavad lisaks eesti naistele ka soome joodiknaised - eestlaslik kahjurõõm võidutseb.
Mis mulle ehk veidi uudsena tuli... meil on siin palju räägitud meie kalevipoegadest, kellel topeltelu, kuid ma pole iial mõelnud, et see kõik on kunagi ka vastupidi olnud. Kõik need soomlased, kes otse või kaude osalesid uue vabariigi üles ehitamisel, elasid samamoodi. Paraku. Njah, kummaline elu. Ei ole üks rahvas teisest parem või halvem.
|
OSCAR-2019
|
||
Me aitame üksteist parima tulemuse saavutamise nimel. Ja see on väga oluline, kuna müügitulemused tuleb ikkagi ise saavutada. Kui oled valmis andma endast kõik, teeme ka meie kõik, et sa saavutaksid edu!
Kas sa tahaksid töötada Rahmqvistis? Sellega ei arene sa ainult kui müügiesindaja, vaid saad ka võimaluse saada spetsialistiks, kes oma teadmistega aitab teistele luua paremaid töötingimusi. Mida paremini sa tunned oma ala ja oma tooteid, seda paremini saad sa oma kliente aidata. Ja loomulikult tasub see end ära. Just seepärast oleme me jaganud oma äri mitmeks eri kaubamärgiks, millest igaüks on spetsialiseerunud oma nišile koos oma müügiesindajatega. Meie kaubamärkide kohta saab rohkem lugeda siit.
„Ma olen proovinud erinevaid ameteid ja jõudnud järeldusele, et mulle meeldib töötada inimestega. Mulle meeldib ka end arendada ja seda saan ma Rahmqvisti müügiesindajana hästi teha. See on huvitav ja vastutusrikas töö, mis annab mulle võimaluse areneda nii inimese kui spetsialistina. Firma väärtused on atraktiivsed ja sellised, mida ma täielikult jagan. Rahmqvist on tolerantne, ausa ja turvalise töökeskkonnaga ettevõte. Sõltub ainult minust endast, kuidas ma hakkama saan. Selleks on vaja kindlat meelt, raudse tahet ja tugevat keskendumist oma eesmärkidele. Tere tulemast tulevikku!ˮ
Meile on müümine midagi enamat kui lihtsalt nõuanded – see on klientidele teadmiste andmine ja teenuste osutamine, ehitada nendega üles pikaaegne suhe. Niisiis on siin müügiesindajana töötamine ja ühe meie kaubamärgi esindamine hoopiski mitte kerge. Kliendis huvi ja usalduse äratamine nõuab loomulikult teadmisi, aga samuti ka loomulikku instinkti teenindamiseks ja suhete arendamiseks. On vaja palju pühendumist ja motivatsiooni, et töötada iseseisvalt.
Müügiesindajana on sul ka väga oluline roll meie toodete arendamisel. Sinu tagasiside kliendi juurest on otsustava tähtsusega, et me suudaksime luua oma unikaalsete toodete kontseptsioone.
On vaevanõudev töötada läbimüügil põhineva palga eest, eriti esimestel kuudel, enne kui on oma rutiinid paika saanud. Aga sa ei ole kunagi üksi. Seepärast annamegi me sulle kõik, et saavutada edu – isikliku treeneri, pideva enesetäiendamise Rahmqvist College'is, toetuse ja töövahendid nii meilt endilt kui ka muu vajaliku nagu abi auto liisimisel või IT probleemide puhul. Kuid kõige olulisem on ehk see, et sa töötad ainulaadsete toodete ja teenustega, mille kvaliteet on omast klassist.
Siis sõltub juba sinust endast, kuidas sa suudad oma andeid rakendada müügiesindajana ja aidata meie klientidel luua paremaid töökohti.
”Rahmqvistis on tähtis jääda iseendaks – meie tooted on unikaalsed ja nii on ka meie töötajad. Ma ise alustasin Rahmqvistis 1999 müügiesindajana ja praegu olen ma ärigrupi juht ning minu vastutusalaks on Põhjamaad ja uute filiaalide loomine ülejäänud Euroopas. Kõik see on olnud fantastiline ja samasugust tuge, nagu mina sain oma karjääri alguses, püüan ma nüüd anda teistele. Näide selle kohta on Ørjan,kes alustas Rahmqvistis 2014 ja on tulnud tööstusettevõttest, ilma vähimagi ettekujutuseta müügist.”
Osa inimesi räägib vabadusest, millega kaasneb vastutus, aga meie räägime vastutusest, millega kaasneb vabadus. See tähendab, et sul on suur vastutus, mis seisneb selles, et sa pead saavutama oma müügieesmärgid, mille oled püstitanud koos oma juhiga, kuid sellega kaasneb ka üsna suur vabadus selles suhtes, kuidas sa need eesmärgid tahad saavutada – kuidas sa organiseerid oma päeva ja kuidas töötad sa läbi oma piirkonna kliendid ja kuidas arendad kliendisuhteid.
Sinu treener veedab sinuga koos ühe päeva nädalas esimese kolme kuu jooksul ja te olete ka iga päev telefoni teel ühenduses. See tähendab, et teil on ainulaadne lähijuhtimissuhe koos praktika elementidega. Su treener aitab sul areneda ja motiveerib saama asjatundjaks koos oskuste ja turvatundega, tänu millele on eneseusk uute klientide leidmisel ja nendega töötamisel hoopis suurem.
Kui sa näitad üles omapoolset initsiatiivi ja sul on vajalikud isikuomadused, annavad need sulle võimaluse areneda ka juhina ja olla omakorda treeneriks uutele müügiesindajatele. Ning seejärel on sul võimalus juba töötada ka Rahmqvist College'is. Kui su vaim on tugev, on tee su ees lahti – müügiesindajaka, müügitiimi juhiks või müügidirektoriks. Kõik see sõltub juba sinust endast.
Meie arust on tähtis kasutada tervet mõistust ja püsiväärtusi – ning võtta vastutus ja näidata, et me hoolime nii keskkonnast kui üksteisest.
Me nii vaatame kui kuulame sind heatahtlikult ja kannustame uutele saavutustele. Meie jaoks on see võimalus aktiivseks ja mõlemapoolseks ausaks suhtlemiseks, olles avatud uutele ideedele ja mõtetele.
Hoides tasakaalu töö ja eraelu vahel, investeerime me loomulikult tervisesse, nii et nii sina kui muudki Rahmqvistis tunneks end hästi nii vaimselt kui füüsiliselt. Seepärast teemegi me nii palju koos. Näiteks võtame me koos osa Lidingö jooksust ja muudest spordiüritustest, mida me korraldame ühenduses kõigi meie ettevõtmistega.
Me õpime üksteist tundma erinevates sotsiaalsetes olukordades ja kokkusaamistel. Sellele lisaks on meie huviobjektiks orbudekodu Lõuna-Aafrikas, mis pakub kodututele lastele turvalist ümbrust suureks kasvamisel.
On tähtis leida tasakaal oma elus ja hoolida üksteisest. Siis on ülesandeid, mis meie ees seisavad, kergem lahendada. Ka meie firma suurus tagab turvalise töökoha ja rahalise stabiilsuse. Nii et kui sa otsid vaheldusrikast tööd, turvalisust ja õigeid väärtusi koos paljude võimalustega, tule meile tööle.
”Ma olin 21 ja õppisin majandust kõrgkoolis ing mul oli üsna napp müügikogemus tolmuimejate müümisel, kui ma alustasin Rahmqvistis 1994. Minust sai üsna ruttu juht ja juba kaka aastat pärast alustamist sain ma ülesandeks rajada Scanderi müügikontor Lõuna-Rootsi, võimalus, millele ma ei suutnud vastu panna. Minu ees on pidevalt uusi väljakutseid ja ma õpin iga päev midagi uut. Loomulikult tundub see mõnikord raske ja võimatu, aga on seda väärt. Ma armastan oma tööd. Praegu olen ma Rootsi, Taani ja Soome müügidirektor - ning Rahmqvist College'i rektor.”
Me hoolime väga müügist ja arengust ning pakume oma töötajatele omaenda ärikooli. Kõik meie uued müügiesindajad saavad oma algkoolituse siin. Rahmqvist College keskendub isiklikule arengule, aga ka sügavamale arusaamisele meie äriideest, filosoofiast ja tegevusest. Punase joonena jookseb meie koolitustest läbi praktiline kogemus. Kõik meie õppejõud käivad kai se igapäevaselt platsimüüki tegemas. Neil on suured kogemused ja soliidsed teadmised tegelikkusest, mida nad on sügavalt tundma õppinud ja mida nad nüüd ka jagavad. Nii on meil tegemist ”teor-praktilise” arenguga – parima osaga nii teooriast kui praktikast. Selleks, et seda ka sinule jagada, kasutame me ainult parimaid oma töötajaid, neid, kellel on suurimad kogemused, õiged hoiakud ja vajalik müügimehe instinkt.
Jätkusuutlik äri tähendab tavamõistuse kasutamist. See tähendab firma kasumlikku tegevust ja arendamist, aga ka tulevikku vaatamist. Nii lihtne see ongi. Seepärast oleme me esimene ettevõte, kellele omistati nii kvaliteedi- kui keskkonna-alased sertifikaadid vastavalt ISO9001 ja ISO14001-le juba 1996. aastal.
Eesmärgiks on loomulikult kontrollida ja arendada oma tööprotsesse ja tooteid nii, et need looksid meile rahulolevaid kliente, oma tööd nautivaid töökaaslasi ja head kasumit – tekitades keskkonnale samaaegselt nii vähe kahju kui võimalik. Selle kohta saab lähemalt lugeda siit.
Me oleme samuti uhked „Rahmqvist Foundation Centreˮ – orbudekodu üle Lõuna-Aafrikas. Selle asutas Leif Rahmqvist, nähes laste olukorda lähedalolevas linnas Alldays. Orbudekodu on koht, kus kodutud lapsed saavad suureks kasvada, katus pea kohal, söök laual, puhas joogivesi klaasis ja haridus koos raamatute, abiga koduste ülesannete tegemisel ja koolivormidega sealsamas.
Rahmqvist International Sales Awards'is me tähistame oma edusamme nii nagu siin pealõunalauas ja auhinnatseremoonial Stockholmi Färgfabrikenis.
Motivatsioon omab meie jaoks suurt tähtsust. Seepärast peame me selgelt välja näitama, kui näeme, et kellelgi on tõesti hästi läinud, ning kiitma teda selle eest. Loomulikult pakume me ka oma abi, kui näeme, et keegi seda vajab.
See on erakordselt tähtis meie müügimeeskonnale. Müügiesindajad on sageli võistlemishimulised. Nii peetakse meie kokkusaamistest väga lugu – mitte ainult autasude saamise mõttes, vaid just töökaaslaste tähelepanu pärast, kes tegelikult teavad, mis see kõik tähendab.
Igal kolmandal aastal peetakse meie Müügiauhindade galaõhtu Euroopa tasemel, ja vahepealsetel aastatel riigisisesel tasemel. Müügiauhindade gala on meie oma „Oscarite gala”, kus me avaldame austust ja tunnustame oma edukaid kolleege. Lisaks on meil veel ka kokkusaamised oma tarnijatega ning koos loome me ühise kogemuse, mida kasutada inspireerivana oma igapäevases töös.
„Kui ma külastasin Mapungubwe Game Reserve'i, jalutasin ma aeglaselt Breakfast Pointi poole, kus saab süüa ja ka magada, kui ainult soovid. Vaade mägedele oli imeline, sa näed peaaegu kogu Botswanat ja Limpopo jõgi lookleb rahulikult all mägede vahel, kus ujuvad krokodillid. See annab kogu eksistentsile hoopis uue mõtte. Sügavama.”
Mapungubwe Game Reserve on Rahmqvist Grupi konverentsikeskus Lõuna-Aafrika põhjaosas. Siin pakume me oma külalistele inspiratsiooni ja motivatsiooni, mida nad ei saaks kuskil mujal. Siin tunnustame me vahel neid, kes seda väärivad, laeme oma akusid, teeme plaane tulevikuks ja kogume inspiratsiooni ainulaadsest ümbrusest.
|
OSCAR-2019
|
||
Iga kolmas naine hetkel on seksuaalne intiimsus on kogenud piinlikkus, ootamatu ja ebameeldiv heli väljund õhu tupest, meenutades vallandamine gaase. Heli ei leidnud nimed vene keeles, ja Inglise keelt rääkiv variant termin kõlab nagu kviefing. Õhk tuppe ei ole haigus, vaid ilming füsioloogia. Nähtus on normaalne ja terve, kuid tekitab ashamedly loobuda seksuaalne intiimsus, kartes kordamine piinlikkust.
Tupp — õõnes organ, suhtlemine väliskeskkond, kuidas rictus või anust. Inimene hingab, ütleb, paisub põsed ja õhk ei põhjusta piinlikkust, jõuab suhu. Päraku õhk tungib läbi soole, sattudes sees, kui kõne või saabunud toidu ja hiljem selle assimilatsioon. Vanusega inimesed õpivad, et kontrollida start gaaside, sõidu lühendeid sulgurlihase. Tuppe õhku satub väliskeskkonda, see on loomulik ja ei vääri kompleksid.
Ainus põhjus, miks õhk vagina satub soolestikku, see fistulid vagiina. Läbi fistulid, patoloogiline anastomoosid, sisu kuseteede ja sooled (gaasid, fekaalid, uriin) satub tuppe. Paigaldada diagnoosi läbi põhjaliku uuringu valdkonnas.
Anatoomiliselt vagiina näeb välja, nagu elastne toru, mille kaudu toimub viljastumine lõpus vahekorda, ja edaspidi sünnituse. Kui naine erutub osa torukujuline haridus, lähedal emakakaela laiendamine moodustab koguda sperma hetkel ejakulatsioon. Kui katsetaseme kolb liikuma peenise laienemist, mõju pump, süstitakse õhk. See juhtub ka ilma meelitada tähelepanu oma partneri ja ei too ebamugavust, kui te spasm lihaskond vagina, õhk ei lähe läbi aukude, koos maitseainetega heliga.
Mõned poos seksi soosib levik õhu tuppe: põlve-küünarnuki, doggy-stiil. Naine seisab või istub neljakäpukil, aga mees taga tutvustab peenis. Madal asend kere keha partnerid suurendab tõenäosust, et haridus õhuruumi, kuidas ja sagedased punkt, meeste lemmik.
Vastuolu suurusega peenise ja vagiina toimib katalüsaatorina sattumist õhku. Kui intensiivse liikumise pildista õhk on vältimatu, kuidas ja kui täis tühistamise ja seejärel sisestad oma peenist.
Õhu sattumine vagina pärast sünnitust põhjuseks on nõrk ja rippuva vaagnapõhja lihaskond, mis asub vahel kondid vaagna kujul ligamentaalne ja lihaste struktuurid. Protsessi sünnitust laps on liikunud üldine võimalusi, augud surve vilja paisuma ja seejärel tagasi algsesse asendisse.
Kui laps liiga kiiresti liigub väljapääsu, ja organism naised ei ole aega, et valmistada sidemete või vili on suur, siis on võimalik traumaatiline tulemuse kujul kahju vaagnapõhja lihaskond. Tekivad rebendid, või günekoloog, aidates sünnitajale, otsustab vaja perineotoomia või Ipidiotoomia, lihtsate sõnadega — teeb kärpeid. Sageli pärast sellist operatsiooni õmmeldud kokku ainult nahk ja lahkliha ja lihased jäävad muutumatul kujul.
Perioodi menopaus saabub naistel umbes viiskümmend aastat. See on loomulik protsess, mis näitab, et majanduslangus on reproduktiivse funktsiooni. Munasarjad on rikkis, väheneb östrogeeni süntees. Puudus hormoon põhjustab lihaste toonust vagiina, järk-järgult vähenenud elastsus seinad, tekib limaskesta kuivus vagiina. Just kuiva tuppe peamine põhjus tupe kõhupuhitus naistel vanem põlvkond.
Need harjutused aitavad ette valmistada sünnituskanaleid ette pannakse proovile, kiirendab taastumist lihaste toonuse vaagnapõhja pärast lapse sündi. Tegevused on vajalikud konkreetse probleemi lahendamiseks õhk tuppe, ja parandada seksuaalelu, suurendada libiido.
Kui limaskestade kuivus intiimne lona suure tõenäosusega positiivne mõju vastu fütopreparaadid, mis sisaldavad östrogeeni hormoon. Hästi täidavad funktsiooni niisutab limaskesta intravaginaalne appliqués östrogeeni, või küünlad.
Pane tähele! Ravim vahendid määratakse pärast täieliku arstliku läbivaatuse, kogub anamnees toimub spetsialist.
Akušöör-günekoloog Arnold Kegel välja töötatud spetsiaalne harjutus, mille eesmärk on tugevdada vaagnapõhja lihaste toonust. Teha neile võib ükskõik kus, ei juhtides tähelepanu ümbritsevate. Tehnika täitmise harjutused:
Vumbilding sisaldab põhjalikku loetelu harjutusi, mille peamine eesmärk on õppida tundma iga lihase eraldi, hallata on isoleeritud, jättes teised lõdvestunud seisundis. Tunnid on saadaval täitmiseks ja kodus (tehnika täita):
Lamada selili, jalad kõverdatud, jalad õlgade laiusel, käed lebavad piki keha. Pigistada lihased tupe paar sekundit, jättes kõht on lõdvestunud. Jätkuvalt harjutus 5-6 minutit, järk-järgult suurendades temp. Lisada surudes vähendada.
Samas algasendis vaheldumisi tagasitõmbejõud ja popping lihaste anus, jättes rahuliku press ja tuharad.
Proovida vaheldumisi pinge lihaseid vagiina ja anus, püüdes selgelt tunda piiri tegijad, mitte unustades jälgida, et kõht oli rahulikum.
Vaginoplasty, või kolporafia, see on kirurgiline sekkumine, mille eesmärk on vähendada suuruses vagiina. Kui rikkumisel lihaste struktuurid intiimne võimlemine ja simulaatorid ei ole andnud positiivseid tulemusi, on vaja intiimne plastika on täiesti õigustatud. Operatsiooni eesmärk on taastada vaagnapõhja lihaskond. Ahenemine tupeavause tõstab kvaliteeti intiimne elu ja tagastab naine usku oma võlu.
Loetletud meetmed, mille eesmärk on tugevdada lihaste ja sidemete vaagnapõhja ei välistada õhu sattumine tuppe, kuid aitab muuta see väljund märkamata ka teistele. Väike intiimne probleem jäävad kõrvale.
Ei ole väärt kogemus piinlikkus voodis, sest kviefingа. Kogenud partner ei pööra tähelepanu väike piinlikkust, ja teeb kõik, et naine tundis seksuaalsus ja iha, unustades pro häbi ja piinlikkus.
Veel paar aastat tagasi mullivann vanni peeti luksus, kus oli võimalik kasutada ainult kallid salongid. Õnneks on olukord palju muutunud ja tänapäeval võib igaüks endale osta vanni jalgadele, sanaarium funktsioone.
Iga päev, iga inimese jalad on tekkinud tugev koormus. Sest just neile on vaja kogu kaal inimese keha, mis koorma jalgu terve päeva — hommikust õhtuni. Kaasaegsed naised, kes soovivad alati vaadata atraktiivne ja moekas kinkida eelistusi kingad kõrge kontsaga, ja see on loomulikult mõjutanud jalad, mis lõpus tööpäeva turset ja valu. Soovitusi arstide naised peaksid iga päev kandmiseks valida kingad väikese kontsad, aga tegelikult on vähe, kes järgib neid reegleid.Ja kui ei mõtiskle nooruses võimalikest tagajärgedest alates ebamugav kingad, siis pärast teatud aja jooksul on võimalik saada erinevaid haigusi jalad, alates tursete ja lõpetades veenilaiendite. Kuid niisuguseid haigusi on võimalik vältida, tänu läbi ennetavaid protseduure, millest üks on massaaž, kasutades spetsiaalseid plaate.
Täna poe massaazi seadmete suudab pakkuda tarbijale suur valik sarnaseid tooteid. Selleks, et suurendada ravimite mõju mõned mudelid on vannid lisavad magnetid ja infrapuna lambid. Selle tulemusena, tänu kosmeetika ja meditsiinilise aparaadid saab teha armas massaaž väsinud stop, valides erinevaid funktsioone ravi.
Jalatallamassaaž suudab leevendada väsimust, parandab vereringet jalgades, taastada lihaste toonust, et ennetada turse tekkimist jäsemed. On jalad inimene on korraldatud mitmeid bioloogiliselt aktiivseid punkte, mistõttu ajal massaaži-protseduurid on täidetud nende motivatsiooni, mis tähendab, et selline stimuleerimine toimub kõikide organite ja inimkeha.
Veemassaaž on ise meeldiv ja tõhus funktsioon, mida teeb mullivann vanni jalgadele . Ajal massaaži protseduurid aparaadi moodustab mullid õhku, loovad massaaži vibratsiooni. Rivistus see tehnika on väga lai, mis võimaldab iga tarbija valida enda jaoks see, mis vaja. Nii, nagu inimestel, kellel on valud liigestes ja lihastes, samuti sagedaste krambid tuleb valida mudel erilise magnetid, sest tänu nõrk magnetväli väljale on võimalik saavutada võimas tervise mõju. Kuid pidage meeles, et selliseid plaate on ka vastunäidustused, mida tuleb suhtuda väga tõsiselt.
Kahjuks, seened, kõikvõimalikud nakkused tabas meid üsna tihti igapäevaelus. Pahatahtlikud bakterid murduvad inimese kohta palju ebameeldivaid tagajärgi oma invasiooni. Tooted on nende elu mürgitavad meie organismi, põhjustavad palju ebamugavust. Sellepärast on nii oluline, et oleks käepärast tõhus vahend, mis on lühikese aja jooksul likvideerida keskus saastumise. See on tähelepanuväärne vahenditega, mis kehtib Klotrimasool. Likvideerimine põranda-põletikku – pole lihtne asi. Enne kui alustada ravi tuleks kindlasti arstiga konsulteerida.
Valikut selle kasutusala on väga suur. Salvi on ette nähtud tõhusa ravi paljude haiguste. See on peamiselt erinevate infektsioonide, pahatahtlik seened. Ravim kujutab endast suurepärast antibakteriaalne vahend ja hästi hakkama patogeenid mükooside, samuti trichomonas ja kookid infektsioonid. Ta tapab stafülokokid ja streptokokid, dermatophyte, hallikas ja pärm seened.
Põhimõte Kotrimasool on mõju sünteesi aine nimega ergosterool. See on ühendavaks lüliks ja täidab mitmeid olulisi funktsioone rakkudes seen. Ja töö häire ergosteroolа, põhjustades nende lagunemist. Kahjustatud rakumembraan seen, tema struktuur on katki. Sellel on otsene mõju salvi ka ensüümid seen. Ta aitab moodustada neist vesinikperoksiidi, mis lõpuks lihtsalt kisub kokkupuutekohast.
Koostis salvid Klotrimasool – tema peamine aare. See on hea välja töötatud valem. Retsept, kõik koostisosad, mille valitud teineteist ideaalselt. Nad ei ole mingil määral tuim positiivset mõju osade koosseisu. Vastupidi, võimalikult selle võimendavad.
Enamik inimesi ravim täiesti kahjutu. Erandiks on see, kellel on ülitundlikkus süsteemide keha mis tahes aktiivsete komponentide salvid. Üldiselt ei ole soovitatav seda kasutada:
Enne kasutamist hoolikalt läbi kasutusjuhend ja seonduvat dokumentatsiooni juurde. Neile on esitatud kõik vastunäidustused ja võimalikke kõrvalmõjusid.
Tootja teatab, et imetamise perioodil, nautida andmetele vahend tasub olla ettevaatlik. Ja üldiselt paremini edasi lükata ravi enne selle lõpetamist. Ei maksa kohe hakata kursuse kasutamiseks. Eelnevalt, kanna väike kogus salvi nahale. See aitab vältida võimalikke allergilisi reaktsioone ja muid kõrvalmõjusid.
lõigus, kus oli teostatud pealekandmine, võib tekkida ärritus või punetus. Seejuures on tunda kipitustunne;
Kasutusjuhend antud ravim peab olema pakendil. Ta erineb oma lihtsuses. Alustada kahenädalast ravikuuri ei vaja mingeid spetsiifilisi vahendeid.
Kasutada antimikroobse tööriista saab ainult kahel viisil: tupe ja välise. Naha pind enne taotluse vaja ette valmistada. See peab olema puhas ja kuiv. Hõõrumine toota sile, ringikujuliste liigutustega käed. Lisaks naha pinnale salvi tohib kanda taskud põletik limaskestadel suu ja suguelundite piirkonnas. Vältida vahendi sattumist silma. Kui tihti ja kui kaua kasutada antud ravim on määratud arsti poolt polikliinikus. Lõppude lõpuks, kõik sõltub omadusi konkreetse haiguse vastu, kus kasutatakse salv.Ja see on asi väga individuaalne.
Hoida toodet tuleb hoida kuivas, isoleeritud päikesevalgust kohas. Kõlblikkusaeg nõuetekohase hoidmise kaks aastat.
Saada see üsna lihtne. Klotrimasool salvi müüdav apteekides. See on saadaval ilma retseptita. Muidugi oleks parem, kui retsept on ju sul on, ja kuidas soovitused dr kasutamiseks antud vahendid. Sest ainult arst võib määrata täpne diagnoos ja määrata kõige tõhusam ja ohutum ravi. Paljud omandavad see ravim apteegis ja kasutavad seda oma äranägemise järgi, mis sageli viib neid on ebaefektiivne ravi haigust.
Paljud inimesed on juba harjunud kogema imerohi mõju salvid. Võrgu võib leida palju neid positiivseid kommentaare ja soovituslik omadused. Siin on mõned neist:
Margarita 45 aastat: "Ma olen juba suutnud põhjalikult saavad konksul traditsioonilise meditsiini vahendid. Mis ei proovis ja lahenduse leidnud salviga Klotrimasool. Ainult see mulle aitas tõesti. Ülejäänud meetodid, retsepte ja ravimeid ei olnud mingeid muutusi. Maksimaalselt aega seisis väike positiivne mõju. Kuid kõik lõpuks määramas sündmuste kulgu. Tõesti toimib. Soovitan."
Elena 32 aastat: "Aitäh, lõpuks ometi ma sain lahti sild. Ma ei tea, kuidas ma üles korjatud nakkus. Kuid kulunud ma olen temaga kuhjaga tasutud. Kui palju raha on proovis – midagi tõesti ei võiks aidata. Aga õnneks on olemas selline tore vahend. On läbinud kursuse taotluse ja igavesti unustasin oma probleemi."
Victoria 35 aastat vana: "mul on olnud kandidoos. Kõik teavad, mis see on ja kui raske vabaneda seda haigust. Eriti siis, kui soor on väljendatud, krooniline vorm. Arst-günekoloog soovitas mulle seda võimalust. Ostsin, ei kahetsen. Juba esimesel päeval andis teada oma esimesi tulemusi. Hiljem kahenädalane kursus soor läinud."
Jevgeni 35 aastat vana: "Mul lihtsalt on plaguing stomatiit. Arst polikliinikus ütles, et mul on tema juurde eelsoodumus ja sa pead hoolikalt jälgima suus. Siin on ainult siis, kui ma seda mõistsin, jazvochek oli juba suur hulk. Omandatud Klotrimasool nõu sõbranna. Juba nädal hiljem on olukord oluliselt paranenud. Ja pärast veel paar päeva stomatiit ei jäänud jälgegi."
Kõik kriteeriumid tuleb välja, et antud toode on suurepärane investeering. Ühendades endas kõrge kvaliteedi, tulemuslikkuse väga isegi taskukohase hinnaga, Klotrimasool ümber käesoleva päästja, tehes elu sadu naisi ja mehi on palju lihtsam. Ta kindlasti aitab ka teile.
Enne Araali pindala kiire vähenemise algust 1960. aastatel oli saare pikkus umbes 23 km ja laius 7 km.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Erametsaliit tuletab kõigile meelde, et meie metsad on praegu äärmiselt tuleohtlikud ning võimalusel tuleks metsa minemist üldse vältida.
Erakordselt palavate ilmade ja põua tõttu on Rootsis ulatuslikud metsa- ja maastikupõlengud. Tulest pole puutumata jäänud ka Eesti loodus. Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa palub erametsaomanike nimel puhkajatel ja teistel looduses liikujatel metsa minemist vältida. „Panen inimestele südamele, et praegusel kuival ajal on igasugune tegevus metsas riskantne ning võimalusel palun lükata metsa minek edasi,“ sõnas Eelmaa. Iga väiksemgi säde võib kuiva metsaaluse süüdata. Kindlasti ei tohi metsas lõket teha, grillida ega suitsetada. Samuti on ohuks maastikusõidukitega liikumine.
Viimastel päevadel on tuleoht kõikjal Eestis suurenenud ning palavate ilmade jätkumisel suureneb see veelgi.
Eeloleval pühapäeval, 25. märtsil korraldab Eesti Ornitoloogiaühing linnade linnuvaatluspäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu linnades leiduvale linnurikkusele ja alanud rändlindude saabumisele.
Möödunud aastal võtsid linnuvaatluspäevast osa 24 Eestimaa linna ning linnade peale kokku kohati koguni 111 erinevat linnuliiki.
Linnade linnuvaatluse stardipauk antakse 25. märtsi varahommikul kell 5.00. Varasest kellaajast ei tasu end siiski lasta heidutada, sest arvesse lähevad kõik linnas tehtud linnuvaatlused, mis on tehtud kuni kella 13.00-ni. Seega peaks retkeks piisavalt aega olema ka hilisemal ärkajal.
Üritusest osavõtmiseks ei pea linnuretkel viibima kogu aja ning tundma ei pea kaugeltki kõiki meil esinevaid linnuliike. Peamine on vaid see, et leitakse kasvõi tunnikene aega linnades olevat linnurikkust imetleda ning seejuures pannakse kirja ikka vaid need linnuliigid, kelle äratundmises täiesti kindlad oldi.
Linnade linnuvaatluspäeva tulemused tuleb edastada juba pühapäeva, 25. märtsi pärastlõunaks – hiljemalt kella 16.00ks. Tulemused palutakse edastada e-postiga: tarvo.valker@eoy.ee .
21. märts 2018 | Sildid: Eesti Ornitoloogiaühing, loodus | Teema: Eesti | Kommenteerimine on suletud
Olenemata päeva esimese poole tihedast lumesajust saabus astronoomiline kevad täpselt määratud ajal kell 18.15 ka Pärnus asuva Tallinna värava juurde, kus Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor juba üle 30 aasta on harjunud kevadet lauludega tervitama.
„Täna me nägime, et lumesajune talv ei lase kevadel nii lihtsalt tulla. Aga kevad murrab sisse meie südamesse ja kopsudesse. Asugu siis kevad eelkõige meie südames ja hinges,“ rääkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
„Kas tead, et oleme alates 1968-st aastast käinud siin peaaegu kõigil kordadel laulmas,“ küsis üks koori meestest. Kolmel korral on viibitud kontsertreisil välismaal ja neil kordadel on leitud meestele asendajad, aga kevad pole selle aja jooksul Pärnu tunnelvärava juures kordagi tervitamata jäänud. Isegi keset ööd on kohale tuldud.
Täna juhatas meeste laulmist dirigent Tiia Hermann. Traditsiooniliselt lauldi teiste laulude hulgas „Mai tuli, mai võitis ja päikese tõi, tegi südame suvele lahti.,,“
20. märts 2018 | Sildid: kontsert, loodus, tähtpäev | Teema: Pärnu, Pärnumaa | Kommenteerimine on suletud
Püüan olla mõistev ja lugupidav Hans Solli seisukohtade suhtes, mida ta avaldas eelmise aasta sügisel ilmunud arvamusloos „Hans Soll: Sindi väliujula võimuhaaramine“ (Pärnu Postimees, 21. november 2017). Mõistan loodusest ja kalade heaolust hooliva vanahärra nördimust, kui Sindi paisu lammutamine ja kavandatud kärestiku rajamine ei toimu oodatud tempos. Samas tekitab Soll teema käsitlemisega küsimusi, mis kahandab oluliselt arvamusloo usaldusväärsust, kui esitab tegelikkust eiravalt lugejatele eksitavaid teateid.
„Ulatuslik töömaht, kulu ega risk pole vastavuses ujulaga kaasneva sotsiaalse hüvega (kui see üldse väärib hüve nimetust, sest möödunud suvel ei käinud ujulas keegi suplemas),“ väidab Soll, kelle kinnitusel on Sindi väliujula kasutatavus mõõdetav nulli lähedase numbriga. Vähemalt nii võib öeldust järeldada. Kust pärinevad sellised andmed? Kas loo autor on käinud ise kaunitel suvepäevadel olematuid suplejaid loendamas või lugenud vetelpääste teadetetahvlil väliujula külastatavuse arvude realt üksnes kõige viimast numbrit?
Põline sintlane Priit Kask on käinud Sindi ujulas ujumas kõigil aastatel alates aprilli lõpust kuni septembri lõpuni, kolm korda päevas. Tema sarnaseid suplejaid võib Sindis nimetada teisigi. Just need inimesed teavad öelda kõige täpsemalt kui palju on Sindi väliujulas tipphooajal veemõnude nautijaid. Ilusate ja keskpäraste suviste ilmade korral on külastatavus kindlasti kolmekohalise arvuga mõõdetav.
Rikkalikult kaetud lindude toidulaud, hulkuv tänavakass ja koduse hoolitsusega ümbritsetud Arnold panid pisut mõtisklema.
Arnold on tubane kass. Harva, kui ta erilisi turva abinõusid rakendades viivuks õue lastakse. Enamik aega on tal täielik vabadus lustida sooja kodu muretust, toidulauda, mängumaad, põõnamist. On see tema jaoks võimalikult hubaseks muudetud vangipõli või lihtsalt piiratud vabadusega heaolu, millega kaasnevad mõnede unistuste täitumata jäämised? Arnold väljendab aegajalt soovi õues takseerida, aga enamasti tuleb tal leppida avatud akna vahelt õue piilumisega.
Samas on pidevalt keegi võõras kass luusimas Arnoldi akende taga. Ta on inimeste suhtes üsna kartmatu ja võimaluse korral poetaks uksevahelt ennastki eeskotta. Eriti siis, kui jääkaane all jääb joogivesi kättesaamatuks ja kõhusopis valitseb näljatunne. Nii ta noolib kõrguses rippuva lindude toidulaua kohal ja üritab tihastele pandud rasvapallidest midagi kätte saada.
Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100-1200 lindu.
Kõige rohkem kahju teevad metsistele metsade majandamine lageraietega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks. “Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada”, sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. “Telemeetriauuringud näitavad, et metsised viibivad mängupaikades vaid 1-2 kevadkuud ning veedavad ülejäänud aja kuni 3 km raadiuses asuvates metsades, kus raiepiiranguid pole.”
Keskkonnaamet teatab Pärnu jões Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest.
Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur, kes esitas Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Sindi linna ja Sauga valla territooriumidel asuvatel kinnistutel, Sindi paisust 550 meetrit ülesvoolu, Pärnu jõe põhja süvendi rajamiseks. Vee erikasutusloaga taotletakse Sindi linna väliujulas jõeala põhja süvendamist kõrguseni 0,5 m abs. See tähendab, et absoluutskaalas ehk meretaseme 0-st lähtudes jääks sealses paigas jõepõhi 0,5 m keskmisest merepinna tasemest kõrgemale. Süvendamise eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi paisu muutmist kärestikuks. See saavutatakse süvendustööde mahus 46 000 m3.
Ujula piirkonnas on praegune jõe sügavus Sindi paisu minimaalse paisutustasemega ligikaudu 2,5 m (4,5 m abs). Sindi paisu kärestikuks muutmise järgselt alaneb veetase jões ca 1,5 meetrit. Sindi linnavalitsuse korralduse (23.02.2016 nr 54) kohaselt peab vee sügavus välisujulas olema vähemalt 2 m.
14. juuli 2017 | Sildid: ehitus, keskkond, loodus | Teema: Pärnumaa, Sindi | 1 kommentaar - (Kommenteerimine on suletud)
Käesoleval nädalavahetusel võttis Sindis Raudtee tänaval elav majarahvas kümmekond aastat tagasi kinnisvara arendaja poolt kehvasti värvitud maja värvimise käsile ja häiris pisut ka räästakastis pesitsevate lepalindude pereelu.
Mai keskpaigas hakkas üks lind elutoa akna kohal räästakasti laudade vahelt sisse pugema. Vedas sinna oksi ja muid tuustakaid, mis mõnel juhul olid mõõtmetelt linnukesest endast pea paar korda suuremad. Püüdsin pildistada, aga lähedalt ei õnnestunud. Siis istusin kaameraga maja ette, aga enam ei tulnud. Läksin tuppa, et lind saaks rahulikumalt toimetada. Sombuste ilmade ja linnu kiire liikumise tõttu oli raske sulestiku värve eristada. Kehva foto järgi pidas harrastusornitoloog Eedi Lelov kõige tõenäolisemaks, et uueks naabriks võib olla lepalind. Varem kandis see lind ka aed-lepalinnu nime. Pärast esmast pildistamist ei näinud enam lindu kordagi toimetamas. Arvasin, et liigne häirimine peletas linnu mujale.
Siiski polnud asi nii hull. Sellel nädalavahetusel maja värvimisega algust tehes märkasin jälle, et lind pidevalt midagi nokavahel räästakasti kannab. Tegelikult on neid kaks. Nagu kirjandusest lugesin, siis hoolitsevad oma poegade eest nii emas- kui isaslind.
|
OSCAR-2019
|
||
Sellised vahvad prouad nüüd meil elutsevad. Rexiproua on kuskil torus, tema on arglik ja ei julge veel eriti liikuda. Sain rotid koos puuriga Tartust ühe toreda tütarlapse käest, kes ei saanud neid kahjuks enam pidada. Nüüd tutvume siin üksteisega. Ma pean vist neile uued nimed panema, täpselt ei mäleta, mis nime keegi kandis, planeetide nimed olid...Tüdrukud on umbes aastased.
Aitäh, Riina! Neli on kokku jah. Uurisin eelmiselt omanikult järgi, rex ongi veidi kartlikum kui teised, aga kui ta välja võtta, siis saab ilusti paitada ja väga sõbralik on.
Palju õnne (väikese hilinemisega)! Nimega kutsumise peale ligi ei jookse? Nüüdseks on sind ilmselt põhjalikult omaks võetud?
Aitäh! Mind on kolm rotti omaks võtnud, neljas on ka julgem ja iga käeliigutuse peale enam torusse ei jookse. Nimed jätan siiski endisteks. Rexkarvalise nimi on Komeet, dumbokõrv on Merkuur ( boss ), heledad on Pluto ( hallim ) ja Lyra ( heledam ). Tuttavad saavad pikkamööda teada, et meil rotid on, reageeringud on erinevad, suurt vaimustust pole veel kohanud, täna käidi ka vaatamas ja paitada küll ei julgenud, aga päris vastik ka nagu polnud . Millegipärast mõtlevad inimesed kohe epideemiatele ja räpasusele, kui kuulevad sõna rott .
See on tõesti huvitav, et vähemalt täiskasvanud sõna "rott" peale ei vaimustu. Aga lapsed küll vaimustuvad. Üks tuttava teismeline küsis mu lapse käest põnevusega: "Kas sul on rotid?" Täiskasvanud teevad ainult imestunud näo ja kordavad ettevaatlikult ja pikalt: "Ro-otid??" Ausalt öeldes andsin mina samuti oma tuttavatele väga ettevaatlikult teada, et meil nüüd majapidamises rotid on. Sinna juurde selgitasin, et lemmikrott on metsikust rotist sama erinev kui hunt taksikoerast. Et lemmikrotid ei kanna selliseid haigusi nagu metsikud rotid. Et meie rottidele on tehtud korralik parasiiditõrje (selle kinnituseks näitan parasiiditõrje pakendit) ja et nad ei hammusta. Kõige kinnituseks lasin rottidel teha vähemalt ühe triki. selle peale üks täiskasvanu isegi leebus ja võttis rotid enda õlale, et selfisi teha. Kõik oli ülitore ja tuttav tundis ennast väga hästi, kuni Piuksu ei suutnud enam pissihäda kinni hoida ja jahutas korralikult mu tuttava tärganud entusiasmi.
Rottide kodu. Puur saadud Riina1958 käest. Olen puuriga väga rahul, suured uksed, mugav puhastada. Esimest korda pean rotte ilma aluspanuta. Käin mitu korda päevas põhja ja riiulid lapiga üle.
Vaatan, et oled ka põhja peale selle võre panemata jätnud. Mul oli ka samamoodi - ei tahtnud, et rottide jalakesed haigeks jäävad kogu aeg seal kõndides. Ja puhastada saab nii ka väga hästi. Mul rippusid puurilae all veel kiiged ka.
Üldiselt meeldis mulle ka see puur väga, aga olin ikkagi sunnitud suure Royali ostma, sest poisse oli nii keeruline kokku harjutada, alati oli keegi tigedik ka hulgas ja siis sai neid eraldada. Praegu on mul aga ainult kaks rotti veel. Mihkel krõbiseb ja loomaarst ei lubanud praegu kedagi juurde võtta.
Me ei saanud algul arugi, mis võre see on ja kuhu ta peaks käima , sest kõik oli ju olemas, seinad ja põhi ja...Panime ta põhja alla, seal ta on. Rottide jalgu tuleb hoida.
Tüdrukud tervitavad poisse vastu ja lehvitavad kõrvadega! Aga ei mingit rahu uues puuris, vaja nüüd uuesti karjasuhted paika panna, pidevalt säutsutakse ja poksitakse ja virutatakse üksteisele tagumiste jalgadega.
Mul on vist sama puur. Põhjakast on õhukesest plastikust ja võrevahed nooremate rottide jaoks liiga laiad. Kas sinu rotid, ei pääse võrevahelt läbi? Meil läksid plastikust korrused haisema, isegi kui iga päev neid puhastasin. Krobeline plastik tõmbas lõhna enda sisse ja kogus nii palju igasugu sodi ja karvu. Piss selle sodi peale ja vaja taas korrus lahti kangutada ning kraani all pesta. Liiga palju tööd. Asendasin need korrused jämedate köitega. Kui natuke muudatusi teha puuri kallal, siis on super puur.
Mina pesin korra kuus puuri õues, harjaga ja kastekannust voolavat vett peale (lisaks igapäevasele pesule). Riiuleid ma kordagi ära ei võtnud.
Põhjakast oli normaalsest plastikust ja selle peale ma resti ei pannud, vaid tõstsin põhja kõrgemasse vahesse.
Mul on kahju, et Megazorbi enam ei saa, aluspanuks kassile mõeldud graanulid, mida nüüd kasutan, nii head ei ole.
Ei, rotid ei tule sealt vahelt läbi. Arvan, et nad saaksid, kui väga tahaksid, st. kui oleksid hirmul ja põgeneksid, aga sellist vajadust pole. Vähemalt Pluto ja Lyra on küll sellised kõhnemat sorti liistakad, Merkuur ja Komeet on jässakamad.
Megazorbi saab Tartus Ruudi poest ja Pinto käest ka. Kahjuks Pinto enam ei reisi nii palju ringi kui vanasti, kui pea kõikidele soovijatele kotid koju kätte toodi.
Siis on lootust veel saada Megazorbi. Kirjutasin juunikuus Pintole, järelikult ta pole Pisi foorumis käinud seda lugemas.
Tänan küsimast, kõik terved kui purikad ja rõõmsad. Vahel kaklevad sellise kolinaga ja säutsuvad, et jooksen vaatama, mis nüüd lahti on. Tihtipeale läheb kismaks just veekausi juures ja siis aetakse vesi puuripõrandale ümber. Pesevad põrandat . Proua Rex on päris julge juba, aga siiski mitte nii, nagu teised. Kui ta kätte võtan, siis ikka nagu kangestub ja ei tunne ennast mugavalt. Vahel ei tule torust välja, istub seal kogu puuripuhastuse aja. Pruunid on võimukamad, heledad leebemad ja väiksemad. Tavaliselt just tumedad poksivad omavahel ja kriiskavad midagi rotikeeles ja lõpuks kukub üks mütsti riiulist alla. Üritan varsti uusi pilte ka panna.
|
OSCAR-2019
|
||
Mazda esitleb homme Kanadas Torontos avataval rahvusvahelisel autonäitusel uuenenud crossoverit CX-7.
Muudatused on seotud valdavalt kujustuse, mootorivaliku ja kere jäikusega, kuid täiustatud on ka müraisolatsiooni, kirjutab Autonet.ee.
Mazda pressiteate kohaselt disainiti uus CX-7 uute Mazda3 ja MX-5 stiilis, kus esistange keskel asub suur õhuvõtuava ning külgedel veel täiendavad avad. Ka tagumine põrkeraud sai uue kuju.
Auto salongis võetakse aga kasutusele uued, veelgi kvaliteetsemad viimistlusmaterjalid, armatuurlaua keskele disainiti uued ventilatsiooniavad ning kaks infotablood. Lisaks on uute Mazdade ostjail võimalus kasutada Bluetoothi ning mitmeid uusi lahendusi. Autole paigaldatakse ka nn surnud tsoone jälgivad andurid, mis hoiatavad juhti manöövrite eest, kus teine auto juba ees asub.
Mootorivalikusse lisandub uus, 161-hobujõuline vabalt hingav 2,5-liitrise töömahuga reasneljane, mis hakkab tööle koos viiekäigulise automaatkastiga. Selle mootoriga masin jääb vähemalt USAs edaspidi siiski ainult esiveoliseks.
ets kirjutas: see häirib mindgi et miks japsid ei te diisleid automaat kastiga pean silmas sõiduautosid
Minu meelest pole selle esimesel otsal kunagi viga olnud. Tagumine ots on minumeelest kole ja seda ei muudetud ka kahjuks. Salong oli enne kena ja nüüd kah kena. Ainult need keskmised õhuavad tekitavad fordi lõhna natuke. Ma ei tea miks.
Foto: Inchcape2007. aastal esitletud sportlik Mazda linnamaastur paistis silma oma kujundusega, mis sarnanes sportauto omaga. Võttes seda aluseks, kavandati ka uus täiustatud Facelift CX-7. Sportliku ilme ja kogenud iseloomu täiustamiseks võeti kasutusele uus, dünaamilisem esiosa, parem kvaliteet ja luksuslikum varustus.
Säilitades oma sportliku iseloomu on uuel mudelil parandatud sõidumugavust ja stabiilsust ning ühendatud see oluliselt vaiksema ning luksuslikuma salongiga. Uus Facelift CX-7 on lisaks ka säästlik – kasutusele on võetud uus ning keskkonnasõbralik diiselmootor, mis pakub suurt võimsust ja pöördemomenti, madalat kütusekulu ning täidab kõik Euro V nõuded. Facelift CX-7 välimuses on mitmeid uuendusi, mis muudavad ta veelgi atraktiivsemaks - näiteks uus Mazda perekonna tunnusjoontega dünaamiline nägu, premium klassi välisdetailid ja kõrgem kvaliteet. Lisaks kõigele sellele on uuendatud ka vedrustuse seadistust, mis parandab sõiduomadusi.
Uuendatud CX-7 on sama sportliku välimusega nagu tema eelkäijagi - äärmiselt kaldu olev A-piilar, mille kaldenurk on kogunisti 66°, tõusev küljejoon, katusespoiler, võimsad rattakoopad (inspireeritud Mazda sportkupeest RX-8) koos väga suurte velgedega. Uus viie nurgaga iluvõre on toodud madalamale ning see tundub suurem. Ühtlasi mõjub ta agressiivsemalt ning kajastab endas uut Mazdade generatsiooni, mida esmakordselt tutvustati uue Mazda3'ga. Luksuslikkuse lisamiseks on iluvõre ääristatud kroomitud liistuga. Kasutusele on võetud ka uued udutuled. Nad on paigutatud palju vertikaalsematesse pesadesse ning ülemine välimine nurk sulandub ilusasti kokku poritiiva joonega.
Uued visuaalsed täiustused jätkuvad ka Facelift CX-7 külgedel ja tagaosas. Kroomitud liistud leiab nüüd nii külgmiste uste alaosast kui ka ümber küljeakende, tagant leiate veel suure Mazda logo ning saadaval on ka uus ja suurem tagaspoiler. Uued 18- ja 19-tollised valuveljed muudavad välimuse täiuslikuks.
Foto: InchcapeMaasturi ruumikus ja praktilisus koos ergonoomilise armatuurlauaga, sportlikus ja kõrgetasemeline viimistlus: need olid eelmise CX-7 tunnusjooned. Uuendatud mudelis on kõik see, pluss rida uuendusi, mis on mõeldud parandamaks interjööri kvaliteeti ja välimust. Uued istmekatted, armatuurlaua materjali tekstuur ja ümarad servad, annavad pindadele kõrgema kvaliteedi tunde ning aitavad neid ka kergemini puhtana hoida. Samuti leiab sõidukist uue disainiga rooli, millel asub nüüd rohkem juhtnuppe. Näidikute paneel on saanud uued numbrid ja valged osutid, mis tekitavad kolmemõõtmelise efekti ning on varustatud sinise rõngasvalgustusega.
Üle kogu armatuurlaua ulatuv rant kerkib keskosas ülesse, et teha ruumi uuele multifunktsionaalsele ekraanile (MID). Uuendatud on ka audiopaneeli välimust, mida ääristavad nüüd klavermustad või metalse viimistlusega liistud.
Facelift'i uuenduste hulka kuuluvad täiustatud sõidumugavus, vaiksem salong, suurem kasutajasõbralikkus ja pikk standard- ja lisavarustuse nimekiri, mis on kõik loodud tekitama erakordset sõiduelamust.
Mazda CX-7 oli üks oma klassi kõrgetasemelisemaid sõidukeid ning seda aspekti on ka jälgitud Facelift'i puhul. Kere jäikus on tõusnud tervelt 5%, mis parandab sõidumugavust ja vähendab maantee müra. Mootori valikusse kuulub nüüd uue põlvkonna 2,2-liitrine turbo diisel, mis on üks kõige vaiksem ja loodussõbralikum keskklassi kuuluvate linnamaasturite seas. Kapoti ja mootoriruumi müra isolatsiooni matte on täiustatud, et tõhusamalt summutada kõrgsageduslikku müra. Uued isolaatorid on paigaldatud ka amordipüstakutele ja rattakoobastesse. A-piilarites kasutatakse uut uretaanvahtu ning esmakordselt on kasutusel paksemad müraisolatsiooni- ning põrandamatid.
Lisaks on tuulemüra väiksem kui kunagi varem ja seda tänu uutele A-piilari liistudele, mille kujundamisega nägid NVH (müra, vibratsioon, kalkus) insenerid palju vaeva.
Sõltuvalt varustusastmest on veel saadaval: uus nahksisu, Bose premium helisüsteem koos Centerpoint surround-heli ja üheksa kõlariga, tuledeautomaatikaga Xenon laternad, vihmasensor ning Mazda võtmevaba uste avamise ja käivitussüsteem.
Uus Faceliftile lisatud varustus ei jäta midagi kujutlusvõimele. Isegi ohutuks tagurdamiseks ning parkimiseks on sõiduk varustatud tahavaatekaameraga. Täiesti uut TFT värviekraaniga navigatsioonisüsteemi saab nüüd juhtida roolilt. Hästi jälgitav süsteem salvestab kogu oma info SD (Secure Digital) mälukaardile.
Elav MZR-CD 2,2-liitrine ühisanum turbo diisel saavutab 3500 pöörde juures 127 kW/173 hj ja 2000 pöördel tohutud 400 Nm väändemomenti. Mootor viib uuendatud CX-7 nullist 100km/h'ni kõigest 11,3 sekundiga ning võimaldab tippkiiruseks 200 km/h. Hiljuti välja töötatud muutuva geomeetriaga turbo ülelaadija koos erilise vahejahutiga võimaldab Facelift CX-7 kiiret ning võimast mootori reageeringut nii madalatel pööretel kui 1600 pööret minutis.
Facelift CX-7 MZR-CD 2,2-liitrise turbodiiselmootori keskmine kütusekulu on vaid 7,5 liitrit 100 km kohta. MZR-CD 2,2-liitrine turbo diisel vastab Euro V heitgaasi standarditele ning sisaldab kõige uuemat Mazda heitgaaside töötlemise tehnoloogiat. Äsja väljatöötatud diislikütuse tahkete osakeste filter (DPF) on valmistatud keraamilisest materjalist ning on suure termilise vastupidavusega. Peale heitgaaside puhastamist osakestest, läbivad nad uudse Mazda SCR-katalüsaatori, mis oluliselt vähendab NOx gaaside hulka.
Facelift CX-7 bensiini versioon pärib oma tunnustatud MZR 2,3-liitrise DISI Turbo mootori eelkäijalt. Selle otsesissepritse tehnoloogial on mitmeid eeliseid sisselasketorustikuga bensiinimootorite ees. Tänu bensiini pihustamisest otse põlemiskambrisse tekkivast jahutavast mõjust sai mootori pöördemomenti umbes 10 protsenti kõrgemale tõsta, 3000 pöördele. Uuendatud CX-7 tarbeks täiustati DISI bensiinimootorit veelgi. Selle kolbidel on nüüd taldriku kujuline süvend, mis parandab õhu ja kütuse segu ja tagab parema gaaside põletamise mootori soojendamise ajal. Kütust ei pihustata nüüd üksnes mitte sisselasketakti ajal, vaid ka survetakti ajal, et segu oleks rikkam ning suureneks põlemise stabiilsus. MZR 2,3-liitrine DISI Turbo saavutab 5000 pöördel 191 kW/260 hj ja kõrgeim pöördemomenti 380 Nm saabub juba madalal 3000. pöördel. Mootor reageerib kiiresti pedaali liikumisele ning kiirendab Facelift CX-7 0-100 km/h'ni kõigest 8,2 sekundiga. Sõiduki tippkiiruseks on 211 km/h. Mõlemad mootorid on varustatud kuuekäiguliste manuaalkäigukastidega.
Esimese CX-7 kere oli tänu kõrge jäikuse ja kerguse kombinatsioonile oma ajast ees. Uus CX-7 on saanud endale sama kere kuid sedagi on täiustatud. Saavutatud 5%'line jäikuse kasv suurendab sõiduki stabiilsust ja aitab vähendada maantee müra ja vibratsiooni salongis. Uued amortisaatorid suurendavad sõidumugavust veelgi.
Foto: InchcapeFacelift Mazda CX-7 sõiduautolik MacPherson tüüpi esi- ning multilink tagavedrustus pärinevad eelmiselt mudelilt. Neid on täiustatud saavutamaks veelgi lineaarsemat juhitavust ja sportlikumat tunnetust. Uued amortisaatorid tagavad sujuvama toimimise ning parandavad stabiilsust ja sõidumugavust.
Kui eelkäijal aitas roolisüsteemi jaoks hüdroenergiat toota suure võimsusega DISI bensiinimootor, siis uus diisel kasutab elektro-hüdraulilist roolivõimendit, mis aitab säästa kütust ning tagab hea roolitunnetuse.
Facelift CX-7 pärib oma ohutusevarustuse loetelu ühelt segmendi kõige turvalisemalt sõidukilt, mis on saanud kõigist linnamaasturitest kõrgeima hinnangu USA Riiklikult Maanteeohutusametilt (NHTSA) aastal 2007. Värskendatud mudelile on lisatud veel mitu uut aktiivohutusseadet, mis lisavad meelerahu veelgi.
Uute aktiivohutuse funktsioonide hulka kuuluvad näiteks tahavaatekaamera, mis kasutab MID ekraani, et aidata juhil tagurdada ja parkida, rehvirõhu jälgimise süsteem ja ohutulede automaatika (ESS), mis automaatselt vilgutab suunatulesid kui juht järsult pidurdab.
Facelift CX-7 MZR-CD 2,2 turbo diiselmootor on esimene keskklassi linnamaastur ja ühtlasi ka esimene Mazda, mis on varustatud SCR-katalüsaatoriga. Kasutades loomulikku keemilist reaktsiooni muudetakse mürgised NOx heitgaasid kahjutuks lämmastikuks ja hapnikuks. Selle tarbeks kasutatakse AdBlue vedelikku, mis on paigutatud 15,5-liitrisesse spetsiaalsesse mahutisse pagasiruumi all. Mahutil on eriline temperatuuri taluv isolatsiooni ja tugev ümbris maksimaalse turvalisuse tagamiseks. SCR süsteem annustab umbes 5 bar'ilise survega väikestes kogustes AdBlue vedelikku väljalaske gaasidesse hetkel kui nad väljuvad DPF filtrist. Samuti pritsitakse AdBlue vedelikku otse spetsiaalsele pinnale, kus see hästi seguneb heitgaasidega. Väljalaskesüsteemi kuumuse ja vee mõjul laguneb karbamiid ammoniaagiks ja süsinikdioksiidiks. Kütuse põlemisest tulenev lämmastikoksiid lagundatakse tekkinud ammoniaagi poolt hapniku juures olekul ning reaktsiooni tulemusena eraldub keskkonda lämmastik ja vesi. AdBlue varu jätkub tavalistes sõidutingimustes üle 20 000 km läbimiseks ning täidetakse uuesti iga korralise hoolduse käigus.
|
OSCAR-2019
|
||
Amazon, kes on tuntud oma üpris vastutuleliku kliendipoliitika poolest, lasi Indiana osariigist pärit paarikesel end enam kui miljoni dollariga tüssata.
38aastased Joseph ja Leah Jeanette Finan tegelesid Amazonis skeemitamisega aastaid ning kohalik kohus teatas, et sellest oli saanud abielupaari sissetulekuallikas.
Finanite skeem töötas laitmatult: pärast asja kättesaamist teatasid nad Amazonile, et saabunud seade oli vigane või katki. Kuna veebipoe kliendipoliitika ei eelda, et klient tagastab katkise eseme enne uue kättesaamist, saatis Amazon Finanitele uue asja selle eest tasu küsimata. Kui uus seade kohal, müüsid nad selle oma tuttavale Danijel Glumacile, kes omakorda müüs seadme kolmandatele osapooltele edasi.
Finid läksid pea kuueks aastaks vangi, nende kaasosalist Glumacit ootab 2aaastane vanglakaristus. Ühtlasi peab kolmik Amazonile tagasi maksma umbes 1,2 miljonit dollarit.
Börsil kaubeldavate fondide ehk ETFide maailmas käib aktiivne sõda madalamate haldustasude rindel. Haldustasusid on kärbitud juba aastaid ja seda teevad nii USA kui ka Euroopa ETFide fondihaldurid. Investoritele on tegu hea uudisega.
Hinnasõja tulemuslikkust illustreerib hästi tõsiasi, et selle aasta esimesel poolaastal on näiteks USA ETFide turul turuosa võitnud just madalamaid haldustasusid rakendavad fondivalitsejad, nagu Vanguard ja Charles Schwab. Vanguardi turuosa USA ETFi-turul on küll vaid 25%, kuid värskelt ETFidesse voolanud rahast on firma oma fondidesse suutnud meelitada koguni 32%. Veelgi märkimisväärsem on Charles Schwabi saavutus, kes, omades vaid 3% turuosa, on omale saanud 13% kogu börsil kaubeldavatesse fondidesse liikuvast rahast.
Suurimat turuosa, 39%, omab USAs registreeritud ETFide turul siiski jätkuvalt kaubamärgi iShares all ETFe pakkuv BlackRock. Samas on sell aasta jooksul BlackRock oma fondidesse suutnud meelitada vaid 36% börsil kaubeldavatesse fondidesse värskelt laekunud rahast. Seega teeb liidripositsioonil olev BlackRock vähikäiku. Põhjus on siinkohal selge – konkurentidel on madalamad haldustasud.
Rohket uue raha sissevoolu nautivate Vanguardi ja Charles Schwabi varade mahuga kaalutud keskmine haldustasu määr on vastavalt 0,07% ja 0,09% aastas. BlackRocki iSharesi nime kandvate ETFide puhul on sama näitaja kõrge 0,22%. Kuna tasude hinnavahe ulatub kohati juba kordadesse, ei ole ime, et fondide varade mahtu kasvatavad kõige hoogsamalt just Vanguard ja Charles Schwab.
Ribe avati eelmisel aastal Vene ja Apteegi nurgal endise india koha Tanduuri asemel. Sealse keldrikorruse pehmel diivanil istudes on võimalik lihtsalt aja kulgemist nautida.
Vähe on kohti maailmas, veel vähem Eestis, kus saab nautida aega kui teaduslikku vormi ning kui sotsiaalset nähtust. Restoranide puhul on tavaks, et nauditakse hämmastavat kulinaariat, nauditakse mõnusat seltskonda, nauditakse karget, kondenseerunud veest nõretavat kokteili.
Väga harvad on korrad, kui kõik mosaiigi klotsid langevad hetkeks oma õigetele kohtadele, moodustades mingi täiesti uue nähtuse. Ribe just sellise elamuse pakub.
Kelner võtab juba ukselt mind käekõrvale ning viib nagu sõbra oma parimasse lauda. On tunda, kuidas aeg jääb seisma. Soovitused toidu valikul on ausad, lendu läheb lause "Ma täna veist ei soovitaks, kastmeks pole kõiki komponente." Eelroaks tellitud burgundiapärased viinamäeteod küüslauguvõiga (88 kr), aurutatud sinikarbid Muscadet' leemes (98 kr) ning pardi-carpaccio (110 kr) valgusid pärast "koka tervituse" allakugistamist jumaliku lisandina kiirelt läbi söögitoru. Tähele tuleb panna seda, et karbid on pärit Taani Atlandipoolsetest vetest. Mahlased.
Ribe restorani tugevuseks on ka tõsiasi, et restorani omanikud ei pea paljuks ka ise laudu teenindada, klientidega suhelda ega ka köögis askeldada. Kohe on näha, kui omanik on tööhoos, restoranis kõik sujub ning kirge paistab igast pisiasjast.
Veinikaardi laia ampluaad arvesse võttes on hinnad ühed linna parimad. Lisaks serveerib kelner veini õigest karahvinist, mis laseb märjukesel korralikult tõmmata ning mekil avaneda. Oluline aspekt.
Peakokk Jevgeni Jermoškini menüü pakub laia valikuvõimalust. Meie seltskonna söök: võis praetud lestafilee köögiviljapolenta ja konjaki-safranikastmega (192 kr), grillitud faasanifilee mustjuure tartaleti ja mustasõstra-punaveinikastmega (215 kr), kergelt suitsutatud pardifilee juustu-
kartulirulli ja kirsi-punaveinikastmega (245 kr). Maitsetaseme kõrgusest võib oletada, et ka kogu ülejäänud menüü on väärt ühe hämmastava mmmmmmi suust välja laskmist.
Ribe on ka üks koht vähestest, kus muu desserdivaliku hulgas lükatakse letti ka dessertveinide sämplerid, mille üks komponente on 1992. aasta Põltsamaa Kuldne. Espresso-kirsikook Dooley's-karamellivahuga (85 kr) on üks järgmine maitsenüanss, mida kogesin esmakordselt - ma olen hull, kes on maitsnud lamba verd, bambuse vaklu, meresiilikute sisikonda ning uriinis hautatud mererohtu.
Ribes aega veetes on pidevalt tunne, nagu oleks sul sünnipäev, nagu oleksid just saanud ametikõrgendust, allkirjastanud oma elu parema diili või leidnud omale just uue parima sõbra. Igaveseks.
|
OSCAR-2019
|
||
Ümarvöödi, rullik-, kuul- ja koerahambaornamendiga kaunistatud kaared Maria Laachi kloostrikiriku eeskoja kaarfriisil
Kaarfriis, ümarkaarfriis (saksa keeles Rundbogenfries, Bogenfries[1], prantsuse keeles bande lombarde, inglise keeles lombard band[2], Lombardy frieze[3], itaalia keeles archetti pensili 'rippkaarekesed') on keskaja arhitektuurile iseloomulik friisitüüp. See kujutab endast horisontaalset seinadekoori, mis koosneb reana paiknevatest väikestest ümarkaartest. Kaared on muu seinapinna suhtes rohkem või vähem eenduvad ja nende kannad toetuvad väikestele konsoolidele.
Nagu kõik keskaja friisi- ja ehisliistutüübid, on ka kaarfriis mõeldud ehitiste lageda seinapinna kaunistamiseks ja liigendamiseks. Romaani arhitektuuris ühendab ümarkaarfriis sageli välismüüre liigendavaid liseene, harvem poolsambaid. Sage on ka kaarfriisi asetus vahekarniisi või katuseräästa all, ehtimas hoone fassaadi, pikiseinu või apsiide. Pikiseina kaunistusena on mitu kaarfriisi mõnikord paigutatud ülestikku nii, et iga kõrgem eendub madalamal asuvast.
Kolmnurkset viilu ääristav kaarfriis võib paikneda fassaadil kahel erineval viisil. Ühel juhul on kaarte keskjooned maapinnaga risti ning konsoolid asuvad eri kõrgustel vastavalt viilu kaldele. Teisel juhul on kaarte keskjooned perpendikulaarsed viilu servaga, kuid maapinna suhtes nurga all.
Nagu sakkfriis, võib ka kaarfriis markeerida romaani kirikute tornide korruseid. Sageli on ta kombineeritud veel mõne muu friisitüübiga, näiteks sakkfriisiga, täringfriisiga või nurkornamendiga (saksa Winkelfries), mis paikneb kaarfriisi kohal. Kaarfriisi kaared võivad omakorda olla kaunistatud mõne ehisvöödiga, raidmotiive võib olla paigutatud kaarte sisse või on kaarekandu toetavad konsoolid kujundatud raidekooriga.
Enamasti mõistetakse kaarfriisi alla kitsamalt ümarkaarfriisi, mis on kõige vanem ja kõige enam levinud kaarfriisitüüp, eriti romaani keeli rääkivates maades.
Ristkaarfriis esineb sõltumatult tekkinuna Itaalia romaani arhitektuuris küllaltki varakult ümarkaarfriisi kõrval.
Ingliskeelses vanemas arhitektuurikirjanduses kasutatakse kaarfriisi tähistamiseks väljendit arched corbel-table 'kaartega konsoolkarniis'[4]. Ka prantsuskeelne vanem arhitektuurikirjandus käsitleb kaarfriisi koos konsoolidele toetuva karniisiga, mitte ei vaatle seda eraldi dekoorielemendina[5].
Kaarfriisi oletatav eelkäija on petikarkaad, mis esineb juba Vana-Rooma ja Bütsantsi ehitistes. Esimesed ümarkaarfriisid ilmuvad hoonetele 11. sajandi algul Põhja-Itaalias Lombardias (mitmes Euroopa keeles nimetatakse kaarfriisi lombardia friisiks või lombardia kaarteks) ja sealt levib see friisitüüp kiiresti Lõuna-Prantsusmaa ja Kataloonia romaani arhitektuuri[6], seejärel aga 11.–12. sajandi jooksul üle kogu Euroopa.
Gooti arhitektuurile iseloomulikud kaarfriisid on teravkaarsed või kolmiksiirkaarsed. Üldiselt tuleb gootikas kaarfriisi ette tuntavalt harvem kui romaanikas ning enamasti on see iseloomulik Saksamaa ja Põhjamaade tellisgootikale.
Renessanssarhitektuuris ja renessansile järgnevates stiilides kaob kaarfiis täiesti ning ilmub uuesti 19. sajandi historitsismiperioodil, keskaegsest arhitektuurist inspireeritud neoromaanikas ja neogootikas.
Wales [u'eils] (inglise keeles on hääldus [u'eilz]) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias. Uelsi keeli Cymru [khäm-ri]. Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee- ja raudteesild. Wales piirneb põhjas Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänes Saint George'i väinaga, lõunas Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idas Inglismaaga.
Wales on Euroopa Liidu valimisringkond. Walesi rahvaarv on umbes kolm miljonit. Ametlikud keeled on kõmri ja inglise keel, millel on võrdne staatus.
Walesil on oma parlament, rahvusassamblee, millel on piiratud seadusandlikud õigused Walesi siseasjades.
Walesi suurim linn on pealinn Cardiff (317 500 elanikku). Cardiff on olnud maailma suurim kivisöesadam.[1] Mõni aasta enne Esimest maailmasõda oli sadamal suurem käive kui Londonil ja Liverpoolil.[2]
Kaks kolmandikku Walesi elanikkonnast elab Lõuna-Walesis, teine tihedamalt asustatud piirkond on Põhja-Walesi idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik.[3][4]
19. sajandi lõpus omandas Wales laulumaa maine, osalt eisteddfod'i traditsiooni taaselustamise tõttu.[5] Walesis on palju üleriiklikult ja ka rahvusvaheliselt tunnustatud näitlejaid, lauljaid ja muid loomeinimesi.[6] Cardiff on Suurbritannia suurim meediakeskus väljaspool Londonit.[7]
Walesi lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon (Y Ddraig Goch) Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. Ametlikult tunnustati seda Walesi rahvuslipuna aastal 1959.
Walesi hümni "Hen Wlad fy Nhadau" ("Minu isade maa") esitatakse ametlikel üritustel, samuti näiteks Walesi rahvusmeeskondade jalgpalli- ja ragbimatšidel.
Lisaks punasele draakonile on Walesi sümboliteks ka porrulauk ja rahvuslill (kollane) nartsiss. 'Porrulauk' on kõmri keeles cennin ja 'nartsiss' cennin Pedr (sõna-sõnalt 'Peetruse porrulauk'). Tõenäoliselt tuli üks neist sümbolitest kasutusele teise mõjul.
Levinuim usund Walesis on kristlus: 2001. aasta rahvaloendusel pidas 72% rahvastikust end kristlaseks. Suurima konfessiooni moodustab Walesi Presbüterlik Kirik.
Mittekristlike usundite järgijaid on Walesis umbes 1,5%. Suurim mittekristlik usund on islam, millel oli 2001. aasta seisuga üle 30 000 järgija.
Walesi olulisim pühak on püha David (kõmri Dewi Sant), Walesi kaitsepühak. Püha Davidi päeva peetakse 1. märtsil.
Umbes 80% Walesi pinnast kasutatakse põllumajanduslikel eesmärkidel. Väga väike osa sellest on põldude all; enamasti karjatatakse rohumail lambaid ja lehmi. Kuigi palju kasvatatakse ka lihaveiseid ja piimakarja, seostatakse Walesi enamasti lambakasvatusega.
Lõuna-Walesi ranniku äärseid linnu ja külasid ühendab maantee M4. Põhja-Walesi põhimaantee on A55. Põhja- ja Lõuna-Walesi ühendab maantee A470, mis viib Cardiffist Llandudnosse.
Pidevalt on inimesed seda ala asustanud alates viimase jääaja (Devensi jäätumise) lõpust (12 000 – 10 000 aastat tagasi; Wales oli liustikest vabanenud umbes 10 000 aastat tagasi), mil Suurbritanniasse hakkas rändama Kesk-Euroopa mesoliitikumi kütte-korilasi. Kuni 7. aastatuhandeni eKr oli inimestel võimalik Mandri-Euroopast Suurbritanniasse jalgsi kõndida, liustike sulades tõusis aga merevee tase ja Suurbritanniast sai saar; tekkisid La Manche ning Walesi ja Iirimaad eraldav Iiri meri.[9][10] Ajaloolase John Daviese arvates võivad lood Cantre'r Gwaelodi uppumisest ja "Mabinogioni" jutud kunagistest madalamatest ja ahtamatest vetest Walesi ja Iirimaa vahel põhineda pärimusel nondest aegadest.[9]
Walesi aladel hakkas vohama paks mets, mis raskendas liikumist, ning inimesed hakkasid Suurbritanniasse sisse rändama ka paadiga Pürenee poolsaarelt.[viide?] Need neoliitilised kolonistid integreerusid põliselanikega ning nõnda said küttide-korilaste rändrahvast tasapisi paiksed põlluharijad – toimus neoliitiline revolutsioon.[9][11] Nad muutsid metsamaa karjamaadeks ja põldudeks ning töötasid välja uusi tehnoloogiaid (keraamika, tekstiili valmistamine). Nad ehitasid kromlehhe (sealhulgas Pentre Ifan, Bryn Celli Ddu ja Parc Cwmi kivikalme) umbes 1000–1500 aastat enne Stonehenge'i ja Egiptuse Cheopsi püramiidi valmimist.[12][13][14][15]
Nagu muudki Suurbritannia asukad, võtsid ka Walesi hilisemad elanikud omaks sisserändajaid. Enne roomlaste sissetungi Suurbritanniasse oli tänapäeva Walesi ala jagunenud kohalike hõimude (Deceangli, ordoviitsid, kornid, Demetae ja silurid) vahel.[16]
Kõige varasem dokument tulevase Walesi ala ajaloost pärineb aastast 48 pKr. Selles kirjutab Rooma ajaloolane Tacitus, et pärast Kagu-Walesi silurite hõimu rünnakut 47 ja 48 pKr võttis uue Rooma provintsi Britannia kuberner "... vastu Deceangli hõimu alistumise" Kirde-Walesis.[17]
Praegusele Lõuna-Walesi alale rajati castrum'ite vöö, mis ulatus Carmarthenini välja. Dolaucothi kullakaevandustes (Carmarthenshire) hakati kaevandama kulda. On tõendeid sellest, et roomlased liikusid veelgi kaugemale läände. Nad ehitasid Caerleoni (Isca Augusta) leegioni kindluse, mille suursugune amfiteater on kõige paremini säilinud Suurbritannias.
Roomlased tegutsesid ka Põhja-Walesis. Keskaegses kõmri jutustuses "Breuddwyd Macsen Wledig" ("Macsen Wledigi unenägu") abiellus üks viimastest Lääne-Rooma keisritest, Magnus Maximus (Macsen Wledig), uelslasest Segontiumi (tänapäeva Caernarfon) pealiku tütre Eleni või Heleniga.[18] Ka kristlus jõudis Walesi Rooma okupatsiooni ajal 4. sajandil.
Pärast roomlaste lahkumist Britanniast aastal 410 vallutasid suure osa tasandikest germaani hõimud. Walesis aga tekkisid brittide iseseisvad kuningriigid Gwynedd, Powys, Dyfed, Seisyllg, Deheubarthi kuningriik, Glywysing ja Gwent. Nad jäid püsima osalt soodsate looduslike olude (mäed ja jõed) ning tugeva ühiskonna tõttu, mis ei lagunenud pärast Rooma riigivõimu korralduse lõppu.
Järgides Cornwalli (aastal 722) ja Bretagne'i (865) eeskuju, tegid Walesi britid viikingitega vaherahu ja palusid neilt abi võitluses Mercia anglosaksidega. Aastal 878 purustasid Walesi britid koos Taani viikingitega Mercia anglosakside väe. See kindel võit anglosakside üle andis Walesile mõned aastakümned rahu anglosakside rünnakutest.
Aastal 1063 sõlmis kogu Walesi valitseja Gruffydd ap Llywelyn Mercia-vastase liidu Norra viikingitega ning Mercia anglosakse võideti taas. Viikingite rünnakud anglosakside ja frankide vastu võtsid viimastelt igasuguse võimaluse oma keldi naabreid vallutada.
Germaanlaste kätte läinud lõuna- ja idapoolsed maad said kõmri keeles nime Lloegyr (tänapäeva kõmri keeles Lloegr), mis esialgu arvatavasti tähendas Mercia kuningriiki ning hiljem sai kogu Inglismaa nimeks. See nimi esineb esimest korda 10. sajandi alguse prohvetlikus poeemis "Armes Prydein". Ennast kutsusid uelslased keskajal veel kaua brittideks (Brythoniaid). Nimesid Cymru ja y Cymry kasutas teadaolevalt esimesena juba Aneirin oma luuletsüklis "Y Gododdin" (633). Alles 12. sajandi paiku muutus nimi Cymry uelslaste kirjasõnas sagedasemaks kui Brythoniaid.
Põhiline muusika- ja luulefestival on ülemaaline Eisteddfod Genedlaethol, mida peetakse igal aastal eri linnas.
Walesi rahvamuusika on taaselustanud bändid Crasdant, Carreg Lafar, KilBride ja The Hennessys ja Fernhill, lauljatar Siân James, harfimängijad Robin Huw Bowen ja Llio Rhydderch jt. Traditsiooniliste pillide seas on harf ja viiul.
Lauljatar Jem on salvestanud laule ja esinenud telesarjades "Las Vegas" ja "The OC" ning filmis "Eragon".
Populaarseimad spordialad on ragbi ja jalgpall. Nagu Uus-Meremaalgi, on ragbi Walesis rahvusliku identiteedi oluline koostisosa; Põhja-Walesi populaarseim spordiala on traditsiooniliselt olnud jalgpall. Walesi jalgpallikoondis ja Walesi ragbikoondis (nagu ka Inglismaa, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa koondised) on tunnustatud võrdväärseks välisriikide koondistega. Jalgpallikoondis osaleb näiteks jalgpallimaailmameistrivõistlustel. Olümpiamängudel on Suurbritannial siiski ühtne meeskond.
Rahvusvahelistel kriketivõistlustel moodustavad Inglismaa ja Wales ühise esindusmeeskonna. Olemas on ka eraldi Walesi kriketimeeskond, mis osaleb mõnikord kodumaistel meistrivõistlustel.
Samuti mängitakse Walesis Briti pesapalli, peamiselt Cardiffis ja Newportis, kus on väga pikad pesapallitraditsioonid.
Walesi karm maastik sobib rallisõitmiseks ning Walesis toimub ralli maailmameistrivõistluste viimane etapp. Walesist on pärit ka kaardilugeja Nicky Grist ja Derek Ringer, kes võitis koos Colin McRaega ralli maailmameistrivõistlused aastal 1995, ja Phil Mills, kes võitis koos Petter Solbergiga tiitli aastal 2003.
Walesist on pärit ka maailmatasemel 110 m tõkkejooksja Colin Jackson, kes on võitnud mitmeid olümpiamängude ning Euroopa ja maailmameistrivõistluste medaleid. Tanni Grey-Thompson on võitnud maratone ja 11 kuldmedalit paraolümpiamängudelt.
Vormel 1 maailmameistrivõistlustel on võistelnud kaks Walesi sõitjat. Esimene oli Alan Rees, kes sõitis 1967. aasta Suurbritannia Grand Prix' etapil. Tom Pryce jõudis kahel korral poodiumikohale ning kvalifitseerus 1975. aasta Suurbritannia Grand Prix' etapil esimesele stardipositsioonile. 1977. aasta Lõuna-Aafrika Grand Prix'l sõitis ta otsa tulekustutit kandnud vabatahtlikule abilisele Jansen Van Vuurenile; mõlemad said silmapilkselt surma.
|
OSCAR-2019
|
||
Täna toon teieni arvustuse maailma kõige libisevamatest ning parematest silmapliiatsitest! Lisaks vaatame üle, millist püsivust suudab pakkuda jumestuskreem, mis lubab näol ei vähem ega rohkem kui 24 tundi püsida!
Artistry Signature Color kauapüsiv silmapliiats on suurepäraseks täienduseks Artistry Signature Color 4 lauvärvi komplektile. Kaheotsaline pliiats on parim vahend hiilgavate jumestusstiilide ja mitmesuguste erinevate toonide loomiseks, matist läikiva viimistluseni, et sinu silmad oleksid kaunid ja omanäolised. Kreemja koostisega ning intensiivse, kauapüsiva tooniga pliiats libiseb kergesti nahale, ei lähe laiali ega hakka lõhenema.
Ma tunnistan käed südamel, et need on maailma parimad silmapliiatsid! Enne nende katsetamist ma kategooriliselt eirasin silmapliiatseid, sest on alati kohutavalt ebamugavad, kehva tulemusega ning tüütud, tüütud ja veelkord tüütud. Seetõttu on minu meigikotis vaid geellainereid leidunud.
Nende pliiatsite eripära peitub imepehmes koostises, mis on silmalaugude vastu ülimalt õrn. Pliiats libiseb mängleva kerglusega mööda ripsmepiiri jättes ühtlase sirge joone. Lisaks ilusale "lainerijoonele" on need silmapliiatsid ka hajutatavad spetsiaalse vahttupsukese abil, mis asub silmapliiatsi teises otsas. Kuna joon, mida pliiats tekitada suudab on suhteliselt tugev, hästi püsiv ning raskesti laiali pühitav, siis vajab ka hajutustöö rohket tupsutamist.
Jah, nagu te välja suutsite lugeda, siis on silmapliiats imetlusväärse püsivusega! Sisuliselt on toode eemaldatav vaid meigieemaldajaga ning ilus ja silmapaistev joon on saavutatav vaid ühekordse tõmbega.
Oma koostiselt meenutab see minu arvates kõige rohkem rasvakriite, sest pliiatsid on hea libisevusega, raskesti purunevad/pudenevad. Küll aga pidin veidike kurvastama, kui peale teritamist pliiatsid enam oma teravust saavutada ei suutnud.
Mul on tohutult hea meel selle üle, et minu pakikesest vaatasid vastu just lilla ja pruun silmapliiats.
Pruun silmapliiats on asendamatu minu igapäevases meigis, mille põhitoonideks on just erinevad kuldpruunid. Silma sisenurgas hajutan enamasti pliiatsijoone täielikult, kuid välisnurgas armastan kasutada tugevamat joont, et anda silmale juurde sügavust.
Lilla silmapliiats on olnud samuti see, millest ma ei ole osanud puudust tunda, kuid nüüdseks on sellest saanud asendamatu kaaslane. Nimelt on mul kaunite lillade toonidega lauvärvipalett Artistrylt ning kunagi leidsin ka ühe vahva meigiõpetuse lillakate toonidega, milles kasutati lillat silmapliiatsit. Kahjuks tol ajal mul veel sellist tooni silmapliiatsit ei olnud ning pidin pidevalt lauvärvi abil omale lillaka juti ripsmepiirile tõmbama. Nüüdseks on aga probleem lahendatud ning mu meigikotti on vupsanud kõige kihvtima tooniga silmapliiats!
Suurepärane kuuma- ja niiskuskindel jumestuskreem peidab iluvead ja rõhutab naha loomulikku sära. Eriline Tahiti pärleid ja optilisi prismasid sisaldav segu Artistry Exact Fit tagab piirjooni jätmata näole sulanduva jumestuse terveks ööpäevaks, eksklusiivne Artistry Color Lock-tehnoloogia hoiab aga iga pigmendi täpselt õigel kohal. 9 toonist koosnevas valikus leidub täisulikult sobiv toon igale nahatoonile.
Artistry eksklusiivne Color Lock-tehnoloogia moodustab naha pinnale paindliku, ent kindla kihi, mis jääb püsima terveks ööpäevaks.
Päiksekaitsefilter SPF 15 UVB/UVA kaitseb nahka vabade radikaalide ja keskkonnast tuleneva kahju eest.
Kõige pikema püsivusega jumestuskreem on minu katsetuste kohaselt olnud see, mis lubab püsivuseks 12 tundi kuid see toode lubab seda poole rohkem ehk kogu ööpäeva. Jah, see on tõesti mega jumestuskreem, sest oma püsivuse poolest teeb see peaaegu et kõigile varasemalt testitud jumestuskreemidele silmad ette.
Jumestuskreemi koostis on väga mõnus - vedel kreem on pakendatud pumbaga pakendisse, millest on mõnus omale sobiv kogus näpuotsakestele pumbata. Kusjuures, jumestuskreemi kulub häbiväärselt vähe, sest see hajub kenasti mööda nägu laiali.
Ma tõesti kartsin seda, mis tunde kreem mu nahale võib tekitada just selle tõttu, et see lubab 24h püsida. Minu suurimaks hirmuks oli see, et kreemi koostis on paks, rasvane ja "rammus", kuid tegelikkuses on jumestuskreem oma koostiselt õhuline, kuid samas siiski mõnusalt kreemjas. Minule meenutab see koostiselt lausa kergeid BB-kreeme, mis on absoluutselt tugev pluss!
Nagu ma juba mainisin ei ole jumestuskreem paks tökat, vaid hoopiski vedel ning mugavasti hajutatav, lisaks veel on tulemus ühtlane! Mina olen jumestuskreemi peale kandnud pintsliga ja senine koostöö on olnud suurepärane. Kreem hajub nahale ühtlaselt ning ei tekita "krohvikihi"muljet.
Kuna minust suurt öölooma pole ning püüan 8h und nautida, siis olen kreemi testinud 16h jooksul ning vau! Kreem püsibki kogu päeva! Ilma igasuguse kinnitava puudrita! Ka nö kuumusekindel omadus on olemas, sest praegustele ilmadele pakub kreem head vastupanu (lisaks ka SPF15!).
Veekindlusest aga... suisa duši alla ei soovita minna, kuid suvised ujumised talub kreem küll ära :)
Jumestuskreem teeb kenasti koostööd ka erinevate mineraalsete päikesepuudrite ja põsepunadega, kusjuures iga kreemiga mineraalsed tooted klappida ei taha. Toode jääb nahal poolmatt ning mina ei pidanud vajalikuks puudriga matistamist.
Mis aga kõige olulisem - kuidas selline tugev tegelane näonahale mõjub? Ma tõesti kartsin ummistunud poore või ebameeldivat kihelustunnet, mida "vägevamad" kreemid aeg-ajalt tekitavad, kuid ei mingeid lisaprobleeme. Siiski arvan, et poleks mõistlik toodet 24h näos hoida, naharakud vajavad ka pisut puhkust :)
Artistry tooted on need, mis pole mind siiani alt suutnud vedada ning teid on ees ootamas veel mõningad vahvad ilu-uudised Amway'lt! :)
|
OSCAR-2019
|
||
Spetsiaalne loputus tagab Teie nõude hügieenilise puhtuse ning elimineerib 99,999% kõikidest bakteritest (katsetatud vastavalt NF EN 13697 standarditele).
Tekitab nõudepesumasinas peamise pesemistsükli ajal auru, mis tungib aeglaselt toidujääkidesse ning kõrvaldab raskesti eemaldatavad plekid.
Kasutab auru loomulikku võimsust kõige tugevamate plekkide eemaldamiseks ja riiete desinfitseerimiseks isegi madalatel temperatuuridel.
Unikaalne tarkvara juhendab kasutajat enam kui 70 retsepti valmistamisel. Valige lihtsalt see funktsioon ning valige toidukategooria ja roa tüüp ning seejärel sisestage kaal või portsjonite arv. Ahi seadistab seejärel valmistamisaja ning näitab kasutatavate abivahendite vajadust.
Kiire ja tervislik auruga toiduvalmistamine spetsiaalselt kujundatud auruti anumal ja eelprogrammeeritud seadistustega kala ja juurviljade valmistamiseks, tagades ideaalsed tulemused. Lisage aurutisse vett ning valige seejärel toiduliik ja kaal.
10 minutiline rahulik ajavahemik kuivatustsükli lõpus, mis jahutab pesukoguse aeglaselt maha ning hoiab ära kokkukuivamise ja vähendab kortsude teket.
Eelprogrammeeritud sätted toitude kiiresti valmistamiseks. Valige vaid toidu tüüp, sisestage kaal ning ahi küpsetab teie toidu perfektselt valmis.
Vastavalt Whirlpooli keskkonnasõbralikkuse poliitikale on kõik jahutusseadmed 100% CFC ja HFC vabad.
Ahju tagaseina taga asuv ventilaator suunab õhu läbi kuumutuselemendi ja ahju sisse neljast suunast. Toit küpsetatakse kiiresti ja ühtlaselt ahju kõikides osades ning erinevaid toiduaineid saab valmistada samaaegselt, maitseid ja lõhnu segamata.
See spetsiaalne pesumasina tsükkel optimeerib iga aktiivse pesuaine efektiivsust ning aitab eemaldada tugevaid plekke isegi madalatel temperatuuridel.
Tänu mõnede ahjude uuele, väga efektiivsele õhu jaotussüsteemile, saab samaaegselt valmistada 3 erinevat rooga, maitseid ja lõhnu segamata.
Pesumasinate Daily 40 programm on kavandatud Teie igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, erinevate puuvillast ja sünteetiliste riietusesemete pesemiseks 60 minuti jooksul temperatuuril 40°C.
Natur range's Ecolabel auhind on tõestuseks, et Wpro hoolib keskkonnast ning peab lugu oma kodumasinate kasutajatest. Ecolabel on heakskiidetud kõige kõrgemal tasemel. Seda sponsoreerib Euroopa Komisjon ning seda toetavad ja abistavad 27 EL riigi valitsused. Tooteid kontrollitakse sõltumatult puhastusvõime ja keskkonnahoidlikkuse suhtes. Nad peavad olema biolagunevad, vähendama mõju merekeskkonnale ning peavad sisaldama minimaalselt ohtlikke aineid.
Nõudepesumasinate eemaldatav ülemine rest võimaldab Teil alumisel restil pesta eriti suuri esemeid, nagu näiteks ahjuplaadid või suured potid.
Kontrollib automaatselt temperatuuri, kui elektritoide on pärast katkestust taastunud ja annab teada kui temperatuur on tõusnud üle külmumistemperatuuri.
Family Chef kõrge kvaliteediga mikrolaineahi on varustatud erinevate täiustatud funktsioonidega toiduvalmistamise lihtsustamiseks ja mitmekesistamiseks ning see tagab maitsvad tulemused ja toiduvalmistamisviiside mitmekesisuse.
Whirlpooli side-by-side külmik-sügavkülmikutel on integreeritavad veefiltrid, mis kindlustavad Teile puhta maitsega jääkülma vee. Filtri kasutusiga on 6 kuud või 1500 liitrit, seejärel vahetatakse filter välja.
Moodulriiuleid saab vastavalt Teie soovidele liigutada või eemaldada. Lisaruum moodustub tänu uuendustele, nagu näiteks kolmas riiul ja kokkuvolditavad piid.
Selle märgistuse annab Whirlpool kõige keskkonnasõbralikumale tootele, garanteerides Teile oma klassi kõige parima funktsioneerimise ja ressursside optimaalse kasutamise.
Nimetus, mille Whirlpool on andnud oma kõige keskkonnasõbralikumatele toodetele, tagades teile oma klassi parima talitluse ning optimeeritud ressursside kasutamise.
Induktsioon soojendab vaid keedunõud, mitte pliidiplaati. Induktsioontüüpi pliidid säästavad aega ja elektrit ning on ohutud, lihtsad ja hõlpsasti puhastatavad.
Induktsioon kuumutab panni, mitte pliidiplaati. Täppistehnoloogia tagab ideaalse reguleerimise. Kuumust on vastavalt Teie soovidele väga lihtne reguleerida. Ideaalne šokolaadi sulatamiseks. Tehnoloogia on ka väga puhas, kuna pliidiplaat on külm ning pliidiplaadile mahavoolanud toitu on kerge eemaldada.
iXelium™ - pliidiplaat, mis jääb särama ja kauniks pikema aja jooksul, peab vastu kriimustamisele ja plekkidele. Looduna nanotehnoloogia eksklusiivse rakendamise abil, hoiab pliidiplaadi revolutsiooniline pealispind ära toidujääkide külgejäämise ning muudab pliidiplaadi puhastamise kiireks ja lihtsaks.
Jet Chef kombineeritud mikrolaineahjud toimivad nagu parimad traditsioonilised ahjud ning pakuvad Teile enam, lisaks küpsetusprotsessi reguleerimisele, ka küpsetamist, krõbedaks tegemist või aurutamist ühe nupulevajutusega.
Whirlpooli patenteeritud Jet Defrost süsteem tagab kiire ja ühtlase sulatamise ühe nupulevajutusega. Valige lihtsalt toiduaine liik ning vajutage käivitusnuppu.
Kiirjahutuse funktsioon, mida saab lihtsalt aktiveerida kaugjuhtimispuldi nupu abil. See seadistab seadme töötamise kõrgel ventilaatori kiirusel ning jahutab ruumi temperatuuri kiiresti kuni 18°C-ni sõltumata eelnevast temperatuuri seadistusest.
Eelprogrammeeritud seadistus sügavkülmutatud toidu kiireks valmistamiseks. Valige lihtsalt toiduaine liik, sisestage kaal ning mikrolaineahi valmistab toidu automaatselt lõpuni.
Valitud programmi saate käivitada kõige mugavamal ajal - näiteks öösel, kui elektri hind on kõige madalam.
Kompaktne traditsiooniline ahi koos mikrolaineahju funktsionaalsusega. See hoiab kokku sõtuvalt retseptist kuni 50% toiduvalmistamise ajast.
Ahi kuumutatakse kiiresti vajaliku temperatuurini ning helisignaal annab teada millal on õige aeg toidu sisse panemiseks.
Traditsiooniline ahi on kavandatud ruumi optimaalseks kasutamiseks. Vaatamata selle vähendatud mõõtudele on selles ikkagi 40 liitrine ahjuõõs ning see on ideaalne kasutamiseks koos soojendussahtliga traditsioonilises täismõõtmetega integreeritud ahjuruumis.
Need on ideaalsed kasutamiseks korterites, kuna nad muudavad auru veeks ning koguvad selle mahutisse ning ventileerimine ei ole vajalik. Neid saab paigutada mistahes asukohta Teie köögis või kõrvalruumis.
See tagab alumise ja ülemise küpsetamise ning lisaks ventilaatoriga küpsetamise. Ideealne küpsiste ja kookide küpsetamisel.
Kortsumisvastane valik hoiab ära pesu kokkulangemise pärast programmi lõppu nii, et pesu tuleb masinast välja ilma kortsudeta isegi siis, kui Te seda kuivatist viivitamatult ei eemalda.
See kuumeneb võrreldes tavapärase grilliga oluliselt kiiremini ning kasutab vähem energiat ning rasva-ja õlijäägid põlevad ja aurustuvad grilli abil iseenesest.
Whirlpooli LCD ekraaniga pesumasinad on varustatud lapselukuga, mis blokeerib paneeli käsklused, et hoida ära laste poolt seadistuste juhuslikku muutmist või pesumasina peatamist. Teistel mudelitel on ohutusmehhanism paigaldatud ukse sisse, mis aktiveerumisel takistab ukse sulgemist ja masina käivitamist. Trummelkuivatid on varustatud lapse turvalukuga, mida saab kasutada ka siis, kui trummel ei ole kasutuses, mis takistab lapsel trumli sisse sattumist ja ukse sulgemist.
Uus LED valgustussüsteem tagab tavaliste külmikute valgustusest kaks korda parema nähtavuse ning tarbib tavaliste lampidega võrreldes 4 korda vähem energiat.
Whirlpooli pesumasinate lihtsa triikimise valik tagab õrnema pesemisrütmi, õrnema pöörlemise ja loputuse. Kangad kortsuvad vähem, mis muudab nad lihtsamini ja kiiremini triigitavaks.
On võimalik programmeerida automaatseks rakendumiseks pärast küpsetusprogrammi lõppu, et anda soovitud pruunistusaste.
Magic Clean koos spetsiaalse Protechflontm A pinnakattega on vastupidav toiduvalmistamisega seotud pritsemete suhtes. See on esimene tõeline põhjakõrbemisvastane töötlus mikrolaineahjude turul.
Meie tippkvaliteediga külmikutes on unikaalne topeltreaga ukseriiul, mille tagumises reas saab hoida 2-liitrilisi pudeleid ja esireas saab samaaegselt hoida pooleliitrilisi pudeleid või konserve.
Whirlpooli Max mikrolaineahjud on kompaktsed, stiilselt kujundatud mikrolaineahjud, mis sobivad ideaalsed väikestesse köökidesse.
Meie sügavkülmikute Max Space kambrid on 70% kõrgemad kui tavapärased sahtlid, mis annavad Teile 2 spetsiaalset ruumi mahukate toiduainete hoidmiseks, nagu näiteks koogid ja kalkunid.
Ülemised ja alumised kuumutuselemendid on reguleeritavad, mis tagab suurtele lihatükkidele paremad valmistamistingimused.
Õhu filtreerimissüsteem on välja töötatud koostöös Microban ettevõttega, mis on antibakteriaalsete lahenduste turuliider, et vähendada külmikus ebameeldivaid lõhnu ja bakterite kiiret kasvu. Filtrit on lihtne asendada iga 6 kuu järel. (Kombi - jenki - üheukseline - side by side).
Selle töötlusega jääb Teie pesumasin kauem puhtamaks, värskemaks ja hügieenilisemaks. Koos Microban ettevõttega (anibakteriaalsete lahenduste turuliider) on Whirlpoool välja töötanud spetsiaalse töötluse, mis aitab vähendada pesuaine jaoturis (teatud pesumasinate kõige tundlikumas osas) bakterite kasvu, kõrvaliste lõhnade teket ja hallitust.
Nende ahjudega on võimalik kasutada mitmesuguseid toiduvalmistamise meetodid, mis aitab Teil perfektselt valmistada erinevaid roogasid.
Teie nõudepesumasinate ressursse kokkuhoidev Multi Zone valik võimaldab kasutada ainult ülemist riiulit või ainult alumist riiulit.
Spetsiaalne programm õhukeste pesuesemete pesemiseks, võimaldab julgelt pesta igat tüüpi naistepesu.
Never Defrost tehnoloogia on kättesaadav valitud sügavkülmikutes. See tehnoloogia absorbeerib niiskust, vähendab sügavkülma tekkimise aega ning tagab optimaalse toimimise. Spetsiaalsete absorbeerimispatjade regulaarne asendamine iga kuue kuu järel hoiab ära lahtisulatamisega seotud probleemid.
Valitud mudeleid iseloomustab täielikult härmatisevaba süsteemi mugavus, mis hoiab ära jää tekke sügavkülmikus, nii et teil ei ole neid kunagi sulatada vaja.
NoFrost Fresh tehnoloogia hoiab toiduained värskena kuni kaks korda pikema aja jooksul võrreldes tavapäraste külmikutega ning seda tänu aktiivsetele anduritele, mis tunnetavad temperatuuri ja niiskuse muutusi ning reguleerivad ja kohandavad vastavalt külmiku sisekliimat, hoides ära külmiku sees jää tekkimise.
Õhu sundringlus küpsetamisel saavutatakse ahju tagaseina taga oleva ventilaatoriga, mis suunab õhu läbi kuumutuselementide ja ahju sisse neljast suunast. Toit valmib kiiresti (eelkuumutuse ei ole tavaliselt vajalik) ning ühtlaselt ahju kõikides osades. Erinevaid toiduained saab valmistada samaaegselt, maitseid või lõhnu segamata.
Sügavkülmuti kambrites on ventiilide süsteem, mis tasakaalustab rõhu kambrite sees ja väljas ning muudab uste avamise 4 korda lihtsamaks kui tavalisel mudelil.
Uus öösel kasutamiseks ette nähtud pesuprogramm on tänu modulaarsele veesurvesüsteemile ülivaikne – masina müratase on vaid 39 dBA.
See ööprogramm on äärmiselt vaikne ning tänu veesurve moodulsüsteemile on selle müratase ainult 39 dBA.
See alumise riiuli tarvik võimaldab laadida kuni 24 klaasi, tagades nende stabiilsuse ja terviklikkuse.
Spetsiaalne programm suure koguse klaaside pesemiseks. Kombineerituna peoklaaside hoidjaga tagab see ideaalsed pesemistulemused ning maksimaalse ohutuse ja hoolitsuse.
Innovatiivse tehnoloogiaga õhupuhasti, mis absorbeerib küpsetusaurud ja suitsu piki välist serva. See vähendab mürataset ning õhupuhastit on lihtsam puhastada.
Spetsiaalne isoleeritud sektsioon piimatoodete hoidmiseks, mis säilitab neid paremini ning takistab lõhnade segunemist.
Loodud koostöös tippkokkadega annab Pitsa/leiva programm võimaluse sobivate küpsetusvalikute valimiseks.
Mõlemad riiulid on võimalik täita ainult pooles ulatuses ning hoida kokku 15% vett, aega ja energiat.
Nendel integreeritud nõudepesumasinatel on avatud juhtimispaneelid ning nad ühendavad endas sisseehitatud seadmete väljanägemise ja keerukuse mugavusega, mis võimaldab neid reguleerida mööbli uksi avamata.
PowerClean seade on paigutatud nõudepesumasinate tagaossa ning see eemaldab pottidele ja pannidele külgekõrbenud toidu 32 kõrgsurvedüüsi abil. See funktsioon ei vaja lisavett.
Nõudepesumasinate PowerClean Max tehnoloogia kasutab tugeva mustuse eemaldamiseks 24 kõrgsurvedüüsi, ning seda ka eriti suurtelt nõudelt.
See funktsioon vähendab külmiku võimsust Teie eemaloleku ajal ning hoiab külmiku sisemuses temperatuuri 12°C ümber, et hoida ära hallituse ja lõhnade tekkimine ning vältida mittevajalikku energia tarbimist.
Tipptasemel veeautomaadi saab paigutada köögi töötasapinnale piiramatus koguses maitsva ja filtreeritud joogivee saamiseks alati kui seda vajate.
Selle ülikompaktse veeautomaadi saab paigutada köögi töötasapinnale või kinnitada seinale piiramatus koguses maitsva ja filtreeritud joogivee saamiseks alati kui seda vajate.
See kompaktne veeautomaat sobib ideaalselt Teie köögi töötasapinnale piiramatus koguses maitsva ja filtreeritud joogivee saamiseks alati kui seda vajate.
Pürolüütilise puhastamise funktsioon põletab rasva ja mustuse tuhaks, mida saab kiiresti niiske käsnaga ära pühkida. Selleks kuumutatakse ahju temperatuuril üle 500°C ning samal ajal peatab jahutusventilaator suitsude ja gaaside eraldumise. Pürolüütilistel ahjudel on ohutuse tagamiseks lapselukk ning neljakordsed klaasuksed.
Ready2Cook funktsiooniga ahjudel puudub eelkuumutamise vajadus: innovatiivne ja täiustatud ringlussüsteem tagab ideaalse õhuvoolu jaotuse, hoides kokku aega ja energiat.
Kui sisselogimisel märgistate Remember Me boksi, siis järgmisel veebisaidi külastamisel logitakse Teid automaatselt tagasi. Süsteem ei jäta Teid meelde, kui kustutate oma süsteemi küpsised või logite välja käsitsi. Teie kontole ligipääsuks või uue tellimuse sisestamiseks palutakse Teil sisestada vastavad paroolid.
Kõik Whirlpooli induktsioon ahjuplaadid on valmistatud Schott Ceran® klaaskeraamikast, mis ei sisalda mürgiseid raskmetalle, arseeni ja antimoni.
Teatud trummelkuivatite eriti õrn programm (trumli pehme liikumine, aeglane pöörlemine, madal kuumutustase) võimaldab õrnade riietusesemete kindlat kuivatamist.
Keep Warm funktsiooni saab valida selle automaatseks käivitamiseks pärast küpsetusprogrammi lõppu. Hoiab toidu soojana (kuid ei kuivata) kuni 4 tunni jooksul.
Space+ sügavkülmikutes on kuni 40% rohkem kasutatavat ruumi võrreldes mistahes muude sama suurusega ja sama A+ energiaklassiga sügavkülmikutega.
Unikaalne ja eriti loodussõbralik ahju puhastusfunktsioon. Pole vaja puhastuskeemiat, vaid klaasitäit vett, mille valate ahju põhja spetsiaalsele kangast matile, seejärel käivitate madala temperatuuriga puhastusprogrammi. Pärast programmi lõppu tuleb ahi vaid niiske lapiga ahi puhtaks pühkida.
Pealtlaetavad ja horisontaalsed sügavkülmikud tagavad maksimaalse hoiuruumi ning on ideaalsed inimestele kes vajavad palju ruumi sügavkülmutatud toiduainete hoidmiseks.
Mõnedel Whirlpool ahjudel, suunab ainult ventilaatoriga funktsioon õhu ühtlaselt ümber sügavkülmutatud toidu, et vähendada sulatamise aega.
SuperEco programm on ettenähtud kuni 40% energia kokkuhoiuks. Programm kasutab kombinatsiooni vähendatud võimsusega trummelkuivatusest ja pikemaajalisest leotusest pikema tsükli jooksul. Programmi on ideaalne rakendada öösel, eriti siis, kui saate kasutada odavamat elektrienergiat.
Suure, 32-liitrise mahutavusega puuvilja- ja juurviljamahuti saab varustada liugjaoturiga puuviljade ja juurviljade eraldamiseks. Jaotur jaotab väikese mahuti väiksemate toodete, nagu näiteks viinamarjade ja maasikate hoidmiseks.
Selle spetsiaalse pesumasina programmiga saate tänu ruumikale trumlile mahutada üksikuid suuri esemeid nagu näiteks sulgtekke.
Nendel mikrolaineahjudel on õhu sundringlussüsteem, mis tagab suurepärased tulemused isegi vaevanõudvate roogade korral nagu näiteks lehttaignaküpsetised, beseed või sufleed. Õhu sundringlussüsteemiga toiduvalmistamine tagab ahjuga sarnase tulemuse lühikese ajavahemiku jooksul.
Ühendab ülemise ja alumise kuumutamise, et tagada tavapärane küpsetamine kuumema ülaosaga ahjuga. Ideaalne, kui vajatakse krõbedat pealispinda või aeglaselt valmivate ahjuroogade valmistamisel.
Kaks grillimistsooni annavad paindlikkuse kas ühe või mõlema tsooni kasutamiseks sõltuvalt grillitava toiduaine suurusest, mis võimaldab väiksemaid koguseid valmistada kokkuhoidlikumalt.
Jahutatud õhk ringleb ümber säilitusalade, kõrvaldab niiskust ning hoiab ära jää tekkimise ning jää sulatamise vajaduse. See tehnoloogia peatab ka sügavkülmutatud toodete üksteise külge kleepumise, tootesildid jäävad loetavaks ning külmiku seintele ei teki kondensatsiooni.
Trummelkuivati valik, mis jätab riietusesemed kergelt niiskeks ning ideaalseks viivitamatuks triikimiseks.
Riietusesemete takerdumise vältimiseks ja kuivamise efektiivsuse suurendamiseks pöörleb trummelkuivati trummel vaheldumisi vastassuunas.
Grillib kiiremini ja ühtlasemalt tänu grillimistsooni suunatud kuuma õhu tõttu. Ideaalne paksemate lihatükkide grillimiseks ning annab küpsetusvardas röstitud efekti, krõbeda väliskihi ning mahlase sisemuse.
Nupulevajutus ja 6TH SENSE andurid teevad ära kogu ülejäänud töö, sõltumata sellest kui määrdunud on pestavad riided.
Süvendid asuvad teatud mudelite sügavkülmiku ukses ning on ideaalsed külmutatud pitsade või valmistoitude hoidmiseks, vabastavad ruumi peamises hoiualas ning teevad Teie kiirtoidu kiiremini kättesaadavaks.
Kangaste soojuspinge on kortsumise üldiseks põhjuseks ning see on tingitud on ülekuivamisest, seega on kõikide kangaliikide korral oluline täpne aja reguleerimine. Just seetõttu on Whirlpooli käsitsi reguleeritavad kuivatid varustatud täpselt ajastatud programmidega ja 6TH SENSE kuivatitel lõppeb kuivatamise programm automaatselt pärast kuivamise nõuetekohase taseme saavutamist.
See tagab enneolematult madala mürataseme. Innovatiivne EDS³ süsteem on 35% võrra vaiksem kui tavapärane pliidi õhupuhasti.
Nõudepesumasinas olev üleujutusvastane seade kaitseb Teie kodu. Probleemide korral peatab see seade pesemistsükli, blokeerib veevarustuse ning laseb nõudepesumasina tühjaks.
3 liitrine külmikusse sisseehitatud mahuti tagab värske, filtreeritud vee ainult nupulevajutusega. Innovatiivne filtriga veeautomaat aitab elimineerida kloori maitset ja lõhna ning vähendada mustuse, rooste, setete ja hägususe sisaldust. Microban bakterivastane kaitse tagab Teie vee säilimise hügieenilises ja bakterivabas keskkonnas.
Saate seadistada valitud programmi käivituma kõige mugavamal ajal - näiteks öösel või muul ajal, kui elekter on odavam.
Peske oma villaseid esemeid julgelt. Woolmarki "masinpestava" või "käsitsi pestava" märgisega villaseid riideesemeid võib ohutult pesta villa programmiga ja 40°C käsipesuga.
Maksimaalse ohutuse tagamiseks lekete eest on nõudepesumasin varustatud ohutust tagava lisafunktsiooniga, mis blokeerib lekke korral viivitamata veevoolu.
|
OSCAR-2019
|
||
Väikeste teravate vaimukusetorgetega lugu libafakiirist, kes läheb Pariisi Ikeast naelvoodit ostma. Kaasas on tal vaid sada eurot muide. Sajaeurone on võltsitud, eks ole. Noh, sealt siis seiklused algavadki. Selline humoorikas kirjanduslik road movie. Meenutab "Saja-aastast, kes hüppas aknast välja ja kadus". Võrrelda täpsemalt ei taha, kes see ikka enam nii hästi loetut mäletab.
Meenus kohe Taani, kus inimesed viitsivad igasugu vahvaid asju kokku keerata, põhjusega ja põhjuseta. Näituseks kasvõi pebersvendid, mis seotud 30 saamisega ja ikka veel vallaline olemisega. Aga ka muudel põhjustel.
Ma lugesin selle raamatu juba mitu nädalat tagasi läbi, täitsa ühe soojaga, aga meenus see mulle uuesti alles eile, kui mulle tiivad kasvama hakkasid (te ei tea, kui hea tunne see on!). Tabasin end eile mõttelt, et ei tea, kas Paavol ka nüüdseks juba tiivad kasvavad või maadleb ta endiselt oma sasipundarde sohus. Seda tohutut lõngakera ta sinna palverännakule harutama läks.
Harutas üpris mõnuga, küll siit ja sealt otsast, võrdlemisi avameelselt vist ka, ikka nimesid ja fakte välja tuues. Samas, miks ikka seda asja poolikult ajada - kui juba, siis juba :)
Aga millega ma absoluutselt rahul ei ole - kuhu kadus rännaku lõpus kõik see tohuvabohu?! Lõpp kadus sootuks kuhugi ära, ma keerutasin raamatut nii- ja naapidi, jõllitasin suht kohtlaselt, nagu ootaks... lõppu? Just nimelt. Lõppu aga lihtsalt ei olnud, tee või tina. Mees kõndis ja mõtles, tee peal oli täitsa asjalik, kruvis lugejal ootused üles, et kuhugi ta ju välja jõuab. Oma peas ja südames, ma mõtlen, füüsiliselt polnud kahtlustki, et ta sihtkohta potsatab.
No ja siis raamatu lõpus need teiste palverännaku muljed, neid ma eriti ei suutnudki lugeda, lasin diagonaalis üle. Ma oma aruga oleks need sinna jätnud lisamata. Kui oli autori lugu, siis autori lugu. Liig pinnapealsed ja lühikesed olid need teiste kogemused (mis ei tähenda, et kui need tegelased tahaks ise oma lood pikemalt lahti kirjutada, siis sealt midagi head ei võiks välja kooruda, eks) nagunii, ei andnud nagu suurt juurde. Mõne mahlakama detaili oleks sealt võinud põhiloosse pikkida ja oleks ka piisanud.
Omapärane. Aga igati loetav. Alguses ei saanud minema, mingi hetk kiskus kiireks ja põnevaks. Üllatavaks. Autoril oleks nagu eripärane anne tuua sisse ootamatuid pöördeid, suisa fataalseid, ma ütleks. Ei mingeid eelnevaid märke järjepidevatest sammudest surma poole. Ja siis - põmaki!
Moodne aeg on korralikult spurtinud nagu näha. Väga lühikese vahega on need viimased raamatud ilmunud. Mitte et ma kurdaks, eks ole :)
Mul oli veidi ebamugav, puhtalt isiklike mälestuste pärast, seda raamatut kätte võtta. Aga oma hirmudele tuleb ikka vastu astuda. Vist.
Kunagi, kui ma töötasin asutuses, kus käis igasugust rahvast, erinevate kehalõhnadega ja teate ju küll, siis oli tavaline, et pärast kliendi lahkumist võis olla tarvidus õhuvärskendaja järele. Selline pisike ja loomulik osa töökeskkonnast.
Ükskord istun mina kliendivabal hetkel ja nuhutan ninaga - no ei klapi, selline spetsiifiline ja leebelt väljendudes jõle hais immitses kusagilt. Mu teada ei olnud mingit kahtlast elementi minu juures käinud, aga iial ei või teada. Teen aga edasi oma asju, aga need aroomid tükivad vägisi ninasõõrmeisse ja ajavad iiveldama. Kõrval kolleegi juures oli küll üks inimene, aga kuna tegemist püsikliendiga, siis ei pööranud nagu talle tähelepanu. Kui vaja sussutada, siis pole midagi parata - tuleb pudelit otsima minna.
Toimetan mina rõõmsalt oma toimetused tapjahaisuga ära ja olen peaaegu et rahul. Kui kõrvalt klient lahkub, saan veel kurta, et mis salapärane hais, et kust see tuli, algallikat ei täheldanud sugugi.
Ah jaa, ma unustasin mainida, et see püsiklient oli suuuuuuuur, ilmatu suuuuuuur. Ja mina olin veel sinisilm, kes ei teadnud, et väga-väga-väga suured inimesed mõnikord pahasti lõhnata võivad.
Jäin praegu mõtlema, et seda inimest pole juba aastaid linnapildis näha olnud. Kurb hakkab kuidagi. Kahjuks ei mäleta ka enam nime, et vaadata, mis temast saanud on. Tahaks loota, et lihtsalt suure elumuutuse läbi teinud, ära kolinud või ma ei teagi mis veel, igatahes kõike muud kui...
"Suur vend" Lionel Shriveri sulest on umbes samasugusest inimesest. Ülekaaluliseks muutumine ja ränk kaalualandusteekond võetakse juppideks lahti, põhimõtteliselt ilukirjanduse sildi all, kuigi see piir on siin ausalt öeldes äärmiselt hägune. Okei, lugu on olemas ju, kõrvalliinid õdede-vendade suhete, kuulsa esivanema jms näol samuti justkui olemas.
Aga tee või tina, see ei mõju ilukirjanduslikult. Jah, ma tean, et autor on kõikjal rõhutanud oma isiklikku seost teemaga suuremõõtmelise venna näol, ent kõik muu peaks olema siiski fiktsioon. Ikkagi. Midagi on siin, mis mõjub nagu oleks tegemist kellegi tõsielulise looga, mille ta siis võrdlemisi harju keskmiselt ümber jutustab. Ei teki päris seda ohoo-elamust. Teisalt, lõpuni ma lugesin ja mitte just päris hambad ristis, ütleme siis, et selline ei liha ega kala.
Ja üleüldse - mis toimub? Nii rohketest hooletusvigadest kubisevat Moodsa aja raamatut ei olegi vist ette jäänud, igatahes ei meenu hetkel. Häiriv. Aga võib-olla olen ma nii torssis sellepärast, et ma ei armasta väljendit "skeene" ja seda oli siin ropult palju kasutatud :) Vahel lihtsalt mõni selline kole sõna ja selle liigkasutus viskab üle :)
Parim mõte, mis mulle siit raamatust meeldis, oligi vist see, et mida üks konkreetne number ja selle saavutamine siis tegelikult annab? Ma ei räägi nüüd neist väga suurtest inimestest, kellel on juba ainuüksi tervise tõttu vaja midagi ette võtta, aga just neist teistest. Sa jõuad eesmärgini ja avastad, et oled siiski ikka samasugune, olgugi veidi teise kaalunumbriga, aga üldplaanis on kõik endine. Ja raskem osa tuleb ikka ja alati alles pärast eesmärgi saavutamist. Sageli on inimesed lihtsalt iseendaga vaenujalal ja see mõni kilogrammike siia või sinna ei lepita sind iseendaga.
Ja siis lugesin oma ainsat ja lemmikut ajakirja, Eesti Naist, kus Elina-mis-ta-nimi-nüüd-ongi rääkis vanusest. Enda vanusest. Ja mis Tõnu Ots selle kohta hiljuti ütles. Ja ma tundsin, et see on niiiiiiiiiiii kümnesse, just nii ongi!
Enne imeilusat sünnipäeva lootsin mitu head raamatut läbi lugeda - paraku ei õnnestunud. Elu ja rõõm ja romantika ja puhkus jõudsid enne jaole. Neist kõige kaunimatest päevadest ei jõua siia blogisse ühtegi pilti - ja see on ka loomulik! Need pildid jäävad igavesti minuga sinna, kus need olema peavad ;)
Sain õige pisut siiski lugeda, näiteks "Minu Istanbuli", see oli enam kui võrratu ja seega soovitan ka teistele. Pikemalt sellest ei kirjutagi, lugege ise, raamat on seda täitsa väärt;) Jälle sai liiga ruttu otsa muidugi.
Kui aga suvel ringi rändate ja siia meie kanti satute, siis kiidan ja soovitan ikka ja jälle meie linna pärli Fellinit.
Ma ei saanud alguses minema selle raamatuga. Lugesin ja vaatasin - ei edene, no ei edene kohe sugugi. Erinevate rannabaaride ja lohesurfivarustuse kirjeldamine tundus kilomeetrite kaupa venivat ja samas ei midagi erutavat ja uudset mulle ütlevat. Pole ju seda va surfisoolikat, eks ole. Kellel on, neil on muidugi põnevam.
Võib-olla oli alguses ka rohkem sellist kohalikust eluolust eemale jäämist, kaaslasteks teised eestlannad või muidu rahvusvaheline seltskond. Surf ja pidu - mis minusuguse võhiku jaoks on ilmselt igas maailmanurgas suht sarnane:)
Aga siis hakkasid leheküljed järsku elama! Kohaliku noormehe ärasebimine on ikka sootuks teine tera. Esiteks, tekib lugu kui selline, mingi kandev telg. Teiseks, saab lõpuks nii autor ise kui ka tema vahendusel lugeja aimu ikkagi ka maast ja rahvast (mille pärast me ju neid Minu-sarja raamatuid loemegi). Ja lapsega teises kultuuriruumis olemine, see juba ise avab uued ja tundmatud peatükid sellest maast.
Hea on tõdeda, et ma polegi päris imelik inimene. Või kui siiski, siis on taolisi jalaga segada:) Kuigi ma lapsena võrdlemisi palju lugesin, siis kaks vaieldamatut lemmikut nende hulgast olid ometi tiba veidrad: telefoniraamat ja atlas. Telefoniraamat oli konkreetne tumeroheline ja kõvakaaneline ning sealsed põnevamad nimed olid mul küllap pähe kulunud. Julmalt haige lugemisvara, ma saan ise ka aru.
Atlase pidev uurimine oli õnneks veidi normaalsem ajaviide. Meeldiv avastada, et kaardinohikuid on maailmas üpris palju ja et tänasel päeval on nende tegevus märksa laiahaardelisem, hõlmates näiteks geopeitust, erinevaid klubisid (mille liikmeks saamiseks pead olema väisanud nt sadat erinevat riiki jms variandid) või maanteehundiks olemist. Kõik selles mõttes toredad, et ahvatlevad nelja seina vahelt lahkuma.
Seda raamatut lugedes ja kohates erinevaid kaardikire väljundeid jäin mõtlema, et mis siis mind nende kaartide puhul võlus, mis oli see tõmbejõud... Esimesena meenuvad vist ikkagi eksootilised nimed, mis naelutasid pilgu ja sundisid üha tagasi pöörduma. Ouagadougou, Tsaratanana, Kilwa Kivinje, Lolland - on nimesid, mis ei unune, kuigi paljud kahtlemata on tänaseks mälust kustunud.
Ja kuigi google maps peaks olema, ja ongi!, igasuguse kaartides tuhnimise imelihtsaks ja mugavaks teinud, siis on see ka röövinud igasuguse võlu ja naudingu, minu puhul igatahes. Kui vaja, siis muidugi kasutan, aga niisama uurima ja ringi tuuseldama enam ei taha minna. Anna aga atlas kätte ja ma võin lõdvalt paar tunnikest mööda saata.
Ka oma naiseks olemisele sain raamatust kinnitust, sest mis seal pattu salata, ka mina olen ajuti kuulunud "kaardipöörajate" klanni, ehk siis nende hulka, kellel kaart peab näitama "õigesse suunda" :)))) Kuigi seda pole ammu enam juhtunud - ei tea, kas ma peaksin muret tundma:)
Teen 4 721 pikka-pikka paid tublidele laenutajatele, kes võtsid vaevaks möödunud aastal raamatukogust mõne minu raamatuga välja astuda!
Mulle meeldib, kui inimesed lasevad end voolul kanda, nii orgaaniliselt nagu see parajasti just võimalik on. Millet läheb ka vooluga kaasa, sest just Gallimardi kirjastuses ilmus Katrina Kalda, kes on pärit kaugest ja tumedast Eestist, esimene romaan. See kõik kokku ei anna enam Millet´le rahu ja paneb teda sügavamalt huvi tundma noore ja eriskummalise naise päritolumaa vastu. Minema eikuhugi, oleme ei keegi.
Millet on selles mõttes põnev...eee... turist (nimetame tinglikult siis nii), et ta kirjutab kõigest sellest ühe avastatava maa puhul, mis mullegi huvi pakub - inimesed, keel, päris inimeste päris elu, pildikesed siit ja sealt, tekkinud mõtted. Mitte muuseumid ja need kõige-kõige kuulsamad vaatamisväärsused. Väikeste fragmentidena ongi ta kirja pannud kõik selle, mida kahe külaskäigu ajal aastal 2011 siin nägi ja koges. On Tallinnat, Kadriorgu ja vanalinna, on Haapsalu ja Abruka, Saaremaa ja Pärnu, Abja-Paluoja, Võru ja Vastseliina, Tartu ja... kõike muud nende punktide vahepealgi. Ja põnevaid inimesi, meie oma inimesi!, nagu Helena Tulve või Kaplinski või Anti Saar jt.
Suuri sõnu ja pikka juttu eriti pole, ent see vähene on täpne ja tabav. Enamasti. Ka õiglane. Enamasti. Eks ta kohati veidi sünge ole, aga see on selline poeetiliselt sünge hala. Ning muidugi korduv kurtmine liigse amerikaniseerumise üle. Olgu, selle viimasega tuleb ju paraku nõustuda, ent ega see lõputu enese kordamine meid sellest süüst kuidagi vabasta.
Ja sellega seoses jäi mul tiba arusaamatuks üks vahejuhtum kusagil hotelli baaris, kus olid gümnaasiumineiud paljajalu end hästi tundmas. Autori jaoks oli selles paljasjalgsuses taas tegemist millegi äärmiselt ameerikalikuga, aga... kulla mees, eestlased on paljajalu käimise usku olnud iidamast-aadamast saadik ja veel tänaselgi päeval on kevadsuvisel ajal kängitsemata jalad täiesti normaalne vaatepilt, nii et ma ei tea... Kui miskit üldse häiris, siis ehk jah, see liigne ameerikalikkuse otsimine igal sammul, ka siis, kui otseselt põhjust selleks polnud.
Veidi kummastav oli ka autori pidev vastakuti sattumine prostituutidega, või üldse poolpalja ihuga. See "mõte" on mul ausalt öeldes lõpuni mõtlemata alles. Ühelt poolt rikub see tema jaoks erootika võlu, see liigselt paljastatud nahalapp (olen nõus!), kuid teisalt, kui ta kuskil jälle seesugust ihu kohtas, siis ajas see teda leebelt väljendudes alatasa pöördesse, nii et mine sa võta kinni. Tegelikult leiab inimese ju ikka üles selle, mida otsib, olgugi et alateadlikult ;)
Ei, tegelikult oli see huvitav ja sisukas lugemine. Palju tuttavat, veidi ka uudse nurga alt lähenemist, prantslaslikku elegantsi tuimale eesti rahvale lähenemisel, ja kindlasti nauditavas vormis. Kiirelt vahelduvad fragmentaarsed killukesed, kohati mõnusalt poeetilised, kohati argised, ent kindlasti mitte igavad.
"Kõige tiivustavam hetk on mitte siis, kui selja peal hakkab sügelema ja tiivad hakkavad kasvama, aga ei... kui armud, siis tulevad paljud asjad palju paremini välja. Armumine on üks õnnis hetk. Ma olen alati nõus veel armuma."
Jah, nüüd ma kõlan nagu mingi telekasõltlane, aga esimest korda on mul rõõmu telerist ja sellest lisavidinast nimega KordusTV, sest seda Palmse mõisas aset leidnud maestro juubelikontserti võin ma veel hea mitu korda kuulata.
See on nüüd näide eksitavast esikaanest. Oma kujunduse ja stiili poolest meenutab "Küüslauke ja safiire", aga muus osas neil küll mingit seost ei ole. No kohe mitte mingit. Esiteks on see tugevalt kaldu noorteka poole, ent ega siis selles asi ole - ka noorteromaane on väga häid ja haaravaid olemas.
Ausalt öeldes, ma ei viitsi isegi üle kontrollida, kas tegemist on sama kirjastuse raamatutega ja sama kujundajaga või üldse mingi kindla sarja ja selle ühtse kujundusega, sest see pole seda vaeva väärt vist.
|
OSCAR-2019
|
||
Diatribiit tuntud orgaaniliselt aktiivne toidulisand, mis on mõeldud võidelda diabeediga. Tootja on Ameerika. Ravim on loodud naturaalsetest komponentidest. Need koostisosad aitavad tuua tagasi veresuhkru taset ning ennetada tüsistusi. Enne kui me sattuda müük, Diatribiit oli kontrollida läbi kliinilised uuringud. Lõpuks sai teada, et see ravim tegelikult ei ole mingeid erilisi vastunäidustusi. Ja kui järgida kõiki arstide soovitusi, siis ravikuuri ajal inimene ei maitse mingeid negatiivseid mõjusid.
Täna ravimiturust pakub laias valikus ravimeid, mis on suunatud diabeedi raviks. Suurem hulk neist on tekitatud kahju keha, nii nagu on täielikult toodetud on keemilise alusel. Kuid Diatribiit oluliselt neist on erinev. See on tegelikult pulber, mis koosneb looduslikke aminohappeid ning vitamiine, mis kuuluvad aluse protsesside vahetada, põletavad rasvarakke, osalevad valkude ainevahetust normaliseerida, lõpuks tulemuseks on mõju veresuhkru taset.
Kui võtta ravimit nii, nagu on kirjas juhendis, siis 7-10 päeva organism on maha kooritud. Mõne aja pärast pulber normaliseerib kuseteede süsteemi. 20-25 päeva glükoosi tase tulevad tagasi normaalseks. Ja kuu aja pärast võib vaikselt sooritada katsed. Enesetunne paraneb.
Pluss sellele, ravimite tarvitamine vähendab vajadust insuliin ja muude diabeediravimite ravimid. Samuti, kui ravim vähendab järgnevate pärast diabeedi haiguste. See aitab vältida teket gangreen, tüsistused nägemisega, nefropaatia.
Niisiis, millised komponendid põhjustavad efektiivne terapeutiline toime, turvaline, ravi ja patsientide usaldust?
Inuliin. See on üks rühma polüsahhariide, mis sisalduvad taimed. Peamine selle soodsam tegevus on tõhus hagi diabeet, haiguste kardiovaskulaarne ja mao-soole süsteeme. Assimilatsiooni prebiootikum algab rasv sooled abil kasulikke baktereid
L-arginiin on väga oluline valgu moodustumine aminohape nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ta suudab säilitada optimaalne kontsentratsioon kolesterooli organismis, tingib normaalse toimimise kardiovaskulaarne süsteemi, põletab ekstra rasva ladestumist, kuvab ammoniaagi kehast, on kaasatud toota kollageeni, laiendab südame veresooni, toetab normaalset vererõhku, parandab vereringet jäsemetes
Sidrunhape-üks olulisemaid osalejate tsüklis Krebs, mis mängib rolli keskus ületamise teed ainevahetuse protsessi. See osa puhastab maksa, seega vähendab kõhukinnisust ja kõrvetised. Aitab vältida mädane põletik nahal. Puhastab organismi toksiinidest. Kehtib, kui lahtisti. Puhastab veresooni ja veresooni. Vähendab kõrgenenud vererõhk
B-grupi vitamiinid B. Vähendada suhkru kogust veres. Parandab vereringet. Toetab närvisüsteemi, südame-veresoonkonna süsteemi ja aju. Mängivad olulist rolli protsessis ainevahetust, normaliseerivad tasakaalu valku.
Kui ravimit ei ole mingit lõhna-või maitseaineid. Kõik komponendid, mis on aluseks tooteid, mis on kergesti imenduda kehasse, ei põhjusta patsient negatiivseid allergilisi reaktsioone. Madalam veresuhkru tase võib märgata juba läbi 14 päeva jooksul pärast alkoholi tarvitamist. Maksimaalse efekti on märganud vaid ainult kuu aega. Positiivne mõju ravimi täheldatud on 88 protsenti patsientidest.
Diatribiit tuleb võtta suu kaudu annustes, mis on määratud perearstiga. Peamiselt ravikuur kestab umbes üks kuu, kuid äärmuslikel juhtudel endokrinoloog pikendab. Selleks, et saavutada positiivset mõju, peaks teadma, millist annust peate võtma ja kui tihti. Kõik see sõltub vanusest, sümptomite ja tüübi diabeet. On olemas kahte tüüpi haigus.
Juhised ravimi soovitab võtta Diatribiit integreeritud ravi teist tüüpi haigus. Ja ka arstid võivad määrata antud ravim ennetamiseks endokrinoloogiline haiguste, seeläbi vähendades riski diabeet.
Peamine contraindication ravi Diatribiitом on allergiline reaktsioon juurde meditsiiniline preparaadi suhtes. Kui diabeet õpeta lapsele, imetava ema või olete eakas inimene, siis nii patsientidele tuleb ravimi ainult all kõige rangem järelevalve spetsialistid.
On vaja teada, et Diatribiit on tuntud rohkem kui bioloogiliselt aktiivne toidulisand, mitte lihtsalt ravim. Sellepärast on vaja võtta keerulise teiste hüpoglükeemiline ravimite. Ainult siis tooteid saab imenduda organismi. Nii on võimalik vähendada pahaloomuline mõju organismile on haige.
Kommentaare haiged räägivad kasulik teisaldamist Diatribiitа. Juba nädala möödumist ravi patsiendid tunnevad end palju erksamaks ja lihtsam. Miks? Sellepärast, et keha läheb puhastamine kahjulike jääkainete ja kolesterooli. Normaliseerub ainevahetus, paraneb töö kuseteede süsteemi. Haige tunneb end palju erksamaks. Taastub normaalne vereringe. Ja umbes 14-17 päeva sõna otseses mõttes kaovad sümptomid diabeet. Kõik info kõrvaltoimed on inimese keha on puudu.Kui ravis andmetele ravim on tekkinud pahaloomuline sümptomid, siis tuleb lõpetada, võttes seda bioadditive.
Üleannustamine juhtub väga harva. Juhul, tarbivad narkootikume üle normi, tuleb viivitamatult teha maoloputus, mao-ja soovitavalt kutsuda kiirabi.
Juba palju diabeet ravim on aidanud vähendada veresuhkru taset, kolesterooli. Samuti on paljud patsiendid eelistavad just seda ravimit selle eest, et ta aitab vähendada kaalu, parandada nägemist, vabaneda sage nälga ja janu. Kahjuks ainult üks. Antud toodet ei müüda apteekides. Selle rakendamine toimub ainult interneti kaudu ja ainult läbi ametlikul kodulehel. Pakendi hind on umbes kaks tuhat rubla. Ja ka see müüakse soodushinnaga. Laos on osta ravimit on võimalik kaks korda odavam.
Hotellid orientiiri Le Touquet' rand lähedal – Hotels.com abiga on lihtne leida hotell orientiiri Le Touquet' rand lähedal, võrrelda hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida hotell orientiiri Le Touquet' rand lähedal. Iga majutuskoha kirjeldus on varustatud kaardiga. Lisaks tubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu asukohast, mugavusest ja ümbruskonna meelelahutusvõimalustest. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
|
OSCAR-2019
|
||
Lühidalt öeldes, olen Erkki ja Pärtel'i (Erkki Engineering - Ameerika Muskelautode Jumal Eestis) poolt korraldatava järjepideva psühhoterrori Ohver.
Just nende kahe tegelase pärast olin ma omale Sunnitud ostma '69 Nova, mitte Corvette/Camaro/Firebird'i või mis iganes '70- auto.
Auto ostsin Los Angeles, California'st, eesmärgiga ehitada kiire igapäevasõiduk (Mitte võistlus eesmärgil).
Müüja väitis, et eelmise kere vahel olles mõõdeti võimsuseks 1175hp tagarattas, seda siis teise rihmaratta ja kangema kütusega.
Juuli alguses sai ka auto originaal mootor käima pandud ja sellega ka u. 15km küla vahel ringi kärutatud:
Juuli viimastel päevadel laenasin Erkkilt treileri ja kimasin Novaga ARK'i, pill arvel ja FRED 1 numbrid ootavad külge keeramist
Kuna juba ARK'is käigu jaoks pidin Erkkilt treila laenama, siis mõtlesin, et võiks ju kohe ühe korraga auto Erkki juurde viia korraks (nii või naa oleks pidanud ju pärast treila tagasi viima),
et saaks aimu töödest, mis põhja all ees ootavad a/la mis puksid vajavad vahetust jne. Kuna Erkki oli selle lükkega nõus, siis saigi nii tehtud.
Erkki, lühikese jutu mees nagu ta on, arvas, et teeb vähe põhjalikuma kontrolli, mille tulemusena visati sääreka mootor prügikasti kõrvale ja läks koheselt esisilla kapitaal remondiks - kõik liivapritsi, värvi jne.
Samas jõudsime kiiresti selgusele, et on mõttetu osta sinna kanget sidurit, mis kogu mootorist tuleva paugu edasi annaks kastile,
kuna kast lendaks esimesel võimalusel laiali ja täpselt sama juhtuks ka suure tõenäosusega tagasillaga.
Vahepeal olid muidugi Erkki ja Märt mul pea puhta sassi suutnud ajada käigukasti valiku poolelt. Korduvalt sai ka kuuldud Pärteli lauset, et käigukast on nõrga mootori tunnus.
Kuna ma automaadiga sõita ei oska, siis jäin ikkagi kindlaks oma esialgsele nägemusele sellest autost ja ostsin ära USA'st '94 Trans Am'i alt pärit T56 käigukasti.
Arvestades asjaolu, et riiulis vedeles ka aastaid juba 4 Lamborghini Murcielago tagavelge koos kahe uue tagarehviga ja 2 esivelge, siis otsustasin ka need nüüd kasutusse võtta.
Kui esimest korda Erkkilt küsisin, et mis ta sellisest mõttest arvab, vaatas ta ikka väga pikalt vaikides mulle silma, samaaegselt erinevate meditsiiniliste diagnooside vahel valides
Esirehvid: hetkel puuduvad, originaalis käivad Lambo alla 245 / 35 / 18, kardan, et need jäävad Nova all liiga madalaks
Kasutusele läheb siis jooks Lamborghini Murcielago Hercules velgesid (Pildil heledam. Must on Hermera ja need lähevad koos 360 rehvidega tsiklite alla)
Vahepeal viisin ka Esiistme Naha Kristjani juurde, et lasta see korda teha aga kuna otsustasin siiski T56 kasti kasuks, siis ei olnud enam roolisamba küljes oleva käigukangi kasutamine võimalik, sest T56 kasti puhul jääb kepp umbes diivani kohta. Lahendusena tegin kaupa Erkkiga, tal vedelesid riiulis just minu sadulale sobivad uued Sparco sport istmed
Järeleaidates liigub 90 aastane vanaema ka 5x kiiremini üle tee, aga me räägime siin tehasekonditsioonist.
Blam! Kaunis Chevy Nova ja sinna otsa 1000+ jõuga mootor ning Murcielago veljed. Pole midagi öelda, hands down, väga väga kõva ettevõtmine!
Nüüd vöiks kapotialune olla sinine, KKKaas valge vöi poleeritud, vöimalikult palju voolikuid ja juhtmeid peidetud ning kapotil need raamist välja paistvad kolmnurksed osad nö peegliga kaetud vms.
Lipid ja barrelid pärit RTR mingite velgede küljest. Ei mäleta peast nime praegu. originaalis 8 ja 9 laiad ning olid face mounted, ehk siis face oli kõige välimine.
Praegune velg tuleb 8.5 ja 9.5 ning on sandwwitch mounted(face lipi ja barreli vahel) Keskosad on pärit Volvo originaal 16 tolliste plekkide küljest ning peale mida on see keskosa sobivaks treitud, puuritud, keevitatud.
Offseti ei oska öelda, pole mõõtnud, aga ta jääb ikkagi üsna suur selle plekkveljest keskosa eripära tõttu.
Räägiks vähe juttu ka siis. Doonoriks nö on siis RTR RS108 kolmeosalised veljed. Keskosade jaoks on võetud 16 tollised volvo originaal plekkveljed, mida on lõigatud, treitud, keevitatud, puuritud jne .
Velgede mõõtudeks tulid 9.5 ja 10.5 laiad. Lipid on 2.25 ja 3.25. Tagumised randid on custom made, otsustasin ühelhetkel, et võiks ikkagi taha laiemad tellida. Rehvideks on 195/45 ees ja 205/40 taga, kusjuures tagumised läksid ilma eetri/kahurita peale. Ühesõnaga ilma kõrvalise abita ja naturaalselt , Meinu ma ei tea mis krdi rehvid sa siuksed mulle tõid
Keskosadest niipalju, et said peale pulberlaki kihi. Kahjuks pidin natuke pettuma, sest nägin poleerimisega retsi vaeva ja pulbris või ahjus tõmbas läiget korralikult maha ja hallikas, sinakas varjund jäi ka juurde, aga no mis seal ikka, läks siis nii. Aega enam pole ja teiseks ei ole kindel kuidas selle kihi pealt sellisena maha saaks, et aluspinda ei kahjustaks ja uuesti lihvima ei peaks. Veider on see, et muud osad mis poleeritud polnud jäi lakk kena, just poleeritud pinna peal tõmbas hallikaks ja tuhmiks.
Tagantjärgi oleks palju asju teisiti teinud. Näiteks oleks baasiks võtnud mingid tuntud veljed. Ala OZ, BBS vms. Lihtsalt seepärast, et lihtsam rante ja asju saada ja samas kui kunagi tahtmine ära müüa, saab ka keskosad eraldi müüa, kuna need sobivad paljude pilbastega kokku.
Ahjaa, ja võrreldes selle sama velje originaal keskosadega, tulid plekist keskosadega veljed isegi nõksa kergemad.
Blingim oleks vast eelkroomimine, ehk vasetamine ja see läikima poleerida. Ainuke asi, et pinnakahjustuste ja ebapiisava hooldusega kipub roheliseks minema.
Kartsin selle kroomimise hinda veits ja jäi uurimata. Kuigi oleks võibolla võinud ehk isegi. Samas see plekkvelje pind polnud ka parim just, igasugu suuri täkkeid oli üsna palju mida välja lihvida on raske. Alu veljed üsna lihtne täkked välja saada.
Veljed on all ja Stancestilt sai kolm auhinda. Parim velg, publiku lemmik, ja peaauhind The Stancest. Kes kohal ei käinud, nende paar pilti, milline auto nüüd välja näeb.
|
OSCAR-2019
|
||
EELK juubelikongress toimub 26.–27. maini Tartu Pauluse kirikus. Sellega tähistame 100 aasta möödumist esimesest kirikukongressist ehk Eesti vaba rahvakiriku sünnist ning ühtlasi reformatsiooni 500. aastapäeva.
Laupäeval, 27. mail on oodatud Pauluse kirikusse kõik soovijad. Päev algab piduliku jumalateenistusega, millele järgnevad konverentsi peaettekanne ja kaasettekanne teemal „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud“ (Gl 5:1). Pärastlõuna on tervituste, kõnede ja arutlusringi aeg, järgneb kontsertpalvus koos EELK autasude üleandmisega.
Registreerimisega saab endale kindlustada majutuskoha ja toitlustamise. Avatud üritustele pääseb ka eelnevalt registreerimata, kuid need osavõtjad, kes pole registreeritud, ei saa konverentsi materjale ja nendele ei kindlustata toitlustamist.
Osavõtumaksu suurus sõltub majutusööde ja toidukordade arvust. Emeriitvaimulikele ja nende abikaasadele on konverentsist osavõtt tasuta, kuid registreerimine on vajalik. Osavõtuks registreerimine toimub seni, kuni kohti jätkub.
Juubelikongressile (27. mail 2017) saab registreerida EELK kodulehel rubriigis „Vabaduse teetähised 2017–2018“. Vaimulike, muusikute ja juhatuseesimeeste registreerimisvorm asub sisevõrgus. Registreerimiseks tuleb täita nõutud lüngad ning tasuda osavõtumaks. Registreerunuks loetakse alles siis, kui raha on laekunud. Nendel, kellel on vaja arvet, palutakse maksta pärast arve kättesaamist.
Jakob Hurda toa ideed aastaid meeles kandnud Otepää koguduse õpetaja Jüri Stepanov tunnistas Eesti Kirikule, et selle teostamine on siiani raha puudumisse takerdunud. Nüüd aga otsustas Otepää vald ettevõtmisele õla alla panna.
Ruutmeetritelt küll väike, ent tänu Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Piret Õunapuu professionaalselt koostatud stendidele pakub see suurepärase ülevaate ärkamisaja ikooniks nimetatud Jakob Hurda elukäigust ning loometeest. Muuseumitoa tilluke olemine kannab meelde Hurda suure idee: «Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult.»
Avamistseremoonial lõid meeleolu Mairi Kaasik ja Edakai Simmermann regilaulurühmast Ilmarikas lauldes kolm Hurda kogutud regivärsis rahvalaulu. Kõnega astus üles Otepää vallavanem Aivar Nigol, kes väljendas otepäälaste soovi väärtustada oma omapära ja ajalugu. Vallavanem meenutas, et Hurda toa idee oli plaanis realiseerida juba Eesti lipu aasta raames.
Pensionipõlve pidav Otepää gümnaasiumi endine direktor Heino Mägi pajatas loo, kuidas tema kord näidanud klassis kümnekroonist ja küsinud lastelt, kes on rahatähel. Keegi ei teadnud. Koolmeister soovitanud lastel kodus vanematelt järele küsida. Järgmisel päeval oli paaril lapsel vastus käes: Hurt. Järgmisele õpetaja küsimusele, kus see Eesti suurmees elas ja töötas, jäid lapsed taas vastuse võlgu, aga üksmeelselt arvati, et egas nii tähtis mees Otepääle küll sattunud.
Välisministeeriumi ametnik Jüri Trei, kes koordineeris läinud aastal Eesti lipu aasta sündmusi, tänas Otepää kogudust ja omavalitsust Eesti aatelise pärandi hoidmise eest.
Otepää kirikla pakub katust mitmele rahvavalgustuslikule ettevõtmisele: siin asub 1996. aastast lipu tuba ning 2003. a asutatud Suusamuuseum, mille juhataja Jana Mae on võtnud endale ülesandeks juhatada soovijad Hurda tuppa.
Folkloristi, keelemehe ja usuteadlase Jakob Hurda (22.06.1839–13.01.1907) kohta on öeldud – mees, keda peab teadma. Põlva lähistel vaese koolmeistri peres sündinud Hurt sai hea hariduse, Tartu ülikoolis lõpetas usuteaduskonna ja Helsingi ülikoolis kaitses doktorikraadi.
Rahva ajaloolisse mällu jääb ta pühendunud hingekarjase, sihiteadliku hariduselu tõhustaja ning väsimatu rahva suulise pärandi – rahvaluule koguja ning süstematiseerijana.
On öeldud ilusti, et Hurt laiendas kümnest käsust neljandat mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele.
Meie maad haaranud saksiku vaimu ning venestuspüüdluste tõmbetuultes püüdis Hurt häälestada maa põlisasukad eneseteadlikule lainele. Tema eesmärgiks oli viia eestikeelne kultuur ja rahvaharidus kõrgele tasemele. Laiaulatusliku rahvaluule kogumise tulemuseks on 122 317-leheküljeline esinduslik kogu, millest sai alguse Eesti Rahva Muuseum.
Kui vana õpetaja Morits Kautsmann 1872. a haiguse tõttu ametist loobus, kutsus kogudus Hurta vakantseks jäänud kohale, 12. novembril õnnistati ta ametisse. Siit algas Hurda 8 aastat kestnud Otepää-periood.
Tema ajal ehitati viis uut koolimaja ning renoveeriti teist viis, koolmeistritele esitati kõrgeid nõudmisi. Hurda heas eesti keeles peetud jutlused olid väga populaarsed, kirikuliste arv kasvas ning peagi ei suutnud kirik enam soovijaid mahutada.
Hurt alustas kiriku laiendamiseks annetuste kogumise, raha maksti nurisemata ja Hurda Otepäält lahkumise ajaks 1880. a Peterburi Jaani koguduse hingekarjaseks oli suurem osa vajalikust rahast koos.
Hurda elamine Otepääl muutis selle õpetaja Stepanovi sõnul tõeliseks Eesti kultuuri mekaks: paremad kodumaa pojad külastasid Hurta, et Eesti asja ajada. «Hurt on mägi, ja mitte madal, Eesti kultuuri maastikul,» kinnitab Jüri Stepanov.
|
OSCAR-2019
|
||
Täna kui tulime ema-isa sõbra juurest nägime tee peal suurt valget koera maas lamamas. Kui sõitsime vähe edasi siis oli näha kuidas tal suu oli lahti ja sealt voolas verd. See oli nii õudne vaatepilt. Mul on siiani paha olla ja sellest koerast kahju. Selle inimese, kes nii tegi, ma ajaks ise alla. Koer oli suur ja valge, kindlasti mõni tõukoer. Karvane. Seal oli päris mitu inimest seda koera paitamas. Eks omanikud. Ise arvasin, et äkki kõndis koer omanikuga autoteel, see oli just juhtunud ennem ühele tänavale sissepööret, eks nad tahtsid sinna minna. Igastahes oli koer vasakul pool, ehgk siis autoteel ja mõni vastik rullnokk kihutas. See on nii jube. Mul on ikka selle koera pilk silme-ees. Kui see koer oelks olnud hulkuv, vaevalt mõi teda paitanud oleks. Igastahes oli see väga jube, ja ei lähe mul tükk aega meelest ära.
Selliseid loomi on kahjuks tee ääres palju . Alati ei saa juhti ka süüdistada. Ka meil on juhtunud, et koer hüppast põõsast auto ette. Õnneks ta alla ei jäänud kuid mina sain küll šoki kui isa järsku pidurit vajutas
meie kutsikas aeti kunagi alla, aga ma seda õnneks ise ei mäleta, autojuht sõittis ise edasi, hakkas kartma vist....
eriti hämaratel aegadel (vara hommikul ja õhtul päikeseloojangul) muutuvad metsloomad aktiivsemaks ja siis satub neid päris palju teele. kui sulle loom auto ette hüppab, siis ega suurt teha ei anna. vaevalt et nüüd keegi meelega loomi surnuks sõitmas käib. looma psühhika on lihtsalt nii erinev, et ta ei mõsta inimese kombel teed ületada. eri liikidel on erinevad harjumused - kes hüppab auto tulede vihku sattudes kiire sammu edasi, kes tagasi, kes kangstub paigale. täielik õnnemäng, kas saad auto pidama või suudad õigel poolt mööda põigata.
meil on küll seni suhteliselt õnneks läinud, viimase aastaga oleme näinud teed ületamas põdrakarja, 2 kitsekarja, 2 väikest jänesepoega, ja muidugi lugematut arvu siile, sisalikke, konni ja linde. enamasti oleme õnneks suutnud otsasõitu vältida (ühe jänese pääsemise hind oli küll vist vastutuleva autojuhi närvishokk, sest me auto tegi suurel kiirusel järsu haagi vastassuunavööndisse otse vastutuleva auto nina eest läbi). aga näiteks linde ja konni on küll alla jäänud, sest neid lihtsalt ei suuda näha ja nii kiiresti reageerida.
lindudega on tegelikult nii, et liiga kiiresti (vist oli see üle 120 km/h või midagi sellist) liikuvat autot lind ei taju. siis võib ta lihtsalt autole otsa lennata, sest see jääb talle "kahe silma vahele".
väga ebameeldiv asi on minu meelest kõrvaliste piirkondade metsistunud suured koerad, kes möödasõitvaid autosid jälitama hakkavad. sel suvel oleme vist vähemalt 3 sellist kohanud - tormavad ligi, jooksevad ja lõrisevad ringiratast ümbr auto. ma imestan, kuidas sellised koerad veel elus on, nad ju ise ronivad otse sõitva auto ette. peremehe meelest on selline muidugi hea valvur - ei lase ühtki võõrast ligi.
Metsloomad jah. Tee ääres olen ma ka palju surnud jäneseid, siile, hiiri ( ), ja vahel ka kitsi näinud. Nii kahju on nendest. Eriti jube on muidugi veel see kui sinu silme ees mõni loom alla jääb.
Kui me isa autoga kuskil Eestimaal sõitmas käime siis jõuame alati öösel koju ja paljud metsloomad hüppavad auto ette.Kuid seni on jõudnud isa veel pidurdada.
Siin on küll selline piiratud kiirus ja nii, aga siiski on palju loomi alla aetud, ja isegi inimesi (surma õnneks ükski inimene pole saanud).
Ühel perel on eriti õnnetu elu olnud siin elades; Neil on alla jäänud 2 väikest soti terjerit ja üks ... Ka mingi tõuker selline madal nagu taks ja selline lõtv näonahk. Tõunimi ei tule praegu meelde.
Ka paljude kassid on siin alla jäänud. Ja see kevad jäi ka mu endise klassiõe vend rattaga mingile kaubikule alla. Asi lõppes tema jaoks hästi.
Kui laura188 rääkis varestest, siis tõesti, nad ju lendavad vahel kogemata vastu esiklaasi.. .. Aga eriti nõme on see et paljud inimesed ei tee laipadest välja vaid kihutavad minema, jutt taga.
Ma mäletan surnud lindude osast, et ükskord koristasime mingi kambaga üht vana maja. Seal oli hästi palju surnuid tuvisid.
mina kord jalutasin maal oma koeraga (eks tegelikult on nii et mina jalutan ja koer jookseb) ja äkki vaatan, tee peal mingi väike karvatuust. üks surnud orav tee peal. mõtlen, et noh, eks ikka juhtub, kurb olen ja lähen edasi. siis äkki tahan teda veel kord näha ja vaatangi. aga-mida ma näen- oraval on SABA JA KÕRVAD ÄRA LÕIGATUD ning palju-palju valgeid usse peal. kutsun siis oma ühe sõbranna ja näitan talle seda oravat. mõlemad nutame. korraldasime oravale matused. siiamaani on selle väikse nunnu orava pilk meeles. aga kes teeks nii, et lõikaks südamerahuga oraval kõrvad ja saba ära???? -J-U-B-E-!!!!!!!
meil oli ükskord emaga nii, et nägime,et kass oli tee peal. Istus. me sõitsime edasi. (ta istus teisel pool teed) Me sõitsime ja siis ta hüppas meile auto ette. Mis siis teha. Ega ei lähe võta ju teda teepealt ära ka( selleks peavad ikka väga tugevad närvid olema) ja sellepärast ei hakka ju kolme inimese eluga ka riskima(et võpsikusse keerata ja et kass pääseks)
Parandage mind, kes tunneb liiklusseadust paremini (minul lube pole), aga kas allaaetud loomast pole juht kohustatud kedagi informeerima?
Kui loom teele ette jookseb, on asi hoopis teine, kui meelega loomale otsa sõidetakse. Suurte loomade põdrad) puhul on juhid vist ka pigem võssa keeranud, kuna pole kindel, kummast suuremaid kahjustusi saada võib.
Postimehes oli hiljuti artikkel, mille lõpus mainitud ka, et kuna looma alla ajamise eest trahvi ei saa, siis tuleb politseisse helistada:
«Loomaga juhtunud õnnetuse eest kellelegi trahvi ei tehta,» kinnitab politseiameti pressiesindaja Jana Zdanovitš. Sestap võib õnnetuse korral oma naha pärast värisemata politseiga lühinumbril 110 ühendust võtta ning juhtunust teatada.
Väiksemad ulukid, kes autoga kokku põrgates haruharva ellu jäävad, koristab teeservast tee hooldaja. Autojuhil tuleks siiski hoolitseda, et loomakorjus seniks kaasliiklejaid häirima ei jääks.
minu enda maja ees oli ammu aga palju kasse allaaetud ja olen näinud kuidas väikesed kiisu on prügikasti kõrval...buuhhu...jube...
ma olen ise näinud kui koer auto alla aeti käisn teeääres ja noor loom ajas autosi taga ... önneks eriti hullu ei juhtunud aga imelik suhtumine oli inimesel kes seda tegi ..see oli Käina Kaunite Kunstide Kooli direktor... loom ei huvitqanud teda üldse tuli autost korra välja vaatas et te Ziguli oleks ikka terve ja sõimas meid läbi ...ilma koerast mingit huvi tundmata...
Minu kodu lähedal juhtuvad nii jubedad asjad. Ma räägin ühest täpsemalt.Kui tulin täna koolist ja olin üks bussipeatus enne mu kodu nägin ma väga hullu vaatepilti.Seal on surnud must kass kellel olid soolikad väljas ja verine oli ka aga ma ei julgenud teda eest vaadata.See oli esimene nii hullusti surnud loom keda olen kodu juures näinud ja ma olin peaaegu minestamas. Tema suu oli lahti ja ta oli otse sõidutee kõrval. Ma arvan et auto oli ta alla ajanud.Igaljuhul tal olid soolikad ka väljas ma olen täiesti kindel et need olid soolikad kuna ma olen uurinud kassi raamatuid ka.Igaljuhul mul oli sellest surnud kassist väga väga kahju.
mul läks ema ükspäev poodi, u.10 minutit oli ära ja tagasi tulles oli naabri kass tapetult teeääres.Ma usun et tean kes seda tegid(naabripoistel tavaks loomi piinata),kahjuks pole neile kordagi otseselt peale sattunud ,muidu oleks mõlemil juba sellised keretäied käes.....
Kahju loomadest , aga see on ka jube kyll kui autojuht ajab looma alla ja jätab vedelema.tõstku siis teeservast veidi kaugemale ikka.Ise olen küll hoolimattute inimeste läbi surma saanud loomi teeserva toimetanud.. ...
Kahju on mul neist alati ,aga kui jube see vaatepilt ka poleks ,tuleb ise üle elada. Mõtle et su endqa sees on ju tegelikult peaaegu samasugused asjad (soolikad).
Päris jube värk...Aga mis teha, mõnikord hüppavad loomad ise tee peale ette ja veel nii äkitselt ,et pidurdamiseks ei jää aega ning otsasõit on paratamatu.
Ma läksin ükspäev hommikul kooli ja üks allaaetud kass vedeles tee peal.Ma ei läinud üldse vaatamagi, muidu oleksin terve päeva selle vaese kiisu peale mõelnud
Minu üleeelmine kass jäi samuti auto alla, kuid meie oma hoovis, meie enda auto alla, nimelt isa hakkas autoga just tagurdama, et aiast välja sõita ja kass oli just nuuskinud tagaratta juures ning ei pannud auto tööle panemist tähelegi.
Ka on minu maja lähedal kasse alla aetud, paar koera ning 1 rebane, kellel olid samuti soolikad rõvedal väljas. Aga see paistis olevat marutaudis loom, kuna esiteks ta tuli majadle nii lähedale ja teiseks oli ta väga rääbakas(saba oli kokku tõmbunud ja ta oli koledat värvi, kuigi oli alles paar tundi tagasi surma saanud), nii et hea selles mõttes, et surma sai.
üks meie maja ees elav õue kass(tuli umbes 2 kuuselt ning oli juba 9 kuune)kui ühel päeval aknast välja vaatasin ja nägin teele,et kass keset teed.Õnneks oli ta täiesti terve,selles mõttes,et verd ega soolikaid polnud,ta oli lihtsalt otseses mõttes keskelt löts.Me siis nutsime,keegi ei julgenud teda puutuda,aga kuna meie kasvatasime ja toitsime,võtsin ta sülle ja viisin põllule,seal matsime ta ära.
ma mäletan, et kui ma veel lasteaias käisin, oli naabriaias üks kass, kellel polnud silmi.. noh, ta ei elanud muidugi..
olen näinud veel pooleldi ära lagunenud jänest tee servas.. ribid olid väljas ja üleni kärbseid täis..
siis olen ühest siilist üle sõitnud rattaga, aga tema oli juba surnud, ma lihtsalt ei suutnud nii kiiresti reageerida, et kõrvalt mööda sõita..
kunagi oli nii, et üks väike koer peesitas autoteel, seal keskel.. issi aeglustas ja kui vaatas, et koer ei kavatse talle ette hüpata, siis kiirendas ja just siis koer jooksis autole ette.. muidugi issi pidurdas ja vaatas, kas sai eest ära, õnneks sai.
tallinnas ma olen näinud lugematult palju surnuid ja laiaks litsutuid hakke ja tuvisid ning harakaid kah.. tartus olen kah neid näinud..
kõige "toredam" on veel see, et mõned inimesed surnud looma nähes kohe kotist fotoaparaadi välja tõmbavad ning usinalt klõpsutama asuvad. Näiteks http://www.foto.kala.ee's on mitu pilti allaaetud kassidest ning rottidest ning kommentaarideks on a'la "kõige parem kass on surnud kass" jne.
http://www.looduspilt.ee's on üks pilt kus kassil on hiir suus ja mille autor veel kiitleb mitu hiirt tal läks enne kui lõpuks korraliku pildi kätte sai. Sellised inimesed ajavad lihtsalt nutma
Eile rääkis, kui mu õde Tallinnast tuli rääkis ta, et Tallinna maanteel on üks surnud kass, kellele on auto otsa sõitnud ja ta pea oli täiesti pooleks sõidetud. Ma just lootsin, et mina seda kassi ei näe, sest ma olen kohutavalt nõrganärviline. Ning täna (jah, laupäeval) tulin koolist koju. Jõudsin Tallinna maantee bussipeatusesse ja mõtlesin, et polegi täna nagu söönud ja kõht oli väga tühi. Kui nägin, et üks vananaine näitas sõrmega autotee peale... Ma vaatasin ka uudishimust, et mis ta siis seal nii näitab. Ja, oi, kuidas ma kahetsesin seda.. Seal oligi see kass. Ikka veel! Mul läks hoobi pealt süda pahaks ja läksin ruttu koju ja üritasin maha rahuneda.. See oli tõesti jube vaatepilt! Kiisust on kohutavalt kahju, aga hea on see, et ta sai arvatavasti koheselt surma ja ta ei pidanud piinlema.
ühe korra ajasime ise ka kassi alla, sõitsime pimedas ja äkki nägin, kuidas kiisu üle tee hakkas jooksma, pidurdada oli hilja ja käis mütsakas. kiisu oli autolt löögi saanud ja kohapeal surnud. päris üle me temast ei sõitnud.
piinamist olen ka näinud. mingid suvalised poisid viskasid ühe katkise tiivaga varese kividega surnuks
Minu maja ees oli kord kohutav asi. Kasse on seal küll ja küll alla ajatud kuna just seal tee ääres elavad nad maa sees ... Ei tiaküll kuidas nad mingeid auke sinna tegid maa sisse aga seal nad elavad. Mutikesed käivad neid toitmas, ja mõned ka pesevad neid. Aga üks kord üks pisikene kiisupoedg oli ka vist alla aetud. Ta lamas keset teed ja tal oli pea otsast ja keha lödi. Igatahes sellel päeval ma õue ei läinud.
Kord kui me isaga Tallinnast Tartusse sõitsime (öösel), Tuli tee peal üks kitseke. Isa pidurdas ja kustutas tuled ära ja siis see kitseke tahtis üle tee minna, kuid jäi seisma ja vaatas hoopis meid. Ning siis ta läks tuldud teed tagasi. Ta oli nii nunnu!
Aga vot nii nad lollikesed alla jäävadki. Et jäävad vahtima ja siis jäävad alla, ei märka ära joosta.
kalakene kirjutas: Aga vot nii nad lollikesed alla jäävadki. Et jäävad vahtima ja siis jäävad alla, ei märka ära joosta.
Jänestel on ka refleks selline, et äkki kui ma ei liiguta, siis kiskja ei märka mind. Tarduvad paigale. Ja alles siis, kui on kindel, et kiskja ikka pani tähele küll, võtavad jalad alla ja plagavad minema. Looduses tuleb selline käitumine kasuks, autoga muidugi mitte. Sest äkki tõesti ei märka ja polegi vaja elu eest liduda ja kõigega riskida.
|
OSCAR-2019
|
||
Spam kirjade saatjaks on praeguseks jäänud kriminaalse taustaga inimesed, kelle töövahendite hulka kuulub võõra nimega kirjade saatmine. Sain teate, et 5. juunil saadeti spam kirju Virgo Kruve nimega. Neis kirjades oli viidatud domeenile eta.ee. Seal oli tekst Daniil Domožilovi kohta, kes kasutas just võõraste inimeste nimesid, et oma pakkumisi edastada, näiteks Arvo Pärt ja Marko Mihkelson.
Maikuu keskel oli tulnud just Daniil Domožilovi kohta käiva teksti kohta ähvardus, et “algab domeeni kustutamise protsess.” Arvestades seda, et spam kirja saatjad lülitatakse internetist välja, siis tõesti juhtus sedasi ka eta.ee lehega.
Kui saite spam kirja, kus saatja on Virgo Kruve, eta.ee või digipost.eu, SIIS kasutage siin toodud kontaktivormi, märkides kindlasti oma e-mail, et saan Teiega ise ühendust võtta ja saada selle kirja näidise.
Võõra inimese nimega esinemine on Karistusseadustikus märgitud karistatud tegevusena ja teen selle kohta kindlasti avalduse politseile.
Spam kirja saatmist ei saa politsei abil lõpetada aga usun, et nad selgitavad välja selle serveri ja inimese(d), kes esinesid minu nimega ja tekitasid ka tegelikku kahju(lehtede kustutamine Zone Media OÜ serverist). Zone Media OÜ ei suutnud aru saada, et Virgo Kruve või eta.ee ei saatnud neid spam kirju. Mõistan, et neil ja teistel on raske tuvastada, kes ja millisel eesmärgil mingile lehele viitas(postitas linke).
Sest tema ähvardas just eta.ee lehe eemaldada(milles kirjutati spam kirjade saatmisest võõra inimese nime kasutades).
Seda on ka varem olnud, näiteks spam kirjade saatja Urmo Mark registreeris domeeni veebimees.host ja saatis sellega spam kirju.
Lisan siia Daniil Domožilovi ennetähtaegse vabastamise kohtuotsuse Riigiteatajas, sest selles on oluline info. Nimelt oli tema viimane vanglakaristus kuni 7.06.2018 aga ta vabastati ennetähtaegselt 3.01.2017 kohtumäärusega. Kui mul on õigus ja Daniil on nende 5. juuni kirjade taga, mille peale suleti eta.ee leht, siis võis toimuda uus kuritegu ajal, millal talle kehtisid tingimisi vabastamise nõuded. See peaks tähendama, et ta läheb ära kandma ka varem kandmata jäänud karistust. See on ligi aasta vanglat.
töövõimetuspension, vanemate palk ning kuritegelikul teel saadud tulu. Kinnipeetav tunnistab, et nii varasemad kui ka praegune kuritegu olid toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikul on suured raskused tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, olenemata tema sissetuleku suurusest. Tasumata võlanõudeid on 1222,96 eurot.
(4) Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. [RT I, 07.07.2017, 1 – jõust. 01.11.2017]
(1) Kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. [RT I, 12.07.2014, 1 – jõust. 01.01.2015]
(2) Kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. [RT I, 12.07.2014, 1 – jõust. 01.01.2015]
Minu nime ja minuga seotud domeene sisaldanud spam kiri oli Zone Media klienditoe edastatud spamcop.net lehe andmetel järgmine:
Seda kirja Daniil mulle ei postitanud aga eelmised printeri tindi pakkumised oli ta saatnud minu postkasti, kust leidsingi selle i-tooner.com kirja. Sealt saab ka ajalugu vaadata, et kes ja millal hakkas sinna kirjutama. Mõned päevad hiljem levitas sarnast kirja domeen 1goji.com
Kokkuvõttes on tegemist praegu toimuva sündmusega, mille eesmärk on minu nime kahjustamine. Ma olen kirjutanud spam kirjade saatjatest umbes 10 aastat ning ei hakka ühel päeval neid ise saatma. Küll tuleb tunnistada, et viimastel aastatel on alanud laimu levitamisega ründamine, kus Urmo Mark ja Marek Sauber on teinud minu kohta lehti igasuguste halvustavate sõnadega. Mõlemil oli eesmärk eemaldada infot nende spam kirjade saatmise kohta. Omamoodi väljapressimine, et nimetame sind petturiks, kelmiks ja paadunud valetajaks või eemaldad spam kirja näidised. Kuid neile ei olnud omane päris võõra inimese nimega kirjutada, välja arvatud Urmo Mark ja veebimees.host registreerimine ning spam kirjade laialisaatmine.
Lisatud 8.juuni 2018 kell 17. Mõistlikud inimesed Zone Media OÜst taastasid lõunal majutatud lehe eta.ee ning täiendasin sealseid tekste teavitusega, et linkide saatmine ei olnud tellitud. Probleemi lahenemine algas pärast keskpäeval klienditoele helistamist ja eilse õhtu e-mail sai vastatud umbes poole tunniga.
Hoidke kodulehe kontaktiks olevat e-maili mõnes teises serveris (teenusepakkuja juures), sest spam saatmisse suhtutakse kriitiliselt ja teenus võidakse lõpetada juba samal päeval. Kui kõik on ühel kontol, siis kaob nii leht kui e-mailid ja probleemi väljaselgitamine võtab väga palju aega.
Teenusepakkujad võiksid probleemist klienti ka telefoniga teavitada(kui puudub vastus e-mailile), sest e-maili lugemises võib olla mitme päevane paus.
Taolise rünnaku ohus on iga kodulehte omav firma, kellel tuleb hakata tõestama, et tema tegelikult ei tellinud spam kirja saatmist, kuigi seal oli 5 artiklit ja linki tema lehele ning tema nimi koos e-mailidega.
Mõelge läbi varukoopiate tegemine. Kui suletakse konto või server, siis võib vajalik olla kogu sisu mujal avamine.
Äriregistri aadressi kuritarvitamise leidmiseks, kasutage igal aastal aruandes uue algusega e-maili. Nii saate teada kui seda hakatakse reklaamideks kasutama ja saate uuesti ära muuta. Näiteks Äripäev saatis käesoleval 2018. aastal reklaami taoliselt muudetud aadressile, mis vahetati välja 2012. aastal. Pole üllatav, et aegunud andmebaas on selle roosa ärilehe müügitöös kasutuses. Nad on raha eest reklaaminud (sisuturundanud) isegi kelmust, millest kirjutan edaspidi vaba aja leidmisel.
Vabandan kõigi kirja saanute ees(mida mina ei saatnud ega tellinud lingi levitamist) ja luban, et Daniil või keegi teine nende kirjade saatjana saab avalikustatud ja loodetavasti ka tegelikult karistuse, sest § selleks on olemas.
|
OSCAR-2019
|
||
Hiina on suurim toormete tarbija maailmas, ning on toormete hinnatõusu oma nõudlusega vedanud viimased kaks aastat.
Hiina majanduse kasv ületab ootusi alates eelmise aasta teisest poolest, suurendades nõudlust kõiksugu toorme järele, sõnas China International Capital Corp-i analüütik. Ta ootab globaalsele nõudlusele uuel aastal jätku.
Suurimaks naftaimportijaks tõusis pärast eelmist aastat Hiina, ületades esmakordselt aastases võrdluses USA. Ühtlasi on Hiina suurim USA nafta importija.
Suuruselt teine majandus maailmas taipab, et import võib aidata sudu õhust vähendada. Suurtes kogustes kvaliteetsemat rauamaaki, mida tavaliselt Hiinast ei leia, imporditakse, et toita ulatuslikku terasetööstust. Import kasvas eelmisel aastal 5 protsenti, 1,07 miljoni tonnini.
Veel üks meetod puhtama õhu saavutamiseks on söe asemel puhtamat maagaasi importida. Eelmisel aastal kasvas import 27 protsenti, 68,57 miljoni tonnini.
Nõudlus maagaasi järele oli talvel niivõrd suur, et pakkumine järele ei jõudnud. Konsultatsioonifirma JLC Network Technology prognoosib sel aastal 10protsendist nõudluse kasvu.
Kuid ühtlasi kasvas ka söe import 6,1 protsenti, 270,9 miljoni tonnini. Hiina väikeste ja ebaefektiivsete kaevanduste sulgemine viis kohaliku tootmise languseni.
Koos hiinlaste lihatarbimisega suureneb vajadus sigade söödaks kasutatavate sojaubade järele. Sojaimport kasvab prognooside järgi 97 miljoni tonnini, mis moodustab globaalsest sojanõudlusest 65 protsenti.
Kasvav majandus suurendab hoonete ja tehaste ehitust, mille tarvis on vaja vaske elektrijuhtmete ja torude tootmiseks. Kohalikud kaevandused on väikesed ja ei suuda nõudmisega kaasas käia, puudujääk imporditakse.
Hiina vase import tõusis 2,3 protsenti, 17,35 miljoni tonnini eelmisel aastal. Nõudluse jätkumist nähakse ka sellel aastal.
Kohtume Jaanus Truuga ajalehetoimetuse pingevabas õhkkonnas. Mehe kogemusi ja jutte kuulates tekib aupaklikkus tema teadmiste ees. 15 aasta jooksul on ta käivitanud ja juhtinud edukaid transpordifirmasid, kuid saatuse tahtel on need ära müüdud või ära ostetud. Nüüd juhib ta aga Eestis verinoort firmat Ewals Cargo Care, mis pakub transpordi erilahendusena megatreilervedusid. Truu sõnul pole Eesti turule vaja uusi ekspedeerijaid, vaid nišitooteid.
Alates 1993. aastast ehk nüüdseks 15 aastat. Kõik sai alguse lihtsast ajalehekuulutusest, kus tolleaegne Eesti Ehitus otsis inimest, kes nende verivärsket firmat juhtima hakkaks. Sealt sai see asi alguse, hakkasin juhtima EE Transi nimelist ettevõtet.
Algus oli suhteliselt keeruline, sest ei olnud teada, kuhu poole firma arenema peab. Omanikud rõhusid betoonelementide tehasele, mille toodangut viidi Venemaale. Kuid see äri sai läbi ja betoonelemente oli vaja hakata müüma lähiturgudele. Nii see EE Trans alguse saigi.
Sai sellepärast, et kuulusime Eesti Ehituse kontserni ning nemad korrigeerisid oma äristrateegiat ja defineerisid, et tahavad olla ainult ehituse ja kinnisvara äris. Nii otsustati muud tegevused ümber organiseerida või maha müüa. Selle tulemusena müüdi EE Trans.
Varasemad kokkupuuted olid meil Frans Maasiga olemas ja suhted soojenesid. Nii saigi meist Frans Maas. Frans Maasi ajal käivitasime ettevõtted ka Lätis ja Leedus.
Tegutsesime 5-6 aastat, meie käive Baltimaades oli üle 200 miljoni krooni ja seal töötas ligi 75 inimest. Ja siis juhtus see, mis oli juhtunud ka varasematel aastatel - kõiksuguseid logistika- ja transpordifirmasid müüakse ning ostetakse üle Euroopa. Ja sada aastat vana ettevõte Frans Maas müüdi maha Taani kontsernile DFDS Transport.
Eks see oli ebameeldiv üllatus. See aga on tänapäeva majanduse üks osa, kus ettevõtteid ostetakse ja müüakse.
Üldjuhul jätkavad ikka need ettevõtjad, kes ostavad. Vaieldamatult oli DFDS 4-5 korda suurem kui meie, mistõttu oli see loogiline jätk, et tegevjuhina jätkas DFDS Transpordi juht.
Alguses oli soov transpordisektorist välja minna, aga siis tulid pakkumised, mis olid väga ahvatlevad.
Mõnes mõttes on see elu põnevaks tegemine. Praegu on väga raske minna turule konkureerima sarnaste toodetega. Nišitoote puhul on võimalus olla edukam. Lihtsalt ekspedeerijana turule siseneda oleks keeruline ja riskantne.
Ma arvan, et kes veel tahavad logistikaturule tulla, siis on kaks varianti. Üks, et tullakse nišiga, teisel juhul peab olema väga tõsine investeering, ostes Eestist mõne ettevõtte.
Eesti tööstusmaastikul on lihtsam, sest mul on kogemusi. Teistpidi on keeruline, sest konkurents on väga tihe, turg on jaotatud.
Frans Maas oli aktsiabörsil noteeritud ettevõte, aga Ewals Cargo Care on pereettevõte, mis kuulub Ewalsi perekonnale, see on erinev.
Et sada aastat vana Ewals Cargo Care ka maha müüakse, selle vastu ei ole rohtu. Aga perekonnaliikmed on öelnud, et neil sellist kavatsust lähiaegadel ei ole. Igal juhul on nad huvitatud selle ettevõtte jätkamisest sellisel kujul.
See on võimalik, aga praegu on meie nišitoode megatreiler ja selle tutvustamine. Juhul kui meie edu tagamiseks on vaja osta siit mõni ettevõte, siis see on võimalik.
Kindlasti on. Igasugused eriveod näiteks. Näiteks vaadata, kui edukas on olnud kemikaalide vedamisega tegelev ettevõte Haanpää. Selles vallas on ruumi konkureerida.
Siselogistika ja IT-lahendused arenevad ja usun, et nendelgi on tulevikku. Tuleb välja nuputada, mida veel teha.
Ma arvan, et see läks käima enne sajandivahetust. Enne seda käivitasid väga paljud ettevõtted turge. Kõik otsisid oma paika ja oma kohta Eesti ettevõtluses ja logistikas. 2000. aasta paiku on logistikale kui mõtteviisile rohkem tähelepanu pöörama hakatud.
Ausalt öeldes on minu kokkupuude õhutranspordiga minimaalne. Ja tegelikult ka laoteenusega on kokkupuuted olnud minimaalsed.
Ma arvan küll. Ewalsil on olemas inimesed ja teadmised ning väga tugev teenus - intermodaalne transport -, kus kaup liigub Euroopas laevaga või rongiga. Ja meie turu jaoks võib olla atraktiivne megatreilerite toomine Itaaliast.
Kui jätkub pidev kütuse hinna tõus ja veohind tõuseb, surutakse peale rohelist Euroopat, siis võib pakkuda sellist lahendust, kus Itaalia treilerid tuuakse Lübecki sadamasse ja siis sealt meile. Eestile ei ole see kauge tulevik.
Kui vaatan kaupu, mis liiguvad peamiselt autovedudega, siis näen trendi: mida rohkem me suudame Euroopast tulevaid kaupu lükata laevade peale, mida rohkem suudame arendada ro-ro-liiklust, seda vähem sõidavad autod Baltimaadesse ja Poola. See on üks suund, kuhu tänapäeva logistika liigub. Seal on kaks tegurit, teatud riikides on mereveod rohkem konkurentsivõimelisemad tänu hinnasurvele.
Megatreileriga saab ju tuua kaupa odavamalt. Odavamaks saab minna ainult siis, kui kaubaühikuid suudetakse laadida efektiivsemalt. Samuti mängib rolli firma efektiivsus. See peaks võimaldama hindadel teatud tasemel püsida.
Veel mõjutab logistika ja veoteenuse hindasid Eesti ekspordi-impordi ja transiidi võime. See on tekitanud situatsiooni, et praegu on surve ekspordi hindadele ja impordi hinnad võivad paigal püsida, see mõjutab ka transpordikulusid.
Isiklikult arvan, et ega me maas küll ole. Meie probleem on ainult see, et oleme nii väikesed. Tõeline kasv saab olla siis, kui on suured tootmismahud. Ettevõtete logistika tuunimine ei anna nii palju efekti.
Kaadrid otsustavad kõik. Inimesed on logistikaäris kriitiline edutegur. Kui suudad inimesed enda ümber kaasata, olla nendega avatud ja neid motiveerida liikuma ühise eesmärgi suunas, siis oled edukas.
Inimesed jäävad logistikafirmade juurde. Tänapäeval ostab klient logistikateenust nende müügiinimese kaudu, kes on ja jäävad logistikafirmade juurde.
Kui peaksite valima, siis millist Eesti turul juba olemasolevat logistikafirmat tahaksite juhtida? Eesti turu eeskujud?
Raske küsimus, aga eeskujud on olemas küll. Näiteks Schenkerist Meelis Arumeel ja DSVst Jaan Lepp, kes on meie turul tegijad. Sellised juhid ja ettevõtted on mulle raudsed eeskujud valdkonnas, kus ma seni tegutsenud olen.
|
OSCAR-2019
|
||
Mul on suur suur rõõm teid kostitada sel sajusel teisipäeval hoopiski kevadisemate nootidega. Nimelt on Essence välja tulnud uue kevad/suvi tootevalikuga ning võite juba aimata millised toone tänasest postitusest leiab? Oh, muidugi - kreemjas roosa ning lõheroosa...
Küüned on minu jaoks iluvaldkonnas tohutult hell teema, sest vastukaaluks paksudele kiharatele on mul lühikesed ning haprad küüned, mis suurema osa küünelakkide suhtes on vägagi pirtsakad. Seetõttu võtke kõiksuguseid küünelakiarvustusi neutraalselt, sest ma usun, et Sul on rohkem vedanud kui minul...
Hooldav küüneõli kannab küüntele rikastavat õli ja jätab endast maha meeldiva aprikoosilõhna. Kergelt küüntele masseerimine kiirendab ka küünte kasvu.
Tuleb tunnistada, et küüneõlid on minu arvates oma toime poolest suhteliselt sarnased. Mõlematele on omane meeldiv lõhn ning antud toote aprikoosilõhn on lihtsalt meeletult suvine ning nii nii mõnus! Ma jumaldan seda toodet juba ainuüksi lõhna pärast...
Kui rääkida veel toote eelistest, siis meeldib mulle jätkuvalt pehme aplikaator, mis on täpselt selline tupsuke nagu huuleläigetel. Sellega on väga mugav toodet küüntele ning küüneümbrusele kanda.
Toime on päikesekollase küüneõliga suhteliselt sarnane, kuid minu jaoks tundub aprikoosiga variant isegi ehk veidikene leebem. Küünenahkade olukord küll paraneb ning samuti muutub küüneümbrus pehmemaks, kuid paraku saab seda vaid seni nautida, kuniks toode pole täielikult imendunud.
Nii loomulik. Seda küünelakki on rikastatud looduslike koostisosadega, mis küüsi tugevdavad. lLkid annavad küüntele kauni katvuse kreemistes nüanssides.
Loomulik on tõepoolest omadussõna, mis seda küünelakki iseloomustab. Mulle väga väga meeldib selle küünelaki toon, milleks on pastelne heleroosa - suurepärane valik tärkavasse kevadesse!
Samuti olen ma päri tootekirjelduses mainitud kreemiste nüanssidega, sest toode meenutab tõepoolest roosakat maasikakreemi, mis küüsi kenasti katab. perfektseks tulemuseks soovitan küüntele kanda 2 kihti, et vältida läbipaistvust.
Õnneks kuivab küünelakk suhteliselt kiiresti ning seetõttu pole küünte lakkimine eriti aeganõudev tegevus.
Mis puudutab aga looduslähedust... Loodame, et need koostisained on toote sisse peidetud nii, et mina neid palja silmaga ei näe ega ninaga tunnegi, sest küünelakipurgist õhkas küll "mõnusat" küünelakihaisu :D
Laki püsivus oli minul umbes 18 tundi.. sest nii nagu alati - alustas ka see lakk mahakoorumist (ja ma rõhutan veelkord, et see on minu küünte totaalne eripära ning sama juhtum tuleb ette pea iga lakiga..)
Küünte tugevdamise kohta ma miskit eriti suurejoonelist välja tuua ei oska. Küüned olid lakiga kaetuna tõepoolest tugevamad kui tavaliselt, kuid peale kasutamist erilisi muutusi ei märganud, mis tähendab seda, et lakk kannab küünte eest hoolt vaid siis, kui ta küüsi katab.
Värvi ja hea katvuse eest lähevad küll suured suured plusspunktid, püüan sihikule võtta ka teised 3 värvitooni, sest kõik 4 valikus olevat küünelakki on lihtsalt niivõrd nunnud ja kevadised! :)
Kaks ühes. Vedela huulepulga innovaatiline valem ühendab endas kahe huuleprofi parimad jooned - huulepulga katvuse ja huuleläike sära. Pakend rõhutab omakorda selle duaalset iseloomu: huuleläikesarnane pakend koos praktilise aplikaatoriga on saanud huulepulga välimuse. Võimas!
Tegemist on tootega, mille pakend näeb tõepoolest lahe välja ning huulepulga (huuleläike?) toon peaks 101% olema see, mis minu südame põksuma paneb aga...
Tegemist peaks olema vedela huulepulgaga, kuid mina nimetaksin seda siiski huuleläikeks. Aplikaatori poolest on see just nagu huuleläige ning koostise poolest samuti. Kergelt vedel ning seetõttu saab seda aplikaatoriga huultele libistada. Küll aga tuleb olla tähelepanelik selle suhtes, et toodet mõningatesse kohtadesse liiga palju ei kuhjuks, sellega võib kauni tulemuse hetkega nullida.
Huuletoote püsivus on ligikaudu 1 tund, mis on täiesti optimaalne. Selle aja jooksul on huultel tugev pigment ning silmapaistev läige, hiljem muutub efekt lihtsalt õrnemaks, kuid täielikult nii pea ei kao.
On tõesti.. ning tänaseks on lisandunud minu küünelakiriiulile veel kaks tooni, sest ilmselgelt pole ühelgi naisel mitte kunagi liiga palju küünelakke! :D
Kaua tehtud (lubatud) kaunike on teie ees ning te ei kujuta ette, kuidas minu käed põnevusest alati värisesid, kui uut küsimust kommentaarides nägin. Peaksin vist ikkagi tihedamini ka sellist tüüpi postitusi tegema, eks? Kuna täna on postituses juttu palju, siis jätan sissejuhatava lõige väääga lühikeseks eeehk...nüüd vastuste juurde!!! :)
Sel ajal kui blogimist alustasin, jälgisin kõige pingsamalt Triinu-Liisi blogi Costany's Sparkles, mis suuresti ilu- ja moeteemaline oli. Kuna sel ajal oli äsja ka 9. klassi minemas, siis mõtlesin, et ülimalt kasulik oleks blogida, et eesti keele eksamil paremaid punkte saada. Üllataval kombel töötas see "nipp" lausa suurepäraselt. Alates päevast, mil alustasin blogimist pole minu ükski kirjand nõrgemat hinnet saanud kui 5-.
Blogimine meeldib mulle eelkõige selle tõttu, et see on nii rahustav! Nii põnev on mässata piltide tegemise ja töötlemisega ning sõnade rittaseadmisega. See aitab ülimalt hästi end välja lülitada (kasvõi hetkeks!) kooli- ja trennikohustustest ning on väga palju avardanud minu silmaringi.
Hmm... eriti sellist "supermenüüd" mul jagada polegi. Elan endiselt põhimõttel, et hommikusööki söön nagu kuningas (ehk mõnda hommikut alustangi koogiga või Selveri küpsisemagustoiduga #noregrets!!) lõunasööki söön nagu prints ja õhtusöögilauas kehastun kerjuseks ehk söön tagasihoidlikult (kui üldse). Üsna tihti juhtubki seda, et lõunasöögiks söön koolilõuna või toekama prae ning õhtul näksin puuvilju või teen kerge kurgisalati.
Samas ei meeldi mulle ka ennast piitsutada ning kui mul tulebki mõnel õhtul pitsaisu, siis mu kõht peabki pitsat saama, sest igasugused dieeditamised ja piiramised tekivad miljon muud isu ning kogu külmkapp võiks ühtäkki minu kõhtu mahtuda.
Oleksin ülimalt õnnelik, kui saaksin veejoomise omale südameasjaks, sest vedelikku tarbin päeva jooksul küll kolevähe :(
Mulle meeldib teha väga palju, kuid aega selleks napib. Jäähall röövib suurema osa minu vabast ajast kas laste treeningute või iseenda treeningute näol.
Ma armastan näiteks käsitööd! Oleks ma vaid selles piisavalt osav ning järjepidev! Heegeldamine on lihtsalt nii nii mõnus ja rahustav ning olen endale paar päris asjalikku peakatet näiteks valmis meisterdanud.
Kõik oleneb nüüd küll eksamitulemustest, kuid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnast oleks üks ja ainus eelistus hambaarstiteaduskond. Vajadusel teen kasvõi kevadel eksamid uuesti, kuid oma eesmärgi suhtes, mis mul on olnud juba viimased 4 aastat, ma alla ei anna!
Hoolimata sellest, et mul on paksud juuksed, siis eeldatakse, et ma näen nendega kolepalju vaeva - tegelikult üldsegi mitte. Kannan aeg-ajal juukseotstesse Rich argaaniaõliga juukseõli, šampoonidest armastan kõige rohkem Linea Natura bambuseekstraktiga šampooni ning maskidest suudab kõige paremini toimida Kemoni Actyva Disciplina Mask, mis on mõeldud spetsiaalselt lokkis ja laines juuste toitmiseks.
Kui mõelda näiteks elementidele, siis on minu komistuskiviks sammud, raske on öelda, kas asi on minu jalgades, mis ei suuda piisavalt hästi puusade küljes vingerdada või on probleem selles, et teooria õppimine jäi uisutamise algusaastatel kesiseks... vot ei tea. Kui aga mõelda iluuisutamist üldiselt, siis on minule väga raskelt mõjunud pidevad treenerivahetused, mul on neid kokku olnud lausa nii palju, et selleks ei piisa kahe käe sõrmedestki... Samas on keerukad ka võistlused ja seestpoolt närvi võistlusnärv, uhh!
Jaa, absoluutselt! See annab niii palju inspiratsiooni ja kuidagi võluväel tulevad just sel perioodil alati kõik elemendid imehästi välja :D
Kas Sul on kunagi olnud hirm jääl olemise ees? (Olen ise spordisõber, aga jääd kardan hirmsasti juba lapsest saati. :D Huvitav, kas ja kuidas oleks võimalik see hirm seljatada?)
Hirm jääl olemise ees on tingitud olnud pigem võistlusnärvist ning nii mõnelgi korral on näiteks tekkinud selline "vaimne blokk" mõne elemendi ees, mille sooritamisel olen varasemalt väga valustasi kukkunud, kuid soov uisutrenni minna tuli mul tegelikult iseendal, seega sellist hirmu nagu Sina tunned ilmselt kogenud pole... Hirmudest kõige lihtsam lahti saamise viis on nende ületamine, kuid seda on 50x kergem öelda kui teha. Soovitan kindlasti veel proovida uisutamist ning kui huvi on, siis miks mitte otsida omale uisutreener kasvõi üheks tunniks, et saada mõnusasti liuglema treeneri näpunäidete abil! :)
Seoses gümnaasiumi lõpetamisega tegin just aprillist alates pisikese pausi iluuisutamisega, kuid varasemalt oli see väga suur osa minu füüsilisest aktiivusest (muideks, iluuisutajate treeningutes on 50% ulatuses üldfüüsilisi treeninguid ning just nendest trennidest on tulnud lihasmass ja vastupidavus). Kuna jooksmisega ma eriti sina-peal just pole, siis kevadel ja suvel armastan tohutult rulluisutamist ning mul on hea meel, et saan sellega alustada, sest ilmad on läinud palju paremaks!
Isegi kui jätsin mõneks kuuks uisud pisikesele puhkusele, siis olen tublisti vaeva näinud jõusaalis, et vormida keha "jõulisemaks". Jõusaali püüan jõuda 2x nädalas, mis on minu arvates küll ja veel just vormis hoidmise eesmärgil.
70% tugevust reaalainetes, sest füüsika on minu puhul küll komistuskiviks erinevalt matemaatikast ja keemiast, mida ma väga armastan!
Kui oleks vähegi võimalik olnud, oleksin keemiatunde lausa kolmekordistanud, põhikoolist igatsen väga käsitöö ja kodunduse tunde. Matemaatika on samuti kõik 12 aastat väga mõnus olnud! Ühiskonnaõpetust pean aga kõige silmaringi avardavamaks ning eluliselt kasulikumaks õppeaineks ning minu jaoks on mõistmatu see, miks on seda ainet vaid lõpuklassides (9. ja 12. klassis).
Vene keelt õpiks samuti hea meelega edasi, mis sellest, et see kolepalju vaeva vajab, kuid on ülimalt kasulik!
Kuna minus on väga vähe humanitaarhuvi, siis on raskeimaks ja sealhulgas ka ebameeldivaimaks aineks saanud ajalugu, mida ma loodetavasti tõestii enam kunagii õppima ei pea. Minu jaoks on väga väga väga raske õppida pähe suuremahulisi fakte, sest mulle meeldib läheneda kõigele loogikaga, kuid ajaloos saab loogikat kasutada vaid vähesel määral. Muusikaajalooga täpselt sama lugu.. palju vingem oleks lihtsalt keset päeva 75 min lõõritada... :D
Eks ikka ning sellega on ilmselt kokku puutunud suur osa blogijatest. Mõned asjad lähevad hinge, mõned panevad muigama. Minuga on koguni pahandatud selle pärast, et toode pole lugejale sobinud, kuid minule sobis ülihästi... Sellised situatsioonid panevad muidugi kukalt kratsima, sest blogis lähtungi oma arvamusest ja kogemustest ning ilmselge on see, et kui miski sobib mulle, ei pruugi see sobida 2500 lugejale, kes mul on ning vastupidi.
Ükskord kirjutati kole naeratus ka.. hahha, aga just selle naeratuse pärast, mis mulle ortodont kinkinud on soovin ka ise hambaarsiks saada, seega lasin selle lausel lihtsalt mööda külgi alla veereda ning lootsin, et kellegi päev sai vähemalt paremaks :D
Hinge kriipivad küsimused võivad veel kommentaarides oma vastuseid leida, kuid minu jaoks oli vastamine küll nii nii vahva ja põnev ning nii tore on teada, et on palju seinast-seina valdkondi, mis minu lugejatele huvi tekitavad! Te olete nii vinged, aitäh!!!!! :)
|
OSCAR-2019
|
||
Viie päeva jooksul saab kuulata loenguid, õppida kõnetehnikat, vaadata näitust ja loomulikult nautida värskendavat merevett. Suvesess algab jumalateenistusega Kassari kabelis 26. juulil kell 18.
Külalistena on suvisele õppesessioonile lubanud tulla metropoliit Stefanos, kelle ettekande teema on «Inimene, loodu, preester». Instituudi dekaan dr Randar Tasmuth räägib oma doktoritööst, dr Riho Saard lunastuse müsteeriumist ja magistrand Hedi Vilumaa kristlike sümbolite mõistmisest.
Kõigile huvilistele on sessioonil kavas kõnetehnika kursus, mida juhendab Anne Türnpu. Muusikalise kavaga astub üles Jaan J. Leppik. Kassari kabelis on üleval Toivo Treibluthi maalide näitus.
Laupäeval, 6. novembril peeti Peetri kirikus tänujumalateenistust, millega tähistati koguduse 135. ja kiriku 120. aastapäeva. Jutlustas peapiiskop Jaan Kiivit.
120 aastat on Tartu Ülejõe linnaosale tooni andnud suursugune ja mahukas apostel Peetrusele pühendatud Peetri kirik, mis 1884. a valmis Eestimaa kuulsaima ehitusmeistri Gustav Beermanni järelevalve all. Eesti rahva vaimse ärkamise aastakümnetel kerkinud pühakoda ehitati nii suur, et võiks mahutada tuhatkond kirikulist.
Kui purukstulistatud tornide plekk-katused välja arvata, väljus pühakoda Teise maailmasõja lahingutest suhteliselt tervena. Sama hästi ei läinud sõjamöllus aga Tartus Maarja kirikul, mille kogudusest Peetri rahvas 1869. aastal välja kasvas. (1868. aasta aruande järgi oli Maarja kogudusel linnas 10 372 ja maal 10 870 eestlasest liiget.) Uue koguduse esimeseks õpetajaks õnnistati pastor Eisenschmidt.
Täna Jõgeva kogudust teeniv õpetaja Valdo Reimann meenutas, kui ta 10aastase poisina sai osa ülevast koguduse 100. juubeli teenistusest 1969. aastal: «Kirik oli rahvast pungil täis, kõik rõdud olid hõivatud ja inimesed seisid vahekäikudes.»
Tänane aastapäeva jumalateenistus ei olnud nii rahvarohke, ometi südamlik ja osaduslik, kohal olid ja tervitusi tõid linna teised kristlikud kirikud ja konfessioonid: katoliiklased, baptistid, õigeusklikud ja nelipühilased.
Koguduse õpetaja Kalle Mesila kõrval teenisid kaasa praost Joel Luhamets, abipraost Peeter Paenurm, õpetajad Eenok Haamer, Urmas Oras ja Valdo Reimann.
Peapiiskopi jutluse aluseks olid Jeesuse sõnad Johannese evangeeliumi 15. peatükist: «Mitte teie ei ole mind valinud, vaid mina olen valinud teid ja olen teid seadnud, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks.» Igaühe usu isikliku ja avaliku osa ühendamise vajalikkust rõhutades kutsus peapiiskop aastapäevakogudust kaasa mõtlema pühakoja tähtsusest.
«Kirikuhoone on armuline, kes tahes võib tulla nende pühade võlvide alla ja olla kindel, et see on Jumala koda, see on Jumala läheduse paik, on palvetamise paik erinevalt kõigist muudest ruumidest. Kirikus ei nõuta inimeselt õieti midagi. Ei pea midagi tegema ega andma, vaid oleme saajad ja vastuvõtjad. Kirikusaali teevad minu arusaamisel pühaks ka nende inimeste kannatused ja valu, kes tulevad kirikusse.
Siin puutume oma ajalikkuses, oma kaduvuses kokku Jumalaga, kõige sellega, mis on püha ja teispoolne. Nendega, kes on olnud seal enne meid. Mind on õpetatud palvetama, et Issand ise annaks tunda oma lähedust, oma pühadust ja õnnistust neile, kes astuvad üle läve, nagu Ta on andnud nendele, kes on elanud ja pidanud seda paika pühaks enne meid,» rääkis peapiiskop kirikust, mille teeb ennekõike pühaks jumalasõna, mida seal loetakse, kuulutatakse ja kuulatakse.
Õpetaja Mesila mälestas koguduse endiseid õpetajaid ja töötegijaid, kelle hoole all koguduse elu edenes: «Issand kutsus neid ja nad jäid Issanda kutsumisele ustavaks ka raskustes ja katsumustes.»
Tervitused koguduse juubeliks oli saatnud Tartu maavanem Eha Pärn, tervitusi ütles abilinnapea Vladimir Šokman.
Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm nimetas oma tervituses Maarja koguduse õpetajat praost Willigerodet, kes omal ajal võitles selle eest, et Tartu linnas võis uus luterlik kogudus sündida. Kahte kogudust liitis aeg, mil Maarja kogudus käis koos Peetri kirikus.
Praost Joel Luhamets märkis Peetri koguduse erilist rolli nõukogude ajal. «Pärast sõda jäi Tartusse alles 1,3 luterlikku kirikut: üks – see oli Peetri ja koma kolm Pauluse. Peetrisse koondus üsna palju tööd. Praegu on ta veel kõige ilusam ja kiriklikum hoone linnas,» ütles praost ja pidas tähtsaks ka kiriku orelit, mis Vanemuise kontserdisaali oreli kõrval on üks Tartu korrastatumaid ja paremakõlalisemaid.
Kalle Mesila on Peetri kogudust teeninud 23 aastat ja on koos kogudusega üle elanud häid ja raskeid aegu. Kogudusel on liikmeannetajaid pisut alla 800. «Praegusel ajal ei pane inimene erilist rõhku rahalisele seotusele kirikuga, vaid tahab tunda, et on kuidagi teisiti seotud,» selgitab õpetaja. «Pigem küsime, kui palju on neid, kes on end valmis kristlaseks tunnistama.»
Kalle Mesila ei kurda leeritatavate ja ristitavate arvu üle, neid on aasta jooksul olnud kumbagi sadakond. «Nendest tulevad need, kes kõrvalejääjate asemele kirikupinkidesse astuvad.»
Ja igaüht, kes üle Peetri kiriku läve astub, võtab vastu Johann Köleri imeilus altarimaal, mis vanameistril valmis aastal 1897, kaks aastat enne surma. Avasüline Kristus kutsub meid: «Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete! Mina annan hingamise teie hingedele…»
Kuulsin esimest korda Randar Tasmuthi nime oma ema suust, kes tundis tema kirikuõpetajast isa Rene Tasmuthit. Randar Tasmuthit nägin ma aga esmakordselt 1990. a paiku EELK Usuteaduse Instituudis, kus kuulasin tollal vabakuulajana mind huvitavaid loenguid ja plaanisin alustada kohe pärast keskkooli lõpetamist teoloogiaõpinguid.
Randar Tasmuth oli tollal just lõpetanud (või kohe lõpetamas) diplomiõpinguid Helsingi ülikoolis, mis on piibliteaduste alal kuni siiani üks arvestatavamaid ülikoole Euroopas, ja pidas oma esimesi loenguid. Mäletan, et ta rääkis Uue Testamendi võtmemõistetest ja tutvustas ka Uue Testamendi taustaks olevat antiikkultuuri.
Mulle imponeeris väga vaimustus, millega ta oma uurimisvaldkonnast rääkis. Hästi on jäänud meelde tema jutt juudi ja kreeka mõtlemise aja- ja ruumikontseptsioonide erinevustest ning huvitavad ekskursid platonistlikku filosoofiasse ja nn testamentidevahelise aja kirjandusse.
Olin selleks ajaks juba aastaid kuulanud Jaani kirikus Toomas Pauli jutlusi, kus ta käsitles palju Piibli tõlkimisega seotud küsimusi. Olin vaimustatud Pauli Uue Testamendi tõlkest ja tema loengute kaudu olin avastanud endale ka Saksa Uue Testamendi teaduse.
Oma õpingute ajal valisin endale kaks eriala: Uue Testamendi teaduse ja usundiloo, kuid viimasestki huvitas mind eeskätt see, mis oli vähem või rohkem seotud Piibliga. Ahmisin endasse kõike neist kahest valdkonnast. Tasmuthi loengud olid selles osas suurepäraseks teejuhiks – ka tema rääkis Uuest Testamendist ja algkristlusest antiikkultuuri ja Rooma ajajärgu juutluse kontekstis.
Mulle imponeeris väga ka Tasmuthi põhjalik kreeka keele tundmine, mis ei piirdunud üksnes Uue Testamendi kreeka keelega, vaid hõlmas ka keele varasemaid staadiume (kuni Homeroseni).
Tänu ühele Kalle Kasemaa tõlgitud artiklile, mida juhtusin lugema, oli minus tärganud huvi ka antiikse gnoosise vastu ja kui jõudsin sinnani, et pidin kirjutama kirjaliku töö Uue Testamendi teaduses (mis tollal kandis nime «Uue Testamendi harjutus»), otsustasin kirjutada gnoosise ja Uue Testamendi suhetest.
Olin hämmastunud, millise põhjalikkusega Tasmuth luges minu tööd, tehes selle veeristele ohtralt kriitilisi märkusi. Kuid see kriitika polnud pahatahtlik, vaid väga konstruktiivne. Kui aeg jõudis diplomitöö kirjutamiseni, otsustasin kirjutada samal teemal ja palusin oma juhendajaks Tasmuthi.
Ta oli rõõmuga nõus ja leidis vaatamata suurele õpetamis- ja administreerimiskoormusele ning kraadiõpingutele Helsingis minu jaoks ikka aega ning nõnda nägi ilmavalgust mu esimene teadustöö.
Hiljem kujundasin selle ümber bakalaureusetööks ning selle põhjal sündis raamat «Gnoosis ja algkristlus», mille üle me Randar Tasmuthiga väga õnnelikud olime.
Tutvustasin seda usuteaduse instituudis toimunud raamatuesitlusel, mida juhatas Tasmuth, kes kõneles kuulajatele sellest, kui oluline on tunda Uue Testamendi mõistmiseks ajastut, milles see teoste kogumik sündis. Minu teada oli ka just Randar Tasmuth see õppejõud, kes lõi UIs uue kursuse pealkirjaga «Testamentide vahelise aja kirjandus», kus ta käsitles apokrüüfe, pseudoepigraafe ja ka muud mittekanoonilist piiblikirjandust.
Kui alustasin 2001. a magistriõpinguid Tartu ülikoolis, oli Randar Tasmuth minu juhendaja. Tänu temale ja Saksa gnoosiseuurijale Kurt Rudolphile, kellega mul õnnestus luua kontakt (ja kellest hiljem sai üks mu doktoritöö juhendajaid), valmis 2004. a mahukas saksakeelne magistriväitekiri, mille ma Tartu ülikoolis ka kaitsesin.
Töö kirjutamise ajal oli mul hea võimalus taas töötada koos Randar Tasmuthiga, kelle juhendamine ei olnud kunagi formaalne, vaid alati sisuline.
Tänu Tasmuthile avastasin enda jaoks Martin Hengeli teosed (hiljem, doktorantuuri ajal õnnestus mul Hengelit külalisõppejõuna ka Marburgi ülikoolis kuulata), mis olid mulle inspireerivad ja innustavad.
Ent kõige põnevamaks kujunesid minu jaoks lektüürieksamid. Lugesin erinevaid VT pseudoepigraafe, UT apokrüüfe ja gnostilist kirjandust ning vestlesin siis neist Tasmuthiga. Juhendajana oli ta väga heatahtlik, ent ka otsekohene, öeldes mulle selgesti, kui mõni mu töö peatükk osutus tema meelest nõrgaks.
Meie ühine akadeemiline tee jätkus ka pärast magistriöö kaitsmist. Alates 2005. a tegi Tasmuth mulle ettepaneku hakata UIs õpetama UT aineid.
Õpetasin neid väikese vaheajaga kuni UI rakenduskõrgkooliks muutmiseni, ent veel pärast sedagi jätkus meie ühine akadeemiline tee – mul oli võimalus olla Tasmuthi algkristlust käsitleva uurimisprojekti üks põhitäitjaid. Projekt jõudis lõpule möödunud aasta lõpul ning hiljuti esitleti selle tulemusena sündinud artiklite kogumikku usuteaduse instituudis.
Olen tänulik Randar Tasmuthile töö ja vaeva eest, mida ta minusse on «investeerinud», ja toe eest, mida ta pakkus mulle minu õpingute ajal, ning soovin talle kõigi tema sõprade ja kolleegide nimel uueks eluaastaks palju õnne ja Jumala õnnistust, tugevat tervist ja kordaminekuid teadustöös.
Teenistuskäik: Kose õp ja Tuhala h-õp 1988–1997, Tallinna vik-õp 1998–2008, EELK vik-õp al 2008. Kirikukogu liige 1992–1997, al 2008. UI UT õppejõud al 1990 (lektor 1991–1992, vanemlektor 1992–2005, dots 2005–2006, prof al 2006), dekaan 1998–2006 ja rektor 2006–2011. Õpetajate konverentsi juhatuse liige 2000–2003. Haridusnõukogu liige 1992–1997, hariduskomisjoni liige al 2006; välissuhete nõukogu liige 1993–1997, 2010–2015, rahvusvaheliste suhete komisjoni liige al 2015 ja õpetuskomisjoni liige al 2006.
|
OSCAR-2019
|
||
Ühe suurima tõmbenumbrina toimub selle aasta festivalil ka Eesti Vabariik 100 raames loodud eepiline Joosep Matjuse loodusfilmi “Tuulte tahutud maa”
Festivali peakorraldaja Silvia Lotman on õnnelik, et festivalil osalejate ja festivali koostööpartnerite arv on iga aastaga aina suurenenud. “Proovisime sel aastal esimest korda müüa festivali passe ka enne festivali algust koostöös National Geographic Eestiga ning tundub, et selle aasta festival tuleb ajaloo suurim. See näitab, et huvi loodusfilmide vastu on Eestis endiselt suur ning läbi selle ka teadlikkus keskkonnaprobleemide ja loodusvõlude vastu ka igal aastal kasvamas,” sõnas Lotman. pidulik esilinastus.
20.-24. septembril toimub Lihulas juba 15. Matsalu loodusfilmide festival. Iga aastaga populaarsemaks muutuval festivalil linastub tänavu ligi 100 loodusfilmi kõikjalt maailmast. Tänu Hooandja keskkonnas kogutud toetusele on kõik filmid
Festivali avapäev on traditsiooniliselt lastepäev, mille raames linastuvad lastele eriseansid ning filmitegijad ja fotograafid tutvustavad töötubades lastele oma tööd ja töövahendeid. Lastepäeval toimuvad koolide ühiskülastused, aga kooliõpilased on oodatud osalema kogu festivalil, sest põnevaid ja harivaid filme on täis kõik neli päeva.
Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotman tänab kõiki, kes on festivali praeguseks nii rahaliselt kui oma mõtetega toetanud. “Matsalu festival on koht, kuhu tulevad kokku inimesed erinevatest eluvaldkondadest üle kogu maailma. Meid ühendab huvi looduse vastu. Mul on hea meel, et sel aastal saame tänu toetajatele pakkuda kõikidele kooliõpilastele võimalust osa saada maailma loodusfilmide paremikust ning seeläbi tõsta nende huvi keskkonna teemade vastu,” sõnas Lotman.
Lisaks filmisõpradele ja filmitegijatele on festivalile oodatud ka loodusfotograafid ning loodusfotohuvilised. Traditsiooniliselt on festivali osaks loodusfotonäitused ning kõigil festivali külastajatel on võimalus osaleda fotopäeva üritustel, mis pakuvad põnevaid töötubasid, harivaid ettekandeid ning uusima foto- ja videotehnika esitlusi.
Festival koosneb võistlusprogrammist, lisaprogrammidest, koolinoortele suunatud loodusharidusprogrammist, loodusfoto- ja kunstinäitustest, fotoprogrammist, seminaridest, töötubadest, meistriklassidest ja paljust veel. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada osaleb rahvusvahelises võistlusprogrammis. Filmid võistlevad kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”. Matsalu loodusfilmide festivali programm on eilsest alates üleval ka festivali kodulehel: http://matsalufilm.ee/et/teatrisaal/.
Filmiseansid toimuvad Lihula Kultuurikeskuses. Lisaks Lihulale saab valikut festivalifilmidest näha ka Haapsalus Iloni imedemaal ning Pürksi kultuurimajas. Fotoprogrammi üritused toimuvad Lihula mõisas.
See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.
Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.
Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.
Täna lõppes 14. Matsalu loodsufilmide festival, mille raames tunnustati selle aasta parimaid rahvusvahelisi loodusfilme. Kokku laekus festivalile üle 900 filmi, millest võistlusprogrammi valiti 30. Nende 30 seast valis kuueliikmeline žürii välja kahe kategooria – loodus ning inimene ja loodus – kategooria võitja, parima operaatoritöö ning parima režiiga filmid. Lisaks anti välja festivali Grand Prix. Auhinnatseremoonia toimus täna kell 18 Lihula kultuurimajas.
Iga aastaga on festivalile laekunud filmide tase kasvaud. Žürii esimees Derek Kilekenny-Blake on žüriis teist korda. „Võrreldes seitsme aassta taguse ajaga, kui ma esimest korda žüriis olin, on festivalile saadetud filmide, ning loomulikult lõpuks võistlusprogrammis osalevate filmide, tase oluliselt kasvanud. Ma juba ootan järgmiste aastate festivale, mil siia tagasi tulla ning näha, kui kõrgele on tase siis kasvanud.“sõnas Kilkenny-Blake.
Festival on aastate jooksul leidnud oma koha loodusesõprade südames. Festivali peakorraldaja Silvia Lotman on kindel, et ka 15. festival tuleb ning veel rohkemate osalejate ning vaatajatega. „Festivali lõppedes on nii palju mõtteid, kuidas tulevikus edasi minna ning seda väga head festivali veel paremaks muuta. Mul on hea meel, et festivali aastaid korraldanud inimesed on jäänud korraldusmeeskonda ning annavad endiselt oma panuse. See näitab, et festival on elujõuline ning oluline ka korraldajatele.“
14. rahvusvaheline Matsalu loodusfilmide festival tomius 21.-25. septembril Lihulas, Tallinnas ning Haapsalus. Pühapäeval, 25.septembril on veel võimalik tulla vaatama festivali võidufilmi ning eriprogrammi filme. Jätka lugemist »
Keskkonnaameti eestvedamisel on huvilistele kättesaadav omanäoline e-teejuht, mis tutvustab Matsalu rahvusparki läbi rohke pildi- ja infomaterjali ning võimaldab kaardirakenduse abil kaitsealal nii virtuaalselt kui ka kohapeal ringi liikuda.
E-teejuht võimaldab pildirohke materjali abil tutvuda Matsalu rahvuspargi maastike ning taime- ja loomariigiga. Lehel asuva meeleoluprogrammi abil saab ette võtta rännaku läbi Matsalu linnukevade.
„Matsalu on loodushuviliste tähelepanu köitnud juba üle 140 aasta. Idee interaktiivse teejuhi loomiseks oli meil juba mõnda aega ning rõõm on tõdeda, et nüüdsest võimaldab elektrooniline teejuht infot saada nii kodus olles kui ka kaitsealal kohapeal ringi liikudes. E-teejuhti täiendatakse pidevalt uue infoga ning lisatakse ajakohaseid andmeid,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ja üks idee algatajatest Kaja Lotman.
E-teejuhi eesmärgiks on huvilistele näidata ka neid kohti rahvuspargis, kuhu muidu kaitsealal ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab e-teejuhi kaudu lugeda ja vaadata intervjuusid rahvuspargiga seotud inimestega. Huvilised saavad oma teadmised proovile panna viktoriini küsimustele vastates.
Nutiseadmega kohapeal ringi liikudes võimaldab abivahend GPS-i abil tuvastada oma asukoht, vaadata, mis objektid lähedusse jäävad ning soovi korral lugeda leitud objektide kohta ka lisainformatsiooni.
Interaktiivne teejuht on valminud koostöös OÜ-ga Naturewalk ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
7. novembril toimub Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel e-teejuhi esitlemine ning selle sündmusega tähistatakse ka Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.
5. november 2014 | Sildid: e-teejuht, info, keskkond, loodus, rahvuspark | Teema: Eesti, Läänemaa, Lihula vald | Kommenteerimine on suletud
Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.
Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.
„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.
10. mai 2014 | Sildid: kaitseala, keskkond, loodus, looduskaitse, sünnipäev, tähtpäev, üritus | Teema: Eesti, Läänemaa, Lihula vald | Kommenteerimine on suletud
Möödunud laupäeval peeti Kirblas külapäeva, millega tähistati 495 aasta möödumist küla esmamainimisest.
Kirbla kirikus õnnistati küla lipp. Esinesid rahvatantsurühmad Kirivöö ja Rõõmurullid. Päeva tähistamiseks istutati ka tamm.
2. august 2013 | Sildid: aastapäev, külalipp, külapäev, valla mängud | Teema: Eesti, Läänemaa, Lihula vald | Kommenteerimine on suletud
Osalema on oodatud kõik Lihula valla küla(de) moodustatud võistkonnad, kuhu võivad kuuluda päris-, suve- või vanematekodu elanikud. Võistkondade ja võistlejate arv ühest külast ei ole piiratud. Registreerimine toimub kuni 20. juuli kella 17.00. Osalemiseks tuleb saata registreerimisleht tiiu.aasrand@gmail.com või tuua see Lihula Vallavalitsusse (Lihula, Jaama 1)
3. Võrkpall (võistkonnas 3 võistlejat, naised ja mehed võistlevad eraldi). Mängusüsteem sõltub osalevate võistkondade arvust.
Autasustatakse iga võistlusala kolme paremat. Korraldajad on Lihula Valla Spordiklubi ja Kirbla Külaselts.
Ootame kõiki loodushuvilisi traditsioonilisele aasta linnu üritusele Lihula Muusika- ja Kunstikooli suurde saali algusega kell 17.30.
Selle aasta linnust nurmkanast tuleb kõnelema projekti eestvedaja Jaanus Aua Eesti Ornitoloogiaühingust, samuti saame teada, kuidas läks eelmise aasta lindudel tüllidel. Juttude-piltide vaheajal soe jook ja väike suupiste.
19. veebruaril algab Lihula Rahvaülikoolis soome keele kursused algajatele. Kursused toimuvad teisipäeviti ning kursuse maht on 48 akadeemilist tundi. Õpetajaks on Mare Ots.
Kursuse sihtgrupp: Teenindus-, kaubandus- ja turismialal töötavad inimesed, tööturul mitteaktiivsed täiskasvanud, kellel on madalam haridustase või aegunud kvalifikatsioon. Kursused toimuvad programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” nr 1.1.0603.08-0002 raames ja on osalejatele tasuta. Õppija tasub vaid õpiku eest.
16. veebruar 2013 | Sildid: kursus, rahvaülikool, soome keel | Teema: Lihula vald | Kommenteerimine on suletud
Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.
Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.
Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.
26. oktoober 2012 | Sildid: ajalugu, muuseum, näitus, Raamatuesitlus | Teema: Eesti, Läänemaa, Lihula vald | Kommenteerimine on suletud
Pühapäeval,19.augustil, andis president Toomas Hendrik Ilves Haapsalu kultuurikeskuses ligi sajale kauni kodu konkursi võitjale üle aukirjad ja korraldas neile kultuurikeskuse kohvikus vastuvõtu.
Kauni kodu konkursil autasustati 51 kodu üle Eesti. Kuigi kauneid kodusid on Eestis palju rohkem, pääses igast maakonnast ja neljast suuremast linnast auhinnatute sekka neli kodu, selgitas Eesti Kodukaunistamise Ühenduse eestseisuse esimees Arvi Altmäe. Kokku oli auhinnasaajaid aga 81, sest peale kodude oli tunnustatute seas veel kaks kortermaja, kolm omavalitsust, neli lasteaeda, kaks küla, neli ühiskondlikku hoonet jt.
Kuni kodu konkursi võitjad läksid presidendilt aukirja vastu võtma terve perega, nii et presidendi kätt said suruda ka päris väikesed poisid ja tüdrukud. Oma inimestele oli tulnud kaasa elama ka maavanemaid jt omakandi inimesi. Kaugemalt tuldi lausa bussidega ja kultuurimaja sai rahvast pilgeni täis.
„Suur tänu südamega tehtud töö eest,“ ütles president Ilves oma kõnes. Ta lisas, et kodukaunistamine on terve pere ja kogukonna ühistegevus.
„Kodu korda tehes olete korda teinud ka oma kodukoha,“ ütles president Ilves. „Korratuse vastu saame ise tehes, mitte teisi kritiseerides.“
President üles oma kõnes veel, et omavalitsused peaksid rohkem kuulda võtma oma inimeste soove ja arvamusi, et kodukoht oleks elamisväärne.
Külalisi tervitanud Haapsalu linnapea Urmas Sukles aga tunnistas siiralt, et kodu rajamine ja hoidmine on raske töö: „Tean, mida tähendab, kui muru on jälle kõrgeks kasvanud.“
21. august 2012 | Sildid: konkurss, loodus, maaelu, tunnustus | Teema: Eesti, Haapsalu, Läänemaa, Lihula vald, Nõva vald | Kommenteerimine on suletud
1. Lihula vald 1991. ja 2011. aastal. Mis on toimunud valla majanduses, rahvastikus, maakasutuses ja infrastruktuuris. Lihula vald 2021?
22. november 2011 | Sildid: aastapäev, kontsert, konverents, vald | Teema: Läänemaa, Lihula vald | Kommenteerimine on suletud
Kõik loodusesõbrad on oodatud loodusõhtule, mis toimub 25. novembril kell 18 Matsalu rahvuspargis Lihula muusika- ja kunstikooli saalis.
Oma parimaid pilte tuleb näitama ja neist pajatama loodusemees Arne Ader. Õhtu teema on ajakohane – „Sügisest talve”. Jutuks tuleb, kas see aeg nii pime ja troostitu ongi. Ehk leiab tähelepanelik silm ka hingedeajal looduses mõndagi põnevat ja meelikütkestavat?
22. november 2011 | Sildid: hingedeaeg, loodusõhtu, rahvuspark, sügistalv | Teema: Läänemaa, Lihula vald | Kommenteerimine on suletud
Veebisaidil petitsioon.ee kogutakse allkirju selle nimel, et Lihula vallavalitsus võtaks tagasi volikogu otsuse eelnõu, mille kohaselt suletakse Metsküla algkool pärast 2011/2012 õppeperioodi lõppu.
“Metsküla kooli sulgemine oleks järgmine samm Matsalu rahvuspargi hävitamisel,” kirjutab Mark Soosaar. “Kas sellest on vähe, et Eesti rahvuspargid “kastreeriti” mõned aastad tagasi keskkonnaministeeriumi otsusega lõpetada rahvusparkide juhtkondade tegevus? Kas nüüd on järgmiseks sooviks inimeste lahkumine rahvusparkide territooriumilt? Miks ei näe keskkonnaamet ja -ministeeerium kohalikus elanikus liitlast Eestimaa looduse hoidmises ja vaatab ükskõikselt pealt, kui väikelaste koolitee olulise pikenemise tõttu nende perekonnad kaitsealalt minema kolivad? Teisiti on võimatu prognoosida olukorda, mis tekib Metsküla kooli sulgemise korral.”
Praeguseks on Metsküla kooli sulgemise vastu andnud allkirja 397 inimest, allkirja andmiseks on aega veel üks päev. Oma hääle väikese kooli kaitseks saab anda siin: http://petitsioon.ee/metskula-kooli-sulgemise-vastu/
Kontsert rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud kontsertsarjast “Eesti metsa lugu” pöörab tähelepanu mõisaajale Eesti metsanduse loos. Muusikalise poole eest kannab hoolt vanamuusika ansambel Rondellus, pajatusi metsa tähendusest tol ajal räägib Ott Sandrak. Lisaks pajatajate vahetule kõnelemisele ilmestavad enamikke meie kontsertüritusi Taavi Varmi, Taavet Janseni ja Andres Tenusaare poolt loodud liikuva pildiga illustreeritud ajalooetappide lühiülevaated, millel teksti loeb Aarne Üksküla.
30. juuni 2011 | Sildid: kontsert, loodus, mõisad | Teema: Eesti, Hiiumaa, Läänemaa, Lihula vald, Pühalepa vald | Kommenteerimine on suletud
Kuigi Läänemaa esimesest laulupeost möödub 115 aastat ning võiks arvata, et sel puhul on Lihula linnusemäel peetava Läänemaa laulupeo rõhk vanadel lauludel, siis nii see pole. Peol kuuleb palju tänapäevast muusikat, teiste hulgas Olav Ehala, Priit Pajusaare, Rein Rannapi, Alo Mattiiseni jt heliloomingut. See aga ei tähenda, et legendaarsed laulud oleks unustatud. Loomulikult on kavas ka Hermanni “Ilus oled isamaa”, Kreegi “Ma kõndisin vainul” või Tormise “Meeste laul”. Nõnda kirjutab portaal Läänlane.ee.
Meestega on aga lood nii, et neid on Läänemaalt laulupeole tulemas vaid üks koor. Et meeste hääl naiste ja laste vahele ära ei kaoks, kutsusid korraldajad Lihulasse abijõud – Tallinnast tuleb meeskoor Runo ja Pärnust Lüdigi meeskoor.
Seevastu lapsi ja noori laulab Läänemaal palju. Läänemaa rahvakultuuri spetsialisti Marju Viitmaa sõnul on noortele mõeldes saanud kava erk, värske ja rõõmus.
31. mai 2011 | Sildid: eesti lipu päev, koorilaul, laulupidu, muusika. lipp | Teema: Läänemaa, Lihula vald | Kommenteerimine on suletud
Näituse on kokku pannud Euroopa kaitsealade võrgustiku katusorganisatsioon, mis hõlmab ühtekokku 36 riiki. Näitus tutvustab Euroopa esimesi rahvusparke ja nende loodusväärtusi ning
kaitsealasid. Näitus on avatud kuni 25. maini Penijõe mõisa III korruse kohvikusaalis (Penijõe, Lihula vald, Läänemaa).
24. aprill 2011 | Sildid: loodus, näitus | Teema: Eesti, Läänemaa, Lihula vald | Kommenteerimine on suletud
16. aprillil toimuvad MTÜ Keskaegne Lihula, RMK ja Lihula vallavalitsuse eestvõtmisel Lihula linnusemäel talgud. Kavas on võsa lõigata, kokku vedada ja põletada.
„Pane selga sobiv riietus, võta kaasa mootorsaag, kui on, väike kirves, oksakäärid, töökindad, hea tuju ja tule talgutele!” kutsuvad korraldajad. Nende poolt talgusupp, kohv, tee.
14. aprill 2011 | Sildid: talgupäev, võsalõikus | Teema: Läänemaa, Lihula vald | Kommenteerimine on suletud
Täna õhtul kell 18 saab Tartu Keskkonnahariduse Keskuses taas vaadata VIII Matsalu Loodusfilmide Festivali paremaid filme. Linastub kaks filmi: Saksamaal valminud “Koletis Badesees?” ja Venemaal tehtud “Jahihooaeg”.
Rezissöör Florian Guthknechti tehtud “Koletis Badesees?” räägib 1761. aastal Oderi jõest väljatõmmatud 372kilogrammisest sägast. See polnud kaugeltki tavaline kala, tema eel käisid juba siis legendid ja müüdid. Tõsilood või kalamehejutud? Sägade uurimisele pühendunud ekspert Oliver Petrart ja auhinnatud allveefilmimees Sigi Braun on on teinud koos ägeda filmi väga suurest kalast.
Rezissöör Dimitry Pishulini “Jahihooaeg” pajatab loo huntidest, kes on omandanud halva kuulsuse oma äkkrünnakute, ootamatute ilmumiste ja (mõnede meelest) piiritu julmusega. Loodus on kujundanud hallivatimehest väsimatu jooksja, visa jälitaja ja täiusliku ründaja. Film tutvustab huntide erinevaid jahimeetodeid.
Tartu keskkonnahariduse keskuse saalis saab homsest iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata Matsalu 8. loodusfilmide festivali filme. Kuni kevadeni pakutakse võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse ei jõudnud.
Teisipäeval, 25. jaanuaril kell 18 “Bama ja kadunud gorillad” / “Bama and the Lost Gorillas”. Režissöör Ernst Sasse, Nicky Lankester (Saksamaa; 45 minutit). Tallinna Loomaaia eriauhind.
“Kamtšatka – lõhemaa” / “Kamchatka – the Salmon”. Režissöör Daniel Levin (Venemaa; 20 minutit). Eestimaa Roheliste eriauhind.
8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Filmid võistlesid sel aastal kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.
|
OSCAR-2019
|
||
Praegu üle-eestilisel tuuril oleva ansambli Curly Strings mandoliinimängija Villu Talsi märkis, et selles kontsertsarjas jõuab bänd ka paikadesse, kus üldiselt harva esinetakse. Ta kiitis küladesse kogunenud muusikasõprade kogu hingest kaasaelamist ja külalislahkust, mis sageli väljendub ka kodus valmistatud toidu või omakasvatatud aed- ja puuviljade kinkimises.
Villu Talsi sõnul varub Curly Strings piisavalt aega ka kontserdikülastajatega suhtlemiseks. Nii saavad autogrammid jagatud ja ühispildid tehtud.
Päris raske on laulda ja mängida, kui päike laval näkku või selja taha paistab. Siis tuleb lihtsalt esineda ja higistada. Ilusate ilmadega käivad aga inimesed palju ringi ja külastavad sageli kontserte, mis on väga vahva.
Kui ma ei eksi, siis minu arvates seitse (Intervjuu toimus 1. augustil). Kokku koosneb tuur kolmekümnest kontserdist.
Seitse on tõesti tore number. Curly Stringsi suvetuur sündis aga tänu „EV 100“ külade programmile. Otsustasime riigile kingituse teha kontsertidega paikades, kuhu me tavaliselt ei jõua. Käivitus Curly Stringsi külade tuuri projekt, millest kogukondade esindajad kinni haarasid ja teatasid huvist meid esinema kutsuda. Kontsertide kuupäevad pandi aga paika marsruuti ja ajagraafikut silmas pidades. Küllap avastavad kaugemalt tulnud inimesed paikades, kus meie kontserdid, mõndagi huvitavat. Kindlasti tasub positiivse uudishimuga ringi vaadata ka Sadalas.
Jõgevamaa Kodukandiühendusse liitunud külad ootavad 4. ja 5. augustil projekti Avatud Külaväravad raames külalisi 11 paika, kus huvitavalt ja atraktiivselt tutvustakse kogukonna tegemisi, tuuakse välja maal elamise iseärasused nii rõõmude kui ka murede vaatevinklist.
Kahel augustikuu päeval on külaväravad avatud Jõgeva vallas Kuristal, Luual, Sadalas ja Sadukülas, Mustvee vallas Hallikul ja Kasepääl, ja Põltsamaa vallas Kamaris, Lustiveres ja Pajusis. Jõgevamaa Kodukandiühenduse kauaaegsete liikmetena osalevad Külaväravatel ka pärast haldusreformi Tarumaal paiknevad Assikvere küla Pala piirkonnast ja Maarja-Magdaleena küla. „Võimalus on osaleda õpitubades, saada osa ekskursioonidest. Enamikes külades lõpeb sündmus simmaniga,” ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees Liia Lust.
„Meil on Jõgevamaal tugevad kogukonnad, kes panustavad piirkonnas elu hoidmisele oma külades. Kõik osalevad külad on erilised ja erinevad, mistõttu ei saa öelda, et kui oled ühte näinud, siis oled juba kursis külade tegemistega. Igas külas on ka omanäolised ja erinevad kogukonna liigutajad, omavahel seob neid soov ja tahe ühiselt tegutseda kodukoha paremaks muutmisel,” lisas ta.
Projekti avatud Külaväravad on toetatud Jõgevamaa Koostöökoja meede 3 „Maakondlikud projektid ja koolitused“ MAK 2014-2020 LEADER meetmest.
31. juuli 2018 | Sildid: Avatud Külavärvad | Teema: Eesti, Jõgevamaa, Määratlemata | Kommenteerimine on suletud
Vana-Võromaa pärimuskool on loengusari, kus tutvustatakse Vana-Võromaa põliselanikkonna erinevaid tavasid, rituaale, suulisi traditsioonide väljendusvorme, käsitööoskusi, looduse ja universumiga seotud tavasid jne. Loengud toimuvad teisipäeva õhtuti Stedingu kohvikus, iga kolme nädala tagant.
Pärimuskooli seitsmes loeng toimub täna, 24. juulil kell 19 Stedingu kohvikus (Fr. R. Kreutzwaldi 15). Pilet 3€. Vana-Võromaa taimedest ja pärimusest tuleb rääkima OÜ Vanaema Aed looja Tiia Trolla. Tiia on üle 10 aasta kogunud teavet ja materjale vanade viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude, talulillede ja köögiviljade kohta. Eesmärgiks on koondada veel ringiliikuvat pärimust vanade aiataimede kohta, kaardistada võimalikud emataimede asukohad ning säilitada ja paljundada põliseid taluaia taimi ning nende sorte Karula rahvuspargis asuvas puukoolis. Loengu käigus tuletame meelde, millised on meie koduaedades traditsiooniliselt kasvatatud põlised taimed, nende päritolu ja jõudmine meie aedadesse.
Projekti läbiviimisel tehakse koostööd Võru Instituudiga ja projekti rahastavad Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Võru Linnavalitsus.
Sel reedel Mustvee linnapäevade avapäeval esitletakse Mustvee Kultuurikeskuses raamatut „Mustvee linna aja lugu pildis „
Ajaloo-ja kultuurihuviliste daamide Anu Otsa ja Laidi Zalekešina koostatud raamatus on vanaaegsed fotod ja täpselt samad objektid pildistatuna tänapäeval. Vanim foto on tehtud sada kuus aastat tagasi. Ajaloolised fotod pärinevad Vello Otsa erakogust. Pildiallkirjad koostasid Vello Ots ja Laidi Zalekešina ja need on kahes keeles- nii eesti kui vene keeles.
Kaasaegsete fotode autor on Anu Ots. Silmailu ja äratundmisrõõmu pakkuvad õhufotod on drooniga teinud Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
„Raamatu koostamisel pidasime silmas nii Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva kui ka 80 aasta möödumist Mustveele linnaõiguste andmisest. Tööga alustasime rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolised fotod vajasid ka töötlemist. Loomingulises protsessis oli hea koostöö Vooremaa toimetuse kujundaja Evdin Kasemetsaga,” ütles Anu Ots. Laidi lisas, et koostöö Edviniga ei ole esmakordne ja oleme tema raamatu kujundustest väga vaimustuses.
„Iga foto pakub omaette elamuse. Minu üheks lemmikuks on Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpuaastatel tehtud foto laste laulupeorongkäigust kesklinnas ja samas kohas tehtud uuel fotol on piisavalt emotsionaalsust ja pidulikkust, kui eelmisel aastal toimus Võidupüha paraad, “ arvas Laidi Zalekešina, kes Mustvee kultuurikeskuse juhataja
Anu Ots lisas, et kõige ekstreemsem pildistamine toimus suurte jääkuhjade otsas, kui ta muuli pildile püüdis. Omajagu julgust ja kõrgusekartuse trotsimist nõudis ka kiriku tornidest pildistamine.
„ 13 juulil kell 14.00 on kõik oodatud raamatu avalikule esitlusele Mustvee kultuurikeskusesse. Osa tiraažist läheb kinkimiseks, osa müügiks. Raamatut saab osta ka laupäeval Mustvee linnapäevade laadal, “ lisas ta.
12. juuli 2018 | Sildid: Mustvee linnapäevad, Raamatuesitlus | Teema: Määratlemata, Mustvee | Kommenteerimine on suletud
Moderaator , õppejõud ja konsultant Mihkel Laan kutsus mõtlema ka sellele, milline võiks olla Peipsimaa hüüdlause, mis Peipsimaad tabavalt iseloomustaks. .
Laudkond , kus osales ka Mustvee vallavolikogu eelarve-ja arengu komisjoni esimees erinevate kultuurisündmuste korraldaja Hannes Soosaar pakkus tunnuslauseks : „Peipsimaa maitsev kui rääbis. „Rääbis võiks olla mitmesuguses tegevuses , miks mitte ka päevitamas.” Lisas ta.
Mihkel Laane arvates tasub tunnuslause valikul lähtuda sellest, et Peipsi on Euroopas suuruselt neljas järv, kogu oma potentsiaaliga.. Peipsimaale on iseloomulik vanausuliste ja setode kultuuri teema. . Viimasel ajal on järjest rohkem pööratud tähelepanu Peipsimaa toidule, „ ütles ta.
Mihkel Laane sõnul tasuks Peipsimaana käsitleda mitte ainult rannaala, vaid ka ümberkaudseid alasid, nii, et näiteks Tallinnast tulijal tekkiks ettekujutus kuidas Peipsimaale jõutakse.
„Riigile võiks anda sõnumi, et Peipsiveere Programm võiks kindlasti jätkuda , saada uued piirid , mis ühtiksid uute valla piiridega. Tarvis oleks ka mitmekülgsemat rahastamist, „ arvas Hannes Soosaar. Tema arvates võiks olla tihedam ja mitmekülgsem ka koostöö Peipsiäärsete Eestima ja Venemaa piirkondade vahel , olgu valdkonnaks siis kultuur, majandus või midagi muud.
5-8 juulini kestval Võru Pärimustantsufestivalil musitseerib Jõgevamaalt nii paikonnas kui ka kaugemal populaarne pärimusmuusikaansambel Tuustar.
Tuustari liikmetest esinevad Võrus juhendaja Eha Niglas ja noored rahvamuusikud Artur Aunap, , Stina Heinola, Marta-Helene Hansing ja Roomet Allingu. “Lööme pillilood lahti Võru kesklinna pargis ja ka Tamula järve ääres. Oleme selgeks õppinud ka mõned võrokeelsed laulud, näiteks „Võru polka“. Eha Niglast ootab ees hingekosutav kohtumine Võru muusikapedagoogi ja rahvatantsijate saatja Erja Aropiga , kes tema kooliõeks Elleri nimelisest muusikakoolist.” rääkis Artur Aunap. ” Oleme püüdnud selgeks õppida laule ja ka pärimusi ja legende , mis seotud kohtadega, kus esineme. „ rääkis Artur.
Ansambli Tuustar muusikud on pälvinud Jõgevamaal väärika tunnustuse. Muusikaõpetaja Eha Niglast autasustati mõned aastad tagasi Jõgevamaa Kuldiristiga, Artur Aunap pälvis möödunud aastal aukirja Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõševilt rahvamuusika edendamise ja selle propageerimise eest noorte hulgas.
Käesoleva nädala reedel esietendub Pajusi Rahvamajas Pajusi Teatri esituses Tarmo Kruusi kirjutatud ja lavastatud näidend „Ehitame torni!“.
Näidend „Ehitame torni!“ on Pajusi Teatri publikule teatud mõttes juba tuttav. Nimelt mängiti seda ka 2017. aasta oktoobris, kuid mõneti teistsuguses formaadis. „Siis oli tegemist lühiformaadiga, mis sai ette valmistatud lühilavastuste festivaliks. Kuna lavastuse mängukordade arv jäi väikseks ja Pajusi Teatri mängukavasse tekkis vaba koht, otsustasime trupiga varasema teksti uuesti ette võtta, sedapuhku küll muutunud ja täiustatud kujul. Seega võib öelda, et kuigi Pajusi Teatris on lavastust „Ehitame torni!“ küll mängitud, on siiski tegemist uue loo ja uuslavastusega“, ütles Tarmo Kruus. Tema sõnul alustati proovidega tänavu märtsi lõpus. „Näidendis on viis tegelast, üks tegelaskuju on duublis, seega on trupis kuus näitlejat – Lea Krass, Gunnar Vasemägi, Ellen Kuslap, Diana Tuul, Kätlin Visnapuu ja Reigo Viks. Enamik näitlejatest, kes lõid kaasa sama näidendi lühiversioonis, on ka nüüd kaasa löömas, küll mõningate eranditega.“
„Etenduse „Ehitame torni!“ näol on tegemist suhteliselt ühiskonnakriitilise lavastusega. Maailm meie ümber on rahutu, nagu me igapäevaselt meediast lugeda/kuulda võime, ja maailm on rahutu erinevate sotsiaal-kultuuriliste põhjuste tõttu. Just neidsamu põhjuseid me antud lavastuses lahata üritamegi. Ja kuigi pealtnäha võib lavastuse liigitada kategooriasse „elamise raske koorem“, usun ma, et lisaks olukorra kaardistamisele pakub antud lavastus ka usku paremasse homsesse – lootust, unistusi, üleskutset näha mitte ainuüksi iseennast ja oma õigusi vaid ka teisi inimesi enda kõrval.“ lausus Tarmo Kruus.
„Esimese hooga mängime Pajusis antud lavastust kahel korral – 15. ja 17. juunil, aga kindlasti on plaanis selle lavastusega suvel ringi rännata. Läbirääkimised erinevate esinemiskohtadega käivad, etenduste info jälgimiseks tasub kindlasti silm peal hoida Pajusi Teatri Facebooki-leheküljel.“ märkis autor ja lavastaja.
Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomisest möödub 5. juunil veerandsada aastat. Täna tähistasid naiskodukaitsjad oma juubelit Eesti sõjameeste mälestuskirikus ja Tori rahvamajas.
Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomise 25. aastapäeva tähistamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Foto: Urmas Saard
Liiliarist, naiskodukaitse tunnusmärk, sümboliseerib puhtust, vaimsust, väärikust ja põhimõtteid, millest juhindudes panustatakse nii isamaaliste traditsioonide hoidmisse kui riigikaitsesse.
Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond asutati 1927. a 8. jõulukuu päeval, kuid nende vähem kui 13 aastat kestnud tegevus keelustati nõukogude okupatsiooni saabumisega 1940. a 27. juunil. Pärnumaa ringkond asutati uuesti 1993. a. Ringkonna lipp pühitseti ja õnnistati Pärnu Eliisabeti kirikus 2012. a 3. juunil. Ringkonnas on moodustatud kolm jaoskonda: Pärnu, Ülejõe, Saarde. Ringkonnal on 101 liiget: 94 tegev-, neli au- ja kolm toetajaliiget. Tegutsetakse kaheksal erialal, milleks on avalikud suhted, side ja staap, sport, kultuur, formeerimine, noortejuhtimine, toitlustus, meditsiin.
Esimene taasasutatud Pärnumaa ringkonna esinaine oli Tiina Aluste-Bärlin. Praegu täidab sama ülesannet Karmen Vesselov, kes igapäevaselt töötab Pajo trükikoja tegevjuhina.
3. juuni 2018 | Sildid: tähtpäev | Teema: Määratlemata, Pärnumaa, Tori vald | Kommenteerimine on suletud
Maaeluministeeriumi hallatavad riigiasutused Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Eesti Põllumajandusmuuseum ning Tori hobusekasvanduse kompleks jätkavad uuest aastast tegevusi ühise sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid all. Eesti Piimandusmuuseumi funktsioonid antakse üle SA-le Eesti Piimandusmuuseum.
“1. jaanuarist jätkavad Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks tegevust ühise sihtasutuse all,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Uuel organisatsioonil on võimalus valdkonna tegevusi ühiselt tervikuna planeerida ja arendada,” lisas Tamm.
“Tänu sihtasutuse asutamisele suureneb organisatsiooni majanduslik võimekus ning asutus saab paindlikuma ja asutusekesksema juhtimismudeli. Ühtlasi aitab loodav sihtasutus säilitada hobumajanduse pikaajalisi traditsioone Toril ning hoogustab hobumajandussektori arengut,” lisas Tamm.
Käesoleval aastal on algust tehtud sihtasutuse arengukava koostamisega, kinnitatud sihtasutuse struktuur, alustatud hoonete ja rajatiste projekteerimist ning investeeringute teostamiseks vajalike toetuse taotluste koostamist. “Sihtasutuse loomisel on juba esimesi positiivseid tulemusi. Hea näide on sel sügisel alustatud hobuprogramm, mis on suunatud Tori põhikooli 5. klassi õpilastele,” tõi minister Tamm välja.
Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta tegijatena tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikke, vabaühendusi, ettevõtteid ja algatusi, mis on viimase aasta jooksul oma tegevusega ühiskonda paremuse poole liigutanud. Märkimist väärivad eeskujuks olnud vabaühendus, tähelepanuväärseim missiooniinimene, aasta mõjusam tegu ning teisedki, kes on oma tegevusega vabakonna kasvule kaasa aidanud.
“Kodanike julgusel ja pealehakkamisel on hästi toimiva ühiskonna ja demokraatia arendamisel esmatähtis roll. Aasta tegijatena soovimegi tunnustada neid, kes ei jää probleeme märgates ootama, vaid otsivad koostöö kaudu lahendusi”, selgitas vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva. “Kuna 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, on eriti oodatud tähelepanekud noorte suunal korda saadetust. Teiseks tahame üles leida üle Eesti avatust ja mitmekesisust väärtustanud inimesed ning algatused.”
Kuigi kategooriad on läbi aja muutunud ning sõltuvad ennekõike väärilistest nominentidest, pärjatakse tavaliselt igal aastal järgimised:
→ Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene
6. detsember 2017 | Sildid: heategevus, tunnustus | Teema: Eesti, Määratlemata | Kommenteerimine on suletud
16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Oma kodu väravad, uksed ja hoovid avavad kakskümmend kuus siin piirkonnas elavat ja toimetavat pere. Oodatakse külalisi, kellele meeldivad kodused ja kohalikust toorainest valmistatud road ning kes soovivad ka talvevarusid soetada.
Puhvetite päeva peakorraldaja, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe: “Sibulatee puhvetite päev sai inspiratsiooni Eesti mitmetes piirkondades suviti toimuvatest kohvikupäevadest. Sibulatee võrgustiku liikmed soovisid kogukonda aktiveerivat ning siia rohkem külastajaid toovat päeva korraldada justnimelt sügisel, sest valminud on siis kõik aedviljad, purgis on marjad ja seened ning muidugi on Kolkja-Kasepää-Varnja külatänavad palistatud kuulsa peipsi sibula müüjatest. Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.”
Eesti toidu kuu ajal toimuval sündmusel on siinsed kakskümmend kuus puhvetit laiali pillutatud terve Sibulatee piirkonnas. Samas on näiteks Nina külas pea et külg-külje kõrval kolm puhvetit. Kaugemad avatud õued asuvad Välgis või hoopiski Torilas. Päris mitmed puhvetid asuvad otse Peipsi järve kaldal.
14. september 2017 | Sildid: laat, teemapäev, toit | Teema: Alatskivi vald, Kolkja küla, Määratlemata, Peipsiääre vald, Tartumaa, Vana-Kasepää küla, Varnja küla | Kommenteerimine on suletud
19. ja 20. augustil Suure-Jaani vallas peetud 13. Kuhjavere külateatrite festivalil esinesid kolmteist truppi enamikest Eesti maakondadest. Esitati nii naljakaid, kui ka tõsiseid näitemänge. Sündmus oli pühendatud festivali kauaaegse patrooni Kalju Komissarovi mälestusele. Festivalil anti välja ka legendaarse teatrimehe mälestuspreemia. Selle pälvis Abja kultuurimaja näitering Kolmas Voorus eesotsas lavastaja Kersti Sillaotsaga.
Kõige enne jõudsid Kuhjaverre festivalile Avinurme harrastusnäitlejad, kes reede õhtul ka Halliste kandi rahvale esinesid. Laupäevaks külateatrifestivali avamiseks olid kohal kõik sellel päeval esinevad trupid ja needki, kes astusid lavale pühapäeval. Tornimäe Näiteselts Saaremaalt astus publiku ette küll laupäeval, kuid vaatas ära kõik etendused mõlemal päeval.
Kuhjavere külavanem Romeo Mukk, kes Väikese Mukina traditsiooniliselt festivali avas iseloomustas seda protsessi nii „ Sel aastal oli siis lõplik tõe tunnistamise hetk, et kaugaaegset patrooni Kalju Komissarovit ei ole enam meiega ja peame jätkama temata. Komissarov valis välja ka oma järeltulija Helena Kesoneni, kes nüüd juba teist aastat oli truppidega suhtleja ja tagasisidestaja. Kogu seekordne festival oli pühendatud Kalju Komissarovi mälestusele. Meenutuste ja mälestuste jagamiseks anti välja teatrileht, kus mitmel leheküljel juttu temast ja seostest Kuhjavere festivaliga. Sõna said Rein Lang, Malle Pärn ja mitmed teatritruppide lavastajad.”
|
OSCAR-2019
|
||
Desinfitseerimine maniküür vahendid on äärmiselt oluline selleks, et tagada teile tervist ja ohutust. Kui ei ole steriliseeritud instrumendid, võivad tekkida erinevad haigused viiruse ja nakkushaiguse etioloogia, küünte, naha kahjustusi. Viirused hepatiit ja AIDS on ka ohtlik, kui ei oska vahendeid maniküüri õigesti. Iga meister peab teostada kvaliteetselt desinfitseerimine vahendeid. On olemas spetsiaalne nimekirja nõuded töötlemise seadmed, mis on kinnitatud õiguslikult.
Varem eesmärk on desinfitseerida vahendeid kasutanud meetodit keeva vette ja desinfitseerimine alkoholiga. Kuid selline meetod ei anna hävitada kõik mikroobide ja viiruste vastu, pealegi, töötlemine keeva veega viib rooste metallist, ja ta rikneb. Nii leiutasid usaldusväärsem desinfitseerimine meetodeid, mis aitavad hakkama vahendeid, nagu ilusalongid, ja kodus.
On maniküür kabinetis on vaja steriliseerida ei ole mitte ainult seadmed. Pärast iga kliendi kapten on kohustatud käitlema:
Kõigepealt on vaja puhastada tööriistad õlid, geel, lakk, kreemid, mis võivad jääda ka pärast protseduuri. Pärast seda, nad on vaja desinfitseerida, et hävitada bakterid, seened. Selleks kasutatakse spetsiaalseid desinfitseerimiseks lahused (Gigasept, Alaminool, Veltolen, Mikaspor), neid müüakse apteegis. Kasutada vastavalt juhistele, mis on märgitud pakendile.
Steriliseerimine vahendid – see on korduv desinfektsioon, mille tulemusena on hävitatud, ülejäänud on mikroobid. Tänapäeval on teada mitut liiki sterilisaatorid. Nad erinevalt mõjutavad pind on erineva kiirusega teha, mõned neist on odavamad, teised kallimad. Kõige sagedamini kasutatav roll-sterilisaatorid põhineb kvartsi pidurite kuumenemise pallid, autoklaavi kuiva auru, kuiv kappi (toodab termiline töötlemine), ultraheli puhastaja (mõju kavitatsioon hävitab kogu mustuse vahendeid).Quartz sterilisaatorid rasked sellega, et hävitada reostuse ja mikroobid ainult töö osa vahend.
Viimasel ajal on populaarne uv sterilisaatorid. Kuid nad ei ole nii ohutu, nagu üldiselt arvatakse. Uv-kiirgus ei ole võimeline hävitama HIV ja hepatiit. All ultraviolettkiirgusega sterilisaatorid parem hoida on juba steriliseeritud vahendid. Enne kui panna need steriliseerija, nad peavad olema kuivad. Kasutusjuhend sterilisaatori on tootja aparaadid ja pakendil.
Pärast steriliseerimist vahendeid maniküüri, neid on vaja säilitada spetsiaalselt selleks ette nähtud hermeetiline nõudes või UV-steriliseerijaах. Tööriistad neist peaks pärineda, kui kliendi ja enne ise korras.
Vahendeid maniküüri tuleb desinfitseerida ja steriliseerida umbes 2 tundi, nii et ilusalongides kasutatakse kohe mitu maniküür komplekti. Materjalid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks – puuvillast valuveljed, salvrätikud, oranž pulgad, rullid jaoks, pediküür. Nad peavad olema puhtad ja kaevandatud pakendite, kui klient.
Kui töötlemine küünenahad on tekkinud lõigata, ja seal oli verd, tuleks vältida temaga kontakti ja kohe töödelda verejooks saadud peroksiid vesinik 3%, või alkoholiga.
Mõned kardavad teha maniküüri kodus, sest on tõenäoline, et vale ravi instrumendid. Kartma ei peaks, kuna reeglite järgi, küünte komplekti peab kuuluma ainult sulle, ja nautida neid teised inimesed ei ole kohustatud. Kahjuks ei ole kõik meistrid ilusalongides võivad omada kvaliteetset töötlemise vahendid, kuigi esmane desinfitseerimine on tehtud. Julgeolekutagatisi keegi ei anna, aga kodus on suur tõenäosus usaldust nagu desinfitseerimine ja steriliseerimine.
Desinfitseerimine ja kodustes tingimustes on võimalik kasutades samu ravimeid, millega ravitakse tööriistad ilusalongides. Tuleb puhastada väliselt, tera steriilse vatt, kasutada Balilol-5, etüülalkohol või lahus kloroform. Edasi tuleb hakata steriliseerimine, aga siin on karmim, kui ei ole spetsiaalset aparaati.
Saate komplekt maniküüri panna foolium soojendatud ahi temperatuurini 200kohta, ning jätta see 20 minutit. See meetod ei ole alati mugav, ja parem osta vähemalt odav steriliseerija käibesse (kvarts). Pärast iga protseduuri raviks tööriistad. Ärge arvake, kui maniküür komplekt kasutad ainult siis, kui seda ei ole, jääb mikroobe ja seeni. Minimaalselt tuleb pühkida oma etüül alkoholi ja kuivatada. Millised saab kasutada lahuseid käsitseda vahendeid kodustes tingimustes:
Villalobón on külalislahke linn, kus leidub hotelle igale maitsele. Villalobón pakub majutusvõimalusi hinnasoodustusega kuni 10%. Soodsad hotellitoad on saadaval hinnaga alates 22 EUR/öö. Allpool näete, millise kategooria hotelle Villalobón ja selle lähipiirkond pakub.
Hotellid Paithan – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Paithan, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Paithan hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
|
OSCAR-2019
|
||
Peab kohe päris mitu head aastat ajast tagasi minema. Võib-olla aega, kui ma olin umbes 12 või isegi noorem. Ma mäletan, et kui ma olin kuueaastane, sai mu onutütar bussiavariis surma ja mu vanaisa ütles, et ta on taevas ja kõik väikesed lapsed lähevad taevasse. Juba alates sellest ajast hakkasin ma midagi uskuma. Ma nii öelda isegi omamoodi rääkisin kellegi kõrgemaga, kui olin õnnetu või õnnelik. Aga siis olin ma ju alles väike, ega ma täpselt ei teadnud ja ega ma enam ei mäletagi palju sellest ajast. Aga mul oli igasugu erinevaid piibleid, laste piibel, siis vanematele pildipiibel, ja siis veel üks vanaaegses kirjas kuldsete äärtega piibel, mida ma uudistasin – need olid siis enamasti vanavanematelt.
Algatuseks võin öelda, et minu perekond ei käinud just väga tihti kirikus, kuid jõulude ajal käisime me seal alati. Kui ma juba koolis käisin ja umbes 12 või 13 olin, nägin koolis, et alates detsembrist avatakse leerikool ja saab minna end kirja panema. Sellele eelnes vist üks tutvustav tund ja siis vestlus kirikuõpetajaga. Mu vanemad ei olnud sellest ideest just väga vaimustunud, aga lohutasid end, et küll läheb üle, laps ju puberteedi eas. Ja samas keelama keegi mind ka ei hakanud, ema lihtsalt uuris miks ja kust see idee kõik pärit on? Kahjuks ma enam ei mäleta, mis ma talle tol ajal vastasin.
Kui ma ei eksi, siis sai see läbi aprillis, ning ma sain leeritatud ja ristitud. Vahepeal oli kogu see eluperiood selline, kus ma lugesin meieisapalvet enne kui magama jäin ja arutlesin oma päeval toimunu üle. Käisin reedeti kirikunoorte kohtumisel, aga ega ma sellest eriti aru ei saanud ja see tegemine jäi mul katki, sest vanemad poisid, kes seal olid, suitsetasid väljas ja jõid õlut. Mis kirikunoor selline ka on?
Oma südames olen ma koguaeg uskunud millessegi kõrgemasse ja fakt on ka see, et ma ei olnud kunagi aru saanud, et kuidas siis Jeesus saab Jumala poeg olla. Kui ta Jumala poeg on, siis miks tema isa tal laseb kannatada, samas kui ta on Kõikvõimas? See pole ju loogiline!
Niisiis, 2008. aastal rändasin ma sõbrannaga USAsse ja töötasin seal alguses ühes suveniiride ja riiete poes. Seal oli üks tüdruk, Lola. Me kutsusime teda nii, sest ta päris nimi oli palju keerulisem. Nonii, tema oli siis vist esimene moslem, keda ma oma elus kohtasin. Ta oli sellel ajal19, noor tüdruk , kes ei võinud kuskil käia, riietus teistmoodi kui meie omal ajal, ema viis tööle, ema tõi koju; kui ema ei saanud, siis õde viis ja tõi.
Ühel päeval rääkis ta, et vanemad leidsid talle heast perest pärit moslemist mehe Ohiost ning ta hakkab abielluma. Meile, teistele tüdrukutele, tundus see täiesti hullumeelne. Me ei saanud sellest aru, tegime omast arust igasugu päästmisplaane, et teda salaja meiega välja saada, et ta ise omale kellegi leiaks – ta polnud ju elu näinud ega linnaski üksi käinud. Niisiis, seesama tüdruk rääkis minule oma elust ja oma maa kommetest ja kuidas tema õed on abielus ja väga õnnelikud jne. Ta rääkis mulle, mida üks õige mosleminaine teeb, mis on islami reeglid jne. Ta oli ka esimene, kes mulle ütles, kes Jeesus päriselt on ja see oli täpselt see, mis ma ise olin kogu aeg arvanud. Ta rääkis nii palju kui ta rääkis, oli huvitav... Aga siis kolis ta ära ja sinna see kõik jäigi. Suhtlesime, viimane kiri mis ma temalt sain oli, et ta on õnnelik, alhamdulillah, ning siis ta kadus facebookist ja myspace’ist, mis usakate seas oli popp...
Mina kolisin Orlandosse ja alustasin seal ühes suures kaubamajas tööd. Mind ümbritsesid teised töötajad, kes olid pärit näiteks Marokost, Palestiinast, Egiptusest, Türgist ... ühesõnaga moslemid. Sain tuttavaks oma tulevase mehega, kes oli Palestiinast. Ega ma alguses ei teadnudki, et ta moslem on – ta ei maininud seda – see tuli kuidagi kogemata välja. Ma kuidagi katsusin ta käsi, see juhtus tööl olles, ma isegi ei mäleta mis põhjusega see juhtus. Ta küsis, et kas ma tõesti puutusin teda ... see oli vist esimene kord, kui ta mulle päriselt otsa vaatas. Siis ta seletas, et peab minema end palveks pesema ... ma arvasin, et ta teeb nalja või midagi, aga ei teinudki – ta pidi palvetama minema.
Hiljem hakkas ta mulle islamist rääkima. Me vestlesime sellest ja ta rääkis, mida mees arvab naisest, kes on kaetud. Ta ei käskinud mul kunagi midagi uskuda või lugeda, andis vaid ühe website’i, mille kohta ütles, et seal on rohkem infot. Ega ta ei arvanud, et ma tõesti lähengi koju ja uurin. Ta isegi ütles mulle mitu korda: „Ära tee midagi sellepärast, et mina nii arvan! Tee seda, kui sa ise tunned, et see on õige.“ Ja nii ma uurisin ja uurisin ja leidin jutte, videosid, mis panid mind sügavalt mõtlema, et see ongi ju see, mida ma arvan ja usun ja ühel päeval ma ei öelnud enam, et ma olen kristlane, sest ma teadsin, et ma ei usu neid asju, mida kristlased usuvad. Minu sammud ühtisid islami raja sammudega. USAs on kõik usklikud, sellevõrra oli seal palju lihtsam.
Tuli ramadaan ja ma alustasin oma esimest ramadaanipaastu, ilma et keegi oleks mind selles käskinud. Peale seda on läinud kõik niii nagu ma arvan, et peabki minema. Alhamdulillah! Ma leidsin enda jaoks islami.
Minu tee islami juurde algas Ameerikas, kui töötasin seal ühe aasta. Enne seda ei teadnud ma islamist praktiliselt mitte midagi. Prohvet Mohammedist (sallallahu aleihi wasallam) olin kuulnud ainult vanasõna - „Kui Mohammed ei tule mäe juurde, siis tuleb mägi Mohammedi juurde”. Kuid sellest, kes oli Mohammed, ei teadnud ma midagi. Lisaks teadsin, et moslemid palvetavad mitu korda päevas mingi kuju poole.
Minu arusaama järgi oli islam samasugune usk nagu budism või hinduism… ja Allah oli nende jumal, näiteks nagu Budagi. Ma olen lapsest saadik Jumalasse uskunud ja tundsin tihtipeale, et lihtsalt paberi peal kristlane olla oli kuidagi liiga vähe. Minu usk ja minu teod ei käinud kuidagi kokku. Peale selle on Eestis ju usust rääkimine tabu ja sind vaadatakse imelikult, kui ütled, et usud Jumalat. Tihtipeale tõmbas mind koguduse poole, kuna hing ihkas suuremat seost usu ja Jumalaga, kuid kogu aeg tuli mingi ebaoluline asi ette või takistas hoopis kartuses.
Ameerikas elades kohtusin ma esimest korda moslemitega - tagantjärele mõeldes olid enamaus mu tuttavatest just moslemid. Kahjuks ei olnud nad väga praktiseerivad. Kuid siiski olid nad väga uhked oma religiooni üle ja tihtipeale läks meie jutuajamine just usu peale, millest ma kohe väga huvitatud olin. Võisin esimest korda häbenemata usust ja Jumalast rääkida.
Minu esimene üllatus oli teadmine, et Allah ei ole mingi tavaline kujust jumal, vaid sama Jumal, keda kummardavad ka juudid ja kristlased. Mulle tuli see suure šokina ning ma käisin ringi ja kuulutasin seda fakti kõigile, justnagu mulle oldi avaldatud mingi varjatud saladus. Mind pani hämmastama tõsiasi, et kedagi ei tundnud see eriti huvitavat. Arvasin, et kui vaid kristlased seda fakti teaks, võtaks nad kohe Prohvet Mohammedi (sallalahu aleihi wasallam) omaks ja tunnistaksid Koraani kui Jumala sõna. Üritasin seda kõike inimestele selgeks teha ka Eestis, lisaks oma perele ja sõpradele. Ma lootsin vist naiivselt, et nad saavad aru, miks ma Koraani kuulan ja loen,. Oli see ju sama, mis Piibelgi, kuid ikka vaadati imelikult. Lisaks avastasin, et 90% minu tutvusrinkonnast ei uskunud Jumalasse - mis oli ka VÄGA üllatav, kuna arvasin, et kõik on salaja usklikud nagu mina.
Mida rohkem ma Koraani kuulasin (netist), seda rohkem hakkas islami õpetus loogilisena tunduma ja nii algas minu tee islami juurde.
Kuid selline asi, et ma võiks ametlikult oma religiooni muuta, ei tulnud mulle pähegi, see oli kuidagi väga utoopiline mõte ja kartsin oma lähedaste pahakspanu. Mõtlesin, et usun Koraani olemusse ja sellega asi piirdub. Kuid sõna moslem oli juba rohkem hirmutav, kuna siiani oli selle sõnaga ainult negatiivne seostunud. Koraani kuuldes soojenes mu süda ja tundsin selle suunas tõmmet. Seejärel otsustasin ma islamimaale tööle minna, et nende kultuuriga lähemalt tutvuda - esialgu siis lihtsalt näha, millised need moslemid ikkagi on, just tavamoslemid, mitte modernsed Ameerika moslemid.
Niisiis sattusin töötama ja elama Egiptusesse. Kohe algusest peale oli mul suur austus praktiseerivate moslemite suhtes. Esimene küsimus, mida ma neilt küsisin oli, et kas palvetatakse viis korda päevas ja kui vastus oli jaatav, siis pidasin inimest automaatselt usaldusväärseks, kuigi hiljem sain ma kahjuks aru, et paljud palvetavad ainult teoreetiliselt või siis mitte järjepidevalt.
Kui paljud peavad enne moslemiks hakkamist kõvat uurimistööd tegema, et aru saada, et tegu on ikka õige sammuga, siis mina olin vist neist vähestest, kellel tuli usk enne ning teooria ja praktika pärast. Kuid avastasin väga ruttu, et ma usun, et Prohvet Mohammed (sallalahu aleihi wasallam) oli Jumala viimane prohvet, ja et Jeesus (sallalahu aleihi wasallam) ei olnud mitte Jumala poeg, vaid väga austatud prohvet. Kõige veenvamaks osutusid teaduslikud faktid Koraanis, mida polnud ealeski võimalik teada ligi 1400 aastat tagasi.
Pärast kolme kuud otsustasin ma julguse kokku võtta ja ametlikult moslemiks hakata. Oma šahada (usutunnistuse) ütlesin ma Kairos Al-Azharis.
Teoreetiliselt teadsin ma islamis selliseid peamisi reegleid nagu näiteks viis korda päevas palvetamine, paastumine ja almuse andmine, kuid praktiliselt ei osanud ma veel midagi teha. Mind ümbritsesid moslemid, kes ei praktiseerinud oma usku järjepidevalt ja tänu sellele arvasin alguses, et islam on nagu kristluski, et reeglid on, kuid keegi ei täida neid ja peamine on usk südames. Hakkasin järk-järgult üha rohkem ja rohkem praktiseerima ning ennast muutma, kuid seda tänu iseseisvale õppimisele ja enese täiendamisele. Õppisin raamatute abil palvetama ja interneti abil natuke araabia keelt palve jaoks ning tänu Allahi juhtimisele suutsin ennast välja murda olukorrast, kus islam on ainult usk südames ja praktika jääb vajaka (alhamdulillah selle ees). Kui ma oleks jäänud lootma kaasmoslemite peale, oleks mul vist siiani puudulik ettekujutus sellest, mida tähendab olla tõeline moslem. Viis kuud hiljem peale usutunnistuse andmist, tuli minu esimene ramadaan ja hakkasin ka hidžaabi kandma. See oli minu viimane takistus, millest üle hüpata, ning kõige raskem, kuid praegu ei oska ma küll enam, miks see mulle tookord nii tundus. Võib öelda, et alates sellest hetkest hakkasin end tõelise moslemina tundma ning sellele vastavalt ka elama.
Minu mäletamist mööda võttis mu pere uudise suhteliselt rahulikult vastu. Algul arvasid nad, et see on mingi mööduv nähe ja et küll ma sellest paari kuu jooksul üle saan. Minu lähedasemad sõbrad, vastupidiselt, olid väga negatiivsed. Kui nende peamine tegevus ja eesmark oli rohkem raha teenida ning kõvemini pidutseda, siis olid nad väga šokeeritud kuuldes, et ma olin totaalse kannapöörde teinud ja sellise elu seljataha jätnud. Kuid enamjaolt oli vastukaja normaalne, alhamdulillah. Ühestki sõbrast ma ilma ei jäänud. Mu ema loodaba salaja siiani, et tulen Eestisse tagasi.
Nüüd on sellest ajast pea kolm aastat möödas, olen vahepeal abiellunud suureparase moslemiga, kellega koos püüame rajade islami tõekspidamistel põhinevat elu.
Ma tunnen ennast paremini, kui kunagi varem, mu elul on uus siht ja eesmärk. Kuigi olen kodune ja elan väga tagasihoidlikku elu, olen õnnelikum kui kunagi varem, sest olen hingeliselt rahul. Kui teiste inimeste eesmärk on suurem maja või rohkem raha, siis meie pere on rahul sellega, millega Allah meid õnnistanud on ja tegeleme siinses ilmas kõige tähtsama tegevuse ehk Allahi teenimisega, et saavutada oma eesmärk - paradiis.
|
OSCAR-2019
|
||
Olen sel nädalal üsna rivist väljas. Vaevlen selliste peavalude käes, et täna oli reaalselt püsti seismine piin. Eile käisin arsti juures ja sain rohud peale, aga ega ühe päevaga siis kohe asi korda ei saa. Loodame, et uue nädala alguseks olen tagasi rajal.
Teisipäeval oli näiteks niiii ilus ilm, et see lausa karjus jooksmise järele. Ma polegi veel saanud pulsikella trenniolukorras testida ja ma nii väga tahaksin seda juba teha. No ja kurjam, suvevorm vajab tegemist.
Toitumise osas on üsna korralik nädal. Esitasin omale jälle väljakutse pidada 7 päeva magusa ja rämpsu vabalt vastu. Lisaks püüan näksimisest hoiduda. Siiani olen rajal!
Aga see tervise värk ajab mind tõsiselt närvi. Ma olin kindel, et peale mandlioppi on igasuguste tervisehädadega ühel pool. Eks laste keskel töötamine soodustab ka haigestumist, levib ju igasuguseid pisikuid. Praegugi meil klassis mingi pisik sees, puudujaid palju.
Kuidas teie end tervena hoiate? On teil ehk mingi kindel rutiin selle jaoks? Või kindel asi, mida iga päev teete?
Ma tean, et trenni tegemine ja tervislik olemine aitab tegelikult ka tervena püsida, aga ometi just siis, kui ma olen omadega täiega mäel, olen jälle haige.
Ja blogi Facebooki lehel on õigepea 500 meeldimist täitumas. Kui sa pole sinna veel oma pöialt pannud, siis nüüd on see aeg. See tähendab mulle palju! 🙂
Mind ilmselt on küll ka õnnistatud hea tugeva süsteemiga, (kuus aastat haigusevaba and counting), aga mis mulle tundub, et aitab kõige paremini – D-vitamiin, hea uni ja mõõdukas trenn. Tervislik toit aitab enesetundele kaasa, aga muidu haigestumisele pole mõju märganud. Uni ja puhkus sellest vb isegi kõige olulisemad, vähemalt mulle tundub.
Hakkasingi sellest nädalast D-vitamiini võtma, tundus hea mõte. Unega mul õnneks ka probleeme pole, jälgin, et iga öö ikka 8 tundi täis magada saaksin.
Tavaliselt esimene tööaasta laste keskkonnas tekitab palju haigestumist, edasi oled juba tervem ja immuunsem 🙂
Mustsõstrad on saladus!! 😀 Päriselt ka seal maks palju c-vitamiini..rohkem kui sidrunis. Ja pool 10 voodisse! hea uni kõige alus! ja naerata! 🙂
Unega on mul head lood, lähengi 21-22 vahel voodisse ja hiljemalt 22 magan, ja alati püüan 8 tundi täis saada. 🙂
Mul jäi ka eile trenn kohutava peavalu pärast ära. Haige olemisega tundub mul sel aastal olevat nii, et iga kuu on õnnestunud ca nädal selline hädine olla. Kui korra jääd, siis on terve talv hooleta. Muidu võtan D-vitamiini ja kui igasuguse kräpiga ise oma organismi ei nõrgesta, siis püsib enam-vähem jalgel. (Muide C-vitamiini võlutoime lükati teadlaste poolt hiljaaegu ümber). Aga ega see suvi ka enam väga kaugel ei ole – me lapsega loeme juba päevi ja teeme paari nädala pärast kiire soojema maa reisi otsa, et end enne kooliaasta lõppu veidi laadida.
D-vitamiini hakkasin sellest nädalast võtma, ehk natuke aitab. Minul ikka ka see talv nii vahelduva eduga suht tõbiselt läinud. Loodan, et see haigus on nüüd viimane ja saab kevadele ikkagi lõpuks tervena vastu minna.
Aasta tagasi juulikuus lõpetasin pillide võtmise. See oli üsna ootamatult tekkinud otsus, kuid minu peas juba varem mõlkunud. Kogu asi sai alguse SELLEST postitusest.
Seekord ei taha ma arutleda teemal, kas pillid on head/halvad või miks neid peaks/ei peaks võtma. Tahan lihtsalt jagada oma kogemust.
PS! Kui sa ei taha lugeda päevadest, verehulgast ja muust sarnasest, siis jäta see postitust lihtsalt vahele.
Minu kõige suurem hirm oli see, et mul kadus kontroll ja teadmine selle kohta, millal päevad hakkavad. Pille võttes teadsin ju täpselt, millal “külalisi” oodata on. Seega tulid esimesed päevad pillivabana veidi üllatusena, kuid tegelikult ajaliselt üsna täpselt.
Pille võttes oli verehulk väga minimaalne, pigem oli umbes kaks päeva lihtsalt määrimist. Ütleme nii, et ma polnud valmis jälle vererohketeks päevadeks. 😀 Tampoone pidi jälle kasutama hakkama ja muu sidememajandus tundus hirmus tüütu. Mäletan, et kõht krambitas ka ikka väga hullusti ja üldse oli veidi vastik olla. Esimene mõte oli küll, et miks seda vaja oli!
Hakkasin samal ajal kasutama ka Clue app’i ja praegu saan öelda, et see on üks väga hea abimees. Aastaga on ta juba asja nii käppa saanud, et ütleb päevatäpsusega ära, millal tsükkel algab. App’i saab märkida ka oma tujud, valud, enesetunde, une jms. Mulle üks asendamatu abiline ja nüüd suvel planeerisime isegi puhkust selles järgi, et mul ikka võimalikult mugav oleks. 😀
Iga kuu läks asi aga paremaks. Esimesel-teisel päeval on küll üsna ebameeldivad krambid, aga verehulk on pigem mõõdukas ja päevade kestvus läks ka lühemaks.
Pillide lõpetamisega muutus aga ka minu naha olukord. Näkku tekkis veidi rohkem punne, kuid suurem osa tekkis hoopis seljale. Punnidest ja krobelisest nahast seljal pole ma veel lahti saanud. Kindlasti mõjutab olukorda ka minu väga kehv toidulaud. Tervislik toitumine ja värske kraami söömine aitaks kindlasti kaasa.
Pillid asendasime kondoomiga ja kui ma alguses tundsin end kuidagi (täiesti põhjendamatult) süüdi, et sellise otsuse tegin, siis tegelikult polnud asi üldse nii halb. Kui ma oma tujudele mõtlen, siis ehk ma olen natuke rahulikum ja rõõmsam, aga eks ma ikka päevade ajal kipun torisema ka. 😀
Kaalu osas saan vaid seda öelda, et ma olen juurde võtnud. Aga kindlasti ei ole sel midagi pistmist pillidega. Minu menüü on lihtsalt erakordselt kehv, sest söögitegemine on mulle nii vastumeelseks muutunud. Isegi varasemad hommikusöögid on nüüd menüüst kadunud. Ma püüan end kindlasti selles osas parandada.
Seda, et pillide lõpetamine kuidagi mu trenne mõjutanud oleks, ma ei tunne. Jõudu on, taastun hästi ja enesetunne on hea.
Kokkuvõttena võin öelda, et mina oma otsust ei kahetse. Enestunne on hea, tsükkel ilusti regulaarne ja verehulk mõõdukas. Selline tunne on, et olen nüüd oma keha tagasi saanud. Ja kui ühel hetkel lapsesaamise soov tekib, on keha ka selleks loodetavasti ilusti valmis. 🙂
PS! Postituses kasutatud pildid on illustreerivad ega ole kuidagi teemaga seotud. Tahtsin jagada miskipärast siiani jagamata jäänud pilte, mis armas Inca minust tegi. 🙂
Ma ei võta enam aastaid pille (ei kleebi plaastreid tglt), seega väga täpselt ei mäleta meid muutusi. Põhiline edasiminek oli minu puhul peavalust vabanemine + koledaid plaastreid pole enam nahal. Miinusena vähenes minul peale igapäevasest hormoonitoosist loobumist aga seksiisu😃 Aga no ei peagi kogu aeg mingi duracelli jänku olema. Või siis peab mees rohkem vaeva nägema… See miinus võib olla ka hoopis stressi hulga suurenemisest tingitud vms. Plusse oli igal juhul rohkem kui miinuseid!
Plaastrid on minu silmis alati ühed hirmus koledad asjad olnud. 😀 Mulle jäävad need miskipärast teiste puhul alati silma ka. 😀 Seksiisuga seoses – hmm, mul on see ka kuidagi väiksemaks vist läinud. Või läheb energia mujale ja õhtuks pole lihtsalt jaksu. *mõtlik nägu* 😀
Aitäh hea postituse eest! Kui palju aega Sul mööda läks kui peale pillide ärajätmist jälle päevad tekkisid?
Vaatasin järgi – juulikuu alguses oleksin pidanud uue pakiga alustama ja esimesed päevad peale ära jätmist algasid 12. augustil, ehk siis u 1-2 nädalat nö hiljem. Seega põhimõtteliselt taastusid päevad kohe ja läksid normaalsesse rütmi ka päris ruttu.
Pille võttes olid mul paar päeva ennem päevade algust meeletud kõhukrambid, mees oli ka juba üsna mures et äkki suren veel maha. Verehulk oli ka meeletu, pole normaalne 2 tunni sees vahetada uus side. Ja siis määrisin kuni järgmiste päevadeni välja. Olin koguaeg tige ja tusane. Mees lausa kartis vahepeal mind … aga jumal tänatud, et ta siiamaani mu kõrval on. Günekoloog pidas neid sümptomeid täiesti normaalaseks ja kirjutas aina uusi ja uusi pillte välja mis ei teinud üldse asja paremaks või pöörasid asja hullemaks. Ikka ütles günekoloog et see on mööduv nähtus ja et ma kujutan ette et mul on meeletud kõhuvalud ja mul on harjumus iga 2 tunni tagant sidet vahetada (see ei saa harjumus olla, kui side tilgub, ma lausa uputan ja mees on ka paanikas et jooksen verest tühjaks).
Seega tegelikult tuli pillide lõpetamine jutuks hoopis mu mehe poolt ja mees oli agar pakkuma ka varjante et kuidas saab üldse ilma hormooniteta elada. Igatahes äitäh mu mõistvale mehele.
Olen olnud peaagu kaks aastat pillide (hormoonide) vaba ja ütlen et mu enesetunne on rohkem kui hea. Mul ei ole isegi neid sümptomeid mis mul oli pille tarvitades. Päevad on täitsa korda saanud, ma ei uputa ja ma ei määri järgmiste päevadeni. Mu kõht ei krambita, olen rõõmus ja muudmoodi hea tujuline.
Ja arsti suhtumine on täiesti uskumatu. Kuidas nii saab? Uuh! Mul hea meel, et nüüd parem on ja saad end ka päevade ajal inimesena tunda. Ma ei oska vist ette kujutadagi, mida see kõik tähendas. Kiitus ka mehele, kes nii mõistev oli!
Mina olin see õnnetu kelle hormonaalne pool täiesti pekki läks. Peale pillidega lõpetamist muutusid tsüklid hästi pikaks ja iga tsükkel veel 3 päeva pikemaks. Lühim oli 43 ja pikim 52. Emaka limaskest muutus õhukeseks ja ei tahtnud kuidagi enam normaalseks muutuda. Akne intensiivistus. Tsüste tekkis esimestel kuudel päris palju. Menses oli valulikum kui varem. Õnneks 1.5 aastat hiljem saime limaskesta korda ja hetkel oleme nn. õnnelikus olekus:D
Issand! Mul jääb selliseid lugusid lugedes alati karp lahti! Kui palju jamasid võib naistel ikka olla.
Mina hakkasin kunagi pille tarvitama just selleks et tsükkel korda saada sest päevad olid mul sellised et sisikond oli sõna otseses mõttes välja kukkumas..
Hiljem, peale sünnitust jäin plaastrite juurde- ja siiamaani ei kahetse. Muud vahendid (igasugused pessaarid vms sisse pannakse) unustaksin ära niiet plaaster on mu jaoks ainuõige valik. Kummidega ei viitsi ammu jännata, tuleb kallim osta neid kui kuus kaks pakki plaastreid. Lisaks on nad ebamugavad ka, ning katki võivad ka minna.
Ma kartsin ka, et kummiga jamamine on tüütu, aga nüüd nii harjunud. Katki minemist ka ei karda, sest isegi kui peaks “ups” juhtuma, oleme ilmselt lapse saamiseks valmis. (Aga loodan, et ei juhtu miskit :D)
Mina kasutasin viimasena Cerazette pille, umbes 6 aastat jutti, terve selle aja ei olnud mul üldse päevi, hea mugav eks.
Minu arst ütles selle peale vaid et kas tunnen puudust kui käisin uurimas kas see ikka on hea. Pillidega tegin lõpuks lõpparve aina kosuva kaalu ja aina olematuma seksiisu pärast. Algul olid ka päevad segamini, läks umbes pool aastat ja päevad läksid ise paika, teadsin päeva pealt kuna algavad, kasutan ka ühte äppi juurde- siis hea kindel vaadata. Punnid kiusasid mind pillide ajal näos koguaeg, pillidest loobudes läks ka selg punniliseks, mida pole mul ennem iial olnud. Aasta hiljem oli juba nägu täitsa hea, tänaseks selgki pea punnitu, nüüdseks siis 2 aastat viimasest pillist ja mina näiteks tunnen igati et ilma meeldib mu kehale palju enam ja ma tunnen ennast ka palju paremini, ja just, see tujukus on ka kadunud.
Samuti sai otsa pillidest loobumisega seal all pool igavene kõrbekuiv, kõik toimib jälle meeldivalt ise nagu peab ja ka isu üle ei kurda. Keha on rõõmus taas.
Mina tunnen ka, et kehal on praegu täitsa hea ega plaani samuti pillide (või muu) poole tagasi vaadata. 🙂
Mina kasutasin neid jutti 10 aastat. Ühte ja sama sorti. Ei olnud mul kasutamise ajal mitte mingeid kaebusi, kõik käis pm kellaajalise täpsusega, ei mingeid valusid, ainsana võisin täheldada pigem kerget kaalutõusu aga saan selle ka toitumise kaela ajada. Nahk oli selgemast selgem ja tujusid ka ei olnud (kõikuvaid)
Pidasin plaani nüüd 10 aastat hiljem oma 30ndaks sünnipäevaks loobuda aga otsus tuli hoopis 6 kuud varem kui otsustasime elukaaslasega, et hakkaks beebit planeerima. Mõeldud-tehtud.
Päevad hakkasid pm päevase täpsusega nii nagu pidi 28 päeva hiljem. Ei ole siiani olnud ülemäära vererohked, esimeste kuudega olid küll kerged kõhuvalud aga ei midagi sellist nagu kunagi enne pille, et 2 päeva pikali maas oleksin. Enesetunne okei. Tujud täiesti normaalsed. Ainus mida siis nüüd oskan võrrelda on normaalne seksiisu, mis tegelikult tundub, et oli pillide ajal olematu! Ma tunnen rõõmu, naudin, olen avatum. Pillide ajal ei olnud seda absoluutselt.
Teisalt on nüüd beebi planeerimine veidi raskendatud, sest keha tahab taastumiseks rohkem aega. Mõni samas saab kohe raseduse eks. See on nii suhteline, et seda otseselt pillide kaela ka ajada ei saaks. Vaid kahel korral on olnud imelik tsüklihäire, viimane kord nüüd hiljuti kui päevad jäid nädal aega hiljaks. Eks see alateadvuses istuv beebisoov mõjutas + stressirikas periood. Ei ole harjunud sellega, sest pillidega stressasid palju tahtsin, ikka hakkasid päevad 😀
Nüüd peagi on arstile minek, et uurida, kas beebi saamiseks on pillidest mingi mõjutus ka või on kõik okei 🙂
Siis läks ju eriti hästi, kui kõik normaalselt taastus, nii olekski normaalne ka. Mind väga huvitaks, et mis vastuse arsti juurest saad. Igatahes edu beebitegudel. 🙂
Mina lõpetasin pillid paar aastat tagasi, kuna lõpetasin nende tagajärjel haiglas tilgutite all. Ärritasid mu magu nii hullult ja ma ei kujutagi ette mis nad veel tegid – süda oli kogu aeg paha ja iiveldas ja lõpuks kukkusin kokku.
Siis läksin üle plaastritele ja nüüdseks olen ka nendest aasta vaba olnud. Näkku tekkisid pisikesed nahaalused punnid, päevad on väga piinarikkad ja krambirohked, aga ikka ei taha hormonaalsete ravimite juurde tagasi minna 🙂
|
OSCAR-2019
|
||
Viimase üheksa aasta odavaim Rootsi kroon on muutnud eurosid paigutavale investorile soodsaks paljud Stockholmis noteeritud aktsiad.
Kuue aastaga on Stockholmi börsi suurettevõtete indeks OMX Stockholm 30 kasvatanud väärtust 35%. Samal ajal aga on Rootsi kroon euro suhtes 20% odavnenud: 2012. aasta septembris sai ühe euro eest 8,5 Rootsi krooni, nüüd 10,5. See pole küll ajalooliselt madalaim tase – 2009. aasta likviidsuskriisi ajal käis krooni kurss korra ka 11,7 juures –, aga on siiski palju aastaid 9 ja 9,5 vahel kõikunud krooni jaoks päris madal vahetuskurss.
Vaadates samal ajal USA ja teiste arenenud riikide turgude tootlust, on selge, et eurosid või dollareid paigutavale investorile on raha teenimiseks palju paremaid kohti kui Stockholm, kust teenitud tulust pool kaob aina nõrgemasse krooni vahetuskurssi. See kehv perspektiiv on Stockholmist minema peletanud hulgaliselt investoreid. Seetõttu on ka paljude suurettevõtete aktsiahinnad praegu aasta algusega võrreldes soodsad, kohati 20–30% madalamad.
On aga ka selge, et krooni kurss ei jää lõpmatuseni laskuma: eeldatavalt juba aasta lõpus peaks langus tõusma hakkavate intressimäärade tõttu peatuma. Ja ka investorid tulevad USAst tagasi, õigemini ongi juba hakanud tulema – Rootsi riigipanga septembri statistika näitas välisinvesteeringute naasmist, seda just USA languse tõttu ja Rootsi krooni tõusu ootuses.
Minu kauplemise teine kuu on tänaseks selja taga, seega on sobiv koht teha kokkuvõte. Maiga võrreldes olid minu võidud juunis suuremad – kuid suuremad olid ka kaotused.
Kokku teenisin juunis 646,99 eurot ja kaotasin 818,53 eurot. Seega jäin kokkuvõttes 171,54 euroga miinusesse. Kauplemiskaotustele lisaks tuleb miinuspoolele kanda veel 51,44 eurot positsioonide lahtihoidmistasu (swap) ja 26,33 eurot teenustasu.
Kaks suurimat kaotust, mis ma juunis sain – Petrobrasi lühikese positsiooniga 293,63 eurot ja Acceleron Pharma pika positsiooniga 282,12 eurot – olid mõlemad liiga suured.
Petrobrasi puhul võtsin positsiooni 500 aktsiaga, mis oli hulljulge tegu ja sai ka vastavalt karistatud. Paras positsioon olnuks 100 aktsiat.
Acceleronis läksin pikaks saja aktsiaga, aga panin stop-loss'i kaugele, et oleks puhver võimalike äkiliste liikumiste puhuks. Arvestades stop-loss'i kaugust, olnuks kohane positsiooni suurus 40 või 50 aktsiat.
Ülejäänud kaheksa kahjumlikku tehingut tõid kokku kahjumit 242,78 eurot ehk pisut üle 30 euro ühe tehingu kohta. See on täitsa vastuvõetav tase, seda kaotust olen ma valmis valesti võetud positsiooni puhul aktsepteerima.
Niisiis pean edaspidi ennekõike positsiooni suuruse valimisel väga hoolikas olema, et võimalikke kaotusi mõistlikes piirides hoida.
Petrobrasi kaotusest tuleb siiski maha arvutada 210,32 eurot, mis ma teenisin oma lühikest positsiooni vastupidiste pikkade positsioonidega lukustades. Nii et kokkuvõttes oli selle õnnetu tehingu kahjum alla saja euro. Mis aga ei muuda järeldust, et läksin algusest peale liiga suurele riskile liiga suure panusega.
Kui Petrobrasi mitte arvestada, tõid suurima kasumi mulle väikesed positsioonid. Baidu aktsia hinna liiga suure kukkumise peale tegevjuhi lahkumisel läksin pikaks kõigest kümne aktsiaga, hoidsin seda positsiooni, kuni reaktsioon vaibus ja hind taas tõusis, ning väljusin siis 116,41 euro suuruse kasumiga.
Teine õnnestunud tehing oli biotehnoloogiafirma Dermira aktsiate ülesjooksu (run-up) strateegia, kus sajast alla 9 dollari maksnud aktsiast koosnenud positsioon tõi sisse 148,37 eurot. Järjekordne näide, et korraliku kasumi saamiseks ei pea positsioon olema üldse suur. Palju tähtsam on õige idee ja selle õige teostus.
Kui Petrobrasi manöövreid mitte sekka arvestada, tõid seitse kasumiga lõppenud tehingut kokku sisse 436,67 eurot ehk keskmiselt üle 62 euro tehingu kohta.
Muu hulgas õnnestus mul teenida ligi 60 eurot naftatehinguga, kus mängisin naftahinnaindeksite WTI ja Brenti liiga suure hinnavahe peatsele kahanemisele. See idee oli õige ja teostuse kohta ei saa ka halba sõna öelda, aga ühe asja jätsin ma arvesse võtmata küll. Nimelt on nafta positsioonide lahtihoidmistasu kõvasti suurem aktsiapositsioonide omast. Minu positsiooni puhul läks lahtihoidmistasudeks pea pool kasumist.
Siit taas õppetund: kui naftas positsioone võtta, siis vaid lühiajalisi, et mitte lõviosa kasumist maaklerile anda.
Tehingutasudest läks suurem osa Petrobrasiga manööverdamisele. Ka Deutsche Telekomi aktsias pika positsiooni võtmine maksis 4 eurot ja positsiooni lahtihoidmine pea teine 4 eurot, nii et tehingust saadud 23 euro suurusest kasumist sai kolmandiku endale maakler. Teine õppetund: Euroopa aktsiatega majandamine on Admiral Marketsis kulukas, ja kui suurt tulu ei ole loota, on pigem mõtet neid vältida.
Mitu allikat on Berlingskele ka öelnud, kuidas Eesti filiaali töötajatele lähenesid tundmatud vene keelt kõnelevad isikud, kes manitsesid “mitte öösiti üksinda koju minema”. Foto: Andras Kralla
Danske Banki keskkontor tunnistas esimest korda, et nende juhatus ei teinud piisavalt, tõkestamaks väidetavat rahapesu panga Eesti üksuses aastatel 2011–2014.
„Juhatus suhtub väga tõsiselt sellesse, et me polnud kunagi piisavalt head, hoidmaks enda Eesti harus ära rahapesu,“ ütles panga juhatuse esimees Ole Andersen.
„See on keeruline küsimus, mis nõuab suure hulga materjalid läbivaatamist – dokumendid, esitlused ja e-kirjad ning väga suur hulk tehinguandmeid. Just seetõttu võtab uurimine kauem aega, kui esialgu plaanis oli,“ rääkis Andersen. Danske juhatuse esimees tõdes, et uurimine võib aega võtta kuni 12 kuud. Pank arvab aga, et selle tulemusi saab avalikkusele tutvustada tänavu septembris. „On võimalik, et osalisi järeldusi saame teha varem,“ märkis ta.
Äripäev kirjutas eelmise aasta septembri alguses koos Berlingske ja teiste väljaannetega, et Eesti Danskes avatud kontodelt vihises läbi 2,9 miljardit dollarit (2,5 miljardit eurot) Aserbaidžaani diktaatoriga seostatavat hämarat raha. Eesti mõistes uut rekordit püstitav nn Aseri Laundromat töötas aastatel 2012-2014. 2014. aastal pangas tehtud audit hindas Danske tegevuse vastuolus mitme maa rahapesuvastaste regulatsioonide kui ka Venemaa vastu kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonidega. Audiitorid hoiatasid tungivalt panga juhtkonda selle eest, et Eesti filiaali töötajad varjasid kahtlaseid kliente teadlikult, jättes registreerimata suuri rahasummasid liigutanud ettevõtete tegelikud omanikud.
Danske Eesti filiaali kõrge riskiga mitteresidentide osakond oli pangale väga kasulik, tuues kogu grupile märkimisväärse osa kasumist. Rekordaastal andis osakond grupi kasumisse umbes 12-13%, meenutab allikas, kes on kindel, et Taani juhid pidid mõistma tõsiseid riske, mis kaasnesid sellega, et süsteemid ei toiminud piisavalt hästi.
„Arvan, et taanlased teadsid hästi, mida teevad ja mida saada tahavad,“ tõdes anonüümseks jääda soovinud allikas Äripäevale. Kui vahemikus 2011-2013 teenis pank mitteresidentidelt neto-teenustasutuluna ca 10-14 miljonit eurot aastas, siis mullu oli see summa vaid 0,7 miljonit. Tulu hakkas kokku kuivama pärast divisjoni sulgemist.
Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler nentis eelmise sügise hakul, et nn Aseri pesumasina juhtum näitab väga selgelt, kui lihtne on kasumiahnusest, mõtlematusest või muul põhjusel kahjustada ühe isiku või isegi riigi mainet.
Varem on Danske vältinud sisuliste kommentaaride jagamist, eriti sellisel tasemel, viidates, et käsil on uurimine. Samas on pank varem kinnitanud, et kontroll rahapesu üle Eestis oli siinse juhtkonna käes. "Saame viidata sel aastal tehtud algpõhjuste analüüsile, mis jõudis järeldusele, et mitmete oluliste puuduste tõttu ei olnud filiaal piisavalt tõhus, et takistada enda ärakasutamist rahapesu eesmärgil aastatel 2007-2015. Tuvastati puudulik rahapesuvastase võitluse fookus ja kultuur Eesti filiaalis, ebapiisav juhtimine vastavuskontrolli ja riskide vaates ning et juhtimisalane järelevalve ja kontroll olid suurel määral sõltuvad kohalikust juhtkonnast. Nende järelduste põhjal otsustas Danske Banki juhtkond alustada põhjalikku välisklientide ja nende tehingute uurimist Eestis ajavahemikul 2007-2015. Uurimine tehakse koostöös väliste osapooltega, tagamaks, et ükski kivi ei jääks ümber pööramata. Peame kasutama uurimise tulemusi, et vältida millegi sarnase juhtumist tulevikus. Kuna uurimine veel käib, ei ole meil võimalik täiendavaid kommentaare anda.“
Läbi Danske Eesti üksuse huuganud pestud miljarditest rääkivad artiklid „Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti“, „Rehe juhitud Danske oli offshorkade paradiis“, „Danske siseelu: ähvardustest paanika ja teeskluseni“ tõid Äripäeva ajakirjanikele Marge Väikenurmele ja Piret Reiljanile ühes kolleegidega Postimehest Eesti väärikaima uuriva ajakirjanduse auhinna Bonnieri preemia.
|
OSCAR-2019
|
||
Põhikooli lõpetamiseks peavad kolmanda kooliastme õpilased tegema loovtöö praktilise või uurimistöö vormis.
Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö. Õpilasuurimus põhjendab probleemivalikut, annab ülevaate uurimuse taustast, püstitab uurimisküsimused, põhjendab meetodi valikut, kajastab andmeid ja tõendusmaterjali kogumist, kirjeldab tulemusi ning esitab tulemuste analüüsi, järeldused ja kokkuvõtte, kasutatud allikate loetelu. Õpilasuurimus on algupärane, objektiivne ja süsteemne ning uurimuse tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega.
Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames loodud teos, õpilasfirma, tehnoloogiline lahendus, õppematerjal või projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Kirjalik kokkuvõte avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust.
Õpilasuurimuse või praktilise töö vastutavaks juhendajaks on Tartu Aleksander PuŠkini Kooli töötaja. Lisaks kooli töötajale võib kaasata juhendaja väljastpoolt kooli.
Õpilasuurimusel või praktilisel tööl võib olla üks või mitu õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt näidatud ja eristatav. Kõik autorid peavad osalema õpilasuurimuse või praktilise töö kaitsmisel.
Kõik Tartu Aleksander Puškini Koolis tehtud uurimustööd kuuluvad koolile, praktilise töö tulemusel valminud ese võib kuuluda töö autorile juhul, kui selle valmistamiseks on õpilane kulutanud isiklikke materiaalseid ressursse.
Kaitstud õpilasuurimusi ja praktiliste tööde kirjalikke kokkuvõtteid säilitatakse kooli siseveebis kolm aastat.
uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja analüüsimise oskus;
töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus;
8. klassi õpilane valib 5. novembriks õpetajate poolt koostatud teemapangast, mida õpetajad tutvustavad oktoobrikuu jooksul, endale huvipakkuva teema. Õpilane võtab ühendust vastava teema väljapakkunud õpetajaga (juhendajaga). Kui õpilasel on endal uurimisvaldkond ja teema, mis teda huvitaks, siis leiab ta sobiva õpetaja, kes võiks tööd juhendada, vajadusel võib kasutada selleks õppealajuhataja abi.
Õpilased teavitavad 10. novembriks loovtöö teema ja juhendaja valikust õppealajuhatajat klassijuhataja vahendusel (lisa 1).
10. detsembriks koostab õpilasuurimust või praktilist tööd tegev õpilane koos juhendajaga oma töö kava (lisa 2), mille salvestab moodlis kursuses “LOOVTÖÖ”.
Õpilasuurimuse ja praktilise töö tegemisel lähtutakse koostatud töö kavast. Töökäik kajastatakse moodles. Juhendaja hindab töökäiku terve õppeaasta ulatuses vastavalt § 7 sätestatule ning kajastab antud punktide arvu moodles.
Tööde vormistamisel kasutatakse reavahet 1,5; tähesuurust 12 p ja võimaluse korral fonti Times New Roman või Arial. Lehekülje ääred jäetakse vabaks üleval, all, vasakul ja paremal 2,5 cm. Tekst joondatakse rööpselt (mõlemast servast). Teksti iseseisvad lõigud eraldatakse 12 p lõiguvahega.Leheküljenumbrid paigutatakse lehekülje alla või üles keskele. Nummerdamisel võetakse arvesse kõik lehed alates tiitellehest, ka need, kus asuvad tabelid ja joonised. Tiitellehele numbrit ei kirjutata. Mahukamate tööde tekst liigendatakse peatükkideks (osadeks), alapeatükkideks (alaosadeks), punktideks ja alapunktideks.Peatükke ja teisi töö iseseisvaid komponente (nt kokkuvõte) alustatakse uuelt lehelt, alapeatükke ja punkte tuleb alustada samalt leheküljelt, kui pealkirja järele mahub veel vähemalt kaks rida teksti. Peatüki pealkirja eelneva ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida.
töö pealkiri; (Paks kiri, suurtähtedes, sõnu poolitamata ja lühendamata, tähe suurus 20-22 pt, joondatud keskele, umbes lehekülje 2/3 kõrgusel);
Pealkirjad peavad vastama jaotise sisule. Pealkirja järele punkti ei panda. Pealkirjas tuleb vältida küsimusi ja hüüdlauseid.
“Joonise” (illustratsioon, diagramm, graafik, geograafiline kaart, skeem) järel kirjutatakse joonise number, joonise numbri järele allkiri. Allkiri algab suurtähega ja tema järele punkti ei panda. Jooniste numeratsioon on tööd läbiv.
Tabeleid kasutatakse arvulise materjali süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Kui tabelid ei ole tekstiga otseselt seotud või neid on väga palju, võib nad paigutada töö lisasse. Töö põhiosas ei tohiks olla suuri tabeleid töötlemata arvmaterjaliga, vajadusel esitatakse need lisades. Igal tabelil on pealkiri ja number. Tabeli pealkiri peab avama tabeli sisu. Kõik tabelid ja joonised tuleb siduda töö tekstiga ja need paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles neile viidatakse. Kui tabel/joonis on esitatud kirjanduse andmete põhjal, peab tooma viite allikale.
Valemite kirjutamisel terve töö ulatuses tuleb kasutada ühtset kirjaviisi. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette real ja ilma viiteta. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real. Valemid, kui neid on rohkem kui üks, nummerdatakse kas töö algusest alates või peatüki piires. Valemi all võib anda valemis kasutatud sümbolite tähenduse.
Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest või mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed jm tuleb viidata.
Plagiaadi vältimiseks tuleb algallikale ja autorile viidata kui: kopeeritakse teise autori täpset sõnastust, refereeritakse teise autori ideid või kasutatakse teise autori poolt esitatud fakte, statistikat, tabeleid, jooniseid, diagramme, pilte.
Loovtöö kaitsmine toimub direktori poolt kinnitatud kaitsmiskomisjoni ja kaasõpilaste ees hiljemalt juunikuu esimesel nädalal.
Kaitsmisele lubatakse ainult tähtajaks esitatud, nõuetekohaselt vormistatud ja retsensendi poolt retsenseeritud tööd.
Loovtöö kaitsmisel esitab õpilane 10-minutilise ettekande koos infotehnoloogilise esitlusega ning vastab retsensentide ja kaitsmiskomisjoni liikmete küsimustele.
Loovtöö hindamisel arvestatakse töö sisu ja vormistamist, käesoleva korra § 2 sätestatud eesmärkide saavutamist, õpilase esinemist kaitsmisel, juhendaja hinnangut õpilase tegevusele töö ettevalmistamisel ja retsensendi hinnangut õpilase tööle ning kaitsmiskomisjoni arvamust (vt. tabel 1).
4 Uurimustöö sisu, eesmärkide saavutamist; tulemuste esitamise viisi ja tehtud järelduste õigsus ning põhjendatavus 20 retsensent
Loovtööd hinnatakse vastavalt Tartu Aleksander Puškini Kooli õppekavas sätestatud hindamis süsteemile võttes aluseks aasta jooksul saadud punktide arv.
Kui kaitsmiskomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse küsimus häälte-enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks kaitsmiskomisjoni esimehe hääl.
Kui loovtööd on hinnatud mitterahuldava hindega, kui seda ei ole lubatud kaitsmisele, kui õpilane puudub kaitsmispäeval mõjuval põhjusel või soovib kaitsta oma tööd järgmisel õppeaastal, antakse õpilasele võimalus korduvaks loovtöö ettevalmistamiseks ja kaitsmiseks.
Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus loovtöö hinne vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmise päevast.
|
OSCAR-2019
|
||
Sihtkohaekspert Adrian neville tutvustab Maldiive ning annab nõu parimate vaatamisväärsuste, hotellide, restoranide ja ööelu kohta. Neville on reisijuhtide autor ja fotograaf, kes on viimase 20 aasta jooksul külastanud ja tutvustanud kõiki kuurorte Maldiividel. Ta on kirjastanud ka oma reisijuhi „Resorts of the Maldives”, mis jagab juhiseid saarestiku enam kui 100 hotelli kohta.
Maldiivid on maailma kauneimad väikesaared. Ühtlasi on seal turvaline – Maldiividel ei kaubitseta sarongidega, ei pakuta taksosõite ega üritata kuidagi teie puhkust segada, kui te just ise seda ei soovi. Saartel ei ole põllumajandust ega tööstust ning vesi türkiissinistes laguunides on selge kui kristall. On veider mõelda, et idüllilistele Maldiividele on puhkusereise korraldatud vaid umbes 40 aastat.
Maldiivid koosnevad 26 koralliatollist, mille ahelik ristub ekvaatoriga. Nendel 26 atollil asub umbes 1200 saart, millest ligikaudu 200 on asustatud ja 100 on puhkekeskused.
Sealjuures tuleb mainida, et tegemist on maailma ühe kõige peenema puhkusekohaga. Võidujooksul parimate kuurortide nimel on Maldiivide turismiteenuste, tubade ja toitlustuse tase viimase kümne aasta jooksul hüppeliselt paranenud. Pelutav rootsi laud on asendunud suurepärase a´la carte’i köögi ning juustu-, vorsti-, šokolaadi- ja veinikeldritega. Siin asuvad ka maailma esimene veealune restoran, ööklubi ja spaa.
Uurimisreisija Thor Heyerdahl võtab Maldiivide atmosfääri suurepäraselt kokku oma raamatus „The Maldive Mystery”: „Sel pärastlõunal möödusime kõige kaunimatest palmisaartest, mida ma kunagi näinud olen. Madalalt tüürpoordist paistev päike heitis hõõguvat valgust neile väikestele saartele, mis hõljusid mööda kui lillekorvikesed. Võlutud sellest maapealsest paradiisist, kirjutasin oma päevikusse, et Maldiivid on veelgi kaunimad kui Polüneesia koralliatollid.”
Maldiivide kliima on pehme, temperatuur on aasta ringi 26–30 ºC. Saarestikul ei esine keeristorme, küll aga on seal novembris vihmaperiood, mida tasub vältida. Heitlik ilm võib kesta detsembrini, siis aga esineb vihma üldiselt vaid pärastlõunati lühikeste hoogudena.
Kõrghooaeg kestab novembrist aprillini, kõige kulukam aeg Maldiividele reisimiseks on jõulud ja aastavahetus. Parimad kuud on jaanuar, veebruar ja märts, mil taevas on sinine ja meri nii tüüne, et sarnaneb klaasiga.
Maldiividele saabuvad puhkajad maanduvad Male rahvusvahelises lennujaamas. See sarnaneb suure lennukikandjaga ning võtab enda alla kogu Hulhule saare, mis asub pealinna Male lähedal.
Vanasti pääses lennujaamast hotelli dhoni-nimelise paadiga ja need sõitsid mootori popsudes oma kuurorti. Tänapäeval katavad puhkekeskused kogu saarestiku, nii et oma hotelli pääsete näiteks paadi, lennuki või lausa mõlemaga. Lähemalasuvate puhkekeskuste puhul on dhonid asendunud kiirpaatidega, kaugematesse pääseb vesilennukiga ning fikseeritud telikuga lennukid viivad reisijad viide piirkondlikku lennujaama, kust sihtkohta pääseb omakorda kiirpaadiga.
Kuid enne, kui pääsete oma kuurorti, on vaja ületada veel kaks takistust: järjekorrad piiripunktides ja vahel ka transpordivahendi pikavõitu ooteaeg. Olge kannatlik ja püüdke meeles pidada, et niipea, kui te oma kuurorti jõuate, hajub kogu saabumisel tekkida võinud tusk ja äng.
Tõenäoliselt ei ole teil selleks vähimatki soovi, sest niipea kui olete jõudnud oma kuurorti, tahate sinna jäädagi ja ilmselt tühistada ka oma ekskursioonid. Soovitatav pole ka keset puhkust kuurorti vahetada, sest transport ühest puhkekeskusest teise raiskab väärtuslikku puhkuseaega, rääkimata närvi- ja rahakulust.
Kui aga siiski soovite ümbruskonnaga rohkem tutvust teha, tasub kaaluda kruiisile minemist. Ajaloolistel põhjustel on kruiisid siinkandis kogunud populaarsust aeglaselt, ent sukeldumissafarid on Maldiividel olnud turisminduse algusest saati aktiivse puhkuse keskmeks ning pea kõik liveaboard-teenuse (huvireis, mis sisaldab pardal ööbimist) pakkujad keskenduvad just sellele.
Surfisafari on üsna hiljutine ja kiiresti laienev meelelahutusvorm. Et Maldiividel avastatakse üha enam murdlainete piirkondi, kasvab saarestiku kui hea surfikoha maine. Võimalik on minna ka kalapüügisafarile ja püüda laguunist hiidmakrelli või istuda spetsiaalsesse paadi külge fikseeritud tooli ja proovida õnne tõeliselt suurte kaladega. Osalemist väärib ka iga-aastane vaala- ja delfiinisafari, mida korraldab dr Charles Anderson (whale-and-dolphin.com).
Et turistid on turvaliselt eraldi saartel, ei kehti nende kohta ka kohalikud seadused ja tavad. Meeles tasub aga pidada, et topless-päevitamine on keelatud. Kui külastate kohalikke asustatud saari, on soovitatav riietuda tagasihoidlikult. Pea katmine ei ole tingimata kohustuslik, pigem tasub lihtsalt hoiduda liialt paljastavast riietusest.
Jootrahaks ja väljaspool kuurorti tehtud ostude jaoks on soovitatav kanda kaasas sularaha. Puhkuse lõppedes võiksite jätta oma toateenijale ja kelnerile jootrahaks paar dollarit iga puhkusel viibitud päeva kohta. Riideid ei tasu kaasa võtta kuigi palju. Tegelikult on hämmastav, kui vähe on vaja väikesel pingevabal saarel. Vahest vaid paar peenemat komplekti mõne erilisema õhtu jaoks.
Valuuta: Maldiivide rahaühik on rufija, ent turistidel ei ole seda vaja. Kuurordiarvete eest makstakse puhkuse lõpus kaardiga ning muude kulude, nt jootraha ja ekskursioonidel tehtud ostude eest tasutakse dollarites.
Hädaabi: Maldiivide kuurortsaartel võib end tunda turvaliselt, sest kuritegude ohvriks ei ole langenud pea ainsatki turisti ning arstiabigi on vajanud vähesed. Peale selle, et Maldiividel ei esine malaariat, pole seal isegi moskiitosid.
|
OSCAR-2019
|
||
Koostöös Kanal 8-ga olen valmis saanud uue saatega, millel nimeks Leiundusuudised. Esmakordselt olime eetris laupäeval 29.novembri õhtul kell 8 Telset ja STV Go kaabeloperaatorite vahendusel. Tänaseks on pilootsaade jõudnud ka Youtube’i ja Facebook’i mida kenasti üle maailma vaadata võite:
Meie põhieesmärgiks on inspireerida ja harida inimesi, et seeläbi tõsta leiundusaktiivsust ja intellektuaalomandi alast teadlikkust. Usume, et see omakorda aitab luua rahvuslikku lisandväärtust ning soodustada majanduskasvu.
Kui sul on mõni põnev leiutis mida rahvale näidata soovid ja võimalus saadet toetada, siis palun võta julgesti ühendust emaili vahendusel: leo@leiutaja.com
* LeiundusUudised on sotsiaalmeediakanal ja TV saade tutvustamaks uusi leiutisi, leiutajaid, innovaatilisi idufirmasid ja ettevõtteid Eestist ning rajatagant. © Leo Siemann 2014. Kõik õigused kaitstud.
Mõtlevale inimesele on selge , et pelgalt transiidiga Eestit 5 rikkama riigi hulka maailmas ei vii. Aga mis siis oleks see Eesti Nokia’ nüüd kui Skype on oma aja ära elanud ja uut megaleiutist ei ole veel silmapiirile ilmunud? Kuskohast leiab Eesti endale selle mootori, mis majanduskasvu hoogustaks ja meie inimestele taas tööd ja leiba annaks? Võrreldes näiteks nõuka-aja lõpuaastatega registreeritakse tänases Eestis 4x vähem leiutisi. Ka endises Eesti Vabariigis olid need näitajad keskeltläbi 1/3 võrra suuremad. Olgu kuidas on aga üks on siinjuures kindel - Meil tuleb hakata senisest enam lisandväärtusi looma ja neid ka kaitsma ning müüma! Vaadates ringi tänase Eesti majanduses on märgata ühte olulist asja, millega pole veel õieti tegelema hakatud. See on Intellektuaalne omand. Ärksamad pead on aga IO valdkonnas juba ammu tegutsenud ning mitmed neist kuuluvad ka Eesti Leiutajate Liidu ridadesse.
Üks selline mees meite hulgast on Eesti Leiutajate Liidu peasekretär Kalle Köömnemägi, kes hiljuti esitas liidu ettepanekud Riigikogu Majanduskomisjonile ja Eesti Arengufondile seoses kolmapäeval, 12. veebruaril Riigikogus toimuva konverentsiga “Ideed, mis toovad majanduskasvu” . ELL erakorralisel koosolekul kokkutulnud liikmed kuulasid ära kõik saabunud ettepanekud ning põhjaliku arutelu tulemusena sõnastasid oma kollektiivsed seisukohad. Samuti volitasid liikmed Kalle Köömnemäe neid saabuval konverentsil esitama. Seda muidugi juhul kui liidu esindajale ikka sõna antakse …
Uudised Eesti Leiutajate Liit, Eesti parimad leiutised, Intellektuaalomand, Kalle Köömnemägi, leiundus, leiutamine, Leo Siemann, majanduskasv, Riigikogu, TRIZ
Eesti Leiutajate Liit koostöös Mektory ja Tallinna Tehnika Ülikooliga korraldavad Eesti esimese Leiunduskonverentsi reedel 13. detsembril algusega kell 12.00 !
Kohale on oodata mitmeid tuntuid Eesti leiutajaid, kellede hulgas astuvad üles Euroopa leiutaja 2011 nominent Prof. Mart Min, Müomeetri leiutaja Dr. Arved Vain Tartu Ülikoolist ning Hr. Gabriel Passov, kes on lubanud esitada meile lõbusaid vahepalasid oma Akordsel Vioolal. Ettekannetega astuvad veel üles leiutajate liidu liikmed: Hando Kruuv, Aavo Murutalu, Indrek Hallikmäe ja Kalle Köömnemägi ning lisaks mõned üllatuskülalised ka väljaspoolt. Tundub, et tegemist on esmakordse üritusega Eesti ajaloos, mis võiks kohale meelitada ka mõned meediakanalid, sest mehed on lubanud oma leiutisi kaasa võtta ning Eesti avalikkusele tutvustada. Samuti olen lubanud ise kohal olla, et oma uut leiutajate külalisraamatut ”Inventors Guestbook” esmaesitleda ja pisut ka liidu ajaloost rääkida.
Soome suurim leiundusmess, mis peeti 19-21 Septembrini Viitasaaris , tõi kokku mullusest rohkem rahvast ümberkaudsetest küladest, linnadest ja isegi rajatagant. Eesti delegatsiooni kuhu kuulus 8 leiutajat ja 2 toetajaliiget, võeti vastu nagu ikka ehk siis tähelepanuväärselt hästi!
Eksponeerijate hulgas olid seekord: vanameister Hando Kruuv Tartust, kes esmaesitles oma pendli mõõtmise tulemusi ja Enno Sinipalu, kes pani torudesse kütteniiti , et nod lõhki ei külmaks. Boksis 12 oli Indrek Hallikmäe, kes rääkis oma Rehvitornist ja Aavo Murutalu, kes tegi lahedaid 3D fotosid 10 aastat vana kaameraga. Karmo Kaaristo aga eksponeeris oma Pneumobiili ehk siis suruõhul töötavat mootorit. Siis olid meil veel kaasas lumesahkade valmistaja Meiren, keda esitles Kalle Köömnemägi TTÜ-st ja tuntud Eesti disainer Leonardo Meigas, kes näitas oma tooli ja küünlaaluseid ning toetas meie tiimi ka visuaalselt. Minu leiutis oli aga seekord digitaalne ehk siis intellektuaalse omandi haldust toetav mobiiliäpp ideaGuru , mille esmaesitlus lükkus paraku küll edasi selle nädala sisse …
Esimene päev algas vaikselt leiutajate saabudes maa eri paigust. Olime seekord varakult kohal ja seetõttu saime ka oma väikese tänava kenasti üles seada. Väliskülalistest olid esindatud, Rootsi, Ungari ja Poola, kellega me ka tublisti lävisime ja isegi koos sauna kütsime. Muide nenede hulgas leidus ka noormees nimega Lukaz, kes kunagi varem polnud saunas käinud …
Teine päev läks aga niiöelda täie rauaga ja lõppes kena vastuvõtuga Viitasaari linnavalitsuses, kus saime ka korralikult süüa ja juua. Seejärel jätkus afterparty’ Hotellis nimega Pihkuri ja sealt edasi juba saunas kuhu ka linnapea ise oma saatjaskonnaga kohale tuli. Meeleolu aitas üleval hoida meie leiutajast pillimees Enno, kes korralikult kortsu tõmbas : )
Kolmas päev kulus aga kiirelt intervjuusid tehes ja kontakte vahetades ning lõppes tänu- ja tunnustuse jagamisega kella 3me paiku pärastlõunal.
Kokkuvõtteks võin aga öelda seda, et neist, kes tulemata jäid on suisa kahju. Raha rahaks aga säärast näitust ja seltsielu Eesti leiundusringkonnas pole mina veel kogenud …
* Vaadake ka fotogaleriid FB-st ning uudisnuppu kohalikust TV jaamast NopolaNews . Lisaks on oma video eetrisse lasknud ka Soome Leiutajate Rahvuslik Föderatsioon – Kekery.fi , mis on päris asjalik
Möödunud kolmapäeval oli meil au külastada Toompea Lossi ja SDE töörühma Intellektuaalomandi küsimustes. Eesti leiutajate Liidu poolt olid kohal: Aavo Murutalu, Aarne Toomaslu, Kalle Köömnemägi, Raino Sinisalu ja ma ise. Esitasin ettekande “Leiundus tänases Eestis” , mille baasil toimus ka arutelu hetkel valitsevast olukorrast ja selle võimalikest lahenditest. SDE töörühmas võtsid meid vastu 7 inimest, kelle hulgas olid ka Hr. Rannar Vassiljev ja Hr. Eiki Nestor. Meie diskussioon kujunes kohati päris tuliseks. Siiski lahkusime rahu- ja tänumeelselt, et meid Toompea Lossi uksest sisse lasti ja ära kuulati. Samas jalutas võimukoridorides ringi ka TV3 , kes muuhulgas meie liidu leiutajalt Raino Sinisalu’lt intervju võttis.
Kuna minu ettekannet peeti mitmete inimeste poolt õnnestunuks, siis tegin otsuse seda esitada ka Eesti avalikkusele. Selleks kuulan esmalt maad Lennusadamas ja Patendiinfo Keskuses kuna just need paar kohta on olnud viimasel ajal meeldivalt aktiivsed Eesti leiundust edendades. Esitlusele võiks tulla minupoolt isegi 2 võimalikku ettekannet: “Leiundus Tänases Eestis “ ja “12 Nõuannet igale leiutajale” kogumahus 1-2 tundi, sõltuvalt soovitud kontekstist ja esitatud küsimustest. Kui nüüd kellelgi teist tekkis huvi mind kohale kutsuda oma kooli, asutusse või firmasse, siis olen ka nõus meeleldi tulema, et Eesti leiunduse ajalugu ja hetkeseisu valgustada ning ka elavat diskussiooni luua.
* Minu ülesandeks on seista Eesti leiutajate eest ja näidata võimalikku suunda neile, kes vastavaid seadusi ja meetmeid kokku panevad, et me mehed saaksid rahulikult leiutada ning et riigi majandus ja rahva elujärg võiks ka seeläbi paraneda.
* Sedapsi siis sellel korral. Loodame, et meie hääl ulatub ka Riigikogu saali kui Intellektuaalse Omandi seadus viimaks aruteluni jõuab …
|
OSCAR-2019
|
||
Viis minutit viibimist looduses - pargis, metsas või isegi teie enda aias - aitab parandada vaimset tervist, selgub uuringust, mida vahendab livesience.com.
Uuring käsitles 1252 inimese käitumist tuginedes Suurbritannias tehtud kümnele uuringule. Analüüsiti selliseid tegevusi nagu jalutamine, aiapidamine, jalgrattaga sõitmine, kalapüüdmine, ratsutamine ja põlluharimine. Teadlaste hinnangul on inimestel tugev vajadus sideme järele loodusega, see maandab meid, aidates ajul kiirest elutempost puhata. Suurim positiivne mõju psüühilisele tervisele saadi viieminutilisest „värske õhu doosist“.
Esimest korda hindasime looduse positiivset mõju inimese psüühikale, lähtudes ajalisest perspektiivist, ütles Essexi ülikooli teadur Jules Pretty. Uuringu järgi võitsid looduses viibimisest suurimat kasu noored ja vaimselt ebaterved inimesed, ent positiivset mõju oli näha kõikidest vanuse- ja elugruppidest pärit inimestele. Kasu oli kõikidest looduskeskkondadest, isegi linnades paiknevatest parkidest, ent kõige efektiivsemat mõju avaldasid veekogudega alad.
Kõige parem tänu nii üritusel osalejate kui ka esinejate jaoks on õnnestunud üritus ise – mõnus meeleolu ja sellest saadud positiivsed emotsioonid. Samas pole kingituste ja auhindade jagamine kunagi üleliigne olnud ja õigesti valitud meenete abil võib ürituse eriti meeldejäävaks muuta. Mida aga auhindade ja kingituste valimisel ja jagamisel kindlasti silmas pidada?
Kingitused ja auhinnad võivad olla esemelised, rahalised, aga ka sümboolsed. Vastavalt ürituse iseloomule ja sihtgrupile tuleks leida tasakaal praktilise ning emotsionaalse kingituse vahel. Kasulik on järgida reeglit, et ärilise ürituse puhul on sobilikum praktiline kingitus, samas kui isikliku sündmuse puhul võiks kingitus olla loovam, emotsionaalse alatooniga. Kingitusena toimib hästi ka foto ja video, mis on heaks mälestusmeeneks.
Ürituste raames saab kingitusi jagada nii osalejatele mälestuseks või meeneks kui ka tänutäheks esinejatele. Näiteks pulmades tehakse kõikidele külalistele kingikotikesed, aga seevastu firmapeol jagatakse auhindu vaid tublimatele. Paljudel üritustel saavad väikesed meened just esinejad.
Kingituste ja auhindade ideid võib välja mõelda näiteks koos oma korraldusmeeskonnaga loova ajurünnaku käigus. Praktika näitab, et paljud väiksemad auhinnad ja kingitused toimivad tihtipeale paremini kui üks suur. Inimesed ootavad alati midagi uut ja rabavat, kuid enamasti üllatutakse positiivselt üsna lihtsate, kuid õigel ajal ja õiges kohas toimivate lahenduste peale.
Kindlasti silmas pidada sihtgrupile sobivust, aga ka seda, et kingitus või auhind valmistaks inimesele rõõmu. Rõõmu valmistavad kingid ja auhinnad, mis on iseloomulikud mingil moel kingi saajale ning sobivad kokku sündmuse ja teiste asjakohaste teguritega. Ebasobiv kingitus võib vahel tekitada isegi negatiivseid emotsioone, näiteks kui ametilt keevitajad saavad kingituseks kristallkuulikese, mille vastu neil pole huvi ja millega nad ei oska midagi peale hakata.
Vahel on heategevus parim kingitus, kuna valmistab rõõmu nii saajale kui ka abivajajatele. Kingituseks või auhinnaks võib olla annetus saaja nimel, aga ka vastupidi: kingiks saadud raha võib annetada heategevuseks. Lisaks saab läbi erinevate ürituste annetusi koguda mõne heategevusliku liikumise toetamiseks.
Auhinna või kingituse valikul on oluliseks teguriks ka asjakohasus, kuna kingitus peaks saajale ikkagi korda minema, mingil moel oluline või väärtuslik olema. Kingitus on seda erilisem, mida paremini on see läbimõeldud ja ettevalmistatud.
Asjakohane kingitus on näiteks mobiilse tehnoloogia konverentsil akupankade kinkimine nutitelefonide kasutajatele või kalandusüritusel viibivatele külalistele õige numbriga kummikute või vihmakeepide jagamine. Hea näitena võib välja tuua ka Lauluväljaku, kus kingiti meeskonnale kvaliteetsed ilmastikukindlad joped, mis välisürituste korral hoiaks töötajad soojas ja rõõmsatena. Negatiivne näide on aga spordiüritustel ebatervislike toidukaupade jagamine või alkoholi kinkimine.
Kui tegemist on kinkekaardiga, kas saajal on võimalik kingitust lunastada oma kodukohale lähedal? Näiteks Otepääl elaval inimesel pole Pärnus asuva poe kinkekaardiga väga palju teha.
Oluline on see, et kingitus oleks oma olemuselt piisavalt väärtuslik, et seda ei unustataks üritusele ja et kingituse saaja tahaks seda kindlasti kaasa võtta. Lisaks peab seda saama kerge vaevaga koju toimetada.
Ei ole kindlat reeglit, kas üritusel peab olema kingitusi või mitte, ega ka juhiseid, millal ürituse käigus kingitus üle anda või kes selle üle annab. Erandiks on siinkohal auhinnad tublimatele, mis tuleks üle anda ettevõtte või üksuse juhi poolt.
Auhindade esitlemine ja üleandmine tuleks kindlasti põhjalikult ette planeerida – kas, kes, millal, mida ja kuidas? Mitte ainult auhind või kingitus ei peaks olema eriline, aga ka loosimise/jagamise mehhanism võib olla tavapärasest teistsugune. Soovituslik esemeliste kingituste ja auhindade jagamine ajastada pigem ürituse lõpupoole, et nende saajad ei peaks terve ürituse jooksul nendega ringi jalutama.
Leia aega, et mõelda välja kavalaid nippe ja lahendusi oma auhindade ning kingitustega meeldejäämiseks, et tekiks võimalikult hea lõppmulje üritusest.
|
OSCAR-2019
|
||
Vee joomine ei ole minu jaoks igapäevane ja tavaline asi. Joon vett trennis ja natuke päeva jooksul, kuid ettenähtud 2 liitrit ei suuda ma pea kunagi niisama täis juua.
Aga ma ju tean, et suures osas koosneb me keha veest ja on väga oluline, et keha piisavalt vett saaks. Seetõttu võtsin eelmine nädal kätte ja lubasin endale, et joon iga päev vähemalt 2 liitrit vett. Selleks, et kergem oleks, rääkisin oma plaanist ka Jandrile, kes minuga kampa lõi ja mulle veejoomist aina meelde tuletas.
Esimesed kaks päeva olid kõige tüütumad. Ma ei teinud isegi erilisi plaane kodust välja minemiseks, sest pidin iga natukese aja tagant vetsu külastama. Kui tüütu! Mõtlesin, et kui nüüd terve nädal selline on, siis ma küll vastu ei pea ja annan ikka alla ja lepin faktiga, et vee joomine pole minu jaoks. 😀
Minu üllatuseks oli kolmandal päeval juba palju mugavam. Ei tahtnudki nii hirmsasti kogu aeg vetsu ja see tegi vee joomise kohe palju meeldivamaks.
Selleks, et piisavat kogust trackida, jõin ma esialgu 500 ml pudelist, kuid hiljem läksin üle 500 ml veiniklaasi peale, kuhu lisasin ka sidrunit. Sidrun on parim abimees! Meil siin Tallinna kesklinnas on kraanivesi üsna kohutav ja kui ma muidu väga ei pirtsuta, siis eksperimendi kogused olid juba piisavalt suured, et vesi hakkas vastu. Poest nagu ka ei tahtnud vett osta ja siis tuligi sidrun appi.
Reedeks oli vee joomine juba täitsa hea ja klaasi täitmine/tõstmine oli loomulik. Ma tahtsin vett juua.
Nädalavahetus läks veits käest ära, sest olime mõlemad päevad nii tegusad ja kodust eemal, et lihtsalt läks meelest. Õhtuks oli mõlemal peavalu. Mina süüdistan veepuudust!
Minu suurim hirm, et ma ei harjugi vee joomisega ja jäängi ainult vetsu vahet jooksma ei saanud teoks. Kahe-kolme päevaga harjub keha juba ära ja läheb palju kergemaks.
Vee joomine hoidis mind üleliigsest näksimisest/söömisest. Mul oli lihtsalt kõht pidevalt vett täis. Eriti hästi aitas just maitsevesi. Sidruni asemel võib ju ükskõik mida lisad – kurki, marju, laimi jne.
Ma tunnen end saledamana. Kaalu osas ma ei tea, sest ma lõpuks tegin selle sammu, et võtsin kaalult patareid välja ja panin kurivaimu kapi otsa seisma. Seega mingeid numbrilisi muutusi ma ei oska ega tahagi öelda. Aga hommikuti ärgates on küll igatahes saledam tunne.
Mulle tundub, et naha seisukord muutub ka paremaks. Nädal on selleks liiga lühike aeg, aga mul juba praegu on see tunne, et võiks aidata. Maadlen ma ju väga tugeva tselluliidiga, lisaks on näonahk pillide lõpetamisega natuke koledamaks läinud.
Mina usun nüüd küll, et olen omale ühe hea harjumuse külge saanud ja jätkan eeskujulikult vee tarbimist. 2 liitrit on minu jaoks täpselt paras, rohkem ei suuda, siis oleks juba sundimine.
Nii et kui sa oled nagu mina, kel see vee joomine veidi nihu on, siis võta omale üks nädal harjumiseks ja usu mind, sinust võib ka veejooja saada. 🙂
Vali sobiv klaas/pudel – minule tavalisest klaasist vett juua ei meeldi ja eelistan iga kell pudelit. Praegu on ju nii palju erinevaid ägedaid veepudeleid saadaval, vali selline, mis sulle meeldib ja kohe on lihtsam. Veinipokaal oli ka minu üks variantidest, sidruniga nägi see lihtsalt nii tuus välja ja kuidagi uhkem tunne oli vett juua.
Vajadusel kasuta mõnd app’i või meeldetuletust – ikka selleks, et veejoomine meelest ei läheks. Hästi tore app on Plant Nanny, kus iga sinu ärajoodud klaasiga saab ka taimeke vett, kes siis rõõmuga kasvab. Kui sa talle (ja endale) vett ei anna, närbub ta ära.
PS! #septembriseijoo väljakutse on meil juba vastu võetud, kas sinul ka? Parim aeg vee joomisega sõbraks saada. 🙂
Ma ei suuda ka Tallinna vett otse kraanist juua (v.a Nõmmel, seal on normaalne vesi). leidsin lahenduseks filterveekannu – eemaldab igasuguse lõhna ja maitse. 🙂
Ma olen muidu suur veejooja, aga aeg-ajalt jään ikka jänni ka sellega. Mul on ka eesmärgiks juua 2 l päevas. Mina Tallinnas ei ela ja vesi on väga hea maitsega. Tallinna vett tõesti juua ei suuda. See app tundus nii lahe, et pidin kohe tõmbama! 😀 Aitäh soovituse eest!
Pillide tõttu ei ole nahk koledaks läinud, vaid pillide kasutamine hoidis pigem aknet kontrolli all. Pillide lõpetamisega taastub nii sinu endine tsükkel kui ka naha olukord.
Käisin MyFitnessi kehaanalüüsis, kus mulle öeldi, et ma joon liiga palju vett ja et ma peaksin seda vähendama. Räägiti, et kui soovitatakse päevas tarbida ~1,5-2l vedelikku, siis sinna sekka käib ka toit, kus on ka päris palju vedelikku. Kuna mina tarbin liiga palju vedelikku, ei talleta organism seda, uhab välja, ja seetõttu on vedelikubalanss organismis miinimumilähedane. Liiga suur veejoomine = liiga väike veejoomine ses osas, et nahk vananeb kiiremini ja muud asjad, mis tulenevad liiga väiksest veebalansist kehas.
Veebalanssi kehas saab küll mõõta kehaanalüüsiga, jah. Iseasi eksole, kui täpne see kehaanalüüs tegelikult on – ma seda ei tea 🙂
Kujutlege, et teil on kodus alati olemas garanteeritud kvaliteediga looduslik vesi. Värske ja maitsev. Seda tarnitakse õigeaegselt, graafikukohaselt või vastavalt teie tellimusele:
Kuna ma olen nende mõne päeva jooksul nii palju korda saatnud, ei hakka ma kõike üldse mitte pikalt lahkama. Eile ja täna olid väga mõnusad päevad igatahes. 🙂
Aga nüüd on mul ka sess läbi, kõik hinded teada ja saab rahumeeli uuele semestrile vastu astuda. Üsna ootamatult lõppes see eksamiperiood. Arvestades, kui palju (või pigem kui vähe) ma koolis käisin, sain uskumatult head tulemused. Kuigi jaa, kindlasti saaks palju paremini. Aga seekord süüdistan ma oma tervist, mis terve sügise pange pani.
Tegemist oli e-ainega. Iga nädal tuli internetikeskkonda esitada etteantud teemal töö või tuli teha test. Üsna lihtne aine ja oleks vist nukker, kui seda ainet ei oleks suutnud A peale teha.
Õppejõud oli selline natuke naljakas vana mees. Praktikumid olid huvitavad. Loengud toimusid psühhiaatriakliinikus ja meie ette toodi iga nädal mõni parasjagu haiglas olev patsient, kellelt me saime küsimusi küsida ja seeläbi ka parema pildi loengus käsitletud häiretele. Pean muidugi tunnistama, et ega ma väga palju loengutesse ei jõudnud. C on seda arvestades, üsna hea.
Üsna sama teema, mis eelmise ainega, aga praktikume ei olnud. Sinna jõudsin ma vist ainult 2-3 korda kogu semestri jooksul. Mulle lihtsalt ei sobinud see loenguaeg (loe: olin laisk.) Eksam oli tegelikult lihtne, aga läksin ilmselt paljude küsimustega lihtsalt alt.
Meie kõigi “lemmikõppejõu” poolt antud aine. Hea, et tehtud sai, ja nüüd vist rohkem selle õppejõuga kokku puutuma ei pea. Aine peaks olema hästi vajalik ja kasulik, aga kui seda ikka õigesti edasi ei anta, pole sellest ju mingit kasu.
Soome keele võtsin vabaainena. Mõtlesin, et oleks ju lahe mõnd uut keelt õppida. Tegelikult oligi üsna tore, aga ma ei ole vist ikka nii keelte inimene, ei hakanud mulle see nii hästi külge kui oleks võinud. Lisaks on mul hea meel, et Laura ka seda sama ainet võttis, muidu ma vist ei oleks seda nii normaalselt läbi saanudki.
Üks kõige suurem üllatus, just hinde osas. Kogu semestri vältel olid meil praktikumid, kus tuli teha ka kontrolltöösid. Aine ülesehitus mulle meeldis, sest need samad KT-d läksid juba kohe eksami arvestusse ja eksamitöö kui selline oli ainult üks avatud küsimus. Kokku sai eksami ja praktikumide KT-de eest 6 hinnet, mille järgi arvutati keskmine ja niimoodi tuli ka lõpphinne. Positiivne oli see, et eksamil sai kõik praktikumide KT-d mis hästi ei läinud, uuesti teha. Minu KT hinded olid sellised: F, A, B, A, B. Läksin eksamile selle mõttega, et kindlasti tuleb ära parandada F ja proovin B-d A-deks parandada. Avatud küsimusega ka vedas ja niimoodi õnnestuski A kokku saada. Aine tagasiside hirmutas korralikult, aga tuleb vist ikka ise endasse uskuda.
Üsna ulmeline aine. Semestri jooksul tuli analüüsida erinevaid artikleid ja uurimusi ja nendest referaat kokku teha. Tegin seda tööd koos Lauraga ja nii uskumatu kui see ka pole, skoorisime sealt ülihea tulemuse. Kahju, et aine mitteeristav oli, oleks saanud keskmist hinnet tõsta.
Kõige kurvem hinne. Aga see oli selline aine, mis ei läinud kellelgi väga hästi ja mis oli raske ka. Ja taaskord, ega ma seal palju kohal ei käinud ka.
See oli minu jaoks puhtalt eksperimendiaine. Ma käisin seal kohal täpselt ühe korra, sest selle loenguga samal ajal olid ka soome keele praktikumid. Nii ma siis tegingi eksamit vana rasva pealt ja tõestasin, et eksam on täitsa võimalik ära teha, ilma et ma oleks üldse teadnud, milline õppejõud välja näeb.
Selle aine eksam oli kõige viimane ja ma kartsin seda kõige rohkem. Eksam toimus läbi Interneti ja meid hirmutati ikka korralikult, et head tulemust on pea võimatu saada. Minul “vedas” ikka hullult. Hakkasin rõõmsalt eksamit tegema, kui kogu programm kokku jooksis. Selle tulemusena ilutses mul Moodle’is F. Peale e-meile ja kõnesid õppejõule, sain asja korda ja lõpuks skoorisin B. Minu rõõm oli päris piiritu, sest pingelangus tabas mind kohe väga tugeva peavaluga.
Arvestades tõesti, kui vähe ma sel semestril koolis käia sain ja kui vähe ma panustasin õppimisse, võin siiski tulemustega rahule jääda. See üks D muidugi rikub asja ära, aga loodame, et stipist ma sellepärast ilma ei jää. Plaan on muidugi uuel semestril tublimini õppida ja paremaid hindeid saada, aga eks paistab, mis saama hakkab. Praegu on mul veel poolteist nädalat puhkust, mida ma täiel rinnal nautida kavatsen.
|
OSCAR-2019
|
||
Kõik algab sellest, et inimene peab rahulikult järgi mõtlema, kas ja milleks talle koera vaja on? Koera võtja peab arvestama, et koera eluiga on 10-15 aastat, mis on pikk aeg. See toob kaasa terve rea kohustusi, mida peab täitma igapäevaselt, hoolimata ilmast, omaniku enesetundest või muudest sündmustest. Enne kutsika kojutoomist peab selge olema, kuidas ta teiega koos elama hakkab.
Flegmaatiliste tõugude esindajad (tiibeti mastif, kaukaasia lambakoer, bernhardiin, new foundlandi koer jmt) jätavad mulje, et ei soovigi rohkem kui kahte paid päevas ja toitu kaussi, kuid kindlasti ei keeldu nad meeldivast jalutuskäigust. Neid ei saa jätta viieteistkümneks aastaks aianurka, kus ta ei õpi inimestega käituma. Sellised koerad peaksid väljaspool oma valdusi käituma tasakaalukalt ning ükskõikselt ümbritseva suhtes.
Teine ja sagedasem äärmus on hüperaktiivsed koerad (saksa lambakoer, jahi- ja linnukoerad, dobermann jmt), kes soovivad igapäevast tegelemist ja omanikupoolset valmisolekut koerale aega pühendada. Regulaarselt koeraga tegeledes on võimalik saavutada mõlemapoolne rahulolu, kus koer peale vaimset või füüsilist pingutust suudab kodus rahulikult olla. Kui koer hakkab lõhkuma, närima või ei kuuletu enam, tasub vaadata peeglisse. Viga on omani kus, kes ei oska või ei saa suunata koera õigele teele.
Enamikke probleeme on võimalik ennetada juba kutsikaeas. Sotsialiseerimisega tuleb algust teha alates esimesest päevast uues kodus. Mõne tõu esindajat (austraalia karjakoera, ameerika staffordshire terjerit, bullterjerit, rottweilerit jmt) on vaja sotsialiseerida elu lõpuni. Mõistlik käitumine tähendab, et kutsikas peab rahulikult suhtuma teistesse inimestesse (jalgratturid, suusatajad, vanainimesed kepiga, kiljuvad lapsed, laperdav vihmakeep, äkitselt avanev vihmavari jne), loomadesse ja sõidukitesse. Samuti peab kutsikas laskma ennast igalt poolt katsuda, kinni hoida ja selili keerata, seda ka võõrastel inimestel. Kõik see ei tule iseenesest, vaid vajab harjutamist. Palju abi on kutsikakoolis käimisest, samuti oskab käitumis alastes küsimustes nõu anda loomaarst. Kutsikaeas avaldunud ja lahendamata jäetud probleemid võimenduvad täiskasvanueas.
Kutsikana liikuvaid objekte ründav loom ärritub kergesti ka tulevikus autode, kodutehnika ja muu peale. Kui lubada kutsikal mängida lumerookimise ajal labidaga, siis ei tasu imestada kui ühel hetkel ripub koer hammastega labida küljes.
Kui lapsevanemad lubavad lastel kutsikaga maadelda ning kutsikal laste riideid sikutada, siis kinnistub taoline „mängimine" ning koer käitub taoliselt ka täiskasvanuna. Kas me kujutame endale ette 40-kilost koera nelja-aastase lapsega maadlemas? Vist mitte.
Üksinda kojujäämist peaks harjutama esimesest päevast, pikendades omaniku eemalolemise aega järk-järgult. Kui koer ei ole harjunud omanikuta olema, siis tekib tal üksindusärevus ning selle maandamiseks hakkab ta ulguma, haukuma, kiunuma ja asju lõhkuma.
Kutsikat on vaja harjutada võõraste inimestega suhtlema, sest teistesse inimestesse umbusklikult või agressiivselt suhtuv koer ei lase ennast aidata. Näiteks kodust ärajooksnuna või maanteel ekslev koer ei lase võõrast aitajat ligi.
Armas on vaadata, kuidas kutsikas annab ust kraapides ja kiunudes märku soovist välja või sisse saada. Täiskasvanud koer suudab vaevata ukse ära lõhkuda ning monotoonselt haukuda kuni oma tahtmise saanud.
Oma aias suurel territooriumil elav koer vajab samuti igapäevast tegelemist. Üldjuhul koer ise piisavalt tegevust aias ei leia või leitud meelelahutus ei sobi omanikule. Koer on karjaloom ning tahab iga päevaselt oma omanikuga suhelda. Siinkohal aitab koera vaimne väsitamine, näiteks erinevate trikkide tegemine, mida saavad talle õpetada ka pere lapsed. Lisaks väsitamisele aitab see kaasa lapse ja koera parematele suhetele. Koertekoolis ei käida ainult tõukoertega vaid sinna sobib minna kõikidel, kes soovivad oma koeraga tegeleda. Koerte koolitamise põhimõtted on ajas muutunud ja uusi teadmisi peaksid omandama kõik koeraomanikud. Lisaks teadmistele on koolis hea võimalus panna koera teadmised ja käitumisoskus proovile häiritud olukorras, kus on palju erineva väljanägemise ja temperamendiga koeri. Hiljem võib osa võtta erinevatest koeraspordialadest, nagu kuulekuskoolitus, sõnakuulelikkuskoolitus, kaitse koolitus, jäljekoolitus, agility, päästekoolitus (päästekoerad metsas, varemetes ja vees), kelgusport, kanikross, jahisport jne.
Kääbuskoerad on ka koerad ja nii tuleks neisse suhtuda. Kõik, mida me peame loomulikuks suure koera kasvatuses, tuleb rakendada ka väikese koera puhul. Nendega ei ole vaja teha pikki metsamatku, kuid igapäevased jalutuskäigud ning õues pissimine ja kakamine peaks kuuluma nende päevarutiini. Välismaailmaga suheldes saab koer juurde enesekindlust, vähenevad asjatud hirmud ümbritseva suhtes ning koer ei ole pidevas stressis. Toas olles ei liigu koer piisavalt ja tal on seal igav. Koera suurus ei piira koolitustest ja koeraspordist osavõttu, sest oma olemuselt on nad enamasti aktiivsed ja suhtlemisaltid. Eestis on ametlikest võistlustest osa võtnud yorkshire terjerid, chihuahuad ning hiina harjaskoerad, rääkimata mitmetest sheltidest, kääbuspinšeritest ning kääbusspitsidest.
Koera võtmisesse peab väga tõsiselt suhtuma ja endale selgeks tegema kui suure aja-, energia- ja majandusliku kulu see endaga kaasa toob. Olge vastutustundlikud koera omanikud ja peremehed!
|
OSCAR-2019
|
||
Mehis Heinsaare sisemine muusika ehk maamees lendab linnas* - Arhiiv - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt
Mehis Heinsaart autasustas kulka kirjanduse sihtkapital tema viimase romaani «Rändaja õnn» eest vaba auhinnaga. Selle väga vaba mehega käis luuletaja Hanno Valdmann rääkimas tema Supilinna kodus.
Kirjanik Mehis Heinsaare laual on lahtine raamat, venekeelne väljaanne Vincent van Goghi kirjadest vend Theole ja samas sõnaraamat. Põrandal ühekroonine, koridoris jalgratas. Hilissügisest kevadehakuni ta sõnaloominguga ei tegele, pole vaimu peal, küll peaks peagi ilmuma Tartu Müürilehes essee linnast kui hüpermetsast autori enda joonistatud piltidega. Ahju najal (täpsemalt kõikjal korteris) seisavad ka maalid, kuid need on sõprade tehtud, kunstnikke peab ta üldse endale kirjanikest lähedasemateks. Kirjamees plaanib näidendit vene absurdikirjaniku Daniil Harmsi elu ja loomingu ainetel ning kogub jutte kokku «Ebatavaline ja ähvardav loodus».
Nagu ma aru saan, see, kui sa oled vabakutseline, nõuab vist ikkagi mingit distsipliini, et kas või igav ei hakkaks.
Ta nõuab üsna tugevat distsipliini. Ma võin öelda, et isiksusena olen ma suhteliselt labiilne, kõikuva iseloomuga, ütleme siis nii: nõrga iseloomuga. Seetõttu olen iseendale seadnud reeglid kui inimene on tugeva iseloomuga, siis tal on voli või õigus lubada endale nõrkust, ta võib lubada endale rohkem vabadust; kui inimene ei ole aga tugev, peab ta endale looma distsipliini.
Praegu olen ma rahul, kui loen päevas 15 lehekülge vene keelt, Vincent van Goghi kirju. Mul on eesmärk tõlkida kõik sõnad ära et saaks peensusteni aru, läheb aega.
Seega, nõrga inimese ainus väljapääs on olla tugev, siis ta jõuab ka edasi. Muidugi ma aeg-ajalt langen sellest välja, linnas on palju ahvatlusi, mõnikord kõrtsid, aga noh siis ma jälle võtan kokku ennast ja nädala või paar olen distsipliini peal.
Tasakaaluotsingud käivadki kogu aeg. See on nii tõenäoliselt elu lõpuni, sinna ei ole midagi parata. Ma saan tasakaalu kehalise tegevusega, sõidan rattaga, käin ujumas, vahel ka jooksmas.
Kirjutamise eesmärk ei ole mitte niivõrd tihti avaldada, vaid ikkagi pigem rõhuda kvaliteedile parem raamat iga paari-kolme aasta tagant, mitte iga aasta keskpärane. Vahepeal mul oligi, et hakkasin juba liiga palju kirjutama. Piir, kust läheb kirjaniku ja grafomaani vahe, on väga mõtteline, ja kirjutaja, kirjanik, eriti professionaalne kirjanik, peab ära tundma, kus ta hakkab oma stiili peal liugu laskma ja mõnulema ning sisulist enam ütelda ei ole.
No ikkagi inspiratsioon, selline seisund, mis külastab. Küll mitte väga tihti, aga ikkagi sellel hetkel saab kõik olulise paari tunniga kirja panna, hiljem on aega viimistleda. Selles mõttes ma pean end vanamoodsaks kirjanikuks, sest mina ilma inspiratsioonita ei saa see on nagu kvaliteedi garantii.
Kui ma olen asja sees täienisti, siis parematel hetkedel on miski, mis minu eest kirjutab, kuigi ma kogu aeg kontrollin ja olen kohal aga ma ei punnita. See teebki kirjapandu minu enda silmis usaldusväärseks. Aga et see seisund toimiks, peab ümber olema vaikuse atmosfäär, väga ei saa kirjutamise perioodil suhelda see oleks nagu energia äravõtt.
Võib-olla tuleb inspiratsioonivajadus ka sellest, et sa novelle kirjutad novell on nagu selline lühem ja teravam, seal ei piisa üksnes tehnilisest oskusest. Su romaan («Artur Sandmani lugu», 2005) sai natuke ebaleva vastuvõtu miskipärast?
Jah, romaaniga oli see
tead, võib-olla ma olin natuke liiga noor üldse romaani kirjutamiseks. Samas ma tundsin, et selle kirjutamine oli äärmiselt vajalik; ma pean teda nagu õnnestunud asjaks. Ma lihtsalt pidin selle kirjutama, selles mõttes kogu lugu.
Muidu oleks jäänud kripeldama. Ka järgmise romaani idee on olemas, aga seda hakkan ma kirjutama alles viie aasta pärast, nii-öelda korralikult tahan ta läbi seedida.
Aastal 2001 paiskasid välja, et mõne aasta pärast kavatsed sa luuletuskogu avaldada, siiani ei ole seda tulnud
Jah, ma paari aasta pärast plaanin. Materjal on olemas, kuid osa luuletusi on veel visandlikud kokkuseadmine ja komponeerimine, noh läheb aega sellega veel.
Kas sa võid tuua näiteks mõningaid luuletajaid, pead sa ennast kellegagi sarnaseks, või on sul eeskujusid, kellelt sa oled teadlikult või alateadlikult midagi üle võtnud räägi paari sõnaga.
Eesti luulest on lemmikuteks, keda ma ikka üle loen, Viivi Luik, siis Kaplinski, ja muidugi varajasem Paul-Eerik Rummo on täiesti aegumatu. Peep Ilmet ja Indrek Hirve tugevamad, üheksakümnendate keskel ilmunud asjad, «Põuasinine».
Aga vaadetelt ma olen selles mõttes panteist, nii-öelda Kaplinskile lähemal, kuigi mu luulekeel on natuke erinev tema omast.
See inimkeskne maailm on suhteliselt võõras mulle, ma arvan, et inimkond tähtsustab üle selle traagika, et tuli, tekkis inimene ja nüüd see iga hinna eest peab olema ja arenema. Minu meelest on üks osa looduse tsüklist, et inimkond on, tuleb ja kaob.
Panteism ka filosoofilisemas tähenduses, inimene arvab, et tema valitseb loodust, ega anna endale tegelikult aru, et tegelikult loodus valitseb inimest seestpoolt. Need tungid, kurjus, võimuiha, mis on meie sees, on ju puhas loodusnähtus. Räägitakse kasvatusest, tarkustest, lapsepõlvest tegelikult on see jäämäe veepealne osa, üheksakümmend viis protsenti on selline
Jah, ta sekkub jõhkralt, aga seda kiiremini ta tõmbab endale vee peale, seda kiiremini ta lõpetab oma eksistentsi. See tähendab minu arust ikkagi seda, et ka seal on looduse käsi mängus, mida rohkem inimene jõhkralt sekkub, seda kiiremini saab loodus alustada otsast peale, ilma inimeseta puhtalt lehelt.
Põhimõtteliselt selles vooluvees ma praegu sõidan. Samas huvitab mind ka zen-budism viimasel ajal, noh selline kuidas ma ütlen meditatsioon tühjusest või olematusest.
See on minu viis asju näha, ma nagu muud moodi ei oskagi eriti kirjutada see on üks vaatenurk reaalsele maailmale. Muinasjutu kandi pealt räägin ikkagi iseendast ja reaalsest elust.
Peites reaalse elu ja need reaalse elu impulsid teistsugusesse vormi, on samas võimalik need ka välja kirjutada.
Olen varem maininud, et kui keele gravitatsioon või keele raskuspunkt saab ületatud, siis hakkab lugu iseennast lahti jutustama ja laotab ennast mingisugusele maastikule laiali ning minu ülesanne on lihtsalt seda maastikku jälgida, ühesõnaga lugude kaardistamine.
Sa muidugi liigud ringi, ja kui sa avatud pilguga ringi liigud, siis sa saadki selle maastiku kätte, kas või rattaga sõites ja nii edasi.
«Rändaja õnne» avapala sündis selles mõttes kõige puhtamalt, et tõesti rattaga sõitsin sealt Taageperast ja tee peal tuli rütm, ja ma tulin ratta pealt maha, kirjutasin märkmikusse üles.
Üks aspekt on veel muusikaline kontekst heliline või muusika sarnane tunne, et sa kirjutad mingis helistikus, vähemalt mul. On olemas filosoofilist tüüpi kirjanikke, aga mina olen pigem selline...
See ongi selles mõttes paralleel, et sa kirjutad nagu luuletust, see tähendab, et su keel on kujundlik ja sõnastus on nagu noh, nagu pärlid on laused reas.
See hakkab mu enda sees; kui mitu tegelast omavahel vestlevad, ei kuule ma neid häälega rääkimas, vaid teatavas meloodias. See ei pruugi olla rütmiline muusika, vaid nii-öelda kõhutunne, mingisugune groteski- või absurdiaisting, mis kirjutamisprotsessi vallandab.
Väga loogiline, filosoofiline vestlus jutustuse sees võib olla täiesti aloogilise tõukega, ta võib sündida väga imelikult helistik, mis seda kannab, on sageli mingisugune tunne või rütm.
Hiljuti nägin, kuidas tänaval üks inimene lihtsalt kõndis kummalise sammuga, ja ma vaatasin, et ta on maamõõtja sammuga, ja sealt tekkis kohe, et jah, maamõõtja poeg, kes kõnnib täpselt meetriste sammudega kogu aeg. Tekib siuke kujund ja see kujund võib koos mingi rütmiga viia uue looni.
Seda ma nimetaks ka geometriseeritud looduseks, mis minu kaudu kõneleb. Tähendab, see ongi seesama loodus, mida ma enne juba mainisin, mida ma panen kõnetama, kas või siis väga loogilises keeles, aga ta sünnib aloogiliselt, ta sünnib mingisuguse loodusliku rütmiga, mis on minu enda jaoks ka mõistatus, mida ma tahaks teada saada.
Üheksakümnendatel oli niimoodi, et võis sisse astuda korterisse, uks oli lahti nimetatakse seda kas või skvattimiseks kaks maja [MH praegusest elupaigast] edasi asustasime korteri, nii-öelda miljonivaatega Emajõele. Praegu maksavad sellised korterid miljon, siis lihtsalt elasid seal.
Käisid inimesed koos, jõime ümber suure laua teed ja arutasime kirjandusasju, jõime muidugi ka veini või nii. Kolmetoalises korteris elas üks maalikunstnik ja mina, kumbki omas toas ja keskmine tuba oli salong. Elasime seal viis aastat nagu mõisahärrad, 93 ruutu oli korter, see oli tohutu suur, suured aknad jõele.
Siin on jah tiireldud, olen vähemalt kolme või nelja korterit illegaalina asustanud või niimoodi elanud, et üüri pole pidanud maksma. Viimaks linnavalitsus muidugi lõi välja, aga sinna läks väga palju aega, kui nad avastasid.
Ausalt öeldes Supilinn on praeguseks ära lörtsitud puumajade keskele on kummalisi uusmaju ehitatud. Mulle meeldib selles mõttes Karlova rohkem käin seal jalutamas, ta on selline suur ja terviklik puulinn.
Scoutspataljon tähistas Pikksaare lahingu aastapäeva - Eesti - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt
Täna tähistas Scoutspataljon Paldiskis piduliku rivistusega Pikksaare lahingu 95. aastapäeva, tegemist on iga-aastase traditsiooniga, millega Vabadussõjas loodud Scoutspataljon tähistab esimest edukat lahingut Pikksaare all.
Pärastlõunal korraldatud rivistusel pidas kaitseväelastele kõne pataljoni ülem major Andrus Merilo, kes andis kuuele kaitseväelasele üle ka Scoutspataljoni teenetemärgid, vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.
«Pikksaare lahing on meie jaoks märgilise tähendusega, ka pataljoni lipul on lisaks asutamist ja taasasutamist märkivatele kuupäevadele eraldi välja toodud Pikksaare lahingut märkiv kiri,» ütles major Merilo, kelle sõnul on Scoutspataljonis teenimine ühtlasi nii au kui kohustus. «Kuulsusrikas minevik, professionaalsus ja kuulumine NATO kiirreageerimisjõudude hulka on need märksõnad, mis meie üksust täna kõige paremini iseloomustavad,» sõnas Merilo.
Päeval enne pidulikku rivistust korraldas Scoutspataljon traditsioonilise ajalookonverentsi, kus kombe kohaselt tegi ettekande väeosa noorim ohvitser. Ettekandja kohus on kaasvõitlejaid harida pataljoni ajalugu puudutavatel teemadel. Sel aastal tegi ettekande leitnant Raido Jõgi teemal Scoutspataljon Narva rinde Fedorovka lahingus 1919. aasta detsembris.
21. jaanuaril 1919 leidis aset Scoutspataljoni hiilgavaim lahing Pikksaare jaama pärast. Rünnaku tulemusel vallutas 47-meheline Scoutspataljoni grupp jaama, mida kaitses 524 punavõitlejat. Selle teo tunnustamiseks ja mäletamiseks kanti Pikksaare lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest võidunimedest, pataljoni lipule. Praeguste skautide jaoks on suuresti tegu väeosa vaimsuse, julguse ning pealehakkamise sümboliga.
Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv professionaalne, iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus. Kõrge valmidusastmega kiirreageerimisüksuse kaitseväelased on osalenud NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel alates 2005.aastast.
|
OSCAR-2019
|
||
Võistlused Archives - SPORDIKLUBI PRORUNNER - klubi kõigile spordisõpradele Võistlused Archives - SPORDIKLUBI PRORUNNER - klubi kõigile spordisõpradele
Klubiliige Rauno Laumets võitis 23. septembril Jõgeval toimunud II poolmaratoni ajaga 1:12.58, edestades teist lõpetajat üle kaheksa minuti.
“Joosta oli hea, kuid rada raske. Suutsin joosta samasse minutisse, mis eelmine aastal. Ilmastiku tingimused tegid täna parema aja püüdmise päris keeruliseks. Kõva vihm ja tuul alates poolest distantsist võtsid kõvasti hoogu maha,” rääkis Rauno.
Klubiliige Kadiliis Kuiv saavutas 9. septembril Tallinna Maratonil naistest üldarvestuses 10. koha ja Eesti meistrivõistluste arvestuses 4. koha isikliku rekordiga 3:05.56.
Kadiliis leppis juba varem klubikaaslase Cris Polliga kokku, et kuna viimasel on vaja teha ultravõistluse tarbeks pikem ühtlase tempoga treening, siis jookseb selle koos Kadiliisiga Tallinna Maratonil ja on talle rajal abiks.
Suve teise poole treeningute põhjal otsustasime Viljariga, et proovin joosta 4.20 min/km kohta. Ööl enne maratoni magasin väga kehvasti ja hommikul veidi kartsin, et kuidas lühike uni ja üha soojenev õhutemperatuur meie plaani nüüd segama hakkavad, aga tegelikkuses ei saanudki nagu aru, ilm püsis ka väga normaalne.
Maratoni algul läksid naiste favoriidid kohe oma teed, mõned umbes minu tasemega naised panid samuti päris kiirelt ees minema. Samuti lasime Margus Pirksaare valgetel õhupallidel meist mööda tuhiseda, samas silmside selle grupiga jäi veel päris pikaks ajaks, täpselt nii nagu vaja.
Maratonis peab oma plaanist kinni pidama ja ei ole mõtet väga muretseda teiste pärast – arvasin, et vast õnnestub siiski oma kohta naiste arvestuses parandada ja eks saab, mis saab. Esialgu oli aega ringi vaadata, rada tundus päris huvitav ja enesetunne väga hea. Esimene tõusunõks enne Rocca al Mare kooli 15 km peal võtsime pool käiku välja ja otsustasime ka Vabaõhumuuseumi kruusateed läbida pigem rahulikumalt.
Sel aastal oli rada kuiv, kruus natuke lahtine, kuid mulle selline pinnas jooksmiseks üldse ei meeldi. Õnneks lõppes see muuseumi osa ära enne, kui midagi hullu juhtus ja järgnes kohe kerge langus Stroomi poole. Kilomeetrid 18 kuni 26-28 tundusid üldse väga head, meil Crisiga jooksis ümberringi veel paar meest, kellega ühte punti hoida ja kelle selja taga sain merelt puhuva tuule eest varju otsida.
Selles lõigus püüdsime kinni kiirelt alustanud Õnne-Liina Jakobsoni. Samuti hakkas eest tahapoole pudenema mehi, kelle jaoks 3 tunni alistamine sel korral teostamatuks jäi. Rada suundus edasi kalmistu poole ja sealsed künkad tundusid küll päris ebameeldivad, just mitme järjestikuse tõusu pärast.
Nagu paljudele teistele, osutus kõige raskemaks Paljassaare poole suunduv lõik. Tundus päris ebareaalne sealt tagant uuesti tagasi mäest üles tulla. Lasime tempot piiskhaaval allapoole, täpselt nii nagu vaja ja kosusin kuidagi ära. Möödusime seal ka omakorda Küprose jooksunaisest, kes minust alguskilomeetritel nagu postist mööda tuiskas.
Rimi juurest finišni möödus kõik lõpu ootuses. Munakivilõpp oli helladele jalgadele tõeliselt ebameeldiv, aga andsin siiski veel minna nagu jaksasin, sest raja äärest hõigati, et aeg peaks tulema 3:05 ja peale natuke. Vahtisin seda finišikaare kella ja surusin hambad ristis, korraliku lõpuponnistusega uue isikliku rekordi 3:05.56.
Usun, et aktiivne lisaenergia peale ammutamine päästis mind „haamrist“. Kokkuvõttes väga mõnus maratonikogemus ja olen superõnnelik selle tulemuse üle. Olen väga tänulik Viljarile, Crisile ja Rainerile ning kõigile teistele klubikaaslastele kaasaelamise eest!
Meestest sai Kristo Reinsalu maratonil Eesti meistrivõistluste arvestuses 6. koha ajaga 2:38.29. Ta võtab oma maratonijooksu kokku nii:
“Tegin enne maratoni jooksutreeninguid vaid kuus nädalat. Pärast Narva Energiajooksu pidin valutava achilleuse kõõluse kinnituskoha tõttu tegema natuke pikema jooksupausi. Suutsin plaanist kinni pidada kuni 30 kilomeetrini. Seejärel hakkasin väsima. Paljassaare poolsaare edasi-tagasi ots lõhkus kõvasti jalga. Asfalt väga ebatasane. Mentaalselt oli raske mõista kui otse “oleks saanud koju”, aga enne pead veel ära käima seal, kus pole ühtegi pealtvaatajat. Tuleb tunnistada, et kaks korda Piritale edasi-tagasi on ikkagi parim (loe: kiireim) rada, mis kunagi olnud. Praegusel rajal on 50+ kurvi, mis on 2 korda rohkem kui kiiretel radadel. Juhul, kui oleks pühapäevase enesetundega olnud vana rada, siis oleks olnud pärast 30 kilomeetrit home-run. Võib-olla oleks siis pronksmedal olnud veel võimalik. Pronks oli pühapäeval kandikul ees – lihtsalt mine ja võta.”
Rainer Nisloni sai maratonil Eesti meistrivõistluste arvestuses 22. koha ajaga 2:53.28 ja Marek Võsu 24. koha ajaga 2:56.00.
Meie noor klubiliige Rainer Kravets võitis Pärnus Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu raames peetud Eesti U20 10 km maanteejooksu meistrivõistlustel hõbemedali tulemusega 35.13,4. Tegemist on tema esimese medalivõiduga tiitlivõistlustel. Ühtlasi osutus Rainer parimaks klubiliikmeks rahvajooksul.
“Olin suurema osa ajast kolmandal positsioonil, peale 4 km alanud pistmine ei lubanud eriti kiiremini joosta. Karol Hangale õnnestus kuskil 700 meetrit enne lõppu järele jõuda ning siis lõpus eest ära saada. Ajaga ei saa väga rahul olla, küll aga olen rõõmus oma esimese Eesti meistrivõistluste medali üle. Tänan väga oma treenerit Viljar Vallimäed, kes on mind üle kolme aasta juhendanud,” kommenteeris Rainer pärast jooksu.
29. augusti õhtul toimus Tartus Õhtujooksu 3. etapp, kus klubiliikmed Rauno Reinart ja Triinu Bergmann jõudsid poodiumile, täpsemalt saavutasid mõlemad 3. koha.
Rauno Reinart läbis 6,3 km pikkuse distantsi ajaga 21.06,2. “Otsustasin võistlema minna alles lõunal. Eelmisel päeval oli trennide poolest raske päev ja hommikul tegin kerge jooksu alla. Mõtlesin teha kohe omas tempos mõnus jooksu. Juba esimesel tõusul üle silla tundsin, et sääred pole kõige paremas seisus ja tulin vaikselt lõpuni keskmine kiirusega 3.25 min/km,” ütles Rauno.
Neli kilomeetrit püsis Martin Vilismäe tal tuules ja vahepeal kõrval, siis Vilismäe kiirendas ja läks oma teed. Raunot ei ole just viimasel ajal tihti võistlemas näinud. “Trennid pole sujunud ja siis ka tulemused kehvad ja pole isu starti tulla,” selgitas Rauno.
Meestest mahtus klubiliikmetest esikuuikusse koguni kuus jooksjat. Lisaks Rauno Reinartile veel 5. kohal lõpetanud Olari Orm ajaga 22.17,4 ja tema järel 6. koha saanud Tiit Oinus ajaga 22.20,4.
Naistest jooksis end tublile 3. kohale Triinu Bergmann ajaga 25.14,4. “Kolmas koht tuli kergemalt, kui ootasin, kuid siiski raskelt. Läksin rajale pigem plaaniga vormi testida ja Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksuks tempot katsetada. Algne plaan oli proovida hoida 4.05 tempot, õnnestus isegi pisut kiiremini lõpuni tulla,” rääkis Triinu.
Neljanda kilomeetrini püsis ta koguni teisel kohal, kuid siis läks Sille Puhu temast mööda. “Kuna ma ei tahtnud poodiumist kõrvale jääda, pidin pingutama. Viimasel kilomeetril tuli hetkeks neljas naine täiesti kõrvale ja sellel hetkel panin viimase käigu sisse ja kannatasin hambad ristis lõpuni ära. Kokkuvõttes on mul jooksu üle hea meel – olen jahedamate ilmadega taas hea treeningrütmi sisse saanud ja tänane võistlus näitas, et vorm hakkab vaikselt tagasi tulema,” jäi Triinu rahule.
Ta on seadnud omale eesmärgiks Õhtujooksu sarja kokkuvõttes poodiumile jõuda. “Eelmisel aastal jäin sellest napilt kõrvale, tänavu enam neljanda kohaga leppida ei tahaks,” lisas Triinu. Õhtujooksul on kokku viis etappi. Kaks järgmist toimuvad 17. oktoobril ja 21. novembril. Hoiame Triinule pöialt!
Klubiliige Hanno Kindel tegi 18. augustil Rakveres toimunud Eesti Ööjooksul kaasa 1:40 tempomeistrina ja vahendab sellelt spordiürituselt oma muljeid.
Ööjooks on suurima emotsiooniga jooks Eestis. Ei ole teist sellist, mille üle jooksjate hulgas nii palju on vaieldud. Esimeste aastate juunikuine toimumisaeg sobis suurepäraselt head poolmaratoni aega ründavatele harrastusjooksjatele. Joosti kogu distants mõnusas ja sumedas suveõhtus, kõik Rakvere vaiksed äärelinna tänavad sai ära mõõdetud. Mis kõige olulisem – mitte pimedas. Ööjooksu ümbertõstmine augustisse vallandas omal ajal tõelise diskussioonitulva, mis pole tegelikkuses siiani vaibunud. Vastupidiselt esimestele aastatele joostakse nüüd valdav osa distantsist pimedas, mis annab korraldajatele võimaluse tugeva šõu püsti panna. Ja seda on ka tehtud täie raha eest! Aega enam sellisel distantsil ei jookse, selleks tuleb Eestis teisi poolmaratoni võistlusi jahtida. Aga kui šõu, siis šõu!
MyFitnessi tublide treenerite ja aktiivsete Nike+ Run Club eestvedajate Keiu Pirnpuu ja Kristiina Lauri ettepanekul tekkis sel aastal võimalus joosta Ööjooks läbi tempomeistrina. Pikem arutelu tekkis sobiva lõppaja valikul, otsus joosta tempot 1:40 lõppaega oli takkatraavi igati õige. Olime tubli Narva noorjooksja Jan Golõnskiga kahekesi 1:40 punti vedamas. Koostöö sujus suurepäraselt, Esimese kilomeetri tulistasime võib-olla liiga kiiresti, aga konkreetse lõppaja kontekstis tekivad paratamatult valikud, sest normaaljaotust aluseks võttes ei saa see aeg kõigile meie pundiga ühinenutele sobida. Kellegi jaoks on see liiga kiire, osadele jälle liiga aeglane. Valitav tempo on alati kellegi jaoks kas liiga kiire või aeglane.
Pigem on tempomeistri roll õpetada punti, mida valitud aja saavutamiseks silmas pidada? Mäest alla kiirendused, mis annavad mäkke tõusuks võimaluse tempo alla võtta. Ööjooks teeb linnale kaks tiiru peale, kõik Rakvere reljeefile omased põnksud ja künkad, teravad pöörded on korraldajad üles leidnud. Rada ei ole kiire. Siia lisada teise ringi jooksjate järele jõudmine kepikõndijatele – segadust joogipunktides kui palju. Hoidsime Janiga punti ilusti koos, õpetame kätetöö olulisust tõusule minnes, lõdvestame käsi mäest alla joostes, kontrollime regulaarselt hingamist ja keha asendit. Nii hoidsid kõik ennast keskmisest kauem heas toonuses. Joogipunktides sai sõnad peale loetud, et pundi esimesed võtavad oma joogitopsid alles keskelt, ei tohi tekitada ohtlikke segaduse joogipunkti pika laua alguses. Olen alati õpetanud etiketti – vedama peavad mehed. Hoiame midagi vanadest aegadest alles, meestel võiks jaksu olla seda teha!
Nii kulgeme mööda Rakvere tänavaid, teise ringi segadused massidega, aga lõpupoole me jõuame. Punt peabki lõpus väiksemaks muutuma, lihtsalt tuleb valikuid teha. Jan Golõnski jäi täpselt 1:40 ajapiiri ründvaate jooksjatega, mina liikusin paar minutit kiirematega. Jooksin lõpuni õhupalliga, sest pimedas on see pundile parimaks orientiiriks. Must tempomeistri seljanumber nii väga pimedas nähtav pole. Nägin distantsi vältel paljusid tublisid harrastusjooksjaid ilusat tulemust tegemas, seda öiste olude kiuste. Eriti hea meel on rajal lõpu poole näha ProRunneri klubikaaslast Merike Annukit, kes tegi jõulise isikliku rekordi poolmaratonis, saades lõpuaja napilt alla 1:40. Sellised eneseületamised annavad jõudu ka teistelegi!
Varsti paistiski kõigile Ööjooksjatele tuttav pikk finišisirge, väike pingutus ja tehtud! Koheselt teadmine, et osaled ka järgmisel aastal. Kui võimalus, veaks tempomeistrina lõppaega 1:30 sihtivad jooksjate punti. Tänud kutsujatele ja korraldajatele! Naudime jooksu!
Eesti linnajooksude sarja viienda osavõistlusena toimus 18. augustil Rakveres Eesti Ööjooks, mille 21,1 km pikkusel distantsil saavutas klubiliige Kadiliis Kuiv 4. koha ajaga 1:29.17.
Kadiliisi Ööjooksu hiline kellaaeg pigem ei häirinud, ta püüdis võistluspäeval rohkem puhata ja televiisorit vaadata ning õhtuks energiat säästa. “Enesetunne oli stardi eel ja järel väga hea, isegi liigagi hea. Tunnistan ausalt, et tegin rumala jooksu ja alustasin liiga kiiresti. Ööjooksu rada ja kogu võistluse kontseptsioon ei soosi väga kiirete aegade jooksmist ja oleksin pidanud seda endale rohkem korrutama,” tunnistas Kadiliis.
“Ööjooksu rada on huvitav ja pauku ning mürtsu kogu raha eest jagub, aga kahe ringi peal kokku omajagu tõuse ja pea kilomeetri jagu kruusa väsitasid mu ära. Päevad ei ole vennad ja olen väga rahul oma kohaga, üsna rahul ka ajaga,” ütles Kadiliis, kes jooksis Rakveres poolmaratoni distantsil oma elu teise tulemuse. “Massijooksu pjedestaal on minu jaoks kahtlemata suur asi, olen väga tänulik kõigile klubikaaslastele toetuse ja hea sõna eest,” lisas ta. Eriti tänab ta treener Viljar Vallimäed, sest ka Kadiliisi enda arvates “kehv” poolmaraton tuli ikkagi alla 1:30.
Koju jõudes tuli Kadiliisil uni päris kiiresti, sest väsimus oli suur. Nüüd tegeleb ta aktiivse taastumisega, et uuel nädalal järvejooksude sarjale väärikas punkt panna 25. augustil ümber Ülemiste järve jooksul. Kadiliis hoiab sarja kokkuvõttes praegu kindlalt neljandat kohta.
Klubi meesliikmetest saavutas Ööjooksu poolmaratonil parimana Rainer Nisloni 29. koha ajaga 1:23.21. 10 km distantsil osutusudi klubiliikmetest parimateks 13. kohale tulnud Marko Teder ajaga 37.26 ja naiste arvestuses 12. koha saanud Kristi Kuldkepp ajaga 43.03.
Tartus toimus 11. augustil #GORUNTARTU 2018 sarja teine etapp Skechers suvejooks, mille 10 km põhidistantsil võtsid kaksikvõidu klubiliikmed Rauno Laumets ja Rauno Reinart.
Rauno Laumets, keda ei ole tükk aega võistlemas näha olnud, läbis 10 km pikkuse distantsi ajaga 31.57,3. “Alustasin koos Rauno Reinartiga. Esimesel kilomeetril läks üpris kiireks. Mina jätkasin omas tempos terve distantsi ja vahe kärises Raunoga lõpuks suureks. Ma ei ole paar kuud võistelnud. Päris hea oli üle pika aja korralikult pingutada, aga õnneks verd ninast välja pingutama ka ei pidanud,” ütles Rauno Laumets.
Otseselt ei ole ta kahe kuu jooksul millekski konkreetselt valmistunud. “Hoian oma taset pigem. Enam nii suurt tuhinat kõiki rahavajookse joosta pole ja võtan rahulikult. Kui on hea tunne siis panen jala ikka joone taha,” lubas Rauno Laumets. Suure tõenäosusega paneb ta eeloleval kolmapäeval end proovile 10 000 m distantsil Tartu ülikooli staadionil. “Ma ei ole kunagi staadionil sellist distantsi jooksnud ja miks mitte proovida,” arutles Rauno Laumets.
Tema järel lõpetas jooksu teisena Rauno Reinart ajaga 33.37,4. Klubi naisliikmetest saavutas parimana Triinu Bergmann 8. koha ajaga 43.00,5.
Poole lühemal ehk 5 km distantsil jõudis poodiumile Timo Müür, kellele kuulus 3. koht ajaga 17.29,6. “Suvel olen trennidega tagasihoidlik olnud ja rohkem puhanud. Vorm pole kaugeltki see, mis kevadel. Seadsin eesmärgiks joosta aja alla 17 minuti, aga kuumus ja vastutuul sellele kaasa ei aidanud. Jalg oli üsna pehme ja särtsakust jäi puudu. Kokkuvõttes kolmas koht teeb tuju veidi paremaks, ikkagi poodiumil,” lausus Timo.
Kohe tema järel lõpetas 4. kohal Rainer Nisloni 17.54,8-ga. Naistest sai parimana Ingrit Ernits 8. koha, ühtlasi kuulus talle N50 vanuseklassis 1. koht ajaga 24.14,5.
DFDS Järvejooksude sarja kolmanda osavõistlusena toimus 5. augustil Suvejooks ümber Saadjärve, kus klubiliige Kadiliis Kuiv sai naistest 6. koha, läbides ligi 17 km pikkuse distantsi ajaga 1:12.27.
“Tuleb tõdeda, et tänane jooks ei olnud kergete killast. Ilm kiskus traditsiooniliselt palavaks ja tegi Saadjärve pikkadel tõusudel vist kõigile liiga. Varju sellel rajal ei leia. Õnneks tegid tublid ProRunneri vabatahtlikud joogipunktides head tööd ja motiveerisid edasi pingutama. Kuna mul on praegu käsil ka mahukas treeningperiood, siis kehas värskust ja särtsu täna polnud. Eespool olevad konkurendid kadusid ca 5km peal silmist ning tegin lihtsalt oma jooksu. Olen kahtlemata rõõmus, et lõpetasin taaskord esikuuikus,” ütles Kadliis.
DFDS Järvejooksude sarja kokkuvõttes asub Kadiliis enne viimast osavõistlust, ümber Ülemiste järve jooksu 4. kohal.
Klubillige Merlin Mürk võistles 4. augustil Võrumaa pikamaajooksusarja 8. etapil Vastseliina Linnusejooksul, mille ligi 13 km pikkusel distantsil sai 3. koha ajaga 1:02.58.
“Sain 3. koha, kuna üks naine, kellega mul on sel aastal suured vahed olnud, jooksis rajal valesti. Vastseliina rada pole kerge, aga siiski paremad kui kaks eelmist Võrumaa sarja jooksurada (jooks ümber Uhtjärve, Rõuge viie järve jooks). Samas on Vasteliina jällegi pikem. Parandasin oma tulemust minutiga. Ilm oli ilmselt ka palavam (+30 kraadi), nii et pean rahule jääma, kuigi raskeks läks,” ütles Merlin.
Kuna Merlin oli kevadel pikalt mandlite ja ninatsüstide tõttu haige, ei ole teda seni mujal rahvajooksudel peale Võrumaa pikamaajooksusarja näha olnud. Igatahes nüüd kavatseb Merlin minna Rakvere Ööjooksule, Pärnusse Kahe Silla Jooksule, Tallinna Maratonile ja Tartu Linnamaratonile. Samuti teeb ta lõpuni Võrumaa pikamaajooksusarja, kuid päras seda ootab teda ees mandlite lõikus.
Maigi Vaikla sai 7. koha ja N40 vanuseklassis 3. koha ajaga 1:05.34. Klubi ainsa meesliikmena startis jooksul Danel Kangro, kes lõpetas 31. kohal ajaga 1:01.08.
Juba peale esimest kilomeetrit eraldusid teistest Marek ja Ranno Erala. Viimane on Eesti rekordiomanik 100 km jooksus (aeg 6:47). Kuningamäe tõusu lõpuosas ca 1,5 km enne lõppu tegi Marek tempomuutuse ja sai väikse vahe sisse. Kolmanda koha saanud mees (Hannes Vilk) osutus visaks tempohoidjaks.
“Ei saa öelda, et võit kergelt tuli. Sellise kuumaga andis punnida. Jooksime teise koha mehega kuni viimase kilomeetrini koos, siis tegin väikse kiirenduse ja sain paraja edumaa, mida suutsin lõpuni hoida. Rada iseenesest oli muidu täitsa hea. Üle poole tassist kulges kruusasel teel. Erilisi tõuse ja langusi ei olnud,” ütles Marek.
Hannes Veide tõusis jooksu teises pooles 6. kohalt neljandaks ja ohustas kolmandat kohtagi, kuid lahutama jäi siiski seitse sekundit. Hannesele ajaga 32.06 üldarvestuse 4. koht ja vanuseklassi 3. koht.
Klubi õrnema soo esindajad jooksid samuti tublilt Maria Mällas ja Tiina Säälik. Põltsamaa Lossijooks on tuntud kiire rajapoolest ja finiš otse lossihoovis.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti lihttöine majandus on ühtaegu olnud mugavusmajandus. Tööandja poolelt vaadatuna: joonised pandi ette, tükid toodi kätte, toodang ja kasum viidi minema.
Kuid kasumile lisaks läksid tööandjast mööda ka toote loomise oskused, turu hõivamise nipid jms. Töövõtja seisukohalt: lihtne töö, vaata joonist, liiguta näppe, tahad rohkem teenida, liiguta kiiremini ja kauem. Nii tehtigi, järjest enam pereelu ja tervise hinnaga.
Mida me oleme tulemuseks saanud? Primitiivse allhanke vorpimisega ettevõtlusvõimetuks muutunud tööandjad. Taandarenenud oskustega ja terviseprobleemide käes vaevlevad töötajad. Mitmes suunas laiali jooksnud insenerid. Kõrgkoolide pehmematele erialadele kuhjunud noorrahva. Riigil, kes näib arvavat, et majanduses toimuv pole ülepea tema asi, läheb, nagu läheb, sest näitajad on ju veel justkui head.
Situatsioonist on karmi kokkuvõtte teinud TTÜ professor Rainer Kattel: "Eesti on läbi kukkunud, me lihtsalt ei tea seda veel." (Eesti Päevaleht, 15.02.2007). Nüüd, aasta hiljem, tarbimispeo vaibudes, me juba enam-vähem teame, et majandus vajab põhjalikku kohendamist.
Siinkohal on paslik meenutada rahastamissuhteid, mida ÜRO majanduseksperdid end arendada tahtvatele riikidele on soovitanud: 1 osa puhtale teadusele, 3 osa suunatud alusuuringutele, 6 osa rakendusuuringutele, 100 osa väljatöötlusele ja juurutamisele. Meie siin omas iseenesetarkuses oleme toiminud vastupidi. Sestap kaikuvadki akadeemilistest ringkondadest hüüded - tulge ja tehke meie teadustoodang müügikõlblikuks - tühjusesse. Pealegi näitab Soome kogemus, et tänapäeval saab toode teadusest alguse vaid mõnel üksikul juhul sajast. Kaugelt enamikul juhtudel rekombineerivad insenerid ja konstruktorid juba ammuilma teadaoleva millekski uudseks.
Ei olnud mobiiltelefoni loomisel vaja uuesti avastada raadiolaineid, leiutada veel kord transistorit, vaid needsamad asjad panna koos toimima senisest teistmoodi. Muidugi tuli lahendada hulganisti probleeme, kus uurimistellimuste näol said tööd ka teadlased. Nii tekib loomulik töine ja rahaline side tootmise ja teaduse vahel ilma, et riik peaks mingite käsulaudade kaudu asjasse sekkuma.
Küll peab riik, st meie kõik, teadma, kuidas uus toode tekib. Näiteks kui Tšernobõlis kärgatas üüratut radioaktiivset pilve välja paisanud plahvatus, tekkis ka siinmail paanika, et kas ja kus ja kui palju meil ikkagi kiirgab, st turu nõudlus oli silmnähtav. Poole aasta pärast oli valmis kompaktse kiirgusindikaatori esialgne mudel, mis mitmesse eri varianti väljaarendatuna on tootmises praegugi.
Seega, uus toode tekib turunõudlusest, mitte kellegi soovist müüa seda, mida tal parajasti on õnnestunud välja mõelda. Siit tekib loogiline küsimus: kes on võimeline prognoosima, millised uudsed teenused või tooted on üldse turusuutlikud nüüd ja praegu ning mõne aja pärast. Ilmselt tuleb seda hinnatud oskust otsida avarama pilguga ettevõtjate hulgast, erksa vaimuga inseneride seast, ka rakendusliku suundumusega teadlaste keskelt.
Probleemi lahendamise esimene samm on teatavasti probleemi olemasolu tunnistamine, millele peab järgnema lahendusteede otsimine. Eesti Inseneride Kutseliit tunneb siin oma kohustust ja võimalust kaastegev olla. Võtsime plaani oma kodulehe uuendamise, mida muu hulgas tahame täiendada kõigile kättesaadava foorumiga. Eesmärk on tekitada virtuaalne võimalus asjakohase diskussiooni arendamiseks ja innovaatiliste ideede kogumiseks. Ühtlasi on see esimene samm laialipillutatud insenerkonna konsolideerimiseks, mis lõppfaasis realiseeruks üleriigilise inseneride registri näol.
"Euroga ühinemist ei saa küll kiiresti teha, kuid see peab olema kindel prioriteet," ütles Kallas, kes oli tulnud laupäeval esinema Reformierakonna majanduskonverentsile "Restart!".
Teine abinõu, mis aitaks Eesti majanduse jalule, oleks toodete ja teenuste aktiivsem müük välismaale. Kolmandaks peaks Eesti vaatama, kuidas saada rohkem nii kodumaiseid kui ka välisinvesteeringuid. "1990. aastatel oli Eesti edukas investeeringute haaramisel ja see rajas aluse majanduskasvule," ütles Kallas. "Raha on olemas, kõik otsivad soodsaid ja tulusaid paigutusi. Kui luuakse soodne kliima investeeringute paigutamiseks, siis on see edu aluseks."
Oma järeltulija Andrus Ansipi kohta ütles Kallas, et kui mitte mõõta emotsioonide pinnalt, siis on Ansip üsna hästi hakkama saanud.
"Peaministri peal tavaliselt näib paistvat kõik see, mis on majanduses negatiivset, ideaalset peaministrit pole olemas," lausus Kallas, kelle eelistus on, et praegune peaminister ja koalitsioon jätkaksid kuni järgmiste valimisteni.
"Keegi pole koostanud kapitalismi bilanssi. Võime vaid ette kujutada muutusi varades ja kohustustes. Varade väärtus on kokku tõmbunud, kuid kohustused on jäänud samaks. Kuniks laenamise alus korralikult paika loksub ja usaldus taastub, läheb 7-10 aastat," rääkis Kallas.
Kallas pakkus, et majanduskriisist jõutakse välja alles 3-4 aasta pärast, see on aeg, mis kulub Euroopa majanduskasvu taastamiseks. Usalduse taastamine võib aga aega võtta kümme aastat. Palju inimesi jääb selle aja jooksul töötuks, paljud tööstusharud kaovad üldse. Kinnisvaraarendus ei taastu endises mahus üldse.
Reformierakonna majanduskonverentsil esinenud peaminister Andrus Ansip ütles, et valitsus sekkub majandusse vaid siis, kui finantskriis pankadel hinge kinni tõmbab. "Majanduse vereringe toimimise peab valitsus garanteerima, aga see on ka viimane piir. Ei mingit reaalmajanduse doteerimist!" ütles Ansip. "Minu meelest peaks Eesti saama oma tuumaelektrijaama," märkis Ansip. "Eesti peaks vabanema isoleeritud saare staatusest. Energeetiline julgeolek on oluline. Peame seisma selle eest, et Estlingiteine kaabel valmiks."
|
OSCAR-2019
|
||
Rob avas silmad. Kõiik oli nii valge. Noormees kissitas silmi, et seda tohutut valget ruumi taluda. Õues oli küll pime kuid, Rob'i palavikust valulike silmade jaoks oli see ruum ikkagi väga valge. Rob ei tahtnud oma silmi pingutada, ta sulges need ning püüdis meenutada, kuidas ta siia sai. Talle meenus kuidas ta ärkas kooli lähedal, kuidas ta sai teada, et on vastmärgitu, kuidas ta tutvus kahe lahke tüdrukuga ja ka see kuidas üks tüdrukutest.. Athanasia oli ta nimi.. laenas Rob'ile oma kampsunit. Rob tundis, et tal on see endiselt seljas.
Noormehe jalad olid nüüd soojad ning halb enesetunne oli üle länud, ent keha oli ikkagi väga nõrk. Poiss ei suutnud oma silmi veel avada ning eelnevad mälestused läbisid järjest ta pead. Ta nägi kuidas tal enne haiglatuba oli enesetunne õudsalt halvaks läinud ning kuidas Athanasia oli teda kandunud.. Rob tundis veidi häbi, et teda oli olnud vaja haiglase tassida. Ta tundis jahedat lappi oma otsa esisel.. noormees hoidis silmad kinni ja jäi ootama, et midagi juhtuks, et mõni arst või õde tuleks.
Töttöelda ei olnud ta üldse kindel, et ruumis praegugi kedagi ei oleks. Ta oli silmad avanud, vaid hetkeks ning näinud enda ees vaid valget lage. Silmad olid tõega väga valusad ning Rob vältis nende liigutamist.
Cecilie oli kuskilt kuulnud, et tema sõber kui nii öelda võib on haiglasse sattunud seega ta otustas teda külastama minna. Ta oli veel ka seda kuulnud, et ei mäleta mitte midagi oma minevikust. CeCe astus siis vaikselt palatisse sisse, kui märkas, et poisil on silmad lahti siis ta lausus talle vaikselt: "Tere," ja ise vaatas tema poole ja istus ühele toolile, mis oli seal voodi lähedal. "Kuidas enesetunne on?" küsis C siis niisama. "Muidu ma olen Cecilie, me oleme sõbrad, kui nii öelda võib," lausus ta.
Rob vaatas pidevalt lakke. Silmad hakkasid vaikselt harjuma. Õigepea kuulas ta kuidas uks avanes. Noormees pööras oma valulikud silmad hääle suunas ning nägi seal sisenemas üht tüdrukut. "Tere.." lausus Rob veidi häbelikult. Rob'il oli ebamugav tunne, sest teised mäletasid teda, kuid tema ei mäletanud kedagi. Oleks tal mõnigi mälestus olnud oleks ta selle kohe lõbusalt jutuks toonud ja taaskohtumis rõõmu jaganud, kuid kahjuks ei olnud tal tõesti ühtegi mälestust.
Kui tüdruk Rob'ilt enesetunde kohta küsis vastas poiss nõrga ja rahuliku häälega: "Enamvähem, aga tunnen end ikka veel üsna nõrgana.." Kui tüdruk viimaks end tutvustas, lausus Rob naeratades: "Cecelie.. tuttav nimi aga.. " - ei meenunud midagi. Rob sulges korra silmad. Ta pea küll valutas, kuid siiski üritas Rob midagi meenutada.. korrutades tüdruku nime oma peas. Endiselt nägi ta mõttetes oma ainsaid mälestusi, mis ta enne siia tulekut oli kogunud. Nüüd nägi ta tõesti midagi. Rob'ile tõesti meenus midagi.. "Oota mulle meenub midagi.. Siin koolis toimus mingi pidu.. sul oli vist punane kleit.. Cecelie.. muusika.. klaasikillud.." alustas Rob õhinal.. Ent pilt oli ikkagi veel väga segane. Ta polnud kindel kas see on mälestus või oli see lihtsalt tema kujutlusvõime, mis sellise pildi tema pähe sättis. Rob polnud kindel.. ta ei suutnud oma mõtteid väga pingutada sest pea lõhkus, kuid siiski üritas ta sõbralik tunduda, vaatamata oma tõsiselt kohutavale räsitud olemisele.
Cecilie vaid naeratas ning ei osanud algul midagi öelda. "Siin oli jah kunagi üks pidu, kus ma kandsin punast kleiti. Too pidu läks lõpuks päris käest ära, kõik olid põhimõteliselt väga purjus. Klaasikilde oli jah seal lõpuks palju, ma ei mäleta seda kust need sinna said aga jah, neid oli seal palju. Mul on siiani veel neist klaasikildudest käepeal arm alles, see paraneb suhteliselt aeglaselt," lausus CeCe lõpuks, äkki see aitas kuidagi Rob'il mälu tagasi saada. Ise samal ajal hoidis oma pilku Rob'il. "Sa magasid seal vahepeal isegi, keset pidu. Seal peol me veel mängisime ka tegu ja tõde, mille nimi oli meil lõpuks tigu ja tigu," lausus Cec veel juurde. Ta tegelt mäletas veel nii mõndagi sellest peost aga enamus asju on selliseid mida Cecilie ei tahaks välja rääkida. Nagu näiteks üks tegu, mida Rob pidi seal tegema. "Ega sul pea ega kuskilt mujalt ei valuta, kui valutab võin ma sulle rohtu tuua, ega arsti meil siin konkreetselt polegi tegelikult veel," küsis/ütles C.
Poiss naeratas, talle meenusid need asjad. Nii, et see oligi tõsi. Rob'il oligi midagi meenunud. "Jap alkoholi oli seal palju.. imelik, et ma sellist asja mäletan.. " lausus Rob naerdes, kuid tema lõbusa tuju lõpetas kõha hoog. "võibolla hakkavad nüüd asjad vaikselt meenuma.." lausus ta siis endamisi ning suunas pilgu viivuks tagasi laele.
Kui tüdruk temalt peavalu kohta päris eitas Rob oma peavalu külmalt. Ta paistis niigi vilets välja, polnud vaja teistel teada, et tal ka pea julmalt valutas. Noormees püüdis vähemalt seda hoolega varjata.
Seejärel puhkes ta ühtäkki naerma, kuid naerda oli tal ääretult valus. Valu grimassi samal ajal peites püüdis ta naermist lõpetada, kui ta seda suutis lausus ta viisakalt ning viis pilgu taas laele: "Anna andeks, aga see on lihtsalt nii naljakas.. ainuke asi millest ma praegu midagi mäletan on mingi käest ära läinud pidu.."
"Videosi?" imestas noormees. Rohkem talle peo kohta ei meenunud midagi. Videode nägemisest oleks ta huvitatud olnud küll, aga samas ei tahtnud noormees ka pealetükkiv olla. Rob suunas oma pilgu lakke ning üritas siis pea valuga veidike võidelda, kuid see ei tahtnud teda kohe kuidagi maha jätta. Ta pööras oma pilgu tüdruku poole ning naeratas.
"Amelia.." kordas Rob. Pea valu muutus aina tugevamaks ning Rob'ile meenus ka tema haav. Rob viis käe oma selja haava juurde ning avastas, et see veritseb taas. Õnneks oli haav sidemega kaetud ning linasi see väga ei määrinud. "Tore, et sa tulid.." lausus siis Rob äkki naeratades läbi peavalu , mida ta püüdis varjata. Taas viis poiss oma pilgu lakke ning jäi mõttesse.
Cecilie ainult naeratas korraks. Ta sai nüüd aru, et siiski Rob'il on peavalu. "Sul on peavalu ja seekord ära eita seda, sest sellest poleks kasu," lausus CeCe naeratades. Ta vaatas mõnda aega poisi ning see järel tõusis püsti ning tõi siis peavalu rohu ning vee.
"Heaküll, jäin vahele" lausus Rob püüdes naerda, kuid naerda oli tal endiselt jube valus. Ta võttis tableti sisse, lonksas vett peale ning suunas taas oma pilgu lakke. Noormeehel oli väga ebamugav, sest ta ei osanud sobivat jututeemat valida. Noormees oli totras seisus - Cecelie teadis tema kohta palju rohkem kui ta ise. "Ma vist ei ole praegu kõige parem vestluskaaslane" naeris Rob läbi valude hoides pilku endiselt lael. Silmade liigutamine oli endiselt valus, sellepärast Rob pidevalt pilguga lage puuriski.
Cecilie naeratas vaid esialgu kuna ta ei osanud midagi öelda. "Em.. ei ole jah eriti hea jutukaaslane. Kui on midagi mida sooviksid teada, siis ma võin sulle sellest rääkida, ehk see aitab veel midagi meenutada," lausus CeCe naeratades. Ta tegelt ei teadnus just väga palju Rob'i kohta, siiski nii mõndagi ta teadis, tema kohta.
"Ehk võiksid tõesti veidi rääkida mulle.. Ükskõik millest.. ma ei mäleta ju peaaegu midagi.. sellest koolis või.. milline ma olin või midagi sellist.. Ma igatahes kuulaksin hea meelega," lausus Rob ning naeratas Ceceliele. "Ma sulen silmad, aga ära muretse ma magama ei jää.. mu silmad on lihtsalt väga valusad.. aga sina räägi kui viitsid ja mina kuulan," lisas poiss sõbralikult.
Lena oli hiljuti päris mures olnud, kuna Rob'i polnud ammu kuskil näha olnud. Kui ta kuulis, et poiss oli nüüd välja ilmunud ja haiglas oli, siis otsustas Lena muidugi teda vaatama minna.
Neiu jõudiski natuke peale CeCe't haigetuppa ja avas vaikselt ukse, et enne sisse astumist tuppa piiluda, et kas see oli ikka õige koht. Nähes voodis Rob'i ja voodi kõrval CeCe't, naeratas Lena õrnalt ja astus tuppa, pannes ukse enda järel kinni. "Hei," lausus neidis kahtlevalt, korraks haigetoas ringi vaadates. Talle ei meeldinud haiglad ja kõik sellega seonduv, kuid praegu pidi ta selle ikka ära kannatama. Ta pööras oma pilgu Rob'ile ning astus paar sammu voodile lähemale. "Kuidas sul on? Mis üldse juhtus? Ma kuulsin, et sa oled haiglas ja siis tulin siia.. Kus sa üldse olnud oled?" Lena ei pannud ise tähelegi, et ta korraga liiga palju küsimusi oli esitanud ning kui ta seda lõpuks märkas, parandas ta ennast. Ei tahtnud Rob'i küsimustega piinata. "Oih, vabanda. Kuidas sa ennast tunned?" küsis neiu hoopis, selle asemel et oma esialgsetele küsimustele vastuseid oodata, ja toetas oma käe Rob'i voodi otsale. Tüdruk ei teadnud Rob'i mälukaotusest mitte midagi.
Rob oli hetkeks oma valulikud silmad sulgenud, kuid kui ta kuulis, et keegi veel sisse tuli avas ta need koheselt. Noormes nägi kuidas üks neiu tema juurde tuli ning mitu küsimust ette vuristas. Rob ei osanud, sellepeale midagi kosta. Ta tõi oma näole naeratuse, sest talle tegi õudsalt nalja, kuidas tema arvatav kunagine sõber, keda ta kahjuks jällegi ei mäletanud, vuristas nii lühikese ajaga ette nii palju küsimusi. "Tsau," lausus ta lõpuks naeratades. Kui tüdruk Rob'i enesetunde vastu huvi üles näitas vastas poiss pool sarkastiliselt:"Pea valutab ja ma ei mäleta peaaegu mitte midagi,"- see kõlas nagu Rob oleks kuskilt raskelt peolt tulnud. Siiski aimas ta, et tema sõber, kelle nime ta ei mäletanud, on kursis, et Rob'il pole enam mälestusi alles.
Rob'il oli nii hea meel. Juba kaks sõpra olid tema pärast muret tundunud ja leidnud aega, et teda vaatama tulla. Noormees hoidis naeratust oma näol. Ta nägi küll vilets välja, kuid poiss püüdis vähemalt lõbusalt kõlada. Nii hea oli teada, et kui oled hädas, on sul alati sõbrad, kes sinu pärast muretsevad. Nüüd meenus talle kuidas Athanasia oli teda ennastohverdavalt siia tassinud ja kuidas nad haiglatoa ukseees olid kokku vajunud. Rob'il oli väike mure südama, kuidas Athanasiaga on. Kas temaga on ikka kõik korras. Rob'i mõtted läksid veidikeseks rändama ning talle meenusid taas eilsed mälestused...
Lena esimene mõte oli ka, et äkki käis Rob kuskil pidutsemas. Alena polnud teda päris kaua aega näinud, äkki oli mingi kõvem pidu kohe. Samas, mida rohkem ta sellele mõtles, siis seda ebaloogilisem see tundus. Kuid kes teab... "Ei mäleta mitte midagi?" kordas Lena kõhklevalt. Ta ei saanud aru, mida Rob päriselt selle all mõtles. Et mida ta siis ei mäletanud? Viimast nädalat, kuud, aastat?
Ja siis ilmus Lena pähe uus mõte, mida ta ka eriti uskuda ei tahtnud, kuid jällegi, kõik oli ju võimalik... "Ega sa midagi tarbinud pole? Tead küll.. Midagi, mis ajaks pea valutama ja kõige halvemal korral mõjub su tervisele liiga halvasti...?" mõtles Lena valjult, jällegi veidi liiga rutakalt, sest hetke pärast ta kahetses oma küsimust. Oli väga tobe selline küsimus esitada, äkki jäi poisile mulje, et Lena süüdistaski teda sõltuvuses? Ilma tõenditeda. Ja see oleks väga alusetu. "See tähendab.. Sellest poleks midagi, kui sa oleksid midagi tarbinud... Kuigi tegelikult..? Nojah, kõik on ju ravitav," üritas Lena oma varasemaid sõnu heaks teha, kuid see ei õnnestunud. Siis äkki lõi neiu õrnalt käega vastu otsaesist ning vaatas Rob'i poole. "Või on sul mälukaotus?" küsis ta, olles üllatunud, et see võimalus talle alles nüüd pähe tuli.
Ka uutele küsimustele ei osanud Rob kahjuks midagi vastata. Tõtt-öelda ei teadnud ju temagi, kas ta on hiljuti või üldse kunagi midagi tarbinud. Noormees naeratas kui nägi, et tüdruk püüdis igal juhul mitte halba muljet jätta, siludes oma otsekoheseid küsimusi veidi pehmemateks. Kui tüdruk tõdes, et kõik on ravitav noogutas Rob. Poiss oli imestunud, et tüdruk ei olnudki kursis, et Rob'il mälukaotus on ja päris seda nüüd temalt.
"Bingo.." vastas Rob nõrga häälega. Noormees pööras korra pea teisele poole, kõhatas ning viis pilgu siis tagasi tüdukule, kelle nime ta kunagi oli teadnud, kuid nüüd ta seda enam kahjuks ei teadnud. "Jap.. ma ei mäleta peaaegu mitte midagi.. mitte ainsatki asja oma vanemates, mitte ainsatki asja sellest koolist siin.. mitte ainastki asja oma sõpradest ja mitte ainsatki asja kahjuks ka sinust.." lausus Rob nõrgal häälel ning jälgis oma valulike silmadega tüdrukut .
"Mälukaotus.." kinnitas Rob ning suunas pilgu lakke ja ta kurb pilk kui otsis midagi sealt laest. Mälestusi ajas Rob taga. Mälestused tundusid praegu kallimad kui kuld. Noormees viis oma kurva pilgu kirarrile, mis tema kõrval kapi najal seisis ning naases pilguga, siis jälle tüdruku juurde ning naeratas õrnalt, et mitte teisi oma melanhoolsesse tujusse tõmmata.
Alena vaatas hetke tummalt Rob'i ning viis siis oma pilgu CeCe'le, et temalt kinnitust saada. See oli üsnagi jahmatav. "Ma olen Alena," lausus neiu lõpuks, kui sõna suust sai, ning vaatas uuesti Rob'i poole. Rob tõesti ei tundnud teda ära? "See on veider. Sa nagu ei tunnekski mind," lausus Lena õrnalt naeratades välja selle, mis talle mõttesse oli tulnud. Samas märkas ta, et Rob'il oli raske tunnistada seda, et ta mitte ühtegi asja ei mäletanud. Kindlasti oli mälukaotus kohutav. Jube oleks ju elada teadmatuses. Lena'l oleks olnud veel mitu küsimust Rob'i seisnudi ja olematute mälestuste kohta, kuid ta otsustas need küsimata jätta. Ei tahtnud poisi tuju veel halvemaks teha, janii. "Aga vähealt oled sa siin nüüd tagasi. Ja küll kõik korda saab..," arvas Lena. Ehk hakkavad mälestused ükshaaval tasapisi tagasi tulema, või midagi sellist.
"Anna andeks ma tõesti ei mäleta.." lausus Rob kurvalt , kuid pööras siis kähku taas pilgu Alena poole ning naeratas. "Alena.." kordas ta tütarlapse nime. Ta hoidis pilku oma kahel külalisel ning kuulas ja vaatas neid. Kui Alena lubas, et kõik korda saab, muutus poisi tuju veidike paremaks. Noormees vaatas sügavalt neiule silma ning kordas mõttetes tema nime.
Enesesse kõvasti uskudes, vilksataski midagi Rob'i silma ette. Rob nägi sama pidu, mis oli Ceceliega seoses tal meenunud. Rob nägi nüüd kuidas ta põrandal lamas ja kõrvale vaadates nägi ta Alena nägu. Röövel Rob'iks nimetas Alena teda seal peol. Rob naeratas korraks omaette ning päris siis vaikselt naerdes: "Miks sa mind Röövel Rob'iks kutsusid?"
Nüüd tärkas Rob'ile midagi pähe. Ta mäletas, et inimestel on kolm viisi kuidas nad asju meelde jätavad: Asju nähes, asju kuuldes või asju puudutades. Nüüd uskus Rob, et tema on asju meelde jätnud kindlasti kuulmise järgi. Kuna mõlemal korral kui ta kuulis kellegi nime meenus talle midagi. Rob'i tuju paranes veelgi, sest ta uskus, et suudab pika peale tõesti kõik oma mälestused taastada.
Alena tõi kuuldavale naeruturtsatuse, kuigi ta oli päris üllatunud seda küsimust kuuldes. "Röövel Rob? Päriselt? Sa mäletad seda?" küsis neiu naeratades. See oli kahtlemata algus. Äkki aja jooksul meenub poisile veel asju.
Mis puudutas otseselt seda küsimust, siis püsis Lena huultel muie, kui ta CeCe poole vaatas. Talle endale oli peost mõneti üllatavalt see seik meelde jäänud. Enamus asjad oli ta unustanud, kuid millegi pärast seda ta mäletas. Samas ta ei teadnud, kas CeCe seda mäletas ja kas tal oleks midagi selle vastu, kui Lena Rob'ile mainiks, et Röövel-Rob'i nime sai ta endale selle järgi, et oli CeCe'lt tema esimese suudluse varastanud.
Rob naeris, kuid mitte pikkalt, sest naermine tõi endiselt talle rindkehasse suuri valusid. "Mäletan.." kinnitas Rob rõõmsameelselt. "Ma usun, et teil on õigus - küll kõik korda saab." lisas ta naerusui. Kui Cecelie talle vihje andis muigas Rob samuti, kuid temale see kahjuks ei meenunud, miks teda küll nii kutsuti. Noormehe peast jooksid läbi mitmed võimalikud variandid, kuid uut mälu välgatust ta ei näinud - seoses Röövel Rob'iga. "Mulle tundub, et see on midagi mida te mulle öelda ei taha.." lausus ta kavalalt naeratades ja jälgis oma külalisi.
Cecilie muigas seal kõrval vaid ning vaatas korra Rob'i poole siis Lena poole. "No võib ka nii öelda," lausus CeCe selle viimase küsimuse peale. Ta ei tõesti ei soovinud seda välja öeda mille pärast, Lena oli Rob nii kutsuma hakkanud.
Lena ainult naeratas kavalalt ning kehitas õlgu. Kui CeCe seda Rob'ile öelda ei tahtnud, siis ei hakanud tema ka seda välja ütlema. Ükskõik kui väga ta ka oleks Rob'i reaktsiooni sellele näha tahtnud. "Kaua sa siin haiglatoas olnud oled?" uuris neiu, teemat vahetades. Mitte et see uus teema eelmisest huvitavam oleks olnud...
Neiu küsimusele ei osanuki Rob täpselt vastata. Poiss ei teadnud kui kaua ta täpselt oli enne oma ärkamist maganud. Kui pikalt oli ta siin juba olnud. "Päeva vist" lausus Rob kahtlevalt. "Athanasia tõi mind siia. Ma tegelt peaksin teda tänama. Kui poleks olnud teda, siis oleks ma vist kusagil metsa all ära külmunud. Tema juhatas mind siia ja ma ikka suutsin haigla ukse ees kokku kukkuda." rääkis Rob natuke tujutult. Ta peast käisid taas läbi eile õhtused mälestused.
Rob tundis end viimaks natuke tugevamini. Ilmselt oli hea tuju, mille kaks head sõpra suutsid poisile tekitada, poisile veidi jaksu lisanud. Rob tõusis istukile. Tal oli endiselt Athanasia kampsun seljas. Noormees vabastas oma lauba jahutavast lapist ning seadis end mugavalt istuma. Keha oli endiselt veidike nõrk, aga siiski otsustas Rob, et tema küll tervet ööd voodis ei kavatse konutada. "Kas te ei ole juhuslikult teda näinud?" päris Rob peale pikka pausi ning naeratas.
"Jah," noogutas Alena ning suundus Emilia järel templist välja. "Huvitav, kuidas ülempreestrinna neid lube jagab?" mõtles neiu valjult. "Sa ei tahaks Pimeduse Tütreks hakata, kui võimalus oleks?" uuris Lena CeCe'lt.
"Tahaks küll, ma ei tea kuidas neid lube saab. Pole uurinud," ütles Cecilie ja väljus siis templist. Ta kõndis siis edasi. "Em, siin on ilmselt poiste toad. Siia sisse minek on keelatud aga need on teatavasti sarnased tüdrukute omadele," lausus Cecilie mõne minuti pärast.
Alena noogutas vastuse peale ning kõndis Emilia kõrval edasi. "Sinna ei tohi kohe üldse minna? See on karistatav?" uuris ta, pilguga poiste ühiselamut saates.
"Nii vähemalt väitetakse aga keegi pole veel vahel jäänud," lausus ta naeratades. "Ega siin on veel mingi õpetajate ruumid ja siis veel koolimaja, kus me õpime ja ongi kogu selle kooli ala läbi käidud," lausus ta veel igaks juhuks juurde. Ta ei tahtnud sinna sisse minna ja olla esimene, kes vahele jääb.
"Palju kell on muidu?" küsis Cecilie Alena'lt kuna ta oli unustanud oma telefoni voodi peale ja käekella tal ka pole. Pole seda vajalikus pidanud, seega pole seda ka endale ostnud.
Alena võttis oma teksade taskust telefoni. Kuna ennem oli hommik, siis ei saanud kell ikkagi väga palju olla. "Kolmveerand üks," vastas Lena. Nad siiski olid mõnda aega jalutanud ning ümbrusega tutvunud.
"Oh sa poiss, siis on juba lõunasöögi aeg käes," lausus CeCe õnnelikult. See laps sööb liiga palju, ammu teada asi juba. "Lähme sööma siis?" küsis Emilia oma toakaaslaselt.
"Lähme muidugi," noogutas Alena. Tegelikult oli temal ka juba kõht tühi, ta polnud hommikustki söönud. Ta hakkas söögisaali poole astuma, kuna oli ennem umbes meelde jätnud, kus see asus.
"On küll muidu. Ainult ma ei tea, kes neid sööke teeb, kuna ma pole siin ühtegi kokka kunagi näinud," lausus Cecilie ja kõndis ise samal ajal edasi söögisaali poole.
"Olgu," noogutas Alena ning kõndis veel edasi. Varsti nad jõudsid uuesti söögisaali juurde. Lena vaatas seal korraks ringi, lastes silmadel üle laudade käia.
Söögisaalis, ei paistnud veel kedagi peale nende kahe olevat. "Jälle kõik hilinevad," lausus Cecilie naeratades.
Alena naeratas ka selle peale. "Lähme võtame söögid siis," pakkus ta ning suundus endale kandikut võtma. Ta oli näljane.
OT: Tegelt on siin kõik söögi juba laua peal olemas. Sealt võtad, mida ise tahad pmt. Hommikul, Lõunal ja Õhtul on erinevad söögi laual.
|
OSCAR-2019
|
||
Tiitlile aasta koguduse juhatuseesimees esitati kolm kandidaati: Raivo Erm (vasakult) Rapla kogudusest, Lea Lehis Varblast ja valituks osutunud Joel-Siimo Põld. Liina Raudvassar
Need olid päevad tulvil mõtteid ja arutluskäike, palvet ja piiblisõna, kuulamist ja sõna võtmist, jagamist ja osadust. Teist päeva sisse juhatades vahendas sündmuse peakorraldaja, Lääne-Nigula juhatuse esimees Tiina Võsu saalist tulnud soovi: „Et oleme vennad-õed Kristuses, siis võiksime teietamise asemel üksteist sinatada.“
Koos esinejatega oli osavõtjaid 67. Lisaks enamuse moodustanud ilmikutele ka piiskopid Andres Põder, Tiit Salumäe ja Joel Luhamets ning vaimulikest Leevi Reinaru, Tõnu Linnasmäe, Küllike Valk, Kerstin Kask, kirikuvalitsusest kantsler Andrus Mõttus ning avalike suhete spetsialist Regina Hansen.
Lisaks umbes 40 algusest lõpuni kohal olnule oli neidki, kes ajanappusest piirdusid kolme päeva asemel päeva või kahega. Peale nende, kel naljalt ühtegi kümnest kokkutulekust pole aastatega vahele jäänud, oli arvestatav hulk neid, kes viimaste valimistega juhatusse valitult olid tänavu konverentsil esimest korda.
Mitmed koosviibijatest jagasid mõtet, et kuulumine juhatusse tähendab automaatselt vajadust võtta osa konverentsist. See on nii meeldiv võimalus kui vajalik kogemus ning sündmus, kus saad tänuväärset teavet tööks koguduse juhtimisel – nõnda võib kokku võtta keskustelu mitme aktiivse koguduseliikmega.
Tagasisidelehel olnud küsimusele, kas peaks jätkama konverentsiga ka tulevikus, vastati eranditult jaatavalt. Küll aga tehti muudatusettepanek ürituse aja valikul, sest oktoobrikuu kolmas nädalavahetus on seoses sügisvaheajaga Eesti üldhariduskoolides paljudele seotud pere ettevõtmistega. Samuti kõlas hääli, et kolme päeva asemel võiks jääda kahe juurde ning need päevad võiks olla reede ja laupäev, sest mitmedki on seotud pühapäevase jumalateenistuse korraldamisega oma koguduses.
Aegviidu kirikus jumalateenistusega alanud konverentsi esimene päev lõppes Rapla koguduse juhatuse esimehe Raivo Ermi juhitud vestlusringiga, kus piiskoppide Salumäe ja Luhametsa ning kantsler Mõttuse osalusel arutleti koguduse ja kogukonna ning koguduse ja omavalitsuse suhte teemal. Diskussioon kujunes nii tuliseks, et planeeritud pooleteise tunni asemel vältas keskustelu hiliste õhtutundideni.
Ettekandes „Kiriku väärtused ja kommunikatsioon“ toonitas piiskop Tiit Salumäe, et kirikust rääkides peame tahes-tahtmata leppima selle muutumisega. Inimesed on harjunud kõiki teenuseid kätte saama kodust lahkumata ning kiriklikud teenused kipuvad selles osas reastuma üldisse nimekirja. Piiskop kutsus üles pöörama tähelepanu ja eraldama ressursse kristliku sõnumi levitamiseks. „Soovin väga, et hakkaksime avaramalt mõtlema,“ toonitas ta, lisades, et avalikkus on huvitatud kristlikest uudistest, kui need on esitatud asjakohases vormis.
Ta hoiatas passiivsuse eest: „Võime küll oodata inimesi kirikusse, aga kui kohalikus lehes pole ridagi koguduse tegemistest ning koguduse kodulehel on aegunud informatsioon, siis pole põhjust tühja kiriku üle üllatuda.“ Enda kogemustele tuginedes väitis piiskop, et ajakirjandus on huvitatud kiriklikest uudistest ja arvamusartiklitest.
Ettekandja nimetas maakonnalehti ressursiks, mida me ei ole kirikuna ära kasutanud. Ta soovitas igas koguduses leida liikme, kes on valmis avalikkusega suhtlema.
Piiskop puudutas eraldi koguduste veebilehti, mille laiemaks ülesandeks on vahendada teavet koguduseelust.
Kõnepulti astunud kantsler Andrus Mõttus tunnistas, et ettekande pidamise asemel sooviks ta vastata saalist tulevatele küsimustele. Algatuseks päris ta ise: mis on koguduse juhatuse ja juhatuse liikmete ülesanne? „Majandusküsimused,“ kõlas saalist. Kantsler on nõus, et kiriku majandamisotsuseid teha pole alati lihtne, kuid otsustamisel on abiks kiriku esmase ülesande meenutamine, milleks on misjonikäsu täitmine.
Kui hoonete ja maa väljarentimist tasub kaaluda, siis vara müük igapäevaste kulutuste katmiseks ei ole hea idee, leidis kantsler. Selle asemel tuleks investeerida nii, et saadud tulu aitaks kogudust ülal pidada. Ettevaatlik tuleks olla maa rendi- või ostuhinna määramisel – sageli on selle väärtus tunduvalt kõrgem, kui esimene ostja pakub, mistõttu tuleks võtta mitu hinnapakkumist. Kirikuvalitsuse majandusnõukogu on otsuste tegemisel abiks.
Pärastlõunal pakuti valida seitsme rühmatöö vahel: „Haavatud ja katki“, „Pere ja kogudus koostöös“, „Meie misjon ja missioon“, „Hea majapidaja“, „Piibel köögis“, „Lapsed ja noored koguduses“, „Teistmoodi piiblitund“ pakkusid ideid, kuidas tõmmata inimesi koguduslikus elus kaasa ja vahendada seeläbi õnnistust. Mis ühele inimesele ei sobi, see tundub teisele koguduseliikmele ainumõeldav. Seega on rikas see kogudus, kus kasutatakse erinevaid meetodeid ning lisaks pühapäevasele teenistusele kutsutakse huvilisi kiriku juurde teistelgi päevadel.
Aasta juhatuseesimeheks valiti 14 aastat Juuru koguduse juhatuse tööd juhtinud Joel-Siimo Põld, kes selle aunimetuse saab oma 75. sünnipäevaks. Kirikuõpetaja Hillar Põllu pojana on ta maast madalast kursis koguduseelu üksikasjadega. Ta on abielus Mari Põlluga (vaimulik Martin Terasmaa tütar), kellega on kolm last. Ise koos oma abikaasaga palju panustanud koguduseellu, rõhutab aasta juhatuseesimeheks valitu: „Oluline on, et igal koguduseliikmel oleks oma, kasvõi väikegi ülesanne kogudusetöös.“
Uue Testamendi alguses on rikas nelikõla: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. On neli evangeeliumiraamatut, aga vaid üks evangeelium Jeesusest Kristusest, hea sõnum sellest, mida ta tegi ja õpetas ning mis temaga juhtus. Päästesõnumi tuum on tema surmas ja ülestõusmises.
Evangeelium on oma juurtelt kreekakeelne sõna ja tähendab head sõnumit, rõõmusõnumit. Selle sõnaga tähistati Rooma riigis algselt teateid uue valitseja sündimisest või ametisse astumisest või siis võidusõnumit sõjatandril saavutatud edu kohta.
Uue Testamendi keeles baseerub sõna evangeelium kasutamine peamiselt Vanal Testamendil (vt Js 40:9–11, 52:7, 60:1–3). Selle sõnaga nimetasid kristlased ainulaadset sõnumit päästest, mille Jumal Jeesuses pakkus kõigile inimestele. Termin seostus Jumala riigiga ja seda puudutava kuulutusega. Jeesuse ülesandeks on jutlustada «evangeeliumi Kuningriigist» (Mt 4:23) või (Lk 4:43). Apostel Paulus oli omakorda «välja valitud kuulutama Jumala evangeeliumi» (Rm 1:1). Tegu oli sõnumi kuulutamisega Jeesusest Kristusest ja tema tegevusest.
Kui Markus kasutas esimesena sõna evangeelium oma raamatu alguses (1:1), siis mõtles ta selle all sõnumit päästest. Alles hiljem hakati neid jutustusi Jeesusest kutsuma evangeeliumideks. Aasta 150 paiku mainib Justinus Märter, et apostlid kirjutasid oma meenutusi Jeesusest, mida nimetatakse evangeeliumideks. Nii sündis usulise kirjanduse liik: evangeeliumid.
Matteuse evangeelium on alati olnud esimene Uue Testamendi raamat sellepärast, et algristikirik pidas Matteuse evangeeliumi peaevangeeliumiks. Seda ka kasutati rohkem kui teisi evangeeliume. Teose asendit on tugevdanud see, et teose autoriks peeti algkristlikus traditsioonis apostel Matteust.
Matteus oli oma ametilt tölner, tolliametnik. Ta kutsuti jüngriks siis, kui ta istus tollipunktis Kapernaumas või selle lähistel. Tölneritest ei peetud juudiühiskonnas lugu, nad olid patused. Matteuse kodus lausus Jeesus oma tuntud sõnad: «Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele.» (Mt 9:9–14, Lk 5:29–32) Klemensi järgi Matteus ei pidanud surema märtrina. Tema algkristlik sümbol on inimolend.
Matteus on kasutanud Markuse evangeeliumi nii allikana kui teose liigenduse eeskujuna. Sama ülesehituse ja rohke ühise ainestiku tõttu on kolme esimest evangeeliumi kutsutud sünoptilisteks evangeeliumideks. Teine allikas, mida Matteus nagu Luukaski on kasutanud, oli Jeesuse sõnade ja kõnede kogumik (nn Logia- või Q-allikas). Piiskop Papias ütleb umbes 135. aastast pärineva Eusebiuse kirikuajaloo järgi: «Matteus kirjutas Jeesuse kõned heebrea (aramea) keeles ja igaüks tõlkis need (kreeka keelde) nii hästi, kui oskas.»
Matteuse evangeeliumis on peale eelmainitud allikate toodud ära tema elukeskkonnas ja Palestiina aladel valitsenud pärimus. Sellest pärinevad jutustused Jeesuse sündimisest ja lapsepõlvest ning mõned võrdumid (13:44–46, 25:1–13).
Evangeeliumi kõige tõenäolisem sünnikoht on Süüria ja on võimalik, et teos on kirjutatud juba kuuekümnendatel aastatel. Nimelt annavad mitmed seigad tunnistust Jeruusalemma hävitamisele eelnenud aegadest. Kirjutamise aja kohta ei saa öelda midagi kindlat. Paljud teksti analüütikud pakuvad evangeeliumi kirjutamise ajaks ka seitsmekümnendaid või kaheksakümnendaid aastaid.
Oma evangeeliumis viitab Matteus eriti juutidest kristlastele, et Jeesus on Vana Testamendi tõotatud Messias. Pääste on toimunud tema elu ajalooliste sündmuste kaudu. Püha kiri on täitunud Jeesuses Kristuses. Ta ei tulnud Seadust või Prohveteid tühistama, vaid täitma (5:17).
Matteuse evangeeliumile on tüüpiline see, et mainitakse, mil viisil Vana Testamendi prohvetiennustused on täitunud Jeesuse elus ja tegevuses. Kannatusteel Jeesus lausus: «Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide» (26:56). Matteuse evangeelium otsekui ühendab Jeesuse sellega, mis enne on kirjutatud. Evangeeliumi sõnum tema päästvast tööst avab Matteuse järgi päästetee kõigile rahvastele (28:18–20).
Evangeelium algab jutustustega Jeesuse lapsepõlvest ja tema valmistumisest ülesandeks (1:1–4:11). Jeesuse sugupuu ja lapsepõlve lood näitavad meile teed Aabrahamist Jeesuseni. Tema eelkäija oli Ristija Johannes. Kirjeldatud sündmustes on algusest peale nähtav inimkonda puudutav päästeajalugu.
Evangeeliumi esimene peaosa käsitleb Jeesuse tegevust Galileas (4:12–18:35), milles ta esineb nii kuulutajana, imede tegijana kui haigete tervendajana. Alates 19. peatükist kirjeldatakse Jeesuse teekonda Jeruusalemma, mis lõpeb tema saabumisega pealinna ja suhete selgitamisega rahvajuhtidega. Matteuse kirjeldus tipneb Jeesuse kannatuse ja ülestõusmise looga (26:1–28:20).
Matteuse evangeeliumis on kogutud viis kõneosa. Igaühes neist kõneldakse esmalt Päästja tegevusest ja lõpuks esitatakse tema kõne. Need on mäejutlus (5:1–7:27), jüngritele misjonitööks antud juhised (10:5–42), tähendamissõnad jumalariigist (13:1–52), õpetused kogudusekorralduse kohta (18:1–35), kirjeldus kirjatundjate ja variseride väärast jumalateenimisest ning kõne lõpuajast ja viimastest sündmustest (24:1–25:46).
Õpetustest on kõige tuntum ja kõige pikem mäejutlus. Võrdpiltide ja kõnedega andis Jeesus edasi ennekõike teavet jumalariigist ehk, nagu Matteus ütleb, taevariigist. See oli Jeesuse kuulutuse kese.
|
OSCAR-2019
|
||
Täna räägiksin suure rõõmuga ühest kodumaisest firmast, mis on väga lühikese ajaga saavutanud naiste (ja ehk ka meeste?) seas suure populaarsuse.
Meie orgaaniline bioaktiivne näomask on põhjaliku uurimustöö tulemus ning pälvinud Terviseameti heakskiidu kasutamiseks inimnahal.
Vestige Verdant on sümbol värskusest, õitsema puhkevast naturaalsusest. Sellest, mis on päris. Nende väärtuste eest me seisame ning need on tunnused, mida kõrgelt hindame.
Ühtlasi usume, et orgaaniline, keemiavaba kosmeetika on ainuõige tulevikusuund ning kosmeetikatooted peavad olema tervist tugevdavad, mitte tervist ohustavad. Öeldakse, et “ilu nõuab ohvreid”, meie teame, et ilu tuleb hüvedega.
Sügavpuhastav ja niisutav toime tuleneb mitmete bioaktiivsete koostisosade ning looduslike mineraalide koosmõjust, mis taastavad naha tervisliku pH-taseme. Selleks, et hoida nahka värske ja tervena ning näida ja tunda end tõeliselt puhanuna igal ajahetkel, tuleb vältida kunstlikke ained, mis on ärrituse üheks suurimaks põhjuseks.
Kahjustavaid jääkained eemaldav toime on tagatud humiinhappe küllusliku kogusega meie tootes. Humiinhape ning mineraalid seovad tugevalt kahjulikke jääkaineid naha alumistes kihtides ning eemaldavad need organismist. See efekt on koheselt märgatav näonahal, ent suudab hõlpsalt võidelda isegi tselluliidiga.
Näonahka silmnähtavalt tervistava toime tagab bioaktiivne fulvohape. Fulvohape on võimas looduslik elektrolüüt, mis tasakaalustab ning pikendab naharakkude eluiga, hoides seeläbi Sinu nooruslikku ilu. Meie soov ei ole ainult, et hoiaksid oma tervist, vaid et näeksid hingematvalt kaunis välja terve elu vältel.
Näonahka siluv toime on tagatud bioaktiivse hümatomelaanhappega. Pea 20% meie toote koostisest on harukordne aine, mis pärsib vähirakkude teket, parandab naha tekstuuri ning kiirendab pindmiste mikrohaavade paranemist.
Nagu ma olen aru saanud, leidub minu blogis palju selliseid lugejaid, kes sooviksin, et toodetele väga-väga karmi pilgu peale viskaksin, seega proovin ma endast parima anda, et kõik head ja vead võimalikult hästi välja tuua.
Enne toote kättesaamist uurisin selle kohta veidikene internetist ja oh imet, mis inimesi häirib. Nimelt leidsin ma halvustavaid kommentaare selle disaini kohta?! Pakki avadest tundsin ma lausa hirmu, et mis sealt üpriski peenest valge ja musta disainiga karbikesest välja tuleb. Ja teate mis? Ma ei suutnud lihtsalt kuidagi mõista seda, kust selline virin tulnud on. Mulle vaatas vastu armas plastikust musta värvi topsikuke, mis oli tegelikult minu ootustest 2-3x suurem (eeldasin, et toodet jätkub u 5 kasutuskorraks, aga tegelikkuses kindlasti 15-ks kui mitte rohkemaks).
(Topsik on tegelikult ääreni täis, aga kuna ma olin nii põnevil proovimisest, siis unustasin enne pildid teha, oh mind). Mask on pruuni värvi ja lõhnab täpselt nagu muda või muld. See viitab sellele, et toode on tõesti tehtud naturaalsetest koostisainetest. Koostis on selline natukene terav ja minule meenutab veidikene koorijat.
Mis puutub pealekandmisesse, siis see on natukene keeruline, kui kasutada käsi. Pigem soovitaksin näomaskide jaoks mõeldud pintsleid või muid abivahendeid. Lõpuks sain sellega hakkama, kuid paraku panin vist liiga õhukese kihi, sest see hakkas juba mõne sekundi pärast kiiresti-kiiresti kuivama.
Peal hoidsin maski 7 minutit, kuid peale 2 minuti möödumist hakkas mask kokkutõmbuma? ja nahka pisut kiskuma. See tunne oli natukene ebameeldiv ja ajas sügelema, aga eks ilu nõuabki ohvreid.
Kuna 7 minuti möödudes oli mask näo külge "kinni kuivanud", siis oli veidike raskusi selle eemaldamisega. Maha pesemiseks kasutasin tselluloosist näopuhastuspadjakesi ja need tegid selle toimingu oluliselt lihtsamaks.
Algul ma olulisi muutusi tähele ei pannudki, kui ainult seda, et nägu oli palju pehmem kui enne. Selleks, et suuremaid muutsudi märgata ja uurida, tegin enne-pärast pildid, et vaadata, millised muutused toimunud on.
Otsaees olevad punetused ja armid on justuki tagasi tõmmanud ja palju heledamaks muutunud kui varem. Samuti on näonahk heledamaks tõmmanud, ilmselt on selles "süüdi" sügavpuhastav toime, mis eemaldab põhjalikult igasuguse mustuse. Küll-aga jääb nahk peale kasutamist väga kuivaks, seega tuleks kasutada kindlasti niisutavat kreemi, et niiskusekadu liiga suur poleks.
Tootel peaks olema ka tselluliidivastane toime, mis võimaldab maski kasutada kõikidel kehapiirkondadel, on keegi antud toodet ka mujal proovinud, peale näopiirkonna?
Mõne aja pärast läheb käima ka Vestige Verdanti kingiloos, kus sama toote omanikuks saavad lausa 2 lugejat! :)
See mask on minu wishlistis olnud sellest ajast saadik kui Cairzu tegi oma blogis sellest juttu need ennem ja pärast pildid olid ikka super. Teie puhul on ka seda tulemust märgata (Y) , kahju ainult et pole võimalik seda osta. Minu rahakoti jaoks on see liiga kallis :/
Ma pean sellega veel natukene harjuma, sest tulemus on küll hea, aga kasutamine veel veidi harjumatu :D Täiesti mõistan Sind, sest maski kohta on hind tõesti väga-väga krõbe, aga mul tuleb kohe ka kingiloos, ehk veab seal ;)
Mask tegi näo tõesti pehmeks. Ehk oleks parem peale kanda enne dušši- lihtsam maha pesta. Ehk teeks mõni taskukohasem muda/savimask sama töö ära? Disain meeldib küll väga- luksuslik :)
Jaa, see duši mõte on päris hea, samuti oleks väga mõnus seda ka vannitades kasutada, peab ära proovima ;)
Vot seda ma ei oska öelda, sest pole üldse kursis erinevate näomaskidega, kui otsida siis leiaks kindlasti midagi sarnast. Minule meeldib ka disain, ei saa mida aru, mida inimesed selles halba näevad :D
Mask tegi naha tõesti pehmeks. Parem peale kanda enne dušši- lihtsam vee all maha pesta. Ehk teeks mõni taskukohasem muda/savimask ka sama töö ära? Tegi mu kuiva naha veelgi kuivemaks kuid samas ka puhastas tõesti sügavuti, avas poorid. Rasusele nahale kindlasti tubli abimees. Disain meeldib väga- luksuslik :)
Mulle meeldib küll toote disain, elegantne must tops valgete kirjadega. Arvustuste järgi on tegu imemaskiga, kahju aind et hind krõbe :)
Lihtsuses peitub võlu, ütleks ma selle disaini kohta väga lühidalt :) Imemaskiks teda päris nimetada ei saa (minu arvates), aga suurepäraseks kodumaiseks tooteks küll, on mille üle uhkust tunda, et meie tublid eestlased on saanud valmis nii hea loodusliku toote. Mitte kuskil laboris kokku keeratud möksiga, mis lausa upub parabeenidest ja muudest kahjulikest säilitusainetest. Selle looduslikkuse tõttu see hind nii kalliks vist kipubki jääma, paraku :(
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Kontserdi „MustonenFest” 1. – 9. II Seekordne „MustonenFest” on läbi. Kuigi selline isikukultus pole meile vist omane, on viimasel ajal järjest rohkem hakatud asju nimetama nende inimeste nimedega, kelle isiksus ja karisma sündmustele kõige rohkem tooni annavad (heaks näiteks Järvi suvefestival). Arvestades ajaloolist järjepidevust, oleks veebruarialguse sündmus võinud olla ka XXIV barokkmuusika festival: barokipäevadena alustanud ettevõtmine on aegade jooksul olnud ka festival „OpeNBaroque” ja mullu juba „MustonenFest – Barokk!?”. Nimetamisotsingud näitavad nii seda, et ühe ajastu muusika esitamise piirid on täielikult hüljatud, aga ka seda, et arusaamine barokkmuusika esitamisest on väga palju muutunud. Siinkohal tuleb kindlasti meelde tuletada ka varajase ja nüüdismuusika festivali (esimene aastal 1978), mille toimumine jääb barokkmuusika festivali eelsesse aega. Äsjase festivali kava vaadates võikski vabalt öelda, et need erinevad festivalid on ühendatud ning teatav sümbiootilisus oli iseloomulik peaaegu kõigile kavadele. Tegelikult ongi see kokku üks terviklik Andres Mustoneni isiksus, kelle huvidest, loomingulistest kontaktidest ja tutvustest on võimalik osa saada ka laiemal kuulajaskonnal. Festival hõlmas Tallinnas (üksikud kontserdid viidi ka Pärnusse, Tartusse ja Jõhvi) kaheksat kontserti ning üht teatrietendust (Händeli ooper „Julius Caesar” esietendus rahvusooperis tegelikult juba eelmise festivali raames). Peamiseks kontserdipaigaks oli tänavu Estonia kontserdisaal, kus toimunud kontsertidel ühe erandiga viibisin. Mingis mõttes on kahju, et seekord ei tehtud mõnd intiimset kammerkontserti, mis on sellel festivalil tavaks olnud. Teisest küljest oli jällegi väga hea võimalus kuulata üheksa päeva kestnud festivali jooksul koguni nelja orkestrit ning ega tšello ja klaveri duo sellist kontserti oleks ka kusagil mujal ette kujutanud.
Loomulikult erines kõikide kontserdikavade ülesehitus, kuid tagasivaates võib üldistada, et peaaegu kõiki iseloomustas sümbioos. Meenutame, et bioloogias kasutatakse seda terminit tähistamaks eri liiki organismide vastastikku kasulikku kooselu. Ületoomisel festivalile tähendab see pooluste või mitmesuguse esteetika ühendamist-sulandamist, mis annab tulemuseks hoopis kolmanda mõõtme. Kõige ehedamateks näideteks Bachi „Goldbergi variatsioonide” esitus Art Jazz Quartetilt, aga ka kava „Vivaldi & Cage. Kaheksa aastaaega”, ansamblite Kremerata Baltica ja Hortus Musicuse ühendamine, tegelikult ka Rahmaninovi klaveripalade ja laulude esitamine tšelloga jms. Selline vastastikku kasulik kooselu iseloomustab ühelt poolt väga hästi „MustonenFesti”, on aga laiemalt ilmselt iseloomulik nähtus tänapäeva kultuuris.
Festivali avakontsert 1. veebruaril oli sõna otseses mõttes suurejooneline nii mahult kui esituskoosseisu poolest. Kontserti alustati „Credo’ga” Mozarti Missast c-moll KV 427, mis moodustas mõttelise kaare kontserdi teises osas Eesti esmaettekandele tulnud poola helilooja Krzysztof Penderecki monumentaalse „Credo’ga” (1997/98), mille esituskoosseisu kuulusid peale suure ERSO veel viis vokaalsolisti, segakoor Latvija ja tütarlastekoor Ellerhein. Penderecki teose on tellinud Bachi akadeemia Stuttgardis ning Oregoni Bachi festival. Tellimuse kohaselt oodati Pendereckilt täismõõdulist missat, kuid helilooja koondas kogu oma loomeenergia tekstimahukale „Credo’le”. Peale Nikaia usutunnistuse teksti on teoses tekstilisi ja muusikalisi vahelepõikeid, mida autor kasutab kommenteerimaks ja alla kriipsutamaks teatud lõike usutunnistuse tekstis. Suurteoses peegeldub helilooja viimase nelja aastakümne muusikaline kogemus, mis annab kokku täiesti omalaadse muusikalise keele. Selliste suurte sakraalteoste ettekandmine on palju aastaid olnud Mustoneni üks missioone. Loomulikult on see väga tänuväärt töö, kuid mingist hetkest jääb kontserdisaal kitsaks. Koori paigutamine rõdule on juba paratamatus, millega peame olema harjunud, kuid siiski tekib sellest akustiline mitmeplaanilisus, mis pole kuulajale alati kõige meelepärasem. Pean tunnistama, et esmakuulamisel ei ole seda laadi monumentaalteoseid lihtne jälgida, sest need eeldavad arusaamist tekstide alltekstidest jms. Loomulikult ei vähendanud kavalehelt näpuga järjeajamine teose helipildist saadud mõju (kindlasti väike seik, kuid helilooja suhtumist puudesse teades oli tõeliselt huvitav jälgida autori lahendust ristipuuga seonduva teksti puhul), kuid kindlasti avaldas see suuremat toimet kuulajaile, kes valdasid paremini kristlusega seonduvaid mõisteid ja tähendusi.
Samavõrra tähtis kui maestro Penderecki järjekordne Eesti visiit oli tšellomängija Miša Maiski esinemine. Maiski on tõeline staar ja kuulub praegu maailma hinnatuimate tšellistide hulka. Ta ei jäta rõhutamata, et on ainuke tšellist maailmas, kes on õppinud nii Mstsislav Rostropovitši (1927–2007) kui Gregor Pjatigorski (1903–1976) juures, kuigi on tegelikult saavutanud suveräänse seisuse. Tõelise vene tšellistide koolkonna esindajana iseloomustab tema esitust väga vali – kõik peab olema kuulda – ja emotsionaalsusest kantud mäng (lisaks ka värvikas välimus). „Credo’de” vahel tema soleerimisel ette kantud Respighi „Adagio con variazioni” ja Tšaikovski „Rokokoo variatsioonid” op. 33 olid koosmänguliselt aeg-ajalt veidi rabedad, kuid sellest hoolimata sai juba mõne minutiga aimu, et Maiski on oma muusikaliste kujundite puhul saavutanud mingi teist laadi mõtlemise: võiks peaaegu öelda, et ta kõneleb tšellol, kuigi mingeid sõnu ju ei kasutata. Siin on väga suur roll paremal käel, mis määrab kogu poognaga artikuleerimise. Oli tõeliselt suur kingitus, et Maiski esines ka kaks päeva hiljem duos pianistist tütre Lily Maiskiga, täites ühe poole Brahmsi ja Debussy sonaatide esitusega, teise aga temale nii tüüpiliste klaveri- ja vokaalmuusika seadetega tšellole ja klaverile. Tahtmatult hakkasid uskuma, et tšellisti korduvalt ära toodud ülim soov mängida südamest südamesse ei ole tühi sõnakõlks, vaid on tõepoolest võimalik. Loomulikult on võimatu kirjeldada kõike kontserdil kuuldut, kuid ei juhtu vist sageli, et plaksutav publik tõuseb kaks korda püsti ja esitamisele tuleb viis lisalugu.
Ilmselt kõige stiilipuhtam (vastand ei ole mitte stiilitus) oli Peterburi mungakloostri koori Optina Pustõn etteaste 2. veebruaril Jaani kirikus. Kunstilise juhi Aleksandr Semjonovi eestvedamisel (dirigeerimiseks oleks seda vahest palju nimetada, ehkki need napid liigutused olid vägagi täpsed ja selged) kanti ette kava „Iidse kiriku laul”, mis koosnes mitme usutunnistuse vaimulikest lauludest ajavahemikust X sajandist XVIII sajandini. Ajas liiguti järjest ettepoole ja nii said kuulajad jälgida laulude helikoe järjest keerulisemaks ning virtuooslikumaks muutumist, mille käigus suurenes järjest ka lugupidamine nende vokaalsete „imemeeste” vastu. Selline meditatiivne muusika lubas arvukal publikul taas kord eemalduda tänapäeva kiirustavast maailmast, pakkudes aega järelemõtlemiseks ja vaikseks mõtluseks.
6. veebruaril esines kavaga „Vivaldi & Cage. Kaheksa aastaaega” Genti barokkorkester B’Rock (Belgia), viiulisolistiks brasiilia päritolu Rodolfo Richter, kunstiliseks juhiks ja dirigendiks klavessinist Frank Agsteribbe. Nagu viitab ka pealkiri, oli läbivaks ideeks Vivaldi tuntud teose ühendamine (antud juhul siis vaheldumisi esitamine) XX sajandi ühe olulisima muusikamaailma muutja John Cage’i Keelpillikvartetiga neljas osas (1950). Viimane põhineb india filosoofia vaatenurgal aastaaegadele. Selle järgi on kevad, suvi, sügis ja talv igaüks seotud erineva väega: loomine, säilitamine, hävitamine ja liikumatus. On huvitav spekuleerida, et tõenäoliselt ei olnud Vivaldi „Aastaajad” Cage’i teose loomise ajaks veel taasavastatud – neid ühendab siiski vaid ühine inspiratsiooniallikas. Helilooja instruktsioonide kohaselt tohivad mängijad kasutada üksnes minimaalset vibraatot ja poognasurvet. Seda põnevam oli tulemust kuulata, kuna kasutati barokkpille, mille kõla ongi tunduvalt pehmem ja mänguviis õhulisem. Ühtaegu oli kõla nii vana kui uus. Selle kõrval tunduski Vivaldi väga dünaamilise ja jõulisena. Loomulikult aitas kaasa ka esitus, mis oli üle ootuste äärmiselt fantaasiaküllane ja elav – julgen isegi öelda, et pole nõnda huvitavat traditsioonilistel pillidel mängitud esitust varem kuulnudki. Orkester B’Rock on asutatud 2005. aastal ning selle tuumik koosneb umbes 20 belgia ja välismaa muusikust, kes on spetsialiseerunud ajaloolisele esituspraktikale. Nagu Tallinnaski kombineeritakse kavades tihti tuntud barokkrepertuaari ja tänapäeva heliloojate töid.
7. veebruaril olin tunnistajaks ajaloolisele sündmusele, mil laval kohtusid 40aastane Hortus Musicus ja 15aastane Kremerata Baltica, loomulikult oma kunstiliste juhtide ja solistide Andres Mustoneni ja Gidon Kremeriga. Tõeliselt energiline algus anti Lully süidiga „Kodanlasest aadlimees”, mille esitus oli väga haarav (Kremerata tavarepertuaaris ei esine Lully nimi vist kuigi tihti). Sellele järgnes grusiini Gija Kantšeli teos „Ex contrario” (2006) kahele viiulile, basskitarrile, klahvpillile ja orkestrile, solistideks seekord Kremer viiulil ja Giedrė Dirvanauskaitė tšellol. Kui mu mälu mind ei peta, toimus teose Eesti esiettekanne aastal 2007, kui solistideks olid viiulitel Pavel Vernikov ja Andres Mustonen ning neid kahte vastandlikku loojanatuuri on teost kirjutades silmas peetud. Kes mõnda Kantšeli teost on kuulnud, teab, et areng keerleb mitmete lühikeste motiivide ümber (nagu sekund) ning väga oluline on vaikus. Tegelikult võib seda nimetada vaikuseks enne tormi, sest pärast pikka pinget ja ootamist tuleb kindlasti ka maru.
Kontserdi teises pooles olid vaheldumisi tähtsad teosed, kus kandev roll oli kord ühel, kord teisel ansamblil (Barkauskas, Tüür, taas Kantšeli). Tõeline helgus saabus läti helilooja ning muusikateadlase Georgs Pelēcise teosega „Jasmiini õitsemine”, kus lisaks Kremerile oli väga tähtis ja tundlik osa ka vibrafonimängijal Andrei Puškarevil (väärinuks täiesti äramärkimist kavalehel). Kontserdi lõpetasid Tõnis Kaumanni seades „La Folia” variatsioonid Arcangelo Corelli sonaadikogumikust op. 5, kus väikese muigega võib märgusõnana välja tuua „show”.
Festivali lõppkontserdil 9. veebruaril esinesid Klaaspärlimäng Sinfonietta ees metsosopran Teele Jõks, viiuldaja Friedemann Eichhorn ja fagotist Mor Biron (loomulikult ka Mustonen ise). Kava oli väga kirju ja mitmekesine ning keeruline oleks siit midagi välja tuua. Kindlasti tasub ära nimetada Eichorni isiksus ja mäng. Põhiliselt Weimari muusikakõrgkooliga seotud viiuldaja, kellel muuhulgas on doktorikraad muusikateaduse alal, oli täiesti võrdväärne partner Mustonenile, demonstreerides, et viiulit on võimalik mängida peaaegu igast asendist, ikka ühtviisi virtuoosselt ja hästi (ootasin tõsiselt, kas publikule näidatakse mängu ka lamades), eelkõige muidugi Paganini „Veneetsia karnevalis”. Kuid sellest veel kraad kangem oli lisapalana kõlanud Monti „Tšaardaš” – sellist viiulivaldamist ei kohta iga päev.
Festival kandis õigustatult oma uut nime: Andres Mustonen esines nii viiuldaja kui dirigendina (tihti mõlemat koos) peaaegu kahel kolmandikul sündmustest. Tegelikult äratab tema jaks tõelist aukartust! Temata poleks meil ka nii huvitavat veebruari algust.
Briti pudi-padi poodide üheks uueks hitiks on hoiupõrsad. Igas vormis, suuruses ja värvis. Lisaks põrsastele pakutakse mündipraoga kasse, ronge, jäneseid ja lennukeid, kellele raha kõhtu mahub. Korraga on kõik haaratud soovist kokku hoida ja investeerida panga asemel isikliku riiuliloomakese sõbralikku ja kontrollitavasse keresse. Naeruvääristavad lood memmekestest, kes hoiavad raha madratsis või sukasääres, on asendunud teatava humoorika respektiga.
Rasked ajad ehitavad sageli kummalisi sildu inimeste vahele ja aitavad näha paralleelmaailmu, mida siiani ignoreerida sai. Töötus on üks seni võhivõõraid olekuid, mis jäi teisele poole tohutut kogemuskuristikku, kuid on täna kasvavate hulkade igapäevaks saamas. Kuni tööhõive on kõrge, marginaliseeritakse töötust kui saatust, mis tabab inimesi, kes ei puutu teistesse, ei saa enda ja oma eluga hakkama, on laisad või lollid, teinud vale valiku või ripuvad kangekaelselt oma äpardunud eelistuste küljes. Headel aegadel varieerub hoiak töötute suhtes halvasti varjatud haletsusest sügava ükskõiksuseni. Aga head ajad on otsa saanud. Inglismaal arvatakse töötust jõudvat ligi 8%-ni juunikuuks, ja see pole kaugeltki põhi. Eestis ennustatakse sel aastal töötuse protsendiks 10. Sellest piisab, et töötus võib puudutada justkui igat perekonda. Seni kalevi alla mahtunud teema ja kogemused on tõusnud tähelepanu keskmesse. BB C pühendab oma uudisteportaalis terve sektsiooni inimeste värskele töötusekogemusele, kus veel hiljaaegu rahaliselt mugavalt elanud palgatajäämise ehmatust ja tagajärgi kirjeldavad. Siiski on see enamuses sõnakas ja söakas seltskond, kes tulevad praegu toime lootuse ja enesekindluse najal.
Mõnes piirkonnas on pikaajaline töötus, aga ka alaline ebakindlus ja hirm oma töö pärast ammune reaalsus. Mitmed Lõuna-Eesti vallad pistavad juba aastaid 20% tööpuudusega rinda. Aasiasse või Ladina-Ameerikasse kolitud tehaste endised kodulinnad USAs või Inglismaal on töötusega samuti pikki aegu maadelnud. Kauaaegse töötu suhe riigiga ei koosne mitte maksumaksja õigustatud ootustest ja nõudmistest, vaid on almusepaluja oma; nende poliitiline hääl on nõrk ja väärikus ning lootus kulunud. Põlvkonnapikkune alahõive ja töötus loovad lumpeniseerunud klassi, kes ülejäänud ühiskonda ennasthävitavalt vihkab.
Tosin aastat töötute hulgas välitööd teinud sotsiaalteadlane S. J. Charlesworth on oma publikatsioonides väljendanud seisukohta, et töötu isiksuses domineerib teiste silmis fakt, et ta ei ole end tõestanud tööd tehes. Krooniliselt töötu võimalus end süsteemis kehtestada on peaaegu olematu; tööd isiksuse oluliseks omaduseks pidavas maailmas peab rahatu ja töötu otsima armetuid asendustegevusi, et end kas või mõne hetke hästi tunda, ja need on sageli (enese)destruktiivsed ja keemilised. Ohvrimentaliteet on samaaegselt vastus ümbritsevale ja ümbritseva vastus nii enda kujutajale. Charlesworthi meelest ei suudeta säärases olukorras selle vastu mässata – puudub igasugune vaimne ja sotsiaalne ressurss. Ka Leo Howe (1990, „Töötuna Põhja-Iirimaal. Etnograafiline uurimus.”, CUP) arvab, et töötud ei suuda süsteemile kuidagi kaikaid kodarasse loopida, vaid taastoodavad seda, põlates teisi samasuguses positsioonis olijaid.
Enamasti seisneb töötuse ja vaesuse mäss süsteemi vastu sapises soovimatuses investeerida iseennast või iseendasse selleks, et paremini hakkama saada. Klassikogemus osutab selle investeeringu mõttetusele. Briti hariduspoliitika on viimasel kümmekonnal aastal keskendunud haridusvõimaluste avamisele kõigi jaoks. Kuid juba klassikuks saanud Paul Willise teoses „Tööliseks õppides”, 1977 on kirjeldatud, kuidas töölisnoored oma sinikrae-tuleviku ära aimavad ja mõttetu kooliga vaeva ei hakka nägema. Kaduvad töölisklassi töökohad põhjapoolkeral ennustavad neile tänapäeval siiski armetut tulevikku. Charlesworthi teravas kriitikas paljastubki, et lahenduste asemel toodab praegune hariduspoliitika noori, kellele ei jätku sinikraede töid, kuid keda nende lumpenliku habituse tõttu ei võeta omaks ka kõrgharidust nõudvatel positsioonidel.
Kuid sel lootusetul kirjeldusel on ehk ka väike moraal. Kriis võiks õpetada mitte ainult majandust ümber korraldama või igaks juhuks sukasäärt täitma, vaid kasvatada empaatiat nende vastu, kes on töötusest ja vaesusest tuleneva ängistusega ammu tuttavad või koguni selles üles kasvanud. Või mis mõte sel kriisil muidu üldse oleks?
|
OSCAR-2019
|
||
E-post on iga Homo Interneticuse elu lahutamatu osa. Selle olemasolu nõutakse juba algklassidest peale ning selle tähtsus on praktiliselt võrdväärne passi olemasoluga.
Kui sul pole e-posti siis sind justkui polegi olemas. Vaatamata selle tähtsusele leidub vast väheseid inimesi, kes e-posti kasutamist naudiksid. E-kirjade haldamine on igav, tüütu ning paras peavalu tekitaja. Õnneks on moodsamates e-posti klientides, näiteks Gmail’is, peidus hulgaliselt vigureid, mis teevad e-posti kasutamise tolereeritavaks ning mõnest küljest isegi meeldivaks.
Oma postkastis korra majja löömiseks on mitmeid vahendeid, millest üks kõige efektiivsemaid on filtrid. Nende abil jaotab e-post sinu kirjad automaatselt saatjate, kirja teemade, tärnide, siltide, manuste ja muude parameetrite alusel gruppidesse.
Filtreid on võimalik luua kolmel viisil: läbi otsingulahtri, seadete kaudu ning olemasoleva kirja alusel.
1. Sisesta otsingulahtrisse parameeter, mille alusel soovid kirju filtreerida (näiteks saatja e-maili aadress, teema jne)
3. Avanenud aknas saad määrata kust kirju välja nopitakse, määrata parameetrid Saatja, Saaja, Teema, kirja sisu, mida kirjas ei peaks olema, manuse mahud ja mis perioodi jooksul postkastist läbikäinud kirju hakkatakse noppima
5. Nüüd saad määrata, mida välja sõelutud kirjadega peale hakkatakse. Lisa linnuke meelepärase valiku juurde ning vajuta Create Filter (Loo filter)
Sildid on Gmaili üks võimsamatest salarelvadest, mis teevad tüütu e-kirjade majandamise poole lihtsamaks. Siltide abil on võimalik kirju rühmitada, sorteerida ja suures sõnumite tulvas on kirju kerge tuvastada tänu värvilistele märgistustele. Paraku on siltidega üks mure: nende kinnitamine kirjadele võib olla küllaltki tüütu. Kirjade sildistamiseks on laias laastus kolm moodust:
1. Filtrit seadistades lisa filtri funktsioonide aknas valiku „Kasuta teemasilti“ ning vali sobiv silt
Sildid ilmuvad vaikimisi Gmaili akna vasakusse paani. Sildile klikkates avaneb loend kirjadest, mis on antud sildiga märgistatud.
Vaikimisi on kõik sildid igavat halli värvi ning neid on üsna raske eristada. Õnneks saab siltide värvust muuta:
Nutitelefonide omanike üheks suurimaks nuhtluseks on lõputult helisev, värisev, prääksuv masin, mis ei lase keskenduda ning rikub ilusaid momente ära. Õnneks saab androidipõhisel telefonil Gmaili rakenduse seadistada nii, et see annaks kasutajale teada ainult konkreetse sildiga märgistatud kirjadest.
Vaikimisi seab Gmail igale kirjale automaatselt silte, mis tavakasutajale pole vaikimisi nähtavad, näiteks „spam“, „read“, „unread“ jne.
Kuigi palja silmaga neid silte ei näe, võid sa neid otsingutes ikkagi kasutada kirjutades otsingulahtrisse otsida kirju antud varjatud siltidega otsingulahtrisse sisestades märksõnu „label: unread/read/social“ jne.
Küllap tuleb sulle tuttav ette olukord, kus oled rahuliku südamega pannud kirja teele, kuid saatmise hetkel mõistad, et unustasid kirjale manuse külge panna. Õnneks oskab Gmail sellistes olukordades oma kasutajaid hädast välja päästa. Poole minuti jooksul pärast kirja saatmist on võimalik kirja saatmist tühistada. See on üks elupäästev funktsioon, kuid millegi pärast on see krutski vaikimisi välja lülitatud. Selle käivitamiseks:
3. Lisa valikule Enable Undo Send (Luba saatmise tagasi võtmine) juurde linnuke ning määra aeg, mille jooksul on selle funktsiooni teostamine võimalik.
Kui Sa annad tihtipeale oma e-maili aadressi erinevate veebilehtede ja teenustega registreerumisel, võib tekkida oht, et mõni nendest teenustest lekitab selle tahtlikult või tahtmatult spämmeritele.
Kontrollimaks milline teenus on selles patus süüdi, sisesta järgmine kord e-posti aadressi lahtrisse kombinatsioon SinuE-post+teenusenimetus@gmail.com. Kui veebileht müüb sinu andmeid kolmandale osapoolele, hakkab spämm saabuma just sellele meiliaadressile, millele olid sa veebilehe nime külge pookinud. Sellisel viisil saad reeturi kiiresti välja selgitada.
Antud lahendus on kasulik ka juhul kui tahad ühel veebilehel luua mitu kasutajakontot sama meiliaadressiga.
NB! Mõningad, eelkõige viisakad ning oma ohutusest hoolivad veebilehed ei luba e-posti lahtrisse sisestada aadresse, mis sisaldavad plussmärke ja muid eriskummalisi sümboleid, Seega iga teenusega ei pruugi see trikk toimida.
Küllap oled Sa vähemalt üks kord olnud tõmmatud grupi meilivestlusesse, kus sa otseselt vestlusest osa ei võta, kuid samas ennast vestlusest väljuda ka ei raatsi. Lahenduseks on vaigistusnupp, mis summutab teavitused, mis antud grupivestlusest tulenevad kuid samas võimaldab sul soovi korral kirju lugeda.
Mõni kavalam spämm või tüütu uudiskiri suudab Gmaili filtritest ja blokeeringutest mööda lipsata ning lõpetab ikkagi sinu postkastis. Sellise üksiku saatja blokeerimiseks ava tema kiri ning vajuta saatmise kuupäeva juures olevale alla suunatud noolele. Avanenud valikutest klikka „Block (blokeeri) [saatja nimi]"
Praktilise iga telefoni sõnumirakendus pakub võimalust saata ühe ettevalmistatud vastustest, mis on tõenäoliselt nii mõnelgi korral aidanud vältida arusaamatusi ja konflikte. Selline tore abivahend kuluks ka e-kirjade saatmisel marjaks ära, kuid millegi pärast on see funktsioon Gmail’is Sättete sügavusse ära peidetud.
NB! Antud funktsioon peitub Gmaili eksperimentaalfunktsioonide seas ja ei pruugi alati toimida nii nagu peab.
Kui sul tekib vajadus kiirvastuse funktsiooni kasutamiseks vajuta kirja akna v paremas alumises nurgas olevale noolele, liigu valikule Canned Answers (talletatud vastused) ning vali sobilik vastus.
Iga produktiivsuse nohik teab, et arvuti efektiivseks kasutamiseks tuleb teha endale selgeks kiirklahvide kombinatsioonid. Ka Gmaili rakenduses on peidus omad kiirklahvid, millest mõned on vaikimisi aktiivsed, kuid teised on siiski millegi pärast välja lülitatud. Selleks, et kasutada Gmaili kiirklahve täies mahus ava seaded, otsi üles sektsioon Keyboard Shortcuts ning tee aktiivseks valik Keyboard Shortcuts on
Vaikimisi näitab Gmail saabunud kirju kronoloogilises järjestuses, kuid selline järjestus ei pruugi igale kasutajale sobida. Õnneks saad sa kirjade järjestust muuta vajutades Postkasti kõrval olevale noolele ning valida ühe avanenenud valikutest:
* "Olulised kirjad kõigepealt" kuvab eriliste märgiste (kollase kolmnurga, tähtede märgitud) või teatud inimestelt saadud kirjade kuvab need üleval pool, vaatamata nende saabumise ajale.
* "Olulised kirjad" postkast püüab esile tõsta kirju, mis väärivad sinu tähelepanu. Kirjad sorteeritakse kolme kategooriasse: tähtsad ja lugemata, tärniga kirjad ja ülejäänud.
Gmail annab sulle kirjade sorteerimiseks palju rohkelt sorteerimis- ja märgistamismooduseid kui lihtsalt kollase tärniga märgistamine. Gmaili sätete all on saadaval 6 erinevat värvi tärne, hüüumärke ja muid tähiseid. Sul tuleb meelepärased tärnid lohistada reale Kasutuses, märkida valmikombinatsiooni real mitu erinevat sorti tärne Sa kasutada tahad ja seejärel salvestada muudatused.
Antud märgised ei ole ainult kaunistuselemendid vaid ka omanäolised sildid, mille abil saab kirju ka otsida. Näiteks saab kirja otsingus kasutada terminit „has: red-star“.
Kuigi tänapäeval on internet saadaval praktiliselt igas maailmanurgas ning e-postile saab ligi mobiiltelefonist kui arvutist, ei pruugi Sul olla tahtmist pidevalt e-posti kontrollida ja kirjadele vastata, eriti juhul kui Sa viibid parasjagu puhkusel. Gmail võimaldab sul seadistada üles automaatvastuse puhkuse perioodiks, et inimesed teaksid, et sind ei tasu hetkel kirjadega tüüdata.
3. Lisa automaatvastusele teema ja teade sinu äraolekust ning millisest hetkest saab sinuga ühendust võtta.
4. Vastuse akna alumises servas saad panna linnukese valikule, et antud vastus läheks ainult nendele inimestele, kes on sinu Kontaktides kirjas.
Oma postkastis sobrades võib sul tekkida vajadus luua nimekiri täitmist vajavatest ülesannetest. Tänapäeval on küll saadaval mustmiljon erinevat rakendust ülesannete kirja panemiseks, kuid nende kasutamine võib olla üsna kompleksne. Hoopis kergem on luua ülesannete nimekiri otse postkastis, mida Gmail ka võimaldab.
Ülesannete nimekirja koostamiseks vajuta akna ülemises vasakus nurgas kirja Gmail olevale noolele ja vajuta Ülesanded
Ülesannete loendit saab kirja teel edastada, sorteerida ja palju muud sellega peale hakata kui vajutad ülesannete akna alumises servas olevale nupule Toimingud.
Sõbra, raamatukogu või mõne muu üldkasutatava arvuti vahendusel e-posti kontrollides võib sul ununeda e-posti kontost välja logimine ja igaüks võib lihtsasti sinu kontole ligi pääseda. Õnneks võimaldab Gmail sul kõigist teistest sessioonidest välja logida.
1. Otsi üles Gmaili veebiversiooni akna alumises paremas nurgas nuppu Last Account Activity (Viimane tegevus kontol)
2. Vajuta nupule Üksikasjad. Seepeale avaneb aken logidega, kus on näha täpsemat infot kust ja millal antud kontole ligi pääseti
3. Kõikidest teistest sessioonidest välja logimiseks vajuta "Sign out all other sessions.” (Kõigist teistest veebiseansidest välja logimine)
Kui sul on kahtlus, et mõni võõras luusib sinu e-postis ringi, soovitan sul kohe oma konto parool ära muuta.
Tegu ei ole kaugeltki kõigi krutskitega mida Gmail kasutajatele pakub. Google’i e-postis on lugematul hulgal erinevaid funktsioone ning aja jooksul tekib neid tõenäoliselt juurde. Seejuures aga puhtalt nende olemasolu elu lihtsamaks ei tee - neid nippe tuleb ka rakendada. Nüüd on Sul suurepärane võimalus järele proovida, milline eelmaintud funktsioonidest on ibuprofen sinu meilipeavaludele!
|
OSCAR-2019
|
||
Salme Raatma mälestusüritus Pirita kloostris tõi kokku tema järeltulijad, sugulased ja loomingust puudutatud inimesed. Paremal hallis ülikonnas poeg Gustav Rosenstein. Sirje Semm
Helme vallas Aindujaagul sündinud talutüdrukust sai kodumaata naine, kes Saksamaal või hiljem Soomes elades säilitas emakeele, oli produktiivne looja ja andis keele kaasa ka oma viiele lapsele. Igatsus Eesti järele jäi teda saatma. Mälestuspeol meenutas kirjanik Harri Raitis Turust, et kui nad Salmega kord Tallinnas koos olid, öelnud ta: «See ei ole minu linn. Mul ei ole kodulinna, mul ei ole kodumaad.»
Vallo Kepi filmis «Ilmakaarte õunapuud» (1994) ütleb poetess: «Sestsaadik kui me Eestist lahkusime, on mu kodu kadunud ajalukku, minevikku. Mul on olnud palju mitmeid ilusaid peatuskohti, nagu oleks telgiga mööda maailma ringi rännanud.»
Pirita kloostril on Salme Raatma loomingus oluline roll. Poeem pühast Birgittast «Pirita peegeldused» ilmus eesti keeles 2006. aastal (kirjutatud 1972–1973). Seda teost kirjutades pihib Salme päevikus: «Esimene asi, mis ma Soomes kirjutasin, oli Püha Birgitta lugu. Oli ta ju kaheksa lapse ema. Mina viie lapsega tundsin midagi ühist temaga. Kasvatas lapsed ja läks kloostrisse. [---] Minule oli see enda vabaks kirjutamine. Kahekõne Püha Birgittaga aitas mul tol hetkel elada.» Perekonna käsutuses on päevik, mida ema Salme ja isa Herbert ühiselt pidasid alates abiellumisest 1938. aastal.
Pirita kloostris toimunud mälestuspeol esitasid näitlejad Garmen Tabor, Liina Orlova ja Hans Kaldoja katkendi nimetatud poeemi alusel seatud etendusest. Musitseerisid Mart Laas ja Eeva-Maria Laas. Vallo Kepp pidas pikema ettekande, mida Eesti Kirik loodab avaldada pärast suvepuhkust.
Kirjaniku Saksamaal elav poeg Gustav Rosenstein oli kogu ürituse hing. Ta on kirjutanud oma emast saksakeelse biograafia «Ihr steht schon auf unserer Liste», mis äsja ilmus. Teose pealkiri – eesti keeles ’te olete juba meie nimestikus’ – on laenatud ütlusest, mida vanemad 1939. aastal pidid kuulma Vene sõduritelt, kes hõivasid elamiseks Noarootsi pastoraadi.
Perekond Rosenstein lahkus Eestist 1939. aastal Saksamaale. Salme saatis 1943. aastal Eestisse Marie Underile oma esimese muinasjutu «Kolm hauda», mis ilmus Maa Sõnas. 1954. aastal õnnestus Salmel pääseda oma luuletustega Bernard Kangro poolt Rootsis asutatud ajakirja Tulimuld veergudele. Salme on kasutanud ka varjunime Ants Hartmann.
1964. aastal kolis perekond Soome Turu linna, kus Herbert sai pastorina koha meremeeste misjonijaamas. Aasta varem oli Salme tõlkinud oma sugulase Ellen Niidu «Pille-Riini lood» saksa keelde. Koostöös Ellen Niidu tütre, kunstnik Maarja Unduskiga ilmus 2009. aastal postuumselt eesti keeles luulekogu «Õhtused laulud» (koostaja Vallo Kepp).
Soomes elades kuulus Salme Harri Raitise sõnul Edela-Soome kirjanike ühendusse ja algusaastail innukalt ka Päris-Soome Eesti keskusesse. «Salme oskas asetuda kultuuri, kuhu elu oli ta viinud, ta kirjutas luuletusi ja lastejutte, aga ka täiskasvanutele ja vanuritele mõeldud tekste. Seda nii saksa kui ka eesti keeles. Salme tekste vahendas soome keelde Kalervo Mettala,» ütles Raitis ja tõi esile Salme elu tähtsa põhimõtte: ilma Jumalata ei suuda inimene saavutada midagi head.
Salme Raatma panust väliseesti lastekirjandusse on võrreldud Ellen Niidu ja Heljo Männi omaga kodueesti mastaabis. Salme Raatma elas meie keskel aastail 1915–2008.
9.TÖÖ JÄRELTULEVA PÕLVKONNAGA - Õpilasleiutajate Riiklik Konkurss - Eesti Teadusagentuur - Margit Lehis
Näitusel oli eksponeeritud mitmeid leiutisi ja töötavaid prototüüpe, mille hulgas oli Raivo Pennaste ja Anni Vahtra mitmepolaarne magnetmootor, Valeri Aljase Biofor ja Ardo Pärna vertikaalne lennukitiibadest tuulegeneraator. Kohale oli tulnud ka tänase Eesti tuntuim eraleiutaja Hando Kruuv Tartust. Tema leiutatud Kalapuhastaja pälvis ka Ringvaate tähelepanu (30min : 50sek) kus ta esimese näitusepäeva õhtul oma leiutist tutvustamas ka käis. Kahjuks aga jäi muu meedia tähelepanu suht tagasihoidlikuks. Põhjuseks võib arvata pigem huvi meelelahutuse kui päris leiutiste vastu, mis meie igapäevaelu paremaks muudavad. Ise arvan, et tänaste ajakirjanike arusaam leiutistest ja intellektuaalomandist on nõnda madal, et ei suudeta isegi teemasse süveneda. Ometi, kui poleks leiutisi siis poleks meil püksegi jalas ! Fakt on ka see et igale poole kus me enda ümber vaatame, paistavad meile vastu leiutised. Nii mulle tundub, et siinkohal on tõepoolest tegemist arusaamatuse ja oskamatusega antud teemat põhjalikumalt käsitleda.
Teine asi miks huvi säärase näituse vastu just väga suur pole on see, et ainult 2-3% leiutistest suudavad turule jõuda. Seega on katsetamist palju enne kui toode lõpuks müügikõlbulikuks saab. Kes see viitsib? Selleks peab ikka eriline inimene olema, kes antud faasi läbida suudab ja oma leiutist mitusada korda katsetada ja tuunida jaksab enne kui sellest ükskord asja saab. Kuid fakt on ka see, et paljud uued tooted on justnimelt leiutised. Kui me neid luua suudame, loome me lisandväärtust. See aga on oluline faktor riigi majanduselus, millega meie eestlased just väga ei hiilga. Seetõttu leian, et oleks tarvis rohkem meie inimesi inspireerida, et sünniks enam uusi leiutisi, mis ettevõtlust elavdaksid ja seeläbi meile kasumit toodaksid ning Eesti tuntust maailmas ka parandaksid.
Kui vaatame Eesti leiutisi läbi aegade, siis on näha, et vähemalt pooled neist, mis täna ilma teevad on tulnud justnimelt erasektorist. Nimetagem siinkohal Minoxit, T5-te, lainurk teleskoopi, Skaipi ja GrabCad’i. Kahjuks aga ei teinud siis ega tee ka täna riik just palju selleks, et need tublid leiutajad Eestisse jääksid ja aitaksid siin ettevõtlust arendada. Nõnda lahkusid Eestist Walter Zapp, Karl Papello, Bernhard Schmidt, Toomas Paiste ja veel teisedki tublid leiutajad esimese Wabariigi ajal ja eks neid on lahkunud mitmeid ka tänasest Eestist. Leian, et selline inimressursi raiskamine ei ole Eesti sugusele väikeriigile lubatav. Peame märkama iga oma talenti ja teda toetama, et Eesti kosuks ja kasvaks tugevaks riigiks. Seetõttu leian et igaaastane leiundusnäitus on oluline et neid inimesi ühendada, tunnustada ning leiutajate, investorite ja töösturite vahelisi kontakte arendada.
* Eesti Leiundusnäitust 2018 toetas ettevõtja Veiko Huuse ja leiutajaid ning investoreid ühendav platvorm Arcallia, millest me juba lähiajal kuuleme. Loodan, et ka riik suudab asjale lõpuks pihta saada ja Eesti Leiundusnäitust omaltpoolt toetada.
|
OSCAR-2019
|
||
Elu on piisavalt lühike, et seda raisata negatiivsete emotsioonide, igavate tegevuste ja üksluisete reiside peale. Igavus ja üksluisus on viimased omadused, mida Andmomentsiga seostada võiks. Reisi sihtkohad ja korraldus on üks positiivne pool aga palju olulisem - me võime julgelt väita, et just nendelt reisidelt oleme leidnud parimad reisisemud ja ägedaimad sõbrad kogu järgnevaks eluks, isegi meie pulmatseremoonia Eestimaa rabas viis läbi Andmomentsi legendaarsemaid grupijuhte. See tähendab ainult üht, Andmoments ei korralda tinki-vinkide matkasid, vinged sellid suudavad need retked ette võtta, kingituseks kaasa saades positiivsed emotsioonid ja head sõbrad. On au olla teie sõber, Margus ja Risto!
Saabumine Kõrgõzstani, Biškeki (IATA: FRU) rahvusvahelisse lennujaama. Biškek on koht, kus Kasahhi stepid saavad kokku Tjan-Šani mägedega. Biškek ei ole väga vana linn, ta on asutatud 19. sajandil Kokandi vallutajate poolt kindlusena. Biškek asus tollal Taškendi (Usbekistan) ja Kašgari (Hiina) vahelisel karavaniteel. Hiljem, nõukogude ajal nimetati ta ümber Frunzeks ja siis jälle tagasi Biškekiks.
Vastavalt saabumise ajale on võimalik tutvuda linna erinevate vaatamisväärsustega: Kesk-Aasia turgudega, mošeedega, Vene võimu ajast pärit õigeusu kirikutega, aga ka mitmete nõukogude ajast pärit muuseumide ja hoonetega.
Hommikusöögile järgneb pikk transfeer (6 tundi ja rohkem) Song Köl-i jõe äärde, meie mägimatka alguspunkti. Sõltuvalt saabumise ajast järgneb sellel lühem matk piki Song Köl-i jõge kuni maalilise joani. Tagasiteel läbime sama raja, ainult allamäge. Aklimatiseerumise päev kõrgustel 2600 meetrit ja kõrgemal.
Sööme hommikust, ning seame ennast matkaks valmis. Täna asume teele uutele jahimaadele: matkame Kokjerty kanjonit mööda Djina jõe orgu. Liigume peamiselt kõrgusel 2800 meetrit (+/-). Laagripaiga lööme üles „Nimeta“ mäekuru all. Õhtustame telklaagris, teeme lõket ning naudime muid telkimisega kaasnevaid hüvesid (mobiililevi puudumine, jne).
Hommikusöök telklaagris. Esimesena võtame ette „Nimeta“ mäekuru vallutamise kõrgusel 3000 meetrit. Seejärel ületame veel teisegi, kõrgema mäekuru – Kyzyl-Beles mäekuru, kõrgusel 3242 meetrit. Edasi liigume Archaly-Tor’i jõge mööda. Täna tuleb meil ka paaril korral jõge „forsseerida“, ehk siis kuivad varujalanõud või vee läbimiseks sobivad sandaalid ei tee täna paha. Õhtuks jõuame Terme jõe äärde, kuhu lööme üles ka meie telklaagri.
Täna on kergem päev. Telklaager jääb samasse kohta, mis tähendab et soovijad võivad selle päeva endal puhkuseks lubada. Matkame Ak-Tash’i mäe ümber ja ümbruses. Pärastlõunaks pöördume tagasi oma telklaagrisse Terme jõe ääres
Täna on raskem päev. Hommikusöögi järel võtame suuna Song Köl-i järvele. Esmalt tuleb meil ületada selle matka kõige kõrgem punkt: 3608 m kõrgusel asuv Kichi Kumbel’i mäekuru. Sealt edasi oleme põhimõtteliselt taas „tsivilisatsioonis“. Meid ootab Song Köl-i järv koos sellise luksusega nagu katus pea kohal. Song-Köl on Kyrgyzstani suurim mageveekogu ning üks olulisemaid mägikarjamaade piirkondi. Lisaks kõigele sellele on see ka võimas looduslik vaatamisväärsus, seda eriti päikeseloojangul. Sünge mägijärv, mida piiravad veelgi süngemad mäed. Ööbime täna jurtades – kirgiiside multifunktsionaalses lukselamus.
Taas kord kergem päev, kuna ööbime samades jurtades, milles eilegi. Hommikupoolikul teeme poolepäevase matka iidsete petroglüüfideni ning seejärel Uzun Bulak’i mäekuruni, kõrgusel 3124 m. Päeva teise poole saame veeta aega erinevalt, nt teha väike suplus jääkülmas Song-Köl’i järves, proovida oma ratsutamisoskuseid tõelistel mägihobustel või hea ilma korral võtta jurta taga päikest.
Hakkame vaikselt lõpetama: pakime asjad ja sõidame Biškekki. Pikk tee, mis teeolusid arvestades võtab ca 6-8 tundi. Biškekis on veel viimane võimalus šopata ja külastada Oshi bazaar, et kaasa osta suveniire. Päeva lõpetamine piduliku õhtusöögiga Biškekis.
Hiina reis oli senistest puhkusereisidest parim: aktiivne liikumine, värske õhk, mõnus seltskond, vaated mida ei unusta.
Mandariini- ja pomeloistandused, riisipõllud, väiksemad linnad ja külateed, sõbralikud ja abivalmis hiinlased.
Rattasõidu vahele mahtus ka bambuspaatidega sõit Avatari mägede vahel, einestamised nii külakestes kui ka väiksemates söögikohtades.
Selle reisi käigus avastasin enda jaoks uue viisi kuidas igapäevatoimetustest lõõgastuda ja nautida puhkust, mis ongi PUHKUS!
Kõrgõzstani rahaühikuks on som, rahvusvaheline tähis KGS. Kupüürid on 5000, 1000, 500, 200, 100, 50, 20 ja 20 Som’i väärtuses. Raha vahetavad nii pangad, kui ametlikud valuutavahetuskontorid. Kehtib ametlik vahetuskurss, mis ongi turuhind: mustaturu kurssi ei eksisteeri. Raha on võimalik vahetada suuremates linnades, sh Biškekis. Maapiirkondades, kus kulgeb meie matkareis ja eriti mägedes, peaks varuma sularaha. Kuigi selle kasutamiseks võimalused napivad. Domineeriv valuuta on USD, kuigi ka euro on laialt levinud. Somi vahetuskurss on ligilähedaselt 80 som’i = 1 euro. ATM-e leidub suuremates linnades, kuid meie reisikavas on nendest vaid Biškek. Seega tuleb kogu sularahavaru pealinnas ära organiseerida. ATM-id väljastavad nii som’e kui ka USD-e
Krediitkaartide kasutus piirdub peamiselt suurte rahvusvaheliste hotellide ja kaubandusasutustega, Eelkõige pealinnas, mujal on nad suhteliselt kasutud. Jalgsimatka trassil on nad suhteliselt kasutud
Pagasi transport on kogu reisi jooksul (sh mägimatka jooksul) organiseeritud: igapäevaselt on vaja kaasas kanda vaid päevast kandamit (fotokas, telefon, vahetusrõivad, snäkid, jms). Jalgsimatka jooksul liigub pagas hobustega.
Jootraha jätmine pole üldiseks tavaks. Kirgiisi kultuuri osa see ei ole olnud. Kuid hea teeninduse puhul on see heaks märgiks. Seda eriti turistidele suunatud asutustes. Restoranides on sel puhul tavaks jätta jootraha 5-10% arve summast. Samuti turistidele suunatud hotellides. Taksodes pole samuti jootraha tavaks jätta. Kohalikele giididele ja muule reis korraldavale personalile on tavaks jootraha jätta, palun konsulteeri meie reisijuhiga selle suuruse osas.
Ilm sõltub väga palju sellest, millistel kõrgustel sõidame. Biškek asub 800 meetri peal, kõige kõrgemaks punktiks reisi jooksul on 3600 m. Augustis, meie reisi ajal valitseb Biškekis Kesk-Aasialik leitsak: päevased temperatuurid ulatuvad üle 30 kraadi, öösel nad alla 15 kraadi ei lange. Seevastu kõrgemal (nt Song Köl’i järv ja mõned kurud, mida ületame) võivad öised temperatuurid langeda paari miinuskraadini (keskmine temperatuur Juulis – 11 kraadi). Seega tuleb riietuse osas arvestada väga laia temperatuuride ja ilmastikutingimuste vaheldumisega.
Matkajalatsid, matkakepid, pikad matkapüksid (soovitavalt veekindlad), lühikesed matkapüksid, päikeseprillid, spordisärk (hingav särk), päikesekaitsekreem ning – huulepulk, veepudelid, veekindel jope/jakk, sooja andev kiht (fliis, kampsun, vms) seljakott, energiat andvad näksid, jms.
Välisministeeriumi andmetel võivad Eesti kodanikud viibida Kõrgõzstanis viisavabalt kuni 60 päeva korraga. Juhime tähelepanu sellele, et Kõrgõzstanil on õigus muuta riiki sisenemise ja seal viibimisega seotud reegleid ning ei pruugi sellest teisi riike koheselt teavitada. Täiendavate küsimuste korral pöörduge palun lähimasse Kõrgõzstani saatkonda:
On soovitav, et oleksid vaktsineeritud teetanuse, difteeria, hepatiit A, B ja kõhutüüfuse vastu. Kui reis kestab kauem kui neli nädalat, siis pole liiast ka marutaudi vastane vaktsineerimine. Malaaria oht on väga minimaalne, piirnedes peamiselt Tadžikistaniga piirnevatel aladel. Tervishoiusüsteem pole meie mõistes tasemel. Suuremates linnades on siiski võimalik tasemel asutusi leida, kuid peab arvestama, et need on tasulised. Seetõttu on hädavajalik adekvaatse reisikindlustuse olemasolu.
|
OSCAR-2019
|
||
Pidev lootusetus, raskused kohustustega toime tulla ning pessimism tuleviku osas võivad haigusest märku anda.
Depressioon vajab ravi, kuid haiguse diagnoosimimine pole alati kerge. Spetsialisti abi vajavad need, kel on sümptomid esinenud pikema aja jooksul ning segavad tavapärast elu.
Peaaegu kõik depressiooni sümptomid esinevad mingil ajahetkel kõigil inimestel eraldiseisvana, rääkis Baltomore´i Johns Hopkinsi ülikooli psühhiaater Jennifer Payne portaalile Ghana Web. Tema sõnul vajab arsti nõu inimene, kel on esinenud vähemalt neli sümptomit iga päev kahe nädala jooksul ning see on seganud tavapärast elu toimimist.
Normaalne on vahetevahel tujulangusi kogeda. Midagi muud on aga lootusetusetunne ja lohutamatu kurbus, mis takistab oma päevatoimetusi tegemast. See on peamine kliinilise depressiooni näitaja, kuid ka selle tunnuse olemasolul võib depressioonis inimesel olla keeruline aru saada, kas ta on tõesti haige.
Depressioon muudab inimese eemalolevaks ja endassetõmbunuks ning see võib väljenduda isu kadumisena. Kui aju on hõivatud negatiivsete mõtetega, võid unustada söömise või kaotada huvi toidu valmistamise vastu. Samal ajal võib vaimse tervise mure tekitada vastupidist toimet ja teha inimest näljaseks ning panna üle sööma. Tunnete kokteil, mis kipub depressiooniga kaasas käivat: kurbus, pessimism tuleviku osas ja madal enesehinnang, võivad viia katseteni emotsioone toiduga maha suruda.
Mõned inimesed magavad depressiooniga rohkem kui tavaliselt: eemalolev suhtumine ja energiapuudus muudab kogu aeg väsinuks. Magamine on samuti viis, kuidas oma kurbuse eest põgeneda.
Teine võimalus on jällegi rahutus, paigalpüsimatus ning unehäired või unetus. Sel puhul on inimene liialt takerdunud kinnisideedesse ja mõtisklustesse, et rahuneda ja seitsmeks või kaheksaks tunniks magama jääda.
See on tunnus, mida vähesed märkavad. Depressioon võib panna inimese kergemini ärrituma. Võid tunda ennast pahura ja tusasena ning väikesed asjad, mis tavaliselt sind pole häirinud, võivad panna nähvama sõpradele või kolleegidele.
Unustad tähtaegu tööl või lastele järele minna. Tunned, et sinu mõistus sarnaneb uduse fookustamata pildiga ning see segadus on kandunud üle ka reaalses elus tehtavatele otsustele. Depressioonis aju on hõivatud kurbuse ja tühjuse tunnetega, mis võib panna tundma, nagu oleksid udu sees. See võib mõjutada nii tööd, mälu kui otsustusvõimet.
Kunagi käisid peale tööd kolleegidega väljas, kuid viimastel nädalatel oled selle vahele jätnud. Varem ootasid alati oma õhtust sörkjooksu, kuid enam ei tekita see huvi. Kui inimene ei tegele enam asjadega, mida kunagi nautis, sest need ei paku rõõmu, on üks depressiooni märk. Inimene, kes kogeb lihtsalt tujulangust, võib vahele jätta mõned korrad ning naasta siis rõõmupakkuva tegevuse juurde. Depressioon muudab aga hobide suhtes apaatseks ja paneb eemalduma varem meeldinud tegevustest. See tekitab nõiaringi, kus depressioon röövib rõõmu kogemustest ning inimene lõpetab tegevused, mis tema tuju võivad tõsta.
Kui ennast pidevalt materdad, väärtusetu ja tähtsusetuna tunned, on midagi lahti. Korduvad mõtted, suunas «ma pole piisavalt hea» või «ma ei ole tähtis», on ohtlikud, sest võivad õhutada ennasthävitavat käitumist. Sel viisil mõtlemine ning püüd tõestada endas halba muudab inimese veelgi depressiivsemaks. Äärmuslik süütunne asjade eest, mis ei ole ainult sinu vastutada, näiteks lahkuminek või töö kaotus, annab hoobi enesekindlusele ning võib hoiatada depressiooni eest.
Pidevad mõtted elu lõpetamisest, juurdlemine, kuidas pere ja sõbrad ennast tunneksid, kui seda teeksid, erinevate viiside kaalumine, kuidas oma elu lõpetada ning üldiselt pidevalt surmale mõtlemine, on kõik tugevad märgid, et tuleks otsida professionaalset abi. Sellised mõtted kujutavad endast nii otsest ohtu, et juhul kui koged neid iga päev vähemalt kahe nädala jooksul, tuleks abi otsida ka siis, kui muid depressiooni sümptomeid ei esine.
Pidev hirmutunne viitab enamasti ärevushäirele, kuid võib olla ka depressiooni märk. Ärevushäire sümptomid langevad sageli kokku depressiooni omadega ning ka depressioonis inimestel võib esineda paanikahooge. Ärevus ei ole tavaline kartus, mida enamik tunneb, kui teeb midagi väljakutsuvat. See on pidev paanikatunne ja kinnisideed, mis ilmnevad sageli füüsiliste sümptomitena, näiteks kiirenenud südame löögisageduse, hingeldamise või uneprobleemidena.
Depressioonist tingitud letargia võib olla vaid selle tulemus, et sa ei söö piisavalt ja magad liiga palju. Kuid energiapuudus võib tulla ka kurbuse ja lootusetuse pilvest, mis pidevalt pea kohal hõljub. Kroonilise emotsionaalse valuga tegelemine imeb inimesest energia välja ja teeb liiga väsinuks, et oma igapäevaste tegevustega hakkama saada, pere- ja töökohustustest rääkimata. Tunned, et kõik käib sulle üle jõu ning isegi voodist välja astumine tundub kurnavana. Kui tunned, et pidev väsimus segab elu, tuleks arsti abi otsida.
Leevendamata emotsionaalne valu võib kehas ka füüsilisi vaevusi, näiteks peavalu, kõhuprobleeme, kaela- ja seljavalu ning isegi iiveldust, põhjustada. Iga kramp või valunäpistus ei ole depressiooni sümptom. Kui kannatad aga kroonilise vaevuse käes, millele ei suudeta põhjust leida ning mis ei kao iseenesest, võiks kaaluda depressiooni ühe võimaliku variandina.
|
OSCAR-2019
|
||
Leian ennast alatasa selvehallis kättpidi mõnest külmakambrist, haaramas näppude värisedes pakke kanasüdamete, kanamaksa ja kanakaeltega. Meelitavad head hinnad – Talleggi 400 grammine kanasüdamete komplekt viib su tengelpungast ära vaid 14.90 ja kanakaelad samas mahuühikus kas krooni või kaks enam. Neist kallimad on pisikesed kanamaksad, millest koos pardirasvaga saab kruttida kodustes tingimustes maailma parimat pateed.
Tavapärase loogika kohaselt saab head rupskit turult, turul ikkagi värske kaup, hommikul või eelmisel päeval tapetud lihaloom, tema osised ja vidinad. Lindudega on asjad teistipidi, enamus rupskeid leiab külmutatud kujul selvehallist. Tallegg on imeliselt kenasti pakkinud ära kõik kanade varuosad, pistnud need külma ning annab need ära poolmuidu. Alati kui ma nende kappide juurde jõuan, kukub sealt mulle seda head kraami lademetes sülle, nii et tundub nagu ma oleksin ainukene, kes nendest rõõmu tunneb.
Tegelikult ma tean, kes veel huvi tunneb. Minu kallis ema, kes igal pühapäeval, kui mitte tihedamini, valmistab meile imelist konjaki ja teinekord ka single malt Iiri viskiga mekitatud pateed. On olnud aegu, kus ma olen päevi elanud vaid ema küpsetatud leivast ja pateest. Need olid head ajad. Kuid väärt kauba tunnevad poes ära vaid tõelised foodied ehk kulinaarid, kes naudivad neid vanu klassikaliselt häid prantsusepäraseid mekke ja toiduvalmistamise reegleid. Mina jumaldan neid. Tuleb teha veidrusi.
Näiteks hetk tagasi tõsteti mulle kõrtsus ette maailma maitsvaim ja mahlaseim kanalihašnitsel, mille kõrval ahjus grillitud sibulajuustutäidisega sibulapoiss. Tõsiselt imeline lisand, rohelise asemel. Siiani teeb kõht mulle pai läbi imelise nurrulöömise.
Aga asja juurde. Rupskimaailmas on kõik lindude jäänused suhteliselt madala kategooria tasemel, kõikide suuremate loomade järel. Kui jätta kõrvale kalamarjad ja keel ning muud kallid veidrused nagu kilpkonna munandikotid ja puhkkala liha, on hierarhia ikkagi suuremast loomast väiksema poole. Ehk siis kana südamed ja kaelad jäävad kassitoidu või äärmisel juhul vaese inimese hautise maailma. Kahju, kuid nii see on. Kanasüdamed on aga tegelikkuses tõeline delikatess, pehme ning imemaitsev liha, mida saab kasutada nii hautistes, täidistena, tapase teol või suppides. Kergelt hautatud südamed sobivad ka imeliselt näpuga söömiseks väikese punaveini kõrvale. Valge kanaliha kõrval saab kanasüdamed lugeda selgelt punaseks lihaks. See on midagi sarnast kui inimeselt leitaks kaks erinevat DNAd. Võimalik, kuid imeebatõenäoline.
Kanasüdametest saab imelise lisandi näiteks osso buco’sse või hakklihaks aetuna raviolidesse. Ma olen kanasüdameid hakkinud ja nendega täitnud vutte ning teinud isegi äärmiselt kentsakat kuid imemaitsvat kanasüdamerulaadi. Keerasin laia pekisesse seanagajuppi hunniku terveid kanasüdameid. Keerasin kraami rulli ning hautasin 24 tundi kuumaveekeetjas 66 kraadi peal. Haukad ja tunned, et maailmas ei ole sõdu, kurjust, pedofiiliat ega Elu24.ee-d. Rahulik ja loogiline.
Vanainimestega külmkappide vahel kakeldes saan kätte oma noosi kanamaksa ning siirdun seda koju mahhineerima. Hauta koos sibula, küüslaugu, tüümiani ja loorberiga, lisa törts porknat ja tilli ning kui kogu kraam on keedetud, kurna, nopi kõik eraldi ning hakka otsast peale. Prae sibul koos pardirasva ja peekoniga. Lisa varsti pipar ja maks ning pisut keedumahla. Maitsesta ja lase blenderis maailma muhedaimaks kreemiks. Lisa törts konjakit – esimene lonks endale, teine pateesse ning uuesti blenderiga läbi. Hea rasvane, suulakke kleepuv, kuid imelist prantsusepärast mekki kandev roog. Kulub minutit 30 kogu teo algusest lõpuni ja krooni 50 kilojao kreemise patee tegemiseks.
Nagu iga kulinaar teab, on parim liha, loomast ja linnust olenemata, liha, mis liigub. Liigub aga midagi väga konkreetset. Olgugi, et sisefileed, välisfileed, rinnafileed, kaelakarbonaadid ja säärelõiked on puhtad ning head lihatükid, ei saa mitte miski vastu looma saba, keele või kana kaelalihale. Need on hautamisel pehmed kui siid ning mahlased kui vastkorjatud melon. Sama lugu on kanakaeltega. Miinuseks on see, et ühes kaelas on väga vähe liha. Samas hauta kilojagu kaela kanapuljungis koos pooliku sibula ja tillikimbuga. Lisa ka jupp hobuseredist ehk mädarõigast, soola ja pipart ning nii umbes 20 minutiga peaks asi J.O.K.K. olema. Tõsta kraam puljongist välja, lase jahtuda ning eemalda liha luudelt. See on nikerdamine ning selleks võib vabalt omale kange viinakoksi või putli tummist punast kõrvale võtta.
Kui liha on luult maas, anna kondid koerale ning haki liha imepeeneks. Pista liha ahju plaadile ja kuivata madalal kuumusel koos pisukese oliiviõli ja soolaveepritsmega mõnusaks. Aega kulub nii kahe, kolme tunni piires. Kuivanult on sul pihus terve hunnik maitsestatud ja soolakat lihapuru, mida kasuta maitsestamiseks kastmetes, suppides ja pajaroogades. Annab kerge kanalihameki, mis laiendab maitsepiire. Eriti mõnusalt sobib lamba juurde.
Ei ole tore saada kolleegilt järjekordset kirja, milles on kasutatud erinevaid fonte, värve ja kõikvõimalikke emotsiooniikoone. Samuti ei taha lugeda kirju, mis on pikad ja lohisevad ning mille pointi leiad ehk kirja lõpust. Või siis on Sind lisatud adressaadina koopia reale ning Sa ei tea, kas peaksid sellele kirjale vastama või mitte.
Igas organisatsioonis võiks olla kirjalikult olemas e-kirjade standard või reeglid e-kirjade saatmiseks. Need reeglid ei oleks ettenähtud selleks, et lämmatada kellegi loovust, vaid et infomüra oleks vähem ning suhtlus sellevõrra efektiivsem. Samuti jätavad korrektselt vormistatud e-kirjad ettevõttest professionaalse mulje.
Säästa nende tööaega, kes tegelikult ei pea kirja sisust teadlikud olema ega kirjas oleva teemaga tegelema.
See on kõige halvem kirjasaatmise ja -saamiseviise. Siin kehtib lihtne rusikareegel: "Kui kirja saaja on kirja saaja, siis ta aadress läheb kirja saajate reale". Pimekoopiana saadetakse tavaliselt müügi- ja reklaamkirju, et kirja saajate aadressid oleksid kõigi eest varjatud.
Kirja kirjutamine rohelises või punases kirjas ei muuda Sinu kirja sisu teiste kirja saatjatega võrreldes olulisemaks või efektiivsemaks. Pigem võid kindel olla, et Sind ei võeta kuigi tõsiselt ning sellised kirjad leiavad tee prügikasti. Kui teie ettevõttes aga on see heaks tavaks ja selline suhtlemisviis norm, siis võid seda reeglit vältida.
Ei mingeid pildikesi, mõtteteri, viiteid Sinu turunduslikele tegevustele, sooduspakkumistele. See ei kuulu professionaalse kirjavahetuse juurde. See info jäägu Sinu facebooki kontol avaldamiseks.
Kujuta ette, kui kirja saajaid on 24 ja nad kõik hakkaksid vastuskirjas määrama kirja saajaks "Vasta kõigile" ning Sa saaksid korraga 24 tänu, mis on tegelikult suunatud hoopis kellelegi teisele. Kõlab väga tüütult. Teiste vastuskirjad vaid risustaksid Su postkasti.
Praegusel hetkel võib öelda, et e-kiri on juba tigukiri. Kui vajad kelleltki kiiret vastust, siis helista, saada sms telefonile või kui see on Su kolleeg kõrvalruumist, siis mine suhtle temaga silmast silma. Kuigi see võib tunduda Sulle (kui oled paaniline e-kirjade kontrollija) ehk uskumatu, siis paljud inimesed vaatavad e-kirju vaid 2-3 korda päevas ja peale tööd või nädalavahetusel ei pruugi seda üldse teha. Samuti võib kolleeg olla koolitusel või kontorist eemal
Gmaili ja nutitelefoni ajastul pole mingit põhjust, miks peaks kasutama töist e-maili isiklikuks kirjavahetuseks. Ära lisa töömeili kunagi kuhugi kliendiuudiskirjade listi või ära lase sõpradel sinna saata spämmi, pilte või videosid. Selleks jäägu Sinu erameili aadress.
|
OSCAR-2019
|
||
Piilusin raamatusse :) Kundun... Toob mulle meelde, kuidas Himaalaja mägedes Manangi küla videokinos vaatasin filmi Kundun'i elust . Elekter võeti hoovi pealt generaatorilt. Istumiseks olid pikad puupingid, millel pehmenduseks vaibad. Film oli muljetavaldav ja sealses ümbruses mõjus väga ehedana.
Algul sa räägid, et skisofreeniku nägemused/kogemused ei aita tal elus toime tulla, aga jumalakogemus aitab ja et praktika on tõekriteerium. Kui ma selle peale räägin, et ajalugu on täis näiteid, kus jumalakogemus ei aidanud inimesi surmast pääseda, räägid sa et surm on tark asjade korraldus.
...Samuti on toimetusel õigus ilma selgitusteta kustutada vestlusgrupi üldist meeleolu korduvalt häiriva kommentaatori kõik kommentaarid.
PL, 2004-12-12 14:33:59 Kui me räägime budismist, siis räägime viimselt Teadvusest, puhtast teadvuseväljast - mis on ka meie olemus.”
PL: Meel on esmapilgul sõnana liiga ähmane, et anda kuidagi edasi oma olemusest teadvele ärganud teadvust. Ma ei vaidle siin terminite, vaid kogemuse sisu üle. Ka sat-čit-anandast peaks čitta tähendama teadvelolu. Kuigi - meelde tulnud (meenunud) (algne) meel" on ju täitsa hea.
HK:Ilmselt sa räägid dharmadest, kui olemusetutest psühho-fiislikstest algstruktuuridest (läänelikult väljendudes).
PL: Dharmade käsitlus budismis on liiga udune, et sellele siinkohal toetuda. Räägin teadvuse sellest, kausaalsest osast, mis kestab läbi erinevate egode ja isiksuste.
HK: Mäng pole budismis kuigi olulisel kohal, kuid eks siiski ka veidi sedagi seal on, eeskätt chan’is / zen’is on seda leida – mängu, rõõmsat meelt, naru, nalja, lõbutsemistki, paradokse... kuid see kõik on vabanemise juurde viiv õpetuse edasiandmise osa.
PL: Budism on hinduismi haru, tulenenud eeskätt vedantast (nagu mulle meenub ühest asjatunda loengust)- lahvatanud (koos džainismiga) pigem sotsiaalsel kui teadvuslikul pinnal protestiusundina vastuseks jäigale kastisüsteemile (brahmanide “kirjatarkusele”). Kahtlen isegi, kas “tühjus” on budaluse mõiste või on ta sellegi üle võtnud varasemast. Mulle tundub, et budismist pole midagi, mida me ei kohtaks juba vedantas, joogas, samkhyas jt. hinduismi põhikoolkondades."Igavene filosoofia" (metafüüsika) ja “igavene psühholoogia” (metapsüühika) olid valmis juba enne budalust. Ja ´vedantas (kui mitte juba veedades) on maailm Brahmani emanatsioonide jumalik mäng, tants jne - lila.
Nirvaanat ennast siiski mänguna ei vaadelda. Kuid jah – mida saaks tegelikult lõplikult tõest üldse väita nirvaana kohta – väitmine ise on juba midagi muud kui nirvaanas olemine...
PL: Kuna nirvaanalgi näib olevat mitmeid astmeid (nagu samadhilgi - nagu osundasin ühes oma väljavõttes ühest ülevaatest), siis on seegi üha peenem, nauditavam mäng (nt oma vahepealsete sügavate õndsusekogemustega). Teiseks - nirvaana ei keela kellelegi sellest kõnelemast, sest vähemalt 1/100 valgustunutest säilitavat - OSHO jutu järgi - kõnevõime. Ken Wilbergi, kes väidab end vahete-vahel nirvaanat (subjektitut objektitust?) külastavat, on kirjutanud 19 raamatut.
PL: Ei pidanud silmas “ühesuse keelt”, vaid ühesust kui subjekti-objekti kahesuse (nt minu ja Jumala - isikliku, eristunud teadvuse ja üldise teadvuse) ületamist kogemuses. Võibolla kristlane kardab end “kaotada” “Jumalasse” - nii nagu ego kardab “surra” avaramatele indentiteetidele? Samasuse eitamine tõkestab teadvuse lõpliku evolutsiooni (millisesse auku kristlik müstika muidugi ei astu).
Kuid ikkagi, budistide kogemus ütleb, et ainujumalat pole. On nad sinust vähem kogenud ja vaimsemad?_
Muide! Kristlikus foorumis on lahter ateistidele oma mõtete avaldamiseks. Lugenud ise neid mõtteid ma pole.
Olime paar päeva varem kurult alla jõudnud. Kõrgelt, ülevaltpoolt metsapiiri, kus ainult kivine pruun maastik.
Filmis tühjad kivised Tiibeti(moodi) maastikud, karm elu, laibad, mis puruks raiuti ja lindudele nokkida jäeti. Oli realistlik ja õõvastav.
Jah, budism ei sündinud tühjale kohale ja seda on käsitletud kui vastukaalu, omalaadset reformatsiooni vedanta kivistunud traditsiooni ja rituaali suhtes. Ning budismile ei kuulu au ola jooga tehnikate looja... küll aga oma budistliku sisuga täitja, kui neid tehnikaid budismis kasutatakse. Joogale kui filosoofilis-praktilisele süsteemile arenguks täiuslikkuse suunas aluse panijaks peetakse Patandžalit.
Selest “ühesusest” juba vihjamisi kirjutasin seoses üldise religioonide arenguga. Algne polüteism muutub aegamääda monoteismiks, kuid et ületada monoteismi jäikust, peab religioon edasi arenema kolmsuse kontseptsiooniks.
Ka budistlik kogudus, õpetus ja Buddha on teatav kolmsus - Kolm Kalliskivi - sa mäletad seda kindlasti täpsemalt, täpsusta.
Loodetavasti jõudsid sa nüüd ka selle kommini, milles ma räägin, et tegu pole sõimamisega ja mul pole vaja seda korrata.
Teisalt, kristlik bhakti eesmärgiga tunda endas ära “kristusteadvus” (sellist sõna tarvitab, muide, nt antroposoofia, vrdl Idakiriku “jumalinimene”) võib anda häid tulemusi, kui vaid juletaks jõuda nö lõpuni. Tundub, et moonutus tuleb sisse juba Pauluselt: “mitte mina, vaid Kristus minus” valest aktsendist - või selle valest mõistmisest-tõlgendamisest kui individuaalsuse kadumisest.
Individuatsioon on asendunud “haaratusega arhetüübist”, “egregorist” ja seeläbi individuaalsuse kadumisest.
|
OSCAR-2019
|
||
ÜRO väitel on kaks kõige suuremat inimkonda ähvardavat ohtu kliimamuutus ja uute nakkushaiguste esiletulek. Praegu lähenetakse nakkushaigustele peamiselt sekundaarse ennetuse kaudu, püüdes vähendada tulevaste potentsiaalsete haiguste mõju. Aga kuidas oleks võimalik ennetada pandeemiliste viiruste levikut üleüldiselt? Selleks peaks meenutama, kuidas nakkushaigused üldse alguse on saanud. Ameerika teadlane Michael Greger on arvamusel, et nakkushaigused tulid meile koos loomade kodustamisega ning tänapäevalgi jätkub see trend, et uued rasked nakkushaigused jõuavad meieni eelkõige loomariigist.
Inimeste evolutsioonis on nakkushaigused suhteliselt uus surma põhjus. Esimesed nakkushaigused hakkasid levima umbes 10 000 aastat tagasi, ajal, mil inimesed hakkasid loomi kodustama. Lehmade ja lammaste kodustamisega kaasnes veiste katk, mis inimestele ülekandudes muutus leetriteks. Rõuged pärinevad tõenäoliselt kaamelitelt, läkaköha sigadelt, kõhutüüfus kanadelt, gripp partidelt ja tavalised külmetushaigused hobustelt.
Professor Jared Diamond on oma raamatus “Guns, germs and steel” selgitanud, miks eurooplaste haigused hävitasid suure hulga põlisameeriklasi, kuid vastupidist ei juhtunud. Põlisameeriklastel ei esinenud selliseid katkuna levivaid nakkushaigusi nagu Euroopas, sest nad ei kodustanud samal moel loomi.
Teine etapp uute haiguste avastamisel algas 18. ja 19. sajandil tööstusrevolutsiooni käigus, kui hakkasid levima n-ö tsivilisatsiooni haigused – diabeet, ülekaalulisus, vähk jt. Kuid 20. sajandi keskpaigas arvati, et nakkushaiguste ajastu on läbi saanud ja need on kas vaktsiinide või ravimite abil kontrolli alla saadud.
Kuid alates 1975. aastast on uute nakkushaiguste hulk ja nendesse suremine taas tõusmas. Viimase kolmekümne aasta jooksul on avastatud enneolematul hulgal uusi haigusi, peamiselt viiruslikke, ning see tõusev trend on pannud teadlasi muretsema, et meid ootab ees nakkushaiguste epideemia. Rahvatervise ajaloos nimetatakse seda uute haiguste kolmandaks ajastuks ning enamik uusi haigusi pärineb taas loomadelt. Kuid me kodustasime need loomad rohkem kui 10 000 aastat tagasi, mis siis vahepeal muutunud on?
Näiteks Lyme’i tõbi ehk Lyme’i borrelioos on olemas olnud juba aastatuhandeid, kuid alles viimase kümne aasta jooksul saanud inimestele probleemiks. Lyme’i tõbe kannavad edasi puugid, kuid haiguse algne kandja on metshiir. Metshiirte populatsioon oli tänu metsakiskjatele kontrolli all, kuid inimese sekkumine loodusesse on muutnud populatsiooni tasakaalu ja koos hiirte arvu suurenemisega on suurenenud ka haigust kandvate puukide hulk.
Vihmametsade raiumine karjakasvatuse edendamiseks ja puidu saamiseks on meid tutvustanud mitme uue viirusega, sealhulgas näiteks ebola viirus, mis põhjustab ülirasket ebola haigust ehk hemorraagilist palavikku, mis tapab 50–90% haigestunutest. Vihmametsade raiumisel kasutatav tööjõud sõltus suures osas kohapeal saadavast metsloomade lihast, sealhulgas primaatide ja ohustatud liikide lihast. Tarbides söögiks suuri primaate, kes on meile geneetiliselt väga sarnased, võib see omamoodi kannibalism viia meid kokku viirustega, mis oskavad eriti hästi kohanduda uue peremeesorganismi – inimesega. Viimased ebola juhtumid pärinevad näiteks toiduks kütitud suurtelt ahvidelt.
Ebola on üks raskemaid, kuid mitte sugugi kõige enam levinud viiruseid, mille me oleme saanud ahvidelt. HIV inimesteni jõudmise kohta on üks peamiseid teooriaid see, et inimene nakatus kokkupuute tõttu suurte ahvide vere ja väljaheidetega, küttides neid toiduks.
Metsloomi on jahitud aastatuhandeid, kuid mitte kunagi nii laialdaselt nagu praegu. Kuna metsloomade liha järele on nõudlus suurem, kui jahimehed pakkuda suudavad, siis on hakatud mitmeid metsloomi pidama kitsastes vangistustingimustes lihtsalt selleks, et müüa neid söögiks. Mitmed uued viirused on alguse saanud Aasiast. Näiteks SARS viiruse üheks võimalikuks allikaks peetakse tsiibetkasse, kes toodavad maailma kõige kallimat kohvi. Neid peetakse kitsastes tingimustes ja söödetakse kohviubadega, mis seejärel nende väljaheidetest uuesti välja korjatakse ning maailma üheks väärtulikumaks kohviks jahvatatakse. SARS väljendub ägeda kopsupõletikuna ning on põhjustanud rohkem kui 1000 surmajuhtumit. Kas eriline kohv ja tuhanded halbades tingimustes peetavad loomad on seda väärt?
Nakkushaigused levivad metsloomadelt inimestele nii lihasöömise kui ka lemmikloomana pidamise puhul. Lemmikloomakaubandus tõi näiteks ahvirõuged Lääne-Aafrika džunglitest Wisconsini osariiki. Lemmikloomadena sissetoodud linnud on levitanud mitmeid viiruseid, mis on surmavaks osutunud. Lihakaubandus ja metsloomade kodustamine on oluline uute viiruste allikas, kuid kõige suurem põhjus uute viiruste tekkel on maailmas aina tõusev nõudlus loomse valgu järele, ning see, mida tööstused selle jaoks teevad.
Loomi peetakse väga kitsastes tingimuste. Rohkem kui pool maailma munakanadest elavad tillukestes puurides hiiglaslikes pimedates laohoonetes. Umbes pooled maailma sigadest on kokku pressitud intensiivkasvatuse tingimustesse. Need uut tüüpi loomapidamise tingimused esindavad kõige suuremat muutust inimeste ja loomade suhetes viimase 10 000 aasta jooksul ning ei ole ime, et see on suurepärane paljunemistingimus uutele viirustele ja bakteritele. Need on algselt tavalised kahjutud soolestiku mikrofloora bakterid. Kuid äärmusliku stressi tingimustes liiga kitsastes oludes ja antibiootikumidega rikastatud toidu tõttu muteeruvad need inimestele ja loomadele surmavateks mikroorganismideks.
Me oleme võtnud looduslikult herbivoorid ning muutnud nad karnivoorideks ja kannibalideks, söötes neile tapamajadest üle jäänud jääkprodukte. Võtame haiged loomad, kes ei suuda ise enam kõndida ning söödame neid inimestele. Kas on ime, et nn hullulehmatõbi on levinud nii loomadele kui ka inimestele. Farmiloomadele söödetakse igal aastal lihtsalt kasvu parandamiseks miljoneid tonne antibiootikume ning tänu sellele on arstidel aina vähem valikuid, mille abil ravida inimesi, kuna bakterid muutuvad aina enam ravimresistentseteks.
Praegu peetakse kõige suuremaks ohuks inimkonnale gripiviiruse muteerumist, kuna see on väga nakkumisvõimeline. Gripiviirused on inimestel olnud umbes 45 000 aastat. Linnugripi H5N1 kohta tõsteti suurt kära, kuna see levis väga kiiresti väga kaugele. Kuid tegelikult osutus see surmavaks vaid paarisaja inimese jaoks. Millest nii suur kära? Viimane kord, kui linnuviirus levis inimesele, tõi see kaasa ühe ajaloo suurema haiguspuhangu 1918. aastal. See levis paari nädalaga üle Põhja-Ameerika, sellesse haigestus 25% elanikkonnast ning see tõi kaasa ligikaudu 50–100 miljonit hukkunut, kusjuures erinevalt praegustest viirustest, ei surnud mitte ainult haiged ja nõrgad, vaid täies elujõus inimesed. Tänapäevase infrastruktuuri tingimustes oleks sellise viirus levimine mitu korda kiirem ning ohvrite arv mitu korda suurem.
Viirustest räägitakse kui looduskatastroofidest, mille üle meil puudub kontroll. Kuid tegelikult on palju suurem tõenäosus, et järgmine viirus on inimeste endi süül tekkinud. Veel kümme aastat tagasi ei esinenud juhtumeid, kus linnuviirus oleks inimesele üle kandunud. Kuid tänapäeval on linnuliha ja munatööstuste kaudu tekkinud nakatumisjuhtumeid aastas tuhandeid ja see number aina suureneb. Ja selle põhjuseks on see, et oleme muutnud viisi, kuidas linde peetakse. Ühes farmis võib olla 10 miljonit lindu. See on 10 miljonit uut võimalust linnuviirustel levida ja muteeruda. Kanafarmid on nagu viiruste inkubaator ning mida suurem on nõudlus odava kanaliha järele, seda suurem on risk järgmise inimeselt inimesele leviva linnugripi viiruse väljaarenemiseks.
Sageli arvatakse, et väljas vaba õhu käes olevad linnud on viirustele rohkem vastuvõtlikud, kuna nad võivad neid saada rändlindudelt, vastupidiselt farmilindudele, kes on välismõjude eest kaitstud ja seetõttu ka väiksema nakatumisriskiga. Tegelikud uuringud aga näitavad täpselt vastupidist. Farmilindudel on neli korda suurem tõenäosus nakatuda mõne gripitüvega. See võib alguse saada ohutust seedemikrofloora bakterist, mis ekstreemse stressi ja mustuse tingimustes muteerub. Sisetingimustes on levimine ühelt linnult teisele mitu korda kiirem kui väljas, kus linnud ei ole nii tihedalt koos. Samuti aitab väljas päikese UV-kiirgus viiruseid hävitada – kõigest pool tundi UV-kiirgust hävitab viiruse, mis võib varjus püsida elus päevi ja niiske sõnniku sees nädalaid.
Kanalihatööstus ei ole muidugi õnnelik selle väljavaate üle, et nende kasumi teenimise vahend võib olla ülemaailmse pandeemia allikaks. Tööstused naeruvääristavad ja lükkavad tagasi selliseid väiteid ning maineka Poultry ajakirja peatoimetaja on oma veerus kirjutanud, et ta tunneb rohkem muret, et pandeemia korral ei ole enam kanu keda süüa, kui et pole enam inimesi, kes neid kanu sööks.
Kanafarmide bioohutuse eeskirjad on enam kui puudulikud ning kui uus viirus pääseks valla, siis ei oleks ka ohutusreeglite karmistamisest erilist kasu, sest linnuviirused kannavad edasi isegi kärbsed. Praegu lastakse ohutuseeskirju aga pigem lõdvemaks, kuna tööstuste peamine eesmärk on kulude vähendamine ja kasumi suurendamine. Kas me tahame riskida miljonite inimeste eludega selle nimel, et meil jätkuks odavat kanaliha?
Ainus viis pandeemia tekke ohtu vähendada on kanapidamise tingimuste täielik muutmine – üleminek suurfarmidelt tagasi väiksemate vabapidamisel farmide peale. Selleks aga peavad inimesed kaaluma võimalust, mis näib läänemaailmas ennekuulmatu – kanaliha söömise piiramist! Loodetavasti ei pea selleks valla pääsema pandeemia, et inimesed mõistaksid, kui oluline see küsimus on.
See, kuidas me kohtleme loomi, on tähtis globaalses mastaabis. Kogu loomade ja inimeste omavaheline suhtlus tuleb üle vaadata, sest uute katkude väljaarenemise ajastul on meie ümber miljardeid väikseid karvaseid või sulelisi katseklaase, milles uued viirused muteeruvad ja muudavad vormi. Kuid selle sünge väljavaatega kaasneb ka lootus: kui inimese käitumine on põhjustanud uute haiguste tekke, siis inimese käitumise muutumine saab neid tulevikus ka ennetada.
|
OSCAR-2019
|
||
Täna avaldatud Saar Polli uuring näitas, et eestlased loovad oma usku üksikutest märkidest, uskumustest ja ideedest. Üldiselt valitseb usuasjus üsna suur segadus.
Tervelt 31 protsenti usku väga oluliseks pidavatest inimestest ei poolda ühtegi konkreetset religiooni ega kirikut, vaid järgib oma usku, selgus täna tutvustatud Eesti Kirikute Nõukogu ja Saar Polli religiooniuuringust.
Usku väheoluliseks pidavatest inimestest pooldab oma usku 45 ja usku üldse mitte oluliseks pidavatest inimestest 41 protsenti. End mitte usklikeks, vaid religioosse ja spirituaalse huvilisteks pidajaid on vastavalt 41, 36 ja 21 protsenti.
Üle poole usku eriti tähtsaks pidavatest inimestest ei kuulu ühtegi kogudusse. 42 protsenti usku eriti tähtsaks pidavatest inimestest ei loe piiblit ning 26 protsenti ei võta osa ka jumalateenistustest. 28 protsenti end väga usklikeks pidavatest inimestest käib kirikus vaid kord-kaks aastas.
Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone pidas pilti mitmetahuliseks ja segaseks, kuid hindas uuringut oluliseks tagasiside ja mõju teadasaamiseks.
Soone sõnul on väga segane inimeste arusaamine mõistetest nagu usk ja uskumine ning avaldas lootust, et järgmised uuringud täpsustavad, mida inimesed nende all mõtlevad.
Andrus Saar seletas usulist segadust Nõukogude ajaga, mis vägivaldselt katkestas usulise traditsiooni.
Inimestel on sellele vaatamata vajadus kuulumise, usu ja kõrgema jõu järele, mida püütakse rahuldada üksikutest märkidest omaenda usku luues. Saare sõnul otsivad inimesed tuge, midagigi püsivat pidevalt muutuvas maailmas.
EELK osalemine suurtes rahvusvahelistes kiriklikes organisatsioonides on muutunud enesestmõistetavaks. Kuid on ka väiksemad organisatsioonid, mis jäävad tähelepanu fookusest välja.
Me osaleme nelja suure oikumeenilise organisatsiooni töös: Kirikute Maailmanõukogu, Luterlik Maailmaliit, Euroopa Kirikute konverents ja Evangeelsete Kirikute Osaduskond Euroopas (Leuenbergi Konkordia).
Peale selle veel soome-ugri teoloogide regulaarne kooskäimine, Hermannsburgi rahvaülikooli korraldatud poolakate, Königsbergi (Kaliningradi) venelaste, Põhja-Elbe kiriku rahvaülikoolide esindajate ja EELK liikmete regulaarsed kohtumised, Venemaal asuvate eestlaste korrapärane vaimulik teenimine, Euroopa Oikumeenilise Noortenõukogu töö, luterlikud noortekonverentsid (vähemalt 1988, 1992 ja 2000), KALME, Saksamaa Põhja Kiriku organiseeritud ning finantseeritud iga-aastased Läti, Leedu, Eesti ja Saksamaa Põhja Kiriku vaimulike kooskäimised. Aga muudki kontaktid, mis ei ole mõeldud kirikute juhtidele, vaid lihtvaimulikele ja aktiivsetele koguduseliikmetele.
Ajaloo hõlma on vajunud Kristlik Rahukonverents, osalemine aastatel 1956–1992 toimunud Euroopa luterlike kirikute konverentsi töös, mis kuni 1970. a kandis nimetust luterlike vähemuskirikute konverents, mille viimane kohtumine oli Riias 1992. a ja mis lõpetas sellega oma tegevuse.
Peamiseks põhjuseks oli see, et Ida-Euroopa kirikutel oli pärast raudse eesriide langemist võimalus oma esindajate kaudu osaleda ilma piiranguteta. (Kui piiranguks mitte lugeda osa kirikute majanduslike võimaluste vähesust, aga vähemalt esimestel aastatel pärast «pööret» olid rikkamad lääne kirikud valmis toetama meie kiriku osalemist rahvusvahelistel üritustel).
Sama kehtib Saksamaa ja Skandinaavia luterlike kirikute kohtumiste kohta, kuhu olid viimastel aastatel kutsutud ka EELK esindajad, kuid needki kohtumised lõppesid 2001. a. Võib-olla kuuluvad siia ritta ka Luterliku Maailmaliidu koordinatsioonikoosolekud Balti ja Venemaa luterlike kirikute osas, mis algasid 1988. a ilma Balti kirikute esindajateta, laienesid seejärel, kuid minu teada viimane neist toimus 2005. a Vilniuses.
Soome-ugri teoloogide või ordineeritud pastorite koosolekud on toimunud alates 1937. a, kuigi juba enne seda, alates 1927. a, toimusid küll Soome, Ungari ja Eesti teoloogide konverentsid, millel ei olnud otsest soome-ugri iseloomu ja mis olid rohkem seotud teoloogiaüliõpilaste stipendiumiprogrammiga.
Hõimutunde rõhutamise põhjuseks oli Soome ja Balti riikide iseseisvumine möödunud sajandi algul, suhteliselt väikeste rahvaste vajadus koostöö järele, stipendiaatide programm nõrgema või teistsuguse teoloogilise võimekusega kirikute õppijate koolitamiseks, enamiku nende rahvaste luterlik iseloom ning lõpuks hõimusugulus, kuigi rahvaste sõltumatu ja vägagi erinev areng oli toimunud juba aastatuhandeid.
1935. a suvel peeti Tallinnas esimene Eesti ja Soome kirikuõpetajate koosolek. Aga seda ei saanud veel soome-ugri kooskäimiseks nimetada, sest osalesid vaid kahe rahva kirikute esindajad ja hõimutunnet ei rõhutatud.
Võib arvata, et selle koosoleku toimumise üheks mootoriks oli 1934. aastal EELK piiskopiks valitud H. B. Rahamägi, kes juba Tartu ülikooli süstemaatilise usuteaduse professorina (1920–1934) oli oluliselt tegev olnud rahvusvahelistes suhetes ja kelle üheks tähtsamaks teoks oli otsustav kaasarääkimine armulauaosaduse sõlmimisel EELK ja Inglise kiriku (anglikaani osaduskond) vahel 1937. a.
Rahamägi oli oikumeeniliselt ja poliitiliselt väga aktiivne (I ja IV riigikogu liige ning riiginõukogu liige ja erinevate haridusministrite kabineti liige), aga viis aastat pärast piiskopiks valimist osutus ta eetilistel põhjustel sobimatuks piiskopi ametisse, tagandati ja lõpuks pidi tollases ajaloolises arengus vastu võtma märtrisurma Nõukogude vangilaagris 1941. a.1
Esimene koosolek, millest võtsid osa nii Soome, Ungari kui ka Eesti kirikuõpetajad, toimus 1937. a Budapestis (on ka öeldud, et see oli Sopronis, mis on umbes 150 km Budapestist loodes suunas. Võimalik, et osa koosolekust toimus Budapestis, osa Sopronis) teemal «Kiriku ajalugu ja hõimutöö» ja kohtumist nimetatakse üksmeelselt esimeseks soome-ugri vaimulike kogunemiseks.
|
OSCAR-2019
|
||
Metalli hind on hakanud maailmaturul tõusma. Kuusakoski juhatuse liikme Kuldar Suitsu sõnul mõeldakse juba ehitades sellele, kuidas maja maha lammutades sellest hiljem rauda kätte saada. Facio Investi tegevjuhi Toomas Trompi arvates on metalli asemel võimalik ehituses kasutada enam ka muid materjale.
Eks hind liigubki pidevalt mööda siinust nagu majanduski. Hinnad on kõikunud üles-alla paar viimast aastat kogu aeg. Metalli ja lehtmetalli hind on kõikunud 8–15 krooni vahel. Seega ligi poolteist korda. Kui tooraine hind muutub pea 1,5 korda, on selge, et ka toodangu hind tõuseb. See omakorda tõstab kõiki lõpphindu.
Kuna meie teeme lepingulisi tööd välisfirmadele, püüame hinnapakkumiste koostamisel arvetsda, kuidas tooraine hind muutub. Kui hind tõuseb, küsime ka hinnapakkumises sellest lähtuvalt oma toodangu eest kõrgemat hinda. Metalli osatähtsus lõpptoodangust moodustab meie puhul poole või isegi rohkem.
Mida vähem metallimaaki maailmas alles on, seda kõrgemaks metalli hind kerkib, see on selge. Toormetalli sulatatakse pidevalt juurde ning ka vanametalli töödeldakse ümber, aga kui rauamaak on lõpuks kõik välja kaevatud, peab metallile mingit alternatiivi otsima.
Praegu sellist alternatiivi veel teada pole. Millal maak otsa saab, on samuti veel raske öelda, selles küsimuses on palju sepkulatsioone ning täit selgust pole. Võib-olla sel ajal, kui maak otsa saab, hakatakse seda juba Marsilt tooma, kes teab.
Aga kuna metalli mahud pole ehituses väga suured, maht raudbetooni või konstruktsioonide näol pole väga suur, ei ole hinnatõus meie jaoks katastroofiline.
Sisalduva metalli maht oleneb ka konkreetsest hoonest ja sellest, kas tegu on metallkonstruktsioonil üles ehitatud laohoonega või kivimajaga, milles on rauda vaid tugevduseks.
Aga kuna turg on nii all, on iga hinnatõus negatiivne uudis, iga hinnatõus mõjutab. Aga see pole katasroof. Teaduse ja tehnika areng toimub kogu aeg, olen kindel, et selleks ajaks, mil maak otsa lõpeb, on välja mõeldud metallile alternatiiv.
Üks võimalus, mida juba ka tehakse, on vähendada ka metalli kasutamise mahtu. Kui vanasti pandi hoonetesse vagunite kaupa metalli, siis nüüd sellega võrreldes praktiliselt vaid näpuotsaga. Kasutamine muutub kindlasti veelgi rastionaalsemaks.
Kas metallist päris loobuda on võimalik, seda on raske öelda. Aga ka praegu tehakse juba liimpuidust ja puitkonstruktisoonidega hooneid, kõik ei pea rippuma metalli otsas.
Valmismetalli hind on üsna kindlas sõltuvuses vanametalli hinnast. Maagist toodetakse alla poole metallist, ülejäänud toimub olemasoleva vanametalli ümbesulatamise teel.
Metalli hind, mille kõikumisega on omakorda seotud vanametalli hind, sõltub kõige rohkem kinnisvara hinna kõikumisest. Kuna ehitus on kõige suurem raua tarbija. Mitte raudteed, vagunid, tankid ega laevad.
Praegu on metalliturg ebakindel, sest terasetehased pole kaetud pikaajaliste lepingutega, vaid tegutsetakse lepingupõhiselt. Kui on selge, millises koguses ja hinnas on toorainet vaja, alles siis kogutakse see kokku. Terasetehased pole vahepeal üldse terasest huvitatud, siis jälle kogused ja vajadused kasvavad.
Meie vanametallivoog on aga pidev. Me müüme seda pidevalt, käies turu muutumisega kaasas. Terase hinna suhtes on märgata väikest hinna ülekuumenemist. Kas tegu on ühe hetke tõusuga, mil terasetehastel on tulnud palju tellimusi, või hinna tõus jätkub, seda on praegu raske öelda. Kui 2008. aastal oli suur ülekuumenime, siis aasta lõpus kukkus hind kivina. Suurele tõusule jätkub alati suurem langus. 2009. aastal hind tõusis aeglaselt ja stabiilselt. Nüüd aga on hinnatõus kiirenenud.
Meie tegevust mõjutab ka maas olnnud lumi, lumest ja jääst on metalli raske kätte saada. Lisaks aastaaegadele mõjutab meid ka vanametalli hinnatase. Praegu on vanametalli hind viimase pooleteise aasta parim, raua kilost saab maksta kolm ja pool, isegi kuni neli krooni, mis on väga hea hind. Pärast lume sulamist kindlasti vanametalli toomise aktiivsus tõuseb.
Metalli otsalõppemise võimalusest pole valju häälega veel räägitud. Praegune trend on see, et kõik mis võimalik, korjatakse kokku ning töödeldakse ümber. Juba ehitades mõeldakse sellele, kuidas maja maha lammutades sellest hiljem rauda kätte saada. Kõik meie supermarketid saab põhimõtteliselt algmaterjaliks tagasi lahti võtta.
Tehnoloogiad on kogu aeg paranenud ning seetõttu, kui varem oli vaja katla valmistamiseks toorainet terve tonni jagu, siis praegu ainult 400 kilo.
Musta metalli hind on pärast suhteliselt stabiilsena püsinud nelja kvartalit tõusnud järsult. Tõusu oli oodata, kuid tootjad tegid hinnatõusu otsused tavatult lühikese etteteatamisajaga ja oodatust suuremal määral. Jõutud on aastataguse madalseisuga võrreldes kohati 25% kõrgemale tasemele.
Arvata on, et hinnatõus jätkub tootjate diktaadi all kuni aasta lõpuni, loodetavasti mitte äsja olnud tempoga.
Värviliste metallide ja roostevaba terase hinna tõstmine algas juba eelmise aasta neljandas kvartalis ja on tõusutrendis olnud kogu järgneva aja. Terase hinna tõus veab kiiremale tõusule kaasa ka värviliste metallide ja roostevaba terase hinna.
Meie kasutame oma tootmises põhimaterjalina terast, mille hinna tõus tõstab ka lõpptoodangu hinda. Viimase pooleteise aasta jooksul on ehitusturu vähenenud tellimustest ja tugevast konkurentsist tingituna lõpptoote hinda pidevalt alandatud. See on tinginud mitmete ehitussfääris tegutsevate, sh terasest avatäiteid valmistavate ettevõtete väga nõrkasid majandustulemusi kuni pankrottideni välja.
Sellises olukorras ei ole võimalik tootjaettevõttel võtta enda kanda toorme hinna tõusu, mistõttu tooted muutuvad tellijale senisest kallimaks. Ehitusmaterjalide hinnad hakkavad tõusma ja võitja on see, kes sellega oma pakkumistes arvestab.
Kui valutada südant mis tahes toorainete vähenemise pärast, siis saame takistada seda ainult vähem tarbides. Metalli saab asendada, lähtudes toote sihtotstarbest, erinevate plastide, tugevate komposiit- või immutatud ja pressitud orgaaniliste materjalidega, aga see on rohkem teadlaste ja konstruktorite pärusmaa.
TREV-2 Grupp AS pantis pangale oma tütarettevõtete aktsiad, kuna pank nõudis ettevõttelt lisatagatist.
Eesti Väärtpaberi Keskregistri andmetel pantis grupp juuni esimestel päevadel finantstagatise kontole 70% Põlva Teedest, Valga Teedest ja Rapla Teedest. „Põhjuseks on eelkõige ärikliima muutus. Sellest tulenevalt nõuavad pangad lisatagatisi ja tagatiste tagatisi,“ ütles Äripäevale TREV-2 Grupi AS juhatuse esimees Tõnis Pleksepp.
Teise põhjusena tõi juhatuse esimees välja tõsiasja, et pikenenud on nende tellijate maksetähtajad, lisades, et lepingutes kohati juba 180 päeva. „Ja fakt on seegi, et kogu raharinglus Eestimaal on aeglustunud,“ nentis Pleksepp.
Pleksepa sõnul on teede ehitus siiski hooajaline tegevus, mis tingib kevadised suuremad materjalide ostud ja palju muud sarnast, et hooajale vastu minna. „Ka on pikenenud suurte objektide garantiitähtajad, milleks sobivaim viis on samuti pankade garantiid,“ selgitas juhatuse esimees ja rääkis, et reeglina on garantiiaeg 5 aastat.
Samas lubab Pleksepp leida ka sel aastal võimalusi investeeringute tegemiseks ja rõhutas, et ettevõtte areng on oluline ka masu tingimustes.
|
OSCAR-2019
|
||
Dalai-laama on öelnud, et 90% sellest, kuidas me maailma vastu võtame, sõltub eelkõige meist endist ning vaid kümnendik välismaailmast. Inimene tegutseb palju efektiivsemalt, kui ta teeb seda lustiga. Kuidas seda rõõmu luua?
Mind on aidanud kõige paremini edasi viia lihtne mudel: planeerin igasse päeva vähemalt ühe asja, mille lõpetamise üle on mul õhtul hea meel. Tegelen selle asjaga iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.
Igal õhtul vaatan oma päeva üle, patsutan end õlale ja rõõmustan. Seejärel panen paika homsed plaanid, kavandades sinnagi ühe tegevuse, mille üle on hea meel.
Kas oled kunagi kohtunud ebameeldiva inimesega, kellega kohe kuidagi asi ei klapi? Ikka. Nii minagi. Kuid sel juhul hakkan otsima temast meeldivaid külgi – no midagi peab temas ju ometi ka positiivset olema, kasvõi midagi väikest... Kui selle leian, siis keskendun ta meeldivatele pisiasjadele. Sama lugu on päevadega: kui tundub, et päev oli täitsa tuksis, siis otsi hoolega ning avastad, et kasvõi mingi meeldiv pisiasi leidis aset – järelikult oli ju hea päev.
Kord nädalas vaatan möödunud seitsmele päevale tagasi – ning kuna kavandan igasse päeva vähemalt ühe rõõmustava teo – ja alati on põhjust endaga rahul olla. Seejärel vaatan järgmist nädalat ja mõtlen, millise suure ja olulise sammuga tulen siis toime.
Teise asjana aitab mul rõõmu tunda lihtne jälgimine. Võtan vahel aja maha ning lihtsalt jalutan, jälgides ümbruskonda ning tundes sellest naudingut. Või soojemal ajal istun hetkeks tänavakohvikusse ning jälgin mööduvat saginat seda nautides. Sarnasel moel aitab rahuneda see, kui vahel vaatad oma elu virr-varri veidi eemalt – kaugelt saad oluliselt parema ülevaate nii sellest, mis tähtis, kui ka sellest, mis tegelikult pole eriti oluline.
Kolmandana teen vahel zen-budistlikku hingamisharjutust: alguses otsid sisimast üles headuse ning seejärel hingad seda välja kümmekond korda. Kuna meie ümbruses on samuti headust, siis edaspidi hingad headust sisse ja headust välja. Kui seda harjutust teha kümmekond minutit, muutub olemine oluliselt paremaks.
Kui suudad naeratades edasi liikuda, kuigi see on vahel väga keeruline, oled oluliselt efektiivsem ning maailm meeletult parem koht elamiseks kui enne.
Millega lood sina oma päevadesse rõõmu? Mis tekitab sinus hea enesetunde? Mida saad teha, et neid mõnusat olemist loovaid hetki oma päevadesse rohkem tekitada? Palun jaga oma kogemusi ja nippe kommentaarides. Aitäh!
Inimesed liiguvad ühiselt jõudsamalt edasi kui igaüks eraldi. Mida teha, et ületada individualismi tõkked ning teha koos kõige olulisem asi teoks?
Ametivend ja suurepärane DISCi koolitaja Indrek Rahi rääkis mõne kuu eest loo: ta koolitas üht keskmise suurusega Tallinna ettevõtet, koolitus toimus maal, ning 20 koolitusel osalejat saabusid Tallinnast kohale 19 autoga. Nii Indreku kui ka minu jaoks on see eestlaste koostöövõimetuse musternäide. Selleks, et olla näiliselt iseseisev, kulutad nii aega kui ka raha üksinda autos sõitmiseks! Võib-olla oli oma osa ka selles, et teistele tuli näidata, millise autoga keegi sõidab, aga võib-olla ka mitte.
Eestlane hoiab omaette – me juba oleme sellised. Vaata kasvõi eestlase elupaika, üldjuhul rida- või hajaküla. Majad asuvad üksteisest võimalikult kaugel ning alati, kui süütad toas tule, tõmbad ette kardina, et naaber ei näeks tuppa. Ainsaks erandiks on kalurikülad, milles majad tihedamalt koos ja ka inimeste omavaheline koostöö oluliselt parem. Kuid kalurid teevad koostööd olude sunnil, üksi on merel väga keeruline toime tulla.
Nüüd, pärast masu, on kalurite kombel ühine tegutsemine väga tähtis. Me ju tahame kehvad ajad võimalikult ruttu tasa teha ning edasi liikuda! Koos tuleme oluliselt paremini toime kui üksi – inimene on endiselt karjaloom, isegi siis, kui ta on eestlane.
Kuidas sa saad teada, mis paneb teist inimest liikuma? Ei mingil muul moel kui temalt küsides. Kuulsin lugu, mille kohaselt Virgini juht Richard Branson olla istunud kord baaris ning vestelnud ta naaberpukil tasapisi napsu võtnud mehega, kes äsja ühest töökohast ära tulnud ja järgmist tööd polnud veel hakanud otsima. Vestluse käigus selgus, et mehe silmaring oli harukordselt avar, mõttekäigud köitvad ning suhtlusviis innustav.
Branson olla temalt pärinud: „Kui te tahaksite minu juurde tööle tulla, siis millist tööd te sooviksite teha?“ Mees vastanud, et kõige põnevam oleks praegu tegeleda pikaajalise strateegilise finantsplaneerimisega.
„Aga kuidas võiks kõlada teie ametinimetus?“ Mees mõtles veidi ning lausus: „Strateegilise finantsplaneerimise osakonna, ei, hoopis divisjoni, juht, või veel parem: peadirektor.“
„Ja kui palju te palka sooviksite?“ jätkas Branson asjast üha enam huvitudes. Mees pidas pika pausi ning lausus: „Kui saaksin teha täpselt seda tööd, mida tahaksin, ning mu visiitkaardil ilutseks mainekas ametikoha nimetus – see on mulle oluline –, siis see rahaline pool polegi nii oluline. Eelmises kohas sain 60 000 dollarit aastas, no nüüd võiks 70 000 ära tulla. Või 75 000 – see oleks veel parem.“
Mida selle peale vastas Branson? „Tere tulemast meeskonda, strateegilise finantsplaneerimise divisjoni peadirektor!“ Väidetavalt töötavat see mees endiselt Virginis.
Teeme 6.-8. oktoobrini coach Raimo Ülavere, psühholoogiatreener Kristel Rannamehe ja ametivend Rahiga Stockholmi laeval poolesajale meeskonnale ühiselt oluliste asjade elluviimise koolituse „Uus kurss“. Selle koolituse meeskonna koostasime täpselt sama põhimõttega: iga koolitaja ja tugimeeskonna liige teeb täpselt neid töid, mis talle endale meeldib. Tulemuseks on kõrgeima motivatsiooniga tiim, milles kunagi olen osalenud. Ja selle tiimiga loome Eestis ainulaadse koolituse, millel inimesed suudavad teha oma kõige olulisema projekti või protsessi ühised plaanid, mida nad saavad ja tahavad edukalt ka ellu viia.
Esmalt oleme omavahel projekti osalistega selgeks vaielnud, miks seda projekti on üldse vaja. Kui vaidleme omavahel selgeks, miks on seda konkreetset projekti vaja, siis jõuame lõpuks koosmeelele ning saavutame ühise sihi, mille suunas koos edasi liikuda.
Pealegi aitab selline lähenemine vältida üht olulist projektide elluviimise kitsaskohta: mõni projektiga tegeleja võtab muidu kõige kiiremal ajal vinguva häälega küsida: „Aga miks seda projekti üldse vaja on?!“ Kui projekti vajadus selgeks vaielda, siis vahel juhtub ka nii, et projekti polegi vaja ning selle võib tegemata jätta.
Seejärel lepime kokku projekti elluviimise reeglites, näiteks selles, millist eelarvet me ei ületa, kui kiiresti käib kommunikatsioon, mida teeme tõrgete ilmnemise korral, kuidas omavahel suhtleme... Tean mitmeid ettevõtteid, mis täiustavad iga projekti alguses neid reegleid ning on loonud sel moel endale projektijuhtimise hea tava, millest juhinduvad pidevalt oma töös.
Kolmanda sammuna oleme sõnastanud projekti metsikult eduka tulemuse. Just nimelt metsikult eduka, mitte reaalse. Kui sõnastame eesmärgi nii nagu see oleks juba sündinud, siis näeme ja tunneme seda oma vaimusilmas juba praegu ning meil on lihtsam selle suunas edasi liikuda.
Me sõidame täpselt sinna, kuhu vaatame. Kui kujutame ette põldude vahel sirgelt jooksvat teed, mille ääres kasvab üksik puu, siis kuhu autod ja traktorid ühtelugu sõidavad, kui juht kaotab masina üle kontrolli? Loomulikult vastu puud, sest me sõidame sinna, kuhu me vaatame. Kui proovime kõigest hingest mingit probleemi vältida, siis kiiremini kui arvatagi põrkume just nimelt selle probleemiga.
Seega kui vaatame sarnaselt vormelisõitja või mootorratturiga, kes silmitseb kurvi võimalikult kiireks läbimiseks sellest väljumise punkti, edukat tulemust, siis tõenäoliselt ka jõuame selleni.
Eestlase jaoks on lugu küll natuke teine. Mida ütled, kui mõni asi on välja kukkunud parimal võimalikul moel? „Pole paha“, „Üsna normaalne“ või jõmised lihtsalt tunnustavalt „Käib kah“. Mitu aastat tagasi kirjutas majandusajakiri „The Economist“, kui eestlane ütleb mingi asja kohta „üsna normaalne“, siis paremini teha ei saa! Seega, kui oled läbi ja lõhki eestlane, sõnasta „üsna normaalne“ projekti tulemus, millega nii enam-vähem jääd pärast rahule. Muu maailma jaoks ongi see tulemus „metsikult edukas“.
Nüüd oleme visandanud olulisemad tegevused, mis viivad meid soovitava lõpptulemuseni. Esimese hooga me ei lisa kuupäevi ega tegevuste elluviijate nimesid, lihtsalt paneme koos kirja, mida meil on vaja koos teha. Seejärel paneme tegevused ajateljele ning iga osaleja võtab endale talle sobivaimad ülesanded. Kui inimene võtab ise endale kohustused, viib ta need ellu palju tõhusamalt ja edukamalt.
Seejärel kaardistame järgmiseks kolmeks kuuks olukorra, milles oleme iga kuu lõpuks. Samuti paneb iga osaleja endale kirja oma järgmise kolme kuu eesmärgid.
Selleks, et see ei jääks pelgalt plaaniks, vaatame koos järgmise kuu eesmärki ning leiame ühiselt, mis on toimunud järgmise ja ülejärgmise nädala lõpuks. Iga osaleja sõnastab ka isikliku järgmise ja ülejärgmise nädala eesmärgid.
Kõik eesmärgid paneme kirja nii nagu need oleksid juba sündinud, siis tunnetad, tunned, kuuled ja näed saavutatud olukorda.
Viimase planeerimise sammuna paneb iga osaline kirja järgmise paari nädala igasse päeva ühe, kõige olulisema tegevuse, mis viib teda oma nädala eesmärgi täitmisele lähemale.
Võta kord nädalas aega, et parimal juhul korra oma meeskonnaga kohtuda, et koos vaadata ja arutada, kuidas kõige olulisem tegevus edeneb.
Sageli anname paar korda nädalas kõigile meilitsi teada, milliseid edusamme oleme teinud. Kui näeme, kui hästi tiimikaaslastel läheb, siis see annab ka endale jõudu ja energiat iga päev kõige olulisema projekti tegeleda kasvõi natuke niipea kui võimalik, sest ega me ole tiimikaaslastest halvemad.
|
OSCAR-2019
|
||
Estonian Airi enamusosaluse riigile tagasi ostmise suure meediatähelepanu taustal on avalikkusele jäänud märkamata üks teine, vähemalt sama oluline algatus. Nimelt kavatseb valitsus eraldada tuleva aasta riigieelarvest 65 miljonit krooni Tallinna lennujaama turva- ja päästekulutuste katteks.
Nende kulutuste võtmine riigi kanda on sisuliselt ainuke seaduslik ja läbipaistev võimalus lennuliikluse toetamiseks Euroopa Liidus. Paraku praktiseeritakse ka palju kummalisemaid finantsmahhinatsioone, mille üheks markantsemaks näiteks on vast ülisegased omandi-, juhtimis- ja rahastamisskeemid Air Balticu, Riia lennujaama ja Läti riigi vahel. Hea tõdeda, et Eesti riik ja AS Tallinna Lennujaam on valinud pikaajaliselt palju jätkusuutlikuma lahenduse.
Mida tähendab 65 mln lisakrooni Tallinna lennujaamale ja lennureisijale? Lühidalt: paremaid lennuühendusi. Tallinna lennujaam on äsja välja töötanud uue ja vägagi atraktiivse liinitoetusprogrammi. Nagu kinnitab värske tagasiside rahvusvahelistelt lennundusmessidelt peaks see tunduvalt suurendama Tallinna lennujaama konkurentsivõimet.
See annab lootust, et Tallinnast algavad peagi uued liinid. See tähendab, et suurematesse sihtkohtadesse sageneb lennutihedus (nt London). Veelgi enam – see on pikk samm selle suunas, et Tallinnast alustab Lufthansa kõrval lende veel mõni Euroopa suurem lennukompanii. Kusjuures madalamad lennujaamatasud ja mahupreemiad annavad palju paremad võimalused ka odavlennufirmadele. Nii peaks Tallinna lennujaama reisijate arv kasvama tänaselt 1,4 miljonilt reisijalt viie aastaga 2,5 mln reisijani.
Arvestades, et ka Estonian Air saab uue omaniku käe all uue loodetavasti hingamise ning juba jaanuaris jõuavad Eestisse uued Bombardier tüüpi lennukid, peaks 2011. aasta tähendama lennunduses eelkõige häid uudiseid. Paremad lennuühendused meie puhkusereisijatele ja tööinimestele, aga kindlasti ka mugavamad ühendused siia saabuvate investeerijate jaoks.
Olekski patt jääda passiivseks kõrvavaatajaks, kui Eesti kuulub oma kehvade lennuühenduste poolest maailmas alles 125. kohale (Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime aruande andmetel). Samas on karm tõsiasi see, et meie SKP per capita´t ja turu suurust arvestades oleme lennureiside arvult üsna oma potentsiaali lähedal ega jää oluliselt maha rikastest lääneriikidest. Lihtsalt meie unistused ja soovid on tihtipeale suuremad kui vaba turumajandus rahuldada suudab.
Suve hakul peeti Tallinnas EASi eestvedamisel rahvusvaheline konverents, kus Skype`i, IBMi, Oracle`i ja Nokia tippjuhtide osalusel arutati välisinvesteeringute riiki meelitamise võimaluste ja tingimuste üle. On selge, et kõikvõimast võluretsepti on raske välja mõelda. Primitiivne on ka loota, et mõni üksik toetus või maksusoodustus toob riiki lõputult otseinvesteeringuid ja tasuvaid töökohti. Pigem toob edu mitme faktori ühine sünergia.
Talendid – Skype`i juht Sten Tamkivi pidas just võimekate talentide olemasolu kõige olulisemaks teguriks investeeringute asukoha valikul. Teenustekeskses globaalses äris pole võimalik midagi märkimisväärset arendada, kui sul puuduvad suurepärase hariduse, töökultuuri ja ärivaistuga inimesed. Üldine palgatase riigis on seejuures teisejärguline, sest rahvusvaheliste tippude sissetulekud on ühesugused nii Singapuris kui Poolas.
Ettevõtluskeskkond – madalad maksud, lihtne ja läbipaistev seadusandlus, õigusriik ja toimiv õigussüsteem. Kindlasti ka tugevad ülikoolid, kes teevad erasektoriga teadus- ja arendustegevuses tihedat koostööd. Loomulikult peab riik tagama elementaarse infrastruktuuri. Üha enam hindavad ettevõtjad aga maksukeskkonna etteaimatavust.
Internetiseeritus – wifi, lairiba, kodused ühendused, Interneti odav ja kiire kättesaadavus. Kõik see, mis Eestis tundub paljudele nii lihtne ja loomulik on ometi veel paljudes rikastes riikides vaegarenenud. Kaasaegne äritegevus eeldab aga ülihäid kommunikatsioonikanaleid.
Kultuursus ja avatus – tolerantsus, keelteoskus, aga ka austus võõramaise vastu. Siia võib liigitada ka turvalisuse kõige laiemas mõistes. Avatust suurendavad rahvusvahelised õppeasutused, sest tihti liiguvad talendid koos lastega, kes mõistagi tahavad jätkata kvaliteetset kooliteed.
Hea ligipääs – lennu-, maantee- ja rongiühendused. Suur raha liigub üldjuhul lennukiga, aga kui riiki pole võimalik mugavalt ligi pääseda, siis maandub raha lihtsalt mõnes teises riigis. Kui Skandinaavia välja arvata, siis on kiirete transpordiühenduste valdkonnas meil hetkel kõige suuremad puudujäägid.
Äri alustamise lihtsus – vabad äripinnad, soodsad litsentsid ja maksud, minimaalne bürokraatia. Eesti on just äri alustamise lihtsuses maailma esirinnas. Suurim teene selles on Rein Langi juurutatud ettevõtjaportaalil (ettevõtte alustamine 15 minutiga).
Kokkuvõtlikult öeldes määravad uute investeeringute asukoha kompetentsid, infrastruktuur ja suhtumine. Ülemaailmse majanduskriisi tulemusena mängib üha suuremat rolli riigi usaldusväärsus, makroökonoomiline ja maksusüsteemi stabiilsus. Aga loomulikult pole see veel kõik. On tegureid, mida me kuidagi muuta ei saa. Näiteks suurte turgude lähedus või kliima. Just kehva kliima tõttu pole näiteks piiramatute võimalustega Nokia leidnud endale uut tippjuhti väljastpoolt Soomet. Elu Californias on lihtsalt mõnusam kui Espoos.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui möödunud nädal kulges tempokalt ja enam-vähem tavapärast rutiini järgides, siis nädalalõpp viis meid seekord perega Ida-Virumaale. Ööbisime hotellis ja külastasime kauneid Eestimaa paikasid. Lähemalt sellest, mis me tegime ja mis on koertega koos reisimise osas oluline. Mis on eelduseks, et puhkus kujuneks kõigile nauditavaks?
Seekordne Sandy ja Zoey blogipostitus on sündinud väikese viivitusega. Kuna jõudsime alles eile oma väikeselt reisilt tagasi, siis ei olnud mahti õhtul enam reisist kirjutada.
Reis ei olnud puhtalt meelelahutuslik puhkusereis, vaid eesmärk oli külastada nii kalmistut kui ka unustuse hõlma vajunud sugulasi. Nii uskumatu, kui see ka poleks, mõjus see, pelgalt kahe ööbimisega nädalalõpp, justkui pika puhkusena, millest särasilmil taas uuele töönädalale vastu minna.
Reisikaaslaseks oli seekord minu kallis ema ning kaasa haarasime ka Sandy ja Zoey, keda üksinda terveks nädalalõpuks koju jätta ju ei saa. Olenemata sellest, et reis oli kahe koeraga ja ööbisime hotellis, kulges see ilma komistusteta ja sujus imeliselt. Ööbimiskohaks valisime Mäetaguse mõisahotelli, mis lubas lemmikloomi väikese lisatasu eest.
Reisi alustasime reede õhtupoolikul. See on päev, mis on minu koerte jaoks üldjuhul puhkepäev ehk piirdub vaid hommikuse jalutuskäigu ja õhtuse kerge võimlemistreeninguga. Seekord mängisin ma oma rutiini pisut ümber. Sätin koerte reedest päeva alati olenevalt eesootavast nädalavahetusest. Enne pikemat autosõitu on mul kombeks koerad korralikult ära väsitada. Kindlasti panen ma juba eelnevalt kokku ka umbkaudse puhkuseplaani, eriti just juhul, kui reisin koos koertega. Nii hoian ära võimalikult palju ootamatuseid, väldin ebamugavusi ja saan puhkuse sättida nii, et kõik oleksid rahul ja ma ei peaks koerte heaolu pärast muret või stressi tundma.
Nii sai tehtud ka seekord. Vahetult enne autosõitu jalutasin koerad looduses ära, nad ujusid ja mängisid ning olid peale jalutuskäiku rõõmuga nõus autosse magama heitma. Kuna olin arvestanud, et reede õhtul Mäetagusele jõudes, tahan koos emga esimest õhtut nautida ja koerte peale liigselt oma energiat panna enam ei soovi, siis sellest tulenevalt paigutasin oma reedese graafiku ümber. Ma olen suur muretseja ja koerte heaolu on minu jaoks alati väga kõrgel kohal, mistõttu on õhtu nautimiseks mulle oluline, et neil kõik hästi oleks.
Rahuliku südamega õhtusöögilauda istumine ja teadmine, et koertel on hea olla, eeldas minu jaoks hommikust jalutuskäiku, pealelõunast pikemat ringi looduses, kus koerad jooksid ja ujusid ning kohale jõudes tegime ka mõisapargis ja külaalevikus väikese jalutuskäigu, et nii ise kui ka koerad end pisut sirutada saaks. Koerad said uue koha ja olukorraga tutvuda, oma hädad ära teha ning umbkaudu tunni pärast suundusime õhtust sööma. Teadmine, mis on just sinu jaoks eduka ja rahumeelse õhtu eelduseks, on puhkuse õnnestumise aspektist ülioluline. Koerad said oma õhtusöögi ja jäid rahulikult hotellituppa puhkama. Meil kõigil oli tore õhtu.
Laupäeva hommik algas seekord meie jaoks pisut erinevalt. Kui ema rahulikult puhkepäevahommiku magusat und nautis, hiilisin mina koos koertega juba varavalges välja.
Kuna hommikusöök ootas meid alles kell kaheksa, siis tegime koertega juba kuue paiku 6,2- kilomeetrise jooksuringi. Küla oli veel unehõlmas, õues oli haudvaikne ja koerad said lahtiselt joosta. Meile olid seltsiks ainult jänesed ja taamal põldu kündev traktor.
Hommikused jalutuskäigud on minu koerte jaoks igapäevased, sest nii saan südamerahus kodust lahkuda ja tean, et koerad jäävad magama. Ka seekord oli meil peale hommikusööki plaanis kalmistut külastada, mistõttu tahtsin, et koerad saaksid juba hommikupoolikul natukene liikuda. Jällegi on siinkohal oluline just planeerimine ja teadmine, mis on eelduseks, et pererahvas saaks mugavalt puhkust nautida. Minu süda oli rahul, kui koerad olid saanud joosta.
Olenemata sellest, et koertega reisides tuleb teatud asjadega paratamatult arvestada ja päris vabad käed ei ole, kulges seekord ka ülejäänud nädalavahetus erakordselt fantastiliselt. Külastasime paljusid kauneid Eestimaa paikasid, kuhu kindlasti suvel perega reisida tasub. Käisime nii Toilas ja jalutasime koertega kaunis Oru pargis kui ka Narvas ja Narva-Jõesuu kaunis rannas.
Koertega koos puhkamine võib olla fantastiline ja nauditav, kuid võib samahästi kujuneda ka totaalseks õudusunenäoks. Mina pean koertega eduka puhkuse juures kõige olulisemaks kindlasti eelnevat planeerimist ning võimalust ka vastavalt olukorrale, ilmale ja tujule oma plaani ümber mängida. See on justkui võti, mis on eduka puhkuse eelduseks. Tunne ennast, oma pere ja oma lemmikloomi. Eks see plaan ole igaühe jaoks individuaalne, tuleb vaid aru saada, mis see on.
Kui koeri hommikul ja õhtul välja lased, siis esimesel korrusel asuv hotellituba on koertega reisides kõige mugavam.
Igaks juhuks tasub üle küsida, kas hotellis või lähedal asuvates tubades ööbib samal ööl ka teisi koeri või lemmikloomi. Nii on sul parem võimalus ennetada ebamugavaid olukordi.
Kui koer on puuriga harjunud, siis võta see kaasa. Ta üksinda toas olles puuris olla ja risk, et ta toas pahandust teeb on ärahoitud. Isegi siis, kui ta kodus on korralik, siis võõras kohas võib ta teistmoodi käituda.
Kui väljasõite teed ja koer päeval üksinda hotellituppa jääb, siis teavita sellest personali juhuks, kui tuppa peaks vahepeal näiteks koristaja minema.
Paki koera kõik tarvikud mugavalt ühte kohta, ühte kotti. Nii ei jää midagi maha ja saad koti kerge vaevaga kaasa haarata. Vajalikud tarvikud võiksid olla lihtsasti kättesaadavad.
Võõras kohas ööbides võta koerale kaasa oma tuttav tekk ja mänguasi jne. Kui nad üksinda tuppa jäävad, siis neil on seal tuttavad lõhnad (reisikotid, tuttav pesa jne).
Mõtle ööbimiskoha asukoha peale. Kas keset linnakära asuv hotell on sinu jaoks parim valik? Mina eelistan rahulikku ja looduslähedast kohta. Kui on vaja keset linna ööbida, siis valin koha, mille lähedal on parke või muud kohelust, kus koeri jalutada.
Eesoleval nädalavahetusel ootab koeri taas ees üks agility-võistlus. Agilityst juba pikemalt järgmisel korral :).
|
OSCAR-2019
|
||
mai 2018 - SPORDIKLUBI PRORUNNER - klubi kõigile spordisõpradele mai 2018 - SPORDIKLUBI PRORUNNER - klubi kõigile spordisõpradele
27. mail toimus Eesti linnajooksude sarja kolmanda osavõistlusena Rapla Selveri Suurjooks, mille 10 km pikkusel põhidistantsil jõudsid klubi kolm meesliiget esikümnesse. Naiste arvestuses suutis ainsana kümne parema hulka Kadiliis Kuiv.
Parimat minekut näitas Kristo Reinsalu, kes sai 7. koha ajaga 34.06. Paremuselt järgmisena lõpetas 9. kohal isikliku rekordiga 34.07 Saaremaalt pärit Timo Müür, kes liitus klubiga sel aastal. “Plaanisin joosta küll aega alla 34 minuti, aga tugev tuul seekord ei soosinud. Ilm oli küll soe, aga tuul jahutas ja palavus pigem ei häirinud nii palju. Kokkuvõttes jäin jooksuga rahule, sees on veel pisut varu,” arvas Timo.
Kuidas juhtus nii, et kolm klubiliiget finišeerisid kahe sekundi sees? “Rauno alustas pisut liiga kiiresti. Poole distantsi peal jõudsime talle järgi. Jooksin Kristo Reinsalu, Martin Vilismäe ja Ralf Lipuga samas grupis pea terve distantsi. 8 km juures tõstsid Reinsalu ning Vilismäe tempot. Grupp hakkas lagunema ja nii jooksime lõpuni sisuliselt rivis,” kirjeldas Timo. “Eks teada ole, kes, mis tempoga jookseb ja nii on hea jooksjaid valida, kellega koos peab lõpuni vastu pidama,” lisas ta.
10. koha ajaga 34.08 saanud Rauno Reinart tunnistas, et algus läks tal tõesti kiireks. “Täna sai liialt kiirelt alguses minna. Eks ma tehtsin head tulemust saada, aga umbes 3 km peal taipasin, et jalad ei liigu selles tempos lõpuni,” tõdes Rauno.
Klubi naisliikmetest sai parimana Kadiliis Kuiv 7. koha ajaga 40.02, mis on tema uus isiklik rekord. Koht tuli kolme võrra parem kui eelmisel päeval ümber Harku järve jooksul. “Harku järve jooksul ei saanud organism end kuidagi käima. Raplas oli tunne parem, jooksin omas ühtlases rütmis. Ühes joogipunktis kukkus nokamüts maha ja pöörasin tagasi, et seda üles võtta – kui poleks seda teinud, oleks aeg ehk ka alla 40 minuti tulnud,” rääkis Kadiliis. Kõigele vaatamata on ta rahul. “Vorm on praegu hea. Nüüd ootan jahedamat võistlust, et ennast 100 prtsenti realiseerida.”
Klubiliige Cris Poll võistles 27. mail Kunda linnajooksul, kus sai 8,8 km pikkusel distantsil 2. koha ajaga 31.29.
Esimesed 3 kilomeetrit jooksis Cris teisel kohal. Raido Mitt ja Peep Jalakas (kes hiljem lõpetas jooksu kolmandana) järgnesid paarkümmend meetrit tagapool. “Kolmandal kilomeetril püüdsin hetke liidri kinni ja jooksin natuke aega ees üksi. Teadsin, et Raido Mitt tuleb tagant, aga millal, seda ei osanud arvata. Kui ta mind kinni püüdis, siis küsisin temalt, et kas ta saab vedada natuke. Temal ei olnud vahet, sest keegi teine ei oleks tema võitu ohustanud. Raido aitas kuni staadionini mul kohta hoida. Sellepärast oli ka meil nii väike vahe, mis ei peegelda tegelikkust,” ütles Cris.
Teda jäi võitjast lahutama ligi 3 sekundit. Järgmisena võtab Cris Poll 2. juunil ette Hiiumaa maratoni.
Klubiliige Rauno Laumets võitis 26. mail Elva Metsajooksude teise osavõistlusena toimunud Vapramäe jooksu 6 km pikkuse põhidistantsi uue rajarekordiga 22.12.
“Tänane jooks nõudis korraliku pingutust. Rada oli raske ja ilm palav. Läksin kohe stardist korraliku tempoga minema. Kuna tagant keegi mind ei ohustanud, siis proovisin ise üksi tempot hoida. Jooksu teisel poolel esines rajal korralik 300 m pikkune tõus, mis tõmbas ikka päris piirajasse,” sõnas Rauno.
Vapramäe jooks tundus talle ahvatlevam kui samal päeval toimunud ümber Harku järve jooks või järgmisel päeval Rapla Selveri Suurjooks. “Ma alustasin 10 aastat tagasi oma jooksutreeninguid Vapramäel ja polnud seal ammu jooksnud,” tunnistas Rauno. On võimalik, et ta osaleb mõnel üksikul etapil järvejooksude või linnajooksude sarjas. Järgmisel nädalal stardib Rauno Otepää jooksutuuril. “Eks siis vaatab edasi, pikemalt praegu ei tea,” jättis Rauno tulevikuplaanide osas otsad lahtiseks.
Klubiliikmetest parimana saavutas Olari Orm 26. mail DFDS Järvejooksude sarja esimesel osavõistlusel 47. ümber Harku järve jooksul 6. koha, läbides 6,4 km pikkuse distantsi ajaga 22.15, mis tähendab, et teda kutsuti ka autasustamisele, kuhu pääsesid kuus esimest.
Olari vorm on tõusutueel. Ta ei oleks enda sõnul nii head kohta ja lõpuaega isegi oodanud. Viimati jooksis Olari ümber Harku järve 2013. aastal, kuid nii head kohta kui nüüd, ta seal saanud ei ole. Olari kohad on varem jäänud esikahekümne piirimaile.
“Kunagi ammu olen ka kiiremini jooksnud, aga seekord läksin riski peale välja. Eesmärgiks seadsin kas kiire aja või hea koha ning kui tuleb 2-3 kilomeetril “haamer”, siis tuleb. Kuna tegemist oli lühikese maaga, siis osutus risk kalkuleeritus ka tasus end ära,” arvas Olari. Algul plaanis ta kogu järvejooksude sarja kaasa teha, kuid Ülemiste järve jooksule vist siiski ei jõua. “Palavus eriti mind ei häirinud, aga eks ta aega veidi mõjutab küll,” märkis Olari. Ta meenutas Tartu maastikumaratoni 24 km distantsi, pärast mida ta õhtul diivani pealt hästi tõusta ei tahtnud. “See tõmbas ikka energiast nii tühjaks nagu oleks maratoni jooksnud,” rääkis Olari.
Paremuselt teisena lõpetas Rainer Kravets 8. kohal ajaga 22.35, kusjuures M18 vanuseklasssis kuulus talle 1. koht. Palju õnne noorele klubillikmele! “Alustasin jooksu üsna tempokalt, 2 km punkti jõudsin kusagil 6.40-ga, edasi hakkas raskemaks minema. Kolmandal kilomeetril tekkis piste ka, mis kestis lõpuni, kuid õnneks lasi joosta. Keskmine tempo tuli 3.32 min/km, millega saab enam-vähem rahul olla, arvestades pistmist, rada ja kuuma ilma,” kommenteeris Rainer võistlust.
Klubi naisliikmetest sai parimana Kadiliis Kuiv 10. koha ajaga 25.53,7. Küll tuleb ka kiirus, sest Tartu maastikumaratoni raskest 24 km distantsist võtab taastumine oma osa.
Klubiliige Rauno Laumets võitis 23. mail Tartus Õhtujooksu teise etapi, ka kaks järgmist kohta kuulusid ProRunnerile. Naistest Triinu Bergmann kolmas.
Õhtujooksul esimest korda startinud Rauno Laumetsaga suutis esimesel kilomeetril koos püsida klubiliige Rauno Reinart, sealt edasi jooksis Rauno Laumets üksi ja enam selja taha ei vaadanud. Ta võitis 7 km pikkuse jooksu ajaga 22.28. „Endalegi üllatuseks olen täiesti rahuldavas sportlikus vormis enne suve algust. Sel kevadel olen osalenud ainult mõnel üksikul võistlusel, sest põlvevigastus segas treeninguid ja vahepeal pidin tegema treeningutes poolteise kuu pikkuse pausi. Loodan, et tulemused lähevad edaspidi ülesmäge,“ lausus Rauno Laumets.
Rauno Reinart lõpetas tema järel 2. kohal ajaga 24.16. Olari Orm kindlustas ProRunnerile kolmikvõidu tulemusega 24.48.“Väga hea, arvestades, et eelmisel päeval sai Tartu ülikooli staadionil KEVEK staadionijooksusarja 1500 m distantsil joostud. Tempo oli alguses täitsa hea, hiljem vajus natuke palju ära 7 km kohta,“ arvas Olari.
Pärtel Piirimäe sai üldarvestuses 5. koha, kuid M40+ arvestuses võitis ta 1. koha ajaga 25.21. Kohe tema järel lõpetas 6. kohal Rainer Nisloni 25.44-ga ja 7. kohal Martin Adusoo 25.52-ga.
Klubi naistest saavutas Triinu Bergmann 3. koha ajaga 29.47. „Tunnistan ausalt, läksin jooksma eesmärgiga poodiumile saada. Stardis nägin, et Birgit Pihelgas ja Minna Kuslap jagavad omavahel esimesed kaks kohta ära, kuid kolmas koht oli vaba ning otsustasin, et maksku mis maksab, aga selle endale võtan,“ ütles Triinu.
Sportlik viha ja pettumus Tartu maastikumaratoni katkestamisest püsis tal veel liiga valusalt meeles ja nii tahtis Triinu iseendale tõestada, et ikkagi suudab veel pingutada. „Jäin kohe alguses kolmandaks ning pöörete peal nägin pidevalt neljandat naist enda kannul. See sundis edasi pingutama, kuigi kerge ei olnud. Üldiselt olen jooksuga rahul, sest tänu pidevale kartusele, et keegi minust mööda läheb, kulges jooks tõusvas tempos,“ sõnas Triinu.
Järgmise stardi teeb ta 2. juunil Tallinnas Rimi jooksul. Eeloleva nädalavahetuse võistlused ei tahtnud kuidagi tema treeningplaaniga kokku minna. “Vahepeal peab trenni ka tegema, hooaja algus oli väga tiheda võistlusgraafikuga,” tõdes Triinu.
“Palavus on tugevate eelis. Ma ise ei teadnuski, et olen kolmas. 25. kilomeetril jooksin viiendal kohal ja langesin kuuendaks. Seitse kilomeetrit enne lõppu tõusin viiendaks tagasi. Selle teadmisega, et jooksen viiendal kohal, tulin lõpuni, alles siis sain teada, et olen kolmas,” imestas Cris. Oma osa siin mängib ka see, et Cris on kaasa löönud mitmel ultrajooksul, mis andnud tugeva põhja. “Rasketes oludes on mul alati eelis. Olen ka ultrajookse palavaga teinud ja palavus mind väga ei häiri. Ultrajooksus on vaja tahtejõudu,” toonitas Cris.
24 km distantsil võitles Kadiliis Kuiv end vaatamata palavusele samuti poodiumile (autasustamisele kutsuti kuus paremat naist), olles naistest 4. kohal ajaga 1:46.29. “Kevadel võistlusplaane tehes sai eesmärgiks Tartu maastikumaraion võetud. Vaatasin, et kui vorm on hea, on võimalik end poodiumile või sinna lähedale joosta. Kuna terve nädal on olnud palav ilm, siis käis peast läbi küll, et äkki ikkagi ei õnnestu,” rääkis Kadiliis, kes enda sõnul ei kannata kuuma ilma üldse.
“Tulin ikkagi starti ja võitlesin lõpuni. Luitejooks Pärnumaal ja Kõrvemaa kevadjooks, mis samuti maastikul, osutusid Kadiliisile heaks treeninguks. “Olen palju mägesid jooksnud ja valmistunud. “Lõpuajad on maastikumaratonil kõigil kehvad, aga selle palavusega ma ei jooksnudki aja, vaid koha peale,” lisas Kadiliis. Klubi meesliikmetest sai parimana Olari Orm 8. koha ajaga 1:32.09.
Klubi tulevikulootus Rainer Kravets võistles 5. mail Elvas Eesti murdmaajooksu meistrivõistlustel, kus sai juunioride 3 km distantsil 6. koha ajaga 10.14. Pronksmedalist jäi teda lahutama pool minutit.
Rainer võistles esimest korda juunioride klassis talvistel Eesti meistrivõistlustel, kui saavutas 3000 m jooksus 4. koha isikliku rekordiga 9.31,46.
5. mail Elvas toimunud krossijooks kulges Raineri sõnul tema jaoks raskelt. „Alguses läks grupp eest ära, mõtlesin, et saan hiljem nad kätte, kuid seda ei juhtunud. Minust ette ja taha jäid päris suured vahed,“ rääkis Rainer, kes jooksis esimese kilomeetrise ringi 3.20-ga ja seejärel kahekilomeetrise ringi 6.54-ga.
„Viimasel kilomeetril hakkas mul pistma, aga selleks ajaks olid vahed nii pikaks veninud, et koht ei muutunud. Vigastuse ja haiguste tõttu ei saanud ma võistluseks korralikult valmistuda,“ tõdes Rainer. Loodame, et suviseks hooajaks noore klubiliikme seisund paraneb ning ta saab uuesti tõsisemalt harjutama hakata.
Neli klubiliiget osalesid Elva Metsajooksude esimese osavõistlusena 6. mail toimunud Elva Mägede Jooksu 3 kilomeetri pikkuse põhidistantsil, kust jõudsid kõik auhinnalisele kohale. Põhiarvestuses tõid klubile kolmandad kohad Olari Orm ja Kristi Kuldkepp.
Meestest tuli tublile 3. kohale Olari Orm ajaga 12.06. „Tore jooks vahelduseks. Lühike aga ränkraskelt teravad tõusud viivad organismi kiirelt „punasesse“. Panustasin küll viimase 300 meetri peale, mis olid sirged, aga kops asus sel momendil juba nii piiril, et ei suutnud oma kohta parandada,“ ütles Olari. Nüüd ta teeb veel mõne trenni enne 13. maid toimuvat Tartu maastikumaratoni, kus paneb end proovile 23 km distantsil.
Naistest saavutas Kristi Kuldkepp 3. koha ajaga 14.41. “Kes on Elva Mägede Jooksul käinud, see teab, milline kannatamine see on. Jooksu alguses ja lõpus saad korraks siledamal maal joosta, ülejäänud aeg tuleb ainult tõuse võtta. Raskeks läks, aga praegusele ja endisele profisuusatajale mägedes konkurentsi ei paku, kes on suure osa oma treeningutest just mägedes teinud,” sõnas Kristi. Kolmas koht tuli ka talle endale üllatusena. “Stardinimekirja vaadates oleksin pakkunud 5. või 6. kohta,” lisas Kristi.
Elva Mägede jooksul sai 4. koha Pärtel Piirimäe ajaga 12.41, M40 vanuseklassis kuulus talle 2. koht. Tema järel lõpetas 5. kohal Hannes Heide tulemusega 12.58, olles ühtlasi M40 vanuseklassis 3. kohal.
Mitmed ProRunnerid võtsid 1. mail ette pikkade traditsioonidega Suurjooksu ümber Viljandi järve, mis võrreldes eelmiste aastatega osutus raskemaks, sest öösel sadanud paduvihm tegi raja läbimise soos ja ka maastikul keeruliseks. Vaatamata rajaoludele ei heitnud klubiliikmed meelt ja jooksid end proovile pannes trassi lõpuni, muidu poleks ju tegu ProRunneritega.
Klubiliikmetest parima koha võitles välja Rauno Reinart, kes jooksis end 19. kohale ajaga 42.11. “Soost läbi joostes puhas vesi ja muda. Jalad olid kohe märjad ja edasi polnud just väga mõnus. Põllul jäi päris palju muda tossu külge, mis tegi asja veel raskemaks, aga selline juba ümber Viljandi järve jooks on. Jooksu teises pooles oleks võinud rohkem pingutada, aga üldiselt oli lõbus,” arvas Rauno.
Klubi naisliikmetest hoolitses parima koha eest Egle Villik, kes sai naistest 27. koha ja N35 vanuseklassis 2. koha ajaga 55.50. Jooks osutus tema jaoks raskeks. “Ei ole just ideaalselt taastunud Tehvandi jooksust ja pulsi järgi andsin täna ka 93% keskmiselt oma maksimumist. Kuigi ma ei plaaninud suurt pingutust tegema minna, sest teadsin, et minu vanuseklassis on kindlasti paar kiiremat naist,” rääkis Egle.
Üks tema vanuseklassi kuuluv naine läkski tast 5. kilomeetril mööda ja püüdma Egle teda ei hakanud, sest tundis, et tal ei ole endast rohkem midagi välja anda. “Viimasel kilomeetril läks veel paari naisega kohtade jagamiseks ja sealt see finiš tuli. Ma ei pannud endale sihiks ei mingit kohta ega aega. Meelega ei vaadanud ka eelmise aasta tulemust, et ei tekiks kiusatust seda parandama hakata,” ütles Egle. Algselt märgiti protokokollis talle N35 vanuseklassis 3. koht, aga hiljem tehti parandus ja Egle platseetus 2. kohale.
“Rada mulle muidu meeldib ja sobib, aga seekord oli lihtsalt raske. Läbi soo ma ei jooksnud ja ka teises kohas tegin pikema raja valiku ja ei läinud august läbi. Viimasel paaril kilomeetril suutsin isegi veel kiirendada, aga muidu ei olnud tempo just kiita. Mis teha, jooksutrenne oleks vaja teha, siis ehk oleks tulemused ka mu enda jaoks rahuldavamad. Hetkel ajagraafik seda ei luba ja peab ka tulemustega leppima,” sõnas Egle.
|
OSCAR-2019
|
||
Interim-agentuuri Velström Vallner Tohver kaasasutaja ja partner Eela Velström ütles, et Eesti ettevõtted hakkavad vaikselt mõistma, mis interim-juhtimine üldse on. „Kui me neli aastat tagasi asutasime oma agentuuri, pidime oma tegevust alguses üsna palju selgitama. Enam nii pikka sissejuhatust vaja ei ole. Kõik tunnetavad, et tööjõuturg on väga muutunud.“
Niisiis, esimesed 52 juhtimispõhimõtet on lendu läinud. Usume, et nii mõnigi olukord tuli teile tuttav ette ja et nii mõnegi mõttega olite nõus. Kindlasti vaidlesite ka vastu ja leidsite hoopis parema tee. Loodetavasti panite kirja rea omi põhimõtteid, mida igapäevatöös oma meeskondadega järgida. Soovime teile kogu südamest värskeid karastavaid mõtteid!
Igas ettevõttes tuleb ette erakorralisi olukordi, kus oleks abi sellest, kui ettevõttesse tuleks ajutiselt juht hoopis väljastpoolt, räägib Äripäevale antud intervjuus interim-agentuuri Brainforce Group Saksamaa ja Šveitsi tegevjuht Martin Schneider.
Lahendused on sageli käeulatuses. Kui mõnikord tundubki, et enam üldse ei saa, siis kuidagi saab alati… Ära sulgu harjumuspärastesse mõtetesse, vaid vaata ringi ja näe laiemat pilti. Elu on kui pusle – kui käesolev tükk ei sobi, liigu edasi ja otsi järgmine.
Kes meist poleks kogenud uuele töökohale asumise õhinat – soovi anda endast parim, rakendada innukalt seniseid oskusi ja õppida uusi. Kogu katseaja saadab uut töötajat väike „lavanärv“ uues keskkonnas ja suur soov ennast tõestada.
Kui Sa oled oma meeskonna juht ja liider, siis ei ole lubatav, et sinu otsene ülemus annab sinu meeskonna liikmetele ülesandeid.
Kui oled hea juht ning oskad hoida oma inimeste motivatsiooni ja õpihimu, arenevad nad tormiliselt. Võib isegi juhtuda, et organisatsioon, kus töötate, jääb neile kitsaks, kuna seal ei leidu tööd mis vastab nende uuele oskuste tasemele.
Juhi otsused ja teod peavad olema arusaadavad nii oma meeskonna liikmetele, kui ka koostööpartneritele ja klientidele.
Kiitmine on alguses hea, soe ja innustav, jätkudes aga pimestav, paksuks tegev ja sandistav. Juhi liigse kiitmisega tekkinud ebarealistlik enesehinnang levib kahjuks kui kulutuli organisatsiooni sisse.
Et kurssi hoida ja sihtpunkti jõuda, peab juht õppima erinevates tuultes seilama. Ühiste väärtuste hoidmine ja usutavate eesmärkide poole liikumine on edu alus.
Ettevõtlus ei ole lotomäng ja imesid sünnib harva. Ei ole tähtis, mida sa teed. Tähtis on see, kuidas sa seda teed! Ka väga konkurentsitihedal tegevusalal on võimalik saavutada super tulemusi.
Eesti üks suurimaid elektroonikatootjaid Eolane Tallinn AS otsib oma rahvusvahelisse meeskonda kogemustega KVALITEEDIJUHTI (Head of Quality), kelle ülesandeks on Eolane Tallinn AS tervikliku kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine ja haldamine, sh – kvaliteedijuhtimisega seotud osakondade töö koordineerimine, – ettevõtte akrediteeringute, litsentide taotlemine ning vastavuse tagamine, – kliendisuhete süsteemi juhtimine ja haldamine ning mitmed teised teenuse ja toodete kvaliteeti tagavad…
Number on mõõdupuu ja ei midagi rohkem. Elu ei ole number, elu k.a. ettevõtte elu on koos teistega ( teiste sinusugustega ) millegi nimel tegelemine.
Kui praeguse töö tegemine on ikka igav ja su silmis sädet ei ole, siis leia üles oma vaprus ja loobu rahast.
Interim Agentuuri tulihingelise eestvedaja ja koordinaatori Terje hiljutisest blogipostitusest jäi mulle kõrvu helisema lause, et meie kõige väärtuslikum know-how seisneb suutlikkuses kaardistada turul sobivaimad kandidaadid. Järjest sagedamini puutub värbaja sihtotsingu käigus kokku olukorraga, et ettevõtte jaoks, kes otsib oma meeskonda juhti või tippspetsialisti vastutavale kohale, asuvad valdkonna parimad tegijad väljaspool Eestit.
Klient tahab kogeda, et tema ost ei ole pelgalt vahend müüja käibe suurendamiseks ja kasumi teenimiseks, vaid tegelikult läheb teenusepakkujale korda, kas just seda teenust/kaupa on talle vaja. Väga hea müük on alati isikustatud.
Erinevate oskuste ja iseloomudega inimesed suudavad näha tervikpilti laiemalt. Meeskonnal (juhil) on kindlam tunne teha otsuseid kui ideed ja tegevused mõeldakse enne alustamist mitmekülgsemalt läbi. See aitab kokku hoida nii aega kui raha, rääkimata närvirakkudest.
Teist korda sama raskuse tõstmine on lihtsam, kuid inimese loomus on juba selline, et proovid ikka rohkem. Kui oled oma eesmärgi täitnud, siis on tavapärane edasi liikuda ja uusi raskusi üles tõsta.
Riigipiirid on rahvuse identiteedi pärusmaa, mitte äri oma. Selleks, et ennast ja oma äri hästi tunda ja tajuda, pead Sa suutma näha ka kaugemale.
Küsimine, vaidlemine ja oma arvamuse avaldamine on ettevõtte hingele vaat et kõige tähtsam. Vastasel juhul tekib kambavaim, mis mõjutab tehtavate otsuste kvaliteeti.
Kiire elutempo hägustab puhkuse ja töö piire. Eriti puudutab see inimesi, kes ametlikult vastutavad ettevõtte eest 24/7, näiteks juhatuse liikmed.
Põnevat tööd tehes võib ajataju täiesti kaduda. Need tööandjad, kes suudavad töötajatele pakkuda sisukat ja haaravat tegevust, ei pea muretsema ka nende motivatsiooni pärast.
Käi minu tegude, mitte sõnade järgi. Juht on juht ka oma vabal ajal. Isegi kui väga tahaks mingi sigadusega hakkama saada, pead ennast siiski tagasi hoidma.
Kujuta ette järgmist olukorda: suurepärase CV järgi valitud sobilik kandidaat on saabunud tööintervjuule. Ta on paberil igati tubli – sobiva kogemuse, laiade teadmiste ja suurepäraste referentsidega. Viimased pool tundi oled talle tutvustanud meeskonda ning projekte ja tööülesandeid, millega ta tööle hakkaks.“Ma tänan sind aja eest, kuid täiendava info valguses saan aru, et see töökoht ei…
Oma ala professionaaliks saab vaid siis, kui naudid seda, mida teed. Õnnelikud on need, kes teavad, mida nad tahavad ja mis neile tegelikult meeldib.
Pea nõu siis kui on vaja tuua selgust tegevusse või eesmärkidesse. Mida rohkem on nõupidamisi, seda vähem on selgust ja aega eesmärkideni jõuda.
Töö tegemise juures on tähtis pühenduda tegevusele ja eesmärgile, mitte mingil juhul ainult raha teenimisele.
Kutsume Sind osalema Interim Agentuuri esimesel infopäeval, kus jagame praktilisi kogemusi ja räägime lugusid tööturul kiirelt arenevast mobiilse juhtimise ehk interim teenusest. Osalema ootame interim ehk projektipõhist juhtimist juba praktiseerivaid või selleks valmisolekut omavaid juhte, tippspetsialiste ja ettevõtjaid.
Kui me soovime, et meid usaldab meie klient ja koostööpartner, siis peame vähemalt sama palju usaldama oma enda inimesi ja ettevõtet.
Kuulates õpid, rääkides õpid vähem Mida suurem on Sinu vastutus, mida rohkem on Sinu meeskonnas inimesi, seda rohkem pead Sa nendega arvestama ehk neid kuulama.
Ületundide tegemine ei näita innukat töö tegemist. See tähendab hoopis, et me ei oska planeerida oma tegevusi või soovime pigistada välja viimast ☹.
Juhtkonna ning töötajate erinev arusaam õigest ja õiglasest rollide jaotusest viib vastandumise ning konfliktini. Analüüsiv ja pragmaatiline juht oskab suure tõenäosusega teha õige otsuse, kuid rollide jaotus peab olema ka tiimiliikmete jaoks õiglane ja arusaadav.
Visioon: Eesti riik on 15 aasta pärast maailmameister – siin elab sel ajal maailma harituim ja ettevõtlikem rahvas
Elus on enamasti nii, et oleme nõus ja aitame kaasa tegevustele, mille puhul mõistame, miks neid tehakse ja mis on nende eesmärk. Jalgpall on just seepärast nii populaarne, et igas vanuses vaatajale on kiirelt selge, et mängus mängib olulisimat rolli ümmargune kera. Ja et too kera on vaja suunata väljaku otstes olevate raamide sisse. Reeglid…
Isegi kui tundub, et juhid lubavad endale mitte-midagi-tegemist, siis vastutavad nad ikkagi täielikult oma töötajate ja ettevõtte tulemuste eest. Nad peavad suutma masina tööle panna nii, et inimesed on rahul ja ka kasum kodus.
Väsinud töötaja käes töö ei edene, lisaks on ta ettevõttele turvarisk. Sarnaselt liiklusele võib väsinud töötaja tekitada ettevõttes nii lihtsaid apsakaid kui ka olulist kahju.
Seda, et iga ametikoht on tähtis, on hädavajalik ettevõttes toonitada. Ka kõige keerukama ja vastutusrikkama ülesandega töötaja peab mõistma, et ta ei ole ainus, kes tööd teeb.
Juhil peab olema piisavalt julgust ja otsusekindlust. Juht usaldan iseend ning on kindel, et suudab vastu võetud otsused ka ellu viia. Ta suudab kaasata otsustusprotsessi oma meeskonna ja teeb seda nii, et otsuse taga on kogu meeskond.
Veri on paksem kui vesi ning see mõjutab päris kindlasti otsuste kvaliteeti. Me lihtsalt ei näe või ei soovi näha vigu oma lähedaste juures.
Need, kes teevad oma tööd innuga, kelle eesmärgiks on enese areng ja oskuste realiseerimine, teenivad enamasti ka kõrgemat palka. Üldjuhul ei tee nad tööd raha pärast, vaid eneseteostuseks.
Juhtimine on lakkamatu tasakaalu otsimine ja hoidmine. Juhtimine on kui köiel kõndimine – sul on vaja leida tasakaal paljude kukkumisvõimaluse vahel.
Naljaga pooleks võib öelda, et juht on nagu kotlet hamburgeri vahel – ühel pool on omanikud ja teisel pool töötajad.
Labidas iseenesest on täiesti tarbetu asi – tarvis on auku. Vahend võib aidata eesmärgini jõuda, kuid vahend ise eesmärki ei täida.
Kiitus ja laitus kuuluvad igapäevase töötegemise juurde. Märka ka väikseid õnnestumisi ja anna sellest tegijatele teada.
Ettevõtte töö peab olema korraldatud nii, et kõik toimiks ka juhi puudumisel. Juhi kohustus ei ole töö ise ära teha.
Kulude kontrolli all hoidmisega tuleb pidevalt tegeleda. Kuludel on uskumatu omadus ise märkamatult kasvada, eriti kui ettevõttel läheb hästi.
On tõsi, et ettevõte peab suutma toimida ilma otsese juhita. Mida kauem, seda parem. See eeldab, et kõik teavad mida, millal ja kuidas teha. Kahjuks või õnneks ei ole elu ette aimatav. Seega on alati mingi perioodi jooksul vaja teha muudatusi kas selles mida tehakse, kuidas tehakse või millal tehakse.
Hea juht suudab hinnata kõiki meeskonnaliikmeid ühe ja sama mõõdupuu järgi. See, kes kasutab erinevaid mõõdupuid, loob meeskonna asemel õukonda.
Igasugune intriig organisatsioonis peab olema välistatud – see põhimõte muutub seda tähtsamaks, mida suurem on organisatsioon. Meeskondades peab valitsema eesmärgile pühendunud tööõhkkond. See eeldab selgeid ja arusaadavaid ülesandeid, kuid samavõrd ka vastastikust usaldust ja austust.
Ettevõtte juhtidel on paratamatult palju mõjuvõimu. Võim võib aga olla joovastav. Kompetents ning otsuste langetamise pädevus ei tohiks koonduda organisatsioonis ühe inimese kätte. Keegi ei ole asendamatu ning juhi ülesanne on jälgida, et asendamatuid inimesi organisatsioonis ei tekiks.
Müük on ettevõtte edasiviiv jõud, mille hoidmine on kõige raskem osa ärist. Isegi kui müüginumbrid on nii head, et selle nimel ei pea täna vaeva nägema, on tulemusi keeruline taastada, kui müük pöördub langusele. Pigem müü rohkem ja ära karda, et nii palju teha ei jõua – küll leiad lahenduse. Eilne rekord on tänane norm.…
Iga ettevõte toimib kui elus organism. Ta vajab edasiviivaid muudatusi ja vajab neid regulaarselt. Kui me ei muutu, ei saa me ka kohaneda. Kui me ei suuda kohaneda, siis sureme.
Ettevõtte visioon on kui ühine unistus. Kui visioon on paigas, on lihtsam koos eesmärke täita. Mida rohkem ettevõttte töötajaid sinuga koos unistab, seda parem.
Isegi väga hea juht ei ole võimeline olema spetsialist kõigis valdkondades ning seetõttu on vajalik vastutust jagada. Juht koos oma töötajatega peab moodustama meeskonna, mille liikmed üksteist usaldavad, aitavad ning toetavad. Selleks, et juht saaks vastu võtta õigeid otsuseid, peab ta usaldama seda nõu, mida inimesed tema ümber annavad. Keda Sina usaldaksid?
Lihtsad, selged ja lühikesed põhimõtted, mis on juhtimistöös eriti olulised. Meie enda (VVT) kogemuste põhjal. Tegime neist väikse sarja. Siin esimene. Tasuta jagamiseks.
Kolm aastat tagasi alustas OÜ Velström Vallner Tohver tegevust mobiilse juhtkonna teenuse pakkumisega. VVT asutajaliikmete teadmised, kogemus ja oskused juhtimisülesannete lahendamisel olid turul meie peamine valuuta. See valuuta on jätkuvalt peamine ressurss, mille alusel töötame. Siiski, teisel tegutsemisaastal vajasime muutust.
Meie klientide käekäik läheb meile väga korda. Rõõm on õnnitleda loovagentuur Velvetit, kes püstitas ADC*E Eesti Disainiauhinnad 2016 tulemustega uue isikliku rekordi: seitse finalisti, sealhulgas üks kuld, kolm hõbedat ja üks pronks!
Head uudised! Velström Vallner Tohver võttis eile pidulikult vastu Tallinna ettevõtlusauhinnad 2016 Särav startija kategooria peapreemia. Tallinna Ettevõtlusamet kirjutab meie kohta nii: ”2016. aasta säravaimaks startijaks tunnistati OÜ Velström Vallner Tohver. Tegemist on Eesti esimese interim management ehk mobiilse juhtimise teenust pakkuva firmaga, mille moodustavad mobiilne tegevjuht, finantsjuht, personalijuht ja assistent. Lisaks ärimudeli ainulaadsusele iseloomustab…
…ehk kiirülevaade mobiilsest juhtimisest piltides ja graafikutes. 1687 mobiilset juhti 32 Euroopa riigist osales Executives online Interim Management Europe 2014 uurimuses, millega kaardistati mobiilse juhtimise seis Euroopas. Inglisekeelne raport täismahus on väärt lugemine ent kiirelt haaramiseks tegime põhitulemustest “üks graafik ütleb rohkem kui tuhat sõna” stiilis kokkuvõtte. Infoks nii ettevõtte juhile/omanikule, kes vajab muutuste ja arengu vedajat, on “asenda konsultant mobiilse juhiga” olukorras…
“Suurte juhtimisteooriate väike käsiraamat” 89 parimat juhtimisteooriat koos kasutusjuhistega (autorid James McGrath ja Bob Bates, 272 lk) on Suurbritannia juhtimisinstituudi (CMI) ja Briti Raamatukogu 2015. aasta parima juhtimisraamatu praktilise juhi kategooria võitja. Äripäeva kirjastus palus Eelal käsikirjaga tutvuda ja juhtimisraamatule oma kommentaar anda. Lähtekoht raamatu lugemisel: “Minu ja Velström Vallner Tohver partnerite praegune ärisuund ja töökogemus mõneti erineb nn…
ETV majandussaade “Kapital” kutsus meid rääkima oma tööst ja tulemustest mobiilsete juhtidena (üleminekujuhtimine, ingl interim management). Et vaatajale tervikpilti anda, käisime koos kliendiga. Disainiagentuur Velvetile oleme jäänud peale esmast intensiivset tööperioodi strateegiliseks partneriks projektijuhtimise / üldjuhtimise teemadel ning personalitöös. Vaata 25.veebruari saadet “Kapital” ETV järelvaatamisest siit: goo.gl/sTjvuB Mobiilse juhtimise osa algab 18ndast minutist ja kestab ca…
Juhtimisajakiri Director kirjutab detailideni lahti, mis on ja kuidas toimib interim management. Fookuses on Eesti esimene mobiilse juhtimise ettevõte Velström Vallner Tohver. Kliendina rääkis rahast, Velveti mõtteviisist, reaalsest tööst, tulemustest disainiagentuur Velvet Creative Alliance partner ja loovjuht Janno Siimar. Lisaks saab teada, mille poolest erineb mobiilne juht konsultandist, milline on minimaalne hinnatase, millega peab Velström Vallner Tohveri palkamisel arvestama ning mida pidada silmas enne mobiilse juhi…
Mõttekoda Praxise analüüs Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamine Eesti tööandjate seas tõi välja, et tööandjate teadlikkus võrdõiguslikkuse seadusest on madal. Vikerraadio saade Uudis+ küsis Eela käest teema kommentaari. Täisversioon Eela ja Arp Mülleri vestlusest kuulamiseks SIIN (06:33 kuni 21:20 lõik). Täiendatud tekstiversioon ERRi artiklist Velström palgalõhest: enamus tööandjatest palga kujundamisel töötaja soost enam ei lähtu (toimetaja Allan Rajavee) ära toodud siin:…
Vandeadvokaat Elvira Tulvik arutles Äripäevas teemal: „Tahad riigiametisse? Erasektori kogemus on?“ ja püstitas praktilise küsimuse – mis saaks, kui äri regulatsiooni ja järelevalvega tegelevates riigiametites töötamise eelduseks oleks erasektori kogemus? Vähemalt kolmeaastane näiteks, sest väidetavalt alles kolme tööaasta möödumisel hakkab töötaja mõistma, mis ettevõttes toimub ja kuidas tema seda mõjutab. Sellise kogemuse eesmärgiks on, et…
Briti Interim Manager’ide Assotsiatsiooni juht Simon Drake aitab mõista üleminekujuhtimise sisu ja võimalusi, samuti arutleb sõnastuse ja terminoloogia üle. Simoni nõusolekul tõlkisime ja jagame teiega artiklit “Is the ‘interim’ in ‘interim management’ really correct?” Eestis peale Velström Vallner Tohveri interim management’i praktikuid aktiivpildil ei paista, ei ole veel tugevat kogukonda, kes saaks selle juhtimisviisi olemuse…
Novembrikuu Director on kaanest kaaneni põnevat lugemist täis. Meie rõõmuks sealhulgas põhjalik ülevaade mobiilsest juhtimisest. Mis see on ja kuidas toimib? Kuidas mobiilset juhti valida? Mille poolest erineb mobiilne juht konsultandist? Koostöö tulemustest räägib disainiagentuur Velvet Creative Alliance’i loovjuht Janno Siimar. Interim management’i võimalused Eesti ettevõtete ja organisatsioonide heaks tööle! Tahvel, mobiil on kiired ja…
Mobiilse juhi töötasu on kõrgemast hinnaklassist, kui esmapilgul harjumuspärane. Väidetavalt on teisest puust ka töötulemused. Kuidas olla kindel, et kulutatav raha täidab oma eesmärgi ja toob ettevõttele kasumit? Oluliste otsuste vastu võtmisel on alati abiks, kui räägitakse numbrite keeles. Jagame brittide matemaatikat interim manager’ide töö tulemuslikkuse uurimusest. HR professionaalide veebikeskkond HRZone vahendab Boyden Interim Management’i…
Kas juhtkonda saab moodustada, vahetada, leida nädalaga? Saab. Kas tegevjuhti saab rentida? Jah, saab. Ka finants-, personali-, müügi-, arendus-, turundus-, kvaliteedi-, tootmis-, jne-juhti. Mis on mobiilne juhtimine (ingl interim management)? → Omanikule, investorile, ettevõtte juhile – lahendus probleemile läbi tähtajastatud töö ja 100% eesmärgile pühendunud juhi. → Mobiilse juhtimise tee valinud spetsialistile – Väljakutsed. Adrenaliin.…
Uhkusega tutvustame Velström Vallner Tohveri meeskonna liiget – Anne-Katrin Kallaste – mobiilne assistent. Soovi korral ka mentor või nõustaja Sinu ettevõtte administratiivtiimile. Anne on suurettevõtete tippjuhte assisteerinud viimased 14 aastat: – 7 aastat G4S juhatuse esimehe abi, nõukogu esimehe abi – 7 aastat Eesti Energia juhatuse esimehe abi. Anne on särav, tasakaalukas, ülearenenud kohusetundega. Velström…
Esimeses osas jõudsime selleni, et töötaja on õnnelikum ja tulemuslikum, kui ta mõistab ettevõtte eesmärke, jagab väärtusi ja visiooni ning tajub end ettevõtte loo väärtusliku osana. Ettevõte areneb koos oma klientide ja ärikeskkonnaga, strateegilisi eesmärke ning enesesõnastamisi tasub mõistliku aja möödudes kaasajastada. Loogiline. On see kõik? Ei. Vaid visiooni sõnastamisest ja eesmärkide püstitamisest ei piisa.…
Daniel Vaarik kirjutab “Sõnumiseadja käsiraamatus”: “Iga kord, kui mõni sõnumiseadja või turundaja hakkab rääkima lugude jutustamise olulisusest, on mul tunne, et kuskil hukkub mõni muinasjututegelane.” Ometi algab see lugu nii: Arvan, et igal ettevõttel peab olema oma lugu. Nii nagu on igaühel meist oma elu ja arusaamad maailmast, oma iseloom, peab ka ettevõttel, mis tahab…
On tohutult palju põhjusi, miks ettevõtted kolinal mäest alla kihutavad ega suudagi hoogu peatada. Hädade loetlemine ei anna soovitud tulemust, sest iga ettevõte ja organistasioon on eriline ja langetatud otsused või nende puudumine unikaalsed. “Imerohtu”, mis muudab ühed ettevõtted teistest edukamaks ja ravib ettevõtet elus tabavaid haigusi, ei ole. Ent on paar kindlalt toimivat reeglit.…
Mida juht teab ja teeb koera kasvatamise puhul, kuid unustab, kui tegu on inimestega. Tere! Minu nimi Borgunis, sõprade jaoks lihtsalt Porr. Olen tubli Berni karjakoer ja varsti saan aastaseks. Esimese eluaasta jooksul peavad koeralapsed teadagi hästi palju õppima. Kõigepealt õpetas ema mulle koeratarkusi. Siis ühel õhtul tuli mu peremees mulle järele ja me sõitsime…
Kell näitab ööpäeva viimast tundi. Sa paned Directori värske numbri voodi kõrvale, kustutad tule ja tõmbud kerra. Su abikaasa, kes on seadnud suure padja oma selga toetama, lebaskleb mugavalt kõrval. Tema armastatud voodikaaslaseks on läpakas. Viimased kaks tundi on ta Exceli tabeleid üht- ja teistpidi kokku liitnud, korrutanud ja jaganud. Või toimetas ta Wordiga? Uinudes…
Üks Eestist rahvusvahelisele areenile edutatud juht on öelnud, et tema jaoks kindlustab organisatsiooni arengu selles töötavate inimeste areng ning kui inimese areng on võimaldatud, siis on tagatud ka tema eneseusk. See on kaasaegse juhtimise nurgakivi. Konkurentsivõimelistena astuvad esile eelkõige need juhid, kes näevad töötajates võrdväärilisi partnereid. Tippjuht on kõige nähtavam liider. Tema suhtumisest ja suhestumisest…
|
OSCAR-2019
|
||
Mõlemad mehed ja naised, kes tahavad saada kuju probleemid samad. Tahad vabaneda soovimatu keha rasva, suurendada oma kogumass lihaseid ja saada toonides, tugev kehaehitus, mis näeb välja ja tunneb suurt . Selleks, et saada kõige välja oma treeningu tõhusam täiendamine on äärmiselt oluline. Vaatame rolli Clenbutrol saab mängida protsessis.
Klenbuterool teenitud koha palju kulturistid “lõikamine raviskeemi tänu oma võimsa paljuneva mõju kiire rasva põletamine ja kaalulangus, kuid kasutajad, ajakirjanikud ja teadlased olid kiire rõhutada oma negatiivseid kõrvalmõjusid. See sundis paljusid täiendada tootjaid otsima turvalisem Klenbuterool steroidid alternatiive , mis tarnitakse sama suurt kasu.
Üks parimaid neist alternatiive Klenbuterool steroid ravim on Clenbutrol (len-B) , Crazybulk eksklusiivne rasvapõletaja kaalulangus täiendada toota ja levitada ainult Crazybulk ise. Clenbutrol annab sama häid tulemusi kui klenbuterooli ilma kahjulike Klenbuterool kõrvaltoimeid . Toidulisand on toodetud FDA poolt heaks kiidetud tingimustel USA-s, ja see on täielikult kooskõlas kõigi õiguslike standardite ja farmaatsiatööstus parimaid tavasid.
Clenbutrol on tugev rasvapõletaja toidulisand, mis on mõeldud kiirendada kaotus soovimatut rasva samal ajal säilitades lihasmassi ajal agressiivse kasutamise rutiinid . Ta saavutab sarnase võimas Klenbuterool tulemusi ilma efedriini või muid ohtlikke koostisosi.
Põhilised koostisosad Clenbutrol pillid põletavad rasva ja kehakaalu kiirem on tuntud fitness ja kaalulangus tööstus, kuid Crazybulk toodab tõhusam toote töötleva Clenbutrol alates ainult kõige puhtamaid koostisosade ainult kõige täpsem töötoad. See muudab täiendada tugev termogeensetest (st ühend, mis soodustab round-the-clock rasvapõletuse) sarnane klenbuterooli steroid ravimit ilma sellega seotud riske.
Clenbutrol meetod toime on suurendada oma organismi põhi ainevahetuse kiirust (tavaliselt nimetatakse BMR), tõstes sisemist temperatuuri. See soodustab kiiremat tarbimist salvestatud rasva, põletatakse ära rohkem kaloreid ja paljastavad toonides, ripitud keha . Samuti on suur parandada oma südame-veresoonkonna vastupidavust ja üldist tervist; mis tähendab rohkem intensiivne treening sessiooni – kiire rasva põletamine treeningu lahendus.
Võib-olla parim uudiseid Clenbutrol on see, et see on olemas ohutu, lihtne-to-use tablettide kujul. See ei nõua retsepti, ei süsti, ja ilma nõelata. See on täiesti ohutu, kõrvalmõjusid ning ei põhjusta mingit kahju maksa või neerudega – nõude palju toidulisanditest ei saa teha!
Crazybulk lõi selle kiiresti rasva põletamine lihaste hoone täiendada, et saavutada võimas kaalulangus tulemusi. Selle tõhusus on korduvalt käendatud poolt tugev positiivne kinnitused kulturistid nii kutse-ja amatöör tasemel . Katsed ja Clenbutrol ülevaateid ekspertide tervishoiu ja fitness olnud valdavalt positiivne, kinnitades selle ohutust ja tõhusust.
Oma vastupidavusele ja vastupidavust on oluliselt suurenenud, võttes Clenbutrol. Samuti aitab sind tugevamaks muuta oma treeningu tõhusam .
Üleminek lihaste / rasva suhe keha suunas lihasmassi on oluline selleks, et luua tapja füüsis otsite. Vähendades veepeetus aitab ka!
Kasutades Crazybulk Clenbutrol loomulik õiguslik Klenbuterool steroid pillid viib arendamise tihedam, suuremad lihased kui te töötate välja.
Clenbutrol võib toimida söögiisu vähendavaid, mis annab teile fookus pead kinni agressiivne kaalulangus toitumine põletada rasva ja saada Ripped kiiremini.
Põhirõhk Clenbutrol on alati olnud, et edendada paremat mineraalainetest, aga see on kindlasti võimeline tegema palju rohkem! Selle termogeensetest omadusi parandada oma tulemuslikkust hulgaliselt erinevaid võimalusi ja annab teile suurema kontrolli oma treeningu.
Täiendamine on võimalik teha treening raviskeemi efektiivsem. Mis Clenbutrol töötab 24-7 põletada rasva, ehitada lihaseid kiiremini ja hapnikuga rikastamiseks , märkad treeningu eesmärgid on palju lihtsam saavutada.
Põhjus, miks CrazyBulk on Clenbutrol täiendada töötab nii hästi, sest ta kasutab hoolikalt valitud koostisainete kombinatsioon, mis on mõeldud matkivad mõju Klenbuterool.
Näiteks see sisaldab Garcinia cambogia sest see öeldakse olevat üks kõige võimsam looduslik rasv-põletite, samuti tsitruselised aurantium, mis on termogeenilise kaalu vähendamise koostisosa kasutatakse tavaliselt palju kaalulangus narkootikumide asemel efedrat.
See hõlmab ka nikotiinamiid ja guaraana ekstrakt, mis mõlemad on oma isiklik kaalulangus omadused, samuti oma unikaalse tervisele kasulik.
Garcinia cambogia Väljavõte 150 – on vaadatud, et olla tõhus abi rasva vähendamine, seni aga ei ole piisavalt veenvad tõendid.
Citrus Aurantium 150 – Tuntud ka kui Bitter Orange Extract, seni ei ole tõestatud, et pakkuda kasutajatele kaalulangus kasu, aga see on seotud põhjustada mitmeid kõrvaltoimeid südame ja aju, eriti segatuna kofeiini maitsetaimi.
Guarana ekstrakt 114 mg – kofeiini ravimtaim, aitab keskenduda ja tõsta ainevahetust. Ei reageeri hästi, kui seda segada Bitter Orange tõmmis.
Annus soovitusi Clenbutrol sätestatud tootja poolt on suhteliselt lihtne. Üks tablett tuleb võtta kolm korda päevas iga päev , pakkudes päevane portsjon 60 mg.
Seda tuleks teha nii treeningut ja mitte-treening päeva. On treening päeva, üks oma igapäevast Clenbutrol Tablette tuleb võtta koos toiduga umbes 30-45 minutit enne treeningut.
Clenbutrol müüakse 90-tabletti pudeleid, mis tähendab, et ühe pudeli peaks kestma kuus. Võttes Clenbutrol vähemalt kaks kuud on väga soovitatav , et saada parim jms Klenbuterool tulemusi, kuigi.
Paljud inimesed usuvad, et nad saavad palju paremaid tulemusi, kasutades virna mitu toidulisandid lõikamisel. Clenbutrol võib olla tugev osa suur lõikamine korstna ; Ideaalne täiendab hulka Crazybulk Anvarol ohutu õigusliku alternatiivi Anavar steroidid pillid (Pvar), Winidrol ja Trenorol (Trenbolooni).
Ostes komplekteeritud lõikamine pinu neid koostisosi on suurepärane võimalus saada väga tõhus toidulisandeid madalama hinnaga. See tagab ka, et treeningu on sama tõhus kui võimalik, muidugi!
Clenbutrol ei ole saadaval kauplustes. Te saate osta seda otse Crazybulk kodulehel. Tegelemine otse tootja on suurepärane võimalus tagada parim võimalik tehinguid, sealhulgas piiratud eripakkumisi ja allahindlusi. Saad väga tõhus kaalulangus ja kulturismi toidulisandeid palju vähem kui sa arvad!
Crazybulk kodulehel on ainus koht saada autentne Clenbutrol õigusliku alternatiivi Klenbuterool steroidid pillid. Crazybulk on ainus arendaja, tootja ja turustaja see võimas rasva põletamine kaalulangus täiendada meeste ja naiste samuti.
Kohaletoimetamine on tasuta klientidele USAs ja Suurbritannias. See kehtib kõigi tellimuste ühe pudeli suur stack transistor!
Ostes kaks pudelit Clenbutrol annab teile boonust 3. pudel täiesti tasuta. Laiendada oma Klenbuterool tsükkel täis kolm kuud ja lõika üldkuludest oma toidulisandeid!
Crazybulk tagab teie privaatsust, laevandus kõik oma tellimusi diskreetne, mitte-spetsiifilise pakendis. See kaitseb sind nii uudishimulikud silmad ja ebaõiglane tollimaksud või krambid.
Ühine hind rasvapõletus kulturismis täiendada nagu Clenbutrol on kuskil vahemikus $ 85 ja $ 107. Crazybulk tahab teha seda lihtsam saada ligipääs sellele tasumata kiire rasvapõletuseks kaalulangus täiendada, nii et see on paigutatud Clenbutrol müügil ainult $ 61,99!
|
OSCAR-2019
|
||
Kui algselt pidi blogipostituse pealkirjaks saama "Võistlusel treenimas", siis reaalne sündmuste käik osutus veidike teistsuguseks, nagu üldjuhul tavaks. Teate seda kurikuulsat jooksjateringkonnas liikuvat legendi nn lendamistundest, lennukast kergest sammust? No vot mina sain seda täna 45. jooksul ümber Ülemiste järve omal nahal tunda ning mis siin salata, too tunne oli lihtsalt imeline. Tahaks aina veel ja veel taolisi võistlusi kogeda...
Taolise õnnestunud fototabamuse eest pole kahju 3,99 välja käia. Kiitused fotograaf Kristo Parksepale!
Võistluseelsel nädalal tegin vaid ühe jooksutrenni ja seda alles neljapäeval LHV tervisejooks ja -kõnd sarja raames, kus looduskaunil Paljassaare poolsaarel Pikakari ranna juures asuval rajal läbisin tempokalt üle kuue kilomeetri. Tänu sellele sarjale olen enda jaoks avastanud nii mitmegi jooksuraja, kuhu varem pole sattunud. Hea vaheldus tavapärasesse treeningrütmi. Eelmise nädala laupäeval püstitasin kümnes kilomeetris Peetri jooksul uue isikliku rekordi, millele järgnes pühapäevane takistustega maastikujooks Passion Run, mida sõber Heikiga lõbusas meeleolus ja rahulikus tempos läbima läksime. 12. augustil uuendasin teatavasti Järvakandis ka oma poolmaratoni senist tippmarki ehk võistlusgraafik on olnud võrdlemisi tihe, seega usun, et väike puhkus tuli siinkohal ainult kasuks. Eks elu vajab ju kah elamist, nagu öeldakse. ;)
Veel eilegi oli mul vägagi tegus päev, sest tööpäevajärgselt läksime Heikiga Nõmme seiklusparki, kus toimus Kiirusraja võistlus Jungle Speed 2017. Senise elu esimene ja viimane seikluspargi külastus toimus loetud kuud tagasi Otepääl, kus läbitud sai kõik rajad, sh Kannatuste Rada, seega omasin mingit aimdust eesootava osas. Seekordne külastus, tõsi, nõudis veidike kiiremaid liigutusi, kuid kuna terve päeva oli sadanud ja takistusrada libe, siis ei hakanud liigselt tõmblema, vaid võtsin asja rahulikult. Nagu hiljem selgus, siis tegemist oli ikkagist ka võistlusega ehk tulin meeste arvestuses teiseks. Siinkohal väike vahemärkus - naiste esikolmikult sain pähe, kuid eks neil oli ka tahtmine suurem ja tundusid olevat ka nö vanad kalad. :D
Ühtlasi soetasin Heikilt ühe praktilise blenderi, mille laohind 27,60, kuid olenevalt poeketist tuleks muid kanaleid kasutades kukrut kergitada 10-20 euro võrra rohkem. Täna hommikul tegin ka esimest korda smuutit. Improviseerisin olemasoleva kraamiga: 200ml piima, 3/4 õuna, banaan, paar jääkuubikut, peotäis metsmustikaid sügavkülmast. Ütleks, et täitsa maitsev jook tuli välja. Kogu protsess blenderiga ise kiire ja lihtne, et ei mingi raketiteadus. Jätkan eksperimenteerimist, sest erinevaid võimalusi on lõpmatult. Nüüd hea ja mugav tervislik vahepala tööle või mujale kaasa võtta.
Rõõm on teatada, et mul ka nüüd esimene sponsor tekkinud, kelleks VARTA. Heiki, keda Varta varemgi sponsoreerinud, eestvedamisel sain tänu toetajale uue ja uhke OCR Estonia ja Varta logodega elavate värvidega võistlussärgi ning käised (vt postituse avafotolt), mis täna kohe ka oma esimesed tuleristsed sai. Aitäh!
2016 - 55:29,0 (neto: 55:24,0) 50. koht 826 lõpetaja hulgas. 5 km vaheaeg 20:30 77. koht. Järvejooksude sarja kokkuvõttes 17. koht.
Tulles tagasi tänase stardi juurde, siis sarnaselt kolmele eelmisele aastale, läksin tänasele mõõduvõtule vastu teadmisega, et järgmisel päeval on mind ees ootamas Kohila Rahvajooksu 5,6 kilomeetrit. Ehk siis, pidin sisse jätma ka väikese varu, sest soovin hommegi tubli etteaste teha ja kõrgete kohtade eest heidelda. Niisiis, otsustasin alustada rahulikult, joosta targalt ning trassi lõpuosas, maastikul, tempot tõsta.
Peab tõdema, et alguses oli end päris raske tagasi hoida. Pidin pidevalt kella jälgima, et kiirus liiga kiireks ei kasvaks, vaid püsiks enam-vähem seal 3:50 min/per km kandis. Esialgu plaanisin veelgi aeglasemalt kulgeda, kuid minek oli lihtsalt niivõrd hea, organism puhanud ja power sees. Nii mõnelgi korral pidin vägisi hoogu maha pidurdama. 5 kilomeetri vaheajapunktis asusin ajaga 18:51,2 27. kohal. Mõned kilomeetrid tuli heidelda tugevapoolse vastutuulega, kuid muidu olid olud jooksmiseks ideaalilähedased. Grupis ei viitsinud passida, jooksin lõviosa 13,8-kilomeetrisest distantsist uhkes üksinduses. Tolle maastikulõigu alguseks olin omadega tõusnud 20. koha piirimaile, kuid mulle maastik sobib, mitte niisama laugel maal tiksumine, mis ei paku erilist pinget enam, ja võtsin seal veel nii mõnegi skalbi. Finišisse jõudsin 15. positsioonil netoajaga 51:00,6. Brutoaeg sekundikese võrra kehvem. Championchip.ee andmetel keskmiseks tempoks 3:42 min/km, keskmine kiirus 16,23 km/h. Lõpetajaid kokku 806.
Asjaolusid arvestades igati viisakas etteaste. PolarFlow andmetel keskmiseks kiiruseks 3:44 min/km, maksimaalne kiirus 2:46 min/km. Täpsemalt uuri SIIT!
DFDS Järvejooksude sarja lõpetasin 9. kohal, vahe 8. koha omanikuga vaid 6,7 sekundit. Selleks, et tollel kõrgetasemelisel jooksusarjal auhinnalisele esikuuikukohale kunagi jõuda, peaksin arengus järgmise sammu edasi astuma ehk siis lühidalt öeldes - rohkem trenni tegema hakkama. :) Samas, see nõuaks eneseohverdusi, sest kõik tuleb ju millegi/kellegi arvelt... Ühesõnaga, küllap lähitulevikus näha ole, mis saama hakkab. Elu paneb tihti nii mõndagi ise paika. Praegune omal käel saavutatud tugev harrastajatase pole ju iseenesest halb, sest prioriteet eeskätt tervis, hea seltskond ja protsessi nautimine, mitte enese lõhkumine jms.
Mida täna õppisin? Noh, näiteks seda, et pean ka edaspidi, näiteks juba 3.09 Pärnus, kus ründan uuesti kümnes kilomeetris "maagilist" 35 minuti piiri, võistlust alustama rahulikumalt, et mootor jõuaks soojeneda ja tuure piisavalt üles võtta, et end mitte (sarnaselt Peetri jooksu hullumeelse algtempoga) jälle kinni joosta. Ehk siis, sõjaplaan uueks rekordkatseks näeb ette seda, et distantsi teine pool tuleks läbida esimesest väledamalt, mis eeldab ratsionaalset jõuvarude jaotust ja tugevat distsipliini. Muidugi ka tahtejõudu, mida mul õnneks jagub. See on aga vaid teooria, peagi selgub, kuidas praktikaga lood. :D
Lisaks, treenimisega ei tasu üle pingutada. Paljud pööravad puhkusele liialt vähe tähelepanu, mis kajastub üldjuhul ka resultaatides. Võtkem asja ikka mõistusega ja jäägem mõõdukateks. End vigaseks pole kah vaja treenida, mis, paraku, paljude jaoks kurb tõsiasi. Ülekoormus pole naljaasi. Rämpskilomeetreid pole mõtet koguda!
Vot treener selline nii ja naa. Kindlasti poleks ta mingi nö võluvitsake. Edukaks koostööks peab olema väga hea klapp ja üksteisemõistmine jms. Samas, äkki kunagi teen isegi pulli ära ja vaataks, et kas professionaali juhendamise ja taktikepi järgi treenimine kannaks vilja või mitte. Eks vaatab seda asja.
|
OSCAR-2019
|
||
Briti matemaatik ja filosoof Bertrand Russell on kord öelnud: „Maailma hädad tulevad sellest, et rumalad on liiga eneskindlad ja targad on täis ebakindlust.“ Seda kinnitab võrgukommentaaride lugemine. Ebakompetentsed inimesed on liiga rumalad oma ebakompetentsuse tajumiseks. Demonstreerivad oma foobiaid ja kinnismõtteid – ei lase end häirida faktidest ega kriitikast. Miks on ebakompetentsus nii laialt levinud? Sagedamini kui teadmised tekitab eneseusaldust nende puudumine.
Aega ei saa peatada, selle igiliikurilt maha hüpata. Vananedes tugevneb aga tendents noorusaja ilustamiseks: siis oli rohi rohelisem ja päikesepaiste soojem.
See kehtib ka kommunismi ülesehitajate kohta, kes Eesti taasvabanedes vahetasid poolt ja värvi, katsusid jätkata oma varemat ülesehitustööd kapitalismi tingimustes, seejuures tihtipeale kasutades vanu kogemusi ja kombeid.
Aasta algul oli juttu ühe noorkommunisti eduteest Eesti Vabariigis (26. jaanuaril 2012). Erakõrgkooli Estonian Business School’i rektori asetäitjaks sai professor Arno Almann. Meenutasin tema karjääriteed ENSV-s, kus ta oli aastaid nomenklatuuri tipus, juhtis komsomoli ja tõusis EKP Keskkomitee liikmeks. Eesti vabanemine ja kompartei kadumine ei tõkestanud karjääri jätkamist, eriti tugev on tal side enda vana soosija Arnold Rüütliga, kelle nõunikuks ta sai veel 2007. aastal. See kõik päädis väärtusliku punktiga. 8. juunil võis lugeda ajakirjanduses, et ta valiti EBS-i rektoriks. Viieks aastaks, nii võib ta 67-aastaselt rahulikult erru minna ja vaadata tagasi oma karjääriteele kahe teineteisele vastupidise süsteemi teenistuses.
Korduvalt heidetakse Eesti valitsusele ette, et ta ei katsu parandada vahekorda Venemaaga. Ilmekaks näiteks on keskerakondlase Roman Ubakivi arvamusartikel: ”Rumal välispoliitika on ohuks Eesti julgeolekule” (Eesti Ekspress 02.06.). Ubakivi arvab, et kuna ligi kolmandik Eesti elanikkonnast on venekeelsed ja -meelsed, võib tulevikus nende huve esindava partei tekkimisega tõusta päevakorda arutlusteemana ka Venemaa orientatsiooni eelised ja miinused. Panustada ookeanitagusele hääbuvale üliriigile on strateegiliselt ehe lollus, mis välistab eesmärgi täitmise. Eesti võimueliit on osanud teha kõige halvema valiku.
Käesoleva aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistlused peetakse Poolas ja Ukrainas. Osalejate hulgas on ka Taani – kohalik meedia avaldas taustartikleid nende riikide komplitseeritud ajaloost. Programmi kohaselt olid Taani kaks esimest grupimängu Lvivis (Poola Lwów, saksa Lemberg). Sellega seoses tutvustati selle piirkonna ajalugu, koondades erilist tähelepanu pealinna, Lvivi (Lõvilinna) ajaloole sajandite jooksul. 14. sajandist Poola suurriigi osa, selle lagunemisel 1722. aastal Austria-Ungari keisririigis tähtis kultuurilinn. Pärast Esimese maailmasõja lõpus ebaõnnestunud Ukraina iseseisvumist kuni Teise maailmasõjani jälle Poola all, siis annekteeritud Saksamaa liitlase N. Liidu poolt. Kui need liitlased omavahel sõtta läksid, oli Lviv kui Lemberg mõned aastad sakslaste valduses. Seejärel kuni N. Liidu lagunemiseni Moskva valduses. Puhastustööd tegid nii kommunistid kui natsid, selle aja inimkaotused on üüratud.
Probleemidel on ka positiivne mõju – nende lahendamine aitab meid edasi. See kehtib nii isiklikul kui üldisel tasemel. Tihtipeale tuleb leppida neile tähelepanu juhtimisega. Sellega kaasneb lootus nende lahenemisele, mis aga võib jääda ootuseks. Ajaloolasena olen aastaid murdnud pead probleemide üle, mis kestavad ja arenevad ilma lõpliku lahenduseta. Nagu ütleb hollandi kolleeg Pieter Geyl (1887-1966): ajalugu on diskussioon, mis kunagi ei lõpe. Vahel imestame loomulike nähete üle. Seda kommenteerib kirjanik Franz Kafka: “Näeme küll, et päike aeglaselt loojub, aga oleme siiski üllatanud, et läheb pimedaks.”
Quo vadis? – legendi kohaselt esitas selle küsimuse Rooma vangistusest põgenenud apostel Peetrus talle teel vastu tulnud Kristusele, kes vastanud, et läheb ja laseb end uuesti risti lüüa. Seepeale pöördunud Peetrus tagasi, et surra märtrina. See laialt levinud fraas on inspireerinud mitmekülgselt. Poola kirjanik Henryk Sienkewicz avaldas 1896. aastal selle pealkirjaga ajaloolise romaani, mis tõi talle laiahaardelise kuulsuse ja 1905. aasta Nobeli kirjanduspreemia, seda on ka filmitud vähemalt seitse korda.
Marksistlik briti ajaloolane Eric Hobsbawn (sünd. 1917) andis 1994. aastal välja mahuka teose “The Age of Extremes: The Short Twentieth Century, 1914-1991” (640 lk.). Ilmus eesti keeles 2002. aastal tiitliga “Äärmuste ajastu. Lühike 20. sajand. 1914 – 1991” (kirjastus Varrak, tõlkijad Marek Laane ja Kaja Tael). Seda retsenseeris nädalalehes Sirp Kaido Jaanson, kes väljendas oma hoiaku lähtekohta juba pealkirjas: ”Tõlkimine kui haltuura” (24.04.2003). Ta leidis sisust rea vigu ja kritiseeris ka tõlget. Kaja Tael püüdis samas seletada ja õigustada. Kuna Kaido Jaanson lõpetas lugemise 105. leheküljel, pole seda teost korralikult retsenseeritud. See oleks aga hädavajalik, sest kuigi Hobsbawn on osaliselt revideerinud oma varemaid vaateid kokkuvarisenud kommunistlikest eksperimentidest, ka Nõukogude Liidust, on ta jätkuvalt tulihingeline marksist.
|
OSCAR-2019
|
||
6. juulil tähistas südamekliiniku ülemõde Marju Meus oma 50. juubelit. Tähtsündmuse puhul veeretavad mõttelõnga hällilapse kolleegid südame- ja anestesioloogiakliinikust.
Tutvusime Marjuga 1997. aastal Lüneburgi haiglas õdedena praktiseerides. Saksamaal alguse saanud sõprus on kestnud tänaseni. Öeldakse, et reisil olles õpid oma kaaslast kõige paremini tundma. Marju näis mulle juba siis, ning tundub ka praegu, heatujulise ja abivalmi inimesena, kelle peale võib alati kindel olla. Tööalaselt on ta kohusetundlik, teistega arvestav ning peab tähtsaks enesetäiendust ja uute teadmiste omandamist.
Marjut on alati tore külastada, sest ta on väga hea perenaine. Tal on tore ja ühtehoidev pere ning suur osa tema vabast ajast kulub lastelastega tegelemisele.
Stomatoloogia kliiniku hambaproteesikeskuse arst-õppejõud Merike Vanjuk on ehe näide sellest, et meedikud ei suhtu kirglikult üksnes arstiteadusesse ning nende osavus ei piirdu vaid meditsiiniliste protseduuride suurepärase sooritamisega - dr Vanjukil jätkub arstiameti kõrvalt aega ja oskuseid pühendumaks ka tipptasemel orienteerumisele.
Teadlikult olen orienteerumisega tegelenud täpselt 24! aastat. Alguse sai see algklassides, kui ma aasta aega niisama koos sõpradega neljapäevakutest osa võtsin. Ega ma siis veel kaardist, peale teeradade, eriti aru ei saanud. Teadsin vaid seda, et KP-s (kontrollpunktis) oleva värvipliiatsiga tuleb tõmmata legendikaardi õigesse lahtrisse rist ja siis oli hea finišis teistega võrrelda, kui mitu KP-d keegi metsast „üles leidis".
Aga 1986. aastal otsustasin endast paar aastat vanema tädipoja eeskujul orienteerumistrenni minna. Vahepealsete tõusude ja mõõnadega olen orienteerumisele siiani truuks jäänud ja viimased 7 aastat olen alaga üsnagi sihipäraselt ja Eesti koondise tasemel tegelenud.
Mida orienteerumine teie jaoks tähendab? On see hobi, pühendumus, lõõgastus, raske töö või hoopis midagi muud?
Minu jaoks tähendab see eeskätt esimest kolme varianti. Kõik sõltub, millisest vaatenurgast asjale läheneda. Raskeks tööks ei saa ma seda kindlasti nimetada, sest see on minu enda vaba tahe – ise olen ju selle huviala omale valinud ning tean, mille nimel, mis eesmärkidel ma ennast liigutan.
Kolleegidel jätkub Meeli kohta vaid kiidusõnu: „suure kogemustepagasiga“, „otsustes alati asjalik ja põhjalik“, „töökaaslaste suhtes lugupidav ja arvestav“, „eeskujuliku käitumise ja puhtusearmastuse musternäide“, „oma kutsealale pühendunud ja väga motiveeritud õde“ jne.
Kaastöötajate sõnul suhtub Meeli Solnik alati igasse patsienti kui eraldi isiksusse ning läheneb nende probleemidele kui enda omadele. „Mitte kunagi ei kohtle ta neid stiilis „võõras mure“,“ tunnustavad kolleegid. Et patsientidele ja töökaaslastele võimalikud head ravi- ja töötingimused tagada, on Meeli alati kõikvõimalike uuenduste poolt – seda nii ravikvaliteedi tagamisel meditsiinilisest aspektist kui ka haiglaruumide remondi ja sisustamise osas.
Kuigi ülemõena range, konkreetne ning nõudlik nii enda kui kõigi teiste suhtes, on Meeli Solnik kolleegide silmis väga tolerantne, laia silmaringiga ning omapärase huumorimeelega isiksus. „Võiks lausa öelda „peene“ huumoritajuga,“ leiavad kolleegid. Lisaks iseloomustab Meelit nende meelest välise ja sisemise ilu harmoonia: „Ta on alati väljapeetud, elegantne ning naiselik, pidades sportlike eluviiside kõrval lugu ka teatrist, muusikast ja kirjandusest.
„Mul on kogu aeg mingi selline tunne, et ma pean kedagi aitama ja meditsiin ongi selline ala – aitamine, kõrvalolemine…,“ ütleb mai alguses Aasta Ämmaemanda tiitliga pärjatud Svetlana Nilbe.
Tegelikult tahtis naine esialgu õeks õppida, kuid juhuse tõttu valis hoopis ämmaemanda eriala. „Kui ma meditsiinikooli avaldust kirjutama läksin, siis trehvas seal ämmaemandate järjekorras olema üks väga ilus tüdruk. Ja ma mõtlesin, et kui selline inglikene seal seisab, siis ilmselt on midagi hästi huvitavat. Ning võtsin ka sinna ritta,“ jutustab Svetlana, kuidas ta alles vahetult enne dokumentide sisseandmist tulevase ameti suhtes meelt muutis.
Seda, et naisterahvas õige valiku tegi, kinnitab ka just seesama talle äsja Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt omistatud tiitel. Juba 29 aastat sünnitajaid abistanud Svetlana Nilbe jaoks märgib see eeskätt kolleegidepoolset tunnustust. „See, et nad minu tööd ja mind kui kolleegi selliselt hindasid, on minu jaoks kindlasti väga suur kompliment,“ ütleb ta, rõõmuläige silmis. Naise sõnul annab 2009. aasta ämmaemandaks valituks osutumine jõudu edaspidiseks ning on tõestus sellele, et senine töö ei ole olnud asjatu.
Svetlana jaoks oli väga südantsoojendav ka see, kui suure õhinaga töökaaslased tema tunnustamisele kaasa elasid. „Tundsin, kui siiralt õnnelikud nad kõik olid, kui ma sellise tiitliga koju, Põlvasse jõudsin,“ jutustab ämmaemand. „Mobiilile hakkasid õnnitlused saabuma juba pool tundi peale tiitli väljakuulutamist konverentsil ning üks minu luuletajast kolleeg Põlva haiglast oli minu auks kiiresti isegi luuletuse kirjutanud“. Rõõm tiitli üle oli nii Svetlana enda kui tema kaastöötajate jaoks väga suur juba sellepärast, et ämmaemandate ühing otsustas kandidaadi kasuks, kelle esitas väikese Põlva haigla sünnitusosakond.
Käesoleva aasta 1. aprillil võttis kõrvakliiniku juhataja teatepulga üle dr Priit Kasenõmm. Kliinikumi Leht käis uurimas, millise pilguga vastne juht oma uuele haldusalale vaatab.
Uue ametikoha võtsin vastu täie vastutustundega. Muidugi tegelevad lisaks minule kliiniku igapäevase administreerimisega veel paljud teised töötajad, kelle abi on praegu raske üle hinnata. Pean ütlema, et tajun kolleegide toetust nii kõrvakliinikusiseselt kui -väliselt. See on hea tunne, mis aitab motivatsiooni üleval hoida.
Prof Mart Kulli pärandiks on eelkõige kõrva-nina-kurguhaiguste kui kirurgilise eriala laiahaardeline populariseerimine. Selle üle, et meie eriala on kirurgiline, ei vaidle tänapäeval enam mitte keegi. Samas, kui võrrelda meie kliinikut Põhja- ja Kesk-Euroopa ülikoolikliinikutega, on meil lihtsamate operatsioonide osakaal igapäevases töös ebaproportsionaalselt suur.
Nagu alati, on igale nähtusele mingi seletus: esiteks on Eesti rahvaarv väga väike ning keerukamat kirurgilist ravi nõudvaid haigusjuhte vähe, teiseks on Eestis küll piisav arv
kõrva-nina-kurguarste, kuid umbes pooled neist ei tegele kirurgilise raviga, mistõttu mitmetes väiksemates haiglates meie eriala operatsioone ei teostata. Sellest tulenevalt on nõudlus isegi kõige lihtsamate operatsioonide järele kõrvakliinikus väga suur.
3. märtsil tähistas 80. juubelit hematoloogia-onkoloogia kliiniku konsultant prof.emer. Karl Kull. Juubilariga seotud mälestuskilde jagavad endised-praegused õpilased ja kolleegid dr Ragnar Heido ning dr Ralf Allikvee.
"Rohkem pühendunud oma elukutsele pole lihtsalt võimalik olla;rohkem laiahaardelisem, ja seda väga heal tasemel, ei saagi vist arst või kirurg olla; rohkem põhjalik ja enam Arst pole võimalik olla."
Käesoleva aasta algusest töötab hematoloogia-onkoloogia kliiniku ülemõe ametikohal senine personaliteenistuse koolitusosakonna juhataja Gea Kõks.
Oma hariduselt olen õde ning varasemalt ka õena töötanud. Juba õpingute aegu hakkasin haiglatöös osalema, esialgu neurointensiivravi osakonnas hooldusõena, kus peale kooli lõpetamist jätkasin intensiivraviõena. Seega on pigem just töö koolitusvaldkonnas olnud kõrvalepõige põhierialalt.
Kui olin ülikooli õeteaduse osakonna lõpetanud, tuli huvitav väljakutse – Maarjamõisa haiglas otsiti ülemõe asetäitjat koolituse alal. Otsustasin kandideerida ja sealt see administreeriv töö alguse sai. Kliinikumi moodustamisel liideti kogu koolituse valdkond personaliteenistusega ning kuulutati välja uus konkurss osakonna juhataja leidmiseks. Minu jaoks oli see suur dilemma ja kaalumise koht, kas jätkata koolituse vallas või naasta osakonna õe tööle. Oma suureks üllatuseks osutusin valituks, millega koos tuli julgus jätkata koolitusjuhina. Ega see ju meditsiinist päris kõrvalekaldumine ei olnud, tööülesanded võimaldasid mul kursis olla ka kitlikandjate tööga.
2010. aasta toob kauaaegsele kliinikumi kardioloogile ning TÜ arstiteaduskonna õppejõule dots Maido Uuskülale kaasa kaks olulist aastapäeva: 9. jaanuaril sai praegune südamekliiniku arst-konsultant 70. aastaseks ning mais täitub 40 aastat tööleasumisest Maarjamõisa haiglasse.
• 2007. aastal pälvinud pikaaegse ja tulemusliku eriarstide täienduskoolituse korraldamise ja kõrgetasemelise teadustöö eest teaduskonnas „Tartu Ülikooli arstiteaduskonna“ medali ning auraamatusse sissekandmise
18. jaanuaril tähistab oma 50. juubelit südamekliiniku kardiokirurgia osakonna vanemõde Anita Priks. Kliinikumi Lehe palvel jagas juubilar lugejatega oma mõtteid meditsiini juurde jõudmisest ning senistest tööaastatest kliinikumis.
Tegelikult on see minu puhul toimunud kuidagi pooljuhuslikult. Ei ole mul olnud üllaid eeskujusid ega teadlikku valikut ning kui seisin silmitsi kutsevalikuga, sai õeks õppima mindud rohkem sõbranna sabas. Kuid ilmselt on mul kaitseingel, kes aitas teha õige valiku.
Teisi valikuid ei ole minu jaoks olnudki, see on olnud alati üks ja õige. Ilmselt mõjutas valikut ka asjaolu, et elu sundis võimalikult kiiresti tööle asuma ja seetõttu polnud isegi mitte võimalik mõelda ametile, mis eeldanuks kõrgharidust. Edasiõppimise võimalus avanes alles aastakümneid hiljem.
Märksõnaks on areng, seda nii tööalases kui isiklikus plaanis. Selle aja sisse on mahtunud erinevad täiendused ja magistriõpingud TÜ õendusteaduse osakonnas ning kuigi minu haridus ei haaku otseselt ametialase karjääriga, olen ise oluliselt arenenud ning laienenud on minu tegevusvaldkonnad eri tasanditel. Lisaks igapäevasele tööle on suureks väljakutseks olnud tegutsemine erinevates töörühmades, mille kaudu olen saanud mõjutada õenduse arengut. Olen kogenud, et mida rohkem olen hõivatud, seda väiksem on oht langeda rutiini. Hõivatust pean positiivseks nähtuseks, sest tänu pidevale tegutsemisele on igavuse mõiste mulle võõras ja samuti jääb vähem aega mõelda sellistele asjadele, mille muutmine ei ole minu võimuses. Tunnen suurt rahulolu selle üle, et mind on alati ümbritsenud kolleegid, kes mind mõistavad ja vajadusel toetavad ning kellega minu väärtushinnangud kattuvad. Piisab vaid sellest, kui idee lendu lasta, ja juba on kaasatulijaid. Samas on need inimesed, keda ka endid häirib, kui miski on valesti või parandamist väärivat.
Lõpetanud 1954. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna on ta kogu oma arstliku ja akadeemilise karjääri vältel töötanud ülikooli närvikliinikus. Aastatel 1954-1975 oli ta neuroloogia ja neurokirurgia kateedri assistent ja dotsent ning 1975. aastast professor.
Kõik need aastad on ta olnud võrdselt praktiline arst, õpetaja ja teadlane ning leidnud seejuures aega erinevaid administraatori ülesandeid täites osaleda tulemuslikult ka arstiteaduskonna ja Tartu Ülikooli elus.
1958. aasta poliomüeliidiepideemia ajal oli professor Tikk üks, kelle juhtimisel loodi intensiivravisüsteem hingamishalvatusega poliomüeliidihaigete raviks, millest kujunes Tartu Närvikliiniku Hingamiskeskus. See oli aastaid Nõukogude Liidus ainuke spetsialiseeritud neurointensiivravi keskus. 1959. aastal algas tema vahetul korraldamisel hingamiskeskuse väljasõidubrigaadi tegevus, mis oli oluline etapp intensiivravi põhimõtete juurutamisel Eesti raviasutustes. Alates 1960. aasta algusest korraldas ta intensiivravi osakonnas raskete ajukahjustustega haigete intensiivravi trahheotoomia, intubatsiooni ja kunstliku hingamise ning hüpotermia kasutamisega.
1960-ndate aastate keskel hakkas prof Tikk tegelema lülisamba ja seljaaju traumade kirurgilise ravi tõhustamisega. 1980-ndate aastate keskel juurutati tema initsiatiivil kaelaosa radikulopaatia ja müelopaatia kirurgilise ravi eesmised juurdepääsu operatsioonimeetodid. 1983. aastal võttis ta kasutusele kaelaosa eesmise metallspondülodeesi meetodi, 1970. aasta alguses süvenes ta üksikasjalikult perifeersete närvide kompressioonisündroomide diagnostikasse ning nende konservatiivse ja kirurgilise ravi võimalustesse, pöörates erilist tähelepanu karpaalkanali sündroomi epidemioloogia, kliiniku ja operatiivse ravi üksikasjalikule uurimisele.
|
OSCAR-2019
|
||
kogu selle jama tulemus on et naisi ahistatakse rohkem ja appi ei tule kedagi, sest normaalsed mehed väldivad naisi ja ainult ahistajad jätkavad endis hooga. Juba enne seda kampaaniat oli ameerikas probleeme, et normaalsed mehed enam suhet ei tahagi ainult keppi ja siis minema hoolitsedes hoolega järelkasvu puudumise eest. Mehed ei lähe enam firma pidudele naistega ei suhtle rohkem kui ameti alaselt vaja ja sedagi lihtlausetega nagu räägiks rumalaga. Välditakse naistega omavahele jäämist. Mike Pence reegel, et kohtu naistega ainult avalikult ja tunnistajate juuresolekul leiab rohkem järgijaid, samuti ka kaamerate kasutamine on tõusu teel.
Ehk siis sisuliselt hakkab olukord meenutama juba sharia seadust, veidi teisel põhjusel aga sisuliselt sama.
Keeldun elamast maailmas kus kamandavad ja terroriseerivad tigedad feministid ja agressiivsed omasooiharad. Enam ei või tüdrukule silma vaadata, ei või nalja teha, ei või öelda, et armastad naist, oma kultuuri ja rahvust. Siis oled kohe äärmuslane ja nats. Kui see õudus ei lõpe, siis päästab see lõpuks tõelised äärmuslased, natsid, fanaatikud valla. Seda ilmselt tahate?
Samas ei nähta massilist meeste ahistamist üldse! Kui see lääne feminism ära ei lõpetata (ekstreemsusest) tekib peatselt sooline tasakaalutus mis hukatab kogu lääneliku ühiskonna korralduse.
See must daame näib üldse kinnisideede all kannatavat. Praegu pasundab ahistajatest. Mõne aasta eest skandalitses ühes Šveitsi butiigis, süüdistades sealseid müüjaid rassismis.
Ahistamise ja rassismi teema müüb hästi. Tänu sellele daamile jt sellistele on tõsistest asjadest palagan tehtud.
aga kuna tulevad välja meesõiguslased,et neid on ahistatud ja just naiste poolt,alates lasteaia kasvatajatest peale on ju poisse ahistatud pidevalt,eks vanas eas tehakse tagasi
Oprah peaks eestlaste jaoks olema mingi arvamusliider?Minu jaoks küll mitte ja ma vaevu olin sellisest üldse kuulnud!
Igal ajal omamoodi ahistajad !Tänapäeval on mustanahalised ja vanapoolsed rikkurid ilmselt. Meie ajal olid vabas õhus pargis tantsuõhtud nii merekooli poistega kui ka vene sõduritega. Ei tulnud kunagi ette probleeme vägistamisega. Nendel plikadel, kes olidki saama peale väljas polnudki trussikuid segamiseks jalas ja asi sai aetud ! Teiste jaoks olid aga väravad lahti ja väledad jalad !Tol ajal ei mõelnud keegi teenimis võimalusele !!!
Temas räägib selge kadedus. Krt ma olen nii kuulus jne ja keegi mind ei ahista. Kui mina ei saa ärgu saagu teised ka.
et meil Eestis on naised säilitanud norm mõtlemise ja ei jookse nende lippudega kaasa, kes omal ajal lasid ise sellel sündida ja nüüd kirevad.
ja moepärast ütlesin, et nüüd on ahistamine nii popp, et peaks ka seda tegema. Ja tema vastu, et pole probleemi, mind polegi keegi tükk aega ahistanud.
Mina ei tea kuidas mujal on aga eestis on ahistamine riigipoolt lubatud ning seaduspärane. Kas mind nüüd pensioniga ei ole ahistatud või kudas, võibolla see ei olegi ahistamine mina ise rumal inimene ei saa asjast aru.
Kutsugu oma rassi meesesindajaid siis korrale, terve Euroopa naised ja lapsed on hädas aafrika meesimmigrantidega, kes pidevalt ahistavad ja vägistavad.
kui inimestel pole millegi tosisemaga tegeleda,st elu on ikka liiga hea, siis moeldakse valja koiksugused pseudoprobleemid ja siis imestavad kuhu kull koik mehed jaanud on...
Siis kõik mehed käituvad naistega inetult ja tikuvad vägivaldselt ja vastu naiste tahtmist neile ligi?
No lõpuks saan rahu, kõik naised tikuvad vastu minu tahtmist mulle ligi ja minul on igasugune huvi kadunud!
Nagu arvata võis on enim ahistamisüüdistusi saanud liberaalid ja vasakpoolsed tegelased, ja Hollywood on pervertide mekaks...;)
Nüüdsel ajal on vägistamine juba moes. Kui sind vägistatud ei ole siis sa ei ole naine. Jõuab juba eestisseka, lugege õhtulehte. Õhtuleht soovitab samuti kiiresti peresid lahutama nagu mujal maailmas ikka staarid. Kui 4 - 5 karda lahku läinud ei ole siis sa ei ole naine. Peab ju teistelt mõõtu võtma kas tahad või ei taha. Täiesti imestavad kes 2 - 3 aastat koos olnud, noh kas sa lahku ei ole veel läinudki.
Oota, see hüsteeria jõuab tippu ja siis tuleb kassiahastus. Tippu jõuab see siis kui kaks faktorit sellele surmahoobi annavad. Esimeseks on vältimatu palgatud valesüüdistajate laviin ja selliste juhtumite väljatulek. Teiseks on juhtumid, kus süüdistuste alla langevad tõeliselt mõjuvõimsad isikud ja kulissidetagused niiditõmbajad. Kassiahastuse käigus saabub vaikus kus keegi ei julge enam süüdistustega lagedale tulla...
Kui keegi ei julge enam vastu hakata ja kurjategijaid avalikustada, siis alles läheb pahalastel pidu lahti. Seda soovitaksegi ?
Mul on kuri tunne, et need kes siin uhkelt "mee too" hüüavad, on tegelikult naised kellel puhul ahistamine piirdus paari nilbe märkuse või põlvepatsutamisega. Need, keda tõeliselt ja jõhkralt vägistatud on, püsivad enamasti vait, sest normaalne inimene ei taha niivõrd ebameeldivat üleelamist meenutada, ammugi sellest avalikult kõnelda.
mhmh, et vägistajad ikka rõõmsalt edasi saaks tegutseda, sest normaalsed inimesed ju vaikivad sellest? vastupidi, kõik tuleb päevavalgele tirida ja rahvale pureda visata, siis hakkavad sellised salavägistajad kartma ja ehk ei tegutse enam. ja ei ole kõrvalseisja asi tulla arvustama, kui palju ja mille peale teine inimene end ahistatuna võib tunda.
Ahitatuna tundmine on nõrga inimese esimene tundemärk. Ennast peab kehtestama ja mitte laskma end ahistada. See on konkreetselt nende endi viga kes nüüd siin shoud teevad!
Kõik, kellele liiga tehakse, on 09:41 meelest selles ise süüdi. Kui pimedal tänaval võõras purjus tugev mees nõrgale naisterahvale vastu tema tahtmist ligi hakkab tikkuma ja käsi siia-sinna toppima, ei tea, kuidas see naine ennast kehtestab?
Miinusepanijad võiksid ikkagi selgitada, et kuidas siis ikkagi 10:29 näite puhul naine ennast ahistaja vastu kehtestada saab.
jala liigutus ülespoole jalge vahele ja võid tema peale ratsutada. 100% töötab muidugi on erandeid kes peavad ennast meesteks aga tegelt on naised
haige on see, et siis kui need naisnäitlejad oma karjääri alguses olid, siis olid nad kõik valmis linade vahele minema et häid rolle saada, et edu saavutada, et uksed avaneksid. Ei mingit probleemi. On laialt tuntud, et selline suhtumine oli kogu meelelahutusmaailmas. Ega see otseselt must ja räpane polnud, see ei olnud prostitutsioon. Joosti voodite vahel täpselt nii palju ja nii kaua kuni oma kael kandis. Nüüd kui konto rahast pungil ja head rollid seljataga, ollakse järsku räigelt ahistatud ja vägistatud. Nüüd käivad jutud kuidas produtsent juukseidpidi neide hotellituppa lohistas ja mida veel. Need neiukesed tiirlesid ise nagu mesilased meepoti ümber, et mina mina mina.. See on vastik lugeda, kuidas praegu musta valgeks räägitakse. Kuidas siis tulevikus on? Ok, voodisse ei tihka keegi enam minna, sest noor näitlejanna võib filmirolli asemel sinu miljoneid läbi kohtu ohustada. Kas neiud kaovad kinolinalt? Kaugeltki mitte. Nüüd hakkab survestamine nagu mustadega, et kui teatud arv naisi filmis ei ole, siis on sooline diskrimineerimine. Seega, tulevikus hakkab meile tekkima naisnäitlejaid kelle tegelik anne oleks maxima kassas istuda. Kahjuks.
...presidendiks, Oprah kuningaks...!Ühte sellist me juba 8 aastat USA presidendina nägime, kes lõhkus USA sõjalist võimsust ja andis riigi positsioone maailmas ära, rääkimata homo-ja moslemikultusest USA-s.
Ma vist olen ikka väga vanamoeline ! Ei saa aru, mis vahe on ahistamisel ja vägistamisel ? Vanasti oli ikka nii, et kui mees oli vastumeelt siis ma lihtsalt ei läinud temaga. Kui oli meeldiv siis kõik OK ja ei olnud ju ei ahistamist ega vägistamist. Tänapäeval ilmselt paneb asja paika nii raha kui ka karjäär !
maalile meeldiks, kui suvaline mees temast mööda minnes teda siit ja sealt katsuks ja solvavaid sõnu ka veel ütleks, või tühjas rongis ta nurka suruks? Või kuidas ta sellist käitumist nimetaks, kui mitte ahistamiseks ?
Ja elu on muutunud palju mitmetahulisemaks kui oli "vanasti". On väga erinevaid olukordi, väga erinevaid inimesi. Selleks, et ahistatud saada, ei pea kuskile kellegiga kaasa minema. Ahistamine võib toimuda ka töökohas, kust lihtsalt ei saa ära minna.
Kui nende väidetavate “ahistajate” lips Hollywoodis on läbi siis see tähendab, et uusi naisnäitlejaid me tulevikus palju nägema ei hakka...
Mehed võivad iga naisega käituda, kuidas tahavad ja kui naistele ei meeldi, siis naised ebanormaalsed?
Kui seda teha lasta, siis pole millestki rääkida. Kui ikka kohe kõrvale astud, ei saa keegi sind ahistada! Keegi ei ole ketiga teise külge seotud. See kes kord vägivaldne , see alati. Ei ole mõtet oodata ja kannatada.
Ega see võimukas, positsiooniga mees kuskil asutuse nurgataguses ei saa ju tema teelt kõrvale astunud neiule järele astuda? Ja iga nilbuste rääkija jätab ju ka kohe järele, kui talle öeldakse?
See ahistamise teema on juba nii haigeks läinud, et varsti tunneb naine juba ennast siis ahistatuna kui teda ei ole ahistatud.
Vaevalt et suurem osa inimkonnast isegi on kuulnud midagi sellest TV vestlussaate saatejuhist kes väidab et seksuaalsete kiusajate lips olevat nüüdsest läbi.
Õige jutt. Algul saab lips läbi ahistajatel, hiljem kindla peale ka neil, keda ahistati, kuna neid lihtsalt ei sünni siia ilma...
Moslemitel on sageli eelsõlmitud abielud - pannakse juba imikueas vanemate kokkuleppel paari ja pulmad on siis, kui täiskasvanuks saavad. Meil tehti omal ajal samamoodi. Armastus polnud oluline. Luges vanemate varasem kokkulepe. Aga USA-s võiks tõesti asja samamoodi korraldada, kui Oprah seda tahab. Jääb see yhest voodist teise lendlemine ära. Kõik abielluvad sellena, kellega määratud ja teiste oma ei puututa, sest kohe kui keegi lähenema hakkab saavad öelda, et mina olen Dannyle määratud naine või Mandyle määratud mees ja seega kõtt!
Mõned ei suuda vist jah kellegagi normaalseid suhteid luua, need loodavad, et saavad vähemalt määratud kaaslased.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti mesoliitikum algas 9. aastatuhandel eKr. pärast mandrijää taandumist 10. aastatuhandel eKr. ning kestis 5. aastatuhandeni eKr. Sel ajal oli Eesti territoorium küttide ja kalastajate ehk nn. Kunda kultuuri esindajate asupaigaks. Vanimaks senileitud asulakohaks peetakse Pulli asulat, mis pärineb hiljemalt 8. aastatuhandest eKr., kuigi vahepeal on selleks peetud ka Reiu asulakohta. Kunda kultuuri ajal ei olnud Eestis püsiasustusi, tegemist oli mööda maad rändavate küttide ja korilaste salkadega. Vaid kalurid võisid luua omale püsivama asukoha järverannikutel ehkki andmeid selliste kohta ei ole leitud.
Tolleaegsete inimeste riietus oli valmistatud peamiselt loomanahkadest. Tööriistade valmistamiseks kasutati laialdaselt luud, sealhulgas ka kalaluud. Tõenäoliselt kasutati ka puitu, kuid need on aja jooksul hävinenud. On leitud ka kivist valmistatud algelisi tööriistu.
Esimesed kindlustatud asulad tekkisid Eestis pronksajastul u. 1500 - 500 a. eKr. Alates rauaajastust 500 a. eKr. muutusid asukad paikseteks põlluharijateks.
2000 - 1000 S o o m e - U gr i aeg. Uraali mägede lõuna ja lõuna-läänepoolsel maal ühine Soome-Ugri rahvus: praegused ühissoomlased, Volga soomlased (mordvalased ja tšeremissid), Permi rahvad (votjakid ja sürjäänid) ning Ugri rahvad (ostjakid, voguulid ja ungarlased)
1000 - 200 P e r m i - M or d v a aeg: Kaama alamjooksul ja Volga käärus ühissoomlased ühes Permi rahvastega ja siis mordvalastega.
200 e.Kr. - 350 p. Kr. Ü h i s s o o m e aeg: Volga ülemjooksul, osalt lõuna-lääne pool ühis-soome rahvus: nüüdsed eestlased, liivlased, vepslased, vadjalased, karjalased ja soomlased.
1030 Novgorodi vürst Jaroslav Tark vallutab Kagu-Eesti ja asutab Tarbatu kantsi asemele Jurjevi (Tartu) linna. Tartu linna mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates.
1032 Raudvärava merelahing, mis toimub eestlaste ja Novgorodist saabunud Ulf Ragvaldssoni juhitud laevastiku vahel arvatavasti Aegna saare ja Rohuneeme vahelises väinas. Eestlased löövad rünnaku tagasi ja hävitavad enamiku Novgorodi laevastikust.
1222 Taanlased ja sakslased jagavad Saaremaa lepinguga eestlaste maa oma vahel (taanlased saavad Eestimaa, sakslased Liivimaa).
1227 Sakslased vallutavad Saaremaa,1227. (Muhu lahing, Valjala alistub vabatahtlikult); lõpeb muistne vabadusvõitlus. Eestimaa on jagatud võõrvõimude vahel Tallinn läheb sakslaste kätte.
1230 Mõõgavendade Ordu kutsel saabub Tallinnasse saksa kaupmehi Ojamaalt. Seda peetakse Tallinna kodanikkonna kujunemise alguseks.
1238 Stensby lahing sakslaste ja taanlaste vahel: Tallinna, Harju- ja Virumaa saavad taanlased, Järvamaa - ordu.
1251 Saare-Lääne piiskop Henricus asutab Vana-Pärnu linna koos katedraali ja toomkooliga. Rüüstatakse leedulaste poolt 1263.
1260 Saksa rüütlid saavad Durbeni järve juures (Liibavi lähedal) leedulastelt ja kuralastelt lüüa. Mäss Preisimaal. Kuralaste ja semgallide mäss Kuramaal, eestlaste mäss Saaremaal.
1271 Põhja-Eesti (Harjumaa, Rävala ja Virumaa) läheb taanlastele. Sellest moodustatakse Eestimaa hertsogkond.
1304 25. veebruar. Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopid sõlmivad Riia linna ja selle peapiiskopi vastase liidu, mille nimeks saab Tartu konföderatsioon.
1343 - 1345 Suur eesti vabadusvõitlus ("Jüriöö ülestõus"), mille käigus hävitatakse mitmeid mõisasid ja vallutatakse hästikindlustatud Padise klooster.14. mail purustatakse ülestõusnute sõjavägi orduvägede poolt.
1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe põgenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta
1525 Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul.
1559 Taani kuningas Frederik II ostab oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopilt Saaremaa ja Läänemaa.
1561 6. juuni. Tallinn nõustub saama Rootsi kuninga Erik XIV alamaks. Põhja-Eestis kehtestatakse Rootsi võim.
1561 Liivi ordu ja seega ka Vana-Liivimaa ajastu lõpp. Kõik keskaegsed riigid on lakanud eksisteerimast. Keskaeg Eestis lõppeb.
1583 9. märts. Jesuiidid tulevad Riiga ja Tartusse eesmärgiga muuta Poola kuninga käsul Eestimaa taas katoliiklikuks. Tartusse asutatakse jesuiitide gümnaasium.
1584 Rootsi valdused Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa ühendatakse provintsiks, mille nimeks saab Eestimaa hertsogkond.
1589 Tartus keelatakse eestikeelne jutlus luteriusulistele. "Ordinatio Livoniae I" (staarostid ainult poolakad ja leedulased), linnad saavad Magdeburgi õiguse.
1598 "Ordinatio Livoniae II" (sakslased poolakate ja leedulastega üheõiguslikud). Algab Poola - Rootsi sõda.
1603 Liivimaa aadliku Philipp Orgiese juhitav talupoegade salk, mis suundus rootslastele appi Tartut kaitsma, saab Tallinna ja Paide vahel poolakatelt lüüa.
1628 Rootsi väejuhi ja Hiiumaa suuromaniku Jacob de la Gardie eestvõttel asutatakse Hüti Klaasikoda. Tegutses 1664. aastani.
1629 Altmargi eelrahu Poola ja Rootsi vahel, mille järele Liivimaa jääb rootslastele. Nn. rootsi aeg kestab kuni 1699.a.-ni
1630 Liivimaa kindralkuberner, Uppsala Ülikooli kantsler ja Gustav II Adolf kasvataja Johan Skytte asutab Tartu Akadeemilise Gümnaasiumi.
1637 Esimene eesti keele grammatikaõpik, koostatud Tallinna Toomkiriku õpetaja, pastor Heinrich Stahli poolt.
1645 Brömsebrö rahu Rootsi ja Taani vahel. Kogu Eestimaa on Rootsi kuninga valduses: juriidiliselt fikseeritakse pärisorjus ja sunnismaisus Eestis.
1671 Kindralkuberner Clas Totti annab korralduse eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimiseks.
1682 Reduktsiooni ehk eramõisate osalise riigistamise algus Liivimaal ja Eestimaal, mis mõnevõrra parandab talurahva olukorda. Põhjuseks Rootsi riigikassa halb olukord.
1684 - 1688 Tartu lähedale Piiskopimõisa rajatakse Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajate väljaõpetamiseks. See aitab kaasa hariduse levikule talurahva hulgas.
1686 Bengt Gottfried Forselius külastab koos oma kahe õpilase Ignatsi Jaagu ja Pakri Hanso Jüriga Stockholmis kuningat. Esimesed talurahva koolid.
1694 Rootsi võimude poolt kaotatakse endine Liivimaa maaomavalitsuse korraldus. Maanõunike kolleegium saadetakse laiali
1710 Peeter I võtab Riia, Pärnu ja Tallinna. Peeter I kinnitab Liivimaa ja Eestimaa eesõigused. "Harku rahu"
1753 16.veebr. sünnib saksa päritolu Eesti kirjamees Friedrich Gustav Arvelius (surn. 25. juuli 1806)
1764 Parun Schoultz Ascheradenist annab oma talupoegadele oma mõisas kehtiva eraseaduse, mis toob mõnevõrra kergendust talupoegadele.
1764 Vana-Põltsamaa mõisnik Woldemar von Lauw alustab oma mõisas klaasi tootmist. Hiljem lisandub portselani ja peeglite valmistamine.
1765 Browne'i positiivsed määrused e kaitseseadused talupoja olukorra kergendamiseks; Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks.
1765 Liivimaa maapäev võtab vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis näeb ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse.
1772 Wilhelm Hörschelmann hakkab Tallinnas välja andma esimest Põhjasõja järgset ajalehte Revalshe Wöchentliche Nachtrichten
1775 15. juuni. Tartus lõõmanud tohutus tulekahjus hävib 300 maja, raekoda ja neli silda. Tuli arvati olevat lahti pääsenud matemaatikaõpetaja õllepruulimise tulemusena.
1781 Ilmub esimene eestikeelne kokaraamat, mis on koostatud rootsi majapidajanna Christina Wargi poolt
1782 Friedrich Gustav Arvelius ja Saaremaa Karja kiriku pastor Friedrich Wilhelm Willmann avaldavad esimesed eestikeelsed juturaamatud.
1784 8. dets. August von Kotzebue eestvõttel rajatakse Tallinnas, Kanuti Gildis asjaarmastajate teater.
1802 Tartu Ülikool taasavatakse saksakeelse keiserliku ülikoolina. Aleksander I kinnitab uue Eestimaa talurahva seaduse, mis kergendab tunduvalt talurahva olukorda.
1803 3. aprill. Sünnib keeleteadlane Eduard Ahrens, kes võtab eesti keelele sobimatu saksa ja ladina keele ortograafia asemel kastutusele soome keele ortograafia. Uuendus on püsinud tänaseni.
1804 Kinnitatakse Liivimaa "Maarahva seadus" ja Eestimaa "Talurahva kohtuseadus", millega fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Seatakse sisse vakuraamatud.
1806 1.märts. Tartu Ülikooli trükkal Grenzius annab välja esimese eestikeelse ajalehe.“Tarto maa rahwa NäddaliLeht”; mis suletakse tsensori korraldusel sama aasta lõpus.
1816 23. mai (4. juuni) Kinnitatakse "Eestimaa talurahva seadmised", mis talupojad pärisorjusest vabastab.
1819 Kutselise teatri poolt lavastatakse esimene eestikeelne näidend "Häbi sel, kes ennast petta tahab"
1837 15. mai. esimese sõidu Emajõel teeb Kabina mõisa laevatööstuses valminud aurulaev Juliane Clementine, mis ehitati Meleski klaasivabriku toodete vedamiseks Venemaale.
1841 Talupoegade vastuhakk Pühajärve mõisaomanikule Wilhelm von Strykile Otepää kandis. Tuntud "Pühajärve sõja" nime all.
1848 Vändra kõster Johann Woldemar Jannsen asutab ajaviitelise ja õpetliku sisuga ajakirja "Sannumetoja" (Sõnumitooja)
1848 Hiiumaal, Suursadamas ehitatakse 3-mastiline purjelaev "Hioma", mis sõidab esimese Eesti alusena ümber Kap Hoorni 1854. aastal.
1849 Kinnitatakse uus Liivimaa talurahva- ja maaseadus. Maa jagatakse mõisamaaks ja talumaaks.Uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmiseks
1855 12. nov. 1855. Sünnib kujur, akadeemik ja Eesti rahvusliku kunsti alulepanija Amandus Adamson. (Surn. 26.06.1929.)
|
OSCAR-2019
|
||
Maailmas levib rasvumisepideemia. Kui aastal 2005 oli kokku ca 400 miljonit rasvunut, siis aastaks 2015 arvatakse see arv tõusvat 700 miljonini. Kuigi põhjuslikud tegurid on kõikidele sarnased (kergesti kättesaadav ja energiarikas toit, väheliikuv eluviis ning rida teisi rasvumist soodustavaid keskkonnatingimusi ja eluea pikenemine), on ammu teada, et osad inimesed tüsenevad teistest oluliselt hõlpsamini. Pärilikkusel arvatakse olevat oluline osa (40-70%).
Genoomiuuringutega on leitud enam kui 50 lookust, mis on seotud adipoossuse ja keha koostisega, kuid paraku seletavad need geneetilised variatsioonid vaid mõne protsendi kehamassiindeksi variatsioonist. Kasvav tõendusmaterjal viitab sellele, et meie keha asustavate mikroobide kooslus („teine genoom" ehk mikrobioom) võib omada rasvumise patogeneesis oluliselt suuremat rolli kui eripärad inimese enda genoomis.
Täiskasvanud inimese seedetrakti mikrofloora sisaldab sadu erinevaid mikroobiliike ning selle koostis on üpris stabiilne. Rahvusvaheline mikrobioomi uurimise konsortsium MetaHIT avaldas hiljaaegu ajakirjas Nature artikli (1), milles uuriti soole mikrofloora koostist väljaheitest ekstraheeritud DNA sekveneerimise abil 123 mitterasvunud ja 169 rasvunud taanlasel. Leiti, et vastavalt erinevate mikrobiaalsete geenide hulgale ja seega ka mikrofloora mitmekesisusele jagunesid uuritavad kahte gruppi. Madala bakteriaalse mitmekesisusega indiviide (23% kogu uuritute hulgast) iseloomustas väljendunum üldine rasvumine, insuliinresistentsus ja düslipideemia ning rõhutatum põletikuline fenotüüp kui rikkaliku mikroflooraga isikuid. Samuti võtavad esimese grupi (vaesema mikroflooraga) isikud kaalus aja jooksul jõulisemalt juurde. Rikkaliku ja vaese mikrofloora koostisega uuritavate eristamiseks piisas vaid väikeset arvust bakteri liikidest. Saledate (BMI 30) uuritavate soolestiku mikrofloorat võrreldes leiti samuti oluline erisus vaid kümnekonnas liigis. Need leiud annavad autorite arvates lootust välja töötada lihtsad molekulaarsed testid välja selgitamaks isikuid, kellel on risk adipoossusega kaasnevatele haigustele.
Mis mind ennast selle värgiga seob? Ülekaal muidugi ühest küljest J. Teisalt on see teema, „mikroobid meie sees ja mis nad meile teevad", mulle hingelähedane, kuna olen oma teadlasepõlves ÜMPI enteroloogia laboris ja ka Karolinska Instituudis sellega aastaid tegelenud. Uurimismeetodid on teinud meeletu arengu. Meie hindasime soole mikroobikooslusi nende ainevahetuse produkte mõõtes, nüüd tuvastatakse neid pea näpujälje täpsusega DNA järjestuse läbi. Tõsi küll, viimane on hoopis teisest hinnaklassist ja kättesaadav vaid suurtele rahvusvahelistele konsortsiumitele. Aga põhiküsimus jääb samaks. Meie kaaslased, keda on 10 korda rohkem kui keharakke, on oluline osa meie homöostaasist nii tõves kui tervises ja siin on väga palju veel otsida ja leida. Sellest, kuidas „esimene" ja „teine genoom" omavahel seostuvad, on üpris vähe teada.
Kliinikumi Leht avab oma veergudel püsirubriigi, et teadushimulised lugejad saaksid meie lehe vahendusel üldsusele teada anda millestki huvitavast, intrigeerivast, miks mitte ka naljakast, millest hiljuti on lugenud (või miks mitte ka muul moel kogenud).
Emakakaelavähi sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele emakakaela- või rinnavähi varaseks avastamiseks. Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30–55 aastat.
2017. aasta jaanuaris tehakse uuringut nii 2016. kui 2017. aasta sihtgrupi naistele, st naistele, kes on sündinud aastatel 1961, 1966,1971, 1976, 1981 ja 1986 ja 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987. Alates veebruarikuust on emakakaelavähi sõeluuringule oodatud naised, kes on sündinud aastatel 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987.
Sõeluuringul saavad osaleda Eesti Haigekassa ravikindlustusega naised, kellele on uuring on tasuta. Haigekassa saadab eelnimetatud aastail sündinud naistele rahvastikuregistri aadressi järgi kutsed, kuid andmebaasi ebatäpsuse tõttu ei pruugi kõik naised kutseid siiski saada – see ei ole takistuseks uuringule tulemisel. Kui Teil on kehtiv ravikindlustus ja kuulute käesoleval aastal kutsutud aastakäigu hulka, siis registreeruge julgesti sõeluuringule kutset ära ootamata.
Sõeluuringule pöördumiseks palume broneerida vastuvõtuaeg telefonil 731 9100 tööpäevadel kell 8.00–18.00 või kliinikumi kodulehel http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine (valides soovitud erialaks emakakaelavähi sõeluuring). Saatekiri ei ole vajalik.
Oluline on teada, et emakakaelavähki võivad haigestuda ka noored naised ja pärilikkus ei mängi siin rolli. Haiguse suurimaks tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib peamiselt seksuaalsel teel ja mida diagnoositakse PAP-testiga. HPV tekitatud rakumuutused ja vähieelsed seisundid võivad areneda isegi 10–25 aastat. See tähendab, et regulaarsel kontrollimisel ja õigel ajal avastatuna on need kergesti diagnoositavad ning ravitavad. Tegelikult saaks naised ennetada peaaegu kõiki emakakaelavähi kaugele arenenud juhtumeid. Eriti oluline on korrapärane PAP-testi andmine seetõttu, et emakakaelavähi varajased sümptomid jäävad naisele endale tihti märkamatuks ning ta tunneb ennast täiesti tervena. Emakakaela rakumuutused on sõeluuringute käigus lihtsalt avastatavad, mis omakorda võimaldab ravi tulemusena täielikku tervenemist. PAP testi tegemine on valutu ning tavapärase günekoloogilise läbivaatuse osa.
Euroopa Komisjon akrediteeris Tartu Ülikooli Kliinikumi üleeuroopalise haruldaste haiguste võrgustiku partnerina ja kinnitas võrgustike loomise.
Haruldaste ja harva esinevate haiguste pädevuskeskuste võrgustikud (ERN – European Reference Network) on loodud Euroopa Komisjoni initsiatiivil, et pakkuda parimal tasemel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist haruldaste haiguste diagnoosimist ja ravi. Võrgustikud moodustatakse nende Euroopa haiglate vahel, kes lisaks sooviavaldusele kuuluda võrgustikku, esitasid põhjaliku enesehindamise analüüsi. Peale selle tuli läbida valikuliselt ka põhjalik ja nõueterohke Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud audit, mis koostati kas esitatud dokumentide põhjal või siis kohapeal tehtud olukorra hindamise põhjal. Kokku on loomisel Euroopas 24 erinevat haruldaste ja harva esinevate haiguste võrgustikku, kuhu on haaratud 370 haiglat üle Euroopa.
Tartu Ülikooli Kliinikum osaleb haruldaste luuhaiguste (BONE ERN) ning endokrinoloogiliste haiguste (ENDO ERN) võrgustikes. Esimesse kuulub 35 ja teise 57 erinevat haiglat üle Euroopa. Nagu kirjelduski ütleb, on haruldaste esinemissagedus väike (1:2 000 või väiksem), mistõttu võib nende äratundmine ja ravimine olla keerukas. Haruldaste haiguste andmebaasi Orphaneti järgi (http://www.orpha.net/) on teada kuni 7000 haruldast haigust ning 6–7% Euroopa Liidu inimestest võib kannatada mõne haruldase haiguse käes. Kuna nende haiguste diagnoosimine harva esinevate sümptomite tõttu on keeruline, võimaldab loodud haruldaste haiguste võrgustik efektiivsemat haiglatevahelist suhtlemist ja teadmiste ning kogemuste vahendamist.
Haruldaste luuhaiguste võrgustikuga liitumiseks oli projekti juhtimise eest vastutav dr Katre Maasalu traumatoloogia ja ortopeedia kliinikust ning kaasvastutajaks kliiniku juhataja dotsent Aare Märtson. Endokrinoloogiliste haiguste osas vastutas võrgustumise eest professor Vallo Tillmann ning kaasvastutajaks oli professor Vallo Volke. Hindamise protsess oli pikk ja ülimalt põhjalik. Pärast seda, kui Urmas Siigur esitas võrgustikku astumiseks avalduse, viidi läbi enesehindamine ja esitati Euroopa Komisjonile sotsiaalministeeriumi kinnitus ja Terviseameti sertifikaat. Kliinikumi vastavust BONE ERN nõuetele auditeeriti esitatud lisadokumentide põhjal, vastavust ENDO ERN nõuetele tuli ekspertkomisjon lausa kohapeale vaatama. Esitatud dokumentide hulk oli suur, alustades ülevaatest kliinikumi kvalifikatsioonist, tegutsemisvalmidusest, diplomijärgsest õppest, ravijuhistest, tööst patsientidega – viimse detailini kõigest, mis mõjutab kliinikumi ravitööd. Auditeerimise lõppedes kirjutati esitatud materjalide ja nähtu põhjal raport, kus näiteks kliinikumi e-lahendused said kiidusõnade osaliseks. Nüüd ootavad need ERN taotlused kinnitust Euroopa riigijuhtide poolt.
Dr Maasalu ise tegeleb süvitsi sellise haruldase haigusega nagu osteogenesis imperfecta, mille esinemissagedus rahvastikus on umbes 1: 30 000. „Tunnetan oma töös hästi, kui palju kasu võib sündida riikidevahelisest võrgustikust nii haiglatele kui ka patsientidele,“ kinnitab dr Maasalu. Professor Vallo Tillmanni eriline huvi on aga haruldased kasvuhäired, millega ta on koos professor Katrin Õunapiga tegelenud juba viimased kümme aastat.
Võrgustikusisene töö on veel väljatöötamise faasis, plaanis on luua haiglatevahelised suhtlusplatvormid ning andmebaasid, mis kiirendaksid haruldase haiguse diagnoosimist ja võimaldaksid parimat ravi. Tulemusliku ravi nimel saavad haiglad Euroopa Liidu piires ravi kombineerida ning nii võib kliinikumis tulevikus rohkem kohata teistest riikidest pärit patsiente.
Heli Paluste, sotsiaalministeerium: Euroopa Liidu liikmesriikide nõukogu, kus ka Eesti on esindatud (minu näol), kinnitas 15. detsembril konsensuslikult 23 haiglate võrgustikku, kes hakkavad koostööd tegema mingis kindlas haruldaste ja harva esinevate haiguste valdkonnas. Võrgustike loomise eesmärk on olnud parandada diagnostika ja ravi kättesaadavust haruldaste ja harva esinevate haigustega patsientidele kõigis liikmesriikides.
Võrgustikes on kindel ja kontrollitud ring antud eriala parimaid ekspertkeskuseid, kus on võimalik saada ekspertide nõu ja abi ning vajadusel saata sinna ka oma patsient. Võrgustike koostöö hõlbustamiseks on loomisel ka toetavad infotehnoloogia lahendused terviseandmete turvaliseks vahetamiseks.
Saame olla uhked, et Eestist ühinesid loodud võrgustikega kaks haiglat – Tartu Ülikooli Kliinikum osaleb haruldaste endokriinhaiguste ja haruldaste luuhaiguste võrgustikes ning Ida-Tallinna Keskhaigla haruldaste silmahaiguste võrgustikus. Mõlemad haiglad läbisid sõltumatu hindamise, hinnati vastavaks ekspertkeskustele kehtestatud põhjalikele kriteeriumitele ning said täisliikme staatuse neis võrgustikes. Tulevikus tuleb kindlasti võrgustikke veel juurde ja tekib ka uusi võimalusi taotleda liitumist.
Õnnitlused ja tänud koostöö eest mõlemale haiglale, eriti professor Vallo Tillmannile Tartu Ülikooli Kliinikumist ja dr Artur Klettile Ida-Tallinna Keskhaiglast!
14. detsembril, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduse valdkonna ühisel jõulukontserdil, anti välja kaks kolleegipreemiat, mille pälvisid dr Vivika Adamson ja dr Silver Sarapuu. Preemia eesmärk on tuua esile häid arstidevahelisi kollegiaalseid suhteid.
Preemia väljaandmise idee sai alguse kliinikumi eetikakomiteesse kuuluvalt dr Ain Kaare ettepanekust, mistõttu valis esimesed parimad kolleegid just eetikakomitee. Edaspidi nimetavad laureaadid ise järgmised parima kolleegi tiitli saajad.
Dr Vivika Adamson töötab infektsioonikontrolli teenistuses ning tema hea suhtlemisoskus ja abivalmidus on need, mis on pälvinud kolleegide tähelepanu.
Dr Silver Sarapuu on ametis anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 1. intensiivravi osakonna juhatajana. Dr Sarapuud peetakse suurepäraseks meeskonnakaaskaseks ning tema tasakaalukas loomus soodustab häid suhteid kolleegide vahel.
Ain Kaare, vanemarst-õppejõud hematoloogia erialal: Mitte keegi meist ei ole nii tugev, et saaks selles maailmas üksi hakkama. Meil kõigil on aeg-ajalt vaja kedagi, kellelt nõu küsida, kellelt abi paluda, kes toetab meid nii heas kui halvas ja kui vaja, siis ka kelle õla najal pisaraid valada.
Just nende väärtuste esiletõstmiseks on ellu kutsutud kliinikumi kolleegiauhind. See auhind on kolleegilt kolleegile – inimesele, kes ei pea paljuks töölt koju minnes välisukselt tagasi pöörduda, kui tema abi vajatakse; inimesele, kes annab sulle nõu vaatamata ajale ja kohale; inimesele, kellele sinu probleemid ei tundu iial tühised või rumalad. See on auhind minu parimale kolleegile.
Loodan, et see auhind paneb meid mõtlema headele ja sõbralikele kolleegidevahelistele suhetele, mille tulemiks võiks olla pingevaba ja kolleege austav, võib-olla isegi sõbralik tööõhkkond.
Lõppev aasta on paljudel kliinikutel möödunud kolimistähe all. Liikumised korpuste vahel lõi võimaluse asuda uutesse ruumidesse ka kliinikumi verekeskusel, kes kolis detsembrikuu keskpaigas uutesse renoveeritud ruumidesse Maarjamõisa haigla B-korpuse I korrusele.
Kuna verekeskuse töö on vägagi spetsiifiline ning ei tohi tunnikski katkeda, toimus kolimine mitmes osas: 12. detsembril kolisid L. Puusepa 8 majja verekomponentide väljastamise osakond, vere konserveerimise ja separeerimise osakond ning laboriosakond. Doonorluse osakond seadis ennast uutes ruumides sisse mõned päeva hiljem – 15. detsembril kell 10.00 avati uues asukohas uksed esimesele doonorile.
Verekeskuse tegutsemisaja algusest on teenistus töötanud Maarjamõisa polikliiniku majas. Verekeskuse direktori Helve Königi sõnul kahekümne aasta jooksul väga palju muutunud: „Meie töömaht on oluliselt suurenenud, aga mis peamine – oluliselt on muutunud verekeskusele esitatavad nõuded Terviseameti ja Ravimiameti poolt.“ Ta möönab, et verekeskus on saanud parendusettepanekuid just doonorite eraldamise osas, mida seni püüti ellu viia olemasolevate võimaluste piires. Lisaks nõuete täitmisele lihtsustab verekeskuse kliinikutele lähemale kolimine osakondade vahelist koostööd oluliselt ning Helve Königi sõnul kolleegid „peamajas“ juba ootavad nende lähemale jõudmist.
Uutes keskuse ruumides eraldatakse kolm tsooni: doonoritsoon, tootmisetsoon ja laboritsoon. Uudsena alustab tööd verekabinet, mille ülesandeks on immunohematoloogiliste analüüside tegemine. Kuna verekabineti käivitamine toob kaasa ka uusi tööülesandeid, lisandub verekeskuse personali üks arst ning üks laborant. „Kas tulevikus peab veel muutusi tegema, näitab aeg. Pärast kolimist jätkame kindlasti praeguse töökorraldusega ning vaatame samm-sammult, kas ja milliseid muutuseid on vaja veel teha,“ selgitab Helve König.
Helve König tunneb uhkust, et uutes ruumides alustavad tööd ka kolm uut Lõuna-Eestis ainulaadset immunohematoloogia analüsaatorit. „Mis puudutab laborianalüüse verekeskuses, siis tänu analüsaatoritele saavad nende tulemused olema turvalisemad ja täpsemad, kuna pole enam käsitöö, vaid automatiseeritud arvuti poolt juhitud tööprotsess,“ räägib juhataja. Ühtlasi on soetatud ka uued verekapid, kus hoiustatakse kogu Lõuna-Eesti jaoks kogutud verevaru.
Kuna iga muutus vajab harjumiseks aega, on vereloovutajaid juba mõnda aega teavitatud asukoha muutusest. Helve Köning on veendunud, et uus asukoht on doonoritele mugavam – ruumid on kaasaegsed ja mugavad, sisse pääseb eraldi uksest, keskus asub esimesel korrusel ning ka parkimisvõimalused on väga lähedal.
„Meie enda töötajad on samuti kolimist oodanud – töötingimused paranevad ning töö muutub kiiremaks. Oleme väga tänulikud kliinikumi juhatusele selle otsuse ja panuse eest, mis võimaldab meie keskusel alustada uut aastat uutes töötingimustes,“ tänab Helve König.
Doktoritöö juhendajateks olid vanemteadur Jaak Kals (TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, TÜ kliinilise meditsiini instituut), professor Mihkel Zilmer (TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut) ja professor Jaan Eha (TÜ kliinilise meditsiini instituut). Oponeeris professor Bengt C Fellström (MD, PhD), Uppsala Ülikoolist Rootsist.
Ateroskleroos on krooniline põletikuline haigus, mis põhjustab arterite ahenemist ja/või sulgumist ning sellest tingituna eluohtlikku organite verevarustuse puudulikkust (nt infarkt, insult, gangreen). Ateroskleroosi täpsem varajaste riskitegurite ja patofüsioloogiliste tekkemehhanismide tuvastamine on kriitilise tähtsusega, sest arterikahjustustest tingitud südame- ja veresoonkonna haigused on paljudes riikides, sealhulgas Eestis, surmapõhjustena esikohal.
Enamasti kaasub ateroskleroosiga ka arterite jäigenemine (s.o arterite vähenenud võime laieneda vererõhu tõusu mõjul). Aordi suurenenud jäikus ennustab sõltumatult üld- ja kardiovaskulaarset suremust nii erinevates haigusgruppides kui ka üldrahvastikus. Kuna arterite jäigenemine ei ole isoleeritud patoloogiline protsess, vaid on seotud mitmete süsteemsete hemodünaamiliste ja biokeemiliste muutustega, võib just nende seoste detailsem tuvastamine ja analüüs viia sügavama arusaamani veresoonte funktsiooni languse põhjustest.
Meie töö eesmärgiks oli tuvastada nii subkliinilise neerukahjustuse biomarkerite kui ka madalmolekulaarsete ühendite profiili (sh lipiidid, aminohapped, süsivesikud) potentsiaalsed seosed arterite jäikusega sümptomaatilise stabiilse südame isheemiatõve ja sümptomaatilise alajäsemete arterite ateroskleroosiga haigetel. Varasemalt on näidatud, et krooniline neerupuudulikkus on seotud arterite funktsiooni häirumisega. Antud töös leidsime, et suurenenud arterite jäikus on sõltumatult seotud uute varajase neerukahjustuse biomarkerite kõrgema tasemega ka nendel ateroskleroosiga haigetel, kellel kliiniliselt väljendunud neeruhaigus puudub. Seega võivad muutused arterite funktsioonis olla seotud neerukahjustusega juba enne kliiniliselt olulise neerufunktsiooni languse väljakujunemist.
Samuti leidsime uudsed sõltumatud seosed lipiidide ainevahetuse ühendite (atsüülkarnitiinid, fosfatidüülkoliinid, lüsofosfatidüülkoliinid), aordi jäikuse, endoteeli düsfunktsiooni ning teatud hemodünaamiliste näitajate vahel. Tuvastatud arterite kahjustusega seotud madalmolekulaarsed ühendid võivad tulevikus klassikaliste lipiidide ainevahetuse markerite (üldkolesterool, kõrge ja madala tihedusega lipoproteiinid, triglütseriidid) kõrval rakendust leida uudsete südame- ja veresoonkonna haiguste indikaatoritena, riski täpsema hindamise vahenditena, aga miks mitte ka ravi sihtmärkidena.
Juhendaja, dr Jaak Kals: Kaido Paapsteli doktoritöö andis spetsiifilised vastused mitmetele veresoonte funktsiooni ja kardiovaskulaarsüsteemi haiguseid laiemalt puudutavatele küsimustele. Kuid minu arust näitab tema töö olulisust hoopis kogu protsessi käigus tekkinud uute küsimuste hulk (millele vastamist me ka jätkame). Kindlasti avardas Kaido Paapsteli dissertatsioon vaatenurka teemal, mil määral on kehas leiduvad madalmolekulaarsed metaboliidid seotud veresoonte funktsiooni, haiguste ja kardiovaskulaarse riskiga. Kuid loomulikult nõuab riskimarkerite ja ravi sihtmärkideni jõudmine veel palju teadustööd ja aega. See kõik viitab aga veresoontealase uurimistöö olulisusele, mida Endoteeli Keskuse egiidi all pisitasa teeme (ühendades seeläbi ka bio- ja siirdemeditsiini ja kliinilise meditsiini instituutide teaduspotentsiaali).
Olin novembris Tartu Ülikooli Kliinikumis sünnitamas. Elan ise Lätis ning ka esimene laps sündis Lätis. Sattudes Tartu haiglasse olen lihtsalt vaimustuses ning tunnen suurt uhkust meie meditsiini üle! See on kindlasti üks ülioluline sotsiaalvaldkond, mis näitab riigi heaolu. Tundsin ennast nii sünnituse protsessi ajal kui ka taastumisperioodil nagu tasulises Šveitsi erakliinikus. Kogu personal on väga hooliv ja abivalmis, haigla varustus ja patsiendi kasutuses olev inventar, palati sisustus – kõik läbimõeldud ja mugav. Eriti positiivne oli arusaamine, et personal püüab võimalikult vähe sekkuda sellisesse looduslikku protsessi kui sünnitus ning sünnitusjärgne periood. Haigla köögile ka ainult heakskiit!
Tahaks avaldada suurimat tänu nii kliiniku juhatusele kui ka kogu personalile, kes igapäevaselt südamega oma tööd teevad, eriti ämmaemand Moonika Pedoskile, kes aitas ilmavalgust näha üpris priskel poisslapsel, ning dr Maie Veinlale, kes ravis ja muretses mehikese tervise pärast.
Soovime tänada kogu personali, kes oli väga sõbralik, toetav ja professionaalne. Palun andke edasi minu tänu ka dr Urmas Lepnerile, kes tegi imeilusa lõikuse. Ilusat jõuluaega imelisele personalile!
Detsember 2016, närvikliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, traumatoloogia ja ortopeedia kliinik
Suur tänu raviarstile dr Marju Bildile, arstidele dr Ülle Krikmannile ja dr. Tiit Havikole ning kogu meditsiinipersonalile hea ravi, hoolitsuse ja suhtumise eest.
Suur tänuavaldus minu raviarstile dr Jaak Lehtsaarele, kes mind opereeris. Sain nii julgustust kui ka igakülgset infot oma lõikuse kohta ning maailma parimat ravi! Suur tänu ka minu anestesioloogile, kes võttis enne operatsiooni põhjaliku vestluse käigus operatsioonieelse pinge kenasti maha. Suured tänud ka kogu personalile, kes mind pärast operatsiooni hoolega nii ööl kui päeval põetasid!
Kliinikumi keskkonnaosakond tõstatas selle küsimuse enda esimesel keskkonnateemalisel konverentsil „Rohelisemalt tervishoius“, mis toimus detsembrikuu alguses. Konverentsi eesmärgiks oli tähelepanu juhtimine sellele, millise jalajälje jätab nii iga indiviidi kui ka suurte asutuste tegevus keskkonnale. Teemad, millel peatuti, andsid ülevaate jäätmekäitlusest haiglates, ravimijääkide sattumisest keskkonda, keskkonnasõbralikkuse rahapoliitikast ning personali koolitamisest ja motiveerimisest. Konverentsi kuulajate seas leidus nii kliinikumi enda töötajaid, Tartu linna esindajaid kui ka kolleege teistest haiglatest.
Keskkonnaosakonna juhataja Triin Arujõe sõnul oli tagasiside konverentsile äärmiselt positiivne: „Näiteks võttis pärast konverentsi minuga ühendust Jõgeva haigla, kes on huvitatud rohelisema tervishoiu nimel ravimijääkide koguma hakkamisest.“ Teine konverentsi koordinaator, Tiina Teder, lisab, et selleks, et tervishoid jätaks endast maha võimalikult väikese jalajälje, tuleb alustada inimeste teadlikkuse tõstmisest ning just seda konverents teha püüdiski.
Peale teadlikkuse tõstmise tuleb hakata muutma inimeste harjumuspärast käitumist, mis on aga hoopis pikem protsess. Keskkonnaosakond on algatanud liikumise „Rohelisemalt tervishoius“, mis sisaldab endas mõtteid, ettepanekuid, koolitusi ja konkreetseid tegevusi, et minimeerida kliinikumi kui tervishoiuteenuse osutaja tegevusest tulenevat võimalikku keskkonna saastamist.
Esimeseks tegevuseks aastal 2017 on kliinikumi inventari taaskasutamisse suunamine. Triin Arujõe ja Tiina Teder toovad välja, et uue inventari ostmisel visatakse tavapäraselt vana minema, samas võib see aga olla kellelegi kõlbulik. „Idee on suunata võimalikult palju asju taaskasutusse. Selleks loome tõenäoliselt Facebooki põhise taaskasutusgrupi, mille liikmeks saavad ainult soovi avaldanud kliinikumi töötajad. Keskkonnaosakond pildistab kliinikumile mittevajalikud mööbliesemed üles ning esimene soovija saab selle sümboolse tasu eest enda käsutusse. Ainuke tingimus on, et uus omanik peab selle transpordi korraldama ise,“ kirjeldab Triin Arujõe.
Teine valdkond, mille keskkonnaosakond on võtnud enda südameasjaks, on ravimijäägid. See teema on vägagi aktuaalne ning ravimijääkide vähendamiseks on tervishoiuasutuste poolt samme astutud veel vähe. „Kliinikum on ainuke Eestis, kes sorteerib ravimijääke, ehkki Ravimiamet sätestab, et kõik ravimijäägid on keskkonnale ohtlikud,“ lausub Tiina Teder. Hetkel pole veel Eestis tehtud palju selleteemalisi uuringuid, ent keskkonnaosakonna konverentsil tutvustas Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Egge Haiba enda doktorantuuri käigus tehtud reovee mõõtmiste tulemusi, mis näitasid, et ravimijääke leidus pea kõikjal. Ravimite ohtlikkuse määratluse osas on hetkel erinevaid arvamusi. Üldiselt loetakse kõiki ravimijääke ohtlikeks, samas, kui võtta puhtaid elektrolüütide lahuste jääke (st seal sees ei ole lahustatud ravimeid), võiks neid pidada keskkonnale mitteohtlikeks.
Täiesti eraldi kategooria on tsütostaatikumide käitlemine – siin kehtib ainult üks reegel – mitte ainult ravimijäägid, vaid ka kõik tsütostaatikumidega kokku puutunud materjal leotakse ohtlikuks.
Väga oluline on, et kliinikumi töötajad oskaksid jäätmeid õigesti sorteerida, sealhulgas vahet teha erikäitlust vajavatel jäätmetel, ravimijääkidel ja muul prügil.Mitte kõik jäätmed ei ole ohtlikud, vaid ainult osa neist ning inimeste teadlikkusel on suur roll, et õiged asjad satuksid õigesse kohta.
Tulemuslikuks jäätmete kogumiseks ja sorteerimiseks kavatseb keskkonnaosakond läbi viia osakondades koolitusi, luua videomaterjale ning kavas on välja töötada ka e-õppe vorm. „Teatavasti on tänapäeval kõigil kiire ning ajagraafikute sünkroniseerimine osapooltele sobivalt võib saada tihtipeale takistuseks. E-õpe oleks hea alternatiiv, mida meie kolleegid saaksid läbida neile sobival ajahetkel,“ kirjeldab Tiina Teder.
Kolmas valdkond, mis on ka praegu käimas, on suund paberivaba dokumentide liikumise poole. Kui ravimijääkide teema tõstatamise taga oli peidus tegelikult ühendapteek, siis paberivaba liikumise mõtte algatas finantsteenistus. „Meie igapäevane töö jätab loodusesse jälje ja paberivaba liikumine on hea näide jalajälje vähendamisest. Tänaseks juba toimib elektrooniline haiguslugu, enam ei ole vaja kaustade viisi paberkandjal materjale välja printida. Niisamuti liiguvad arved ja lepingud kliinikute, teenistuse ja osakondade vahel dokumendihaldussüsteemi kaudu,“ toob Tiina Teder positiivseid näiteid. Paberivaba dokumendihalduse projekt peaks saama lõpp-punkti 2017. aastal.
Kuna keskkonna hoidmine ja säästmine inimtegevuse tagajärgedest on kindlasti aktuaalne ka tulevikus, on kliinikumi keskkonnaosakonnal plaanis konverentsi pidada edaspidi vähemasti kord kahe aasta jooksul. „Kuna meie esimese konverentsi tagasiside oli nii sisule kui ka vormile väga positiivne, oleme mõttes liikumas rahvusvahelise konverentsi suunas, kuhu tahaksime kaasata ka erinevaid ülikoole, et tuua meie teadmisse rohkem rahvusvahelist kogemust läbi erinevate jääkideteemaliste uuringute,“ lisab lõpetuseks Triin Arujõe.
2014. aastal tutvustas Kliinikumi Leht lugejatele ortopeedia erialast välja kasvanud multidistsiplinaarset eriala – käekirurgiat. Kuna tol ajal oli Eesti käekirurgia arengus toimumas mitmeid olulisi, uuris Kliinikumi Leht dr Mati Merilalt selle eriala käekäigu kohta.
Dr Mati Merila, umbes kaks ja pool aastat tagasi olite te sooritanud Pariisis ühe osa Euroopa Käekirurgide Seltside Assotsiatsiooni erialaeksamist ning jäite ootama järgmist eksamivooru aastal 2015. Kas nüüdseks on teil mainekas erialaeksami tunnistus omandatud?
Selle eksami edukaks soorituseks pidin esmalt kaks korda valusalt läbi kukkuma. Sel aastal Santanderis, Hispaanias, see lõpuks õnnestus. Tahtsin endale tõestada, et suudan veel keskeas kõvasti õppida, et omandada huvitav lisaeriala ning täita endale võetud eesmärk.
See on ühe unistuse täitumine, mis loob järgmisi võimalusi ennast erialaliselt realiseerida nii Eestis kui väljaspool Eestit.
Me ei saa jätta küsimata – kas te olete Eestis esimene kirurg, kes on sooritanud käekirurgia erialaeksami?
Esimese eduka eksami sooritas 2014. aastal dr Kristo Kask, kes töötab hetkel käekirurg-ortopeed-vanemarstina Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Mul on selle üle hea meel, sest regionaalhaiglas on olemas tunnustav suhtumine käekirurgia keskuse ja käekirurgi ametikohtade kujundamiseks koos vastava arengukavaga aastani 2020. See loob eeldused ja kindlustunde noorte ja hästi koolitatud kolleegide tööletulekuks, kes saavad pühenduda valitud kitsamale, käekirurgi, erialale. Olen „2. kohaga” täiesti rahul – loodan, et olen oma visadusega noorematele kolleegidele eeskujuks!
2009. aastal loodi Eesti Käekirurgia Selts, mille töös osalete ka teie. Kas käekirurgia omandamise kriteeriumid on seltsi poolt lõplikult välja töötatud?
Käekirurgiks saamise võimalikud variandid ehk kriteeriumid on olemas ning meie ortopeedia ja käekirurgia erialaseltside ühiskomisjoni poolt tunnustatud. Nende alusel on Eestis praegu 4 käekirurgi. Kliinikumis tegelevad süvendatult käeprobleemidega dr Andrus Metsa, dr Mari Tamre, dr Marju Kelviste, dr Katre Maasalu ja mina, kogu vabariigis aga kokku ligi 10–12 kolleegi.
Minu arvates on Eesti on liiga väike käekirurgia eraldiseisva residentuuri jaoks. Vähemalt 6 kuud rahvusvahelisel tasemel käekirurgia keskuses enesetäiendust saab tulevikus olema ilmselt peamine tee, kuidas käekirurgiks saadakse. Esmalt ortopeedia eriala residentuuriõpe 5–6 aastat, seejärel käekirurgia süvaõpe. Kokku seega 11–12 aastat õppimist pärast arstiteaduskonda astumist!
Käekirurgia erialal on kuuldavasti veel üks unistus – käekirurgia keskus, kus ravitakse patsienti algusest lõpuni. Millal võiks see unistus teoks saada?
Keskus on tõesti vajalik selleks, et koondada arstide kompetentsi ja erinevaid haigeid. Nii võiksid võita kõik: haiged, arstid ja kogu ühiskond. Justkui win-win süsteem. Eestis piisaks kahest keskusest, ühes neist peaks olema ka erakorraline ülevabariiklik käekirurgia valvering. Tartu Ülikooli Kliinikumis juba toimis selline valvering nn pilootprojektina ligi kolm aastat, aastatel 2012–2014. Saime paljuski unikaalse kogemuse, kolleegide tunnustuse ja tõdemuse, et meie oskusi ja teadmisi on tegelikult vaja. Tänu valveteenistusele ja eeskätt dr Andrus Metsa suurele pühendumisele, saime koolitada endale meeskonda ka uue võimeka kolleegi – dr Mari Tamre. Dr Metsa ja Tamre on nüüdseks koos teinud mitmeid väga keerulisi, rekonstruktiivseid mikrokirurgilist tehnikat sisaldavaid lõikusi nii üla- kui alajäseme raskete vigastustega patsientidel. Valveringi jätkamine nõuab paraku vähemalt nelja- kuni kuueliikmelist hea käetrauma ja mikrokirurgia kogemusega meeskonda. Käesoleval hetkel ei ole sellist kompetentsi võimalik isegi terve vabariigi mastaabis ühte kohta koondada. Samal ajal on meil Tartus olemas valmidus käekirurgia valdkonna kõikide probleemide lahendamiseks.
Kliinikumi naistekliiniku vanemarstid-õppejõud Anne Kirss, Pille Soplepmann ja Fred Kirss ning hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud Jaan Soplepmann olid kutsutud oktoobrikuus üheks nädalaks Gruusia pealinna Tbilisisse, et jagada Tartu Ülikooli Kliinikumi ravitöö kogemusi.
Haigla, kus kliinikumi arstid viibisid, kannab nime Open Heart General Hospital ja 5th Clinical Hospital. Nimest nähtub, et haigla on moodustatud kahest juriidilisest isikust, mis tulevikus plaanib koonduda üheks. Haigla peadirektoriks on meditsiinidoktor David Khazaradze ning tegevdirektoriks Tartu Ülikooli vilistlane dr David Mikeltadze. Arstihariduse omandamise ajal ülikoolis kohtus dr Mikeltadze ühtlasi enda tulevase abikaasa dr Nana Kvernadzega, kel olid Tartus samuti käsil arstiõpingud. Noored armusid ja abiellusid. Eestis loodud Gruusia pere on äärmiselt uhke, et ka nende tütar Iveta Mikeltadze lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduse 2016. aastal. Iveta unistuseks on astuda Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri. Tartu Ülikoolist saadud väga hea arstiharidus ning usaldus Tartu arstide teadmiste ja oskuste vastu oli dr David Mikeltadze sõnul peamiseks põhjuseks, miks ta meie arstid enda haiglasse kutsus.
„Gruusia tervishoiusüsteem on korraldatud teisiti kui Eestis,“ selgitab dr Jaan Soplepmann. „Sealsetest haiglatest 97% on erahaiglad ning vaid 3% ülikooli- või munitsipaalhaiglad. Ravi maksumusest peab patsient ise tasuma 30%, ülejäänud 70% katab riik. See on suur edasiminek, kümmekond aastat tagasi maksid patsiendid kogu enda ravi ise kinni,“ kirjeldab dr Soplepmann. Ta rõhutab, et praegune olukord on oluliselt suurendanud patsientide võimalusi saada ravi ning läbi riigi sotsiaalteenuste on vähekindlustatud Gruusia elanikel võimalik taotleda ka kuni 100% riigipoolset ravikulude katmist.
Kliinikumi arste võõrustanud meditsiinidoktor David Khazaradze ja dr David Mikeltadze poolt juhitud haigla on ostetud riigi oksjonilt 2012. aastal. „See maja oli väga halvas ja kõledas tondilossi meenutavas seisus, kus funktsioneeris küll sünnitus- ja kirurgia osakond, ent ülejäänud 1980ndatel ehitatud maja oli täiesti amortiseerunud ja tühi,“ räägib dr Fred Kirss. Maja renoveerimiseks on võetud väga suur summa laenu ning protsess on jõudnud sinnani, et haiglas töötavad erakorralise meditsiini, üldkirurgia, traumatoloogia-ortopeedia, näo-lõualuukirurgia, neurokirurgia, sünnitus- ja günekoloogia, vastsündinute internsiivravi, üldintensiivravi, kardioloogia, kardiointensiivravi, interventsionaalkardioloogia, kardiokirurgia, neuroloogia, psühhiaatria osakonnad ning polikliinik. Viiekorruselises kahe tiivaga haiglas on kokku 220 voodikohta ning haigla teeninduspiirkonda kuulub ligikaudu 500 000 elanikku.
Kuna ravitöö osas on võetud eesmärgiks vastata Euroopa meditsiiniteenuste standarditele, kutsutakse Gruusiasse väliseksperte erinevatest riikidest, Saksamaalt, Šveitsist ja nüüd ka Eestist. Sügisel käis kliinikumi naistekliinikus õppimas sealse haigla günekoloog Shorena Samushia. „Meid paluti Gruusiasse endoskoopilise kirurgia meetodeid arendama ja õpetama,“ lausub dr Kirss. Ta kinnitab, et grusiinid on äärmiselt suure tahte- ja saavutusvõimega. „Meie meeskond sai Gruusias kasulik olla hüsteroskoopiliste ja laparoskoopiliste operatsioonide läbiviimisel ja õpetamisel. Haiglasse oli just ostetud uus hüsteroskoop ning laparoskoopiliselt oli seni läbi viidud vaid väiksemaid lõikusi,“ selgitavad dr Fred Kirss ja dr Pille Soplepmann. Dr Jaan Soplepmann osales operatsioonidel, intensiivraviosakonna töös, üldkirurgia osakonna visiitidel ja ravitöö planeerimisel. Lisaks aitas ta jälgida ka hüsteroskoobi kokkupanemist ning selle tehnilist toimimist. Dr Anne Kirss koordineeris sisearstina ravitööd kaasuvate haigustega rasedate patsientide jälgimisel, näiteks diabeeti või hüpertensiooni põdevate tulevaste emade puhul. Koos viidi läbi ka ultraheliuuringuid ning hiljem arutleti diagnooside üle. Dr Fred Kirss toonitab, et sealsete arstide arusaam ultrahelist on väga hea. Dr Fred Kirss ise ja dr Pille Soplepmann osalesid nii ambulatoorses kui ka statsionaarses sünnitus- ja günekoloogia osakonna töös. Kuna arstide töös on asendamatu roll ka õendustöötajatel, sai ka sealse haigla operatsiooniõde juhtnööre meie arstidelt, et kliinikumi kogemust ja nõuandeid kohalikes oludes omakorda edasi anda.
Kliinikumi arstid tutvusid külastatud Tbilisi haiglas Eesti osalusega ettevõtte Neo-Est tööga, mis tegeleb reproduktiivmeditsiiniga. Neo-Est ettevõtte teenused on võimaldanud paljudel Gruusia ja ka lähisriikide lastetutel naistel emaks saada. Huvitav on teada, et Gruusias on erinevalt Eestist lubatud naistel saada lapsevanemaks surrogaatema abil.
Gruusias algavad arstide tööpäevad tavaliselt kell 9.30–10.00, mis ilmselt on kujunenud nii seetõttu, et lasteaiad ja koolid avatakse kell 9.00.
Berliini äärelinnas, Max Delbrücki Molekulaarmeditsiini keskuses toimus 31. oktoober kuni 4. november 2016 kursus „Identifying Genes for Mendelian Traits using Next Generation Sequence Data“ molekulaargeneetikutele, kes tegelevad nn uue põlvkonna sekveneerimise andmete analüüsimisega. Kursuse organiseerijateks ja juhendajateks olid juba kolmandat korda oma ala tippspetsialistid: prof Suzanne Leal Baylori Meditsiinikolledžist ja Michael Nothnagel Kölni Ülikoolist, Kölni Genoomika Keskusest.
Kursusest võttis osa kokku 20 väga erinevat spetsialisti – oli teadlasi, kes tegelesid põhiliselt uute haigusseoseliste geenide tuvastamisega suurtes uuringugruppides nt Alzheimeri tõvega patsiendid ning nende pereliikmed ja oli veterinaargeneetikuid, kes tegelesid hoopis koerte geneetiliste haigustega. Esindatud olid ka ravimuuringutega tegelevad teadlased ning kliinilised molekulaargeneetikud. Rohkem olid esindatud Saksamaa ning Põhjamaad (Soome, Norra, Taani, Fääri saared, Island ja Iirimaa), kuid osavõtjaid oli ka Portugalist, Itaaliast ja Iraanist ning allakirjutanud Eestist.
Kursus vältas terve nädala ja ajakava oli väga tihe. Kõigil päevadel olid hommikupoolikuti ülevaatlikud loengud ning pärastlõunati oli võimalus nelja tunni vältel praktilisi ülesandeid lahendades tutvuda erinevate arvutiprogrammidega.
Esimestel päevadel tutvustati geneetiliste markerite ahelduse (linkage) analüüsi põhiterminoloogiat ja aheldustasakaalutuse skooride (LOD score) hindamist. Esmalt olid harjutused n-ö paberi ja pliiatsiga – sugupuude joonistamine ja haiguse pärandumistüüpide ennustamine ning haplotüüpide määramine. Järgnevalt saime töötada erinevate markerite aheldatuse programmidega nagu SLINK, SEQlink, RarePedSim MERLIN, PEDMANAGER ja PEDCHECK jt. Kõigepealt õpetati meile, kuidas kanda üle andmeid suurtest sugupuudest arvutiprogrammidele mõistetavasse keelde, näiteks sugulussidemeid, haiguse tunnuseid ja raskusastet, analüüsitud markerite iseloomustus. Kõige suuremat väljakutset pakkus seejuures arvuti tarkvarade LINUXI /UNIXi süsteemiga kohanemine ja nende käskluste kiire omandamine.
Kuna ahelduse analüüsi programme on väga erinevaid, olid mitmed loengud pühendatud sellele, kuidas valida sobivaimat erinevate uuringute jaoks: kui näiteks on tegemist hästi suurte sugupuude ja väheste analüüsitud markeritega või vastupidi, kui sugupuud on väikesed, kuid testitud on palju markereid üle kogu genoomi. Programmide valikut mõjutab kindlasti ka haiguse pärandumistüüp: kas autosoomdominantne, -retsessiivne või X-liiteline, kas tegemist on haiguse täieliku või vähenenud penetrantsusega, või kas suguvõsas on sugulusabielusid.
Mitmed loengud keskendusid ka spetsiifiliselt uue põlvkonna sekveneerimise andmete analüüsile, tutvustati erinevaid instrumente, DNA järjestuse andmete genereerimise põhimõtteid, nende sisemist kvaliteedikontrolli, huvipakkuvate geneetiliste variantide annoteerimist ja filtreerimist kogu andmehulgast. Samuti andmeteanalüüsi IT-lahendusi, võimalusi ja maksumust. Arutleti teemadel, keda ja kui palju perekonnast peaks ülegenoomsete analüüsidega testima, et võimalikult efektiivselt kasutada rahalisi vahendeid uute haigusseoseliste geenide ja variantide leidmiseks. Eraldi loengud puudutasid ülegenoomsetel analüüsidel tuvastatud variantide funktsionaalse olulisuse määramist. Kõlama jäi, et pole ühtki erilist või ainsat programmi, mis suudaks ennustada 100% täpsusega, kas antud muutus geenis on ka haigusseoseline. Alati soovitatakse kasutada olenevalt muutuse iseloomust vähemalt 5–6 erinevat programmi. Saime nende programmidega ka ise praktilistes harjutustes tutvuda. Paljusid neist kasutame ka meie oma igapäevatöös: näiteks CADD, Mutalyzer, Mutation Assessor, Mutation Taster, PhlyoP, Polyphen-2, SIFT.
Kuna juunis 2016 osteti ka kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskusesse kaks uue põlvkonna sekveneerimise instrumenti MiniSeq ja NextSeq 500, olid viimastel päevadel antud ülevaated eriti huvipakkuvad. Mõlemad instrumendid on molekulaardiagnostika laboris juba töösse rakendatud ja erinevad haigusseoselisuse hindamise programmid ka sisseostetud.
Seekordsetele kursustele vajutas kindlasti oma pitseri kursustele jõudmise logistika. Kuna kursus toimus äärelinnas, kogesid kõik osalejad ja juhendajad, et vähemalt Berliini transpordis ei toimi müüt Saksa täpsusest. Ootamatud rongiliikluse ümberkorraldused ja busside vahalejäämised panid küll kõigi osalejate närvid proovile ning ka päevakavas tuli mõnikord teha mööndusi.
Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondi toel käisid kursustel nii molekulaargeneetilisi kui ka sotsiaalseid oskusi täiendamas dr Tiina Kahre ja Hanno Roomere kliinilise geneetika keskusest.
Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid ja õed külastasid taas Moldova kolleege. Visiidi eesmärk oli nii varasema koostöö tulemuste hindamine kui uute teadmiste tutvustamine.
Arstide õlul oli perioperatiivne antibakteriaalne profülaktika, õed aga hindasid, kuidas esimese projektiga antud teadmised on kinnistunud ning lisaks tegelesid ventilaatorpneumoonia profülaktika nippide edasiandmisega.
Kliinikumi arstid tegid kolmes osakonnas antibiootikumide kasutamise hetkleviuuringu, et kaardistada hetkeseis. Uuringu jaoks valiti reanimatsiooniosakond, intensiivravi ning ortopeediaosakonnad ning hinnang anti ühtekokku 86 patsiendi haigusloole tuginedes. Matti Maimets aga viis hetklevimusuuringu tulemusi kasutades läbi seminari perioperatiivsest antibakteriaalsest profülaktikast. Seminaris arutati läbi nii preparaatide valik, manustamise viisid, manustamise aeg, annustamine kui ka selle kestus. Kõige elavam diskussioon tekkis nii manustamise kestuse kui ka annustamise üle. See on valdkond, mis vajab suuremat tähelepanu.
Õed aga hindasid kätehügieeni olukorda haiglas. Üle sai vaadatud terve haigla, lisaks tuletati seminari vormis meelde kätehügieeni põhitõed. Teine seminar pühendati ventilaatorpneumoonia ennetamise võtetele intensiivraviosakondades. Omaette tähelepanu pälvisid nii vastse sterilisatsiooniosakonna töökorralduslikud küsimused kui ka jäätmekäitus.
Järgmise sammuna tulevad Moldova kolleegid Tartusse, et oma silmaga näha ja kogeda infektsioonikontrolli igapäevatöö erinevaid külgi.
EBUS-TBNA ehk ultrahelibronhoskoopia transbronhiaalse nõelaspiratsiooniga on oluline uuring eelkõige tsentraalsete kopsukasvajate diagnoosimisel ning kartsinoomide staadiumi määramisel, mediastinaalsete metastaaside diagnoosimisel, aga ka lümfoomide ja granuloomidega kulgeva haiguse, nagu näiteks sarkoidoosi, diagnoosimisel. Kasvajaliste haiguste diagnostikas on EBUS-TBNA sensitiivsus ja spetsiifilisus üle 90%.
2016. aasta oktoobrikuus toimus Sloveenias, Golnikus juba 21. korda interventsionaalse pulmonoloogia koolitus, mis hõlmas endas põhjalikku EBUS uuringu käsitlust ning millest minul ja torakaalkirurgia 5. aasta arst-resident Indrek Bennol oli võimalus osa võtta tänu Tartu Ülikooli Kliinikumi Arendusfondi finantseeringule. Kahel koolituspäeval osales ligikaudu 20 osavõtjat erinevatest Euroopa riikidest. Just koolitusest osavõtjate piiratud arv tagas kõigile osalejatele piisavalt optimaalse aja töötamaks praktilistes töötubades. Kursuse kuraatoriks oli A. Rozman ning esinejaid oli nii Sloveeniast kui ka Saksamaalt ja Portugalist. Kahepäevasel koolitusel anti põhjalik teoreetiline ülevaade interventsionaalsest bronhoskoopiast käsitledes erinevaid teemasid alustades EBUS-e teostamise põhitõdedest nagu näiteks erinevate lümfisõlmede regioonide tundmine, radioloogilise leiu interpreteerimine, biopsia materjali edasine käsitlemine ja mikroskoopiline hindamine. Koolitusel räägiti ka protseduuriaegsest sedatatsioonist ja ventilatsioonist ning antikoagulatsioonist lõpetades erinevate tüsistustega. Samuti käsitleti endoskoopilisi kopsumahtu vähendavaid meetodeid emfüseemi korral (klapid, koilid, kuuma-auru ablatsioon) ning endoskoopilist bronhiaal-termoplastikat raske astma ravis. Teoreetilist koolitust illustreerisid haigusjuhupõhised arutelud, mille käigus oli võimalik aktiivselt kaasa mõelda ja küsimusi küsida, ning ka reaalajas ülekanded Golniku haigla endoskoopiakeskusest. Otseülekande protseduuride patsiendid olid väga huvitavalt valitud – neist esimese puhul käsitleti perifeersest tuumorist radialEBUS-e abiga (360 kraadi ultraheli pilti näitav kateeter, mis võimaldab hinnata selliseid perifeersemaid kopsu koldeid, mida tavapärase bronhoskoobiga visualiseerida ei ole võimalik) biopsiate võtmist arkoskoobi kontrolli all ning koheselt ka reaalajas ROSE (rapid on-site evaluation ehk kohe protseduuri käigus patoloogi poolt biopsia materjali hindamist selle rohkuse, adekvaatsuse ja võimaliku diagnoosi aspektist) demonstreerimist koostöös patoloogiga. Teine reaalajas ülekanne demonstreeris mediastinaalse suure tsüsti vedeliku drenaaži EBUS kontrollitud punktsiooniga. Lisaks kirjeldatule hõlmas koolitus ka neljas erinevas töötoas teoreetiliste teadmiste rakendamist praktikasse. Töötubades sai proovida EBUS-ga erinevate lümfisõlmede regioonide tundmist ning transbronhiaalse nõelaspiratsiooni tegemist, krüobiopsiate ja radialEBUS-e tegemist ning emfüseemi korral kopsumahtu vähendavate klappide asetamist. Igas töötoas oli kaks juhendajat lisaks bronhoskoopia kabineti õele, kes juhendasid ja andsid praktilisi näpunäiteid protseduuride paremaks läbiviimiseks luues hästi kollegiaalse ja sõbraliku õhkkonna.
Antud koolitus oli meile väga kasulik ja informatiivne ning andis hea võimaluse omandada uusi teoreetilisi ja praktilisi teadmisi interventsionaalse pulmonoloogia alal, mida saame rakendada ka enda edaspidises töös kliinikumis.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond andis teist korda välja aasta sotsiaaltöötaja tiitli, mille pälvis tänavu kliinikumi sotsiaaltöötaja Helve Maripuu.
Tiitliga tunnustatakse sotsiaaltöötajat, kellega Lastefondil on olnud väga meeldiv koostöö ning kes on üles näidanud siirast hoolivust abivajaja suhtes. Lastefondi toetusjuht Eveli Ilves lisab, et tiitlit jagatakse välja kohalikus omavalitsuses või raviasutuses töötavale sotsiaaltöötajale kindlate kriteeriumite alusel. „See on sotsiaaltöötaja, kes on Lastefondi abi vajavat last igakülgselt toetanud ning suunanud, olnud fondiga positiivses dialoogis eesmärgiga leida parim lahendus abivajajale ning teinud omalt poolt koostöö meeldivaks, positiivseks ja tulemuslikuks,“ täpsustab ta. Helve Maripuu on just selline sotsiaaltöötaja: „Tema poolt Lastefondile esitatud toetustaotlused on alati väga korrektselt täidetud sisaldades kogu vajalikku informatsiooni toetusotsuse tegemiseks. Ta on ka eelnevalt meiega pidevas kontaktis ning on peredele igati toeks.“
Krista Nurk: „Helve näol on tegemist väga sõbraliku ja abivalmi inimesega. Meil oli temast suur abi, kui sattusime kevadel seoses tütre sünniga ootamatult abivajaja rolli. Helve hakkas meid kohe suunama, mida teha, kui perre sünnib puudega laps. Tänu temale saime kiiresti sotsiaalkindlustusametile esitatud puudetaotluse ning ta rääkis meile ka võimalusest paluda toetust tütre abivahendite soetamiseks Lastefondilt. Sellises raskes olukorras ei tea tihtipeale, kuidas toimida ja kust abi otsida. Meil oli hea meel, et Helve sai meid aidata ja suunata. Tänu temale saime oma tütre haiglast natuke kiiremini koju tuua, kuna tema organiseeris oma tuttavalt meile aspiraatori ajaks, mil ootasime Lastefondi toetusotsust.“
Agne Valner: „Helve Maripuu on väga meeldiv ja abivalmis inimene, kes oskab kuulata ja suudab leida lahendusi ka sellistes olukordades, mis ei kuulu sotsiaaltöötaja töövaldkonda. Ta räägib rahulikult ja õpetab, kuidas ja kuhu abi saamiseks pöörduda.“
Meditsiiniinfo keskuse raamaturiiulid on täienenud kolme uue raamatuga: Vello Padriku koostatud „Eesti kirurgiast läbi aegade“, David Messeri romaan „Sigmund“ ning kõrgkooliõpik „Gerontoloogia“, toimetajaks Kai Saks.
Raamatu „Eesti kirurgiast läbi aegade“ näol on tegemist väga mahuka ja põhjaliku ülevaateteosega, mis hõlmab kirurgia kui eriala kujunemislugu Eestis alates 19. sajandi algusest kuni tänapäevani välja. Kogumiku autoriteks on rida tuntud ja tunnustatud meedikuid, nende hulgas Ain-Elmar Kaasik, Toomas Asser, Tiit Haviko, Toomas Sulling jpt.
Romaani „Sigmund“ autoriks on salapärane David Messer, kelle pseudonüümi taga on tegelikult ülikooli psühhiaatriakliiniku professor Eduard Maron. Romaan räägib psühhoanalüüsi rajajast Sigmund Freudist, kes vana mehena on sattunud tänapäeva Londonisse. „Sigmundi“ on vene keelest tõlkinud Margus Leemets.
Kõrgkooliõpiku „Gerontoloogia“ autorite hulgast leiab lisaks toimetaja Kai Saksale ka Toivo Maimetsa, Riin Tamme, Raivo Uibo jt. Õpik annab põhjaliku ülevaate vananemisega seotud temaatikast ja selle erinevatest aspektidest.
Pärast Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu valmimist kolis J-korpuse kolmandale korrusele kliinikumi endoskoopiakeskus. Endoskoopiakeskus moodustati sisekliiniku, kirurgiakliiniku ning hematoloogia-onkoloogia kliiniku baasil. Keskus alustas tööd 1. veebruaril 2016, pakkudes endoskoopilisi protseduure nii ambulatoorsetele kui ka statsionaaris ravil olevatele patsientidele. Kui varem oli endoskoopia peamiselt diagnostilise tähtsusega protseduur, siis tänasel päeval on diagnoosi selgudes sageli samal protseduuril võimalik kohe patsienti ka endoskoopiliselt ravida.
Endoskoopiakeskuses on kokku kaheksa endoskoopiakabinetti, neist sisse seatud on hetkel kuus. „Kuue kabineti töös hoidmine viiel päeval nädalas on hetkel ka meie personali hulka arvestades maksimaalne koormus,“ lausub endoskoopiakeskuse juhataja dr Karin Kull. Endoskoopiakeskuse koosseisu kuuluvad sekretär, 4 põetajat, 8 õde (sh vanemõde, kes on hetkel lapsehoolduspuhkusel). Endoskoopilisi uuringuid teevad 10 sisekliiniku, 6 kirurgiakliiniku ja 4 hematoloogia-onkoloogia kliiniku arsti. Keskuses tehtavad protseduurid on gastroskoopia, koloskoopia, ERCP (endoskoopiline retrograadne kolangiopankreatograafia), enteroskoopia, kapselendoskoopia ja pH-meetria. Kirurgiakliiniku arstide poolt teostatakse vajadusel erakorralise endoskoopia protseduurid. Dr Kull rõõmustab, et endoskoopiakeskusel on olemas nüüd ka viiekohaline jälgimispalat. „Jälgimispalat annab meile võimaluse teha rohkem uuringuid anesteesias, lisaks saame nüüd teha uuringuid anesteesias ka ambulatoorsetele patsientidele. Sisekliinikus alustati koostöös anestesioloogia ja intensiivravi kliinikuga anesteesias uuringute tegemist juba aastal 2014, kuid ruumipuudusel vaid ühel päeval nädalas ning ainult statsionaari haigetele,“ selgitab dr Kull. Alates veebruarikuust on anesteesias tehtud protseduure kahel päeval nädalas, oktoobrist kolmel päeval nädalas.
Uuringut läbi viiva arsti ja endoskoopiaõe käsutuses on kaasaegne ja hinnaline tehnika – erinevaid endoskoope on keskuses kokku ligi 40, millest ainuüksi ühe rahaline väärtus on sõltuvalt mudelist 20-30 000 eurot. Endoskoopide arv ja personali töökorraldus annavad võimaluse töötada ilma pausideta. Töös olnud endoskoop tuleb pärast protseduuri esmalt puhastada ja desinfitseerida, selleks on sisse seatud kaheksa pesumasinat, mille üks pesutsükkel kestab 40 minutit. Pärast pesuprotsessi liiguvad endoskoobid kuivatuskappidesse, kust neid välja võtta saab vaid uksekaardiga. Dr Karin Kull selgitab, et kõik endoskoobid on varustatud spetsiaalse kiibiga, neljas pesumasinas pestavate endoskoopide teekond on juba täielikult elektroonselt jälgitav alates uuringu teostamisest patsiendil kuni selle jõudmiseni uuesti puhtana kuivatuskappi. See on oluline eelkõige infektsioonikontrolli aspektist – kui on vaja jälile saada mõnele viiruspuhangule või bakteri levikule. Jälgimissüsteemi teeb võimalikuks Endoscan süsteem, mis on plaanis soetada ka puuduolevale neljale pesumasinale. „Kui saaksime seadistada Endoscan süsteemi ülejäänud neljale pesumasinale, oleks meie keskuses sisse viidud täiselektroonne jälgimissüsteem kõikidele endoskoopidele, mis on olnud ka üheks meie keskuse eesmärgiks sel aastal,“ lausub dr Kull.
Esimese tegevusaasta eesmärkide hulka kuulus ka uue ultraheli endoskoobi ostmine ning Exera III püstaku soetamine, mis vahetas välja vanima kasutuses olnud süsteemi.
Endoskoopiakeskus on kliinikumis esimene, kes on täielikult üle läinud elektroonsele broneerimissüsteemile. Kliinikumi arstid saavad uuringuaegasid broneerida ise läbi eHLi või siis läbi endoskoopiakeskuse sekretäri, kes paneb samuti broneeringud elektroonsesse vormi. Keskuse juhataja sõnul on süsteem hästi käivitunud ja vastu võetud ning aegade broneerimine on oluliselt kiirem ja operatiivsem.
Olemasolevat teadmust ja tehnikat kasutab endoskoopiakeskus ka osaledes Haigekassa partnerina 1. juulil 2016 alanud jämesoolevähi sõeluuringus, pakkudes sõelkoloskoopia teenust.
Keskuses viib koos arstiga diagnostilist või raviprotseduuri läbi endoskoopiaõde, kes peab olema käeliselt osav ja kiire reaktsiooniga, kuna uuringu puhul on tegemist meeskonnatööga. Endoskoopiaõde peab läbima eriväljaõppe, erinevate uuringuspetsiifiliste tegevuste omandamine võtab vähemalt aasta. Septembri lõpus toimus kliinikumis ka endoskoopiaõdede ühingu sügiskonverents, kus kavas olid nii suulised ettekanded kui praktiline õppus. Osalenud endoskoopiaõed pidasid oluliseks, et konverents leidis aset just Eesti ainsas ülikoolihaiglas, kus sai Tartu suurte kogemustega arstidelt nii teoreetilisi teadmisi omandada kui ka reaalselt kätt harjutada.
Olgugi, et endoskoopiakeskus alustas tegevust veebruaris, on eeldatav diagnostilise ja raviprotseduuride arv aasta lõpuks ligikaudu 8500 protseduuri. Dr Karin Kull sõnab, et kliinikumi uue endoskoopiakeskuse eesmärk on olla parima sisseseade ja personaliga Eestis, pakkudes suurimat uuringute ja raviprotseduuride valikut. „Oluline osa selle jaoks on juba tehtud – uus keskus ja ruumid on meil juba olemas, kusjuures oleme väga rahul meie töökeskkonna funktsionaalsusega. Teiseks on meil olemas kõrge kvalifikatsiooniga personal ning pidev töötajate väljaõpe jätkub nii kohapeal kui ka mujal,“ kommenteerib ta. „Kindlasti tahame juurutada uusi endoskoopilisi diagnostika ja ravimeetodeid, näiteks ultraheliendoskoopia või mukosektoomia. Eeldatavasti on aasta lõpuks käivitunud ka täielikult endoskoopide jälgimissüsteem.“
Märkimisväärse osa aga vajaliku eesmärgi saavutamisest sõltub investeerimisotsustest. Suuremahulisi investeeringuid nõuab uue arkoskoobi, Olympus Exera III koos scopeguide koloskoobiga, uute endoskoopide ning Pentax liikuva püstaku ostmine. Nimetatud tehnoloogia soetamine võimaldaks kasutusele võtta keskuses ka seitsmenda uuringutoa. „Kui juba loetlemiseks läks, siis tegelikult on ülikoolihaigla jaoks vajalik ka scopeguide ja ka sellised endoskoobid, mida kasutatakse harva, näiteks kolangioskoop,“ lõpetab dr Kull mõtiskledes.
Käesoleva aasta kevadest on kliinikum osutanud e-konsultatsiooni teenust. Teenus on suunatud perearstidele, et parandada õigeaegse eriarstiabi kättesaadavust.
E-konsultatsiooni tellimiseks peab perearst kirjutama patsiendile e-saatekirja ja saatma selle tervise infosüsteemi vahendusel eriarstile. Eriarst saab toimida kaheti – esimesel juhul annab ta perearstile soovitused, kuidas patsienti ravida või jälgida, digitaalselt. Teisel juhul, kui eriarst peab vajalikuks, võtab ta ravi üle, kutsub patsiendi vastuvõtule ning planeerib patsiendile vajalikud uuringud ja protseduurid. Seega loob e-konsultatsioon tegelikult ka võimaluse suunata kiiremat arstiabi vajavad patsiendid väljaspool järjekorrasüsteemi vastava eriala vastuvõtule.
Haigekassa rahastab hetkel e-konsultatsiooni 13 erialal: endokrinoloogia, gastroenteroloogia, hematoloogia ja onkoloogia, kardioloogia, neuroloogia, otorinolarüngoloogia, pediaatria, pulmonoloogia, reumatoloogia, uroloogia, ortopeedia, allergoloogia-immunoloogia.
Septembrikuu lõpuks oli kliinikumis tehtud 277 e-konsultatsiooni (alates aprill 2016). Iga kuuga on konsultatsioonide arv kasvanud ning kõige rohkem on e-konsultatsioone läbi viidud uroloogia erialal. 60% (164) vastustest on toimunud e-konsultatsioonidena, mil vastus on perearstile antud elektrooniliselt. 39% juhtudel on ravi üle võetud ja patsiendid vastava eriala vastuvõtule ja/või uuringutele kutsutud. 5 juhul on saatekiri puudulike andmete tõttu tagasi lükatud.
Uuringute ja e-konsultatsiooni eest tasub uuringu või e-konsultatsiooni tellinud perearst vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuse (piir)hinnale.
Kliinikumi Leht uuris enim e-konsultatsioone läbi viinud uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhatajalt Andres Kotsarilt mõtteid teenuse kohta.
Teie osakond ületab läbi viidud e-konsultatsioonide arvuga pikalt teisi. Tundub, et olete võtnud enda südameasjaks eriarstide ja perearstide koostöö parandamise?
Oleme näinud e-konsultatsioone osana või siis esimese sammuna digitaalse saatekirja kasutusele võtmisel. Ehk siis käsitleme e-konsultatsioone enda jaoks digitaalsete saatekirjadena perearstilt eriarstile. E-konsultatsiooni kaudu tulnud saatekiri võimaldab meil patsienti uroloogi vastuvõtule tulekuks oluliselt paremini ette valmistada. Meie osakonnas on igapäevaseks probleemiks haiged, kes tulevad vastuvõtule eelnevalt uurimata, vahel isegi täiesti tühja saatekirjaga. E-konsultatsiooni kaudu saame vajalikud baasuuringud juba valmis tellida ja haige käsitlus vastuvõtul on konkreetsem. Võidavad nii patsiendid, kellel jäävad ära tühikäigud eriarsti juurde, perearstid, kes saavad vastuse oma patsiendi murele kiiremini, aga ka uroloogid, kelle vastuvõtule saabub juba uuringutel ära käinud haige.
Kuidas üks e-konsultatsioon täpselt välja näeb? Kas e-konsultatsioon võtab vähem või rohkem aega võrreldes tavalise arstivisiidiga?
E-konsultatsioon tähendab hetkel perearsti poolt saadetud digitaalse saatekirja ülevaatamist. Eriarstil on võimalik puudulike eelandmetega saatekiri ilma pikema käsitluseta tagasi saata. Korrektselt vormistatud saatekirjale võib kirjutada kas vastuse, kui haige ei vaja täpsustavaid uuringuid ega ravi uroloogi juures, või saab haige võtta üle ehk kutsuda uroloogi vastuvõtule.
Saatekirja ülevaadanud eriarstil on võimalik olenevalt haiguse laadist määrata, kui kiiresti haige peab vastuvõtule pääsema, samuti millised analüüsid peavad olema eelnevalt tehtud perearsti juures. Ka saame tellida juba eriarsti visiidi arvele suuremad vajalikud uuringud. Näiteks neerukivi kahtlusega patsiendile saame kompuutertomograafilise uuringu juba eelnevalt valmis organiseerida ja kui haige vastuvõtule tuleb, võib hakata tegelema konkreetselt juba ravi planeerimisega. Haigel jääb ära üks tühi käik uroloogi juurde. Senini tuli sageli vastuvõtule palju uurimata haigeid, kelle pidime esmasel visiidil alles uuringutele saatma ja tagasi kutsuma kas siis ametlikule vabale ajale 3–4 kuu pärast või mitteametlikult varem, teiste haigete vahele. Esimene variant reaalses elus ei töötanud, polnud südant haigetel, kes niigi on vastuvõtule tulekut sageli pikalt oodanud, lasta nüüd ka veel vastustega tagasitulekut sama pikalt oodata. Nii olid ambulatoorse vastuvõtu päevad enamasti mitmekordselt üle broneeritud.
Aega kulub eriarstil ühe e-konsultasiooni ülevaatamisele ja vastamisele või siis uuringute planeerimisele hetkel 5–10 minutit, sõltuvalt kui komplitseeritud juhtumiga on tegemist. Samas kulub kindlasti rohkem aega registratuuri töötajal ja uroloogia ambulatoorse osakonna õel, kes ülevõetavale haigele vajalike uuringute broneeringud teeb ja nad õigeks päevaks kohale kutsub.
Nüüd, kui olete üle poole aasta e-konsultatsioone teinud, kuidas teile tundub, kas selline koostöö pere- ja eriarstide vahel toimib hästi?
Siiani võib perearstide kohta mõne väga üksiku erandiga öelda vaid kiidusõnu, enamik saatekirju on vormistatud hoole ja põhjalikkusega. Ka perearstide poolt on tagasiside olnud valdavalt positiivne. Antud kontseptsioon on siiski alles algfaasis ja mitmed tehnilised nüansid vajavad väljatöötamist.
Te olete praktiseerinud paljudes teistes Euroopa haiglates – kas ka mujal maailmas kasutatakse moodsat e-lahendusega konsultatsiooni patsientide ravis?
Soomes on digitaalne saatekiri enamikes haiglates igapäevase töö osa. Eranditult kõik haiged, kes ülikoolihaigla, aga samuti ka kesk- või maakonnahaigla eriarstide polikliinikusse tulevad, on eelnevalt saatekirja andmete põhjal juba vajalikud analüüsid andnud ja uuringutel käinud. Samuti ei tulnud Inglismaal kõrgema etapi erialapolikliinikusse tühja saatekirjaga ja uurimata haigeid.
Kuidas teile tundub – kas perearstid on e-konsultatsioonist piisavalt teadlikud ning kasutavad seda võimalust piisavalt aktiivselt?
Teadlikkus tõuseb kiirelt ja erinevate perearstide poolt tulnud saatekirjade arv kasvab praktiliselt iga nädalaga. Hetkel on siiski tegemist veel vaid jäämäe tipuga.
Kas saate tuua ka mõne marginaalse näite e-konsultatsioonide praktikast, kust konsultatsioon on olnud „elu päästva“ kaaluga?
Helsingi ja Uusimaa piirkonna haiglate ühendusel (HUS-il) on plaanis 2019. aastal alustada Helsingis uue psühhiaatriahaigla ehitamist, mille osaks on sundravi osakond. Kuna seda tüüpi haiglaid ehitatakse riigis sajandis ühel korral, siis korraldati 21.–23. septembril koolitusüritus Training School 2016 – Modern forensic in-patient design standards.
Tartu Ülikooli Kliinikumis praegu sundravi ei toimu, kuid tahtest olenematul ravil viibivate isikute õigused on sageli piiratud samal määral. Kuna psühhootiliste patsientide ravis tuleb tegeleda turvalise ravikeskkonna loomisega psühhiaatriakliiniku akuutosakonnas, osalesid sellel koolitusel arendusfondi kaudu psühhiaatriakliiniku akuutosakonna administratiivkohustustega vanemarst-õppejõud Kärt Uppin ja allakirjutanu.
Foto: Ühe psühhiaatriahaigla palati pilt vastuvõtmisel (vasakul), sama palat kahe nädala pärast (keskel) ja tualettruum kaks nädalat peale vastuvõtmist (paremal)
Helsingisse olid kogemusi jagama kutsutud Iirimaalt dr Harry Kennedy, kes juhatab Dublinis psühhiaatrilise sundravi kliinikut ja omab pikaajalist kogemust kohtupsühhiaatria teenistuste korraldamisel. Tema ettekannetest jäid kõlama mõtted, et turvalise ravikeskkonna tekitamisel on olulised personali piisav hulk, väljaõpe ja motiveeritus lahendada paindlikult probleeme. Inglismaalt oli kohal arhitekt Christopher Shaw, kes on kavandanud üle 70 psühhiaatriahaigla üle maailma, nendest kolmandik sundravi osakondadega. Ruumi poolest on palju võimalusi turvalise keskkonna kavandamisel, alustades piiride seadmisest, patsientide liikumise juhtimisest, turvalistest üleminekutest magamisruumidest tegevuspiirkondadesse. Lisaks eelnevale ütles arhitekt, et planeerimine on võimalik heal juhul viie aasta perspektiivis, kuid hooned jäävad aastakümneteks ja seetõttu oleks kasulik juba kavandamisel jätta teatud paindlikkus ruumiprogrammi muutmisel vastavaks nendele vajadustel ja võimalustele, mis on 20–30 aasta pärast. Soome esindaja CPT-s (Euroopa Komisjoni Piinamise ja ebainimliku kohtlemise vastases komisjonis) rahvusvahelise õiguse jurist Jari Pirjola rääkis inimõiguste säilimisest piiratud liikumisvabadusega sundravi vajavatel patsientidel. Inimeste väärikust tuleb austada ka nendel tingimustel, seetõttu on näiteks Eestis õiguskantsleril kohustus teha profülaktilisi visiite kinnistesse psühhiaatriasutustesse. Tuleb leida sobiv tasakaal turvalisuse ja õiguste vahel.
Koolituse eesmärgiks oli leida Helsingi piirkonna sundravi üksusele võimalikult parimad ruumi ja organisatoorsed lahendused. Allan Seppänen, kes vastutab HUS-is uue sundravi üksuse loomise eest (ja juhib samal ajal olemasolevat), ütles kokkuvõtteks koolitusest, et rahvusvahelise kogemusega ekspertide kaasamine aitab mõtelda tavalistest raamidest väljapoole ja võimaldab vältida eelkäijate vigu. Järgmisteks sammudeks oleks psühhiaatriapersonali ja arhitektide töögruppide moodustamine. Kaasatakse ka patsientide esindajad ning luuakse protsessi juhtimise grupp.
Mõtted, mis meil tekkisid, on järgnevad: Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku akuutosakonna patsientidele oleks kasulik, kui patsiendid oleks üksikpalatites seniste kaheste palatite asemel – see vähendaks patsientide vaheliste konfliktide hulka. Eelnev tähendaks muidugi akuutosakonna kasutuse oleva ruumi suurendamist, mis tingib jälle personali arvu suurendamist. Teiseks on oluline tekitada kohaseid struktureeritud tegevusi, et oleks põnevamaid tegevusi kui haiglamaja lammutamine. Kolmandaks tuleb suurendada hoolduspersonali võimekust turvalisuse tagamisel.
Kokkuvõttes saime kinnituse, et tööjõu kvaliteet kaalub üles keskkonna mõju. Käesoleval hetkel tuleb meil patsientide ja töötajate turvalisuse parandamiseks suurendada tööjõu hulka, kes tegeleb otseselt patsiendiga.
Erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Kuido Nõmm ning 2. intensiivravi osakonna juhataja dr Veronika Reinhard osalesid Suurbritannias korraldatud kursusel HMIMMS – Hospital Major Incident Management and Support. MIMMS on Inglismaal välja töötatud metoodika, kuidas meditsiinilisteks suurõnnetuseks valmistuda, sellega toime tulla ja suurõnnetusest taastuda. MIMMS koolitusi on kolme eri suunitlusega – sõjaväele, kiirabile ning haiglatele. Kuna nii dr Nõmm kui ka dr Reinhard on Kaitseväe reservohvitseridena osalenud militaarsuunalisel MIMMS kursusel, oli selle loogiliseks jätkuks läbida ka haiglatele mõeldud koolitus.
Tänaseks on MIMMS metoodika NATO liikmesriikide sõjaväe standard. Dr Kuido Nõmm toob välja enda põhitsitaadi, mida tudengid on palju kuulnud: „Küsimus ei ole, kas meil juhtub mõni suurõnnetus, vaid küsimus on millal ja kuidas see juhtub.“ Eestis pole õnneks palju suurõnnetusi olnud. Suurõnnetuseks peetakse sellist õnnetust, mille puhul tuleb rakendada erakorralisi ressursse, olgu see siis asukoha, kannatanute arvu või nende vigastuste tõttu. „Inglismaal juhtub selliseid õnnetusi, kus on üle 60 kannatanu, kaks kuni kolm korda aastas. Nii on seal lisaks juhenditele olemas ka praktiline kogemus, kuidas suurõnnetuste puhul haiglas toimetada – et erakorralises olukorras planeerida samaaegselt haigla põhitöö jätkumine, tagada töötajate ja patsientide turvalisus ning osakondade vaheline koostöö,“ selgitab dr Nõmm. MIMMS metoodikas on väga oluline suurõnnetuste eelplaneerimise etapp. „Ka meil Eestis on olemas Terviseameti poolt nõutud kriisiplaan, ent tegelikkuses on see vananenud ning julgen kahelda ka selle praktilisuses,“ arvab dr Nõmm. Eestist osalesid HMIMMSi koolitusel veel ka dr Ahti Varblane Tartu Ülikooli Kliinikumist, dr Vassili Novak ja dr Lilian Lääts Põhja-Eesti Regionaalhaiglast ning dr Martin Adamson Ida-Tallinna Keskhaiglast.
Kriise on erinevaid, sealhulgas haiglasiseseid, ent suurem on siiski tõenäosus, et kriisiolukord leiab aset haiglast väljaspool. Dr Nõmm toob välja kõneka fakti – siseministeeriumi hädaolukordade riskianalüüsist selgub, et 26st kirjeldatud kriisijuhtumist on ainult 3 need, mis ei puuduta haiglat ega haigete arvu järsku suurenemist. „Seega vajame üleriigilist ja ka naaberriikide vahelist koostööplaani, kuidas haigeid jaotada ja ravitööd korraldada, sest enamasti on ju haiglavoodid täidetud ning näiteks isegi Euroopas on raskete põletushaigete voodite arv piiratud,“ kirjeldab ta.
Juhtimine (C) on see, millest kriisiolukorras tegutsemine algab. Vajalik on kindla juhi olemasolu ning käsuliini mitmesuunaline toimimine. Järgmine aspekt on ohutus (S), tagatud peab olema nii personali isiklik ohutus, situatsiooni turvalisus haiglas kui ka ellujäänute ohutus. Side (C) toimimine hõlmab nii konkreetsete sõnumite koostamist kui ka nende kohalejõudmist. Suurõnnetuste levinuimaks probleemiks peetaksegi puudulikku sidepidamist. Olukorra hindamine (A) on ülivajalik, et reageerida olukorrale adekvaatse kiiruse ja jõuga. Hindamine toimib pidevalt ning vastavalt sellele viiakse plaanidesse sisse ka muudatusi. Triaažiga (T) hinnatakse kannatanute abivajamiskiirus ning raviga (T) püütakse tagada võimalikult paljudele kannatanutele võimalikult parim abi. Ravi tegevused sõltuvad nii abiandja oskustest kui ka abivajaja vigastustest. Transport (T) hõlmab erinevaid transpordi viise, mis konkreetsel kriisihetkel võimalikud on. Oluline on nii haiglasisene transport kui transport haiglate vahel.
Küsimuse peale, kas kliinikum saaks MIMMS metoodikast ka kohe midagi kasutusele võtta, pakub dr Kuido Nõmm välja idee: „Võiks mõelda selle peale, kas suurõnnetuse patsientide jaoks peaks olema kriisiolukorras eraldi osakond? Selle saaks avada haiglas juba olemasolevaid patsiente ringi tõstes. On praktiseeritud, et pered saavad koos olla. Haiglale oleks see lihtsam, kui sarnaste vigastustega patsiendid oleksid ühes kohas koos. Lisaks on näidanud uuringud, et patsiendid, kes pärast suurõnnetusi viibivad samas osakonnas, paranevad nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt kiiremalt ja efektiivsemalt.“
Dr Nõmm rõhutab, et samaväärselt meditsiinilistele teenistustele peavad suurõnnetuste puhul olema valmis kriisile reageerima ka mittemeditsiinilised üksused, näiteks toitlustus, apteek, majandusteenistus, avalikkussuhted, sotsiaaltöö spetsialistid jne. „Kõige suurem kriis, mis juhtuda saab, on sõda,“ ütleb Kuido Nõmm. „Muidugi me kõik loodame, et seda ei juhtu kunagi, aga valmisolek riigi tasandil on elementaarne vajadus. On lootust, et tegevuskava suurõnnetuste puhuks valmib aastaks 2017, kus määratletakse ka täpsemalt haiglale jäävad kohustused. Loodan väga, et siin mõeldakse ka rahalise poole peale, sest kahjuks Haigekassa hinnakirjas siiani suurõnnetusteks ja katastroofiks valmisolekut ei ole...,“ lõpetab dr Nõmm.
Artikli kirjutamist alustades olen tagasiteel Euroopa selleaastaselt geriaatria kongressilt. Just geriaatrid on võtnud kasutusele hapruse mõiste (ingl frailty). Siinkohal luban endale kommentaari tõlke osas: sisusse süvenedes võiks “habras” vastata pigem terminile “pre-frail” ning järgmist, raskemat hapruse astet tähistaks „põdur“. Iga haiglasse sattuv inimene, sõltumata vanusest, on haiguse ja uue olukorra tõttu habras ja haavatav, kuid põdur eakas, kelle vaimsed ja füüsilised reservid on ammendumas, võib väikesegi välise tõuke puhul kildudeks puruneda.
Haprus (põdurus) on erinevatel põhjustel tekkiv meditsiiniline sündroom, mida iseloomustab jõu, vastupanu ja füsioloogiliste funktsioonide alanemine ning mille tagajärjeks funktsionaalse võimekuse vähenemine, sõltuvuse suurenemine ja/või surm. Haprus võib olla kliiniline (haiguste ja raviga seonduv), funktsionaalne (eelkõige toimetulek igapäevase elu toimingutega), sotsiaalmajanduslik ja kognitiivne (tunnetuslik), enamasti esineb mitme eelpool loetletud komponendi kombinatsioon. Kaasaegne meditsiin on liikunud kitsa spetsialiseerumise suunas keskendudes kliinilise meditsiini üksikutele valdkondadele. Mitte ainult geriaatria erialakirjandusse on ilmunud pealkirjad „haigla teeb haigeks“: üks konkreetne haigus või trauma paraneb, kuid inimese tervis ja üldine toimetulek ravi järgselt halveneb (nt JAMA. 2011;306(16):1782-1793). Hulgiprobleemsed eakad vajavad terviklikku (holistilist) käsitlust. Eakate, nende pereliikmete ja hooldajate ootused haiglaravile (hospitaliseerimine plaanilisena, pikem haiglas viibimine, nii tervisliku kui funktsionaalse seisundi paranemine haiglas viibimise tulemusena) pole sageli vastavuses sellega, mida meditsiin suudab pakkuda. Kuid – loetletud ootused on ju inimlikud ja loomulikud!
Eakate osakaal ravil olevate haigete hulgas suureneb, nii on Rootsis igal ajahetkel haiglaravil viibijatest rohkem kui kolmandik vanemad kui 75 aastat. Eesti kohta ei õnnestunud andmeid leida, kuid arvestades eakate osakaalu suurenemist elanikkonnas (2016. on 19% meie elanikkonnast vanemad kui 65-aastat), võib olukord meie raviasutustes olla üsna sarnane. Haiglast väljakirjutamisel valime kolme võimaliku tulemuse vahel, enamasti saab märgitud „paranemine“ konkreetsest haigusest, kuid patsiendi tegelik seisund on halvem hospitaliseerimise eelsest ja ta vajab eelkõige edasist rehabilitatsiooni.
a. Ravi kindla diagnoosita tundub esmapilgul ebatõenäone, kuid mõelgem (pikaajalisele) prootonpumba inhibiitorite kasutamisele „mao kaitseks“ ilma seedetrakti haiguse ja vahel ka vaevuste esinemiseta. Trankvillisaatorid segaduses eakale, kus probleemiks võib olla hoopis depressioon või deliirium. On ju kolm „d“ diagnoosi (dementsus, depressioon ja deliirium) tihti kombineeritud ja üsna raskesti diferentsitavad. Neuroleptikumide (valdavalt haloperidooli) manustamine ägedas segasusseisundis vanainimesele võib enda soovitule vastupidise efekti, eriti siis kui deliiriumi põhjuseks on näiteks ületäitunud põis või ravimata valu. Üsna sage on CRV sisalduse suurenemise ravi antibiootikumidega teadmata analüüsi muutuse tegelikku põhjust.
b. Liikumisvõimaluste piiramine, seda nii igaks juhuks voodipiirdeid tõstes (turvalisus enne kõike!) kui põiekateetri, intravenoosse kanüüli, kõikvõimalike andurite liigses kasutamises. Üheks geriaatrilise patsiendi segasusseisundi mõjutamise kuldreegliks on võimalikult väheste „torude ja juhtmete kasutamine“. Põiekateeter on põhjendatud diureesi täpseks hindamiseks, samuti lühiajaliselt seoses operatsioonide ja protseduuridega, muudel juhtudel peaks püüdma jälgida võimalikult „normaalset“ urineerimise viisi abistades patsienti tualeti, potitooli, vajadusel inkontinentsi mähkmete kasutamisel. Põiekateetri vältimine aitab lisaks deliiriumile ennetada uroinfektsiooni ja kusepidamatuse teket.
c. Hospitaliseerimine selge põhjuseta – tundub esmapilgul Eestis vähe levinud, kuid hospitaliseerimised aktiivravi osakondadesse, veel enam õendusabisse „sotsiaalsetel põhjustel“, ei ole sugugi harvad. Eakas, kelle põhiprobleemiks on toimetulematus koduses keskkonnas, veedab päevi haiglas, olles eemal oma tavapärasest keskkonnast ja harjumustest. Enamasti ei õnnestu selle nn hädahospitaliseerimise korral kodu kohandamine ja abilise leidmine, pigem järgneb suunamine järgmisse ravi või hooldusasutusse, mis süvendab eelkõige meeleolu ja kognitsiooniga seotud häireid, samuti sagenevad kukkumised. Haiglatöötajate võimalused on siin tagasihoidlikud, võtmeks on sotsiaalpoliitika ja koduteenuste areng, mis toetaks eaka inimese suundumist EMOst või haiglast tagasi koju. Selline toimimisviis on eelistatud eakate endi poolt, samuti on koju osutatavad teenused odavamad mistahes statsionaarsetest ravi- ja hooldusasutustest.
d. Korduv osakondade/personali vahetamine – üheks kognitiivse defitsiidi tunnuseks on kohanemisraskused, mistõttu eakas patsient vajab stabiilsust ruumi ja personali osas. Samuti on olulised selgitused ravitoimingute ja liikumiste osas. Kui nooremale patsiendile selgitatakse põhjalikult eesseisvaid uuringuid ja protseduure, siis eakate puhul eeldatakse sageli nende mitte-arusaamist. Kujutlege ennast voodis, millele lähenevad kaks haiglariietes inimest ning hakkavad voodiga teadmata suunas sõitma. Kui voodisolijal on taipu sõidu eesmärgi kohta küsida, ei pruugi napisõnaline ehhokardiograafia või tsüstoskoopia just palju eesootavast kõnelda.
e. Füsioteraapia ja geriaatrilise hindamise hilinemine – kliinikumi enamikus osakondadest töötavad füsioterapeudid. Mil määral neid rakendatakse eakate aktiviseerimisel, samuti meie füsioterapeutide ettevalmistus tööks eakate kognitiivse defitsiidiga patsientidega töötamiseks, on allakirjutanule teadmata. Geriaatriline hindamine on Eesti Haigekassa teenuste loetelus üle kümne aasta, seda on varasematel aastatel läbi viidud meie hooldus- ja õendusabi osakonnas. Aktiivravi osakondadesse, kus rahvusvahelise praktika kohaselt esmane hindamine toimuma peaks, on hindamine jõudnud vaid seoses teadusuuringutega üsna piiratud mahus. Kliinikumi eHL-is on olemas rahvusvaheliselt tunnustatud elektrooniline hindamisvorm interRAI, mille kasutamine eeldab erinevate spetsialistide (eelkõige arst, õde, sotsiaaltöötaja) koostööd andes tulemina täpse ülevaate patsiendi seisundist ja toimetulekust (mitte ainult diagnoosidest). Tavapraktikas jääb puudulikuks eelkõige hinnang kognitiivsele seisundile, samuti kukkumistele, igapäevasele toimetulekule, ka ravimite tarvitamisele. InterRAI kokkuvõte sisaldab soovitusi edasiseks ravi- ja hooldustegevuseks. Kuigi esmapilgul näib seisundi hindamine ajamahukas ja kohati keeruline, on paljude erinevate uuringutega nii Euroopas kui väljaspool näidatud selle kasulikkust mitte ainult konkreetsele patsiendile, vaid tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ressursside ratsionaalsemale kasutamisele.
f. Haigla ja meditsiini esmatasandi kontakti puudumine on eakate puhul üsna oluline teema. Kuna valdavalt hospitaliseeritakse eakad patsiendid erakorralistena kiirabi poolt, ei ole perearst haiglaravist teadlik. Kui patsient on haiglast koju jõudnud, ei liigu sellekohane informatsioon perearstini. Maailmapanga töögrupi poolt 2015. aastal avaldatud andmete põhjal oli kolme kuu möödumisel ägeda haiguse tõttu hospitaliseerimisest ambulatoorsele arsti visiidile jõudnud vähem kui pool patsientidest (48% peaaju infarkti põdenutest, 38% kardiaalse puudulikkusega ja 36% reieluukaela murru tõttu hospitaliseeritutest). Dr Mikk Jürissoni värskest artiklist reieluu ülaotsa murruga patsientide käsitlusest Eestis selgub, et vaid 8% nendest haigetest suunati taastus- või järelravile, samuti osutati neile võrreldes lähiriikidega minimaalselt sotsiaalabi (Osteoporosis International 2016;27(8):2555-66).
Elektroonilise haigusloo ja eriti elektroonilise retsepti kasutusele võtmine on haigla ja esmatasandi infovahetust parandanud, kuid kahjuks selgub ka väga sage retseptide väljastamine eakatele ilma neid pikka aega, sageli aastaid nägemata. Nii jõuame iatrogeensete kahjustusteni, kus kasutamata jääb seisundist tulenevaid raviviise ja ilma kontrollita kasutatavad ravimid võivad avaldada soovimatut toimet või kõrvaltoimet.
g. Kukkumiste ja kognitiivse seisundi puudulik hinnang tuleneb osaliselt eelmistest punktidest: eakad tarvitavad sageli pikka aega psühhotroopseid ravimeid, mis suurendavad kukkumiste riski. Ka haiglasse kukkumise tõttu haiglasse sattununa ei pöörata kukkumiste põhjustele piisavat tähelepanu. Kindlasti esineb vanaduses tasakaalu- ja nägemishäireid, liigeste liikumise piiratust, mida meditsiini vahenditega palju mõjutada ei saa. Sel juhul peaks keskenduma keskkonna võimalikult turvaliseks muutmisele tagades piisava valgustuse, käetoed, eemaldades põrandalt lahtised vaibad ja juhtmed, samuti lävepakud.
Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik annab teada, et Eesti Vähiliidu eestvedamisel ja Jõulutunneli vahendusel eesti rahva poolt rahastatud mobiilne meestearsti kabinet alustab septembri lõpus patsientide vastuvõtuga. Esimene vastuvõtt toimub 27. septembril SA Narva Haigla juures.
Meestekliinik osutab täna oma teenuseid Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Meeste soospetsiifilise teenusega on kõige halvemini kaetud Virumaa, mistõttu ongi algperioodil meestekliiniku põhitähelepanu pööratud just sellele piirkonnale. Vastuvõtud toimuvad piirkonna kõigis suuremates keskustes: Narvas, Rakveres, Sillamäel, Kiviõlis ja Ida-Viru Keskhaigla juures Ahtmes.
Androloogia mobiilse diagnoosikabineti koordinaatoriks on meditsiiniõde Olda Raudik (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.), arstidest teevad mobiilses kabinetis vastuvõtte dr Stanislav Tjagur, dr Sven Tennisberg ja dr Margus Punab.
• e-mailiga: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.,
Täpsustavat infot saab küsida androloogiakeskuse juhilt dr Margus Punabilt e-posti teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Mobiilsed diagnoosikabinetid soetas Eesti Vähiliit ETV heategevusprogrammi „Jõulutunneli“ abil – 2015. aasta lõpus koguti annetusi naha- ja eesnäärmevähi varajase diagnoosimise kabineti avamiseks. Saade kogus tänu telefoniannetajatele, firmadele ja FoRevo Fondile kokku 312 628 eurot.
Scandiatransplant on viie riigi (Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani) kõiki kümmet elundisiirdamiskeskust liitev organisatsioon, mis tegutseb juba alates 1969. aastast. Organisatsiooni peamised ülesanded on korraldada doonorelundite jaotamist, sh riikidevahelist elundivahetust, tagada doonorelundite jälgitavus doonorist retsipiendini ja vastupidi ning hallata doonorluse ning siirdamisega seotud andmekogusid (doonorid, ootelehed, siirdamised, elusdoonorite ja siiratute järelkontroll).
Kliinikum on juba aastaid taotlenud Scandiatransplandi liikmelisust. Kui käesoleva aasta kevadeni ei olnud see juriidiliselt võimalik, sest organisatsiooni põhikiri võimaldas ainult eelpool mainitud viie riigi siirdamiskeskuste osalust, siis alates maist 2016 muudeti põhikirja nii, et tekkis võimalus uute liikmete lisandumiseks nn assotsieerunud liikme staatuses (ilma hääletusõiguseta, kõik muud õigused ja kohustused on samad täisliikmetega).
Scandiatransplandi juhatuse esimehe professor Bo-Göran Ericzoni seekordse visiidi näol oligi tegemist ettevalmistava kohtumisega Eesti võimalikuks liitumiseks. Külaline sai visiidi käigus põhjaliku ülevaate siinsetest elundidoonorluse ja -siirdamisega seotud tegevustest ning infrastruktuurist. Tema päevakavasse mahtus Tartu Ülikooli Kliinikumi erinevate struktuuriüksuste külastamine (juhatus, transplantatsioonikeskus, ühendlabor, kirurgiakliinik, anestesioloogia ja intensiivravi kliinik, operatsiooniteenistus) ja ümarlaud elundisiirdamiste eest vastutavate kirurgidega. Külaline jäi kliinikumis nähtu ja kuulduga igati rahule ning tema hinnangul võiks liitumine varsti ka teoks saada.
Järgmise sammuna arutab selle aasta septembri lõpus kliinikumi taotlust Scandiatransplandi juhatus ning positiivse otsuse korral suunatakse see hääletamiseks Scandiatransplandi nõukogule. Järgmine nõukogu koosolek toimub mais 2017.
EBCOG (European Board and College of Obstetrics and Gynaecology) on organisatsioon, mille liikmeks on Euroopa riikide naistearstide organisatsioonid. Eesti Naistearstide Selts on EBCOG täieõiguslik liige alates 2005. aastast. EBCOGi eesmärk on parandada naiste ja laste tervist, pöörates tähelepanu erialase abi kvaliteedile. Välja on töötatud sünnitusabi ja günekoloogia standardid, mille eesmärk on harmoniseerida naistearstide ettevalmistust ning ühtlustada erialase abi kvaliteeti. Erilist tähelepanu pööratakse residentide koolituse kvaliteedi parandamisele.
Õpetavate haiglate hindamine ja akrediteerimine viidi EBCOG poolt sisse 1996. aastal ning tänaseks on akrediteeritud kliinikute arv järjest kasvanud. EBCOGi akrediteerimise eesmärk on hinnata residentide koolitusprogrammi ja tingimusi ning stimuleerida nii erialaseltse kui ka õpetavaid haiglaid kriitiliselt hindama ning seeläbi parandama residentide koolitust. EBCOGi kodulehel on haiglate (riikide) loetelu, kus vastav akrediteering juba olemas on.
Akrediteerimise-eelselt tuleb täita põhjalik ankeet nii kliiniku juhataja kui ka residentide esindaja poolt ning kirjeldada täpselt residentide koolituse põhimõtteid ja tingimusi. Dokumentidega tutvumise järgselt lepitakse kokku haigla(te) külastamine. Akrediteerijaid on kolm, üks neist on residentide esindaja.
Hindamisel pööratakse tähelepanu residentuuriprogrammi ülesehitusele ja nõuetele: kas residentidel on individuaalne plaan ja juhendaja, kuidas on korraldatud juhendamine ja õpetamine, kas juhendajad on saanud õpetajakoolitust, kas on olemas teoreetilise õppe programm, millised on residentide töötingimused, töökorraldus ning osalemine haigla töös. Hinnatakse, kas on piisavalt olemas võimalusi simulatsiooniõppeks ja kas residendid osalevad teadustöös, auditite läbiviimisel, haigusjuhtude ning teadusartiklite arutelul ja ettekannete tegemisel, kas pööratakse tähelepanu patsientide ohutusele, kuidas toimub regulaarne residentide hindamine jne.
Visiidi käigus hinnatakse ühtlasi, kuidas on residente koolitavas haiglas erialane abi korraldatud, milline on selle maht ja mis tasemel on ravikvaliteedi näitajad.
EBCOGi hindamine toimus 01–02.06.2016. Kuna residentuuriprogrammi koordineerimine ja teoreetiline koolitus toimub Tartu Ülikoolis ja praktiline koolitus residentuuri baasasutustes, siis hindamine puudutas nii ülikooli kui ka kliinikumi. Kohtuti Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna dekaani professor Margus Lemberi, residentuuri prodekaani dotsent Urmas Lepneri, kliinilise meditsiini instituudi juhi professor Joel Strakopfi jaTartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguriga.
Eelmise aasta sügisest annab Tartu Ülikooli Kliinikum iga õppeaasta alguses välja kuni kaks doktoritöö stipendiumi. Stipendiumi eesmärk on soodustada teadustöö tegemist ning seda saavad taotleda kliinilistel erialadel arstiteaduskonna doktorantuuris õppivad ja kliinikumis töötavad arst-residendid ja arst-õppejõud ning arstid. Täiskoormusega õppiv doktorant saab stipendiumi kuni töö valmimiseni, ent mitte kauem, kui on nominaalne õppeaeg.
Mullu pälvisid stipendiumi dr Kati Toom närvikliinikust ja dr Kalev Nõupuu silmakliinikust. Mõlemad stipendiaadid on positiivselt atesteeritud ka Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna poolt. Dr Toome doktoritöö teemaks on „Primaarsete peavalude levimus, nende seos levinumate riskifaktoritega ning peavaludega inimeste elukvaliteet Eestis". Dr Nõupuu tegeleb doktoritöö raames silmapõhja (reetina) düstroofiatega, kitsamalt Stargardti tõvega.
Dr Kati Toom: Nagu teemagi ütleb, uurin esmaste peavalude levimust Eestis ja sellega seostuvaid tegureid. Primaarsed peavalud on WHO andmetel üks levinumaid rahvastiku terviseprobleeme maailmas, näiteks pingetüüpi peavalu on levimuselt 2. kohal ning migreen levimuselt 3. kohal, põhjustades seega olulist isiklikku ja sotsiaalmajanduslikku kahju. Eestis pole epidemioloogilisi uuringuid primaarsete peavalude kohta seni avaldatud.
Dr Kalev Nõupuu: Oma teadustöö raames tegelen Stargardti tõve uurimisega. See haigus on üks sagedasemaid pärilikke võrkkesta düstroofiaid. Stargardti tõbi on põhjustatud geenidefektidest ABCA4 geenis, mis kodeerib visuaaltsüklis olulist vitamiin A derivaatide transporterit. Defektne geen põhjustab aga vastava transporteri funktsiooni langust/kadu, mis viib fotoretseptorite kaole ning nägemisfunktsiooni langusele. Tänaseks on kirjeldatud ABCA4 geenis üle 800 haigustekkelise mutatsiooni, millest lähtuvalt on kliiniline pilt ja haiguse raskusaste küllalt varieeruvad. Osad haiged kaotavad oma hea nägemise juba esimesel elukümnendil, samas kui teistel püsib nägemisfunktsioon pikalt küllalt heal tasemel. Täpsemalt uurin oma töös Stargardti tõve kliinilist avaldumist, milliseid muutuseid see haigus võrkkestas põhjustab ja kuidas need muutused mõjutavad silma nägemisfunktsiooni. Lisaks huvitab meid, kuidas erinevad geenimutatsioonid haigustekitavas geenis mõjutavad kliinilist avaldumist ehk fenotüüpi. Minu doktoritöö pealkirjaks on seega „Autosoom-retsessiivne Stragardti tõbi: fenotüübiline heterogeensus ja genotüübi-fenotüübi seosed“.
Te olete aasta jagu olnud stipendiaadid. Kuidas te möödunud aastat hindate, kas on olnud lihtsam teadustööd teha?
Dr Kalev Nõupuu: Möödunud aastat hindan tegusaks. Minu jaoks on stipendiumi saamine olnud positiivseks tunnustuseks ning motivatsiooniks oma töö ka kiiresti kaante vahele saada. Arvestades, et stipendium on mõeldud töötavatele arstidele, siis arusaadavalt on kliinilise töö kõrval teadustöö tegelemine sageli keeruline. Arvan, et stipendium võimaldaks vajadusel ka põhitöö kõrvalt rohkem aega võtta teadustööga tegelemiseks.
Dr Kalev Nõupuu: Mina olen viimase aasta doktorant, vajalikud artiklid on avaldatud ning hetkel olen kokku kirjutamas dissertatsiooni. Kui kõik läheb planeeritult, siis on kavas väitekiri kaitsta sellel kevadel.
Mis te arvate, kas teadustöö soodustamiseks loodud stipendium ärgitab doktorante õpet nominaalajaga lõpetama?
Dr Kalev Nõupuu: Kindlasti, kuna stipendium on väga korralik, siis lisab see nii-öelda positiivset stressi ja sunnib pingutama, et oma töö ikka nominaalajaga valmis saada, mis on ka stipendiumi saamise üheks tingimuseks.
16. septembril tegi esimese väljasõidu Jõgevamaale mobiilne nahakasvajate diagnoosikabinet, peatudes Jõgeva haigla territooriumil. Edaspidi toimuvadki diagnoosikabineti vastuvõtud Lõuna-Eesti erinevais keskustes kord nädalas, reedeti, võimaldades nii kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtluse korral. Mobiilses nahakasvajate kabinetis võtavad patsiente vastu kliinikumi nahahaiguste kliiniku arst dr Maris Keermann ja õde Maili Maalmann.
Üldjoontes toimis kõik oluliste viperusteta. Registreeritud patsientidest jäi tulemata ainult üks patsient. Valdavalt tulid kontrolli naised, neist noorim patsient oli 19- ja vanim 84-aastane. Tundus, et inimesed jäid rahule ja olid tänulikud.
Ootame patsiente, kes on märganud oma nahal moodustist, mis erineb teistest olemasolevatest, samuti, kui mõni nahamoodustis kasvab või muutub kiiresti, või kui mõni moodustis on hakanud veritsema või märguma. Võib muidugi ka tulla lihtsalt „sünnimärke kontrollima“.
Kabinetis saame teha läbivaatuse ning hinnata nahamoodustisi dermatoskoobi abil. Vajadusel on võimalik salvestada fotod digitaalse dermatoskoobiga (tasuline teenus). Naha basaal- või lamerakkvähi kahtlusel saame teha puurbiopsia.
Kindlasti on oluline, et inimene ise ennast jälgib ja kahtlustäratavate muutuste korral arstile pöördub. Teatud riskirühmade korral, näiteks patsiendid, kellel esineb arvukalt atüüpilisi neevuseid, vajavad lisaks enese jälgimisele ka regulaarset kontrolli nahaarsti juures.
Tõepoolest on suurenenud nii melanoomi kui mittemelanoomsesse nahavähki haigestumine. Lisaks on leitud, et haigestumus on mõlemasse kasvajaliiki viimastel aastakümnetel kasvanud ka nooremate ehk 15–44-aastaste Eesti elanike seas. Vähiregistri andmetel diagnoositi Eestis 2013. aastal meestel 83 melanoomi ja 402 mittemelanoomse nahavähi esmasjuhtu ning naistel 139 melanoomi ja 726 mittemelanoomse nahavähi esmasjuhtu.
Enesevaatlust on soovitatud teha iga kolme kuu tagant. Kõrgenenud melanoomi riski korral (nt väga palju neevuseid nahal, arvukalt atüüpilisi neevuseid, melanoom lähisugulastel või isiklikus anamneesis) soovitatakse oma nahka vaadelda isegi kord kuus.
Kui patsient tuleb vastuvõtule mobiilsesse diagnoosikabinetti, kas talle osutatakse sama kvaliteetset teenust nagu nahakliinikus?
Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehel. Broneerides vastuvõtuaega internetis, tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse. Aega on võimalik broneerida ka kliinikumi kõikides registratuurides. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.
Soovin avaldada suurt tänu dr Marko Pastakule, tänu kellele muutus minu pikka aega "pimeduses" elatud elu jälle nägemisväärseks – seda tänu tema läbi viidud edukale silmakae eemaldamise operatsioonile. Suur aitäh, soovin edu ja kordaminekuid edasiseks!
Tahan tänada osakonna personali. Erilised tänusõnad dr Mart Kaldrele, õde Malle Põllusaarele ja põetaja Eha Potile.
Soovin avaldada siirast tänu radio- ja onkoteraapia osakonna arstidele dr Madis Joonsalule, dr Olav Tammikule ja dr Kadri Väljatagale minu tervise parandamise eest! Lisaks minu siirad tänusõnad sama osakonna õdedele Maire Laanesoole ja Lemmi Aruvälile, kes ennastunustavalt hoolitsesid minu eest. Siirad tänusõnad ka kiiritusravi töötajatele ja hooldajatele.
Täname südamest dr Kati Kärbergi, dr Oksana Ivaskit, dr Stephanie Akermanni ja dr Kätrin Privoid ja nende meeskonnaliikmeid. Tänu inimliku suhtumise eest erivajadusega inimesesse.
|
OSCAR-2019
|
||
1864 November. Mulgimaa talupojad esitavad Aleksander II palvekirja, mis taotleb eestlastele suuremaid õigusi.
1864 23. novembril asutatakse Heinastes (Ainaži) esimene eestikeelne merekool. Õpetust antakse eesti ja läti keeles.
1865 Detsember. Tallinnas valmib esimene tehisgaasivabrik, mis tarvitab toormeks inglise kivisütt. Jõulude ajal süüdatakse Raekoja platsil pidulikult esimene gaasilatern.
1867 Vene keiser kinnitab seaduse, mis näeb ette vene keele kehtestamise kõigis Balti kubermangu kroonuasutustes.
1868 C.R.Jakobson peab “Vanemuise” seltsis oma esimese isamaalise kõne: “Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg”
1869 18. - 20. juuni. Esimene Eesti üldlaulupidu Tartus. Esimest korda esitatakse koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille eestikeelse teksti kirjutas Soome helilooja Fredric Paciuse viisile Johann Voldemar Jannsen
1870 Kinnitatakse Liivimaa konvendi seadus. Asutatakse esimene eesti üliõpilaste ühendus. Avatakse Paldiski - Tallinn - Peterburi raudtee.
1870 26. märts. Esimene “Kalevipoja” õhtu Tartu Ülikoolis, millest kasvab välja Eesti Üliõpilaste Selts
1870 24. juuni. Eesti rahvusliku teatri sünd: “Vanemuises” seltsi näitelaval etendub Lydia Koidula “Saaremaa onupoeg”
1871 Asutatakse Tallinna Aleksandri Gümnaasium (vene õppekeelega, nn poistekool), kus hakatakse esimesena õpetama fakultatiivainena ka eesti keelt
1872 Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Esietendub Lydia Koidula näidend "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola"
1883 10. märts. Christian Rotermanni ärihoone ees Viru tänaval süüdati ärile kuuluv esimene elektriline tänavvalgusti.
1884 4. juuni. Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna võetakse kasutusele sini-must-valge lipp.
1887 "Linda" laevaselts otsustatakse likvideerida. Koolid venestatakse. Eesti keele rääkimine koolis keelatakse.
1888 28.veebr. Ukrainas sünnib baltisaksa päritoluga esimene eesti maalikunstnik-animalist ja graafik Paul Burman. (surn. 3.06.1934 Tallinnas)
1896 4. veebruaril alustab tööd Saksamaal Stattini vabrikus Vulcan-Werke ehitatud esimene Eesti jäälõhkuja Stadt Reval.
1896 4. okt. Esimest korda näidatakse Tallinnas kino ehk elavaid pilte. Seansid toimuvad Suurgildi väikeses saalis.
1905 12. - 24. jaanuar. Solidaarsusstreigid Peterburis toimunud "Verise pühapäeva" toetuseks. Alguse saab "Dvigateli" tehasest Tallinnas. 16. okt. Lausmanni heinamaal sõdurite tapatöö - üle 100 hukkunu.
1905 10.detsember. Tallinnas ja Harjumaal kuulutatakse välja sõjaseisukord. Esimeseks mittesakslasestTallinna linnapeaks saab kubermangu rahvakomissar Erast Hiatsintov.
1905 12. - 20. detsember. Hävitatakse ja põletatakse üle 160 mõisahoone Põhja-Eestis. Kuulu järgi olevat innustajaks olnud Hans Pöögelmann.
1906 Lubatakse avada Baltimaades emakeelse õpetusega erakoole. Esimene eestikeelse õppekeelega keskkool on Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekool Tartus
1906 K. Päts, J. Teemant ja O. Strandman koostavad Šveitsis maapaos olles Eesti autonoomia esimese eelnõu.
1906 Linnavalitsuse lagunemise tõttu saab uueks linnapeaks seekord eestlane Voldemar Lender, kelle abikaasa Elfriede Lender on tuntud kui Lenderi kooli asutaja.
1906 Esimesena Vene Impeeriumis asendatakse Pärnus gaasilaternad elektrivalgustusega. Katseliselt alustab elektri tootmist Pärnu Elektrijaam, mis on Eesti ja Baltikumi esimene elektrijaam.
1908 17 aprill. Rootsi kuningas Gustav V külastas läbisõidul Peterburi prints Wilhelmi laulatusele sõites Tallinna. Sellest sündmusest vändati esimene Eestis tehtud dokumentaalfilm.
1914 28. juuni. Sarajevos tapab serbia natsionalistlikku organisatsiooni "Must Käsi" kuuluv Gavrilo Princip Austria troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa, andes sellega Austriale põhjuse Serbiale sõja kuulutamiseks.
28. juuli 1914. - 11. november 1918 I Maailmasõda. Umbes 100 000 eesti sõdurit värvatakse sõja jooksul Venemaa armeesse.
1917 10. jaanuar. Venemaa Ajutise Valitsuse kohtuminister Aleksandr Kerenski (tegeliku nimega Aaron Kürbis) külastab Tallinna
1917 September. Sakslased alustavad idarindel pealetungi, mille käigus vallutatakse ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa.
1917 25. oktoober. Toimub kommunistlik riigipööre. Moodustatakse Sõja-revolutsioonikomitee Viktor Kingissepaga eesotsas, kes asub agaralt hävitama enamlastele mittesobivaid isikuid.
1917 28. november. Maapäev kuulutab ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. Eesti Vabariigi iseseisvuspüüetele üritatakse saada toetust Prantsusmaa, Inglismaa ja USA suursaadikute juures.
1918 12. jaanuar. Vastuseks palvele toetada Eesti isesisvumist vastab USA saatkonna nõunik, et Ameerika Ühendriigid küll tunnustaksid Eesti iseseisvust, kui selleks Venemaa enamuse nõusolek oleks.
1918 19. veebruar. Maapäeva Vanematekogu moodustab Päästekomitee, millesse kuuluvad K. Päts, K. Konik ja J. Vilms. J. Kukk koostab Iseseisvusmanifesti.
Eestimaa Päästekomitee liikmed Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik Maximilian Maxolly maalil «Eesti Vabariigi väljakuulutamine».
1918 23. veebruar. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Pärnus, Endla teatri rõdult. Manifesti loeb ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner. 24. veebruaril kuulutatakse Eesti Vabariik välja Tallinnas.
1918 Veebruar. Saksa väed okupeerivad Eesti, Pihkva, Ukraina ja osa Valgevenest. Eesti Ajutine Valitsus on sunnitud töötama põranda all.
1918 11. november. Saksa sõjaväe juhatus loovutab võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkub Eestist.
1918 23. november. Eesti Ajutine Valitsus moodustab riigikaitse komisjoni koosseisus peaminister K. Päts, sõjaminister A. Larka, siseminister A. Peet ja teedeminister F. Peterson
1918 29. november. Enamlaste poolt vallutatud Eesti territooriumil kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun asukohaga Narvas. Selle juhiks saab Jaan Anvelt. Kommuun eksisteerib 18. jaanuarini 1919 ja on seotud verise terroriga kohalike elanike kallal.
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu. H.Pöögelmann (vasakult), J.Anvelt, O.Rästas, K.Mühlberg, A.Vallner. J.Käspert (seisab).
1919 14. jaanuar. Eesti väed vabastavad Tartu. Veebruari lõpuks on Punaarmee Eesti piiridest välja tõrjutud.
1919 17. Jaanuar. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus võtab vastu otsuse kuulutada Ruhnu saar Eesti Vabariigi osaks.
1919. 16. veebruar. Algab Saaremaa mäss, millega protesteeriti Eesti sõjaväkke mobiliseerimuse ja sõjaväe sundvarustamise pärast.
1919 24. veebruar. Eesti Vabariigi esimene aastapäev. Toimub sõjaväeparaad. Asutatakse Vabadusristi teenetemärk, pannakse alus Eesti Pangale ja luuakse Eesti Punane Rist
1919 5. - 23. juuni. Toimub Võnnu lahing eesti vägede ja Saksa Landeswehri vahel, mille eestlased võidavad ülekaalukalt. 23. juunil hõivavad eesti väed Cesise (Võnnu). Võit aitab suuresti kaasa Läti isesisvuse saavutamisele. Seda päeva tähistatakse Võidupäevana
1919 25. juuli. Venemaa teeb ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks. Eesti pool vastab sellele keeldumisega.
1919 31. august. N. Venemaa teeb järjekordse ettepaneku rahuläbirääkimisteks. Eesti pool võtab selle vastu.
1919 10. oktoober. Eesti Asutava Kogu poolt võetakse vastu Maareform, millega jagatakse välja cà tuhande mõisa tükeldatud maad.
1919 5. detsember. Algavad uued rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaaga. Kuna Vene pool nõudis kümneverstalist neutraalvööndit kummalegi poole Narva jõge, jäid rahukõnelused katki.
1919 28.- 30. detsember. Punaarmee üritab viimast jõudu kokku võttes(üle 100 000 mehe) murda läbi Narva kaitsest, kus vastas on vaid umbes15 000 eesti sõdurit. Pealetung lüüakse tagasi.
1919 31. detsember. Kummagi poole esindajad on kokku leppinud riigipiiri asetuse ja majanduslike küsimuste osas.
1920 2. veebruar. Tartu rahu Venemaaga, millega Venemaa lubab loobuda igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistab tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustub tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määratakse kindlaks Eesti- Nõukogude Vene piir. Eesti pool lisas tingimuste hulka, et Eesti vabariik ei vastuta Venemaa võlgade eest,
1920 1. juuli. Briti kolonel Stephen Georg Tallentsi initsiatiivil määratakse kindlaks Valga-Valka piirid.
26. jaanuar. Antanti kõrgem Nõukogu (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Jaapan) tunnustab de jure Eesti Vabariiki.
1921 2. märts. Riigikogu liige, pärastine põllutööminister Artur Tupits teeb Riigikogus ettepaneku abistada Venemaad sealse näljahäda leevendamiseks.
1922 3. mai. Kaitsepolitsei tabab põrandaaluste kommunistide liidri Viktor Kingissepa, kes lastakse kohtuotsusega maha. Tema surnukeha lastakse merre.
1922 27. mai. Tallinnas alustab Fromhold Kangro firma regulaarset bussiliiklust Viru väljakult Musumäe kohalt mööda Tartu maanteed Lasnamäe veeruni praeguse Odra ja Türnpu tänava ristmiku juures. Sõiduvahenditena kasutatakse vanu Daimler täiskummiratastega busse, mille ülemine korrus on maha lõigatud. Liinil on viis peatust ja liiklusintervall on 6 - 8 minutit.
1922 28. detsember. Eestis toimub esimene rahvaloendus. Rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1 107 059 inimest.
1924 21. jaanuar. Kaitsepolitsei alustab suurhaarangut Moskva kommunistide juhtimisel tegutseva Töörahva Ühtse Väerinna vastu. Vahistatakse ligi 200 inimest, kellest 149 läheb sügisel kohtu alla.
1924 juuni. Pariisi VIII olümpiamängudel võidab kuldmedali Eduard Pütsep maadluses, hõbemedali Alfred Neuland tõstmises ning pronksmedalid Aleksander Klumberg (Kolmpere) kümnevõistluses, Roman Steinberg maadluses, Harald Tammer ja Jaan Kikkas tõstmises.
|
OSCAR-2019
|
||
teadus ja tulevik Elektromagnetkiirguse ABC ehk mida tuleb teada juhtmega ja juhtmevaba kiirguse kohta
Elektromagnetväljade ekspert, õppejõud ja teadlane dr Magda Havas annab oma loengus (eestikeelsed subtiitrid!) põhjaliku ülevaate elektromagnetkiirgustest, käsitledes kiirgavaid seadmeid ja kiirgusallikaid, metallide mõju, saastelektrit, kehtivaid piirnorme ja elektroülitundlikkust, sh kuidas seda endal diagnoosida, ning võimalikke lahendusi enda ja oma lähedaste kaitsmiseks – see on elektromagnetkiirguse ABC ehk ideaalne alguspunkt sulle, kes sa teed oma esimesi samme elektromagnetväljade (EMVd) valdkonnas. Aga kindlasti on siin ka juba ekspertidele palju huvitavat infot, kirjutab Kiirgusinfo.ee
Lastel, kes elavad elektriliinide lähedal ja kõrgemas elektromagnetväljas, on suurem risk haigestuda leukeemiasse.
3. Tundlikumad inimesed kannatavad elektroülitundlikkuse sümptomte all, mida varem nimetati “mikrolainehaiguseks” või “raadiolainehaiguseks”, mis esimesena avastati inimestel, kes elasid radarijaamade läheduses.
2) teiseseks – s.o passiivne kokkupuude kiirgusega ehk näiteks viibimine samas ruumis seadmete kasutaja(te)ga või ka mobiili levialas (mobiiliantennid)
Siin on hea võrdlus suitsetamisega, seepärast võikski mobiiltelefone nimetada 21. sajandi suitsetamiseks. Vaadates ajalukku, siis sigaretisuitsu seostati kopsuvähiga esimest korda juba 1912. aastal ning esimene kvantitatiivne uuring viidi läbi aastal 1929. Aga ometi hakati avalikes kohtades suitsetamist piirama alles 1990ndatel – läks aega 80 aastat! Kui ka mikrolainega läheb sama kaua aega, siis haigestuvad veel väga paljud ja suitsetamine saab selle kõrval olema kui tähtsusetu eelmise põlvkonna probleem.
Ja mis eriti murettekitav – kui mobiili hakatakse kasutama enne 20ndat eluaastat, suureneb ajukasvaja risk oluliselt.
Ajukasvajate peiteaeg on üldjuhul 20-30 aastat. See, et nüüd avalduvad kasvajad juba 10 aastaga, on väga häiriv – see näitab, et kasvajad arenevad praegustes tingimustes palju kiiremini kui tavapäraselt.
Mobiilifirmade poolt rahastatud uuringud aga mobiili kasutamisel olulist riski ei avasta – põhjus peitub selles, et nende uuringud lõpetatakse enne, kui mõjud avalduma hakkavad – ja nad teavad, millal on õige aeg. Näiteks tavapärane kestus on 6 aastat.
On tuvastatud ka seos kehasse ladestunud elavhõbeda (näiteks amalgaamhambatäidistest) ja elektroülitundlikkuse vahel – raadiosagedus lagundab hambatäidistes sisalduvat elavhõbedat.
– suurim võimalik vahemaa, kas valjuhääldiga või õhutoruga kõrvaklapid (tavalised traadiga kõrvaklapid kiirgavad ja on hoopis kahjulikud!)
– kui wifit vältida ei saa, hoia wifi-ruuter magamistoast võimalikult kaugel ja lülita see sisse ainult selleks ajaks, kui seda kasutad.
DECT-telefon ehk teatud tüüpi juhtmeta telefon, mis kogu aeg kiirgab – ka siis, kui seda ei kasutata – on üks hullemaid seadmeid.
Iisrael keelustas juba 2009. aastal seadmed, mis kiirgavad ka siis, kui neid parajasti ei kasutata, sh DECT-telefonid, DECT-beebimonitorid. Selgituseks sõnas Iisraeli keskkonnaminister:
“Tervisekaalutlused ületavad alati mis tahes majanduslikke kaalutlusi ja sel alal me ei kavatse teha kompromisse.”
Pimekatse DECT-telefoniga näitas, et mitmel katsealusel tõstab raadiosageduslik kiirgus südamerütmi sagedust, tekib tahhükardia.
Havas ei nimeta seda elektroülitundlikkuseks, vaid kiire vananemise sündroomiks, sest need sümptomid viitavad vananemisele – seega kiirgus kiirendab keha vananemise protsessi.
– kui antennid on veekogu läheduses, võimendab see kiirgust ja inimesed haigestuvad kiiremini (vesi peegeldab)
Raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse maksimaalne lubatud väärtus on 1000 mikroW/cm2 ehk 10 000 mW/m2. Kui 6 minuti jooksul keskmine väärtus jääb selle piirnormi piiresse, siis kinnitavad riiklikud ametid, et ohtu ei ole.
Niisiis võetakse arvesse ainult keskmist näitu (isegi kui kiirgus hüppab kõvasti üles-alla ja tippväärtused võivad ka piirnormi ületada).
Ning teine aspekt – arvesse võetakse AINULT kudede soojenemist. Ometi on teadlased juba aastakümneid tagasi kindlaks teinud, et tervisemõju ilmneb ka ilma soojenemiseta. Seega tuleb tõdeda, et kehtivad piirnormid meid ei kaitse, loota saame ainult iseenda teadmistele.
Kui lähedal on kiirgusallikas, siis hakkavad kõrgsageduslikku kiirgust tekitama kõik metallobjektid – lambid, juhtmed (metalltraat), madrats (metallvedrud)…
Väga oluline samm on vabaneda säästulampidest – need tekitavad raadiosageduslikku kiirgust ja saastelektrit, lisaks kiirgavad ultraviolettkiirgust. Ning sisaldavad elavhõbedat. Kõik see teeb inimesed haigeks. Need, kes kannatavad migreenide all, ei talu neid üldse.
Spetsiaalsed filtrid võivad tuua üllatavat leevendust terviseprobleemidele – on tõestatud, et inimestel tekib rohkem energiat, vähenevad allergiate ja astma sümptomid ning peavalud. Mõõtmine näitab, et saastelektri filtrite paigaldamine alandab veresuhkru taset, samuti leevendab hulgiskleroosi sümptomeid. Seega on ilmselge, et eelkõige sellistele inimestele tuleb luua võimalus elada elektrosuduta keskkonnas!
3) puhasta keha toksiinidest, eriti raskmetallid (elavhõbe, alumiinium) – aga alles siis, kui oled tulemuslikult tegelenud esimese kahe sammuga.
|
OSCAR-2019
|
||
"Selge," vastas Rob kui Bethany oli hoonet koolina tutvustanud. "Mu sisetunne väidab, et ma olen siin koolis käinud.." lisas noormees siis vaikselt "Aitäh.." tänas Rob kui sai teada, et ta koolini saadetakse ning naeratas. "Ma siis tulen teie järgi, näidake aga teed." lisas poiss ning oli valmis tüdrukutele järgnema. Kui Athanasia soovitas tal seoseid luua võttis Rob kuulda ning lausus sellepeale kurva alatooniga: "Ma üritan, aga see pole just kerge.. pea on täiesti tühi" Nüüd haaras ta oma kitarri kaasa ja oli valmis tüdrukutele järgnema.
"Sul on kitarr. Kas sa mängisid seda kellegile või sa laulad äkki?" küsis Athanasia kutilt. Mängis veits psühholoogi seal. Hakkas siis samal ajal kooli poole sammuma, aeglaselt, sest siin oli kastest kõik märg ja ta ketsid nägid kuivadena palju paremad välja, peaks mainima.
Beth jalutas nüüd edasi. Kuigi tal polnud üldse plaanis kooli nii kiiresti tagasi minna, aga peaasi, et Rob'iga kõik korda sai.
"Heh.. sa oled tark tüdruk.." kiitis Rob ning muigas. Noormees võttis omale kitarri sülle ning uuris seda tähelepanelikult samal ajal tüdrukutele järgnedes. Tavaline Gibson elektroakustiline kitarr, vähemalt nii Rob arvas. "Mitte midagi ei taha meenduda.. täiesti haige värk," lausus Rob juba veidi enda peale vihane olles. "Ma kardan, et ma ei oska seda isegi enam mängida.." lausus ta veidi muserdunult. Poiss uuris tähelepanelikult keeli ja kirarri kaela. "Kõige hullem on see, et ma ei mäleta ei oma vanemaid, ei oma sõpru ega ka tuttavaid, isegi mitte ühtegi halba mälestust ei ole alles.." sõnas Rob kurvalt, sest tal oli tõsiselt kahju, et ta ei mäletanud oma kallid sõpru ega kalleid vanemaid.
Noormees tundis sügaval südames, et on valmis kõik ohverdama vähemalt ühe hea mälukillukese pärast, kuid siis läksid ta mõtted teist rada... "Kui midagi ei meenu - pole viga. Ma loon siin omale uued head mälestused. Ma uurin välja kes on mu vanemad, kes on mu sõbrad. Athanasiat ma olen vist isegi kohanud.. mulle küll ei meenu, kuid millegi pärast paistab nii.. Nad on kenad tüdrukud ja lahked. Nii, et Rob poiss võibolla sul isegi vedas, et sa siin sedasi ärkasid, mine tea, kes sa tegelikult selline ennem olid. Nüüd on vähemalt võimalik kõike uuesti alusatda. Ehk see ongi hea.." sedasi mõtiskles Rob tüdrukutele järgnedes ja neid jälgides, ise vahel muiates.
Kool hakkas juba üsna lähedale jõudma, niisiis lisas Athanasia veidi kiirust, kuna polnud eriti kindel kaua Rob oleks suutnud siin veel vastu pidada. "Mitte midagi?" küsis neiu veidi rahutult kutilt, kui ta pilk kuskil kaugustes kinni oli. See oli päris hirmutav, et ta vahel naeratas, nagu poolearuline, niisiis hoidis Athanasia tal vaikselt silma peal, et Rob ära ei keeraks ja segaseks ei läheks.
Rob püüdis tüdrukutega sammu pidada. Kuuldes Athanasia küsimust vastas ta kindlalt pead raputades: "Mitte midagi.." Rob avastas, et ta mp3 endiselt käib. Poiss lükas ühe kõrvaklapi kõrva ning teise kõrva jättis avatuks, et kuulda kui tüdrukud midagi küsivad või räägivad. Rob lootis, et äkki muusika aitab tal meenutada, kuid väga ta seda ei uskunud...
Rob'i külmad jalad hakkasid vaikselt valutama.. keha oli endiselt räsitud ja väsis kergesti - arvatavasti palaviku töttu. "Kas see, kuhu me lähme.. haigla... on veel kaugel?" . Rob pühkis igi otsaesiselt. Tal oli ühe hetkega nii külm kui ka soe. Varvad olid külmunud ning tuimad, kuid muidu oli ta üle kogu keha tuline ja higistas veidike. Noormees lootis, et enam pole pikk tee.
"Mitte eriti kaugel. Siit trepist üles, ümber nurga ja otse." lausus Athanasia. Ikkagi päris kaugel. Ta nägi kuidas kutil hakkasid jalad värisema. "Kuule, kõik korras?" küsis neiu ehmunult ja läks Robi toetama. "Lähme kiiresti, arst teab, mis tegema peab. Mul pole õrna aimugi." lausus ta kutile ja aitas ta kooliesisest trepist üles.
"Ei minuga on korras.." kinnitas Rob kangekaelselt. Ta nägi niigi vilets ja räsitud välja, eriti häbi oleks Rob'il olnud kui ta oleks enne haiglasse jõudmist ära vajunud. Kui Athanasia teda toetama tuli oli Rob juba kukkumas. "Aitäh.." lahkus tänusõna vaikselt vaevukuuldavalt poisi huultelt. Silme eest läks aina tumedamaks ning enesetunne muutus üha halvemaks. Palavik oli arvatavasti tõusmas. Keha oli jõutu, kuid mõte töötas Rob'il teravalt. "Ära nüüd ära vaju Rob, sa jaksad küll, sa ei saa ju nii halba muljet jätta.." korrutas poiss endale, kuid silme eest aina vaateväli hämardus..
"Kuule, pea vastu. Seal ees, see suur valge uks. See on arsti uks seal." lausus Atahanasia Robile otse ees asuvat ust näidates. Robi raskus vajus aina rohkem Athanasia peale, kes sellest väljagi ei teinud. Ta vedas kutti haiglaukse poole, kuni nad olid sellest vaid mõni meeter lahus ja siis tundis Athanasia, et ta enam ei jaksa. Palju ei puudunud, et neiu oleks ka ise sinna ära minestanud, kuid ta suutis ennast enne kokku kukkumist ukseni vedada ja sinna peale koputada. Siis vajus ta pikali maha, Rob talle peale toetumas.
Rob püüdis vastu pidada ja leidis veel veidi jõudu kuuldes, et õige uks on kohe kohe käes, kuid see jõud, mis tema kehasse jäänud oli, oli väga üürike ning paar sammu enne ust ta tõesti enam ei jaksanud.. silme eest läks mustaks ning Rob vajus lihtsalt ära...
|
OSCAR-2019
|
||
Festivali juht Peep Veedla selgitas Maalehele, kuidas ta Käsmu Kopvillemi kontserdi ideeni jõudis. Nagu suured asjad ikka, algas kõik lihtsalt: “Kui Peeter 2016. aastal meie seast lahkus ja sõbrad talle Kumus mälestuskontserdi korraldasid, oli saal otsast otsani inimesi täis. Me abikaasaga ei mahtunud sissegi. Mõnda aega kõõlusime ukse vahel, aga isegi seal sai õige pea õhk otsa. Siis mõtlesingi ja ütlesin välja, et selline kontsert tuleks teha Viru Folgil, et kõik soovijad saaksid osa. Niikuinii oli soov seekord festivalile kaasata ka väliseesti muusikat.
“Teeme seda kontserti, et mälestada oma kallist sõpra, ning pealegi on Peeter loonud minu arvates palju väärt laule, mida pole Eestis just väga tihti esitatud,” kommenteeris kontserdi eestvedaja, legendaarne kitarrist ja Ultima Thule solist Riho Sibul. Sibula ülisuurt rolli Kopvillemi Eestis tuntuks tegemisel tunnustab ka Peetri abikaasa Eva Varangu.
Peeter Kopvillemi abikaasa Eva Varangu ning tütred Leiki ja Keila lubavad tegutseda selle nimel, et kunagi saaks Eestis välja antud heliplaat Peeter Kopvillemi laululoominguga. Foto: Maaleht
Mis teeb Kopvillemi muusika eriliseks? Peep Veedla: “Lihtsus. Ja viimistletus. Ja teadmine, et see on loodud Eestist kaugel. Ta oli oluliselt rohkem eestlane kui väga paljud kodueestlased.”
Eesti pikaaegne suursaadik Kanadas Gita Kalmet lisab, et paljudele Kanada ajakirjanikele ei olnud vaja seletada näiteks Eesti–Vene suhteid a-st ja b-st alates. “Nad ise viskasid nalja, et on ajakirjanikuna töötava Peetri poolt korralikult töödeldud. Lugupidamine tema vastu kanti mulle üle, esindasin ju maad ja riiki, mis oli Peetrile nii tähtis,” selgitab Kalmet.
Kes siis oli Peeter Kopvillem? Kuku raadio kunagised kuulajad peaksid teadma. Meenutab Kuku raadio üks asutajaid, esimene peatoimetaja Erki Berends: “Kui taasiseseisvunud Eestis alustas tegevust raadio Kuku, siis polnud hommikut, kus saatepäev poleks alanud Peeter Kopvillemi lauluga “Kuku sa kägu”.”
Ja veel: “Kopvillemi nimi erilist tutvustust ei vaja. Tema isa Olafi lauldud kupleed jõudsid kaugelt lombi tagant eri moodustel ka Nõukogude Eesti inimeste salasalvestiste hulka ja neid kuulati muiates – papa satiir oli tabav! Peeter oma isa varju saatma ei jäänud. Muu töö kõrvalt muusikuna tegutsedes suutis ta koguda enda ümber hulga mõttekaaslasi, kellega koos anda nii kontserte kui ka salvestada.”
Berendsi meenutusel olid Kuku raadios populaarsed ka “Mari”, “Tule muga välja”, “Läbi päeva ja öö” ja mitmed teised laulud. “Erilise värvinguga oli “Tundmatu külaline”, mille alltekst sobis meenutama nii sotsialistliku kui ka kapitalistliku tegelikkuse hämarama poole nüansse,” lisab Berends.
Kopvillemi külaskäigud Eestisse ühendasid ta Eesti muusikutega, kellega tihti koos musitseeriti. Ansambliga Vanaviisi näiteks sündis ühisprojekt “Eestimaa laul”. Sama teemat – kodu- ja väliseestluse ühendamist Ameerika unelma kiuste, käsitles ka Peetri irooniline hitt “Vabasta mind, Miki”, kus on järgmised sõnad: “Vabasta mind, Miki, vabasta mind, mul on uus elu ees, see ei hõlma sind...”.
Peetri olulist, ühendavat rolli mainis ka Käsmu kontserdil üles astunud ansambli Justament solist Toomas Lunge: “Siis kui Eesti inimesed olid lahutatud kodu- ja väliseestlasteks, sai Peetri loodud muusikast kokkutoov jõud. Nüüd ühendab see väga helge muusika juba erinevaid põlvkondi.”
Omal ajal koos Kopvillemiga musitseerinud ja Käsmuski üles astunud Aarne Tork soovitab: “Peeter Kopvillemi muusikat tasub kuulata, kuna see on südamlik, aus, isamaaline, humoorikas
ja mitmekülgne.” Varem on Tork intervjuus ERRile öelnud, et Kopvillem püüdis peamiselt Eesti kuulajaskonda, oleks aga võinud saada suureks staariks ka Kanadas, kui oleks laulnud inglise
Maaleht kohtus ka Peetri abikaasa Eva Varangu ning tütarde Leiki ja Keilaga. Eva on endine ajakirjanik, Leiki töötab Toronto Eesti Ühispangas, Keila oli magistriõpingute järel hiljaaegu Eestis, praktikal Vabamu muuseumis. Nad kõik rõõmustasid, et Eestis Peetri muusikat taasavastatakse. Oma esimese ringreisi Eestis korraldas Peeter Kopvillem juba 1989. aastal.
Nad lisasid, et üksnes eestimeelses ja eesti keelerikkusi kasutavas Kanada eesti ühiskonnas said sündida Peetri täpsed ja tundlikud laulusõnad. “Kui aastaid olime laulnud isaga koos, siis nüüd on loomulikult harjumatu seda omapead teha,” ütlesid Keila ja Leiki.
Kõik kolm aga lubasid seista selle eest, et Peeter Kopvillemi lauluvaramu jõuaks Eestiski CD-plaadile.
Olaf Kopvillem (1. november 1926, Kiviõli – 21. juuli 1997, Burlington) oli keemik, kupletist ja koorijuht.
Ta õppis Jõhvi gümnaasiumis. Võeti Saksa sõjaväkke ja sügisel 1944 suundus taganevate üksustega Saksamaale. 1947. aastal lõpetas Geislingeni põgenikelaagris Geislingeni Eesti gümnaasiumi. Enne pääsu Kanadasse (aastal 1948) töötas kaevurina. 1956. aastal lõpetas Montreali ülikooli keemikuna.
Oli mitme ansambli ja koori juht ning asutaja. Kõige rohkem kuulsust tõid talle kupleed. Üllitas kolm heliplaati: “Vindilised viisid”, “Viise ja vinte” ning “Lenda, lenda lepalind”. Tema kuulsaim kuplee on “Klunker”.
Olafi poeg Peeter Hans Kopvillem (19. august 1954, Montreal – 10. mai 2016, Toronto) oli muusik ja ajakirjanik.
Õppis Hamiltonis Mc-Masteri ülikoolis ajalugu, töötas aastaid vanemtoimetajana ajakirjas Maclean’s ja aastatel 1993–1995 raadio Vaba Euroopa toimetuse juhina Münchenis.
Viimati ilmus Peeter Kopvillemi muusika Eestis Vaiko Epliku koostatud kogumikul “Esto-Muusika: Ulgu-Eesti leviplaadid 1958–1988”.
|
OSCAR-2019
|
||
Oh ka mina langesin lõpuks reklaami, blogijate kiidulaulu ja üleüldise moeröögatuse ohvriks. Soetasin osturallilt endale Tangle Teezeri, mis on saanud väga populaarseks üle kogu maa. Nüüd saate lugeda ka minu arvamust antud toote kohta ja ma võin juba etteruttavalt mainida, et imekombel olen ma selles leidnud ka mõningad miinused.
Tangle Teezer Salon Elite on mugav ning käepärane peopesa suurune juuksehari, mis aitab saavutada parima tulemuse. See fantastiline abivahend sobib nii märgade kui ka kuivade juuste kammimiseks, ilma neid kahjustamata. Uudne, nõgus disain tagab suurepärase juuksepusade vaba kammimistulemuse juuksejuurtest otsteni. (www.salon24.eu)
Tootel on mõnusalt roosa barbilik disain (valikus oli ka must, aga kui on valida roosa ja musta vahel, siis noh... teate isegi...). Ma algul arvasin, et harjased? piid? on väga pehmed (kujutasin ette et need on sellised silikoonist), aga tegelikult üsnagi tugevad, aga samas painduvad. Kammil/harjal on väga omapärane kuju, mille tõttu pidin algul mitut moodi katsetama, kuidas seda kõige parem käes hoida oleks. Algul oli ikka veidike ebamugav, sest olen ju harjunud tavalise harjaga, millel on sabake ka taha, millest kinni haarata. Samas teeb selle toote suurus selle kaasaskandmise mugavaks ja ei täida tervet kotti oma käepidemega ära :D
Esmalt proovisin seda kuivadel juustel ja ma olin päris pettunud, sest kammimine tegi mulle kohutavalt haiget ja pusade koha pealt see tiris meeletult. Seega, kuivade juuste puhul mina seda haarama ei tihka. Pusad teeb küll lahti, aga harjumist vajab see küll.
Samas aga märgade juuste puhul armastan ma seda toodet meeletult. Seda on mugav kasutada dušiall, kui kammin maski juustesse või siis peale pesu, et kammida juuksed "sirgeks" ja tõrjuda eemale tülikad pusad. Tavaliselt kui lähen märgade juustega magama saan hommikuks toreda "üllatuse" krusssis lokikeste ja suurte pusade näol. Täna hommikul ärgates olid mu juuksed tegelikult üpriski sirged ja ka pusasid oli oluliselt vähem. Kindlasti jääb minu peale-pesu-rituaali.
Esiteks märgade juustega ei minnagi magama, pusad on sel juhul vältimatud :) Teiseks, kas ikka juuste kammimist alustad otstest ja liigud järjest ülespoole? Kui jah, siis ei oska ma tõesti öelda, miks ta Sul kuivi juukseid kisub :/ Minu jaoks on see parim kamm üldse mis mul olnud on :)
Paraku jõuan koju üsnagi õhtul ja selle tõttu jääbki juustepesu ööpeale ja tuleb magama minna märgade juustega, ei maksa siis kohe selle eest mind hukka mõista :) Alustan kammimist otseloomulikult otstest, aga mul on paksud, lokkis ja järgutatud juuksed. Selle tõttu nad omavahel puntrasse kerivadki.
Mul on hea meel, et see Sinule nii hästi sobib, minul jääb see kasutamiseks vaid märgadele juustele :)
Oi Mina polegi veel sellest uuest moer88gatusest veel kuulnud! Harjan juukseid alati m2rjalt ja tekkis t2itsa huvi, kui kirjutad, et sobib h2sti m2rgade juuste harjamiseks. Proovin kindlasti :)
Proovi muidugi, sest see ei tohiks märgi juukseid kammides nii palju lõhkuda kui tavalised harjad ;)
Olen ka mõelnud pusaharja soetamisele just maski/palsami juustesse kammimiseks aga siiamaani olen oma laiade piidega kammiga hakkama saanud, kui see peaks otsad andma või midagi ehk siis. Mulle tundub just see käes hoidmine kuidagi ebamugav ja kardan ka, et kuivade juuste kammimisega jääb see hätta (kuskilt kunagi lugesin ka sellega kohta). Kuivade juuste kammimiseks on nailon ja naturaalharjastega hari väga hea :)
Jaa, kasutasin samamoodi laiade piidega kammi, aga usun, et selle harja tihedad harjased aitavad palsamil/maskil tungida veel paremini juustesse. Praegu ei oska selle kohta täpsustusi öelda, sest pole maskiga katsetanud :(
Soetasin ka endale selle aasta tagasi (?), aga kompakt versiooni. Ja esimest korda kammides olin vaimustuses, et see absoluutselt ei tiri juukseid, aga olin ka enne õrnalt tavalise kammiga juuksed läbi kamminud. Hiljem enam seda väga kätte ei haara, kuna minu paksude juuste jaoks ta vist ikkagi väga ei sobi. Pusad tekivad väga lihtsalt ja mina ei täheldanud vahet nende lahti kammimisel tavalise kammi ja TT vahel. Nüüd on ta mul koolikotis, et saaks koolis kiirelt sassi läinud soengu korda teha :) Siis teeb ta oma tööd korralikult, sest hommikul juba juuksed läbi kammitud ja pusad pole väga suured :)
Täpselt sama arvamus Sinuga, sest mulle ka tundub, et see ei sobi väga paksude juuste kammimiseks. Kompaktversioon tundub veel eriti pisike ja mul kaoks see ilmselt juuste sisse ära :D:D Aitäh, et oma kogemust jagasid ja mul on hea meel, et ma pole ainus, kes sellest harjast nii vaimustuses pole, juhuu :D
Mulle meeldib õhtul pesus käia siis on rohkem aega igasuguseid tooteid katsetada ja endale aega pühendada. Seetõttu jäävad minulgi sageli voodisse minnes juuksed märjaks (mulle ei meeldi föönitada). Kindlasti võtan su kommentaare arvesse ja katsetan enne sõbranna imevidinat enne kui kohe ise ostma jooksen. Nägin ka kuldset Osturallil, miks just roosa? :)
Mul täpselt sama, õhtul on mõnus erinevaid asju proovida ja lihtsalt lõõgastuda enne magama minekut. Föönitamisest üritan üldsegi võimalikult palju hoiduda, sest teadagi see kahjustab juukseid päris korralikult :(
|
OSCAR-2019
|
||
Aasta tegu 2011 on Vaikuse laste rahupaiga avamine Padisel Risti kirikuaias MTÜ Vaikuse Lapsed poolt. Surnult sündinud ja sündimata laste rahupaiga tarvis on teinud annetusi ka meie lehe lugejad.
Selle aja jooksul on mitu korda läbi sõidetud kogu Eesti ning külastatud ka Petserit ja Põhja-Lätit.
2005. a mais olin Kingissepas, õnnistasin Eesti Laskurkorpuses sõdinute ja langenute surnuaia ning nende hauad. Sõdurid maeti tol ajal ilmalikult, kuigi enamik neist oli leeris käinud ja praktiliselt kõik olid ristitud. Ja loomulikult ei olnud suurem osa neist ühinenud laskurkorpusega vabatahtlikult. Seda näitab ülejooksikute tohutu hulk esimese lahingu ajal Velikije Lukis, kuigi ülejooksmine lahingu ajal tähendas mängimist surmaga.
Sama aasta augustis sõitsime Jõhvi koguduse moodustatud rühmaga Siberisse, et püstitada Jenissei kaldale Igarkasse suur rist kõigile Siberis hukkunud ja surnud eestlastele ning õnnistada represseeritute mälestusmärgid Dudinkas ja Norilskis. Viidi ju 1941. a arreteeritud ohvitserid kõik Norilskisse.
Veebruaris 2007 olime Arhangelski oblastis tähistamas Eestist sunnitööle (väidetavalt armeesse) viidud 1941.–1942. a hukkunud eestlaste haudu. Läbisime nn Eesti tee, mis viib Arhangelskist Mezeni (sedavõrd, kuivõrd see praegugi olemas on, muidu on seda vahemaad võimalik läbida vaid talvel või lennukiga).
Mitmesse kohta püstitasime hukkunud eestlastele ristid ja süütasime küünlad. Samuti tutvusime muu ajaloolise pärandiga Arhangelskis ja selle ümbruses. Ka sellest sõidust võtsid osa põhiliselt koguduse liikmed.
2009. a juuli alguses käisime Siberis (Irkutskis, Baikali ääres, Baikali järvel Olhoni saarel, üle Baikali Ulan-Udes vanausuliste juures ja Burjaatia lamaistide kloostris). Tutvusime nii budistide (lamaistide), animistide, uskmatute nõukogude aja järgsete inimestega kui ka kõige sügavama mulje jätnud vanausulistega, kes pidid tsaarinna Katariina II ajal asuma Poolast ümber Baikali taha.
Seni viimaseks reisiks oli 2013. a augustis sõit Uuralitesse Jekaterinburgi (nõukogude ajal Sverdlovsk), suuruselt neljandasse Venemaa linna Moskva, Peterburi ja Novosibirski järel, Kunguri ning Permi (nõukogude ajal suhteliselt lühikest aegu Molotov) linna. Sellest teekonnast võttis osa 13 inimest, neist üheksa koguduseliikmed ning kaks koguduse töötegijad.
Esimeseks tipphetkeks oli viimase Vene tsaari Nikolai II ja tema perekonna mõrvamise ja esimese matmise paikade külastamine, millest on saanud palverännaku kohad paljudele venemaalastele.
Nikolai II kukutati (üha levinum on praegu arvamus, et vabatahtlikust tagasiastumisest pole juttugi) ja arreteeriti Mogiljovis. Algul oli koduarestis Aleksandri palees Peterburis, siis saatis Kerenski ta Tobolskisse, pärast oktoobripööret tõid bolševikud kukutatud tsaari Jekaterinburgi.
Kui Koltšaki väed lähenesid Jekaterinburgile, andis Lenin isiklikult käsu tappa Nikolai II ja terve ta perekond. See korraldus viidi täide paar päeva enne Koltšaki sissetungi. Selle maja kohale, mille keldris Nikolai II ja tema perekond tapeti, on nüüd ehitatud õigeusu kirik.
Nikolai II ja tema perekonna surnukehad viidi umbes 30 km kaugusele Jekaterinburgist ja visati 4 m sügavusele kaevanduskäiku. Sellele kohale Ganina Jamasse on nüüd rajatud õigeusu klooster. Kuna surnukehade kohaletoimetamist nägid kohalikud elanikud, siis tõmmati keisri ja tema pereliikmete jäänused kaevanduskäigust välja ja maeti ümber. Pärast nõukogude võimu lagunemist ja Nikolai II kanoniseerimist paigaldati tsaariperekonna säilmed Peterburi Peeter-Pauli kindluse katedraali.
Uuralid on Venemaa põhiline vääriskivide ja poolvääriskivide leiukoht, seepärast toimub iga kuu kivide laat, mida meil õnnestus külastada. Kive müüvad sajad ja ostavad tuhanded inimesed ning kindlasti on see kõige odavam võimalus nende saamiseks. Jekaterinburgis on mitmeid vääriskivide ja nendest valmistatud ehete kauplusi, samuti kivide turg. Kõik see lööb hinnad alla, nii et Jekaterinburgist on täiesti võimalik osta kive ja neist tehtud ehteid kuni kümme korda odavamalt kui meilt.
Külastasime ka kivide muuseume, tutvusime linnaga, milles on umbes 1 600 000 elanikku, ning käisime tähistatud Euroopa-Aasia piiril. Jekaterinburg asub ise Aasias, nii et maailmajagude piir on kohe linna ääres.
Jekaterinburgist sõitsime rongiga Kunguri, kus asub Venemaa ainuke valgustatud koobas, mis oli teiseks tipphetkeks meie reisil. Kunguri koopa valgustatud osa ja seega ka tavaturistide marsruut on 1,9 km pikkune, aga kogu koopa sügavus on üle 6 km.
Maa-alustes käikudes on temperatuur paarist kraadist külmast kuni paari soojakraadini, nii et kuskil ei tohi seisma jääda, et mitte sulatada üles olemasolevaid jääskulptuure.
Enne koopa külastamist käisime selle juures asuvas muuseumis, kus tutvusime kohaliku ajaloo, kultuuri ja etnograafiaga. Oli ju see piirkond 1400. aastatel Vene vägedele Jermaki juhtimisel Siberi allutamise lähtepunktiks.
Käisime ka Kunguri linnas, mis oma veidi enam kui 60 000 elanikuga on meie jaoks keskmise suurusega linn, aga Venemaal tõeline väikelinn.
Teel Kungurist Permi külastasime Belogorski kloostrit, mis nõukogude ajal oli suletud, aga nüüd on taas avatud ja üles ehitatud. Permi linn on selline nagu kõik Venemaa suurlinnad (Permis on veidi üle miljoni elaniku), kuid seal on väga tugev ooperi-balletiteater, sest II maailmasõja ajal evakueeriti eeskätt Peterburist teatrid Permi ning osa näitlejaid ja lavastajaid jäigi sinna. Praegu võib juba kõnelda Permi koolkonnast. Permist käisime ka paarikümne kilomeetri kaugusel Hohlovka vabaõhumuuseumis.
Meie reisi kolmandaks tipphetkeks oli endise (kuni 1980ndateni) erirežiimi vangilaagri Perm-36 külastamine. Nõukogude GULAGi süsteemis olid üldrežiimi, tugevdatud režiimi, range režiimi ja erirežiimi vangilaagrid, neist erirežiim oli kõige karmim, kui selle ebainimliku süsteemi juures saab niisugust sõna üldse kasutada. Nüüd on endises vangilaagris muuseum, meenutamaks nõukogudeaegseid koledusi.
Selles vangilaagris on olnud ka Mart Niklus ja Enn Tarto, kelle pildid on seal eksponeeritud. Igatahes meie grupi liikmed olid sel päeval külaskäigul tekkinud mõju all. Tänapäeva inimene ei kujuta neid 20. sajandi koledusi endale ette, kuid niisuguste kohtade külastamine ja nendest rääkimine annab elava pildi tollastest õudustest.
Sõit läks hästi korda. Kui Jumal lubab, siis tahame sel aastal külastada Mordvat ning kahe aasta pärast Tšukotkat ja Magadani piirkonda, mis oli kõige kaugem koht, kuhu Eestist vangistatuid saadeti.
Tartu on hariduse ja vaimu linn, seepärast on valitud kirikupäeva ja laulupeo motoks «Tarkuse allikale». Kavas on viia inimesteni seda vaimulikku tarkust, mida on tundnud juba meie esiisad.
Kirikupäevad algavad reedel avajumalateenistusega Peetri kirikus ja lõpevad pühapäevase jumalateenistusega kõigis Eestimaa kirikuis. Kirikupäevade olulisim sündmus on vaimulik laulupidu, mille ümber seatakse kõik teised üritused ja tegevused: lastepäev, vabaõhukontserdid, näitused, muusika ja sõna õhtu ning konverents.
Kirikupäeva toimkonna sekretär Elo Süld ütles, et kirikupäeva laulupeole on registreerunud enamus EELK koguduste koorid, ilmalikest kooridest aga vähesed. Sügise poole istutakse Tartus koorijuhtidega kokku, et vaadata, mida selles vallast teha annab. «Noodid on ju olemas ning korralikult trükitud,» kirjeldas Süld hetkeolukorda.
Organisatsiooniliselt on kirikupäeva korraldajad jälginud, kuidas on läinud Tartu ja Tallinna laulupeod ning nendelt ideid saanud. «Praegu otsime võimalusi koostööks linnaga,» ütles Süld.
Traditsiooniline laulupidu on kirikupäeva esimene prioriteet, sinna kõrvale mahub erinevatele huvigruppidele suunatud üritusi. Nii korraldab Laste- ja Noorsootöö Ühendus lastepäeva, noortele pakutakse õhtuti tegevust noortekohvikus.
Kirikupäevad on kantud soovist teha kirik nähtavaks ja arusaadavaks tänapäeva Eesti ühiskonnas ning laupäevahommikune misjonikonverents lahkabki aktuaalseid probleeme riigis. Lisaks põhiüritustele on kavas rida väiksemaid.
Laulupeol osalemine on hea võimalus kogeda rõõmu kiriku vaimsest pärandist ja ammutada laulmisest koos teistega tarkust. Tarkuse ja laulu jagamine on alati suurem saamisest, see on südantpuudutav elamus lauljale ja kuulajale. «Kirikupäeva külaline tuleb jumalarahva peost osa saama,» leidis Elo Süld.
Eesti Kirik hakkab regulaarselt tegema ülevaadet EELK kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo ettevalmistustest.
|
OSCAR-2019
|
||
Peame end inimestena üsna nutikateks, kuid Emake Loodus oskab meid ikka ja jälle paika panna, meenutades meile pidevalt, et kuigi teame tuhandete liikide kohta miljoneid fakte, ei tea me tegelikult tuhkagi. Isegi mõned planeedi kõige äratuntavamad ja populaarsemad loomad on kaetud saladuslooriga, mida teadus on alles hakanud lahti harutama.
Allpool on toodud viis hämmastavat asja, mis on äsja avastatud loomade kohta, keda enamik meist hetkega nimetada oskab.
Sebra triibud. Teadlased on alati eeldatud, et sebra triibud on omamoodi maskeering (arvati triibud aitavad sebral jooksmise ajal kiskjaid segadusse ajada). Kuid uue uuringuga on tõestatud, et see teooria pole kuigi usutav. 2013. aasta lõpus avaldatud uurimistöös leiti, et tegelikult kaitsevad triibud sebrasid parmude eest.
Laes kõndivad ämblikud. Oleme näinud ämblikke sadu kordi vertikaalsetest seintest üles ronimas ja isegi pea alaspidi üle lae kõndimas, kuid alles hiljuti saime teada, kuidas nad selle raskusjõudu trotsiva saavutusega toime tulevad. 2014. aasta alguses avastasid teadlased, et ämblikel on jalgade otstes tuhanded väikesed karvad ning just need karvakesed loovad kokkupuutepunkte lülijalgse ja pinna vahel, suurendades nii nende võimet end seal kinni hoida.
Pulseerivad korallid. Oleme uurinud neid uskumatult olulisi ookeaniolendeid 19. sajandist alates, kuid alles hiljuti jõudsime arusaamisele, miks paljud liigid pidevalt oma lillelaadsete peade avamise ja sulgemise taktis pulseerivad. Teadlased avastasid kuvamisseadme abil, mis võimaldas jälgida koralle osakeste tasemel, et liikumine ei lase reoveel korallide ümber ladestuda. Samuti leiti, et nii hoitakse hapnikutase korallide lähedal vees madalal, suurendades fotosünteesi tõhusust vetikates, millest korallid toituvad.
Ilma vanemateta koorikloomabeebid. Beebid näevad välja nagu miniatuursed täiskasvanud inimesed. Väikesed kanade, küülikute, hobuste ja isegi elevantide looted on kõik ühesugused. Ent teadlasi on aastaid hämmeldusse ajanud 1828. aastal esmakordselt tuvastatud ookeaniolend, kes (ilmselt) eksisteerib ainult vastsena. Kõigist katsetest hoolimata ei suutnud teadlased aru saada, kelleks see vastsekoletis täiskasvanuna kujuneb. Alles 2012. aasta lõpus selgus teaduskoostöö käigus, et sellest vastselaadsest sõjakate sarvedega olendist kasvab (mõnevõrra irooniliselt) krevett.
Kimalase lend. Kimalane! Oleme kõik kuulnud, kuidas seda putukat imede metafoorina kasutatakse. Kuigi väideti, et kimalased trotsivad kõiki füüsikaseadusi ega tohiks olla suutelised lendama, „pole keegi seda kunagi kimalasele öelnud“. Ilmselt sai müüt alguse teadlasest, kes hindas putukat nagu oleks too lennuk. Tegelik lugu sellest, kuidas kimalane suudab õhku tõusta, on täiesti uskumatu ja sellega on seotud laserid ja tillukesed nähtamatud orkaanid ning paljud füüsikaseadused, mis siiani on veel kõik saladusloori taga peidus.
Vabatahtlikud loomade varjupaiga asukad söövad koerte toidukausist ja nähvavad neile haukudes veel vastugi - Lemmikloom
Kui enamus loomi ja linde satub loomade varjupaikadesse inimkäe toel, siis Tartu Koduta Loomade Varjupaigas on aastate jooksul olnud mitmeid tegelasi, kes suisa vabatahtlikult varjupaiga territooriumi oma elukohaks on võtnud.
Tartu Koduta Loomade Varjupaiga projektijuhi Kirke Roosaare sõnul on kõige tavapärasemad tegelased otseloomulikult varesed, kes on kohal hoolimata ilmast ja noolivad koerte toidukausse, tekitades koertes ilmselget pahameelt. "Äärmiselt targad linnud – kui koer mõne vabatahtlikuga jalutusringil on, võib koerte toidukausi juurde tekkida lausa kenasti roteeruv järjekord: nokatäis käes, tehakse ruumi järgmisele ja nii sabatab neid viisakalt oma paarkümmend tükki. Kõik koerast järele jäänud toidu ülejäägid leiavad tee vareste kõhtu. On olnud aastaid, kui mõnega neist tekivad varjupaiga töötajatel eriti soojad suhted, kuni põlve peal istumiseni ja on vareseisandaid/emandaid, kes õpivad koerakeele haukumise imiteerimisega ära," räägib Kirke.
Kevadel on kuldnokkade kord käes. Nende tarvis on puukuuri seinale valmis seatud ka pesakastid, mis igal aastal kasutust leiavad. Sinitihased, kaelustuvid, rasvatihastest ja varblastest rääkimata, on varjupaigas sagedasteks külalisteks. Pisiloomadest ei ole ka konnad, sisalikud ja vesilikud Kirke sõnul harvad nähtused. "On juhtunud ka seda, et kevadisel rännuajal maandub mõni pardipaar varjupaiga tiigile, et kaaluda võimalikku pesavalikut, kuid püsipesitsejaks pole ükski neist veel jäänud. Ju põlgavad keskkonda liiga haukuvaks," mõtiskleb Kirke ja lisab, et ka naabrirebased tikuvad teinekord ligi, kuid nende kärntõbine olek tekitab varjupaiga töötajatele pigem muret, kui elevust.
Virge Võsujalg: purjus loomad ja linnud ei ole Eesti Metsloomaühingu jaoks sugugi haruldane vaatepilt 22.06.2018
VIDEO | Mupo käis koos heatahtlike loomasõpradega majakatuselt alla loobitud kajakapoegi päästmas 19.06.2018
Kõige populaarsemad on päris kindlasti mitmeid aastaid Tartu varjupaiga tihedate ja kõrgete kuuskede otsas pesitsevad kakulised – kõrvukrätsud.
Nende tulekut enne ei märgatagi, kui kuskil juunikuu lõpu poole tuttavad uksekääksumised puuladvust kostuma hakkavad ja siis käib varjupaiga töötajate hulgas omalaadne võistlus, kes esimesena kakutited ära fikseerib.
"Kindel on, et vähemalt viiel viimasel aastal on nad kohal olnud ja eelmisel aastal lausa kahe meeskonnaga: pesi oli kaks. Sel aastal on pesasid üks ja tittesid kaks," räägib Kirke.
Kakuliste saabudes aga ei jätku varjupaiga töötajatel südamesopis vareste jaoks enam ruumi, sest varestel on kaitsetute poegadega kurjad plaanid. "Kakulaps on varesest väiksem, kuni ta korralikult lennukõlbulikuks saab ja nii tiirlevad varesed tihti ümberolevate puude otsas ilmselgelt kurjade mõtetega. Ühel aastal neil mõrtsukatöö ilmselt ka õnnestus. Ainuke kakulaps oli puu all nokahoopidega maas," meenutab Kirke ja lisab, et linnupoegade vanemaid paraku tihti näha ei ole. "Kui tittesid piiluma minna, kostuvad ainult võimsad tiivalöögid ja tume vari kaob üle varjupaiga müüri. Vaid korra eelmisel aastal on õnnestunud üks neist eemalt pildile saada."
Selleaastased kääksutajaid vaatab Kirke juba uhkusega, sest pärissuled paistavad ja varsti võib tublidele linnupoegadele ilmselt juba head lendu soovida!
|
OSCAR-2019
|
||
“Meie küülikuid käivad lapsed vaatamas ja silitamas, liha tellitakse kõige rohkem aga jaanipäevaks ja jõuludeks,” räägib Endel Leius.
Endel Leius kasvatab Osula külas Palvemaja talus umbes tuhat küülikut aastas ja müüb küülikuliha suitsutatult ning konservidena laatadel ja taluturgudel.
"Ostsin 1980. aastatel kolhoosilt kunagise palvela hoone, mis oli kokku kukkumas ja ümberringi oli ainult võsa," selgitab Endel Leius, miks talu nimeks sai Palvemaja.
Nüüd on Tea ja Endel Leius aastakümnetega rajanud siia eeskujuliku talumajapidamise, maja on korda tehtud ja taluhoone üks osa välja ehitatud küülikunahast toodete müügiks. Müügipunktis on otsekui näitusel rivis küülikunahast kotid, muhvid, vestid, papud ja mänguasjad, mida osavate näppudega perenaine on valmistanud.
"Kasvatame aastas umbes tuhat küülikut. Töötame abikaasa Teaga kahekesi, vajaduse korral käib tütar perega abiks," räägib peremees.
Otse värava kõrval on aga rivis mitu näidispuuri, kus eri tõugu pikakõrvalised karvapallid on kõigile vaatamiseks välja pandud, sest tõufarmi võõraid ei lasta. Nimelt pakub Palvemaja talu ka turismiteenust. Siia tallu tulevad kooli- ja lasteaialapsed küülikuid uudistama.
"Kasvatame küülikuid 2000. aastast peale. See pole lihtne töö, enne tuli selgeks teha nii küülikukasvatuse põhitõed kui ka tõud," selgitab peremees. Koos perenaise Teaga õppisid nad koolitustel lihakäitlemist ja töötlemist, tapahügieeni ja loomade algtöötlemist, sest eesmärk oli rajada tallu ka oma tapamaja.
"Algul saatsin nahad Taani Kopenhaageni oksjonile, aga kuna hinnad läksid seal alla, tuli üle minna lihatõugudele. Perenaine hakkas ise nahast tooteid valmistama ning meie liha ja lihatooteid turgudel müüma," räägib peremees.
Kunagine talulaut kohandati küülikufarmiks, kus korraga on üle 400 küüliku - nii tõu- kui lihaküülikuid.
Kokku kasvab siin farmis üheksa eri tõugu loomi. Puurides karglevad ringi california, suur hele hõbeküülik, rex, viini sinine, tšehhi albiino, tšintšilja hiidküülik jm tõugu pikk-kõrvad.
Põhikarjas ongi tavaliselt 40 tõuküülikut, neist saadakse aastas umbes tuhat lihakeha. Tulevikus on plaanis farmi laien-
Kuna talul on omandis vähe maad, kasutatakse heinategemiseks rendimaid. Loomadele antakse ette heina, maisi, otra, rapsikooki, samuti porgandeid, söödapeeti, õunu, lisaks on veel Farmplanti jõusööt. Värske vesi tuleb automaatjooturitest.
Eelmise aasta lõpus avas pere otse taluõues moodsa tapamaja. Ettevalmistusi teavitatud tapamaja avamiseks tuli teha ligi kuus aastat. Oli vaja end koolitada, tellida tapamaja plaan, mis kinnitati veterinaar- ja toiduametis, alles siis sai peremees ehitama hakata.
Nüüd pääseb tapamajja ristsaastumise vältimiseks kahest uksest - eraldi nn musta ja puhtasse tsooni. Tapamajas on kolm ruumi: kogumisruum, taparuum ja liha käitlemise ruum koos jahutuskambriga.
Kogu sisustuse soetamiseks koos jahutuskapiga on saadud LEADERi toetust. Lihakehad pakitakse tervelt vaakumpakenditesse ja müüakse.
Nii jahutatud kui suitsutatud liha säilivuaseag on vaid seitse päeva, nii et liha toodetakse peamiselt ettetellimustega, konservide säilivusaeg on aga kolm kuud.
Tänavu kevadel avati ka taluköök ja väliköök, kus saab suitsutada küülikuliha ja valmistada konserve müügiks.
"Minu tapamaja vastab täielikult euronõuetele. Nüüd tohin kodus küülikuid tappa ja lihakehasid nii jahutatult, suitsutatult kui ka konservidena müüa," teatab peremees.
Palvemaja talu küülikuliha saab osta Tartu Lõunakeskuse taluturult. Pere käib tooteid müümas ka laatadel ja turgudel, lisaks müüakse tooteid ka ettetellimisel otse kodust.
"Kogu küülikuliha ostetakse ära, kätte ei jää midagi. Eriti suur on nõudlus just jõulude ajal," ütleb peremees.
Nii askeldabki Leiuste pere usinalt oma farmis: kasvatavad, töötlevad ja müüvad, lisaks võtavad vastu turismigruppe, sest Palvemaja talu on üks tuntumaid ja eeskujulikumaid küülikukasvatusfarme. Peremehe sõnul hakatakse tehtud investeeringuid alles sel aastal tasa teenima. "Nüüd hakkab ka natuke kasumit tulema," nendib peremees.
Samas teeb Leiuste peret nõutuks see, et küülikuid ei taheta tunnistada põllumajandusloomadeks ja küülikukasvatajad ei saa riiklikke toetusi.
Peremees Endel Leius rõhutab, et tõuküülikud on väga kallid, nad peavad neid ostma välismaalt, nii Saksamaalt kui ka Hollandist.
"Oleks väga tore, kui kasvatajad saaksid tõuküülikuid osta väikese riikliku toetusega," teeb ettepaneku Endel Leius.
Palvemaja talus korraldatakse ka õpiringe, kus saab tutvuda küülikutõugude ja nende pidamisega. Palvemaja talu on liitunud projektidega "Uma meki toidutee" ja Võrumaa "Muhe ja mahe".
Endel Leius on ettevõtlik, asjalik, lahendusi leidev mõnusa huumorimeelega Võrumaa mees. Nii korras küülikufarmi annab teist Eestimaa peal leida. Edukuse on toonud tarkus, töökus, tasakaalukus ning eesmärk tuua turule ainult head kaupa.
Kui Lõunakeskuse Taluturg kolm aastat tagasi oma tegevust alustas, soovisime juba esimeseks jõuluks Palvemaja talu küülikuid letti saada. Selleks kulus aga veel paar aastat, kui kõik nõuded edasimüügiks täidetud said.
Andsin Endlile ja Teale tapapunkti projekti kirjutamiseks hoo sisse ja nad esitasidki selle kohalikule LEADERi tegevusgrupile. Nüüd on oluline lüli tapapunkti näol ettevõtlusahelas olemas
Konkursist “Aasta põllumees” pole küüliku- või tšintšiljakasvatajad varem osa võtnud. Küll aga on osalejate seas olnud nii linnukasvatajaid kui kala- ja vähikasvatajaid. Suurematest linnukasvatajatest on konkursil osalenud Jarno Hermet Linnu talust Valgamaalt, Märt Riisenberg Raplamaalt, Sulev Peets Põlvamaalt, vutikasvataja Ülo Pullisaar Tartumaalt ja jaanalinnukasvataja Elmet Erik Saaremaalt.
Kala- ja vähikasvatajatest on konkursile jõudnud Härjanurme kalatalu omanik, vähi- ja forellikasvataja Aarne Liiv Jõgevamaalt, OÜ Simuna Ivax omanik Hans Kruusamägi, kel on peale teraviljakasvatuse ka viis kalakasvandust, samuti Lea ja Andrus Sepp Saaremaalt, kes kasvatavad lihaveiseid ja tõid tallu ka jõevähid.
|
OSCAR-2019
|
||
Kas soovite kiiresti tulemuseks lihaste kasvu, plahvatuslik jõud ja turbo laetud jõudlust ilma riskid? Mida teha, kui sa võiksid saada jõudlust, lihaste hoone mõju steroid võtmata steroid? Seal on palju inimesi tahavad saada suuri lihaseid, uskumatu tugevuse ja hea välimus kehakuju. Kui see on see, mida sa tahad, õiges kohas. Saada D-BAL MAX oma eesmärgi. D-BAL MAX annab teile toores jõud ja hull kasu saaksite Dianabol on üks võimsamaid ja populaarne steroid kogu aeg.
Kui soovite kõiki eeliseid Dianabol kuid ükski negatiivseid kõrvalmõjusid, D-Bal MAXon teie vastus. Oma super tugev, kiire toimega segu lihaste suurendamisele koostisosi, siis kogemus meeles puhuriga tugevus, plahvatusohtlik treeningu ja suur lihaste kasvu kiiresti ja ohutult.
Unustage mehe rind kahanemine munandid, halb akne, ja kõik muu häiriv ja ohtlikke kõrvalmõjusid saaksite Dianabol. Miks sa oht kahjustada oma keha ebaseadusliku steroid, kui teaksid, siis võiks saada tulemusi sama tõhus on täiesti turvaline ja seaduslik alternatiiv? Vaid paari nädala jooksul saab muuta kogu oma keha, riskivaba ja vaid murdosa kulud kallis steroid.D-Bal MAXannab teile maksimaalset tulemust kiire. Ja seal on midagi enamat motiveeriv kui näha tulemusi?
D-Bal MAXloob ülim anaboolne keskkond oma keha kiiresti ehitada lihaseid ja jõudu ja parandada oma tulemuslikkust. D-Bal Max töö:
Sa ei saa ehitada lihaseid ilma selleta. Valgusünteesi on protsess, remont ja taastamine kahjustatud lihaskiudude põhjustatud treeningu, mille tulemuseks on suurem, tugevam lihas. Teisisõnu, valgusünteesi teebki oma lihaseid kasvatada suur ja tugev. Koos oma treeningu.D-Bal MAX tõsiselt hüppeliselt keha valkude sünteesi, mis võimaldab teil kogeda kiiret lihaste kasvu ja massiivne parandusi oma tugevust.
Kui te töötate välja, serotoniini tase tõuseb, suurendades oma taju väsimus. D-Bal MAXvähendab serotoniini keha toodab, mis aeglustab väsimuse, mis võimaldab teil töötada välja enam. See on nagu keerates lüliti, mis ütleb teie keha ei ole väsinud ja ei jätka. Suurenemine lihase ATP (adenosiintrifosfaat) sisu, energiaühik oma rakke, suurendab veelgi oma energia taset, et anda teile täiesti taaselustatud, plahvatusohtlik treeningu.
Kaks kõige tugevam, looduslikult esinev anaboolsete hormoonide keha; testosterooni ja IGF-1 (insuliini kasvufaktor) on võti tugevus ja lihaste kasvu. Testosteroon on tuntud oma positiivse mõju tugevust ja lihaste kasvu ja IGF-1 põhjustab lihaste hüperplaasia, mis soodustab kasvu uue ja tugevama rakkude lihaskoes. Suurendades arvu lihasrakkudes, siis kogemus uue taseme tugevuse.D-Bal MAX väntade oma looduslik testosterooni ja IGF-1 taset, ülelaadimine oma tugevuse ja süüdates oma kasumit.
D-Bal Max sisaldab super tugev segu lihaste suurendamisele, jõudlust koostisosad teile maksimaalset tulemust. See kasutada 100% ravimite kvaliteedi koostisosi, valmistatud cGMP sertifitseeritud FDA kontrollitakse rajatis ja osutunud tõhusaks teadlane, et annan teile kõigile hämmastav tulemusi steroid, ohutult ja seaduslikult, kellel ei ole negatiivseid kõrvalmõjusid.
Ehituskivid lihaskoe, hargnenud ahelaga aminohapped on oluline saada, et ülestõstetud raami soovite. Need uskumatu oluline happed on nii mitmekülgne nad positiivselt mõjutada peaaegu iga aspekti oma koolituse ning mitmed uuringud on tõestanud, et BCAA oluliselt suurendada tugevust, jõudu ja vastupidavust väsimusele. Nad oluliselt suurendada kiirust valgusünteesi kiireks lihaste hoone, andma energiat oma lihasmassi tugevama treeningu ja vähendada serotoniini taset parandada oma vastupidavust pikemaks, kasulikum treeningut. Nad on samuti näidanud, et suurendada mineraalainetest ja ainevahetuse, samuti väheneb lihasvalu.
Looduslikult esinevate taimset ekstrakti sellise tugeva anaboolse lihaste hoone mõju seda tavaliselt nimetatakse taime steroid. See suurendab valgusünteesi, lämmastiku säilitamine ja lihaste ATP sisu, mis annab teile kolmekordne whammy täielikult turbo laadida oma lihaste kasvu. Vene uuringus leiti mõju 20-Hydroxyecdysterone on nii võimas, et see on nagu rohkem anaboolne toime kontraktiilsed valgud lihaste kui Dianabol ise. Kontraktiilsed valgud on jõud generaatorid lihaskontraktsiooni, nii teisisõnu 20-Hydroxyecdysterone võimaldab lihaseid töötama palju raskem ajal treeningu.
Väga kõrge bioloogilise väärtusega hinnangud ja massiivne pro BCAA keeruline sisaldus annab vadakuvalgu parimatest parim, kui tegemist on tankimine lihaste kasvu. Vadakuvalgu kompleksiD-Bal MAX hoiab oma lihaskoe toidetud kogu päeva, aidates säilitada ja suurendada oma lihaste kasvu.
Ära unusta, D-Bal MAXsisaldab tõestatud lihaste suurendamisele, jõudlust koostisosad teile maksimaalset tulemust ilma kõrvaltoimeid. Ja mis oleks eriline on erinevalt steroid, see on 100% õigus. Telli nüüd täielikult muuta oma keha ja treeningu.
Veenduge, et osta D-Bal MAXainult ametlikul kodulehel . Kuna ostes D-Bal Max sealt saad kvaliteetse toote lihaste hoone, palju pakkumisi ka 15 päeva tasuta 3 kuu pakkumise ja 2 kuud tasuta 6 kuu pakkumine. Teatud ajal saad palju kasulikke koodi säästa raha rohkem.
Teie ohutuse, seal on 100% raha tagasi garantii pakkumisi. Kui te ei ole täiesti rahulD-Bal MAX, Sa saad oma raha tagasi! lihtsalt proovidaD-Bal MAX60 päeva ja kui sa ei näe tulemusi, saad täieliku toetuse ostuhinnast. Kõik, mida pead tegema, on tagasi allesjäänud täisD-Bal MAX kastid ja kõik tühja D-Bal MAXkarbid 60 päeva jooksul pärast ostu. See on ilma vaevata, ilma probleemideta 100% garantiid.
|
OSCAR-2019
|
||
Muinasajal, umbes 800 - 1000 aastat tagasi oli Vaivara kihelkonna maa hõredalt asustatud. Iga asustatud punkti (hõimkonna, pere) vahel oli 3 - 5 km asustamata maa-ala. Seda tõendavad veel praegu alles olevad kalmud ja kultusekivid.
Taanlaste saabumisel 13. sajandil, siirdusid siin elanud asukad mujale (mööda merd ja üle Narva jõe). Osa inimesi aga põgenes sügavale laande ja soode taha varjule, kus asustasid uued asulad nagu Sirgala, Vana-Viivikond ja üksikud külad nagu Pärniku, Jogusoo, Laagnapõllu jt.
Sõdade ja vallutuste perioodi soikumisel tihenes Vaivara asustus ja 15-16. sajandi vahetusel võime leida kroonikas juba mõisade olemasolu Sõtke külas, Laagnal ja mujal.
Laagna mõis sai endale abimõisana Vaivara mäe ümbruse maad, Meriküla mõis sai endale Udria küla jne. Narva ümbruse mõisu aga allutati otse Narva kindlusele, näiteks Härmamäe mõis.
Peale Poola fookti lahkumist Narva kindlusest 1601.a. tugevnes kohaliku aadli ja luterliku kiriku võim ja 17. sajandi esimesel poolel 1623.a. (ENE 8. Köide lk. 691) mainiti, et Vaivaras on oma kirikuõpetaja. Kiriku olemasolu kohta puuduvad kirjalikud teated, kuid võib arvata, et mingisugune hoone täitis kiriku aset.
Seoses luteriusu tugevnemisega võeti konsistooriumi eestvõttel vastu seadus, et talurahvale peab kirikuõpetaja pidama jutlust elanike emakeeles, (varem peeti jutlust saksa keeles). 17. sajandi teisel poolel hakkas Vaivaras just kiriku kaudu levima kirjaoskus (peamiselt lugemisoskus) .
Põhjasõja aega meenutab kaitseehitis “Rootsi vall“, mis saab alguse Pimestiku külast mere äärest ning ulatub Tornimäe kaudu lõunapoolsete metsadeni.
Vene tsarinna Jelisaveta Petrovna valitsusajal (1741 - 1762) olid Vaivaras järgmised mõisad: Laagna, Vaivara, Türsamäe, Meriküla jt. Mõisade taaseksisteerimisega rändab Vaivarasse mujalt rahvast sisse. Elustus uuesti kiriklik elu. 1787.a. oli märgitud, et Vaivaras on 7 inimest, kes võivad lastele lugemist õpetada.
Peeter I tütre, tsarinna Jelisaveta Petrovna valitsuse ajal sai Karl Siwers (1710 - 1774) temalt kingiks rida mõisu nii Venemaal kui Eestis, nende hulgas ka Vaivara ja Laagna mõisad. Enne oma surma alustas Karl Siwers Vaivarasse kiriku ehitamist, mille ehitustööd lõpetati peale tema surma 1776.a. Karl Siwersi põrm maeti ümber vastvalminud Vaivara kiriku keldrisse, hallist graniidist valmistatud kirstu. Vaivara kirik hävis II Maailmasõjas.
Vaivara uue kiriku ehitamisega sai alguse Vaivara kihelkonna ametlik eksisteerimine. Märgiti ära ka Vaivara kihelkonna piirid: idas ulatus kihelkond Narva jõeni, põhja piiriks oli Soome laht, läänes Jõhvi kihelkond ja lõunas Iisaku kihelkond.
1776 - 1819.a. talurahvaseaduse mõjul elavnes mõningal määral ka Vaivara rahva elutegevus. 1835.a. toimus perekonnanimede panek Vaivara kiriku juures. Ühtlasi tekkis vajadus kohaliku seadusandliku valitsuse järele ja 19.sajandi esimesel poolel mainitakse Vaivara valla tekkimist.
Vaivara esimene puust vallamaja ehitati Perjatsi külasse. Vallavalitsus koosnes vallavanemast, tema abist ja sekretärist. Hiljem lisandus vallakohtumees, vallakäskjalg ja vallapolitsei ning valla volikogu. Kõik need valla ametimehed olid suures sõltuvuses nii mõisast kui kirikust.
1870 .a. läks käiku Peterburg - Tallinn raudtee, mis tõi muudatusi Vaivara majandus- ja kultuuriellu. Peterburist algas suvitajate massiline vool Vaivarasse suvitama, koos nendega ka raha vool Vaivara rahva taskusse. Mõne aastaga kogusid Vaivara ja naabermõisade renditalupidajad nii palju raha, et üritasid talukohad päriseks osta. 1912.a. mainis “Olevik”, et Vaivara vallas on 220 ostutalu.
Sajandi vahetusel tekkis Vaivara kihelkonnas terve rida ühinguid ja seltse: karskusselts “Külvaja” 1901.a., Auvere Muusika ja Kirjandusselts 1909.a., Eesti karskusselts “Võitleja” 1891.a., Põllumeeste Selts, Auvere Piimaühing, Vaivara Piimaühing, ühistute kauplused Vaivaras, Auveres ja mujal.
Vaivara Piimaühistusse (59 talu) ja Auvere Piimaühistusse (57 talu) kuulusid tegevliikmetena taluperemehed.
19 sajandi keskpaiku avati külakoolid Vana-Sõtke külas, Perjatsi külas, Puhkova külas, Soldina külas. Vaivara mõisa omanik K. Korff avas 1866.a. oma kulu ja kirjadega Vaivara kihelkonnakooli. Siit alates algas Vaivara kultuurielu kiirenev areng. Tekkisid näiteringid, laulukoorid, puhkpilliorkestrid, millised tegutsesid Vaivara uues rahvamajas, mis ehitati 1908 - 1910.a.
1930.a. puhkenud üleüldine majanduskriis pidurdas mõningal määral ka Vaivara majanduselu arengut, kuid Sillamäe Õlivabriku käivitumisega areng taastus. Eesti Vabariigi algaastail toimus mõisade jagamine asundustaludeks; tekkisid uued asunduskülad: Sooküla ja Tuleviku asundus Soldinas.
Eesti Vabariigi ajal liideti Vaivara kihelkonnaga Narva ja Kose vallad. Kokku moodustas kihelkonna pindala 758 km², elanikke oli 9890 (1934.a.), neist 2835 venelast ja 840 ingerlast. Ingerlased elasid peamiselt Narva vallas, venelased aga enamuses Kose vallas.1939.a. moodustati Auvere-Joala ja ühe osa Peetri valla baasil Alutaguse vald, teine osa Peetri vallast liideti Vaivara vallaga. Alutaguse ja Vaivara vald likvideeriti 1950.a. ja allutati Narva linnale. 1954.a. rajati endiste valdade piiridesse Vaivara ja Alutaguse külanõukogud, millised läksid Jõhvi, hiljem Kohtla-Järve rajooni alluvusse. Vaivara ja Alutaguse külanõukogud liideti 1976.a. Vaivara külanõukoguks.
Raamatukogud olid “Auvere Muusika ja Kirjandusseltsil”- kogu 538 köidet, Mustajõe külas - kogu 420 köidet, Päite külas - kogu 199 köidet, Peetri vallas - kogu 645 köidet, Vaivara vallas - kogu 952 köidet, Meriküla naisseltsil “Linda” ja Väiküla haridusseltsil “Zarja”.
Postikorraldus käis kohalike postkontorite kaudu. Igas külas oli oma postitalu ja palgaline postivedaja. Igas külas oli ka telefon. Valdadesisesed teed parandati talumeeste poolt.
Vaivara valda registreeritud täiskasvanud inimesed maksid igal aastal isikumaksu: mehed 6 krooni aastas ja naised 3 krooni aastas.
1941.a. alanud II Maailmasõda tegi Vaivara kihelkonnas järjekordselt puhta töö, hävitades ja põletades kõik. Kogu kihelkonna rahvas sunniti lahingute eest evakueeruma. 1945.a. kevadeks oli palju neid külasid, kus olid alles ainult majade ja kõrvalhoonete vundamendid (Vana-Viivikond, Sirgala, Metsküla, Ühekonna, Auvere, Vaivara asundus - Sinimäe). Teistes külades oli järgi 10 - 15 % majade varemeid, milledel mõni sarikas püsti või maja nurk üleval. Põllud olid täis jooksukraave ja punkreid. Palju oli pommilehtreid. Talude maad olid täis miine, mida demineeriti veel 1952.a.
Tagasipöördumine kodukohta toimus aeglaselt. Nii oli Pimestiku külasse tagasi tulnud endisest 11 majapidamisest 5, Perjatsi 57-st majapidamisest 16. Ühtegi majapidamist ei taastatud Sirgala, Metsküla, Ühekonna, Kärekonna, Auvere, Sooküla, Kirikuküla külades. Need külad olid tehtud täiesti maatasa. Reidepõllu külasse pöördus tagasi üks perekond.
Põllumajanduse kollektiviseerimisega, kolhooside ja sovhooside moodustamisega katkes talumeeste tagasipöördumine oma kodukohta täiesti.
1990.a. on Vaivaras (Sinimäe külanõukogu) 10 küla, kus ei ela ühtegi taluperet. Samuti on teistest küladest lahkunud enamuses seal peale sõda sündinud noorem rahvas. Paljudes külades elavad veel ainult pensionärid ja raugad, kes varsti lähevad manalasse, siis jääb Vaivara kihelkond endistest elanikest tühjaks.
|
OSCAR-2019
|
||
Mitmes teemas on tekkinud küsimus, kuidas käituda ja kuhu teatada, kui leitakse auto alla jäänud või muul moel hätta sattunud (mets)loom. Et iga kord ei peaks ühte ja sama juttu üle rääkima, koondasin siia kokku kõikvõimalikud kontaktandmed, kust sellistel puhkudel abi võiks otsida.
Esimene ja kõige lihtsam võimalus on hädaabinumber 112, sealt peaks osatama edasi suunata ja juhendada. Paraku alati ei osata.
Võib helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313; kui arvuti käepärast, saab otsida oma piirkonna keskkonnainspektorite telefoninumbreid inspektsiooni kodulehelt.
Ka iga maakonna keskkonnateenistuses on jahinduse, metsanduse või looduskaitsespetsialist, kes oskab esmast nõu anda.
Seaduse järgi peab hätta sattunud metsloomadega tegelema riiklik looduskaitsekeskus. Neil mingit valvetelefoni ei ole, aga igaüks saab oma piirkonna töötajate telefoninumbreid otsida keskuse kodulehelt.
Kui on tõsine kahtlus, et loomaomanik oma kodulooma suhtes lubamatult käitub, võiks teavitada oma maakonna veterinaarkeskust.
Kui metsloom jääb auto alla või saab autolt löögi, siis tuleb helistada politsei numbril 110. Lihtsalt kuskilt vigastatud või hädasoleva looma leidmisel aga vist jah pigem Nigulasse või kohalikku keskkonnateenistusse. Mul üks tuttav töötab looduskaitses ja ta on käinud keskusesse tulnud telefonikõne peale näiteks ühe mutikese korstnast kakku välja rookimas
On olemas keskkonnateenistus, keskkonnainspektsioon ja riiklik looduskaitsekeskus - nende kõigi kontaktid on eespool ära toodud, nagu ka Nigula taastuskeskuse omad.
Politseisse helistamine pole just kõige otstarbekam, sest seal ei pruugita teada, kuhu soovitada edasi pöörduda. Häirekeskus seevastu on kohustatud kõiki numbreid teadma ja vajaduse korral ka politseiga ühendama. Metsloomadega tegelemine üldiselt ei ole politsei ülesanne; neil pole tavaliselt ka vahendeid (uimastipüssi, võrku looma püüdmiseks jne.) ega vastavat väljaõpet.
Minul on küll head kogemused just politseisse helistamisega - juhendasid nii looma suhtes kui ka selle suhtes, kuhu auto osas edasi pöörduda (tegemist liisinguautoga). Õnneks oli õnnelik õnnetus ja autolt kerge löögi saanud kits jooksis kohe ise minema, verd ega silmaga nähtavaid vigastusi tal polnud.
Otsisin netist ka ametlikku infot, et mida teha loomaga juhtunud liiklusõnnetuse koral. Maanteeameti kodulehekülg ütleb järgmist:
! Kui inimesed õnnetuses viga ei saanud, piisab, kui teatada juhtunust keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel tasuta infotelefonil 1313. Keskkonnainspektsioon edastab info piirkondlikule jahiseltsi juhatajale, kes korraldab hukkunud suuruluki kõrvaldamise maanteelt, või kui loom on raskelt vigastatud, siis ka hukkamise.
! Lülita sisse auto ohutuled, et teisi juhte hoiatada. Võimalusel toimeta loom teepervele. Veendu kõigepealt oma ohutuses – vigastatud loom võib lüüa, hammustada, küünistada jne.
Parema ülevaate saamiseks metsloomade liikumisest Eesti maanteedel andke teada, kui märkate üle tee jooksvat või tee ääres surnud looma. Edastage võimalusel maantee, kilomeeter, kuupäev, kellaaeg ja loomaliik e-mailile loomadteel@mnt.ee
Aga need looduskaitsekeskused ja keskkonnateenistused on mul kõik peas sassi nagu virrvarr ja ma ei saa üldse aru, miks neid nii palju erinevaid vaja on. Looduskaitsekeskused loodi mõni aeg tagasi ja varsti pidavat uued ümberkorraldused tulema..oeh. Aga vaatasin täpsemalt järgi, linnu järel käinud isik kuulub hetkel looduskaitsekeskuse alla.
Kopin siinkohal tänavu kevadel Ida-Viru ajalehes ilmunud looduskaitsekeskuse kohaliku spetsialisti kirjutatud artikli, millest ehk mõneti kasu võiks olla (kahjuks pole see veebis kättesaadav).
2006. aastast on riiklik looduskaitsekeskus riiklikul tasemel vastutav abitute metsloomadega toimetamise eest. Abituteks loetakse vigastatud või nende jaoks ebaharilikku olukorda, näiteks asulatesse sattunud metsloomad.
Looduskaitsekeskuse allasutusena tegeleb metsloomade rehabiliteerimisega Nigula metsloomade taastuskeskus, mille kodulehelt (http://mltk.nigula.ee/) on võimalik leida täpsed juhised, kuidas metsloomadega käituda.
Metsloomaga, ka pojaga, tuleb käituda väga ettevaatlikult ning vältida tema puutumist ja häirimist. Eriti ettevaatlikult tuleks suhtuda marutaudi enam levitavatesse loomadesse, nagu rebased ja kährikud. Metsloomadel, sealhulgas lindudel, võib sageli olla parasiite (kirbud ja puugid). Looma leidmisel tuleks kõigepealt helistada päästeametisse (112), LKK Ida-Viru regiooni (5665 6144) või Nigula metsloomade taastuskeskusesse (504 5891) ning kirjeldada olukorda. Sealt antakse juhised edasiseks tegutsemiseks.
Kui mingil põhjusel pole võimalik helistada ja tuleb omapäi tegutseda, siis peaks järgima põhireegleid, mis kehtivad kõikide loomade ja lindudega käitumisel.
· Looduslikus keskkonnas terve loom ega ka üksik loomapoeg inimeste sekkumist ei vaja ja ta tuleb rahule jätta - teda ei tohi puutuda ega muidu häirida.
· Kuna ükski vaktsiin ei anna 100% nakatumisvastast garantiid marutaudi vastu, väldi igati looma vere või sülje sattumist oma vereringesse; kui see siiski juhtub, pöördu kiiresti arsti poole.
· Kaitsevahendid ei tohi segada (näiteks liiga suur kilp) ega looma provotseerida (näiteks peegeldav, särav kattepind).
NB! Üldjuhul käituvad loomad naistega rahulikumalt, sest nad tajuvad nii inimese kehakeelt kui ka feromoone ning nii loomadel kui inimestel on isased suuremad ja agressiivsemad, seega ka ohtlikumad.
Omaette käitumisreeglid kehtivad eri liigigruppidega toimetamisel. Suurulukite puhul - põder, punahirv, metskits ja metssiga, kiskjatest ilves, pruunkaru ja hunt - on reeglid sellised.
· Väldi seismist kitsastes kohtades ja jäta endale alati taganemistee ning enda ja looma vahele mõni objekt, mille taha vajaduse korral varjuda.
· Üksi looma ligidal olles ära kunagi kummardu või kükita, sest loom hindab vastase suurust ja ohtlikkust tema silmade kõrguse järgi maapinnast ning sellest tulenevalt on inimene tema jaoks võrdlemisi ohtlik loom. Kummardudes ründe oht suureneb.
· Üldjuhul ei tohi loomadele läheneda eest ega tagant, vaid peaks hoiduma looma külje poole ehk liikuma nii-öelda paralleelsel kursil.
· Käitu loomaga rahulikult, jäta talle ruumi ja võimalus lahkuda, sest väljapääsmatus olukorras loom ründab.
· Väga ohtlik on põrsastega emis ja taganemisteeta või haavatud kult, kes võivad rünnata ülikiiresti. Kuna siga "sihib ennast välja" ja rünnaku hetkel rünnatavat objekti ei näe, saab viimasel hetkel eest ära astuda.
· Ilves ja kõik teised kaslased kaitsevad ennast jalgadega. Ilves toetub võimaluse korral nurka ja tasakaalustab ennast ühe käpaga, kasutades teisi käppi enda kaitsmiseks. Kõikide kaslaste puhul tuleks nad liikumatuks tegemiseks suruda vastu maad.
· Karu on Eesti kõige ettearvamatum kiskja. Tagajalgadel karu üritab olukorda hinnata, andes hetke tegutsemisaega. Juhul kui tuleb tegemist teha karupojaga ning pole teada, kus asub emakaru, peaks karupoja häält võimaluse korral summutama. Karu ründab neljal jalal ja väga kiiresti. Kui õnnestub noor karu puu otsa ajada, siis tuleks ala piirata ja oodata inimesi loomaaiast või Nigulast.
· Kui oled lindudega paljaste kätega tegelenud, tuleb käed, kindad ja riided otsekohe pesta ning desinfitseerida.
· Lindude transportimisel kasuta võimaluse korral hästi suletavat, kuid kindlasti õhuaukudega pappkasti, sest pimeduses linnud rahunevad, rabeledes ja vigastades ennast vähem.
· Luige löögid tiivanukkidega on ohtlikud, neil tuleks kindlasti fikseerida tiivad ja kael; nokk tuleks sulgeda peenikese nööri, mitte kleeplindiga.
· Toonekure puhul on ohtlik ka nokalöök, kuid sellest ohtlikum ja enam kasutatav on ettepoole suunatud löök kokkupandud jalgadega. Lind "toetab" ennast ühe tiivalöögiga õhku ja suunab jalgade löögi sobivas kõrguses ründaja suunas. Parem on tegutseda kahekesi, püüdes võimaluse korral alla suruda korraga nii linnu selga/kaela kui jalgu, sealjuures mitte lüües ega jalgu vigastades.
· Pesa kaitstes ja kinnises ruumis ründavad kakud ja röövlinnud üldjuhul inimese pead, selle vastu on abiks paks müts. Maas olles heidavad nad selili ja kaitsevad ennast peamiselt küünistega. Püüdmisel tuleb esmalt fikseerida jalad, seejärel tiivad ja pea. Kindad olgu mitmekihilised ja väga tugevad.
· Vareslased on intelligentsed linnud, kes kaitsevad oma poegi väga agressiivselt. Rünnates leiavad kõige kaitsetuma koha, võideldes ka juba peos olles ning isegi kaetud silmadega.
. Poegi kaitsev kajakas pikeerib õhust (andes enamasti karjumisega märku), ohtlikud on nii küünised kui ka nokk.
Tuleks veel inimestele südamele panna, et metsloomade ja lindude loodusest püüdmine ning kodus pidamine on seadusega rangelt keelatud. Linnakeskkonda sattunud metsloomad tuleks sealt võimalikult kiiresti tagasi loodusesse toimetada.
Siin on põhjalik ülevaade, kuidas käituda leitud loomaga: http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/lo ... madlinnud/
|
OSCAR-2019
|
||
Minu toit: 14 parimat toitu, mis kaalulangust toetavad Ülle Hõbemägi, Angelika Erin. RUS 31. Foto: Marit Oimet. Sööd oma arust vähe, aga kaal tõuseb.
7 Terve Asju Teha, Kaalulangus. Kaalulangus on väljakutse, ja paljud inimesed lihtsalt ei ole varustatud, et lahendada seda! Tõde on, et kehakaalu saab olema.
Danfare pakub parimat viisi kehakaalu langetamiseks. Sööte maitsvat ja mitmekülgset toitu, kuid koguses, Konkreetne kaalulangus on individuaalne.
Tavaliselt tähendab pikaajaline kaalulangus elustiili muutus. Kuidas kaalu on tegelikult lihtsam, Valida üle praetud toitu praetud ja küpsetatud toidud.
Ära karista ennast selle pärast, et nautisid üle pika aja ka muud toitu! 4. See ei juhtugi üleöö - sa ei kogunud ju seda rasva sinna vaid ühe nädalaga.
Kaalulangus loodud süsteemi meditsiinitöötaja ja kliiniliselt Need on väikesed kristallid, mis sa puista oma toitu. Nad teevad teile süüa vähem.
Kaalulangus uurimistulemuste jaoks Rohelised kohvioad Extract on üks selle aasta suurimaid Teame paljusid kiireid lahendusi otsib ja üleöö kaalulangus.
HCG kaalulangus programm ei ole tegelikult uus. See on umbes enam kui 60 aastat. platsenta vastutas pidamise naised kaalust hoolimata kogus toitu nad söövad.
2017.04.16 - Toitu Süüa, Et Kaalus Juurde. Kaalutõus toit valides on oluline vältida küllastunud rasva toitu nii, et hoida erinevaid tervist seotud.
14 toitu, mis teevad sind vanemaks. Marina Lohk. reporter. JAGA FACEBOOKIS. Ning ehkki mõni üksik nautlemine ei tee sind üleöö vanemaks.
Kuidas Kardemon kaalulangus? "hibisk" ja rohelise tee ja vala 300 ml keeva vee kohta.Brew tee peaks olema termosed ja jäta tõmbama üleöö.Võtke tinktuuri.
Toidu raiskamise vähendamist ei saa muuta üleöö. Tarbi toitu targalt, sest kui jätkame raiskamist, saab see otsa. Ja seda kiiremini, kui arvata oskame.
Uus moodus osta kohalikku toitu: Naaber. Dr Riina Raudsik. Search. Kuidas ma 28-aastaselt töövõimetuspensionile jäin ning 40-aastaselt “üleöö.
Seitse toitu, mis aitavad kaalust alla võtta. Marina Lohk. Tarbija24 reporter. hummus kaalulangus maapähklivõi. JAGA FACEBOOKIS JAGA TWITTERIS SAADA E-POSTIGA.
Kui süüa mõni aeg enne treeningut õiget toitu, kindel kaalulangus antidepressandid kaalulangus aeglane kaalulangus ülekaaluliste haigused.
Vaarika Ketoon Kapslid Kaalulangus. Paljud, et nad on maailma kõige maitsvat toitu. Ja siin on midagi muud, et armastad vaarikad.
4 põhjust eelistada valgurikast toitu! Kui soovid endale Fitlapi 3 päeva toitumiskava, siis proovi kohe järele. Keskmine kaalulangus on 1 kg nädalas.
Uuring: Eesti elanikud viskavad aastas ära pea 63 miljoni euro väärtuses toitu. mida üleöö muuta ei ole võimalik, sest on kinni inimeste harjumustes.Lisa üks või kaks teelusikatäit seemneid jogurtile või keefirile ja jäta üleöö või paariks tunniks külmkappi 3 TOITU, MILLE SÖÖMINE muudab rinnad.
Sel puhul ka meie lõunal natukene mehisem roog - Üleöö küpsenud ribi. nii palju toitu tarbib maailm umbes 1 minuti ja 40 sekundiga. Tulge maitsma.
Kaalunumber ja selle üle muretsemine? Puutume oma töös pidevalt kokku inimestega, kes väidavad justkui oleks nad üleöö nii ja naa palju kilosid.
Rohkem toitu konverteeritakse energiat ainevahetus See toode on ka suruvad toidu isu ja seega see hoiab teid eemale võttes toitu sageli, tulemuseks on kaalulangus.Millist toitu syya kui tahad võtta kaalust alla? – Olen 1.55cm ja 64kg, tahaks võtta alla nii 10kg. Olen hakanud jooma ainult vett ja ei söö enam peale 18….
Joomise Tee Kaalulangus? Enamik meist nautida tassikest teed, kuid võiks rahva lemmik jook aitavad meil suunata need ületavad naela? Unusta Viimane dieedi.
Paast ja kaalulangus 06 Veeb. Paljud leiavad Seepärast on soovitatav süüa korrapäraselt tavalist toitu. Iga päev hommikusöök, vahepala, lõunasöök.
Alkohol ja kaalulangus - kuidas nad sobivad kokku? Kuidas toimida kui on soov kehakaalu langetada. Parem teda vältida või tarbida väga mõõdukalt.
Osta Phen375 kaalulangus ja te saate ise kontrollida pill tõde. Miks osta Phen375-sa ei ole ainult ühe isiku maa peal, kes tahab kaotada kehakaalu üleöö.
Inimesed võisid esimest korda ajaloos olla kindlad, et toiduvarud ei kao üleöö. Põllumajanduslikud leiutised, Kuna inimesed ei pea ise oma toitu tootma.
On olemas uus ja briljantselt lihtne meetod kaalus kiiresti ilma dieedi või ülemäära kasutada. Tegelikult on see rohkem kaalulangus mõtteviisi.
kaalulangus. Soov.ee KV.ee osta.ee kes väidavad, justkui oleks nad üleöö nii ja naa palju kilosid juurde/alla võtnud. liigselt töötlemata toitu.
Kokkuvõttes aga sööd sa siiski rohkem ja sugugi mitte enam tervislikku toitu, sest suure veresuhkru languse tagajärjel himustad sa just kiireid süsivesikuid.
Treeni ja toitu targalt kohe ja praegu ning tulevikus oled tugevam ja tervem kauem. Keskmine kaalulangus on 1 kg nädalas. Uuri lisaks:.
2017.02.23 - Vaarika Ketooni Kaalulangus. Vaarika ketoon on loomulik fenool ühend, mis annab vaarikad vastupandamatu lõhn on ka võimas, looduslik fat burner.
Kehakaal, BMI ja kaalulangus on põhilised toitumusseisundi näitajad. * Hindamisvormid saab alla laadida: www.ake-nutrition.at Miks on vaja patsienti kaaluda.
Hea kellaajal, kallid lugejad.Täna püüan vastata teile küsimus: kui palju kaloreid peame iga päev elulisi funktsioone ja kuidas me saame seda toitu.
Kiire elutempo juures pole kellelgi aega pliidi ees istuda ning pidevalt tervislikku toitu selleks on välja mõeldud ka nn overnight oats ehk siis üleöö.
tõeline meetod eemaldada suur kõht mees onravi dieeti puhul pärast pevzner 5 menüüholessterinovajadietaSlimming sööki
|
OSCAR-2019
|
||
Ütlen täiesti süümepiinadeta, et reisi ajal absoluutselt toitumist ei jälginud. Sõime burgereid, pitsat, jäätist, kommi ja šokolaadi. Vahepeal natuke salatit, puuvilju, marju. Midagi liiga hullu tegelikult polnud, sest liikusime päevade jooksul ju palju jala.
Aga umbes siis, kui pool reisi läbi oli, leidsime mõlemad, et koju tagasi jõudes on vaja tervislikult ja täisväärtuslikult sööma hakata. Ja mitte, et peaks dieeti või et ainult mina jälgin, mida suhu pistan vaid mõlemad oleme tublid. Toitumisele lisaks muidugi trenn ja liikumine ka.
Hommikuti peab Jander endale ise söögi tegema, sest minul on ju puhkus ja kuigi ma ehk mõnel hommikul ärkan tõesti samal ajal ja saan mõlemale hommikusöögi teha, siis üldiselt peab ikka arvestama, et hommikust sööme eraldi.
Lõunat sööme me kindlasti eraldi, sest Jander on tööl ja mina kodus. Ja siit hakkab mul pea tühjemaks minema. Mida siis endale lõunaks teha? Ma ei tahaks kaks korda päevas pliidi ääres vaaritada (hommikusööki meeldib mulle hea meelega teha), sest õhtusöögi valmistamine jääb nagunii minu peale. Nii et lõuna võiks olla midagi kergesti valmistatavat, kuid samas hästi toitvat.
Erinevad salatid on kindlasti hea võimalus, aga tavaliselt kipun ma ikka liiga igavaks jääma. A’la kurk, tomat, paprika, kana. Igav ju!
Õhtusöökide osas olen ma sama tumba. No ei tule mina mingite ägedate toitude peale ja ega ma suurem asi kokk pole kunagi olnud. Samas on mul nüüd ju aega, et katsetada ja harjutada ja õppida. Asja ei tee muidugi väga palju kergemaks see, et Jander pole näiteks väga suur kala sõber. Kana ei taha ju kogu aeg süüa.
Aga kuidas tavaline juurviljad + lihaline huvitavaks teha? Mismoodi te juurvilju küpsetate/valmistate? Kana võin teha pannil/ahjus, aga mismoodi maitsestada, kuidas saab midagi head ja mahlast?
Tahaks nüüd nädalaks natuke ette mõelda ja planeerida, et saaks suurema poeskäigu teha. Aga ma tõesti olen hädas. Pea on tühi! Võib olla on asi ka kohutavas jetlagis, aga no tõesti tahaks mõnusasti sööma hakata jälle. 🙂
Nii et ma väga-väga ootan teie retsepte, nõuandeid ja soovitusi. Aidake siis vaest väikest, kes jälle tubli olla ja mehele ka head toitu pakkuda tahab.
Tänane hommikusöök. Poodi pole me veel jõudnud, kuid mul on kodus alati olemas kaerahelbed ja külmutatud marjad. Mina lisan pudru sisse ka muna, mis selle mõnusalt kreemiseks teeb ja kaks muna olid meil täitsa kapis olemas. Ideaalne hommikusöök!
PS! Ma mõistan aina rohkem, kui oluline on see, et ka kaaslane samal lainel oleks. Nii on ju palju lihtsam! Ma juba kujutan ette, kuidas me õhtuti koos jooksmas/kõndimas/rattaga sõitmas/rullitamas saame käia. 😉
Esmalt, te näete koos üliarmsad välja. Ma soovitaks katsetada erinevate valmis marinaadidega, Santa Marialt näiteks (pole just tervislikud, kuid mahlane ja uudne tundub küll vahelduseks) või siis proovida ise retsepti järgi teha kui aega ja viitsimist. Juurvilju keeta ja pärast soola/võid peale panna näiteks. 🙂
Ma olen nii kehv retspeti jälgija ka, ikka läheb midagi pekki ja ei tule välja. Aga tuleb veel proovida, lõpuks peab ju välja tulema hakkama.
Juurvilju võiks aurutada, seda rohkem säilivad kasulikud ained. Ei ole keeruline ega liiga aeganõudev, v.a puhastamine+lõikumine (selle võib varem ära teha). Ka ahjus röstimine on hea.
Õhtuste juurviljade ja lihalise (mis on mul tihti kala…) kõrvale teen mina kas kreeka jogurtist kastme või lisan lihtsalt kodujuustu, et oleks mahlasem.
Nipp: valmista õhtul nii palju toitu, et saad ka järgmise päeva lõunal süüa 😉 Vajadusel võid nt riisi vms juurde keeta.
Aga seda pea-on-tühi tunnet tean isegi väga hästi. Eks tuleb kuskilt inspiratsiooni ammutada või ise ajurünnakut teha ning kõik võimalikud variandid lihtsalt kirja panna. Sa oled saanud toitumise teemal koolitusi, ehk need asjad üle vaadata? 🙂
Muidugiii! Õhtuks saab ju rohkem teha, et lõunaks jääks ka. Kuidas mul see variant peast täiesti välja läks. 😀
Mul on veel üks online koolitus läbimata, mille juba ammu ostsin, ajapuudusel. Nüüd on aega see läbida. Olin selle ju ka juba unustanud, tänks, et koolitusi mainisid. 🙂
Ma kasutan salatites nt tihti laimimahla, mida segan mõne hea õliga. Sarapuupähkliõli oli viimati ülihea leid, annab salatitele uue hingamise. Lisa toitudele erinevaid riise. Metsikut, punast, musta või nende segu. Kasuta nt kinoad, ube, läätsesid. Kõiki võimalik mugavalt purgist kasutada, aga, kui viitsid keeda rohkem korraga ette. Balsamicot erinevad annavad ka toidule uue hingamise. Pidevalt polegi vaja kana ja liha kasutada. Sukeldu kaunoaliste maailma, palju huvitavat saab teha ju. Mul kanast totaalne siiber. Aga, miks mitte teha erinevate täidistega kanarulle? Viimati kasutasin toorjuustu- spinati srgu või ricottaga. Küpseta kana fooliumis, tiba mahlasem. Ma ei teagi..vaata poes ringi, vaata eri retsepte. Tihti tunduvad keerulised, aga samas on lihtsad. Teegi nt magusat kanasalatit. Kinoa, puuviljad nt mango, virsik. Marjad mustikad maasikad salatisse. Pisikesed kanatükid sisse soovikorral. Maitsesta mõne pähkliõöiga, hapuka mahlaga, meega (või sega kastmele steviat hoopis) , lisa piparmünti.
Ahju juurviljad teised mu lemmikud. Bataat, porgand, kaalikas ahju lihtsalt. Tibakese õliga sega läbi, maitseta erinevate maitseainetega. Mu lemmik rosmariin, annab teise maitse kohe.
Ma tean jaa, et võimalus on palju, aga vahel on lihtsalt nii raske nende võimalusteni jõuda. 😀 Mul tihti tõesti see tunne, et “liiga raske” ja siis pole julgenud teha. Nüüd kindlasti püüan rohkem katsetada ja proovida. 🙂
Taimetoit.ee-s on palju maitsvaid toite ja mulle meeldib, et need on pigem kodused ja ei ole mingeid peeneid koostisosi vaja otsida. Retseptid on kõik vegan, aga ei pea taimekoort kasutama ja saad ise ikka liha kõrvale teha.
Kas kaaslane üritab ka kaalust alla võtta sul? Mitte üldse paha pärast, aga juba praegu tundub ta instagrammi pildil su kõrval nii kiitsuke ja väike.
Ei, tema eesmärk ei ole kaalust alla võtta. Tervislikult ei peagi toituma ju ainult selleks, et alla võtta. Ta ise ütles, et tahab hästi toituda selleks, et tal oleks energiat ja hea enesetunne. Peale rämpsu söömist on pigem selline tunne, et lebotaks ainult diivanil ega teeks mitte midagi. Lisaks on ta see õnnelik, kes võib süüa ükskõik mida, aga juurde ikka ei võta. Ainevahetus on lihtsalt nii kiire.
Kuna jäin ise raseduspuhkusele, siis ka minul on kujunenud nii, et lõuna pean sööma üksi. Varem käisin ju tööl alati lõunal seal, kus parajasti mõnusam tundus. Tihtipeale muidugi söön lõunaks eelmise päeva õhtusööki. 🙂 Aga mõni asi siis, mida mina söön…
2) Ülikiire pasta – täisterapasta keeta, lisada keedetud pastale pesto, kitsejuust, päiksekuivatatud tomatid, spinat.
3) Janderile-mitte-meeldiv külm tuunikalaga pastasalat (seda teeme õhtuti ja söön ka järgmine päev) – keedetud loputatud külm pasta (pakist kuskil 150g kuivalt), värske kurk, punane sibul, redis, tuunikala, majonees-hapukoor (asenda siis :D), palju murulauku või rohelist sibulat, konservherned ja keedetud muna ka kõrvale.
4) Ahjubataat ja tavaline kartul jogurtidipiga. Kartul, eriti bataat, mis pole räigelt õlist läbi käinud ja mida ei sööda koos hunniku lihaga või koorekastmega pole tegelt üldse nii suur kaloripomm, aga täidab mõnusalt kõhtu. Teen bataadist ja kartulist nagu friikartulid, panen ahju u 200 kraadi juurde mingi 20 minutiks. Kõrvale teen jogurtidipi mille iganesega. Vahel dipipulber, vahel lihtsalt basiilik ja küüslauk nt.
5) Wrap – pane pannil soojendatud täisterawrapi vahele eilne kanafilee või mingi sink, tomatit, kurki, feta- või kitsejuustu vms, paprikat, sibulat, jalapenosid jne. Kastet ma tihtipeale ei kasutagi, aga võid ju panna jogurtit vms.
6) Tihti sööme ka nt veiseliha nii, et lihtsalt praeme välisfilee tükki mõlemalt poolt 1.5-2 min. Oleneb tüki paksusest. Aga üle nelja minuti kokku üldiselt ikka ei prae ka 3cm paksust tükki. Salatina peet (ostan poest aurutatud peedi), kitsejuust, spinat. Vahel kasutame ka palsamiäädikakreemi 😛
8) Meeldib hullult ka selline salat, kus on natuke ahjubataati, ahjus küpsetatud kikerherneid (panen ühe või kaks 2cm bataadiviilu 200 kraadi juures ahju, 10 min pärast lisan kikerherned ja omakorda kümne minuti pärast võtan välja), jalapenod, seller, tomat, kurk, punane sibul, paprika, punane kapsas, porgand jne kõik juurikad mis kodust leian ja kõrvale mingi kerge jogurtikaste jällegi. 😀 Hästi toitev ja mõnus.
9) Supid on ju ka õhtuti mõnusad ja neid on ka eriti lihtne päeval soojendada ilma et maitse kannataks 🙂 Kanasupp, terav tomatisupp (mina serveerin kitsejuustuga ja “tummisuse” lisamiseks võiks lisada kanahakkliha nt), tom kha on megalihtne kui tom kha pasta abi kasutada jne…
10) Kana-kodujuustukotletid kerge värske salatiga – kanahakkliha, muna, kodujuust, till, murulauk, sibul, natukene küüslauku. Mina praen ilma riivsaiata, aga vahel olen kasutanud natuke jahu. Kodujuust teeb kotletid mõnusalt mahlaseks.
11) Üks variant salati kõrvale või sisse on ka nt suitsukala, mida praegu võib ka värskena leida. 🙂 Kuigi mees sul seda ei söö, siis sina vist ikkagi?
12) Eriti maitsvad on järgmisel päeval ka kõiksugu üles soojendatud karrid. Chicken tikka masala või Channa Masala (sama, aga kikerherneste, mitte kanaga). Samuti muutub chili con carne ajaga vaid paremaks. Vaata nt Miiu blogist retsepti. 🙂 Mina teen chili con carnet ilma lihata ehk siis chili sin carne. 😉
Mitte mingil juhul ei läinud liiale! Saan siit nii palju häid mõtteid! Ma juba ootan hommikut, et siis värske peaga toiduplaani paika panna. Aitäh sulle niiiii põhjaliku kommentaari ja nõuannete eest. 🙂
Miskipärast olid su kommentaarid spämmi hulka läinud jaa. Õnneks taipasin täna ka sinna klikkida ja sain kommentaarid kenasti avaldada. 🙂
Nende nägemiseks ei pea liituma ega midagi maksma. Lihtsalt on hea ühest kohast koostisaineid vaadata, millest saab siis ise midagi huvitavat kokku keerata.
Ootan huviga reisikokkuvõtet. Käisin ise ka paar kuud tagasi NYCis, nii on hea võrrelda kus käisite, mida nägite ja mis emotsiooni NYC tekitas.
Ma olen Fitlapi suhtes veidi kartlik, sest sellest sai mu ebatervislik suhtumine toitu alguse. Samas on neil tõesti väga suur retseptibaas, mida ma kartma ei peaks. Vaatan kindlasti üle.
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.