text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Esimesel pildil on ta siis kilekotte täis (korralik mamsel) ja teisel fotol on ta veel noor ja sale.
Nüüd järgneb kõige raskem osa: tuleb pildistada särki ühe väikese üliaktiivse meesterahva seljas. Terve fotoka täis pilte ja ainult kaks neist mingil määral kasutuskõlblikud!
Särk näeb välja liiga suur pesamuna tarvis aga peabki olema. Tegin selle ju alles 2009 aasta suvel kandmiseks.
Loodan, et asjatundjad ja teadjad vaatavad kriitilise pilguga kogu loo üle ja kommenteerivad, kus peavad vajalikuks.
Õmblesin õla kokku nii, et õmblusvarud jäävad väljapoole. Peale tuleb õlalapp. Õlalapaka tegemist ka eriti ei mäleta. Tegin ta siis sellise, nagu fotol näha aga 100% õige see küll ei ole.
Alguses siis kinnitasin kaenlaaluse lapi ja siis õmblesin varruka aluse joone. Kavala õmblusnipiga. Kõigepealt 0,4 õmblusvaruga pealt poolt ja siis keeran töö teist pidi ja õmblen 0,6 varuga õmblused teisele poole.
Ja ohh jama! Unustasin voldid varruka ülaservas!!! Ja loomulikult märkasin seda alles siis kui juba mõlemad varrukad küljes.
Ausalt öeldes, ei mäleta ma sellest osast suurt mitte midagi. Olid seal kaelakumerused üldse? Kroogiti seal midagi? Mitte midagi ei mäleta.
Esiteks kääridega "auk" sisse ehk siis lõhikujoon. Soovitan soojalt enne lõikamist ära mõõta tulevase pluusiomaniku pea ümbermõõt, et lõhikut kogemata liiga lühikest ei tee.
Lõhik kaunistatakse pilupistega. (On nimetus õige?) Selleks tuleb jälle kaks niiti välja tõmmata. Alumised otsakesed peidetakse hiljem õmbliste sisse. Serv keeratakse ära hästi kitsalt. Triikraud aitab keerata.
Järgmisel kolmel fotol ma nüüd üritan näidata, et kuidas ma seda pilupistet tegin. Jama küll, fotod üsna udused.
Siis kinnitasin ärapööratud servakese külge. Ja siis jälle uuesti: neli niiti sõlmega kokku ja serva külge kinnitus.
Siin fotol juba asi edeneb ja foto kvaliteet on ka parem. Kohe näha, et alguses ei tulnud mulle see õige pilutamine kuidagi meelde. Aga näe! Näpuotstes ongi mälu ja tööd tehes mälupildid taastusid, nagu ma lootsingi!
Noh, järgmisel pildil on lõhik valmis. Alumise lõhiku otsa palistasin nööpaugusilmustega ja tekitasin sinna ka mingi T-kujulise kinnituse. Selle tegemist mäletan ma küll aga selle lõhiku aluse märgi tikkimist mitte. Nagu oli mingi sõõr seal aga vist oli ka mingi ruut? Või on õige teha keskele sõõr ja ümber nelja kolmnurga abil tikkida ruut? Taolised kolmurgad nagu kätisele tegin?
Hiljem kui ka krae juba paigas, õmblen ülaservadesse kaks nööbiaasa, kust siis punutud nöörike läbi käima hakkab ja kinnituseks on.
Kuidas ma seda tegin, ärge küsige. Silmamälu järgi. Kaenlaaluse lapi lõikasin hiljem cm jagu väiksemaks kahelt küljelt ja kere tuleb suurem teha aga sellest hiljem.
Seejärel õmblesin kätise varruka külge. Kinnitamise koht on alumine kroogitud tikkerida. Tagumine külg kõigepealt. Ja hiljem siis sätin nööpnõeltega kätise õigesse asendisse ja õmblen pealt masinaga ilusasti kinni.
Et materjalidega mitte liigselt riskida, otsustasin teha kõigepealt nö. proovilapi ehk pisikese särgi meie pere pesamunale.
Seda ma mäletasin, et kõigepealt tõmbasin paar niiti kätise keskjoonelt välja ja asendasin selle kahekordse joonpistega. (on see nimetus, joonpiste, õige?) Vanasti sai vist ka niite loendatud, et pisted tuleks kõik võrdsed, praegu lasin silma järgi.
Seejärel voltisin kätise õmblusvarud ja tikkisin esimesele poolele umbes 0,5 cm kaugusele kätise servadest ühekordse joonpistete rea.
Järgmisena hakkasin tikkima neid võrgu või vahvli sarnaseid kolmnurki (nimetus teadmata) On need siis need püvisilmpisted, millest Snowdrop kirjutas?
Kõigepealt lihtne ruudustik. Vot selle tegemist ma eriti ei mäleta. Esimesel fotol tikkisin niidid üksteisest üle nagu ristpisted, teisel jätsin ühe lõimeniidi vahele. Kumb variant õige on? Teine jäi igal juhul kuidagi korrektsem.
Need jooned alumisel pildil ei ole tõmmatud pliiatsiga ega volditud triikrauaga. Kui panna riie pehmele alusele ja tõmmata tasakesi nõelaotsaga, jääb ka ilus sirge joon.
Järgmisena nö. punutakse kogu võrk üle. Tegin sellest "punumisest" ka fotoreportaazi aga pildid jäid udused.
Vaat kui õige see oli, et alustuseks pisikese särgi tegin. Kätised kukkusid erinevad välja! Aga okei, las praegu olla, ei hakka harutama. Proovisärgi asi. Ka vead on millekski head.
Järgmisena õmmeldakse kätiste küljed kokku ja see keskmine kahekordne tikkerida õmmeldakse peene õmblusniidiga ja salapistega üle. Tõmbab tikkimise ilusti kokku ja aasakesed jäävad ilusti "kikki" nagu pitsiäär peabki olema.
Kõik algas sellest, et mees nägi laadal käies mingeid linaseid särke ja ütles, et tahab ka omale sellist.
Selle jutu peale tekkis minul idee, et teekski talle ühe korraliku valge linasest riidest rahvuslikus stiilis särgi. Et oskan ju küll! Nimelt olen kunagi ammu-ammu töötanud ühes käsitöö firmas, kus sai päris suure hulga tehtud Juuru mehe särke. Hästi küll ei mäleta aga eks siis üritan meelde tuletada.
Esimese hooga ei tulnud õieti midagi meelde. Vaid mõned pisiasjad. Otsisin raamatukogust ja otsisin netist.
Valgest linasest riidest särk kaunistada valge linase või puuvillase lõngaga. Rinnalõhik palistada kitsa pilupalistusega, lõhiku otsa teha lukk ja katta see nööpaugupistetega. Lõhikust alla, särgi rinnaesisele õmmelda sämppistesõõr ja selle ümber püvisilmtikandis neljaharuline motiiv. Õlalapp õmmelda särgi külge kahe paralleelse tikkpistereaga. Ridade vahee õmmelda sõlmpisted. Õlalapi keskjoonele õmmelda rida tikkpisteid. Kaelaaugu äär kurrutada. Ümber Krae serva õmmelda tikkpisted. Krae sulgeda nööbi ja nööpauguga. Varrukasuhu teha 1,5 cm laiune palistus ja põimpilu. Palistuse peale õmmelda püvisilmpistes sakid. Varrukapära jätta õlalapi kohal 4 cm sirgeks, siis murda mõlemale poole lappkurrud.
Mis siis ikka. Hakkasin siis tööga pihta lootes, et ehk see mälu, mis talletub sõrmeotstes, ilmub välja kui juba töö teoksil on.
Ja kõiki, kes teavad mida teha ja kuidas teha, kutsun kommenteerima oma järgnevaid postitusi, kui nö. särgi proovitükki teen.
|
OSCAR-2019
|
||
Vahepeal ei jõudnud jälle väga hoolsalt oma tegemistest ja toimetamistest kirjutada ning siis hakkas juba puhkus ja.. Ühesõnaga miljon vabandust. Enne puhkust käisin nagu tubli tüdruk kunagi Maijooksul ning läbisin distantsi enda jaoks meeletu rekordajaga, niiet eesmärgid said igati täidetud. Nüüd pean aga ausalt tunnistama, et tollest laupäevast saadik pole ennast eriti liigutanud. Häbi mulle…
Idee kui selline on megatore – pole tegemist päris võistlusega, vaid pigem on see lihtsalt tore üritus, kus naised saavad end liigutamas käia. Samas nagu minu meelest võid sa ju oma sõbrannadega kuskil mujal ka jalutada või oma lastekärudega. Kuna osalejaid on palju ja mõned raja osad on kitsad, siis oli ääretult tüütu endale head aega püüda, kuna enamus aega me lihtsalt üritasime inimestest mööda saada. Okei, üksikud inimesed poleks ju probleemiks, kuid kepikõndijad, kes oma keppe igas võimalikus suunas vibutavad (kui selles, nagu peaks) ja lastekärudega naised ja siis veel mingi kontingent, kes põhimõtteliselt külg külje kõrval kõndisid ajasid mind põhimõtteliselt poolenisti võssi. Seda enam, et ma olin pidevalt mures, et ükskord ma selle kepi endale varbasse saan.
Lõpp hea, kõik hea – varbad terved, kops töös ja nännikott kaenlas ma ennast lõpuks kodu poole liigutasin. Win! Ma pean enne natuke aega mõtlema, kas ma järgmine aasta tahan uuesti osaleda või mitte. See vabaõhu kilukarbi teema ei ole väga minu rida.
Kolmapäeval õhtul siis lahkusime Tallinnast Manchesteri suunas. Lend ise oli alles kell pool üksteist õhtul ning isegi kahetunnise ajavahega oleks sealt poolt ühistranspordiga liiklemine üks paras õudus olnud. Õnneks tulid Ste vennad ja ta isa meile järgi ning juba umbes tunni pärast olime Ste isa juures.
Mul on siiani päris hästi meeles see, kuidas me vennaga ükskord laevaga Soome minnes mööda koridore jooksime, kui merel oli paras tuul ja lained ikka mõnusalt laeva loksutasid. Tookord polnud mul mitte kui midagi viga ning pigem sai seda loksumist täiel rinnal nauditud, kuid nüüd on ikka hoopis teisiti. Huvitav, kas see “reisihaigus” saab külge kasvada? Samas.. Näiteks kui Eestis mind buss loksutab, siis ei juhtu väga midagi. Inglismaa teed on aga väga käänulised ning samaaegselt tõusevad ja laskuvad päris ägedalt, niiet põhimõtteliselt on autoga sõitmine nagu lõppematu lõbustuspargi atraktsioon. Õudneeee. Ma õnneks avastasin, et kui ma pea veidi viltuselt vastu auto ukseraami toetan, siis mu aju ei saanud niivõrd aru mis toimus ja oli veidi parem olla.
Neljapäeval läksin Siirile Birminghami külla. Muidu Inglismaal oleme ju vahepeal käinud (2012, aga siiski midagi), kuid Birminghamis polnud käinud sellest ajast saadik kui me Eestisse ära tulime. Üleüldiselt oli kesklinn sama, aga näiteks New Street Stationi rongijaam oli küll pea peale pööratud. Näiteks Sheffieldis ümber istumist ma põdesin palju rohkem, kui New Streedile kohale jõudmist, kuid lõppkokkuvõttes sai esimeses palju kiiremini liigutud 😀 Ma olin ikka päris segaduses kui ma jaamast välja sain, kuid õnneks leidsin Siiri ikka päris kiiresti üles.
Linnas sai üks hea Primarki ja Bootsi ring ära tehtud ning muidugi KFC! Kahjuks, nagu mul ikka viimasel ajal kipub olema, siis ei olnud ükski asi päris nii hea nagu ma mäletasin. Primark oli üksjagu rahvast täis ja ega ma pärast seda ohtrat reisimist väga šopata ei viitsinud, seega ostsin mingeid vajalikke asju ja läksime edasi. Jalutasime natuke mööda kesklinna ringi ja käisime mõndades vanades tuttavates kohtades.
Näiteks enne kui me ära kolisime hakkasid nad uut raamatukogu ehitama. Ma mäletan ainult kõrgeid barjääre, kuid nüüd on seal selline kummalise väljanägemisega hoone. Sees oli nii palju raamatuid ja erinevaid osakondi, et silme eest läks kirjuks. Ma kujutan ette, et sa
leiaksid sealt mis IGANES raamatu, mida sul vaja peaks olema. Väga fäänsi värk ikka. Ei puudunud ka õppimise alad ja kohvikud ja .. kõik-kõik. Kolmandalt korruselt sai õueterrassile, kus avanes võimas vaade linnale. Suvel oleks seal mega mõnus lebotada ja raamatut lugeda, seekord oli seal kahjuks päris tuuline ning kuna päike tuli ja läks siis ei saanud väga head pilti ka. Oleks pidanud üle ääre ka pilti tegema, et ikka oleks näha kui kõrgel me olime, aga ma arvan, et poleks sellega väga hästi hakkama saanud.
Tänavapilt oli jätkuvalt väga multikultuurne, ehk siis seal ei olnud väga palju muutunud, kuid väga paljud hooned olid ehitamisel, ehk siis mitmed tuttavad kohad olid parasjagu kinni. Näiteks Pallasades, mis oli muidu New Street Stationiga ühenduses, oli nüüd täitsa kinni ning niipalju kui ma aru sain, siis laiendavad seda päris uhkelt. Samamoodi oli Paradise Forum kinni ning sellest läksid ainult kõrgete seintega “tunnelid” läbi. Põhimõtteliselt on varsti terve Birminghami kesklinn üks suur kaubamaja ning selle asemel, et saaks rahulikult ringi kõndida pead sa ainult šoppama :D.
Õhtul käisime Siiri pubi kaemas ja siis paaris kohas veel, kus ta rohkem käib. See Birgminghami osa, kus Siiri elab oli päris kobe – uuemad hooned ja üleüldse veidi rahulikum. Nagu ta ise ütles, siis see on rohkem selline rikkurite linnaosa :D. Vastupidiselt Tallinnale on sul pubi praktiliselt koduukse kõrval – ja uskuge mind, seal on neid pubisid ühe tänava peal ikka metsikult. Ma polnud alkoholi ikka päris pikka aega tarbinud ning ausalt öeldes ei saa öelda, et ma oleks puudust tundnud või millestki väga ilma jäänud. Ei tea, kas vanadusest, kuid väga ei ole seda isu või tahtmist.
Söögi jaoks oli isu enam kui veel ning seda saime The Plough’st. Võtsime kahe peale kanapasteedi eelroa ja põhiroaks võtsime Plough burgeri. Issand.. See oli nagu Mack’is käimine. Ma usun, et mul oleks kõht juba sellest poolitatud eelroastki tegelikult täis olnud, arvestades kõrvale joodavat siidrit. Pasteet oli MEGA hea! Seda serveeriti miski põneva chutney‘ga, mis omaette maitses päris ebameeldivalt, kuid pasteediga maitses jube hästi. Pubi ise oli päris täis ja populaarne ja pigem selline vali koht, aga mõnus ja hubane. Muidugi ma söögist ja seest ühtegi pilti ei teinud eks, osav nagu ma olen, kuid õnneks on olemas sõber Google.
Nii tore oli Siirit näha üle pika aja ning näha seda kanti, kus ta nüüd elab ja töötab. Much needed girl time! Reede hommikul pidin juba 9st hommikul rongi peale minema, sest tolle päeva peale oli meil planeeritud Ste perega Skegnessi minek. Enne rongijaama minekut tegime hommikusöögi pausi ning kus mujal kui GREGG’sis! Kaua oodatud šokolaadi muffinid ja chicken bake.
Muffin oli mõnusalt šokolaadine ja see pehme sulav sisu… Mmmmm… Long time no see. Kahjuks aga hakkas mul kogu see suhkru sisaldus natuke vastu, kuid see kana pirukas oli küll megahea. Üllatus-üllatus. Ilmselt ma Eestis ei ole väga harjunud suhkrut tarbima ning nüüd tunduvad kõik maiustused natuke nagu.. üle suhkrustatud ning väga süüa ei kannata. Võib olla on lootust, et ma saan kunagi peenikeseks!
Reedene ilm oli küll päris jube. Birminghamis juba sadas päris tugevat vihma, kuid õnneks põhjapoole liikudes tuli pigem sellist seenekat, kuid mere äärde jõudes oli tuul ikka üpris korralik.
Skegness on Inglismaa üks populaarsemaid mereäärseid puhkekohti, kuhu inglased ise reisivad oma haagissuvilatega. Seal on üldse haagissuvilad ääretult populaarsed ning see linn on äärestatud suurte põldudega kuhu on sadades suvilaid pargitud.
Mul oleks päris suur hirm, et ma õhtul lihtsalt EI LEIAKS oma suvilat üles ja ma peaks õues magama. Suht reaalne ma leian. Rachel ütles ka, et nad ükskord otsisid oma treikut päris pikka aega. Oops.
Skegnessi üks suur ja oluline osa on nende turg. Sealt saab igasuguseid riideid, kotte ja muud nänni odava raha eest, mis meenutab veidi nagu näiteks Tuneesia turgu, kuid hinnad on sellega võrreldes ikka kallimad, olgugi et seal müüakse üpris vabalt võlts brände ja asju ka.
Turu kõrval kohe asetseb Fantasy Island, mis on nagu pildistki näha lõbustuspark. Park ise pole suur, kuid need “ameerika mäed” nägid küll päris haiged välja. Enne ära minekut käisid osad meist sellega sõitmas ka, kuid kuna meil oli pikk autoreis veel ees, siis ma ei tahtnud väga end loksutada lasta.
Kogu reis läks hästi, hoolimata veidi konarlikust algusest. Nimelt tuli välja veel üks UK eripära.. Ste võttis reisimiseks kaasa ainult oma Eesti ID kaardi, kuna see on ju ikkagi päris dokument ning veidi mugavam kaasas kanda kui pass. Ka Ryanairi enda kodulehel on kirjas, et reisimiseks võib kasutada resideerutava riigi ID kaarti, kuid tuleb välja, et UKsse minekuks peaks inglased kasutama ainult passi. Teema on selles, et Eesti ID kaardi kasutamiseks peab kasutama kehtivat passi (mis on ju normaalne eks), kuid Eesti ei teaks ID kaardi tegemisel näiteks seda kui Ste kodakondsus oleks UK poolt tühistatud (mis iganes põhjustel) ning seega oleks tema kodakondsus vale. Ehk siis, enne kui Ste sai pärisels UKsse siseneda pidid tolli töötajad kuskilt järgi kontrollima, et ta kodakondsus on ikka olemas. Täielik idiootsus. Eestlastel pole ID kaardiga sisenemisel probleemi, kuid inglastel on. Ma kujutan ette, et see on AINULT inglastele ning üks järjekordne asi, mida ainult UK teeb. Samas nagu, kas sellist asja ei peaks näiteks Eestis ka teatama? Näiteks see tädi seal kontroll putkas küsis küll, et kas see on ta ainuke kaasasolev dokument, kuid kui Ste ütles et on, siis tädi lihtsalt lasi ta läbi ilma midagi muud ütlemata. Mida iganes. Lõpp hea kõik hea.
Reisi ajal söömisega oli tegelikult päris hästi ning mu enesekontroll oli täitsa omal kohal. Näiteks ei söönud ma järjest ära tervet pakikest šokolaadi küpsiseid, olgugi et nad olid pehmed ja MEGAhead. Samuti piirdusin ma ainult ühe Greggsi muffiniga, kui ma vanasti oleks vabalt ära söönud 2 järjest (appi kui õudne!). Täna hommikul oli kaalunumber suht sama millega ma ära läksin, nii et suurt pahandust ei ole teinud. Uuest kuust saab uue hooga jälle peale hakata. Ma suutsin oma külaskäiguga Siirit ka motiveerida ja määrisin talle Endomondo pähe – selle tagajärjel hakkame mõõtu võtma ning aktiivselt liigutama kuni sinnani kui ta juulis Eestisse tuleb. Samas nüüd tuleb mulle meelde see, et võidutingimused jäid läbi rääkimata. Oh well…
Ma ei tea miks, aga need nädalavahetused lähevad küll topelt kiirusel mööda ja enne kui arugi saad, istud jälle esmaspäeva hommikul tööl arvuti ees.
Sellel nädalal aitas muidugi kaasa see ka, et terve laupäeva olime Stega Baribali piljardiklubis kuna käimas oli Harrastajate Liiga Finaal. Vapsee vägev, eks! Kokku oli siis 32 finalisti ning kogu värk kestis kella kahest päeval kuni… oeh, meie läksime sealt lõpuks ära vist kuskil poole üheteistkümne paiku? Muidugi lõpuks oli mingi “show” voor ka, kuid autasustamine võis vabalt mingi kümne ajal küll olla – täpselt ei tea, sest silm ei jaksanud enam kellanägu vaadata :D.
Pärast pikka päeva, platseerus Ste lõpuks kolmandale kohale, võitis veel ühe Soome reisi ning uhke karika! Arvestades seda, et isegi piljardimäng mõjub vaimule laastavalt ning pidev keskendumine väsitab päris tugevalt, siis on igati tubli tulemus ja mina olen küll vääääääga uhke! Jah, nagu näha siis see karika pilt on Mack BBQs tehtud – käisime vaid pitsat söömas seekord kuna kõht oli juba nii tühi.
Pühapäeval ei teinud nagu väga ka midagi, sest siis oli täielik lebotamise päev ning vaatasime koos Amazing Race’i finaali. No ma räägin, absoluutselt kõik saated saavad suveks läbi, isegi mingid võistlused. Oh well. Seekord olid Amazing Race’is suhtes paarid ja ka niiöelda “blind date” paarid, kes pandi kokku ainult saate jaoks. Nagunii need ülesanded on täiega põnevad, kuid selline lahendus lisas veel hoogu juurde minu meelest. Muidu said need blind date paarid suht hästi läbi, kuid üks paar oli küll täitsa jube. Mul oli sellest mehest täiega kahju, sest see tsikk koguaeg tänitas ja huilgas ja muud ei kuulnudki praktiliselt kui “Blaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaair. I was right. I told you so. Blaaaaaaaaair!”. Siin on väike väljavõte sellest ka:
Pärast mitte väga järjepidevat nädalavahetust tuleks ennast jälle ree peale saada ning seks puhuks on meil tööl tervise nädal, ehk siis täna hommikul ootas mind töö juures üks mõnus smuuti ning samuti näksimiseks pähkleid-kuivatatud puuvilju. Mõnna mõnna! Õhtuks teeb mees kodus süüa ning tegelikult on elu ju kui lill!
Oooooookei, ma olen jumala kindel, et on päris tore olla mingi kuulsa telesaate stsenarist, aga MIDA PAGANAT!? Ja mis näitlejatel viga on?! Ausõna ma ütlen! Kõik kulgeb jumala ilusti ja siis need väga kuulsaks saanud staarid mõtlevad, et OH NÄE, aitab küll. Tõesõna…
Alustuseks suri ära McDreamy ja nüüd asusin ma siis vaatama Vampire Diaries’i hooaja viimast osa ja no tere tulemast, Elena elu ühendatakse Bonnie eluga, ehk siis niikaua kuni Bonnie on elu ja tervise juures on Elena sügavas ilu-unes ja ei vanane päevagi AKA Nina Dobrev otsustas sarjast minema minna. Tule taevas appi! Neil võib olla on tõesti igav, aga mul ausõna ei olnud.
Ma olen praegu täiesti endast väljumas. Muidugi kui ma oleks “päris” fänn, siis ma oleksin seda juba kuu aega ette teadnud ja minu üllatus ei oleks nii suur olnud, aga siiski… Milline pettumus. Alguses ma mõtlesin, et äkki ta jäi rasedaks või midagi, aga tundub, et saade läheb ikka täies jõus edasi. Huvitav, milline see saate “kaanepilt” saab nüüd olema.. Stefan ja Damon kallistavad üksteist hoopis?
Hakkame siis panuseid panema, kes mis sarjast järgmisena ära läheb? Mida mul ÜLDSE enam vaadata on, ah? Revenge sai ka otsa ning üleüldse on enamus saateid nüüd suvepuhkusel või midagi ning enne sügist ei saa üldse midagi vaadata. Peaks leidma mingi sarja, millel on umbes 10 hooaega, et oma õhtuid sisustada või midagi. Samas võiks ju selle asemel tervislikuks hakata ja valgeid õhtuid näiteks kõndimiseks ära kasutada (ei, milleks?!).
Otsustasime eile mõne töökaaslasega veidi linnapeale laiama minna, et endid vahelduse mõttes premeerida (mis sellest, et ma end see nädal niigi väga tihedalt premeerinud olen – ju siis pean ennast nii tubliks, mis teha) ja pärast ja kultuuri kogeda. Esiteks siis seadsime sammud kohvikusse Komeet, sest filmi alguseni oli tund aega. Ma polnud siiani seal käinud, küll aga olen ma sellest päris palju kuulnud ning minu tuttavad on küll väga kiitnud. Ütlen kohe ära, et tegemist on väga tegusa kohvikuga, nii et kellelgi esimeseks kohtinguks see küll teab mis õige valik pole. Pigem on see just selline koht, kuhu sõbrannadega jutustama minna. Kuigi Komeedil on ka niiöelda “päris” menüü, siis seekord nina sinna ei pistnud ning ilmselt tuleb seda mõnel muul korral uudistama minna, kuid koogivalik on küll hea! Ma ei teagi, kas see oli automaatne otsus, kuid me kõik võtsime erinevad koogid, mistõttu sain proovida nelja erinevat kooki ühe külastusega. Pretty cool, right?
Ise olen olnud peaaegu terve oma elu ühe korraliku Napooleoni koogi fänn, kuigi enamus aega olen pidanud pettuma. Enne kui sisse kaevusin tundsin korraks muret, et kas magustoidu kahvel on ikka piisavalt adekvaatne tööriist või peaksin ma kuskilt kirve abiks võtma. Ma olin aga väga meeldivalt üllatunud, sest kihid olid pehmed ja terve kook oli suussulav. Kuna ma kohvi sõber ei ole, siis võtsin kõrvale ilma suhkruta kakao ja ei pidanud pettuma. Ma ei tea miks, aga ma ootasin hoolimata suhkru puudumisest sellist veidi magusat lurri, kuid sain hoopis sellise kergelt mõrkja joogi nagu oleks kakao tumedast šokolaadist tehtud. Me like it! Koogi kihtide vahel on megahea kreem, mis ei ole liiga magus ning alumiste kihtide vahel on moos, mis võib olla et oleks võinud olla veidi hapukam, kuid kogu kooslus oli täpselt paras. Kindlasti soovitan!
Karin ja Helen on juba päevi õhanud vaarika-beseerullist, mida nad natuke aega tagasi olid proovimas käinud ning sain ka selle järgi kaeda. Beseekreem seal sees on õhuline ja magus, kuid vastukaaluks on seal vahel hapud vaarikad, mis kogu selle kombo tõsiselt heaks teevad. Seetõttu sobiks see koogitükk ka neile, kes väga magusaid asju ei armasta, kuid veidi miskit siiski. Olgem ausad, tegelikult nägid kõik koogid välja megahead ja isuäratavad ning kutsusid proovima! Paradiis, I tell you.
Siis oli meie laua peal veel üks toorjuustu kook, mis on üks heade magustoitude alustaladest, sest kamoon, kellele üks hõrk toorjuustukook ei meeldiks? Olgugi, et kook oli jällegi väga hea ja vaarikas oleks toorjuustuga justkui kokku loodud, siis üleüldiselt avaldas see kook mulle kõige vähem muljet. Võib olla teised variandid olid lihtsalt veidi põnevamad? Viimaseks valikuks oli miski karamelli-pirni kook, millest kahjuks pilti ei ole, kuid välja nägi ta sama ilus kui teisedki. Ilmselt oli seal ka tegemist toorjuustuga, kuid kate oli karamelli ja pähklitega. Maitse poolest on see kook pigem suurtele magusasõpradele, sest seal koostises ei ole midagi, mis kogu seda magusat ära balansseeriks. Mulle muidugi see kook väga meeldis, kuid mulle tundub, et mul veresoontes voolavad šokolaad ja suhkur käsikäes, ehk siis.. polnud ta minu jaoks liiga magus ega midagi. Torditüki hind on kõikidel tortidel sama – €3.80 ning oma hinda täielikult väärt, sest 1) tordid on maitsvad 2) tordilõigud on suuuuuuuuured Kui päris aus olla, siis see tort on ühe toidukorra eest ja rohkemgi ning mul oli tegelikult kõht ka peale filmi lõppu täis. Seetõttu kui Komeeti kooki sööma minna, siis pole mõtet mingeid eelroogasid planeerida ja vastupidi, kui minna sinna praade või asju sööma, siis koogi jaoks küll piisavalt ruumi ei jää. Oma Napooleoni koogitükki näiteks Mack BBQ šokolaaditükiga võrreldes (mille eest ma maksin vist ligi €5.90) jääb Mack küll tugevalt alla nii maitse kui ka koguse poolest. Muidugi on mul hea meel, et nii heade asjade eest igal pool hingehinda ei küsita :D. Edasi läksime Coca-Cola Plazasse ning üle pika aja oli see esimene kord, kus ma ei tahtnud kino poest snäkke osta! Vahi imet. Läksime vaatama Age of Adaline’i, mida ma olen juba pikka aega kaalunud, kuna teadsin, et Ste nagunii seda vaadata ei taha ning kellega mul ikka väga minna on… Viimasel ajal on need Holliwoodi filmid ikka väga etteaimatavaks läinud. Teine variant on see, et ma lihtsalt vaatan liiga palju filme, mis võib ka tõsi olla. Idee kui selline oli muidugi vähe teistmoodi – lugu naisest, kes lõpetas järsku vananemise – kuid lõpp läks ikka nii nagu alati. Võib olla oleks olnud efektiivsem, kui Adaline oleks päriselt ära surnud pärast 107 aastat, või noh.. surnud ära kauemaks kui 2 minutit, kuid ilmselt siis ei oleks see enam lugu armastusest, vaid puhas draama. Mulle meeldib kritiseerida, nagu põlisele eestlasele kohane, seetõttu leian et mõned osad filmist olid päris naeruväärsed. Näiteks see, et kui Adaline esimest korda avarii tegi ja välk sisse lõi, siis selle asemel et nii suurest energia laengust õhku lennata (mis olgem ausad oleks tegelikkuses pidanud juhtuma) tuli ta hoopis oma surmast välja, samas teist korda avariid tehes ja ära surres läks vaja ainult 750 volti, et teda tagasi tuua. Magic! Või see, et tema boyfriendi jaoks ei olnud imelik, et tal on endast (välimuselt) vanem tütar. Või see kui tuli välja, et Adaline oleks peaaegu oma praeguse boyfriend’i isaga abiellunud? Või see, et ta boyfriend ei olnud üldse vihane, et Adaline talle valetas kui kogu lugu välja tuli? Võõõõõõi näiteks see, et ta boyfriend juba teisel kohtumise korral armastust avaldas? Jep… Juba teist korda kui nad kokku said oli Adaline kindel, et ta selle tüübi pärast tahaks nüüd vanaks saada. Hmmm.. Äkki ma olen lihtsalt muinasjuttudest välja kasvanud? Üleüldse on kõik raamatud täis selliseid veidi ebareaalseid lugusid, aga ehk sellepärast nad hästi müüvadki. Inimesed tahavad oma igapäevaeludest välja, tahavad endid kellegi teise täiuslikku elusse heita ja mitte oma päris elu peale mõelda? Njah.. Isegi olin sellesse pagana varjunditesse nii sisse tõmmatud, et endal ka häbi tunnistada. Järgmise filmina tahaks nüüd ära näha selle Hot Pursuit’i, kuid seda vist Ste näha ei taha, ehk siis ma pean võib olla ootama niikaua kuni selle adekvaatne koopia internetti ilmub. Samas.. olen alternatiivsetele võimalustele avatud 😉 Anyone?
Eelnevalt sai juba mainitud, et ega sellest 30-päeva challenge’ist küll midagi välja ei tulnud, kuid see ei pane mind muidugi üldsegi lootust kaotama ning nüüd olen ma välja mõelnud selle, et enne kui me 27ndal Inglismaa poole lendu tõuseme, mina pattu ei tee. Sinna on 13 päeva aega ja juba praegu ma mõtlen, et oleks nii tore banaanilaaste šokolaadis näost sisse ajada. Mmmm.. banaanilaastud… Võin vist ausalt öelda, et see on vabalt minu praeguse hetke lemmikmaiustus. Kindlasti sisaldavad need üüratutes kogustes suhkrut ka, niiet.. Nädalavahetusel oli emadepäev ja selleks puhuks läksime vanaema juurde hommikusele söömale. Algselt oli meeles tordist pilti teha, aga siis ma ikkagi unustasin ja siis oli tort juba peaaegu otsas, et pildile ei olekski eriti midagi jäänud, kuid õnneks on Bibi Pagaril oma veebileht, kus on üks näidistort ka väljas. Tort oli täiega nämma! Tehtud oli kohupiima ja valge šokolaadi segust, mis maitses veidi nagu toorjuustukook, vahel olid veidi hapukamad mustsõstrad ja põhi miskine purune, kuid minu meelest mitte päris küpsis. Peal olid kaunistuseks šokolaadilaastud, aga need olid küll tehtud ma ei tea mis šokolaadist, sest maitselt meenutasid rohkem neid jubedaid jõuluvana šokolaadikujusid. Jättis plastmassise tunde suulakke – väkk! Veidi hiljem läksin vanematele ka Assakule külla, sest noh esiteks oli emadepäev ja teiseks… mu vanemad said uue väikse karvase pambu! Vanemad koerad on juba üpris vanakesed ning uut verd tuleb ju peale toota. Lisaks sellele, et kuts on niisama nunnu on ta ka Trixi lapselaps, ehk siis vereliin jätkub 😀 Täielik nunnupall! Lisaks sellele on ta äärmiselt sotsiaalne ja tore ja tahab koguaeg kellegi juures olla – need teised koerad teda eriti ei paelu.
Ja et ma ainult lulli ei lööks, siis lõin ka aiatoimingutele käe külge ja jaotasin aktiivselt puiduklibu põõsaste alla. Kuna need hunnikud olid juba mõnda aega paigal istunud, siis selle aja peale olid miskid rõvedad ämblikud neisse pesad teinud. Väkk-väkk-väkk! Tegemist ei olnud just väga väikse ämmelgaga, vaid ikka korralik pöidlaotsa suurune (koos oma kossidega) ning jooksis maapinna vabisedes hunnikust eemale ja kuhugi mujale, kust ta uut pesa saaks lantida.
Täna on juba üpris mõistlik kevadilm, see-eest eile sain ma lõpuks täiesti läbimärjaks, sest kuna ma pidin õhtul poodi minema, siis ei tahtnud ma vihmavarju lisa pambuks kaasa võtta. Noh, õnneks ei tulnud terve tee padukat, aga piisavalt, et kõik riided ja jalanõud läbi liguneks. Kui ükskord see tuul ka ära läheks, siis annaks ju juba lausa mõnusalt elada 😀 Ei jõua meie Inglismaa reisi ära oodata! Tahaks juba Siirit näha ja riideid osta ja niisama Ste perega chillida ja.. ja ma ei tea, veidi tunnen puudust selle ehtsa inglisekeele sees olemisest.
|
OSCAR-2019
|
||
Omada kauneid, pikki ja terveid juukseid nagu printsessil, on enamus naiste unistus . Kahjuks avaldab keskkonnakvaliteedi halvenemine, pidev surve tööl, stress, ebasobiv toitumine jne. kahjulikku mõju nahale ja juuste seisundile. Juuste väljalangemist ja nende kehva kvaliteeti esineb nii meestel kui naistel, aga naiste jaoks on uhkus oma juuste pärast veelgi tähtsam. Sageli öeldakse, et juuksed on meie ilu kroon, seepärast me otsime pidevalt viise, mis teekisd need tugevaks, terveks ning et need kasvaksid hästi. Üks tõhusaid viise on mask Princess Hair juustekasvu.
Princess Hair on juuste väljalangemisvastane mask, mis on valmistatud elusate keratiini valkudega, mis toetavad loodusliku juuste kasvu ja folliikulite tervist. Naised peaksid oma naha ja pikkade juuste suhtes alati olema ettevaatlikumad ja konservatiivsemad, sest need on naiselikkuse ja isiksuse lahutamatu osa. See on lahendus naistele, kellel on probleemiks juuste väljalangemine, hõrenemine ja peanaha pikk puhkefaas.
Princess Hair juustekasvu on efektiivne juuksemask, mis annab peanahale, juuksefolliikulitele ja juustele kõik toitaineained, mis on vajalikud tervete ja tugevate juuste kasvu jaoks. Toode on juuksehooldusvahend spetsiaalselt kahjustatud juustele: see toode annab juuksefolliikule vitamiine ja mikrotoitaineid, mida on vaja juuste kasvu jaoks, et juuksed saaksid uuesti pikkadeks, terveteks ja elujõulisteks. Selle toote toimeained on spetsiaalselt välja töötatud, testitud nii laboratooriumides kui ka kliinilistes uuringutes. Need unikaalse koostisega uuenduslikud toimeained tagavad, et juuste väljalangemise, hapruse ja lõhenenud juuste vastu saaks tõhusalt võidelda. Loomulikult on toode sertifitseeritud ja vastab kõikidele sellistele toodetele kehtestatud rahvusvahelistele standarditele.
Argaaniõli: See Marokkost pärit hooldab peanahka. Juuksejuured saavad kõigi vajalike toitainetega hästi varustatud. Argaaniõli imendub peanahka ja toidab juuksejuuri nii, et juuksed saavad kasvada tugevaks ja terveks.
Takjaõli: See õli sisaldab kõike, mida vajad terved juuksed oma struktuuri jaoks. See vähendab nende lõhenemist ja hoiab seeläbi juukseid palju pikemana.
Kookosõli: Kookosõli parandab peanaha mikrotsirkulatsiooni nii, et juuksefolliikul saab palju paremini varustada vajalike toitainetega. Juuksed kasvavad palju tugevamaks ja murdu katki nii kergesti.
Kaneeliõli: Kaneeliõli on võimeline uuesti aktiveerima juba mitteaktiivseid juuksefolliikuleid: juuksed saavad taas kasvada tihedaks.
Kalamus ekstrakt: Kalamus ekstrakt ei sisalda ainult antibakteriaalset toimet, vaid vähendab ka peanaha kuivust ja seega takistab kõõma tekkimist.
Kummeli ekstrakt: Kummeli toimeained leevendavad pingelist peanahka ja intensiivselt võitlevad vastu kõigile allergeenidele.
Enne selle toote kasutamist pestakse juuksed šampooniga, mida ka tavaliselt kasutatakse juuste pesemiseks. Seejärel loputatakse šampoon juustest hästi välja. Märgadest juustest pressitakse õrnalt õrnalt vesi välja ja kuivatatakse rätikuga. Veel niisketesse juustesse kantakse mask, jaotades seda peanahast kuni kogu juuste pikkuse ulatuseni. Kui mask on hästi peale kantud, pannakse pea ümber rätik. Peanaha soojus püsib juuste juures ja see suurendab toote mõju. Toimeained peaksid toimima 5-7 minutit. Seejärel loputatakse juukseid põhjalikult sooja veega. Kui juuksed kuivatatakse õrnalt õhu käes pärast raviprotseduuri, võivad nad väga hästi taastuda. Juuksed säravad kohe peale seda, kui toodet esmakordselt peale kantakse, ja neil on palju parem struktuur
Toodet saab osta ainult tootja ametlikult veebisaidilt. Soovitame teil siit osta, et vältida võltsitud tooteid, mida pakutakse madalama hinnaga. Selle toote ostmine veebisaidilt on lihtne, kuna peate sinna ainult sisestama oma nime, aadressi, mobiilinumbri ja asukoha. Meie töötajad võtavad teiega ühendust telefoni kaudu ja saadavad teile toote kulleriga. Ainult mõne päevaga jõuab see kohale. Makse sooritatakse toote kättesaamisel ja raha tagastatakse teile juhul, kui toode ei vasta teie soovidele.
Toote regulaarne hind on 48 eurot. Kuid 50% soodusega saate osta juuksemaski hinnaga 24 eurot toote kohta. Tasub pöörata tähelepanu eripakkumisele. Saatmiskulud sisalduvad hinnas.
Hiljuti tekkisid mul probleemid juuste väljalangemisega. Üks kolleeg välimaalt soovitas mulle seda toodet. Ma olin üllatunud, kui kiiresti ma nägin esimesi efekte. Juba nädala pärast, kui ma oma juukseid kammisin, märkasin, et neid oli harja küljes järjest vähem. Ma näen, et uued juuksekarvad on juba kasvanud suuremates kohtades. Mul on nii hea meel!
Pärast esimest rasedust esines mul palju juuste väljalangemist. Pärast igat pesu võisin ma koguda terve kuhja juukseid oma vannist. Ma olin šokeeritud ja tundsin ennast ebamugavalt. Ma küsisin oma juuksurilt nõu ja ta soovitas mul seda uut juuksemaski proovida. Ma tegin kodus seda ravi kuu aega ja olin väga rahul. Ma ei usu, et saaksite selliseid tulemusi nii kergesti saavutada. Juuksed ei langenud enam välja ja hakkasid läikima ning muutusid tugevamaks. Nüüd on nii kena ennast vaadata peeglist. Mul on nüüd paksud juuksed, just nagu enne mu esimese lapse sündi, ja ma soovitan kõigil seda suurepärast toodet kasutada!
Mask Princess Hair juustekasvu on taimne looduslik vahend, mis aitab teie juustel muutuda tugevaks ja terveks võimalikult lühikese aja jooksul. Juuksed muutuvad täidlasemaks ja läikivamaks ning samuti on sellega kõõm ja liigne rasvasus ravitud. Võite kodus seda maski kasutada alati, kui soovite.
|
OSCAR-2019
|
||
Põhimõtteliselt nõus, kuid mäiteks mulle tundub, et ka selles ‘halbuses’ saaks püstitada kahtluse, kas süüdimatu jama levitamine on ikka nii halb, et seda peaks miskist piirist lausa piirama hakkama. On ju ka süüdimatu jama levitaja siiski inimene, kel tema tahtest olenemata süüdimatu jama levitamise tahe ja rõõm selle levitamisest. Muide, tavaliselt tunneb süüdimatu jama levitaja hoopis seda, et ta levitab õiget asja. Ta usub selle õigsusesse isegi siis, kui selle sisu teistele näivalt või teadvalt nn tõestatud reaalsusega vastuollu läheb. Miks ta muidu seda levitab. Nn. normaalne ja nn hullumeelne usuvad mõlemad siiralt seda, mille õigsuses nad on veendunud. Ja kui see nüüd nii on, siis siit võiks tõstatada näiteks 3 küsimust:
1) miks me mõlemad usume, et usutav on tõde, ehkki meie poolt usutava sisu on omavahelises vastuolus? 2) millest lähtudes me tõlgendame, et usutava sisu on vastuolus;
Leian, et kui see arvamus, mis sisaldab veendumust jama olemasolu ja teatud piirist piiramise vajaduse kohta, põhineb asjaolul, et see levitatav läheb lihtsalt vastuollu minu või kellegi teise usuga ning see ei riku kuulaja põhiõigusi, siis oleks avaldamise mistahes piiramine lubamatu, kuna selliste piirangute seadmine rikuks inimese (avaldaja) põhiõigusi sõna -, südametunnistuse -ja usuvabadusele. Kas inimesel, kes levitab süüdimatut jama, võiks süüdimatu jama avaldamise fakti esinemise korral puududa põhilised vabadusõigused?
Kui aga pidada silmas mitte usku, vaid teadmist sellistest reaalselt kahjulikest tagajärgedest, mille saabumise tõenäosus (teistele inimestele, ka kuulajale) on avaldamise ja kuulatava (loetava) sisu tõttu ilmne, siis võiks piirangud olla vajalikud küll. Kuid tavaliselt on asjad ühiskonnas (riigis) korraldatud siiski nii, et sõna -ja usuvabaduse piirangud saab kehtestada reaalselt üksnes seadusega ja viia ellu selles sätestatud korras. Miks see nii on, sel on väga arusaadav ja mõistlik põhjus.
Leian, et sõnavabadus on sisult absoluutne vabadusõigus, mille kuritarvitamine algab sealt, kust algab teiste põhiõiguste tahtlik rikkumine. Aga sõnavabadus jm põhiõigused ja nende realiseerimise võimalus ja vabadus peavad jääma. Nn. väljaspool seadust ei tohiks nende realiseerimise vabadust piirata mittekuikeegi, kui on ilmne, et vabaduseõiguse realiseerimine ei kahjustada teiste vabadus -või muid põhiõigusi.
Kuid samas leian, et usust rääkimine, kuulutamine ning tavaline dispuut erinevate inimeste vahel erinevate seisukohta üle, on lubatav ka siis, kui selle käigus juhtumisi isegi rikutakse dispuudis osalejate teatud põhiõigusi (nt. õigust aule ja heale nimele, sõna -ja usuvabadusele, jne). Aga siis, rikkumise korral, on igaühel ka õigus temale kuuluvaid põhiõigusi vastava ründe korral seaduses ettenähtud korras ka kaitsta. Üldiselt on nii otsustatud (ja tundub olevat mõistlik), et õiguste kaitse (sõna -ja muu vabadusõiguste kaitse kontekstis) ei ole toimetatav teiste vabadus -ja põhiõiguste rikkumiste kaudu, s.t. tahtliku vasturündena, mille eesmärk ja tulemus on rikkuja õiguste tahtlik (vastu)rikkumine.
Või keerutame ühe koha peal nagu dervišid? Et igav ei hakkaks, siis järjest kiiremini (vahel teisele lobedalt “sisse sõites”)?
Sinu uskmatuse tunnus on seega, et Sa ei palveta? Et Sa ei lähe kirikusse palvetama? Mina ka ei lähe kirikusse palvetama raketiautomaatika küsimuses. Aga ma usun, et palvel on jõud. Et suured asjad saavad alguse väikestest mõtetest, et mõtetel on seega mingi võimalus materialiseeruda, ja et palve mobiliseerib jõudu eesmärgi saavutamiseks. Kas minu uskumine on Sinu mõõdupuu kohaselt religioosne või mitte?
Ma ikkagi pakun, et Sina oled just nimelt keskendunud USULE, et jumalat ei ole. Oled enda jaoks ära kirjeldanud, missugune see jumal on, keda olemas olla ei saa. Kindluse mõttes on see jumalakuju üsna kitsapiiriline, et kergem tõestada oleks.
Seda ma räägingi, et naabrid teadsid. Aga kuna naine keeldus... ega ta siis mingi kassipoeg ole, kes puu otsast alla ei saa ja kellele tuletõrje kohale kutsuda tuleb.
Enne Grunwaldi lahingut palvetasid nii sakslased kui ka poolakad oma... ee ikka ühe ja sama jumala poole ja võitu ning siis läksid üksteist tapma sellesama jumala nimi huulil...
asendan 3-ndas punktis sõna ‘õigususe’ 'õigsusveendumus'-ga, mille tagajärjel peaks see punkt vöälja nägema nii:
3) kas usutava õigsusveendumuse tekkimiseks on nn normaalsel ja nn hullumeelsel üks ja seesama algpõhjus?
PL: Paraku pean tunnistama: see [et on olemas inimesi, kes gravitatsiooni trotsides leviteerivad, mittemillestki sõrmuseid välja võluvad või tuhka puistavad] võib olla võimalik
Hää tsukts- Sinu “jumalaeitusest” loen paraku välja ainult loodusseaduste OLEMASOLU JA KEHTIVUSE eituse...paraku.:)
Niisiis, ma olen üks suur kõrv ja kuulan täie tähelepanuga su juttu, et milline see jumal siis tegelikult on, kui laiapiiriline ja millise kapsalehe vahel ta kükitab ning mida ta seal teeb.
Vaada, tavaliselt ei ole ateistidel-uskmatutel mitte mingit jumalakuju, no kohe mitte mingisugust. See jumalakuju, millest nad räägivad ja mida eitavad on pärit usklaste peakestest.
Mida ma saaksin eitada kui usklane teataks, et jumal on ei tea mis ei tea kus... minu arust mitte midagi või kui mõni usklane kirjeldaks jumalat Prutkovi moodi, et ei saa emmata embamatut, ka siis poleks mul miskit selle vastu...
Kõik eelenev on lihtsalt sinu usk neisse väidetesse ning sellelsisuliste nn mõttemudelite alusel kujunenud ainuõigsusveendumusse (s.t. versus teistsugused uskumused). Ei midagi rohkemat. Selline uskumus ei ole parem ega halvem, kui teistsugused uskumused, mis ei kahjusta inimese vitaalsust ja sotsiaalset võimekust.
Sa võid sellest lugeda välja mida iganes soovid, kasvõi homset ilmaennustust, aga loosungite asemel ootaks ükskord ometi ka põhjendusi.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuidas kaalus kasutades Värv tähendab värvikas Dieet Ida tüüp peab küllastusgaaside keha toidukilesse arvustuse põhjal
kaotada kaal ei söö vaid neli muna, leib tootetõhus Dieet kõht ja küljedDieet Yuliya KovaNRI Dieet diabeedi
mida kasutatakse keedetud vett.Puhastav Kõrva mugav Dieet Siinkohal arvamusi esimesel jalutuskäigu suvel 7-10 päeva pärast haiglast institutsioon.
Keskkonnamürgid Dr Haasi puhastav dieet Dr Rountree parimad toiduained lastele Tervislik elu koos dr Martiniga mis oli avatud seitse päeva nädalas kella.
Järgnev dieet ei liitu Kaalujälgijate programmiga mingil eespool on 7 päeva dieet, Esimene roog oli ka jooga harrastajate puhastav juurvilja.
Osteoporoosi põdevatele rottidele anti boori 30 päeva, on keha puhastav toimega; et kirjeldatud segu on parim vähivastane dieet maailmas.
On mitmeid toitumise päeval plaanid Internetis kättesaadavaks. Üks neist on 7 päeva dieet, mis sisaldab toidu kava iga päev nädalas. 7 päeva dieet eesmärk.
Rohelise tee dieet(2 nädalat) 6 ja 7 päev Päeva jooksul üks kindel puuviljasort igas koguses igal ajal Puhastav.
Dieet nr. 1: pärast söö rohelist lehtköögivilja. Kolm päeva, kui süüakse vaid õunu, annavad Sille Poola sõnul välja puuviljapaastu. "Sel puhul süüakse.
Kahenädalane organismi jääkainetest puhastav dieet vabastab sind kuid maitsenäsade harjumine mittemagusa toiduga võtab vaid kümme päeva. Kui see dieet.
päeva. Uus Kasutatud Vana Antiikne. Otsi. 7 Päevane Dieet Seeria. 3 Raamatut. Organismi puhastav dieet kogu eluks. OstaKohe:.
tahaks siis teada,milline dieet teile kõige rohkem sobib? kaua seda peate? Title: Minu ühe päeva näidis menüü: Hommik: kodujuust, kurk, nats tomatid.
detox dieeti 7 päeva annab võimaluse heita 3-5 kg, puhastav seedetrakti kes valisid Detox dieet - 7 päeva puhastab keha on piisavalt.Ligikaudne menüü.
Dieet juustele regulaarselt, päevast päeva, hommikul ja õhtul, Valgul on tugev puhastav toime, eriti rasustele juustele.
Tähendus Kremli dieet on sundida oma keha saavad energiat süsivesikute toidud ei ole, kuid kuna keha rasva. Aga mitte sagedamini kui üks kord kolme päeva.
Vähemalt 7 päeva on plaanis teha. Eks annan teada See on Ameerikas ammu kasutusel olnud organismi puhastav ja kaalu See on üks ammune dieet.
Peep Vainu puhastav dieet 14 päeva jooksul tohib süüa: Dieet kestab 7 päeva, iga päev tuleb juua 4 klaasi vett ja võtta üks multivitamiini-tablett.
Mayo Clinic Diet kestab 5-7 päeva, Positiivne tagasiside Mayo toitumine on kasulik ja puhastav dieet, mis ei ole kahjulik organismile ja ei vii kurnatus.
Dieet suvel - 7 päeva Dieet arsti Kovalkova - vaatab menüüd, kasu Dieet kõhuga - üldpõhimõtted menu Puhastav marmelaad toitumine - vaatab tüüpi.PÄEVA RETSEPT: Toitumisspetsialist Kevadine seedetrakti puhastav vitamiinirikas Raamat "Tervendav enesearmastus. Mõtted ja toit – kõige tõhusam dieet.
Express meetod Julia Võssotski 3 päeva Autor puhastav dieet pakub üle 3 päeva on et saavutada puhastamine keha kes valisid Detox dieet - 7 päeva.
Teatox ei ole dieet ega asenda toidukordi! 14 päeva Teatox 28 päeva Teatox Koos Teatox. 50g Päevast Tetoxi + 7 teepakki Öist Teatoxi.
PhenQ Review – Dieet pillid.Rice dieet on 7 päeva. Valmistume pühadeks Ilu Teine variant, mis võib pakkuda puhastav rice dieet ei ole selline range, ta on arvestatud seitse päeva.
Ärge pidage ranget paastu kauem kui kolm päeva, välja arvatud kogenud toitumisspetsialisti, Kerge puhastav dieet. Kui olete järginud ranget paastu.
Maksa puhastav dieet - Toitumine. Saada kõige tahes maksa puhastust toitumine ma tahaksin alustada kerge söömata paar päeva enne algust peamine.
Carol Vordermani organismi puhastav dieet kogu eluks. lisati 7 päeva tagasi. Hõbedaste aastate kokaraamat. Mai Maser. 2010. Hõbedaste aastate kokaraamat.Puhastav mikstuur Detox, LOODUSTOODE, 250 ml. Pilt on illustreeriv. Lahjenda 12 ml METHODDRAINE DETOX mikstuuri 1-1,5 liitris vees ja joo päeva jooksul.
Paastumine päeva ananass, kui olete 3-päevane dieet; Puhastav dieet kaks päeva; Dieet juuste; greipfruudi dieet; Toitumine Skin; Dieet jäätis; Nearomatnaya.
ideaalne puhastav vahend, eriti 7 päeva dieet 13 päevane dieet 14 päevane dieet 20 päevane dieet 28 päeva dieet Dieedid Kaalu langetamine Ketoos.
Detox puhastav dieet. Puhastamine Detox dieet oli Jean Carnahan, kelle säilivusaeg mitte rohkem kui 7 päeva. Et valmistada jogurtit saate kodus, osta apteegist.
Organismi puhastav dieet kogu eluks kategoorias: Raamatud, ajalehed, Tervishoid ja inimene, Toitumine (eseme ID 78684061).
Dieet ei peaks olema liialt karm. 7 - 10 päeva järjest, kohandades taas lapse vanusele. Probiootilised PB Assist kapslid - 5 päeva seespidiselt:.
See on vaid 7-päevane dieet, et vähemalt 2 päeva tuleks süüa normaalselt enne kui uuesti midagi Üks nädalane puhastav dieet ei ole nüüd küll.
09:00 PÄEVA NIPP // Üllatav viis, kuidas tegelikult avokaadot lõigata! 7% inimestest ei jõudnud esmaspäeva hommikul õigeks ajaks tööle. Naisteleht.
Toitumine ja liikumine. Toitumise ja liikumise õpetajaraamat. Toitumine - teooria; Toitumise aktiivtööd; Liikumine teooria; Liikumise aktiivtööd; Seksuaalkasvatus.
Immuunsus ja toitumine. Kuidas püsida terve kui kõikjal sinu ümber on viirused ja haiged inimesed, ilmad on külmad ja valgust vähe.
Maopõletik (gastriit?), toitumine ja banaan Kati 30. november 2012, kl 22.24: Kas keegi oskab soovitada toiduaineid, mis aitavad maopõletikku leevendada.
Ja veel suurem probleem on toitumine.Hommikust söön pool seitse. Ja siis on võimalik süüa alles 14-16 vahel (kuidas kunagi). Ja õhtusöök on19-21 vahel.
Toitumine. Veganarst annab vastulöögi: Unusta tüütud dieedid ja erinevad isud: põhimõtted, mille järgimine tagab kindla kaalulanguse. 05.aprill 2017 10:02.
SPORTLASTE TOITUMINE. Mehis Viru Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed.Loovtöö 8.klass Tervislik toitumine. Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine? süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas.
Aluseline toitumine – milleks? Üleüldse, milleks dieet? ja ravim toiduks.” Ta pani kokku nimistu üle 400 taimest, nende raviomadustest ning kasutusest.
Toitumine. Imedieeti, mis reumatoidartriidi (RA) välja ravib, olemas ei ole, kuid tervisliku ja hoolega kaalutletud toitumise abil on võimalik haigusest tingitud.
toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, ja lahja õlu (mõõdukalt); joogid (ebaküdoonia- ja astelpajumahl, porgandi-mahl, kibuvitsamarja-, pärmijook).
TREENING JA TOITUMINE VAHUR ÖÖPIK INIMESE PEAMISED TOITUMISVAJADUSED Mitmekesine toit ja organismi vajadustega kooskõlas olev toitumine.Gluteeni-ja-piimavaba-sügis Tsükli jooksul käsitletavad teemad ja sügisesed toimumisajad: Gluteeni- ja piimavaba toitumine.
Tervislik toitumine. Avaleht; Lugemist; Tervislik toitumine Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni ja Tervisekooli uus toitumispüramiid annab soovitusi tervislikuks.
|
OSCAR-2019
|
||
Jooksmine on üks tore hobi - ühildada saab kaks südamelähedast tegevust, milleks muidugi jooksmine ja ka reisimine. Ega ma seni tegelikult väga välismaad väisata polegi saanud (ühtteist naaberriikides (Soome, Rootsi, Läti) on siiski nähtud), vaid olen piirdunud eeskätt Maarjamaa kaunite sihtkohtadega, mida on muideks VÄGA palju, kuid küllap jõuab ka maailma veel näha. Elu alles ees ja ma alles 25-aastane, seega vast jõuab. :)
Olgem ausad, ega ma niisama Raasiku-kanti ei satuks, kuid kuna seal toimus täna kell 18:00 antava avavilega (jah, mitte stardipauguga) Raasiku Rahvajooks, siis just sinna ma lühendatud tööpäeva järgselt jalgrattaga vurasin. Jooksuvõistlust, mis järjekorranumbriga 11, korraldatakse mitmekordse Eesti Meistri Taivo Püi auks. Kilomeetreid kogunes 33,62, mis ühtlasi sisaldas endas ka rajaluuret, et eesootavast, tol hetkel tundmatust, võistlustrassist parem ülevaade saada. Valdavalt oli kiirus seal 30 km/h kandis, mõnel lõigul kiirem, mõnel aeglasem. Too kiirus on mu paugupilli puhul, mis mõeldud maastikul sõitmiseks, ka enam-vähem maksimum, mis sellest välja pigistab. Muidugi, eks olen ka 40 km/h kanti kätte saanud, kuid taolist kiirust pikalt ei hoia. Jalgratas muutub liiga ebastabiilseks. Samas, enamjaolt puhus võrdlemisi tugev taganttuul, seega erilist pingutust ei täheldanud. Paras soojendus. :D Vastutuule korral langes kiirus drastiliselt ning väntamine oluliselt vaevalisem. Päeva esimene pool tõi endaga kaasa üle 25 rattakilomeetri marsruudil kodu-töö-kodu. Masohhist ma siiski pole (vist :D), sest tagasiteel läksin nn kergema vastupanu teed ehk sõitsin Elroni rongiga, porgandikesega, Raasikult Ülemistesse ja sealt siis juba 6,39 km lõdvestusena kojusõitu. Kogunes paras ports jalgrattakilomeetreid.
Niisis, nüüd põhiteema juurde. Rahvajooksu distantsiks oli minu GPS-i andmetel 5,72 km (PolarFlow link), kuigi ideaalis pidi pikkuseks olema 5,8 km, kuid korraldajadki ütlesid, et tegelik vahemaa veidike lühem. Lähtudes PolarFlow andmetele, siis jäin vaid mõne sekundiga oma kehtivale 5 km isiklikule rekordile alla, mis on igati positiivne.
Juba tavapärase kahekilomeetrise soojenduse ajal ehmusin ära, kuna samm oli üllatavalt kerge ja minek ülihea. Ju siis pikapoolsest soojendusest jalgrattal oli kasu, tegi jalad nö lahti. :)
Tulemus fikseeriti 71 osalejal, kellest 35 naist ja 36 meest. (TULEMUSED) Mul õnnestus näidata kõigile kandu, mis oli minu jaoks suureks-suureks üllatuseks, sest edestada suutsin mitmeid minust märksa tituleeritumaid, kõrgema treenitusega ning paremate isiklike rekorditega võhmamehi, mis taaskord ehe näide sellest, et kõik on võimalik. Muidugi, iseasi, kui tõsiselt konkurendid võistlust võtsid. Võib-olla mõnel tugevam trenn-võistlus all vms. Mina olin igatahes puhanud ja värske ehk tugevaks pingutuseks valmis. Siiski, sildupõletavalt ei jooksnud, sest homme enne suuri pühi mind ees ootamas sünnilinn Raplas toimuv 5,8 kilomeetrine Võidujooks, kust siis sujuvalt maale sugulaste juurde vaikust ja loodust nautima edasi liigun. Loodetavasti suudan piisavalt hästi ära taastuda, et olla konkurentsvõimeline. Näis.
Tänasel jõuproovil asusin kohe alguses võistlejaterivi ladvikusse. Avakilomeetrini hoidsin rahulikult tuulevarju, kust siis hiilivalt end näitama hakkasin. Teise kilomeetri täitudes olin juba võistlust juhtimas, konkurendid tihedalt kuklasse hingamas. Maanteelõigul, enne kolmandat kilomeetriposti, kus ka vastutuul puhumas oli, võtsin arvestatava riski ning kasvatasin vaikselt vahemaad ca mõnekümnele meetrile. Vahe püsis stabiilne, keegi sappa ei võtnud, kuigi ei ütleks, et mingit jõhkralt kiiret tempot arendasin. Aeg-ajalt piilusin seljataha, et näha, mis seal toimumas. Grupp oli lagunenud, mis minu jaoks pigem hea uudis, sest sarnaselt minuga pidid konkurendid üksinda kohatise vastutuulega maadlema, mida grupis koostööd tehes oleks märksa kergem teha. Raja vast tõsisema tõusukese suutsin enne 4. kilomeetrit ära kannatada, kuid võitu jätkuvalt ei uskunud. Jooksin väikese varuga, olemaks valmis jälitajate rünnakuks. Rajaääres olnud pealtvaatajaid lisasid oma ergutustega tol hetkel hädavajalikku jõudu ja energiat. Viienda kilomeetri täitumine andis optimismi ja eneseusku, et võib-olla tõesti joppabki, sest lõpuni polnud enam palju jäänud. Kella enam ei jälginud ja pilk oli suunatud ette. Nüüd pidi veel natukene kannatama ja keskenduma, kuniks kätte jõudis päästev finišijoon. Tehtud! Raskeks ei mäletagi, et läks. Suutsin hoida stabiilset jooksukiirust.
Naiste arvestuses kuulus kindel esikoht Liliana Tornile ajaga 22:49,9, mis andis üldjärjestuses 16. koha. Järgnesid Margit Mälter (Sparta) 23:24,2 ja Maris Terno (Tammed) 23:26,2. Ülinapilt jäi esikolmikust välja Kai Albert (21. CC Triatloniklubi) ajaga 23:29,6.
Pilvedesse muidugi ei tõuse, kuid tugeva motivatsioonilaksu andis tänane triumf kindlasti. Vahva, et minusugusedki nn omaenese tarkusest treenivad harrastusjooksjad aeg-ajalt poodiumile pääsevad. Mis sest, et pigem nn külavõistlus(t)el, kuid asi seegi. Phäh, nagu ikka eestlaste puhul tavaline nähtus, siis kunagi ei olda millegagi ega kellegagi rahul. Alati on mingi häda. No mis sa teed, ju siis too tunnusjoon on meile juba emapiimaga sisse programmeritud. :D
Raasiku Rahvajooksu näol on tegemist sujuva korraldusega kohaliku väikejooksuga, kus stardimaks soodne (5 raha, sh stardipäeval), rada kiirepoolne ja stardis masside vahel slaalomit tegema ei pea.
Häid pühi ja ärgem siis üle pingutagem suure söömis- ja joomisorgia käigus, vaid jäägem ikka mõõdukateks! ;)
Ma vist olen siin juba sarikommenteerija, kuid fännan samuti väikeste kohtade jookse. Eduelamus tuleb kasuks, tõstab enesehinnangut. Ja masohhisti nali oli ka 5+. Õnne esikoha puhul!
Palju õnne :) Alguses pisikesed võidud ja siis suured :) Väga tubli :) Muide, kas Sul oleks huvi tulla spordiblogijate kokkutulekule aga arvestama pead hunniku naistega? :D
Tänud. Huvi täitsa olemas, sain juba Karmenilt samasuguse kutse-ettepaneku. Kuupäevgi hetkeseisu järgi sobib, seega why not. Ja naiste seltskonna vastu pole mul midagi. ;)
Et siis see väikemees tegi sulle 1:0 ära eile? Pilti vaadates jääb küll selline mulje, et lõpetas oma paar sekundit eespool :D Hea, et meie maal sirgub selliseid imelapsi :)
|
OSCAR-2019
|
||
Tänavu juba kaheksandat korda toimuva Eesti Vähiliidu heategevuskontserti keskmes on seekord Elvis Presley muusika ja võitlus kopsuvähi vastu.
Nii nagu igal aastal, on ka tänavusel heategevuskontserdil fookuses mõne kuulsa artisti või bändi looming. Sedapuhku siis eelmise sajandi ühe suurima staari – rokikuninga Elvis Presley oma. Ja seda sel aastal ka eesmärgiga tõmmata tähelepanu kopsuvähile, selle ennetamisele ja õiges staadiumis avastatuna ka edukale ravimisele.
Heategevuskontserdil, kus tänavu korraldajate sõnul ka suurem tantsu, video- ja valgusshow, esitavad uues värvingus eelmise sajandi 50ndatel ja 60ndatel oma karjääris tipus olnud Presley muusikat Gerli Padar, Lenna Kuurmaa, Birgit Varjun, Ivo Linna, Tõnis Mägi, Tanel Padar, Hendrik Sal-Saller, Ott Lepland ja Andrus Kasesalu. Muusikuid saadavad veel Otsakooli Bigband, Siim Aimla ansambel ja Boogie Company.
Kui eelmisel aastal oli kontsert pühendatud suuresti samast ajastust pärit The Beatlesi muusikale, mille suur austaja ja asjatundja Ivo Linna lisaks laulmisele ka kontserti juhtis, siis tänavu on kontserdi ettevalmistamisel olnud abiks Elvise klubi president Tõnu Tuulas. Tema unikaalset kogust pannakse üles ka Elvis Presley teemaline näitus.
Kontserdi korraldajad ootavad üritusele kõiki Elvise muusika austajaid ning neid, kellele ka kontserdi eesmärk korda läheb. “Ainulaadne etendus jõuab lavale rahvusvahelise vähinädala raames, mille teemaks on kopsuvähk. Eestis sureb kopsuvähki igal aastal ligi 750 inimest, nendest on 600 mehed ja 150 naised,” mainis Eesti Vähiliidu tegevdirektor Maie Egipt. Selle aasta kontserdi tulud lähevad kopsuvähi ennetustegevuseks.
Kuidas käib puhkusepäevade arvestamine, kui töötaja teeb nädalas keskmise 40 töötunni asemel tööd 60-70 tundi?
Küsimus: Kui töötaja on tööl tähtajatu osaajalise töölepinguga, milles ei ole välja toodud konkreetset töötundide arvu ning töötaja on teinud reaalselt töötunde kuus keskmiselt 60-70, siis kuidas käib puhkusepäevade arvestamine sellele töötajale, kas sõltumata töötatud ajast ikka 2,3 päeva ühe töökuu eest? Või vastavalt tehtud töö eest?
Vastus: Kui töötaja pole alaealine, töövõimetuspensioni saav töötaja ega haridus- või teadustöötaja, kelle põhipuhkus on seadusega sätestatult pikem, on tema põhipuhkuse pikkus eelduslikult 28 kalendripäeva (töölepingu seaduse, TLS § 55). Seadus ei too erisust töötaja tööajast ehk nn töökoormusest lähtuvalt.
Juhin tähelepanu, et töötundide arv seitsmepäevase ajavahemiku kohta peab olema töötajale teavitatud, kui see ei sisaldu töölepingus (TLS § 43 lõige 1). Kui seda pole võimalik tuvastada, eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, so täistööajaga. Töötaja kirjalik teavitamine töötingimustest on tööandja kohustus (TLS § 5 lõige 1).
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine põhjustab palju küsimusi, kui korraldatakse ettevõtte ühisüritusi, näiteks suvepäevi. Iga õnnetusjuhtum pole tööõnnetus, kuid missugune on?
Tööd korraldades peab tööandja arvestama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega. Töökeskkonna korraldamine tööajal, kokkulepitud tööd tehes ja kindlal territooriumil on selgelt mõistetav, kuid paljudele tööandjatele tekitab küsimusi see, kuidas tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ettevõtte seminaridel või ühisüritustel, näiteks suvepäevadel.
Selle küsimuse esitavad töökeskkonnakoolitustel iga kord ka osalejad, kui peatun tööõnnetuste uurimise ja registreerimise teema juures: kas see on tööõnnetus, kui osalen ettevõtte suvepäevadel ja meeskonnamängu käigus ennast vigastan? Või see, kui seminaril olles komistan ja murran jalaluu?
Tööandja kohustus on tagada ohutud ja tervislikud töökeskkonna tingimused igas töötaja tööga seotud olukorras.
Enamikul ettevõtetel on harjumatu hinnata riske, mis kaasnevad töötaja osalemisega seminaridel või muudel üritustel või välislähetusel ehk väljaspool töökeskkonda.
Töökeskkonna teadlik korraldamine aitab märkimisväärselt vähendada ohuolukordi ja õnnetusjuhtumeid neiski olukordades, kuhu töötaja satub ootamatult või harva. Paraneb töötajate üleüldine ohutusteadlikkus, mis suurel määral mõjutab töötaja käitumist ka tööga mitteseotud olukordades.
Ohutusteemade käsitlemine ei ole kunagi ühekordne tegevus, mida teha seoses kindla tegevuse või üritusega, vaid on ettevõtte juhtimise loomulik osa, kus ohutusega on arvestatud kogu töö käigus.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal – vaja on leida põhjuslik seos töötaja tööga ja töökeskkonnaga. Selle põhjusliku seose leidmine on teinekord keeruline, nimelt siis, kui töötaja viibib enda tavapärases töökeskkonnas ja teeb igapäevast tööd. Iga õnnetusjuhtum ei ole veel tööõnnetus. Tuleb teha uuring, mille käigus selgitatakse välja õnnetusjuhtumi tekkimise põhjused ning kui need on seotud töötaja töö ja töökeskkonnaga, loetakse õnnetusjuhtum tööõnnetuseks. Tööandja koostab tööõnnetuse raporti ja saadab selle 10 tööpäeva jooksul tööinspektsiooni.
Suvepäevadel ja ühisüritustel osalemine on töötajale üldjuhul vabatahtlik tegevus ning selle käigus saadud vigastused ei ole enamjaolt tööõnnetused.
Olukorras, kus tööandja on teinud suvepäevadel osalemise kohustuslikuks, näiteks alustatakse üritust koosoleku või seminariga, ja töötaja end seal vigastab, võib õnnetusjuhtumi määrata tööõnnetuseks, kuna põhjuslik seos tööandja huvides või korraldusel tegutsemisega on olemas. Kõigepealt on vaja nii vabatahtlikult kui ka kohustuslikult üritusel osalemisel välja selgitada, mis asjaoludel õnnetus juhtus.
On ka juhtumeid, kus üritusel osalemine on küll vabatahtlik, kuid töötaja tunneb sotsiaalset survet selles osaleda. Selline olukord tekib, kui üritusel osaleb kogu meeskond ja meeskonnajuhil ei ole meeskonnatöö edendamise eesmärgil mõistlik ürituselt puududa. Säärane juhtum on üks piiripealseid olukordi, mille puhul tasuks rohkem rõhutada vabatahtlikku osavõttu, et hiljem ei peaks hakkama lahendama ebameeldivaid olukordi ja laskuma vaidlustesse, kas osalemine oli ikka vabatahtlik või pigem kohustuslik.
Suvepäevade ja muude meelelahutusürituste kohta pole vaja koostada eraldi tööohutusjuhendit, vaid selleks, et vältida õnnetustesse sattumist, tasub osalejatele meelde tuletada mõningaid ühiskonnas päevakorral olevaid teemasid. Näiteks alkoholi tarvitamine suurendab õnnetusse sattumise riski alati, sest vähendab loogilist mõtlemist ja halvendab otsustusvõimet. Kuna Eestis on võrreldes teiste Euroopa riikidega tõenäosus alkoholi tarbimise tagajärjel õnnetusse sattuda suurem, on selle teema käsitlemine enne ettevõtte üritust vastutustundlik käitumine ka oma töötajate suhtes.
Kui koos on hulk inimesi, on üsna tõenäoline, et midagi juhtub. Ettevõtte meelelahutusürituse sujuvaks toimimiseks on mõistlik meelde tuletada, mida teha, kui õnnetus peaks juhtuma, olgu need kasvõi pisivigastused, sest teadmatus, kuidas nendega tegeleda, võib rikkuda kogu ürituse. Oluline on, et inimesed ei satuks infopuudusesse, vaid teaksid, kuhu ja kelle poole pöörduda ning kus asuvad esmaabivahendid (vt külgriba). Esmaabikorraldus on kindlasti üks teemasid, mis on vaja samm-sammult läbi mõelda. Esmaabi õigeaegne osutamine võib ära hoida halvima ja päästa kellegi elu.
Kolleegidega töövälisel ajal koosveedetud aeg on liiga väärtuslik, et lasta õnnetustel see ära rikkuda. Mõnusaid koosviibimisi ja ohutut suve!
Kaasavõetavate vahendite koguseid arvestage osalejate arvu põhjal. Näiteks kui haavaplaastreid võiks olla mitu komplekti, piisab ühest puugieemaldajast.
Valuvaigistid ja allergiaravimid ei ole esmaabivahendid, seega pole tööandjal õigust neid töötajale pakkuda. Küll aga võiksid need olla töötajatele antud soovituslikus nimekirjas ja igaüks võtab neid kaasa oma valikul.
|
OSCAR-2019
|
||
Maaleht väärib rukkiseltsi liikmete hinnangul kultuuriauhinnaga tunnustamist Eesti maaelu ja omakultuuri hoidmise eest, mida ajaleht on edukalt teinud 30 ilmumisaasta vältel. Selts kuulutas tänavuse laureaadi välja Eesti rukki päeval 21. aprillil. Maalehe peatoimetaja Andres Eilart tänas rukkiseltsi nii tunnustuse kui ka rukkiga seotud traditsioonide elushoidmise eest. “Rukkil on meie rahva jaoks vankumatu sümboli tähendus,” kinnitas Eilart. Auhind antakse Maalehe toimetusele üle sügisel, kui leht tähistab pidulikult oma ilmumise 30. aastapäeva.
Vähihaigel võib haiguse ajal esineda erinevaid valusid. Samuti on valu üks kardetumaid kasvajahaiguse sümptomeid. Õnneks on valuravi ja palliatiivse ravi spetsialistide ring laienemas nüüd ka läbi koduõenduse. Iga päev haigeid külastavad koduõed puutuvad pidevalt kokku vähihaigetega, kes vajavad toetavat ravi ja ka valuravi kodus.
Vähihaigete toetusravi koduõde Annely Aasamets: „Patsiendi ja lähedaste tundmaõppimine võtab aega. Olen sageli kokku puutunud sellega, et valu kurnab ja ehmatab nii vähihaigeid patsiente kui ka nende lähedasi. Kuigi teadlikkus valu ravimise võimalustest on viimasel ajal kasvanud, ei osata siiski veel piisavalt valu olemust teadvustada ega ka sellest meditsiinitöötajale rääkida. Mõnikord patsiendid ei taha valust rääkida, eriti puudutab see väiksemat valu, mida kannatatakse, pidades olukorda normaalseks. Meie ülesandeks on leida siin lahendusi. Kui patsient tuleb valukabinetist ravimilehega või on määranud valuravi koduse toetusravi arst, on ta saanud rohkelt infot ja kõik ei pruugigi meelde jääda. Aitame raviplaani selgitada korduvalt ja rohtu võtta nii, et ei olegi valu. Püüame patsientidele selgitada, et pigem on normaalne olukord, kus patsient saab valuravi ja ei tunnegi valu.“
Vähihaigete koduõde valdab õiget küsitlusmetoodikat, kuidas patsiendil valuprobleemid välja selgitada. Samuti on tal alati võimalus teha koduvisiit koos koduravi arstiga ja valuravi veelkord üle vaadata. Tähtis on ka see, kui patsient ja tema lähedased ise läbi mõtestavad, milliste probleemidega on haigel tegu. Koduõe visiidiks aitab paremini ette valmistada ka juuresolev küsimustik (vt allpool).
„Ühiselt valuteema üle arutledes oleme alati leidnud konkreetsele patsiendile sobiva lahenduse. Keegi ei tohi valu kannatada veel vähem sellest probleemist rääkimata jätta,“ rõhutab Annely.
Kui vähiga seotud valu on reeglina oma olemuselt krooniline valu, mida ravitakse süstemaatiliselt vastavate ravimitega, siis võib tekkida ka nn läbilöögivalu, mis on ägeda iseloomuga ja ilmneb kroonilise valu taustal. Läbilöögivalu on äkiline valuhoog, mis võib tekkida hoolimata muidu ravimitega kontrolli all hoitavast taustavalust. Läbilöögivalu on piinav, ägeda ja kiire algusega, erineva iseloomu ning lühikese kestusega (keskmiselt mõni minut kuni tund). Samas võib läbilöögivalu kesta ka mitu tundi ja seda kogeb 30–90% vähihaigetest.
„Haigel võib selliseid valuperioode olla kuni neli korda ööpäevas ja sageli esineb see valu samas kohas, kus pidev valu,“ selgitab koduõde.
Läbilöögivalul ei pruugi olla kindlat vallandavat põhjust. See võib esineda tahtlike liigutamistega seoses (nt luumetastaasidega haige puhul) või tahtmatute tegevuste korral nagu soolespasmid, aevastamine, köhimine, põiehädad jmt. Läbilöögivalule on alati olemas eraldi ravimid, mida haige omaste kaasabil oskab võtta. Sellega seoses on tunduvalt vähenenud kiirabi väljakutsed----valu ei muutu väljakannatamatuks.
„Koduvisiitidel suhtleme nii patsiendi kui tema lähedastega. Väga oluline on, et patsiendi lähedased oleksid teadlikud valuravi määramisest ja valuravimitest. Tihti on ravimeid päris palju, sest patsientidel on ka teisi kaasuvaid haigusi. Mina olen kasutanud meetodit, et lähedane annab rohtu ja patsient võtab rohtu. Abiks võib olla ka ravimkarp, kus on valmis pandud on hommikused, lõunased ja õhtused ravimid.“
Pahaloomulise kasvajaga haigel on valu sageli esinev probleem ja seda tuleb kindlasti ravida. Nii saab patsiendi elu elamisväärseks muuta ning aidata tal väärikalt oma haigust taluda. Haiguse süvenedes valu tavaliselt tugevneb ja vajab pidevat ning pikaajalist ravi. Kindlasti tuleks juba vähiravi ajal , kui on valusid, pöörduda valuravi eesmärgil kohe valukabinetti. Need on avatud mitmel pool Eestis.
„Valukabinettide süsteem töötab Eestis juba päris hästi ja kui patsient on juba sellega tuttav, saab ta oma eluoluga päris stabiilselt hakkama,“ selgitab koduõde Annely.
Peamine probleem vähihaigel patsiendil ongi valu. Arstil tuleb täpsustada valu põhjus, tüüp, lokalisatsioon, kestus. Tihti on vajalikud täiendavad uuringud. Oluline on koostöö arsti ja patsiendi vahel. Arst on meditsiiniekspert ja patsient on oma elu ekspert. Nende kahe eksperdi koostöös saavutatakse parimad tulemused.
Väga oluline on mitte liiga kaua oodata ja kannatada. Valu, mis on kestnud kaua ja muutunud krooniliseks, on raskemini ravitav. Samuti on tähtis jälgida ravimi tarvitamisel arsti soovitusi.
Inimesed on erinevad ja kindlasti on mõnel inimesel keerulisem oma vaevusi kirjeldada kui teisel. Valu kirjeldamisel on suured varieeruvused (torkiv, tuim, rõhuv raske tunne). Mõni inimene tunneb valu tugevamini kui teine. Samal ajal puuduvad meil head uuringuvõimalused valu tugevuse mõõtmiseks. Seega, iga patsient kirjeldab valu isemoodi ja tugevus sõltub patsiendist ning tema haigusest. Sageli on sarnase haigusega patsientidel erinevad valud.
Valu ravimise eesmärgil saab alati pöörduda oma perearstile ja vajadusel ka teiste eriarstide poole.
Oluline on ka vähihaigete koduse toetusravi õe roll, kes teeb vastavalt arsti poolt määratud ravile sidumisi, haavahooldust, nõustab patsienti abivahendite kasutamise osas. Samuti jälgib koduõde patsiendi terviseseisundi muutusi ning vajadusel saab kiiresti pidada nõu koduse toetusravi arstiga, kes teeb ka koduvisiite.
Ravimeid koduõde määrata ei saa ega ka ravi alustada või lõpetada. Küll aga saab ta jälgida ravi kõrvaltoimeid, et vajadusel kohe arsti informeerida. Arst vastutab ravi eest, koduõde selle eest, et vajalik info kiiremini arstini jõuaks. Arsti ja õe koostöö koduses toetusravis on väga tähtis.
Patsientidel soovitan olla tähelepanelik oma tervise suhtes ja märgata neid muutusi, millest on vaja kindlasti koduõde või arsti teavitada. Meedikud otsustavad, mida on vaja antud kaebuste puhul ette võtta, vajadusel teha ka uuringuid või ravimuudatusi. Ja kui onkoloog väidabki, et tal ei ole võimalik midagi enam haige jaoks teha, siis tegelikkuses on selle patsiendi ja tema pere jaoks veel väga palju teha. Kunagi ei tasu kaotada lootust. Ravi ja haige abistamine jätkub, olgugi et ravi eesmärk muutub.
Patsiendil võib olla keeruline valu arstile või medõele kirjeldada. Need küsimused aitavad tervishoiutöötajal teie valu hinnata ning otsustada, milline ravi teile kõige paremini sobib.
Kui valuvaigisti ei toimi piisaval määral, pöördu oma arsti poole või informeeri õde. Võib-olla otsustatakse valuvaigisti annust suurendada, vahetada see välja mõne teise ravimi vastu, proovida muud ravimeetodit või suunata sind edasi valuravi spetsialisti juurde.
Kui valuvaigisti põhjustab kõrvaltoimed, pöördu oma arsti või õe poole. Võib-olla otsustatakse valuvaigisti annust vähendada, vahetada see välja mõne teise ravimi vastu, leevendada kõrvaltoimed, proovida mõnda muud ravimeetodit või suunata sind edasi valuravi spetsialisti poole.
Kui sulle on vähivalu ravimise eesmärgil välja kirjutatud tugevatoimeline valuvaigisti ning sa võtad seda ettekirjutuste kohaselt, ei teki sellest sõltuvust.
|
OSCAR-2019
|
||
Hardcore dancingut viiakse enamasti läbi spetsiifilise muusika taustal. Nimelt lugu peab sisaldama palju "ülesütlemiskohti" ning kiiret pinge tõusu ja langust, mille saatel saab ennast liigutada.
Two-step (tihti ka 2step) on ilmselt hXc dancingu kõige rahumeelsem vorm. Selle käigus tuuakse üks jalg teise ette või isegi teisest jalast üle nii, et jalad lähevad risti, ning seejärel tehakse pöördega hüpe.
floorpunch/pickin' up change on võte, mis sooritatakse enamasti laulu pingelise murdepunkti hetkel. Selle käigus tantsija kummardub või hüppab järsult ette poole, üks käsi ette sirutatud justnagu tahaks maad lüüa või maast raha üles korjata.
Ninja dancing (vahel ka karate dancing või kikkpoks) on nimetus hXc dancing'u vormile, mille käigus tantsija liigutab end nõnda nagu võitleks nähtamatute ninjadega. Selline hXc dancing'u vorm kätkeb endas mitmeid liigutusi erinevatest võitluskunstidest. Suuremas osas siiski kung fu'st, karatest ja kikkpoksist.
Wall of deathi (tuntud ka kui braveheart) käigus jaguneb rahvamass kaheks leeriks, jättes enda vahele natuke ruumi ning seejärel jookseb täie hooga kokku (nimetus "braveheart" on sellele hXc dancingu vormile külge jäänud samanimelisest filmist, kus ühes stseenis jooksevad täiel kiirusel kokku Inglise ja Šoti sõdurid). Wall of death on üsna haruldane, enamasti seostatakse seda bändide Sick Of It All, Caliban ja Lamb Of God kontsertidega.
Hardcore dancing on saanud väga suure annuse kriitikat seoses enda vägivaldse loomuga. Tihti vanemad hardcore muusika austajad vaatavad hXc dancingule kui uuele ja selgelt liialt vägivaldsele suunale, mis on hariliku moshimise ära rikkunud. Arvatakse ka, et see levib vaid noorte ja hardcore muusika äsja avastanud uustulnukate seas, kes üritavad tõestada, et nad on võimalikult "hardcore" olla, ja n-ö "koguvad scenepointe".
Väga suurt kriitkat on saanud spin kick ja ninja dancing, mida tihtipeale ka põhjendatult peetakse sihilikult vägivaldseks ning mis paljude arust muudab kontsertidel käimise lausa vastumeelseks, kuna moshpiti servas seisjad võivad jalahoobiga pihta saada.
Kastanite kõige lähedasemad sugulased on tammed ja pöögid, mis kuuluvad samasse sugukonda. Kastaneid on 12 liiki.
Nad kasvavad kolmes piirkonnas: Vahemere maades, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Vahemere maades kasvab üksnes harilik kastanipuu. Ida-Aasias kasvab 5 liiki, neist üks Jaapanis ja ülejäänud Hiinas. Põhja-Ameerikas kasvab 6 liiki, kõik USA-s.
Hiinas on kastanipuid kasvatatud juba 6 aastatuhandet, Euroopas 3 aastatuhandet. Vanad kreeklased ja roomlased levitasid kastaneid teistesse maadesse. Puu ladinakeelse nimega on seotud tema nimi peaaegu kõigis Euroopa keeltes.[1]
Põhja-Ameerika kastaniliikidele mõjus laastavalt 20. sajandi alguses Ida-Aasiast sisse toodud seenhaigus, mida tekitas parasiitne seen Cryphonectria parasitica. Kuigi ükski kastaniliik välja ei surnud, on kastanimetsad kadunud ning neid leidub vaid üksikute puude ja saludena. Ida-Aasia liigid, kes on selle seenega koos arenenud, on selle tõve suhtes väga vastupidavad.
Kastanipuu kasvab kõige paremini 200–1000 m kõrgusel merepinnast. Kõrgemal ja madalamal jääb kasv aeglaseks. Vilja hakkab kastanipuu kandma suhteliselt hilja, alles 30–40 aasta vanuselt. Kõige paremini kasvab ta täisvalguses.
Kastanipuu eelistab sügavat sõmerat mulda, mis vett hästi läbi laseb, seevastu rasked savimullad, mis vett läbi ei lase, kastanile ei sobi. Kastanipuu eelistab mulda, mille pH on 5,5–6,0. Ta suudab kasvada ka väga happelises mullas, aga aluselist mulda, näiteks kriiti, ta väldib. Aluselistel mullal on kastanipuud võimalik kasvatada tammele poogitult.
Optimaalne aastane sademete hulk on 800 mm, aga kui see jääb alla 700 mm, on soovitatav noori puid kasta. Kõige parem oleks, kui sademed jaotuksid aasta lõikes ühtlaselt, kuigi vanad puud taluvad põuda ja kuiva aastaaega üsna hästi.
Kastanipuud peetakse iseenese õietolmu suhtes steriilseks, see tähendab, et viljastumiseks ja kastanimunade saamiseks on vaja vähemalt kaht puud.
Kastanipuit on dekoratiivne, helepruuni värvi ja meenutab tammepuitu. Neid kaht ongi vahel segi aetud, mis pole kuigi üllatav, sest nad kuuluvadki samasse sugukonda. Mõlemad sisaldavad palju tanniine, mis muudavad puidu välistingimustele vastupidavaks ka ilma eritöötluseta. Kastanist saab rohkem puitu kui samade mõõtmetega tammest. Noore kastani puit peab tammepuidust pareminigi vastu niisugustes olukordades, kus puit osalt maapinnaga kokku puutub, nagu vaiad ja aiad. Kuid vana kastani puit kipub rohkem koolduma ja pragunema kui tammepuit, kastanipuit ei ole ka nii tugev ega kõva. Vanemate kui 50-aastaste kastanite puidu väärtus väheneb, sellepärast raiutakse puiduks mõeldud kastanid umbes selles vanuses maha. Sellest tuleneb, et kastanist ei saa väga laiu laudu, ning mõnikord saab laudade laiuse järgi väita, et tegu on tamme ja mitte kastaniga. Seevastu on kastanipuit väga väärtuslik mööbli valmistamisel.
Kastanimune kasutatakse peamiselt söögiks ja söödaks. Neid kooritakse ja röstitakse. Koorimata kastanimune ei tohi röstida, sest nad võivad plahvatada. Kooritud kastanimune ka jahvatatakse ja saadud jahust valmistatakse mitmesuguseid jahutooteid.
Sajandeid oli kastanijahu talurahva ja sõjaväe toidus väga olulisel kohal, hõlmates mõnikord pikki perioode suurema osa toidust. Alles 19. sajandil hakkas kastanijahust toitude osatähtsus vähenema, osalt sellepärast, et kastaneid peeti vaeste toiduks.
|
OSCAR-2019
|
||
Kalendermärkmik Eduplaneerija sai alguse 2009. aastal. Olin sel ajal kalendri otsingul ja Eesti maastikult midagi sobivat endale ei leidnud. Tol ajal kasutasin veel inglise keelset kalendrit, kuid sealne nädala formaat, mis algab pühapäevaga ning ka pühad ja tähtpäevad, mis kõik välismaised, hakkasid mind lõpuks häirima.
Viimaks ühe oma mastermindi grupi liikme Virgo innustusel saigi loodud Eduplaneerija. Imestasin kui lihtsalt kogu see projekt kokku tuli – järelikult olin seda ideed oma peas juba üsna kaua veeretanud.
Kalendrilt ootasin, et kõik mu eesmärgid oleksid ühes kohas ja ma näeksin, millised tegevused nende täitumisele kaasa aitavad. Seega alustasin kalendermärkmikku oma südamesoovi kirjeldusega.
See osa peaks välja tooma sinu kõige olulisema suuna elus. Mis on sinu jaoks nö A&O, kõige tähtsam. Midagi, mis sulle meenub kohe, kui keegi küsib, mis su eesmärk on või kuhu sa oma elus jõuda tahad? Olen jätnud sinna koha, kuhu saad kleepida või joonistada oma eesmärgist suisa pildi.
Sinu südamesoov võib olla üks konkreetne asi, sinu poolt ihaldatud elustiil või midagi nende kahe vahepealset. Üks või mitu, suur või väike, osa või tervik – see kõik on sinu poolt vabalt valitud.
Ainus asi, mida sa peaksid siinjuures mõistma on järgmine – see kujutluspilt sinu südamesoovist on sinu ankur. See hoiab sind rasketel aegadel vee peal, kui sa seda õigesti kasutad. See kujutluspilt peaks andma sulle innustust ja jõudu, kuid NB! ära oota seda kohe! Miks see alati kohe ei toimi, sellest mõnes teises blogis. Kuid isegi, kui sulle tundub, et see kujutluspilt ei paku sulle kohe innustust, siis ära arva, et see on vale kujutluspilt või see polegi sinu südamesoov. Oota veidi ja ole kannatlik.
Järgmisena sai loodud leht pika- ja lühiajaliste eesmärkide jaoks. Seega leiad sa kalendrist koha, kuhu kirjutada oma 1-, 3- ja 5-aasta eesmärgid.
Esiteks esitati mulle koolitustel liiga sageli küsimusi, kas mul peaksid olema pikaajalised eesmärgid või lühiajalised eesmärgid ja ausalt öeldes, päris alguses ma ei teadnud. Nägin, et mind innustasid lühiajalised eesmärgid, sest need panid mind tegutsema. Ja kuna tegutsemine oli minu hetkeprobleem, mida ma soovisin lahendada, siis keskendusingi lühiajalistele eesmärkidele. Aja möödudes nägin siin probleeme – olin pidevalt orav-rattas ega saanud oma tööhullusest välja, peale selle ei muutunud elu sugugi selliseks, nagu mulle oleks meeldinud. Hakkasin liikuma oma sihtide seadmises kaugemale, kuid see osutus üsna keeruliseks – pikemaajaliste eesmärkidega kadus mul side tegevustega. Ühesõnaga mul puudus oskus pikemaajaliselt ette mõelda ja neid tänase päevaga siduda.
See oli minu põhiline eesmärk – õpetada end pikemaajaliselt mõtlema. Ja täna ma võin sulle lubada, et kui pikemaajalised eesmärgid ja tuleviku visiooni loomine on ka sinu jaoks raske, siis kui täidad seda osa Eduplaneerijast iga aasta, siis ühel hetkel saad sa pihta, kuidas see toimib.
Nüüd on meil olemas midagi, mis meid sütitab – see on sinu südamesoov ja nüüd on sul olemas ka verstapostid, nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid ehk sa tead, mis ajaks midagi sinu südamesoovist võiks olla reaalsus.
Kuid see kõik on ikkagi vaid plaan sinu peas ega aita sul veel mõista, mida sa siis täna oma südamesoovi heaks teha saad.
Seetõttu leidsin, et mul tuleb isegi oma 1-aasta eesmärgid veelgi väiksemateks osadeks jagada. Siin tuli mulle appi aastaplaan.
Ka aastaplaani leiad Eduplaneerijast – see on see koht 12 kastikesega, kuhu sa saad märkida, milliseid samme peaksid sa võtma ühel või teisel kuul, et suurendada tõenäosust oma 1-aasta eesmärkide realiseerimiseks.
Kui sa oled nagu mina, siis sa tõenäoliselt küsid nüüd, et aga kust sa peaksid teadma, kui palju sa jõuad? Ja õige vastus on – sa ei teagi. Sa hakkad lihtsalt proovima. Mida enam kordi oled sa seda harjutust teinud, seda enam tunnetad sa õigesti, mis võiks olla mis ajal reaalne sinu jaoks. Niisiis ei saa me jällegi üle katsetamisest.
Muide lisamärkusena olgu öeldud, et meie aju on fantastiline organ. Ta punnib alguses hirmsasti iga uue asja vastu näidates meile justkui me ei oska, ei saa aru, ei suuda ja mida kõike veel, kuid kui me ei jäta jonni ja proovime üha uuesti ja uuesti, siis ühel hetkel käib ajus klõks ja kõik läheb omale kohale – sa hakkad aru saama. Ma usun, et oled neid hetki kogenud. Nüüd soovin ma, et sa mõistaksid, see ei ole juhus, nõnda toimub iga uue asjaga – ka eesmärkide seadmisega.
Kuna kordamine on tarkuse esimene seadus, nagu ütleb minu mentor Bob Proctor, siis lisaks visuaalsele kujutlusele aastaplaani näol, saad sa oma kvartali ja kuu eesmärgid lahti mõtestada veelkord eraldi lehtedel.
Ühesõnaga iga uue kvartali alguses on sul võimalus oma kalendriga maha istuda ja mõtiskleda, mis peaks järgmise kolme kuu jooksul juhtuma, et sa liiguksid oma eesmärkidele lähemale ja saaksid peagi hakata elama oma südamesoovi.
Vaata oma aastaplaani ja mõtiskle, millised eesmärgid millises sõnastuses võiksid sind edasi aidata.
Täpselt sama teed sa kuu eesmärkidega. Ehk iga kuu alguses istud sa oma Eduplaneerijaga maha ja vaadates oma aasta eesmärke ja aastaplaani ning kvartali eesmärke otsustad, mis peaks sel kuul juhtuma, et sa liiguksid oma eesmärkidele lähemale ja saaksid peagi hakata elama oma südamesoovi.
Nüüd oleme juba jõudnud ajaühikuni, mille nimi on nädal. Sul on olemas sinu südamesoov, sa tead, millised on sinu pika- ja lühiajalised eesmärgid, mis aitavad sul oma südamesoovi realiseerida. Sa oled lahti kirjutanud ka oma aasta (aastaplaan) ning läbi mõelnud nii kvartali, kui ka kuu jooksul tehtavad sammud ja oled jõudnud ajaühikuni nädal.
Ma usun, et kui oled selle teekonna läbinud, siis märkad, et nädalat on märksa lihtsam ette kujutada, kui kõiki neid teisi pikemaid perioode :).
Igal nädalal näed sa lehe üleval servas kirja “Mida ma kindlasti pean ära tegema, et jõuda eesmärgile lähemale?” Vastus sellele küsimusele aitab sul keskenduda õigetele asjadele.
Kui oled vastuse küsimusele leidnud, siis on sul juba üsna kerge kirja panna tegevusi igaks päevaks eraldi. Ka see on väga oluline, nii et ära jäta seda osa vahele ning ka tegevus ise, tuleb ära teha, sest vastasel juhul ei liigu sa kuhugi.
Viimaseks oluliseks osaks pidasin tagasiside. Minu probleem oli, et eesmärke panin ma küll kirja ja mõningaid tegevusi ju tegin ka, kuid ma ei saanud aru, kuidas minu tegevus ja saadud tulemus (või tulemuse puudumine) omavahel seotud on.
Seega pidasin väga oluliseks, et saaksin ka tagasiside ehk kokkuvõtte osa kalendrisse kirja panna. Eduplaneerijast leiadki kokkuvõtete tegemise koha nii kuu, kvartali kui ka terve aasta jaoks.
Minu meelest teeb kõik selle suurepäraseks just asjaolu, et lehekülgi lapates leian Eduplaneerijas nii oma esialgsed mõtted-tunded (see on siis see eesmärkide ja planeerimise osa), kui ka tegevused, mis tehtud said (see on siis see kalendri osa). Pole vaja kaugelt põhjuseid otsida – kõik on kalendris kirjas.
Kuna kalendrisse õnnestus veel paar asja ära mahutada, siis valisin nendeks kaks abimeest, millest samuti olin puudust tundnud: kujundan harjumuseks ja nädala võidud.
Pole oluline, kuhu ma jõuda tahan või mida soovin saavutada, ilma kordusteta, ma sinna ei jõua. Jällegi minu probleem oli selles, et uue asjaga alustades tegin seda ebaregulaarselt ja peale arvepidamise sisseseadmist märkasin, et tegelikult proovin uut asja umbes kolm korda ja siis loobun. Soovisin asja paramini oma tahtega kontrolli all hoida ja hakkasin märkmikusse linnukesi tegema.
Alustasin trenniga – pidasin arvestust, millistel päevadel trenni tegin; suurendasin vee joomist – pidasin arvestust mitu liitrit vett ma iga päev ära jõin jne.
Nädala võidud on aga pärit mastermindi rühmast. Nädala võidu ülesandeks on aidata meil keskenduda positiivsele – mis sel nädalal hästi läks. Ja pea meeles – igas nädalas on võit, sul on vaja vaid otsida, mis see on.
Nädala võidu kirjapanemise harjutus aitab meil hakata nägema oma elu teisest nurgast. Mitte ainult läbi probleemide ja rahulolematuste, vaid pigem läbi saavutuste ükskõik kui väikesed need ka ei ole.
|
OSCAR-2019
|
||
Abort on delikaatne ja keeruline teema, mistõttu on vaidlustes napimate teadmistega osapoolt lihtne rünnata või aiast rääkijat aia augu kirjeldusega lollitada. Eriti kui ühed räägivad eetikast, teised tervisest, kolmandad rahast….
Abordivabaduse kaitsjad tunnevad ennast Eestis kindlalt ega võta oponente tõsiselt. Seetõttu on võimalikuks saanud terve rea vildakate seisukohtade käibele tulek. Jätame kõrvale probleemi eetilised ja meditsiinilised aspektid, räägime kitsalt abordist kui ühest rahvastikunäitajast.
Kuigi – eetikagi on suhteline. Näiteks võeti 1936. aastal Eestis vastu sundsteriliseerimise seadus ning 1939. aastaks oli katkestatud mõnisada vaimuhaige või pärilike haiguste kandja rasedust, mõnikümmend inimest oli sundsteriliseeritud.
Sarnased seadused kehtisid naabermaadeski ja vähemalt üks neist, Rootsi, on kolmveerand sajandit tagasi toime pandud tegude pärast oma kodanike ees vabandanud. Eestis on see probleem küll tõstatatud, kuid väitega «kannatanuid oli käputäis» unustatud. Järelikult peab üks ühiskond eetiliseks ühte, teine teistsugust probleemikäsitlust.
Kui hakata abordi numbreid kõrvutama rahvastikunumbritega, siis esimene fakt, millele tasub tähelepanu pöörata, puudutab rahvust. Jätame kõrvale iseeneslikud abordid, räägime legaalselt indutseeritud ehk kunstlikest abortidest. 2007. aastal oli selliseid 8883, neist tehti 5524 eesti ja 3359 muust rahvusest naistele.
See proportsioon iseenesest (62:38) ei näita suurt midagi. Sündide ja abortide suhtarv (490 kunstlikku raseduse katkestust 1000 sünni kohta eesti ja 730 muust rahvusest naistel) kirjeldab selgeid erinevusi käitumises.
Need numbrid kõnelevad erinevatest väärtustest, inforuumidest jms, aga ka kahest erinevast koolisüsteemist. Kool pole küll peamine seksuaalteadmiste andja, kuid mõningane mõju noorte käitumise kujundamisel tervisekasvatusel veel on.
Üks levinud vassing puudutab abordikeelu ja sündimuse seoseid. 1966–1989 Rumeenias kehtinud abordikeelu mõttetust illustreeritakse väitega, et see ei suurendanud sündimust (PM, 23.10.2008).
Olles kahel korral seotud Rumeenias ellu viidavate sotsiaalprojektidega, pidin ma selle riigi eluolu enesele põhjalikult selgeks tegema. Ja kinnitan, et see väide on jama.
1966. aastal oli Rumeenia naiste viljakus 1,9 (lihtsustatult kaks last naise kohta), 1967. aastal 3,6 (peaaegu 4 last naise kohta). Kas saab üks administratiivne piirang olla veel suurema mõjuga?
Abordikeelu kaotamine 1989. aastal tõi omakorda kaasa viljakuse languse, 2,2-lt 1,8-le. Kas Rumeenia ühiskond käitus oma naistega (paaridega) eetiliselt või mitte, jätame nende endi otsustada.
Milline on aga pilt nüüd? Viimased, 2005. aastast pärinevad andmed näitavad, et rumeenlannad kasutavad abordivabadust hoopis vähem kui Eesti elanikud. Rumeenia 735 ja Eesti 825 aborti 1000 sünni kohta räägib sellest, et esimesena nimetatud riigis on õppimisvõimelist seltskonda märgatavalt rohkem.
Teine, veel suurem vassing, näeb abortide rohkuse taga eesti meeste vastutustundetust, mugavust, ühiskonna konservatiivsust ja mehe ning naise õiguste ja vastutuse ebaproportsionaalset jaotust.
Paljudest rahvastikuteaduse õpikutest käib läbi näide, kuidas Jaapan tõrjus 15 aastaga abordi sündimuse reguleerimise vahendite seast välja. 1955. aastal käivitatud kampaania ajal ei peljanud pereplaneerimise spetsialistid käia ukselt uksele ja jagada voldikuid ja kondoome, uuesti voldikuid ja kondoome, veel kord voldikuid ja kondoome…
Selle tulemusena kasutas 1970. aastate alguses 75 protsenti paaridest raseduse vältimise vahendina kondoomi. Nn pillid on nende negatiivse mõju tõttu naise tervisele Jaapanis alles lühikest aega lubatud ja kahele põlvkonnale on kondoom saanud seksi loomulikuks osaks.
Ilmselt ei ole palju neid julgeid, kes väidavad, et Eesti on valitsevate ühiskondlike suhete mõttes Jaapanist konservatiivsem, et eesti mees on siinses ühiskonnas kõrgemal positsioonil kui jaapani mees tõusva päikese maal! Maksab ikkagi ühiskonna kokkulepe mingi eesmärgi saavutamiseks, pingutus selle elluviimiseks ja spetsialistide-liidrite positsioon.
Kolmas vale, mida varjatult levitatakse, on meie keskealiste liigitamine «lootusetute» juhtumite hulka, kelle käitumist paarissuhtes on võimatu muuta. See on üks järjekordne eesti silmakirjalikkuse näide.
Vanemale venelasele, kes kaebab, et eesti keelt on raske ära õppida, patsutame õlale ja ütleme: «Saad hakkama!» Keskealise eestlase puhul raputame kahetsevalt pead: «Ega see kondoomi kasutamist või pilli võtmist ära õpi!»
Loodetakse seksuaalteadmiste levitamisele noorte seas, mis pole ju iseenesest vale. Kuid salamisi varuvad teemaga tegelejad niimoodi endale kriitikavaba aega (õige aeg aruandluseks pole ju veel käes!).
Terve põlvkond on kasvanud oludes, kus erinevad vahendid reproduktiivkäitumise kujundamiseks on kättesaadavad, propagandakski on omajagu aega ja raha antud. Aga tulemused on nadid, nadimad kui Jaapanis, nadimad kui Rumeenias.
Veel paar rida rahast. Kas abordi «hinnatõus» tooks kaasa mingeid ulatuslikke negatiivseid tagajärgi? Ei too, kui see toimub koos soodustustega tänapäevasematele lähenemistele.
Abort oli Eesti NSVs tasuline kuni 1976. aastani. Võiks arvata, et tasuta protseduur kasvatas raseduse katkestuste arvu? Võta näpust!
1974. aastal legaliseeriti suu kaudu võetavad kontratseptiivid ja sellest ajast alates vähenes abortide arv kindlas rütmis (üks tuhat aastas) kuni 2004. aastani, jäädes siis pidama 11 000 tasemele.
See fakt annab märku, et võibolla vajab senine poliitika tõesti muutmist. Nii nagu abordi kahjulikkusest kõnelev seltskond kaudselt soovitab.
|
OSCAR-2019
|
||
Põnevad juhtumised, pildid ja faktid 1988-2018. Kuidas sündis Eesti suurim naistejooks? Kuidas kujunes vaid paarisaja naise osavõtul alustanud liikumisüritusest üle-Eestiline suursündmus? Meenutavad maijooksu korraldajad ja maijooksjad. “Maijooks 30” raamatuesitlus Tallinnas, 23.11 kl 16:30 Viru Keskuse Rahva Raamatus. “Maijooks 30” raamatuesitlus Tartus, 28.11 kl 13:30 Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis.
Tallink Maijooks on suurim naistele suunatud rahva- ja tervisespordisündmus nii Eestis ja kui terves Ida-Euroopa regioonis. Maijooksule on osalejad oodatud kogu perega, sest tegevusi jagub nii lastele kui ka meestele.
Kelly Sildarul on 19. mail Tallinna Lauluväljakul toimuval Tallink Maijooksul täita oluline roll, kui lisaks jooksu läbimisele on ta palutud ka starti andma. Varem juba mitmel korral Maijooksul osalenud neiu jaoks on selle ürituse näol tegemist nii mõnusa õhkkonna nautimise kui ka treeninguga. „Mulle meeldib ennast proovile panna ja üritada oma eelmiste kordade aegu üle joosta. Igapäevaselt ma treeningutel väga ei jookse, aga vahel tuleb ette. Päris 20-kilomeetriseid otsi ma ei läbi, kuid seitse kuni kümme kilomeetrit täitsa meeldib. Maijooksu distants on ka seitse kilomeetrit ja see on igati okei,” ütles Kelly. Tallink Maijooksul saavad neiud ja naised kaasa lüüa kõigile jõukohasel seitsmekilomeetrisel rajal joostes, käies või kepikõndi tehes. Lastele toimuvad meeleolukad Drako lastejooksud, millele registreerimine on juba samuti avatud internetriaadressil www.jooks.ee . Laupäeval, 19. mail on Lauluväljakul terve päeva avatud tervisemess ja populaarne Tallink Meestehoid ning toimub traditsiooniline Maijooksu kevadkontsert, kus peaesinejana astub üles Karl-Erik Taukar Band. Maijooks on Eesti läbi aegade suurim naistele suunatud tervise- ja liikumissündmus, millel on kolmekümne aasta jooksul sportlikult aega veetnud üle kahesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal, meelitades osalema paarsada õrnema soo esindajat. Tallink Maijooksule saab registreerida SIIN.
Tallink Grupi ja Spordiürituste Korraldamise Klubi pikaaegse koostöö jätkuna sõlmiti eelmise aasta lõpus leping, millega Tallinkist sai Maijooksu nimitoetaja. Igakevadine suurim liikumissündmus kannab nüüd nime Tallink Maijooks. Tuhandeid naisi liikuma meelitavale Tallink Maijooksule registreerumine on naistepäevajärgselt liikumas rekordikursi lähistel. Hetkel on stardinimekirjas juba üle 6000 tubli õrnema soo esindaja. Lisaks harrastusjooksjatele on Maijooksul alati kohal ka Eesti parimad jooksjad ning tänavu plaanivad starti tulla näiteks Liina Tšernov, Lily, Liina ja Leila Luik. Märkimisväärne on see, et teist korda Maijooksu ajaloos saavad kõik osalejad finišis kaela medali, mis on kujundatud uue unikaalse disainiga ning sobib kaunistama iga naise auhinnakappi. Maijooks ei ole aga pelgalt liikumisüritus, sest kogu päeva on Lauluväljakul avatud Tervisemess ja Tallink Meestehoid. Ürituse lõpetab traditsiooniliselt meeleolukas kevadkontsert, mille peaesinejana astub osalejate rõõmuks lavale Karl-Erik Taukar. Tallink Maijooks toimub Tallinna Lauluväljakul 19. mail. Kavas on nii ajavõtuga seitsmekilomeetrine võistlusdistants kui ka ajavõtuta jooks, käimine, kepikõnd ja lõbusad Drako lastejooksud. Korraldajad on tänavu valmis vastu võtma 15 000 osalejat. Tallink Maijooksule saab registreeruda siin
Spordiürituste Korraldamise Klubi ja Tallink Grupp teatasid Tallink Tennisekeskuses toimunud pressiüritusel, et Tallinkist saab 2018. aastast Eesti ühe vanima ja rahvarohkeima jooksuürituse Maijooksu nimitoetaja. Ühtlasi sõlmisid Eesti parimad pikamaajooksjad Liina Tšernov ja õed Luiged omavahelise kihlveo, kellest saab järgmise aasta Maijooksu võitja.
Laupäeval Tallinna Lauluväljakul juba kahekümne üheksandat korda toimunud SEB Maijooksu võitis Liina Tšernov spordiklubist Jooksupartner läbides seitsmekilomeetri pikkuse raja ajaga 23 minuti ja 35 sekundiga. Teise koha võitis Liina Luik Tartu Ülikooli Akadeemilisest Spordiklubist, kes jäi võitjast maha vaid üheksa sekundiga. Kolmandaks tuli Kaisa Kukk klubist Treeningpartner ajaga 24.36.
Mis on minu stardinumber? Kust ma selle kätte saan? Mis kell on minu start? Kust läheb rada? Kas oma koti saan jätta pakihoidu? Vaata vastuseid osavõtja meelespeast!
Tallinna Lauluväljakul juba kolmekümne esimest korda toimunud Tallink Maijooksu 2018 võitis kolmandat aastat järjest ja üldse juba neljandat korda Liina Tšernov. Traditsioonilisest kevadisest tervisespordipeost sai osa ligi viieteist tuhat erinevas vanuses liikumisharrastajat. Seekordsel Tallink Maijooksul oli esindatud üle neljasaja ettevõtte ja kollektiivi. Suurima ettevõtte karika võitis Põhja Eesti Regionaalhaigla, kes oli väljas kahesaja viiekümne liikumisest lugupidava töötajaga.Eakaim daam tänavusel Maijooksul oli 85-aastane Aino. Kakskümmend kolm osavõtjat tähistasid täna oma sünnipäeva, seitseteist osalejat olid Mai-nimelised ning kõige rohkem oli osalejate seas Katrini nimelisi, tervelt sada üheksakümmend. Järjekordne Tallink Maijooks toimub 18. mail 2019. aastal.
Laupäeval, 20. mail Tallinna Lauluväljakul SEB Maijooksul pakutakse lisaks liikumisrõõmule mitmekülgset meelelahutust nii osalejatele kui pealtvaatajaile.
SEB Maijooksu stardimaterjale on võimalik välja võtta alates kolmapäevast, 17. maist kuni laupäevani võistluse sekretariaadist, mis asub Tallinna Lauluväljaku esimesel korrusel. Sekretariaat on avatud kolmapäevast reedeni kell 10.00-19.00 ja laupäeval alates kella 10.00st.
Maijooks tähistab kolmekümnendat juubelit! Esimene Maijooks toimus 1988. aastal Maiklubi eestvedamisel, meelitades tervisejooksu tegema paarsada naist.
20. mail kolmekümnendat korda toimuvale juubelijooksule registreerinute arv ületas täna kümne tuhande piiri.
Kuu aja pärast toimuva 30. SEB Maijooksu enam kui pooled stardipääsmed on juba välja müüdud. Naiste suurimale liikumissündmusele pääseb tänavu starti 15000 osalejat.
Laupäeval, 20. mail Tallinna Lauluväljakul juba kolmekümnendat korda toimuv Eesti suurim naiste liikumissündmus SEB Maijooks ootab rekordilist osavõttu.
I Maijooks toimus 1988. aastal. Tänavu täitub SEB Maijooksu sünnist 30 aastat. Selleaastane juubeliüritus toimub 20. mail.
SEB Maijooks 2017 toimub 20. mail 2017. aastal. Juubelijooksu puhul kõigile 7 km läbijatele medal! Täida registreerimisankeet
Laupäeval, 21. mail Tallinna Lauluväljakul toimuv Baltimaade suurim naiste liikumis- ja tervisespordisündmus SEB Maijooks pakub lisaks liikumisrõõmule ka põnevat meelelahutust nii osalejatele kui pealtvaatajaile.
Sel aastal rõõmustab SEB Maijooksust osavõtjaid taas Hansgrohe dušimaailm, mis saabub eraldi selleks Lõuna-Saksamaalt Lauluväljakule. Mobiilne duširuum on 13,5 meetrit pikk, selles on 20 dušši ja kaks riietusruumi.
Laupäeval, 21. mail Tallinna Lauluväljakul toimuv SEB Maijooks paneb tuhanded tublid naised liikuma. Maijooksu kevadkontserdil esineb Jüri Pootsmann.
SEB Maijooksule registreerimine on jõudmas haripunkti. Kevadisele traditsioonilisele suursündmusele kirjapannud liikumisharrastajate arv läheneb kümnele tuhandele.
|
OSCAR-2019
|
||
Armeenias on seiskunud kogu raudteeliiklus, teatas Lõuna-Kaukaasia raudtee pressiteenistus kolmapäeval.
Varem edastas kohalik meedia, et armeenlased on tõkestanud raudteeliikluse Gjumri ja Jerevani vahel.
Ka Jerevani rahvusvahelise lennujaama Zvarthnotsh töötajad liitusid kolmapäeval Armeenia protestijuhi Nikol Pašinjani väljakuulutatud üldstreigiga.
Interfaxi korrespondendi teatel tuli umbes 20 erivormis inimest lennujaamast välja ja ühinesid Parakari küla elanikega, kes sulgesid lennujaama viiva tee.
Opositsioonijuht Nikol Pašinjan kutsus teisipäeva hilisõhtul üles tõkestama kolmapäevast kõik teed ja alustama üldstreiki.
"Homme kella 08:15 tõkestatakse autoteed, kuulutatakse välja üldstreik, tõkestatakse lennujaam, raudtee, kõik rahvusvahelised ja riigisisesed teed. Meie liikumine ei saa lõppeda muu kui võiduga. Homsest algavad üleüldised kodanikuallumatuse üritused. Me nõuame, et tunnistataks rahva võitu ja valitaks peaministriks rahva kandidaat," ütles Pašinjan teisipäeval Jerevanis meeleavaldusel.
Armeenia opositsioonijuht Nikol Pašinjan kutsus oma jüngreid lõpetama kella viiest Jerevani ja muu Armeenia teede ja tänavate tõkestamine.
"Avame kell 17 kõik teed ja suundume Vabariigi väljakule, kus kell 19 toimub meeleavaldus," edastas Pašinjan oma Facebooki leheküljel.
Kolmapäeva hommikust katkes Jerevanis täielikult autoliiklus. Jerevani elanikud, sh tudengid ja õpilased tõkestasid linnas sõiduteed, korraldasid kontserte ja mitmesuguseid etendusi, pesid vaipu ja küpsetasid šašlõkki. Korraldati veoautode rongkäike. Riigiasutuste töö on pea täielikult halvatud.
Euroopa Liit kinnitab oma toetusest Armeeniale ja selle püüdlusele luua õitsev ja demokraatlik ühiskond, kuid kutsub samas armeenlasi vaoshoitusele, ütles EL-i välisteenistuse esindaja teisipäeval. Ta märkis, et Armeenia põhiseadus "näeb ette parlamendi järgmise istungi uue peaministri valimiseks seitsme päeva pärast".
"On väga tähtis, et kõik kaasatud pooled, sh korrakaitseametkonnad ja need, kes kasutavad oma õigust koosolekuvabadusele ja vabale mõtteavaldusele, väldiksid tüli ning näitaksid vaoshoitust ja vastutustunnet nagu see on viimastel päevadel olnud," rõhutas esindaja.
Ta märkis, et EL jätkab kõikide asjast huvitatud poolte, sh kodanikuühiskonna, igakülgsete läbirääkimiste toetamist, võttes arvesse uue valitsuse demokraatlikku moodustamist "põhiseaduse alusel, lähtudes kõikide armeenlaste huvidest".
Seoses sisepoliitilise kriisi ja meeleavaldustega jäetakse tänavu ära Jerevani veinipäevad, mis pidid toimuma 4.-5. mail.
"Arvestades viimaseid sündmusi ja kujunenud olukorda, otsustasid korraldajad ürituse edasi lükata. Uus tärmin teatatakse mõne päeva pärast. Vabandame ja loodame teie mõistmisele riigi jaoks sedavõrd tähtsal ajal," seisis korraldajate avalduses.
Jerevani veinipäevad korraldati esimest korda mullu, 2017. aastal. Nendele päevadele saabus arvukalt Vene turiste.
Siseminister Andres Anvelt tunnistas, et ta ei tea täpselt tehnilisi võimalusi, kuidas kiiruskaamerate abil saaks tuvastada autojuhte, kes roolis kõrvaliste tegevustega tegelevad. Siseminister on poliitika kujundaja, mitte tehniliste lahenduste välja töötaja, kui oleks vastupidi, siis ma töötaksin Batmanina, ütles Anvelt.
"Kas see on põhiseadusega kooskõlas? Kui jälgitakse avalikus kohas, ükskõik kas kaupluses, et me ei varastaks, et me ei ületaks kiirust. Ma tean, kuhu poole teie küsimus tüürib - osades Euroopa riikides on olnud mõned nii-öelda keissid, kus on keegi oma armukesega tabatud ja, kes on ka jäänud pildi peale ja sealt on õudne kisa hakanud pihta, et minu põhiõigus on riivatud. Ma arvan, et kui me fikseerime ära õiguskäitumise ja hoiame sellega kellegi elu," rääkis Anvelt ERR-ile.
Kuidas see kõik tehnoloogiliselt välja hakkaks nägema ning milliseid uusi lahendusi vaja oleks, siseminister Andres Anvelt ei tea.
Minister Batmaniks aga hakkama ei pea, sest tehnoloogiajakirjaniku Hans Lõugase sõnul on sellised tehnoloogiad juba maailmas katsetamisel. Seda, et kaamera teeks pildi ja seda automaatselt, väikese veaprotsendiga analüüsiks veel lähitulevikus oodata ei tasu.
"Tegelikult ei ole see midagi ulmelist, see on pildianalüüs, see on kõige kuumem tehnoloogia praegu üldse, on masinõpe, tarkvara treenitakse ära tundma mingi kehaasendit või poosi, inimesel on käes telefon mingis asendis, tal on keha või silmade asend, mis pole tavapärased, tarkvara annab vastuse, et selle autoga on midagi valesti.... Maailmas on juba paar riiki, kes seda eksperimenteerinud on. Isegi ettevõtteid, kes on sellise kaamera või tarkvara välja töötanud. Ta ei ole nii käega katsutavalt valmis, et me saaks sel või järgmisel aastal sellised kaamerad Eestis üles panna," selgitas Lõugas.
Parasjagu käib ministeeriumis töö selle ümber, kas üldse on seadust muuta vaja või saab hakkama olemasoleva liiklusseadusega.
Siseminister Anvelt andis politsei ja siseministeeriumi ametnikele aega augusti keskpaigani, et leida õiguslikud ja tehnilised lahendused. Anvelti sõnul oleks kõige lihtsam lahendus alustada kiiruskaamerate automaatfotodest. Fotolt saab vaadata, kas juhil on turvavöö lahti või kas ta tegeleb autoroolis kõrvaliste tegevustega. Ning kui lisandub rikkumine, saab trahvi suurendada.
|
OSCAR-2019
|
||
Eestimaal pole harilikul majavammil vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi maapinnal hoone vahetus läheduses.
Enamasti on hariliku majavammi kahjustust tuvastatud hoonete keldrites ja esimeste korruste põrandakonstruktsioonides.
Teisele korrusele ja kõrgemale levib seen ainult soodsates tingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke).
Erandiks on siiski savi-liiva täidisega vahelaed. Mitmes Eesti lossis ja mõisas on leitud seeneniidistikku teisel ja ka kolmandal korrusel just viimati nimetatud põhjusel.
Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja -viljakehadega kaetud ka kivipinnad.
Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks).
Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida renoveeritud elumajades ning suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks.
Samuti on suurema majavammi riskiga puidust (põranda)konstruktsioonidega üldkasutatavad hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms).
Väga kiire kahjustusulatusega majaseeneks teeb hariliku majavammi asjaolu, et ta on suuteline oma elutegevuseks vajalikku niiskust seeneniidistiku kaudu transportima pikkade vahemaade taha.
Eosed on hariliku majavammi kõige levinumad edasikandjad. Suurema koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väiksesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha.
Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse.
Viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele.
Kõige sagedasemaks on ebapiisav ruumide ja konstruktsioonide ventilatsioon. Seda eriti esimese korruse põranda osas, kus tihti suletakse ventilatsiooniavad vundamendis põhjusel, et põrand on külm, vahel remonditakse vundamenti, unustades taastada tuulutusavad jne.
Teiseks väga sagedaseks põhjuseks on vee liikumist takistavate materjalide vale kasutamine. Sellised materjalid on kile, tõrvapapp jt hüdroisolatsioonimaterjalid. Niiskuse liikumise takistamisel peab mõtlema alati sellele, kust niiskus tuleb ja kuhu ta läheb. Takistuste puhul vesi koguneb ja siis tuleks mõelda seda, kuhu liigub kogunenud vesi edasi.
Niiskete ruumide (duširuum, saun jne) puhul on hüdroisolatsiooni kasutamine vajalik, kuid siis tuleb järgida ehitusnorme. Kõige parem on, kui selliste ruumidega tegeleksid vastava koolituse saanud inimesed.
Oluline hariliku majavammi leviku põhjus on vähene või äravajunud soojustus. Ruumide normidest väiksemal soojustamisel on oht, et kastepunkt nihkub konstruktsioonide sisse ja selle tulemusena tõuseb konstruktsioonidetailide niiskus.
Samal põhjusel tekivad paneelmajades hallitusseente kolooniad viimase korruse lae nurkades ning akende ümbruses. Soojustada tuleks ka veetorusid, kus temperatuuride vahe tõttu vesi kondenseerub.
Veel võib põhjustena ära tuua katuse lekkimise, vihmavee äravoolutorustiku puudumise, torude lekkimise, üleujutused ja palju teisi põhjuseid. Võib kindlalt väita, et harilik majavamm on tagajärg, mille tekkeks on alati põhjus.
Kahjuks korvavad Eesti kindlustusettevõtted majavammi kahju üksnes siis, kui see on tingitud veeavariist, ülejäänud juhtumid jäävad majaomanike lahendada.
Üheks majavammiga seotud müüdiks on see, et kui leitakse majaseen, siis pole midagi muud teha kui maja maha kanda (põletada).
Kui on tehtud otsus, et hoone tuleks hävitada ja seda pole võimalik päästa, siis on enamikul juhtudel tegemist poliitilise otsusega. Tänapäeval on võimalik majavammiga edukalt võidelda ja päästa väliselt tugevasti kahjustatud hoone.
Tunnustatud spetsialisti leiate Eestis nii meie ettevõttest kui ka Tallinna Tehnikaülikooli juures asuvast materjaliuuringute keskusest. Meie andmetel rohkem pädevaid spetsialiste Eestis pole.
Eespool toodud majavammi leviku põhjused pole kindlasti lõplikud, nimetatud ala vajab veel ulatuslikku uurimist ning vastamata on veel paljud majavammi tekke ja levikuga seotud küsimused.
Kindlasti oleks hoonete omanikel ja haldajatel kasulik teada, et seenkahjustuse tekkeohtu (biokahjustuste standard EVS-EN 335-2:2002) on võimalik analüüsida ja riski hinnata. Selleks on olemas vastava kvalifikatsiooniga ettevõtteid.
Seenkahjustuste kohta saate esitada küsimusi allakirjutanule ning teistele tunnustatud seenespetsialistidele foorumis mycology.ee/foorum. Selles foorumis vastavad ainult spetsialistid ning puudub võimalus asjatundmatutelt inimestelt arvamuslikku infot saada. Samuti leiate abi kodulehelt majavamm.ee.
...Majavamm kuulub oma iseloomult samuti põrandaseente hulka, kuid seda võib leida ka niisketest keldritest ja pööningutelt, seintest ja isoleermaterjalidest. Kannatab välja isegi mitmeaastast kuiva aega ega sure, kasv peatub nagu kõigil mädanemisseentel. Majavammi kurikuulsus põhineb tema kiires levikus ja võimes tungida maja konstruktsioonidesse, ka kivisse ja betooni, ning neid eluohtlikult kahjustada. Nakatunud hoones võib see toa põranda paari kuuga hävitada ning jätkata invasiooni kõrvalruumidesse. Pärast oskamatut ja pealiskaudset remonti, mille käigus eemaldatakse näiteks ainult viljakeha, ilmub seen ühe kuu jooksul uuesti nähtavale.
Majavamm tungib meie koju jõuliselt, põrandalauad kaarduvad ülespoole kummi ja seejärel murduvad altpoolt avaldatava surve tõttu. Et hoogsalt areneda, vajab seen kontakti mingi aluselise materjaliga, nagu näiteks betoon, müürimört või mineraalvill. Tema kasvuks hädavajalikku aluselist lupja leidub lisaks eelmainitutele ka savis, tellises, kipsis ja kergkruusas. Arvatakse, et seen otsib lupja, neutraliseerimaks enda toodetud happelist keskkonda. Seega mineraalvillast isolatsioon ja betoonpaneel lausa õrritavad põrandaseent liiga tihedaks remonditud põrandat ründama. Tõrjuvaks isoleermaterjaliks on see-eest booraksiga töödeldud puitkiud- ehk tselluvill.
vähene soojustus , äravajunud soojustus , kastepunkt konstruktsiooni sees , veetorude soojustamine , majavamm
|
OSCAR-2019
|
||
Ponsan-Soubiran pakub midagi huvitavat igaühele. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Carmesi klooster ja Neljakandiline torn. Ära unusta külastamast paiku nagu Notre Dame des Neigesi kirik ja teisi kohapealseid huviväärsusi.
Valmistute puhkuseks? Või ootab tööreis? Ponsan-Soubiran pakub mugavaid majutuskohti kõigile. Kui sinu sihtkoht on Ponsan-Soubiran, ootab sind Hotels.com saidil 14 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 25%. Tubade hinnad alates 27 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Ponsan-Soubiran ja selle lähipiirkond pakub.
Lähim lennujaam on Lourdes (LDE — Tarbes-Lourdes-Pyrenees' rahvusvaheline lennujaam), mis asub 42,5 km kesklinnast.
The White Stripes oli aastatel 1997–2011 tegutsenud USA rokkduo Detroitist. Bändis olid Jack White (kitarr, klaver, vokaal, helilooja) ja Meg White (trummid, löökpillid, vokaal). Selle bändi põhiliseks stiiliks oli garage rock (albumid "White Blood Cells" ja "Elephant"). Nende kõigi aegade suurim hitt oli "Seven Nation Army", mis võitis 2004. aastal parima rokkloo Grammy. Nad olid tuntud oma toore, madala ja täpse heli poolest ja peamiselt innustas neid punk rock, USA bluus, folkrokk ja kantrimuusika.
The White Stripes (Megan Martha White – trummid, vokaal; ja Jack White, kelle algupärane nimi oli John Anthony Gillis – kitarr, klaver, juhtvokaal) sai alguse Detroitis 14. juulil 1997. Jack ja Meg väitsid, et nad on õde ja vend, kuid nende abieluleping tõendas, et nad olid lahutatud paar. Jack on nende debüütalbumit (avaldatud 1999) kirjeldanud nii "...väga vihane... kõige toorem, kõige jõulisem ja kõige rohkem Detroiti kõlaga plaat, mis me teinud oleme".
Nende teine album "De Stijl" (2000) on nime saanud hollandi kunstiliikumise järgi. "De Stijli" stiili kasutasid nad ka oma plaadi kaanel.
Bänd nautis oma esimest edu aastal 2001, kui nad avaldasid albumi "White Blood Cells". Kärbitud garage rock'i heli lõi laineid Suurbritannias ja varsti ka Ameerika Ühendriikides ning neist sai üks hinnatumaid bände aastal 2002. Samal aastal paigutas ajakiri Q The White Stripesi nimekirja "50 bändi, mida elu jooksul nägema peab". Legoteemaline video, mille lavastas Michel Gondry singlile "Fell in Love with a Girl" albumilt "White Blood Cells", tõi neile palju kuulsust juurde.
Jacki väitel oli iga album pärast "White Blood Cellsi" selline, et esimesed lood olid singlid, viimased lood aga Jacki ja Megi omavahelised naljad.
Nende järgmine album "Elephant" avaldati 1. aprillil 2003. See sai kriitikutelt jälle kiitvaid hinnanguid ja veel rohkem äriedu.
Aastal 2004 avaldatud DVD "Under Blackpool Lights" filmiti täielikult 16 mm filmi kasutades ja selle lavastas Dick Carruthers. Jack White käskis fännidel olla tähelepanelik, sest filmis pidi olema väikseid müsteeriume. Üks nendest oli kirjutis tema käel. Salvestatud kahel õhtul, oli kiri tema käel "NOXIOUS" mis muutus "OBNOXIOUS'iks". Filmis oli ka kaver Dolly Partoni loost "Jolene".
1. juunil 2005 abiellus Jack bändi turneel Lõuna-Ameerikas modell Karen Elsoniga. Laulatus toimus kanuus Amazonase jõel, kus bändi mänedžer Ian Montone oli isamees ja Meg pruutneitsi. Kuuldused rääkisid, et Meg ei käinud pulmas, kuigi oli kutsutud, kuid selle kuulduse lükkas Meg hiljem ümber. The White Stripesi veebilehel oli kirjas, et "see on mõlema vastabiellunu esimene abielu", kuigi on olemas dokumendid, mis tõendavad, et Jack ja Meg olid varem olnud abielus. Paar sai esimese lapse Scarlett Teresa teisipäeval, 2. mail 2006.
Viies album "Get Behind Me Satan" avaldati Põhja-Ameerikas 7. juunil 2005 ja see kogus kiitvat kriitikat. Samal aastal ütles ajakiri Rolling Stone: "Kui te olete rokkbändis ja te ei ole kumbki The White Stripesist, siis oleks väga nõme teie asemel olla." Sellelt plaadilt lasti välja kolm singlit. Esimene oli "Blue Orchid", mis oli populaarne lugu satelliitraadios ja aeg-ajalt FM-jaamades. Jacki abikaasa oli selle laulu videos. Teine singel oli "My Doorbell", kolmas "The Denial Twist", mille tüüpilise veidra White Stripesi stiilis video lavastas Michel Gondry.
12. oktoobril 2006 oli nende ametlikul kodulehel kirjas, et ilmub Avant-Garde orkestri album, millel on Jack White'i kirjutatud lood ja mille nimeks sai "Aluminium". LP-versioon müüdi välja vähem kui ühe päevaga. Selle projekti kavandas Richard Russell. See album oli kättesaadav vaid "Aluminiumi" veebileheküljel ja piiratud koguses. CD-sid oli 3333 ja LP-sid 999, kuid nüüdseks on kõik välja müüdud. Allalaaditav versioon ei ole piiratud.
The White Stripes on tuntud selle järgi, et nende bändis oli vaid kaks muusikut, mis vähendas erinevate instrumentide arvu lugudes, eriti otseheliga kontsertidel. Jack, kes oli peamine helilooja, on öelnud, et see ei ole probleem, ja: "Ma olen alati bändi number kolmega seostanud. Kõik oli vokaali, kitarri ja trummide ümber või vokaali, klaveri ja trummide ümber". Jack oli põhilaulja bändis, kuid Meg oli põhivokaal bändi kolmes laulus: "In the Cold, Cold Night" (albumil "Elephant"), "Passive Manipulation" (albumil "Get Behind Me Satan") ja "Who's a Big Baby?" singlil "Blue Orhid".
Kohe alguses püüdsid nad tähelepanu sellega, et kasutasid antiikseid helisalvestusvahendeid. Album "Elephant" salvestati kaheksaloolisele masinale, mis oli pärit 1960. aastate algusest. Väheste eranditega kasutas Jack ka ampereid ja pedaale, mis olid samuti pärit 1960-ndatest.
Jack kasutas erinevaid efekte, et saada soovitud kõla. Üks nendest oli Whammy-pedaal, et saavutada helikõrgusi, mida muidu ei saaks tavalise kitarriga teha.
The White Stripesi paljud plaadid on salvestatud üpris tormakalt. Näiteks "Elephant" salvestati kahe nädalaga Londoni Toeragi stuudios. Sama kiiresti salvestati ka nende järgmine plaat "Get Behind Me Satan". Kontsertideks ei valmistanud nad enam ette kindlat lugude nimekirja, uskudes, et planeerimine rikuks ära loomuliku tunde, mis laval tekib. Jack improviseeris tihti soolodega ja hüppas sageli ühest laulust järgmisse. Sellepärast ei olnud neil ühtegi samasugust kontserti ja ka kontserdi pikkus võis varieeruda 70 minutist 100 minutini.
|
OSCAR-2019
|
||
Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse § 68 lg 1 alusel. Käesoleva kodukorra redaktsioon on kehtestatud 31.08.2016.a käskkirjaga nr 1-7/121 ja jõustub 01.09.2016.a.
1.1. Mäetaguse Põhikooli kodukord (edaspidi kooli kodukord) on õpilastele ja koolitöötajatele (õpetajad ja teised töötajad) täitmiseks kohustuslik (PGS § 68 lg 1; PGS § 74 lg 1).
1.3. Kooli kodukord on avalik dokument, millega saab tutvuda kooli veebilehel ja kooli raamatukogus. Kooli kodukord on väljas õpilastele nähtavas kohas, näiteks raamatukogus.
1.4. Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
2.3. Koolis toimuvad õppetunnid direktori poolt kinnitatud tunniplaani ja ruumide jaotusplaani kohaselt
2.6. Koolipäeva jooksul võib õpilane mõjuvatel põhjustel koolist lahkuda klassijuhataja, tema puudumisel õppealajuhataja või direktori loal.
2.7. Õppetunni algusest annab märku meloodia, tunni alustab ja lõpetab õpetaja. Hilinemine tundidesse on lubamatu.
2.9. Tunnis ebaviisakalt käitunud õpilase võib õpetaja tunnist eemaldada, tagades õpilasele järelevalve.
2.10. Õpetajal on õigus määrata õpilasele pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul, millest õpetaja teavitab vanemat Stuudiumi kaudu.
2.11. Kehalise kasvatuse tunnist vabastatud õpilased viibivad tunni ajal oma klassi juures ning abistavad vajadusel aineõpetajat, juhul kui õpetaja ei otsusta teisiti.
3.1. Õpilane peab lugu klassist ja koolist, on viisakas nii kaasõpilaste, õpetajate kui teiste töötajatega, täidab lubadusi, järgib kõlbelisi tõekspidamisi ning häid käitumistavasid.
3.3. Söögisaalis on lubatud viibida ainult oma klassi söögivaheajal, sööklasse tulevad 1.- 6. klassi õpilased koos nendega tunnis olnud õpetajaga.
3.5. Õpilane kannab vastutust kooli vahenditest soetatud ja tema kasutusse antud õppevahendite ja õpikute eest.
3.6. Tubakatoodete, alkohoolsete ja energiajookide ning narkootiliste ainete omamine ning tarbimine on rangelt keelatud nii õppetöö ajal kui ka klassivälistel üritustel.
3.7. Kooli juhtkonna või õpetajaga kooskõlastamata filmimine, pildistamine või lindistamine on keelatud.
3.8. Nutiseadmed peavad olema tundide ajal välja lülitatud/ hääletu peal ja koolikotis, kui õppeprotsessi korraldus seda ei nõua. Õpilasel on ka võimalus tunni alguses panna oma nutiseade (telefon) õpetaja lauale korvi.
3.14. Koolis on koolivorm, mille kandmine igapäevaselt on vabatahtlik, pidulikel üritustel soovitatav.
3.15. Koolis toimuvatele pidulikele üritustele (aktused, eksamid jm) tullakse korrektses riietuses või koolivormis.
3.17. Kehalise kasvatuse tunnis on turvalisuse huvides pikad juuksed kinni ja suurte ehete kandmine keelatud.
4.1. Kool peab arvestust õppest puudumiste üle ning teeb kokkuvõtte vähemalt üks kord trimestri jooksul ja teavitab sellest lapsevanemat. 4.2. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel:
4.2.2. läbimatu koolitee või muu vääramatu jõu tõttu (s.h ilmastikutingimused), võib õppetunnid ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ning tegeliku toimiva välisõhu temperatuur on 20 külmakraadi ja madalam 1. – 6. klassini, 25 külmakraadi ja madalam 7. - 9. klassini;
4.2.4. kooli esindamisega seotud üritustel, konkurssidel või võistlustel osalemine; 4.2.6. puudumine direktori loal.
4.3. Punktide 4.2.1 – 4.2.4 korral teavitab õpilane või tema vanem hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval klassijuhatajat õpilase puudumisest ja selle põhjustest kirjalikult Stuudiumi teate või e-maili kaudu või muus vormis.
4.4. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab klassijuhataja sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval, kasutades vanema poolt koolile esitatud kontaktandmeid. 4.5. Enne õppepäeva lõppu koolitöölt puudumise vajaduse tekkimisel küsib õpilane luba klassijuhatajalt.
4.5. Pikemaajalise õppetöölt puudumise vajadusel esitab õpilane või tema vanem direktorile aineõpetaja(te) ja klassijuhataja kooskõlastusega kirjaliku avalduse, mille viib kooli sekretärile.
4.6. Huvikoolide ja teiste organisatsioonide esindamiseks üritustel, võistlustel, konkurssidel esitab asutuse juht/ treener/ õpetaja vähemalt 3 päeva enne ürituse toimumist kooli direktori nimele allkirjastatud avalduse õpilase õppetööst vabastamiseks.
4.7. Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on koolil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või pöörduda õpilase elukohajärgse omavalitsuse poole.
4.8. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest õpilase elukohajärgset omavalitsust.
4.9. Põhjuseta puudumise korral rakendab kool kodukorra või põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nimetatud mõjutusvahendeid.
4.10. Õpilase puudumisel perekondlikel põhjustel tagab õpilase vanem õppe korraldamise ja vastustab õpitulemuste saavutamise eest.
5.2. Õpilast ja tema vanemat teavitab kool hindamisest elektroonilise õppeinfosüsteemi (Stuudiumi) kaudu.
5.3. Kui õpilane ja vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektroonilisel teel, teavitab kool õpilast ja õpilase vanemaid õpilase hinnetest paberkandjal.
5.4. Õpilase või vanema taotluse alusel teavitatakse õpilast või tema vanemat õpilase hinnetest Stuudiumi kirjaliku väljavõtte teel. Kirjalik väljavõte toimetatakse õpilase vanemale kätte paberkandjal õpilase kaudu.
5.5. Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise tingimusi ja korda tutvustatakse vanematele lapsevanemate koosolekul, vajadusel ka individuaalselt.
6.1. Kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu-, õppe-, spordi-, tehniliste vahendite õppekavaväliseks tegevuseks tasuta kasutamine on lubatud direktori või huvijuhi loal.
6.3. Kool annab rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- tehnilisi ja muid vahendeid tasuta kasutamisse lepinguga. Leping võib olla suuline või kirjalik vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele. Lepingu koolipoolseks esindajaks on direktor.
7.2. Õppetundide ajal toimuv ainealane või kasvatuslik üritus peab olema fikseeritud tööplaanis ning kooskõlastatud õppealajuhatajaga vähemalt nädal enne toimumist;
7.3. Kõik kooli ruumides toimuvad õppetöövälised üritused peavad olema fikseeritud ainekaardil vähemalt 1 nädal enne toimumist. Ruumide korrasoleku eest vastutab ürituse organiseerija, lõhkumise või rikkumise puhul hüvitab kahjud.
7.4. Õpilased võivad kasutada kooli ruume väljaspool õppeaega juhtkonna loal ning ürituse eest vastutava õpetaja, lapsevanema või ringijuhi kohalolekul.
8.2. Vaimsest turvalisuse ohust teada saamisel informeeritakse sotsiaalpedagoogi, kelle pädevuses on juhtumi lahendamine või selle juhtumi lahendamise edasiandmine väljaspool kooli olevatele isikutele. Füüsilisest turvalisuse ohust teada saamisel informeeritakse majandusalajuhatajat, kelle ülesande hulka kuulub viivitamatult meetmete tarvitusele võtmine (sh tagajärgede likvideerimine), mis tagaks füüsilise turvalisuse.
8.3. Vaimset või füüsilist vägivalda märkav õpilane pöördub lähedaoleva täiskasvanu poole, kes osutab esmast abi ja pöördub juhtumi lahendamiseks sotsiaalpedagoogi, klassijuhataja, tervishoiutöötaja või direktsiooni poole.
8.5. Koolitöötajad on kohustatud reageerima õpilaste ning koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ilmnemisel.
8.6. Alkoholi, tubaka või muu aine omamise korral võetakse keelatud aine õpilaselt ära. Keelatud aine omamisest teavitatakse politseid ja äravõetu antakse üle vanemale või politseile vastavalt politseilt saadud korraldusele.
8.7. Kakluse ja kehalise vigastuse tekitamise korral teavitatakse vanemaid ja politseid, vajadusel kaasatakse medõde või kiirabi.
8.8. Avaliku korra häirimise korral (sõim, avalik solvang jms) selgitatakse välja rikkuja, tehakse kindlaks tunnistajad ja teavitatakse vanemaid ja tehakse avaldus politseile.
8.9. Varastamise, esemete rikkumise või väljapressimise korral peab kahjukannatanud õpilase vanem esitama vastava avalduse politseile.
9.1. Ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutatakse koolis toimuva jälgimiseks pilti ja/või heli salvestavat jälgimisseadmestikku.
9.4. Direktor fikseerib kirjaliku aktiga igakordse juurdepääsu salvestisele, fikseerides kuupäeva ja kellaaja ning eesmärgi, mis tingis salvestise vaatamise vajaduse.
9.5. Õppe- ja kasvatusprotsessis ning ülekooliliste pidulike ürituste jäädvustamiseks võidakse koolis kasutada foto-, video- või helisalvestusi.
9.6. Enne foto-, video- või helisalvestuse tegemist peab sellest teavitama kõiki isikuid, kelle tegevust kavatsetakse salvestada ja kooli direktorit.
9.9. Klassipilte võib kokkuleppel vanemate ja lastega avalikustada klassi blogides ja internetipõhistes õpikeskkondades.
10.2. Õpilasel ei ole õigust koolipäeva jooksul pedagoogilisele personalile teatamata loata lahkuda koolist.
11.1. Päevakavast õpilasele kohalduv osa ning muudatused selles tehakse õpilasele ja lapsevanemale teatavaks elektroonilise õppeinfosüsteemi Stuudium ja kooli veebilehe kaudu.
11.2. Kui õpilasel või lapsevanemal ei ole võimalik saada teavet elektroonilise õppeinfosüsteemi või kooli veebilehe vahendusel, siis tehakse õpilasele ja lapsevanemale kooli päevakavast õpilasele kohalduv osa teatavaks viisil, milles klassijuhataja lepib kokku õpilase ja lapsevanemaga individuaalselt.
11.3. Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa, ning muudatused selles, loetakse õpilasele ja vanemale kättetoimetatuks elektroonilise õppeinfosüsteemi kaudu, juhul kui vanem on tutvunud elektroonilise õppeinfosüsteemi kaudu vastava infoga.
12.1. Kooli õpilaste tunnustussüsteemi eesmärgiks on õpilaste saavutuste märkamine ja nende tunnustamine kohusetundliku ja tulemusliku õppetöö eest ning osalemise eest huvitöös ja kooli arendustegevuses.
12.2. Ettepanekuid õpilaste tunnustamiseks võivad teha kõik huvipooled: õpilased, lapsevanemad, koolipidaja, kooli töötajad, koostööpartnerite esindajad.
12.3. Õpilaste tunnustamise otsustab kooli direktsioon, õppenõukogu ja õpilasesindus. Otsuse kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
12.4. Õpilast tunnustatakse väga hea õppimise, silmapaistvate saavutuste, kooli eduka esindamise, ühiskondliku aktiivsuse ja koolielu edendamise eest järgmiselt:
10) õppeaasta lõpus kooli kiituskirjaga kiituse avaldamine väga hea õppimise eest ja aukirjaga hea õppimise eest;
13.1. Koolitöötajal on õigus võtta ese hoiule, kui eset võidakse kasutada viisil, mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut, mis võiks kaasa tuua teise isiku vigastamise, tapmise või võõra eseme kahjustamise.
14.1. Kooli hoiule antud esemete hoiustamisel ja nende tagastamisel lähtub kool Võlaõigusseaduse § 883-986 sätestatust.
14.2. Esemed, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kodukorraga kooskõlas või ohustavad isikut ennast, võetakse kooli hoiule.
14.4. Hoiule võtmise kohta koostab protokolli eseme äravõtja. Protokolli märgitakse kooli nimetus, õpilase nimi, klass, hoiulevõtmise aeg, ajaline kestvus ja põhjus ning hoiulevõetava eseme kirjeldus.
14.5. Kooli hoiule antud eset hoiab direktor või õppealajuhataja. Direktor (õppealajuhataja) peab hoidma eset selle säilimist tagaval viisil.
14.6. Kui õpilaselt võetakse ära kellegi teise ese ja direktor teab, kes on eseme omanik, teavitab direktor omanikku või seaduslikku esindajat eseme hoiule võtmisest viivitamata.
14.7. Ese tagastatakse õpilasele õppepäeva lõpus allkirja vastu. Isikut ohustavad või korduvalt hoiule võetud esemed tagastatakse õpilase vanemale.
15.1. Tulenevalt PGS § 58 lõikest 1 võib kool õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid, mille eesmärk on mõjutada õpilast kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis.
15.2. Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut. Ka lapsevanemal võimaldatakse enne mõjutusmeetme rakendamist anda endapoolne arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.
15.3. Sõltuvalt rakendatavast meetmest teavitatakse õpilast ja tema lapsevanemat tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest ka direktori käskkirja ärakirja või õppenõukogu otsuse ärakirja kättetoimetamise kaudu
16.1. Tulenevalt haridus- ja teadusministri määrusest nr 42 “Õpilaspileti väljaandmise kord ja õpilaspileti vorm” § 1 lõikest 1 väljastab kool õpilasele pärast õpilasnimekirja kandmist õppimist tõendava dokumendina õpilaspileti.
16.3. Kool tähistab õpilaspileti kehtivuse vastava kuupäeva lisamisega õpilaspiletile igal õppeaastal.
16.4. Õpilane või tema seaduslik esindaja on kohustatud peale õpilase väljaarvamist kooli õpilaste nimekirjast õpilaspileti koolile tagastama. Kool hävitab tagastatud õpilaspiletid.
16.5. Lapsevanemal või eestkostjal on õigus esitada koolile põhjendatud kirjalik taotlus uue õpilaspileti saamiseks, kui: õpilaspilet on rikutud, hävinud, kadunud või varastatud; õpilase nimi või isikukood on muutunud.
Kodukorra eelnõu läbiarutamine ja ettepanekute tegemine toimus Mäetaguse Põhikooli õpilasesinduse koosolekul 13.mail 2016.a (koosoleku protokoll 13.mai 2016.a).
Kooli Kodukorra läbiarutamine ja arvamuse andmine toimus Mäetaguse Põhikooli hoolekogu koosolekul 16.juunil 2016.a (koosoleku protokoll 16.juuni 2016.a)
Kooli Kodukorra läbiarutamine ja arvamuse andmine toimus Mäetaguse Põhikooli õppenõukogu koosolekul 2016.a (koosoleku protokoll 30.august 2016.a)
|
OSCAR-2019
|
||
Millist erilist rolli etendab XXI sajand kirikukoori elus? Või tahamegi just XXI sajandil anda kirikukoori olemusele uue põhjenduse?
Vaadates konverentsi ettekannete pealkirju – peapiiskop Andres Põder: «Kooritöö aktiivne roll koguduse elus», Ene Üleoja: «Koori roll jumalateenistusel», Tiit Salumäe: «Koori roll koguduses» –, loodan, et ettekandjad on kokku leppinud EELK muusikateoloogilises ideoloogias XXI sajandil ning lähtuvad ühelt ja samalt aluselt.
Koor, osana jumalateenistusele kogunenud kogudusest, kõlab koguduse tänu ja ülistusena. Kirikukoori tegevuse aluseks enne XIX sajandit on olnud kiriku sõnum ja olemus, jumalateenistus, sõna ja sakrament, kirikuaastast lähtuv teksti- ja muusikavalik.
Vanast ja Uuest Testamendist leiab alused nii jumalateenistuse tähtsamatele muusikateoloogilistele seisukohtadele kui ka koorilaulule koguduses: kuidas täitutakse vaimuga ja milles see ilmneb, kuidas Kristuse sõna meis rikkalikult asetseb ja sünnib tänulikkus. Siin on vastused koguduse kogunemisest ja kogudusele kuulutusülesande andmisest jumalateenistuses.
Koori- ja koguduselaulus on Jumala lunastusannid meie lähedal. Lauldes ja mängides kogudus (ka koor) pöördub Jumala poole, hüüab abi, kiidab ja ülistab, selles peitub koguduse olemus: Jumal kõnetab loodut inimliku tõelisuse ja inimese suu kaudu. Ise valmistab Ta ka endale koguduse vastuse (Mt 21:16; Hb 13:21). Jumala Vaim läbib kõik liturgia osad, see on Jumala tegu (liturgia – rahva heaks tehtud töö).
XVIII sajandi lõpu ja XIX sajandi muusikateoloogilised ideoloogiad lagundasid kantori- ja koolikooride (sks Kantorei) institutsioonid. XX sajand ja Nõukogude okupatsioon pikendasid seda ajajärku Eestis. Kirikukoor on endiselt jumalateenistuses kirikuaasta temaatikast eraldi seisvaid vabu vaimulikke laulukesi laulev kaunistusinstrument.
XXI sajand võiks tuua muutusi. Muutused eeldavad kiriku suhtumise muutumist, sest maailm ei muutu, kui ise ei muutu.
Kirikumuusikud tuleb kaasata kirikuaasta jumalateenistuste ettevalmistusprotsessi, vajalik on kirikumuusikute koolitus ja oskus kirjutada oma koguduse koori võimalusi arvestavat proprium’i muusikat, koostöö paikkonna teiste kooridega, kirikumuusikute institutsiooni taastamine ja ülalpidamine kirikus.
Kuni paigast on nihkunud usupuhastuse ja ortodoksia aja avar, Esimese Moosese raamatu esimesele peatükile (Jumala loomistööle) toetuv muusikakäsitlus ja valitsevad XIX sajandi arusaamad kirikumuusikast, kus vaimuliku muusika motivatsiooniks jumalateenistuses on vaid harda ja üleva usulise meeleolu loomine, on raske leida XXI sajandis neid tunnusjooni, mis võiksid olla aluseks eesti kirikukoori orgaanilisele ja veel rahvuspärasele institutsioonile kirikus.
Protsessid, mille tulemusel ilmalik ja vaimulik muusika on eraldunud teineteisest, on viinud jumalateenistusmuusika eristumiseni üldisest muusika- ja ühiskonnaelust, eraldumiseni kirikuaasta ja jumalateenistuse sisust. Kuidas taastada kantoriinstitutsiooni ja koolikooride funktsioon? Kuidas võita liturgiline muusika kontsertorganisatsioonidelt tagasi kirikule?
Heliloojad on kaotanud huvi jumalateenistusmuusika loomise vastu. Ollakse ka seda meelt, et liturgiline koorilaul on katoliiklik ja see ei kuulu evangeelsesse jumalateenistusse. Vaimulik koorimuusika on kolinud kunstitemplitesse – kontserdisaalidesse, kirik-kontserdisaalidesse, kirikumuusikafestivalidele, kontsert-jumalateenistustele, mis näitab, et koori osalus jumalateenistuses on «kontsert».
Liturgiast eraldunud kantaate, oratooriume ja passioone võime käia kirikus kuulamas kallite piletitega. Kunsti ülehindamine on viinud kunstniku jumaldamiseni, muusika on omandanud sakraalsed tunnusjooned ja muutunud usu aseaineks. Kirikuid ehitavad kontsertorganisatsioonid.
Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe, kes juhib Peterburi Jaani kiriku ehitusprojekti, tõdeb artiklis Eesti Postimehele 12.04.2008: «Minu jaoks on see missiooniga projekt. Ennekõike on ta (Jaani kirik – E. U.) Eesti Vabariigi ja meie kultuuri juurte jaoks oluline projekt. Ta on kultuuri ausammas.»
Põhjusi, miks kirikud kultuuri ausambaks (pamjatnik arhitekturõ) ja liturgiast eraldunud kirikumuusika (passioonid, oratooriumid, kantaadid jne) müüdavaks kontserdiettevõtluseks on kujunenud, võib otsida nii ühiskondlik-ajaloolispoliitilistes kui kiriku ja kultuurielu pikemates arengutes.
(Oma vaba rahvakirik alles 1917, kiriku konservatiivne suhtumine kultuuriprotsessidesse esimese iseseisvuse ajal, 50aastane okupatsiooniperiood ja peaaegu olematu kirikumuusikute ametkond tänasel päeval, kiriku nõrk positsioon kultuurielus, pikaajaline eemalejäämine XX sajandi liturgiaalastest protsessidest Euroopas.)
Niisiis – kirikukoor XXI sajandil… Ka vaimulik laulupidu ei peaks olema vastand üldlaulupeole. On seegi vaimulik nähtus nii sisult kui vormilt. Mis ideoloogiline funktsioon on üldse vaimulikul laulupeol, milleks vastanduda ja kas see ei võiks saada taas kord osaks üldlaulupeost XXI sajandil?
Eeloleval reedel peetava kirikumuusika konverentsi eel küsisime kirikumuusikuilt, kuidas ühislaul kogudust liidab.
Mul on raske rääkida inimese, kes üldse ei laula, seisukohast. Minu jaoks on laulmine ja elus olemine kaks võrdset asja.
Ma ei tea, mida mõtleb inimene, kes ei laula, tema jaoks ehk ei ole see nii tähtis, aga tänapäeval on ju muusikaline haritus kasvanud. Praegu õpitakse ka koolides laulma ja isegi nooti lugema rohkem kui varem. Tegelikult peaks siis olema ka laulmise osatähtsus kasvanud. Koraale lauldes kindlasti muusikaline silmaring laieneb. Võimalus muusikat kasutades osadust kindlustada suureneb samuti kogu aeg.
Kaheksa aasta eest Pärnusse tulnud, viisin laulmisel sisse uuendusi. Juhtus nii, et kolm kuud ei julgenud keegi laulda. Püüdsin ise kaasa laulda nii palju kui võimalik – ja varsti sai uus asi selgeks. Ka nüüdseid liturgiauuendusi selgitasime kogudusele – nii õpetaja oma jutlustes kui muusik paar korda eraldi – ja peagi said uued viisid omaseks.
Koraal on kahekõne Jumalaga. Koraale lauldes osaleb inimene aktiivselt jumalateenistusel. Kui on inimesi, kes millegipärast laulda ei julge, siis tuleb neid julgustada.
Meie organistide ettevalmistus on aasta-aastalt muutunud paremaks, muusikust on saanud arvestatav töötegija jumalateenistuse korraldamisel ja koguduse muusikaelu arendamisel.
Kui inimesel on hea meel, siis hakkab ta iseenesest laulma – tänaval vaikselt või kodus kõva häälega. Kui meel on kurb, teeb melanhoolne viisijupp tuju paremaks. Kui palju vägevam on sama laul suure hulgaga lauldult?! Kui palju väge on ühises laulupalves?! Igaüks teab omast käest.
Mida vajame tänapäeva ühiskonnas hakkamasaamiseks, sellele küsimusele keskendub viimase Kristliku Kasvatuse number.
«Individuaalne ja kollektiivne aspekt kuuluvad loomulikuna kristlase elu ja sellega seotud ametite juurde,» kinnitab avaartiklis EELK õpetaja Tiina Janno.
Autori selgitusel on kirikuid, kes panevad suurt rõhku koguduse ühistegevusele, ja teisi, kes annavad rohkem ruumi koguduseliikme privaatsusele.
Analüüsides Piibli võtmekirjakohti tõdeb Janno, et on üks asi, mida saab õpetada ainult kristlik ühistegevus: jagades selgub alati, et meil on arvatust rohkem.
Väikegruppidest kogudustes kui edukalt toimivast töömeetodist kirjutab kirikute nõukogu haridustöö projektijuht Einike Pilli. Mis on väikegrupp, miks on neid vaja ja kuidas nad kujunevad, on küsimused, mis leiavad artiklis vastused. Meeli Tankler kirjutab oma arutlevas, väiteid argumentidega varustavas loos sellest, mis räägib laste kirikusse kaasavõtmise kasuks.
Kogudus ei saa toimida, arvestamata ümbritseva ühiskonna probleeme, arvab noorsootöötegija Teele Jänes, kes vaeb kiriku rolli vaesuses ja tõrjutuses elavate laste ja noorte probleemis. Lastetööst EELK Tallinna Kaarli kirikus, mis on paljuski eeskujuks üle EELK, kirjutab Kaarli kooli direktor Signe Aus.
«Kristlaste üheks eesmärgiks on igapäevaelu elada väljapoole nii, et oma sõnade ja tegudega antakse tunnistust sellest, kellesse ja millesse kirikus ustakse,» kirjutab õp Kaisa Kirikal, kes võtab oma kirjatöös fookusesse koostöö erinevate Eestis tegutsevate kirikute vahel.
Hüva nõu, kuidas sisustada kooli- ja pühapäevakoolitundi, annavad religioonipedagoogid Eleri Soidla ja Pille Havakats.
|
OSCAR-2019
|
||
Ongi selleks aastaks jaanipäeva pidustused läbi ning nüüd võib hakata rõõmsalt jõule ootama. Me suurt midagi ei teinudki, pigem võtsime rahulikult ning pagesime 23ndal Lagedile Tessi juurde.
Väike chill, grill, lauamängud ja lõke. Isegi ilm oli selline nagu tavaks on saanud, kuid meid see vihm absoluutselt ei morjendanud, sest meie saime rahulikult katuse all lebotada ja vesipiipu teha.
Viimasel ajal on mul tõsiseid raskusi leidmaks jõudu tööle minemiseks. Üleüldse on mul täielik motivatsiooni puudus ning ka kodus ei viitsi väga midagi teha. Võib olla tõesti see on see kontrolli küsimus, sest põhimõtteliselt iga mu elu osa on hetkel kontrollitud – tööl, kodus, isegi söömine ja liikumine. Mõnikord tahaks võtta nädal aega puhkust ja mitte kordagi süüa teha või millegi peale mõelda, kuid kahjuks seda luksust ei tule enne septembrit.
Kuidas siis motivatsiooni ammutada? Ma kohe ei teagi.. Keegi ei tea vist. On ainult lootus, et see mõõna laine möödub ning tuleb ka mõni uus tõus. Can’t wait!
Ega mul muidu väga millestki rääkida ei olegi. Eelmise kuuga kaotasin oma mõõtudest kokku 6cm ja 2.2kg. Jee! Hoolimata sellest, et jaanipäeval läks selle söögiga üpris käest ära ja suurest kommi söömisest tuli näkku kohe punnid. Tuleb veel kaks kuud vastu pidada, et Türki ikka rannavormis minna saaks 😀
Eile oli uudistes see Tuneesia terrorirünnak ning õudusega avastasin, et see terrorirünnak oli täpselt seal kõrval, kus me Stega pilti tegime tookord kui me seal käisime. Ste hakkas korraks isegi mõtlema, et võib olla see Türki minek ei ole väga hea idee, sest see on Süüriale nii lähedal. Samas nagu.. terrorirünnakud on absoluutselt igal pool ja kunagi ei tea, millal hulluks võib minna ka meil siin samas Eestis.
Mul olid oma vaba nädalavahetuse suhtes kõrged ootused, aga läks nii nagu ikka. Laupäeval käisin vahelduseks hobuelukite tegemisi vaatamas, sest Jüris oli Jüri Jaanika võistlus ning kui võistlus juba praktiliselt “koju” tuuakse, siis miks mitte minna. Pärast seda kui ma ratsutamise ära lõpetasin on koguaeg juhtunud nii, et ma olen alati nendel laupäevadel tööl kui võistlused on – call it karma, I guess.
Hommikul poole kümnest ärkasin selle peale, et väljas tuli täiega paduvihma. Palju õnne tõesti. Egas midagi, ärkasin ja vedasin ennast enne Prismast läbi, et spetsiaalselt uus vihmavari osta. Viimasega läks nihusti, sest kui ma ükspäev (vist oli see päev reede või hoopis neljapäev?) kodust tööle hakkasin kõndima tabas mind poolel teel üks armas tuulehoog ja mu vihmavari andis alla.
Igatahes, kui ma olin endale vihmavarju soetanud ja Jürisse kobinud, siis üsna pea jäi vihm järgi. Ma ei tea, kuidas seda “seadust” kutsutakse kui asjad toimuvad risti vastupidi? Näiteks kui võtad vihmavarju kaasa, siis ei saja ning kui ei võta kaasa, siis saad 90% läbimärjaks (eelduseks on muidugi veidi kahtlane ilmaolu ja ma ei mõtle siinkohal sulaselget suve ilma) või kui otsid teksaseid, siis kunagi ei leia selliseid mis sobiksid, kuid leiad hoopis ilusad kingad, millesuguseid sa juba pikemat aega tahtnud oled ja kui sa otsid kingi siis leiad püksid ja nii edasi ja nii edasi. Võib olla on kellelgi lihtsalt kuskil ääretult ebameeldiv huumorimeel.
Päev ise oli päris pikk ning kodupoole hakkasin liikuma alles kaheksast õhtul. Samas tabas mind kohati nostalgia hoog Horse Showst aastal 2006 või 2007, kui me Rene platsitiimis olime. Kuna Tess ja Kaia olid võistlustel praktiliselt koguaeg abis, siis asjatasin seal ka veidi – põhiliselt siiski kaunistasin platsi ja tõstin mõningaid märja liivaga kaetud latte. Ausalt pole olemas ebameeldivamat asja kui märg liiv ja märg liiv riietes või kehal. Õhtuks läks siiski ilusaks ja isegi päike tuli välja ning plats polnud üks suur veelomp suurte vagudega.
Jaanilaupäevaks lähme Ste ja Kaiaga Tessi juurde Lagedile, teeme piipu ja sööme ohtralt ja oleme niisama mõnusad 😀 Ma üritan meeles pidada seda, et ma ennast lõhki näiteks süüa ei üritaks (alati väga suur challenge!) ja mitte head paremat näost sisse ajada näiteks. Oh, enesekontroll, miks sa mind jätnud oled? Laupäeva hommikul olin ma mega õnnelik, sest lõpuks ometi paistis kaalu järgi 3, kuid siis me sõime õhtul pitsat. Ma usun siiski, et kui ma suudan enamvähem “normi” hoida, siis reedeks on see 3 vähe tugevam, nii et.. Üritan olla, ausõna!
Hommikul raadiost kuulsin, et täna on Paksu Kassi päev ehk Garfieldi koomiksi 37. sünnipäev ning muidugi jooksid mõtted kohe meie paksude kasside poole. Olgem ausad, nad ei ole tegelikult ju paksud…vist.
Söögi rindelt olen ennast kokku võtnud ning üritan mitte sööki meeletult sisse lahmida. Ma ükspäev sattusin Merilin Taimre blogisse (LINK!), kus ta kirjutas oma võitlusest söömishäiretega ning mul võttis vähe kõhedaks. Oma videos ta loetleb söömishäirete tunnuseid ja ma korraks hakkasin isegi mõtlema, et äkki mul on ka mingit sorti söömishäired. Merilin tõi välja iseloomu jooned, kellel seda tõenäolisemalt esineb:
Madal enesehinnang mul pole, vähemalt mitte NII madal. Ise usun, et ma suhtun endasse hästi ning olen enesega rahul. Vist. Depressiooni ei ole ka veel tajunud. Jäigad mõtteviisid? Noh ma ei tea, mulle meeldib kontroll ja teada mis ja millal juhtuma hakkab, seetõttu üritan suhteliselt palju ise orkestreerida. Vajadus tunda erilisena? Kellel seda poleks?
Kinnisideed on siis kogu kaalulangetuse ja toitumise osas ning ausalt öeldes on ju minulgi see üks päris tugev siht, kui mitte öelda kinnisidee. Samas aga, kuna ma väga püsivalt ei suuda näiteks magusast eemal hoida või mitte pitsat süüa, siis see vist päris kinnisidee pole. Ma pole enam kindel. Kaloreid loen kindlasti, kuid mitte nii karmilt enam pärast seda kui ma seda Orgu kava hakkasin tegema. Kaalulangus? Veidi nagu on, kuid mitte nii palju kui võiks, samas tasa ja targu on normaalsem ja tervislikum kui suure pauguga.
Okei.. Nüüd kui ma hakkasin neid punkt punkti haaval niiöelda läbi mõtlema, ei tundugi need enam väga minu kohta käivad, ehk siis loodetavasti ei ole mul midagi häda.
Siit loetelust käivad viimased kolm küll minu kohta. Ma muidugi ei tea, mis need ärritumise “normid” niiöelda on, kuid mind ajavad päris paljud asjad kiiresti vihaseks, kuigi olgem ausad, päris mitmed asjad on seda väärt. Vähemalt mu enda meelest, that is. Söömine halva enesetundeni on kindlasti teema. Öelge mulle üks inimene, kes suudab vanaema sünnipäevadel või jõulude ajal seda mitte teha! Kuigi ma pean tõdema, et seda tuleb ette mitte ainult pühadel või sünnipäevadel ning vahepeal snäkkisime niiviisi päris mitu õhtut järjest, mil kõht oli täiesti punnis ja endal oli megahalb olla. Samuti tunnistan, et ma olen šokolaade ja rämpstoite hävitanud ja “kõrvale” ära pannud, kuid “mis silmist, see südamest” ütlus minu puhul kindlasti ei kehti – niikaua kuni ma tean, et mul see rämps kuskil istub ja ootab siin kodus, niikaua on mul meeletu isu ja ma PEAN selle ära sööma. Samamoodi ei püsiks mul kodus kausis mitte ükski komm… See ei saa ju normaalne olla, et mul puudub suures plaanis enesekontroll.
Muidu läheb mul päris hästi – viimasest nädalast on kaal langenud 0.9kg! Ma tean, et see toitumiskava toimib, aga nii raske on mõnikord. Ausalt. Toidud on seal kavas megahead, kuid tahaks juurde ikka jama süüa mõnikord. Raske.. Raske on see allavõtja elu.
Eile käisime Rimis, sest lõhe oli soodushinnaga ning esimest korda ma tegin seda, mida ilmselt teevad ka teised inimesed ja kelle pärast need kalad praktiliselt koheselt otsa saavad – ma ostsin lausa kaks kala korraga! Vot nii ahne olengi. Vähemalt sain pikemaks ajaks valmis vaadatud ja eks seda kulub ka üksjagu. Tavaliselt ma asendan selle millegi muuga, kui kavasse tuleb, sest muidu maksab lõhe hingehinda. Hetkel Rimi kodulehte vaadates on näha, et lõhe on veel jätkuvalt saadavalt ent nagu ikka piiratud koguses. Eelmine kord läksid kalad päris kiiresti, sest kodulehel oli teade, et lõhe on välja müüdud mõne päevaga. Ehk siis, kõik kalale!
Ükspäev siin avastasin ühest blogist sellise küsimustiku, mis järgmisel päeval oli ka juba ühes teises blogis. Idee oli hea ja mõtlesin, et söödan Stele ka selle ankeedi ette, et näha mis ta sinna kõik ära kirjutab 😀 Tema vastused on kõik muutmata kujul ning juures on minu endapoolsed kommentaarid.
Aastapäevade tähistamiseks me käime kenades restoranides söömas. Jõulud veedame minu perega Assakul. Väga palju neid pole, kuid aega on veel 😀
Jah, kindlasti üks lemmikutest. See oli esimene koht, kus me pärast Hell’s Kitcheni vaatamist kammkarpe proovisime, et siis lõpuks teada saada, mille ümber see kära käib ja KUI raske neid siis küpsetada on. Siiski, ma arvasin, et ta oleks öelnud Mack BBQ. Vana hea liha!
Ma oleks öelnud Call of Duty (see on nii arvuti kui Xboxi mäng, mis on mingine sõjamäng) – sellega kaasneb tavaliselt rohkem karjumist ja ropendamist. Kindlasti ei kannata ka öökimise helisid!
Tõsi. Millegi pärast kipun ma alati arvama, et restoranis peaks veini jooma, aga mulle lihtsalt ei maitse 😀
Peekon-Jääsalat-Tomat. Nende armastus tuli kui me UKs elasime, kuid täiuslik kombo oleks koos Cheddar juustuga.
Jah ja see, et 90% ajast ta oma telefonile ei vasta, mistõttu enamasti ta helistab mulle tagasi siis kui mul enam häda pole. Ja ka see, et ta jätab oma sokid igale poole 😀
See on osaliselt õige – me ikka räägime muudest asjadest ka 😀 Muideks, Hiina kalendri järgi ma olen hobuse aastal sündinud – Ste on madu. Siiski, kas ma tõesti meenutan ka hobust? 😀
Päris mitmed popid blogijad panevad mõnikord üles neid postitusi, kus nad toovad välja, mis otsingusõnadega inimesed nende blogidesse jõuavad. Minu blogi kui selline on päris tilluke ning ma ei kujutanud üldse ette, et mingite sõnadega on võimalik ka minu blogi üles leida – äärmisel juhul kui keegi tundide viisi otsima peaks.
Siiski, siiski…tundub, et see kuidagi toimib, kuid minu meelest need sõnad, mis sealt nüüd välja tulid on küll puhta imelikud ning ma pole 100% kindel, kas need tõesti kuskil jutu sees on.
claustrophobia tallinn – Olgu, sellega nõustun, sest selle kohta on terve postitus peaaegu. Jube äge koht ja kindlasti soovitan minna!
fitlap retseptid – Said vist kunagi mainitud jah, enne kui ma Orgu teenusele üle läksin ja pärast seda kui see retsept täiega küüslaugune ja imelik oli. Nüüd enam sellest väga midagi ei tea.
riis salati sees kõva – Vot ei oskagi kommenteerida seda nalja. Kas ma kunagi kaebasin selle üle? Enda meelest ei ole riisi kirjeldamisele väga palju aega pööranud, kuid ilmselt tuleks sellistel puhkudel riisi kauem keeta.
heikki mägi – Päris kindel olen, et tema mu postitustes küll pole figureerinud, kuid Google ütleb, et ta on personaaltreener ja toitumisspetsialist ja Fitlapi looja.
võtsin erik orgu kavaga alla – See on juba rohkem minu teema. Olen alla võtnud küll ja umbes 10kg alates aasta algusest, kuid kuna ma olen veidi laisavõitu, siis ma ei leia, et see vääriks veel ära mainimist.
ringi trajektoori app – Ma ei tea, kuidas selline asi võiks minu blogini tuua. See, et ma Endomondot siin maininud olen?
|
OSCAR-2019
|
||
Tänasel, musta kolmapäeva Riigikogu istungil asub valitsuskoalitsioon läbi suruma e-hääletusi piiravat eelnõu. Kuigi Keskerakond on nimetanud elektroonilist valimisviisi ebausaldusväärseks, on muudatuste ametlikuks põhjuseks toodud valimiste ühetaolisuse tagamine. Juriidiline analüüs ja riigikohtu varasemad lahendid aga tõestavad, et valimiste ühetaolisus on e-hääletuse puhul täielikult tagatud.
Seonduvalt valimisreeglistiku kehtestamisega on riigikohus leidnud, et hääletamisõigusele vastab riigi kohustus luua selle õiguse perioodiliseks kasutamiseks vajalikud tingimused, mis lähtuvad valimiste vabaduse, ühetaolisuse, üldisuse, otsesuse ja hääletamise salajasuse põhimõtteist.
Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused.
Riigikohus on analüüsinud elektroonilise hääletamise põhiseaduspärasust kohaliku omavalitsuse volikogude valimist reguleerivate sätete osas ja leidnud, et elektrooniline hääletamine pole vastuolus põhiseadusega ega riku ühetaolisuse printsiipi.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis seonduvalt elektroonilise hääletamise ja ühetaolisuse põhimõttega järgmist: „Euroopa Nõukogu 30. septembri 2004. a soovituse Rec(2004)11 „E-hääletamise õiguslikud, operatsioonilised ja tehnilised standardid” kohaselt tähendab ühetaolisuse põhimõte elektroonilise hääletamise kontekstis nelja nõuet
Esiteks peab olema tagatud, et iga valija saab elektroonilisse hääletuskasti lasta üksnes ühe hääle ja et hääletaja saab hääletada üksnes juhul, kui tema hääl ei ole veel valimiskasti lastud.
Teiseks peab e-hääletamise süsteem takistama hääletajat andmast lõplikult oma häält rohkem kui ühe hääletuskanali kaudu.
Kolmandaks tuleb iga elektroonilisse valimiskasti lastud hääl üle lugeda ning iga häält tohib arvestada vaid ühe korra.
Neljandaks peab juhul, kui samaaegselt kasutatakse nii elektroonilisi kui mitteelektroonilisi hääletuskanaleid, eksisteerima turvaline ja usaldusväärne meetod häälte kokku lugemiseks ja õige tulemuse arvutamiseks.
Kõik need nõuded on suunatud iga hääletaja kohta üksnes ühe hääle arvesse mineku tagamisele elektroonilise hääletamise kasutamise korral. Ehkki Euroopa Nõukogu soovituse näol ei ole tegemist õiguslikult siduva dokumendiga, koondab see endasse Euroopa demokraatlike riikide arusaamad elektroonilise hääletamise kooskõlast demokraatlikele riikidele omaste valimispõhimõtetega ja on seega põhiseaduse tõlgendamisel kohaseks abivahendiks.
Vaagides elektroonilise hääle muutmise võimaluse mõju valija antud hääle kaalule, rõhutas riigikohtu kolleegium, et korduva hääletamise korral varem antud hääl tühistatakse. Valijal puudub võimalus korduvast elektroonilisest hääletamisest olenemata valimistulemust teisi hääletamisviise kasutavatest valijatest suuremal määral mõjutada. Elektroonilisel teel antud hääl läheb arvesse ühe häälena ega ole valimistulemuste seisukohalt mõjukam kui teisi hääletusviise kasutavate hääletajate antud hääl.
Seega saab selgelt öelda, et koalitsiooni argumendid e-hääletamise piiramiseks ei ole õiguslikult vettpidavad. Selliste pseudoargumentidele tuginev seadus risustab Eesti õigusruumi ega vääri parlamendi toetust. E-hääletus on turvaline ja üha populaarsem hääletusviis, mistõttu tuleb selle kasutamist pigem soodustada, mitte takistada.
Põhjamaise juhtimiskultuuri osa ei saa olla inimeste edutamine parteipileti alusel. Sellise aegunud mentaliteedi elujõulisus pealinnas peegeldab nõukogude aega. Eriti kahetsusväärne on haridussüsteemi ja munitsipaalpolitsei mehitamine lojaalsete parteikaaslastega, mis on Tallinnas olnud paraku levinud praktika juba pikki aastaid. Avalikus sektoris tuleb inimesi tööle värvata ainult nende oskuste ja teadmiste alusel. Jätka lugemist →
Riigikogu liikmed moodustasid 13.aprillil küberturvalisuse toetusrühma, mille esimeheks valiti Arto Aas ja aseesimeheks Kalle Palling.
Toetusrühma kokku kutsuja Arto Aas rõhutas, et küberruumi turvalisust on võimalik tagada vaid tihedas koostöös riigi, ettevõtjate ja kodanike vahel. Tänavu möödub 10 aastat Eestit tabanud ulatuslikest küberrünnakutest, mida on nimetatud ajaloo esimeseks kübersõjaks. Eesti riigi ja IT-kogukonna võimekus küberohtude tõrjumisel on toonud meile palju rahvusvahelist tuntust ja tunnustust. Eestit peetakse küberturvalisuse valdkonnas üheks maailma juhtriigiks.
Tehnoloogiline areng, e-teenuste laienemine, e-kaubandus, asjade internet ja mitmed teised trendid suurendavad turvalise küberruumi olulisust. Küberturvalisus ei ole pelgalt riikliku julgeoleku küsimus, vaid inimeste igapäevase töö ja suhtlemise lahutamatu osa. Küberkeskkonna turvalisus tuleb tagada elutähtsate teenuste pakkumisel arstiabist energeetikani, aga ka finantsteenustes ja sotsiaalmeedias.
Tänaseks on üsna selge, et Jüri Ratase valitsusel puuduvad reaalsed ambitsioonid ja oskused riigivalitsemise uuendamiseks. Riigireformi läbiviimine pole uue valitsuse prioriteet ning valitsusvahetus pole lisanud reformide nimekirja ühtegi uut tegevust.
Poliitmängurlus on läinud maksma pool aastat väärtuslikku aega reformide käivitamiseks. Totaalne segadus Sisekaitseakadeemia kolimise ja maavalitsuste sulgemise ümber tõestab, et valitsusel puuduvad ka kogemused suuremate muutuste edukaks juhtimiseks.
Uue valitsuse plaanidest on kadunud mitmed olulised tegevused ja mitmed vajalikud sammud lükkunud edasi määramatusse. Venima on jäänud nii riigimajade kontseptsioon kui kaugtöö võimaluste loomine. Fookusest on kadunud riigipalgaliste arvu ja bürokraatia ulatuslik vähendamine. Täielikult on valitsuse plaanidest puudu EAS-i ja teiste Euroopa Liidu vahendeid rakendavate asutuste reform, mis eelmise valitsuse ajal jõudis lõppfaasi. Samuti ei tegele valitsus ülesannete delegeerimisega erasektorile.
Kahjuks jääb mulje, et valitsuse jaoks on reformidega jätkamine oluline vaid näiliselt ja struktuurseid uuendusi ei taheta ette võtta. Põhiaur läheb juba praegu valimisteks valmistumisele. Valitsuse silmakirjalikkust reformide elluviimisel iseloomustab fakt, et 100 päeva programmis on juba täidetuks loetud hulk ülesandeid, mis pole tegelikult kabinetiarutelust kaugemale jõudnud. Tegelikult valitseb riigivalitsemise reformide läbiviimisel ummikseis.
2017. aasta riigieelarvest laekub kohalikele omavalitsustele peaaegu 1,6 miljardi eurot maksutulu ja toetusi, et pakkuda vajalikke teenuseid üle Eesti, arendada valdade ja linnade elu- ja ettevõtluskeskkonda ning vähendada ääremaastumist.
Järgmise aasta riigieelarve toob tavapäraste maksulaekumiste kõrval lisavahendeid laste huvitegevuse arendamiseks ning investeeringuid lasteaedade ja hooldekodude renoveerimiseks. Samuti võimaldab eelarve terve rida regionaalse tähtsusega objektide ja teede ehitamist.
Eelarve on üks tähtsamaid regionaalpoliitika tööriistu, millega riik toetab omavalitsusi avalike teenuste ja investeeringute tegemisel igas Eestimaa nurgas. Koos kasvavate maksutulude ja eurovahendite avanemisega on omavalitsustel võimalik tagada kvaliteetne elukeskkond ka väljaspool pealinna.
|
OSCAR-2019
|
||
Toomas, Toomas, mida sa õige nõuad, kirjakultuuri ja viitekultuuri ja kes teabveelmiskultuuri kultuurse inimese käest!
See kaldkirjas kirjutamine on tehniliselt nii raske, et vaid vähesed ebakultuursed sellega toime tulevad.
Need, kes mõtlemise ja kirjutamise ka teineteisest eraldada suudavad (mõtete vähesuse tõttu muidugi).
Loodan, et eila said lõik aru, what is enlightement. Ja et täna ei kohta me enam neid arusaamatuid, kes tulevad kogemust nõudma
Ma ikka loodan veel, kuigi see lootus vahepeal tugevalt kõikuma lõi, et ka suurt osa Peeter Liivi tekstist (loe: olemusest) just selles võtmes mõista tuleb.
Huvitav, misasi see ikkagi on, mis paneb kristlase niimoodi anonüümsuse varju alt salvama? Kas tuleb see äkki sellest, et kristlikud moraalikäsud tekitavad inimloomuse allasurumise läbi sedavõrd tugeva surve, et see lausa purskub pragudest?
Minu lugupidamine siinkohal nendele kommenteerijatele, kes on julged, ausad ja sirgjoonelised, väljendades nii oma poolehoidu kui vastumeelsust, nii oma päikeselisi kui ka sapiseid meeleolusid ühe ja sama äratuntava (virtuaal)isiku nimelt.
Mina olen avastamas endale Urantia Raamatut, sealt näikse leiduvat vastuseid ka paljudele küsimustele, mille ümber PL käib nagu kass ümber palava pudrukausi.
Sa [PL] lihtsalt pead muutma tehniliselt oma kommide kirjutamise viisi, sest Sinu teksti ja tsitaatide vahelisest piirist lihtsalt ei ole võimalik aru saada.
Oma valdkonna ja/või universaalspetside, gurude (selle sõna parimas tähenduses) puhul pole lootagi, et nad end teistel ümbervermida lasevad.
Pole Numbrimees oma stiili muutnud, pole Tsukts äkilisi ütlemisi ütlemata jätnud, mis häda pärast PLgi oma stiili muutma peaks:-))
Meie, devoteede, saatuseks on ammulisui (selle sõna siiraimas tähenduses) gurude poolt pillatud rasvaseid raasukesi raskustega ahmida!
Inimese sisetunne ei lase ligi hetkel talle mittevajalikku infot oma maailmapilti muutma. Isik kaalub inffi ja teeb otsuse, kas tal on seda arenguks vaja kogeda või mitte. Kuid see tunne oskab ka teel edasi juhatada. Sisetunne on kontakt oma vaimuga, kes, mis teab kõike.
Tavaliselt on nende vaimsete värkitega ju nii, et leiad seda, mida otsid. Lähed näiteks loodusesse otsima jumalat - leiad jumala, lähed otsima rahu - leiad rahu, lähed otsima ateismust - leiad sellegi.
Muidugi on minu jaoks imelik mõelda, kuidas võiks loodusest ateismust leida, sest see on ju ainuüksi sotsiaalne ilming.
“Minu arust on valetamine oma põhitähenduses ikkagi eelkõige kahe või enama inimese suhtlemises toimuv sotsiaalne asi ja endalevaletamine pigem metafoorne ütlemine asja kohta, mis tegelikult otseselt valetamine pole. Nii et kui lihtsalt valetamisest rääkida, siis see on kahe või rohkema inimese vahelise teatudlaadilise suhtlemise küsimus.”
“Aga kuidas Sa kujutaksid üldse inimest ette ilma selleta/väljamõtlemine-fantaseerimine/? Siis poleks ju inimene enam loov olend.”
Sel juhul sõltub kõik esitamise kontekstist. Kui ikka väljamõtleja väidab tõsimeeli kõike seda IRL juhtunud olevat, siis ta valetab. Kui aga vastav tekst on äratuntavalt fiktsioonina esitatud, siis on lugeja otsustada, kui tõsiselt seda võtab.
Sinu meelevaldne väide. Sa ei saa ette teada, milliseid (ka halbu) tagajärgi Su fantaasialend põhjustada võib. Hea/halb hinnanguid saab aga adekvaatselt anda vaid konkreetsetele suhtestumistele tagajärgede ja tagajärjest mõjustatud subjektide/objektide vahel...
müstika (< kr. ta mystika, salapärased asjad, salapärasused), 1) paljudes usundeis ja mõnes filosoofilises õpetuses esinev taotlus “jumalusega” juba maises elus ühineda, eriti ekstaasi v. mingisuguste kunstlike abinõude kaudu; 2) = müstitsism
intuitiivsel sisekaemusel rajanev tunnetusõpetus ja sellest lähtuv maailmakäsitlus. ... Müstilise tunnetuse sihiks on olnud reaalsuse transtsendentse ühtsuse kogemine erilises tedavusseisundis (ekstaasis). Seda ühtsust võidi käsitada nii üleisikulisena (niisugust kujutlust on samastatud panteismiga) kui ka isiksustatuna (jumal). Viimane käsitus on omane pms. monoteistlikele usupärimustele.
Muidugi ringleb ka esoteerilisemaid müstikadefinitsioone, üks mu lemmikuid on “mysticism is art of union with Reality” (E. Underhill). Ehk siis “müstika on Reaalsusega ühinemise kunst”. Aga see definitsioon sobib müstika esmatutvustuseks veel vähem kui see Swami Shivananda jutt, sest nagu elfitaat kenasti seletas, inimese sisetunne ei lase ligi hetkel talle mittevajalikku infot oma maailmapilti muutma.
On, täiega. (Mõnelt teoloogilt oleks siia allkirja vaja - Andrus, uuk, ... ?) Katoliiklastel on ilmatumad teooriad hinge teest Jumala juurde. Nende kokkukirjutamisse on tubli panuse andnud ka PL artiklis mainitud Teresa. Kristlik müstikateooria ei jää wilberismuselle tipsugi alla, ehkki wilberismus kristlikule müstikale oma skeemis kohta kätte näidata püüab. Üks tore raamat on “Töid kristliku müstika alalt” (EELK Usuteaduse Inst-i Toimetised III.Tln.1989).
Meditatsioon on “Jumalale häälestumine,” mõtlemine tema ligiolule maailmas ja meie elus. See on aktiivne palvevorm, kus on tegevuses meie mõtted, kujutlused, emotsioonid ja igatsused. Meditatsioonis püüame mõista, kuidas Issand end meile igapäevases elus ilmutab. Selle eesmärk on tunda ja armastada Issandat, et võiksime teda paremini teenida.
Katoliku traditsioonis on palju vaimseid traditsioone ja meistreid, kes õpetavad mediteerimist (näiteks püha Avila Teresa ja püha Ignatius Loyola). Sageli kohtame soovitust, et mediteeriksime mõne pühakirjakoha, iseäranis evangeeliumi üle; päeva või aasta liturgiliste tekstide, pühakute ja vaimuelu juhendajate vaimulike kirjutiste või ikooni üle või oma elu sündmuste üle.
Aga kuri on karjas, kui see usk on alusetu ja paneb Sind üle oma jaksu/oskuste tegutsemist püüdma. On üldtuntud tõik, et reeglina hindab inimene oma võimeid umbes 30% ulatuses üle ning paljud õnnetused tulevad liig kergekäelisest “piiriületusest”, mida selline usk soodustab...
"Aga noh, kui keelemees sõna ei paku, siis pakun ise välja, kuna meil on siin usklased, siis võiks nende jumalausku nimetada uskluseks..."
"Sest kas Sa siis ei lugend, milline on mu praeguse “astme” praktika? Või arvad tõesti (Sa püha hulluke), et olen hetkel enamaks võimeline? Kas peaksin Su arvates oma naba ära venitama, ahh?"
Peeter näikse jälle teadvat, mida Buddha rääkis ja mida mitte:) Kuigi oled läbi lugenud võibolla paar pühakirja tuhandetest.
|
OSCAR-2019
|
||
Paljudel kassiomanikel tekib küsimus, kas kass ikka võib muru näksida või mitte? Võib-olla oled märganud ka seda, et peale muru söömist tekib kassil soov oksendada. Mõnele kassile murusöömine aga sobib. Heidame pilgu muru söömise plussidele ja miinustele.
Spetsialistidel on kasside muruarmastuse suhtes erinevad arvamused. Peamiselt on kassid lihasööjad ja seetõttu tekib küsimus, kas neil on ikka tegelikult muru süüa vaja? Võib-olla peaks kassile rohelisi asju pakkuma regulaarselt? Mõned teadlased arvavad, et kassid söövad rohelisi taimi, et saada puhtal kujul toitaineid. Lõppude lõpuks söövad ka inimesed aedvilju.
Eksperdi sõnul on murus foolhape, mis aitab suurendada kasside vere hapnikusisaldust. Kassid, kelle toit ei sisaldada piisavalt vitamiine, tunnevad muru näksimise järele vajadust. See sisaldab lisaks ka niatsiini ja kiudaineid, mida kassi keha normaalseks toimimiseks vajab. Kui kassil on niatsiini puudus, võib esineda kaalukaotust ja väheneda söögiisu. Ka igemed võivad põletikuliseks muutuda ning sageli tekib verine kõhulahtisus.
Murus leiduvad kiudained aitavad aga kassi kõhu korras hoida. Päeva jooksul lakuvad kassid end palju ja nende liivapaberilikule keelele jääb suur kogus karvu. Kuna kassid ei seedi karva, siis kogunevad nende kõhtu karvapallid. See aga tekitab omakorda iiveldust. Murul on kõhtu lahtistav toime ja nii ei teki kassil kõhukinnisust. Nagu ennist mainitud, kutsub muru söömine esile ka oksendamise, mis aitab väljutada organismi kogunenud karvapalle.
Paljud inimesed kasutavad oma aias väetiseid ja pestitsiide. Kui kass sööb kemikaalidega kokku puutunud muru regulaarselt, hakkab see tema tervist mõjutama. Kass võib saada mürgistuse pelgalt muru peal jalutades, sest ühel või teisel moel satuvad kahjulikud kemikaalid tema organismi. Karvkatte külge jäänud mürkained jõuavad kassi organismi hiljem, kui kass end hiljem lakub. Tõenäoliselt suurt osa kasse see ei mõjuta, kuid on ka neid, kes on mürkainete suhtes tavapärasest tundlikumad. Seetõttu soovitavad spetsialistid kassomanikel oma aias mürgiseid kemikaale mitte kasutada.
Väetise või pestitsiidi mürgistuse sümptomiteks võib olla aneemia, hingamisraskused, ilastamine, krambid ja tasakaalutus.
Muru söömine võib olla kahjulik ka toakassidele. Võib-olla oled märganud, kuidas toakass tahab kodus olevaid toataimi näksida? Ta teeb seda samal põhjusel nagu õues elav kass. Paljud potitaimed on aga kassidele mürgised. Nendeks on näiteks aaloe, amarüll, liiliad, paradiisilinnulill ja tulbid. Tasub meeles pidada, et need on vaid mõned tuntumad näited taimedest, mis kassidele kahjulikud on.
Kui sa pole rohenäpp, aga sooviksid sellegipoolest toatingimustes oma lemmikule muru kasvatada, siis tegelikult on see üsnagi lihtne. Lemmikloomapoodides ja internetis müüakse nii muruseemneid kui ka erinevaid komplekte, milles sisalduvad potid, muld ja seemned. Need on linnakorterisse sobilikud ja spetsiaalselt kasside tarbeks mõeldud. Kassimuru ei ole tema tervisele ohtlik. Ka kaera, rukist, otra ja nisu võib kass näksida palju tahab.
Soeta internetist või loomapoest seemned ja külva need madalasse potti. Osta selline pott, mida kass kergelt ümber ei aja. Seetõttu võiks pott olla pigem madal ja lai, aga mitte kõrge ja kitsas. Mõned potid on isegi sellised, mis meenutavad pigem kasti ja kus kass saab ka ringi liikuda või lamada.
Täida kast kolmveerand mahus potti istutavatele taimedele mõeldud seguga. Jälgi, et muld ei sisaldaks keemilist väetist, mistõttu on mõistlik eelistada näiteks orgaanilist mulda. Pihusta mullale vett ja lisa see anumasse. Muld võiks olla niiske, kuid mitte ka veest tilkuda. Mulla peale külva seemned ja kata pealmine kiht õrnalt plastkilega. Hoia see otsesest päikesevalgusest eemal seni, kuni väikesed idud tekkima hakkavad.
Kui esimesed idud on tekkinud, vii anum päikesevalguse kätte. Sel ajal ei tohiks kass sellele ligi pääseda, sest ta võib uudishimust mulla üles kaevata. Kui muld tundub vähegi kuiv, pihusta sellele vett, kuid jälgi, et see vesiseks ei muutuks. Liigkastmine soodustab hallituse teket.
Seemnest kasvama läinud muru kasvab aja jooksul kõrgemaks ka siis, kui kass seda aeg-ajalt näksib. Kui su kass on tõeline muruarmastaja, on mõistlik istutada osa murust eraldi pottidesse, sest see võimaldab potte vahetada ja vajadusel ära näksitud muruga potid mõneks ajaks taastuma panna.
Mõne nädala jooksul kaotab muru oma värvi. Siis on aeg see välja tõmmata ja kõike otsast peale alustada. Seetõttu eelistavad osad inimesed kasvatada muru mitmes anumas, nii on regulaarne varu olemas.
Kassile muru kasvatamine võib olla kasulik nii toa- kui ka õuekassile. See võib ennetada õuekassi puhul keemiliste ainetega töödeldud muru söömist. Toakassi puhul ennetab see aga mürgiste toataimede näksimist.
Kui soovid oma kassi julgustada orgaaniliselt kasvatatud muru sööma, siis aseta murupotid toas kassile meelepärastesste kohtadesse. Kui kassile meeldib aga teatud kohtades olevaid toataimi näksida, proovi toataim kassimuruga asendada. Pea aga meeles, et sugugi mitte kõik kassid ei söö muru, nii et kui kass selle vastu erilist huvi üles ei näita, pole põhjust solvuda.
|
OSCAR-2019
|
||
ühiskond, Eesti riik, Eesti tulevik, kriis, kultuur, missioon, prognoos, regionaalpoliitika, süsteemne, skandaal, teadmistepõhine, teadus, tendents, uuring, võimalus, Vooglaid
Kriis ühiskonnas süveneb. Pilv paisub. Skandaal on skandaalis kinni. Vaid nukuteatri kunstilisel juhil hakkas varguse pärast häbi ja ta astus tagasi.
Analüütilist tööd ei toimu. Isegi ülikoolidest hakkab juba kaduma kujutlus sellest, millistel eeldustel on võimalik korraldada teaduslik uuring ja kuidas kasutada teadusliku uuringu tulemusi ühiskonnas ja kultuuris. Meil oleks vaja vaadata, millised institutsioonid toimivad veel usaldusväärselt ja elujõuliselt. Eesti Rooma Klubil Eesti ühiskonnas sellist positsiooni ei ole, mis võimaldaks rahval uskuda, et seal on arukad inimesed, kes ei ole omakasupüüdlikud ja ei teeni võõraid jõude, kes toetuvad oma hinnangute ja järelduste tegemisel mitte ainult diletantide arvamustele, vaid teadmistele. Kas rahvas usub, et ERK liikmed ei karda öelda tõtt ja ei valeta?
Paraku on faktidega suuri raskusi, sest olukord on kujunenud selliseks, et ühiskonna-alaseid teaduslikke uuringuid enam ole enam ammu tehtud. Teaduslikeks uuringuteks on hakatud pidama igaliiki küsitlusi, referaate, esseesid ja kirjeldusi.
Eesti peaks kirjade järgi olema teadmistepõhine ühiskond, aga kuskilt pole võtta ühtki näidet selle kohta, et mõni otsus oleks teaduslikult põhjendatud ja küllalt süsteemne ning et tegevus oleks ka edasi- ja tagasisidestatud. Sõna “probleem” on sokutatud tähendama küsimust, millele arutleja ei oska hoobilt vastata, või raskust, mis on kuskil kuidagi kujunenud… Raske uskuda, et ERK-s ei ole kedagi, kes seda ei tea ja kes ei saa aru, mida võib niisuguse “stiili” tõttu ühiskonnas varem või hiljem juhtuda. Ometi ei ole ERK rahvast nende ohtude eest hoiatanud.
Riiklikus teadusprogrammis on märgitud prioriteetideks kolm tehnoloogiat (biotehnoloogia, materjalitehnoloogia ja infotehnoloogia) aga kogu selle viimase veerandsaja aasta jooksul pole ei Toompeal ega Kadriorus käsitletud sotsiaalseid pingeid ühiskonnas. Korratakse aina, kuidas ollakse ikka majandusinimesed ja kuidas “arendatakse” majandust, saamata nähtavasti veel aru, et ühiskond ei ole majandus, et majandus on ühiskonna arengu üks eeldus ja ka ühiskonna arengutaseme üks näitaja… Eesti elanikkonnast on suur osa võõrdunud ja suurele osale elanikkonnast on riik võõrandunud.
Rahvastikukadu on masendav. “Majandustegelaste” võimul oleku ajal on suured alad jäänud juba inimtühjaks.
Eestis on kümneid inimesi, kes orienteeruvad ühiskonnas ja kultuuris ja kes saavad aru, miks “pilv paisub”. Miks tunneb üha rohkem inimesi end absurdses sundsituatsioonis. Meie kohus on luua strateegia selleks, et Eesti arenguteele tagasi pääseks.
Meil on võimatu ära arvata, mille üle riigi juhtkond mõtleb, aga kõrvaltvaatajatele paistab, et nad mõtlevad, peamiselt sellest, kuidas veel võimul püsida, kuidas oma valimiskampaania rahastajate soove veel paremini rahuldada või kuidas kiiremini Brüsseli pääseda. Petuskeemide abil Riigikogusse pääsenud isikud mõtlevad ka kuidas nii hoolikalt vait olla, et keegi ei paneks pettust tähele, kuidas võimalikult palju ringi sõita, mõnes äriühingu nõukogus edasi olla…ja ülemuste sõna kuulata.
Mõeldakse, kuidas seni tehtud “vigu” varjata ja seletada, et kõik on korras… Nagu teada, sünnitab valetamine valetamist, vaesus vaesust, hoolimatus hoolimatust jne. Kui ühiskond imbub valetamisest läbi, siis on juhtkond sunnitud otsima aina uusi valesid ja ühtäkki ilmneb, et peaaegu kõik kohad on täis pettust, et ausus on muutunud anakronismiks ja õiglust pole enam üldse mõtet otsida… ERK saab küll mõne aja teha nägu, et on pime, kurt ja tumm, saab ise ka midagi kokku valetada ja loota, et kellelgi ei pole tahtmist ega julgust nimetada asju oma nimega.
ERK-s on inimesi, kes tunnevad loodust ja kultuuri ja ka ühiskonda ning inimest selles ühiskonnas ja kultuuris.
Ehkki ERK-s on inimesi, kes on oma kogemuste varal suutelised korraldama ühiskonnadiagnostikat ja tuvastama, mis ängistab rahvast nii maal kui linnas, aga tegelikult pole sellest midagi kasu, sest ei Toomeal ega Kadriorus pole veel inimesi, kellel oleks sellist teadmist tarvis.
Ühiskonnas kujunenud olukorda tuntakse mitte ainult juttude, vaid ka kogemuste varal. Paraku ei ole palja silmaga ja ilma ühiskonna-alase ettevalmistuseta näha sündmuste taha ja ei saa avade petuskeeme, mille varjamiseks on palgatud juba terve armee professionaalseid suhtekorraldajaid.
Kriisi põhjuste tuvastamise asemel kutsutakse tegema mistahes ettepanekuid, ehkki pole teada, mida oleks vaja saavutada. Kutsujatel ilmselt ei olnud paremat mõtet ja ei ole häbi ei selle tegevuse ega tagajärgede pärast. See, mis ilmneb, ei ole infantiilsus. Pigem on tegemist rahva elujõu hävitamise programmiga.
Rooma Klubi missiooniline kohustus on tuletada prognoose ja aidata võimalikult vara avastada nii ohtlikke tendentse kui ka uusi võimalusi.
Kas ERK oskas või ei osanud seda ette näha, mis juhtub “jääkeldri protsessi” jätkumiseks mõeldud nn rahvakogus?
Paraku ei ole ERK küllalt homogeenne ja ei saa veel käituda enesejuhtimise ega sotsiaalse juhtimise subjektina.
Pole meil veel võimet käsitada Eestit ega Eesti mingit eluvaldkonda, piirkonda, olusid, olukorda ega situatsiooni kui probleeme.
Ma ei ole kindel, et sellisel viisil, nagu meie tegevus on toimunud, on võimalik midagi selgemaks mõelda, Olukorras, kus ka Toompeal ja Kadriorus ei ole vaja vastutada oma tegevuse ja selle tagajärgede eest, pole mitte mingisugust väljavaadet saavutada, et mingisuguselegi ametikohale hakkaksid kandideerima isikud, kelle on eeldusi oma rahva ja riigi teenimiseks,. Milleks haritus, informeeritus või/ja kogemus, kui ei ole vaja olla asjatundlik?
kas ERK on suuteline looma tõsiselt võetava programmi kriisi põhjuste avastamiseks ning seejärel ka nende sõnastamiseks ning avalikustamiseks;
Petuühiskonda ei saa (ei tohi) täiustada !! Kas ERK peaks vähemalt endale sõnastama oma kohustused ja vastutuse rahva ees? Vale oleks öelda, et ERK on eelistanud mängida KULTI RUKKIS, ehkki objektiivselt on nii välja kukkunud. Eestis (ja mitte ainult Eestis) üha teravamalt ilmnevad pinged ei ole tekkinud üleöö ja ootamatult… Rääkisime neist ka oma klubis kaks aastat tagasi, aastakoosolekul TA saalis. Toonast ettekannet ükski ERK liige ei kommenteerinud ega täiendanud-laiendanud-arvustanud… Raske uskuda, et keegi meist ei viitsinud seda vaadata ega edasi mõtelda, et keegi ei saanud aru või kellelgi polnud aega. Veel raskem oleks uskuda, et kõigil oli (on) ükskõik, mis Eestist saab.
Neil päevil avaldati ajakirjanduses, et Eestis on üle neljakümne tuhande (40 000 !) noore, kes ei õpi ega tööta.
Juba üle poole aasta tagasi avaldas õiguskantsler (laste ombutsman), avalikult muret laste pärast, kes kannatavad päev-päeva kõrval tühja kõhtu. Õiguskantsleri hinnangul oli selliseid lapsi Eestis üle 60 tuhande. Mida selle peale ütles või oleks pidanud ütlema ERK?
Riigikogu päevakorras on olnud eriti tähtsate teemadena ka vaesus, tööhõive jms, aga kordagi pole suudetud käsitada ühtki probleemi, rääkimata katsest avastada, sõnastada ja avalikustada mõne probleemi põhjused. Võimalik, et ka seal ei saada veel aru, et ilma analüütilise tööta, ilma edasi- ja tagasisidestuseta pole võimalik ühiskonnas edu saavutada.
ERK ei ole kari ätte, kes koguneb kuus korra paariks tunniks mingil teemal lobisema või oma silmaringi laiendama.
|
OSCAR-2019
|
||
Amelia tuli peaegu, et joostes siia söögisaali ja istus oma kohale. Ta jäi viimasel ajal koguaeg söömisel hiljaks. Tal oli lihtsalt nii palju asju vaja koguaeg teha. Tal ei olnud sekundikski vabaaega. Ta siiski leidis lõpuks aega, et tulla sööma.
Siin oli 10 lauda ja iga laua taga sai istuda ka vähemalt 10 inimest. Igal laual oli ka palju erinevaid toite, et keegi ei jääks nälga. Seal oli salateid, praade ja mida veel kõike. Seal oli loomulikult ka erinevaid jooke: vein, vett, mahlasid, mida iganes sa ka ei sooviks juua.
Amy võttis siis omale ühe puuvilja salati ja piparmünti tee. Ta hakkas oma salatit sööma ja ka teed joooma siis.
OT: Veini võivad juua muidu kõik, sest House of night'i vampiirid, ei jää eriti kergesti purju. MUIDU SIIA VÕIKSID KÕIK TULLA!
Alicia kõndis sisse. Jäingi hiljaks, nagu alati- mõtles Alicia. Aga siin pole ju veel palju inimesi- mõtles ta veini kallates. Ta tõstis endale veidi salti ja istus laua tah, ning vaatas teisi.
Amelia tõstis korra pilgu oma salatilt ja vaatas ringi. Hm... huvitav, täna jäävad kõik hiljaks. Õnneks polegi ainus. Ta ei pannud ennem tähele, et ta oli olnud siin esimene, kes tuli sööma.
Alicia istus Amelia kõrvale ja hakkas vaikselt sööma. Kuna ta vihkas vaikust, seepärast otsustas ta rääkida. Kus on kõik teised, või lihtsalt mina jõudsin valel ajal- küsis Alicia Amelialt.
"Ma ei tea kus nad on. Söögiaeg algas tegelt juba oma 40 minutit tagasi," ütles Amelia kui vaatas oma käe pealt kella. Amy vihkab ka vaikusi.
Kas ehk midagi on juhtunud- küsis Alicia juba veidi närviliselt. Ehk peaks neid otsima minema?- oli Alicia valmis juba minema.
Rob tuli uniselt söögisaali. Ta oli veidi sisse maganud. Nähes, et saalis on kümme lauda ja ainult ühe olid hõivanud kaks täiskasvanut. Üks oli Rob'ile tuttav - see oli tema mentor Alicia. Päris kenake, mõtles Rob vaadates oma mentori poole. Tema kõrval istujat Rob aga ei tundnud. Eeldades, et see on õpetajate laud, võttis Rob istet paar lauda eemal. Tõstis endale kombekalt ja vaikselt söögi ette ning täitis oma klaasi mahlaga. Seejärel asus ta rahulikult sööma.
"Ma ei tea, tõesti ei tea," ütles Amelia. "Veel probleeme, ei soovi neid. Koguaeg aina probleemid millegagi," pomises Amy seal rohkem oma ette nüüd. Pomisetes ta ei pannud tähele, et keegi veel tuli siia.
"Em okay," ütles Amelia ja vaatas siis saalis ringi ja märkas ühte vastmärgistatud. "Võib ka ju, samas ta ei pruugi teda, ülejäänud on kõik tüdrukud. Oleneb täiesti kas ta on nendega suhelnud," lausus Amy ja võttis ampsu oma salatist kuna ta tegelt peaks oma tegemiste juurde varsti tagasi minema.
Ootame siis veidi- oli Alicia kärsitu. Ehk tulevad kõik siia, ilmselt eksisid ära. Alicia kõndis lauani ja valas endale veini juurde, vein rahustas ta närve ja ta otsustas rahulikult süüa ja siis teisi otsima minna.
Rob kuulis oma mentori kutset. Ta manas näole nii armsa ja sõbraliku näo kui suutis ning suundus siis vaikides oma mentori juurde. "Tere hommikust teile," tervitas ta kombekalt mõlemat õpetajat ning pöördus siis oma mentori Alicia poole: "Te kutusite mind,". Ta naeratas ning jäi ootama, mida tema mentor soovib.
"Tere õhtust," ütles Amelia parandades teda. Tegelt oli juba õhtu kell pool üheksa läbi veidi. Ta sõi siis rahus oma salatit edasi ja jõi vahepeal ka oma teed.
"Rob, ma tahtsin teada, kas sa oled siin mõnda teist õpilast ka näinud viimasel ajal"- küsis Alicia Robile otsa vaadates ja veini juues. " Tere õhtust sullegi Rob."
"Kahjuks ma ei tea. Pean tunnistama, et olen terve tänase päeva maha maganud. Sellepärast arvasingi, et praegu on hommikusöögi aeg. Minu siirad vabandused selle eest. " lausus Rob ning lootis, et õpetajad andestavad talle tema eksimuse. "Muidugi kui te soovite..." alustas ta pöördudes Alicia poole, "Ma võin teisi õpilasi kooli pealt otsima minna" Ta naeratas ja jäi oma mentorilt vastust ootama.
Vanessa jalutas saali sisse ja võttis koha, kus ta tavaliselt istub ühes lauas, mis asub seina juures. Ta võttis omale pisut süüa, ta polnud eriti näljane, ja valas omale pisut veini klaasipõhja. Kuidagi imelikult vähe inimesi oli söömas, aga ju siis enamus olid juba ära söönud.
Amelia sõi vaikselt edasi oma salatit, üsna pea sai ka see otsa. Amy jõi ka oma tee lõpuni ja ta mõtles nüüd mida edasi teha, kas minna oma asjadega tegelema või siis olla veel siin mõnda aega. Muideks Amelia ei ole õpetaja vaid ülempreestrinna. Ta märkas, et üks vastmärgistatu tuli veel siia. "Em... 3 on veel puudu, kaks on vastmärgistatud ja siis üks on juba siin tükk aega käinud on juba Sinine Vampiir, seega viimase klassi õpilane põhimõtteliselt," lausus Victoria naeratades.
"Ehk ma peaksin sinuga kaasa tulema...?" küsis Alicia murelikult, ta tahtis veel veini, kuid ei julgenud joodiku muljet jätta. "Või saad sa ise hakkama?" Alicia kaalus mõtet minna oma tuppa ja siis jooksma, kuid leidis, et praegusel hetkel oleks see olnud ebaviisakas. Ta jõi viimased tilgad veini ja jäi Robi vaatama.
"Ma oleksin küll väga meelitutud teie seltskonnast," alustas Rob oma kõrgest soost suguvõsast päritud kommetega ning lisas siis:"Kuid usun, et saan ka ise omal käel hakkama. Te võite rahulikult jätkata söömist kui soovite." ning poiss naeratas taas oma mentorile, kellest, tuleb tunnistada, et Rob natuke sissevõetud oli.
Amelia võttis siiski omale ka ühe klaasi veini ja jõi seda seal vaikselt. Ta tõesti ei viitsinud oma tegemiste kallale minna. Tema küll ei viitsinud praegu õpilasi otsima minna, kui jäävad söögist ilma, siis nende enda mure. Niigi Amy'l on palju muresid, seoses Öö Kojaga.
"Ma tänan teid teie rüütellikuse eest, kuid olin niigi lõpetamas. Kas saadate mind ehk minu tuppa?" Alicia tundis, et vein oli midagi teinud, ta ei teadnud, mida ta homme tunneb kuid sel hetkel tundis ta vaid kerget surinat ja talle tundus, et ka Rob on päris nunnu...
Amelia jõi oma veini ja kui see oli otsas võttis ta ühe uue klaasi veini. Ta tegelt armastas veini ja isegi väga. Tal polnud vahet, kas ta jääb purju või ei. Selleks kulub ikka väga palju klaase.
"Suurima hea meelega.." lausus Rob ta tahtis küll oma lause lõppu lisada ka väljendi "minu kaunitar", kuid kartis, et see on antud hetkel ebasobiv. Tal oli väga hea meel, et ta enda kaunist mentorit saata saab. Ta jäi oma nägusat kaaslast ootama.
Vanessa lõpetas oma salati söömise ja lonksas viimase lonksu veini ära. Ta võttis veel omale tassikese mahla ning jõi seda väikeste lonksude kaupa.
|
OSCAR-2019
|
||
Sihtkohaekspert Lee Marshall annab asjatundlikku nõu Rooma parimate vaatamisväärsuste ja kohalejõudmise kohta. Reisikirjanik Marshall asus Itaaliasse elama 1984. aastal. Igavene linn Rooma oli tema esimene armastus ja ta külastab seda nii tihti kui võimalik.
Sest Rooma on olnud olemas juba pea 3000 aastat, ent ometi kannab ta oma ajaloo koormat dolcevitaliku kergusega. Ja ka sellepärast, et see linn ühendab külale omast intiimsust ja inimlikkust Euroopa metropoliga.
Roomas seisavad antiiksed varemed ja varakristlikud pühamud kõrvuti renessansiaegsete palazzo’de ja baroksete purskkaevudega, või siis asuvad hoopis nende all. Ent peale selle pakub Rooma suurepäraseid trattoriaid, põnevaid poode ja elavat kultuuri. Külastajaid Euroopa kargest põhjaosast paelub ka linna pehme vahemereline kliima.
Igavese linna külastamiseks ei ole tegelikult ükski aeg vale, kuigi suvekuudel võib ilm olla liialt kuum ja niiske. Kevad ja sügis on populaarseimad turismiperioodid. Kõige toimekam aeg on kahtlemata lihavõtted, mil suureneb Vatikani palverännakule tulnud inimeste arv. Kui juhtub ilmaga vedama, on parim aeg Rooma reisimiseks talv, eriti jaanuari keskpaigast märtsi esimese nädalani. Hotellihinnad on madalamad ja restoranides meeldivalt vähe rahvast. Kui kuumus on talutav, leiab hea aja odavate hotellitubade nautimiseks ka augustis, mil enamik roomlasi suundub randadesse.
Roomas on kaks lennujaama. Peamine sõlmpunkt Fiumicino (tuntud ka kui Leonardo da Vinci lennujaam) ning teiseks Ciampino. Mõlemat haldab Aeroporti di Roma (www.adr.it).
Fiumicino asub Rooma kesklinnast 32 km kaugusel edelas. Rongijaam on peamise saabuvate ja väljuvate lendude saali kõrval. Rongid sõidavad Rooma Termini rongijaama (Leonardo Express, 35 minutit) ja väljuvad tihti. FM1-nimeline liin viib lõuna- ja idapoolsetesse äärelinnadesse. Sõidugraafiku leiab veebilehelt www.trenitalia.com.
Erinevalt tavalistest odavlennufirmade lennujaamadest on Ciampino kesklinnale lähemal kui peamine lennujaam (15 km ja 40-minutilise bussisõidu kaugusel Termini jaamast). Sel marsruudil sõidavad SITBusShuttle’i (www.sitbusshuttle.it) ja Terravisioni (www.terravision.eu) sõidukid.
Roomas peatuvad bussid Via Marsalal, peajaama ooteplatvormi idaküljel. Taksosõidu eest Rooma kesklinna on määratud püsitasuks 30 eurot. Ciampino lennujaama saab Ryanairi (www.ryanair.com) ning easyJeti (www.easyjet.com) lennukitega.
Kruiisilaevad maabuvad Civitavecchia sadamas Roomast umbes 80 km kaugusel loodes. Kaide ja sadama sissepääsu juures asuva Forte Michelangelo kindluse vahel sõidab ekspressbuss, siit edasi tuleb jalutada 10 minutit mööda Viale Garibaldi tänavat, kuni jõuab rongijaama.
Rongijaama teele jääb turismiinfopunkt. Jaamast on mõistlik soetada endale BIRG-nimeline päevapilet (9,30 eurot). Selle eest saab sõita Rooma ja tagasi ning lisaks linna piires nii bussi kui ka metrooga. Sõit Civitavecchiast Rooma San Pietro jaama kestab umbes 45 minutit.
Ühistransport: Rooma bussivõrku haldab munitsipaalettevõte ATAC (www.atac.roma.it) ning see on ulatuslik ja üsna tõhus, mida ei saa öelda aga metroosüsteemi kohta, mis koosneb praegu vaid kahest liinist, A ja B, mis ristuvad Termini jaamas. A-liin viib teid Vatikani (Battistini suunal, väljuge Ottaviano peatuses), B-liin Colosseumini (Laurentina suunal, väljuge Colosseo peatuses).
Üksikpileteid saab osta metroojaamades, enamikus tabacchi’des (sigaretipoed, mida tähistab sinine T-täht) või ajalehekioskites. Üksikpileti hind on 1,50 eurot ning see tagab sõiduõiguse 100 minutiks kõigis bussides. Sellele lisandub üks metroosõit. Osta saab ka päevapileteid (6 eurot), kolme päeva pileteid (16,50 eurot) ja nädalapileteid (24 eurot). Kõik piletid tuleb märgistada enne esimest bussisõitu või metroo pöördväravates. Alla 11-aastased lapsed saavad sõita tasuta. Teavet busside liikumiste kohta reaalajas saab veebilehel muovi.roma.it, kuhu tuleb sisestada bussipeatuse viiekohaline number, mis on märgitud peatuse sildile vasakul alumises ääres.
Autod: Roomas ei ole autosõit sobiv nõrganärvilistele ning lisaks on parkimine tõeline peavalu. Pealegi on suur osa kesklinnast piiratud liiklusega ala.
Juhtidel on kohustus hoida autos kollast või oranži helkurvesti, mis pannakse selga, kui auto läheb tiheda liiklusega tänaval rikki või satub õnnetusse ning juht peab autost väljuma. Vestid kuuluvad rendiauto standardvarustusse ning tavaliselt võib need leida tagavararatta seest.
Väljaspool asulaid sõites on juhid kohustatud lülitama sisse esituled ka päeval. Kui ootate võimalust kuskilt välja sõitmiseks ja teine juht vilgutab teile tulesid, ärge arvake kunagi, et see tähendab „Prego — palun mine!”. Tegelikult tähendab see „Ära sõida, ma tulen nüüd!”.
Itaallased teretavad ja jätavad hüvasti igas sotsiaalses situatsioonis, kaasa arvatud poodi või baari sisenedes või sealt lahkudes. Hommikuti öeldakse „buon giorno” ja pärast lõunat ning õhtuti „buona sera”, mõlemaid kasutatakse nii tervituseks kui ka hüvastijätuks. „Ciao” on kõnekeelsem ning seda kasutatakse sõprade ja töökaaslaste vahel ning pöördudes noorte või laste poole. Kui teid tänatakse väljendiga „grazie”, siis on viisakas öelda vastu „prego” (st palun).
Kui külastada muuseume ja galeriisid ning on õigus saada tasuta sisse (nt olete Euroopa Liidu kodanik ja noorem kui 18 või vanem kui 65), kandke kaasas passi või muud pildiga dokumenti. Teatud muud kategooriad, milles ei ole vanusepiiranguid ja kuhu kuuluvad ajakirjanikud, kunstiõpetajad, puudega inimesed, tagavad samuti tasuta sissepääsu, ent ka siis tuleb sellesse kategooriasse kuulumist tõendada.
Rooma on üldiselt turvaline, ent ülerahvastatud bussides (eriti nr 40 ja 64, mis sõidavad Vatikani) ja tänavatel tasub olla valvas taskuvaraste suhtes. Vahel juhtub ka seda, et mõni lasterühm vehib tähelepanu kõrvale juhtimiseks papitükiga, samal ajal kui teised teevad tühjaks teie taskud ja käekoti.
|
OSCAR-2019
|
||
Neljapäeval, 20.augustil toimus Tartu Suvejooks, kavas olnud 10km distantsi näol oli tegemist Tartu Jooksusarja teise etapiga. Korraldajad aga polnud millegi poolest kitsid ning sportlastele pakuti ka 5km jooksu/kõnni ning esmakordselt ka poolmaratonil võistlemise võimalust. Ühtekokku nautis jooksu üle 1000 inimese. Klubi ProRunnerile on tegemist igati koduse võistlusega. Meie klubilisi oli stardis palju ning sündis palju ilusaid tulemusi. Erakordselt hästi suutis poolmaratonis ennast realiseerida Olari Orm, püstitades uue isikliku rekordi (01:13:38,7) ning tasuks talle poodiumikoht ning pronksmedal! Jolanta Liepina ei andnud aga konkurentidele võimalustki ning noppis naiste seas kindla esikoha, tehes samuti uue isikliku parima tulemuse 01:21:10,0 🙂 Palju õnne Olarile ja Jolantale ning palju õnne ka kõigile teistele, olite väga tublid ning andsite kõva lahingu iseendale ja soojale suveilmale!
Mõtlesin, et kirjutan ka üle pika aja midagi enda võistluse kohta 🙂 Neljapäeval, 20.augusti Tartu Suvejooks ja selle raames toimunud esimene poolmaraton oli minu elu neljas ja sellel suvel juba kolmas poolmaraton. Olen otsustanud enda jaoks selle distantsi meeldivaks ja jõukohaseks teha, seda põhjusel, et kui plaanida suvesse ainult üks poolmaraton ja ainult selle nimel valmistuda, siis on võimalus, et midagi läheb valesti liigagi suur. Nagu Narvas – võistlus kuumakatlas. Või Saku poolmaraton, kus võistlejaid oli hirmvähe ning endal kerge haigusevimm sees. Ainult ühe kaardi peale oma hooaega üles ehitada enam ei tahtnud, selle saime peale Narvat kohe selgeks ning edaspidi olengi teinud ühe võistluse kuus, tõusvas joones nii tulemuste kui enesetunde poolest. Aga nüüd lähemalt neljapäevast.
Võistluseelne tunne oli üle tüki aja väga hea, nii eelnevatel päevadel kui soojendusjooksul tundsin, et olen kohal 100% – jalad, mootor, mõte – kõik on töökorras. Natuke ärevaks tegi ainult ilm, mis oli kõigi eestlaste pidupäeva puhuks väga ilus tellitud, liigagi ilus jooksjaid silmas pidades 🙂 „Lubati” ju kuni 20 kraadi, aga hommikul oli juba 21 ja kuum on see, mida ma kardan. Ega midagi, pea kohe märjaks ja müts pähe. 10 minutit enne keskpäeva antigi start. Esimestel kilomeetritel oli tunne väga hea, hoidsin meelega ennast kiirustamast ning otsisin head rütmi. Natuke rikkus seda kergelt ülesmäge lõik, kus asfalt oli üles kooritud ning puhus vastutuul. Aga peale esimest (ProRunnerite mehitatud) joogipunkti läks kõik väga heaks. Leidsin mõned meesterahvad, kelle tempos joosta. Vahepeal venis seltskond hõredamaks ja teises joogipunktis said jälle kõik kokku. Mul oli tunne, et iga vesi mõjus imeliselt, iga kord said jõudu juurde ning 10km nägin, et oma 10km rekord polnudki üldse kaugel, sain aru, et liigun hästi ning mõtlesin, et millal küll kuum liiga tegema hakkab 🙂
Umbes 11-12km paiku tundus, et mehed enam ei jaksa 🙂 Läksin ise meie rivi etteotsa ning püüdsin tempot säilitada. 11km tempo 4:29, 12km viisin 4:20 peale tagasi. Osa mehi hakkas maha jääma ja teised hakkasid just selg ees vastu tulema. Jalad töötasid hästi ning pulss ja hingamine nendega sünkroonis, seega julgesin kergelt vajutada küll. Ühel hetkel sain aru, et Merike Muru, kes minust alguses kohe mööda jooksis, hakkab ka lähemale jõudma. Ta on väga kange jooksunaine ning minu jaoks veel võistlustel püüdmatu olnud, aga sel korral kätte me ta saime. Minuga oli koos jäänud jooksma üks väga pikka kasvu meesterahvas, kes ise ei vedanud, aga kellele ma ütlesin, et pidagu nüüd vastu – ees on veel üks minu konkurent, keda kaugelt märkasin. Päris lähedale jooksin talle juba üksinda ja see võiks olla ca 17km peal, kui möödusin siis ka Sigrid Valdrest. See juhtus täpselt enne künklikku metsavahe lõiku ning tegin igaksjuhuks kohe vahe sisse, tarbisin kiirelt ka teise geeli (joogipunktis saadud Honey Poweri) ja jäin sellisesse säilitavasse sammu – juurde panna enam ei olnud, aga tempos alla anda ka ei tahtnud.
Ca 3km enne lõppu jõudsime Ihaste sillani, mille peale täielikult joosta ei tulnud, 10km jooksis silla peale õige vähe. Meie, poolmaratoonarid pidime siiski taluma üsna soliidset tõusu, mis võistluse sellises faasis enam motiveerivalt ei mõjunud. Tegu oli ka tagasipöördega lõiguga, kus oli võimalik klubikaaslasi ja konkurente näha. Tänud nendele, kes ergutasid! 🙂 Ja tagasi pöörates siis ma nägin… mis minu seljataga toimus. Ma ei teagi tagantjärele, kas see oli hea või halb 😀 igatahes ainus mõte oli kuidagi need 2km vastu pidada. Kella vaadates sain siiski aru, et jooksen kõige kiuste korraliku uue isikliku rekordi. Lõpukiirendust mul ei ole, energiat enam juurde võtta ei olnud. Jalad tegid oma liigutusi ja mõtlesin, et jõuaks lõpp juba kiiremini kohale. See oli ainus hetk võistluse jooksul, kus raske oli. Just vaimselt, sest tagant ligines hirmsa hooga Vallaste-Pirksaare Jooksupartneri kiirrong, keda raja kõrvalt väga kõva häälega innustati-kannustati! Mida rohkem see neile jõudu andis, seda raskemalt mõjus see mulle 😀 umbes 1km enne lõppu (võis olla ka veel vähem) läks minust omakorda mööda tagant tulnud Klarika Kuusk. Tema järele hoida ei olnud võimalik..
Õnneks pidasin vastu siiski lõpuni ning viimase 100m lõpuspurdiga sain Kristeli enda selja taga hoitud. Uskumatult hea tunne valdas finishis, boonuseks 3 minutit isikliku rekordi parandust ajaga 1:33:50. Uskumatult hea ja mõnus võistlus! Rada on kiire ja vaheldusrikas, joogipunkte piisavalt ning korraldus igati eeskujulik, Suvejooks kuulub järgmisel aastal kindlasti minu plaanidesse! 🙂
Selle aasta kolmas poolmaraton tehtud. Jälle +25 ja päikese käes veel kuumem, kuid kuna sellise kuumaga tehtud ni i pikki trenne kui ka lõike siis ei saa tulemust kehva ilma kaela ajada. Kohe alguses heasse punti ja 6km juures mõnus 10-meheline kamp- Tempomeister Indrek Mumm Spartast ja tema tuules Seepõld, Vahter, Vahkal, vanameister Matt kelle isiklik rekord 1,05,….(see joostud aastal 93 ja veel kuumema ilmaga Lossmanni jooksul), Reitsnik, Enn ja klubikaaslane Tiit Oinus ja Songisepp ja keegi veel 🙂. Peale seda hakkas grupp vaixelt kärisema ja 8-14km olime juba kuuekesi- tempot tegi endiselt Mumm ja tema tuules mina, Seepõld, Matt, Reitsnik ja Vahter. Siis läksime Mummiga kahekesi minema. Kiltsa pärast kella vaadates oli selge, et kui nüüd juurde ei vajuta tuleb max 1,20,30. Lisasin veits kiirust ja Mumm jäi. Siis tuli see heinamaa-metsavaheline lõik, mis niigi väsind jalgadele eriti meeltmööda ei olnud. 17km peal läkski juba raskemaks ja algas kannatamine. Hea meel, et pulsivööd peale ei pannud muidu olex kindlalt enesealalhoiu instikt tööle hakanud. Oli väga raske ja see krdi tõusuke Ihaste sillale…. inimesepiinajad 😀 Igatahes edasi käis võitlus vaid ajaga ja viimast paari kilti pmst ei mäleta. 11. koht ja lõpuaeg 1,20,07 tähendas seda, et eesmärk jäi täitmata. Ex ma ikka pisut õnnetu a mis seal ikka, elu läheb edasi. Tagantjärgi tark olles võib muidugi öelda, et olex võind km varem sammu lisada… Piret ja Jyri jootsid kõik 21km ja tänu neile suutsin vähemalt rekordigi joosta. Varasem parim tulemus sellelt distantsilt oli eelmisel aastal Rakveres joostud 1,20,55.
|
OSCAR-2019
|
||
Andrus Kivirähki kirjutatud ja lavastatud “Aabitsa kukk” esietendus 10. septembril 2004 Tartus Lutsu Teatrimajas. Möödunud kümnendi jooksul on lavastust mängitud väga mitmesugustes saalides Eestis ja välismaal: teatrimajades, külakultuurimajades, koolimajades, diplomaatilistes esindustes, väikesaarte seltsimajades, kus puudub elekter. Lavastuse kodusaaliks on aga Maalisaal. “Aabitsa kukega” Draamateatri kõige kammerlikum näitelava 8. oktoobril 2004 avatigi.
Vastilmunud Eesti Draamateatri ajalehes meenutab Andrus Kivirähk: „”Aabitsa kuke“ esietendus toimus Tartus, Lutsu tänava majas. Proove olime teinud ikkagi Tallinnas, aga viimaseks nädalaks kolisime Tartusse ja harjutasime seal. Põhiline oli, et Tõnu teksti pähe saaks. Seda oli ju ilmatu ports! Ja ma tundsin end alati süüdlasena, kui Tõnu sassi läks – mina olin ju kogu selle kraami valmis kirjutanud, mida teine inimene pidi nüüd oma pealuu sisse toppima.
Tõnu valmistas ka spikreid ja kleepis neid igale poole, näiteks aknale. Tartus asus saal nimelt esimesel korrusel ja seal polnud võimalik sedasi aknaid uljalt pärani lüüa nagu Draamateatri Maalisaalis, ning „Tere, Paramonova!“ karjuda. Lutsu tänaval võis juhtuda, et sa tõmbad akna lahti, aga täpselt selle taga seisab mõni süütu mööduja ja vaatab Tõnule otse näkku. Õnneks olid seal kahekordsed aknad, nii et Tõnu sai sisemised lahti kiskuda, aga välimised jäid kinni. Nende peale ta siis oma spikreid liimiski.”
Lavastus ja Tõnu Oja osatäitmine on auhinna koju toonud pea kõigilt festivalidelt, kus “Aabitsa kukk” on osalenud: 2009. a. grand prix monolavastuste festivalilt "Zvaigzne" Riiast ning II preemia ja monoteatrite festivalide direktorite diplom rahvusvaheliselt monoteatrite festivalilt "MonoBaltija" Kaunasest, aasta hiljem parima näitlejatöö eripreemia soome-ugri rahvaste teatrite VIII festivalilt "Majatul" Joškar-Olast.
2006. aastal ilmus „Aabitsa kuke“ helisalvestus CD-l, koostöös Raadioteatriga ja Amservi toel. Plaadi kordustrükk on teatri kassas müügil praegugi.
Publiku huvi lavastuse vastu ei näita raugemise märku, piletid haaratakse lennult ning on ära müüdud juba mõned napid minutid pärast müükipanekut. Kolmsada mängukorda on aukartust äratav arv, millele Eesti sõnateatris on raske midagi võrdväärset kõrvale leida. Andrus Kivirähk: „Uskumatu, et Tõnu on nüüd juba 300 korda Maunot mänginud! See on ikka võimas. Ma ei tea, kui mitu aabitsat on juba etenduste jooksul ribadeks loetud! Ma ütlesin Tõnule, et kui ta enam ei viitsi, siis võib ta rolli oma pojale, Päärule pärandada, kellelegi teisele küll ei anna. Las see roll olla selline Ojade perekonna vallasvara.”
Uus algupärane ja tavatu näitemäng „Kuni inglid sekkuvad“ pakub palju sõnu ja väikest helget inimlikku sõnumit.
Draamateatri suurel laval laiub võõrastemaja fuajeekohvik, kus toimub seltsielu. Vahel tormiline ja vahel vinduv, kuid ilmselgelt eesmärgipäratu ja ka vähetulemuslik. Uku Uusbergi uus näitemäng „Kuni inglid sekkuvad“ kirjeldab inimesi, kes räägivad kohutavalt palju. See on lausa tähelepanuväärne, kuidas autor on osanud kokku kirjutada pikad dialoogid, kus on tegelikult haruldaselt vähe informatsiooni. Vähe on märke tegelaste tegudest ja taotlustest, fakte. Seejuures on need sisuvaesed dialoogid omal moel meisterlikud, neis on olemas tubli annus elutõde, vaataja pannakse uskuma, et selline ongi inimeste suhtlemine.
Draamateos nimega „Kuni inglid sekkuvad“ allub kehvasti tavalisele draama analüüsile, sest läbiva draamakonfliktiga on siin kehvad lood, kui püüda seda seostada konkreetsete tegelaskujudega. Mingi läbiv tegevusliin on kahel külalistemaja uuel kundel Aleksandril (Märt Avandi) ja ta kohale toonud taksojuhil, keda kehastab Kristo Viiding.
Aleksandri puhul on nähtav mingi salaplaan, mida ta selle seltskonna vastu haub. Tüki jooksul tulebki välja, et Aleksander on Peep Vainu tüüpi optimist, kes pakub inimestele oma teeneid sellest optimismist osasaamiseks. Külalistemaja juhataja Paul (Tiit Sukk) on hingehädas, mis on seotud emaga, kes elab sealsamas. Kirjanik Väinol (Tõnu Oja) on tükki läbivalt ilmnev mure, et ta proua, kogu selle krempli omanik Anne (Laine Mägi) on läinud võimuka diplomeeritud klouni Harri (Martin Veinmann) juurde. Ka ilmneb läbivalt koomiline konflikt seoses Väino mainega. Ongi kogu vähe muutuv tegevus lavastuses, mis kestab kolm tundi ja veidi rohkemgi.
Väga raskesti on kedagi määratleda peategelasena. Äkki on see Paul, kelle hingehädad läbivad lavastuse tegevuses teatud arengu? „Kuni inglid sekkuvad“ on pigem teos, kus kõiki tegelasi ühendab sõnalise enesekehtestamise tung ja siin on olemas omad väljapaistvad rollisaavutused, esmajoones Martin Veinmanni mängitud Harri ja Mihkel Kabeli Ahto. Mehed, kes tunnetavad oma võimu, kes oskavad ja tahavad olla tähelepanu keskmes ning on rohkem kui teised võimetud kedagi kuulma ja ära kuulama.
Harri ja Ahto on nii värvikad, et küünivad oma satiirilise sõnumiga väga heade rollisoorituste hulka vähemalt Draamateatri raamides. Need näitlejatööd on hoogsad ja nüansirikkad, esile tõusevad inimlik edevus, võimuiha ja muudki pahed. Ent hoolimata oma eredusest jäävad ka Harri ja Ahto kõrvaltegelasteks.
Näitemäng ja selle lavastus on oma teostuses väga järjekindlad – kui laval hakkab midagi tekkima, mis võiks vaatajat kas siis pluss- või miinusmärgiga tõsisemalt haarata, tuleb see teatraalne element kohe katki jätta ja millegi uuega peale hakata. Uus tühine jututeema, mittemõistmine ja jälle teema lõpp. Lavastuses on kõvasti vaeva nähtud, et hämaratest fragmentidest ei kasvaks midagi selgeks looks. Omal kombel on selles teatud äärmuslikkust.
Olemas on ka muusikaline sõnum, mis seisneb põhiliselt Rahmaninovi klaverimuusikat esitava Jaan Kapi ja puhkpillikvinteti ülesastumiste vaheldumises. Tegemist on vahetu muusikaelamusega, mis ilmselgelt mõjutab teatraalset õhkkonda laval. Kuid seos dramaturgiaga on segane, sest ka dramaturgiaga pole selle tavatähenduses lood eriti selged. Ilmselgelt ei klapi realistlik looduskividest kujundus tüki idealistliku vaimuga.
„Kuni inglid sekkuvad“ on kui üks tohutult pikaks venitatud happening inimeste osavõtlikkuse teemal. Ta räägib valmidusest ligimest mõista ja toob esile kurvastava asjaolu, et sellega ei pruugi inimühiskonnas sugugi kõik korras olla. Sõnum on hõredavõitu, aga see-eest hästi helge. „Inimesed, armastage üksteist,“ näib ütlevat noorepoolne autor-lavastaja publikule ja raske on sellise seisukohavõtu vastu vaielda.
|
OSCAR-2019
|
||
Väitluses see küll mõnus, kuid päris paljud inimesed on end nagu korallid võõraste mõtete pessa kinni targutanud.
Selliseid mahlakaid lopsakusi on ikka öeldud, enne hommikust mõtlust, et uniste munkade meeled ärkvele raputada. Kuid need ei tähenda midagi, paljas sõnamulin. Mõtlus jääb mõtluseks ja tühjad sõnad seda ei kiirenda.
Seda see Padre tahtiski sulle öelda, lugemine üksi ei aita, raamatutarkusega ei tasu ärbelda, igapäevast mõtlust on vaja.
Wilber, nirvaana, dharmakaya, sambhogakaya, eesel posti küljes, rinzai, zen - kõigest sellest tuleb mõtluses vabaneda.
Loomulikult on inimesi, kes ei taha ega suuda seda teha, kuid selliste jutte tuleb võtta sama tõsiselt nagu puuris istuva kakaduu pajatusi ülalpool pilvi liuglemise ülevusest.
Naljavennad olete, Padre ja EA. Ise mulisete nii toredasti ja ühtäkki ... “kõigest sellest tuleb mõtluses vabaneda”:-)
Minul, näituseks, pole küll vaja “kõigest sellest mõtluses vabaneda”, sest kõik “see” ei seogi mind ja mu mõtteid kohe kuidagi moodi. Ja ma kujutan ette, et “see” ei seo ka teid, pragmaatilised eestlased nagu te olete!
Kui teie järgi käituda, raamatutarkuste üle ja nendest edasi mitte targutada, siis võib ju kohe mitte ainult selle portaali kinni panna, vaid ka enamuse raamatupoode, filosoofiateaduskondi, teoloogia-, budismi-, esoteerikakursusi ... mida muud kõike veel.
Kui kõigele mõistusega ja mõistusepäraselt läheneda, siis peaksid nii budistid kui kristlased otseteed oma teispoolsustesse lahkuma - pole vaja koobastes põdura vanaduseni mediteerida või vastavalt kirikupinke poleerida, kui nende õpetuste ideaal, siht, hoopis teispoolsusesse kätketud on:-)
Elik, kõike seda kokku võttes - see on ju mäng, mida me siin mängime. Tõsist tõtt on selles mängus ehk küünemusta jagu, pisikeste eranditega, oki.
Ses osas on PL meid küll korduvalt kainestanud, üheltpoolt, teiseltpoolt jälle uutele ja järjest mängulisematele mõttetandritele ahvatlenud:-)
Ega keegi öelnudki, et pliuh ja plauh kõik ära kaotada. Jutt käis ikka sellest, et ei maksa raamatutarkusse kinni jääda, see on vaid vahend, mitte eesmärk.
Hele: "Peeter räägib väga järjekindlalt iseendale vastu nagu kõik valgustajad. Vastandite ühendamine on nende vastanduse ületamine ja pea ainsam võimalus väljuda “tarkmina-lollsina” igavast ringist teadagi kuhupoole."
Luba kahelda selles, et valgustajad räägivad iseendale vastu. Kui nad on tõesti valgustajad, siis mitte selleks, et ise oma sõnade pidurdamatust ja paradokslemist imetleda või et keegi seda imetlema peaks.
See “valgustaja”, mis kõlab kuidagi väga äratusaegselt ja taskulambilikult, on teisisõnu lihtsalt Õpetaja - see on väga kohane termin siin budismi käsitlevas teemas.
Õpetaja ülesanne ja eesmärk pole kindlasti “paradokselda” või “mängida” või “kõiki rolle katsetada” vms. - tema eesmärk ja ülesanne on tema õpilane, õpilase vaimne staatus ja saatus - õpilase meele olevik ja tulevik.
Erinevad keele- ja käsitlusvõimalused - huumor, nali, paradoks, keele- ja mõttemängud sealhulgas - on siiski vaid keeles ja mõtlemises eneses peituvad vahendid, mida tark Õpetaja kasutab, kui neid on vaja kasutada, ja jätab kasutamata, kui õpilasel sellest abi ei ole.
Kui õpilane ei vaja paradoksi, nalja, mänge jms., aga miski õpetaja seda järjekindlalt pakub, siis ühest küljest pole õpetaja aru saanud, kes ja mis ta ise on, mida tema õpilasele tegelikult vaja on, õpilasele aga nähtub selline veiderdaja lihtsalt peletavana. Selline õpetaja võib paljut teada, kuid ta ei ole aru saanud, kuidas seda paljut kasutada - ta EI OSKA - ja ta polegi tegelikult Õpetaja. Ongi kloun.
Eks aga klounigi käest või õppida, kui on, kes OSKAB sellest õppida. Klouni veiderdamistes on oma mõte, kuid... klounaad on avastuslik siiski ehk vaid lastele. Seda need tsirkused klouni naljade üle rõkkavaid lapsi täis ka on.
Küsisin PL-lt varem juba, kas see, kes peab kogu aeg mängima, ikka mängib? Ega ma vastust saanud, nagu ei saanud seda ka üks varasem millegi muu küsija.
‘'Eestlane suhtub äärmiselt leigelt tsirkusesse ja klounaadi sealhulgas - oled märganud?'’ ....lõpetab lause ja......
Kas sa nägid seda mu äpardust kui tsirkuse tegemist? Oi oi. Valesti nägid - see oli ikka päris äpardus.
Mida ütlesin PL kohta, seda võiks ka ühe lausega kokku võtta: PL (või LP?) mitte ei mängi, vaid mängib mängimist.
Nii - mängimise mängimisena - pole mäng enam mäng. Sest tõeline mäng on vahetu, spontaanne, ongi tegelikkus ja tõelus, nagu seda on lapse mäng, ja mitte kohustus, esinemine, maneer, katsetus, proov, hoiak, poos jne.
Kusagil varem oli (vist LP poolt?) juttu sellest, kuidas vabanenud inimene võib võtta endale isegi narri maski.
Ja mulle tuleb taas meelde see mu oma vana küsimus: kui mängitakse kõiki neid rolle, sh. ka siis kurjust esindavaid - kuidas jääb selle reaalse kurjaga, mida toime pannakse kurje rolle mängides? Teine lamab vigasena maas, ja sa ütled talle: “Sorry, see oli vaid mängult!” Ja kõik? Oli veidi lõbu, aga ei küsitud, kelle arvel ja millise hinnaga?
Jeesuse naeratamisest, naermisest, naljatamisest... - mu meelest piiblis sellest otsesõnu räägitud ei ole, nagu ei ole ka räägitud näiteks enda sygamisest, WC-s käimisest jpm. Mõned asjad lihtsalt on inimese elus&loomuses nii tavapärased, et neid spetsiaalselt kirja panna pole nagu mõtet.
Mulle tundub, et Jeesus võis jyngritele nalja teha näiteks soovitusega jyngritel 5000 meest ära toita 5 leiva ja 2 kalaga (Lk 9:13).
|
OSCAR-2019
|
||
Ka tänavu jagab meie veebis värsket põlluinfot Scandagra Eesti ASi agronoom-nõustaja Tiiu Annuk. Täna räägime, millised on esimesed põllutööd, mis tuleks kevadel kärmelt ära teha.
Lisaks lämmastiku andmisele on üheks esimeseks põllutööks taliteraviljadel äestamine, see aitab mullakoorikut purustada, umbrohtusid hävitada, mulla niiskusvaru säilitada ning talvega hävinenud või haigestunud taimi eemaldada ning mulda õhustada. Äestamine on ka oluline taimekahjustajate tõrjeks kasutatav võte ja lisaks soodustab äestamine taimede võrsumist. Suures osas sõltub kevadine võrsumine mullas niiskusest ja õhutemperatuurist. Mida rohkem on niiskust ja soojust, seda suurem on võrsumine. Üldiselt on kõige paremad tulemused talinisu äestamisel, ka rukist äestatakse, kuid õrnemalt. Samuti pole haruldane talirapsi äestamine, kuid eelkõige tehakse seda juhul kui põld on umbrohtunud või taimik on pealt pruun talve jooksul hävinud lehtedest, ning pealmised lehed on ära kuivanud. Rullimine on soovitav seal, kus äestada ei saa külmakergituste tõttu, kuna taime juured on maapinnal ning võib juhtuda, et äestamisega tõmmatakse taimed täiesti välja.
Nii nagu iga kevad, on näha talvitunud taimedel punakaid lehti. See on põhjustatud nii tugevast päikesest päeval, öistest jahedatest temperatuuridest kui toitainetepuudusest. Mullatemperatuur on veel jahe, aga vajadus toitainete järele suur, ning jahedusest tingitud fosfori mitteomastamine juurte kaudu põhjustabki taimedel punaka värvuse. Fosforit vajavad taimed kasvuperioodi alguses rohkesti just juurestiku arenguks, hiljem fosfori vajadus väheneb. Kui võimalik, võib anda kohe esimese pealtväetisega fosforit. Samuti aitab lehtede kaudu andmine vähendada ilmastikust tingitud stressi ja punane värvus kaob. Soovitame kasutada nt Viva Gel 10-50-10+ME 1,0-2,0 l/ha, Nutriplant 5-20-5+ME 5,0-10 l/ha või YaraVita KombiPhos’i 3,0-5,0 l/ha. Ärge, aga leheväetiste andmisega kiirustage, kuna taimedel mahlad veel aktiivselt ei liigu. Teraviljad on tänaseks küll nö liigutanud, sest väljakaevates on näha valgeid tipmisi juureotsakesi.
Kui taimik on nõrk ja vähese lehepinnaga, siis soovitame kasutada erinevaid huumusaineid sisaldavaid tooteid, mis mõjuvad ka mulla kaudu, parandades nii mulla füüsikalisi kui füüsikalis-keemilisi omadusi. Huumusained on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks ja mõjuvad kultuurile kasvustimulaatorina. Samuti on orgaaniline aine energiaallikaks mullaelustikule, suurendab mulla enesepuhastusvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. Üheks selliseks on näiteks Humiextract QA, kulunorm teraviljadel, rapsil, kartulil, hernel ja oal 2,0-4,0 l/ha, aianduskultuuridel 20 ml/10 l vee kohta. Lubatud ka maheviljeluses.
Nii aminohapped kui mikroelemendid aktiveerivad paljusid füsioloogilisi ja ensümaatilisi protsesse taimes. Nende andmine taimedele võiks toimuda siis, kui kasvuperiood on peale hakanud ning taimedel on lehti piisavalt, kuna toiteelemendid on omastatavad lehtede kaudu. Kasvuperioodi alguseks loetakse päeva, millest alates ületab ööpäeva keskmine temperatuur +5 ?C. Aminohapete eesmärk on aidata kurnatud taimedel energiat säästa, stressist taastuda. Pärast pritsimist avaldub efekt väga kiiresti, taimed on elujõulisemad, haiguskindlamad jne. Prolis on toode, mis sisaldab L-a proliini.
Pärast talve on taimedes olevate suhkrute sisaldus madal ja proliin aitab seda koheselt tõsta. Samuti on proliini ülesanne taimede külmataluvust tõsta, mis tuleb esile siis, kui olete jõudnud varakult lämmastikku anda ja soodustanud taime kasvama, sellega nõrgestades taimede külmataluvust. Öökülmade esinemise ohu korral on Prolisega pritsitud taimedel parem vastupanuvõime ja kahjustused väiksemad. Prolise kulunorm on 2 g/ha. Samuti sobivad tooted, mis sisaldavad nii aminohappeid kui taimele vajalikke toiteelemente nt Amino Plus 300.
Talvitumise stressist ülesaamiseks sobib taimi turgutada biostimulaatoriga Amalgerol Essence, mida kasutatatakse nii põhu lagundamiseks kui lehtede kaudu pritsimiseks. Sobib kasutamiseks kõikidel kultuuridel. Suurima efekti annab Amalgerol Essence taime stressist väljatoomisel või stressi ennetamisel. Kulunorm 2.0-3,0 l/ha. Lubatud ka maheviljeluses.
Kuna suviviljade külviaeg läheneb kiiresti, on hea meelde tuletada, et saagi aluseks on ikkagi haigusvaba seemne kasutamine ja õige sort, mille üheks olulisemaks näitajaks võib lugeda kindlasti sordi haiguskindlust. Viimane aitab vähendada kasvuperioodil kulutusi taimekaitsele.
Puhitud seemnete külvamisega vähendame teatud haiguste (kõvanõe, lendnõe, kõrrenõe, odra triiptõve, juuremädaniku) poolt tekitatavat kahju.
Lisaks väldime seemnete ja mulla kaudu levivaid haigusi, ning kaitseme mõne varajase lehehaiguse levimise eest (triiptõbi, hallitus jne), seega vähendate taimekaitsevahendite kogust ning pritsimise arvu hooaja alguses. Korralik puhis kaitseb taimi kuni lipulehe faasini. Sõltuvalt ilmastikust võib tekkida vajadus pritsida taimi lipulehe või pähikute kaitseks, kuid kuivadel, haiguse arenguks ebasoodsatel aastatel ei pruugi seda vajagi olla. Seemnete puhtimiseks kasutatavad tooted peaksid hõlmama võimalikult laia seenhaiguste spektrit.
Puhtimisvahenditest soovitame kolme toimeainega toodet Celest Trio 060 FS kulunormiga odrale ja nisule on 1,5-2,0 l/t ning kaerale 1,5 l/t. Redigo Pro kulunorm suvinisul, suviodral ja kaeral 0,5-0,67 l/t, suvitritikalel 0,67 l/t. Oma seemne puhul soovitame Redigo Pro puhul kasutada kõrgemat kulunormi, kuna eelmise aasta seeme polnud nii kvalteetne ning analüüsid on näidanud, et haigustekitajate hulk seemnetel on suur.
Lisades puhtimispreparaatidele erinevaid mikroelementide või aminohappeid mõjutate positiivset seemne arengut, stimuleerite idanemise jõudu, suurendate idanemise kiirust ning vastupanuvõimet taimehaigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele taime kasvu algstaadiumis, Prolis 5 g/t, Activ Start 1,0-1,2 l/t, viimane lubatud ka mahetootjatele.
Veepehmendajad PHFIX5 ja HEFE pH TRIO tuleb alati esimesena pritsipaaki lisada, enne kui teised komponendid paagisegule lisatakse. Kõrge fosforiga väetiste puhul võivad probleemid tekkida kõrge kaltsiumiga, moodustuvad lahustumatud Ca jäägid. Ärge kasutage koos kõrgete konsentratsioonidega Mn, Mg või Cu väetisi. Nutriplant 5-20-5+ME mitte segada väetistega, mis sisaldavad kaltsiumi, magneesiumi ja mangaanitraati.
Üldiselt ei ole aminohappeid soovitatav segada suures koguses väävlit või vaske sisaldavate toodetega, samuti tugevalt leeliseliste toodetega. Leheväetiste lisamisel paagisegusse kasutage võimalusel vähemalt 200 l vett/ha-le.
Juba on esimese talirapsi ülevaatamisega avastatud ka nuutrisse nakatunud taimi. Veendumaks, et Teie põllul see haigus rapsitaimi ei kimbuta, on kõige lihtsam viis selle kindlaks tegemiseks tõmmata taimed maast koos juurtega välja ning uurida juuri. Suured paksendid juurtel annavad kindla signaali, et sellel põllul on nuuter. Tavaliselt on esmane nakkus niiskematel, raskemate mineraalmuldadega kohtades lokaalselt põllul, sageli ka sissesõidu kohtades, kus tallamine suurem. Väliselt võivad taimed olla väga heas kasvujõus. Kõige olulisem on nuutrisse nakatumise ja edasise arengu vältimiseks selle varajane kindlaks tegemine.
Juhul kui olete otsustanud, et ümber külvama ei hakka, siis siinkohal nõuanded, mida võiks kohe järgida:
• Väeta tavapäraselt, ära vähenda lämmastiku norme, mõeldes, et nagunii sealt midagi ei tule. Need taimed mis on väga suure kahjustusega ning juurte asemel on ainult pahataoline moodustis, tõenäoliselt hukkuvad, kuid ülejäänud taimed, mis on nõrga kahjustusega, suudavad sageli ellu jääda ning anda ka arvestatava saagi.
• Kindlasti väeta lehe kaudu mikroväetistega, parimad on spetsiaalsed rapsile mõeldud leheväetised, kus on kõik vajalikud toiteelemendid sees näiteks Profi Raps 2,0-4,0 l/ha, YaraVita Brassitrel Pro 2,0-3,0 l/ha jne, mida võib kasutada jaotatult.
Haigust soodustavad happeline mullareaktsioon (pH alla 6,0), taimedele omastatava väävli ning mikroelementide (boor, tsink, jood jt.) vähesus mullas. Kuna nuutri vastu Eestis pole registreeritud ühtegi preparaati, siis parim tõrje on muldade lupjamine. Lisaks nuutri leviku tõkestamisele, soodustab lupjamine mullast toitainete kättesaadavust, parandab väetiste kasutusefektiivsust, soodustab mikroorganismide tegevust ning ühtlasi tõstab saagikust.
Nuuter levib nii tuule, pinnavee, koristusjääkide kui jalanõudega. Enam aga mulla liigutamisega, seega põllutöömasinatel olevate mullaosakestega – oluline on masinad puhastada. Keskmine kultivaator võib kanda kaasas kuni 35 kg, traktor kuni 100 kg mulda. Vajalik on tugev harjamine, masinate survepesu – puhvertsoonis. Nuuter võib levida ka taimejäänuste abil ning jõuda loomade seedekulglat läbinuna lõpuks sõnnikuga uutele põldudele, seega on soovitatav koristusjäägid pinnasesse künda. Ristõielised kultuurid ei tohiks korduda külvikorras enne 5…8 aastat. Spooride poolestusaeg on 4 aastat, peremeestaime mitteleidmisel surevad pooled spoorid. Kasvatada nuutrikindlaid sorte (SY Alister, Mendel, Cracker jt.). Kuid need sordid on resistentsed vaid teatud patogeenitüvede suhtes.
Äärislaiksusesse nakatumine sõltub oluliselt nii sordist kui külvikorrast. Haigusetõrje eesmärk on varakult kaitsta võrseid ja pähikuid hiljem tera arengut ja täitumist.
• Raskesti kontrollitavate haiguste tõrjeks, nt äärislaiksus, võib varajase fungitsiidi kasutamisega ära hoida haiguse epideemiat.
• Paljud tõrjevahendid on väga efektiivsed, eriti asoolide segud strobiluriinide ja SDHI grupi fungitsiididega. Siinkohal on keeruline neid kõiki nimetada, seetõttu mõned näited tugevamatest toodetest Librax, Viverda, Siltra Xpro, Ascra Xpro, Falcon Forte, Credo (registrist kustutatud, kasutamine sellel hooajal kuni 3.11.2018), Opera N, Elatus Era jt.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma polnud kunagi varem meie majakoosolekul käinud ning täna sain ma suurepäraselt aru, miks mu isa seal käia väga ei taha. Meie ühistu esimees Renee üritas natukene vestelda teemadel, mis eelmine kord olid õhku rippuma jäänud.
Ta üritas hakata rääkima sellest, kuidas tuleb vahe üldise veemõõtja ja korterites olevate veemõõtjatega, mille peale vanamutid kohe leili läksid ja seal nii omavahel kui tema pihta kaagutama hakkasid. Eks seda oli veidike naljakas vaadata ka, kuid eriti seal itsitada ei tasu, sest varsti saad ise millegi eest üle tahi. Teema on nimelt selles, et inimesed saadavad ära oma veemõõtja näidud iga kuu lõpus, raamatupidaja arvutab kokku ning maja üleüldise veemõõtja näidust (suur ja kuri veemõõtja, mis on paigaldatud Tallinna Vee poolt) ning see vahe jagatakse kõikide teiste korterite peale ära, mis siis kajastub kommunaalidelehe peal kui “üldvesi”. Ma ise väga ei vaata neid numbreid seal peal – lihtsalt maksan ära ja kõik. Esiteks ei pea ma väga meeles mis ühe või teise lehe peal oli või mida ei olnud. Ainuke asi, mis tõuseb on küte, vähemalt minu silmis. Tuli aga välja, et mutid läksid selle vahe peale eriti leili ning leidsid, et keegi on selle veega karja elevante pesnud.
Üleüldine koosoleku pilt oli selline kummaline. Seal oli kolm mutti, kes hoidsid kõik ühte ja siis see peamutt Lii, kes siis kohati oli nende vastu ja toetas Reneed, kuid siis mingi hetk jälle ajas nagu seda juttu mis needsamad mutikesed. Ma ei olnud üldse osanud arvestada, mis toimuma hakkab ning seetõttu oli mu kohavalik ääretult ebaõnnestunud. Sattusin istuma Lii ja ühe vanema meesterahva Tarmo vahele, mis oli väga obvious viga. Kui Lii just nende vanamuttidega ei sõnelenud, käis neil Tarmoga mingi vaidlus, mis koosnes väljenditest nagu “Mida sa siis seletad, mutukas?”, “Jää vait”, “Sa ei tea üldse mida sa räägid” ja nii edasi. Vaimselt ääretult väsitav, eriti kui ma veel üritasin läbi nende sõimukardina veel Renee juttu ka kuulata. Lausa uskumatu.
Päevakavas kohal kaks oli idee, et kuna juttude kohaselt võib hakata Credexis jälle raha liikuma, siis kas oleks mõtekas panna kokku mingi projekt, mis siis oleks tolleks hetkeks kohe käepärast võtta, kui peaks hakkama toetusi saama. See muidugi tõi teise pahameele laine, sest mutikestel ei ole kohe üldse raha, mida maja alla panna ning laenumakse tuleks nii meeletu suur. Mutikeste meelest võiks teha ära ainult katuse, mille laenu maksta 5 aastat ja siis võtta teise laenu ja alles seinad ära vooderdada.
Lihtne loogika ütleb siinkohal, et kui võtta kaks laenu, mõlemad viieks järjestikuseks aastaks, võttes arvesse elu, materjalide ja kõige muu kallinemist ja intressi, siis teeb see kuumaksetena tõenäoliselt umbkaudu sama välja, kui võtta korraga suurem laen kümneks aastaks ja saada kõik korraga tehtud. Korraga tegemisel, nagu ma ka enda poolt selgitada üritasin, on see eelis, et siis võiks selle võrra võita küttekuludelt, mis enamvähem teeks sama või veelgi parema tulemi. Fakt on see, et kui enne ainult katus teha, siis ei võida midagi, ainult maksad seda katuselaenu, samas kui soojustusega ei pea niipalju kütet kasutama ja raha kokkuhoid tuleb seal vähemalt 20%.
Sellise loogilise seletuse peale panid baabad jälle muidugi ruigama ja kaeblema, kuidas neil raha pole ja pens on väike. Millest nad aga aru ei saanud oli see point, et laenu makse tuleb juurde ka ainult katuse ehitamisega, küsimus on aga selles, et kas teha kogu asi korralikult nii, et muud kulud vähenevad või mitte. Ausõna.. See kogu jant oli nii koomiline ning mul endal tekkis sellest ühest korrast selline lootusetu tunne – nagu vaidleks 70 aastaste jõnglastega, muud juttu nad ei kuule, kui ainult enda mõtteid ja häält. Kui ka kuulevad, siis ei kuula.
Mina olen küll kahe käega selle poolt, et saaks maja väljast ka korda ning oleks asi ühelpool. Oleks endal ilus vaadata ning potentsiaalselt tulevikus lihtsam võib olla korterit välja üürida, kui vaja peaks olema. Tundsin veidi Reneele kaasa ka. Mina olin seal esimest korda, aga peab ikka närvi ja kannatust olema, et sellise jamaga iga jumala kord hakkama saada ning seda kantseldada.
Tavaliselt juhtub laupäeviti tööjuures ikka aeg-ajalt midagi põnevat ja uudset, kuid eile hommikul ei oleks ma osanud ettegi näha, millega minu tööpäev lõppeda võiks.
Umbes pool tundi enne seda, kui me kõik oleks nagunii pidanud koju minema, läks meil terves kontorihoones tuletõrjealarm tööle. Esimese asjana ei arvanud keegi midagi, sest eks neid false alarme on ikka ju olnud. Kuna alarm järgi ei andnud, siis läksin koridori peale vaatama ning tundsin ninas plastmassi kärsahaisu, otseselt haisu suunda ei osanud tuvastada, kuid maja teises otsas tuli ventilatsiooni kaudu kerget suitsu. Hetkeks olin nagu puuga löödud – no mis siis nüüd saab? Helistasin ülemusele ja ta soovitas lihtsalt hädaabisse helistada. Loogiline, eks?
Helistasin ning püüdsin vastavalt esmaabi kursustel just õpitule võimalikult selgelt seletada, mis toimub. Päästjad saadeti välja ning ma läksin õue neile vastu. Samal ajal kui ma hakkasin trepist alla minema, kulges seal treppide peal veel üks umbes 40ndates meesterahvas. Oli täiesti rahulik, nagu oleks lihtsalt üks tavaline päev tööl, ütles et jah.. tundis ka suitsuhaisu aga oma olekult oli küll selline “ah mis seal ikka, ma lähen koju ära”. Nojah, mis siis ikka. Täpselt selline eestlaslik käitumine, et kui teda otseselt ei seda, siis pole tema asi.
Kohale tuli kaks suurt tuletõrje autot ning peamees kohe küsis, et kas hoones on inimesi, kus vesi on ja nii edasi. Siinkohal ütlen kohe, et meie kontorihoone on üks kõige idiootsemaid asju maailmas ning seda just sellises häda situatsioonis. Tuletõrje alarmi ajal tulevad liftid esimesele korrusele ja uksed jäävad lahti, ehk siis lifti kasutada ei ole võimalik, kuid trepikodades on iga tasandi peal uksed, mis avanevad ainult kaardiga ning sissepääs pole tegelikult lihtsalt võimalik – ka päästjatel. Andsin neile kaasa oma uksekaardi ja minust see sinna jäigi, sest ma ei jõudnud seal kuni lõpuni olla.
Tundus, et ei kutsunudki neid päris asjatult. Kohe kui nad esmase olukorra üle vaatasid võtsid autodest oma ventilaatori ja veetorud, mis nagu aknast näha olid jõudsid kuhugi neljanda korruse kanti. Seda ma ei teagi, kas päris kustutamiseks läks, aga möllu oli kui palju. Mis mind täiesti imestas oli see, et umbes 30 minutit pärast tuletõrje alarmi algust ning kui päästemöll oli täies hoos ilmus majas välja veel üks väike naine, kes oli väidetavalt seitsmendal korrusel koristanud. Mida ta seal niikaua tegi? Kas tal enda elu pärast muret ei olnud? Ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et keegi tuimalt terve selle aja majas oli.
Väga kaua seal olla ei kannatanud, kuna õues oli külm ning tegelikult pidin ma ju kohe Tessi sünnipäevale edasi minema. Kui ma auto juurde läksin, siis nägin, et kogu tegevus toimus ühe viienda korruse kontoris, mille aknad maja taha olid. Tundus, et päästjad olid kaks akent puruks löönud ning nüüd tuli sealt päris ägedat tossu välja (idiootsus number 2: enamik maja aknaid ei käi lahti, näiteks meie kontoris on ainult 1 aken, mida saab avada). Votvot.. Põnevust kui palju. Tagant järgi Facebookist lugesin, et selle kontori kohvimasin oli kärssama läinud. Sellel hetkel vist ei olnud veel nii hullu, aga mis siis kui ta oleks seal mõnda aega kärsanud? Ütleme, kui see alarm oleks läinud tund aega hiljem lahti? Kuna selleks ajaks kui me majast evakueerusime oli toss koridoris ikka juba tugevavõitu, siis kaua aega oleks läinud reaalse põlemiseni? Mind hämmastas ka see, et alarmi enda peale ei tulnud nagu keegi niisama kohale või kui tuli siis ikka VÄGA palju aega hiljem (kui ma ära hakkasin minema umbes 50 minutit pärast alarmi algust, ilmus maja ette ka kollaste kleepsudega turvafirma auto), ehk siis tegelikult ei toimu mitte mingisugust kiiret abisaatmist ning kui leegid lahvatavad, siis jõuab maja enne poolenisti maha põleda kui midagi tehakse, juhul muidugi kui sa ise enne ei helista.
Mu töökaaslane Karin just ütles ükspäev, et enamasti kutsutakse asjad endale ise kaela ning raudselt pärast seda esmaabi kursust hakkavadki tekkima mingid situatsioonid, kus õpitut vaja võiks minna. Näiteks mu teine kolleeg, Oliver, kellega me seal kursustel käisime, pidi juba järgmine päev oma oskused kasutusele võtma, sest ta nägi pealt kuidas uks auto jalgratturile otsa sõitis. Õnneks piirdus minu osalus siiski vaid hädaabikõnega, sest ma pole 100% kindel, mida ja kuidas ma teha suudaks.
Öelge veel, et elu pole huvitav ja midagi ei juhtu. Juhtub küll ja just siis kui sa kõige vähem oodata oskad!
Ma ei tea, mis see on, aga viimasel ajal on hakanud minuga liikluses asju juhtuma. Õnneks ei midagi hullu, aga üha rohkem tundub mulle, et inimesed sõidavad kas kott peas või nad räägivad lihtsalt telefoniga.
Olgu, ükskord oli mu enda viga ka, sest ma oleksin pidanud rohkem eesliiklevat autot jälgima ja mitte niipalju eeldama. Nimelt sõitsin linnast Jüri poole ning seal Jüri ringi mahasõidul sõitis minu ees veel üks auto. Seal on selles mõttes loll koht, et sa pead alla pidurdama ja siis vaatama, ega vasakult ringi pealt kedagi ei tule. Ma seal sõitsin uhkelt ja rõõmsalt alla, teise auto järel, veidi pidurdasin ka, et veenduda muu liikluse puudumises. Pöörasin siis pilgu tagasi ja ŠAHHHHH, hüppasin kohe pidurile. Tuli välja, et see, kes mu ees oli pidurdas ennast peaaegu et täiesti kinni. Pidurid võtsid õnneks päris hästi, kuid see päris viimane kinni pidurdus toimus ikkagi eesnaabri bamperis. Tädi mu ees ei saanud kõigepealt vist midagi aru… Ma pidasin kohe paremale kinni, tädi sõitis edasi kuni sinna ringi kurvi peale kuniks ta lõpuks ka seisma jäi. Tšekkisin kiirelt oma auto üle ja sõitsin talle järgi. Õnneks oli tema auto sama kõrge kui minu oma, niiet kokku said ainult bamperid ja kuna see oli tõesti ainult see viimane kinnivõtmise nõks, siis ei olnud suurt kiirust ka taga. Vedas mul.
Siis reedel hommikul talli sõites, jälle Jüris, kuid seekord seal ühe väiksema Jüris sees oleva ringi peal, sõidan mina ringile, et sõita teiselt väljumiselt kohe sinna talli tee peale. Ei osanud ma alguses üldse valmis olla mitte millekski. Mina sõitsin nii nagu peab, kuna ma esimesest teest (ehk siis põhimõtteliselt otse) ei tahtnud sõita, siis muidugi ma seal suunda ei näidanud. However, esimene auto, kes seal esimese väljumise peal ringile saamiseks oma korda ootas, arvas automaatselt et ma tahan seal väljuda, ehk siis tema saab seal julgelt sõita. See esimene vend oli telefoni otsas, kuid vähemalt liikus kiiresti. Tema järel oli kohe mingi minibussiga tüüp, kes ilmselt järeldas seda sama, ainult et selleks ajaks olin mina juba peaaegu et seal kust tema sõitma hakkas. Õnneks oli mul siiski ruumi, aga suurest vihast vajutasin signaali nii kuidas torust tuli, mille peale vend ilmselt ehmatas ning selleks et potensiaalset otsasõitu vältida, keeras ka talli tee peale välja, et siis ümber keerata. Valus tropp.
Õnneks mu enda reaktsioon oli niivõrd kiire, et tegelikult otsasõidu ohtu ei olnud, aga ma tõesti ei saa aru, miks inimesed reaalselt ei VAATA mis nende ümber toimub. Ma nägin veel kuidas ta vaatas ringi poole, nägi mu autot, kuid ilmselgelt ta lihtsalt ARVAS, et ma keeran. Oh well, võib olla see arvamine mingi meeste värk (see esimene mobiiliga tüüp oli ka meesterahvas), sest nagu mu eelnev Jüri ringi kogemus mulle mõista andis, naised pigem veenduvad kindlalt, kui eeldavad. Välja arvatud mina of course 😀
Järgmine nädal tuleb minu jaoks ärev aeg. Tegelikult juba praegu on veidi ärev olla, aga eks ma sellest räägin avalikult siis kui õige aeg käes on.
|
OSCAR-2019
|
||
Nu metal sisaldab paljuski ka teatavaid elemente räppmuusikast, näiteks nagu scratsimine, vahel võib vokaal olla ka räpilikult jutustav, tihtipeale on ka muusika temaatika sarnane, albumite kunstiline kujundus seotud hiphopile omase tänavakunsti liigi grafitiga ning erinevalt enamikust metal'ižanritest on nu metal'i ansamblites tihti ka DJ, kes plaati keerutab.
Sarnaselt alternative metal'iga on ka rapcore ehk rap-metal üks neist žanritest, mille vahet nu metal'iga on raske määratleda, mistõttu tihti seda ei tehtagi.
Nu metal'it iseloomustab ka asjaolu, et seda segatakse suurel määral paljude muude muusikastiilidega ning laiemas plaanis on nu metal võtnud mõjutusi pea kõikjalt. Näiteks Slipknot viljeleb harilikust karmimat nu metal'i stiili, kuna on võtnud üle grindcore'i elemente, ka Soulfly ei mahu kuidagi ära harilikku nu metal'i lahtrisse, kuna meenutab paljuski thrash metal'it, P.O.D. on saanud otseseid mõjutusi reggae-muusikast, Static-X-i liigitatakse tihti nu metal'i ansamblite hulka, mis mõjutatud industrial metal'i poolt, ning Papa Roachi kirjeldatakse vahel kui punk rock'i ja nu metal'i segu. Siiski tasub suhtuda neisse žanrimääratlustesse skeptiliselt, kuna nii Slipknoti, Soulfly, POD, Static-X-i kui ka Papa Roachi stiililine liigutus on väga laialdaselt vaidluse all (nagu enamiku nu metal'i bändide oma) ja on põhjustanud diskusioone, kuid rahuldavat vastust pole veel leitud.
Nu metal on saanud oma pehme iseloomu ja laialdase populaarsuse tõttu palju kriitikat. Seda eriti mõne aasta jooksul pärast sajandivahetust, mil nu metal'i populaarsus oli haripunktis. Ilmselt tol ajajärgul tekkis raskema metal'i austajate antud muusikastiili nimetuse ebakorrektne jäljendus no-metal, mida kasutati oma suhtumise väljendamiseks, et nu metal ei kõlba "tõelise" metal'i austajale kuulata.
Ka nüüd, mil nu metal'i suurem menu on kadunud, viidatakse kriitiliselt mitmetele uutele populaarsetele muusikasuundadele kui "uuele nu metal'ile", tahtes sellega mõista anda, et tegu on liig apopulaarse ja pehme muusikasuunaga.
Sageli peetakse esimeseks nu metal'i ansambliks Korni. Selle fakti võib vaidlustada, kuid selge on asjaolu, et 1994. aastal ilmunud Korni debüütalbum lükkas suuresti hoo sisse nu metal'i ja alternative metal'i üldisele arengule.
Nu metal sai aga laiemalt tuntuks aastal 2000, mil Limp Bizkit üllitas oma suurima müügieduga albumi "Chocolate Starfish and the Hot Dog Flavored Water" ja pea üleöö kuulsaks saanud Linkin Park tuli välja oma ülipopulaarseks saanud albumiga "Hybrid Theory". Kumbagi albumit on müüdud üle kümme miljoni eksemplari.
Silvio Berlusconi [s'ilvio berlusk'ooni] (sündinud 29. septembril 1936) on Itaalia ettevõtja, meediaimpeeriumi omanik ja paremtsentristlik poliitik, Itaalia peaminister alates 8. maist 2008 kuni 12. novembrini 2011[1]. Ta oli peaminister ka aastatel 1994–1995 ja 2001–2006.
Berlusconi juhib 2007. aastal alguse saanud parteid, mille itaaliakeelne nimi on Il Popolo della Libertà (lühendatult PdL). Ametlikult asutati partei 2009. aastal, mil Berlusconi varasema partei Forza Italiaga liitus Rahvuslik Allianss.
Berlusconi sai kiiresti Itaalia üheks juhtivaks ettevõtjaks. Ta alustas elamuehitusest, kuid suundus raadio, televisiooni, filmi ja kino alale. Ta omandas aastal 1986 ühe Itaalia hinnatuimatest jalgpalliklubidest AC Milan ja 1988 suurima kaubamaja La Standa. Ehitanud üles äriimpeeriumi Fininvest, muutis ta oma Milanos paikneva survegrupi Forza Italia parteiks.
Koos föderalistliku Põhja Liigaga ja parempoolse Rahvusliku Alliansiga võitis ta märtsis 1994 toimunud parlamendivalimistel kindla enamuse. 27. aprillist 1994 kuni 17. jaanuarini 1995 oli ta esimest korda Itaalia peaminister. Tema valitsus sattus varsti raskustesse ning väidetav ärihuvide ja poliitiliste kohustuste konflikt sundis teda tagasi astuma.
Detsembris 1995 pälvis Silvio Berlusconi pistiseandmise eest 16-kuulise vanglakaristuse. Aprillis 1996 juhtis Berlusconi üldvalimistel edutult paremtsentristlikku koalitsiooni ja sattus uuesti kohtu alla, süüdistatuna altkäemaksudes ja maksupettustes. Veebruaris 1998 vabastati ta maksupettusesüüdistustest, aprillis valiti Forza Italia liidriks.
11. juunist 2001 kuni 2. maini 2006 oli Berlusconi uuesti Itaalia peaminister. Kaotanud aprillis 2006 valimistel Romano Prodi juhitud vasaktsentristlikule valimisliidule L'Unione, keeldus ta kaua aega oma valimiskaotust tunnistamast. Olles lõpuks 2. mail 2006 esitanud avalduse ametist lahkumiseks, jäi ta president Carlo Azeglio Ciampi palvel edasi peaministri kohusetäitjaks. 17. mail 2006 andis Berlusconi võimu üle Romano Prodi valitsusele.
2008. aasta ennetähtaegsetel valimistel saavutas võidu Forza Italia, Rahvusliku Alliansi ning Põhja Liiga baasil moodustatud valimisnimekiri, mis saavutas 344 kohta parlamendi alamkoja 630 kohast. Berlusconist sai taas peaminister.
2010. aasta juuni lõpus kaotas Berlusconi koalitsioon enamuse alamkojas, pärast seda kui Berlusconiga tülli läinud ja PdList välja heidetud Gianfranco Fini toetajad moodustasid uue 33-liikmelise parlamendifraktsiooni.
2010. aastal alustati uuesti uurimist, mille käigus kontrollitakse Silvio Berlusconi ja tema poja Berlusconi meediaimpeeriumi Mediaseti juhtimisel 2003. ja 2004. aasta tehtu aruandlust. Mediasetile kuuluvad kolm põhilist üleriigilist Itaalia erakanalit[3].
Sjælland on Taani suurim saar. Ta asub Fyni saare ja Rootsi (Skåne) vahel. Saar on Taani idaosas, Rootsi edelaranniku lähedal. Fyniga ühendab teda Suur-Beldi sild ja Rootsiga Sundi sild.
Saare pindala on 7031 km². Mõnikord loetakse Sjællandit Läänemere suurimaks saareks, kuid olenevalt mere akvatooriumi piiritlemisest ei jää ta alati tervenisti selle mere sisse. Muul juhul on suurim saar Ojamaa (Gotland).
Nimi (algselt (Sælland) tähendab 'Hülgemaa', sest saare rannikul olid tohutud hüljeste asurkonnad. Vanas taani keeles seostati sõnu sæl 'hüljes' ja sjæl 'hing', sest hülgeid peeti kadunud meremeeste hingedeks.
Sjællandi rannad on põhiliselt madalad ja liivased, kuid on mõned erandid, sealhulgas lubjakiviklindid Stevnsklinti juures ning saviklindid.
|
OSCAR-2019
|
||
Viimased plaanid on vahelduseks hästi ka läinud ning tundub, et õnn oleks justkui meie õuel. Vähemalt mõne asja koha pealt.
Eile õhtul käis lõpuks paigaldaja ka ära ning pani üles meie pikalt puudu oleva õhupuhasti ja kaks viimast riiulit. Kogu saagast räägin eraldi postituses, kuid nüüd on puudu ainult üks iluliist, mille ta jätkuvalt suutis kas maha jätta või seda ei olnud. No ma tõesti ei tea, kuidas nii saab tööd teha, aga mida iganes. Mind see iluliist ei häiri ning võtku nad või terve igavik. Minul rohkem midagi pakilist pole ning seega ma ei viitsi neid ise taga hakata ajama, seda enam, et nad peaks minu käest veel mingit raha ka tahtma.
Teiseks suutsin ma meie kott-tooli maha parseldada ning sain sellest täna juba lahti. Õhupuhasti (LINK!) ja gaasipliit (LINK!)on ikka veel enampakkumisel – ehk on kellelgi vaja odava raha eest? Müügis on nad selles grupis (LINK!), kus müüakse või antakse ära erinevat mööblit ja kodumasinaid. Osad asjad on päris kobedad nii et kui teil just õhupuhastit või gaasipliiti vaja pole, siis äkki on miskit muud tarvis ja leiate sealt.
Keldris ootamas veel ootamas üks tolmukotita tolmuimeja (LINK!) ja veeretatav kassi liivakast, mis meie kahele kassile lihtsalt väikseks jäi, kuid muidu oli igati mugav (LINK!). Panin need ka just sinna samasse müügigruppi üles ning esimese mõne minutiga on tekkinud tolmuimejale juba 4 tahtjat. Tolmuimejad on vist mingi defitsiit 😀 Igatahes, ma nõustusin esimesele kirjutajale kuni reedeni kinni hoidma, mis tähendab seda, et reedeks lähen ma kindlasti sünnitama, sest Murphy ütleb nii.
Kolmandaks suutsime me ilma kalli abita mu auto keskluku ja alarmi korda teha, mis oli minu jaoks selle nädalavahetuse kõige suurim võit. Enne kui ma autot kuskile tehniku juurde viima hakkasin otsustasin veidi guugeldada ja vaadata, mis “eneseabi” variante on. Leidsin auto24 foorumist järgneva teema (LINK!), kus anti mõningaid näpunäiteid uuesti sünkroomiseks.
Esiteks proovisin autos istudes puldi kahte nuppu all hoida, kuid midagi ei juhtunud. Eeldasin siis, et ilmselt on patarei veidi nõrk, sest kui aus olla pole ma oma alarmi pulti kasutanud nüüdseks vist juba 2 aastat. Piinlik on, kuid nüüd tuli lõpuks ikka asi kätte võtta. Ostsin uued patareid ja proovisin Assakule jõudes uuesti. Ikka mitte midagi. Isa abiga leidsime kapoti alt signaali vastuvõtja, mis oli kuskile auto sügavustesse kukkunud. Ma ei tea, kas see oli reaalne probleem või mitte, sest alguses selle liigutamine ei aidanud. Millega siis alarm lõpuks tööle hakkas?
Panin patarei sisse ja vajutasin kahte nuppu korraga oodates pulditulukese vilkuma hakkamist. Puldi tuluke põles järjekindlalt ühtlaselt, vilkumist ei tekkinud.
Võtsin uuesti patarei välja ja ootasin natuke aega (umbes 20 sekundit). Seekord jäi tuluke kohe põlema kui patarei sisse panin. Vajutasin suuremat nuppu (A) ja tuluke kustus ära, seega proovisin uuesti mõlemat nuppu. Win! Nüüd hakkas tuluke vilkuma, mis tähendab et mõlemat nuppu tuleb all hoida kuni tuluke vilkumise lõpetab (umbes 10 sekundit). Kui tuluke kustub tuleb nupud lahti lasta, mille tagajärjel läheb puldi tuluke jälle põlema, misjärel tuleb mõne hetke all hoida suuremat nuppu (A) kuni tuluke vilgub ja siis kustub. Mina vist lihtsalt vajutasin seda suuremat nuppu, kui päris aus olla…
Nüüd kui uuesti suurt nuppu vajutada, siis läksid auto uksed lukku ja alarm läks peale. Jee! Töötas!
Põhimõtteliselt on nii, et kui sellise juramise peale ikka sünkroonida ei õnnestu, siis võib juhtuda, et peab minema mõne spetsialisti juurde. Seda, kas sünkroonimine peaks õnnestuma, võib kontrollida ka immobilisaatori pulgakesega (peaks tulema koos pultidega). Nimelt on autos üks koht (minul näiteks on see kohe autoust lahti tehes roolist vasakul, ukse kõrval armatuuris, nii et kui autouks on kinni, siis selleni üldse ei pääsegi) kus on väike metallist ringike, mis on juhtmetega kogu alarmikupatusega seotud. Kui panna pulgakese metallist otsa vastu seda ringikest läheb alarm peale (sellest annab tunnistust tavaliselt kuskil esiklaasi külge kinnitatud punane tuluke ning tavaliselt vilguvad paar korda ka suunatuled – seda peab keegi teine vist kontrollima, kui ise parasjagu autos istuda) ning kui uuesti puudutada peaks alarm maha minema.
Pulgakese trikk näitab ära selle, kas alarm on veel adekvaatne ja muidu toimib või mitte. Iseenesest võikski ka ainult näiteks auto võtit ja pulgakest kasutada, kuid sellega kaasneb (kuidas kellegi jaoks) piinlik moment, kus auto ust avades auto alarm kisendama hakkab, enne kui sa oma pulgakesega ringini jõuad. Mulle häguselt meenub, et ma vist katsetasin seda kunagi…
Igatahes, kui muidu alarm toimib, siis tasub selle patarei ja puldiga natuke jaurata. Ah jaa! Võib ka juhtuda, et autos istudes jääb saatja natuke kaugeks, seetõttu võib proovida hoopis auto kapoti juures seismist, sest tegelikkuses on kogu alarmblokk seal ning saatja sellisel juhul puldile lähemal.
Jah, ma jätkuvalt paterdan. Ei, ma veel ei ole sünnitama läinud. Ei, ma ei tea, millal minu kord kätte jõuab, kuna Prints selle koha pealt väga sõna ei ole võtnud.
Enesetunne ja sümptomid: Olukord on üldiselt minu meelest sama. Vahepeal öösiti vetsust tulles on tunda veidi nagu seda päevadeaegset krambitamist, kuid muidu pole viga. Mulle endale tundus, et ta vist vajus kuskile madalamale või siis on ta hakanud aktiivsemalt mu põit kallistama. Igatahes… Nüüd on päris raske vetsu jõuda ilma ennast mingil määral täis laskmata kui pissihäda peale tuleb. Ehk siis, kui on vaja minna, siis on vaja KOHE minna, muidu lõpeb halvasti. Samas tunduvad need käigud nii mõtetud, sest tuleb lõpuks ikka ainult mingi sortsuke. Ma siin juba õudusega mõtlen, kuidas ma järmine nädal seda pagana pissiproovi ITKsse viin, kui mul ainult sortsude kaupa tuleb ning kindlasti käin pissil tihedamini kui iga 3 tunni tagant. Tegelikult see vist oleneb ka päevast…või ööst. Täna öösel näiteks käisin kokku ainult 2 korda – ei teagi, mis ime see oli.
Pikemat aega kõndimine on nüüd veelgi raskendatum, sest mõne aja pärast hakkab iga samm alaselga päris toredaid närvivalusid saatma. Nagunii ma praktiliselt paterdan, mitte enam ei kõnni nagu normaalne inimene, kuid see teeb asjad mõne võrra hullemaks.
Maim: Viimaks ometi arvab äpp, et beebi võiks olla mini-arbuusi mõõtu ning seega olla kuskil 50.8 sentimeetrit pikk ja kaaluda umbes 3.3 kilogrammi.
Praeguseks peaks ta väikestest karvakestest puhas olema, millega seoses neelab ta selle kõik alla, mis temast vahepeal irdunud on. Näiteks nagu need samad karvakesed, surnud naharakud ja seedetraktirakud, millest saab beebi esimese kaka koostis (nämm!).
Printsil peaks olemaplatsentast tulev pidev antikehade tagavara, mis aitab tal esimestel kuudel igasuguste haigustega võidelda. Esimene piim ehk ternespiim on samuti antikehasid täis ning imetamine üleüldse aitab beebi immuunsüsteemi vajalike ainetega toetada.
Prints kogub jätkuvalt kaalu, kuid nüüd juba natuke aeglasemalt. Tema liigutused muutuvad aeglasemaks, sest tal pole enam piisvalt ruumi, et meeletult põtkida.
Fun fact: Minu keha poolt toodetud rasedushormoonid võivad lapse genitaalid teha suuremaks kui tegelikult. Nende mõõtmed lähevad normaalseks tagasi pärast sünnitust kui laps pole enam otseselt minu vereringesse ühendatud. Need samad hormoonid võivad alguses isegi põhjustada beebi nibude piima väljutamist (super weird!). Kõik see on normaalne ning üldiselt läheb see ära mõni päev pärast sündi.
Ma hakkan järjest rohkem arvama, et Prints ootab viisakalt oma päris tähtajani, aga kindel ei saa kunagi ju päriselt olla. Tavaliselt lööb siin sisse Murphy ning ma kipun arvama, et kindlasti tuleb beebi lõpuks siis kui tollele päevale kõige rohkem asju on planeeritud 😀 Elame-näeme.
Mulle tundub, et kõik, kes seda öelnud on ei olnud tol hetkel viimast kuud rasedad. Kuigi eilne ilm oli hommikul päris mitte midagi ütlev, siis päeva peale tuli isegi päike välja ja olek läks päris mõnusaks. Kuna Ste võttis endale nõuks hakata uuesti aktiivseks ja tervislikuks, mis siis kätkeb endas igahommikust õietolmu söömist ja jalutamist, siis mõtlesin, et lähen ka selleks ajaks paterdama, kui tema “päris” sporti teeb. Ma ütlesin talle kohe, et ta jõuab selle ajaga, mis mina oma seda 4 kilomeetrist ringi teen vabalt selle suurema 6 kilomeetrise ringi ära teha ja võib olla rohkemgi veel, aga ta mõtles, et ta kohe ei hakka suurelt ette võtma.
Igatahes võin ennast äärmiselt tubliks lugeda, sest ma suutsin oma hiiglasliku kõhuga oma ringikese ära teha, aga kõigel on oma hind. Vähemalt siis kui rase olla. Kuskil poole tee peal hakkas keegi mulle iga sammu pealt noaga alaselga pussitama nii et ma mõnikord mõtlesin, et mu jalad ei pea enam vastu. Samuti oli selle valu tõttu raske korralikke samme teha, seetõttu lohistasin vahepeal jalgu nagu ma ei tea mis oleks viga.
Üldine tempo oli väga rahulik ja keskmine pulss ei olnud ka väga kõrge. Ma pole muidugi kindel kui täpne see on, aga pärast viimast uuendust saan ma oma Sony Smartband 2 kasutada kui “pulsivööd” või siis “pulsikäevõru”. Samas see annab aeg ajalt teada, et ta ei olnud võimeline mu pulssi kätte saama. Ma pole jälginud, mida see lõppkokkuvõttes üldpildile teeb, et kas tõmbab pulsi madalamaks või siis jääb üks number lihtsalt vahele ja keskmist seetõttu väga tugevalt ei mõjuta. Päris idiootne oleks muidugi kui ta sinna ühe 0 vahele viskaks ja mind surnuks tunnistaks kui pulssi kätte ei saa 😀
Koju jõudmise hetkeks olin juba päris vigane, kuid soe vann tegi asja ikka paremaks. Öösel see-eest oli koguaeg selline tunne, et järgmise liigutuse või keeramisega jään ma lihtsalt igavesti halvatuks. Ühel korral kui ma voodist välja hakkasin ronima käis alaseljas konkreetne klõps läbi ja nii valus oli. Nagu väeti vanainimene…Võib olla ei aita see lamamine ka väga kaasa, sest raske kõht tirib selja kõveraks ning voodi on piisavalt pehme, et selgroole väga tugevat pinda ei paku. Muidugi võib olla ka see, et ma lihtsalt ise olengi nii kõver ja nüüd rasedusega tuleb see rohkem esile.
Mul on tulevikuks kindel plaan kiropraktiku juurde minna ja lasta ennast sirgu tõmmata. Seda, et mul üks selja lihas rohkem eenduv on, seda tean ma juba mõnda aega, aga millegi pärast siis kui veel võimalik oli, ma kiropraktiku juurde ikkagi ei läinud ja nõnda ta läks. Samuti olin ma sündides kõver, pärast mida käis mu ema minuga massaažides ja asjades, et mind ikka sirgemaks saada.
Iseenesest peaks täna ka jalutama minema, sest mis ma siin kodus ikka passin kui isegi mees ennast välja veab, aga ma veidi kardan, et ma tulen tagasi veel suurema sandina, kui ma praegu olen. Decisions, decisions. Ilm on ka veidi jama, nii et võib olla jätan ma tänase käigu vahele, kuid… eks ma siis vaatan.
Teised mitterasedad, kes te mu blogi loete – ärge võtke kunagi oma veatut liikumisvõimet iseenesestmõistetavalt. Ma luban pühalikult, et kui ma olen ära sünnitanud ei vingu ma enam selliste asjade üle KUNAGI, sest ma tean, mis tunne see on kui liikumine on niivõrd piiratud ja raskendatud, et kohati ongi halvatu tunne.
Lõpuks ometi olen ma rahul sellega, kuidas korter nüüd välja näeb. Eks muidugi on veel nipet näpet teha, näiteks nagu põrandaliistud ära värvida ja laes olevad mahla laigud üle värvida (ärge isegi küsige), kuid üldpilt on päris ilus ja hele. Täna tahaks kardinapuud ja uue kirjutuslaua tooli osta, mis hakkaks tulevikus ka minu imetamise tooli kohta täitma, sest diivani peal on veidi nadi.
Uskuge või mitte, aga meie köök pole IKKA veel 100% valmis, kuid loodetavasti selle nädalaga saab korda. Põhimõtteliselt on köök olemas, puudu on vaid 2 riiulit kappidest ja õhupuhasti, mis kogemata kõigepealt vales suuruses telliti. Selle jura kohta teen ma eraldi postituse siis kui kõik saab paika, sest selle kohta on ikka ühtteist sajatada.
Kuna ma palju järjest ära teha ei jõua, siis olen ma siin nokitsenud üks päev ühe asja teine päev teise asja kallal. Näiteks pakkisin ma lõpuks ära haiglakoti, kuid mida rohkem ma mõtlen, seda rohkem ma hakkan arvama, et võib olla peaks ma veel mingeid asju võtma. Esialgu on kotis järgnev:
MoliMedi hügieenisidemed – Viimane kord ütles ämmakas, et tegelikult saab esmased haiglast ning siis võib kasutada neid samu, mida näiteks ööseks päevade ajal kasutatakse. Nojah, mul juba need olemas, ehk siis tuleb need ära kasutada. Pealegi ei tea ju kunagi, mis seisus see all ots täpselt on ning kui “kanget” kraami tegelikult vaja läheb. Pigem karta kui kahetseda.
2 komplekti riideid – Kaasas on 2 paari liibukalaadseid pükse ja 2 imetamise pluusi. Ämmakas ütles muidugi, et võib juhtuda, et ma tahan hoopis midagi lohvakat kanda, sest rinnad võivad imetamisest tundlikuks muutuda. Rebel nagu ma olen, siis võtan hoopis liibuvad asjad, mis vähemalt venivad ja tunduvad hetkel mugavad. Kui väga hulluks läheb saan alati lasta Stel kodust midagi asemele tuua.
5 paari aluspükse – Paljud naised ostavad apteegist spetsiaalsed võrkpüksid, kuid mina eelistan mugavust. Pakkisin kaasa mingid sellised, mis venivad mõnusalt ja ei pigista ning millest ei ole ka kahju kui miskit juhtuma peaks.
Rätikud – Panin vist nii suure rätiku kui ka väikse (ei mäleta enam täpselt, kas mõlemad, kuid suur on kindlasti). Ma olen kindel, et haiglas on ka mingisugused, kuid igaks juhuks võtsin enda oma kaasa.
Riided beebile – Küsisin viimane kord ämmakalt ka, mille jaoks päriselt vajadus on, sest kes see ikka sinna haiglasse päris “kolida” tahab. ITKs saab kõik lapsele vajalikud asjad haigla poolt ning mu ema ütles ka, et alguses on niiviisi ehk mugavamgi, sest siis ei pea pesemise peale ise mõtlema. Tundub mugav tõesti 😀 Samuti ei kavatse ma mähkmeid ega mingeid niiskeid lappe kaasa võtta, kuid kui vajadus peaks tekkima, siis olen ma kindel, et keegi saab tuua.
Hommikumantel – Minu hommikumantel on igati suur ja karvane, kuid ma kardan, et mul hakkab seal haiglas palav. Kui kaks riiete komplekti on olemas, siis ma ei usu, et midagi väga hullu on. Pluss haiglast saab vajadusel koha pealt ka.
Bepanthen – Osad naised siin pakivad nibukreeme juba haiglasse kaasa, kuid kuna ma ei tea, mida oodata, siis ei suuda otsustada, kas peaks.
Kui keegi oskab midagi veel soovitada, mis siin nimekirjas pole, kuid on varasemalt vajalikuks osutunud, siis kuulan hoolega.
Samuti on meil olemas turvahäll ja vanker ja mähkimisalus ja vann ja… ma arvan, et kõik hädavajalikud asjad.
Kaasas on tal ka vihmakile (minu meelest oli ka putukavõrk), beebitarvete kott, väiksemad keerlevad rattad, kookon ja miskisugune kate. Kahjuks ei ole tal seda päris vankrikorvi, kuid ma arvan, et selle kookoniga saab ka alguses hakkama. Imikuaeg läheb nagunii kiiresti mööda, enamus sellest on suvi ning ei ole teada, kas ja kuidas ta talvel selles magama hakkab. Selle vankrikorvi saab alati lisaks osta ning probleemi olla ei tohiks.
Magamine on muutunud väga pealiskaudseks ning kohati tunnen kerget päevade valu, mis ei ole megavalus, kuid häiriv. Lisaks sellele avastas Luna, kuidas magamistoa ust ka elutoast lahti teha, mis tähendab seda, et nad üritasid kella viiest alates 3 korda meie magamistuppa tungida. Kahjuks ei tule nad lihtsalt meie juurde magama, vaid kui nad koos sinna lasta, siis hakkavad nad uudistama ja pahatihti ka kaklema. Ste muidugi ei kuulnud midagi 😀 Lõpuks mul viskas üle, seetõttu tegin natuke MacGyver’it ning voltisin papilipakast kiilu. Toppisin selle ukse ja uksepiida vahele ning nüüd kui Luna lingi peale hüppas (meil käib uks magamistoa poole lahti), jäi uks ikkagi kinni. Oi, kui tüütu see oli kui ta lingiga loksutas, aga lõpuks vähemalt andis alla. Teine variant on keerata link ülespidi käivaks, mis peaks ka mõjuma. Ma tegelikult loodan seda, et kui ta mitu korda üritab ja see enam ei õnnestu, siis äkki ta lõpuks jätab järele ja me ei pea üldse linki ringi keerama 😀 Kassid, ma ütlen…
Ma loodan, et vähemalt selle köögivärgiga saab see nädal ühele poole, sest ma räägin, pärast seda kui Prints kohale jõuab, ei taha ma siia küll kedagi laamendama. Fingers crossed!
Ma pean tunnistama, et ma olen kirjutamise koha peal viimasel ajal väga laisk olnud. Teemasid, millest kirjutada ju oleks, kuid kuna need kõik puudutavad hetkel miskit otsast rasedust ja lapse saamist, siis ma ei ole tahtnud kõiki asju päris niiviisi järjest üles tulistada.
Päevad lähevad jätkuvalt väga kiiresti mööda ning tegelikult olen ma üpris toimekas olnud. Nagu ma rääkinud olen, siis on raske leida energiat, et kõiki asju ära teha, ehk siis ma võtan kohati hoogu ning mõni asi veidi ootab. Kõik tita ettevalmistused peaks nüüd küll tehtud olema ja täna just panin voodipesud ja asjad pesema ja kuivama, et saaks voodi ära teha. Väga varakult sellega alustada siin majas ei saa, sest muidu võtavad meie karvased printsessid kõik mugavad kohad üle. Näiteks Luna suutis ennast esimese 5 minutiga (mil ma korraks teise tuppa läksin) turvatooli mugavalt magama sättida.
Tundub tõesti, et sel aastal on meeletult palju lapsi tulemas või siis on minu enda ämmakas ääretult popiks saanud – igatahes, kahjuks ei olnud tema juurde sobivat aega ning seetõttu käisin sel korral jälle Kärt Raadiku juures. Kõigepealt hoidsin hinge kinni kui ta mu käest kaalu kohta küsis, sest ma pean häbiga tunnistama, et viimase kuu aja jooksul on juurde tulnud 5.5 kilogrammi. Õudne! Jah, ma olen nüüd saanud ilusti süüa teha, kuid mulle on terve mu täiskasvanud elu jooksul kilod mega kergelt külge hakanud, ehk siis kohe kui ma mingisugust jama söön, siis ma paisun peaaegu hetkega. Nüüd siis saigi selle käiguga +20 kilogrammi raseduse algusest, mis tähendab, et minu helesinisest unistusest jääda sinna kuskile 15 kiloni ei tulnud midagi välja ning see kolmekohaline kaalunumber hingab ka rämedahäälselt kuklasse.
Muud näitajad olid igati normis, mis oli ääretult tore. Vähemalt oma vererõhule saan alati kindel olla, sest see on üks asi, mis läbi terve raseduse on normis püsinud ning nüüd kui ma ikka värskeid uriiniproove ära viin, siis on ka need näitajad korras. Mis sa oma rasedaajuga ikka peale hakkad, eks? Emakapõhjakõrgus vastab ilusti nädalatele, mis ei viita hiiglase sünnile, kuid keegi seda 100% kindlalt öelda nagunii ei oska. Uurisin ka ämmaka käest järgi, et kui viimases ultrahelis ennustati kuskil 3100 grammi lapse kaaluks, siis kui palju see umbes sünnituse hetkeks (tähtajaks) võib tõusta. Minu üllatuseks ütles ämmakas, et mida hiljem neid ultrahelisid tehakse, seda ebatäpsemad need mõõdud olla võivad ning peamine rõhk on kontrollida lapse kaalu ja lootevee suhet ning seda, kas kõik paistab ikka korras. Eksimisprotsent pidi olema lausa nii suur, et nad võivad lausa kiloga mööda panna.
Esimese asjana mõtlesin kohe, et “OH! Äkki on ikkagi normikaalus!”, kuid siis mõtlesin ka vastupidise variandi peale. Mis siis kui 4 kilose lapse asemel tuleb peaaegu 5 kilone?! Ma küll ausalt ei taha seda uskuda ning kas siis ei peaks kõht suurem olema või siis lootevee ja lapse suhe paigast ära, sest kuhu see laps siis ära mahtuma peaks kui ta nii suur on?
Viimase nädala jooksul olen täheldanud ka seda, et jalalabad ja sääred on veidike tursesse läinud, mida kuni nüüd siia lõpunsirgeni näha ei olnud. Ämmakas veidi pigistas ja katsus ka, kuid ütles, et niikaua kuni ei ärka hommikul üles tugevate tursetega näos, sõrmedes ja jalgades, siis ei ole hullu midagi. Hull on siis nähtavasti see, kui sõrmed on nagu paksud sardellid, mida kõverdada ei saa. Olgugi, et see jalgade värk on mul terve päeva, siis muud kohad ei ole nagu paiste läinud ning sõrmused käivad jätkuvalt lebolt sõrme.
Kuna ma siin ükspäev hakkasin ITKst antavat sünnitusplaani lehekest läbi töötama, siis seoses sellega tekkis mul ka mõningaid küsimusi. Ämmakas muidugi küsis, kas ma mõnes Perekooli loengus ka käinud olen, kuid ma pidin häbiga tunnistama, et tegelikult…ei olnud. Meil oli Stega plaan minna sinna inglisekeelsetesse loengutesse, kuid kahjuks ei mänginud see ajaliselt välja ning siis ma lõpuks lihtsalt andsin alla ja mõtlesin, et kui naised põldude vahel hakkama said, siis saan mina ka. Pluss kui tõesti kellegi käest küsida ei ole, siis aitab üliagaralt ka sõber internet.
Nagu ma siin varem ka mainisin on mul siis järgmine planeeritud ämmaka aeg 4. mail ning kui Prints veel tulema ei hakka või tulla ei plaani on mul 11. mail Šzirko juurde arsti aeg. Väga pikalt ei taha nad mul lasta “kannatada” ning ilmselt kui selleks ajaks Prints ise tulema ei hakka, hakatakse sünnitust esile kutsuma. Selleks ajaks on täpselt 41 nädalat täis ning ilmselt olen ma tol hetkel juba valmis teda ise läbi kõhunaha välja kraapima 😀
Kõik, kes ITKs nüüd arvel on, saavad sellise väikese raamatukese, kuhu on hea kõik asjad kirja panna, et meelest ei läheks. Kuna ta on aga väiksem kui ma alguses arvasin, siis ega seal tegelikult väga palju ruumi pole, kuhu mälestusi heietada. Esimeses veerandis on raseduse iga kuu jaoks oma leht ning pärast seda siis juba leht sünniloo jaoks ning sealt siis tulevad igakuised lapse arengu kokkuvõtte kohad. Ma pole veel päris täpselt otsustanud, kas ma hakkan sinna ka veel eraldi asju kirja panema või mitte, kuid ilmselt blogisse midagi mingil määral ikka panen. Seda raamatut on ka poes müügil, kuid ma kipun nüüd arvama, et ilmselt poes on see “päris raamatu” suurusega ning ilmselt saab sinna rohkem sisse kritseldada.
Enesetunne ja sümptomid: Suur kõht, tursed, tihe pissimine ja kerge magamatus. Diivani pealt peab end hooga püsti ajama ning kui ma midagi istudes maha pillan, siis pean samuti ennast “kiiktooli” taktikas kiigutama, et maha kukkunud asja üles võtta. Kükitades on kordades kergem põrandani küündida ainult, et sellisel juhul võib tulemuseks olla kiire käik vetsu (olgugi, et välja tuleb ainult paar tilka).
Magada üldiselt normaalselt ei anna. Kõht on nii suur ja jalge vahele lööv tutiluu valu külge keerates on piisavad abimehed, et ma ikka iga kord selle peale üles ärkaks. Mõni öö on jällegi parem, kuid ma ausalt ei tea, millest see oleneb. Hah! Lõpuks nägin mina ka esimest korda sünnitama minekut unes. Mitte küll täielikult, kuid ma nägin, et ma läksin haiglasse, mis sest et mul üldse valus ei olnud. Esimene arst viis mind kuhugi imelikku palatisse, kus oli ainult üks suur voodi ning kindlasti ei olnud tegemist sünnitustoaga ja ütles väga kindlalt, et ma pean nüüd sinna jääma ja ootama kuni ta tagasi tuleb. Natukese aja pärast tuli teine arst, kes küsis mida ma seal teen kui mul isegi veel valus ei ole ning neil on seda tuba vaja, sest haigla on sünnitajaid täis. Selle jutu peale ärkasin ma hoopistükis üles ning ma ei saanudki teada, kuidas asjad edasi läksid. Kurb 😦
Viimasel tabavad mind pärast pissil käimist päevadelaadset krambikesed, mis pole nüüd just valusad, vaid lihtsalt nagu…pinge. Tüütu aga mitte nii tüütu, et uuesti magama ei jääks. Samuti on viimased kaks hommikut parem nibu natuke nagu paistes (?) olnud. Ma ei oska seda kuidagi kirjeldada. Valus ei ole, aga see nibu “rõngas” tundub kuidagi isasem, kuid päeva jooksul siiski taandub. Veidi tuleb rindadest miskit vedelikku ka, aga õnneks veel ojadena ei voola. Kui kellegi on selle kohta mingit infot või kogemusi võib mulle vabalt kirjutada, sest otseloomulikult tabas see mind pärast seda kui ma juba ämmaka juures ära olin käinud.
Mulle tundub ka, et mu limakorgikene hakkab irduma, sest viimased nädal või nii on pesukaitsmel natuke värvikest ka. Limakork ise nagu ma aru saan on emakasuudmele tekkinud limakogumik (natuke nagu see samblakork, mille karud endale talve tulles sammalt sisse süües moodustavad 😀 ), mis siis sünnituse lähenedes või lausa alates eest ära tuleb, et kõik see muu pidu sealt välja saaks hakata tulema. Üldiselt on lima nagu lima ikka, ei ole tal spetsiifilist värvust, kuid pigem on ta valkjas, kus võib esineda vereniidikesi. Jah, te kõik mitte rasedad, kes te mu blogi loete – another fun fact millest keegi ENNE rasedaks jäämist ei räägi, eks.
Kaalutõus: Ametlikult siis 20 kilogrammi täis. Võeh! Parem oleks kui vähemalt pool sellest haiglasse jääks 😀
Liigutused: Rahulikud ent järjepidevad ning kohati kõhunahka läbistavad. Jõudu ja energiat tundub meie Printsil olevat küllaga ning loodetavasti peab ta plaani, kuidas ta sealt kõhust kõige tõhusamalt välja saab.
Maim: “Jehuu! Viimaks ometi on Prints umbes selleri puhma suurune.” – said nobody ever. Ma ei suuda enam isegi mingisugust loogilist seost siin leida. Prints peaks siinkohal olema umbes 49.8 sentimeetrit pikk ja kuni 3.2 kilogrammi raske, ehk siis nagu päris laps juba. Meie puhul on see kaal vist veidi kõrgem, kuid seda ei tea ju kindlalt nii kui nii öelda.
Fun fact: Beebi harjutab pissimist ja hingamist, et tähtsaks momendiks valmis olla ja samuti suudab ta nüüd oma väikeste sõrmekestega tugevalt haarata.
Weird fact: Uskuge või mitte, kuid Prints võib olla juba oma esimese rohe-musta kaka ehk mekooniumiga ühelepoole saanud. Esmalt säilitab ta seda oma soolestikus, kuid võib juhtuda, et ta väljutab selle enne, mis tähendab seda, et järgneva perioodi jooksul peab ta selles hulpima. Ausalt öeldes on see päris rõve, kuid teisalt ma eeldan, et see on siis see põhjus miks looteveed mõnikord rohekad võivad olla?
Mu emps arvas, et mu kõht on veidi allapoole vajunud küll, kuid mitte veel nii alla, et võiks Printsi saabumist liiga aktiivselt ootama hakata. Eks ole näha mis saab. Järgmisest esmaspäevast jääb Ste puhkusele ning siis ongi kõigest poolteist nädalat tähtajani veel minna. Kes tahab võib hakata panuseid tegema, kas Prints tuleb enne tähtaega, tähtajal või hoopistükis hiljem 😀
|
OSCAR-2019
|
||
Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikest 2.
(2) Kooli peamine tegutsemise koht on Narva mnt 16 hoones. Lisaks tegutseb kool aadressil Jõhvi linn, Jaama 34, kus toimub individuaalõpe.
(3) Kooli teeninduspiirkond on Jõhvi valla haldusterritoorium. Õpilasi teistest omavalitsustest võetakse vastu vabade kohtade olemasolul.
(6) Kool juhindub oma tegevuses riigi ning Jõhvi valla õigusaktidest, kooli direktori käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
(7) Kooli põhitegevus on põhihariduse andmine, toetades õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning luues tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
(8) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse vähemalt kolmeks aastaks kooli arengukava, mille kinnitab Jõhvi Vallavalitsus määrusega.
(1) Põhikoolil on nii hariv kui kasvatav ülesanne. Põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.
(3) Eesti keele õpe on alates 1. klassist kohustuslik ning kool tagab eesti keele õppe korraldamise tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses.
(4) Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.
(2) Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta.
(3) Kool loob koos Jõhvi Vallavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks ja kontrollib selle täitmist.
(1) Õppetöö toimub koolis õppekava alusel, mille koostamisel on lähtutud põhikooli riiklikust õppekavast. Õppekava, millele on arvamuse andnud kooli hoolekogu, õpilasesindus ja õppenõukogu, kehtestab direktor.
(2) Andmed kooli õppekava kohta on hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistris.
(3) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.
(4) Igas klassis õppeks vajalikud õpikud, tööraamatud ja töövihikud valib kool hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrist.
(7) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva.
(9) Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.
(10) Direktor kehtestab kooli päevakava. Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste (pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes) korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust.
(11) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
(12) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga, kusjuures nädalakoormus ei tohi ületada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses määratud suurimat lubatud koormust.
(13) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.
(14) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe: loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik jmt.
(16) Põhikooli lõpueksamid on põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid ja kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid. Põhikooli lõpetamise tingimused on sätestatud põhikooli riiklikus õppekavas ja lihtsustatud riiklikus õppekavas.
(1) Kool on kohustatud põhikooli vastu võtma kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. Õpilasi teistest omavalitsustest võetakse vastu, kui koolis on vabu õppekohti.
(2) Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister, mille alusel koostab kool õpilaste vastuvõtu tingimused ja korra, mis on heaks kiidetud kooli hoolekogus ja kinnitatud Jõhvi Vallavalitsuse poolt.
Õpilane arvatakse koolist välja lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, haridus- ja teadusministri kehtestatud korras ja kooli kodukorras toodud tingimustel.
(1) Klassi või kui õpe on korraldatud õpperühmadena siis õpperühma täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Jõhvi Vallavalitsus võib korraldusega kehtestada piirnormist väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi.
(2) Erandjuhul ning direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul võib Jõhvi Vallavalitsus korraldusega suurendada õpilaste arvu üle sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.
(3) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada järgmisi rühmi ja klasse, luues vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis:
5) klasse põhiharidust omandavatele õpilastele, kellel nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele;
(4) Jõhvi Vallavalitsuse nõusolekul võib direktor moodustada koolis vastavalt vajadusele hariduslike erivajadustega õpilaste klasse mida käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud.
(5) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassid moodustab direktor Jõhvi Vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ning nende täituvuse ülemist piirnormi ei tohi tõsta üle seaduses sätestatud piirmäära.
Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osas vanem.
(1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt.
(2) Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi tugispetsialistid) teenus.
(3) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.
(2) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod.
(3) Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse huviringi päevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Huviringi päevikut täidab ringijuht.
(4) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
(1) Kooli hoolekogu koosseisu kuuluvad üks Jõhvi Vallavolikogu, üks õppenõukogu, vanemate, vilistlaste, üks õpilaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad (sh Jõhvi Vallavalitsuse esindaja), kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust.
(2) Jõhvi Vallavolikogu valib peale iga kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi hoolekogu esindaja oma liikmete hulgast ning edastab valitu andmed kooli direktorile.
(3) Vanemate esindajad valitakse lastevanemate üldkoosolekul klassijuhatajate esitatud kandidaatide hulgast hääletamise tulemusena ning valitu andmed edastatakse kooli direktorile üldkoosoleku protokolli kaudu.
(4) Vilistlaste esindajad valitakse elektrooniliselt kandidaatide ülesseadmise ja hääletamise tulemusena ning valitu andmed edastatakse selleks koostatud protokolli kaudu kooli direktorile.
(6) Vastavalt esitatud ettepanekutele esindajate suhtes teeb direktori ettepaneku kooli hoolekogu koosseisu kinnitamiseks Jõhvi Vallavalitsusele. Vallavalitsus kinnitab korraldusega kooli hoolekogu, nimetades samas korralduses ka Jõhvi Vallavalitsuse esindaja.
(7) Hoolekogu töösse võib kaasata arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks vastava ala asjatundjaid ning ekspertorganisatsioone. Nende osalemise koosolekul otsustab hoolekogu esimees või tema äraolekul aseesimees.
(2) Hoolekogu koosolekud toimuvad mitte harvem kui üks kord nelja kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(3) Hoolekogu erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda vähemalt kolme hoolekogu liikme, kooli direktori või Jõhvi Vallavalitsuse ettepanekul.
(4) Erakorralise ja korralise koosoleku toimumisest ja päevakavast informeeritakse kõiki liikmeid vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade hoolekogu koosoleku toimumisest saadetakse hoolekogu liikme poolt näidatud elektronposti aadressile.
(5) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul on esindatud kaks kolmandikku hoolekogu liikmetest, sealhulgas hoolekogu esimees või aseesimees.
(6) Hoolekogu koosolekutest võtab osa kooli direktor. Hoolekogu koosolekutest võivad osa võtta riiklikku järelevalvet teostavad ametiisikud, Jõhvi Vallavalitsuse haridusküsimustega tegelev ametiisik ja teised isikud hoolekogu esimehe või tema äraolekul aseesimehe loal või kutsel.
(7) Hoolekogu koosolekutel arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamist ning asjakohaste materjalide eelnevat tutvustamist hoolekogu liikmetele korraldab hoolekogu esimees.
(8) Otsuste vastuvõtmisel ja soovituste andmisel taotleb hoolekogu võimalikult kõigi liikmete nõusolekut. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte ühtlasel jagunemisel on otsustavaks hoolekogu esimehe hääl, tema äraolekul aseesimehe hääl.
(9) Hoolekogu poolt vastuvõetud otsused vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutab alla hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(10) Hoolekogu koosolekud protokollitakse ning protokollid koos muude hoolekogu töösse puutuvate materjalidega säilitatakse koolis ühistel alustel muude kooli dokumentidega. Protokollid tehakse kättesaadavaks kooli koduleheküljel.
8) kehtestada kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
3) valida koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlusega;
4) osaleda valitud õpilasesinduse kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiastme õpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;
5) kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid vastavuses kooli töökorralduse reeglite ja kooli kodukorraga;
6) saada õppekavas ettenähtud haridustaseme omandamiseks täiendavat abi ja konsultatsioone lähtuvalt kinnitatud päevakavast;
9) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;
11) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseametniku või -organisatsiooni ning hoolekogu poole.
(2) Õpilase poolt koolile tekitatud ainelist kahu hüvitab õpilane või teevad seda vanemad õigusaktidega sätestatud korras.
(1) Õpilaskonnal (kooli õpilased) on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
(2) Õpilasesindus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(3) Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus ning kinnitab direktor.
(1) Esimesed õpilasesinduse valimised korraldab kooli direktor õppeaasta alguses koostöös klassijuhatajatega, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest.
(5) 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
(6) Kui põhimääruse projekt ei leia poolehoidu vaatab õpilasesindus projekti uuesti läbi ning uue redaktsiooni menetlemine toimub käesolevas paragrahvis ettenähtud korras.
(1) Vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta.
(2) Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku õpilaste vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Direktor on vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.
(1) Kooli juhib direktor, kellega sõlmib töölepingu ja teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi vallavanem või tema volitatud ametiisik. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille kuulutab välja ja mille läbiviimise korra kehtestab Jõhvi Vallavalitsus, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.
3) korraldab kooli valduses oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib ja vastutab kooli õppekasvatus- ja majandustegevuse tulemuslikkuse eest, vastutab kooli üldseisundi ja arengu, valla vara säilimise ja eelarvevahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise eest koolile kinnitatud eelarve piires;
4) tegutseb kooli nimel ja esindab kooli ilma lisavolitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusorganites ja -asutustes ning suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega v.a juhul, kui riigi või Jõhvi valla õigusaktid sätestavad teisiti;
5) teeb tehinguid valla nimel põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks koolile valla eelarves selleks ette nähtud kulutuste piires ja tagab eelarves kavandatud tulude täitmise ning laekumise;
6) tagab kooli eelarve projekti koostamise ja selle esitamise koos hoolekogu arvamusega Jõhvi Vallavalitsusele vastavalt Jõhvi valla õigusaktides kehtestatud korrale. Jälgib jooksvalt eelarve täitmist ja esitab vajadusel ettepanekuid eelarve muutmiseks;
11) teeb Jõhvi Vallavalitsusele ja hoolekogule ettepaneku erandkorras põhikooli klassis õpilaste arvu suurendamiseks;
14) kehtestab pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava, teeb otsuse õpilase pikapäevarühma vastuvõtmise sealt väljaarvamise kohta;
20) vastutab kooli teenindavale raamatupidamisüksusele tööks vajalike dokumentide ja informatsiooniõigeaegse edastamise eest;
21) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks Jõhvi Vallavalitsusele;
22) teeb käesolevas põhimääruses sätestatud korras ettepanekud koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks Jõhvi Vallavalitsusele;
23) sõlmib personaliga töölepingud, kinnitab töötajate ametijuhendid ja teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi vastavuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega;
25) tagab riigi ja Jõhvi valla õigusaktide ning lepingutega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
26) annab oma pädevuse piires kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks käskkirju ning kontrollib nende täitmist;
27) korraldab kooli saabunud teabenõuetele, kirjadele, märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamist ja nende lahendamist;
(1) Koolitöötajad on direktor, õpealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning teised töötajad.
(2) Direktor kehtestab enne iga õppeaasta algust koolitöötajate, sh pedagoogide, koosseisu lähtuvalt kooli õppekavast. Koolitöötajate koosseisus võib teha muudatusi õppeaasta jooksul põhjendatud vajaduse korral.
(3) Enne koolitöötajate koosseisu kehtestamist või muutmist tuleb vastav käskkirja projekt kooskõlastada Jõhvi Vallavalitsusega.
(5) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad Jõhvi Vallavalitsuse poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli kasutuses olev vara on Jõhvi valla omand.
(2) Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning Jõhvi vallale varaliste kohustuste võtmine toimub õigusaktidega kehtestatud korras.
(3) Kooli tasuliseks õppekavaväliseks tegevuseks on kooli ruumide üürimine ja vara rentimine, õppekavavälise koolituse, võistluste, festivalide, kontsertide ning näituste korraldamine.
(2) Kooli tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks kehtestab direktor dokumentide loetelu.
(3) Kooli õppe- ja kasvatusalaseid kohustuslikke dokumente peetakse paberil, klassipäevikut ka elektrooniliselt.
(4) Kooli raamatupidamisarvestust korraldab Jõhvi Vallavalitsus koos kooli direktoriga vastavalt õigus- ja haldusaktidele.
(2) Direktor esitab kooli põhimääruse ja selle muudatused enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
|
OSCAR-2019
|
||
Suvekuudel sagenevad liiklusintsidendid nelja- ja kaherattaliste vahel. Kui on juhtunud õnnetus, on hea teada, kes kannab kahjud juhul, kui liiklusõnnetuse…
Mootorratturite foorumi biker.ee eestvedaja Olavi “Mac” Tõnisson annab kaheksa soovitust, kuidas mootorratta sadulas olles liikluses ellu jääda. Võrreldes neljarattaliste sõidukite…
Eestis on miskipärast nii, et kui õues läheb jahedaks, pakib enamus pedaalijaid oma kaherattalise talvekorterisse. Jagame lugejatele julgustuseks 22 nippi, millega…
Talvine rattasõit võib olla nauditav kogemus, kui järgida asjatundlikke soovitusi. Alljärgnevalt väike ABC, mida talvel kaherattalise sõbraga õue minnes meeles pidada,…
Asjatundjad annavad nõu, kuidas sügishooajal jalgratast hooldada ning vajadusel talvekorterisse panemiseks ette valmistada. Häid nõuandeid leiavad ka need, keda vihm…
Velohooaeg on alanud. Kel huvi ja vähegi mahti, kasutab pikki kevadõhtuid sportlikuks ajaveetmiseks ning istub sadulasse. Jalgratas – juhul, kui…
Oled siin:Esileht»SÕIDETUD AUTOD»PEUGEOT»Uuenenud Peugeot 308: parimad uudised tulevad kapoti alt ja käigukastist
Heast küljest näitas end proovisõitudel liiklusmärkide tuvastamise süsteem, kus kaamera tuvastatud kiirusepiirangu saab nupuvajutusega otse tempomaadile „hambusse“ anda.
Ent spidomeeter näitab alati tegelikust suuremat kiirust ja kui märgi järgi 50 km/h peale lülituda, liigub auto tegelikult pigem 46 km/h ja jääb kaasliiklejatele pidevalt jalgu.
Miks ei võiks kuskil menüüde sügavuses olla seadistusfunktsioon, mis võimaldaks „lugemisviga“ ette anda? Nooblimatele sõidukitele ju niisugusi võimalusi pakutakse.
308 vedrustust polevat samuti muudetud, see on prantsuse autodele omaselt ikka pehmepoolne. Kaheliitrise diisliga ja GT Line-varustuses 308 läbis mägiteede serpentiine küll kõvasti lääpa vajudes, ent sellises olukorras tavapärast tugevat alajuhitavust ei tekkinud, auto liikus täpselt rooliga etteantud trajektoori mööda.
Mingist sportlikust sõidunaudingust siiski rääkida ei saa, selle tarvis tuleks istumise alla võtta ikka 308 GTI. Ent 308 tegelikud ja olulised, ehkki ebaseksikad muutused toimusid hoopiski varjatud regioonides. Valikusse lisandusid nimelt 1,5-liitrine 130-hobujõuline diisel (1.5 HDI) ja kaheksakäiguline automaatkäigukast (EAT8).
See kõik paistab olevat osa laialdasest, karmimate saaste- ja heitmenormide tingitud ümberrelvastumisprogrammist. Samuti tundub, et kõigele vaatamata loodab Peugeot (õigemini PSA kontsern) endiselt diiselmootoritele.
Diisli 0,1 liitri võrra vähendatud töömaht pole kosmeetiline meede, vaid tegu ongi täiesti uue mootoripõlvkonnaga.
Esialgu on 1.5 HDI saadaval vaid 130-hobujõulisena (120 hj 1.6 HDI kõrval, hiljem asemel), millalgi tulevikus lisanduvad ka teised versioonid.
Väljalaskegaaside puhastamiseks on kasutusel AdBlue (ehk kusiaine lahus) ning paljuski tänu sellele vastab mootor 2020. aastal jõustuvatele Euro 6c saastenormidele.
Samuti pidavat jõuallikas näitama suurepäraseid tulemusi uues, „realistlikus“ kütusekulu ja CO2-heitme mõõtetsüklis, ehkki ametlikud mõõtetulemused puuduvad tänini.
Proovisõitude põhjal jäi igatahes mulje, et 1.5 HDI on üks tõhus agregaat. Kõige tähtsam: 300 Nm pöördemomenti on kättesaadav laias pööretespektris ning jõud rakendub sujuvalt ja pehmelt.
Sõidutunnet rikub vaid 6-käiguline käsilülitusega käigukast, kus käigukangi liikumisteed on pikad ja lülitused ebatäpsed – PSA kontserni halvimate traditsioonide vaimus.
Kuna PSA koosseisu kuulub nüüd ka Opel, võib vaikselt loota, et ehk imporditakse Prantsusmaale varsti ka oskusteave hõlpsalt käsitsetavate käigukastide ehitamise kohta.
Ent käiguvahetamise alalt on ka häid uudiseid, sest Baierimaal toimunud proovisõidu käigus saime proovida uut, 8-käigulist automaatkäigukasti.
See pole ZF-i hästituntud ja laialt kasutatav toode, vaid Jaapani firma Aisin looming. Proovisõiduautol oli automaatkast paari pandud 180-hobujõulise diisliga ning seda sujuvuse ja jõu kombinatsiooni võib küll äärmiselt õnnestunuks pidada.
Kahjuks saab kaheksakäiguline automaatkast Eestis kättesaadavaks alles millalgi aasta lõpul. Loomulikult pole seetõttu teada ka hind, aga Prantsusmaal maksab Peugeot 308 GT 2.0 BlueHDi 180 S&S EAT8 (jah, selline on täielik mudelinimetus) 35 950 ning Saksamaal 33 250 eurot.
Esialgu 8-käigulist automaati muudele mudelitele ei pakutagi, seegi on tulevikumuusika. Mis aga puudutab 1,5-liitrist diislit, siis seda hakatakse meil müüma alles millalgi järgmisel kevadel.
Vabalt võib juhtuda, et seks ajaks on juba olemas ka muud võimsusversioonid 130 hj kõrval. Hinnalisa senise 1,6-liitrise 120-hobujõulise diisliga võrreldes pole õnneks suur: Prantsusmaal 350 eurot, Saksamaal sõltuvalt varustustasemest 200 kuni 400.
Kui praegune 308 aastal 2013 debüteeris, nimetati teda mõnikord ka Prantsuse Golfiks. Uudismudelile pandud ootusi-lootusi kinnitas Euroopa Aasta Auto tiitel.
Volkswageni menukiga 308 küll võistelda ei suuda, ent 760 000 seni müüdud autot on täiesti korralik tulemus.
Äsjane facelift tähendab, et 308 on jõudnud enam-vähem elutsükli keskele. Tulevik on aga põnev, sest vahepeal jõudis PSA kontsern alla neelata Opeli. Prantsuse-Saksa allianss toob kaasa laialdase unifitseerimise ja tehnoloogiasiirded.
Kui väiksemate mudelite puhul hakkavad tehnilised lahendused liikuma pigem Peugeot’lt-Citroënilt Opelile, siis suuremate autode puhul kujuneb liikumissuund ilmselt vastupidiseks. Kas tulevane 308 saab tehniliselt olema (tulevase) Opel Astra poolvend? Elame, näeme.
Eelmine artikkelTuline vaidlus: kas Eesti teeb biogaasi soosides ja elektriautod toetuseta jättes vea?
Järgmine artikkel Üllatav autoajalugu: nõukogude Tesla ehk VAZ-2801 elektriauto prototüüp valmis aastal 1975
|
OSCAR-2019
|
||
Paarisuhe peaks olema püha ja sellega tuleb töötada. Paarisuhe on just nagu elav taim, mis vajab hoolitsust. Kuidas saaksime hoolitseda oma paarisuhte eest?
Esmalt tuleb planeerida omale ja kaaslasele kvaliteetaeg, mida saab koos veeta. Hea oleks, kui selleks ajaks saaks lapsed jätta vanaemade-vanaisade juurde või oma sõbrannade hoida. Kvaliteetaeg, nagu sõna ise ütleb, peaks olema kvaliteetne ja nauditav mõlemale kaaslasele.
Selleks sobib ka mõnus intiimne vestlus, restorani külastus, teatrisse minek või koos spordi tegemine. Ideid on palju, mida kaks armastavat inimest koos saaksid teha.
Kui üks paarist tunneb, et nende suhtel on midagi viga või puudu, on see mõlema probleem. Edukas paarisuhtes on mõlemad pooled rahulolevad. Kui suhtes on mõra, võiks pöörduda abi saamiseks pereterapeudi juurde, kes aitaks olukorrale selgust tuua. Mida varem pereterapeudi juurde minnakse, seda kindlam võib olla, et suhe saab tervendatud.
Abielus olleski võib tekkida olukord, kus armutakse võõrasse vastassoo esindajasse, teadlased väidavad, et üks kord keskmiselt see abielu jooksul ka juhtub. Sellega ei tohiks aga kaasa minna, sest kahte lõket ei saa korraga kütta. Samuti tuleks vahet teha armastusel ja armumisel.
Armumine kestab tavaliselt kuni 18 kuud, sest see on nii tormiline aeg, et rohkem ei peaks organism vastu. Pärast armumist tuleb armastus, mis kätkeb endas hoolivust ja pühendumist.
Armumine on ilus aeg, kui "pea on just kui segi“ ja "liblikad lendavad kõhus“, see on ilus aeg, mida tasub nautida neil, kellel see on parajasti käsil või heldimisega meenutada, kui armumine on läbi.
Armumise ajal on tavaline, et nähakse oma paarilist "läbi roosade prillide“, paariline tundub täiuslik, ilma ühegi veata. See tunne kahjuks või õnneks möödub ja tuleb kaine argipäev, mis võib tunduda palju süngem. Osad armunud arvavad, et siis sai armastus otsa, tegelikult lõppes lihtsalt armumise faas.
Alguses ollakse üksinda, ollakse isiksus, kes saab toimida just nii, nagu tema seda soovib. Siis leitakse paariline ja aeg endale ja koos peaks ideaalis minema pooleks.
Väikelastega pere faasis on enamus ajast lapsevanema roll, kus endale ja paarisuhtele jääb väga vähe aega, kuid aeg endale ja paarisuhtele tuleb teadlikult planeerida. Suhet tuleb toita, muidu ta närtsib, nagu roos vaasis.
Paljud lähevad lahku just siis, kui lapsed on kuni kahe aastased, sest see aeg on väga pingeline ja paljud paarid ei pea vastu, et nende suhtesse on lisandunud veel laps/lapsed.
Praeguses Eestis umbes pooled abielud lahutatakse erinevates suhtefaasides, mida on kahjuks liiga palju. Paarid ei viitsi ja/või ei oska oma suhtega töötada ja seda peetakse isetoimivaks, kuid paraku see nii ei ole.
Kui lapsed on teismeeas, siis on loomulik, et enamus ajast tahavad lapsed olla oma sõpradega. Selles ei ole midagi imelikku ja see näitab, et lapsi on kasvatatud õieti ja iseseisvaks. Teismeeas lastega peredel on loomulikult omad raskused ja rõõmud, kuid sellel praegu ma ei peatuks. Selles faasis paaril on rohkem aega koos olla ja midagi huvitavat koos teha.
Lapsed kasvavad suureks ja tekib "tühja pesa sündroom“, ka selles faasis lahutatakse palju, sest ollakse kaaslasest kaugenenud aastate jooksul, kui ei ole suhet värskendatud ja leitud uusi nüansse oma abiellu või koosellu.
Pooltel, kes on paarisuhtes, ei ole tegelikult hea olla ja nad ei naudi kooselu, see on samuti kurb tõsiasi, mida teadlased on oma uuringutes kindlaks teinud.
Need, kellel on kuldpulmad või isegi teemantpulmad on kindlasti oma suhtega töötanud ja vaeva näinud. Ma ei usu, et on selliseid kooselusid, kus ei oleks üldse tülisid või eriarvamusi, kuid neid tuleb osata lahendada.
Kindlast ei tasu olla paarisuhtes, kus on perevägivald. Mitte mingi vägivald ei tohiks olla paarisuhtes või ka peres lubatud. Kõike on võimalik sõnadesse panna ja rääkida, mitte rusikad püsti ja oma õigust nõuda.
Töötage oma suhtega, sest ka ühesse inimesse võib mitu korda armuda. Armastus on püha ja hoidke seda hellalt.
Kui jugadest veidigi vett alla tilgub, väljas mõnusad miinuskraadid valitsevad ning põhjatuul rannikut sasib, siis külmub tuule poolt joaümbruse puudele-põõsastele-ehitistele kantud veeaur seal silmapilkselt ära.
Kahtlemata kauneimad põhjaranniku jäälossid on tekkinud Valaste joa ümbrusesse. Meretuule ja veeauru koosmõjul on seal ümbruskonna puudele, põõsastele, pankranniku kividele, vaateplatvormile, sildadele ning liiklusmärkidele moodustunud jäised kujundid.
Jääga kaetud põõsaste vahel kõndides kostub õrna kõlinat, kui purikad tuules kokku põrkuvad. Ettevaatlik tuleks siiski olla, sest maapindki on kaetud paksu jääkihiga, millel saapad libisevad.
Sestap ei maksa ka liiga pankranniku serva lähedale minna, sest pikk liug võib lõppeda traagilise õhulennuga.
Õhtusel ajal taskulampidega Valaste jäälossis ringi liikudes säravad ja kiiskavad jääkristallid eri toonides ning valguskiired murduvad ja peegelduvad kõikvõimalikes suundades.
Et Valaste juga on meretuultele avatud, siis moodustuvad kõige kaunimad jääskulptuurid just seal. Kuid teistegi jugade juures - mida on Ida-Virumaal arvukalt - võib kauneid jäiseid moodustisi näha. Mõnele on juurdepääs lihtne, teiste imetlemiseks peab üle põldude sammuma või suisa pankrannikust alla ronima.
Karjaoru joale pääsemiseks peab piki kraaviserva kõndima ning metsatukast joa üles leidma. Tihtipeale tekib seal joa kohale jää- ning lumekoobas, millesse inimenegi ära mahuks.
Kivisilla juga Saka mõisa lähistel saab imetleda ka altpoolt - raudtrepp viib huvilised joa jalamile. Libedaga tuleb trepil ettevaatlik olla.
Toilamõisa juga on suurvete ajal üks uhkemaid põhjarannikul, talvel pakasega aga jäätab terve panga hiiglaslikuks jääseinaks.
Aluoja juga asub rohkem sisemaal, seal näeb pigem omapäraseid jääpurikaid ja -skulptuure joaastangutele moodustumas.
Majesteetlikumad või vähem uhkemad jäälossid tekivad jugadele peaaegu alati, kui põhjatuuled ja pakane koos tegutsevad. Kuid niisama ruttu kui need jäised skulptuurid tekivad, võivad nad ka kaduda - päikese ja soojade ilmade mõjul.
Riiklikud käibe - , aktsiisi - ja muud maksed on sageli pool kauba või teenuse maksumusest. Reformivalitsus mõtleb aina uusi välja. Lõhki ei lähe või?!
|
OSCAR-2019
|
||
Projekt lõppes küll juba justkui aprilli keskel, kuid treenida saime Arigatos ikka aprilli lõpuni. Nüüd on asi nädal aega minu jaoks päriselt läbi olnud ja on aeg kokkuvõteteks.
Mulle ei sobi “sunduslik” treening. Mulle meeldib trenni teha, mulle meeldib see mõnus rahuolu, mis mul alati trenni lõpus on. Liikumine annab mulle hea enesetunde ja aitab vahel muidu kehva päeva palju paremaks muuta. Projekti jooksul ja just lõpu poole tekkis mul aga tõrge. Ma ei tahtnud trenni minna, sest ma “pidin”. Mul ei olnud justkui valikut. Ma mõistan, et sellise projekti raames, ei saagi nö ise valida, et kas lähen või ei, sest tingimused on paigas ja tulemuste jaoks on vaja saali jõuda, punkt. Aga ma tahan, et mul oleks treenimisel ka valik ja mul on vaja tunda, et mina valin kas, millal ja kuhu ma lähen. Siis naudin ma tõeliselt treeninguid ja saan sealt ka vajaliku emotsiooni.
Aja peale kaalu langetamine on kohutav! Jälle see sama pinge, et ma pean alla võtma. Üsna kergelt viisin selle “ma pean” mõtlemisega keha stressi ja mis te arvate, kas kaal langes siis? Muidugi mitte. Arvestades minu ajalugu ja võimet kaalunumbri pärast ülemõelda, pole mitte kuidagi mõistlik endale ajalisi piiranguid panna. Jah, pisikesed eesmärgid on vajalikud, et suuri unistusi täita, aga seda kõike tuleb teha mõistusega. Mina seda ei oska!
Ma võrdlen end kohutavalt palju teistega. “Mhh, tema on juba 5 kg alla võtnud, miks mina ei saaaa???” “Tal on nii ilusad jalad, miks minul ei ole?” jnejne. Võrdlesin end saalis treenivate inimestega ja võrdlesin end teiste projektis osalejatega. Kas see aitas mind kuidagi? Ei. Endale tuleb aru anda, et meie kõigi kehad on erinevad, meie stardipunkt võib olla erinev, meie eesmärgid on erinevad ja miljon asja veel. End teistega võrreldes tekitasin ma endale ainult stressi juurde. Ma ju tegin tegelikult täpselt seda, mida minult nõuti – toitusin õigesti, tegin trenni. Ilma stressamata oleks ilmselt kaal ka kergemini langenud.
Haigena EI TOHI trennis käia. Üsna projekti alguses käisin ma nädal aega tõbisena trennis. Ei virisenud, ei vingunud, aga keha oli täiesti kutu. Hiljem, kui mul see köha peale hakkas, käisin ka pea nädala trennis ja alles siis andsin kehale puhkust. Lõpuks olin ma hullus nohus ja siis sain aru, et haigena trenni tegemine on vale. Juba see, et keha nii kergelt kõik haigused külge võttis, näitas, et midagi on mäda. Ma vajasin puhkust!
Need eelnevad mõtted on ka põhjuseks, miks ma ilmselt enam kunagi sarnases projektis osaleda ei tahaks. Ma olen liiga suur stressaja ja ülemõtleja. Selleks, et ma asja naudiksin ja end hästi tunneksin, ei tohi ma endale seada liiga suuri eesmärke (eriti ajalisi eesmärke) ega ka liiga suuri piiranguid. See lihsalt ajab mu lolliks.
Ma ei taha öelda, et see projekt halb oli. Vastupidi. Selline projekt on ideaalne alustavale kaalulangetajale. Sa saad põhiteadmised toitumisest ja sinu menüü on pideva kontrolli all, et sa ikka õigeid valikuid teeksid. Treenerid annavad ette kava, mille järgi tegutseda ning hoiavad sul pidevalt silma peal. See on suurepärane võimalus, et oma eluviise muuta ja ka peale projekti lõppu vee peale ujuma jääda. Kõike tuleb lihtsalt osata mõistusega võtta, siis ongi kõik korras.
Mina olen meile määratud treenerite Anna ja Romaniga ülirahul! Ma tõesti tundsin, kuidas nad meile kaasa elasid, meil silma peal hoidsid ja kuidas nad tegelikult ka hoolisid sellest, kuidas meil läheb. Nad mõistsid, kui meil oli raske ja nad kohandasid treeninplaani täpselt meie vajaduste järgi. Minu parim trenn oli Anna HotYoga, kus ma 60 minutit laibaasendis hingasin (ja ilmselt pikutasin ka) ja pea tühjaks sain. Olin sel ajal üks suur stressihunnik, pisar pidevalt silmas ja enesetunne väga kehv. Aga see tund aega soojas ruumis lamamist aitas tõesti pea tühjaks saada ja pärast oli tuhat korda parem.
Millega ma ehk nii väga rahule ei jäänud, oli toitumisabi. Ma ei saanud lõpuks ikkagi kõigile oma küsimustele vastuseid ja ma tunnen, et see oli koht, kus oleks saanud asja parandada ja ehk ka tulemusi kuidagi mõjutada. Mul tekkis ju vahepeal komme liiga vähe süüa. Aga samas sain kinnitust, et mul tegelikult olid ka endal juba põhiteadmised olemas ja just sellepärast ma tean ka nüüd, et oskan oma toitumist ise reguleerida.
Kui me aga peatume korraks veel toitumisel, siis.. juhtus see, mida ma kõige rohkem kartsin. Projekti lõpus läksid minu jaoks justkui piirid jälle valla ja toitumine lendas kohe uppi. See tähendab, et suhu on läinud palju seda, mida tegelikult ei peaks sööma. See on minu järjekordne õppetund, et ma ei tohi kunagi toituda põhimõttel, et mõned asjad on “keelatud”. Pean mõtlema, et kõik on lubatud, kuid mõistlikes kogustes ja õigetel aegadel. Siis ei teki seda “keelatud vili on magus” hetke ja hullu ülesöömist. (Ja ma tean, et seda mulle juba projekti alustades rõhutati, aga ma ise lootsin, et seekord läheb teisiti.. noup.)
Peale projekti tekkis ka treeningpaus, sest mul oli endiselt see tunne, et “ma pean trenni tegema!”. Nüüd liitusin aga MyFitnessiga ja motivatsioon on tagasi. Tänane hommik on ideaalne näide. Ärkasin umbes 9.15. Sirutasin teki all varbaid ja mõtlesin, mis päevaga peale hakata. Mees pidi tööreisilt tagasi jõudma alles peale lõunat, seega oli mul parajalt aega, et midagi üksinda teha. Võtsin MyFitnessi tunniplaani lahti ja vaatasin, mis Kristiine klubis toimub. Kell 11 – Kõht-Selg-Tuhar. “Hmm, võiks ju minna..” Ja ma läksin, sest ma tahtsin minna. Sõin hommikusöögi, panin end valmis, seitse minutit jalutamist ja ma olin kohal. Jalutasin 15 minutit lindil, 45 minutit KST ja pärast veel 30 minutit ratast. Hea enesetunne check!
Tegelikult olen ma väga tänulik, et mulle see võimalus anti. Oli vägev kogemus ja on, mida meenutada. Lihtsalt uuesti seda asja läbi ei teeks.
Nüüd püüan tasapisi reele saada ja oma vaimse tervisega tööd teha. Esimesed sammud on astutud. Ja mul on endal niiii hea meel, et trennirõõm tagasi on!
Postitus tuli nüüd küll hirmus pikk, aga ehk jõudsite läbi lugeda. Kui tekkis veel mingeid küsimusi, vastan hea meelega. 🙂
Ma arvasin kogu aeg, et sa oled pikkkk..no 170cm ikka. Aga me oleme ühepikkused :D:D Säh, kuidas fotodelt aru ei saa :D:D
Haah, ma ikka suht jupats jah. 😀 Kusjuures, ma ise teadsin kogu aeg, et ma olen 166 cm, aga kui enne projekti mõõdeti, oli hoopis 165. 😀
Tubli oled 🙂 Minu meelest oled sa koguaeg kena olnud aga kui nüüd mingi hetk sind nägin äkki Nike-i päeval siis olid ikka selline püss, et vähe pole 🙂 See väike kaalukaotus ei ole üldse oluline, vaata, kui palju lihaseid sa selle lühikese ajaga juurde said ja rasva kaotasid- tubli 🙂 Ja hea on lugeda, kui inimene oskab ennast korralikult analüüsida 🙂 Edu 🙂
Ma ise nüüd mõtlen ka, et tegelikult kehakoostis ju muutus korralikult ja tühja see kaal. Praegu ka püüan kaalule üldse mitte astuda. Tegelen hoopis sellega, et peegelpilt meeldiks, mitte number kaalul. 🙂
No kaal ei saagi langeda väga, kui lihas kasvab ju..sest lihas kaalub ka 😀 Kaalunumbrit saab taga ajada ainult siis, kui väga suur ülekaal on või kui trenni ei tee ja ainult toitumisega üritada alla võtta…. Trenn on aga tervisliku eluviisi osa ja sellega koos ei tasugi kaalunumbrile nii väga keskenduda. Peisa kaal ära kodus..ksukile kõrgele kapi otsa. Pole rohkem vaja kaaluda end kui kord kuus nt, kui sedagi üldse:D
No just! Aga no kui mõtted on pekkis, siis mõtted on pekkis noh. Siis vahid ikka seda kaalu ja mõtled, et mida helli. Viimase kuuga ei võtnud ma enam midagi alla, aga selle kuu jooksul vähenesid kõik mõõdud ja kehakoostis muutus korralikult. Nii, et kaal minema jah. 😀
Aitäh sisuka ja ausa kokkuvõtte eest! Mul tuli seda lugedes aga hoopis mõte, et sa võiksid teha postituse erinevate Tallinna spordiklubide plussidest ja miinustest; kus/mis sulle meeldis või ei meeldinud. Kui ma nüüd õigesti mäletan oled sa peale Arigato ja MyFitnessi ka Arcticus käinud.
|
OSCAR-2019
|
||
Kellele ei meeldiks jõukas, rahumeelne ja demokraatlik naaber? Naaber, kes austab vaba turumajandust, häid kaubandussuhteid ja õigusriiki. Meil on õnneks sellised naabrid, on Soome, Rootsi, Läti, Leedu. Ja siis on Venemaa… Naaber, kes soovib oma üha kahanevat regionaalset mõjuvõimu toore sõjalise jõuga suurendada. Ometi näitavad märgid, et Kremli tänase juhtkonna valikud süvendavad Venemaa isolatsiooni ja sotsiaalmajanduslikku hääbumist.
USA ja Euroopa Liit on kehtestanud järjest karmimad Vene-vastased sanktsioonid. Sanktsioonide mõju ei avaldu üle öö, küll aga halvendavad need oluliselt Venemaa majanduse ja sõjatööstuse konkurentsivõimet pikas perspektiivis. Sanktsioonid tabavad eelkõige Vene võimuladvikut ja nende kõige olulisema tuluallika – maavarade tootmisega seotud sektoreid.
Euroopa Liit kehtestab täiendavad juurdepääsupiirangud kapitaliturgudele, eelkõige riigi omandis olevatele Venemaa finantseerimisasutustele, Venemaa kaitsesektorile ja nendele Venemaa ettevõtete, kelle põhiline tegevusala on nafta müük või transport. Keelatakse sõjaliseks otstarbeks mõeldud kaupade müümine ja nendega seotud teenuste osutamine Venemaa kaitsetööstustele. Samuti keelatakse teatud tundlike tehnoloogiate ja nende seotud teenuste osutamine Venemaa ettevõtetele. Keeld puudutab süvamere naftauuringute ja -tootmise, arktilise naftatootmise ning kildaõli projektide jaoks vajalikke tehnoloogiad ja teenuste osutamist.
Edaspidi on Venemaa kaitsevaldkonna-, naftatoodete tootmise või transpordiga tegelevatel ettevõtetel keerulisem leida finantseerimisallikaid ning investeeringuid uute projektide elluviimiseks. Olukorras, kus kodumaine kapital juba aastaid põgeneb Venemaalt ja tööstuse tehnoloogiline areng kärbub, on juurdepääsu ära lõikamine Lääne finantsidest ja teadmistest märkimisväärse mõjuga. Ka Euroopa Liidu põllumajandustoodete keelustamine kahjustab eelkõige Venemaa enda tarbijaid ja vähendab veelgi naaberriikide huvi Venemaal äri ajada. Jätka lugemist →
Oslos, Kopenhaagenis, Helsinkis ja paljudes teistes Euroopa linnades on jalgratas tavaline linnas liikumise vahend. Jalgrattaid kasutavad noored ja vanad, nii turistid kui linnakodanikud oma igapäevaste asjaajamiste juures. Nende kasutamine on odav ja turvaline. Kusjuures kliima pole nende linnades sugugi „inimsõbralikum“ kui Eestis.
Rattakasutuse kõige elementaarsemaks eelduseks on rattateede korralik võrgustik terves linnas. Kas rattatee on osa sõiduteest, ühissõidukirajast või jalgteest polegi nii oluline. Tähtis on, et rattaga saaks turvaliselt liigelda kogu linnas, mitte ainult mõnel üksikul teelõigul. Eriti kasulikud on rattateed südalinnas, mis aitab oluliselt vähendada auto – ja ühistranspordist tingitud ummikuid.
Jalgrataste kasutamisele aitab kaasa avalike rattalaenutuste süsteem. Oslo, Brüsseli jpt linnade näitel on tegemist n-ö rattaterminalidega, kust saab kiirelt ja mugavalt ratta kaasa haarata ja tagastada. Selliseid terminale on linnas kümneid, nii et pole vahet, kuhu ja millal sa jalgrattaga liikuda soovid (ratast ei pea tagastama algsesse punkti). Rataste laenutus on igati taskukohane (kohalikele elanikele ca 12 eurot hooaeg), lisaraha teenitakse ratastele paigaldatud reklaamist. Lihtne ja loogiline. Jällegi on aga oluline, et rattaterminalid kataksid kogu linna ja moodustaksid loogilise võrgustiku.
Suur osa Euroopast vaevleb jätkuvalt majanduskriisis. Võlale ja riigisektori kasvule rajatud heaoluriigi senine mudel on kokku varisenud, olgugi et paljud rahvad ja valitsused keelduvad seda siiani tunnistamast. Tegemist on küll sotsialistliku riigimudeli läbikukkumisega, aga millised protsessid on selle tulemuseni nii nähtamatult viinud? Näiliselt oli ju kõik korras – demokraatia toimis, valitsused muutusid aina avatumaks, riigi pehme abikäsi tegi õnnelikuks üha suurema ringi inimesi.
Vastuste leidmiseks tasub teinekord pöörduda tagasi koolipinki. Tartu Ülikooli majandusteaduskond on välja andnud teose „Majanduspoliitika alused“, mille on koostanud Diana Eerma ja Ralph Michael Wrobel. Õpikus on peatükk ka heaoluriigi ohtudest, mis minu hinnangul annab päris täpselt edasi tänaste probleemide põhjused. Alljärgnev on mahakirjutus teose lehekülgedelt 40-43. (Esile tõstetud tekstiosad on minu isiklikud rõhuasetused.)
Turumajanduse tingimustes, eriti globaalse finants- ja majanduskriisi korral arutletakse sageli, kas majanduslikke probleeme lahendada turumehhanismide või riigi sekkumise abil. Turulahend on enamasti parem. Teisalt aga leiab riigi sekkumine järjest rohkem kasutust. Miks? Jälgigem majandusteadlase Mancur Olsoni väiteid raamatus „Kollektiivse tegevuse loogika“.
Kui suure grupi kiige investeerib oma aega ja raha grupi huvide eest seismiseks, saab ta vastu vaid väikese osa kasust. Seetõttu ei saa tekkida suurt soovi seista grupi huvide eest. Mida väiksem on aga grupp, seda suurem on indiviidi osa ühisest kasust. Seetõttu ei käitu suured grupid vastavuses grupi huvidega. Vähemused on aga võimelised ühiskonda muutma rohkem kui enamus. Vaadakem tarbijaid, kes on nõus monopolistile kõrgemat hinda maksma. Miks nad ei tegele lobitööga? Kui tarbija kulutab mõned päevad oma aega ja mõned eurod oma raha boikoti organiseerimiseks või lobitööks seadustesse muudatuste saavutamiseks, on tal tekkinud kulud. Mida aga ta oma kulutuste eest saab? Isik saab vaid väikese osa oma tegevuse tulemustest, sest peab saavutatut jagama kõigiga, kes tema gruppi kuuluvad. Edukas boikott või lobitöö toob kaasa parema hinna kõigi jaoks. Kuna kasulikkus jaotub kõigi vahel, saavad need, kes selle saavutamiseks midagi ei ole teinud, sama palju kui need, kes kulutasid. Nii ei olegi üksikisikul huvi grupi eesmärkide saavutamiseks tööd teha. Siit järeldubki, et suured grupid ei tegutse aktiivselt oma huvide kaitsel.
Tüüpiline kodanik on ühiskondlikes küsimustes ratsionaalselt ükskõikne. Intensiivne osavõtt ühiskonnaprobleemide lahendamisest on oluline vaid kitsale ringkonnale – poliitilistele ettevõtjatele ja näiteks ajakirjanikele, kellele selline tegevus pakub teenistust, võimu või prestiiži. Riigi kodanik aga leiab, et ei tema elu ega sissetulek sõltu otseselt ühiskonnaelu intensiivsest uurimisest. Piiratud teadlikkus ühiskondlikest küsimustest on omakorda vajalik, seletamaks lobitegevuse efektiivsust. Kui kodanikel oleks täielik informatsioon, ei oleks valitud rahvaesindajad lobitööga mõjutatavad. Nad teaksid, et saaksid karistatud nende hääletajate poolt, kelle huvisid on kahjustatud. Lobitöö pakub spetsiifilistele huvigruppidele kollektiivseid hüviseid ja selle efektiivusust on võimalik seletada kodanike ebatäiusliku informeeritusega.
Kokkuvõtteks: mida suurem on ühiskondlikust hüvisest kasusaajate arv, seda väiksemad on enamasti individuaalsed kasud, mida indiviid saaks grupi huvide eest seismisel. Seetõttu gruppide kasvades väheneb motiveeritus grupi huvide eest seismiseks. Suurte gruppide võime oma huvide eest seista on väiksem, võrreldes väiksemate gruppidega. Tulemusena on vähemused võimelised ühiskondlikes küsimustes efektiivsemalt kaasa rääkima kui enamus.
Ülaltoodud analüüsist lähtub, et demokraatiatel on kalduvus kasutada subsiidiume, siirdeid ja regulatsioone soosimaks erinevaid vähemusi ja huvigruppe valijaskonnas. Demokraatlik kord, kus on poliitiliste jõudude konkurents, reageerib erinevate valijagruppide nõudmistele. Sellised nõudmised aja jooksul suurenevad. Mida vanem ja sõdadest puutumata on demokraatia, seda kõrgem on reguleerituse, maksude, subsiidiumide ja siirete tase. Sellisel riigi suureneval sekkumisel on ka negatiivsed mõjud majanduskasvule. Reeglitega piiramata demokraatia puhul kasvab riigi sekkumise ulatus, hakates õõnestama efektiivsust, produktiivsust ja turumajanduse innovaatilisi võimalusi. Nii hävineb tekkinud heaoluriigi majanduslik baas. Samuti piiratakse regulatsioonide, interventsioonide, kõrgete maksude ja täieliku sotsiaalkindlustussüsteemiga üha rohkem kodanike vabadusi.
Kui poliitilist protsessi iseloomustab valijate „ratsionaalne ükskõiksus“ ning turumajandussüsteemi kõrge tootlikkus, ei ole vaba ühiskonna murenemine ja sellise protsessi negatiivsed küljed pikka aega selgelt tuntavad. Ainult kriisisituatsioon võib kaasa tuua poliitilise kannapöörde üksikute poliitiliste ettevõtjate initsiatiivil. Näiteks võib tuua Margaret Thatcheri Suurbritanniast ja Ronald Reagani Ameerika Ühendriikidest 1980. aastatel.
Säilitamaks vabadust, tootlikkust ja innovaatilisust pikas perspektiivis, peab demokraatia, mis toimib kapitalistlikus süsteemis, piirama enamusel baseeruvat otsustusprotsessi parlamendis. See on võimalik põhiseaduslike reeglitega, näiteks tasakaalustatud eelarve nõue, mis leiab kasutust Eestis. Teise näitena võib tuua keskpanga sõltumatuse reegli (nt Euroopa Keskpanga jaoks).
Lahendused võivad peituda ka väljaspool riigipiire – ülemaailmses glabaliseerumistendentsis. Majanduslike sidemete globaliseerumine toob endaga kaasa nii majandus- kui ka poliitiliste süsteemide kasvava rahvusvahelise konkurentsi. Halba majanduspoliitikat karistatakse üsnagi operatiivselt mobiilsete tootmistegurite, eelkõige kapitali väljarändega. Seda nimetatakse institutsiooniliseks süsteemikonkurentsiks (ing institutional competition, sks Systemwettbewerb). Kahekümne aasta eest põhjustas süsteemikonkurents sotsialismi lagunemise Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja nende riikide ülemineku turumajandussüsteemidele. See võib kaasa aidata ka Lääne- Euroopa heaoluühiskondade reformimisele.
|
OSCAR-2019
|
||
Bio Beauty by Milena nime taga on silmapaistev soengukunstnik ning jumestaja Milena Jaamaste, kes alustas tööd ilumaailmas ametlikult 2016 aastal. Teekond oma tõelise kireni on olnud põnev sest lemmikhobist sai läbi mitmete ja mitmete koolituste töö, mida ta tõeliselt armastab. Ühtlasi on Milena selle aasta juunikuust ka ametlikult Soengumenüü esindaja Tartu linnas.
Oma töös püüab ta kasutada võimalikult palju kvaliteetseid bio-, loodus- ja mineraaltooteid, soovides luua ilu nii, et see oleks kliendi- ja keskonnasõbralik. Soengute loomisel kasutab ta Balmain Hair Couture täiuslikke ja luksuslikke viimistlusvahendeid. Jumestamine toimub auhinnatud ja kvaliteetse mineraalkosmeetikaga Ontic Minerals, Jane Iredale, Bellapierre ning Lily Lolo, orgaanilise ja mitmeid serifikaate omava looduskosmeetikaga Couleur Caramel ning nahahooldus loodustoodetega Supermood.
Ta on täiendanud oma teadmisi ja oskusi läbi erinevate koolituste ja lubab seda jooksvalt ikka edasi teha:
Selles kergelt vintage soengus kohtuvad erinevad isiksused, erinevad aastakümned. Meil kõigil on kaks poolt!
Kui sa armastad juuksuritööd, hindad kaunist soengukunsti ja kvaliteetseid töövahendeid, siis on sul suurepärane võimalus saada üheks parimatest salongidest ja esindada uut teenust – Soengumenüü™. Oleme kokku pannud tõelise maiuspala kõigile juuksegurmaanidele – silmapaistvatest ja aegumatutest stiili-ikoonidest inspireeritud soengukogumiku.
Teisisõnu on Soengumenüü™ eksklusiivne teenus, kus klient saab valida endale meelepärase soengu selleks spetsiaalselt disainitud menüüst. Sellest leiab kirjelduse, millise pikkuse ja värvusega juustele on pildil olev soeng sobivaim, kaua võtab aega selle viimistlemine ning palju see kliendile maksma läheb. Nii saame viia kokku mitu head asja: leida kliendile parima lahenduse, muuta juuksuritöö lihtsamaks ja jõuda soovitud lõpptulemuseni.
Professionaalne väljaõpe. Omandad kõik vajalikud oskused teostada kauneid ja silmapaistvaid soenguid, mida ihaldavad kõik naised.
Reklaam. Salong on nähtav ja otsitav www.soengumenu.ee veebilehel. Veel enam, juhendab süsteem kliendi lähima salongini, milleks võib olla just sinu salong.
Esindusmaterjalid: Soengumenüüd kolmes keeles (Eesti, Inglise ja Vene) ning parimate salongide kleebised salongi akendele/ ustele, et oleksid veelgi enam nähtav.
Täiendõppe võimalus. Soengumenüü täieneb pidevalt uute põnevate soengutega, mida on taaskord võimalik läbi koolituste juurde omandada.
Kõigil juuksuritel & salongidel, kes on läbinud Soengumenüü koolituste programmi, avaneb võimalus liituda Soengumenüü™ parimate salongidega, saada lisareklaami, pakkuda olemasolevatele klientidele midagi uut & põnevat ning leida uusi potensiaalseid kliente. Koolitustega saad lähemalt tutvuda SIIN.
Kuni Juuni lõpuni on kõigile sooviavalduse esitanutele soodustus liitumiseks -20% tavahinnast (soodustus kehtib ühtlasi ka kõigile grupikoolitustele).
Juba on alanud pidustuste rohke hooaeg täis pulme, koolide lõpetamisi ja muid toredaid sündmusi. Iga piduliku ürituse juurde & miks mitte igasse päeva sobib kindlasti üks kaunis soeng. Siinkohal tuleb Sulle suureks abik Soengumenüü™. Kogu inspiratsiooni, vali välja oma lemmikud ja külasta meie toredaid soenguvõlureid juba endale lähimas Soengumenüü salongis Pärnus, Rakveres ja Tallinnas. Lubame, et tuleme Sulle iga kuuga aina lähemale, sest meie ambitsiooniks on olla esindatud kõigis Eesti linnades. Endale lähima teenusepakkuja leiad SIIT. Vali endale juba täna üks iseloomuga soeng!
Meil on suur rõõm ja au teada anda, et Soengumenüü on esindatud nüüd ka Pärnus asuvas ATELIER Stuudios.
Pulmapäev on tõenäoliselt iga naise elus üks meeldejäävamaid ja olulisemaid hetki, mil soovime välja näha rabavalt kaunis! Selleks, et pruut saaks särada oma pulmapäeval nagu kaunis teemant, oleme pannud kokku valiku erinevatest paeluvatest soengutest. Siit leiab soenguid väga erinevale maitsele, alates ülespandud lokisoengutest, lõpetades boheemlasliku romantilise soenguga.
Kui peale vaadates tundub, et teie oma juustest jääb soengu viimistlemiseks väheks, siis ärge heitke meelt – kõigi soengute puhul on lisatud volüümi soengutäidete ja lisa juustega. Selles osas on eriti head abivahendid naturaalsetest juustest Halo meetodil juuksepikendused, mis on paigaldatavad sekunditega, ei lõhu absoluutselt teie oma juukseid ja kannatavad ilusti ka kuumtöötlemist (lokitamist, sirgendamist). Samuti on Halol väga lai pikkuste ja värvi valik, kust leiab ka triibulisi ja ombre toone.
Soengute ehtimiseks oleme kasutanud imelisi juukseaksessuaare By Katriinilt. Tegemist on Eesti esimese pulmaehete disaineriga, kes valmistab kõik ehted käsitööna parimatest materjalidest ja suure armastusega! Rõõmuga valmistab ta ehteid ka eritellimusel – tasub võtta julgelt ühendust!
Pulmadeks valmistumine on ühteaegu põnev kui ka väljakutseid pakkuv. Loodame, et saime anda kõigile pulmadeks valmistujatele pisutki väärtuslikku nõu ja avardada silmaringi kõige selle osas, mille peale tasub veel mõelda.
Ühtlasi soovime jagada pilte meie toredast pulmasoengute võttepäevast ja avaldada erilist tänu kõigile, kes tulid kaasa meie ideedega! Väärtustame Teid väga!
Decoris Showroom on Soengumenüü kodusalong, kust sai alguse kogu Soengumenüü idee ja valmisid esimesed soengud, mis nüüdseks on jõudnud ka kaante vahele. Lisaks on Decoris Showroom tore kohtumispaik ilusatele ja andekatele inimestele, kus saavad teoks ja sünnivad alati head mõtted ning on toimumas midagi põnevat. Nii said Decorises hiljuti kokku ka PR Fashion Room´i looja Pille-Riin Aasa ja Janela Peterson.
Lõbusas õhkkonnas said kõik teineteisega lähemalt tuttavaks ning valmistuti lummavaks fotosessiooniks. Kohtumisest on avaldatud ka tore lugu. Täna soovimegi jagada ülesvõtteid sellest päevast!
Siit salongist saad eriliseks sündmuseks või aega parajaks tehes valida enesele meelepärase soengu ghd Soengumenüüst. Ühtlasi võid olla kindel, et lahkud salongist just tellitud väljanägemisega.
Merepärli salongis tervitavad sind kaksikutest õed Tiina ja Riina Vaher, kes avasid salongi uksed 2007. aastal. Soovist pakkuda klientidele parimat võimalikku teenust, on nad endid pidevalt arendanud läbi ernevate koolituste, millede hulka on teiste seas kuulunud ka ghd inspireerivad soengukoolitused. Nüüdseks on nende salong pärjatud ghd parimate salongide tiitliga. Hubane juuksurisalong tervitab kõiki, kes hindavad kõrgelt juukseilu ja hoolivad oma välimusest.
Ühtlasi on Merepärli Salong kokku toonud juuksemaailmas väga tuntud ja auhinnatud brändid, sh. GHD, Sebastian Professional, Senscience, Nioxin, Macadamia, Paul Michell, Dondella, Schwarzkopf, Cutrin Bio+, jpt. Valikust leiab professionaalseid juuksehooldusvahendeid ja – tarvikuid, mida kõik soovijad saavad endile ka salongist soetada.
Sügisest avab ghd taaskord aktiivse koolituste hooaja ja soovib kõiki oma jälgijaid üllatada millegi UUE ja põnevaga. Tõelistele juuksegurmaanidele suunatud koolitused on kõigile neile, kes soovivad osata viimistleda naiselikke ja iseloomuga soenguid, mis inspireeritud silmapaistvatest ja aegumatutest stiiliikoonidest. Tulemus on modernne, ent šikk, millesse on lihtne armuda!
Personaalsed & intensiivsed koolitused viiakse läbi väikestes gruppides, mis koosnevad maksimaalselt 7. inimesest – seega soovitame aeg koolitusele aegsasti broneerida.
Iga osaleja omandab kõik vajaminevad oskused tehes kaasa nukupeadel, seega pole vaja muretseda modellide pärast.
Koolitus toob teieni ühtaegu kiiresti valmivaid kui ka stiilseid soenguideid, mis sobivad igasse tähtsündmusse ja päeva. Koolitusel keskendutakse põnevatele punutiste tehnikatele ja stiilsetele soengunippidele.
Milline nägi välja Soengumenüü võttepäev, saate näha videoblogija Anita Sibul poolt valminud videos! See on nii LAHE! Aitäh Anita!
Soengumenüü valmimisele andsid oma panuse teiste seas veel mitmed Eesti tuntud ilu- ja moeblogijad ning avalikkusele tuntumad karismaatilised persoonid, kelle kõigi soengutega on võimalus tutvuda meie soengute lehel.
|
OSCAR-2019
|
||
Schneider Electric võib käesolevat privaatsuspoliitikat muuta vastavalt vajadusele. Käesolevat privaatsuspolitiikat on ajakohastatud, võrreldes 13. mai 2013 muudatustega.
Schneider Electric jätab endale õiguse muuta privaatsuspoliitikat vastavalt vajadusele, et privaatsuspoliitika oleks kooskõlas kehtivate seadustega, õigusaktidega, Schneider Electricu praktika ja protseduuridega ning järelvalveasutuste kehtestatud nõuetega.
Privaatsuspoliitika muutumisel teavitab Schneider Electric isikuid, keda muudatused võivad mõjutada. Schneider Electric avaldab privaatsuspoliitika muudatused oma sise- ja välisveebikeskkonnas.
Võrreldes 13. mail 2013. a privaatsuspoliitika redaktsiooniga, on peamised muudatused ja muudatuste põhjused järgmised:
- täpsustada meie tegevust andmete töötlemisel ning jagamisel, samuti töödeldud teabe liike läbipaistvuse tagamiseks
- täita isikuandmete kaitse üldmääruses (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, edaspidi AKÜM) sätestatud nõudeid.
Schneider Electric on võtnud kohustuse kaitsta teie privaatsust ja isikuandmeid. Käesolevast privaatsuspoliitikast saate teada, millised on meie privaastuspoliitika põhimõtted ja kuidas on teie isikuandmed kaitstud. Seega palume enne elektroonilise sisu kasutamist tutvuda privaatsuspoliitkaga.
Schneider Electric toetab põhiõigusi privaatsusele ja andmekaitsele, samuti järgib siseriiklikke ja rahvusvahelisi andmekaitset puudutavaid regulatsioone.
Käesolev privaatsuspoliitika kirjeldab, kuidas Schneider Electric töötleb ja kaitseb isikuandmeid veebilehe ja muu elektroonilise sisu kasutamisel, samuti teenuste kasutamisel võrguühenduseta.
Schneider Electric on võtnud kasutusele kontsernisisese üldise privaatsuspoliitika (Global Data Privacy Policy), mida kohaldatakse kõigile meie tütarettevõtetele isikuandmete kogumisel, töötlemisel, kasutamisel, levitamisel, edastamisel ja säilitamisel. Privaatsuspoliitikaga kehtestatakse üldised reeglid kõigile meie tütarettevõtetele ning nimetatu eesmärk on tagada Schneider Electricus isikuandmete kaitse.
Schneider Electric on kehtestanud käesoleva privaatsuspoliitika väljapoole suunatud publikatsioonina grupisisestest reeglitest (Binding Corporate Rules, edaspidi BCR). BCR on 2012. aasta novembris heaks kiitnud Euroopa Liidu andmekaitsetalituse järelevalveasutus seoses isikuandmete töötlemisega vastutava töötlejana Euroopa Majanduspiirkonnas. Kuivõrd Schneider Electricu peakontor asub Euroopa Liidus, siis on BCR aluseks võetud Euroopa Liidu andmekaitse põhimõtted.
Privaatsuspoliitika rakendub kõikidele Schneider Electricu tütarettevõtetele ja Schneider Electricu elektroonilisele sisule, v.a. juhul, kui privaatsuspoliitika täiendamiseks või asendamiseks on väljastatud vastav teavitus või avaldus. Palume kontrollida privaatsust puudutavaid avaldusi, mis on kättesaadavad elektroonilises sisus.
Schneider Electric on ülemaailmne ettevõte oma juriidiliste üksustega, äriprotsessidega, juhtimisorganite ja riigipiire ületavate süsteemitaristutega. Käesolev privaatsuspoliitika rakendub kõikidele Schneider Electricu ainuomandis olevate tütarettevõtete andmetöötlustoimingutele, sh toodete ja teenuste pakkumistele ja elektroonilisele sisule (nt veebilehtedele, rakendustele, juhenditele, e-õppele, uudiskirjadele, reklaamidele, kommunikatsioonile). Käesolevat privaatsuspoliitikat võib täiendada üksikasjalikuma andmekaitset puudutava teavitusega/ eeskirjaga/ regulatsiooniga (edaspidi “eeskiri”) või asendada mõne muu Schneider Electricu programmi-, toote-, teenuse-, sisu- või isikupõhise eeskirjaga. Seega on oluline, et tutvute kõikide kättesaadavate eeskirjadega.
Schneider Electricu tütarettevõtted on isikuandmete vastutavad töötlejad, kes on määranud andmetöötlemise vahendid ja eesmärgid. Töötlejad võivad olenevalt olukorrast erineda. Paljudel üleilmse andmetöötlemise (sh veebilehe www.schneider-electric.com puhul) juhtudel on vastutavaks töötlejaks Schneider Electricu peakontor, Schneider Electric Industries SAS, asukohaga 35 rue Joseph Monier 92500 Rueil Malmaison, Prantsusmaa.
Käesolev privaatsuspoliitika rakendub kõikidele Schneider Electricu ainuomandis olevatele tütarettevõtetele ja nende töötajatele.
Internetist tehtud tellimustele kohaldatakse täiendavalt tingimusi, mis on avaldatud vastavatel veebilehekülgedel. Teil on kohustus vastavate tingimustega tutvuda.
Kasutame teie isikuandmeid erinevatel eesmärkidel, sh teie tellimuste täitmiseks ja päringutele vastamiseks, suhete haldamiseks, uuringute läbiviimiseks, toodete, teenuste, elektroonilise sisu ning teie kasutajakogemuse parendamiseks, teie konto ja teenuste, millega olete liitunud, haldamiseks, meie veebikeskkonnas toimuva liikluse analüüsimiseks, turundustegevuses, teile vajaduspõhise ja otsereklaami pakkumiseks, meie toimingute turvalisuse tagamiseks, pettuste eest kaitsmiseks ning üldisemalt meie äriprotsessides.
Meie peamine andmete kogumise eesmärk on pakkuda klientidele ja teistele kasutajatele kvaliteetseid teenuseid ning sujuvat, efektiivset ning personaalset kogemust meie elektroonilise sisu kasutamisel.
- Toodete ja teenuste ning elektroonilise sisu tellimuste täitmiseks. Me kogume teavet eesmärgiga täita teie tellimused, saada makseid, vahetada infot seoses teie tellimuse staatusega ja hallata lepinguid.
- Teabepäringutele vastamiseks. Kui võtate meiega ühendust, säilitame kirjavahetuse ja kommentaarid, sh isikuandmed, konkreetses teiega seotud kaustas. Et tagada parem klienditeenindus, kasutame andmeid juhul, kui meie poole uuesti pöördute.
- Tehnilise toe teenuste pakkumiseks. Isikuandmed on vajalikud tuvastamaks teie kasutuses olevad süsteemid, saamaks aru toodete seadistustest, kaardistamaks teie küsimused ja pakkumaks lahendusi.
- Kliendisuhete haldamiseks. Selle alla kuulub meilt saadud toodete, teenuste ja elektroonilise sisu kasutamisega seonduv suhtlemine, sh e-posti ja uudiskirjade kaudu, et oleks tagatud parim kasutusmugavus. Näiteks võidakse asukohaandmeid kasutada selleks, et soovitada teile lähimat kohta toodete või teenuste saamiseks.
- Uuringute ja arvamusküsitluste läbiviimiseks. Kogume isikuandmeid isikutelt, kes vabatahtlikult osalevad uuringutes või arvamusküsitlustes. Kasutame saadud teavet teie paremaks tundmaõppimiseks, rahulolu mõõtmiseks ning toodete, teenuste ja elektroonilise sisu parendamiseks.
- Toodete, teenuste ja elektroonilise sisu parendamiseks. Näiteks analüüsime oma rakenduste ja veebikeskkondade kasutusandmeid, et tuvastada kasutamise kitsaskohad ning võimalusel need parandada.
- Teie sirvimis- ja otsingutegevuste tundmaõppimiseks. Kogume vastavaid isikuandmeid juhul, kui külastate meie elektroonilist sisu või avate toodete ja teenuste linke. Kogume teavet, et parandada teie järgmise külastuse kasutuskogemust (nt valik riigi kohta või profiilile suunatud sisu), tagada lehekülgede efektiivsem toimimine, koguda laialdasemat rahavastikualast teavet eesmärgiga analüüsida lehekülgede kasutust ja toimimist ning et hinnata meie turunduse efektiivsust. Võime kasutada küpsiseid ja muid tunnuseid või sarnaseid tehnoloogiaid (edaspidi „küpsised“), et saada teavet, milliselt veebilehelt on teid suunatud meie keskkonda, millist veebilehitsejat kasutatakse, samuti vaadatud sisu ja veebilehe avamise kuupäeva ning kellaaega. Lisateavet selle kohta, kuidas küpsiseid kasutame ning valikud küpsiste haldamiseks leiate meie küpsiste teavitusest (vt meie küpsiste teavitust).
- Teie konto haldamiseks. Töötleme teie isikuandmeid registreerimisel, et tagada teile ligipääs elektroonilisele sisule ja meie teenustele, teie autentimiseks ning teiega suhtlemiseks.
- Reklaamprogrammide ja -tegevuste läbiviimiseks. Kogume isikuandmeid juhul, kui liitute reklaam- või lojaalsusprogrammiga ning kasutame vastavat teavet reklaamprogrammi või -tegevuse haldamiseks, teile programmi või tegevuse kohta oluliste e-kirjade saatmiseks, võitjate teavitamiseks ja võitjate nimekirja avalikustamiseks vastavalt kohalduvatele regulatsioonidele ja seadustele.
- Selleks, et meie (sh meie tütarettevõtted) ja valitud kolmandad isikud saaksid teile posti, faksi, telefoni, tekstisõnumite, e-posti ja elektrooniliste sidekanalite kaudu edastada reklaame, uudiseid, teavet meie arvates teile huvipakkuvate uute toodete või teenuste kohta, kuid seda tingimusel, et tagatud on teenusega liitumist ja loobumist reguleerivad sätted.
- Selleks, et tagada teile meie (või meie tütarettevõtete) toodete ja teenuste otsereklaam läbi hüpikakende, reklaamribade, videote, e-kirjade või muude reklaamkanalite. Näiteks:
• kui kasutate meie elektroonilisi keskkondasid, võime pakkuda teile kontekstipõhiseid reklaame ja muud infot, mis põhineb teie poolt külastatud veebilehekülgede sisul või muul teie kohta meile teadaoleval teabel;
• selleks, et pakkuda teile suunatud reklaami e-kirjade või reklaamribade/hüpikakende või muu kanali kaudu, võime küpsiste kaudu koguda teavet selle kohta, millist elektroonilist sisu ja milliseid teenuseid kasutate, kui külastate:
• kolmanda isiku veebilehekülgi või rakendusi, mis sisaldavad viiteid meie elektroonilisele sisule. Kolmandate isikute veebilehekülgede reklaam võib sisaldada Schneider Electricu reklaame.
Näiteks võime kasutada asukohateavet, et teavitada teid kohalikest kampaaniatest ja tegevustest. Palun lugege lisateavet küpsiste kasutamise ning nende haldamise kohta meie küpsiste teavitusest.
- Selleks, et luua internetist ja internetiväliselt saadud teabe põhjal teie kasutajaprofiil, mida saaksime kasutada personaalsete teenuste pakkumiseks. Näiteks, kui kasutaja on meie arvates elektrik (registreerimisel antud ja kolmandatelt isikutelt saadud andmete põhjal), siis võib vastav kasutaja näha elektroonilises sisus ja/ või kolmanda isiku veebilehtedel ning rakendustes elektritarvikutega seonduvat reklaami, mida teine energiavaldkonnaga seotud eriala esindaja ei pruugi näha. Kasutajad võivad näha üksteisest erinevat elektroonilist sisu või saada erinevaid e-kirju, mis sisaldavad üksteisest erinevaid reklaame või küsitlusi. Lisaks võime kasutada küpsiseid, et saaksime teha turundust kasutaja asukohas.
- Tagamaks meie toodete, teenuste ja elektroonilise sisu turvalisus nii meie enda kui ka teiste isikute jaoks, kaitsmaks pettuste eest, täitmaks eeskirjade ja privaatsuspoliitika tingimusi. Meil on õigus võimalikke rikkumisi menetleda.
- Meie majandustegevuse toimimiseks, nt kvaliteedikontrolli tegemiseks ja konsolideeritud aruandluse koostamiseks.
- Meile rakenduvate juriidiliste kohustuste täitmiseks, nt raamatupidamis- ja maksukohustuste täitmiseks.
Schneider Electric töötleb mitmesuguseid isikuandmeid, sh nimi ja kontaktandmed, ametikohaga seotud teavet, teavet teie eelistuste ning meievahelise suhtluse kohta, finantsteavet, võrguliiklusega seotud teavet ja teie poolt meile avaldatud teavet. Enamjaolt on vastav teave saadud teilt endalt. Lisaks ostame nimekirju turundusagentuuridelt ning saame andmeid meie partneritelt küpsiste ja sotsiaalvõrgustike kaudu
Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige identifitseerimistunnuse põhjal või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.
• kutsealane teave nagu kliendi tüüp, tööülesanded, ametinimetus, ostuõiguse maht, ostuõiguse kestus; Schneider Electricu toodete, teenuse ja elektroonilise sisu saamise ja kasutamise andmed; või kui kandideerite tööle, siis teie haridus- ja tööalane taust
• teie eelistused - toodete ja teenuste eelistused, kontaktieelistused, turunduseelistused ning tööle kandideerijana teie töökoha eelistused
• meievahelise suhtlemisega seotud teave, nagu teie esitatud päringud, tellimused, pretensioonid, uuringutele antud vastused
• võrguliikluse andmed nagu IP-aadress, seadme- ja süsteemitunnused, teie Schneider Electricu kasutajatunnus ja parool, logimisandmed, veebilehekülg, mis suunas teid meie lehele, teie poolt kasutatav veebilehitseja, lehel uuritud sisu ja asukoht, mis lähtuvad IP-aadressist või teie mobiilseadme poolt edastatud informatsioonist
Elektroonilise sisu kasutamiseks on teil vajalik esitada teatud isikuandmed, millest teid teavitatakse. Juhul, kui te vajalikke andmeid ei esita, ei pruugi te saada elektroonilist sisu kas osaliselt või tervikuna kasutada.
Privaatsuspoliitika ei hõlma anonüümset teavet, st kui isik pole enam tuvastatav või kui isik on tuvastatav ebamõistliku aja-, raha- või tööjõukuluga. Juhul, kui anonüümne teave muutub uuesti isikustatavaks, kohaldub käesolev privaatuspoliitika.
Enamikel juhtudel kogume andmeid otse teilt või teie tööandjalt, kellega on meil ärisuhted. Andmeid võime hankida ka edasimüüjatelt või äripartneritelt, ostes kliendinimekirju reklaamiagentuuridelt, samuti teie interneti kasutuskogemusest, sotsiaalvõrgustikest (kui annate sotsiaalvõrgustikule loa) ja küpsiste vahendusel (vt meie küpsiste teavitust). Täpsemat teavet saate kolmandatelt isikutelt saadud andmete kohta, kui võtate meiega ühendust p-s 9 märgitud e-posti aadressil.
Teatud juhtudel on Teil võimalus avaldada andmeid, sh fotosid või kommentaare, Schneider Electricu opereeritavates internetifoorumites, rakendustes või teistes keskkondades. Teie avaldatavad andmed peavad olema ohutud ning kooskõlas teiste isikute õiguste ja huvidega. Enne kolmanda isiku andmete jagamist peab teil olema vastava isiku nõusolek. Foorumites teabe jagamisel olge ettevaatlik.
Teilt saadud andmed peavad olema kooskõlas kolmandate isikute õiguste ja huvidega, sh peab kolmandatele isikutele olema tagatud isikuandmete ning privaatuse kaitse. Vastav teave ei tohi olla solvav, alandav ega mistahes muul viisil kahjustav.
Kui esitate meile kolmanda isiku kohta käivaid andmeid, siis kohustute andma kinnituse, et olete vastavalt isikult saanud nõusoleku tema isikuandmete, sh isikuandmete eriliikide töötlemiseks ning olete vastavat isikut teavitanud Schneider Electricu andmetest ja isikuandmete töötlemise eesmärgist (vt ülalt).
Kuigi Schneider Electric on kasutusele võtnud meetmed, et teie isikuandmeid kaitsta, ei ole isikuandmete kasutamine jagatud foorumites riskivaba. Kui postitate, kommenteerite, huvitute või jagate isikuandmeid (sh fotosid) foorumites, sotsiaalvõrkudes, blogides või muudes sellistes keskkondades, pidage meeles, et sisestatud isikuandmeid võivad lugeda, vaadata, koguda ja kasutada ka teised foorumikasutajad ning andmeid võidakse kasutada teiega kontakteerumiseks, soovimatute sõnumite saatmiseks või muudel eesmärkidel, mille üle teil või Schneider Electricul puudub kontroll. Schneider Electric ei vastuta sellistes foorumites teie poolt avaldatud isikuandmete töötlemise eest. Seega olge enda või teiste isikuandmete jagamisel ettevaatlik.
Jagame isikuandmeid Schneider Electricu tütarettevõtete ja meie teenusepakkujatega, reklaami- ja turundusagentuuridega, sotsiaalvõrgustikega kui kasutate nende kasutajatunnust, kolmandate isikute veebilehtedega, kui registreerite end Schneider Electricu andmetega, ametiasutustega ning ettevõtte õigusjärglastega.
Schneider Electric on üleilmne ühtsena toimiv ettevõtete grupp. Teid teenindavad üksused võivad töötada erinevate tütarettevõtete alluvuses. Usume, et nii meie kui ka teie huvides on jagada teie isikuandmeid Schneider Electricu nende tütarettevõtetega, kes vajavad andmeid privaatsuspoliitikas välja toodud toimingute tegemiseks, näiteks kliendisuhete haldamiseks, müügi- või tootetoe pakkumiseks, turundamiseks, toodete arendamiseks, toodete, teenuste ja elektroonilise sisu parandamiseks, andmete kvaliteedi kontrollimiseks või turvalisuse ning andmete nõuetele vastavuse eesmärgil.
Kasutame andmetöötlustoimingute läbiviimisel, samuti teile toodete, teenuste või võrgusisu pakkumisel, teenusepakkujaid. Teenusepakkujateks on teistehulgas erinevad majutusteenuste pakkujad, teabesüsteemide pakkujad, turustamisagentuurid, IT-tugiteenuste ja turvateenuste pakkujad, finantsteenuste pakkujad, toodete tarnijad (nt kullerid), raamatupidamisteenuse pakkujad, juristid ja audiitorid.
- Reklaami eesmärgil võime jagada teatud isikuandmeid (nt seadme tunnuseid, küpsiseid) reklaamiagentuuride või -vahendajatega, kes haldavad reklaame kolmandate isikute veebilehtedel ja rakendustes.
- Samuti on teil ligipääs meie elektroonilisele sisule ja tagatud on registreerimine kolmandate osapoolte veebilehtede kasutajatunnuste kaudu (nt Facebook ja LinkedIn). Nimetatud juhul on meil ligipääs teatud teabele, mida olete nendes sotsiaalvõrkudes avaldanud, et Schneider Electricu elektroonilise sisu registreerimisvormi eeltäita. Kolmandate isikute veebilehtede kasutajatunnust kasutades võite samal ajal nendel lehtedel teavitada oma kontakte, et registreerisite endale Schneider Electricu konto. Kui soovite teada, millistele andmetele on teie kontaktidel vastavatel lehtedel ligipääs ja kuidas ligipääsu piirata, tutvuge vastavate lehekülgede kasutustingimuste ja privaatsuspoliitikaga.
- Kui sisenete kolmanda isiku veebilehele oma Schneider Electricu kasutajatunnusega, annate meile õiguse jagada teie isikuandmeid (teie nime, eriala, ametikoha ja e-posti aadressi, kuid mitte Schneider Electricu kasutajatunnust) vastavate kolmandate isikute veebilehtede avaldajatega. Enne, kui logite oma Schneider Electricu kasutajatunnusega sisse kolmanda isiku veebilehele, tutvuge kolmanda isiku veebilehe privaatsuspoliitikaga. Kui kolmanda isiku veebilehe privaatsuspoliitikas on lubatud, on meil õigus saada teavet teie poolt kolmanda isiku veebilehe kasutamise kohta ning saadud andmeid kasutada kooskõlas käesoleva privaatsuspoliitikaga.
- Selleks, et hõlbustada ettevõtte ühinemist, konsolideerimist, enamusosaluse üleandmist või muul viisil lihtsustada ümberkujundamist, milles Schneider Electric on tehingupooleks, võib Schneider Electric avaldada teie isikuandmeid võimalikele ettevõtte ostjatele ja õigusjärglastele.
- Seadusest või kohtulahendist tuleneval juhul või oma õiguste kaitseks võime teie isikuandmeid avaldada vastavatele ametiasutustele.
- Koos muu teabega viisil, et teie isikut ei ole mõistlikult võimalik tuvastada (nt statistika koostamiseks).
Schneider Electric järgib üldisi andmekaitsepõhimõtteid (õiglus, eesmärgi piiritlemine, andmete kvaliteet, andmete säilitamine, füüsiliste isikute õiguste järgimine, turvalisus) ja võtab isikuandmete kaitseks kasutusele mõistlikud meetmed.
Schneider Electric järgib füüsiliste isikute huvisid ja õigust privaatsusele. Schneider Electricu tütarettevõtted peavad kinni teie isikuandmete töötlemisel järgmistest põhimõtetest:
2. Isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda
hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus.
3. Isikuandmeid kogutakse ulatuses, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks, milleks neid kogutakse ja kasutatakse. Sõltuvalt andmetest ja andmete kavandatud kasutusviisidest tulenevatest riskidest, on meil õigus muuta andmed anonüümseks, kui vastav toiming on teostatav ja asjakohane. ;
4. Isikuandmed on õiged ja kui vajalik neid uuendatakse. Ebatäpsete või ebaterviklike andmete parandamiseks või kustutamiseks võtame kasutusele mõistlikud meetmed.
5. Isikuandmeid säilitatakse ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. ;
7. Võtame kasutusele sobivad tehnilised, füüsilised ja korralduslikud meetmed, et ennetada isikuandmete loata kasutamist, ebaseaduslikku töötlemist ja õigustamatut või juhuslikku kaotamist, hävitamist või kahjustamist.
8. Isikuandmete eriliikide töötlemisel järgime, et täidetud oleks vastav teavitamiskohustus ja nõusoleku olemasolu või töötlemine oleks kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
Schneider Electric ja tema tütarettevõtted on kasutusele võtnud majanduslikult mõistlikud tehnilised, füüsilised ja korralduslikud meetmed, et takistada isikuandmetele volitamata ligipääsu, ebaseaduslikku töötlemist ja juhuslikku kaotamist, hävitamist või kahjustamist.
Tellimuste esitamiseks või oma konto andmetele ligipääsuks pakume võimalust kasutada serverit. Isikuandmeid sisaldavate süsteemidele on juurdepääsupiirangud. Volitatud kasutajatele antakse ligipääs märgitud süsteemidele unikaalse kasutajatunnuse ja parooli kaudu. Meie töötajatale antakse ligipääs isikuandmetele ainult oma tööülesannete täitmiseks. Koolitame oma töötajaid isikuandmeid õigesti kasutama ja töötlema. Samuti on meie teenusepakkujad kohustatud tarvitusele võtma samaväärsed turvameetmed.
Registreeritud kasutajate tuvastamiseks rakendame turvameetmeid, et neile kohalduksid asjakohased õigused ja kohustused. Registreeritud kasutajate tuvastamiseks kasutame nii sisselogimisandmeid kui salasõnasid. Teie vastutate oma sisselogimisandmete turvalisuse eest.
Meie elektroonilist sisu kasutades või meile isikuandmeid edastades nõustute, et võime teiega elektroonilisel või muul viisil suhelda teemadel, mis puudutavad turvalisust, privaatsust, kasutamistingimusi ja korraldust. Hoolimata meie püüdlustest võtta kasutusele sobivad turvameetmed, on internetikasutus seotud ohtudega, mistõttu ei saa me riske välistada.
Tutvuge kolmandate isikute ja sotsiaalmeedia veebilehtede privaatsuspoliitikatega ning seadistage oma privaatsussätted vastavalt vajadusele. Kolmandate isikute ja sotsiaalmeedia veebilehtede privaatsuspoliitakaid ei ole käesolevas dokumendis kirjeldatud.
Schneider Electricu veebilehed või -teenused võivad teie mugavuse ja teabe pakkumise eesmärgil viidata kolmandate isikute rakendustele, toodetele, teenustele või veebilehtedele. Vastavaid linke avades lahkute Schneider Electricu veebilehelt. Schneider Electric ei kontrolli kolmandate isikute veebilehekülgi ega nende privaatsustavasid, mistõttu võivad need Schneider Electricu privaatsuspoliitikast erineda. Me ei kinnita kolmandate isikute veebilehekülgede õigsust ega tee vastavate lehekülgede osas mistahes avaldusi. Isikuandmetele, mida avaldate kolmandatele isikutele või mida vastavatel lehekülgedel töödeldakse, ei kohaldu käesolev Schneider Electricu privaatsuspoliitika. Enne isikuandmete töötlemisele nõusoleku andmist soovitame tutvuda külastatava veebilehekülje privaatsuspoliitikaga.
Lisaks jagame sotsiaalmeedialinke, mis võimaldavad teil jagada teavet sotsiaalmeediavõrkudes ja suhelda Schneider Electricuga. Nende linkide avamisel ja kasutamisel võidakse koguda, samuti jagada, andmeid teie kohta. Palun tutvuge teie poolt kasutatavate sotsiaalmeediakanalite privaatsuspoliitikatega ning privaatsussätetega. Veenduge, et saate aru, milliseid andmeid teie kohta võidakse töödelda, sh koguda, kasutada ja jagada ning vajadusel seadistage sätted vastavalt enda vajadustele.
Teil on õigus taotleda ligipääsu oma isikuandmetele ning paluda ebatäpsed andmed parandada või kustutada. Võite alati otseturundusest keelduda.
Schneider Electric tagab teile ligipääsu teie isikuandmetele ja õiguse neid parandada. Teil on õigus saada teavet, milliseid teie isikuandmeid Schneider Electricus töödeldakse ja säilitatakse, sõltumata töötlemise ja säilitamise asukohast.
Teil on alati õigus meie turunduskirjadest keelduda. Teie nõusolekut loobumiseks küsime juhul, kui vastav kohustus on seadusega sätestatud. E-kirjadest loobumiseks kasutage lihtsalt e-kirja lõpus olevat vastavat funktsiooni.
Kui asute Euroopa Majanduspiirkonnas, järgib Schneider Electric täiendavalt AKÜM-i tingimusi, sh neid, mis on seotud andmete töötlemise õiguslike alustega, andmete piiriülese edastamisega, automatiseeritud otsuste tegemisega ja profileerimisega, andmete säilitamisega, täiendavate õigustega, pretensioonidega ja andmekaitseametniku kontaktandmetega.
• Et täita Schneider Electricu ja teie vahel sõlmitud lepingut toodete, teenuste või elektroonilise sisu kasutamiseks. Lepingu täitmiseks tuvastatakse ka teie isik ja eriala ning lepitakse kokku teie kohustused. Nimetatu hõlmab lisaks teie teabepäringutele vastamist, tugiteenuseid, teie avaldusi tööle kandideerimisel, kontode haldamist, meie programmide kasutajaks registreerimist ning privaatsuspoliitikas ja eeskirjades toodud tingimuste täitmist.
• Meile kohalduvate õiguslike kohustuste täitmiseks. Näiteks maksu- ja raamatupidamise kohustuse või arhiveerimiskohustuse ning pädevate seadusandlike organite ja ametiasutuste päringute täitmisel.
• Uuringutega seoses andmete kasutamist, siis neid viiakse läbi lähtuvalt meie õigustatud huvidest ja kasutatakse meie teenustega rahulolu mõõtmiseks. Ülejäänud uuringute (mis ei lähtu õigustatud huvist) puhul küsime teie nõusolekut, kuid teile jääb alati õigus mitte vastata.
• meie ja tütarettevõtete poolt Teile turundus- ja huvipõhiste reklaamide saatmisesse, siis nimetatud toimingud viiakse läbi meie õigustatud huvist. Anname teile alati võimaluse reklaamkirjadest loobumiseks ja kui seaduses on sätestatud, küsime enne vastavate kirjade saatmist teie nõusolekut.
• Teie mobiilseadme edastatud asukohaandmete kasutamist, siis küsime eelnevalt teie nõusolekut, kui see on seadusega ette nähtud.
Samuti on meil õigus teie isikuandmeid töödelda oma õigustatud huvide kaitseks, kuid tingimusel, et selline töötlemine ei riku teie õigusi ega vabadusi, eelkõige selleks, et:
• Jagada teavet Schneider Electricu tütarettevõtete ja teenusepakkujate vahel tingimustel, nagu seda on kirjeldatud p-s 6.
• Mõista ja parandada meie tegevust internetis, ettevõtlust, samuti nii kliendisuteid kui ka muid suhteid.
Kuna Schneider Electric on üleilmne ettevõte, on andmetöötlust tegevatel meeskondadel üleilmsed või riikide ülesed ülesanded. Andmetöötlust läbiviivad isikud võivad tegutseda ja seega ka andmeid töödelda Schneider Electricu asukohtades üle maailma, sh väljapool Euroopa Liitu, samuti riikides, kus ei ole kehtestatud teie asukohariigiga samaväärseid reegleid isikuandmete kaitsele, ning samuti teie asukohariigis. Samuti on meil õigus edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu tegutsevatele teenusepakkujatele, muuhulgas Ameerika Ühendriikides tegutsevatele teenusepakkujatele. Sellisel juhul ei saa nõuda Euroopa Komisjoni otsust andmete edastamise kaitse taseme piisavuse osas, kuid Schneider Electric kinnitab, et tagatud on kohalduvate õigusaktide täitmine, nt lepingutingimuste või BCR-i kaudu. Lisateavet andmete edastuse ja kohaldatavate kaitsemeetmete kohta saate aadressilt: Global-Data-Privacy@schneider-electric.com
Meil on õigus kasutada profiilianalüüsi selleks, et pakkuda teile internetis meie arvates huvipakkuvat veebisisu. Ühendame registreerimisel antud teabe (nagu teie eriala ja teabe võrgutegevuse kohta, st tegevused, mida kõige rohkem teete), et teid paremini tundma õppida ja pakkuda teile vastavat sisu.
Me ei tee automatiseeritud otsuseid, mis võivad teie õigusi märkismiväärselt mõjutada, välja arvatud juhul, kui: (1) otsus on vajalik teiega sõlmitud lepingu sõlmimiseks või täitmiseks, (2) oleme saanud teilt selgesõnalise nõusoleku või (3) seadusest tulenevalt on meil kohustus vastavat tehnoloogiat kasutada. Nimetatud juhtudest teid teavitatakse.
Säilitame isikuandmeid nii kaua, kuni see on privaatsuspoliitika eesmärkidest tulenevalt vajalik või nii kaua, kuni seadus lubab või ette näeb. Täpsema teabe leiate vastava elektroonilise sisu privaatsussätetest. Üldiselt määratakse andmete säilitamise kestus, võttes arvesse järgmist:
Turunduslikel eesmärkidel säilitame olulisi kliendiandmeid kolm aastat pärast lepingu (või viimase lepingu) lõppemist. Kontaktandmeid säilitame eelpooltoodud põhjustel samuti kolm aastat pärast viimast pöördumist.
Lisaks p-s 9 märgitud õigustele, on teil õigus nõuda oma isikuandmete kustutamist, töötlemise piiramist ja keelata isikuandmete kasutamine. Kui isikuandmeid töödeldakse teie nõusolekul, on teil õigus vastav nõusolek tagasi võtta, saates taotluse järgmisele e-posti aadressile: Global-Data-Privacy@schneider-electric.com. Kui isikuandmete töötlemine on vajalik lepingu täitmiseks või töötlemiseks on õigustatud huvi, ei pruugi me teie taotluse alusel isikuandmete töötlemist lõpetada. Juhul, kui isikuandmete töötlemine lõpetatakse vastavalt teie taotlusele, võib see tähendada seda, et edaspidi ei ole teil enam ligipääsu meie teenustele või elektroonilisele sisule.
Küsimused või kommentaarid Schneider Electricu privaatsustavade või käesoleva privaatsuspoliitika kohta võite saata andmekaitseametnikule (DPO) aadressil:
Kui leiate, et Schneider Electric on töödelnud teie isikuandmeid vastuolus seadusega või käesoleva privaatsuspoliitikaga, võite esitada kaebuse andmekaitseametnikule ülaltoodud aadressil või järelvalveasutusele (Andmekaitse Inspektsioon).
Küpsis on internetikasutaja kõvakettale salvestatud väga väike tekstifail. Selle koostab veebilehe server - veebilehte opereeriv arvuti. Küpsises sisalduva teabe määrab server ja server kasutab seda iga kord, kui kasutaja lehekülge külastab. Küpsist võib nimetada internetikasutaja ID-kaardiks, mis annab veebilehele teada, kui kasutaja on sinna naasnud. ((Allikas) . Juhul, kui külastate meie veebilehti ja kasutate meie mobiilirakendusi, mis otsivad teie seadmesse talletatud teavet, võime lisaks kasutada ka teisi sarnaseid tehnoloogiaid (nt pikslimärgised, veebimajakad jne). Tulenevalt käesoleva teavituse eesmärgist nimetame kõiki vastavaid tehnoloogiaid teavituses „küpsisteks“.
Küpsiste kasutamine võimaldab meil pakkuda teile teatud funktsioone ja annab meile teavet, kui külastate meie veebikeskkonda või kasutate meie rakendusi. Kasutame küpsiseid ka veebikeskkonna ja rakenduste kasutajasõbralikumaks muutmisel. Enamik veebilehitsejad nõustub küpsistega automaatselt, kuid te ei pea nende vastuvõtmisega nõustuma. Küpsiste kasutamisest saab keelduda, määrates veebilehitsejas vastavad seadistused, kuid sel juhul tuleb arvestada, et veebilehe kõiki funktsioone ei ole võimalik täies ulatuses kasutada. Lisaks võimaldavad teie mobiiliseadme tootja poolt pakutavad vahendid teil hallata rakenduse ligipääsu seadmes salvestatud andmetele.
Kui soovite arvutis olemasolevaid küpsiseid kustutada või takistada küpsiste edasine vastuvõtmine, palun tutvuge veebilehitseja tootja juhistega, milleks klõpsake veebilehitseja menüüs “Abi”.
Külastajatele parema teenuse pakkumiseks loendame lehe vaatamiste arvu, külastuskordade arvu, veebilehel külastajate tehtud erinevaid toiminguid, külastajate asukohta ja seda, kui mitu korda naaseb veebilehe külastajate veebilehele tagasi. Nimetatud eesmärkidel kasutame neid veebi analüüsi tarkvara tööriistu: Analyser ja Google Analytics ning Marketo Munchkin Cookie.
AT Interneti puhul kasutatakse küpsiseid asjakohase ja üksikasjaliku statistika tegemiseks. Küpsist kasutatakse täiendavalt JavaScript märgisele. Tulenevalt küpsisest on võimalik JavaScript märgise analüüse täpsustada ning võimaldada AT Interneti klientidel tuvastada külastajad igakordselt, kui nad veebilehte külastavad. Need küpsised säilitavad ainult AT Interneti kasutaja identideediga seotud teabe ja vastavat informatsiooni ei kasutata külastajate isikuandmete kogumiseks.
Kõik saadud tulemused koondatakse tervikuks ja on täiesti anonüümsed. Tulemustest saab teavet AT Interneti klientide veebilehtedel toimunud liikumise ja külastajate kohta nagu külastajate arv, külastuskordade arv, vaadatud lehtede arv ja muu teave, mis on internetikasutaja huvide loendamiseks vajalik. Saadud tulemuste alusel on võimalik veebilehtede kasutatavust ja sisu täiustada.
Ligipääsuõiguste, vastamise õiguse ja andmete eemaldamise õiguse kohta teabe saamiseks külastage aadressi: AT Internet Data-protection chapter .
Käesolev veebikeskkond kasutab veebianalüüsiteenust Google Analytics ettevõttelt Google, Inc. (“Google”). Google Analytics kasutab küpsiseid, mis on sinu arvutisse salvestatavad tekstifailid ja mis aitavad analüüsida veebilehe kasutust. Teavet, mida küpsis sinu veebilehe kasutuse kohta salvestab, edastatakse ja salvestatakse Ameerika Ühendriikides asuvatesse Google'i serveritesse.
Juhul, kui veebisaidil on aktiveeritud IP-anonümiseerimine, lühendatakse enne teie IP-aadressi, kuid seda ainult Euroopa Liidu või teiste Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide korral. Ainult erandjuhtudel edastatakse täispikk IP-aadress Ameerika Ühendriikide Google’i serverisse ja see lühendatakse seal. Sellel veebilehel on IP-anonüümsus sisse lülitatud.
Siinse veebilehe haldaja soovil hakkab Google teavet kasutama, et analüüsida teie tegevust ja koostada raporteid veebilehel toimuva kohta, samuti et pakkuda selle haldajale veebilehe ja interneti kasutamisega seotud lisateenuseid.
Teenuse Google Analytics jaoks veebilehitseja edastatud IP-aadressi ei viida kokku Google’i kogutud ülejäänud andmetega. Küpsiste salvestamise teie arvutisse saate veebilehitseja sätetega keelata, kuid sel juhul ei pruugi te siinse veebilehe kõiki funktsioone täies ulatuses saada kasutada. Lisaks sellele on teil võimalik küpsistel keelata veebilehe kasutamise kohta kogutud andmete edastamist Google’ile ja nende andmete edasist töötlemist Google’i serverites. Selleks peate järgmiselt veebisaidilt vastava brauseri lisa alla laadima ja installima: Google Analytics Opt-out Browser Add-on.
Kasutame e-kirjade saatmiseks ettevõtte Marketo turundustarkvara. Kasutame küpsiseid, et saada teavet e-kirjade lugemise arvu ja “click-through” arvu kohta. Samuti kogume teavet veebilehel tehtud tegevuste kohta. Näiteks saavad külastajad laadida alla turunduse lühiülevaate ning me kasutame Marketo küpsiseid, et näha, kes vastava toimingu teeb ning kas seejärel külastatakse meie veebilehe muid osasid. Lisateavet Marketo privaatus- ja küpsiste poliitika kohta leiate Marketo aadressilt: Marketo privacy policy.
• Lisasime teie veebilehtedele Munchkin Javascript programmilõike. Kui külastaja avab meie veebilehe, lisame külastaja veebilehitsejasse küpsise (kui seda seal veel ei ole) ja saadame oma serveritesse teavet selle külastaja tegevuste kohta veebis
Kui te ei soovi küpsise lisamist teie veebilehitsejasse, saate loobumiseks klõpsata allolevat nuppu „Loobu”.
|
OSCAR-2019
|
||
Väike teedeehitaja ja alltöövõtja Citymark OÜ on omal nahal tunda saanud, kuidas alltöövõtu järel alati kogu raha kohe Teede REV-2-lt kätte ei saa.
„Teede REV-2 on üks suur murelaps,“ rääkis Citymark OÜ juht Priit Laansalu. Küsimusele, kas teil on endal olnud probleeme selle ettevõttega, vastas juht, et maksmise osas kindlasti.
„Tunne, kui maksetega hilinetakse ei ole hea,“ märkis Laansalu. Kuigi tema sõnul on Teede REV-2 maksmisega venitanud, on nad siiski üht teist ära maksnud ka. Kui palju Teede REV-2 veel Citymarkile võlgu on, jättis Laansalu enda teada.
Kui Teede REV-2 Grupp AS oli sunnitud juuni alguses 70% tütarettevõtete Põlva Teede, Valga Teede ja Rapla Teede aktsiatest pangale pantima, siis Citymark pankadelt sarnast survet tundnud ei ole. „Ei ole põhjust andnud selleks, aga me oleme väike ettevõte ja meil ei ole vaja siis hakata investeerima, kui on hinnad madalad ja tulevik selgusetu,“ selgitas Laansalu ja lisas, et tõttöelda ega nad pankade poole viimasel ajal pöördunud ei olegi.
Kuigi tööd on väikestviisi kogu aeg vähemaks jäänud, on põhjuseks mitte niivõrd majanduslangus otseselt, vaid pigem sellest tingitud konkurentsi tihenemine turul. Samas märkis Citymarki juht, et teedeehituses ei ole mahud langenud sedavõrd kui hinnad.
„Hinnad on meie jaoks odavnenud väga palju ja seda just suurtel objektidel. Kui 2007. aastal olid hinnad ütleme 100% siis nüüd on sellest 60% alles,“ rääkis.
Kaua selline olukord jätkub? „See olukord ei ole jätkusuutlik, ütlen kohe ära. Kaua see jätkub, pole aimugi,“ vastas Laansalu ning lisas, et kui pangad hakkavad konkurentidelt lisatagatisi nõudma, siis saadakse aru, et pole mõtet sellist asja teha nagu praegu. „Kuniks kõigile jõuab kohale, et alla omahinna ei ole mõtet tööd teha ja põhimõtteliselt ei saagi teha. Kui raha otsa saab, siis hakkavad hinnad tõusma.“
Maksetähtajad on Citymarki kogemuste põhjal kohalike omavalitsuste puhul umbes kuu aega, eraettevõtted pressivad pikemaid tähtaegu – kuskil paar kuud. „Kuidas maksmine toimub, on juba iseasi. Makstakse tõesti päris kehvasti,“ lisas ta.
ASi TREV-2 Grupp nõukogu esimehe Peeter Vilipuu sõnul jätkus 2009. aastal kriisi nii vanadele tee-ehitajatele kui neile, kes häda sunnil üldehituselt teedele spetsialiseerusid.
2010. aasta kevadel on turg jätkuvalt pingeline, kuna vaikus üldehitusturul kestab, vahendas Vilipuud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2009. aasta majandusülevaates avaldatud intervjuus.
Milline oli 2009. aasta TREV-2 Grupi jaoks? Millised eesmärgid täitusid, mis jäi saavutamata ja miks?
See oli kõigile ehitajatele raskete valikute aasta. Seda ka meie tütarfirmade ja kontserni jaoks tervikuna. Firma strateegia korrigeerimine ja selleks läbi viidud seminarid ning koolitused andsid meile arusaama oma probleemidest ja loodetavasti tõuke sisemiseks arenguks.
Kontserni käive kujunes 2009. aastal ligi 900 miljonit krooni, mis on vähem, kui oli tõusuharjal liueldes, kuid täna võib seda lugeda heaks tulemuseks. Turu langedes ja hangetes, mille tulemuse määrab ainult üks tingimus – odavaim hind – on raske kasumisse jõuda. Seekord see väga ei õnnestunudki.
Positiivseks tuleb pidada tellijate ootuste täitmist kõigil objektidel. Suutsime ka Koidula raudteesõlme ehitusel anda Riigi Kinnisvara AS-le tähtaegselt üle uue mulde raudteele koos sildade ja viaduktidega. Samal objektil olid kahjuks ka meie suurimad tehnilised ja finantsriskid. Loodame neid sellel aastal mitte korrata.
Tegemist oli nn. “valimistejärgse“ aastaga, mis tähendas kohalike omavalitsuste tellimuste vähenemist ja kadumist. Üldehitajate sunnitud „ümberõpe“ teedeehitajateks võimendas konkurentsi veelgi. Seega kriisi jätkus kõigile.
Järgides oma missiooni – „Vormida ehituslikke visioone“ – on AS TREV-2 Grupp firmad otsinud alati innovatiivseid lahendusi. Mullu oli olulisemaks uue tehnoloogia kasutuselevõtt pindamistöödel ja mullatööde tehnikal. Nn. „slurry seali“ tehnoloogia kasutuselevõtt võimaldab vähendada riski, et kevadel on meie teedel ja tänavatel tihtilugu palju lahtist killustikku või tuleb isegi terve teelõik uuesti pinnata.
Koidula objekt, kus tuli ühtekokku teisaldada lühikese aja jooksul enam kui miljon kuupmeetrit pinnast, poleks olnud tähtaegselt teostatav ilma 3D automaatikaseadmete abita. Meie mullatööde ja asfalditööde tehnikal ning geodeetidel on need igapäevased abimehed.
Millised väljakutsed ootavad tee-ehitusega tegelevaid ettevõtteid aastatel 2010 ja 2011 ? Kas on oodata ülevõtmisi, ühinemisi , väljaoste?
Lisaks turu nõrkusele peab rääkima tehnilistest ja finantsriskidest, mis kõik on jätkuvalt jäetud ettevõtja kanda.
Meie tegeleme ka teedehooldusega, kus on pikaajalised lepingud. Lepingud on seotud ehitushinnaindeksiga, mis ei ole siiski võrreldavad teetööde ja materjalide hindadega. Sellel talvel üllatas üle mitmekümne aasta ka tõeline „lumerisk“. Teiseks riskiks on see, et teede ehitus- ja remondiobjektid on sõltuvuses maailmaturul olevate materjalide (naftatooted ja killustik) hindadest.
Kõiki neid riske on võimalik vähendada või maandada, kui riik teedehoiu põhitellijana hoolib enam oma ettevõtjatest. Põhjamaades on see kombeks, meil seni mitte.
Turg on jätkuvalt pingeline, kuna vaikus üldehitusturul kestab. Eesti teedeehitajate ja naabrite võimsused ületavad turu võimalusi.
Firmade ülevõtmised, ühinemised ja väljaostud on normaalne protsess, mis toimub jätkuvalt kõigis maailma nurkades.
Meie visioon kõlab: „Rajada keskkond, kus on uhke elada!“. Soovime jätkata nii teedel, raudteedel, üldehituses kui ka keskkonnaehituses. On tähtis, et ka aastate pärast võiksime tunda uhkust meie loodud hoonete ja rajatiste üle. Lähtudes sellest oleme avatud sisemisele ja välisele arengule. Kuidas seda võimaldab meie majanduskeskkond, näitab aeg.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui ehitusmaterjalide eksport on esimesel poolaastal näidanud hoogsat tõusutrendi, siis kodumaine tarbimine langeb jätkuvalt.
Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektori Enno Rebase andmeil kasvas eksport tänavu teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga umbes 50 protsendi võrra ja esimesel poolaastal kokku on eksport kasvanud veidi enam kui kolmandiku võrra.
„Ekspordi kasv valmistab rõõmu, aga kehv tarbimine siseturul korvab kahjuks selle,“ nentis Rebane. „Paraku on kodumaine tarbimine langenud ka tänavu, ehkki langemistempo on vähenenud. Kui ikka ei ehitata, siis ei osteta ka ehitusmaterjale.“
Rebane täpsustas, et kui eelmise aasta esimesel poolaastal kahanes tarbimine koduturul võrreldes 2008. esimese poolaastaga 52 protsendi võrra, siis tänavu esimesel poolaastal võrreldes 2009. aasta sama ajaga umbes 20 protsendi võrra. „Kuna kolmas kvartal on aastate lõikes alati olnud parim kvartal, siis on teoreetiline lootus, et äkki pöörab kodumaine langustrendi lõpuks tõusule,“ lisas Rebane.
Rebase sõnul on suurtest ehitusmaterjalide tootjatest ekspordi osa eriti suur näiteks Saku Metallil, Tartu Maja Betoontoodetel ja Krimeltel. „Betoontooteid on seni peetud eelkõige kui koduturule suunatud toodeteks, aga Tartu Maja Betoontoodetest läheb praegu enamus eksporti,“ rääkis Rebane. „Krimelte on aga üldse üks suuremaid ehitusmaterjalide tootjaid Eestis, nende tootmismahud on väga suured.“
Kui seni on olnud maakleri põhitööks müüja teenindamine, siis muutunud ajad on toonud uue teenuse - ostjate esindamise, kirjutab Domus Kinnisvara kutseline maakler Olle Jürine firma blogis.
Valdava osa kinnisvaramaaklerite töö sisuks on olnud müüjate esindamine. Maaklerid võistlesid omavahel selle nimel, kes saab võimalikult paljude müüjatega esinduslepingu sõlmida, et siis müüjale kuuluv objekt edukalt realiseerida. Iga vähegi mõistliku hinnaga objekt on tähendanud maakleri jaoks tulu varem või hiljem.
Sarnane tegutsemise põhimõte pole kinnisvaraturult kuhugi kadunud, sest hulk firmasid ja maaklereid tundub võistlevat tänase päevani selle nimel, kes saab endale müüki võimalikult palju objekte. Kinnisvaraportaalide poolt koostatavate edetabelite tipus on figureerimas maaklerid, kes suudavad esindada korraga suisa 200-300 müüja huve ja „tegeleda“ nende objektide igapäevase müügitööga.
Muutunud ajad ja olud on toonud paljude kinnisvaramaaklerite tegevuste hulka uue teenuse, mis on risti vastupidine eelpool kirjeldatule ning mille sisu moodustab ostjate esindamine. Just masu-aegne ja -järgne kinnisvaraturg sattus olukorda, kus ühtäkki kuivas objektide pakkumise pool täielikult kokku, tegevust jäi maaklerite jaoks vähemaks ning mitmed neist otsisid uusi väljundeid, et kindlustada endale piisavalt tööd ja leiba.
Rasketel hetkedel on inimesed teadagi uuendusmeelsed ja mõnevõrra isegi sunnitud seisus olles avastati äkki, et ostjatega tegelemine on sama loogiline ja tulus, kui müüjatega tegelemine. On ju ostja kinnisvaraturul isegi olulisem osapool kui müüja, sest lõpuks on ju ikkagi tema raha see, mis teeb üldse võimalikuks tehingu.
Ostja esindamine ehk ostuesinduse teenus kujutab endast tegevuste ahelat, mille esimeseks faasiks on ostuhuvilisega kohtumine ning tema vajaduste ja ostuvõime selgitamine. Maakler fikseerib täpselt kliendi soovid, võimalikud välistused ning olulisemad ostukriteeriumid: hinnaklass, asukoht, suurus, hoone ajastu, ehitusmaterjal (puu-, kivimaja jne.) seisukord, korruselisus, planeeringu eelistused, ilmakaared, parkimine, möbleeritus jne.
Kui kõik eelpool mainitu on välja selgitatud, sõlmitakse osapoolte vahel maaklerileping, kus fikseeritakse poolte kokkulepped, maakleritasu, tasumise tingimused, lepingu kehtivus, ülevaadatavate objektide maht lepingu kehtivuse ajal jne. Jätkuna asub maakler olemasolevaid pakkumisi kaardistama ning põhjaliku analüüsi tulemusena koostab kliendile kirjaliku ülevaate objektidest, mis vastavad kesksetele nõuetele.
Olulise osa tööst moodustab hinnaanalüüs ja kokkulepitud ostukriteeriumitele vastavate pakkumiste otsimine, objekte pakkuvate maakleritega suhtlemine uurimaks objektide tausta, müügitingimusi jne. Maakleri kohustuseks on soovitada eelkõige neid objekte, mille hind ja muud tingimused on vastavad maaklerilepingus kokkulepitule ning objekti maksumus vastab reaalsetele turuhindadele. Klient teeb pakutud variantidest oma valiku, misjärel asutakse koos maakleriga sõelale jäänud objekte üle vaatama, eesmärgiga leida sobiv objekt, mille kasuks teha lõplik valik.
Kui sobiv objekt on leitud, on maakleri kohustuseks ostja nimel müügihind ja muud olulised tingimused läbi rääkida, veendumaks, et kõikides sõlmitavates kokkulepetes oleksid ostja huvid täielikult kaitstud. Ostuesinduse viimaseks faasiks on osapoolte vaheliseks notariaalseks müügilepinguks vajamineva dokumentatsiooni ettevalmistamine ning selle toimetamine notaribüroosse. Protsess lõpeb üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega, kus maakler veendub lõplikult, et müüja on kinni pidanud oma lubadustest ja ostja saab sellise kauba, nagu eelnevates kokkulepetes on fikseeritud.
|
OSCAR-2019
|
||
Aega läks aga asja sai ja "Kolme kuuse tekk" sai valmis. Natuke kirjutasin sellest juba lapiklubi lehel (link). Topelt ei kärise, kirjutan siin kah.
alusriidel on vatiin ja sellel pealisriie. Läbi sai tekk tepitud raamidel ja põhiliselt tänu nööpidele, mis sinna peale õmmeldi. (link eelmise aasta juurde) Alusriie on nii parasjagu suurem, et ääre tegemiseks voldin ta kandina ja tepin hästi serva lähedalt.
Nii on tegelikult üks lihtsamaid mooduseid teppida, et servad on lahti kui pinda läbi tepid. Vigu on lihtsam parandada. ;P Ja on kohe näha ka kui midagi nihu pöörab! Sellise ära pööratud kandi võib ka laiema teha, ainult nurk on siis vaja teistmoodi töödelda kui kitsa kandiga.
Minu selle aasta moto oli, et "mida lihtsam, seda parem!" Eelmine aasta oli mul palju tegutsemisvõimalusi: kuivviltimine, jõuluehete valmistamine(kolme eri moodi), teki teppimine, kaartide valmistamine, jne. Aga lapsed eelistasid peamiselt kaarte meisterdada ja nii ma tänavaasta üle ei pingutanudki ja lastel oli tegemist küllaga. Ka kaartide tegemisvõimalusi oli mitmeid ja me mässasime kõvasti.
Hoolimata lumest oli osalejaid palju ja Jõulumaa läks igati korda. Proovisin selliseid pilte teha, kus oleks näha, et kui palju rahvast üritusel oli aga kahjuks need fotod ei õnnestunud. Muidu aga läks kõik korda ja õnnestus hästi. Loodan, et külalised arvasid sama.
Natuke sai vahepeal veel mänguasju tehtud. See lehm pole minu väljamõeldis. Sain selle lõike sõbrannalt, kes sai selle omakorda oma sõbrannalt, kes sai selle omakorda kuskilt soome ajakirjast.
Oi-oi, kuidas ootan, et saaks juba vaibad kangapoomilt maha võtta! Nii põnev, et kuidas nad ikka välja kukkusid. Seni kuni vaip on telgedel, ei saa ju õiget ettekujutust absoluutselt! Huvitav kas ülejäänud inimesed siin maakera-muna peal ka saavad aru kui lahe tegemine see kangakudumine on? Ma mõtlen, just see kaltsuvaiba kudumine? (No kaugemale ma lihtsalt pole jõudnud kuigi rahvariideseelikukangas on plaanis ja kardinakangas on plaanis ja ...ohh, neid plaane! Neid on nii palju!)
Ja kuna minu jõulupuhkus on alanud, on mul ka lõppude lõpuks aega õmmelda ka lastele. Jess! Ja enne kui tõsisemad asjad käsile võtan, tegin siuhti tütrele ühe seeliku juurde.
No tirts oli rahul, keksis rõõmsalt ringi, see ju tantsuseelik, see sobis hästi. Kolm väga erinevat materjali (Aitähh jälle Thelale!), mis üle ootuste funktsisid väga hästi kokku! Üle ootuste selle pärast, et kui ma alguses materjale käes kaalusin, siis olin küll väga skeptiline nende kokkusobivuse suhtes. Aga kuna mul neid materjale nii ullalllaaa käes on, siis saab lahedalt katsetada ja ka jõulumaalgi said lapsed muretult igasugu kuuski ja lumehelbeid jne lõikuda.
Tasakesi nokitsen ikka kangastelgede taga. Sinisevärviliste vaipadega on praegu ühel pool, telgedel tulevad ridamisi hallid erinevate mustrilahendustega. Kõigepealt naastpõime tehnikat kasutades ruudustikuga vaip ja teiseks katsetan sõbakirju. See on natuke keerulisem, sest mul on ikkagi lihtteljed ja igat liigutust e. mustrikirja nad teha ei taha. Aga sellised lihtsamad nn. täpp-triibud tulevad välja küll. Rahul ma selle konkreetse vaibaga eriti ei ole aga see-eest tekitab selline mustrite kallal katsetamine hulgaliselt ideid edaspidisteks vaipadeks.
Ma mõtlen, et mul on vist mingisugune vaiba-hullustus peal. Kohe selline tunne on, et mul on neid palju-palju vaja. Mingi kakskend' tükki vähemalt. Erinevaid. Nii värvilt kui mustrilt. Mida asja ma nendega pärast peale hakkan, pole õrna aimugi. See on vist mingi koduperenaise-sündroom, et hakkad, no näiteks, õunamoosi keetma, noo et perele talveks natukene ja lõpuks on sul kõik kapid ja panipaigad moosi täis. + sugulased ja sõbrad, kes ei julge külla tulla, kuna kardavad, et hakkan neile oma moosi jälle pähe määrima.
Ahh nohh. Halvaks nad ei lähe. Eks kevadel vaatab. Võiks ju nalja pärast üle hulga aja mingi laadal käimise ära teha.
Kuna mul on praegu peale selle blogi veel ka koduleht ja piltide üles laadimist palju, siis ajuti kipub ununema, et kuhu ma mida juba laadinud olen. Aga siia blogisse peab arhiivi mõttes ikka kõik ilusasti kirja panema. Kodulehelt või Facebook-ist kustutan ma nad ju mingi hetk jälle ära.
Sihukesega, ausõna, võiks vabalt teatrisse minna! Sätendab aga on soliidne. Ma siin mõtlengi praegu, et samu kangaid ja tikandeid kasutades võiks veel midagi tarvilikku disainida. Kogemata kukkus väga ilus kombinatsioon välja.
Seal pole mingeid lilli ega putukaid, hoopis puha matemaatika ja õigekiri, geomeetria ja liikluskorraldus. Teaduslik-tehniline.
Märksõnad: nukud/dolls, praegu müügil /now for sale, praegu tegemisel / in the making, väikesed lapitööd /small quilts
Kunagi ammu töötasin tiba aega massõmbluses. Ka käsitöölisel võib elu töisem pool vahest massõmbluseks muutuda. See kisub üksluiseks ja ajab une peale. Siis teen tassi kohvi ja lähen mulisen kellegagi kuskil internetifoorumis. Aga parem on hoopis masstööd vältida ja teha kõik nukud erinevat nägu. Omal lõbusam ja teistelgi vahvam. Hiljuti said valmis mõned kaisuloomad:
Näiteks minu väike tütar tahtis ka ükspäev miskit õmmelda. Otsisin talle tüki mittehargnevat riiet, et las teeb oma barbidele seeliku. On teised aja jooksul kuidagi paljaks jäänud. Minu käbi ei ole minust, kännust, kuigi kaugele kukkunud. Mina ka nukkudega eriti ei mänginud, välja arvatud siis kui sai samuti riideid neile nokitsetud, vot see oli põnev küll. Aga kodumängud koos teiste tüdrukutega ajasid mu rahutu hinge sassi, (oh õudne, nad keetsid suppi ja abiellusid ja oi jubedust, neil olid nukuvankrid tittedega, oooooh igavus ja õudus!!!) eelistasin mingeid seiklusemänge hobuste ja mägede ja koobastega, ah ma ei tea.
Moekunst on üks mõnus kunst. Mänguline ja samas praktiline. Tuletasin meelde, et kuidas omal ajal lapsena sai nukkudele jakke ja veste tehtud ja tsik-tsak kääridega ja oligi valmis:
Ise on ta oma tööga väga rahul, muudkui riietab nukku ja peame pisukest plaani, et mida talle veel võiks õmmelda.
|
OSCAR-2019
|
||
Nii raske kui seda tunnistada poleks, olen ma toitumises justkui alla andnud. Suhu lendab kõik, mis ette jääb. Eriti hea, kui see on midagi magusat. Mul pole mingeid kindlaid toidukordi, söön siis kui jumal juhatab ja mingeid korralikke lõuna- ja õhtusööke pole mul juba ammu olnud.
Võtsin täna julguse kokku ja astusin vist üle 2-3 nädala kaalule. Midagi liiiga ulmelist polnudki – 66,6 – lihtsalt väga kurjakuulutav. Kui ma nüüd midagi ette ei võta, siis kaal teeb hüppelise tõusu üles ja ma olen jälle üks veerev trulla?
Aga uuesti rajale saada on nii keeruline. Ei, ma ei taha jälgida mingit kava või lugeda iga oma suutäit. Ma tahaks lihtsalt jälle normaalselt süüa. Et oleks korralik hommikusöök, lõuna ja õhtu, sinna vahele kaks vahepala. Et oleks mingi rutiin ja söögikorrad enam-vähem kindlatel aegadel.
Eelmine aasta suutsin ma ju omast tarkusest ainult toitumisega kaalu alandada, miks siis nüüd nii raske on? (LOE SIIT)
Ma kogu aeg mõtlesin, et nii kui H. ära lendab, hakkan mina korralikuks. Aga miks on vaja mingit kindlat päeva? Miks ma ei võiks alustada täna. Mul on veel hommikusöök tegemata, kavatsen teha vana head kaerahelbeputru. Aga kas ma suudan ka ülejäänud päeva normaalselt süüa? Pole vähimatki aimu.
Tegelikult tõi mu maa peale lause, mille H. mulle eile ütles: “See on kurb, et sa oled hullult vaeva näinud ja siis teed nii omale.” Ja see on nii f*king tõsi! Miks ma endale, oma kehale nii teen? Veel lisas ta, et “ära nuta, mõtle parem, kuidas homme paremini teha.” No nüüd ongi see “homme”.
As I said, ma ei kavatse end piirama hakata, suvi on ju ometi nautimiseks ja üks jäätis every now and then ei ole ju miskit hullu, aga ma nii väga tahaks jälle korralikke toidukordi.
Kui ma kunagi oma blogiga kellelegi motivatsiooni andnud olen, siis palun, andke nüüd mulle nõu ja tehke mingi motivatsioonisüst. Ma ise praegu lihtsalt ei oska. 🙁
Kusjuures mul on täpselt sama moodi olnud, eriti see viimane kuu aega. Ei ole kohe viitsinud kogu aeg vaaritada ja siis leppinud mingite varuvariantidega. Noh, mitte iga päev, aga päris palju ikkagi. Enda kohta ebatavaliselt palju. Magusat ka kuidagi liiga palju söönud ja köögiviljadest ära võõrdunud… Samas kaal on pmst sama, kuigi pärast jaanipäeva kartsin hullemat. 😀 Aga maratoni ja hea enesetunde nimel tahan end kokku võtta. 🙂 Ehk siis uuesti pliidi taha vaaritama, salatid ja supid ja köögiviljad tagasi menüüsse ning peaks asi muljet võtma. Mingit üüüübetervislikkust taga ei aja, aga korralikud kodutoidud ja vitamiinid võiks naaseda. Teeme ära!
Ma olen ka ära unustanud, kuidas see söögitegemine ikkagi käis. Sain selle ju vahepeal päris hästi käppa ja mulle isegi meeldis süüa teha, pärast ilusti taldrikule sättida ja siis nautida. Praegu lihtsalt.. ei viitsi. Kodus olles on see jama ka, et kappides ongi mingit jura, mida hea kohe lihtsalt suhu pista.
Õnneks ma ei tunne ka seda 2 kg väga hullult kuskil ja kartsin hullemat kaalunumbrit. Hommikusöögi juba suutsin ise valmis teha, lõunaks plaanin tatart keeta. Plaanid head, vaatame kuidas õnnestub. 😀 Mulle ju tegelikult meeldis hästi süüa, korralikult süüa.
Pai Laura! Ma tean nii hästi, mida Sa tunned ja mõtled! Ma soovitaks Sul natukeseks aja maha võtta ja endale eesmärgid ja sihid selgeks mõelda. Praegu tundub, et Sa oled veidi eksinud ja “milleski” kinni.
Sulle ju meeldib end liigutada ja treenida- tuleta endale meelde, et keha ja hing vajavad head ja kvaliteetset kütust et hästi toimida :).
See aja maha võtmine ongi lõppenud selle väga kehva toitumisega. Aga jah, eesmärgid on kuidagi hägustunud ja siht silme eest kadunud. Ilmselt tuleks asi tõesti väga korralikult läbi mõelda, mida ma siis tegelikult saavutada tahan.
Ma tean, et ma pean toitumise (ja selle piiramise osas) väga ettevaatlik olema, sest see võib lihtsalt väga kurvasti lõppeda. Tahaks ju asja mõistusega võtta. Loodame, et saan asjad enda jaoks selgeks ja rütmi tagasi. 🙂
Laura! Sa oled nii tubli, tõeline eeskuju paljudele (ka minule!). Sul on kulunud palju jõudu, alates trennist, kaalu langetamisest, su BodyPump ja kõige selle otsa veel kõrghariduse saamine! Sa oled enda suhtes nõudlik, perfektsionist isegi, aga vahel su keha ütleb sulle, et ta praegu enam ei jaksa. Minu 2 senti oleks see, et võta aeg maha ja tee midagi sellist, mida muidu ei tee. Minu enda reset on näiteks maal vanaema juures käimine, isegi nädalavahetuseks. Pärast on tunne nagu oleks kuu aega reisil olnud, lihtsalt see elutempo ja tegevuste ja keskkonna vahetus mõjub niimoodi.
Sulle võib mõni teine asi meeldida, planeerige romantiline ratsamatk loodusesse või niisama matk, mine kallite inimestega telkima ja ärgake päikesetõusuks üles. Mine kuskile lambist paljalt ujuma, NAERA täiest kõrist! 🙂
Üks mõte veel, nt mul on vahepeal täiesti lambist halb tuju või halb olla, siis ma mõtlen, et miks mul on halb olla? Kas keegi ütles mulle midagi? Kas mul läks tööl halvasti või kas unustasin ära midagi? Ja kui ma ei suuda leida seda põhjust, siis mul hakkab kergem olla. Seda tehnikat vist nimetatakse enese vaidlustamiseks, et kui masekas hakkab tulema, siis vaidled vastu sellele!
Ma soovin sulle kõike parimat, sest sa oled seda väärt! See blogi on tõestus, et sa oled julge, hakkaja ja äärmiselt tubli inimene! Päikest ja ilusaid hetki! 🙂
Võib-olla oleks abi sellest, kui proovid teha mingeid lihtsamaid toite ja mitmeks korraks korraga? Siis jääb ära iga söögikorra pidev planeerimine ja alati ei pea ju toidukord olema Instagrami-vääriline. Praegu on juba müügil värske kartul, porgand, kapsas, millest saaks mitmeks toidukorraks näiteks potitäie suppi keeta. Mul endal aitas näiteks suure magusaisu vastu see, kui hoidsin laual vaagna erinevate puuviljadega. Banaanid, pirnid, miniaprikoosid jne. Kui näksida, siis väheke tervislikumalt =)
teiseks… mul sama jutt toitumise koha pealt ja kaal on kahe nädalaga(?) 4kg tóusnud (kóik ùtlevad et pole näha, aga mina tunnen end kohe raskemana) ja mul pole isegi kaalulangus eesmärk, vaid pigem ikka “keha trimmi” siht.
ma ei usugi, et kôik jaksavad terve aeg tasakaalukalt elada ja toituda. Loogiline, et vahepeal on mõõn. Ma môtlesin millalgi külmkapi peale motivatsioonipildid panna 😀
Motivatsioonipildid on hea mõte, mul peaks kohe päris mitu sellist krõbedat pilti olema, mis igasuguse söögiisu ära ajavad. 😀
Mulle meeldis selle “natural” pildi vibe, kuidagi suvine ja puhas. 😀 Mis siis, et koll välja näen, vähemalt aus. 😀
Mina näiteks ei teegi peaaegu kunagi süüa, sest kokkamine on viimane asi, mida teha viitsin. Elusees ei viitsi tund aega toidutegemisele kulutada, v.a siis, harva, kui see toit on kellelegi teisele, südamega, tehtud.
Ka minul pole kindlaid toidukordi, sest ma söön siis,kui tahan. Vahe on selles, et veel mullu sügise nägin välja nagu 4. kuud rase, toitudes vägagi ebatervislikult (kommid, friikad jne). Trenni ei teinud. Pärast Taimaalt, MGI-lt tulekut, tõusis kaal mitu kilo, kuna seal olin pidevalt ümbritsetud hõrgutistest, millele ma ei suutnud vastu panna. Hea väljanägemise kohustuse kiuste sõingi kõike. Ja palju.
Nüüd teen kodus ise vaid hommikuti keedumuna ning vahel harva ka putru. Kanaliha keetmiseks kulub vähe aega õnneks. Armastan smuutisid keefiriga. Armastan toortoitlust (kuigi tarbin vahel ka sooja toitu). Kui mul on kõht tühi või lihtsalt tahan näksida, söön nt pähkleid, kuivatatud puuvilju or mõnd salatit. Mida rohkem nn elavat toitu, seda parem on nii figuuril kui nooruslikul väljanägemisel.
Selle praeguse kuumaga ei taha ma ka kohe üldse kuskil pliidi ääres vaaritada. Püüan nüüd igasuguste värskete salatite ja smuutide peale üle minna, sest need on ju maitsvad, aga samas tervislikud. Loodame, et asi loksub paika nüüd. 🙂
Muide, minagi tarbin aeg-ajalt magusat – enese pikaaegne piiramine tekitab mulle stressi. Toitumisharjumuste muutmine nõuab suurt motivatsiooni ja järjepidevust. Sa peaksid enese jaoks tegema selgeks: miks ma soovin muuta oma harjumusi? kuidas seda saavutada? mis muutub, kui ma olen muutnud oma harjumusi? jne. Kui suudad leida vastused nendele küsimustele, suudad saavutada ka oma eesmärgid. Kõige tähtsam ongi enda jaoks põhjenduste leidmine ning nendest lähtumine. Jõudu!!!
Kui ma neile küsimustele peale vaatan, siis tunduvad need ju väga lihtsad küsimused. Aga kui ma neile vastust mõtlema hakkan, läheb asi palju keerulisemaks, aga tundub, et just nende küsimustega tulekski peale hakata. Eelmine aasta ma ju nii suutsin.
|
OSCAR-2019
|
||
Inimesed on õunu söögiks tarbinud juba mitmeid aastatuhandeid. Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr.[1] Enne õunapuude kultiveerimist tarbisid inimesed looduslike õunapuuliikide vilju, millest levinumad olid:[2]
madal õunapuu (M. pumila) – levinud Kaukaasias, Kagu- ja Lõuna-Euroopas, Kesk-Aasias ja Himaalajas (1500–3200 m kõrgusel);
mets-õunapuu (M. sylvestris) – looduslik levila asub Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas (sh Lääne-Eestis), Skandinaavia maades ja Põhja-Kaukaasias;
Sieversi õunapuu ehk mägi-õunapuu (M. sieversii) – kasvab Kasahstanis, Tian Shani põhja- ja lääneosas, Alatau mäestikus, Afganistani põhjaosas ja Lääne-Hiinas, 1200–1800 m kõrgusel merepinnast.
Looduslike õunapuuliikide kultiveerimine toimus lihtsa selekteerimismeetodiga. Metsikute liikide maitsvamatest õuntest saadud seemned külvati kodule lähemale. Kuid nendest kasvanud puud paraku väga sageli enam maitsvaid vilju ei kandnud. Alles õunapuude vääristamise äraõppimisega suutis inimene maitsvamate õunadega õunapuid paljundada.[2]
Esimesed andmed õunapuude kultiveerimisest Anatoolias ja Mesopotaamia põhjaosas pärinevad teisest aastatuhandest eKr. Hiinat ja Väike-Aasiat ühendavate pikkade kaubateede kasutuselevõtmisel (kõige varem 3500 eKr) võtsid kaupmehed kaasa nii värskeid kui ka kuivatatud õunu, mis võimaldas mitmete õunapuuliikide levimist. Kaubateede kasutamine võimaldas areneda ka tänapäeval laialdaselt levitatud hübriidsel aed-õunapuul (M. domestica), kelle kõige tähtsam esivanem on tõenäoliselt Kesk-Aasias kasvav Sieversi õunapuu. Arvatavalt andsid oma osa ka ida pool kasvavad ploomilehine õunapuu (Malus × prunifolia), ida-mariõunapuu (M. baccata), mandžuuria mariõunapuu (M. baccata) ja toringo õunapuu (M. toringo). Läänesuunalisel hübridiseerumisel andsid oletatavalt oma panuse ka mets-õunapuu ja ida-õunapuu.[3]
Teadaolevalt tegelesid õunapuude kasvatamisega hetiidid. Aja jooksul levitati õunapuid kogu Mesopotaamiasse ja Egiptusse. 13. sajandil eKr, Ramses II ajal, hakati õunapuid kasvatama Niiluse deltas. Ramses III jagas õuntega täidetud korve Teeba preestritele.[1]
Aastaks 500 eKr kultiveeriti õunapuid kogu Pärsia impeeriumis, mida tõendavad selle perioodi mitmed kirjalikud allikad. Kui Aleksander Suur 4. sajandil eKr Pärsia vallutas, levitati õunu Kreekasse ja sealt järk-järgult kogu Euroopasse. Kreeka filosoof Teofrastus (umbes 320 eKr) kirjeldas õunapuude pookimist ja hooldamist. Rooma impeeriumi ajal levitati kodustatud aed-õunapuud Euroopa lääne- ja põhjossa. Plinius Vanema ajal (1. sajand pKr) oli õuntel roomlaste köögis ja meditsiinis tähtis koht.[3]
Keskajal kasvatati ja aretati õunapuid peamiselt kloostrite aedades. Maitsvamate õunte tõttu tõrjusid aed-õunapuu viljad järk-järgult inimeste (keldid, gallialased, skandinaavlased jt Põhja-Euroopa rahvad) toidulaualt välja looduslike õunapuuliikide viljad, mida tarbiti tol ajal peamiselt kuivatatult ja keedetult ning millest valmistati siidrit.[3]
Ida- ja Kagu-Aasias tarbisid inimesed kahe tuhande aasta jooksul peamiselt kultiveeritud hübriidse aasia õunapuu (M. × asiatica) vilju, kuni aed-õunapuu sai kõige populaarsemaks 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.[3]
Maailmas tuntakse tänapäeval üle 30 000 kultivari, mille hulka pole arvatud paljud väikestel maalappidel kasvatatavad kohaliku tähtsusega sordid.[4]
Kultivaride areng algas arvatavalt 4. sajandil eKr, kui inimesed õppisid õunapuid pookimise teel vääristama. Kreeka filosoof Teofrastus kirjeldas (4. sajand eKr) kahte kultivari, Plinius Vanema ajal (1. sajand pKr) tunti 36 kultivari.[1] Keskajal tegeleti sortide aretamisega nii Euroopas kui ka Lähis-Idas. 17. sajandi lõpus oli Lääne-Euroopas kirjeldatud vähemalt 120 kultivari. 18. sajandil tunti üle Euroopa juba sadu kultivare. 1826. aastal kinnitas Inglismaa Kuninglik Põllumajandusselts vähemalt 1200 kultivari olemasolu.[3]
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli Euroopas erinevate kultivaride mitmekesisuse tippaeg. Tuhandeid kultivare kasvatati tuhandetes väikeaedades. 20. sajandi jooksul muutus olukord drastiliselt, kuna üha rohkem hakati õunu sisse tooma Ameerikast, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Lõuna-Aafrikast. Sissetoodud kultivarid olid suuremad ja andsid rohkem saaki, mistõttu hakati ka Euroopas üha rohkem kasvatama mujal maailmas aretatud kultivare.[3]
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi jooksul levitati aed-õunapuu kultivare üle kogu maailma ning nendest kultivaridest on aretatud tänapäevased sordid. Nüüdisaja sordiaretusel on kasutatud järgmisi liike ja hübriide: rohkeõieline õunapuu (M. floribunda), jaapani õunapuu (M. × micromalus), tumeverev mariõunapuu (M. × atrosanguinea), ida-mariõunapuu (M. baccata), hondo õunapuu (M. × zumi) ja Sargenti õunapuu (M. sargentii).[3]
Praegusel ajal langeb enamus maailma õunatoodangust üsna väikesele kultivaride arvule, mille hulka kuuluvad Põhja-Ameerikas aretatud 'Red Delicious', 'Golden Delicious', 'McIntosh' ja 'Jonagold'; Uus-Meremaal aretatud 'Braeburn' ja 'Gala', Austraalias aretatud 'Granny Smith' ning Jaapanis aretatud 'Fuji'. Kuigi paljud teised maailmas kasvatatavad kultivarid olid ja jäävad tähtsaks piirkondlikult, on eespool nimetatud kultivarid maailmas kõige olulisema osakaaluga nii tootmises kui ka sordiaretuses. Seega on kasvatavate õunasortide mitmekesisus viimase 100 aasta jooksul pidevalt vähenenud.[3]
Nüüdisajal kasvatatakse õunapuid õunte saamiseks peaaegu terves parasvöötmes ja mõnes troopilise vöötme mägipiirkonnas. Maailma kõikidest puuviljadest toodetakse õunu tänapäeval kõige rohkem. 2007. aastal möödus õunte kogutoodang puuviljaturu pikaaegsest liidrist – apelsinist. 2012. aastal toodeti maailmas kokku 76,4 miljonit tonni õunu ning õunapuuistandike kogupindala oli 4,84 miljonit hektarit.[5]
Maailma õunatoodang on pidevas tõusutrendis alates II maailmasõja lõpust. Kasv aeglustus mõnevõrra 1980. aastatel, kuid kiirenes jällegi 1990. aastatel. Kõige suurem juurdekasv viimasel paaril aastakümnel on toimunud tänu Hiina õunakasvatuse plahvatuslikult kiirele arengule, mis sai alguse 1978. aastal, kui keskvalitsus otsustas puuviljakasvatuse regulatiivseid piiranguid vähendada. Vähem oluline pole ka Hiina elanikkonna kiire kasv, mis on tekitanud suure nõudluse ka värskete puuviljade järele. 1973. aastal ületas Hiina õunatoodang esimest korda ühe miljoni tonni piiri, 1989. aastal oli see 4,5 ja 2012. aastal 37,0 miljonit tonni. Kui Hiinas on viimastel aastakümnetel oluliselt suurendatud õunapuuistandike pindala, siis muus maailmas pole istandike pindala eriti palju muutunud. Küll on aga saagikus märkimisväärselt tõusnud tänu järjest intensiivsemale herbitsiidide, insektitsiidide ja fungitsiidide kasutamisele. Üha suureneva tootmismahu juures on tänapäeval võimalik tarbida värskeid õunu aastaringselt.[3]
Lõviosa toodetud õuntest tarbitakse ja töödeldakse tootjariigis. Vaid ligi 11% maailma kogutoodangust läheb ekspordiks. 2011. aastal olid suuremad õunte eksportijad Hiina (1034,6 tuhat tonni), Itaalia (976,1), USA (833,2), Tšiili (801,1), Prantsusmaa (726,6), Poola (532,1), Holland (341,2) ja LAV (333,4). Suurimad importijad olid aga Venemaa (1157,7), Saksamaa (665,7), Suurbritannia (459,1), Holland (310,6), Hispaania (253,1), Indoneesia (212,7), Kanada (198,6) ja Mehhiko (198,5).[6]
Enne aed-õunapuu võidukäiku keskajal tarbisid eestlased meil looduslikult levinud mets-õunapuu vilju, mida kutsuti ubinateks. Mets-õunapuu oli sel perioodil levinud üle kogu Eesti, aga tänapäeval kohtab teda peamiselt Lääne-Eestis, eriti Saaremaal ja Muhusaarel. Selle ubinad aga ei suutnud aed-õunapuude magusamate ja suuremate viljadega võistelda. Aed-õunapuid hakati meil linnade läheduses ja kloostriaedades kasvatama 13. sajandil. Mõisaaedades on õunapuude kasvatamisest andmed alates 16. sajandist, taluaedades järjest rohkem alates 18. sajandi lõpust.[2]
Kõrgperiood õunakasvatuses saabus enne II maailmasõda. 1939. aastal kasvas meil 2 284 500 õunapuud, mis on siiamaani ületamatuks jäänud. Samal perioodil eksporditi õunu Eestist peamiselt Soome ja Saksamaale, vähem ka Inglismaale ja mujale. Õuntest valmistati sel ajal karastusjooki, džemmi ja marmelaadi.[7]
Viimaste aastate jooksul on Eesti õunatoodang oluliselt langenud. Kui 1993. aastal toodeti meil 40 037 tonni õunu, siis 2012. aastal oli kogutoodang vaid 1855 tonni.[5] Põhjuseks on tõenäoliselt meile imporditavad odavamad õunad.
Keskajal söödi värskeid õunu üsna vähe, peamiselt kasutati neid toidu ja siidri valmistamisel. 18. ja 19. sajandil jagati õunakultivarid lõppkasutuse järgi dessert- ja keeduõunteks. Magusamad dessertõunad olid sellel perioodil juba kõige levinumad, kuid ka keeduõunu hinnati pudingu ja kondiitritoodete valmistamisel. Siidri valmistamisel eelistati aga aromaatseid, keskmise happe- ja parkainesisaldusega õunu.[3]
Õunu tarbitakse tänapäeval nii värskelt kui ka töödeldult. Õuntest toodetakse väga palju mahla. Värskelt pressitud mahla säilivusaja pikendamiseks seda pastöriseeritakse või valmistatakse sellest vee eraldamisega kontsentreeritud mahla. Samuti kasutatakse õunamahla mitmesuguste mahla- ja karastusjookide komponendina. Mahlast järelejäänud massist valmistatakse õunapüreed. Õunu tarbitakse ka kuivatatult või valmistatakse neist kompotti, moosi, siidrit, veini, pirukatäidist jms.
Õuna peetakse kristlaste hulgas sageli Eedeni aia keelatud vilja sümboliks, kuigi Esimeses Moosese raamatus tegelikult õuna ei mainita.[10]
Germaanlaste mitmetes saagades on õun märklauaks, mis asub lapse pea peal ning mille pihta lastakse ammu või vibuga. Kuulsaim neist on saaga Wilhelm Tellist.[11]
Vanakreeka mütoloogia järgi põhjustas kuldne õun, millel oli kiri "Kõige kaunimale", tüli kolme jumalanna (Hera, Athena ja Aphrodite) vahel. Õuna sai endale Aphrodite, kes pakkus Trooja Parisele selle eest maailma kõige ilusamat naist, kelleks oli Sparta kuninganna Helena. Paris viis Helena Troojasse, Sparta kuningas Menelaos alustas aga oma naise tagasisaamiseks Trooja sõda.[12]
Skandinaavia mütoloogias järgi oli jumalanna Idunn kuldsete õunade hoidja, mis aitasid aasidel igavest noorust säilitada.[12]
Populaarse legendi järgi kukkus õunapuu all istuvale Isaac Newtonile pähe õun, mis aitas tal formuleerida gravitatsiooniseadust.[13]
Biokeemilise koostise määramisel kasutati õunasorte 'Red delicious', 'Golden delicious', 'Gala', 'Granny smith' ja 'Fuji'.
↑ ""Puuviljakasvatus"". www.pikk.ee. Eesti põllu- ja maamajanduse infoportaal. Kasutatud 05.02.2011.
|
OSCAR-2019
|
||
Ei oma viimast diplomilavastust mängivatel lavakunstikooli 27. lennu tudengitel ega ka teistel maksa muretseda, kas 350 aastat tagasi kirjutaud "Misantroop" on piisavalt nüüdisaegne. See Molière’i näidend on justkui mingi universaalne skeem, mille puhul ei saagi küsida, kas näidendi tegelased ja nende probleemid puudutavad tänast vaatajat, vaid igal ajastul saame "Misantroobi" tegelastes näha just oma aja isikuid ja trende.
Kuid saame aimu ka Molière’i ajast, kes on öelnud, et oma ideed võtab ta sealt, kust võtta on. Ehk siis suur osa tema loomingust pärineb elust enesest. Pealegi mängis võimekas näitleja Molière ise ühte"Misantroobi" peategelast Alceste’i ja seega võime kõnealust näidendit näha autobiograafilisena. "Misantroop" tõestab, et inimesed ei muutu, muutuvad olukorrad. Võib-olla pole see näidend oma struktuurilt ja ideelt kõige efektiivsem abivahend, millega osutada kehtiva ühiskonna mädapaisetele, ega tõlgenduste poolest üleliia avar. Siin tuleb aga arvestada, et "Misantroop" oli üks esimesi tekste draamaajaloos, millesse ilmus alltekst.
Nüüdne Anu Lambi lavastus olla välja kasvanud lavakõneeksamist ning mõningal määral oli seda ka esietendusel tunda. Mis pole aga taunimist väärt, sest Molière’i poleks mõtet lavastada, kui tema näidendite värsile ja rütmile suuremat tähelepanu ei pöörataks. Kõlab paradoksaalselt, kuid on öeldud, et Molière’i dramaturgia sisuline aktuaalsus on lahutamatu tema vormist, ning näiteks just kunagised Lembit Petersoni lavastused (aastatel 1986 ja 2011) seda paradoksi tõestasid. Kui 2008. aastal VAT Teatris esietendunud Markus Zohneri lavastatud "Misantroobi" füüsilisem ja mängulisem vorm võib-olla tõesti pisut pärssis teravmeelset värssi nautimast ja seda tõlgendamast, siis Anu Lambi lavastus on kusagil Petersoni ja Zohneri tööde vahel.
Tänu nii modernsemale miljööle (salong toolide ja kohitsetud tiibklaveriga), samalaadsetele kostüümidele kui ka Tõnu Kõrvitsa heliloomingule asetus tegevus kuhugi Vilde "Tabamata ime" loomisaega ning mööndustega võime ju näha ka näidendite sisulisi puutepunkte. Kuigi esimese hooga tõrgun värsis lavastust väljareklaamitult "tšehhovlikuna" nägema, tuleb tunnistada, et lavaka tudengite töös on see inimhingede inseneriteadus justkui rakendunud tõesti.
Noorte näitlejate mäng on dünaamiline ja tegelased – niipalju kui värss võimaldab – lihast ja luust noored inimesed. Teksti allahindluseta edastamise parimaks tunnustuseks on ilmselt etendustel kostvad naerupahvakud ning see annab ühtlasi kinnitust, et 350 aastat vana värss töötab endiselt.
Koolitöös tuleb rakendus leida kõigile tudengitele, sestap on üks selle tudengilavastuse eripärasid peaosaliste esitamine mitme näitleja poolt. Ühelt poolt lisab see lavastusele värskust, teisalt on oht, et peaosalised lahustuvad või tekib mingi segadus tegelase rollijoonises. Molière esitas oma näidendiga küsimuse, millele peab iga ühiskond paratamatult oma vastuse leidma – see on küsimus tõe ja ühiskonna vahekorrast.
Me võime küsida, kas Célimène’i austaja, tõeihaleja ning à la "Elu24" kultiveeritavast lõhverdav-sisutühjast seltskonnanormist väsinud Alceste (Karmo Nigula, Karl Laumets, Markus Habakukk, Ott Raidmets) on tänase vaataja silmis lihtsalt tülinorija, naeruväärselt vanamoeline oma tõrjuvuse ja otsekohesusega või hoopis ainuke normaalne inimene. Vastus sõltub vaatajast ja tundub, et just sellepärast on neljal näitlejal olnud ülesanne Alceste’i mängida võimalikult sarnaselt. Kuigi kiusatus oleks näha mõnevõrra nüansseeritumat kvartetti. Etenduse kavalehel on foto, millel noormees vaatab peeglisse ja näeb seal nelja misantroopi. Kuid võime vaadata ka vastupidi – hulk inimesi vaatab peeglisse ja näeb seal koondkujuna ühte misantroopi.
Ka noore Célimène’i esitajad (Saara Nüganen, Lauli Otsar, Liisa Saaremäel) on hoidnud ühtset joont ning ühe noore seltskonnadaami hingeelu hämaramaid (või siiramaid) soppe me ei näe. Célimène on (või tahab olla) muretu ja seda igas mõttes. Kirglikust muretusest pole paraku kaugel mitmepalgelisus või silmakirjalik tolerantsus, ja midagi tänapäevast siin on.
Alceste tüütab Célimène’i oma tõe- ja armuvaluga ning seoses nende tüütamistega on sündinud väga kõnekas ja tähelepanu vääriv leid: niipea, kui ilmselgelt juba murtud mees tuleb oma südame- ja hingehädadega kallima juurde teda n-ö mõistusele tooma, hakkab naine rõõmsalt ja süüdimatultki prantsuse keeles laulma, et ta ometigi ei peaks kuulama teateid hädast ja viletsusest, mis ju tegelikud võivadki tõele vastata.
Näitlejatöödest tuleks esile tõsta ka Laura Kalle, kes oli Célimène’i "sõbratari" Arsinoéna võimekas nii tšehhovlikust, molière’ilikust kui ka püstijalakomöödialikust vaatevinklist. Ja ei saa öelda, et vähem võimekad oleksid olnud Philinte’i osatäitjad Jürgen Gansen ja Christopher Rajaveer ning Risto Vaidla (markii Acaste) ja Karl Koppelmaa (markii Clitandre).
Mati Unt kirjutas Petersoni 1986. aasta lavastusest: "Etenduse kultuur on kõrge ja seda näeb viimasel ajal harva. Kõrge kultuuriga etendus aga kasvatab publikut, muudab teda paremaks ja kultuursemaks. Inimesed lahkuvad teistsugustena, ükskõik mis nad ka ise ei mõtleks. "Misantroop" oli ehk kasutu, aga väga vajalik."
Undi "etenduse kultuuri" jutt kehtib igati ka kõnealuse lavastuse kohta. Kuigi nüüdse lavastuse vajalikkust on keeruline mõõta, on see kindlasti kasulik, nii ühele kui ka teisele poolele.
|
OSCAR-2019
|
||
Ei teagi nüüd, kas peaks tänama meite võrdõigusvolinikku või mitte, kuid lõpuks said mehedki täitsa oma rahvajooksu, kuhu naistel asja pole. Teatavasti on naistel juba ammu olemas oma jooksupidu Maijooksu näol, mis käesoleval aastal tähistas oma 30. toimumiskorda, pannes üheskoos liikuma tuhandeid "õrnema soo esindajaid". Ainult meesvõistlejatele mõeldud Võimatu10 täitis Eesti spordimaastikul järjekordse tühimiku.
Maarjamaad on 2017. aastal tabanud suur takistustega maastikujooksude (OCR) buum. Võimatu10, mis tituleeritud kui raskeim 10 km takistusjooks meestele, oli 12. taoliseks jooksuürituseks käesoleva aastanumbri sees.
Üldjuhul korraldatakse selliseid mõõduvõtte suveperioodil, kuid Võimatu10 toimus 29. oktoobril ehk hilissügisel, mis lisas võistlusele täiesti uue dimensiooni, sest 24 tehisliku või loodusliku takistuse hulgas leidus ka kolm sellist, kus pidi karsumdi vette hüppama ning veidike talisuplust harrastama. Seega ei tasu imestada, et 126-st registreerunud mehest julges starti lõpuks tulla vaid 79, kellest 13 finišisse ei jõudnudki, sest katkestati...
Laupäeva õhtul jõudsime naiste eest maapakku Pühajärve ja sajanditevanuse sõjatamme vahetus läheduses asuvasse ööbimispaika. Ega molutada pikalt ei lastudki, sest otsustasime kamraadiga õhtupimeduses Pühajärvele ringi peale teha. Mõnus vaheldus tavapärastele treeningutele. Nii heas seltskonnas möödusid kilomeetrid lennates ja soojendusjooks järgmise päeva hullusele oligi tehtud. Tavaliselt treenin uhkes üksinduses. Omaette kogemus oli järvetiiru tegemine rahulikus tempos, mis lubas ümbrust ja rada märksa rohkem nautida. Muidugi nii palju kui silm hämaras seletas. Võrdluseks, senised kolm ringi olen kirja saanud Pühajärve jooksu raames, mis lühidalt öeldes tähendab põrgukuumuses kannatamist. Viisakalt öeldes. :D
Väike saunatuur, mis sisaldas endas muuhulgas ka karastavaid tiigikülastusi ning nüüd jäi üle tegeleda veel viimase peenhäälestusega, sest vaim oli vaja valmis panna...
Võistlushommikul ärkasime prognoositust varem. Egas midagi, vajalikud protseduurid tehtud, pakkisime oma varanduse kokku ning asusime Otepää suurimaid vaatamisväärsusi uudistama. Kamraadid, kellest kumbki Võimatu10 ei osalenud, proovisid mind jätkuvalt ümber veenda erinevate ahvatlustega, kuid suutsin üles näidata kindlameelsust ja oma osalemisotsust ei muutnud. Kuigi, tõsi, korraks tekkis tibatilluke kahtluseuss, et kas ikka olen täie mõistuse juures, et plaanin taolisest hullumeelsusest osa võtta. Paljude arvates pigem kindel Jämejala või muu sarnase asutuse kandidaat. Samas, mulle ongi viimasel ajal ekstreemsused ja väljakutsed meeldima hakanud ning sedagi tean juba ammu, et ega ma eriti normaalne inimene ikka ei ole. :)
Lõpuks jõudsime omadega Käärikule. Sealse spordikeskuse suusastaadionilt, kust ka eraldistardid anti, võistlussärk lunastatud ning omavastutuse kinnitusvorm allkirjastatud, suundusime rajaluurele. Põhirõhk veetakistustel. Ütleme nii, et pooleldi jäätunud tiigikesed, kus ka jäätükid sees hulpimas, polnud just kõige kutsuvamad ega ahvatlevad. Vabatahtlikult ükski terve mõistuse juures olev inimeseloom taolisse kohta suplema ei kipu. Eriti nappide plusskraadide ja kohatise vihmasajuga. Vähemalt tuult polnud. Päeva naelaks oli kindlasti Kääriku järve hüppetorn, millelt tuli vette hüpata. Enne starti käisin seda niisama uudistamas. Alla tulles libastusin ja kukkusin. Õnneks haiget väga ei saanud, sest oskasin õigesti maanduda. Siiski, enesekindlust lisav hea enne see polnud...
Üheks tähtsaks küsimuseks oli riietus. Mina otsustasin, lähtuvalt varasemast kogemusest, võimalikult napi ja liibuva variandi kasuks, kuid leidus ka neid, kes piltlikult öeldes pool kappi endale selga toppinud. Arvan, et too variant, mille valisin, oli parem, sest imas endasse vähem vett. Kuna pingutasin, siis külm samuti ei hakanud.
Mida ma polnud seni jooksuvõistlustel kogeda saanud, oli eraldistart. Tegemist on üliharva nähtusega, üldjuhul antakse ühisstart. Kohe meenusid Andrus Veerpalu vägiteod 15 km eraldistartidega klassikasõitudelt, mis ühisstartidest palju-palju põnevamad. Eraldistart tähendab ühtlasi ka seda, et rajal end kordagi lõdvaks lasta ei saa, sest eeldatavate konkurentide esitusest puudub ülevaade. Peab pidevalt end takka sundima, pingutama. Ei saa lihtsalt grupis tiksuda, et siis hiljem, lõpu eel, võimsa spurdiga konkurente edestada. Päris põnev formaat tegelikult, kuigi harjumatu.
Esimene julge pääses rajale kell 11, viimane veidi peale keskpäeva. Stardiintervall oli 30 sekundit. Kuna minu võistlusnumbriks oli 85, siis sain omajagu oma lähet oodata, kuid lõpuks jõudis kätte minugi kord.
Adrenaliinitase oli laes. Neli ligi kahemeetrist tuletõrjeplanku erilisi raskusi ei valmistanud. Tasakaaluharjutus mööda ca 1,5 meetri kõrgusel asuvaid kitsaid ja libedaid puittalasid komistuskiviks samuti ei osutunud. Järgnes takistus nimega Vesiroosid kaasale, kus vesiroosidest polnud muidugi haisugi. Tegemist oli karastava suplusega umbes 5 meetri laiuses tiigis, kus vesi üle pea ulatus. Nüüd olin läbimärg ja lihas maha jahtunud, kuid see oli vaid eelsoojendus eesootavale.
Palkidest takistus, paar korda mudase põhjaga kraavides sumbatud, Vanapoisi mägi alistatud ja põhupallidest üle ronitud, pidid osalejad esmalt mudas roomama, misjärel suunduti Viikingi kiirkursusele - järjekordne tiik, mille peal hulpimas neli palki. Ujuda sai omajagu.
Rekkamehe eri oli omapärane kogemus. Mõni arvaks, et suure rekka alt on kerge läbi roomata, kuid eksite. Võrdlemisi kitsas oli seal all ja usun, et kui juba minusugusel kergekaallasel andis end sealt läbi pressida, siis mõni kogukam isane seda takistust nõuetekohaselt kindlasti ei läbinud. Kumm vahetatud (loe: erineva suurusega rehvidest takistusriba edukalt seljatatud), asusime demineerima - 32 kg sangpomm tuli üle lindist konstrueeritud liini vinnata. Sellega sain hakkama teisel katsel, mil tehnikat oluliselt korrigeerisin.
Takistusel nr 14 kehastusime Tarzaniks, sest mööda köit pidi üles ronima ja viie meetri kõrgusel asuv märk ära puudutada. Tagasi maapinnale laskudes asus mu privaattsoon otsekontakti ronimisköiega, mis ei olnud just kõige mõnusam tunne.
Suundusin Veohobuste võidusõidule. Põhimõte lihtne - haara üks liivakott kaasa ja jookse staadioniring. Kuna kandam palju ei kaalunud, siis kandsin seda peas, nagu Aafrika naistel tavaks. Oli tõesti mugavam.
Edasi kulges teekond mööda Seinamäe krossijooksurada, peagi rühkisin üles slaalominõlvast. Ja siis see tuli! Everest2 ehk Seinamäe sööstlaskumisnõlvast esmalt lõbus allalibistamine ja siis vaevaline ülesronimine. Kõrguste vahe 35m, kogupikkus 100m. Jube mägi! :D
Edasi kulges trass mööda Kääriku järve konarlikku kallasrada, kus ka üks korralik tõus sees oli. Tunnistan, et seda tõusu lõpuni joosta ei suutnudki, jalgadest kadus jõud. Kuidagi ähkides ja puhkides ülesse taarusin. Hingeldasin meeletult, kuid märja ja külma riide tõttu oli raske hingata. Õnneks lõpuni polnud enam palju jäänud ja Kolgata tee sai peagi läbi...
Sukeldumiskursusele ehk Kääriku järve hüppetorni jõudes, kus kamraadid mind muigelsui ees ootamas olid, lõõtsusin meeletult. Tornis tõmbasin veidi hinge, valmistusin vaimselt vettehüppeks. Igasuguste veetakistuste ja vettehüpete ees on mul väikene foobia. Suutsin piisavalt taastuda ja end koguda ning hüppasin. Taaskord ületasin oma hirmu!
Päästva finišikaareni jäi veel veidi üle kilomeetri. Kogusin viimased jõuvarud kokku ja asusin tõkkejooksule. Roomasin läbi torude, trepijooks ja viimaseks takistuseks oli mööda tellinguid kätejõul rippudes turnimine. Hüpe õhku ja FINIŠ!
Päevajuht soovis kohe mu muljeid kuulda, kuid kuna ma polnud mitu minutit kõnelemisvõimeline, palusin tal oodata. Lõpuks külmunud suuga miskid enam-vähem arusaadavad laused suust välja sain. Vot nii läbi olin omadega. Tegemist oli nii vaimselt kui ka füüsiliselt väga raske väljakutsega. Siinkohal ma ei liialda. Kõik need mehed, kes raja läbisid, on võitjad. Müts maha teie ees!
Suundusin kärmelt kuuma duši alla ja siis kohe sauna end soojendama. Oluline oli märg riie võimalikult ruttu seljast saada ning mitte väljas külmetada. Huvitav oli muljetada.
Kuni autasustamiseni ei teadnud ma kindlalt, kas mul on poodiumile üldse sel korral asja või mitte. Selgus, et oli. M vanuseklassis sain tubli teise koha, üldkokkuvõttes olin kolmas.
Raja kiireim aeg kuulus M30 vanuseklassis võistelnud Aimar Hussarile, kes jooksis 10 kilomeetrit 54 minuti, 15 sekundi ja 45 sajandikuga. Teiseks jäi M vanuseklassis võistelnud Andres Nöps, kes muuseas asus rajale viimase mehena ja kaotas võitjale vähem kui 17 sekundiga. Üldarvestuse kolmanda koha napsas aga M vanuseklassis võistelnud Mardo Lundver ajaga 55 minutit, 12 sekundit ja 71 sajandikku.
Kripeldama jääb nii napp kaotus esikohale, sest tean, et olin suuteline võistlust võitma. Eraldistardi võlud, oleksin pidanud rohkem pingutama. Samas, ma väga ei põe, sest andsin endast parima. Vaim polnud seekord piisavalt tugev ja mitmel takistusel raiskasin liiga palju aega. Teinekord äkki targem ja suudan teha vigade paranduse. Hindeks etteastele panen koolipoisi kolme. Varu jäi sisse ja ei suutnud oma täit potentsiaali realiseerida.
Mida veel mainida tasub, on võistlusjärgne toitlustus. Nii rikkalikku ja toekat einet (kartul, kaste, kapsas, liha, magustoit jne) näeb jooksuvõistlustel harva. Veab, kui vahest supilurrigi pakutakse. :)
Korraldajatele annan samuti 10 punkti 10-st. Kiidusõnad teile kõigile ja suured tänud vägeva elamuse eest!
Veetakistuste rohkuse tõttu ja aastaaega silmas pidades pidasin seda üritust piisavalt hulluks, et mitte osaleda. Ei kahetse ka takkajärgi mitteosalemist nähes, mis tingimused olid :) Sellist eraldistardi formaati võiks nii mõnelgi takistusjooksul kasutada. Igatahes respekt, et selle läbi tegid!
|
OSCAR-2019
|
||
Ma kohe ei oska öelda, mis värk mul selle ebastabiilsusega on. Mõnikord mõtlen jälle suure hurraaga, et hakkan järjepidavaks, kuid siis läheb jälle meelest ära, siis ei viitsi ja siis… Noh umbes nagu mul selle trenni tegemise ja kaalu kaotamisega on 😀 Eelmine nädal tegin niipalju trenni, et käisin oma 7km ringil. Seekord leppisime Stega kokku, et ühe bussipeatuse vahe kõnnime, järgmise jookseme ja siis jälle kõnnime. Jooksmine on MEGAraske! Ausalt. Ärge kunagi proovige.
Samas pärast oli jälle hea olla ning üle pika aja oli selline mõnus pingutamise tunne. Selle lihtsa kõndimisega ei ole mul enam probleemi ning ega ta väga efektiivne pingutus vist ka pole. Käisin kaks päeva järjest, tunne oli mega ning minu hämmastuseks jõudsin üpris palju joosta.
Pärast neid päevi langesin jäätise lõksu – häbi, häbi, häbi. Mul iga mõne päeva tagant käib enesele lubamine, et nüüd ma ikka pean jälle korralik olema. Mitte ei tule välja, tee mis sa teed. Kas mul oleks raske poolteist kuud nüüd vastu pidada, trenni teha ja peenikeseks saada enne kui me reisile läheme? Ilmselt ei oleks.
Nüüd kui ma just mõtlesin, et raha asjad hakkavad laabuma ja juba on päris tore, lõpetas mu telefoni ekraan koostöö ning olugugi, et seadetes on ekraani heledus 100% peal on ekraan siiski põhimõtteliselt täiesti pime (kuskil 1% võib olla) ning heal juhul näeb sealt midagi kui otsese valguse käes seista ja telefoni ühele poole kallutada. Käisin telefoniparanduses luuret tegemas ning sealt loomulikult soovitati terve ekraan ära vahetada ja “siis saab edasi vaadata”. See “tühipaljas” ekraani vahetus läheb minu telefoni puhul umbes €140. Kuna mu telefon on üksjagu vana ka juba (nutitelefonide mõistes otseloomulikult), siiis otsustasin, et hangin uue telefoni. Ei ole ju teada, kas ekraani vahetus aitab ning võib olla peab veel midagi maksma ja tegema enne kui asja saab – pigem maksan veidi juurde ja ostan uue.
Tellisin kolmapäeval endale ilusa kuldse LG G3’e, mis on minu endise telefoni noorem vend ja ma olen mega elevil. Täna lõpuks helistati Euronicsist ja öelda, et jõudis kohale – need 2 päeva mu vana Sony Ericssoniga on nii piinarikkad olnud ning see LÕPUKS tundus palju pikem kui ainult 2 päeva. Kuidas nende vanade nutitelefonidega üldse midagi tehtud sai?
Teine uus asi on see, et me otsustasime oma Türgi reisi Kreeta reisiks ümber muuta. Isis tundis Tuneesiasse ja ründas peamiselt inglise turiste, sealhulgas jäid muidugi ka teised ette ning UK reisifirmad ei soovita Türki ronida. Kuuldavasti on Isisel seal ka plaanid ning ausalt ei tahaks puhkust muretsedes veeta.
Septembris lähme nädalaks ajaks Kreetale ning ööbime Blue Bay Resort & Spa hotellis (LINK!). Mõnus, mõnus, mõnus! Ei jõua ära oodata.
Alguses muidugi öeldi, et reisi niiviisi ümber ei vahetata, kuid kui ma natuke aega jonnisin ning ühte oma klientide strateegiat kasutasin, anti järele. Mina ei saa sinna midagi teha, et nende lepingud veits kummaliselt tehtud on. Lõpp hea, kõik hea.
Muidugi on Kreeka pankrotis(tumas) ning Ste kreeklasest töökaaslase sõnade kohaselt on mandri-Kreekal praktiliselt kodusõda puhkemas. Turiste röövitakse ja Ateenat pannakse põlema. Ma ei tea palju reaalselt tõsi on, sest ma pole veel ise otseselt uurinud. Loodetavasti Kreeta elab omaette rahus edasi ning meie puhkus tuleb megatore.
Ma lootsin, et see nädalavahetus saab jälle suve nautida, kuid ilmateade lubab ainult vihma. Täna tuli näiteks juuli kuu puhul rahet. Jumalast normaalne!
Ma olin laupäeval juba päris ahastuses, sest nädala lõpuks tulid megailusad ilmad ja mina olin otseloomulikult tööl. Siiski-siiski pidas see ilm pühapäevani vastu ning ma sain ka lõpuks enda valge luigekeha Assakule veetud. Niiiiii mõnus oli. Ausõna!
Käisin veel enne turult läbi, ostsin maasikaid ja mureleid ja lihtsalt lebotasin päev otsa. Idee oli hea ja teostus veel parem.
Sellega seoses avastasin veel ühe audio raamatute suure plussi – sa saad ükskõik mis pidi päevitada ja terve selle aja saad niiöelda “edasi lugeda” ilma, et sa peaks kartma mingit raamaturante kõhul või muud säärast :D. Üks hetk ma avastasin selle sooja päikese käes, et mul osa raamatust jäi nagu kuulmata ning olin jõudnud juba peaaegu mõrvari paljastamiseni. Oioi! Mida see siis tähendas?
Õhtuks olid mu kõht ja dekoltee ja jalgade sisekülg väga punased ja valusad. Panin küll päiksekreemi, aga ega see 3+ tundi päikese käes vist minusugustele hästi ei mõju. Absoluutselt uskumatu on muidugi see, et mu jalad (!) ära põlesid, mida siiani on mu elus juhtunud vaid ühel korral ja seda ka Tuneesias. Nüüd sain vähemalt teada, et see on ka siin võimalik. Naljakas on ka see, et päike tegi mu kehale ülevalt alla sellise punase triibu – laia, kuid siiski piisavalt koomilise. Nimelt on mul kõht ja esine päevitunud, kuid jalgade väliskülg ja keha küljed on valged, nagu poleks üldse päikest saanud. What is this sorcery? Vähemalt on minu suve algus tehtud ja sellega võib täitsa rahul olla, kuid ma lihtsalt loodan, et üks hetk läheb kõik see punane vähe pruuniks ka 😀
Täna on muidugi jube vastik ilm – ei ole kindel, mida selga peaks panema, sest kohati on taevas selge ja siis on jälle pilvine ja tuleb padukat. Tööle võtsin igaks juhuks vihmavarju kaasa ning hommikul tulles sain isegi mõned meetrid seda kasutada.
Eile palavat ilma trotsides leidsime enda “pere” uued lemmikjäätised. Premia on välja tulnud oma uhkete pulgajäätistega, mis on kõik eraldi oma privaatpakenditesse pandud. Jäätist ennast on 3 erinevat maitset ning ise proovisin ära 2: vaarika-granaatõuna kastmega ja karamellikastmega. Kolmas on kirsikastmega ning Ste jäi sellega väga rahule.
Ma tegelikult ei tahtnud seda maitset üldse osta, kuid kahjuks olid muud maitsed Sõpruse Puiestee Rimist kõik ära ostetud (ilmselt oli süüdi hinnakampaania) ning kuna ma väga seda jäätist tahtsin, siis otsustasin ka selle ära proovida. Karamellikaste ei ole MEGAmagus, kuid üleüldiselt puudub sellel maitsel see värskendav hapukas kick, mis teistel maitsetel olemas on nii et võib vast öelda, et see on mu Ekselence’i sarja kõige vähem meeldivam jäätis.
Seda tahaksin ise kindlasti ära proovida, sest šokolaadi ja kirsi kombo on ju taeva poolt määratud paar. Ste ei osanud valida, kumb talle rohkem meeldis, kuid ka see karamelli oma ei kuulnud tema lemmikute hulka.
Täishinnaga toode on muidugi üksjagu krõbe – tüki hind oli Maximas €1.19, arvestades et jäätiseke on ainult 85g raske. Kuna mul tšekki käepärast ei ole, siis mälu järgi minu meelest tuli Rimist kampaania hind €0.89, aga pead päris anda ei julge. Premia lubab, et seal sees ei ole säilitusaineid ja jäätis ise on looduslik – eks seal looduslikke maitse- ja lõhnaaineid ikka on, ehk siis ei saa loota, et seal päris moosi sisse on torgatud, kuid maitse on kindlasti ülim!
Meenutagem tänasel päeval kõik eelnenud nädalavahetust ja oodake jõule, mis meil siin muud ikka enam teha on 😀 !
|
OSCAR-2019
|
||
Kohalik reisiekspert Anthony Peregrine annab ülevaate Côte d’Azuris asuva Nice’i olulisematest vaatamisväärsustest. Nice’is asub üks Euroopa kaunimaid linnasiseseid randu. Peregrine elab Prantsusmaal ning on seal kirjutanud reisi- ja muid lugusid enam kui 20 aastat. Samuti külastab ta igal võimalusel ülejäänud Euroopat.
Côte d’Azuri elurõõmus pealinn Nice on kaunilt kaardunud ümber Inglite lahe. Tema glamuursele mainele annab oma osa ka pisut skandaalne maine. Selge valgus sillerdab Vahemerelt vastu, tekitades ideaalse keskkonna elunautlejatele ja piisavalt varju dekadentsile. Praeguseks on Prantsusmaa suuruselt viies linn osaliselt taastanud oma suursugususe, ütlemata sealjuures lahti ka kuumast ladina temperamendist. Ning lummav on ta peaaegu aasta läbi.
Nice-Côte d’Azuri lennujaamast (tel 00 33 48 988 9828; www.nice.airport.fr) maksab taksosõit linna keskusesse olenevalt sihtpunktist 22–30 eurot päeval ja 27–32 eurot kella 19.00 ja 7.00 vahel. Neljas inimene või pagas suurendavad takso arvet.
Taksot saab ette tellida telefonil 00 33 49 313 7878. Buss on odavam (6 eurot üks suund, kuid pilet kehtib ülejäänud päeva kõikidel Nice’i bussidel ja trammidel) ja tunduvalt lihtsam.
Astuge kas bussi nr 98 või 99 peale. Mõlemad väljuvad 30 minuti tagant ning läbivad lennujaama mõlemat terminali. Nr 98 sõidab kesklinna ja 99 raudteejaama. Kui reisite ilma laste ja rohke pagasita, saate lennujaamast Nice’i sõitmiseks kasutada ka mootorrattatakso teenust (tel 00 33 64 824 6409; mototaxi-sophia.fr). Pileti hind on umbes 30 eurot.
Nice’is on kaks sadamat, üks linna enda oma ning teine, Villefranche-sur-Mer, asub kohe ümber nurga Vahemere ühes kaunimas lahes. Nice’is randuvad laevad sadamas, kus turismiinfopunkti töötajad reisijad vastu võtavad. Vanalinn ja linnakeskus jäävad meeldiva 20minutise jalutuskäigu kaugusele. Kui see on aga liiga kurnav, on võimalik kasutada ka takso- või tipphooajal süstikbussiteenust.
Villefranche’i sadamasse saabumine on omaette elamus – avanevad mäed, meri, päike, taevas ja kõige selle keskel pesitsev väike linnake. Sadam on madal, nii et kaldale viiakse paadiga. Kui aega on vähe, piirduksin mina ainult Villefranche’iga. See on kaunis Vahemere-äärne koht, kus on paari tunni sisustamiseks piisavalt palju vaatamisväärsusi ning ostukohti. Kui soovite ka süüa, siis tasub aega varuda pisut rohkem. Kui aega on veelgi rohkem, suunduge juba Nice’i.
Sadamas on olemas taksod, ent sama lihtne ja tunduvalt soodsam on minna Nice’i bussile (sõit kestab 12 minutit, hind 1,50 eurot) või rongile (sõit 7 minutit, hind 1,60 eurot). Sadamas asuvast turismiinfopunktist saab teada, kust need väljuvad. Nii buss kui ka rong liiguvad mitu korda päevas.
Jalgsi: Nice’i kesklinnas on väga kerge jalgsi liikuda. Vanalinn (Vieux Nice) ongi ainult jalakäijatele. Tänavatele mahuks vaevalt ära eesel, bussist rääkimata. Kuid mõned asjad, mida kindlasti näha – Matisse’i muuseum, Promenade des Anglais – nõuavad rohkem jalavaeva. Õnneks on aga Nice’is esmaklassiline ühistranspordisüsteem.
Bussid ja trammid: Miljardäre täis linna kohta on need vägagi soodsad. Ja (suhteliselt) uus trammivõrk on peen kogemus ning tee äärde jäävad sõites ka mitmed vaatamistväärivad kunstiteosed. Ühe pileti (Solo) hind tõusis 3. mail koguni poole võrra ja maksab nüüd 1,5 eurot. Selle piletiga on õigus sõita 74 minutit ning ühe korra ka bussi vahetada. Kehtib mitte ainult linnaliinibussides ja trammides, vaid ka kogu Alpes-Maritimesi maakonnnas.
Siiski ei saa sama piletit kasutada tagasisõiduks, isegi kui see jääb 74 minuti sisse. Ükskõik kuhu te ka ei suundu, tagasi tulekuks tuleb soetada uus pilet. Samuti ei saa seda 1,5 eurot maksvat piletit kasutada lennujaamaliinidel nr 98 ja 99.
Kui soovite minna Nice’ist välja, ostke Ticket Azur, mis maksab samuti 1,5 eurot ja kehtib peale linnas sõitvate busside ja trammide ka kogu Alpes-Maritimes’i maakonnas.
See on geniaalne piletisüsteem. Nii jäävad 1,5 euro sisse peale Matisse’i muuseumi ka Cannes, Monaco ja Antibes. Pileti saate osta bussi- ja trammipeatustest, juhtidelt või aadressidel 3 Place Massenast ja 29 Avenue Malaussena asuvatest esindustest. Ärge unustage iga kord trammi või bussi sisenedes piletit registreerida. Kui unustate, saate 29eurose trahvi. Teavet saab telefonil 00 33 81 006 1006 ja aadressil www.lignesdazur.com.
Jalgrattad ja rulluisud: Nice on suurepärane ratta- ja rulluisulinn, eriti mööda Promenade des Anglais’d liikumiseks. Niipea kui kohale jõuate, näete, et kõik sõidavad. Tõenäoliselt soovite nendega ühineda.
Kui see tundub kallis, proovige Nice’i kohaliku ettevõtte Vélo Bleu rattaid (tel 00 33 49 372 0606; www.velobleu.org). Neil on umbes 1750 ratast, mis on pargitud pea 175 kohas linnas ja selle ümbruses. Kasutusõiguse hind on 1 euro päevas. Esimesed 30 minutit on tasuta, järgmised 30 minutit maksab 1 euro ja sealt edasi iga järgnev tund 2 eurot. Ratast saab broneerida ette, ent võib ka lihtsalt pangakaardi ja mobiiltelefoniga kohale minna. Helistage neile numbril 043 000 3001 ning andke oma kaardi number ja nemad tagavad, et sellega saab ratta kätte.
Liikumiseks on võimalik kasutada ka tasakaaluliikurit. See meenutab pisut vedruga hüppepulka. Lihtsalt astuge peale ja asuge teele. See on lõbus. Nice’is pole nendega keelatud liikuda avalikus ruumis.
Autorent: Kui viibite Nice’is vaid lühikesel linnapuhkusel, võite autod unustada. Nagu teisteski suurlinnades, on ka Nice’is isikliku autoga liikumine õudusunenägu. Kuna Nice asub Itaalia lähedal, võivad teised autojuhid kriimudesse ja mõlkidesse suhtuda kergelt. Teie autoüürifirma aga ei pruugi seda seisukohta jagada.
Isegi kui jääte kauemaks, ei tasuks autoga end vaevama hakata. Nagu juba mainitud, on olemas soodne bussiühendus kogu Côte d’Azuri ja Alpes-Maritimes’i maakonna sisemaa poole jäävate osadega. Kui te aga tõesti ilma autota ei saa, siis Nice’i lennujaamas on esindatud terve hulk autoüürifirmasid.
Rongid: Kui bussid ei meeldi, minge rongi peale. Rongisõit ei ole eriti kallim ning on kindlasti üks alahinnatumaid rõõme selles piirkonnas. Raudtee lookleb piki rannikut, pakkudes vaateid, mida autoaknast pole võimalik näha. Rongiga jõuate mägedesse rahulikult ilma paanikata, mis mõnedel mägedes sõitmisega tavaliselt kaasneb. Juunist septembrini tasuks kaaluda Carte Zou soetamist. See lubab teil sõita kõikidel Alpes-Maritimes’i maakonna rongidel ning hind on 15 eurot inimese kohta. Peredele soovitaks aga Carte Isabelle’i. Sellega saab neljaliikmeline pere, kus on kaks alla 16aastast last, reisida Côte-d’Azuri rongidel piiramatult 35 euro eest. Kolme päeva perepilet maksab 80 eurot.
Prantsusmaa seadus nõuab, et isikut tõendav dokument peab alati olemas olema, nii et kandke passi kaasas.
Autos peab olema kollane helkurvest. Seaduse järgi tuleb see selga panna, kui auto peaks katki minema ning teil on vaja tiheda liiklusega maantee ääres autost väljuda.
Teadke, et millegi pakkumisele (veiniklaasi täitmine, leib, väike kingitus) lihtsalt „merci” vastamine tähendab keeldumist, nagu „Tänan, ei”. See erineb täielikult inglise keelest, kus lihtsalt „Thank you” tähendab „Jah, tänan”. Nii et kui soovite veini või leiba juurde, ärge öelge „merci”. Öelge „Oui, s’il vous plait”.
Suunakood: 00 33 Prantsusmaale helistades. Prantsuse telefoninumbrid on peaaegu kõik 10kohalised ning algavad 0ga. Välismaalt helistades jätke esimene 0 ära.
|
OSCAR-2019
|
||
Sihtkohaekspert Guyan Mitra on kokku pannud Lissaboni reisijuhi, mis sisaldab nõuandeid parimate vaatamisväärsuste ja kohalejõudmise nippide kohta. See elegantne päikesepaisteline linn meenutab oma ajast ja arust kommete ning tavadega ladina muinasjuttu. Mitra on alates 17. eluaastast olnud Lissaboniga tihedalt seotud ning siia ikka ja jälle tagasi tulnud. Tema arvates on Lissaboni linna ja ranna kooslus harmoonilisem kui mis tahes muus maailma paigas (vabandust, Rio). Ta kirjutab artikleid mitme riikliku ajalehe jaoks ja on toimetanud ka Lonely Planeti reisiraamatuid.
Lissaboni tasub minna ikka võluva lihtsuse ja merelise maagia pärast. Seda pakub see Lõuna-Euroopa kuldajastu linn kindlasti.
Suvekuudel leemendab Lissabon helesinise taevakupli all kuumusest. Linna päikesepaistelistelt begooniaõites tänavatelt kostub „a praia” (randa), kui surfilauad autodele kuhjatakse ja suund liivaste eeslinnade Cascaisi ja Estorili poole võetakse – need paigad on Lissaboni kesklinnast paarikümneminutise autosõidu kaugusel. Eesmärk on end külmavõitu Atlandi ookeanis jahutada, saada varbad liivaseks ja anduda seejärel mõnes baaris täielikult mererannaklassikale, milleks on küüslaugused ameijoa’d (merekarbid) ja klaas jääkülma laagerõlut.
Huvi peaksid pakkuma sajandivanused trammid ja rauast köisraudteed, mis rappudes ja mürisedes tänase päevani linna seitsme järsu mäe vahel sõidavad. Möödunud aegade pärandi paremikust saab osa, jalutades Baixa linnaosas, mille ornamentidega kaunistatud baroksetel tänavatel tervitavad üksteist taimetundjad, pudupoodnikud ja rätsepad.
Käänuline tee Lissaboni ühest kõrgemast mäest üles viib mauride piirkonda Alfamasse, kus merevaigukarva müürid ja tolmused teed looklevad araabiapärase keskaegse lossi ümber, mis kõrgub allpool oleva linna ja selle terrakota-katuste kohal. Imperaatorlikul Belémi rannajoonel hoitakse au sees Portugali „avastuste aega”: siin on suursugune klooster ning imetlusväärsed ausambad näoga jõe suunas, rajatud ajaloo ühe uhkeldavaima koloniaalimpeeriumi ajal.
Tänapäeva lissabonlased on liialdamised suuresti koondanud öisesse tegevusesse, mis teeb linnast unelmate paiga kõigile vabameelsetele. Öö algab tavaliselt arvukates baarides boheemlasliku Bairro Alto munakivisillutisega tänavatel. Muidugi kestab pidu varaste hommikutundideni, lõppedes mõne tohutu suure jõeäärse laohoone terrassil Euro house’i rütmide saatel. Kui valutav pea muudab vaatamisväärsuste külastamise võimatuks, jätke see osa vahele ja veetke päev mõnel lähedalasuval Atlandist räsitud rannal. Metsikud rannaribad Guincho, Adraga ja Grande laotuvad piki rannajoont laiali ning on kesklinnast vaid pooletunnise autosõidu kaugusel. See teeb Lissabonist ühe parima linna ja randa ühendava sihtkoha kogu Euroopas.
Lissabonis on harva liiga palav või liiga külm, seetõttu saab linna aastaringselt külastada. Esimesed kevadõied ilmuvad tavaliselt veebruari lõpus ja viimased soojad Sahara tuuled hoiavad termomeetri näidu kõrgel veel novembriski. Augustis peatub elu linnas siiski pea täielikult, paljud restoranid ja baarid sulgevad oma uksed ja kohalikud põgenevad lämbest linnast jahedamatele Atlandi kallastele.
Lennujaamast sõidavad taksod (tel 00 35 121 844 4050) kesklinna, see maksab umbes 15 eurot ja võtab aega 25 minutit. Aerobus 91 (3,5 eurot, 8:00–20:00) väljub iga 20 minuti tagant saabuvate lendude terminali eest, sõidab 30 minutit ja teeb peatuse Pombali, Avenida da Liberdade ja Praça do Comércio juures – kõik need kohad on kesklinnas. Linnaliinibussid nr 44, 45 ja 43 (umbes 1,35 eurot, 7:00–21:30) väljuvad lennujaama eest ja suunduvad kesklinna, sõiduaeg on umbes 40 minutit. Metroo on praegu kõige kiirem viis lennujaamast kesklinna jõudmiseks. Uus punane liin sõidab ilma vahepeatusteta Saldanha raudteejaamast lennujaama ja tagasi (1,35 eurot, 6:30–1:00).
Lissabon on Atlandi ookeani Euroopa ranniku kõige aktiivsem sadam. Siin on kruiisilaevade jaoks kolm terminali: Alcântara, Rocha de Conde d’Óbidos ja Santa Apolónia. Enamikku laevadest teenindavad bussid, mis sõidavad sadamatest kesklinna Praça do Comércio juurde.
Jalgsi: Lissabon on suhteliselt väike linn, kuid see on rajatud seitsmele mäele ning linna konarlikud munakivitänavad võivad jalgsi ringi uudistavate külastajate elu sageli raskeks teha.
Ühistransport: Lissabonis on üsna ulatuslik metroovõrgustik (tel 00 35 121 350 0115; www.metrolisboa.pt) ning hea bussi- ja köisraudteeliiklus (piletid umbes 1 euro). Trammipiletid muutusid hiljuti kallimaks ja maksavad nüüd 2,8 eurot, mistõttu on trammisõit nüüd suuresti vaid turistide pärusmaa. Ühe päeva piletiga saab kõikide eelnimetatud sõiduvahenditega piiramatult sõita. See maksab umbes 3,5 eurot ja on saadaval metroojaamades.
Rongid: Eeslinnadesse sõitmiseks ja linnast väljas asuvate randadeni jõudmiseks tasub otsustada rongi kasuks. Rongid Cascaisi ja Estorili (vt ühepäevased reisid) väljuvad Cais do Sodré jaamast, Sintra linna suunas sõidavad rongid Rossio jaamast. Rongid väljuvad iga 20 minuti tagant, sõit kestab 40 minutit ja maksab umbes 1,8 eurot.
Europcari esindus Lissaboni lennujaamas on teada-tuntud oma hiigeljärjekordade poolest. Kui tõesti pole tahtmist tunde oodata, võiks otsustada mõne muu autorendifirma kasuks.
Lissabonis on igal pool üsna ebaühtlased munakiviteed, kanalisatsioonikaevud ja järsud tõusud. Ühesõnaga, jalutamiseks sobivad siin paremini matkasaapad kui kõrge kontsaga kingad. Välja pidutsema minnes pange jalga plätud ja pistke kingad kotti.
Autoga sõites peab autos olema helkurvest. See tuleb selga panna, kui auto peaks tiheda liiklusega teel rikki minema ja on vaja teiste juhtide jaoks nähtav olla – see on seadusega sätestatud nõue.
|
OSCAR-2019
|
||
Stiilne, kas pole. Sellistest kohtadest leitavat “teadust” ei tasu usaldada. Meedia teadusuudistega on lugu veidi parem, ent juhtub sinnagi igasugust. Ehk mäletatakse veel Delfi vaimusünnitist “lapik kosmos”, mis sai alguse tõlkeveast (flat space e. tasane ruum). Teadusasutuste ja ülikoolide veebisaidid, populaarteaduslik ja teaduslik kirjandus on head teadusinfo allikad.
Tõenäoliselt lõpetab selle koha peal suur osa füüsikuid lugemise ja klassifitseerib teksti üheselt jamaks. Tunnistan, et minagi ei suutnud naeru pidada. Ehkki lõplikku tõde ei tea ju keegi ja minetea, ehk tõesti sisaldab see tekst inimlikest nõrkustest tugevalt moonutatud ilmutuslikku tõde. Ent kahtlen sügavalt, kas leidub füüsikut, kes seda hüpoteetilist tõeterakest sellest kummalisest segust eraldama hakkaks.
Hele: Iseenesest on see päris hea idee, et kõik elementaarosakesed koosnevad ühtainsat liiki fundamentaalsetest koostisosadest.
Üks mis ei lase inimesel mõista Looja määratlematust ja igavikulisust ongi püüe kõike üheselt määratleda. See determineeritus on omane küll materiaalsusele, aga kui me soovime Loojat mõista, siis tuleks siiski meis kinnistunud tõdedest loobuda...
Luuka 14:33 Nõnda ka igaüks teie seast, kes mitte ei loobu kõigest, mis tal on, ei või olla mu jünger.
UR ei tegele sellega, et pakuks meile teadmisi materiaalse maailma kohta, mis on inimkonna poolt veel avastamata. Põhimõte on formuleeritud umbes selliselt, et ühelegi planetaarsele tsivilisatsioonile ei tohi anda selliseid teadmisi, mida nad pole ise ära teeninud – ise avastanud. See viiks arengu tagasi, mitte edasi ja oleks lausa ohtlik. Teatavad teaduslikud faktid on aga UR-s sellised, mis olid 1955 a., kui UR ilmus, vaid oletuse või hüpoteesi tasemel ja seda väga kitsas teadusringkonnas. Selliseid om,as ajas puhtalt oletuslikke teadustõdesid on UR-s palju. Huvitav märkida, UR esitab kõhklematult ja kartmatult selliseid omas ajas veel kontrollimata oletusi ja ideid kindla tõe pähe, mis raamatu ilmumise ajal olid vaid pelgad oletused, ja mis alles aastakümnete möödudes tõepoolest ka tõeks osutusid. On UR-s ka teadustõdesid, mille kohta me midagi öelda ei oska – see puudutab näiteks ka elektroni sisemist struktuuri. Ja on väga palju sellist, mida me oma teadusliku ja üldisemalt - teadvusliku arengutaseme tõttu kontrollida ei saagi.
Ühe näitena meenub, et 1955 aastal oli mandrite triivi hüpotees vaid kellegi teadlase oletus, mida ta mingis erialases ajakirjas oletamisi mainis. UR räägib mandrite triivist, kuid teadusmaailmas sai see faktilise aktsepteeritud tõe väärtuse alles aastakümneid hiljem, kui selle tõe kindlakstegemisse kaasati vaatlused satelliitidelt. Kui pidada UR-t inimese loomeks, siis oleks selle inimestest kokkukirjutajatel ju puhas rumalus tuua UR-s ära tõed, mis on omas ajas teadusele vaid oletuste tasemel – kogu tekst oleks koheselt ebausutav, kui mingi selline hüpotees, mis UR-s on faktina kirjeldatud, vääraks osutuks. Tõsi ka see, et UR-s on ka selliseid väiteid, mis on vastuolus meie tänaste teadmistega. Ja on ka mõned arvulised vead, näiteks Päikese pinnatemperatuuri osas. Nende väga väheste vigade esinemise kohta UR teadustõdesid puudutavates osades on olemas omad oletused, kuid see oleks juba teine teema.
Rääkides veel teadusest ja UR-st tuleb öelda, et UR kasutab teatavate teaduslikult kinnitust leidnud tõsiasjade kohta teisi väljendeid, kui inimkond. Tõepoolest – UR koostajatel oli ilmselt võimatu 1955.a. ette arvata, millise sõnaühendiga mingi teaduslik fakt, fenomen või tõde maailmas tulevikus levima hakkab. Kui meie ütleme “must auk”, siis UR kasutab väljendit “tume massiivne keha” või “tumedad ruumisaared”. Tolle “ultimatoniga” sama häda – see on UR termin, võimalik, et “ultimaton” on juba avastatud, aga tähistatud sõnaga “neutriino”, “kvark”, “string” või veel teisiti...? Kui saame teada elektroni struktuuri, eks siis näis, kas oleme selle “ultimatoni” juba avastanud või on see veel avastamata.
UR, rääkides elementaarosakeste maailmast, ei edasta teaduslikke tõdesid ka päris sel kombel, kuidas meie teaduslikud või pop-teaduslikud artiklid seda teha tavatsevad. Faktid antakse mitte valemite või definitsioonide läbi, vaid pigem piltlike võrdluste abil, jutustavalt. Kui soovitakse viidata millegi kvantitatiivsetele omadustele, siis ei pakuta tavaliselt mitte arvväärtusi, vaid tuuakse analoogia. Näiteks – mälu järgi - kirjeldatakse elementaarosakeste tihedust mingis struktuuriüksuses (või oli see kosmilises ruumis üldisemalt?) kusagil sellise võrdluse abil, et “Osakeste tihedus on sama suur, kui et Maakera suuruses ruumis tiirleksid 12 apelsini”.
Mis aga oluline märkida – UR rõhutab korduvalt, et sellised teadustõed ei ole ilmutuslikud tõed. Andes edasi meile teaduslikke faktitõdesid, annavad UR koostajad meile vaid teatavad materiaalse olemise faktid, mida on vajalikud, et UR filosoofia ei oleks puhas loogika. Filosoofia on materiaalse ja vaimse kohta teatava süntees inimteadvuses, intellektis – seepärast tuleb igale filosoofiale anda ka teatav materiaalne vorm, raam, toetuspind, alus, et filosoofia ei muutuks puhtaks ja täiesti abstraktseks loogikaks, millel inimesega on vähe, mida peale hakata. Ja vaid sedavõrd, et UR ulatuslikul filosoofial oleks see materiaalne alus olemas, UR-s ka teadusfaktidest räägitakse.
|
OSCAR-2019
|
||
Ljava Reka ei jäta teid majutusega hätta, ükskõik kas kavandate pikemat puhkusereisi või peatumist vaid mõneks ööks. Kui sinu sihtkoht on Ljava Reka, ootab sind Hotels.com saidil 11 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 20%. Tubade hinnad alates 16 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Ljava Reka ja selle lähipiirkond pakub.
See artikkel räägib ehitusmaterjalist; tsemendi kohta geoloogias vaata artiklit Tsement (geoloogia) ja anatoomias Tsement (luukude).
Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement < ladina keeles caementum 'purustatud kivi, kivipuru') on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialt kasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Tsementi kasutatakse maa- või veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi ja teiste plastifitseerivate täitematerjalidega.
Tsement on suhteliselt veekindel, eriti sulfaattsement, mida kasutatakse vesiehitistes, sest see sisaldab vähe vees lahustuvaid aineid. Selle põhilised koostisosad on ränioksiid SiO2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid.
Tsemendiks peetakse produkti, milles lubi toimib peamise tsementeeriva ainena, aga lubi pole esimene materjal, mida on tsementeerumiseks kasutatud. Assüürlased ja babüloonlased kasutasid bituumenit, et põletatud telliseid või alabastriplaate omavahel siduda. Egiptuses seoti kiviplokke omavahel mördiga, mis koosnes liivast ja põletatud kipsist. Kips omakorda sisaldas tihti kaltsiumkarbonaati ehk lupja, mis oli seega tsementeeruvaks aineks.[1]
Lupja kasutati ka Kreetal ja Vana-Kreekas. On leitud tõendeid, et minoalased Kreetalt kasutasid purustatud potikilde kunstlikuks putsolaaniks hüdraulilise tsemendi jaoks. Täpselt pole teada, kus avastati, et segades hüdratiseeritud mittehüdrauliline lubi ja putsolaan, moodustub hüdrauliline side. Sellest segust tehtud betooni aga kasutasid vanad makedoonlased[2][3] ja kolm sajandit hiljem suuremalt jaolt ka Rooma insenerid[4]. Vanade roomlaste ja makedoonlaste tsemendikasutus kestis kuni suurte rahvasteränneteni, kus rooma tsement kadus kuni 18. sajandi esimese pooleni.[5]
Tsemendi tootmise tehnikaid arendasid 18. sajandi algul prantsuse ja inglise insenerid[6]. Sealt edasi katsetati mitmeid meetodeid, et saada hea tsement ning 1824. aastal patenteeris Joseph Aspdin portlandtsemendi. Ta kutsus seda portlandtsemendiks sellepärast, et see meenutas värvi poolest Portlandi saarel kaevandatud lubjakivi. Tegu oli esimese sammuga kaasaegse portlandtsemendi poole ning seda kutsuti ka proto-portlandtsemendiks[1]. Aspdini meetodi puhul tehakse täpne kogus lubjakivi ja savi pulbriks, see põletatakse klinkriks ning jahvatatakse tsemendiks. Sellega võiks lugeda tema patenti oluliseks portlandtsemendi arengu etapis[7]. 19. sajandil mängis väga tähtsat rolli ka Isaac Charles Johnson, kes arendas portlandtsemendi tootmist edasi tänapäevasema tootmise poole[8][5]. Pöördahju võttis kasutusele inglane Frederick Ransome, kes patenteeris seda tüüpi ahju 1885. aastal[5].
20. sajandi alguses hakati tööstuslikult valmistama pöördahje, mis vähendasid tootmiskulusid ning tõstsid tsemendi kvaliteeti[5].
Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton otsustas luua 1869. aastal Eestisse Venemaa kolmanda tsemenditööstustehase. 1870. aastal avati Kundas esimene šahtahjudega vabrik[9]. Esimese tehase laiendus ehk teine tehas saadi valmis 1898. aastal. Uus tehas oli kaasaegsem nii tehnoloogialt kui ka seadmetelt. Samuti asendati senine tooraine lubjamergel lubjakiviga, sest seda leidus Kunda lähedal küllalt[10]. 1912. aastal alustas tööd kolmas tehas, mis töötas juba pöördahjudega. Sellega seoses ei olnud enam teist tehast vaja ja seal hakati järk-järgult tööd lõpetama. Kolmas tehas kasutas algselt kütuseks kivisütt, hiljem aga mindi täielikult üle põlevkivile. 1965. aastal suleti lõplikult kolmas tehas[11]. Neljas ehk kõige uuem ja siiani kasutuses olev tehas valmis neljas etapis ja lõplikult 1974. aastal. 1992. aastal võttis tsemenditehase tootmise üle vana ettevõte väliskapitali osalusega AS Kunda Nordic Tsement. AS Kunda Nordic Tsement tegutseb praeguseni[12].
Tsement erineb põhimõtteliselt teistest sideainetest (kips, kustutamata ja kustutatud lubi), mis kas kõvenevad ainult õhu käes või jätkavad kõvenemist õhu käes kõvenemise järel niiskuse kätte sattudes.
Tsemendi mark ja tugevusklass määratakse tsementmördist (vahekorras 1:3 tsemendist ja kvartsliivast) valmistatud 2 ja 28 päeva vanuste 40×40×160 mm mõõtmetega katsekehade testimise abil. Test seisneb katsekeha allutamises survele 10–60 MPa sammuga 10 MPa. Vastavalt sellele, missugusele survele katsekeha vastu peab, saadakse tugevusklass ja mark vahemikus 100–600. Mark ja tugevusklass erinevad üksteisest selle poolest, et mark näitab keskmist survet, millele katsekeha vastu peab, tugevusklass seevastu näitab, millisele survele peab vastu 95% katsekehadest. Seetõttu on tsemendi mark tavaliselt kõrgem kui tugevusklass.
Tsemendikottidel on üldjuhul olemas tervist ja ohutust puudutavad sildid, sest tsement on tugeva leelisusega ja tsementeerumise protsess on eksotermiline. Märg tsement on väga söövitav ja leeliseline (vee pH=13,5), mistõttu nahale sattudes tuleb see kohe veega maha pesta, et vältida nahaärritust või põletushaavu. Sarnaselt märja tsemendiga võib kuiv tsemendipulber ärritada limaskesti, näiteks hingamisteid või silmi. Mõned jälgelemendid, näiteks kroom, võivad põhjustada allergilist dermatiiti, mis tuleneb toormaterjali ebapuhtusest tsemendi tootmisel[13]. Tsemendile lisatakse tihti ka redutseerivaid aineid, nagu näiteks raudsulfaat (FeSO4), mis aitab kantserogeenset kuuevalentset kromaati (CrO42-) kolmevalentseks kroomiks muuta, mis on kroomi vähem mürgine olek. Kõik, kes tsemendiga kokku puutuvad, peavad kandma ette nähtud kaitsevahendeid, nagu näiteks kindaid ja muud kaitsevahendite hulka kuuluvat[14][15][16]. Arendamisel on ka võrdlemisi väikse leelisusega tsemente (pH<11)[17].
Tsemendi tootmine avaldab mõju keskkonnale selle igas tootmisetapis. Selle hulka võib lugeda tolmu, gaase, müra ja vibratsiooni, mis tekivad suurte masinate kasutusega ja tehes plahvatustöid kaevandustes. Samuti kannatavad kaevandamise all looduslikud alad. Kaevandamisel ja lõhkamisel on laialt kasutusele võetud ka seadmeid, mis vähendavad tolmu levikut ning ühtlasi on hakatud rohkem kasutusele võtma seadmeid, mis koguvad ja eraldavad heitgaase, et puhtasse õhku pääseks vähem mürgiseid kemikaale. Pärast kaevanduste sulgemist kaevandused rekultiveeritakse või taastatakse võimalikult looduslähedasse olekusse, mis oli enne kaevandamist.
Süsiniku sisaldus tsemendis võib varieeruda ~ 5–8%, kus esimesel juhul on tsementi kasutatud ehitistes ja teisel juhul teetöödel[18]. Tsemenditööstuses vabaneb CO2 atmosfääri nii otseselt kaltsiumkarbonaadi kuumutamisel, saades lupja ja CO2- kui ka kaudselt, kui on vaja tootmisel kasutada energiat, mis eraldab CO2[19]. Tsemenditööstus eraldab umbes 5% inimtegevusest põhjustatud süsinikdioksiidist, millest 50% tuleneb keemilistest protsessidest tootmise käigus ja 40% kütuste põletamisest[20].
CO2 hulk, mida tsemenditööstus tekitab, on 900 kg CO2 1000 kg toodetud tsemendi kohta. Alates 1970. aastatest on Euroopa Liidus kahandatud energia tarbimist klinkri valmistamiseks ligikaudu 30%.
Lubjakivist tsemendi tootmisel väheneb lubjakivi mass tunduvalt, sest sellest tulenevast keemilisest reaktsioonist eraldub suurel hulgal süsinikdioksiidi. Majanduslikult on kasulikum tsemenditööstuseid asutada lähemale lubjakivikarjääridele kui tarbijaskonnale. See säästab raskete toormaterjalide transpordikulu, mis tuleneb toormaterjali toomisest kaugemalt ning muudest sellega seonduvatest kuludest[21].
Teatud rakendustel imab lubjamört endasse sama koguse süsinikdioksiidi kui eraldus selle tootmisel. Samuti on lubjamördi tootmine vähem energiakulukam kui tänapäeva tsemendi tootmine. Novacem[22] ja Eco-cement on firmad, mis tegelevad uut tüüpi tsemendi tootmisega. Nende toodetud tsement imab endasse süsinikdioksiidi samal ajal, kui tsement kõveneb[23]. Üks energiasäästlikke viise on kasutada ka Kalina tsüklit ehk soojust, mis tekib maapõues.
Kuumutades lubjakivi ja savimineraale tekivad teatud juhtudel gaasid, mis sisaldavad raskmetalle. Need raskmetallid tulenevad tooraine koostisest ja päritolust. Mürgisemad neist on näiteks tallium[24], kaadmium ja elavhõbe. Raskmetalle leidub tüüpilistes rauasulfiidides nagu näiteks püriidis, sfaleriidis ja galeniidis. Neid sulfiide leidub aga ka tsemendi tooraines (settekivimeis nagu lubjakivi) sekundaarsete mineraalidena. Paljudes riikides on raskmetallide emissioon kindlate seadustega reguleeritud. Alates 2011. aastast võib seaduslikult USA tsemendiahjudest rohkem mürkaineid atmosfääri paisata kui ohtlike jäätmete põletamisega[25].
AS Kunda Nordic Tsement on kaasanud oma töösse ka jäätmete kasutamise ressursina. Fossiilkütuseid on klinkriahjudes asendatud alternatiivkütustega ning sellega on asendatud 32,4% tootmisprotsessi soojusenergia vajadusest. Sellega aga on kaasnenud teiselt poolt suurem küttevajadus, sest alternatiivkütused annavad vähem energiat[26].
|
OSCAR-2019
|
||
roosa kvarts - tervendav ja armastav energia naiste jaoks. Õrn, samas võimas kivi mineviku emotsionaalsest valust vabanemiseks ja murtud südame tervendamiseks. see kivi õpetab armastama iseennast. Vaata veel.
safiir, sinine - sümboliseerib taevasina ja taevaga seostuvat tõde, harmooniat, kõlbelist puhtust ja mõttesügavust. Tarkuse ja kuninglikkuse ning ennustamise ja jumaliku soosingu kivi. Vaimse tõe otsingu kivi, ühendatakse armastuse ja puhtusega, hõlbustab eneseväljendust ning oma tõe rääkimist. vaata lisa.
merevaik - tervendab ja toetab emotsionaalset keha eemaldades negatiivsed energiad, mis on viinud ära optimismi ning asendab selle väeka energiaga, mis viib positiivsete muutusteni. Vaata veel.
almandiingranaat - suurepärane kivi paljudele erinevatele naistele. Aitab kaasa fertiilsusele ja seksuaalsele libiidole. vaata veel.
ametüst - suurendab loovust, intuitsiooni ja sügavamat ühendust iseendaga. sobib naistele, kes on ülemäärases stressis, vihased ja lihtsalt end kaotanud. Vaata lisa.
kabamba jaspis - sobib rasedatele või neile, kes soovivad rasestuda. Hea kivi maandamiseks meditatsiooni ajal. Vaata lisa.
must oonüks - Maandab ja stabiliseerib emotsionaalset keha, tuues tugevust raskustes või segastes olukordades ning raskes vaimses ja füüsilises stressis. Rahustab närvilisust ning vaigistab ärevust ja hirmu. Rahustab tujukust ning taastab ratsionaalse mõtlemise ja enesekontrolli. Vaata lisa.
amasoniit - Õigluse ja julguse kivi. Aitab korrastada mõtteid ja väljendada tundeid. Näitab probleemide erinevaid külgi ning aitab vaadata olukordi uue pilguga. Muudab abielu õnnelikumaks. Suurepärane emotsionaalse keha tervendaja. vaata lisa.
punane korall - Tõrjub rumalust, närvilisust, hirmu, masendust, mõrvamõtteid, paanikat ja õudusunenägusid. Annab oma kandjale kainet meelt, mõistlikkust, julgust ja tarkust. Reguleerib menstruatsiooni.
türkiissinised kivid Hoiavad tagasi liialdusi, neutraliseerivad äärmusi, rahustavad, leevendavad stressi, taastavad rahu pärast tormi. Aitavad ületada konflikte ja tulla toime nii enese kui teiste raevuga. Maandavad agressiivsust ja aitavad julmusega toime tulla. Ülemäärase kirglikkuse vastu. Aitavad lõõgastuda, vabastada pingetest ja kasvatada tolerantsust. Heledamad toonid muundavad spirituaalse arusaamise ja mõistmise abil saavutataud sisemise harmoonia ja rahu väeks. Sisemise harmoonia tagasisaamikeks samal ajal, kui tegelete ümbritsevate pingetega. Teiste inimestega parema kontakti saavutamiseks ning teiste ja enese paremaks mõistmiseks. Tumedamad toonid annavad kohanemis- ja õppimisvõime uue vastuvõtmiseks. Aitab säilitada nooruslikku suhtumist. Avavad uutele ideedele, pakuvad uusi väljavaateid ja aitavad kohaneda uute keskkondadega. Aitavad näha asju uue nurga alt. Siia kuuluvad türkiis, apatiit, seleniit, topaas, krüsokoll, larimar.
Rohelised kivid. Kannavad endas taassünni ja kasvu energiat. Värskete peresuhete ja äriettevõtete kosutamiseks. Igasuguse kasvamise ja arengu turgutamiseks. Projekti alustamiseks smaragd ja roheline turmaliin keskendumisvõime kindlustamiseks ning edu ja arengu jätkuvuseks. Viljakuseks - uue elu toomise abiks. Tootlikkuseks, progressiks, õitsenguks, materiaalseks eduks ja edasiminekuks. Karjääri edendamiseks. Tumedamad toonid (tume roheline turmaliin ja aventuriin) füüsiliseks kasvamiseks, paindlikumaks muutumiseks ja enese paremasse vormi ajamiseks. Turvalisuseks rännakul ja seiklustel. Raha ja heade finantstulemuste saamiseks. Turvaliseks vanaduseks. Tuleviku kindlustamiseks ja mugavaks pensionipõlveks. Heledamad toonid spirituaalse arengu soodustamiseks ja uuesti kõrgemale eesmärgile pühendumiseks. Tugevdab religioosset usku. Rohelised kristallid on malahhiit, roheline turmaliin, epidoot, jadeiit, preniit, serpentiin.
Oliiviroheline (oliviin, serpentiin, jaad) Teadmiste ja valgustuste otsingute alustamiseks. Tumedamad toonid aitavad alustada pikki sisekaemuse, visiooni, mõistmise ja tarkuse otsinguid. Aitavad saavutada tuleviku eesmärke, mille jaoks on vajalik sügav ja pikaajaline püsivus. Heledamad toonid sihikindluse ja püsivuse tugevdamiseks.
Kollased kivid - topaas, tsitriin, berüll, on uute huvide ja suhete kinnistamiseks. Toovad mõtetesse selgust, lisavad särtsu ja optimismi. Kollane safiir, tsitriin, kollane berüll aitavad saavutada edu uutes seiklustes, otsingutes ja pingutustes.Heledamad toonid , nagu Tsitriin on hea uute suhete heaks alguseks, toimivaks suhtluseks. Sobivad universumi eluväe kutsumiseks meie koju. Peresuhete parandamiseks, eriti hea koos heledate türkiisivärvi kristallidega koos. Parandavad laste ja vanemate vahelist suhtlust. Korra hoidmise oskuseks. Tumekollased toonid sobivad küpse suhte jaoks, unarussejäetud suhete või sõpruse vürtsitamiseks. Suurendavad otsustusvõimet, täpsust ja veenmisoskust. Sobilik müügimeestele.
Kuldsed kristallid (topaas, tsitiin, jaspis, rutiilkvarts, kuukivi, tiigrisilm, bronsiit) annavad entusiasmi ja elevust. Kõige lähedasem värv maagiale. Võimu ja jõukuse sümbolite värv. Edu saavutamiseks. Tumedamad toonid on ülima võimu jaoks - autoriteetsus, juhtimine, edu ja mõjukus. Kahvatud toonid (tsitriin, berüll, kuld) õnne, rõõmu ja rahulolu jaoks.
Oranžid kristallid - oranž safiir, - rõõmu ja sõpruse jaoks. Füüsiliste naudingute - intiimsuse ja seksi - jaoks. Energia koondamiseks, häbelikkusest, ujedusest ja usaldamatusest ülesaamiseks. Heledamad toonid uute sõprade leidmiseks ja ühenduse hoidmiseks eluaegsete sõpradega. Tumedad toonid süvendavad kuuluvus- ja kodutunnet. Õnneliku perekonna kooshoidmiseks.
Sarlakpunased kristallid (rodoniit, päikesekivi, topaas) tugevuseks ja vitaalsuseks nii füüsilisel kui spirituaalsel tasandil. Dieedi pidamiseks. Kaitse füüsilise ohu eest. Koos tumeroheliste kristallidega aitab hoida end õnnetuste eest. Hirmudest ülesaamiseks ja eneseusu parandamiseks. Võidu, edu ja oskuste kristallid. Füüsilise jõu jaoks . Naudinguteks armastuses, elus ja suhetes. Sügavamad toonid elujõu säilitamiseks pika perioodi vältel. Heledamad toonid värskete suhete edendamiseks. Suurendavad tahtejõudu ja pühendumust keerulisel vaimsel pingutusel.
Punased kristallid toovad kirge ja energiat. Tõstavad vererõhku ja kiirendavat ainevahetust. Ergutab, suurendab entusiasmi ja innustab. Annab enesekindlust, mille aluseks on kartmatus. Heledamad varjundid vihatunde ja vastumeelsuse maandamiseks. Turmaliin, jadeiit, roosa safiir, granaat, spinell, kaltsiit hoolivaks ja armastavaks energiaks. Roosa safiir, roosa kvarts, kinaver armastuse või romantika leidmiseks. Tumedamad toonid on yang-energia. Tunnete sügavuse ja pühendumuse suurendamiseks, Elu tõsiduse märkamiseks. Tõstavad ühtekuuluvustunnet. Rubiin, topaas, spinell, karneool, granaat, punane jadeiit, punane jaspis, kaltsiit, turmaliin, sardoonüks.
Ametüstlilla (ametüst, granaat) on loovuse värv. Aitab näha nii tunnete kui loogikaga. Korrigeerib valearusaamu, kaitseb teiste pingutuste eest meid valele teele juhtida või petta. Sügavad toonid tuleviku nägemiseks. Heledad toonid hinge sisse vaatamiseks. Enesehinnanguks ja enese tundmiseks. Spinell, haliit.
Violetne unenägude tõlgendamiseks, maagiaks. Fluoriit, sugiliit, lepidoliit. Sügavad toonid aitavad näha reaalsust uuel moel. Kõrgema taseme maagiaks. Heaks õnneks. Unistuste realiseerumiseks - ametüst, spinell. Heledad toonid enda tunnete ja sügavamate ihade mõistmiseks. Unistused, mis hõlmavad endas südamest tulevat janu armastuse ja helluse järele. Elegantselt ja stiilselt elamiseks vajalike teadmiste omandamiseks.
Indigosinised kristallid on haruldased ja väärtuslikud. Aitavad leida tee kõrgema teadvuse tasandile. Aitavad mõista inimsuhteid. Otsustusvõimeks ja pikaealisuseks. Sodaliit ja ioliit neile, kes on keerulistes suhetes, tuues rahustavat leebust. Tumedad toonid edendavad suhtlust. Tõe nägemiseks. Aususeks. Lasuriit ja fluoriit - religioosseteks ja spirituaalseteks rännakuteks ning õpetuste ja rituaalide omandamiseks. Tansaniit aitab pettusepüüdeid läbi näha. Heledamad toonid - sodaliit ja fluoriit - viib ühendusse loodusega ja aitab seda sidet mõista. Alandlikkuse tugevdamiseks, väärikusetunnetuse ja vooruslikkuse arendamiseks. Teiste hindamise õppimiseks ja tänulikkuse suurendamiseks elu andide eest.
Sinised kristallid on usalduseks. Spirituaalseks kaitseks. Asuriit, sinine topaas, turmaliin, akvamariin, apatiit, kaltsedon, labradoriit. Heledamad toonid kannatlikkuse arendamiseks, erinevuste lepitamiseks ja andestuse otsimiseks. Sõltuvusest vabanemiseks. Aitavad hoida ohjes vihapurskeid ning muuta käitumist mahedamaks ja leebemaks. Aitavad saada lõbusamaks ja usaldusväärsemaks. Aitavad leinaga toime tulla, minevikust lahti lasta ja süütundest terveneda. Tumedad toonid aitavad arendada endas austust ja kaastunnet teiste vastu. Õpetavad inimlikkust, diskreetsust ja autunnet. Aitavad käituda heldemalt ning teha pingutusi teiste teenimiseks. Õpetavad heatahtlikkust, tundlikkust ja hellust teistega suhtlemisel.
Valged kristallid on naistele omased. Kuu, jumalanna ja taasloomise väeks. Yin-energiaks. Teenäitajad. Spirituaalsete elementide mõistmiseks oma elus ja universumis. Seleniit, valge kvarts e. mäekristall, opaal, kaltsiit, kuukivi, jaspis, ahhaat. Parim on kaltsiit.
Mustad kristallid on väga tugeva kaitsevõimega pakkudes turvalisust. Vaimseks tugevuseks. Süvendavad sidet füüsilise maailmaga. Hematiit, ahhaat, turmaliin on võimukristallid, mis leevendavad hirmu füüsiliste vigastuste ees.
Pruunid kristallid on abiks paljude pingutuste puhul, meelerahuks, lõõgastumiseks. Rahunemiseks, enda kokkuvõtmiseks, uue elujõu leidmiseks. Merevaik, jadeiit, jaspis, seleniit, turmaliin, ristikivi, tuliahhaat, tiigrisilm, magnetiit.
Hõbedased kristallid on peegelduseks sisemise teadlikkuse poole. Elu tõelise eesmärgi leidmiseks. Hõbedane topaas kahjulike energiate ärasaatmiseks. Jaspis, kuukivi, hõbe.
vaimse ühisenergia tugevdamiseks - tsitriin (teadlikkuse vägi) - peridoot (vastuvõtlikkus) - ioliit (nägemused)
NB! Naturaalsed kivid võivad erineda pildil olevast kuju, värvitooni ja suuruse poolest. Pilt on dekoratiivne. Palun seda arvestada!
5 cm pudel KULD- (kuldne väärismetall); meister tervendaja ja puhastaja. Energiaväljade tasakaalustamiseks ja...
|
OSCAR-2019
|
||
Huvitav, mina rääkisin sinu ja vangivalvurite vabanduste sarnasusest, aga sina tõmbad võrdusmärgi Jeesuse ja Hitleri vahele?
...kui ikka tead - jumal pole inimest loonud, hoopis evolutsioon on selle taga - siis ikka usklikuks ei hakka?
Esimene teadmine võib ühele konkreetsele inimesele olla liigne teadmine (aga muidugi ei pruugi seda olla!), teine mitte.
Miks mitte. Ka teine teadmine võib olla liigne - ega sedagi võimalust ei või a priori kõrvale jätta.
Võib olla, DiaTheo, Sulle see teine ongi näide Sulle liigsest teadmisest, millega liigse teadmise kui fenomeni olemasolu on tõestatud, m.o.t.t.
Et mainisid koonduslaagreid, siis mul tekkis seos Hitleriga. Kuid koonduslaagrid on mujalgi olnud - puna-Hiinas, Põhja-Koreas, nõukogude Venes...
Kui keegi tsiteerib Jeesust, Buddhat, Lao Zid või mõnda teist Õpetajat... kas siis sinu meelest on siis tegemist mingitlaadi vabandusega, mis meenutab sulle koonduslaagri valvuri enese puhtakspesemist oma diktaatori kuritegudest?
Tõepoolest, kui sul on kolm kruvikeerajat, vahendit noh, siis Kingo järgi ... on ikka päris paha kruvi laua sisse keerata. Va raisad kipuvad segama.
Aga mina, materialist DiaTheo, soovitan sulle lihtsat lahendust - vali nendest kolmest kruvikeerajast üks, selleks tööks sobivaim välja ja pane teised seniks kõrvale:-)
“Pärimisõigus tagatud” ja “Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa”, aga kogu Sinu ja Su lähimate sugulaste omavahelised põhilised varanduslikud suhted määrab riik lähtuma seadusest mille järgi “1940-1991 testamendid kinnisvara osas ei kehti”, mis tähendab, et riik ise teeb Sinu ja su lähedaste
elutähtsas küsimuses risti vastu oma põhiseadusele, siis sa ju pead lihtsalt selle teadmise “Su riik on hävitanud iseenda õigusliku aluse” niiöelda ära unustama, et üldse ennast selles riigis kuidagi eksisteerima sundida? Sest muidu on see riik Sulle ju “konstitutsiooniline koonduslaager” ega mitte mingil määral siiski oma riik, millega saaks samastuda.
Ei saa ju seda Eesti Vabariiki kuidagi mingil hetkel kõrvale panna. Siis jääb ju inimene oma riigist ilma!
Siin oli varem juttu autoriteetidest. See siin ongi kujundlik näide selle kohta - nii, nagu mina ei hakka õppima kosmoloogiat urantistidelt, nad pole mulle autoriteediks, niisama ei hakka ma ka Kingo õpetuse järgi kolme kruvikeerajaga korraga ühte kruvi lauajupi sisse keerama - ta pole mulle oma õpetustega autoriteediks:-)
Ja praktikast, jumalakogemusest niiöelda, tean ma, et ka seitseteist kruvikeerajat ja kolmkümmend mutrivõtit ei sega mind tööd tegemast. Küll aga segab töötegemist see, kui mul nende seas ikka veel vajalikku pole - alles ükspäev otsisin Nr.6 torxi terve linna pealt taga!
Ei ole Eesti riigi jaoks olemas “konstitutsioonivälist kruvikeerajat”, kui me just uut diktaatorit selleks ei pane.
Koonduslaagritesse ei pistnud inimesi mitte ainult Hitler ja ka mitte tema ei mõelnud neid välja, esimesed koonduslaagrid panid püsti inglased Inglise-Buuri süjas.
Aga oki, ma tulen sulle vastu ja mängime nii, et sul oli oma arvamistes õigus. Ja mis siis? Kas see muudab midagi?
Jumalal on suurem rõõm materialistist, kuna ta tahab oma olukorda muuta - otsib teed ehk väljapääsu. Aga kui jumalauskuja on sopa sees ja ei taha midagi muuta, ei otsi teed, siis arvan, pole Jumal ta pärast üldsegi rõõmus.
Äkki oled siis sina koos jumalaga viina visanud ja ta on sulle rääkinud oma meeldivustest ja mittemeeldivustest?
Kas polnud mitte Hitleri ja Stalini eeskujuks just Jeesus, kes rahvast ‘elama’ õpetas? Et keegi peab ikka see kõige parem ja targem olema. Nagu Kingo jurajauramises.
Kui see Kõiksus on organiseeritud Keskme ümber, mida isiklikus terviklikkuses adekvaatselt tajuda pole võimalik, tähendab hajuda “kellegi võimu alla sattumist” /negatiivne hinnmang/ või “harmooniasse oma õigele kohale asetumist” /positiivne hinnang/.
Ja kui ta on leidnud, võtab ta rõõmuga tema oma õlgadele, ja kui ta koju tuleb, ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ning ütleb neile: rõõmutsege ühes minuga, sest ma leidsin oma lamba, kes oli kadunud!
Ja kõik rõõmustavadki üliväga ja löövad rõõmus käsi kokku ja korraldavad suure rõõmupeo, kus pidusöögiks saab seesama lammas.
Padre Alfonso pole nähtavasti isik, kes sooviks mõtiskleda tähendamissõnade kui tähendamissõnade üle. Kahju!
Väga kehv näide neist lammastest. Sest karjused ei loe oma lambaid üle, neid karjatavad koerad. Pealegi ei lahku lammas kuskile, kui on vägev oinas. Kas sina annad aga selle vaieldamatu usuoina mõõdu välja?
Võiks talt näiteks küsida, missugune elusolend tema arvates sobiks sellesse tähendamissõnasse paremini kui lammas?
Selles räägitakse linnast,mille elanikel pole olemas eilset päeva. Kui oleksin selle linna elanik...
Aga... ajaloos on olnud palju tegelasi, kes on teadnud, mida jumal tahab ja seda teadmist ka ellu viinud ja nende tegelaste aitajad on uskunud, et tegelased teavad, kuid nüüd räägitakse, et need tegelased polnud sugugi jumala tahte teadjad ja koguni, et nad polnud ka õiged kristlased.
VIA-s oleme muutunud kõik, minu arvates seejuures ka Sina ise: sorri, mulle oled hakanud siin tunduma veidi anakronistlikuna, teisest ajast pärineva vaimsuse rõhutajana, kuigi ehk on vaja ka seda, kes teab!
|
OSCAR-2019
|
||
Oleks loomulik, et pärast pingutust, mis higi lahti võtab, käiakse pärast duši alt läbi. Kuidas see harjumus kooli kehalise tundi sulatada? Kirsti Jahilo
Üks mõnusamaid tundeid on see, kui astud pärast väsitavat treeningut sooja duši alla. Lased veel voolata ning koged seda rammestavat tunnet, kuidas keha mõnusalt surisema hakkab. Nagu tõeline preemia pärast pingutust!
Vabandan, kui jääb mulje, nagu sooviksin kõiki ühe mütsi alla mahutada, aga kuidas on lood sportimisjärgse hügieeniga laiemalt? Ja siin ei pea ma mitte silmas spordiklubisid, vaid pigem õppeasutusi, kus pärast kehalise kasvatuse tundi peaks justkui noored enne riide panemist ja klassitundi siirdumist end korraks üle loputama. Milline on seis ja kas seda tehakse või pigem mitte?
Võib arvata, et nooremates klassides ei ole ka seesugust õppekava, mis lapsed väga higiseks võiks ajada. Mida suuremaks muutub klassinumber, seda enam lisanduvad aga alad ning nende sooritamise intensiivsus. Kui saalis toimuval võimlemisveerandil ehk väga higi lahti ei tulegi, siis mõne pallimängu järgselt leiab leemendavaid nägusid kindlasti.
Ammusel kooliajal olid riietusruumid meil koolis üsna spartalikud. Neljast dušist töötas vist kaks ning laia veevihu asemel tilkus torust enamasti vaid jahedat (või parematel päevadel leiget) vett. Ometigi said kõik end selle all enam-vähem üle loputada. Seisti järjekorras ja oodati oma korda. Sageli järgmisesse tundi hilinemise hirmuga, kuid siiski.
Loodetavasti on tänapäeva koolides teinud kunagised duši- ja riietusruumid läbi positiivse taassünni ning nad pole enam nii trööstitud kui aastakümnete eest. Kas lapsed pesevad end siis seal?
Nagu olen kuulnud oma poja suhtlusringist, siis mitte väga. Üldiselt pigem ei pesta. Vahel harva ehk. Esiteks ei võta kehaline alati seesugust higi lahti, mida peaks maha loputama ning teiseks kui ka ollakse higised, pole selleks enamjaolt ka väga aega.
Üks võrdlus. Juba algklassidest saati korrutatakse koolis, et söögivahetunnil enne lauda istumist peavad kõik käed puhtaks pesema. Õpetaja kontrollib seda. Väga tore. Ja pärast kunstiõpetuse tundi, kui ollakse näiteks savi või plastiliiniga midagi mökerdatud. Aga pärast kehalist...
"Millal kehalise õpetaja teile viimati ütles või seda kontrollis, et te pärast tundi end ka puhtaks pesete?" pärisin.
Eks see pesemise harjumus saadakse suures osas kodunt kaasa. Kuid võiks leida tuge või edasiarendamist ka koolis. Tundub kuidagi vastik mõelda, et laps terve ülejäänud päeva pingis pesemata istub. Vähemalt kaenlaaluste ja näo ületõmbamiseks veega peaks ikka mahti ja harjumust olema.
Usun, et koolis pesemise nõue tugevneb koos noorte vanematesse klassidesse liikumisega. Et seda ikka tuletatakse meelde. Soovitatakse pärast intensiivse tunni lõppu. Võib-olla käiakse korra ka riietusruumist läbi, et olukorrale pilk peale visata.
Tean koole, kus pesemist käivad mõned kehalise õpetajad ise üle kontrollimas ja eraldi nõudmas. Kuid tean selliseid, kus sellest pole peaaegu juttugi tehtud. Et suured lapsed – küll ise teavad ja otsustavad. Mõni ehk otsustabki. Aga kui pole kaaslaste seas nakkavat eeskuju, kiputakse teinekord sellest viilima – ah, saab ilma ka, kiiremalt!
Üksikud (peamiselt vanemast generatsioonist) pärit õpetajad on seesugused leemendavate nägudega klassiruumi astunud poisid ka WC-sse end üle loputama saatnud. Mõistmaks, et hügieen võiks olla elu normiks ja harjumuspäraseks osaks. Et see saaks teadvustatud ja jõuaks kohale.
Ma ei oska välja pakkuda head retsepti, kuidas pesemisprobleemi lahendada võiks. Kindlasti ei puuduta see kõiki koole ega ka kõiki klasse. Tean kooli, kus ühe klassi poisid end pea alati pärast kehalist pesemas käivad, kuid nende paralleel pea mitte kunagi. Kehalise õpetaja on neil sama. Riietusruum on sama. Kust tekib vahe? Ei tea. Või mida teie arvate?
Meie ülikoolis käime küll pärast aeroobikat pesemas kõik,olgugi et kõik oleme erinevalt kursuselt ja ei tunne. Aga gümnas oli nii jube duširuum, et si...
Ilona Kaldre väsis selgeltnägemisest ära, ent jagab jaaniloitse, kirjutab värske Naisteleht ning lisab, et sensitiiv naudib nüüd hoopis kauneid kunste ja elab täisväärtuslikku normaalse inimese elu. Nüüd on tal aega tegeleda ka ühiskondliku tööga.
Uurisime Kaldrelt, kas väide vastab tõele ja kas tema fännid peaksid kurvastama ning millised plaanid on selgeltnägijal tulevikuks.
"Oi, mind on vääriti mõistetud, ma ei kavatse selgeltnägemisest loobuda," kommenteerib Kaldre. "Intervjuu ajal ma ütlesin, et kavatsen lihtsalt reisile ehk väikesele puhkusele minna, et natukene taastuda. Ajakirjanik sai minust täiesti valesti aru! Anne, mis mulle antud, on kogu aeg ju minuga, see on minust väga suur osa."
"Kõik me vajame vahel puhkust ja argiaskeldustest eemal olemist," lisab Kaldre. "Viibin hetkel Korful puhkusel ning abistasin isegi siin üht seltskonda Valgevenest. Lahendasime selle kohtumise käigus mitmeid probleeme ja küsimusi."
Odessas on pikemalt peatunud ning töötanud Aleksandr Puškin, Nikolai Gogol ja nobelist Ivan Bunin. Siinses sadamas oli laadijana ametis Maksim Gorki. Siit on pärit poeet Anna Ahmatova ning kultuskirjanikud Ilf ja Petrov, rääkimata lugematutest humoristidest. Mis on see fenomen, mis on ikka ja jälle kirjanikke enda poole tõmmanud (või oma pojad-tütred kirjanikeks kasvatanud) ja nad linnast kirjutama pannud?
Puškin alustas Odessas kroonuteenistuses olles oma „Jevgeni Oneginit“. Mark Twain kirjutas sellest Musta mere äärsest Ukraina kuurordist raamatumõõtu reisikirja. Lev Tolstoil oli seal palee. Gogol kirjutas selles linnas „Surnud hingede“ teise osa, mille ta küll enne surma hävitas.
Küllap on vähemalt üks Odessa kirjandusliku fenomeni lähtekohti, et see on alati olnud väga kosmopoliitne linn. Kunagi asustasid seda kreeklased. Nende kõrvale tulid itaallased, albaanlased ja armeenlased. Seal on olnud tatarlasedki. Veel viis aastat enne ametlikku asutamist 1794. aastal oli see türklaste käes, seejärel oli seal Hadžibei asula. Odessas oli tugev prantsuse aristokraatide kogukond. Lähemad naabrid niikuinii, aga ligi 40 protsenti elanikkonnast on seal olnud juute. Praegu elavad linnas 136 rahvuse esindajad. Ometi tundub, et rahvusest ei tehta selles rahvaste paabelis numbrit – peaasi, et keel on nii palju suus, et teistega suheldud saad.
Kogu seda rahvuslikku kirevust meenutavad kohanimedki. Odessast leiab näiteks Prantsuse ja Itaalia bulvari (rääkimata Richelieu prospektist ja de Ribase tänavast ehk Deribassovskajast), Jevreiskaja (Juudi), Kreeka tänava ja turu, Poola ja Bulgaaria tänava ning terve Moldavanka linnaosa, mis oleks Tallinna oludes oma (kuri)kuulsuselt võrreldav ehk Kopliga.
Igaüks leiab siit midagi omast ja tuttavlikku. Ja vaid päeva-paari jooksul võid kogeda kõiki neid stereotüüpseid jooni, mida ühele või teisele rahvusele on omistatud: slaavlaste uljust ja laia joont, juutide uudishimu ja kavalust, prantsuse aristokraatide kõrki viisakust, lõunamaalaste vahetut siirast soojust ja osavõtlikkust, oriendi fataalsust… Kirjanduslike tüüpide otsija võib end siin tõesti tunda nagu laps kommipoes.
See rahvaste paabel on aja jooksul sulandunud uueks rahvuseks – odessiitideks, kellel on oma kirev kultuur, tavad ja isegi keel või vähemalt murre või kõnepruuk. Internetiavarustes leidub arvajaid, kes väidavad – küll paljasõnaliselt –, et Odessa kõnepruugi laenas Mihhail Bulgakov ka „Meistrisse ja Margaritasse“. Paljude arvates on aga odessiitide olemust kõige täpsemalt tabanud Isaak Babel oma Odessa novellides. Iseasi, palju sellest olemusest algsel kujul alles on – ta kirjutas oma novellid enne Teist maailmasõda ja praegu annavad Odessas üha enam tooni ukrainlased –, kuid mingi lähtekoha odessiitide hingeelu mõistmiseks pakuvad need kindlasti.
Ilfi ja Petrovi fenomenilt aitab saladuskatet kergitada kohalik giid. Linnaekskursioonid on tavaliselt nii nagu nad on, aga Odessa oma moodustab meeldiva erandi: giid on magistrikraadiga ajaloolane, kes on enda sõnul läbi tuuseldanud vähemalt poole Odessa linnaarhiivist. Tema lahendabki mind juba ammu vaevanud saladuse – mis linn oli ikkagi Ilfi ja Petrovi kultusromaanis „Kuldvasikas“, milles Ostap Bender salamiljonär Koreikot jahtis, mainitud Tšernomorsk ja kui palju on sellel ühist Odessaga.
Giid teab täpselt, et sellenimelist linna pole kunagi olemas olnud, aga romaani tegevus toimub tõepoolest Odessas, suuremalt jaolt Deribassovskajal. Ka artell Herkules, kus Koreiko töötas, oli päriselus olemas – otse linnapargi vastas endises Odessa esinduslikemas samanimelises võõrastemajas, mida on nüüd püütud edutult juba kümme aastat restaureerida. Ja Odessa keskvaksalis, mis meenutab nii mõõtudelt kui ka välimuselt katoliiklikku katedraali, hoidis ta oma rahakohvrit.
Pikeevestides ja õlgkübarates operetikoomikute (Ostap Benderi määratlus), endiste kaupmeeste loosung „Tšernomorsk vabalinnaks!“ viitab aga juba otseselt Odessa kuldaegadele porto franco ehk maksuparadiisist vabasadamana. Muide, see endiste aegade ihalus pole võõras ka tänapäeva odessiitidele – kui mõnega neist jutule saad, jõuab ta varem või hiljem tavaliselt ikka selleni, et nõukogude ajal oli siin elu parem.
„Kuldvasikas“ pole ainuke teos Ilfi ja Petrovi loomingus, millele Odessa oma jälje on jätnud. Nii mõnigi „12 tooli“ värvikatest tüüpidest on samuti Odessa elust maha kirjutatud. Sealhulgas Türgi alama poeg Ostap Bender, aferistide kroonimata kuningas – Ilja Ilf (kodanikunimega Iehiel-Leib Fainzilberg) olevat giidi teada kunagi tunnistanud, et tundis Benderite nimelist perekonda isiklikult, nood pidasid tema naabruses Väike-Arnauudi tänaval lihapoodi. Aga ütlemisi, tõestisündinud sekeldusi ja iseloomujooni olevat kirjanikepaar Ostap Ibragimovitšile laenanud teisteltki Odessa elukunstnikelt.
Või jutustuses „Õilis isik“ mainitud sammastik, mille otstarvet Pištšeslavi linna elanikest keegi ei mõistnud, kus kohalikud elanikud asjal käisid ja kust rokfoorilaadset haisu imbus. Midagi sarnast on olemas Odessaski – Vorontsovi palee ampiirstiilis vaateplatvorm merebulvari lõpus, kunagine võimas sambaansambel, mis pole praegu just parimas seisus ning kus nii mõnigi odessiit tundub Pištšeslavi kunagist traditsiooni jätkavat.
Eriti viljakas pinnas ongi Odessa olnud humoristidele. Mitte kuskilt pole neid tulnud nii palju kui siit. Kes ei teaks kas või Mihhail Žvanetskit – kadunud Eino Baskini üht lemmikut, kelle naljad kõlasid ilmast ilma ka „Meelejahutajas“! Kogumikke põhiliselt Odessast pärit huumori ja anekdootidega antakse eesti keeles välja praegugi. Kuidas sünnib see kuulus Odessa huumor, kogu nõukaaegse huumori lipulaev? Võib kindlalt öelda, et elust enesest. Piisab, kui istud trammi või lähed turule ja kirjutad lihtsalt üles, mida kuuled. Jaa, siin võiks vist igaüks humoristiks hakata!
Üheks Odessa huumori võtmeks on kindlasti raudne loogika. Selles veendusin omalgi nahal esimestel Odessas veedetud tundidel. Trollipeatusest hotelli lonkides uurin vastutulijalt, kas olen ikka õigel teel. Ta teab nii tänavat kui ka hotelli ja seletab vastutulelikult: neli kvartalit otse edasi ja siis vasakule. Aga kaua sinna umbes läheb? Viis minutit? Kümme? Kohalik ärritub. „Aga kust mina peaksin teadma, kui kiiresti teie käite?“ vehib ta kätega. „Mina lähen sinna igatahes viie minutiga.“
Samal teekonnal põikan sisse ajalehti ja muud kribu-krabu müüvasse kioskisse. Vahetan müüjamutikesega paar viisakusfraasi ilma ja muu sarnase kohta ning küsin, ega tal linnaplaani ole. Mutike elavneb. „Aga kust te tulete?“ uurib ta. „Baltikumist?“ On mu nõukaaegne vene keel siis tõesti nii roostes, et reedab minus välismaalase? „Ei-ei, aga… No kuulge, mõelge nüüd ise – milline odessiit tuleks minu käest linnakaarti ostma?!“
Eeskuju nakkavat jõudu näen Privozi nime kandval Odessa keskturul. Peasissekäigu lähedal jääb silma tavaline noorepoolne perekond – mamma, papa ja lapsuke, nii nelja-viieaastane poiss. Ema ja poja suhted on silmanähtavalt pingestunud, isa seisab mittemidagiütleva näoga kõrval.
Poisike muudab taktikat. „Ema, aga ma nii tahan! No mis see sulle maksab, on sul tõesti minu jaoks kahju või?“ edvistab laps silmi pööritades ja ema kätt puudutades. „Ema, emake, no emaaaa!“ anub jõnglane.
Nüüd vihastab emagi. „Mis sa oled selline vastik!“ sakutab ta poisikest ja tõmbab talle vastu kukalt. Poiss pistab lõugama. „Aga kui sina sellelt onu Žoralt portveini nuiasid, siis sina küll said!“ kisendab ta etteheitvalt, ise ilmselgelt pettunud, et elust enesest hoolega meelde jäetud skeem tema puhul ei tööta. „Mida sa räägid, Mitja! Kus?“ ahhetab ema hoopis. „Siinsamas Privozil! Siis, kui isa merel oli!“ ulub jõnglane. „Vaiki, õnnetu!“ kurjustab ema, kuid on juba hilja: perepea silmad on vahepeal ümmarguseks läinud, nüüd jooksevad kulmud ninajuurele kokku. Poisike pole enam ainuke, kes karjub.
Rahvas hakkab kokku jooksma, paar ruttab poisikest kahevahel järele vedades minema. Küllap jätkub ettearvatava lõpuga etendus privaatsemates oludes. Või siis lihtsalt pisut kaugemal.
Omajagu elamusi pakub trammisõit. Mööda trammi käib signaalpunases ohutusvestis konduktor, pobisedes masinlikult: „Sõiduraha, palun!“ Mälu on tal hea ega küsi kelleltki kaht korda raha. Ootamatult peatub tramm kahe peatuse vahel. Põhjust pole vaja kaugelt otsida – eelmine on keset teed seisma jäänud.
„Nii, kodanikud, nüüd hakkame trammi lükkama. Kas meil siin mehi on?“ uurib trammijuht, auväärne vormiriietuses matroon, läbi valjuhääldi. Mehed trammis on vait nagu hiired. „Kurat võtaks, kas siin siis tõesti polegi mehi? Ma ei sõida edasi!“ jonnib trammijuht.
Ühes kodanikus ärkab südametunnistus ja ta loivab maha, trammijuhile appi. Trammi lükkama teda siiski ei panda, selle asemel otsitakse kuskilt välja hiiglaslik paarimeetrine raudvarras ja upitatakse kahe trammi vahele. „Ja nüüd lükkamegi trammi! Aga see on normaalne, seda juhtub ikka,“ julgustab trammijuht sõitjaid. Ootamatult raugenud jõuga, veel Saksa DV päritolu sõiduriist pukseeritakse haruteele „taskusse“ juba enne järgmist peatust.
Peatuses teatab trammijuht, et kuna tramm on nüüd graafikust maas, siis järgmises peatuses kinni ei peeta. Trammi tagaosa ummistavate naispensionäride seas tõuseb hala: kuidas siis nii? Me kaebame! „Kes tahab vaielda, mingu maha!“ lõikab trammijuht Kõrboja Anna resoluutsusega. Juba vuhisebki sõimeldes välja bravuurikaim kaeblejatest, teised tema järel.
Veel paar peatust ja trammijuht muutub taas närviliseks. „Kodanikud sisenejad, tehke ometi kiiremini! Ja teie seal keskmise ukse juures, võtke koomale!“ kisab valjuhääldi. Samas vaimus jätkab „Meelejahutajat“ meenutav trammiraadio kuni lõpp-peatuseni Arkaadia rannas.
Ühel päeval, kui Privozi turule sõites Jevreiskaja tänava nurgal bussi ootan, toetan end istuma esindusliku paleemõõtu hoone, mille tean olevat laste- ja sotsiaaltöökeskuse, vundamendiservale. Mõne minuti pärast ilmub kuskilt hambuni relvastatud välipolitseinik, automaat kaelas. Tema hiigelpikk kumminui on kõige vähem hirmu äratav relv. Tervitab viisakalt. „Ootate siin bussi või?“ Nojah.
„Aga teate,“ teeb ta peaga kahetseva liigutuse, „tegelikult pole lubatud siin istuda. Meil on siin ikkagi riiklik asutus. Relvakonflikt Venemaaga ja… Saate ju isegi aru.“ Tunnen huvi, mis siin siis ikkagi on. Mis, oblasti riiklik julgeolekukomitee?! Aga sotsiaaltöö?
KGB hoone turvaalalt põgenedes jõuab lõpuks pärale, miks vastas oleva Itaalia restorani ettekandja oli seda sotsiaaltöökontoriks nimetanud. Nojah, teatava kujutlusvõime korral võib nende tegevusele ka sellise nime anda.
Selliseid värve, mis meie harjumuspärasest elust tunduvalt erinevad, jagub isegi Odessast lahkumisse. Kui lennujaamas (mis on miljonilinna kohta häbematult väike) selgub, et lennud Dubaisse, Batumisse ja Tallinna väljuvad täpselt samal ajal, puhkeb reisijate seas segadus. Kohale rutanud korravalvur küll rahustab, et keegi ei jää maha, aga lõpuks hakkavad närvitsema ja kiirustama ka turvakontrolli töötajad, kes ülemustelt raadio teel pidevalt sõimata saavad. Hiigelpikk järjekord liigub siiski vaevaliselt.
See pole veel kõik – kui turvakontroll on seljataga, selgub, et kõigile lendudele minek käib ühe värava kaudu, kuigi lennujaamas on neid kaheksa. Lennukid tõusevad õhku vähemalt pooletunnise hilinemisega.
Kui küsin lennujaamatöötajalt, kuidas selline asi on võimalik, saan vastuseks mõistatusliku naeratuse ja üheainsa sõna: „Odessa!“
|
OSCAR-2019
|
||
Sõnal “ema” on minu jaoks alati väga suur autoriteet olnud. Ma isegi ei tea miks. Ilmselt sellepärast, et ema on see, kes meid lapsest saadik toetab ja kasvatab ja juhendab.
Tundub nii veider, et mina kuulun nüüd ka “emade” hulka ja et minu kohus on nüüd Printsi toetada ja kasvatada ja juhendada kui aeg käes. Eks seda toetamist ja kasvatamist tuleb juba praegu veidi teha, kuid õnneks hetkel ei nõua see väga palju, sest kui kõht on täis ja pepu kuiv on ka meel üldjuhul hea.
Mul on ka veidi raske uskuda, et Prints on varsti juba 3 nädalat vana ning üsna pea juba kuuajane. Kui aeg nii edasi läheb, siis võtab ta varsti naise ja kolib välja 😀 Selle aja kadumisega tekib väike paanika – beebiaeg möödub kiiremini kui Eesti suvi. Näiteks ma ükspäev avastasin, et need kõige väiksemad beebiriided on juba veidi väiksed või siis lollis suuruses. Osad body’d lähevad pigem laiusesse kui pikkusesse või siis on meie Prints usinalt kasvanud.. Igatahes, kui ma talle neid body’sid selga üritan panna ja alt kinni trukin, siis lähevad õlad paljaks. Veider värk. Muidugi võib ka olla, et see on lihtsalt selline loll lõige, seega vaadake nende ümbrikbody‘dega ette. Samas H&M’i omad, millest üks oli kojutoomiskomplekt ja teine lihtsalt üks nunnukas Winnie Puhhi oma, on normaalse lõikega ning tunduvad olevat kehast pikemad. Vist. Või siis tuleb lihtsalt tõele näkku vaadata ja tunnistada, et meie väike nublu on kasvanud.
Kindlat päevakava meil veel ei ole, kuid üldiselt on nii, et ööunne paneme ta kuskil üheteistkümnest kuni üheni, olenevalt sellest kuidas päev läinud on ja millal ta õhtul viimati magama jäi. Näiteks eile õhtul äratasime ta veidi peale kahtteist öösel, andsin süüa ning jäi taaskord päris kiiresti magama. Ega ta väga palju sel korral ei söönud, seetõttu ega sealt väga pikka und seekord ei tulnud ka. Siis ärkab ta uuesti (olenevalt siis ööune alguse ajast) ajavahemikus kahest neljani, sööb ja tavaliselt kakab ning siis magab kuskil ajavahemikuni seitsmest üheksani. Eile hommikul olin ma ise ka megalaisk ja siis magasime Printsiga koos kuni 12ni päeval – muidugi vahepeal väikeste söögipausidega. Täna andsin talle seitsme ajal süüa ning asusin ise tegudele.
Kõige raskem vist ongi toimetusi planeerida, näiteks nagu söögi tegemist. Ste on muidugi ka päris palju süüa teinud viimasel ajal, kuid kuna ta läks tänasest tööle tagasi, pean ma midagi paremat välja mõtlema. Ilmselt tuleb hakata utiliseerima seda aega, mil Prints magab, kuid ühe uinaku ajal pean ma ilmselt temaga koos magama, sest muidu ma suren lihtsalt maha. Eilse öö kohta ma eriti ei kurda, sest ma sain 5 ja pool tundi päris adekvaatset und – võib olla tuleb millalgi lapsega koos väike uinak teha.
Mis me siis vahepeal teinud oleme? Esiteks ütlen ära, et kodus on ikka nii palju parem olla kui haiglas 😀 Kassid hakkavad ka Printsiga ära harjuma ning öösiti kui ma teda elutuppa söötma tulen, magavad nad õndsat und. Kogu see lapse eest hoolitsemise värk on tulnud nii loomulikult ning ma saan juba aru, kas tegemist on lihtsalt rahulolematuse äginaga või on juba kerge viha pulbitsemas. Üldiselt on meil vaid rahulolematuse äginad, mõnikord aktiveeritakse ka kiledavõitu hädapasun, kuid sellist puhast viha ja pahameelt on ikka väga vähe. Nüüd kui gaasid vist veidi kimbutama on hakanud (vahepeal veidi viskleb ning tundub nagu tahaks midagi välja punnitada, aga ei tule) seda pahameelt, ussikeselaadset vingerdamist ja priginat natuke rohkem tulema, aga väga hullu hetkel veel vähemalt ei ole.
Esimene vann võeti vastu väga suure kisaga. Me polnudki kindlad, miks see vann sellise vastuvõtu sai, kuid meile pärast tundus, et võib olla hoolimata minu üritustest täpselt kraanivee kraade mõõta, sai vesi veidi jahe. Samuti kallas meie väga hoolitsev issi üksjagu vett välja, sest ta kuskilt oli lugenud, et vannis peaks natuke vett olema. Etteruttavalt ütlen, et teine kord läks palju paremini 😀
Õnneks on meil väga rahumeelne laps ning ta jääb nii vankris kui ka autos praktiliselt kohe magama. Samuti magab ta ilusti edasi kui me ka koju oleme jõudnud ja igasugune liikumine lõpeb.
Lugesin, et juba vastsündinut peaks hakkama vaikselt kõhuli panema. Esiteks seetõttu, et mida varem sellega alustada, seda vähem pahameelt uus poos tekitab ning teiseks tuleb ju hakata ometigi vajalikke lihaseid treenima. Teki peal talle seda väga teha ei meeldi, kuid minu rinna pealt lükkab ennast ilusti üles ja vahepeal lausa vaatab otsa. Eks sealt rinna pealt on vähe lihtsam end üles ajada, sest see ei ole nii julmalt horisontaalne pind kui tekk, kuid harjutamine teeb ju meistriks.
Samuti käisime oma esimesel perearsti visiidil, kus kaaluti ja vaadati, kuidas meil läheb. Prints kaalus eelmisel esmaspäeval 4565 grammi, mis tähendab, et ta on nüüd ilusti algkaalu tagasi võtnud ning rohkemgi veel. Mind vaadati ka veidi üle ja võeti näiteks vereproovi. Emakas on mul ilusti tagasi tõmmanud, kuid hemoglobiini tase oli madal – kõigest 89, mistõttu soovitati mul raua tablette võtta. Teise asjana peaksin endale neid rasedavitamiine ostma, sest need pidid ka imetavatele emadele hästi mõjuma. Üldiselt läheb meil kenasti ning järgmine visiit on juuni keskel, kus tehakse järgmine vaktsiin ka.
P.S – täna kontrollkaalumist tehes kaalus Prints mähku ja kerge pidžaamaga 5090 grammi ning pärast maksimaalselt 12-minutilist söötmist 5180 grammi. Holy shit! Ma ei tea, kuidas on võimalik nii kiiresti 90 grammi omastada, aga no näete… Pärast pikka muret söötmise ja söömise pärast. Nojah siis 😀
Muidu on see emaks olemine päris tore. Unevõlga veel tekkinud ei ole, sest öösiti läheb meil siiski päris hästi ning need naeratused, mida mõnikord harva ja lauskogemata näha võib sulatavad südame. Uskumatu, kuidas üks väike inimene võib nii nunnu olla! Ja me tegime ta täitsa ise valmis!
Pärast seda, kui ma sünnitustoas 2 tundi taastusin ja minu füüsilist seisukorda jälgiti, viidi meid lõpuks ära perepalatisse. Perepalati soovi andsin Kailile põhimõtteliselt kohe kui me sünnitustuppa saime, kuid tundus, et 11.mai ei olnud nii meeletult populaarne kuupäev, et kõik kohad rahvast täis oleks olnud.
Meie võtsime selle kõige tavalisema perepalati, kus oli kaks voodit, mähkimiskapp, tugitool, 2 tooli ja lauake ning privaatne vets ja duširuum. Järgmise taseme palat oleks sisaldanud ka külmikut ja telekat, kuid me ei pidanud neid eriti olulisteks, sest külmkappi vajavat sööki meil kaasas ei olnud ning telekat me ka ei vaata.
Iseenesest see palatite hinnakiri ei ole väga hirmus ning minu jaoks oli äärmiselt oluline, et Ste saaks meiega haiglas olla just nii palju kui meie jaoks vajalik.
Kui perepalateid olnud ei oleks, oleks ma ema-lapse palatiga ka rahul olnud, kuid kahjuks kehtivad seal külastusajad ka isadele. Õnneks oli seal siiski ruumi piisavalt, nii et me saime ennast mõnusalt sisse seada. Ste läks vahepeal korraks koju, sest otseloomulikult rakendas sõber Muphy oma võimeid ja mu sünnitus algas just sellel päeval kui ma olin Maximast kella 16.00-18.00 ajavahemikuks toidutellimuse teinud. Prints, kes oli ennast suurest karjumisest ära väsitanud jäi korraks magama, mis andis mulle võimaluse puhata ja veidi tukkuda. Selleks ajaks olid mu meeletult tugevad külmavärinad ka juba lõpenud ning hakkas vähehaaval inimese tunne tulema – teerulli alla jäänud inimese, kuid siiski.. inimese.
Kuskil viie paiku tuli üks ämmaemandatest, kes II korruse peal valves oli meid vaatama. Kõigepealt katsus mu kõhtu, et näha kuidas emakas tagasi tõmmanud oli ja siis tegi väikse vastsündinu eest hoolitsemise 101 kursuse. Ega seal midagi keerulist ei olnud, lihtsalt käis üle kuidas puhastada silmi, nina ja naba ning kuna Prints nohises pärast sünnitust veidi kurjakuulutavalt, siis pidi talle ka selle sama füsioloogilise lahuse tilku ninna panema, et veidi olukorda leevendada. Nohisemine pärast sünnitust ja ka toidu välja oksendamine on normaalsed nähtused, sest lootevesi võib natuke aega tema kõhus või hingamisteede pesitseda ja seetõttu natuke ebamugavusi tekitada. Kahjuks ei mõju see füsioloogiline lahus koheselt nagu täiskasvanute puhul tavaliselt ninaspreid seda teeks, vaid see võib aega võtta kuna tegemist on ajapikku toimiva asjaga, mis tähendab, et ta võib nädal-paar nohiseda enne kui korda saab. Etteruttavalt mainin, et nohisemine on tänaseks päevaks juba tugevalt paranenud ning tuleb tagasi siis kui ta näiteks piima ninna tõmbab 😀 .
Kuna mul oli gestatsioonidiabeet, kontrolliti Printsil esimesel päeval 2 korda ka veresuhkru taset. Vaesekest torgati kanna otsa, mis esimesel korral tegi nii palju pahameelt, et läks tükk aega enne kui ta maha rahunes. Õnneks olid mõlemad näitajad korras ning edaspidine torkamine lõpes.
Ega seal haiglas midagi väga äkilist pidevalt ei toimunudki. Nagu sünnitusosakonnas nii ka sünnitusjärgses osakonnas – kell 8 õhtul ja kell 8 hommikul oli koosseisu vahetus, mis tähendas seda, et mõnda aega pärast 8 hommikul ning siis peale 8 õhtul tuli tolle vahetuse ämmaemand meid vaatama ja uuris kuidas läheb. Kontroll sisaldas endas küsimusi lapse söömise kohta, kontrolliti minu emaka seisundit ja uuriti kuidas ma ennast ise tunnen. Hommikuti, kuskil 10-12 vahel tegi lastearst on tiire, kes siis kontrollis beebi tervist ja ka kaalu.
Esimesel õhtul käisid kohe vastsed vanavanemad meid haiglas vaatamas, kuidas me uue elukorraldusega harjume. Prints valdavalt kas magas või siis sõi või üritas süüa. Alguses oli teda väga raske üles saada ja sööma meelitada, sest isegi kui ta tissi otsa sai jäi ta seal suhteliselt ruttu magama ning ükskõik kust teda silitada või kergelt näpistada, temal on äärmiselt ükskõik ja tahtis hoopis edasi magada. See, et laps magada tahab on iseenesest tore, kuid alguses, selleks et soodustada piisavas koguses piima tulekut, peab beebi ka oma osa tegema. Printsi unisusest ja ilmselt ebaaktiivsusest tulenevalt kaalus ta järgmisel hommikul 4060 grammi, mis tähendab, et ta kaalukaotus protsent oli suurem kui 8%, mis on rohkem kui arstile oleks meeldinud. Sain arstilt korralduse Printsi iga kahe ja poole tunni tagant äratada ning sööta 15 minutit ühest ja 15 minutit teisest rinnast.
Idee oli hea, kuid teostus mitte nii väga… Prints oli alguses rindade peale vihane, et ta süüa saamiseks nii palju tööd pidi tegema, kuid siis poole pealt otsustas üleüldse, et kogu asi pole tema aega väärt ja keeras magama. Mis jama see on, et esimesed 9 kuud antakse voolikust süüa ja nüüd peab ise vaeva nägema? Küll ma siis üritasin igate pidi – koorisin lapse paljaks, vahetasin mähkmeid, käisin kraanikausis tagumikku pesemas, et ta ikka üles ärkaks, kuid need mõjud ei kestnud väga kaua.
Neljapäeval tehti ära kohe ka B-hepatiidi ja tuberkuloosi vaktsiinid, mis ajasid väikse ilmakodaniku nutma, kuid õnneks möödus pahameel väga kiiresti.
Reede hommikuks oli Printsi kaal veelgi langenud, 4060 grammilt 4010 grammile ning ma olin juba päris mures ja veidi rahutu, et mu keha ei ole võimeline mu oma last toitma ja poputama. Ämmaemand otsustas lisatoidu kasuks, et vältida kaalu vähenemist veelgi kriitilisema piirini, nii kauaks kuni mul endal rohkem piima tuleb, sest tulemata ta jääda ei tohiks. Lisatoitu sain õnneks anda väiksest ravimitopsist, selle asemel, et kohe meile lutipudelit peale suruda või kästa süstlaga mässata. Samuti soovitati üritada rinda ise lüpsta, et lapse söömist imiteerida ning mulle öeldi, et kui ma suudan vähemalt 20 milliliitrit välja pumbata, siis pole lisatoitu vaja anda.
See kahe näpuga lüpsmine on täielik jama! Või noh… Eks ta ilmselt aitab ka, kuid see on vaevaline ning minu meelest ei suutnud ma küll seal midagi imiteerida. Veidi sain seda välja küll, kuid kaugeltki mitte piisavalt, seetõttu andsin pärast iga rinnaga toitmist Aptamili. Ma olin alguses selle üle pahane, isegi solvunud, et ma pean oma lapsele tehistoitu andma, kuid peagi sain ise ka aru, et see on ainult lapse heaolu huvides ning on äärmiselt oluline, et ta hakkaks juurde võtma ja et me saaks koju minna, kus veidi mugavam ja vabam õhkkond on. Lisatoitu pidi andma iga 3 tunni tagant, mitte varem, mitte hiljem – täpselt iga 3 tunni jooksul, sest selle tehistoidu puhul püsib kõht kauem täis ning pidavat olema äärmiselt lihtne last “lõhki” sööta. Proovisin vahepeal ka välja lüpsta, kuid maksimaalne kogus mis ma pika pühendumise peale suutsin koguda oli vist 5 grammi.
Reedel torgiti lapsekest veelgi ning tehti ära ainevahetushaiguste sõeltestid, mille proovid saadetakse lausa Tartusse testimiseks. Sellega pidi olema nii, et kui kõik on korras, siis ei kuule neist ilmselt enam kunagi, kuid kui miskit välja tuleb, siis võetakse meiega ühendust. Tuleb oodata ja vaadata. Ma ei teagi, kas on võimalik, et nii väikestel võib kilpnäärme jamasid juba esineda või mitte, sest teadupoolest on mul endalgi ju väheaktiivne kilpnääre. Teiseks käidi Printsi kuulmist testimas. Arstil on selline veider masin, millel on üks kõrvaklapp (või ka kõrvatropp), mis pannakse lapsele ühte kõrva, sealtkaugu mängitakse erinevaid helisid ja siis aparaadi ekraan näitab võnkesagedust (ilmselt kõrva reaktsiooni) ja siis tuleb sinna kõrvale skoor. Parem kõrv viskas kohe 8/8 täis ja võnkesagedus oli uhke, kuid vasakul kõrval jäi skoor 2/8 peale, olgugi et võnked olid ilusti olemas. Arst ütles, et 100% on kõik korras, kuid kahjuks aparaat kõike ei näita ja seetõttu tuleb seda testi vasakule kõrvale korrata. Tavaliselt on selline asi tingitud näiteks lootevee jääkidest kõrvas, mistõttu tuleb natuke aega oodata kuni need jäägid hajuvad. Eks ta veidi ärritav oli, kuid sundisin ennast rahulikuks ja keskendusin hoopistükis meie söögiprobleemide peale.
Õhtul kell 22 tegime kontrollkaalumist. Ehk siis kõigepealt kaalud lapse enne söötmist ära ning siis kui kõht täis tuleb minna samades riietes, sama kompleti ja kui ta on miskit püksi teinud, siis ka musta mähkmega, et õige tulemus saada. Meeleheide kasvas mul veelgi kui tuli välja, et pärast minu suuri ponnistusi teda söömas hoida võttis ta süües juurde vaid 2 grammi. Kuidas see üldse töötab?! Ämmaemand otsustas lisatoidu kogust suurendada ning nüüd pidin andma 30 grammi lisatoitu kuni järgmise arsti visiidini.
Kusjuures see öösiti ärkamine polnud üldse nii hull. Palju hullem oli see lapse üles ajamine, sest ta kohe üldse ei tahtnud ärgata. See pani mind muidugi muretsema, et äkki ta on liiga näljane ning lihtsalt ei jaksa enam liigutada ega funktsioneerida. Kohe kui muremõtted pähe tulid üritasin nendega võidelda, sest igasugune stress või mure võib keha mõjutada ning veelgi enam selle piima tekkega jamada.
Laupäeva hommikuks olin ma juba lootust kaotamas. Eeldasin muidugi, et ehk on laps selle lisatoiduga nuumamise peale juurde võtnud, kuid ma ju ei taha talle seda andma jääda. Siiski ei olnud ma veel päris alla andnud, sest rinnad olid läinud raskeks ja kõvaks, mis peaks olema esimene märk sellest, et piima hakkab kogunema. Hommikul tuli uue vahetuse ämmaemand Maie Kalliver meid vaatama ja kontrollima ning arutasime päevaplaani. See oli juba meie kolmas päev haiglas ning me kibelesime hirmsasti koju, kuid enne tuli lastearsti otsust oodata ja vaadata.
(Väikse vahemärkusega mainin ära, et tolle hommiku ämmaemand oli ainuke, keda ma kogu haiglas oldud aja jooksul kaks korda nägin. Muidu oli pidevalt värske kaader kohal.)
Otsustasime ämmaemandaga, et teeme hommikul ühe kontrollkaalumise ja siis vaatame edasi. Üldiselt peaks last söötma 15 minutit ühest ja 15 minutit teisest rinnast, sest väidetavalt pikema aja peale ei päris söömist ei toimu. Laupäeva hommik oli esimene hommik, kus Prints korralikult ja järgemööda imes, küll tasakesi, kuid siiski imes. Ajaliselt läksime küll piirangutest üle ning kokku sõi ta vist kuskil tund aega, kuid õnneks ei olnud Maiel midagi selle vastu ja ütles, et teeme siis eksperimenti ja vaatame mis saab. Tunni aja jooksul võttis Prints juurde 18 grammi, mis oli kõvasti rohkem kui siiani ning valgus hakkas tunneli lõpus järjest heledamalt paistma.
Imetamine on ikkagi veidi nagu tiimitöö ema ja lapse vahel ning mõlemad peavad alguses vähe vaeva nägema, et asi ilusasti jooksma hakkaks. Ma veidi ei saa aru nendest naistest, kes ütlevad, et rinnaga toitmine pole nende jaoks. Võib olla olen ma veidi kiviajast pärit, kuid kas see polegi mitte ema funktsioon? Oma lapsele parimat võimalikku toitu pakkuda? Jah, tänapäeva lisatoidud sisaldavad kõiki toredaid aineid ja vitamiine ja mida kõike veel, kuid rinnapiima pole ju siiani päriselt jäljendada suudetud. Ma ei ütle, et lisatoidu andmine on kurjast – tähtis on ju, et lapsel oleks kõht täis ja ta oleks õnnelik, mis vahet sel siis on kuidas selleni jõutakse, kuid kui emal on korralik piimariiul varnast võtta, siis miks seda mitte kasutada?
Olgu, võib olla mul on lihtsam rääkida, sest mul on tunne, et minu rinnad ja nibud ei ole just kõige tundlikumad ning seetõttu ei ole ma vähemalt siiani mingit megavalu, kipitust, lõhenemist või veel mingeid hädasid kogenud. Valetan! Vahepeal korraks nagu hakkasid ketendama, kuid see läks 2 korra Bepantheni kasutamisega kohe üle. Kõik mis ei tapa teeb tugevamaks – lööge mind nüüd või risti, kuid see on lihtsalt minu arvamus.
Lastearst vaatas meid uuesti üle ning suur oli mu rõõm, kui Printsi kaal oli uuesti tõusnud eelmise päeva 4010 grammilt 4066 grammile, sest 56-grammine kasv on igati tubli tulemus. Arst lubas meid lõpuks ometi koju, tingimusel, et me uue nädala alguses kohe imetamisnõustaja juurde lähme, et vaadata, kuidas meil läheb. Alguses tahtis panna aega kohe esmaspäevaks, kuid kui ma ütlesin, et meil on beebikaal olemas, et kaalul silma peal hoida, siis pani aja hoopis teisipäeva varahommikuks. Igaks juhuks soovitas osta ka pudeli Aptamili valmis kui peaks tarvis minema, et laps nälga ei jääks.
Samuti saadeti meie juurde uuesti see kõrvatesti tegelane, et igaks juhuks enne kojuminekut see parem kõrv üle kontrollida, muidu oleks olnud tarvis selle kontrollimiseks uus aeg planeerida ja tagasi arsti juurde minna. Õnneks tulid sel korral kõik näitajad ilusti tagasi ja skoor viskas ilusti 8/8, mis tähendas, et võisime muretult kodupoole asuda.
Olgugi, et haiglas olid igasugused nõustajad ja abilised kohe varnast võtta, siis koju saamine oli nii mõnus ja kuidagi hoobilt rahustav. Muidugi esimese asjana läksin kohe apteeki rinnapumpa ostma, sest ma olin äärmiselt sihikindel ja täis kurja tahet oma rindadest see pagana piim kätte saada. Sain sõbraks Medela mehaanilise 2-faasilise pumbaga, mida on äärmiselt mugav kokku panna, kasutada ja pärast ära pesta – julgen soovitada küll. Alguses tuli välja kahest rinnast kokku 30 grammi, kuid see oli juba parem kui näiteks hommikul. Õhtupoole kui emps mulle beebikaalu tõi sain teha ka kontrollkaalumist, mille esimene mõõde näitas mulle 4-grammist erinevust, mistõttu andsime talle veel 30 grammi Aptamili lisaks. “Appi,” mõtlesin endamisi, “kas mu rinnad ei võiks tööle hakata?!” Samas ei tundunud jätkuvalt, et lapsel kõht tühjaks oleks jäänud, kuid ilmselt pole see tema magama jäämine mingi eriline näitaja – võib olla oli tal nii vähe energiat, et ta lihtsalt ei jaksanud üleval olla.
Terve pühapäeva hommiku tegin kontrollkaalumisi ning iga korraga tuli juurde ainult 2 grammi või 4 grammi ning ma olin korraks täiesti kindel, et ma peangi jääma lisatoitu andma. Ühtäkki hakkasin ma neid numbreid vaatama, mis ma paberi peale kirja panin ja tahtsin endale kirve pähe lüüa… Täitsa idikas!
Nali nimelt järgmine… Haiglas oli kaalu ekraanil mõõde grammides, ehk siis ekraanil oli 4-kohaline number, kodukaalul oli meil kaal kilodes, ehk siis ekraanil ilmus komakohaga kolm numbrit. Mina, oma äärmiselt värske ema ajuga võtsin arvesse, et viimane number näitab 1 grammi, 2 grammi ja nii edasi, kuid TEGELIKULT oli need ju kümnendikud juba ning 4.120lt 4.160 peale ei ole mitte 4 grammi vaid hoopis 40 grammi. Tuleb välja, et värsked vanemad reageerisid üle ning suurest murest hakkasid oma last toiduga uputama 😀 Püha Jeesus, ma ütlen! Sellepeale võtsin kohe tuure maha, sest lastearst ütles, et päevane kaaluiive võiks olla kuskil umbes 20-30 grammi ning nädalane minimaalselt 150 grammi. Prints võttis selle suure toppimise peale ikka väga ilusti juurde, mistõttu otsustasin ma enam mitte ennast selle kaalumisega hulluks ajada ja lihtsalt teisipäeva hommikul imetamisnõustaja juures vaadata, mis seal saab ja mida mulle öeldakse, kuid söötmisi üritasin ikka teha iga 2 ja poole või 3 tunni tagant, et last sööma ergutada ja et minu keha saaks aru, et piima tuleb juurde toota.
Teisipäeva hommikul võttis meid ITK’s vastu imetamisnõustaja Agnes Sinikas, kes asus kohe uurima, kuidas meil asjad lähevad, kui tihti laps sööb ja nii edasi. Selleks puhuks olin ma hüljanud oma pabermärkmiku ning võtsin pühapäeval kasutusele hoopis ühe laheda äpi – Feed Baby (LINK!), kuhu saab kõik söötmised, kakamised, vannitamised, magamised ja ka näiteks rohud-vaktsineerimised kirja panna. Hommikul kaalus laps koduse kaalu järgi 4.19 kilo, kuid haiglakaal näitas vähe rohkem – 4226 grammi. Samuti pandi mind natukeseks imetama, et näha, kuidas laps võtte selgeks saanud on ja kuidas söömine läheb. Tuleb välja, et minu lihtne rõõm oleks pidanud olema veel suurem, sest kui laps teeb söömise ajal “klõnk-klõnk” häält, siis tuleb piima nii palju korraga, et laps ei jõua piisavalt kiiresti neelata. On täiesti normaalne, et laps sööb niiöelda hääletult, sest see tähendab, et piim voolab ühtlaselt ja lapsele õige kiirusega. Mina eeldasin millegi pärast, et normaalne söömine peabki häält tegema ja laps matsutama, kuid tegelikkus on hoopis midagi muud 😀 Igatahes… Piima oli mul nii palju, et hakkas omasoodu rinnast välja tilkuma ning kui Prints näiteks sahmerdab ja oma põseda mööda mu rinnanibu hõõrub, siis tuleb sealt kohe piima välja ja jookseb igale poole laiali – valdavalt mööda Printsi nägu.
Kellel aga on mingeid probleeme imetamisega, siis ma kindlasti soovitan ITK imetamisnõustajaid, sest nad oskavad nii poose kui nippe soovitada, kuidas last sööma keelitada. Näiteks mul soovitati Printsi kukalt, selga, jalgu ja kätt silitada, selleks et teda sööma stimuleerida kui ta juhtumisi peaks tukkuma jääma.
Nagu öeldakse, siis harjutamine teeb meistriks ning tänaseks päevaks ei jää ta enam niisama unelema, ärkab ka ise siis kui kõht tühjaks läheb ning võtab tublisti juurde. Eile viisin lausa beebikaalu tagasi vanemate juurde, et ma ei peaks mõttetult stressama. Kõigile teistele uutele emadele, kes imetamisega kimpus on ja tõesti tahavad seda teha, soovitan ma kannatlikkust ja rahulikuks jäämist. Üldiselt on ikkagi naiste organism sätitud nii, et see piim tuleb, tulemata ta ei jää, lihtsalt mõnikord on tarvis vahepealset abi. Abi saamine ei tähenda seda, et te kuidagi halvemad oleks – oluline on ju lapse tervis ja hea tuju ning kui selleks on vaja natuke aega poetoitu lisaks anda, siis elage see periood üle ja küll ta varsti paika läheb 🙂
Kui eelmine kord oli eetrivaikus tingitud laiskusest, siis nüüdne paus oli tõepoolest tingitud Printsi tulekust. Sünnitus ise kestis 11 tundi ja 55 minutit, mille tulemuseks oli 4414 grammi kaaluv ja 56 sentimeetrit pikk tugevate kopsude ja puhkpilliorkestriga poisipurakas.
Ühtegi valuvaigistit ma sünnituse kestel ei küsinud ning ega tegelikult ka ei surutud ega pakutud. Enne kui asi tõsiseks läks ma küll mainisin, et kui vaja on ja tuleb kasuks mõne valuvaigisti manustamine, siis kätt ette ei pane.
Peamiselt enda jaoks kirjutasin valmis ka päris pika ja detailse sünnitusloo, mis läheb küll parooli alla, ent kel julgust lugeda võib parooli küsida. Need, kes juba sünnitanud on võivad leida mõningaid ühiseid jooni, kuid need kes alles sünnitada plaanivad või mingil hetkel lapsi plaanivad saada võivad natuke selle üle mõelda. Samas… See on kõik elu normaalne osa ning ükski sünnitus ei ole täpselt samasugune. Ise lugesin ma erinevaid sünnitusjutte meelsasti, sest see aitas mul selle koha pealt silmaringi avardada ning pani aru saama, et kunagi ei saa 100% ainult üheks asjaks valmis olla ning peab olema võimalikult paindlik. Seal sünnitustoas võivad asjad totaalselt muutuda vaid mõne minuti jooksul, seega on raske midagi täpset ette ennustada.
11. mai kell 2.23 – Ärkasin pissihäda tunde peale, kuid enne kui ma palju kaugemale jõudsin, hakkasin lekkima. Mitte küll palju, aga eeldasin, et osa lootevett tuli ära. Valusid ega midagi veel polnud, läksin magama tagasi.
11. mai kell 3.15 – Ärkasin uuesti pissihäda tunde peale, kuid seekord hakkas ikka kõvasti rohkem lekkima. Lootevesti oli läbipaistev ja ilma halva aroomita, seega haigla poole veel kihutama ei pidanud ning jäin valusid ootama.
11. mai kell 3.45 – Kogesin esimesi emakakokkutõmbeid. Esimesed kaks satsi olid juba 9 minutilise vahega, järgmised olid juba seal 5 minutiliste vahedega, kuid siiski veidi ebaregulaarsed. Aega veel oli ning otsustasin hoopistükis vanni minna. Veega on selline lugu, et kui on õige asi, siis vesi aitab sünnitustegevusele (üldiselt) kaasa, kui on valehäire, siis peaks vesi asja tagasi tõmbama. Muidugi selleks tarbeks ei tohi liiga kuuma vette minna.
11. mai kell 6.45 – Ajasin Ste üles ja ütlesin, et nüüd on minek, sest kokkutõmbed ajasid puhkima ja sügavalt hingama.
11. mai kell 6.56 – Helistasin valveämmaemandale ja kirjeldasin oma hetkeseisu, kes ütles, et ma peaks talitama oma enesetunde järgi, kuid mainis, et kell 8 tuleb uus vahetus ning võib olla on parem senini oodata, kui just asi väga kiirelt ei progresseeru.
11.mai umbes 8.00 – Jõudsime sünnitajate vastuvõttu, kus loodi minu kohta kaust, sain mõndadele küsimustele vastata ning jäeti mind ootama vastuvõtus oleva ämmaemanda vabanemist.
11.mai umbes 8.20 – Sain läbivaatusele, kus kõigepealt kontrolliti emakakaela avatust ja siis pandi kõhu peale KTG andurid. KTG aparaat on selline uhke värgendus, millel on 2 juhtmega andurit, mis pannakse kõhu peale – üks andur oli minu meelest kuskil seal allpool ja teine oli kõrgemal kõhu peal, eeldatavasti seal kus emakas niiöelda “lõpeb”. Üks andur näitab beebi südametööd ning teine emaka kokkutõmmete intensiivsust. Avatust oli too hetk umbkaudu 4 sentimeetrit ja KTG näitas, et titaga oli kõik korras ja emakatöö oli aktiivne.
11.mai umbes kell 9.00 – Saime sünnitustuppa, kus sain tutvuda erinevate abivahenditega ja ka minu sünnitust vastuvõtva ämmaemandaga. Samuti pidin alla kirjutama anesteesia paberitele, et kui kiirelt peaks olema vaja teha, siis oleks mu nõusolek juba valmis.
Minu sünnitusega tegeles Kaili Nisu ja ma ütlen kohe etteruttavalt ära, et ta oli tõesti väga tore ja asjalik, ilmselgelt kogenud ning julgen kindlasti soovitada ka teistele. Eks ta veidi selline ninnu-nännu oli, aga samas oli tal samuti huumorisoont (khm – ma suutsin seal ikka mõne sarkastilise kommentaari maha panna) ning mis minu jaoks kõige olulisem – me olime ühel lainel ja ta sai aru, mida ma mõtlesin ilma et ma oleks pidanud väga pikalt seletama.
11.mai umbes 10.30 – Kaili kontrollis emakakaela avatust ning pani mind uuesti pooleks tunniks KTG aparaadi külge. Avatust selleks hetkeks umbes 5.5 sentimeetrit. KTG näitas, et kõik läheb ilusti ja Printsiga jätkuvalt kõik hästi.
11.mai umbes kell 12 – Kaili kontrollis uuesti avatust, seekord oli seda juba 7 sentimeetrit (tunne oli pigem ALLES 7 sentimeetrit), kuid emakakaela servad olid veel ees. Seega sain korralduse erinevates poosides olla, et saaks lapse niiöelda “allapoole loksutada” ja ehk sellest emakakaelast läbi juhtida.
11.mai umbes 12.30 – Kehas toimus muutus ning hakkasin esimest korda presse tundma (pressid ehk meeletu tung ja peaaegu, et automaatne keha reaktsioon miskit kehast väljutada, siinkohal last, mõnel juhul näiteks kakat).
11.mai umbes kell 13.00 – Kaili kontrollis emakakaela, kuid kahjuks polnud veel väga suuri muutusi. Nii eesmine kui tagumine serv olid veel sünnitee peal ees ja Prints ei saanud sealt veel läbi. Ämmaemand soovitas uuesti duši alla minna ja vahepeal püsti seista, et gravitatsioon lapse laskumisele kaasa aitaks. Olgugi, et voodis lamada oleks niipalju kordi lihtsam olnud ajasin ennast püsti – lõppude lõpuks tuli ju asjaga üks hetk ühele poole saada.
11.mai umbes kell 13.30 – Kaili pani mind uuesti KTG aparaadi külge. Näidud olid jätkuvalt normis ja muretsemiseks polnud põhjust.
11.mai umbes kell 13.45 – Kaili tuli KTG’d kontrollima, kuid kuna ma kurtsin, et mind ajab koguaeg pidurdamatult pressima, siis otsustas ta asja uurida ja käskis mul külili lebades jala üles tõsta. Tuli välja, et emakakaela tagumine serv oli eest ära nihkunud ning nüüd saaks ämmaemand ehk aidata ka selle eesmise serva eest ära lükata kui järgmine press peale tuleb. Eks ta veidi ebamugav oli, kui keegi samal ajal seal “all korrusel” toimetas kui ma pressida üritasin, kuid õnneks polnud see kuidagi valus ning teisalt oli see vajalik. Eesmärk pühendab abinõu eks ole.
11.mai umbes kell 13.50 – Sain loa pressida kui järgmine laine peale tuleb. Kokku läks umbes 5 või kuus 6 pressi enne kui laps tervenisti välja sai – ma pole enam päris kindel, sest too hetk oli raske millelegi muule keskenduda.
|
OSCAR-2019
|
||
Suure tõenäosusega võib sellest saada sinu lemmikpuhkusepaik. Külastad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste seas on Glenkerry golfirada.
Sheridan tervitab külastajaid avasüli. See on linn, kus leidub küllaga majutuskohti. Sheridan pakub majutusvõimalusi hinnasoodustusega kuni 25%. Soodsad hotellitoad on saadaval hinnaga alates 38 EUR/öö. Allpool näete, millise kategooria hotelle Sheridan ja selle lähipiirkond pakub.
Transponeeruvad geneetilised elemendid on DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda ehk transponeeruda. Väga üldiselt võib transponeeruvaid elemente jagada transposoonideks ja IS-elementideks (insertion sequence).
Transpositsiooni mehhanismideks võivad olla kas “lõika ja kleebi” või “kopeeri ja kleebi”. Transpositsioon võib tekitada fenotüübis väljenduvaid mutatsioone või muuta raku genoomi suurust. Transponeeruvaid elemente on tihti käsitletud kui “rämps-DNA-d” või poolparasiitset DNA-d.
Enamasti koosnevad transponeeruvad elemendid otstes paiknevatest otsestest või pööratud kordusjärjestustes ja nende vahel olevast alast, kus kodeeritakse transposaasi geen ning paljude elementide puhul ka teisi, näiteks regulatoorseid või antibiootikumiresistentsust andvaid geene.
“Hüppavate geenide” esmaavastajaks on Barbara McClintock, kes pälvis selle avastuse eest aastal 1983 Nobeli auhinna.[1] Kuna transponeeruvate elementidega on võimalik muundada elusorganismi DNA-d, on need väga kasulikud teadlastele.
Transposoonid on üks paljudest mobiilsete elementide tüüpidest. Transposoonid ise on transponeerumise mehhanismi järgi jagatud kahte klassi. Neid nimetatakse ka “kopeeri ja kleebi” (klass I) ning “lõika ja kleebi” (klass II) mehhanismideks.
Esinevad väga arvukalt taimedes, näiteks maisil moodustavad retrotransposoonid 49–78% genoomist.[2] Klass I transposoonid kopeerivad end kahes faasis. Esmalt toimub transkriptsioon DNA-st RNA-ks, saadud RNA on vahevorm, mida transposoon kasutab elemendi koopiaarvu suurendamiseks ning seetõttu võib genoomi suurus kasvada. Seejärel moodustatakse pöördtranskriptaasiga RNA-st tagasi DNA ning see DNA koopia võib siseneda uues positsioonis genoomi.[3] Sellist ümberpööratud transkriptsiooni katalüüsib ensüüm pöördtranskriptaas ehk revertaas, mis on tihti transposooni enda kodeeritud. Retrotransposoonid käituvad väga sarnaselt retroviirustega, nende hulgas ka HIV-ga.
Retrotransposooni transponeerumine ja ellujäämine peremeesgenoomis võib olla reguleeritud nii elemendi enda kui ka raku kodeeritud tegurite poolt selleks, et vältida kahjulikku mõju mõlemale. Sarnaselt teiste transposoonidega on retrotransposoonid geeni või selle lähedusse sisenedes võimelised esile kutsuma mutatsioone. Lisaks sellele on retrotransposoonide indutseeritud mutatsioonid küllaltki stabiilsed, sest nad transponeeruvad replikatsioonilise mehhanismiga ja nii säilib ka esialgses lookuses transposooni järjestus.
retroviiruse tüüpi, tuntud ka kui pikkade otsmiste kordusjärjestustega (LTR – long terminal repeat) tüüp:
Sellistel transposoonidel on otstes pikad otsesed kordusjärjestused, mille pikkus võib varieeruda 100–5000 aluspaarini. Nad kodeerivad ise pöördtranskriptaasi ja on selle poolest retroviirustega sarnased.
LINE-sid on leitud paljude eukarüootide genoomist. Neid transkribeerib RNA-ks RNA polümeraas II, mille promootor asub LINE sees. LINE-d kodeerivad ise oma pöördtranskriptaasi ja paljud on võimelised kodeerima ka endonukleaase. Pöördtranskriptaas seondub spetsiifiliselt LINE RNA-le ja seetõttu teeb RNA-st DNA koopia, mis on võimeline sisenema genoomi uude kohta. Inimese genoomis on LINE-sid ligikaudu 500 000, see moodustab umbes 17% selle kogumahust.[4]
SINE-d on DNA järjestused, mis on 100–400 aluspaari pikkused.[5] SINE-d esindavad pöörtranskribeeritud RNA molekule, mis algselt transkribeeriti RNA polümeraas II abil tRNA-ks, rRNA-ks või muuks väikeseks RNA-ks. SINEd ise ei kodeeri funktsionaalset pöördtranskriptaasi ja nende transpositsioon sõltub teistest mobiilsetest elementidest. Inimese genoomis moodustavad SINEd umbes 11%.[4]
Erinevalt retrotransposoonidest ei oma “lõika ja kleebi” mehhanismiga transposoonid ümberpaiknemisel RNA vaheolekut. Nende transpositsiooni katalüüsivad eri tüüpi transposaasi ensüümid. Osad transposaasid seonduvad mittespetsiifiliselt ükskõik millisele sihtmärgile genoomis, seevastu teised seonduvad spetsiifilistesse kohtadesse. Transposaas teeb lõike järjestusse, tekitades sinna kleepuvad otsad. Seejärel lõikab transposooni välja ja ligeerib selle sihtkohta. Kleepuva otsa lõpust transposooni alguseni tekivad üheahelalised tühimikud, mille täidab DNA polümeraas ning lõpuks sulgeb DNA ligaas nn suhkur-fosfaat selgroo. Selle protsessi tagajärjeks on sihtkoha järjestuste duplikatsioon ja DNA transposooni sisenemiskohtadesse tekivad lühikesed otsesed kordused, millele järgnevad pööratud kordused.[6] Need pööratud kordused on olulised transposaasi juhitud transposooni väljumiseks. Sihtmärk-koha duplikatsioonid võivad põhjustada ka geeni duplikatsiooni ja see omab olulist rolli evolutsioonis.
Mitte kõik DNA transposoonid ei transponeeru “lõika ja kleebi” meetodiga. Mõnel juhul esineb ka replikatiivset transpositsiooni.
Kui transpositsioon leiab aset rakkutsükli S-faasis, siis “lõika ja kleebi” tüüpi transposoonid võivad duplitseeruda. Seda juhul, kui doonorkoht on juba replitseerunud, aga aktseptorkoht genoomis veel pole.
Mõlemat klassi transposoonid võivad mutatsiooni tõttu kaotada oma võime sünteesida pöördtranskriptaasi või transposaasi. Sellest hoolimata on nad võimelised “hüppama” genoomis ühest kohast teise, sest teised transposoonid toodavad endiselt vajalikke ensüüme. Sellest lähtuvalt jagatakse DNA transposoone autonoomseteks ja mitteautonoomseteks. Autonoomsed transposoonid omavad terviklikku geeni, mis kodeerib aktiivset transposaasi. Need transposoonid ei vaja oma transponeerumiseks teisi elemente. Seevastu mitteautonoomsed kodeerivad defektseid polüpeptiide ja vajavad lisaks veel ka mõnest teisest allikast transposaasi.
Ka retroviirusi võib käsitleda kui transponeeruvaid elemente. Pärast sisenemist peremeesrakku ja oma RNA muundamist DNA-ks sisestavad nad oma DNA peremehe genoomi. Integreeritud DNA vormi nimetatakse proviiruseks ja seda vaadeldakse kui erilist eukarüoodi retrotransposooni vormi, mis on võimeline kodeerima RNA intermediaate. Need on enamasti võimelised peremeesrakust väljuma ja nakatama uusi rakke. Retroviiruste transpositsioonioonitsüklil on sarnasusi ka prokarüootse transposooniga ja see viitab nende kaugele sugulusele.
IS-elemendid ehk järjestuse sisestused (insertion sequence) on lühikesed DNA järjestused, mis käituvad kui tavalised transponeeruvad elemendid. Neil on kaks põhilist omadust: võrreldes teiste transponeeruvate elementidega on nad väiksed, tavaliselt suurusjärgus 700–2500 aluspaari ja kodeerivad ainult valke, mis mõjutavad transponeerumise aktiivsust. Erinevalt IS-elementidest suudavad transposoonid kaasas kanda ka näiteks antibiootikumi resistentsusgeene. Valgud, mida IS-elemendid kodeerivad, on tavaliselt transposaasid, mis katalüüsivad ensümaatilist reaktsiooni ja võimaldavad IS-ide liikumist, ning regulatoorne valk, mis kas stimuleerib või inhibeerib transpositsiooni aktiivsust. Elemendi kodeeriv regioon on tavaliselt ümbritsetud pööratud kordustega. Näiteks hästituntud 1250-aluspaarine element IS911 on ümbritsetud kahe 36-aluspaarise pööratud kordusega ja kodeeriv regioon omab kahte osaliselt kattuvat geeni orfA ja orfAB. OrfAB kodeerib transposaasi ja orfB regulatoorset valku.[7] IS-elemente võib nimetada vormi ISn järgi, kus n tähistab arvu. See ei ole ainus nimetamise skeem, mida kasutatakse. Kuigi enamasti esinevad IS-elemendid prokarüootide genoomis, on ka teatud eukarüootide DNA järjestustes leitud TC1/mariner perekonna transponeeruvaid elemente, mida käsitletakse kui IS-elemente.[8]
Lisaks sellele, et IS-elemendid esinevad autonoomselt, võivad nad olla ka osaks komplekssetest transposoonidest. Liittransposoonides on lisaülesandega geenid, näiteks antibiootikumi resistentsusgeenid, piiratud IS-elementidega. Sellised transposoonid on näiteks Tn10 ja Tn5.
Esimesed transposoonid avastas Barbara McClintock aastal 1948 maisis (Zea mays). Ta märkas transpositsioonide põhjustatud insertsioone, deletsioone ja translokatsioone. Sellised genoomsed muutused võivad viia näiteks muutusteni maisiterade värvuses. Ligikaudu 50% maisi genoomist moodustavad transposoonid. McClintocki kirjeldatud Ac/Ds transpsoonide süsteem on klass II transposoonid.
Üks hästiuuritud transposoonide perekond on hariliku äädikakärbse (Drosophila melanogaster) P elemendid. Nende puhul on eriline see, et esimesed P elemendid ilmnesid äädikakärbeste genoomis 20. sajandi keskel ja kõigest veidi rohkem kui 50 aastaga on need levinud kõikidesse vastava liigi populatsioonidesse.[9]
Bakterite transposoonid kannavad tavaliselt endaga kaasas ka täiendavaid geene, tihti näiteks antibiootikumi resistentsust määravaid. Bakterites saavad transposoonid hüpata kromosomaalselt DNAlt plasmiidsele ja jälle tagasi, seeläbi võimaldades geenide ülekannet ja püsivat antibiootikumide resistentsusgeenide lisamist. Sel viisil saab toota multiresistentseid bakteritüvesid. Seda tüüpi bakteriaalsed transposoonid kuuluvad Tn perekonda ja on tihti liittransposoonid (sisaldavad IS-elemente).
Inimesel on kõige tüüpilisem transposoon Alu järjestus. See on umbes 300 aluspaari pikk SINE tüüpi transposoon ja seda võib inimese genoomis leida 300 000 kuni miljon korda.
Mariner-tüüpi elemendid on transposoonide klass, mida on leitud väga paljudest liikidest, sealhulgas ka inimesest.[10] Esmalt avastasid James Jacobson ja Daniel Hartl selle äädikakärbsest.[11] Need klass II tüüpi transposoonid on tuntud oma ebatavalise liikidevahelise horisontaalse geeniülekande tõttu.
Bakteriofaag Mu transpositsioon on kõige paremini uuritud replikatiivne transpositsioon ja tema transponeerumise mehhanism on sarnane homoloogilise rekombinatsiooniga.
Transposoone on võimalik kasutada geneetikas geenide ja valkude funktsioonide uurimiseks. Kõige enam on transposoonide kasutamise meetodid välja töötatud mudelliikide (äädikakärbes, harilik müürlook, soolekepike) jaoks.
Looduslikult esinevad P elemendid sisaldavad transposaasi kodeerivat ala ja transposaasi seondumisala. Transposaas reguleerib ja katalüüsib P elemendi eemaldamist peremehe genoomist ja juhuslikku uude kohta sisestamist. Just juhuslik sisestamine võib häirida peremehe geenide ekspressiooni või kanda lisageene, mida saab kasutada geneetilistes uuringutes. Selleks, et kasutada seda protsessi kasuliku geneetilise tööriistana, tuleb kaks P elemendi põhilist osa üksteisest eraldada, et vältida kontrollimatut transpositsiooni. Selleks kasutatakse tavaliselt “P plasmiide” ja transposaasi kodeerivat geeni, ilma transposaasi äratundmispiirkonnata, mistõttu transposoon ei saa siseneda genoomi. P plasmiid sisaldab äädikakärbse reportergeeni ja transposaasi äratundmise piirkonda. Samuti võib kuuluda P plasmiidi ka vastav huvipakkuv geen, E.coli reportergeen või replikatsiooni alguspunkt (origin of replication).
Transponeeruvad elemendid on mutageenid. Nad võivad oma peremeesrakku mitmel viisil kahjustada.[12] Transposoon või retrotransposoon võib ennast sisestada funktsionaalse geeni ette ja suure tõenäosusega blokeerib selle funktsionaalsuse. Kui transposoon lahkub geenist, jääb sinna kohta alles tühimik, mida arvatavasti ei suudeta korrektselt parandada. Arvukad koopiad samast järjestusest, nagu seda on Alu järjestused, võivad takistada kromosoomide täpset paardumist mitoosi ja meioosi käigus ning seetõttu toimub ebaühtlane ristsiire, mis on põhiliseks kromsoomi duplikatsiooni põhjuseks.
Sagedased transposoonide põhjustatud haigused on näiteks hemofiilia A ja B, paljud kombineeritud immuunpuudulikkuse haigused, samuti suurendavad need eelsoodumust vähi ja Duchenne'i lihasdüstroofia tekkeks.
|
OSCAR-2019
|
||
Coaching on juhi arengu intensiivmeetod, kus personaalne coach aitab luua selgust keerukates olukordades, leida üles oma tegelikud eesmärgid ja mõista enda ning teiste inimeste käitumise põhjusi.
Coachingu erinevust teistest isiksuse arendamise meetoditest võib iseloomustada läbi autojuhtimise metafoori:
Coach julgustab sõitma tundmatul territooriumil, aitab seal teed leida, juhtimioskusi arendada ja õigeks ajaks sihtpunkti jõuda.
Nii nagu autot, nii ka coachinguprotsessi juhib alati coachitav juht ja coach “jälgib sõitu kõrvalistmelt”. Kõik otsused oma arenguteel teeb juht ja coach pakub vaid meetodeid ning esitab väljakutseid. Coachi tegevuse kohta on öelnud üks Eesti tippjuht: “Coach küsib Sult küsimusi, mida Sa ise endalt ei küsi. Ja kui küsikski, siis jätaks neile vastamata.”
mulle paindlik ning loominguline lähenemine kasutatavatele tehnikatele, sh fookuse ja intensiivsusastme kohandamine konkreetse korra või päeva situatsioonile. Lisaks pikaajalisele põnevale kogemusele ärisektorist on Ivaril täiendav taust ka psühholoogias, mis lisab sessioonidele veelgi sügavust ja personaalsust. Coachingu tulemusena saavutasin oluliselt suurema selguse oma eesmärkides ja prioriteetides.”
Coaching aitab juhti, kes soovib luua selgust oma elus, seada julgeid eesmärke ning on valmis nende saavutamiseks väljuma oma mugavustsoonist.
Coaching on suurepärane meetod inimesele, kes on valmis riske võtma ja arenguhüppe tegema, kuid kuid soovib end seejuures turvaliselt tunda.
Ekstreemne näide turvalisest riskivõtmisest on langevarjuhüpete õppimine AFF (Assisted Free Fall) meetodil, kus õpilane teeb juba oma esimese hüppe 3,5 km kõrguselt ja kogeb 45 sekundit kestvat vaba langemise adrenaliini. Ning tema turvalisuse tagavad kaks temaga koos hüppavat kogenud instruktorit, kes teda hüppe käigus suunavad, vajadusel korrigeerivad hüppeasendit ning aitavad õigel hetkel langevarju avada.
Coaching toimib siis, kui inimene soovib oma töö- või isiklikus elus midagi oluliselt muuta ja on valmis sellesse tõsiselt panustama.
Organisatsioonid arendavad oma juhte ka läbi meeskonnacoachingu, mille sisu ja vormi lepib coach tellijaga kokku lähtuvalt organisatsiooni ootustest ja meeskonna vajadustest.
Coachinguprotsess on edukas, kui juht tunneb, et on coachiga “ühel lainel” ja coach mõistab teda poolelt sõnalt.
Coachingu filosoofia on, et inimesel on olemas kõik võimed soovitud tulemuste saavutamiseks ja coachi ülesandeks on aidata need avastada, hakata neisse uskuma ning siis oma soovid teoks teha.
Coachingul on mõtet, kui inimene tõesti tahab teha arenguhüppe ja muuta oma elu. Olulised muutused aga võtavad veidi aega ja vajavad kinnistmist. Seetõttu viin coachingut läbi kohtumiste seeriana. Klient võib valida kas lühema (6-st kohtumisest koosneva) või pikema (10-st kohtumisest koosneva) seeria.
45 – minutiline kohtumine, mille jooksul saame tuttavaks ja räägime läbi eesmärgid, motivatsiooni ja ajahorisondi.
Hinda skaalal 1-st 5-ni (1=pole üldse nõus, 5=olen täiesti nõus), kuivõrd tõesed on allolevad väited Sinu jaoks:
Kvaliteetne personaalne coaching on aidanud juhtidel jõuda nende jaoks oluliste tulemuste saavutamiseni, näiteks:
“Ivari kogemustepagas juhina koos coachingu teadmiste ja oskustega on reaalselt töötav kombinatsioon. Sinu vastas ei istu teoreetik vaid praktik, kelle toel saavad ka kõige keerulisemad juhtimissituatsioonid lahenduse. Minu jaoks töötas suurepäraselt kõigepealt Ivari coachingukoolituse läbimine ja sellele järgnevad personaalsed coachingu sessioonid. Õppisin seeläbi ennast ja oma soove juhina palju paremini tundma ja sain sisukat täiendust oma “tööriistakasti””
Grupicoaching on oma sisult sama, mis personaalne coaching. Vahe on selles, et grupicoachingul keskendutakse osalevate inimeste ühistele teemadele. Coach on grupicoachingul moderaatori rollis ja aitab seada eesmärke, hoida nendel fookust, esitab väljakutseid ning võtab räägitu kokku. Ideid pakub, otsuseid teeb ja need ellu viivad ikkagi grupiliikmed.
Mind kutsutakse sageli ettevõtete juhtmeeskondade töötubasid läbi viima. Teemadeks on strateegia, muutuste juhtimine, töötajate arendamine, mentorprogrammi läbiviimine, coachingul põhineva juhtimise juurutamine jne. Kasutan seal grupicoachingu põhimõtteid ja lisaks põhiteemade lahendamisele saavad meeskonna liikmed ka lisaväärtust:
Grupicoachingu põhimõtetel viin läbi ka oma juhtimiskoolitusi, sest inimene õpib kõige paremini läbi aktiivse protsessis osaluse ja kohese uute ideede läbiproovimise.
“Ivar oskab oma töötubades kaasata kogu meeskonna isegi raskete ja ebameeldivate teemade arutelusse. Ta suudab panna osalejad leidma lahendusi olulistele asjadele ning jätta mitteolulised kõrvale. Tulemuseks on alati selged suunad ja tegevustekava.”
Kaks oma valdkonna tippu, kogenud müügijuht ja müügikoolitaja Mihkel Reinsalu ning rahvusvaheliselt tunnustatud juhtide coach ja coachingukoolitaja Ivar Lukk on ühendanud oma parimad oskused arenguprogrammiks
on teadlik enese võimalustest ja takistustest müügitööd tehes ning valdab iseenda juhtimise tehnikaid.
on harjutanud erinevates olukordades coachivat müüki, k.a oma ettevõtte klientidega, ning saanud tagasisidet ja ideid, kuidas olla veelgi edukam.
Ivar Lukk on 25 aastat olnud tippjuht finantsvaldkonnas, telekommunikatsiooni, tootmise, infoteenuste pakkumise, kaitsetööstuse, kinnisvara arenduse jt. valdkondades Eestis, Norras, Rumeenias, Lätis ja Leedus. Tuntumad tema juhitud ettevõtted on olnud Forekspank, Tallinna Väärtpaberibörs ja Tele2 Eesti.
Ivar alustas juhtimis- ja coachingukoolituste läbiviimist 2011.aastal ja käesolevaks ajaks on läbi viinud üle 250 koolituse.
Mihkel on koolitus- ja konsultatsioonifirma Teadmiste Instituut OÜ omanik ja juht, Lastele MTÜ juhatuse liige ning LKM Talent Group OÜ partner.
Kursus valmistab osalejaid ette kõigi kolme rakendusviisi elluviimiseks. Ta treenib heal tasemel oskused sisecoachidele, annab tööriistad coachivaks juhtimiseks ning laob vundamendi professionaalse coachi oskustele. Lisaks sellele aitavad omandatavad oskused ka suhteid korraldada, keerukaid olukordi lahendada ja edukalt müüki teha.
Duncan Coppock on suurepärane coach ja mentor, kes on sadu coache viinud International Coach Federationi poolt sertifitseeritud coachi tasemele. Duncan on coachingumetoodika “ajukirurg”, kes suudab oma “skalpelliga” suhtluse algosakesteks lahti võtta ja parimal kujul uuesti kokku panna. Ainuüksi tema koolituse kuulamise ja küsitlemise plokid on suhtlusoskusi põhjalikult muutev kogemus.
Duncani teadmised ja kogemused on aukartust äratavad. Ta tegeleb coachinguga alates 1998. aastast ja on coachinud juhte USAs, Austraalias, viies Euroopa riigis, Malaisias, Singapuris ja Venemaal.
Duncani kirjutatud raamatu “The Self Factor. The Power of Being You. A Coaching Approach”, 2005 eessõnas ütleb coachingumetoodika üks alusepanijaid John Whitmore: “Harva tuleb mul ette raamatuid, millega niivõrd kogu südamest nõustun. Ainult selle stiil erineb veidi minu omast. Duncan on süsteemsem ja põhjalikum, kui mina.”
Kahe koolitusmooduli hind on 2150 EUR + KM. Registreerumisel ja tasumisel enne 1.oktoobrit 2018 kehtib sõbrahind 1990 EUR.
Kursus keskendub õppimisele läbi harjutamise ja avastamise. Osalejatel on võimalus omavahel oskusi lihvida ning läbi viia reaalset coachingut oma personaalse coachee’ga, kelle kursuse raames välja pakume. Lisaks sisaldab kursuse kava ka grupimentorlust.
Koolitusele registreerumiseks paluks saata e-mail aadressile info@ivarlukk.com näidates ära osaleja(te) nime(d), ameti, organisatsiooni ja kontaktandmed. Küsimustele vastan samalt meiliaadressilt või telefonil 51 77474.
Olen üle 25 aasta juhtinud suuri ja väikseid ettevõtteid telekommunikatsiooni, panganduse, tootmise, kaubanduse, kinnisvaraarenduse ja infotehnoloogia valdkondades. Tuntumad nendest on olnud Forexpank, Tele2 Eesti ja Tallinna Väärtpaberibörs.
Olen juhina väärtustanud õppimist. Rahvusvahelise äri paremaks mõistmiseks läbisin London Business School’is magistriõppe ja inimesest põhjalikuks arusaamiseks 3-aastase transpersonaalse psühholoogia ja psühhoteraapia koolituse Tartus, Terviklik Mina Erakoolis. Põhjalikud neurolingvistilise programeerimise õpingud viisid NLP Master Practitioner’i kvalifikatsioonini.
Senise elu kulg on toonud mind coachingu juurde, kus saavad kokku mitmekülgne töö- ja juhtimiskogemus, elu õppetunnid, teadmised inimese psühholoogiast ja coachingumetoodika valdamine.
“Ivar on olnud mulle coachiks. Temas on unikaalne segu tundlikkusest, sügavusest, ärikogemusest ja –teadmistest. Ta on läbinägelik ja vahe oma coachingus ning olen tööst temaga saanud palju kasu. Ivar on suurepärane coach ja soovitan teda kogu südamest”
Uskumatu, et kuue tunniga on võimalik luua nii suur muutus! Sinu tehnika Ivar on nähtamatu, aga äärmiselt tõhus!
Isegi kui ma endale seda ei teadvustanud, siis tegelikult väga lihtsate küsimustega panid Sa mind iseendaga tööle. Ma sain niivõrd palju enesekindlust juurde, nii juhina kui ka inimesena. Kohtumiste eesmärgiks seadsin leida üles oma sisemine motivatsioon ja see eesmärk sai kuhjaga täidetud.
Ma ei oleks osanud oodata sellist emotsiooni, sellist avanemist ja muutumist iseendalt! Coachinguseeria Ivariga andis mulle uue hingamise!
Võib-olla olingi läbipõlenud, tüdinenud, rutiinis, ma ei tea. Igatahes on sellest abi olnud meie ettevõttele ning lisaks on see kogemus
Mulle väga sobis Ivari coachimisstiil – ta kuulas huviga, küsis häid küsimusi ning suunas mind otsima vastuseid iseendas, andmata omapoolset hinnangut. Kohe pärast mu esimest kohtumist Ivariga tõusid mu müügitulemused mitmekordselt ning ma jätkasin kiiret kasvu ettevõttesiseselt kui ka isiklikult tasemel. Ma sain aru, et mingid “sõlmed” minu peas takistasid minu arengut ning nende “sõlmede” leidmine ning nendega tegelemine aitas taasleida minu sisemise sära.
Coachingu võimalus Ivariga tippjuhtide järelkasvuprgrammi raames tuli minu jaoks parimal võimalikul ajal. Kogenud coachina õnnestus Ivaril luua kiiresti usalduslik suhe. Coaching Ivariga aitas meelde tuletada mõningaid põhitõdesid, lõi selgust keerulistes igapäevastes asjades ning lõpuks aitas mul leida ka teatava sisemise rahu/tasakaalu, et minna edasi.
Coaching Ivariga aitas kontrollida tempot, heita pilk kaardile, et veenduda suuna õigsuses ja sammuda edasi kindlamalt. Vabad ja ühel lainepikkusel peetud arutelud Ivariga võimaldasid kergesti leida omaenese teooriatele kinnitust ja küsimustele vastusteseid. Resultaadiks käegakatsutavad tulemused konkreetsete tegevusplaanide ja järjepidevuse kaudu.
Oma töös tunnen end kohati trammijuhina, kes peab kindlasti kella 11: 00-ks jõudma Koplisse. Ivar aitas selle trammi korraks peatada ja panna mind mõtlema, et kas ma pean ikka sinna jõudma kindlasti kella 11:00-ks ja kas Kopli on minu jaoks just see õige lõpp-peatus või on ka teisi mulle olulisi peatusi.
Sain Sinuga coachingust kogemuse, et kui küsida õigeid küsimusi, siis selgub, et probleemi polegi. Kõik on palju lihtsam ja vastused on siinsamas olemas!
Coachinguseeria tõstis oluliselt mu enesekindlust juhina ja õpetas inimesi paremini mõistma. Suur tänu Sulle!.
a) tugev vaade tulevikku ning pikem perspektiiv Sinu mõjutusel, isegi kui mul endal selleks algul valmisolek ning alateadvuse tasandil ka ehk soov/oskused puudusid
b) analüütiline lähenemine kombineeritud mitte-analüütilisega. Seda on raske kirja panna teemat lähemalt tundmata, aga oma meetodite ja küsimustega õnnestus saavutada “valmisolek” või avatus mõtetega edasi tegeleda ja uuele tasandile liikuda
c) julgustav, positiivne ja avatud õhkkond. Küsimused, mis andsid veendumuse, et Sind kuulatakse, mõistetakse ega seata mõtteid kahtluse alla vmt
e) paindlikkus eesmärkide seadmisel konkreetse kokkusaamise jaoks. Võimalus endale olulist teemat protsessi käigus suunata, samuti eesmärke täiendada või vastavalt vajadusele ka muuta
Sinuga oli väga lihtne ühele lainele saada. Hakkad ust lahti tegema, ja avastad, et see on juba avatud. Jääb üle vaid sisse astuda. Coachimise kontseptsioon on mulle üldiselt meelepärane, aga Sinu suhtlemisviis tegi endalt küsimuste küsimise ja vastuste leidmise kergeks, mitte küll alati lihtsaks. Keeruliste ja ebameeldivate küsimuste esitamist iseendale proovid ju üldjuhul vältida, sest iga keeruline küsimus annab märku enese oskamatusest ja teadmiste puudusest. Sinu kaasabil sain need küsimused endale esitada nii, et ei tundnud end läbikukkununa. Vastuste leidmine ja järelduste tegemine toimus samuti positiivses võtmes. Järeldusele jõudmine tundus saavutuse ja edasiminekuna mitte tõdemusena, mis mul kõik veel puudu on. See kõik kokku innustab arenema, katsetama ja õppima.
Tänapäeval on kohutav janu õigete vastuste järele. Vastuste leidmisest olulisemgi on aga nende otsimine. Ja selle jaoks on kriitilise tähtsusega küsimuste küsimine. Ivaril on palju mõtlemapanevaid küsimusi ja mul on väga hea meel, et ta minult neid küsis. See pani mõtlema.
“Ivar aitas mul muuta tavapärast mõtteraamistikku ja läheneda oma probleemile teisiti ning see andis hämmastavaid tulemusi. Väga lühikese ajaga jõudsin ma valgustava sisekaemuseni ja lahendasin probleemi, millega olin pikka aega jännis olnud! Selle tulemusena on mu klientuur kasvanud märkimisväärselt.”
“Ivari vaikne ja sügav tarkus viis mind elu muutvate avastusteni. Hindan eriti tema ebatavalist võimet anda ruumi ja vaikust ja samas teada, millal esitada selline küsimus, millele vastamine paneb mitmeks minutiks mõtlema. Soovitan Ivarit coachina kõigile, kes soovivad oma elus kiiresti ja erektiivselt edasi liikuda.”
“Ivar on mulle olnud suurepäraseks jõu, tarkuse ja inspiratsiooni allikaks. Ta annab tööriistad, mille abil saad muuta oma elu paremaks ning saavutada oma eesmärgid. Tema erakordne coachingu stiil aitab unistuste saavutamise poole liikuda palju kiiremini. Hoolimata sellest, kui õnnelik või edukas oled, Ivaril on alati midagi pakkuda.”
Kas võõrkeelse sõnaga “coaching” tähistatav tegevus on üks läänest tulnud moevooludest, või on tegemist millegi kasuliku ja kestvaga?
Coaching sai alguse USA juba eelmise sajandi 70.-tel aastatel ja on vähehaaval levinud üle kogu maailma. Euroopas on ta kõige tugavamalt kanda kinnitanud Suurbritannias ja Saksamaal. Viimastel aastatel on ta muutumas järjest populaarsemaks ka Eestis, kus teadlikkus on siiski veel tagasihoidlik. Oma koolitustel ja avalikel esinemistel küsin sageli osalejatelt, kes teab, mis on coaching. Tulemus on 10 – 15%.
Minu viimased kolm aastat juhtide coachina on viinud äratundmiseni, et coachingu olemuse saab kokku võtta kahe sõnaga – SELGUSE LOOMINE. Selguse loomine inimese soovides, eesmärkides, takistustes ja lahendustes. Kuna me oleme ehitatud selliselt, et teiste nõuandeid omaks ei taha võtta, siis peab coach veenva tulemuse saavutamiseks juhtima oma vestluskaaslase mõttetegevust läbi küsimuste, metafooride ja elust toodud näidete.
Igapäevacoaching – see võib toimuda spontaanselt ja märkamatult argisituatsioonis. Küsimused: “Milles tegelikult probleem on?”, “Mida Sa kavatsed ette võtta?”, “Kas on veel teisi võimalusi?” on kõik tüüpilised coachinguküsimused. Coachingukoolitustel avastavad osalejad tihti, et nad on inimesi küsimustega juhtinud ise seda teadvustamata. Coachingu põhimõtteid tundmata võib aga hea tulemuse mõne energilise soovitustega ära rikkuda.
Igapäevacoachingu puhul on initsiatiiv coachijal ja eesmärk on teist inimest põhjalikumalt järele mõtlema panna. University of Bath Inglismaalt on uurinud millist efekti on saavutanud juhid, kes süsteemselt oma töötajatega coachingu stiiilis suhtlevad. Tulemus on üllatav! Selgus, et kui töötaja võtab endale ise eemärgid või hakkab ellu viima enda pakutud lahendust, siis on tema motivatsioon 4 korda suurem! Coachingut süsteemselt kasutavatel juhtidel aga vabaneb 50% tööaega, kuna nende alluvad ja kolleegid õpivad samm-sammult ise lahendusi leidma ning jääb ära vajadus tegeleda pisiprobleemidega!
Süvacoaching on protsess, kus inimene süveneb professionaalse coachi toel oma tegelikesse soovidesse, saab aru oma käitumismustritest ja õpib neid muutma, teadvustab oma võimed ja leiab tee oma eesmärkide saavutamisele. Juhid on minu juurde tulnud erinevate taotlustega: “Pärast 15 aastast tööd ettevõtte tippjuhina sooviksin teha midagi muud, kuid kardan, et vanuse tõttu pole mul võimalust”, “Olen kogu aeg mõtetega tööl ja mu isiklik elu on kraavi jooksmas”, “Olen pikalt palgatööd teinud ja tahaks teha mingit oma asja, aga ei tea mida ja kuidas”, “Ma tunnen, et meie meeskond ei ole ühtne ja motiveeritud, aga ei tea, mida ette võtta”. Samuti on juhide coachingut tellinud tööandja seades eesmärgiks: “suhtlemis- ja motiveerimisoskuste arendamise”, “360o tagasisidest tuleneva arenguprogrammi koostamise ja elluviimise”, “noore juhi kiire ja tulemusliku sissetöötamise”, “ettevalmistuse tippjuhi ametiks” jne. Olen nende klientidega läbi viidud coachingust kirjutanud mõned tõsielulood ajakirja “Director” juuli – septembrikuu numbritesse.
Süvacoaching on pikaajaline ja personaalne programm, mis kestab tavapäraselt pool aastat kuni aasta. Kuna juhi isikuomadustest ja oskustest sõltub väga suurel määral ettevõtte tulemuslikkus, siis on edukate coachide töö väga hinnatud ja kõrgelt tasustatud. Jaanuaris 2009 avaldas Harvard Business Review uuringu, millest selgus, et USA-s ja Suurbritannias makstakse juhtide coachingu eest 200 – 3 500 dollarit/tunnis!
Kui igapäevacoachingu puhul on initsiatiiv coachija käes, siis süvacoachingu puhul on vedavaks jõuks coachitava juhi soov muuta oma elu. Coach esitab talle väljakutseid, suunab teda asjadele teise nurga alt vaatama ning aitab selgust luua. Coachingu edu sõltub sellest, kui suur on coachitava soov ja kui palju ta pühendub coachinguprotsessile.
Teiseks oluliseks eelduseks on coachi ja kliendi hea kontakt. Et avada ennast ja käia läbi ka ebamugavad teemad peab klient coachi täielikult usaldama ja tundma end turvaliselt. Samas, et olla heaks teejuhiks tuleb coachil uskuda oma kliendi tahtesse, võimetesse ja järjekindlusse oma otsuseid ellu viia.
Edu kolmandaks eelduseks on coachi kogemused ja oskused. Klienti aitab paremini mõista isiklik kogemus temaga sarnastes olukordades. See on peamine põhjus, miks toetudes oma 25-aastasele organisatsioonide juhtimise kogemusele tegelen ma just juhtide coachinguga. Lisaks on suureks abiks sügavamad teadmised psühholoogias ja coachingumetoodikate valdamine. Isikuomadustelt on väga olulised soov aidata, võime jääda tahaplaanile ja oskus mitte nõu anda.
Õige coachi valik on keeruline ülesanne, sest turul on palju teenusepakkujaid, kuid nende töö kvaliteet on väga erinev. Tõsi, järjest rohkem coache läbivad erinevaid kursusi ja omavad ametioskuste sertifikaate. Kuid ainuüksi Inglismaal on 50 organisatsiooni, kes annavad välja coachi sertifikaate ja kogu maailmas on neid sadu. Seepärast ei taga sertifikaadi ettenäitamine veel kvaliteeti.
Valiku teeb raskeks ka coachingu tulemuse mõõtmise keerukus. On proovitud küll rakendada Kirkpatriku või Phillipsi koolituse tulemulikkuse mõõtmise meetodeid, kuid hinnangud on paratamatult suures osas subjektiivsed. Seepärast ei aita muu, kui uurida coachi tausta, seniste klientide tagasisidet ja kujundada seisukoht isiklikul kohtumisel.
Ühiskonnas on rida stereotüüpe selle kohta, milline peab olema edukas juht. Energiline, otsusekindel, konkreetne, karismaatiline jne. Kuna tegelen juhtide coachinguga, siis on mul võimalus õppida oma kliente sügavamalt tundma.
Minuga võttis ühendust Margus, kes on ühe metallitöö tootmisettevõtte tegevjuht. Meie tutvusmiskohtumisel rääkis Margus, et ta tunneb, et on justkui nõiaringi sattunud. Kogu aeg on töömõtted peas. Sooviks aga oma ellu rohkem spontaansust, pere ja sõpradega veedetud aega ning tööst väljalülitumist. Seda ei saa ta aga endale lubada, sest töö juures on probleemid ja ta tahab olla oma töötajatele kogu aeg kättesaadav.
Leppisime kokku, et teeme Margusega läbi 6-st coachingukohtumisest seeria. Margus seadis eesmärgiks, et see seeria aitaks tal saavutada:
Margus leidis, et nende eesmärkide saavutamine võtaks tal parasjagu tänast stressi maha ja võimaldaks vabal ajal töömõtetest eemalduda.
Küsimusele millised on nende eesmärkide saavutamisel suurimad takistused vastas Margus: juhtkonna liikmed ei käitu nii, nagu ma neilt ootan ja meil puudub ühtne meeskonnavaim.
Ettevõtte juhtkonna seitsmestst liikmest koosnev Marguse meeskond on märkimisväärselt kirju. Kaks juhti on vene rahvusest ja nõukaaegse kogemusega vanema generatsiooni esindajad. Ülejäänud on erineva tausta ja kogemusega nooremad eestlased. Hoolimata sellest, et enamus meeskonnaliikmeid on eestlased, on töökeeleks vene keel.
Usun, et ettevõtte edukus sõltub suurel määral ettevõtte juhist, kelle järgi alluvad oma tegemisi seavad. Et aidata Margusel leida teed oma eesmärkide saavutamisele, palusin tal kõigepealt analüüsida iseennast. Margus tõi enese tugevustena välja pika perspektiivi nägemise, probleemidesse süvenemise, hea kuulamisoskuse, töötajate toetamise ja initsiatiivi ergutamise. Nõrkustena märkis ta liigset leebust ja järeleandlikkust, konfliktide vältimist ja täpselt määratlemata vastutusi meeskonnas. “Ma annan inimesele tegematajätmise korral uue võimaluse ja siis veel ühe ja veel ühe” ütles ta. Küsisin Marguselt, mis aitaks tal motiveerida oma meeskonda selgeid eesmärke seadma ja sain vastuseks: “Ma ei tea”.
Sageli juhtub, et kui juhile esitada avatud küsimusi tema põhiprobleemi lahendamiseks, siis ei oska ta lahendusi leida. Justkui on juba kõike proovinud. Seepärast on coachi roll aidata tal leida uusi vaatenurki ja otsida teid probleemi tuumani.
Et Margus tulemuslikult coachida, tundsin vajadust näha tema meeskonde töösituatsioonis tegutsemas. Olen leidnud, et vahetu kontakt klienti ümbritsevate inimestega annab rikkalikult informatsiooni, mida klient ise ei teadvusta ja võimaldab suunata klienti oma probleemile teisiti lähenema. Kuna olen üle kolme aasta tegelenud juhtimiskoolitustega ja mõttetalgute modereerimisega, siis leppisime Margusega kokku, et viin juhtkonnaga läbi eesmärkide seadmise töötoa.
Töötuppa kogunenud inimesed osutusid asjatundlikeks ja oli tunda soovi pingutada oma ettevõtte heaks käekäiguks. Samas, õhus oli tunda pinget ja väljaütlemistes oldi vaoshoitud. Keskne figuur oli Valentina, parimates aastates ja kogenud tootmisjuht. Tema hääletoon ja kehakeel väljendasid autoriteeti ja veendumust oma seisukohtade ainuõigsuses. Oli tunda, et teised meeskonnaliikmed püüdsid vältida eriarvamuste tekkimist.
Töötoas osalejad ponnistasid tublisti, et leida neile esitatud küsimustele vastuseid. Analüüsisime ettevõtte tugevusi ja nõrkusi, arutasime strateegilisi suundi, suutsime tuvastada ettevõtte tuumkompetentsid ja sündis kolmest punktist tegevuskava nende edasiarendamiseks.
Järgmisel kohtumisel pärast seminari küsisin Marguselt, kas sain õigesti aru, et seminari peamine eesmärk oli mõjutada Valentinat. Ta vastas, et oli lootus küll saada teda kaasa mõtlema, kuid teda oma mõttestampidest ikkagi välja ei saanud. Kuid ülejäänud meeskonnale mõjus seminar hästi, sest tekkis selgem arusaamine, kuhu ja kuidas edasi liikuda.
Samas, tema jutust kostis läbi ka pettumusenoot. Ta rääkis, et töötoa tulemusena tegeleb juhtkond aktiivselt ettevõtte pähiväärtuste arutamisega, kuid samal ajal ei saa lihtsaid asju paika. Näiteks resoluutset reageerimist töödistsiplini rikkumistele või korralagedusele tootmistsehhides. Iga selline juhtum tekitab pika diskussiooni ja ajaraiskamise.
Huvitav olukord! Tavapäraselt loob tegevjuht sellistes olukordades pretsedendi ja võtab vastu konkreetsed otsused. Sellega kujundab ta ettevõtte kultuuri. Marguse isiksuseomadused ja uskumused aga sellist käitumist ei võimaldanud.
Pakkusin, et aja ja energia säästmiseks on kaks võimalust. Tuua meeskonda uus jõuline liige, kes on võtaks sellistes olukordades “politseiniku” rolli või koostada käitumise “10 käsku”, millest alati lähtuda. Margusele meeldis 10 käsu variant ja ta läks entusiastlikult seda ellu viima.
Olen järest rohkem seda meelt, et ainult küsimustel põhinev metoodiliselt puhas coaching ei pruugi olla tulemuslik. Pigem töötab segu coachingust ja mentorlusest. Mul aitab Margust mõista oma varasem kogemus analoogse etteõtte juhtimisest.
Meie järgmisel kohtumisel selgus, et vahepeal oli minu pakutud mõte saanud teise suuna. Margus ponnistas, et nendesse 10 käsku valada ettevõtte põhiväärtused. Temale omaselt püüdis ta seda eesmärki saavutada läbi juhtkonnaliikmete küsitluse ja nendepoolse initsiatiivi. Edusammud olid aga visad tulema.
Tundsin, et me tiirutame ühe koha peal ja progressi ei ole. Siis aga tabas mind tõdemus! Hoolimata oma 3-aastasest coachingukogemusest üritan ma klienti minu jaoks arusaadava käitumismudelini viia. Tema aga ajab asju omamoodi. Samas, kui vaadata ettevõtte majandustulemusi, siis on see Marguse juhtimise all läbi teinud muljetavaldava arengu! 5 aastat tagasi kriisis olnud tehasest on tänaseks saanud oma tööstusharu selgelt kõige rentaablim ettevõte. Ja seda hoolimata Marguse pehmest juhtimisstiilist.
Viisin jutu ettevõtte tulemustele ja avaldasin Margusele nende eest tunnustust. Ütlesin: “ Margus, Sa ütled, et teie juhtkonnas puudub ühtsustunne ja motivatsioon ei ole see, mis võiks. Räägi, milles on Sinu saladus? Kuidas oled Sa sellises ebaadekvaatses olukorras suutnud ettevõtte selliste tulemusteni viia?”
“Tean, kuhu tahan ettevõttega liikuda. Olen paindlik, see võtab kauem aega. Soovin, et inimesed ise otsustaks, seaks eesmärke” vastas Margus.
Ilmselt töötab just see kombinatsioon visioonist ja meeskonna liikmetele antavast vabadusest. Margusel on tunda tugevat sisemist jõudu. Ta silmad säravad, kui ta räägib visioonist saada tööstusharu arengut kujundavaks ettevõtteks.
Korraga mõistsin, et Margus on suurepärane näide “autentsest juhist”. See on inimene, kes tunneb oma isikupära ja kes teadlikult toetub oma tugevustele ning leiab teid, kuidas oma nõrkusi kompenseerida. Praegu otsibki ta aktiivselt oma meeskonda täiendust ja on valmis muutusteks. Margusel on julgust olla tema ise, ei püüa olle keegi teine ega kedagi kopeerida!
Minu kui coachi jaoks on oluline järgmine küsimus kuidas saan ma Margust aidata oma eesmärkide saavutamiseks meeskonda paremini motiveerida ja liita. Kuna meie caochinguseeria on preagu poole peal, siis järgmiseks süveneme me ilmselt tema meeskonnaliikmete sisemaailma, et leida “nuppe” nende häälestamiseks.
Meie viimasele kohtumise järel sain Marguselt keskööl emotsionaalse sõnumi: “Täielik pühendumus! Nii kaua kui on tunne ja arusaam, et minu panus parendab ja viib mingilgi moel edasi inimesi ja äriühinguid olen ma pühendunud! Peale seda astun kõrvale!” Seda oli lahe lugeda!
Usk enesesse on võti edule ja coachi roll on seda toetada. Esitada väljakutseid, panna mõtlema teise nurga alt ja aidata saada kinnitust oma otsustele.
Hea coach ei õpeta, hurjuta ega manitse. Tema roll on küsida, ja enne kui sa arugi saad, on sul vastused käes. Siin on teine lugu elust enesest, mille jutustab kogenud juht ja coach Ivar Lukk. Esimest lugu vaata juuli Directorist!
Möödunud aastal helistas mulle ühe töötajate rendiettevõtte tegevjuht Raul ja küsis, kas oleksin nõus coachima ühte tema projektijuhti, kelle töötulemustega ta rahul ei ole. “Projektijuht Indreku üleandeks on renditööjõudu vajavate ettevõtete leidmine, nende vajaduste väljaselgitamine, tingimuste kokkuleppimine, sobivate töötajate valik, objektile toimetamine, olme korraldamine ja instrueerimine” rääkis Raul. “Indrek oskab hästi suhteid luua ja hoida. Samas, tema klientide arv ja neilt saadav tulu jääb teiste projektijuhtide omale 2 – 3 korda alla”
“Ei saa aru, millega ta tegeleb. Tundub, et ta ajab töö ajal oma asju. Viriseb, et just temale sattuvad keerulised kliendid ja kehvad töötajad, kelle jamade klaarimisele läheb palju aega”.
Olin nõus Indrekuga kohtuma ja seisukoha kujundama. Järgmise nädala kolmapäeva pärastlõunal astus minu kabineti uksest sisse energiline mees. Tervituse peale ta istus, vaatas mulle otsa ja küsis: “Noh, kus teised on?” – “Kes teised?” küsisin. “Ülemus saatis mu loengule,” vastas mees.
Kogusin end üllatusest ja ütlesin: “Siin on info natukene viltu läinud. Plaan oli meil kahekesi kohtuda. Kas oled valmis minuga personaalselt suhtlema?”.
Küsitlesin teda veidi tema töö ja tegemiste kohta ja siis küsisin otse: “Kuulsin, et ülemus pole Sinuga eriti rahul. On see nii?”
Indrek nõustus, kuid ei osanud öelda, milles on tegelikult rahulolematuse põhjus. Rääkis, et teeb pikki päevi, sõidab mööda Eestit ringi ja lahendab probleeme. Kui kontorisse jõuab, siis vaatab ülemus teda kahtlustavalt ja pärib aru kus ta oli ja mida tegi. Projektijuhtide tegemiste kontrollimiseks olevat isegi seinale suur infotahvel tehtud, aga ega see tegelikult ei toimi.
Taipasin, et nii me kaugele ei jõua ja sain Indreku nõusse, et ta mängiks ühe mängu. Palusin tal istuda ümber teisele tooilile, kujutada endale ette, et ta on nüüd Raul ja et tema vastas oleval toolil istub Indrek. Seejärel hakkasin Rauli rollis olevat meest küsitlema, mida ta Indreku kohta öelda võib ja kuidas tema tegemisi hindab.
“Ega ma ju tegelikult ei tea, mis asju Indrek ajab. Näen teda vaid aeg-ajalt kontoris. Tahaks, et tal oleks rohkem töötajaid välja renditud, aga see pole õnnestunud. Toon talle aeg-ajalt Peetrit eeskujuks, aga sellest pole abi. Ma ei tea, mida sellega peale hakata.” rääkis Rauli rollis olev Indrek.
Olen oma coachingupraktikas leidnud, et selline rollimäng on mõjus kahel põhjusel. Esiteks annab kliendile kogemuse, mida teine inimene tema suhtes tunda võib ja teiseks võimaldab end kõrvalt vaadata ja emotsioonivabalt hinnata.
Palusin Indrekul oma toolile tagasi istuda ja küsisin: “Kui Sul on nii palju pidavalt peavalu, näed vaeva ja seda ei hinnata, mis sa selles firmas üldse jamad? Võiksid ju midagi muud teha.”
“Tõsi ta on, enesetapuks on ka teisi viise peale töö” ei olnud Indrek suu peale kukkunud. “Noh, ega see asi nii hull ka pole. Tegelikult mulle ju meeldib inimestega kontaktis olla ja midagi reaalset ära teha. Paberimäärimisele teeb see iga kell üks-null ära”
Üllatav mõte, et on ka teisi võimalusi, loob sageli selgust. Inimesele on omane teise inimesega mitte nõustuda ja tänu sellele hakkab ta sellise küsimuse puhul oma tegevust õigustavaid argumente otsima. Vahest osutuvad need nii veenvaks, et ta jääb neid ise uskuma. Pole sugugi harvad juhud, kui demotiveeritud juht avastab, et tema töös on tegelikult päris palju talle rahuldust pakkuvat. Sellisel juhul on coachi ülesanne testida, kas on tegemist hetke emotsiooniga, või on see tõsi. Sageli juhtub, et inimene on kinni jäänud oma probleemidesse ja kaotanud silmist oma töö positiivse poole.
Samas vaimus jätkasime veel tükk aega, kuniks sai paika konkreetne eesmärk ja tähtaeg. Meie kohtumine tekitas Indrekus soovi läbida kuuest kohtumisest coachinguseeria ja selle abil leida teed, kuidas seatud eesmärgid saavutada.
Testisin veel tema motivatsiooni tugevust oma eesmärke saavutada ja sain tulemuseks 9 palli 10-st. Kogemus ütleb, et sellise laenguga on tulemused ainult aja küsimus.
Kogu selle vestluse jooksul ei andnud ma Indrekule kordagi nõu. Tõsi, mul tekkis mõtteid, võiks ta võiks oma tegemisi paremini korraldada, aga olen õppinud end vaos hoidma ja oma mõtteid läbi küsimuste testima. Selline lähenemine ei tekita inimeses vastuseisu ja võimaldab tal iseenda seest selgust otsida. Tema alateadvus teab, mida ta tegelikult vajab ja coachi ülesanne on ta igapäevarutiinist välja tuua ning suunata parimaid lahendusi otsima.
Meie järgnenud coachinguseeria oli huvitav teekond. Süvenesime Indreku töö sisusse, uurisime, millised ajaröövlid tema tööpäevad pikaks teevad. Tegime ajurünnakut, kust ja kuidas uusi kliente leida. Analüüsisime tema tugevusi ja nõrkusi. Igale kohtumisele järgnes “kodutöö”, milleks oli Indreku poolt välja pakutud ideede kohene äraproovimine oma töös.
Selle protsessi tulemusena sündis rida väikeseid aga olulisi muutusi. Indrek hakkas kliente j’rjestama nii, et need jääks tee äärde ja saaks mitu tükki korraga “ära lahendada”. Objektidel hakkas ta probleeme lahendama usaldusisikute kaudu. Asju hakkas saatma Cargobussiga. Planeeris igasse nädalasse konkreetsed ajad uute klientide läbihelistamiseks. Peatselt andis see ka tulemusi ja rendile antud töötajate arv hakkas kasvama.
Coachingu teeb põnevaks see, et kunagi ei tea ette, milline sündmus või tegu on suure eesmärgi saavutamise murdepunktiks.
Indrekuga juhtus nii, et ühel kohtumisel võtsin paberilehe ja hakkasin teda küsitlema klientide arvu ja väljarenditud töötajate kohta. Joonistasin selle põhjal graafiku. Siis küsisin, kas sellisest visualiseerimisest võiks olla abi, et fookust paremini sättida. Indrek vaatas ja kuulas seda skeptilisel ilmel. Jätsin siis selle teema “laagerdama”. Järgmisel kohtumisel küsisin, kuidas on läinud ja sain vastuseks: “Mõned asjad on paika loksunud.” Palusin täpsustada ja selle peale võttis mees kotist läpaka ja avas uhkelt exceli tabeli. Sinna olid joonistatud kasvava pikkusega tulbad ja ei ühtegi teksti ega kommentaari.
“Aga tulbad ulatuvad juba peaaegu tabeli ülemise servani. Kui palju töötajaid oleks Sul üldse võimalik ära hallata?” küsisin.
Indreku tabel oli kõige lihtsam tabel, mida ma kunagi näinud olen! Aga see oli tema enda tehtud ja kandis eneses motiveerivat võlujõudu!
“Mees on täiesti muutunud. On selge silmavaatega, ei rahmelda ega virise; tundub, et teab, mida teeb. Ja tulemused ei jää kolleegide omadele sugugi alla” kostis Raul. “Olen väga rahul!”
Tipus on teadagi kõle, sest oled seal üksinda. Väga lihtne on oma mõtetega ummikusse sattuda. Üks võimalus on siis kasutada coachi abi. Kogenud juht ja praegune coach Ivar Lukk räägib Directori suvenumbrites, milliste juttudega tema juurde tullakse.*
Sellest on möödas pea kaks aastat, kui kohtusin Telliskivi loomelinnaku F-hoone kohvikus korrektses ülikonnas härrasmehe Reinuga. Eesmärk oli välja selgitada, kas tal võiks coaching’ust olla abi oma probleemide lahendamisel.
Sain teada, et Reinul on vanust pikalt üle 50 ja ta on viimased 15 aastat edukalt juhtinud üht väikest ettevõtet. Ta on saanud endale lubada asju, mida on soovinud, ja olnud pikka aega abielus, lapsed on juba läinud oma teed. Küsimusele, mis teda minu juurde tõi, vastas ta, et sooviks leida hingerahu ja vabaneda väikestest ärritajatest. Näiteks häirivat teda väga, kui liikluses keegi vahele trügib. See lasi mul aimata, et tegelikult on mure hoopis kusagil mujal ja ülbed autojuhid on ainult üks selle väljendus.
Olin just hiljuti Californias läbi teinud coaching’u koolituse ja saanud NLP-coach’i kvalifikatsiooni. Proovisin kasutada NLP-st pärit soovide kaalumise meetodit, et ta jõuaks ise selgusele, mis aitaks tal hingerahu saavutada. Huvitaval kombel tuli sellest protsessist välja uus soov: „Tahaks olla teel mingi eesmärgi poole”. Mu intuitsioon ütles, et siin võib olla tegelik teema peidus. Küsisin, kas ta pole mõelnud mõne uue põneva tegevuste peale. „Ma ei oska ju midagi muud, kui ainult teisi kamandada,” vastas mees. „Ja vaata minu vanust! Kellele mind tarvis on?”
Uskumused on inimese kõige suuremad sõbrad või kõige suuremad vaenlased, ja Reinu sõnad kõlasid selgelt piiravate uskumustena. Korraldasin talle pikema ristküsitluse, et tema kindlana paistnud veendumusse mõrasid lüüa. Küsisin: “Kellele makstakse ettevõttes kõige rohkem?” Rein vastas: “Enamasti tippjuhile”. Mina: “Mida hinnatakse tippjuhtides kõige rohkem?” Rein vastas: “Teadmisi ja kogemust”. Mina: “Kuidas Sinul selliste teadmiste ja kogemustega lood on?” …….
Selline küsitlus kestis mõnda aega ja siis jätsin selle teema laagerdama, sest tihti on hea käivitada inimesel mõtteprotsess ja jätta sees siis alateadvuse tasandil edasi kerima, ilma koheste järelduste väljapressimiseta.
Kohtumine tekitas Reinus lootust, et ta leiab oma madalseisust väljapääsu. Me leppisime kokku kuuest kohtumisest koosneva coaching’u-seeria. Järgmiseks kohtumiseks sai ta koduse ülesande: ta pidi üles kirjutama 100 asja, mida talle meeldib teha.
Kui kokki saime, tunnistas Rein, et sai pingutusega 60 asja, kusjuures tööga oli neist seotud ainult paar tükki – enamik koosnes vaba aja tegevustest, suhetega seotud teemadest, keha ja meele seisunditest. Palusin tal oma tulevikku visualiseerida, kuid ka sealt ei tulnud midagi väga veenvat välja. Andsin talle siis kodutööks oma elu tasakaaluratta täitmise, mis koosneb hinnangutest oma tervise, suhete, materiaalsete asjade, töö jms kohta. Teadvustasin endale, et mul tuleb lihtsalt kannatlik olla ja otsida õiget juhtlõnga. Protsessid käivad igas inimeses oma teid mööda.
Kolmanda kohtumise alguses tabas mind üllatus. Rein tuli, istus ja teatas rõõmsalt, et ta oli vahepeal hakanud töökonkurssidel osalema ja mõni päev tagasi tehti talle pakkumine ühe suure asutuse juhi kohale, mille ta vastu võttis! Ta lisas, et see on väga vinge ja põnev võimalus ja ta plaanib selles ametis olla pensionini välja.
Meie kohtumise edasine käik oli huvitav. Uurisin kõigepealt, mida tema uus töö endast täpsemalt kujutab, ja siis tahtsin näha tema koostatud elu tasakaaluratast. Ratas näitas ootuspäraselt madalat rahulolu oma tööga ja ülejäänud osas oli päris hästi tasakaalus. Proovisin uurida rattal esitatud hinnangute tagamaid, aga oli tunda, et Reinul oli raske keskenduda. Tema mõtted olid hoopis oma uue töö juures.
Huvitav oli meest jälgida! Alles see oli, kui ta rääkis, et tema aeg on ümber saanud ja et ta midagi erilist ei oska teha. Meenutame – ka 60 meeldiva asja hulgas ei olnud tööst suurt juttu. Nüüd oli ta aga õhinas, nagu äsja kooli lõpetanud noormees.
See on nii põnev, kuidas meie alateadvus meie mõttemaailma korraldab! Asjad, mille kättesaamatuse oleme sügaval sisemuses omaks võtnud, kaovad meie teadlikust maailmast – olgem ausad, Rein oli end juhina mõnes mõttes maha kandnud. Samas, need asjad, millest me julgeme unistada, võivad vägagi kiiresti kätte tulla!
Minu meelest ongi just kahtluse tekitamine oma senistes piiravates arusaamades (ma ei ole küllalt hea jms) coaching’u väga oluliseks osaks.
Reinu elumuutus tekitas minus väga mõnusa enesetunde. Ma ei üritanudki analüüsida, kas või kui palju selles minu osa oli, sest lõplikku tõde niikuinii teada ei saa. Palju olulisem on hoida kõik meeled valla ja märgata signaale, mis võivad viia muutusteni. Hea coach oskab kuulata kõigi meeltega ja Reinu puhul tunnetasin kohe, et tema poolt esimesel kohtumisel esitatud probleemide puhul ei toetanud neid ei tema hääletoon ega kehakeel. Pigem kuulsin tema hääles segadust, mis panigi mind sügavamalt tõde otsima.
Seitse aastat tagasi olin ise oma eluga täiesti puntras. Minu suur äri kukkus kokku, naine võttis 7-aastase tütre ja kolis minema, enesekindlus sai tugeva hoobi. Eneseotsingud ja uued tuttavad juhtisid mind erakooli Tervilik Mina kolmeaastasele psühhoteraapia kursusele. See muutis minu jaoks maailma. Hakkasin samm-sammult ennast ja teisi inimesi paremini mõistma, nägema käitumismustrite taha ning avastama alateadvuse väge ja veidrusi.
Uued teadmised avasid võimaluse süveneda inimeste rikkasse sisemaailma ja seetõttu proovisin kätt psühhoteraapias. Peagi aga mõistsin, et paarisuhete ja pereprobleemidega tegelemisel jääb midagi olulist minu jaoks puudu. Olin ju üle 20 aasta mitmeid ettevõtteid juhtinud ning kogunud vägagi kirju kogemuste seljakoti, mida teraapias väga palju vaja ei lähe. Ja siis avastasin enda jaoks juhtide coaching’u, mis võimaldab tegeleda nii inimeste juhtimise kui ka juhi isiksuse arengu ning tööväliste teemadega.
Lugesin läbi mõned raamatud ja otsustasin kätt proovida. Peagi aga tundsin, et minu teadmised on liiga pinnapealsed ning mõni kuu hiljem olin juba Californias coaching’u intensiivkursusel. See osutus silmiavavaks kogemuseks! Sain põhjaliku metoodika, õppisin intuitiivse kuulamise oskust ja praktika tipphetkedel kogesin nn voolamise seisundit. Samuti tutvusin raamatu „The Coaching Secret – how to be an exceptional coach” autori Andrew Machoniga, kellest sai mu hea sõber ja mentor.
Olen coaching’u enda jaoks kokku võtnud kahe sõnaga – „selguse loomine”. Hea coach aitab küsimuste, spetsiaalsete võtete ja harjutustega inimesel oma soovides selgust saada, leida keerulistes olukordades lahendusi, aidata tal mõista enda ja teiste inimeste käitumist, seada endale eesmärke ning neid saavutada. Tunnen, et töö teiste inimeste probleemide ja soovidega loob järjest rohkem selgust ka minu seikluslikku ja muutusterohkesse ellu.
Nüüd aga olen saavutanud stabiilsuse ja seiklen pigem oma klientide põnevates maailmades. Juba homme on ees kohtumine ühe rendifirma keskastme juhiga, kes ei ole rahul oma ettevõtte töökorraldusega ja kellega omakorda pole rahul ettevõtte tegevjuht. Aga sellest juba mõnes järgmises numbris.
|
OSCAR-2019
|
||
Suure tõenäosusega võib sellest saada sinu lemmikpuhkusepaik. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Avenida veepark ja Belvedere'i loss. Ära unusta külastamast paiku nagu Fürstengrufti kabel ja Römisches Haus.
Bad Berka tervitab külastajaid avasüli. See on linn, kus leidub küllaga majutuskohti. Kui sinu sihtkoht on Bad Berka, ootab sind Hotels.com saidil 63 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 30%. Tubade hinnad alates 10 EUR/öö. Allpool näete, millise kategooria hotelle Bad Berka ja selle lähipiirkond pakub.
Harilikku sinikiili leidub enamikus Euroopa piirkondades peale Skandinaavia põhjaosa.[4] Liigi levila ulatub Põhja-Aafrikast ja Pürenee poolsaarest Lõuna-Skandinaaviani ning ida pool Kashmiri ja Mongooliani.[5]
Täiskasvanud isane on sinise tagakehaga, millel on must tipp. Tema tiivad on värvitud. Täiskasvanud emase tagakeha on kollakas ja sellel on kaks musta triipu.[6] Noored isendid sarnanevad välimuselt emastega. Harilik sinikiil eelistab enamasti elada seisuveekogudel ja nende lähedal. Hariliku sinikiili peamine lennuperiood on juunist juulini.[3]
Harilik sinikiil on levinud kogu Euroopas peale Skandinaavia kesk- ja põhjaosa. Ida pool ulatub levila Kashmiri ja Mongooliani.[7] Lõuna pool ulatub levila Põhja-Aafrikase.[5] Euroopas esineb harilikku sinikiili järgmistes riikides: Albaania, Austria, Valgevene, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Makedoonia, Malta, Moldova, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Holland, Ukraina ning endine Jugoslaavia.[8]
Harilikku sinikiili võib kohata kogu Eestis. Ta on väga arvukas liik rannikualadel ja Eesti saartel, kus võib näha korraga lendamas sadu isendeid.[7] Sisemaal on harilik sinikiil vähem levinud.[3] Lennuaeg Eestis on mai lõpust augustini, seejuures tema lennutippaeg on juunis-juulis.[7]
Harilikku sinikiili võib pidada keskmise suurusega kiiliks.[9] Hariliku sinikiili keha on ligikaudu 44–50 mm pikk,[7] seejuures tagakeha pikkus on 30–35 mm.[10]
Tema tiibade siruulatus on 70–82 mm,[9] keskmiselt 77 mm.[10] Hariliku sinikiili tagatiiva pikkus on 35–41 mm. Tiivad on läbipaistvad ning neil esineb must tiivatäpp.[7] Tiivatäpi pikkus on vähemalt kaks, aga mitte rohkem kui viis korda pikem tiivatäpi laiusest.[10] Tagumise tiiva sisemisel serval olev kilejas nahake on värvunud hallikasmustalt. Esimestel tiibadel on sõlme-eelseid ristsooni rohkem kui 12. Eestiibadel algavad nii ees- kui ka tagasektor ühistüvega.[7]
Isastel värvub suguküpseks saades tagakeha siniseks, seejuures külgedel esinevad kollased laigud ning tagakeha tipus on 4 viimast segmenti värvunud mustaks. Täiskasvanud isastel on rindmik pruun ja silmad sinised.[11] Emaste tagakeha jääb kollaseks mustade triipudega.[9] Emastel on nii silmad kui rindmik oliivrohelise värvusega.[11] Täiskasvanuna mõlema sugupoole tagakeha veidi tumeneb. Keskrindmikul on vöödid taustast väheeristuvad.[7]
Hariliku sinikiili vastkoorunud isendeid võib ajada segamini jõgihobude või loigukiilidega. Harilik sinikiil sarnaneb veidi ka triip-vesikiiliga (Libellula fulva).[7] Harilikku sinikiili on kõige lihtsam eristada triip-vesikiilist selle järgi, et harilikul sinikiilil ei ole tiibadel musti kannalaike[5], sageli esinevad triip-vesikiilidel ka tumenevad tiivatipud.[7] Lõuna-sinikiilist (Orthetrum coerulescens) eristab hariliku sinikiili isast tema tagakeha must tipp. Lõuna-sinikiili tagakeha on täiesti sinine[5] ning ta on harilikust sinikiilist väiksem.[7]
Kiili elutsüklis on kolm staadiumit: muna, vastne ja valmik.[12] Valmikuks hakkavad vastsed ehk neidised kooruma mai alguses ja nende koorumine kestab septembri alguseni. Kõige rohkem koorumisi toimub juuni alguses.[13] On leitud, et koorumine toimub kõige sagedamini 1–4 meetrit veepiirist, vahel ka kaugemal kui 10 meetrit ning maksimaalne registreeritud kaugus on 17 meetrit.[5]
Harilikul sinikiilil kulub pärast koorumist 10–21 päeva, et saavutada suguküpsus.[13] Paaritumine võib toimuda nii õhus kui ka maapinnal.[9] Kopulatsiooni pikkus sõltub mitmest tegurist. Üheks teguriks on eelnevatest paaritumistest jäänud sperma kogus, mille isane kiil eemaldab. Pikad kopulatsioonid (894±142 sekundit) toimuvad, kui isasloomal õnnestub pea 100% ulatuses sperma eemaldada ning enda omaga asendada. Lühemate kopulatsioonide, mis kestavad 21±13,5 sekundit, tulemuseks on sperma eemaldamine 10–15% ulatuses. Perekonna Orthetrum isased kasutavad sperma eemaldamiseks kidalist peenise osa, mis mahub emase kitsastesse spermavarutrakti juhadesse. Kopulatsiooni pikkus sõltub ka paaritumiskohast ja paarituva isase vanusest. Munemiskohtades paarituvad peamiselt vanemad isased ja kopulatsioon kestab lühemat aega, toitumiskohtades enamasti nooremad isased ja paaritumine kestab kauem.[14] Harilik sinikiil sigib tiikides, järvedes, aeglase vooluga jõgedes ja kraavides.[5]
Kohe pärast kopulatsiooni algab munemine.[7] Hariliku sinikiili emased munevad lennu pealt.[9] Munemise ajal lendab emane sinikiil madalalt üle vee ning kastab sinna iga paari sekundi järel oma tagakeha, samaaegselt vabastades munad vette. Munad kooruvad 4–6 nädala pärast ning vastsed on osaliselt varjatud setete ja mudaga.[5]
Vastse- e nümfistaadium on kiili elutsükli kõige pikem aeg.[12] Harilikul sinikiilil kestab vastseperiood 2–3 aastat.[9] Vastsed elavad keskmiselt taimtoidurikastes ja rohketoitelistes veekogudes. Nende elupaigaks on madal vesi, kus on vähe taimestikku. Vesikiilide vastsed on kaevuva vormiga ning nende jalgadel on karvased reied. Vastsed hingavad lõpuselehtede abil, mis asuvad vastse tagasooles. Vastne teeb läbi mitmeid kestumisi.[7] Hariliku sinikiili vastsed on kiskjad.[6] Toidu püüdmiseks on kiilivastsetel alahuulest moodustunud püünismask,[7] mis on harilikul sinikiilil suur ja õõnes[6] – kopakujuline. Tihtipeale kaevavad vastsed end mutta.[13]
Hariliku sinikiili vastsed on lühikesekasvulised ja jässaka kehaehitusega.[6] Täiskasvanud vastne on 23–25,5 mm pikk.[10] Nende keha on natuke lamendunud.[6] Pealtvaates on vastse tagakeha veidi munaja kujuga. Vastsete eesrindmik on valmikute eesrindmikust suurem. Liiki on võimalik kindlaks teha vaid viimase kasvujärgu vastsete või vastsekestade puhul. Hariliku sinikiili vastsele on iseloomulik, et keha 9. lülil on väikesed küljeogad ja keha 8. lülil on suuremad küljeogad, seejuures päraogad on pikemad kui 9. ja 10. lüli kokku. Tema haardjätkel on 7–8 harjast. Hariliku sinikiili vastsel on veidi karvane keha ja üsna jässakad jalad. Emaseid ja isaseid vastseid saab teineteisest eristada vastse kesta järgi, nimelt on kõigil isastel anaalkoonuse selgmise jätke alusel paksenenud osa (kõrgendik), mida emastel ei ole.[7]
Harilik sinikiil võib lennata kuni septembri lõpuni, kuid kiilide populatsioonid on suurimad juulis ja augustis.[13] Harilikku sinikiili nagu teisigi vesikiilllasi iseloomustab kiire ja aktiivne lend, mis vaheldub lühikeste paigalseisudega, et end meelepärastes kohtades kaldal soojendada.[7] Harilik sinikiil puhkab tavaliselt avarates kohtades nagu paljas muda, kivid ja palgid. Puhkeasendis on kiili tiivad ettepoole suunatud.[11] Harilik sinikiil on kiilidest tihti üks esimesi uute elupaikade asustajaid.[15] Täiskasvanud isastel on oma territoorium, kust nad tõrjuvad eemale teisi isaseid. Kiilid hoiavad enda territooriumil silma peal mõnelt kõrrelt või oksalt, kust avaneb sellele hea vaade.[6] Isaste suurim talutav arvukus on ligikaudu 10 isast 100-meetrise kaldajoone kohta.[5] Toitumiseks eelistavad nad aasasid. Sõltuvalt temperatuurist muutuvad harilikud sinikiilid aktiivseks hommkul kella 7–9 ajal, minnes vee lähedusse. Pärast kella viit õhtul naasevad kiilid puhkama.[13]
Harilik sinikiil on röövtoiduline nii vastse- kui valmikustaadiumis.[6] Vastsete toiduks on erinevad selgrootud, nagu mitmesugused veeputukad, kakandid ja karpvähid. Valmikud söövad teisi putukaid, sageli ka väiksemaid kiile.[7]
Harilikku sinikiili võib kohata peamiselt seisuveekogudel.[3] Hariliku sinikiili meelispaigaks on avarad veealad seisva või aeglaselt voolava vee ja vähese taimestikuga.[7] Harilikule sinikiilile sobib ka riimvesi.[11]
|
OSCAR-2019
|
||
Tänapäeva infoühiskonnas on eraisikut puudutava teabe kogumisest saanud ettevõtete igapäevase äritegevuse lahutamatu osa.
Oluliseks on muutunud isikuandmete nõuetekohane töötlemine ja kaitse. Eraelu kui isiku põhiõiguse kaitseks on paljudel riikidel olemas andmekaitset puudutavad regulatsioonid, mis kohustavad andmeid töötlevaid üksusi, sealhulgas ettevõtteid, tagama nende konfidentsiaalse ja eesmärgipärase kasutamise. Muuhulgas kohustab seadus üldjuhul ettevõtet küsima isiku nõusolekut tema kohta käivate andmete töötlemiseks ja võimaldama andmetele juurdepääsu. Nõusolekut ei küsita erandjuhtudel, mis on loetletud isikuandmete kaitse seaduse § 14 lõikes 1. Nõusoleku andmete töötlemiseks saab ka tagasi võtta. Juhul kui andmed osutuvad valeks või nende töötlemine on seadusega keelatud, peab ettevõtte võimaldama andmed kustutada. Andmete töötlemise eest on ettevõttes tavaliselt määratud vastutama vastava valdkonna spetsialist. Näiteks personaliandmete töötlemise eest vastutab personalijuht, kliendiandmete töötlemise eest müügijuht jne.
Isikuandmed on mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava inimese kohta, sealhulgas inimese nimi, sünniaeg ja isikukood. Juriidilise isiku andmeid andmekaitse seaduse tähenduses isikuandmeteks ei loeta. Isikuandmed jaotuvad isikuandmeteks ja delikaatseteks isikuandmeteks. Delikaatseteks isikuandmeteks loetakse andmed poliitiliste vaadete, usuliste veendumuste, tervisliku seisundi jms kohta. Täpne loetelu on ära toodud isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2. Delikaatsete isikuandmete töötlemisel kehtivad oluliselt karmimad nõuded kui tavaliste isikuandmete puhul.
Isikuandmete kasutamisel tuleb muuhulgas lähtuda minimaalsuse põhimõttest. Selle kohaselt tuleb andmete kogumisel ja kasutamisel piirduda ainult selle osaga andmetest, mis on oluline kasutuseesmärgi saavutamiseks. Isikuandmete edastamine ettevõttevälistele kolmandatele isikutele on lubatud ainut isiku, kelle kohta andmed käivad, nõusolekul või seadusest tuleneva kohustuse alusel. Koopiad isikuandmetest on lubatud teha vaid nende eesmärgipäraseks kasutamiseks. Töötajate isikuandmed, mida säilitatakse paberkandjal, peaksid asuma ruumis, kuhu tohib olla juurdepääs ainult ettevõtte juhil, prokuristil või teistel juhi poolt volitatud isikutel. Personaliandmebaasi kandidaatide, töötajate ning töösuhte lõpetanud isikute kohta peab tavaliselt personalijuht nii digitaalselt kui paberikandjal. Kui tööpakkumist ei tehta, kustutatakse kandidaadi andmed kohe. Andmed säilitatakse edaspidise kohataotlemise otstarbel kandidaadi nõusolekul. Töösuhte lõpetanud isiku andmeid tuleb töödelda samade üldiste reeglite alusel kui töösuhte ajal, tagades andmete täieliku konfidentsiaalsuse.
Reeglitele vastav andmetöötlus peaks olema osa ettevõtte igapäevatööst. Seejuures ei tohiks unustada, et seadusest tulenev vastutus andmetöötlusel laieneb ka digitaliseeritud andmetele. Ettevõttel peaks olemas olema infotehnoloogia turvalisuspoliitika eeskiri, mida kõik töötajad järgivad.
- Kasutaja peab hoidma saladuses kõiki arvutivõrguga seotud paroole ja kasutajatunnuseid. Viimased tuleks meeles pidada. Kindlasti tuleb vältida üles kirjutatud kasutajatunnuste ja paroolide hoidmist arvuti läheduses;
- Faile või muud olulist informatsiooni ei ole soovitav saata läbi MSN-i või Skype’i, kuna failide saatmisega läbi interneti kaasnevad turvariskid;
- Kasutaja peab hoidma põhifaile oma arvutivõrgus, kusjuures faile ja muud olulist informatsiooni tuleb varundada;
- Elektronposti kaudu saadetud manuseid ega internetilinke ei tohiks avada ega rakendada, kui töötaja ei ole kindel, et need pärinevad usaldusväärsest allikast;
- Isikliku eemaldatava meedia kasutamine peaks olema lubatud vaid siis, kui eelnevalt ollakse veendutud selle ohutuses ning selleks on saadud eriluba asutuse IT spetsialistilt;
Isikuandmete võimalikult tõhus kaitse on iga ettevõtte eetiline ja seadusest tulenev kohustus. Isikuandmete lekkimine tekitab kahju ettevõtte mainele. Kord kaotatud usaldust on väga raske tagasi võita, rääkimata võimalikest õiguslikest meetmetest andmekaitseregulatsioonide rikkumise korral. Seetõttu oleks mõistlik investeerida andmeturvalisusesse ja tõsta töötajate teadlikkust sellel alal. Andmekadude ja lekete tagajärgede likvideerimisest soodsam ja lihtsam on turvariskide ennetamine ja maandamine.
Uptime'i tehnoloogiajuht Raimo Seero koostas nimekirja seitsmest ohust ja soovitusest seoses eurole üleminekuga.
1) Koosta selge plaan, mida tehakse ja mis ajaks. Üleminekupäevadeks võiks see olla lausa mõnetunnise täpsusega.
2) Lepi partneritega kokku, mis kell programmid eurole üle viite. Tarkvara suhtleb ka teiste ettevõtetega, saates informatsiooni. Seega on eriti oluline, et sina ja sinu partnerid oleksid üheaegselt süsteemid eurosse lülitanud.
3) Varu aega. Võimalusel seisata äritegevus päevaks-kaheks. Ära saada arveid ega muud informatsiooni, et vältida teenust pakkudes vigade juurde tekkimist.
4) Kontrolli arveid, ükskõik kus. Vaata, et sinule esitatud arvel poleks summa kroonides esitatud ega sa ei hakkaks seda eurodes maksma.
5) Väldi ümardamisvigu. Need võivad sisse tulla eriti väikeste summade puhul, sest enamus arvutamisprogrammis on maksimaalselt neli komakohta. Suureks võivad arvutamisvead paisuda, kui väga väikeste hindadega ühikuid müüakse hulgi.
6) Tee jaanuari kuu koondaruanne erilise hoolega. Võimalusel koosta kontrollkokkuvõte juba pärast kuu esimest nädalat. Vigade esinemisel tee selgeks nende algpõhjused ja püüa neid edaspidi vältida.
7) Mõtle välja varuplaan. ITs on tavapärane, et kunagi ei õnnestu mitte miski nii nagu plaanitud. Seega tuleb varuplaan juba varakult välja mõelda.
|
OSCAR-2019
|
||
Viimase paari nädala jooksul on hakanud inimesed seoses mu ajajuhtimise raamatu „Hetk“ üha enam mult pärima – mis on aeg? Jõudsin alloleva paari mõtteni ja ootan tagasisidet ka sinult selle kohta, kuidas tajud ja mõistad sina aega.
Füüsikast teame, et kiirus on teepikkuse ja aja suhe. Sellest tulenevalt on aeg teepikkuse ja kiiruse suhe. Sellest kaks järeldust.
Esimene: tee pikkusega kasvab ajakulu. Teisisõnu: mida suurema ettevõtmisega tegeleme, seda kauem see võtab. Mida kaugemal on tähtaeg, seda rohkem on meil aega venitamiseks.
Ja teine: mida aeglasemalt liigume, seda rohkem on meil aega, ja vastupidi – kiirustamisega väheneb saadavaloleva aja hulk. Kui võtad aja maha (isegi see väljend annab edasi, millega täpselt tegemist) ning aeglustad oma elutempot, siis märkad, et aega on tulnud oluliselt juurde. Kui rabeled ning rapsid täie jõuga, pole ühel hetkel aega enam ei enda, lähedaste ega hobide jaoks.
Seega oleks nutikas elada võimalikult tervislikult, et teekonda pikendada, ning tempo rahulikumaks võtta, et meil oleks aega rohkem.
Aeg võib täiesti vabalt olla ka illusioon, meelepete. Ja võib olla ka päriselt olemas. Täpselt me seda ei tea.
Kui jagaksime efektiivsed inimesed aja kasutamise poolest kaheks, siis ühed püüavad olla võimalikult efektiivsed selleks, et jõuda üha enam tehtud, ning teised selleks, et hankida nii palju aega kui saab rahulikult kulgemiseks. Esimesed ütlevad, et inimesi tunned jälje suurusest, mille ta maailma jätab. Teised rõhutavad taoistliku toimimata toimimise vajalikkust – kui kulgeme rahulikult, täiendame maailma parimal võimalikul moel.
Siin peitub küsimus: kummal on siis õigus? Esimesed kardavad seisma jääda, sest ehk juhtub sel juhul, et nad raiskavad elu lihtsalt ära. Teised pelgavad tormata täpselt samal põhjusel.
Järele jäävad inimesed, kes ei viitsi, taga või ei julge selle üle isegi mõelda. Aga vahet pole: nendega on sama lugu.
Mis on aeg sinu jaoks? Kuidas mõistad aega? Palun kirjuta kommentaaridesse. Sisukate kommenteerijate vahel läheb järgmisel kolmapäeval loosi mu raamat „Hetk. 12 sammu parema elu poole“.
Töölepingu seaduse ning Pühade ja tähtpäevade seaduse järgi on täna tööpäev lühendatud 3 tunni võrra.
Äripäeva Kingituste erileht uuris ettevõtete juhtidelt, milliseid kingitusi nemad teevad, vastu võtavad ning kust jookseb nende jaoks eetiline piir sobiva ja ebasobiva kingi vahel.
Ehitusvaldkonnas tehakse enamasti sümboolseid kingitusi näiteks hoone nurgakivi paigaldamisel või avamistseremoonial. Tihti pole selline kingitus hinnaline, pigem kannab mingit sümboolset tähendust ja väärtust.
Kingituse tegemine muutub taunitavaks juhul, kui selle abil püütakse kallutada otsustajaid tegema soodsamat otsust või võimaldama hüvesid, mis tavaolukorras ärikeskkonnas ei ole iseenesestmõistetavad.
Aktsepteeritav ettevõtte poolt pakutav kingitus võib olla näiteks tagasihoidlik kinkekorv äripartneri kollektiivile pühade puhul või ABB logoga meene. Lubamatud kingitused hõlmaksid näiteks äriga mitteseotud lõbusõite ja kalleid väljasõite, see tähendab, et pakutaval ei tohi olla sellist rahalist väärtust, et seda võiks käsitleda kellegi mõjutamisena. Esmalt tulekski kaaluda, kas pakutav kink on tagasihoidlik ning vastavuses kohalike seaduste, tavade ja eetikanormidega. Kinkimine peaks olema harv, tehtud avalikult ning ilma igasuguste ootuste ja kohustusteta.
Kingituste tegemine on üks osa meie turundustegevusest, kuna paljud Tallinna Sadama koostööpartnerid on pärit riikidest, mille ärikultuur soosib kingituste tegemist (nt Venemaa, Aasia riigid). Välisriikide esindajatele kingime tavaliselt Eesti kunstnike ja disainerite teoseid, ka Eesti muusikute, heliloojate loomingut. Hinnaklass on erinev ning sõltub külalisest. Kõige kõrgemal ehk presidentide ja ministrite tasemel jääb see 100 euro piiridesse. Klientidele ja koostööpartneritele teeme kingitusi oluliste tähtpäevade puhul, nagu juubel, ettevõtte tähtpäev või jõulud. Kingitused on enamjaolt mereteemalised ning Tallinna Sadama sümboolikaga. Näiteks binoklid, ankru sümboolika. Need mainitud kingid jäävad mõnekümne euro piiridesse.
Lisaks on meil hetkel uuendamisel huvide konflikti vältimise kord, kus on ka kirjalikult kingituste tegemine ning vastu võtmine reguleeritud.
Saku Õlletehases tugineb kingituste aktsepteerimise kord meie emaettevõtte, Carlsberg Grupi ärieetika põhimõtetele. Selle kohaselt tuleb ettevõttes registreerida kõik seatud ülempiirist - 50 eurot - kõrgemal olevad kingid (nii esemed kui ka võimalikud muud hüved, nt koostööpartneri poolne meelelahutusürituse pilet jm).
Kui kingituse rahaline väärtus ületab seatud piiri, on mitmeid võimalusi - seda võidakse vastava selgitusega tagastada, lisada ettevõttele tehtud ühiskingituste hulka, loositakse (nt pilet) välja kõigi ettevõtte töötajate vahel, annetatakse heategevuseks või kasutatakse mõnel muul viisil. Vastav otsus tehakse iga kord eraldi, sõltuvalt kingitusest.
Oleme üritanud teinekord ka oma koostööpartnereid võimalusel üllatada. Näiteks eelmisel aastal kaasasime pühadeperioodi eel kohaliku kogukonna - Saku käsitööringi usinad kudujad tegid meile pühadeks 100 paari isikupäraseid käpikuid, mida kasutasime korporatiivkingitustena.
Millisel kingil on suurem väärtus, kas sellel, mis maksab rohkem või sellel, mis loob mingit väärtust? Näiteks spordivahend, mis innustab sportima, raamat, mis annab kasulikke ideid vms. Kingituse juures on alati tähtis sõnum, mille me kliendile või koostööpartnerile kingituse näol edasi anname, mitte selle rahaline väärtus.
Kingitusi teeme oma koostööpartneritele kord aastas, detsembris ja viime need alati isiklikult kohale, mis annab ka hea võimaluse kliendile selgitada kingi sõnumit ja rääkida põgusalt ka tuleviku plaanidest.
Näiteks eelmisel aastal toetas AS Ühisteenused Haiba Lastekodu, tänutäheks selle eest valmistasid lapsed meile väga ilusad ja südamlikud käsitöökaardid, mille saime oma klientidele ja koostööpartneritele üle anda.
Kuid on olnud ka teistsuguseid kingitusi, näiteks oleme kinkinud meetrise suitsuvorsti, mis lõi positiivse emotsiooni igale kingisaajale. Väga positiivse tagasiside saime ka soojade käpikute eest, mis on kingisaajatel kasutusel ka aastaid hiljem. Üldiselt on eestlased väga praktilise meelega ja tunnevad suurt rõõmu asjadest, mida nad reaalselt ka kasutada saavad ja vajavad.
Saan lühidalt öelda, et Elronis kui riigile kuuluvas ettevõttes ei ole kombeks teha kalleid kingitusi. Aasta lõpus oleme saatnud jõulutervituse (juba mitmendat aastat elektroonselt) ning 20-30 kõige olulisemale koostööpartnerile (nt infraettevõtted, rongide tootja, TJA jt) ka väikese kingituse. Jõulude eel soovime rõõmu valmistada eeskätt klientidele - mullu pakkusid klienditeenindajad neile jõuluõhtul heade soovide kõrvale Teekonna komme ning jõuluvanad said pühade ajal priisõidu. Oleme veendunud, et partnersuhted on väga olulised, mistõttu püüame ka kingitusi ette valmistades mõelda pigem sõnumi peale, mida soovime edastada.
|
OSCAR-2019
|
||
1.1. Tingimused kehtivad kõigi isikute ja ostukeskkonna www.tehnikacity.ee (edaspidi 1. Tingimuste ulatus ja kehtivus
1.1. Tingimused kehtivad kõigi isikute ja ostukeskkonna www. Tehnikacity .ee (edaspidi Tehnikacity e-pood) omanik Tehnikacity OÜ vahel Tehnikacity e-poe vahendusel toodete ostmisel tekkivate õigussuhete kohta.
1.2. Lisaks käesolevatele tingimustele reguleerivad Tehnikacity e-poe vahendusel toodete ostmisel tekkivaid õigussuhteid Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid.
1.3. Tehnikacity OÜ on õigustatud Tehnikacity e-poe arengust tulenevalt ning e-poe parema ja turvalisema kasutamise huvides käesolevaid tingimusi ja hinnakirja muutma ning täiendama. Tingimuste ning hinnakirja muudatustest ja täiendustest teatatakse interneti lehekülje www. Tehnikacity .ee kaudu. Tingimuste ja hinnakirja muudatused ning täiendused jõustuvad vastava muudatuse või täienduse avaldamisest interneti leheküljel www. Tehnikacity .ee. Kui Te edastasite oma tellimuse enne tingimuste muudatuste jõustumist, kohaldatakse Teie ja Tehnikacity OÜ vahel tekkinud õigussuhtele Teie poolt tellimuse edastamise ajal kehtinud tingimusi, v.a kui seaduses või käesolevates tingimustes on ette nähtud teisiti.
3.1. Ostukorvis olevate toodete arvu võite muuta. Samuti võite muuta toote tellitavat kogust. Tellimuse vormistamise jätkamiseks klikkige lingile „Edasi”. Teid suunatakse tellija andmete leheküljele.
3.4. Toodete müügileping loetakse sõlmituks (Lepingu jõustumine) arvates tellimuskinnituse järgi tasumisele kuuluva summa laekumisest Tehnikacity OÜ arvelduskontole.
3) on võimalik taotleda Liisi Järelmaksu tehes selleks taotluse klikkides tellimuse kinnituse leheküljel „maksa liisinguga“
5.2. Tooted koos eestikeelse tooteinfoga ja muude toodete juurde kuuluvate dokumentidega toimetab kullerfirma kohale toote kirjelduses määratud tähtaja jooksul. Laosolevate kaupade tarne on Eesti piires üldjuhul 1-10 töö päeva.
5.3. Juhul, kui Teie poolt tellitud toodet ei ole laos ja see tuleb spetsiaalselt tarnijalt tellida ning on ilmne, et toote kohaletoimetamine toote kirjelduses määratud tarnetähtaja jooksul ei ole võimalik, ning muudel juhtudel, kui toodete tähtaegne kohaletoimetamine ei ole võimalik asjaoludel, mille eest Tehnikacity OÜ ei vastuta, teatame sellest Teile Teie poolt tellimuse vormistamisel teatatud kontakttelefoni või elektronposti teel 2 tööpäeva jooksul arvates Lepingu jõustumisest vastavalt Tingimuste punktile 3.4. ning ühtlasi anname teada Teie poolt tellitud toote kohaletoimetamise tähtaja. Juhul, kui Te kaotate toote kohaletoimetamise pikema tähtaja tõttu huvi toote ostmise vastu, on Teil õigus oma tellimus tühistada (vt täpsemalt punktidest 6.1. ja 6.3.) ning Teie poolt tasutud summa (koos transpordi maksumusega) tagastatakse Teile. Tellimisel toote osas saadame teile 50% ettemaksu arve.
5.6. Palun jälgige tellimuse vormistamisel esitatavate kontaktandmete õigsust vältimaks viivitusi ja arusaamatusi toodete kohaletoimetamisel. Tehnikacity OÜ ja kullerfirma ei vastuta toodete kohaletoimetamise viivituse ja tekkinud arusaamatuste eest juhul, kui viivitus või arusaamatus on tingitud Teie poolt tellimuse vormistamisel esitatud andmete ebatäpsusest või ebaõigsusest.
5.7. Tooted antakse kulleri poolt Teile üle koos saatelehega. Enne saatelehe allkirjastamist soovitame tungivalt Teil toodete pakend üle vaadata ja selle väliste vigastuste korral märkida kulleri saatelehele sellekohane märkus. Palume Teil vigastatud pakendiga tootest teatada elektronposti aadressile info@tehnikacity .ee või Tehnikacity OÜ kontakttelefonile 5500540. Kullerfirma poolt vigastatud pakendiga toode asendatakse.
6.2. Peale toodete kättesaamist on Teil 14 päeva aega toodetega tutvumiseks. Kui ostetud kaup Teile mingil põhjusel ei sobi, siis on Teil võimalus 14 päeva jooksul toode tagastada või vahetada välja mõne muu toote vastu, saates Tehnikacity e-poe aadressile info@tehnikacity .ee vastavasisulise teate koos tellimuse numbri, oma panga arvelduskonto numbri ning aadressiga, kus tagastatavad tooted asuvad või helistades Tehnikacity OÜ kontakttelefonil 5500540. Kasutamise tunnustega toodete tagastusest (nt.arvuti- ja konsoolimängud, arvuti tarkvara ning kehahooldus-ja hügieenitooted) on Tehnikacity OÜ õigus keelduda.
6.4. Tagastatav toode peab olema komplektne (sisaldama kõiki tootepakendis sisaldunud esemeid – kaablid jne). Kui toode on ostetud kampaania korras, kus kaubale on lisatud veel mõni toode, tuleb Teil tagastada kogu komplekt (st. kõik tooted).
6.5. Tehnikacity e-poel on õigus tagastatava toote transpordikulu kuni 10 EUR ulatuses kliendilt küsida ning selles mahus tagastavast summast maha võtta.
6.6. Kui tagastatav toode (ja toote pakend) on halvenenud ja halvenemine on põhjustatud (i) asjaoludest, mis ei ole tingitud Tehnikacity OÜ; ning (ii) toote mittesihipärase kasutamise tulemusena, on Tehnikacity OÜ-l õigus tasaarvestada toote väärtuse vähenemine Teie poolt toote eest tasutud ning Teile tagastamisele kuuluva summaga. Tasaarvestamiseks saadab Tehnikacity OÜ Teile tasaarvestamise avalduse Teie poolt tellimuse vormistamisel teatatud e-posti aadressile. Juhul, kui Te ei ole nõus tasaarvestamise teates näidatud väärtuse vähenemisega, on Teil õigus kaasata toote väärtuse vähenemise kindlakstegemiseks sõltumatu ekspert. Ekspertiisiga seotud kulud jagatakse pooleks Teie ja Tehnikacity OÜ vahel, v.a juhul, kui ühe poole seisukoht osutub ilmselt põhjendamatuks. Sellisel juhul kannab ekspertiisiga seotud kulud pool, kelle seisukoht osutus ilmselt põhjendamatuks.
7.1. Tehnikacity OÜ vastutab toodete nõuetele mittevastavuse ja puuduste eest, mis ilmnevad 2 aasta jooksul arvates toodete Teile üleandmisest.
7.3. Toote nõuetele mittevastavuse või puuduse korral on Teil õigus nõuda toote asendamist nõuetele vastava ja puudusteta toote vastu või taganeda tellimusest ja tagastada nõuetele mittevastav toode Tehnikacity OÜ kulul.
8.1. Tehnikacity OÜ vastutab Teie ees ja Teie vastutate Tehnikacity OÜ ees teisele poolele käesolevate tingimuste rikkumisega tekitatud kahju eest Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatud juhtudel ja ulatuses.
8.2. Tehnikacity OÜ ei vastuta Teile tekitatud kahjude eest või toote kohaletoimetamise viibimise eest juhul, kui kahju või toote kohaletoomise viibimine on tingitud asjaolust, mida Tehnikacity OÜ ei saanud mõjutada ning mille saabumist Tehnikacity OÜ ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).
9.1. Kõiki Tehnikacity e-poe külastamise ja ostude sooritamise käigus teatavaks saanud kliendi isikuandmeid käsitletakse kui konfidentsiaalset infot. Krüptitud andmesidekanal pankadega tagab ostu sooritaja isikuandmete ja pangarekvisiitide turvalisuse. Ka Tehnikacity OÜ-l puudub neile juurdepääs.
9.3. Teie ja Tehnikacity OÜ vahel seoses Tehnikacity e-poe vahendusel toodete tellimise ja ostmisega tekkinud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel on Teil õigus pöörduda oma õiguste kaitseks Tarbijakaitseametisse või Tallinna Linnakohtusse. Vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
10.2. Toodete hinnad ning saadavus võivad muutuda ette teatamata. Antud juhul jätab Tehnikacity OÜ endale õiguse loobuda müügist ning tagastada kliendile raha tema arvelduskontole 10 tööpäeva jooksul.
10.3. Tehnikacity OÜ jätab endale õiguse loobuda müügist kui tootega on juhtunud mõni järgnevatest probleemidest: on juhtunud inimlik eksitus hinna sisestamisel või tehniline viga süsteemis (näiteks kui 8000 EUR'i maksev sülearvuti on järsku müügis 80 EUR'iga on tegemist ilmselgelt veaga. Sellest tulenevalt eeldame, et klient peaks aru saama, et tegemist on veaga ja toode ei kuulu sellise hinnaga müümisele).
10.4. Toote infot kontrollitakse ja täiustatakse regulaarselt. Andmed võivad olla peale teie viimast külastust uuenenud. Seoses tootjate andmekaartide puudulikkusega võib Tehnikacity e-poe toote infos esineda ebatäpsusi. Antud juhtul Tehnikacity e-pood ei võta vastutust toote andmete õigsuses. Soovitame siiski enne ostu sooritamist võimalusel kontrollida tooteinfo täpsust meie klienditeeninduse telefonil 5500540
|
OSCAR-2019
|
||
“Ehitiste üle olen küll uhke,” ütleb Raikküla Farmeri tehnikaharidusega juhatuse esimees Tõnu Rahula. Esimene haridus on tal polütehnikumist, tehnikaülikoolis aga omandas esiteks energeetiku, teiseks ehitaja teadmised.
Selleks et ehitised tuleksid kvaliteetsemad ja odavamad, on osaühingul tütarettevõte Raikküla Ehitus. See on farmiehituste peatöövõtja ning peatöövõtjal on võimalus valida sobivad alltöövõtjad. Sageli ei tule ehitusprobleemid peatöövõtja poolt, vaid just alltöövõtufirmadest.
“Tahame igal aastal midagi valmis saada ja alates 2007. aastast on see nii läinudki. Peale veisekasvatuse tegeleb üks tütarfirma lepinguga Rakvere Lihakombinaadi seakasvatusega ning ka sigala on täielikult nüüdisajastatud,” sõnab Rahula.
Uus farm, kus vabapidamine, karussell-lüpsiplats ja miksersöötmine, hakkas nõudma uut silotehnikat. Muretsetud on traktorid ja põllutööriistad, üheksameetrine niiduk, silokombain.
See, et kohe tuleb hakata laudamajandust tänapäevastama, oli Tõnu Rahulal selge juba 1996. aastal, kui ta osaühingu Raikküla Farmer juhatuse esimeheks valiti. Lehmad olid kuues vanas laudas ning ka töölisi oli raske leida.
Rahula, kes oli 1973. aastal alustanud Raikküla kolhoosis energeetiku-farmimehaanikuna, otsustas, et vanu väikesi farme rekonstrueerida ei tasu.
Ka tema isa, luteri kiriku kõrge vaimulik Esra Rahula küsis pojalt: “Kas te tõesti tahate väiketalusid tagasi? See tähendab tööpäeva hommikul kella seitsmest õhtul kümneni ja lõuna on hobuste jaoks.”
Mõtteid uue lauda ehitamiseks käis Tõnu Rahula kogumas USAs ja Saksamaal. “Sakslased tegid täpsed arvestused: kui palju kulub lauda kohta elektrit, transporti, sööta, tööjõudu; milliseid sööda-, sõnniku- ja silohoidlaid on vaja, kuidas vasikaid pidada – see avas mu silmad!” ütleb firmajuht.
Nüüd elab kogu Raikküla Farmeri lüpsikari Allika farmis, noorkari Valgu farmis ja sead Raikküla sigalas. Kõik tütarettevõtted on isemajandamisel ning peavad ise raha teenima.
Kahe uue silohoidla ehitus käib, kuna ettevõttel on tänavu maas ka sada hektarit maisi. “Maa hind läheb järjest kõrgemaks, sellepärast tuleb seda efektiivsemalt kasutada,” põhjendab majandusmees.
Nii, nagu sündisid laudaehitamise või maiskasvatuse otsused – olemasolevat ja võimalusi mitu korda läbi arvutades –, on sündinud kõik Tõnu Rahula otsused.
90 protsenti kontserni sissetulekust tuleb piimast, kuna keskmise boniteediga Rapla- ja Läänemaa mullad sobivad paremini rohu kui teravilja kasvatamiseks. Peale selle on piirkonnas ajalooline kogemus ja oskusteave.
Seetõttu julges Rahula osta ära ka raskustesse sattunud naaberpõllumajandusfirmad Valgu ja Järvakandi. Siis oli maade ja loomade hulk piisav, et asuda ehitama suurfarme ning muretsema võimsat tehnikat.
Maad ei tasu raisku lasta – kui endal või naabruses tegutsevatel viljakasvatajatel on keskkonnasäästliku tootmise nõudeid jälgides n-ö rohumaa-aasta, tuleb seal kasvanud ristik siloks teha. “Igast asjast peab saama raha tagasi. Siis on teravilja hind liiga hea, kui igal neljandal aastal võid osa põlde lihtsalt purustada!” ütleb Rahula.
Ka laudas pole peamine mitte kõrged toodangunumbrid, vaid ökonoomsus. “Lüpsilehma üleskasvatamine on nii kallis, et iga väiksema asja pärast neid ei prakeerita,” sõnab Rahula. Allika farmi lehmade toodang on 8 tonni ringis ja juhti ei häiri see sugugi. See-eest püsivad lehmad karjas 5 laktatsiooni, mitte 2,4, nagu on Eesti keskmine.
Eelarve peab olema täpne ja selle teeb firmajuht ise. Täitmist analüüsitakse nädalate kaupa ja kui ühel nädalal on ülekulu, tuleb see järgmisel kokku hoida.
“Euroopa Liidu toetuste tõttu on meil tänavu tugiraha 35 protsenti vähem,” lisab Rahula. “Kui sellised asjad on ette näha, tuleb eelarvet koostades nendega arvestada, mitte halada.”
Kui elus midagi muutub, muudetakse ka eelarvet. Nii on Rahulal juba praegu tehtud neli kalkulatsiooni vastavalt sellele, kui madalale võib Vene sanktsioonide tõttu kukkuda piimahind.
Tõnu Rahula ütleb, et nii hullu kriisi, kui oli pärast 1992. aastat, pole siiani olnud. Toona langesid kokku kõik rasked asjad: maailma majanduskriis, NSVLi lagunemine koos turu kadumisega, krooni tulek, inimeste lahkumine maalt, omandi- ja põllumajandusreform.
Raikküla kolhoosi reformimine läks üsna rahulikult, kuigi see jäeti suuremas osas kokku, mitte ei jagatud taludeks.
Juba siis oli ettevõtte juht Tõnu Rahula. 1984. aastast saadik oli ta aseesimees ning 1990. aastal, kui esimest korda polnud kolhoosi esimehe kandidatuurile vaja parteikomitee kinnitust, valis rahvas ta esimeheks.
“Võib-olla oli asi minu taustas: olen kirikuõpetaja poeg, pole kunagi kuulunud kommunistlikku parteisse ega punast juttu ajanud. Nõukogude ajal olin n-ö teise sordi inimene,” arutleb Tõnu Rahula.
Kolhoos ise küll suur polnud, ent majandati hästi. Neile, kes ei tahtnud osanikeks jääda, sai osad välja maksta. Praegu on Rahula valduses kaks kolmandikku osakutest, üks kolmandik kuulub väikeosanikele. “Olen kuulnud, et küla peal ostetakse meie osakuid juba kümnekordse hinnaga!” ei varja Rahula heameelt.
Peale kontserni juhtimise on mees ka Raplamaa Partnerluskogu juhatuse liige, Rapla Rotary klubi liige, tegutseb Rapla põllumeeste liidu juhatuses ning kuulub ka MTÜ Raikküla Kultuurikeskus juhatusse. Sest OÜ Raikküla Farmer on eriline veel selle poolest, et sellel on n-ö kultuuriosakond.
Nimelt otsustas vallavalitsus mullu suurtele kuludele viidates sulgeda Raikküla kultuurikeskuse. Majal on nii sisu kui vormi – tegutsevad laulukoorid, rahvatantsurühmad, käsitööringid, seal on ringi- ja peoruumid ning isegi Dolores Hoffmanni vitraažid.
“Võtsime kultuurimaja juhataja ja koristaja palgale. Nüüd tahame uue katuse peale saada,” valgustab ta plaane, lisades, et kui kultuur külast ära kaob, on seda väga raske taastada.
Tõnu Rahula on juhtinud kontserni tasakaalukalt ja sihikindlalt. Rahula on inimene, kes vaatab tulevikku optimistlikult. Investeeringud ettevõttesse kaalub ta põhjalikult läbi, ettevõtet arendatakse vastavalt võimalustele.
Suurt tähelepanu on ettevõttes pööratud veisekasvatuse arendamisele ja loomade heaolule, mille tulemusena on aasta-aastalt suurenenud ka toodang. Taimekasvatuse ülesandeks on karja varustamine oma söödaga, söödatootmisel on rõhk silol. Sööda mitmekesistamiseks hakati ettevõttes kasvatama maisi ja tritikut. Uute kultuuride kasvatamisel õpitakse ka naabrite kogemustest.
Tõnu Rahula tegemisi iseloomustab suur pühendumus. Ettevõttes on välja kujunenud tugev juhtide meeskond. Kõik see on OÜ Raikküla Farmeri viinud tipptegijate hulka.
- Põllumajandusjuht, piima- ja lihatootja Tõnu Rahula on tänavune ainus kandidaat Raplamaalt. 13 aasta jooksul on sealt osalenud piimatootjad Märt Riisenberg, Ülo Flaur, Rein Järviste, Kaupo Kauri ja Ants Sõmer, kartuli- ja teraviljakasvataja Kalle Hamburg, lihaveisekasvataja Leino Vessart, seakasvataja Valentin Kütt ja tõuaretaja, ETKÜ juht Tanel Bulitko.
- Hoolimata väärikatest kandidaatidest aasta põllumehe tiitlit Raplamaa mehed veel saanud pole, kuid Tanel Bulitko on pälvinud Eesti Maaülikooli eripreemia ning Leino Vessart elutööpreemia.
Saarte Vissil osalenud Hiiumaa piimatootja näeb naabersaare piimatoot-mise tulevikku partnerluses Saaremaa Piimatööstusega.
Teisipäeval Upal toimunud vissinäitusel osalenud Hiiumaa piimatootja Olav Ellermäe (Hiiu Õunakasvatuse OÜ) arvab, et olukorras, kus Saaremaa Piimatööstus ja Piimaühistu peavad hiidlaste piima väga oluliseks, näevad sellest koostööst tulu ka hiidlased, kirjutab Saarte Hääl. Alles hiljuti käis Saaremaa Piimatööstuse juhtkond eesotsas Ülo Kivisega Hiiumaa farme üle vaatamas ja julgustas hiidlasi koostööd jätkama. “Kivine ise käis meie laudas kohal ja ütles: tootke,” lausus Ellermäe, kelle sõnul on Hiiumaa tootjad juba mitu aastat olnud ka Saaremaa Piimaühistu liikmed.
Olav Ellermäe sõnul Hiiumaa piimafarmid praegu oma meierei loomist ei plaani, sest suurema kaasaegse meierei tegemiseks on Hiiumaal toodetud piimakogus võib-olla natuke väike. Praegu müüvad oma piima Saaremaa tööstusele kõik Hiiumaa piimafarmid, kuid kogus võiks isegi suurem olla. “Rääkisin just pütijuhiga, praktiliselt 18 tonni oli peal ja oleks veel mahtunud 8 või 10 tonni,” viitas Ellermäe tsisternauto vabale ruumile.
|
OSCAR-2019
|
||
Kunagine kirikukihelkonna keskus Laiuse ei ole täna tõmbekeskus, kuid rikas ajalugu teeb paikkonna inimeste jaoks elu elamisväärseks ja nauditavaks.
Laiuse pastoraadi ülakorrusest on saamas hea kontserdipaik: koguduse segakoor, õpetaja Raino Kubjas ja koorijuht Kristi Kubjas.
Seda tõmmet tundsid poolteist aastat tagasi ka Kristi ja Raino Kubjas, kui viimane Laiuse koguduse õpetaja kohale kandideerima tuli. Nüüd ütleb Kristi, et on koju jõudnud.
Mõlemal on tulnud käia pikk tee. Raino ei olnud enam esimeses nooruses, kui muusikuameti kõrvalt teoloogiaõpinguid alustas. Teenis kaplanina sõdurpoisse, diakonina Rõuge ja Ruusmäe kogudust ning pärast armeeteenistusest reservi arvamist Tori ja Sindi kogudust. Enne Laiusele tulekut võttis aja maha, lõpetas kooli ja pastorikutseks ettevalmistava pastoraalseminari. Muusiku ja koorijuhina on Kristi kogu aja abikaasa kõrval püsinud ja hoidnud elavana kogudusekooride tegevuse.
Tulnud Laiusele esimest korda, küsinud Kristi koguduse juhatuse esimehelt Epp Järvelt, kas ta teab Laiuse köstrit Jüri Pastarust, kes olnud Kristi vanaisa, kohaliku kultuuritegelase Riho Terasmaa hea sõber. Ja Kristi ei saanud aru, miks Epp küsimuse peale hoopis naerma hakkas. Naer tuli seepärast, et küsima sattus Kristi Jüri Pastaruse tütrelt endalt.
«Laiuse kolmas laulupäev korraldati 1927. a. Kogu üritust juhtisid Riho Terasmaa ja Jüri Pastarus. Kirikus toimus vaimulik kontsert. Laiuse neljas laulupäev oli 1931. a 26. juunil. Esines 200 lauljat. Pidu algas vaimuliku kontserdiga kirikus ja ilmalik kontsert toimus kiriku juures puiestikus. Koore juhatasid Riho Terasmaa ja Jüri Pastarus. Külalisena esines kirikus Martin Taras.» See on katke kodu-uurija Eino Veskise artiklist teenekast kultuuri- ja haridustegelasest Terasmaast ajalehes Vooremaa 29. märtsil 2007.
Kristi on kohapeal taastanud suviste laulupidude traditsiooni, mis taas rahva 9. juunil Laiuse pargis XIII vaimulikule laulupühale kutsub. Sellele on eelnenud aga tubli töö koorilauljatega.
Palmipuudepüha violetset liturgilist värvi uhiuued altarikatted tervitasid kirikulisi kontserdieelsel jumalateenistusel Laiuse kirikus. Kõik rohelised ja lillad ning osaliselt valged altarikatted on Laiuse kogudusele teinud Liidia Vahing Tori kogudusest.
Kontserdile pastoraadi ülakorrusel siseneti ristatud rahupalmiokste alt, saatjaks laulusõnad: Jeruusalemm, Jeruusalemm, sa uksed lahti tee, su Kuningas tuleb ju… Palmioksad saali seintel hoidsid inimeste meeled püha lainel, hinged olid valla hea vaimuliku laulu kuulamiseks.
Laiuse koguduse segakoor, naistel üll uhiuued villased pontšod, astus üles täpselt aasta ja viis kuud pärast kooriproovide algust. Koorijuht Kristi Kubjas oli kokku seadnud hea vaimuliku kava ja juhatas vahepaladega seda edasi.
Kontserdil kuulus eriline tähelepanu kunagi Jüri Pastarusele kuulunud klaverile, mis enam kui kümmekond aastat pastoraadis oma uut tähetundi ootas. Et maja oli külm, ei olnud mõtet ka klaverihäälestajat kutsuda, aga palmipuudepühal istus klaveri taha Laiuselt pärit muusik Lea Gabral, kes esitas omaloodud laule ja klaveripalu. «Lead kuulates oli tunne, nagu istuks isa jälle klaveri taga,» tunnistas Epp Järv.
Värskust lisas kavale vaid kaks kuud proove teinud noorte gospelansambel. Et Raino Kubjas on leidnud aega Jõgeval muusikakoolis klarnetimängu õpetada, siis esines ta koos õpilastega mitme palaga.
Kontsert meeldis kuulajatele, aga ka esinejatele endile. Nii tänasid nad oma koorijuhti heade sõnade ja liiliatega selle eest, et Kristi nende hinged helisema on pannud.
Laiuse pastoraadi elanikel tuli talv üle elada üsna kitsastes oludes, sest maja kütmiseks paigaldatud elektriküttesüsteemiga tervet maja soojaks kütta oleks läinud liiga kalliks ja nii seisiski suurem osa majast kütmata. Maja teine pool, kus kunagi asus lasteaed, on sellises seisus, nagu lahkujad selle maha jätsid.
Hiljuti viidi pastoraat aga osaliselt üle gaasiküttele ning soe ruum kutsus koori kontserdiga üles astuma. Kristi Kubjase sõnul on pastoraadi ülemise toa näol olemas omanäoline esinemispaik, kuhu teisedki muusikud on oodatud. Kultuuriürituste korraldamine maja ülakorrusel annab kogudusele avarama tegevusvälja.
Mõeldud on avada pastoraadis Johan Kõpu tuba ja ülakorrusel asuvates tubades hostel. Et tegu on väärika majaga, seda kinnitavad 1989. aastal pastoraadi seinale seatud mälestustahvlid Johan Kõpule, Heinrich Georg von Jannaule ja luuletaja Juhan Liivile, kes sageli peatus Laiuse pastoraadis oma sugulaste juures.
Suured plaanid on õpetaja Kubjasel ka kirikumaadega. Et Laiuse rahval puudub korralik supluskoht, siis selle annab välja arendada majatagusest pargist ja haljasalast. Ka kiriku ümbruse park vajab korrastamist ja kiriku ümbert vanad ja kõdunenud puud mahavõtmist, et pühakoda juba kaugelt rändureile silma paistaks.
27. märtsil toimus igakuine Lääne praostkonna konverents Nõva koguduses, kuhu olid kutsutud praostkonna kuueteistkümne koguduse õpetajad, koguduseelus tegevad inimesed ja organistid. Konverentsipäev algas Nõva kogudusemajas missaga ning jätkus kohaliku õpetaja Peeter Kralli piiblitunniga.
Pärast lõunasööki kuulati Lembitu Twerdianski (fotol) ettekannet kalmistute ajaloost ja kultuurist. Ettekandja on tuntud pärandkultuuri uuriva ja hoidva metsamehena, kes koos praost Tiit Salumäega pälvis tänavu piirkonna kõrgeima autasu, Läänemaa teenetemärgi.
Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones meenutati 65 aasta möödumist märtsiküüditamisest mälestuskontserdiga, mille kava oli koostatud eesti ja lääne vaimulikust koorimuusikast.
Esinesid Tallinna Jaani koguduse segakoor, Tarmeko kammerkoor ja ansambel LooVooL. Koori juhatasid Laine Randjärv ja Merle Nisu, klaveril saatis Tiia Tenno ning flöödil soleeris Maris Lend.
Teiste kultuuripärandi kaitsega tegelevate ettevõtmiste seas leidis väärika koha Muhu Katariina koguduse projekt. Kultuuriministri käskkirjaga eraldatakse 2748 eurot Muhu pärandikoolis rookatuse ehitamise töötoa läbiviimiseks.
Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas ministeeriumi toetused ettevõtmistele, mis on mõeldud kultuuripärandi hoidmisele ja arendamisele. Ühtekokku sai toetust üheksa projekti kogusummas 26 115 eurot.
Ühes külas kogunesid õhtuti naised, et üheskoos lapitekki valmistada. Selleks oli vaja puust raami, puuvillavatiini ja riidelapikesi, mille igaüks ise kaasa tõi. Kõik võtsid istet ümber raami ja igaüks töötas oma konkreetse osa kallal. Üheskoos istudes jutustati ajatäiteks üksteisele midagi kaasatoodud riide varasemast kasutusest või tähtsusest. Kogu töö tehti käsitsi ja kui üks väsis, siis võttis teine tema koha sisse, kuni tekk sai valmis. Lõpetatud tekk oli armastustöö, mis ühendas kõikide kohalolijate isikliku elu mälestused uueks ja hoopis teistsuguseks tervikuks.
Prantsuse kuningas Louis XIV on ütelnud: riik, see olen mina. Kuigi ütleja oli ebademokraatlik ainuvalitseja, võib märgata, et see polegi nii vale. Homsele võidupühale mõeldes on ehk hea endale taas meelde tuletada, et riigi moodustavad kõik tema kodanikud ja igaüks toob nende külanaiste kombel kaasa oma tükikese. Tükikese, milles sisaldub tema elu, kogemused, anded ja võimalused. Üheskoos toimides saab igaühe tükikesest kokku suur lapitekk, mille kokkuõmblemine ja tulevastele põlvedele edasiandmine on meie kõikide osa. Lõpptulemus sõltub iga kaasatoodud tükikese omadustest. Üksteist täiendades, oma erinevaid oskusi ja võimeid kasutades, väsinut asendades saame kokku terviku, mis võiks sooja anda igale nii füüsilise kui ka vaimse soojuse järele igatsevale hingele.
Mulle tundub, et kristlaste ja kiriku osa selles lapitekis on aina olulisemaks muutumas. Ka Eestis. Meid, kristlasi, võib ju olla vähe, ent seda, mida meil on ühiskonnale anda, ei suuda keegi asendada. Kõnelemine Jumalaga, läbirääkimine, sideme hoidmine Pühaga, õnnistuse palumine on aktuaalne ja asendamatu igal hetkel.
Seda järgnevatel aastatel tähistades soovime muuta kirikut nähtavamaks ning suurendada teadlikkust sellest, kuidas reformatsioon on mõjutanud ning jätkuvalt mõjutab kirikut ja ühiskonda.
Luterlik Maailmaliit on koondanud reformatsiooni 500. aastapäevaga seotud ettevõtmised aastatel 2015–2017 üldteema alla «Vabastatud Jumala armu läbi» ning sõnastanud iga aasta jaoks alateema (vt A. Burghardt, «Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit», EK 22.01.–12.02.2015).
Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas täiskogu on pöördunud liikmeskirikute poole üleskutsega «Europa reformata: 500 aastat reformatsiooni Euroopas» (vt EK, 31.10.2012).
Tähistamaks reformatsiooni aastapäeva ka Eestis võimalikult laiapinnaliselt, on oluline teada, mida Eesti erinevates paikades juba tehakse või teha tahetakse. Kuna lähiajal loome internetilehekülje, kuhu hakkame koguma informatsiooni reformatsiooni aastapäevaga seotud ettevõtmiste kohta nii Eestis kui mujal maailmas, kutsume üles saatma 1. novembriks 2015 EELK konsistooriumile (aadressil eva-liisa.luhamets@eelk.ee) teavet juba tehtu, teoksil oleva või plaanitava kohta. Samaks kuupäevaks on oodatud ka ettepanekud selle kohta, mis võiks aastapäevaga seoses toimuda EELK konsistooriumi korraldusel.
|
OSCAR-2019
|
||
Ühtlasi tänab Padre Alfonso Kingot heade jõulusoovide eest, kuigi need sarnanevad kangesti juhtumitele, kus teistele kingitakse seda, mida endal hädasti vaja läheks.
Kuid selle välise ja näilise “sõja” taga on minu poolt alati ja igaühe, ka sinu suhtes, olnud määravaks hea tahe - tahe heale, tahe headuse teostamisele ja kehtestumisele.
Tore oleks, kui tubli Kingo suudaks mõista, et selle välise ja näilise “sõja” taga on kõigi poolt hea tahe, vahest teistelt isegi rohkem kui Ennastimetleva Õilishinge poolt.
_Sa oled kõik minevikus ja ka tulevikus andeks saanud, kuid kahjuks sa pole osanud seda andestust vastu võtta ja näinud minu poolt rahu - sa oled arvanud mind sõjas olevaks ja ennast sõjas olevaks, ja vastavalt ka käitunud. Ja nagu metsa hüüad, nii mets ka vastu kajab._
Kas see fakt, et ma seal kirjutan, õigustab kuidagi siin sinu väga ‘ad hominem’ stiili kasutamist minu suhtes!?
Kõigepealt pean sulle teatama, et sa ei mõistnud järjekordselt, millest jutt käib. Aga sest pole midagi, sellega olen ma ammugi harjunud ja seepärast lähen teemale, mille sa lahkelt välja pakkusid.
Minu jaoks oled sina igal pool sina, isegi Aafrikas ja seepärast ei oma mulle mingit tähtsust, kus sa inimestele näkku sülitad - tähtis on sülitamise fakt, mitte koht.
Vaat see küsimus esita endale ja püüa vastata ka, et miks astuvad sinu kaitseks välja ainult Verwolfid ja nendegi kaitse ei seisne sinu tegude selgitamistes vaid ainult su ‘vaenlaste’ räpases ründamises.
Kindlasti väidad sa, et ei vastuta nende eest, aga siiski-siiski, senikaua, kuni sa pole nendest distantseerunud ja neid ise... kuu peale saatnud, olete te üks - vähemalt minu jaoks. (Ära nüüd hakka arvama, et pean teid üheks isikuks :o))
Ei pea teid üheks isikuks, vaid siiami kaksikuteks ja seepärast ei hakka oma pead vaevama, leidmaks sinus ja nendes/temas erinevusi.
Kunagi tegin ja arvasin, et azoo pole sina, aga kui sa tunnistasid azoo pihta suunatud repliigi, sinu vastu suunatud rünnakuks, siis loobusin, sest miks pean mina paavstist püham olema.
Kui sa midagi sellist sealt Delfist isegi leiad - ja mida inimene kõike leida ei või kui otsib! - kas poleks siis õigem “neid asju” seal lahendada ja klaarida, et jätta see koht siin mingist mõttetust permanentsest arveteõiendamisest puhtaks?
Nagu sa arvatavasti oled tähele pannud, tsiteerivad sinu oponendid väga harva seda, mida sa oled kuskil kirjutanud ja siis seda kritiseerima asunud. Enamasti käiakse su tsitaatide järel ainult siis, kui sina või su Verwolfid räägite, et sa oled nii illikukununnu ja et sa mitte kunagi...
Aga siin olen ma hakanud närima kõigepealt su tekstide kallal, aga kui sa pead seda su näpukeste närimiseks, siis mis mulgi enam :o)
Keegi ei saa kedagi kohustada siia midagi tarka teemas kirjutama, seda tõtt-öelda ei saa inimeselt isegi paluda. Kuid paluda saab alati, et sisutus ja ad hominem eneseväljendused jäetaks kirjutamata. Seda palvet täita on igaühe võimuses.
Sa oled parandamatu... ja mina ka, sest arvan, et sa oled võimeline midagi taipama ja seletan sulle ja seletan...
Ka mina soovin teile kõigile kommenteerijatele ja ka via toimetusele häid rahulikke Jõulupühi.Ma soovin,et teil kõigil Jõulu ajal juhtuks mõni õnnistuslik vahejuhtum,mis süvendaks teie enesekindlust omas asjas,tervises ja muudes olulistes valdkondades,mis võimaldavad teile paremini elu,mida Jumal,Isa on oma armust teile annud.Sõltumata usutunnistusest ja religiooni tüübist.Meile sündinud Õnnistegija Jeesuse Kristuse nimel.Soovib praktik.VOT!!!
Mina aga arvan, et veel parem on, kui mingit “õnnistuslikku vahejuhtumit” ei juhtugi... Kuid et see, mida praktik kirjeldab, saab siiski teis tõeks ja teoks.
ma mõtlen näiteks õnnistusliku vahejuhtumi all seda,et firmade vahel,et keegi kes ammu on juba lubanud oma arve maksta,nüüd seoses Jõuludega maksab oma näiteks 40000 kroonise arve ära!Ma ei tea kas see on ime?Aga mis puutub teistesse küsimustesse,siis mina usun,et Eesti inimestele on imed võimalikud.Ma ei välista seda.Ma palvetan sellepärast,usus Jeesusesse Kristusesse,et teil kõigil midagi head võiks juhtuda.Ma olen täiesti veendunud,et teil ka midagi head juhtubki,siin Eestis!Vot!
Pole ühtegi nähtust mis poleks ime. Ime on hommik, ime on õhtu, imeline on öö enda tähesäraga, imeline on ka sompus öö...
Ime lakkab meie jaoks eksisteerimast siis, kui me hakkame midagi teisest paremaks pidama, kui hakkame asju liigitama, kui unustame selle, et midagi ei saa võrrelda, et kõik mis on, ongi unikaalne ja kordumatu. Pole kaht sarnast lumehelvest. Igaüks on imeline omaette. Ja see unikaalsus ei ole ainult lumehelvestele omane. Kõik, mis üleüldse on olemas, on unikaalne. Isegi raamatud, mis trükikojast väljudes teineteisega äravahetamiseni sarnased on muutuvad mõne aja möödudes igaüks erineva saatusega eksemplarideks. See, et vaatamata universumi mastaapidele, koosneb ta ainult unikaalsetest ja kordumatutest ilmingutest ongi ime...
Imed ja neile tähelepanujuhtimine on selles religioonis ja enamikule kristlusesse uskujatele üls olulisimaid komponente.
Jumala kohta on öeldud, et Tema teeb oma imed kõige loomulikumal kombel, nii loomulikul teel, et me ei märkagi, kuidas ime toimub...
Kui enese ümber seda maailma vaatame, siis nii ongi. Kõik on justkui iseenesest... ometi on võimatu uskuda, et kõik lihtsalt ise ja niisama juhtus, eimillekski ja eimillekski.
näiteks keegi tüüp,kes tavaliselt on tige ja Sinu iga ütlemise peale saadab kohe hm... nüüd Jõuluajal tervitab heatahtlikult ja soovib midagi head.Sinule võib see mõjuda kui ime,olgugi,et kõrvalseisjale on see eimidagi nagu Harri ütleb.Vot!
|
OSCAR-2019
|
||
Jalutasin pühapäeva varahommikul TTÜ mändide all Mektory poole, kuulasin kevadist linnulaulu ja vaatlesin kuidas aafriklane vanal staadionil oma jooksutrenni tegi. Ilmselgelt inspiratsiooni saades ülikooli vaimust, kes oma kohalolekut ilmutas, tekkisid mul järgnevad mõtted: “Tore on see Eesti innovatsioonimull küll – Igaüks ajab oma rida, oma nurgas ja omas keeles. Kurb on ainult see, et üksteisest suurt aru ei saada ja seetõttu on ka arengupeetus ilmne.” Selgitan siis lähemalt: Riigiteenistujad pursivad kantseliiti ja maamehed panevad villast. Kui nimetad ministeeriumis sõna “leiutaja” või “leiutis” siis kehitatakse õlgu ja vastatakse seepeale: “Meil on innovatsioon.” Ei tea kas nad ise ka õieti aru saavad, mis loom see innovatsioon on ja kuskohast ta tuleb? Aga sõna “leiutaja” ei kannata ka suhu võtta, sest mine sa tea muidu võib veel see ministeeriumi- või eurotool kõikuma hakata … Samas aga kui ma maamehelt küsin, et kus su innovatsioon on? Siis vastuseks võin ma sellise küsimise peale lihtsalt kolakat saada! Vähemasti sõimu teenin ma välja küll seetõttu, et ma asju õigete nimedega ei nimeta.
Lugedes MKM-i 84 leheküljelist arengukava aastateks kuni 2020 ei suutnud ma küll tuvastada selles ei leiutajat ega leiutist. Sellisel juhul võiks ju ka leiutajate keeles öelda, et uudsus puudub. Aga kui ei ole uudsust , siis pole ka arengut. Asju lihtsalt teiste sõnadega ringi nimetada pole just suurem kunst, hoopis raskem on aga teha midagi niisugust, mida annaks rakendada riigi majandusarengusse nõnda, et tekkiks lisandväärtus ja rahva jõukus kasvaks.
* Päev jätkus Mektorys EAS-i tootearenduskoolitusega , kus õppisin juurde mõned uued sõnad ja kohtusin uute tegijatega. Kokkuvõtteks tuleb aga tõdeda, et arenguruumi jätkub meil veel küllaga.
Ajal, mil Eesti otsib jätkuvalt teed arenenud riikide hulka peame endalt küsima: Mis on see mida meil tarvis läheb, et sinna jõuda? Hoolikalt läbi mõeldes selgub, et tarvis läheb õige paljusid asju, mis vaid üheskoos ja järjepidevalt eksisteerides võivad viia lõpuks soovitud tulemuseni. Kindlasti on selleks olulised töökus, haritus, visadus ja järjepidevus kuid samas peame suurendama ka loovuse osakaalu riigi majandusarengus. Viimasel ajal on meil hakatud rääkima loomemajandusest aga sellest, kuidas riigi kodanikud saaksid ka tehnoloogilisele majandusarengule personaalselt hoogu anda palju veel ei kuule. Mõeldes nüüd esmalt sellele, millest tänases Eestist kiideldakse – IT sektorist ja idufirmade loomisest – tahan ma küsida: Kus kohast see idu siis õieti alguse saab? Loogiline vastus oleks ju et seemnest. See aga viitab omakorda leiutisele, uudsele disainile või teenusele millega turule minnakse. Asi millele soovin meie rahvateenrite tähelepanu pöörata on justnimelt see kuidas me nende seemnete ja idudega ehk siis intellektuaalse omandiga ümber käime.
Aastatel 1932-1938 lahkusid Eestist teiste hulgas 2 meest, kelle tehnoloogiline looming oli väärt enam kui Eesti riigi aastane eelarve !! Need mehed olid: Karl Papello ja Walter Zapp. Julgen väita, et mõlemad mehed olid oma ajastu geeniused, kelle leiutisi suudame alles tagantjärele õieti hinnata …
Leiutaja produktiivsust võime mõõta mitmel moel. Üllaim neist on kahtlemata maailmamuutev leiutis nagu oli seda elektripirn või aurumasin. Kõige selgem on igaühele siiski rahanumber, mida keegi on suutnud oma leiutistega välja teenida. Paraku on aga paljude leiutajatega just nõndasamuti kui on kunstnikega – saavad tuntuks pärast oma surma. Nõnda võib seda öelda isegi mõne väga tuntud leiutaja kohta, kellest üheks eredaimaks näiteks on Leonardo Da Vinci. Vaatamata oma vingetele leiutistele nagu olid seda vedruauto, helikopter või tank oli tema olukord vahepeal isegi nõnda täbar, et ta oli sunnitud ennast suisa õukonna narriks müüma. Seega tundub et igal leiutajal peab ikka oma leivanumber’ olema kuniks ta suudab oma unistused teoks teha.
Sageli kuulen ma leiutajaid kurtmas, et patendivolinik ei hooli vaid hoopis koorib! Usun, et see on pigem iseloomulik virin arengumaades nagu on seda Eesti, sest raha on enamus inimestel lihtsalt alla inimväärse elamise piiri ja ilmselgelt ei jätku seda hobidega’ tegelemiseks. Just nõnda olen ma sunnitud leiutamist tänases Eestis nimetama, sest riigil puuduvad veel mitmed toetusstruktuurid ja arusaamine leiutamise kasulikkusest riigi majandusele. Küll saadakse juba aru ettevõtlusest ja idufirmadest kuid kuskohast see idu tuleb, seda ignoreeritakse jätkuvalt. Ehk siis ignoreeritakse inimest, kes antud tehnoloogilise lahenduse välja mõtles ja tehakse pigem üldistusi institutsionaalsel tasemel nagu meil nõuka ajal oli kombeks. Ei, see ei ole nõnda, et patent / leiutis on üks väike asi selle suure’ ettevõtluse juures vaid pigem ikka vastupidi. See ju ongi just see unikaalne müügi omadus ehk USP (Unique Selling Point) , mis ühe ettevõtte eriliseks teeb. Vastasel korral räägime ju lihtsalt transiidist või teenuse osutamisest, mitte aga lisandväärtuse loomisest. Teame ka seda , et tänapäeval arvatakse edukate firmade väärtus olevat kuni 80% just nende IP ehk intellektuaalomandi portfellis, millesse kuuluvad ka leiutised …
Uudised Eesti Leiutajate Liit, Eesti Patendiamet, Eesti Riik, EITK, idufirma, Kasulik mudel, leiutaja, leiutis, Leonardo Da Vinci, Majandusstrateegia, Patendivolinik, Patent, Siemann
Viimase nelja aasta jooksul olen avaldanud oma kodulehel ja ajakirjanduses kokku enam kui 100 postitust, millede hulgas on ka mitmeid haruldasi artikleid meie maal valmis tehtud leiutistest. Ilmselgelt omab ka selline väike hulk postitusi kena osakaalu internetis kui need artiklid on korralikult tagitud ja lingitud. Tulemuseks on aga see, et “Eesti Leiutaja” on nähtav abimees igale leiutajale tänases Eestis ja kogu maailmas. Publikatsioonid on oluline osa ühe leiutise haldamise juures. Nende reinvesteerimine kutsub aga esile kumulatiivse efekti, mis ilmselgelt suurendab nähtavust. Viimase all pean silmas refereerimist ja viiteid omakorda teistele publikatsioonidele. See nö “vaht” mõne inimese jaoks võib olla aga teinekord päris meeldiva lõhnaga ja pakkuda “vannis kümblejale” erakordset naudingut. Ei maksa arvata, et neist asjust palju Eestis teatakse. Seda kinnitavad meie viletsad müüginumbrid ja ka mitmed inimesed, kes arenenud ühiskondades mõnda aega on elanud.
Oluline on teada millal ja kus publitseerida. Sageli määrab just esmane publikatsioon nö “leiutise maitse” rahva suus. Siinjuures tuleb tähele panna, et enne leiutisele õiguskaitse võtmist Patendiametist publitseerida ei tohi, sest muidu kaotab leiutis uudsuse ja patenti või kasulikku mudelit leiutajale ei väljastata! Kusjuures läheb arvesse ka igasugune digitaalne- ja audio publikatsioon. Hetkest, mil patendiavaldus on sisse antud ja prioriteedi kuupäev käes võib publitseerimist alustada kuid siinjuures on jälle “väike aga”. Nimelt tuleb silmas pidada ka konkurente, kes teie leiutist jälgima hakkavad ning võimalik, et ka paremat lahendust looma tõttavad. Kui juhtumisi on tegemist suurfirmaga, siis nn “teerulli alla jäämise oht” on päris reaalne. Seetõttu soovitan mitte enne publitseerida kui oled täitsa kindel, et nüüd on see õige aeg rahva tähelepanu äratada. Hea oleks ka kui sa selleks ajaks oled oma prototüübi ehk esimese töötava mudeli valmis ehitanud ja isegi väikese partii suutnud valmistada. Patendiamet avaldab esmase publikatsiooni 18 kuu möödudes Patendilehes. Kasuliku mudeli korral on see aeg umbkaudu 6 kuud. Publikatsiooni aega on võimalik teatud asjaoludel ka pisut pikendada. Teinekord on aga tarvis teha just varane publikatsioon , et teatud töösturites ja ka avalikkuses tähelepanu äratada. Selleks võib kasutada internetti või traditsionaalseid meediakanaleid. Leiutise seisukohast lähtudes on parim publitseerida ikka seal kuhu valdkonda antud leiutis kuulub. Selleks tuleb sul valida kas vastav ajakiri või internetiportaal. Kuna aga leiutiste puhul on üldjuhul tegemist ikka tehnoloogiliste lahendustega, siis ka kõik tehnikaajakirjad on selleks igati sobivad. Lisaks võib mõelda ka oma leiutise eksponeerimisele erinevatel näitusel nii kodumaal kui rajataga.
* Kui soovid abi oma leiutise strateegia kujundamisel ja publikatsiooni teostamisel, siis võid ka minuga julgesti ühendust võtta ! Kõige kiiremini saan selle teoks teha just siin “Eesti Leiutajas” ja seda nii eesti kui ka inglise keeles. Selleks saada mulle eMail: leo@leiutaja.com .
Uudised Eesti Leiutaja, EPA.ee, Inseneeria, Kasulik mudel, leiutaja, leiutis, Leiutise õiguskaitse, Patendileht, Patent, Prioriteedi kuupäev, Publikatsioon
Aega on jäänud täpselt üks kuu, et esitada oma idee rahastuse saamiseks Prototroni fondile. Kõik käib kiiresti ja lihtsalt. Täida internetis taotluse vorm vastates mõnele küsimustele, kuidas sinu idee maailma parandab.
Prototroni abil on juba valmimas viis leiutist, kokku on praeguseks esitatud 154 taotlust, jagatud on üle 46 000 euro. Järgmise taotlusvooru tähtaeg on 15. märts. Tee oma idee teoks ! * Uudise edastas Prototroni juhatuse liige Kati Nikopensius.
Ma ei tea kui kaua ma pean teile veel seda “vana saviplaati” mängima, et inimesed, kes selle töö eest rahva rahaga makstud saavad ka tööle hakkaksid ?
Jah, ega see riigi kirumine siin suurt ei aita, kui ametnikul pole seadust ega meetmeid, mille alusel ta leiutajat aidata saaks. Seda nüüd alles tehakse – 20 aastat hiljem. Ütleme nii, et varsti riigil sada ees kuid täiseast jääb ikka veel puudu …
Mis selles siis halba on kui leiutajad lahkuvad ? Nad peavadki ju maailma minema – öeldi mulle. Vaadake, sellel mündil on kaks poolt : Esiteks kui minnakse nõnda, et intellektuaalomand (IP) on kaitstud ja leiutajal ehk firmal lepingud paigas, mis raha Eesti kodaniku või firma kontole ning riigikassasse tagasi toovad kui tootmis ja müügiprotsess käima saavad – siis on OK. Kui aga pole nõnda, mis siis saab ? Ütleme, et miljonileiutis ostetakse “pähklite eest” üles välisinvestorite poolt, kes näevad sellel tulevikku, mida Eestis täna ei nähta. Nõnda on juhtunud juba liiga paljude Eesti leiutajatega enne sõda ja pärast seda, kes olid sunnitud Eestist lahkuma kuna neid siin lihtsalt ei mõistetud või ei suudetud aidata. Nimetagem siinkohal vaid mõned neist : W. Zapp ja “Minox” spioonikaamera, K. Papello tulejuhtimisseade, B. Schmidti teleskoop-kaamera ja V.Valdna Röntgenluminofoor. Isegi meie kõige kuulsam leiutis Skype võiks olla siin nimekirjas kuna leiutajad ise said ju väga väikese % võrreldes sellega, mis Zennström ja Friis tasku pistsid. Investeerimisfondi vääriliseks teeb selle loo vaid asjaolu, et Skype tõesti vallutas maailma kuna oli õnne ja investorite plaan pidas vett. Vahepeal jõuti ka vaidlema minna , et kelle leiutis siis Skype lõpuks on? Asja klaariti isegi ühe suurima inglise tabloidi leheveergudel … Mispeale olin sunnitud kirjutama viite 1se Skype patendiga Eesti Leiutaja TOP 10 sse. Las siis Google järab nendega kui muidu kohale ei jõua : )
Vastuseks akadeemilisele väitele, et meil on ju kõik olemas, ütleks aga nõnda, et oleme veel umbes valgusaasta kaugusel sellest, mis on meie ülemere naabritel Rootslastel. Ok. hakkame aga otsast peale: Innovatsioooniosakud – ca 4000euri on liiga väike raha selleks , et euroopa patent kätte saada, rääkimata maailma vallutamisest (PCT) , mis maksab kümneid ja isegi sadu tuhandeid ! Prototüübi toetus Prototronist – ainult 3-5% le kättesaadav võimalus. Ja ega siin suurt rohkem meetmeid polegi eraleiutajate toetuseks. Ettevõtjatele võib küll kusagil mõni rohkem olla kuid meenutagem, et enamus leiutajaid on loomeinimesed, mitte ettevõtjad. Ja siinkohal ka need käärid. Sorry tõesti aga kõik ei ole paraku äri-inimesed ja seda oleks aeg respekteerida ning ka vastavad alternatiivid luua !
Lõpetuseks aga lisaksin Eesti Leiutajate Liidu viimase ülesastumise Tallinna TV saates “Teeme Ise” paar päeva tagasi. Loodame siis, et ehk selle viisaastaku jooksul saab Eesti endale intellektuaalomandi seaduse ja strateegia ning luuakse ka tugistruktuurid ja fond eraleiutajate toetuseks. Seniks aga head nokitsemist !
Uudised Eesti Leiutajate Liit, Eesti leiutised, Karl Papello, Leidur Leo, leiutaja, leiutis, Minox, Skype, Tallinna TV, Walter Zapp
Annan edasi Eesti Patendiameti teate selle kohta, et peatselt on algamas seminar kõigile ettevõtjatele ja leiundushuvilistele. Üritus toimub 13.Septembril 2012 Tallinnas, Patendiameti õppeklassis, Toompuiestee 7, kell 9.15-12.30. Teemaks leiutiste õiguskaitse. Juttu tuleb leiutise uudsusest, nõudluse koostamisest ning patendiomaniku ja kasuliku mudeli omaniku õigustest. Seminari lõppedes on võimalik saada ka individuaalset konsuldatsiooni.
|
OSCAR-2019
|
||
Põlise aluskivina seisavad läbi ilmade aja ja Piibli veergude esimeste sõnadena: «Alguses lõi Jumal taeva ja maa.» Kõik on Jumal taeva ja maa loomisel korrapäraselt teinud. Ta räägib inimesilegi sellest nii, et kõik sellest võivad aru saada. Alguses aluspõhi, siis kord-korralt järgnevad osad, kuni valmis võrdlematu suur Jumala täius – keerdküsimuseks ja mõistatuseks tänapäeva iseteadja inimlapsele, kuid suureks jumaliku au ja vägevuse tõstvaks tunnistuseks neile, kes usu ja palvega astuvad Piibli esimese lehe kaudu sõnasse ja viimase lehe kaudu uskudes ja lootes ootavad uusi, veel suuremaid Jumala täiusi.
Kerge valge lumevaip katab musta maapinda. Kõikjal, kuhu silm ulatub vaatama, on valge, uus rüü katteks. Kuused on end maani maha kummardanud paksu lumekatte all – otsekui tänaksid nad kõrget Loojat, kes neid nii ilusasti on ehtinud.
Jälle on jõulud. Saabunud on too ilus jõuluõhtu, mil kirikud säravad tulemeres ja igas majakeses on näha küünalde sära kuuskedel…
Saanijalaste all kiunub ja krudiseb lumi – otsekui seegi häälitsus jutustaks, et on jõulud. Oo, see ilus jõulutunne! – Ei ole sõnu, et väljendada seda jõulurõõmu ja jõulutunnet, mis valdab nii vana kui noore hinge. Suur on aga jõulurõõm lastel. Tuleb meelde siinkohal see, kui olin ise veel väike, ja kuidas siis sai oodatud jõule. Tihtigi sai sõrmedel loetud päevi ja nii sageli tülitatud ema oma lõpmatute pärimistega: «Ema, millal on jõulud?»
Jõuluööl tuli inimsoo Päästja ilmasse. Jõuluööl sündis meie Õnnistegija ja jõuluööl laulsid inglikoorid: «Au olgu Jumalale kõrges, rahu maa peal ja inimestest hea meel!»
Kui ta veel seda isiklikult sulle ja mulle ei ole, siis võtame teda vastu veel käesolevail jõulel, siis vast on meil õiged õnnistatud jõulud.
EELK uue lauluraamatu koostamise töös on lähiajal saabumas mitmeid olulisi sündmusi, millest laiemale huviliste ringile on ehk huvipakkuvaim lauluraamatukonverents Tartu Pauluse kirikus 26.–27. oktoobril.
Teise olulise verstapostina peab käesoleva aasta lõpuks valmima lauluraamatu kontseptsioon, mis pärast 2019. aastal toimuvat üldkiriklikku arutelu saab aluseks uue lauluraamatu käsikirja koostamisel. Lauluraamatu kontseptsiooni loomine on osa lauluraamatu lähteülesandest, mille koostas EELK jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjon 2015. aasta lõpus ja mille kiitis heaks EELK konsistoorium 7.2.2016 ja piiskoplik nõukogu 18.10.2016 ning mis oli arutusel EELK kirikukogu istungijärgul 29.11.2016.
Lauluraamatu kontseptsiooni koostamiseks on lauluraamatukomisjon saanud sisendit laialt ringilt inimestelt EELKs. Materjali kogumisega tehti algust juba 2017. aastal, mil kutsuti kokku erinevate huvigruppide esindajaid – vaimulikud, kirikumuusikud, koguduste liikmed ja noortetöös osalevad noored said avaldada oma mõtteid ja ootusi seoses uue lauluraamatu koostamisega. Olulist sidendit andis kirikumuusikute ja vaimulike ehk siis meie kiriku erialaspetsialistide hulgas tehtud küsitlus „Ootused seoses EELK koostatava lauluraamatuga“. Küsimustikule vastas kolmandik kõikidest EELK vaimulikest ja kirikumuusikutest. Suur tänu kõigile, kes oma arvamusega on arutelu rikastanud!
Küsimustikus päriti muu hulgas vastajate teadlikkust lauluraamatu lähteülesande kohta, mille alusel lauluraamatukomisjon tegutseb. Üle poole küsimustikule vastanutest (55%) ütlesid, et nad ei ole lauluraamatu lähteülesandega tutvunud, aga sooviksid seda teha edasipidi. Seepärast tutvustangi siinkohal lähteülesande neid punkte, mis tutvustavad lauluraamatu koostamise põhjendust ning ajakava.
Lauluraamat on vahend koguduselaulu elavdamiseks, mitmekesistamiseks ja rikastamiseks ning selle kaudu kiriku liturgilise elu süvendamiseks ja kristlase usu- ning palveelu edendamiseks.
Emakeelsel lauluraamatul on tähtis roll eesti rahvus-, kirja- ja vaimukultuuris, selle mõju ületab kirikliku kasutuse piirid.
Praegune, aastast 1991 kasutusel olev „Kiriku laulu- ja palveraamat“ (KLPR) on koostatud ning trükitud EELK ja E.E.L.K. ühistööna, see on oma ajastu dokument. Nüüd, 25 aastat hiljem on olukord kirikus ja ühiskonnas muutunud ning koos sellega on tekkinud vajadus ka uue lauluraamatu järele.
Lauluraamatukonverentsil Tartus tuleb lauluraamatu kontseptsioon ettekannetes ja aruteludes kindlasti jutuks. Et anda kirikurahvale mõningane ülevaade komisjoni seisukohtadest ja viia lehelugeja sügisese konverentsi teemade lainele, tutvustan dokumenti „EELK „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ (1991) tugevused ja parendusvaldkonnad“, mida komisjon 2018. aastal kolmel istungil vaagis ja 17. aprillil komisjoni seisukohana kinnitas. Dokument on osa lauluraamatu kontseptsioonist.
1. Eesti lauluvara on vähene. Juurde oleks vaja Eesti meloodiaid, algupäraseid rahvakoraale ja Eesti autorite tekste.
3. Kujundus ja küljendus vajab parandamist (paljudel lauludel on viis ja sõnad eri lehekülgedel; lehekülgede nummerdus on ebaõnnestunud).
4. Raamatu üldstruktuur vajab parandamist (sisukord on halvas kohas; alfabeetiline register on raskesti leitav, registrite asukoht ja valik ei ole piisav; laulude temaatiline jaotus on kohati küsitav; võiks sisaldada hümnoloogilist teavet).
5. Osa teemade kohta on laule vähe (advent, täiskasvanute ristimine, suur neljapäev, kolmainupüha, küünlapäev, maarjalaulud, pühakutelaulud, mihklipäev, nelipühajärgsete pühapäevade spetsiifilised laulud, mis parafraseeriks ja mõtestaks antud pühapäeva teemat ja/või perikoopi, Eesti Vabariigi hümn). Teisalt on palju laule, mida vähe kasutatakse.
6. Tekstikorpuse keeleline kuju vajab parandamist (nt 47 laulu algab sõnaga „Oh“; keel on kohati vananenud).
7. Muusikaline pool vajab parandamist (helistikud kohati liiga kõrged; sama tekstiga erinevad meloodiad (A ja B) tekitavad segadust; helikeel ei kõneta tänapäeva inimest; puuduvad akordimärgid).
Ajalehes Eesti Kirik nr 30, 27.06.2018 oli kirjeldatud „Kuus võimalust, kuidas saab koguduse lihtliige osaleda lauluraamatu koostamise protsessis“. Olgu need siinkohal lühidalt korratud.
2. Avalda oma arvamust, vastates küsimustikule „Kirikurahva lauluraamat“ internetiaadressil http://www.ankeet.ee/a/damuwo kuni 24. septembrini. Vastata võivad ka need vaimulikud ja organistid, kellel spetsialistide küsimustikule vastamata jäi.
3. Tule lauluraamatukonverentsile 26.–27. oktoobril. Info konverentsi kohta ja registreerimine aadressil http://www.eelk.ee/km_konverents/.
5. Algata arutelusid. Küsi oma koguduse vaimulikelt, muusikutelt ja kaasliikmetelt, mida nad arvavad lauluraamatu koostamisest ja kas nad on ka saanud oma arvamuse lauluraamatu koostamise osas teatavaks teha.
6. Tee annetus lauluraamatu koostamise heaks aadressil www.eelk.ee/korjanduskarp või EELK konsistooriumi pangaarvele: SEB EE201010052030734009, Swedbank EE932200221002160604, LHV EE967700771000895492. Märksõna „lauluraamat“.
Igavene Jumal, armas taevane Isa! Kiitus Sulle, et Sinu Püha Vaimu läbi on meil osadus Sinuga! Aga ümbritseva maailma hääled ja mõjud on nii tugevad ja kaasakiskuvad, et raske on Sinu Vaimu häält kuulda ja selle järgi toimida. Palun, elusta mind oma Vaimu läbi, õpeta Sind paremini kuulma ja Sinu tahet tegema, et ma ei elaks enesepettuses. Jeesuse nimel, aamen!
|
OSCAR-2019
|
||
Kummal aktsial on rohkem potentsiaali? Kas Olympicul või Baltikal? - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal
Täna on aktsia hind põhimõtteliselt võrdne. Kuid kummal on lähiaastate perspektiivi vaadates võimalus suuremaks kasvuks?
Mis spetsialistid arvavad? Ise soetaksin suurema kasvu prognoosi eesmärgil täna Baltikat. Kas oleksin valel teel?
Teema täitsa huvitav. Ise usun rohkem Olympicusse, firma ärimudel on tugev ning juhtkonna ambitsioonid kõrged. Rõivatööstuses surve marginalidele tugevam ja asiaadid väga tõsised konkurendid. Kui keegi võiks üldse kujuneda eesti Nokiaks, siis minu arvates on parimad võimalused just Olympicul, sest Ida-Euroopas on tegemist ikka üsna ainulaadse firmaga.
Moderaatorid, äkki parandaks vähemalt pealkirja ära? Eesti keeles ei ole olemas sõna potensiaal, vaid on potentsiaal.
Ja siiski usuks rohkem Baltikasse. Ilmselt on see riskivalmiduse küsimus - aga kui ikka sõda lahti läheb, saab Baltika vähemalt mundreid õmmelda, mängude maja pannakse ikka päris kinni.
Tegelikult on omad riskid mõlemal, aga Baltika puhul oleneb rohkem tegijatest endist, Olypicut võivad rohkem mõjutada teiste poolt kehtestatavad reeglid, mida ise mõjutada üldse ei saa.
Huvi pärast küsin, miks Sa välja tõid, et Olympicu ja Baltika aktsia hinnad umbes võrdsed on? St, et mida Sa sellega näidata soovid.
Ilmselt pidas ta silmas lihtsalt väärtusi et kui ostab nt mingi summa eest siis saab sama palju, aga kumb suudab rohkem tõusta ...
hüppad välja kes teab kust. kirjutad elementaarkirjavigadega teksti (ära isegi väida, et typo), küsid nii lolli küsimuse, et enamusel lugejatel jääb karp lahti. Ja kui keegi julgeb veel seda öelda, siis saab sõimata kah.
Ja häbi sulle TINY, ise töötad veel pangas ja kiidad ullikesi takka! Peaks su aastaboonusest ilma jätma.
Nii siis koolitataksegi meil uusi investeerimishuvilisi, vastates siirale pinnapealsusele õela professionaalsusega. Vana hea LHV, midagi ka ikka ei muutu :)
Kui härra suvatseks näiteks järjepidevalt kolm kuud niisama foorumeid lugeda, mitte 3 minutit pärast kasutajanime registreerimist foorumit lääbustama hakata, siis ei õelutseks siin keegi. Sest pole lihtsalt mille üle õelutseda.
Tihti on arusaamatus tekkinud sellest, et et eeldatakse, et nii nagu ühiskond, on ka LHV foorum. Ühiskond on meil küll pluralistlik-demokraatlik ja lollus igaühe vaba valik. Siin aga on lollus karistatav. Igale nõmedusele järgneb verbaalne nüpeldamine, et kõigile aegsasti meelde jääks.
Huvitav, kas selvers käies valitakse sinki samuti absoluuthinna alusel või vaadatakse ka suhtarve jms(EEK/kg)?!
mõistlik on vaadata kilo hinda. näiteks XX grillvorstid kallinenud 25 % kuid paki hind sama. Kuidas see võimalik?
Lugege näiteks, fotokala.ee foorumeid, see halastamatu mis siis juhtub kui kogemata oled rumala küsimuse esitanud:) LHV on väga leebe selle kõrval.
Ma ei saa aru mida sa tõmbled. Kui sa ei soovi vastata ära tee seda, aga niisama plõksida. Milleks? Muide ma olen neid foorumeid lugenud siin juba kuid, kuid väga tarka juttu olen harva kuulnud . Stefan ja mõni üksik veel. Sinusuguseid on aga palju. Vähem möla ja rohkem nõuandeid paluks. Lolli juttu oskan ma ka ise ajada, nagu sa tead.
suffiks, mina isiklikult soovitaksin kindlasti Lambot, kuivõrd tegemist on siiski mobiilse varaga ja peatse sõja tulekul (muide, Baltika varub juba suurtes kogustes kalevit (ei, mitte aktsiat) ladudesse, et turu muutustele võimalikult kiiresti reageerida ja oma Rakvere ja Ahtme vabrikutes mundriõmblemine momentaalselt valla päästa) saad suurtel kiirustel ja hulgakaupa oma investeeringuga likviidsematele turgudele liikuda. Tabasalust aga ei saa üle mõne tellise kaasa haarata! Niiet Gallardo, sure bet!
26 postitust ja nendest 10 suht teemakohased postitused, seega polegi nagu midagi väga nutta ju. Võib "lolle" küsimusi küsida küll. Loodetavasti oskab veel keegi midagi asjalikku kirja panna.
Inimesed mis teil viga on? On see mingi stressi maandamise viis või on lihtsalt igav? Vabandan juba ette kui kedagi solvasin või mõne kirjavea sisse tegin.
Delfi oma ei tea, aga vana Täheke rokkis. Nii et peab ütlema, et SideKick on selles diilis võidumees ;).
white nigga - see praegast, praegalt, praega ja ilma praeta on mind juba nii tuimaks teinud, et enam ei nuta ega naera. Nii nagu õieti ja õigesti (viimase lasi EKI vist kahetsusväärselt vabaks ka juba). Aga seda Pallju't ei pannud tähele jah. See vägagi typo moodi viga kah. Aga mis puutub lollidesse küsimustesse siis ma olen nõus nii sellega, et loe enne natuke foorumeid kui suu lahti teed kui ka sellega, et siira ja südamliku küsimuse küsijale (olgugi, et naiivsele) ei maksaks kohe esimese asjana nööri ja seepi pakkuma hakata. Ise olen ca 3 aastat neid LHV foorumeid lugenud, palju häid mõtteid saanud aga suud ei ole julgenud seni lahti teha.
Arvan, et passiivseid lugejaid on LHV-l kordades rohkem kui aktiivseid ja neil passiivsetel lugejatel võib kindlasti huvitavaid ja häid mõtteid olla jagada, ent mõnigi hoiab oma mõtted endale, kui ta näeb, mis juhtub natuke vales kohas ja valesti formuleeritud küsimuste ja mõtetega. Seega - prooviks natuke heatahtlikumalt teineteisesse suhtuda ja seletada, kui midagi vähe nihu läks. Lõppeks on meid nii kuradi vähe, et teineteise söömisest pikas perspektiivis kõhtu täis ei saa!
LHV seisukoht on, et ei ole lolle küsimusi ja küsimuste hinnakirja ei ole kavas kehtestada. kutsuks kõiki üles ka alustajaid abistama. Ehk alustajatele ka soovitus, et tasub postitada oma küsimused Alustajate foorumisse, kus eeldan teiste foorumlaste heatahtlikku abistamissoovi.
Antud foorumi juurde tagasi tulles - mina leian, et küsimus on täiesti õigustatud. Mõlemad ettevõtted kannatavad ehk liiga agressiivse laienemise all, majanduskasvu aeglustumine mõjub mõlemale väga negatiivselt ning samas on tegemist nn kasvuaktsiatega. See et aktsiate hinnad on sarnased on teisejärguline faktor, aga annab võimaluse nn nullpunkt määratleda, mida saab hilisemates võrdlustes aluseks võtta (teisendamise vaev jääb ära). Ja kui nii esmamulje põhjal määratleda, siis Baltika tundub mulle isegi parem valik (ka riskantsem) just tänu venemaa potentsiaali suurusele.
PS. Soovitan foorumlastel soojalt kasutada eesti keele spellerit, minu ülaltoodud tekstis oli vähemalt 3 kirjaviga.
0.01 sent: Mõned võiksid vähem kobiseda, ei ole keegi targaks sündinud ja kellelegi turja kargamine on metafooriliselt võetuna odava taina tunnus.
Misasi see rida-elamupoks muidu on? Poksimine reas kuskil elamus? Nagu linedance? Professionaalsust ei paista küll kuskilt, isegi õelat mitte. Professionaalne oleks inimene paari juhendava kommentaari või lingiga õigele teele juhtida, mitte kukkuda sisutühje sarkasminoodikesi pilduma, eriti kui elementaarne kirjaoskus puudub :) Tavaliselt tuututavad kõige õelamalt need autojuhid, kes ise alles kolm päeva tagasi rohelisest lehest vabanesid.
Kõige lihtsam on ju küsija kasti taguda.Esmapilgul lihtsale küsimusele on aga hoopis raskem vastata.Ostsin ise kah mõlemat kolm nädalat tagasi kui teaksin kummal läheb lähiaastatel paremini siis oleks ju ainult ühte neist ostnud.Mõlemal on omad head ja vead ,mida on foorumis ka tublisti lahatud.Mina pakuksin viiki ,võrdsed võimalused.
Eduloo täitumisel võime 6-7 aasta pärast tagasi vaadates vaid naerda ,et vaidlesime kas tasub 3,5 peal osta või mitte.Pole mingi ime kui siis maksavad mõlemad aktsiad üle 20 eur.
See, et aktsiad maksavad mõlemad umbes 3,58-3,8 eurot, ei näita absoluutselt mitte midagi. Ühel on lihtsalt rohkem aktsiaid, kui teisel. Olympicul 151 000 000 aktsiat ja Baltikal 18 644 850 aktsiat. Seega on OEG TURUVÄÄRTUS 8,45 miljardit krooni. Baltika TURUVÄÄRTUS on 1.1 miljardit krooni. Ehk Olympic maksab umbes 8 korda rohkem, kui Baltika.
Nüüd peaks võrdlema firma turuväärtust käibenumbriga, kasumimarginaalidega, oodatava kasvunumbritega ja paljude muude teguritega, et aru saada, kumb on "odavam".
Sidekick, ei maksa asja nii keeruliseks ajada, võtame ikka terve talupojamõistuse abiks: kui OEG ja Baltika oleks vorstid, siis sama raha eest saab ju Baltikast hulga suurema jupi
Päris nii lihtne ka ei ole. Tegelt on vaja selgeks teha, millisest vorstist sa rohkem söödavat osa saad, ehk siis et kumb on toitvam :)
Ma arvasin, et suutsin sellesse küsimusse maksimaalse arvu kirjavigu sisestada samas usutavust säilitades.Tundub, et õnnestus.
Tegelikult on mul sügavalt savi kumb neist parem paigutus on, mõlemad tunduvad võrdväärselt totakate ja mõttetult kallite asjadena ning kui lõpuni aus olla, puudub mul ka ettekujutus, palju nad maksta võiks. Lihtsalt totralt palju.
4) Kui gaasipedaali all on nii suur kivi, et 50-alas üle 40-ga sõita pole võimalik, siis liiklejad millegipärast paremasse ritta ümberreastuda ei taha.
5) Kui gaasipedaali peal on nii suur kivi, et 50-alas alla 90-ga sõita pole võimalik, siis liiklejad millegipärast ülekäiguraja ääres seisvaid inimesi silmaga nähtavaks ei pea.
6) Eestis pidevalt kurdetakse R&D puudulikkusest majanduses. See on pseudoprobleem kui vaadata Tallinna liiklust. Kõik kohad on täis mingeid Aristotelesi ja Newtoneid, kes pidevalt avastavad, et neil on järgneva 40 meetri jooksul vaja 1-st reast 3-sse või neljandasse ritta saada. Ja tundub, et selliseid avastajaid tuleb iga päevaga juurde. Seega teadmistepõhise majanduse alged on olemas, tuleb lihtsalt see ressurss kasutusse võtta.
liiklusega võrdluses , p.6) võtsid mul sõnad suust. Kui see eneseteostus, mis liikluses toimub, õnnestuks suunata ettevõtlusse, oleksime üsna kiirelt hoopis kusagil mujal.
Hämmastav on vaadata, kuidas inimesed pingutavad rooli taga, kuigi ilmselt asi mida ajama sõidetakse ei vääriks seda. Pea kogu aeg töötab, hetkegi puhkust ei saa lubada.
kumba ritta tasuks punase foori taga võtta? (millisesse valdkonda/tooteliinile tasuks panustada?) Milline auto liigub ees aeglasemalt (mida teevad vanad, aeglasemad konkurendid?) milline auto võib sulle ette keerata (rikkuda ära su konkurentsieelise)
Mis toimub taga, külgedel (olukord turgudel)? kas keegi ohustab mu hetke positsiooni? Kuidas saada "varase punasega" üle ristmiku (s.t. saada ukse vahelt sisse koos konkurentidega, olles neist maas, nii et sinust järgmise ees kukub uks kinni - a.la kontaktide leidmine, suurte tellimuste saamine, konkursside võtmine)
Kui vorstid on sama jämedad (aktsiahind on enam-vähem sama), siis kui suure PROTSENTUAALSE tüki sa oleks saanud.
Erinev on koostis: üks sisaldab peamiselt tangu ja natuke liha, teine seevastu rohkem liha ja vähem tangu.(erinevad ettevõtted ja finantsnäitajad).
Ja kui postitad algajate foorumisse, siis saad vastuseid ju kah algajatelt. Siit küsimus, mis point üldse siis küsida on?
|
OSCAR-2019
|
||
Paide Masinatehas esitleb maailmas ainulaadset söödamaja lahendusega loomaveohaagist. Uudse lahendusena pakutakse loomaveohaagisele külgmisi seinu väravatena, mis muudavad haagise mobiilseks söödamajaks, mida on võimalik karjamaale jätta. Lahendus võimaldab haagist mitmel erineval otstarbel kasutada ja söödamajana efektiivsemat söödakasutust saavutada.
Esmakordselt esitletakse Eestis spetsiaalselt peenarkultuuridele mõeldud taimekaitsepritsi Hardi Zenit. Tegemist on ventilaatorpirtsiga, mille külge on ehitatud põllupritsidel kasutatav horisontaalne poom. Õhusuunajad on täpselt peenarde kohal ja õhuvoolu kasutatakse nii pritselahuse transportimiseks kui taimiku avamiseks.
He-Va esitleb messil uut põllurulli Tip-Roller XL. Tegemist on 12,3 m töölaiusega põllurulliga, mille eripäraks on 2-realine tööorgan rulli ees. Esimene rida koosneb kultivaatori S-piidest, millele järgneb lehtvedru-libisti. Tegemist on raske masinaga – selle varustusega seadme mass on ligi 14 tonni. 2-realine tööorgan rulli ees võimaldab ühe töökäiguga ette valmistada ideaalse külvialuse ka raskematel muldadel. Rullil kasutatavad valuterasest Star kettad on kinnise struktuuriga ja väga hea isepuhastuva võimega.
Õhkkardinaga varustatud poom võimaldab oluliselt vähendada vee kulu hektarile ja säästa kemikaalidelt vähemalt 30%, eriti nende preparaatide puhul mis peavad imenduma taime pinnal.
Bogballe näitab uue põlvkonna mineraalväetiste laoturit M35W. Kogu Bogballe M-seeria on saanud uue alusraami, mis võimaldab suuremat kandevõimet. Erinevate mudelite kandevõime jääb nüüd vahemikku 3000 kuni 5500 kg. Ühtlase laotuse tagab igas olukorras 4-kordse ülekattega Quadro laotussüsteem, mis ei vaja keerukat seadistamist ja on praktiliselt reguleerimisvaba. Väetise voolavust määrab automaatselt kalibreeruv kaalumissüsteem.
Claas tutvustab uue põlvkonna CLAAS ARION 600 seeria traktorit. Uue põlvkonna traktoril on mitmeid uuendusi. Näiteks on 600 seeria traktoritel uus esisillavedrustus, oma klassi suurimad rattad 42” velg/ratas, puutetundlik kompuuter ning palju muid kasulikke uuendusi.
Lisaks saab näha veel palju uut ja huvitavat tehnikat, näiteks uut rataslaadurit CLAAS TORION ja Lemkeni külvikut Solitair 25.
Sellel Maamessil tuleb esmaesitlusele uus Case IH RB545 rullipresside seeria, kuhu kuuluvad tavaline RB 545 ja RB545 Silage Pack kiletajaga press. Case IH igikestev valtside lahendus on jäänud samaks, kõik muu on pressi juures uus. Valtside disaini on muudetud, et parandada kuiva materjali haakumist ja seeläbi paremat palli moodustamist. Rootori ummistuse korral on võimalik lahutada sidur ning kambris olev materjal lõpuni töödelda. Ummistuse puhastamise lihtsustamiseks on rootori põhi avatav. Pressi jaoks ei ole vaja eraldi juhtpulti, vaid see ühildub traktori ISOBUS-terminaliga.
Teine uus toode on Kverneland iXtrack T3 taimekaitseprits, mille väljatöötamisel on pandud suurt rõhku kasutajamugavusele, heale manööverdusvõimele ja looduse säästmisele. Uue pritsi teeb eriliseks kõrgkvaliteedilisest terasest, needitud ja hästi koormust ning paindeid taluv keskraam, mis tagab pritsi madala raskuskeskme, stabiilsuse ja kulumiskindluse. Masin on 100% ISOBUS-ühilduv.
Messil toimub Bomford Flailbot robot-nõlvaniiduki esmaesitlus Eestis. Bomford Flailbot kaugjuhitav hooldusniiduk suudab töötada väga ekstreemsetel kallakutel ilma, et masina operaator oleks ohtu seatud. Masinat juhitakse kaugjuhtimispuldiga, mille tööulatus on kuni 150m. Mudelivalikus on 5 mudelit võimsusega 35hj – 68hj. Masin liigub roomikutel, et erisurve pinnasele oleks võimalikult väike. Roomikuid on võimalik vastavalt töötingimustele laiemaks seada. Maksimaalne töökiirus on kuni 7 km/h. Lisaks hooldusniidukile saab masinale kinnitada erinevaid lisaseadmeid: sahk, esilaadur, tänavapuhastushari, lumepuhur, kännufrees jne.
Uudistootena on messil ka S-seeria automatiseeritud kombain S785. Uus mudeliseeria on revolutsioon tootlikkuses, vilja kvaliteedis ja madalates koristuskadudes. Lisaks automatiseeritud koristusele on S700 seerial mitme põllukultuuri võimekus, lihtne ümberseadistatavus ja kohandatav juhtimine. See on suure tootlikkusega viljakoristusmasin heedrist põhulaoturini.
Üheks oluliseks uuenduseks uue kombaini juures on revolutsiooniline integreeritud kombaini tarkvadalahendus ICA2, mis võimaldab operaatoril kombain reguleerida ja tehtud seadistused salvestada.
Uus on ka iseliikuv taimekaitseprits John Deere R4050i, kus standardvarustuses on süsinikkiust 36m töölaiusega lahusepoom. See on 6 korda tugevam, kuid sealjuures 5,5 korda kergem, kui teraspoom. Süsinikkiust poom annab masinale hea kaalujaotuse, mis võimaldab pritsida madalama rehvirõhuga ning vähendada põllu liigset tallamist.
Unikaalne PowrSpray lahusesüsteem täidab pritsi kuni 1200 l/min, mis tähendab, et 5000 liitrit mahutav lahusepaak saab täidetud vähem kui viie minutiga. Kuna paagi täitmine on väga kiire, siis on paagisegu valmistamiseks Active Pause funktsioon, mis peatab paagi täitmise, et saaksite rahulikult paagisegu ette valmistada. Pritsimispumpa tootlikkus on 1000 l/min, mis saab hakkama suuremate vedelikukogustega ka suurtel kiirustel. Lahusenormi juhitakse lahusepumba pöörete muutmisega, mis toimub ülikiiresti ning vähendab taimekaitsevahendite üledoseerimist. Kui kasutatakse raskesti lahustuvaid taimekaitsevahendeid on abiks Power Agitation režiim, kus kogu lahusepumba tootlikkus suunatakse segamiseks.
• Ferox 700 on äge sellepoolest, et see kultivaator võimaldab harida põldu ka siis, kui see on minimeeritud tehnoloogial ettevalmistatud. Enamus turul olevaid kultivaatoreid seda ei võimalda. Sobivad vaid küntud maa harimiseks. Feroxiga aga on võimalik ettevalmistada külvipind nii küntud kui ka minimeeritud põllul. Samuti sobib see väga hästi ka peale kombainimist kõrrekoorimiseks. “Hanijalg” piiotstega varustatud masinad on ideaalsed mehhaanilise umbrohutõrje tegemiseks ka mahedalt majandavatele ettevõtetele.
• Spirit R 300S on tipptehnoloogiline Ipadist juhitav kerge 3 meetrine teraviljakülvik, millel on plastmassist külvisekast ja uue põlvkonna Fenix III väljakülvimootorid. Sobib ideaalselt ka väiksematele põllupidajatele.
• TopDown 600 + BioDrill BDA360 koos esipunkriga FrontHopper FH2200, millega on võimalik teostada mullaharimise käigus juba väetamine. Väetis juhitakse tüükultivaatori piide taha. Võimalik asetada väetis 3 erinevasse sügavusse! Samuti on võimalik selle komplektiga teostada talirapsi külvi otse kõrde, koos väetamisega. Taliraps on võimalik külvata täpselt piiridadesse spetsiaalsete juhttorude abil, kus seeme kukub juba väetatud piide ritta.
7250 TTV WARRIOR on tippvarustusega DEUTZ-FAHR’i erimudel, mille standardvarustusse kuulub kõik see, mis teistel traktoritel lisavarustusena tuleb juurde osta.
WARRIOR varustusaste tähendab suurimat võimsust ja kasutusmugavust, silmapaistvalt agressiivset disaini, lihtsaimat hooldust ning pikka garantiid.
See traktor suudab ennast ise õigel kursil ühest põllu otsast teise roolida ja seal vaid ühe nupuvajutusega kõik eelnevalt salvestatud käsklused täita.
Selle traktoriga saab juhtida kõiki tänapäevaseid haakeriistu ja see traktor “lubab” nutikatel haakeriistadel ka end ise juhtida.
Traktoristi jaoks on kabiinis loodud kõikvõimalike abivahenditega äärmiselt mugav ja kaasaegne töökeskkond, milles on ka istmel oma kliimaseade.
Avarad klaaspinnad on täiendava soojus- ja müraisolatsiooniga ning kõike nurgataga toimuvat näitavad videokaamerad.
Kui tavapäraselt on mehaanilise väljakülvisüsteemiga külvikutel töölaius ja transportlaius identsed, siis Junkkari W700 külvikul on unikaalse vilja ja väetise jaotusüsteemi kasutamisega saavutatud 7-meetrise töölaiuse juures masina transportlaiuseks 3 meetrit. Masinat tutvustati esmakordselt novembris Hannoveris Agritechnica messil.
Specagra esitleb traktori Zetor Major mudeli uut kujundust. 2015. aasta Agritechincal avaldas Zetor uue disaini prototüübi Zetor traktoritele tulevikuks. 2017. Aasta Agritechnical oli prototüüptraktorist saanud reaalne ja ehtne traktor, mis oli ka juba uue kujundusega. Kuna Zetor on tõestanud ennast kvaliteetse ja töötava traktorina, siis nüüd on lisaks töökindlusele lisandumas ka silmailu. SPECAGRA väljanäitusel on uut Zetor Major 80 HS’I võimalik näha.
Starfeld toob messile Multiva 6-meetrise külviku, mis sobib nii otsekülvi kui ka traditsioonilisse külvitehnoloogiasse. Multiva 6-meetrise külviku uudsus seisneb täiustatud seemendi konstruktsioonis, mis on nüüd hooldevaba ja töökindlam. Seemendi maksimum surve maapinnale on kuni 250 kg.
Agrimet näitab esimest Eestis seeriatootmisesse jõudnud põhuäket Siblija 75. 7,5-meetri laiune Siblija 75 laotab koristusjärgse põhu põllul laiali ja paneb varise kasvama. Töökiirus alates 15 km/h.
|
OSCAR-2019
|
||
Postimees kirjutas, et Britid viisid läbi Balti riikides elavate venelaste uuringu ja teatasid tulemustest oma saatkonnas seminaril, kus osalesid erinevate Eesti ministeeriumide esindajad. Kas pole huvitav süžee? Kas keegi võib ette kujutada, et Eesti või Venemaa viiksid läbi näiteks Brexiti toetajate uuringu ning kutsuksid seejärel Briti valitsuse esindajaid oma saatkonda, et esitada neile oma tulemusi?
Ei vasta tõele. Tavaliselt alustan päeva Eesti meediaga, sellega on aga kaks muret: esindatud seisukohtade üllatav ühesugusus ja nõndanimetatud infovälja suurus (välja arvatud üksikud nädalalehed), mis heal juhul meenutab meedialapikest, – selle loen läbi veerandtunniga. Seejärel sirvin USA ja Briti lehti, InoSmi´t ja Meduza´t ning alles siis Vene meediat. Nii see paraku on. Muuseas, ei tea, kas Carnegie uudiskirja tuleb pidada Vene või muuks meediaks?
(Sulgudes märgin, et integratsiooni monitooringu autorid toovad venekeelsete inimeste puhul välja just sellise hoiaku: “Võrreldes eestlastega, kelle hulgast jälgib u veerand peale eestikeelse meedia ka
See ei ole tõsi: mina nii ei arva ja ei kasuta kodumaa kohta ka selliseid matslikke väljendeid. Sellegipoolest olen seda meelt, et asju on võimalik ja peabki tegema paremini, ning ei usu, et XXI sajandil võib rahvusriigi kontseptsioon aidata kaasa edule ükskõik mis eluvaldkonnas.
Ärge lootkegi. Kuigi ma tunnen paljusid sotsiaalselt passiivseid inimesi, mis pole sugugi üllatav, arvestades massilist õiguste kärpimist kodakondsuspoliitika ja keeleinspektsiooni repressioonide kaudu.
Kategooriliselt mitte. Muideks, kui Britid tõesti omavad selliseid andmeid (milles ma isiklikult kahtlen), siis see pole lihtsalt skandaal – see on katastroof.
Minul isiklikult on riigi keskmisest palju kõrgem sissetulek, kuid see on just see juhtum, kui erand kinnitab reeglit. Venelased mitte ainult ei usu, et nad teenivad vähem – nad teenivadki vähem. Statistikaamet kinnitab seda: vaesuspiiri lähedal elas 2016. aastal 18,7% eestlastest ja 27,1% mitte-eestlastest. 19,3% Eesti kodanikest ja 34% muude passide omanikest.
“Rahulolematus eluga” on rumal emotsionaalne hinnang, millel pole kohta tõsises sotsioloogilises uuringus. Antud uuringu kontekstis seda nähtavasti kasutatakse värvide tumendamiseks: mida süngema pildi maalid, seda rohkem raha strateegilisele kommunikatsioonile saad. Võõras, isoleeritud ja ebavõrdne ühiskonna liige tegelikult tähendab marginaliseerumist, ja see on paraku reaalsus, mille eitamiseks peab olema kas loll või lurjus (vt eelmises lõigus toodud statistikat).
Mina armastan. Kas siis ei tohi või? Ma armastan ka Eestit. Ja natuke – Belgiat ja Poolat. See on vist ikka lubatud.
Osaliselt. Just sel põhjusel üritan kogu oma jõuga vältida olukorda, kus meie – Eesti, EL ja nn kollektiivne Lääs – muutume Venemaa vaenlaseks pöördumatult. Muide, meie, venekeelsed, kelle jaoks Venemaa pole lihtsalt auk kaardil, de facto pidurdame konflikti eskaleerumist paljudes aspektides.
Kui Venemaa, mille piirile NATO on liikunud, positsioneeriks ennast erakordselt rahumeelse riigina, ei oleks Putin tugev president. Ma ei usu varjatud huvidesse Balti riikides. Ilmselged huvid on aga kindlasti olemas. Näiteks NordStream-2.
Kui me tunnistame sellist õigust ameeriklastel, ja kui meie, viibides välismaal, ootame Eesti kaitset, siis miks mitte tunnustada seda õigust Venemaal?
– peab EL-i ebaõnnestunud projektiks ja NATO-t vaenulikuks organisatsiooniks, mis ei suuda Eestit kaitsta
Mul ei ole võrdluseks piisavalt infot: mitu protsenti eestlastest ei ole EL-iga rahul? Ja muideks, mitu protsenti venelastest? Mis grupifoto see selline on? Minu endiselt usun, et Euroopa Liit on suurepärane projekt, kuid see ei tähenda, et ma ei näeks selle puudujääke või ei hakka seda kritiseerima. Aina rohkem kipume kordama NSVL-i vigu, mis on aga vastuvõetamatu.
Mis NATO-sse puutub, siis ma tsiteerin Rein Müllersoni: „Ateena juhitud Delose Liidu ja Sparta juhitud Peloponnese Liidu vastasseisu algusest kuni NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni vastasseisuni välja on püsivad sõjalised liidud, harvade eranditega, soodustanud rahvusvaheliste pingete kasvu ning vahest isegi omakäelisest loonud tingimusi sõjaliste konfliktide puhkemiseks.“
Kuid, tsiteerides teist klassikut, NATO on „reaalsus, mis on antud meile aistingutes“, mida me miljonil põhjusel täna muuta ei saa.
Pervõi Baltijski Kanal on kohalik telekanal. Pervõi Kanal on aga Vene oma. Ja see pole üks ja seesama asi. Kusjuures Ukraina „analüütiku“ Oleksiy Makukhini uuring, mida Eesti meediakanalid on seadnud PBK Kremli propaganda teesi aluseks, käsitles just nimelt Pervõi Kanalit, mitte PBK-t, mida see auväärt härra poleks saanud tehnilistel põhjustel vaadata. Ukrainas PBK-t ei näidata. (Ma teadlikult kirjutan Oleksiy Makukhini kohta sõna „analüütik“ jutumärkides – enne seda puutus Ukraina kaitseministri nõunik meediaga kokku üheainsa korra: kui ta avas ATO (terrorismivastase võitluse) alal võitlusvaimu ülevalhoidmiseks «АрмияFM» raadiojaama.)
Jälle tunnen puudust selgest definitsioonist, mida tähendavad „Vene meediakanalid“. „Vremja“, „Dožd“ või Carnegie keskus? Nähtavasti ükski neist. See on sõimusõna.
Ei vasta tõele. Infoallikate paljususe juures on neil ka ühisosa – Eesti meedia. (Vt integratsiooni monitooringu andmeid eespool.)
Võttes kokku välkintervjuud iseendaga, ütlen ühte: Briti teadlaste töölaualt Eesti Postimehe veergudele tilkunud järeldused on järjekordne suurepärane näide sotsiaalvõrgustikes, ka Facebook-is, levivatest naljadest „Briti teadlaste“ kohta.
|
OSCAR-2019
|
||
Mulle see kiige ja ülevõlli ajamise võrdlus tegelikult väga meeldib. Avastasin, et see on lausa fantastiline vaimse arengu võrdkuju. Aitäh, nipitiri! Aitüma ka lingis sisalduva artikli eest!
Niisiis, mis toimub pärast ülevõlli keeramist? Eks ikke edasiminek ja tagasijõudmine! Kuis me üldse saame kogemusi, kui me ei keera pidevalt üle võlli, s.t. ei ole julged teotahtelised ja teoinimesed. Üksnes julge teoinimene saab teha ülevõlli keeramise teo, et ‘jõuda’ kogemuskotiga (rikkamana) tagasi sinna, kust ta enne alustas.
Kuid siis, kui juba kogemuse kaudu saavutatud oskused ja kindlus käes, saab rohkem edasi liikuda. Ülespoole võlli jõudmine on katsumus, allapoole liikumine kogemuse kinnistumine ja arusaamine.
Eks need, kel esimesed kogemused ja oskused puuduvad ning kes tahavad kõike kohe ja praegu, või sellelt tõesti ka välja lennata. Siis võib tõesti haiget saada. Võib lausa vigastatut saada.
Samas, eks nii mõnigi algus või olla raske. Nii ka kiigega. Aga kellele on kiik alguses tundmatu, see pea kiikuma ka ettevaatlikumalt. Vajadusel kasutada kasvõi juhendaja abi.
Niiet probleemi tuum ei peitu mitte kiiges, kiikumise ega ka ülevõlli keeramises, vaid inimeses, kes veel tea, mida kujutab kiikumine temale ja missugused on ta enda reaalsed võimalused kiigehoo ja kauguse suhtes.
Aga niipidi küll, et kui ei oleks Jeesus Kristust, siis ei oskaks ma saientistide hõlmatavat maailma, mille eestkõnelejaks on veenvalt Skeptik, ja hõlmamatut Jumalat kuidagi kokku panna.
Eks meile mõlemale ole tuttav nii hirmu- kui vaimustusetunne, ju sellepärast saamegi teineteisest hea tahtmise korral aru ka siis, kui meid erinevad asjad hirmutavad ja vaimustavad.
Jälle ei saa ma aru, miks peaks Jumala võimaluste üle arutama. [SIC! Hahhahaahhaamott] Need on niikuinii inimlikult hõlmamatud.[SIC! Hahhahaahhaamott]
Sinu piir on seal, kuhu sa ta tõmbad. Umbes nagu omaaegsetes vene sõjafilmides: mitte sammugi tagasi! Piir on siin, kus oleme meie!
Jäädakse terveks eluks Kapsasupisööjaks selmet süüa nt Kristuse ihu kui alkeemilist katalüsaatorit, mis vallandab Meistri teadvuse ülekande.
Andrus on sügavalt läbitunnetanud, kuidas ja miks ohverdamine toimub ning mõningate mööndustega võib selle skeemiga tõesti nõustuda. Aga see ravim, mida Andrus välja pakub, on toimeta. Ei ole 2000 aasta jooksul mõjunud ja ei näe ka põhjust, miks peaks nüüd hakkama äkki mõjuma.
Lasnamäe täiskiilutud buss on endiselt üliohtlik koht viibida. Ühel päeval naeratavad bussilised eristujale ja lehvitavad talle palmioksi, teisel aga karjuvad vihaselt: „ Lööge see tõbras restile”.
Kuidas on kapslisse sulgumine see, kui ma tunnistan, et on olemas midagi suurvõimast, mis on nii suurvõimas, et temale mingid skeemid ei rakendu???
Saientistide arvates on alati võimalik millele tahes rakendada skeeme sobilike hüpoteeside sõnastamiseks. See on väga ülbe suhtumine!
"Valgustumisega on selline asi, et kui sa tahad sinnapoole tüürida tulemuslikult, siis pead sa kohe seda ka olema. Sa pead mõtlema, ütlema ja olema valgustunud, muidu see ei toimi."
2. Vanasti vaadati Päikest ja öeldi, et see tõuseb ja loojub. Nüüd vaatame Päikest ja teame, et Maa pöörleb ümber oma telje ja meile tundub, et Päike tõuseb ja loojub.
1. Kas nt leviteerimist pole seepärast suudetud teaduslikult tuvastada, et teadlastel puudub selle uurimiseks paradigma ja seepärast järjepidevalt ignoreerivad nähtust või äkki on reaalmaailma uurimisega jõutud sinnamaale, et mingid nähtused ja seletused võib üsna rahuliku südamega ajaloolastele, kultuuriuurijatele, folkloristidele jätta?
2. Kas nt Jacques Benveniste eksperimendid homöopaatia toimivuse kohta muutuksid usaldusväärseks, kui ületaksime praeguse etteantud paradigma piiratuse? Kas mingis kontekstis valetamine ja katseandmete võltsimine muutub uues paradigmas lubatud ja lausa soovitud tegevuseks?
PL, see valgustusprotsess on ääretult subjektiivne asi, usunähtus, mitte fakt. Seetõttu on selle protsessiga tegelemist teaduseks nimetamine sama tark kui kreatsionistide soov oma loomislugu teaduseks nimetada ja kooliprogrammi sisse suruda.
Aga Maslow' püramiidis pole midagi üleloomulikku ja ateistile üle mõistuse käivat ja seepärast mõistab ka ateist, probleeme, mis tekivad madalast enesehinnangust ja soovi seda kuidagigi tõsta :o))
Minu maailmakogemuses on tõesti palju sellist, mida ma ratsionaalsete skeemide alla paigutada kuidagi ei oska, mis aga on sellest hoolimata minuga kindlasti juhtunud (viitan muuhulgas niihästi Pirita 60 Loo objektiivsetele seikadele kui ka sellega kaasnenud vaimukriisile).
Arvan justnimelt, et maailmast saab paljut kogeda ka väljaspool ratsionaalseid skeeme ning selle koondnimetuseks on mulle Jumal väljaspool Jeesust Kristust.
No mida ma oskan selle peale enam kosta. Oled siin kordi ja kordi - no oki, ehk liialdan, lihtsalt kordi - oma müstikatrippide kirjeldamisel jõudnud seisu, kus kõrvaltvaatajad on susanud, et milleks kõik need vaevalised füüsilised piinlemised (ümbertelje keerlemised, peaalaspidi rippumised, kaaluta olekus lendlemised - ma ei väida, et sina neid kõiki oled katsetanud-kirjeldanud, ma väidan, et nendest arutlemiseni on jõutud müstikameetodite üle arutelles), kui narkotsid-hallutsinogeenid samad asjad lihtsamini ära teevad.
Et aga šamaanide klassikaline meetod külarahvale müstikaelamuste (transiseisundite) pakkumisel just nimelt hallutsinogeenidega segatud joogi manustamises ja tundidepikkustes tiirlemis-pöörlemistantsudes seisneb, see väide ei tohiks küll erilinke uskumiseks vajama.
|
OSCAR-2019
|
||
Lena vaatas sinna, kuhu CeCe osutas. "Aa, on jah!" hüüdis ta siis veidi kõvemini. Leidiski orava üles jälle. "Ma kuulsin, et siin on paljudel õpilastel kassid.. Ma tahaks endale ka," lausus neidis natukese aja pärast. Oli ju mingi värk sellega, et kass valib endale peremehe janii.
"A, mul on kass aga ma pole teda em.. kaks päeva juba näinud kuskil," lausus CeCe ja mõtles küll kuhu see kass on läinud, et ta pole teda näinud.
Alena noogutas. Ta polnud kindel, kas ta üldse kunagi CeCe kassi oli näinud. "Mis su kassi nimi on?" küsis Lena. Ta võibolla oli seda kunagi varem küsinud, aga ta ei mäletanud igatahes.
"Blacky kuna ta on süsimust kass," lausus CeCe ja lõpetas siis selle orava jälgimise. Ta nüüd mõtles, kus ta kass võiks olla kuna tõesti ta pole teda ju kaks päeva näinud juba.
"Okay, näeme siis kunagi hiljem," ütles CeCe ja tõusis toolilt püsti. "Sau siis em.. paariks tunniks," lisas ta veel juurde ja kõndis siis oma toa poole.
Cecilie oli siis maganud seal suht kaua juba, kuni jõudis kätte hommik ja päike hakkas tuppaa paistma. "Hommik juba?" küsis ta uniselt endalt. Ta tõusis voodist püsti ja läks siis oma kapi juurde. Ta pani omale selga teised riided, ühe hele sinise suvise kleidi kuna väljas oli suht soe ilm.
Alena oli sellel hommikul siia kooli saabunud. Ta oli uus, vastmärgitud. Lena polnud küll oma saatuse suhtes kindel ning ta ei teadnud, kuidas ta hakkama saab, kuid väike ärevus oli tal sellegipoolest sees. Neidis oli leidnud üles oma toa ning vajutanud ukselingi alla, astus ta peaaegu hääletult tuppa, oma kohvrit järele vedades. Esimese asjana märkas ta oma toakaaslast. Alena üritas oma huulile manada õrna naeratuse, enne kui ta sellele tüdrukule "Tere," ütles. Alena sikutas oma kohvri vaba voodi ette ning pani selle sinna maha. Ta pakib oma asjad hiljem lahti. Neiu istus korraks oma voodile, lastes pilgul toas ringi käia. Ta arvas, et talle hakkab siin meeldima. Tuba paistis olevat maitsekalt sisustatud, midagi polnud ülearu. Siis vaatas ta korraks uuesti oma toakaaslase poole.
Cecilie oli siis ikkagi see kord peale sööki kohe tulnud oma tuppa. Ta lamas niisama voodil ja luges siis seda raamatut, mis ta eile muidu raamtukogust võttis. "Tere," lausus temagi kui oli kuulnud, et keegi tuli siia. "Toakaaslane?" küsis ta siis igaks juhuks üle.
"Ilmselt küll, kui sa siin toas elad?" vastas Alena küsivalt. Tema tuba see igatahes oli. Tegelikult oleks tal hea meel olnud, kui tüdruk seal toas tema toakaaslane oleks olnud. Ja tegelt vist oligi, onju. Vähemalt ei pea siis päris omal käel ennast kõige koolis toimuvaga kurssi viima.
"Elan küll," ütles Cecilie ja naeratas. "Ma olen muidu Cecilie Emilia Adamson aga võid öelda nii Cecilie kui ka CeCe," ütles CeCe igaks juhuks oma nime ka siis talle ja ta pani raamatu voodile. Mõne aja pärast tõusis ta istuli.
Alena naeratas ka, võttis oma ketsid jalast ning sättis ennast rätsepa istmesse voodile istuma. "Magdalena Charity Dawson," lausus Lena oma nime. "Hüüdnimeks on Chara, see tähendab kreeka keeles muide rõõmu ja rõõmsameelsust," muigas neidis ja see isegi iseloomustas teda. "Aga sa võid mind lihtsalt Alena'ks või Lena'ks ka kutsuda, jääb äkki paremini meelde," lisas neidis.
"Chara," ütles siis Cecilie naeratades, talle lihtsalt meeldis selle nime tähendus kreeka keeles. Ta ei osanudki midagi muud öelda hetkel.
Alena noogutas, kui CeCe tema hüüdnime lausus. "Mu vanaisa oli kreeklane, tema mulle selle hüüdnime pani," pööritas neidis silmi. Ta oli natuke väsinud, kuid samas oleks ta hea meelega oma toakaaslase kohta rohkem uurinud. "Mitmendas klassis sa käid?" küsis Lena, viies oma pilgu korraks CeCe märgile.
"Aa, mind kasvatas üldse üles mu vanaema," ütles ta järsku. "Muidu käin kolmandas, ma ka tulin siia alles paar päeva tagasi. Sa käid ka ilmselt siis kolmandas," ütles ta naeratades.
"Aa, ma just mõtlesin, et huvitav, kas sa oled siin juba kaua olnud janii," lausus Alena. "Aga siis me oleme lisaks toakaaslastele veel klassikaaslased ka," naeratas Lena. Tüdruk lükkas oma käe läbi oma juuste, harutades nii lahti seal olnud sassis ja lohaka punupatsi.
"Enamus vastmärgituid on siia tulnud lähipäevil ja siin on üks, kes on juba läbinud selle muutuse," ütles Cecilie naeratades endiselt. "Oleme tõesti," lisas ta juurde. Ta lihtsalt istus endiselt samal kohal ja võttis oma taskust oma telefoni. Ta tegelt peaks ilmselt helistama oma vanaemale, kuna ta lubas talle iga hommik helistada, kui ta lahkus kodust.
Alena keha läbisid judinad, kui ta kuulis, et keegi oli muutuse läbi teinud. Sellel inimesel oli vedanud. Noh, enam ta polnud küll inimene, aga mõte jäi samaks. Lena oli lapsest saati olnud nõrga immuunsussüsteemiga, mis siis saab, kui ta keha lihtsalt üles ütleb? Lena raputas korraks pead, et see mõte peast pühkida. Lena vaatas, kuidas CeCe oma telefoni võttis. "Su pere suhtub sinu 'ära märkimisse' normaalselt?" neiu lootis, et ta oma nina liialt CeCe sjadesse ei toppinud.
"Mhm. Ainus pereliige, kes mul on mu vanaema. Ema suri juba paar aastat tagasi ja isast ei tea ma midagi enam. Muidu peale ema surma sai temast joodik," ütles CeCe. Tegelt ta suht rääkis kogu oma elu loo põhimõtteliselt.
Kuulnud CeCe lugu, pööras Lena oma pilgu enda sörmede vahel olevale voodilinale, mida ta hetkelisest ebamugavustundes näppima oli hakanud. "Vabanda, ma poleks pidanud küsima," lausus neiu CeCe poole vaadates. Kindlasti oli raske oma vanematest rääkida, kui nad olid surnud võinii.
"Pole hullu," ütles CeCe naeratades, see polnud kohe üldse võlts. Ta ei ole eriti kunagi oma vanemate pärast nutnud. Ainult siis tõesti kui ta nägi väiksena teisi laps õnnelikult koos oma vanematega. Ta on lihtsalt harjunud selle teadmisega, et tal pole vanemaid.
Alena naeratas ka ning jättis oma voodilina sinnapaika. "Mu vanemad on lahus," lausus Lena, täpselt teadmata, miks ta seda rääkis. "Ma elan koos oma emaga juba pikka aega ning ta ei tahtnud mind siia lubada. Ta kardab üksi jääda ja ma saan temast isegi aru," rääkis neidis.
Alena noogutas hajameelselt ning ärkas oma mõtetest, kui CeCe helistama hakkas. "Ma võin toast välja minna, saad rahulikult rääkida," pakkus Lena. Tema tavaliselt ei suutnud telefoniga rääkida, kui keegi pealt kuulas.
"Ei võid siin ka olla, mind see ei sega," ütles ta Chara'le ja CeCe helistaski siis lõpuks vanaemale. "Hommik, kuidas läheb?" küsis Cecilie oma vanaemalt. "Mul ka läheb hästi," ütles ta siis. "Ei ole eriti veel sõpru leidnud. Täna sain omale toakaaslase," lausus Emilia. "Muidugi, tule siis," nõustus ta millegiga mida vanaema oli öelnud. "Näeme siis," ütles ta veel ja lõpetas kõne.
Alena naeratas omaette, kui ta sõna 'toakaaslane' kuulis. Muidu üritas ta kõnet mitte pealt kuulata ning selle asemel oli ta oma kohvri luku lahti teinud ja hunniku riideid oma voodi peale visanud. Peaks ikka asjad lahti pakkima, tekib kodusem tunne. "Su vanaema tuleb sulle külla?" küsis Lena, kui CeCe kõne lõpetas. Ta oli siiski neid viimaseid sõnu ka tähele pannud.
"Mingil päeval jah, täpselt ei osanud ta öelda millal. Siis kui see mingi vanemate külastuse päev on või midagi sellist peaks varsti tulema," ütles Cecilie naeratades. Ta pani oma telefoni oma voodi peale ja võttis uuesti raamatu kätte. Ta hakkas seda lugema kuigi ta teadis väga hästi, mis seal raamatus nüüd juhtub. Ta loeb seda juba viiendat või isegi kuuendat korda.
"Oh, ma ei teadnudki, et vanemad meile külla tohivad tulla," lausus Alena ning tõusis oma voodilt, et riidekapi juurde minna. Ta võttis sealt paar riidepuud, läks siis voodi juurde tagasi ja asus riideid puu peale panema. "Sa oled siin juba teisi Märgituid ka kohanud?" uuris Lena. Ta ise oli siia jõudnud nii vara, et ta polnud kooli territooriumil veel õpilasi näinud.
"Nojah, paljud ei teagi seda aga see peaks varsti olema. Täpset kuupäeva pole veel ülempreestrinna määranud," lausus Cecilie naeratades ja pani raamatu voodi peale kuna ta tõesti ei viitsinud seda raamatut uuesti läbi lugeda. "Olen küll. Üks poiss nimega Rob. Kohtusime eile, ei oot täna öösel õigemini raamatukogus ja siis täna söögisaalis hommikusöögi ajal," ütles siis CeCe.
"Sa siis vähemalt tunned juba kedagi," lausus Lena ühte riidepuud tagasi kappi pannes ning uut võttes. "Mul on väiksest saati kohanemisega raskuseid, ma lihtsalt harjun kõigega aeglaselt," lausus neiu mõtlikult. "Sellepärast tunnen ma siin olles ennast veidralt," lisas ta.
"Mul ei ole eriti sellega probleeme. Vahest võib kui tõesti siis kui mind sinna seltskonda ei taheta," ütles CeCe ja vaatas toas ringi. Ta ei teadnud mida teha tal oli suhteliselt igav.
|
OSCAR-2019
|
||
ETV ja ETV2 suvi: noorte laulu- ja tantsupidu, Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine, mõnus meelelahutus ja kaasahaarav sport | ETV | ERR
ETV ja ETV2 suvi: noorte laulu- ja tantsupidu, Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine, mõnus meelelahutus ja kaasahaarav sport
7. juuni õhtul kell 19 toob ETV ekraanile Neeme Järvi 80. sünnipäevale pühendatud kontserdi. "Sõbrad, teeme muusikat!" – just selline energiline ja optimistlik tervitus iseloomustas Neeme Järvit, kui ta 1963. aastal äsja Leningradi konservatooriumi lõpetanuna esimest korda Eesti esindusorkestri peadirigendiks sai. Energilisus, positiivne ellusuhtumine ja hea huumorimeel on kandnud teda pikal ning kireval dirigenditeel ikka laineharjal. Neeme Järvi 80. sünnipäeva kontserdil juhatavad Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit Neeme Järvi ise ning poeg Paavo Järvi, solistid on Maarika Järvi ja Kalle Randalu. Kontserdi režissöör on Ülle Õun, produtsent Ruth Alaküla. Kontserdi teine osa algab kell 21.00 ning seda saab näha ETV2-s.
10. juuni õhtul kell 18.40 jõuab ETV vaatajateni otseülekanne Tallinnast Vabaduse väljakult, kus tähistatakse suurejoonelise sõpruskontserdiga meie põhjanaabri Soome 100. sünnipäeva. Üles astuvad Tõnis Mägi, Vesa-Matti Loiri, Chalice, Iiris, Mari Kalkun, Petri Laaksonen, Lenna, Paleface, Jaan Pehk, Jüri Pootsmann, Ronya, Stig Rästa, Scandinavian Music Group, Villu Tamme, Tuomo, Ailu Valle ja Saara Aalto. Muusikuid saadab soome saatebänd Räjähtävä Nyrkki ning õhtut juhivad näitlejad Sanna Stellan ja Jan Uuspõld.
15. juuni õhtul pakub ETV nautimiseks Viini filharmoonikute traditsioonilist suveöö kontserti, mida Schönbrunni palee imelises aias juhatab Christoph Eschenbach - tunnustatud saksa dirigent, kes juhib USA rahvuslikku sümfooniaorkestrit. Põnevas kavas kõlavad kaasakiskuvad palad Tšaikovski balletist kuni Harry Potteri filmideni, sekka muusika Dvorakilt, Stravinskilt ja Rahmaninovilt. Solist on sopran Renée Fleming. Kontserti kommenteerib Eero Raun.
21. juunil toob ETV ekraanile värske dokfilmi "Raudmees Andres Krestinov", mis jutustab legendaarse krossisõitja loo. Filmis näeb atraktiivseid arhiivikaadreid ja Andrese meenutustega vürtsitatud lugusid nõukogude ajast tänaseni. Kolmekordne Nõukogude Liidu ja 21-kordne Eesti meister on stardijoonel veel ka täna, 53-aastasena just selles samas filmis. Linateose autorid on Andres Arro, Tarvo Mölder, Raido Nikonorov ja Steiv Silm.
22. juunil jõuab ekraanile otseülekanne heategevuskontserdist "Laulud sõdurile", mis lisaks muusikaelamusele pakub võimalust aidata ja toetada neid lapsi, kelle isa või ema on välismissioonidel hukkunud või raskelt viga saanud. Kontsert toimub Rakvere spordihallis ja laval astuvad üles Birgit Sarrap, Elina Born, La La Ladies, Daniel Levi, Kõrsikud, Rolf Roosalu ja Jaan Sööt. Muusikuid saadab Eesti Kaitseväe orkester Peeter Saani juhatamisel. Õhtut juhib Üllar Saaremäe. Otseülekande režissöör on Marek Miil, juhtoperaator Raul Priks, produtsent Lii Kuldmäe.
23. juunil kannab ETV üle traditsioonilise võidupüha paraadi, mida tänavu peetakse Rakveres. Paraadi kommenteerivad Andres Kuusk ja Kaitseliidu kooli juhataja Erik Reinhold. Reporter on Anna Gavronski. Otseülekande režissöör on Marek Miil, produtsent Lii Kuldmäe.
Juuli algus toob ETV ekraanile XII noorte laulu- ja tantsupeo "Mina jään" ülekanded. Viiel argipäevaõhtul (26.-30.06) vahetult enne noortepeo algust on eetris traditsioonilised peo ettevalmistust näitavad 10-minutilised eelsaated "PEOLE!", mida juhivad Margus Saar, Anna Gavronski, Piret Järvis, Taavi Eilat ja väike Kase Kai Kihnust.
1. juuli päeval jõuavad vaatajateni rahvamuusikapidu ja õhtul noorte tantsupidu. Rahvamuusikute pidu on eetris esimest korda iseseisva ülekandena ning näha saab tõeliselt rikkalikku pillide pidu. Rahvamuusikapeolised jagunevad vastavalt ansamblite koosseisule kuue pilliliigi vahel: kandled, viiulid, lõõtspillid, näppepillid, akordionid ja koondorkester. Igal liigil on viiest kuni seitsmest palast koosnev repertuaar. Kuna rahvamuusika üks peamisi funktsioone on läbi aja olnud tantsuks mängimine, toimub üritus sel korral seal, kus on tantsijad, ehk Tantsupeo juures ja sellest lähtuvalt on Rahvamuusikapeo repertuaari läbiv joon tantsulisus. Lisaks tantsulugudele koosneb peo repertuaar üldjoontes pärimuslikest ja rahvalikest lugudest, aga kõlab ka autoriloomingut ja teiste maade muusikat. Rahvamuusikapeol on sel korral üks ühine pikk kontsert, kus kõik pilliliigid oma kavaga esinevad. Rahvamuusikute peo loominguline juht on Juhan Uppin.
Tantsupidu Kalevi staadionil tugineb motiividele muistendist "Koit ja Hämarik". See on lugu igikestvate väärtuste põlvest põlve edasikandmisest ning vastutusest esiisade ja -emade tarkuse hoidmisel. Pidu on sündinud ajal, kui vajame oma juurtelt jõudu, et hoida esivanemate tarkust, meie oma olemise viisi. Sümboolne tõotus “Mina jään” seob meid selle maa traditsioonidega, hoolimata katsumustest, mis meie teele võivad sattuda. Tantsumurul on ühtekokku 8500 tantsijat ja võimlejat. Tantsupeo pealavastaja on Margus Toomla, idee autor on Meelis Kompus koostöös Maian Kärmase, Margus Toomla, Marju Kõivupuu ja Rasmus Puuriga. Teleülekande režissöör on Ruti Murusalu, juhtoperaator Raul Priks, tehnikajuht Risto Sirts ja produtsent Margus Saar.
Päev hiljem, 2. juulil, saavad ETV vaatajad osa noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigust ning XII noorte laulupeost. 2. juuli hommikul algusega kell 9.30 alustab Vabaduse väljakult lauluväljaku poole kõndimist pea 40 000 noorest pidulisest koosnev rongkäik, mida televaatajate jaoks kommenteerivad Margit Kilumets ning Tarmo Tiisler. Piret Järvis on aga reporterina otse sündmuste keskel ja toob vaatajateni kõige ehedamad emotsioonid rongkäigust. Lauluväljakul toimuvat vahendavad televaatajaile Margus Saar ankruna ning reporteritena piduliste-pealtvaatajate seast Anna Gavronski, Taavi Eilat ja 8-aastane Kihnu tüdruk Kase Kai. Kai on siiani teinud Vikerraadios Kihnu uudiseid, nüüd leiab aset tema teledebüüt reporterina ka kaamera ees.
Vana hea "Lauluga maale" on tagasi ja juba 18. suve saadab ETV teele lõbusa lauluvankri. Aegade jooksul on formaat muutunud, mitmel korral on nimigi vahetunud. Üks mis alati on kindel - selles suvesarjas saab lustiga kaasa laulda.
Saatejuhid on vaatajatele juba tuttavad Gerli Padar ja Jüri Aarma. Muusikatoimetaja Reet Linna lubab, et äratundmisrõõm on suur, sest selle suve laulud on valitud läbi poole sajandi. Gerli Padari kõrval on sellel aastal laulvateks saatekülalisteks meeshääled, Karl-Erik Taukar, Rolf Roosalu, Kristjan Kasearu ja Silver Laas. Sarjas löövad esimest korda kaasa Jüri Pootsmann ja Daniel Levi Viinalass. Selle aasta ainukene naisartist saatekülalisena on Anne Veski, kes on rahvaga kaasa laulmas laulusaadete algusest peale, seda juba 18 aastat järjest. Saate avaosa jõuab vaatajate ette 8. juuli õhtul Tallinnast Komandandi aiast, kus rahvaga laulab Karl-Erik Taukar.
Juulist septembrini vahendab ETV Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seonduvaid saateid ja ülekandeid. Eesti saab esmakordselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks ja on järgmised pool aastat kogu Euroopa tähelepanu keskpunktis. 29. juunil tähistatakse seda sündmust Tallinnas Kultuurikatlas ja Vabaduse väljakul uhke kontsert-etendusega, kus osalevad Euroopa tipp-poliitikud ja esinevad meie parimad artistid. Saatejuhid on Anu Välba ja Johannes Tralla. 30. juunil tuuakse vaatajateni Eesti eesistumise pressikonverentsi, kus tutvustatakse meie poole aasta prioriteete. Saatejuht on Indrek Treufeldt. Juulis toimub mitu kõrgetasemelist ministrite kohtumist ja ERR toob tipphetked vaatajateni nii televisioonis, raadios kui ka uudisteportaalis.
11.-16. juulini vahendab ETV Pärnu filmifestivali melu. Juuli keskel jõuab ekraanile ka kaasahaarava mälumängusarja "Eesti mäng" värske hooaeg, kus Gaute Kivistik ja Jaana Heeringson pakuvad taas võimalust kõikidel nuputada ning põnevatel teemadel kaasa mõelda.
Ka ETV2 pakub suvel rohkesti mitmekülgset vaatamist. Juunikuus jõuavad esmaspäeva õhtuti sarjas "Kirjanduse aeg" vaatajate ette põnevad intervjuud kirjanikega. Esmaspäevast neljapäevani saab õhtuti kell 21 vaadata taas reisisaateid sarjas "4x4". Alates 10. juunist näitab ETV2 laupäeviti kell 19.30 indiaanifilme. Neljapäeva õhtuti kostitab kanal aga vaatajaid kodumaiste linateostega.
Traditsiooniliselt pakuvad ERRi telekanalid suvel põnevat vaatamist ja kaasaelamist spordisõpradele. Läbi suve saab neljal pühapäeval ETV2 vahendusel otsepildis kaasa elada autoralli maailmameistrivõistlustel Ott Tänaku/Martin Järveoja kihutamistele rallimaailma tipus. Juuni keskpaigast juuli alguseni toovad ERR-i telekanalid ekraanile jalgpalli maailmajagude karikaturniiri kõik 16 kohtumist. Eesti jalgpalli meistrivõistluste Premium Liiga mängud on läbi suve eetris reede õhtuti ning suve lõpul kohtub meie jalgpallikoondis MM-i valikmängudes Kreeka ja Küprose rahvuskoondistega. Juulis vahendab rahvusringhääling Lõuna-Eestis toimuva orienteerumise MM-i kõik distantsid, samuti jõuab otsepildis vaatajateni Auto24 ringrajal toimuv Baltikumi olulisim autospordisündmus - Suur Võidusõit Estonian GP 2017 ülekanded. Spordisuvele paneb väärika punkti tõeline tugitoolisportlaste maiuspala - kergejõustiku MM (4.-13. augustini Londonis).
|
OSCAR-2019
|
||
Päevatõus järvel on hoopis teistsugune kui mere ääres. Vähem trompeteid, rohkem viiuleid, piltlikult öeldes. Kuigi ilusad on muidugi mõlemad. Pärast ülerahvastatud lennujaamu, kus inimesed tõtlevad oma ainsa kaaslase, nutitelefoni saatel, oli Berliini Wannsee kallastel eelmisel nädalavahetusel veel väga kena. Parasjagu soojust ja valgust ning ennekõike vaikust. Kuigi ega randa ei pääse, järve peab vaatama uhkete jahtklubide väravavõrede vahelt. Enamik hooneid sealkandis tunnistab nostalgiliselt sajanditevanusest hiilgusest.
See keskkond sobis igati hästi baltisaksa seltsi iga-aastaste, ikka novembrikuu nädalavahetusel peetavate kultuuripäevade korraldamiseks. Seekordseks teemaks oli valitud usuliste kogukondade mõju ja võimetus sekulaarses ühiskonnas. Mulle anti ette kõnelda moraalist ja ühiskonnast Eestis ning sellest, mis meie kiriku õieti liikuma paneb. Või siis ka mitte. Aga veel kõneldi vennastekoguduse rollist Läti kirikuloos, juudi kogukonnast Leedus, muslimitest Saksamaal, ortodoksi kirikust Baltikumis ja paljust muust.
Olen varemgi sarnastel üritustel osalenud. Baltisakslastel on laia joont, samas on nad südamlikud, paljudega olen ka Tartus Jaani kirikus kohtunud, mõnda neist pean juba oma sõbraks. Nagu näiteks Paul-Gerhard von Hoerschelmanni, keda ilmselt ka paljud kirikulehe lugejad tunnevad.
Baltisakslased on nostalgilised, aga huvitavaks teeb asja just see, et nende mälestused siinsetest aladest erinevad meie omadest. Nad ise nimetavad ennast saksabaltlasteks (selles on oluline vahe) ja jagunevad samuti «lätlasteks» ning «eestlasteks», kes võivad ägedalt vaielda, kumb linn on õieti kaunim, kas Riia või Reval, kummas linnas pandi püsti maailma esimene jõulupuu ja kas see oli ikka Riia Peetri kirik, kus alustas tegutsemist maailma esimene evangeelne kogudus.
Erinevalt päriseestlastest ja -lätlastest on neil aga lisaks ühine keel. Mis pärissakslaste hulgas võib ka segadust tekitada. Konverentsikeskuse võõrustajad olid esimesel õhtul Rootsi lauas – kindlasti sõbralikkuse märgiks – toitude juurde pannud selgitavad venekeelsed sildid …
Veel ühendab neid mure oma endise kodumaa pärast. See on omamoodi liigutav, nagu oleksime nende lapsed – mida me kunagi mingis mõttes kindlasti olimegi. Ennekõike on see mure kiriku pärast, sest baltisakslane on rahvuselt ju õieti luterlane. Nii nad muretsevadki arengute pärast Eesti, aga eriti Läti luterlikus kirikus, mida nad nimetavad kas konservatiivsuseks või siis evangeeliumist ja selle eetosest taganemiseks ning jõu raiskamiseks arutute asjade üle arutlemisel. Nagu naiste roll kirikus või suhtumine homoseksuaalsusesse.
Seltsi esimees Frank von Auer võttis balliõhtul mu kuuenööbist kinni ja nõudis resoluutselt, isegi veidi pahaselt aru, mida meie kirik õieti mõtleb teha, et kõlapinda ja tõsiseltvõetavust ühiskonnas tagasi võita.
Muide, alguses mõtlesin, et Baltenball on vaid mingi märksõna, aga siis sai selgeks, et nad tõesti üritavad ka seda, väidetavalt ainuomaste eripäradega baltisaksa traditsiooni alal hoida. Pärast paaritunnist vaheaega ettevalmistusteks ilmusid daamid ballikleitides ja härrad pidulikes ülikondades.
Tantsiti mitte kahe-, vaid hulgakesi, kavasse kuulusid masurkad ja polkad, vaja läks tantsujuhti, kes prantsuskeelsete fraasidega juhatas sisse õiged figuurid ja liikumised. Käisin õhtu edenedes õhku võtmas ja väljast vaadates ajas ennast ka naerma, et siin ma nüüd siis olen nagu mu talupoegadest esivanemad, kes mõisa akende taga härrade lustimist piilusid.
Tagasiteel Helsingi lennujaamas, kus tundus, et inimesi saab üha rohkem ja nad tunduvad üha üksildasemad oma ainsast sõbrast nutitelefoniga, juhtus midagi täiesti uskumatut. Põrkasin keset seda sagimist kokku oma näitlejast sõbraga, kes naasis parasjagu Indiast teatrifestivalilt.
Istusime kohvikus ja ootasime oma lendu, tema Tallinna, mina Tartusse, ja ta pajatas, et India pole mitte üksnes teises ajavööndis, vaid mõnes mõttes ka teises ajas. Ja mina vastasin, et mul on osaliselt sama tunne. Nagu oleksin käinud vähemalt saja aasta taguses minevikus.
Riia baltisaksa keskuse juhataja Nora Rutke rääkis mulle anekdoodi, mis pidi kirjeldama baltisakslaste temperamenti: kui jäise viisakuse poolest tuntud inglane lahkub seltskonnast õieti hüvasti jätmata, siis ülevoolavalt soe baltisakslane jätab hüvasti tegelikult lahkumata.
Huvitav, milline on meie kiriku temperament: nagu inglastel või nagu baltisakslastel? Ja kas see kirik tuleb kunagi uuesti trompetihelide kõlades kui päikesetõus merel või vajub Titanicuna minevikku vaid keelpillikvarteti saatel nagu loojang metsajärve kaldal?
Tänavu 2. jaanuaril abiellus president Toomas Hendrik Ilves oma Läti küberkaitsespetsialistist kallima Ieva Kupcega. See on praegusel Eesti riigipeal juba kolmas abielu.
EELK Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets, kuidas te suhtute sellesse, et president Toomas Hendrik Ilvesel on see juba kolmas abielu? Kas kiriklik abielu peaks kestma kuni surmani või saab tänapäeval teha selles siiski mööndusi?
Oleme kirikus jätkuvalt seda meelt, et abielu on surmani ja eluks ajaks. Kui aga tänapäeval hakkaks seda korda nõudma, jääks kannatajaks ja naerualuseks kirik. Ühiskond on selline ja inimesed käituvad teistmoodi.
Abielu lahutamine tähendab ikkagi kahe invaliidi teket. See on trauma, aga elus on nii, et traumasid tuleb ka üle elada. Lõpuks peab kirik olema juures, kui traumad on tekkinud. Need tulevad inimestest endist, meil tuleb meie endi vigadega tegelda.
Kell 10 piiblitund, mille peavad Jaan Bärenson ja Mart Rannut Eesti Piibliseltsist, kell 11 dokumentaalfilm «Piibel Eestis», kell 12 kuulutustund sõnavõttude ja tervitustega.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuidas eemaldada mao ja puusad kiiresti ja lihtsalt. Mida Näha; Top 10; Sport Ja Süüa; Kaalus õigesti; Categories. Armastus.
KUIDAS VALMISTUDA OPERATSIOONIKS piimatooteid ja viljalihaga mahla, süüa, eemaldada operatsiooni ajal küünelakk.
Hingamisteede haiguste ja südamehaiguste. Kuidas on mao Lisaks sellele kasutab kirurgilised instrumendid eemaldada täielikult Millal ja mida saab süüa.
Loomulikult meeletus koguses valuvaigisteid aga need hakkavud ju maksa ja mao peale Süüa ei sa õieti ainult suppi ja Saaks ravi nõu andeid mida kodus.
Mida kõrgem on keskmine eluiga ja mida rohkem on näiteks mao limaskestale ja südame tuleb ravida ehk täielikult eemaldada. Kuidas.
Kuidas eemaldada tumedad laigud ja vältida nende Mida iga tüdruk peab teadma Kuidas vabaneda eemaldab toksiine, süüa hapu puu-ja.
Mis need täpsemalt on, kust me neid saame ja kuidas neist seega rasedad ei tohiks elavhõbedat sisaldavat kala üldse süüa. mis võib kahjustada.
mida süüa – Mida ei söö ravi mao ja põrna. Maksa vastutab tasakaalu ja stabiliseerimiseks energia kehas. Kuidas ei saada vähk (): – Selleks.
mida kasutatakse eemaldada Lima või muudes eritistes Sagedasemad sümptomid haavandid on verine väljaheide ja terav mao mida inimene võib süüa.
Kuidas eemaldada musti punkte ja kuidas eemaldada mustad täpid. Probleeme mao sa pead lõpetama süüa magusat: suhkur, сушенные.
Ja pärast joomist hommikul tass kohvi või teed mao limaskesta on ärritunud ja keha samal ajal ei mida süüa enne ja pruut Kuidas eemaldada longus.
mida te vajate süüa.Sel Kuidas eemaldada mao ja Naised alati muretsema oma välimuse ja ülekaalust ja zadusyvayutsya kuidas eemaldada kõht.
Tervise säilitamiseks soovitatakse süüa iga päev mao- ja eesnäärmehädade paksu sulalume lobjakakiht eemaldada – pikka aega niiskes ja ummuksis.
teostab slim talje ja oad jms.Lahenda probleem, kuidas eemaldada rasva kõhu, süüa rasvast võib olla kahte tüüpi.Proovin eemaldada rasv, mida peaks.
Mao ja kakstesitsõrmiksoole Tõsise maohaavandiga tuleb esialgu toidusedelist eemaldada ka kõik teraviljad, leib ja mida võib süüa nii toorelt.
Kuidas on võimalik eemaldada wen u inimeste tähendab? Ilu Sõna "липома" pärineb kreeka sõna "липос" ja "naki", (mao ja soolte).
soovitatakse ka saialille õite värskeid kroonlehti süüa. ülihappesusega gastriit ehk maokatarr, maokrambid, mao ja (Hommikul salv eemaldada.
madala happesusega mao.2-3 hapu süüa õunu.Ja see ei kehti mitte ainult sellest, mida ja C-vitamiini Ja siis on kasulikum. Kuidas süüa.
Kuidas eemaldada pool kodus: mida tuleb järgida kodust. siis on parem süüa kodus maitsev ja tervislik hommikusöök.
Kuidas eemaldada kõht rasva ilma dieediga - kõik "jaoks" õige eluviis 15. märts 2012 piiratud tagasihoidlik klaas jogurtit ja õuna päevas.
Vähihaigetel soovitatakse süüa riivitud mao ja soolte limaskesta põletiku Viljadest eemaldada seemned, lõigata ratasteks ja keeta siirupis.
keeta ja süüa kui garneering, Kuidas eemaldada kõht rasva 1 päev mida teil on vaja puhastada magu päev.
Sidrun on seedimist soodustav ja ta reguleerib mao happelisust, mida inimene vajab nooruse säilitamiseks. Kuidas eemaldada erinevaid plekke.
Samal ajal eemaldada küüslaugul pealmine koor ja lõika ära tipp. Võite võtta pehmed küüned ja neid süüa või määrida need (mao limaskesta.
Järgnevalt vaatame mis töövahendeid on Teil vaja ning kuidas parketi aitavad mao- ja settib ning mida aeg-ajalt sealt eemaldada.
omapärane ainult naistele.Kuidas eemaldada mao Kuidas eemaldada kõht rasva, puu-ja köögivilju, kala süüa võid vähendada mao suurust ja poole.
(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) Aadam et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, mida Piiblis kirjas pole: nad kaotasid kõnevõime.
Mis need täpsemalt on, kust me neid saame ja kuidas neist vabaneda? mis võib kahjustada mao ja soolestiku sisepinda ning tervislikku ja puhast toitu süüa.
millal ja kuidas? Selle operatsiooni järel saab korraga süüa väga samas säilib siin organismi anatoomia ja vajaduse korral saab bandaaži eemaldada.
muutmine süüa Kuidas süüa eemaldada kõht et kaloreid keha ei saa.Seetõttu näeb neid tavaliselt talje piirkonnas.Ja kui te ei tea, kuidas eemaldada.
siooni juua piimatooteid ja viljalihaga mahla, süüa, võib mao sisu narkoosi ajal mu ja ärevust. Mida kiiremini äge valu kontrolli.
Kuidas eemaldada rasva kõhu On radikaalse ja konservatiivse kuidas eemaldada rasva kõhu. Autor konservatiivsemate viis eemaldada rasva kõhu järgmised.
• Mao verejooks. Ja nüüd suur küsimus: kuidas süüa rabarberit moos.Võimalusi liha väikesteks tükkideks.Kondid ja valged seinad eemaldada protsessi.
Kuidas eemaldada kõht rasva. Režiimi; lahja liha ja kasulik jogurt, võite süüa muna. mida saab kasutada normaliseerida ainevahetust ja kaotada rasva.
Puu- ja köögivilju on soovitatav süüa minimaalselt viis portsjonit Mida rohelisem ja mida rohkem lehti, uriinipidamatuse, mao- ja kõhunäärmehaavandite.
Blogi mahlapaastust ja tervisilikust toitumisest, kuidas sest ka ülesöömine kahjustab mao ja Millistest toiduainetest neid ained saab ehk mida siis süüa.
mille õied on mõlemasoolised ja mida tolmeldavad kuivanud pealsed ja juured eemaldada. ja indiaanlased kasutasid küüslauku.
425 Kuidas leevendada 25.aug röntgenis tuvastati mao erosiooni ja 30.aug. diagnoositi EMOs Kui on leitud sapikivi mis tuleb eemaldada,siis olen kuulnud.
Kuidas eemaldada kõht mida saab ja tuleb lahendada.Õnneks saab vabaneda kõht lihtsalt see aitab luua V-kujuline figuur ja teha mao vähem märgatav.
Kurk, tomat – eemaldada koor. Lehtsalat ja Oma rikkaliku C-vitamiini poolest aitab parandada mao erosioone ja haavandeid et saab süüa.
mis asub kaksteistsõrmiku ja mao ägenemist tavalised valuvaigistid aspiriin ja ibuprofeen, mida soovitatakse tõsist ja kuidas.
tervisliku toitumise kehakaalu kaotus menüüsoovitused kuidas kaalus kiiresti?Dieet calculous koletsüstiit ja pankreatiit
Tervislik toitumine. Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni toitumisjuhised; Eestlaste toitumine ja tervis minevikus ja olevikus; Mõtteid laste toitumise kohta.
Söömine on inimese elu alus. Puudujäägid ja liialdused selles põhjustavad varem või hiljem häireid. Nõrgenevad keha passiivsed ja aktiivsed kaitsesüsteemid.
18.01.2015 1 ENTERAALNE TOITMINE Hanna-Liis Lepp Tartu 2015 Tuleb jutuks. • Toitainete-ja energiavajaduse seosed • Kliinilise toitmise üldpõhimõtted.
Fitness.ee Artiklid : Toitumine Artiklid. Morbi eleifend purus sit amet sapien feugiat, at elementum purus scelerisque.
Toitumine südame- ja veresoonkonnahaiguste korral; Toitumine kasvajate ja kiirituse korral; Toitumine luu- ja lihashaiguste korral; Diabeet.
Kanade pidamine - kanade kasvatamine oma kodus - talus. Hakkame pihta, raketiteadust ei ole, siin mõned kogutud mõtted ja nõuanded.
Ma ei ole täpselt kindel, aga ma eeldan, et see võiks olla üks tervislik hommikusöök? Kui ma selle kahe munaga ja tomatitega ühele poole sain, oli mu kõht.
SPORTLASTE TOITUMINE. Mehis Viru Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed.
Tervislik toidutaldrik Eesti Koolispordi Liit. Loading Tervislik toitumine "Toidupüramiid" - Duration: 6:30. MarisMaripu 3,443 views.
Toitumine. Poole ajast veedab ta jahti pidades. Siil on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, selgrootud.
Tervislik toitumine ja treeningud olid mind alati huvitanud aga selgeks seda kõike endale polnud veel teinud. Tulemused andsid endast märku iga nädalaga.
Toitumine võetakse enamasti luubi alla siis, kui on soov kaalus alla võtta. Eduka tegevuse ja püsiva lõpptulemuse saavutamisel on suureks abiks konkreetse.
Tervislik toitumine ei pea olema keeruline. Toome teieni lihtsad ja praktilised nipid, kuidas tasakaalukalt toituda ning kuidas oma toitumis harjumusi parandada.
Aluseline toitumine – milleks? Üleüldse, milleks dieet? Vastus on lihtne – tervis. Toiduvaliku olulisust rõhutas juba meditsiini isa Hippocrates (ca. 460–370.
tervislik toitumine. TERVISETARKUS: Kuidas saada lahti vöökoha rasvapolstrist? 13.aprill 2017 08:35. 21 rooga, mida ei tasuks välja sööma minnes kunagi tellida.
Lahenda oma keha vormi. Trenn ja toitumine. Rasvakihi mõõtmise kaliiprid, geenitestid sh DNA-dieet, treening- ja toitumiskavad.
Tõeliselt maitsev Lõpuks üks müsli mis on tõeliselt maitsev! Ei sisalda rosinaid, banaanilaaste või muid odavaid täiteaineid. Saadaval seitsmes.
Tervislik toitumine, Tallinn, Estonia. 3,967 likes · 5 talking about this. Eesmärk on teavitada, kuidas olla tervem ja hoolitseda oma tervise.
Toitumine on saanud 22 vastust. Pille ütles: 14. jaan. 2010, 11:15. Kas see ongi see näidismenüü, mida me peaksime järgima? Või tekib see näidismenüü.
Rencontre avec Raouf Jelassi : vocaliste et parolier de Nawather, un groupe de metal qui nous arrive tout droit de Tunisie. MusiqueAlliance : Bonjour ,vous avez un style musical totalement original, comment est né Nawather ? Raouf Jelassi : En l’an 2000 le groupe »Occulta » don...
|
OSCAR-2019
|
||
Juba neljandat korda avab Urissaare Rantšo oma väravad kõikidele kantrisõpradele. Teid ootab Eesti vingeim farmifiilingufestival – Urissaare Kantri 2018!
Eesti mõnusaim farmifiilingu festival, Urissaare Kantri toimub juba 17. - 18. augustil, Mulgi vallas Karksi-Nuia külje all Univere külas. Urissaare Kantrifestival on kui viimane printsess barbarite hulgas, nii sooja ja sõbralikku pidu annab tikutulega otsida. Lavale astuvad tänavu Ultima Thule, Kõrsikud, Revals, Tjorven, Äge Brass, Univere Laine ja loomulikult Urissaare Rantšo house band. Kümne meetri kõrgusel ladvalaval esineb Andre Maaker.
Nii reede kui laupäeva öö viib saloonis hommikusse DJ Vints Vooni kantridisko. Kohal on talurestoranid ja pirukamemmed ja alpakad, toimuvad õpitoad, Line Dance meistriklassid Kaie Segeriga ja IV Jõllitamise meistrivõistlused. Samuti on Mulgi pruulikoda taaskord müügile toonud kantri eripruuli „Lasso“.
Lisaks pakub festival unustamatuid elamusi kaasahaaravate võistlusmängude, atraktsioonide ja kohalike talutootjate laadaga! Pisipere festivalimeeleolu hoiab üleval lastealal toimetav kauboipreili, kelle juhtimisel toimuvad erinevad mängud, meisterdamine, joonistamine, näomaalingud ja loomulikult heinas mõllamine.
Kõige värskem info on kättesaadav meie kodulehel Urissaare Rantšo ning Urissaare Kantri 2018 Facebooki lehel.
Kantrilisi ootavad Urissaare taluhoovil: taluloomad-linnud, rodeo pull, Slow Bar, Jõllitamise IV Eesti Meistrivõistlused ja Kantrimehe kantrinaise võistlused ning muud põnevad atraktsioonid!
Tjorveni kohta võiks öelda “eksperimentaal ansambel”. Seda seetõttu, et kvartett miksib oma originaalloomingus väga julgelt erinevaid stiile. See on mänguline, rõõmsameelne ja suvine. Just selliselt algab Urissaare Kantrifestivali laupäevane päev.
Selle aasta kantrifestivalil alustame tribüüt-kontsertide traditsiooni. Hank Williams tribüütkontsert on Urissaare Kantril esimene ja erandkorras Urissaare Kantri tarbeks kokku pandud projekt. Hank Williams Seeniori peetakse üheks kantrimuusika isaks - eriliseks
peetakse just tema laulustiili. Tema loomingust leiab tuttavaid lugusid ka see, kes pole kunagi Hank Williamsist kuulnud (näiteks on Hank Williams loo - Jambalaya autor). Olgugi, et Hank Williams pole esimene, ega ka kõige kuulsam kantriartist, on siiski sobilik
just temast alustada. Muusik, kes väga rasketest oludest hoolimata kirjutas suurepärast muusikat. See on bluusi- ja kantrimuusika erilisuse suurepärane näide. Lavale astub tribüütkontserdi tarbeks spetsiaalselt kokkupandud muusikaline kollektiiv - kunstiline juhi ja solisi Hain Hoppe eestvedamisel.
2017. aastast on Eesti muusikamaastik rikkam just selle kantribändi võrra. Stiililiselt kantri-, bluus- ja folkmuusikat viljelev ansambel on teinud erakordse tähelennu Eesti muusikataevasse. Revals on jõudnud vähem kui aastaga Eesti aasta lugude tabelisse kahe looga. Värvikas ja väga hästi komponeeritud muusika rikastab Urissaare kantrifestivali.
Urissaare talu peremees Priit Oks kutsub selleks kontserdiks endaga koos lavale sõpru nii lähemalt, kui kaugemalt. Paljud lavale astuvad muusikud on Viljandimaa ja Mulgi valla taustaga. Repertuaar on ansambli otsustada, kuid stiil on endiselt Kantri.
Suupill on maailma kõige populaarsem muusikainstrument ning selle mängimisega alustamine on üsna lihtne. Suupill on sobilik kõigile inimestele igas vanuses. Ei ole oluline, kas Sulle on „elevant kõrva peale astunud!“ või mitte, suupillist saab iga inimene loo kätte kui vaid natuke püüab! Inimesele, keda muusika ja suupill rohkem huvitavad, pakub see pill palju väljakutseid ning keerulisi tehnikaid, mida saab omandada terve eluaja!
Kui Sul ei ole suupilli, siis pakume võimalust koos registreerimisega soetada ka endale esimene suupill (siis märkida registreerimisel ära). Suupilli valib Sulle välja õpitoa läbiviija. Sellega seoses võid olla kindel, et oled saanud parima hinna/kvaliteedi suhtega pilli. Lisaks tehakse pillile ka eelkontroll ning vajadusel kohendatakse Sinu pilli, et see oleks paremini mängitav.
Algajate õpituba on suunatud inimesele, kes ei tea suupillist (või ka muusikast) midagi, kuid soovib seda õppida või on tema huviks näitkeks peale ümisemise veel miskit muusikalist selgeks saada. Algajate õpitoas osalemine ei eelda vähimaidki muusikalisi teadmisi.
Käsitletavad teemad- mida kujutab endast diatooniline (see tavaline) suupill, kuidas valida endale õige suupill, suupilli hoidmine, suu asend, akordi mängimine, rütmimustrid (rongi hääled jmt), ühe noodi mängimine.
Õpituba käsitleb nootide painutamist (bending) ja blues skaala tutvustamist. Õpituba eeldab juba mõningaid teadmisi suupilli mängimisest- rütmid, ühe noodi mängimine, esimeses positsioonis mängimine, saad kõik olemasolevad noodid kätte (ka teise ava noodid ning tead, et see „teine auk“ ei ole katki).Kui oskad mängida heliredelit esimeses positsioonis ja ka esimesi viisijuppe, kuid soovid teada saada nootide painutamise kohta, teise positsiooni ja blues suupilli kohta siis see õpituba on Sinule.
Käsitletavad teemad- teine positsioon, kuidas noote painutada ja blues skaala; suu, keele, kurgu asendid; harjutused tulemuslikumaks painutamiseks ja muud nootide painutamisega seotud teemad.
Õpitoas osalemine maksab 10 eurot (ka festivalipassi/päevapileti omanikele) osaleja kohta. Kohtade arv on piiratud.
NB! Kui Sul ei ole festivalipassi või päevapiletit saad siiski osaleda, kuid registreeri siis kindlasti ette.
Festivali passi ja päevapileti soodushind kehtib 8-16 aastastele noortele ja pensionäridele, soodustuse kehtimist kontrollitakse festivali piletitelgis (võta kaasa soodustust tõendav dokument).
Kuni 7 aastased (k.a.) lapsed saavad festivali alale tasuta, et vältida lapse vanusemääramisega tekkida võivaid küsimusi, soovitame lasta ka lastele panna piletitelgiskäepael.
Soovitame riietuda vastavalt ilmastikule ja pidada meeles, et kantristiilis riietujat ootavad eest ülevoolavad komplimendid. Meeleolu aitab luua stiilne kaabu.
Telkla on avatud 17. august kell 17:00 - 19. august kell 12:00. Võta kaasa oma telk ja magamisvarustus. Telklas on WC ja mobiili laadimise võimalus! Samuti on olemas pesemisvõimalused ning end saab värskendada tiigis.
Festivaliala valvab turvafirma, kuid festivali meeskond ei vastuta kaotatud ja varastatud esemete eest.
Oma joogiga festivalialale ei pääse. Samuti ei ole lubatud festivalile tuua tuli-, külm- ja sportrelvi ning muid ohtlikke esemeid ega aineid (festivali väravas toimub turvakontroll).
Korraldajatel ja turvameeskonnal on õigus mitte sisse lasta ja saata festivali alalt välja külastajaid, kes rikuvad festivalikülastajate mõnusat meeleolu ja ei täida festivalireegleid.
Kruusateel olles pööra esimesele teele paremat kätt - see veidi parandamist vajav kruusatee viibki sind metsade ja põldude vahel loogeldes Urissaare Rantšosse!
Enne Karksi-Nuia linna tuleb pöörata paremale! Vahetult enne linnapiiri on mäeselg, kus juba näed Urissaare Kantri suunaviitasid.
|
OSCAR-2019
|
||
Toomas ütles näpukate kohta, et saatan hakkab segama, kui ollakse jõudnud Tõele ohtlikult lähedalle.
Vaimustuses üks tasapisi kaotab siinse reaalsuse rütmid kuni täielise väljalangemiseni, teine aga muutub kiirgavalt selgeks ja täpseks. Miks nii, kas on inime Vaimus või Vaim inimeses... ei vist tea tundjadki neid saladusi.
Uku Masing kirjutas, et ta rääkinuvat kaks korda elus väga tarka juttu. Aga millist, ei mäletanud ei tema ega ta kuulaja hiljem, uskusid vaid, et neisse see kuidagi jäi. Jaa, tõelised hetked on kordumattud.
Juutidel, aramealastel oli nimena Joshua. (ka kaananlastel oli selle nimekujuga jumalus, keda austati igal aastal viljakusjumalana, kes igal kevadel suri ja siis mõne päeva pärast ellu ärkas).
Jeesuse-Joshua jüngid olid erinevaid koolkondi. Osa kutsuti esseenideks, mis võis tähendada Essa järgijaid. See rühmitus oli olemas kindlalt juba mitu sajandit enne Pilatust jt. ajaloolisi isikuid.
Kes võis olla Jeesus-Joshua-Essa? Üks uuem versioon viitab Tutanhamonile, kelle eluloolised andmed pidavat mingil määral kattuma Jeesuse-Joshua omaga (ka olevat täheldatud Tutanhamoni hauakambris sarnast sümbolit Isa-Poja-Pühavaimule). Kas siis 2 tuh. aastat tagasi Seda Jeesuseks nimetatut ei olnudki. Üks versioon, et see oli nagu mingi vaimne olemine. Tõenäoliselt siiski keegi isik oli ja tegutses, keda peeti Essa jüngrite hulgas tema (s.o. Tutanhamoni) teiseks tulemiseks-olemiseks. (ka Vatikani raamtukogudes olevat vähemalt 18 allikat, kus juttu Issast e. Essast).
Kristusest. See on ehk tegelikult mitte pärisnimi, vaid pigem omadussõna, mis võis kreeklastel tähendada peale Päästja ka Valgustunut (e. Buddhat).
Jeesuse seminariks nimetatud rühma uurijad on jõudnud järeldusele, et piiblis selleks Jeesuseks kutsutu on ise tegelikult lausunud tegelikult vaid 18 % sellest, mis temale kirja pandud - ülejäänud on laenud mujalt.
Kas see, kes pani aluse religioonile – kristlusele - polnud ise religioosne ega elanud religioosset elu?
RJR-st näikse olevat saanud Pühast Vaimust parajalt purju jäänud kristlik poeet, kes oma paleust lopsaka õhinusega ümmardab.
Miks mitte. Sest poeesia on ju tõesti romantiline värk - ja kristlus kahtlemata on romantismi vorme, piisavalt lihtsakoeline, et kaasata masse. Ilus muinaslugu, kaunid mõistukõned - võibolla isegi liigalt ilutsemist ja vähe, üllatavalt vähe kohutavat kargust - märki Tõe ligiolust.
Jeesus romantilise kirjandustegelasena? Piibel suht heatasemelise kirjandusteosena (eriti omas ajas)? Seda kindlasti. Sest ajaloolisest Jeesusest pole tõesti praktiliselt miskit- nii et arhetüüp? Seesama arhetüüp, mis enne seda ilmnenud mitmel-setmel erineval moel, samuti rahva seas väga laialt levinud kujul. Ja et arhetüüp on tähtis, mitte ajalooline kuju, taipas juba Bultmann.
ja vahest võib see tulla väga tavaliselt ajal ja tavalises kohas a la "lõpetades lambapraadi pooltühjas talvises kohvikus kuiäkki tänavad kiirgasid soojust ja kõik oli otsekui armastuslooris"
no näiteks rännates nõukogude sanniasina Venemaal Moskvas ja peatudes Južinski põiktänavas, avas ühel hetkel meie magamistoa üks üks väiksemat kasvu kaunikesti purjus mees ja ütles vaid ühe lause “Ljubite i…”
Ma jätan selle lõpetamata, sest see lõpp…oli väga “isiklikult initsiatsiooniline”. See oli tõepolest mõjus.
hiljem selgus,et valessee tuppa eksinu oli ei keegi muu kui kogu selle seltskonna suurim autoriteet, nõukogude traditsionalismi isa, müstik, maag, alkeemik,literaat ja poeet Jevgeni Golovin.
Just sellised isiklikult pühenduslikud ja omamoodi zenilikult äraspidised oli enamik Južinski põiktänva tõdesid, kus näiteks “Alles siis on miski tõeliselt püha, kui enam miski pole püha” oli küll slogan, mida kasutati, aga see oli Golovini poolt öeldud näiteks konkreetselt kunstnik Pjatnitski kohta, aga mitte teistele.
Peatselt aga sekkus KGB ja mitmed emigreerusid ning ma ei teagi kas keegi ka kinni läks – küll aga jõudsid siiagi mitmed surmateated.Asju serveeriti enesetapuna,aga mine võta kinni..:(
Sõjaväeluure kindrali poeg Aleksander Dugin sai ülesande õppida ära mitu võõrkeelt, mida ta ka usinalt tegi nii, et võis traditsionalismi gurusid Guenoni ja Evolat peast originaalis tsiteerida, aga mõni….no vast ehk ka muidu uudishimulik või juhuslik sinnasattuja pidi näiteks ära jooma – no jälle ei saa öelda mida…
Mina tahtsin “satorini” jõuda ikkka askeesi ja palve jne, kaudu. Masing ütles,et teda ei ole see aidanud. Aga kui seda teha, siis reguraalset, kindlatel kellaaegadel jne.
Mul olid meelel Ignatius Loyola kontemplatatsiooni harjutused ja ma üritasin nende järgi...aga seda müstilist kogemust tõesti ei tulnud.
Masing rääkis,et teda kutsutud Moskva TA-sse meskaliini all katseid tegema. Aga ta ei olevat tahtnud vene keeles oma kogemusi jagada.
Ega nad Venemaal ameeriklastest maha tahtnud jääda ja mu meelest Pjatigorski isegi kirjutas sellest uurimusest TÜ semiootika toimetistes
Masing ütles,et kindlasti,aga siis peaks mõni hea sõber juures olema,kes esitab küsimusi. No küsib asju, mis on sulle ekistentsiaalselt olulised, ja vast neis vastustes võid sa avastada uue tasandi.
Muidu olevat LSD või muu taoline trip kui rännak Lõuna-Ameerika džunglisse,kus on kõik kirju ja ilus ja kõike palju,aga pärast jääb ainult üks segane pilt. Võib-olla ainult koolibri tunned ära, ütles Masing.
Küsisin,et kas kärbseseent võiks kja proovida. Punast muidugi. Masing seletas, et seene igas osa ei pruugu muskariini olla. Aga muidu võib ja ikka sama sekeemi järgi, et kui oled teadvuse erilises olekus, siis keegi lähedane küsib sinult oluli asju ja su enda vastustes võib midagi avaneda.
Kui olin Venemaa palverännakult naasnud - reisisiht oli tegelikult Burjaatias Ivolginskis, kus toona asus ainus N. Liidu budistlik datsaan ehk klooster ja mu soov oli, et mind võetaks õpilaseks ehk noviitsiks.
Aga paraku oli just arreteetitud tuntud budoloog Dabdaron ja tembeltatud sektiloojaks ja asutud ka kohaliku datsaani niiöelda muuseumiks tegema.
|
OSCAR-2019
|
||
Tallinn on aastatega toetanud kirikurenessansi programmi raames kirikute taastamist ja säilitamist kokku ligi 9 miljoni euro ulatuses. Praeguse aasta eelarvest kulub investeeringuteks kirikuhoonetesse ühtekokku 900 000 eurot.
“Oleme sel aastal toetanud mitmete kirikute renoveerimist nende konfessioonist sõltumata ja meil on plaanis seda teha ka edaspidi,” ütles linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart. “Kirik on palju enamat kui lihtsalt hoone, arhitektuuripärl või ajaloomälestis – iga kirik on ka kogukonna elu keskus, nii vaimse elu keskus kui ka kultuurielu keskus. Kirik on ka osa meie ajaloost ja kultuurist, õigemini on kirik oluline osa tervest meie kultuuriruumist.”
Järgmine: Jaan Tammsalu mõtisklus hingedeajaks: sina pead oma hinge eest hoolt kandma, kuna teist võimalust ei ole
Tahan juhtida tähelepanu ühele ebaõnnestunud sõnakasutusele Eesti Kiriku 8. oktoobri numbris, kus oli lugeda peapiiskopikandidaatide debatist Põltsamaal. Olin ise kohal ja jälgisin suure huviga. Toimunu vastab tõele. Eksitav on pealkiri aga selles osas, et debatti kui sellist tegelikult ei toimunud. Kandidaatide sõnavõtud olid rahumeelsed, vaidlusi ei võetud üles, ei oponeeritud. Õhus oli tunda ettevaatlikkust ja ilmselt ka hirmu võimaliku häältekaotuse ees, mida võib põhjustada vääralt öeldu või vale seisukoht, kasvõi naiste ordineerimise küsimuses. Siiralt kahju on, kui debatti selle sõna õiges tähenduses enne valimisi ei toimugi.
Kui ma enam kui 25 aastat tagasi sidusin oma tööd ja tegemised kirikuga, kuulsin nii mõndagi vanemat kiriku töötegijat ütlemas, et «annab Jumal ameti, annab ka mõistuse». Tõele au andes ei ole ma kirikus tööd tehes kohanud, et Jumal koos ametiga mõistuse annaks. Pigem oleks õige öelda, et Jumal valib neid, kellel tarkus olemas. Küll aga olen nii mõnigi kord hoomanud, et neil haruharvadel juhtudel kui Jumal karistab, võtab ta mõistuse.
Ootan uuelt peapiiskopilt tarkust ja oskust oma kirikut juhtida, tehes seda nii, et valitseks üksmeel ja saaksime eksimatult kuulutada, et kirik on endiselt luterlik ja ühtne nii kodumaal kui väljaspool kaasmaalaste juures maailmas. Et me ka kümne ja enama aasta pärast saaksime olla veendunud, et oleme jätkusuutlikud ning kirikul on kindel koht ja roll Eesti ühiskonnas, kus märgatavaks osaks on senisest ulatuslikum koostöö kiriku, riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Samas ei tohiks teha midagi sellist, mis annaks võimaluse meid süüdistada pürgimises riigikiriku staatusesse.
Ootan uuelt kirikujuhilt julgust ja otsustavust suhtlemisel riigi-juhtide tasandil, et laheneksid enam kui aastakümne jagu päevakorras olevad probleemid. Olulisimad on Niguliste kiriku ja selle juurde kuuluvate varade kompenseerimine (tagastamine omandireformi mõttes ei ole hetkel enam aktuaalne) ja Eesti Vabariigi algusaastatel riigistatud kogudusemaade eest 1934. aastal riigilt EELK-le väljastatud pantkirjade lunastamine. Eesti riigi järjepidevuses ei kahtle keegi, aga kui teemaks on riigi kohustused pantkirjade lunastamisel, siis on järjepidevus justkui kadunud. Võimust võtab kellegi omavoli või pahatahtlikult ateistlik maailmavaade.
Parem ei ole olukord Niguliste kiriku saatusega. Olen kolme peaministri suust kuulnud lubadust, et lahendame, teeme ära. Aga võta näpust, tänaseni ei ole tehtud. Toimetati hoopiski vastupidiselt, kui Brüsselisse lahkunud peaministri valitsuse kultuuriministri initsiatiivil üritati kohtu abiga tõestada, et meil puudub subjektsus. See ei õnnestunud, kohus kinnitas meie õigust Nigulistele ning oleme taas juba pikemat aega ebamäärases ooteseisundis. Peame ka iseendile kriitilise pilguga otsa vaatama, et oleme olnud ülemäära kannatlikud ega ole omapoolseid nõudmisi ja soove järjekindlamalt esitanud.
Kui riigil on tahtest ja otsustuskindlusest Niguliste küsimuses vajaka jäänud, siis uue peapiiskopi tegudes tahaksin näha ja tunda tema tahet ning otsustuskindlust. Karta tuleb otsustamatust ja selle olemasolul demokraatia varju pugemist. Demokraatia liigne järgimine kirikus mõjub nõrgestavalt traditsioonilisele, kirikule omasele hierarhiale, kutsub esile allumatust ning on kasulik ainult kiriku vastalistele. Peapiiskopile on seadusega antud võimutäius, mida ta peab oskama ja julgema targasti kasutada. Tuleb ümber korraldada juhtimisstruktuur, muuta see lihtsamaks ja paindlikumaks. Kaduma peab vastutuse määramatus. Oluliseks, kui mitte otsustavaks saab meeskonna valimine. Siin tuleks minna julgelt uuenduste teed. Me ei peaks seda kartma, sest neid inimesi, kes oleksid valmis võtma vastutuse, meil on.
Eks meil kõigil ole omad ootused ja need ei peagi olema sarnased. Siintoodud mõtted ja seisukohad on kirjutaja isiklikud ning ei pretendeeri esindama otseselt ühegi kandidaadi toetajaskonda. Kandidaate on mitu ja valija peab otsustama, keda ja miks ta eelistab. Olgu meile kõigile, nii neile, kes valivad tulevast kirikujuhti, kui ka tulevasele peapiiskopile, kes valib oma meeskonda, toeks püha Piibli Vana Testamendi Saalomoni Tarkuseraamatu 6. peatükk, mis räägib valitsejate tarkuse taotlemise vajadusest. Olgu meile suunanäitajaks samast tarkuseraamatust salm 20: «Järelikult viib tarkuseihalus Jumala riiki.»
Näitusel on välja pandud valik Joensuu piiskopi Arseni ikoone. Aastatel 2013–2014 valminud teosed on maalitud traditsioonilises temperatehnikas puule. Näituse tuumiku moodustab «Taeva» nime kandev sari, milles on kolmteist pühakuju.
XVII–XVIII sajandil kaeti mõnede Põhja-Venemaa kirikute ja kabelite lagi suurte ikoonidega, mis kujutasid prohveteid või inglite n-ö suurt sissekäiku (armulauaainete pühitsemiseks toomise rongkäiku).
Väljapandud «Taevas» kujutab Kristust, inglite rongkäiku ja evangelistide sümboleid. Need ikoonid on mõeldud ühe Lõuna-Soomes asuva erakabeli laemaaliks. Peale sarja «Taevas» on välja pandud ka teisi ikoone.
Ikoon (pühakuju, pühapilt) tähendab idakiriku sõnavaras kas mõne püha inimese või kirikupühana mälestatava sündmuse kujutist, mis on teostatud seinamaalina, mosaiigina või maalina puutahvlil (ikoonilaual).
Pariisis tegutsenud ikoonimaalija Leonid Uspenski (1902–1987) on öelnud, et seinamaal, fresko või mosaiik pole eraldi ese, vaid kuulub lahutamatult seina juurde ja on seega osa kirikuarhitektuurist.
Kõige tüüpilisem ikoon on puualusele temperavärvidega maalitud eraldiseisev teos, mis võib kujutada Kristust, jumalaema neitsi Maarjat, ingleid, pühakuid või mõnd sündmust, millel on mälestuspäev kirikukalendris.
Bütsantsis ja Venemaal ei määratlenud ikooni selle valmistamise viis ega stiil, vaid ennekõike see, kuidas pilti kasutati. Ikoon on pilt, mille ees palvetatakse, samas kui tavaline maal aitab sellel kujutatud isikut või sündmust meelde tuletada.
Piiskop Arseni (kodanikunimega Jorma Heikkinen) on sündinud 14. juulil 1957 Lapinlahtis Soomes. Pühitseti mungaks ja diakoniks 1985, preestriks 1986, omistati arhimandriidi aunimetus 1997, pühitseti piiskopiks 2005.
Oli Valamo kloostriülema abi aastatel 1989–2004 ja asemik 2011–2012, Joensuu piiskop aastast 2005 ning Oulu metropoliidi asemik aastast 2013. Piiskop Arseni on tuntud ka kui teoloog ja aimekirjanik.
Piiskop Arseni ikoonid on olnud näitustel alates 1992. aastast peamiselt Soomes, aga ka 1993. aastal Pariisis. Tema teoseid on mitmel pool Soomes ja Poolas, Jumalaema uinumise kloostris Petseris, Ameerika õigeusu kirikus Washingtonis, oikumeenilise patriarhaadi kogus Istanbulis, emeriitpaavst Benedictus XVI kogus.
Piiskop Arseni aitas renoveerida EAÕK Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirikut ja ehitada EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikut. Käesolev näitus on otsekui tänumärk – sild, mis ühendab kahte rahvast ja kirikut. Näitus jääb avatuks 31. märtsini.
|
OSCAR-2019
|
||
Endiselt ei ole seda arvuti taga istumise tuju ja seetõttu ka blogi justkui suvepuhkusel on. Püüan end igapäevaselt muudmoodi tegevuses hoida.
Üldiselt on nii, et sügise tulekuga ei toimu mu elus kõike seda, mis ma lootnud ja arvanud olin. Ma ei taha sellest rääkida ka, nii et tuleviku teema on veel endiselt üks suur segadus.
Mul on päriselt tunne, et ma ei saagi kunagi normaalseks. Et jäängi alatiseks oma kaalu ja toidu pärast obsessima ega suuda kunagi iseendaga päriselt leppida. Vahepeal oli kõik juba täitsa korras mu meelest. Ei toitunud küll ülitervislikult, aga suutsin asja rahulikult võtta ja nö nautisin elu ilma üle mõtlemata.
Viimastel nädalatel on asi jälle pekki läinud. Jälle need samad sundmõtted: “ma olen nii paks”, “ma pean alla võtma”, “ära söö seda ja toda”, “miks ma ei võiks olla nagu X”, “mu jalad on rõvedad”, “kõhupekk on rõve” jne jne.
Võtsin siis toitumise jälle kontrolli alla, hakkasin korralikke toidukordi sööma (4x päevas iga nelja tunni tagant), trennis käin võimalikult tihti ja üldse tahan üüber cool fitchick olla.
Tegelikult on see 4 korda päevas söömine väga hea, sest ma vahepeal kippusin toidukordi vahele jätma ja sõin nii kuidas jumal juhatas, mis pole ju ka üldse hea. Aga ma ei saa ju süüa siis lihtsalt normaalselt, ikka obsessin, kui palju ja mida ja millega. Ja see ajab mind nii kohutavalt endast välja!
No näiteks, eelmine nädal toitusin ülihästi ja reedeks olin alla võtnud tervelt 1 kilogrammi. Läksin nädalavahetusele vastu mõttega, et “ära sa jumala eest kõike ära riku!”. Laupäeval lubasin omale aga ikka ühe jäätise ja natsa šokolaadi, sushit sõin ka. Pühapäevaks +400g. Eile oli mu tädi sünnipäev ja oiiiii kui häid maasikaid ta oli ostnud, ma ei suutnud lõpetada. Sõin niiii palju, et õhtul koju jõudes oli paha olla, no ikka täiega halb oli olla. Ainuke asi, mis ma mõtlesin, oli ikka see, et “kurat küll, nüüd olen ju kogu “töö” raisku lasknud”. Lubasin endale, et täna hommikul kaalule ei astu, ei ole vaja mul endale seda halba enesetunnet tekitada. Mis te arvate, et ma suutsin siis end mitte kaaluda? Kõik see maha läinud kilo oli muidugi tagasi.
Jander jäi täna kodukontorisse, sest on haige ja ta sai ju kohe aru, et ma tujust ära olen. Nii ma siis nutsin ja halasin ja nutsin veel. Tal on ilmselgelt raske mind niimoodi vaadata ja kuulata seda, kuidas ma ennast maha teen ja endasse nii halvasti suhtun. Ja mul on nii vastik endal, et ta kõike seda kuulama peab. No täitsa pekkis värk ühesõnaga.
Ma tean, et ma olen sama sisuga postitust mingi miljon korda siin avaldanud, aga no kurjam, peale mõningast rahulikku aega jõuan ikka samasse kohta, kus ma iseendaga hakkama ei saa. Mind ajab närvi, et mul on põhimõtteliselt ainult mingi faking 5 kilo üle, kuidas pole võimalik sellest siis lahti saada? Kurat küll!
PS! Postitusse lisatud pildid pole kuidagi teemaga seotud vaid annavad lihtsalt värvi sellesse masendavasse loosse.
Tead.. ole rahul sellisena nagu oled. Päriselt! Minu arvates oled väga ilus. Olen ise ka terve elu kelakaaluga võidelnud, on olnud paremaid ja halvemaid hetki. Vahepeal võis isegi täitsa rahul olla, aga mitte päris – nagu alati. Mingi hetke nüüd võtsin poole aastaga juurde 6-7 kg ja see viis mind jälle rööpast välja. Vaatasin vanu pilte ja ka riidekappi, sest kleidid ei lähe jälle selga, ja mõtlesin, et miks ma endaga siis rahul ei olnud. Alati on vaja alla võtta, alati tundub, et kui ma oleks 5-10 kg kergem küll siis minu elu oleks parem, oleksin enesekindlam, teeksin toda ja teist. Aga kas tegelikult oleks? Võib-olla ongi nii, et mõned meist ei saa olla kunagi sellised ägedad ja vormis instachikid, vaid peamegi olema natuke kohevamad, aga sellegi poolest ilusad. Sul on ju isegi nii tore ja armas noormees, milleks sa vaevad end kõigi selliste muredega. Olen ise üritanud hakata enda mõtteid vabaks laskma, et kas tõesti mõtlen kaaluteemadel kuni surivoodini põdeda. Ilmselt nii on, aga ma loodan, et ma päris hulluks ei lähe ja üritan nautida ka elu ja mõelda, et mõnel inimesel on palju hullem seis ning ka tema saab elatud.
Teoorias ma tean seda kõike ja ma olen täiesti kindel, et kui ma ka see 5 kilo alla saan, siis tekib järgmine AGA. No ei oska oma peakeses seda rahu leida. 🙁
Tean mida sa tunned. Aegajalt käivad need hood peal ja ei oska kuidagi sellele piiri panna…. ma hetkel tegin endaga kokkuleppe et hoian kaalust eemale. Kui eksin siis lasen mehel kaal täitsa ära peita. Olen nüüdseks üle nädala kaalust kaarega mööda käinud ja hulga parem on kohe olemine selle kaalu-välimuse teemal.
Mina väldin ka kaalu nüüd. Vahepeal tekib ikka kiusatus ja näiteks täna ma ikka korra astusin peale. Tõdesin, et midagi pole muutunud ja loodan rahuliku(ma)lt edasi elada.
Soovitan endiselt see kaal lihtsalt ära peita. Naisterahval ju nagunii kõigub kaal kuu lõikes vähemalt 1 kg (seoses päevadega). Seega see niiiii täpne kaalumine võibki ainult nutma ajada. Lähtu pigem enesetundest ja sellest, kas muutud trenniga tugevamaks ja vastupidavamaks ja…kui midagi tahad vaadata, siis vaata peegelpilti (aga mul nt see ka enne päevi väga…punnis kõhuga nt :D). Ja kui tõesti on selline tunnen-end-koledana-päev, siis tea, et kindlasti ka kõigil neil kellega sa end võrdled, on selliseid päevi. See on täiesti normaalne. Pane siis lihtsalt midagi sellist selga, millega end kõige mugavamalt tunned ja ära krõlla liiga palju peeglisse ning keskendu muudele asjadele.
Ja kui teed trenni, siis ära mõtle, et jalad on koledad ja paksud ja ei jõua piisavalt vms, vaid mõtle, kui tublid nad on, et jõuavad vaikselt üha rohkem kui enne jne. Õpi ennast armastama! Muidu võib juhtuda, et ka selle miinus viie kilo saavutamisel ei ole sa endaga rahul… Siin kohal räägin enda kogemusest.
PS: Ja kui sellest abi on, siis mina küll piltidel paksu, rõvedat neiut ei näe..no kohe kuidagi ei näe!
Trenni tehes ma tunnengi end alati kõige ilusama ja tugevana. Aga kui riietusruumis riidest lahti pean võtma, et pesema minna, jõuab jälle reaalsus nagu koju. Vastik! 🙁
Tead, kui ma ka väga palju vähem kaalusin ja peeglisse vaatasin, siis ma tundusin endale sama paks kui praegu. Seega eriti nagu vahet ei olnud. Ikka mõtlesin, et tahaks peenem olla 🙂
Aga kust sul see “5 kilo üle” on tulnud? Mõtlen siin seda, et millest sa järeldad, et need 5 kg üle on? Äkki see number on lihtsalt iseenda seatud piir.
Kui ma paks olin, siis ma ei tundunud endale üldse niii paks. Äkki ma siis endiselt näen seda ülekaalulist vaalakest, kes ma kunagi olin. Eks see number olegi enda piir, aga oma pikkuse kohta võiks ka veits ikka vähem kaaluda.
See võib ka tunduda praegu targutamisena, aga kui Sa tõesti tunned, et kogu aeg samasse auku kukud, siis ära karda professionaalidelt abi küsida, et sellest august välja saada! Usu mind, ma tean, kui raske on end võita ja tunnistada võõrale inimesele, et kõik pole korras, aga vähemalt annaks see võimaluse enda auk nö ära lappida ja mitte enam sinna kukkuda. Mõtle sellele, Sa oled väga ilus ja tugev neiu ning sa oled selle ära teeninud, et seda ka ise näha.
Ma sõin projekti ajal ju vaevu 1200 kcal päevas. Ja ega ma vist praegugi väga palju rohkem ei söö. Kui siis ainult neil päevadel, kui jäätis jm jama teemas on. Nüüd kui ma seda kirjutan siia, siis.. puhta pekkis värk ikka. 🙁
Mulle ikka nagu tundub, et ah mis mina, pole ju hullu midagi. Hakkan normaalselt sööma ja kõik korras. Abi otsimine on raske, I must say! 🙁
Ma arvasin ka alguses, et mismõttes üks raamat saab asju nii muuta aga päriselt ka, saab küll! Mina olin varasemalt suht samade mõtetega nagu Sina aga pärast selle raamatu läbi lugemist olen saavutanud oma kehaga rahu. Ma ei kaalu end enam iga päev. Teen trenni selleks, et olla terve ja toonuses, mitte, et võtta x kg alla. Ma söön siis, kui mul on nälg ja lõpetan, kui kõht on täis. Selleni jõudmiseks läheb aega aga usu mind, see on seda väärt!
Mina soovitan ka seda raamatut, sest mina olen ka üks neist, kelle jaoks oli see üpris life-changing. Loksutas midagi ajus paika.
Palun pöördu söömishäiretega tegeleva psühholoogi-nõustaja poole. Elu on palju parem, kui sellised mõtted ei piina (endal AN minevik).
Kaal ära anda, sest esiteks kõigub ta päeva jooksul kuni 2 kg ning teiseks, et ega enda kaalu teadmine ei tohiks su arvamust endast muuta.
Ma kaalun end ainult hommikuti, päeva jooksul mitu korda mitte. Hommikune kaal ju justkui kõige täpsem ka.
Jah, see on üldine arvamus ka, aga keha setpoint kaal on umbes +/-1,5 kg – kõik oleneb tarbitud vedelikust, toidust, mineraalidest jne jne. Pigem püüan õelda, et sul ei ole vaja end kaaluda
1200 kcal päevas on selgelt alatarbimine. Palun pöördu spetsialistide poole. Alustada perearstist või otse spetsialistide juurde… AN / BN poole kisub. Hoolitse enda eest!
Ei aita sind ükski spetsialist, ainult ise saad ennast aidata, minul oli nii. Kõik sõltub nüüd sellest, kui kaua sa tahad nii jätkata, Kui sa viskad kivi õhku ja see sulle alla kukkudes haiget teeb, siis sa järgmine kord enam kivi ei viska, aga enda kehaga käitud küll järjest uuesti halvasti. Kui tahad muutust, siis muutu ise. Unusta kaalumine, viska lausa patarei minema, et ei tekiks võimalustki. Unusta keelud, piirangud, kõik on lubatud ja kõike tuleb süüa, kui keha isutab selle järgi. Jäätis on hea ja seda tuleb süüa, kui isu on, kasvõi 3tk korraga. Ainult nii saavutad lõpuks rahu endaga ja isud kaovad.
Jaa, tõesti, kõik hakkab ikka endast peale. See kivi näide on nii õige, miks ma ise sellele kõigele nii pole vaadanud?
Hakkasin lugema siin kommentaariumis soovitatud raamatut ja see on täiesti uskumatu, kui palju üks raamat võib mõtlemist muuta. Ma olen täiesti mind-blown ja usun, et see on “paranemiseks” üks väga suur samm. Juba praegu tunnen, et on teistmoodi!
Kui sul on oma kogemusest veel mingeid nippe ja nõuandeid jagada, võtan need kõik hea meelega vastu.
|
OSCAR-2019
|
||
Aasta lõpp on sobilik aeg kokkuvõtete tegemiseks. 2013. aastat võib nimetada Euroopa Liidu kriisist väljumise aastaks, kus tooni andsid eelkõige positiivsed sõnumid. Aga mõistagi leiab tagasivaates ka sündmusi, mis on pigem negatiivse varjundiga. Alljärgnev on minu valik mööduva aasta kõige märkimisväärsematest sündmustest Euroopa Liidus.
1) Euroopa Liidu järgmise eelarve kokkulepe perioodiks 2014-2020. Pikalt kestnud vaidlused liikmesriikide, Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel said detsembris õnneliku lõpplahenduse. EL näitas, et suudab õigeaegselt jõuda kõiki osapooli rahuldava kompromissini. Eesti sai eelarveläbirääkimistel suurepärase tulemuse (5,9 mld eurot).
2) Euroopa Liidu laienemine 28 liikmeni. 1.juulil 2013 sai EL liikmeks Horvaatia. Horvaatide liitumine on äärmiselt positiivse tähendusega tervele Lääne-Balkani regioonile, mis motiveerib tagama rahu ja stabiilsust ning viima läbi vajalikke majandusreforme. Euroopa Liit on jätkuvalt avatud uutele liikmetele.
3) Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppe läbirääkimiskõneluste taasalustamine. Maailma kahe tähtsaima majanduse vabakaubanduslepe liberaliseerib kaubandussuhted, kiirendab majanduskasvu ja tõstab globaalset konkurentsivõimet mõlemal pool Altandi. Loodetavasti ei takerdu läbirääkimised sisepoliitiliste tõmbluste, protektsionistlike ettekäänete või emotsiooniküllaste luureskandaalide taha.
4) Euroopa Liidu pangandusliidu arengud. 2013.aastal tehti olulisi edusamme Euroopa pangandusliidu sünniks, mis peaks ohjeldama riske majanduse vereringes. Ühtne järelevalve ja kriisilahendusmehhanism peaks välistama olukorrad, kus pankade päästmiseks on vaja kasutada maksumaksja raha. Euroopa majandus ja rahandus on üha tihedamalt lõimunud.
5) Läti liitumine eurotsooniga. Ametlik liitumiskuupäev jääb küll uude aastasse, aga sisulised otsused ja ettevalmistused toimusid 2013.aastal. Euro kasutuselevõtt Lätis on järjekordne signaal, et ühisraha on elujõuline ja ihaldusväärne. Ka Eesti turistidel ja kaupmeestel läheb elu mugavamaks. Kõlavad jutud eurotsooni lagunemisest on jäänud minevikku. Lätist saab 18. ühisraha kasutav liikmesriik.
6) Angela Merkeli ülekaalukas võit Saksamaa parlamendivalimistel. Olukorras, kus EL suuremad liikmesriigid siplevad majandusraskustes ja peavad sisepoliitilist mudamaadlust, kindlustas Merkel endale kolmanda perioodi valitsusjuhina. Saksamaa majandusnäitajad on samuti eeskujulikud. Merkel on hetkel toimiva valitsuse ja tugeva majanduse sümbol Euroopas.
7) Idapartnerluse tippkohtumise nurjumine Vilniuses. Ukraina valitsejate murdumine otsustaval hetkel ning Euroopa Liidu ühtse välispoliitika hambutu võitlus Vene karuga oli kindlasti mööduva aasta üks kurvemaid sõnumeid. Õnneks on Gruusia ja Moldova siiski Euroopa Liiduga ühes paadis.
8) Liitumiskõneluste peatamine Islandi poolt. Majanduskriisist taastuv Island otsustas loobuda liitumisest Euroopa Liiduga, kuigi majanduslikult, kultuuriliselt ja institutsionaalselt ollakse Euroopa Liiduga väga tihedalt seotud.
9) Ühendkuningriigi sisepoliitilised heitlused EL liikmelisuse teemal. Peaminister David Cameroni lubadus pidada 2017 referendum brittide jätkamise üle Euroopa Liidus ning eurovastaste jõudude esiletõus vähendavad Euroopa ühtsust ning suurendavad ebakindlust tuleviku suhtes.
10) Lampedusa laevaõnnetus Lõuna-Itaalia rannikul. Enam kui 300 hukkunud põgenikuga laevaõnnetus oli järjekordne traagiline sündmus EL välispiiril, kus probleemid illegaalse sisserände ja inimkaubandusega on pigem süvenemas.
Kokkuvõttes jäi kuus sündmust positiivsele ja neli sündmust negatiivsele poolele. Kui siiski juurde lisada, et eurotsooni majandus on pöördunud kasvule, Iirimaa on esimese hädasolnud programmiriigina kriisist väljunud ning tööpuudus langeb, võib mööduva aasta üldjoontes õnnestunuks lugeda nii Eesti kui terve Euroopa Liidu jaoks.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon avaldas esmaspäeval toetust Eesti seisukohtadele eelseisval Euroopa Ülemkogul, mille hulgas toetab Eesti ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika tipptasemel arutelude regulaarseks muutmist. Viimane kaitseteemale pühendatud Ülemkogu toimus aastaid tagasi. Samuti vajavad kaasajastamist EL kaitsestrateegiad.
Eestile on kahtlemata kõige olulisem, et EL annaks selge sõnumi Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitseteema tõsiseltvõetavuse kohta. Olukorras, kus USA kohalolek Euroopas pigem väheneb, aga julgeolekuohud pole kuhugi kadunud, peavad Euroopa riigid ise oma regiooni turvalisuse tõstmiseks rohkem pingutama.
Eesti leiab, et ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika teostamiseks on kaitsevõimesse vaja püsivalt investeerida. Eesti panustab riigikaitsesse ka tuleval aastal kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellel tasemel riigikaitsesse investeerivaid riike on NATOs ja ELs kahetsusväärselt vähe.
Peame väga tähtsaks ka julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas ühishangete läbiviimist, mis aitab ressursse paremini kasutada ja annab praktilise koostöö kogemuse. Lisaks peab Eesti väga oluliseks tegelemist küberkaitse valdkonnaga.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil idapartnerluse ja Euroopa Liidu laienemisprotsessiga seotud küsimusi. Eesti peab laienemise puhul oluliseks õigusriigi põhimõtete järgmist, demokraatlikku valitsemist ja efektiivset majandusjuhtimist. Eesti peab õigustatuks liitumisprotsessi jätkamist kandidaatriikide Türgi, Montenegro, Serbia ja Makedooniaga.
Eesti küll toetab Euroopa Liidu laienemisprotsessi jätkumist, kuigi kiireid lahendusi ei ole oodata. Idapartnerluse programm vajab ümber mõtestamist ja selles osalevate riikide eripäradele täpsemat kohandamist. Samal ajal on rõõmustav, et Lääne-Balkanil toimuvad arengud positiivses suunas. Kõige reaalsem edasiminek peaks olema Albaaniale kandidaatriigi staatuse andmine.
Euroopa Liidu laienemine baseerub rangete tingimuste täitmisel, mis sisaldavad struktuursete reformide ja konkurentsivõime tõstmise programme. Nende reformide läbiviimiseks on ette nähtud ka Euroopa Liidu abiinstrument IPA II, mille maht on 11,7 miljardit eurot järgmise eelarveperioodi jooksul (2014-2020). IPA II hõlmab Balkanimaid, Islandit ja Türgit.
|
OSCAR-2019
|
||
TOIMETUSELT: Õpetajate Konverentsi missioonitoimkond peab vajalikuks üldkirikliku diskussiooni algatamist Veiko Vihuri poolt konverentsil peetud ettekandes püstitatud küsimuste üle. Õpetajate Konverentsil rühmatööna arutatu oli vaid esimene samm. Rühmatööde tulemused peaksid inspireerima edasist arutelu nii kirikuvalitsuse ja tema asutuste kui ka praostkonna ja koguduse tasandil.
Õpetajate Konverentsi poolt moodustatud visiooni- ja missioonitoimkond otsustas tänavu välja tulla kahe kaasettekandega, mis käsitleksid EELKd ja tema missiooni seoses nii kiriku enda sisemise kasvamise ja arenguga kui ka suhetes ühiskonnaga. Minu ettekanne hõlmab neist esimest suunda, kuigi ma ei saa päriselt mööda minna kiriku ja ühiskonna suhetest. Siiski pean oma mõtete esitamisest palju tähtsamaks keskendumist rühmatööle, mis peaks meie kaasettekannetest välja kasvama. Niisiis on alljärgnev mõeldud pigem sissejuhatusena rühmatöödesse.
Miks me üldse vajame visiooni Kirikust ja tema missioonist? Möödunud aastal ilmunud raamatus «The Future of Christianity» (Kristluse tulevik) kirjutab Oxfordi Ülikooli ajaloolise teoloogia professor Alistair McGrath, et 21. sajand saab olema ühelt poolt rooma-katoliku kiriku päralt (kes on muutunud Lääne-Euroopa kirikust tõeliseks maailmakirikuks) ja teisalt nelipühiliikumise ning selle sugulase evangelikanismi päralt.
Traditsioonilisi protestantlikke konfessioone nagu anglikanismi, metodismi ja presbüterianismi näeb ta paremal juhul vaid stagneerumas kui mitte alla käimas ja oma positsioone kaotamas. Sellesse loetellu võiks lisada ka luterluse.
Muidugi ei pruugi me tuntud professoriga nõustuda, kuid tema nukravõitu ja samas irriteeriv nägemus protestantismi peamiste suundade tulevikust paneb mõtlema põhjuste üle, miks on sekulariseerumine kõige valusamalt tabanud just protestantismi peasuundi, teiste seas luterlust.
Põhjus, miks me vajame selget, konkreetset visiooni EELK missioonist ja rollist Eesti ühiskonnas, on minu jaoks iseenesest lihtne: EELK annetajaliikmete arv on viimastel aastatel järjekindlalt kahanenud, ametitalituste arv langenud ning usu ja kiriku osatähtsus inimeste elus marginaalne.
Kui 1990ndate alguses veel loodeti, et sõjaeelseid positsioone õnnestub ehk tagasi võita, siis praegu on tunda teatavat resignatsiooni, leppimist allajäämisega, rahulolemist selle piskuga, mis meile jäänud on. Sellele lisandub nõutus, mida siis ette võtta. Lühidalt – me ei ole enam tegijad.
2000. a rahvaloendusel nimetas 152 237 inimest ennast luterlaseks, mis teeb 13,5% kõigist rahvaloendusel küsitletutest. EELK annetajaliikmete arv on veelgi väiksem, olles praegu umbes 45 000. Õpetaja Toomas Paul tõdeb, et kiriku aktiivsete toetajate osakaal on võrreldes 1981. aastaga jäänud samale tasemele – umbes 4% eesti rahvast toetab aktiivselt kirikut.1 See paneb küsima, kas kirikul on Eesti ühiskonnas üldse tõsiselt võetavat kandepinda?
Teiselt poolt tunnistab 2002. aastal Riigikogu kantselei poolt tellitud avaliku arvamuse uuring, et 77% Eesti elanikkonnast peab südamelähedaseks kolme suuremat kristlikku konfessiooni: 39% luterlust (eestlaste seas üle poole, 51%), 28% õigeusku ja 10% katoliiklust. Neile lisanduvad teiste kristlike uskkondade toetajad.
Ma näen praegu ainult kahte võimalust – kas leppida oma praeguse tagasihoidliku staatusega, jätkata kahaneva liikmeskonnaga koguduste teenimist nii hästi kui suudame, või üritada oma tegevust ja rolli Kirikuna analüüsida ja mõtestada, selleks et midagi muuta.
Viimase aja arutlustes on kõneldud peamiselt kahest mudelist, mida võiks tinglikult nimetada nišikiriku ja sotsiaalkiriku mudeliks. Mõlemad nimetused on tekitanud palju poleemikat, seda enam, et igaüks võib kõnealused mõisted täita konkreetse sisuga vastavalt oma ettekujutusele asjast.
Meie kirikus on nii neid, kes ei taha leppida tagasihoidliku ühiskondliku nišiga, mis EELK-l praegu ilmselgelt on, kui ka neid, kes näevad sotsiaalkiriku mudeli rakendamises katset muuta EELK mingisuguseks sotsiaalasutuseks, piltlikult öeldes kristlikuks supiköögiks, mis ei peaks olema Kiriku peamine ülesanne. Siinkohal tuleb veel kord rõhutada, et märksõnu `nišikirik’ ja `sotsiaalkirik’ on kerge valesti mõista. Pealegi ei ole need teoloogilised mõisted.
Kirik ja ühiskond. Kahtlemata nõustuvad kõik sellega, et meie eesmärk on inimeste võitmine ja tagasivõitmine Kristusele. Usun, et just seda mõtleb ka Avo Üprus «kultuurimuutuse esilekutsumise» all. Kirik pole Jumala poolt ellu kutsutud iseeneses olelemiseks, vaid maailma päästmiseks ning inimkonna teenimiseks. Meie eesmärk ei saa olla rohkem ega vähem, kui «et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele».
Jeesus ütleb, et enne lõppu peab kõigile rahvastele kuulutama evangeeliumi. Selle kõrval on iga kristlase ülesanne ligimese teenimine ja sellest kasvab paratamatult välja ristiusu ühiskondlik ja poliitiline dimensioon – Kirik ei saa jääda eemale ühiskondlikest arenguprotsessidest ega astuda kõrvale nendest küsimustest, millega inimesed silmitsi seisavad.
Mis saab nüüd vaimulikust? Kas puuri või mis? Tunnen Kristiinale siiralt kaasa. Mul oma kirikki vajab remonti, aga ei julge mitte näppugi külge pista! Kui igavikku lahkunud mungad-ehitusmeistrid teadnuksid ette 20-21 sajandi kombeid ja seadusi, poleks vist selliseid kivikolosse püsti löödud. Muidugi, asjatundlikkus ja materjalide õige valik on omal kohal, aga see, et iga kiriku remondi jaoks tuleb tellida firmalt teenust… Kui uue kiriku ehitamine vaid odavam oleks, valiks remondi asemel uusehituse või veel parem: Maksaks kohalikule kultuurimajale pühapäevase tunni-paari eest renti ja jumalateenistus saaks peetud mitte halvemini kui külmas kivikindluses. Igasugused parasiitkulutused oleksid väiksemad ja maakogudusel oleks võimalik raha kasutada ka selleks, milleks kirik on tegelikult siia maailma üldse kutsutud-Jumala Sõna kuulutama ja kogudust ehitama – inimestest!. Kogudusele tihti üle jõu käiva ekspluatatsiooni kuludega kivikolosse, mille suuruse või kõrgusega armastatakse uhkustada, pole Piiblis küll kästud ehitada. Küll käsib Jeesus ehitada kogudust ja elavat usku Taevase Isa tõotustesse. Asi poleks maal nii hull kui meil poleks nii palju kinnisvaraga seotud sunniviisilist asendustegevust. Meil oleks rohkem aega Jumala ja inimeste jaoks.
Luterikiriku privileegiks on hoida eelnevate põlvede, nii matreiaalset kui ka traditsiooni pärandit ning eesõiguseks ühildada vana uuega, kahju tegemata. Minu kogemus on et muinsuskaitsega annab läbi rääkida, kuigi see võib olla ääretult raske, kuid koostöös omavalitsustega ning restaureerimist hästi tundvate inimestega (neid polegi nii vähe) jõuab alati osapooli aktsepeeritava tulemuseni ja võivad avardada mõlema poole arusaamisi.
Ja kui viidatakse § 204 esimesele lõigule, mille teemaks on kultuurimälestise rikkumine, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Küsimus siis milline on see “oluline” kahju? :?
Kui on väärtuslik barokk stiilis altar, peaks enne Sadoliniga värvimist konsulteerima Muinsuskaitsega,aga mitte omavoliliselt ja ilmselt ka oskamatult ise tegutseda.On võimalik teha projekte, et raha saada restaureerimiseks.Nii et arvan, et raha ei saa siin olla põhjuseks, miks “odavamalt” peaks tegema hakata.
|
OSCAR-2019
|
||
Valmistu varakult: peagi on aeg putukavõrgud akende ette sättida — milline on parim kaitse tüütute pirisejate eest? - DELFI Naistekas
Kutsumata suvekülalised saabuvad lennates. Nad kõnnivad meie toidul, nende pirin segab meie und ja nende hammustused tekitavad sügelevaid kuplasid. Õnneks leidub mitmesuguseid putukavõrke, mille abil saab neid tiivulisi ohjeldada.
Oh seda õnnist suve! Lõpuks ometi on saabumas see mõnus vabadus, kui aknad ja uksed on ristseliti lahti nagu lõunamaades. Paraku on toad peagi täis kärbseid ja sääski, kelle ärritav pirin ei lase kellelgi magada. Väikelaste vanemad ja koeraomanikud pelgavad põrandal kõndivaid herilasi.
Kuumal suvel tahaks aknaid päevad-ööd läbi lahti hoida, et tuuletõmme palavust leevendaks ja inimene ei peaks unetu ja higisena linade vahel vähkrema. Et inimeste ja putukate kooselu paremini laabuks, peab tiivuliste eemalhoidmiseks olema võimalik kasutada muid vahendeid kui putukamürgid. Põhimõte on see, et õhk ja inimesed peavad saama vabalt liikuda, putukad mitte.
Ideest teostuseni on lühike samm: osavate kätega koduomanik mõõdab akna- ja ukseavad üle ning kavandab putukavõrkude raamid. Mõõtmed ja kinnitused peavad millimeetri pealt sobima. Kiiresti paneb ta mõõtu saetud liistudest kerged raamid kokku, kinnitab neile võrgud ja katab klambrid pealt õhukeste katteliistudega. Lõpuks viimistleb ta raamid sobivat tooni puidukaitseainega ja putukavaba elu võib alata.
Keemiavaba ninanips sääskedele: õpetus, kuidas neist tüütustest looduslike vahenditega priiks saada (8) 28.07.2015
Vähemalt teoorias. Tegelikkuses jääb putukavõrgu tegemine sageli kavatsuse tasemele. Kui asi ka teostuseni jõuab, pole sugugi kindel, et harrastaja käe all sündinud putukavõrk on ka putukakindel ja kena vaadata.
Must stsenaarium on aga selline: liistudest kokku klopsitud raami külge on jämedate klambritega kinnitatud kiiskavroheline võrk. Võrguraami mõõtmetega on pisut mööda pandud. Liiga väike raam kukub esimese proovimisega aknast õue ja selle külgedele tuleb midagi täiteks toppida. Liiga suur raam taotakse haamriga aknaraamide vahele.
Kummalgi juhul pole isetehtud putukavõrgu akna või ukse ette paigaldamine positiivne kogemus, eriti kui jäme võrk ei võimalda aknast välja näha. Taaskord teeb elanik otsuse, et järgmiseks suveks ostetakse korralikud putukavõrgud.
Tuppa tungivate tiivuliste hooaeg ei kesta meil küll aastaringselt, ent on piisavalt pikk selleks, et hankida korteri, maja ja suvila jaoks korralikud putukavõrgud. Välja arvatud ehk juhul, kui elatakse keset suurlinna.
Siit idee majatehastele: kõigile uutele, vähemalt maale püstitatavatele elamutele võiks uste ja akende ette kavandada putukavõrgud. Professionaalse kujundaja loodud lahendused oleksid tõenäoliselt kõige praktilisemad ja sobiksid elamu stiiliga.
Samuti on putukavõrgud vajalikud elamuga külgneval terrassil, talveaias jm. Kvaliteetsed, korralikult viimistletud putukavõrgud võiksid olla tüüpprojektiga majade valikulise sisseseade nimekirjas.
Ka hilisem paigaldamine peaks olema lihtne. Valmistoodangut müüvad mitmed ettevõtted ja erinevatele ustele-akendele sobivaid raamitud putukavõrke leidub erinevas hinnaklassis. Mõned võrgud on lihtsad ja kerged ning teibiga kinnitatavad, sellised saab näiteks jalgrattamatkale minnes seljakotti pakkida ja ajutiselt puhkemaja uste-akende ette teipida. Kõige kallima hinnaga on eritellimusel valmistatavad raamitud putukavõrgud, millele pakutakse ka paigaldust.
Pistesääsklased, parmud, habesääsklased, kihulased, herilased ja muud kiletiivalised — selline on allergiku must nimekiri. Putukamürgi vastu tundlikud inimesed ei karda putukahammustusi ja pisteid lihtsalt ebamugavuse pärast. Sääsehammustused võivad tekitada suuri, punetavaid ja väljakannatamatult sügelevaid turseid, mis ei kao kehalt enne sügist. Parmuhammustuse kohale ilmub punetav, pulseeriv ja valutav hiidmuhk. Kihulaste hammustustele võib järgneda nõgese kõrvetusele sarnanev lööve. Herilase piste võib putukamürgi allergia puhul põhjustada eluohtliku reaktsiooni — anafülaksia, mis võib lõppeda tursest põhjustatud hingamisraskuste või isegi lämbumisega.
Putukamürgi vastu tundlike inimeste jaoks on putukavõrgud hädavajalikud, kuid ka kõigi teiste suvi on tänu uksi ja aknaid katvatele võrkudele hulga mõnusam. Vajadusel on võimalik kasutada ka voodi kohale riputatavat võrku ning kärbse- ja sääsepüüniseid. Erinevate võrkude valmistamisel on arvestatud ka allergikutega — osad putukavõrgud pakuvad ühtlasi kaitset ka õietolmu eest.
Tänapäeval leidub spetsiaalseid õietolmuvõrke, mis kinnitatakse akende ette. Guugeldades leiab kiiresti mitmeid huvitavaid tooteid. Paljud aknakatteid müüvad ettevõtted pakuvad ka putuka- ja õietolmuvõrke, osad koos paigaldusega. Leidub nii tavalisi, statsionaarselt kinnitatavaid raamvõrke kui liigend- ja lükandraamiga putukavõrke, sealhulgas ka isesulguvaid hingedel võrkuksi, samuti ruloo-tüüpi võrke. Putukavõrke pakutakse nii ustele kui akendele, sh katuseakendele.
Mitmel pool on kiidetud PVC-kattega klaaskiudvõrku, mis on väga vastupidav materjal, ei karda UV-kiirgust ega vett. Võrguniit on tugev ja veniv ega rebene, kui kassid-koerad üritavad sellest läbi pääseda. Võrkkangast näeb hästi läbi, parima läbipaistvusega olevat musta tooni klaaskiudvõrk.
Muide, klaaskiudvõrku saab kasutada näiteks elamu tuulekasti tegemisel või tuulutusavade kaitseks, et herilased ei pääseks elamu voodri vahele pesa ehitama.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti läheb 2013. aasta alguses üle avatud elektriturule. Seoses sellega on erinevad energiaettevõtted käivitanud müügikampaaniad klientidega pikaajaliste lepingute sõlmimiseks. Meedias on ilmunud väited, et Eesti Energia nõuab fikseeritud hinnapaketiga lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest trahvi, mille suuruseks on 20 protsenti tarbimata jäänud elektrienergia hinnast. 220 Energia OÜ tüüptingimused näevad ette 49 euro suuruse lepingu lõpetamise tasu. Pikaajaliste lepingute puhul tähendaks selliste leppetrahvide määramine kodutarbijale suuri lisakulutusi elektrimüüja vahetamisel.
Eesti kehtib lepinguvabadus, lepingutega võetavad õigused ja kohustused peavad olema tasakaalus. Kehtiva elektrituruseaduse mõtte järgi on inimestel õigus iga kuu elektrimüüjat vahetada, mis läbi avatud turu ja vaba konkurentsi tagab tarbijatele parima hinnaga energia kättesaadavuse. Samuti on võlaõigusseaduse § 234 järgi on eraisikutel õigus elektrimüügileping ennetähtaegselt sanktsioonivabalt lõpetada. Ka võlaõigusseaduse §42 lg 3 p 5 peab ebamõistlike leppetrahvidega tüüptingimusi õigustühisteks.
Sellest lähtuvalt edastasin 10.oktoobril justiitsminister Kristen Michalile kirjaliku pöördumise, milles soovin teada ministri vastust järgnevatele küsimustele:
1) Kas justiitsministeerium on analüüsinud Eesti Energia, 220 Energia OÜ ja teiste elektrimüüjate müügilepingute tüüptingimuste seaduslikkust?
2) Kas 20-protsendilise leppetrahvi määramine on seaduspärane, majanduslikult põhjendatud ja proportsionaalne? Mis saab õigustühiselt sõlmitud lepingutest?
Vastavalt seadusele on ministril aega vastata 10 päeva. Loodetavasti valmib ministeeriumi vastus kiiresti, sest uusi elektrimüügilepinguid sõlmitakse iga päev ja õigusselgus on kõikide turuosaliste huvides.
Maailma rikaste ja tarkade klubiks kutsutud OECD annab kord aastas liikmesriikidele hinnanguid ja soovitusi, kuidas tõsta konkurentsivõimet ja paindlikkust. OECD-l on 34 liikmesriiki Austraalias Norrani. Eesti sai ühenduse liikmeks 9. detsembril 2010. Alloleva raporti ülevaates on kasutatud rahandusministeeriumi ja riigikantselei strateegiabüroo materjale. OECD kohta leiab rohkem materjali nende veebilehel www.oecd.org
Raporti eesmärk on analüüsida Eesti majanduse olukorda võrreldes teiste OECD riikidega ning esitada poliitikasoovitused, mis aitaksid vähendada Eesti majanduse volatiilsust (muutlikkust) ja selle negatiivset sotsiaalset ning majanduslikku mõju.
– Eesti kiirele taastumisele kriisist antakse positiivne hinnang. Kiidetakse tööturu ja majanduse paindlikkust ning kohanemisvõimet, soodsat ärikeskkonda, hästi kapitaliseeritud finantsasutusi, eurole üleminekut ning usaldusväärset fiskaalpoliitikat. Eksperdid leiavad, et Eestil on väga hea edasise konvergeerumise- ja kasvupotentsiaal.
– Probleemina markeeritakse struktuurset tööpuudust ja kvalifitseeritud tööjõu puudust, vaatamata paindlikule tööturule.
– Eesti majandus on olnud OECD hinnangul nii sise- kui välistegurite mõjul küllaltki volatiilne. See on avaldanud negatiivset mõju majanduskasvule ja heaolule ning põhjustanud kõrget pikaajalist töötust.
– OECD ekspertide arvates tuleks Eestis rakendada senisest enam automaatselt toimivaid konjunktuuri stabilisaatoreid. Need muudaksid fiskaalpoliitikat vastutsüklilisemaks.
– Mikro-tasemel hinnatakse Eesti finantsregulatsiooni heaks. Makro-tasemel soovitatakse usaldatavuse suurendamiseks finantssektori piiriülese koostöö regulatsiooni parandamist ning meetmete skaala laiendamist.
– Tööturumeetmete osas soovitatakse laiendada aktiivseid meetmeid. Samuti tuleks vähendada tööjõumaksude koormust madalama kvalifikatsiooniga töötajate puhul, parandada elukestva õppe ja kutsehariduse kvaliteeti ning arendada ettevõtlust ja innovatsiooni.
– Sotsiaaltoetused peaksid soodustama nende saajate naasmist tööturule. Selleks tuleks antud sihtgrupile adresseerida konkreetsed Töötukassa meetmed, mis võimaldaksid neid töö otsimisel ja tööle minemisel abistada. Abivajajatele suunatud meetmeid tuleks efektiivsemalt sihistada.
– Tuleb vältida protsüklilist eelarvepoliitikat. Rakendada mitmeaastased kululaed, mis hõlmaks ka maksukulu ja kohaliku tasandi kulutusi. Olla valmis rakendama maksupoliitilisi meetmeid, mis aitaksid tasakaalustada pikaajalisest buumist põhjustatud makromajanduslikku ebastabiilsust.
– Leevendada krediidi tsüklit. Kalibreerida ja valmistuda makrotasandi tööriistade rakendamiseks, alustades vastutsüklilise kapitalipuhvri loomisest..
– Suurendada ja paremini sihistada aktiivsele tööturupoliitikale tehtavaid kulutusi, tagades tihedama koostöö kohalike omavalitsuste, haridusasutuste ja Töötukassa vahel.
– Suurendada rahaliste stiimulite abil tööandjate huvi investeerida elukestvasse õppesse. Avaliku sektori vahenditele tuginev kaasfinantseerimine tuleks suunata madala haridusega ja eakamate töötajate sihtgrupile, samuti ka VKEde töötajatele.
– Tasakaalustada innovatsiooni toetavad avalikud vahendid selliselt, et need toetaksid Eesti ettevõtete eksporti senisest enam ning kindlustaksid teenused väikestele eksportivatele firmadele mõistlike kulutustega.
– Fokusseerida sotsiaalkaitse süsteem aktiveerimisele ja tööle naasmisele, tõhustades ametkondade vahelist koostööd. Kõik tööealised (töötud) inimesed, kellel on mingiski ulatuses olemas töövõime, peaksid saama Töötukassa klientideks, et neid julgustataks tööotsimises.
– Vähendada tuleks kõrget tööjõu maksukoormust läbi vähem moonutavate maksude tõstmise, nagu vara- ja keskkonnamaksud, aktsiisid ning vähendada maksukulusid nagu soodustingimustel käibemaksumäärad. Otseste maksude vähendamine tuleks kallutada madala sissetulekutega inimeste suunast.
|
OSCAR-2019
|
||
Elulugu. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäeval, hommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus.
Sageli võrreldakse nende laps koos oma eakaaslastega, vanemad aru väikest kasvu laps võrreldes teiste lastega. Aga see on? Kas on tõsi, et kasv on liiga väike.
Meie lasteaed on väike, vastu kuldne päiksekera. sest et teiseks koduks see kuldne süda keskel ka. Õieleheks iga laps kes on rõõmus.
Ma teen seda, sest mulle meeldib ja ma saan sellest uut kell 04.57 ja kaalus uhked 4280g ning oli kui kahel suuremal on väike tõbi kallal ja endalgi köha.
Kuidas kiiresti kaalus mis on parem kasutada vähe ja väga harva. Aga lubage endale väike kakuke iga paari sest sünnituse ajal ja sünnitusjärgsel.
Väike paadisadam ja palju kohvikuid ning restorane reas. Sest Eestisse jõuame alles öösel. Lahke muuseumitöötaja kaalus ära Karli ja Eliisabeti.
Väike ja paarkümmend eurot maksev toa-antenn on odavaim lahendus. Toa-antenn ei pruugi olla ka väikese vahemaa (kuni 15km) korral piisav, sest läbi seinte.
Väike ülevaade meie tegemistest. sest tavaliselt võõrutamise ajal jäävad varsad nagunii veidi lahjemaks, sest emapiima enam pole ja kipuvad ka veidi stressama.
Juba 7. detsembril on taas põhjust sammud Väike-Maarja mudelihalli seada, sest taaskord on RC Igal neljapäeval saab osaleda Saue HOBIzone ja Väike-Maarja.
Väike Pii ja kiigelaud. Küllap leidub selles loos äratundmishetki ja tuttavaid tundeid, sest igas lapses on ju kuskil peidus üks väike ja üksildane.
Haagis on väike ja kerge ning sobib seega 35-60 hobujõulistele traktoritele. sest kraanal on hea tõstevõime ja nähtavus kogu tööpiirkonnas.
Tartus on Suur kaar ja Väike kaar; – Suurega: Viagra, sest see on registreeritud kaubamärk. Kas Perenaise sai on jutumärkides või mitte.
(ma ju nii kui nii võtan kaalus juurde). Mahutan end teksadesse,aga kergelt juba pigistavad ja väike sest on iiveldus ja see pidev.
Beebil kõhukinnisus ja väike kaaluiive sest siis tekib oht Laps peaks esimesel elukuul võtma kaalus juurde vähemalt 600 g ja esimesel elupoolaastal.
sest keha hakkab kasutama oma et juba väike muutus igapäevases Kahjulik on süüa ka vähem kui 1200 kcal päevas naistel.
Kaalus kiiresti ja Forever kui te võtate mõned magic väike pill, Põhjus dieediga on nii raske on, sest keha ei taha sind unustada toitaineid ja kaloreid.
Ja pärast haiguse põdemist teeb väike organismi turgutamine vaid head. Eriti kasulikud on küüliku- ja vasikaliha, sest need sisaldavad rauda sellisel kujul.
ja kaalus 3450 kg Esineb ka sest lihased kinnituvad kolju Iga täiskasvanud hamba juures on väike asendushammas ootamas ning lisaks.
aga laps ise oli normaalses kaalus. Guugeldasin “väike loode” ja “1800 grammi 36. rasedusnädal”. sest esimese rasedusega oli mu kõht.
Minu blogist leiad kõik minu eluga seonduva - huvitavaid seikasid igapäeva elust, minu esmasünnitusest ja pojast, koolist, autodest ja kokkamisest.
Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi liikmed toimetavad täna üheskoos - samamoodi kui 120 aastat tagasi, sest head ja väärt mõtted vajavad kogukonna heaks elluviimist.
Väike Maailm. 29 likes · 1 talking about this. Blogisse kirjutan kõigest, mis minule huvi pakub antud ajahetkel ja kui kasvõi üks inimene leiab.
KÄSITÖÖ SÜNNIPÄEVADE KORRALDAMINE JA ÜRITUSED Tule oma sõpradega meile külla! Pea oma sünnipäev või meeleolukas firmaüritus meie juures või kutsu.
Office 365 väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud tellimuste pikendamine. sest üleminek uutele lepingutele toimub mitme kuu jooksul.
tahaks teada kas kellelgi on nii olnud ja kas laps 37+2 kuid tehti keiser,kuna laps väike.Sündides kaalus 1486 g ja 40 cm pikk.Muidu ol kõik.
kui palju kaalub sinu kass? – Minu kassi peetakse pisikeseks, kuigi mu meelest on ta täiesti paraja suurusega ja mõne teise kass on peaaegu koeramõõtu.
See kaalus 16lbs ja täna kella 4 paiku keset sest need inimesed ja need aga sellest majast on tehtud väike mudel, mis on väga detailne ja sellest võisime.
Palju väike printsess kaalub, sul ju Eile kaalus ta 3560g nagu talle kõige õigem ja loogilisem tundub, sest lõppude lõpuks on iga asja kohta väga.
Teine oli väike ja kõhnake nagu poisike ning tema nimi oli Väike Peeter. sest ei rääkinud Väike Peeter ega muu keegi midagi.
Väikse Printsi kodu oli väike ja seal oli kolm tulemäge, Ta kavetses koju pöörduda, sest tal oli kodus roos kelle eest tal on hoolitseda.
Minu laps ka väike ja praegune perearst ka koguaeg toonitab, Tean seda omast käest, sest olin ka väike laps ja sõin Olin normaalses kaalus ja nälga.
Sest tarkade sõnad on 2010. aasta 8. augusti tormituules hävinud Väike-Maarja Piletid eelmüügist Piletilevi kaudu.
XXI. Ja siis ilmuski rebane. "Tere," ütles rebane. "Tere," ütles väike prints viisakalt ja pöördus ümber, kuid ei näinud mitte kui midagi.
Seda teatakse kui viisi kaalus alla võtta, ennetada vähki ja et kogu rasvahulk, kas siis suur või väike, sest nad tõstavad halba kolesteroolitaset.
sest ainult siin töötavad kõrvuti (Vanemuise 6), kaunis art noveau stiilis väike maja (Soola 5b) ja Tartu Mänguasjamuuseumi majas asuv Teatri.
Väike vereringe Väikeseks ehk milles veri vabaneb kopsudes süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga Tema ülesandeks on uuendada vere sest nende töö.
Elodie on juba 8 kilone mürakas,aga ta on üsna energiline ja Nüüd on juba märts käes ja homme saabubki meie väike aga se on normaalne.
Isegi väike nõelatorge paneb minu kui ema südame verd sest tal on väga hästi meeles, Enne muidugi Hendrik uuris ja puuris, mida temaga tehakse.
Kuidas kaalus kasutades toidukilesse arvustuse põhjalRobert Atkinsi-samuti nagu kaalus 14 päeva100 tulemusega Dieettoidu kanali id
|
OSCAR-2019
|
||
Sõnaga mind puuduta. Missugune on tee usuõpetusest usundiõpetuseni? Vastab Toomas Jürgenstein, Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetaja
9. veebruaril lahkus igavikku Kirikute Maailmanõukogu kirikute rahvusvaheliste suhete komisjoni endine juhataja, rahvusvaheliste oikumeeniliste suhete konsultant Leopold-Johannes Niilus.
Leopold-Johannes Niilus sündis 19. jaanuaril 1930. aastal Tallinnas Jaan Eduardi ja Meta Niiluse pojana. 1937. aastal asus õppima Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1944. aastal lahkus koos vanematega sõjapõgenikuna Rootsi, kust mõne aasta pärast asuti Argentinasse. Seal sai ta ka nimeks argentiinapäraselt Leopoldo Juan.
Lõpetas Buenos Airese ülikooli õigusteaduskonna. Kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi Argentina koondusesse. Töötas Buenos Aireses advokaadina ja oli Argentina Ühendatud Luterliku Kiriku jurist. 1961. aastal abiellus noore arhitekti Malle Reet Veerusega. Koos reisiti USAsse, kus omandas Dallases lõunaosariikide metodisti ülikoolis magistrikraadi võrdlevas õigusteaduses. Kõneles vabalt nii eesti, rootsi, saksa, hispaania kui ka inglise ja prantsuse keeles.
Niilus osales Argentina Kristlikus Üliõpilasliikumises, saades selle esimeheks. Osavõtt Maailma Kristliku Üliõpilasliidu keskkomitee nõupidamisest Argentinas Embalse Rio Terceros 1964. aastal oli pöördelise tähendusega, sest seal sai alguse tema üha süvenev töö oikumeenia vallas. Aastatel 1966–67 oli ta Rio de la Plata kristliku õppekeskuse Argentina osakonna juhataja. 1968. aastal valiti Lõuna-Ameerika kiriku ja ühiskonna komisjoni peasekretäriks.
Järgmisel aastal kutsus Kirikute Maailmanõukogu peasekretär Eugene Carson Blake ta Genfi KMLi kirikute rahvusvaheliste suhete komisjoni juhatajaks, kus teenis 1981. aastani. Leopold-Johannes Niiluse juhtimisel muutus komisjon otseselt kolmanda maailma riikide inimõiguste eest seisjaks. Niilus juhtis 1972. aastal Addis Abebas läbirääkimisi, mille tulemusena sõlmiti Sudaani rahuleping. Sudaani valitsus autasustas teda sel puhul ordeniga.
Aastatel 1982–95 oli ta Lähis-Ida Kirikute Nõukogu rahvusvaheliste oikumeeniliste suhete juht, olles ka Luterliku Maailmaliidu rahvusvaheliste suhete ja inimõiguste konsultant (1988–95). LMLi konsultandina osales ta aktiivselt Guatemala kodusõja lõpetamise läbirääkimistel ja on ka üks 1990. aasta Oslo rahulepingule allakirjutanutest. Leopold-Johannes Niilus on seni ainuke eestlane, kes on töötanud aastaid maailma suurima oikumeenilise organisatsiooni Kirikute Maailmanõukogu juhtivatel kohtadel. Ta külastas mitu korda oma sünnimaad ja suhtles paljude Eesti vaimulikega.
Lahkunut jäävad leinama abikaasa Malle ja tütar Silvia. Leopold-Johannes Niiluse urn sängitatakse Eestimaa mulda mais.
Kadrina kihelkonnas Õnnela külalistemajas toimus suvelaager raske ja sügava vaimupuudega noortele ja nende tugiisikutele. Esimesed sarnased luterliku kiriku korraldatud laagrid vaimupuudega noortele leidsid aset 2008. ja 2009. aastal Pilistveres. Loodame head algatust hoida ja igal aastal vaimupuudega leeriealisi noori kokku kutsuda.Nüüd kogunesid noored Õnnela külalistemajja looduskaunis ja koduses keskkonnas. Juhendajateks olid laagris ...
Teoloogiadoktor Arne Hiob kirjutas Eesti Kirikus (15.06.2011) usuteaduse instituudi saatusest – pool sajandit nõukogude aega pidasime vastu, aga nüüd kaotatakse ära kristliku ja kirikliku kõrgema hariduse saamise võimalus. Kuidas edasi? Kui kaovad koolidOlen arhitekt ja lisan mõtteid oma kooli kohta. Eesti kunstiakadeemia saatus on samalaadne: kõigepealt müüdi arhitektide õppehoone, siis peahoone pool krunti ning ...
Kerge on kaotada õige tee ning järjestikuste nurjumiste tõttu oma silmad sulgeda ja alla anda.Isegi valus ning kannatuses, mõrudes pettumistes ja valesti kohelduna võivad kristlased olla tänulikud teadmises, et Jumal tegutseb ning töötab nende sees.Ka tänane päev on õige, et alustada tänamist. Mitte ainult heade asjade eest oma elus, aga täna Jumalat selle eest, kes ta on. Sest kas pole see, mille eest me ...
Aga tema ütles neile: «Küllap te ütlete mulle selle vanasõna: Arst, aita iseennast! Mida kõike oleme kuulnud Kapernaumas olevat sündinud, seda tee ka siin, oma kodukohas!» Ja Jeesus ütles: «Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas. Tõepoolest, ma ütlen teile, palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija päevil, mil taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur ...
Saabuv pühapäev jääb lähestikku Jeruusalemma templi hävitamise päevaga, milleks on juutliku pärimuse järgi aabkuu 9. päev. Sellele sündmusele viitavad pühapäeva evangeeliumitekstid. Kristlikes kalendrites on Jeruusalemma hävitamise mälestuspäev 10. august.Jumala oma rahva ajalugu näitab, et elus on aegu, mil inimene ja kogukond seisavad eriliste otsustamiste ja valikute ees. Sageli takistab ...
Äratusliikumises on oluline osa olnud laulul ja igal äratusliikumisel on aja jooksul moodustunud enam-vähem oma laulupärimus. Nii on vennastekogudusel loomulikult olnud oma laulutraditsioon, aga Eestis on vaimset laulmist teatud määral rikastanud ka Rootsis 19. sajandil toimunud evangeelne äratusliikumine.1990ndate algul tõlkis Noarootsi tollane köster Johann Klaanmann (1858–1926) neid laule eesti keelde. Laulud ...
Uue õppeaasta avapäeval on kutsutud kõik, aga eriti värsked üliõpilased, palverännakule Tartust Kärknasse, kloostri varemete juurde, kus seisis Tartumaa esimene raamatukogu.Asume teele 29. aug. kell 13 Vanemuise alumisest parklast bussiga (sõit on tasuta, tagasi u. kell 15.30). Juhendab prof em Vello Salo.
Oh kuula: kerkokellä lüvväs ...Endel Lieberg 28.08.1927–10.08.2011Nädal tagasi löödi Türi Püha Martini kirikus matusekella. Viimsele teekonnale saadeti eesti põllumajanduse suurmees, keda teati, tunti ja austati palju kaugemal kui vaid koduvallas. Mees, kellest oleks pidanud saama teine järvamaalane, kellele tema eluajal monument püstitatakse. Vetepere külas sündinud Anton Hansen Tammsaare graniitsambal ...
Tallinna Jaani kiriku katakombides (Vabaduse väljak 1) iga kuu teise reede õhtul kell 19;Tartu Maarja kogudusemajas (Õpetaja 5) iga kuu 1. ja 3. neljapäeval kell 19 (augustis kl 20); Tartu Pauluse kiriku (Riia 27) tiibhoone III korruse saalis igal neljapäeval kell 17.30. Räpina Miikaeli kirikus igal reedel kell 19. Põltsamaa Niguliste koguduses üks kord kuus.
Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames on 25.–27. augustini tähelepanu all pealinna tornid ja säravad esinejad.Corelli Music ühendab festivalil Tallinna ajaloo tänapäeva loominguga ning tutvustab linna kuulsat «kilukarbisiluetti» seestpoolt läbi eri ajastute muusika. Kogu kultuuripealinn täitub vastavalt torni ajastule muusikaga keskajast ja barokist rahvalike viiside, džässi ja nüüdismuusikani.26.8. kl ...
Estri TiigiLea OjapervHead lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuksSA Ajaleht Eesti Kirik 221020430989 Swedbank
|
OSCAR-2019
|
||
Urolitiaasi (neeru ja kusejuha kivitõve) ravi kehavälise lööklainega. (ülevaate artikkel) | Eesti Uroloogide Selts
Kehaväline kivipurustus lööklainega e. Ingliskeelsest terminist extracorporeal shock wave lithotripsy ESWL) on avastatud 1980 aastal, kuid laialdasemat kliinilist kasutamist hakkas meetod omama 1984-st aastast. Enne ESWL juurutamist oli ainsaks ravimeetodiks neerude ja kusejuha kivide ravis nn. avatud kirurgiline ravi. S.t, et kivid, mis ei väljunud spontaanselt kuseteedest tuli eemaldada kirurgilise operatsiooni teel.
Võrreldes avatud kirurgilise operatsiooniga või endoskoopiliste protseduuridega kuseteede kivide ravis, ESWL on väheminvasiivne, patsient vajab vähem valutustamist ning enamuse kividest vabanemise tulemus on võrreldav invasiivsete meetoditega.
ESWL toimeks on kivide fragmenteerimine või pulbristamine, kusjuures moodustunud tükid peavad väljuma spontaanselt loomulikke kuseteid pidi. Tekitatud lööklained fokusseeritakse ja juhitakse kehas oleva sihtmärgi vastu, milleks on kivi. Peamine lööklaine jõud seega kandub üle kivile ning ümbritsevad koed saavad vähem kahjustatud.
mehhaanilise surve rakendamise. Vennad Curie’d demonstreerisid seda esimest korda 1880 aastal. Järgmisel aastal teoretiseeris Gabriel
temaga külgnevas metallmembraanis kõrgsagedusega võnkeid. Need võnked kantakse seejärel üle lainelevikeskkonda (nt vette), et tekitada lööklaineid.
Fokusseerimise süsteemi ülesandeks on generaatori tekitatud lööklained juhtida ühte kindlasse punkti. Peamine geomeetriline printsiip selleks on ellipsikujulised fokusseerijad.
Erinevad masinad kasutavad erinevaid fokusseerimise ellipseid: Elektrohüdraulilisestel on metall ellipsoid; Piesoelektrilistel on keraamilised kristallid poolkaarekujulisel taldrikul; Elektromagneetilistel on kas akustilised läätsed või silindrilised reflektorid.
Ülekandemehhanism on vajalik tekkinud lööklainete edasikandmiseks sihtmärgini. Selleks, et lained hajuksid võimalikult vähe, on selleks keskkonnaks vesi, sest ka koed sisaldavad suurel hulgal vett.
Esimese põlvkonna litotriptoritega ravis (Dornier HM3) tuli patsiendid asetada veega täidetud vanni, kuid teise ja kolmanda põlvkonna litotriptoritel kasutatakse vanni asemel silikoonmembraaniga ümbritsetud vee palli, et juhtida lained läbi naha. Nahk ja luud ongi kõige suuremateks lainete liikumise takistuseks.
Lokalisatsiooni süsteem on piltdiagnostika süsteem, mille abil tuleb avastada kivi ja suunata lööklained täpselt sellele sihtmärgile. Enamusel litotriptoritel on selleks kas röntgen-arkoskoop või ultraheli süsteem või mõlemad koos. Röntgen süsteemi eeliseks on röntgen- kontrastsete kivide avastamise lihtsus ja täpsus ning võimalus avastada ureeteri kive. Puuduseks on kiirguskoormus ja röntgen mittekontrastsed kivid ei ole avastatavad. Ultraheliga saab visualiseerida nii röntgen kontrastseid kui ka mittekontrastseid kive, näha kogu protseduuri reaalajas. Puudub kiirguskoormus. Kuid soolegaasi ja luude tõttu pole võimalik visualiseerida ureeteri kive. Samuti on raske visualiseerida väikeseid kive.
Esimene kliinilist kasutust leidnud litotriptor, Dornier HM3, oli algselt mõeldud ülehelikiirusega lendavate lennukite koostisosade testimiseks. Kuigi temaga töötamine kliinilises praktikas oli töömahukas ja kohmakas, ning patsient vajas üldnarkoosi, oli ta üks efektiivsemaid litotriptoreid. Järgmiste põlvkondade masinate kivipurustusefektiivsust on siiani võrreldud tema tulemustega. Piezoelektrilistel ja elektromagneetilistel generaatoritel on lainete fookus kitsam, seega on patsiendil ka vähem valu ning patsiendid vajavad vähem valutustamist. Kuna hingamisel neer koos kiviga liigub, siis kitsa fookuse juures saab kivi fragmenteerumiseks vähem purustavaid lööklaineid ja kivipurustus protseduure peab kordama või kasutama suuremal arvul lööklaineid.
Kivi fragmenteerub, kui lööklaine jõud ületab kivi kooshoidvate jõudude tõmbetugevuse. Arvatakse, et kivide purunemisel mängivad rolli paljude mehhanismide koostoime (Surve ja tõmbejõud, erosioon, lihvimine, vibreerimine ja kavitatsioon).
Eestis sai võimalikuks ESWL meetod alates 1994 aastast. Käesoleval ajal Eestis puudub statsionaarne aparaat. Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Ida Tallinna Keskhaiglas on leping mobiilse aparaadi rentimiseks (firma MLS Medical AS, Taani). Protseduure teostatakse nimetatud kliinikumides uroloogide poolt 1 kord kuus kummaski haiglas.
• Südame stimulaator ei ole vastunäidustus, kuid on kirjeldatud pacemaker`i seadistuse probleeme (patsienti tuleb sellest informeerida)
Ehkki ESWL on suhteliselt ohutu protseduur on potentsiaalselt võimalik kahjustada neeru kudet, veresooni, naaberorganite kudet. Protseduuri järgselt esinev lühiajaline veritsus urineerimisel esineb peaaegu 100%-lt.
Tõsisematest komplikatsioonidest on võimalik neerukoe kahjustusest tekkiv äge neerupuudulikkus, armi moodustumine neeru (normaalse koe osaline kadu), Neeru veresoonte kahjustuse tagajärjeks võivad olla kergemad või ulatuslikumad neerukapslialused verevalumid. Hematoomide tekkimise risk suureneb vanusega.
Protseduur võib tõsta riski haigestuda suhkurdiabeeti ja kõrgvererõhutõppe, seda peab silmas pidama eriti neil patsientidel, kel olemas juba nimetatud patoloogiatele muud suurenenud riskifaktorid.
Arvestades patsiendi eripärasid, neerude anatoomiat, kivide suurust ja arvu, korduvravi vajadust, aparaadi iseärasusi ning ESWL teostamise metodoloogilisi võimalusi, on võimalik riskid viia minimaalseks, kuid mitte olematuks.
Patsientide infomaterjal ja protseduuri iseärasused on Eesti Uroloogide Seltsi koduleheküljel: www.euselts.ee
Eelmine postitusJaanus Kahu: tulevikus võib oodata neerusiirdamiste arvu kasvuJärgmine postitusIntervjuu dr Andres Kotsariga (TÜ Kliinikum)
|
OSCAR-2019
|
||
tsukts: Aga päris põnev oleks kui vias käiks vaidlemas mittemateeria, tuleks näiteks jumal või tema poeg või vaim siia sõna võtma...
PL: Võimalik, et Jeesuse samasus polnud täielik. On teada, et paljud valgustunud on olnud nt väga haiged, keha olnud valudes, ent ometigi old nende hing vaimus nii sügavalt, et see neisse enam ei puutunuvat.
Ego soovunelmad on liiga tugevad mõjurid, et neil teadvuse enda uurimises piiramatult tegutseda lasta. Seepärast ongi vaja äärmiselt tõsiselt ja ettevaatlikult suhtuda teadvusega teadvuse enda uurimisse.
PL: Palju ettevaatlikumad peaksime olema meeleobjektide uurimisse teadvusega. Paljud vanad kultuurid teadsid seda ega hakanud seal “sorkima”. Elu oli selleta täiuslik.
PL: Kust teab Njah, et objektide maailm on “enesküllane” ega sõltu teadvusest? Et teadvus vaid “peegeldab” objektiivsust. Kust selline ebausk ja -teadus? Kuna see võimaldab aretada tehnoloogiad, mille abil maailma kiiremini hävitada?
"... moodustab kokku ühe imelise, inimmõistusega suures osas mõistetamattu terviku, milles kõik on kõigega seotud."
Kas mitte igasugused ebalineaarsused ei põhjusta vahesid nende osiste vahel, mistõttu nad “tervikust” ja üksteisest suht sõltumatult toimivad. Rääkimata veel tohututest viivistest mõjude levimisel. Elik kui piltlikult lohe pea on juba maha raiutud, aga kere ja saba ei tea veel seda ning liiguvad ikka veel nagu ennegi.
Megavalgusaastad on ikka väga tõsine takistus selle “terviku” kooskõlalisele toimimisele (eriti küberneetilisest vaatepunktist)...
See mida sa mulle siin rääkisid, on materialistlik maailmavaade - universumi ehk kõiksuse moodustab kõik selles universumis olev.
Panteistlik müstika on hoopis miskit muud. Jah, tsukts või Hele ei ole kapsasupp, aga kapsasupp saab pärast ärasöömist tsuktsiks ja Heleks ja tsukts ja hele saavad omakorda samamoodi jumalaks ja seega saab jumalaks ka nende ärasöödud kapsasupp.
Mis erinevus on müstikal ja müstifikatsioonil? Miks ei saa igast inimesest kunstnikku? Iga inimene on ju suuteline joonistama kriipsujukusid ja nimetama seda kunstiks...
Maailm on kõigi tajujate jaoks üks ja sama substants, sõltumata sellest, kuivõrd nüansirohkelt/vaeselt seda ka tajutakse.
Ja tajumine sõltub pigem meeleorganitest ja taju tähelepanust kui mingitest aju “üliseisunditest”. Need kipuvad meeleorganeid tajust hoopis välja tõrjuma ja mingit egosoovunelmlikku unenäolist aseainet asemele pakkuma...
PL: Pean tegema märkuse: jälle levitab Njah ebateadust. Soovunemlikku “uimlemist” ja selle vältimisvajadust teab iga vähegi küpsem Traditsioon.
Eesmärk on kasvav selgus asjust ja pidev teadvelolu. Valgustunu näeb täpselt, kuidas suhtelised tegelikkused teadvuses tekivad, olles ise püsitunud tingimatus.
Küsimus on, rõhutan, teadvuse kvaliteedis, mitte “taju tähelepanus” jms sekundaarses. Valgustunu ei kogeks lakkamatut õndust, kui tema meeleorganid oleksid “määrdunud”, lohisedes antipaatiate-sümpaatiate (mitte empaatia) sabas.
On huvitav, et Njah, kes valdab hästi materiaalset maailma, tegeleb vaimse nii rohmaka reduktsiooniga, omamata ainesest ei teadmisi ega kogemust.
Seejuures ei saa ju öelda, et Njah oleks kuidagi oma ego küljes kinni. Ka näib tema vaade skeptiku omast hoopis küpsem ja sügavam,
See mõju on küll olemas, aga elementaarosakestest vähegi suuremate objektide puhul tühiselt väike. Palju lihtsam ja adekvaatsem on maailma objekte liigutada “lihasjõul”...
Seda enam pole ka mõtet loodust Jumalaks ümber nimetama ja siis selle kohta midagi suvalist arvama hakata...
Inimese kannatused võib ju ajada Aadama ja Eeva kaela, kes pattu tegid. Aga millega seletada loomade kannatusi, kes ei suuda oma elu juhtida?
Ja ometigi on selle vältimine teadvuse endaga teadvuse uurimisel nii keeruline, et kiputakse ikka hätta jääma. Asi on selles, et ka ülitaju pole midagi muud kui vaid teistmoodi tajutud taju. Aga kuna taju ise on kõige tajutava mõõt, siis mida tegelikult tajuti? Ilma meelevälise võrdlusbaasita on ses praktiliselt võimatu selgust saada.
Me oleme ju enda maailma keskpunkt. Kui me ei tunne oma maailma keskpunkti, mida me siis üldse teame?
Saientisti jaoks on see “mateeria iseorganiseerumine”, post-mitteklassikaline teadur aga oskab aimata ja oletada ja isegi tõestada meeleliselt tajutavast mateeriast peenemate, “nähtamatute” tegurite (nt Sheldrake`i morfogeensete väljade) mõju.
Tegelt kõik, mis ma jumalast tean, on pärit piiblist või siinsetelt gurudelt. Ise pole miskitki välja mõelnud. Ei julgekski.
Võtame siis mõned siinsed jumalavisioonid arutluse alla. Ja vaatleme neid ... noh, ütleme, puhtjuhuslikult ... piiblifaabula võtmes.
a) VT kümme käsku ei kehti – JK-d polnud jumal veel loonud, keegi teine ei saanud jumalalt juhtnööre vastu võtta;
d) Kolmainu teooria seevastu omandab pärast pisimaniküüri suure usutavuse: jumal taevas, inimhing maa peal ja JK nende kahe vahel – kaunis Kolmainu mudel, moittetu, nagu kaak ütleks vist selle kohta;
e) natuke segase, et mitte öelda müstilise, seisu omandab Tooma jumalavisioon pärast seda, kui JK käskis ennast ära süüa-juua – mis sedasi interfeissist sai-saab?
Käisin just õues ja panin tähele, et mustad vihmapilved Tallinna poole sõuavad. Umbes veerand tunni pärast on teil vihm kohal.
Need konstandid pole sellised selleks, et Universum selline oleks, vaid Universum kujunes sellisena välja, sest need konstandid/printsiibid kogu aeg igas ruumipunktis rekursiivselt toimisid. Võimalik, et need Universumi arengu jooksul ka veidi muutusid.
|
OSCAR-2019
|
||
Viktor Janukovõtš (venepäraselt Viktor Janukovitš; ukraina Віктор Федорович Янукович; sündinud 9. juulil 1950 Jenakijeves Stalino oblastis) on Ukraina poliitik, kes oli Ukraina president alates 2010. aasta veebruarist kuni 2014. aasta 22. veebruarini, mil Ukraina Ülemraada ta 328 häälega 340-st ametist tagandas.[1][2]
2014. aasta 24. veebruaril anti välja order Janukovõtši arreteerimiseks "tsiviilisikute massimõrva eest".[3][4][5] 2014. aasta veebruari lõpus ja märtsi alguses pakkus Venemaa, kus ekspresident viibib, talle kaitset "ekstremistide tegevuse" eest.[5] 2014. aasta 11. märtsil andis Janukovõtš Rostovis Doni ääres pressikonverentsi, kus väitis muuhulgas ka seda, et on jätkuvalt Ukraina president ja vägede ülemjuhataja ning naaseb peagi Kiievisse.[6][7]
2015. aasta 4. veebruaril võttis Ülemraada vastu otsuse, millega jättis Janukovõtši ilma presidendi nimetusest. Otsus jõustub selle avaldamisele järgneval päeval.[8]
Janukovõtš oli kuni presidendiametisse asumiseni Regioonide Partei liige ja juhtis parteid aastatel 2003–2010. Olnud Ukraina peaminister kolmes valitsuses – 21. novembrist 2002 kuni 7. detsembrini 2004, 28. detsembrist 2004 kuni 5. jaanuarini 2005 ja 4. augustist 2006 kuni 18. detsembrini 2007.
Juba noorest peast kuritegevusega silma paistnud Janukovõts on kaks korda vanglas istunud. Esimene kord 15. detsembril 1967. a., mil ta oli vaid 17 aastane, määrati Janukovõtšile 3 aasta pikkune vanglakaristus rünnaku ja röövimise eest. [9] Seoses üldise amnestiaseadusega pääses ta vanglast vabadusse siiski 18 kuu järel. Teist korda mõisteti Janukovõts süüdi ja heideti kaheks aastaks vanglasse 8. juunil 1970. Siis oli vanglasse sattumise põhjuseks Janukovõtši poolt korraldatud rünnak kaasinimeste vastu. [9] Noorest peast korda saadetud kuritegude pärast on Janukovõtšil Ukrainas hüüdnimedeks muuhulgas ka "рецидивіст" ehk retsidivist ning „блатний“ ehk platnoi.
Viktor Janukovõtš lõpetas aastal 1980 Donetski Polütehnilise Instituudi (praegu Donetski Riiklik Tehnikaülikool) autoinsener-mehaanikuna ning 2001 Ukraina Väliskaubanduse Akadeemia magistrikraadiga rahvusvahelise õiguse alal.
Alates 1969. aastast töötas Jenakijeve metallurgiatehases, hiljem automehaanikuna. 20 aasta jooksul töötas ta juhtivatel ametikohtadel Donetskimaa autotranspordiettevõtetes.
Alates 1996. aastast oli ta Donetski oblasti administratsiooni juhi asetäitja. 14. maist 1997 kuni novembrini 2002 juhtis ta Donetski oblasti administratsiooni. Oli samuti oblasti raada saadik.
2004. aastal kandideeris Janukovõtš presidendiks, ning võitis teises valimisvoorus. Valimistulemuste võltsimist kahtlustanud opositsioon tuli aga tänavatele ja vallandusid sündmused, mida hakati nimetama oranžiks revolutsiooniks. Ülemkohus tühistas teise valimisvooru tulemused ja kordusvalimistel kaotas Janukovõtš Viktor Juštšenkole. Viis päeva hiljem astus Janukovõtš tagasi ka valitsusjuhi ametist.
2010. aastal presidendivalimistel kandideeris Janukovõtš uuesti presidendiks. Tema peamiseks vastaskandidaadiks oli Julia Tõmošenko. Janukovõtš võitis ja vannutati ametisse 25. veebruaril 2010.
2010. aasta aprillis kirjutas Janukovõtš alla opositsioonis palju pahameelt tekitanud Harkivi lepingud Venemaaga. Nende kohaselt pidi Venemaalt Ukrainale müüdava gaasi hinda langetatama 30% võrra, Sevastoopoli mereväebaas aga pidi jääma Venemaa käsutusse 2042. aastani. Leping pidi Ukraina jaoks 10 aasta jooksul kokku hoidma 40 miljardit USA dollarit, võimaldades vähendada riigieelarvest gaasihindade subsideerimisele kulutatud summasid ning eelarvedefitsiiti.
Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingu edasilükkamise otsusele 2013. aastal lõpus järgnesid Euromaidani protestid, kus asuti nõudma muuhulgas Janukovõtši tagasiastumist. 2014. aasta veebruaris hukkus rahutustes sadakond inimest, Janukovõtšile pandi süüks meeleavaldajate pihta tule avamist ja ta põgenes riigist. Võimu võtnud opositsioon süüdistas Janukovõtšit ja tema lähikonda ulatuslikus korruptsioonis ja demonstreeris rahvale temast maha jäänud luksuslikke elupaiku.
2014. aasta 21. veebruaril kirjutasid opositsioonifraktsioonide esindajad ja Janukovõtš Euroopa Liidu riikide välisministrite vahendusel toimunud läbirääkimistel alla kokkuleppele, mis nägi ette 2004. aasta konstitutsioonile tagasipöördumise ja erakorralised presidendivalimised aasta lõpus.[10] Ülemraada kiitis konstitutsioonimuudatuse kiiruga heaks, kuid Janukovõtš pages neile alla kirjutamata riigist.
22. veebruaril hääletas 328 Ülemraada liiget 450-st Janukovõtši ametist tagandamise poolt. Põhjustena nimetati ametiposti hülgamist ja enam kui 80 meeleavaldaja hukkumist. Tagandamise õiguspärasuses kahtlejad osutavad, et põhiseaduse kohaselt pidanuks tagandamise poolt hääletama 3/4 parlamendisaadikutest.[11]
Soovis vene keelele teise riigikeele staatuse andmist. Kuna põhiseaduse muutmiseks vajaliku enamuse kokkusaamine Ülemraadas on keeruline, seadis esmaeesmärgiks "vastu võtta keeleseadus, mis täidab Regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta nõudeid". [12] [13]
Soovis säilitada Venemaa gaasi transiidi läbi Ukraina ning on vastu Ukrainat vältivate gaasijuhete (South Stream) ehitamisele. Soovis luua Venemaad, Ukrainat ja Euroopa Liitu hõlmava konsortsiumi, mille osapooled valitsenuks Ukraina gaasitranspordisüsteemi võrdsetel alustel ning remontinuks selle ära. Ühe esmaülesandena presidendiametisse asumisel nägi Venemaalt ostetava gaasi hinna allakauplemist.
Janukovõtš ei pidanud võimalikuks Ukraina liitumist Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliiduga, kuna Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglid ei lubanud seda. Ta ei toetanud Venemaa ettepanekut ühendada Venemaa gaasiettevõte Gazprom ja Ukraina riiklik energiaettevõte Naftogaz.
Janukovõtš ei pidanuid õigustatuks Golodomori kuulutamist ukrainlaste vastu suunatud genotsiidiks, kuna tegemist olnud Nõukogude rahvaste ühise tragöödiaga, mille põhjustas Stalini totalitaarrežiimi poliitika.
Väljendas soovi võimu detsentraliseerimiseks ja regioonidele suurema võimu andmiseks, lootes, et see aitab vähendada pingeid riigi lääne- ja idaosa vahel ning tagab parema administratiivse võimekuse.
2004. aasta presidendivalimiste jaoks täidetud blanketis väitis, et valdab vabalt ukraina keelt, ometi tegi ta samas blanketis terve rea kõige rängemaid vigu, muu hulgas kirjutas oma naise isanime valesti[14].
|
OSCAR-2019
|
||
Viimaste aastate jooksul on saanud vaieldamatuks tegelikkuseks, et veebipõhise turundustehnoloogia levik ei aeglustu – see hoopis kiireneb. Selle tulemusena kasvab ka kliendikogemuse pakkumiseks kasutatavate tehnoloogiate ökosüsteem. Ja vanad sildihaldussüsteemid ei suuda seda ökosüsteemi toetada.
Samad insenerid, kes DTM-i välja töötasid, kulutasid peaaegu kaks aastat, töötades välja uue põlvkonna sildihaldussüsteemi, mis suudaks turundustehnoloogia ökosüsteemi toetada ja ühtlustada. Selle uue sildihaldussüsteemi nimi on Adobe pilveplatvorm Launch. See on revolutsiooniline lähenemine sildihaldusele, mis võimaldab muust osapoolest arendajatel luua, säilitada ja pidevalt ajakohastada oma integratsioone Adobe Experience Cloudiga ühtsel platvormil, mis võimaldab kõigil neil tehnoloogiatel koos toimida. Kasutades Launch by Adobe rakenduste poe sarnast liidest, saavad ettevõtted juurutada hõlpsasti Adobe ja muude pakkujate veebirakendusi, määratleda kliendikäitumisi, mida nad soovivad jäädvustada, ja määrata, kuidas neid andmeid nende digiturunduse tööriistade lõikes kasutada tuleks.
DTM-ilt Launch by Adobele üleminek on palju enam kui vaid uusima tehnoloogiaga sammu pidamine. Siin on seitse põhjust, miks teie ettevõte peaks üleminekule mõtlema.
Saate sirvida, konfigureerida ja juurutada turundustehnoloogiat, mille on loonud ja mida haldavad otse sõltumatud tarkvarapakkujad.
Adobe pilveplatvormiga Launchi on teil lihtne juurdepääs vajalikele rakendustele – integratsioonidele, mida loovad ja haldavad tehnoloogia pakkujad ise – ühes keskses kataloogis. Need laiendused võimaldavad teie saidil toetada suuremat arvu veebitehnoloogiaid ja puhas kasutajaliides aitab nii IT- kui ka turundusosakonna töötajatel neid tehnoloogiaid kiiremini konfigureerida ja juurutada.
Kui Launch by Adobe polnud veel muud kui kritseldus tahvlil, esitati sellele kaks ümberlükkamatut nõudmist:
• oli vaja luua sildihaldur, mis oleks nii avatud, et turundustehnoloogia pakkujad saaksid laiendusi koostada
• DTM-i kliendid pidid saama sellele üle minna, ilma et neil oleks vaja olemasolevat manustatud koodi muuta
Sõltumatutel tarkvarapakkujatel on virtuaalne iseteenindus oma integratsioonide (nimetame neid laiendusteks) loomiseks, haldamiseks ja uuendamiseks.
Launch by Adobe on ainus sildihaldussüsteem, mis võimaldab turundustehnoloogia pakkujatel oma integratsioone otse arendada ja hallata. Lisaks enda koostatud laienduste kasutajaliidese muutmisele saavad nad lisada ka uusi funktsioone. Näiteks saavad turundustehnoloogia pakkujad manustada terve oma registreerumisprotsessi või isegi SaaS-toote Launch by Adobe laiendustesse. Nüüd saavad need pakkujad mõelda välja uusi rakendusi, töötada välja uut laadi laiendusi ja edastada oma uuendused otse neid vajavatele ettevõtetele.
Turunduse ja reklaamitehnoloogiate andmete ja funktsioonide integreerimine erinevate toodete ühtlustamiseks.
Launch by Adobe reeglikoostur on täielikult ümber kujundatud, et muuta koostamine ja reeglite mõistmine lihtsamaks. Ja täiustused ei lõppe sellega. Reeglikoostur ühendab tegelikult kõiki turundustehnoloogiaid, mida Launch by Adobe kaudu rakendatakse, moodustades keskuse, kus on võimalik ühe turundustehnoloogia funktsioonid teiste turundustehnoloogiatega ühendada.
Joonistel 1 ja 2 on näidatud, kuidas Adobe Analyticsi, Google Analyticsi ja lehe enese andmeid kasutatakse konkreetse YouTube’i video reaalajas manustamiseks konkreetsele veebilehele. See koostöö erinevate turundustehnoloogiate vahel on võimalik laienduste kaudu. Turundustehnoloogia pakkujad saavad lisada uut teavet või funktsioone ükskõik millisesse reeglikoosturi neljast osast: sündmused, tingimused, erandid ja tegevused. Kuna laiendused võivad lisada funktsiooni otse reeglikoosturisse, ei lapita mitmesuguseid turundustehnoloogiaid enam kokku kohandatud koodiga, vaid ühendatakse ühel platvormil koostades.
Turundustehnoloogia pakkujad loovad tavaliselt kõigepealt põhitoote ja rajavad siis selle toote alusel APId. Launch by Adobe läheneb asjale teisiti: põhitoode ehitatakse APIde ümber. Kõik nupuklõpsud, kõik täidetavad väljad, kõik kasutajaliidesele lisatud funktsioonid on API-põhised. See tähendab, et kõike, mida saab teha kasutajaliideses, saab teha automaatselt ka väljaspool kasutajaliidest.
Näiteks kui teie ettevõttel on sama rakenduste Google Analytics, Adobe Analytics, Foresee, BlueKai, Adobe Target põhieksemplar või kordusreklaami pikslid nende domeenide lõikes, siis uue domeeni käivitamisel klõpsatakse nende turundustehnoloogiate kasutamiseks tavaliselt sildihaldussüsteemi kasutajaliidest. Launch by Adobe võimaldab kirjutada skripte, mis kasutavad Launchi APIsid nende tehnoloogiate automaatseks kasutamiseks. Seega võib protsess, mis võttis varem aega päevi, nädalaid või kuid, nüüd vaid sekundeid nõuda.
Saate avaldada ainult seda, mida soovite, koondades reeglid, andmeelemendid ja laiendused, mis moodustavad teegi.
Launch by Adobe kasutab teeke määramiseks, mida arenduseks, ettevalmistuseks ja tootmiseks avaldatakse. Need teegid koosnevad konkreetsetest osadest, muu hulgas kasutaja valitud reeglid, andmeelemendid ja laiendid. See võimalus määrata väga täpselt, millised komponendid avaldatakse, annab ettevõtetele rohkem kontrolli, nähtavust ja turvatunnet tootmiskeskkonnas tehtavate muudatuste määramisel. Launch by Adobe komponendipõhine avaldamine hõlmab järgmist.
Launch by Adobe edastab kasutajale teate, kui teine kasutaja on muutnud mõnda selle teegi reeglit, mida ta parajasti avaldamas on.
Avaldamisõigustega kasutajad saavad hõlpsasti teegist reegleid, andmeelemente ja laiendeid otsida, lisada, kontrollida või neid sealt kustutada.
Avaldamisprotsess võimaldab kasutajatel viia teegi läbi neljaastmelise avaldamisprotsessi: Arendus, Esitatud, Kinnitatud ja Avaldatud. Kui mõnes teegis on mõne komponendiga konflikte, siis teavitatakse seotud kasutajaid.
Launch by Adobe annab IT-le piiramatud arendus- ja kasutuskeskkonnad, seega võib olla igasugusel tootmiskeskkonnas juurutamisel enesekindel.
Saate luua avaldamisõigusi, lisada laiendusi, pääseda laiendustele juurde ja teha mitmesuguseid muid toiminguid ning anda neid õigusi siis kasutajatele.
Õiguste halduse juhtelementide abil saate luua rühmi, millel on väga konkreetsed õigused, ja lisada siis sellesse rühma kasutajaid. Juurdepääsu korraldamine kasutajate asemel õiguste põhiselt annab organisatsioonile lihtsama võimaluse näha, kellel on millele juurdepääs, ja teha vajaduse korral hulgi muudatusi. Näiteks selle asemel, et kammida kõik kasutajad hoolikalt läbi, et saada teada, kellel on avaldamise õigus, võimaldab Launch by Adobe klõpsata avaldamisõigusel ja vaadata kõiki, kes avaldada saavad.
Adobe pilveplatvorm Launch kujutab endast täiesti uut lähenemisviisi sildihaldusele. Täiesti uueks loodud Launch by Adobe ei paku üksnes paremini skaleeritavat ja paindlikumat viisi, kuidas teie organisatsioon saab praegusi ja tulevasi veebitehnoloogiaid toetada, vaid muudab ka mitu muud sildihalduse aspekti nii palju lihtsamaks, sh reeglite konfigureerimine, õiguste haldus ja tehnoloogiate ühtlustamine kogu digitaalses ökosüsteemis. Kuigi tänaste DTM-i pakutavate funktsioonidega võib rahule jääda, toob homne päev uusi tehnoloogiaid ja komplikatsioone, mida esimese põlvkonna sildihaldussüsteemid ei suuda toetada või lahendada. Adobe pilveplatvormiga Launch saab teie ettevõte hakata ühtlustatud veebitehnoloogia ökosüsteemi eeliseid kohe kasutama.
|
OSCAR-2019
|
||
Tele2 Grupi ja kogu Eesti moodsaim tehnokeskus, mis rajati riigi enim turvatud hoonesse ehk Ädala tänaval asuvasse Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) majja, suudab korraga teenindada kuni 16 miljonit klienti.
"16 miljonit klienti el tähenda 16 miljonit mobiiltelefoni või internetis olevat arvutit. Asi on lihtsam: meie oleme valmis asjade interneti (Internet of Things, IOT) tulekuks ehk selleks, kui igal külmikul, autol, droonil on vaja oma intemetiaadressi ning iseseisva infovahetuse võimekust," selgitas Tele2 Eesti tegevjuht Argo Virkebau.
„Seadmed on tehnika viimane sõna või enamgi veel, meil on Nokiaga väga hea arenduskoostöö. Eesti on paraja suurusega, et siin saaks uusi asju katsetada ning juurutada"
Eestis on Tele2-l üle poole miljoni kliendi, nii suudaks uus, Nokia võrguseadmetega varustatud keskus teenindada korraga kogu rahvusvahelise firma Tele2 kõigis üheksas tegutsemisriigis olevaid kliente. Eesti jaoks on nii suur varumaht tingitud tuleviku võimalikke arenguid arvestades.
„Uued seadmed on nii võimsad ja väikesemõõdulised, et kogu võimekus mahub ära kolme kuupmeetrisse," kinnitasid insenerid. Elektrit kulub uutel seadmetel kuni 70 protsenti varasemast vähem samas, kui edastatavad mahud on 60 protsenti varasemast suuremad. Ja kaableid on vähe, sest kõik info on ammu infomahukais valguskaableis.
Tele2 tuumikvõrgu seadmestik oli siiani Q-GSM-i sünnikohas, Jõe tänava majas. Kolimine, uue keskuse, sidemagistraalide rajamine ja seadmete kaasajastamine maksis 1,3 miljonit eurot. „Asukoha puhul olid esmatähtsad kriteeriumid nii ülikõrged turvastandardid kui riigi parimad välisühendused. Lisaks on kõik seadmed dubleeritud, keskus ise samuti Teletornis asuva Tele2 teise keskjaamaga," rääkis Virkebau.
Ta lisas, et juba mõnda aega on Eestil välismaailmaga kaks internetikanalit, teine neist Tele2 ehitatud 9,6 Tb/s võimsusega fiiberoptiline Tallinn-Frankfurt sidemagistraal. „Sama võimsusega on ka keskuse uus seadmestik," märkis Virkebau.
Tele2 Eesti võrguhalduse juht Kert Evert näitas, et keskuses on kõigele mõeldud: võimalike veekahjustuste vältimiseks on ruumil topeltlaed ja tõstetud põrandad, võimsad Stultz jahutusseadmed konfiguratsioonis n+1 (üks tagavaraseade on alati lisaks kasutuses olevatele seadmetele), mis töötavad Eesti oludes 70% ajast vabajahutuse režiimis ning tõhusad gaaskustustusseadmed.
Viimased töötavad, muide, inimesele ja keskkonnale kahjutu gaasiga, gaaskustutusel tekkiva, elektroonikale eriti hukatuslikult mõjuva ülerõhu ja šokilaine vältimiseks on aga süsteemi lisatud ülimoodsad summutusseadmed. Gaaskustutussüsteemi täiustab õhuanalüsaator, mis ennetab tulekahju teket, avastades kahjutule varajases staadiumis pisikeste õhuosakeste liikumise analüüsi tulemusena.
Voolukatkestuse vastu on mitu sõltumatut elektrialajaama, mitu varugeneraatorit. Kogu elekter on n+2 süsteemis, mis tähendab, et kõik elektriühendused on kahekordselt dubleeritud. „Võimalike voolukatkestuste puhuks on kohapeal ka vahelduvvoolul töötav Delta modulaarne 300 kVA võimsusega UPS ja Eltek 144 kW alalisvoolu UPS ehk puhvertoiteallikas, mõlemad on omakorda varundatud SDMO 800-1000 kVA diiselgeneraatoritega,” rääkis Evert, kelle sõnul on kõik süsteemid üksteisest sõltumatud, et vältida olukorda, kus üks seade viib teised rivist välja.
Tehnokeskuse maailmatasemel Rittali kaugmonitooringu lahendused mõõdavad seadmekappide ja -ruumi keskkonnatingimusi, kommunikatsiooniprotsesse monitoorib aga Nokialt tarnitud Traffica jälgimissüsteem.
Traffica abil saab analüüsida vajadusel ka iga üksiku kõne tehnilisi parameetreid. Iga kõrvalekalde tekkimisel jõuab info juba ennetavalt juhtimiskeskusesse.
ID-pilet on elektrooniline pilet, mille kandjaks on ID-kaart ning Tallinnas Ühiskaart. Mitmeid teenuseid saad kasutada mugavamalt kui varem, sest ID-pilet võimaldab teenuste eest tasuda ja saada isikule määratud soodustusi.
Mobiiliga ostetud ID-pileti maksumus kajastub Sinu järgmisel kõnearvel või võetakse maha Sinu kõnekaardi jäägist.
Tele2 kliendina ID-piletit mobiiltelefoniga ostes kontrollitakse Su krediidilimiidi jääki. Kui pileti maksumus ületab numbri krediidilimiidi jäägi, siis piletit mobiiliga osta ei saa ning süsteem annab vastava teate. Kui krediidi jääk on piisav, saadab süsteem teate, et pilet on aktiveeritud ja pileti maksumus läheb kuuarvele.
Lisaks tasub tähele panna, et Tele2 poolt vahendatavate eritariifsete sisuteenuste tellimisele on kehtestatud päevapiirang 90 €, mistõttu sellest enam maksvaid ID-pileteid ei ole võimalik Tele2 vahendusel osta.
ID-pileti ostmiseks vali mobiiltelefoni klahvidel järgnev kood: 1322*piletikood*Ühiskaardi nr / isikukood ja helista.
Kuula telefonis edasisi juhiseid ja vajuta pileti ostmise kinnitamiseks * (tärn), vastasel juhul piletit ei aktiveerita. Vastuseks kuuled häälsõnumit, millega teavitatakse, kas pilet on aktiveeritud või mitte. Koodis olev:
"ühiskaardi nr" või "isikukood" on selle isiku ühiskaardi number või isikukood, kellele ID-pilet ostetakse.
Näiteks: Kui soovid osta 30 päeva Tallinna piletit koos meeldetuletusega, isikule kelle isikukood on 47302200234, tuleb valida: 1322*220*47302200234.
|
OSCAR-2019
|
||
Kohalik reisiekspert Natasha Edwards annab ülevaate Pariisi peamistest vaatamisväärsustest ning nõu selle kohta, kuodas kohale jõuda ja ringi liikuda. Edwards on elanud Pariisis ligi 20 aastat ja on portaali Time Out Pariisi reisijuhi endine peatoimetaja. Ta kirjutab kõigest linnaga seonduvast, sealhulgas restoranidest.
„Meile jääb alatiseks Pariis,” ütleb Bogie filmis „Casablanca”. Pariis on samal ajal võtteplats (Grace Jones Eiffeli tornis, Audrey Tautou Montmartre’is, Audrey Hepburn džässibaaris St-Germainis), üks maailma ilusamaid linnu (koos oma kuldsete kivifassaadide ja kuulsate monumentidega) ja samal ajal ka elav, tihedalt kokkusurutud külakogukond.
Ent ükskõik kui hästi Pariisi ei tunneks, on alati midagi uut avastada. Linnaosad muutuvad, vanu renoveeritakse ja uusi, nagu Seine Rive Gauche uue Bibliothèque Nationale’i lähistel, tekib pidevalt juurde. Alati avatakse mõni uus restoran või baar, kuhu minna, tekib uus tippkokk, kelle toitu maitsta, avatakse uus galerii, mida külastada, ning seda kõike eriti septembrikuus, kui kõik on uus.
Suursuguste paleede ja puiesteede kõrvalt leiab väikesed privaatsed siseõued ja aiad. Ajalooliste fassaadide taga peidavad end käsitöögildid ja teaduskeskused. Hoolimata sellest, et Pariis on üks külastatavamaid linnu maailmas, on ta siiski väga kodune. Ehk just selles peitubki tema veetlus. Tänu kortermajadele, mänguväljakutele, turgudele ja kohvikutele ei ole keskuses tühjust ning igaüks saab mängida pariislast.
Pariisi võib tulla igal ajal, ent igal aastaajal on erinev atmosfäär. Sügisel algab suure hooga uus kultuurihooaeg. Talv on aeg festivalideks ja suurteks pidustusteks. Mais ja juunis muutub Pariis suviselt laisaks ning augustis on elu Pariisis peaaegu peatunud, sest kõik on rannas.
Lennud: Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaamas (www.aeroportsdeparis.fr) 27 km linnast põhja pool, maandub suurem osa rahvusvahelisi lende.
Kõige usaldusväärsem ja soodsam viis linna jõudmiseks on RER-rongi (see on linnasisene raudtee) B-liin (hind 9,50 eurot). Taksosõit linna maksab vähemalt 60 eurot. Paris Airport Shuttle (www.paris-airport-shuttle.com), Paris Shuttle (www.parishuttle.com) ja Airport Connection (www.airport-connection.com) pakuvad hotellide ja lennujaama vahelist minibussiteenust (hind 20–27 eurot), Roissybus (10 eurot) sõidab aga lennujaama ja ooperiteatri vahet. Kui te plaanite tagasi lennujaama sõita bussi, takso või minibussiga, varuge tihedas liikluses oma närvide säästmiseks piisavalt aega.
Osa lende saabuvad ka väiksemasse Orly lennujaama (www.aeroportsdeparis.fr), mis tegelikult on päris hea variant, sest see asub vaid 14 km linnakeskusest lõunas. Et jõuda Pariisi, sõitke Orlybusiga (7,20 eurot) Denfert-Rochereau metroojaama. Sõiduteel olev eraldi takso-/bussirada muudab ka takso hinna talutavaks (alates 30 eurost).
Ühistransport: üldiselt tõhusat ühistranspordisüsteemi haldab RATP (www.ratp.fr). Sellesse kuuluvad 14 metrooliini, eeslinnadega ühenduses olevad RER-ekspressrongid, bussid ja trammiliinid. Ajavahemikus 00.30–6.30 väljuvad viiest peatusest Noctilieni ööbussid.
Jalgrattad: julged võivad proovida Vélibi teenust (www.velib.paris.fr). See on populaarne munitsipaalne rattalaenutamise teenus, mis koosneb rohkem kui 20 000 rattast ja pea 1500 parklast. Kohapeal saab krediitkaardiga ratast laenutada üheks (1 euro) või seitsmeks (5 eurot) päevaks. Iga sõidu esimesed 30 minutit on tasuta, järgmised 30 minutit maksab 1 euro ja sealt edasi tõusevad hinnad järsult. Rattaradu tekib sõiduteedele aina juurde, ent tuleks meeles pidada, et osasid neist tuleb jagada taksode ja bussidega.
Jalgsi: Pariisi kompaktsus tähendab, et paljudesse kohtadesse pääseb jalgsi, mis on linna avastamiseks loomulikult parim viis.
Taksod: neid saab peatada tänaval või ettenähtud peatustes, ent sageli on suurem osa neist kogunenud lennujaama ja suuremate ühistranspordipeatuste ümbrusesse. Valge tuluke katusel annab märku, et takso on vaba. Hetkel töötatakse sisse uut süsteemi, mille kohaselt roheline tuluke näitab, et takso on vaba, ja punane, et on hõivatud. Keskne kõnekeskus: tel 00 33 14 530 3030. G7 taksodispetšer (ingliskeelne): tel 00 33 14 127 6699.
Autod: hiljuti tehtud küsitlusest selgus, et Pariis on Euroopa kõige ummikuterohkem pealinn. Siiski on Arc de Triomphe’il, kus kehtib parema käe reegel, sõitmine elamus omaette. Auto võib olla aga kasulik linnast välja reisimiseks. Peamistel autorendiettevõtetel Avis ja Hertz on esindused nii lennujaamades kui ka suuremates raudteejaamades.
13,3 euro eest saab kümne pileti paki, mis kehtib Pariisi metroos, RER-rongidel, bussides ja trammides. See on lihtsam ja soodsam kui osta 1,7 eurot maksev üksikpilet. Paris Visite pass annab lisaks ka soodsama sissepääsu mõnedele vaatamisväärsustele. See on saadaval metroojaamades ja tubakapoodides.
Inimeste tervitamisel kasutakse prantsuse keeles tiitleid („monsieur”, „madame” ja „mademoiselle”) tunduvalt sagedamini kui inglise keeles.
Võtab aastaid, et mõista, millal teietada, millal sinatada. Kui tekib kahtlus, siis tuleb kasutada alati, välja arvatud laste või loomadega rääkides „vous” ehk teie-vormi, mitte „tu” ehk sina.
Suunakood: välismaalt helistades 00 33 ja seejärel tuleb jätta kümnekohalise telefoninumbri esimene 0 ära. Suurem osa Pariisi telefoninumbreid algab 01ga, mobiilinumbrid 06ga. 08ga algavad eritariifsed numbrid.
|
OSCAR-2019
|
||
Minu Mia (saab detsembris 2 aastaseks) on ka niii kuri pereliikmete peale. Aga minu poisiga (kes käib nädalas korra või kaks minu juures) saab nii hästi läbi. Minu peale vahest uriseb aga ta ei hammusta mind kunagi. Aga kui mõni pereliige tuleb kasvõi ukse peale ja ei astu üldse tuppa sissegi siis kohe ründab ja uriseb. Kuidagi saime täna venna toast läbi istuma voodi äärde ja mängisime kaarte ja alguses oli rahulik, uudistas ringi jms ja järsku (vend ei teind midagi, isegi ei liigutanud) hakkas urisema ja ründama mitu korda järjest ja siis hammustas. Ja oleme proovinud ka nii et pereliige annab maiustust enne ukse pealt kui sisse tuleb ja Mia sööb maiustuse ära ja jälle uriseb ja ründab. Ma lähen nüüd nädalaks ajaks reisile ka ja ema ega keegi ei julgegi teda enam välja lasta. Nad ei julge siin toaski enam käia sest ükskõik mida teed, jänes kohe hammustab. Ja keegi pole talle varem liiga teinud ega isegi pahandanud temaga, ainult mina olen see kes käseb ja keelab teda. Eiteagi mis saab nüüd, nädal aega järjest ei saa puuris ka olla..
Minu jänks tuleb jalgadele kallale.Proovin täna ei ütlemist.Tulemust ei tea.Loodan et toimib muidu jalad jälle sinised.
Vot minul on jänksiga probleem. Ise on ta umbkaudselt 4-5 kuune. 1-2 nädalat tagasi oli teine veel ilge hellik, aga nüüd järsku on hakkanud hullult urisema süles ei lase kohe mitte üldse olla vaid sõltub ainult ise endast. Isegi süüa ei saa eriti normaalselt puuri panna. Puurile liginedes jookseb oma majja ja kui paned käe puuri siis uuriseb ning tormat järsult majast välja nagu tuleks kallale . Mida teha ?
Lugesin läbi kõik hammustamise/puberteedi/agressiivsuse teemad, aga pole oma probleemile lahendust leidnud.
Väga imelik lugu, küülik on väga sotsiaalne, energiline, tunneb ennast minu juures väga hästi. Aga nüüd peaaegu nädal aega on olnud väga ebameeldiv probleem - küülik on hakanud mind väga tugevalt hammustama (veri väljas ja käed hambajälgi täis), kusjuures ma olen terve elu elanud kassidega ja tegelikult hammustusi/kriimustusi ei karda, aga see on ikka jõhkralt valus.
Ei leia oma käitumises ka mingit viga, lasen küülikul pea terve päeva ringi joosta, ei pane käsi puuri (lasen tal endal puurist väljuda) ega võta teda isegi sülle. Ta tiirutab ringi ja eelistab ise pigem minu läheduses olla, hüppab isegi ise diivanile kui seal istun. Ja siis tuleb ja hammustab mind meelega (ka jalgadest läbi riiete).
Olen rakendanud ka siinseid soovitusi (kõva häälega keelata/ehmatada, puuri panna), aga pole mõjunud ja ei julge enam üldse palja nahaga küüliku läheduses olla.
edit: lisan veel seda, et kui ema mul mõned päevad külas oli ja oleks vabalt võinud ka ema hammustada, hammustas ainult mind.
Hammustab parajasti siis, kui võimalus tekib (pole vahet, kas paitan teda või mitte).Kui tegemist oleks näksamisega, siis poleks mingit muret... Käisin ka müüja käest nõu küsimas, tema oli imestunud, ütles et teda küülik ei hammustanud. Aga nemad lasid teda ka väga harva jooksma, ei tea kas äkki võib see mingiks kaudseks põhjuseks olla?
Mõtlesin veel, et kas äkki tasuks proovida midagi sellist nagu on kirjutatud tapeedi närimise kohta, et määrida sõrmi millegi ebameeldivaga? Kas see on väga halb mõte?
Ma arvan, et see ei oleks halb mõte, kuna keegi meist ei tahaks endale halba maitset suhu ja ehk õpiks ta sellest miskit.
Mina olen igatahes alla andnud, lihtsalt ei lase tekkida sellisel olukorral, kus küülik saaks mind hammustada. Ei oska öelda, miks ta seda teeb, võib-olla lihtsalt ei meeldi minu lõhn, kes seda teab.
Käin lihtsalt küüliku ümbruses pükste ja paksude sokkidega ega lase teda diivanile käsi hammustama tulla.
Ehk on kellelgi samuti taoline mure. Vahel on lihtsam küüliku iseloomuga leppida kui üritada teda ümber õpetada ja leida mingi teine moodus küülikuga suhelda
Minu omale meeldib just riiet närida, kampsun ja mitmed pluusid seetõttu auklikud. Ümber õpetada nagu ei saagi, ju tal on siis mingi oma "vajadus" närida ja see ei tähenda, et tal Sinu vastu midagi oleks.
Ainuke lahendus seega jah, paksemad riided selga loomaga suhtlemisel. Ma just vastupidi, pean kampsuni ära võtma, kui ei taha seda auklikuks saada ja eks endal ka valus, kuna ta päris tugevalt hammustab siiski.
Lugesin siin veidi teie muresid ja mõtlesin et ehk minu lugu saab teid kuidagi aidata .Nimelt mul on ka küülik kui ma küüliku sain ei teadnud ma neist väga midagi.Kui ta sai umbes 1 ja poole aastaseks hakkas ta vahetevahel inetult käituma ja hammustama ja nii järjest tihedamini.Ma ei suutnud midagi väljamõelda kuna olin kotanud SIDEME ja KONTAKTI temaga.See on väga tähtis et su loom usaldab sind seega hakkasin tegutsema meie vahelise sutega.Ma panin meid olukordadesse kus küülik lihtsalt pidi minuga leppima toon mõned näited:
mu küülik ei suuda parketti peal püsti sesta sest see on tema jaoks liiga libe ma tegin nii et panin küüliku parketile ja ise istusin kõrvale küülik libises ja libises kuni lõpuks hüppas mulle sülle ilma et hammustaks või teeks mõnda muud sigadust.Siis mida mina soovitan ka et pange küülik kassi puuri sinna heina ja joogitopsi ja minge kelegile külla teie jänku ei tunne võõrast koht seega hakkab ta sinu ligi hoidma ja sind järjest rohkem usaldama.SOOVITUS TEILE: laske küülik puurist välja ringi jooksma ja ise pikutage keset tuba ja lugege näiteks raamatut kui küülik tuleb teie juurde ja hakkab teid nuuskima ja huvi tundma siis paitage teda hellalt KINDLASTI ära võta küülikut sülle kuna kaotad usalduse siis.
Meil on olnud väike armas jänkupoeg neli kuud. Isane ja eelnevalt pole hammustanud, võib-olla kergelt näksates ja urisenud pole samuti. Aga eile, kui hakkasin rihma ümber panema, läks nii vihaseks. Urises, kehaga kohe kaitsereaktsioonis, hammustas kaks korda ja tugevasti. Hakkasin kohe kartma teda... Oleme eelnevaltki jänest jalutama viinud ja talle väga meeldib, samuti polnud ka rihmaprobleemi. Ei tea, mis nüüd tal viga hakkas... Võtsin julguse kokku, mõtlesin, et karta teda ju ei tohi - loom saab kohe aru. Tegin pai, rääkisin rahulikult, läksin jänksiga ukse peale, et näed nüüd kuhu lähme. Siis rahunes ja lasi rihma ümber panna. Võib-olla oli asi selles, et viimasest õueskäigust oli umb. nädal möödas ja noh, kellele ikka see rihm meeldiks, eksole.
Enne seda jänest oli ka aastate eest teine. Tema oli VÄGA VÄGA aktiivne ja justnimelt halvas mõttes - oli ainult nö minu loom, kaitses mind ja mu tuba, ei lasknud pmts kedagi sisse, hammustas tulijaid, ründas niisama ema, kes teda väga hoidis. Samas oli ka palju helgeid hetki - oli ju meile truu sõber aastateks. Seda territoorimukaitsmist me temast välja ei saanudki... ei olnud kogemusi, aga nüüd leian et peamine probleem oligi see, et ta oli isane, kiimane ja kasteerimata/steriliseerimata. Selle jänkupojaga on meil käik arsti juurde kindlasti plaanis!
Minu küülik hammustab ja uriseb samuti. Ma tahan temaga jalutama minna, hakkan teda sülle võtma ja kohe ta ründab mind ning hammustab. Ma ei saa teda puurist väljagi võtta ilma, et käsi katki poleks, toitu andes tuleb ta kohe kallale ja minu merisiga kiusab ta samuti. Mida teha kui ta teeb seda edasi, kuigi ma keelan teda ja ütlen''ei''.
Ma soovitaks sul lasta tal ise puurist välja tulla. Puur on tema territoorium ja kui ta sind ka eriti ei usalda, siis ta arvatavasti ei tunne end piisavalt turvaliselt, kui sa teda välja hakkad tõstma. Lase tal ise tulla, paita, paku maiust ja ürita tasa rihm ümber saada. Kui ta tunneb sundust, siis ta muutubki tõrksaks ja kaitsvaks.
Asi on selles, et kui jänes on agressiivne tuleb temaga usaldust tekidada. Minul alguses oli nii et jänes oli minu peale pahane ja hammustas, aga see tuleb sellest, et sa pole tema käest küsinud kas ta tahab, et sa teda paitaksid voi mitte. Mina tegin nii ja jänku on muutunud minu vastu lahkeks. =-)
|
OSCAR-2019
|
||
Juhtmevabad kõrvaklapid on eksisteerinud juba aastakümneid, aga esimesi täielikult juhtmevabu kõrvaklappe (ka kahe kõrvaklapi vahel pole juhet) esitles eestlastele küllaltki tundmatu Jaapani tehnoloogiaettevõte Onkyo juba 2015. aastal.
Nende ideed järgides on kõrvaklappe teinud praeguseks juba suur hulk firmasid, suurimad neist on Apple ja Samsung. Ehkki täieliku juhtmevabaduse kontseptsioonil on ka mõned miinused, on see enamjaolt väga mugav lahendus muusika kuulamiseks, videote vaatamiseks/kuulamiseks ja telefonikõnede tegemiseks.
Paljude varasemate Bluetooth-ühendusega kõrvaklappide hinnas sisaldub vajadus iga kord need nupust käima panna ja mõnikord isegi telefoniga Bluetoothi kaudu siduda, kui mingil põhjusel need ise sellega automaatselt hakkama ei saa.
Samsung Gear IconX kõrvaklappide suurimaks trumbiks on kiirus ja kasutuslihtsus. Veidi tüütu võib olla esmakordne telefoniga ühendamine, mis toimub läbi Samsung Gear äpi. Õnneks ei raiska too äpp niisama telefoni mälu, vaid pakub päris mitmeid võimalusi kõrvaklappide seadistamiseks ja praktilise info nägemiseks: saab vaadata mõlema kõrvaklapi akutaset, valida helitugevust (telefoni helitasemest eraldi), valida põhiklapi (mille kaudu käib muusika juhtimine), muuta seadistusi jpm.
Kui aga seadistamine ning laadimine (sellest allpool lähemalt) välja arvata, siis on nende kasutamine puhas lust, sest pole juhet, mis läheks segamini iseenda või teiste juhtmetega, ning pole juhet, mida telefoni sisestada. Seetõttu tuleb avada vaid kõrvaklappide karp, mõlemad klapid kõrva asetada, ning juba hakkab muusika mängima – see kõik vaid paari-kolme sekundiga. Kõrvaklappide lahtiühendamine on sama lihtne – mõlemad kõrvast välja, karpi, karp kinni ja taskusse – ongi valmis.
Vaikimisi hakkab muusika mängima sisseehitatud mäluruumis olevaid lugusid, mida saab panna 3,5 GB mahuga sisemällu kuni 1000 tükki. Muusikafailide laadimine klappidesse on imelihtne: kõrvaklapid tuleb panna karpi, karp ühendada Micro USB kaabliga arvutiga. Samsung pakub muusika kõrvaklappidesse üleslaadimiseks spetsiaalset programmi, kuigi on võimalik ka ilma lisatarkvarata muusikafailid ühest kohast teise toimetada, sarnaselt tavalise mälupulgaga.
Teine ja levinum viis muusika kuulamiseks on Bluetoothi kaudu. Olles esmakasutusel kõrvaklapid telefoniga tuttavaks teinud, ühenduvad klapid edaspidi telefoniga kõigest paari sekundi jooksul, kui klapid karbist välja võtta See eeldab Bluetoothi sisselülitamist. Enda kogemus näitas, et kõige mugavam on hoida Bluetoothi ühendust aktiivsena kogu aeg, siis ei pea telefoni hakkama taskust või kotist otsimagi, kui tahan võimalikult kiiresti telefonist muusikat kuulama asuda.
Mõistagi saab muusikat kuulata nii telefoni sisemälu ja muusikamängija-äpi vahendusel, aga ka kõikvõimalikest striiminguteenustest. Kasutasin peamiselt Deezeri äppi ja kõik toimis ideaalselt. Kõrvaklappide kaudu laulude vahetamine toimib samamoodi nagu telefonistki. Kui kõrvaklapid kõrvast välja võtta ja karpi panna, siis pannakse ka telefonist mängiv muusika automaatselt seisma.
Nii ei pea kartma, et telefonikõlarist hakkaks järsku muusika mängima ning kõik sõbrad avastavad, et sa salaja Taylor Swifti fänn oled.
Karp, mis eespool korduvalt tekstist läbi käis, on komplektis olev nutikas ja väike plastkarbike, mis on mõlema kõrvaklapi koduks, kui need parasjagu kasutuses pole. Lisaks sellele on karbis peidus ka väike akupank, mis laeb kõrvaklappe karbis oleku ajal. Karbi aku suudab kõrvaklappe täis laadida kuni neli korda, mis on väga mugav, sest spetsiaalset laadijat ega akupanka otsima ei pea, kui klapid tühjaks saavad ning tunni-paari pärast on kõrvaklapid taas täis ja valmis kasutamiseks. Karbil on peal kolm erinevat tulukest, mis näitavad eraldi kahe kõrvaklapi staatust laadimise ja karpi asetamise ajal. Kolmas tuluke kuvab laadimise ajal seda, kas karbi aku veel laeb või on täis saanud.
Internetis on silma hakanud palju Gear IconX kõrvaklappide kasutajaid, kes laidavad nende juhtimist. Mul pole nende juhtimise vastu absoluutselt midagi. Helitugevuse reguleerimine, laulu vahetamine ja treeningu alustamine käivad kõik juhtkõrvaklapi pealt erinevate puudutuste/liigutustega – mõlema kõrvaklapi välispind on puutetundlik. Järgmise laulu esitamiseks ja kõne vastuvõtmiseks tuleb teha topeltpuudutus, muusika esitamiseks ja seiskamiseks tuleb kõrvaklappi kiiresti puudutada.
Kolmekordne puudutus paneb käima eelmise loo ning kui viibata alt üles või ülevalt alla, saab muuta helitugevust. Ühegi sellise liigutuse tegemine pole vajalik, sest muusika hakkab mängima ka ilma ühegi puudutuseta ning soovi korral saab kõiki samu toimetusi teha ka telefoniekraanilt.
Keskmiselt kestavad täislaetud akuga kõrvaklapid telefoni kaudu muusikat kuulates poolteist tundi. Mulle sellest väheks ei jäänud ja väga neid laita ka ei saa, kuna kõrvaklappidel on ligi 50 mAh mahutavad akud ning puudub ka kõrvaklappidest välja ulatuv pulk, mis on näiteks Apple’i AirPods klappidel, kuhu mahuks võimsam aku. Sisseehitatud mäluruumist muusikat kuulates võib arvestada umbes kolme tunnise akukestvusega. Seega, täispika maratoni jooksmiseks jääb akukestvuseks väheks, aga mõneks lihtsamaks jõusaalitreeninguks või jalutuskäiguks akust piisab.
Paraku Gear IconX veel päris ideaalne pole. Mõnikord tekitavad probleemi akud. Kuigi äsja sai karbi aku täis laetud, on see justkui iseenesest tühjaks läinud ja ühe kõrvaklapi aku saab tühjaks enne kui teise oma.
Hind on Gear IconX kõrvaklappidel Eestis sõltuvalt ostukohast vahemikus 139-179€. Tuleb nentida, et tootja esimese taolise tootena pole kõrvaklapid üldsegi nii halvad kui arvata võiks, samas arenemisruumi veel on.
|
OSCAR-2019
|
||
“Hiljutine raketi intsident Eestis ajendas mind lähemalt uurima väiteid sõjatehnoloogia ja sõjapidamise kohta ning ossa poiss, kus siit on hakanud välja kooruma järjekordne jäneseurg. Soovitan kindlasti lugeda meie artiklit Eestis toimunud raketijuhtumi kohta, sest see, mida sa siit järgmiseks loed, toetab üha rohkem minu väidet, et Eestis mingit raketti tegelikult ükski sõjalennuk välja ei tulistanud. Alljärgnev põhineb minu mõne päeva tagusel vestlusel endise USA mereväelase Dave Johnsoniga,” kirjutab Telegrami asutaja Hando Tõnumaa.
Mina liitusin mereväega aastal 1987 ja olin seal kokku 10 aastat, sh 2 aastat Naval Undersea Warfare Centeris (mereväe veealuses sõjapidamise keskuses), peale seda veel lähetustel Kanadas Vancouveris, Jaapanis ja Koreas. Nad nimetavad seda temporary assigned duty (lähetus ajutise ülesande täitmiseks), viimased 2 aastat olin Long Beachil Kalifornias. Mereväes olles õppisin ennekõike lipu lehvitamist ja seda, et kuigi on olemas füüsilised relvasüsteemid, siis need ei tööta nii nagu neid välja reklaamitakse, sh ka konfidentsiaalsed top secret relvasüsteemid.
Mida sa sellega silmas pead, et mõningad sõjaväe relvasüsteemid ei tööta nõnda nagu neid on välja reklaamitud?
Võtame näiteks Sea Sparrow. See on väidetavalt selline raketisüüsteem, mis on sõjalaevadel ja millega tulistatakse alla lennukeid. Kõik korrad, kui mina nägin seda süsteemi raketti tulistamas, siis see lendas taevasse ja tuli kaarega alla tagasi, tehes samal ajal spiraale nagu veinipudeli avaja. Nad nägid välja nagu pudelist tehtud raketid.
Torpeedod, mis iseseisvalt vees liiguvad ja millega väidetavalt saab lasta sodiks eemal olevaid vaenlase allveelaevasid, nende torpeedode sõidukaugus reaalsuses on niivõrd lühike, et kui see peaks plahvatama, siis oled sa ka ise selle plahvatuse raadiuses. Samuti ma ei usu, et olemas on kuumusele reageerivad raketid (heat seeking rockets), mis suudavad teist liikuvat objekti taga ajada – see on Hollywood ja ei midagi enamat.
Olemas on üks konkreetne torpeedo, Mark 48, mis on kaabliga ühenduses allveelaevaga ja seda saab juhtida nii, nagu me filmides oleme näinud. See on nagu vanaaegne puldiga juhitav mänguauto, mis oli omavahel juhtmega ühenduses. Sellist torpeedot saab juhtida vasakule-paremale, üles-alla. Kõik muu on fantaasia. Seega sõjatehnika puhul on tegemist n-ö pooltõega. Samamoodi nagu NASA raketid, mis on reaalselt valmis ehitatud ja nad saadetakse ka õhku, aga see on ka kõik – nad tulevad peagi alla tagasi. Mingit planeetide vahelisi reise ja ISS-i (International Space Station) pardale kauba viimist ei toimu. Seega sa pead eristama fakte ja väljamõeldisi.
Ma olen väga palju kokku puutunud Tomahawk-tüüpi raketiga, millel on väidetavalt maagilised võimed. Põhimõtteliselt ütlevad nad, et sa võid tulistada Tomahawk raketi välja ning võtta endale kohvi ja saiakese, samal ajal kui see Tomahawk omapäi lendab üle mägede ja ümber hoonete ning siis tabab täpset sihtmärki kusagil kaugel kaugel sinust eemal, lennates vajadusel isegi täpselt läbi avatud akna kuni oma sihtmärgini, kui ta on nõnda programmeeritud lendama. USA sõjaväes nimetatakse sellised rakette TERCOM (Terrain Contour Matching), see kõlab lausa ulmelisena mida see rakett väidetavalt teha suudab.
Mina olen aga isiklikult sellise raketiga kokku puutunud, olles seda lahti võtnud ja kokku pannud ning asetanud spetsiifilisse konteinerisse, et see toimetada sõjalaeva pardale. Aga ma pole mitte kunagi näinud, et seda sorti rakett toimiks vähegi selle sarnaselt, mida meile välja reklaamitakse. Kõik raketid, mida mina olen näinud, toimivad põhimõtteliselt nagu pudeliraketid – silinder, milles on liikumapanev gaas, mis süüdatakse, mille peale rakett tõuseb õhku ning tuleb siis kaarega alla tagasi. Need videod, mis meile uudistes näidatakse teele saadetud rakettidest, pole mitte midagi enamat kui ilutulestik. Kui päris täpne olla, siis ma pole näinud mitte ühtegi raketti toimimas nii nagu meile räägitakse, et nad suudavad toimida.
Need, mida mina sõjaväes oma silmaga nägin ja kogesin, lendasid vaid mõnesaja meetri kaugusele. Kui need raketid tõesti lendaksid nii kaugele nagu väidetakse, siis oleks meil nende kohta hulgaliselt asitõendeid.
Kui sa olid sõjaväes ning nägid, kuidas kõik raketid kaarega alla tagasi tulid, siis mis mõtted sul ja su kaaslastel peast läbi käisid?
Ma mäletan ükskord, kui ma nägin oma paarimehega, kuidas kolm raketti üksteise järel kaarega alla tagasi tulid, siis ütlesin lihtsalt, et lähme alla jääteed jooma, see on täielik pettus mis siin toimub. Ma töötasin 2 aastat Naval Undersea Warfare Centeris, kus olin samuti tunnistajaks, kuidas torpeedod tulistati vette ja kuigi kaugele nad sealt edasi ei liikunud. Peale seda me läksime kummipaadiga vette, korjasime torpeedo veest välja ja need saadeti B-klassi hooldusesse.
Alles hiljem hakkasin ma mõtlema, et mis oleks, kui uuriks mida need teised sõjaväe tööriistad tegelikult teha suudavad. Harpuun-tüüpi raketile on antud selline maagiline võime, mis väidetavalt suudab lennata madalalt vee pinnal ning vahetult enne laevaga (sihtmärgiga) kokku saamist tõuseb see harpuun õhku ja siis süstib tagasi alla, et siis plahvatada. Mitte midagi sellist ma oma karjääri ajal ei näinud ega kogenud.
Toimub hoopis see, et laevadele pannakse raketid, mis peale reisi viiakse tagasi baasidesse, kus viiakse läbi B-klassi hooldus, mis tähendab, et võtad raketi taas lahti, õlitad kõik ära ja paned kokku tagasi ning rakett viiakse uuele ringile. Ja nõnda see tsükkel aina käib.
Sõjatööstus koos sõduritega on suur äri. Kõik raketid, mis vette lastakse, lähevad sõjaperioodil mahakandmisele ning nõnda rahamasin aina töötab. Olemas on sõjaperioodi majandus ja rahuperioodi majandus. Mäletan kui käimas oli sõjaperioodi majandus, siis meie tulistasime kõik raketid, mille säilivustähtaeg hakkas lähenema, lihtsalt vette või vastu suuremaid künkaid ja mägesid. Vahel veetsime terve päeva lihtsalt tulistades vastu küngast. Rahuperioodil siis korjatakse nad veest üles ja kasutatakse uuesti.
Kas rakette ja torpeedosid saab üldse kogemata välja tulistada, nagu siin Eestis väidetavalt juhtus, või nõuab see konkreetset protseduuri?
Muidugi on seal protseduur, kogemata ei saanud see piloot seda raketti välja tulistata, sest sellega kaasnevad spetsiaalsed füüsilised liigutused.
Kui see on tõsi, et sõjatehnoloogia ei toimi üldse nõnda nagu välja reklaamitud, siis kuidas me sellest varem kuulnud pole?
No aga sina juba oled sellest kuulnud ja mitmed teised veel ning tegelikult see ei ole saladus. Asi on aga selles, et enamus inimesed jumaldavad sellist teadmist, et olemas on maagilised relvad ja hädavajalikud sõjaväed, et minna läbi tule ja üle ookeanide teise riiki, et seal hävitada vaenlast. See on emotsionaalne püünis ja kui oled inimesed sinna püüdnud, siis saab neile rääkida ükskõik millistest imerelvadest, mis sinu riiki kaitsevad nähtamatu vaenlase eest.
Sõjatehnoloogias on muidugi ka edasiminekut ja arengut, nt mootorites, aga pettuse-element on selles osas, kus nad väidavad, mida kõike nad selle tehnoloogiaga teha suudavad.
Ma julgen isegi väita, et enamus nn. sõjasangarid on oma aumärgid teeninud selle eest, et nad on läinud kaasa sellise valega. See on ka põhjus, miks need endised sõjaväelased niivõrd napisõnalised on. Hiljuti maeti siin maha üks tegelane nimega John McCain, kes väidetavalt oli Vietnami sõjavang, aga tegelikult oli ta petis ja näitleja. Ma soovitan inimestel üle vaadata oma uskumused sõjast ja sõjapidamisest, vaadake kriitilise pilguga videoid, mis meile esitatakse ning küsige iseendilt kas need on veenvad.
NB! Ootame kommentaare Eesti endistelt või praegu tegevteenistuses olevatelt sõjaväelastelt nende kogemuste kohta rakettidega.
|
OSCAR-2019
|
||
"Võta viiner piruka seest välja ja söö tainas ära!" ehk Millist elu elavad taimetoitlased ja veganid? Milliseid negatiivseid kogemusi on nemad tundnud? | Õhtuleht
"Aga võta viiner piruka seest välja ja söö tainas ümbert ära!" või "Noh, mis jänesetoitu sa siis täna sööd?" on vähesed näited selle kohta, milliste kommentaaridega tuleb taimetoitlastel ja veganitel iga päev rinda pista.
Facebooki grupp Eesti Veganid tegi möödunud kolmapäeval taimetoitlasest Kaisast postituse, kirjutades temaga juhtunust. Tööandja saatis ta koolitusele, kuid polnud võtnud arvesse tema eritoitumist.
Sooviks sõnada, et olen taimetoiduline. Küll aga ei mõista, miks tehakse nii suur probleem asjaolust, et noor inimene soovib erimenüüd. Kui nt laktoos...
Ma ei tea kuidas mujal on, kuid meie poe letis on neid kapsa- ning porgandipirukaid ülekülluses. Lisaks igasugu salateidki. Poleks nagu vaja mõttetut viinereid raisata, neid ära visates. Isiklukult mulle maitsevad need viineripirukad hea!
Riho Nõmmik, füüsika-matemaatikadoktor, Rahvusvahelise Standardiseerimisorganisatsiooni (ISO) kauaaegne ekspert, 4. juuni 2018, 18:22
Rail Baltic? Kiirraudtee on ilus ja igati kasulik unistus. Kes on selle vastu? Mitte keegi! Aga... Kui lapsepõlves tahtis poiss saada oma tuppa mänguraudteed, läksid vanemad poodi, vaatasid hinnasilti ja võrdlesid seda oma rahakoti sisuga. Kui rahvas tahab kiirraudteed, siis kuhu peab minema valitsus, et võrrelda selle unistuse hinda Euroopa onu loodetava annetuse, riigieelarve võimaluste ja tulevase raudtee rentaablusega?
Kiirraudtee õigustab oma olemasolu kahel juhul: suure rahvastikutihedusega riikides (nagu Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa) ja ühe transpordielemendina lähedaste megalinnade vahel. Viimase võimaluse jätame kohe kõrvale – megalinnu Baltikumis ei ole, kuid tulevase kiirraudtee efektiivsuse analüüsiks selle variandi kogemused muidugi kõlbavad.
Seega on mõtet arutada esimese tingimuse üle, millele Baltikum silmanähtavalt samuti ei vasta. Või siiski vastab? Olen seisnud Jaapanis Nagoya raudteejaama platvormil ja jälginud, kuidas väikeste vaheaegadega möödusid inimesi täis kiirrongid. Vaheajad olid nii lühikesed, et mõne minuti võrra eksinud, istus meie teadlaste seltskond valesse kiirrongi, mille vastutulelik konduktor meile suure vaevaga eri vagunites mõne vaba koha leidis.
Kiirrongi kasutab Jaapani selles piirkonnas päeva (võtame 12 tundi alalist koormust ja 12 öötunnil liikuse puudumist) jooksul ühes suunas rohkem kui 20 000 reisijat (kuus rongi tunnis, igas 300 istekohta). Kui palju oleks iga päev Baltikumis reisijaid, kes sõidaksid Kesk-Euroopasse või Balti pealinnade vahel? Kas need arvud oleksid kuidagi võrreldavad? Jaapani koormuse puhul tasub kiirraudtee ilmselt ennast ära ja kiirraudtee dotatsiooni ei nõua. Aga Baltikumis ja Eestis?
Rahvastikutihedus? Ei ole vaja otsida andmeid teatmikust. Sõitke Jaapanis rongiga ja vaadake aknast välja. Mida näete? Majad, väikesed ja suured. Üksikud aiamaa suurused põllutükid. Harvad puud.
Vaadake, kui aega on, Tallinna–Tartu rongi aknast välja. Mets, võsa, kännud, põllud. Harvad hooned (kui „megalinnasid” Tapat ja Jõgevat mitte arvestada).
Keda ja mida hakkab Rail Baltic vedama? Rahvastikutihedus Eestis ja naabritel on sadu kordi väiksem kui Jaapani keskrajoonis. Eesti võitleb rahvaarvu säilimise eest, aga kas raudtee valmimise ajaks on perspektiivi, et rahvaarv ja rahvastikutihedus sada korda kerkiks?
Inimesi iseloomustab see, et kui midagi tahetakse ette võtta, sisendatakse endale ja teistele pooltargumente ja vaikitakse kõigist vastuargumentidest.
Eesti intellektuaalid protesteerivad Rail Balticu vastu. Kahjuks on need protestid pinnapealsed – sõda käib rohkem juurviljapealsete ümber (salastatus ja andmete puudulikkus) kui juurikate tasemel. Kahjuks on söögiks kõlblik eelkõige juurikas, aga mitte pealsed.
Lugenud Ernst&Young Balticu koostatud aruande järeldust, et Rail Balticu projekt on tasuv ja jätkusuutlik, sattusin sügavasse hämmeldusse. Niisuguse järelduse eelduseks on jätkuv majanduskasv, Euroopa Liidu toetus, avaliku ja erasektori koostöö, lobitöö logistika- ja transpordiettevõtetes.
Küsin aga: mis saab siis, kui tuleb järjekordne, perioodiliselt korduv majanduskriis? Kui peale Suurbritannia laseb veel mõni rikkam riik Euroopa Liidust jalga või tõmbab EL mõnel muul põhjusel rahakoti suu koomale? Kui erasektor mingil põhjusel vedu ei võta? Kui lobitöö ei anna oodatuid tulemusi? Mis siis juhtub?
Iga projekti tõsine analüüs, eriti siis, kui tegemist on ülisuurte summadega, peab tingimata sisaldama riskide hinnanguid. Otsin neid ka aruandest, aga ei leia. Sellest saab teha ainult ühe järelduse – „analüüs“ on tüüpiline lobitöö, mis on määratud eelkõige poliitikutele kellelegi kasuliku otsuse vastuvõtmiseks.
Kas tõesti on analüüsis välja pakutud kaheksa rongipaari Baltikumis tõepärane? Nagoya jaama, kus kunagi seisin, läbis tunnis mitte vähem kui kaheksa rongi, igas, ütleme, 200 reisijat. See raudteeliin ühendab Jaapani mitut megalinna ja suure rahvastikutihedusega rajoone, kus elab umbes viiendik riigi elanikest – ligikaudu 20 miljonit inimest. Seega kasutab kiirraudteed päevas ligikaudu üks inimene iga tuhande elaniku kohta.
Eestis elab tulevase kiirraudtee külgetõmbetsoonis miljon inimest (Kagu-Eesti rahvas Tallinna ja Pärnu kaudu Riiga sõitma ei hakka), saame umbes tuhat reisijat aastas, see oleks viis rongitäit. See arv on umbkaudne ja liialdatud, sest kui turismibussid maha arvata (seda moodust jäävad turistid ka edaspidi kasutama), siis praegu ületab Eesti-Läti piiri Tallina–Riia–Vilniuse kiirbussides vaevalt et tuhat reisijat päevas.
Kas isegi liialdatud kaheksa rongi päevas Baltikumis omaks sama kasutegurit kui sada rongi Jaapanis? Kas sellisel juhul ei peaks piletihind olema Jaapaniga võrreldes kümnekordne, et kiirraudtee ennast majanduslikult õigustaks ega vajaks riiklikke dotatsioone?
Kas ettevõtja ehitaks kõrghtehnoloogilise tehase ja ostaks kõrgtehnoloogilise automaatliini juhul, kui toorainet jätkuks ainult tunniks? Vaevalt.
Analüüsis loodetakse liikluse elavnemisele Baltikumi suuremate linnade vahel. Mis tõmbekeskus on Riia Eesti rahvale? Tallinnast on küll ja küll kõikide vajaduste rahuldamiseks.
Kasude hulka on arvatud isegi 400 isiku surma vältimise pealt saadav „tulu” 30 miljonit eurot. Aga kui teha selle raha eest, mis Rail Balticu ehitamisele kuluks, hoopis Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Narva põhimaanteed neljarealiseks ja arvutada välja, kui palju eestlaste invaliidistumist ja surmajuhtumeid saaks sel moel vältida?
Mis aja jooksul teenitakse CO2 pealt saadav hiigeltulu kaks miljardit eurot? Minul kui kosmosefüüsikul on raske aru saada nii täpsest tuluhinnangust. Kui palju väiksema hinna eest moderniseerida olemasolev raudteevõrk (vähemalt kaubaveoks pole kiirraudtee hädavajalik), kui paju „lisatulu” võiks veel siis CO2 arvel saada?
2,4 miljardit eurot ajasäästu eest – kas aluseks on kaheksa rongipaari? Aga kohalike elanike ajakulu suurenemine, kui raudteega lahutatud asulast A asulasse B pääsemiseks tuleb lähima ülekäigu kasutamiseks teha mitmekümnekilomeetriline ring?
Ja veel kaubavedu kahe miljoni tonni ulatudes – mida on Eestil vaja kiirraudteega sisse ja välja vedada? Lootus on pandud transiitkaupadele, kuid lootus pole just kõige kindlam garantii. Pealegi on arvestatud ilmselt ainult kauba liikumisega raudteel. Aga kaup on vaja ka raudteele toimetada, ümber laadida ja teha sedasama ka sihtpunktis. Selle töö teeb endastmõistetavalt tossav ja aeglane CO2-autotransport. Ajakulu ja heitgaaside hulk kasvab, aga analüüsitavast dokumendist selle kohta jälgi ei leia.
Ühesõnaga – argumendid oletatava kasumi kohta ei ole veenvad. See kõik on inimloomusele tüüpiline – eirata kõike, tirida appi mitte alati tõepäraseid argumente. Loo moraal – analüüs Rail Balticu jätkusuutlikkuse kohta ei ole veenev.
eeltööd ju käivad -ilmselt edaspidiste massiliste kaevanduste rajamiseks. Kasvõi praegune metsade hävitamine kiiresti ja täies ulatuses. Mets on meid toitnud ja katnud ja kaitsnud. Järele jääv songermaa ei taastu sajandeid.
Kommentaaridest paistab et RB pooldajatel muid argumente pole kui räme sõim venefoobia ja kõva kisa Mina arvan et Edgar oleks selle lollitee vastu kindlasti aga Jüri IQ lubab vaid Brüsseli lollusi heaks kiita Hädapeaminister
|
OSCAR-2019
|
||
Meie majja on tulnud näljastreik ja hala. Vähemalt täna lõunaajal küll. Lapsel kõht tühi ja meel must, tõmbab paar korda tissist keerab siis selili ja pistab kõigepealt jorisema. Suunan Printsi uuesti otsa peale, kuid jälle kordub sama asi. No tore… Igaks juhuks pigistan ja kontrollin kas piima on. On ju nagu küll.
Kõigepealt mõtlesin, et ju siis laps on liialt väsinud ja kussutasin magama. Mõnikord on tal paha tuju ka siis kui ärkvel oleku aeg liiga pikaks venib ja kui korralikult magada ei ole saanud. Vaikust oli tunniks ajaks ning siis hakkas taaskord toidu nõudmine peale, kuid ega siis noormees ise söögi nimel vaeva näha ei tahtnud ning põlgas Piimariiuli jälle ära.
Ilmselgelt oli asi selles, et eile sai ju pudelist, kust tänu emme idiootsusele tuli piima iseenesest ning Prints ei pidanud absoluutselt tegelikult vaeva nägema. Kunagi ostsin suure hurraaga selle Medela Calma seadme, kuid ega ma ju enne ei uurinud kuidas see töötab. Lolli peaga tegin sinna liiga suure augu, kuhu tegelikult üldse auku teha polnud vaja ning nüüd oma vitsad peksavad.
Igatahes… Eile andis issi lapsele pudelist süüa ja täna nõudis Prints juba samasugust uhket teenust, kust aina piima suhu voolaks.
Kahjuks või õnneks olen ma päris kangekaelne ning ei andnud alla. Ilmselt oleks olnud lihtsam minna ja välja pumbata ja uuesti pudelit anda, kuid kogenumad naised räägivad, et siis kaob ajapikku piim ära. Seda ma ju ometi ei taha ja seetõttu tegin südame kõvaks ja kõrvad kurdiks sellele kuidas Prints muudkui kaebles ja lõpuks sõimas nii, et endal hingamine sassi läks ja vahepeal läkastama hakkas.
Mida siis teha kui lapsel kõht tühi ja karjub nagu ratta peal, ent Piimariiulit absoluutselt ei puutu?
Laps vajas ühteaegu rahustamist ja söötmist, seega istusin voodi ääre peale, võtsin Printsi sülle, lükkasin Piimariiuli talle peaaegu suhu ja hakkasin kussutama. See toimis vaid 2 sekundit, sest siis keeras ta pea kõrvale ja karjus edasi. Olgugi, et nälg hakkas silmanägemist ära võtma ei võtnud ta Piimariiulit suu sissegi. Nojah… Diktaatorlik emme vol 2. Lisaks kussutamisele ja aktiivsele voodi äärel hüpitamisele hoidsin teise käega lapsel pead kinni (ärge nüüd midagi hullu ette kujutage, lihtsalt panin käe põsele ette ja tegin pai), et ta ei saaks seda ära keerata. See toimis päris hästi, sest üle pika aja Prints sõi isukalt. Muidugi aeg ajalt tuli talle meelde, et ta peaks tegelikult sõimama ja emme pole ju üldsegi mitte andnud seda, mida ta tahtis ning siis tuli seda jorinat ikka küll. Näiteks kui ma ta pea lahti lasin sõi ta natke edasi, kuid siis keeras kohe jälle ära ja sõimas vähe veel. Lõpuks suutsin teda võidukalt sööta kokku kuskil 10 minutit, mis on meie niiöelda tavaline taks ja selle jooksul saab vähemalt 100ml täis (oleneb kui aktiivselt ta imeb), endal selg jumala krampis.
Kuna meil on see söömise ajakava enamvähem välja kujunenud, siis üle kolme tunni söömata on kindel nälg ning seetõttu ma enda tahtmist niivõrd peale ajasingi. Ja no muidugi oli näha ka, et lapsel kõht tühi…
Kellel samasuguseid probleeme, siis võib kussutamist proovida. Mu ema soovitas ka mööda tuba ringi kõndimist, kuid näiteks see fitnessi pall või hea vedrustusega voodi äär on ka piisavalt tõhusad – võib olla isegi veel paremad. Kindlasti ei tohiks uuesti pudelit anda, sest siis ta ei pruugigi rinda enam uuesti võtta. Vaja on vaid veidike kannatust ja külma närvi, sest ega laps end üldiselt ju nälga ei jäta ja küll see tissistreik ka mööda läheb.
Pärast kolmetunnist päevaund läks see söömine meil juba vähe paremini, kuid alguses tuli seda jorinat siiski veel. Prints nägi, et sellest kaeblemisest ei tule midagi välja ning igasugune jorin lõppes sekundiga. Veider, kuidas beebid mõtlevad 😀 Loodetavasti järgmine kord pole enam mingit sõimamist ja asi läheb uuesti ludinal.
Kuna beebi ja beebindus on minu elu lahutamatu osa, siis tuleb vahete vahel uusi beebitamise võimalusi otsida. Meil oli sõbranna Heleniga plaan eile miskit ette võtta ning algselt pidime lihtsalt minu juures olema ja süües aega veetma, kuid (ma ei mäleta enam kust) torkas silma Coca Cola Plazas korraldatav “Beebiga Kinno” üritus (järgmise ürituse kohta leiate infot SIIT). Ma pole Printsiga väga palju sellistes tugevalt avalikes kohtades käinud, seega tahtsin teada, kuidas ta ennast üleval peab ja kas ta laseb ennast teistsugusest keskkonnast väga tugevalt häirida või mitte.
“Enne filmi algust on lapsevanematel võimalik fuajees tutvuda erinevate huvitavate toodetega, mis võiksid igapäevaelus kasulikud olla või lihtsalt rõõmu pakkuda. Lisaks on kohal ka lastearst Niina Petruhhina, kes räägib laste tervisest ning vastab huviliste küsimustele. Seansi ajal on saalis heli vaiksem, saal hämaralt valgustatud ning keegi ei pane pahaks kui pisikesed saalisolijad teevad natuke häält ja ekraani ees mängivad.”
Seekord neljapäeval algas beebihommik kell 11.15 ja filmid ise algasid kell 12.15. Muideks kes veel ei teadnud, siis kinopiletiga saab väravast läbi maksimaalselt 1 tund enne filmi algust. Mina enne ei teanud, sest ma kunagi polnud nii vara enne filmi algust kohale saabunud, kuid nüüd ma tean 😀 .
12.15 – film “Josephine, rase ja imeline” prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega (6.saalis)
Ma niipalju pole silma peal hoidnud, et kas selline filmide valik on seal tavaline või kuidas sellega on, aga vähemalt seekord oli valikus Jääaeg, mis ilmselt läheb peale nendele lastele, kes natuke suuremad on ja vähe midagi mõikavad ning teine film oli täiskasvanutele, ehk siis neile kel väiksemad lapsed ja kes nagunii filmile väga tähelepanu ei pööra.
Meie valisime seekord prantsuse filmi “Josephine, rase ja imeline”. Mulle sellised “lollikomöödiad” meeldivad ning eriti kuna teemaks oli veel päris värskelt meeles olev rasedus, siis miks ka mitte. Nalja sai päris palju ning mul oli tükk tööd, et oma vappuvat naeru tagasi hoida, sest Prints keeras ennast enne filmi algust magama ja magas kuni me tagasi autoni jõudsime 😀 .
Meie filmi ei olnud väga paljud vaatama tulnud, seega oli meil vabu kohti küllaga. Veidi ajupuudulik nagu ma olen, ei lugenud ma alguses ürituse “juhendit” läbi, mistõttu ostsin ma endale ja Helenile piletid erinevatesse ridadesse. Nimelt… Beebihommikul müüakse pileteid üle ühe koha nagunii, kuid see programm ei ole vist võimeline neid paaris kohti kõrvuti andma ja seetõttu juhendatakse pileteid eraldi transaktsioonidega ostma – kõigepealt ostad endale ja siis sellele, kes kaasa tuleb.
Ühele külastajale koos kuni 3-aastase lapsega on pileti hind 4,60 € Pileteid müüakse üle ühe koha, seega on teie kõrval alati 1 vaba koht beebi jaoks.
Beebihommikust osavõtvale issile, vanaemale, sõbrannale või üle 12 aaasta vanusele lapsele kehtib samuti 4,60 € maksev pilet.
Kui emme soovib tulla Beebihommikule kahe lapsega, siis tuleb osta üks 4,60 € maksev pilet ning lisaks juurde üks lapsepilet hinnaga 3,40 € ka sel juhul kui teine laps on alla 3- aastane.”
Piletid on veidi soodsama hinnaga ning mis on tore on see, et selle odavama hinnaga pileti saab ka see isa, vanaema, sõbranna, kes beebihommikule kaasa tuleb. Kui laps on veel nii väike, et talle oma istet vaja ei ole, siis pole vaja kohtade pärast väga muretseda ja kõrvuti saab nagunii istuda.
Hea on see, et see beebihommik on üks päris tõsine beebihommik. Kino fuajees oli üles pandud käruparkla, nii et käru pärast ei olnud vaja muret tunda. Meie läksime ennetavalt kõigepealt kandelinaga, kuid kinosaalis mähkisin lapse loomulikult lahti. Samuti olid mõned emad oma maimukesed turvatoolidega saali võtnud – ma täpselt ei vaadanud, aga tundus, et nad hoidsin oma beebisid terve aja nendes toolides.
Saalidevahelises koridoris olid mänguasjad ning mänguasjad olid paigutatud ka saalis ekraani ette, et natuke juba püsimatud lapsed saaksid vahepeal mängida kui film igavaks kipub minema. Enne filmi rääkis lastearst näpu imemisest ja lutist. Tegemist oli pigem vanakooli arstiga, kes rääkis nii igavalt, et ma mõtlesin, et ma jään ise ka magama. Põhiteema mis jutust välja koorus oli see, et pöialt ei tohiks lasta imeda ning pigem asendada see lutiga, sest lutist saab üks hetk võõrutada, kuid pöidlast nii kergelt lahti ei saa. Samuti ei tasuks lubada magama jäämisel teki ääre või muu sarnase asja lutsutamist, sest see on halb harjumus ning jällegi…seda on raskem võõrutada. Muidugi rääkis ta ka sellest, kuidas ta kuskil välismaal nägi 9-10 aastaseid lapsi ringi jooksmas. No ma ei tea… Ma mõtlen, et kuskil lapse pooleteiseks aastaks või maksimaalselt kaheks aastaks tuleks sellest lutindusest lahti saada. Võõrutamisel soovitas lastearst lastel silmad ja suud täis valetada, mitte lihtsalt niisama lutti minema visata. Ma ei tea, kas seda valetamise osa vaja on, aga tegelikult võib lihtsalt lutil otsa ära lõigata ,sest siis pole seda enam nii tore imeda, kui seal keskel auk on. Arst muidugi ütles, et võib lapsele öelda, et öösel tuli Miki Mouse, kes tahtis ka lutti proovida, kuid kuna tal olid teravad hambad tuli luti sisse auk. Oh well.
Filmi ajal hakkasid nii mõnedki lapsed ja beebid meie saalis inisema, mõni lausa nutma. Seepärast olen ma päris õnnelik, et meie saalis rohkem inimesi ja lapsi polnud, sest kui see helinivoo väga tugevaks oleks läinud, siis oleks ma vist ise minema kõndinud. Jep, lastevihkaja olen ma siiani 😀 Ma lihtsalt ei kannata seda, kui lapsed suuremahuliselt inisevad/karjuvad/nutavad ja vanemad nendega midagi ette ei võta. KUID, ma saan aru olukorrast, kui lapsevanem üritab, aga miski ei mõju. Õnneks Printsi ei kottinud absoluutselt ning tema magas rahumeelselt edasi. Vahepeal suri mul muidugi käsi ära…
Enne filmi saime mähkmeid ja lutipudeleid ja rinnapatju ja sidemeid ja … oleks saanud ka mingit beebiküpsist proovida, kui Prints vähe suurem oleks, kuid seekord pidin rinnapatjadega leppima. Kõige suurem sponsor on vist Libero ning kui loosiõnn naeratab võib sealt ka miskit võita – eks varsti ole kuulda.
Meie beebikino kogemus oli küll positiivne ning mul on hea meel, et on selliseid üritusi, kuhu emad lastega on avasüli oodatud – ei peagi terve imikuea kodus peitma 😀 See on just täpselt selline koht, kus saad vaadata kuidas su laps käitub ja kuidas ta jaksab üleval olla, sest väikese inina peale ei vaata keegi pahasti. Saad natuke niisama nänni ja odavama pileti ja voila. Ma muidugi ei tea, kuidas täisvõimsusel kisakoori peale vaadatakse, aga muidu ei ütle keegi miskit. Ah jaaa… Ja koridoris on ka mähkimislauad, kus saab mugavalt ja kiirelt lapse pepu kuivaks vahetada.
Ma olen viimasel ajal oma blogipostitustega nagu tigu kurvis. Tahaks nagu kirjutada, aga kui on vaba hetk, siis pigem lebotan niisama ja vahin internetist sarju. Ma olen peaaegu kõikvõimalikud popid sarjad lõpuni ära vaadanud, eriti need kus on mingi 10 hooaega. Mõned agaramad emad otseloomulikult koristaks ennast segi või teeks ma ei tea mida. Mida inimesed oma ajaga teevad?
Seekordsel arstivisiidil kaaluti ja mõõdeti ning lisaks saime ka Rota viiruse vaktsiini. Ma alguses kaalusin tugevalt, kas lasta seda teha või mitte, sest ma väga ei taha ju oma last mingit jura täis toppida kui ta veel nii “uus” on, kuid pärast perearstiga rääkimist ja teiste emade kommentaare otsustasin siiski teha lasta. Pissi- ja vereproovi tulemused olid mõlemad ilusad (siiamaani hämmastab kui lihtsalt see pissiproovi saamine käis) ja korras, nii et meil on kodus üks tubli poisipurikas.
Samuti saime arstionult kiita, et me nii tublid oleme olnud, eelkõige siiski Prints. Tuleb välja, et oma arengult ja kasvult on ta pigem nagu tubli kolmekuune 🙂 .
Kahekuusena oskab meie Prints päris tublisti pead hoida ning mõnikord mati peal, kui eriti hoolsalt küljele vaadata võib juhtuda, et raske kuppel veab selili tagasi. Samuti jagab ta oma nunnusid naeratusi üpris uhkelt, mistõttu tahaks ma loota, et need tulevad nüüd juba mitte ainult kogemata, vaid sihilikult. Noormees hakkab nüüd juba ka helide allikat otsima, eriti kui emme või issi temaga räägivad ning tasapisi hakkavad ka käed suhu rändama. Ükspäev reisis sinna ka ta kaisujänku, mis on jälle üks samm edasi.
11ndal tähistasime sünnipäeva ka väikse vanaema tehtud šokolaadikoogiga. See oli NII HEA! Küll on hea, et Prints veel kooki ei söö 😀
Ei taha küll midagi ära sõnuda, aga kui kõik lapsed tuleksid sellised, siis võiks neid ju lausa rohkemgi saada. Prints sööb ilusti, magab öösiti korralikult ning ilma asjata kisa ei tee. Kindlasti tuleb aeg, mil ma oma sõnu pean sööma, kuid las see jääda tulevikuks. Praegu on Prints parim beebi üldse 😀
Igal uuel nädalal ma muudkui mõtlen, et NÜÜD hakkan korralikuks. Hakkan oma Erik Orgu kava korralikult järgima ja muudkui kõnnin ja kõnnin. Noh ja siis muidugi algab see uus nädal ja mina muudkui lasen seda korralikuks hakkamist muudkui üle. Pidevalt. Ma küll käin Printsiga jalutamas, kuid minu meelest üritab universum mulle ikka väita, et trenni pole vaja teha – küll on ilmad nii halvad (näiteks täna on hoopadukas hoopaduka otsa) või siis ostsin ma endale uued kõndimise tossud, aga need hõõrusid nii õudselt, et mul on põhimõtteliselt kannad nüüd aukus.
Muidugi kinkisid Printsi vanaema ja vanaisa tema 2 kuu sünnipäeva puhul vankrile korraliku vihmakile, nii et kui endale mingid normaalsed trenniriided soetaks, saaks tegelikult ju õues kõndida küll. Eriti kui vihm tegelikult ise soe on.
Tegelikult tuleb ennast ikka kokku võtta ja asjaga tegelema hakata. Täna liitusid Facebook‘is Maibeebi emmede vormi ajamise grupiga, kus on õnneks mõni minu mõõtu emme veel. Muidu jäi mulle kõikidest gruppidest mulje, et kõik on peenikesed nagu luuavarred. Ma ausalt ei mäleta, millal ma viimati 49kg kaalusin. Olgugi, et ma olen 168cm pikk ei ole ma kunagi väga sulgkaalus olnud, kui järele mõtlema hakata. No seal on ilmselt siiski süüdi minu rämpsulembus ja kõik on enda süü.
Mõned aktiivsemad on Endomondos challenge‘id ka loonud, ehk siis on hea ennast teistega võrrelda ning ma loodan sellele, et üks hetk hakkab mul teiste eest lihtsalt häbi ja kukun kärutama nii mis kole. Peab ikka reegliks tegema selle, et ma IGA päev ennast Harryga õue ajan. Teadupärast pole ju halba ilma, vaid on halb riietus. Ma arvan, et see kes selle väljendi välja mõtles oli üks vastikult aktiivne spordi fanaatik, keda ei peatanud mitte miski. Samuti PEAN ma hakkama korralikult sööma ja mitte mingit jura näost sisse ajama…
Ei, tegelikult ei praadinud praegu. Lõunaks küll 😀 Ma pean veel mõtlema, mis ma nüüd õhtuks ette võtan. Ma pidin endaga väga hullult võitlema, et ma Sted tööle viies tagasiteel McDonalds’ist läbi ei läheks ja õnneks jäi minu “dieet” aju tööle.
Mul on viimasel ajal kuidagi väga emotsionaalne periood ja üleüldse on selline “õrnakese” tunne. Ma ei tea mis värk on. Tänane päev on üleüldse kuidagi natuke viltu vedanud. Võib olla on planeetide seis vastav, aga miski on täna jura.
Esiteks oli Printsi teise elukuu täitumine, mida me mu vanemate juures tähistasime, kuid millega me väheke ajahätta jäime, sest just täna oli migratsiooniametis meeletu järjekord – Stel oli vaja oma ID kaarti uuendada, sest ta ajutine elamisluba sai läbi. Hea uudis on muidugi see, et nüüd saab ta alalise elamisloa, mistõttu mõned asjad peaksid natuke lihtsamaks minema ning teda võetakse rohkem kui “kohalikku”.
Teiseks olid Printsil täna päris jubedavõitu gaasid. Ma tean, et osadel lastel on veelgi hullem seis, kuid meie jaoks on seegi juba ebakorrapärane.
Kolmandaks suutsin ma Sted tööle viies Assaku naabri autoust rihtida. No ausõna. Meil on seal kitsas ja käänuline tee ning ma tõesti ei näinud teda kui viimasel minutil, aga ma olen enam kui kindel, et tema tuli sealt ka paraja lauluga, eriti kuuldes mis tümm tal autos käis kui ta ukse lahti tegi. Egas midagi… täitsime pärast kui ma tagasi jõudsin kindlustuspabereid ja jääme ootama, mis edasi saab. Põhimõtteliselt oli see minu süü, kuid ma ei leia, et see AINULT minu süü on.
Neljandaks hakkasin kassid kablutama kui ma koju jõudsin ja Lexi jäi kardinasse kinni, mille tulemusena tõmbas ta kardinapuud kinni hoidva kruvi raksuga tüüblist välja ehk siis meie kardinapuu on kööbakas. Ausõna, ükspäev ma need kassid maha löön. Päris ausalt. Enam ei ole naljakas ka.
Unistan ilusast ja toredast ridaelamuboksist, kus ma saaksin kassid aeg-ajalt õue kupatada. Oleks äärmiselt mõnus. Hakkasime veidi neid laenuvõimalusi uurima, kuid see kõik tundub nii keeruline ja kallis ette võtmine, et ma kohe ei teagi. Lotovõitu oleks tarvis. Ma ei tahaks isegi seda täissummat, kõlbab ka Eurojackpoti 5+1 võit (kuskil 500k). Vahel võiks ju vähe õnne ka olla, eriti kui mõnikord on sellised päevad nagu täna.
|
OSCAR-2019
|
||
Et kõik kohe ausalt ära rääkida, alustan sellest, et olen teadlik enda ebanormaalsusest. Nimelt tuletas näoraamat mulle meelde, et ma olen kolm aastat tagasi arvamust omanud. Mis veel hullem, selle ka blogisse kirjutanud. 😀 Seega ma lugesin omaenda blogi.
Töötan….jätkuvalt ja ikka veel samas kohas. Elan ikka veel samas korteris, mina ja mu järelkasv. Suve lõpul tekkis meile kaks lemmikrotti ka. ☺
Poole kohaga meesinimese vabastamine on ehk kõige suurem muutus. Mina ja minu suured nõudmised noh. 4 aastat ja ei mingit arengut.
Olen peaaegu kuu aega oodanud kohalike arvamusavaldusi teemal, et nii ei saa sisserännanu kohalikuga käituda jne…. senimaani pole miskit kuulda olnud.
Kahel viimase nädalavahetuse õhtul, erinevates seltskondades ja erinevatel üritustel, märkasin oma üllatuseks hoopiski, et mu ümber on kuhjaga inimesi, kelle jaoks see oli täiesti enesestmõistetav lahendus. Ma ei tea, kas te teate seda tunnet…kui süda täitub sellise Erilise Soojusega….. Ma ei oska seda kuidagi teisiti kirjeldada…see on lihtsalt selline peaaegu-nutma-ajav-tunne.
Siinkohal meenutan taas oma 3 aasta tagust arvamust, et olen siin “võõraste” keskel rohkem oma kui sealpool vett “omade” keskel.
Vahemärkuseks pean tunnistama, et päris mitmel põhjusel pole ma ka viimasel kahel aastal sealpool vett käinud. Lihtsalt mõte, et ohverdan enese puhkusest nädala ja täidan selle nädala jooksul vähemalt 3 erinevat rolli, on olnud nii talumatult nõme, et püsin pigem siin ja tegelen endale meeldivate asjadega.
Nagu mu blogiveergudelt kindlasti juba ka näha on olnud, on käsitööseltsiga liitumine mu ellu omamoodi rütmi toonud…..või noh ütleme nii, et “hooajad” 😀
Ka käsitööliste seltskonnas on inimesi, kellest on saanud väga head kaaslased. Aeg-ajalt olen lausa hämmingus kui keegi ootamatult kallistama tuleb..
Ning samast seltskonnast ühe inimese kooseluvõitlust kõrvalt vaadates, küpseski minus pool aastat tagasi otsus, et kui senimaani pole kooselamine Poolikut huvitanud, siis mind ka ei huvita. Teema sai maha maetud, sest nägin kõrvalt kui palju jama ja vaeva nägi teine inimene oma elust diivanikaunistuse kõrvaldamisega. Otsustasin, et sellist jama mulle ka vaja pole.
Aeg-ajalt on tore oma Terve Mõistusega kokku saada. 😁 Pean muidugi saladuskatte all tunnistama, et me ei kohtu just liiga tihti. 😐
Mis selle pika ja hüpleva postituse mõte on….? Ei mina tea…. kirjutasin lihtsalt mõned kaootilised read, et kallid lugejad igavlema ei peaks. 😜
Alustuseks märgin ära, et järgnev on rangelt minu isiklik arvamus, teemaarendus, mis ei pretendeeri absoluutse tõe tiitlile. Väga vabalt võib ka lugemata jätta – te ei kaota mitte midagi, pigem võidate veidi oma isiklikku aega. 🙂
Mul tuli idee, et mu peas on mitmeid mõtteid, mis tahaks välja pääseda ja ilmselt tuleb need siis maha laadida… muidu segavad keskendumist. 🙂
Hetkel tekkis kummaline mõte, et nagu ühel mu teisel tuttaval, võttis minugagi 1.advendil ühendust üks ammune sõber. Meie suhtlemine piirdub tähtpäevadel õnnitluste saatmisega sotsiaalmeedias ja ei midagi enamat. Varemalt suhtlesime me rohkem…või noh, ütleme nii, et peaaegu 10 aastat tagasi kui me tutvusime. Tol ajal suhtlesime me ka peamiselt netiteel, aga igapäevaselt ja peaaegu sõltlaslikult. Paraku lõppes see meie suhtlemine tema abiellumisega. Noh, eks mõned inimesed poogivad ikka teisele poolele omi vigu külge ja kuna ma ei vihka sõpra, jätsin talle võimaluse ise ühendust võtta, kui tal peaks selleks soovi olema. Kahjuks selgus, et isegi sünnipäevaks ja uusaastaks või mis iganes tähtpäevaks saadetud sms-id on kellelgi pmst petmine, siis jäi ka see kanal suletuks. Paranoia, eksole. :S
1. advendil sain soojad soovid ja paar sõna “small-talki”. 2.advendil sain jälle soojad õnnitlused ja veidi juttugi….
Kummaline olek tekkis…. ega ta ometi minuga suhtlemisest puudust tunne? Inimesed on imelikud…. ja jällegi saan tõdeda, et ma olen piisavalt tugev ja rahul oma eluga, mistõttu sellised seigad ei mõjuta mind enam nii nagu vanasti. 🙂 Aga heameel on, et ta ikka veel peab mind sõbraks. 🙂
Eile juhtus veel 1 huvitav seik: nimelt mu vend, kellega ma pole teatud põhjuselt …nooh, aasta võib julgelt öelda, suhelnud, võttis minuga ühendust… Küsimus ikka temale isikupärane: Kas sa oled ikka veel Soomes w? 😀 😀 😀
Lobisesime veidike, sain teada, et võttis jalad selga ja kadus koduvabariiki tagasi…väidetavalt töö pärast, aga ma julgen kahelda, kas see on ikka ainuke põhjus… 🙂 Oma isiklikust elust olin sunnitud veidi paljastama…. mitte, et ma teaks mismoodi ma peaksin kirjeldama inimest, kes mu kõrval (poole kohaga) kulgeb… Ma pole seda kunagi osanud. Sest ma tean, et see kõik, mida mina temas näen, ei anna teistele mitte mingit ettekujutust. Täiesti mõttetu üritus. Seega piirdusin kuivade faktidega..eesnimi ,vanus …. ja töökoht. 😀 No tõesti, kuidas kirjeldada vennale inimest, kes on midagi hoopis muud kui mu elus enne on olnud? Ei oska. 😀
Nagu kallid “televaatajad” ilmselt mäletavad, töötasin ma aastal 2010 veel koduvabariigis õmblusfrmas, mille omanikuks soomlane. (mis meenutab mulle, et mul tuleb talle ikka jõulukaart valmis sebida 😉 ) Ja ühel üsna tavalisel augustikuupäeval tuli raamatupidaja küsimusega, et kas meil oleks huvi minna Tartusse vaatama S.Oksanen’i “Puhastus”-t. Kuna meie pomol olevat ka eriline huvi seda vaatama minna ja õigupoolest see oligi tema idee. Loomulikult olime me kahel käel nõus. Paraku jooksid asjad omasoodu ja septembri lõpus saime hoopiski koondamispaberid. Seega sinna see kollektiivne teatrikülastus läkski. 😦
Enne oktoobri lõppu suutsime veel oma praeguste pomodega kohtuda ja neile kärbse pähe panna, et kui viite töö, tuleme järele, tähistada “uste sulgemist” ja siis, kuu lõpus olidki osad juba läinud… Järgmine sats, sealhulgas ka mina, lahkus novembri lõpul….
See etapp minu elus oli möödas. Aasta 1999 jaanuarist olin ma töötanud selles frmas (püsimatu hingena ka paar ära käimist küll hingel, aga alati avasüli tagasivõetuna), alates 2004 väikseams osakonnas ja nii 2010 see siis lõppes.
Aasta 2011 tõi üllatusena jaanuari keskel teate, et nüüd ja kohe otsusta ja hakka pakkima. 😀 Edasist saate lugeda juba vastava aastaarvu sissekannetest. 🙂
Nüüd siis tegeliku teema juurde uuesti…. Tollest teatrikülastuse idee ajast saadik on mind too raamat ja võimalus seda lugeda mingil moel vaevanud. Paraku rahakott ei arvanud raamatupoodidest midagi ja raamatukogu….tundus liiga küüniline valik ilmselt. Pealegi olin tol ajal liiga käsitöö sõltuvuses. Ja piisavalt väike poja poleks ilmselt ka andnud eriti võmalust lugemiseks.
Nüüd, umbes aasta või veidi vähem, rääkisin H-le tollest raamatust ja tollest ärajäänud teatrikülastusest nii möödaminnes… Millest jutuajamine alguse sai, ei mäleta..lisaks ei mäleta, et see oleks mingi eriliselt tähelepanuvääriv vestlus/sündmus olnud.
Tulemuseks oli, et nüüd, paar kuud tagasi, ühel õhtul kui H läks lihtsalt kohalikku poodi, lihtsalt “vaatama, kas seal on midagi”…täiesti ilma eesmärgita, tuli ta tagasi näpus lisaks pooltäis kilekotile veel S.Oksanen’i “Puhdistus”. :O :O :O No te võite proovida mu hämmeldust ettekujutada, aga ma olen suhteliselt kindel, et see teil ei õnnestu. See oli ikka räige üllatus, et ta seda mäletas. 😀 Aga ma olin mega rõõmus, et ta mäletas ja et ta selle raamatu ostis. 🙂
Alguses lugemine venis, sest tööpäevad olid liiga väsitavad, et leida aega süvenemiseks õhtuti. Siis aga tuli paari päevane haiguspuhkus ja läbi ta saigi . Esimene öö pärast raamatu lõpetamist oli väga keeruline…ma olin ärkvel kella poole kaheni …õigemini, läksin ma magama juba kella 11 paiku, aga pöörlesin voodis kella 1.30-ni. Veel kell 1 olin ma suht koht sealmaal, et ma kohe-kohe tõusen voodist ja lähen kirjutan blogisse kõik peas hüplevad mõtted, sest ma lihtsalt ei saa magada. Kuna pelgasin mõne teisegi une rikkuda, sundisin end ikka voodisse jääma ja viimasena mäletangi kellaaega 1.30.
Keegi kusagil (MM-s jutapille kui mu mälu mind ei peta) mainis, et raamat on loetav, aga võib haiget teha. Jah, nõustun, on hea ja natuke nagu teeb haiget ka. Samas ma ei julgeks väita, et ma seda uuesti ei loe kunagi… Lähtuvalt raamatu sisust ja olemusest, olen väga rõõmus, et seda nii paljudes keeltes on veel välja antud ning praegugi veel lisa tulemas. O nhea teada, et keegi tahab ja oskab selle eestlaste musta mineviku raamatuks vormistada … mis siis et ilukirjanduslikus vormis, siiski väga tõetruult.
Kasvõi näiteks selles liinis, et paljud meist üldse veel on eestlased? Keel meil on jah, aga veri? Põhimõtteliselt peaks ju eestlane olema heledapäine sinisilm…. (? või on see lihtsalt mingi legend? )
Siis veel seoses küüditamisega ja põgenikega. Tol ajal tegid seda võõrad. Loomulikult olid seotud ka omad, aga neil polnud ka eriti millegi vahel valida.
Praegu võib öelda, et rahva “küüditamisega” ehk siis rahvast lahkuma sundimisega saab auväärt valitsus väga edukalt ilma võõraste abitagi hakkama. Õnneks nüüd ei pea küll minema enam pimedusevarjus ja väikse paadiga… Võid lihtsalt osta omale üheotsa pileti…
Loen aeg-ajalt ikka neid hull-negatiivseid artikleid, kus kirjeldatakse, et ei ole see siinne elu midagi nii roosiline. Võibolla olen ma paranoiline, aga minule tunduvad need küll puha tellitud propagandana – et inimesi hirmutada, ehk mõni jääb paigale ka.
No loomulikult ei voola siin piimajõed ja ei kõrgu pudrumäed, aga pärast palgapäeva on võimalik elatuda palgast kauem kui vaid 4-5, max 14 päeva. 🙂 Otse loomulikult tuleb selleks ka ise midagi teha, et siin hakkama saada. Kasulik on leida töökoht näiteks. (ma ka ei pea inimestest, kes kujutavadki ette, et sots-rahadest elamine Soomes teeb neist paremad inimesed)
Mul on mitu teooriat nende netikommentaatorite olemusest, kes pritsivad iga propagandistliku artikli sabas oma sappi… majanduspõgenike ja argpükside ja ei-tea-kellede pihta veel. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, et miks nad seda teevad. Sest ilmselgelt pole ju mõtteid selliseid tiitleid kandvaid inimesi kadestada ja tagasitulema ei sunni neid sellega ka mitte. Ja kui sapipritsijad on oma eluga kodumaal nii megarahul, ei peaks sellised artiklid neile isegi mitte silma hakkama. Kibestunud ei saa nad ka olla, sest elu on ilus. Need on inimesed, kes ei vaja “minekut” isegi kui neil see võimalus oleks, jääks nad paigale, sest nad on tõelised Eestlased. Isegi kui neil poleks tööd, jäävad nad paigale..mitte seepärast, et nad ei julgeks mujalt tööd otsida, nad on lihtsalt nii Eestlased.
Mul on siin ka paar Eestlast, kes eeldavad, et kui nemad siia on tulnud, peaksid kohalikud võtma südameasjaks eesti keele õppimise. Aeg-ajalt tekib mul tunne, et neid on täitsa vägisi siia toodud…. Nad ei taha siin olla, aga tagasi ka ei taha minna… . 😀 Vot see on tõesti kurb, et inimesi hoiab siin kinni vaid raha. Masendav. Mina võin öelda, et ma tulin siia töö ja raha pärast, aga nüüd võin öelda, et ma ei läheks enam tagasi, ka sama raha eest mitte.
Ma tean, et neid inimesi on palju, kes mu avaldusest aru ei saa ja ega ma ei ootagi, sest kui pole kokku puutunud, siis ei saagi aru. Paraku pean tunnistama, et tunnen end siin, võõraste keskel, rohkem omana kui kodumaal n.ö. omade keskel. Rohkem sel teemal ei heieta..igaühel on siiski õigus oma arvamusele ja mina ei hakka kedagi kuhugi “pöörama”. Ma armastan seda hetke siin ja praegu ja inimesi, kes on tõeliselt minu kõrval, siin ja praegu.
See, et ma elan ja töötan siin, ei tee minust vähem eestlast võrreldes nendega, kes hambad ristis peavad oma leiva eest kodumaal võitlema…ning põhjendavad seda kodumaaarmastusega……
Mu printeri kaanel ootab lugemisjärge veel üks S.Oksanen’i teos – seekord vanem väljaanne, aastast 2003. “Stalinin lehmät”. (“Stalini lehmad”) Pärast seda tuleb kindlasti ka viimane raamat ette võtta. “Kun kyyhkyset katosivat” (“Kui tuvid kadusid”) Ja kui siis veel huvi peaks olema, leidub temalt veel varasemaid raamatuid, millele võiks pilgu peale visata. 🙂
Selline see minu mõttelõng sai siis – nagu ikka natuke hüplev ja kaootiline. Hoolimata sellest, et kindlasti o nka minu lugejate hulgas iniemsi, kes minu arvamustega ei nõustu, kavatsen ma jääda selle arvamuse juurde. 🙂
Et selline pealkiri??!! On jah. Aga tööl käin ikka. Koos A.A-ga. (viimane mohikaanlane, kes oktoobrist siia kolis ja tööle tuli)
Kolmapäeval saime oma puhkust tööl juba pool tundi nautida ja oleks te seda meie neljapäeva näinud. 😀 Õhtul selgus ,et ega me polekski vist arvanud heaks reedel jälle tööle minna, sest tunne oli väga reedene niigi. 😀
Tegelikult on põhipoint selles, et meie kallid (viimasel ajal kohe talumatult kallid) kaasmaalased A.K ja M.R läksid kodumaale… Üks neist läks küll veel sealt edasi veidi kaugemale ja selle tagajärjel saab meil (me = mina , A.J ja tema, A.A ) lähemas tulevikus väga-väga raske olema. Aga kõik, mis meid ei tapa, teeb meid ju tugevamaks. 😛
Keeleõpet enam ei toimu…kusagil ma äkk ikirjutasin sellest ka. Sest üks oskab kätega rääkida ja teine oskab naeratada ja noogutada. 😀 Sellest, et kohalikudki kommenteerivad “eestlastest, kes siin juba üle aasta elavad, aga ikka kätega räägivad”-stiilis, ei hakka rääkimagi.
Tööl on ka näha, et kõik “sujub”. Loomulikult ei hakka ju keegi neile kurtma, et natuke raske on kui nad asjadest piisavalt hästi aru ei saa – mis sa ikka kurdad, nad ei saa ju aru 😀 😀 😀
Ühesõnaga nüüd me siis puhkame, tööl kusjuures. 😀 Esitame teineteisele küsimusi ja vastame neile küsimustele, mida pole nagu esitatudki. 😀 Igatahes igav meil pole.
Bomo oli ka kahel viimasel päeval kummaliselt normaalses tujus. Lisaks kõigele korraldas tööd. Oleks äkki pidanud ta laupa katsuma, aga reedel läks ta vara ära ja selleks ajaks ei olnud lauba katsumise idee veel minu pähe jõudnud.
Ühel ilusal päeval soovitas ta mul jõuluvanale kirjutada kui ma tahan töötavat masinat. Et MÖHH, mismõttes? Kas siis kui ma lähen tööle ja mul on OMA masin, kas siis hakkab firma mulle sellelt masianlt renti maksma… See oleks äkki päris lahe mõte. 🙂
Aga A.A ei olnud kade ka. Ühel teisel, veel ilusamal päeval, kui meil oli suur lõikamismasin katki, võttis A.A jututeema Bomoga üles, et äkki peaks jõuluvanale kirjutama, sest lõikaja katki.
Hiljem sain A.A-lt teada, et kui pilk võiks tappa, oleks ta hetkega tuhaks “kukkunud” ja veel kiiremini oleks see tuhk nelja tuule poole laiali lendand…… Nii et MIS ON LUBATUD JUPITERILE; EI OLE MITTE LUBATUD HÄRJALE (või oli see vastupidi)
See jõuluvana kirja huumor saadab meid nüüd igal sammul. Oletatavasti hakkab Bomo lähitulevikus kirjutama jõuluvanale KIRJA (soome k, tähendab tegelikult raamatut) teemal kui raske elu tal nende kahe ebanormaalsega on ja ehk kallis vana on nii hea ja tuleb viib need kaks minema . 😀 😀 😀 😀
Meil on veel mõned toredad siseringi naljad, aga kui ma need siin kõik välja lobiseksin, siis need ei oleks ju enam siseringinaljad… Ja lisaks, nagu mulle juba väääga ammu on selgeks tehtud, siis ma polegi normaalne ja mu jutt on veel ebanormaalsem , seega mis ma ikka seda internetiruumi siin raiskan oma segaste mõtteavaldustega, millest NORMAALSED inimesed aru ei saagi. 😀
Käsitööjuttu niipalju, et kleit ootab hetkel paela…. Ilusat n.ö. satiinpaela, milelst teha ilus lehvike. 😀 No ehk järgmisel nädalavahetusel on mõeldav juba pilti ka näha. 🙂
Nederdeli lõpetasin ära…. paela heegeldasin ja installeerisin ka, siis pesin ära ja pidin tõdema….pikk…liiga pikkk….. pmst oleks vaja veel passeosa kududa külge, oleks kleit. 😀 Aga ma ikka ei tee kleiti, ma hoopis harutan, ühel kolmandal, veel ilusamal päeval, ja klaarin selle jama ära. 😛
Romiinaga juhtus “õnnetus” – ma harutasin ta üles. See tunne ei olnud ikkagi õige. Ja mulle ei meeldi teha asju, mida mulle ei meeldi teha. Lõng oli kindlasti vale. Võib olla kunagi tulevikus üritan uuesti. Hetkel aga ootan Alpacat, Norot ja KnitPro’d. 🙂
Varrastele pistsin hoopis sünnipäevaks saadud vaarikapunase meriino ja hakkasin Haapsalu rätiraamatust Kroonikirjaga rätti kuduma. 🙂
Teistlaadi käsitööst niipalju, et tuuletaskuid tegin täna(kella vaadates, tegelikult nüüd juba eile) elus esimest korda tegin keedutaigent. (-tainast?) Kuna A.A propageeris töö juures kellelegi, siis mul tekkis ebamäärane ja EBATERVE huvi selle asja vastu. Esitasin küsimuse, mille pagana pärast peaks tainast keetma… Ja enne rahu ei saanud kui olin järele proovinud ning välja selgitanud, et juba ammustel aegadel veeti inimesi ninapidi – mitte midagi ei keeda….. Keedutaigen (tainas?) lihtsalt seetõttu, et maalida on tegemistest kannatusterohkem pilt. Kole-kole.
Aga tuuletaskud tulid ausad….kui vaid täidis poleks liiga vara otsa lõppenud. 😀 Ja pood oli täna täiega kinni ning uut täidist polnud kusagilt võtta. Seega mul on köögis veel ca 20 potsakat, aga tühja. Lähevad hommikusöögiks, mingil moel. 🙂
This entry was posted on 4. nov. 2012, in Minu peas..., tööinimese rõõmud and tagged argipäevane, blogimisest, huvitavaid tähelepanekuid, lasen auru välja, Minu peas..., näpin lõnga, tööinimese rõõmud, tujud. Lisa kommentaar
This entry was posted on 14. okt. 2012, in Minu peas..., tööinimese rõõmud and tagged argipäevane, huvitavaid tähelepanekuid, lasen auru välja, Minu peas..., tööinimese rõõmud, tujud. Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.
|
OSCAR-2019
|
||
Miks peaks eelistama Eesti toitu? Mis see Eesti toit üldse on ja kuidas seda poelettidelt üles leida?
Need on ilmselt küsimused, mida oleme vähemasti aeg-ajalt endalt küsinud. Põhjusega, sest üha raskem on kodumaist toitu eristada imporditud toodetest. Tootjad ja maaletoojad näevad aina rohkem vaeva selle nimel, et ka välismaal valmistatud toit jätaks kodumaise mulje. Veelgi keerulisem on aga toote pakendilt saada aimu selle kohta, kas toote valmistamisel on kasutatud kodumaist toorainet.
Möödunud aastal saime teada vähemalt ühe olulise argumendi, miks kodumaise toidu eelistamine on põhjendatud – Eestis on toit tõendatult üks Euroopa puhtamaid. Nimelt selgub Euroopa toiduohutusameti (EFSA) raportist, et Eestis leiti toidust võrreldes teiste Euroopa riikidega vähem pestitsiidijääke. Oleme „toidu puhtuse“ poolest Euroopas Soome järel lausa teisel kohal.
Suitsupääsuke valiti Eesti rahvuslinnuks 1962. aastal. Juba üle viiekümne aasta on see tore lind olnud Eesti identiteedi üks kandjatest. Sellest lähtus 2000. aastal ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kui töötas välja kodumaiste toidutoodete tunnustamiseks päritolu- ja kvaliteedimärgi Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärgi. Pääsukesemärk tootel näitab, et selle valmistamiseks kasutatud põhitooraine on kasvanud Eestis ja toode on toodetud Eestis. Siiski ei saa iga nendele kahele tingimusele vastav toode seda märki kanda, vaid märgi kandmise õigusele eelneb põhjalik hindamisprotseduur. Põllumajanduskoda viib toiduainete kvaliteedi ja päritolu hindamist läbi kaks korda aastas. Lisaks tehakse juba märki kandvatele toodetele ka pistelist järelhindamist, et kontrollida toote kvaliteedi ja päritolu nõuete täitmist.
Meie toiduletid on tulvil väga erinevaid toidutooteid ja väga tihti jääb töödeldud toidutoodete puhul kasutatud tooraine päritolu tarbijale saladuseks, seetõttu ongi pääsukesemärk abiks eestimaisest lihast, piimast, kalast, teraviljast või muust kodumaisest toorainest valmistatud toidutoodete valimisel. 2017. aasta lõpu seisuga kandis pääsukesemärki 302 kodumaisest toorainest valmistatud kvaliteetset toidutoodet.
Põllumajanduskoja kvaliteedisüsteemi ja -märkide eesmärgiks ongi lihtsustada tarbijate jaoks ostuotsuste tegemist. Märki kandvate toodete puhul võib kindel olla nende kõrges kvaliteedis ja just pääsukesemärk annab paljude tarbijate jaoks olulist infot tootes kasutatud kodumaise põhitooraine kohta. Tootjatele annab hindamine toodete kohta objektiivset tagasisidet, et säilitada ja parandada Eesti toidutoodete kvaliteeti.
Me hindame metsa erinevaid väärtuseid. See pakub silmailu, elu- ja varjupaika, stressileevendust, head kõhutäit, töökohta, kvaliteetset ehitusmaterjali, kodusooja ja palju muud. Mets on tihedasti seotud süsteem, kus erinevate liikide vahel toimub pidev konkurents vee, valguse ja toitainete pärast.
Metsa väljanägemine ja seal kasvavad liigid sõltuvad suuresti pinnasest, metsakeeles öeldes kasvukohatüübist. Samas kasvukohatüübis võib kasvada erineva ilmega mets ning selles, kuidas mets tulevikus välja hakkab nägema, mängivad rolli metsaomaniku poolt tehtud valikud.
Esimestel valgustusraietel eemaldatakse peapuuliiki lämmatavad puud ja põõsad ning peapuuliiki ennast ei raiuta. Esimene valgustusraie seganoorendikes toimub 4–6 aastaselt (valgusnõudlikele liikidele varem, varjutaluvatele hiljem) ja seda korratakse 4–5 aasta pärast.
Valgustusraiete teisel etapil alustatakse peapuuliigi tihedate gruppide ja külvipesade harvendamist, et tagada puude ühtlane asetus puistus. Nende puuliikide esindajad, keda me puistus ei väärtusta ja kes on teistest üle kasvanud ning varjavad teisi, tuleb välja raiuda. Raiel jäetakse kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Samuti kujundatakse valgustusraiega metsa koosseisu.
Valgustusraiet võiks võrrelda rohimisega. Keskmiselt jääb pärast valgustusraiet hektari kohta alles 2000–6000 puud, väga tihedate noorendike hooldamisel kuni 10 000 puud hektarile.
Tavaliselt on metsaomanikul õigus ise valida, kuidas ta oma metsa hoida ja kasvatada soovib. Oluline on, et metsaomanik seda õigust teadvustaks ning metsaga seotud soovid enda jaoks selgeks mõtleks – kas tulevikus soovitakse oma metsast tulu teenida, seal loodusturismi teenuseid pakkuda, metsa puutumatuna hoida või mõnda muud eesmärki täita?
Kuigi mets võib kasvada mitu inimpõlve, tuleks metsas tehtavad või tegemata jäetavad tööd tulevikusoove silmas pidades aegsasti läbi mõelda. Võib öelda, et mets on omaniku nägu, sest metsakasvatuslike võtetega või nende kasutamata jätmisega saab omanik metsas toimuvaid arenguid mõjutada.
Kui metsaomaniku eesmärgiks on aastate pärast endale või oma lastelastele metsast tulu teenida, tasub selle nimel varakult tööd teha. Tulevikumetsa kujundamine algab juba noorendikueas. Noores metsas tehakse valgustusraiega esimene ja kõige olulisem valik – otsustatakse, milliste puude valgus- ja toitetingimusi konkureerivate puude raiumise teel parandada soovitakse. See määrab ka metsa koosseisu tulevikus, sest vähenenud konkurentsi tingimustes kasvavad alles jäänud puud jõudsamalt.
Kasvama jäetakse kasvukohale sobivad puuliigid ning need puud ja põõsad, mis peapuuliigi kasvu ei takista. Vajadusel harvendatakse valgustusraie käigus ka liiga tihedaid pea- ja kaaspuuliigi gruppe. Kasvama jäetakse terved, sirged, laasunud tüve ja korraliku võraga puud.
Põlvamaa Metsaühistu metsakonsulendi Erki Vinni sõnul on hooldusraied eriti tähtsad aeglasema kasvuga ning valgusnõudlike puuliikidega puistute kasvatamisel. „Näiteks noortes männikutes on väga oluline kiirekasvuliste puu- ja põõsaliikide väljaraie, sest valgusnõudliku puuliigina jääb mänd kiirema kasvuga lehtpuudele konkurentsis alla ning noorte puude kasv varjutingimustes hääbub,“ selgitas ta. Nii võibki Vinni sõnul alale, kus võiks kasvada meile tuttava ilmega pohlamännik, metsakasvatuslikke võtteid kasutamata kujuneda hoopis kaasik.
Igapäevaselt Põlvamaa metsaomanikke nõustav metsakonsulent rääkis, et valgustus- ja harvendusraiete peamiseks eesmärgiks ongi juba varakult valikute tegemine, et tagada puude kiirem diameetri- ja kõrguskasv. „See annab tulevikuks kvaliteetsema puistu,“ ütles Vinni.
Ka Luua Metsanduskooli metsakasvatuse õpetaja Dimitri Randoja sõnul on kõige enam valgust ja ruumi juurde vaja just valgusnõudlike puuliikide ja viljaka pinnasega kasvukohtade noorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Valgustusraied on olulised ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda. „Valgustusraiel tehtud otsused määravad puistu tulevikuilme. Seetõttu on tööde teostamisel lisaks sae käsitsemise oskusele olulised ka metsanduslikud teadmised, eriti puuliikide tundmine,“ rõhutas Randoja teadliku tegutsemise olulisust.
Noores metsas tehtud valgustus- või harvendusraie võib metsaomaniku jaoks esialgu tähendada vaid kulutusi või paremal juhul kulude-tuludega tasa jäämist. Siiski jõuab üha rohkemate metsaomanikeni teadmine, et hooldusraieteta ei ole noorel metsal häid väljavaateid väärtuslikuks puistuks kujuneda. Aina enam vaadatakse majandamisotsuseid tehes tulevikku ning valgustusraieid tehakse hoolimata sellest, kas väljaraiutav puit leiab kasutamist või mitte.
Metsaomanik ja metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Olavi Udam on oma metsa majandades kulusid ja tulusid põhjalikult analüüsinud. Tema hinnangul võivad õigeaegsed hooldusraied tulevikus metsast saadavat tulu kuni mitmekordselt suurendada. „Täpset numbrit on siiski väga keeruline välja tuua, iga mets on ju erinev,“ nentis Udam.
Maaülikoolis uuriti valgustusraiete majanduslikku mõju 2000ndate keskel. Tookord leiti, et investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba 8 aastaga. Metsakasvataja ja Vardi Erametsaseltsi juhatuse liikme Taavi Ehrpaisi kogemus näitab, et valgustusraiet tehes saab metsaomanik juba esimesest harvendusraiest kindlat tulu, suureneb ka uuendusraiel saadav kasu. „Kui noore metsa eest hoolt kanda, võib lõppraiega teenida umbes 5000 eurot rohkem,“ rääkis metsamees.
Ehrpais peab valgustusraiet kõige olulisemaks metsakasvatuslikuks võtteks. Tema sõnul on ka Vardi Erametsaseltsi liikmete huvi noore metsa hooldamise vastu suur, metsaühistus korraldatud õppepäevadel on väga paljud liikmed ka õiged töövõtted selgeks õppinud ning oma metsas tehakse töö ise ära. Vajadusel aitab töid korraldada ka metsaühistu.
Et motiveerida metsaomanikke oma metsas toimetama ja noort metsa hooldama, makstakse kuni 30aastases puistus hooldusraiete tegemiseks maaelu arengukava vahenditest toetust.
Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees ja metsakonsulent Kadri-Aija Viik rääkis, et toetus aitab hooldusraiete planeerimisel kaasa just väiksema metsaomandiga omanike puhul. Samas rõhutas ta, et hooldusraiete tegemise kasuks otsustamisel mängib olulist rolli ka ühistu poolt antav info ja nõuanne metsakasvatuslike tööde kohta ning abi tegutsemisel.
„Oma liikmete juures näeme, et metsaühistu tugi on hooldusraiete tegemisel väga oluline,“ ütles Viik. „Metsatööde planeerimine ja tööde teostamine, kuid ka toetuse taotlemine nõuavad eelteadmisi, ühistus on see kompetents olemas ning metsaomaniku jaoks muudab see kogu protsessi lihtsamaks,“ selgitas ta.
Tänavu saab Erametsakeskusest hooldusraiete tegemiseks toetust küsida 28. maist kuni 8. juunini, töödega võib alustada taotluse esitamisele järgneval päeval. Taotlus tuleb esitada läbi e-PRIA portaali või metsaühistu kaudu, kes oma liikmete eest ühistaotluse esitab.
Täpsemat info toetatavate tegevuste ja taotlemise tingimuste kohta leiab erametsaportaalist www.eramets.ee. Toetuse taotlemisel ja tööde planeerimisel saab nõu ja abi küsida kohalikust metsaühistust.
|
OSCAR-2019
|
||
Viimased kuuaega on käinud lihtsalt üks jabur mähklemine kogu blogimaailmas. Pidevalt käib teineteise mutta tampimine ja lihtsalt d r a a m a. Mida ma märkan aga on see, et alati kerkivad need samused draamad esile perioodil, mil inimesed ise on väsinud ja tüdinenud ning oma negatiivsuses ja mustas masenduses tuleb kellelegi veel nuga selga lüüa, et endal natukenegi kergem hakkaks.
Alles see ju oli, kui riburadamööda ilmusid postitused sellest, kuidas võimalikult ruttu maa pealt ära pühkida kõik need 10-12 aastased blogijad. Eks see naljakas olukord oli jah kui iga päev ilmus uus arvustus Sohvy toodete või Invisidobblede kohta...
See suur mull mis praegu õhku on visatud hakkas kerkima ajast, mil Mallukas kirjutas oma blogis blogijate üritusest, mis on minu arvates üks uskumatult lahe üritus ning mul on siiralt hea meel, et selline asi ette võetud on. See mis mind kogu selle keerise juures närvi ajas oligi see, kuidas seda toredat üritust üritati lihtsalt täiega läbi kukutada ning siit tekibki minu ja ka paljude teiste küsimus miks?!?!?!
Möödus paar nädalat kui ilmus ajalehes pilkav artikkel blogijatest. Halleluuja, palun, ma saan aru et kirjutise autor oli uskumatult pettunud, et tema koostööpartner ei täitnud kõiki tema soove, kuid kas on vaja see nii suure kella otsa tõmmata?
Ning see tänane artikkel ajas mul harja punaseks just seetõttu, et JÄLLE näidatakse blogijad halvast valgusest, kuigi tegelikult oli kirjutaja eesmärk teha vastupidist. Jälle on hambusse võetud moe- ja ilublogijad. Kas juba ei aita? Ma ei saa aru miks on vaja nii palju draamatseda lihtsalt ASJADE pärast. Maailmas on muudki palju olulisemat kui materiaalsed väärtused. Need on kõigest ripsmetušid, lauvärvid, puudrid ja huulepulgad!!! Selle pärast ei maksa segaseks minna ja kui mõni blogija tõesti paaniliselt saadab kirju, siis saatku, iseasi see, kui palju talle neid saadetakse. Ma pean tunnistama, et ka mina saatsin oma esimesele koostööpartnerile kirja, sest ta oli mu tuttava tuttav ning meili teel oli lihtsam suhelda kui läbi mitme inimese, seega võtsin ma niiöelda ise ühendust kuid mis siis on? Jah ma olen ka küsinud oma koostööpartneritelt abi looside korraldamisel, kuid mis siis on? Olulisem on ju see, et mul on oma lugejad!! Mul on inimesed, keda tõesti ka huvitab mida ma ühest kreemist või šampoonist arvan. Mul on lugejaid, kelle jaoks ma saan olla kasulik, sest ma annan toodetest ülevaadet ning jagan nippe ning see ületab kogu selle materiaalse asjadeposu, mille ümber nii palju kisa-kära on tekkinud.
Jah mul on hea meel, et ma ei kuulu sellesse blogijatehulka, kes endale asju mangub, vaid minuga võetakse järjest rohkem ja rohkem ise ühendust, kuid samas on mul kahju "kaaskannatajatest blogijatest" kelle maine kahjustub esiteks nende lõputute mangujate pärast ning teiseks nende "superblogijate" pärast, kes võtavad kinni igast pakkumisest, kuid postitusi valmis ei suuda kirjutada. Minu mõningad koostööd on just seetõttu katkestatud, et blogijaid ei saa enam nende toredate vennikeste pärast usaldada, nojah heakene küll...
Ning kogu minu jutu mõte koondatuna ühte lausesse - ei maksa kraagelda vaid materiaalselt väärtuslike asjade pärast, blogi kõige suuremaks väärtuseks on lugejaskond, mitte lõputu koostööpartnerite rivi!
Noh nüüd olen ma ametlikult iseennast ka sellesse draamasse sisse kirjutanud, kuid siinkohal küsiksin ka oma lugejate arvamust, mida teie kogu sellest hullumajast arvate ning kas on vahet sellel, kas postitus on sponsoreeritud või mitte? Kas sponsorlus toob postitustesse mitmekesisust toodete näol?
Minul, kui täiesti tavalisel lugejal, on ükskõik millisel moel on tooted blogijateni jõudnud. Lugedes blogija arvamust millestki on arusaadav, et tegu on ühe inimese ARVAMUSEGA. Inimese arvamust asjast mõjutab mustmiljon pisiasja, alustades sellest kuidas toode on saadud ning lõpetades sellega kui hea päev on blogijal olnud jne. Blogija arvamust tootest võib võrrelda reklaamiga - vahest räägitakse tõtt, vahest mitte nii palju, ning see on täiesti okei minuarust. Või võib ette tulla olukordi, kus blogijale toode sobis, lugejale aga mitte, tingitult, näiteks, nahatüübist. Ning see on ka täiesti aktsepteeritav olukord.
Ärgem unustagem seda, et blogide lugemine on eelkõige meelelahutus ning ei ole vaja tõsiselt lahata kõike blogimaailma probleeme. Blogijate jaoks, loomuikult, blogimine on midagi olulisemat, kuid minu, kui tavalugeja jaoks on see midagi, mida ma loen ajaviiteks, mitte midagi tõsist ega teaduskirjanduslikku.
Sa kirjutad huvitavat blogi, tundud igati tore inimene olevat - ära lase mingil mõttetul draamal oma tuju ja päeva rikkuda ;)
Su jutus on nii palju tõtt,et oskan vaid kaasa noogutada, sest nii täpselt ongi. Eriti meeldis mulle see, et tõid välja selle, et kui blogijale asi sobis siis see ei tähenda, et see toode peaks sobima eranditult kõikidele lugejatele. Just nädalake tagasi sain pahase kirja oma lugejalt, et ma tegin kreemile vaid reklaami, sest tegemist tema naha jaoks halva tootega. Minul on see hetkel aga lemmikkreem....
Tulles aga reklaami juurde, siis mina olen oma koostööpartnerile rangelt rõhutanud, et kui mulle toode ei meeldi, siis ilustama ma ka midagi ei hakka. Ma ei kirjuta oma blogi reklaami eesmärgil vaid ikka selleks, et teistele nõu anda ning vajaduse korral ka kehvemate toodete eest "hoiatada".
Tundub jah et blogimaailm on justkui leekides. Isiklikult meeldib mulle blogisid lugeda ja näha mida uut on turule toodus ja hea kui keegi katsetab selle juba minu eest ära, sest no tõesti ei jaksa ega viitsi poodides ise testida. Naljakas on see kadeduseuss nende tasuta toodete yle :D tõesti on ju elus palju palju olulisemat kui kreemipurk või huulepulk .
Jah, täpselt sama teen ka mina, ma olen nii laisk šoppaja, et meigipoodides õige jumestuskreemi otsimine on mulle täielik peavalu. Lihtsam on lugeda juba kellegi kogemust ning selle põhjal teha järeldus, kas kreem sobib mulle või mitte :D
See on nii lapsik ja sarnaneb teemale, et "sul on kallimad nukud kui mul või et näe minul on rohkem mänguasju kui sul"... ning see on samas halenaljakas, kuid ka nukker, et inimesed raiskavad nii palju oma energiat selle vastu võitlemiseks. Minul näiteks on täiesti ükskõik kui palju mulle saadetakse midagi. Vahepeal, kui ei saadeta üldse, siis sobran kodus meigikotis või sõbranna riiulitel. Kirjutada on alati millestki ning need ei pea olema ilmtingimata tasuta saadud tooted, kuid aitäh, et minuga oma arvamust jagasid! :)
Minu meelest oli see artikkel küll üsnagi neutraalne ja mingit halba valgustust blogijatele küll sealt ei kumanud.
Lihtsalt viimasel ajal on neid hoope ilublogijate ja just tasuta saadud toodete suhtes nii palju tulnud, et oskasin seda vaid negatiivselt tõlgendada.. :/
Üldiselt nõustun su seisukohaga, blogimine peaks lihtsalt olema blogijatele rõõmu pakkuv tegevus (ma ei tahaks hästi uskuda, et neid on palju, kes alustavad blogimist asjade pärast. Enamus ikka kirjutamise pärast!) ja kogu see ''draama'' on juba liig
Vahel harva, kui mind näiteks väga mõne firma tooted huvitavad või võiksid huvitada minu lugejaid, siis olen ka ise kirjutanud, aga iga kuuga võetakse järjest rohkem ja rohkem ise ühendust. See pakkumiste tegemine minu poolt oli pigem blogi alguse asi :)
Just täpselt ning minu jaoks just nii ongi - blogimine on tore ajaviide. Tegelikult alustasin ju oma blogiga eesmärgil arendada oma kirjutamisoskust, et saada 9nda klassi lõpukirjand 5 ning vot kuhu praeguseks välja olen jõudnud :D
Ei, ei! Blogijad ja koostöö peab olema nagu seks meritähe asendis ehk siis blogija peab ootama kuni lahke partner pakub tooteid. Ise ei tohi küsida. See on nurumine. Nurumine on tõeliselt ebaeetiline. :D
Ma ei saa üldse aru näiteks sellest, kuidas keegi viitsib muretseda selle pärast, kui palju keegi asju saab?! :D
Mina olengi ainult sinu blogi jäänud lugema. Kui mõelda ilublogide peale. See pidev ûllistamine viskas ûle. Sina tood erinevaid plusse ja miinuseid ja ka annad teada, et millisele nahatûûbile mingi kreem nt sobida vôib. Ka juustehooldusega sama asi. Nendes teisest aga kôik nii super, et saaks aga tasuta nänni juurde ja teha reklaami. Mis sest, et toode ise prûgikasti lendab peale katsetamist. Ma tôesti ei saa nendest ilublogijatest aru. Mingi kôrgem klass? Mille järgi neid erinevaid kôrgusastmeid jagatakse? Tasuta nänni pärast? Minu fb-sein on igasuguste ilublogijate loosimiste jagamisi täis aga ma isegi ei vaata neid. Milleks jagamisest osa vôtta, kui see blogi mind kûlmaks jätab? Mind rohkem huvitavad need lihtsad ja konkreetsed postitused. Sa teed koostööd avoniga. Kas nad sulle jumestuskreeme ei paku katsetuseks? Ma olen tellinud mitu korda avonilt testreid aga miskipärast beed testrid ei jôua minuni.
Ma olengi võtnud südameasjaks just selle, et mu lugejatele oleks mu arvustustest tõesti kasu ning see on ka põhjus miks ma ise blogisid kunagi lugema hakkasin (siis kui kirjutasid ausaid arvustusi ka need blogid, kes on nüüd reklaamimagnetiteks hakanud).
Jah teen küll ning Avoni puhul on minu arvates see väga hea, et ka nemad hindavad väga ausust ning kui mõni toode on saanud kehvemapoolsema hinnangu, siis pole suhtlus katki jäänud vaid mind just tänatakse viisakalt ausa arvustuse eest. Rääkides aga jumestuskreemidest, siis olen proovinud ainult LUXE sarja jumestuskreemi
Kas sa mõtled neid tasulisi testreid, mida vahete-vahel kataloogides pakutakse või on tegemist siiski tasuta testritega? Kui on tasulised, siis kindlasti uuri asja ning pöördu oma konsultandi poole (ma saan aru, et igal konsultandil või kliendil on veel omakorda "boss", kes saab vajadusel abiks olla) :)
|
OSCAR-2019
|
||
Viimased kuud näitasid kaubanduses stabiliseerumise märke, kusjuures hooajarõivaste ja -jalatsite ning elektroonika müük näitas selget kasvu, rääkis Viru keskuse juht Ants Vasar.
Viimased kuud on näidanud stabiliseerumise märke, kaubanduse tulemus on olnud väikeses plussis või väikeses miinuses," sõnas Vasar tulemusi kommenteerides. "Kui võib öelda, et esimesel poolaastal olime väikeses miinuses, siis teises poolaastas, loodan, et jääme väikesesse plussi, nii 1%," lisas ta.
"Oleme põhjas, aga kas tuleb topeltjõnks, millest räägitakse, ei oska öelda. Mingit kiiret kasvu kindlasti ei tule. Kui järgmisel aastal kasvan käive 2-3%, on see ka väga hea tulemus," prognoosis Vasar, kelle sõnul on hooajarõiva- ja jalatsiäri koos elektroonikakaubandusega praegu selgelt kasvav.
"Ma usun, et meil kõigil on piisavalt riideid, et veel mitu suve vastu pidada, aga inimeste kindlustunne kasvab ja elektroonikas on aastane ostupaus olnud piisavalt pikk aeg, et uued lahendused tuleksid," põhjendas Vasar.
Viimase uuringu kohaselt, mille Viru keskus tellis, on nende inimeste arv, kes omale kõike lubasid, kasvanud 29%-lt 39%ni.
Taludes toidukraami tootjad peavad kauba turustamisel tähtsaimaks klientidega suhtlemist ja aktiivset reklaamitööd.
Põhiliselt munatootmisega tegeleva Tölpla talu perenaise Eve Veiermanni sõnul on talukraami müümine interneti kaudu väga tähtis kogumüügis. “See moodustab müügitööst lausa 99%,” kinnitas ta. “Kuna me asume pealinnast kaugel ja tegeleme elusate loomadega, mida ei saa masinatega asendada, siis uute klientide otsimine ja hoidmine on sellisel puhul kõige tähtsam.”
Veiermann märkis, et mida regulaarsemalt saab toota, seda rohkem ka toodet reklaamida ja uusi kliente juurde. “Kõige paremini töötab meie koduleht ning maakaup.com ja elavtoit.com,” tõdes ta. “Hästi on kaasa aidanud klientide teadlikkuse tõstmine ja nendega e-kirja teel suhtlemine.”
Veiermann rääkis, et küsimused stiilis milleks ja kuidas pardi- või vutimuna kasutatakse, kui kaua muna säilib, kust kaupa osta saab, on igapäevased ning saavad alati vastuse.
“Meie munad pole ju võrreldavad masstootmisest tulevate munadega ja seega peab klient teadma, miks ta rohkem maksab. Teadmiste kasvuga tulevad ka suuremad tellimused, ühes tellimuses kaasatakse juba kahe pere soovid jne.” Veiermann kinnitas, et ametlikult müües ei ole probleeme turustamisega, küll aga tuleb hoolikalt valida, kus müüa. “Tavalised linnaturud meile hästi ei sobi, sellepärast oleme valinud paar edasimüüjat, kes omavad laopinda ja annavad kliendile kauba kätte värskelt.”
Tölpla talu koostöö edasimüüjatega on hästi läinud ning eratellimuste täitmise vajadus nüüdseks kadunud.
“Praegu korraldame kogu müügiprotsessi ümber,” rääkis perenaine. “Alustasime kodutellimuste täitmisega Tallinnas, nüüd on aga meie sihtgrupiks ainult paar edasimüüjat.” Tema sõnul olid probleemiks kliendid, kes ei tulnud kaubale järele, ei olnud kodus jne.
“Poodidega läbirääkimiste puhul on alati küsimusi pakendamise või hinna kohta,” märkis Veiermann. “Iga uus samm tähendab tootjale uusi investeeringuid, näiteks pakendi uuendamine, karja suurendamine suuremate tellimuste täitmiseks.”
Ta tõdes, et igasuguse toidugrupiga tegelemisel on tootjal palju paberimajandust ja väljaminekuid – alates toidu laboratoorsest testimisest kuni kõikide vajalike toimingute ja lubade väljaajamiseni.
Ühe probleemina nimetas Veiermann veel seda, et mitte kunagi ole 100protsendilist kindlust, et kari toodab ja käitub iga päev samasuguselt – tegu ju ikkagi elusate loomadega.
“Need on kaks n-ö riskigruppi,” ütles ta. “Me ei kasuta spetsiaalvalgustust, lisatemperatuuri ega söödalisandeid, mis teevad munad suuremaks ja munemise regulaarsemaks. Me ei saa seetõttu lüüa massiga, küll aga rõhume munade tervislikkusele.”
Tamme aiandustalu perenaine Heli Viedenhof tegeleb selgelt eristunud nišitootmisega ja suurtesse kettidesse oma kraamiga veel ei jõua toota, samas igasse öko- ja väikepoodi ka väga ei tiku.
“Aja jooksul on selgeks saanud, et osa väikekauplusi ei soovigi oma kaupa aktiivselt müüa, vaid ootab, et keegi tuleb ja selle ära ostab,” selgitas Viedenhof. “Praegu turustame ise enamiku oma toodangust messidel ja laatadel.”
Ta rääkis, et nii on see sellepärast, et maitsetaimed ei ole just kaup, mille järele oleks inimesel tungiv vajadus, kuid kliendile tuleb see vajadus tekitada ja seega ka ise oma kaupa pakkuda ja seda reklaamida. “Selline otseturustus on kandnud head vilja, oleme leidnud suurel hulgal püsikliente ja see võimaldab hakata mõtlema ka kettidesse pakkumise peale,” kinnitas Viedenhof. “Praegu oleme sellises seisus, et väiksemad poed on ise olnud huvitatud meie kauba müüki võtmisest.” Hea koostöö on Tamme aiandustalul olnud mitme kauplusega: Eestimaine Talukaup, kaupluskohvik Krõõt, MTÜ Peipsiveere Köögiviljaühistu, kauplus Riiamarii Pärnus, kauplus Looduspere Tartus jt.
“Tootearendusega tegelen talus ise,” kinnitas Viedenhof. “Püüan leida tooteid, mis oleksid maitsvad ja atraktiivsed – näiteks sellekevadine uudis oli murulaugu õienutid marinaadis.”
Viedenhofi sõnul on praegu pigem probleemiks see, et mitut nende talu toodet on kopeerima hakatud, näiteks maitsetaimedega moose, dipisegusid.
Kuulsin Tölpla talu ettevõtmisest ja toodangust tänu oma tööle ning olen nüüdseks nende n-ö püsiklient. Tellijaks jäin tänu harivale loengule, mille Eve Veiermann mulle andis.
Esimest korda kuulsin sellest, kuidas puurikanasid peetakse: kuidas nad on kitsas puuris koos, ei saa kunagi kõndida ega õrrele ega välja päikese kätte ja kuidas nende toidu ja joogi sisse toiduvärvi pannakse, et munakollasel värvi oleks.
Pärast esimesi Tölpla talu munadest tehtud pannkooke kiitsid lapsed neid maailma parimateks ja kuna ma ise ei jõudnud ka ära imestada, kuidas saab munal ja munal ning pannkoogil ja pannkoogil olla selline üüratu vahe, oli asi otsustatud. Ei ühtegi poemuna enam!
Müük ja turundus on väikeettevõtjale kindlasti kõige raskem teema. Tegelikult on ju igasuguseid talutoidu portaale tehtud, aga ostjale tundub see keeruline, kõik see otsimine ja tellimine ja kauba kättesaamine. Kui neid keskkondi on juba mitu erinevat, teeb see asja veel segasemaks.
Linnainimesena tahaks ise küll värsket talukraami osta, aga selliseid väikekasvatajaid, taluperenaisi ei leia isegi meie turult. Olen kuulnud, et mõned taluperenaised on näiteks õunu ja ploome lihtsalt ära visanud, sest turul müümiseks on mingeid tõendeid vaja, neil neid pole ja nende ajamine tundub keeruline ja nad ei leia ostjat. Ja ostja ei leia neid. Teiseks kõik see turunduspoole õppimine, kas või need paljukiidetud sotsiaalse meedia kanalid. Kes õpetaks neid kasutama?
Pixari kaasasutaja ja juhi Ed Catmulli raamat pakub meile esimest korda võimalust vaadata otse animafilmide tootja Pixar Animationi südamesse. Raamatus hargneb ühest küljest lahti Pixari lugu: kuidas jõuti maailma kõigi aegade ühtede edukaimate filmide loomiseni. Teisest küljest aga avab see raamat sügavuti sellised juhtimispõhimõtted, mis võimaldavad üles ehitada loomingulise keskkonna ning tuua inimestes välja nende tõelised võimed ja kõige parema mina.
Ed Catmull räägib avameelselt meile kõigile tuntud ja hulgaliselt auhindu võitnud filmide saamise loost. Geniaalsed asjad ei sünni iseenesest, valmiskujul tühjale kohale. Kõigepealt on vaja luua soodne pinnas ning siis kanda vastse uustulnuka eest väga palju hoolt. Tuleb leppida sellega, et ta on tõenäoliselt algul inetu pardipoeg ja alles pika jooksul saab temast kaunis luik. Pixari edu saladuseks on kindlasti olnud Ed Catmulli ja tema kolleegide loodud õhkkond, mis põhineb loomingulisuse soodustamisel ja rutiini trotsimisel. Raamatus räägitakse, millise panuse on erinevad juhinatuurid, näiteks Steve Jobs ja John Lasseter, Pixari kujunemisse andnud. Peale kõige eelneva saab raamatust ka aimu, millised põhjused olid Disney Animationi mõõnaperioodi ja pärast Pixariga ühinemist toimunud tõusu taga.
• Ettevõtte suhtlusstruktuur ei tohiks peegeldada selle hierarhiat. Igaüks peaks saama vabalt rääkida igaühega.
• Ärge eeldage, et üldine nõusolek toob kaasa muutuse – rühma liikumapanemiseks on vaja palju energiat, isegi kui kõik on ühes paadis.
Pixar on võitnud kokku 27 Oscarit ja 7 Kuldgloobuse auhinda. Enamik Pixari filme on olnud nomineeritud parima joonisfilmi Oscari auhinnale, seitse filmi on selle ka võitnud: „Kalapoeg Nemo“ (2003), „Imelised“ (2004), „Ratatouille“ (2007), „WALL-E“ (2008), „Üles“ (2009), Lelulugu 3“ (2010) ja „Vaprake“ (2012).
|
OSCAR-2019
|
||
Võtan taaskord appi oma viimase aja suure lemmiku, 1954. aastal ladumisele saadetud, 40 000 eksemplaris ilmavalgust näinud ENSV suurteose „Raamat maitsvast ja tervislikust toidust“ ning loen, kuidas vanasti südant valmistati.
Leian viisi, kuidas hautada veise südant. Väga hea retsept. Ninast sabani kategoorias on süda kõrgem pilotaaž, seda nii maitsete kui ka liha tekstuuri poolest. Kuna tegemist on liigutava lihasega, on äärmiselt suur võimalus keeta veise süda nii tihkeks ja tummiseks, et isegi noaga ei saa ligi. Kuid õigesti käitudes on tegemist ühe enim maitsva nina ja saba vahelise osaga.
Vanakooli raamat soovitab veise südame lõigata viiludeks ja praadida võis soola ning pipraga, seejärel lisades jahu. Tõsta südamed haudenõusse, pannile lisa vett, aja kaste keema ning kalla see südamele järele. Lisada ka klaasikene puljongit ja hautada kuni kolm tundi madalal, väga madalal tulel. Pannil keerata kokku sibul, küüslauk, petersell ja tomatipasta, purustatud tomatid ja sool ning pipar. Hautada ja kallata patta. Kuumutada veel umbes pool tundi. Eelistan noore sea või veise südant.
Olen kunagi toonud turult koju kahe ja poole kilose veise südame. Panin suurde patta vee, äädika ja muu mudru, maitsekimbu ja pipra/soolaga keema ning tunnikene hiljem sain seda naabripoistele vutimängimiseks laenata. Miski muu relv selle peale ei hakanud, kuigi mul on nii terav nuga kodus, millega saab lõigata käe maha nagu jupi viinerist.
Tahan sellega öelda seda, et kuna süda on liigutav lihas nagu ka saba või koodid, on selle liha tummisem ja tugevam ning tihkem ja vajab tugevamat marinaadi ning pikemat hautamist, et tõeliselt hea roog leiaks tee lauale. Näiteks ega härjasabahautist või osso bucot naljalt kuni kolm tundi ei hautata. Liha kukub luudelt ja maitse on ülev ning leem tummine. Osso bucot õhtul või järgmisel päeval ei peagi sööma, energiat on niigi palju kumuleerunud.
Enamasti liigub südameid turul ohtralt. Sea tuksuja saab kätte nii 25 krooni eest kilost ehk selle rahaga saad kolm südant. Veise või vasika süda on umbes sama hinnaga, kuid saad ühe tüki umbes 35 krooniga. Mõistlik ost, kui on aega ja tahtmist natukene head kulinaariat viljeleda. Minul on noore sea südamele kaks põhilist küpsetusviisi. Parim viis on süda soola ja tilliga pooleks tunniks marineerida, keerata marlisse ning suitsutada lepasuitsus. See, mis südamega suitsus juhtub, on maagia. Tumepunane värvus ning imeline maitse.
Teine viis on lõigata südamed viiludeks, marineerida soola, pipra, balsamico ja laimimahlaga ning grillida kuumal tulel. Väga väga hea ja mõnus söök. Lõika õhukesed ribad, siis valmib süda kiiresti ja ei jää nätske. NB! Kunagi ärge keerake südant kahvliga, vaid alati klambritega, et see ei laseks viimast mahla välja.
Veiselihaga saab väga edukalt teha kõike sedasama. Samas saab südamest teha imelist hautist tomatipurustuse ja basiilikuga, seda siis pastakõrvaseks. Lisaks võiks marineeritud südant praadida võis ning seejärel süüa seda salatiga, millele teha oliiviõlist ja veiniäädikast kaste. Väga terav, kuid kerge hommikusöök. Samas parimaks viisiks valmistada hea roog südamest on südame viile kiirelt kolme minuti jooksul kummaltki poolt praadida, maitsestada seejärel ning teha lihale alla kiire grillitud peedilõikudest, naadist, rukkolast ja männiseemnetest oliivõli ja balsamicoga salat, millele peale raputada passioni. Väga hea ja mehine amps, kuid ka glamuurne ja hästi välja nägev.
Süda on hea ka igasugusteks lisanditeks. Kui ma teen hautist, leian alati koha ka südamele, mis annab roale hoopis uue mõõtme, milles algselt haudus tavapäraselt nõutud lihakäntsakas. Õhtusöögiks ahjuliha – röstbiifi või karbonaadi – valmistades lisan alati juurde südant ja neeru, maitsed muutuvad, lisand on alati meeleolukam.
Ühesõnaga, südamed on mõnusa koha leidnud minu toidulaual. Iga kord turule minnes, on süda see, mida sealt kaasa ostan ja siis kodus lahkama ning proovima asun. Isegi lihtsalt soola ja loorberiga keedetud seasüda on imeline kui seda röstitud teraleivale tõsta, katta väikese marineeritud värske kurgiga ning nautida külma piimaga. Mõnus vaheldus. Kes ütles, et vaid sisefilee või kaelakarbonaad on head. Rumalad.
Suur kilone loomasüda, loorberit, tüümiani, soola, pipart, punast paprikat, tomatit, sibulat, küüslauku, tilli, võid, punast veini, puljongit, kuskusi, pune
Esmalt tuleb leida suur pada, asetada sisse süda, katta veega, lisada juurde kimp tüümiani, loorberid, soola ja pipart ning madalal tulel pehmeks hautada. Edasi lase südamel jahtuda ning jahtununa lõika kuubikuteks. Hauta pajas või, lisa juurde kolmeks lõigatud ja puruks surutud küüslauk, hakitud sibul, paprika, till, hakitud tomatid, pune ning sool ja pipr ja kui alles jäi, siis tüümiani.
Hauta korralikult läbi ning lisa klaas veini ja paar klaasi puljongit. Hauta mõni minut, kuni alkohol on kadunud ning maitsed segunenud. Valmista kuskus ja suru jahtununa pallideks. Aseta taldrikule ja lisa juurde hautist. Araabiapärasem viis on, kui lisada puljongit pisut rohkem ning valada kuskus otse patta. Tuleb paks ning imeline roog. Lisa vähekene kardemoni ning maitse on idamaine.
Lõika seasüda väiksemateks tükkideks ja pruunista pannil. Maitsesta soola ja musta pipraga. Tõsta pott vähese veega tulele. Kui vesi on keema läinud, pane pruunistatud süda sellesse hauduma. Haki porgand ja sibul, viiluta seened, prae kõik pannil kergelt läbi ning lisa potti. Vala juurde nii palju vett, et südametükid oleksid peaaegu kaetud. Keera kuumus madalamaks ja jäta roog vaikselt podisema. Toit on valmis, kui seasüda on pehme. Maitsesta. Serveeri keedetud riisiga.
|
OSCAR-2019
|
||
Varstu Lasteaia Sipelgas kodukord on kinnitatud koolieelse lasteasutuse seaduse §9 lõike alusel hoolekogu otsusega 02.06.2015.a. HK pr.nr.29.
1.3.Isiku suhtes, kes ei käitu kodukorra kohaselt, rakendatakse põhjendatud asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid kehtivates õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.
1.4.Kodukord on avalik dokument, millega saab tutvuda lasteasutuse veebilehel. Kodukord on väljas ka välisukse juures oleval infostendil.
2.1.eakohasele, võimetest ja vajadusest lähtuvale õppekasvatustegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel;
3.3informeerida lasteasutuse direktorit, kui ei soovi lapse piltide ülesse panekut lasteaia kodulehele ( lasteaias pildistatakse tegevusi ja üritusi);
3.5.lasteasutuses päeva jooksul haigestunud laps, peale õpetajalt vastava teate saamist, võimalikult kiiresti lasteaiast ära viia;
3.7.anda lasteasutusele teada, kui laps vajab mingis osas erilist hoolt või tähelepanu. Samuti kui on nõudmised või soovitused seoses erivajadustega ( allergia jms.)
3.9.osaleda lasteaias toimuvatel üritustel. Avalikel üritustel ja pidudel vastutada lapse tegevuse ja käitumise eest;
3.11.osaleda vähemalt 1 kord õppeaastas arenguvestlustel, sest üksnes koostöö tagab lapse arengu ja hea ettevalmistuse kooliks;
4.2.Lapsevanem toob lapse lasteaeda enne õppe-ja kasvatustegevuste algust ja viib sealt ära endale sobival ajal järgides lasteaia päevakava.
4.3.Hommikul annab lapsevanem või lapsevanema poolt eelnevalt volitatud isik lapse isiklikult üle õpetajale teavitades olulisest ( magamata öö jms.) ning järele tulles võtab lapse vastu õpetajalt.
4.4.Õpetajal on õigus laps üle anda ka vanemate poolt eelnevalt tutvustatud ja volitatud esindajale.
4.5.Rühmaõpetajal on õigus mitte vastu võtta last, kellel on silmnähtavad haigustunnused ( nohu, köha, silmade kahjustus, lööve, rusutud olek jms.), samuti kui lapsele on vaja anda päeva jooksul ravimeid või kui lapsevanem ei luba lapsel õue minna. Haige lapse koht on kodus. Vajalik on vältida teiste laste ja lasteasutuse personali nakatumist.
4.7.Eriolukordades, kui lapsevanem ei jõua lapsele järgi õigeaegselt, on tal kohustus sellest teavitada rühma töötajat lasteaia kontakt telefonil 7893324.
4.8.Kui lapsele pole järele tuldud, püüab õpetaja lapsevanemaga telefoni teel kontakti saada ja teavitab olukorrast direktorit. Kui see ei õnnestu, võetakse ühendust valla sotsiaaltöötajaga ja toimitakse tema korralduste järgi.
4.9.Lapsevanem teavitab hiljemalt puudumise esimesel päeval lasteasutust lapse puudumisest ja võimalusel korral ka puudumise kestvusest telefonil 7893324.
5.1.Lapsevanem informeerib lasteasutuse direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel personal kohandab võimaluse korral päevakava, kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust.
5.2.Lasteaia töötajad kujundavad erivajadustega lastele koostöös lasteaia pidajaga laste arengut soodustava ja võimalustele vastava keskkonna.
5.3.Lasteaeda ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist.
5.4.Rühma töötaja jälgib lapse terviseseisundit lasteasutuses viibimise ajal ja teavitab lapse tervise- ja käitumisehäiretest lapsevanemat ja lasteaia direktorit.
5.5.Lapse lasteaias haigestumise või vigastuse korral kutsub lasteaia töötaja vajadusel kiirabi või võtab ühendust lapse vanemaga. Lapsevanema või kiirabi tulekuni võimaldatakse lapsel vajaduse korral lamada järelevalve all. Vajadusel antakse haigestunud või vigastatud lapsele kiirabi kohale jõudmiseni esmast abi. Nakkushaiguse kahtlusega laps tuleb eraldada teistest lastest, kuid teda ei tohi paigutada üksinda eraldi ruumi.
5.6.Nakkushaiguste juhtumist või puhangust teavitab lasteasutuse direktor Terviseametit ning avaldab vanematele infotahvlil teate lasteasutuses levivast nakkushaigusest, nimetamata haigestunud või nakkuskahtlusega laste nimesid.
Nakkushaiguste esinemise perioodil rakendatakse lasteaias eri puhastuskorda ja kätepesemise nõudeid, järgides Terviseameti juhiseid.
5.7.Lasteaias ei anta lapsele ravimeid. Kui arst on kroonilise terviserikke korral määranud lapsele ravimite manustamise, võib erandjuhul ( nt suhkruhaigele) lasteasutuses anda ravimeid arsti määratud annuses üksnes vanema vastutusel ja kokkuleppel lasteasutuse direktori määratud pedagoogiga.
5.8.Lapsel ei tohi lasteaias kaasas olla ohtlikke mänguasju ja esemeid ( noad, mõõgad, püstolid jms.).
5.9.Lapsel peavad kaasas olema isiklikud hügieenivahendid ( kamm, pakk pabertaskurätikuid, vajadusel puhas vahetuspesu).
5.10.Lapsel peavad olema libisemiskindla tallaga ja kindlalt jalas püsivad jalanõud, et vähendad komistamis- ja kukkumisohtu.
5.11.Lapsel on korras ( lukud, nööbid ) õueriided, peakate ja jalanõud lähtuvalt ilmastikust, mille määrdumine ei tekita probleeme.
5.12.Lapse riietel ei tohi olla ohtlikke pikki nööre, rippuvaid kaunistusi, aasasid, takerduvaid salle jt ohtlikke detaile.
5.13. Ohutuse huvides ei tohi lapsel lasteaias olla ehteid – kette, käevõrusid, pärleid, sõrmuseid, rippuvaid kõrvarõngaid jms.
5.18.Soodsate ilmastikutingimuste korral toimub võimalikult palju laste tegevusi lasteaias õues. Lapsed viibivad iga päev 1-2 korda õues sõltuvalt ilmast. Õuemineku otsustab rühmaõpetaja.
5.19.Mänguasju võib lasteaeda kaasa võtta reedeti s.o. mänguasjade päeval. Eelnevalt tuleb lapsele selgitada, et lasteaias laps lubab ka teistel mängida oma mänguasjadega. Lasteaed ei vastuta kaasavõetud mänguasjade kadumise või katkimineku eest.
5.21. Lasteaeda kaasa võetud mänguasjade, väärisesemete, mobiiltelefonide, nutiseadmete, raha jms. kadumise või purunemise eest lasteaia personal ei vastuta.
6.1.Lasteaia töötajad loovad lasteaias füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna, mis on ohutu, turvaline ja pakub lastele erinevaid mängu-, õpi- ja loovtegevuse ning kehalise aktiivsuse edendamise võimalusi.
6.2.Lasteaias on mängu- ja võimlemisvahendid, mille konstruktsioon, mõõtmed ja pindade viimistlus vastavad lapse eale ja kasvule ning tagavad ohutu kasutuse.
6.3. Lasteaia mööbel on paigutatud nii, et on välditud vigastuste tekkimine ja lastel on võimalikult palju ruumi mängimiseks.
6.4.Laste väljapääs lasteaia ruumidest ja territooriumilt lasteaia töötaja teadmata ning võõraste isikute omavoliline pääs lasteaia ruumidesse on keelatud.
6.5.Lasteaia töökorraldusega on tagatud , et kogu rühma tööaja jooksul vastavad õpetaja või õpetajat abistava töötaja ja laste suhtarvud koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud piirnormidele.
6.7.Kui laste õuesoleku ajal on ühel rühma töötajal põhjendatud vajadus minna osade lastega tuppa, peab teine rühma töötaja tagama ülejäänud rühma laste turvalisuse õuealal.
6.9.Lapsevanemad, lasteaia töötajad ja lapsed sulgevad enda järel väravad, et tagada laste turvalisus.
6.13.Lapsed, lapsevanemad ja lasteaiatöötajad on kohustatud viivitamatult teavitama õpetajat või lasteaia direktorit laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavatest olukordadest.
6.14. Turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks lasteaias koostatakse turvalisuse tegevuskava, mille teostamine kuulub direktori tööülesannete hulka.
6.15.Turvalisuse ohust teada saamisel informeeritakse direktorit, kelle pädevuses on juhtumi lahendamine või selle juhtumi edasiandmine väljaspool asutust olevatele isikutele või asutustele, samuti meetmete tarvitusele võtmine s.h. tagajärgede likvideerimine.
6.17.Lapse, lapsevanema või lasteasutuse töötaja sobimatu käitumise korral, mis ohustab teiste isikute vaimset või füüsilist turvalisust on oluline hinnata selle võimalikke põhjuseid ja olukorra tõsidust ning piisavalt tõsiste juhtumite korral tuleb reageerida kiiresti, rakendades pedagoogilisi või andragoogilisi võtteid või vajadusel tõkestada edasine sobimatu käitumine ning pöörduda politsei poole.
7.1.Laps juhindub oma käitumises headest kommetest ja tavadest ning riikliku õppekava oodatavatest tulemustest. Kui laps kahtleb, missugust käitumisviisi valida, pöördub ta, vältimaks nõuete rikkumist, nõu saamiseks lasteasutuse töötaja poole.
7.2.Laps oma käitumises toetub sellele, mis on omandatud kodus ning omandatakse edasi lasteasutuses ning mis tagab lapsele suutlikkuse teatud olukordades tulemuslikult toimida.
7.3.Laps käitub eakohaselt, omandades kogemusi, mis muudavad tema käitumist eesmärgipärasemaks ning vastutades tegude tagajärgede eest.
7.4.Laps oma käitumisega peab lugu teistest inimestest, tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest, hoiab puhtust ja korda.
8.1.Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ning turvatunde tagamisele lasteaias. See omakorda soodustab igati lapse arengut.
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.