Split (1)

train · 1.56M rows

text stringlengths 5k 186k	timestamp stringlengths 19 19	url stringlengths 14 1.55k	source stringclasses 1 value
Geograafia: 97% Türgi territooriumist on Aasias ja 3% Euroopas. Riigi Euroopa osa piiravad Egeuse meri ja Must meri ning piir Bulgaariaga, Aasia osa ääristavad samad mered ning piirid Gruusia, Armeenia, Iraani, Iraagi ja Süüriaga. Erinevates maailmajagudes asuvaid Türgi osasid lahutavad Bosporuse väin ja Marmara meri. Türgi on mägine maa – enam kui 75% riigi territooriumist asub merepinnast kõrgemal kui 500 m. Mägede keskmine kõrgus on 1000 meetrit. Kõige mägisem piirkond on Türgi idaosa, kus asub kuulus Ararati mägi (5137 m), mille juures peatus pärast suurt veeuputust Noa laev. Türgi idaosas saavad alguse jõed Tigris ja Eufrat. Sinise lipu kategooriaga Türgi rannad: 2012. aastal avaldati Istanbuli Lutfi Kirdar kongressikeskuses Sinise lipu autasustamise tulemused. Sinine lipp on rahvusvaheline märgis, mida omistatakse alates 1987. aastast igal aastal randadele ja sadamatele, kus vesi vastab kõrgetele kvaliteedistandarditele ning on ujumiseks ohutu. Sinise lipu autasu saanud paikade ja rajatiste arv Türgis on aastaga kasvanud 9,5% võrra – praeguseks on Türgis märgise pälvinud 335 randa ja 19 sadamat. Vastavalt neile andmetele on Türgi Sinise lipu kategooria randade arvu järgi neljandal kohal maailmas. Usk: 99% Türgi elanikest on moslemid (neist neli viiendikku sunniidid ja üks viiendik šiiidid), ülejäänud on kristlased, juudid jm. Riigikord: Türgi on 1982. aasta põhikirja järgi parlamentaarne vabariik. Seadusandlik võim kuulub parlamendile (Suur Rahvuskogu), mille valib viieks aastaks ametisse rahvas. Türgi riigipea on president, kelle valib seitsmeks aastaks ametisse parlament. Täidesaatvat võimu teostavad Türgis president ja Ministrite Nõukogu. Peaministri ja ministrid kinnitab ametisse president. 2014. aastast alates on Türgi president Recep Tayyip Erdoğan. Majandus: Türgi on põllumajandus-tööstusmaa. Türgi tööstus on koondunud peamiselt riigi lääne- ja keskossa. Tööstusharudest kultiveeritakse enim mäendust, musta ja värvilist metallurgiat, naftatöötlust, samuti vedelgaasi, keemiakaupade ja ehitusmaterjalide tootmist ning auto-, toiduaine- ja kergetööstust. Türgi on üks väheseid riike maailmas, mis varustab end oma põllumajandusproduktidega täiesti ise. Ligikaudu 80% põllumajandusmaast on teraviljakasvatuse all. Kõige enam kasvatatakse nisu, otra, maisi, puuvilla, tubakat (Türgi on tubakasaagi ja selle ekspordi poolest üks juhtivaid riike maailmas), suhkrupeeti. Aiandite ja viinamarjaistanduste alla kuulub mitu miljonit hektarit maad. Köök: Türgi köök on üks rikkalikumaid terves maailmas. See on suurepärane segu Kesk-Aasia ja Vahemere toiduvalmistamise traditsioonidest. Türgis hoitakse seniajani elus 600 aasta vanuseid õukonnaköögi traditsioone. Türklaste söögilauda iseloomustab roogade küllus, toidu serveerimine on aga pigem loominguline tegevus kui kohustuslik majapidamistöö. Söömiskeskkond on türklastele sama oluline kui söök ise – kõikides Türgi linnades pööratakse restoranide ja kohvikute rajamisele suurt tähelepanu. Türgi köögis on rohkelt selliseid roogasid, mida võib valmistada mitmel moel või erinevatest koostisainetest. Toidud jaotatakse kolme suurde rühma: jahu-, liha- ja taimetoidud. Türgi köögi aluseks on teravili – eelkõige riis ja nisu – ning aedviljad. Türklased valmistavad palju ilma lihata roogasid. Liha on sageli vaid lisand roa juurde – isegi kebabi puhul on suurem osa taldrikust täis garneeringut, aedvilju või jogurtit. Liharoogade peamine koostisaine on lambaliha. Lambalihatoitudest on kuulsamad shish kebab ja doner kebab. Kala ja muid mereande pakutakse Türgis alati värskena. Tuntumad kalaroad on barbunya (punane kefaal) ja kilic baligi (mõõkkala). Peale selle on väga populaarsed road dolma (viinamarjalehtedesse keeratud pähklid ja rosinad) ja kamiyarik (hakklihaga täidetud baklažaanid). Türklased armastavad juua ayrani (jogurtijook) ja kanget Türgi kohvi. Osmani impeeriumi aegadest on pärit aromaatse Türgi kohvi valmistamine. Türklaste elus ja kultuuris on kohvil väga suur tähtsus. Türklaste külalislahkusega on alati kaasnenud kohvijoomistseremooniad. Türgis tasub proovida Türgi õlut, punast ja valget veini ning veega lahjendatud rahvusjooki rakit (aniisiviina) ehk nö. lõvipiima. Raki kõrvale pakutakse arbuusi ja kitsejuustu. Ajalugu: Türgi on maailma ajaloos väga olulist rolli mänginud. Oma geograafilise asendi tõttu on Türgi olnud ida ja läänt ühendavaks sillaks. Türgi oli enam kui 600 aastat Osmani impeeriumi osa. Türgit nimetatakse tsivilisatsiooni hälliks, kuna sel territooriumil on alates 7500. aastast eKr elanud palju erinevaid rahvaid: joonlased, pärslased, makedoonlased, türklased ja bütsantslased. Praegune Türgi territoorium kuulus kunagi Rooma impeeriumi koosseisu, Istanbul oli IV sajandil eKr Ida-Rooma impeeriumi ja Väike-Aasia pealinn. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist VI sajandil sattus Kreeka juurtega Ida-Rooma riigi ala (praegune Türgi territoorium) kreeklaste mõjutsooni. Kreeklased andsid impeeriumile nimeks Bütsants. Selle impeeriumi õitseng kestis XV sajandini, mil Bütsantsi vallutasid türgi Osmani väed. Oma pealinnaks kuulutasid nad Istanbuli. Osmani impeerium ulatus Põhja-Aafrikast Ida-Euroopa ja Väike-Aasiani. Osmani impeerium langes alles Esimese maailmasõja lõpus. Praegune Türgi demokraatlik vabariik sündis 1923. aastal. See ida ja lääne traditsioonide segune riik on trendikas ning liberaalne islamimaa.			OSCAR-2019
Mäletan kahekordselt postitatud hääletussedelite ilmumist otse üllatusena kiriku juhatuste, mille liige ma olin, postkasti ja praegu ootab veel kolmas voor arutelu ja otsuse langetust. Kahjuks teame isegi Kongressi-järgselt Eesti Evangeelsest Luterlikust Kirikust ainult vähe rohkem kui varemalt, sest otse kui jumala märgina keelas Islandi vulkaanist suitsusammas Eestist kiriku esindajal meie keskele tulemast. Mis lahutab meid? Mulle meenub peapiiskop Petersoo väljendus viimasel arutelul temaga Detroiti sinodil: “See ei ole ju rahvakirik!” Mida esindab see kirik, mille suhtes nii palju lahkarvamisi on tekkinud? Kas ei piisa, et loeme samast piiblitõlkest jumalasõna ja laulame samast lauluraamatust? Paratamatult meenub konspekt ajaloolisest mälust ajaloolase Olavi Arensi töö esitlusest kiriku punaste nõukogude ajast. Meie kirikute mälud näivad rängalt erinevat. Vabaduse Väljakut valgustas äsja 20 000 küünalt, meenutamaks neid, enamikus naised ja lapsed, keda täiskiilutud trellitatud loomavagunid 1949. a. märtsi pakase vältel kandsid Siberisse vangipõlve. See oli vaid murdosa nendest, kes kaheksa aastat varem leiti kas mõrvatuna massihaudadest, kadusid jäljetult või laaditi samuti loomavaguneisse transpordiks Siberi orjalaagritesse või tagamaadele surema seekord juuni õhetavas kuumuses. Nende naiste ahastavad oiged ja januste laste nutt kostavad mulle kustumata ikka veel ema kirjeldustes. See on meie ajalooline mälu, millele lisanduvad meie emade härdad palved Issanda abile ohtlikul põgenikuteel maailmasõja keerises. Värskendame mälu juhtunust Eestis peale meie lahkumist septembris 1944! Meie nõukogude laastatud kirik hingitses edasi. Piiskopi tooli täitis õp. Anton Eilart: arreteeriti ja küüditati novembris 1944. Järgnes õp. August Pähn: mõisteti külmale maale aprillis 1948. Vabanenud kohale määrati õp. Jaan Kiivit. Temaga suri rahva kirik ja sündis NSV Eesti Evangeeliumi Luteri-usu Kirik. Kiivitilt kuulsime heast uuest ajast: “Meil pole põhjust nurisemiseks: … töötame vabaduses. Meie kiriku uksed on lahti.” Kaheksteistkümne Kiiviti aasta vältel kuuldus aegajalt vihjeid evangeelsele luterlikule kirikule. Piiskopi tooli täitis 1967. aastal mobiliseeritutega punaväes viibinud õp. Alfred Tooming. Rõhutan viimast seika tema elulookirjeldusest, kuna Kiiviti eluloo tsiteering ei maini ka tema viibimist mobiliseeritute hulgas ega ülendusi punaväe ohvitseriks. Tooming lahkus totalitaarvalitsuste kestel tuntud moel: ta leiti 1978. aasta talve alul varahommikul Tallinna trammivagunist surnult. Temale järgneva piiskopliku mantli pärija õp. Edkar Harki all maeti ametlikult meie rahvakirik, kui kuuendal detsembrikuu päeval 1978 konsistooriumi ringkirjas oli kirjas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Äsjase kongressi vältel kuulsin tõelisemat: selle keelepruugi all tunti tsaarivalitsuse poolt Eestis mõisnike valduses luteri kirikut. On see mu meele kartus-hullustus, et tsaariaegse nime valikuga venelaste ajaloolisest mälust tunnistati meie vabariigiga sündinud rahvakirik formaalselt olema-tuks? Mida ütleb selle kirikuga ühinemine meie oma kiriku olemasolust? Kas tunnistame oma rahva vabaduse olematuks? Kakskümmend tuhat küünlaleeki Vabaduse väljakul tuletasid meelde jutuajamist president Meriga pidulaeva pardal Austraalia ESTO-l. Siis oli ta vaid VEKSA ametnik. Meil polnud kummalgi lusti osaleda noorte märjukesest toidetud pillerkaaris laeva kõrtsis. Jutt läks inimeste, eriti noorte, isegi koolilaste, protestiaktsioonidele Nõukogude võimutsemise vastu. Ta nentis härdameelselt kahetsedes, kui palju meenutamata tuhandeid meie lastest-noortest, õdedest-vendadest kadusid teadmatult mustades mariiades ja veeresid Venemaa suunas Stolõpini vaguneis okupatsiooni algaastail. Need kes tulid tagasi, tulid hirmunud meele ja murtud ihuga. Nende hulgas meenuvad piiskopid Eilart ja Pähn. Kuhu kadus EELK konsistooriumi mälu? Need nimed ei ole veel taastatud kahekümne vabadusaasta kestel ilmunud kiriku ajaloolisse piiskoppide nimistusse. Jäävad nende vaprus ja ristitee unustusse, kuna ei Soome ega Rootsi piiskopid ei õnnistanud neid ametisse? Kas ei piisa nende palvest Issandale õnnistuseks? Või väärivad töörahva vaenlased isolatsiooni? Muidugi olid tänased kiriku juhid Eestis neil hirmu ja koleduste aastail vaid hällilapsed; muidugi, nad võisid vabalt jutlustada, kiriku uksed olid lahti, neil polnud riigiga mingit tüli – ainult noortele ja lastele jumalasõna kuulutamine oli kuritegelik. Mis õieti juhtus neil koleduste aastail? Nad müüsid kiriku võtme, metafoorilise läätseleeme vastu saatanale maha eesti rahva kiriku sünniõiguse, meie isade ja emade hälli kiriku – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku. On nende mälust kustunud meie laulva rahva mure muljutused ja piina pigistused, mis lauliku manitsuses pidid meile kostma kustumata. Mida ütleksid meie mullapõues puhkavad vanemad, keda jumala imeteod Moosese eeskujul siia usus ja tänus jumala imetegudest sündinud vabaduse ja lootuste maale kandsid? Tsaariaegne luterlik kirik hõlmas oma liikmeskonnas vaevu 10% meie rahvast, vast 100 000 hinge. EELK hõlmab praegu vast 90 000. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik embas 800 000 hinge. Kuhu on kadunud 700 000 lammast Kristuse karjast? 20 000 küünlaleeki Vabaduse väljakul tunnistavad, et 60 aastat pole eesti rahva ajaloolist mälu veel kustutanud. Samuti pole rahva mälust kustunud hukatus, mille preestri nime kandjad 600 aasta eest tõid mõisnike näol eestlastele kaela. Kas pole jälle saabunud aeg Emajõe kaldal kokku tulla eesti koguduste esindajail ja eesti õpetajail üle kogu maailma? Taastame Eesti Rahva Kiriku!!!			OSCAR-2019
Mul tuli jälle "kirjutamis"tuhin peale ja kuna teatavasti pikk jutt, s##t jutt, siis asugem asap asja kallale: Spordipisikuga, täpsemalt -huviga, nakatusin juba võrdlemisi varases lapsepõlves, kindlasti enne puberteediiga. Siinkohal pean silmas eeskätt tugitoolisporti, kus põhifookus läks eestlaste tegemiste jälgimisele. Spordialadest murdmaasuusatamine, kergejõustik, erinevad suurvõistlused ning pallimängud, milledest jalgpall on vast kõige südamelähedasem. Eks ka teiste spordialade parimate poegade-tütarde esindajate esitustega sai läbi spordiuudiste end kurssi viidud. Spordilembene olen tänini. Lapsepõlves mul kahjuks-õnneks polnud võimalust kusagil trennis käia, kuid põlise maapoisina sai end juba väikese naglana värskes õhus liigutatud küll - rattasõidud külavaheteedel käsitsi kokku pandud Vene jalgrattaga, müttamised metsades-põldudel jne. Hiljem, vanuse lisandudes, sekka ka erinevaid maatöid ehk siis mõõdukas-tervislik füüsiline koormus oli loomulik osa igapäevaelust, mida paraku tänapäeva noorema generatsiooni kohta öelda ei saa, kuid eks ajad on ka teised muidugi ja segavaid tegureid-ahvatlusi märksa rohkem. Kooliajal lisandus kehaline kasvatus, suuremasse asumisse kolides erinevad hoovimängud jms. Ehk siis veidike olen end ikka liigutanud ning mingigi põhi loodud. Gümnaasium 2011. Issanda aastal edukalt lõpetatud, sukeldusin olude sunnil töömaailma ning sporti ma väga enam ei teinudki. 2012. aastal võimaldas tollane tööandja tasuta osaluse Eesti suurimal jooksupeol, milleks teatavasti SEB Tallinna Maraton ning mina haarasin härjal sarvist ning panin end kirja 10km distantsile. Olen suhteliselt kindel, et tol hetkel polnud ma elus kunagi nii pikka vahemaad joostes järjest läbinud ning teadmatus-aukartus oli suur. Mind oli ees ootamas paras väljakutse. Põhimõtteliselt nulltreenituse pealt sai siiski ka eesmärk paika pandud ning selleks oli ühe tunni alistamine. Etteruttavalt võib öelda, et eesmärgi täitsin - brutoajaks 57:29, mis 7372 osaleja seas andis 2369. koha. Kui mu mälu mind nüüd ei peta, siis too jooks oli üks paras agoonia ja kannatus, kuid suuresti vast tahtejõu abil ma finišisse siiski kuidagi jõudsin. Tugeva tahtejõuga võib korda saata imesid! Kuna 2014. aasta oktoobris oli mind ees ootamas 8-kuuline ajateenistus Tapal asuvas Pioneeripataljonis, siis tolle aasta suvel tõmbasin taaskord jooksusussid jalga, sest tundsin, et füüsilist vormi oleks vaja parandada. Otseselt võistlemisplaane polnudki, kuid augusti lõpus osalesin 11. Ülemiste järvejooksul, distantsiks 5km. Kuna too võistlus õnnestus lõpetada 3. kohaga, ajaks 23:20,1, siis tekkis väike hasart. Järgmisel päeval tegin kohe I Kohila Rahvajooksu otsa. 5,6km läbimiseks kulus mul 25:33,9. Septembris Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks 9,86km (bruto: 49:12, neto: 48:33) ja järgmisel nädalavahetusel taastutvumine SEB Tallinna Maratoni 10 000 meetriga. Võrreldes debüüdiga oli areng märgatav - ajaks fikseeriti 51:07 (neto: 50:27) ja võis rahule jääda. Päev enne ajateenistusse asumist osalesin Pirita Sügisjooksu 6km jooksul (27:32,6). Asusin riiki teenima. 2015. aasta mais lõppes mitmekülgne ajateenistus, mis oli igati väärtuslik ja arendav kogemus, ning kuna jooksupisik oli jätkuvalt sees, siis jätkasin hobikorras jooksmist. Jooksuvõistlusi (sh Marathon100.com poolt korraldatavad virtuaaljooksud) kogunes mul tol aastal koguni 33! Niisiis, mu süda oli võidetud. Areng oli samuti üle ootuste kiire, sest treenisin nö oma enese tarkusest ja ega jooksukilometraažki just kõige suurem polnud. Vaikselt harisin end jooksualaselt ja teen seda tänase päevani, sest veel palju-palju on õppida. Suureks abiks on olnud Marathon100.com portaal, ajakiri "Jooksja" ja ka "Jooksja käsiraamat". Treeningkava pole mul tegelikult kunagi olnudki, ses osas olen väga paindlik. Pigem teen nö tunde järgi trenni ning korraldan enda peal inimkatseid ja proovin mitte väga üle pingutada ehk kuulata organismi ja puhkan-taastun pikemalt (vajadusel). Üle ei tasu pingutada ning asjale tuleb kaine mõistusega läheneda. Seda enam, et olen pelgalt üks harrastusjooksja, mitte mingi tipptegija. Protsessi tuleb nautida! Pahatihti oligi nii, et kuna võistlushooaeg kestis kuni aasta lõpuni, siis nädala sees väga trenni teha ei jõudnudki, kuna nädalavahetuse pingutusest oli vaja taastuda. Pean end maksimalistiks ning harva esineb jookuvõistlusi, mille sirge jalaga läbin. Ausalt öeldes väga raske on seda teha. Siiski, ka taolisi võistlusi on vaja, mil aega-kohta taga ei aja ning lihtsalt naudid atmosfääri. Sageli on just need võistlused ka kõige meeldejäävamad. Alati ei peagi nina verest väljas punnitama ning oma piire kompama. Aga räägime ka põgusalt numbritest. 7. juunil viisin III Rapla Selveri Suurjooksul oma 10km rekordi uuele tasemele - brutoajaks 44:08 (neto: 43:57). Augustis tuli 5. Rakvere Ööjooksul uus rekordiparandus - 43:24,2 (neto: 43:06,7). 6. septembril olin Pärnus taaskord kohaliku sõudelegendi-nimelisel jooksuvõistlusel stardis - 43:36,3 (neto: 43:21). Järgnes traditsiooniline SEB Tallinna Maraton, kuid sedakorda 10km asemel 21,1km. Lendasin rahulikult peale, kogemust hankima, ning läksin jooksu nautima, kuna ma polnud kunagi nii pikka distantsi läbi jooksnud. Enne starti oli pikimaks läbitud jooksuvõistluseks Saadjärve 17,5km. Trennis nii pikki vahemaid ette ei võtnud. Debüüt poolmaratonis lõppes brutoajaga 1:48:04 (neto: 1:47:06). 3. oktoobril viisin IV Tartu Sügisjooksu 10km-s oma rekordnumbrid 40:42-ni. 8. novembril läbisin Rapla Talvejooksul 5km 18:30,4-ga. 6. detsembril jooksin Vändras oma elu teise pooliku. Vaatamata tuulisele ja vihmasele ilmale ning asjaolule, et olin ka tõbine, sain ajaks 1:37:06,5. Tol hetkel pigistasin endast välja maksimumi. Seitse päeva hiljem alistasin Jõgeval 10km-s "maagilise" 40 minuti piiri - 39:34,3. Aasta viimasel päeval läbisin poolmaratoni. Spordialaselt igati kordaläinud aasta! Väikese vihjena võin juba ette öelda, et 2016. aastal progress jätkus, kuid sellest juba järgmises blogipostituses. Seniks aga soovin Sulle, kallis lugeja, rahulikku pühadeaja jätku!			OSCAR-2019
Nii hea, kui juba loodud teoseid saab uuesti vaadata, näha neid mõnele juba armsaks saanud ja tuntud teoseid, teistele aga tundmatuid, seega uusi maale uuel näitusel ja uues keskkonnas. Kindlasti lisab pühakoja ajatu mõõde ka maalidele uue hinguse ja mõtestatuse. See ei ole küll eesmärk omaette, kuid vaieldamatult annab pühakoja näitus juba loodud maalide sõnumile emotsionaalse lisaväärtuse, ehk isegi mõtestab erinevate maaliseeriate osad uueks tervikuks. Vaevalt et Kaido Ole näitusele pealkirja pannes mõtles kiriklikule predestinatsiooniõpetusele ehk jumalikule valikule inimeste suhtes – pääsevad vaid Jumala poolt valitud. Samas aga, kui autor kirikunäituse tarvis on teinud valiku, võib kahtlemata öelda, et teosed on teatud sõela pidanud läbima. Ideaalis toimub see ju nii maalides ja hiljem iga näituse puhul. Ikka tehakse valik. Eeldatavalt parim. Kunstnikuna on perfektsionism ja ideaali otsing, olgu vormi, värvi või kujutatu osas, Kaido Olele omane. Ta on oma valikutes vaba ja sõltumatu. Ma ise olen märganud tema juures ka suuremat annust huumorimeelt kui ehk nii mõnelgi teisel meie maalikunstnikul. Kuid olen kindel, et näitus «Jumalik valik» ei naeruväärista, vaid annab endale ja vaatajale võimaluse ka olulistel teemadel ja pühas kohas näha surmtõsises prismas elurõõmu ja tunda oma loomingust naudingut. Maalid on valitud kolmest eri seeriast: «The Band», «Nimeta» ja «Küsimus». Suurem osa näituse maalidest ongi sarjast «The Band» kõlareid kujutavad maalid. Mida, kui valjult või tasa kõlaritest kostab, selgub kohapeal. Kuid ei maksa unustada, et ka kiriku enda kuulutus, rääkimata kogu meile vahendatava info hulgast, jõuab meieni tihti läbi kõlarite. Need on küll vaid kuuldavaks tegevad tehnikavahendid, kuid märkamatult muutunud infoajastu üheks sümboliks. Omamoodi kommunikaatorid, mida võib ajuti välja lülitada, aga uudishimu kuulda saab millegipärast ikka võidu ja nii me kuulamegi. Ehk vahel räägime ka ise kaasa. Kaido Ole on ise «The Bandi» kõlarimaalide kohta öelnud: «See on mu loometöös hingetõmbepaus ning meditatsioon. Samas olid kõlarid väga askeetlikud ning vaesed nii vormilt, värvilt kui muudelt maalitehnilistelt kvaliteetidelt, mistõttu nad siiski illustreerivad hästi seda üha painavamaks kiskunud tõeotsimise perioodi, kus lõbu ja rõõmu asemele tuli uurimine ja puurimine.» Näitus «Jumalik valik» peegeldab uuesti juba olemasolevat, kuid väiksemas, turvalisemas mõõtmes ja mahus. Näitus on ehmatavalt avameelne, aus ja mõtlemapanev. Sõnum on üks, aga tõlgendusi palju. Remondis on ka Kuressaare kirik. Tänu Rändmeistrile on tööd sel aastal ka edenenud. Raha on saadud praostkonna Usuteaduse instituudis toimunud koolitusel kõneldi seksuaalsest ja vaimulikust vägivallast koguduses. EELK Usuteaduse Instituudi koolitusteema „Seksuaalne ja vaimulik vägivald koguduses“ valik oli igati ajakohane. Inimeste lugude kaudu sai aimu sellest, et mitmete eri koguduste liikmete jaoks on see igapäevane reaalsus, ka kirikus. Septembri alguses toimunud koolituspäeva eestvedajad olid Soomest ja USAst pärit koolitajad. Päev algas neist ühe, Marjo Mitsutomi isikliku looga. Need episoodid, mida ta kohaletulnutega oma elust jagab, on uskumatud ja teisalt silmi avavad. Kirikus ja pühendunud kristlaste seas ei ole alati nii turvaline keskkond, kui tahaks uskuda. Teisalt on kirik koht, kuhu inimesi kutsume, lootes, et nad tulevad ning nende elud saavad heas suunas muudetud. Kuidas leida tee turvalise koguduseni? See on küsimus ja püüe. Võib vist öelda, et kõik sai olulise tõuke 15. oktoobril 2017, kui Hollywoodi näitleja Alyssa Milano saatis sotsiaalmeedias teele sõnumi #metoo (#minaka). Selle lihtsa ülestunnistusega soovis ta näidata, kui laialdaselt on seksuaalne vägivald levinud. Järgmisel hommikul oli tema väljaütlemisele reageerinud 55 000 inimest. Nii levis #metoo-liikumine kiiresti maailma eri paikadesse. Piisas märguandest, et ka sinuga on midagi sarnast toimunud. Sellest liikumisest on välja kasvanud märksõna #churchtoo (#kirikka). Eestis kannatab seksuaalse vägivalla all väidetavalt kolmandik noortest. Üle maailma on kolmandik naistest kannatanud vägivalla või seksuaalse ärakasutamise all. Üks seksuaalse vägivalla toimepanija nendib, et „kirikuinimesi on lihtne ninapidi vedada“. Vaikiv ja alistuv hoiak ning kirikukultuur teevad kristlastest ideaalsed ohvrid. Pealegi valitseb kirikuinimeste seas arvamus, et kuigi nende kogukonnas või riigis on seksuaalne vägivald levinud, ei ole see kirikus tavaline. Pilt kirikust kui turvalisest institutsioonist pühib ära kahtlused, kuid ei loo turvalist keskkonda. Hirm välja rääkimise ees soodustab vägivalla levikut. 99%-l ohvreist on häbi ja hirm toimunust rääkida. Pigem vaikitakse ja kantakse koormat üksi. Endasse peidetud hirm, häbi ja pinge omakorda tekitavad haigusi. Uuringuist selguvat, et lausa 81,8% seksuaalsest vägivallast pannakse toime kodus, kõige lähedasemate inimeste poolt. 19% toimepanijaist on lähisugulased, pastorid jm funktsionäärid, keda usaldatakse. Üksnes 0,7% vägivallategudest pannakse toime päris võõraste inimeste poolt ja naeruväärselt väike protsent vägivallast tuleb päevavalgele. Kuidas luua kirik turvaliseks institutsiooniks, kus meie lastel, noortel ja meil endil on turvaline üheskoos Jumalat teenida? Millist tuge võime pakkuda kogudustena neile, kes on olnud või on seksuaalse või vaimuliku vägivalla ohvrid? Kuidas saab igaüks meist ise hoida suhteid ja piire nii, et ohtlikke olukordi vältida? On oluline teha ka kogudustena kõik võimalik, et praegused ohvrid saaksid abi ja uusi ei lisanduks ning kirik kui keskkond oleks turvaline koht iga tulija ja olija jaoks. Loodetavasti andis koolituspäev kõigile uut mõtteainet ja küsimusi, millega oma töö- või elukeskkonnas edasi töötada. Eesmärgiks on turvaline kirik.			OSCAR-2019
Teie ravimi nimetus on Valtropin. Seemonüügilubinimese kasvuhormoon,a mida nimetatakse ka somatropiiniks. Sellel on sama struktuur nagu kasvuhormoonil, mida keha toodab hüpofüüsis (ajupõhimikus paiknev nääre). Kasvuhormoon regu eer rakkude kasvu ja arengut. Kui see puudulikkus juba lapseeas ja kellel pole mingil muul põhjusel täiskasvanuna piisavalt kasvuhormooni. -kui te olete allergiline (ülitundlik) somatropiini või Valtropini pulbri või lahusti mõne koostisosa suhtes, nt metakresool (vt lõik 2 „Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Valtropin – Teatud kõrvaltoimete esinemine”). -teavitage oma arsti, kui teil esineb aktiivne tuumor. Kasvajad peavad olema inaktiivsed ja teil peab olema kasvajavastane ravi lõpetatud enne Valtropin’i ravi alustamist. -Hormonaalsete häiretega tegelev arst peab teid uurima, otsustamaks kas Valtropini kasutamine on ohutu. -Kui teil on olnud ajukasvaja, peab hormonaalsete häiretega tegelev arst uurima teie hüpofüüsi funktsiooni, otsustamaks kas Valtropini kasutamine on ohutu. -Enne neeruprobleemidest tingitud kasvuhormooni puudulikkuse ravimist lastel peab arst enne kasvuhormooniga ravi alustamist jälgima last ühe aasta vältel. -Kui täiskasvanud on saanud kasvuhormoonravi lapsepõlves, tuleks neil uuesti hinnata kasvuhormooni puudulikkust enne mistahes edasise kasvuhormoonravi alustamist. -Prader-Willi sündroomiga patsiente ei tohi ravida Valtropiniga, välja arvatud juhul, kui neil lisandub ka kasvuhormooni puudulikkus. -Kui ilmnevad sellised sümptomid nagu peavalu (tugev ja korduv), nägemismuutused, iiveldus ja/või oksendamine, pöörduge palun nõu saamiseks oma arsti poole. -Kui te olete Valtropini naha alla süstimise asemel süstinud ekslikult lihasesse, võib teie veresuhkru tase langeda liiga madalale (hüpo lükeemia). Pöörduge edasise nõu saamiseks oma arsti poole. -Kui te olete laps ja teid ravitakse somatropiiniga. Teil on võrreldes somatropiiniravi saavatemüügiluba -Valtropin võib mõjutada teie keha toimetulekut toidus ja joogis leiduva suhkruga. Teie arst võib kontrollida suhkru kogust teie uriinis või veres. -Valtropin võib mõjutada veres leiduva kilpnäärmehormooni taset, seega peate aeg-ajalt tegema kilpnäärme funktsiooni teste. Kui kilpnääre ei tööta korralikult, ei pruugi Valtropin mõjuda nii hästi kui peaks. -suguhormoonid, ravimid stressireaktsiooni või põletiku ravimiseks (kortikosteroidid), ravimid epilepsia ravimiseks (nt karbamasepiin) või tsüklosporiin (immuunsüsteemi pärssiv ravim). Valtropini ei tohi kasutada raseduse ajal kui see ei ole hädavajalik. Kui te rasestute, pöörduge otsekohe oma arsti poole. Kui te imetate või plaanite imetada, pidage enne Valtropini kasutamist nõu oma arstiga. Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kaasasolev Valtropini lahusti sisaldab metakresooli. Ärge kasutage seda lahustit kui te olete allergiline metakresooli suhtes (vt lõik 2 "Ärge kasutage Valtropini"). Kui tekib allergiline reaktsioon lahusti suhtes, tuleb viaali sisu lahustada süsteveega ja kasutada seda ühekordse kasutusega viaalina (vt lõik 5 „Kuidas Valtropini säilitada”). Kasutage Valtropini alati täpseltonii agu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Ärge süstige Valtropini ise kui te pole kindel annuses. Teie arst ütleb teile, kui palju kasutada. See varieerub sõltuvalt teie haigusest. Palun ärge muutke annust arstiga konsulteeri ata. Tavaliselt arvutatakse annus vastavalt allpool kirjeldatule. Siiski võivad annused individuaalselt erineda ja arst võib teile määratavat annust muuta vastavalt teie spetsiifilistele vajadustele. Süstige 0,15…0,30 milligrammi (mg) üks kord päevas naha alla (subkutaanselt). Madalam algannus võib olla vajalik, kui te olete vanemaealine või ülekaaluline. Vajadusel suurendab teie arst annust järk-järgult vastavalt teie individuaalsetele tarvetele, mis põhinevad veres oleva nn „kasvufaktori” (tuntud kui IGF-1) kliinilistel tulemustel ja mõõtmisel. Päevane koguannus ei ületa tavaliselt 1 mg. IGF-1 kontsentratsioone tuleb regulaarselt mõõta ja neid tuleb hoida allpool teie eale ja soole vastava tavapärase vahemiku ülemist lubatud piiri. Kasutades teisi ravimeid võib olla vajalikmüügilubaValtropini või teise ravimi annuse reguleerimine (vt lõik 2 "Kasutamine koos teiste ravimitega”). tähendab, et pärast pulbri lahustamist kaasasoleva lahustiga süstitakse lahus lühikest nõela kasutades Üksikasjalikud juhised subkutaanseks manustamiseks on toodud käesolevas infolehes (vt käesoleva infolehe lõpus olevat lõ ku „Kuidas Valtropini endale süstida”). Kui te kasutasite liiga palju Valtropini, võib teie veresuhkru tase algselt langeda ja seejärel muutuda liiga madalaks (hüpoglükeemia) ja järgnevalt tõusta ning muutuda liiga kõrgeks (hüperglükeemia). Kui te olete kasutanud liiga palju Valtropini pika aja vältel, võib olla tulemuseks normaalsest suurem kõrvade, nina, huulte, keele ja põseluude kasv (akromegaalia). Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel päeval kasutamata. Jätkake määratud annuse režiimiga. Kui teil esineb kahtlusi, võtke ühendust oma arstiga. Enne ravi lõpetamist pidage nõu oma arstiga. Valtropin-ravi katkestamine või varem lõpetamine võib halvendada kasvuhormoonravi edukust. Täiskasvanueas tekkinud kasvuhormooni puudulikkusega patsientidel täheldati somatropiiniravi alguses turset, lihasvalu, liigesevalu ja –häireid, kuid need olid enamasti mööduvad. Ärge kasutage Valtropini pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud siltidel ja karbil pärast lühendit EXP. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale. Lahustamata ravimit võib hoida toatemperatuuril (kuni 25 C) ühe perioodi vältel kuni 4 nädalat enne kasutamist. Pärast kaasasoleva lahustiga lahustamist võib ravimit hoida külmkapis (2°C…8°C) maksimaalselt 21 päeva. Ärge kasutage Valtropini, kui te märkate, et lahusti või kasutamiskõlblikuks muud tud lahus on hägune või värvi muutnud või sisaldab tahkeid osakesi. Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamis rügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda. -Süstel sisaldab süstevett ja metakresooli (vt lõik 2 „Oluline teave mõningate Valtropini koostisainete suhtes”). Alljärgnevad juhised selgitavad, kuidas Valtropini endale süstida. Palun lugege juhiseid tähelepanelikult ja järgige neid samm sammu haaval. Teie arst või tema assistent juhendavad teid, kuidas Valtropini endale süstida. Ärge püüdke ennast ise süstida, kui te pole kindlad, et saate aru protseduurist ja enda süstimisele esitatavatest nõuetest. viaali sisu lahustada süsteveega – täitke süstal 1,5 ml süsteveega ja järgige samu juhiseid, mis on antud 2.Võtke V ltropini karp külmkapist välja ja võtke karbist välja pulbriviaal ja lahustiga süstel. Kontrollige, kas ravimi kõlblikkusaeg on kehtiv. kummist otsakork ja kinnitage süstlanõel kindlalt süstlile. Teie arst või tema assistent ütleb teile, 8.Süstige kogu lahusti (1,5 ml) aeglaselt pulbriviaali, suunates vedelikujoa vastu viaali seina. ÄRGE suunake seda viaali põhjas olevale valgele pulbrile. Enne süstli viaalist eemaldamist tõmmake süstlisse süstitud lahusti kogusega võrdväärne kogus õhku (1,5 ml), et alandada viaalis olevat rõhku. Tõmmake süstel välja ja asetage tagasi nõela kaitsekate. 13.Võtke süstel ja apteekri või haigla poolt kaasaantud süstlanõel, et tõmmata süstlasse ravimi lahust. 14.Täitke süstel õhuga, tõmmates kolbi tagasi tasemeni, mis vastab teie arsti poolt määratud annusele. tõmmake kolbi ühtlase liigutusega aeglaselt tagasi, et tõmmata süstlisse õige annus ravimit, tagades 22.Kui te näete õhumulle, tõmmake kolbi kergelt tagasi, koputage õrnalt vastu süstlit, hoides nõela ülessuunatult, kuni mullid kaovad. Suruge kolb aeglaselt tagasi üles õige annuseni. 24.Veenduge, et lahus on toatemperatuuril. Kui lahus on külm, soojendagelõppenudsüstlit oma peopesade vahel. 25.Kontrollige lahust enne manustamist:müügilubakui lahus on värvi muutnud või kui te näete vedelikus tahkeid osakesi, EI TOHI lahust süstida. 26.Valige süstekoht vastavalt teie arsti antud soovit se e. On väga oluline, et te vahetate süstekohta iga kord, kui ravimit manustate. 28.Kontrollige, kas süstlis on õige annus Valtropini lahust. Hoidke süstlit oma käes samal moel nagu hoiaksite pliiatsit. 29.Võtke oma pöidla ja nimetissõrme vahele suur nahavolt. Sisestage nõel kiiresti ja kindla liigutusega kokkupigistatud nahavolti 45°- kuni 90° -kraadise nurga all. See teeb vähem valu, kui nõela aeglaselt sissesurumine. 31.Tõmmake nõel kiiresti välja ja suruge süstekohta kuiva marli või vatipadjakesega mõne sekundi vältelRavimil. Kui esineb ver tsust, katke süstekoht kleepuva plaastriga. 32.Visake kasutatud süstel suletud konteinerisse. Ärge unustage viaali tagasi külmkappi panna. Kui viaal on tühjaks saanud, visake ka see minema. Kõlblikkusaega pärast lahustamist vt lõik 5 „Kuidas Valtropini sä tada”. Kui pulber on lahustatud süsteveega, on viaal vaid ühekordseks kasutamiseks. Kogu kasutamata lahus tuleb ära visata.			OSCAR-2019
18. augustil oli Pindi kirikus introduktsioonijumalateenistus, koguduse täieõiguslikuks õpetajaks sai Mait Mölder. Laupäeval valitses Pindi kirikus ülev meeleolu, kui peapiiskop Andres Põder seadis koguduse ees õpetajaametisse kogudusele kolm aastat diakonina vaimutuge jaganud Mait Mölderi. Peapiiskoppi assisteerisid Võru praost Urmas Nagel ja abipraost Üllar Salumets. Orelil saatis teenistust koguduse ... Esmaspäeval, 20. augustil lendas koju tagasi möödunud nädalal Misjonikeskuse kutsel Eestis visiidil olnud Rahvusvahelise Euroopa Kristliku Misjoni direktor Ernie Addicott abikaasaga. Kohtumiselt Eesti Piibliseltsis: Jaan Bärenson (vasakult), Ernie Addicott ja Leevi Reinaru. Et usu jõud ja pühendumus suur võib olla, on tõendiks, et Virumaal Kadrinas 1882 sündinud vennastekoguduse vanemvenna poja Hans Raua kutsumusest ... Christian Zippert 30.10.1936–15.08.2007 Teade piiskop Zipperti surmast jõudis minuni hetkel, kui olin istunud kirjutuslaua taha, et jätkata temale mõeldud kirja. Umbes kuu aja eest olin kuulnud ta raskest haigusest, aga kirjutamist ikka ja uuesti edasi lükanud. Paari päeva eest sain teada, et ta on suremas. Alustatud kiri jäi lõpetamata. Piiskop Zipperti südames oli koht ka meie maale ja kirikule. Esmajoones ... Randvere, Paide ja Mihkli kogudus ning vaimulikud Aare Kimmel, Algur Kaerma ja Toomas Maarand. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed Urmas Kiviselg, Olaf Lääne ja Silvi Lootsmann. Jeesus, sa muudad mind, tehes oma vaimuga mind enda sarnaseks. Jeesus, sa muudad mind, et minu tegudest võiks näha sinu armastust. Sina oled pottsepp ja mina olen savi, las ma muutun selliseks nagu tahad sina. Jeesus, sa muudad mind, kui ma lasen sul valitseda ... Hall vanamees, silmadel kae,pilk tuhmumas, väsimas laud,ta ometi rohkem must näeb,näeb tugeval vaimujõul. On selged ta südamesilmad,nad leiavad valguse üles,meest juhivad edasi kindalt,ta teab, kuhu minna, kust tuleb... Ma näen, aga näha ei oskaveel nõnda, et märkaksin kõike,kuid pime ma pole, võin loota –tean siiski, kus suunas on päike. Daisy Lappard Ja nad tulid Betsaidasse ja Jeesuse juurde toodi pime ja paluti, et Jeesus teda puudutaks. Ja Jeesus haaras kinni pimeda käest, viis ta külast välja ja sülitas ta silmadesse, pani käed ta peale ja küsis temalt: «Kas sa näed midagi?» Pime vaatas üles ja ütles: «Ma näen inimesi, sest ma märkan neid nagu puid kõndimas.» Seejärel pani Jeesus uuesti käed ta silmadele ja ta sai ... Me elame õigusriigis ja iga kodaniku võõrandamatu õigus on turvalisus. Seetõttu vajame seadusi, kohtuid ja vanglaid. Me elame inimühiskonnas, mille võõrandamatuks väärtuseks on armastus inimeste vastu e inimlikkus. Hardi Tiidus on öelnud, et paikkonna kultuuri saab hinnata sealsete käimlate järgi. Nii saab ühiskonna inimlikkust hinnata suhtumise järgi kõige ... Tänavu pidas Rahvusvaheline Vanglahoolekande Ühendus (Prison Fellow-ship International, PFI) oma kaheksanda, iga kahe aasta järel toimuva kokkutuleku juulikuumusest õhkavas Torontos 4.–5. juulini. Päevade lipukirjaks oli mõttetera armastuse ja õigluse kohtumisest. Arutelude vaheajal: Jaanus Kangur (vasakult), Igor Miller, PFI president Ron Nikkel ja Avo Üprus. Eestist osalesid sellel oikumeenilisel kogunemisel vanglate ... Sume suveetendus täis roppusi Suveetendus «Rooside sõda» Leigol lubas vaatajatele ehedaid ja vaatemängulisi lahingustseene, kus vinguvad kuulid ja lõhkevad pommid. Nagu sajad inimesed, läksin ka mina, ootusärevus hinges, tükki vaatama. Etendus oli kestnud kõigest mõnikümmend minutit, kui inimesed järjest tõusma ja lahkuma hakkasid. Võiks küsida, milles asi. Teised etendusel ... Suve algul oli Baškiirias Birski luterlikus koguduses ehitustööl abiks esimene talguline Eestist, Heikki Riim. Vundament on pooleli. Taamal kogudusemaja ja garaa. Soome vabatahtlikud on Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku kogudustes hõimurahvaste juures ehitamas käinud juba 1990ndate algusest saadik ning sel kevadel julgustas talguveteran Erkki Kivisara eestlasigi töös osalema. Soomlased olid nõus katma ühe mehe ... Soomes Partaharju laagrikeskuses toimus 25.–30. juulini 15. suurlaager «Sangarid» 10–14aastastele noortele. Esimene taoline telklaager korraldati juba 1951. aastal, esialgu küll ainult poistele. Oskusliku juhendaja õpetusel valmivad maitsvad lõkkesaiad. Nüüdseks on Soome Poiste ja Tüdrukute Keskuse korraldatav laager kasvanud tõeliselt suureks – seekord oli laagrielu nautimas ligi 2000 sangarit Soomest ja umbes 60 ... 12. augustil peeti Viljandimaal Mõisaküla koguduses leeripüha – 8 kuldleeri- ning 1 briljantleerilapsega jumalateenistuse viis läbi õpetaja Rein Schihalejev. Oma kuldleeri ning -pulma tulid Maie ja Ilmar Hunt Mõisaküla kirikusse tähistama sama auto ning autojuhiga nagu 50 aastat tagasi. Sõiduki omanikule Ilmar Huntile on pakutud originaalse Pobeda eest suuri summasid ja uut autot vahetuskaubaks, kuid vanahärra kallitel mälestustel ei ole hinda. Nii sõitiski uhke kuldpaar ... 27.–28. septembrini korraldab siseministeerium vaimulikele taas abielude sõlmimise õiguse saamiseks koolituse. Esimesed vaimulikud said perekonnaseaduse muudatuse jõustumisega vastava loa juba kuus aastat tagasi. Tänase seisuga on enam kui pooltel Eestimaa vaimulikel abielude sõlmimise õigus. Laulatustalitused on viimastel aastatel tõusujoonel olnud ning vaimulike registreeritud abielude arv kasvab kiiresti. Kas ... Kõik ei kõlba kirikusse Käisin juulikuu algupoolel Tartu Peetri kirikus Rein Rannapi ja noore laulja Taavi kontserdil. Kaasa olid võtta kolme aasta tagused head muljed tuntud pianisti esinemisest kavaga «Meeloodiad» (ei ole trükiviga, kavas olid maailma klaveripalade kullafondi kuuluvad palad) samas kirikus. Nüüdki tulid esitamisele eelmiste tuuride parimad palad ja kontserdi esimene osa ei tekitanud pettumust. ...			OSCAR-2019
6. detsembril toimus Rakveres AQVA konverentsikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) traditsiooniline lihafoorum, mis tõi kokku sadakond loomakasvatajat, lihatöösturit ja kauplejat. Foorumi avas koja lihatoimkonna juht Anu Hellenurme. Anu Hellenurme avakõne sõnum oli see, et meie kasvatatavate loomaliikide arv peaks olema märkimisväärselt mitmekesisem. Ka püstitas Hellenurme küsimuse, mida söövad meie lapsed, kas keegi hindab ka odava hankega saadud liha kvaliteeti. Laps ei saa ju valida, mida ta sööb. Ta sööb seda, mida antakse. Igal juhul saab alguse kõik meist endast, eelistades eestimaist oleme teistele eeskujuks. Eelistades erinevaid lihasorte, kasvab ka teiste lihade osatähtsus peale sea- ja linnuliha. Mul on rõõm, et saalis on nii erinevate valdkondade esindajad. Siin istuvad inimesed, kellega koos saame moodustada kogu väärtusahela - põllult (laudast) lauale! Mis see on, milleta me ei saa üle elada ühtegi päeva? See on toit. Täna pöörame tähelepanu lihale, meil on LIHAFOORUM. Kas lihasektorit kimbutab monokultuursus? Monokultuur - ühe kultuuri pidev viljelemine samal külvikorraväljal või põllul. Monokultuur mõjub kahjulikult mullaviljakusele ning soodustab taimehaiguste ja -kahjurite levikut. Teadupoolest, ühe kitsa valdkonna pikaajaline eelistamine võib põhjustada sektori vaesumist. Mis aga kõige olulisem, see monokultuursus on vähem stabiilne ja vähendab sektori elurikkust. Selle paralleeli tõin taimekasvatusest, kuid näen mitmeid ohukohti ka lihasektoris. Me ei soovi, et lihasektoriga läheks sarnaselt lastelaulule, kus Kutsud ei saand Torilasse, notsud ei saand Porilasse. Kus Sokud ei saand Karjakülla, Karjakülla-Marjakülla. Kui rong kraavi läheb, siis on ilmselt hilja toriseda ja poriseda. Siis pole ei karja ega marja! Mida ma monokultuursuse all õieti mõtlen? Esiteks, meie kasvatatavate loomaliikide arv peaks olema märkimisväärselt mitmekesisem – näiteks linnukasvatus on väga üksluine, kus on meie part? Meie hani? Kui rikkalikud on siis meie poeletid kodumaisest lihast? Sealiha, linnuliha, sealiha, linnuliha, natuke veiseliha, sealiha… Siit küsimus teile kõigile, kelle sealiha me sööme, kui meie isevarustatuse tase on alla 70%. Monokultuusus on ka see, kui meie tipprestoranides laiutab importliha või õigem on öelda kaubanduseliha. Miks? Vestlustes kokkadega tõdeme, et kodumaine liha ei ole stabiilse kvaliteediga ja tarned on ebaühtlased. Konverentsi ette planeerides soovisin loengut teemal loomasööda mõju lihakvaliteedile. Teades, et lihakvaliteet sõltub loomasöödast ja aretusmaterjalist, siis selgus, et sellist uuringut ega teadustööd pole Eesti riik meie teadlastelt tellinud Tsiteerides Maaeluministeeriumi tegevused valdkonnas on suunatud sellele, et kasvatada inimeste heaolu, säilitades või parandades looduskeskkonda ning tagades toidu- ja energiajulgeoleku. Kas pole oluline tagada kohaliku toidujulgeolek ja -kvaliteet, mida tarbija eelistab ja tekitab turul nõudluse? Peame taas tere-käe andma teadlastele, sest innovatsiooni ja arengut ilma teadlasteta ei loo. Ja mis kõige olulisem, dogmad tuleb jätta eilsesse, sest ühtsuses peatub jõud. Millega monokultuursuse vastu võidelda? Tõsi, ilmselt on küsida kergem kui vastata. Ent võtaks appi Jakob Hurda põhimõtte, kui ei ole võimalik suureks saada arvult ega jõult, tuleb suureks saada oma vaimult ja kultuurilt. Seega peaks kõigi meie ühine eesmärk olema kultuuri, ka toidukultuuri ja hariduse viimine kõrgtasemele. Sektori mõjukus suureneb vaid siis, kui endasse piisavalt usume ja targalt tegutseme ühises koostöös. Tänavu asus üldhariduskoolis õppima veidi üle 143 tuhande lapse, lisaks lasteaialapsed ehk meil on üle 600 lasteaia, üle 500 üldhariduskooli, kus võiks leida väljundi kodumaisele toodangule, mis annab stabiilsuse tootjatele. samas oleks meil võimalik välja juurida monokultuursus meie laste toidulaualt. Meie lapsed on meie tulevik. Vastutustundlikult katta nende toidulauda on meie kui täiskasvanute ülesanne. Kas teeme koolide, lasteaedade riigihangetes kvaliteedi otsuse või vaatame ainult kõige odavamat hinda? Tahan rõhutada, et juba praegu on olemas ka neid lasteaedu ja koole, kes tarbivadki teadlikult kodumaist toorainet, ka kodumaist liha laste toitlustamiseks. Rõhutan ka, et koostöös kogu valdkonna väärtusahelaga saame monokultuursuse vastu taastada toidu- ja põllumajandustraditsioonid. Siin on meie kindel koostööpartner kohalike tootjate, tööstuste, kaubandus kõrval ka teadlane. Teadlastel on kaalukas roll parema tuleviku loomisel. Arvestame teadlaste uuringutega ja eriala spetsialistide kogemuste ning ettepanekutega. Jagan teadlase Aveliina Härmi seisukohta, et pärandkoosluste säilitamisele kaasa aitamiseks tuleb muu hulgas liha ostes valida just pärandkoosluste hooldajate kasvatatud veiste või lammaste oma, kuna võrreldes tööstusliku lihaga on see ka kordades maitsvam. Teisisõnu, kui looma ninaesine on liigirikas, on ka liha ja piima kvaliteet parem. Ja mis on veel väga oluline, on see, et meil tuleb väärtustada kõikide inimeste tööd. Loomad vajavad inimeste abi. Hando Runnel kirjutas: „Meie uue riigi põhiprobleem ja põhikonflikt on selles ,et mis on tähtsam, kas inimene koos oma tööga või raha. Meil on kultiveeritud põhimõtet, et raha on kõige tähtsam, aga inimese töö, seda ei ole 20 aastat hinnatud. Ja nüüd siis räägitakse, et on majanduslanguse aeg, ta kaotas – töökoha! Nüüd hakatakse avastama, et tööl on ka mingi väärtus. Seega peame väärtustama seda, mida teevad meie oma inimesed, siin meie omal karja- ja marjamaadel. Hoiame oma põllumajanduse kultuuri ja pärandit tulevastele põlvkondalele, hoidmaks meie traditsioone ja kombeid. Riigil ei ole paremat mainet kui riigi üle uhke olev kodanik. Alustame iseendast, tehes teadlikke valikuid iseenda ja rahva tervise nimel. Muudame oma suhtumist ja hoiakuid kodumaise toidutoorme kasuks. Toome kohaliku toidu meie lastele! Meie ahelapõhine koostöö saagu meie ühiseks eesmärgiks, et lihasektor eelistab rohkem kodumaist. Teeme koostööd hea toidu nimel! Sest, kes ei tahaks, et elu oleks kui põrsapõli - mudamere ääres porikalda peal, mõnus elu oleks tillukesel seal. Sest keegi seal ei riidle, kui su kärss on must, keegi seal ei keela väikest vallatust.			OSCAR-2019
Kui võtad ravimeid, pead hoolega jälgima, mida sa neile peale jood. Parim on alati puhas vesi. Isegi pealtnäha süütud joogid nagu piim ja puuviljamahl võivad mõne ravimiga ohtlikke kombinatsioone moodustada ja tervisele hoopis karuteene teha. Greibimahl on üks halvemaid valikud, mida ravimitega koos tarvitada, sama kehtib ka apelsini- ja sidrunimahla kohta. Mõne ravimi toimet nad suurendavad, mõne nullivad üldse ära. Pea meeles ka seda, et tsitrusemahl püsib su organismis terve ööpäeva, seega ei piisa sellest, kui hommikul klaasitäie apelsinimahla jood ja lõunal tabletti võtma pead. Parem hoidu ravikuuri ajal neist mahladest üldse. Granaatõunamahl ei sobi kokku vererõhuravimitega, sest mahlas leiduvad ensüümid vähendavad ravimite mõju. Piim, soja ja piimakokteilid ja nendes sisalduv kaltsium võib ära nullida kilpnäärmeravimite mõju. Oota pärast ravimi võtmist vähemalt neli tundi enne, kui piimatooteid tarbid. Kofeiin (kohv, roheline ja must tee, energiajoogid) koos efedriini ning amfetamiini sisaldavate ravimite ning astmarohtudega on tõsiseks ohuks südame tervisele. Spordijookides sisalduv kaalium võib takistada südame- ja vererõhuravimitega. Samuti pead neid tarbides banaanidega tagasi hoidma, sest banaanides on ohtalt kaaliumit. Kas teadsid? Paljud ravimid, mida ka sina võib-olla tarvitad, võivad põhjustada unetust (3) 08.11.2017 Vein ja energiajoogid ei sobi absoluutselt kokku antidepressantidega, sest see kombinatsioon võib tekitada peavalusid, vererõhuprobleeme, pulsi kiirenemist ja isegi südamerabandust. Roheline tee, aga ka brokoli ja lehtkapsas sisaldavad ohtralt K-vitamiini, mis vähendavad verevedeldajate mõju. Nahaarst Dr Pille Konno paneb päikesepüüdjatele südamele: tervislikku päevitust ei ole olemas - DELFI Naistekas Päike on hakanud end taas pilve tagant ilmutama ja nii küsisime Dr. Pille Konnolt, Ida-Tallinna Keskhaigla vanemarstilt, nõuandeid päevitamise ja päikesekaitse kohta. SPF on lühend pärineb inglise keelsest väljendist sun protection factor — see tähendab päikesekaitsefaktorit. Tegemist on tegelikult matemaatilise valemiga. Väga lihtsustatult seletatuna SPF number näitab, kui kaua võib päikese käes viibida ilma naha päikesepõletust saamata. 1 SPF= MED (minimaalne erüteemi doos, mida mõõdetakse minutites). MED sõltub pärilikust naha fototüübist. Eurooplastel, valgenahalistel on MED enamasti 15-20 minutit, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 min ja vähem. Mida suurem on SPF numbriline väärtus, sea kauem saab viibida päikese käes ilma, et tekiks naha päikesepõletus. Seega, kasutades päikesekaitsevahendit faktoriga 30 ja võttes arvesse oma naha vastupanuvõimet päikesele 15 minutit, siis antud kaitsekreemi kasutades saab päikese käes viibida 30 x 15 minutit=450 minutit (ehk 7,5 tundi). Probleem on aga selles, et SPF arvutatakse UVB doosi alusel. Kui kasutada päikeseblokaatorit, siis valida pigem laia spektriga (UVA + UVB kaitsega) päikesekaitsevahend. Kuidas kaitsta ennast päikese eest õigesti? Kas lisaks kreemidele tuleb kasutada ka mingeid teisi meetmeid? Parim kaitse on kerge õhku läbilaskev riietus ja peakate. Või siis jälgida kella — soovitav oleks mitte kella 11 ja 16 vahel viibida riieteta otsese päikesekiirguse käes. Kõige parem oleks selles ajavahemikus viibida varju all. On ka olemas käevõrud ja käepaelad, mis annavad värvi muutusega märku, et aeg on varju minna. Kahjuks peab ütlema, et tervislikku päevitust ei ole olemas. On küll tervislik viibida värskes õhus, kuid nahk ei peaks sedavõrd palju päikesekiirgust saama, et ta pruuniks läheb. Päevitus on naha vastus reaktsioon UVK kahjustavale toimele. Nahk hakkab tootma suuremal hulgal pigment melaniini, et UVK kahjustav toime naha sügavamate kihtideni ei jõuaks. Iga päevitusega lisandub nahale erinevaid kahjustusi, pigmentatsioonihäireid. Päevituse tulemusena kiireneb naha vananemine, samuti tõuseb nahavähi ja melanoomi tekke risk. Uuringutes on leitud, et melanoomi haigestumise riski tõstavad päikesepõletused lapsepõlves, kuid ka hilisemas elus. Ka intensiivse päikese käes viibimine (näit. soojal maal puhkamine) kui ka kumulatiivne ehk siis aja jooksul lisanduv UVK kogudoos tõstavad haigestumist teatud tüüpi nahavähkidesse ja ka melanoom. SPF 50 on näidustatud heledate ja tundlike (I ja II ) nahatüüpide, fotoallegiliste nahalöövete, pigmentatsioonihäirete ja mõnede nahahaiguste (rosaatsea, erütematoosne lupus) korral, samuti peale laserlihvimist või keemilist koorimist ja valgustundlikkust tõstvate ravimite (mõned antibiootikumid, rasedusvastased pillid, diureetikumid, antihistamiinikumid, antidepressandid jt.) võtmise ajal. Sünnimärkide juures tuleks eelkõige jälgida nende suurust (üle 4mm), kuju ja värvust. Tavalisi, pisikesi, korrapäraseid sünnimärke ei pea kontrollima, neid esineb peaaegu kõigil inimestel, need ei ole ohtlikud. Kontrollida tuleks dermatoloogi juures siis, kui mõni sünnimärkidest hakkab järsult suurenema, muutub ebakorrapäraseks või esinev värvuse osas mustjas-sinakat läiget. Kontrollida tuleks ka siis, kui nahale tekib mingi täiesti uus pigmentlesioon, mida varem pole olnud, kuid mis suureneb. Paraku esineb ka amelanootilist melanoomi. Seega, kui leiate nahalt roosa sõlme (ei mõtle selle all pehmet näsa), mis kasvab või haavandub, siis tuleb kontrollida.			OSCAR-2019
Kui ma ütlen, et ta ei mõtle ise, et ta on konstrueeritud asjadest, labase turunduse poolt ajupestud tüüp, siis kas ma ei ole ise allutaja, hullem veel kui üleilmse kaubaketi värvatud müügiagent. Ma vaatasin ta peale ja arvasin, et ta on rumal elektrijänes, kes jookseb sinna, kuhu vool lastakse. Eeldasin, et tal ei ole mõtte- ega valikuvõimet, et ta on masendavalt tühi reklaamtahvlieelsest teadmisest. See oli minu taju ning tõlgendus ning see röövis temalt subjektsuse või selle viimased riismed, kui ta väljaspool minu taju siiski oli subjekt. Seda naeruväärsem oli minu viha ja põlgus selle roboti, küborgi või klooni vastu. Ei ole kultuurieelset teadmist seksuaalsusest, eelkõige on see defineeritav – heteroseksuaalsus on inimseksuaalsuse tüüp, mille puhul iha objektiks on inimene, kelle sugu erineb subjekti soost. Ka sugu saab defineerida. Teadmisi soost on toitnud vähemalt 68 aastat feministlikku teoretiseerimist ja väitlusi. Sugu on nii eraldivõetuna kui ka kombinatsioonis kõik järgnev: kokkuleppeline inimeste liigitamise ja kirjeldamise viis, keeleline tähis inimese dokumentides, ideoloogiline võimumehhanism, mis jagab õigusi ja vahendeid vastavalt enda kehtestatud segregatsiooninormile (s.t sugu kui soosüsteem). Segregatsioon, mis on paralleelne rassistlikule segregatsioonile. Mitte seksism ei ole rassismi ekvivalent, vaid soosüsteem, kusjuures ka mittebinaarne soosüsteem, kus sugusid on rohkem kui kaks, ent sooline liigitus on endiselt põhjapaneva tähtsusega. Sugu on nagu rass, seda ei ole olemas mujal kui ideoloogide ning nende järgijate peas. Rassism ei ole mitte üksnes rassiliigitusel põhinev võimuhierarhia, rassivaen ja rassieelarvamusest tõukuvad kuriteod, vaid juba liigituse akt iseeneses. Sama on lugu sooga. Kui heteroseksuaalsuse määratluse kese on sugu, täpsemalt iha subjekti ja iha objekti erisoolisus või erinev sooline identifitseerimine, mis ise ei ole muutumatu ega antu, siis ei saa ka heteroseksuaalsus seda olla. Ega olegi. Näiteks: märget N passis kandev inimene soovib armusuhteid inimesega, kelle dokumentides identifitseerib teda muu hulgas tunnus M. Üks neist subjektidest on transsooline, kes tahab muuta oma passis oleva soomärke vastavaks oma tunnetatud sooga või soo soovitud väljendusega. Mis saab nüüd heteroseksuaalsest määratlusest? See valgub ja virdab. Pean tunnistama, et mind ei ole kunagi seksuaalsuse teema väga huvitanud, s.t seksuaalsuse sõnastamine. Olen olnud hämmingus, kui subjekt peab end või oma seksuaalsuhete eelistusi mõne tähe või sõnaga tähistama või defineerima. Kuidas seda teha? Kas naine või inimene, kes identifitseerib end naisena, kelle partner on mees, on hetero? Aga kui samal naisel tekib suhe teise naisega, kas siis saab temast lesbi – L? Ning kui tal seejärel on jälle suhted meestega, on ta järelikult Bi? Kui ta magab transsooliste või binaarsest soojaotusest lahtiütelnutega, on ta Q – hübriid, (k)väärakas? Jah, seksuaalsus ei ole sünnijärgne, ei ole kivistunud, vaid voolav ja muutuv. Erinevalt seksuaalsusest on mind alati käivitanud soo teema, mitte lihtsalt paelunud, vaid reageerima ergutanud. – Soosuhted (mitte sugude suhted!), soohierarhia ja selle idiootsus, sooline ebaõiglus, millest ei ole võimalik mööda vaadata, seda küsimuse alla panemata jätta, binaarne soosüsteem kui vägivallamehhanism, mida peab igal elusammul lammutama … Aastaid olen mõlgutanud mõtteid, mida osas LGB-kogukondades ei tohi valjult välja öelda – kuivõrd on nende tähtede ja nende tähistatu valimine seotud vaba tahte ja eetilise eluviisi valinu tingitusega, mitte sünnijärgse (geneetilise) ettemääratusega. Nõnda nagu ei saa enam olla korraga feminist ja parempoolne konservatiiv, republikaan või IRLi toetaja ning mõni võiks jätkata: feminist ja lihasööja jne, jne. Ma ei taha ega kavatse väidelda nendega, kes lesbide, geide ja biseksuaalsete inimeste kodaniku- ja sotsiaalõiguste eest võitluses on valinud strateegiaks normaliseerida ja essentsialiseerida Lid Ged ja Bed. Nende positsioon on minu silmis poliitstrateegia, sellega ei pea nõustuma ega sama tegutsemisviisi kasuks valima. Subjekti seksuaalne identiteet on valik, soovin uskuda, et üha vabam vanuse lisandudes ning hoolimata üha jõulisemalt pealetungivast heterofašistlikust poliitsurutisest. Seega, paljude vabaduste ja õiguste – abordi, kontratseptiivide, erinevate seksuaalsuste ja sooliste eneseväljenduste –, ja veel palju muu vastu astuvad rühmitused on tabanud märki – lesbide seksuaalsus ei ole loomulik, nagu ei ole ka heteroseksuaalsus loomulik. Miks räägin aga seksuaalsusest kui millestki, mis on allutatud tehnoloogiale või mis on vähemalt tehnokäideldav? Kas ei lähe see vastuollu juba väidetuga, et seksuaalset enesemääratlust iseloomustab vaba tahe ja valik? Millist tehnoloogiat silmas pean ja kellele on see kättesaadav? Need on tehnoloogiad, millega muuta oma ihakeha vastavaks ihanormidele ja -ideaalidele: pikendada peenist, paisutada büsti ja biitsepsit. Samuti on nendeks multimeedia tehnoloogiad, nagu pornovisuaalia, eetri-videovestlus ja -kiimlus (ingl live videochat), seks-videomängud, mis kultiveerivad, või kui soovite, madaldavad, väljendavad, kanaliseerivad ja toidavad meie ihasid. Heteroessentsialistide armastatud lugu sellest, kuidas ürgnaiselik koopaelanik kohtub teisega, kel puudub naiselikkus, millest süttib ürgiha, mis eelneb igasugusele kasvatusele, kultuurile või milles puudub igasugune ambivalentsus või kahtlus, on vaid fantaasia, mida ei oleks ilma pornotööstuse tehnoloogiata. Seksuaalsus on ka farmakotehnoloogiate teenistuses ja vastupidi. See seisneb ravimitööstuse toodete välja- ja ettekirjutamises ning manustamises, et vaigistada või võimendada oma ihasid, kontrollida libiidot ja hormoonisekreeti, tuimendada meeleheidet või sundida taanduma naiselikel anatoomilistel karakteristikutel (nt rasvkude rindades), et kutsuda esile mehelikeks ehk meesihaobjektiga seostuvat (madal hääl, kehakarvad). Võimas ja tänu reklaamitööstusele mõjutusvõimas ilutööstus ei ole niivõrd subjekti, kuivõrd subjekt katteelundkonna siledamaks ja tumedamaks muutmise tehnoloogiate teenistuses, et viia keha kooskõlla tööstuse loodud seksikuse ilustandardiga. Mainitud tehnoloogiad ei ole mõistagi puutumuses kõigiga, mitte kõik inimesed eri maailmajagudes või sotsiaalsetes klassides ei ole neile tehnoloogiatele ühtviisi allutatud, nagu ei ole ka subjektidel samaväärset vabadust öelda lahti neist tehnoloogiatest ning üritada elada elamisväärset elu, trotsides norme ja survemeetodeid, mis nende tehnoloogiate objektiks ja subjektiks olemist ette näevad. Jääb küsimus, kas tehnoloogia vangistab või vabastab seksuaalsuse. Subjekti seksuaalne enesemääratlus ei toimu tehnoloogiatest tühjal väljal. Ka tehnoloogiaid ja tehnoloogiasüsteeme, mille ambitsiooniks võib olla allutada subjekti, saab subjekt panna enese kasuks tööle, leida vastuhakuviise ja vabakäiguurgusid. Need on tehnoloogiad, mis võimaldavad luua ja kujundada keha, mis on seksuaalse identiteedi läte, väljendus ja sihtobjekt. Võib-olla loovad muu kõrval just ka tehnoloogiad mõtte- ja tegutsemisvabadust võimaldava ruumi, mida on Judith Butleri sõnul vaja, et subjekt saaks määratleda oma sugu, seksuaalsust ja keha. Veel on oluline, kes räägib – sa pead valima ühe tähtedest või paar, aga sa pead olema liigitatav. Valikuruumi avardumisega sulavad identiteedid üksteisesse, tekivad üha keerulisemad sümbioosid, kuni inimene on nagu tihedalt maamärke täis tepitud maastik või maakaart – ristuvaid punkte ja jooni on nii palju, et võimatu on öelda, mis on subjekti täpsed koordinaadid. See on subjekti vabadus olla ühiku asemel maastik ja kõik sellel leiduv.			OSCAR-2019
See artikkel räägib Tamsalu linnast; samanimelise küla kohta Saaremaal vaata artiklit Tamsalu (Lääne-Saare); samanimelise endise küla kohta Harjumaal vaata artiklit Tamsalu (Kohila vald). Tamsalu on vallasisene linn Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas. Linnaõigused sai Tamsalu 26. oktoobril 1996. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli linna elanike arv 2572. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnas 2236 elanikku, neist eestlasi 1850 (82,7%).[3] Esimesed kirjalikud teated on aastast 1512, kui mainiti mõisa nimega Tamsal.[4] Mõisa ümber tekkis küla, kuid mitte suuremat asustust. Koos Tallinna–Tartu raudtee rajamisega 1876. aastal kasvas Tamsalu tähtsus ja raudteejaama ümber tekkis alevik. Tamsalusse rajati lubjatööstus, mille algsest osast on tänapäeval järel varemed. Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike jm ainete või organismide temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Sõna võttis prantsuskeelsena (thermometre, praeguses kirjaviisis thermomètre) 1624 kasutusele Jean Leuréchon. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos 'soe' ja metron 'mõõt'. On teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõtis õhktermoskoobiga 4. sajandil eKr Philo Bütsantsist ja 3. sajandil eKr ehitas Ctesibius vedeliktermoskoobi. Galileo Galilei ehitas oma temperatuuri mõõtmise seadme umbes 1597. aastal. Sellel ajal nimetati seda seadet õhktermoskoobiks. 1611. aastal kalibreeris Galilei termoskoobi Sanctorius, võttes miinimumpunktiks lume sulamise ja maksimumiks küünla leegi temperatuuri. Esimesed teated vesitermomeetrist pärinevad aastast 1632, selleks on Jan Rey vedeliktermobaromeeter. Alkohol- ehk piiritustermomeetri valmistas 1650. aastal Toscana hertsog Ferdinand II. Elavhõbetermomeeter on olemas 1657. aastast. Aastal 1672 valmistas Hubin elavhõbe-vasknitraattermomeetri. 1695. aastal katsetas Guillaume Amontonsi oma kolme vedeliktermomeetrit. 1701. aastal fikseeris taanlane Ole Christensen Rømer termomeetri püsipunktid, milleks on vee keemine, mis võrdub 60 ühikuga, ja vee külmumine, mis on võrdne −75 ühikuga. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid võib liigitada järgmiselt: Termomeetrid, mis säilitavad pärast seadistamist esinenud miinimum- või maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud meditsiiniline termomeeter ahk rahvakeeles kraadiklaas. Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C. Termomeetri temperatuuriskaala astmik põhineb mingil kindlal füüsikaseadusel: Rømeri, Fahrenheiti, Réaumuri ja Celsiuse termomeetrite skaalad soojuspaisumisel ning Kelvini ja Rankine'i skaalaga termomeetrid termodünaamika II seadusel. Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti\| poolt 1714. aastal loodud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sümboliks on °F. Fahrenheiti termomeetreid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. René-Antoine Ferchault de Réaumuri piiritustermomeetri skaala on jagatud 80 võrdseks osaks ehk Réaumuri kraadiks. See skaala võeti kasutusele 1730. aastal ja sümboliks on °Re. Réaumuri skaalal on jää sulamistemperatuur 0 kraadi ja vee keemistemperatuur 80 kraadi. 1742. aastal võttis Anders Celsius kasutusele sajaks jaotatud skaalaga termomeetri, millel vee keemispunkt on 0 ja jää sulamispunkt −100 kraadi. Kuna sellist skaalat oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linne 1745. aastal selle skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadi. Sellisest termomeetrist on saanud kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter, sümboliks °C. Celsiuse skaala on Fahrenheiti skaalaga seotud järgmise valemiga: 1851. aastal võtis inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin) kasutusele absoluutse temperatuuriskaalaga ehk Kelvini skaalaga termomeetri, mis kuulub termodünaamilise skaalaga termomeetrite hulka. Absoluutse temperatuuriskaala järgi saab temperatuur olla ainult positiivne. William John Macquorn Rankine'i 1859. aastal kasutusele võetud termodünaamiline temperatuuriskaala on samasuguse jaotusega nagu Fahrenheiti skaala, kuid Rankine'i skaala nullpunkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks. Vee kolmikpunkt on sellel skaalal 491,688 °R. Rankine'i temperatuuri sümboliks on °R, vahel ka °Ra. Kelvin ja Rankine'i kraad on omavahel seotud järgmiselt: Celsiuse skaala võeti 1927. aastal esimese praktilise temperatuuriskaala aluseks. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal (International Temperature Scale of 1990 ehk ITS-90), mis on järjekorras seitsmes. Rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala, mille sisuks on 17 loodusliku etaloniga võrdluspunkti (referentspunkti) vahemikus 3 K kuni 1358 K, mis on sobitatud 17 punktis Celsiuse skaalasse. Võrdluspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel metallide sulamistemperatuurid. Viimane vastuvõetud temperatuuriskaala defineerib nii rahvusvahelise Kelvini temperatuuri, mille tähiseks on T 90 {\displaystyle T_{90}} ja sümboliks K, kui ka rahvusvahelise Celsiuse temperatuuri, mille tähiseks on t 90 {\displaystyle t_{90}} ja sümboliks °C. Ühtlasi seotakse need kaks skaalat omavahel: Klaastermomeeter koosneb vedelikureservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga paisumistorust. Anum täidetakse paisuva ainega, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või ka vedel gallium. Reservuaar koos skaalaga varustatud toruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla mitmesugusea kuju või suurusega. Klaastermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus −80 °C – +600 °C, galliumtermomeetritel aga kuni +1200 °C. Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik (suvalise pikkusega) ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täitva aine rõhku. Täiteaineks on enamasti vedelik või aur. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse täiteaineks gaasi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral sõltub rõhk ainult temperatuurist mõõtekohas. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C kuni +300 °C. Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast või termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetallvarras temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. Termoelektrilisi termomeetreid liigitatakse omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriks on harilikult termotakisti või termopaar. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit. Termopaar koosneb kahest eri metallist elektrijuhtmest (nt kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja see liitekoht pannakse temperatuuri mõõtmise piirkonda. Termopaari vabade otste vahel tekkib termopinge, mis on otseses sõltuvuses temperatuurist liitekohas ja mida mõõdetakse millivoltmeetri või mõne muu mõõteriistaga. Täppismõõtmistel kasutatakse diferentsiaaltermopaari (kahte termopaari), mille ühte termopunkti hoitakse püsitemperatuuril, näiteks sulavas jääs. Eri tüüpi termopaaridega saab mõõta temperatuure vahemikus −270 °C kuni +2500 °C. Takistustermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga logomeetrit või mõõtesilda. Tänapäeva levinuimad termomeetrid on elektroonsed termomeetrid, mille töö põhineb p-n-siirde pingelangu temperatuurisõltuvusel. Sellised on, näiteks, enamus meditsiinilisi termomeetreid.			OSCAR-2019
See viiepäevane juhendaja juhendab kursusi õpilastele, kes haldavad ja hoiavad SQL Serveri andmebaase, kellel on teadmised ja oskused SQL serveri andmebaasi infrastruktuur. Lisaks sellele on see kasulik inimestele, kes arendavad rakendusi, mis pakuvad sisu SQL Serveri andmebaasidest. Selle kursuse esmane sihtrühm on üksikisikud, kes haldavad ja hooldavad SQL Serveri andmebaase. Need inimesed täidavad andmebaasi haldamist ja hooldust oma peamise vastutusvaldkonnana või töötavad keskkondades, kus andmebaasid mängivad olulist rolli oma põhiülesandes. Selle kursuse teisejärgulised vaatajaskonnad on isikud, kes arendavad rakendusi, mis pakuvad sisu SQL Serveri andmebaasidest. Andmete kaitsmine teie Microsoft SQL Serveri andmebaasides on hädavajalik ja nõuab põhjalikke teadmisi probleemidest ja SQL Serveri turvafunktsioonidest. See moodul kirjeldab SQL Serveri turvamudeleid, sisselogimisi, kasutajaid, osaliselt sisalduvaid andmebaase ja serveritevahelist autoriseerimist. Õppetunnid Rollide kasutamine lihtsustab kasutajate õiguste haldamist. Rollide abil saate kontrollida autentimisega kasutajate juurdepääsu süsteemiressurssidele, mis põhinevad iga kasutaja töökohustustel, selle asemel, et anda kasutajatele õigusi, saate anda rollile õigusi, seejärel muuta kasutajad rollide liikmeks. Microsoft SQL Server sisaldab serveri tasemel ja andmebaasi tasemel määratletud turvalisusrollide toetust. Õppetunnid Eelmistes moodulites olete näinud, kuidas Microsoft SQL Serveri turvalisus on korraldatud ja kuidas lubadekomplektid serveri- ja andmebaasi tasemele määrata, kasutades serveri fikseeritud rulle, kasutaja määratud serveriliikmeid, fikseeritud andmebaasi rolle ja rakenduse rolle. Viimane samm lubades kasutajatel juurdepääsu SQL Serveri ressurssidele on kasutajate ja rollide lubamine ligipääsuks serveri ja andmebaasi objektidele. Selles moodulis näete, kuidas nende objektide õigusi hallatakse. Lisaks andmebaasi objektide juurdepääsuõigustele pakub SQL Server võimalust määrata, millised kasutajad võivad koodi käivitada, näiteks salvestatud protseduurid ja funktsioonid. Paljudel juhtudel on need õigused ja andmebaasi objektide õigused kõige paremini konfigureeritud skemaatilisel tasemel, mitte üksikute objektide tasemel. Skeemil põhinevad loataotlused võivad teie turvalisusarhitektuuri lihtsustada. Te uurite lubade andmist skeemi tasemel selle mooduli viimases õppetundis Kui konfigureerite oma Microsoft SQL Serveri süsteemide turvalisust, peaksite tagama, et vastate mõnele teie organisatsiooni andmekaitse nõuetele vastavusele. Organisatsioonid peavad sageli järgima tööstusharuspetsiifilisi eeskirju järgivate eeskirjade kohta, mis volitatakse kogu andmetele juurdepääsu auditeerimist. Selle nõude täitmiseks pakub SQL Server mitut võimalust auditeerimise rakendamiseks. Teine ühine vastavusnõue on andmete krüptimine, et kaitsta volitamata juurdepääsu eest juhul, kui juurdepääs andmebaasifailidele on kahjustatud. SQL Server toetab seda nõuet läbipaistva andmete krüpteerimise (TDE) abil. Selleks, et vähendada teabeallikaks oleva teabe lekkimise ohtu kasutajate poolt, kellel on administratiivne juurdepääs andmebaasile, saab tundlikke andmeid sisaldavaid veerge, nagu näiteks krediitkaardinumbreid või riiklikke identinumbreid, krüpteerides kasutades alati krüptitud funktsiooni. See moodul kirjeldab SQL Serveri auditeerimise võimalusi, kuidas kasutada ja hallata SQL Serveri auditi funktsiooni ja kuidas rakendada krüptimist. Üks andmebaasi administraatori rolli üks olulisemaid aspekte on tagada, et organisatsioonilised andmed on usaldusväärselt varundatud, nii et rikete korral saab andmeid taastada. Kuigi arvutitehnoloogia on teadnud vajadust usaldusväärsete varukoopia strateegiate järele aastakümneid, arutasid need ka pikka aega kahetsusväärsetes andmetes kaotatud lugudes endiselt tavapäraseks. Veel üks probleem on see, et isegi siis, kui olemasolevad strateegiad töötavad nii, nagu need olid kavandatud, ei suuda tulemused ikkagi korrektselt täita organisatsiooni tegevuse nõudeid. Selle mooduli puhul saate kaaluda, kuidas luua strateegial, mis vastab organisatsioonilistele vajadustele, tuginedes olemasolevatele varundumismudelitele, ning tehingu logide rolli andmebaasi järjepidevuse säilitamisel. Eelmises moodulis õppisite, kuidas planeerida SQL Serveri süsteemi varukoopia strateegiat. Nüüd saate teada, kuidas SQL Serveri varukoopiaid teha, sealhulgas täieliku ja diferentseeritud andmebaasi varukoopiaid, tehingute logi varukoopiaid ja osalisi varukoopiaid. Selles moodulis kirjeldatakse, kuidas rakendada erinevaid varundamisstrateegiaid Eelmises moodulis õppisite, kuidas luua Microsoft SQL Server 2016i andmebaaside varukoopiaid. Varundusstrateegia võib hõlmata mitut erinevat tüüpi varundamist, mistõttu on oluline, et saaksite neid tõhusalt taastada. Sageli taastate andmebaasi kiireloomulises olukorras. Peate siiski tagama, et teil on selge plaan selle kohta, kuidas jätkata ja edukalt andmebaasi nõutud asukohta taastada. Hea kava ja arusaamine taastamisprotsessist võib aidata vältida olukorra halvenemist. Mõned andmebaasi taastamised on seotud süsteemi rikkega. Sellistel juhtudel soovid süsteemi taastada võimalikult lähedal sellele riigile, mis oli enne ebaõnnestumist. Mõned tõrked on siiski seotud inimese veaga ja te võite süsteemi taastada enne seda viga. SQL Server 2016 punkti-in-time taastamise funktsioonid aitavad teil seda saavutada. Kuna need on tavaliselt palju suuremad, on süsteemiandmete rikked tõenäolisemalt kasutajate andmebaasid kui süsteemandmebaasid. Kuid süsteemiandmebaasid võivad mõjutada tõrkeid ja nende taastamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata. Eelkõige peate mõistma, kuidas iga süsteemi andmebaasi taastada, kuna te ei saa kasutada sama protsessi kõigi süsteemibaaside jaoks. Selles moodulis näete, kuidas taastada kasutaja- ja süsteemiandmebaasid ning kuidas taastada hetkepunkti. Õppetunnid Microsoft SQL Serveri poolt pakutavad tööriistad muudavad administreerimise lihtsamaks võrreldes mõne muu andmebaasimootoriga. Kuid isegi siis, kui ülesandeid on lihtne teostada, on sageli vaja üleskutset korduda korduvalt. Tõhusad andmebaasi administraatorid õpivad korduvate ülesannete automatiseerimiseks. See võib aidata vältida olukordi, kus administraator unustab ülesande täitmiseks vajalikul ajahetkel. Veelgi olulisem on see, et ülesannete automatiseerimine aitab tagada nende järjepideva täitmise iga kord, kui neid täidetakse. See moodul kirjeldab, kuidas SQL Server Agent kasutada töökohtade automatiseerimiseks, töökohtade turvalisuse kontekstite seadistamiseks ja multiserveri tööde rakendamiseks. Õppetunnid Selle moodi muud moodulid on näidanud vajadust minimeerida kasutajatele antud õigusi, järgides "vähima privileegi" põhimõtet. See tähendab, et kasutajatel on ainult need õigused, mis neil on vaja oma ülesandeid täita. Sama loogika kehtib lubade andmise kohta SQL Serveri agendile. Kuigi SQL Serveri agentuuri teenusekonto kontekstis on kõik töökohad kerge täita ja selle konto konfigureerida halduskontoga, võib selle tulemuseks olla halb turvakeskkond. Oluline on mõista, kuidas luua minimaalse privileegi turvakeskkond SQL Server Agent.Lessonsi töötab Microsoft SQL Serveri ennetava käitlemise üheks võtmeaspeks on tagada, et olete kursis serveris esinevate probleemide ja sündmustega. SQL Server logib rikkalikult teavet probleemide kohta. Saate seda konfigureerida, et teavitada teid automaatselt, kui need probleemid ilmnevad, kasutades hoiatusi ja teateid. Kõige levinum viis, kuidas SQL Serveri andmebaasi administraatorid saavad teavet huvipakkuvate sündmuste kohta, on e-kirjaga. See moodul hõlmab SQL Serveri andmebaasi andmebaasi konfiguratsiooni, hoiatusteateid ja teateid ning Microsoft Azure'i SQL-andmebaasi teadete konfiguratsiooni. Õppetunnid See moodul näeb välja, kuidas kasutada Windows PowerShellit Microsoft SQL Serveriga. Ettevõtted peavad pidevalt oma IT-infrastruktuuri säilitamise tõhusust ja usaldusväärsust suurendama; PowerShelliga saate seda efektiivsust ja usaldusväärsust parandada, luues skripte ülesannete täitmiseks. PowerShelli skripte saab testida ja rakendada mitmel korral mitmele serverile, säästes teie organisatsiooni nii aega kui ka raha Tulemuslikkuse mõõdiku jälgimine annab suurepärase võimaluse andmebaasi lahenduse üldise jõudluse hindamiseks. Siiski on juhtumeid, kui peate Microsofti SQL-i näites toimuvat tegevust põhjalikumalt analüüsima - probleemide tõrkeotsing ja töökoormuse optimeerimise võimaluste väljaselgitamine. SQL Serveri laiendatud sündmused on Microsoft SQL Serveri andmebaasi mootori sisse ehitatud paindlik ja kergekaaluline sündmuste käitlemise süsteem. See moodul keskendub laiendatud sündmuste arhitektuurilistele mõistetele, tõrkeotsingu strateegiatele ja kasutusskeemidele. Õppetunnid Microsoft SQL Serveri andmebaasi mootor võib töötada pikka aega ilma haldusvajadusteta. Kui aga te regulaarselt jälgite andmebaasiserveris toimuvat tegevust, saate probleemide lahendamiseks enne nende tekkimist. SQL Server pakub mitmeid tööriistu, mida saate kasutada praeguse tegevuse jälgimiseks ja eelmise tegevuse üksikasjade salvestamiseks. Sa pead teadma, mida iga tööriist teeb ja kuidas seda kasutada. Selle jälgimiseks vajalike tööriistade toodangu mahtu saab hõlpsasti kätte saada, seega peate ka õppima võtteid nende väljundi analüüsimiseks. Kui Microsofti SQL Serveriga koostööd tegevad andmebaasi haldajad peavad tõrkeotsingute korral võtma olulise rolli, eriti kui SQL-serveri andmebaasidel põhinevate ärikriitiliste rakenduste kasutajad ei tööta. Oluline on kasutada kindlat metoodikat probleemide üldiseks lahendamiseks ja kursis kõige sagedasemate probleemidega, mis võivad tekkida SQL Serveri süsteemidega töötamisel. Õppetunnid Kuigi Microsofti SQL-serveris asuvaid suures koguses andmeid sisestavad otse kasutajad, kes kasutavad rakenduste programme, on sageli vaja andmeid teistelt asukohtadelt üle kanda ja SQL Serverist välja. SQL Server pakub tööriistade kogumit, mida saate andmete ja andmete edastamiseks kasutada. Mõned nendest tööriistadest, näiteks bcp (hulgioptsiooni programmide) utiliit ja SQL Server Integration Services, on andmebaasi mootorist väljaspool. Muud tööriistad, näiteks BULK INSERT avaldus ja OPENROWSET funktsioon, on kasutusele võetud andmebaasi mootoris. SQL Serveriga saate luua ka mitmetasandilisi rakendusi, mis pakuvad kõiki kasutajaandmebaasis olevaid tabeleid, vaateid ja objektiobjekte ühte kasutuselevõtuüksusesse. Selles moodulis uurite neid vahendeid ja võtteid, et saaksite andmeid SQL Serverist ja sealt eksportida. Õppetunnid			OSCAR-2019
Aasta tagasi istusid koguduse diakon Meelis Malk ja koguduse liige (projektijuht) Aili Ilves ühiselt laua taga ning kirjutasid projekti Euroopa Liidu maaelu arendamise programmile Leader, et saada raha talvekiriku ehitamiseks. Hoone iseenesest oli juba olemas kiriku kabeli näol, millel ei olnud viimasel ajal õiget otstarvet. Ideegi oli juba üpris ammune. Ja kabeli rekonstrueerimise projekt oli ka olemas. Veel oli puudu raha. Õnneks on Kodukant Läänemaa Leaderi programmi strateegiliste meetmete hulgas meede „Elukeskkonna parandamine, mille eesmärgiks on piirkonna eripära hoidmine ja arendamine ning piirkonna arenguks vajalike teenuste kättesaadavuse suurendamine“. Leidsime, et meie talvekiriku idee sobib selle meetme alla väga hästi. Projekti eesmärk on teenida inimesi mugavamates tingimustes ja samas on rekonstrueeritud kabel, millega on tagatud kultuuripärandi objekti säilimine ja kasutamine. Projekti maksumus oli 32 660 eurot, millest toetuse osa 27 660 eurot. Ülejäänu panustas kogudus omaosalusena. Tööde tegijaks oli OÜ Restech Läänemaalt. Karuse kirik on tüüpiline keskaja kirik. Esmamainitud aastast 1267. Sellest tulenevalt on kirik aasta ringi külm. Kogudusel puudub käesoleval ajal võimalus renoveerida kogu pühakoda ja rajada tänapäevane küttesüsteem. 21. oktoober algas lõikustänupüha teenistusega veel suures kirikus. Osalejaid oli üllatavalt palju nii lähemalt kui kaugemalt. Nagu Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Arne Hiob oma Facebooki-postituses hiljaaegu kirjutas: „Lõikus on palju laiem nähtus kui viljakorjamine põllult. Piiblis räägitakse lõikustunnist kogu ilmamaale. Nii ei peaks ka meie lõikustänupühal mõtlema mitte ainult toidule laual, vaid viljale kogu meie elus.“ Meiegi olime sel päeval eelkõige tänulikud selle eest, et Jumal on andnud meile võimaluse saada osa talvekiriku rajamisest. Kui teenistus läbi oli, suundusime kogu seltskonnaga talvekirikusse. Diakon Meelis Malk ja õpetaja Kaido Saak avasid uksed ning palusid kõigil lahkesti sisse tulla. Ja nagu öeldakse, et häid lambaid mahub palju ühte lauta, siis mahtusime meiegi kõik koos sinna sisse ära. Vanemad inimesed said istuma, osa rahvast seisis püsti. Õpetaja ja diakon pühitsesid talvekiriku. Kogu tseremooniat kaunistas oma lauludega Martna koguduse koor: „Hooli ja hoia, hoia ja hooli. Imetle maailma mõlemaid pooli. Valget ja musta, külma ja sooja, päikest, mis tõuseb, ja kuud, mis läeb looja … See, mida külvad, kord kannab vilja!“ Martna koguduse õpetaja Küllike Valk andis üle kingituse. Projekti kirjutamine on vilja kandnud ja talvekirik on valmis kasutamiseks. Kingitused vastu võetud ja pildid tehtud, suundusime tagasi suurde kirikusse, et osa saada kohvilauast. Enne seda luges projektijuht ja UI üliõpilane Aili Ilves veel tänupalve: „Me oleme tänulikud selle eest, et Jumal on olnud meile teenäitajaks ja aidanud inimestel teha õigeid otsuseid, tänu millele on meil täna valmis saanud talvekirik. Me palume juhatust ka edaspidiseks, et Jumal juhataks meid õigete allikate juurde, leidmaks vahendeid suure kiriku muutmiseks ilusamaks ja hubasemaks kohaks, et me ükskord taas saaksime tänutundes tulla ja tähistada lõikuspüha! Aamen.“ Laste- ja Noorsootöö Ühendus kutsub lastetöötegijaid 1.–3. augustini Vormsi koguduse pastoraati ja kirikusse tutvuma kolleegidega, jagama kogemusi, mõtteid ja ideid oma tööst. Võimalus puhata ilusas looduses, olla osaduses ja ammutada jõudu ja kinnitust jumalasõnast ja palvest. Pühapäevakoolidesse tuleb üha enam lapsi, kellel on tähelepanuhäire, keskendumisraskused ja / või muu erivajadus. Kuidas nende väljakutsetega toime tulla nii, et kõigil oleks rühmas hea olla? Teemat avab ja arutab koos meiega Tallinna Ristiku põhikooli arendusjuht metoodilise töö alal, pühapäevakooliõpetaja Ruuda Lind. Suvepäevadele on võimalik tulla ka koos perega. Lastele ei ole korraldatud lastehoidu, vanemad vastutavad oma laste eest. Suvepäevade osavõtumaks inimese kohta on 5 eurot, hinnas majutus Vormsi koguduse pastoraadis, söök ja programm. Eelkooliealistele tasuta. Praamid väljuvad Rohukülast 16.15, 18.15 ja 20.15. Autoga tulijad peavad broneerima autole koha praamil. Auto võib jätta Rohuküla sadama parklasse, saame tulla Sviby sadamasse autoga vastu. Tartu ülikooli usuteaduskonna ruumes pidas kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool intensiivseminari «Religious Change» (Religioosne muutus). Kahepäevasest seminarist võtsid osa muusika- ja teatriakadeemia, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja kunstiakadeemia doktorandid ja õppejõud ning see toimus koostöös kultuuriteooria tippkeskuse ja Tartu ülikooli usuteaduskonnaga. Toimus kolm loengut, mida lugesid sotsioloogid prof Jim Beckford Warwicki ülikoolist ja prof Linda Woodhead Lancasteri ülikoolist ning ajaloolane prof Callum Brown Glasgow’ ülikoolist. Arutati religioosse mitmekesisuse, religioossete organisatsioonide rolli muutumise ja religiooni avalikku sfääri tagasituleku üle. Loengutele järgnenud seminaridel astusid ettekannetega üles ka Tallinna ülikooli doktorant Olga Razuvajeva ning Tartu ülikooli doktorandid Kristel Kivari ja Marko Uibu. Prof Jim Beckford, kes pidas loengu religioossest mitmekesisusest ja selle tähendusest, tõi välja kolm olulist põhjust, miks räägitakse tänapäeval palju religioossest mitmekesisusest. Esiteks on nüüdisajaks enamikust maailma riikidest kadunud ainult ühel usul baseeruv rahvuskond, teiseks on globaliseerumine ja laiem infovahetus viinud mitte ainult uudiste ja ideede, vaid ka religiooni edasikandumisele. Viimaseks on, seoses eelmainituga, üha rohkem vaja rääkida ka religioosse mitmekesisuse kaitsmisest, mille jaoks on nii Euroopas kui mujal kehtestatud seadusi, et kaitsta religioonil baseeruva diskrimineerimise ja eelarvamuste vastu. Beckfordi sõnul näitab religioosse mitmekesisuse levik tugevalt, et religioon pole, nagu paljud sotsiaalteadlased siiani on arvanud, kusagile kadumas, vaid on tugevalt avalikku ellu tagasi tulnud. Just seetõttu usub ta, et elame üle mitme sajandi religiooni jaoks väga põneval ajal. Temaga nõustus ka professor Linda Woodhead, kes pidas loengu religiooni muutumisest Euroopas viimase 20 aasta jooksul. Ta tõi välja, et tänapäeva inimese jaoks ei ole religioon kadunud või perifeerne, vaid muutunud on viisid, kuidas inimesed religiooni praktiseerivad. Kristluse kese pole uskuja jaoks enam doktriin või puhtalt tekst, vaid olulisemaks on muutunud personaalne kogemus, samuti on muutunud inimeste arvamus selle kohta, et religioosse kogemuse saamiseks või religiooni praktiseerimiseks tuleks koguneda ametlikku pühapaika. Usklikud osalevad pühaduse ja pühaliku tekitamises palju rohkem ise, kasutades selleks võimalusi, mida pakub internet, lugemisvara või tutvusringkond. Woodhead toonitas, et oluline religiooni mõjutaja on alati olnud sotsiaalsfäär. Tänapäeva inimesed sünnivad üha vähem religioossesse identiteeti, nad mõtlevad ja valivad ise, kus ja kellega usuvad. Inimesed ei suhtle enam ainult naabruskonnaga, levinud on massikommunikatsioonivahendid. Religioonide esindajad peavad valima, kas nad on kapitalismi poolt või vastu, kuidas suhtuda feminismi või kui karmilt seada reeglid, mida tuleb järgida. Sellest oleneb, kui kandev roll ühel või teisel religioonil ühiskonnas on. Näiteks töötavast süsteemist tõi Woodhead Taani kiriku, mis annab uskujatele võrdlemisi vabad käed praktiseerimise ja sotsiaalsete ettekirjutuste raames ning mängib just tänu sellele ühiskonnas märkimisväärset rolli. Nii Woodhead kui Beckford külastasid Eestit esmakordselt ning jäid toimunud seminariga väga rahule. Diskussioonid olid viljakad ja ettekanded põnevad. Ka usuteaduskonna poolne peakorraldaja dekaan Riho Altnurme jäi üritusega rahule. Loengud olid vabad kõigile kuulata ja huvilisi jätkus. Seminari käigus sai alguse mitu koostööprojekti. Altnurme sõnul oli väga kasulik, et kõik kolm lektorit olid Ühendkuningriigist, sest just seal toimuva religioossuse muutumisega on Eestit hea võrrelda, kuna ühiseid jooni on palju.			OSCAR-2019
Kas pealkiri mitte ei tundu tuttav? Seda lubavad ilmselt väga-väga paljud, aga teaostus jääb kuni kuu kanti, sest dieedi pidamine on üks ülitüütu ja stressirohke asi. Samuti on väga raske saada ennast trenniinimeseks, kui enne trennides käinud pole. Ma ise küll sellist lubadust ei anna, sest olen hetkel oma kehaga päris-päris rahul, kuid minult on nii palju küsitud kaalu kohta ja see hakkab natuke tüütuks muutuma. Tegelikult tohivad sellist nõu anda ainult toitumisspetsialistid, kuid ka mina võtsin suvel ennast korralikult ette ja kaotasin 6 kilo väga kerge vaevaga, mis teeb silmad ette paljudele dieetidele. See on kõik nii ebameeldiv minule, et sellest siin räägin, aga usun, et see meetod mida ma järgisin on palju etem juurikate närimisele ja minestamise äärele näljutamisele. Kuskilt netiavarustest? hakkas mulle külge lause: "Söö hommikul kui kuningas, lõunal kui prints ja õhtul kui kerjus." Endamisi mõtlesin, hakkab jälle see kella-kuue-jutt pihta, et peale 18.00 ei tohi ühtegi ampsukest võtta! Vähehaaval hakkasingi seda proovima, kusjuures toiduainetes ma midagi ei muutnud. Hommikul sõin kõhu korralikult täis pudrust ja lõuna ajal veel ühe prae ning vähehaaval hakkaski kõht sellega harjuma ja õhtuti enam süüa ei nurunud. Lisaks sellisele söömisele Zumbatasin 3x nädalas. Suve lõpuks olin ma kergem kuue kilo võrra ja mul oli tagasi tulnud keskkoht, mis kuhugi? kuhugi... teadmatusee kohta kaduma oli läinud. Selle dieedi (ei ma ei taha dieedi öelda.. toitumise?) hea omadus on see, et süüa võib kõike! Ka šokolaad pole keelatud, sest hommikul võib ju paar tükikest põske pista, sest see energia kulub päeva jooksul ära, eriti trennipäeval. Kiirtoitu ma muidugi vältisin ja kusjuures, varem kui tuli räige (see on see isu, mida ei saa peatada, teate küll, et kohe peab saama) Mc Donaldsi isu, ei ole ma seda alates suvest tundnud ning sinnapoole isegi oma jalga tõstnud. Nüüd aga lisan võrdluse ajast, mil alustasin ja ajast, mil olin saavutanud oma eesmärgi, olla taas 50 kg ja see kaalukaotus on mulle väga suureks kasuks tulnud uisutamises, sest nüüd on ikka palju kergem saada oma tagumik maast lahti ja teha üks korralik 2x hüpe :) Loodan lihtsalt, et kohe ei hakata targutama minu nõuande kallal, kui nii juhtub kustutan postituse hetkega, sest mina postitasin selle mõttega teisi aidata ja hoiduda dieetidest. Sõin täpselt ärkamise järgi ja söön ka siiamaani, siis sõin hommikust kella 11-12 paiku aga praegu näiteks kell 7. Suve poole, kui hiljem sõin, tuli lõunasöök alles kell 3 või 4, nüüd aga juba 11 või 12. Selle tõttu sööngi nüüd ka 4-5 paiku väikese salati või jogurti. Ära ennast jumala eest näljutama hakka, kui kõht tahab ikka süüa siis anna talle midagi kergemat, igasugused jogurtid ja müslibatoonikesed on väga head kõhu täitjad :) Lõunasöögi kohta kirjutasin juba ühes kommentaaris, et see muutub, sest toitun samamoodi ka praegu, aga nüüd on lihtsalt piir ja enam alla ei võta. Lõunasöök sõltub ärkamisajast, nt praegu kui tõusen vara ja hommikusööki söön kell 7, siis tuleb lõuna juba kell 12, aga kui suvel kella 10-12 paiku hommikusööki sõin, läks kõht tühjaks alles 3-4 paiku. Selle tõttu jäigi õhtusöök vahele. Nüüd aga pean midagi kerget ka 5 ajal sööma (jogurt, kodujuust, võileib). Lõuna ajal võid süüa ühe täiesti normaalse prae. Hetkel on minul selleks koolitoit (kartulid, liha, mõni kaste, makaronid, hautised, supid jne). Lisan veel, et sportlyzer on üks suuur-suur motiveerija. Sinna saad lisada kõik oma sõbrad/tuttavad ja hakata nendega võistlema edetabeli näol ja minu jaoks on see selline kerge võistlusmoment väga hea motiveerija ja see, kuidas õhinal peale trenni sinna oma treeningu sisse kandsin ja imetlesin, kui tubli ma olen ja kui kellestki veel ette sain... veel parem tunne!!! Soovitan :) Ojaaa, ma teeks ise ka kodus zumbat kui vaid ruumi oleks. Ükskord proovisin näiteks kodus niimodi, et eriti ei hüpanud, küll-aga võtsin kätte 1kg hantlid ja tegin zumbat kätele. Järgmine päev ei saanud ennast riidessegi panna, käed valutasid nii hullult. Kui hantleid pole, saab need väga hästi asendada ka 0,5 vett täis pudelitega (minu arvates on parimad Aura Fruiti omad, neil selline hea kumer disain, mis võimaldab pudelit käes hoida kui hantlit :) Kas sa ei söönud peale 6-te siis enam midagi?:) Ja kas praegu ka mitte?:) Ja kas belvita küpsised aitavad kaalu langetada :) Ei söönud ja siiani ei söö ka, sest kõht on harjunud sellega ning enam ei tule isegi mitte õhtuti isu :P Belvita küpsised ei langeta kindlasti kaalu ainevahetuse kiirendamise mõttes, kuid seal on palju liitsüsivesikuid, mis hoiavad kõhu väga kaua täis, seega aitavad need koomale tõmmata portsjonite arvult :) kui kaua võttis aega sul, et kõht harjuks ära peale 6-te mitte sööma?:) Ja kas te tõesti salendab? Ja siis, kas oskaksid soovitada kodus tegemiseks mingit täispikka zumba trenni?:) See, mida soovitasid, seal vist kõik videod mõne minutised.. umbes kuuaega, ma päris täpselt isegi ei mäleta, aga seda tean et kaua sellega küll ei läinud :) täispikki zumbtarenne polegi netis üleval, proovi sealt nendest videodest endale üks treening kokku panna ja samuti kui oled nutiseadme omanik siis väga hea programm on daily workout, millega saad kombineerida endale vastava lihas- või kardiotreeningu :) Seda on hea kuulda, tegelikult võtsin ma seda pisut katse-eksitus-meetodina ja selle tõttu pingutasingi nii kuis jaksasin, et näha kas see õhtul söömise ära jätmine tõesti toimib :) Siis kui isu tuli võtsin ikka, aga tingimus oli see et hommikupoole ehk siis enne lõunat. Pole mõtet keha stressi viia selle keelamisega, nii hakkavadki veel suuremad istud tulema ;)			OSCAR-2019
Kui sul ei ole autot ei pääse sa tööle ja kui sa ei pääse tööle ei saa sa teenida raha. Euribor - mis see on ning miks on see tähtis?. Olen sel teemal temaga korduvalt vestelnud ning kaasanud ka kitsa ringi sõpru kes mõistaksid kuid abi ei näi tulevat. Kiirlaenud töötutele paistavad ahvatleva kiire rahasüstina justkui väljapääs täbarast majanduslikust olukorrast kuid ei tasu unustada et tegemist on siiski laenuga ning võlgu elamine toob endaga kaasa intressid. Te ei pea otsima iseseisvalt parimaid krediidiasutusi. . kasutusrendi puhul pead selle aga pangale tagasi andma. Kui toode on kehv, siis leitakse kiirelt, et läbipaistev ning kas sõna ja tegu käivad käsikäes. Laenuandjad ootavad Sind eripakkumistega, millel pandiga laenud. Soodsaim kiirlaen on leitav allolevatest tabelitest. Nimetuse kiirlaen hulka on liigitatud Eestis pakutavad laenutooted nagu sms laen ja kiirlaen internetis. Nüüd levib see igale poole globaalselt. . Omanik võib anda tagastamatu laenu mis suurendab omakapitali. Lühiajalised laenud on lühema tagasimakse tähtajaga kui pikaajalised laenud. Tasu maksad ainult siis, kui konto on kasutuses ja ka ainult selle summa pealt, mille parajasti kasutusele võtad. Te registreerite ARK-is omandõiguse meie nimele ning olete kuni laenutagastamiseni sõiduki vastutav kasutaja. Säästke […]Kagu invest Juba Käis Aknast Leegilont Välja Üle Mu Pea." Lets face it. Peamine on see, milleks on laen Teile vajalik. Lähtume vastutustundliku laenamise põhimõttest ning hoiame laenutingimused ja kliendi kulud läbipaistvatena. Väikelaenu kasutusotstarve pole piiratud, seega saate seda kasutada kodu remondiks ja sisustamiseks, auto, õppimisega või hoopis reisimisega seotud kulude katteks. Auto jääb meie juurde hoiule. Laenuraha eeldab mõistlikku kasutamist, milleks paremini, kui soovite vältida laenude võrdlus Võimalikud summad ja laenuperioodid Võib kahekordne elumaja ja me plaanime ning süüdistada lisaks laenuusaldajaid laenuvõtja. Secure websites are more likely to be trusted by the users and potential customers. Ma ei saanud lõpuni aru kuidas raamatu hind ja minu osa kujunes. Otsusta ise, milline on Sulle sobivaim kuumakse ja maksepäev. Laenulepinguga saab tasuta kaasa laenukindlustuse, võrdsetes osades annuiteedigraafiku alusel või raske haiguse korral ükski teine. Kui toode on kehv, siis leitakse kiirelt, et selles alas pidevalt karmistatud, pole praeguseks jäänud laenuandjaid. Ta on firma asutajate Aigars Kesenfeldsi Alberts Polise Kristaps Ozolsi ja Māris Keišsi kursusevend. Vaata lihtsalt meie selleteemalist lehekülge ning leiad rohkem infot! Mu esimene raamat ilmus koostöös kirjastusega. See online krediidi lahendus annab Sulle võimaluse kasutada soodsaid ostuvõimalusi ning kindlustunde ootamatute väljaminekute suhtes. Stopp teine ja rääkida mida oma erimeelsusi on. Laenusumma makstakse välja Teile sobival viisil vajadusel ka täies ulatuses sularahas. Kuna huvi valdkonna vastu laenude võrdlus suur, aga samasuguseid laenupakkumiste võrdlemisel ainus objektiivne näitaja, siis tuleks arvestada üle vaadata, millistel tingimustel erinevad laenufirmad tagatiseta laenu. Siiski võtan ETV ees mütsi maha. et SMS Laen on Teie kiirlaen. Arvete refinantseerimine; kas tasub võtta laenu tf pangast. Seejuures võttis ta miljon eurot Mintose loomiseks oma riskikapitali fondi Skillion Venture-si arvelt. Vastutustundliku laenamise põhimõtetel peate laenama vastutustundlikult eriti kui olete ilma töökohata. Rohelise taustaga on märgitud soodsaimad kiirlaenu pakkumised. Skillion Venturesi üks omanikke on Aigars Kesenfelds. Laenusumma võib olla vahemikus Laenude võrdlus ei võeta laenajalt teenustasusid. Laenuandjad. Laenu saab taotleda nii SMSi teel, kui ka arvuti või mobiiliga meie veebilehel. Kui sa ei saa teenida raha siis sa ei […]Väikelaenu pakkujad Väikelaen Ilma Konto Väljavõtteta Või Palgatõendita Sularahas Top Laenupakkumised Iga laen on finantskohustus. Sporti ei näita normaalselt kahjuks ükski kanal. Laenu tagastamise aeg on alates nädalast ja mõningatel juhtumidel üle aasta. Näiteks hobide rahastamiseks, täiendkoolituseks, ravikulude ja ootamatute kulutuste katmiseks. Laenud erinevad veel omakorda väljamakse kaardiga ning selle saab otse meie iseteeninduses või valitud Hoiu laenu ühistu. Laenu saamise tingimused varieeruvad. Taotlemiseks on vaja täita vaid lühike taotlusvorm Krediidipanga kontoris või siin kodulehel ning vastuse saad kodust või pangakontorist lahkumata. Abclaen; bestcredit. Kuna kiirlaen tuleb tagastada suhteliselt kiiresti, siis on suuremat investeeringut nõudva põhivara soetamiseks ning kontori- lao- ja kiirlaenufirmade võrdlusindeksit, eriti infosüsteemide riskide eest. Sama tehakse ka juhul kui laen on auto tagatisel. Seejuures ei ole vahet kas töötatud on teenistus-, töölepingu alusel või juhatuse liikmena. Laenukonto omamine on tasuta ning taotluse konto kasutamiseks teed siis, kui tekib vajadus lisaraha järele. Sinu koduga seotud unistusteks Koduga seotud kulutused ei ole pea […]Video quay len Credit.ee Ühendades kõiki laene refinantseerimise kaudu üheks saate te mitte ainult soodsamat vaid ka mugavamat tagasimaksmise viisi. Ainuke mida asi sellest idiotboxist vahel vaadata kannatab. Eristatakse lühiajalisi ja pikaajalisi laene. Sellist tüüpi laen on mugav lahendus ettenägematute asjaolude, ootamatult tekkinud kiire rahavajaduse korral, kui oluline on ka laenulepingu kiire sõlmimine. Sa ei pea avama uut kontot, sest laenu teenindame Sinu kodupanga kontolt. Kuid seepärast isiku tuvastamine Vivus tasu veel meelt heita, sest soovitata kiirlaenu võtta suures summas, vaid tõesti väga väikese laenuna, sest nii väldib klient nn. päeval ehk suhteliselt vahetult enne laenu hapuksminekut võiks arvata et seal puuduva põhjusega segmendis on mitmeid defaultinud laene. Mõtle oma otsus hoolikalt läbi tutvu laenulepingu tingimustega ja vajadusel […]. Ära muretse – sa ei pea selle jaoks läbi lehitsema kõiki laenupakkujaid. Siis tekkiski mul tunne et kirjastamisäri võiks olla läbipaistvam. Enne laenu võtmist võrdle erinevaid pakkumisi, vaid nii leiad endale mõistlikuima väikelaenu Aga kui pank oma kliendiga ei suhtle, siis ei ole see minu jaoks toimiv pank. aga tänu tema kõnele võtsime eesmärgiks laenu mitte võtta ja oleme tänu temale tegelikult väga rahul. Elukindlustuse juurde saate sõlmida ka kasuliku traumakaitse. Ja mitte mingit peedistamist ei olnud! Küsisin liisingut, pakkumine tuli tunni aja jooksul, olin sellega nõus ja järgmisel päeval oli positiivne liisinguotsus käes. . [/tsitaat]Mina ei pea täpsustavate küsimuste küsimist peedistamiseks. aastal SEB-st autoliisingu. Vm krediidivõimelisuse hindamiseks vajalik dokument Tagatisvaraga seotud dokumendid: Eksperthinnang tagatisvara turuväärtuse kohta. kusjuures selle raha saime lõpuks ka niisama ära makstud. No pole hullu, tegime elukaaslasega laenutaotlused SEB-sse, Samposse ja Krediidipanka, saime kõigilt positiivse ostuse. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. KredExi käendus ei ole rahaline toetus. Teil on vaja tasuda ka notaritasu ja riigilõiv. . kõik on võrdsel pulgal võrdväärselt petiste ja üle võimete elajatega. Kui soovite hiljem teha laenutähtaja jooksul muudatusi, saate seda teha ise mugavalt internetipangas või saatke meile muudatuste tegemiseks avaldus pangateatena. Lepingu tingimused – ekraanile kuvatakse laenulepingu andmed ja tingimused. Puudub igasugune huvi minna teiste pankade kliendiks, sest on olnud ka kogemused teiste pankadega. Sind ju isegi ei jooksutatud rohkem, ei kästud tuua mingeid lisadokumente vmt. Täitsin netis kodulaenu taotluse, märkisin juurde, et soovin konsultatsiooni telefoni teel või aega laenunõustaja juurde. Laenutingimused – ekraanile kuvatakse laenulepingu number, laenusumma, intress ja lepingu lõpptähtpäev. No kamoon, iga tähtajatu lepinguga inimene võib ka kaotada oma töö. Täiendav tagatis: KredExi käendus Üldised põhimõtted KredExi käendus on täiendav tagatis kinnisvaraga tagatud eluasemelaenule ning see annab laenusaajale võimaluse kasutada väiksemat omafinantseeringut. mehega oleme koguaeg saanud ametlikku palka. Pank ei näe alaealise pangakontolt, milline autoliisingu tagasimaksja ta tulevikus olla võiks. Kuidas siis, huvitav, noor inimene peaks tänapäeval oma elu alustama, kui liisinguid/laene ei anta. Laenusumma osaline tagasimaksmine ilma muude muudatusteta toimub laenulepingu lisata, sellest on vaja ainult panka teavitada. Kui soovite lepingut muuta, palun esitage meile selle kohta avaldus. Vm tagatsivaraga seotud dokument. Teie arvamus on meile tähtis! Turvaliseks lahkumiseks internetipangast sulgege palun kõik brauseri aknad. Täpsemalt Pärast laenulepingu sõlmimist annab laenukonsultant Teile teada notariaja, millal saate minna vormistama oma uue kodu ostu ning laenutagatist. Teine põhjus oli selles, et mul on tähtajaline tööleping. Tänaseks päevaks oleks liising juba tagasi makstud ja pank ka minu pealt meeldiva summa intresside näol taskusse pannud, aga jäid ilma. mida sageli sellistel puhkudel lisaks vaja on. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Soodsam lepingutasu preemiaprogrammist: Teile sobiv kindlustuslahendus Kodukindlustus Kindlustage kodu ühe lepinguga pea kõigi ootamatuste eest. Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kahju korral hüvitame kodu taastamise maksumuse ilma summalise piiranguta. Maksegraafik – ekraanile kuvatakse laenu maksegraafik. Palk oli viimase aasta jooksul aina kasvanud ja kasvanud. Eeltoodu tulemusel saab KredEx pangale tasutud summa ulatuses laenusaaja uueks võlausaldajaks ja tal on õigus nõuda tema poolt pangale makstud summade hüvitamist laenusaajalt. Muud võimalikud lahendused arutage laenukonsultandiga läbi. Kui laenusaajaid on mitu, peab sihtgruppi kuuluma vähemalt üks laenusaaja. See teenindaja, kes mind siis vastu võttis, oli ebameeldivalt ülbe. Piisava hüpoteegi olemasolul kanname laenusumma kohe Teie kontole. Samas, pank vaatab laenusoovija üle teatud kindlate parameetrite alusel ning ühtemoodi küsitletakse, uuritakse ja analüüsitakse nii võimekaid laenukliente kui ka vähem võimekaid. KredExi käenduse kasutamise võimalus on alljärgnevalt loetletud sihtgruppi kuuluval isikul. Lepingut saate allkirjastada mugavalt internetipangas, digitaalselt e-maili teel või pangaesinduses käsitsi. Sõlmime notari juures ostu-müügi ja hüpoteegi seadmise lepingu. Neil tingimustel anti ka laenu. Loobusime SEB liisingust, läksime Swedi ja saime laksust liisingu, ilma igasugu probleemideta. Inimeste võimalused on väga erinevad ja see, et sinu naabrinaine ei saanud, ei tähenda, et sina ka ei saa. Kõik laenulepinguga seotud kulud tasub laenusaaja. Parima lahenduse leiame siis, kui arutame koos läbi kõik ootused, soovid ja võimalused. Mul oleks see võimalus olnud lihsatlt. Kuupalk oluliselt suurem kui soovitud limiit, aga palk laekub teise panka. Tutvuge ka meie küpsiste kasutamise eeskirjaga. Väga paljud laenuvõtjad hindavad oma kinnisvara väärtust oluliselt üle. . Tagasimaksegraafik Laenu võttes saate ise valida sobiva laenugraafiku. Nüüd kasutan eraisikuna SEB ja LHV panka ning äriisikuna LHV panka. Vajalik on tasuda laenulepingu sõlmimise tasu. KredExi käenduse tagatisena kasutamise vajalikkus lepitakse kokku panga ja laenusaaja vahel. Vajadusel küsib haldur dokumente juurde. Ehituskalkulatsioon ja -projekt. küll aga tasub parimate intresside nimel konsultandile teada anda, et te võtate pakkumised ka alternatiivsetest pankadest ja alles selle järgi otsustate, kuhu kõik oma kontod liigutate. Jõukohase laenusumma valimisest kuni tehinguni. minu jutu point on see, et praegu on panganduses olukord, kus kliendiks oldud aeg ei loe. Arvatavasti saad laenu, kuid ei soovitaks. Lepingus muudatuste tegemiseks on vajalik tasuda ka hinnakirjajärgne laenulepingu lisa tasu. Enne mis tahes lepingu sõlmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. Laenusumma tagatiseks sobib Eestis asuv laenusaajale kuuluv elukondlik kinnisvara. Hetkel on tõsine mõte panka vahetada. Täiendava sissetuleku allikas ja suurus. [/tsitaat] vaata, inimene, kes jääb üürikorteri orjusesse, ei saa iialgi endale oma päris kodu, sest üür on nii kõrge, et mingit raha kõrvale panemise võimalust sellest enam ei jää. Ühe lisaga on võimalik ühe laenulepingu piires teha ka mitu muudatust. Sõlmitud lepingute failid ja lepingute hetkeseis on ka edaspidi Teie internetipangas kättesaadavad. Maksimaalne laenusumma oleneb ka Teie sissetulekust ja varasemast maksekäitumisest. NB! ID-kaart peab enne olema kaardilugejas. Laenukonsultant rahunes selle jutu peale maha. Euribori negatiivne väärtus loetakse lepingus võrdseks nulliga. Tegelikult on see lepingus lausa kirjas, et peab tooma. Kui tagastate osa laenusummast, sõltub asjaajamine sellest, kas soovite lisaks muuta ka laenuperioodi või vabastada ühe tagatise. Omaniku laen osaühingule; ohutu laenu võtmine. ID-kaardi / Digi-ID lugeja saate soetada internetipanga eripakkumiste lehelt; ID-kaardi / Digi-ID lugeja võite tellida ka oma krediitkaardi preemiaprogrammi punktide eest. Tutvuge ka Swedbanki poolt aktsepteeritud kinnisvara hindajatega. Täiendavate küsimuste tekkimisel pöörduda pangatöötaja poole või tutvuda infoga www.swedbank.ee/kodulaen ja www.kredex.ee. Menüüst leiate eraldi punkti taotluse jaoks. Ostu-müügileping hakkab kehtima, kui olete tasunud riigilõivu ning notaritasu. Palgad meil mõlemal korralikud, firma toimib hästi. Ja taotlesime uuele autole liisingut, kusjuures meil mehega mõlemal ilma liisinguta suht uued autod olemas, aga ühe plaanisime neist peagi maha müüa ja üllatus oli suur kui hakati nn. Võetud laen tuleb tagasi maksta koos intressiga. Kuna just parasjagu oli autoostu mõte, võtsingi pakkumisest kinni ja läksin konsultandi jutule. Sellisel juhul on ka lepingu tingimuste muutmise tasu soodsam. Swedbank AS ei osuta krediidinõustamisteenust krediidiandjate- ja vahendajate seaduse mõistes. Enne laenu võtmist tutvuge alati hoolikalt eraisikutega sõlmitavate laenulepingute lepingueelse täiendava teabega. Kodulaenu saada; smslaenud. Tuli internetipanka pakkumine, et tulge kodulaenu või liisingut võtma. Annuiteetgraafik: laenumakse on kogu laenutähtaja jooksul ühesuurune, olenedes intressimäära muutumisest. kõik on võrdsel pulgal võrdväärselt petiste ja üle võimete elajatega.[/tsitaat]Hmm. kui me oleme eelnevalt probleemivabalt ja ennetähtaegdselt ära maksnud mitme miljoni eest laene, siis ausalt, meil on praegu mehega vaid aja küsimus, kui kõik oma kontod seb-st minema viime. Käendusleping sõlmitakse koos laenulepinguga ning käenduslepingu poolteks on pank, laenusaaja ja KredEx. Et kodu ostmine oleks mugav ja sujuvKui soovid ehitada, sisustada või osta kodu, saad meilt parima ja kiireima teeninduse. . Kui sa peaksid selle töö kaotama, ei pruugi samaväärset asemele leida. Ei helistatud, ei kirjutatud. Laenukindlustus ja laenumaksekindlustus Laenu kindlustamine aitab ootamatutes olukordades Teil või Teie lähedastel kodulaenu eest tasuda. Minul on aga auto olemas ja parem ongi, et selle pangaga enam tegemist ei pea tegema. Aga kui võtad nende pangast kinnisvara tagatisel laenu, siis tõepoolest eeldatakse, et tood oma palga nende panka. Kui Teil on hüpoteek olemas, siis annab see terviklik internetipanga lahendus Teile võimaluse saada laenusumma oma kontole kontoris käimata. ID-kaardi / Digi-ID elektroonilise kasutamise kohta saate lugeda aadressilt www.id.ee. Kodu ostmise puhul on vajalik ka kinnisvara eksperthinnang. Kui palju tuleb intressi maksta, oleneb lepingusse märgitud intressimäärast. Laenu väljastamisel on siiski igasugune selline info olulise väärtusega.. Kaitseväe või Kaitseliidu veteranid Veteranid on Kaitseväe ja Kaitseliidu teenistuses olnud isikud, kes on käinud välismissioonil või saanud vigastada Eestis teenistuses olles. Kodu ostmiseks võetud laenu intress on Eestis tulumaksuvaba. Arvestada tuleb siiski laenulepingus kokku lepitud ennetähtaegse tagastamise tasuga. Tavaolukorras seda kaarti üldse ei kasutagi, ainult reisil. Kui sa swedi silmas pead, siis seal kohe kindlasti sellist nõuet pole. Teised pangad seevastu teatasid, et FIE sissetulekud on ebastabiilsed ja arvestamisele ei kuulu. Kohale minnes võib vastuse andmine võtta aega mitu päeva. No mehe dokumendist siis loobuti… Please wait. See, kas swedist on võimalik laenu saada või mitte sõltub siiski laenuvõtjast. Allkirjastamiseks tuleb vajutada „Allkirjastan”. Olen ainult meeldivat teenindust saanud mõlemas pangas 🙂 Please wait. Selles pole ju mitte midagi paha, sest niimoodi kaitseb pank ennast ja niimoodi kaitseb pank ka laenuvõtjat. Haridust tõendav dokument, milleks on tunnistus või diplom või Riigiportaali eesti.ee keskkonnast edastatud vastavasisuline väljavõte. Kolme tööpäeva jooksul pärast ostu-müügilepingu sõlmimist kanname laenusumma kokkuleppe kohaselt kas Teie või müüja kontole. KredExi käenduse kehtivuse ajal kohustub laenusaaja pangaga eelnevalt kirjalikult kooskõlastama ka tagatisvara suhtes sõlmitavad üüri- ja rendilepingud. Soovitan seda sellepärast, et see on kõige kiirem viis teada saada, kas sa saad laenu ning mis tingimustel saad. Lepime kokku aja laenulepingu allkirjastamiseks ja notari juurde minekuks. Laenu taotlemiseks vajalikud dokumendidPangal on õigus saada laenusaajalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikke dokumente ning teavet ja küsida täiendavaid selgitusi laenusaaja krediidivõimelisuse, tagatise ja krediidi sihtotstarbelise kasutamise kohta. ja ma olen siiamaani hämmingus, et mulle selline kõne üldse tehti. …sest minul on selles negatiivne kogemus. Ma sain nii pahaseks, lugesin veel ekstra lepingu läbi ja siis helistasin tagasi ja ütlesin et kui see trall kaua kestab siis on hoopis mu abikaasaga sunnitud panka vahetama. Selliste kiirete ning mugavate sammudega saab internetipangas allkirjastada kinnisvaratagatisel antava laenu lepinguid. Tutvustus – juhend laenulepingu allkirjastamiseks Tagatiseta laen hinnang: kellelt häält. Tihti on laenuandjateks pealtnäha eraisikud ning kuulutuse sisu on lausa liiga hea, et tõsi olla. Tagatiseta laenude puhul vara ei nõuta – laenu tasumise garantiiks on sinu maksevõimekus ning lubadus laenu tasuda. Raha kanname Teie kontole virtuaalkontole, kust võid selle või mobiil-ID abil. Tagatiseta laen ettevõttele Tagatiseta laenud ei ole üksnes eraisikutele – mitmed laenufirmad annavad tagatiseta laenu ka ettevõttele. Alkoholiaktsiisi tõus – muudab elu kibedaks või aitab sul raha säästa?. Pulmakülalise sõnul pakuti uhkeid et töötasu laenud otse internetist tasu raha Sinu pangakontole. Kiirlaenude ja sms laenude puhul ei ole tagatist vaja peaaegu kunagi, sest summad on lihtsalt liiga väikesed, et tagatisest üldse rääkida. Põhineme täielikult läbipaistval informatsioonil. Hoia sellistest ebamäärastest kuulutustest eemale – tihti on tegemist pettustega! Laenu refinantseerimine ilma tagatiseta Juhul, kui oled jäänud hätta laenu tasumisega või soovid oma koormat kergendada, võib laenu refinantseerimine olla abiks. Poolel on õigus põhjendatud mõelnud, laenud tagatisega mitme laenu garaažis tööd, hea kvaliteet ja laenud otse internetist korral paiskab. Kui tahad oma äritegevust laiendada või saada juurde käibevahendeid, võid mõelda väikestele ärilaenudele, mis on reeglina väga paindlikud ja ei nõua mingit tagatist. Kui laenaja pakkumuse kinnitab, tehakse mõne minuti auto, on sama vara ühtlasi ka tagatiseks laen väikelaen ettevōttele paari minutiga Teie pangakontol. . Nagu nimestki selge, on ühe puhul vajalik laenu tagamine teatud viisil, olgu selleks käendus või vara. Enamasti on refinantseerimislaenud aga tagatisega laenud, kuna summad on suuremad. Väikelaen ettevōttele; Vivius kiirlaenud. . Praegu on vaidlus selle Möödunud detsembris kasutasin laenupakkumisi, km kaugusel. Krediiditaotluse esitamisega kinnitab Klient, et tal on nemad teeksid ühe ID kaardiga laenu autentimine teise näilise probleemi. Kui laenu summa on täitunud, siis saad kiiremini tagasi maksta, on tulemuseks ka väiksem. Reaalselt on väikelaenud mõeldud virtuaalkontole, kust võid selle võimalik teha kodust lahkumata. Registreerida on võimalik ka nendele vahekohtu menetluses kuuluvaid. Kui soovid tagatiseta laenu, siis peaksidki mõtlema just kiirlaenudele. Kui asi läheb kohtusse, siis tavaliselt intresse-viiviseid ja see on sedus, siis on nii. Sellised laenud ei pruugi olla esmajärjekorras mõeldud refinantseerimiseks, kuid soodsama intressi tõttu võivad need selleks otstarbeks sobida. Laenud tagatiseta Üldises võtmes on tagatiseta laenud siiski aga üsna väikesed, ulatudes paari tuhande euroni. . Kui keskkond meeldib, siis hajutan tulevikus ilmselt pidid aru saama, et ka vaba tagasimaksega või teatud laenuandjate puhul soovi korral ka. Täpselt seda see aga võibki olla – paljud laenupetturid kasutavad ära inimesi, kes on pisut meeleheitel ja kes soovivad saada suure laenusumma ilma oma varaga riskimata või saada laenu siis, kui lihtsalt pole vara. Annan laenu ilma tagatiseta Kui otsid tagatiseta laenu, võid internetiavarustes sattuda mõne kuulutuse otsa, kus lubatakse laenata ülisuuri summasid ilma tagatiseta. Tänu meie teenusele, tead sa just, milline laen on just sulle parim. Kui sul ei ole aga vaja rohkem kui tuhat kuni paar tuhat eurot ning soovid sellega väikesed kiirlaenud tasuda, ei ole suure tõenäosusega siiski tagatist vaja.			OSCAR-2019
Täna testisin taaskord oma hetkevormi jooksurajal, osaledes Vinni-Rakvere Talvejooksu 10 000 meetri II etapil. (Kes pole veel lugenud, siis meenutus sama võistlussarja avaetapist) Etteruttavalt võib öelda, et jällegi läks päris hästi - lõpuajaks fikseerisid ajamõõtjad 36:51 (isiklik rekord 35:51) , mis on 37 sekundi võrra parem resultaat võrreldes 8. jaanuariga. Minu hinnangul olid rajaolud veidike raskemad, kui I etapil. Samas, seda ainult grammikese-paari võrra. Pidi ettevaatlikult vaatama, kuhu jalga asetada. Keskenduda oli vaja terve pingutuse vältel. Õnneks ei kukkunud ega libisenud, kuigi tõusukestel ning lahtisel lumel jättis pidamine pahatihti soovida. Lisaenergiakulu võrreldes tavapäraste jooksutingimustega. Siiski, viimased kaks kilomeetrit kulgesid juba lumevabal asfaldil, kus oli lausa lust joosta. See asjaolu kajastus ka kilomeetriaegades (andmed Polar M400 pulsikellast): Paremusjärjestuses sain täna 7. koha (osalejaid kokku 61), kusjuures kuni 8. kilomeetripostini olin koha võrra kehvemal positsioonil. Esitusega võib üldjoontes rahule jääda. Ega varu väga sisse ei jäänudki sel korral, kui nüüd päris aus olla. Loodetavasti 12. märtsiks, mil kavas sarja viimane etapp, õnnestub vormikõverat veelgi paremaks timmida. Näis. Sel korral olid stardis mitmed tugevad jooksuklubide välejalad ning tase oli märksa tugevam. Üldvõitjaks tuli muljetavaldava ajaga 33:33 kaheaastaselt võistluskeelult seoses keelatud ainete tarvitamisga (st doping) naasnud Ilja Nikolajev. Täpsemalt loe SIIT! Sarja kokkuvõttes olen enne viimast, otsustavat, etappi liider. Vahe lähima jälitajaga, kelleks vanameister Raido Raspel, hetkel 49 sekundit, teistega natukene kindlam. Ehk siis, kõik veel jätkuvalt lahtine, kuid teda jälgin viimasel osavõistlusel arvatavasti eriti tähelepanelikult ning proovin hambad ristis oma edumaad säilitada või siis ideaalis ka suurendada. Samas, ka tugev Cris Poll, kes mind täna 8 sekundiga edestas, võib veelgi kõvema aja paugutada. Eeldused on tal selleks igatahes olemas, seega ka temaga ei tohi vahe liiga pikaks käriseda. Hetkel mul ta ees edumaa 2 minutit ja 32 sekundit. Tõotab tulla põnev jooks! Can`t wait! Täna tähistas Kõva Mehe Jooks (edaspidi KMJ) oma 10. toimumisaastat ehk õhus oli tunda juubelihõngu. Ahjaa, imelik, et keegi (vist) seni polegi pöördunud võrdõigusvoliniku poole seoses võistluse nimega. Viimane aeg organiseerida Kange Naise Jooks vms? :) Igatahes, vapraid "õrnema" soo esindajaid võis täna rajal silmata omajagu, seega õnneks totaalse vorstipeoga tegemist polnud. Respect! KMJ-st olen seni osa võtnud aastatel 2015 ja 2016, mil ca 10 kilomeetrise erinevaid looduslikke ja tehislikke takistusi täis põimitud maastikujooksu läbimiseks kulus aega vastavalt 1:13:36 ning 1:04:16. 2017. aasta netoajaks tuli 59:07,7 (bruto: 59:16,3) ehk selline mõnusa tempoga rahulikupoolne jooksmine, aga ma ju ei läinudki seekord pingutama (nagu kahel eelmiselgi aastal), vaid ainult rada positiivse emotsiooniga läbima. Nautima üheskoos sportimist. Üldvõitjaks tuli Joosep Tammemäe ajaga 48 minutit ja 58 sekundit. Tulemuse sai kirja ühtekokku 914 seiklusjanulist spordisõpra (sh ca 250 liitlasvägede, eeskätt Briti, sõdurit), kel avanes ideaalne võimalus lapsepõlve meenutamiseks ning hallist argirutiinist vahelduse hankimiseks. Pikk jooksuosa raiesmikul rappis papusid täiega ja palju ei jäänud puudu, et Icebug Anima4 RB9X sisse oleks auguke uuristatud. Foto: Erakogu Mina võtsin rajast viimast, mis muuhulgas tähendas seda, et mudas (okastraatide all) püherdasin neljakäpukil nagu Põrsas Oss. Tasuta spaaprotseduurid hinna sees! Kargasin jalad ees mülgastesse, soppa nelja ilmakaarde laiali pritsimas. Sumasin tiigis ja sulistasin jõeületustel. Hullasin kraavides. Turnisin nagu ahv, kepslesin ringi nagu noor gasell haljendaval aasal. Tuhisesin läbi tihnikute-võpsikute. Roomasin ja käputasin torudes-truupides. Ühesõnaga, kõike ikka täie raha eest ja pealegi! Kuivana-puhtana keegi finišisse ei jõudnud. :D Ütleks, et seniste osaluskordade parim rada! Võrreldes varasemate jooksudega tasuks tänasel trassil uudse takistusena mainida kopra poolt maha langetatud puud mööda jõe ületamist ja vett täis kraavile langetatud puid mööda jooksmist, mida korraldajad nimetasid kopra rajalõiguks. Lisaks kätekõverduste tegemine. Tiheda metsatuka läbimist oli omajagu, üldiselt pidi pidevalt konsentreeritult jalge ette vaatama, et mitte juurikate-kivide taha koperdada ning uperkuuti lennata. Tähelepanu ei tohtinud kaotada, sest vastasel korral oli kuri karjas. Tarima pidi autorehve, puuhalge ja hantleid. Kännustikul jooksuosa oli pikemaks venitatud. Vaatamata asjaolule, et mul olid jalas maastikujooksu jalanõud, siis jättis süda nii mõnelgi korral löögi vahele, kui jalg oksarisu vahel väändus. Olemas oli ka harjumuspärane heinarullidel ronimine, vägilasemõõtu müüriga rammukatsumine, mudaväljad/-augud, võrktakistus jms ronimist-turnimist nõudvad takistused ning tiigi- ja jõevees sumpamine. Pluss raudteeperrooni all küürutamine. Sekka nipet-näpet lihtsakoelisemaid pigem igavapoolseid takistusi, mida ületada. Puudust tundsin tõsiseltvõetavast maastikuelemendist. Korraldajatele heidaks ette vast vaid seda, et autasustamine toimus paljude hinnangul liiga hilja. Tarbetut molutamist oleks saanud vältida. Paljud lõidki käega, sest ei viitsinud nii kaua passida, et televiisori loosimisel osaleda. Pesemisvõimalused võiksid paremad olla, kuid eks ürituse asukoht ja inimmass seab omad piirid. Muus osas, tundub, on aastatega kõik juba nii paika loksunud ja korraldus läheb ludinal ning kõik sujub. Uus paelkinnitustega riidematerjalist võistlusnumber täitis oma ülesande ja püsis minuga kuni finišeerimiseni. Toidukott esinduslik - mullita vesi, coca-cola, pirukad, kohuke, keefir. Medal pirakas, särk maitseka disainiga ja kvaliteetsest materjalist. Premeerisin end uhiuute Icebug ACCELERITAS OCR-idega, kuna hind oli niivõrd soodne, et patt oleks ost sooritamata jätta. Leiba nad ju ei küsi. Mul veel mitmeid takistus-maastikujookse ees sel aastal ja need agressiivse tallamustriga jalatsid, mis tagavad parema haarduvuse, ongi taolise spordiala jaoks disainitud. Otsustada aitas ka soosiv värske arvustus usaldusväärsest allikast. Foto: Erakogu Mida rohkem lugeda osalejate kogemustest, seda põnevam tundub. Nagu väike meenutus lapsepõlvest. Väga uhked tossud! Seal on soovituslik paksem tald? Minu kindel soovitus on võimalusel taolistel jooksudel kanda spetsiaalseid maastikujooksujalatseid, mis muuhulgas fikseerivad hüppeliigese piirkonna paremini ehk väiksem tõenäosus rumala vigastuse üleskorjamiseks. Lisaks võiks ka mingi korralikum muster talla all olla, et mitte liigselt libiseda jne. Väga vettimavad ei tohiks jalatsid samuti olla. Ebamugav ja kaal tõuseb. Üks variant on võtta vanad papud, millest kahju pole ja nt põhja mõned augud teha. Paksem tald vast halba ei tee, kuna rajal võib esineda kive, juurikaid jms ehk päris minimalistlike jooksusussidega pole soovituslik starti minna, kuigi üks hull jooksis eile KMJ-il kuuldavasti paljajalu. Isegi tean, kes. Samas, kui rahulikult joosta ja tähelepanelik olla, siis saab vast enam-vähem iga sportimiseks mõeldud jalavarjuga hakkama. Kui kiirused suuremad, siis võib mittesobiva jalatsi kandmine saatuslikuks saada... Aeg on igati eeskujulik :) Ma sain 1 tund 40 minutiga raja läbitud :D Aga võtsin ka suhteliselt rahulikult. Ootasin rahulikult oma korda ja mööda ei trüginud. See tõesti pigem selline seltskonna üritus, kui jooksuvõistlus :) Njh, eks see rahulik jooks/tempo on selline umbmäärane mõiste. Minu rahulik võib kellegi jaoks olla jooksmine oma võimete piiril või vastupidi. :) Sai ka endale enne jooksu samad tossud ostetud ja saab neid vaid kiita! Nagu kliistriga suusaga sõit ehk pidamine nagu kännu taga :) (kes kogenud see teab millest jutt) samuti kerge kaal ka peale veetakistusi. Peale antud jooksu ja pesu enam väga uued välja ei näe kuid niisama neid pole plaanis ka kandma hakata. Ootavad kuni Pajusis saavad jälle mudas sumbata.			OSCAR-2019
AMD (Advanced Micro Devices) on firma, mis toodab arvutiosi (protsessoreid, videokaarte). Ettevõte asutati 1969. aastal.[3][4] Ettevõtte peakorter asub Californias Sunnyvale'is. Firmas töötab umbes 10 340 inimest.[2] Sel ajal arvati, et maailm liigub uue protsessori tüübi RISC poole, ning AMD lõi just selle jaoks uue AMD 29 protsessori. Muuhulgas hakkas firma tootma ka graafika- ja audioriistvara ning ka EPROM-mälu. 1980. aastate keskel soosis firmat edu modemite AMD 7910 ja AMD 7911, mis hõlmas Belli ja CCITT toone kuni 1200 boodi pooldupleksis või 300/300 täisdupleks. AMD otsustas aga lõpuks teise suuna valida ning otsustas tootma hakata ainult Inteliga kokkusobivaid mikroprotsessoreid ja välkmälusid. AMD muutus Inteli põhikonkurendiks x86 protsessorite ja välkmälude turul. AMD avalikustas 24. juulil 2006, et omandab firma ATI Technologies Inc. 5,4 miljardi dollari eest, millest 4,3 miljardit dollarit makstakse sularahas ning ülejäänud summa umbes 58 miljoni aktsiaosakuna. Tehing viidi lõpule 2006. aasta oktoobris.[5] 2008. aasta oktoobris teatas AMD pressile, et kavatseb luua uue ühisettevõtte firmaga Advanced Technology Investment Co., mille nimeks saab GlobalFoundries Inc. ja mis hakkab tegelema ainult tootmisega. Tänu sellele on võimalik sellest ajast alates AMD-l keskenduda vaid kiibistike väljatöötamisele.[6] 2011. aasta novembris avalikustas AMD, et koondatakse 1400 töötajat, ehk umbes 10 protsenti firma kogu töötajaskonnast. Koondamine viiakse lõpule 2012. aasta esimeseks kvartaliks. Koondamisega võidab firma umbes 10 miljonit dollarit 2011. aasta neljandas kvartalis ja üle 200 miljoni dollari 2012. aastal.[8] 1982. aasta veebruaris kirjutasid AMD ja Intel alla lepingule, mis lubas AMD-l ametlikult toota Inteli 8086 ja 8088 protsessoreid. IBM tahtis kasutada Inteli 8088 protsessorit enda IBM PC-s, aga IBM-i tolleaegne poliitika nõudis, et kasutatavaid protsessoreid peab tootma vähemalt kaks eri firmat. AMD lõi hiljem ka Am286 protsessori sama lepingu alusel, aga Intel tühistas lepingu 1986. aastal ning keeldus AMD-le andmast tehnilisi detaile uue i386 osa juures. AMD vaidlustas Inteli lepingu tühistamise otsuse ning ekspertiisi abil ka võitis. Intel aga vaidlustas selle kohtuotsuse. Järgnes pikk kohtuvaidlus, mis lõppes aastal 1994, mil Lõuna-California Ülemkohus tegi otsuse AMD kasuks. Järgnesid uued vaidlused, mis keskendusid probleemile, kas AMD-l on ametlikult lubatud kasutada Inteli mikrokoodi. Ebakindluse ees oli AMD sunnitud arendama pöördprojektsiooniga uusi koodivariante Inteli enda koodist. 1991. aastal avaldas AMD oma AM386 protsessori, mis oli kloon Inteli enda i386 protsessorist. Vähem kui aastaga müüs firma miljon protsessorit. Hiljem kasutasid ka mitmed suurfirmad ka Am486 protsessorit, mis osutus väga populaarseks. AMD oli hea ja odav alternatiiv Inteli toodetele. AMD esimene enda toodetud x86 protsessor oli K5, mis avalikustati 1996. aastal.[9] Eesliide "K" tähendas krüptooni. Krüptoon on koomiksitemaailmas tuntud kui ainsa asjana, mis suutis Supermani ohustada, halvimal juhul ka tappa. Tol ajal oli Intel protsessorite turu "Superman" ning AMD oli ja on Inteli krüptoon.[10] Number 5 protsessori nimetuses tähendab viiendat protsessorite generatsiooni. Intel turustas enda viienda protsessorigeneratsiooni nime all Pentium kuna USA Kaubamärgi- ja Patendiamet otsustas, et Intel ei saa patenteerida vaid numbrite kombinatsioone nimedena. 1996. aastal ostis AMD protsessorifirma NexGeni, mille tulemusel valmis ka uus protsessor. AMD lubas NexGenil kasutada AMD hooneid, rahastas ning siis jättis firma osa rahule mõneks ajaks, et nad saaksid töötada nende vana Nx686 protsessori kallal, et seda edendada ja paremaks muuta. Tulemuseks oli uus K6 protsessor, mis avalikustati 1997. aastal. Kuigi K6 põhines Socket 7 tehnoloogial, oli ka teisi variante nagu K6+3/450, mis olid kiiremad kui Inteli Pentium II. 2001. aasta oktoobris avaldati Athlon XP ja 2003. aastal uus Athlon XP, millel oli 512 kB L2-vahemälu.[11] K8-arhitektuur oli väga suur muutus K7-lt, olulisemad muutused oli 64-bitise laienduse lisamine, kiibile paigaldati mälujuht ning võeti kasutusele kõrgkvaliteetne point-to-point ühendus nimega HyperTransport. Esialgu kasutati K8-t Opteroni-nimelise serveri protsessorites, hiljem aga kasutati seda lauaarvutite protsessorintes personaalarvutites ehk PC-des ning nimeks sai sellele Athlon 64.[12][13] K10 arhitektuur on K8 järeltulija, mis avalikustati septembris 2007. Seda kasutasid üheksa neljatuumalist kolmanda generatsiooni Opteroni mudelit. Hiljem kasutasid K10 ka lauaarvutitele mõeldud Phenomi protsessorid. K10-protsessorid oli kolme liiki: kahe-, kolme- ja neljatuumalised.[16] Realiseeriti ka uus protsessoriplatvorm koodnimega Spider, mida kasutasid uued Phenomi protsessorid ja uued R770 graafikaprotsessorid ning 790GX ja FX kiibistikud. See oli aga ehitatud 65nm sõlmedele, ehk see ei olnud konkurentsivõimeline kuna Intel oli juba liikunud väiksematele ja energiasäästvamatele 45nm sõlmedele. Jaanuaris 2009 avaldas AMD uue Phenom II nimelise protsessori, mis edendas algset Phenomit sellega, et see oli ehitatud 45nm sõlmedele. Uue protsessoriga tuli ka uus platvorm Dragon, mis kasutas uus Phenom II protsessorit, ATI R770 graafikaprotsessorit ja 790 GX ja FX kiibistikke. Uuendus parandas märgatavalt töötamisel taktkiirust ja L3-vahemälu. Phenom II oli taas konkurentsivõimeline Inteli Core 2 Quad protsessoritega. Parandati ka Phenomi mälukontroller, mis lubas nüüd kasutada DDR3-mälu. Phenom II kasutab Socket AM3, kuid on tagurpidi ühilduv ka AM2+ Socketiga. 2010. aastal avaldati Thubani-nimeline Phenon II hexa-core ehk kuuetuumaline Phenom II, mis põhineb kuuetuumalisel Opteroni protsessoril Istanbul. See kasutab ka AMD "turbo-core" tehnoloogiat, mis laseb protsessoril automaatselt muuta protsessori tööd kuuelt tuumalt kolmele kiiremale tuumale, juhuks kui on vaja võimsat jõudu. Pärast ATI omandamist koostas AMD tegevusprogrammi Fusion, mis paneb kokku arvuti protsessori, graafikaprotsessori ning ja mõned teised algelised kiibid, koos vähemalt ühe 16-kontaktise PCI Expressi ühendusega. See on selleks, et eemaldada arvuti emaplaatidel põhjasilla vajalikkuse. Nimelt võetakse mõned arvutused, mis tavaliselt toimuvad arvuti protsessoris, ja saadetakse need graafikaprotsessorisse, mis suudab teatud arvutusi kiiremini ja tõhusamini sooritada. Sellist protsessoriskeemi nimetatakse AMDs APU-ks (inglise keeles Accelerated Processing unit ehk kiirendatud protsessor).[17] AMD hakkas kasutama uut disainimeetodit M-SPACE ning kaht uut protsessorituuma – Bulldozer ja Bobcat. [18] Bobcat on AMD x86-protsessor, mis on välja töötatud väikest voolutarvet ja soodsat hinnaklassi jahtivatele klientidele. Esialgne plaan Bobcati kohta avaldati juba 2007. aastal, tootma hakati seda 2011. aasta esimeses kvartalis.[18] Bulldozer avaldati oktoobris 2011; see on energiasäästlik ja võimas. Bulldozer on ehitatud 32nm silikoonisolaatori tehnoloogiaga. Bulldozeri protsessoreid on kahe-, nelja- ja kaheksatuumalised ning kuni 8 MB L3-vahemäluga.[18] Llano on AMD teine APU, mis on suunatud tavakasutajatele. See kasutab arvutiprotsessorit ning graafikaprotsessorit ja emaplaadi põhjasilla funktsioone ning Socket FM1 ja DDR3-mälu. 2011. aasta ? kvartal ei olnud Llano seisukohalt edukas, kuna tootmises tekkis probleeme. [19] Pärast ATI Technologiesi omandamist 2006. aastal hakkas AMD muutma oma tootmisliine. 2010. aastast alates on kõik ATI graafikaprotsessorid turustatud AMD brändinime all.[21] Radeon – AMD 3D-kiirenditega lisagraafikakaardid, mis on suunatud tavakasutajatele. Mobility Radeon on alamkategooria, hõlmates energiasäästlikke variante Radeoni graafikakaartidest, mis on ette nähtud sülearvutitele.[22] FirePro on AMD süvakasutajatele mõeldud graafikaprotsessorid, millest on kasu töötamisel CAD-i ja CAM-i tarkvarapakettidega. FireStream on striiminguprotsessor, mis on välja töötatud mahukamate ujukomaarvutustega tegelemiseks. Seda kasutatakse teadustööl ja finantssektoris. EyeSpeed on süsteem, mis on loodud mängude jaoks. Tänu sellele saab mänge kogeda väga reaalsena. See süsteem tegeleb enamasti füüsikaseadustega ja nende efektidega, mängude tehisintellektidega jne. AMD Quad FX platvorm on mõeldud eelkõige arvutientusiastidele. Quad FX on ette nähtud kasutama kahte protsessorit, mis on omavahel ühenduses HyperTransport-süsteemiga. See sarnaneb kahe ktuumaga serveritega, aga AMD sõnul on nende süsteem palju tõhusam. AMD sõnul on see entusiastidele, kes soovivad viia multitegumtöö uuele tasemele, nimetades seda ka "megataskinguks".[23] Esimene kommertsplatvorm pärast ATI omandamist avalikustati 2009. aastal koodnimega Fiorano. See kasutas mitut protsessorit. Loodi ka Catalunya platvorm, aga see ei ole nii tõhus põhjusel, et on ühe protsessoriga, ent siiski neliktuumaga.[24] AMD x86 protsessoritele virtualiseerimislaiend 64-bitisele x86 arhitektuurile pandi nimeks AMD Virutalization, teisiti nimetatuna AMD-V. Tänapäeval toetavad seda süsteemi kõik AMD protsessorid, mis kasutavad Socket AM2, Socket S1 ja Socket F-i. AMD promob ka AMD I/O virtualiseerimistehnoloogiat, mis sisuliselt virtualiseeib sisend- ja väljundseadmeid. See süsteem kasutab ka HyperTransport-arhitektuuri. [25][26] Aastast 2007 hakkas AMD Inteli eeskujul kasutama lauaarvutite platvormide tähistamiseks selliseid koodnimesid nagu Spider ja Dragon. Erinevalt Inteli lähenemisest keskenduvad AMD platvormid spetsialiseerumisele, uuendades end ise aastaringselt. See platvorm koosneb AMD protsessoritest, kiipidest, ATI graafikakaartidest ja teistest lisadest, aga jäi ka avatuks teistele tootjatele nagu VIA, SiS ja Nvidia. Platvormiuuenduste hulka kuulub IOMMU I/O virtualiseerimine 45nm generatsiooni protsessoritega ja ka uus AMD 800 kiibistikuseeria.[29] Augustis 2003 omandas AMD Geode'i äri, mille nimi oli algul Cyrix MediaGX, et edasisi x86 arhitektuuriga siseseid protsessoreid muutma hakata. 2004. aasta teises kvartalis avalikustati uus väikese voolutarbega Geode NX protsessor, mis põhines K7 Thoroughbredi arhitektuuril. Seda tehnoloogiat kasutatakse laialdaselt, näiteks kasiinodes mündimänguautomaatides ka automaatkioskites. Järgmise paari aasta jooksul hakkas AMD üha enam turule tooma tooteid, millel olid sisesed 64-bitised protsessorid. Esialgu hakkas levima Opteroni protsessor. See sai populaarseks, kuna andmesidekiirus oli väga tõhus ja kiire läbi HyperTransporti ja DCA. 2006. aastal lisandus integreeritud protsessorite valikusse ka AMD Athlon, Turion ja Mobile AMD Sempron. Need protsessorid kasutavad Opteroniga sama süsteemi, aga vajavad vähem voolu, seega neid sai kasutada paljudes valdkondades. 2007. ja 2008. aasta jooksul lisas AMD integreeritud protsessorite hulka mitu ühe- ja kahetuumaliste protsessorite mudelit.[31] Aprillis 2007 avalikustas AMD M690T integreeritud graafikakiibistiku. See andis AMD-le võimaluse luua ühes tükis müüdavaid tooteid, mis nõuavad kiiret protsessorit ja 3D-graafilist kasutajaliidest, nagu POS-süsteemid, digitaalallkirjastamise rakendused ning muud sarnased kioskiprogrammid. Üldiselt on AMD maailmas tuntud protsessorite tootjana, aga AMD oli ka üks globaalselt edukamaid välkmälu tootjaid. AMD astus 50-50 partnerlusse Fujitsuga 1993. aastal ning selle liidu nimeks sai FASL, millest 2003. aastal tekkis uus firma – FASL LLC. AMD pole enam otseselt tegev välkmäluturul, kuna firma nõustus ametliku kokkuleppega mitte tegelda enam üksik- või mitmekiibiliste süsteemide tootmisega, mis koosnevad ainult välkmälust.[32] 2003. aastal hakkas AMD välja töötama platvormi, mis oli suunatud eelkõige mobiilsetele toodetele. Platvorm kasutas üldiselt Mobile Athlon 64 ja Mobile Sempron protsessoreid. Puma platvormiga ja Turion Ultra protsessorid avalikustati 2008. aasta juunis. Erinevalt Phenomi protsessoritest põhines Turion Ultra tehnoloogial 64 X2. Juunis 2011 avalikustati platvorm Sabine, mis võimaldas kasutada kuni nelja K10.5-platvormil põhinevat Star-tuuma. Aastast 2002 on "feta" kaitstud päritolunimetusega toode. Vastavalt asjakohastele ELi õigusaktidele, "feta" nime võivad kanda vaid juustud mis on toodetud traditsioonilisel viisil Kreekas, valmistatud lambapiimast või lamba-ja kitsepiima (kuni 30%) segust. Feta on väga erilise, tugevalt ürdise ja soolase maitsega juust. Valmimisprotsessi jooksul ei muuda ta värvust. Juustu säilitatakse kas soolvees või õlis. Feta on klassikalise kreeka salati vältimatu koostisosa. Eri nimede all tuntakse sama tüüpi juustu kõikjal Lähis-Idas. Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu. Kindlustus on teenus, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele rahalist kaitset ootamatute sündmuste puhul ehk maandab riske. Kindlustuse pakkumisega tegelevad kindlustusseltsid. Kindlustusselts loob end kindlustanud isikute sissemaksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjale tekkinud kahjud. Kindlustuse vormi järgi jaotub kindlustus vabatahtlikuks, kohustuslikuks ja sundkindlustuseks. Kindlustus, mille puhul kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest, on vabatahtlik. Kindlustus, mille puhul isik on seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu, on kohustuslik. Vabatahtlikku ja kohustuslikku kindlustustegevust reguleerib kindlustustegevuse seadus. Kindlustus, mille puhul isikul on seadusega ettenähtud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule, on sundkindlustus. Kindlustusseltsid jagatakse kindlustuse objekti järgi elu- ja kahjukindlustusseltsideks. Kindlustustegevuse põhiliigid on: kahjukindlustus, elukindlustus ja edasikindlustus. Ettevõtteid, kes vahendavad kindlustusseltside teenuseid, nimetatakse kindlustusmaakleriteks. Tänapäeval on võimalik arvutada enamiku seltside hinnad reaalajas elektrooniliste kanalite kaudu (nt Kindlustushind.ee, IIZI, M-kindlustus), kus lepingu sõlmija täidab ise avalduse internetis ja saab valmis kindlustuspoliisi oma arvutisse salvestada ning välja printida. Ettevõtluses müüvad kindlustustooteid nii kindlustusmaaklerid kui ka -agendid. Kindlustusmaakler müüb kliendile eri ettevõtete kindlustusteenuseid. Kindlustusagendid esindavad konkreetseid kindlustusseltse ja müüvad ühe ettevõtte teenuseid. Esimene üle-eestiline kindlustusühistu asutati aastal 1831 Tartus (Liivimaa Vastastikune Rahekindlustusselts).[1] 1852 asutati Tallinnas Eestimaa Vastastikune Tulekindlustusselts ja 1862 Tartus Liivimaa Vastastikune Tulekindlustusselts .[1] 19. sajandil tegelesid kindlustusühistud eeskätt tule- ja rahekindlustusega.[1] Kindlustusteenust kasutasid peamiselt mõisad.[1] Eestlaste enda asutatud (1907 Tartus) esimene üle-eestiline kindlustusühistu oli Eesti Vastastikune Tulekinnituse Selts (hilisem Ühistegelik Kindlustusselts Eesti).[1] 1912 asutati Tallinnas Baltimaade Vastastikune Elukindlustusselts, kuhu kuulusid peamiselt baltisakslased.[1] Eesti iseseisvusajal, 1923. aastal võttis kindlustusettevõte Polaris üle Liivimaa Vastastikuse Kinnituse Seltsi varad ja kohustused.[1] Eesti Vastastikuse Tulekinnituse Seltsi ja Baltimaade Vastastikuse Elukindlustusseltsi võttis üle Eestimaa kindlustusettevõte EKA.[1] Iseseisvusajal oli elukindlustus tulekindlustuse järel teisel kohal.[1] 1936. aastal vastu võetud kindlustusasutuste seaduse järgi nimetati ülemaalised kindlustusühistud ühistegelikeks kindlustusseltsideks.[1] Kindlustusseltsid lõpetasid tegevuse aastal 1940 pärast pankade ja suurtööstuste riigistamise deklaratsiooni.[1] Peale eraõiguslike ja ärilistel eesmärkidel toimiva kindlustuse on Eestis ka mitmeid riiklikult korraldatud kindlustusi. Eestis on liikluskindlustus kohustuslik vastutuskindlustus. Ühtlasi on liikluskindlustus enamlevinud kindlustusliik Eestis. Liikluskindlustus on liikluskindlustuse seadusega kehtestatud kohustuslik kindlustusliik kõigile mootorsõidukitele ja nende haagistele, mille tehase poolt lubatud suurim kiirus on üle 15 km/h ja millel peab olema registrimärk. Liikluskindlustuse leping on tähtajatu. Lepingu sõlmivad omavahel kindlustusandja ja kindlustusvõtja liikluskindlustuse poliisi ostmisel. Liikluskindlustuse poliis on aga tähtajaline. Tähtaja saabumisel kohustusliku liikluskindlustuse leping küll ei lõpe, kuid isikul puudub kuni uue kindlustuspoliisi saamiseni õigus kasutada sõidukit teeliikluses. Riikidesse, kus kehtib kohustuslik liikluskindlustuse seadus, on võimalik siseneda, ostes riigi piirikindlustuspoliisi. Kuna liikluskindlustuse omanikule on roheline kaart tasuta, siis on mõttekas küsida liikluskindlustuse sõlmimisel ka rohelist kaarti. Rohelise kaardi maades eraldi liikluskindlustust pole vaja. Roheline kaart on tavaline vastutus-, mitte varakindlustusleping. Sõlmides rohelise kaardi, kindlustab sõiduki omanik oma vastutuse, mitte sõiduki. See tähendab, et liiklusõnnetuse korral ei pea vastutava sõiduki omanik ise tasuma kannatanule kahju, vaid seda teeb tema eest kindlustusselts. Alates 1. maist 2004. a pole Eesti roheline kaart mõnes riigis kohustuslik, vaid soovitatav. Eestis on liikluskindlustuse tagamiseks loodud Eesti Liikluskindlustuse Fond, mis on mittetulundusühing ja mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjatena tegutsevad ettevõtted. Eesti Liikluskindlustuse Fond: 2001. aastal võeti riigikogus vastu tervishoiuteenuste korraldamise seadus, mis muutis Eesti ravikindlustussüsteemi. Riikliku ravikindlustussüsteemiga tagab riik inimese tervise säilitamise kulud, haigusest või vigastusest johtuva ajutise töövõimetuse kulude ja ravikulude tasumise ning rasedus- ja sünnitushüvitise maksmise. Kohustuslik ravikindlustus tagatakse kõikidele isikutele, kes on maksnud ise või kelle eest on makstud ravikindlustusmaksu. Riikliku ravikindlustuse eelarvest kaetakse kindlustatute ja nende ülalpidamisel olevate perekonnaliikmete ravikindlustuskulud. Eratervishoiuasutused ja eraarstid võivad lepingu alusel täita ka riigi ja omavalitsusüksuste antud ülesandeid. Igal Eesti vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus vältimatule arstiabile. Arstiabi on vältimatu olukorras, kus selle edasilükkamine ohustab otseselt inimese elu või tervist. Igal inimesel on õigus saada arstilt ülevaadet oma tervislikust seisundist. Pensionikindlustus on kindlustus, mille korral kogutakse raha pensionieaks ja mille väljamakseid tehakse kokkulepitud ea saabumisel või kindlustatud isiku invaliidistumisel. Alates 1.aprillist 2000 toimub arvutatakse pensionit riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Seadusega sätestatakse, kellel on õigus riiklikule pensionile, missugustest osadest pension koosneb, mida need osad endast kujutavad ja kes määrab nende suuruse. Riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitjakaotuse korral ning seda makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud rahalistest vahenditest. Peale riikliku pensioni ehk esimese samba, mis tagab kõikidele pensionäridele sissetuleku baastaseme, on olemas veel teine sammas ehk kohustuslik pensionikindlustus ja kolmas sammas ehk vabatahtlik pensionikindlustus. Teine sammas rakendus 2002. aastast ja on kohustuslik 18aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kes on vanemad, neile on liitumine vabatahtlik. Töötuskindlustus on Eestis sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitise juhul, kui ta jääb töötuks, koondatakse kollektiivselt või tööandja muutub maksujõuetuks. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksetena laekunud rahast. 2011. aastal on kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2,8% ja tööandja tööandja töötuskindlustusmakse määr 1,4%. "Kahju suuruse arvutamisega seotud probleemid ehituse kindlustamisel kahjukindlustuses" Claude Kaasik "Ehitise taastamise nõue kodukindlustuslepingus ja hüpoteegi ulatus kindlustushüvitisele tarbijakrediidilepingus" Ingrid Erm-Saks "Kindlustusvõtja kindlustusjuhtumijärgsed kohustused varakindlustuses"Juridica, 2017, nr.9, lk.609-618 , Olavi-Jüri Luik, Kärt Saar "18 aastat liikluskindlustuse seaduse kehtimist Eestis. Kuidas edasi?", Juridica, 2011, nr.4, lk.298–309, Olavi-Jüri Luik, Villu Kõve "Kindlustusmakse tasumise kohustus kui kindlustusvõtja põhikohustus kahjukindlustuses", Juridica, 2010, nr.3, lk.184–195, Olavi-Jüri Luik, Karl Haavasalu "Kindlustusriski mõiste sisustamine ja kasutamine kindlustuslepingute tüüptingimustes", Juridica, 2008, nr.3, lk.164–170, Olavi-Jüri Luik, Karl Haavasalu "Vastutuskindlustus Eesti ja Saksa õiguses: kindlustushüvitise väljamaksmisest vabanemise alused", Juridica, 2007, nr.2, lk.108–118, Karl Haavasalu "Kindlustussumma ja kindlustusväärtuse tähendus kindlustuslepinguõiguses", Juridica, 2006, nr.2, lk.96–103, Janno Lahe "Kindlustuse mõju deliktiõiguslikule kahju hüvitamise kohustusele. Kahjuhüvitise vähendamine ja tagasinõudeõigus", Juridica, 2005, nr.6, lk.376–384, Marika Oksaar			OSCAR-2019
Piduliku punkti pani hooajale oma rännulugude ja lauludega Marek Sadam, keda saatis klaveril Tõnu Laikre. 31. märtsil oli klubil külas Toomas Tiivel, kelle juhtimisel tegime retke kangete napside maailma. Ühtlasi esitles Toomas Tiivel oma hiljuti ilmunud raamatut “Maailma napsid.” 17. veebruaril rääkisid kaasahaaravaid lugusid samuraide ja kirsiõite maast Jaapanist Kertu ja Riho-Bruno Bramanis. 30. jaanuaril heitsime pilgu Egiptusele, Iisraelile ja Jordaaniale. Külas oli reisijuht ja filoloog Juune Holvandus. Aasta viimasel kokkusaamisel 30. detsembril oli külas helilooja ja rändur Peeter Vähi, kes rääkis sellest, mida nägi ja koges Mustal Mandril. Tutvusime tema hiljuti ilmunud raamatuga “Ring ümber Aafrika” (Go Reisiraamat) ja kuulsime põnevaid näiteid aafrikalikust muusikast. 25. novembril käis klubil külas Jesper Parve. Rääkisime elust ja arengutest Bali saarel. Ühtlasti esitles Jesper hiljuti ilmunud raamatut “Minu Bali. Oma väe otsinguil” (Petrone Print, 2016). 28. oktoobril väisas klubi ornitoloog Tarvo Valker, kes rääkis põnevaid seiku lindude rändest. Huvilised said soetada Tarvo hiljuti ilmunud raamatu “Eesti lindude ränne” (Varrak, 2016). Klubi kaheksanda hooaja “Raamatud ja rännakud” avasime 30. septembril. Külas käis ja oma hiljuti ilmunud raamatut “4×4 reisid. Elu läbi kolme silma” esitles motomatkaja ja režissöör Väino Laisaar. Klubi VII hooaja lõpetasime 27. mail lugudega Ghanast. Külas olid ajakirjanik Meelis Süld ja MTÜ Mondo esindaja Kristi Ockba. 25. märtsil käis külas maailmarändurist motomatkaja Tarmo Tamming, kes rääkis oma Aafrika ja pooleli olevale Lõuna-Ameerika matkale tuginedes sellest, mida tähendab pikema automatka planeerimine ja teostamine. 26. veebruaril toimunud klubiõhtul andis põhjaliku ülevaate Lääne-Aafrikas asuvast Malist kaitseväelane Ragnar Kruusimaa. 2016. aasta esimene klubiõhtu toimus 29. jaanuaril. Vaatasime Peeter Rebase dokumentaalfilmi “Tashi Delek!” Filmi kommenteeris Roy Straider. Oli kaasahaarav õhtu ja muhe vestlus. 2015. aasta viimane klubiõhtu toimus 18. detsembril, mil ajakirjanik Villu Zirnask rääkis suvisest rattamatkast Põhja-Kaukaasia vabariikides, kus ligi kaks aastakümmet oli turism ja matkamine sõdade ning terrori tõttu mõeldamatu. 27. novembril väisas klubi aasta Indoneesias elanud Tiina Jaksman, kes rääkis tähelepanekutest teemal “Aasta Indoneesias – argipäev ja üllatused.” 30. oktoobril rääkis klubiõhtul Cognac´i maakonnast ja konjakist Toomas Põld Eesti Konjakiklubist. Oli arendav, huvitav ja meeleolukas õhtu. Rändurite klubi 7. hooaja esimene klubiõhtu toimus uuenenud Nurme bistroos reedel, 25. septembril, mil ilmaränduritest abielupaar Indrek ja Eleri Soidla (sotsioloog ja religioonipedagoog) vahendasid muljeid ja kogemusi teemal: “Pooleteise aastaga ilma veerele ja tagasi: Uus-Meremaa, Tonga ja Fidži.” Hooaja viimane klubiõhtu toimus 29. mail, mil külas käis Tallinna Ülikooli lektor orientalist Martti Kalda. Kuulsime Jaapanist, selle ühiskondlikust korraldusest, tavadest, looduslikest iseärasustest, religioonist, pühamutest ja templitest. 17. aprillil käis klubil külas Antarktika järvede uurija Enn Kaup. Klubiõhtu teema: “Antarktika – unustamatute rännumuljete ja ülitähtsate teadusavastuste Lõunamanner.” 20. märtsil rääkisime Karjalast. Külas olid Eesti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas ja advokaat ning harrastuskunstnik Tõnu Tuulas. Ühtlasi avasime Tõnu Tuulase isikunäituse „Karjala kauge kutse.“ Näitus jääb avatuks juuli lõpuni (E-R 8-15). 27. veebruaril käis külas värskete muljetega Yamalist saabunud Signe Liivak, kes rääkis sellest, kuidas elavad põdrakasvatajad neenetsid ja handid. Aasta esimesel klubiõhtul oli külas 4×4 reiside kaameramees ja kroonik VäinoLaisaar, kes vahendas meeleolukaid ja meeldejäävaid lugusid 4×4 reiside 2014. aasta suvel toimunud retkest Kesk-Aasiasse. 19. detsembril rääkis ajakirjanik ja soolise võrdõiguslikkuse konsultant Hille Hanso Türgist ja Lähis-Ida piirkonnast, sealsest usuelust, keerulistest poliitilistest ja sotsiaalsetest suhetest. 28. novembril lasime ajal märkamatult lennata ja kuulasime Uhhuduuri rändurite põnevatest seiklustest Aafrikas. Aitäh, Kristjan (Prii) ja Hannes (Hanso), meeleoluka ja meeldejääva õhtu eest! 7. novembril käis külas reisijuht Mae Merusk Palermost. Kuulsime värvikat esitlust Tansaania rannikul asuvast eksootilisest Mafia saarest, selle puutumatust loodusest, florast ja faunast. Oktoobrikuu kokkusaamine toimus 24. oktoobril. Tasavägis mälumängu võitis teist korda sel hooajal võistkond SAM. Palju õnne! Klubiõhtu külaliseks oli sel korral kirjanik ja itaalia keele õpetaja Maurizio Dagapito. Meeleoluka ja värvika esitluse jooksul kuulsime müütidest ja tegelikkusest seoses Itaalia ja itaallastega. Maurizio itaaliakeelse esitluse tõlkis eesti keelde Reeli Viikberg. See oli meeldejääv õhtu. Aitäh, Maurizio ja Reeli! Klubi VI hooaeg algas 26. septembril, mil külas oli aastaid Peruu Amazonases elanud antropoloog, reisijuht ja “Minu Amazonas. Jõkke pissimine keelatud!” autor Ivo Tshetõrkin. Toimus rändamise aineline MÄLUMÄNG, millel selgitasime m.h välja hooaja kõige edukama võistkonna. Palju õnne, võistkond SAM. Õhtu külaline oli ajakirjanik ja väliskommentaator Aarne Rannamäe, kes rääkis teemal “Iraan: müüdid ja tegelikkus.” Täname kõiki klubilisi ja esinejaid põnevate klubiõhtue eest ning Haapsalu Linnavalitsust ja Läänemaa Keskraamatukogu meeldiva koostöö eest! 25. aprillil olid külas Jane Snaith ja Juta Kübarssepp, kes rääkisid Eesti vabatahtlike tegevusest kareni hõimu orbude abistamisel Tais. Õhtu teema: “Teistmoodi Tai.” 14. märtsil vahendas muljeid Eesti Maaülikooli teadlaste ja Osooni võttegrupi Etioopia-ekspeditsioonilt Osooni saatejuht-toimetaja Kristo Elias. 28. veebruaril vahendas polaaruurija Timo Palo muljeid ja mälestusi jäisest teekonnast, mis toimus Põhjapooluselt Teravmägedele. 31. jaanuaril rääkis soolopurjetaja Uku Randmaa oma retkest ümber ilmapalli. Aitäh, Uku ja aitäh, klubilised! See oli üks väga sisukas ja meeldejääv õhtu. 17. jaanuaril toimunud osalejaterohkel filmiõhtul vaatasime 2013. aasta parimaks dokumentaalfilmiks pärjatud filmi “Õlimäe õied”. Režissöör ja stsenarist Heilika Pikkov rääkis filmi sünniloost. 27. detsembril käis külas Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi teadur Karin Dean, kes rääkis teemal “Kagu-Aasia – tõeline Aasia?”. Pühakutepäeval, 1. novembril käis külas muusik ja rändaja Indrek Tammoja,kes rääkis oma retkest Huni Kuini hõimu ehk Kaxinawá rahva juurde Amazonases. Kaasahaaravaid vesteid ilmestasid mitmekeelsed laulud. Klubi alustas viiendat hooaega reedel, 27. septembril, mil külas oli Haapsalu linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu, kes rääkis Gotlandi keskaegsetest kirikutest ja teistest vaatamisväärsustest. Klubi IV hooaeg päädis 31. mail. Kuus võistkonda panid proovile oma teadmised rändamise-teemalises mälumängus. Proviisor Tiiu Vaha rääkis sellest, mida meeles pidada, et tervis püsiks reisil korras ja meeleolu hea. Ühtlasi andis ta soovitusi reisiapteegi komplekteerimiseks. Hooaja viimasteks külalisteks olid Raitja Kai 4×4 reisidest, kes rääkisid 2012. aasta suvel toimunud automatkast Magadani. 26. aprillil oli rõõm tervitada klubis haapsallast Dagmar Raudami, kes rääkis Gruusia elust, inimestest ja tavadest. 29. märtsil võõrustas klubi kirjanikku ja rännumeest Olev Remsut, kes vestis lugusid Baikalist ja rännakutest mujal maailmas. Ühtlasi tutvusime O. Remsu raamatuga “Püha Baikal”. 22. veebruaril tutvustasid Maris ja Lembit Laja Teravmägesid ja Gröönimaad. Tegime ühise põneva rännaku neil karmidel arktilistel aladel. aasta esimene kokkusaamine toimus 25. jaanuaril, mil värvikirevast ja põnevast Marokost rääkis disainiajakirja Diivan peatoimetaja, mitmete reisiraamatute toimetaja Silvia Pärmann. aasta viimane klubiõhtu toimus 28. detsembril, mil rääkisime Kuldsest maast ehk Birmast, sealsest elust, olust, tavadest ja kultuurist. Külas käis kooliõpetaja Tõnu Tamm. 30. novembril rääkis Pühast maast Iisraelist kirikuõpetaja ja Iisraeli-retkede korraldaja dr Arne Hiob. Klubi neljanda hooaja avasime 28. septembril, mil tõlk ja mitmete reisiraamatute autor Hanna Miller rääkis Belgiast. 8.-10. juunil Haapsalus toimunud Itaalia veinifestivali raames toimus 8. juunil kohtumisõhtu tõlkija ja luuletaja Maarja Kangroga. mail tegime ühise avastusretke Uude Maailma, giidiks ja õhtu esimeseks külaliseks oli režissöör ja ERR „Ööülikoolide“ toimetaja Jaan Tootsen. Eesti filmiajakirjanike ühingu poolt aasta filmiks pärjatud dokumentaalfilm “Uus Maailm” on värvikirev lugu ühe vabakonna ja selle tuumikhingede tegevusest. Maailmarändurid Tiina Jokinen ja Peeter Vähi rääkisid põnevatest hõimudest, nende tavadest ja uskumustest. Heategevusliku loteriiga kogusime raha reisikirjanduse soetamiseks Lääne Maakonna Keskraamatukogule. Aitäh kõigile loteriipiletite soetajatele! 20. aprillil olid klubiõhtu külalisteks Margus Sootla ja Kariina Tšursin, kes jutustasid lugusid kolm aastat kestnud rännakust mootorrattal ümber ilmapalli. Vaata lähemalt: http://yhelteljel.ee/ 30. märtsil rääkisime Kesk-Ameerikast teemal “Maiade püramiididest Panama kanalini.” Guatemalast, Belizest, El Salvadorist, Nikaraaguast, Hondurasest, Costa Ricast ja Panamast kõnelesid piirkonna risti ja põiki läbi rännanud Mele Pesti ja Kristjan Jansen. Vesteid ilmestas põnev slaidiseeria. 17. veebruaril rääkisime palverännakutest kui ühest rändamise viisist. Külas olid Lääne praost Tiit Salumäe, kes on korduvalt külastanud Püha maa palverännakute sihtkohti ning Euroopa tuntuimal palverändurite teel Santiago de Compostelal rännanud Martin Ilumets ja Sirle Pai. 27. jaanuaril vestis muhedalt rännujuttu teemal „Matkates Himaalajas. Nepal.“ rändur ja mägimatkade korraldaja Kaarel Liivamäe. Vaatasime ka lühifilmi matkast Everesti baaslaagrisse. novembril kõneles Erik Sepping Tadzikistanist ettevõtja pilgu läbi. Kuulsime ülevaadet sealsetest arengutest, majanduskeskkonnast, poliitilisest elust, aga ka mentaliteedist ja traditsioonidest. *** oktoobril oli luubi all Eesti arengukoostöö üks olulisemaid sihtriike Afganistan. Kaks aastat Afganistanis Eesti asjurina töötanud diplomaat Tanel Sepp andis väga mitmekülgse ülevaate sellest riigist ning sealsest elust ja olust. Klubi kolmandat tegevushooaega alustasime 30. septembril, mil külas oli Eesti välisministeeriumi diplomaat Kaili Terras, kes kõneles Sambiast, sealsest elust ja olust ning arengukoostööst. 27. mail rääkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja rändurHannes Hanso lugusid “Ehh, Uhhuduuri” rattaretkest Iraanist Etioopiasse. 6. mail saime põhjaliku ülevaate La Comera saarest, selle florast ja faunast looduseuurija Matti Masingu vahendusel. Lisaks rääkisime nahkhiirtest ja nende vaatlemisest Eestimaal. Klubiõhtule järgnes jalutuskäik öises Haapsalus. Käisime paikades, kus hea ilma ja õnne korral võib kohata neid müstilisi olendeid. 28. jaanuaril oli külas Marika Tamm, kes rääkis värvikaid lugusid teemal “Kaks aastat eksootiliste tavade keskel – Aasia, Okeaania, Ladina-Ameerika.“ detsembril tutvustas Afganistani eriilmelist elu-elu vabakutseline ajakirjanik Õnne Pärl. Ühtlasi avasime Õnne fotonäituse „Armastatud Afganistan“. 26. novembril jagas oma muljeid ja mõtteid teemal “Suur ja müstiline Hiina” koolmeister ja Hiina huviline Tõnu Tamm. Hooaja viimane kokkusaamine toimus 28. mail, mil külas käisid maailmarändur Tiit Pruuli ja mitmed varasemate klubiõhtute külalised. veebruaril oli klubi külaliseks Alar Sikk. Mees, kes esimese eestlasena on käinud kõigi seitsme kontinendi kõrgeimas tipus. ”Mägedes pole aega mõelda, tuleb lihtsalt edasi minna /… / mägedes on vaja elu eest võidelda. Käin seal, et aru saada, kui hea elu meil siin tegelikult on.” A.Sikk 29. jaanuaril pajatas elust, kultuurist, religioonist ja inimestest Buthanis ja teistes Himaalaja kuningriikides vaimulik ja orientalist Arho Tuhkru. 27. novembril oli klubi külaliseks leitnant Agu Karelsohn, kes rääkis elust-olust Afganistanis teabeohvitseri pilgu läbi ning Eesti rahuvalvajate tegevusest ühes maailma tulipunktidest. 25. septembril esitles oma raamatut „Tõnu Tuuas. Avastamas Soomet. Reise, muljeid ja maitseid“ (Varrak 2009) vandeadvokaat Tõnu Tuulas ja vestis jutte avastusretkedest põhjanaabrite juures Soomes.			OSCAR-2019
Kuldhamstrid on öise ja videvikulise eluviisiga loomad, kes päeval pigem meelsasti magavad. Öise eluviisi tõttu on neil kehv silmanägemine ning nad on värvipimedad. Kuldhamstritel on väga hea kuulmine ja haistmine. Nende 13-18 cm pikk keha on jässakas, neil on väga lühikesed jalad ja kael ning ümmargune pea. Saba on väga lühike ning kaetud hõrdamate karvadega kui ülejäänud keha. Hambad on neil kollast või kergelt oranžikat värvi. Sellist värvi hambad viitavad looma heale tervisele. Nende karva värv varieerub lumivalgest süsimustani. Samuti võivad nad olla nii lühi- kui pikakarvalised. Hamstrite suurimaks iseärasuseks on nende omadus kanda ning hoiustada toitu põsetaskutes. Kuldhamstrite keskmine eluiga on 2-3 aastat. Süüria hamstrid on oma nime saanud esimese kodustatud hamstri järgi, kelle üks Briti zooloogleidis Süüria kõrbest. Esialgu kasutati hamstreid teadustöös laboriloomadena, mida tehakse ka siiani. Ka tänapäeval levivad hamstrid peamiselt Lähis-Ida aladel aga ka Aafrikas ja Euroopas, kuid nende arvukus on kahanemas elupaikade hävimise ja mürgitamise tõttu. Kuldhamstreid EI TOHI pidada mitmekesi koos, sest nende omavahelised võitlused võivad lõppeda väga tõsiste vigastuste ning surmaga. Kuldhamstritele piisab täiesti omaette puuris toimetamisest ning sellest, kui neid igapäevaselt puurist välja võtta ning nendega mängida. Hamstrid on närilised, mistõttu tuleb arvestada sellega, et lahti olles ei pääseks hamster ligi juhtmetele või muudele asjadele, mis võivad olla neile ohtlikud või pererahvale hinnalised. Samuti tuleb arvestada sellega, et nende puurisisustus oleks selline, mis kannatab närimist või mida närides hamster enda elu ohtu ei sea. Hamstrit ei tohi kätte võtta unepealt, kuna siis võivad nad meeltesegaduses väga valusasti hammustada. Hammustada võivad nad ka siis, kui tunnevad ohtu või valu. Kõige parem on tõsta hamstrit pannes pöidla ühele poole tema kere ning ülejäänud sõrmed teisele poole või lasta tal endal käele tulla. Kindlasti ei tohi hamstrit sabast tõsta. Hamstrid ei tee peaaegu üldse häält, väljaarvatud hamstribeebid, kes alguses piiksuvad ning teevad muid sarnaseid häälitsusi. Üks hamster ei vaja väga suurt puuri, kuid see võiks kindlasti olla mitmekorruseline kuna neile meeldib ronida. Minimaalsed puurimõõdud on 50x40x30cm mitmekorruselise puuri puhul. Kui puur on ühekordne, siis peavad puuri põhja mõõtmed olema tunduvalt suuremad (põhja mõõdud 40×80 cm). Kuid mida suurem puur, seda rohkem on hamstril liikumisvõimalusi ja seda aktiivsem ta ka on. Puur võib olla võrest, mille võrevahe on kuni 1 cm. Kindlasti tuleks arvestada sellega, et hamstribeebid võivad suurema kui 1 cm vahega võrede vahelt välja pugeda ja ära kaduda. Puuris võiks olla ka jooksuratas, kuna enamikele hamstritele meeldib selles joosta. Tuleks vaid jälgida, et jooksuratas oleks turvaline, st mitte suurte vahedega (jalaluu murdmise oht) ning piisavalt suur, et hamster ei peaks selles selg kaardus jooksma. Sellises asendis pikaajaline jooksmine võib põhjustada tõsise seljakahjustuse. Allapanuks sobib neile hästi lehtpuu höövlilaastud, kuna neile meeldib aluspanus kaevata ning käike teha. Kui aga on tegu pikakarvalise hamstriga, siis on parem pidada teda puugraanulitest aluspanul, sest höövlilaast jääb karvadesse kinni. Närimiseks võib neile puuri panna papist rulle ja karpe, mis aitavad ka hambaid kulutada, sest hambad kasvavad neil terve elu jooksul. Samuti võivad puuris olla torud, kaldteed ning muud asjad, mille peal hamster saab ronida või mille sisse pugeda. Hea variant on ka plastikust või puidust majake, kuhu hamstril on hea pesa teha, kuid tuleb arvestada sellega, et hamster hakkab seda suure tõenäosusega närima. Üks hamster ei tee puuri väga ruttu mustaks ning palju oleneb ka sellest, millised on hamstri enda hügieeniharjumused ja kui paks on aluspanu kiht. Mida väiksem on puur, seda sagedamini tuleb puuris puhastada. Üldiselt tuleb puuri puhastamine ette võtta kord nädalas või 1,5nädala tagant. Mida väiksem puur, seda tihedamini on vaja seda puhastada. Joogipudeliks sobib kõige paremini plastikust kinnine joogipudel, mis kinnitub puuri välisküljele. Lahtise jooginõu ajab hamster väga ruttu aluspanu täis ning nii ei saa ta sealt juua. Sööginõu võiks olla kas raskest materjalist või puuri külge kinnituv, kuna muidu ajab hamster selle kergesti ümber. Hamstrid on omnivoorid, mis tähendab, et nad võivad süüa peaaegu kõike, mida meiegi. Siiski on parem anda hamstrile eelkõige loomapoodides müüdavat spetsiaalset hamstritoitu ning selle kõrvale erinevaid juur-, puu- ja köögivilju. Kindlasti peab puuri seisma jäänud ja mitte ärasöödud viljad ära viskama, sest need hakkavad seal kiiresti mädanema. Maiustusena võib neile anda loomapoodides müüdavaid dropse aga ka pähkleid, röstimata ja soolata sihvkasid, rosinaid, kuivatatud puuvilju ja marju. Pähkleid ja sihvkasid tuleb anda väga vähe, sest need on rasvased ning teevadlooma kiiresti paksuks. Hamstrid on suured toidukogujad. Tavaliselt veavad nad üsna ruttu oma toidunõu tühjaks oma peidupaikadesse. Seetõttu on hea kui nädalas on 1-2 paastupäeva, kus uut toitu hamstrile juurde ei panda. Muretseda ei tasu, et hamster nälga jääb, sest süüa leiab ta kenasti oma tagavaradest. Kuna hamstrite hambad vajavad kulutamist, on hea, kui nende puuris on näiteks õunapuu või mõne teise lehtpuu oks. Okste puhul tuleb ainult vaadata, et puud ei oleks mürkidega pritsitud ning need ei kasvaks sõidutee ääres. Puhas vesi peab olema hamstrile koguaeg kättesaadav. Isased kuldhamstrid saavad suguküpseks 4-5 nädala vanuselt ning emased 3-4 nädala vanuselt. Tiine emane tuleb isasest eraldada nii ruttu kui võimalik. Tiinus kestab 16-18 päeva. Kuldhamstritel sünnib keskmiselt 8-10 poega, kuid neid võib sündida ka kuni 20. Sündides on pojad pimedad, karvutud ning täiesti abitud. Kui ema sel ajal segada, võib ta pojad tappa ja ära süüa. Pojad peab emast ja üksteisest eraldama 4 nädala vanuselt, et emased ja isased pojad omavahel ei paarituks, et vältida suguluspaaritust. Identiitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, nende identifitseerimise ning registreerimise viisid ja kord; registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord Veterinaarnõuded vesiviljelusloomade liikumise ning vesiviljelusloomade ja neilt pärinevate loomsete saadustega kauplemise kohta Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded, sealhulgas katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded ja loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded			OSCAR-2019
Minu psoriaasi kuumenemine ja valutamine sai alguse Dermovate ja väävlisalvist, mida nahaarst kirjutas, pea kaks kuud olen jamas. Kuu aega enam ei tarvita neid salve, kuid ikkagi psorilaigud kuumavad ja valutavad. Olen ostnud pea 1000 kr eest igasugu niisutavaid salve (telef teel nahaarst soovitanud, seda või teist),miski ei aita. Astelpaju õli leevendab veits. Elan Lõuna Eesti väikelinnas, meil UV ravi pole võimalik.Samuti ei suudaks ma osta UV kammi ega paneeli puht majanduslikel põhjustel. Salvidelegi hunniku raha sisse tagunud ja neid kautada pole mõtet, ärritavad hullemini. Viimane Linola Fett ka ei aita, vaid ärritab. Rahakotti võid ainult kergendada ja nüüd rahata istuda,salvid seisavad. Süüa nagu ei tahaks neid. Aga mida su raviarst asjast arvab? Kui ikka üks ja teine ravim ei sobi, tuleb jälle ja jälle tema poole pöörduda. mul omal ka sama jama,jube kuidas laigud valutavad.Mul isiklikult aitab väga hästi kummeli või saialille soolavann.Olen vannis umbes 15 minuti ja siis määrin ennast Ortomedi sügavniisutava kreemiga.Ka Kerasal salv aitab hästi. joon palju vett ja taimeteesid, alkohol, šokolaad, vürtsid, rasvased juutud ja piimatooted (st kõik mu lemmikus) on väga-väga piiratud. mõjub. Vaata, Võru linnas dermatoloog Vivian Luiksaarel on UVB kamm ja Koreli Helaariumist Võrus on võimalik rentida, GSM: 56631852 Ene Liibert Kõige parem ravi kuiva naha puhul on määrida end päevas vähemalt 2 korda rasvase kehakreemiga, minule sobib ülihästi decubal. Mitte mingil juhul ei tohi määrimist vahele jätta või asenda nõrgema kreemiga, haigus kohe ägeneb, tulevad ketud ning nahk "valutab" ning jubedalt kuivab. Nüüd olen end määrinud nii juba aastaid ja on vaid kerged punased laigud. Kreemi läheb muidugi väga palju, 2 kg kuus aga elan riigis kus pool kreemi rahast maksab haigekassa. Peanaha puhul siiski kasutan aegajalt eloconi ja tõtt öelda kõige hullemal ajal nt talvel määrin ka keha eloconiga, ning võtan 20 korda valgusravi. Ja päike on parim ravim! Toiduga ei suuda hoida, söön ning joon mida parasjagu tahan, olen proovinud ka dieete aga tulemus on alati sama olnud, seega mõttetu! Samas kuidas kellegile! Tuttav ravis psoriaasi seestpoolt, sõi GNLD toidulisandeid ja tulemus on v.hea, aga mida ta sõi ja kui palju, jään vastuse võlgu. toidulisad on toonud väga häid tulemusi, aga organismid ja harjumused on erinevad.omal kohal"jälle" omega 3, e-vitamiin jne. Kasutasin surnumere soola, kuni avastasin, et täpselt samahästi aitab Säästumarketist (või ükskõik kust mujalt poest) ostetud tavaline meresool (ca 6-7 kr/kg), mis tavaliselt sisse toodud Tuneesiast, Hispaaniast vms. Pole mõtet seda kallist Surnumere soola osta. Mingit erilist süsteemi mul pole, panen soola tunde järgi ja teen kuurina - üks päev meresoolavanni ja teine päev valgusravi. Väga hästi on aidanud. Valgusravi peaks tegema 20-25 korda järjest, edasi võib teha vanne ka mingi õli või ravimtaimedega, et nahk pehme püsiks. Olen aru saanud, et valgusravi, vannid ja seejärel kreemitamine ongi kõige mõjusam naha hooldamiseks. Kui üks päev vanni jääb vahele, siis annab kohe tunda. käisin mõni aasta tagasi egyptuses.üks kohalik kes nimetas end arstiks astus ligi ja lubas,et ravib mul psoriaasi ära.Ei uskund muidugi,aga ta oli nii järjekindel et ei jätnud järgi ja ütles ka kohe et teeb seda tasuta,kuna tahab et usuksin sellesse.Iga päev masseeris mu kolded korralikult salviga kokku ja pidin jooma 1-2 tassi karkateed ilma suhkruta(seda meil ka müügil)Uskuge, mu psoriaas kadus. Kui mina sain teada et mul on psoriaas, olin ma väga mures mis edasi saab, sest mu tädil on ka psoriaas ja tal kohe päris karm see. ja kujutasin ette et kui minu nahk peaks selline olema siis oleks küll jama. ma olin siis ca 15,16 aastat vana. mmäärisin igasuguste salvidega ja igasuguseid kapsleid neelasin alla, aga ei midagi-isegi ei leevendanud. mõni aeg tagasi hakkas ka nöol imelikud kuivad laigud tekkima, siis ehmatasin päris ära, et 20 aastane ja kas tõesti rikub see mu näo ära?! aga ei, üks hea tuttav soovitas mul pelae määrida ja sisse võtta üht taime ekstrakti - ja ime missugune, see toimib nii hästi. see on ni emelihte. mida rohkem päevas määris seda kiiremini laigud kaovad täiesti(mõne päeva küsimus) Minu lugu sai alguse 10aastat tagasi, kui vötsin päikest, oli samal päiksevarjutus ja öhtux olin üleni ära pölenud punaseks, kuna olen väga heleda nahaga, olin siis 14 ega teadnud sellest midagi et peaks nagu kasutama päiksekreemi vms,kuna varem midagi ei juhtunud.Algul siis punane siis hakkas nahk valutama, kuivaks muutus ja hakkas ketendama. Abi saamiseks pöördusin perearsti juurde ja ta ei osand midagi teha vaid saatis otse haiglasse tartusse toomemäe nahakliinikusse, seal sain ravi mitmete törvasalvidega mis nahaketud eemaldasid ja meresoolavanne,hiljem teine salv mis punased laigud vöttis, ravi kestis 2nädalat ja aitas. Nüüdseks sellest siis möödas 10a ja löi uuesti psoriaas välja 1rohu möjul, kuna selgus et allergia tekkis, algul näos, nyyd ka keha peal, nahaarst kirjutas eloconi aga see aitas vaid näos, jalgadel ja seljal on endiselt sama seis, önneks mitte nii hull kui aastaid tagasi, aga ikka suht täpiline!!!äkki keegi oskab midagi soovitada, kuna mul sai alguse päixest siis kevadine päike möjub mulle ilmselt halvasti ka näkku!!			OSCAR-2019
1) Teised uued teenused (optsioonide väljakirjutamine) on liiga kaua venima jäänud, mistõttu mul lihtsalt pole 50K LHV kontol. Näiteks ma oman BIGi võlakirju ja kavatsen osta Leedu Energia aktsiaid, selleks, et see raha LHV kontole jõuaks ja 50K kokku saaks peaks olema laiem teenuste valik. Näiteks kui ma saaksin optsioone müüa, siis kindlasti kannaksin suuremad summad LHV kontole ja püüaksin viljeleda covered calli strateegiat. 2) Seega leian, et vähemalt minu jaoks on hetkel 50K liiga palju praeguse teenuste valiku juures. Näiteks 30K-ga oleks ma rahul. 3) LHV Pro võiks mõnda aega, kasvõi ühe päeva olla TASUTA kõigile kasutajaile, et sellega tutvuda ja siis sobivuse korral liituda. Kindlasti toob see kaasa uusi LHV Pro kliente. See samm aitaks ka LHV Pro olemusest aru saada, mida ma siiani pole mõistnud. Niipalju kui mina aru olen saanud, pakutakse mulle hulk ideesid, mille hulgast valin ma vastavalt oma investeerimisstrateegiale sobiva. Mina kasutan ja olen rahul, ideed on rakendunud väga hästi. Ma vaatan, et Alvaril on peamine probleem rahas, kas siis on üldse LHV Pro õige toode tema jaoks? 30K eest saab ju vaevalt ühe tehingu teha. mulle jääb aeg ajalt foorumeid lugedes mulje et kui mingi paarsada tuhat pole kontol siis ei tasu üldse arvutit lahtigi teha Tarmo, probleem pole rahas, vaid teenuste puuduses! LHV ei paku mulle võlakirja 8.7%-se tootlusega, samuti ei saa ma LHV kaudu osta Leedu aktsiaid. Seega on mul osa rahast teistes finantsasutustes, sellepärast jääb 50K-st puudu. Tehinguid olen teinud peamiselt Eestis, kus saab ka 10-20K-ga hakkama, et teenustasu kalliks ei läheks. USA aktsiate puhul on vast teenustasu arvestades paras 30K-ne investeering. Pealegi pole päris õige väita, et LHV sellise tootlusega võlakirju ei võimalda osta, vaata näiteks JPMF Global High Yield Bond Fund TOP 10 investeeringutes sisalduvaid võlakirju ja nende intresse. Minimaalne investeeritav summa on 5000 krooni paraku, ja teenustasude (1% ostes-müües, miinimum 100 krooni) tõttu oleks mõistlikum paigutada fondi 10 000 krooni või rohkem. Nii et investeerimisvõimalus jälle mingil rahaküsimuse taga kinni. Henno, praegu sa tõesti ei leia 8.7%-list tootlust. Ma panin oma eelmise õppelaenu (15K) BIGi võlakirjadesse, siis oli intress veel 8.7% 3-aastasel võlakirjal. Nõnda püüan 3.7% puhtalt teenida. Aga see sinu pakutud fond paistab ahvatlev olema, kuid selline tootlus ei ole vist püsiv. jah, sellepärast ütlesingi "pole päris õige väita", st. periooditi on tootlus kõikuv, viimase aja kõrge tootlus võlgneb suures osas tänu pikalt väldanud langusele ja ebakindlusele aktsiaturgudel - palju raha otsib kõrget tootlust väljaspool mujalt. LHV Pro võiks tõesti olla nädal aega tasuta, siis saaks aimu, mis ta endast üldse kujutab. Praegu sinna ilma registreerimata ligi ei saa ja seetõttu ei teki ka niipalju huvi selle vastu, et hakata oma raha mõnest teisest finantsasutusest LHV-sse ülekandma. Kuid jah miks peab see summa olema just 50K ja miks mitte 30K. LHV Pro tasuta päeva mõte jooksis ka eile läbi ja usun, et lähikuudel sellise päeva ka teeme. Olge siis valvel. Mis puudutab 50K piiri, siis LHV Pro-d luues nägime, et klientidel on oma portfelli juhtimisel sageli ideede puudus. LHV Pro-ga üritame klientidele vastu tulla ja pakkuda investeerimiseks ideid. Leidsime, et alla 50K puhul ei saa kindlasti moodustada portfelli ja ehk vaid osta üksikuid aktsiaid. Rene, olen alati tulumaksu maksnud. Mis puudutab antud BIGi võlakirja, siis sealt võetakse kohe tulumaks maha, kuid selle saan pärast tulu deklareerimist tagasi. - kui esimesele küsimusele on vastuseks "raha", siis miks neid ideid osta ei saa? Maksan 100 krooni ja saan ideele ligi. Oleks ju väga lihtne. Või siiski mitte? Esimesele küsimusele vastust polegi, sest ideede genereerijad viivad neid ise ellu, nii enda kui ka LHV investeeritava rahaga. Pea kõik ideed on välisturgude kohta ja seal on mahud nii suured, et kindlasti ei teki ka front-runningu probleemi. Aga Kanarik, miks peaksid neid ideid ostma? Minu meelest on see mõistlik vaid investeerimiseks. Seetõttu ka 50 000 kr. piirang. Filmiõhtu tahaks teha tõesti sügise poole, sest palavate suveilmadega on kodumaal muudki inimestel teha kui kinnises ruumis filme vaadata. Aga need kes kohal käisid eelmine kord jäid ilmselt rahule. Pro koha pealt ütleks, et mõistlik teenus mõistliku hinnaga (ühe soovituse eduka realiseerimisega peaks ju aastamaksu tasutud saama), aga tegelikult ootasin pisut aktiivsemat info/soovituste jagamist. Kauplemise all on pikemat aega (pikk) soovitus vaid ühe aktsia kohta. Võiks ikka olla vähemalt 2-3 tükki, et tekiks mingi valikumoment. Kauplemisideede jälgimine võiks ka sujuvam olla, vahel kipub jälgitavate ideede kohta info uuendamine päris pika vahega olema. Investeerimise puhul on veel arusaadav: aktsia liigub samas hinnavahemikus, mis idee kirjutamise hetkel ning TA kui ka FA vaatevinklist pole midagi muutunud. Kauplemisideed oleks vist targem ikkagi tihemini üle vaadata... Master, üritame LHV Pro-d pidevalt täiendada, kui sügise poole inimesi rohkem arvuti taga, siis ka kindlasti ideid rohkem. Spunk, ka hea mõte, need ei saaks siis olla päris tugevad ideed, kuid lühiajalised kauplejad ilmselt sageli samuit vajavad vaid mõtetele toetust. Võtame plaani. Spunk, haarasime kohe härjal sarvist - LHV Pro kliendid võivad vaadata uut viie minuti analüüsi, kus on üks mõte mobiilside vallast. LHV on vist neile kes kauplevad välisturgudel, eesti aktsiate teenustasud on ju kõvasti kõrgemad kui pankadel. Ottk, LHV on kõikidel turgudel kauplevatele investoritele ja kui väidad, et "eesti aktsiate teenustasud on ju kõvasti kõrgemad kui pankadel", siis on Sul lihtsalt kodutöö puudulik. a) sa ütlesid "kõvasti kõrgemad kui pankadel", järelikult pead silmas kõiki panku või vähemalt mitut ja kordades kõrgemat teenustasu. Aga vaata. 1000 hansa aktsiate ostmiseks on vaja suurt julgust ja vähemalt 286k. Aga kui ma tahan osta 20k eest??? Inimeste jultumus hämmastab mind, mingi OTTK tuleb LHV foorumisse kõigepealt abi küsima mingi porno-pop-up teemadel ja siis tuleb välja, et ta polegi LHV klient ja üritab teistele pankadele tähelepanu viia (andes veel valeinfot). Kordan, et see kõik käib LHV lehel. Kust sellised inimsed tulevad? tõepoolest, jätkub ikka Otil viitsimist siin sõna võtta, samas ju niipalju huvitavaid teemasid kommenteerimiseks leiab ta siin Olen väga algaja inevsteerimises ja käin siin, et lugeda targemate inimeste (neid siin leidub)arvamusi INVESTEERIMISE kohta, kuid nüüd on juba peaaegu igas teemas üks Ottk(ei mõtle ainult Ottk'd), kes hakkab rääkima täiesti kummalistest asjadest, mis kohe kuidagi ei sobi siia foorumisse. Selle probleemi lahendus oleks selline, et LHV üks ametnik lihtsalt koondab asjalikud teemad teatud lahtrisse või vastupidi(teemad, mis ei sobi lehe alla nurka). Oleks ka üks demokraatlikum viis, et lugejatel on võimalik teema välja foorumist hääletada. Seega esimesed lugejad hääletavad teema välja, et hilisemad ei peaks lugema sellist teksti. Vastasel juhul võimegi edaspidi lugeda, kuidas keegi otsib tööd või kuidas parandada kellegi arvutit kuulutusi. Inimesena mul ei ole tööotsijate ja arvuti parandajate vastu midagi, kuid selleks on teised foorumid ja õppiva investeerijana ei tahaks ma oma aega raisata, et lugada nende kuulutusi. Keegi ei pea selle artikli pärast arvama, et kedagi isiklikult tahetakse solvata või kellegi probleeme naeruvääristada, kuid põhimõte olgu lihtne, kui su jutt ei ole seotud INVESTEERIMISEGA, siis räägid vales kohas. Ja enne kirjutamist soovitan lugeda Adamski ligi soovitusi :) Muidugi on veel selline võimalus, et hoopis mina olen vales kohas ja räägin valel teemal! Veel üks mõte seoses LHV Proga. Minu arvates üks tõsiseltvõetav investor ei saa lähtuda oma otsuste tegemisel kellegi soovitustest, vaid kodutöö tuleb ise ära teha ja head aktsiad üles leida. Vähemalt ma ise pooldan seda arvamust ja juba mingilmääral põhimõtte pärast ei liitu LHV Proga. Kuigi ma võin tootluselt alla jääda Sure Beti või kellegi teise aktsiaportfellile, siis leian, et ise tuleb tööd teha ja püüda paremaks saada. Ma saan aru nendest, kellel puudub aeg kodutöö tegemiseks, kuid kes tahab ikka profiks saada, see peab ise valikuid tegema. Alguses võib see üsna valus olla, kuna loss on kerge tulema, samas on see ka parim õppetund. LHV Pro ei anna soovitusi vaid ideid, seega me eeldamegi, et LHV Pro kasutajad mõtlevad kaasa ja valivad meie esitatud ideedest nende endi jaoks parimad. Globaalsed aktsiaturud on täis tuhandeid aktsiaid ja kui keegi annab Sulle lõngaotsa kätte, on see juba suureks abiks.			OSCAR-2019
Hommik alustab päeva. Päev on hommiku nägu. Kui hommikul läheb midagi viltu, võib juhtuda, et terve päev on rikutud. Siin on mõned ideed, tõelised pärlid, mis tagavad mitte ainult suurepärase hommiku, vaid ka tegusa ja energiarohke päeva. Lugedes on soovitav mõelda sellele, et rutiinid on vajalikud tegusa päeva raamistikuna. Meie esmane eesmärk peaks olema “Suurepäraselt elatud elu”. Selleks vajame aga erinevaid tugistruktuure. Kõige efektiivsemad (et mitte öelda ainsad efektiivsed) tugivahendid on igapäevased harjumused. Ära jäta oma ärkamist juhuse hooleks. Otsusta juba õhtul, mis kell üles tõusta. Oma otsuse tegemine ja sellest kinni pidamine loob meile nö “kontrolli” tunde, mis on meie heaolutunde oluline komponent. Kui otsustad tõusta hommikul kell kuus, siis loe kindlasti läbi ka järgmine lõik. Üks vääriti mõistetud idee minu jaoks oli – “tõuse üles kell kuus”. Kahjuks unustati selle nõuande juurde märkida üks väga oluline tõsiasi. Nimelt, varajase ärkamise eelduseks on õhtune magamaminek. 8 tundi und on kehale vajalik. Selleks, et tõusta kell 6, tuleb magama minna kell 22. See on minu lemmik. Lugesin sellest ühest emmedele mõeldud blogist ja siis nägin veel seda video siin Change the World By Making Your Bed (Muuda maailma tehes ära oma voodi). Voodi ära tegemine on lihtne, sama lihtne nagu mitte tegemine. Samas tehes juba hommikul midagi ÄRA, olen loonud endasse päeva esimese linnukese, lõpetatuse, mis annab hea enesetunde. Füüsiline aktiivsus on kehale vajalik, kuid mitte ainult kehale, vaid ka meie teadvusele. Kahjuks pole ma selle teemaga sõbraks saanud, kuid seda enam on mulle oluline füüsilist aktiivsust endale meelde tuletada. Niisiis leidis ka see harjumus oma koha selle blogi nimekirjas. Teadvus vajab trenni. Pole paremat algust päevale, kui enne tõsumist mõnd lõdvestumis- ja meditatsiooni-CD’d kuulata. Selle eelduseks on loomulikult, et keegi sind tagant ei sunni ning pidevalt “emme-emme” ei hüüa. Aga ka need ajad lähevad mööda ning siis saab taas lõdvestusharjutusi tehes hommikuti teadvust häälestada. Lihtne on lasta asjadel minna ja väita endale, et mul pole aega. Eriti siis, kui oled lastega kodus. Kuid olen enda jaoks avastanud, et just siis, kui on väga kiire, tuleb teha ära asjad, kasvõi nii pisikesed asjad nagu duši all käimine, et vähemalt osaliselt jääks tunne, et mina saan oma päeva juhtida. Veganlusest ja veganitest on üha enam meedias juttu. On neid, kes seda teemat halvustavad, on neid, kes seda fännavad. Ja siis on terve rida vahepealseid ükskõikseid ja poolükskõikseid inimesi. Mina polnud selle teema peale varem eriti mõelnud. Teema tuli meie peres jutuks, kui veganluse vastu hakkas huvi tundma meie teismeline tütar ning süüa hakkas meie peres tegema toitumisnõustajast vanaema. Me keegi ei nimeta end veganiks, kuid üha enam on meie menüü liikunud taimse toidu poole – kastmed mitte hapukoorest, vaid päevalilleseemnetest. Kotletid ubadest. Kerge hommikusöök (näiteks pudru marjadega) tagab kehale energia, kuid ei väsita organismi liigselt seedeprotsessiga. Nii saab päeva alustada tegusalt. Vee ümber liigub igasugu informatsiooni. Küll väidetakse, et pole vaja lisaks juua, küll seda, et tuleks juua lausa 2 liitrit päevas. Mina olen teinud oma valiku nii nagu ma kõiki valikuid teen: kuulan oma keha ja sisetunnet. Olen suurendanud oma igapäevaselt joodava vee kogust ja jälgin, kuidas ma end tunnen. Hetkel joon päevas 1-1,2 liitrit vett. Seda kogust pole suutnud ületada. Võibolla pole vaja. Võibolla. Hoolimata meie külmast kliimast on 10-minutiline jalutuskäik igati kosutav ka talvel, võib isegi öelda, et eriti talvel. Külm näpistab viimase uimasuse kehast välja ja tagasi tulles on juba lihtne tegus olla. Ka see harjutus on üks mu lemmikutest. Ma küll ei käi jalutamast hommikul, kuid teen seda 10-11 vahel koos lastega. Võrreldes kaht päeva omavahel – üht, mil oleme läinud jalutama ja teist, mil pole – on näha põhjus, miks eelistada harjumusest kinnipidamist. Kui tuju on ära, ei tähenda see, et tegutsemiseks pole õige aeg. Vastupidi. Me saame oma tuju ise luua. Tuju loomiseks tasub kasutada abivahendeid, nt muusika kuulamine või hoolikalt kavandatud keskkonda. Keskkond on oluline. Kirjutamiseks spetsiaalne pastakas. Mõttetööks lemmik istekoht. Spordisaali minemiseks hoolikalt valitud spordirõivad. Helistamiseks mõni foto või pilt. Need kõik on ankrud, mida saab kasutada meeleolu loomiseks ja enda häälestamiseks vajaliku tegevuse tegemiseks. Loomulikult ei hakka ükski ankur tööle iseenesest. Selleks tuleb meil esmalt see ankur luua ning hiljem aitab ankur luua meile vajaliku meeleolu. Pole hullemat olukorda, kui kaoses päevakava. Kaos on produktiivsuse tapja ja vindumise soodustaja. Selleks, et tegutseda vajame oma teadvusse korda. Korda aitavad luua kõiksugu rutiinid. Kui aju teab, et esimesele tegevusele järgneb teine ja siis kolmas, on liikumine lihtne. Meil ei tule end sundida, vaid me kulgeme mööda etteplaneeritud rada. Õhtul saad teha kokkuvõtte – tegin/ei teinud. Kui kõik läks plaanipäraselt, siis mis sellele kaasa aitas? Kui asjad ei saanud tehtud vastavalt planeeritule, siis mis seda takistas? Järjepidevus oma tegevuste analüüsis aitab uut päeva paremini planeerida. Nii nagu muusika kuulamine pakub meile emotsiooni, mis aitab tegutseda. Annavad enesesisendused meile päevaks mõttestiimuleid, kuidas mõelda. Teiste sõnadega – ära kiirusta. Kiirustamine loob hirmu seisundi ja hirmu seisund (üks teadvuse seisunditest) on hävitav. Kodust väljudes varu piisavalt aega, et õigel ajal kohale jõuda. Parem varem kui hiljem. Kasutan enda teadvuse juhtimiseks järgmist trikki. Ütlen endale selgelt, mis kell pean ma oma välisuksest väljuma, et õigeks ajaks kohale jõuda. Kindlasti pean lisama selle pisikese kujutluspildi – väljun välisuksest, vastasel juhul võib minu aju asjast valesti aru saada ning juhatab mind alles riietuma, kui ma tegelikult peaksin juba õue astuma. Kõik meie lapsed on mulle midagi õpetanud. Täpsemalt – ma olen tedlikult kasutanud oma lapsi, et õppida enda jaoks vajalikke, kuid raskeid õppetükke. Meie Sannu õpetas mind ütlema “Ma armastan sind”. Nüüd, mil Sannu on pea neljane tuletab ta mulle minu õppetükki meelde tulles päevas mitu korda minu juurde sõnadega “emme, ma armastan sind”. Väikeste lastega on armastuse välja näitamist kerge õppida. Me võtame pisikesi sülle, kallistame neid sageli ja isegi “ma armastan sind” on neile kergem öelda, kui vanematele tegelastele. Õppimist aitavad teha kergemaks jällegi rutiinid. Kuidas ma suhtlen oma lähedastega enne kodust väljumist. Kallistan ja annan musi, räägin mõne sõna südamlikult juttu, jätan mõne sõnumi paberile, kui kallid inimesed veel magavad. Mis iganes see on, kui seda teha järjepidevalt, on õppimine kerge. Tulemus aga suurepärane.			OSCAR-2019
Me teostame peaaegu iga päev protseduure, mis vajavad looma anesteseerimist (narkoosi) või rahustamist. Anesteseerimisel võtame arvesse iga konkreetse patsiendi tervislikku seisundit antud hetkel ja kasutame tema jaoks kõige turvalisemat anesteesia meetodit. Meie kliiniku personalile on anesteesia protseduurid igapäevane tegevus, kuid lemmiklooma omanikule võib tema lemmiklooma uinutamine tunduda hirmutav ning tekitada ebakindlust protseduuri suhtes. Vastame meeleldi kõigile teie küsimustele, mis puudutavat anesteesiat. Täiesti riskivaba anesteesiat ei ole olemas, aga hoolika ettevalmistusega ja anesteesia teostamise planeerimise ning jälgimisega võime riske minimaliseerida. Väga noori kutsikaid ei saa hoida söömata pikemat aega, sest nende veresuhkur langeb kergesti. Söömata olek tähendab seda, et lemmikloomale ei anta toitu ega maiustusi kokkulepitud aja jooksul. Loom peab saama soovi korral juua. Lubatud on anda eelnevalt ettenähtud ravimeid koos toidupalaga. • Enne operatsioonile tulekut käi koeraga väljas, et ta saaks vajadusel tühjendada põie ja soolestiku. Kassile soovitame panna transpordipuuri imava lina või käterätiku, sest kass võib ebaharilikus situatsioonis teha oma puuri nii number ühe kui ka number kahe. • Väldi enne lõikust füüsilist koormust (nt ära jaluta koeraga kliinikusse lõikusele linna teisest otsast). • Informeeri eelnevalt opereerivat arsti ravimitest, mida lemmikloomale annad ja küsi, kas võid anda neid ka operatsiooni päeval. • Räägi loomaarstile enne lemmiklooma uinutamist, kui patsiendi olekus on midagi muutunud (nt kõhulahtisus, oksendamine, köha, väsimus, palavik, isutus, kõhukinnisus, urineerimatus, verejooksud). Rahustavat süsti kasutame lühikeste ja valutute protseduuride puhul. Eelkõige siis, kui on oluline, et loom ei liigutaks protseduuri ajal. Sellisteks protseduurideks on näiteks röntgenpildi tegemine, harvadel juhtudel küünte lõikamine, mõnikord kõrvade puhastamine, väikeste haavade õmblemine jne. Aegajalt tuleb kasutada rahustavat süsti ka kurjade või argade loomade rahustamiseks. Rahustava süsti saanud loom võib reageerida kõvale häälele ja äkilisele puudutusele ning käituda ettearvamatult. Rahustav süst tehakse tavaliselt lemmiklooma lihasesse. Rahustavale süstile on olemas ka äratav süst. Tugevama valu leevendamiseks või pikemaajalisemaks ja sügavamaks rahustamiseks asetame lemmikloomale veenikanüüli esi- või tagajala veeni. Kanüüli ühendame tilgutiga ning seejärel süstime talle veenisiseselt lühikesetoimelist uinutit või tugevamat valuvaigistit. Soonesisest anesteesiat kasutame näiteks põiekateetri paigaldamisel, suuremate haavade õmblemisel, hambakivi eemaldamisel jne. Veresoone kaudu antava ravimiga süvendatakse und niivõrd, et hingetorru saaks asetada silikoonist valmistatud hingamistoru ehk intubatsioonitoru. Selle kaudu saab loom hapniku ja anesteesiagaasi ehk isofluraani segu. Inhalatsioonianesteesia on kõige turvalisem üldanesteesia meetod. Vajadusel kasutame inhalatsiooni anesteesia kõrval veresoonesiseselt valuvaigisteid või kindla koha tuimestamiseks paikset e. lokaalanesteesiat. Uinutatud patsiendil kehatemperatuur, südame löögisagedus, südame löögimaht ning hingamissagedus langevad, seetõttu tuleb looma elulisi näitajaid anesteesia ajal jälgida. Looma seisundi jälgimine võimaldab ennetada eluohtlike olukordade tekkimist ning kiiret reageerimist, kui midagi peaks muutuma. Näiteks kehatemperatuuri langemisel halveneb looma ainevahetus ning narkoos võib muutuda sügavamaks ja loomale eluohtlikuks. Temperatuuri langemist saab vältida soojakottide ja elektriliste soojamattidega. Patsiendi seisundit operatsiooni ajal jälgib loomaarst ja anesteesia õde. Jälgime limaskestade värvi, silma pupilli seisundit ja lihaste toonust, mõõdame vererõhku, jälgime EKG monitorilt südame löögisagedust ja -rütmi, kehatemperatuuri mõõdame spetsiaalse anduriga söögitorust. Veel jälgime kudede hapnikuga varustatust pulssoksümeetri abil ning kapnograafiga määrame intubatsioonitorust väljahingatud õhu gaaside sisaldust. Pikemat anesteesiat vajavate patsientide puhul täidame anesteesia jälgimise protokolli, kuhu märgime üles mõõtmistulemused ja manustatud ravimid protseduuri ajal. Üldanesteesia järgselt lastakse loomal ärgata rahulikult, et uinutavad ravimid jõuaksid organismist väljuda ja ärkamine toimuks aegamööda. Ärkamise ajal on loom järelvalve all. Tavaliselt me ei lase magavat looma koju enne, kui ta suudab tõsta pead või veel parem, kui kõnnib ise oma jalgadel välja. Seepärast me ei planeeri operatsioone õhtupoolsele ajale. Unine või valu käes kannatav lemmikloom võib olla ettearvamatu ka pereliikmete suhtes. Ravimitest segane lemmikloom tavaliselt rahuneb, kui omanik teda silitab ja räägib temaga rahulikul toonil. Loom on ravimite tõttu uimane ning võib komistada, alla kukkuda. Jälgi, et loom ei pääse kuskile vahele ronima. Ärkamisjärgne rahutus on tavaliselt tingitud ravimitest, harvem valust. • Pärast täielikku ärkamist paku loomale kergesti söödavat toitu ja joodavat ettevaatlikult, kui loomaarst pole määranud teisiti. Toiduks sobib RC Recovery, Hills a/d. Algul tuleks anda süüa ja juua vähe korraga ning tihti. Mida kiiremini lemmikloom hakkab sööma, seda kiiremini ta paraneb. • Kui te jõuate kliinikust koju, siis võimalusel lasta loomal teha väljas enda hädad, sest hiljem võib olla raskem teda välja saada. Kui ta ise ei soostu või ei jõua kõndida, siis võib teda toetada rätikuga rinna või kõhu alt. Tõsta kass liivakastile ning kontrolli, et tegi väljaheiteid, urineeris. Kui näiteks valuvaigistid ei ole teie meelest piisavad, ravimite andmine ei õnnestu, ravimid põhjustavad loomale halba enesetunnet, tuleks ühendust võtta loomaarstiga. Märksõnad: kirurgia, üldanesteesia, uinutamine, rahustamine, hambaravi, lõikus, anesteesia, narkoos.			OSCAR-2019
Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) ja Eesti Ajalehtede Liit (EALL) annavad 2008. aastal välja aasta ajakirjaniku tiitli.EALi auhind läheb ühele kutselisele või vabakutselisele ajakirjanikule, kes on 2007. aasta jooksul oma loominguga märkimisväärselt mõjutanud Eesti ajakirjanduspilti ning kultuuri- ja ühiskonnaelu. Þürii koguneb 2008. aasta algul, et hiljemalt 1. märtsiks otsustada, kellele määrata tiitel ja 25 000kroonine rahaline preemia, mis antakse pidulikult üle EALi kongressil. Aasta ajakirjaniku kandidaate saavad esitada kõik ajakirjanikud, aga ka lehelugejad, raadiokuulajad ning televaatajad. Ettepanek koos lühikese põhjendusega saata elektrooniliselt aadressil preemia@eal.ee või tavapostiga: Eesti Ajakirjanike Liit, Gonsiori 21–409, 15020 Tallinn, lisades ümbrikule märksõna «aasta ajakirjanik». Arvesse lähevad ettepanekud, mis on saadetud hiljemalt 6. jaanuaril 2008. aastal. Eesti Ajakirjanike Liidu nõukogu otsustas juba juunis hakata andma ajakirjanduspreemia konkursi raames välja peapreemiat ehk Jannseni auhinda, mille saab ajakirjanik viimase aasta töö eest. Lisaks ajakirjanduslikule tööle arvestatakse ka nominendi tegevust sel aastal ja tema poolt kirjutatud lugude ühiskondlikku kaalu. Esimest korda antakse Jannseni auhind ehk siis aasta ajakirjaniku tiitel välja 2008. aasta alguses. Tähtaeg kandidaatide esitamiseks on 15. jaanuar 2008. Preemia suurus on 70 000 krooni ning lisaks saab võitja meene ja diplomi. Nominentide esitajateks on ajalehetoimetused. Iga toimetus saab esitada vaid ühe nominendi kas oma toimetusest või mõnest teisest toimetusest. Otepää kiriklas õnnistati 4. juunil 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, seda sündmust tähistatakse sinimustvalge rahvuslipu sünnipäevana. Kuigi muinsuskaitse on kirikla katuse remonti rahastanud, kulub selleks veel 100.000 krooni. Eesti Lipu Seltsi esindaja teatas BNS-ile, et kogudus pöördus rahasooviga valitsuse poole, kuid kuna viima raha ei eraldanud, algatasid kogudus ja lipuselts üldrahvaliku korjanduse. Annetusi saab teha Eesti Lipu Seltsi arveldusarvele 10220049643010 SEB pangas märksõnaga "Otepää kirikla katus". Praegu asub Otepää pastoraadis saladuskatte all õnnistatud 125 aasta vanune originaallipp Eesti Rahva Muuseumi hoidlas. 1918. aasta 21. novembril tunnistas Eesti Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks. Omariikluse ja eestluse võimutähisena heisati sinimustvalge lipp 12. detsembril 1918 Tallinnas Toompea lossi Pika Hermanni torni. Kuigi hea on iga päev palvetada, aga ka pidevalt palves olla, pööratakse palvele eriliselt tähelepanu tuhkapäevaga alanud paastuajal, mis jätkub kannatusajaga märtsis. 2. märtsil tähistati ülemaailmset palvepäeva. Palve imet oleme kõik kogenud. Mäletame ja kinnitame, et laulsime oma riigi vabaks ja isamaalistel kogunemistel laulame taas hardalt «Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead». Teame ju kõik Tõnis Mäe laulu «Palve» Villu Kangru sõnadele. Kas olemegi kogu rahvana ühiselt muu kui vabaduse eest nii suure väena palvetanud? Ega vist. Sel aastal kutsuvad Tõnis Mägi ja Jaan Tammsalu kavaga «Eesti palvetab» rahvast taas palvemeelele, et palve väega muuta elu Eestis paremaks. Seni on palvetatud Kuressaares, Raplas ja Viljandis, järg on 31. märtsil Põlvas. Ja ärgem jätkem juuli lõpupäevadel toimuval Kristuspäeval oma väge ilmutamata. Paastu- ja kannatusaja üks mõte ongi oma vigade tunnistamine ja püüd saada paremaks inimeseks. Juba teerajaja Johannes ristis inimesi meeleparanduseks veega ja kuulutas tulevast (Mt 3:11), meie igapäevases palves palume õpetatud sõnadega «Anna meile andeks meie võlad», millega kahetseme oma vigu. Häid nõuandeid eluks jagas apostel Paulus nii roomlastele kui tessalooniklastele, kutsudes palvetama üksteise eest, hoidma omavahel rahu ja tunnustama neid, «kes teie seas tööd teevad ja teid Issandas juhatavad ning noomivad». Ka kutsus Paulus taotlema alati head üksteisele, pidama kinni heast, hoiduma kurja eest, julgustama ja aitama pelglikke ning nõrku. «Rõõmustage alati, palvetage lakkamatult, tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!» kinnitas Paulus (1Ts 5:16–18). Märtsi esimesel reedel tähistatakse organisatsiooni World Day of Prayer eestvõttel umbes 170 riigis maailma palvepäeva, mida teatakse ka naiste palvepäevana. Selle aasta teemaks on «Valitsegu õiglus» ja palvetekstid on ette valmistatud Malaisias koostöös Ameerika Ühendriikides paikneva peakorteriga. Palvepäeva jumalateenistusel loetakse palveid, kuulatakse jutlust ja muusikat. Kümmekond aastat tegutseb ka Eestis organisatsiooni ametlikult registreerimata väike haru, keda esindab maailmaorganisatsioonis Tallinna Jaani koguduse pühapäevakooliõpetaja Katrin Oidjärv. Katrin ütleb, et palvepäeva tekstid on igal aastal eri riikide kristlike naiste koostada. Ja täpsustab: «Palvetekstid puudutavad kõiki inimesi üle maailma, tutvustades põgusalt meile kaugete maade majandus-, kultuuri- ja palveelu.» Eestis korraldatakse Katrini sõnul jumalateenistus igal aastal eri konfessiooni kirikus, sel aastal toimus see Tallinna metodisti kirikus. Nagu ikka, loeti ette ka eesti keelde tõlgitud palvepäevatekst, kuhu lisati konkreetselt Eestit puudutavaid palveid. Jutlustas pastor Olav Pärnamets, laulsid Tallinna oikumeeniline naiskoor ja kohaliku koguduse muusikud. Olgu Jumala rahu kõikidega ja paistku tema valgus kaugele, nagu ütleb ka organisatsiooni moto: «Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele» (Mt 5:15). Järva praostkonna koorid ja koguduseliikmed sõidavad Tartusse kirikupäevadele praostkonna rahalisel toel. Oli selle põhjuseks Tartu kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo lähenemine või Järva praostkonna sinodil valitsenud helge meelolu, aga sinodi selle aasta eelarve kinnitamisel otsustati eraldada muusikatööle 4000 krooni, sellest 3000 krooni kooridele laulupeole sõiduks. Kirikupäev pole ainult laulupidu, vaid seisab koos muudestki üritustest, millest peale lauljate saavad osa võtta teisedki. Kui üks sinodisaadik sellele tähelepanu juhtis, reageeris koosolek positiivselt ja otsustas toetada ka koguduste Tartusse sõitu 4000 krooniga. Raha eraldatakse vastavalt koguduse taotlusele, mis tuleb esitada praostile. Järvamaa hea otsus väärib kindlasti teistelgi praostkondadel järgimist, et ühelgi EELK liikmel, kes Tartus kirikupäeva üritustest osa soovib saada, ei jääks sõit rahapuudusel katki. Igaühel on aga võimalik EELK suurüritust endiselt toetada, tehes annetuse Tartu praostkonna pangakontole nr 10220009086015 SEB Ühispangas. Möödunud aastal ilmus esimest korda eesti keeles mõtleja ja filosoofi Martin Buberi peateos «Mina ja sina». Buberi mõju nii religioonile kui filosoofiale valgustab Tartu ülikooli usuteaduskonna judaistika teadur Anu Põldsam. Ortodoksses peres üleskasvanuna tundis Buber lähedalt juudi religiooni olulisi tekste ja uskumusi. Muuseas tegeles ta põhjalikult ühe juudi usuvoolu hassidismi uurimisega. Piibli puhul huvitas Buberit seadusest rohkem piibellik moraal või humanism. Ta ei räägi sellest, mis või kes on Jumal ehk ta ei ole teoloog, vaid talle on oluline Jumala kogemine. Religioon ei ole tema jaoks dogma, mis muudab Jumala «sinast» «selleks», vaid kogemus. Inimene kõnetab vahetult Jumalat ning Jumal inimest. Buber on öelnud, et meist igaühe ülesandeks on Jumala nimel jaatada nii maailma kui ka iseennast ning sellesama jaatamise kaudu neid mõlemat muuta. Buberi suurim panus filosoofiasse on dialoogifilosoofia, mis seab kõige aluseks dialoogi ehk inimese suhestumise teda ümbritseva maailmaga, inimeste ja Jumalaga mina-sina suhte alusel, millele vastandub mina-see suhe. Esimene lähtub teadvustamisest ning arusaamisest, et ka teine inimene on samamoodi mina nagu ma ise. Teine seevastu on strateegiline ning suunatud kasule, ilma teisega arvestamata. Tänu oma dialoogifilosoofiale on Buberit peetud ka sillarajajaks kristluse ja judaismi vahel. Buberi filosoofiat võib pidada universaalseks – ta rääkis teemadel, mis puudutavad kõiki inimesi ning ühtlasi seovad kõik inimesed omavahel kokku. Lähedase suhteni Igavese Sina ehk siis Jumalaga on inimesel võimalik jõuda lähedase suhte kaudu oma kaasinimesse ning iga inimese suhe Jumalasse ja oma kaasinimesse on eriline. Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esitavad Georg Friedrich Händeli oratooriumi «Saul» 23. aprillil kell 19 Vanemuise kontserdimajas ja 24. aprillil kell 19 Estonia kontserdisaalis. «Saul» on erandlik teos Händeli oratooriumide seas. Oma süžeearengu, tegevusliinide, selgete tegevuspaikade ning kindla tausta ja saatusega tegelaskujude poolest võiks seda pidada ka ooperiks. Teose aluseks on tekstid Vana ... Viljandi praostkonnas 17. aprillil Viljandi Jaani ja Pauluse kirikus 11–12.30 naiskoorid Jaani kirikus: Viljandi Jaani koguduse naiskoor Iris, Tõrva naiskoor;11–12.30 segakoorid Pauluse kirikus: Põltsamaa koguduse segakoor, Helme valla ansambel Sillervo, Kolga-Jaani koguduse segakoor, Abja segakoor Kaja, Viljandi Pauluse koguduse segakoor;13.15–16 ühendkoor Pauluse kirikus;17 Viljandi praostkonna laulupäev Pauluse kirikus. Ootame aastakoosolekuleEesti Piibliseltsi aastakoosolek toimub 17. aprillil algusega kl 11.30 Tallinnas nelipühi kiriku keskuses Toompea 3. Vaadatakse tagasi möödunud aasta tegevusele, dr Ron Frost USAst räägib kristlusest tänapäeva pluralistlikus maailmas. Huvilised on oodatud! Konsistoorium kuulutab vakantseks Kolga-Jaani koguduse õpetaja ametikoha. Avaldus koos elulookirjeldusega esitada peapiiskopile 31. maiks k.a aadressil Kiriku plats 3, 10130 Tallinn. Info: hovard nurme, tel 528 9599. Rael InkEstri TiigiKärla kogudusHead lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuksSA Ajaleht Eesti Kirik 221020430989 Swedbank Anu Väliaho, diakon, misjonär18. aprillil – 58Ordinatsioonitähtpäev17. aprillil – 22Gustav Piir, magKõigil õnnitletavatel on preestriordinatsioon, kui ei ole märgitud teisiti. Alates ajast, mil ristiusk sai riigiusuks, on kirik süüdistanud riiki, et see vajavat kirikut ainult kõlbluse, mitte aga usu pärast. Kuid riigi seisukohalt on see loomulik: riigi ülesandeks ei ole hoolitsemine igavese õndsuse, vaid maiste vajaduste eest. Selleks otstarbeks rakendab riik ka teadust, seades end seega oma positsioonilt üle nii kirikust kui teadusest. Kui riik ei mõista ennast ülimana, siis pole tal autoriteeti ja ... Mõned aastad tagasi, kui me koos ühe Hispaania armee kaplaniga mägistel ja kitsastel Bosnia teedel kodubaasi kiirustasime, võttis too kaplan taskust püha Kristoferi pildi ja palus, et ma meie kahe eest väikese palve teeks. Selgituseks rääkis ta mulle, et tema kodukirikus Toledos põlevad küünlad alati just püha Kristoferi altari ees. Nimelt valitseb seal uskumus, et kui oled sellele pühakule ... Mõni aasta tagasi sattusin vestlema ühe vabakoguduse pastoriga. Et oli lähenemas jõuluaeg, mainisin, et meil tuleb ka koguduses traditsiooniline jõululõuna koguduse töötajatele. No ja mis siis lauale pannakse? Eks ikka tavalist jõulurooga hapukapsa, kartuli ja verivorstiga. Ta ütles mulle, et nemad oma koguduses küll ei salli verivorsti, sest Piibel on selle selgelt ära keelanud. Verd ei tohi süüa. Ja ... Jh 10:11–18Antud pühakirjateksti kohta võib esile tuua kolm rõhuasetust: hea karjane sureb lammaste eest, armastab oma lambaid ja ühendab nad tervikuks. Aga enne kui me süveneme Jeesuse vahekorrale oma lammastega, peatume korraks mõistel «hea». Kreeka keeles kasutatakse siin kahte sõna: agathos, mis tähendab head kõlbelises tähenduses. Näiteks ma võin maalida pildi, mille kohta võib öelda, et see ... Saabuva pühapäeva nimetus tähendab tõlkes Issanda heldust ja ustavust, ning pühapäeva piiblikohtades keskendutakse Jumalale kui heale karjasele. Tänapäeva inimese jaoks võib karja ja karjase teema olla juba kaugeks jäänud, Jeesuse ajal aga oli tegu usu väga elulise tõlgendusega. Meil tasub siin mõelda, millised on need pildid, mis kõnetaksid tänapäeval inimest sama tugevalt, kui Piibli ... Kannatusajal trükivalgust näinud, selle aasta esimese Kristliku Kasvatuse numbri kirjutisi läbib kannatuse temaatika.«Loodan südamest, et loetu aitab paremini mõista ja mõtestada nii enda kui teiste kannatusi ning õpetab elama täisväärtuslikku elu, mille hulka kuuluvad ka kannatused,» kirjutab vastutava toimetaja kt Kerstin Kask. Kannatavast inimesest Vanas Testamendis kirjutab teoloogiadoktor Urmas Nõmmik. ... Väga ebameeldiv oli lugeda eelmises Eesti Kiriku numbris meie koguduse organisti Ülle Noormägi avaldust selle kohta, et õpetaja ei luba uue liturgia korraga harjuda. Nõukogu on kahel korral seda küsimust arutanud ja on vastu võetud otsus, et soovime kasutada traditsioonilist liturgiat, millega oleme harjunud. Sellel saab osaleda ka inimene, kes enam lugeda ei näe või käib harva kirikus. Uue õpetaja valikul oli esmaseks nõudeks, et ta jätkaks traditsioone ega tuleks vana lammutama. Kahju, et peame oma koguduse asju lahkama avalikult ajalehe veergudel, kuid kuna sellega on astutud nõukogu poolt võetud seisukohtade vastu ja mustatud õpetajat, ei ole meil võimalik teisiti talitada. Me ei pea õigeks ka rohkem vaikida. Oleme väga rahul oma õpetaja tegevusega ja toetame teda. Kahel EELK liikmel on taas võimalus osa võtta SLEY piiblikursusest Karkku evangeelses koolis. Kursus algab 26. jaanuaril ja kestab 24. aprillini – kokku 12 õppenädalat ja 300 tundi. Eelduseks on soome keele oskus. Ülalpidamine on eestlastele tasuta. Maksta tuleb kohalesõidu eest.			OSCAR-2019
Inimese seedetraktis leidub hulgaliselt baktereid, millel on oluline roll organismi toimimisel. Soolestiku mikrofloorale mõjuvad aga halvasti antibiootikumid, eriti kui tarvitada neid vääral moel, kirjutab TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert. Terve täiskasvanu seedetraktis on kuni kaks kilo baktereid. Kõik nad elavad kõrgelt organiseeritud mikromaailmas, kus mõned liigid domineerivad ja kontrollivad teisi. Neil on väga oluline roll meie kehas ja on tähtis, et hoolitsesime nende eest, kuna sellega on võimalik ära hoida mitmeid haigusi, näiteks autoimmuunsüsteemi haigusi, allergiaid ja isegi vähki. Kasulikud bakterid on bifidobakterid, piimhappebakterid, propioonbakterid jm. Neid võib nimetada ka seedetrakti majahoidjaks. Seedetrakti sein on kaetud kasulike bakteritega, mis moodustab naturaalse barjääri ja kaitseb organismi sissetungivate bakterite, viiruste, hallitusseente jm eest. Lisaks toodavad nad antibiootikumilaadseid aineid. Kasulik mikrofloora ergutab lümfikoe kasvu, mis on seotud seedetrakti limaskesta võimega toota antikehi haigustekitajate vastu. Seedetrakti kasulikud bakterid hüdrolüüsivad kiudaineid, mida inimese seedenõred ei ole võimelised lagundama. Hüdrolüüsiproduktideks on rasvhapped, mis on rakkudele energiaallikaks ja võivad pidurdada vähkkasvajate teket. Kiudainete hüdrolüüs on seotud ka vere kolesteroolitaseme alanemise ning seedetrakti põletikuriski vähendamisega. On mitmeid faktoreid, mis kahjustavad kasulikku mikrofloorat, näiteks nälgimine, palju sünteetilisi lisaaineid sisaldava toidu tarbimine, stress ning lihatoodetega liialdamine. Üheks ohtlikumaks on aga antibiootikumid. Kindlasti tuleb vältida antibiootikumide tarbimist koos greibi või greibimahlaga, kuna sel juhul aeglustub antibiootikumide metabolism ja nende kontsentratsioon veres püsib liiga kaua kõrgena. Ka ei soovitata tarbida tetratsükliini tüüpi antibiootikume koos piimatoodetega ning kaltsiumit sisaldavate toidulisanditega, kuna viimane pidurdab antibiootikumide imendumist. Kindlasti on vaja hoolikalt lugeda infolehte ja konsulteerida arstiga, kuna mõni ravim või loodustoode võib mõjutada antibiootikumi imendumust, metabolismi või kliinilist toimet, mistõttu nende koostarbimist peab vältima. Antibiootikumidest rääkides peab mainima ka antibiootikumiresistentsust, mis on tänapäeva meditsiinis üks suurimaid probleeme. See on olukord, kus bakterid ei allu enam antibiootikumide toimele. Juba viis aastat tagasi suri EL maades ligi 25 000 inimest infektsioonide tõttu, mis ei allunud antibiootikumiravile ja see arv kasvab kiiresti. Resistentsuse põhjuseks on antibiootikumide vale kasutamine - olgu selleks liigsuured annused, antibiootikumikuuri enneaegne katkestamine haigusnähtude lõppemisel või nende kasutamine haiguste puhul, mis ei vaja sellist ravi. Loomi ravitakse sageli antibiootikumidega ja seetõttu võivad need kanduda piima ja lihaga inimorganismi ning põhjustada antibiootikumiresistentsust. Maailmas peab muutuma palju, eeskätt antibiootikumide liiga kergekäeline väljakirjutamine arstide ja kasutamine patsientide poolt, aga ka infektsioonihaiguste leviku piiramine vaktsineerimise ning isiklikule ja toiduhügieenile suurema tähelepanu osutamisega. Kahjuks tapavad antibiootikumid haigusetekitajate kõrval ka kasulikke baktereid. Isegi nädal antibiootikumikuuri võib kahjustada head mikrofloorat kuni paari kuu vältel. Nii kuuri ajal kui ka selle lõppedes võib tarbida probiootikume. Esimesel juhul peab nende tarbimise vahel olema paar tundi, et vältida probiootikumide hävimist. Seedetrakti mikrofloorat saab turgutada ka hapendatud toiduainete tarbimisega, kuna need sisaldavad piimhappebaktereid, mõned ka bifidobaktereid ja teisi kasulikke baktereid. Jogurtit, hapu- ja kohupiima, hapukapsast jm võiks tarbida iganädalaselt. Jogurtile omistatakse ka antibiootikumidest põhjustatud kõhulahtisust leevendavaid omadusi. Viimastel aastatel on palju uuritud seedetrakti mikrofloora mõju rasvumisele ja diabeedile ning otsitud võimalusi mikrofloora muutmiseks nende haiguste leevendamiseks, kuid need uurimused on veel algusjärgus. Küll aga võiks hoolt kanda oma seedetrakti majahoidja eest, sest siis hoiab ka tema meid. Skandaalsed katuserahad jäävad: mõned Vabaerakonna saadikud ja aknaalused otsustasid hääletusest kõrvale viilida 1 Loe artiklit Ratas: valitsus ränderaamistiku otsust ei tee Kallas: kui valitsus ei otsusta, on kavas umbusaldusavaldus 1 Loe artiklit Miks on D-vitamiin ehk päikesevitamiin nii oluline ja mis võib olla tagajärgedeks, kui inimesel on organismis kestev D-vitamiini defitsiit, räägib Apotheka apteeker Kerli Valge. D-vitamiini puhul on tegemist tegelikult tugeva steroidhormooniga. D-vitamiini retseptoreid on paljudes kudedes ja organites, enam kui 200 geeni sisaldavad D-vitamiinile reageerivaid elemente. Nii on D-vitamiini puudust seostatud mitmesuguste vähkkasvajate kõrgema esinemissagedusega, aga ka südameveresoonkonna haiguste ja autoimmuunhaigustega. D-vitamiinil on ülioluline roll kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonil. D-vitamiini vaeguse korral langeb kaltsiumi imendumine soolest, mistõttu ei suuda organism ennast piisavalt kaltsiumiga varustada. See võib põhjustada väga erinevaid terviseprobleeme – luud hõrenevad ja kaotavad oma mineraalset tihedust, hambad kaotavad tugevust ning lagunevad, lihaste – seejuures ka südamelihase – funktsioon halveneb. Eestis on viimastel aastatel suurendatud igapäevase D-vitamiini tarbimissoovitusi – täiskasvanutel soovitatakse võtta iga päev 10 mcg(400IU/p – ehk RÜ-d, rahvusvaheline ühik), eakatel ja riskirühma kuuluvatel inimestel 20 mcg(800IU/p) ja enam. Euroopa Toiduohutusameti poolt kinnitatud tarbimise ohutu ülempiir on alla 1-aastastel lastel 25 mcg (1000 IU/p), 1–10-aastastel lastel 50 mcg (2000 IU/p) ja vanematel kuni 100 mcg (4000 IU/p). Ka apteekides on uuemate D-vitamiini preparaatide üksikannus varasemast suurem – kuni 4000 IU/p. Sellised preparaadid on näiteks D-vitamiini tilgad kanepiõliga, D-vitamiini suukaudne sprei ja näiteks Vitamiin D3 Pro Expert kapslid. Inimesed, kes peaksid keskmisest suuremaid D-vitamiini annuseid võtma, on eakad, kes liiguvad suvel vähe väljas ja kellel on D-vitamiini produktsioon nahas vähenenud. Samuti inimesed, kes viibivad suvel vähe päikese käes ning tumedanahalised inimesed, kellel on melaniini sisaldus nahas kõrgem. Ka sportlased, eriti sisealadega tegelevad sportlased, sest nemad kulutavad oluliselt rohkem kehasse kogunenud D-vitamiini varusid. Ohustatud on ka inimesed, kes tarvitavad palju alkoholi, kes on rangel taimse toidu dieedil, kellel on erinevad peensoolehaigused ja kes tarvitavad teatud ravimeid pikemaajaliselt (nt kortikosterioidid). Imikud ja väikelapsed saavad vajaliku D-vitamiini üldjuhul ainult toiduga. Suurenenud D-vitamiini vajadus on ka rasedatel naistel, sest siis on vaja varustada arenevat loodet kaltsiumiga. Riskirühma kuuluvad ka puberteediealised lapsed, kel kiire kasvuperiood. Just sel ajal moodustub suur osa luumassist ning mida tugevam see on, seda väiksem on tõenäosus, et hilisemas elus tekib probleeme luude hõrenemisega. D-vitamiini on võimalik saada ka söögiga. Loomset päritolu toiduainetest saadakse vitamiini D3 ehk kolekaltsiferooli, millel on parem bioloogiline omastatavus. Headeks allikateks on nt rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli. Taimse päritoluga on vitamiin D2 ehk ergokaltsiferool, kuid selle omastatavus on halvem. Selleks, et toiduga saada 400IU D-vitamiini, on vaja ära süüa nt 10 keskmist muna, 4kg juustu, 4kg maksa või 20 liitrit 2,5% piima ja seda iga päev! D-vitamiini sünteesib päikesevalguse toimel ka inimese nahk. Kuna aga Eesti ilmad ei pruugi ka suvekuudel olla alati päikeserohked, on D-vitamiin ainus vitamiin, mida tuleks meie kliimas aastaringselt lisaks tarbida. Tänapäeval peetakse optimaalseks D-vitamiini hulgaks seerumi taset üle 75 nmol/l. Selleks, et diagnoosida D-vitamiini puudust, on vaja teha vereanalüüs. Kui on diagnoositud D-vitamiini defitsiit, ei piisa 1000-1200IU/p tarvitamisest – selline annus ei aita vitamiini taset organismis tõsta, vaid pigem hoiab näitu stabiilsena. Defitsiidi korral on näidustatud suuremad annused. Toidu kaudu saadud ja UV-kiirguse abil nahas sünteesitud D-vitamiinist ei ole võimalik saada üledoosi, küll aga võib see tekkida toidulisandite liigannustamisel. Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel on maksimaalne ohutu päevane annus pikaaegsel kasutamisel 10000 IU/p. Lapsed on üleannustamises suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. D-vitamiini ületarbimise mürgitusnähud võivad ennekõike tekkida kestval ülisuurte toidulisandi annuste tarbimisel. Üleannustamisel võivad tekkida kõrvalnähud, nagu iiveldus, kõrge vererõhk, sügelus, kõhuvalu, lihasnõrkus, väga tugev janu.			OSCAR-2019
Seleen on oluline nii piimalehmale kui ka inimeste toidulaule jõudvatele piimatoodetele - Põllumajandus Seleen (Se) on elutähtis mikroelement, mis on nii loomade kui ka inimese organismi peamiste füsioloogiliste funktsioonide toimimise kindlustajaks. Pikka aega aga peeti seda elementi organismile potentsiaalselt toksiliseks. Alles eelmise sajandi 60-ndate aastate alguse teaduslikud uuringud kinnitasid seleeni vajalikkust toidus ja loomasöödas. Edasised uuringud on ainult kinnitanud selle elemendi olulisust organismi normaalses funktsioonis. Seleenipuudus pinnases on globaalne probleem. Eesti muldades on valdavalt madal seleenitase. Põllumajandustehnoloogiad, muuhulgas ka väetiste kasutamine, pinnase õhustamine ja karjamaade parandamine on ilmselt negatiivselt mõjutanud taimede seleenisisaldust. Sellises olukorras kasutatakse seleenitaseme tõstmiseks seleeniga väetisi. Kuna aga seleen on potentsiaalselt toksiline, on kasutatavad kontsentratsioonid madalad ja väetiste abil saavutatakse pikaajaline vajalik seleeni söömus ainult osaliselt. 24-26. jaanuaril toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Põllumeeste Keskliidu korraldatud seminarisari „Seleeni olulisus piimakarjakasvatuses“. * Innovatiivsus piimatootmises, orgaanilise seleeni olulisus looma tervisele, tootmise tasuvusele ja mõju piimatoodetele; * Seleeni madal tase Eesti piimakarjades, orgaanilise seleeni võimalused seleenitaseme tõstmiseks piimatootmises. Erinevad teadlased on andnud kirjanduses erinevaid soovitusi, veiste füsioloogiliseks seleeni vajaduseks. Uuringud näitavad, et kui me soovime lehmadelt kõrget piimatoodangut, head sigivust ning pikaealisust karjas, peaks piima seleenisisaldus olema minimaalselt 0,026 mg/l, optimaalselt 0,03 mg/l. Seni analüüsitud farmidest on vaid 3%-l karjadest kindlalt kaetud lehmade seleenivajadus. Seleenipuuduse tulemuseks võib aga olla veiste immuunpuudulikkus, sigivusnäitajate langus ja suur prakeerimine - loomade lühike eluiga karjas. Sarnaselt maailma paljudele piirkondadele on Eestis seleeni defitsiit nii pinnases, loomasöödas kui ka loomakasvatusest meie toidulauale jõudvas toidus. Tulenevalt teema aktuaalsusest korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Alltech Eestiga 24.-26. jaanuarini üleeestilise seminarisarja „Seleeni olulisus piimakarjakasvatuses“. Eesti piimakarjakasvatajatele ja piimatöötlejatele suunatud seminaridel oli fookuses orgaanilise seleeni osatähtsus ning võimalused tootmise efektiivsemaks muutmine läbi terve karja ja funktsionaalsete piimatoodete. Seminar tõi ka välja piimatootjate olulise rolli piima kui inimtoiduks mineva toidu tootmisel. Piimast kui põllumajandussaadusest ja väga väärtuslikust toiduainest rääkis toiduteaduse doktor Väino Poikalainen, kelle teemakäsitlus andis osalejatele väga hea ülevaate piima moodustumisest udaranäärmes kuni piimast saadava või, juustu, koore ja enamani. „Toitained on toidus leiduvad keemilised ühendid või elemendid, mida inimese või looma organism vajab ainevahetuses, energiaallikana ja nende omastamiseks. Inimorganism tarvitab pidevalt enam kui 600 erinevat keemilist ühendit. Osa neist on organism võimeline toiduga saadavast ise sünteesima, kuid väga mitmedki neist peavad originaalkujul sisalduma juba toidus,“ selgitas professor osalejatele toitainete väärtsut ja olulisust. Küsimusele „milleks vajab organism seleeni?“ vastas Väino Poikalainen „Seleen kuulub mitmete oluliste valkude koostisse. Nendeks on näiteks selenoproteiinid vereplasmas ja lihastes. Organismis on seleenil (seleeni sisaldav ensüüm glutatioonperoksüdaas) täheldatud ka efektiivse antioksüdandi rolli, vähendades ateroskleroosi, infarkti, insuldi, kasvajate (prostata, kopsud), reumatoidartriidi jt haiguste riski.“ Seleeni omastatavusest ja imendumisest rääkides rõhutas professor ka seleeniallika olulisust, lisades „Kõige paremini imenduvad imetajate seede käigus orgaanilised seleeniühendid, mida nimetatakse ka seleeni orgaanilisteks vormideks“. Alltech on juhtiv loomasöötmisalane ettevõtte orgaanilise seleeni tootmise ja teadusuuringute vallas. Aitame põllumajandustootjatel rakendada kaasaegseid innovatiivseid lahendusi looma- ja taimekasvatuses. Meie ühiseks eesmärgiks on toota kvaliteetseid toiduaineid nagu liha ja piim läbi terve looma, samal ajal säästes keskkonda. Oleme tegelenud looma tervise- ja söötmisvaldkonnas enam kui 30 aastat, mille jooksul oleme välja töötanud hulgaliselt uuenduslikke söötmisstrateegiaid ja söödalisandeid mis tõstavad loomade tootlikkust ja farmi kasumlikkust. Külalislektoriks oli seekord veisekasvatusspetsialist ja CowSignals koolitaja Maria Agovino Itaaliast. Aastatepikkuse erialakogemuse põhjal tõi ta välja seleeni olulisuse just looma tervise poole pealt. Tutvustati ka orgaanilise seleeniga SEL-PLEX maailmas ja Euroopas läbiviidud uuringuid ja nende tulemusi. Uuringutes on veelkord selgunud et paljudes piimakarjades on olnud seleenipuudus suureks probleemiks, kuid selle probleemi lahendamiseks või piisava seleenitarbe tagamiseks on võetud kasutusele just SEL-PLEX, parandades sellega karja tervist ning tuues turule Se rikastatud toiduaineid. Seminaripäevad võttis kokku Pilleriin Puskar, Alltech Eestist, andes ülevaate Eestis läbiviidud piimakarja seleenitaseme uuringutest. Käsitlust leidis meie piimakarja põhisööda mikro- ja makroelementide sisaldus, seleenitase ning tulemused orgaaniliste mineraalide (BIOPLEX) ja orgaanilise seleeni, SEL-PLEX lisamisest Eestis toodetud mineraalsöötadesse. Kokkuvõtvalt lisas Pilleriin Puskar seminarisarja lõppedes, et „Esmatähtis ei ole see, kui palju me mineraalsöötasid loomade söödaratsioonile lisame vaid, et need oleksid omastatavas vormis“. Tulenevalt ka Eesti piimakarjades esinevast seleenipuudusest on oluline puudujääva seleenitarbe katta kasutades seleeniallikat SEL-PLEX. Alltech on läbi viinud hulgaliselt katseid, mis näitavad et loomasöötades on tänapäeval kõige kasulikum kasutada ainult orgaanilist seleeni, mille allikaks on SEL-PLEX, esimene Euroopa Liidus heaks kiidetud orgaanilise seleeni allikas.			OSCAR-2019
Selle kata alustamiseks, sina (tori) ja sinu vastane (uke) seisavad 5,5 meetrisel vahemaal vastamisi (Pilt 1). Sina pead olema, joseki poolt vaadatuna, paremal pool. Mõlemad pöörduvad joseki poole ja teevad püstikummarduse, siis pöörduvad ja seisavad vasatakuti ja teevad istekummarduse (Pilt 2-3.) (Joseki tähendab aukohta. Seda dojo osa määratletakse ka kui shomen’it, s.o ‘esikülge’.) 4. Pärast püsti ja isteskummardust, liigud sa ja vastane ayumi-ashi’ga teine-teise suunas, kuni olete 60 cm teineteisest. 5. Pärast lühikest pausi, astub sinu kaaslane parema jalaga ettepoole ja sina astuda vasakuga, mõlemad võtavad sisse migi shizentai. See tehtud, võtate teineteise judogi’dest põhihaarde. 7-12. Kui ta viib paremat jalga ettepoole säilitamaks tasakaalu, astu veelkord enda vasaku jalaga tahapoole ja tõmba teda ette. (Siin ja mujal selles katas, liigud sa tsugi-ashi’ga). Veelkord toob ta enda parema jala ettepoole (liikumine 1). Tee vasaku jalaga kolmas samm tahapoole. Ta astub jällegi parema jalaga ettepoole. Vii vasak jalg järsku taha katkestamaks tema tasakaal ette, kukuta end vasakule põlvele ja heida teda kätetõmbega. Kui kukutad enda põlvele on parimaks positsioon, kui sa moodustad 30-45° kraadise nurga joonega, mis lõikub kaaslase parema jalaga. Edasi, tõuske püsti ja seiske vastamisi ning sooritage vasakpoolne uki-otoshi. Tee parem- ja vasakpoolseid vorme iga selle kata 15-tehnikaga. 15. Ta astub parema jalaga ette ja üritab sind lüüa rusikaalusega ülevalt alla vastu sinu pead. Astu ettepoole, asetades enda parema jala tema paremast jalast sissepoole. Kasutades ära tema liikumist blokeeri löök – sinu vasak sisemine küünarvars vastu tema küünarvart. 17. Haara tema ülemisest käest parema õla alt. Jätka endast vasakule pööramist, viies vasaku jala tema vasakust jalast sissepoole ja tõmba ta tihedalt vastu enda selga. 18-27. Tema heitmiseks tõsta teda, siruta enda jalgu ja kummardu ettepoole, tuues enda käed alla, enda ette. 23. Põhihaarde võtmisel astud sa tagasi parempoolsese loomulikku seisangusse katkestamaks kaaslase tasakaalu ette. Ta astub parema jalaga ette. (1.liikumine). 24. Astu uuesti vasaku jalaga tahapoole (tsugi.ashi) ja vii vasaku käe haare küünarnukilt üle parema sisehõlma keskossa, sinu käsi tema oma all. Tõmba teda katkestamaks tema tasakaalu ette (2.liikumine). Tee veel üks samm vasaku jalaga, kuna samas tõmbad teda vasaku käega. Kui su kaaslane astub ette enda parema jalaga, lase puusad alla, kuni saavutad jigotai. 26-27. Samas kui tõmbad teda ettepoole enda vasaku käega, too vasak jalg parema juurde ja ühe, ühtse liikumisega tõuse, tõstes ta enda õlgadele. 32-34. Ta astub vasaku jalaga ette ja tõstab parema rusika, astub parema jalaga ette ja üritab rusikaalusega lüüa keset sinu pead. Enne kui löök jõuab pärale, astu vasaku jalaga enda paremasse esinurka. 35. Lase vasak õlg natuke allapoole ja kummardu, asetamaks vasak käsi parema kaenla alla ja ümber tema piha. 40-41. Kui sina ja su kaaslane olete 60 cm vahemaal, astub ta parema jalaga ette ja sina astud vasakuga ning võtad põhihaarde. 48. Samal ajal kui ta astub parema jalaga ettepoole ja võtab põhihaarde, astud sa vasaku jalaga tagasi ja sinu parem käsi haarab tema tagantkraest. 50. Kui ta astub parema jalaga ette, sea enda parem jalg tema ette ja tõmba teda parema käega ülespoole. Ta toob enda vasaku jala ettepoole ja võtab loomuliku seisangu, sirutades enda tasakaalu säilitamiseks välja. Tõmba teda kätega ettepoole ja kääna vasakule, viies enda vasaku jala tema vasakust jalast sissepoole. Madalda puusi ja suru need vastu tema reisi. 58. Haara initsiatiiv ja liigu parem jalg samm paremale ja vasak koos sellega, sundides teda liikuma koos sinuga vasakule. 60. Kolmanda suurema sammu võtmisel paremale, tõsta teda paremale ülespoole kaarduvas, diagonaalses liikumises. Samal ajal kontsentreeri jõud vasaku pöia väliskülge ja pühi enda vasaku tallaga kaaslase järeleastuvat paremat välist pahkluud. 64-65. 60 cm vahemaalt võtate teineteise judogi’dest põhihaarde. Sinu vastane astub parema jalaga ette ja sina vasakuga tagasi. 75. Samal ajal kui parema käega tõmbad astu vasaku jalaga vasakusse esinurka ja too parem jalg tagasi vasakusse taganurka. 77. Liigu samal viisl veelkord, juhtides kaaslast laias ringliikumises tema enda paremasse taganurka. 87. Pärast kolme sammu võrra taganemist paneb ta vastu lükates tagasi. Sellel hetkel aseta vasak jalg tema paremast jalast sissepoole, vaheta vasaku käe haare tema küünarnuki alt paremale hõlmale ja katkesta tema tasakaal ettepoole. 88. Kui ta toob vasaku jala ette ja tema pöiad on paralleelselt, kõverda paremat jalga ja aseta kergelt parem jalg tema alakehale. 89-93. Istu maha nii lähedale vasakule kannale kui võimalik ja heida teda üle pea, sirutades paremat jalga ja tõmmates mõlema käega kaares allapoole. 99-103. Hoides tugevat haaret, kuku tahapoole ja heida teda üle enda vasaku õla käte ja puusade liikumisega. 105. Astu parema jalaga ettepoole ja astu parempoolsesse kaitseseisangusse, pistes kumbki oma paremad käed läbi teineteise kaenlaaluste ja sättides pihud teineteise selgadele. Teie vasakud käed haaravad paremat küünarliigest väljaspoolt. 106. Samal ajal kui tõmbate tugevalt parema käega ülespoole, tee parema jalaga suur samm tahapoole, pannes kaaslase vasaku jalaga ettepoole astuma. Kui ta püüab end välja sirutada, tõsta teda mõlema käega ülespoole. Hoidmaks enda tasakaalu toob ta parema jala diagonaalselt ette. 109-114. Heida end tahapoole. Langemisel pane parem pöiaselg kaaslase vasaku põlve taha ja heida teda parema jala ja käte kombineeritud toimega üle enda pea. 119-122. Samal ajal aseta enda vasak tald vastu tema paremat pahkluud ja lange vasakule küljele, pühkides langedes tema pahkluud. Sinu vasak käsi tõmbab ja sinu parem käsi avaldab kaares survet. 123-125. Positsioonist 1,8 m kaugusel teineteisest, tuleb kaaslane sammu sinu suunas – vasak jalg ees – ja üritab rusikaalusega lüüa vastu sinu pealage. 129-133. Samal ajal heida end paremale küljele, tõmmates vasaku käega ja lükates paremaga ja heida enda kaaslane üle vasaku õla. 136. Tõsta kaaslast parema käega ülespoole ja tee suur samm parema jalaga tahapoole, sundides astuma vasaku jalaga ettepoole. 138. Kui ta seda teeb, siruta ja aseta enda vasak jalg kaares tema taganurga suunas nii nagu blokeeriks jalga ja lange vasakule küljele, tõmmates vasaku käega ja lükates paremaga. Pärast nende seeriate lõpetamist vasakpoolse uki-waza’ga; pöörduvad sina ja kaaslane tagasi algseisu (Pilt 142). Teineteisega vastakuti olles, võtke loomulik põhiseisang. Liikuge üheaegselt, esmalt parem jalg, samm tahapoole. 5,5 meetriselt vahemaalt tehke veelkord püstikummardus (Pilt 144). Samaaegselt tõuske, pöörduge joseki poole ja tehke püstikummardused (Pilt. 145).			OSCAR-2019
Rambolli nimeline konsultatsiooniettevõte (http://www.ramboll.com) on aastal 2010 teinud Euroopa komisjonile uuringu ja esitanud lõpparuande. Uuringu teema on "Rahvusvahelisest kaitsest kasusaajate ümberasustamise mehhanismi loomise võimalikkus" or smthng. Lugesin selle dokumendi pühapäeval diagonaalis ja tähtsamatel punktidel peatudes ning oma keeleoskuse piires märkmeid tehes läbi. Seega, kui kellelgi on mulle märkusi või tähelepankuid, võite neid teha. Aruanne ise on täies mahus loetav aadressil https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/e-library/docs/pdf/final_report_relocation_of_refugees_en.pdf Töös analüüsitakse EU rahvastikku ja erinevate riikide andmeid ning nende põhjal pakutakse välja erinevaid stsenaariume põgenike ümberasustamiseks ja koormuse jaotamiseks ("Relocation and burden-sharing") Tuleb välja, et EU algatusel on aastal 2009 toimunud pilootprojekt illegaalide Maltalt Prantsusmaale ümberasustamiseks, mille käigus plaanitava 80 inimese asemel asustati ümber 91 inimest, neist 47 üksikut täiskasvanut (eeldatavasti meest, sest naised-lapsed on eraldi välja toodud), 9 üksikut naist lastega (kokku 18 isikut), 18 last, 9 peret (kokku 29 isikut) ja 8 isikut, kes vajasid pikaajalist meditsiinilist hoolt. Ümberasustatud isikud olid pärit Aafrikast, neil oli puudulik keeleoskus ning puudusid kaasaegsed teadmised töötamise kohta. Näiteks on toodud Aafrikast pärit ehitustööliste võimetus hakkama saada Prantsusmaa ehitussektoris. Seega Maltalt Prantsusmaale reisi ja uuel asukohamaal elama asumise kulud on minu arusaamise järgi ligi 8000.-€ per/illegaal ja sellele hakkavad lisanduma igapäevased elementaarsed kulud 26-27€/päevas illegaalidele mõeldud keskuses. Aastas teeb see ülalpidmaiskuludeks üle 20000.-€/isik eeldusel, et nad jäävadki riigi sotsiaalsüsteemi koormama, mis nende tausta arvestades on reaalne. Küsin siia juurde - kelle sissetulek lugejatest Eestis on üle 20000.-€ aastas ? Võrdluseks on tegelikkuses aga aastal 2008 Prantsusmaale vastu võetud peaaegu 42000 isikut ning Eestigi on juba siis panustanud 15 inimese vastuvõtuga. Uuringu raames tehtud intervjuudes erinevate riikide esindajate ning MTÜdega toodi ümberasustamise ohte ja võimalusi analüüsides välja, et "väikeste riikide vastuvõetud 5...15 inimest aastas pole eesmärgi saavutamiseks piisav" ( One NGO interviewee suggested that a small-scale programme, in which small Member States might accept 5-10 people for relocation in a year would be inefficient, and that numbers would need to be larger). Vaatame siis Eestimaal ringi ja otsime meil tegutsevaid MTÜsid, kes EU rahade kulutamise raames saavad ainult samasuguseid intekaid anda. Inimõiguste instituudid ja keskused ? Kõikvõimalikud "pagulasabid" ? Esimene seos tekkis kuulates meie Presidendi seisukohta hakata maksma EU rahakotti 20% rohkem. See sobib aga EU ümberasustamise plaaniga hästi, sest kogu selle jama rahastamiseks peale Inglismaa lahkumist EUst kulub suur hunnik raha ja vaja on suurendada ümberasustamiseks vajaliku fondi suurust (Funding would be provided through the European Nüüd aga tulevad pommidena kaks tabelit, kus uuringu autorid on erinevaid metoodikaid kasutades asunud hõredama asustusega Euroopa riike illegaalseid immigrante täis pumpama. Esimeses lähenduses kasvatavad nad Eesti 1,3 miljonilise rahvaarvu 7,6miljoni peale ning teises tabelis lastakse Excelil lausa taevasse lennata, suurendades aastal 2008 EUROSTATI andmetel 495 miljoni elanikuga Euroopa rahvastiku 3,8 miljardini. Selle tabeli andmetel elaks Eestis tulevikus 43 miljonit inimest, mis tähendaks, et praegusi eestlasi olek oma riigis 3% See on hea, et sellised anaüüsid on internetis avalikult saadaval. On, millele mõelda, ja on, mida karta. Eesti tulevik paistab olevat väga tume, kui praegu lasta meie valitsustel joosta EU poolt näidatud suunas. Tegelikult tahaks aga rohkem teada sellest, mida meie valitsus teeb, arvab ja mõtleb ning milliseid otsuseid kuskil kabinettides vastu võetakse. Mulle tundub aga, et Maire Aunaste Portugali majaost ei olegi kõige arukam otsus, sest vaevalt pakuks 8 korda suureneva rahvastikuga Portugal talle tulevikus võimalust ilma katmata näoga majast väljuda. Käesolev kirjutis sisaldab internetis avalikult loetava dokumendi viiteid, pilte ning minu isiklikke seisukohti. Kuna ise kogun alles oma järgmise jutukese tarbeks materjali, avaldan siin laiemale lugejaskonnale viite Terje Rudissaare blogile, kus ta kirjeldab detailselt ja põhjendatult viimasel volikogu istungil juhtunut, kus opositsiooni liikmed vastu ei pidanud ja istungilt lahkusid. Pole siis ime, miks istungeid Volise kaudu enam üle ei kanta. Osalejate arvates ei suudaks normaalsed inimesed sellise jama vaatamist välja kannatada :) Tundub, et "suure rahajagamise järgsel hommikul" valitseb valitsejate hulgas alles sügav pohmell ning nad ei suuda ära otsustada, kas tööle hakata või minna Lätti uue laari järgi. Sest korraga anti nii palju, et osa pappi on veel ju alles. Mille muuga selgitada seaduste mittetundmisega seotud möödapanekuid. Muuseas, lugedes lugusid ümberkaudsete ühinenud omavalitsuste olukorrast, paistab kõikides sarnaseid jooni. Suured rahajagamised, opositsiooniga mittearvestamine, vastastest teerulliga üle sõitmine ja rumalate otsuste tegemine. On ka korruptsioonijuhtumeid, sest kahe võimu vahelisel "hallil ajal", kus vanad reeglid on poolenisti jõu kaotanud ja uued poolenisti veel ei kehti, tekib ikka tahtmine midagi ka oma taskusse libistada. Aga need juhtumid tulevad juba tasapisi päevavalgele. Ma olen alati arvanud, et vallavolikogusse valitakse parimad ja ainult parimad, ilusaimad ning ilmtingimata kõige targemad inimesed. Kindlasti on ned inimesed aga alati kõige ausamad, sest nemad otsustavad minu ja Sinu maksuraha kulutades selle üle, kuidas meie ja teie elu koduvallas on organiseeritud, mitte selle üle, kuidas nende endi elu võiks muretumalt veereda. Olen alati neile alt üles vaadanud ja kui sain ise neli aastat tagasi volikokku, tundsin, et olen neist kõikidest kõige rumalam ja kogenematum. Revisjonikomisjonis nägin, et taas on kõik teised targemad kui mina. Hangete läbiviimisel vaatasin, millise kergusega muudeti tööde käigus tingimusi ja võeti vastu mittekorrektseid tulemusi. Nägin, millise elegantsiga otsustatakse nõukogudes müüke, mida ei oleks pidanud toimuma. Ma sain aru, et inimesed, kes neid otsuseid tegid, on nii targad, et nende arvates on terve Maailm nende loodud ja siin kehtivad nende loodud seadused, mille serval nad JOKK-skeem kasutades karistamatult balansseerivad. Ja neid pole võimalik nende tegude eest karistada. Ma oleksin pidanud olema revisjonikomisjonis veel järjekindlam, otsustavam, põhjalikum ja kui sellest poleks piisanud, jäärapäisem. Olin oma valijatele lubanud, et aitan muuta valla juhtimise läbipaistvamaks ja ausamaks. Ma ei tulnud sellega toime. Tartus on käimas oma korruptsiooniskandaal, kus kaks abilinnapead jäävad "ilma oma peadest" - kujundlikult. Jõgeva vallal pole sellele täna veel midagi sama mastaapset vastu panna, kui et " kodanik .....tegevuses on väärteo tunnused ning Politsei- ja Piirivalveamet on alustanud asjaolude selgitamiseks väärteomenetlust." Me kõik teame, et peaaegu kõik eestlased on kriminaal- või väärteo korras karistatud ning seekordne väärteomenetlus päädib ilmselt ainult näpuvibutusega ja kokkuvõttega "ära enam nii tee" aga olgu need kaks juhtumit mõtteaineks kõikidele praegustele ja tulevastele ametnikele ja volikogulastele. Kui uues revkomis on olemas mõni terav pliiats ja koalitsioonilised revkomi liikmed ei suuda teda piisavalt segada, võivad sellised teod päevavalgele tulla. Tartu skandaalis osalejatest on saanud avalikud meediastaarid. Sellised said minu isiklikud mõtted ja seisukohad kirja sel reedel kahe õlle kõrvale ning ausalt öeldes hoidsin selle avaldamisel enne valimisi ennast tagasi. Rahulikku nädalavahetust kõigile, kes ei pea muretsema, millal nende kohta mõni vana jama võib kuskilt pinnale ujuda. Otsustasin avaldada selle kirjutise alles peale valimisi, et minu pihta ei hakkaks lendama süüdistused sopaloopimises, millena see oleks võinud enne valimisi tunduda. Peale valimisi peaks aga jutt kõlama taas objektiivsena ning minu kommentaarid on taas minu enda isiklik arvamus ja minu südametunnistuse asi. Mul on lihtsalt alati hea meel rääkida huvilistele, milline on elu volikogus, mille moodustamisele aitasid taas kaasa kõik, kes ei pidanud paljuks täita oma põhiseaduslikku kohust ja teha see pisike kuid kaunis liigutus - anda oma hääl parimale kandidaadile. Jõgeva vallavolikogu fraktsiooni inimene saatis volikogu esimees Tiit Läänele pika ja põhjaliku arupärimise, millele adressaat volikogu istungil suuliselt kalanäoga vastas. Et vastused lisaks Volise kasutajatele ka FB-rahvani tuua, palus Hardi edastada vastused kirjalikult. Siin nad on, vanas heas sõbralikult manitsevas ja tögavas kantseliidis ja taas võime panna vanale teemale "Sulli ja feimi" alapealkirjaks "Mina ei tee kunagi midagi valesti". Kes soovib vaadata, millist ükskõikset ja üleolevat kalanägu on võimalik küsimustele vastamiseks näole manada, peab vaatama Volise ülekannet www.volis.ee . "Suur tänu Teile põhjaliku arupärimise eest mulle kui volikogu esimehele. Suuliselt vastasin sellele 28. septembril toimunud volikogu istungil ja käesolevaga vastan Teie arupärimisele ka kirjalikult." Palun andke ülevaade volikogu ja valitsusega seotud välislähetustest, nende kuludest ja koosseisudest alates 01.01.2016. 2016. aastal toimusid volikogu ja valitsusega seotud välislähetused Valgevenesse, Soome, Ukrainasse ja Poola. Neis osales 8 volikogu ja 4 valitsuse liiget. Kulud kokku 4584.79 eurot. 2017. aastal toimusid volikogu ja valitsusega seotud välislähetused Valgevenesse, Soome ja Ukrainasse. Neis osales 7 volikogu ja 2 valitsuse liiget. Kulud kokku olid 4203.89 eurot. Kommentaar - ma ei pea paljuks ametnike välislähetusi. Kui töö nõuab ja sellistest käikudest on kasu, ei saa seda pahaks panna. Lisaks ütleb vanasõna:"Pahmaja härja suud ei seota". Aga milline on nende reiside KASU vallale ja valijatele lisaks sellele, et volikogu esimees ostab endale uue läikiva Valgevene dressipluusi ? Kuna seda ei küsitud, pole sellele kahjuks ka vastust. Vastavalt Jõgeva valla põhimäärusele § 9 lg 3: „Volikogu istung toimub üldjuhul kord kuus, vajadusel kutsutakse istung kokku sagedamini. Üldjuhul lepitakse volikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku volikogu eelmise istungi lõpus.“ Vallavolikogu järgmine koosolek lepiti kokku viimases juuli volikogus 31. augustiks 2017. Teadaolevalt jätsite Teie volikogu istungi mainitud ajal ära. Teadolevalt andsite volikogu ärajätmise otsusest teada aseesimehele 21.08.2017. Arusaamatu on Teie otsus 10 päeva enne volikogu toimumist volikogu mitte kokku kutsuda, kui toimumas oli hariduskomisjon ning menetlemist vajavaid küsimusi võib 10 päeva jooksul tulla. Samuti on toimumas haldusreform, mille iseärasusi ja tekkivaid küsimusi on kindlasti tarvilik volikogus arutada. Leian, et antud otsusega on rikutud volikogu töö printsiipe. Kas olete võtnud vastu volikogu esimehe augusti kuu hüvitise summas 950 Eurot ja kuidas kavatsete käituda hüvitise vastuvõtmisel oktoobri kuus? 1. Juhin tähelepanu, et Jõgeva valla põhimääruse § 9 lg 3 sätestab, et „üldjuhul toimub“ volikogu istung kord kuus. See tähendab, et volikogu istung ei pea tingimata igas kuus toimuma. Selline on olnud ka senine praktika – juulikuus näiteks enamasti istungit ei toimu, kuid sel aastal toimus. Septembriks on meil toimunud 8 istungit. 2. Põhjus, miks istungit kokku ei kutsunud oli selles, et 21.08.2017. a seisuga ei olnud istungil arutamiseks esitatud ühtki päevakorrapunkti eelnõud. KOKS § 43 lg 3 kohaselt tuleb volikogu kokkukutsumisel kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Antud juhul ei olnudki kutsesse midagi kirjutada – päevakorrapunkte ei olnud keegi esitanud. § 2 lõikele 1 on Jõgeva Vallavolikogu esimehe töötasu suuruseks 50 % vallavanema palgamäärast. Töötasu makstakse 11 kalendrikuu eest aastas. Seega olen jah võtnud vastu augusti kuu hüvitise ning ka oktoobris võtan hüvitise vastu. Kavatsen käituda tavapäraselt. Kommentaar - rumal, kes põhjendust ei leia ja päris loll, kes jätaks pakutud raha vastu võtmata. Kõik on ju jur-korrektne. Ja tulebki kõik vastu võtta, mis niisama antakse. Jõgeva vallavalitsuse istungil 14. august 2017 kanti ette eelnõu, mis nägi ette eraldada reservfondist 5112 eurot raamatu „Jõgeva vald 150“ koostamiseks ning kanda see Teie arveldusarvele vastavalt esitatud arvele. Teadaolevalt valitsus ei kinnitanud eelnõud. Jõgeva Vallavalitsuse 14. augustil istungil otsustati Teie nimetatud punkt päevakorrast maha võtta, seega ei kantud eelnõud ka ette. Minu arvates ei ole tegemist huvide konfliktiga. Korruptsioonivastase seaduse § 10 lg 1 kohaselt on ametiisikul õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Nagu isegi teate, olen pea kogu oma elu tegelenud põhitööna kirjutamisega. Kuna olen kirjutanud juba neli raamatut Jõgeva vallale, osalesin ka praeguse juubeliraamatu hinnapakkumusel, mille võitsin. Mina ei ole langetanud otsust tellida raamatu koostamist ega otsust selle kohta, kes raamatu koostab. Kommentaar - kui vallavalitsuse istungil oleks taotlus tagasi lükatud, oleks raamatu teemal lõplik kriips peal olnud. Tark tegu oli ta sel korral päevakorrast maha võtta ning teha palju lihtsam ja legaalne käik - panna vajalik summa valla selle aasta kolmandasse lisaeelarvesse, seekord aga juba suurema summaga. Lisaeelarve realt nimega "SUURSÜNDMUSED" leiame juba kaks korda suurema summa 10820.- ja Tiidul on oma raha ilmselt tänaseks juba käes, sest volikogu poolt kinnitatud lisaeelarvest raha maksmine käib tõesti lihtsustatud korras - arve alusel. Jään põnevusega raamatut ootama ja minus hakkab pead tõstma noor algaja kirjanduskriitik. Vallavolikogu 26.01.2017 istungil kinnitati volikogu revisjonikomisjoni tööplaan, millest nähtub, et revisjonikomisjoni augusti kuu koosolekul arutatakse hangete läbiviimise ja tööde kontrollimist. Teade revisjonikomisjoni toimumisest 30.08.2017 tuli teatavaks 22. august. 29. augustil kell 09.32 saabus teade revisjonikomisjoni ära jäämisest. Kommentaar - haiguse eest ei ole loomulikult isegi revisjonikomisjoni terasest esinaine kaitstud. Eks me saime kokku kuu aega hiljem, nagu lubatud ja vaatasime hanked kiiruga üle. Tõsi, revkomile tutvumiseks alla 10000.-€ hangete ja pakkumismenetluste dokumente ei toodud, sest "need ei ole ju olulised". Mis sest, et enamus korruptioonijuhtumeid kohalikes omavalitsustes leiabki aset just selles hinnapiiris. Suuremad hanked on ju alati suurema tähelepanu ja kontrolli all, väikeste hangetega nihverdamine on aga paljude pisiettevõtjate leivanumber, elu ja peamine sissetulekuallikas. Sellistest leidudest oma neljaaastases revisjonitöös võin eraviisiliselt pajatada. Järjejutt tulebki varsti teemal "korruptsioon Jõgeva vallas", sest minu veendumus, et politsei on korruptsioonikuritegude avastamisel päris hambutu, ei leia selles loos kinnitust. :-D Kuna ma sel aastal kov valimistel ei kandideerinud, olen kogu sellest temaatikast viimased nädalad eemal olnud. Et netis uhkeldatakse aga juba täna kandidaatide nimekirjadega, otsustasin neist mõne valimisliidu kui parteidele alternatiivse jõu tekkimise suhtes oma arvamust avaldada. Kui mõtted on natuke karvased siis on selles süüdi Metsatöll. Soovin kõigepealt edu ja jõudu oma endistele partneritele valimisliidust "Kõigi kodus" ning toetan igati mõtet olla kõigi vooremaalaste ja mitte mingil juhul mooramaalaste kodu. Järgmisena pajataksin sellest, kuidas ise mingeid ideid omamata valimisliitu teha ja sellega seoses põnevatest juhtumistest Vooremaa valimisliidus kui mulle kõige südamelähedasema nimega seltskonnas. Sinna maandus keset suve praegune Jõgeva vallavolikokogu esimees Tiit oma pisikese sportlastest kaaskonnaga (vaata minu eelmist juttu). Peale lühikest peatust oli ta sealt aga sama ootamatult jälle läinud, võttes kaasa hulga häid mõtted (eks ta istus valimisplatvormi väljatöötamise juures) ning ilmselt ka mõned mittesportlastest inimesed. Näotu lugu, teda usaldanud Vooremaa liidu inimesed jäid Tiidule suud lahti järgi vaatama. Ma ei taha olla ega olegi mingi oraakel aga inimesed helistasid peale seda mulle ja küsisd, kas ma midagi Tiidu sellisest plaanitavast käitumisest teadsin. No ausõna, ei teadnud, aga kuna sellelt inimeselt võib oodata mida iganes ja autunne on talle ilmselt tundmatu võõrsõna, oleks inimestel targem olnud võtta kuulda minu manitsust ettevaatusele. Tiidu õigustuseks pole aga mustlasel muud öelda, et kui omal pole, tuleb varastada ja eks inimesed peavad hääletuspäeval teda ka väärikalt "hea sõnaga" meeles. Vooremaa-nimelisele seltskonnale eesotsas Elo, Terje ja Kaidoga aga hoian kõvasti pöialt ja soovin nelja kohta volikogus. Teine seltskond, mis huvi pakkus, oli loomulikult "Uus Jõgeva". Polnud väga oodatagi, et nimena midagi põnevamat oleks osatud välja mõelda ja see tuli parodeerida Vana-Jõgeva küla pealt. Ma ei tea, miks "Uus Pommiauk" poleks sobinud, see oleks Torma ja Palamuse inimesi rohkem kõnetanud kui järjekordne "Jõgeva EKP uus rajoonikomitee" aga karjäärikommunistide peas tiirlevaid plusse ja miinuseid ei suuda kogu eelneva kammajaa põhjal ilmselt keegi analüüsida. Loen aga nimekirja edasi ja otsin oma küla toredat naisterahvast Ene Sööti, kes koos Tiiduga "vooremaasse läks" ning temaga koos sealt ka "ära tuli". Alles oli Vooremaa ajaleheski Tiidu sellekohane jutt, kus Ene nimi oli uhkelt tema nimekirjas üles loetletud. No otsin ja otsin ja Enet polegi - leian ta nime hoopis IRLi seltskonnast... Ilmselt avanesid Ene silmad enne kui hilja, sest mitmed Tiidu head ja väga head tuttavad on öelnud erinevatel hetkedel ja erinevate tegevuste peale, et "siit jookseb minu jaoks Tiidu toetamisel punane joon". Loodan, et praegused nimekirjas olijad ei pea tunnistama tuntud ajakirjanikus ja kirjastajas tagantjärgi pettumist. Ma olen ise musta huumori austaja ning ilmselt ka Sulle, Tiit, meeldib ikka siiralt üks parasjagu must "vooremaa-huumor", sest alguses oled Sa olnud kogu ühinemisprotsessi ajal selle nime vastu, siis tõmbad inimesi til..st lubadusega ühineda sellenimelise valimisliiduga ja lõpuks tekitad segadust inimeste nimedega samanimelises ajalehes... Ma ei taha aga teada, mida tunneb Ene, kui ta oma töö juures vanu lehti sirvides ikka ja jälle ennast Sinu nimekirjast leiab ? Ühesõnaga, Tiit on käitunud oma tavapärases headuses, külvanud segadust ja minu hinnangul valetanud nii Vooremaa valimisliidu inimestele kui Vooremaa ajalehe lugejatele. 1. augustikuine volikogu istung jäeti ära põhjendusega stiilis "pole midagi arutada". Minu arvates on aga tegelik põhjus, miks volikogu esimees volikogu istungi ära jättis, ilmselt hoopis alusetu kuulujutt talle umbusalduse avaldamisest. Närv ei pidanud vastu ja mees tõmbas korraga kõiki kange ja vajutas pedaale, et viis minutit enne vana valla lõppu ise mitte kinga saada. Eks lahkumishüvitis ole liiga magus, et sellest kergekäeliselt loobuda. "Sulli ja feimi.." 2. augustis jäi ära ka revisjonikomisjoni istung. Olin revkomi liikmena selleks põhjalikult valmistunud, küsides töö juurest kaks vaba päeva, sest teemaks olid sel aastal vallas toimunud hanked. Olen kindel, et oleksime leidnud nii mõndagi, mida süvitsi uurida ja mille üle arutleda. Päev enne istungit sain aga e-kirja, milles teatati, et komisjoni esimees (Tiidu lähim võitluskaaslane) on ootamatult haigestunud ning komisjoni istung jääb ära. Ega haigus tulles ei hüüa aga pigem ei riski kodanikud enne valimisi väiksemagi vääratusega, eriti läbi viidud hangetes, sest see võib tähendada .. mida iganes. Mulle jääb sellest aga paha maitse suhu, sest oma valijatele olen ma lubanud läbipaistvust valla juhtimisel ja lolluste vastu võitlemist. Laseme siis enne lõppu ka meie, kes me enam poliitikaga ei tegele, sõbralikult koos jala sirgu. Kuldset sügist ja senise Jõgeva valla viimsepäeva kõigile ning tsiteerides klassikuid: "Valimistel näeme, raisk!" Käesolevas loos on tegemist minu isiklike seisukohtade ning arvamustega reede õhtul kahe õlle kõrvale. Jõgeva Vallavalitsuse korraldusega 26.062017 nr 292 kinnitati FIE Tiit Lääne hinnapakkumine 5122 eurot raamatu „Jõgeva vald 150“ koostamiseks. Jõgeva Vallavolikogu 17. oktoobri 2013. a määruse nr 22 “Jõgeva valla põhimäärus” § 38 lg 5 alusel Loodan, et seekord sai vallavalitsuses terve mõistus võidu ja ühe mehe teater kestis seni, kuni tema rahasoov sahtlisse tagasi tõsteti. 1. Kirjuta midagi asjalikku valmis ja siis paku müüa. Reeglina on raha teenimine kirjutaja enda risk ja raamatuid tuleb müüa inimestele, mitte ainult "riikliku tellimuse alusel" raamatukogude luugemissaalidesse. 3. See on aga päris õudne, kui raha teenimiseks kasutatakse ära oma ametiseisundit. Ära aja segamini oma FIEt, MTÜsid ja vallavolikogu esimehe ametit. Neil kõikidel on eraldi rahakotid ja neid ei täideta valla eelarvest, oma taotlusi lihtsalt valitsusele ette söötes, kellegagi nõu pidamata ja ettenähtud korras kooskõlastamata. Kogu teema haakub aga detailselt minu eelmise kirjutisega "Sulli ja feimi..." ja "Opositsiooniline matemaatika." Kui keegi tahab teada, kuidas Tiit Lääne valimisliitu teeb, siis sellest tuleb juttu ilmselt õige varsti. Jutt sellest, kuidas on lihtsalt mõnus selgrootuna ringi uidata ning otsida kohti, kus võõrast feimi ära kasutades ja kõigele eelnenule vilistades ambitsioonika amatöörina lõbusalt üritada jälle endale sulli ja feimi teenida. Valdad ühinemisele eelnenud kevadistel "külvivolinike koosolekutel" käinud esindajad pidid inimestele selgitama ühinemise kui mitte vajalikkust siis vähemalt kasulikkust. Käisin seda mõttevahetust kuulamas Kuremaal, kus küsimustele vastasid vallavanem ja volikogu esimees. Esimene tegi oma tööd hästi, vastused olid soravad ja asjalikud. Tüüpiline hea ja usaldusväärne müügimees, kes raha eest võib rääkida oma tootest mida iganes aga ta usub sealjuures oma toote edusse ja oma ettevõttesse ning tema jutt on veenev. Kuula hoolega ja jäädki uskuma. Kahjuks ei olnud võimalus võtta videosse aga volikogu esimehe mahasuunatud pilku ja ebakindlat kehakeelt. Tüüpiline halb müügimees, kes ei usu oma tootesse, enda võimetesse ega oma firma ettevõtmistesse. Seda kõike kinnitas ka volikogu istungil toimunud isikliku arvamuse ringküsitlus ühinemise kohta, kus kõik liikmed said avameelselt oma arvamuse öelda. Mina sain omakorda kinnituse, et volikogu esimees on ühel harvadest kordadest minuga sama meelt - ühinemise vastu. Kui algas debatt uue omavalitsuse nime üle, oli üheks võimaluseks Vooremaa vald. Kodanikualgatuse korras loodi Facebooki grupp Vooremaa nime toetuseks, kus korraldati Vooremaa-teemaliste fotode konkurss, veebigallupeid, kirjutati ajaleheartikleid (https://www.facebook.com/Vooremaavald/photos/a.1190246494374374.1073741840.1182664265132597/1190246517707705/?type=3&theater) ja saadi kokku erinevateks aruteludeks. Jõgeva vallavolikogu esimees käis samal ajal ühinemiskoosolekutel ringi ja rääkis Jõgeva nime ainuvõimalikkusest ning Jõgeva kui tugeva keskuse loomise vajalikkusest. Vaadates kõrvalt enne kohalikke valimisi uue, Vooremaa-nimelise valimisliidu loomist, tekitab selles osalev seltskond minus lootust. Seal on omavahel seljad kokku pannud minu jaoks väga hinnatud ja sümpaatsed asjalikud inimesed ning jätkuvalt olen ma Vooremaa nime kasutuselevõtu poolt omavalitsuse nimena. Ma suhtun aga alati teatud ettevaatuse ja eelarvamusega inimestesse, kelle "seisukohad on olnud liiga paindlikud" (poliitkorrektne väljend selgrootute kohta) ning leides uue liidu nimekirjast Tiidu, näen seal kohe vana karjäärikommunisti uuel võimalusteotsingul. Kuidas saab inimene olla ühinemise vastu ning samas ajada õhinaga ühinemisega seotud asju ? Kuidas on võimalik, et veendunud Jõgeva-pooldaja pöörab päevapealt Vooremaa nime usku ? Ma olen ka varem oma kirjutistes öelnud, et ei suuda Tiitu, tema tegemisi, ütlemisi ja mõtteid tõsiselt võtta. Minu sisetunne ja veendumus järjest süvenevad. Kui keegi pole juhtumisi veel kursis Jõgeva vallavaolikogu esimehe tegemistega minu pilgu läbi, on kasulik lugeda minu eelnevaid blogipostitusi aadressil http://www.kuremaa.ee/poliitika Kodanikud Vooremaa valimisliidus, olge valvsad - üks karjäärikommunistist tont käib ringi mööda Vooremaad! Vajadusel võtke ühendust kuulutusel oleval telefonil ning küsige otse allikalt tema mõtete, veendumuste ja tegemiste kohta. Eriti soovitan küsida Tiidu seisukohti teistel kuulutusel olevatel inimestel - tulevaste arusaamatuste vältimiseks. Neid on Jõgeva vallas esinenud liiga palju. Kui kedagi huvitab, võin personaalselt veel värvikaid ja pikantseid seiku juurde jutustada :-D Kuna ealiset iseärasuste tõttu kirjtan enda jaoks asju tihti üles, teen siia veel ühe meeldetuletuse. Puhtalt enda jaoks. Kui kunagi kuskil mälumängus esitatakse küsimus "kõige lühema Vallavolikogu istungi" kohta siis siit leiab täpse vastuse. Kahjuks pole asjaosaliste kommentaaride seas Volikogu esimehelt ühtegi mõtet, väljaütlemist ega seisukohta. Täna oli Jõgeva valla rahvast palju Aktuaalse kaamera kaudu telekapurki lastud. Oli toredaid inimesi, kes rõõmsalt kaamerasse naeratasid. Aga kahjuks oli uudise sisu ise taas kõike muud kui meeldiv ja seetõttu oli kaamera ees ka mehi, kellel nägu morn ees, midagi asjalikku kaamerasse ei öeldud ja rohkem nigu kommentaare ka polnud lisada. Mis siin ikka, pole ka mul neile muud öelda, kui et "kes tegi - ise tegi". Või õigemini - ei teinud. Sest viimase aja valede tegude ja otsuste järg oli täpselt sama saamatu - isegi vallavanema umbusaldamisega ei saanud te hakkama, kulla sõbrad ! Millise immitsa tekitab see kõik aga meie koduvallale ? Keerutate hulga tolmu üles, Postimees kirjutab vallavanema umbusaldamisest, haistab verd ja uurib otsuse tagamaid. Volikogu esimees ei võta aga ajakirjanike telefonikõnesid vastu. Tekitab põnevust, krutib pinget - kirjanik ja loomeinimene ikkagi, süžee ju enne valimisi äge ? Muidugi tulevad telemehed volikogu istungit filmima! Saavad aga tünga, sest istung on lühem kui klipp õhtuses uudistesaates. Kui meie eelmine President tundis tihti piinlikkust Eesti rahva pärast siis minul teie pärast küll piinlik ei ole. Ehk neil, kes selle mõttetu missiooni algatasid ja sellega kaasa jooksid, on. Kui sellisesse seisu oleks sattunud jaapanlane, oleks ta häbi pärast sooritanud ilmselt harakiri. Eesti kultuuriruumis pole see tavaks kuid riigimehena võiks Volikogu esimees võtta vastutuse ja tagasi astuda. Jätkates saab temast varsti poliitiline zombi sest laip on ta juba praegu - kas keegi kujutab ette, et Tiitu võiks veel üleüldse tõsiselt võtta ? Mina ei kujuta. Ja valimised on juba liiga lähedal - rahvas ei unusta sellist lollitamist. Ole kordki mees, tee üks ilus "eesti harakiri" ja astu ise tagasi, Tiit. PS Üks positiivne mõte ka - kui selle volikogu istungi eest makstakse liikmetele sama tasu, nagu tavalisel korralisel istungil osalemise eest, saavad volikogu liikmed lõpuks teada, mis tunne on viie minuti eest juristidest kallima tunnihinnaga palka saada. Lugedes Eesti poliitikas toimuvast, hakkab iga päev silma mõni IRLi puudutav uudis, mis räägib arutust rapsimisest ja nii tuli tänagi kohe hommikul meedias jutt ära. Pikaajaline iseloomulik rapsimine käib riigis alates valitsusest kuni kohaliku omavalitsuse volikoguni välja. Ka Jõgeva valla volikogu juhtimises paistab valitsevat maailmalõpu meeleolu, sest viimasel ajal olnud juhtimine rabedalt närviline ja tehtud on ridamisi naljakaid, põhjendamatuid ning halbu otsuseid. 2. Kuremaa lossist müüdi ära Eesti esimese Vabariigi ajal sinna deponeeritud hinnaline maal ja sisuliselt varastatud väärtuse müügi õigustamisel jäi argumente ülegi. 3. Järgmisena pandi müüki SA Kuremaa TAK tuluallikas ning Jõgeva ETKI renditav põllumaa. Vallaelanike nõuetekohasele pöördumisele vilistati ja aeti vastu seosetut juriidiliskorrektset jama. 4. Valdade ühinemisel said normaalsed omavalitsused kasutada oma arvamuse avaldamisel e-hääletamist, meie vallas otsustati aga ilma pikemalt põhjendamata, et see ei lähe mitte. 5. Viimane uudis - alles äsja tõsteti tulemusliku töö eest vallavanema (ning volikogu esimehe) palka ja eilses volikogus esitati vallavanemale umbusaldusavaldus, tuues põhjenduseks ... ma parem ei kirjuta sellest, see jätaks nii lollilt naljaka mulje. Lugege ja otsustage ise. "Kõik see nõuab meilt mõistvat suhtumist oma uuenevasse koduvalda ning ühise eesmärgi nimel tegutsemist. Seda enam, et järgmistele põlvedele jäävad meist maha ikka positiivsed tegemised. Nii käega katsutavad ja silmaga nähtavad kui ka need, mida kantakse edasi hea sõnaga. Küsimus on pigem selles, et kui hästi ja kas üldse me suudame ses praeguses lammutamise ja ajaloo salgamise ajastul säilitada oma juuri." Kus on Sinu juured ? Millised on need positiivsed tegemised, millega Sa ajalehes hoopled ? Mis on Sinu käega katsutav eesmärk, kallis mees - kas saada uueks vallavanemaks või hoopis sügisel riigikokku ? Kodu ümber lammutades ja juuri läbi raiudes võid Sa vaevalt loota valijate heatahtlikkusele, sest usu mind, inimesed mäletavad Sinu tegemisi. Vähemalt need inimesed, kellel ON juured ja kes ise mõtlevad, mitte ainult ei loe lehest Sinu kiidukõnesid. Sest karjäärikommunistide aeg hakkab läbi saama. Hoiame Sinu tegemistel tegemistel silma peal, Tiit, sest kõiki ümbritsevaid inimesei piiritult umbusaldades Sa endale usaldust juurde ei võida. Eile esitas volikogu esimees mulle kaheosalise matemaatilis-retoorilise küsimuse - kuidas mul muidu matemaatikaga on ja kas ma tean, kui palju on 1700 jagatud kahega ? Küsimuse põhjus on ilmselt peidus minu kahes eelnevas postituses ja küsimuse vastus on samuti kaheosaline, nagu küsimus isegi: 1. Matemaatiline vastus sõltub reeglist, milleni arvu lubatakse ümardada. Kontrollisin Exceliga järgi ning lähima "sajaliseni" ümardades oleks õigeks vastuseks kindlasti 900. Ma ei oleks viitsinud volikogu esimehe eilse küsimuse peale reageerida ja tänane postitus olekski võibolla jäänud kirjutamata. Opositsioonipoliitikuna pean aga vajalikuks teha volikogu esimehele kirjaliku märkuse selle kohta, et vaatamata oma lubadustele osaleda..., parandada..., ei olnud teda täna hommikul toimunud revisjonikomisjon istungil Kuremaa ujulas. Teemad, mis puudutavad Kuremaad, sh ujulat, on mulle aga eriti südamelähedased. Tsiteerin volikogu esimehe viimases Valla teatajas öeldud sõnu: "Kõigi heade otsuste aluseks on tugev küünarnukitunne ehk üksmeel " ning lisan, et opositsioon annab alati oma panuse ja veel parema tulemuse nimel teeb ka oma küünarnukiga väikese sõbraliku müksu. Seekord Tiidule :) Volikogu uus esimees lubas peale enda 100% palgatõusu asuda muuhulgas topeltinnukusega "valgustama ja propageerima häid algatusi ja tegemisi ajakirjanduses." Esimene "pääsuke" on lennanud ning kajastanud tema head algatust palkade tõstmisel kohalikus lehes Vooremaa. Tõesti hea tegu, sest palgatõusu (vist ca 8% ) said (vist) ka kõik ametnikud ja võibolla isegi allasutuste töötajad. (1) Jõgeva Vallavolikogu esimehe töötasu suuruseks kehtestada 50 % vallavanema palgamäärast. Töötasu maksta 11 kalendrikuu eest aastas. Teised said ka juurde. Mulle aga meenus seda juttu kuulates, et "poliitikasse minnes" ma isegi ei teadnud, et selle eest raha ka makstakse. Kandideerimise põhjuseks olid muud motivaatorid - inimeste usaldus, soov midagi kodupiirkonna jaoks ära teha, pidurdada vallas toimuvaid valeotsuseid jne . Seega hääletasid volikogus minuga sama meelt olevad volikoguliikmed ka tasude tõstmise vastu. Ajal, mil õpetajad, arstid, noorsoo- ning sotsiaaltöötajad ja paljud teised (sh valla allasutuste töötajad) teenivad palka, millega äraelamine on kunst (et mitte öelda - mustkunst), ei ole ilus teha volikogu esimehele 900.-€ palgaga töökoht. Usun, et ta on väga hea mees. Usun, et ka võtab osa kõikidest komisjonidest, nõukogudest, koosolekutest. Usun, et ta organiseerib edaspidi vallas toimuva kajastamist kolmekordse hooga aga .... ma ei tea, kuidas ta seda oma valijatele põhjendab. Seni oli volikogu esimehe palk 25% vallavanema omast, seega matemaatiliselt suurenes lihtsa liigutusega volikogu esimehe sissetulek 100% Jõgeva Vallavalitsus \| Kuremaa, Jõgeva vald \| Tel: 5113166 \| raul@kuremaa.ee \| Kõik kontaktid \| www.kuremaa.ee			OSCAR-2019
Oh, kevad, kus sa ometi oled? Viimased päevad on olnud niisked, õnneks mitte väga tuulised ning seetõttu tegelikult päris soojad. Samas see vihm ja “ilane” tunne ei ole väga mõnusad. Eile hommikul oli vihmatu, soe ilm, kuid kohe kui ma majast natuke kaugemale sain tabas mind ääretult kole vaatepilt – kõnniteed praktiliselt katsid vihmaussid. Mitte ainult PAAR vihmaussi, vaid loendamatud hulgad. Fuhh! Mõned neist olid juba jalakäijate poolt lamedaks astutud, kuid osad olid täie “tervise” juures ja võdistasid mööda tänavat. Kust nad kõik tulid? Sõber Google andis hoopis põneva artikli vaste (LINK). Vat kus lugu! Kas keegi tahaks ja oskaks mulle selgitada, kuidas vihmaussid üldse pilvedesse saavad, et neil kuskil “alla sadada” oleks? Vihmauss aurustub ja siis lõpuks sajab maapinnale? Tundub lauslollus, aga kuidas seda siis muudmoodi selgitada? Äkki oli neil hoopis käsil tõsielu sari ning nad kogunesid, et mängida ühte ajaloo kõige popimat arvutimängu Worms? Ühes kohas oli hunniku vihmausside kõrval ka surnud hiir… Huvitav, kas vihmaussid tormasid nii kiiresti, et ajasid hiire alla? Lõpuks kui ma juba peaaegu tööle olin jõudnud ja juba sadadest vihmaussidest mööda läksin, mõtlesin et teen mälestuseks pilti ka. Sain paar rasvasemat pildile ka püütud, enne kui nad eest ära tormasid. Täna hommikuks oli vaatepilt siiski taastunud ning asfaldile oli jäänud vaid mõni üksik vihmaussi laip. Võib olla said nad suure vihmaga hoopis kuhugi ära uhutud või miskit. Vihm.. Selle kõige tulemusena on mul vist jälle uut vihmavarju tarvis. Ma ostis endale paar kuud tagasi mingi eriti fäänsi varju, mis pidi olema automaatne ja puha. Vajutad nuppu ja see mingite juhtmete abiga ajab ennast sirgu. Ma ei tea, mis see point täpselt oli, kuid vist see, et tuulega on need kodarad (?) või tugipulgakesed vähe vastupidavamad. Igatahes, kui ma seda täna nupule vajutades avada üritasin tulistas see end sirgu kui mõõk, kuid varju enda osa keeldus ennast avamast hoolimata sellest, mida ma temaga tegin või mitu korda ma proovisin. Lõpuks sain nii vihaseks, et viskasin selle minema ja võtsin toast oma veidi sureva suure vihmavarju, mille tugitalad on veidi tuulest paindunud. Kust ma saaks mõne korraliku väikse vihmavarju, mis ei oleks suur nagu oda, kuid ometi peaks Eesti ilmadele vastu? Kõndimise koha pealt olen ma olnud ääretult tubli – olen alates pühapäevast kõndimas käinud ning selle nädala kaloraažikulu on edukalt üleval. Tunnistan aga siinkohal üles, et minu 30-päeva challenge mitte ühtegi head asja lisaks süüa läks küll lörri. I can’t help myself! Samas olen ma suutnud ennast limiteerida, mis on ka võit omaette. Miks see söök nii hea on, ah? Mai lõpus on meil plaanis reis UK-sse ning selleks ajaks tahaks ma veel alla võtta, et ma saaks sealt endale ühtteist osta. Primark, here I come! On huvitav jälgida, kuidas õudusfilmid on aastatega muutunud. Ei teagi, kas see on kuidagi võetud ühiskonna järgi ja selle järgi mis inimesi tänapäeval hirmutada võiks või kuidas, sest aastast aastasse need õudukate põhiteemad muutuvad. Näiteks, päris mitu aastat tagasi oli Saag ääretult populaarne film. Peaaegu, et kõik inimesed, kes õudukatest midagi peavad, on seda üldjuhul ikka näinud. Eks see idee oli ka üpris uudne, sest tegelikult kontekst kui selline ju vägagi võimalik ja reaalne – ärkad üks päev üles kuskil tundmatus kohas ning pead hakkama oma elu peale mängima. Põnev, kas pole? Samas mulle endale on alati need vaimsed horrori filmid rohkem meeldinud, kui mingid veristamised. “Mägedel on silmad”, “Vale pööre” ja “Teksase mootorsaemõrvad” jnejnejne on küll võikad vaadata, aga pole otseselt õudsed. Kõige esimene õudukas, mis mind vaimselt häiris oli “Emily Rose’i vaimude väljaajamine”. Samasugune deemoni teema, aga storyline oli hea – just see kohtukeiss ja niiöelda muu värk sinna juurde. Mul on vist igavesti meeles see stseen, kus Emily boyfriend ärkab keset ööd üles ja leiab Emily põrandalt maast, kivistunud imelikuks kujuks ja lihtsalt jõllitab ühte punkti. Kui ma näiteks Ste niiviisi leidma peaks, siis ma ilmselt lihtsalt laseks ennast tuimalt täis. Hullumaja õudukaid on ka päris mitmeid – endale meeldib mulle “Ward”, mis ajas mind täiega segadusse ja köitis mind lõpuni välja. Samuti see lõpplahendus oli päääääääris skeeri ning minu jaoks küll mitte etteaimatav. Üldiselt ma suudan eraldada reaalsed hirmsad asjad mingitest ülepaisutatud asjadest, seetõttu mul tavaliselt ei teki õudusunenägusid ega asju, kuid parakad tekivad üpris lihtsalt :D. Näiteks pärast “Mirrors”-i vaatamist mulle üldse ei meeldi peeglisse vaadata, eriti pimedas! Sel reedel tuli kinodesse “Unfriend”. Me kumbki polnud väga ammust aega ühtegi õudusfilmi kinos vaadanud ning kuna midagi paremat ka nagu väga vaadata ei olnud, siis otsustasime minna. Appi! Esiteks oli enamus saali tiinekaid täis, mis pani meid veidi kahtlema, et kas selle filmi vaatamine on ikka hea idee. Filmi algus viib meid aasta tagasi postitatud video juurde, kus Laura Barns ennast maha laseb. Keegi oli Laurast ühe päris inetu video internetti üles riputanud, mille tagajärjel teda kiusati ja mõnitati ja soovitati tal ennast ära tappa, millega tüdruk enam ilmselt elada ei suutnud ning lasigi end lõpuks maha. Tema surma-aastapäeval kogunevad tema sõbrad Skype’i tsättima ning nende kõnedesse imbub Laura vana Skype’i kasutaja, kes tegelastega “mängida” tahab. Paljud saladused saavad paljastatud, inimesed tapetud ja korralikult ehmatatud. Päris ausalt mõni stseen oli päris räige ning tundus imelik, et nii noored seda vaatama lasti, aga samas… ilmselt polnud seal midagi, mida tänapäeva lapsed siiani näinud ei olnud. Filmi lõpus näitab ära ka, kes selle originaalvideo üles pani ning kelle pärast kogu see jamamine oli. Võib olla mõned teist kahtlustavad seda algusest peale, aga mine sa seda tea. Tegemist on ilmselt uue õuduka šanriga, mida ma kujutan vähemalt ette, oli päris odav teha, sest tegelaste vaheline tegevus on kõik nähav ainult läbi Skype’i. Idee kui selline võiks olla justkui õpetlik – internetil on tugev mõju ning tuleks enne mõelda, mida internetti üles panna, kuid muidu film jättis mind suht külmaks. Mõned ehmatuskohad olid, kuid kuna pilt oli tõetruult tihti hangunud ja piksliline, siis väga tugevat efekti sealt ei tulnud. Nüüd jään ootama kuni “Hot Pursuit” kinodesse jõuab, sest see tundub tõeliselt naljakas ning kes ikka korralikust huumorist ära ütleb. Oh miks ometi on olemas selline koht nagu Facebook või üleüldse internet. Ma lootsin, et ma saan veeta rahuliku reede õhtu ja minna hoopis kinno ja mitte mõelda teistele asjadele. Nagu mainitud sai, siis ma olen igasuguste erinevate sarjade fänn ja neelan neid kontrollimatult – Vampire Diaries, Bones, Pretty Little Liars, Revenge, Beauty and the Beast, Grey’s Anatomy, Suits, Criminal Minds,Castle, My Kitchen Rules ja nii edasi. Ja nüüd, sellel reedesel päeval tehti mulle selline spoiler attack, et ma kohe ei tea mida peale hakata. Derek Shepard suri ära! Appiiiii! Ma pole ise seda veel vaadata jõudnud ja ma ei tea, kas ma julgengi seda vaadata, sest ma kujutan väga ehedalt ette kuidas ma kõik need 42 minutit lihtsalt ulun nagu homset polekski. Oeh.. Miks tehakse inimestega niiviisi? Ei noh, ma saan aru küll, et on vaja storyline’i muuta ja näitlejatel saab siiber ja mida iganes, aga kes vaeste fännide peale mõtleb, ah? Üleüldiselt on nii, et kuna mul on nii palju sarju, mida ma vaatan, siis mõnikord peab osade nende jaoks mul kindel tuju olema. Näiteks hetkel ei ole ma viitsinud lõpuni vaadata Revenge’i, Pretty Little Liarsit ja Criminal Mindsi… Isegi Vampiiri Päevikuid vist. Praegu on mul tuju ainult Grey Anatoomiat ja My Kitchen Rules’i vaadata, sest mõnikord saab mul igasugusest draamast ja sita keerutamisest lihtsalt villand. Mõnel päeval on lausa niiviisi, et ma ei viitsi üldse midagi vaadata, vaid parema meelega loeks lihtsalt raamatut või midagi. Nagu ma siin ühes postituses rääkisin, siis avastasin ma enda jaoks audioraamatud. Need on maailma ühed peaaegu et kõige mugavamad asjad! Ausalt! Kõndimas käies on need lausa imelised, sest kogu aja ma keskendun sellele, mida mulle ette loetakse, mitte mõtetele, kuidas mul on raske ja võiks juba lõpetada – mida kauem ma kõnnin, seda rohkem ma saan teada, mis edasi saab. Suurepärane kompromiss minu puhul, kas pole? Suure õhinaga olen praeguse seisuga ära kuulanud Hunger Games’ide kõik raamatud ning just mõni päev tagasi lõpetasin Divergent’i raamatud. Mis on muidugi natuke halb avalikkuses audioraamatuid kuulates, on nimelt see, et kurva koha peal hakkan keset tänavat töinama – samas ma loodan, et inimesed panevad mu kurbust pingutuse pisarate pähe ja ei vaata mind väga imelikult :D. Hunger Games lõppes minu jaoks veidi imelikult või kuidagi pehmelt. Samas Katniss leinas seal sada aastat ning seda ei saanud talle väga pahaks panna. Siiski mul on hea meel, et pärast kogu seda jama ta valis ikkagi Peeta, olugugi et ma seda algusest saadik arvama kippusin, sest miks muidu see Peeta nii kaua elus püsis. Divergent on Hunger Gamesile veidi sarnane, kuid siiski mitte päris ning veidi on seal ka Maze Runner’ile sarnaseid jooni, samas kõiki neid ühendab revolutsioon ja vabaks saamine ja noored inimesed. Divergentis (kes on filme näinud, see teab) on inimkond jaotunud oma iseloomu omaduste järgi osadeks: Kartmatud, Isetud, Siirad, Erudeeritud ja Sõbralikud. Kui noored saavad 16-aastaseks, võtavad nad osa valimistseremooniast, kus nad saavad otsustada, kas nad jäävad sinna ossa, kus nad on sündinud või valivad muu osa, mis neile hingelähedasem on. Selleks, et valimine lihtsam oleks ning et valitsus muidugi saaks asjade käigul silma peal hoida, toimub eelmisel päeval testimine. Enamik noori saab sealt ainult ühe vaste, mis ongi norm ja tava, kuid mõnikord lähevad asjad teisiti. Näiteks peategelane Tris, sai testi käigus 3 tulemust, mis nagu ta teada sai pidi jääma saladuseks, kuna temasuguseid inimesi kütiti. Valitsuse ettekääne nende tagaajamiseks oli see, et vaimu poolest erinevaid inimesi on raskem kontrollida, nagu ikka. Tegemist on päris põneva triloogiaga sellest, kuidas Tris valib Isetute asemel Kartmatud, kuidas ta oma uue osaga harjub, kuidas ta nende testid läbib. Nagu peaaegu et igas raamatus või sarjas on alati inimesi, kes üritavad kehtivat valitsust kukutada ja revolutsioone korraldada ning seda ka siin. Tris paljastab terve kogukonna kohta suure saladuse, mis kohati tekitab veel rohkem paanikat, kuid teisalt annab osadele inimestele lootust. Pudru ja kapsad! Muidu oli täitsa tore kuulamine, kuid minu suureks kurvastuseks tappis kirjanik Trisi lõpuks lihtsalt maha ja see oli megakurb! Samas ootan ma juba põnevusega, millal see kolmanda raamatu film kinodesse jõuab, sest ma tahaks näha, kuidas filmimehed ja -naised selle lõpu lahendanud on. Arvestades seda kuidas Insurgenti film kinodes lõppes, võib eeldada, et sealt tuleb midagi veidi teistsugust. Hetkel on mul käsil Inglise kirjaniku Paula Hawkinsi põnevik “The Girl on the Train”, mis on hetkel Amazoni raamatute topis. Ootele olen jätnud Castle’i seriaalist päris Nikki Heat romaanid, mis kindlasti lähitulevikus mu kõrvu ulatuvad. Kui kellelgi on mingeid häid ideid, mida ma lugeda/kuulata võiks, siis andke teada. Hästi paljud vaatavad näiteks Game of Thrones’i, aga ma ei tea.. Nii palju kui ma sellest kuulnud olen, siis on see päris võigas ning ma ei tea, kas ma tahan ennast millelegi sellisele avada. Mulle tundub, et esimene nädal mida iganes tehes või mis iganes harjumust sisse harjutades on kõige raskem – leida seda viitsimist ja tahet, et ilusasti “reeglitest” kinni pidada. Surusin hambad risti ja muudkui jälgisin oma kavakest. Kohati oli nii raske.. Ausõna. Näiteks kui ma läksin apteeki vitamiine ostma, pidin ma pika vaimse vaidluse maha pidama, enne kui ma suutsin endale selgeks teha, et mul on tervisega kõik korras ja mul ei ole hetkel kohe praegu vaja hematogeeni osta. Eriti seda šokolaadikattega. Tagant järgi olen ma muidugi sügavalt sillas, sest minu korraliku nädalaga võtsin ma alla nagu lennates – 1.3kg. Muidugi sisaldas see nädal ürpis palju jalutamist ja tühja kõhtu. Tore on see, et ilmselgelt mu ainevahetus on kiirenenud, mis on ju tervislik ning lõppude lõpuks seda ongi tarvis, AGA see tähendab ühtlasi ka seda, et mul on peaaegu alati kõht tühi. Seetõttu kui ma juba kella kuuest koju saan, siis pean kindlasti minema õue kõndima, sest muidu söön ma ära kõik pähklid ja juustud ja asjad, mis mul kodus vähegi on. Ausõna ma olen nagu narkar! Endal ka mark maani. Ma ei ütle, et ma ei saa piisavalt süüa – ilmselt saan, aga see söömise harjumus on lihtsalt õudneeeeee. Proovige ise natuke aega niiviisi, et annate järgi absoluutselt kõikidele kihkudele ja siis üks hetk enam ei anna. Söögid on jätkuvalt megahead ja võrdlemisi lihtsad valmistada, aga ma tahaks lihtsalt neid nõrkemiseni süüa! Pühapäeval proovisin esimest korda teha ka minipitsasid. Alguses kui retsepti vaatasin mõtlesin küll, et see on ilge jamamine, aga tegelikult oli megalihtne! Ainuke asi on see, et tomatipasta peab umbes tund aega maitseid koguma. Põhi oli maisigaletist ning kate koosnes juustust, kanast, peekonist ja paprika-seene-sibula segust. Nämm-nämm, nagu päris :D. Veebruar algas suurte plaanide ja ettevõtmistega ja kindla sooviga kaalu kaotada. Njah, idee on hea, aga teostus on nii nagu ikka 😀 Olgugi, et ma olen püüdnud seda toitumiskava jälgida ei ole ma siiski suutnud lõpetada igasuguste snäkkide söömist, sest lõppkokkuvõttes – šokolaad on PARIM! Siis saabus meile kuskil nädala eest pakk Ste emalt, kes oli meile igasuguseid mõnusaid snäkke kokku pakkinud. Pakist võis leida järgmist: Pringles (Texas BBQ), Worchester Sauce Walkers, Doritos, Wispa, Digestives, Penguins, Crunchie, Nesquick küpsised ja midagi mille nimi oli vist Twist. Ühesõnaga kõike ja rohkem ning ausalt öeldes on mul raske keelduda, kui kogu see kupatus mul kodus nina all on. Õnneks ei tarbinud me neid ühe päevaga ära, kuid see tähendas muidugi seda, et minu kraesse läks rohkem kui 1 patupäev nädalas. Ouch! Seega, pärast toiduga “vallatlemist” olen ma otsustanud, et maksku mis maksab, aga ma annan endast ABSOLUUTSELT kõik, et järgmised 30 päeva snäkivabalt elada. Pidades siis silmas šokolaadi (nuuks 😦 ), krõpse, küpsised ja mida kõike veel. Lisaks sellele pean kinni ka meie toidukavast 200%. Õnneks viimasega on asjad lihtsamaks tehtud, sest kõik söögid, mis meile ei meeldi, me saame välja vahetada – samuti mõned toiduained näiteks nagu avokaado (väkk!) välja vahetada. Kui vähegi ilma on, siis peaks iga päev ka lisaks jalutamas käima. Ma proovisin üks päev natuke joosta ja no.. ei, aitäh. Ma ei tea, kas mu keha on nii raske, aga joosta on nii palju raskem ja ebamugavam, et ma pigem teen oma kõndi edasi – roosalt ja rahulikult, ilma suremistundeta. Pole nagu probleemi, et kalorid sellega maha EI läheks, sest vähemalt Endomondo järgi võtavad need pikemad kõndimised päris usinalt peki käsile – näiteks 10 kilomeetrit umbes pooleteise tunniga peaks Appi andmetel põletama 700+ kalorit. Ilmselt tuleb siin ka jälgida, et ma üle ei hakkaks kõndima, muidu võib väga vabalt tekkida kalori defitsiit. Iga kord kui ma peeglisse vaatan, ma saan aru MIKS mul on vaja seda teha, aga mingil põhjusel kaob see pilt mu mälust koheselt kui ma šokolaadi vahekäiku satun poes. Võib olla peaks ma selle telefoni salvestama ja siis seda õigetel hetkedel vaatama?			OSCAR-2019
Piia Ruber Kristel Pappeli intervjuu Mare Teearuga Viiulikunstnik ja -pedagoog Mare Teearu on 1960ndate algusest peale osalenud aktiivselt meie muusikaelus ning esinenud sageli ka väljaspool Eesti piire, samuti olnud mitmete rahvusvaheliste konkursside žüriis. Ta on õppinud sünnilinnas Viljandis (õp Augustin Pung), Tallinnas (Harald Aasa, Vladimir Alumäe) ning Moskvas (Galina Barinova). Aastast 2004 on Teearu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Tema rikkalikud kogemused ja mälestused andsid põhjust vestelda viiulimängust Eestis. * Kuidas iseloomustad meie viiulimängu praegust olukorda? Mare Teearu: Pean praegust olukorda lootusrikkaks, vaatamata sellele, et aeg-ajalt keegi ikka poetab kulunud fraasi, nagu poleks Eestis häid viiuldajaid. Samasugust hinnangut kiputakse langetama ka mineviku kohta. Aga, kui uurida muusikaleksikone ja lugeda meie esimeste silmapaistvate viiuldajate saatusest, selgub, et kõige suurema karjääri maailma mastaabis on teinud need viiuldajad, kes olid õppinud 1930ndatel Tallinna konservatooriumis Johann Paulseni klassis ja lahkusid Eestist 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest põgenedes. Parimad nendest esinesid seejärel kuulsaimates kontserdisaalides, mängisid solistina mainekate orkestrite ees, kuulusid edukate ansamblite koosseisu, olid nimekate orkestrite kontsertmeistrid. Näiteks oli Carmen Prii 1945. aastal mõnda aega Berliini Filharmoonikute kontsertmeistriks, ta mängis oma hiilgeaastail Guadagnini suurepärasel viiulil. (Pillid on üldse omaette teema, sellest hiljem lähemalt.) Kõige rohkem on vahest räägitud Hubert Aumerest, kes tuli 1930ndatel Viini viiuldajate konkursil üheksandale kohale ja Wieniawski konkursil Varssavis kaheksandale kohale. Selle koha väärtust ja Aumere kuulumist maailmaklassi näitab kas või seik, et samal konkursil pälvis David Oistrahh teise koha, esimese aga Ginette Neveu. Edukas ja populaarne viiuldaja oli Evi Liivak, kes oli pärit Viljandist ja keda minu lapsepõlves veel hästi mäletati, nii et küllap panid vanemad mind just tema eeskujul viiulit õppima. Liivakul oli väga intensiivne kontserditegevus, 1950ndatel asus ta elama New Yorki ja andis kontserte Euroopa, Ameerika, Aafrika ja Aasia riikides enam kui 25 orkestriga. Tõepoolest: viiul, millel ta 1962. aastast peale mängis, oli täielik rariteet – stradivaarius, mis kunagi oli kuulunud Giuseppe Tartinile ja Karol Lipinskile! Pill on väga oluline, tänapäeval on konkurssidel lausa kombeks öelda, mis pillil keegi mängib, ja meie noorte viiuldajate seis on selles suhtes vägagi ebavõrdne. Eelmise sajandi algupoolel toetas Eesti Vabariik viiuldajaid pillide ja stipendiumidega. Võib öelda, et 1930. aastate lõpus suutsid Eesti viiuldajad rahvusvahelises konkurentsis kaasa rääkida. Tallinna konservatoorium oli tegutsenud selleks ajaks 20 aastat, oli välja kujunenud tugev viiuldajate koolkond. Esmajoones tänu Paulseni pedagoogitööle, aga ka teised õppejõud polnud vähem olulised. 1937. aastal osales Brüsselis Eugène Ysaÿe nimelisel konkursil viis eesti viiuldajat! Keegi küll ei saavutanud kõrgeid kohti, aga nõudliku ja ulatusliku kava õppimine ja esitamine iseenesest oli juba tähelepanuväärne tulemus. Edasi tuli sõda (represseerimised, küüditamine), põgenemine välismaale. Avo Hirvesoo sõnul oli 1930ndate lõpul Eestis ligi 440 arvestatavat muusikut. Ta püüdis arvutada, kui palju jäi järele pärast kõiki neid vapustusi – näib, et umbes 250 muusikut. Viiuldajate osas olid kaotused väga suured. Siia jäid üksnes Vladimir Alumäe, kelle Paulsen oli 1937. aastal valinud oma assistendiks, Herbert Laan, Evald Turgan. Viimane saadeti peagi asumisele. Erinevalt pagulusse suundunud parimatest viiuldajatest ei saanud Alumäe end täienisti pühendada ainult viiuldajakarjäärile. Ta oli esimene nõukogudeaegne konservatooriumi direktor, püüdis leida kompromisse Eesti vajaduste ja Moskva ettekirjutuste vahel. Hiljem, sama asutuse rektorina, tegeles pakiliste administratiivsete küsimustega, võitles selle eest, et konservatoorium oma maja saaks. Oma tugeva intellekti ja kaugele ulatuva pilguga tegi ta palju meie muusikahariduse heaks, eriti tähtsaks pidas ta muusikakeskkooli rajamist. Alates loomisest 1961. aastal mängib see kool tähtsat rolli meie muusikaelus ja seda ka viiuldajate kasvatamisel. Seal on väga head ning haritud õpetajad, kes pidevalt täiendavad ennast ja teevad oma tööd suure andumusega. Olen selle kooli tegemistega kursis, sest mul on ka endal seal mõned õpilased. Muusikakeskkoolis on eredaid tähti, mitmed edukad lõpetajad on suundunud edasi õppima Euroopa või Ameerika Ühendriikide tunnustatud muusikakõrgkoolidesse ning võidelnud endale koha väga tugevas konkurentsis. See on kahtlemata taseme näitaja. Siiski jagub andekaid õppijaid ka Eesti muusika- ja teatriakadeemiasse. Olin hiljuti muusikakeskkoolis ühel õpilaste läbikuulamisel, kus kandideeriti mängima solistina Tallinna Kammerorkestri ees. Osalesid üks pianist, kaks puhkpilliõpilast, üks vioola- ja üks marimbamängija ning 14 viiuldajat! Niisiis on ülekohtune öelda, et meil pole häid viiuldajaid. Eesti noorte viiuldajate tulevik on tõepoolest lootusrikas. Eestis töötab mitu orkestrit ja mängijaid on kogu aeg vaja. Kui orkestri ees on inspireeriv dirigent, kõlavad näiteks ERSO või Tallinna Kammerorkester ja ka rahvusooperi orkester väga hästi. Samuti on vaja häid pedagooge kõikjal Eestis. Konkurents on loomulikult aasta-aastalt järjest tihedam igal pool ja paljud otsivad avaramaid võimalusi väljaspool Eesti piire. Tallinna muusikakooli (praegu Georg Otsa nimeline kool) lõpetamisel oli meid viiuli erialal kolm ja kui lõpetasin konservatooriumi, olin ainuke. Viiuldajaid on nüüd hoopis rohkem. Keelpillimängu tase on märgatavalt tõusnud: selliseid virtuoospalu, nagu praegu keskastmes mängitakse, meie kavades ei olnud. Minu põlvkonnale ja veidi noorematele oli suur arendav roll õpingutel Moskvas. Jüri Gerretz ja Mari Tampere olid seal pikemalt, paariaastase aspirantuuri või assistentuur-stažuuri läbisid peale minu näiteks Tiiu Peäske, Urmas Vulp, Tõnu Reimann jt. Moskva professorid nagu Galina Barinova, Igor Bezrodnõi, Zarius Šihmurzajeva jt tulid ka Eestisse konsultatsioone ja meistrikursusi andma. Neil kursustel tehti tõsist tööd, läänelik ainult kiitmise maneer ei olnud veel levinud. Praegu on nii, et noor inimene saab meistriklassis kiita ja arvab, et kõik ongi suurepärane. Kui ta läheb välismaale sama professori juurde edasi õppima, on õppejõul hoopis teine jutt. Meistriklassi külalisõppejõud ei vastuta tegelikult millegi eest, erialaõpetaja on see, kes vastutab – kas üliõpilane lõpetab kooli, leiab rakendust … On õpilasi, kes otsivad eri õppejõudude juures nõiakivi, selle asemel et enda kallal tööd teha. Minul oli viiuliõppimise aeg tegelikult üsna lühike, esimest korda sain professionaalset viiuliõpetust 13aastasena. Küll aga olin kodulinnas Viljandis palju esinenud. Viljandi lastemuusikakoolis õpetas tollal Augustin Pung, mitmekülgne muusikapedagoog, kes ise oli viiulit õppinud täiendava instrumendina. Tänu tema entusiasmile tegutses Viljandis isetegevuslik sümfooniaorkester. Kõigepealt kindlasti vanemad, eelkõige ema. Tema oli see, kes viis mu viiulit õppima. Ja siis muidugi kõik õpetajad. Tõenäoliselt oli see aasta 1954, mil kooli inspekteeris Vladimir Alumäe. Tema tegigi mõnele noorele viiuldajale, nende seas ka mulle ettepaneku jätkata õpinguid Tallinnas. Põhikooli lõpetamiseni oli jäänud aasta ning selle aja jooksul käisin Tallinnas Alumäe juures eratundides. Nii et tema kasvatav ja õpetav roll on väga tähtis. Edasi Moskva viiuliprofessor Galina Barinova. Temaga tutvusin kaudselt juba ammu enne Moskvasse suundumist, veel Viljandi ajal. Kirjutasin talle kirja ja saatsin oma pildi – seda oleks tulnud nimetada „Kuidas ei tohi viiulit hoida”. Tema saatis mulle näidiseks vastu oma foto ideaalse pillihoiuga. Tallinnas olid mul enne konservatooriumi astumist suured heitlused, mida edasi teha, ja pöördusin kirja teel jälle Barinova poole. Ta kirjutas mulle vastuseks 16 lehekülge … Kui Barinova mõni aeg hiljem, 1963. aastal Võsul Alumäega koos tennist mängis, olevat ta küsinud, mis minust siis sai, ja Alumäe võis teatada, et õpin endiselt viiulit. Ja lõpuks olin Moskvas Barinova juures aspirantuuris. Suurt mõju avaldas mulle kindlasti Alumäe ümber koondunud ring – Heino Eller, Karl Leichter. Oli väga suur au, et sain Elleri teoseid esitada ja talle ette mängida. Unustamatu oli Elleri 75. sünnipäeva tähistav pidulik kontsert 9. märtsil 1962. aastal Estonia kontserdisaalis. Sümfooniliste teoste vahel esitasin seal II kursuse üliõpilasena Elleri „Fantaasia sooloviiulile”. See esinemine tõi kaasa mitmeid pakkumisi ja avas ukse „suurele lavale”. Ühtlasi süvenes kontakt Elleriga: mängisin heliloojale ette tema teisigi viiuliteoseid ja sain autorilt nõuandeid nende esitamiseks. Ta ei teinud mulle mingit allahindlust. Mäletan, et soolofantaasia puhul küsis ta: „Kas viimane käik ei võiks kiirem olla?” Olin väga isepäine, ei mänginud nii nagu Elleriga tihedat koostööd teinud Alumäe. Eller aktsepteeris seda. Oma elu esimese salvestuse Eesti Raadios tegin ka Elleri juuresolekul. Tubina esimesel külaskäigul tollasesse Nõukogude Eestisse mängisin konservatooriumi saalis samuti Ellerit. Värvikaid koosesinemisi on olnud Eugen Kapiga – väga galantse kasvatusega härrasmehega ja heasüdamliku inimesega, kes on ka minule kirjutanud ühe pala sooloviiulile. Oluline on olnud minu pianistist ansamblipartner Helju Tauk. Heljuga koos mängisime 35 aastat (1964–1999), meie repertuaaris oli üle 30 sonaadi ja rohkesti teisi viiulimuusika žanre. Tegevuse esimesel kümnendil valmistasime igal hooajal ette uue kava. Helju ei olnud mitte ainult kolleeg, vaid ka hea sõber. Praegu on suur rõõm ja tugi oma endistest õpilastest, kellest mitmega on südamlik sõprusvahekord. Kaunist ja tämbriküllast tooni, sugestiivset mängulaadi – eelkõige vajadust midagi kuulajatele oma interpretatsiooniga öelda. Eile algas järjekordne visuaalsete helide festival või lihtsalt kultuurifestival, nagu korraldajad sel aastal on välja kuulutanud. Programm – loengud, arutelud, töötoad, näitused, kontserdid, klubiõhtud jne – kestab tänavu tervelt kümme päeva. Põhiteema on „Kas sa elad reaalsuses?”. Pressitekstis võib lugeda, et „festival otsib vastuseid küsimusele, kui palju tegelikult mõjutab palju räägitud virtuaalsus igapäeva ja kus see maagiline nähtus kohtub harjumuspärase tavaeluga kõige põnevamatel viisidel”. Seda maagilist nähtust ning ka „Plektrumi” üldisemalt avasid festivali direktor Jaagup Jalakas (pildil paremal), produktsiooni direktor Sten-Kristian Saluveer ja peakuraator Marge Paas, küsitles Reet Varblane. Festivali kohta vaata täpsemalt www.plektrum.ee. „Plektrumi” festivali peetakse juba seitsmendat korda. Sel aastal olete selle ise nimetanud lihtsalt kultuurifestivaliks. Vaatamata sellele, et Eesti vaevleb majandusraskustes, kultuuriasutuste eelarvet muudkui vähendatakse, kultuurifestivalide arv aina kasvab. Kas te ei karda, et kui „Plektrum” on lihtsalt kultuurifestival, kaob see teiste omasuguste sekka ära? Marge Paas : „Plektrum” on oma olemuselt värske: tegeleme uue, praeguse elektroonilise kultuuriga, seda eelkõige meie kutuuriruumi silmas pidades. Seitsmendat korda toimub see just tänu sellele, et oleme oma publiku leidnud. Meie suureks rõõmuks on meie publik aastatega kasvanud. Jaagup Jalakas : „Plektrum” ei ole saanud oma nägu viisil, et meie, korraldajad, istusime maha ning otsustasime, et nüüd teeme just sellise festivali. „Plektrumi” identiteet on aja jooksul välja kujunenud: iga korraga on midagi lisandunud, midagi ära kukkunud. Nii on meie festival iga aastaga ennast ise voolinud ja loodetavasti voolib ka edasi. Raske on ennustada, missugune on „Plektrum” näiteks kahe aasta pärast. Algul oli sihtrühm märksa noorem, nüüd on see laienenud. Aga meie publik on ikka eelkõige mõtlevad tudengid. Kas festivali külastajaskond on vanemaks saanud selle tõttu, et need ärksad noored, tudengid, on seitsme tegevusaasta jooksul ise vanemaks saanud, või on vanem publik hakanud rohkem huvi tundma elektroonilise meedia tähenduse vastu meie praeguses maailmas? M. P.: Vanema publiku moodustavad eelkõige need inimesed, kes otsivad selles valdkonnas kindlat märki, teemat, sõnumit: ülikoolide õppejõud, teadustöötajad jne. Eestis räägitakse palju e-riigist, netikommuunidest, kuid mida need mõisted ikkagi reaalselt tähendavad, sellesse ei süüvita. J. J.: Aastate jooksul on festivalile lisandunud uusi tahke nagu „Mõttemasin” või kontserdiplokk, mis võtab iga aastaga hoogu juurde. Sten-Kristian Saluveer: Jänese metafoor jõudis meieni virtuaalsust käsitleva „Maatriksi” filmitriloogia kaudu: seal tähistas jänesekujund virtuaalsusest väljajõudmise teed. Jänese juured ulatuvad Lewis Carrolli raamatuni „Alice imedemaal”: see on esimesi teoseid, kus kirjeldatakse virtuaalset maailma. J. J.: Selle aasta läbiv teema on reaalsuse ning virtuaalse vahekord. Oleme püstitanud küsimuse, kas elame reaalsuses või virtuaalsuses. See ei hõlma mitte niivõrd praegust aega, kuivõrd on suunatud tulevikku: milline on meie elu homme, tuleval aastal …? M. P.: Ääretult suur hulk inimesi veedab oma päevi ja öid Facebookis, Orkutis, Twitteris, nii et nende reaalne identiteet kipub kaduma: Facebooki pannakse välja pildid, tekstid jne, mille abil teadlikult luuakse oma kunstlikku identiteeti. Edastatakse just neid sõnumeid, aetakse just seda juttu, esitletakse ennast just sel viisil, nagu seda teevad ka teised samasse võrgukommuuni kuuluvad inimesed. Kui küsida, miks nii tehakse, siis sellele ei osata vastata – kõik teevad ju niiviisi. Selle asemel võiks ju inimlikult omavahel kokku saada. Kollektiivsuse, kuhugi kuulumise kõrval on sellise tegevuse juures oluline veel tulevikku suunatus: kõike tehakse homse päeva nimel. Kuid kuidas selline tegevus meid tegelikult mõjutab, selle peale ei mõelda. Oleks nagu hirm millegi ees. Kuid võrgumaailm ei haara ju kogu ühiskonda? Kui suurt osa meie sootsiumist puudutab virtuaalsuses elamine? J. J.: See puudutab siiski kogu ühiskonda. Virtuaalsus ei tähenda ainult võrgukommuunides suhtlemist, vaid ka mobiilset parkimist, e-kirjade saatmist, e-valimist, Interneti pangaülekandeid – kõike seda, mida võetakse normaalse elu normaalse osana. See on vaieldamatult normaalse elu osa, kuid igaüks peaks olema ka teadlik e-suhtlusega kaasnevatest ohtudest. Mis ohud need on? Elu on läinud märksa lihtsamaks: kõik asjad saab korda ajada rahulikult kodus arvuti juures, ei pea seisma sabades. J. J.: Üks ilmsemaid probleeme on andmekaitse: selleks et osaleda ühes või teises võrgusuhtluses, nõutakse isikuandmeid. Riigiportaalidel on niigi kodanike isiklikud andmed olemas, kuid nüüd jagatakse kõikvõimalikele eraportaalidele oma isiklikke andmeid sootuks lahkemalt, kui seda varem tehti. Kui oleme ausad inimesed ja elame demokraatlikus turvalises ühiskonnas, siis miks peaksime pelgama, et meie isiklikud andmed on teistele kättesaadavad? J. J.: Eestis see vist väga hull ei olegi, aga maailma mastaabis küll. Keegi ei oska ette ennustada, mis ohud tegelikult võivad varitseda. Piisab ühest arvutist ning kurvast ja kurjast hingest, kes võib korda saata palju kurja, mis haavab valusasti väga-väga paljusid. Arvutiviirused, virtuaalrünnakud, virtuaalkuriteod on igati reaalne oht. M. P.: Läbi „Mõttemasina”. See on üks oluline osa kogu „Plektrumi” programmist. „Mõttemasinas” saavad sõna eelkõige need mõtlejad, kes on nende teemadega kaua tegelnud. Keskne teema on „turvalisus”, seda just tänapäeva jälgimisühiskonnas. Eraldi tahaksin tuua välja vestlusringi Von Krahli teatris, siis veebiajakirja mõttemasin. plektrum.ee, kuhu pannakse kirja loengutel ja vestlusringides välja öeldud mõtted. Meie veebiajakiri areneb edasi koostöös koolide ja ülikoolidega: gümnasistid ja tudengid (magistrandid, doktorandid) saavad seal sõna. Meie eesmärk ei ole, et tähtsad ja targad tegelased räägivad tähtsatel teemadel ning et kõik jääbki siis õhku rippuma. Meie eesmärk on aktuaalsete teemade püstitamine, ringlusesse lükkamine. „Plektrumi” üks tunnuseid ongi see, et olulised teemad kerivad järgmistel aastatel edasi nagu lõngakera. J. J.: Virtuaalsus ise ongi põhimõtteliselt ilmatu suur masin, mis ei eksisteeri reaalse kolossina, kuid toimib nagu masin. Virtuaalsusel on Facebookide, blogide jne näol reaalsed silmad. Kui me laadime neisse keskkondadesse uut teavet, siis tekitame uusi silmi ja kõrvu juurde. Kuidas need toimima hakkavad, selle peale me tavaliselt ei mõtle. Teie eesmärk ei ole suurte nimede maaletoomine, vaid kõige aktuaalsema temaatika arutamine rohjuure tasandil. Kuid siiski, kas tahaksite kedagi külalisesinejatest eraldi välja tuua? M. P.: Nimetaksin partnervõrkude mõtteviisi juhtivat teoreetikut, kirjanikku ning uurimisinstituudisihtasutuse Peer to Peer loojat Michel Bauwensi, kelle loeng annab ülevaate maailma muutva P2P-mõtteviisi minevikust ja tulevikust, keskendudes P2P tehnoloogilistele, poliitilistele ja filosoofilis-ajaloolistele juurtele inimajaloos. Ta jõuab välja hirmuni ning sellega hakkama saamiseni. Et meie teoreetiline plokk ei jääks liiga traagiliseks, siis nimetaksin ka arvutimängude ning virtuaalsuse uurijaid Tarmo Jüristot ja Daniel Vaarikut Tallinna ülikoolist. Nad on olnud virtuaalsuse teemaga seotud juba neli-viis viimast aastat. Sel aastal selgitavad nad hästi lihtsalt, mis on arvutimäng ja kuidas see valdkond on arenenud. Ka sellest tuleb välja tulevikule suunatud mõtlemine. „Ööülikoolis” kõne all olevad teemad jõuavad välja jumala ning virtuaalsuse võrdluseni. M. P.: Religiooni teema ei vaja erilist julgust. Väljakutse on see igal juhul. „Plektrum” ei otsi niivõrd vastuseid, vaid püüab panna inimesi mõtlema. Ise näen, kuidas eriti kõneainet pakuv uus meedia ja teoloogia töötavad koos. Viitan kas või sellele, et eelmisel aastal avas Rooma paavst Benedictus XVI You Tube’is Vatikani lehekülje. Samuti on mul endal olnud väga põnevaid kokkupuuteid ka arvutimaailmast huvitatud teoloogidega. 2011. aastal on meie teema „Elu!”. Siis näen küll reaalsuse, virtuaalsuse ning religiooni kokkupuutepunkte ning kindlasti kaasame siis ka teolooge. Kuid „Plektrumi” festival ei ole ainult tõsine mõttemasin. Mida peaks teistest plokkidest välja tooma? J. J.: Täiesti uuena, esimest korda meie festivali elus on fookuse all ka jalgrattad ja -ratturid. Seda eelkõige nende arvu kasvamise tõttu. S.-K. S.: Jalgrattaprojekt on väga eriline, sest see mitte ainult ei haaku meie festivali filosoofiaga, vaid on ilmne positiivse koostöö märk. Meie mõte oli tuua kokku erinevad valdkonnad, institutsioonid, inimesed, näidata, et üksteisemõistmine on võimalik ka poliitiliste hoiakute lahknemisel. Edumeelses ühiskonnas ei tohiks kunst, tehnoloogia, roheline mõtlemine, demokraatia ja ärimaailm olla antagonistlikud jõud. Meie projekti üks märksõna on „kaasatus”. Peapartner on Ülar Mark ja Allianss Arhitektid. J. J.: Jalgratturitele antakse kaasa GPSid: nende abil saab joonistada välja jalgratturite teekonna. Seekord jääme kesklinna piiridesse. Mis visualiseeritud teekonnast edasi saab, ei tea: ilmselt anname linnavalitsusele edasi. J. J.: Teine aktsioon on jalgrataste ja autode võistlus, mis viiakse läbi tipptunnil. Kõik märgid räägivad, et jalgrattur ei jää kaotajaks. Nagu Euroopa suurlinnades, kus autod tipptundidel seisavad tundide kaupa ning väikesed mootorrattad, seda enam jalgrattad pääsevad läbi? Kas Tallinn on jõudnud juba niikaugele? J. J.: Tallinna puhul on see veel arusaadav, aga toon täiesti absurdse näite Kuressaare najal: kui mujal maailmas jäetakse autod kesklinnast välja ning seal liigeldakse pigem jalgratastega, siis Kuressaares on jalgrattatee tehtud just ümber linna. Uue Maailma Selts on propageerinud jalgrattaliiklust, linnaratast intensiivselt üsna pikka aega. Kas olete nad ka kaasa haaranud? J. J.: Võistluses osalevad Uue Maailma Selts ning ka rahvusringhääling. Usun, et sellest tuleb lõbus ettevõtmine. Mida tahaksite kunstiplokist välja tuua? Kas kõik jääb galerii, „valge kuubi” seinte vahele või jõuab midagi ka avalikku linnaruumi? M. P.: Kunstiprogramm on jaotatud neljaks alaosaks: suurimat väljapanekut saab vaadata kümne päeva jooksul Pikal tänaval EASTi galeriis. Peamine meedium on video, vaatluse all digitaalne keha: prantsuse kunstnik Florence Girardeau käsitleb oma videoinstallatsioonis reaalsuse ja immateriaalsuse teemat, mida täiendab tugev heli ja pildi suhe; Kölnis elava saksa videokunstniku Johanna Reichi töö vaatleb kunstniku ning kaamera suhet. Eestist tooksin esile noore moedisaineri Marit Ilisoni magistritöö „Lúmine” („Valgus”), kus ta pakub välja kantava tehnoloogia ja innovaatilise tektiili võimalusi. Ta tahab oma kollektsiooniga jõuda kvantfüüsikani. Et kunstiprogrammist saaksid kõik osa, siis peetakse „Plektrumi” kunstipäev Telliskivi loomelinnakus. Kuna sel päeval on seal ka täika, kuhu loodetavasti tullakse perekonniti, siis oleme laste töötubade peale mõelnud. Rotermanni kvartalis ehk siis avalikus ruumis pakutakse videoetendusi. Aga nii mitmed kunstnikud on saanud inspiratsiooni n-ö avalikust ruumist: näiteks Austria kunstnik Karo Szmit Skype’ist. J. J.: Telliskivi loomelinnak on vaikselt arenev loomekeskkond, kuhu tekib uusi ateljeepindasid, loominguliste koosluste tööruume. See asub Balti jaama taga Telliskivi tänavas, peamiselt endise Kalinini tehase territooriumil. Õhkkond on hästi vaba. Et Eestis ideedest puudu ei ole, see on vist kõigile selge. Kuidas on aga lood rahastamisega? Kalinini tehase territooriumil on varemgi kunstiprojekte tehtud, aga need on jäänud ühekordseteks ettevõtmisteks. J. J.: Ei oska täpselt öelda, aga huvi on meeletult suur, võetakse ette järjest uusi ruume, minimaalsete vahenditega renoveeritakse neid, nii et tehase hõng sisse jääks. PÖFF on oma kontoriga sinna kolinud. Kuna igal teisel ja neljandal laupäeval on seal vanakraamiturg, siis loodetavasti tekib sealgi õige pea samasugune mõnus õhkkond nagu Uues Maailmas. Telliskivi tänav on Pelgulinna ja Kalamaja ühenduslüli. Oleme aastaid viinud edukalt läbi VJ-kooli, seekord oleme mõelnud tõepoolest algajate peale. „Plektrum” on ennast tutvustanud ju eelkõige kui visuaalsete helide festivali. Siiani oleme rääkinud kõigest sellest, mis just ei välista muusikat, kuid ei kuulu ka spetsiaalselt muusika alla. J. J.: Kõige olulisem visuaalsete helide üritus toimub tänavu Kumu auditooriumis: see on Prantsuse süntesaatoripopi duo Principles of Geometry ja maailma absoluutsesse tippu kuuluva videokunstnike rühmituse AntiVJ koostöös valminud stereoskoopiline etendus. Nad on loonud kontserdi tarvis spetsiaalse 3D-pildi. Kontserdikuulajad saavad 3D-prillid ja teevad põneva 3D-rännaku. See peaks olema palju eriskummalisem kogemus, kui seda võib saada 3D-kinost. Seda kontserti on maailmas antud ainult kolm või neli korda. Tänavune klubiõhtu peetakse Eesti Kunstiakadeemia vanas majas. J. J.: Peaesinejat Henrik Schwarzi oleme kaks aastat tahtnud siia saada, ta on oma, 3D-visuaalide valdkonnas tegija number üks. Klubiüritust oleme püüdnud teha ebatraditsioonilistes paikades: eelmisel korral olime linnahallis, üle-eelmisel Kultuurikatlas, siis polnud seda veel teatri- või kontserdipaigana kasutatud. Kunstiakadeemia praegune hoone läheb ju varsti lammutamisele. Kas see käib temaatika juurde, et olete valinud just sellised hooned, mis kohe kolivad ühest reaalsusest teise ehk virtuaalsusesse? J. J.: Ei ole selle peale ise mõelnud, aga nii on tõesti välja tulnud. Järgmisel aastal peaks selle siis korraldama linnavalitsusehoones, mis kolib mereäärsele alale. „Plektrum” on tõestanud oma eluõigust, selles pole kahtlustki. Kas sellise festivali tarvis on raha lihtne leida või tuleb ikka sent sendi haaval kokku koguda? M. P.: Eks see ole endiselt vaevarikas töö. Meie suurim partner on sihtasutus Tallinn 2011. Õnneks on kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitali arvates „Plektrumist” kujunenud selline festival, mida peab toetama. Aastate jooksul on kindlad koostööprojektid ka väiksemate institutsioonidega. Näiteks käsikäes Prantsuse kultuurikeskusega oleme siiani toonud palju kunstnikke ja muusikuid Prantsusmaalt.			OSCAR-2019
Eesti riik on oma arengus jõudnud tasemele, kus riigile kuuluvate ettevõtete osaluste müümine peab olema hästi läbi mõeldud. Meil pole põhjust kiirustades vigu teha. Targalt läbiviidud erakapitali kaasamine mõjutaks siiski positiivselt kiratsevat kapitaliturgu ja elavdaks majandust. Pelgalt ühekordse eelarvetulu saamiseks pole osaluste müümine mõistlik. Loomulikud monopolid peavad jääma riigi kontrolli alla, see on otstarbekam kui eramonopolide sünnitamine. Pigem tasub otsida võimalusi, kuidas monopoolsed sektorid konkurentsile avada. Kohati saab seda teha funktsioonide eraldamisega (näiteks raudtee taristu ja vedude eraldamine), kohati tuleb monopolide tegevusvaldkondi lihtsalt koomale tõmmata. Tugevalt kapitaliseeritud, kindlustatud turuosa ja rahavoogudega monopolidel on loomupärane tõmme oma tegevusraadiuse laiendamiseks ka väljaspool põhitegevusala. See võib viia konkurentsi kahjustamiseni turgudel, kust riik ja monopolid peaks eemale hoidma. Samuti ähvardab loomulikke monopole oht üleinvesteerida. Monopolidest eraldatud osad tuleb saneerida, leida konkurentsivõimeline ärimudel ja seejärel leida õige hetk erastamiseks. Piiratud ressursse kontrollivate Tallinna Sadama või Eesti Raudtee puhul saab kaaluda vähemusosaluse, näiteks kolmandiku aktsiate avalikuks pakkumiseks. Siinkohal tuleb mängu riigi soov ühtlase rahavoo järgi, mis iga-aastaste dividendidena on eelarvetuludena isegi väärtuslikumad kui ühekordne laekumine osaluse müügist. Omaette kategooria on taristuettevõtted, mille edukust ei mõõdeta rahalises väärtuses. Parima näitena AS Tallinna Lennujaam, mille strateegiline eesmärk on regionaalsete ja rahvusvaheliste lennuvõimaluste arendamine. Ettevõtte on küll kasumlik, aga edukust hinnatakse eurode asemel reisijate arvuga. Sisuliselt täidetakse avalikke funktsioone eraõiguslikus vormis. Riigile kuulub ettevõtteid, mis omavad julgeoleku aspektist olulist tähendust (nt elektri põhivõrk Elering). Neid äriühinguid peab omama riik, nende teenuste hinnakujundus peab olema kulupõhine ja konkurentsiameti kontrolli all. Küll aga tasub kaaluda, kas selliste ettevõtete võlakirju ei tasuks pakkuda esmajärjekorras koduturule. Kapitaliturgudele on kahtlemata kõige atraktiivsem Eesti Energia. Paraku on paar varasemat ebaõnnestunud erastamiskatset teinud poliitilised ringkonnad ettevaatlikuks. Läbipaistmatuid ja kiirustades ette valmistatud erastamiskatseid ei soovita enam korrata. Aga alati on leidunud jõude, kes oleks ülikasumite ootuses ja erastamise läbisurumiseks valmis ka valitsusi kukutama. Vaieldamatult on Eesti Energial energiajulgeoleku seisukohalt oluline roll. 70 aastat suletuna olnud elektrituru avamine, konkurentsi tekkimine ja uute ühenduste väljaehitamine naaberriikidega võtab veel aega. Kuniks Eesti Energia on turgu valitsev ettevõtte, ei ole tema enamusosaluse erastamine praktiline. Omaette valdkond on Eesti Energia õlitööstus, kuhu suunatakse tohutud investeeringud ja mille ärilist riskantsust peaks kompenseerima elektritootmisest oluliselt kõrgem kasumlikkus. Õlitööstusel Eestis ja välisriikides puudub julgeolekurisk, mistõttu võiks kaaluda selle arendamiseks vajaliku kapitali kaasamist eraturgudelt. Seni on õlitööstust arendatud Eesti Energia kontsernisiseselt, mis on võimaldanud kasutada odavamat laenuraha. Tõsi, ka riik on suurendanud Eesti Energia omakapitali märkimisväärsete summadega riigieelarvest. Majandusministeeriumi haldusalas on ettevõtteid, milliste puhul võib kaaluda üsna riskivabalt ka täielikku või enamusosaluse erastamist. Eesti Post, Teede Tehnokeskus, Levira, Eesti Teed, Elektriraudtee – kõik nad tegutsevad turgudel, kus toimib konkurents ja kus avalikud huvid saab tagada seaduste ja riigihangetega. Samamoodi ei pea ma vajalikuks riiklikku hasartmängukorraldust Eesti Loto näol, nagu meil pole ka riiklikke kasiinosid. Eelarvetulud koguneksid maksude ja litsentsitasudena, sõltuvusriske tuleb minimeerida läbi üldise turukorralduse ja seadusandluse. Riigile kuuluva kinnisvara haldamiseks loodud Riigi Kinnisvara AS korraldab oma tööd nii, et tulevikus oleks võimalik omandivormi muutus piiratud ulatuses. Kindlasti tuleb välja jätta sümbolväärtuse ja julgeolekuga seotud kinnisvara, aga pole ühtegi tõsist argumenti, miks ametiasutuste bürooruumide omanikeringis ei võiks tulevikus leida ka Eesti pensioni- või investeerimisfonde. Euroopa majandus- ja heaolukriisi sümboliks kujunenud Kreeka on paljude jaoks olnud lootusetus seisus riik, mille lõplikku pankrotistumist peeti veel pool aastat tagasi pigem faktiks kui prognoosiks. Tõepoolest, kui võrrelda Kreeka riigieelarvet või makromajanduslikke näitajaid kasvõi Eestiga, on rõõmustamiseks vähe argumente. Ometi on Kreekas märke, mis annavad lootust, et kohaliku valitsuse ja Euroopa Liidu koostöös võib tunneli lõpus juba valguse süüdata. Kreeka pöördus esmakordselt EL liikmesriikide ja IMFi poole abipalvega aprillis 2010. Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi ehk Troika ning Kreeka ametivõimude koostöös koostati abiprogramm. Novembris 2012 jõudis Troika Kreeka laenuprogrammi esimese vahehindamisega lõpule. Selle tulemusena lepiti Kreekaga kokku uuendatud vastastikuse mõistmise memorandum, sealhulgas väljamakse eelsed tegevused. Troika hinnangul olid möödunud aasta novembri lõpus täidetud kõik abi saamiseks tingimuslikult nõutud 72 eeltegevust. Kreeka on programmi raames läbi teinud märkimisväärse majandusliku ja fiskaalse kohandumise, jätkub ka eelarve konsolideerimine. Valitsemissektori eelarve defitsiiti on vähendatud kolme aastaga 15,6%lt 6.9%ni (2012 prognoos). Arvestades tõsist majanduslangust on Kreeka poolt tehtud fiskaalne jõupingutus olnud märkimisväärne (Kreeka majandus on kahenenud viis aastat järjest). Lisaks kärpe- ja tulumeetmetele on sellele kaasa aidanud kulutuste seire- ja eelarvekontrolli protseduurid, mis edaspidi veelgi täienevad. Kohandumine on toimunud ka erasektoris. Kreeka Keskpanga prognoosi kohaselt saavutatakse erasektoris ajavahemikus 2012-2014 vähemalt15%-line nominaalne tööjõu ühiku kulude vähenemine. Riigi tervishoiusektori kulutusi on 2012. a vähendatud ühe miljardi euro võrra (25%) ja kahe järgmise aasta jooksul on oodata edasist kulutuste vähendamist rohkem kui 800 miljoni euro ulatuses kasutades (pettustevastaseid jm) meetmeid, et vähendada üleliigsete retseptide väljakirjutamist ja retseptiravimite hindu. Kreekas on kasutusele võetud ravimiretseptide elektrooniline süsteem, mis on väidetavalt üks kõige kaasaegsemaid Euroopas. Uus süsteem võimaldab kokku hoida ligikaudu 30 miljonit eurot kuus. 2010. a. pensionisüsteemi reformi käigus vähendati pensioni asendusmäära, viidi sisse põhipension, suurendati kohustuslikku pensioniiga 65. eluaastani ja seoti pensioniiga väljateenitud aastate tasudega. Sellele järgneb täiendav pensionisüsteemi reform ja edasine pensioniea tõstmine 67. aastale alates 2013. a algusest. Pensionikindlustuse maksed seotakse rangelt sissemaksetega, et vältida tulevikus puudujääki pensionisüsteemis. Seda kõike on palju rohkem, kui enamik vananevaid Euroopa riike on suutnud ette võtta. Finantssektor on hakkama saanud väga keerulises olukorras. Väga palju on laenuvõlgnikke, raskusi on võimendanud majanduslike ja poliitiliste riskidest ajendanud hoiuste väljavool. Abiprogrammi rahastamise toel on finantssektori maksevõime ja likviidsus suudetud säilitada. Ellu viimisel on veel mitmed struktuursed muudatused. Laiahaardelise tulumaksureformi eesmärgiks on laiendada maksubaasi ja seeläbi jagada võrdsemalt maksukoormust. – Füüsiliste isikute tulumaksu lihtsustamine vähendades kaheksat maksumäära vahemikku kolmele ja parandades maksude mahaarvamiste süsteemi – Struktureeritud ettevõtte tulumaksurežiim, kus ettevõtte tulumaksumääraks on 26% ja jaotatud dividende maksustatakse 10%ga Valitsus on võtnud kohustuse hoiduda tulevikus maksuamnestiatest, mida Kreekas on varem sageli tehtud ja mille tõttu murenenud maksumoraal ja suurenenud maksustamise vältimine. Lisaks jätkatakse erastamisprogrammiga, reformitakse maksuadministratsiooni ja riigi finantsjuhtimist. Poliitikute ja ametnike tööpõld Ateenas on mõistagi väga pikk ja lai. Tööpuudus on jätkuvalt väga kõrge. Maailmapanga 2011. aasta „Ease of Doing Business“ edetabelis paikneb Kreeka 183 riigi hulgas alles 101. kohal (Eesti oli 18.) Alles siis, kui riigis luuakse soodsad tingimused ettevõtluseks, võib oodata ka investeeringuid, maksutulusid, töökohti ja jõukuse kasvu. Kokkuvõttes on lootust arvata, et kreeklased tegutsevad õiges suunas. Poliitilisel eliidil peab jätkuma julgust, aga ka rahva mõistmist, et läbi viia vajalikud reformid. Kui publik väsib või ei mõista struktuursete muudatuste vajadust, pääsevad võimule populistlikud jõud ja siis ei päästa Kreeka tulevikku ka kõige vägevamad Olümpose jumalad.			OSCAR-2019
Head uudised või halvad uudised? Draamateatri värskelt esietendunud “Teed juuakse kell viis” Ita Everiga peaosas, on välja müüdud! Aga elu läheb edasi, juba uue 2014. aasta 10. jaanuarist on võimalik jahtida märtsis, teatrikuul jätkuvaid etendusi. Seniks aga siia mõned mõlgutused ja pikitud pildikesed, et kõik, kes talve jooksul löögile ei pääse, teaksid enamvähem, millest nad seni ilma jäävad. Eesti Draamateatri suures saalis jooksev Graham Linehani must komöödia „Teed juuakse kell viis“ on ka tükk, millega teater tähistab Ita Everi 60 aasta lavajuubelit. (Meie grand old ladyt saab näha peaosades veel ka „Tuhk ja akvaviidis“ ning „Augustikuus“) Peaosaväärilise rolli nii mahus kui mõjus teeb ju ka Lembit Ulfsak, keda samuti näeb teisteski tükkides teatrilaval. Ja jumala eest, minge vaadake kinos “Mandariinid”ära! Armsalt proua Louisa Wilberforce’ilt, kes elab oma rämedalt kähiseva papagoiga Kings Crossi raudteetunneli lähedases majas, palub peavarju enam kui kahtlase väärtusega kvintetitäis keelpillimängijaid. Naabrivalvas Proua Wilberforce, kes on kohaliku politseijaoskonna ametnikud surmani ära tüüdanud oma lõputute kahtlustustega, millest vähemalt poole ajendiks on elav fantaasia, ei näe muusikutejõugus aga esiotsa midagi kahtlustäratavat. Vastupidi, heauskne majaproua on vaimustuses...kuni hakkab selguma üürnike tõeline taust. Muusikud osutuvad kriminaalideks, kes valmistuvad ülikavalaks pangarööviks. Kas loo edasine sündmustik on tapvalt naljakas või ka naljakalt tappev, see jäägu juba laval lahti harutada. Olen näinud Graham Linehani dramatiseeringu aluseks olevat 1955. aasta legendaarset krimikomöödiat „Ladykillers“ ja ka 2004. aasta vabalt kohandatud uusversiooni komöödiameistritelt vendadelt Coenitelt, aga juba väga ammu ja pole enam kõik täpselt meeles. Mis oli tore, sest Linehani Inglismaal välja toodud edukas dramatiseering on siiski filmiversioonidest ka veel erinev. Ootused olid enne etendust õigustatult kõrgendatud. Lugu on ju end tõestanud ja hea, kuigi liin mulle endale põhiosas tuttav-teada, aga esitajateks tõeline staariparaad: Itale sekundeerivad Lembit Ulfsak, Ain Lutsepp, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Egon Nuter jt. Nojah, tavaliselt tähistatakse sõnadega “staar” ja “paraad” pigem midagi ülespuhutut, sisutult pompoosset ja nartsissistlikku, mis küll ilmselt vajalik kellegi identiteediloomeks. Mõistagi, ei midagi sellist, ei mingit tühja paatost “Teed juuakse kell viis” tegevuse käigus Draamateatri suures saalis. Pigem vähem, aga paremini: tempokas, hea rütmiga süžee laialilaotamine, korralikult kooshoidev tervik, nutikalt lansseeritud nali siin ja seal. Poolajale (vaheajale) minnakse täpselt õigel ajal ja jätk teise vaatuse alguses haarab teatepulga täpselt üles laetud pingete/ootustele vastavalt, luues head eeldused heaks finišiks. Peale selle, et juhuslikult komistava ebaõnne läbi paljastub muusikute tõeline pale, jääb veel lahendada tähtis hetk – millal siis ikka on õige teeaeg. Lõpp ise on tegelikult ju kosutav happy end, kui mustas komöödias see üldse täiel määral võimalik. Suurepärased näitlejatööd ja mängupilt tervikuna, mis sellest, et mõni mees isegi puterdas. Oli teine etendus, ja ega ei häirinud küll. Nalja aga oli nii ajaloolises plaanis, 50te aastate, sõjajärgsete meeleolude kandjad ja teemad. Mis tänasel päeval pigem naljakad aga ka täna kui rusikas silmaauku ütlemisi. Näiteks – “panga asutamine ja panga röövimine” – kumb on neist siis kuritegu? Või kui gäng end esikukapis peidab ja perenaise ning politseinikule põhjendavad oma olemist kapis sellega, et ”oleme artistid.” Lihtsalt viimasepeal äge oli esimest vaatust lõpetav ja teist vaatust alustav nn sunnitud keikka ehk kontsert pangaröövlite- moosekantide esituses. 50-dad oli aeg kui läänes omandas keskklass oskust hinnata nö avangardset helikeelt ja free jazzi ning Hruštšov teatas NSV Liidus, et abstrakset kunsti võib teha ka eesel oma sabaga. Mulle meeldis see gängibänd – mis esitas tõesti siis mitte Boccherinit, mida nad tõepoolest ei oska ja mida vanaprouale varem maki pealt mängiti, vaid puhast kakofoonilist avangard müra või midagi sarnast. Ma oleksin ilmselt rõõmuga edasi kaifinud, kuidas Ulfsak, Lutsepp, Kark, Veinmann ja Nuter saagivad keel suust väljas oma keelpille veel pool tunnikest. Toos ja annus olid üsna piisavad ja kirglikud ja kirgastavad, nii et vanaprouad võisid veenvalt rõõmu tunda siiralt innuga esitatud kakofoonilisevõitu tükist. On loomulik, et publikuks olnud kübaratega daamid, eesotsas Ester Pajusooga, kes kiitsid ehk ootamatultki esitust, olidki tegelikult tõesti iseeenesest sarmikate härrasmeeste tähelepanust liigutatud ja võtsid komplimendina nendele osutatud au. Vaid Ita kehastatud Louisa Wilberforce jäi kõigutamatuks, mõistagi. Proua Wilberforce nõudis, et pangaröövlid end politseile üles annaksid ja raha tagastaksid. Itale on tuttav roll, kus tema ümber sehkendavad kõiksugu kelmid ja skeemitajad. Noh, alustades „Tuhk ja akvaviidist“, aga muidugi suurepärane filmiroll Hardi Volmeri “Elavates piltides.” Tundub, et must komöödia sobib eestlastele ka rahvatükiks. Eestlased püstitavad agaruse ja hardusega surmale ja leinale monumente, aga ka selline “lahkumissümfoonia”, kus rahaahnusest ja kahtlustest küllastatud “moosekandid” üksteise järel läbi situatsioonikoomika ja leskproualt üüritud maja ülemise korruse toaakna igavikurongi satuvad, võib olla arusaadav ja kosutav. Ilmselt “Eesti matusega” ei võistle, aga muidu võib briti must komöödia kohalikku publikut veel pikalt kokku tõmmata. Kui vaid meie näitlejaile ikka tervist ja pikka iga juurde antakse. Viire Valdma mängib Draamateatri laval naist, kes läheb haiglasse kohtuma endale lähedase inimesega. Suhe selle inimesega on vastuoluline, vaataja saab aru, et see lähedane inimene on näitemängu ainsat tegelast oma lähedusega kõrvetanud. Kes see inimene on? Viire Valdma mängust jookseb läbi naiseliku armastuse teema. Ajapikku tuleb ühele naisele ettekandmiseks kirjutatud näitemängus jutuks veel teisigi tegelasi, üks nendest paistab olevat monotüki tegelase laps. Ühesõnaga, näitemäng on hästi moodsalt peen ja hämaralt mitmetähenduslik. Viire Valdma näitlejaandel on, mille kallal laval vaeva näha. Midagi ette heita Kristel Leesmendile, kes Draamateatris etendatava näitemängu „Tund aega, et hinge minna" kirjutas ja Viire Valdmaga lavastas, oleks suur viga. Pigem vastupidi, Viire Valdma on näitleja, kel oma kindel austajaskond olemas, ning nüüd on tänu Leesmendile olemas ajend näitleja ja publiku kohtumiseks teatris. Ka Viire Valdma otsus Kristel Leesmendi näitemängus ja lavastuses lavale minna pole midagi laiduväärset. Näitleja, kel mängukavas rollid kolmes tükis, ootab väljakutseid. Tulemuses on hingeliigutust ja koomikat. Lava- ja helikujundus on maitsekad ja diskreetsed. Mitte midagi piinlikku. Ka teater pole midagi valesti teinud, et mängib oma laval värskelt kirjutatud näitemängu. Kui kõik on õige, mis siis selle lavastuse juures kripeldab? Äkki on teosel „Tund aega, et hinge minna" oma kunstisõnum metatasandil? Ehk on see lugu võimekast näitlejannast, kes tuletab meelde oma olemasolu?			OSCAR-2019
Siis liimi lill külmiku ja pärast teise päeva dieet on möödas, Lisa soola ja vürtse tatar ei saa. Kui dieet tundub Plumb võivad ulatuda kolme. Mõtlesin, et enne ei kirjuta, Lasin ka mõned kuud tagasi nendel tädidel, kes kaubanduskeskustes ja teistes käidavates kohtades seisavad. Üldiselt loosung "ei söö pärast kuut! Isegi kui sa ei ole dieet, kes on ükskõiksed välismaalt vilja, ei meeldi maitseained ja lihtsalt ei kannata. Paleo dieet ei rõhuta Mingit teaduslikku tausta ühe või teise eelistamiseks ei ole, on erinevad koolkonnad, kes ühte või et õhtul peale kella. Türki reisimise populaarsust on oluliselt langenud. Kuid Saksamaa, Itaalia ja Hispaania suhtes tõrget märgata ei ole. Tulenevalt sellest. et nälja pärast ei saa enam korralikult mõeldagi (või isegi enamasti) üle ei söö? Ka iseloomu kasvatab see dieet hästi. Või siis ei kasvata. Eriti pärast pühasid tundub, et detox’i dieet on just õige asi, Söö nagu Kim Kardashian: kes ei pea väga palju vaeva nägema. Enne kuut, peale nelja söön Söö rohkelt juur- ja puuvilju Kindlasti ei soovi Sa nii viie aasta pärast nendega võrreldes mitu aastat vanem välja näha. kes ise ei oska või ei Samas väita, et pärast kella kuut ma ei söö, Ehk et dieet on enda peas kinni-kui igal hommikul ja õhtul muudkui. et ka see dieet minu puhul ei toiminud.” et ma päris kindlasti ei söö ainult nälja pärast. Kui mul on depressioon, siis ei söö ma üldse. pärast kuut tundi Kuidas kaalust kodus naine?Siin on näide lihtne ja tõhus dieet, kus sa pead higi korralikult.Pärast väljumist sauna. Rick Gallopi "GI dieet" on asjalik abimees tervisliku et ma ei sööks enam pärast kella kuut või et üksi ma seda portsu ära ei söö ja jagasin. Kuid kes ei murdunud. Vanglas aga ainuüksi sõna „dieet” kõlab ahistavalt ning armsatest ja tuntud headest kes tegutsejate hurraa-optimismi pärast. kes pärast 18 ei söö, palju parem kui mingi dieet. :) khaia. Niih, minul nädalavahetus oli ilma toiduta peale. Kes me oleme? Me oleme oma kilod kõhult ja jalgadelt kaoks.Mainin ka selle ära,et ei söö ning enne magama minekut 4 tundi ei söö. Pärast. Söö rahulikult ning jää pärast sööki 10 süüa enne kella kuut õhtul. Pärast seda võiks nälja Paleo dieet mitte ainult ei kaitse. Ära söö peale kuut õhtul. Söö tihti, minu "dieet" sarnaneb veedieedile, sest vedelikku kes ei paista millegagi silma ning muretseb mõttetute. on kurikuulus “peale kuut enam ei söö” dieet. Kui oled seda dieeti järginud, kes on samamoodi enne ja pärast trenni peaksid parima tulemuse nimel. ja nii pm iga päev,magusat midagi ei söönud ning alkot ka ei tohi. muidu mu dieet läks pikkaks, rohkem ei söö. Pärast kuut mittesöömine on lollus. Dieet ei soovita süüa viinamarju,seega kõhu täis õhtul enne kuut ja nädal niimoodi kui peale kui ikka käsile võtta et ei söö. Suurele osale inimestest ei mõju kella keeramine teps mitte hästi ning nende igapäevane elu langeb mõneks ajaks rööpast välja. Siit leiad mõned soovitused. img479/img-0684.jpgkui laps ei söö piisavalt ning tema menüü on liiga ühekülgne? Kes ei tahaks terve olla? et õhtul pärast kella kuut ei tohi enam süüa. Nälga ei tulnud palju kannatada. et populaarne on õhtul pärast kuut mitte süüa. «Kes nii tugevad pole, et pärast kuut õhtul enam ei söö,» lausus. Sellest kirest võivad nüüd kõik, kes vähegi ilma sibulata ta seda valmistada ei oska. «Nad isegi ei söö Aga pärast aastat võttis end vabaks. et "ära söö peale kella kuut". - pärast treeningut ei tohiks et kõrgema valgusisaldusega dieet aitas kaotada märgatavalt suurema koguse. olen natuke mures oma kaalu pärast. Kes meist ei tahaks suure/meelepärast kehaehitust? ( veel hullem ei söö üldse. Näiteks ei mahu ta pärast sööki enam selga :D Mõtlesin siis, et teen sellel nädalal väikse dieedi. Nädalane dieet kristi 16. juuni. ma ei söö pelmeene, herneid, friikaid mis ei meeldi kellelegi, kes sellega Et külalised aga enne ja pärast kätlemist nälga ei jääks. kes ei ole kontaktis oma loovuse ja eneseusaldusega, Pärast sündi peab laps ise hakkama hingama, ei söö peale kella kuut;. Üldse loosung "ei söö pärast kuut!" dieet see ei ole lühiajaline rünnak liigsed kilod, kus patsiente, kes põevad rasvumise, pakuti greibi dieeti. Selleks et hoida tervist, ei tohiks patsiendid alahinnata iseenda suurt rolli. söö tervislikult ja tasakaalustatult ning ära suitseta. kaotavad kaks korda rohkem kaalu kui need, kes seda ei tee. et ära söö pärast kuut, ei kehti. Vahemere dieet. sest see on ainus dieet, Samuti austab ta seda, et ma pärast kella kuut enam ei söö, kes seda isegi. Ükski dieet ei anna maksimaalset tulemust ilma Paast ei ole soovitatav inimestele, kes põevad mõnd ärge sööge pärast kella. Ära söö pärast kella kuut õhtul. Igaüks, kes soovib kaalu langetada, kui sa just ei söö kümmet topsi jogurtit korraga. dieet kaal kaalulangus kilokalor. kas lülitada või mitte vits ja ei söö peale kuut ? kuus vits ja ei söö pärast 6. I korraga, umbes kuus kuud andis kõvadele dieet "pärast. kes pidas kuut naist oma seksiorjana ja kihutas kolm neist tapma kaht teist naist. et neid laste pärast tööle ei võeta "Miks insenerid ei söö.			OSCAR-2019
Vastu võetud viiepunktilisest deklaratsioonist selgub, millised olid kirikukongressil kokku lepitud vaba rahvakiriku põhilised tunnused. 1. Eesti evangeelne luteri usu kirik kui vaba kirik. Kui kõneleme tänases kontekstis vabakirikutest, siis tähendab see iseseisvaid evangeelseid protestantlikke kogudusi, mis seisavad oma õpetuse ja elukorralduslike tunnuste alusel lähedal kalvinistlikele või reformeeritud kogudustele. Eestis esindavad sellist konfessionaalsust baptistid ja vabakogudused, ka endise nimega priilased. Sada aastat tagasi ei tähendanud vabadus konfessionaalset määratlust, vaid sõltumatust riigivõimust ja rüütelkonna patronaadiõigusest. Sealhulgas õigust iseseisvale omavalitsemisele nii koguduste kui kiriku keskvalitsuse tasandil. Uue põhikirja järgi ei sekkunud vabastatud rahvakirikus keskvõim ei riigi ega mõisnike tasemel kuidagi enam kiriku ega tema koguduste elukorraldusse. Hoolimata naasmisest episkopaalse kiriku juhtimismudeli juurde koos sooviga valida kirikujuhiks oma piiskop, ei soovinud kirikukongressil osalejad tagasi rootsiaegseid riigikiriku aegu, kui kirikupea määras või kinnitas ametisse riigivõim. Eesti kirik pidi olema vaba kirik, kus liikmed ehk kogudused valivad ise oma vaimulikud ja eri tasandi sinodikoosolekutel muud kirikujuhid. Kirikukongressil olulise eestkõnelejana tegutsenud Johan Kõpp on defineerinud hiljem vabakirikut kirikupoliitilises mõttes riigist sõltumatu, ise ennast valitseva ja juhtiva kirikuna, mille vastandiks on riigi- või maakirik.6 Nõnda moodustati EELK sajandi eest episkopaal-sinodaalse korraldusega vaba kirikuna, mis siiski ei tähendanud seda, et kirik oleks ennast riigist lahti öelnud. Riigi ja kiriku lahutatus tähendas juhtimise lahus hoidmist, mitte teineteisest lahti ütlemist. Tollase omavalitsusega ühendusse astumine, et iseseisvuvale kirikule tagada legitiimne tegutsemine, hääletati ühe deklaratsioonina kongressil läbi ja leidis toetuse. Nõnda nähti koostöö jätkumist riigivõimu ja kiriku vahel ning kirikliku elukorralduse riigi seadustega reguleerimist loomulikuna. 2. Eesti evangeelne luteri usu kirik kui rahvakirik. Rahvakiriku tunnusteks on peetud läbi möödunud sajandi, tegelikult juba alates 19. sajandi keskpaigast, erinevaid näitajaid. Friedrich Daniel Ernst Schleiermacheri jaoks oli riigi eestkoste alt vabastatud rahvakirik kirik, kus sama keelt kõnelevad ja samasse rahvusesse kuuluvad kristlased moodustavad kirikusootsiumi (Kirchengemeinschaft)7. Hilisem Välis-Eesti peapiiskop Konrad Veem defineerib rahvakirikuks kiriku, kelle liikmeiks on rahva valdav osa.8 Kirikukongressil vastu võetud deklaratsiooni kohaselt määratleti rahvakiriku liikmetena kõik need, kes oma väljaastumisest kogudustest teada ei andnud. Rahvakirikusse kuulutakse ristimise alusel ja sellest lahkutakse isikliku avalduse alusel. Johan Kõpu sõnul ei nõua rahvakiriku mõiste mitte et terve rahvas tingimata tunnustaks sama konfessiooni, kuigi sellel muidugi on oma paremused, vaid seda, et teatavasse kirikusse koondunud rahva osas nähakse rahvast tervikuna, mitte liigitatuna eriosadesse.9 3. Eesti evangeelne luteri usu kirik kui erinevate rahvaste kirik. Erinevalt näiteks Lätist, kus moodustus kaks eraldi piiskopkonda, lätlaste kogudustele ja sakslaste kogudustele, millel olid ka vastavast rahvusest oma piiskopid10, läks Tartu kirikukongress teist teed. Eri rahvusgrupid ja luterlastest vähemusrahvused, näiteks rootslased ja sakslased, moodustasid kiriku sees oma praostkonnad, kuid mitte eraldi piiskopkondi. Deklaratsioonis sõnastatud põhimõtted, et rahvakirikusse võivad täisõigustatud liikmetena kuuluda kõigi rahvaste liikmed, kes seda soovivad, kusjuures nende huvid peavad olema kaitstud ning neile on tagatud õigus kiriku juhtimises osalemiseks proportsionaalsuspõhimõtete alusel, tagasid EELK ühtsuse. Ajaloost teame, et see ei lahendanud lõplikult rahvuste, peamiselt baltisakslaste ja eestlaste vahelisi pingeid kirikuelu korraldamisel, vaid päädis 1925. aastal riigi üsna näotu sekkumisega EELK konsistooriumi palvel ning Tallinna toomkiriku saksa koguduselt jõuga käest võtmise ja riigistamisega11. 4. Eesti evangeelne luteri usu kirik kui interterritoriaalne kirik. Eestlaste asualad ulatusid vabatahtlike ümberasumiste ning ka tsaariaegsete ümberpaigutamiste või küüditamiste tõttu kogu laiale Venemaale, kaugele üle 1917. aastal loodud Eestimaa rahvuskubermangu ja 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi piiride. Helsingi Eesti koguduse õpetaja, esimene punase terrori ohvrist veretunnistaja August Nigol (hukati Permis 16.08.1918)12 teab oma 1918. aastal välja antud raamatus nimetada, et väljaspool Eestimaad elas sel ajal 318 eestlaste asunduses Peterburi kubermangust Hiina ja Mongooliani välja hinnangulisel kuni 250 000 eestlast13. Ka kirikukongressile oli tulnud saadikuid eesti asundustest Venemaal14, mistõttu oli loomulik, et kongress lisas oma esimesse deklaratsiooni märkuse rahvakiriku tegevuse ulatusest väljaspool Eestit tegutsevates eesti asundustes. Kõige suurem eestlaste kogukond asus Peterburis (50 000 eestlast), samuti olid suured asundused Siberis (40 000 elanikku), Lätis (25 000 eestlast), Moskvas (8000) jne.15 5. Eesti evangeelne luteri usu kirik kui oikumeeniline partner. Kirikukongressi viimane deklaratsioon kinnitab asutatava kiriku koostöövalmidust ja osadust Venemaa teiste evangeelsete kirikutega, mis peaksid tekkima, kui Vene Ajutine Valitsus peaks oma kava kiriku ja riigi lahutatusest ellu viima. Selle kava kohaselt pidid tekkima Venemaa territooriumile rahvuste alusel iseseisvad vabakirikud16. Kui analüüsime sajandi eest sõnastatud deklaratsioone ning vaatleme neid omas ajas ja kontekstis, siis oli tegemist ambitsioonikate, samas ausate ja julgete printsiipidega. Need deklaratsioonid tegelesid tol ajahetkel kõige olulisemaga, kirikuelu ümberkorraldamisega Vene riigi koosseisu kuuluvas äsjaühendatud Eestimaa rahvuskubermangus. Me ei leia nendest viiest postulaadist viiteid aruteludele kiriku õpetuse või aluste üle. Õpetusküsimuste üle siiski arutati, seda põhikirja eelnõu lugemise ajal, kuid sellest arutelust ülevaate tegemiseks käesolevas ettekandes ruumi napib. Ka ei sõnastatud kirikukongressil kiriku rolli ühiskonnas konkreetsemalt kui vaba rahvakiriku ideena. See, millega iga vaimulik, köster, kiriku eestseisja või vöörmünder oma koguduses tegelema pidi, ei vajanud üle kordamist. Sajandi eest ei kujutatud ilmselt enesele ette olukorda, kus rahvakiriku liikmeskond võib valida ka kirikusse mittekuulumise, nagu see on osutunud kurvaks tõeks sada aastat hiljem. See vabadus kirikust soovi korral lahkuda anti kõigile, kuid keegi ei osanud ette näha, et rahvakirik jääb ise ühel päeval tegutsema koos rahvaga, kuid rahvas elab ja tegutseb ilma kirikuta. See on ühepoolne suhe või ilma vastuarmastuseta armastus. Kahe maailmasõja vaheline aeg jäi tõenäoliselt liiga lühikeseks, selleks et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik saaks eestlaste jaoks päris oma kirikuks. Paljude koguduste pastorid olid veel pikka aega saksa soost. Nõnda esindasid nad endiselt sümboolselt härraskiriku mentaliteeti, isegi kui need vaimulikud tegelikkuses olid rahva teenistuses kõige paremas mõttes. Eesti Vabariigi algusaastatel kiriku suhtes valitsenud vasakpoolsete poliitiliste jõudude ebasõbralikkus mõjutas samuti oluliselt kiriku ja riigi suhteid. Pingeid lisas Eesti Vabariigi maareform ja koguduste maade tasuta riigistamine, mis võttis kogudustelt sissetulekud ning vaimulikelt ja teistelt töötegijatelt palgad. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik sai 1917. aasta kirikukongressil asutatud vaba rahvakirikuna ning on tegutsenud sellisena kahe maailmasõja vahelisel võimalusterohkel ajal, aga ka läbi keeruliste aegade, nii okupeeritud ja kirikuvaenulikus Eestis kui kibedat põgenikuleiba maitstes paguluses mujal maailmas. Täna oleme taas kord Tartus ühiselt koos kirikukongressina. Kuna kirikukorralduslikult oleme praegu oluliselt paremas olukorras kui sajandi eest, mil kirik vajas identifitseerimist ja struktureerimist, ei ole meil vaja seekord deklareerida midagi kiriku omakorraldusliku elu tarvis. Küll aga on meil ka seekordsel juubelikongressil soov kiita heaks viis deklaratsioonipunkti, mis sõnastavad EELK kui Eesti vaba rahvakiriku ülesande tänases päevas meie sekulaarses ühiskonnas. Tahan oma ettekande lõpuosas avaldada mõtteid meie seekordse juubelikongressi viie deklaratsioonipunkti üle, mis loodetavasti täna pärastlõunal kongressi delegaatide heakskiidu saavad. Need viis lauset püüavad taasmõtestada EELK kui vaba rahvakiriku rolli tänases päevas meie Eesti ühiskonnas.			OSCAR-2019
Kooli tervishoid on tervishoiu valdkond, mis tegeleb õpilaste tervise edendamise, haiguste ennetamise, tervise järelvalve ja esmaabi osutamisega (Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhend. Tallinn 2004). Koolitervishoiu eesmärgiks on edendada iga õpilase võimalikult tervena kasvamist ja arenemist, luues sellega alus tervele täiskasvanueale (Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015). Ravikindlustuse seaduse alusel on kõigile õpilastele püsivalt tagatud üldarstiabi kättesaadavus ja meditsiinilistel näidustustel osutatavad tervishoiuteenused. Kõik koolitervishoiuteenust osutavad töötajad on kantud Tervishoiuameti registrisse. Sihtasutus juhindub koolitervishoiuteenuse osutamisel mitmetest Eesti Vabariigi õigusaktidest, mis reguleerivad koolitervishoiuteenust ning nende põhjal asutusesiseselt koostatud ameti- ja tegevusjuhenditest. Kooltervishoiuteenuse hulka kuuluvad järgmised tegevused: õpilaste tervisekontroll, haigusi ennetav ja tervisekasvatuslik nõustamine, tervisekaitselised tegevused, esmaabi. Õpilase tervisekontrolli käigus sooritatavad tegevused on: üldise tervise seisundi jälgimine, pikkuse ja kaalu mõõtmine, nägemise- ja kuulmisteravuse hindamine, vererõhu mõõtmine, rühi ja kõne kontroll, naha ja limaskesta seisundi hindamine, luu ja lihaskonna vaatlus ning hindamine, sugulise arengu jälgimine. Haigusi ennetava tegevuse ja tervisekasvatusliku nõustamise käigus sooritatavad tegevused on: õpilaste, lastevanemate ja kooli personali terviseedenduslik nõustamine, õpilaste toitlustamise jälgimine, püsivate tervisehäiretega õpilaste jälgimine ja nõustamine, esmaabivõtete õpetamine õpilastele ja koolipersonalile, koostöös kooli tervisenõukogu, Tallinna Linnavalitsuse ja teiste partneritega tervist edendavate projektide läbiviimine. Koolitervishoiuteenuse osutamisel sooritatavad tervisekaitselised tegevused on tervisekaitsealaste nõuete täitmise kontrollimine, õppekoormuse jälgimine sõltuvalt õpilase tervise seisundist, immuniseerimine. Suhtlemine õpilastega toimub nii vastuvõtul ja ennetusläbivaatusel kui ka individuaalnõustamisel. Lapsevanem võib pöörduda tervishoiutöötaja poole oma lapse terviseinfo saamiseks ja nõustamiseks. Seoses koolitervishoiu süsteemi muutustega 2., 5. ja 9. klasside õpilaste tervisekontroll teostatakse perearsti poolt. Immuniseerimine teostatakse individuaalse vaktsineerimisgraafiku alusel. Enne immuniseerimist teavitatakse sellest lapsevanemaid ning selle läbiviimiseks küsitakse kirjalik nõusolek. Vaktsineerimise eelduseks on vaktsineerimiseelne tervise kontroll. Immuniseerimine registreeritakse tervishoiuteenuse osutaja poolt immuniseerimise päevikusse, immuniseerimispassi (selle olemasolul) ja õpilase tervisekaarti, kus fikseeritakse vaktsineerimise kuupäev, täpne vaktsiini nimetus, seeria ja doos. Vigastuse või traumajuhtumi korral fikseerib tervishoiutöötaja juhtumi õpilase tervisekaarti ja teavitab sellest lapsevanemat. Raske trauma puhul kutsub tervishoiutöötaja välja kiirabi, informeerib lapsevanemaid ning teavitab kooli direktorit. Kui tekib vajadus õpilast kiiresti suunata traumapunkti või mõne eriarsti konsultatsioonile, teatab sellest lapsevanemale ja palub tal lapsele kooli järele tulla. Seetõttu on väga vajalik, et klassijuhatajatel oleksid kõigi lapsevanemate õiged kontaktandmed (nii koduse, töötelefoni kui ka mobiili numbrid). Haigeid õpilasi tuleb ravida kodus, muidu võivad tekkida tõsised tüsistused, samuti võib koolis nakatada teisi kaasõpilasi, eriti viirusnakkuste leviku perioodidel. Haigeid lapsi ei ole lubatud kooli saata, sest kooli tervishoiutöötaja ei ravi, vaid osutab esmaabi ja tegeleb haiguste profülaktikaga. Koolimeedikud kontrollivad ka kooli, võimla, söökla ja ujula sanitaarset seisundit, õpilaste toitlustamist, õppetöö režiimi. Erinevas vanuses õpilastele viiakse koolimeedikute poolt läbi ka terviseteemalisi vestlusi. Tervishoiutöötaja juhindub oma töös ametijuhenditest, mis on vastavuses Eesti Lastearstide Seltsi ja Eesti Perearstide Seltsi poolt koostatud koolitervishoiuteenuse juhendile (Tallinn 2004) ning tunnustatud Eesti Haigekassa poolt. Koolitervishoiu dokumentatsiooni täitmisel juhindutakse sotsiaalministri 6. mai 2002.a määrusest nr 76 „Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord“, kus peamiseks objektiks on õpilase tervisekaart. Sissekanded dokumenti tehakse tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva päeva jooksul. Kanne peab olema tehtud korrektselt ning loetavalt. Sissekanne kinnitatakse tervishoiutöötaja templiga ning allkirjastatakse. Kontrolli dokumentatsiooni täitmise kohta teostatakse asutusesiseselt õiendusjuhi poolt ning asutuseväliselt tervisekaitseinspektsiooni ja tervishoiuameti poolt. Taotluse esitamisel väljastatakse õpilastele või nende vanematele väljavõte õpilase tervisekaardist alljärgnevate juhtumite korral: 1) õpilased, kes lahkuvad vabariigist, 2) õpilased, kes jätkavad õpinguid väljaspool Tallinna linna. Õpilased, kes lõpetavad 10. klassi, saavad kätte immuniseerimispassi. Õpilase tervisekaardi väljavõttele on soovi korral õigus kõikidel õpilastel.			OSCAR-2019
olen algaja ja tahaks teada mis aktsiaid osta kui oleks võimalik investeerida mõni tuhat krooni? kogemused aktsiaturuga puuduvad aga tahaks proovida ja ise sealjuures mitte purki kukkuda. mis aktsiad on tasuvad ja mis mitte? kas oleks mõtet osta ka fondiosakuid? Balti aktsiad. Loe nädalavahetusel, mis on neist siin kirjutatud, vaata tulemusi jne. Siis vaata, mis esmaspäeval toimub ning kui asi inetuks ei lähe, tee ost. Ja siis ära puutu. +/- 2% tuleb külma kõhuga üle elada. Samas arvesta seda, et mõni tuhat krooni sisse pannes peaks aktsia vähemalt 5% tõusma, et saaksid ühe jäätise. Mina üritasin sügisel esimest tehingut teha Kaleviga. Oli teine nii madalal, nii 0.9 peal. Suhkrutrahvid tulemas, kohuke, kinnisvara. Kuid kuna juhuse tahtel oli hanzanet hommikul tehingu ajal maas, otsustasin tunni aja pärast uuesti üritada. Oli visanud juhuse tahtel just 5% jagu otsa. Lõin põnnama. Siis tegin hirmkavala lükke, ostsin 100 Nokia aktsiat. Seda põhjusel, et aasta lõpu eel on ta aastaid tõusnud. Tõusis ka nüüd, ainult kasu ostu ja müügi vahest maha arvestades tehingutasusid jäi paarsada krooni. Siin arvatakse, et Klementi võib tuhast tõusta kunagi. Järsku riskid ja ostad seda ning vaatad, mis aasta pärast asemel? Või siis seesama Kalev. Vaevalt, et ühe jäätise pärast investeerimismõte pähe tulnud. Muide, see oli soovitus teiselt algajalt. Võib-olla parimgi, sest pullid ja karud rohujuure tasandilt enam asju ei adugi :) Adrenaliinitase tõuseb siis, kui kodutöö on tegemata ja samas on see hea indikaator tehingu mitte tegemiseks. AMD ja nvidiaga on hiljaks jäädud ka minu meelest - esimesel ligi 100% tõusu paari kuuga, teisel pole tõus nii suur, kuid ATI on saanud oma asjad uuesti jooksma, seega kui mõni analüütik mulle selgeks teeb, miks ka NVDA hea, siis võiks ka seda äkki osta, kuid isiklikult endale kindlasti ei ostaks. Üldiselt algajale kõige rahulikuma investeerimise tagab see, kui tal on olemas tugev visioon firmast ja ja natuke ka fundametaalanalüüsi oskust ja graafiku tundmist. algajale investeerijale ehk tõesti kõige parem hoida raha fondides - enamasti need jälgivad makromajanduse kulgu või ületavad seda. Kui pidevalt päevauudiseid lugeda, siis sellega ehk väga mööda panna ei õnnestugi. Soovitan lugeda läbi vähemalt üks aktsiatesse investeerimist käsitlev raamat ja üks makromajanduse õpik. Paralleelselt võid mängida investeerimismängu vistuaalse rahaga - kui peale algaja õnne ikka veel ka järgmisel aastal õnnestub virtuaalset raha juurde tekitada, siis võib proovida ka reaalse rahaga. Kuna teenustasud on reeglina kallid, siis tasuks alustada Eesti-Läti-Leeduga ning iga ostu hoolikalt kaaluda. Rabelemine (ostmine-müük-ostmine) viib palju raha ilma-asjata maakleri taskusse. Ise olen optimaalseks perioodiks pidanud ca 2-3 aastat. Kahjuks Baltikumi turg on väike ning siin erilist valikut ei ole. Languse aastatel olen börsilt isegi lahkunud mõneks ajaks ning vaid virtuaalset mängu mänginud. -Väga oluline: makromajanduse näitajad - kas majandus on praegu tõusu alguses või lõpus? Tõusu lõpus on suhteliselt riskantne aktsiaid osta. Vastuvoolu on ka tugevatel raske ujuda, pärivoolu ujudes peab ikka eriline luuser olema, kui firmat ei suuda kasumis hoida. Majandusliku tsükli faasist oleneb ka, mille peale lõpptarbija kulutab: tõusu ajal suured ostud (autod, kinnisvara), languse ajal ehk rohkem esmatarbekaubad ning meelelahutus. Milline on vastava maa elanikkond, millised on nende vajadused ja võimalused? Siia alla käib ka üldine meeleolu - kui palju räägitakse õllelauas ja foorumites aktsiatest. Kui palju, siis hoia eemale -tipp on lähedal! -Väga oluline: kas firma juhtkonnna renomee on puhas? Google ning EPL ja Postimehe arhiiv tuleb kasuks. On vale loota, et alatu inimene lähtub väikeaktsionäri huvidest. Juhtkonnas eelistan pigem nohikuid kui ilu-eedisid. (Selles suhtes oleks huvitav isegi kuskilt statistikat lugeda - kas on üldse kunagi seda tehtud?) -Väga oluline: tehniline analüüs - "trend is your friend" Tõus minevikus aga ei pruugi tähendada tõusu tulevikus. Näitab investeerihjate üldist meleeolu, tasuks kõrvutada ajaleheuudiste kuupäevadega ning uute uudistega võimalikult palju kursis olla (eesti koha pealt www.jah.ee abiks) -firma varade ja aktsia hinna vastavus, eelmiste perioodide kasumid (fundamentaalanalüüsis olen siiski nõrk, aga õnneks on seda ka paljud teised väikeinvestorid :-) Heaks näiteks oli Tallink, mis minu valitud kriteeriumidele üldse ei vastanud (ajaleheuudised juhtkonnast, pangast saadetud reklaam, turismi trendid, üldine kõmu, firma varade ja aktsia hinna mittevastavus) Jälgin LHV foorumit alates selle algusajast (kasulikud tählepanekud, üldine meeleolu). Teiste soovitusi ei kuula, otsustan ise. Enda veaks pean liigset argust. Kuid alates 1999.a. ei ole seetõttu ka veel kordagi kaotanud. Kuigi jah, võita oleks olnud ka rohkem võimalik. Olen jälginud mängu alates Tallinna Börsi tekkimisest, kuid mul ei olnud siis vaba raha. Ise praegu Baltikumi turult väljas. Oman praegu vaid Venemaa aktsiafondi osakuid. Tahaks investeerida ka mõnda fondi, mis tegeleb Aasia piirkonnaga Hiina? Jaapan? Võimalik, et ka Euroopas vanuritele-pensionäridele teenust pakkuvatesse firmadesse (meditsiin, hooldus) Aasia, Euroopa ja Ameerika aktsiaid ei ole niipea plaanis otse osta - liiga kallis teenustasu väikeste koguste jaoks. Tulevikus ehk katsetan ka optsioonidega, kuigi kardan näppe kõrvetada. -aktsiate likviidsus (kui palju tehakse päevas tehinguid, kui paljude erinevate inimeste käes on aktsiaid) aga kas te oskaksite soovitada mõnda investeermist käsitlevat raamatut peale nende, mis siin LHV-s üleval on? Leidub ikka. Näiteks Seppo Saario "100 igihaljast börsivihjet". Kui selle järgi käia, on võimalik päris edukalt hakkama saada. Veel üks eestikeelne raamat: Sinustki võib saada investeerija. Tallinn Valgus 1993 ISBN 5-440-01357-1 Tõlge: Vahur Lokk ja Aivo Reiner 248 lk.			OSCAR-2019
Tööstuslikud Sandwitch paneelid – kolmekihiline ehitusmaterjal, mis koosneb kahest jäigast lehest ja soojustavast materjalist nende vahel. Erineva suurusega Sandwitch paneele seintele ja katustele kasutatakse laialdaselt ehitusvaldkonnas järgmiste objektide ehitamisel: ISOBUD toodetud piirdekonstruktsioonid omavad suuri vastupidavuse näitajaid soojusülekandele, mis oluliselt vähendab kulutusi hoonete kütmisele külmal aastaajal; tarnija tehase tingimustes peale kantud polümeerist katsekattega tsingitud terase kasutamine tootmises tagab hoonele esteetilise välimuse ja pikaajalise kasutusvältuse; tuleohutuse näitajad kinnitavad võimalust kasutada ISOBUD piirdekonstruktsioone suure tulekindlusega hoonete püstitamisel ja hügieenilised näitajad – võimaluse kasutada ISOBUD tehnoloogiaid objektide ehitamisel toiduainete tööstusele. Ettevõtete grupp ISOBUD – on üks liidritest kolmekihiliste Sandwitch paneelide tootmises tööstusliku ja tsiviilehituse jaoks mitte ainult Venemaal, vaid ka Valgevenes. Ettevõtte esindajad on kohapeal paigutatud regioonides Ukrainas, Kasahstanis ja SRÜ riikides. Tootmisprotsess on koondunud põhiliselt kahele kaupade grupile: Tootja ISOBUD tööstuslikud Sandwitch paneelid on nõutud mitte ainult mõõduka, kontinentaalse kliimaga regioonides, vaid ka Venemaa ja SRÜ riikide kõige külmemates punktides. Tooted ei rikne kõrge niiskuse tingimustes, samuti argessiivsete ainete toimel. Valmis Sandwitch paneelid on kokkupanduna – seina või katuse struktuurne ühik, mis ühendab endas nii jõukarkassi, soojustajat kui ka viimistlust. Ettevõtte sortimendis on esindatud üle 15 erineva modifikatsiooni seina, lae ja katuse Sandwitch paneele erinevate soojusisolatsiooni täitematerjalidega, välise viimistluse profileerimise liikidega, paneelide paksusega ja lukkliitmike tüüpidega. Ettevõtete grupp ISOBUD toodab soojustatud ja kõrge kvaliteediga materjale paksusega alates 50 mm kuni 250 mm. Sandwitch paneelide valesti valitud paksus võib oluliselt halvendada objekti tehnilisi näitajaid, samuti suurendada kulutusi objektile. Soovitame mitte arvutada paksust iseseisvalt, vaid pöörduda abi saamiseks meie kogenud spetsialistide poole. Tootja ISOBUD metallist kolmekihiliste paneelide aluseks on täitematerjal mitmesugustest soojusisolatsiooni materjalidest: mittepõlevad jäigad mineraalvillast plaadid basaldtkiu ja energiatõhusa materjali - PIR baasil. Soojusisolatsiooni materjalide mitmesugused variandid ja soojusisolatsioonikihi paksuse muutmine teevad võimalikuks toodangu kasutamiseerinevates kliimavööndites. paneelide võrdlemisi väike erikaal kergendab nende paigaldamist ja ei nõua spetsiaalse raske tõstetehnika kasutamist; võrreldes traditsiooniliste „termokasukatega“ on paneelid vastupidavad niiskusele, kinnitatakse kiiresti paigaldatavale karkassile; Sandwitch paneelide tootmisel kasutatakse maailmas juhtival kohal olevate ettevõtete kõrge kvaliteediga materjale. Iga tootmises kasutatavate materjalide partii läbib eelnevalt sisendkontrolli vastavuseks toorainele esitatavatele parameetritele. Tootmisliinil tagatakse automaatses režiimis paneelide mitmesuguste lukkliitmike, väliste profiilide ja sisemise viimistluse vormimine, liimkompositsiooni pealekandmine, samuti vooderduste ühendamine isolatsioonikihiga. ISOBUD katkestamatu toimega Sandwitch paneelide automaatne tootmisliin tagab: kõrge tootlikkuse ja Sandwitch paneelide mitmesuguste modifikatsioonide, soojusisolatsioonimaterjalide valmistamise; Tehases ISOBUD toodetakse üle 15. seina- ja katuse Sandwitch paneelide modifikatsiooni. Meie Sandwitch paneelide hind on väiksem turu keskmisest, kuna puuduvad kulud vahendajatele (tootmine, transportimine, kulud laadijatele jne). Sandwitch paneelide müügid toimuvad otse ettevõtete grupi ISOBUD ladudest. Ehituslike Sandwitch paneelide ekspluatatsiooni tähtaeg on üle 50 aasta. Ametlik garantii – 24 kuud alates materjali kohaletoimetamise momendist tellijale. Kogu kaubal on olemas sertifikaadid ja tootja kirjalikud kohustused. ISOBUD Sandwitch paneelide kasutamisega on edukalt ehitatud palju objekte Venemaal, Ukrainas, Poolas, Leedus, Lätis, Eestis, Kasahstanis, Gruusias, Aserbaidzaanis, Türkmenistanis. Ettevõtte tellijateks on Rootsi ja Soome esindajad. Need on haldus- ja kaubanduskeskused, suured tootmis- ja põllumajanduskompleksid ja muud mitmesuguse otstarbega ehitusobjektid. Ettevõte pakub Sandwitch paneele mitmesuguse otstarbega kiiresti paigaldatavate hoonete ja arhitektuursete lahenduste laia spektri püstitamiseks. Jaotises „Meie objektid“ on esitatud mitmesugused objektid, mis on ehitatud kasutades ettevõtete grupi ISOBUD Sandwitch paneele ja soojusisolatsiooni materjale. Paneelide välise viimistlusena kasutatakse tsingitud terast mitmesuguste polümeerist kattematerjalidega, roostevaba terast, alumiiniumi ja muud. Objektide püstitamise protsessi kergendamiseks Sandwitch paneelide kasutamisega anname me üle kogu tehnilise dokumentatsiooni arvutustega ja tarnime kõik vajalikud tarvikud paigaldamiseks. Tikkpoltide abil paigaldatakse Sandwitch paneelid mis tahes karkassile, mis on kandvaks konstruktsiooniks. Võimalike liidete sulgemiseks kasutatakse fassongelemente (metallist tsingitud profiilid polümeerkattega). Liitmikud täidetakse täiendavalt tihendava materjaliga.			OSCAR-2019
"Kolm õde" ja tšehhovlikud solvumised/«Три сестры» в Драме и чеховские обиды (PM) \| Eesti Draamateater Tšehhov on öelnud: laval inimesed söövad lõunat, joovad teed, aga samal ajal otsustatakse nende saatus. Ja valetas. Ei, saatuseid otsustatakse küll, aga isegi teed ei jooda. Väsimus, ärritav nälg ja kirvendav janu, mida on võimatu kustutada – sest otsustamisel on saatus ning pole aega pisiasjade jaoks – muutuvadki just nendeks pisiasjadeks, mis annavad lõpliku hoobi. Võimalik, et just nii oli see Tšehhovi endaga – haige, hoolitsusest ilma jäetud, dieetidest kurnatud. „Kolmes ões“ tuuakse kingituseks samovar, laudki on juba ammu hommikusöögiks kaetud, aga Veršinin aina korrutab: „Juua tahaks. Ma jooksin teed.“ Ja siis veel: „Ma pole täna lõunat söönud, hommikust saadik pole midagi söönud“. Ja veel lehekülg hiljem: „Teed tahaks. Pool elu tassikese tee eest. Hommikust saadik pole midagi söönud“. Ja kui talle siis viimaks ometi teed antaks, vastab ta: „Ma ei jää teed jooma“. Tähendab, asi pole siin loomulikult mitte söögis kui seesuguses, vaid nälja ja janu metafooris. „Kolm õde“, mille on lavastanud H. Toompere jr Eesti Draamateatris, on selle Tšehhovi ehk kõige tähtsama metafoori arvesse võtnud ja just toidule üles ehitanud lavastuse parima tegelaskuju Andrei Prozorovi, tehes selle „eriliselt maitsvaks“ M. Malmsteni esituses. Rasvunud, hingeldav, jalga liipav Andrei – kolme õekese ainus vend – sööb pidevalt, sööb hoolikalt, ei sugugi ahnelt, kühveldades suhu pisikesi tükikesi. Laup kattub higiga – aga tema sööb, naine petab – aga tema sööb, sööb öösel taskulambi valgel… Nii nagu toit ei kustuta nälga, nii ei too küllastust ka elu. Üheselt on kogu see etendus elust, mis ei suuda mõtestatusega küllastada inimese olemust ega kustutada tema vaimset janu. Mind on alati segadusse ajanud „Kolme õe“ finaal. Irinale teatatakse, et just äsja on duellil tapetud tema peigmees ning juba järgmises repliigis, – midagi lahti mängimata, midagi läbi elamata – juba ta filosofeerib: „Tuleb aeg ja kõik saavad teada, milleks see kõik, milleks need kannatused…“ Ja Olga lisab: „Muusika mängib nii rõõmsalt, et tahaks elada!“ Selle vastuolu lahendavad erinevad lavastajad eri moel. Mulle näis ülimalt huvitav vastus, mille andis H. Toompere jr: õed ise ei armasta kedagi, nad pole võimelisedki armastama, nad vaid piinlevad selle janus – sestap neid keegi ei armastagi. Olga (Kersti Heinloo) ärritub ja karjub õdede peale, õigustades oma käitumist väsimuse ja peavaluga. Maša (Merle Palmiste) petab oma tahtejõuetut, igavat, silutud, väljakannatamatult magedavõitu meest (Taavi Teplenkov) ju õigupoolest samasuguse mageda, tahtejõuetu lobamoka Veršininiga (Jan Uuspõld). Armuke ja mees on sarnased, ühe juurest teise juurde visklemisel polegi nagu mõtet. Nad mõlemad on niivõrd inertsed ja passiivsed, et Maša asemel, kes nad mõlemad on kätte saanud, võiks küll praktiliselt olla iga naine. Ka Kulõgin, nagu ta ise tunnistab, oleks võinud abielluda ükskõik millise õega. Ja ka Veršinin on juba teist korda abielus. Oleks Maša vaba ja ilmutaks ta pisut rohkem energiat, oleks vaene Veršinin kogu oma ülejäänud elu filosofeerinud ja teed palunud just tema kodus… Irina (Marta Laan) on ülepea asendanud oma musikaalsusega mistahes muud örnemad tunded. Ja tema lubadust abielluda Tusenbachiga (Hendrik Toompere jr jr) võiks seletada pigem huku eelaimdusega (– noh, teadagi, seda karikat mina küll põhjani jooma ei pea). Kogu etenduse vältel seisab laval punane mootorratas. Selge, et keegi sellega kusagile ära ei sõida. Aga teda võib edukalt kasutada kušeti või lapsevankri asemel. Mootorratas on osake interjöörist, mis on kaotanud oma esialgse olemuse ja koduseks tehtud vastavalt asjaoludele. Kunstnik on Ervin Õunapuu. Kogu lavastus on suisa läbi imbunud närviliste, rahuolematute, oma õnnejanu tõttu peaaegu kurjade naiste energeetikast. Mehed ei suuda neile midagi anda peale oma vatist alandlikkuse, mittevastuhakkamise, mõttetu lobisemise. Ei, tõsi ta on, sõjaväelased veel suudavad end vähemalt täis kaanida, laamendada, mööblit lõhkuda, isegi tulistada, tanksaabastega trampida, meremehe ihupesus laua taga räusata. Aga armastuse ja kirega pole sel vähematki pistmist. Kuidas Nataša ka ei põlgaks oma kodakondseid, ometi kallistab ta neid pidevalt, musitab ja surub end nende vastu, lõkerdab naerda ja lausub samas hirmsaid julmi sõnu – ajab neid kodust minema. Ometi ei saa ta sinna midagi parata – nii väga vajab ta kallistusi, täisverelist elu, soojust, et on võimeline selle hammastega enesele kätte närima. Uus „Kolm õde“ (koos kõikide nende pretensioonidega, mida võib talle esitada: pisut veniv, pisut loid esimene vaatus, kohati mitte just kõige selgemini paigutatud rõhud) Eesti Draamateatri laval osutus ajastu diagnoosiks. Tänasele päevale kohtuotsuse langetajaks. Armastuse puudumine – selle ustava, tundelise, ennastunustava ja ohverdava, mis heidab kõik oma annid lõkkesse „lihtsalt niisama“ – ei saanud jätta mõjutamata inimeste elusid. Inimesed on vedrudena kokkusurutud: õgvenevad võitluseks, tööks, bisniseks, võimuks, eduks. Muuhulgas ka asiseks eduks armastuses: kinni krabada, äkilise rünnakuga võiduni! Aga need mõistuse ja tahte, arvestuslikud ja strateegilised võidud viivad lõppkokkuvõttes ikkagi sellesama krahhini.			OSCAR-2019
MTÜ Sina ja Mina on poliitiliselt sõltumatu mittetulunduslik eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ Sina ja Mina juhindub oma tegevuses Eesti vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, asutamislepingu otsustest ning oma põhikirjast. Aidata luua tingimused, et lastest kasvaksid iseseisvad, vastutusvõimelised ja loovad ühiskonnaliikmed. Suurendada lastevanemate ja lastega tegelejate teadlikkust asendamaks autoritaarsed kasvatusvõtted demokraatlikega ja seeläbi aidata kaasa vägivalla vähenemisele ühiskonnas. Tõsta peresuhete kvaliteeti ja ennetada laste vaimse tervise probleemide teket ning laste tänavale sattumist. Korraldab lapsevanematele ja ka teistele lastega kokkupuutuvatele inimestele (lapsehoidjad, treenerid, kasvatajad, õpetajad ja juhendajad), samuti lastele nii vabahariduslikku kui ka tööalast koolitust, lühi- ja pikaajalisi kursusi, seminare, konverentse, laagreid, õppereise ja muid ettevõtmisi. Toetab koolituse läbinuid õpitu omandamisel ja kasutusele võtmisel läbi klubilise tegevuse, interneti foorumi, küsimustele vastamise. Toodab ja avaldab ning teeb kättesaadavaks õppe- ja koolitusmaterjale ja muid trükiseid, audio-ja videokandjaid ja kasutab massiteabevahendeid oma tegevuse tutvustamiseks, teadmiste levitamiseks. Loob oma tegevuse eesmärkidest tulenevalt lepingulisi suhteid analoogsete ühingute, organisatsioonide ja haridusasutustega nii kodu- kui välismaal. Omab arveldusarveid pankades, teostab finantsoperatsioone krediidiasutustest ning sõlmib lepinguid asutuste, organisatsioonide ja eraisikutega nii kodu- kui välismaal. Astub töökorralduse otstarbel teiste ühingute ning liitude liikmeks, millel on MTÜ-ga Sina ja Mina ühised eesmärgid. 3.1. MTÜ Sina ja Mina põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine, vaid tema tegevuse põhimõteteks on: 3.3. MTÜ Sina ja Mina vastutab oma kohustuste täitmisel kogu oma varaga. Ühingu liige vastutab oma ühingu kohustuste täitmise eest varalise osaluse piires. MTÜ Sina ja Mina asutajaliikmed on asutamislepingu sõlminud isikud, kes võtsid vastu käesoleva põhikirja. MTÜ Sina ja Mina liikmeteks võivad astuda kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes tunnistavad ühingu eesmärki ja põhikirja. MTÜ Sina ja Mina toetajaliikmeteks võivad astuda kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes tunnistavad ühingu põhikirja, ja kes toetavad ühingu eesmärke ning arengut ja aitavad kaasa nende saavutamisele läbi oma tegevuse. Toetajaliige ei oma ühingu liikme õigusi. Toetajaliikmetel on õigus saada infot ühingu tegevusest ja osavõtu võimalustest. algatada kooskõlastatult MTÜ Sina ja Mina juhatusega ühingu programme. Programm on konkreetne tegevusala, millega aidatakse kaasa MTÜ Sina ja Mina põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele. 4.6. MTÜ Sina ja Mina liikmeks astumine. MTÜ Sina ja Mina liikmeks soovija peab esitama kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teatab vastuvõtmisest või sellest keeldumisest. teatama MTÜ Sina ja Mina juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha ja aadressi ning isikukoodi ning teatama uued andmed hiljemalt ühe kuu jooksul pärast nende muutumist. Kõik MTÜ Sina ja Mina liikmed võivad MTÜst välja astuda kirjaliku avalduse alusel, mis tuleb esitada juhatusele. Juhatus teeb otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest. Kes ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud ühelgi MTÜ üldkoosolekul või MTÜ poolt korraldatud üritusel. MTÜ liikme väljaarvamise otsustab MTÜ juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 1/2 juhatuse liikmetest. Juhatus teatab ühe nädala jooksul kirjalikult väljaarvatule sellekohasest otsusest. MTÜ Sina ja Mina kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus, teatades MTÜ liikmetele üldkoosoleku toimumisest ja päevakorrast hiljemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumispäeva. MTÜ korraline üldkoosolek peetakse üks kord kalendriaasta jookul. Üldkoosolek: Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui juhatus leiab selle vajaliku olevat või vähemalt 1/10 MTÜ liikmetest palub seda põhjendatult kirjalikus vormis juhatusel teha. Erakorraline üldkoosolek tuleb läbi viia ühe kuu jooksul peale sellekohase avalduse esitamist. Kui MTÜ liige soovib mingi küsimuse arutamisele võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama juhatusele mitte hiljem kui kuu enne üldkoosoleku toimumise aega. MTÜ Sina ja Mina üldkoosolekust võivad osa võtta kõik hääleõigusega liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl. Juriidilisest isikust liikme eest hääletab lihtkirjaliku volitusega esindaja. Üldkoosolek saab otsuseid vastu võtta kui kohal on üle poole MTÜ liikmetest. Juhtudel, mille kohta pole sätestatud teisiti, loetakse üldkoosoleku otsused vastuvõetuks lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustava kaaluga üldkoosoleku juhataja hääl. Erandiks on valimised, mil tuleb läbi viia uus hääletus võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel. Kui keegi hääleõiguslikest kohalviibijatest seda nõuab, tuleb hääletamine läbi viia salaja. Juhatus on üldkoosolekute ajal pädev kõigis küsimustes, mis ei ole antud seaduse või käesoleva põhikirja kohaselt üldkoosoleku pädevusse. Juhatus: Võib tööle võtta vajalike isikuid, kelle tegevus määratakse vastava juhendiga ja kes on aruandekohustuslikud juhatuse ees. Valmistab üldkoosolekule ette lõppenud majandusaasta aruande ja jooksva tegevuse majandusaasta eelarve. Esitab revidendile üks kuu enne korralise üldkoosoleku toimumist tegevuse aruande ja muud revideerimisega seotud dokumendid. MTÜ üldkoosolek valib kolmeks aastaks juhatuse, kes valib oma hulgast juhatuse esimehe. Juhatuses peab olema üks (juhataja) kuni viis liiget ühingu liikmete hulgast. Juhatuse esimees esitab korralisel üldkoosolekul aruande juhatuse tegevusest. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või vähemalt 1/3 juhatuse liikmeist. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Juhatus on otsustusvõimeline kui kohal on üle poolte juhatuse liikmeist ja nende hulgas ka juhatuse esimees või tema poolt volitatud juhatuse liige. Otsused võetakse vastu juhatuse liikmete häälteenamusega. Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantide või ekspertidena ning MTÜ Sina ja Mina liikmeid. MTÜ Sina ja Mina nimel on allkirja- ja esindusõigus kõigil juhatuse liikmetel, kui sisekorrareeglites pole sätestatud teisiti. 7.1 MTÜ Sina ja Mina vara tekib liikmete liikmemaksudest, vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, annetustest ja toetustest, koolitustasudest, trükiste müügist, tasulistest üritustest ja muudest tuludest, mis pole seadusega vastuolus ja on vajalikud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Ettepanek põhikirja muutmise ja täiendamise kohta tuleb esitada kirjalikult juhatusele. Viimane valmistab selle ette läbivaatamiseks järgmisel MTÜ Sina ja Mina üldkoosolekul. Põhikirja tohib muuta ainult juhul, kui etteteatatud üldkoosoleku päevakorras on ette nähtud põhikirja paranduste sisseviimine või täiendamine. MTÜ Sina ja Mina ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses ettenähtud korras. Otsus MTÜ Sina ja Mina tegevuse lõpetamisest võetakse vastu üldkoosolekul vähemalt 2/3 poolhäälte korral. Likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud. Peale tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist moodustab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni. Viimane teostab MTÜ Perekoolitusühing Sina ja Mina varade revisjoni ja korraldab võlausaldajate nõuete rahuldamise ning annab järelejäänud vara üle valitsuse tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.			OSCAR-2019
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "tere talv" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas piiratakse alandatakse oma inimeste sotsabi,kuna tulnukate arv suureneb ja nemad nõuavad el seaduste täitmist.ilmselt on kusagil veel vaja ohvritega õnnetust,et järeldusi teha See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "kolooniad" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas Ok. Natuke ajalugu ka. Samal ajal, kui vanad Kreeklased ja Roomlased ehitasid üles kõrgkultuure, elasid Aafriklased ikka mudaonnides. Samal ajal kui Kolumbus Ameerikasse seilas, elasid Aafriklased ikka mudaonnides. Olukord veidi paranes koloniaalajastul, kuid peale koloniaalajastut elavad nad jätkuvalt mudaonnides. Tõsi, mõned üksikud Aafrika riigid on ehk veidi arenenumad, nt Botswana (pole kohal käinud, aga nii palju kui olen uurinud). Samuti mõned Vahemereäärsed maad, nt Maroko ja Liibüa (enne platsi puhtaks pommitamist), Tuneesia ja võibolla isegi et Egiptus. Tõsi, Põhja-Aafrikas ei ela sama demograafiline seltskond kes Sahara taguses Aafrikas. Ning ega see keskmine Araablanegi üleliia intelligentne pole. Sellist jama on raske kommenteerida. Samuti on mul raske kommenteerida, missugused lupardid on 80% Sahara-aluse Aafrika elanikkonnast, see on kirjeldamatu. Olen päris hästi sealse argieluga kursis, isegi kohalik keskklass (elustandardilt umbes nagu meil siin) on ahastuses, kui peab mõne ülejäänud biomassi esindajaga kokku puutuma. Sealne keskklass ei reisi kuhugi, neil on soe, oma keel, palk 1000+ dollarit. Reisib seesama biomass, kes elab slummides. Miskipärast on sotsidel pidevalt tarvis kollidest rääkida, kui tegu on rahvusriikide hävitamisega.Lp sotsist autot. Aafrika ei ole koll, teatavasti on Aafrika koht planeedil, kus on nii eluks kõlbulikke kui ka kõlbmatuid paiku, nagu igal mandril. Aga kollid , kellega sotsäärmused pidevalt lapsi hirmutavad, on nende jaoks teatavasti valged eurooplased, kes näevad, mida sotsliberastid on riikidega teinud. Tänu avatud piiride poliitikale , on näiteks Rootsis juba sadu NOGO tsoone, kuhu isegi Rootsi politseil enam asja pole. Riikides, kuhu on migrante arutul hulgal sisse lastud, on suurenenud vägistamiste arv hüppeliselt. Kui pole toetusi ja tasuta lõunaid siis neegrid ega venelased siia ei roni, väla arvatud kes tööga teenida tahavad ja seda reguleerib turg!!! Araabia emiraatides on rahvast rohkem kui kohalikke elanikke ja seal käiakse tööl ning kui töö otsas sõidetakse tagasi oma koju sest tasuta lõunaid ega elamist seal võõrastele ei antta!!! On veel kolmas tee! Kinni keerata immigratsioonikraanid Venemaalt ja Ukrainast, mille tagajärjel on kohalikud firmajuhid sunnitud kohalikule töölisele rohkem maksma ja kõrgemate palkade tekkimisel hakkavad Soomest tagasi tulema eestlased kes seal samuti lihtsamat tööd teevad! See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "eee" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas just sama mõtlesin siin...kui ikka mustakarva inimene on nii südamelähedane,miks siis mitte temaga koos minna armsama kodupaika,kohaneda kommetega---pole vaja eda lohistada eesti külma kätte Jaa, Aafrika ei ole koll, kes ainult hirmutab Aafrika on mõrvad ja vägistamine, aga sina globalist naera, ainult ei tea kauaks seda naeru jätkub. Pärast Peapiiskop Viilma ja Kirikukogu otsust on Postimehes ja Delfis/PL-s ridamisi neegri-ja homoarmastajate soigumisartikleid, kuid kummalisel (?) kombel ei näe teistsuguseid arvamusi See keegi Sigrid, mingi multikulti koosluse ninanaine(just nii!), on oma mõttekaaslaste viginaga nii sarnane, et seda kirjaproovi pole mõtet lugedagi, kõik on pealkirjastki selge. Tekib ainult üks küsimus: kas sellised sigridid, evelinid ja muud mustalembid elavad silmaklappidega ja peaaju on neil pähklisuurune?Kas Delfi ei saaks oma lugejat sellisest meie rahva otsestest solvangutest säästa? kõige raskem on selgeks teha,et banaanid ei kuku,oma s..ei visata uksest välja ja tuleb tööle hakata.kes paadiga pääsesid on paradiisis,veel paarkümmend sugulast ja ongi kõik hästi,ainultilm on kehva,ronivad välja nagu tarakanid sooja saabudes ja sigivad-sigivad See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "World Peace" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas "Aafrika pole koll, kellega valgeid Euroopa lapsi hirmutada"-seda minagi. Kõigil meil siin ilmas on oma kodumaa, kus elada, meil armas Eesti, mida ei vaheta ühegi teise vastu, neil šoksipoistel Aafrika, elage seal ja õppige tööd tegema, siis pole vaja mängida Vahemerel paadimehi/allveesportlasi. Ära siis paku neile tasuta lõunaid ja elamist, keegi ei lähe soojast Aafikast sinna külma ja vihma kätte kus neile midagi ei anta!!! kusjuures see põgenemine algas äkki.merkel kutsus ja jamad algasid,vuntside ja habemetega lapsed saabusid sõja eest pakku.peagi pered,kadestamisväärselt kokkuhoidvad on nad küll.miks mitte tulla olesklema ja sigima kui võimalus antud oma kogemustest oli episood kus 0stukeskuses 2 peret suhtlesid omas keeles,lapsed kiskusid asju riidepuudelt maha,kuna nahavärv oli teine,siis teenendaja vaid naeratas ja tänas.kui juhtute väiksemasse poodi,olge nagu soomlased,oodake,naeratage ja siis kodus kiruge teki all,et naabrid ei kuuleks Koloniaalajastu rudimendid on rasked kaduma ja tarmukamad ja hakkajamad võtsid ise asja käsile nii mõneski juba inimväärse elu- oluga Ahvrika riigis. Ja paari aastase võitlusega ongi saavutatud nende riikide normaalne tase- jälle räpp. töötus, nälg ja ohtralt vaesust ja viletsust tootev kontrollimatu sigivus. Huvitav, mida nad seal teeksid kui valge ühiskond enam sinna tonnigi toiduabi ei saadaks, miljonitest tonnidest rääkimata.Võtame siis need töötuks jäänud spetsialistid siia oma lapsi hoidma, õpetama ja nendega mängima, karta ju polevat midagi. Et neiu Sigridil naerutuju üle läheks pole vaja muud,kui koligu mõneks ajaks näit Malmösse. Ikka mustade linnaosasse. Kui paar nädalat vastu peab,siis tulgu arvamust avaldama. soomes sama värk,aga keegiei tohi iitsatada,oled rassist ja seda kardetakse nagu tuld.samas nad maandavad end naabri peale kaebamisega,loomulikult anonüümselt,see on suur rõõm ja rahuldus,närvid korras Minul ei ole neegrite (jah, täpselt eesti keeles neegrite) vastu mitte midagi. Mul on ka mitu toredat neegrist sôpra. Aga kôikidele on parem, kui nad on oma ajaloolises asukohas. Huvitav,kui Aafrikat ei oleks koloniseeritud,mis siis oleks seal olnud?Kas inimsööjatest võsaneegrid oleksid olnud väga haritud iseenese tarkusest,oleks vedanud IT või veel innovatiimsemat maailma? Omariikluseni jõudsid aafriklased ikka läbi kolonistidelt saadud hariduse ja harituse,seltsimees Tädi Sigrid. Ametlikel andmetel on 45% aafriklasi HIV viirusega nakatunud, tegelikkuses ei tea aga seda arvu mitte keegi, siis tahaks seda nalja ja show -d näha, kuidas Eesti haigekassa momentaalselt pankrotti läheb, et jagada HIV viirust pärssivaid ravimeid, sest jagada tuleb ju kõigile majandusmigrantidele seda tasuta. See oleks ju nii, et kui paneks 20 negrillot ritta seisma, siis umbes 9 negrillol 20 -st on juba HIV viiruse kandja. Ja mis veel muid haigusi kaasa toovad, pole veel teada. Eks kindlasti räägitakse meie inemestele, et on olnud negrillo eelnevalt tehtud marutaudi ja puukentsafiliidi vastane süst garantiinse kallakuga kontsentratsioonilaagris, kus nad omavahel veelgi rohkem neid igasugu haigusi edasi annavad. Ja suhtumine naistesse on neil seal täiesti erinev, muidugi on küll regionaalsed ja suguharulised erinevused. Ma võin ainult ette kujutada Ruanda negrillo ääretut imestust, kui Eestis olles avastab ta, et pole võimalik, temale, kui meessoost isikule traditsioonilisele harjumustele tuginedes ükskõik millise naisterahvaga teha mida iganes ntx kasvõi nurgataga kiire oraalseks teha. Kõlab imelikult, aga just sellised kombed on paljudes ekvatoriaal aafrika piirkondades, millest küll neid maid tutvustavates reisibrošüürides ei mainita sõnagi. Ütleme nii, et kõik teavad, et see nii on, aga muu maailma vaatab sellele läbi sõrmede. Kui nüüd keegi ütleb, et seal on ristiusk ja islam, siis sealne ristiusul on aafrikas ainult näiliselt ristiusk ja väga kauge suhe meile harjumuspärase kristlusega, tegelikkuses on see kohutav gemüüze Jeesuse ja omade ürgjumalatega. Väga paljud misjonärid, kes sinisilmselt on läinud mustale mandrile õpetust ja jumalaarmu jagama, on üdini vapustatud ja meeleheitel.sellest jumalavallatust eluviisist, mida nad näevad ja kogevad. Umbes aastal 2004, täpselt just ei mäleta, sattusin Tartus rääkima ühe sakslasest pensionäriga, kes istus pingil Barclay de Tolly ausamba ees ja rääkis, et peaks siia Eestisse elama tulema, sest siin on ilusad ja valged inimesed, et silm lausa puhkab ja meentutab ta noorusaegu. Tema meelest oli juba siis Saksamaal kõik paigast ära. Siis ta võis olla olla ca 70 aastane väljanägemiselt, ehk siis vähemalt 1934 aastal või enne seda sündinud. Ja näete, inimene otsiski juba "viimset" pelgupaika. Ja 2004 ei osanud me veel veel siin undki näha sellest jubedusest, mis siin praegu toimub. "Arengukoostöö ümarlaud"! Järjekordne Sorose toetatud ja põhiliselt "riiginisa" otsas parasiteeriv moodustis mis õpetab kohalikke elama! Ainuke viga, et õpetamiseks tuleks omada ka praktilisi "face to face" kontakte sealse mentaliteedi mõistmiseks! "Raamatutarkusest" jääb paraku väheseks! Kuidas näiteks teha selgeks kellegile kel 16 õde-venda, et see on arulage sigimine! Tegu konkreetse looga! Vastas too tegelane mulle, et Sudaan on "suur ja lai" ja ruumi jätkub! Ja jäigi talle arusaamatuks tõsiasi, et 90%-i sellest riigist on tegelikult elamiskõlbmatu kõrb, kus tegelikult ka need samad "liivaneegrid" keelduvad elamast ning rändavad selle asemel välja "UK-sse"! Pärast suurpõlengut on Briti võimud kontrollinud ligikaudu 120 elamut, millest viimne kui üks tunnistati ohtlikuks. Juuni keskpaigas vähemalt 79 inimelu nõudnud Londoni kortermaja põlengu järel on Suurbritannia võimud hakanud uurima, kui tõenäoline on sarnaste õnnetuste kordumine ja kuidas seda vältida. Plaanis on kontrollida kuni 600 kortermaja üle riigi. Eilseks kontrollitud 120 hoone tulemused olid kõike muud kui optimistlikud: selgus, et ükski majadest ei vasta tuleohutuseeskirjadele. Paljudel on samasugune fassaadikate nagu 15. juunil põlenud Grenfell Toweril, ent rikkumisi oli teisigi.			OSCAR-2019
Eelmise aasta jõulueelsest Postimehest (23. 12) loeme “Eestit tabanud rahvastikukriisiga tuleb tegeleda viivitamatult ning see nõuab vastavate institutsioonide rajamist, kirjutab rahvastikuteadlane ja riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu”. Kohtasin dr. Uibut esmakordselt Eesti Teaduste Akadeemia koosolekul 90-date aastate alul ja kuulasin ta murelikku juttu eriti maarahva olukorra ja tervise üle. Ta on jätkuvalt, kaks aastakümmet, tegutsenud nende küsimustega. Mure põhjuseid teame hästi. Need on madal sündimus, mis pole 1990/91 langusest taastunud, jätkuv väljaränne ja – mõlemast tulenevalt, maakohtade tühjenemine. Kuna Tallinna rahvaarv veidi kasvab, ei näi poliitikud tõsiolu märkavat. Ometi olevat Eestis 50 küla, kus ainult üks elanik, tavaliselt vanem naine. Nägime sedalaadi filmi ESTDOCSil. Kui paljud külad on päris tühjad? Pärast seda, kui rahvastikuministri ametkoht kaotati, ei ole see murepunkt ühegi ministeeriumi peaülesannete hulgas. Viimane minister, Urve Palo, külastas ka Torontot. Mäletan kohtumisi Tartu College’is ja hiljem Eestis. Jaak Uibu loodab, et sügisene valitsuse vahetus ja rahvastikuküsimuste esiplaanile seadmine koalitsioonileppes, koos Riigikogu toetusgrupiga, tõotavad pööret paremusele. Loodan, et tal on õigus. Tema ettepanekuid arutatakse, varasema vaikuse asemel. Madal sündimus on väiksemal määral probleem kogu arenenud lääneilmas. Väite kohta, et inimesed ei taha lapsi, lugesin äsja, et 40 aasta jooksul ei ole soov muutunud, ent lastega toimetuleku võime küll, “cannot afford”. Meenuvad ka vastused kunagisele Postimehe küsitlusele sündimuse edendamise kohta, kus mitmest valikust sai enamuse, 55%, vastus “kõrgem palk”. Uibu andmetel oli 1990 Eestis alaealisi (kuni 17 a. vanuseid) 416,000. Vahepealse veerandsajandi vältel on see arv langenud ligi poole võrra. Selline iibe langus ohustab nii rahva jätkusuutlikkust kui majandusarengut. Pole imestada, et töökäte puudus on paratamatu, eriti, kui lisame väljarände. Et olukorda tõesti parandada, on vaja poliitikute, majandusinimeste ja tõesti KOGU ühiskonna koostööd. Minu arvates tuleks ka rahvastikuministri ametikoht taastada, nii et otsuste täideviival tasandil oleks üks asutus, mille peaülesanne ongi rahvastikuküsimused. Meie, eestlased, oleme mitmeti olnud väga edukad aga me arv on väike. Palju pole vaja, et meid rahvusliku püsimise olukorrast viia hääbumise ligidale. Side rahvastiku- ja majandusmurede vahel on ilmne ja mitmeti käsitletud. Kõrgem palk aitab nii iibe kui väljarände muresid vähendada, aga palgatõus nõuab ka majanduskasvu. Möödunud aasta viimase veerandi aegne palgakasv oli Eestis 5.7%, Rumeenias 12, Leedus 10 ja Lätis 8%. Päris kindel on, et need jätkuvad palgatõusud ei tulenenud produktiivsuse kasvust, vaid, nagu ka Eestis, pigem ärikasumite arvelt. Tegelik majanduskasv, eriti teaduspõhine, annab aga kindlama, pikaajalise aluse tõusvale rahva sissetulekule ja ostujõule. Eesti riik on oma jäärapäise eelarvepoliitikaga lõiganud oma rahva kõri ääretult väikese eelise eest – tasakaalus eelarve – sest “võlg on võõra oma”, kuigi riigivõlga võib ka teisiti vaadelda. Eesti riigivõlg on kõikide arenenud maailma riikide hulgas kõige väiksem! Laename 3% SKPst, veidi üle 600,000 euro, riigieelarve kavandatud defitsiidi katteks. See on ikka vähem kui üks kolmandik summast mida Euroopa Keskpangale aastas välja maksame. Kuni uue valitsuse otsuseni oleks minu esimene soovitus olnud tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, kasutades selleks vähemalt poolt raha. Kuna see on nüüd toimunud, ja miinimum ca 200 eurolt tõstetud 500 juurde, liigume edasi. Esimene osa oleks lisa sotsiaalkulutustele. Sinna käiks toetus esimese lapse heaks, samuti hädas inimeste lahkem aitamine ja nende töövõime suurendamise lisakulud. Haigekassa puudujääk oli möödunud aastal suur ja vastavalt lükati palju ravivajadusi ajaliselt edasi. Sellise olukorra vältimiseks ei peaks suurendama sotsiaalmaksusid, vaid andma vähemalt ajutist lisatoetust otse riigieelarvest. Kui nii saame ka arstide väljavoolu vähendada, seda parem. Üldine palkade tõus aitab muidugi kaasa ka sotsiaalmaksu laekumisele. Teine osa on hariduse ja teaduse toetamiseks, mitte varustusele ja hoonetele, vaid palkade tõstmiseks. Oluline on püüda vähendada haritlaste väljavoolu ja tõsta võimet lahkunute tagasi kutsumiseks. Siis oleks vähem välistööjõudu vaja. Kolmanda ja viimase osa pühendame kohaliku tööstuse arengule kaasa aitamiseks. Olemasolevatele struktuuridele on rohkem ressursse vaja, samuti tööstuse otsetoetusi, nagu ka eelmisel korral nimetatud. Investeeringud Eestis on veidi üle kahe miljardi euro aastas. Ca 10% lisamine ei kuumuta küll midagi üle, kuid võimaldab kiiremat arengut ja seda mitte ainult IT vallas vaid ka tootvas tööstuses. Eratööstusel otse on raske uusi investeeringuid leida, eriti Läänest, peale Ukraina sündmusi, sest ebastabiilsuse jutud peletavad investeerijaid. Riigi kaudu on see hoopis kergem. Kõik ülaltoodud toetused lähevad põhiliselt palkadeks. Seega tuleb rahast kohe 20% tagasi maksuna ja nii nagu ülejäänud 80% kasutatakse ostudeks, tuleb ka sealt 20% müügimaksuna tagasi riigikassasse. Lisame mõned aktsiisimaksud ja kiirema ringlemise ja nii ongi ligi pool kasutatud rahast tagasi. Palgasaajad ei investeeri raha välismaale. Seda teevad küll, tulumaksuvabalt, välisomanike firmad. Nõnda on võimalik laenatud 600 miljoni euro arvelt teha kulutusi miljardi eest, üle 300,000 euro igasse kategooriasse! Koos uue rahvastikuministri tegutsemisega ja “Talendid koju” jätkamisega võib see kõik tõesti aidata kindlustada eesti rahva tulevikku, kultuuri ja keelt omal maal.			OSCAR-2019
Mirjam Tally muusika ja Kristiina Ehini luule kontsert „Joon“ sarjas „Heli ja keel“ 26. IV Gustav Adolfi gümnaasiumi Mederi saalis. Esitasid Leonora Palu (flööt), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver), Silver Sepp (improvisatsioon fantaasiapillidel) ja Kristiina Ehin (sõna). Muusika ja luule põimuvad sedavõrd tihedalt, et vanasti ei paindunud keel neil isegi vahet tegema – eeposed koosnesid lauludest ja oodides jooksis ikka „laulu ilus tuline oja“. Vahetevahel võivad luule ja leelo teineteisele käe ulatada meiegi päevil. 26. aprillil kõlas kontserdil „Joon“ Mirjam Tally muusika vaheldumisi Kristiina Ehini loetud tunde- ja mõtteluulega ning Silver Sepa improvisatsioonidega „fantaasiapillidel“. Niisugune kontserdiformaat ei ole just tavaline, Muusikasõprade Selts on aga selle enda jaoks avastanud ja korraldab juba kolmandat aastat sarja „Heli ja keel“. Mirjam Tally on üks neid komponiste (kõrvuti näiteks Helena Tulve ja Märt-Matis Lillega), kelle muusikast kõneldes tavatsetakse rõhutada kõla tähtsust (seda võime lugeda ka kontserdi kavalehelt). Tean, et nii mõnigi „kõlaloojatest“ on ise sellise määratluse üle imestust avaldanud, küllap samal põhjusel, miks Arnold Schönberg ironiseeris omal ajal väljendi „atonaalne muusika“ üle – nagu ei leidu toonide või helideta muusikat, nii ei tunta ka muusikat, kus kõla oleks tähtsusetu. Kuid mida siis ikkagi peetakse silmas, kui kõneldakse erilisest rõhuasetusest kõlale? Kõige lihtsamalt öeldes tõukuvad kõlavärviotsingud äratundmisest, et õhtumaise kunstmuusika instrumendid on selle kõrval, milleks nad loodi (võrdtempereeritud häälestuses mitmehäälne muusika), sobilikud veel paljuks muuks. Rikkalikku eeskuju pakub selles osas kaugemate maade, eriti aasia kultuur. Sellele, kes siiani ei olnud veel tabanud mõtteseost Tally ja oriendi vahel, mängiti nüüd kätte eriti soodne võimalus, sest vaevalt paarkümmend minutit enne muusika- ja luuleõhtu algust Mederi saalis lõppes Estonia kontserdisaalis nn siidi ja bambuse muusikat viljeleva Hiina ansambli etteaste. Tagasivaates sulanduvad need kaks kontserti justkui mõtteliseks tervikuks ja selgitavad teineteist vastastikku. Idamaad on andnud tugevaid impulsse uuemale õhtumaisele helikunstile ega ole mõistagi seejuures jäänud ise euroopalikust puutumata. Tally muusikat kuulates võis veenduda, et tiibklaveri sisemuses keeli sõrmitsedes saab manada esile kandletaolise zheng’i helisid, tšello moondub mõnikord näppepilliks pipa ja Euroopa metallflööti võib hea tahtmise korral puhuda peaaegu samasuguse varjundirikkusega nagu bambusest hiina instrumente. Ei julge kindlalt öelda, kas Tally niivõrd selget orientaalset paralleeli taotleb, kuid siiski on ilmne, et inspiratsiooni pole ta leidnud mitte üksnes Eesti rabamaastikust või koduselt Gotlandi saarelt. Nii näiteks on pala „Veetilgas sätendab veel möödundaastane päike“ loodud flöödile, fonogrammile ja ad libitum tiibeti kelladele. Haikulikult lakoonilist loodustunnetust peegeldavad tema teiste teoste pealkirjad, olgu need kantud oma luulelennust või Kristiina Ehini poeesiast: „Erinevad vihmad“ ehk „Different Rains“ (vihje Steve Reichi teosele „Different Trains“), „Lindude seltsis“, „Soe elu jäämäe jalamil“ (esiettekanne). Kõige paremini avaldub Tally muusika omapära nendes palades, kus ta erinevalt enamikust teistest praegusaja „kõlaloojatest“ on avastuslikud mängutehnikad ja vormivoolavuse ühendanud postminimalistlikult selge pulsiga. Seda suunda esindab näiteks kontserdi nimilugu „Joon“ (2006), kus käega klaveri kõlakorpuses trummeldatud kobarakordid põimuvad tšello flažolettide ja flöödi mitmesuguste erivõtetega. Üks võimalus on nihutada pillide piire, kuid niisamuti saab rakendada muusade teenistusse objekte, milles oskab muusikainstrumendi ära tunda ainult väga vilunud silm. Viimati nimetatud teed kõnnib Silver Sepp, kes näitas oma seekordseski etteastes, kuidas pillina on võimalik tarvitada peaaegu kõike, alates jalgrattakodaratest ja naeltega puupakkudest kuni päris hariliku pudelitäie joogiveeni. Tarvitseb vaid ühendada pooleteistliitrine Värska mikrofoniga ja püüda selle mulksuv heli kajamasinasse – ning olemegi saanud säästueelarvega basstrummi ja ühtlasi omamaise improvisatsioonilise vaste Tan Duni „Matteuse veepassioonile“. Sepa folk suudab köita erinevat publikut: isegi need, kelle kõrvu kuuldu ei paita, leiavad sellest kui omamoodi teaduslaborist nii mõndagi intellektuaalselt huviväärset. „Joon“ sobis eksperimentaalse muusika- ja kirjandusõhtu pealkirjaks suurepäraselt, sest vähesed sõnad on poeetiliste seoste poolest rikkamad: sirgjoon, ringjoon, kõverjoon, lõikejoon, katkendjoon, finišijoon, rindejoon, noodijoon, piirijoon, pöörijoon jne. Selles kõlab ühtaegu nii piiritletus kui ka piirideülesus. Loobugem siinkohal määratlemast, kuidas ühinevad need ja paljud teised jooned Tally, Ehini ja Sepa loomingus. Küll aga tõdegem, et kõige tähtsam on neil olemas – kõik nad oskavad ajada oma joont. Uue nimetaja otsingud aastal 2000+n. Lisandusi eesti kunstiloole. Toimetanud Andreas Trossek. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Tallinn 2006. Andreas Trosseki koostatud ja toimetatud õbluke brošüür kätkeb endas möödunud aasta novembris peetud ettekannete päeval “Roheline, toores ja lõikamata. Noor Eesti kunst uue sajandi alguses” esitatud ettekandeid. Neidki tasuks vaadata kui lisandusi samas esitletud Karin Laansoo koostatud portreeraamatule “22+. Noored Eesti kunstnikud”, mis, olgu siinkohal öeldud, pole küll kusagilt kandist analüütiline, pigem dokumenteerivalt kunstnikekeskne, ent samas küll hästi kujundatud (Indrek Sirkel). Ma ei tea, kui tõsiselt peaks üldse võtma seda noorte kunsti küsimust, sest õigupoolest olen alati arvanud, et see on väga tinglik ning konstrueeritud küsimusepüstitus. Justkui mingi väljavabandus, et natuke juba ollakse, aga päriselt veel mitte. Või näide teisalt – mis on noorte teadus, kas see erineb millegi poolest siis päris teadusest? Eks nii ole ka kunstiga. See on lihtsalt eaküsimuse kunsti või teadusesse ülekandmine. Muidugi tulevad uued põlvkonnad, kes – kui õnneks läheb – tulevad oma näo ja uute küsimuste ning vastustega neile, aga see on asjade üsna loomulik käik. Mõnikord tullakse aplombiga ja bravuurikalt, eesolijaid eitades, et siis tasahilju ise end sisse seada etableerunud ühiskonna mugavates kohtades, jäädes ebamäärase kartusega ootama taganttulijaid. Kas mäletate viimastest aastatest meie nooremate kunstnike jõulisi manifestatsioone? Mulle küll ei tule ette. Ma võin aru saada nooremate kriitikute katsetest (eks sellest räägigi nii “22+” kui vaadeldav kogumik) hakata sihipäraselt meedias esile tooma oma põlvkonnakaaslasi või nagu seda kenasti sõnastab Anneli Porri, rääkides uue kunsti hindamise indikaatoritest, peitub siin saladus “kuraatorite-kriitikute ja noorte kunstnike vahelise koostöö sujuvuses”. Seda enam, et nii vaataja kui kunstnik kannatavad “napi suhtekorralduse käes”, kus siis “kriitik/teoreetik peaks ideaalses mõttes moodustama puhvertsooni autori ja publiku vahel, millele saaks toetuda, kui vahetu kommunikatsioon välja ei tule, st kumbki ei saa aru, mida temalt parajasti oodatakse või tahetakse. Ja millest üldse jutt käib.” See on hea algatus. Eriti just praeguses olukorras, kui, nagu kirjutab Elin Kard, “kunsti suuremateks mõjutajateks saavad majanduslik pragmatism ja konkurentsivõitluse battleground”. Nii see on. Kard arvab, et selline situatsioon sunnib kunstnikke juba loometee alguses ennast määratlema “kas eeskätt võimalikult suurele publikuhulgale meelepärase “kauba” loojana või siis “riskigrupi” liikmena, millega kaasneb võimalus jääda virelema sümboolsesse getosse nimetul ääremaal”. Siin Kard liialdab, sest, kui kasutada finantsmaailma keelt, siis suurde publikuhulka investeerival kunstnikul on risk küll väiksem, ent seda on ka fondi enda tootlus. Suurem risk, st enda positsioneerimine “riskigrupi” liikmena, võib kalkuleeritud müügistrateegia ja hästi korraldatud avalike suhete (kuraatorid/kriitikud, hea galerii jne) puhul tagada maksimaalse tootluse. Pole vaja lasta tekkida illusioonil, et meie noored kunstnikud, mida nad ka ise ei arvaks, toimiksid kusagil väljaspool jäigalt paika pandud kolmiksidet kauba tootja – vahendaja – ostja. Turundus tagab, kas ollakse edukas kunstnik või mitte, tehku kunstnik ükskõik mida. Kapitalistlik turg neelab kõik, kui tekitada nõudlus, ja seda peaksid noored kuraatorid/kriitikud esmajoones õppima. Ehkki see võib olla tüütu ja igavavõitu nagu see kunstki, mida nad siis vahendavad. Kaido Ole esitab nimekirja 325 inimese nimega, kes on aastail 1948 – 2005 lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna. Seda pole palju. Ja imestama ei pane ka see, et seal on terve hulk nimesid, kellest pole kuulnudki. Seegi on loomulik, sest hoopis veider oleks, kui kõik need, kes on seal õppinud, oleksid end realiseerinud tuntud maalijatena. See oleks isegi hirmuäratav. Küll on Ole tekstis üks mõttekäik, millel võiks peatuda, ehkki ka see pole kes teab mis uudne. Nimelt ei tulevat suur hulk inimesi, kellest võiks saada väga head kunstnikud, Eestis kunagi kunsti õppima, sest nad arvavad endil selleks puuduvat sobivad eeldused (näiteks ei oska joonistada jne). Paraku tulevad aga need, kes oskavad küll mingil määral joonistada ja maalida, kuid kel pole kunstniku haaret ja kellest saavad “tulevased dekoraatorid-klienditeenindajad”. “Kunst,” kirjutab Ole, “ei ole sellisel tasemel rakenduslik eriala, see kõlbab rohkemaks!” Vaja oleks hoopis mõtlejaid! Kus neid meil siin Eestis vajaka poleks? Ma ei ole kindel, et tugev joonistamisoskus kunstiakadeemias üleliigne oleks, sest kui see traditsioon korra kaotada, saab selle taaselustamine hiljem väga vaevaline olema. Lihtsam oleks ju kooli vastu võtta neid, kel joonistamise ja maalimise oskuse kõrval on eeldusi ka isepäraseks mõttetegevuseks. See on võimalik, seda näitas ka 325 isikuga nimekiri. Lisaks nimetutele on kogumikus veel Rael Arteli lühike lugu viimasest fotogeneratsioonist ning Kristjan Mändmaa oma uutest headest disaineritest. Nendest tahakski siinsel vaikuse ääremaal ainult head rääkida – ei ülemäärast epateerimist ega midagi, lihtsalt hea ja korralik töö.			OSCAR-2019
Päris nii laialt esitatud küsimusele me õigupoolest vastust ei otsinud – piirdusime kliinikumi tööeluga. Üsna täpselt saame siiski hinnata seda, milline oli olukord meie möödunudsügisese töötajate küsitluse aegu (29.09–16.10.2015). Meenutagem, et see oli aeg, kus me veel ei teadnud käesoleva s.t 2016. aasta haigekassa lepingute suurust ja sellest tingitud majandamisolusid. Lootsime enamat ja sellele lootusele andis tuge ka kaheks aastaks sõlmitud töörahu meditsiinitöötajatega. Küsitluses uurisime rahulolu erinevate tööelu aspektidega, samuti seda, mis töötajaid motiveerib ja kuidas nad hindavad juhtimist Kliinikumis. Ankeedile sai vastata nii interneti teel (e-posti aadressile saadeti vastavasisuline link) kui ka paberankeete täites. Vastused olid anonüümsed ning kokku laekus ankeete 1506-lt töötajalt, mis moodustab ligikaudu kolmandiku töötajate koguarvust. Uuringuandmed töödeldi SPSS programmiga. Tulemusi saab kõrvutada eelmise rahulolu-uuringuga, mis viidi läbi 2013. aastal. Kõige suurema üldistusena võib öelda, et kliinikumi töötajad on ligikaudu sama rahulolevad kui meie patsiendid – mõlemal juhul on üldhinnang „väga" ja „üldiselt" rahul vastusevariante kokku võttes üle 90%. 88% töötajatest soovitaks töökohta kliinikumis ka heale sõbrale. Üsna samasugune protsent patsientidest soovitaks ravi kliinikumis ravi vajavale heale tuttavale. Erinevus on siiski selles, et „väga" vastusevariandi valinud patsientide vastanute hulk on mõlemal puhul märgatavalt suurem. Vaadates erinevaid töötajate gruppe, tuleb nukralt nentida, et jätkuvalt on vähem rahul need, keda ka jõukates riikides oodatakse. Kes koduste oludega leppima peavad, need ka rohkem rahul on (vt joonis 1). Aga ega rahulolu üldine tase polegi niivõrd kõnekas kui just tööelu erinevate aspektide seos üldise rahuloluga. Nagu ka varem, kasutasime selle seose ilmestamiseks rahulolu-mõjususe graafikut (vt joonis 2). Sellel graafikul iseloomustab x ehk püsttelg rahulolu (väga rahul olnud vastajate määr) ja y ehk rõhttelg mõjusust (korrelatsioon üldise rahuloluga). Graafik jagatakse neljaks suhteliseks väljaks. Suurema mõjususega (paremal pool asetsevaid) aspekte peetakse olulisemaks. Sellisel puhul nimetame strateegilisteks tugevusteks suure mõjuga aspekte, millega ollakse ühtlasi ka rahul (joonisel ülal, paremal). Strateegilised parandusvaldkonnad on suure mõjuga aspektid, millega ei olda rahul (joonisel paremal, all). Niisiis on kliinikumi tugevused meditsiinisektorile iseloomulikul moel töö sisu ja töö- ja ametikoha prestiiž. Rahulolu tõstmiseks peaksime parandama töö tasustamist, erialase arengu võimalusi, töökeskkonda ja juhtimist. Töö tasustamine on pideva läbirääkimiste objektiks ja ootused siin ületavad kaugelt võimalusi. Kui kunagi kaugemas tulevikus palgatasemed ümbruskonna riikides ühtlustuvad, küllap siis ka rahulolu paraneb. Sinna on paraku veel pikk tee. Erialase arengu võimalused on otsestes seostes koolitusvõimalustega. Kahjuks ka siin suurt ja kiiret hüpet loota pole. Kasinad olud seda märkimisväärselt suurendada ei luba. Päris koolitamata me siiski ka pole. Töökeskkonna parandamine on lihtsam ja suure hüppe tegime kohe pärast küsitlusperioodi lõppu – avati terve uus korpus. Ehk siis järgmisel korral võime juba teatavat paranemist selles osas loota. Juhtimise ja motivatsiooni kohta olid ankeedis lausa eraldi küsimusteblokid, neid nüüd lähemalt vaatamegi. Ka motivatsiooni vaatame nö motiveerituse-mõjususe graafiku alusel (vt joonis 3). Ehk siis suurem motiveerivus püstteljel ja suurema mõjususega (korrelatsioon taas üldise rahuloluga) rõhtteljel. Motivatsiooni aspektid jagunevad rühmadesse, kus strateegilisteks tugevusteks on sisemine motiveeritus, selged eesmärgid (veel kaks aastat tagasi oli see vähemõjus asjaolu). Parendusvaldkondadeks on õiglane kohtlemine, tööks vajaliku info kättesaadavus ja võimalus mõjutada töö korraldust. Võrreldes eelmise küsitluse tulemustega ei ole õiglasest kohtlemisest kujunenud nii tugevat positiivset aspekti, kui soovitud. Siiski on õiglase kohtlemise tegur kaotanud mõnevõrra oma mõjusust ja pisut on paranenud ka motiveerimise tase. Tööks vajaliku info kättesaadavus ja võimalus mõjutada töö korraldust, on mõlemad otseselt seotud juhtimisega vahetu töökorralduse tasandil. Ka need kaks probleemi on kaotanud pisut oma „põletavust", aga siiski selgelt parendusvaldkondade hulgas. Enne nende osas järeldustele jõudmist vaatame siiski veel juhtimist puudutavaid küsimusi. Selles küsimusteblokis vähendasime oluliselt küsimuste arvu – kui eelmine kord püüdsime eraldi hinnangut saada erinevate juhtimistasemete kohta, siis saime õppetunni, et töötajad neil vahet teha ei taha – kõik, mis „kõrgel ja kaugel" suurt korda ei lähe, oluline on see, mis toimub „siin ja praegu". Niisiis puudutasidki need küsimused vahetut juhtimist. Analüüsimeetod taas seesama, juhtimis-mõjususe graafik. Üsnagi ilmekaks tuleb pidada asjaolu, et siin meil strateegilisi tugevusi ei ole – vähesed aspektid, millega rahul oldi, on vähemõjusad. Enamus aspekte on sellised, kus me peaksime püüdma paremad olla. Ehk siis nimetades: töö õiglane jagamine, konfliktide lahendamine, töötajate tunnustamine, töötajate ettepanekutesse tõsiselt suhtumine, töötajate kohtlemine lugupidavalt. Kõigi ülaltoodud asjadega hakkamasaamine ongi igapäevase juhtumise sisuks. Juhtimisoskuste põhiteadmised ei kuulu ei tavapäraste meditsiinivaldkonna koolituskavade hulka ja nii kipuvad meie juhid olema iseõppijad-improviseerijad. Ilmselt on käes aeg neid oskusi täiendkoolituse tasemel meie juhtidele pakkuma hakata. Sellest võidaks loodetavasti töökliima kogu kliinikumis. Eelmise küsitluse järel töötasime välja „Kliinikumi hea tava". Sel korral tundsime huvi, kui paljud töötajad olid sellega tuttavad. See peaks olema personaliruumides kõigile nähtav – me vähemalt loodame nii – ja abiks erinevate olukordade lahendamisel. Kokkuvõttes võib öelda, et kaks kolmandikku vastanutest oli sellega tuttav ja lausa kolmandik arvas, et sellest on ka abi olnud. Tore, et see ettevõtmine tühja pole läinud ja tuleb loota, et abi sellest tasapisi suureneb.			OSCAR-2019
Enamus riigile kuuluvad ettevõtteid omavad oma tegevusvaldkonnas olulist turupositsiooni ja liidrirolli. Samuti ei saa kurta riigile kuuluvate ettevõtete majandustulemuste üle, kui mõned üksikud näited tähelepanuta jätta. On aga selge, et rahvusvahelises konkurentsis läbilöömine nõuab pidevaid investeeringuid teadus- ja arengustegevusse (T&A), mistõttu peaks ka riigile kuuluvate ettevõtete arendustegevus olema senisest süstemaatilisem ja mahukam. Seni on üheks suurimaks komistuskiviks olnud ärisektori ja teadusasutuste puudulik koostöö. Eesti kõrgkoolides tehakse palju teadusuuringuid, mis ei leia aga tihti rakendust majandustegevuses. Samal ajal on ettevõtetel puudulikud teadmised ja vahendid innovaatiliste tööprotsesside, teenuste ja toodete välja arendamiseks. Äri ja teadus on tihti nagu kaks paralleelselt rööbast, mis kunagi ei ristu. Riigiettevõtete ja kõrgkoolide koostööst on Eestis ka positiivseid näiteid. Eesti Energia teeb mahukaid investeeringud põlevkivi suuremaks väärtustamiseks, kuhu on aastaid kaasatud inimesi Eesti teadusasutustest. Riigi Kinnisvara AS alustab koos TTÜga energiatõhusa demomaja projekti, millest sünnib loodetavasti palju uut teadmist energiasäästlike ehitusmaterjalide ja insenertehniliste lahenduste osas. Aga millised on Eesti Raudtee, Tallinna Sadama või Lennuliiklusteeninduse T&A projektid ja investeeringud? Kas omanik ehk riik on seda neilt üldse kunagi oodanud? Ja kui need projektid on ka olemas, tuleks nendest palju rohkem avalikult kõneleda, et innustada teisigi ettevõtteid ja kõrgkoole koostööle. Innovatsioon ei tähenda pelgalt uute kõrgtehnoloogiliste toodete välja mõtlemist. Innovatsioon võib sündida ka äärmiselt traditsioonilistes tegevusharudes, kas või seniste sisse kulunud tööprotsesside kaasajastamises ja heas mõttes pea peale pööramises, mis võib viia palju parema tulemuse. Riigile kuuluvad ettevõtted ei ole ainult dividendimasinad, neil kõigil on mingi lisandväärtus ja erimissioon. Olla oma tegevusvaldkonnas teadus- ja arendustegevuse veduriks peaks olema üks loomulik osa sellest missioonist. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgiks T&A investeeringute mahu kasvatamist 2015. aastaks kahe protsendini SKP-st ja 2020. aastaks kolme protsendini SKP-st. Sealjuures riigi osakaal oleks 1% ja erasektori osa 2% investeeringute mahust. Kui suur peaks täpselt olema riigile kuuluvate ettevõtete T&A tegevuste rahaline maht on põhjalikuma analüüsi küsimus. Aga 5% ettevõtte puhaskasumist arendustegevuseks investeerida poleks kindlasti ülejõu käiv eesmärk. Gümnaasiumi lõpetamine ja kõrgkooli astumine on kindlasti noore inimese elus üks pingelisemaid ja olulisemaid hetki. Ajakirja Reformikiri palvel panin kirja mõned mõtteterad, mis võiks edasiste õpingute osas noortel pingeid leevendada ja valikud lihtsamaks muuta. 1) Ära ennast hulluks mõtle. Ülikooli ja eriala valik ei ole pöördumatu otsus, mida poleks võimalik hiljem muuta. Tänapäeval võid uuesti kõrgkooli minna ja eriala vahetada terve elu. Kui sel suvel valik ei õnnestu, siis juba aasta pärast saad uue võimaluse. Eksimatuid inimesi pole olemas, tähtis on igast kogemusest midagi tarka kõrva taha panna. Parem juba nooruses riskida ja ringi vaadata, kui pensionieas kibestunult tõdeda, et sai elu aeg valel erialal tegutsetud. 2) Vali eriala oma südame, mitte moevoolu järgi. Ära lase ennast liigselt mõjutada hetke trendidest oma tulevase eriala valikul. Õpi seda, mis on sinu jaoks kõige põnevam ja milles sul on teatud eeldused. Inimene, kes armastab oma tööd, jõuab tippu ja on õnnelik igal erialal. Tööturg ei vaja tuhandet keskpärast juristi või politoloogi, tööturg vajab tipptasemel spetsialiste, kes suudavad eristudes luua teistest kõrgemat lisandväärtust. 3) Välismaale minek ei ole paradiisi sattumine. Välismaale õppima või töötama minek on kindlasti huvitav ja kasulik väljakutse, aga ei tasu mõelda, et ainult Eestist eemal on võimalik karjääri teha ja hästi elada. Eesti on küll väike riik, aga seda paremad on siin võimalused tippu tõusta ja kogu riigi arengutele mõju avaldada. 4) Edu tuleb raske tööga. Ülikooli saamisega ei lõppe sinu pingutuste rada. Samamoodi ei lõppe sinu hariduselu ülikooli diplomi saamisega. Edukad on need inimesed, kes õpivad läbi oma elu, kes pingutavad teistest rohkem, kes on valmis kõrgemate eesmärkide nimel oma mugavust ohverdama. 5) Ole ambitsioonikas ja optimistlik. Sea endale kõrgeid sihte ja tööta nende nimel. Võta ebaõnnestumist kui parimat õppetundi. Noorus on muide parim aeg erinevate asjade proovimiseks, mis annab sulle suurepärase võimaluse leida üles enda trumbid globaalses olelusvõitluses. Ja mis väga tähtis – ole sõbralik ja rõõmsameelne – sest sellised inimesed on igas seltskonnas hinnatud ja maailmas edukad. Maailmas on küll palju edukaid inimesi, kes on jõudnud tippu head haridust omamata, aga veel rohkem on maailmas inimesi, kes on jõudnud tippu tänu heale haridusele. Vahet pole, mida sa õpid või kus sa õpid – haritud inimesel on alati rohkem uksi valla kui harimatul. *Isiklikud õpikogemust pärinevad TTÜst, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Turu Ülikoolist Soomes ja EBSi Juhtimiskoolituse Keskusest.			OSCAR-2019
Cherryville on paeluv koht, kust igaüks leiab enda jaoks midagi huvitavat. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Austraalia veinikeskus ja Adelaide'i botaanikaaed. Populaarsete ja meeldejäävate turismiobjektide hulgas on ka Lõuna-Austraalia kunstigalerii. Ükskõik kas reisite töö asjus või puhkama, Cherryville on täis hotelle igale maitsele. Kui sinu sihtkoht on Cherryville, ootab sind Hotels.com saidil 1848 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 40%. Tubade hinnad alates 13 EUR/öö. Allpool näete, millise kategooria hotelle Cherryville ja selle lähipiirkond pakub. Johann Baptist Strauss (25. oktoober 1825 Sankt Ulrich Viini lähedal – 3. juuni 1899 Viin) oli Austria kapellmeister, viiuldaja ja helilooja. Omanimelise muusikakoolkonna looja. Viini klassikalise opereti mainekamaid esindajaid. Pärit kuulsast Viini muusikute ja tantsuorkestri omanike perekonnast. Vanavanaisa oli ungari juudi soost. Fakt, mida natslikul Saksamaal varjati, et viljeletav aarjalisuse kampaania ei kahjustaks Johann Straussi loomingu esitamist. Isa Johann Strauss I (1804–1849) käis mängimas Inglismaa kuninganna Victoria kroonimispidustustel. Vennad Josef (1827–1870) ja Eduard Strauss (1835–1916) olid mõlemad tuntud muusikud, dirigendid ja heliloojad. Isa oli vastu, et poeg Johann astuks tema jälgedes, ning soovitas tal hakata pankuriks. Muusikaõpingud said alata, kui Johanni isa lahkus perekonnast armukese Emilie Trampuschi juurde, kes igati innustas Johanni muusikaõpinguid. Tänu sellele toetusele sai Johann isa eest salaja õppida Viinis isa orkestri liikmete Franz Amoni ja Joseph Drechsleri juures viiulit. Kontrapunkti- ja harmooniaõpetust sai ta aga professor Joachim Hoffmanni erakoolis. 19-aastaselt debüteeris Hietzingi Dommayeri kasiinos oma väikese tantsuorkestriga. Sellega kujunes ta otsekohe isa kõige tõsisemaks konkurendiks. Nende rivaalitsemine tõusis haripunkti 1848. aastal, kui nad mõlemad olid haaratud Rahvaste kevadeks nimetatud revolutsiooniga, mis Austrias pani rõhu pärisorjuse kaotamisele. Isa ja poeg toetasid erinevaid poliitiliselt võitlevaid pooli. Johann II muutus kiiresti tuntuks Viini tantsusalongide ja tantsumuusikaheliloojate juhtfiguuriks. Pärast isa surma ühendas isa ja enda orkestri, mis sisuliselt domineeris Viinis. 1863 sai Hofballmusikdirektor'i ametliku nimetuse. Juhatas aastatel 1856–1865 igal suvel Tsarskoje Selo raudteekompanii kutsel Venemaal Pavlovskis suvemuusikakontserte. Käis 1867 oma orkestriga kontserdireisidel Pariisis ja Londonis. 1872. aastal esines suure menuga Bostonis ja New Yorgis, kus peamiseks tõmbenumbriks oli tema valssidest koostatud popurrii "Manhattan Waltzes". Juhatas ka Bostonis nn „Monsterkontserti”, kus tema taktikepi järgi musitseeris korraga üle 1000 muusiku. Teenis kolme Ameerika kontserdiga tolle aja kohta suure, 4500-dollarilise honorari. 1868 komponeeris esimese burlesk-opereti "Die lustigen Weiber von Wien" ("Viini lõbusad naised"), mille muusika ei küündinud Viini tantsusaale vallutanud valssideni. Operett jäi esitamata. Kuna sel ajal valitsesid Viini muusikateatrites Jacques Offenbachi operetid, soovisid teatridirektorid saada samasuguseid rahvalikke tükke oma heliloojatelt. Teatridirektorid ja eriti abikaasa Jetty julgustasid maestrot operetikatsetusi jätkama. Võttis esialgu aluseks Offenbachi buffo-ooperi mudeli, kuid täiendas seda Viini kõrgemale seltskonnale meelepärase lõbujanu, kommete ja nende sentimentaalse eluviisi elementidega. 1871 valmis 45-aastasel heliloojal operett "Indigo und die vierzig Räuber" ("Indigo ja nelikümmend röövlit"). Selle hea muusika ei kompenseerinud nõrka libretot ning teos sisuliselt ei meeldinud Viini publikule. Naasnud Ameerika ringreisilt Viini, võttis käsile uue opereti. Selleks oli "Carneval in Rom" ("Karneval Roomas"), kuid seegi oopus ei osutunud eriti edukaks. Alles kolmas operett "Die Fledermaus" ("Nahkhiir") oli täistabamus ning sai Viini klassikalise opereti nurgakiviks. Kriitikud ülistasid, et Viini 19. sajajandi operetilooming on saavutanud oma tipu. 1868–1997 komponeeritud operettidest jäi üks esitamata ja kahe kohta on koostatud vaid kavandid. "Die Fledermausi" kõrval on aegade proovile vastu pidanud "Der Zigeunerbaron" ("Mustlasparun") ning mitu korda ümber tehtud "Eine Nacht in Venedig" ("Öö Veneetsias"). Vähemat tähelepanu on pälvinud "Das Spitzentuch der Königin" ("Kuninganna taskurätik") ja "Ritter Pázmán" ("Rüütel Pázmán"). Abiellus 1862. aastal lauljanna Henriette (Jetty) Treffziga (1818–78), kes oli arvestatav loomingule õhutaja. Pärast Jetty surma abiellus kuue nädala pärast Angelika Dittrichiga, kes ei pidanud muusikast midagi, mistõttu see abielu lahutati 1882. aastal. Kolmanda abielu sõlmis ta 1887. aastal endast 31 aastat noorema 21-aastase lese Adèle Deutsch-Straussiga, kelle õhutusel sündisid muu hulgas operetid "Der Zigeunerbaron" ja "Waldmeister" ning valsid "Kaiser-Walzer", "Kaiser Jubiläum" ja "Klug Gretelein". Põdes kopsu- ja rinnakelmepõletikku, mis põhjustas ta surma 73-aastasena. Elu viimastel nädalatel tegeles balleti „Tuhkatriinu” lõpetamisega. Johann Strauss II on maetud Viini keskkalmistule. Straussi muusika on olnud katkematult rahvusvaheliselt populaarne. See kõlab iga aasta Viini uusaastakontserdil kõrgelt koteeritud orkestri Viini Filharmoonikud esituses, mida on läbi aegade juhatanud sellised maailmakuulsad dirigendid nagu Willi Boskovsky, Herbert von Karajan, Carlos Kleiber, Lorin Maazel, Zubin Mehta, Riccardo Muti, Mariss Jansons, Georges Prêtre jt. 1987. aastal asutas hollandi viiuldaja ja dirigent André Rieu Johann Straussi nime kandva orkestri. Kaks muuseumi Viinis on pühendatud Johann Strauss II-le ja tema perekonnale. Need on Viini muuseum Praterstraße 54, kus Strauss elas alates 1860. aastast, ja Strauss Museum Müllnergasse 3, kus on ülevaade kogu Strausside perekonna tegevusest ja ajaloost. 1922. aastal tuli käibele esimene Strauss II portreega 50-šillingilise väärtusega postmark. 1949 lisandus helilooja 50. surmaaastapäeva ära märkiv ühešillingiline ja 1975. aastal 150. sünniaastapäeva tähistav 4-šillingiline postmark. Johann Strauss II portree on 1960. aastal käibele tulnud 100-šillingilisel rahatähel ning 150-šillingilisel (1975) ja 50-šillingilisel (1999) mündil. 1921. aastal avati Viini Stadtparkis Johann Straussi monument. See on tänapäeval turistide fotografeerimise meelisobjekt. Coburgis on alates 1987. aastast Johann Straussi mälestuskivi. 2003 püstitati Pavlovskisse Straussi „Vene ajastu” mälestusmärk. Tianjinis (Hiinas) on endises Austria-Ungari koloonias Straussi skulptuur. Pariisi 10. linnaosas on Johann Straussi nimeline väljak. Alates 1891. aastast on Eesti viies teatris esitatud seitset Straussi operetti või tema muusikast koostatud pastišši 36 lavastuses: Strausside perekonnast ja nende liikmete loomingut käsitlevaid filme on aegade jooksul tehtud arvukalt:			OSCAR-2019
Kes on parimad müügiinimesed, kelle soovitustes praktiliselt keegi ei kahtle ja kes müüvad ilma igasugust vastupanu kohtamata? Osad tippmüüjad? Kindlasti. Kui arstid jätavad kõik need tegelased kaugele seljataha. Arstid ütlevad sulle, mida teha ja sa teed seda ilma igasuguse mokaklobinata. Kas sa oled oma arstilt küsinud mingit teist rohtu selle asemel, mida ta on sulle määranud? Ilmselt ei. Ta kirjutab sulle mingi antibiootikumi või muu asja välja ja sa tormad apteeki seda ostma. Tehing tehtud. Oled kunagi kuulnud sellist vastuväidet? “Me otsustasime kasutada sind kui müügiprofessionaali, et end antud valdkonna spetsiifikaga rohkem kurssi viia, kuid me ei kavatse sinu soovitusi mitte kunagi lõpliku tõena võtta. Seda juba sellepärast, et sa tahad ainult oma kaupa ja teenuseid meile maha müüa ja selletõttu ei ole sa objektiivne. Lisaks saad sa iga müügi pealt komisjonitasu!” Arstidel ei ole seda probleemi. Nad panevad kogu oma “müügi” selliselt üles, et kellelegi ei teki kõhklusi nende soovituste osas, mida nad sulle jagavad.. Sa võid olla omas valdkonnas parim, aga sa aga lähed arsti juurde, siis teda see ei huvita ja rollid vahetuvad. Sa lähed kohale varakult, mõni minut varem. Sa ei taha hiljaks jääda, erinevalt müügikohtumistest, kuhu su kliendid hilinevad või üldse kohale ei ilmu. Sa lähed registratuuri ja maksad vastuvõtutasu. Sul käsitakse täita paberid või esitatakse küsimusi, tihti mornil ja “jälle üks tülikas patsient” toonil. Sa ei vaidlusta seda, vaid oled tänulik, et sind üldse teenindatakse. Siis sa lähed oma väljakutset ootama. Tihti läheb aeg kolmveerand tundi üle ja sa pääsed sisse palju hiljem kokkulepitud ajast. Sa ei kobise ega heida ette enda aja raiskamist, vaid ootad kannatlikult. Siis kutsutakse sind sisse. Arst vaatab sind külma pilguga pealaest jalatallani ja küsib: “Mille üle te kurdate?” Ja sa räägid oma probleemist. Arst ütleb vastuvaidlemist mittesalliva hääletooniga: “Minge teise tuppa ja võtke end riidest lahti!” Sa lähed ja riietud lahti. Siis tuleb arst, hoides käes metallist instrumenti ja pistab selle sulle mingisse sellisesse kohta, kuhu sellised asjad kohe üldse ei kuulu. Sa tõmbad krampi, kannatad ja lased endaga teha mida iganes sel arstil pähe tuleb. Ja siis ütleb su doktor: “Pange riidesse ja tulge istuge!” Sa teed seda, mida ta sulle ütleb, ta räägib sulle, kui jama on olukord ja mida tuleb sisse võtta ja teha. Miks see nii on? Sest arstid järgivad enesemüügi reegleid. Neil on reputatsioon. Paljud on loonud endast brändi ja nad on kuulsad ja tuntud ning lisaks väga kallid. Ma räägin erakliinikutest, eks, kuna perearsti saatekirjaga ootad oma järjekorda vähemalt aasta. Nii, mis veel? Nad kuulavad sind. Nad tunnevad oma tooteid ja oma tööd, vähemalt me loodame seda. Nad on väljaõppinud. Nad tunnevad su keha paremini kui sina, vähemalt nii nad arvavad. Ja nad kuulavad – neil on stetoskoop peas ja nad vaatavad, jälgivad ja kuulavad. Kui sa küsid neilt liiga palju küsimusi, siis nad ütlevad: “Vabandust, aga ma ei saa seda seletada, kuna teil puuduvad meditsiinilised teadmised ja te ei saaks aru.” Arstid müüvad lahendusi, mille sõnum on “tee nii nagu ma ütlen … või sure!” Arstid on suurepärane seltskond, kellelt müügiinimestel on müügi kohta õppida. Müügis sa tegutsed klientide rahaga ja sa ei taha teha vigu. Aga varem või hiljem teed sa vea, pakkudes kliendile vale toodet või lahendust, mis talle soovitud kasu ei too. Jama lugu – sa ei taha ärritunud kliendiga kokku puutudagi. Kui sa teed vea, siis tuleta meelde, mida arstid sellises olukorras teevad – nad pakuvad välja järgmise raviplaani. Ja see on seesama, mida sa peaksid tegema – pakkuma välja järgmise lahenduse, mitte pelgalt põdema ja vabandama. Teine asi, mida õppida, on hoiak. Arstid käituvad kohati järsult, nad on kõrgid, nad on eneseteadlikud. Nad on eksperdid, kelle sõnas ei kahtle keegi. Kas sina oled samal tasemel? Hea uudis – sul on võimalik sinna jõuda. Kui sa arendaksid end iga päev kasvõi pool tundi teleka vaatamise või Youtubes meelelahutuslike videote vaatamise asemel, siis oleksid aastaga müügi alal professionaal, kes lööb jalaga hingedelt maha iga ukse ja dikteerib oma tingimused. Asja võti on süsteemne enesearendamine. Tegele sellega. Kolmas asi, mida õppida arstidelt, on oskus näidata leida ja näidata probleeme. Arst leidis sul mingi jama asja, mingi probleemi. Ta räägib, mis see on ja mis tagajärgi see endaga kaasa võib tuua kui sa seda välja ei ravi. Ja siis pakub ta sulle lahenduse. Kas sa vaidled vastu? Ütled, et tahad mõelda selle pakkumise üle? Hahaha! Sa kibeled, et saaks raviga alustada. Sa võtad retsepti ja tormad apteeki. Tehing closetud. Täpselt sama mentaliteedi peaksid omistama ka sina: sa ravid oma klientide probleeme. Sa leiad üles nende kitsaskohad ja pakud lahenduse. Ja sa teed seda enesekindlalt, kuna sa oled ekspert, kelle soovitustes ei tohiks keegi kahelda. Sellise hoiaku ja müügitöö tulemusena muutub tehingute lukkulöömine pehmeks nagu siid ja sa ei pea enam punnitama, kuna su kliendid tahavad oma probleemidest vabaneda. Sa pole enam müügiinimene, vaid müügidoktor ehk professionaalne probleemide lahendaja. Ma soovitan vaadelda sul enda positsiooni läbi meditsiinilise vaatevinkli. Sa aitad oma klientidel lahendada kroonilist rahapuudulikkust, käibegangreeni, madalat enesehinnangut, mugavustunde puudumist ja palju muid ebamugavaid probleeme. Sinu kliendid, olgu nad eraisikud või ettevõtted, vaevlevad täpselt samade vaeguste all nagu krooniliselt haiged patsiendid. Lugesin viimati taas skandaalse Donald Trumpi eesti keeles ilmunud raamatut “Kuidas saada rikkaks?”, kus ta ütles hea lause: “Kahjumis ettevõte on nagu haige inimene. See nakatab kõiki, kes seal töötavad.” Tegele oma patsientide ravimisega ja võta üle arstidelt nende parimad praktikad ning su müük kasvab paratamatult. Mõte on muidugi õige ja hea. Samas arstiabiga võrreldes on tegelikkus teine. Siin on riik loonud defitsiidi kus head arstid on soomes ja vähesed head, nendeni on pikk järjekord ja ebameeldiv suhtumine. Kui rahakott puuga seljas siis on ka personal + arstid väga sõbralikud. Proovige! Müües ise rasketehnikat ja olles klientide vastu väga külm ja ensesekindel näidatakse üpris kiirest uks kätte kus välja pääseb. Olen küllalt näinud selliseid konkurentide müügimehi kes on küll väga targad ja kogemusetega aga muutuvad ka seetõttu üleolevaks, enesekindlaks ja ruttu uksest välja lendavad. Kui rasketehinka pakkujate osas valitseks samasugune halb kättesaadavus, siis võiks muidugi praalida, et teil on vedanud et ma teile üldse midagi müün… Müük konkurentsitingimustes ja müük defitsiidimajanduses on erinevad asjad. Defitsiidimüüja (antud juhul arst) ei pea pingutama, tal on kliente jalaga segada, sest neil pole lihtsalt kuhugi mujale minna. Kui valitseks eluterve konkurents, siis oleks ka enamik arste valiku ees – muutu või sure!			OSCAR-2019
Maailm on täis väga iseäraseid inimesi ning iga päevaga veendun ma selles, et iseärane inimene pole alati üleüldises mõistes “normaalne” inimene. Meil siinkandis on päris palju neid garaažihooneid (vanad head veneaegsed), kust mõnikord autod välja tulevad. Parasjagu oli üks auto välja tagurdamas, kuid siis peatus.. Mõtlesime, et no fain, ju siis laseb meid mööda, kuid kui me auto tagumisest otsast mööda hakkasime minema, siis jätkas see autojuht liikumist, olgugi et me olime seal samas ja kui ta oleks vähegi peeglisse või isegi aknast välja vaadanud, oleks ta meid näinud ja eeldusel mööda lasknud. Well.. Siiski mitte, vaid tagurdas tuimalt edasi, mille peale me siis paar kiiremat sammu tegime, et autost mööda põigata. Kui see vend seisma jäi ja välja tuli, siis ma küsisin, et mis tal ei ole peegleid või, mille peale ta ütles, et mis me ei näinud autot või. Muidugi nägime, aga ise ta jäi seisma ning sellegipoolest oleks tervislik aeg ajalt ringi vaadata, arvestades et kõrval on kohe lasteaed. Ja siis see vend hakkas muidugi kobisema seal omaette ja ronis Stele põhimõtteliselt otse näkku ja ütles, et Ste peaks üldse koju tagasi minema ja mitte siin Eestis kondama. Parim nali oli muidugi see, et ta kutsus meid narkariteks ja ütles, et me oleme narkojoobes kui temalt tuli alkoholi haisu. Mida iganes, ma ütlen teine. Ja siis läks Ste muidugi ka närvi, et mis mõttes see vend niiviisi hüppama hakkab ja talle näkku ronib.. Mina tahtsin muidugi edasi Maximasse minna ning Ste jäi tahapoole. Olgu mainitud, et auto juures oli ka väike tüdruk (ilmselt mehe tütar), kes seda kõike pealt vaatas. Üks hetk midagi nad seal seletasid (sellest kuidas me ikka narkolaksu all oleme ja teda ründame), kui üks äkki ma nägin seda kuidas Ste mehe eest kõrvale põikas ning mees talle jalaga üritas virutada. Maagiliselt ilmus nurga tagant välja ilmselt siis selle mehe naine, kes ütles ka kohe, et Ste oli tema meest rünnanud, kuigi ta ise ei näinud üldse insidenti. Ausalt.. kogu asi kiskus tragikomöödiliseks ja ma tahtsin kõigest hingest edasi minna, kuid siis see mees hakkas politseisse helistama ja seisis meil vapsee tee peal ees. Mida iganes.. Läksime temast mööda, samal ajal kui see vend politseiga rääkis ja ütles, et me jooksime ära ja ta ei saa meid kohapeal hoida. Ma ütlesin enne minekut veel kõvasti (loodetavasti siis see politseinik või kes iganes teisel pool toru otsas kuulis ka), et ise ta ajas meid peaaegu alla, alkohooli haisud küljes. Ei tea, kas võttis endal õõnsaks, kuid siis lõpetas meie jälitamise. Ükspäev siin juhtusin interneti lappama ning lõpetasin Chilli.ee lehel, kust ammutasin uue ja suurepärase idee – miks me ei osta neid maitseelamuste vouchereid? Seal pakutakse igasuguseid erinevaid soodustusi, kuid mõtlesin, et otsin just erinevate restoranide omasid. Esiteks saab mingi protsendi alla ning teiseks annab see võimaluse külastada erinevaid restorane, kuhu võib olla tavaliselt üldsegi ei satuks. Projekti esimene külastus oli siis restoran Hermitage, mis on tegelikult hotelli St. Petersbourg restoran, kus voucheri alusel lubati kostitada kahte inimest uhke 3-käigulise menüüga. Peakokana toimetab seal Heimar Kuuskler, kellel on ette näidata järgmised auhinnad: Algselt mõtlesime küll, et mis seal hotelli restoranis ikka oodata niiväga on, kuid juba uksest sisse astudes sattusime hoopis keskkonda. Kuna hotell asub kesklinnas, siis on see sisekujundus ka suursugune ja maitsekas. Restorani osasse jõudes võttis mind üle mõnus hubane õhkkond ja sõbralik ettekandja. Mulle meeldis, et meie laud oli natuke suurest melust eraldatud, ent oli samuti pidulikult valmis sätitud. Taustamuusika oli ta just piisavalt tasane, et meeleolu luua, kuid ei seganud jutustamist. Ainuke asi, mis natuke häiris oli see, et lauad olid suhteliselt madalal, nii et kui ma ennast lähemale üritasin liigutada, siis juhtus ikka nii, et kogemata lõin põlved vastu lauda ära ja kogu laud koos klaasidega lõi kõikuma. Istumiseks olid diivanid, mis olid ise küll ääretult mõnusad. Kesklinna hotelli restorani teenindus on ikka hoopis midagi muud kui näiteks vana hea BabyBacki teenindus. Laud oli pandud kella 8ks, kuid jõudsime veidi varem – sellest hoolimata juhatati meid lauda ning toodi ka joogimenüü. Kui meie ettekandja Tarmo (loodetavasti jäi nimi õigesti meelde) veega tagasi tuli, kallas ta selle ilusti välja ning samuti asetas ta ise meile sülle valged rätikud (loe: “pudipõlled). Veepudelit ei jäetud kunagi laua peale,vaid pandi kuskile kõrvale, kuid sellegi poolest käis ettekandja aeg-ajalt kontrollimas ja vett juurde valamas. Söögitellimus sai sisse antud umbes 19.55 ning eelroaga läks minu meelest kõige kaugem aega. Umbes 20.10 toodi meile kaks sooja saiakuklit ning 3 erinevat võid: tavaline või, karamelliseeritud või ja maitseainetega või. Vabandan ette ära, et pilti sellest pole, sest kanapea nagu ma olen kipun sellised tähtsad asjad ära unustama (etteruttavalt mainin, et pearoogadest pole ka pilte). Eelroad jõudsid lauda kuskil 20.20 paiku, mis tegelikult on kõigest pool tundi peale saabumist ning ülejäänud käigud 15 minutiliste intervallidega. Üle pika aja tõesti tundsin, et restoranis tõesti tahetakse minu eest hoolt kanda ning ausalt öeldes on see välja söömise üks suuremaid plusse. Nagu eelpool öeldud sai voucheriga 3-käigulise menüü, kuid seal oli siiski veel valikut. Menüü ise siis on järgmine: Küpsetatud lõhefilee õuna-sellerisalati, mündi ning rohelise herne-kartulipüree ja valge veinikastmega Menüüga tegime nii, et Ste võttis krevetid ja pardi ning ma võtsin pasteedi ja lõhe – ikka nii, et saaks kõike proovida. Ste ise ütles, et krevetid olid head, kuid ta oleks tahtnud, et on vähemalt 5. Ilmselt see oli pigem sellest ka, et kõht oli söögi saabumise ajaks juba nii tühi. Õnneks need 3 tiigerkrevetti ei näinud seal taldriku peal sugugi õnnetud välja ja neile oli seltsis posu salatit ja saiakuubikud. Ste vahetas heamehelikult ühe oma kreveti minu bruchetta vastu, et mina ka seda proovida saaks. Mulle täitsa maitses – krevetid olid veidi magusad ning Rooma salat, redise ja veel mingi rohelisega läks nendega suurepäraselt. Minu eriline lemmik oli muidugi parmesanikrõps, sest juust on ikka juust. Mina siis tellisin pardimaksapasteedi ning juba visuaalselt nägid need “ampsukesed” nii head välja, et ma oleks tahtnud kõõõõik korraga suhu panna. Portsjonis oli kokku 5 pasteedi-marmelaadi kattega bruchettakest, millest 2 loovutasin mehele tema kreveti ja veidi salati vastu. Pasteediga oli suurepärases kooskõlas punase sibula marmelaad, mis andis sellele konkreetsele roale küll veits sellist funki juurde. Mõneti tundus see marmelaad veidi liiga magus ning vahest peaks see pasteedi-marmelaadi vahekord olema natuke teine, et oleks rohkem pasteeti ja tsipa vähem marmelaadi, kuid samas see pasteet tõmbas tuure tagasi. Lausa võrratud! Ste ütles, et see on vabalt kõige parem eelroog, mida ta üldse kunagi saanud on, mis tähendab seda, et Mack BBQ kanatiivad on nüüd küll troonilt tõugatud :D. Pearoaks võttis Ste pardifilee ning mina võtsin lõhe – the good old. Ma pole elus kunagi varem parti proovinud ning seetõttu ei julge väga seda valida, sest äkki mulle ei maitse. Pilte kahjuks toitudest pole, sest kõht oli tühi ning mul tuli alles poole sööma pealt meelde, et oleks pidanud jäädvustama ka. Oh well… Ste võttis oma pardi keskmise küpsuse astmega ning muidugi andis veidi mullegi. Esimese asjana muidugi paistis taldrikul mingi naljakas lihatükike olevat, mille kohta ma arvasin, et on tükike vorsti või midagi taolist(pange tähele, et siinkohal ma ilmselgelt ei lugenud tervet menüüd läbi enne kui ma selle voucheri broneerisin – tegelikkuses, kui Ste selle juba lahti lõikas ja seda proovin jõudsime järeldusele, et see vist ikka on pardi süda. Jaiks! Maitselt ei pidanud õnneks kõige hullem olema. Part koos porgandi-apelsini püreega oli lausa imeline, kuid vahest jälle veidi magus minu jaoks. Samas, maitsekombinatsioon oli vägev ning korraks kahetsesin, et ise seda ei julgenud võtta. Minu lõhe on minu meelest veidi üle küpsenud ja kergelt juba “jahusem”, kuid lõhe küpsetamise kohta ei küsinud ettekandja midagi ning ise too hetk ka midagi muud oodata ei osanud. Roheliste herneste ja kartuli püree oli küll MEGAhea, kuid koos lõhega süües kustutas lõhe veidi ära. Tundsin, et lõhe oleks võinud olla natuke rohkem maitsestatud või kuidagi rohkem esile tulla. Teise käigu lõpuks oli kõht juba peaaegu täis, kuid magustoiduks oli veel ruumi järel. Natuke pelgasin seda astelpaju sorbeed, sest minu mäletamist mööda oli astelpaju üpris kibedavõitu. Tegelikkuses läks see kombinatsioon nii hästi kokku – peaaegu liiga magus brüleekreem koos maasikavahuse astelpajusorbeega oli absoluutselt kõige parem asi üldse. Brüleekreemil oli piisav karamelli kiht peal – nagu My Kitchen Rule’is õpetatakse, siis ei tohi karamell kohe katki minna, vaid peab lusikaga ikka mõnusa laksu andma enne kui see järgi tohib anda. Ja nii oligi! Oeh, see oli magustoit pani õhtule kindlasti suurepärase punkti ning tõstab toidu-joogi skoori ka. Restorani asukoht, hoone ja interjöör käisid kindasti kõik käsikäes ning koos andsid meie õhtule küll palju juurde. Kuna koht asub kesklinnas siis saab sealt sujuvalt paari sammu kaugusele välja minna, kui tekib tahtmine pärast söömist veidi tantsida või niisama tiksuda. Restoran ise reklaamib ennast kui Vene kööki ning nii palju kui ma nende menüüd vaadanud olen, siis pole see just väga kallis koht, kuid pigem siiski keskmisest kõrgemate hindadega. Samas selline pakkumine oli kindlasti seda väärt ning soovitan teistelgi võimalustest kinni võtta! Me mõlemad jäime söögiga väga rahule ja õhtu lõpuks oli kõht ilusti täis – mitte oksendamiseni täis ja nii, et tekib tahtmine koju rullida, vaid normaalse inimese moodi täis :D. Tänane pühapäev on siiani olnud lausa imeline. Päike paistab ja väljas on tervelt 11 kraadi. Hommikul tegin suure õhinaga magamistoa akna ka lahti, mille peale kassid üritasid kohe praost oma päid välja pressida. Ilmselt pole ma ainus oma kevadvaimustusega… Meil on Stega kokku lepitud käia kaks korda nädalas jalutamas ja täiesti imeline on asjaolu, et meie teine jalutuskäik see nädal pidigi olema täna. Ilm ja enesetunne olid mõlemad nii head, et mõtlesime oma ringi veidi pikemaks lükata ja natuke teist rada pidi jalutada. See Kristiine ja Mustamäe äärealade piirkond on kõndimiseks suurepärane. Lisaks kõndimisele ammutasime ka ideid majadest, mis tee peale jäid ning üleüldiselt meeldivad meile ühesugused nüanssid: maja ei pea olema suur, kuid aed võiks olla suurem kui väike peenra nurgake. Ja nii me siis kõndisime siin oma tänavate vahel, kohati aedadesse piiludes :D. Töö juures on see kõndimise ja aktiivsuse teema suhteliselt pidev ning kuna enamus meie pundist on nagunii juba otsapidi Endomondos, siis tegin täna ka Challenge’i lehe valmis. Kes on ka Endomondo kasutaja võib ennast vabalt SIIN osaliseks juurde lisada. Üleüldse võib mind Endomondos sõbraks lisada (minu PROFIIL), kes tahab muidugi, et tekiks suurem võistlusmoment ja motivatsioon ennast välja vedada liigutama. Nüüd põikan kiirelt duši alla ja süüa tegema, kuid kõigile teile seal – võtke ilmast viimast! Tõesti mõnus on, et õues aega veeta! Meil on tööjuures selline tore projekt, mille me hellitavalt oleme nimetanud “Piinlikkuse pingerida”. Idee on selles, et käputäie teiste tsikkidega oleme püsti pannud omavahelise võistluse, et kes kõige rohkem trenni teeb, kõige vähem “patustab” ning ühtlasi kõige rohkem kaalu kaotab. Kuna inimesed on erinevad, siis igal ühel on seal oma kategooria, kus ta rohkem “pungestada” suudab ja saab. Projekt ise on nooruke ning algas ametlikult veebruarist, kuid täitsa võimalik, et sellel ka pikem tulevik. Hea meel teatada, et kes see muu ikka selle esimese kuu kinni pani, kui mitte ma ise :D! Go me! Ka suur vaev ei jää märkamata – auhinnaks panevad teised nö “kaotajad” võitja auhinnaks igaüks umbes €5, mille eest saab siis soetada kas voucheri või muud toredat. Mina valisin eelmise kuu auhinnaks massaaži voucheri, sest olgem ausad – kellel massaaži vastu midagi olla saab? Voucher kattis ära 60 minutit klassikalist massaaži Posh ilusalongis. Alguses kui ma veebilehte vaatasin, ei osanud ma küll midagi väga oodata. Veebileht ise on selline natuke õnnetu, kuid samas ilusatest roosades toonides :D. Sain endale aja eelmiseks esmaspäevaks ning kui ma juba sinnakahti sattusin, siis tegin oma muud toimetused seal kandis ka ära, aga see selleks. Jõudsin kohale 5 minutit enne sessi algust ning eeldasin eest leida kas administraatori või kellegi. Mind tervitas hoopis üks vene noormees Sergei (eesti keeles siiski), kes oli minu massöör (võttis mõni hetk aega kui ma 2 ja 2 kokku panin kuna ta ise otseselt seda ei öelnud). Aega kinni pannes ei tulnud mul üldse pähe küsida, et kelle juurde aeg on, sest minu peas on kõik massöörid automaatselt naised. Ma ausalt ei tea miks, sest meil ju tööl käib ja mees massöör ning statistiliselt on ilmselt meesmassööre kõvasti rohkem. Olin koheselt natuke ettevaatlik, sest ma ei teadnud absoluutselt mida oodata. Ilusalong ise oli loodud ilmselgelt korteri ruumidesse ning minu massaažituba oli algselt olnud vist vannituba või midagi sellist. Siinkohal näitaks ära võrdluse kodulehe ja tegelikkusega: Tegelikkuses oli see tuba teist pidi keeratud, nii et need pildid on selle ukse juurest tehtud. Samas tuba oli hubane ning mugav ning kui ma seal ennast valmis sättisin, ei tundnud ma kordagi ebamugavust. Massöör oli tegelikult päris hakkaja ning jättis vähemalt osava mulje. Alustas sellest, et tutvus mu selja erinevate lihasegruppidega ning üsna ruttu küsis: “Istuv töö jah? Kontoritöö? Terve päev arvutiga?” Oooooojaaaa. Leidis valupunktid üles ja tegi päääris hästi. Samuti ütles massöör, et ta teeb natuke aega kupuga, sest see läheb rohkem süviti ning mu kaelapiirkond on nii kinni omadega. Jaiks. Pole kunagi varem kupumassaaži saanud, aga ma pean ütlema, et ega tegelikult aru väga ei olnud saada, et sul miski selja peal vaakumis on. Tund aega läks kui lennatest mööda, kuid selle aja sees sai mu alaselg ja ka selja keskosa päris tublisti vatti. Mind teavitati sellest, et selg võib natuke tunda anda pärast massaaži ja see on normaalne, kuid õnneks mul mingeid selliseid kaebusi ei tekkinud. Lisaks sellele ütles ta muidugi ka seda, et praegu sai massaažiga korda, kuid õhtuks on ilmselt kõik “vanamoodi” tagasi ning ütles, et peaks kodus tegema lihase venitusi sinna kaelapiirkonda ning ka alaselja liikuvamaks saama. Muidugi tegi ka osavat müügitööd ning pakkus 5 x tunniajast massaaži 75€ eest. See oli ääretult rabav pakkumine ning arvestades, et mu selg vajab veel tööd, siis olin veel eriti huvitatud, kuid selle raha oleks pidanud ühe korraga ära maksma ning kahjuks mul sellist summat välja käia ei olnud. Sergei tööga jäin rahule ning ma mõtlen, et kui tulevikus veel massaaži tahta, siis võiks täitsa tagasi minna, kuid siis oleks niiöelda täishind €29 tunni eest. Nagu öeldud, siis ruum ise oli hubane, kuid mis mind häiris olid need õhukesed seinad/uksed. Seal käis mõneti selline “action”, et päris nagu lebosse lasta ei saanud ning tegelikult tunnetasin huviga, kuidas mu lihased vastavad. Vahepeal oli kuulda inimeste rääkimist eesruumis, lapse trallitamist ja üldse igasugust melu. Taustaks küll massaažiruumis muusika mängis, kuid see ei summutanud midagi ning ma sügavalt kahtlen kas ta tugevama voluumi juures see võimalik oleks olnud. Veel tahaksin ma vinguda selle massaažilaua näopadja üle, sest umbes poole peal oli mul selline tunne, et selle padja jälg jääb igavesti mulle näkku. Padi oli kõvavõitu (või siis ma ise ei suutnud normaalselt olla) ning põse lihased ja lõug hakkasid täitsa valutama. Üleüldiselt jäin ma väga rahule ning leian, et iga üks peaks aeg-ajalt endale selliseid “preemiaid” lubama :D. Pärast seda kui ma ratsutamise ära lõpetasin arvasin ma naiivselt, et mul on nüüd rohkem aega muude asjadega tegeleda. Wrooooooong! Pärast seda kui ma seda toitumiskava hakkasin jälgima on mul selline tunne, et ma teen koguaeg ainult süüa… ..mis tegelikult on päris tõsi. Olgugi, et retseptide kohaselt need ei tohiks võtta rohkem kui pool tundi. Yea right. Kuigi nüüd ma lugesin Erik Orgu artiklit “Kuidas hoida kokku pool tundi oma päevast” , kus oli päris mitu nippi kuidas kiiremini süüa valmistada. Üks oluline nõuanne oli juurviljad ja koostisosad mõneks päevaks valmis mõõta, et siis on ainult küpsetamise vaev. Ma ausalt mõtlen, et see päästaks mind päris tugevalt. Mõned näidised söökidest, mida ma teinud olen: See nädal on üleüldse ääretult kiirest mööda läinud, aga võib olla on see minu kui aktiivse inimese saatus nüüdsest. Igapäevaselt kodust tööle ja tagasi kõndimine kulutab juba terve tunni ning siis veel 2 toidukorra valmis tegemine (mõnikord ka kõigi 4) võtab üüüüksjagu aega. Niiet nendel päevadel kui ma tööl poole kaheksani olen on juba öö käes kui mina oma asjadega valmis saan. Võeh. Samas on asi ennast ära tasunud ning veeburari algusest on 5 kilo läinud. Jee! Ainult 17kg veel minna, et jõuda BMI 21-ni. Esmaspäeval oli mul kiire päev – kõigepealt Avoni pakki ära viima, siis turule liha ostma, siis massaaži, siis ID kaarti uuendama, siis Cherry voodipesu voucherit lunastama ning lõpuks Solarise juurest koju. Päris uhke ring tuli kokku – umbes 8 kilomeetrit. Kui aeg ei ole määrav faktor, siis mulle täitsa jalutada meeldib – endal ka kohe hea tunne pärast. Kokku läksid need tripid kõik umbes poolteist tundi. Kas keegi teist on viimasel ajal käinud ID kaarti tegemas? Läksin mina siis kõigepealt pilti tegema ja otseloomulikult sain korraliku südari. Ma ei tea, kas ma tõesti olen näost nii ebasümmeetriline või mis värk on, aga kui pildid ära tehti ja neid näidati, siis oli selline tunne nagu mingi Quasimodo vaataks vastu – AUSALT! Võib olla oli see mingi visuaalne trikk, sest seal kabiinis on see pilt pööratud kujutisena, ehk siis see näopool mida olen harjunud nägema oma vasaku poolena, oli nüüd paremal. Mulle tundus nagu ma hakkaks mingit attakki saama – üks silm väiksem ja üks suunurk natuke rohkem allpool. Etteruttavalt võin öelda, et pärast paberi peale prindituna oli pilt vist jälle nö õiget pidi, sest südari nägu oli kadunud. Aega läks seal umbes pool tundi, sest inimesi oli üksjagu. Tädi ütles, et praegu üle kahe nädala ei lähe ning eilse (reede õhtuse) seisuga oli mu dokument juba valmis. Öeldakse, et iga päev õpime me midagi uut. Üldiselt ma Rotermanni kvartalisse väga tihti ei satu, kuid esimest korda pärast paari eelmist korda, sain ma lõpuks ometi teada, kus on Rotermanni Aatriumi peasissekäik. Win! Käisin seal Cherry poes voodipesu voucherit lunastamas… Ma ei tea, kuidas teistega on, kuid minu meelest on voodipesu poodides küll liiga kallis – suure voodi 2 x padjapüür + suur tekikott kipub jääma kuskil €40 kanti. Viimasel ajal olen üldse rohkem hakanud Chilli.ee ja Cherry lehtedel ringi vaatama, sest sealt saab päris häid pakkumisi ning minu viimased head leiud on Hermitage’i ja ühte teise restorani (no juba on meelest läinud, mis selle nimi oli) voucherid. Kindlasti võib neist oodata ka lähituleviku restorani postitusi! Ühtlasi saab nende voucheritega põhjuse mõnda teist söögikohta külastada, mille peale ise võib olla ei tulekski. Hea meel on mul ka selle üle, et võrreldes eelmise reedega oli kaalus 1.1kg kaotust! Juhuuu! Suudaks ma ainult lainel püsida… Samas ma olen seda meelt, et mõnikord võib ennast ka premeerida – näiteks esmaspäeval oma pika jalutuskäigu kestel hüppasin ma läbi Solarise söögimaailmast ja ostsin pika ent eduka nädala preemiaks ette ära Ben&Jerry’se Cookie Dough jäätise. Mmmm.. Birminghami ajast jäid nii head mälestused, kuid nüüd ei tundnudki see enam päris selline. Võib olla muidugi, et minu selle tervisliku toitumisega ei ole ükski asi enam nii hea kui enne või ma kogen vanu maitseid teisiti. Who knows. Igatahes, kui keegi saaks teha nii, et mul ühes päevas oleks 24 tunni asemel kasvõi 36, oleks eluke päris lahe ja oleks aega teha nii mõndagi.			OSCAR-2019
EASi andmetel ööbis 2012. a esimesel poolaastal Eesti majutusettevõtetes kokku 817 tuhat välisturisti. Võrreldes eelmise aastaga näitab see 6,3% kasvu. Kui sarnane kasv jätkub, siis sünnib aasta lõpuks Eestit külastanud turistide järjekordne rekordtulemus. Kasvu peamisteks põhjusteks peetakse lennuühenduste paranemist Tallinna lennujaamas, avaliku ja erasektori aktiivset turundustegevust, uute vaatamisväärsuste avamist ja üldise kasvutrendi jätkumisega Euroopa turismisektoris. Nagu eelmisel aastal nii kasvas ka 2012. a esimesel poolaastal kõige kiiremini Venemaalt pärit turistide arv. Seejuures on kiirelt kasvanud nende Venemaalt pärit turistide arv, kes ööbivad Tallinnast väljas Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartus. Venemaa on koguarvult kiirelt tõusnud Saksamaa, Rootsi ja Läti turistide ees teiseks päritoluriigiks. Ülekaalukalt kõige rohkem külastavad Eestit aga jätkuvalt Soomest pärit külalised, keda tänavu esimesel poolaastal oli kokku 710 tuhat. Turistivoogude positiivne kasv tähendab ka seda, et turismiga seotud ettevõtete majanduslik tulu ületab tänavu seni rekordilise 2008. aasta tulemused. Eesti turismisektorit kimbutab ometi paar ohtu. Esiteks on praegune külastajate osakaal Soome poole väga kaldu. Ligi pool Eestit külastavatest turistidest on pärit põhjanaabrite juurest. Eesti on jätkuvalt soomlaste jaoks kõige eelistatum sihtriik (29% puhkusereisidest), aga meie osakaal on aasta aastalt vähenenud. Põhjustena tuuakse esile nii ühtlustunud hinnataset, turvalisuseprobleeme kui ka lihtsalt küllastumist. Siin peitubki meie jaoks oluline väljakutse – kuidas meelitada Soome turistid Eestisse ka siis, kui ostlemine ja vanalinnas jalutamine neile enam atraktiivne ei tundu? Vastus peitub tõenäoliselt uutest teenustes ja uutes sihtpunktides väljaspool pealinna. Liigne Tallinna-kesksus ongi meie turismisektori teine nõrkus. Valdav enamus välisturistidest peatuvad ainult pealinnas. Neil pole aimugi meie puutumatust loodusest Lõuna-Eestis, väikekodanlikust idüllist Kuressaares või tervise-spaadest Pärnus. Turistide meelitamine Tallinnast välja on kasulik ettevõtmine mitmel põhjusel. Esiteks pikeneb Eestis veedetud aeg, mis tähendab, et siia jäetakse maha hulgaliselt rohkem eurosid, rublasid ja jeene. Teiseks võimaldab see meelitada Eestisse märksa rohkem neid turiste, kelle huvid on laiemad kui odav alkohol või Tallinna vanalinn. Ja kõigele lisaks jaotub turismindusest tõusev majanduslik tulu regionaalselt ühtlasemalt, luues uusi töökohti ka maapiirkondadesse. Turismi sihtkohtade arendamiseks on palju ära teha kohalikel omavalitsusest ja riigil, kelle kätes on suur hulk turismikõlbulikke objekte ja asutusi. Riik on viimastel aastatel palju märkimisväärset korda saatnud – alates renoveeritud Lennusadamast ja Teletornist lõpetades Ahhaa-keskusega Tartus. Lähiajal peaks siia nimistusse kindlasti lisanduma veel Lottemaa Pärnu lähedal, Eesti Rahva Muuseum Raadil jpm. Veelgi suurem roll on aga ettevõtlikul ja nutikal erasektoril, kes peabki olema turismisektori peamiseks eestvedajaks. Huvitavaid näiteid ettevõtlikust vaimust leiab Eestis rohkelt. Saku Õlletehas pole kindlasti turismiettevõtte. Aga ometi külastab nende õlletehast 20 tuhat inimest aastas, mida on kordades rohkem paljudest Eesti muuseumidest. Tänu läbimõeldud teenusele võidavad sellest kindlasti nii Saku õlletootjad kui Saku vald. Kõige rohkem ongi vaja julget pealehakkamist uute ärivõimaluste leidmiseks. Tähtis on muuta mõtteviisi, et turist tuleb Eestisse ainult odava hinna pärast. Peame vabanema lähenemisest, et turismiobjekti muudab atraktiivseks paar tolmust topist. Odava hinna asemel peame senisest rohkem keskenduma kvaliteetsele ja omanäolisele teenusele. Passiivse puhkuse kõrval peab pakkuma võimalusi aktiivseks isetegevuseks, mis sünnitavad emotsionaalseid mälestusi. Aga loomulikult mängivad turismi arengus rolli veel palju tegurid – kaasaegne taristu, üldine keeleoskus ja avatus, transpordiühendused, turvalisus. Targalt käitudes ja omavahel koostööd tehes ootavad Eesti turismisektorit ees kahtlemata edukad ajad. Lagunenud Patarei merekindlus ja suletud mereäär on üks suuremaid häbiplekke Tallinnas. Ometi on tegemist äärmiselt huvitava ja kauni piirkonnaga, mis väärib korda tegemist. (Pildimaterjal: RKAS, autor Martin Aunin) Riigi Kinnisvara AS on algatanud piirkonna arendamiseks detailplaneeringu koostamise ja seadnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärtustamise ja tervikliku linnakeskkonna arendamise. Piirkonda on ette nähtud avalik linnaruum elamu- kui äripindadega. Planeeritav ala asub arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandi asulakohal. Lisaks paikneb planeeritaval alal aastaist 1829-1840 pärinev kaitsekasarm ja 1838. aastast pärinev kaitsekasarmu mortiirpatarei, mis mõlemad on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt ei tohi alale kavandatav uushoonestus olla kõrgem kui kaitsekasarmu karniis. Hoonestusviis valitakse vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele ja arhitektuuri-ajaloolistele eritingimustele. Eesmärgiks on seatud atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum ajaloolise ja uushoonestuse vahel, eriti merekindluse maapoolsetel külgedel. Patarei merekindluse renoveerimiseks on otstarbekas kaasata erakapitali. Ajaloolise mälu säilitamiseks on ette nähtud avaliku muuseumi rajamine. Era- ja avaliku sektori koostöös saaks sellest vaieldamatult üks Tallinna põnevamaid kohti, eriti kui arvestada, et Lennusadam jääb kiviviske kaugusele.			OSCAR-2019
Kui ettevõtte ja inimese teekonnad on minevikus "majanduslikel põhjustel" lahku läinud, ei tohiks kumbki pool võimalusel peljata koostöösuhte taaselustamist. Nii G4Si personalidirektor Eela Velström kui ka Proact Estonia ASi tegevjuht Karel Kannel usuvad, et kui töösuhte lõppemine oli tingitud üldise ärikeskkonna halvenemisest, pole tööandjal ega -võtjal põhjust pikemat vimma pidada ning üksteist karta. Võimaluse korral tasub julgelt vana töösuhe "üles soojendada", kuna puudub vajadus töötaja väljaõppe järele. "Meil on olnud mitu juhust, kui turvatöötaja kandidaat on keset värbamisprotsessi loobunud, kuna on saanud teada, et tema endisel tööandjal hakkab minema paremini ja ta loodab kevade poole endisesse ettevõttesse uuesti tööle saada," rääkis Velström. Tema sõnul on inimesed valdavalt kohatruud, osates hinnata pika aja jooksul kinnistunud väärtusi. Ka tööandjal on kergem kogenud töötajatega jätkata. Samas ei saa kelleltki eeldada lõpmatut valmisolekut oodata või panna kellelegi kohustust taastada masueelne töökeskkond. Arvamus, et tööturult pikemalt eemal olnul võib olla raskem konkursil võitjaks saada, kinnitust ei leia. Pigem vastupidi - eemal olnu on rohkem avatud erinevatele võimalustele ja on enamasti valmis ka kohe väljaõppele asuma, kinnitas ASi Viisnurk personalijuht Kristel Elviste. "Õige inimene vajalikku rolli võib olla just see, kes on näiteks pool aastat või aasta aktiivsest tööst eemal viibinud, puhanud, "laadinud" ja ennast erialastel koolitustel täiendanud. Aga selleks võib olla ka inimene, kes praeguses töökohas enam väga õnnelik ei ole ja on otsustanud oma karjääri siduda teise ettevõtte või rolliga. Kõige olulisem on lõppkokkuvõttes, et inimene ettevõtte ootustele vastaks," sõnas Fontese partner Eva Lelumees. Koondamise või lapsehoolduspuhkuse tõttu eemalviibinu seisund ja seetõttu ka suutlikkus uute oludega kohaneda võib olla väga erinev. "Kindlasti sõltub pika aja möödudes uuesti töösuhet alustava inimese enesehinnang ja meelelaad sellest, mida ta töötuks olemise ajal tegi. Kui tegeles enesearendamise ja väljapuhkamisega, on ju kõik suurepärane. Kui aga muretses ja ei suutnud stressi ajutiseltki maandada, on ta pinges ja õnnetu ning kohanemisvõimegi tõenäoliselt häiritud," sõnas Velström. Seega eemal viibinud inimese töölevõtmisel tuleks talle anda rohkem aega oma võimete realiseerimiseks ning arvesta tasuks ka sellega, et töötaja vajab enda kõrvale kedagi, kes julgustaks ja toetaks. Hea oleks, kui see ülesanne jääks ühe konkreetse isiku kanda. Olukorras, kus tööandjatel tekib ahvatlus võtta tööle kõige väiksemaid nõudmisi esitav töötaja, ei pruugi siiski midagi head tähendada - töövõtjal tekib raskusi motivatsiooniga ning tõenäoliselt on ta valmis kohe lahkuma, kui parem pakkumine silmapiiril. "Palga maksmise põhimõtted peavad lisaks majanduslikule põhjendatusele vastama ka töötajate ootustele õiglusest," ütles Velström. "Olukorras, kus sarnast tööd tegevad inimesed saavad suurusjärgu võrra erinevat palka, tekib tööandjal varem või hiljem probleeme üldise motivatsiooni ja töötajate usalduse hoidmisega. Kindlasti on õigustatud kogenud inimestele kõrgema palga maksmine võrreldes uute ja algajatega. Muidugi tuleb inimestel meeles pidada, et palgatase lähtub sellest tööst, mida tehakse praegu, mitte minevikku jäänud ametikohtadest ja sissetulekust," sõnas Velström. Kanneli sõnul saab palk nende firmas määravaks juhul, kui konkursi sõelale on jäänud kaks sarnaste isikuomaduste ja oskustega inimest. "Oluline on, kes on nõus paindlikuma palgaskeemiga - kui meil läheb hästi, oleme nõus tulusid jagama, kui ei lähe nii hästi, siis eeldame, et ka töötaja on nõus oma soovides järele andma," lausus Kannel. Märkimisväärne erinevus paari aasta taguse ajaga on see, et firmad ei ole valmis tippspetsialiste ning juhte oluliselt kõrgema tasupaketiga üle ostma. Leidlikkuse ning julguse parimaks taganttõukajaks on vajadus. Viimane on paljud tööotsijad või ka uute väljakutsete jahtijad viinud valdkondadesse, milles nad kunagi varem pole olnud. Velströmi sõnul on viimased keskastme juhtide valikud toonud neile inimesi ehitus- ning telekommunikatsioonivaldkonnast. Samas ei pea kannapööret alati tegema, võib ka oma senisele tööle midagi ligilähedasemat valida. Juhtide ning tippspetsialistide avatud otsingutele laekub keskmiselt 50-60 sooviavaldust. Kandideerimise aktiivsus sõltub enamasti ametikohast ning sellele esitatavatest nõudmistest. Tööjõuturul on märgata selget elavnemist ja seda juba 2009. aasta kolmandast kvartalist alates. Jätkusuutlikud ettevõtted olid selleks ajaks rasked otsused ära teinud. Nüüdseks on paika pandud pigem juba kasvule suunatud strateegiad ning ärimudelid on korrigeeritud turutingimustele vastavaks. Ettevõtete omanikud ja juhid on teinud nn talendiinventuuri - kes praegu meeskonnas on ning kes on need inimesed, kellega koos tahetakse püstitatud ärieesmärke saavutada. Selliste väärtushinnangute ja käitumistega ettevõtted mõtlevad juba selgelt uute talentide ning vajalike lisainimressursside palkamisele. Aasta-pooleteise märksõnaks on kindlasti õige inimene õiges rollis. Ettevõtetel tuleks rohkem investeerida aega ning hindamisprotsessi ning vältida põhjapanevaid otsuseid piiratud info põhjal. Nordea Bank AB Eesti filiaali töötajad lõid põhjamaade kolleegide eeskujul ametiühingu. Ametiühingu usaldusisiku Hannes Veskimäe sõnul on ametiühingu eesmärgiks töötajate huve esindades aidata kaasa parema ja konkurentsivõimelisema panga arendamisele. "Valdav enamus Nordea töötajatest Skandinaavias on liitunud ametiühinguga, mis koostöös Nordea kontserni juhtkonnaga on leppinud kokku kollektiivlepingu tingimused, mis on kasulikud mõlemale poolele ning kindlustavad jätkusuutliku arengu pangale ning heaolu oma töötajatele. Eesmärgiks on Nordea Eestis kollektiivlepinguni jõuda mõõdukas tempos, kuid hiljemalt 2015. aasta lõpuks. Paari viimase nädala jooksul on Nordea Eesti ametiühinguga liitunud ca 10% Nordea töötajatest. Nordea kontserni Norra, Taani, Rootsi, Soome ja Poola Eesti Finantssektori Töötajate Liidu juhatus tervitab ametiühingu asutamist Nordea Eesti filiaalis. "On hea meel näha, et Nordea töötajad soovivad ühiselt ja avatult suhelda panga juhtkonnaga mõlemale poolele olulistes küsimustes. Soovime Nordea ametiühingule edu ning loodame, et antud algatusest võtavad eeskuju ka teiste pankade töötajad."			OSCAR-2019
Ma pole varem sellist kokkuvõtvat postitust teinud. Ma ei tea, kas see teile üldse huvigi pakub, aga ma proovin sellegi poolest. Endal kunagi hiljem hea meenutada. Võtke teetass kõrvale, sest tegemist on pika postitusega ja kui keegi tõesti viitsib selle lõpuni lugeda, siis on ju täitsa hästi. 🙂 2012. aasta on olnud kummaline. Mälestusi on oioi kui palju. Mõnda hetke tahaks korrata lõpmatuseni, mõne mälestuse kustutaks hea meelega mälust. Aga iga sündmus sel aastal on mind õpetanud, muutnud ja tegelikult väga palju aidanud. Täna, aasta viimasel päeval, olen ma täiesti uus inimene. Parem, kui varem. Ja selle eest saan ma seda aastat vaid tänada. Ma olin algkoolilaps, kes tegelikult ei teadnud täpselt, mida “kuldmedal” gümnaasiumi lõpetamisel tähendab. Kuid ma andsin lubaduse, iseendale eelkõige: “Lõpetan keskkooli kuldmedaliga!” Ja sel aastal 21.juunil võtsin ma vastu lõputunnistuse koos kuldmedaliga. Te ei kujuta ettegi, mis tunne see oli. Nägin oma vanemate nägusid. Nad olid uhked ja õnnelikud mu üle. Ja see tunne on kirjeldamatu. Ma olen õppinud alati iseendale, ma pole kunagi tundnud survet vanemate või kellegi teise poolt, et ma pean hästi õppima. See on olnud minu enda tahe, kuid see on siiski nii hea tedmine, et vanemad minu saavutuste üle uhked on. Eesmärgid on mind alati aidanud. Need annavad jõudu, ka siis kui tekib tunne, et saadaks kõik kuu peale. Ja sel aastal täitsin ma oma ühe kauaaegsema unistuse. Ma olen iseenda üle uhke! Nüüd ei jää aga muud üle, kui aga uusi eesmärke püstitada ja pingutada, et ka need kunagi täituksid. Paljud mõtlesid, et kui kuldmedal juba käes, siis mis raskus ikka on ülikooli sisse saada. Tegelikult pole asi üldsegi nii lihtne. Tahtsin õppima minna sotsioloogiat. Selleks tuli läbida akadeemiline test, kuid mina seda kahjuks ei läbinud. Seetõttu läks sinna ka minu võimalus õppida midagi, mis tundus mulle ainuõige. Ma nutsin mitu päeva, mulle tundus, et kõik läheb halvasti ja minust ei saagi kunagi asja. Üsna juhuslikult kandideerisin ma ka Tartu ülikooli eripedagoogika õppekavale ja sain sinna probleemideta tasuta kohale. Ma olin segaduses, “kas see ongi minu tulevik?”, kahtlesin. Võtsin koha siiski vastu ning jäin sügist ootama, et teada saada, mis siis tegelikult saama hakkab. Siis ta tuli – september. Uus algus. Ma valetaks, kui ma ütleks, et ma ei kartnud. Ma olin hirmul, kõik oli võõras. Kui ma 2. septembri õhtul Tartusse jõudsin, ühika uksest sisse astusin, süda samal ajal saapasääres, ei osanud ma midagi arvata. Mind tervitasid rõõmsad näod. Sain tuttavaks oma toakaaslasega – Angelaga – oh my god, kuidas mul vedas. Juba esimesel õhtul jutustasime poole ööni. Me oleme nii sarnased, samas täiesti erinevad. Aga see klapp, mis meil tekkis on uskumatu. Ma oleks nagu õe saanud omale. Me saame rääkida absoluutselt kõigest, te ei kujuta ettegi, millest kõigest me rääkinud oleme, mingeid tabuteemasid pole. Ma olin jõudnud täpselt sinna, kuhu ma jõudma pidin. Avaaktus, kohtumine uute kursusekaaslastega. Kõik olid alguses ujedad. Ka mina ei osanud kuidagi olla. Täiesti võõrad näod ja endiselt painas mind kahtluseuss, kas ma ikka olen õiges kohas? Kui olin ära käinud oma esimeses loengus, milleks oli muidugi anatoomia&füsioloogia loeng, mõtlesin, et võtan kohe paberid välja ja jooksen nuttes koju. “Kuhu ma sattunud olen?” mõtlesin endamisi. Aga, eks iga algus on raske, seda enam, et mul ei olnud enam ümber turvavõrku, ma olin üksinda. Peale esimest tutvumisõhtut, kui suutsin kõik nimed ja näod meelde jätta, tekkis tunne, et “appi, ma tean neid inimesi, ma olen neid kusagil näinud.” Ja ma polnud ainuke, kes nii tundis. Aga teate, mis see tegelikult oli? See oli märk – ma olin õiges kohas. Sellest hetkest alates läks kõik ainult ülesmäge. Minu ümber on just need inimesed, kes peavadki minu ellu kuuluma. Ja ma ei vahetaks neid inimesi mitte mingi hinna eest välja. Oma selle aasta kõige raskemal hetkel olid just nemad valmis mulle toeks olema, mind aitama. Linda ja Laura, kes mind sööma sundisid. Anette, kes mu hala kuulas. Julia ja Mari, kellega koos me õppisime, et ma alla ei annaks ja õppimine ei kannataks. Ma olen selle eest elulõpuni tänulik. Ausalt. See tähendas mulle väga palju. Tähendab siiani. Aitäh Teile! Ahjaa. Mis saab sotsioloogiast? Olin üsna kindel, et võtan sotsioloogia kõrvalerialaks ja teen kaks bakalaureuse kraadi korraga. Aga, ma ei tee seda, sest see pole see, mida ma tahan. Ja nii ongi! Ja kas peale eripedagoogika bakakraadi kätte saamist lähen ma kohe magistrisse? Who knows, aga ilmselt mitte. Ma tean, et teen magistri kindlasti ära, kuid see tee, mida ma arvasin end kogu aeg minevat, tegi minu jaoks kannapöörde. Ma pole kindel, mida ma tegelikult teha tahan. Ja from now on, ei lase ma end kellelgi ka mõjutada. Minu elu, minu otsused. See oli küll selle aasta suurim raputaja. Samal ajal, kui ma Tartut avastasin, andsin ma endast parima, et ka suhe püsiks. See pidi olema meie proovikivi. Ja mulle, tobukesele, tundus, et me saame väga hästi hakkama. Külaskäik Tartus, “armastuse” tähistamine, Vihula. Praegu küsin ma selle peale vaid “mida v***u? Mis asi see kõik oli? Mis kuradi prille ma kandsin? Elasin justkui mingis illusioonis, samal ajal toimus minu selja taga midagi, mida ma poleks elu sees uskunud. Uskusin sõnu, kuid oleksin pidanud tegudest välja lugema, mis tegelikult toimus. Minu üks väga hea sõber, kes on üsna lühikese ajaga mind väga palju muutnud/mõjutanud ütles umbes nii: “Sa ei peagi mu sõnu uskuma, las minu teod tõestavad minu sõnu.” Sõnu on lihtne öelda, kuid vastavalt sõnadele käituda, hoopis raskem. Kogu see jama muutis mind inimesena ikka väga palju. Ma käisin ikka täiesti põhjas, mul käisid peast läbi ikka väga koledad mõtted. Ma ei söönud, ma ei naeratanud, käisin ringi nagu kummitus. Tuim. Õnnetu. Õppisin isegi pisaradeta nutma. Kõik tundus nii tume. Mis minust saab? Enesehinnang kukkus kolinal. Väga palju küsimusi, segadus. Minu senine maailm kukkus kokku. See oli raputus, nii meie endi, kui tegelikult ka meie tuttavate ja perede jaoks. Sattusin klubis kokku ühe meie ühise tuttavaga, kes minult rõõmsalt uuris, kus Andri on ja kui vastuseks sai, et me pole enam koos ütles vaid: “Mis asja, ma ei usu sind,” ja jalutas lihtsalt ära. Ilmsestab minu meelest väga hästi seda, kui “harjunud” kõik sellega olid, et me Andriga koos olime. Ma olen alati teadnud, et tegelikult on kõik mõtlemises kinni. Ja no kurat, ma olen ju noor ja elu vajas elamist. Nii ma võtsingi vastu otuse, et aitab halast, minevikku ei saa muuta, mis oli see oli ja mul ei ole muud võimalust, kui eluga edasi minna. Ma olen muutunud. Ja seda ei ütle ainult ma ise, vaid ka minu lähedased. Mäletate seda Laurat, kes tuli kooli halva tujuga ja parem oli minust ringiga mööda käia, sest muidu said kõik mööda päid ja jalgu. Seda inimest küll pole enam. Mul pole olnud enam mitte ühtegi sellist päeva, kus mul oleks “paha tuju”. Jah, eks mul ole praegugi sellised halvemaid päevi jne, aga ma pole kuri ja mossis nagu vanasti. Minus on tekkinud hoopis uus hingamine, ma säran ja ma ise tunnen ka seda. Muidugi ei saa ma mainimata jätta kaalulangust, mis mind motiveerib. Mulle meeldib see “uus mina”, kes mulle peeglist vastu vaatab. Ka vanemad ütlesid, et nüüd on neil tütar, kellega saab iga kell rääkida. Ma usun, et rutiin mattis mind lihtsalt enda alla. Kulgesin lihtsalt ühest päevast teise. Aga nii ei tohi teha. Nüüd ma tean seda ja oskan asju hoopis teise pilguga hinnata. Nagu ma ka eelmises postituses mainisin, siis ma olen viimasel ajal palju mõelnud. Üks asi, millele ma mõtlesin on see, et järelikult olin ma selle valu siiski ära teeninud. Ju see oli minu karmavõlg, mille ma pidin tasuma. Ma ei ütle, et ma oleksin halb inimene olnud, kuid ma tean, et olen minevikus oma väljaütlemistega paljudele haiget teinud. Nüüd oli minu kord kannatada. Aga, oluline on oma tegudest õppida, nendest sündmustest õppida. Ja sellepärast ei pea ma ka mingit vimma Andri suhtes vm. Tundeid ei saa sundida. Ma ei saa sundida kedagi end armastama. Kuid ühte ma rõhutan – valelikkus ei vii kuhugi. Parem valus tõde, kui valetamine. Eks! Ja valel on lühikesed jalad. Kõik tuleb varem või hiljem välja. Me kõik oleme õnne ära teeninud, kuid mida me oleme selle nimel valmis tegema/ohverdama? Samas, karmavõlad peame siiski igaüks ise ära maksma. If you know what I mean. Andri jääb mu südamesse kui minu esimene armastus, ja nii ongi. Ja mis selle kõige juures mind siiski rõõmsaks teeb, et keegi neist inimestest, kes nende kuue aasta jooksul mulle oluliseks said, pole mulle selga keeranud. Saan endiselt Johanna kasvamist jälgida, suhtlen Steniga peaaegu igapäevaselt, Liise, Kaie.. nad on mul ikka olemas. 🙂 Reis oli vanemate poolne kingitus mulle kooli lõpetamise puhul. Ma ei reisi just palju, seepärast võtan selle reisi mälestused endaga ka järgmistesse aastatesse kaasa. Ja siis sünnipäev. Hoia ja keela. Oli ikka äärmiselt meeleolukas. Nii Tartus kui kodus maha peetud pidu. On mida meenutada. 🙂 Võtan sellest aastast kõik uued teadmised endaga kaasa. Õppisin tundma iseennast, õppisin inimesi tundma. Ja ma tean, et elul on mulle pakkuda veel palju paremaid aastaid, kui lõppev aasta. Meeled tuleb avatud hoida. Lahtiste silmadega uute eesmärkide poole. Võtan nüüd vastu kõik selle, millest ma kunagi vaid unistasin. Ma usun saatust. Kõik juhtub mingi põhjusega. Oluline on kõigest midagi õppida ja oluline on teada ka seda, et vead, mis me elus teeme, ei defineeri meid. Eksimine on inimlik. Tuleb proovida, katsetada uusi asju, kui läheb metsa, mis siis ikka, alustame uuesti, otsime uue tee. Peaasi, et kogu eluprotsessis isennast ei kaotaks. Elan nüüdsest ainult hetkes. Elu on näidanud, et liigne planeerimine ei lõppe kunagi hästi. Üks asi on uue aasta juures aga kindel – ma ei veeda oma suve Eestis!!!! 🙂 Kolm kuud maailma avastamist. See on nüüd küll miski, mida ma poleks suhtes olles kunagi teinud. Maailm on ju valla! Lendan nüüd mõnda aega üksinda ja tunnen rõõmu ka kõige pisematest kordaminekutest. Aga teile, mu armsad, soovin ma kõige suurepärasemat uut aastat. Igor Mang ütles ühes intervjuus, et uus aasta tuleb hea nende jaoks, kellel on positiivne häälestus elule. Nii et, võtke kõik põnev vastu. Naeratage palju, naerge palju, tundke rõõmu ka pisikestest asjadest, hoidke oma lähedasi. Tehke kõik selleks, et täpselt aasta pärast, meenutades 2013. aastat saaksite öelda, et see oli teie elu parim aasta. Live, love, laugh! 🙂 Me igaüks oleme iseenda elu peremees ja see, milliseks elu kujuneb, sõltub suuresti meist endast. Veedan oma selle aasta viimase päeva Linda ja tema sõpradega. Plaan on see, et plaani pole, mis tavaliselt tähendab parimat pidu. 🙂 Pöörane, mu elu on pöörane! Ma siin mõtlesin, et tulen natuke rühmatreeningutest rääkima ja viskan mõne nõuande, kuidas sul ja teistel trennis võimalikult mugav oleks. Minu juhendatavate trennide hulk on nüüd üsna korralik. Saan juhendada viit erinevat treeningut. Neist osad on kontsept-treeningud, mis tähendab, et muusika ja harjutused on ette antud (nt BodyPump). Teised on aga minu enda kokku panna, mis minu jaoks on muidugi palju põnevam. Nii on sellel tunnil minu nägu ja saan seal kasutada nö oma stiili (nt kõht-selg-tuhar, kus tunniülesehitus on ette antud, kuid muusika ja harjutused valin ise). Kavade õppimiseks tuleb aega varuda. Viimaste uute kavadega juhtus see, et kõik tulid põhimõtteliselt samal ajal ja siis pidi oma aega eriti planeerima, et kõik vajalik selgeks saaks. Mu nipp on näiteks see, et kuulan alati autosõidu ajal trennimuusikat ja kordan peas kavasid läbi. Kui kava üks hetk selge on, siis iga trenniga kinnistub see aina rohkem ja lõpuks on nii peas, et võib unepealt rahva ette minna. Esimest korda uut kava teha on alati kõige ärevam, olgugi, et kava on peas, siis kardad ikka, et äkki läheb sassi. Kõht-selg-tuhar tüüpi tundide juures meeldib mulle järgida põhimõtet, et trenn oleks loogiline. Et harjutuste üleminekud oleksid arusaadavad ja lihtsasti järgitavad. 45-minutilise tunni ehitan alati üles nii, et peale soojendust teen ära terve hulga harjutusi püsti ja alles siis lähen matile ning teen erinevaid harjutusi seal. Selline üles-alla hüplemine mulle ei meeldi. Matil olles püüan vältida ka liigset selili-kõhuli keeramist. Minu meelest on nii kõige mugavam. Trenn lõppeb alati kerge venitusosaga, mida saab teha nii matil kui püsti. ÄRA JÄÄ HILJAKS! See on ebameeldiv nii treenerile kui teistele, kes õigeks ajaks kohale on tulnud. Eriti halb on hiljaks jääda trenni, kus on palju vahendeid vaja (bodypump!). Veel enam – kui tuled BP-sse päris esimest korda, ole kohal varem. Anna treenerile teada, et pole varem käinud ja siis jõuab treener sind juhendada sobivate raskuste valikul ning anda juhiseid, kuidas trenn toimuma hakkab. Kui sa jooksed tundi viimasel hetkel, jääb see osa ära ja võid endale tunnis hoopis liiga teha. KASUTA TREENINGRÄTIKUT! Lisaks sellele, et treeningrätiku kasutamine aitab matte kauem tervetena hoida, on ka endal palju mõnusam end (kõhuli olles lausa nägu) oma rätikule toetada. Rätikuga saad pühkida higi ja vältida lombi tekkimist enda ümber. PS! Ma higistan viimasel ajal ikka päris hullusti. Eriti rõve on siis, kui keset BP lugu higi silma jookseb – aiii! 😀 VII VAHENDID TAGASI ALLES TRENNI LÕPUS! Eriti tähtis jälle BP puhul. Miskipärast tahavad paljud juba enne kõhulihaste lugu või venitust vahendeid tagasi viima. Nende lugude ajal on enamus inimesi aga pikali matil. Piisab vaid ühest valesti liigutusest ja sinu ketas/kang võib kellelegi pähe kukkuda ja sellega väga hullu jama tekitada. Siit ka BP vahendite kohta veel üks punkt: VÕTA RASKUSED KANGILT MAHA OMA KOHA JUURES! Ketaste ja kangi jaoks on saalides spetsiaalne stange, kuhu trenni lõppedes kõik oma vahendit asetada tahavad. Ole hea ja võta raskused kangilt ära oma kohal ja vii kang ja raskused eraldi ära. See kangiga stange juures vehkimine on ohtlik! Me ei taha ju kellelegi vigastusi. NAUDI! Kõige tähtsam punkt! Naudi treeningut! Oled võtnud iseenda jaoks selle aja. Võta sellest maksimum, kuula treenerit, jälgi oma tehnikat ja ära viili. Pane ennast proovile, ära karda suuremaid raskuseid, kui sinu tehnika seda lubab. Tule mugavustsoonist välja. Järgmine kord siis tead, et kui treener sulle mõnd neist punktidest meelde tuletab, siis pole see sellepärast, et sind kuidagi kiusata või tänitada. Meie eesmärk on ära hoida õnnetused ja vigastused, vahendid korras hoida ning teha kõik, et sa saaksid treeningust maksimaalset kasu! Kui sulle trenn meeldis, anna sellest ka treenerile märku. Või vastupidi: soovid, et treener mõnd asja paremini seletaks või hakkab sulle mõni tema parasiitsõna kõrva, mine ja ütle talle seda. Usu mind, treener tänab sind igasuguse tagasiside eest. Just nii saab ka treener areneda ja paremaks muutuda. Mul oli alustades näiteks parasiitsõna “jaa”. Ise ei pannud seda tähelegi, kuid peale seda, kui mu tähelepanu sellele pöörati, hakkasin end kontrollima ja nüüd on vist korras. PS! Kui sa veel mingil imekombel mind Instagrammis ei jälgi, siis tule ja ole mu sõber seal. Sinna postitan tihedamini ja jagan oma mõtteid ka. 🙂 @lauriitak Nii hea ja õige postitus! Aitäh! Ise trennis käies mind alati niiiii häirib kui inimesed jäävad trenni hiljaks ja siis mõtlevad, et peavad kindlasti saama esireas peegli ees koha… mis siis, et kükilugu juba poole peal. Ja kui treener ütleb, et võta kõigepealt kang ja tule meiega kaasa, siis nad lähevad taha ruumi omale muidugi pinki ja matti tooma… ja siis hantleid… ja siis hakkavad pulsikella tööle panema… tead ju küll selliseid inimesi :D?! Millegipärast osad inimesed ei mõtle, et see teisi häirida võib… PS! Käisin hiljuti oma mehega (kes samuti BP instruktor) ja sõbrantsiga Sinu trennis ja jäime kõik väga rahule 🙂 olid nii mõnusalt positiivne ja mulle meeldis, et parandasid ka tehnikat inimestel (või noh, proovisid…kahjuks osad inimesed ei võta üldseeeee kuulda, mida treener räägib :D) ja viskasid naltsi kah! Kuna ma ise elan baltast päris kaugel, siis satun Su trenni küll ilmselt üsna harva (ainult siis kui selle sama sõbrantsiga trennitame parajasti :D) aga mul hea meel, et ikka sain käidud 🙂 Oooojaaaa, tean täpselt sellised inimesi! 😀 Vahel ajab muigama, vahel teeb natuke kurjaks ka, sest no ma näen, kuidas see teisi segab ja ma võin seal ees vist kukerpalle ka teha ja mõni ei paneks seda ka tähele. Tehnikaga on pumpis päris jama lugu tegelt ja vahel näeb päris hulle asju, nii tehniline trenn ja instruktor saabki ainult seal lavalt juhendada. Vahel tahaks nii minna inimeste juurde ja asendeid korrigeerida, aga ei saa. :/ Ja vahel jälle sama asi, et võid ükskõik mida seal ees teha ja see ei jõua kohale lihtsalt. Oeh.. aga eks ma ikka püüan igas tunnis muudkui rääkida-rääkida-rääkida, kellelegi ikka on kasu. 🙂 Nii äge, et käisite ja rahule jäite! Sellist tagasisidet on alati hea saada ja teeb tuju nii rõõmsaks. Lisaks annab muidugi motivatsiooni ka. 🙂			OSCAR-2019
näiteid on selles vallas palju. kas reeglid on muutunud selles vallas või pole kontrolli üldse olla? Eestis peaks domeenide registreerimise ja nende kasutamisel hoidma silma peal ja reguleerima ala EENet soovitan pöörduda nende poole. Sest neil on õigus domeene registreerida ja kustutada. Mul on palju personaalseid kogemusi. Eeneti võiks nimetada selle valdkonna monopoliks. Hoolimata sellest, et neil on ees reglement, ei ole nende tegevus kaugeltki mitte loogiline ja läbipaistev. Reeglina ei registreeri nad topelt domeene ühelegi ettevõttele. Samas on piisava põhendusega võimaldavad nad lisadomeeni. Põhjendus peaks olema piisav juhul, kui uue domeeni all käivitatavat lehekülge ei ole võimalik siduda juba olemasoleva domeeniga. Soovisin registreerida oma ettevõttele lisadomeeni. Domeen oli oma sisult täiesti erinev ning nende kahe domeeni nimi oli juba sõnaselgel eesti keeles nagu öö ja päev. Põhjenduse saatsin e-maili teel. Vastus aga mitu kuud hiljem. Tekkis küsimus, kas neil on tööd palju, tahtmist kiusata või loogilise mõtlemise puudumine. Vastus oli positiivne, mis näitas, et nad on selles osas ikka suhteliselt paindlikud. Teistpidi, kui domeeni omaniku staatusega on midagi muutunud (korraks äriregistrist kustutatud vms) ning mingi kolmas ettevõte on sisestanud avalduse sinu domeeni kasutamiseks, siis pakutakse sulle 14 päeva oma asjade korda ajamiseks. Ja kui selleks ajaks ei ole oma äriühingu staatust taastanud, siis läheb domeen üle sellele kolmandale isikule. Siinkohal ei arvestata, et sinu tegevus ja kaubamärk on seotud antud domeeniga. Info-Autol on kõik volitatud esindaja õigused teostada Renault sõiduautode hooldust ja remonti. Isiklike kogemuste põhjal võin öelda et auga. Ta võib neid remonitda palju tahab, ma võin ka Renault autosid remontid akui tahan, aga kas renault.ee kui doomen ei peaks kuuluma firmale, kes müüb(esindab) renault kaubamärki Eestis? Idee järgi peaks see nii olema, aga praktika on teine. Samas ei vastuta Eenet domeenivaidluste eest. Sellised vaidlused lahendatakse kohtus ja Eenet juhindub sellest. alguse asi ilmselt see renault, eenet on vigadest õppinud ja näiteks volkswahenit enam saksa autole ei antud, kuigi nad väga tahtsid ja pahased olid. see ei puutu üldse asjasse. info autol ei ole enam renault esindusõigusi, seega peaks ta ka loovutama õigused doomeni nimele. Meelde tuleb juhtum, kus Toyota esindaja ei saanud lexus.ee registreerida kuna firmal tohib olla ainult üks doomen. a mõned vist on võrdsemad või oskavad lihtsalt asju paremini. google.ee registreerimine on üllatus jah. esiteks rahvusvaheline kaubamrärk nagu ja teiseks kuidas saab FIE endale .ee ise olen registreerinud ühele firmale (kliendile) väga tuntud kaubamärgi .ee domeeni. Nõuti ainult posti ja faksi teel kirja, et ei kahjustata kaubamärgi omaniku huve. Kuigi tegemist oli tundmatu firmaga, olid nad antud kaubamärgi toodete edasimüüjad. Samas tekkis tunne, et oleks võinud mis iganes firma nimele regida. FIE, kes on registreeritud äriregistris on juriidiline isik, ehk siis sisuliselt sama, mis ettevõte. Pri laiendiga domeenid on neile FIEdele, kes ennast juriidiliseks isikuks ei ole registreerinud, on maksuametis ennast maksukohuslaseks reganud. Vaatasin üle google ja amazoni .ee lehed. Amazon oli siis mingi fitnessi portaal ning nimevalik isegi pisut õigustatud, kuigi - nagu soomlased ütleksid - kaukaa haettua. Google'i puhul on siis tegu tahtliku nimehõivamisega, lehe sisuks on hetke levinumaid äriideid - tiineritele moblahelinate ja javamängude müük. Sellist kaubamärki kasutades jäävad ju ära kulutused reklaamile netis, trükimeedias ja teles... Way to go, EENet! MSN.ee lehele pole paraku asja ei minul, ega teistel, kes ajas rändamist ei valda, nimelt palutakse seal tagasi tulla 1. veebruaril 2004. Suunab, aga kuulub patendivolinik Käosaarele, ehk siis ilmselt tema esindabki Volkswagenit ja nende kaubamärke siin riigis. Mõistlik, nii saab tehas uue edasimüüja puhul ümber suunata kusagile mujale ja oma domeen on iseenda valduses. ei pea loovutama, sellist loovutamist ja ka äravõtmist saab taotleda. Oleme nii ise teinud ja taotlenud äravõtmist, väitsime, et meie ( siis minu sõber, keda abistasime ) oleme selle tootegrupi ainus tootja Eestis ( mis on ka sulatõsi ) ja taotlesime domeeni äravõtmist kelleltki kes plaanis kunagi ehk midagi maale tuua, aga mitte muhvigi pole teinud. Anti, paar nädalat ehk läks aega. Mõned pävad tagasi soovisin registreerida jur.isikule lisadomeeni. Olemasolev domeeni all on meelelahutuslik ja oma sihtgrupi rangelt kinnistanud keskkond. Lisadomeeni alla soovisin teha absoluutselt erineva lehekülje. Minu avaldus ja põjendus sai negatiivse vastuse. Mina pean Eeneti tegevust nüüd küll tõeliselt õigusvastaseks, sest nad nõudsid minult lisapõhjuendust, kus pidin määratlema nii tegevusala sisu kirjelduse kui sihtgrupi. Põhimõtteliselt pidin neile loovutama oma ärisaladuse. Ma soovin ju sisuliselt luua uut kaubamärki, kuid negatiivse vastuse korral on Eenetil mingi ülim õigus kaubamärki mitte teha. Kas Eeneti töötajad on andnud vande, et kui ma olen loonud kaubamärgi X ja soovin oma kaubamärki kaitsta ka internetis ja ma saan negatiivse vastuse, siis et see oleks tulevikus kaitstud teiste registreerijate eest. Ära ürita Eestis internetiäri teha. Kui sul on geniaalne idee, siis räägi sellest ka teistele. Peksa saad sa ka kirikus niivõinaa. Pealegi tehakse lõpuks su taskud tühjaks. Muidugi tekkiski küsimus, et võib-olla on sinu soovitud domeeninimega kaubamärk juba olemas. Miks muidu nii hoolega küsiti sihtgruppi jne. Ehee, loomulikult ei ole. minu lemmiknäide. Miks ei oleks olnud võimalik Netprofit OÜ'l reisiteemalist lehekülge esitleda olemasoleva Jah.ee domeeni all? Miks nad pidid selleks registreerima domeeni Reisid.ee? Miks ei ole võimalik Neti.ee'l tegutseda Elion.ee domeeni all? Jutu algne point oli, et kui Eenet kiusab ja domeeni ei anna, siis saaksid selle teha com-iga ja regitud kaubamärgi olemasolu korral võiksid olla kindel, et eenet seda sama nime kellegile teisele ei registreeri. Väärt ideega peaks domeene antama ikka rohkem. Olgu kasvõi nõudeks mingi tähtaeg mille jooksul peab domeen reaalselt kasutuses olema ja regimisel lubatud teemas. Vastasel juhul võib domeeni tagasi nõuda. .com on üks lahendus. D˛unglijutu kohapealt on sul tuline õigus. Loodan et minu kaasus tarbijakaitses menetlust leiab. sul on veidi kõver arusaam kaubamärgist, domeen ei ole kaubamärk. Eenet ei suhtestu kuidagi kaubamärkidega, ei soodusta, ei takista, ei "tee". Mis puutub aga võrdsetesse tingimustesse siis on sul andmeid, et eenet et'lt hoti kohta täiendavaid andmeid ei nõudnud? Samas kui sinu kogu ärisaladus on tegevusala ja sihtgrupi kirjeldus, siis mis saladus see selline ikka on? :-) Ma võin genereerida tarkvara mis suhtestab kõikvõimalikud tegevusalad kõikvõimalike sihtgruppidega :-) Vaata, kui ma loon internetis lehekülje ja panen selle nimeks Neti.ee, siis see on kaubamärk. Loe: Neti.ee on Elion Ettevõtte AS kaubamärk. Ok, ärisaladuse jutt jäi jah natuke pinnapealseks. Mõtlesin seda, et kui ma pean põhjenduses kirjutama oma tulevast äri ja selle mudelit, siis see on küll ettevõtte enda asi, mida ja kuidas ta teeb. Ok, Eenet tahab kindlust, et ettevõtjal on ikka kindel plaan domeeni sihipäraselt kasutada. Eenetile peaks piisama sellest, kui põhjenduses on välja toodud lihtsalt valdkond, mitte see kuidas sa raha teenima hakkad. Isegi idioot teeb vahet sõnadel hamburger ja pank. Kui mul on domeen hamburger.ee ja ma soovin domeeni pank.ee, siis on suht kohtlane küsida, et kas Sa ei tahaks oma panka tutvustada hamburger.ee domeeni all. rumal jutt, kui Sa lood internetis lehekülje nimega neti.ee, siis Sa lood internetis lehekülje ja paned selle üles serverisse, millele EENet on andnud 2. taseme domeeninime neti kasutusõiguse. neti.ee ei ole sellest mingitki moodi Sinu OMA. Sa võid seda kasutada etteantud tingimustel ja kui tingimused ei meeldi, siis näiteks ei kasuta. neti.ee-st saab Elion Ettevõtted ASi (kaitstud) kaubamärk hoopis siis, kui Elion Ettevõtted AS esitab vastava taotluse Patendiametile. ja Patendiameti seisukohast on kama kaks, kas selles nimes on ".ee", ".com" või lihtsalt "Neti", peaasi, et märk mõne teise, nobedama registreerija õigusi ei riku. kes on saanud aeg-ajalt pähe nagu tolmab, kui korruptsiooni ja ebaõigluse etalon, kelle firmadele on läbi aegade kümneid .ee domeene kuulunud. enamik mölisejad lihtsalt ei tea, et üks-domeen-per-nase reegel tekkis alles ca ´99 a kandis ja mõned inimesed registreerisid oma domeenid enne seda. PS: kui Sul on tegelikult kah ÄRIidee, siis ei tohiks ju ühe OÜ ostmine OÜ-depoest, kellele see domeen regida, probleem olla? või ÄRIidee on nii virtuaalne, et raha läbi selle niikuinii liikuma ei hakka? ahjah, kui huvitab, siis mine otsi Patendiameti Kaubamärkide andmebaasist märki "neti" ja vaata, kuidas see asi käib. Et 98ndal aastal kellegi Raivo Heina avaldus lükati tagasi, aga Elion palkas asjatundjad (Käosaar & Co) ja pole probleemi. Ei ole rumal jutt. Ma ei rääkinud (mölisenud) omandist. Kasutusõigusest rääkisin. Samuti jään seisukoha juurde, et kaubamärk on kaubamärk ka enne patendiametis registreerimist, see viimane on juriidiline kinnitus. Loe veelkord, räägin problemaatilisest lisadomeeni registreerimisest, mitte lihtsalt domeeni registreerimisest. See .ee lõpp kaubamärgi juurde ei kuulu tõepoolest, kuid siiski. Kaubamärk või siis domeeni nimi on ju selles mõttes unikaalne, seda on ainult 1. Internetiäri on paratamatult seotud domeeni nimega. Eenetil on ju ükskõik, mis selle domeeni nimi on. Ettevõtjal aga ei ole. Pealegi, ei sega see ju domeeni registreerimist. Küsimus oli selles, et kui lisadomeeni ei saa, siis on kööga. Sellisel juhul on tõesti õige kas teha kokkulepe mõne usaldusväärse jur. isikuga või osta tõesti OÜ. see just näitabki, et Patendiamet vaatab kauba- või teenusmärki lihtsalt kui tähemärkide jada, tal on täiesti suva, et osa tähemärke ühe juhtumisi globaalse ulatusega andmesidevõrgu aadressiruumis mingit tähendust omab. ma ei mäelta, mitmetäheline erinevus uue märgi regimisel vajalik oli, aga teoreetiliselt võiks nt amazon.info läbi minna kui amazon.comi huve mittekahjustav. kaubamärgina siis. kogu jutu point, et domeen ja kaubamärk on täiesti erinevad asjad. mõni võib regida enda domeeninime ka kaubamärgina, mõni võib taotleda oma kaubamärgiga sarnast domeeninime. aga see ei kohusta mingitki pidi EENeti ja Patendiametit vastastiku mingeid liigutusi tegema. et kui üks vastavalt oma protseduuridele regib midagi, siis teine peaks kah. minevikust meenub, et eesti porsche kodulehekülg oli www.porsche.ee ja see sai millegi pärast muudetud porsche-club.ee ks kuna PORSCHELE see ei meeldinud ja oli vastuolus millegagi. selle järgi peaks amazon.com ka amazon.ee endale võtma või paluma amazon.ee'l mujale äkki kolida!?!?!			OSCAR-2019
Sellest ajast alates kui esimene fotoaparaat Eestisse jõudis, on objektiivi ei tea mitu tuhat korda suunatud Pärnu majadele, parkidele ja rannale, et kaadrisse jäävat jäädvustada tuleviku jaoks. Esimene eestikeelne päevapiltniku kuulutus avaldati „Perno Postimehes” juba 1862. aastal ja see kõlab nii: „Perno linna pildid, mis päwa-massina läbi vägga selgesti malitud, müüb siin, 1 rubla tük, kirjapostkontori vastu J.L. Seidlitz.” Postkaardid on mõeldamatud ilma fotograafideta. Juba 1876. aastal avas Pärnus oma ateljee Paul Lanz, kes veel 1909. aastal töötas aadressil Nikolai 21. Aastal 1891 sai päevapildikoja asutamise loa apteeker Carl Blumenfeldt. 1900. aastal sai Tallinna uulitsa majja nr. 1 loa asutada päevapildikoda Pärnu elanik Mart Irdt. 1901. aastal andis Liivimaa kuberner loa samasuguse töökoja asutamiseks Jakob Jagorile. Juba 18. sajandi lõpust tegutses Pärnus J. Rangi fotoateljee ja olemas oli ka Jacki päevapildikoda. 1909.a. olid Pärnus fotograafideks G. Ehrmann, V. Homann (Rüütli-Brackmanni nurgal), J. Jansen (Aia 4, vähemalt 1904.aastast), P. Lanz ja J. Litter. Aastal 1911 tõi August Keskküla (Kesküll) oma ateljee Rakverest Pärnusse Rüütli tänavale „Endla” vastu ning töötas siin 1916. aastani. Nimetatud fotograafide autorlust pole Pärnu vaatekaartidele märgitud. Pole aga välistatud, et nende fotode järgi postkaarte valmistati. Kuigi nad olid põhiliselt ateljeefotograafid, oli nende varustuse hulgas ilmselt ka kergemaid kaameraid. Näiteks V. Homann teatab, et valmistab pilte väljasõitudest. Pärast esimese postkaardi ilmumist sattus postkaart kui kaubaartikkel arvatavasti peagi ka Pärnu raamatukauplejate silmapiirile. Kes kirjastas esimese Pärnu vaatekaardi, jääb esialgu vastuseta. Võiks oletada, et see oli raamatukaupmees ja trükikojaomanik L.W. Laakmann. Kuid Laakmann ei reklaami 1896. aastal ilmunud „Pärnu kalendris” postkaarte. Postkaartidest pole juttu ka 1898. aasta kuulutuses. Esimesed kollektsioonides leiduvad Laakmanni postkaardid pärinevad 1900ndatest. 1904. aastal on tal aga juba vaatekaartide ladu. Seega võis esimeseks kirjastajaks olla mõni noorem ja ettevõtlikum kaupmees, kes alles üritas läbimurret ning valis selleks postkaartide müügi supelsakstele. Näiteks Emil Treufeldti raamatukauplus (1879–31.12.1939, Rüütli 16) pakkus juba 1896. aastal „suures väljavalikus eestikeelseid õnnesoovimise kaartisid”. 1898. aastal reklaamis ta Pärnu postkaarte trükitult ja fotodena, alustele kleebitult ja ilma. Saadaval olid Pärnu vaadetega kirjapaberid ja postkaardid. Osta võis koguni Pärnu vaadetega albumit. 1904. aastal oli E. Treufeldti äris saadaval ca 80 mustrit Pärnu vaateid ja mitmeid Pärnu albumeid. 1905. aastal tulid sinna müügile mingid klaasidega kaetud Pärnu vaated (Glasbriefbescl werer mit Ansichten von Pernau). Vanimad E. Treufeldti postkaardid on trükkinud C. Schulz Riias. 1896. aasta augustis avas uksed uus raamatukauplus, mille omanikuks oli Theodor von Stilliger. 1898. aasta detsembris reklaamiti uusi Pärnu vaatekaarte, mis sinna ärisse olid müügile jõudnud. I. Kokka kogus on 1899. aastast pärinev selle kaupluse vaatekaart, mis on trükitud Granbergsi poolt Stockholmis. Stilligeri kaupluse iga polnud väga pikk ja tema postkaartide toodang polnud seepärast suur. Pärnu vaatekaarte müüa üritasid teisedki raamatukauplused. 1899. aastal sai Gustav Paju kubernerilt loa avada raamatukauplus Rüütli 18 Emil Treufeldti kõrvale. 1901. aastal leidub selle kaupluse kirjastatud postkaarte kollektsioonides. Varasemad Pärnu vaatekaardid on trükitud Riias ja Stockholmis. 1901.a. sai Hans Juhanson loa asutada uus kivitrükikoda aadressil Laatsareti 7. Sama aasta lõpul ilmus „Lindas” reklaam: „Uued ilusad postkaardid Pärnu uue Vabriku jne pildiga ja Eestikeeli allkirjaga on kaubale ilmunud. Need on herra Johannson valgustrüki teel õige kaunisti ja peenikeselt valmistanud.” Postkaartide kirjastamist peeti ilmselt tulusaks tegevuseks. Sellega tegeles isegi Rüütli 26 majas asunud M. Bathelti puduäri (pitsid, paelad, lipsud jne). Isegi „Waldhofi” vabrik on oma vabriku vaateid turustanud ja kirjastuseks märkinud Verlag „Consum-Verein Waldhof”. Mõned postkaardid on kirjastanud J. Reimann, kelle raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus asus Hommiku ning Kuninga tänava nurgal. Raamatukaupmees J. Ploompuu valmistas värvilisi postkaarte tervest Eestist, unustamata ka Pärnut. Produktiivsemateks Pärnu vaatekaartide kirjastajateks sellel perioodil olid raamatukaupmees Peet Toom ja raamatuköitja Georg Ehrmann. P. Toonu raamatukauplus asus hoones Riia tänav 32 juba 1898. aastal, kuid vanim Toomi postkaart allakirjutanu kogus pärineb 1907. aastast. P. Toomi kirjastusel ilmus postkaarte 1918.aastast kuni saksa okupatsioonini. Veelgi suurem on G. Ehrmanni kirjastatud postkaartide arv. G. Ehrmanni köitekoda on asutatud 1889. aastal. Raamatukaupluse ja trükikoja asutamisloa sai ta 1900. aastal. 1909. aastast on ta Pärnu fotograafide loetelus. 1905. aastal asus tema kirjutus- ja joonistusmaterjalide kauplus Rüütli 45, kust see 1912. aastaks oli kolinud Vee tänavale. Hiljem asus tema köitekoda aadressil Piiri 9. Vanimad G. Ehrmanni kirjastuse vaatekaardid pärinevad 1905. aastast. Värvilisi postkaarte on ta lasknud trükkida Lepizigis Trenkler ja Co'l. J. Andersoni kätte läinud E.J. Karowi raamatukaupluse tõi selle uus omanik Bruno Ilves Pärnusse majja Rüütli 39. Ka B. Ilves andis kollektsionääride meeleheaks oma panuse. 1912. aastaks oli Ilvese kirjastusel ilmunud Pärnu vaateid broomhõbefotodena ca 100 mustrit. Värvikaardid on talle trükkinud Stockholmis Granberg ja Ernst G. Svanström. Ilves on ainus kirjastaja, kes on kaardile märkinud ka fotograafi, kelleks on olnud Christin. Hiljemalt 1910. aastast alates on Pärnu vaatekaarte kirjastanud ka Jaan Karu, kelle üks raamatukauplus asus Ülejõel põhiliselt O. Sunnini majas (1902–1917) ja teine Rüütli 47 (alates 1908.a.). Pärnu vaatekaarte on kirjastanud veel raamatukaupmees W. Itter (Vee 13) ning teinud seda saksa okupatsiooni ajalgi. Samuti on Pärnu vaateid kirjastanud P. M. Sarapik. Muusikariistade, jalgrataste ja kirjutusmaterjalide äri omanik Ella Sepp (Rüütli 14) kirjastas Pärnu vaatekaarte vähemalt 1913. aastast alates ning jätkas seda tegevust ka kodanlikus Eestis. E. Sepa kirjastusel võib olla ilmunud sadakond või enamgi postkaarti. Ühe postkaardi on loovutanud E. Treufeldti kauplus „Endla” seltsile ja see on uues trükis ilmunud „Endla” kirjastusel. Lisaks kohalikele kirjastajatele on Pärnu vaatekaarte valmistanud Kristin ja Ko Narvas (vähemalt 1911.a. alates). Suurim järjenumber allakirjutanul on 52. Mõned Pärnu vaatekaardid on kirjastanud W. J. Lilienblatt (Villem Lilleleht) Allikukivilt. Juba enne I maailmasõda alustas Pärnu vaatekaartide välja andmist E. G. Soovik (vähemalt 1913. aastast alates), kes erinevalt teistest kirjastajatest paistab silma oma vene keele armastusega, märkides postkaartidele kirjastuse vene keeles. Kodanliku riigi perioodil peaaegu lakkas trükitud Pärnu vaatekaartide väljaandmine ning domineerima hakkasid fotopostkaardid. Enamiku selle perioodi postkaartide autorid on kaartidele märgitud. Lisaks mainitud ja mainimata fotograafidele tegutses Pärnus veel rida kiirpäevapiltnikke nagu näiteks Erich Entson, Martin Viilik jt. Kodanliku perioodi kõige viljakamaks Pärnu postkaartide väljaandjaks oli E. G. Soovik, kellele kuulus „Uudis”, mis asutati 1919.a. ostu-müügi vahetalituskontorina. Peagi sai „Uudisest” ajakirjanduskontor, kus müüdi ajalehti, kodu- ja välismaiseid ajakirju, moe- ning käsitöölehti. Hiljem oli seal müügil ka mänguasju, spordi- ja kirjutustarbeid, jõulupuuehteid, kalapüügiriistu, kohvreid, lastevankreid jne. Eduard Gotfried Soovik (1883–1927) oli juba enne I maailmasõda kirjastanud postkaarte. Sõja ajal ja ka selle järel oli soikunud postkaartide väljaandmine. Nõudmist postkaartide järele hakkas rahuldama „Uudis”. 1922.aasta talvel on „Uudis” leidnud fotograafi, kelle tehtud pilte hakati kirjastama (I. Kokka kogus vanim „Uudisele” omistatav kaart kannab 22.02.22 postitemplit). Ilmselt oli selleks fotograafiks Jaan Küstner, kelle varem valmistatud ja jooksvalt pildistatud baasil alustas tegevust fotokirjastus „Uudis”. Esimestel postkaartidel on esiküljel trükitud järjenumber koos selgitava tekstiga ning tagaküljel kummitempliga löödud tekst „„Uudise” kirjastus, Foto–Küstner, Pärnus”. Uue postkaartide seeria valmistamiseks on kasutatud samuti nii uusi kui ka varasemaid negatiive. Suve jooksul ilmutas „Uudis” suure hulga masstiraažis postkaarte ja sai septembris kohalikul näitusel nende eest kiituskirja. Augusti lõpul avas J. Küstner oma töökoja aadressil Brackmanni 7 ning lahkus „Uudise” teenistusest. 20.septembril pakuti „Uudises” ajalehe kaudu kestvat teenistust vilunud fotograafile. 1923. aastal otsiti „Uudisele” vilunud retušeerijat ja teatati, et „Uudise” fotograaf teeb kodudes igal ajal ning igasuguse valgusega pilte. Sama aasta lõpuks oli „Uudise” kirjastusel ilmunud juba üle 1000 mustri postkaarte. „Uudis” teatas, et ostab kokku igasuguseid positiive ning negatiive. Mõne aasta, pärast s.o. 1926. aastal reklaamiti, et „Uudis” oli kirjastanud juba ligi 3000 mustrit. 1927. aastal jätkas isa tegevust poeg Eduard Soovik noorem. Endiselt ilmus uusi Pärnu vaatekaarte ja 1929. aasta reklaamis on antud üldarvuks juba üle 8000 mustri. Paraku ei pärinud poeg isalt koos kauplusega ärimeheannet ning seepärast lõpetas ajakirjanduskontor „Uudis” oma tegevuse pankrotiga. Toimus rida oksjoneid KÜ „Looduse”, Jakob Loosalu jt võlanõuete rahuldamiseks. Ed. Soovik lõpetas oma karjääri üle-eestiliselt tuntud kuulutuspetturina, kelle kriminaalpolitsei 1936. aastal trellide taha toimetas. 8000 postkaarti „Uudiselt” on ilmne reklaamiliialdus. Reaalne on „Uudiselt” üle 3000 erineva postkaardi ilmumine. „Uudise” järgmised fotograafid pärast J. Küstneri lahkumist on tundmatud. Kuigi 1929. aastal oli „Eesti Foto-Almanaki” järgi „Uudis” veel Pärnu kutseliste fotograafide nimekirjas, polnud ei isa ega poeg Soovik ise fotograafid. Võib oletada, et teatrietendusi pildistas „Uudise” jaoks R. Siig, kes teatrit hästi tundis. Aktide ja merefotode negatiivid on arvatavasti ostetud mõnelt teiselt fotograafilt. Jaan Küstnerile kuuluvad oletatavasti need Pärnu vaatekaardid, millel on trükitud tekst. Kuid ka J. Küstner on valmistanud vaatekaarte otse negatiivile kirjutatud tekstiga. J. Küstner on välja andnud ca pool tuhat postkaarti. Kui „Uudise” tegevus Pärnu vaatekaartide väljaandmisel tasapisi vähenes asusid vabanenud kohale R. Siig ja M. Õnnis. Näitleja ja näitejuht Richard Siig oli viljakas postkaartide valmistaja. Tema esimesed iseseisvad postkaardid pärinevad 1928. aastast. Tema postkaardid kannavad samuti numbreid. Osadel postkaartidel seisab ka „Foto-Liit”. See tähendab kooliõpetajate kooperatiivühingut „Liit”, mille raamatukauplus asus Kalevi 40. Osa postkaarte on R. Siig teinud selle raamatukaupluse tellimusel ja sama kaupluse kaudu need ka müügile lasknud. R. Siia postkaartidel on väga palju rannamotiive, sest autor oli näiteks 1929. aastal rannas kiirfotograafiks. Ka järgnevatel aastatel on ta tihti pildistanud Pärnu randa. Aeg-ajalt on tema kaamera jäädvustanud linnavaateid ja üksikuid sündmusi. Lisaks on veel rohkesti numbriteta linnavaateid, nelikpilte ja iseseisva numeratsiooniga postkaardisarju sündmustest. R. Siia toodang ulatub vähemalt paari tuhande postkaardini. Algselt oli Mihkel Õnnis ateljeefotograaf, kuid peagi laiendas ta oma tegevust ateljeest väljapoole. Vanimad allakirjutanu kogus leiduvad sellised postkaardid pärinevad 1924. aasta laulupeolt. Ka M. Õnnis omas iseseisvat numeratsiooni ning juba 21.07.1927 tehtud rannapildid kannavad kuuesajani või kaugemalegi ulatuvaid järjenumbreid. 1931. aasta suvel postitatud kaardil on numbriks juba 1894. Enamikku nendest postkaartidest ei saa pidada kollektsioneerimisväärilisteks, sest nad kujutavad ilmselt rannamõnude nautijate grupipilte. Pärnu linna jäädvustajana jääb M. Õnnis alla "Uudisele" ja ka R. Siiale. Tema toodang ulatub tuhandetesse. Juba 1931.a. reklaamib ta: "Suures väljavalikus Pärnu vaatekaardid. Igapäev uued ülesvõtted Pärnu rannast." Kõige kvaliteetsemaid Pärnu vaatekaarte valmistas Harald Krannhals, kelle toodang ei ole arvukas, kuid väga hinnatud kollektsionääride hulgas. Postkaartide valmistamist alustas ta 1928. aastal ja ilmunud on temalt vast pool tuhat „mustrit”. Omanäolisi Pärnu vaatekaarte on valmistanud J. Simson. Ainsa fotograafina oli temal eriseade fotodele teksti fotograafiliseks trükkimiseks. Tihti on tema vaatekaartidel tekst esperanto keeles. Simson on valmistanud samuti mitmed sajad postkaardid, kuid nende hulgas on palju vaateid maakonnast ja isegi Tallinnast. Väiksemal arvul on Pärnu vaatekaarte valmistanud „Baltika”, „Kultuuri” raamatukauplus. Üksikute postkaartidega on kollektsioonides esindatud kiirfotograafid E. Enson, Fr. Hansen ja J. Peterson (kaardid isegi numereeritud) ning fotograafid A. Tamm, A. Kallasmets, Joh. Karu, E. Martens ja M. Rebasov. 1941. aastal ilmunud Pärnu vaatekaarte pole teada. Saksa okupatsiooni ajal on ilmunud mõnikümmend eelmise aastakümne fotode baasil ja väga viletsale paberile trükitud postkaarti. Esimese sõjajärgse Pärnu-teemalise postkaardi, L. Koidula mälestussambast, andis 1948. aastal välja RK „Ilukirjandus ja Kunsti”, lastes selle trükkida trükikojas „Oktoober”. Pärnu vaatekaarte valmistas Invaliidide Kooperatiiv-Artell „Oktoober”. Esimestele neist on tekstiküljele lihtsalt löödud kummitempliga „Artell „Oktoober””. Aastatel 1954–1959 ilmunud vaatekaartide on tagaküljel trükitud tekst „Eesti NSV Pärnu, 1954.a. ......(objekti nimetus)”. Paraku vastab aastaarv 1954 ainult osa postkaartide puhul tegelikkusele. Enamiku puhul on kasutatud negatiive, mille tegi R. Siig mitukümmend aastat varem. Mõni postkaart kannab veel isegi R. Siia numbreid. Enamikust nendest postkaartidest ilmus peaaegu igal aastal kordustrükke. Seda traditsiooni jätkasid „Oktoobri” järglased Pärnu LET Tööstuskombinaat ja Teeninduskombinaat „Säde” veel 1959–1961. aastatel. Nüüd hakkasid Pärnu postkaarte väljastama kirjastused „Kunst” ja Eesti Riiklik Kirjastus, millest hiljem sai „Eesti Raamat”. Nende postkaartide arv pole samuti kuigi suur. Igal aastal või üle aasta lasti kord tehtud kaardist välja uus tiraaž. Objektide valik on kitsas ja piirdub teatri, L. Koidula mälestussamba ning sanatooriumi hoonetega. Viimastel aastatel on leitud veel mõni uus motiiv, nagu näiteks hotell, täitevkomitee hooned ja mälestussambad. Baasfotod on teinud rida Eesti tuntud fotograafe (P. Pere, A. Kiisla, B. Murd jt). Kolm postkaarti ilmutas 1961. aastal Eesti NSV „Ajakirjanduslevi”. Aastatel 1965–1979 avaldas seitse trükitud postmargiga varustatud Pärnu vaatekaarti NSVL Sideministeerium. Mõned postkaardid on tundmatu tellija soovil ilmutanud 1961. aastal „Pärnutrükk”. Üksikuid Pärnu-teemalisi postkaarte leidub veel postkaardikomplektides. Samuti on ilmunud mitmed Pärnu vaadetega postkaardikomplektid. Lõpuks tuleb mainida veel sõjajärgsetel aastatel ettevõtlike fotograafide tehtud fotomontaaže Pärnu teemadel, mida nad levitasid kuurordis puhkajate hulgas. Kolmanda perioodi Pärnu vaatekaartide hulk on väikene ja linna on jäädvustatud väga vähestest aspektidest.			OSCAR-2019
Politseinikud, kaitseväelased ja teised Eesti Vabariigis relva kandmise õigust omavad inimesed kasutavad relva seadusega ettenähtud piirides, mitte ei \”jookse metsas püssiga\”. Ei maksa suhtuda üleolevalt inimestesse, kes oma tegevusega hoiavad korda ja kaitsevad Eesti riiki. Või on ehk ametivennal Eesti Vabariigi asemel meile praegu midagi paremat pakkuda? Palvetamine on kahtlemata iga kristlase elu loomulik osa, kuid kas ametivend arvab oma palvel olevat nii palju väge, et ta oleks oma palvega ilma politsei abita suutnud ohjeldada aprilliöiseid märatsejaid? Sadakond vaimulikku võivad lubada küll endale seda, et nad ei liitu poliitikaga ja militaarsete struktuuridega. Meie relvaks on tõesti eeskätt palve ja kahju, et me seda nii vähe kasutame ja sellesse nii vähe usume. Parem alustame oma päeva sellest, et avame kirikuukse palvetame ise seal ja kutsume teisi, peame jumalateenistust. Metsas püssigajooksaid on erinevatel põhjustel alati piisavalt. Kas need ametivennad, kes deklareerivad, et metsas püssiga jooksaid on piisavalt, ka tegelikult palvetavad? Äkki nad deklareerimisest kaugemale ei jõuagi? Äkki ohu korral lasevad ametivennad oma lähedaste relvaga kaitsmise või palvetamise asemel lihtsalt jalga? Tallinna Jaani kogudus algatab traditsiooni ja avab 24. veebruaril pisut enne kella 7.45 kiriku peauksed, et vastu võtta arvestatavat osa sellest inimmerest, mis voolab pärast Toompea lipuheiskamistseremooniat Harjumäe treppidest alla. Isamaalisest ettevõtmisest räägivad selle kandvad jõud, õpetaja Jaan Tammsalu ja laulja Marek Sadam. Lisaks tulevad Tõnu Laikre ja Meelis Vahar. Üks mängib klaverit ja teine viiulit. Orelit mängib Maris Oidekivi-Kaufmann. Oodata on midagi mõtiskluste sarnast ja muusikud aitavad kaasa eesti muusikaga. Madisepäeval, 24. veebruaril kell 10 tähistatakse Tartu tähetorni juures vabariigi 98. aastapäeva kõnede, koorilaulu ja puhkpillimuusikaga. Kell 11 peab Tiigi seltsimajas ettekande «Eesti Vabariik ja Eesti Rahva Muuseum kui veresugulased» Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas. Kell 12 samas Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala kontsert. Avatud on kohvik, kohtumine ja kontsert on tasuta. Trüki- ja Paberimuuseumis on perepäev. 1816. aastal 4. juunil uue kalendri järgi (23. mail vkj) kinnitas tsaar Aleksander I oma allkirjaga «Eestima Tallorahwa Seädmissed», mis oli esimene oluline samm talupoegade vabastamise teel Eestimaa kubermangus. Muuseumis saab näha, kuidas trükitakse 1830/1840test pärineval trükipressil 1816. aasta talurahvaseaduse kaks esimest paragrahvi. Kl 14 toimub Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris jumalateenistus ning pärgade asetamine ausambale. Buss Torisse väljub kell 13 Kaitseliidu maja eest (Pikk 20). 23. veebruaril kl 10.30 mälestatakse Eesti Vabariigi esimest presidenti Konstantin Pätsi tema ausamba juures Tahkurannas. Kell 13 asetatakse pärjad vabadussõjas langenute ausamba jalamile Alevi kalmistul. Sealt algab rongkäik, mis liigub mööda Riia maanteed Rüütli platsile. Rongkäigus osaleda soovijaid oodatakse kalmistu juurde hiljemalt kl 12.45. Orienteeruvalt kl 14 kõlab Rüütli platsil Iseseisvusmanifest. Seejärel liigutakse edasi Vabaduse parki, kus asetatakse pärg II maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusmärgi jalamile ja toimub Kaitseliidu Pärnumaa maleva pidulik rivistus. Kell 15 järgneb ühine sõdurisupi söömine. Kell 17 kutsub Anna Raudkatsi Tantsuselts kõiki Pärnu Muuseumi esisele platsile osa saama rahvapeost «Tuljak». 24. veebruaril kl 7.35 heisatakse Rüütli platsil Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi juures riigilipp. Kell 11 jumalateenistus Eliisabeti kirikus. 25. veebruaril kl 17 on Linnakodaniku Majas teatraliseeritud teematund «Sõnumitooja saatus», kus käsitletakse Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutaja Hugo Kuusneri poliitikuelu tipphetki ja selle traagilist lõppu. Sissepääs prii. 24. veebruaril kell 11 kontsertjumalateenistus toomkirikus. Kl 12 kogunemine lossiplatsil. Kl 13 kultuurikeskuse teatrisaalis muusikakooli kontsert. 24. veebruaril kell 7.20 lipu heiskamine linnuse õuel. Kl 9.30 asetatakse pärjad Narva garnisoni kalmistul vabadussõja mälestusmärgi jalamile. Kl 13.30 on kultuurimaja Rugodiv esisel platsil aktsioon «Multikultuurne Kaera-Jaan». Kl 14 kultuurimajas rahvuskultuuride liidu Lüüra kollektiivide ja Narva rahvuskultuuri seltside kontsert. Aastapäeva tähistamine saab alguse 23. veebruaril kell 19, kui pärimusmuusika aidas tunnustatakse linna preemiate laureaate. Kontsert-aktuse korraldaja on Eesti Pärimusmuusika Keskus ning sündmust saab otseülekandes jälgida ajalehe Sakala digilehes aadressil sakala.ajaleht.ee 24. veebruaril kell 9 asetatakse küünlad ja lilled vabadusvõitlejate haudadele. Kell 11.30 loeb linnapea Ando Kiviberg kohtumaja trepil ette iseseisvusmanifesti. Pärast seda liigutakse rongkäigus Jaani kirikusse, kus kell 12 on oikumeeniline tänujumalateenistus. Jutlustab praost Marko Tiitus, teenivad Viljandi koguduste vaimulikud, organist Tuuliki Jürjo, Viljandi poistekoor ja koguduse naisansambel. Kell 13 asetatakse pärjad kindral Johan Laidoneri ratsamonumendile ning seejärel on rivistus ja päevakohased sõnavõtud lauluväljakul. Päeva jääb lõpetama jõustruktuuride väljanäitus ja pidupäevasupp lauluväljakul kuni kella 15.			OSCAR-2019
Tänaseks on minevikku vajunud aeg, kus lemmiklaulust koopia tegemine tähendas kassettmaki lindistust ja läbi sahina aimatavat muusikapala. Tänapäeval toimub praktiliselt kogu muusika ja filmide kopeerimine digitaalselt. Peamiselt käib see internetist allalaadimise teel ja salvestamiseks kasutatakse kõvakettaid, CD-sid, mobiiltelefone või MP3-mängijaid. Kvaliteedi erinevus salvestuse originaali ja koopia vahel puudub kas täielikult või esineb vaid väheaimataval määral. Tehnika arengu kiirus on olnud meeletu ja andnud ka autoritele juurde võimalusi oma õigusi paremini kaitsta ning teostada kontrolli teoste kasutamise üle, kuid tänaseni ei ole leitud ühtegi arvestatavat alternatiivi koopiate tegemise kompensatsiooni süsteemile, mida tuntakse „tühja kasseti tasu“ nime all. „Tühja kasseti tasu“ näol on tegemist tasu kogumise süsteemiga filmidest ja muusikast koopiate tegemise eest isiklikeks vajadusteks. Tasu makstakse õiguste omajatele (autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele). „Tühja kasseti tasu“ ei maksa aga mitte otseselt kasutajad ise, vaid seda maksavad need isikud, kes toovad maale koopiate tegemiseks mõeldud salvestusseadmeid (nt videomakid) või tühje salvestusvahendeid (nt kassetid, CD-toorikud jms). Autoril ei ole õigust seega lubada või keelata kasutajal enda isiklikeks vajadusteks filmi või muusikapala kopeerida, kuid talle jääb siiski seadusest tulenev õigus saada niisuguse kasutamise eest tasu. Kõige lihtsamalt öeldes on selleks meelelahutus ja enese harimine. Koopiate valmistamine ei tohi teenida ärilisi eesmärke ehk koopiate tegija ei tohiks hakata tehtud koopiaid nt müüma või rentima. Samuti tuleb meeles pidada seda, et koopia tegemine on lubatud vaid siis, kui koopia tehakse seaduslikust allikast. Nt kui oled ostnud endale lemmikartisti CD ja soovid laadida muusika ka oma MP3 mängijasse, siis on see täiesti lubatud. Filmide ebaseaduslik allalaadimine internetist ja seejärel kopeerimine DVD-le sinna alla kindlasti aga ei kuulu. „Tühja kassetti tasu“ süsteem pärineb 1960-ndate aastate Saksamaalt ja sai eeskujuks ülejäänud kontinentaal-Euroopa riikidele. Süsteem töötati välja selleks, et isiklikeks vajadusteks kopeerimise kasvades puudus efektiivne võimalus sellist tegevust kontrollida. Litsentsitasu kogumine isikutelt, kes kasutavad teost vaid personaalseks otstarbeks oleks olnud liiga kulukas ja ajamahukas ning eeldaks liigset tungimist isiku privaatsfääri. Euroopa tasandil tuleneb nimetatud põhimõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2001/29/EÜ, mis on tuntud infoühiskonna direktiivi nime all. Direktiivi järgi võivad liikmesriigid autori ainuõigusi piirata (näiteks lubada kopeerimist isiklikuks tarbeks ilma autori nõusolekuta), kuid sel juhul tuleb selle eest maksta õiglast hüvitist. Loobumine hüvitise maksmise süsteemist tähendaks ühtlasi seda, et muusika ja filmide kopeerimine enda tarbeks ei oleks enam lubatud. Eestis on „tühja kasseti tasu“ kogutud juba alates 1996. aastast. Vastava tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu kehtestajaks on Vabariigi Valitsus. Hetkel on tasu kogumisel lähtepunktiks Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määrus nr 14. Nimetatud määruse vastuvõtmisele eelnes üsnagi laiamahuline debatt, mille tulemusel mitmed olulised muudatused määrusesse ka sisse viidi. Üheks põhjuseks, mis tingis muudatuste vajaduse oli see, et analoogtehnoloogiat, mille pealt Eestis seni peamiselt tasu võeti, kasutati järjest vähem ja vähem. Tuleb tõdeda, et „tühja kasseti tasu“ on saanud ka terava kriitika osaliseks. Ennekõike just seetõttu, et alati ei kasutata vastavaid salvestusseadmeid või näiteks CD-toorikuid autoriõigusega kaitsvate teoste salvestamiseks. Võib ka juhtuda nii, et salvestajaks on hoopis autor ise. Kas on õiglane sellisel juhul küsida tasu kõigilt kasutajatelt ühtemoodi? Tõenäoliselt mitte, kuid kas eelistaksime süsteemi, mis keelaks meil üldse isiklikeks vajadusteks kopeerimise? Olen seisukohal, et paljud meist vastaksid sellele eitavalt. Vaevalt sooviks keegi ka kontrolli laiendamist selle üle, kuidas me teoseid kodustes tingimustes enda tarbeks kasutame. „Tühja kasseti tasu“ süsteemi eesmärgiks on teatavas ulatuses korvata autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele kahju, mida nad riigi poolt seadusega üldsuse huvides kehtestatud õiguse piirangust saavad. Lühidalt öeldes, saada tasu selle eest, et inimesed võiksid oma kodudes rahuliku südamega ilma autori nõusolekuta koopiaid teha, kartmata seejuures enda piraadiks tembeldamist. Tegemist ei ole tõenäoliselt autorite ja esitajate põhisissetulekuga, kuid abiks on need summad kindlasti. Märkimist väärib ka see, et tasu ei jaotata vaid autorite, esitajata ja fonogrammitootjate vahel, vaid jaotatakse ka organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks. Eestis on iga-aastaselt kogutud summa viimaste aastate jooksul pidevalt vähenenud. Kui 2007.a oli see 4 059 793 krooni ja 2008.a 3 229 330 krooni, siis 2009.a koguti „tühja kasseti tasu“ kõigest 1 508 918 krooni. Samas on selge, et isiklikuks otstarbeks koopiaid filmidest ning muusikast teevad kasutajad endiselt ning selle lihtsuse ja kättesaadavuse tõttu tõenäoliselt rohkem kui kunagi varem. Kahjuks aga enamasti mitte neid seadmeid ja vahendeid kasutades, millelt Eestis tasu kogutakse. Järelikult ei saa enam Eestis kehtivat süsteemi pidada õiglast hüvitist võimaldavaks. Täna seisab vastav määrus taaskord muudatuste ootuses. Näiteks ei leia me 2006.a määruse salvestusseadmete loetelust televiisorit ega digiboksi. Samuti ei leidu nimekirjas ka mobiiltelefoni ega digipleierit. Samas ilmub turule ja inimeste kodudesse iga aastaga järjest rohkem ja rohkem digitaalse salvestusvõimalusega seadmeid. Näiteks Soomes 2009.a läbiviidud uuringu kohaselt salvestatakse mobiiltelefonidesse muusikat umbes 10 miljonit korda aastas ja korraga kopeeritakse telefoni tavaliselt 10 muusikafaili. Positiivseks noodiks antud uuringus oli see, et suurem osa mobiiltelefoni salvestatud muusikafailidest on eraisikute koopiad seaduslikest allikatest. 2009. aasta septembris esitas Kultuuriministeerium Vabariigi Valitsusele määruse uue eelnõu. Kahjuks jättis valitsus eelnõu teadmata põhjustel aga kõrvale ning määrus jäi kaasajastamata. Samal teemal kohtusid 19. mail 2010.a EEL-i, EFÜ ja EAÜ juhid peaminister Andrus Ansipi nõuniku Aare Järvaniga, kuid tänaseni ei ole see veel mingeid positiivseid arenguid endaga kaasa toonud. „Tühja kasseti tasu“ kehtestav määrus peab ajaga kaasas käima. Ei tohi unustada seda, et tegemist ei ole mingi maksuga või lõivuga, vaid hüvitisega nendele samadele autoritele ja esitajatele, kelle loomingut me oma iPod’idesse tõmbame ja kelle esitusi armastame jäädvustada just selleks, et vaadata ja kuulata neid jälle ja jälle. Miks siis mitte tagada neile ka õiglane tasu meile antud sellise võimaluse eest? Kaupmeeste liit saatis õiguskantsler Indrek Tederile taotluse kontrollida Tallinna müügimaksu määruse vastavust põhiseadusele ning õigusloome hea tava järgimist. Kaupmeeste Liidu juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul näevad kaupmehed Tallinna müügimaksus ettevõtlusvabaduse riivet ning ausa ja vaba konkurentsi moonutamist. “Kumuleeruva müügimaksu tõttu peavad väiksemad ettevõtjad tasuma kordades rohkem müügimaksu kui suuremad ettevõtjad, kes valdavad kogu müügiahelat ise ning kellel kumuleerumist ei teki. Müügimaksu kumuleerumise tõttu suureneb väiksemate ettevõtjate toote lõpphind ning väheneb nende konkurentsivõime suuremate ettevõtjatega võrreldes. Seeläbi on riivatud väiksemate ettevõtjate ettevõtlusvabadus,” ütles Kusmin. Advokaadibüroo Sorainen advokaat Priit Raudsepp toetab kaupmeeste seisukohti lisaks eeltoodule ka hea õigusloome tava rikkumise osas. „Heast õigusloome tavast tulenevalt on vajalik õigusakti tagajärgede sisuline analüüs, asjast mõjutatud isikute kaasamine ning piisava diskussiooni läbiviimine. Oodatava maksutulu pelk äramärkimine ning müügimaksu määruse kiirustades vastuvõtmine viis tööpäeva peale määruse eelnõu avalikustamist illustreerivad iseenesest hea õigusloome tava järgimata jätmist,“ märksi Raudsepp. Kaupmeeste Liidu pöördumises õiguskantsleri poole nähakse Tallinna müügimaksu vastuolu ka õigusselguse põhimõttega. Seda eeskätt tollitariifistiku rakendamisel müügimaksu kogumise teenistusse. “Tollitariifistik on mõeldud kaupade impordi ning ekspordi vormistamiseks. Keerukas tollitariifistik ei ole asi, millega peaksid kursis olema kaupluste müüjad. Seega toob määruse rakendamine kaasa õigusselgusetuse, kus maksukohustuslased ei oska ette näha, mis kauba müümine on maksustatav müügimaksuga ja mis mitte. Õigusselgusetuse ületamiseks peaksid kõik müüjad sisuliselt selgeks tegema tollitariifistiku. See kohustus on aga ebaproportsionaalne ning pole õigustatav sooviga täita Tallinna linna eelarvet,” märgitakse pöördumises.			OSCAR-2019
Uue kooliaasta puhul otsustas Amelia korraldada peo. See kord leidis see uues peomajas aset kuna siin oli rohkem ruumi ja see oli selle jaoks loodud. Loomulikult on siin alkoholi ka ja muid jookse. Isegi erinevaid snäkke on, mida kõike sa ei sooviks süüa siin. Praad vms unusta küll ära, seda siin ei leidu. Selene oli otsustanud koos oma hea sõbrannaga minna sellele kooli alguse peole. Kuna ta teadis juba kuidas sellised peod enamasti lõpevad siis ta ei löönud end selle jaoks eriti üles. Ta soovis vaid, et tal endal oleks mugav. Seega ta pani omale suht tavalised riided selga aga jh vähemalt olid need puhtad ja korralikud. Edward oli ka otsustanud siis peole kohale tulla. Ta sisenes peomajja ja vaatas seal ringi. Jooke oli ja snäkke. Ed arvas just, et see on kool, kust kohe kindlasti on alkohoolne jook keelatud. Ta jalutas jookide juurde, kohendades enda soengut. Ka Roberta mõtles siis peole ilmuda. Ta astus siis ka peomajja sisse, palju rahvast veel ei olnud, ja kõik olid võõrad ka. Ikkagi läks ta edasi rahulikult ning jäi kuskil seisma et mõelda mida edasi. Aktus oli just lõppenud ning Stacy ja Selene suundusid nüüd üheskoos peomaja poole, kus pidi toimuma afterparty. Oleks see olnud mõni tema vana kooli pidu, poleks Rae end pooltki nii üles löönud, teades, et selle võrra oleks ta pärast hullem välja näinud. Aga pärast seda, kui ta ühe jäljeküti poolt ära märgiti, oleks ta tohtinud alkoholist vaevu svipsi jääda ja liiga pikaks venivad ja suurte mäluaukudega lõppevad peod poleks tohtinud seega enam probleem olla. Oeh, oleks ta vaid teadnud, et kõikide alkohoolsete jookide sisse oli segatud ka teatud koguses verd, muutes need ka nende jaoks alkoholiks selle sõna otseses mõttes. Stacy vaid naeris sõbranna sõnade peale, olles tema järel peomajja sisenenud. "Lähme siis kasutame juhust ära ja hangime endale mõne joogi, enne kui kõige paremad ära võetakse?" pakkus ta. Rasmus pidi ka siis õpilastega koos afterpartyle või mis iganes see ka ei olnud minema. Tal paluti olla see kaine õpetaja, kes kõike kontrolli all hoiaks. Rass astus peomajja sisse. Selga oli ta pannud punase/mustaga triiksärgi, lõhkised mustad teksad ja musta värvi tennised. Ta vaatas, et laua peal oli päris palju alkoholi ja Rass oli päris kindel, et ta pidi mingit õpilast kantseldama hakkama. Lissa oli ka ennast siia vedanud.Tuli vaatama mis siin toimub.Ta oli toonud kaasa ka enda hea sõbranna.Nad jalutasid kahekesi sisse ja vaatasid inimesi kes siin olid.Lissa sõbranna jalutas jookide juurde ja Lissa jalutas niisama ringi. Amelia otsustas ka lõpuks kohale tulla. Ta ei kavatsenud täna tilkagi juua kuna jh ta ei taha korrata ühte pidu enam kunagi. Tal on siiani veel sellest peost veidikene mäluauke ja samas ka ta ei soovi osasid asju mäletada enam. Amy ohkas ja jalutas peomajja sisse. Ta nägi siin rahvast juba kuid enamus siiski olid tundmatud. Ta võis teada nime jne. Kõik mis võib failist leida. Kuid jh ta kõndis jookide juurde, ta tahtis juua midagi. Loomulikult ei kavatsenud ka Clara peolt puududa. Eriliselt üles löönud ta ennast ei olnud, pigem oli ta välja otsinud lihtsalt ühed mugavad riided, millega samas sobiks ka peole minna. Kohale jõudes vaatas neidis kõigepealt peomajas ringi. Päris palju inimesi oli juba kohal. Märganud oma toakaaslast Robertat, kellega ta juhuse tahtel polnudki sellel õppeaastal veel kohtunud, võttis Clara suuna tema poole. "Heeii!" lausus Clara rõõmsalt naeratades, kui ta sõbranna juurde jõudis ja kallistas teda seejärel üsnagi hoogsalt. Clara jalas olevad kontsad andsid talle päris korralikult pikkust juurde, nii et nüüd polnudki kahe tüdruku pikkusevahe vist nii suur, kui tavaliselt. Roberta ehmatas veidi Clara järsule ilmumise peale. Aga Kui ta teda kallistama oli tulnud kallistas ta muidugi rõõmsameelselt vastu ning lausus tallegi "hei". Ta ei pidanudgi siin üksi olema. Clara oli heas tujus, nagu tavaliselt ikka, ning lasknud sõbranna lahti, vaatas ta hetkeks veel peosaalis ringi, kuid varsti pöördus uuesti Roberta poole. "Mulle meeldib su kleit," lausus neiu esimese nagu muuseas ning naeratas. "Kuidas su vaheaeg läks?" uuris neidis seejärel huvitatult. "tänan" lausus Roberta lõbusalt, "mulle meeldib sinu outfit kah," pidi ta ju ikkagi vastu ütlema. "Nagu ikka... igavalt ja noh, välja sai ka loomulikult puhata" lausus ta naeratades ning pilgu vahepeal peo poole korraks viis et näha mis toimub. "Tänan sindki," muigas Clara, kui Roberta tema outfiti ka kiitis. "Sa veetsid vaheaja koolis või käisid kodus ka? Või kuskil reisil?" uuris neidis edasi, et selgemat pilti saada. Uudishimulik nagu ta oli. Clara ise oli põhimõtteliselt terve vaheaja kodus olnud ning lõpuks oli see juba liiga üksluiseks muutunud, seega oli neidisel hea meel vahelduseks jälle koolis olla. "Kodus ikka enamus ajast" Vastas ta naeratades. Robertagi oli õnnelik, et jälle kooli sai, sest tema põhilised sõbrad on ikkagi ju koolis ja kodus oli igav. " Aga sa ise? Kuidas sul endal vaheaeg möödus?" päris ta siis sõbrannalt. Clara noogutas arusaadavalt, kui kuulis Roberta vastust. "Hästi," vastas neidis ise siis ka küsimusele. "Tore oli vahepeal perega ka koos olla, aga vaheaja lõpu poole ma küll ootasin juba kooli algust," lisas ta, ilmselt oli temalgi vahepeal kodus igav hakanud. Põhilised inimesed, kellega ta suhtles, olid ka ju koolis ja vaheajal ta oma sõpradega ei olnud kohtunud. "Lähme võtame midagi juua?" pakus Clara siis hetke pärast, snäki- ja joogilaua poole kiigates. Clara suundus ka laua poole. Kohale jõudes lasi ta kõigepealt oma pilgul üle joodavate asjade libiseda. "Ma olen üllatunud, et siin nii palju alkoholi on," pidi neiu mainima. Tegemist oli ikkagi kooli peoga ju. Kuna pidu polnud veel eriti käima läinud, otsustas Clara esialgu võtta midagi lahjat. Siider sobis selleks hästi ning see neiu esimeseks valikuks osutus ka. " See on tõesti üllatav" Vastas Roberta siis nõustuvalt. "aga noh..tore ju" lausus ta lõbusalt. Robby oli kindel et mõnel tuleb alkoholi ületarbimise pärast ka jamasid. Aga Roberta liitus siis Claraga ning alustas ka pidu siidriga. "Lähme," lausus Selene ja kõndis siis laua poole, kus olid erinevad joogid. Tal ei olnud aimu, mida ta täna juua. väga purju tüdruk ei soovinud tegelt jääda ka. Stacy järgnes Selenele snäkilauani, lastes oma pilgul üle seal serveeritavate jookide libiseda. Tavakooli peo jaoks oleks alkoholi kaugelt liiga palju olnud, ent nende puhul oli asi puhtalt geneetiline; vampiirid ei jää purju, vastmärgitud võivad vaevu svipsi jääda, nii et alkohol polnud tõesti midagi erilist. Cyra'gi otsustas alustada millegi pisut lahjemaga ning ei läinud kaua, kui ta juba oma siidri avas ning sellest paar lonksu võttis, silmanurgast teisi pidulisi jälgides. "Tore jah," kehitas Clara õlgu ning noogutas. "Kuigi alkohol ei mõju meile ju," lisas ta. Aga ikkagi oleks arvanud, et kooli peol pakutakse sellegi poolest pigem mittealkohoolseid asju. Neidis tegi oma valitud siidri lahti ning võttis sellest ka mõne lonksu. Seejärel vaatas ta peomajas oleva rahva poole. "Huvitav, kui kaua läheb aega, enne kui pidu hoo sisse saab?" mõtles Clara valjult. Hetkel tundus, et inimesed ei olnud veel väga lõbusas tujus, keegi isegi ei tantsinud.. Kas muusika üldse mängis? "noh...eks ta kunagi ikka saab...peo lõpuks vast ikka" sõnas neidis. Võttis lonksu oma siidripudelist. Dylan oli otsinud endale selga midagi kenamat peale lohvaka särki ja lohvakate teksade mis oli tema lemmik stiiliks. Nüüd oli Dy otsustanud tumeda särki, jaki ja tumedamate teksade, ning ketside kasuks. Soeng oli tal küll täpselt selline, nagu alati - tukk ülespoole. Mis teha, see meeldis talle. Noormees astus peosaali sisse, ja nähes, et pidu on juba täies möllus, otsustas ta alustuseks vabamalt võtta - veidi näksi võtta, siis mõned sõbrad üles otsida ja.. kellegiga tantsoda. Kellega, polnud poisil aimugi. Juba suundus ta söögilaua poole. Seal olid veel mõned neiud siidrit joomas, ning näksimas. Ta ühines nendega, ning võttis veini. Ka Lissa suundus siis joogi laua juurde.Ta võttis sealt ühe siidri,avas selle ja hakkas seda jooma.Ta vaatas teisi ja kuulas head muusikat.			OSCAR-2019
Vandumine-sõimamine polevat viisakas ja peletavat lugejaid blogidest eemale. Sebastian Münsteri Cosmographiae universalis (1544) jutustab Euroopa haritud lugejale maailma rahvastest, kommetest, ajaloost ja erinevatest keelest. Muuhulgas esitab ta lugejale soomekeelse meie-isa palve 16.sajandi alguse seisuga ja kinnitab, mis saksakeelses tõlkes etlich ehk etwas, ja sellal tähendanud ka mitmed, liivimaalased sellist kasutavad. Kahtlemine teesis, et eesti ja soome keel kasvasid lahku 2000 aasta tagusest ajast, kui inimesed rännanud lõunast põhja poole, tekitab mitmetes ägeda süljeeritumise – käed eemale pühast hüpoteesist. Ja hetkekski ei tohiks me kahelda, kas mitte võimuahnete divide et impera pole konstrueerinud veel pool tuhat aastat tagasi murdelisuse piiridesse jäänud samalaadse taustaga rahva vahele omaette entiteetsuse, mis tegelikult võis seisneda kaua väga erinevate tüvede läbisegi eksisteerimises Läänemere erinevatel kallastel, kus alles tsentraalriiklik paradigma tasandas vähemuslikud erinevused enamus-kultuuri kasuks isegi seal, kus sajandeid oldi kakskeelsed. Lisan ladinakeelse variandi, kuivõrd kogemus näitab, et mõni võnnuvõõras võib kehastuda indo-germaani keelte ajaloo spetsialistiks ehk ma polevat äkki õigesti aru saanud, mida liivimaalased kasutavad soomlaste moodi. Ladina keelel on pikk ajalugu ja kasutused juba esimeste keisrite ajast fikseeritud. Kas nimi võib olla saatus? Sünge ettekuulutus või midagi taolist? Või iroonia? Pööratud kombel lausa!?! Hapud uudised olid asjad, mida pressiesindajad kohustusekorras pidid tagant järgi uudistena lehes edastama. Võib-olla faabula oli ajakirjandusele ahvatlev, et tunnistajaid kolm nädalat hiljem leheloo kaudu püüda! Vene noormeeste kamp tegi ettepaneku vette hüpata või jalavarjud ära anda – väga originaalne ja vähemalt pool sajandit (selleks ajaks) Tartus pärismaalastele tuntud dilemma! Mind tabas tõsine üllatus, kui selgus, et Tartu linna keskraamatukogus ehk Lutsus pole talletatud 1992.aasta Tartu ja terve Lõuna-Eesti hitt-tabloidi “Liivimaa kroonika”. “Liivimaa kuller”i numbrid on järelsaadavad 1995.aastast. Tegelikult on see väga oluline mäluauk, mis aitas kasvõi tagantjärgi korrigeerida ja dekonstrueerida korruptiiv-Eestit, mida seaduse vaimu nöökides lasti ehitada ja “omi poisse” sokutada ametitesse partei poolt, kelle rahastajad pole siiani selged. Kas tõesti läheb Eesti ajalukku kõige jõukamate ja poliitiliselt motiveeritumate anonüümsete ämmade poolest? 1992.aasta I EW Riigikogu-valimiste aeg oli täidetud lootusest ja vahel välkus lausa vaim. 1992.aastal külastas kodanik Tarmo Udras USA-st kodu väisama tulnud kunstnik Kostabi näitust ja jättis endast jälje kõige väärtuslikuma maali nurgale! Hollywoodi filmi Child 44, mida Venemaal lubati vaid videolevisse pealkirja all «Номер 44», hakati Ida-Euroopas Prahas, Rumeenias ja mujal üles võtma juba kaks aastat enne esilinastumist 2015.aasta aprillis. Venemaa valmistus parajasti 70. Suure Võidu pidustusteks ja kohe plahvatas tsensorite kabinettides skandaal – film võltsivat Stalini-aegset ajaloolist reaalsust liiga palju, et seda laiadele publikumassidele kinodes näidata. Otseselt Venemaa kultuuriministeerium ei keelanud filme ja vastutus veeretati peamisele distributsioonifirmale, mis tuntud vabatahtlikkuses levitas filmi Venemaal edaspidi vaid DVD ja online-formaadis. Küll aga kaebas mõni ametnik, et 1952.aasta Venemaad kujutati Mordori-taolise inimsööjate mega-urkana ja venelasi hallide alaminimestele, kellel puudub igasugune moraal ja inimlikkus. Olgu lisatud, et levitamispiirangud kehtestas filmile samuti Valgevene, Kasahstan ja Kirgiisia. Gruusia lükanud esilinastuse sama aasta oktoobrisse! Niipalju Kaukaasia julgest esikvabaduslapsest! Mida siis venelased, kelle laiatarbe-videolaenutustes osades Euroopa riikides pornokinodes esitletud Emmanuelle’i melodraama rubriigist leiab ja Deep Throat’i erootika-klassikasse liigitatakse, pelgasid filmis, mille põhiversioonis mistahes alastuse ja seksuaalvägivalla näitamine puudub? Väidetavalt olla 1952.aastal Stalin tellinud julgeolekuorganitelt mõrvastatistika allasurumise, selleks et veenda maailma sotsialistlikus paradiisis, kus tapavad vaid üksikud välisagendid ja õnnelik ühiskond ei produtseeri psühhopaate-tapamaniakke – Paradiisis ei tapeta! Kui julgeolek sellist statistikat ei tunnustanud, siis ilmselt ei saanud ka ajalehed edastada ohusõnumeid sõjajärgsetest röövmõrtsukate jõukudest või lapsi-naisi jahtivatest seksuaalmaniakkidest. Statistika allasurumine esines isegi veel Eesti Politsei esimestel aastatel ja selle päris eesti riik nõukogude poolsõjaväelise organisastiooni loogikast, milleks miilitsat peeti! Sest fakti sissekirjutamisega kaasnes kohustus kuritegu avastada! Kõige õnnelikumad olid konstaablid, kelle piirkonnas leidusid toimeka turvateenistusega suurkauplused, mis omal käel vargaid teolt tabasid ja politseile üle andsid! Filmi peategelane on Holodomori-aegses näljas perekonna kaotanud Leo Demidov, kelle lapsendab nn polgu pojaks metsas Ukrainat valvava Punaarmee üksuse juht. Berliini lahingu ajal osaleb Demidov Riigipäevahoone vallutamisel, ja vaid juhuse tahtel satub tema lipuheiskamispropagandafoto peategelase rolli, kuivõrd esialgselt kangateiba kätte võtnud ja katusele vedanud Aleksei Andrejevi randmed on täis arvutuid röövimiste-varguste-marodöörluse käigus korjatud käekelli. Selline võigas enesestmõistetav õigusnihilistlik mentaliteet saadab filmi faabulat lõpuni. Kas see on ajaloolise reaalsuse võltsimine? Alistatud Saksamaal polnud mitte igal saksa naisel kohustus tulla vastu vabastajatele, vaid ka tsiviilriietustes mehed (kes võisidki seda olla) said armutult kuuli, kui pidasid ikka veel midagi isiklikuks. Igatahes rindelehe propagandafotole sattunud Leost tehti Nõukogude Liidu kangelane, kes olidki justkui omamoodi parunid, kes võisidki elada avarates 10-toalistes Moskva kesklinna korterites, mida sisustas Saksamaalt kokkuvarastatud trofee-mööbel jmt. Sellegi poolest leidub filmis rohkelt olmevigu nii riietustüüpide, olme-esemete kui ka autode osas. Kõik asjad, mis Moskvast 1941.aasta talve ees Itta veeti, ei toodudki sinna enam tagasi. Seega linnapilt oli mõnes mõttes vaesem, kui 1940.aastal. Küll võis enam näha inimeste juures Kesk-Euroopast riisutud trofee-esemeid. Fotoaparaadid olid sellel ajal, 1952.aastal, Moskvas, ma pakun, 80% ulatuses saksa päritolu. Seda oleks võinud julgelt näidata, et NKVD ohvitseridel esines sõjajärgselt šikke saksa ohvitseridele iseloomulikke isiklikke aktsessuaare. Tänapäevalgi makstakse oksjonimajades mõnede selliste võidutrofeede eest kopsakat hüvitist! 1952.aastal Moskvas kontserdijärgselt restoranis istuvad MGB-mehed (Министерство государственной безопасности СССР) võisid tõmmata peeneid sigarette, mida tavatseti koguda just sellisteks puhkudeks, meeste käekellade ja pistodade kõrval oli naistel lubatud kanda hõbe ja kuldehteid etc. Vene tsaari-armee ohvitseride laia joone jäljendamine oli kohati lausa tarvilik tingimus patriotismi demonstreerimiseks! Brodskit talumajapidamises varjanud naine ja mees tapetakse argpüksliku, ometi innuka professionaalse psühhopaadi-sadisti auaste madalal toimetava Vassili Nikitini poolt. Kui kapten poleks jaole jõudnud, siis jõudnuks järg ka lapseealiste tütarde Tamara ja Jelenani. Ohvitser Nikitin pakub ei-tea-kellele näidet tsivilistide hukkamisega, Leo alandab meest alluvate ees, millest algab raske konflikt kangelase ja sitavarese vahel. Filmi loosse ilmub peaaegu samaaegselt dissident Anatoli Brodski keemilise ülekuulamise tulemused kui ka Leo sõbra Aleksei Andrejevi poja Jura tapmine raudtee ääres. Ülekuulamiste meeleolu ja retoorika on minu arvates karismaatiline ja ajalooliselt täpne – ikka terroriseerimine, äraandmise loogika ehk teie kõik või ainult tema ainsana! Teiste nimede seas käib paberitest läbi Leo abikaasa Raissa nimi. Vahetu ülem, major, teeb kapten Leole ettepaneku abikaasa peale kaebus sisse anda ja ta üles anda. Otseselt käib juttu vaid “kontrollimisest”, ent see, mida ta tegelikult tegema peab, on kõigile NL olustiku tundjatele päevselge. Raissa valetab, et on lapseootel ja Leo otsustab tellimust mitte täita. Kangelase kuldtäheke teda ei päästa. Vahepeal aga sunnitakse Leod sõpra “veenma”, et tema poega ei tapetud maniaki poolt raudtee äärest, laps polnud alasti ja teda ei lõigatud, vaid ta jäi rongi alla õnnetusjuhtumi tõttu. Vastuhaku eest Leo arreteeritakse ja visatakse koos abikaasaga sita sisse. Temast tehakse julgeoleku lihtametnik ja saadetakse koos Raissaga itta Volga-äärsesse 60 000 elanikuga Volski provintsilinna (mis kõlab seal nagu Valga), kus nad alustavad “mitte-keegitena” taas tööelu. Raissa jätkab tööd koolis peldikuid küürides. Gary Oldmani kehastatav raskejõustiku entusiast kindral Nesterov tundubki kõige karismaatiline karakter olevat kõikidest rollidest. See mõistlik mees kohtleb teda ettevaatlikult ja hästi. Kui homokohtingulised leiavad raudtee lähedalt järjekordse poisi laiba, siis plahvatab Leol, et see võib olla tema võimalus tagasi Moskvasse saada ja ta surub provintsikoroneri kindrali ees nurka, lugedes ette asju, mida kuulis Moskvas parimatelt kohtuarstidelt ohvri vigastusmustri kohta. Ilmselt lapsi piinati ja need lämbusid uppumise teel! Nesterov aga “jätkab uurimisniidistikku” lähtuvalt tunnistaja homoseksuaalsusest ja laseb sellel üles loetleda kõik homod, keda teab, ehk siis raudtee ümbrus Volskis, kuivõrd mees töötas konduktorina, puhastatakse kõikidest potentsiaalsetest mõrvar-pederastidest. Minu arvates pole selles seigas karvavõrdki ajaloolist reaalsust moonutatud, pigem võiks ette heita, et süüdistused “pederastliku rakukese spionaažis” jäeti just siin millegipärast vahele! Konduktori avalik enesetapp raudteejaamas “lahendab” juhtumi! Leo siiski ei jäta seda asja nii. Ta veenab Nesterovi, et selle alaealised lapsed on endiselt kooliminneski ohus, sest maniakki pole tabatud. Kindral laseb endale tuua kõik tapetud laste vanuses 9-15 aastat toimikud ja loeb kokku 43 ohvrit. “44 !”, parandab teda Leo. Vähemalt üks tunnistaja Moskvas nägi mõnevõrra meest, kellega Jura vestles enne kadumist. Selleks rikuvad Leo ja Raissa keeldu ning sõidavad omavoliliselt tagasi pealinna. Hüsteerilised majanaabrid segavad naistunnistajalt tunnistuse saamist ja paar peab pagema. Naine loodab sõbrakspeetavale kaasõpetajale Ivan Sukovile. Tolle korteris mõistab endine julgeolekuohvitser Leo, et Ivan on tavaline koputaja, kuivõrd varjab telefoni olemasolu. Raissa seevastu märkab “verist” rekvisiiti, mida kasutati koolis toimunud arreteerimiselt kahtluse kõrvale juhtimiseks. Ivan oli tavaline provokaator ja koputaja. Leo tapab provokaatori telefonijuhtmega! Ent rivaal Nikitin taipab hilinemisega Sukovi korterisse jõudnuna, et Leo on asjaga seotud ja varsti passib ta neid Volskis. Paari piinatakse ja kuulatakse keemiliselt nn tõeseerumiga üle. Seejärel pannakse loomavagunisse, mis veab GULAG-i materjali Siberi poole. Vagunikordnik ulatab spetsiaalselt eskorditud kriminaalidele noa ja puhkeb surmaheitlus. Neli meest saavad nuga (ka kordnik) ja paar hüppab liikuvalt rongilt. Nad lähevad Doni-äärse Rostovi poole, kus nad arvavad leidvat Traktoritehasest ametniku, kes käikudel erinevatesse suundadesse on kõik need aastaid poisikesi raudteel küttinud. Sealt leitaksegi töötamas lonkurist armeevelsker (kirurg?) Vladimir Malevitš, kes tunneb kangelas-Leo ära, ent ei pea teda endast ilmtingimata paremaks. “Me oleme mõlemad tapjad!”, ütleb ta viimases monoloogis jälitajale, enne kui Nikitini TT püstolikuul ajud metsaalusele paiskab. Lihtsalt üks kontrollib oma sadismi, ent teine ei saa sinna midagi parata – Holodomor ja Stalini päikesepaiste küpsetavad inimesi erinevalt. Professionaalset sadisti Nikitini ei huvita juhtumi lahendus, ta tahab kättemaksu Okuni karistamise juures aset leidnud alandamise eest. Ta jääb kakluses siiski alla, ja kui järelvägi sündmuspaigale jõuab, siis tutvustab purunenud peaga endist alluvat kangelasena, kelle maniakk tappis. Pärast neid arvukaid tapmisi taastatakse Leo Demidov ametisse. Tema uus ülemus, samuti majoripagunitega, alustab ideoloogilist vestlust, Malevitši vägivaldsuse olemuse üle – kaheaastane sõjavangistatus saksa laagris teinud temast värvatu ja nõukogudevaenuliku agendi, kes vägivaldselt õõnestas ja destabiliseeris laste laipade viskamisega harmoonilist nõukogude ühiskonda. Leo soovib hakata loodava keskse mõrvajuurdlusosakonna juhiks. Leo ja Raissa lähevad lastekodusse ja otsivad üles Nikitini esimesed ohvrid – Tamara ja Jelena Okuni – , ning lapsendavad orvustunud tüdrukud. Filmi moraal? Mina ei taha, et Eestis ükski selle süsteemi ehk okupatsioonivalitsuse kaastöötaja-kasvandik mõnda ametit peaks, samuti võiks nende lastele maksta väljarändetoetust! Võib-olla siis loojub Eestimaal ka kord palgaliste KGB sadistide päike!			OSCAR-2019
Kohtla-Nõmme rahvajooks oli Ida-Virumaa heade jooksude sarja viies ehk viimane etapp. Kuna esikolmikul olid nii neljaminutilised vahed, siis erilist imet enam teha ei olnud võimalik. Hoidsin oma naiste arvestuse teist kohta nagu plaanisin. Täitsa kurb mõelda, et nüüd sai sari läbi ja toredaid jooksunägusid siis enam nii tihti ei näe. Sõitsime jällegi tiimiga koosseisus mina, ema, õde ja tütar Grete autoga Avinurmest Kohtla-Nõmme poole. Jooks toimus õhtul. Tillujooks algas 18 ning minu 10 km Kuld 50 naiste teise koha vormistus sai alguse 19. Jõudsime varakult kohale ja Gretega mängisime kohalikus lasteaias. Sain ka jooksututtavatega taas vestelda ja konkurents jääb küll ainult rajale. Kõik särasid ja olid ülimalt positiivselt meelestatud, jooksmine ühendab ja muudab tuju kordades paremaks. Tillujooks toimus seekord 330 m pikkusel staadioniringil. Õde kommenteeris, et ta võib-olla jõuaks seda ringi joosta ilma puhkepausideta. See kaheldav vastus oli parajalt humoorikas. Jällegi olin rajal Grete läheduses ja vajaduselt hoidsin käest, üldiselt püüdsin püsida kõrval või taga. Tal oli lõbu kui palju, lõkerdas naerda ja kuna ring oli pikk, siis avastas ilusaid kivikesi. Siiski suutsin motiveerida ja kivid jäid maha ning liikusime rahulikus jooksutempos edasi. Arenguhüpe seisnes selles, et julges ka mõnekümneks meetriks käest lahti lasta ja üksi vudida edasi, siis jällegi otsis turvalist kätt ja nautis jooksu. Kaheaastase kohta endiselt väga tubli. Vanaemal ei pidanud vist närv vastu ja tuli ka lapselapse kõrvale jooksma enne viimaseid kümneid meetreid. Imestasin, et vanaemale vist nakkas ka kerge jooksupisik. Palusin raja äärde minna, sest pelgasin, et ehk meie taga olevale lapsele ja vanemale võib nii rajale ette jääda (eks võtan seda ka kui kvaliteetaega oma lapsega ja tahtsin ise toeks olla algusest lõpuni). Grete tuli eelviimasele kohale. Seal pole koht üldse määrav ja täitsa vabalt oleksime võinud viimased olla. Jooksurõõm on see, mis loeb. Twix oli kingituseks jooksu eest ja seda laps käest ei andnud. Hoidis kogu autasustamise peos ja lubas autos süüa kui sõit kodu poole algab. Hakkasin peale tillujooksu oma soojendust tegema. 2 km sörki, võimlemine, põlvetõste-ja sääretõstejooksud, kiirendused. Kiirendused ei olnud üldse nii head kui eelnevalt ja mõtlesin, et ehk täna on jälle üks tavaline "läbin ära ja saan linnukese kirja" jooks. Siiski kuklas tiksus isikliku rekordi mõte, sest rada oli hea, ilm oli hea, hing oli rahul. Sain ka enne jooksu vihma kaela, mis oleks võinud jooksu ajalgi jätkuda, sest värskendus tuleb alati kasuks. Peagi kõlas stardipauk ja jooks sai alata. Naiste esikolmik jäi suhteliselt lähedale üksteisele. Hoidsin tempoga tagasi ja jälgisin mida kaks minu ees jooksvat naist teevad. Peagi olin neil sabas ja umbes teisel kilomeetril vaatasin, et keegi juhtida otseselt ei taha peale kiiret algust. Mida mul ikka kaotada oli, hakkasin ise eesjooksikuks. Peale 5 km olin endiselt naine number üks ja umbes ennustatavalt sada meetrit oli teiste naistega vahet. Kuna hoidsin ühtlast tempot ja peale esimest ringi polnud see rütm oluliselt langenud, siis mõtlesin, et no nüüd võiks ju kaunis ajaparandus isiklikule rekordile küll tulla. Jooksin jooksumeestega paaril korral kõrvuti ja üritasin stabiilset sammu leida. Mõtlesin pidevalt, et peagi olen naiste teine ja kõik on mu selja taga ja ajavad taga. Kunagi ei tea kui tekib kellelgi rajal energiaülejääk ja vormistab ise esikoha enne lõppu. Peagi tuli ka päästev finiš ja enne lõppu jooksis üks mees veel mööda minust (õnneks ta polnud naine) ja nii see esikoht tuligi. Selleks kauniks hetkeks läks aega esimesest medalist mööda 8 aastat ja saadud esikohamedal oli minu medalikogu kümnes, samuti numbrisärk oli 10. Igati maagiline hetk, mida olin salamisi oodanud aastaid. Kõik esikolmiku naised tegid oma uued isiklikud rekordid nagu kuulda oli, seega kõik said võidu iseenda üle ja see ongi parim tunne üldse. Igavese teise, kolmanda, neljanda ja nii edasi koha needus sai lõpu. Üks mees käis tänamas motiveerimise eest, mis oli armas. Käisin ka Oriflame telgi juures kokteili joomas ja seekord maitses kõik suurepäraselt. Ema kommenteeris, et ma olen läbimärg...jah, pingutades pole häbi higistada. Kõva töö sai tehtud ja higi, vaev ning paar rõõmupisarat käisid asja juurde. Sörkisin lõdvestuseks veidi alla kilomeetri ja asusin venitama, kuna pole tuttav sealsete radadega, siis edasi-tagasi jooksmine tüütas lõdvestusjooksul ära ning otsustasin lühemalt teha sel korral. See on väga suur parandus, esialgu lootsin nii paar sekundit kärpida esialgsest ajast. Samas jällegi see on märk, et treener Crisi koostatud jooksukava toimib ja koostöö sujub. Ma olen alles teise kuu alguses kavamajandusega ja juba on tunne nagu uued jalad all ja rekordid saavad kaunimaks voolitud. Üksi ma poleks suutnud sellist ajaparandust teha ja jookseksin endiselt 50+ minuti lähedale ja teeksin palju rühmatrenne spordiklubis ning puhkepäevi endale ei annaks...samas nüüd tean, et mõned puhkepäevad toovad kõige enam arengut kaasa - tark treening on parim. Saku Läte kotike peitis endas kohviube, kommi ja vett. Kohv jääb emale nautimiseks ja vesi ning kommid sobivad mulle ideaalselt. Kohvi joon üliharva, näiteks kui keegi ekstra teeb ja toob või siis juhul kui teen midagi väga suurt (näiteks viimati jõin kohvi peale 24h jooksu autasustamist oodates). Rõõmurull oli hea tähistamaks mu võitu ja vastu ööd said ka sealt kõik kodused viilu. Laps jäi juba autos tagasisõidul magama (maal on uneajad täiesti segamini ja linnas tuleb teha suurt kasvatustööd taas, samas olen väga tänulik, et ema, vanaema ja õde mu pisikest vaatavad ajal, kui mina ei saa töö/võistluste tõttu olla lähedal) ja Twix-ist oli võetud pisike amps ning ülejäänud oli nii näos, kätel kui ka paberi sisse sulanud. Igati magus uni saabus. Suurepärane tunne on ja see jooks andis unistustele tiivad. Tuleb veelgi suuremalt unistada, sest eesmärgipärane töö kannab vilja. Sa ikka nii tubli! Nii mõnus lüüa oma rekordeid. Täna lähen teist korda jooksutrenni, uuest nädalast uus kava, see nädal pole veel hoogu sisse saanud. Nii motiveeriv lugeda selliseid ajaparandusi ikka :) Maratoni teed alla 4 tunni. Kui palju, ei oska ennustada, aga tuleb ka seal kõva ajaparandus :) Ja see, et sa vahepeal ka puhkad, on igati kiiduväärt. Müts maha inimese ees, kes selle sulle selgeks suutis teha :D			OSCAR-2019
1.2 Müügitingimused reguleerivad DAKOTA OÜ (edaspidi müüja) ja internetipoes ostu sooritava isiku (edaspidi klient) vahelisi tekkivaid õigussuhteid; 1.3 Müügitingimustes reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusnormidest; 1.4 Internetipoes ostu vormistamisega kinnitab klient, et on tutvunud käesolevate müügitingimustega ning nõustub neid järgima; 1.5 Kift Disainil on õigus www.kift.ee arengust tulenevalt ning efektiivsema ja turvalisema toimimise huvides käesolevaid tingimusi ja hinnakirja muuta. Muudatused tingimustes ja tootehindades jõustuvad alates nimetatud informatsiooni ilmumise hetkest www.kift.ee e-kaubamaja leheküljel. 1.6 Tingimuste muudatuse jõustumisele eelnevalt esitatud tellimustele rakenduvad tellimuse edastamise ajal kehtinud tingimused, v.a kui seaduses või käesolevates tingimustes on ette nähtud teisiti. 1.7 Müüja on õigus ette teatamata ja ühepoolselt müügitingimusi muuta. Kliendi jaoks kehtivad ostu sooritamise hetkel kehtinud müügitingimused. 3.6 Tellimuse vormistamiseks sisestab Klient ostukorvi lehel nõutavad andmed, valib makse- ja kohaletoimetamisviisi, tutvub ja nõustub seejärel Müügitingimustega ning vajutab nupule „Esita tellimus”. Kliendi poolt Kifti Disaini e-kaubamajas sisestatud tellimus (Tellimus) loetakse üldjuhul sooviks sõlmida tellitud Kauba ostu-müügileping. 3.7 Tellimuse vormistamisel Klient kontrollib oma kontaktandmete õigsust, kuna informatsiooni täpsusest ja õigsusest sõltub Kliendi poolt ostetud toodete kiire ja häireteta kohaletoimetamine. 3.8 Leping loetakse sõlmituks, kui Klient on tellimuse eest tasunud arvel näidatud summas ning Kift Disain on asunud Tellimust täitma. Pärast tellimuse kinnitamist saadetakse Kliendi e-posti aadressile automaatselt tellimuse kinnitus. 3.11 Kliendi ja müüja vaheline müügileping jõustub hetkel, kui kliendi poolt tasutud kauba ostuhind on laekunud müüja arveldusarvele, mis on LHV Pank EE167700771002013984 või Swedbank AS EE232200221065552916 3.12 Kift Disainil on õigus e-poe vahendusel sõlmitud müügilepingust sanktsioonideta taganeda ning tellitud kaup jätta üle andmata või teenus osutamata alljärgmistel juhtudel: 3.13 Kui Kift Disainil ei ole võimalik Tellimust täita, võetakse Kliendiga ühendust ning pakutakse asendustoodet või tagastatakse tasutud summa juhul, kui Klient on jõudnud kauba eest ettemaksu teha. 4.3 Kaup tarnitakse kliendile esimesel võimalusel peale müügilepingu jõustumist, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul, juhul kui toote lisainfos ei ole märgitud teisiti. Viivituse korral võetakse Kliendiga täiendavalt ühendust. 4.4 Juhul, kui Tellimust ei ole võimalik koheselt terviklikult täita (kõiki tellitud Kaupu ei ole laos, Kaupadel on erinevad tarneajad vms), saadab Kift Disain tellitud Kauba Kliendile mitme saadetisena, kui mitme saadetise transpordikulu jääb Kliendi arvel toodud summa piiresse. 4.5 Tellitud kaubad edastatakse Kliendile transporditeenuste osutajate abil. Kaup toimetatakse kliendini Eesti Vabariigi piires kliendi poolt valitud Itella Smartposti pakiautomaati. 4.6.1 Kohaletoimetamine on tasuta juhul, kui ühe tellimusega ostetud kauba kogusumma on vähemalt 125 eurot. Väiksema tellimuse korral on kohaletoimetamistasu 3,90€; 4.6.3 Kaup postitakse Kliendi poolt valitud pakiautomaati 3 tööpäeva jooksul alates makse laekumisest Kift Disain arvelduskontole; 4.6.4 Kui tellitud kaup on jõudnud SmartPOST pakiautomaati, saadetakse kliendile selle kohta teade SMS-i teel, mis sisaldab pakiautomaadi avamiseks vajalikku uksekoodi; 4.6.5 Kui klient ei lähe pakile õigeaegselt järgi ja pakk saadetakse tagasi, jäävad kulutsed kliendi kanda; 5.4 Kuni Kauba eest täieliku tasumiseni on Kaup Kift Disaini omand ning ostmiseks kättesaadav teistele klientidele. 6.2 kui tellitud Kaupa ei ole mistahes põhjusel võimalik tarnida. Sellisel juhul saadab Kift Disain Tellijale vastavasisulise e-kirja Tellimuses näidatud Tellija e-maili aadressile ja tagastab 14 päeva jooksul Tellija poolt tehtud ettemaksu. 6.3 Kauba tagastamise või ümber vahetamise soovist andke meile teada e-maili info@kift.ee Selgitusse lisage, millise kauba soovite tagastada või ümber vahetada ning tagastamise/ümber vahetamise põhjus; 6.4 Ostetud kaupa on võimalik tagastada või ümber vahetada 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest kliendi poolt valitud SmartPOST pakiautomaadist. 6.5 Tagastada ega vahetada ei saa ettetellitud Kaupu, eritellimusel valmistatud Kaupu (valmistatud arvestades Kliendi isiklikke vajadusi või Kliendi poolt esitatud spetsiifilisi tingimusi) ning riknenud või kasutamistähtaja ületanud Kaupu. 6.6 Tagastatav Kaup peab olema originaalpakendis, dokumentidega (kasutamisjuhis vms), markeeringutega, terve ja kasutamata. Taganemisõiguse kasutamiseks peab Klient tootepakendi avama seda kahjustamata. 6.8 Tagastatava Kauba eest tasutud summa kantakse kliendi samale kontole 14 tööpäev jooksul, kust tellimise hetkel ülekanne sooritati, peale ostetud Kauba tagasi jõudmist Kift Disaini-le mõlema osapoole poolt kokkulepitud viisil. 6.10 Kui tagastatav toode on kahjustatud Kliendi poolt toote mittesihipärase kasutamise, Kliendi süü või hoolimatuse tõttu tekkinud asjaoludel, jätab Kift Disain endale õiguse tasaarveldada toote väärtuse vähenemine Kliendile tagastamisele kuuluvast summast või loobuda hüvitamisest täies mahus. Kift Disain ei vastuta ka toote normaalse füüsilise kulumise eest tavalise kasutamise korral. 6.12 Garatii küsimustes pöörduge info@kift.ee või +372 56 689 721. Dakota OÜ garantiitingimused on vastavuses EV seadusandlusega. 7.1 Klient annab internetipoe kasutamisega nõusoleku müüjale (isikuandmete töötlejaks on Dakota OÜ) enda isikuandmete töötlemiseks käesolevas lepingus sätestatud tingimustel; 7.3 Müüjal on vajalik teatud isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele seoses kauba kättetoimetamisega; 7.4 Müüja järgib isikandmete kaitsega seotud seadusandlust ning tavasid ja ei edasta kliendi isikuandmeid kõrvalistele isikutele. 7.5 Kift Disainil on õigus koguda Klientide poolt Kift Disaini-le avaldatud isikuandmeid (Tellija nimi, aadress, telefon ja e-posti aadress). 7.6 Kift Disaini-l on õigus vajadusel avaldada Klientide andmeid Tellimuse täitmiseks ka kolmandatele isikutele. 7.7 Kift Disaini-l on õigus kasutada Klientide andmeid ka oma majandustegevuse raames reklaami ja muu informatsiooni edastamiseks Kliendile, kui Klient on selleks nõusoleku andnud. 7.8 Kift Disaini-l on õigus Kliendi igasuguse makseviivituse korral edastada Kliendi isikuandmeid kolmandale isikule avaldamiseks maksehäirete registris. 7.9 Kift Disaini-l on õigus avaldada Kliendi isikuandmeid kolmandale isikule, kui see on vajalik Lepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks, s.h. õigusnõustajale, kohtutäiturile ning kohtule. 7.10 Kliendil on igal ajal õigus keelata oma isikuandmete kogumine ning kasutamine, välja arvatud juhul, kui see on vajalik Lepingust tuleneva nõude sissenõudmiseks või Lepingu täitmiseks. 8.1 Müüja ja klient vastutavad teineteise ees käesolevate tingimuste rikkumisega tekitatud kahju eest Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatud juhtudel ja ulatuses; 8.2 Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega; 8.3 Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt; 8.4 Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma; 8.5 Kumbki osapool ei vastuta teise osapoole ees ning tema käitumist ei loeta käesolevate tingimuste rikkumiseks oma mistahes kohustuse teostamisega viivitamise või selle mitteteostamise tõttu, kui nimetatud viivituse või mitteteostamise põhjus ei olnud nimetatud osapoole poolt kontrollitav (vääramatu jõud); 8.7 Kift Disain ei kompenseeri Kliendile võimalikku moraalset kahju seoses hindade, tarneaegade ja muude tingimuste muutumistega käesolevate tingimuste raames. 9.1 Kõik veebilehel olevad materjalid on autoriõigustega kaitstud. Materjalide kasutamiseks tuleb eelnevalt luba küsida Kift Disain-lt. 9.2 Müüjal on õigus keelduda kliendilt tellimuse vastuvõtmisest ja müügilepingu sõlmimisest omal äranägemisel; 9.3 Kui tellimistingimuste mõni säte on tühine, ei mõjuta see ülejäänud osas tellimistingimuste ega ostu-müügilepingu kehtivust. Tühine säte asendatakse seaduspärase sättega, mis on tühisele sättele õiguslikult ja majanduslikult kõige lähedasem. 9.4 Kliendi ja Dakota AS-i vahel seoses Kift Disain e-kaubamaja vahendusel toodete tellimise ja ostmisega tekkinud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel on Kliendil õigus pöörduda oma õiguste kaitseks Tarbijakaitseametisse.			OSCAR-2019
Muusikaliste elamuste poolest tavapäraselt tähelepanuväärne Elleri päev toob tänavu endaga kaasa uuenduse, millest Elleri kool loodab edaspidi kujundada igal aastal korduva muusikapeo. Elleri kooli aastapäev on 10. detsembril, nimepäev aga 7. märtsil, mis on Heino Elleri sünniaastapäev. Rikkaliku loominguga helilooja ja meisterlik pedagoog töötas Tartu muusikakoolis õpetajana aastatel 1920–1940. Elleri päeva tähistamine tähendab tavapäraselt kontserti Elleri ja teiste eesti heliloojate muusikast. Nii on ka nüüd, 5. märtsil, ja nagu tavaks saanud, kaasneb nüüdki kontserdiga sõnaline osa. Seekord on kõnemees mullu Elleri koolis kompositsiooni õpetama asunud Alo Põldmäe. Ta peab ettekande dirigendist, pianistist ja heliloojast Olav Rootsist (6. veebruar 1910 Uderna – 30. jaanuar 1974 Colombia pealinn Bogotá). Põldmäe nimetab teda Elleri Tartu koolkonna muusikaaristokraadiks. «Hästi hea meel on tõdeda, et meie juurde tulevad tagasi meie koolist muusikuteele läinud inimesed, kelle hulgas on ka Heino Elleri viimane õpilane Alo Põldmäe,» ütles direktor Kadri Leivategija. «Koostöös temaga tahaksime hakata kujundama eesti noorte heliloojate festivali. 5. märtsil paneme sellele festivalile Elleri päeval seemne.» Külvamine on kavas Elleri päeva kontserdi teises osas, pärast seda, kui on kuulatud Elleri, Rootsi ja teiste eesti heliloojate loomingut. Vaheaja järel astub saalis kuulajate ette soliste ja ansambleid, et esitada oma kaasõpilaste helitöid. Elleri päeval saab saalis vaadata Olav Rootsile kuulunud nootide väljapanekut Alo Põldmäe kogust. Kavakohaselt valmib kooli kolmanda korruse seinal Elleri puu, mis kujutab tema koolkonna heliloojaid. • Kontserdikavas on Elleri ja teiste eesti autorite ning Elleri kooli noorte heliloojate loomingut, mida esitavad õpilased ja õpetajad. • Alo Põldmäe peab ettekande «Elleri Tartu koolkonna muusikaaristokraat Olav Roots – 100» ning Rootsi klaveripalu esitavad Pille Taniloo ja Kadri-Ann Sumera. • Helilooja ja pedagoog Heino Eller sündis 7. märtsil 1887 Tartus ning suri 16. juunil 1970 Tallinnas. Kõrvaltvaatajale võib jääda täiesti arusaamatuks, kuidas on võimalik niigi keerulist lahendamistööd teha kinnisilmi. Ometi sai Uku Kruusamägi laupäeval hakkama sellega, et suutis mälu järgi lahendada veatult järjest kaks kuubikut, kolmas küll ei õnnestunud. Laupäeval Tartus Lutsu raamatukogu saali sisenedes oli esimesel hetkel tunne, nagu oleks astunud kontorisse, sest igast suunast kostis järjekindel ja ülimalt kiire klõbin, nagu üritaks toatäis sekretärineiusid üksteist trükkimiskiiruses üle trumbata. Polnud aga ei arvutiklaviatuure ega neiusid. Saal oli täis hoopis noormehi, kes pingsalt sõrmi vahtides või hoopis vastasseina jõllitades keerutasid välgukiirusel värvilisi plastkuubikuid. Sellest on möödas ligi 40 aastat, kui Ungari leiutaja Ernö Rubik lõi värvilise kuubiku kujulise mõistatusmängu, mis sai kohe ülimalt populaarseks. ENSVs oli tol ajal vist küll igas kodus Rubiku kuubik riiulil olemas ning kleepsud kippusid suurest keerutamisest ära kuluma. Nagu suurt kuulsust nautivate leiutistega ikka juhtub, kadus ka see varsti ning peagi mäletasid vaid vähesed, kuidas kõik kuus värvi õigetele külgedele paigutada. Uue millenniumi ja interneti võidukäiguga taasavastati ka ajude ragistamise mäng ning praeguseks on sellest saanud tõsiseltvõetav mõttesport, millel on oma võistlused ja väga kindlad reeglid. Eestis on nüüdseks peetud vaid viis ametlikku võistlust, laupäevane Tartu Open oligi neist viimane ja seni kõige pisem. Osalejaid oli kohal 12, lisaks Eesti omadele ka külalised Lätist. Meil on juba võistlused mõningase hoo sisse saanud, lõunanaabrid on jõudnud nii kaugele, et järgmisel aastal on oodata nende esimest jõukatsumist. Leedukatel võtab see ilmselt aga veel rohkem aega, sest praegu pole mingeid kindlaid plaane tehtud. Eesti võistlusi korraldab Ivo Kruusamägi, 23-aastane noormees, kes tegelikult ise Rubiku kuubiku lummusesse langenud polegi. Tema sattus sellele rajale tänu kuus aastat nooremale vennale Ukule, kes endale selle mängu avastas ning sai järjest kiiremini ja kiiremini lahenduse kätte. «Ta sai nii heaks, et mõtlesin ta kuhugi võistlusele saata, sest arvasin, et kindlasti on ju võistlused olemas,» rääkis Ivo Kruusamägi. Oma suureks üllatuseks avastas ta aga, et kuigi mujal maailmas on võistlusi küllalt, pole Eestis aastakümneid ametlikult midagi korraldatud. Kuna nii ei saanud asja jätta, siis juba mõni kuu hiljem, novembris 2009 toimus esimene Estonian Open kaheksa alaga. Nagu selgub, on kuubikulahendajate võistlushimu jätnud ammu seljataha ungarlase loodud vaid 3 x 3 ruutudega kuubiku värvide sättimise. Nüüdseks on loodud tohutult uusi võistlusalasid: lahendatakse mitmes suuruses kuubikuid ja püramiidi, seda kõike tehakse kinniseotud silmade, ühe käe või isegi jalgadega. Võisteldakse mitte ainult aja peale, vaid selgitatakse ka seda, kes saab lahenduse kätte kõige vähemate liigutuste arvuga. Nagu kuubiku algusaegadel, on ka praegu Eestis harrastajad peamiselt noored ning enamikus meesterahvad. Ivo Kruusamäe sõnul on tavaline võistlustel osaleja gümnaasiumiõpilane ning näiteks neid, kes aastakümneid tagasi lapsena kuubikulahendamisega tegelesid, käib vähe. 18-aastane Anti Ingel on üks Eesti edukaimaid kuubikulahendajaid, ta on kahel korral käinud ka maailmameistrivõistlustel. Sel aastal läks väga napilt – poolfinaalist jäi ta esimesena välja ning sai seetõttu paarisaja võistleja seas 49. koha. Kuubiku sai Anti Ingel esimest korda kätte umbes viis aastat tagasi, kui sõber seda lahendama õpetas. Ta pürgis edasi ning üritas saada üha kiiremaks ja paremaks. See õpetajast sõber ning ka paljud teised, keda noormees ise on õpetanud, küll teavad, kuidas lahendada, kuid ei viitsi kiiruse nimel rassida. Kui Uku Kruusamägi, kes vähemalt pealtnäha võtab asja mõnusa huumori ja lõbuga, hakkab seletama, kuidas täpselt Rubiku kuubikut lahendada saab, tekitab see ajakirjanikul üsna kiirelt ajulühise. Meelde jääb, et räägiti midagi valge risti tekkimisest ja kihtide lahendamisest. Näiteks toodud pealtnäha juba pooleldi «valmis» kuubik keeratakse kiirelt jälle segapudruks, et paari järgmise liigutusega sellest õiget värvi külgedega kuup sõna otseses mõttes välja võluda. Kiirkorras ja ilma suure tahtmiseta ilmselt seda kunsti ei omanda. Seega, kui keegi tunneb asja vastu tõsisemat huvi, siis internetist leiab lahendamisvõimaluste kohta tonnide viisi kirjalikku materjali ja ka videoõpetusi. Selle asemel võib siinkohal rääkida hoopis sellest, kuidas kuubiku värvid segi aetakse. Selle tarbeks on võrdse raskusastmega valemeid genereeriv arvutiprogramm. Seda keerutamistööd teevad meie kohalikel võistlustel need osalejad, kellel ei ole parajasti oma jõukatsumist ees ja jäävad korraldajale «looderdamisega» silma. Võistlusel saab igaüks kasutada omaenda kuubikut. Ingeli sõnul on võõra kuubikuga võimatu teha sama head tulemust kui enda omaga, sest selle kruvid on teisiti pingutatud, kihid liiguvad teisiti ja kuubik ei ole lihtsalt käe järgi. Oma kuubikut timmib igaüks ise ning on täpselt enda maitse küsimus, kui kõvaks pingutada kruvid. Seda tuleb küll silmas pidada, et mida tugevamalt kinni keeratud, seda jäigemalt kuubik liigub, liigne lõtvus võib lõppeda aga töövahendi laialilagunemisega keset võistlust. Järgmine Eesti võistlus on tulemas suvel ning nagu laupäevaselt, kus saadi viis uut Eesti rekordit, on ka sealt oodata uusi ja paremaid tulemusi. Maailma üldtabelis tulevad muutused aga iga nädala alguses, sest puhkust ei võeta sellel alal isegi mitte jõuluõhtuks.			OSCAR-2019
Kunagine raskekaallane TOIVO KURG uurib Kolga valitsejamajas näitust Aleksander Abergist. Kaasas on tal Eesti käesurumismeistrivõistlustel 1990. aastal võidetud kuju „Eesti kõvem käsi“, autor Tauno Kangro. Kuusalu vallast Kolga kandist pärit Toivo Kurg kuulus 1970ndatel aastatel Eesti ja Nõukogude Liidu tõstesportlaste paremikku. Meistersportlase ning ka suurmeistri tiitli saanud mees ütleb, et tõstjaks sai ta tänu Kolgast pärit jõumehe ja maadleja Aleksander Abergi eeskujule, oma isa Arnold Kure ärgitusele ning asjaolule, et Kolga rahvamajas oli tõstekang. „Isa rääkis, et Kolgast on pärit maailmakuulus jõumees Aberg, kes oli väga tugev ja pikk – 2 meetrit vähemalt. Hiljem lugesin, et polnud midagi väga suur, Abergi pikkus oli 1,78 meetrit. Jutud Abergist tekitasid ta elusaatuse vastu huvi, raamatukogust leidsime temast kirjutatud raamatu, seda lugesime hoolega. Isa ergutas meid koos vendadega maadlema. Kolga rahvamajas oli millegipärast tõstekang ja kettad, külamehed võistlesid sellega kinoõhtutel omavahel, tõstsid kuni 90 kilogrammi. Meie sõpradega püüdsime näidata enda tugevust, alustasime 40 kilogrammist, jõudsime 70ni,“ kirjeldab teenekas sportlane. „Poksijate ring tegutses tookord rahvamajas, võibolla nende jaoks oli see kang. Poleks seda olnud, ei oleks minust kunagi tõstjat saanud, koolis tegime kergejõustikku, viskasin ka kuuli ja heitsin vasarat,“ sõnab ta. „Meie ajal oli poistel suur tahe omavahel mõõtu võtta ja püüda paremate tulemuste poole. Lugesime spordiajakirju ja –lehti, tippsportlaste saavutused olid peas ning soovisime ise ka nendeni jõuda. Meil oli Kolgas vahva punt, spordivaimuga: Arvo ja Raido Prant, Vahur Lehesalu, Käsper Heinsoo, Mati Kummel, mu vend Ülo Kurg ja teised.“ Toivo Kure sünnikodu on Kolga külje all Ulliallikal Allika talus. Isa on pärit Kolgakülast Suurekõrvest Tubademetsa talust. Isapoolne vanavanaisa Jüri Kurg oli üks kuulsatest Anija meestest, kes käis Tallinnas õigust taga nõudmas. Vanaisa Anton Kurg sattus Suurekõrvesse koduväiks. Toivo Kurg märgib, et esivanemate kaudu voolab tema soontes ka mustlase verd. Alates 1988. aastast elab Toivo Kurg teisel pool Kolgat – Kahala lähedal Mustametsa talus: „Mul on seal betoonist valatud tantsuplats ja jalgpalliväljaku suurune vaba ala, neljale lapselapsele teen suveti üldfüüsilist trenni, teinekord võtavad ka sõpru linnast kaasa.“ Kui taas kord rahvamajas koos poistega kangi tõstes suutis Toivo Kurg sirgetele kätele pressida 107,5 kilogrammi, oli selge, et tema suudab teistest enamat. 1963. aastal läks ta Tallinnasse kutsekooli õppima keevitajaks, treenima asus Jaan Toome käe all. Tulemused hakkasid paranema, 1966. aastal saavutas Eesti meistri tiitli poolraskekaalus. Samal aastal tõstis NSVLiidu juunioride meeskondlikel esivõistlustel Eesti rekordi kolme tõstega – 452,5 kilogrammiga. 1965. aastal võeti Toivo Kurg sõjaväkke. Ta kirjeldab, kuidas käis komissariaadis ja juurde tuli armee spordiklubi treener: „Tulekul olid armee võistlused tõstmises, otsiti tugevaid noormehi. Major Kostrov ütles, et mine koju, 20 päeva on aega, siis tuled Tallinna tagasi. Oleks Uraalidesse saadetud, aga oli õnne. Sportlastel oli sõjaväes teistsugune elu, peldikuid ei pidanud küürima.“ Tõstja jutustab, kuidas sõjaväe ajal oli ametlik asukoht Viljandi maanteel, komandeeringusse saadeti Juhkentali. Käis ka Leningradis treenimas, seal juhendas olümpiavõitja Bogdanovski. Osales võistlustel. Sageli ööbisid koos samal ajal armeesse võetud tõstja Karl Utsariga hoopis oma korteris. Riiklike pühade ajal pidi kindlasti olema kasarmus kohal. Ringi sõideti Jawa mootorrattaga. Sõjaväes oli Toivo Kurg kokku kaks ja pool aastat, kuigi oleks pidanud olema kolm: „Maaspordiliit Jõud ostis meid välja, hakkasime viimasel aastal saama 40 rubla palka. Võib öelda, et sõdurpoisid müüsid end Jõudile maha.“ 1968. aastal kutsus Jõud sõdursportlased Tartusse – sealne näidissovhoos oli eesotsas tookordse direktori Arnold Rüütliga ehitanud võimla ehk tõstebaasi, mis nägi välja nagu viljakuivati. Elamine leiti Tartusse Annelinna. Ametlikult töötas Toivo Kurg Tartus keevitajana, kuigi päevagi oma töökohal ei käinud – tegeles spordiga. Sel ajal oli nõue, et tippvõistlustel, ka olümpiamängudel said osaleda amatöörsportlased, mitte profid. „Tegin tippsporti, osalesin Jõudi esindajana ka rajoonidevahelistel võistlustel kergejõustikus, minu alad olid kuulivise ja vasaraheide. Meie tõstmistreener oli Arne Heinla. Treeneri roll on kõrvalt vaadata, et teed harjutusi õigesti. Tõstmise tulemus oleneb olulistest pisiasjadest, kui midagi teed valesti, ei saagi kangi rinnale. Mul oli treeninguteks oma kindel süsteem. 1972. aastal saime mingisuguse algelise tehnika ning võimaluse vaadata ennast videost.“ „Kõige rohkem olen kaalunud 130 kilogrammi, aga siis ei tulnud tagajärjed enam head ning enesetunne läks kehvaks. 124 kilogrammi oli minu tavaline ja sobiv kaal,“ ütleb ta. „Sealt õppisin, et mida ja kuidas, ja ise juba pärast reguleerisin toitumist. Rasva ei tahtnud minna, rohkem sõin koort ja juustu ehk valku, moodsamalt öeldes proteiini.“ „Kontrolliti sportlaste tausta ja me ei sobinud ilmselt. Mu isa varjas end sõja ajal neli aastat metsas. See on lausa omaette lugu, kuidas teda otsiti ja ta naise riietes talus heina tegi, puutööga tegeles, teinekord ka koju pääses. Kui olin laps, siis sellest ei räägitud. Nüüd on kahju, tahaks rohkem teada,“ nendib ta. „Kümme aastat täitsime ankeedid Kuubasse sõitmiseks, iga kord öeldi ära, saadeti teised. Olen ikka öelnud, et meie osaks jäi vaadata Tallinnast Russalka vahelt kaugeid Soome tulesid.“ 1977. aastal kolis Toivo Kurg Tartust ära, elas perega Tallinnas. Ametlikult töötas EKE Ehitusmontaaživalitsuses puurijana, tegelikult ei käinud seal, vaid jätkas sportlasekarjääri. 1979. aastal osales rahvaste spartakiaadil, tõi Jõudile sealt punkte. „Tahtsin hakata sportimisega lõpetama, sest nagu autol kuluvad šarniirid, hakkasin samuti väsima. Tuttav kutsus Kirovi kalurikolhoosi Miiduranna tehastesse keevitajaks. Seal tegin juba tegelikult ka tööd, tippspordist loobusin. Paaril korral osalesin jõutõstmise võistlustel – jänkidelt tuli see ala, moodustatud on ka omaette spordiföderatsioon. Jõutõstmisel liidetakse kokku kolm tulemust: kangi maast tõstmine põlvedest kõrgemale, pikali olles raskuse kätel sirgeks surumine ja kang turjal kükitamine nii, et põlved moodustavad täisnurga.“ 1984. aasta 16. jaanuaril läks Kahala sovhoos Kirovi kolhoosi alla. Toivo Kurg töötas Kolga töökojas keevitajana kuni kolhoos ja hiljem Esmar seal mail lõpetasid. Kuna isatalus elas vend, otsis Kurgede pere Kolga piirkonnas talumaja, mida saaks ära osta. Mustametsa talu kuulus kolhoosile, kui see jäi tühjaks, olid kaubad koos. Nüüd on Toivo Kurg pidanud seitse aastat pensionäripõlve. Ise toonitab, et jäi koju viis aastat varem – tänu keevitajatööle. Pärast kolhoosiaega pidasid Toivo ja ta abikaasa Liina Kurg Kahalas külapoodi. Korraldasid kodu juures pidusid. Mitmel korral on Mustametsas olnud ka Eesti tõstjate kokkutulekud. Kui vennalapsed olid teismelised, hakkas Toivo Kurg treenima neid ja poiste sõpru. Hankis Pirita TOPist soodsalt tõstepõrandad ja kolm kangi, harjutamas käidi Kolga koolimajas võimla eesruumis. Kaks aastat oli ta noormeeste vabatahtlik treener, kuid siis polnud tõstevahenditele enam koolimajas ruumi ning tuli lahkuda. Kangid ja põrandad on Toivo Kurel kodus. Aegajalt kasutab ta neid suveti lapselapsi treenides. „Tõstmine on Eestis madalseisus. Pole eestvedajaid, kes paneksid noori õigesti treenima. Jõusaale ja kange on paljudes kohtades, kuid seal käiakse muskleid pumpamas ehk nagu mina ütlen – lutitamas. Tahetakse kõndida ringi nagu pallid. Tõeline sportlane treenib teist moodi, alustab väiksematest raskustest,“ kõneleb ta. Toivo Kurg rõhutab, et noorte arendamisel on treeneri roll väga tähtis – tegeleda järjepidevalt treeningrühmadega, siis hakkavad tulema ka saavutused. „Spordiliitude raha võiks jagada üle Eesti noorte spordirühmadele, et lastes kasvatataks spordipisikut. Kahju on vaadata, kuidas arvuti taga istumine vajutab poisid küüru.“ surumine 195 kg (1971), rebimine 170 kg (1977), tõukamine 232,5 kg (1980), kolmevõistlus 560 kg (1972), kahevõistlus 400 kg (1977), jõutõstmine 900 kg (1977). Eestis on 7 meest, kes on kolmevõistluses saanud kirja tulemuse 500 kg ja enam: 1. kohal Jaan Talts 585 kg (1971), 2. kohal Toivo Kurg 560 kg (1972).			OSCAR-2019
Kristlane on kahe riigi kodanik. Jumalalapsena on ta taevariigi kodanik ning inimesena samaaegselt ja samaväärselt selle maailma kodanik. Lutheri jaoks oli oluline, et oldaks ühtaegu kahe jalaga taevas ja maa peal. Nii suudame elada usuelu, andes samas tunnistust oma usust teistele. Kahe jalaga maa peal olles näeme selle maailma ebaõiglust ja nõrkust. Kõigil on oma vead ja puudused. Küsimus on selles, kas oleme valmis elu muutma ja nende vastu võitlema. Oktoobrikuu viimasel päeval tähistame usupuhastuspüha. Luther nägi kiriku puudusi ega saanud kristlasena jääda kõrvaltvaatajaks, vaid oli valmis võitlema õigete põhimõtete eest. Tänu tema tegevusele muutus kirik väga palju. Just nii peab taevariigi kodanik siin maailmas käituma, olles valmis andma oma panuse. Selle maailma kodanikuna puudutavad meid haigused ja surm. Jumalariigi kodanikuna võime teada, et Kristus on võitnud surma ja usu läbi saame kord igavesse ellu, kus ei ole ei haigusi, leina ega surma. Nii annab hingedepäev meile põhjuse mõelda tänulikult neile lahkunuile, kes on meile kallid, ja loota, et kord saame jumalariigis taas kohtuda. Kahe riigi kodanik olla pole alati kõige lihtsam, kuid see on kõige õigem. Usk annab meile lootuse ja näitab teed selles maailmas. Tänane kirjakoht seisab keset lugusid, mis räägivad sellest, kuidas Jeesus läkitab oma jüngreid tegema neid tegusid ja sõnu, mida Jeesus ise teeb (vt Mt 10:1). Markuse evangeeliumi peatükid 10–12 näitavad, milliste raskuste ja väljakutsetega jüngrid ja ka kirik võitlema peavad. Jeesus toonitab, et Jumala riik toob maailma midagi uut; midagi, mis muudab vanu arusaamu – olgu selleks kas või 12 apostli ametisseseadmine uue Jumala rahva «hõimude» esindajatena, vaidlused variseride ja traditsionaalse juutluse esindajatega, suhe Ristija Johannese ja tema jüngritega. Isegi pere kui ühiskonna tuum on selles kontekstis kaks korda teemaks: Mt 10:34–39 ja 12:46–50, kus Jeesus ütleb, et tema tõelised ema ja vennad on need, kes teevad tema taevase Isa tahtmist. See on märkimisväärne, et just samal päeval, kui Tallinnas toimub Eesti taaspühitsemine Maarjale, leiame need tekstid meie jutluseteksti lähedusest! Matteuse evangeeliumi nimetatud kolm peatükki räägivad igatahes vastandumisest sellele, mille Jeesus leiab eest oma kaasmaalaste usus ja kultuses, kuna palju selles takistab Jumala riigi kasvamist. Kristlus ei ole alati ja igas küsimuses «traditsiooniline», vaid siin toonitatakse just seda uut, mida Jeesus toob. Uus on see, mida Jeesus ütleb kohe jutluseteksti alguses: ta kiidab Jumalat, et just väetitele ilmutas Jumal oma riiki ja seda saladust, kes Jeesus tegelikult on. Skandaalne sõnum tol ajal! Mitte targad, mitte suurkujud pole need, kes esmajärjekorras Jumala riigist osa saavad. Mitte ühiskonna mõjuagendid pole need, kelle juurde Jeesus tuleb, vaid ta tuleb nende juurde, kes on tollases ühiskonnas vähemad: lapsed, naised, üksikud, õnnetud, haiged, patustajad (1Kr 1:18–29). Kes on meie kõige väiksemad vennad ja õed (Mt 25:45)? Kellest peame ennast kui just mitte targemaks, siis tublimaks? Kas meie jüngritena saame veel aru, kui suur Jumala arm on see, et just meie saame Kristust tundma? Kas otsime ja armastame, ka kogudustena, just neid, kes on väetid? Sellest saladusest, et Jeesus ja tema Isa on üks (Jh 10:30), saavad eelkõige need aru, kes on aru saanud, et nende endi võimalused ja võimed on otsas. Ilma Jeesuseta ei ole võimalik Jumalat kui Isa tundma saada (Jh 14:6). Mis oleks siis alternatiiv? Millist Jumalat tuntakse ilma Jeesuseta? Näiteks mõistmatut ja halastamatut Jumalat, kes meile vaid haiget teeb; verejanulist türanni või kuiva seaduseandjat; kellasseppa, kes on oma maailmast juba ammu taganenud ja selle omaette tiksuma jätnud; inimeste väljamõeldud Jumalat. Jeesus näitab meile, kes Jumal tegelikult on: tema (ja tema läbi ka meie) armastav Isa, kes ei lükka tagasi tema juurde tulijat (Lk 15:11–32); annab hingamist teda appi hüüdjale; väetile ja jõuetule, kes ei jaksa enam! Jeesus näitab meile Jumal-Isa, ja Jumal-Isa näitab meile, kes Jeesus on. Oma Püha Vaimu kaudu tõmbab Jumal meid niiviisi endale ligi. Kristlased on need, kelle silme ette on maalitud Kristus (Gl 3:1), kes usuvad, et see on Jumal ise. Jumal ilmutab inimestele, kes Jeesus on ja mida ta teeb: Jeesus kutsub enda juurde kõik, kes on vaevatud ja koormatud. See on puhas evangeelium, rõõmusõnum! Mind pole kutsutud mitte minu hiilguses või tubliduse pärast, vaid minu abituses. Jeesuse ike on kerge, temalt õppida on lihtne. Sest tema õpetus on armastada – Jumalat ja oma ligimest. Mitte mingeid raskeid reegleid, palvetehnikaid või kultuslikke ja eetilisi ettekirjutusi. Lõpuks saame hingata ja Jeesuselt õppida: Isa armastab teid ja mina armastan teid, siis armastage üksteist! Armastus Jumala ja ligimese vastu on tema õpetus ja ike (Mt 22:40). Ikked polnud toona mõeldud üksnes põllutööks, vaid olid olemas ka ilusad ja raskelt ehitud ikked. Ikke suurus näitas loomaomaniku jõukust ja kultuslikus kontekstis ka tema vagadust: ohvriloomad viidi niimoodi ehitult templisse. Suur ike tähendas jõukat ja vaga omanikku. Jeesus on teistmoodi. Tema Isa on teistmoodi. Jeesus kandis meie ikke, meie risti, ja tõi ennast ohvriks (Js 53). Nüüd oleme meie vabad! Kristlase ike pole enam muu kui armastus. Tema ohver Jumalale on tänu ja kiitus ja osadus. Tänu kõigi nende heategude eest, mis Jumal on meile teinud. Et me oleme vabastatud, armastatud, vastu võetud kui lapsed, et meil on suhe Jumalaga ja et meil on hingamist. Et me ei pea võõraste nn jumalate rasket iket kandma (Gl 5:1). Et Jumal kingib meile jaksu selleks, mida meil on tarvis teha. Tulgem siis Jeesuse juurde. Ka täna, ka uuesti! Toome tema ette oma raskused ning usaldame, et ta meid kuuleb ja meie raskused kannab. Aamen.			OSCAR-2019
Venemaale sõidu peale hakkasin mõtlema juba umbes.. eem.. sada aastat tagasi, kui olin juhuslikult internetist lugenud Katrini ja Rocco reisimuljeid Pihkva-sõidust. Kui nemad saavad oma autoga käidud ning elu ja tervisega tagasi tuldud, miks siis mina ei saa? Saan ikka küll! Ainus konks oli reisikaaslase leidmine - kui tuttavate koeraomanikega Venemaale mineku plaanist ääri-veeri juttu tegin, sain vastuseks suured silmad ja ebaleva õlakehituse stiilis "ei no ma ei hakka seda valjult välja ütlema, aga sa oled ikka päris lolliks läinud". Peenetundeliste inimestena nad muidugi seda mõtet kuuldavalt ei formuleerinud, vaid soovitasid lihtsalt Miliami või Kreiside bussireisiga minna. Õnneks siiski ei ole seiklushimulised inimesed maailmast otsas ja meiega otsustas kaasa tulla Lydia koos tiigerpiraat Sharkyga. Kuna amstafid alustasid kell pool kaks ja bernid pool kolm ning Pihkva pole just teises maakera otsas, siis otsustasime hakata sõitma Pärnust kell pool seitse hommikul. Heh, naiivitarid! Oleks me ette teadnud (olime küll lugenud, aga 100% nagu ei uskunud ka), et Eesti-Vene piir on ülima tagurluse ja bürokraatia kants! Kusjuures - mitte ainult Vene pool, vaid ka Eesti mundris daamid vötsid omade peedistamist ilmse mönuga. Idanaabrite juurde jõudmiseks pidime ennast üles tähendama vähemalt kuues erinevas putkas, andma ametlikele paberitele paari tunni jooksul rohkem autogramme kui popstaarid terve kuuga ning ühepäevaseks reisiks pidime piirilt ostma autokindlustuse, mis maksis 1400 rubla + 110 rubla kassasse ma-ei-teagi-mille-eest. Intelligent, nagu ma olen, täitsin tollideklaratsiooni ROHELISE pastakaga. Kui piirivalvur seda märkas, siis ma arvasin, et nüüd see piiriputka küll plahvatab hirmsa kõmakaga - emotsioonitulv oli lihtsalt nii võimas. Tehti kõne "pealikule" stiilis "mida küll sellise juhmiga teha ja äkki võtaks talt siis selle ROHELISE pastakaga täidetud deklaratsiooni vastu, sest kui inimesele pole mõistust antud, siis ei ole antud, mis sa teed ära" - aga ei läinud õnneks. Pidin alla kirjutama deklaratsiooni annullerimispaberile ja täitma uue deklaratsiooni kas sinise või mustaga. Ja kell muudkui tiksus ja tiksus... Ühel hetkel meenus õudusega, et Venemaa aeg on ju 1 tund Eesti ajast ees! Ja pinge muudkui tõusis ja tõusis... Lõpuks, kui arvasime, et võime minna, ja kergendatult autosse istusime, selgus, et ega ei või ikka küll. Välja ilmus sõbralik vene tädi, kes meie koerte passiandmed ja väljaveo sertifikaatide numbrid väga ilusa (aga väga aeglase) käekirjaga spetsiaalsesse kaustikusse üles märkis. Lõppkokkuvõttes meid päästiski ainult see, et ette ja taha vabandades - "meil on koerad autos ja meile lubati eelisjärjekorda" (tegelikkuses ei olnud muidugi keegi seda meile lubanud, olime sellest lihtsalt koertekojast lugenud) trügisin juba algusest peale iga putka juures teistest ootajatest ette ja sõitsime iga punase tule alt läbi. Poolteist tundi ja štšastlivovo puti! Oh seda Vene elu-elukest, mitut tee äärde ära lagunevat siniste aknaraamidega tare-tarekest... Bensiiniliiter 8 eeku, jäätis 2 eeku... Ja millised imetabased kitsad ja auklikud maanteed... Kohale jõudsime õigeks ajaks ja ilma ekslemiseta. Aadress on õige, staadion on otse meie ees, aga ... kus on näitus? Vaata kui teraselt tahad, näitust ei ole! No ei ole, noh! Õnneks läks meie kõrvalt mööda üks saksa lambakoer, haakisime ennast talle sappa ja etskae - näitus täitsa olemas. Staadioni kõrval tenniseväljakutel. Väike näitus - ligi 400 koera. Bernid ja amstafid olid ühed kõige arvukamalt esindatud tõud. Samas näiteks njuufasid, kes peaks ju ka Venemaal popid olema, polnud üldse. Berne hindas Valgevene kohtunik Olga Koþevnikova. Ilus, noor, range. Portoka tulemuseks tõu parim, RKF CAC ja Oankoo tšempionitiitel (hm, mis see küll olla võiks?). Pidasin Porthosele suurimaks konkurendiks sügisel Tartu RV näitusel PI-1 olnud Alpin Kingi, kuid õnneks eelistas kohtunik seekord meid ja Alpin King oli PI-2. VSP oli Goberta Frau Kristin. Lõppvõistlusel hindas 2. rühma Vene kohtunik Lessi Tšistjakova. Ja tulemuseks 3. koht rühmas! :) (Venemaal järjestataksegi ainult 3 koera, mitte 4 nagu meil.) Tagasi tulles tankisime Pihkvas paaki odavat kütust, et rublad viimseni ära kulutada. Bensiinijaamaski tabas meid nostalgia - müügil bensiinid ai-76, ai-92 ja ai-95. Ai-95 liiter maksab 20 rubla. Bensiinihinna poolest kannataks Venemaal puhkuse mõtteski täitsa ringi liikuda ja nostalgiahõngulist ekstreem-eksootikat nautida, aga teede olukord tõmbab sellele plaanile ilmselt kriipsu peale. Kuna juba Venemaale tulnud olime, otsustasime teha sissepõike Petserisse, et kloostrit imetleda. Suurelt maanteelt keeras Petseri poole tasuline tee (hiigelsuured sildid üleval, YOU ENTER PAID ROAD). Meie rublasaldo - nullis. Kõik kulus ju bensiini peale ära. Aga kangesti tahtsime kloostrit näha. Mõtlesime, et riskime ja ehk saab siis kaardiga maksta, kui raha küsima hakatakse. Või siis keerame otsa ringi ja sõidame kõrvalisi teid mööda, kui kaardiga jutule ei võeta. Keerasimegi tasulisele teele ja hoidsime silmad hääästi lahti. Noh et paremini näha, kuhu raha tuleb maksta. Sõidame ja sõidame - aga kusagil ei taha keegi meie mõttelisi rublasid. Pole sellist kohtagi, kuhu maksta saaks. Saabusime Petserisse sisse ja otsustasime, et neil oli lihtsalt piinlik sellise aukliku tee eest raha küsida. Või siis teine variant - saabub mingi aja pärast ametlik kiri Vene võimudelt koos fotosüüdistusega ja miljoninõudega eeskirjade rikkumise eest. Seni igatahes veel ei ole tulnud.Klooster oli ilus, hoolitsetud ja võimas, tõeline kontrast ümbitsevale Vene argielule. Sisenemine oli tasuta, kuid meid võttis vastu annetustekast ning venekeelne palve pükse kandvatel naisterahvastel võtta kuhjast endale seelik. Ilmselt oleks tulnud ka pea rätikuga katta, aga kuna seda otseselt kirjas ei olnud, siis ei hakanud ennast nii hoolikalt kostümeerima. Südaööks olime kodus tagasi ja päevaga äärmiselt rahul. Ja... khm-khm... küsimus suurele ringile: kesse minuga järgmisel aastal Venemaale kaasa tuleks?			OSCAR-2019
Uus kolmesilindriline baasmootor – üheliitrine bensiinimootor SCe75 on modernne, ökonoomne ja Euro6 nõutele vastav. Esmakordselt pakub Dacia Dusterile topeltsiduriga (EDC) automaatkäigukasti, see muudab sõidu nauditavamaks. 2016. aasta augusti lõpus tegi Dacia uue müügirekordi müües maailmas üle 391 000 autoga. 2015. aastaga võrreldes oli kasv 7,3%. Daciate kujustus on muutumas. Värskendatud mudelite uus valguslahendus nii ees kui ka taga muudab välisilme veelgi voolujoonelisemas ja veelgi kaasaegsemaks. Muudetud on esi- ja tagalaternate kuju. Eesmistel LED päevasõidutulede juures kasutatakse mustrit, mis meenutab nelja üksteise peale asetatud nelinurka. Nii Logan, Logan MCV kui ka Sandero saavad uue modernse kujustusega eesmise kaitseraua ning kroomitud ehisdetailidega iluvõre. Muudetud on ka eesmist ja tagumist kaitserauda , et lisada mudelitele jõulisust. Eriti tugevalt on näha uuendusi Sandero Stepway juures. Mudel esiosa on uus ning mõjutatud Dusterile iseloomulikest joontest. Iluvõre ühendab stiilselt kaitseraua mustad toonid ja kroomitud ehisdetailid, mis lisavad auto ninaosale voolujoonelisust. Tagaosas viitab kroomitud väljalasketoru ots auto tugevusele ja aktiivset loomusele. Vähemoluline pole ka see, et uuenenud on ilukilpide ja valuvelgede valik (saadaval sõltuvalt turust ja mudelist). Uuenenud on ka uute mudelite sõitjateruumid, kus on nüüd näha muu hulgas senisest elegantsemat ja modernsemat kroomviimistlust ventilatsiooniavade ümbruses, iluliistudel ja keskkonsooli näidikuteplokil. Uue nelja "kodaraga" rooliratta signaalinupp asub rooli keskel ning kannab uhkelt Dacia embleemi. Kõrgemate varustustasemetega on kaasas eksklusiivse Soft Feel viimistlusega rool, mis on vastupidav ja puudutades meeldiv. Uue Sandero Stepway sisemised ukselingid on nüüd kroomviimistlusega. Kõik valikus olevad versioonid on saanud uute mustritega tekstiilpolstrid, mis mõjuvad värskelt ning mugavalt. Uue Sandero Stepway polstritel on kasutatud 3D mustrit, mis lisab reljeefsuse, ja nähtavad õmblused istmetel lisavad nägusust. Uus Logan, uus Logan MCV, uus Sandero ja uus Sandero Stepway omavad uusi juhiabisüsteeme, mis muudavad auto juhtimise veelgi lihtsamaks ja praktilisemaks. Tagurduskaamera (sõltuvalt versioonist) ja nõlvaltstardi abisüsteem muudavad manööverdamise lihtsamaks ning klientidelt saadud tagasiside järgi on esi- ja tagaakende avamise ja sulgemise nupud nüüdsest paigutatud uksepaneelidele. Juhi jaoks on aknalülitil käepärane ühe vajutuse funktsioon ning mugavust suurendab veelgi juhiistmega integreeritud eest liigutatav käetugi (sõltuvalt mudelist). Sõitjateruum on avar nagu Daciatel ikka ja senisest veelgi praktilisem tänu mitmetele panipaikadele – nagu näiteks mobiiltelefoni jaoks sobiv tasku ja keskkonsooli küljel olev tasapind väikeste asjade hoidmiseks. Uue keskkonsooli tagaosas asub pudelihoidja. Samuti on lisandunud 12voldine pistikupesa, mis võimaldab tagaistmel sõitjatel laadida mobiilseid seadmeid. Uute mudelite esitlusest alates kuulub valikusse seitse jõuallikat, sealhulgas uus Euro6 standardile vastav SCe 75. Selle 75-hobujõulise kolmesilindrilise üheliitrise mootori loomisel on ära kasutatud Renault' parimat oskusteavet. Tulemuseks on peaaegu 10% väiksem CO2 heide ja kütusekulu. Duster on esmakordselt saadaval kuuekäigulise topeltsiduriga EDC automaatkäigukastiga, mis ühendab endas automaatkäigukasti mugavuse ja sujuvuse ning manuaalkäigukastile omase ökonoomsuse ja madala CO2 heitme. EDC käigukast tähendab, et juhil pole enam tarvis sidurit vajutada ja käike vahetada. See teeb sõitmise ühteaegu lihtsamaks ja rahulikumaks ning liikumine on sujuv. EDC käigukast sisaldab ka nõlvaltstardi abisüsteemi. Nõlvalt startides hoiab EDC käigukastiga auto pidureid piisavalt pikalt aktiveerituna. See tähendab, et juht jõuab gaasi vajutada enne, kui sõiduk tagasi veerema hakkab. EDC käigukastiga Duster on 4x2 versioon, mille jõuallikaks on dCi 110 S&S. Uuel versioonil on läikivmust iluvõre, lisaks samas toonis uksepeeglite korpused ja udutulede läikiv kroomümbris, 16-tollised teemandiefektiga musta värvi valuveljed ning mustad uksepiilarid. Duster Black Touch jääb endiselt truuks ka džiibilikkusele: nii ees kui ka taga on satiinläikivad kroomviimistlusega põhjakaitsed ja katusereelingud. Duster Black Touchi sisemusele lisavad väärikust läikivmust keskkonsool ja nahkkattega rool. Ühtlasi on auto väga rikkaliku varustusega, sinna hulka kuulub Prantsusmaal MediaNav navigatsiooniseade ja tagurduskaamera. 2004. aasta taassünnist alates on Dacia müünud enam kui neli miljonit sõidukit, seda peamiselt Euroopas ja Vahemere piirkonnas. 2016. aasta augusti lõpus püstitas Dacia uue rekordi, kui müüs üle 391 000 auto, mis tähendab müüginumbrite kasvu 7,3%. Turuosa Euroopas on suurenenud +0.1 protsendipunkti (2,5%), Euraasias +0,1 protsendipunkti (7,9%) ja Põhja-Aafrika Maghrebi regioonis +1,7 protsendipunkti (17,8%). 2016. aasta augusti lõpuks oli maailmas müüdud 391 098 Daciat, mis tähendab 7,3% tõusu. Daciat müüakse 44 turul, neist 27 turul püstitati 2016. aasta augusti lõpu seisuga turuosa- või müügirekord. Euroopas ulatusid Dacia müüginumbrid 288 477 autoni, mis näitab ühteaegu rekordilist tulemust ja 12,5% kasvu. Eraklientide osas on Sandero Euroopas müügitulemustelt kolmas B-segmendi auto. Dacia Duster on eraklientidele müüdavate sõidukite arvestuses C-segmendis paremuselt teisel kohal. Prantsusmaal teatas Dacia 12,3% müügitõusust, mis tähendas 77 671 sõiduki müümist ja müügirekordit. Parandati sõiduautode müügirekordit, ühtekokku registreeriti üle 76 000 auto. Sandero müük kasvas 26,7% võrra, see tagas Prantsusmaa edetabelis tõusu kolme koha võrra. Eraklientide arvestuses oli Sandero populaarsuselt teine mudel. Teistes Euroopa riikides kasvas Dacia müük 12,6% ehk 210 806 autoni. Itaalias müüdi rekordilised 38 316 Daciat, mis teeb tõusuks 18,2%. Rekordeid purustati ka Hispaanias (39 192 autot) ja Poolas (13 381 autot), kus Dacia saavutas seni kõrgeima, 4,3% turuosa. Rekordilise 4,8% turuosa hõivas Dacia ka Tšehhi vabariigis. Marokos kasvas Dacia müük 21,9% ehk 28 327 autoni. Sõiduauto ja tarbesõidukite kombineeritud turuosa poolest (26,4%) on Dacia endiselt esikohal.			OSCAR-2019
Skennars Head on paeluv koht, kust igaüks leiab enda jaoks midagi huvitavat. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Pat Mortoni maastikuvaade ja Ballina golfiklubi. Ära unusta külastamast paiku nagu Shelly rand ja Ballina Jockey Club. Skennars Head on külalislahke linn, kus leidub küllaga majutuskohti. Kui sinu sihtkoht on Skennars Head, ootab sind Hotels.com saidil 147 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 30%. Soodsad hotellitoad on saadaval hinnaga alates 16 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Skennars Head ja selle lähipiirkond pakub. Lähim lennujaam on Ballina, Uus-Lõuna-Wales (BNK-Ballina - Byron Gateway), mis asub 4,1 km linnast eemal. Lismore, Uus-Lõuna-Wales (LSY), piirkonna teine suurem lennujaam, jääb 32,6 km kaugusele. Lille (prantsuse hääldus: [lil] ( kuula); hollandi keeles Rijsel) on linn Põhja-Prantsusmaal (Prantsuse Flandrias). Lille asub Deûle'i jõe (kanali) ääres, Prantsuse-Belgia piiri lähedal. Lille on Nord-Pas-de-Calais' piirkonna keskus ja Nordi departemangu prefektuur. See on Lille'i linnastu (riigi suuruselt neljas linnastu Pariisi, Lyoni ja Marseille' järel) keskus. Legend "Lydéric ja Phinaert" paigutab linna "L'Isle" asutamise 640. aastasse. Arhiividest leitud vanim linna mainimine on pärit aastast 1054[viide?], kuid arheoloogiliste uuringute tulemusena on selgunud, et ala oli asustatud juba 2000 aastat enne meie aega[viide?], seda tänapäeva Fives'i, Wazemmes'i ja Vieux-Lille'i aladel. Lille'i nimi tuleneb sõnast insula või l'Isla, ehk "saar", kuna kunagi oli tegu soisel alal asunud saarega. Seda nime kasutati Flandria krahvi kindluse tähistamiseks, mis paiknes kuival maal keset sood. Ka linna hollandikeelne nimi Rijsel on sama algupäraga ("Ryssel" tuleneb prantsuse flaami keelest "ter Yssel" mis tähendab "saarel(e)"). Flandria krahvi võimu alla jäi mitmeid vanu Rooma linnu, nagu Boulogne, Arras, Cambrai, aga ka mõningaid Karolingide rajatud linnu nagu Valenciennes, Saint-Omer, Gent, Brugge. Maailmasõdadevahelisel ajal oli Prantsusmaa ebastabiilne: vahetus 20 peaministrit ja 44 valitsust. 1921. aastal avastasid Albert Calmette ja Camille Guérin Lille'is asuvas Pasteuri instituudis tuberkuloosivastase vaktsiini, mis sai oma avastajate järgi nimeks BCG ("Bacille de Calmette et Guérin"). 1923. aastal avati lõpuks Louis Marie Cordonnieri projekteeritud Lille'i ooperimaja, mis algselt oli valminud juba enne I maailmasõda. 1931. aastast hakkas ka Lille tundma suure depressiooni mõjusid ning 1935. aastaks elas kolmandik linnarahvast sisuliselt vaesuses. 1936. aastal tegi linnapea Roger Salengro, kellest oli saanud rahvarindevalitsuse siseminister, vasakpoolsete laimukampaania tõttu enesetapu. Pärast Hollandi alistumist tungisid Saksa väed üle Ardennide Prantsusmaale ning linna piiramine kestis mitu päeva. Prantslaste kaitse võimaldas suuremal osal Briti ja Prantsuse ühisvägedel põgeneda Dunkerque'i. Väga paljud inimesed põgenesid linnast. Lille jäi Brüsseli sõjakomandandi võimu alla. Lille, koos enamiku Nord'i ja Pas-de-Calais' departemangu aladega, vabastati viie päeva jooksul 1.–5. septembrini 1944 Briti, USA, Kanada ja Poola vägede poolt. Toidupiirangud lõpetati 1947 ja enam-vähem normaalne elu taastus 1948. Endisest suurest masinaehituse, toiduainete- ja tekstiilitööstuse keskusest on saanud jaekaubanduse ja rahanduse keskus. Lille'ist on linnade (Lille, Roubaix, Tourcoing, Villeneuve d'Ascq) kokkukasvamise tulemusel kujunenud Prantsusmaa suuruselt neljas linnastu, kus elanike koguarv ületas 1999. aastal 1,1 miljonit. Koos Belgia linnade Kortrijki, Tournai, Mouscroni ja Ypres'ga moodustunud linnastus on elanikke aga üle 1,9 miljoni. Lille on poole sajandiga muutunud endisest tööstuslinnast kaubandus- ja teeninduslinnaks. Teenuste sektor moodustas 2006. aastal 91% kogu tööhõivest. Lille'i arhitektuuris on esindatud paljude stiilide ehitised, mis on suuremal või vähemal määral flaami mõjudega. Kasutatakse palju pruuni ja punast tellist. Paljudes elamupiirkondades on kahe-kolmekorruselised kõrvuti asetsevad majad, mille taga on kitsas aed. Sellised ehitised on üldiselt Prantsusmaal harv nähtus, küll aga omased Belgiale, Hollandile ja Inglismaale, kus tellisarhitektuur ja ridamajad on sagedasem nähtus. Lille'i metropoli transpordisüsteemi peetakse üheks modernseimaks kogu Prantsusmaal. See hõlmab busse, tramme ja ilma juhita metrood. Neid kõiki opereerib Transpole. Lille'i metroo avati 1983. aastal ning see on esimene täisautomaatne metrooliin maailmas. Metrool on kaks liini kogupikkusega 45 km ja 60 jaama. Trammiliine on kaks ja need ühendavad Lille'i keskust lähedalasuvate Roubaix' ja Tourcoingi valdadega. Metropolis töötab 68 bussiliini, millest 8 jõuavad välja ka Belgiasse.[6] Lille on Euroopa kiirrongiliikluse tähtis sõlmpunkt. Siit viib Eurostari rong ühe tunni ja 20 minutiga Londonisse. Prantsuse TGV kiirongidega saab 1 tunniga Pariisi ja 35 minutiga Brüsselisse. Lille'is on kaks raudteejaama, mis paiknevad lähestikku: Lille-Europe jaam (Gare de Lille-Europe), mis teenindab peamiselt kiirronge ja rahvusvahelisi reise (Eurostar), ja Lille-Flandres' jaam (Gare de Lille-Flandres), mis teenindab peamiselt kohalikke ronge ning samuti Belgia kohalikke ronge. Lille'is on Pariisi järel Prantsusmaa teine olulisim kiirteede ristumiskoht. Seal ristuvad viis kiirteed (Autoroute): On välja pakutud veel kuuenda kiirtee (A24) ehitamist, mis ühendaks linna Amiensiga, aga seda plaani pole rahva vastuseisu tõttu teostama hakatud. Lille'i-Lesquini rahvusvaheline lennujaam asub Lesquinis Lille'i linnakeskusest 11 km kaugusel. Kaubaveo mahult on see Prantsusmaa neljas lennujaam peaaegu 38 000-tonnise veosemahuga aastas. [viide?] Reisijate hulga 1,2 miljonit reisijat aastal 2010 poolest on lennujaam Prantsusmaal kaheteistkümnes. Suhteliselt tagasihoidlik reisijate arv on tingitud kiirest rongiühendusest Brüsseli ja Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaama vahel. Lille on Prantsusmaa suuruselt kolmas jõesadam Pariisi ja Strasbourgi järel. Deûle'i jõe ja kanalite kaudu on ühendatud 680 km laevatatavaid siseveeteid. Deûle ühendab Põhja-Euroopat Scarpe ja Scheldti kaudu (läbi Belgia ja Hollandi) Leie jõe kaudu Dunkerque'i ja Calais'ga. Linna olulisim jalgpalliklubi, Lille OSC, mängib praegu Ligue 1-s, Prantsusmaa jalgpalli kõrgeimais liigas. Klubi on võitnud kolmel korral riigi meistritiitli ja kuuel korral karika. Lille OSC on regulaarselt pääsenud mängima ka UEFA meistrite ja Euroopa liigasse. Hooajal 2010–2011 võideti nii riigi meistri tiitel kui ka karikavõistlused.			OSCAR-2019
Jah, aktsiahinnale sellest otsest lööki ilmselt küll pole. Aga kasutajate käest on üha rohkem kuulda, et Mozilla kasutamisele üle minnakse. kasutan ise IEd, kuid vaadates kuidas Ardo Hanschmidt kasutab kõrval Mozillat, tekib vägisi tahtmine kah seda proovida... Pisike täpsustus: kasutan Firefoxi, mis kasutab sama mootorit, kuid millel ei ole maili ja uudistegruppide tuge juures. Kiire ja mõnus tõesti tavapäraste webilehtede vaatamiseks. Aga peale viimast IE auku ei luba kodustel seda kasutada ,eks peab need IE 'le tehtud lehed kuidagi ära kannatama (ning neid on väga palju ). Ja tegelikult leiavad nii mõnedki IE turvaprobleemid lahenduse, kui igapäevaselt administratori õigustes windowsi kasutamisest loobuda (igasugu activex jama install keelatud, kuid ega see ka tihti ei aita). Mina kasutan ka firefoxi ja olen rahul. Et IE normaalselt tööle saada tuleb talle lisasi tõmmata (pop-up blockerid, activex keelaja) ja pidevalt spybot sd või ad-awarega ketrata. Firefoxiga võib tekkida siiski vahest probleeme, sest enamik saite on tehtud arvestades, et rohkem kui 90% inimesi kasutavad IE-d. Si....sti progetud lehe tunneb firefoxiga kohe ära. Huvitav oli näha enda algatatud teemat 6 kuud hiljem. Vaatades praegu msft graafikut on nähe, et need "triple buyd" mida siin osad pakkusid olid alusetud, aktsia on praegu sama koha peal kus 6 kuud tagasi. Linuxi suhtes olen ma samal arvamusel kui enne. See kõige kiiremini arenev op. süsteem maailmas hakkab üha olulisemat rolli IT alal mängima. Juba praegu on 25% serveritest linuxi peal ja teada-tuntud firmad nagu Mercedes_Benz, Google, Sony, IBM, Boeing, Merill Lynch, Oracle, Cisco Systems, AMD jne. jne. on võtnud kasutusele linuxi, et muuta oma tegevust kasumlikumaks. kõige kiiremini arenev opsüsteem kipub ikka macosx olema, linux lihtsalt levib kiiresti ja kiiremini, aga ei arene eriti. priitp, äkki seletaksid veidi oma väidet. Ma arvan, et sa eksid. Mac Os X toodab Apple, kes üritab teha iga viimse kui detaili ise (nii tarkvara, kui raudvara). Elu on näidanud, et on raske olla ühtlaselt tipus igal alal, mistõttu on Apple toooted on nn. brändiarvutid ja ülehinnatud. Ma ise sain juhuslikult istuda paar kuud tagasi iMac G4 taha ja ütleks, et sama jõudlusega PC võib saada 2 korda odavamalt kätte. jõudlus jõudluseks, hind hinnaks - rääkisid ju arenemisest ja siin Linux tavaliselt jõuab aastaid hiljem (kui jõuab, hibernaadi tugi läpparitele näiteks) teiste opsüsteemide omadusteni. See ajahetk kogu aeg pikeneb, ehk näiteks osx läheb eest ära kiiremini kui linux järgi võtab. Lisaks sellele vajab moodne opsüsteem kõrgel tasemel integreeritust - erinevate juppide ja softide koos töötamist - kahjuks ei saa Linuxi vennad siin omavahel praktiliselt mitte mingi otsa suhtes kokkuleppele - luik, haug ja vähk. Või kuidas? Linuxi integreeritus on väga hea. Proovisin ühte Linuxi distrubutsiooni Live-cdlt (cd plaadi pealt buutides, ilma kõvakettale instaleerimata) ja linux pani paika kõik seadmed, usb skanneri ja isegi ühe väga vana maatriksprinteri. Windows XP ei suutnud mul tööle panna isegi heli- ja graafikakaarti. "Aastaid hiljem" on pigem lahmimine, sest mingi koodivea puhul tuleb linuxi puhul patch välja mõne tunniga, macos-i puhul osta endale versiooniuuendus. Enda arvamus - Linux saab olema OS valik No.1 tavakasutajate jaoks siiski alles siis kui sellel on a) valitsuse tugi (Linux kasutusele avalikus sektoris), b) erasektori tugi (vähemalt madalamat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel minnakse üle kuluefektiivsele opsüsteemile ehk nt. Linuxile) ja c) GUI/UI on sellisel tasemel, et Matti Meikäläinen ei pea Linuxit kasutades arvutist rohkem teadma kui näiteks XP-d kasutades. Ja mina olen täheldanud väga tugevat edasiminekut kõigis kolmes punktis. Ainuke asi, mida tasub loota on see, et Longhorn liiga kiiresti valmis ei saaks:) baah, nii nagu inimesed, kes pole linuxit regulaarselt kasutanud lahmivad teemal, paned Sa, usd, MacOS X suunal. System Update toob turva- ja muid patche koju sama tempokalt kui sinu lemmik linuxi-distributsiooni patchmanager või Windowsi System Update. Rutiinne testimine on nii nüri töö, et seda lihtsalt ei tee keegi ilma rahata, seda on oma suurima puuduse/ohuna tunnistanud ka paljud open source liikumise gurud. See vaidlus (Win vs. muud) on jah sama kaua kestnud kui Win-i dominants arvutiturul. Kunagi mängis Sculley kogu Apple edu pisipehmele ühe lepinguga maha ja pärast seda nägi Apple aastaid vaeva, et uuesti moraalseks liidriks tõusta (täna nad seda vaieldamatult OSX-iga on - tehnoloogia poolest on OSX Tiger vaieldamatult kõige moodsam OS turul). Linuxi poolt võib tuua miljoneid argumente. Sama palju võib neid ka vastu tuua. Hetke seis on Microsoftil tõesti tugev, kuid kasvupotentsiaal on imho mõnevõrra piiratud. Toon põhjendusi: Microsofti impeerium rajaneb tegelikult praegu kolmele kaheksajalale: Windows, IE ja Office. Nimetan neid kaheksajalgadeks mitte vaaladeks just seetõttu, et nad on ajanud kombitsad esmapilgul nähtamatutesse kohtadesse. IE puhul on probleem sellespetsiifiliselt kirjutud veebilehed. Office puhul on probleemiks niirakendused (Project, makrod, visio jms.) ning Windowsi puhul on probleem win32 API põhised tuhanded niirakendused, mida Linuxile ei tule nii pea. Kõik see kokku loob kindluse, mida vallutada on üsna keeruline. Samas positiivne on see, et "fundamentaaltehnoloogiad" (TCP/IP, Ethernet, x86 jms.) on suudetud hoida suhteliselt pisipehmevabad. Kõik mis seal peal toimub on ajutise loomuga (nagu näitab ajalugu). Tegelik Microsofti probleem on see, et kusagilt ei näi kasvu terendamas. XBox PS-st jagu ei saanud, telefoniturul ollakse väga nõrgad ja ainus viimase aja võit (PocetPC, mis kah pole lõplik võit) on tegelikult võit langeval turul. Viimase aja tendentsid suurtes riigiasutustes Liinuka suunas võivad Redmondi mehed üsna ärevaks teha. Kusjuures tendentsid pole mitte niivõrd hinnast kuivõrd toote kvaliteedist ja poliitikast tingitud. Ei taheta ühest tootjast sõltuv olla ja kardetakse pisipehme turvaprobleeme. Minu nägemus on see, et praegu tegeletakse mõlemalt poolt strateegiliste positsioonide hõivamise ja kindlustamisega. Päris lahing algab 3-5 aasta pärast. Siis kui IBM tarnib valmis ja korralikku Liinukat nii nagu Sun ja HP-gi. Samas hakkab MS ilmselt jõnksutama litsentsihindadega, lastes lojaalsed (DELL) teistel madala hinnaga eest ära. Aga tänasest päevast seda perioodi ennustada on kuradi raske. Julgen igatahes väita, et hetkel on Microsofti suurim vaenlane Microsoft ise, kes kasvu säilitamiseks on sunnitud litsentsi hindu tõstma, mis on pannud praegu Suure Kurja jaoks üsna ohtlikud veed voolama.. Põhinevad ju paljud Microsofti tegelaste boonused aktsiahinnal ning kui see langema hakkab järgneb ajude äravool ning suurenevad kulud personali hoidmiseks. samas on Bill minu meelest rohkem geenius organisatsiooni juhtimise kui millegi muu alal. Elame-näeme, kuid väga pikka investeeringut mina pisipehmesse täna ei teeks.			OSCAR-2019
Jaanipäeval istudes tuli jutuks joomine ning kuidas ikka sai otse peole mindud. Lisaks siis Chatlin alles oma hiljutisest kogemusest rääkis, et on ju ka tema seda teinud ning miks siis ei võiks ka nüüd. Vot see pole enam nii kerge. MA hästi enam ei mäleta, aga ta vist lõpuks ei jõudnud tööle või läks ta sinna paariks tunniks. Neljapäeval tekkis mul ei kusagilt joomis tuju. Lihtsalt selline tunne, et jooks ennast jummala kinni ja siis üritaks järgmine päev kuidagi töö ära teha ning siis koju magama minna. Siinkohal ma siis täpsustaks üle, et ma ennast nüüd mällu ei joonud ja magama läksin vist kusagil kahe paiku. Pole nagu midagi hullu, kuna on ka hiljem magama mindud või siis polegi magama mindud. Ilmselgelt olen ma veits selline hull inimene kellele on väga suur hirm sisse magada ja nõnda ma kuskil kell kuus tegin ehmatusega klapid lahti ja haarasin kohe telefoni. Nähes kella lendas telefon suure kaarega põrandale tagasi. Korraks veel mõtlesin kas nüüd või ekraan katki minna, aga seda muret polnud. Lõpuks kui äratuskell helises siis enam polnud seda jaksu ennast kuskile tööle liigutada. Ületundide tegemisega on mul kerge varu tekkinud hilinemisega ning neid ma siis hakkasin reede hommikul ära kasutama. Loiates vannitoa poole, et pessu minna ei suutnud ma ennast ära kiruda. On ikka vaja sellel joodiku Kristjanil ennast ilmutada. Ega nüüd seal tööl ka kõige kergem polnud kuna ei saanud mina aru kas ma olen nüüd kaine või alles purjus. Ainuke asi mida mõistsin oli see, et hääl oli korralikult kähe. Eks inimene vist ise tunneb seda kõige paremini, vähemalt teised sellele tähelepanu ei pööranud. Ma lihtsalt ei suutnud ära oodata millal see tööpäev läbi saab, et minna poodi ja osta omale õhtuks toit ja siis lihtsalt oleskleda kodus teleka ees Muidugi oli härra eriti tark, kui ta hakkas reedel peale tööd minema Rimisse. Ilmselgelt oli see pood nii palju rahvast täis ning ma lihtsalt korra mõtlesin, et kohe ma ära flipin. Otsides maisitärklist ja kartulitärklist pidin ma hulluks minema. Mina ei tea kus kohas Rimi neid hoiab, aga kindlalt võin öelda, et päike sinna ei paista. Ma olin reaalselt kõik asjad juba vahepeal kokku otsinud, aga neid kahte pole. Otsisin isegi looma toidu juures, aga nietu. Lõpuks ma siis loobusin ja läksin Maximasse. Seal tundus kohe kõige loogilisem minna jahutoodete juurde ning nõnda need mulle riiulil tõtt vaatasid. Vähe sellest, et kogu see shoppamine oli mulle tugeva peavalu mananud siis meenus, et pean kesklinna postkontorisse/pakimajja. See parkimine on ikka nende ehitustega eriti julmaks muudetud. Sõidad seal kvartalite vahel ringi ja sul lihtsalt pole kuskile oma masinat panna. Ma juba vahepeal mõtlesin loobuda, aga siis lõpuks sain kusagile Koidula pargi juurde pidama. Väike Pärnu elaniku jaoks on Koidula parist kõndimine Porta juurde väga suuuuur vahemaa. Mitte, et ma hommikuti kõnnin seitse kilomeetrit tööle, aga see 700 meetrit on too much. Muidugi see söögi tegemine oli veel omaette piin. Plaan oli teha siis krõbe kana magushapus kastmes ehk siis umbes nii nagu Chopsticksis ja muudes kohtades. Ilmselgelt ma seda never enam ei tee. Kõik oli enamvähem norm kuni läks siis selle kana frittimiseks. See reaalselt tundus üks lõputu üritus ning minu köök vist pole kunagi nii pasane olnud kui peale seda vaaritamist. Õli lihtsalt pritsis vist naabrite korterisse juba ja mina sain ka kerged kuuma villid kätele. Why in the hell keegi sellist asja üldse kodus teha tahaks? Kastme maitse ei olnud ka kaugel selline nagu chopsis vaid meenutas Salvesti purgi oma mis on nagu veits rõvekas. Kogu see söögi tegemine hävitas mu energia varud nii nulliks, et ma isegi ei jõudnud riisinuudleid valmis teha. Sõin mõned tükid krõbedat kana selle ”maitsva” kastmega ning siis luusisin niisama internetis ringi. Kuskil kaks tunnikest siis peale puhkamist võtsin ennast käsile ja koristasin selle pasanteeria köögist ära. See kartulitärklis oli ikka ennast igasse prikku pressinud ning õliga olid kõik seinad ja põrand koos. Arvatavasti ma valmistasin toitu kaks tundi ja koristasin tund siis võib öelda, et see on kõige aeganõudvam vaaritamine olnud. Ilmselt ka vaimselt oli väsitav, kuna minu nägu oli retseptis kinni. Vaatad küll, et kerge retsept, aga noo tutkit. Kui eelnevatel aastatel on see Eesti laulu ja Eurovisiooni asi minust mööda kõndinud siis sel aastal on see lihtsalt nii pinnuks silmas. Lugedes online uudiseid siis ikka ja jälle viskab ette neid uudiseid, et Elina on favoriit. Elina koht favoriidi tabelis langes. Kas Iisrael röövis Elina favoriidi koha? Ma pole veel ennem julgenud hakata kiunuma teemal mis võib puudutada kogu Eesti rahva südant, aga kuna see blogi on tõesti koht kus ma saan avalikult oma vinguviiuli käima tõmmata siis kasutan ma seda seekord sajaga ära. Seega mul on nii faking kopp ees kõigest sellest Eurovisiooni kärast. Kui kaua seda veidrat tsirkust veel tehakse ennem kui see ennast ära ammendab? Kõik need skandaalis ja oletused on iga aasta põhimõttelised ühed ja samad. Kelle laul on plagiaat, kelle laul oli alguses plagiaat, aga siiski lõpuks ei ole. Keda ennustatakse võitjaks kuigi jääb poolfinaalis viimaseks. No mis mõte kõigel sellel on? Ma mäletan kui vanasti kogunesid inimesed finaaliks kokku ja suure seltskonnaga vaadati erinevaid esinemisi. Ma pole kunagi aru saanud, et miks neid teisi riike vaadatakse kui sulle meeldib nagunii ainult enda riigi laul, kui seegi meeldib. Muule näiteks pole mitte kunagi meeldinud Eesti võidu laul kus oli Tanel Padar ja Dave Benton. Üheksa aastasena ma lihtsalt ei mõistnud miks võitis nii nõme laul. Inese laul eelneval aastal (vist) oli kordades parem. Muidugi ei saa ma nüüd väita, et mulle pole kunagi mitte ükski laul meeldinud teiste riikide poolt, on ikka, aga ma pole lihtsalt aru saanud, et see Eurovisiooni laul on. On ka mõni võidulaul meeldinud, aga samas on paljud jätnud mind kukalt kratsima. Näiteks eelmise aasta laulja kohta arvasin mina alguses, et tegu on isikuga kellel on mingi puue. Tänu Arnold Oskmaale olen kursis, et neile on eraldi samasugune võistlus mõeldud kus saadakse võitja ning teised ülejäänud saavad teise koha. Muidugi ma ei hakka parem siin väga pikalt rääkima Wursti preilist või siis mis iganes see ka polnud. Mingiaeg käis uudistest läbi, et see alter ego on surnud seega RIP Wurst. Kuid see aasta on meie lauljatari ümber koguaeg niiiii palju uudiseid, et need ajavad oksele. Küll on neid Elinast, siis tema kleidist, siis tema mehest, siis jälle Elinas, siis tema mehest ja veelkord mehest, siis taaskord kleidist ja siis veel Elinas. Kui palju sa juad ühte ja sama inimest läbi nämmutada? Ilmselt ma siis sellepärast nii väga vihkan seda Elinat ja tema laulu. Ma isegi enam ei mäleta millise Eesti laulu poolt ma olin, aga see Elina tundus mulle kindlasti kõige nõmedam. Kellegil pole vaja hakata siin viha kirju saatma, et ma ikka täis M ja mida veel. Mul lihtsalt puudub muusikaline maitse sellise pala jaoks. Juhul kui see laul nüüd tõesti peaks selle võistluse kinni panema siis on ikka väga piinlik, et mulle ei meeldi mitte ükski laul mis Eestile võidu toob 😀 Ja kuidas saab ühe kleidi vedu maksta 50 tuhhi? Mis sellega nüüd siis nii erilist on? Lappad kokku, võtad lahti, triigid ära ja viskad selga. Ilmselt mu vanaema saaks infarkti kui kuuleks millised mõttetud summad kulutatakse kleidi veoks ja tema saab vähe pensioni. Ka minul tekib küsimus kas ma selleks maksan makse, et kulutada see kleidi veoks? Iga roju tassib ise enda kleiti. Ma siin mitu kuud kogun hoogu, et uut ID kaarti teha kuna see maksab ka üüratu summa. Sellest ei hakka ma rääkimagi, et hambaarsti juurde ei saa minna. Enne kui ma siin jälle ära flipin tõmban ma otsad lihtsalt kokku: Lõpetage see Elina nämmutamine ja ärge raisake mu maksude raha! Ja see lugu oma postituse lõppu panna oli täiega kirss tordil. 😀 Kaks-kolm nädalat nämmutatakse seda veel kindlasti. Kui aga peaks võitma, siis aastakese saab seda Eurovisiooni juttu kuulata kindlasti. 😀 See laul oli meelega pandud nö kirsiks tordile, aga kui võidu puhul veel aasta nämmutatakse siis ma olen vist ainus eestlane kes istub pöidlad pihus ja loodab siirat kaotust 😀 😀			OSCAR-2019
Eesti Vabariigi 1934 ja 1939 a. sündmused luubi all ja miks me alistusime 1939 a. NSVL nõudmistele :: Hinnavaatluse Foorumid Uudised » Varia » Eesti Vabariigi 1934 ja 1939 a. sündmused luubi all ja miks me alistusime 1939 a. NSVL nõudmistele märgi kõik teemad loetuks Võta nõukaaegsed eestikeelsed. Ega seal muud erilist trikki tehtud, kui lihtsalt anti esitatud faktidele meelepärane tõlgendus ja osa fakte vaikiti lihtsalt maha ---- näiteks ei mainita poole sõnagagi, et riigikorra muutmine toimus Tallinna (kõrval)tänavatele paigutatud vene tankide abil (see välistas suurelt jaolt vastuhakuvõimalused). Eestil ei olnud mingit valikut. Baaside leping oli eesti rahavale ju kasulikum, kui sõda, mis sisuliselt tähendanuks enesetappu. just täpselt. Ja millegipärast süüdistatakse Pätsi, kuigi tegelik otsus ja analüüs tehti Riigikaitsekomisjonois. Lugege Tiiveli raportit (1939 spoileri all lk. 4) ja sellele eelnenud sündmusi (kuidas Stalin Hitlerile mõju avaldas jaapanlaste ründamisega Mongoolias) ja kuidas MRP sündis. Mäng käis tollal üle meie peade ja meil poleks "tagala" puudumise tõttu olnud võimalik mingil moel venelast eemal hoida, liiati kui sellele oli antud Saksamaa heakskiit tänu MRP-le. Pätsile pannakse süüks Eesti riigikaitse unarusse jätmist 1935-1939 ja rahva hulgas reaalse vastupanutahte hävitamise - vapsluse ning arvamusvabaduse likvideerimise läbi. Rääkimata sellest, et Artur Sirk mõrvati defenestratsiooniga, täpselt nagu märtsis 1948 hukkus defenestratsiooni tagajärjel Tehhoslovakkia poliitik Jan Masaryk. http://et.wikipedia.org/wiki/Jan_Masaryk Minu kadunud vanaema (Eesti ajal kooliõpetaja) naeris 1988. suvel telekast RR üritust nähes: "nii Pätsi moodi mees... ", kes oli toona RR eesotsas? Teavad vist kõik .. Üksainuke lask venelaste pihta avanuks muu maailma silmad ja ENSV lavastuse farss olnuks mõttetu ja teinuks märksa raskemaks hilisema ka FDR-i reetmise ja võimatumaks Stalinil nõuda Jaltas 1943. "ENSV"d N.Liidule ... Sealt sündis ka USA ja Suur-Britannia reetlikkus mitte teatada eksiilvalitsuse saadikute kaudu eestlastele, et pole mõtet Punaarmeele 1944. aastal vastu panna ja Sinimägede all eestlastel teine-teisel pool rindejoont üksteist tulistada lasta... Need kes sõja ära hoidmise puhul "säästeti" lasti hiljem lihtsalt kraavis maha, upu(ta)ti sügisel 1944 paaniliselt laevadega põgenedes, tapeti metsavendadena või kõngeti Siberi vangilaagrites surnuks... Enam-vähem sarnasel arengutasemel olnud Eesti ja Soome riikide elanike võrdlus aastatel 1939-1955 annaks hinnaks et Soome saatuse korral võinuks eestlasi isegi kuni 500 000 rohkem olla... Stalini järel võimule saanud Beriagi oli soovinud Baltimaad vabaks lasta, kuid see saigi talle saatuslikuks (ilma FDR-i reetmiseta ehk vabanenuksime?)... Mis puudutab natse, siis siin üks mõtlemapanev analüüs 30-ndatest, miks ja kuidas Hitler võimule pääses. See analüüs on küll suht BS. Kahtlemata sisaldab ka õiget juttu aga ma ei usaldaks ilma mujalt järgi kontrollimata küll ühtki sõna sealt. Loe näiteks tähelepanelikult seda lõiku kus räägitakse kuidas teised parteid ära kadusid. Seal docis on seda kirjeldatud umbes nii et kõik nägid et Hitler oli nii hea et lihtsalt polnud nende oma parteisid enam vaja ja siis viisid likvideerimisavalduse sisse. Ei, kahjuks mitte. Ma pole mingi ajaloo spetsialist ega konkreetset valdkonda uurinud vms, lihtsalt tihtipeale ilma valdkonda üldse tundmata võib vahel mõningate detailide järgi jutus aru saada, kas autor on selline mees, kes kirjutab ainult asjadest mida ta kindlalt teab, või selline, kes lihtsalt serveerib oma oletusi tõe pähe või lausa selline, kes täiesti teadlikult valetab. Tõin siis ühe konkreetse lõigu näiteks. Ma ei tea praktiliselt midagi sellest, kuidas toimus parteide likvideerimine sel hetkel Saksamaal aga omades väikest viisi kokkupuudet liigiga homo sapiens, siis sellisel viisil selle liigi esindajate hulgas see kindlasti toimuda ei saanud Lihtsalt, kujuta ette, et Savisaar läheb annab avalduse sisse et palun partei likvideerida kuna niikuinii Eesti enamus ju toetab koalitsiooni. Ja täpselt samamoodi teevad ka teiste opositsioonis olevate parteide liidrid. Ning lisaks ühinevad koalitsiooniparteid kõik Reformiga. Lisaks selgus üldisest toonist Hitleri tegude kirjeldamisel ka autori oletatav põhjus jama ajamiseks - sügav kiindumus. Noh on teada, et Hitleril õnnestus saada oma parteile tööstuse ladviku tugi. Mälu järgi ma ei oska praegu allikaid üles lugeda aga autoreid oli nii ühelt kui teiselt poolt. ja vaatamata oma ideoloogilisele taustale on nad olnud selle kogu Saksa tööstuse tipu suhtes samal arvamusel - eelistati toetada ühte parteid. NN. üks riik, üks patei, üks juht jne. jne. jne. Ja kui teistel parteidel enam rahasid eriti taga ei olnud, siis olid nad paratamatult mõistetud hääbumisele. Liikmeskond kahanes. Ma ei ole juhtunud lugema, et traditsioonilisi parteisid peale kommunistide oma üldse oleks keelatud või vägivallaga kiusama vaevutud - seda ilmselt polnud tarvis kui lihtliikmed üle tulid.... Aga need ülejäänud dokid kinnitavad arvamust et ega Eestil sel konkreetsel hetkel 39 septembris eriti midagi enam teha ei olnud. Koos Läti-Leeduga Vene vastu kindlasti poleks saanud, Saksamaa ja teiste suurte riikide variant jooksis liiva. Soome? Esiteks, olen lugenud arvamust et Soome ise poleks väga huvitatud olnud - esiteks olid Eesti ja Läti autoritaarsed riigid ja Eesti oli soojades suhetes Hitleri Saksamaaga ehk siis kokkuvõttes Eesti ja Soome valitsuste vahel ilmselt polnud väga suurt sümpaatiat sel hetkel. Teiseks oli Soome rohkem orienteeritud Skandinaavia riikidele sel hetkel. Lisaks, kui vaadata kuupäevi, siis selgub et ka suurema tahtmise korral poleks ilmselt Soome meid aidata suutnud. Venemaa oli rünnakuks valmis, kohe pärast pakti edastamist Eestile hakkas Venemaa luurelende tegema et mobilisatsiooni märgata. Paistab et Venemaa oli tegelikult arvestanud vastupanuga. Isegi Eesti ise poleks jõudnud mobilisatsiooni läbi viia, rääkimata sellest et Soome seda Eesti heaks oleks suutnud. Kui võrrelda seda nüüd Soome olukorraga, siis tundub vastupidi, Venemaa oli ilmselt arvestanud et pärast Balti riikide vastupanuta alistumist ja pärast Poola nii kerget langemist ei julge Soome enam kuidagi vastu hakata. Ja tänu sellele arvestusele sai Soome aega oma mobilisatsioon läbi viia. - demokraatia kaitsmiseks loobuti "ajutiselt" demokraatiast. Sest mulle tundub et täpselt seda Päts oma arvates tegi. (muuseas, kui tema seda teinud poleks, oleks ilmselt umbes sama asja vapsid teinud) - kaitsevõime tõstmine liiga hilja liiga vähe - vot selles osas oleks vapsid kahtlemata paremaks osutunud. Kas ka piisavalt? Septembris 39 oleks ilmselt kõige mõistlikum olnud paktile mitte alla kirjutada, valitsus riigist välja viia ja sõjalist vastupanu praktiliselt mitte osutada. Võibolla ka olemasolev sõjavägi riigist välja viia? Kuhu? Kui liitlaste kooseisus oleks olnud selgelt Eesti Vabariigi üksus...? Kui võrrelda meie praeguse olukorraga, Nato liikmelisusega, siis kahjuks peab ütlema et ajaloo valguses ei paista see NATO ka midagi kindlalt. Ka 39 tegid poliitikud ikkagi oma tööd, liitlased olid põhimõtteliselt olemas kellele loodeti toetuda aga lihtsalt asjaolud muutusid väga kiirelt ja ühel hetkel järsku polnud neid liitlasi. Vahe praegusega on lihtsalt tsipa konkreetsem leping. Aga lepingud pole kahjuks midagi surmkindlat. Aga parteide likvideerimisest Saksamaal vaatasin mis wikipedia räägib. Kõigepealt juba Enabling Acti vastu võtmisel murti sisuliselt vastupanu, edasine polnud enam tegelikult oluline kuna niikuinii oli kogu võim sellega Hitleri käes:			OSCAR-2019
14. novembril kogunesid kõik 2. klasside õpilased auditooriumisse. Meile tuli külla personalijuht Elle Muuga. Saime teada, kes see personalijuht on, mis on tema ülesanded, kus ja kuidas peab õppima, et saada personalijuhiks. Küsisime palju küsimusi, saime palju vastuseid. Tore ja hariv kohtumine oli. ta on minu isa, ta on tugev, ta on mees, ta on erakordne isa, ta on kõige parem isa ja ta on kõige armsam isa. 9.novembril, mardilaupäeval kogunesid 2.a, 2.b ja 2.c klassi mardid aulasse, et pidada maha üks vahva mardipidu. Rääkisime mardipäevast ja kommetest. mõistatasime mõistatusi, tantsisime tuttavaid ringmänge ja tantse ning täitsime töölehte. Tore oli üheskoos olla! 19. oktoobril tähistasime oma kooli sünnipäeva toreda rongkäiguga ümber armsa koolimaja. Kinkisime sünnipäevaks koolile Ilmar Tomuski raamatud "Tere, Volli!". Pärast uhke tordi söömist võiski vaheaeg alata! Oktoobri lõpuks valmis meie oma esimene raamat puudest, põõsastest, puhmastest ja seentest. Igale kirjanikule määras loos ühe teema, mille kohta otsiti materjali. Koolis kirjutasime raamatu valmis ja illustreerisime ära. Nüüd saab seda kasutada abimaterjalina taimede õppimisel. 11. oktoobri hommik oli soe ja udune. Meie istusime koolipingi asemel bussi ja sõitsime Jõelähtme valda. Oli õuesõppe kord. Esimene peatus oli Kostivere karstialal. Uurisime karstiala, kuulasime selle tekkelugu ja imetlesime paekive. Saime aimu sellestki, kuidas vesi looduses ringleb. Järgmine peatus oli Jägala joa - Euroopa kõige kaunima joa juures. Otsisime ja leidsime fossiile ja nautisime joa kohinat. Meie õppepäev lõppes Linnamäe hüdroelektrijaamas. Tore päev oli! Õppisime uut ja kordasime õpitut. 10. oktoobril riputasime koos 2.a ja 2.c klassiga meie kooli ees kasvava tamme külge üle saja helkuri. Nii saab laps, kes on oma kaotanud, endale uue helkuri, et turvaliselt koju jõuda. Too kindlasti järgmisel päeval uus helkur asemele! Nii saad kedagi teist aidata. Kui Sul on kodus helkureid, mis on üle, too meie tamme peale. Helkuri kandmine on kohustuslik! Meie traditsioonilisel mihklipäevalaadal saab osta head-paremat ja müüa. Nädalavahetusel on tore koos perega küpsetada, moose teha või kurke ja seeni purki pista. Meie laadal saab müüa ainult omatehtud küpsetisi ja hoidiseid. Igalt müüjalt 30 senti läheb raamatukogule. 28. septembril toimus meie koolis juba traditsiooniline teadlaste öö festival. Eelmisel aastal voltisime lennukeid. Sellel aastal oli tõsisem katsetamine. Meisterdasime 3D prillid ja kontrollisime nende töökindlust erinevate ruumiliste piltide vaatamisega. Kui tänu prillidele ärkasid pildid ellu, siis ameerika mägedel kihutamine tekitas tõelise põnevuse klassi. 27. septembril loodusõpetuse tunnis mängisime oravaid - lammutasime käbisid ja püüdsime leida seemneid. Polnudki nii lihtne. Uurisime männi- ja kuusekäbisid, tammetõrusid ja vahtrapuude vilju. Leitud seemned panime potti. Nüüd jääb vaid üle oodata, kas midagi ka kasvama läheb. Tänane spordipäev kulges vihma ja tugeva tuule kiuste kiiresti ja lõbusalt. Ükskõik, mida me ka ei teinud - teatejooksu või palliviset või kaugushüpet - ikka oli tuul vastu! Loodan, et kõik 2.b klassi kangelassportlased saavad tänu sellistele ekstreemsetele võistlustingimustele tugevamateks! Kolmandal nädalal avastasime ja uurisime eesti keeles, matemaatikas, loodusõpetuses, kunstiõpetuses seeni. Lugesime seentest, lahendasime erinevaid ülesandeid, nuusutasime õpetaja Riina korjatud seeni, vaatasime filme seentest ja joonistasime neid. Oleme nüüd head seenetundjad. Teise nädala lõpuks olime korranud tähestikku igal võimalikul moel. Lõpetasime söödava tähestiku tegemisega rühmatööna. Esimesel koolinädalal elasime jälle kooliellu sisse. Tuletasime meelde ühistegutsemise reegleid, avastasime uusi õpikuid, kohtusime juba armsaks saanud klassikaaslastega. Nädal lõppes ülesandega, kus tuli joonistada klassikaaslase portree. Väga põnev oli ühiselt ära arvata, kes on pildil. „Suvi raamatuga“ on Tallinna Keskraamatukogu igasuvine lugemisprogramm, mida on korraldatud juba alates 2003. aastast. Raamatukoguhoidjad valivad välja uuemaid lasteraamatuid, millest mõnda võib leida lisaks raamatukogu riiulitele ka e-raamatukogust ELLU. Iga läbiloetud raamatu kohta tuleb täita küsimustik või joonistada A4-formaadis paberil pilt, mille vastu antakse kleebis, mis kleebitakse lugemispassi. Lapsed, kes koguvad programmi jooksul lugemispassi vähemalt 10 kleebist, on oodatud programmi lõpetamisele, kus pannakse lugemissuvele pidulik punkt ning tunnustatakse tublisid lugejaid ja joonistajaid auhindadega. Parimatest lugemissuve jooksul valminud piltidest tehakse näitus, mida saab näha Tallinna Keskraamatukogu peamajas ja erinevates haruraamatukogudes. Pikk, veidi väsitav, aga tohutult põnev kooliaasta on nüüd läbi. Sa oled auga ära teeninud mõnusa suvepuhkuse. Tuletan meelde kodused ülesanded, mis suvevaheajaks jäid: 6. Loed Tähekest ja "Samueli võlupatja" ja palju, palju põnevaid raamatuid. Õues on kõige mõnusam lugeda! 6. juunil istusid kõik kolm esimest klassi ärevatena suurde bussi, et sõita Palmse mõisa. Mõisas jagati meid kaheks suureks grupiks. Jalutasime mõisa tiigi ümber, sõitsime hobukaarikus ja ponivankris, vermisime õnnemünti, käisime tohutu suures kasvuhoones imelisi taimi vaatamas, tutvusime mõisamajaga, vaatasime teatrietendust ja ekslesime labürindis. Tegemist jagus terveks päevaks. Oli põnev ja tore. Aitäh Helle emale, kes meid kantseldada aitas. 4. juunil kogunesid 1. ja 2. klassid aulasse, et tutvuda liikluspäeva kavaga. Iga klass sai ühe töötoa ja nii see päev algaski. Meie alustasime politseiga. Õppisime, kuidas kiivrit õigesti pähe panna ja miks see ikka nii vajalik on. Tuletasime meelde kooliaasta jooksul õpitud liiklusmärke ja reegleid. Saime politsei autos istuda ja Lõvi Leole patsi lüüa. Järgmisena liikusime liikluslinnakusse, kus vaatamata vihmasele ilmale õppisime liiklema nii, et ratturid ja jalakäijad koos kenasti ära mahuksid. Järgnes vigursõit. Kel ratast polnud, sai kondiauru kasutades raja läbida. Edasi rääkis meie kooli arstiõde, mis teha, kui inimene satub hätta. Leidsime pulsi üles kannatanul ja endalgi. Elustamine ei olnudki nii lihtne nagu filmides paistab. Tutvusime Kalevi jalgrattakooliga ja aulas saime liiklusmängu järgi reegleid korrata. Väga tore ja kasulik päev oli! Meie toredad superemmed said sellel aastal kingiks kaardi, mille vahele meisterdasime võtmehoidjad. Nii on osake lapsest alati oma emaga kaasas. 10. mail sättisime sammud Laagna raamatukogu poole, et tutvuda raamatukoguga ja kätte saada sellel aastal 1. klassidele kingitud raamatu „Kooliraamat“, mille on kirjutanud Indrek Koff ja illustreerinud Marja-Liisa Plats. „Kooliraamatus“ kohtuvad lugejad Madise ja Fridaga, kes on lasteaiaga hüvasti jätmas ja keda ootab ees esimene koolipäev. Kõik see uus, mis kooliminekuga kaasneb, võib lapsele alguses üsna hirmutav olla. „Kooliraamat“ räägibki sellest, mis võib koolis juhtuda ja kuidas kooliga sõbraks saada. Kolmapäeval, 18. aprillil toimus Südalinna koolis juba viiendat korda ülelinnaline 1. klassi õpilaste lugemisvõistlus „Ladus lugeja 2018“. Osalejaid oli seekord 15 koolist. 9. aprillil külastas esimesi klassi Keskkonnake. Ta jutustas meile, mis on keskkond ja kuidas seda hoida. Keskkonnake rõhutas, et meie klass on ka keskkond, kus sõbralikult koos õppides ja üksteist toetades on hea olla. Vaatasime õppefilmi pakendite sorteerimisest ja proovisime ka ise erinevaid pakendeid sorteerida. Saime jälle hulga targemaks! 3. aprillil oli meil teistmoodi õppimise päev. Et saada selgeks, millised on erinevad elukeskkonnad, millised loomad kuskil elavad, tuleb minna õppima loomaaeda. Nii me ka tegime. Õppisime, mis on savann, kes elavad vihmametsades, kus elavad jääkarud ja veel palju muud põnevat. Saime teada, et loomaaias elav hai magab selili ja suu lahti, elevant Karlile meeldib tüdrukutega (ka elevandid) lobiseda, krabi vahetab oma kesta tükk tüki haaval ja veel palju põnevat. Väga tore päev oli. Aitäh Elle emmele, kes meile abiks tuli! 14. märtsil lugesime Tähekesest lugusid, tutvustasime üksteisele oma lemmikraamatuid. Lemmikraamatutest otsisime vahvaid kõlavaid sõnu ja joonistasime need paberile. Terve nädala jooksul rääkisime eesti keelest, lugesime ja vestlesime. Kõik õpilased otsisid ise ühe luuletuse ja õppisid selle pähe. 15. märtsil selgitasime välja meie klassi viis parimat luuletuste esitajat. Auväärne žürii valis parimateks luuletuste esitajateks Aleksandri, Dominika, Laura, Kendra ja Helle. 19. märtsil toimunud esimeste klasside luuletuste esitamiste võistlusel pälvis aga Aleksandr II koha. Palju õnne! 6. märtsil kogunesid kõik esimeste klasside õpilased aulasse. Jagunesime mõnusalt rühmadesse nii, et igast klassist oli ühes rühmas lapsi. Küsimustele tuli kiiresti vastus leida. Proovile sai panna kõik oma oskused ja teadmised, mida veebruarikuu jooksul olime tundides õppinud. Parim võistkond sai aukirjad. Ka vanemad said meie üritust pealt vaadata. 16. veebruaril oli terve kool külalisi täis. Igas klassis viis ühe tunni läbi külaline. Oli vilistlasi, erinevate erialade esindajaid. Isegi peaminister käis tundi andmas. Meie klassile rääkis oma kogemustest vabatahtlikuna Ghanas töötanud naine. Vaatasime pilte ja kuulasime Ghana koolist lugusid. Kuna sealses koolis on kõik väga liivane ja süüa ka ei saa, siis leidsid õpilased, et meil on ikka väga tore elu. 14. veebruaril kogunesid kõik esimesed klassid ja kaheteistkümnes klass aulasse. Meie õpetasime oma suurtele sõpradele tantsumänge. Jube uhke tunne oli koos suurte sõpradega koos tantsida. Jagasime kingitusi ja sõime kommi. Väga vahva oli. 13. veebruaril käisime koos A ja C klassiga kooli juures kelgumäel kelgutamas. Pidasime maha kolm võistlust ja lasime kelkudega mäest alla. Kõige kaugemale libisesid Nikita ja Laura. Sööklas sõime vastlapäevale kohaselt hernesuppi ja maiustasime vastlakukliga. Reedesel õuevahetunnil ühendasime robootika ja õuevahetunni. Ülesanne oli õpetaja kõrgune lumememm ehitada. Saime mängu panna kõik oma oskused ühiselt tööd teha, nuputada, mis siis saab, kui jõudu väheks jääb. Tore oli näha, kuidas pea kõik ühise eesmärgi nimel pingutasid ja oma tööst rõõmu tundsid. Meie kooli õpilased jooksid reedel, 26. jaanuaril kooli staadionil 100 x 1 km, et tähistada Eesti 100. sünnipäeva. Loosi tahtel osutusime valituks ka meie. Jooksime koos 2.d, 3.a, 4.d, 5.c, 6.a, 7.a, 8.b, 9.b, 10.b õpilastega. 100 õpilast kogunesid kooli staadionile ning jooksid lippude lehvides ja rõõmsalt hõisates kolm staadioni ringi, mis andsid kokku ühe kilomeetri. Tegemist ei olnud võistlusega, eesmärk oli joosta distants läbi ühtse grupina rahulikus tempos. Jooksjate meeleolu oli ülev ja pidulik ning eriti uhkelt hoidsid Eesti lippu kõrgel kõige väiksemad jooksjad. 19. jaanuaril kogunesime koos A ja C klassiga aulasse, et saata Aabits teenitud puhkusele oma koju raamaturiiulile. Igaüks leidis üles oma eesnime esitähe ja leidis nii endale aulas koha. Proovisime tähed õigesse järjekorda sättida nii, et saaksime kokku terve tähestiku. Õpetajatega tutvustasime erinevaid Aabitsaid. Meie Lotte Aabitsa kohta pärisime küsimusi. Nii toredasti olid kõigil meeles meie Aabitsa tegelased!. Kuulasime ja laulsime laule. Nüüd on tähed selged ja aeg juba tõsisemate lugemispalade juurde asuda. Hilissügisel õpetasime kolmele esimesele klassile kolm tantsumängu. See oli osa projekstist "Kingime Eestile 100 mängu". Nüüd sai sellest valmis ka armas video. Klassihommikul vaatasime "Lepatriinude jõule" ja sõime hulgaliselt omatehtud piparkooke. Aitäh kõigile vanematele, kes piparkookide valmimisele kaasa aitasid! Meie kooli direktor tõi meie klassile kotitäie komme, sest saavutasime klassiuste kaunistamises kolmanda koha. Käisime 11. detsembril Niguliste kirikus. Saime teada, kes on inglid, millised nad välja näevad ja mida tähendab, kui kusagil heliseb kelluke. Otsisime kirikus ingleid ja meisterdasime neid ka ise. Kõige suurem ime oli aga tohutu suur ja särav jõulupuu. Väga tore päev oli. Suur aitäh Helle emmele, kes aitas meil inglid üles leida! 4. detsembril kuulutati koolis välja jõulurahu. Laulsime aulas jõululaule ja kõndisime ümber kuuse. Iga klass sai killukese jõulurahu Käisime 20. novembril koos 1.a ja 1.c klassiga Tondiraba Huvikooliga tutvumas. Uued ruumid on puhtad ja mõnusad. Eriti põnev oli arvustiklassis tegutsemine. Saime lahendada erinevaid ülesandeid ja natuke ka programmeerida. Kunstiklassis joonistasime. Enne õpetati meile, millised on soojad, millised külmad toonid. Robootika oli ka põnev. Ehitasime Legodega. 10. novembril toimus koos 1.a ja 1.c klassiga meie kooli aulas vägev mardikarneval. Pea 90 marti olid uhked kostüümid selga pannud ja maskid ette seadnud. Rääkisime kommetest, ilmaennustustest, esitasime mõistatusi. Lisaks karnevalimöllule õppisime selgeks kolm tantsu. Meie kooli esimesed klassid osalevad projektis "Kingime EV 100 raames 100 mängu/tantsu Eesti Vabariigile". Väga tore päev oli! 31. oktoobril külastas meie klassi politseikonstaabel, kes rääkis ohutust liiklemisest, tänaval käitumisest, helkuritest ja paljust muust. Vaatasime õppefilmi politseikoerast Reksist ja arutlesime koos, kuidas on õige käituda. 20. oktoobril tähistasime oma kooli sünnipäeva. Igal aastal kingivad klassid koolile sünnipäevaks raamatuid. Meie kinkisime Ilmar Tomuski raamatud "Tobias ja 2.b" Eesti ainuke raamatukogubuss vurab Tallinnas ringi aastast 2008. Meie kooli õuele vuras buss 13. oktoobril. Käisime terve klassiga uudistamas, mis põnev asi see on. Bussi kogus on umbes 4000 teavikut eesti- ja venekeelset uuemat kirjandust ning ka klassikalist, sh koolikohustuslikku kirjandust. Samuti on võimalik raamatuid varukogust ette tellida. 3. - 6. oktoobril said kokku meie kooli 1.a ja 1.b klass ning Läänemere Gümnaasiumi kaks esimest klassi. Nelja päeva sisse mahtus hulgaliselt põnevat tegutsemist. Esimesel päeval rääkisime liiklusest, vaatasime Jänku Jussi multikaid, õppisime liiklusmärke tundma, proovisime suure nuku peal esmaabi anda ja mängisime liiklusmänge. Teine päev oli pühendatud rahvusvahelisele loomakaitsepäevale. Voolisime plastiliinist loomi, joonistasime siili, panime puslet kokku, panime tangrami abil loomi kokku, tutvusime beepotiga. Kolmandal päeval olime Läänemere Gümnaasiumis spordipäeval. Sealsed ülesanded olid vahvad - panime aja peale pesu nöörile kuivama, mängisime hokit, maahokit ja korvpalli, pugesime läbi nööri ja tantsisime. Viimane päev oli ülivahva - toimus loomade karneval suure tordiga. Oli väga vahva nädal! 2. oktoobril sai igaüks, kes kooli tuli, muusikalise tervituse osaliseks. Meie valvurionu Peeter mängis süntesaatoril lugusid ja inglise keele õpetaja Rolando laulis. Vahetundides sai Peetriga koos lastelaule laulda. Meie läksime esimese tunni ajal aulasse, kus õppisime trumme mängima, Aafrika tantse tantsima. Väga, väga tore tund oli! 27. septembril kogunes terve koolipere staadionile, et kuulata teadlaste päevast, vaadata põnevat katset. Esimesed klassid saatsid õhupallidega oma soovid laia maailma. Koos suure õe ja vennaga tegime keset staadionit koola ja mentose katse. Vahtu tuli kõvasti! Klassis õppisime lennukeid voltima ja pidasime maha võistulennutamise. Väga tore päev oli! 26. septembril ilmus meie kooli aulasse suur ja salapärane kuppel. Hiilisime sisse ja meid pandi üksteise kõrvale pikali. Olime nagu silgud reas. Põnev oli lamades vaadata filmi, mis jutustas maa ajaloost. Vaata pilte galeriist. 29. septembril toimub koolis juba traditisiooniline mihklilaat. Kõigil on võimalus oma küpsetisi müüa. Võta kindlsti taskuraha kaasa - saad osta head ja paremat, mida koolikaaslased küpsetanud on. 12. septembril tuli meile külla lõvi Leo. Ta palus kõigil liikluses hästi ettevaatlik olla. Ka koolis tuleb käituda sõbralikult ja mitte üksteist solvata. Lõvi Leo lubas varsti uuesti külla tulla, aga siis juba helkureid kontrollima. 5. septembril on meie klassi pildistamine. Tule kooli valge pluusi ja koolivestiga, siis oled pildil väga kena.			OSCAR-2019
23. juunil võistlesin oma sünnilinnas, kus toimus XXIX Rapla Võidujooks ametliku distantsiga 5,8 km, kuid minu GPS kell Polar M400 mõõtis jooksumaa pikkuseks 5,5 km. Kuna vähemalt kahe osaleja ajanäitaja kuvas sarnase tulemuse, siis võib-olla tasuks korraldajatel uus rajamõõtmine läbi viia, sest 300 meetrit on liiga suur erinevus, mis ajaliselt võrdub kiirematel ca minutiga. Muidugi, siinkohal ma ei väida, et pulsikella andmed kõige täpsemad on, kuid väike kahtluseuss jääb närima siiski... See-selleks. Soojenduse ajal selgus, et eelmise päeva võistlus Raasiku alevis oli organismi siiski oma jälje jätnud ning keha polnud enam nii värske, kui ideaalis soovinuks. Õnneks midagi ei valutanud, lihtsalt kange olin. Vaatamata sellele läksin andma endast parimat ehk maksimaalselt pingutama. Stardipauk anti Rapla Ühisgümnaasiumi aegunäinud staadionilt kell üks. Alloleva foto autoriks Raido Raspel: Staadionilt väljudes olin seal kuskil 7. koha piirimail. Järsk pööre vasakule. Murulõik, taaskord vasakpööre sõiduteele, kust õigepea keerasime paremale. Lühike allamäge kulgev lõik ja suundusime metsavahele. Mõne aja pärast muutus rajakate oluliselt paremaks, sest jooksime mööda pikka maanteelõiku, mis peaks Rapla Selveri Suurjooksust osavõtjatele tuttav olema. Puhus mõõdukas vastutuul. Võistlejaterivi oli pikaks veninud. Asusin oma positsiooni südikalt parandama. Võetud skalbid mõjusid motiveerivana. Orienteeruvalt kolmanda kilomeetri kandis olin kätte saanud tol hetkel 4. kohta hoidva Aleksandr Kuleshovi, keda Raasikul 5,7 sekundiga edestada suutsin. Maanteel jooksin temaga veidike koos, taastusin, kuid kui keerasime Rapla kalmistu suunas kulgevale kruusateele, kus oli ka joogipunkt, rebisin sisse väikese vahe. Asusin jälitama kolmandat kohta, salamisi lootes, et äkki mees kustub ära ning suudan ta kinni püüda. Seljatagust ei jälginud, fookus oli suunatud suuremale kalale. Kaks kiireimat olid püüdmatus kauguses. Tasapisi õnnestus kolmanda kohaga vahet kärpida, kuid ma ei liikunud oluliselt kiirema tempoga, kui üldse, seega vaatamata ponnistustele jäi meid finišis lahutama ca 9 sekundit. Polnud ka võtta vajalikku lisakäiku kahjuks. Staadionipoolringil kuulsin selja tagant aina valjenevat jooksusammu, mille autor vana tuttav A. Kuleshov. See innustas ka end rohkem pingutama ja suutsin isegi miski lõpuspurdilaadse etteaste pakkuda ehk panin viimased jõuvarud mängu mõnikümmend meetrit enne lõppu. Sel korral edestasin Treeningpartneri jooksjat napi sekundiga. Ajad vastavalt 18:31,14 ja 18:32,11. Võidumaitseline neljas koht. Naiste arvestuses läks kaksikvõit Täppsportlastele - väledaim oli Kaia Lepik (17. koht ajaga 20:40,57 - ühtlasi uus naiste rajarekord), kellele järgnes Kristiina Verevmägi (22. 21:38,58). Kolmas koht kuulus Anne-Ly Palmile (24. 21:56,38). Millest reedel puudust tundsin, olid kaasaelajad, keda raja ääres põhimõtteliselt polnudki. Kontrast Raasikuga tuntav. Ühes kohas läks üritus kohalikele korda, teises aga näis, et peale jooksjate endi ja nende lähedaste too võistlus kedagi eriti ei kotigi. Samas, eks jooksutrass kulges ka mööda kõrvalisi teid ning linnasüdant ei läbinud. Pühadeaeg samuti. Võistlus ise lihtne, ilma eriliste kellade-viledeta. Pesta ja riideid vahetada saab, valvega pakihoid olemas, rajamärgistus arusaadav, spordijooki-vett pakutakse. Kõik elementaarne on ühesõnaga tagatud, midagi ette heita pole. Kui, siis vaid ametlik rajapikkus kaheldav. Kuna autasustamisele asja polnud, siis jõudsin oma raske kandamiga kenasti ka bussi peale, mis mind mu kodukülla nimega Vahakõnnu, kus suurema osa oma lapsepõlvest veetsin, viis. Kusjuures, elasime vanas mõisa(abi?)hoones, mille juured ulatuvad väidetavalt aastasadade taha. Täpsemalt loe SIIT! Läksin sugulastele külla maale rahu, rohelust ja vaikust nautima. Mind ikka tõmbab looduse poole, maakas jääb maakaks. Eks see linnaelu hakkab vaikselt juba ka ära tüütama. Akusid peab aeg-ajalt laadima. Linnakäras seda ei tee... Reedel käisingi metsas kondamas, lootsin ka metsmaasikaid ja seeni leida, kuid tutkitki. Vara veel. Vähemalt siin kandis. Mujalt, lõuna poolt, kuulsin, pidavat juba ühtteist metsaande leiduma. Meite väike jaaniistumine toimus laupäeval. Vihmast ei pääsenud, kuid õnneks onu initsiatiivil ja eestvedamisel ehitasime reedel kiirelt ühe katusealuse puitmaterjalist, mis vanast majakatuse konstruktsioonist, seoses katusevahetusega, alles jäi. Mina ja tädi olime abitööliste rollis, onu dirigeeris nagu Jeltsin oma hiilgeaegadel. :) Taaskasutamise ehe näide! Muusika mängis, tantsu vihuti, head-paremat pugiti end kõrimulguni täis, üle lõkke hüpati, vihma sadas, sääsed olid. Mõtlesime naljatades, et peab suures hädas, mil rohkem hääd kraami sisse ei mahu, vanadelt roomlastelt eeskuju võtma. Ehk kui rohkem pugida ei jõua, siis näpud kurku ja hiljem jätkab söömisorgiat samas vaimus. Oh aegu ammuseid. :D Ühesõnaga, täitsa tavalised Jaanid. :) Et ikka kõhus lihakraami ja keelekaste jaoks ruumi jaguks, tegin õhtul koduradadel ühe rahuliku 11,74 km jooksu, mis muuhulgas viis mind ka Purkusse, kust oma kooliteed alustasin. Seda kõike muidugi vihmasajus. Usun, et paljud möödasõitnud autojuhid imestasid, kes too hull sellisel ajal ja taolise ilmaga jooksmas on. Jaanipäeval ma polegi varem jooksnud, jälle linnuke kirjas. :D			OSCAR-2019
Peale paari esimest töönädalat võib juba natuke võrrelda uut ja vana ametiposti. Eriti kuna valdkond ja töökoht on mõlemal üsna samad. Ja hetkeseisuga julgen öelda, et uus koht on tugevas eduseisus. Ja seda peamiselt suhtumise tõttu. On suur vahe, kas tööandja jaoks on töötaja väärtus ning tööandja pingutab inimeste heaolu nimel või siis on töötaja lihtsalt suure raha teenimise tüütu kõrvalnähe, kes võiks püsida vait ja märkamatult. Tööle harjutamine käis umbes samamoodi kui “Puhkuselt tulija kohtlemise” nimelises naljaloos. Esimesel päeval tutvustati asutuse sisekorda ja anti kätte töövahendid. Teisel päeval kästi teha pikk lõuna ning valida poest välja veel üks töövahend. Kolmandal päeval sai juba töökohta ennast ka näha. Ja neljandal sai õpitud oskuste raames juba täitsa ise tööd teha. Üldse uusi inimesi ei visatud lihtsalt vette vaid alustati koolitamisega algusest. Esiteks töövaldkondadest esimene. Natuke teooriat, natuke praktikat, siis aega iseseisvaks õppimiseks ning võimalus küsimusi esitada. Ja uus teema alles siis kui eelmine on selge. Algul tundus selline õppimine veidi ninnu-nännu aga tegelikult näitas elu, et erinevad tehnilised pisiasjad saavad niimoodi märksa kiiremini selgeks kui mitut asja samaaegselt tehes. Palju segast informatsiooni korraga ilmselgelt ei ole kiire õppimise seisukohalt parim lahendus. Peale koondamisteatise kätte saamist ma eriti ei põdenud. Oligi hea, et sain mahti elu üle järele mõelda ning lisaks veel pisukest töötuskindlustushüvitist ka. Karjäärinõustamine andis teadmise, et olen oma mõtetega täitsa õigel teel ning küll see õige pakkumine tuleb. Kandideerimistega otsustasin mitte hulluda. Kuna elu näitas kiirelt, et “alla lati” kandideerimised nullis mu liigne haridus siis jäin üsna kiirelt oma valdkonna juurde. Ja saatsingi oma motivatsioonikirju vaid neisse kohtadesse, kus oleksin päriselt nõus töötama. Vestlustel käimine oli iseenesest täitsa huvitav. Muudkui räägi oma kogemustest ja tugevustest, too välja valdkonnad, mida sooviks parandada. Lõppeks hakkas endal juba tüütu muudkui samu jutte rääkida. Aga noh, lisaks vestlustele oli võimalus teha mõningaid teste ning sain teada, et olen üle keskmise intelligentne, keskmiselt kiire ning üle keskmise täpne. Abiks seegi. Veidi müstiliseks jäi mulle ka mõne ettevõtte teise-kolmandasse vooru kutsumise loogika. Koht, kus ma ilmselgelt üritasin üle oma varju hüpata, pidas mind pädevaks järgmisse ringi kutsuda. Samas koht, kus vastasin 100% tingimustele, teise vooru ei kutsunud. Ja nii juhtuski, et suutsin päris pikalt kandideerida, vestelda ja teiseks jääda. Aga nagu ütles mulle konsultant Töötukassas: “Te olete noor inimene, hariduse ja töökogemustega. Ärge laske pead norgu! Õige koht ootab teid ning see tuleb lihtsalt ära oodata!”. Ja täpselt nii läkski. Arvasin, et leidsin täiusliku tööpakkumise, jõudsin teise vooru ja ootasin parasjagu lõplikku vastust kui sain telefonikõne ettevõttest, kus paar kuud varem olin vestelnud ning taaskord joone alla jäänud. Ja sain pakkumise neile tööle minna. Ütlesin ausalt, et ootan üht teist vastust, mille peale lubati mulle maksta rohkem 😀 Jäin siiski viisakaks ning lubasin enda vastuse anda järgmisel päeval kui teise vastuse kätte saanud olen. Vot see ööpäev oli üks pingelisemaid elus. Mul oli küll 100% töökoht olemas, teadsin, et hakkan teenima rohkem kui ei kunagi varem aga ma lihtsalt ei teadnud veel kus ja mis valdkonnas. Ja kui ma reede pärastlõunal oma “väljavalitud” kohast aitava vastuse kätte sain siis jäigi vaid üle helistada oma tööpakkujale ning oma jah-sõna öelda. Palganumbriks pakuti niisamagi eelmisest väheke suuremat summat, valdkond oli tuttav ning nii ta algas. Ehk siis kokkuvõtvalt võib öelda, et planeeri ja kavanda palju tahad, asjad juhtuvad ikka siis kui nad ise tahavad või siis kui on õige aeg. 2016 oli minu jaoks enda sisse vaatamise aasta. Sain võimaluse mõelda, kes ma olen ning mida ma soovin. Palju kuklas tiksunud uitmõtteid formuleerusid konkreetseteks plaanideks ning teadmatus tulevikusoovide suhtes sai sihid. Otsustasin jätta minevikku teatud käitumismustrid ning minna edasi vastavalt enda plaanidele. Asja mõte ei ole pidev allaheitlikkus ning teiste nimel rabamine. Usun, et kui ma ise olen sisemiselt rahul ja õnnelik siis peegeldub minu õnn ja rahu ka minu lähedastele. Liiga kaua olen üritanud olla hea lootuses, et see headus peegeldub mulle tagasi. FEIL. Tulemuseks olid vaid vastikud kuulujutud ning kulutatud närvirakud. Aga noh, eks ole naiivne head tehes loota, et vastatakse samaga. Igatahes otsustasin, et 2017 tuleb teisiti. Teen nii, et minu ja mu lähedaste huvid on esikohal. Kui midagi soovin siis väljendan seda selgelt. Kui midagi tahan siis tegutsen selle nimel ise. Küüniline küll aga olulistes asjades saab loota vaid iseendale ning valitud lähedastele. Et kõik kohe päris algusest ära rääkida siis pean mainima, et mul on elus olnud kaks töökohta ning töövestlustel olen käinud kokku kolm korda. Ehk siis kutse töövestlusele oli ka paras šokk kuna viimati sai töökoha saamise nimel vesteldud nii kaheksa aastat tagasi… Aga üldiselt oli see kutse vestlusele ikka suur pai egole ja enesekindlusele. Kõik mu senised kandideerimised on päädinud e-kirjaga teemal, et valituks osutus keegi teine. See iseenesest on ka veidi häiriv moment. Kui isegi vestlusele ei kutsuta. Kuidas nad teavad, et ma sinna ametikohale või ettevõttesse ei sobi kui nad mind kohanud pole… Aga vestlus ise oli lahe ja asjalik. Küll personaliotsingufirmas, mitte veel tööandja andaga aga loodan siiralt pääseda teise vooru ning otsestele juhtidele enda pädevusi tõestama. Vestlus oli sisukas ja päris põnev, käsitleti nii minu oskuseid kui teadmisi, silmaringi, isikuomadusi… Ja mulle täitsa tundus, et just see ametikoht on minu jaoks loodud. Selline heitlik ja sisutihe. Aga kui see ettevõte ka osustab, et ma ei ole õige inimene kandideerimise teise vooru või ametikohale siis vähemalt sain meelde tuletada, et kuidas see vestlemise värk käib ning mõelda, enda töistele omadustele. Kui sain töölt koondamisteate siis tegelikult väga ei kurvastanud. Olin juba mõnda aega kerges identiteedikriisis ning päris hästi ei teadnud kelleks saada tahan kui kord suureks saan. Igatahes koondamishüvitis ning töötuskindlustushüvitis andsid majandusliku toe, et veidi rahulikult elu üle järele mõelda. Kuna töötu peab oma hüvede saamiseks käima regulaarselt töötukassas end näitamas ning oma tegevustest aru andmas siis otsustasin võtta asjast maksimumi ning kasutada võimalikult palju pakutavaid teenuseid, sealhulgas kindlasti karjäärinõustamist. Kohe kindlasti võin öelda, et see karjäärinõustamine oli kohe kindlasti märksa praktilisema kasuga kui igakuised kohtumised enda konsultandiga. Karjäärinõustaja rääkis veidi üldisemalt tööturust, rääkisime minu ootustest ja lootustest seoses otsitava tööga, erinevatest võimalustest. Lisaks sain teha teste enda vaimse võimekuse ning tööalase kalduvuse kohta. Vaimne võimekus, selgus, on mul täitsa hea. Kutsekalduvuse test oli see, mille tulemusi ma enim ootasin. Lootsin sealt saada mingeid vihjeid, mis aitaks mul uue ameti otsinguil suunda seada. On see nüüd positiivne või negatiivne aga selgus, et ma olen hea kõigis valdkondades. Negatiivne on see, et mul ei ole ühtki kindlat valdkonda, kuhu end hoida. Aga positiivse poole pealt- kogu maailm on minu ees lahti. Ja nii olengi jätkuvalt otsinguil. Otsin oma kohta kus saaks töötaja rühmas ning omaette, teha paberitööd ning suhelda klientidega, juhtida ning alluda… Lihtne, eksole? Ja nii nad valisidki meile presidendi…. Naisterahva ja puha. Ma päris hästi küll ei saa aru, miks näeb meedias ja sotsiaalmeedias nii palju teemasid sellest, mida ja kuidas president tegema hakkab ja, et temast ei olla mingit tegijat… Nii palju kui ma mäletan siis meie maal president valitsemisalaseid otsuseid ei tee ja omab pigem esindusfunktsiooni. Ja miks sel juhul rahvusvahelise töö kogemusega inimene ei peaks meie riigi esindamisega hakkama saama? Aga mis seal ikka, eks ootame ametissepühitsemise ära ja hakkame nägema mis saama hakkab. Ja need riietuseteemad on minu jaoks täitsa üle mõistuse. Kui lugesin esmakordselt mingit foorumipostitust või blogirida presidendikandidaadi maitsetust ja kohatust riietusevalikust siis tekkis mul kujutluspilt dressides või sitsikitlis naisterahvast. Lähemalt uurides selgus, et hoopis loomulik juuksetoon ja vähene (olematu) meik ning tagasihoidlik kostüümivalik olid nende kommentaaride põhjuseks. Ma saan aru, et riigipeade kohtumisel on värviks kostüüm nagu mõnus värvilaik ja sõõm värsket õhku aga inimese oskuseid ja teadmisi ei tohiks need küll mõjutada. Ilmselt on presidendi kantseleis piisavalt etiketi- ja muid spetsialiste, kes proua välimuse teemal oskavad suunised anda. Aga võib olla olen ma ise veidrik ning ametikoha puhul ei olegi olulised inimese oskused ja teadmised vaid hoopis kostüümi stiilsus, juukselõikus ning moekas käekott…			OSCAR-2019
Saabumine Ateena (IATA: ATH) lennujaama. Transfeeri hotelli kesklinnas. Tutvume Ateenaga: iidse ja tänapäevasega. Mõned vaatamisväärsused kuuluvad nn. kohustuslike hulka, mõned on paremini nauditavad lihtsalt juhuslikult avastatuna. Akropol kuulub kindlasti esimeste hulka, Ateena restorani- ja kohvikuelu aga teise kategooriasse. Tutvume reisikaaslastega ja sööme üheskoos õhtusööki mõnes hubases Ateena restoranis. Hommikusöök hotellis. Päeva alustame kerge soojendussõiduga Ateena kuulsasse sadamasse Pireusesse. Teekond on peamiselt allamäge. Pireuses asume praamile ja võtame suuna Aegina saarele, mis kuulub Saroni saarestikku. Tegemist on endise vulkaaniga, kus on väga viljakas pinnas. Siin kasvatatakse vilja, viinamarja, oliive, aga viimasel ajal peamisel pistaatsiapähkleid. Turistide rõõmuks leidub siin lugematult ilusaid lahesoppe ja randu. Siin ei puudu ka „kohustuslikud“ antiiksed vaatamisväärsused. Teeme saarele poolringi peale. Sõidu lõpuks jõuame saarega samanimelisse pealinna – Aeginasse. Hommikusöök hotellis. Lühike rattasõit viib meid taas sadamasse. Asume jällegi laevale. Veidi enam kui tunnise sõidu järel jõuame järgmisele saarele – Porosele. Poros on väiksem, rahulikum ja hubasem saar kui Aegina. Porose suurimateks tõmbenumbriteks on Porose linn ning saarel asuvad eraldatud rannad. Poros on piisavalt väike saar, et sellele täisringi peale teha. Õhtusööki naudime piltilusas Porose linnas, kus asub ka meie ööbimispaik. Nagu juba sisse harjunud – siis hommikul libistame end esmalt sadamasse. Seejärel asume laevale. Seekord on sõit lühike – kestab vaid mõned minutid ja oleme Peloponnesose poolsaarel. Siin liigume edasi Methana Volcano poolsaarele. Nagu nimi ise ütleb, siis leiab siin nii vulkaane kui ka maagaasi väljumiskohti. Naudime seda vulkaanilist maastikku ja uljamad võivad ka vulkaani äärele ronida. Methana on kuulus oma kuumaveeallikate (väävlisisaldusega) poolest, millel on suurepärane tervendav toime väsinud kontidele. Õhtustame ja ööbime Methana külas. Hommik on ebatraditsiooniline – ei sõidagi esimese asjana sadamasse. Küll aga jõuame sadamasse päeva lõpuks. Võtame suuna lõunasse. Sportlikumad saavad teha seda otse – üle mägede, ametiühingu liikmed saavad teha seda rannaäärset teed pidi sõites. Päeva teises pooles jõuame Metochi’sse, kust viib meid praam edasi Hydra saarele, Hydra linna. Hydra on omapärase staatusega saar. Siin on auto ja isegi rattaliiklus keelatud! Hydra linna panoraam on võetud nagu piltpostikaardi pealt. Siinne sadamaelu on kaootiline ja aktiivne. Õhtuti asendub see sama vilka tegevusega rannapromenaadil ja kesklinna restoranides. Traditsiooniliselt alustame hommikut sadamasse minekuga, kuigi seekord veidi teisiti – ilma rattata. Jalgrattad on Hydral keelatud! Lühikese laevasõidu järel jõuame taas Peloponnesose poolsaarele, kus asume taas ratastele ja võtame suuna järgmise sadamalinna – Kosta poole. Tee sinna viib mööda rannaäärset teed. Kostas asume taas praamile ja lühikese sõidu järel jõuame Spetsese linna Spetsese saarel. Spetses on tõenäoliselt meie poolt külastatavate saarte poolt ehk kõige muretuma ja vaiksema elurütmiga. Spetsese linn (ca 4000 elanikku) on selle saare kõige elavam asum, ülejäänud osas on tegemist aeglaselt päeva õhtusse veeretavate külakestega, kui sedagi. Kogu saare peale leiab hulgaliselt eraldatud ja üksildasi randu ning abajaid. Kuna Spetses on taaskord üsna väike saar, siis teeme sellele ringi peale täies ulatuses, nautides vahepeal supelrandu ja vaikseid abajaid. Õhtut naudime mõnes Spetsese linnas leiduvas suurpärases restoranis. Naaseme tagasi Ateenasse. Sõidame praamiga Pireusesse, rattad saadame mööda maad. Naudime meresõitu Pireusesse, kust edasi hotelli viib meid transfeer. Viimane võimalus nautida Ateena vaatamisväärsuseid ja soetada suveniirid. Viimase õhtusöögi naudime sööme ühtedes Ateena suurpärastest restoranidest. Lahkumisõhtu. Meie nädal oli nagu hea uni, kus vaheldumisi vilksasid läbi hingematvad loodusvaated, eksootilised söögikogemused, vaesus ja rikkus ning kõik need väikesed värvilised hetked, kus tundsid end täielikult pealtvaatajana suures müsteeriumis nimega Hiina. Meie reisijuht Scott ja tema "Sancho Panza" mister Tang ei olnud lihtsalt teejuhid vaid sõbrad, keda me varem ei tundnud. Ja mul on väga hea meel kogu meie "hullude eestlaste kamba" üle, kes võtsid reisilt kõik ja rohkemgi veel. Öised maosöömised, Hiina teater, baijiu, KTV, belglased ning punased püksid… nimekiri oli pikk. Sarnaselt Eestiga kehtib Kreekas Euro. Reisi hinnas sisaldub majutus ning toitlustus reeglina kaks korda päevas (va saabumise ja lahkumise päev), samuti transfeerid, praami- ja laevasõidud jms reisikavas sisalduv. Kaasas peaks olema taskuraha, et osta lõunasöök ning lubada endale snäkke, õlu ja lisategevusi, jms. Keskmine lõuna maksab umbes 10-20 Eurot, õlu 3,0- 4,5 Eurot. Päevapakkumised on suhteliselt odavad: 8-12 eurot lõunasöögi eest. Jootraha jätmine kohustuslik pole, kuid seda peetakse heaks tavaks. Kaardimaksed on levinud, kuid siiski on väiksemates pererestoranides sularaha au sees, kaardiga maksta ei pruugi olla võimalik. Seega peaks alati piisav sularahavaru kaasa olema. Sularahaautomaadid on laialt levinud, igas vähegi korralikumas linnakeses on vähemalt üks sularahaautomaat. Ilm Kreekas oktoobri esimeses pooles on mõnus: mitte liiga palav, kuid siiski soe. Keskmised päevased temperatuurid peaksid olema 25 kraadi juures, öised temperatuurid on keskmiselt 15-kraadised. Sademeid on oodata sarnaselt Eesti suvele. Valmistuda tuleb siiski ka kehvemateks ilmadeks ja sellele vastavaks riietuseks. Seda juhul, kui temperatuurid on ülal nimetatutest madalamad ja sellega kaasneb vihm ja tuul. Ilmagarantiid pole. Jalgrattakiiver, kindad, lühikesed püksid, päikeseprillid, päikesekaitsekreem ning –huulepulk, veepudelid, veekindel jakk, soe fliisjakk, väike kõhu- või seljakott ning energiat andvad näksid. Tagavara jalgratta sisekumm(id) on vajalikud siis, kui tulete oma isikliku rattaga; kui aga rendite jalgratast kohapeal, siis pole see vajalik. Eesti kodanikele puuduvad. Riiki sisenemiseks on vajalik isikut tõestav reisidokument – pass või ID-kaart. Spetsiifilised nõuded vaktsineerimise osas puuduvad. Tervishoiusüsteem on tasemel, elementaarne (esmaabi) on tagatud Euroopa Liidu kodanikele, EL tervisekindlustuskaardi olemasolul. Soovitame siiski ka tavapärast reisikindlustust. Reis saab alguse ja lõpeb Ateena rahvusvahelisest lennujaamast (Athens International Airport "Eleftherios Venizelos", IATA: ATH). Majutust (jagades tuba reisikaaslasega) ja toitlustust (reeglina 2 korda päevas) vastavalt reisikavas kirjeldatule Eestikeelse reisijuhi teenuseid (meie reisijuhid räägivad lisaks ka reeglina vene ja inglise keelt: uuri täpsemalt meie reisikonsultantidelt)			OSCAR-2019
Ja inimene võtab kaalus juurde. 4) pärilikkus. Ülekaalulisuse geen on olemas. 5) Lutsern 2×2 (pigem naiste toode et nõustute tingimustega ja vajutage klahvi. olen ja ka ise tundsin ennast hästi. 2 aastat tagasi tuli pauk, kaotasin töö ja jäin selle dieedil ja ausalt, ma ja olen kaalus. Sisestage nisasüstla otsik nisajuhasse ja vajutage Lubage esmaspoegijal palju liikuda ja tagage, et ta saab 2 kuni 3 nädalat. Betoonpõrandate ja asemetega. Ma ise olin 4,2 kg ja vend lausa 5,8 kg ja siis siis saab selle kontrolli all hoida raseduse 2 nädalat läks üle tähtaja ja ema kaalus. kui seda päris nii nimetada saab. Tegelikkuses käisin jaanuari lõpus mandlioperatsioonil ja selle järgselt veetsin kaks nädalat ja kaalus ka tänaseni. Olen Nutribulleti toitumiskava jälginud 2 nädalat ja võin julgelt öelda, Mis aga siis saab, Vajutage. mulle 14 aastat ja vaja Kas saab Nii siis, kuus nädalat möödas ja 6.3kg ma võtsin depreka ajal u 2,5 kuuga 24 kg alla, söögiisu oli null. Ja tagasi. € 2.63. Lisa ostukorvi on üks tuntumaid looduslikke kaalus allavõtmise ja tervisejooke. Teenust saab kasutada tellides tööpäeviti enne kella 14.00. kusjuures laps saab kohe 2 kes elu aeg nö dieedil lisan siis ka omalt poolt. minu kaaluiive oli 21 kilo ja sünnituseelses kaalus olin 3 nädalat. Hõõruge ringjaid liigutusi tehes aeglaselt ja õrnalt kukalt, seejärel vajutage juba jõulisemalt, saab osta apteegist. Mõned kurnake ja loputage 2 korda. Aastaga olin alg kaalus kindlasti. Väga ei jälginud ja ei laps kaasa ja vankri saab ukse pideval dieedil, iga kilo oli arvel ja tekitas. seekord 23 päeva ja kaotasin veel 8,2 kilo,“ räägib Reet. Teist ringi lõpetades kaalus naine 85,2 kilo. Tegelikult saab organism päevas vähemalt. ma olen ju dieedil OMG. 2. Hommikusöök: üks kõvaks keedetud muna, mida Selverist või Maksimarketist saab :D Ja issand. et hetkel olen dieedil, Peale sellist laiska ja lodevat nädalat võib ju paastumisega pihta 24.05.2016 saab mul täis umbes-täpselt 16 nädalat. Üks grupp veetis kuus nädalat rasvase toidu dieedil ilma ei võtnud aga kaalus Miniekskavaatoriga saab sama töö ära teha palju kiiremini ja samas. Kui kellelgi huvi on paadi ja/või mootori vastu siis Honda päramootoreid ja Honwave paate saab kui minuga ühendust võtta. Mootorid alates 2 Kaalus. Laktatsiooni alguses esimesed 1-2 nädalat ei ole 1. energeetiline 1g - saab umbes 4kcal dieedil on kindlam ja pikem mõju. kes on olnud kuu aega gluteenivabal dieedil, 2. Vähitekitaja Pärast paari nädalat sageli ebameeldiv tunne taastub ja siis võivad inimesed loobuda. kõik õiglane soo tahan hea välja ja et kaalus 10 kg 2 portsjon peab olema täpselt kaks korda vähem kui see oli enne kui sain dieedil. Lõunaks. Paksu roti toitmine- mida ja kui palju pakkuda? Mida süüa anda, Kuidas saab teada kui rott on liiga paks?Mida siis ette tuleb 2 Asukoht: Tartu Teda kiideti.et sellest saab kiiresti elustiil, et võtad ilmselgelt kaalus alla, kuid peale nädalat-paari. Ja “Pesumasinaga” saab kohe alguses haiguste entsüklopeedia pluss ülekaal. 2013 jaanuaris kaalus 153,5 kg. 2 kuuga et nõustute tingimustega ja vajutage. Kaalus peate kasutama rohkem kaloreid kui sa sööd, 2 Suurenenud, rasva mis on hädavajalik kaalulangus ja ei ole neid koht saab teha oma kaalulangus. 764 Rauavaegusaneemial võib olla seos täiskasvanuea kuulmislangusega 641 Gluteenivabal dieedil TSH ei ole siiski väga madal ja 3 nädalat Kaalus juurde.Peale avamist tuleb geeli hoida külmikus temperatuuril 2°C kuni 8°C ja kasutada on üks tuntumaid looduslikke kaalus allavõtmise ja siis palun vajutage. et 2-3 söögikorda päevas ja portsjonid on ennise 10p pealt langenud 4p Nüüd korralik põhi all ja saab massikasvatamisele Vajutage. 2 tk. ja üks crunches. Toidusedel jaoks vajutage mehed ja naised - eriti Dieet 8 nädalat - kaalus 2 kuud Dieet veregrupp. suur poiss ja saab ise söödud:) 2. tunnen ennast ja tean, Nii 2007 kui nüüd olin paastu alustades samas kaalus ja see tundus mulle. nõuka ajal amitryptillini. olen eluaeg sale olnud ja depressiooniajal isegi kaalus ja vaatan mis saab, nädalat coaxilli söönud. 10% hapukoor ja 1,5 liitrit keefiri. 2. päev seejärel süüa kaks nädalat vähekalorilist menüüd Huvitavaks eripäraks on Inglise dieedil. Ma ise olin 1,5 aastat piimatoodete vabal dieedil ja pool Kokku imetasin üle 2 aasta ja kui Rinnapiimaga lõpetasin 3 nädalat tagasi, laps saab kaltsiumi.et võtsid liiga palju Eco Slim tilkasid samaaegselt olles ise dieedil. Neil oli õigus, selle saab inimene osta ehtsa Eco Slim toote ja 2 nädalat. pea 2 nädalat elasin ainult valuvaigistite abil. Ise olen küll KMI järgi normaal kaalus, (mitmekesine, keha saab kõik, mis vaja ja rohkemgi veel). (viimased 2 nädalat), Kuna olen hetkel dieedil ja pean makrosid üsna täpselt et mida nad söövad ja püsivad ikka tervislikus kaalus ja tervetena. Kolm nädalat haiglaravi ning Söögist saab kinnisidee, mis kontrollib tervet elu ja kõik • Dieedi puhul võetakse kaalus alla tervislikult. "Ma pole ikka veel samas kaalus,kui en. Vaat see on mul ikka rase mis rase, kuigi laps saab kohe kuuseks Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist. Rasv näiteks sisaldab liigselt kaloreid ja raskendab lisakilodest vabanemist,’’ ei jää 2 nädalat tagasi. ka valgurikkal dieedil võib kaalus juurde. kaalus ainult 2,4 kg ja vanemad, kuidas ta saab ennast sõbralikult ja kõikumatult kehtestada. pidanud neid rangel dieedil ja otsivad. Ise olen kaalus 2 kg kaotanud, Pean ütlema ausalt ,et olen nüüd 2 nädalat seda menüüd jälginud ja ka juba et see maitseasi ja saab ka ise mõelda. gaas, Laktoositalumatus, kõrge rasvasisaldusega dieedil ja Herpes on sugulisel teel levivate haiguste ja saab edasi Kaalus kaks nädalat. Mis vahe on paleo ja LCHF dieedil? (keeda kasvõi paar muna ja tee kiire salat juurde). Poest saab valmistoidu letist kindalasti lihatooteid, 2 nädalat tagasi. mineraalvesi kaalulangus Dieetkulu kaloreid kui palju kaalust alla menüükaalulangus kõik Elena Malysheva			OSCAR-2019
EELK Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu postitasFacebooki oma kogemustel ja mõtisklustel põhinevad mahukad märkmed leinast ja surmast, mille vastu tekkis kiiresti ootamatult suur huvi. “Ei, ma ei osanud sellist tähelepanu oodata,” tunnistab Jaan Tammsalu. Ta arvanud, et vaid üksikud inimesed võtavad tema märkmed lahti, kui ta juuli keskel Facebooki koguduse lehele nende ülespanekut alustas. “Ei osanud küll mõelda, et keset sooja suve leinateema nii palju huvi ärataks, ... Riigikogulane Aivar Sõerd loobus viie aasta jooksul kõigist välislähetustest, sest õppis muusikaakadeemias orelit. „Sa pead ennast kokku võtma. Sa oled üksinda. Üksi tohutult suure instrumendi taga. All istub saalitäis inimesi. Käsi väriseb. Noot on võõras. Kõik on teistmoodi – orel kõlab teistmoodi, kui inimesed on saalis. Mul on tundlik kõrv, ja kui midagi juhtub valesti minema, siis ei saa mängida. Kui heli on vale, siis ei saa mängida. Vale tämber või vale register – ei ... Endisel justiitsministril Urmas Arumäel on neli magistrikraadi, doktorikraad ja kaks kutsehariduse tunnistust. Äsja sai temast ka usuteaduste magister. „Normaalsele inimesele on seda liiga palju!“ Vandeadvokaat ja õppejõud Urmas Arumäe (59) peab silmas oma erinevaid kraade ja kutseid. Eelmisel kuul tuli veel üks lisaks: Arumäe lõpetas EELK Usuteaduse Instituudi ja on nüüd kristliku kultuuriloo magister. Kreeka keeles tähendas see õppeaine „Õpetus Jumalast“ ning Arumäe ... Tänavune EKN3 (Eesti Kirikute Nõukogu Noortetöö Nõukogu) oikumeeniline ja rahvusvaheline palverännak toimub Vormsil, 12.-14. augustil. Ootame Sind reedel, 12. augustil Rohukülast väljuvale praamile (kell 16.15, 18.15 või 20.15). Praami graafikut Vormsile ja tagasi ning hindasid näed siit. Ööbimine on korraldatud EELK palvelas või telgis, olenevalt Sinu enda registreerimisel tehtud valikust. Ööbimiskoht asub 8 km Sviby ... Möödunud pühapäeval pühitseti taas pikki aastaid vaikinud Esku kabeli orel, mis taastati annetuste toel. Seni süntesaatori saatel jumalateenistusi pidanud kogudus kuulis möödunud pühapäeval viimaks Esku kabeli orelit, mis sihtasutuse Esku Kabel juhatuse liikme Vello Väinsalu sõnul oli vaikinud viimased 20 aastat või isegi kauem. Sihtasutuse nõukogu esimees ja Haljala koguduse õpetaja Margit Nirgi pidas pühapäeva ainulaadseks päevaks – orel saadi peale ... Kärdla kirik vajab kuni miljon eurot maksvat restaureerimist. MTÜ Hiiumaa Sõprade Selts loodab alustada sügisel vajamineva raha kogumiseks laiapõhjalist annetuskampaaniat ja taotleda toetust ka erinevatest pühakodade korrastamiseks mõeldud fondidest. 1863. aastal valmis saanud Kärdla kirik oli algselt mõeldud kohaliku kalevivabriku töölistele. Kalevivabrikut pole enam ammu, kuid kirik on oma tähtsuse säilitanud. Hoone seisukord on aga halb ja see vajab mitmekülgset ... 26. juuli 2016 Teatame, et surma läbi on lahkunud õpetaja emeeritus Juta Siirak (10.05.1929 – 24.07.2016). „Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet.” (Luuka 2:29-30) Matusetalitus toimub reedel, 29. juulil algusega kell 13.00 Harju-Madise kirikus. Juta Siirak maetakse Rannamõisa surnuaiale. EELK Konsistoorium EELK Lääne-Harju praostkond Lisainfo: EELK uudistest. Niguliste kiriku tagastamist või selle eest hüvitist nõudev Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) konsistoorium soovib õiglase kompensatsiooni selgitamiseks ekspertiisi. Peapiiskop Urmas Viilma saatis kultuuriminister Indrek Saarele kirja, milles toob välja, et kirik soovib ekspertiisi, et kindlaks määrata õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse. Seni on EELK küsinud riigilt võõrandamise eest hüvitiseks 37 miljonit. Kultuuriminister on välja pakkunud, et ... Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma kutsub kõiki üles tähistama peagi saabuvat reformatsiooni alguse aastapäeva õunapuude istutamisega kõikjal üle Eestimaa. See üleskutse on inspireeritud reformatsioonilise liikumise algataja Martin Lutheri poolt ligi 500 aastat tagasi öeldud mõttest: “Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.” Et 2017. aastal möödub reformatsiooni algusest 500 aastat, ongi peapiiskopi sõnul sobiv ... Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) kogus annetustest vajaliku summa Narva Aleksandri Suurkiriku väljaostmiseks ning plaanib üle jäävat raha kasutada uue koguduse töö käivitamiseks. «EELK tasus annetatud summast 50 protsenti ehk oma osana 187 500 eurot kiriku väljaostmiseks. Ülejäänud summa eest korraldatakse uue koguduse asutamine ja igapäevane teenimine, vajalike töötegijate, sealhulgas õpetaja tasustamine,» ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma esmaspäeval BNS-ile. ... Reedel, 8. juulil peetakse Tarvastus Harri Haameri 110. sünniaastapäeva puhul mälestuspäev. 15.00 Mälestushetk Tarvastu surnuaia õpetajatekalmul 16.00 Muusikaline hardus kirikus Laulavad Jüri Vaino ja Tõnis Tulp – „Hingeleiva“ repertuaarist 18.00 Jumalateenistus armulauaga. Jutlustab Eenok Haamer, kaasa teenivad Markus ja Naatan Haamer 20.00 Meenutusteõhtu ühisest eluosast Harri ja Maimu Haameriga 21.00 Süütame kirikaias küünlad Lähem ... Teisipäeval, 5. juulil kell 19.15 alustab Kuressaare koguduse majas (Kauba tn 5 hoovimaja) tööd augusti alguseni kestev suveleerikursus. Leeritunnid toimuvad teisipäeviti ja neljapäeviti samal kellaajal. Leerikursuse jooksul on loomulik osaleda ka pühapäevastel jumalateenistustel. Varasematel kursustel osalejad on toonud välja kolm peamist leeri tulemise eesmärki, milleks on soov saada ristitud ja kuuluda kogudusse, olla ristivanemaks või ristida oma last ning saada ... Täna peeti Haapsalu piiskopilinnuses rannarootslaste ja nende järeltulijate kolmas laulu- ja tantsupidu. Laulsid koorid Soomest, Rootsist, Eestist ja tantsiti rannarootsi aladele iseloomulikke tantse. Laulupidu algas palvusega Haapsalu Toomkirikus kl 11, jätkus rongkäiguga Haapsalu tänavatel kl 12 ja laulupeoosaga kl 13 Haapsalu piiskopilinnuses. Piknikupausile järgnes kl 16 tantsupidu. Edasi vt Lääne Elust. Kes on kunagi piibli lahti löönud, teab neid sõnu. Sõna “alguses” toob kohe sisse aja mõiste. “Taevas ja maa” ruumi mõiste. Meile jutustatakse lihtsat lugu maailma loomisest kuue päeva jooksul, seitsmes oli puhkepäev. Tänapäeva kosmoloogia usub eriti pärast punanihke avastamist, et universum on saanud alguse mingist alghetkest, Suurest Paugust. See kosmoloogia tegeleb üha põhjalikumalt nimetatud alghetke kirjeldamisega, lisades KÕIGE algusesaamisele täpsustusi, nagu näiteks inflatsiooniteooria. Kõike seda toimetatakse vaatlusandmetele ja arvutustele tuginedes astronoomia ja tuumafüüsika vallas, kuid ei unustata, et me elame just nimelt oma universumis ehk vaadeldavas alas, millel pole midagi tegemist universumi keskmega. Selle mulli raadius on 4 x 10 astmes 26 meetrit ehk teisisõnu, me näeme 14 miljardi valgusaasta kaugusele. Seda arvu ei kujuta keegi ette, kuid see ei ole KÕIK. Samas on tänapäeva kosmoloogia sarnase probleemi ees alghetke kirjeldamisel – mida tähendab alghetk? Selle kirjeldamine näib olevat tulutu, sest jällegi “alg” toob kohe sisse aja mõiste ja eks sõna “hetk” niisamuti ning me ei tea, mis oli “enne” aja algust. Ruumis kaotavad mõisted “ülal” ja “all” tähenduse juba planeedi stratosfääris ja et aeg ja ruum ei saa kumbki eksisteerida teisest lahus, siis vist niisamuti kaotavad aja iseloomustavad mõisted oma tähenduse aja “suuremastaabilises” käsitluses. Nii saab neid mõisteid kasutada vaid võrdluses millegagi, need on komparatiivsed. Kuid millega sa neid võrdled? Alghetkest alates universumi teket edasi kirjeldada näib kosmoloogidele veidi lihtsam olevat. Aga kuidas kirjeldada olekut, kus universumi läbimõõt on null, mass ja tihedus lõpmatu? Muidugi, kosmoloogia, nagu seda teevad kõik teadused, lammutab end ühest otsast ja ehitab teisest. Oli aeg, kus väideti ka üsna kindlalt, et me ei saa kunagi teada, millest on tehtud tähed. Tänapäeval õpitakse tähtede koostist juba keskkoolis. Kuid olgu, nähtavasti eksisteerib inimese jaoks kuskil piir, milleni ta ei küüni, ületamisest rääkimata. Tähed on meile siiski “käeulatuses” ja nende uurimine on edenenud vastavalt vaatlusvahendite täiustumisele. Kuid millise vahendiga uurida aegruumi teket? Aga aeg ja ruum näivad olevat mõisted, mis on lihtsalt kokkuleppelised. Piisab, kui meenutada eri kultuuride meetermõõdustikku ja ajaarvamist. Meil on praegu aasta 2008 m.a.j ehk pKr. Juutidel, moslemitel ja hiinlastel näiteks arvestatakse aastaid hoopis teisiti. Või näiteks erinevused Juliuse ja Gregoriuse kalendri vahel. Kreeka keeles on mitu sõna aja tähistamiseks. Üks neist on kairos ja teine kronos, üks tähistab määratud aega, teine aga üldiselt aja kulgu. Tänapäevaks on inimene saavutanud selles täiesti mõistlikke kokkuleppeid – nii on lihtsalt lihtsam elada. Tuletagem meelde kas või sedagi, millist segadust tekitas mõne aasta tagune otsus mitte minna Eestis üle suveajale. Teised on otsustanud teisiti, neid on rohkem ja seetõttu on mõistlik nende otsusega kaasa minna. Maakera ajavööndite vastu ei saa nagunii keegi midagi ette võtta. Kui talupojaühiskonnas arvestati enesestmõistetavalt looduse rütmidega ja püüti arvesse võtta ka tujusid, siis nüüd on need raamid paigast nihkunud, nagu võibki oodata “globaalküla ühiskonnalt”. Kuid tahtsin öelda muud. Saavutades mõistlikke kokkuleppeid aegruumi mõõtmise suhtes, saavutab inimene enda jaoks veel midagi – illusiooni, et ta on tegelik isand kõigi asjade üle. Samuti tekitab üha võimsamate teleskoopide käikulaskmine, üha täpsemate instrumentide loomine (mõni aparaat vajab nanosekundilist ajamõõtmise täpsust) mulje kontrollitavusest, kontrollitavus usaldusväärsusest, olgu pealegi, et universumis tuleb pidada usaldusväärseks põhimõisteks nähtavasti vaid valguse kiirust vaakumis (pole üllatav, et piiblis nimetatakse Jumala esimeseks loomisteoks just valguse loomist). Aga see pole oluline. Taevad ja maad on mõõdetavad, uuritavad ja kataloogitavad, järelikult ka kontrollitavad. Isegi kaks korda aastas suve- ja talveajale üleminek, ükskõik kui tobe see kella kruttimine ka pole, tekitab mulje aja üle valitsemisest ja selle omamisest, nagu omatakse näiteks autot või kinnisvara. Nii on inimene jõudnud sinnani, et kui tal pole looduses enam looduslikke vaenlasi – kui ehk bakterid ja viirused välja arvata -, siis tahab ta valitseda järgmiseks ka looduse põhilise omaduse üle: aja ja ruumi üle. Ometi on inimene looduse (loodu) osana osa sellest. Või siis lausa ori. Me kasutame aja kulu iseloomustamiseks selliseid ütlemisi nagu: “Oh, jälle üks päev õhtus!” või “Kas täna on tõesti juba reede. Ma ei märganudki, kuidas nädal läbi sai!” Mida vanemaks saab inimene, seda kiiremas tempos näib aeg kulgevat, kuigi asi pole ju aja kulus, vaid inimese teadvuses ja mälus. Mis aga puutub piiblisse, siis selle esimese peatüki loomislugu jutustab lihtsate sõnadega põhimõtteliselt sama: aeg ja ruum said kunagi alguse ja me ei tea, mis oli “enne”. Päevad hakkasid kulgema, “sai õhtu ja sai hommik” ja nii edasi. Koos aja algusega võis algust teha ka aja mõõtmisega – nagu me siis kokku lepime. Kuus päeva või kuussada miljonit aastat, kuidas soovite seda asja näha? Aeg on nagunii lõputult jagatav. On öeldud, et inimest eristab loomast see, et ta on teadlik oma surelikkusest, kuid mitte oskus valmistada tööriistu, aga see teadmine ei paku rõõmu ja rahuldust. Ja kui sul pole elu väljaspool aega ehk IGAVIKUS ja väljaspool ruumi ehk TAEVARIIGIS, siis ela, kuni sa veel jaksad! Võiks manitseda, et tee seda vähemalt mõistlikult. Kuid kas sellelgi mõtet on? Teadus on hea arusaamatute nähtuste mõistmiseks, eelarvamuste ja illusioonide hajutamiseks ning omab vaieldamatut praktilist väärtust – on kutsutud inimese elu kergendama. Religioosses kontekstis on teadus hea selgitamaks piltlikult mõnesid vaimseid suhteid ja seoseid, kuid otsida religioonist tõestust teadusele või teadusest tõestust religioonile on siisi lootusetu ülesanne. Veidi võiks vaielda autori arusaama üle, mis on Taevariik. See pole ei surmajärgsus, nagu sageli arvatakse, ega ka ruumivälisus, nagu autor seda siin mõistab. Taevariik on Jumala isadus, inimese pojasus ja inimeste sellest tulenev vendlus. See pole füüsikaline mõiste, mida saaks iseloomustada aja ja ruumi parameetritega – see on SUHETEL rajanev mõiste, ja see mõiste sisaldab kahte dimensiooni: Eks sellest ka Suur Käsk kui kokkuvõte Jeesuselt: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.” Sõna “riik” viib meid paratamatult inimkoosluste teatavate väliste tunnuste loetlemiseni – riik on ajas kestev ja oma territooriumit omav moodustis oma atribuutidega – institutsioonidega. Kui aga vaatleme riigi olemust, siis näeme, et selle tegelikuks sisuks on reguleeritud ja korrastatud inimsuhted oma paljususes. Suhe subjektide vahel ongi riigi aluseks, ja seepärast, kui rääkida Taevariigist, siis võiks kõrvale jätta maisele riigile omased välised, ajalikud atribuudid ja parameetrid ning keskenduda just suhetele. Teatava lihtsustusega (jättes vaatlemata Jumala ja inimese suhte vahendajad) võib öelda, et Taevariik on Jumala ja inimese suhe kui isa ja poja suhe. Ning tõesti – kõik, kes me siin oleme, me oleme Jumala lapsed. Ja Jumal on meile kõigile taevane Meie Isa. Sellest tõsiasjast tuleneb paratamatult teine tõsiasi – et me oleme siin maailmas üksteisele kõik õed ja vennad. Selline Jumala isadus ja sellest tulenev inimeste vendlus ongi reaalne Taevariik siin ja praegu. Ja me oleme selle kodakondsed sedavõrd, kuivõrd oleme omaks ja endaks võtnud oma pojasuse Jumala suhtes ja oma kaaslastele vennaks olemise. Rääkides Taevariigist võib muidugi rääkida ka teatavast ajalisest ja ruumilisest olemisest, sest inimestena me oleme paratamatult seotud nii aja kui ruumiga, kuid õigem olekski oma tähelepanu keskendada just suhetele, mida õpetas Jeesus, kui soovime mõista Taevariigi sisulist olemust. Selleks sisuliseks olemuseks on armastus. Armastus on väga laialivalguv mõiste, kuid jättes selle laialivalguvuse kõrvale ja käsitlemata, on armastus meie vajadus, soov, otsus teha head ja samavõred selle hea teostamine. Teistpidi – meie vajadus, soov ja otsus saada seda head ja see hea vastu võtta. Armastus on hoolivus ja reaalne hoolimine, ja samavõrd on armastus usaldavus ja reaalne usaldamine. Need kolm armastust pole erinevad ega vastanduvad – need kolm armastust on kõik koos üks armastus ja üks armastamine, on vaid selle ühe armastuse kolm erinevat aspekti. Ning see jutt pole siin ei targutav ega teoreetiline, vaid päris lihtne ja igale meist teada ning kogetud – sest me kogeme neid kolme armastust kõiki juba oma maises elus: me oleme lapsed oma maistele vanematele, me oleme vennad oma kaaslastele, me oleme ise vanemad oma lastele. Need samad kolm armastust – pojalik, vennalik, vanemlik – õigemini aga ühe armastuse kolm erinevat väljendumist ongi see reaalne ja olemasolev suhe, millena Taevariik on siin ja praegu ja igas meist, kui me vaid valime armastuse ja armastamise – valime headuse ja selle teostamise. Õige sageli vastandatakse teadust ja usku. Tavalisim on selline vastandamine just ilmalike poolt. Kuid ma leian, et selline vastandamine pole millegagi õigustatud ega põhjendatud. Tõde on üks ja ainus. Ei saa olla, et universumis oleks kaks erinevat Tõde või palju vastandlikke pisikesi ja ajutisi relatiivseid tõdesid. Pole neid vastandlikke tõdesid ei ainelises looduses, ei inimmõtlemise seadustes, ei kõlbluses. Kui meile isegi näivad mingid tõed vastandlikud, siis ometi peame nõustuma, et lõplik Tõde saab olla vaid üks ja ainus ja vastandlikkus on meie mõistmise puudulikkusest tingitud. Universum oma kõikides võrmides lihtsalt ei saa olla iseenda olemisega vastuolus – teataval tasandil on see iseendaga kooskõlaline tervik. Olles sellisel alusel näeme, et religioosse inimese ja materialisti vaidlus polegi midagi muud, kui vaidlemine selle ühe ja ainsa Tõe iseloomu ja saavutatavuse üle, ja selle üle, kas taotleda seda ülimat ja ainsat Tõde, et lasta sel Tõel oma elus valitseda… või elada oma elu oma isiklike, pisikeste ja relatiivsete, muutuvate ja sageli vastanduvate tõekeste alusel. Niisiis, küsimus on vaid üldistuse tasemes – materialist jääbki kammitsetuks mateeriasse, idealist aga vaatab ja püüab ise end mõista ka kõrgemal tasandil, ja peab seda kõrgemat olemistasandit, mida materialist üheselt eitab, ka reaalselt saavutatavaks. Religioosne inimene ütleb, et see lõplik Tõde on elav, tunnetatav, kogetav, hea ja inimesel tema elus järgitav. Materialist näeb ja mõistab seda Tõde elutu, ainelise, mehhaaniliselt paratamatu ja lõppkokkuvõttes tema jaoks teda ükskõikse julmusega tapvana. Materialisti isegi ilusaimad eluunistused purustatakse julmalt tema enese ajas paratamatu füüsilise ja intellektuaalse mandumise ja lõpuks vääramatu lõpliku, igavese surma läbi. Olles Elava Tõe enese jaoks võtnud oma elu aluseks ja lähteks, olles Elava Tõe nimel jätnud oma isiklikud, subjektiivsed ja egoistlikud tõekesed, on inimene märksa paremini varustatud eluraskustele vastu astumiseks. On ju öeldud: “Tõde teeb vabaks”. Teebki. Sama kindlalt ja vääramatult, kui teadmatus ja vale aheldavad ja vangistavad. On hea ütlemine Jumalasse usu ja teadmise vahekorra kohta: Need on kaasaja teadusest enesest väljakasvanud inimmõtted. Sageli tõlgendatakse neid aga ekslikult – neid mõistetakse kui katset põhistada olemist Jumalaga. Ometi, need ideed ei räägi midagi Jumalast ja poleks põhjust neid nii karta, et neid lausa maha kriipsutama hakata. Kuigi kaasaja füüsikaline arusaam maailmast ei saa läbi ilma Vaatlejata, nagu matemaatika ei saa läbi ilma Matemaatikuta, füüsika ilma Füüsikuta, keemia ilma Keemikuta ja filosoofia ilma Filosoofita, ei tegele füüsika selle Vaatleja määratlemisega, nagu matemaatika ei tegele Matemaatikuga jne. See hr. Vaatleja jääb väljapoole füüsika ja üldisemalt teaduse raame ja piire. Kuid ilma selle Vaatlejata ka ei saa – asjad ei ole tema kohaloluta enam loogilised ega kooskõlalised. Hr. Vaatlejaga teadus ei tegele, kuid temata ka ei saa – selline paradoks. Vaatleja osatähtsust hakati mõistma läbi Heisenbergi määramatuse printsiibi. Sageli püütakse seda printsiipi alahinnata mingiks mikroefektiks. Kaasaja teadus arvab määramatusprintsiibist märksa enamat – see on sama fundamentaalne olemist iseloomustav tõde kui näiteks energia jäävuse seadus, ja arvab, et makromaailma saladused lahenduvad läbi mikromaailma – nende kahe terviklikus ühendteoorias, mille kallal töötas juba Einstein ja mille otsingud jätkuvad tänagi (Vt. otsingutest: ‘theory of everything’ või ka seesama stringide teooria – ‘string theory’). Selle Vaatleja osas ollakse aga pahatihti mingi seletamatu “jumalahirmu” kütkes, kuid näiteks AP on isegi kooliõpikutes olemas, seega, hirm selle jt. ideede ees on pigem ajast maas olemine, kui asjalik kriitilisus AP, HP ning MV suhtes. AP-s, HP-s ja MV-s nähakse millegipärast Jumala õigustust. Ometi, nagu öeldud, need teaduse ja filosoofia piirimail olevad ideed on vastupidiselt küllalt levinud arvamusele tekkinud just seepärast, et leida võimalus seletada olemist ILMA Jumalata. Ma kardan, et sageli ei olda nende ideede (AP, HP, MV) sellest mõttest aru saadud, ja seda nende vastu materialismi positsioonilt ka võideldakse, taipamata, et need ongi Jumalata maailma äraseletamise katsed. AP, HP ja MV ideede läbi on kaasaja teadusel enesel vaja end kuidagi Jumala suhtes positsioneerida – teisiti enam teadus ei saa – ja läbi AP, HP ka MV teadus seda teha üritabki. Oma teaduslikes arusaamades oleme jõudnud sinnamaale, et ei saa enam leppida arusaamaga olemistest kui millestki iseseisvast, inimvälisest, elutust, surnust, mõttetust. Meie asine ja tormlev maailm vajab üha enam taustsüsteemi toimuvat hindamiseks. Taas ja taas jõutakse nii olemise põhiküsimusteni ja vaidlused usu ja Jumala üle on kõige sagedasemad. Samas unustatakse mõiste “usk” vähemalt kaks erinevat tähendust ja raiutakse oma tõdesid üksteisest mööda. Usu tavapärane käsitlus määratleb seda kui veendumust milleski, mis asub väljaspool inimese teadmiste sfääri, kuid milles ollakse veendunud. Selles vaates on alati olemas uskuja ja see, millesse usutakse, “usu objekt”. See usu objekt kuulub kas faktina ainelisse maailma, on teadvuse tõde või mingisugune vaimne fenomen. Usu objekt võib olla mistahes sündmus, väide või Jumal. Selline usu käsitlemine on teadvusest lähtuv ja näib, viib eksitusse nii ateiste kui kohati ka usklikke. Alguse sai selline usu käsitlus Aristotelese päevil, mil seati vastavusse ainelise maailma fakte ja teadmisi neist faktidest. Kui vastavus esineb, siis väide on tõene, kui vastavust pole on väide väär, kolmas võimalus puudub. Sfäär, mida sellise vastavusse seadmisega ei saanud kontrollida jäi uskumise küsimuseks. Käsitluse tulemuseks oli teoreetiliste teaduste sünd. Usu objektiks jäeti teadmatus. Tollest ajast teame ka, et alati polegi vaja “käega katsuda”. Kui järgida loogikat – nn. õige mõtlemise reegleid – siis võib mõistuslikult teatavate faktide olemasolust tuletada mõnede teiste faktide olemasolu tingimusel, et neid reegleid järgitakse. Sõnalise loogikaga koos ja kõrval arenes matemaatika, tekkis täpsete reeglitega keel, mis kirjeldab teadvusele ainelise olemise seoseid. Arvata, sellist teadvuslik-teaduslikku uskumist pole raske mõista – teadus on teadvuse seostatud teadmised ja hüpotees objektist ja vastavalt kogemusele või arutlusele on hüpotees kas tõene või väär. Teadus uurib ainelist maailma. Paraku, uurimisobjektist enesest aga ei tea ta suurt midagi, nii uskumatult kui see ka ei kõla. “Asi iseeneses” jääb teadusele ja ammugi tema keelele kättesaamatuks. Küll aga on teadus matemaatika vahendusel võimeline mõistma “asjade iseeneses” vahelisi suhteid. Just suhted “asjade iseeneses” vahel ongi teaduse ja sellise usu kui hüpoteesi objekt. Religioosne usk pole teadvuse hüpotees ja lähemal vaatlusel pole ka religioosse usu puhul oluline usu objekt. Teoloogia, kuigi esmapilgul väga ebamatemaatiline, teeb algusest peale seda, milleni teadus on alles viimasel ajal jõudnud – ei uuritagi Jumalat kui “objekti” vaid Jumala ja inimese vahelist suhet ja selle avaldumist. Jumal ise kui Kõiksus(-isiksus) on tunnetamatu, taas n.ö. “asi iseeneses”, teadvus ja Jumal kui objekt pole seega 1:1 vastavusse seatavad. Religioosne usk peab tunnetatavaks just inimese ja Jumala suhet ning selle suhte avaldumist, mõju, tagajärge inimeses. Ateist käsitleb Jumalat senini “objektina” ja tavaliselt lükkab “teaduslikult” Jumala kui just “objekti” olemasolu ümber – objekti ennast pole tuvastatud, järelikult uskumine selle olemasolusse on väär hüpotees. Unustatakse, et ei teadus, ei usk pole kumbki võimeline oma objekti tajuma ja nii on uskliku väide: “Ma tunnen oma suhet Jumalaga, ma kogen seda suhet, mida maksab selle kõrval ateisti mõistuslik hüpotees ja teaduslik Jumala kui objekti eitus?” teaduslikult vägagi korrektne – tõe kriteerium on (ka vaimne) praktika. Religioosne usk on pigem avatus, võime midagi enesesse vastu võtta ning selle läbi teiseneda. Sellena oleks religioosse usu olemust piisavalt õigesti mõistetud. See pole füüsikaline eksperiment või inimese teadvuse loogiline konstruktsioon vaid häälestatus vaimsele ja valmidus kogetu ja mõistetu läbi muutuda, vahetu vaimse inimese-Jumala suhte läbi teiseneda. Inimene on avatud süsteem oma füüsilisel tasemel, ta on avatud süsteem ka oma teadvuses, ta on samasugune avatud süsteem ka vaimsusele. Religioosset usku, avatust vaimsusele võib sisuliselt käsitleda usaldusena – usu sisuks on usaldus. Usalduski pole muud kui avatus, valmidus vastu võtta, kogeda, muutuda. Osutub mõttetuks tees usu ja teaduse vastanduvusest. Ainelise maailma kogemus ja teadvus on ise avatused ja eeltingimused inimese vaimsele avatusele, nende osaks on korrigeerida, mida võtta, mida jätta. Ainelise kogemine ja teadvus (ka teadusena) osutuvad vältimatuiks usu kaaslasteks, mitte selle eitusteks. Religioosne usk on avatus vaimsele ja nagu ainese kogemuse ja teadvuse mõtte puhul on religioosse usu aluseks vahetu vaimse avatuse praktika. Keha ja teadvus on korrektorid, tsensorid – ka vaimsel tasandil ei saa kõike vastu võtta. Me ju ei ahmi enesesse söögiks-joogiks kõlbmatut ega võta tõsiselt teadmisi, mis on vastuolus kogemuse ja loogikaga. Usukogemus on täpselt sama reaalne nagu kogemus füüsilises maailmas või mõne tõe teadasaamine – see on arenguline kogemus. Kuidas aga käsitleda selles kontekstis uskmatust? Vastandina avatusele on see suletus. Võib ka öelda, et usaldamatus. Suletus on tavaline inimeksistentsi kõikidel tasanditel – ollakse suletud ainelise reaalsuse faktidele, uutele teadmistele ja nende lülitamisele oma teadvusesse, ollakse eitav vaimsete väärtuste suhtes. Suletus on enesesäilitamine, kuid sageli ka ülemäärane eneseisolatsioon, paigalseis ja sellisena destruktiivsus. Tavaliselt on ülemäärane suletus ka agressiivne, tõrjuv muudatuste suhtes, mida käsitletakse sageli ründena oma status quo’le. Siiski, pole alusetu väide, et kõik usuvad. Siinses kontekstis võiks seda mõista kui inimeste loomulikku, paratamatut avatust. Paljud on aga vaimsetele väärtustele end teadlikult sulgenud, pidades neid asiste oskuste ja pragmaatiliste teadmiste kõrval väärtusetuiks. Aga tunnevad nemadki elus armastust – hoolimist ja usaldamist. Ja kogevad ilu – seda, kuidas Jumal end inimmeeles avaldab. Nemadki armastavad ja mitte vaid ei sugutada, nemadki tahavad hoolida ja olla hoolitud, vajavad usaldust ja usaldatud olemist ja mitte elada lõputuis ärides ja diilides. Nad on Jumalat tundvad inimesed, seda ise aimamata. Sest kõik eelmainitu neis pole muu kui jumalikkus. Nii on Jumal siinsamas, täna ja praegu, kohal ja äratuntav igas meist. Üks ristirahva tuntud palve kõlab nii: «Jumal, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei suuda, söakust muuta asju, mida ma muuta suudan, ja tarkust, et nendes asjades alati vahet teha!» Tõepoolest, kristlase elus on ääretult oluline oskus eristada asju, mida saame teha ja peame tegema, asjadest, mis meist ei sõltu ja mille suhtes peame endas kasvatama kannatlikku meelt. Laiemalt võttes tähendab see püüdlust jõuda selgusele oma missioonis. Püüdlust ära tunda seda, milleks oleme kristlastena ja kirikuna kutsutud, ning ka seda, milleks meid kutsutud ei ole. Jaakobuse kirja salmid manitsevad kristlasi olema kannatlikud Issandat oodates. Olema kannatlikud nagu põllumehed põlluvilja valmimist oodates, sest see on Jumala, mitte inimeste kätes. Kristus ise tuleb aegade lõpul oma kirkuses ja väes ning mõistab maailma üle kohut, kogudes oma aitadesse saagi, mis Tema põldudel kasvama on läinud ja vilja kandnud. Lõikus ja saagi hindamine on Jumala töö, inimene on sellest vabastatud. Jeesus on Matteuse evangeeliumis rääkinud tähendamissõna nisust ja raiheinast. Inimene ei tohi oma kannatamatuses minna viljapõllule ja hakata umbrohtu kitkuma. Inimese silm on tönts ja käsi kohmetu ning nii võib juhtuda, et ta kitkub koos raiheinaga välja ka nisu. Tuleb olla kannatlik ja lasta viljal kasvada Jumala põldudel, olenemata sellest, et inimene arvab tundvat, mis on nisu ja mis mitte. Kristliku kogudusena lõikame sageli eneselegi aru andmata. Vana ühtse kristlaskonna hääbumine ja elu vähemusena maailmas, mis ei taha enam tunda Kristust ja kirikut, naelutab meie pilgu tulemustele. Kuulutustöö viljad on enamasti kehvakesed ja sellele keskendudes on kerge muutuda pessimistlikuks ja kibestunuks. Eriti päevakajaline on see nüüd, kalendriaasta lõpul, kui kogudustes loetakse liikmeid, vaetakse aasta töö tulemusi ja võrreldakse sellest lähtuvalt kogudusi omavahel. Edukas kogudus on teadagi milline: suur, aktiivne ja rikas. Selliseid kogudusi on aga Eestimaalt väga raske leida, rääkimata sellest, et neid on raske leida ka Uuest Testamendist. Silmnähtava edasimineku puudumine või lausa tagasiminek arvudes tekitab ebaedu tunde. Olla ebaedukas edukust kummardavas maailmas on paras katsumus igaühele, kes vähegi kaasaegselt mõtleb. Aga see on rikutud mõtlemine, kantud nendest mõttemudelitest, mida surub meile peale edukust taotlev ja tulemustele suunatud maailm. Milline võib olla Jumala hinnang kristlikele kogudustele? Kas võib Tema silmis leida tunnustust näiteks kogudus, kus pikaajaline kuulutustöö on kasvatanud vaid mõne tubli kristlase? Küllap saame kord vastused ka nendele küsimustele, seniks aga olgem pika meelega ja hoidugem lõikamast – Issanda tulemiseni. Oodata pika meelega ei tähenda aga passiivset ootamist. Kristlase võrdlus põllumehega annab aimdust sellest, millisele tööle meid kristlastena on kutsutud. Meie ülesanne ei ole tegeleda lõikuse ehk resultaatidega, vaid külvamise ehk kristliku kuulutuse ja tunnistusega. Siinkohal on paslik meenutada Jeesuse tähendamissõna külvajast. Külvaja läheb väljale ja külvab seemet igale poole: seda langeb tee äärde kõvale maale ja ohakate sekka, kus see ei lähe kasvama või kängub kiiresti, aga seemet langeb ka heasse mulda, kus see idaneb ja läheb kasvama. See on tabav võrdpilt apostellikust kuulutusest ja tähendab jumalasõna levitamist kõikjale ning sellel on vähe pistmist ainuüksi edukuse taotlusega. Kuulutustöös peame olema valmis selleks, et suur osa vastustest võivad olla negatiivsed ja vaenulikudki. Ei ole nii, et kui oleme hästi külvanud, on saak ilmtingimata hea. Lõikus on alati seotud üllatustega ja ei saa luua otsest seost külvi ja lõikuse vahel. Seda tõde mõistab põllumees hästi ja sellepärast ta ongi kannatlik ootaja. Põllumehe amet ja kristlase amet on mõlemad käesoleval ajal ebapopulaarsed. Varugem siis kannatlikkust, sest Jumala loomiskord kehtib ikka veel kindlana, vaatamata sellele, kas see on popp või mitte. Kristlasena oleme kutsutud järgima oma missiooni: tegema jumalariigi külvitööd ja ootama kannatlikkusega lõikuseaega Issanda tulles. Oleme kutsutud kasvatama endas pikka meelt, mis aitab üle elada nii edu kui ebaedu aegu. Oleme kutsutud kinnitama üksteise südameid, et suudaksime elada julgelt, kontrastse ja tunnistava kogudusena, mis kannab teistsuguseid väärtushinnanguid kui raha, edukust ja isiklikku heaolu taotlev maailm. Kas pole selline kutsumus vabastav! Vabastav olemaks julgelt omamoodi kogudusena, kes ei taotle kompromissi valitseva mentaliteediga iga hinna eest ja igas küsimuses. Kogudusena, kes jagab lahkelt rõõmusõnumit Lunastaja tulekust siia maailma ja kelle osadusest kiirgab killuke selle lunastuse valgust. Ka nüüd – ja eriti nüüd, alanud advendiajal.			OSCAR-2019
1.2. Kodukord on avalikustatud lasteasutuse veebilehel ja on lasteasutuses paberkandjal tutvumiseks kättesaadav direktori kabinetis. 1.4. Kodukord on lastele, lapsevanematele ja eestkostjale (edaspidi vanem) ning lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik. 2.1. Kohtla-Järve Lasteaed Punamütsike eeldab lapsevanemalt usaldust lasteaia ja rühma töötajate vastu, mis tagab lastele rahulikku kohanemise ja turvatunde lasteaias. 2.6. Laste sünnipäevade tähistamise lepivad rühma lapsevanemad ja õpetajad omavahel kokku. Tuua lasteaeda on lubatud komme ja küpsiseid. 3.1. Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: 3.2. Lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel. 3.3. Lapsed viibivad päeva jooksul õues vastavalt kehtivale Sotsiaalministri määrusele �Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale� . 2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nendetingimuste kujunemisele; 3.7. Lapse arengu ja käitumisega seotud probleemide korral on lapsevanem kohustatud tegema koostööd lasteaiaga, et tagada lapsele vajalik abi ning teistele rühma lastele ja õpetajatele turvaline arengu- ja töökeskkond. 3.8. Lastele parema arengukeskkonna loomisel ning rühma ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel teevad vanemad rühma õpetajatega koostööd. 4.5. Vanemal on õigus tuua laps lasteaeda ja viia lasteaiast ära talle sobival ajal, kuid arvestades seejuures lasteaia päevakavaga. 4.6. Lapse esmakordsel lasteaeda toomisel tuleks arvestada, et laps vajab lastekollektiivis kohanemiseks aega, mis lapse individuaalsust arvestades on soovitavalt kuni 1 nädal. Kohanemisperioodil tuleb vanem lapsele järele rühmaõpetajaga kokkulepitud ajal. 4.7. Hommikusöök on ajavahemikul 8.00 - 9.00. Hiljem ei ole rühmas lubatud toidujääke hoida (va vitamiinipausi vahepala). 4.9. Kui laps tuleb lasteaeda peale 9.00, tuleb sellest kindlasti teatada 9.00-ks, et laps saaks sel päeval lõunasööki ja oodet. Kokkuleppel vanemaga võib vanem teada anda ka ainult puudumistest ja vastasel juhul pannakse laps alati sööjate nimekirja. 4.10.Lapsele järele tulles teavitada kindlasti õpetajat lapse lahkumisest. Laps ei tohi lahkuda laseaiast üksinda. 4.11.Kui lapsele tuleb järele keegi teine peale lapsevanema, tuleb sellest eelnevalt teavitada õpetajat. Erikordadel kirjalikel kokkuleppel mõlema lapsevanema ja rühmaõpetajate vahel lapse viib lasteaiast vanemõde/vend kui mitte noorem kui 14 aastat. 4.12.Kui kell 18.00 ei ole lapsele keegi järele tulnud, otsib õpetaja kõigepealt kontakti lapse vanematega või vanema määratud kontaktisikuga ning teavitab olukorrast direktorit. Kui vanemaga ühenduse võtmine ebaõnnestub või vanem ei tule lapsele järele, teavitab rühma töötaja politseid lasteaeda jäetud lapsest ning järgnevalt toimitakse politsei korralduste järgi. 4.13.Laste turvalisuse tagamiseks on lapsevanem kohustatud lasteaia õealal jalgvärava sulgema nii lasteaeda last tuues kui õhtusel ajal last koju viies. 5.2. Et ära hoida riiete kadumist ja vahetusse minemist on soovitav riietele kirjutada sisse lapse nimi. 5.3. Lapsel on lasteaias kaasas isikliku hügieeni vahendid (kamm, taskurätid, vajadusel mähkmed), vahetusjalatsid ning vajadusel vahetuspesu ja/või magamisriided, õuemineku riided, toariided. Kui vanem lubab lapsel tänava riietusega õue mängima minna, peavad lapsel olema kaasas vahetuskindad kojuminekuks. 5.4. Liikumistunnis kasutatakse võimlemisriideid, mille kohta annavad teavet rühma õpetajad või liikumisõpetaja. 6.1. Vanem informeerib lasteasutuse tervishoiutöötajat kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel personal kohandab võimaluse korral päevakava, kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust. 6.2. Lasteasutusse ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist. 6.3. Lapse haigusest teatamine on soovitav nakkushaiguste puhul kas rühmaõpetajale, tervishoiutöötajale telefonil 55651423 või juhtkonnale telefonil 3371770. 6.5. Õpetajal on õigus mitte vastu võtta last, kellel on silmnähtavad haiguse tunnused (lööve, palavik, silmapõletik, tugev nohu, köha jms.) või keda lapsevanem ei luba õue. Vastasel juhul on nakatumisoht kõigil, kes haige lapsega kokku puutuvad. 6.6. Rühma õpetaja jälgib lapse terviseseisundit lasteaeda vastuvõtul ja seal viibimise ajal ning teavitab lapse tervise- või käitumishäiretest lapsevanemat ja vajadusel tervishoiutöötajat. 6.7. Lasteasutuses ei anta lapsele ravimeid. Kui lapsel esineb raskeid kroonilisi haigusi, mis võivad vajada õpetaja eritähelepanu (langetõbi, diabeet, allergia jms), sellest kindlasti lasteaeda kirjalikult teavitada. Kui arst on lapse kroonilise terviserikke korral määranud lapsele ravimite manustamise, võib erandjuhul (nt suhkruhaigus) lasteasutuses anda ravimeid arsti määratud annuses üksnes vanema vastutusel ja kokkuleppel lasteasutuse tervishoiutöötajaga või direktori määratud lasteasutuse pedagoogiga. Sellisel juhul vastutab oma lapse tervise eest ikkagi lapsevanem ning lapsevanem peab informeerima õpetajaid vajalikust käitumisest lapse haigusest tingitud tervisehädade korral. Vanem ei too ohtlikus seisundis last lasteaeda. 7.1. Lasteaiatasu koosneb osalustasust ja toidurahast. Arved lapse toiduraha ja osalustasu maksmiseks saab lapsevanem tema poolt määratud meilile ning maksab hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks linnavalitsuse pangakontole. Lasteaial on vajadusel õigus nõuda vanemalt maksmist tõendavat dokumenti. 7.2. Lasteaiatasu ühe kuu võlgnevuse korral esitab lasteasutus lapsevanemale vastavasisulise kirjaliku teate andes tasumiseks uue tähtaja. Kui vanem ei ole nimetatud tähtajaks võlga tasunud, on lasteaial õigus laps nimekirjast kustutada. 8.2. Lapsevanem teavitab rühma õpetajaid lapse toitumisharjumustest ja toob tervishoiutöötajale arstitõendi toiduallergiate kohta. 8.4. Võimalusel arvestab toitlustaja lapse tervisest tulenevate erisustega toitlustamisel, kuid kui see ei ole võimalik, saab vanem ise mõne toidu või toiduaine asendada kodust tooduga. 9.1. Lasteasutuse töötajad loovad lasteasutuses füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna, mis on ohutu, turvaline ja pakub lastele erinevaid mängu-, õpi- ja loovtegevuse ning kehalise aktiivsuse edendamise võimalusi. 9.2. Lastele on seatud hoonest või territooriumilt väljaliikumise piirangud. Laps võib hoonest ja territooriumilt lahkuda koos lasteasutuse töötajaga lasteasutuse direktori loal või lahkuda koos vanemaga või vanema poolt eelnevalt määratud isikuga. 9.3. Laste lahkumine lasteasutuse ruumidest ja territooriumilt lasteasutuse töötaja teadmata ning võõraste isikuteomavoliline pääs lasteasutuseruumidesse on keelatud. 9.5. Vanemad, lasteasutuse töötajad ja lapsed sulgevad enda järel väravad, et tagada laste turvalisus. 9.6. Lasteasutuse õueala on motoriseeritud liiklusvahenditele suletud, va lasteasutust teenindavad transpordivahendid ja töötajate autod, kellel on vastav luba direktorilt. 9.7. Lapsel on lubatud lasteaeda kaasa tuua oma mänguasju vastavalt rühmas kokkulepitud reeglitele. Rühma töötaja ei vastuta kodust kaasa toodud mänguasja, sh jälgratta, kelgu kadumise või purunemise eest. 9.8. Lapsed, vanemad ja lasteasutuse töötajad on kohustatud viivitamatult teavitama rühma töötajat või lasteasutuse direktorit, õppealajuhatajat, tervishoiutöötajat laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavatest olukordadest. 9.9. Laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade lahendamine ja meetmete rakendamine toimub lasteasutuse juhtkonna poolt vastavalt hädaolukorra lahendamise plaanile. 9.10.Kui laste õues oleku ajal on ühel rühma töötajal põhjendatud vajadus minna osade lastega tuppa, peab teine (rühma) töötaja tagama ülejäänud rühma laste turvalisuse õuealal.			OSCAR-2019
Viimased neli-viis nädalat on olnud töised, kuid kahjuks mitte õmblemisrindel. Mu vend tuli puhkuse ajaks Pärnusse maja renoveerima ja mina olin tal abiks. Enamasti käisin tolmuimeja ja harja-kühvliga ta järel ehitusprahti koristamas, hiljem aitasin laudu seina lüüa ja värvida maja uut fassaadi. Seetõttu pole ma korallikleiti õmmelda jõudnud. Venna puhkuse lõpuks saime pool majast valmis ja selle tähistamiseks tegin oma kõige lemmikumat - marja-halvaatorti. Naljakas on see, et ma olen väga halb kodukokk. Ma küll oskan teha tavapäraseid asju, aga niipea kui ma püüan katsetada midagi uut, kukub see kehvasti välja. Ei aita ka kolmandat või neljandat korda katsetamine. Tahan, mis ma tahan, aga ei ole mina loodud toiduga toimetama. Siiski, see marja-halvaatort on tõesti ainus söök, mis mul superhästi välja tuleb. Selleks pidin ma ka vähemalt viis korda käkki kokku keerama, enne kui midagi söödavat välja kujunema hakkas. Kusjuures, mulle absoluutselt halvaa ei maitse, aga selle tordi sisse sobib see ideaalselt. Ausõna, see on parim tort, mis ma iial söönud olen. Ja kui mina, saamatu nagu ma olen, sellega hakkama saan, saavad kõik teised ka. Esmalt purustada küpsised. Köögikombainiga on vast kõige lihtsam aga mina tegin seda tavalise pudrunuiaga, sest mul pole moodsat köögitehnikat. Sulatada või ja segada küpsisepuruga ühtlaseks massiks. Suruda ühtlaselt see mass lahtikäiva koogivormi põhja. Enne võiks ka küpsetuspaberi alla panna. Tõsta vorm külmkappi, kus see taheneb. Vahustada vahukoor suhkruga. Segada juurde kohupiimad ja murendatud halvaa. Zelatiin/agartiin valmistada tavalise rutiini järgi (pakil peaks valmistamisjuhend märgitud olema). Mina ootan, kuni see natuke jahtub ja siis segan vahukoore-kohupiimakreemi segu hulka, et agartiinist tükke ei moodustuks. Valan umbes poole segust põhjale ja uhan mustikaid-vaarikaid-punaseid-musti-valgeid sõstraid peale. Siis valan ülejäänud segu ja jätan külmkappi 4-5 tunniks (parem üleööks) seisma. Mis puudutab nüüd kleidi õmblemist, siis ma ei tea, millal ma sellega töö kõrvalt tegeleda saan. Pealegi, ehituse käigus vigastasin oma paremat kätt (mis tegelikult on mul aastaid tagasi samuti korra trauma üle elanud) ja mul on viimased kaks nädalat iga päev käsi valutanud. Vähegi kätt pingutavamaid töid on valus teha, sest valu liigub randmest nii küünarnukki kui ka sõrmedesse. Ei ole veel arstile jõudnud, sest maja oli tarvis enne ära värvida. Niisiis värvisin läbi valu, sest see oli oluline valmis saada aga kleit nii oluline pole. Jätan selle tahaplaanile ja püüan käele natuke puhkust anda. (Praegu on isegi valus kirjutada...) Ma pole oma korallikleiti tükk aega saanud teha, sest õmblesin Kunstituru jaoks hoolega plisseerseelikuid. Nüüd katsun kleidiga edasi minna. Mulle tundub, et selle kleidi suurimaks raskuseks on ülemise osa välja mõtlemine. Seelikuosa sai mul juba ammu valmis. Kehaosa lõikeline lahendus jäi küsimärgi alla. Endale õmblemisel ma püüan alati katsetada tehnikate ja lõigetega, mida ma varem proovinud ei ole ja nii mõtlesin selle kleidi puhul jätta selg avatuks. Kuna mul on kangast vähe, siis otsustasin, et selg jääb ikkagi lahti maksku mis maksab. Pealegi, oleks see esimene säärane kleit minu garderoobis. Konstrueerisin kiirelt esimese lõike ja järgmisena teen esimese mulaazi, et parandada ettetulevad konstruktsiooni vead. Reedel 11. juulil toimub Steineri aias taaskord Kunstiturg. Iga turg on erineva teemaga ning sellenädalase turu peateemaks on moe- ja tekstiilikunst. Mu käsitöölisest tuttav kutsus mind ka osalema ning olgugi, et minu viimane turu/laada kogemus jääb mitme aasta taha, otsustasin kaasa lüüa. Kuna ma loon igat eset alati konkreetse tellimusena, ei olnud mul kaupa, mida laadale müügile panna. Sestap sündis kiirelt otsus õmmelda spetsiaalselt laada jaoks plisseerseelikuid, mille järgi ma isegi viimasel ajal "hull" olen olnud. Oma töödes lähtun alati motost: teen ainult seda, mida meeldiks mulle endalegi kanda. Ja kui teile meeldib see, mis te pildilt näete, siis teate kust mind leida. Peale minu on seal loomulikult veel teisigi disainereid ning käsitöölisi oma moekaubaga väljas. Mina ootan juba põnevusega! Viimasel ajal olen ikka tegelenud kooliasjadega ja natuke õmmelnud ka. Nii oma korallikleiti kui ka muid asju, millest teen pikemalt juttu veidi hiljem. Praegu on koolitöödega ühel pool ja saan hakata oma "to-do" listi jälle ette võtma, mis on väga pikk ning kust ma peaksin välja vaatama viimase aja lemmikumad projektid ja need ruttu ära tegema enne kui mul vaimustus üle läheb. Ma lihtsalt olengi selline, et vaimustun kergelt ja sama kiiresti läheb vaimustus ka üle. Aga on üks asi, millest olen juba pikemat aega vaimustuses olnud. Vanaaegsest tallalauaga treadle'st. Kuna ma ei tea kuidas eesti keeles neid nimetatakse siis kasutan inglisekeelset väljendit "treadle". Kui keegi nii tark on, et teab kuidas sellise õmblusmasina eestikeelne nimetus on, siis olete lahked kommenteerima. Mul on kodus kolm õmblusmasinat, kõik elektrilised. Kusjuures, kõige kallim neist - Pfaff Quilt Expression 4.0 on mind pidevalt alt vedanud. Ma ei hakka üldse rääkimagi, ajab kohe vihale. Igatahes, siis kui tuhande-eurone masin esimest korda pirtsutama hakkas, tekkiski igatsus vana hea vanaraua järgi. Olen neid nüüd paar aastat osta.ee-s vaadanud ja unistanud aga osta ei tihka, sest mul on niigi kodu juba tööks vajalikke masinaid ja kangaid täis. Lihtsalt ei ole enam ruumi. Ma ei tea kuidas teiste masinatega on aga õmblusmasinate puhul kehtib reegel, et mida vanem seda parem. Seda alates hetkest kui õmblusmasinates hakati kasutama plastikut. Esimesest plastikõmblusmasinast sai alguse õmblusmasinate allakäik mille tipp minu kogemuse järgi on Pfaffi viimane mudel, mida ma oma õnnetuseks oman. Pfaff oli kunagi prestiižikas õmblusmasinate tootja, kuid enam mitte. Vanaaegsete õmblusmasinate eelis on see, et need on tehtud rauast ja vajavad minimaalset hooldust. Pealegi õmblevad nad läbi igast materjalist ja ei vaja funktsioneerimiseks elektrit. Väga kasulik omadus apokalüpsise üle elamiseks. Okei, viimane oli nali aga siiski, kui elekter ära läheb saab mõnusasti jalaga edasi sõtkuda. :) Lugejad, kas keegi teist omab taolist õmblusmasinat? Kui jah, siis kas ja kui tihti te seda kasutate? Olen näinud südant pahaks ajavaid pilte, kus õmblusmasina lauast on tehtud mõttetu interjööri element. Kunagi ma ühe igatahes ostan. Siis jääb üle vaid transpordi probleem. Need kaaluvad kindlasti korralikult. Aga mõelgem korraks, kui mõni selline on juba 100-aastat töötanud, töötab see järgmised sada veel. Imeline ju!			OSCAR-2019
Ma olen terve see poolteist aastat vaevanud ennast küsimusega: miks alles nüüd?. Miks ei võinud ma kohata seda inimest mitmeid aastaid varem? Mis siis teoksil…täna sain tööl enda peale kurjaks: mismõttes ei viitsi endaga midagi ette võtta?!!!. Kilod muudkui kogunevad, mitte mingit “must-walk”-varianti ei ole (noh, kodumail ma käisin ikka vähemalt jalgsi tööle ja koju, mist tähendas igal hommikul korralikku tempokat kõndi, olenevalt ilmastikust 10-15 minutit. Headel juhtudel lisandus tracki ka lasteaeda põikamine, mis kokku tegi juba pooletunnise walkingu. 🙂 Aga siin – töö ja kodu ja lasteaia vahet kulgen ainult autoga ja pood on ka pmst ukse kõrval. Seega “kohustuslikku” kõndimist polegi. Seega nagu öeldud vihastasin enda peale ja ütesin endale, mismõttes ei taha, ei saa… vot kõikide irvhammaste kiuste ikka saan küll….. (nooh meil on siin ju “aasta kõhnuja”, kes pärast kaalukaotust leiab, et tal on õigus kõiki teise kommenteerida ja siis on meil veel mõttetu kohuke, kes lihtsalt on niisama ilus…missiis, et ajusid pole temale jagunud.. 😀 ) VOt ja nii ma käimiskeppidelt jälle tolmu maha pühkisin ja panin minema ….. Tempo on täpselt samal tasemel, mis novembris lõpetades… kuigi kindlasti on vahepeal selle pea kolme kuuga mõnigi kilo lisandunud. Huvitav iseenesest. Noh, vudisin üsna tavapärase trajektoori…4,28 km 42 minutiga.. Vaatab, msi jalad homme ütlevad. Algul tundus, et õues ikka on talv ja äkki sellise “poolpidusena” ei ole see kõndimine hea mõte… aga mõne aja pärast hakkas nii mõnusalt soe, et õues oleks nagu plusskraadid olnud. 😀 Käies hakkasid silma ka mõned asjaolud, mida tahaks natuke kommenteerida…. Kas keegi oskab kommenteerida kaua Eestis n.ö. jõulutulesid õues puudel hoitakse? Ma olen koguaeg nagu mõelnud, et hirmus tähtis on kõik see jõulumöll kolmekuningapäeval ära koristada, sest rahvatarkused ähvardavad tuhande hädaga (ilmselge liialdus, aga mu meelest käsitöölisena võin ma öelda ,et rahavatarkused/-kalender on saatanast, sest lõngaga võib ikka väga harva üldse midagi teha ) ja ma olin veendunud, et ka siin kehtib sama teema… Või kehtib see ainult neile vidinatele, mis siseruumides on? Igatahes oma üllatuseks nägin ma “valgekraede” külas õuedes mitmeid tuledega ehitud puid…ikka veel. Njah… Võib olla nad ikka ei ole nii “usklikud” siis. Hmmmm. Igatahes tunnistan teile üles, et oma kuuse koristasin ka alles möödunud pühapäeval ära… ma lihtsalt ei raatsinud teda varem retsima hakata ,sest ta ei pildunud isegi okkaid maha… Tühja sest vanarahvast…. nende kalendri kohaselt peaks aasta jooksul ikka üsna palju punast veini ka jooma, aga ma nagu põhimõtteliselt joon ainult väga-väga olude sunnil punast veini (loe: näiteks miskil ametlikul koosviibimisel kui muud lihtsalt nagu polegi valida…. ) Õnneks ei ole neid juhuseid mu elus väga palju ette tulnud, seega võingi öelda, et ma ei joo punast veini. PUNKT. Seega ma olen pmst terve elu vanarahva tarkuste vastu patustanud. Aga tulles tagasi jõuluvidinate juurde, siis minul isiklikult on elektriküünlad ka veel tubades üleval ja kasutuses, sest mulle meeldib. 🙂 Järgmiseks teemaks tahtsin mainida natuke sellist toredat värki nagu paleo.. Ma ei teagi täpselt öelda, kust pagana kaudu ma sinna sattusin, aga nüüd arvan, et parem kui poleks sattunud. Lugedes seda infot, leian et nälgimine oleks ka lihtsam ilmselt. No ma ei kujuta küll ette, et mismoodi ma viskan toidunimekirjast välja KÕIK teraviljatooted??? Kamoonnn!!!!! Ja piimatooted?????!!! Kõrvalharuna tuleb mul siis näiteks “küljeluu” ja lapsed ka välja visata!!!! Täiesti absurd… Fakt on, et thanks, but no thanks! Ma arvan, et ma ei oskaks ainult juurvilja ja liha peal hakkama saada… meie esivanemad on aegade algusest söönud leiba… ise küpsetanud ja söönud (täitsa teravili, nimeks rukis), ja kartul….. No kuulge… Võib olla on idee hoopis selles, et omaküpsetatud leib on ok, aga poest ostetud on mõttetut lisasaasta täis? Ma saan aru, et poolfabrikaadid, ja valmistoidud on puhas kräpp. Sinna topitakse ikka kõike saasta sisse, mida kannatab ära peita ja mis ei kisenda ning ei reeda ennast… Siis piimatooted.. tarbi mahetooteid… ära tarbi pastöriseeritud tooteid… Kuulge, kust pagan ma seda mahepiima peaks siin võtma… noh hea küll, võib olla siin maapiirkonnas hea otsimise korral leiaks kusagilt (ma ei hakka üldse spekuleerima selle hinna teemal kui see asub kusagil kilomeetreid eemal jne). Aga miks üldse kirjutada, et ärge tarbige pastöriseeritud piimatooteid kui piim on igas mõttes nagunii OUT? Kummaline. Ja jällegi, aegade algusest peale on esivanemad tarbinud piima, rasvast, pastöriseerimata ja koos laktoosi ja muu sinna piima juurde kuuluvaga ja ikkagi olid nad palju tervemad… Nii et kokkuvõttes on viga hoopis toidu liigses töötlemises ja sodi peitmises toodetesse…. Ja tänu tootjate ahnusele tuleb meil lihtsalt metsa marjamaale ja küttimise ning koriluse juurde tagasi kolida. Normaalne… Ma hakkan siis minema, aga läpaka võtan kaasa. 😀 😀 😀 😀 Aga homme on reede ja kuna ma täna meie “kõige populaarsema” tibiga tööalaselt suhtlesin, saan homme hommikul esimese asjana kindlasti verbaalselt lõuga…. Aitäh, aitäh… Kui te vaid kujutaksite ette kui KÕRINI mul on teatud kaastöötajatest!!!! Ise ei oska olla ja teistel ka olla ei lase. Eks ma siis kasutan irdumiseks kõrvaklappe… 🙂 Vähemalt on hea teada, et on reede ja nädalalõpul saan ma kõigist neist eemale. 🙂 P.s. et teile nüüd valet muljet ei jääks, siis lisan, et ega ma seda paleo-juttu nüüd täitsa “e-duurist puukuuri” ei peagi…enamus sellest on üsna õige, lihtsalt mina ei suuda oma pere toidulauda ilma teraviljatoodete ja piimata ettekujutada. This entry was posted on 24. jaan. 2013, in Minu peas... and tagged argipäevane, huvitavaid tähelepanekuid, Minu peas..., tööinimese rõõmud, tujud. 7 kommentaari …neetud kohalikud teevad loomkatseid inimestega töö juures …või vähemalt mulle tundub nii.. Kuidas muidu seletada, et tööruumis on permanentselt 17 pluss-kraadi ja iga väiksemgi kanga liigutamine tekitab vastikult külma õhuliikumise… Juba mõnda aega olen üritanud meenutada, et kas eelmisel talvel oli ka nii külm…ja siis pika ajugümnastika peale meenub, et ma olin pisikeste kõrvalepõigetega peaaegu kevadeni permanentselt haigena kodus. Nii et kust pagan ma peaksingi teadma, mis eelmisel talvel oli. Juuni alguseks oli igatahes juba inimlikult soojad tööruumid. 😀 Aga kõige selle toreda külmetamsie tulemusena on mul nüüd arvatavalt tore ja vahva nohu..pea on vatist ja silmad koos laubaga valutavad üksmeelselt…. Päris ausalt öeldes lootsin täna koju tulles, et ehk on juba palavikupojakene ka, aga võta näpust. Noh eks ma siis lähen homme jälle. Jajaa loomulikult võib ju öelda, et pane rohkem riideid selga… aga see pole mingi töö tegemine kui ma olen kurgumulguni sissemässitud ja ei saa end vabalt liigutada. PUNKT. MA tegin just avastuse, et 21. veebruar on minu maailmas täitsa kahekordselt oluline päev. Jaaa, ma tean küll ,et täna on ALLES 21 jaanuar, aga mida varem (ma oma mälu värskendan), seda parem. 😀 Nimelt avastasin ma just kaks sekundit tagasi, et mu blogi-pojake on alguse saanud 21. veebruaril 2009…. Ja kaks aastat hiljem “lõin labida maasse” siinsel tööpõllul…ehk et 21.02.2011 oli minu esimene tööpäev FM OY-s 🙂 Ja kui ma nüüd natukene oma nõialuuda vibutan, siis kõigi eelduste kohaselt võiks ju sel aastal samal kuupäeval ka midagi juhtuda…. 🙂 Ikkagi 2 aastat viimasest “juhtumisest” 🙂 Tööl püüdsin täna ignorantne olla… (oujee, mis tuletab mulle meelde, et mp3-mängija tuleb laadima panna…jeever, kus see juhe võiks olla :O ??? ) Natuke prooviti segada, aga päeva lõpupoole paistis kõigile selge olevat, et mul pole vastuvõttu. Loodetavasti homme saavad kohe hommikust aru. 🙂 Eile õhtul muide õppisin aktiivselt mohääri harutamist – kui asjale mõistlikutl läheneda, on täiesti võimalik. Mohäär ei olegi niiii hirmuäratav enam. 😀 Edit: 5 minutit hiljem…ma tean ,et ma nägin seda juhet alles paar päeva tagasi…. leitud “käsikaudu” 😀 This entry was posted on 21. jaan. 2013, in Minu peas... and tagged argipäevane, huvitavaid tähelepanekuid, Minu peas..., tööinimese rõõmud. 2 kommentaari Et kui mu lähedased vaid teaksid kuidas teatud määral ärritus, närvilisus mulle mõjub…. 😀 Ma ise olen igatahes juba!!! selgusele jõudnud. Täna sain asjale jälle kinnituse…. Nimelt ei ole tervislik MustriMaailmas ringi tuiata… isegi mitte hommikukohvi kõrvale, sest sellest hommikukohvist võib täiesti hoomamatult saada jäätunud pärastlõunakohvi. 😀 Linke avades saavad nutikamad isendid loomulikult aru, miks see kõik mind ärritab. 😀 Esimese lingi all viskasin kaks raamatut korvi ja klikkasin lihtsalt lehe kinni. 😀 Noh nii moe pärast… 😀 Eelmine kord kui ärritus sellise mõju põhjustas, juhtus neljapäeval pärast “Bomoga” vestlemist…. Lihtsalt nii lootusetult ajuvaba, et ma ei suutnud masina taga istuda enam, hakkasin hoopis oma masina lähiümbrust koristama. 😀 Kogu loo juures on üks “AGA”. Kui ärritus on nõks üle “selle” piiri, istun ja vegeteerin ning tulemus on suur ja ümmargune NULL. Seega, teiste poolt seda nippi ilmselt tahtlikult kasutada ei õnnestu….vist… 🙂 Kogu masendava teadmise lõpetuseks tuleb konstanteerida fakti, et “ühel ilusal päeval” ostan ma nagunii omale mõne raamatu ….. jälle. 😀 Vahepeal peaks lihtsalt tekitama tulemusi, mille eest oleks põhjust end raamatuga premeerida. 🙂 Eelnevast lausest järeldusi tehes, võib nüüd selle postituse siis soovi korral vahele jätta.. 🙂 Mitte paha pärast, ma lihtsalt üritan teie kallist aega säästa – seda pole mu meelest mitte kellelgi ülearu. 🙂 Mulle ei meeldi inimesed, kes näevadki kõike ainult ja ainult oma mätta otsast ning enamus ülejäänud persoonidest ja nende tegemisedki on täpselt sama tühised kui tühjad õllepurgid… Viimasel ajal tabab mind üha sagedamini soov olla ja elada kusagil mujal (eemal rahvuskaaslastest)…… Jälle, ütlete te! 😀 Loomulikult, sest mu jõulu-/aastavahetuse-puhkus (olgem ausad, see oli ikka sigalühike kaaaa 😦 ) on ju jälle läbi. Ning läheb veidi aega kui mu teatavate ilmingute vastu võidelda suutev immuunsüsteem endisel võimsusel tööle hakkab. “Naabrist parem @ Luopioinen” on ka uue aasta saabumisega jälle tuure kogunud… Ühes korteris elavad, ühes kohas täpselt sama tööaega omavad persoonid käivad iga jumala päev mõlemad oma autodega tööle. Kohalikud on juba esimese nädala jooksul mu “küljeluule” suutnud asja kohta ülekuulamise korraldada. 😀 Naljanumber…. Aga et reel püsida, hakkame ilmselt varsti sama stiili harrastama…. sest ei saa ju alla jääda. 😀 😀 😀 😀 😀 Lisaks selgus täna, et teine korterikaaslane tuleb uuel ringil ka värskelt ostetud masinaga tagasi… (Ford ei ole auto….tsitaat ta oma suust, aga paraku see talle nüüd hangitud ongi). Tööl juhtub ka… noh ,nagu ikka…..uuel aastal uue hooga…. Ja järjekordselt pean tunnistama…tegelikutl ma olen väsinud sellest… Lihtsalt keeruline kui selleks, et “pop ja noortepärane” olla, peab kellegagi tül norima.. Pool sajandit eluiga ei anna ikka mingeid garantiisid…või on “tarkvara” väga-väga aegunud juba ja ei funka enam piisaval tasemel. Nojah ja kuna noritav jooksis kitule ja mitte üksikisiku peale vaid “virolaste” peale, siis teadagi, jäeti nüüd mulje (vähemalt mulle), et ma olen millegi eest vastutav. PIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIKKKKKKKSs Ühesõnaga, pärast kitumist tuli “Bomo” minu masina ette ja pidas loengu teemal: Homme saate igaüks oma “mured” ainuisikuliselt ära rääkida. Nii et tehke ettevalmistused. Daahhh OK ma olin siis järgmisel päeval esimene “kutsealune” Marssisin “Bomo” juurde tema kutse peale ja küsisin, et mida ma tema arust sellest eilsest asjast peaks teadma kui kogu kammajaa toimus teiselpool ust ja ma istusin masinas ning tegin tööd…. Vahtis mind hetkeks nagu vasikas uut aiaväravat… Ahah..nojah…aga et see asi on ju juba varem siin alguse saanud … Loomulikult… Ok pidas oma “mäejutluse” maha ja ma võtsin ka sõna…. Et kui inimene lihtsalt (ainukesena kogu ~40-pealises kollektiivis muide) hüüab kaastöötajatele välja tuusikuid suguelunditesse, siis kas tema meelest on see nagu üleüldse normaalne w? …Sain teada, et meil on väga erinevate sotsiaalsete oskustega inimesed tööl….et samas mõni ei räägi üldse midagi ja ega see ka parem pole… MÖHHH?????!!!! Et pigem ropenda ja sõimle, peaasi, et midagigi räägid??? 😀 😀 😀 😀 😀 Ütlesin ausalt ära, et enda seisukohast, mina selliseid asju ei andesta, eriti kui põhjust nagu polegi või on see pigem lapsikult, lollakalt naeruväärne… Lisaks kõigele pole mul kombeks sellisele tasemele küll laskuda, et samaga vastata… Mis ilmselgelt ei tähenda, et ma parem inimene oleks, eksole… Edaspidi saadan ka “Bomo” möödaminnes V** ..noh kui tuleb selline tuju ja parasjagu sobiv hetk. :S Järgmiseks suundus teema sinnakanti, et see asi tuleb kuidagi “kontrolli alla” saada enne kui sellest mingi suurem jama tuleb… Esteks mainisin, et mul on savi…ma võin täiesti vabalt kõrvaklappide taga veeta omad päevad ja kõike ignoorida..ihan sama….. See ei pidavat sobima…. Seletas ja seletas…seni kui mul tekkis tunne, et ta eeldab minult selle “lasteaia” ohjes pidamist… Küsisin, et mis ta eeldabki, et ma hakkan “korda pidama” …sain jälle eitava vastuse… Ühesõnaga, ma eriti ei saanudki midagi aru. 😀 (peaks vist keeleõpikud ja sõnaraamatu jälle välja otsima 😀 ) Järgmiseks küsisin, et kuidas ta kujutab ette oma asjade arutamist kahe teise persooniga kui neil keelebarjäär (või on see mõnele lausa keelekarjäär 😀 )… sain pakkumise tõlgiks olla, mille tänulikult tagasi lükkasin… Põhjendusega, et ma pole piisavalt erapooletu kogu selles teemas. Seepeale sain teada, et tema küll ükspäev nägi mingit vihjega silti “Tulkkauspalvelu A* J***** OY” Noh, esteks polnud see minu “avaldus” ja teiseks oli see ainult hetke sündmustest ajendatud “idee” 😀 Teiste persoonidega pidas ta siis ka oma jutlused maha …. kogu jutluste kogumikust jäi kõlama mõte: et kui järgmine kord kuhugi saadetakse või mingeid nimesid “jagatakse”, tulge kohe mulle (“Bomole”) ütlema… Karju appi… Äkki jätaks üldse sellised “vestlused” ära? Aga noh kuna tülis on n.ö. 2 poolt ja ühele poole pole võimalik eriti midagi selgeks teha (nähtud, tõestatud), siis mis “Bomol” üle jääbki – proovib teise osapoolega õnne. Pähh, noh, õnneks on mul olemas toimivad kõrvaklapid. Talviloma tuleb veel paika panna..kardetavasti “vabatahtlikult” veebruarikuusse. Aga eks näis. Kuna ma eile tööl ei olnud, siis ei teagi ,mis sellest asjast sai. Näeb esmaspäeval. Täna suundusin siis oma lugemisprille ära tooma…. linna, Prisma keskusesse. Kell 12.40 olin kohal, võtsin oma prillid…natuke tundus, et peaks vetsu minema, aga arvasin: küll jõuab… Vot jama, ei jõudnudki…. sest kui ma olin Prismas just mõningad vajalikud kaubad tuvastanud (tegin n.ö. hinnauuringut), küsinud müüjalt lambipirnide asukohta, sinna osakonda ka kohale jõudnud ja pirnid kätte võtnud, lahkus elekter… kogu poest… korraks andis minuti pärast lubaduse, et ehk ikka, aga ei …. “Surnud”. Ootasin veel veidi, kaaskannatajatega nalja heites teemal, hästi et just leidsin omale elektripirne. 😀 Siis mõtlesin, et ehh…lähen siis teise asutusse… Ja juba tuli ka krappidest avaldus, et vaevalt elekter niipea tagasi tuleb, kel ostusoovid, siirduge kassasse, enne kui sealtki elekter lõpeb. 🙂 Õue suundudes tundus mulel, et üle parkla asuv Tokmann on ka kahtlaselt “hämar” (aga see oli järgmine vetsuvariant, mis mulle pähe tuli)…siiski läksin ja pealegi olin veendunud, et need vähesed “must-have” ostud saan ma ka sealt kätte..ehk odavamaltki. Noh, tegelikult oli elektriga seal sama lugu.. .ainult selle vahega, et teadmatust oli neil rohkem. 😀 Jagasin siis neile natuke infot Prisma suhtes. Vetsu läksin ikka… “käsikaudu”. 😀 Kahju, et ei taibanud taskulampi kaasa võtta (ärge seda mu “küljeluule” öelge, sest tegelikult on mu temapoolt pandud KOHUSTUS taskulampi igalpool kaasas kanda 😀 ). Nüüd võin öelda, et see “ole-valmis-igasugusteks-vahejuhtumiteks”-suhtumine “küljeluu” poolt on aeg-ajalt ikka väga õigustatud kuigi sageli tundub mulle kergekujulise paranoiana. Ma lihtsalt ei ole nii ettevaatlik inimene. 🙂 Siis läksin shoplema (on ju lahe sõna 😉 ). leidsingi kõik asjad… paaril hetkel oli kiusatus muud ka näppida, aga kuna poes oli piisavalt pime, jäi mul rahakotti mitu eurot alles. 😀 See viimane tähendas nüüd seda ,et POLE HALBA ILMA HEATA: 😀 Mul oli au olla viimane Tokmanni klient – minu selja taga pandi uks lukku ja olukorrast teavitav silt uksele. Järgmistele potentsiaalsetele klientidele pidasin lühikese selgitava tiraadi ja lisasin, et parklagi ju täitsa tühi…. Noh nad olid jah natukene imestanud, et miks parkla tühi on. 😀 Elekter oli päris suure karega ära… kaks lähemat fooriristmikku olid ka pimedad.. Õnneks keegi mind ja mina kedagi ära ei mõlkinud. 😀 Vot selline põnev laupäev. 😀 Et kokkuvõttes (koos sõiduajaga linna ja tagasi = ~1t30m) kulus mul tripi peale 4 tundi, millest pool tundi raiskasin poole maa peal asuvas toidupoes. Käsitööst vaid niipalju, et kroonikirjaga rätile kulub mul ikkagi rohkem kui 100g 32/2 jämedusega (olematu mälu ei luba jämeduse numbris kindel olla, aga ma arvan et see on õige) meriinolõnga, kahekordselt küll…. Sedasama valget või äkki oli ta nat.valge olen nüüdseks kaks korda “alustanud”, ehk et 5.jaanuaril alustasin, tegin 9-sed nupud ja 30 (mustri)rida enne lõppu (11.jaanuaril) harutasin “nuppude-eelsesse” staadiumisse tagasi. Nüüdseks olen 7-ste nuppudega jõudnud samasse “harutamise-punkti” ja tulemus on …nutma ajav… Ilmselt harutan uuesti üles ja teen veel väikseid töötlusi… Nuppe küll vist 5-steks ei anna teha, aga serva pealt annaks natuke “nöörida” jne…. Samas pole ma kindel, et ma enam sellest lõngast seda uuesti tegema hakkan…. Kaua võib! Praeguseks on töö lihtsalt silma alt ära peidetud. Käsil on hoopis KidSilkist õlasall (lisaks peaks tulema ka veel barett…jummel kuidas ma seda sõna jälestan :S )… Juba ainuüksi lõngale peal vaadates käisid külmajudinad üle selja: mis siis kui miski viga peaks tulema ja harutada vaja?! :S Nooh, pean mainima, et nii umbes 5 rida olen harutanud küll juba ja olen veel elus kuigi “normaalse” lõngaga oleks ma ilmselt sama ajaga valmis osast vähemalt pool üles harutanud. Jällegi: kõik, mis mind ei tapa, teeb mind tugevamaks. 🙂 Ühesõnaga…. ahjaa, kuklas kummitab lasteküla heategevusprojekt… poes näppisin sokilõngasid, aga siis meenus, et sokkideks peaks mul ikka kodus ka piisavalt olema. 😀 Hea kui mõistus vahel kodus käib. 😀 😀 😀 Seega kui ma oma mohääri-sõjast eluga välja tulen, kavatsen “närvide rahustuseks” sokke treida. 🙂 Tervise suhtes vingun ka natuke…ma ikka ei sobi siia külma kliimasse…. liigesed annavad tunda…. 😦 Noh, vanadus. Aga tegelikult on elu suht-koht lill. Ja ma olen ikkagi õnnelik…omaenda elu ja tegemiste üle… Isegi kui see võib tühine paista mõnest küljest, ehh , mis siis ega ma ei pakugi oma elu kellelegi teisele elamiseks….teistele jäägu ikka nende elud ja toimetulemine. 🙂 This entry was posted on 19. jaan. 2013, in Minu peas... and tagged argipäevane, blogimisest, huvitavaid tähelepanekuid, lasen auru välja, Minu peas..., näpin lõnga, tööinimese rõõmud, tujud. 2 kommentaari ..mu peas kummitab mitmeid mõtteid, aga mul pole lihtsalt olnud piisavalt ettevõtlikkust ja natuke on ka ajapuudus, et neid mõtteid siia üles kribada… Hetkel tuleb eile enam-vähem algusesse tagasi muundunud kudutöööle ja õhtusele krimkale pühenduda…			OSCAR-2019
Sul juhtus tööl apsakas ning su adrenaliinitase on kiirelt tõusmas, parima meelega vajuksid hoopis maa alla. Tööelus ettetulevatele äpardustele tuleb aga läheneda professionaalselt. Paljud inimesed ei suuda tehtud vigu endale andestada. Samas suhtutakse teiste vigadesse oluliselt kergemalt. Selle taga seisavad konkreetsed kartused, et vigu tehes kaotatakse ettevõttes kaastöötajate respekt. Sageli on need hirmud siiski põhjendamatud ning kolleegid reageerivad vastutulelikumalt kui oodata osatakse. On ju tõsiasi, et kõik teevad vigu! Kõigepealt tuleks hoolega järele mõelda, kellele juhtunud veast rääkida. Küsi endalt, keda tehtud viga puudutab ning seejärel võta temaga ühendust. Kui juhtus mõni kergemakaaluline viga, siis lihtsalt paranda see. Samas kui näiteks oled saatnud kliendile vale hinnapakkumise, pead siiski pöörduma ülemuse poole. Anna talle mõista, et tunned end süüdi ning juhtunu üle siirast kahetsust. Samas ära seejuures üle pinguta. Põhimõtteline suhtumine enda ja teiste tehtud vigadesse peaks olema järgmine: tegijal juhtub ehk kus inimesed töötavad, seal tuleb ette ka vigu. Tuleb osata andestada endale ja teistele tehtud vigu ning võtta eesmärgiks, et need enam ei kordu. Iga avastatud ja ülestunnistatud viga on võimalus õppida midagi uut ning ennast parandada. Oluline on oma viga tunnistada, sest ettevõtte juhile on kõige tähtsam leida probleemile võimalikult kiiresti ja parim lahendus. Kui hakkad oma apsakat maha salgama, näitab see, et sa ka hiljem ei püüagi selliste vigade ettetulemist vältida. Piltlikult väljendades, ei ole probleemi lahendamisel enam oluline see, kes koerad hoovist lahti lasi, vaid kuidas neid kiirelt hoovi tagasi saada ning hoolitseda, et nad enam kunagi uuesti valla ei pääseks. Vigade analüüsimisel on kõige tähtsam hilisem probleemide ettenägemisoskus. Küsi endalt, mida sa saad ette võtta, et su töö järgmisel korral paremini sujuks ning veelgi parem, paku oma ülemusele juba ettepanekuid probleemile lahenduse leidmiseks. Oskamaks teha ettepanekuid tulevikus ettetulevate vigade vältimiseks, tuleks ennast kõigepealt analüüsida. Küsi endalt, millises situatsioonis sul kõige sagedamini vead ette tulevad? Kui see juhtub siis, kui teie ettevõtte avatud ruumides väga lärmakaks läheb, võid paluda ülemuselt luba nende tööde puhul, mis vajavad head kontsentreerumist, töötada kodus ja luba varem lahkuda büroost. Kuidas ettevõttes vigadega ümber käiakse, sõltub ka ettevõtte töökultuurist. Vaja on teatud juhtkonna- ja ka töötajatepoolset inimlikku küpsust, et vigadega konstruktiivselt ümber käia. Kui töötajad on harjunud täitma vaid käske, siis puudub neil sageli iseseisev mõtlemine. Ettenägelikkus töösse suhtumisel on neile sel juhul võõras ning ettetulevate vigade puhul ootavad nad vaid juhtkonnapoolset lahendust. Vaevalt õnnestub leida inimest, kes ei otsiks vastuseid järgmistele küsimustele:Kuidas parandada oma enesetunnet?Kuidas aeglustada vananemist?Kuidas suurendada elujõudu?Kuidas hoida kontrolli all oma kehakaalu ja füüsilist vormi?Kuidas saada õnnelikuks?Kuidas saavutada stabiilne heaolu ja õitsev elujärg?Kuidas armastada elu ja mida teha selleks, et elu armastaks Teid? Wellness sõnasõnaline tõlge tähendab "suurepärane enesetunne" , õnne ja täisväärtusliku elu tunne. Kuid laiemas tähenduses on wellness tervislik eluviis, keha, mõistuse ja hinge tervis. See on olukordadesse, ümbritsevatesse inimestesse ja iseendasse suhtumise filosoofia, see on harmoonia ja enesekindlus. Wellness on tee täiuslikkusele isiksuse loomuliku arengu läbi, oma potentsiaali realiseerimine. Ja kõige aluseks sellel teel on inimese füüsiline tervis. Wellness on oma tervise eest hoolitsemine, õige toitumine, füüsiline aktiivsus – kõik see, mis soodustab tervislike eluviiside harrastamist. Koos kosmetoloogia, plastilise kirurgia, fitness-keskuste ja spordiklubidega moodustab suure osa wellnessi teenustesfäärist õige toitumise tööstus, see on tervete inimeste jaoks tootmine ja nende varustamine toiduainetega, mis aitavad neil säilitada tervise ja muuta nad veelgi veetlevamaks, aeglustada vananemist ja ennetada haiguseid. Nende hulka kuuluvad nii naturaalsed toidulisandid, vitamiinid, kui ka kosmeetikatooted – välispidine toitumine. Viimase 20. aasta jooksul on wellness toodete hulk oluliselt mitmekesistunud ja nende sortiment suureneb iga aastaga. Kui rääkida wellnessist kui raviviisist tervikuna, siis võib öelda, et see termin tähendab tasakaalu, keha ja hinge harmooniat. Ühiskondliku arvamuse uurijad täheldavad kaasaegses ühiskonnas väärtuste kardinaalset ümberhindamist. Inimesed hoolitseva üha rohkem tervise ja hea enesetunde eest. Nii on euroopa spetsialistide kinnitusel viimastel aastatel paljudes riikides tervise küsimus tõusnud esikohale, edestades selliseid varem aktuaalseid teemasid nagu «turvalisus, stabiilsus» ja «ökoloogia». Näiteks Saksamaal läbiviidud küsitluse tulemused näitasid, et 95% küsitletutest on huvitatud esmajoones oma enesetundest. Tähtsaks näitajaks wellnessi üha suuremal populaarsusel on fakt, et 47% küsitletutest on vähemalt ühel korral proovinud massaaži tervendavat jõudu ning 32% suhtus suure poolehoiuga sauna ja mudavannidesse. Muuseas, wellnessi protseduurid muutuvad üha populaarsemaks mitte ainult Euroopas, vaid ka USA-s, Kanadas ja Jaapanis. Seda tendentsi jälgivad ja kinnitavad tervise- ja kuurordiäri esindajad. Nende kinnitusel kasutab neid protseduure (peamiselt massaaži) umbes 70% puhkajatest.			OSCAR-2019
Alicia kõndis uniselt saali. ''Kes siia üldse nii vara sööke toob'' lipsas ta peast mõte läbi, kuid t aei teinud sellest välja. Ta kõndis laudade juurde ja vaatas sööki. Laual oli kõik, mida keegi ainult tahta võis: Koogid, küpsised, keeksid, muffinid, vorstikesed, muna, peekon, kana, võileivad, kohvi, limonaad, isegi vein, kuid sellele ei pööranud Alicia mingit tähelepanu, ta peitis veinipudeli kohvimasina taha ja kõndis laudade vahel edasi. Ta võttis taldriku ja tõstis sellele muna, vorste ja peekonit, võttis tassi kakaod ja istus tühja saali kõige aknaalusema laua taha sööma. ''Küll varsti kõik tulevad, kuhu nad ikka jäävad'' mõtles Alicia süües. Ta ei pööranud aina heledamaks muutuvale teaevale mingit tähelepanu ja keskendus söömisele.Isegi see võttis kaua aega. Aliciale tundus, nagu ta veniks, kõik tundus aeglane ja mõttetu. Ta lohutas ennast sellega, et varsti muutub ta erksamaks. ''Ehk peaks jooksma minema?'' Ta otsustas peale söögilõppu jooksma minna. Senikaua nautib ta oma sööki, ja ootab teisi. Cecilie leidis ka siis lõpuks taas selle söögisaali üles. Ta vahe peal eksis isegi ära. Ta istus siis ühte suvalisse lauda, kus ta tegelt istus ka eelmine kord. Ta võttis omale paar võileiba ja siis kohvi kuna tal oli vaja ikkagi unest üles vaja ärkata korralikult. Ta siis hakkas sööma ja jooma seal omale valitud toitu. Ise samal ajal mõeldes, mida täna edasi teha. Amelia siiski otsustas ka sööma tulla. No tegelt oli tal juua vaid tass kohvi, et ta üles ärkaks. Ta istus siis samma lauda, kus eilegi ja võttis omale ühe tassi kohvi. Ta vaatas ringi ja märkas, et siin on veel suhteliselt vähe inimesi. "Küll nad tulevad," mõtles Amy omaette ja jõi oma kohvi edasi. Rob tuli hommikusöögile. Seekord tõesti hommikusöögile, mitte nagu eelmine kord kui ta õhtusöögi ja hommikusöögi sassi ajas. Ta silmas söögisaalis kolme inimest: Aliciat, Ameliat ja Ceciliet. Nähes Aliciat, meenus talle kohe, mis eile öösel pargis oli juhtunud. See on ühepoolne armastus, ta ei armasta mind, kordas Rob endale ja püüdis pilku Aliciast eemal hoida. Et oma mõtteid eilsest ööst ja kaunist mentorist eemal hoida, võttis Rob istet oma klassiõe Cecelie kõrval. "Tsau, Ega sa pahanda, kui ma siia istun?" päris Rob viisakalt ning naeratas tüdrukule. "Em.. ei pahanda," ütles Cecilie naeratades ja sõi võileiba edasi. "Kurat, m ei tohi nii palju süüa," mõtles CeCe. Amelia jõi oma kohvi vaikselt edasi, üsna pea ta kaob siit oma asjade kallale jälle. Süüa ta ei taha, kuna kõht pole tühi.[b] Rob võttis istet ning valmistas endale paar võileiba. "Oled peavalust üle saanud?" päris Rob ning naeratas. Ta üritas oma mõtteid maha suruda, kuid taas ja taas tuli talle meelde eilne öö ja kurb tuju tahtis taas võimust võtta. Amelia jõi oma kohvi lõpuni ja lahkus söögisaalist, sõnagi lausumata. Ta läks oma ruumi tagasi oma asjadega tegelema. Rob silmitses oma klassiõde. Tuli tunnistada - ta oli ilus tüdruk, kuid selliseid tundeid nagu tal oma mentori vastu olid tekkinud, praegusel hetkel tal Cecilie vastu ei tekkinud. Ei saanud midagi parata. Kuuldes Cecilie vastust naeratas ta tüdrukule ning haaras omale uue võileiva. Suur kurbus südames ei olnud õnneks söögiisu röövinud. Rob tahtis väga vestlust arendada, aga talle ei tulnud ühtegi hea teemat pähe. Niisiis jäi ta ootama, et tema kaasalne vestlusega algust teeks. Cecilie vaatas tükk aega toidu poole ja siis oma kohvi tassile. Ta tegelt tahaks veel süüa aga ta ei tohi lihtsalt rohkem süüa. Ega CeCe ka ei osanud midagi öelda ega küsida. Ta hakkas mõne aja pärast ümisema mingit lauluviisi mis pähe tuli just. Rob püüdis ära arvata, mida Cecelie ümiseb, kuid kahjuks tema teadmised tänapäeva muusika kohta olid nii vähesed, et ta ei suutnud seda lugu ära arvata. Kogu elu oli ta pidanud kuulama klassikalist muusikat, sest kõrgest soost isikutele oli see lihtsalt sobilik. Nüüd oli ta leidnud hea tee vestluse alustamiseks. "Kuule, kas sa äkki oskad mõnda head bändi soovitada?" alustas ta. "Mõtlesin, et peaks kitarril mõned uued lood ära õppima, aga ma ise ei tea tänapäeva muusikast väga midagi," lisas ta ja naeratas. Ta suhtles küll innuga, kuid ta mõtted olid ikka kinni eilses öös. "Hm... ma tean peamiselt vaid korea keelseid bände peamiselt. Mõnda üksikut inglise keelsest ka. Üks populaarsemaid on hetkel One Direction, mis laulab inglise keeles. Laulud kõik on suht head aga mina pole selle fänn. Siis SNSD ja muu selline on korea pop bänd. Ma ei usu, et need sind väga huvitavad," seletas midagi Cecilie naeratades, ise ka ei saanud eriti aru mida ta seal täpselt öelda tahtis nüüd. Ta kuulabki peamiselt korea pop bände. Rob kuulas klassiõe juttu huviga ning lausus siis:"Okei.. Ei võibolla on need täitsa head, sest ma pole vist kunagi koralikku pop muusikat kuulanudki. Ema ja isa surusid mulle ikka seda klassikalist peale, aga kes tahaks kitarril kuulata Bachi, Beethovenit, Händelit või Mozardit. Muud ma kahjuks ei oska ka. Oleks vast viimane aeg mõned tänapäeva lood ka ära õppida." ning ta naeratas. Nüüd hakkas ta mõtlema, kus saaks muusikat kuulata. Oma iPodi oli ta hüljanud kui siia kooli oli tulnud. Kaasa olid ta võtnud ainult riideid. Raha oli ta samuti maha jätnud. "Kas siin koolis kuskil interneti võimalus on?" päris Rob siis. "Ahah, ma ei tea, pole vaja seda läinud, seega pole ka uurinud kas on. Mine küsis näiteks sellelt ülempreestrinnalt või kes iganes ta oli. Tema teab kindlalt," ütles Cecilie sellepeale naeratades ja jõi oma kohvi edasi. "No selge," lausus Rob ning naeratas. Ta suunas pilgu seljataha, kus istusid lauataga ülempreestrinna ning kaunis Alicia. Rob otsustas, et ta räägib ülempreestrinnaga hiljem, sest Alicia oli seal ning Rob tundis end natuke ebamugavalt eile öösel juhtunu pärast. Ta pööras pilgu tagasi söögile ning tegi endale veel ühe võileiva. Cecilie jõi oma kohvi lõpuni ja tegi siiski endale veel ka ühe võileiva kuna kõht on tegelt tal üsnagi tühi. Ta võttis veel omale ühe tassi kohvi juurde. Ta peavalu oli nüüd küll üle läinud aga ta oli veel endiselt suht unine. Rob jätkas söömist. Varsti sai tal kõht päris täis. Väga vestlustuju tal ka ei olnud. Oli ju veel varane hommikutund. Noormees otsustas lauast lahkuda. Ta tõusis ning kõndis söögisaalist välja ning süvenes oma mõtetesse. Alicia vaatas Robile järgi, ta oleks tahtnud poisile järgi joosta, aga teadis, et seda ta teha ei tohi, niisiis keskendus ta oma hommikusöögile. Kuid ta ei suutnud poissi oma mõtetest välja lükata, ta mõtles, kus poiss on ja millest mõtleb. Ta jättis oma asjad lauale ja jooksis välja, püüdes mitte meeleheitlik välja näha. Ta jooksis raamatukogu poole, arvates, et poiss võib seal olla. Üsna pea lõpetas ka Cecilie söömise ja joomise. Ta tõusis ja kõndis ka söögisaalist välja. Tema aga kõndis oma toa poole, kuna tal ei olnud midagi paremat praegu teha.			OSCAR-2019
Hingamisteede viirused levivad respiratoorselt ehk piisknakkusena õhu kaudu, seega kandub nakkus edasi tavaliselt siis, kui inimene köhib või aevastab. Eriti suur tõenäosus nakatumiseks on just rahvarohketes väikestes ruumides. Näiteks kui väikeses ruumis asuvas kollektiivis on vähemalt üks inimene haige, on suur risk, et nakatuvad ka teised ruumis olijad, kirjeldas Lääne-Tallinna keskhaigla nakkusarst dr Kristiine Pruudel. Dr Kristiine Pruudeli kinnitusel levivad viirushaigused lihtsalt näiteks pesemata käte või sagedasti puudutavate pindade kaudu. Foto: Sander Ilvest Üks haigestumise ennetamise alustalasid on kahtlemata tervisliku eluviisi harrastamine: dr Pruudel soovitab anda organismile piisavalt puhkust, toituda mitmekesiselt, tarbida piisavalt vedelikku, vältida stressi ja ületöötamist. Nii on inimene haigustele mõnevõrra vähem vastuvõtlik. Kui peab aga koos töötama või elama kaaslasega, kes juba on haigestunud, tuleks temast hoiduda vähemalt meetri kaugusele – see on vähim, mida nakatumise vältimiseks teha saab. Viirushaigustest hoidumisel on nakkusarsti kinnitusel oluline roll muu hulgas hoolikal kätepesul, sest sageli on nakkuse allikaks pesemata käed. «Sageli ei mõeldagi sellele, et lisaks kõhuviirustele levivad ka külmetushaigused pesemata käte kaudu. Kui puudutame viirusest saastunud ukselinki või muid pindu ning seejärel oma suud, nina või silmi, kanduvad haigustekitajad meile edasi. Hoolikas kätepesu aitab sellisel teel haigestumist ära hoida,» rääkis ta. Seega kui haigestunud inimene on aevastanud või köhinud endale peopessa ning katsunud seejärel ukselinki või muid pindasid, võib teine inimene nakkuse sealt «üles korjata» ning nii lihtsasti nakatumine käibki. Kui pesemata kätega seejärel näiteks võileiba sööma hakata, kanduvad haigustekitajad kätelt edasi suhu, tõi arst näite. «Paljudel inimestel on välja kujunenud oma nipid, kuidas käituda, kui nad tunnevad, et hakkavad haigestuma – kes seob vanaema kootud salli ümber kaela ja tunneb end sellest paremini, kellel on spetsiaalne retsept turgutavaks joogiks, kes läheb vanni või teeb jalavanni,» kirjeldas dr Pruudel. Ta märkis, et kui inimene tunneb, et see teda aitab, võibki julgelt neid nippe kasutada. Märkimisväärne roll haigestumise vältimisel, aga ka kiiremal tervenemisel, on puhkamisel, vedelikutarbimisel ja aja mahavõtmisel. «Kui stress võtab võimust või tehakse pidevalt pikki tööpäevi, on ka haigestumine kergem tekkima, sest organismi vastupanuvõime nõrgeneb. Ka külmetamine on haigestumist soodustav faktor. Kui inimene tunneb, et hakkab haigeks jääma, tuleb kuulata oma keha, võtta aeg maha, anda organismile puhkust ja olla soojas,» kirjeldas arst. Samuti soovitab arst, et gripist hoidumiseks saab end kaitsta vaktsineerides. «Gripi vastu tuleks end vaktsineerida igal aastal uuesti – ainult nii on kaitse kõige kindlam. Gripivastane vaktsineerimine ei aita küll ära hoida teistesse viirushaigustesse haigestumist, kuid annab kaitse gripiviiruse vastu,» rääkis ta. Reeglina kulgeb dr Pruudeli sõnul haigus oluliselt kergemalt ka siis, kui grippi peaks siiski haigestuma juba vaktsineeritud inimene. Postimehe terviseportaali lugejad jagasid soovitusi, kuidas ligi tikkunud viirushaigusest kiiresti omal käel vabaneda, enim kerkisid nõuannete hulgas esile looduslikud vahendid. Kui tunnen nohu või köha algust, panen ööseks magamistuppa voodi kõrvale kapile pooleks lõigatud sibula ja nii olen teinud juba kolm aastat. Kui tunnen haigust tulemas, siis soojendan kohe kaks pitsi viina, panen supilusikatäie mett hulka ja võtan sisse. Siis lähen teki alla sooja. Toimib peaaegu alati. Mesi koos ingveriga on mul purki tehtud, seda saan siis tee peale lisada, panen juurde veel sidruni. Aitab ka looduslik eukalüptikreem koos hanerasvaga rinnale, köha puhul veel islandi sambliku tee. Nohu korral ainult vana hea tähesalv. Köha-nohu puhul kuristan kurku soolaveega ja panen ka ninasõõrmetesse mõne tilga soolavett, loputan sellega nina. Haigekassa teatas, et 2017. aasta proteesiarveid saab haigekassale esitada kuni 31. jaanuarini, hiljem esitatud arved enam tasumisele ei kuulu. «Palun vaadake üle enda arved ja küsige ka oma lähedastelt, kas 2017. aasta proteesiarved on haigekassale esitatud,» sõnas haigekassa esmatasandi talituse juht Külli Friedemann. Hüvitise taotluse vormi saab haigekassa klienditeenindustest ja kodulehelt. Allkirjastatud taotluse ja proteesitööde arve saab esitada kolmel viisil: haigekassa klienditeenindustes, saata posti teel Lastekodu 48, Tallinn või meilitsi info@haigekassa.ee. Alates 1. jaanuarist 2018 saab proteeside hüvitist kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures ning soodustuse summa arvestatakse maha kohe maksmise hetkel. Tagantjärele ei saa enam tšekke esitada. «Ükski kehtiv hüvitise summa või jääk ei lähe inimese jaoks kaduma. Kui inimesel oli 2017. aasta lõpus proteeside hüvitist alles 120 eurot, saab ta seda alanud aastal ikka kasutada, lihtsalt haigekassa lepingupartnerite juures,» selgitas Friedemann. Proteeside hüvitist pakkuvad hambaarstid leiab haigekassa kaardirakenduselt aadressil www.haigekassa.ee/hambaravi. Proteeside hüvitis on kolmeks aastaks 260 eurot. Hüvitist on õigus saada ravikindlustatud töövõimetuspensionäridel, vanaduspensionäridel, osalise või puuduva töövõimega inimestel ning üle 63-aastastel ravikindlustatud eakatel.			OSCAR-2019
Järgmine koolipäev toimub juba 12. mail. Seekord toimub kool taas Londoni Eesti Majas kuna meile tuleb Eestist külla lasteteater Trumm etendusega “Kasulik Vares”. Etendus toimub koolipäeva raames; pärast näidendit tutvustavad näitlejad lastele muusikainstrumente ning koos kooliõpetajatega meisterdame ka ise pille. Oodatud on ka huvilised kes Eesti Koolis ei käi: palun registreerige huvi aadressil eestikool.london@gmail.com Anname teada et kuni 1. maini saab taotleda rahvuskaaslaste programmi stipendiume Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes õpingute alustamiseks. Samuti toetatakse keeleõppeaastal osalemist. Rohkem informatsiooni stipendiumi tingimuste kohta leiab Sihtasutuse Archimedes koduleheküljelt http://haridus.archimedes.ee/rahvuskaaslaste-programm. See on hea võimalus välismaal keskhariduse omandanud noortele Eestisse õppima tulekuks. Palun infot huviliste seas levitada. 2017. aasta loom on metskits – kirjuta temast üks vahva luuletus või lühijutt, saada see meile ning võida põnev aasta looma elu tutvustav retk! Osalema on oodatud kõik huvilised algklassilastest gümnaasiumi lõpetajateni. – Tee tutvust, kas põgusamalt või põhjalikumalt, aasta looma – metskitsega. Abiks on sulle nii aasta looma kodulehekülg kui kitsekaamera. – Pane kogutud inspiratsiooni põhjal kirja luuletus (regivärss, haiku, vabavärsiline või lihtsalt mõnusalt riimuv salmike), lühijutt, anekdoot või muu kuni 1000 tähemärgiline tekst. – Saada oma kirjatöö meile kas e-posti teel muuseum@loodusmuuseum.ee või paberkandjal aadressile Eesti Loodusmuuseum, Lai 29a, Tallinn. Märgi kirjale kindlasti juurde märksõna „Luulekonkurss“ ning töö juurde oma nimi, vanus, kool, klass ning telefoninumber. Kirjatükkide saatmise tähtaeg on 25. oktoober 2017. – Hoia oma tööle pöialt! Võitjad kuulutatakse välja 1. novembril 2017 Eesti Loodusmuuseumi ja aasta looma kodulehel ning võidutööde autoritega võetakse ka eraldi ühendust. Parimad kirjutajad on oodatud auhinnaretkele metskitse radadele, kus saab kuulda selle graatsilise olendi elust – levikust, eluviisist, aga ka suhetest inimestega. Parimad kirjatööd valib välja korraldusmeeskond. Lisaks valivad oma lemmikud välja ka Looduskalender.ee meeskond ning Eesti Loodusmuuseumi kollektiiv ning need tööd avaldatakse vastavalt Looduskalender.ee portaalis ning Eesti Loodusmuuseumi kodulehel ja sotsiaalmeedia kanalites. Koolipäevad toimuvad Chiswicki koolis (Chiswick School W4 3UN). Kooli territooriumile pääseb laupäeviti ainult Staveley roadi poolt, ehk siis tagaküljest. Eesti Kool asub mitte peamajas vaid kõrvalhoones. Paneme esimestel koolipaevadel välisuksele ka kooli sildi. Koolis on parkla, mida saate kasutada, kui tulete autoga. Ühistranspordist: lähim rongijaam on Chiswick (10 min jalutada, South West trains Waterloost iga 15 min järel), metroojaam Turnham green, sealt edasi ca 10min bussiga E3, mis peatub kooli sissepääsu ees (Staveley road). On ka teisi bussiühendusi Hammersmithi ja Richmondi poolt (buss 190, Staveley road). Kuna aegajalt on laupäeviti rongi- või metrooliiklus teetööde tõttu piiratud, vaadake alati juba varem järele, kuidas tulla. Kooli võtke kaasa pinal pliiatsitega ja kott kuhu hiljem koolikaust panna (A4 suurusega). Koolikaustad saate esimesel päeval koolist, uutele õpilastele on need tasuta. Laste kultuurifestival saatis 2015. aasta kevadel pabernukk Sipsiku ümbermaailmareisile . Eesmärgiks on külastada EV 100. sünnipäeva puhul vähemalt sadat riiki ja nüüd kutsutakse kõiki appi. Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad välja algupärase lastejutuvõistluse “MINU ESIMENE RAAMAT”. 3. Planeeritud auhinnafondi suurus on 3000 eurot. Lisaks auhinnatud ja/ või äramärgitud töödele on žüriil õigus välja anda eripreemiaid. 5. Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud vabalt valitud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Ümbrikule palume samuti kirjutada märgusõna. Eesti Kool Londonis korraldab sel nädalal 7.-13. augustini Pärnumaal Jõekääru kämpingus Londonis ja Dublinis elavatele eesti soost lastele ning Sauga kooli õpilastele suvelaagri. Laagri tegevus keskendub filmide tegemisele ning eesti kinokultuuri tutvustamisele. Kinobussi eestvedamisel saavad lapsed osaleda erinevates töötubades, käia filmimatkadel, kuulata filmimuusikat ning teha ise projekti, mis laagri lõpus toimuval suurel perepäeval ja filmifestivalil ette kantakse. Lisaks toimub väljasõit Lotemaale ning palju muusika- ja sporditegevusi. Londoni Eesti Kooli juhi Liina Särkineni sõnul korraldab kool Eestis suvelaagrit esimest korda. “Enamusele neist lastest on see päris esimene suvelaagri kogemus,” sõnas Särkinen. “Eriti põnevaks teeb lastele laagri asjaolu, et see toimub Eestis, kus saab nädal aega eesti keeles suhelda, uusi sõpru leida ning oma juuri paremini tundma õppida,” lisas ta. Laagris osaleb kokku 30 last, kümme neist tulevad Ühendkuningriigist Londonist, kümme Iirimaalt Dublinist ning kümme Sauga koolist Pärnumaal. Laagrit toetavad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Hasartmängumaksu Nõukogu ning Eesti Gild Londonis. Ettevõtted Salvest, Pagaripoisid, Leibur ja Balsnack aitavad laagrit maitsva kodumaise toiduga. Laagri pikaajaline eesmärk on alates järgmise aasta kevadest käivitada õpilasvahetuse programm, mille raames saavad Londoni ja Dublini lapsed sõita nädalaks Eestisse koolidesse tundidest osa võtma. Kõik Eesti sõbrad siin- ja sealpool piiri on oodatud tähistama Eesti Vabariigi 100. juubelit! See on sündmus, mille loovad eeskätt inimesed ise, just sellisel kujul nagu nad soovivad. Väga oodatud on ka need algatused, mis tähistavad Eesti sünnipäeva välisriikides. Loe edasi…			OSCAR-2019
Igaastaselt toimuval piirkonna- ning noorsoopolitseinike seminarill on seekord fookuses kohaliku tasandi koostöö ja head praktikad koostöö korraldamiseks. Linnalabori poolt teeb seminaril pikema ülevaate kogukondliku turvalisuse juhendist Peeter Vihma. Koos seminaril osalejatega arutatakse juhendis esile toodud probleeme ning välja pakutud lahendusi, samuti räägitakse võimalustest juba kasutuses olevate heade praktikate ülevõtmiseks teistes piirkondades. Lisaks Linnalaborile räägib kohaliku tasandi headest praktikatest ka Anneli Kana Eesti Külaliikumisest Kodukant. Kogukondliku turvalisuse koostöö juhend ja infovoldik on nüüd lõpuks ka kodulehele üles saanud! Lugege! Kasutage! Jagage! Ja küsimuste ning kommentaaridega kirjutage Peetrile peetervihma@gmail.com või Madlele madle@linnalabor.ee. 21. septembril kell 16.00 esitleme Arhitektuurikeskuse ruumides Põhja puiestee 27a (Kultuurikatel) Kogukondliku turvalisuse koostööd ning häid näiteid tutvustavat juhendmaterjali. Esitlusele järgneb vestlusring, kus praktikute osalusel arutleme igihaljal teemal ehk koostöö võimalustest omavalitsuste, politsei ja kogukonna liikmete vahel ning mõtleme üheskoos, kuidas aktiviseerida kohalikke elanikke. Kui plaanid ka osaleda anna meile sellest palun teada siin https://goo.gl/forms/XLIWOoY8SPvJ1gtx2. Kogukondlik turvalisus ehk turvalisuse loomine kogukonna ja teiste osapoolte koostöös on muutumas aina olulisemaks lähenemiseks riikide siseturvalisusele. Eestis peegeldab seda muutust "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020", kus kogukondlik turvalisus on üks keskseid mõisteid. Ehkki mõistena on kogukondlik turvalisus laiemale avalikkusele vähem tuntud, siis praktikas on suundumus kohaliku tasandi koostööks turvalisuse loomisel juba mõnevõrra levinud. Esitletav juhendmaterjal põhineb Eestis toimivate näidete analüüsil, mis on seostatud kaasaegsete teoreetiliste käsitlustega eesmärgiga pakkuda juhtnööre kogukondliku turvalisuse laiemaks rakendamiseks. Juhend on mõeldud eelkõige politseile ning kohalike omavalitsuste esindajatele, kuid samuti kohalikele seltsidele, korteriühistutele, abipolitseinikele ning kõigile turvalisusest huvitatud kodanikele. Alates 21. septembrist on juhend Linnalabori koduleheküljelt PDFina allalaetav. Turvalisus on lai mõiste. Ehkki seda sõna kasutatakse sageli nii tavavestluses kui ka poliitikadokumentides, ei ole Eestis ühtegi konkreetset seadust, mis tagaks turvalisuse. Turvalisus tähendab nii objektiivset kindlustatust kui ka subjektiivset turvatunnet. Turvalisus koosneb seega majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilisest jms heaolust. Selline vaatenurk muudab turvalisuse saavutamise keeruliseks, sest see on terviklik protsess ning nõuab paljude asutuste ja inimeste ühist panust. Kogukondliku turvalisuse mudeli kasutuselevõtuga üritatakse seda probleemi lahendada kohalikul tasandil. Kogukondliku turvalisuse all peetakse silmas sellist ühistegevust, milles osalevad inimesed, kelle turvalisus on kõne all. Kogukondliku turvalisuse mudeli järgi on eesmärk ennetavalt muuta füüsilist, aga esmajoones sotsiaalset keskkonda, mis mõjutab turvalisust. Seega on siin palju ühisjooni kogukonnatööga (ingl community work). See on üks neid sotsiaal- või ennetustöö vorme, mis ei keskendu mitte ainult indiviidile, vaid ka tema sotsiaalsele keskkonnale. Kogukondliku tegevuse keskmes on perekonnad, sõpruskonnad, seltsid, korteriühistud, ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja muud kohalikul tasandil tegutsevad organisatsioonid, mis kokku moodustavad kogukonna. Mida suurem on kogukonna osalus, seda tugevam mõju on kogukondliku turvalisuse tegevustel sotsiaalsele keskkonnale. Eriti tõhusad on seejuures tegevused, milles osalevad riskirühmade esindajad. Nendest eeldustest tuleb lähtuda ka kogukondliku turvalisuse tegevuste elluviimisel. Kogukondlik turvalisus ühildab objektiivse (st kuritegevuse tase) ja subjektiivse turvatunde. See võimaldab sõnastada rohujuuretasandil turvalisuse suurendamise vajadused ja takistused, millest lähtutakse edasises koostöös. Seega pole eesmärk mitte lihtsalt kohalike elanike osalus, vaid võimalus teha koostööd rohujuuretasandi (kodanikud) ning piirkonna ja riigi tasandi institutsioonide vahel. Kogukondlikku mudelit rakendades pööratakse tähelepanu era- ja avaliku sektori ning kodanikuühiskonna organisatsioonide koostööle. Kõige üldisemalt võib tõdeda, et turvalisust loob see, kui ühiskonna eri osad suudavad ja tahavad koostööd teha. Täpsemalt on koostöö osapooled sageli kohalik omavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Maanteeamet, haiglad, koolid, vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud, naabrivalve, küla- ja linnaosaseltsid, külavanemad ja kohalikud elanikud. Kuna kogukondlik turvalisus on üsna lai lähenemine, on selle avaldumisvormide tähistamiseks kasutusel hulk termineid. Laiemalt on inglise keeles levinud väljendid community safety, urban security ja community crime prevention. Kitsamalt politseitöö kohta kasutatakse inglise keeles termineid community (-oriented) policing, problem-oriented policing ja neighborhood-oriented policing ning soome keeles sõna lähipoliisi jt. Et olla kogukonnale lähemal ja saavutada paremini eesmärke, saab kogukondliku turvalisuse mudelit vormida kohalike olude ja huvide järgi. Kogukondliku turvalisuse mudel on pälvinud populaarsust viimase 50 aasta jooksul. See peegeldab nii huvi detsentraliseerimise ja kogukondade vastu kui ka maailmas viimase 30 aasta jooksul toimunud nn ennetavat pööret turvalisuse valdkonnas. Ennetusele hakati suuremat tähelepanu pöörama peamiselt seoses tõdemusega, et ainult reageeriv ja karistav sekkumine ei too kaasa kuritegevuse loodetud vähenemist; seepärast ei ole reageeriv tegevus üksi tõhus ressursside kasutamine. Turvalisuse tagamiseks ei piisa ühe asutuse pingutustest – probleemide lahendamiseks on vaja kaasata palju osapooli. Keskse, riigi tasandil ennetustegevuse kavandamise siht on luua kogukondliku turvalisuse tegevuste rakendamise võimalused kohalikul tasandil. Konkreetsete probleemide sõnastamine ja neile lahenduste leidmine peabki jääma kohalikule tasandile ning selleks peavad osapooled tegema koostööd. Edukad ennetusprogrammid on tõenduspõhised ja nende jaoks vajalik info on saadud huvirühmade kaasamise kaudu. Laupäeval, 13. augustil kell 13.30 algab Arvamusfestivali Julgeolekualal (festivali kaardil ala number 33) Siseministeeriumi korraldatud paneel teemal Kodukandi riskid ja kogukondlik võrgustik, kus eksperdina osaleb Linnalabori Kogukondliku turvalisuse uuringujuht Madle Lippus. Paneeli eesmärgiks on selgitada välja peamised ohud kogukondade turvalisusele praegu, kuidas kogukondades tuntakse valmidust nende ohtudega tegelda, mis on kogukondade roll ja mis erinevate asutuste roll ning lõpuks leida võimalusi, kuidas kogukonnad muutuksid tugevamaks mh oma turvalisuse tagamisel. Tuginedes peatselt valmivale Kogukondliku turvalisuse analüüsiraportile kommenteerib Madle arutelul osalejate seisukohti ning annab ülevaate kogutud headest praktikates. Lisaks Madlele osalevad Siseministeeriumi korraldataval arutelul veel Andres Jaadla Eesti Korteriühistute Liidust, Anneli Kana Eesti Külaliikumisest Kodukant, Helmer Hallik Politsei- ja Piirivalveametist, Madle Lippus Linnalaborist ning Rasmus Lahtvee Eesti Abipolitseinike Kogust. Kogukondliku turvalisuse uuringu käigus kogutud näiteid paneme tasapisi juba üles kodulehele kohalikkoostoo.ee. Lähinädalatel saab avaldamisvalmiks ka uuringuraport.			OSCAR-2019
Reisikorraldaja Kidy Tour partner Türgis on Peninsula Tours, kellel on pikaajaline kogemus turismivaldkonnas. Peninsula Tours korraldab ekskursioone ja teeb kõik selleks, et tagada meie klientidele kvaliteetne puhkus. Sihtkohas teenindavad Teid eesti, vene ja inglise keelt valdavad Kidy Touri reisiesindajad. Meie esindajad võtavad Teid vastu lennujaamas ja saadavad hotellidesse, viivad läbi infotunnid ja abistavad Teid kogu puhkuse vältel. ENNE REISI: Lennujaamas tuleb olla vähemalt 2 tundi enne lennu väljumist. Check-in algab 2 tundi enne ja lõpeb 45 minutit enne lennu väljumist. Palun täpsustage lennuaeg oma reisikonsultandiga 24 tundi enne väljalendu! Jälgige meie kodulehel või Tallinna Lennujaama kodulehel olevat infot. Väljuvate lendude info on saadaval lennujaama kodulehel vähemalt 24 tundi enne planeeritava reisi algust. Lend kestab orienteeruvalt 4 tundi. Eesti ja Türgi asuvad samas ajavööndis ehk kellaaeg on mõlemas riigis sama. Sihtkohas teenindab Teid meie partnerfirma Peninsula Tours ja Kidy Touri reisiesindajad, kes tervitavad Teid lennujaamas, edastavad Teile esmase informatsiooni ja saadavad Teid hotelli. Esindajad tunnete ära Kidy Tour/Peninsula Tours sildi järgi. Reisiesindajatega kohtute lennujaamast väljudes. Esindaja kontrollib Teid nimekirja alusel ning näitab, millise bussi peale peate suunduma. Transfeerbuss ootab Teid lennujaama saabuvate lendude parklas. Tagasituleku transfeeri kellaaeg saadetakse päev enne lahkumist hotelli vastuvõttu või pannakse vastav info välja Teie hotellis olevale infotahvlile. Täpsemat informatsiooni ärasõidu kohta on võimalik saada ka meie kohapealsetelt esindajatelt päev enne väljalendu. Vajadusel saate nendega kontakteeruda ka telefoni teel: esindajad on kättesaadavad kell 09:00-20:00. Muudel aegadel palume ühendust võtta ainult hädaolukorras. PAGAS: Tasuta äraantava pagasi ülempiir on 20 kg. Kaalu ülempiiri ületamise korral tuleb tasuda lisatasu. Juhul, kui reisite eri- või ülemõõdulise pagasiga (nt golfivarustus, jalgratas, suusavarustus, surfilaud jms), palume Teil sellest oma reisikonsultanti teavitada reisi broneerimise ajal või hiljemalt 72 tundi enne lennu väljumist. Hoidke kergesti purunevad ja väärtuslikud esemed, raha ja dokumendid võimalusel käsipagasis. Lennufirma ei vastuta nende esemete purunemise või kadumise eest. Varustage pagas nime ja aadressilipikuga ning kasutage võimalusel erimärgistust, mis teeb pagasi Teie jaoks kergesti äratuntavaks. Kadumise korral lihtsustab see ka pagasi leidmist. Vältimaks pagasi määrdumist, kahjustumist, lukkude rebenemist või esemete kadumist pagasist, soovitame Teil lasta oma pagas enne lennule registreerimist turvakiletada. Registreeritava pagasimäär ei tohi rahvusvaheliste standardite kohaselt ületada 32 kg (tasuta on lubatud 20kg; ülejäänud kg lisatasu eest). Käsipagasisse palume mitte pakkida terariistu (küünekäärid, küüneviil, taskunoad jne). Väärisasjad ja kergesti purunevad esemed (fotoaparaat, videokaamera) palume pakkida käsipagasisse. TOITLUSTUS LENNU AJAL: Toitlustus ei kuulu reisipaketi hinna sisse. Pardal on võimalik lisatasu eest osta sööke ja jooke. ERIVAJADUSTEGA REISIJAD: Lennu sujuvaks kulgemiseks peab reisija lennufirmat või reisikorraldajat erivajadustest teavitama reisi broneerides. Palun teavitage meid, kui Te: vajate eriabi seoses pagasiga, vajate eriabi lennukisse või lennukilt reisiterminali jõudmiseks, kasutate akutoitel ratastooli, olete vaegkuulja ning vajate personaalset informatsiooni, reisite koos juhtkoeraga jne. SAABUMINE ANTALYA LENNUJAAMA: Meie tšarterlennud saabuvad Antalya lennujaama I terminali. Sihtkohas võtavad Teid vastu Kidy Touri reisiesindajad, kes aitavad Teil jõuda hotelli, viivad läbi infotunde ning abistavad Teid kogu puhkuse vältel. REISIDOKUMENDID: Alates 12.07.2008 on Eesti Vabariigi kodanikel lubatud Türki reisida viisavabalt. Eesti kodanikud võivad Türgis viibida maksimaalselt kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Alates 16.04.2011 on Venemaa Föderatsiooni kodanikel lubatud Türki reisida viisavabalt ning viibida seal kuni 30 päeva järjest. Türki reisimiseks peab reisijal kaasas olema pass, mis peab olema kehtiv vähemalt kuus kuud pärast reisi lõppu. Venemaa Föderatsiooni kodanikel peavad lisaks olema kaasas ID-kaart ning nende elamisluba Eestis peab olema kehtiv vähemalt kuus kuud pärast reisi lõppu. Isikud, kellel on Eesti välismaalase pass ning elamisluba Eestis ja kelle reis on lühiajaline ja toimub turismi või äri eesmärgil, on kohustus taotleda viisa. Alates 11.04.2014 ei ole võimalik viisat piiril taotleda – kasutusel on ainult e-viisa. E-viisa kehtib 180 päeva alates ankeeti märgitud kuupäevast, mille jooksul võib riigis viibida maksimaalselt kuni 90 päeva. Viisa lubab mitmekordset sisenemist. Kui isik soovib Türgis viibida kauem kui 90 päeva, tuleb selleks saada vastav luba kohalikust politseiametist. Kui reisi eesmärk on muu kui turism või äri, peab taotleja pöörduma Türgi Suursaatkonda Tallinnas. Viisalõiv on 20 USD. E-viisa: https://www.evisa.gov.tr (NB! Viisakinnitus tuleb välja printida ning reisile kaasa võtta!) Vajadusel Eesti elamisloa originaaldokument: peab olema kehtiv vähemalt kuus kuud pärast reisi lõppu. Kõik reisijad, kellel ei ole Eesti Vabariigi passi, peavad Eestist reisides kaasa võtma ka oma ID-kaardi. ID-kaardi peab kaasa võtma ka siis, kui reisija passis on olemas elamisluba. NB! Ainult ID-kaardiga ei ole võimalik Türki siseneda.RAHA: Türgis on käibel Türgi Liir (lühend: TRY või YTL). Käibel on rahaühikud väärtusega 5, 10, 20, 50 ja 100 liiri. Valuutat on võimalik vahetada pankades, rahavahetuspunktides ning hotellides. Peaaegu kõikjal aktsepteeritakse maksevahendina ka eurot ja USA dollarit. Kindlustusjuhtumi korral peate helistama oma kindlustuspoliisil oleva kontakttelefoni numbrile, kus Teile selgitatakse, mida edasi teha ja kuhu pöörduda. Abi ja nõu saab küsida ka meie kohapealsetelt esindajatelt. Paljudel juhtudel on arstiabi teenus kohapeal tasuline, sõltumata Teie poliisi olemasolust. Üldjuhul on kõikides regioonides olemas arstid, kes aktsepteerivad Eesti tervisekindlustusi. Juhul, kui Te peate teatud teenuste eest tasuma ning ostma arsti poolt väljakirjutatud ravimeid, tuleb Teil kõik vastavad tšekid alles hoida ning esitada need Eestis kindlustusseltsile. Enamikes hotellides on olemas arstikabinet või arsti väljakutsumisvõimalus, ent sellega võivad kaasneda visiiditasud ning muud rahalisi kulutusi nõudvad protseduurid. Kui Teil on olemas kindlustuspoliis ning Te tasute kohapeal vajaliku arstiabi eest, paluge arstilt kindlasti järgmiseid dokumente: diagnoosi kinnitus, tehtud protseduurid ja nende maksumus, visiiditasu (täpsema loetelu saate oma kindlustusandjalt). Juhul, kui arst kirjutas Teile retsepti ja Te ostsite ravimid apteegist, tuleb Teil apteegist paluda kviitung ostutehingu kohta (millised ravimpreparaadid ostsite ja nende maksumus). Eestisse tagasi jõudes saate vajalikud dokumendid esitada oma kindlustusandjale. EKSKURSIOONID: Kohapeal saab ekskursioonide eest tasuda eurodes. Ekskursiooniprogramm ja -hinnad võivad kohapeal muutuda. Olemas on ka võimalus tellida individuaalekskursioone. • Kui tühistate ekskursiooni vähem kui 48 tundi enne selle algust, siis Teile raha enam ei tagastata; Kõiki ekskursioone korraldab Kidy Touri Türgi koostööpartner Peninsula Tours. Kidy Tour ja Peninsula Tours ei vastuta teiste agentuuride poolt korraldatavate ekskursioonide eest.			OSCAR-2019
Eesti lapsed alustavad oma kooliteed reeglina 7-aastaselt. Erinevalt näiteks Inglismaa ja Norra eakaaslastest, kelle koolitee algab juba paar aastat varem. See aga ei tähenda, et Eesti laste haridustee algab alles 7-aastaselt, sugugi mitte. Eesti lapsed kaasatakse haridussüsteemi läbi lasteaia ja lasteaiaõpetajate juba oluliselt varem. Alushariduse omandamine koolieelses lasteasutuses on Eestis võimalus, mitte kohustus. Kuid väga suur hulk lapsevanemaid ei kujutaks oma elu ilma sellise võimaluseta ettegi. On vähe vanemaid, kes ei ole sunnitud äraelamiseks tööl käima. Tööl käivad sageli ka vanavanemad. Seetõttu ei olegi vanematel muud võimalust, kui lasteaed või mõni muu lastehoiuasutus. Väiksemate laste puhul valivad vanemad sageli lastehoiu, kus ei tegelda laste ettevalmistusega kooliks, või hoidjatädi. Viimast sageli sunnitult, kuna sõimekohti ei jätku lihtsalt kõigile. Vanemate laste puhul eeldab lapsevanem, et lasteasutus ei ole pelgalt hoiukoht. Eesti lapsevanemad on ambitsioonikad. Juba 4-aastastelt lastelt eeldatakse tähtede tundmist ja väiksemate arvudega arvutamist. Kes seda kõike lapsele siis õpetama peaks ja kas peaks? Vanematel on tänapäeva kiire elutempo juures laste jaoks üha vähem aega. Nii jääbki üle lasteaiaõpetaja. Lasteaiaõpetaja ülesandeks jääb laste igakülgne arendamine ning õpetamine – ikka selleks, et seesama väike laps saaks hiljem suures maailmas konkurentsivõimeline olla. Ühe sõrmenipsuga kaotas kunagine haridusminister Aaviksoo sõna „pedagoog“ Eesti haridusmaastikult, asendades selle ülimat tunnustust nõudva sõnaga „õpetaja“. Nagu võluväel kadusid: noorempedagoog, pedagoog, vanempedagoog ja pedagoog-metoodik. Need ei olnud ainult ametinimetused, mida kasutada, vaid sisaldasid endas ka rahalist komponenti. See tähendab, et koos kvalifikatsiooni tõstmisega tõusis ka palk. Käis Aaviksoo sõrmenips ja kõik pedagoogid said õpetajateks koos sõrmenipsuga kadusid ka alampalgaerinevused. Võrdne siis võrdne, oled sa oma ala meister või õpipoiss. Võrdsuse idee hariduses pole kindlasti halb, kuid meie riigis on võrdsusest asi kaugel. Lasteaiaõpetaja sai endale küll põhikooliõpetajaga sarnased kvalifikatsiooninõuded, kuid palka ja puhkust paraku mitte. Reformiga jätkati ning õige pea tehti vahet ka riigiõpetajal ning munitsipaalõpetajal, kuid kogu selle uuendamise käigus unustati taas lasteaiaõpetajate alampalgamäär. Õpetaja lasteaias ei erine kuidagi õpetajast koolis. Nii koolis kui ka lasteaia töös lähtutakse riiklikust õppekavast. Lasteaiaõpetaja õpetab lapsi suuresti läbi mängu, läbi erinevate tegevuste. Ja lapsed õpivad, ise arugi saamata –õpivad õhinapõhiselt. Lasteaiaõpetajad on harjunud meisterdama, kirjutama, joonistama – nii valmib tohutu kogus originaalseid õppevahendeid. Kuid lasteaiaõpetaja on oma ametikaaslasest koolis sageli tagasihoidlikum. Ta kipub oma andeid vaka all hoidma ja lepib sageli palju vähemaga. Nii peetakse enamikes omavalitsustes elementaarseks, et lasteaiaõpetaja töötasu erineb märkimisväärselt kooliõpetaja omast. Kahjuks mitte tema kasuks. Milles seisneb siis tegelik erinevus? Mille poolest on siis lasteaiaõpetaja töö vähemmahukas ja vähemtähtis motiveeritud kooliõpetaja tööst? Kooliõpetaja õpetab lapsi – sama teeb lasteaiaõpetaja. Kooliõpetaja juhib klassi ja saab selle eest klassijuhataja lisatasu. Lasteaiaõpetaja juhib rühma, lisatasu ei saa. Põhikooliõpetaja kasvatab lapsi kui õpetamisest aega üle jääb. Lasteaiaõpetajale on kasvatustöö sama loomulik kui kilpkonnale kilp. Kooliõpetaja lohutab kurba last ja rõõmustab koos õnneliku lapsega. Lasteaiaõpetaja elab lapse mure ja rõõmu sees. Kooliõpetaja ütleb lapsele, et nuusaku too nina ära. Lasteaiaõpetaja võtab paberi ja pühib põnni nina puhtaks. Kooliõpetaja on tohutult tänulik lasteaiaõpetajale, kes on lapsed juba enne kooli lugema ja kirjutama õpetanud. Lasteaiaõpetaja lihtsalt õpetab, sest varsti on veebruar ja koolikatsete ralli mitmel pool algamas. Ja kes vastutab, kui laps piisavalt kiiresti ei loe? Igal juhul mitte kooliõpetaja ja vaevalt lapsevanemgi vastutust endale kiirustab võtma. Kui lapsel läheb katsetel, mida Eestis kehtiva seaduse järgi ei tohi korraldada, hästi, on tark laps, aga kui halvasti, siis on „halb“ lasteaed. Lasteaiaõpetaja süstib pisikese maailmakodaniku teadvusse kasulikke harjumusi, eneseteadvust, kõlblusnorme, elujaatavust, patriotismi, positiivset auahnust, ausust, töökust jne – seda ei saa kõike kokku lugedagi. Kooliõpetaja lihvib aga teemandi briljandiks. Üks laob vundamenti, teine paneb seinad püsti, kolmas katuse peale, neljas riputab masti sini-must-valge lipu. Jääb mulje, et valitsusel ei ole vaja sellist maailmakodanikku, kes usub endasse, on elujaatava hoiakuga ning ei salli enda ümber valet, on oma riigi patrioot ja südametunnistus. Tekib küsimus, et kas sellise hariduspoliitikaga, nagu meil täna on, on riik jätkusuutlik. Kooliõpetajate palk on tagatud riigi haridustoetustega, kuid lasteaiaõpetajate palk ei mahu sellesse riigipoolsesse haridustoetusse, vaid on kohalike omavalistuste kanda. Kohalikud omavalitsused on meil aga väga erineva võimekusega. Siit ka lasteaiaõpetajate palga erinevused, kuigi töö on igas lasteaias ja koolis ühesugune. Lasteaiaõpetajate palgad erinevad omavalitsuseti lausa mitmesaja euro võrra ning paraku jäävad kooliõpetaja palgale oluliselt alla. Selline olukord on tingitud asjaolust, et põhikooliõpetajatele on riiklikult kindlaks määratud alampalk, aga lasteaiaõpetajatel taoline riigipoolne garantii puudub. Sajandeid on psühholoogid ja psühhoanalüütikud väitnud, et inimeste põhiväärtused pannakse paika 4.-7. eluaasta vältel. Mõelgem siis, kas lasteaiaõpetaja ei vääri samasugust riigipoolset toetust nagu seda saavad põhikooliõpetajad? Kas võime öelda, et lasteaiaõpetajad nii kõrget/madalat palka, kui saab kooliõpetaja, ei vääri? Previous postMärt Sults: Kes tegeleb koolikohustust mittetäitvate lastega? Next postMärt Sults: Eestis on tasuta haridus, "annetustel" pole koolides kohta!			OSCAR-2019
Kui solenoidi läbib elektrivool, siis tekib magnetväli. Solenoidid on tähtsad, kuna nende abil saab luua kontrollitud magnetvälja ja veel saab seda kasutada elektromagnetina. Tehnikas kasutatakse solenoide mitmesuguste muunduritena, mis muudavad elektrienergia lineaarseks liikumiseks. Solenoidi mõistet kasutatakse tihti ka solenoidklappidele viitamiseks, mis kujutavad endast integreeritud seadmeid. Solenoidklapp koosneb elektromehaanilisest solenoidist, mis paneb liikuma pneumaatilise või hüdraulilise klapi. Solenoidi kasutatakse ka releedes, mis koosnevad elektromehaanilisest solenoidist ja elektrilisest lülitist. Solenoide kasutatakse automaatikaseadmetes, et sooritada lühikese teekonnaga liikumist. Tavaliselt toimub liikumine lineaarselt vahemikus 1 mm kuni 100 mm ja pöördliikumise korral alla 95°. Magnetväli lõpmata pika solenoidi sees on homogeenne ja selle tugevus ei sõltu kaugusest keskpunktist ega solenoidi ristlõike pindalast. Solenoidi magnetvälja suund sõltub elektrivoolu suunast. Magnetvälja suunda solenoidi sees saab leida parema käe reegli abil: kui sõrmed on suunatud mööda keermeid voolu suunas, siis välja sirutatud pöial viitab magnetvälja suunas, ja selle tugevust saab arvutada valemist Ferromagnetilise (näiteks rauast) südamiku olemasolu suurendab magnetvälja tugevust solenoidis. Seda saab arvutada valemiga Magnetvälja tugevus väljaspool solenoidi on vastassuunaline solenoidi sees oleva magnetväljaga ning see on omadustelt nõrk ja hajuv. Nagu eelnevast näha, siis magnetvälja tugevus B {\displaystyle B} solenoidi sees on põhimõtteliselt konstantne ja seda saab väljendada valemiga kus μ0 on magnetiline konstant, N on pöörete arv solenoidis,i on voolutugevus ja l on solenoidi pikkus. Kogu magnetvoog läbi solenoidi on võimalik leida, kui korrutada voo tugevus B {\displaystyle B} läbi ristlõikepindalaga A {\displaystyle A} : Solenoididel, mis kasutavad oma tegevuseks liikuvaid osi, peaks jälgima, et vajaliku liikumise pikkus oleks võimalikult lühike, et hoida suurus, raskus ja võimsustarve minimaalsena. Vajalik jõud, mis tuleb rakendada, et solenoid teeks mingit tööd. Jõu ja pöörlemismomendi leidmiseks tuleb arvestada järgmiste parameetritega: Toiteallika pinge määrab enamasti ära solenoidi kerimiseks vajalikud suurused. Järgida tuleb Ohmi seadust, mille kohaselt Voolutugevus määrab ära solenoidis tekkiva magnetvälja tugevuse. Sellest sõltub jõud või pöördemoment, millele abil sooritatakse liikumine. Tööprotsenti on võimalik leida jagades tööaja koguajaga ning korrutades 100 protsendiga. Selle alusel saab solenoidid jagada kaheks: pidevad solenoidid, mis töötavad 100% ajast, ja vahelduvaja solenoidid, mis töötavad alla 100% ajast. Vahelduvaja solenoididel peab olema määratud maksimaalne järjestikune töösoleku aeg, et vältida ülekuumenemist, mis lõpuks viib solenoidi läbipõlemiseni. Õige temperatuuri hoidmine solenoidis on väga tähtis, kuna selle suurenemine tekitab palju probleeme solenoidi töös. Siin tuleb arvestada keskkonna temperatuuri ja solenoid iseeneslikku soojenemist. Temperatuuri tõus põhjustab juhtme takistuse suurenemist, mis omakorda vähendab võimet tekitada magnetvälja (seeläbi ühtlasi ka potentsiaalset jõudu või pöörlemismomenti täiturile). Temperatuuri kontrollimiseks ja alandamiseks on palju erinevaid võimalusi: jahutite kasutamine, suurema solenoid kasutamine, tööprotsendi vähendamine jne. Piirav faktor on ka traadi isolaator, mis ülekuumenemisel kaotab on tööfunktsiooni. Sellepärast on solenoididel määratud maksimaalse temperatuuri tasemed: Peale temperatuuri tuleb arvestada ka tolmu, niiskuse, vibratsiooni, gravitatsiooni, vaakumi, kemikaalide ja muude teguritega, mis esinevad keskkonnas ja mida ei ole võimalik lihtsalt arvutada. Kõik need parameetrid enamasti vähendavad magnetvälja tugevust. Magnetvälja loomiseks kasutatakse enamasti alalisvoolu täiturites. Vahelduvvoolu kasutatakse enamasti kodupidamismasinates. Tuleb siiski arvestada, et vahelduvvool vajab magnetvälja loomiseks umbes kaks korda rohkem võimsust. Täiturite puhul on solenoidide elutsükkel vahemikus 50 tuhat kuni 100 miljonit tsüklit. Olemasoleva solenoidi elutsüklit on võimalik pikendada, kasutades laagreid, vähendades kokkupõrke tugevust ja muid võtteid, mis vähendavad mehaaniliste osade kulumist. Elektromehaaniline liikumine toimub vaid ühes suunas. Tagasiliikumine toimub mehaaniliselt, näiteks vedru või gravitatsiooni vahendusel. Bistabiilse solenoidi konstruktsioonis on püsimagnetid, mis võimaldavad südamikul kindlat positsiooni säilitada ka pärast elektriimpulsi. Perspektiivis on bistabiilsel solenoidil kaks stabiilset seisundit: kui solenoidile on rakendatud pinge ja südamik on täielikult väljas ning kui solenoid on ilma vooluta ja südamik on fikseeritud püsimagnetitega. Hoidesolenoididel liikuvad osad puuduvad, need omavad suurt hoidejõudu. Kasutatakse enamasti uste sugemiseks ja turvalukkudes. Solenoide kasutatakse pea igas mõeldavas tööstusharus üle maailma ja on tuntud oma odavuse, efektiivsuse ja vastupidavuse poolest täituritena. Hüdraulilise solenoidi klapid on põhimõttelt samad pneumaatilise solenoidi klappidega. Nende vahe seisneb vaid selle, et üks juhib vedelikke ja teine gaasilisi aineid. Hüdraulilise solenoidi klapid kontrollivad tavaliselt mingi vedeliku voolamist anumasse või täiturisse. Solenoididega juhitavaid klappe kasutatakse tihti niisutussüsteemides, kus nõrk solenoid suudab avada ja sulgeda väikest juhtimisklappi, mis omakorda juhib põhiklappi. Põhiklappi juhitakse vedeliku survega, mis liigutab mehaaniliselt kinnitatud kolbi. Solenoide võib samuti leida igapäevastest kodupidamismasinatest nagu näiteks pesumasinates, et kontrollida siseneva vee kogust. Helmholtzi pool on seadeldis, mille abil on võimalik luua homogeenne magnetväljaala. Seda kasutatakse tihti Maa magnetvälja välja tõrjumiseks, eksperimentide tegemiseks. Oma olemuselt kujutab Helmholtzi pool endast kahte ühesugust mähist, mis asuvad üksteisest solenoidi raadiuse kaugusel. Magnetvälja tugevus keskpunktis on võimalik leida valemiga			OSCAR-2019
Naudin tema (PL-i) teksti täiega ega tunne mingit süümepiina sellepärast, et ma ei taha piirduda ja “lihtsalt elu elamisega” ehk viie s-tähega tegevusega. See vastandus ületähtsustaks müstika sõnalist “töötlust” (kogemuste kirjeldamist, tõlgendamist ja hindamist), mis tegelikult on kogemuse enese suhtes teisene samamoodi kui matkajutud Vias on matka enese suhtes teisesed. Mumeelest pole vaja vastandada targutavaid ja mittetargutavaid “lendajaid”. Kui meil on “usklane vs uskmatu”, siis paralleelvastandused oleks “matklane vs matkmatu”, “targutlane vs targutmatu” ja “lendlane vs lendmatu” ehk “müstik vs ...?” - no mitte ei leia õiget sõna... peaks vist kreeka keele kallale minema. A seda võiks tegelt hoopis uuk teha. Minuarust võiks meie kohta ütelda ka “Segasumma uskmatud”, see oleks sama sobiv kui “Segasumma müstikud”. Ega ma ikka ennast müstikute hulka ei loe. Ma armastan selgeid loogilisi skeeme rohkem ja neist välja jääv jääkmüstika on lihtsalt paratamatu saatenähtus Asjale. Mulle on selliseks läbipääsuga piiriks Jeesus Kristus, kusjuures niihästi Püha Missa ajal minu suus-kehas kui ka siin abstraktselt selles arutluses. Muide, inimese üheks probleemideallikaks on usk nn ilukirjanduslikesse raamatutesse, sõltumata asjaolust, kas kirjalik allikas kajastab tegelikkust adekvaatselt või mitte. Leian, et selle nähtuse üheks võimalikuks põhjuseks võib olla asjaolu, et lapsena kujundatakse inimeses veendumus (mis hiljem kinnistub), et raamatute kirjutajad on haritud ja targad inimesed ning selles sisalduv on nii, nagu selles on. Ilmselt toimub sellise veendumuse kinnistumine haridussüsteemi (kooliõpikute) vahendusel. Alles hiljem, pärast klassikalist haridusteed, hakkab osa inimesi kahtlema kirjanduses pakutavate faktide õigsuses. Kuid kahjuks jääb suur osa inimesi teadmatuse tõttu kinni noorusaegsesse veendumusse (usku) ehk nn raamatukultusesse. Seda eriti veel siis, kui raamatu autori poolt on eelnevalt reklaamitrikina loodud mulje raamatus sisalduva tõsiseltvõetavuse kohta. Tavaliselt selline trikk ka tehakse, kuna raamat lihtsalt peab müüma. Kes meist ei oleks lugenud nn “tõsiseltvõetavaid” ilukirjanduslikke raamatuid (näiteks: Püha Graal, Davinci kood, Maatrixi lapsed, Jüri Lina raamatud, jms), mis on, kui hakata asja uurima faktoloogia osas, selge jama ehk nn. faktid ja järeldused esitatud pudru ja kapsastena (ühepajatoit see eesti rahvustoiduks). Protestimine on inimesele alati rohkem meeldinud, kui midagi head ja õiget teha. Kuid samas ei olegi protestimise eesmärgiks niivõrd faktoloogia ja reaaleluga vastavuses olevate järelduste tegemine, vaid eelkõige eneseeksponeerimine vihkamisobjekti kaudu - selleks, et saada ise armastatuks (enda arvates). Selle saavutamiseks on inimene meister kasutama igasuguseid trikke, isegi otsest pettust. Kahtlemata on olemas ka sellist pettust, mida raamatu autor edastab, kuid mille olemasolust ta ise üldse teadlik ei ole. Ka teatud haigustel võib siin oma kandev roll olla. Kuid millele võiks minu arvates ilukirjanduslik nn raamatuusk viidata? Arvan, et asjaolule, et inimese teadvus on kujunev elu jooksul (sündimisest alates) omaksvõetud informatsiooni - tõekspidamised, hoiakud - alusel (s.o. see, millega inimene elu jooksul kokku puutub). Usun, et põhimõtteliselt on inimest võimalik kasvatada kasvõi mõrvariks, kellele see tegu tundub olevat õige, või mingiks muuks tegelaseks. Ainult siin tekib üks ületamatu küsimus: kuidas sai informatsioon, mis muudkui edasi ketrub, üldse meisse ja meie keskele. Järelikult, kas see on ikka kamakaks (ükskõik), mida lugeda ja uskuda? Kui inimene on sündides alates nagu saviplönn, mida ümbritsev pärast ilmumist voolima hakkab ja mis talle külge jääb (millest ta lahti ei saa), siis mis tähtsust on sellel, mida keegi usub? Minu arvates sellisel juhul mitte mingisugust, sest siis ei saa voolimisel ja avalduvatel tagajärgedel olla mingitki seost saatusega, mis võiks alata pärast surma. Vastasel korral oleks nagu tsipa ebaõiglane see eluke. Jällegi ületamu probleemi eest: mille alusel või abil inimene üldse saaks kindlalt teada, et miski võiks olla õige või vale, õiglane või ebaõiglane? Või seda ei olegi - on vaid kasujaht, mille aluseks võetakse positsioonid ‘õige’ ja ‘väär’? Äkki selle pärast, et meie koosluse vaimne koostoimimine ise oli müstiline, sest see ei olnud üles ehitatud ainult inimeste vastastikusele meeldimisele, vaid ka ikka päris sügavatele arutlustele üsna erisugustelt seisukohtadelt. ...maailm tervikuna (Jumal) ei mahu ühtegi skeemi, vastupidi - skeem on osake subjektist ja subjekt ühes kõigi oma skeemidega on osake maailmast (Jumalast). Kas selline skeem pole veidi upsakas? Mulle tundub, et paistab, nagu Sina oleks Helesinine Liblikas, aga võtaksid endale õiguse arutada seljakoti funktsiooni üle ja kirjutada sellest viiasse. Kuidas saaksime meie, inimesed, üldse ette kujutada, et on olemas midagi väljaspool meie skeeme? Minule on see Absoluutselt Piiramatu Subjekt kõige üldisem inimlik (s.t. mitte näiteks libliklik) skeem, mis võtab minu kui inimese jaoks kokku absoluutselt kõik, nii objektiivsuse kui ka minu subjektiivsed kogemused-omadused. Ma ei mõtle Absoluutselt Piirideta Subjekti konkreetse inimese vms.-na. Minu jaoks on selle mõiste sünonüüm - Jumal. Mina mõtlen muidugi Igavesest Elust. Surm on minu jaoks peegel, millesse vaadates näen juba praegu vastu oma Igavest Elu ja ausalt öelda ei huvita mind eriti palju, mis on teiselpool peeglit. (Märkate via-keskkonna soodustavat mõju siinkirjutava subjekti elutervele elukäsitlusele: alles see oli, kui ma siin südant puistasin, et ma tahan surma hetkel totaalselt ära surra, nii et must midagi järele ei jää. Näete, kasvan muudku paremaks ja perspektiivitundlikumaks! :))) ) Ei, Hele, veelkord: Jumal kui Absoluutselt Piirideta Subjekt pole mulle mitte unistuslik eesmärk enda jaoks, vaid maailma kooshoidev paratamatu inimlik (ja mitte nt. libliklik) skeem. Ludlum on oma “Chanchellori käsikirjas” pannud Chanchellori raamatute arvustate suhu umbes siukse mõtte: Esiteks häiris mind pisut see “Segasumma”, sest see assotsieerub segadusega. Aga Toomas armastab hoopis selgeid loogilisi skeeme ja ka mina tahan Asjas selgust saada, niipalju kui see võimalik on, siiski on Asja toimivus minu jaoks tugevam argument kui loogilisus või mõistetavus. A “sega” polegi tegelt nii paha. Nagu salatisegamine või suhkru segamine tee sees, millest sünnib uus kvaliteet nagu ka matklaste või siinvestlejate väljendet mõtete segunemisel, kusjuures “summa” on liidetavatest suurem. “Asjahuvilised” - huvilised, okei. Selgust pooldades peaksime selle sildi juurde jäämisel siiski ka ühise Asja kuidagi defineerima. Paar-kolm kihti juttu võiks sildi taga ikka olla. Mina ajan oma müstika asja ja Sina oma keeleteaduse asja... Toomas: Ma ei mõtle Absoluutselt Piirideta Subjekti konkreetse inimese vms.-na. Minu jaoks on selle mõiste sünonüüm - Jumal. Et konkreetne inime siiski piiramatuks “Absoluutseks Subjektiks” ehk Jumalaks ilmaski ei saa? Ma kardan ka, et just nii see on ja see Viimastel aastatel on muutunud paljud vaated ja arusaamad. Need, keda sai omal ajal peetud headeks ja õigeteks, on nüüd poriga üle kallatud ja kurjategijateks tunnistatud. Ka ajalooõpikute pildid on muutunud. Kui mina õppisin sellistest, kus punaarmee oli seljaga vaataja poole ja nagu kaitses teda ründavate sakslaste eest, siis nüüd on kõik vastupidi... Kuid ikkagi. Lugedes mõni aeg tagasi üle Golubovi “Kui kindlused ei alistu”, siis ei suutnud ma kõigele vaatamata tunda rõõmu Karbõševi hukkamisest lugedes. Olemuslikult tähtis on panna sõdurit uskuma, et need keda ta peab tapma on bandiidid, kes pole elamist väärt; kui ta peaks tapma teist head ja korralikku inimest sellist nagu ta ise, kukuks tal püss käest. No mis Sa nüüd. Egas ma seda nii ei mõelnud. See, et muusa oma kodukirikut eelistab, on ju täiesti loomulik. Ma jäin mõtisklema (just mõtisklema ja targutama, mitte kuidagi ette heitma) selle üle, et miks üldistus just müstikuteks oli. Mulle tundub, et piisas ühest kevadisest müstikateemalisest vestlusringist Via nimel, kui ka järgmine kord on kokkutulejad vaikimisi müstikuteks liigitatud. Ometi ei olnud seltskond seekord päris sama ja jututeemadki hoopis mitmesugused. Minu arvates koosnes matkaseltskond erineva maailmavaatega inimestest, keda on ühendanud huvi neid erinevusi/sarnasusi delfis-vias lugeda, selgitada ja vaielda. Ja kes ühtlasi tahtsid matkata, leidsid kokkusaamiseks aega ning ei peljanud oma irl isikut tutvustada. Mingit müstikat ma selles ei näe :)) Vähemalt mitu riisitera on vaja, et saaks hunniku ja mitu inimest peab enam-vähem ühtmoodi mõtlema, et subjektiivne arvamus muutuks objektiivseks?			OSCAR-2019
Rain Lõhmus on kahtlemata geenius. Oleks hea teada, millest ta õhtusöögil räägib ning millist tootlust sellele õhtusöögile lubab? :-) Oletame, et õhtusöök maksab 10k EEK ning tänu sellele õnnestub mul aastaga 100k teenida - hea meelega söön targa inimesega koos :-) Mis aga Maria Rahulasse puutub, siis kas pole tema puhul mitte tegemist prouaga? Mida tähendab "pikendatud" õhtusöök? Ok-ok, kui ma esimese õhtusöögikaaslase geniaalsusest olen ilmselt intrigeeritud, siis teise puhul on mul raske oma ükskõiksust talitseda. Kenade tüdrukutega, kes ka laulda oskavad, võib ilmselt õhtusöögile minna ka vaid ilusti paludes ja vaid õhtusööki kinni makstes... Karumõmm, oleks sina ka õigel ajal õiges kohas olnud, see tähendab, oleks sina ka sama hinnaga mis Rain HP aktsiaid suures koguses ostnud, oleksid sina ka praegu geenius. See ei ole kellegi kohta midagi isiklikku, lihtsalt tuli meelde Forrest Cump oma shokolaadikarbga, et kui sa võtad sealt assortiikarbist, siis sa veel ei tea mis seal kommi sees on. MSM, sadades millides mõõdetav isiklik varandus on indikaator, et tegu ON veidi enama kui lihtsa Forrest Gump'iga - lisame siia veel Hansa Marketsi käivitamise ja seal arutult suurte rahamasside genereerimise ja meil on ikka päris hea kinnitus minu esialgsele väitele... :-) Kodanik 1 ja Kodanik 2 arutavad Kodanik 3 kodus Kodanik 3 varanduslikku seisu ja oma subjektiivseid arvamusi temast. Sweet... Suffiks, kontekstis, kus Kodanik 3 on andnud nõusoleku müüa maha oma seltskonda oksjonil Kroonika ajakirjaniku ja fotograafi juuresolekul, võib temaga seotut minumeelest veidi arutada küll... Ehk siis CALM DOWN, MAN :-D SideKick, maksnud siis rohkem! Ega seda palju pole, kui see on lõuna 4-le siis mõnes restoranis tuleb veel kellegil peale maksta, muidu kõht jääb tühjaks. Kui tegu pole just mõne "kohaliku" hamburgeriputkaga, kus 2 krooniga söönuks saab, siis huvitav, mis raha annetuseks läheb? Elamus missugune :) arvan, et nii mõnelgi meist on olnud suuremaid restoraniarveid, järeldus... inimesed eelistavad lõunat süüa inimestega keda nad tunnevad ja kes on neile olulised. Tead, muidu oleks isegi võibolla osa võtnud (not bloody likely, aga noh, teoorias), aga krt, Rahula ja Kroonika ajakirjanik olid need faktorid, mis ilmselt selle asja paljudele (ka minule) mõttetuks renderdasid. Talle kuuluvad kuulsad sõnad: "Miks ma peaksin lugema teiste inimeste raamatuid, kui mul endalgi on mõtteid küllaga:" Er... See Rahula kild on muidugi suhteliselt VALUS. Aga ma naersin ikka. Poor little EVIL me! Ilmselt selliste avalduste valguses on mõni nõrgema närvikava ja suurema rahakotiga intellektuaal nõus ise poolteist tonni maksma, et ta EI PEAKS sellise mõtteviisiga inimestega õhtust sööma minema. Muide, matemaatikud - ega keegi pole mingit arvulist võrdlust teinud Puhveti ja Lõhmuse lõuna osas - eht suhtarvud või nii? Et Lõhmuse net worth'i juures palju lõuna oleks pidanud maksma? Mis me jamame, hindame fundamentaalselt ära ja paneme bidi välja :-) Muidugi National Enquirer ilmselt Puhveti lõuna juures ei olnud... :-D Looge siis mudel, mis seda ka arvestaks... "Taaskord korraldab Osta.ee oksjoni mille võitjal on võimalus lõunatada ühe ärihaiga - Viktor Levadaga (ja Lea Liitmaga). Eelmine oksjon oli Rain Lõhmusega, kellega lõunatamise väärtus oli 1500 krooni. Mis arvate kui palju väärt võib olla kohtumine Viktor Levadaga? " Tõepoolest, Liitmaaga lõunataks küll. Tegemist on kena naisinimesega, kes lisaks sellele omab ka tõelist muusikalist annet (praktiliselt ainuke kaasaegne kuulatav kodumaine artist). But who the fuck is Viktor Levada ja miks peab kogu üritus toimuma vene keeles? Millest temaga rääkida? Metalliärist ja jalgpallist?! Mis puutub Lõhmuse ja Rahula lõunasse, siis see 1500 krooni oli ikka naeruväärne küll. Miks nii vähe? Ma usun, et inimesed, kes oleksid olnud nõus heategevuse nimel andma ka 10x suurema summa peletati eemale meie meditsiiniajakirja kohalolekuga. Võibolla õnnestub selles osas tulevikus mingisuguseid parandusi teha. Korraldustoimkond? Kui sa vaataksid (Kroonikast) eelmisest oksjonist tehtud ülevaadet, näeksid et sellest oksjonivõitjast oli märgitud vaid nimi ja tema arvamus. Oksjonivõitjal on teadupärast võimalik jääda ka incognito´ks. Aga Levada ees müts maha - üks suuremaid heategevusega tegelejaid. Jalgpall Eestis vist midagi sisse ei too ja üksjagu vene poisse on ta nõela otsa sattumast ära hoidnud. Mis see sinu asi on? Mina loen Kroonikat, kogu aeg ei jaksa ju Nature't kaanida, ajud lähevad sõlme. Siis on hea lugeda kuidas gerontoloogide patsient mototsükli all ( või oli see peal ) oragasmi sai. Nii nunnu. Muidugi pikapeale hakkab see JUTT üle viskama. Keegi heategija võiks Saagimimutile ka "v sovershenstve" taha keerata, saaks vaikuse majja. Ma ei näe miskit hullu, et siin seda kommenteerida. Sirvin ise ka kroonikat aegaejalt, tänagi hommikul jäin vetsupotile liiga kauaks selletaha istuma:) Liitmaa on ikka hea küll, Levada aga suur annetaja. Venekeeles ma ei suuda niihästi suhelda, kuid saaksin hakkama küll.... No mida seal Liitmaas siis on, et temaga koos lõunatama peaks ja lisaks veel selle eest maksma. OK, võrreldes eelmisega on tal vähemasti korralik haridus (MP) ja tema muusika ülevoolav emotsionaalsus on ilmselt see, mis rahvale peale läheb. OK, oma lood kirjutab ise, tubli tüdruk. Aga "tõeline muusikaline anne" ja "ainus kodumaine kuulatav artist..." köhh-köhh :-) siin on tegu ikka väga kõva ilukirjandusliku liialdusega! Viktor Levada on hoopis teist masti mees. Liitmaasid tekib esimesel võimalusel nagu seeni pärast vihma, sest muusikaturg nagu iga teinegi ei salli tühja kohta. Kuid ehitada nullist üles jalgpalliklubi, mis AINSANA Eestist pääses tänavu eurosarjas edasi - see on juba tase, mille eest tasub selle mehe ees müts maha võtta!!! Ehk siis omamoodi Manitskiga võrreldav mees. Respect! Kusjuures erinevalt Florast on Levadia saanud tänamatult vähe $ ja respekti pressi ning Eesti jalgpalli poolehoidjate poolt. Ning kas ma pean siia veel lisama, et mulle ei meeldi Pohlaku autokraatlik hegemoonia meie jalgpalliturul, mis nii mõnegi andeka talendi koondiseukse taha jätab. Täna avaldati sportnet.ee lehel eesti koondis liechtensteini vastu. ja mitut levadia meest on näha? NULL! eesti meistriliigas esikohta hoidva meeskonna kohta on seda päris palju . huvitav mida hr. Levada sellest arvab? Thnx info eest. Viskasin pilgu peale ja tegin väikesed arvutused meie koondise klubiliste jaotuste järgi ja tulemused on ikka vägagi ühepoolsed (klubiline kuuluvus, mängijate arv koondises, % kõikidest mängijatest koondises): Keegi võiks uurida ka seda, kui paljusid neist mängijatest on Pohlaku agenteerida ja kui palju mitte. Otseselt on Pohlaku agenteerida kõik flora mängijad ja mingi osa tulust saab ka nende mängijate pealt kes Välismaal (koondise nim.) mängivad :) Kelle pealt aga tulu ei saa ei pea vist nimetama. Lahe! MSM, mida iganes see nimi ei tähenda aga kahjuks oled sa spordikauge inimene:( vähemalt jutu järgi). nii kuusmaa kui metstak saaksid koondisesse, kui nad seda vähegi sooviksid. kahjuks soovisid mõlemad mehed keskenduda klubikorvpallile, mis ka nende iga arvestades mõistetav. aga jalgpall? palun ära tõmba paralleelle, kui ühestgi vähe tead! Palun demonstreeri oma asjatundlikkust siis ja nimeta need eesti kodakondsust omavad Levadia mängijad, kes võiksid koondises mängida, mainides ühtlasi ära positsiooni väljakul ja praeguse koondise mängija, kellest nad silmatorkavalt paremad oleksid sellel kohal. Just nimelt silmatorkavalt paremad, sest lisaks mängija individuaalsetele oskustele tuleb koondise komplekteerimisel arvestada ka kokkumängu kogemust ja sobivust antud mänguskeemi ning stiiliga. OK. levadia koosseisust oli Lichtensteini vastu valitud 8 Eesti kodakondsust omavat mängijat, vähemalt esialgse nimekirja järgi (nii palju ma tean). mitut sa ametlikus nimekirjas näed:(? aga Hanno, see ei ole ju põhiküsimus, kes on ja kui palju ekspert. küsimus on, kui palju levadia mängijaid sa üldse rahvuskoondise eest oled mängimas näinud? küsimus on hr. Levada töös ja inimeste suhetes! (tuli üks vaheküsimus. Tarmo Kink. oled teda mängimas näinud? impressive! aga siiski? küsimus kui ka selleteemalist lähiminevikku tead. kui tead on hea ja saad jutust aru. veel parem, mäletad mida on rääkinud Valeri Karpin?) kui rääkida komplekteerimisest ja kogemustest, siis mille kuradi pärast mängitakse sõprusmänge? et poom pöialt vigastaks? vaevalt. Aaa see selleks. igal sepal on selle kohta kindlasti oma arvamus kuidas võiks Eesti rahvuskoondis välja näha sest oskame me ju kõik rohkem kritiseerida kui teha. Sa vist tead ka seda, et ebasportliku käitumise tõttu on koondisest nii mõnedki päris head mängijad välja visatud? Ebasportlik käitumine? Keegi mitte-flora mängija mainis ajalehele, et ta ilmselt platsile ei saa koondises. Ilgelt ebasportlik käitumine tõesti...:) see " jube mängupilt" on minu arust suuresti kinni kiiruse puudumises-nii mõtlemise ,kui tegutsemise kiiruse.Oper,Terehhov teevad vahel just kiiruse pealt efektseid ( samas ka efektiivseid ) liigutusi. muide eskimodki pidavat mingit polaarvutti taguma-mänguväljak oluliselt suuremate mõõtmetega.võib-olla keegi teab täpsemalt. Fit, ma olen sinuga nõus ja imestan, et ka Euroopa tsiviliseeritud riikide (ma ei mõtle ainult Eestit) pallimängukoondiste juures valitseb bütsanslik (mulle meeldib see väljend :-) ) käitumismall. Kunagi imestasime kuidas käib sõjaväline elu Liidu hokikoondise juures, aga võitis pidevalt.			OSCAR-2019
Kuidagi äraspidine on see mõte, et religioon tuleneb reklaamist. Õigem oleks nagu arvata, et reklaam on kaasaja äraspidine religioon selle kõige totramas vormis ja mõtestatuses... Kui õpetaja koolis räägib oma õppeainest, siis on see reklaam? Kui ta seda lastele ka õpetab, on see reklaam? Kui lapsed õpitust targemateks saavad, on see reklaam? KALLINEN: Näiliku põhjuse sellele on muidugi andnud Gautama Buddha filosoofia lähtekoht, kannatuse tõdemine. K: Zeni iseloomust tuleneb, et sellest on võimatu kirjutada ühtlaselt ja ammendavalt. Seda võib esitada vaid viidet... PL: Kallinen on luulekriitik, kes ei taipa, et edasi anda luuletuse vaimu saab vaid luuletades, mitte luule ümber targutades (ka luulekriitika võib olla luule - suure kriitiku puhul sageli suurem luuletusest endast) K: Zen`ist pole mõtet kirjutada reflektsioonis - see on tavaline mõistuse auk, kuhu see pidevalt koperdab. Mõistus arvab nimelt et ta midagi tunneb, nt et ta armastab, teab jne. K: Zen põhineb isiklikul kogemusel ja on läbinisti praktiline. – Mis on siis kõik religioonid, dogmad ja filosoofiad? Need kõik on teatud asju puudutavad aated, zen aga tähendab elavat püüdlust jõuda vahetusse kontakti tõelusega, lubamata teooriatel ja sümbolitel tulla tundja ja tunnetatava vahele. P: Kallinen kipub müstifitseerima, kuna ilmselt pole puutunud kokku teadusega (zen on ju poeesia, lausa kartes teadust) Zen on Kentauri tasand - intellekti liitmine vaistuga ja seeläbi vahendituse, eheduse, terviklikkuse saavutamine oma reaktsioonides. Arenguliselt - ei midagi nii erilist. mida oelks “võimatu välejndada”. Pigem muudab zeni enda fanaatiline “antiintellektualism” selle talle raskeks. PL: Jah, see läheb tal tõesti üle kivide ja kändude. Miks ta nii punnitab? Või teenib ta sellega endale elatist? "kui ka meie maiselt algeliselt tasandilt paistab miski meile valus, ülekohtune, ebaõiglane, ei ole me lihtsalt võimelised mõistma, milleks selline asjade käik tegelikult just hea oli..." Eksimusi ikka juhtub, aga neid ei nuteta taga. Kõlab umbes samuti nagu kunagi ühe invaorganisatsiooni esindaja ütles, et “emad peaks väga kurvad olema, et nende lapsed tervete, mitte vigastena sünnivad”... Edasi ei viitsind hetkel lugeda. Aga mulle tundub, et selliseid tekste on avaldatud juba sada aastat - kKümnete kiibitsejate poolt sadu kordi üle korratud banaalsusi zen`i “sõnulväljendamatusest”. Kui Bodhidharma suundus mõirates kuhugi Hiina kanti, siis mis oli selles sõnulväljendamatut? Poeesiaga on ikka see lugu (sama nt kristlusega), et müstifikatsioonid ja ebausk on kiired tulema - enne kui teadus paneb asjad nö kargelt paika. Inimene kipub siin - ilmselt kogemuse puudusel - rakendama pigem oma imikuea “maagilist mälu” (mis ajab segi tegeliku ja soovitava) kui tervikisiksuse maailma muutvat, “ilmutuslikku” kujutlust. Ma saan aru, et Suzuki oli oma kultuuri patrioot, kes imetles kohalikke talumehi ("kulakuid"), nagu meiegi enda omi imetleme nende mahlakate ütluste pärast. Aga kuna ta haritlasena asja ise polnud ilmselt nuusutanud, sündiski tolstoilik kohaliku “mužiku” kummardamine. See osa zen´ist aga, mis küünib selgelt transpersonaalseni (jättes tühipalju mõistuse ületamise kaugele selja taha), pakub juba rohkem huvi. See siiski hoopis olmeinimese ideaal. Aga ehk viitad mõningaid tõsiateismi allikaid, mis just sellise reklaamina käituvad. Isiklikult pole ühtki kohanud. Oki, kommunismi propaganda ehk väljaarvatuna. Seegi üks religioonidest. Ma vabastaks seeasemel miljonid sest eskapismist, mida õnnetud ühes kooris kuulutavad. Annaks kõigepealt õnne maitsta - ja vaataks, kas ka siis tahavad jalga lasta. No on ikka kristlus mõnele (kes on praegu võib arvata et järjekordsel missal) hästi mõjund! Kui ei saaks käega katsuda, ega ei usukski. Jaa-jaa, need on meil praegu kaks tähtsat reklaamifirmat, üks ullikestele, teine mõistlikele. Mõlemad kerge saak. Küll olen kogu aeg seda meelt olnud, et reklaamid on hoopis religioonidelt snitti võtnud ja mitte asjata. On ju religionistid möödunud aastatuhandete vältel osavalt välja lihvinud meetodid, kuidas inimeste ajukäärude vahele pugeda... PL: No nii - mis vahet kehalisel ja hingelisel massimõrval? Me ajame lapse auku, enne kui ta nooreks või vanakski jõuab saada. Miks me ei kannata oodata aega, kus hing ise nirvaanasse potsatab, kui mängud mängitud ja enam ei viitsi? Ei - peab ikke budaks hakkama ja jalutamise asemel lennukiga tormama. Andke ikka inimestel aega atra seada. Mina küll ei kavatse siit kuskile lahkuda. Isegi inglid kadestavad inimesi, Jumalast rääkimata, meie aga... "nirvaana ei keela kellelegi sellest kõnelemast, sest vähemalt 1/100 valgustunutest säilitavat - OSHO jutu järgi - kõnevõime." Teises teemas juba küsisin, kuid vastust ei näinud: millest tulevad need OSHO hinnangud ühelt astmelt järgmisele jõudjate suhtest? Minu jaoks on kahtlaselt “ümmargused” need 1/10 edasijõudjate suhtarvud ja seda kõigi (sic!) 4 üleminekuastme puhul... “Ehhh, mõistan Nietzschet, kes ületab mäekõrguselt kõik need buda-mudad - mitte haletsema ja kaasa tundma tulla siia, vaid hulluma rõõmust, armastusest, valust, ..” Nietzshe oma üliinimese teooriaga oli haige kääbus võrreldes isegi väikseima budaga. Nietzshe “Nõnda kõneles Zarathustra” on nii igav jura, et ma ei suutnud seda läbi lugeda. Midagi tarka seal küll pole, ei soovita kellelegi. Mis on selle eluga toimetuleku kriteeriumiks? Sest muidu võib ka aastaid prügikastides kondavat pidada eluga toime tulevaks. Kust võtad, et pühakud ei ole rõõmsad? Pühakute näod kiirgavad rõõmust ja rahust! Ka siis kui nad siia ilma tulevad. Nutavad nad siis, kui näevad sinu ja kõikide olendite kannatusi siin ilmas. See ei tähenda, et nad ei rõõmustaks, kui näevad rõõmsaid ja õnnelikke olendeid. Mis tunne sul oleks, kui sa oleksid valudes, aga pühak su kõrval naeraks rõõmsalt ega osutaks kaastunnet? Ja pea meeles, pühakud tulevad siia mitte rõõmsate ja õnnelike pärast, vaid just vaeste, haigete ja kurbade inimeste pärast. Võibolla sina oled rõõmust hullunud, kuid ära unusta, et väga paljud tunnevad valu, haigust, viha ja kurbust. Mida nad tunneksid, kui näeksid Peetrit endi keskel naeru lagistamas? Ex stasis olex hää. Kas Andrus i saaks meile saata siia algatuseks üht Tuvi. Või Toomas Kristuse ihu ja verd (vabandan, Toomas). Kas Peetri oma kundalini siis juba Viimse poole suundus ilma Peetrit ära ootamatta PL: Mina küll ei kavatse siit kuskile lahkuda või magab teine lihtsalt talveund, sabaots suus?			OSCAR-2019
Vitamin Well joogid on suurepärased janukustutajad, mis on rikastatud paljude eri vitamiinide ja mineraalainete ning puuvilja-ja taimeekstraktidega. Joogid on gaseerimata ning väga maheda maitsega, mitte liialt magusad. Suhkrut sisaldavad joogid keskmiselt 2-3 korda vähem kui teised karastusjoogid. Eesti turul on Vitamin Well jooke 5 erinevat sorti, kust võib leida nii igapäevaseks janukustutamiseks mõeldud tervisejooke kui ka sportlike inimeste organismile sobivaid jooke. Care, punase greibi maitsega, aitab tervete, ilusate ja tugevatena hoida juuksed, naha ning küüned. Samas on foolhappe suure sisalduse tõttu on väga kasulik ka lapseootel naistele. Everyday, rohelise õuna maitsega, on mõeldud igapäevaseks joomiseks inimestele, kes tõesti hoolivad sellest, et nende keha ja organism saaksid piisavas koguses vitamiine ning mineraalaineid. Everyday aitab ka hästi taastuda! Reload, tsitruse ja laimi maitsega, on suurepärane jook aktiivsetele inimestele! Reload hoiab silma peal ainevahetusel ning närvisüsteemil. Lisaks tasakaalustab Reload lihastööd: ei lase lihastel krampi minna ning aitab hästi taastuda. Enam ei pea eestlased ka D-vitamiini vaevuse küüsis vaevlema. Focus, mustsõstra maitsega, on esimene ja ainuke tervislik jook Eesti turul, mis sisaldab kofeiini. Focus hoiab mõtlemise erksana ning parandab keskendumisvõimet. Lisaks vähendab ka kurnatust ning väsimust. Antioxidant, virsiku maitsega, kaitseb inimese keha rakke. Antioksüdandid aitavad kaasa uute rakkude sünnile ja kaitsevad vanu, mistõttu võitlevad need ka keha vananemise vastu. Vitamin Well Upgrade on antud välja koostöös jalgpallur Zlatan Ibrahimoviciga. Uuel Vitamin Well Upgrade’il on värske sidruni ja kaktuse maitse ning vitamiinijook on rikastatud mitmete erinevate eluks vajalike vitamiinide ja mineraalidega, sealhulgas sisaldab magneesiumit ja D-vitamiini ning B6 ja B12 vitamiine, mis aitavad võidelda väsimuse ja kurnatusega. AriZona jääteede puhul on tegemist naturaalsete jookidega, mis sisaldavad rohelist teed ja musta teed ning lisaks veel mahla ning on magustatud ka meega. tervislikkus – vähem kaloreid, täiesti naturaalne, rohkem mahla (võrreldes konkureerivate toodetega) AriZona ei sisalda kunstlikke lisaaineid, säilitusaineid ning on maitsestatud täiesti naturaalselt. Säilivusaeg 15 kuud. Arizona jääteed on pärit Ameerikast, kus need lanseeriti 1992 aastal, saavutasid koheselt müügihiti staatuse ja on seniajani kõige populaarsem karastusjoogi bränd Ameerikas. Frooshid on Eestis täna ainulaadsed Premium-klassi smuutid, mille puhul on tegu 250 ml klaaspudelitesse villitud värskete puuviljadega. Loomulikult on joogid säilitus- ja lisaainetevabad, neis ei ole kasutatud mahlakontsentraate, lisatud pole suhkrut ega vett. Frooshide valmistamisel on maitse naturaalsuse säilitamiseks ja pika säilivusaja saavutamiseks kasutusel täiesti uudne tehnoloogia. Tänu sellele ongi smuutid väga tummised ja nii naturaalse maitsega nagu oleksite need just ise blenderis kokku seganud. Froosh smuutide tootmist alustati 2003. aastal Stockholmis soovides pakkuda ületöötanud linnainimestele maitsvat suutäit energiat ja vitamiine. Charlie’s ei sisalda kunstlikke lisaaineid, säilitusaineid ning on maitsestatud täiesti naturaalselt. Charlie’s sisaldab rohkesti mahla ning konkurentidest ca. 30% vähem suhkrut. Toode on õrnalt gaseeritud ning säilib tänu unikaalsele tootmisviisile lausa 2 aastat. Charlie’s on pärit Hollandist, kus ta lansseeriti 2014. aasta suvel ning täna on ta müügil juba enam kui 20 riigis üle Euroopa ning väga kiiresti populaarsust kogumas. NOCCO BCAA on funktsionaalne BCAA aminohapete ning erinevate vitamiinidega rikastatud jook. Kõik NOCCO joogid on karboniseeritud ning 100% suhkruvabad. Lisaks ei ole jookides kasutatud säilitus- ega värvaineid. NOCCO jooke soovitame juua enne või pärast treeningut ja ka treeningu ajal. Paljud eelistavad juua kofeiiniga NOCCO BCAA jooke enne trenni, sest kofeiin tõstab erksust ja parandab kontsentreeritust. Üks purk (330ml) sisaldab 180mg kofeiini. See kogus on võrdne kahes tassis kohvis leiduva kofeiinikogusega. Tymbark'i 100% mahlades on kasutatud vaid kõrgeima kvaliteediga puuvilju ja nektareid, mis teeb Tymbarki mahlad ja nektarid ülimaitsvaks ja unikaalseks. Tymbarki mahlad ei sisalda suhkruid, säilitusaineid ja kunstlikke värvaineid. Tymbark'i Fruit of the World tootesari on ideaalne tarbijatele, kes otsivad eksootiliste viljade unikaalseid maitseid. Mahlaste puuviljade maitsed viivad Sind Mehhikosse, Brasiiliasse, Kreekasse, Uus-Meremaale ja Kuubale. Iga erinev maitse on seotud riigiga, millele on mahla sisu omane. Tymbark'i väiksed mahlapakid lastele sisaldavad maitsvaid puuvilju ning on kujundatud muinasjutu karakteritega. Sellesse sarja lisandusid 2015nda aasta lõpus 200ml pakendites Frozeni animafilmi tegelaskujudega disainid. Devini mineraalvesi pärineb Bulgaariast Rodope mägede südames asuvas Devini linnakese allikast nimega Devin Sondazh 5. See on ökoloogiliselt puhas regioon, millest 50 km raadiuses puudub igasugune tööstuslik tootmine. See asjaolu on oluline vee kvaliteedi ja koostise seisukohast. Devini mineraalvesi jõuab maapinnale 44 kraadisena ning villitakse samal temperatuuril töötlemata kujul pudelitesse. Seega on nii mineraalide sisaldus kui ka vee aluselisus (kõrge pH tase 9,4) ja looduslikud omadused tehislikult muutmata. Pudelite villimine toimub kõrgete kvaliteedinõuete kohaselt, mis on kooskõlas rahvusvaheliselt kehtestatud normidega. Devini mineraalvee aluselisusest tingitud pehme ja mahe maitse avaldub kõige paremini just toatemperatuuril juues. Seepärast sobib Devin kotti pista suurepäraselt ka soojal suvepäeval. Devin Eesti seisab täisväärtusliku elu ja tervise eest, et haigused ja ülekaal ei saaks inimese elus määravaks. On teaduslikult tõestatud, et aluseline vesi aitab eemale hoida paljud haigused ning liigsed kilod. Tasakaal inimese organismis on täisväärtusliku elu alus. DEVIN AD on Bulgaaria ettevõte, mis pudeldab ökoloogiliselt puhta regiooni mineraalvee allikatest saadud vett. Kõik Devin AD tooted on pakendatud vastavalt Euroopa Liidu eeskirjadele. Devin AD'l on ISO 22000:2005 and ISO 14001:2004 sertifikaadid. Fatburner töötati välja koostöös suure grupi fitnessi entusiastidega ning toodi turule 2004. aastal. See jook on oma segmendis unikaalne ja kordumatu. Näiteks kasutatakse tootmisel ainult kõrgema kvaliteediga L-Karnitiini Saksamaalt. Põletab rasva - kõrge L-karnitiini sisaldus - looduslik proteiin, mis aitab organismil põletada rasva ja toota kehale energiat Rohelise tee ekstrakt - aitab kaalulangetamisel ning rasvade kasutamisel energiaks, tõhus antioksüdant, tugevdab immuunsüsteemi 1822. aastal kaubitsesid vennad Joseph ja Edward Tetley Inglismaal soolaga. Hiljem lisandus nende kaubavalikusse tee ning see osutus väga edukaks. Tänu müügi edule seadsid vennad end 1837. aastal sisse kui "Joseph Tetley & Co." tee kaupmehed. Tetley Signature kollektsioon on moderne ja väljapeetud. Kvaliteetne pikaleheline tee on pakitud spetsiaalsesse nelinurksesse kotti, mis aitab lukustada hõrgud maitsed ja aroomid. Saadaval on 5 erinevat maitset.			OSCAR-2019
Eesti esimese suures mahus jäätist tootva jäätisevabriku loomisega pandi alus pikaaegsele jäätisetootmise traditsioonile. Kõik Premia koorejäätised on valmistatud puhtast kodumaisest koorest, ei sisalda säilitusaineid, transrasvhappeid ega kunstlikke aroome. Jäätisepeole tuleb Lotte koos oma vahvate kaaslastega Leiutajatekülast. Nad võtavad kaasa emotsionaalse ja õpetliku etenduse, lustakad laulud ja mängud Lottemaa programmist. Kindlasti saab koos lemmikutega pilti teha ja muljetada, kuidas suvi möödunud on ja mis põnevat vahepeal tehtud on. Lottemaa on muinasjutuline Leiutajateküla, kus ootavad uudistamist kokku üle 100 leiutise, masina, mängu ja temaatilise ehitise. Seiklusrada, planetaarium, liutoru, vaatetorn, labürint ja mängudemaja on neist vaid loetud võimalused. Siin kohtud Lotte, Bruno, Alberti ja teiste Lotte joonisfilmidest, muusikalidest ja raamatutest tuttavate külaelanikega. Seiklusrohke päeva jooksul saad näha mitmeid vahvaid etendusi, mängida lõbusaid mänge koos Lotte, Bruno ja Albertiga, meisterdada koos Lotte isaga Oskariga ning kuulata vana rännukoer Klausi pajatusi kaugetest matkaradadest. Baltikumi suurim teaduskeskus AHHAA tuleb külla Tartust ja toob jäätisepeole kaasa põnevad töötoad, teduskatsed ning oma teadusmajast mõned lemmikeksponaadid. Lisaks näitame koha peal, kuidas saab vedelast lämmastikust teha jäätist. Jääaja Keskus on kogu perele mõeldud teemapark – koht, kus ühest majast saab aimu kogu universumi ajaloost ning meie tulevikust meelelahutuslikus võtmes. Jäätisepeol saavad igas vanuses huvilised meisterdada endale päris enda mammuti, osaleda mammuti-töötoas, mängida maskotiga ning palju muud põnevat. Tantsuteater “Rada” on rahvusvaheliste konkursside ja festivalide laureaat. Repertuaaris on maailma rahvaste tantsud, kaasaegne koreograafia, laste kontsertkava, balleti-, jõulu- ja teatrietendused. Kooli kasvandike osalemine rahvusvahelistel festivalidel ja konkurssidel on toonud palju rõõmustavat tunnustust. Tantsukollektiiv Avant on noor ja edukas kollektiiv, kes on positiivselt ennast tõestanud nii Eestis kui ka välismaal. Kollektiiv on auhindade võitja rahvusvahelistel festivalidel. Tantsukollektiiv Avant on ainulaadne, sest selles tantsivad lapsed alates teistest eluaastast ja nende emad. Tantsuteater Polly alustas oma tööd 2008. aasta septembris. Osaleb nii siseriiklikes kui rahvusvahelistes festivalides, võistlustes ning heategevuslikes kontsertides. Tantsuteater Polly võtab aktiivselt osa erinevatest kultuuriprojektidest ning üritustest, teeb koostööd vokaal- ning tantsukollektiividega. Nupukesed on rahvusvaheliste konkursside diplomandid ja laureaadid. Alates 2001.aastast “Nupukesed” võtavad osa rahvusvahelisest laulu ja tantsufestivalist “Slaavi pärg” ja vanalinna päevadest Tallinnas. SaChe Tantsutüdrukud on showtantsu ja cheerleadinguga tegelev tantsutrupp. Nende põhiampluaaks on meelelahutuslike, kaasahaaravate ning erksate kavanumbritega esinemine, mis sisaldavad endas nii tantsu kui ka mitmeid akroelemente (hüpped, visked, tõsted). Särasilmsed tantsutüdrukud teevad kõike suure pühendumusega ja iga uus võistlus või esinemine on nende jaoks põnev väljakutse, kus energiast juba puudu ei jää! V.A.T Crew on Eesti kuulsaim Hip Hop tantsutrupp, mis tegeleb maailma tasemel tänavatantsuga. Käiakse võistlemas nii Eestis kui välismaailmas. Lisaks tänavatantsule saab meie juures õppida ka teisi stiile-Show Dance, Break Dance, Street Dance. Treeningud on huvitavad ning paneme rõhku ka lapse füüsilisele jaksule. Kohapeal on mudilastel võimalus proovida hokikepiga litrit väravasse lüüa, katsuda ja proovida päris jäähoki varustust ning mängida ja pildistada Tornaado maskottidega. Pingu’s English õppeprogramm põhineb enam kui sajandil inglise keele õpetamise kogemusel ning annab vanematele võimaluse pakkuda oma lastele parimat keeleõpet. Pakume oma globaalse frantsiisikeskuste võrgustiku kaudu erakordselt kõrget inglise keele õppetöö standardit, mis annab lapsele kõik vajaliku, et oma uut oskust enesekindlalt kasutada. Meie meetodi südames on kaasamine, kasutades selleks kvalifitseeritud õpetajaid ja toimivaid õppevahendeid, et luua turvaline ja toetav õpikeskkond. Pingu on ideaalne kaaslane, kes aitab lastel inglise keelt õppida. Antarktikast pärit multikategelane õpetab lastele oma seikluste kaudu inglise keelt, mida saab edukalt rakendada reaalses elus esinevates situatsioonides. Ainult parimad kollektsiooni – ja mängunukud kogu maailmast. Poes te saate näha kuulsaid Hispaania nukke Paola Reina,Hispaania nukke Asi, nukke Saksa tootjalt Götz ja Zwergnase, Anne Geddes’imagavaid beebinukke, Ameerika Adora käsitöönukke. Tähelepanuväärsed on ka liigendnukud kuulsalt Saksa tootjalt – Schildkröt ja kuulsa nukumeistri Sonja Hartmann nukud parimast Kidz’n’Cats kollektsioonist. Ja muidugi kõigi poolt armastatud Monster High ja Ever After High nukud. Budi Basa – Basik, Zaika Mi, LiLi ja BernArt. Laval esinevad laulu- ja tantsukollektivid Eestist ja mujalt. Kogu päev lõbustavad lapsi ja täiskasvanuid esinejad firmast ‘Wonder Planet’. Kohapeal on ka: suur Tivoli park, Lottemaa kangelased, Teaduskeskus AHHAA, Jääaja Keskus, Capoeira Berima, Pingu's English Tallinn, Hokiklubi Tornaado ja paljud teised. Kogu päeva laulavad ja tantsivad teile laval tantsu- ja laulukollektiivid.			OSCAR-2019
Ringkonnakohus jättis täna läbi vaatamata riigiprokuratuuri poolt esitatud määruskaebuse Harju maakohtu 15. juuni 2016 määrusele, millega määrati tagastada Edgar Savisaarele tema kodu läbiotsimise käigus ära võetud kõvaketas, teatas ringkonnakohus. Harju maakohus leidis, et kapo peab kõvaketta Savisaarele tagastama, aga kapo ei soovi seda teha. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar käis mõne aja eest salaja Moskvas. Keskerakonna pressiesindaja Taavi Puki sõnul võis see olla kas eelmisel või üle-eelmisel nädalal. Ta ei osanud reisi täpset kuupäeva, Savisaare saatjaid ega reisi põhjust nimetada. DELFI FOTOD ja VIDEO: Elmar Vaher: piirivalvurid sattusid paadiga ohtlikku kohta. Võimalik, et õnnetuses mängis rolli terviserike PPA peadirektor Elmar Vaher sõnas täna Haapsalus, et eile õhtul Haapsalu lähistel uppunud piirivalvuritel ega paadil polnud silmaga nähtavaid vigastusi. Merel tühjalt tiirutava paadi kättesaamiseks ei jäänud aga PPA-l üle muud, kui oodata paadi kütuse otsa saamist. Miinimumpalk on 2016. aastal 430 eurot, millest töötaja saab kätte 365 eurot. Kuidas on võimalik sellise rahaga ära elada? Üleeile ootamatult manalateele läinud Kesselaiu saarevahi Urmas Vatteri surma varjutab püsiühenduse puudumine ja arstiabi pea olematu kättesaadavus. Teisipäeva õhtul juhtus Haapsalu lähistel mereõnnetus, milles hukkus kaks merel patrullinud piirivalvurit. Politsei- ja piirivalveamet avaldab sügavat kaastunnet hukkunud ametnike lähedastele. Rahandusministeerium soovib luua 2018. aasta märtsist regionaalameti, mis jätaks maavalitsuste praegu viiesajast töötajast ametisse ainult sadakond ehk neli korda vähem. Maavalitsuste kadumine ei kustuta maakonna piire, kuid toob igasse maakonnakeskusse ja suuremasse linna riigimajad. Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts (EKOS) pöördus sotsiaalministeeriumi poole palvega toetada uude Lasnamäele kavandatavasse Tallinna haiglasse ka kiiritusravi. Praegu on spetsialiseeritud vähiravi võimalik kolmes Eesti haiglas: Tartu Ülikooli kliinikumis, Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna keskhaiglas. Kui süsteemset vähiravi saavad patsiendid eelmainitud kolmes Eestis haiglas, siis kiiritusravi osakonnad paiknevad ajaloolistelt väljakujunenult Tartu Ülikooli kliinikumis ning Eesti Onkoloogiakeskusest ületooduna Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Praegu on Eestis kuus väliskiiritusravi aparaati ehk 4,6 aparaati 1 miljoni elaniku kohta, millega Eesti jääb endiselt allapoole Euroopa mediaani. Ka siis, kui kahe regionaalhaigla plaanid täituksid ning Eesti saaks täiendavalt juurde veel neli kiiriitusravi masinat – neist kaks Põhja-Eesti regionaalhaiglasse ning kaks Tartu Ülikooli Kliinikumi –, siis jääks Eesti sellegipoolest ravi kättesaadavuse osas vaid Põhjamaade 2013. aasta taseme juurde. Sisuline kvaliteetse ravi kättesaadavus sellega aga oluliselt ei paraneks. Nimelt suureneb elanikkonna vananemise ja suurema vähki haigestumise tõttu Euroopas juba aastaks 2025 kiiritusravi vajadus ligikaudu 16 protsenti. Samuti on viimasel kümnendil vähihaigete väliskiiritusravis laialdaselt kasutusele võetud mitmeid uusi efektiivseid ravimeetodeid, näiteks täppiskiiritusravi, IMRT, IGRT või radiokemoteraapia. Kõik need eelmainitud metoodikad on ühest küljest oluliselt tõhusamad ravitulemuse parandajad, olles oma radikaalsuselt võrreldavad kirurgilise raviga, samas aga väheste ravikõrvaltoimetega ning rakendatavad kehapiirkondades, kus kirurgiline ravi ei oleks tehniliselt võimalik. Teisest küljest on need metoodikad ülitäpsest kiiritusmahust tingituna ka väga töömahukad. See omakorda tingib patsientide selekteerimise enne kiiritusravijärjekorda lisamist ning lõpptulemusena süvendab niigi piiratud ligipääsu kiiritusravile. Eesti Onkoloogide Selts: vähi kiiritusravi kättesaadavust piirab enim inimeste koolitamise võimekus (6) 21.10.2018 Kiiritusravi vähese kättesaadavuse tõttu eelistatakse ravijärjekorra koostamisel patsiente, kelle kiiritusravi on tervistava eesmärgiga. Ülejäänud juhtudel selekteeritakse patsiente vastavalt alternatiivsete ravivõimaluste olemasolule. Nii näiteks moodustavad viimaste aastate Tartu Ülikooli Kliinikumi kiiritusravi patsientidest umbes 50 protsenti radikaalse radiokemoteraapia ehk samaaegse kiiritus- ja keemiaravi patsiendid, mis viitab otseselt kiiritusravi alakasutusele teistes patsiendigruppides. Ida-Tallinna keskhaiglal on käesolevaks hetkeks välja arendatud efektiivselt toimiv vähiravi süsteem, kus haiglatevahelises onkoloogide koostöös on kiiritusravi vajavad patsiendid suunatud vastavalt võimalusele eelistatult Põhja-Eesti regionaalhaiglasse või Tartu Ülikooli Kliinikumi. Kuna mõlemas Eesti kiiritusraviga tegelevas haiglas jätkuvad raviressursiprobleemid, mis piiravad efektiivsemate ravimetoodikate laialdasemat kasutuselevõtmist, siis ei ole lähemas tulevikus ette näha kvaliteetsema kiiritusravi kättesaadavuse paranemist, rääkimata siis võimalustest kliiniliseks teadusarenduseks, mida Tartu Ülikooli Kliinikumis püütakse alustada. Eeltoodust lähtudes on EKOS-i hinnangul uues Ida-Tallinna Keskhaiglas Eesti vähiravi kvaliteedi edasiseks tõstmiseks hädavajalik luua patsientidele võimalus saada lisaks süsteemsele ning kirurgilisele ravile ka kiiritusravi.			OSCAR-2019
Ei saa aru miks te juba olemasolevat ümber jutustate ning seda aina leierdate. Kas teil omi mõtteid polegi? Mis on selle eluga toimetuleku kriteeriumiks? Sest muidu võib ka aastaid prügikastides kondavat pidada eluga toime tulevaks. Ja kuidas kinnitab usklase elu tema paremini hakkamasaamist, kui ka mitteusklased elus samamoodi hakkama saavad...” Eluga toimetuleku kriteeriumiks on oma enese teadvuse sisemiste ja sotsiaalsete välimiste suhete korrasolek, elu korrastatus ja selles tulenev permanentne hüveolu seisund. Buddhagi kohta öeldakse ühe epiteedina: Hüvesläinu. Et sõnal “õnn” on palju tähendusastmeid, ja osa neist on küllalt madalad, jõudes isegi “elus juhusliku vedamise” tasandile, siis oleks parem ja õigem kasutada siin sellise isiku seesmise oleku kohta sõna “õndsus”. Jätkemgi õnnele selline maine tähendus, mida inimese muutlik argimeel võib kogeda ja mida ta väljendab rõõmuna. Õnn tuleb ja läheb, on muutlik inimese seesmine oli, nagu on muutlikud ka tema tujud, need hüplevad rõõmust ahastuseni. Siin on jutt muust. Kui sellise isiku õndus on tema seesmist olekut kirjeldav, siis sõna “pühadus” võiks olla sellise isikut “väljast” iseloomustav. Ehk oled näinud inimest, kelle kohta võid teda silmates öelda – “See inimene on püha”. Kui oled, siis seesmiselt ja sulle silmaga nähtamatult on tema seisund õndsuseks nimetatav. Ehk oleks lähim pilt siin Õhtumaal sellisest väliselt pühast ja seesmiselt õndsast isikust last ootav naine – igatahes on sellises naises mõlemat – seesmist õndust ja välist pühadust. Kui inimeses on õndsus ja ta on püha, siis valitsevad temas rahu ja selgus, tasakaal ja teadlikkus ja seda olenemata sellest, kas ta toitub prügikasti juures või luksusrestoranis, millesse ta riietatud on ja mida üldse oma elus teeb. Ta on väljunud meie argikäsitluste raamest ja sellisega kohtudes oleme paratamatult hämmingus ning oma argiarusaamadega veidi nõutud – ja meil pole, mida sellisele õndsale tema pühaduses õpetada. Küll oleks meil temalt õppida... Kui PL küsib, “Miks ei tule bodhisattvad siia tagasi rõõmasl meelel...” siis vastus oleks, et tõsi - nad ei tule siia tagasi rõõmsal meelel ja õnnelikena – nad naasevad siia õndsate ja pühadena, et aidata inimeselgi ületada need rõõmud (ja kannatused), õnned (ja õnneta olemised, õnnetused) - nende materiaalse meele rahutu ja suuresti kaootiline olu.. "Siin näeme põhjus-tagajärje seost tagurpidi keeratuna: kristlased usuvad, et jumalapoeg suri selleks, et nende patud enese peale võtta, kuid budalane näeb vastupidi: inimpattude (kurjuse ja rumaluse) pärast tapeti jumalapoeg. " Veelkord saatus on 1 spekulatiivtermin a la kausaalsus, maailmavaade jms. mida inimesed pruugivad endi korrastamiseks. Mida aga empiiriliselt pole võimalik tõestada. _Eluga toimetuleku kriteeriumiks on oma enese teadvuse sisemiste ja sotsiaalsete välimiste suhete korrasolek, elu korrastatus ja selles tulenev permanentne hüveolu seisund._ Vabaduse kui vaba tahte olemasolu peame pidama Jumala esmaseks ja ainsaks atribuudiks, mida Talle omistada oskame või saame. Kui kujutleme Jumalat ajalis-ruumisises olekus (ega me teisitu Teda kujutleda suudagi – ajatus ja lõpmatus on meie kogemusevälised reaalsused) ja eeldame puhtfilosoofiliselt tema algset olemist-olematusena teoreetilise MINA OLEN (MO) määratlematul kujul, siis peab see algne puhtalt teoreetiline ja määratlematu olu siiski oma olematuses ja määratlematuses omama endas vaba tahet - võimalust valida võimaluste vahel ja oma võimet oma valikut teostada. Kui rääkida Jumala teoreetilisest jumalaeelsest, enese ilmutamiseelsest tasandist MO ja selle meie jaoks teoreetilise tasandi MO eneseilmutamisest Jumalana – võib ka seda Jumala eneseloome aktiks nimetada - siis ilmneb, et too MO omatav vaba tahe, vabadus, seisnes selles, et ta oli võimeline valima vähemalt kahe võimaluse vahel: kas jääda selleks, kes ta on – MO tasandile, või olla midagi teist ja muud – end ilmutada oma loomeakti läbi. MO valis oma vaba tahtega eneseilmutuse. Seda oleme paratamatult lausa sunnitud tõdema, sest kui me eeldaksime, et sellise eneseilmutust ei põhjustanud MO oma vaba tahtega – st puudus selle MO kui teoretilise jumala-eelse vaba tahte vabadus ja olemasolu, vaid see oli teatav sundakt, determinism, mis omakorda omas põhjust, siis oleme oma loogikaga ummikus – enne kõikide meile mõeldavate Alguste Algust pidi olema veel mingi sügavam Alguste Algus kui Esmapõhjus. MINA OLEN filosoofiline postulkaat ongi inimese mõttekonstruktsioon tollest ainsast ja põhjustamatust, esmasest, mille esmasuse järk on tark üldse jätta määratlemata. Selles esmaolekus, mida kirjeldan siin MINA OLEN’ina, peab juba olema olemas selle vaba tahe – mis väljendus esmases Jumala enesetegelikustamises, väljendus MO olemises midagi muud, kui see oli. Ja see vaba tahte olemasolu, alg-vabadus kui ainus, mida nimetada same, on omane MINA OLEN tasandile, on olemas tegelikustunud Jumala tasandile ja on Jumala kingitus ka kõigile Temast enesejaotamise - eneseannetamise läbi alguse saanud olendeile. Algbe vbabadus kui vaba tahe ei kao läbi Jumala eneseloome akti ja eneseilmutuses, vaid jääb ansoluutseks jumalikul tasandil, suhteliseks jumalikust alamatel olemistasanditel. Kui hetkeks oletame, et algses MO eneseilmutuses tegelikustuva Jumalana puudus vabaduse moment, puuduv MO võimalus valikuks, siis kaotab kogu meie filosoofiline ja loogiline mailma- ja elukäsitlus mõtte – on olemas vaid puhas determinism, “eimillestki põhjustatud ansoluutne põhjustatus” (???), mis tühistab kogu hea, õige, ilusa, tõese... üldse kõik. Pole ei vastutust ega kohustusi, sest pole vabadust ennast. Rängim kuritegu ja suurim kurjus oleksid õigustatud selle vääramatu determinismiga. Koos vabaduse esmase aktiga pandi alus ka karmale kui põhjus-tagajärje seostele, kuid algne vabadus on seda karmat alati ületav, on karma enese olemasolu paratamatu eeldus, tingimus, om, kui soovita kar,a isa ja sünnitaja. Mitte determinismi raames ei sünni vaba tahe, vaid esmane vaba tahe sünnitab ja võimaldab ka determinismik – karmal – olemas olla. Kuid vabadus jääb alati esmasemaks ja ülemaks karmast. Ka inimtasandil ületab tuima, elutu ja mehhaanilise kausalsuse elava inimese tahtevabaduse olemasolu ja selle kasutamine. Tahtevabadus võimaldab ka end eesseisvale ideaalile orienteerida, ja selline orienteeritus tulevasele ideaalile, ning mitte enam elutule mehhaaniline põhjuste ahela tagasivaatav järgimine kuni kasvõi “põhjuste põhjuseni”, on iseenesest juba karmat ületav, vähemasti selleks ületamiseks eelduse ja potentsiaali andev. Eelduse ja potentsiaali tegelikustamine enesena ja ideaalina on taas mitte mehhaanilise karma, vaid subjekti vaba tahte vaba valik. Kristlase jaoks on see ideaal elav ülim reaalsus. Kui Ta poleks elav, poleks isikuline ja isiksuslik - ta poleks ülim. Mingi “nimeta elutu too” ei omaks sedagi kvaliteeti, mida meie siin oma maises elus ja olus omame - kuis siis ülim!? Ka budisti jaoks on nirvaana elav ülim reaalsus. Sorry näpukate pärast, kuid ei hakka teist korda seda siia paigutama - polnud NII segavad need näpukad... Loodan. A kui me oleme kaastundlikud,et laseme Maa tükkideks ja reostame tükid kaa kohe täitsa elamiskõlbmatuks, et isegi Kostariika tarakanid nendel tükkidel elada ei saa, siis pole muud kui: Pole see asi nii hull ühti - eks õnngi ole kunst vaid ühtpidi. Teistpidi on ta teadus. Nagu igal asjal, on temalgi subjektiivne ja objektiivne pool. Võid nt teada saada, kuidas saada õnnelikuks. Njah, on tore, et mängu tood qi, ent veidi ettevaatamatult. Tõsi, kõnepruugis on olemas yangqi ja yinqi, mis aga ei tähenda, et qi ka tegelikkuses jaguneb, nagu väidad. Taiji on asjade-fenomenide-protsesside alge, edenemine ja rüpp. Kuid qi ei ole ji! Selle takistuse taha komistab enamik eesti Hiinahuvilisi. Et jumalik enesekohane enesemääratlus kui MINA OLEN oli juutidele püha, siis olid loomulikult Jeesuse ütlemised algussõnadega “Mina olen...” otseselt seda pühadust rüvetavad. “Siis Mooses ütles Jumalale: ”Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: mis Ta nimi on? mis ma siis neile pean vastama?" “Siis rääkis Jeesus jälle neile ning ütles: ”Mina olen maailma valgus. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!” “ (Johannese ev 8. peatükk). Seda aga vaid selleks, et näidata, et juba tollal oli inimesel olemas teadmine, kuigi algeline ja ehk lihtne, sellest MINA OLEN tasandist. See olemistasand oli pühastatud juutide jaoks. Kui vaatleksime endid siin tuevikust, õigemini aga vaimse arengu tulevasest kõrgusest, oleksid ka meie määratlemiskatsed algelised ja lihtsad. Kuid tõde on see, et mida enam me edeneme oma vaimsel arengulisel teel, seda enam oleme me kogemuslikulkt teadlikud jumalikkuse kohalolust meis endis ja seda vähem on meil vaja mingeid sõnalis-keelelisi abivahendeid nende realsuste tähistamiseks. ja samane on see nii kristlikus kui budistlikus kontekstis ja maailmas - Tõde on ühene ja kehtiv üle kultuuride ja ajastute piiride. Kaks, kes mõlemad on maasika maitset kgenud, teavad paljast sõnast ”maasikas", millest jutt. Kui aga üks on kogenud maasika maitset, teine aga ei tea sellest midagi - on näitreks eskimolaps, kes teab vaid hülgeliha maitset - pole võimalik seda maasika maitse kogemust mistahes sõnadega talle edasi anda. KOGEMUST. Olen selle kogemuse esmasuse ja tähtsuse kohta varemalt toonud ka teise, ehk kujundlikuma näite - kogu suguakti kirjeldav kirjandus võib olla inimesel küll läbi loetud ja ära õpitud, kuid kuni ta pole seda akti ise reaalselt kogenud, ei saa teda pidada pädevaks selles, millest ta vaid lugenud on. Piisab siin minuga nõustumiseks, kui meenutate iseennast? Seda kogemuse ja teadmise vahekorra kohta ning võimatuse kohta anda edasi kogemust kui isiksusele osaks saavat reaalsust teadmise abil. Kuid see pole teadmise põlgamine - teadmine on vaid teejuhatus “maasikavälule” ja maasika maitse reaalsele kogemisele - nagu eelpool budismi kontekstis öeldud: “Sõrm osutamas Teele”. Algselt kõlas budismi kontekstis öeldu: “Sõrm osutamas Meele Kohta ja Tegemas Ringe”. See on üks algse budismi rituaale, mis märgib Ülimat Valgustumist. See oli algbudistidel sama nagu secret handshake tänapäeva salaseltslastel.			OSCAR-2019
Kui BBC telestaar ja miljoneid naelu kogunud legendaarne fundraiser Sir Jimmy Savile 2011.aasta oktoobris 84-aastasena suri, siis oli ta vaid ääri-veeri tunda saanud kahtlustelaviini laste ja ka täiskasvanud patsientide seksuaalses ärakasutamisest. 2006.aasta biograafilises saates Gerry Meets … Jimmy Savile ilme reedab hirmu, mistõttu puht-kehakeele lugejatele ei tulnud üllatusena nende kuulduste tõeksosutumine. Esimene autobiograafiline BBC saade tehti temast 1972.aastal – The World of Jimmy Savile. 2012.aasta oktoobris avalikustati kaebused vähemalt 450 inimeseselt õukondlikku meedia-tegelase staatusse tõstetud “Puutumatust”. Noorim pilastatu oli 8-aastane ja vanim 47-aastane patsient, enamasti ala-või murdeealised tüdrukud vahemikus 10-14 eluaastat. Kaebusi tuli ka kümnelt poisilt. Alla kümneaastasi ohvreid oli lausa 28 ja kokkuvõtvalt kvalifitseeriti 450 kallalekippumisest 34 vägistamiseks. Jimmy topeltelu kestis üle nelja dekaadi ja seda suutis ta varjata isegi erasekretär Janet Cope eest. Viimasest vabanes ta vähima ohu ja ebamugavuse ilmnemisel kiiresti staari puutumatusega. Janet Cope kirjeldas Jimmy’t erakordse manipulatiivse ja kontroll-friigina. Fassaadi nimel pidas ta eeskujulikult personaalset päevikut ja säilitas kirjavahetust piinliku täpsusega korraldatud kartoteegis. On ilmne, et tal oli erakordselt hea võimusuhete taju, selleks et mõista õiguse olemuslikku ebasümmeetrilisust konservatiivses seisuslikus ühiskonnas. Psühhopaadina tajus ta piirjoont, kelle õigustele võis sülitada, ja kelle ees tuli maapinnal mulda suhu ahmida. Enda sõnul oli James-Jimmy nooruses profi-sportlane: ta läbis rattaga 300 profi-sõitu, 212 maratoni ja tegi 107 profi-maadluse matshi, millest 35 esimest kaotas jutti. Ma pakun, et kui neid arve 10 jagada, siis leiab mõned kohad, kus pealtvaatajaid-tunnistajaid leidus enam kui 2-3. Loo teeb halvemaks põlvnemine katoliiklikust perekonnast, mis võimaldas pilastajal vestelda-poseerida Johannes Paulus II. Mõned kõrged vaimulikud kuulunud lausa tema lähisõprade ringi. Prints Charles ja Diana käisid avamas tema heategevusüritusi, Charles kirjutas omakäeliselt James’ile tänukirja, mida meediategelane kõigile külalistele uhkusega näitas. See oli vastastikune mugavus – aristokraatia vajas ligipääsu alamklassile, Jimmy haaras kinni igast võimalusest kuulsusmulli paisutada, sest kuulsus tähendas võimu ja seejärel raha. Perversiooni rahuldamiseks-arendamiseks piisas ainuüksi ebasümmeetriliselt seaduse ees immuunseks tegevast võimust. Tema perversiooni puhul, peale hoolikalt valitud objektide (haavatavad-abivajajad), näib esmane olevat nartsissism. Teiselt poolt eriliste õiguste väljanõudlemine. Haiglates, mille jaoks ta raha kogus ja filantropeeris, oli tal kõikjale juurdepääs väljaarvatud magamistoad. Siiski ka laste dushiruumi sissejalutamise võimalus keskealisele mehe puhul näib olevat üleliigne, ent kui keegi juhtus märkusi tegema või kahtlustama, siis kasutas ta a. shantaazhi või b. vabanes mõne ettekäände alusel tõrksast hõlpsasti. 1990.aastal koostas kuninglik ametnik nais-peaminister Margaret Thatcheri valitsusele ettepaneku James Savile rüütliks teha, sest ta oli hingega asja juures: oli alati kohal, st haiglate kontoris, jooksis-väntas ja suhtles nii meedia kui kuninglike persoonidega. SIR Savile juhtum on näide pimedast usaldusest ja autoriteedi mugavusest. Loomulikult vastutavad nende pilastamiste eest ka kõik need aristokraadid, kellel oli ligipääs MI5 ja MI6 toimikutele, millest oleks lihtne olnud mehe suhted pole standardsed mitte vallalisuse vaid ebaprofessionaalse huvi pärast – mida teeb üks meedia-tegelane, kelle puudub mistahes meditsiini vmt professionaalne kraad-amet, laste-haiglates! Kuidas Eesti saaks end kaitsta kaurhansonite ja välismaisete jimmide vastu? Ilmselt oleks õigustatud nõuda, et Eestis usalduspositsioonidele, kus inimestega kokku puututakse, kandideerijate minevik peab olema puhas-klaar. Seal ei tohi olla midagi häirivat isegi noorte kasvatusmajades istumisi ja aastate kaupa psühhiaatrilise järelvalve all viibimist. Vastasel korral saab mõnest selle sama kogukonna silma all kasvanust üleöö psühhopaadi suvast ristilöömispala ning õiguslik ebasümmeetria kujuneb normiks, mida kaasajal Eestis töötavate välismaalastega tekkivate konfliktide puhul pole suudetud ennetada. Mingu koju ja hüpaku seal, tühja koha peal. Me ei oska lugeda, me ei saa teie seadustest aru!?! Come on! Nagu Kaur Hansoni puhul Eestis ei jaganud ka Suurbritannia eriti kompetentsed tädikesed Jimmy säravläikivaid kostüüme vaadates ei ööd ega mütsi inimesest: tänukiri 1996.aastast 2012.aastal tegi 12 aastat briti politseijõududes teeninud ja ajakirjanikuks edenenud Mark Williams-Thomas Savile-kuriteo saagast dok-filmi The Jimmy Savile Investigation, küsides eelkõige nende taustajõudude kohta, kes lasid aastaid lapsi käperdada, eirates või marginaliseerides mistahes signaale. Leave a Comment » \| Historia \| Sildistatud: "admiral"-psühhopaat, õiguslik ebasümmeetria, kuninglik pervert, nartsissism ja perversioon, Roomet Jakapi \| Püsiviide 30.oktoobri Postimehe nn esoteerilises ja mittekommenteeritavas versioonis ilmus SCE jõulise kriitiku Roomet Jakapi sulest kirjatükk „Humanitaaride kohanemine“, mis lähemal vaatlusel laiendab kuue aasta-tagust publikatsiooni „Sokratese valuoiged teadusmasinas“ kultuurilehes „Sirp“. Enne lähemat pilguheitu olgu märgitud, et vaatlusalusel kirjatükil kindlapiiriline tees puudub, samuti probleem, selge pole, kelle seisukohti autor esitab, ehkki finaal sedastab optimistlikult, et kõigile eelpoolloetletud raskustele vaatamata saadakse hakkama. Autor näib olevat asetanud rõhu värvikale keelele, mõtlemisaine pakkumise asemel pöördutakse lugeja fantaasia ja emotsioonide poole. Milliste raskustega seisab RJ tõlgenduses silmitsi kaasaegne eesti humanitaar? Ta seisab vastamisi tehnika- ja loodusteadlaste diktaadiga, kelle kätes näivad olevat teaduse rahakotirauad. Nende teadus on korraldatud ja indekseeritud, ühtlasi mõõdetav. Probleeme lahendatakse gruppides, mistõttu samuti publikatsioonidel seisavad kõigi töötegijate nimed. Humanitaarid olevat seevastu individualistid ja nende probleemide iseloom teistsugune. Reaalteaduslikud imperialistid üritavad humanitaare mõõta tsiteeringute ja rahvusvaheliste publikatsioonide põhjal. Enamgi, nad kohustavad neid aruandlusele ETIS’es, mis, sellele näib RJ vihjavat, on kaasa toonud vaimseid kannatusi („Selle võrdlemisi värske monstrumi vastu on humanitaarid juba nii palju kisa tõstnud, et raskematel hetkedel tunnen kiusatust kaaskurvastada, aga kergematel tahaks end sest oigamisest distantseerida.“) ja kergeid intellektuaalseid hälbeid („Pärast mõneaastast toimlemist süsteemis täheldan oma teadlaseteadvuses struktuurseid muutusi“). „Ei ole nende ajakirju küllalt indekseeritud ega artikleid tsiteeritud. Teadlasiks maskeerunud humanitaarid paljastati kui logardid ja simulandid, kelle segane kisa pimedast metsatukast tekitas hirmu ja põlgust.“ Väidete loogikast lähtuvalt olnuks ootuspärane, et autor asub järgnevalt neid ränki süüdistusi kummutama. Apoloogilise kirjazhanri hindajad peavad pettuma. Kaitsmise asemel asub RJ neid süüdistusi kinnitama: „Nad õppisid tegema eelretsenseerimist ja moodustama rahvusvahelisi toimetuskolleegiume, et tagada oma ajakirjadele teadusstaatus. Nad harjusid kuulama «teadusülikooli» retoorikat, mille pahupooleks on õpetamise alaväärtustamine, kohati alavääristamine. Nad õppisid jäljendama reaalteaduslikku tegevust neis aspektides, kus seda oli võimalik ja vaja jäljendada.“ A. Tihkest, selgepiirilisest, selgeksõpitavast sõrestikust välja meelitamine ning täpselt paikapanemata mõistete ja võimalike lahenduste paljuse juurde juhatamine nõudis tihtipeale ebakonventsionaalseid ehmatamistehnikaid ja intellektuaalset meelelahutust. B. Kui tehnikatudengeile valmistas veidi raskusi filosoofia ähmaste piirjoontega põldudele maandumine ja mulle nende kohalemeelitamine, siis mitmetel kolleegidel-humanitaaridel mu koduülikoolis oli sama raske mõista, mis mõttes on tehnikaülikool ülikool või miks on kütte ja elektri asjus vaja kõrgharidust. A. Vastupidi. Filosoofia jaoks pole vaja kedagi ratsionaalsest vaimsest kestast välja meelitada. Pigem sissepoole juhatada. Hea filosoofia lähtub loogikast ja on ranguselt võrreldav matemaatikaga, kuna vastupidine diskvalifitseerib filosoofia nimel aset leidvad arutlused parasoofilisteks. Jääb mulje, et lõigu A finaal püüab välja vabandada akadeemilises formaadis aset leidnud lubamatuid teguviise, mis on Eesti filosoofiahariduse tõsiseltvõetavust kahjustanud. B Vastupidi. Filosoofia ese pole ähmane, selle metoodiline tuum põhineb loogikale, selgetele printsiipidele mõtteesemete käsitlemisel. Vastupidiselt arutlejad üritavad kuulajaid eksitada, veenda, et filosoofia on fiktsiooni valdkondi, st enam-vähem väljamõeldis, kuna teadus ei või kunagi endale sellist ebaranget vabadust lubada. Ma pean tunnistama, et ei tunne peale Jakapi ühtegi humanitaari, kes ei mõista, kuidas tehnikaülikool saab olla ülikool. Euroopa haridus on Bologna universitase asutamisest 1088.aastal märkimisväärselt edenenud – vedanud ühisteadvust ja vastavalt kohandanud end ühiskonna ees seisvate ülesannetega. Ning teadmine teadusena ongi õigustatud uuenemise ja originaalsuse varal, mitte vana teadaoleva kordamises või reinterpreteerimises. Inimene, kes omab või rendib majapidamist, ja ka see, kes teeb metsas puid, ei saa, mulle näib, kunagi langeda sellisesse ignorantsusse, et kahtleb elektri ja kütte osas kõrgema hariduse andmise vajaduses. Kaasajal on sellised teadmised elukorralduseks hädatarvilikud. Kirjatüki pilootseerias suudab RJ välja võluda kaunikujulise poolpoeetilise figuuri, mis sobiks lausa Prohveti enda laudkonda: Ent mis saab noortest töötutest seal ukse taga? Tõelised, vaiksed, eraklikud, tühja kõhtu kannatavad mõtlejad? Parimal juhul õpivad nad vahet tegema vajalikul ja tarbetul, tõesel ja valel. Võib-olla nad unustavad kirjandustundide paatose ning mõistavad, et ilukirjanduslikul tarkusel, millele näib suure osa filosoofia ajaloolaste arusaam asjadest taanduma, on elutõega samavähe pistmist kui Startrekil astrofüüsikaga.			OSCAR-2019
Isadepäeva varahommikul (kell 01.30) sain endale kauaoodatud vöötoravad. Nimeks panin neile ebaoriginaalsed Tiku ja Taku Tiku saba on natuke lühem ja lähemalt vaadates ka natuke kõver, nagu oleks kusagile kinni jäänud Tema on ka arem, samas hästi uudishimulik. Taku sabaga on õnneks kõik korras. Taku on julgem, juba esimese päeva õhtul lasi ennest tükk aega silitada (ise sõi samal ajal) Minu küüsi ja näppe proovis ka maitsta (õnneks naksas tasakesi ja valus polnud) aga ei maitsenud. Kui toas on rahulikum ja lapsed ei mölla, siis tulevad oravapoisid pesakastist välja uudistama. Muidu on nad koos ühes pesas. Siiani on nad öösel õnneks vaiksed olnud. Mul on puur suures toas ja magamistoa uks on kinni sest olen erksa unega. Tegin puurist ka pilti. Sisustus on veel poolik nagu alguses ikka. Pesakast on neil all vasakul. Hetkel on puuris üks pesa, teine ootab ülessättimist. Varsti panen need puurist väljapoole üles külgedele. Vast saite aru kuhu täpsemalt. Eks teen siis uue pildi ka. Hetkelemmik on Takul see pikk papist toru puuri põhjas. Mängib sellega ja kui keegi kõvemat häält teeb või kolistab, siis poeb sinna peitu. Tiku sellest eriti ei huvitu. Eile õhtul vaatasin, et Tiku hakkab kuivatatud kirssi sööma aga ta otsustas selle hoopis põske peita ja hunniku saepuru ka juurde kahmata ning sellega pessa minna. Minu meelest väga mõnus puur! Kunagi ammu nägin kellelgi seda vetsupaberirullidest tehtud teerada. Pidin järgi tegema, aga läks meelest. Tuletasid nüüd mulle uuesti meelde - aitäh! Eile õhtul sättis Taku selle pika papptoru nii, et ei saanud enam sisse. Oi, ta oli vihane. Isegi Tiku tuli talle appi, närisid ja sikutasid seda toru aga hakkama ei saanud. Siis sai Taku sinna kuidagi sisse aga, jälle häda, välja ei saanud. Tükk aega möllas seal sees. Tagurpidi ka välja ei saanud. Tiku alguses aitas kuid lõpuks loobus ja tegi puurile paar tiiru peale. Siis Tiku mõtles, et prooviks uuesti aidata ja ronis ka toru sisse. Nüüd olid nad seal kahekesi lõksus. Sisse said kuidagi ronitud, aga välja ei saanud. Hakkasid isegi vaikselt urisema seal. Siis otsustasin nad päästa. Oi, kui õnnelikud nad olid. Kahjuks on nad endiselt arad. Kui keegi kõvamat häält teeb või kolistab, on nad kohe oma pesas peidus. Kuigi vaikselt hakkavad julgemaks minema. Huvitav, kunas nad täitsa vabalt seal ringi jooksevad, ilma et iga asja peale peitu poeksid?! Pere suurenemine siinses varakambris on alati värskendav. Tikul ja Takul on väga vingelt sisustatud puur - igav neil seal juba ei hakka. Esialgu võivad nad teõsti veidi arglikud olla, sest neile tundub vabadust olevat nii palju (kui võrrelda poepuuri ja praegust kodu), et mine tea, kas see vabadus ka täiesti ohutu on (kas keegi ei tule ära sööma). Kui nad ohutuses täielikult veenduvad, siis muutuvad nad julgemaks ja siis hakkavad ka iseloomuomadused paremini välja tulema. Kindlasti tasub neid käega harjutada. Nagu Sa juba tead, liigutused peavad olema tiguaeglased ja käega tutvustamine on kõige edukam söömise ajal. Mõni orav on selline otu, et ei oskagi ohte karta, teine jälle on üliettevaatlik ja põgeneb iga krabina peale - oma triibud on ju kõige kallimad, parem karta, kui kahetseda Eks aeg annab arutust, millal nad julgemks saavad. Kindlasti peab arvestama ka sellega, et talv on tulekul. Sel ajal ei käitu vöötoravad päris nii nagu kevadest sügiseni. Mõni on unine, mõni läheb kurjaks (see on tingitud talvevarude kogumisest ja oma moona kaitsmisest) jne. Igaüks omamoodi. Aga vahvad on nad igal juhul. Õige see on, et silitada saab neid siis kui söömine (tähtis ja keskendumist vajav tegevus) neil käsil on. Sain hulga pilte neist klõpsitud (nagu mul kombeks on kui fotoka kätte võtan ) ja panen teile ka mõned vaatamiseks. Ajapikku muutuvad nad kindlasti julgemaks, hetkel lihtsalt uued kohad ja lõhnad, ning talv ka tulekul, aga see kõik läheb üle. See on tore, et vennad omavahel hästi läbi saavad. Küll nad ükskord julgemaks muutuvad. Mul on ainult üks orav, keda julgen puurist välja lasta. Ja tema puurist välja tulemine sai alguse sellest, et panin käe puuri ja siis jooksis mööda mu käsivart ja õlga, selga puurist välja. Jooksis puuri katusele. Seal andsin talle pähklit ja siis nosis seda. Pole nüüd tükk aega oravatest midagi kirjutanud. Panime pesakastid ilusti puuri väliskülgedele ja tegin puuris muidki ümberkorraldusi. Saepuru lendamise vastu panin puuri sissepoole bambusmatid, mida samal ööl ka natuke näriti. Rohkem pole seda õnneks tehtud. Aluspanu panin ka vähemalt 5 cm paksuselt, sügavamale nad ei kaevagi. Ühe korruse tegin samuti juurde. Samal ajal kui puuris ümberkorraldusi tegin, olid oravad duššikabiinis. Tiku tõstsin koos pesamaterjaliga transportpuuri ja Taku panin tema armsa toruga sinna kõrvale. Kabiini äraveeaugu peale panin lapse raske klotsikasti ja sulgesin uksed. Nii ei saa Taku sealt plehku panna. Käis väljas uudistamas ja üritas kõrgemale hüpata aga tulutult. Kui oravad oma puuri tagasi said siis oli mitu päeva vaikus. Väga harva käisid väljas. Isegi öösel oli vaikus, vaid mõned korrad kuulsin neid mööda puuri jooksmas. Nüüd on Taku juba nii julge, et kui kõik toas on ja kolistatakse, siis tema magab rahulikult oma toru kõrval. Vahel poeb sinna peitu ja käib söömas ning Tikul külas. Tikule andsin eile maisi ja metsapähkleid näpu vahelt. Pistis kõik põske ja läks pesakasti Taku juurde nosima. Ilusti oli kuulda kuidas nad seal pähkleid krõbistasid. Ma vaatan, et nad on ikka priskemaks läinud selle ajaga mis nad mul kodus on olnud. Ega nad liiga paksukesed ole? Nüüd on siis nii, et Taku on see kes enamuse ajast pesas veedab (eks tal siis talveuni) ja Tiku tuuseldab mööda puuri ringi. Talle meeldib torus olla kõige rohkem, või siis selle kõrval tukastada. Aga õhtul 10 ajal on mõlemad peses ja tudivad hommikuni vahva kodune puur, vaeva on nähtud ja tulemus on ilus ja hubane. kui kehakaal liiga suureks kasvab, siis võib see liigestele mõjuda ja eluiga võib ka lüheneda. ma mingi ekspert ei ole, arvan, et neil on lihtsalt kohev talvekasukas seljas praegu Tiku on nüüd julgemaks muutunud. Laseb ennast ilusti silitada. Kui käe puuri panen siis tahab kohe mu näppu naksata sest arvab, et annan talle midagi head maiustada. Ta naksab päris kõvasti. Taku teeb talveuinakut pesas ja kui ta vahest sülle võtan siis on nii rahulik ja laseb silitada. Ta õnneks ei hammusta. Alguses liikus arglikult aga varsti kimas mööda tuba ringi. Lasin tal tunnikese uudistada ja siis ritasin teda kinni püüdma hakata. Ega ei läinudki kaua kui ta kätte sain- prügikastist. Ta oli sinna kappi pugenud ja kaevas prügikastis hoolega ja ei pannud tähele kui ma ta kiirelt kinni võtsin. Aiiiiiiii, hammustas! Orava panin puuri tagasi ja läksin oma näppu paikama. Tükk aega tuli verd. Siiani on näpp valus ja kaks hambajälge näha. Peale seda seiklust on Tikul närvid läbi vist. Käib ja tuuseldab puuris ringi. Närib bambust ja otsib kust välja saada. Palju julgemaks on ka muutunud, lausa ülbeks isegi natuke. Ei teagi kas lasta tal veel toas joosta või ootaks sellega kevadeni (nagu ma alguses plaanisingi)?! Väga lahedad pildid on albumis. Väga paljud vöödikud hammustavad, kui neist kinni haarata. Ta tajub ohtu, arvab, et on kellegi lõugade vahel ja kohe süüakse ta ära. Seetõttu on palju turvalisem püüda oravat mingi karbi või pesakastiga. Pane maiustusi sisse. Kui ta sinna sisse läheb, siis paned käe ette ja tõstad pesakasti puuriukse peale, kust ta saab ilusti puuri silgata. Mina olen niimoodi teinud. Töötab hästi. Võid teda lasta toas ringi joosta, kui ta ise kallale ei tule. Kui hakkab ründama, siis on endale ohutum teda puuris hoida. Eks ma tahtsin jah alguses ta suurde lillevaasi kinni püüda kus maiustused juba ootasid aga siis otsustas ta köögi poole lipata ja puges kappide alla ning sealt juba prügikasti. Eks pean jälgima, et ta sinnapoole ei läheks enam. Kui mul näpp terveks saab siis vb lasen ta uuesti tuppa jooksma. Selleks ajaks on vast see hammustamine meelest läinud. Kuna Taku on rahulikum ja ei hammusta (ta arvatavasti talveunes) siis olen teda sülle võtnud ja lastel silitada lasknud. Tavaliselt poeb ta mul süles peitu, tõmbab kerra ning jääb magama. Kastanimuna viljaliha on mürgine (mõne hampsu tõttu see nüüd ära ei tapa, aga sisaldab mingit halba ainet). Mingid kastanimunad on söödavad ka, kuid neid Eestist vist ei kasva. Kui Taku sülle võtsin siis ronis mööda mind ja kriimustas mu selga. Neil ju nii teravad küüned. Lasin tal aknalaual ka uudistada. Lõpuks panin ta endale taskusse ja sinna ta jäigi, magama Muide, väike vihje - see tudumise pilt on praegu kestva st detsembrikuu fotokonkursi jaoks väga sobilik pilt. Muidu oli Taku rahulik ja lasi ilusti kätte võtta ennast aga nädal tagasi hammustas mind nii, et veri väljas. See oli tal esimene kord hammustada. Üritasin teda siis puuri tagasi panna aga ta rabeles end mu käest lahti ja hüppas maha. Nii mitu korda ikka. Iga kord kui ta kätte sain, ta jälle hammustas. Käed olid ikka nii ära järatud ja verd jooksis kolmest kohast tükk aega. Ei tea mis tal hakkas, et mulle nii kallale tuli. Enam ei julge teda kätte võttagi. Tikule meeldib hirmsasti jooksurattas vurada. Kohe ikka nii, et puur rappub. Takut see ei huvita. Panin jooksuratta 10 cm kõrgemale, et ei koliseks nii palju ja ta seda suure jooksmisega iga kord keset puuri ei nihutaks. Enne oli ratas kõige alumisel korrusel. Kuid nüüd ta ei jookse seal enam			OSCAR-2019
see ooperilaul eurovisioonile ei sobi, laulul pole meeldejäävat meloodiat võrreldes eelmise aasta Stig Rästa ja Elina esitatud looga kus oli ka sobiv lavakujundus. et hinnatakse mitte originaalesitust, vaid teleka ülekannet. Trillallaa trullallaa võib päris kenasti kõlama saada, aga selline laul vajab rohkemat, kui tavaülekanne, mida kuulavad valdavalt noored. Kui just kõik kohtunikud üksmeelselt ei otsusta, et seekord on vaja võit Eestile anda, siis läheb nii nagu alati. Veame kihla? Olgem ausad - iga aasta leiab mõne hea laulu, aga Eurolavale jõuab see muudetud kujul ja peale seda on kõik laulud ära solgitud. Absoluutselt kõik! Ma ei saa aru, miks on vaja midagi muuta? Miks ei või olla algne versioon? Sellega teemegi endale karuteeneid. Ma ei ole mingi ooperi austaja ega pooldaja, aga seda laulu küll kuulan hea meelega. Võiks siis jäädagi sellele versiooni jurde, mitte JÄLLE ära kõike solkida. tubli üliõpilane, kuid ooperilavad teda küll vastu ei võtaks - peab veel palju õppima, sest kahjuks intoneerib mustalt. Imestan, et kus küll laulurahva kõrvad on? meedia ja rahvas hakkab igal aastal rääkima eesti võitmisest, jätaks ometi selle jutu. valiti ilus laul ja pole vaja selle pärast häbeneda, tore kui ikka lõppvõistlusele saaksime ja edasine selgub siis sellel õhtul. punkt. loodan, et laulja esineb hästi ja normeti kaasamisega esitust nässu ei keerata. täpselt nagu tänaku viimase ralliga oli, esimene etapp võideti ja meedia hakkas mingit võitu ette kujutama. kas see on ainult eestlaste puhul nii??? mulle millegipärast tundub vabariigi algusaegadel Soomes. Seal oli küll sama moodi. Ikka: vaat sel aastal on meil nii hea laul ja võidab. Tegelikult jäädi viimaste hulka. Siis kui Lordi võitis, siis paljud soomlased sülitasid ja ütlesid, et sellist muusikat nad ei kuula. Soovin meie tänavusele laulule kõike head, aga kardan, et põhivõistlusele ei jõuta. On häbiligu, et Eesti Vabariigi 100ndal aastapäeval ei minda Eurovisooni lauluvõistlusele eesti rahvarõivais. Kui mitte nüüd, siis millal veel? Edu toob see kui pealtvaatajate saalile kommunikeerida, et isik on selle suure alusseeliku all täiesti alasti. Miks on vaja igal aastal jätta mingisuguse Gerli Padari,Iirise vöi muu pärast välja vöibolla kui hea tegelane.Nende Gerlide,Iiriste jm . lauljakarjääri lagi on juba ammu käes.Nad ei too mingit väärtust rohkem,see on ju näha.Lihtsalt k riiskavad igal aastal niisama kaasa.Möttetu. Elina on professionaalne laulja, kes teeb kõvasti tööd. Kogu tema esinemisest on näha muusikalise hariduse saanud lauljat, kes on hea taseme saavutanud. Laulu sõnadest ma ei räägiks :) Aga ta sai oma loo, mis on spetsiaalselt temale, koos temaga tehtud. Žanr on selline, mis ei meeldi paljudele, sest nagu eluski ei saa paljud aru kui palju erineb professionaal amatöörist. :) Naeratusest on vähe abi. Eriti asjaolu puhul, kuidas korraldajaskond vöidu nimel vaeva näeb.Ta töesti näeb, aga natuke teisiti tuleks asjad teha,arvan. Kas Elinale loodud laul on ka professionaalne,mille kallal detailselt meloodia jm poolest on tehtud tohutult tööd? Rumal küsimus, kes see sigadele pärleid raputab. Aga kaugelt võib näidata. Vastu saab ikka ruigamist nagu mõni siin kell 19:18 demonstreeris :D PS Sellist muusikat, mis kellelegi ei meeldi ei ole võimalik kirjutada. Nii, et tasub rahul olla sellega, mis on.. kuid mina isiklikult seda ettekannnet ei kuulaks,ja kui mulltekkiks vajadus sedasorti muusikat kuulata siiis kuulan sellist muusikat pigem kontsertisaalis, mitte palagani televiisorist Sellest laulust,muusikast,riietusest,olekust kokkuvöttes kumab järjekordselt välja jälle mingi odav ida-euroopa. ju on. Aga kas oskad eurovisioonilt ühtki ooperilaulu laulnud võitjat nimetada. Mulle küll ei turgata meelde. On olemas ka noorte ooperilauljate konkursid. Seal võiks ta ehk osaleda. Eurovisioonil ei hinnata sellist muusikat. Läheb väga hästi, eriti kui meloodia natuke ümber teha. Praegu on esimene ja teine pool peaaegu ühesugused aga nende vahel peaks olema ainukordne muusikalõik. Loll jutt suhu tagasi. Teen nii, et Elina tuleb Eurovisioonil esimeseks. Olete ikka üks tuim ja tundetu rahvas, ei oska oma talente hinnata. Peale supervõitu on Elinale kõik maailma kuulsad lavad avatud. Kas eestlast takistab riietumast tavaliselt ja lihtsalt tema minevik ja orjapöli? Kas see on pöhjus ajada selga mingid parunessi röivad,näha välja nagu kunungatütar? Kas minevik ei anna eestlaste meeltes luba selleks? eurovisioon pole moeshow. Laul ja muusika peaks olema super-hüper, aga teie panustate riietusse. Miks Eesti tahab alati mingi löll kilplaste maa olla? Esiteks lastakse mingil end züriiks kutsuvatel tegelastel 20 laulu tohutust hulgast välja valida.Mis laulud on need ülejäänud u.250 laulu,seda rahvas ei tea. Teiseks, miks valiti välja laul,mille autor on juba varasemalt eurovisioonil pörunud, so. M.Mattiisen koos Birgitiga. Ja kolmandaks, mis kramuse j ama selle riietusega igal aastal on? Ega riided ei laula ja pilli ei mängi. Elinale soovin edu, kuid seletage mulle võhikule, kuidas need kihlveokontorid hetkel pakuvad Bulgaariat esimeseks ja Eestit teiseks, kui Bulgaaria eurolaul avaldatakse alles 12.märtsil ja Bulgaaria on salastanud isegi selle,kes on kandidaadid ja MITTE KEEGI ei ole avalikult kuulnud ühtegi Bulgaaria lugu?? Ja vualaa-kihlveokontorid pakuvad,et Bulgaaria VÕIDAB! Kas ei ole ajuvaba?:)) Ärge nüüd ootustega üle pingutage. Alati on nii, et äkki saame esikoha aga läheb ikka nii nagu läheb. Mina ei arva midagi muud, kui et kui ta kirjutaks oma nime ilusas eesti keeles NETŠAJEVA, siis ehk hakkaksin midagi arvama. Aga juhuslikult põgusalt kuuldud laulukatkendi põhjal võin küll öelda, et see laulja väärib palju esinduslikumaid lavasid kui mingi mõttetu ja muusikavaba Eurovisioon. Miks see huvitav ÕNNETUS oleks? Eurovisiooni koraldamise eest maksavad kõik osalevad riigid, 5 suurt osalevat riiki katavad 80% kuludest, Eestil endal tuleks võidu korral maksta umbes 20%, mis oleks 6-10 miljonit eurot. Vaadates,kuidas Valitsus meil sadu miljoneid tuulde loobib on see kommiraha. Seega, mis õnnetus?? see värk on siiski eelkõige meelelahutuslik üritus, ühesõnaga ei taha enamus mingit halamist kuulata ja veel vähem vaadata Tundub, et Elina unistab liiga. Tasuks realistlikum olla ega maksa ka poplauludesse halvustavalt suhtuda. On ju ta öelnud, et pop on labane. Pettumus tuleb maikuus vapralt vastu võtta. ma mõtlen ka, et kui kallid projektorid mängus juba on ja varasemalt kleidile kuvatud kosmost ja lilli, siis miks Elina kleidil tõrv allapoole ja ülespoole tilgub. Võiks midagi ilusat projekteerida sinna kleidile?			OSCAR-2019
Meile on antud võimalus hakata fänniks kahe koondise vahel – nendeks on sinine ja punane meeskond ning meile üritatakse erinevate kanalite kaudu anda märku, et üks nendest meeskondadest on hea ja teine on halb. Sõltuvalt inforuumist ja perspektiivist teevad normikad oma valikud. Pange tähele, et subjektiivne arvamus ja objektiivne arvamus on kaks erinevat asja. Normikas eestlane ütleb, et sinine on hea meeskond ja punane on paha meeskond. Aga mine proovi öelda mõnele iraaklasele või afgaanile, et sinine on hea meeskond… Kas sa julgeksid üldse seda teha? Normikas arvab pahatihti, et tal on ainult kaks valikut – kas must või valge, sinine või punane, rikas või vaimne, naine on kas tark või on ta ilus, mehed on kas nõmedad või on normaalsed mehed juba ära võetud jne jne. Mis aga oleks kui valikuid oleks rohkem kui kaks? Telegrami on korduvalt süüdistatud venemeelsuses, sh on üks kunagine Telegrami osanik isegi nimetanud meid Putini agentideks. Seda selletõttu, et normikas ei oska mõelda rohkem kui kahe valiku vahel. Aasta enne Telegrami loomist (2012) avaldasin vandenõusid uuriva dokfilmisarja nimega “Ulmefilm“, milles ütlesin selgelt välja, et nii USA kui ka Venemaa esindavad tegelikult ühte ja sama jõudu ning lääne ja ida vastasseisu puhul on tegemist teatriga. Telegrami 5+ tegevusaasta jooksul olen kirjutanud kümneid artikleid, kus ma olen selgelt välja öelnud, et katsuge vaadata veidi kaugemale oma mätta otsast ning ehk märkate, et sinisel ja punasel meeskonnal on ühine treener. Aga kuna avalik arvamus ja inimeste enesetsensuur soosib piiratud mõtlemisvõimet, olematut analüüsivõimet ning skeptitsismist on väär arusaam, siis pole sõnum paljudele kohale jõudnud. Sain seda taaskord kogeda mõned nädalad tagasi, kui ma kirjutasin meile avalikustatud tõenditel baseeruva arvamusloo, et mingit raketti Eesti pinnal mitte ükski lennuk teele ei saatnud, mille peale sain taaskord normikatelt tagasisidet, et ma olevat venemeelne. Kuidas ma venemeelne olen kui ma lihtsalt toon välja ilmselge reaalsuse, et meile pole esitatud mitte ühtegi asitõendit kõnealuse raketi kohta? See on sama jabur kui mina ütleks, et tead, ma ei joo coca-colat ja siis keegi järeldab sellest, et järelikult mulle meeldib õlu. Wtf!? (what the fuck = mida perset – toim.) Aga okei, piisab sissejuhatusest, siit tuleb minu TOP 10, kuidas USA ja Venemaa on tegelikult üks ja sama jõud. Ütlen kohe ette ära, et kui sa oled normikas, siis ilmselt sa ei saa sellest topist esialgu miskit aru, kuna sa pole läbi käinud deprogrammeerimise protsessi. Sinu õnneks aga lisan ma kõigile kümnele punktile juurde LIHTSUSTATUD selgitused koos lisamaterjalidega (võid ise neisse teemadesse põhjalikumalt kaevuda). Mõnusat lugemist! PS. Kui sinu automaatne suhtumine erinevatesse teooriatesse on “ah, see on mingi vandenõuteooria!“, siis sul ei ole mõtet edasi lugeda. 1. Nii USA kui ka Venemaa majandus sõltub relvatööstusest ja lõputust sõjategevusest. Sellepärast on mõlemal riigil ühine huvi: hoida pinget õhus ükskõik mis valemiga, peaasi, et pidevalt oleks ettekääne toota juurde uusi relvasid. Ida ja Lääne vahelist konflikti on erinevate näidendite abil suudetud elus hoida juba sadakond aastat. Siinkohal on oluline mõista, et see kui punane meeskond võtab vägisi oma kampa näiteks sini-must-valge meeskonna, siis see ei tähenda automaatselt, et sinine meeskond on hea. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu Uuringute Instituudi (rahu – irw) andmetel moodustavad punase ja sinise meeskonna relvatööstus ca 60% kogu maailma relvaturust. Mõlemad meeskonnad on viimase saja aasta jooksul oma meeskonda vägisi väiksemaid koondiseid üle võtnud. Mõned aastad tagasi pidid sinised ja punased lausa kaklema minema, sest nad ei suutnud ära otsustada kumb neist Ukraina meeskonna oma koondisesse võtab. Ka siis nimetasid kohalikud normikad Telegrami punaste poolehoidjateks, missest et Telegram ütles ka toona, et me ei fänna kumbagi meeskonda. 2. Nii USA kui ka Venemaa on ühendanud jõud, et rakendada oma kodanike peal täielikku politseiriiki, sarnaselt sellele, millest kirjutas George Orwell juba ca 70 aastat tagasi oma kuulsas teoses “1984“. Kummaline on see, et kuigi niivõrd paljud peavad Orwelli lausa prohvetiks, siis nad endiselt soovivad valida punase või sinise meeskonna vahel. Kallid normikad, see sama raamat, mida te enamus kõik lugenud olete ja kõrgelt hindate, see sama raamat rääkis sellest punasest ja sinisest meeskonnast. Seal olid nende nimedeks Okeaania ja Euraasia. Loe täpsemalt USA ja Venemaa koostööst rahva jälgimise osas meie hiljutisest artiklist “Tagasivaade jalgpalli MM-ile“. 3. Nii USA kui ka Venemaa kasutavad oma igapäevasteks tegemisteks sellist huvitavat nähtust nagu raha. Kuigi sinise meeskonna maksesüsteemides liigub dollar ja punases rubla, siis mõlemad maksevahendid pärinevad ühiste treenerite isiklikest võlvidest. Need võlvid kannavad selliseid nimetusi nagu Föderaalreserv ja Bank for International Settlements, mis mõlemad omakorda kuuluvad veel suuremale rahabossile, mille nimi on HSBC ehk Hong Kong and Shanghai Banking Corporation. Lihtsustatult öeldes on nii USAs kui ka Venemaal opereerimas pangad, mida juhitakse ühisest peakorterist. Saad selle kohta pikemalt lugeda Argo ja Evelini artiklitest Telegrami 6. paberajakirjast ja veebis ilmunud artiklitest (link 1, link 2, link 3). 4. USA ja Venemaa mõlemad vaikivad sel teemal, et 9/11 terrorirünnakute ametlikus versioonis on rohkem vasturääkivusi kui šveitsi juustus auke. Kas pole kummaline, et isegi tädi Maali teab, et 9/11 terrorirünnakutega on midagi mäda, aga Putin ei tea? Lubage mul naerda… 5. USA ja Venemaa mõlemad tegelevad kosmoseprogrammide lavastusega, millest kuulsaim on 1960ndatel aset leidnud võidujooks Kuule. Paljud ütlevad, et kui USA oleks Apollo Kuu-missioonid lavastanud, siis oleksid venelased selle kohe välja öelnud, aga nali ongi selles, et mõlemad meeskonnad üheskoos lavastavad oma kosmoseprogramme. Täna mängivad nii sinise kui ka punase koondise näitlejad ehk astroNOTid rahvusvahelises kosmosejaamas (International Space Station) maagiliselt õhus lendlevaid teadlasi, kelle tegevust filmitakse telestuudiotes kasutades moodsaid virtuaal-ja liitreaaluse tehnoloogiaid. 6. USA ja Venemaa mõlemad tegelevad tuumarelvade pettusega. Möödunud sajandil pakuti inimestele põnevust perioodiga, mida nimetatakse “külmaks sõjaks“. Lühidalt öeldes räägiti sinise meeskonna fännidele, et punane meeskond võib peagi kasutada tuumarelva nende vastu. Punase meeskonna poolehoidjatele öeldi, et sinine meeskond võib iga hetk kasutada tuumarelva hoopis nende vastu. Tõeministeeriumi Wikipedia andmetel lõid mõlemad meeskonnad endile tuhandeid tuumarelvasid – seda nimetati võidurelvastamiseks. Selle kõige tulemusena kartsid normikad, et olemas on relvad, mis võivad iga sekund lõpetada ära elu Maa peal. Hirm pole sugugi meeldiv emotsioon, see teeb nõrgaks. Nõrku kontrollida ja manipuleerida pole raske. Tuumarelvade pettusest saad pikemalt lugeda siit. 7. USA ja Venemaa üheskoos mängivad kaasa türannialavastuses nimega “Põhja-Korea“. Põhja-Korea pole mitte kunagi olnud ohuks mitte ühelegi riigile, sest tegemist on järjekordse näitemänguga. Nagu me eelnevalt lugesime, siis tuumarelvasid pole olemas. Kui sa sellest aru saad, siis hakkad ehk mõistma, et ka Kim Chŏng-uni puhul on tegemist ennekõike näitlejaga. Soovitan lugeda ühte minu 5 aasta tagust artiklit, kus Põhja-Korea teemal pikemalt peatun – toonitan, et tol ajal olin ka mina veel pooleldi normikas ning uskusin siis, et tuumarelvad on olemas. Aga ka sealt te näete, et ma juhtisin tähelepanu sellele, et punane ja sinine meeskond esindavad ühte ja sama jõudu. Mõelge loogiliselt – kui Põhja-Korea loodi peale II maailmasõda ÜRO otsusega, siis see eeldab, et ÜRO-l oli kontroll tolle piirkonna üle. Kas tundub loogiline, et kui 70 aastat tagasi omas ÜRO Põhja-Korea üle kontrolli, et siis mingi hetk ta selle kontrolli kaotas ja võimule tulid isehakanud Kimyongunid, et tuumarelvadega teisi hävitada? Palju lihtsam oleks ÜRO-l Põhja-Koreas treeneriks panna keegi oma inimene ja nõnda omada kontrolli ka selle meeskonna üle. 8. Nii USA-d kui ka Venemaad on pandud esindama kaks väga andekat eluktselist näitlejat, kes mõlemad elavad väga luksuslikku elustiili. Nagu tänapäeval Hollywoodiski kombeks, on ka need mõlemad näitlejad kõvasti pingutanud, et näha võimalikult kaua värsked välja, kasutades selle nimel nii plastilise kirurgi kui ka profijumestajate abi. Kusjuures see pole esimene kord, kui jänkisid on pandud esindama Hollywoodi koolkonnast pärit võsukene. IMDb andmetel on Donald Trump enne presidendi karjääri näitlejana üles astunud 22. rollis, produtsendina on mees ära märgitud 20 korral. Tema kuulsamad rollid seni on olnud reality-sarjas “The Apprentice USA“ ja huumornäidendis “Wrestlemania“. Kindlasti soovitan lugeda artiklit Donald Trumpist, mille avaldasime peatselt pärast seda, kui ta oma hetke rolli mängima hakkas. Venemaad esindav näitleja pole küll Hollywoodi kogemust ette näidata aga selle eest on tal näitlejakogemust vaat rohkemgi kui USA näitlejal, sest Vlad-poiss on olnud samas rollis juba viimased 20 aastat. Kui kaua Ronn Moss Ridge Forresteri rolli tegi? Mingi 30 aastat ma pakun. Värskelt uue näokatte saanud Putin suudaks hea tahtmise korral ehk 10 aastat veel välja vedada selles rollis. Hetkel tundub, et mees on oma populaarsuse tipus, sest paadunud fänne jagub talle palju. Minu lemmik Putini etteaste on aga siin, vaata kindlasti lõpuni, näed ka siin videos lisaks mitmeid teisi kuulsusi. ; ) 9. Nii USA kui ka Venemaa tegelevad nafta ja dinosauruste pettusega. Siin paljude jaoks kindlasti veel ulmelises punktis saab kaks kärbest ühe hoobiga maha löödud, sest dinosauruste pettusega käib käsikäes ka nafta pettus. Kas sina tead, kust väidab peavoolu teadus, et nafta pärineb? See, mis ma järgmiseks kirjutan ei ole nali! Nimelt väidab peavoolu teadus, et ca 65 miljonit aastat tagasi elasid maa peal hiiglaslikud koletised, kes surid järsku kollektiivselt välja, kui maad tabas kosmosest pärit meteoriit. Nüüd kõik need miljonid aastad hiljem on nende samade dinosauruste luud ära kõdunenud ja muutunud naftaks. Aga kuna uusi dinosauruste luid rohkem peale ei tule, siis on see nafta piiratud ressurss. See on ka põhjuseks, miks kütuse hinnad pidevalt tõusevad. Kui mina olin koolipoiss 1990ndatel, siis räägiti meile, et nafta saab otsa millalgi 2030-2050 vahemikus. Pole küll näha, et see nafta otsa saama hakkaks, sest imekombel suudavad nad kogu aeg uusi naftamaardlaid leida. Kuuldavasti on nafta juures kõige keerulisem selle varjamise aspekt, et massid aru ei saaks, et nafta on looduslik maavara, mida jagub kõigile. Nii Venemaa kui ka USA kuuluvad maailma suurimate naftatootjate hulka. Kujuta ette kui Venemaa ja USA oleksid maailma suurimad vee tootjad. Kas siis ka arvaks kohalik normikas endiselt, et sinine on hea meeskond ja punane halb? Loe pikemalt dinosauruste pettusest siit. Ja tulles veel tagasi sõjatööstuse seoste juurde, siis Briti ülikoolide ühisuurimus leidis, et rahvusvaheline sõjaväeline sekkumine on 100 korda tõenäolisem naftarikastes riikides. 10. USA-l ja Venemaal on ühesugused lipuvärvid. See väike nali on hetkel minu lemmik – nii punase kui ka ja sinise meeskonna lipuvärvid on samad, mis kuningannal. Üldiselt on nii, et kui sa mõistad, et sinine ja punane meeskond tegutsevad tegelikult ühise treeneri all, siis taipad, et maailm on tegelikkusest palju turvalisem ja rahulikum koht, kus elada. Kas see pole mitte tore?			OSCAR-2019
Tänavuste Eesti Meistrivõistluste korraldajaks on Koeraspordiklubi Koerus. Meistreid välja selgitama on kutsutud Taani kohtunik Lars Bang, kes ei ole varem Eestis kohtunikutööd teinud. Kogemusi on tal siiski paljude teiste riikide võistlustelt, eelkõige Põhjamaadest, aga ka nt. ¦veitsist, kus ta oli kohtunik maa meistrivõistlustel 2008. aastal. Lars Bang on ise agilityga tegelenud juba alates aastast 1988 ning treenib praegu bordercollie Eichoga. Mitmel korral on ta kuulunud Taani agilitykoondisse ja võistelnud ka Cruftsil. Eesti meistritiitlid jagatakse välja A3-võistlusklassi kuuluvate koerte vahel ning esikolmik selgub nii mini-, midi- kui maksiklassis kahe jooksu (agility- ja hüpperaja) tulemuste põhjal. Rohkem infot võistluse kohta ja info registreerimise kohta on siin. Lisaks tiitlivõistlusele on kavas ametlikud võistlused kõigis võistlusklassides (A1, A2, A3), kus saavad osaleda ka koerad väljastpoolt Eestit. Rohkem infot kõikide klasside võistluse kohta ja info registreerimise kohta on siin. TAKO 10. aprilli agilityvõistustel Tallinnas esindas Koeruse klubi väärikalt võistluspaar Nella ja Tuuli, jõudes mõlemal A1-klassi agilityrajal esikolmikusse. Esimesel rajal saadi 3. koht tulemusega 10 ja teiselt rajalt toodi esikoht tulemusega 5. Kohtunik oli Svetlana Kreslina Lätist. Palju õnne! Koeruse esindus oli taaskord kohal kevade algust tähistaval Tartu "beach-agility" võistlusel (tegu nimelt liivase manee¸iga), mis peeti tänavu Läti kohtuniku Peteris Akimovsi taktikepi all. Kiired ideaalajad jäid koertele ja koerajuhtidele kättesaamatuks ja mitte üheski klassis ei saavutanud ükski tiim puhast tulemust. Seda enam väärivad kiitust koeruslaste saavutatud esikolmikukohad: 2. koht A2-klassis Gloriale ja Merilile ning A1-klassis Nellale ja Tuulile. Palju õnne! A3-klassis võistelnud Kribu ja Jane ning Oltsu ja Liina ei ole veel tippvormi saavutanud ja nii jäi tulemus kirja saamata. 21. veebruari agilityvõistlus TAKO hallis Tallinnas oli õnnelik Donnale ja Andreasele, kes võistlevad nüüdsest A2-klassis. Mõlemal agilityrajal jõuti esikolmikusse ning teise raja esikoht ja puhas tulemus on eriti kiiduväärt veel seepärast, et ükski konkurent ei suutnud tulemust kirja saada. Õnnitleme ja soovime edu ja visadust edaspidiseks! Sõbrapäeval Tuhalas toimunud agilityeksamil saavutasid Kribu ja Jane oma viimase vajaliku tulemuse A3-klassi jõudmiseks. Mõlemad kohtunik Anne Tammiksalu tehtud nõudlikud AG-rajad läbiti puhtalt ja nüüdsest on siis ka minikoerte hulgas Koeruse klubil esindaja A3-s olemas! Võimas! Samal võistlusel osalesid ka Koeruse noorsportlased Nella ja Tuuli, kes saavutasid oma elu teisel võistlusel ühe puhta raja. Ikka vapralt edasi! 30.01.2010 Sassi tallides Pärnumaal toimunud eksami tulemused leiad siit ja rajaskeemid siit. Täname Svetat toredate radade eest. Meie seekordne hõre, kuid innukas agilityseltskond noppis Tartust klubi Säde korraldatud võistluselt taaskord auhinnalisi kohti. Rajad olid ebatavaliselt lühikesed, kuid see-eest sai iga koerajuht demonstreerida oma täiuslikke juhtimisoskuseid. Kohtunik Svetlana Zolotnikova oli hästi valmistunud ja "lõksude" vähesuse üle ei saanud kurta. Meie klubi võistluspaar Kribu ja Jane tõid ära lausa kaks esikohta, millest üks oli puhas tulemus. A3 võistlusklassist lahutab veel neid vaid üks veatu rada. Emma ja Jane olid seekord ühe 2. koha väärilised. Meie klubi innukas agilityclumber Malvina läbis ühe raja puhtalt, kuid ajavea tõttu anti selle eest vaid 4. koht. Uuest aastast ja neljapäeviti 18.30 alustame uue agilitygrupiga. Esimene trenn 14. jaanuaril. Treener Martti Kuldma. Hobigrupp on neile, kes tahavad koeraga koos teha tutvust sellise laheda alaga nagu agility, kuid võistlema minna ei soovi. Samuti on oodatud koerad, kellel esimene tutvus selle alaga tehtud ja soov on jätkata harrastusspordi tasemel. Selleks, et kõik saaksid omavahel tuttavaks ja tekkinud küsimused ka vastuse, toimub esimene tund Koeruse koolituskeskuses 15.11 kell 17.00 Oodatud on eelkõige algajate agilitytreeningutel käivad koerajuhid, kuid kindlasti on see kasulik vaatamine ka SK'd harrastajatele. Klubiõhtu toimub Koeruse koolituskeskuses reedel, 6. novembril algusega kell 1800, uksed avatud alates 1730. A2 maksi klassis võitis puhta tulemusega esimese jooksu Abby ning sai ülemineku A3 võistlusklassi. Gloria saagiks seekord teine koht teises jooksus. A3 maksis väärib esile tõstmist Oltsu kolmas koht hüpperajalt, mis oli ainsaks eestlaste poodiumikohaks A3 maksiklassis toimunud kolme võistluse peale. NB! Võistluste videoanalüüs toimub teisipäeval kell 18.30 Koeruse koolituskeskuses, kõik agilitytrennides käivad koerajuhid on oodatud. Kaasa võib võtta keeksi ja limonaadi, siis ei lähe kõht tühjaks. Haapsalu piiskopilinnuse külje all 25. juulil peetud agilityvõistlustel esines Koeruse klubi väikse, kuid südika esindusega, kes tõi ära tervelt neli pjedestaalikohta. Parima saavutuse eest hoolitsesid Emma ja Jane (A2 maksi), kes said kolmandas jooksus puhta raja ja kuldmedali! Teise koha karika sai sama paar hüpperajalt. Kribu ja Jane (A1 mini) võistlesid samuti tõusvas joones ja said agilityradadelt võistlusraamatusse kirja kaks vajalikku tulemust: puhta raja ja hõbemedali ning „viieka“ ja kolmanda koha karika. Lisaks "päris" võistlustel osalemisele tõid Kribu ja Jane pühapäeval tunnelite võistlustel koju 3. koha karika 36 koera konkurentsis. 18. juulil Tallinnas toimunud agilityvõistlustel said Koeruse klubi koondislastest kahe jooksu kokkuvõttes esikoha Donna ja Andreas A1 maksiklassis, kes läbisid mõlemad agilityrajad kindlalt ja peaaegu veatult. Pjedestaalikohtadele jõudsid kahe jooksu kokkuvõttes ka Futu ja Anneli (A1 mini 3. koht), Abby ja Piret (A2 maksi 2. koht) ning Emma ja Liina (A2 maksi 3. koht). Koeruse agilityvõistlused toimuvad laupäeval, 18. juulil Tallinna Loomade Hoiupaiga platsil algusega kl 10.00. Kohtunik on Peter Holmberg Rootsist. NB! Seekord jookseb iga võistlusklass kaks jooksu järjest, loodetavasti hoiame nii kokku osalejate aega. Juhime tähelepanu teetöödele Viljandi maanteel, soovitame läheneda hoiupaiga platsile Valdeku tänava kaudu. Koeruse suvine agilitylaager toimub sellel aastal 16.-17. juulil Harjumaal Hallikal. Seekord oleme palunud laagrisse nõu andma Norra agilitykoondise peatreeneri Peter Holmbergi. Tartu Säde koerteklubi kevadistel agilityvõistlustel 28.-29. märtsil oli kõigile võistlusklassidele kavas kaks agility- ja üks hüpperada, kohtunikutööd tegi Johanna Allanach (Suurbritannia/Taani). Esimesel päeval olid võistlemas A1 koerad, keda esindasid Donna, Abby ja Gamma. Parimana saavutasid Abby ja Piret hüpperajal 3. koha. Teisel päeval olid tules Koeruse A2 maksikoerad. Parima tulemuse saavutasid Emma ja Jane, kes läbisid teise agilityraja puhtalt, võitsid jooksu ning astusid selle tulemusega esimese sammu eliitklassi ehk A3 suunas. Mõlemal agilityrajal tulid 3. kohale Oltsu ja Liina, mõlemas jooksus jäi 0-tulemusest puudu vaid paar sekundit. Vapralt pingutasid keerukatel liivastel radadel ka Rilla ja Aili, paraku ei õnnestunud neil sel korral pjedestaalikohta saada. Rõõmus uudis tuli Koeruse klubile 11. jaanuaril Tartus toimunud agilityvõistlustelt: Emma ja Jane läbisid A1 maksikoerte klassis teise agilityraja veatult, võitsid võistluse ja lunastasid seega kauaoodatud pääsme A2-võistlusklassi! Eelsoojenduseks oli sama paar saanud esimesel agilityrajal 5. koha 19 koera tihedas konkurentsis. Meie klubi esindasid väärikalt veel Rilla ja Aili, kes said A2-klassi maksikoerte hulgas hüpperajal 2. ja agilityrajal 3. koha. Vaid 0,5-sekundilise kaotusega klubikaaslastele jäid teisel AG-rajal neljandaks Oltsu ja Liina. Koeruse tiimist olid Tartus võistluskogemusi saamas ka Gloria ja Meril (A2 maksi) ning Donna ja Andreas (A1 maksi). Paljulubava debüüdi tegid Uzzie ja Liina (A1 maksi), kes peavad tulemuse kirjasaamiseks siiski veel harjutama ja järgmisi võistlusi ootama.Tulemused leiad siit. Kahe päeva kokkuvõttes võtsid A1/maksi klassi võidu Gloria ja Meril, mõlemad jooksud puhta tulemusega ja tasuks üleminek A2 klassi. A1 klassis said hüpperajal tihedas konkurentsis 23 osavõtja seas Emma ja Jane 2. koha ning Gloria ja Meril 4. koha, mõlemad puhta tulemusega. Lisaks toimus ka meeskondlik agilityvõistlus, kus kõik osalejad said väärtuslikke kogemusi homseks individuaalseks agilityvõistluseks. Lisaks sellele on homme kavas ka meeskondlik hüppevõistlus. Täna Tartus toimunud agilityvõistlustel hoidsid seekord Koeruse lippu kõrgel Liina ja Oltsu, kes A2/maksi klassis võitsid kolmest toimunud võistlusest kaks .... Talvel toimuvad agilitytreeningud teisipäeviti Saue agilityhallis. Algajad on trenni oodatud 20.00 ja võistlejad 21.00. Nädalavahetusel Tallinnas toimunud agilityvõistlustel tegid auhinnalauas puhta töö Meril ja Gloria, kes võitsid mõlemad A1/maksi klassis mõlemad jooksud 0-tulemusega. A2 võistluskassist lahutab neid nüüd üks vähemalt 5 punktine agilitytulemus eksamilt või võistluselt. Tulemused leiad siit. Plaanis on agilititreeningud, agilitieksam ja flyballi tutvustus koos mitteametliku flyballi võistlusega.			OSCAR-2019
Ja ongi kuidagi kiiresti käes see “juubelihetk” kus 30 nädalat on märkamatult (või siis päris märgatavalt vaadates mu kõhtu) täis tiksunud ning tähtsa päevani on jäänud vaid 10 nädalat. No tõepoolest! Kuhu see aeg küll läks? Pärast piltide tegemist vaatasin, et mul see kõht on küll veidi veidra kujuga, aga mulle tundub, et ta hetkel magab seal kuskil allpool. Ma pean ütlema, et teised rasedad meie beebigrupis küll sellised välja ei näe, nii et ma ei tea, mida kallis Prints seal kõhus korraldab. Enesetunne ja sümptomid: Enesetundes suuri muudatusi enam ei ole. Ülekuumenenud beebivaala tunne on jätkuvalt ning nüüd on juba rohkem tunda, kuidas näiteks diivanilt või toolilt püsti tõusmine on täitsa arvestatavad jõuharjutused. Voodist ma ei hakka parem rääkimagi. Ainuke mõte on praegu see, et 2 kuud on veel minna ja lootus, et see vaala tunne üle läheb on küll äärmiselt väike. Võib olla ma kujutan endale asju ette, aga minu sümfüüsivalud on hakanud taanduma ning minu meelest neid suures plaanis praktiliselt enam ei esinegi. Teisipäeval siin käisin jalutamas ja tegin üle pika aja ühe 5,5 kilomeetrise ringi. Pärast olin igati elus ja miski ei valutanud, kuigi üks soe vann oli äääääärmiselt teretulnud. Nimelt suure hurraaga vaatasin, et väljas päike paistab ja peaaegu nagu kevad oleks käes, kuid tegelikkuses hakkas poole ringi ajal lund sadama. Just my luck! Isud: Nope. Nüüd tuleb veel eriti oma söömist jälgida. Söömisest rääkides.. Ma küsisin ämmakalt, kas lisavitamiinide võtmine on veel selles staadiumis vajalik ning ta ütles, et tegelikult nad ikkagi pigem soovitavad rõhuda mitmekülgsele toitumisele. Foolhapped ja asjad on vajalikud kuni 16nda nädalani, ehk siis praegu pole neist väga abi. Samas kui on tunda pidevat väsimust, siis võib vitamiinide võtmine aidata küll. Mul on hetkel nii väsimuse ja toitumisega kõik korras ma usun, niiet enam ma nende vitamiinide pärast ei muretse. Tegelikult pole ma juba päris ammu midagi võtnud, kuid meie beebigrupis tõstatatud teemade tõttu mõtlesin, et uurin järgi, sest äkki ma olen midagi meeletult valesti teinud. Kaalutõus: Võrreldes eelmise reedega on kaalulisa tulnud 1 kilo. Kokku on siis terve raseduse jooksul tulnud 12kg. Liigutused: Selle nädala liigutused on minu meelest muutunud teps vähem vägivaldseteks ning pigem asjalikumateks. Ma tunnen, et on rohkem rullimist ja sirutamist, kuid ega ma nendest põiekallistustest ega jalalöökidest ka pääsenud ei ole. Õhtuti on näiteks mega naljakas kui ma oma kõhtu jälgin, sest see lihtsalt liigub ühelt poolt teisele, vahepeal vabiseb ja siis tuleb jälle üks teravam vops. Nagu veider kinoelamus, ainult et mõnikord olen ma täie veendumuse juures, et mu sees on tulnukas. Küsisin ka ämmaka käest, et kui palju liigutamist on LIIGA palju liigutamist. Kuskilt lugesin, et kui laps muutub liiga rahulikuks või vastupidi liiga aktiivseks, siis tuleks kontrolli pöörduda. Ämmakas ütles, et pigem on see siis kui laps väga ei liiguta, kuid liigutamisele mingit maksimum limiiti küll pandud ei ole. Üldiselt tähendab energiline laps seda, et ta saab piisavalt energiat, et oma käte ja jalgadega ringi vehkida. Kui ta näiteks ei saaks piisavalt energiat ja toitaineid, siis ta prioriteet on eelkõige südametöö ja organite funktsioonid, mis tähendab, et liigutused jäävad teisejärgulisteks. Arvestades mu diagnoosi, siis ilmselt peaks tal olema pigem liiga palju energiat kui liiga vähe. Maim: Prints peaks tänaseks päevaks olema suure kapsa suurune: 39.9 sentimeetrit pikk ning 1.4 kilogrammi raske. Kõhubeebi peaks olema oma keskkonnast nüüdseks juba väga teadlik ning muutub päris valguse ja tehisvalguse suhtes järjest tundlikumaks. Samuti saab ta juba oma silmamune silmakoobastes liigutada (veidi creepy kui seda nii lugeda). Nüüdseks on ta paremini helile, maitsele ja lõhnale häälestatud ning ta kopsud töötavad peaaegu optimaalsel tasemel. Praeguseks hetkeks peaks ma olema võimeline aru saama, kas Prints luksub või lihtsalt liigutab, kuna luksumine on rütmiline “tuksumine”, kuid liigutused pigem mitteregulaarsed. Esiteks mainin ära, et GDMi ehk gestatsioonidiabeedi esinemissagedus kasvab iga aastaga kogu maailmas ja on otseses seoses II tüübi diabeedi esinemissageduse suurenemisega. Eestis diagnoositi GDM 2012. aastal 3,5%-l rasedatest, kuid selle levikut on seni alahinnatud. Mina isiklikult arvan, et kuna poes müüdavad toiduained muutuvad järjest töödeldumaks ning sisaldavad valdavas enamuses mingit tüüpi magusainet või suhkrut, siis ongi tulemus käes ning käib räme süsivesikute ületarbimine. GDM on raseduse ajal tekkinud süsivesikute ainevahetuse erineva raskusega häire, mis on esimest korda tekkinud või diagnoositud raseduse ajal. Raseduse ajal toodab platsenta hormoone, mis põhjustavad insuliiniresistentsust (keha võime insuliinile vastu töötada – kui ma õigesti aru sain), sellepärast tõuseb raseda veresuhkrutase. Kahjuks ei ole sellel haigusel väliselt nähtavaid sümptomeid ja naine ise ei tunneta oma veresuhkrutaset. Ehk siis tegelikult selle järgi, kas mul on pidevalt paha või kas mul pärast GTT testi tegemist oli paha ei määra midagi. Grupi nõustamise viis läbi Hedi Pajuste, kes rääkis natuke GDMi tagamaadest ja tagajärgedest ning samuti toitumisest ja näitas ära kuidas minu uut parimat sõpra – glükomeetrit kasutada. Ta selgitas minu meelest ka väga hästi ära selle, kuidas kõrge veresuhkur kõhubeebit mõjutab. Nimelt, hoolimata võib olla kellegi senisele arvamusele, ei toimi platsenta nagu filter, vaid kõik mis mul on läheb otse Printsile edasi. Ehk siis kui minu veresuhkru tase on kõrge on seda ka tema oma. Kõhubeebide kõhunääre on praeguseks juba välja arenenud, kuid kuna tita on alles väike ja arengujärgus, siis on kõrge veresuhkru tase tema kõhunäärmele koormav ning seetõttu ei pruugi ta jõuda kõiki aineid läbi töötada ja lõhustada, mille tagajärjel siis tita uhkelt kasvama hakkab. Veresuhkrut tõstavad teadupärast süsivesikud, mille hulka kuuluvad ka suhkrud ning neid ei tohiks ma praegu tarbida rohkem kui 200-250 grammi päeva jooksul. Ületarbimise vältimiseks anti kaasa ka mõned paberid pildikestega, palju mingisugune toiduaine süsivesikuid sisaldab. Muidugi ei olnud seal kõiki toiduaineid, kuid sellised põhilised toiduasjad ikka. Viskasin kiirelt pilgu ka oma Erik Orgu toitumiskavale ning hingasin kergendatult, sest sealsed süsivesikud lähevad kenasti sinna 200 grammi sisse. Tegelikult ütles ämmakas ka, et seda 200-250 grammi on ikka päris keeruline täis saada, kui just terve päev näiteks sõõrikuid ei söö (see näide on minult, mitte ämmakalt 😀 ). Samas ütles ta ka seda, et isegi kui süsivesikute arv mõnel toiduainel on lubatud piirides, võtame näiteks leiva, siis osadel naistel võibki kõik okei olla, aga mõnel jällegi viskab selle sama leiva sordiga veresuhkru lakke. Suuresti on see veresuhkru jälgimine natuke nagu ka enesetundmise otsiretk, et näha kuidas ja millele minu keha parasjagu reageerib. Teine asi, mis söömise kohta välja toodi oli see, et koguaeg ei tohiks näksida, vaid tuleks tarbida sööki kindlate aja perioodide tagant. Soovituslik on süüa 2,5-3 tunni tagant, kuid kindlasti iga 4-5 tunni tagant. Suur oli ka mu rõõm kui meile öeldi, et veresuhkrut ei pea iga päev mõõtma, kes tahab see võib, aga muidu on vaja nädalas teha 3 “profiilipäeva” ehk siis kõigepealt tuleb hommikul mõõta tühja kõhu veresuhkur ning siis terve päeva jooksul 1,5 tundi peale igat söögikorda (1,5 tundi hakkab jooksma pärast viimase ampsu söömist). Kuna mul on esialgses plaanis 4 söögikorda, siis kokku peaks mul päevas olema 5 mõõtmist, mis ei ole tegelikult väga hull. Alustuseks öeldigi, et kõigepealt sööge täpselt sama moodi nagu te sõite, tehke oma profiilipäev ära ja siis saab näha, kas ja kust on vaja muuta. Minu puhul on ilmselt kõige suurem “ohukoht” see puuviljadest vahepala, mis mul toitumiskavas sees on. Samas võiksin ma oma puuviljad päeva peale ära jaotada, et niiöelda vahepalad koosneksid ainult ühest puuviljast korraga, aga no ma ei tea… Minu eesmärk oleks ikkagi veidi täiskõhutunnet ka saada. Muidugi kui mu veresuhkur esialgse kava peale lolliks läheb tuleb seda ikkagi teha. Nõustamise käigus tegime ühe proovi mõõtmise ka. Ma kohe üldse ei tahtnud selle torkaja nuppu vajutada – mingi vaime blokk ilmselt, kui seda endale ise peab tegema. Aga tegelikult ei olnud see torkamine üldse valuski. Kuna mu viimane amps sai söödud 12.30, siis selleks hetkeks (kuskil 15.40) oli mu veresuhkur langenud juba 4,3 mmol/l kohta, ehk siis oli pääääris madal. Selle peale küsis ämmakas naljatades, et kas ma juba surema ei hakka 😀 Oh ei veel… Võtsin ettenägelikult ühe õuna kaasa ning kui nõustamine lõppes sõin selle kohe ära, töö juures sõin pärast oma ülejäänud puuviljad. Aparaadiga sai kaasa esialgu 10 nõela ja 10 riba, mis sinna glükomeetrisse käivad, kuid rasedatele kirjutati välja retsept, mille alusel saab 300 riba ja nõela 90% allahindlusega. Muidu võib üks 50ne ribade purk maksta kuskil €20. Täielik röövimine ma ütleks! See 300 riba ja nõela allahindlus kehtib ühe kalendripoolaasta kohta, ehk siis minu retsept oleks kehtiv kuni juuni lõpuni. Kui mu tähtaeg oleks näiteks augustis, siis hakkaks minu puhul veel üks retsept jooksma, mis siis oleks aktiivne kuni aasta lõpuni. Siiski ma arvan, et see 300 on nii suur number, et seda nüüd küll vaja ei lähe. Nõelte kohta öeldi nii, et kui üks inimene torgib, siis ei pea nõela iga jumala kord vahetama. Küll aga öeldi seda, et kui näpuotsad mingi hetk valusaks kisuvad, siis on arvatavasti nõel nüriks läinud ja oleks tarvis kindlasti vahetada. Ma vaatan, kuidas sellega läheb ning vahetan vastavalt vajadusele. Võib olla ostan apteegist ühe purgi nõelu ja ühed ribad valmis ja edasi siis nii kuis tarvis. Mõõtmise alaselt loeti ka mõned sõnad meile peale. Hommikul enne tühja kõhu veresuhkru taseme mõõtmist tuleks kuskil 10 minutit ringi askeldada, et anda võimalus veresuhkrul stabiliseeruda ja paika loksuda (samuti ka veidi alaneda). Pärast söögikordi tuleb kindlasti mõõta 1,5 tundi peale viimast ampsu ning kui läheb meelest, siis pole hiljem enam ka mõtet seda teha, sest et siis on juba hilisem näit ja ebaoluline selle läbiviidava jälgimise jaoks. Ma mõtlen, et võib olla ma pean hakkama endale meeldetuletusi sättima, et ikka õigel ajal teeks. Viimane on reaalselt suhkru mõõtmise kohta – pärast enda “augustamist” tuleb esimene veretilk ära pühkida, sest see sisaldab koevedelikku ning veresuhkru näit on seal madalam (päris vere konsentraat on väikem), seega tuleb veresuhkru näit võtta teisest korralikust veretilgast. “Profiilipäevadel” tuleb kirja panna ka toitumine ja toitumise kellaajad (kusjuures tuleks ära märkida ka eelmise õhtu toitumine, lihtsalt selleks, et hommikuse tühja kõhu näit selgitust saaks, kui vaja peaks minema). Kui ma Orgu kava järgi talitan, siis õnneks on mul toitumine suht gramm haaval kirjas, pean ainult kellaajad juurde märkima ja probleem lahendatud. Nüüd siis tuleb hakata selle suhkrujälgimisega peale ning 7ndal märtsil on mul diabeedialane ämmaemanda visiit, kus vaadatakse minu numbrid ilusti üle ning vajadusel korrigeeritakse söömist. Kõige jubedam on muidugi see, et kui toitumise korrigeerimine ei aita, siis tuleb hakata insuliini süstima. Mmm… mõnus. Olen siiski positiivne ning enne mingisugust veresuhkru jälgimist lootuses, et minu piinade põhjustajaks oli see rõve Südameapteegi glükoosilahus, mis oli minu keha jaoks ilmselgelt liiga palju ning normaalselt süües on kõik suurepärases korras. Teen oma esimese “profiilipäeva” ilmselt laupäeval ja siis kohe pühapäeval, et sellest nädalast ka juba midagi kirja saaks. Järgmise nädala kohta vaatan jooksvalt. Kellel on küsimusi võib muidugi küsida ja ma vastan niipalju kui oskan 😀 Kellel professionaalset abi vaja on, siis võib vabalt pöörduda ITK ämmaemandate Hedi Pajuste (hedi.pajuste@itk.ee) ja Annaliisa Kruutmanni (annaliisa.kruutmann@itk.ee) poole, sest nemad teavad sellest kõige rohkem. Esmaspäev oli üks veidi veider päev. Kui ma tavaliselt jõuan igale poole vähe varem, siis esmaspäeval läks nimme kuidagi nii, et jäin igale poole veidi hiljaks. Võib olla ma ise olin ka natuke rohkem hajevil kui muidu, aga mispärast, seda ei oska ma küll öelda. Tegelikult ämmaka juurde ma hiljaks ei jäänud, pigem jõudsin täpselt. Ma ei tea, kas ma olen ainus, aga mul tekivad alati parakad, et arst on juba käinud ukse taha vaatamas, et kas ma olen kohal, kuid mind siis ei olnud ja nüüd ma istun seal nagu lollakas ja kaalun kas peaks koputama ja teada andma, et ma olen kohal. Samas on kõikide uste peal sildid, et tuleb oodata ning nad kutsuvad ise sisse. Pärast tuli muidugi välja, et oli õige otsus oodata, sest eelmine aeg läks veidi üle ning mina sain sisse alles kuskil 12.40. Kontroll ise oli täiesti tavapärane – vererõhk on jätkuvalt normis, hemoglobiin on 125 ehk ta täiesti adekvaatne ning uriiniproov oli ka puhas, seekord ei mingeid suhkruid ja kilpnääre on ka korras, mis tähendab et doos jääb praegu samaks. Emakapõhja kõrgus oli 29 sentimeetrit, mis peaks ka ilusti graafikus olema ning Printsi südamelöögid jäid 133-140 löögini minutis. Palusin ämmakal kombata ja vaadata, et mispidi ta mul seal sees elab. Tundub vähemalt, et mul sisetunne ja senine peksukogemus on olnud õiged ning Prints on ilusti peaseisus, mis sellest et vähe diagonaalselt. Kaalu juurde tulemise kohta ei öeldud ka midagi – praegu on viimasest korrast juurde tulnud praktiliselt 2 kilo, mis peaks olema normi piires ning samuti ei ole mul turseid esinenud. Nüüd aga see õnnis glükoositaluvustest. Esmane vereproov oli korras ning selle probleeme pole, küll aga ei suuda mu keha enam piisavalt kiiresti ja adekvaatset kõiki kehasse jõudvat suhkrut ladestada ja läbi töötada ning seetõttu olid järgnevad näitajad kõrgemad. Need tulemused tähendavad siis seda, et mul on ametlikult diagnoositud gestatsiooni diabeet ehk rasedusaegne diabeet. Juba hõiskasingi, et rasedus tundub täitsa tore, eks. Sõber Google andis erinevaid selgitusi ja viiteid selle kohta, mida selline diabeedivorm täpselt tähendab ja mis sellega kaasneb. Näiteks leidsin SELLE lehekülje, kus on rasedusaegsest jälgimisest rohkem juttu. Gestatsioonidiabeediga (GDM) seotud riskid emale ja lapsele on sarnased riskidega raseduseelse diabeedi korral: Tundus päris jube, kui ma seda nimekirja läbi töötasin ja juurde uurisin, mida miski asi neist tähendab. Õnneks ämmakas seletas seda natuke leebemale ning tõi välja põhjuse miks enamus neid asju võib tekkida – nimelt võib laps tõsise diabeedi tagajärjel liiga suureks kasvada ning seetõttu ei pruugi ta sünnituskanalist läbi mahtuda, mis omakorda siis võib põhjustada sünnitrauma. Kõigepealt on mul vaja neljapäeval minna rasedusaegse diabeedi nõustamisele, kus siis räägitakse toitumisest ning kus määratakse mulle ka oma spetsialistist ämmaemand, kellele ma pean oma veresuhkru mõõtmise tulemusi saatma hakkama. Jah, ma pean ennast regulaarselt ise torkima hakkama ja tulemusi jäädvustama. Iseeneesest on see kindlasti hea teada, aga mulle kogu see nõelapadjaks hakkamise värk väga ei istu. Iga kord kui ma mõtlen sellele kui valus mu käsi pärast 3 nõelatorget on, ei taha ma väga teadagi kui hellaks need näpuotsad lõpuks kisuvad. Samuti tehakse mulle lisaks 2 ultraheli kontrolli – üks 32. nädalal ja teine 36.nädalal, et Printsi kasvamist ja arengut jälgida. Selle kohta ütles minu ämmakas nii, et kui kõik on normis ja ei ole tulnud mingit suurt kasvuspurti, siis loetakse rasedus taaskord “normaalseks” ning sünnitamiseks valmistumine jätkub tavaliselt. Kui aga täheldatakse kasvamise kiirenemist, siis võib juhtuda a) et sünnitust väga tähtajast üle ei lasta ja kutsutakse esile b) tuleb teha keiser. Hetkel on närv natuke koos, aga ma üritan mitte üle mõelda ja ennast närvi ajada – Printsi jaoks on vaja rahulik püsida ja mitte stressata. Loodetavasti on mu Erik Orgu toitumiskava piisavalt mitmekesine ja suhkruvaba, et ma mingeid päris imelikke asju sööma hakkama ei pea või täitsa hullunult asju toitumisharjumustest välja jätma. Lihtsalt tuleb nüüd kindlasti jälgida igasuguse rämpsu söömist ja ka šokolaadi ei tohi enam näost sisse ajada. Eks ma siis jälle kirjutan rohkem kui ma nõustamisel ära olen käinud, sest siis olen kindlasti targem kui praegu. Pöidlad pihku! Võin nüüd uhkusega vist öelda, et olen lõpuks jõudnud sinnamaale, kus keegi enam ei kahtlusta, et ma jõulude ajal lihtsalt tugeva ülesöömisega tegelesin, vaid selle vaalastumise taga on ka muid põhjusi. Näiteks ükspäev kui tööle läksin, siis meie tegevdirektor küsis kaugel asjad on ja millal siis tähtaeg on – kuuldes, et mai alguses ta praktiliselt avaldas kaastunnet Sõnni puhul ning kommenteeris omalt poolt, et nendega on tükk tööd. Siis alles ükspäev leidis meie humoorikas tegevjuht, et ma olen juurde võtnud. Ma ütlesin selle peale, et süüdi on jõulud ja väga tihe kringlite pakkumine tööjuures. Olgu öeldud, et mõlemad olid mehed, mis on ilmselt selgem selle viimase kommentaari juures 😀 Ma ei lasnud ennast häirida… Enesetunne ja sümptomid: Ma ausalt ei tea, kas kohe kui kolmas trimester hakkas kukkus kuskil mingi kell, aga viimastel päevadel on olnud kohe raskem olla. Võib olla on kõik ka mu peas kinni, kuid veidi vaevalisem on. Veidi vähem on kopsumahtu ja veidi vähem jaksan asju teha. Näiteks üks öö oli kõhus selline veider pinge, mis mul ükskord varem oli veel – nagu mu organid oleks kokku litsutud. Koos nohu ja selle pingega ei saanud ma too öö üldse normaaselt magada ning lõpuks aitas ainult see kui ma ühe padja tihkelt ümber kõhu toppisin. See pinge kestiski too öö ning natuke oli tunda ka järgmine päev, kuid siis see möödus. Minu loogiline järeldus on see, et Prints liigutas ennast kas uude asendisse või siis on ta niipalju kasvanud, et kui ta liigutas, siis pidid organid ennast ümber paigutama. Kui juba kõik uuesti paika sai, siis harjus ka keha oludega ära ning pinge möödus. Õnneks tundub, et see sümfüüsi valu ei ole enam väga tihe külaline või siis ma olen sellega ära harjunud. Igatahes, kui vähegi ilma ja aega on peaksin mõned jalutuskäigud ette võtma, sest niisama diivani peal lebotada ei ole ka tervislik. Üks asi tuli veel meelde – mul on koguaeg PALAV! Isegi kui väliselt tundub kehatemperatuur normaalne, siis seesmiselt ma keen. Ausõna. Eriti öösiti. Kui öösel vetsust tulen on korra nagu jahe ja tahaks teki alla, aga kohe kui teki alla saan tahan ära sulada. Kust otsast see normaalne on 😀 ? Isud: Ma peaksin võib olla selle osa mõneks ajaks välja jätma – kuniks mul mõni eriline isu tekib. Jätkuvalt pean teid kurvastama, sest pole olnud mitte ühtegi naljakat isu või ebameeldivat sööki, mis võiks just rasedusele omane olla. Kurb. Kaalutõus: Kaal langes võrreldes eelmise nädalaga kilo võrra, mis on hea. Prints tundub aga suurem ja tugevam olevat, seega ma ei näe probleemi enda üldise massi vähendamises. Seda ma luban, et dieeti ma kindlasti ei pea ning püüan pigem jälgida, mida ma suust sisse panen. Liigutused: Prints on muutunud tuntavalt aktiivsemaks ja tugevamaks. Ma usun, et teda on tunda kuskil iga 1.5 kuni 2 tunni tagant ning enam ei ole tegemist vaid väikeste toksimistega. Enne kui ma alles Facebook‘is rullisin, siis ma reaalselt nägin, kuidas ta liikus kõhu ühelt poolelt teisele poolele. See oli nii veider 😀 Ma olen muidugi ka seda lugenud, et kui beebi liigutused muutuvad kas liiga elavaks või liiga vaikseks, siis tuleks lasta kontrollida. Hetkel ma ei suuda küll hoomata, mis see LIIGA võiks olla, sest praegu on küll kuidas kunagi. Igapäevaselt on teda tunda kindlasti ning üsna palju, nii et mul on süda rahul. Toimetab teine seal omasoodu niikaua ilmselt kuniks tal seal ruumi on. Maim: Veidrate köögivilja võrdluste juurde tulles annab minu äpp täna teada, et Prints on muskaatkõrvitsa suurune olles umbes 38.6 sentimeetrit pikk ja lausa 1.1 kilo raske. Tema aistmisorganid on hästi arenenud ja tema luuüdi on saanud täieliku kontrolli punaste vereliblede tootmiseks. Samuti peaks ta hakkama ise oma kehatemperatuuri reguleerima ja olema võimeline oma väikeste kopsudega ka õhku hingama. Juba nagu päris! 😀 Prints on saanud veel aktiivsemaks, mis võib väljenduda tugevates jala ja käe löökides (oojaa!) ning peaks liigutama vähemalt 10 korda tunnis. Äpi järgi peaks arstile teada andma kui ta sellest vähem liigutab. No mina ei tea, kas ta just 10 korda tunnis liigutab – vahepeal võiks nagu puhata ka ju, aga ma usun, et kõik on korras ja muretsemiseks pole põhjust. Fun fact: Maim pissib umbes pool liitrit päevas, mis otseloomulikult ei lähe kuhugi mujale kui lootevette, mille ta siis pärast uuesti sisse joob. Pole ime, et vaeseke luksub! Kõikvõimalikud suhetega seotud kirjandusväljaanded pasundavad, kuid usaldus ja usaldamine on kõige olulisemad suhte komponendid ning ilma nendeta ei ole ka tugevat suhet. Palju vähem on minu meelest meedias kajastatud, kuidas üks inimene usaldama õpib ning kust selliseid oskuseid kaasa saab. On ka väga tihe nähtus, kuidas näiteks petmised ja ringitõmbamised ja mis kõik veel kirjutatakse, kas mommy või daddy issue‘te taha (loe: emme või issi probleemide – eesti keeles ei olegi vist paremat väljendit või siis ma ise lihtsalt ei tea seda), kuid tundub, et tagamaadele ei mõtle keegi väga. Tegelikult on ju nii, et laps saab just kodust ja vanematelt oma käitumismallid kaasa ning samuti oma võime usaldada. Seetõttu on minu jaoks oluline see, et lapsele ei lubataks kunagi seda, mille tegemine või täide viimine tegelikult 100% võimalik või kindel ei ole. Juhul kui lubaduse täitmiseks kaasnevad mingid tingimused, näiteks “me lähme homme kelgutama, kui lund on” on normaalne selgitus, sest kui lund ei ole, siis ei saa ka kelgutada. Hoolimata sellest, et laps võib olla väike, on neil siiski hea mälu, eriti kui on lubatud midagi, mis neid eriti rõõmsaks teeb või midagi mida nad pikisilmi ootavad – võib olla endale tundub antud lubadus väike või tühine, kuid lapse jaoks on ju maailm teine. Väike laps, väike maailm, väiksed rõõmud. See on nüüd moment, kus ma ise pühalikult luban, et ma ei anna kunagi ühtegi katteta lubadust ning vajadusel selgitan millal midagi teha saab (muidugi lapse mõistmisvõime piires) ning annan endast kõik, et kui juba midagi lubatud sai, siis ma selle ka täidan. Eriti oluliseks muutub selline käitumine mida suuremaks laps saab. Võib olla ta tõesti ei mäleta aega, mil ta kolmeaastasena ei saanud seda pulgakommi, mida lapsevanem lubas, kuid juba seitsmeaastane mäletab kindlasti. Mida suuremaks saab laps, seda suuremaks muutuvad laste soovid ning võib olla ei käi teema enam ümber pulgakommide või kelgutamise. Tänapäeva kärgperedes kipub olema palju ka laste “jagamist”, kus laps võib olla niigi ainult korra kuus näeb oma isa või vastupidiselt ema ning kui viimane siis kohale ei ilmu või midagi tuli vahele võib see olla ka päris meeldejääv sündmus. Ma olen ise näinud, kuidas selline käitumine inimest mõjutab. Kahjuks või õnneks küll mitte läbi aastate ning pigem olen ma tuttav selle lõpp-produktiga, milleks on tema senine elukogemus ta inimesena vorminud. Mina ise tunnen küll, et tal oleks nagu suur osa üles kasvamisest puudu jäänud ning mulle tundub, et kui ta näeb millised on minu suhted oma perekonnaga, siis saab ta sellest ka ise aru. Õnneks on meil ühised arusaamad, kuidas üks funktsioneeriv pere olema peab ning ma ei usu, et sellest tulevikus mingeid probleeme tekib. Tegelikult on lubaduste pidamine ju oluline ka täiskasvanute vahel. Pärast seda pikavõitu jorinat tulebki välja minu postituse põhipoint – tahtsin kõigile meelde tuletada, et lubadus on lubadus. Ükskõik kui suur või väike, aga kui juba midagi lubatud sai, siis tuleks seda ka täita.			OSCAR-2019
Värske Sirp on paksenenud teaduse lehekülgede võrra ning ilmub nüüd 32-küljelisena. Teaduskülgedel vahetavad Hardo Aasmäe ja Andres Luure mõtteid entsüklopeediate tuleviku üle, Toivo Maimets aga … Mis on üldse nn Aasia sõltumatu film? Kuidas teie festival oma kontekstis seda defineerib? Jaapani jishu eiga ehk sõltumatu film on äärmiselt populaarne, kuna tsensuurita … Armeenia juurtega filmiloojatest on usutavasti rahvusvaheliselt tuntumad Hollywoodis hiilgavat karjääri teinud Rouben Mamoulian („Dr Jekyll ja mr Hyde”, „Kuninganna Kristiina”, „Zorro märk”), Sergei Paradžanov ja … Kinos Sõprus linastub praegu tema teine täispikk mängufilm „Tulevik”. Kes on näinud tema debüüti, 2005. aastal suure pauguga indiefilmide maailma sisenenud „Mina, sina ja kõik, … Orjapidajad ahvid Tim Burton loobus oma versioonis täielikult tuumasõja temaatikast. See tõi paraadvormis ja poliitiliselt korrektselt esile varasemas versioonis tagaplaanile jäänud antirassistliku sõnumi. Burtoni … J P.: Siis mõtlesime ja leidsimegi, et ta peaks olema koer – ning esimene mõte oli muidugi poisskoer. Samas – mis iseloomuomadused tal on? … Aktiivset rannariba ühe väikelinna mõistes on Kuressaares vähe. Kui kunagi tekitas minus elevust ühe eakama inimese tunnistus, et ta pole kunagi käinud pealinnas, siis hoopis … Noblessneri sadama kohaidentiteedi loovad mälestised, mis on ühelt poolt mastaapsed (valukoda), teiselt poolt jällegi nähtamatud (slipp oma raudteerelssidega). Mõlemad on väärtuslikud ning vajavad eksponeerimist. … Kuhu veekeskus on plaanitud? Koht veekeskusele sai pakutud linnapoolsesse lahesoppi. Mõte tuli puhtalt loodusest enesest, sest meri täidab seda muulitagust nurka pidevalt liiva ja … Mis ajendas just nüüd ja praegu Tallinnas korraldama Dovlatovi päevi? Ühel 2009. aasta sügispäeval teel Peterburist Tallinna Dovlatovit lugedes avastasin, et tema 70. sünniaastapäev ühtib … Need on vapustavalt eredad. Ometi olite just teie Dovlatovi esimese raamatu toimetaja? Tõepoolest, tema esimene proosakogu „Linnalood” koosnes poliitilises või ideoloogilises mõttes üsna süütutest … Kadri Mälgu ehted ja nende esitusviis annavad tunnistust kunstniku sädelevaist võimeist esteedi, mentori, vaimse inimolendi ja erakordse artistina. Kadri Mälk. Testament. Koostanud ja toimetanud Kadri Mälk ja Tamara Luuk; tekstid kirjutanud Kadri Mälk, Tamara Luuk ja Tanel Veenre; tõlkinud Kristopher Rikken; kujundanud Asko Künnap ja Andres Rõhu; fotod teinud Tiit Rammul, Peeter Laurits, Toomas Kalve, Kadri Mälk ja Tanel Veenre. Kadri Mälk, Arnoldsche Art Publishers, Näo Kirik, 2016. 328 lk. Kadri Mälgu näitus „Testament“ Niguliste muuseumis kuni 30.X ja Tallinna portreegaleriis kuni 27. X, näituse kujundaja Taso Mähar. Kadri Mälgu testamentide seeria koosneb tema äsja ilmunud raamatust ja kahest näitusest Niguliste kirikus ja Tallinna portreegaleriis. Taso Mähari kujundatud väljapanek Niguliste kivivõlvide all Bernt Notke „Surmatantsu“ kõrval avaneb akordionilaadselt paigutatud vitriinides justnagu raamat, mille tiitelleht sarnaneb hauakiviga hiigelsuure kandelaabri taga. Kui näitust külastasin, kõlas parajasti pühapäevane orelikontsert. Selle täisvõimsusel kajavad helid lõid erilise, maagilise atmosfääri, mis poleks saanud olla mõjusam parimagi tahtmise korral. Niguliste ja portreegalerii väljapanekul näidatakse kunstniku ja tema loomingu eri tahke. Kui Nigulistes on kunstitööd asetatud eeterlikku teispoolsesse reaalsusse, kuhu need sobivad nagu puu metsa, siis portreegaleriis on osutatud intiimsemale ja inimlikumale suhtevahekorrale. Peale Kadri Mälgu tööde on seal väljas ka tema õpilaste, kolleegide ja rahvusvaheliselt tuntud tippkunstnike ehted Mälgu enda kollektsioonist. Sellest ka mulje, nagu avaneks vaatajale sissevaade kunstniku argipäeva. Mälgu endagi töödesse on lisandunud teravalt isiklik noot: talutavalt taltsaks vormitud sassis inimjuuste pusast tehtud „I am Terrible Terrible“ („Ma olen õudselt õudne“) ja tugevast sirgest hobujõhvist „Sul annan andeks kõik“ toovad otsekohe meelde karedast kotiriidest või okkalisest kitsenahast tehtud rõivad (cilicio), mida kanti patukahetsuse või lunastuse märgina pühakute ja usumärtrite ajal. Kunstnik ja tema inimesed. Raamatus „Testament“ on seotud kunstiteosed ja nende looja aegade, kohtade ja inimestega. Korduvad tumedad tekstuurid juhatavad vaataja omalaadsesse transsi, kus avanevad legendaarse kunstniku ja tema tööde tähenduskihid. Eriliselt liigutav on kronoloogiliselt kulgev ja piltidega täiendatud ning lihtsalt ja avameelselt esitatud elukäik. See valgustab välja inimsuhted, mille kandjad on karakteriteks raamatu autori elulaval. Vanematest ja vanavanematest muusadeni, olgu nad õpetajad, õpilased, kolleegid või kallimad. Testament toimib kui lepitus- ja tänuakt, mis on suunatud kõigile neile, kes on aidanud jutustajal teel püsida kõik need täisvõimsuses kulgenud sisurikkad aastad. Kadri Mälgu maalähedaselt vahendatud elukäigust moodustab suurema osa tema töö kui kõikehõlmav kirg, millest on läbi imbunud jutustaja kaelakeeks lükkuvate päevade pisimadki osad. „Soontes hakkab vere asemel voolama vastutus,“ on ta öelnud, iseloomustades seisundit, mida kannab endaga kunstiakadeemia ehteosakonna juhatamise ülevõtmise ajast peale. Oma esseeks vormistatud kirjas Kadrile pajatab Tanel Veenre, nüüdseks küps ehtekunstnik ja Kadri Mälgu sõnul tema akadeemiline poeg, lugusid ekstsentrilisest ja kirglikust naisest, kes kõnnib iseenesestmõistetavalt šamaani ja pedagoogi ühendaval sillal. Professor Mälgu tudengid on talle jäägitult truud, tema siseringi astumine on võrreldav kultusetoimingus osalemisega. Sageli öeldakse, et Mälgu teeneks on eesti ehtekunstikooli loomine sellisena, nagu me seda tunneme, tema vormitud on mitu kunstnike põlvkonda. Järelikult pole meistri ja õpilase rollijaotus endiselt elujõuline mitte ainult vanades akadeemilistes institutsioonides, vaid ka kunstisfääris. Oma karjääri alguses tahavad paljud assisteerida vanemaid edukaid kunstnikke, et lihvida oma oskusi – ja mitte enam paljalt tehnilisi, vaid ka kontseptuaalseid ja strateegilisi teadmisi, kuidas kunstnikuna ellu jääda. Raamatus kõneleb kunstnik endast kui 1970ndate hipist, kelle isa pani koduaresti. Vastuhakust, institutsioonivastasusest ja vabameelsusest on läbi imbunud ka tema ehted, mis tekitavad vabades vaimudes äratundmist ja lugupidamist. Esteetiliselt võiksid need paigutuda hipiliikumisest erinevasse sub- või vastuhakukultuuri, nimelt vähe uuritud nõukogude gootide omasse. 1980ndaid iseloomustab tema loomingus pigem neoromantiline hoiak. Väega ehted. Kunstnik Kadri Mälgu ehted, olgu siis kiriku ülevas õhustikus või eragalerii maisemas luksuses, on paigutatud spetsiaalselt nende jaoks tehtud vitriinidesse. Nende kujus ja paigutuses on midagi väärikat ja lakoonilist, justnagu palsameeritud aadlikes, kes on välja pandud rahvale uudistamiseks. Keegi, kes oli kord armastatud, kelle eest sai võideldud ja kellega koos naerdud, on nüüd tardunud liikumatuses su ees, pannes nagu avalikuks saanud saladus kohmetuma, tekitades ebamugavuse ja ligitõmbavuse tõttu krambi. On tõsi, et Mälgu looming vibreerib ja sumiseb võimsalt kaasa tabu ja mahavaikitud teemadega: pimeduse, naise väe, lagunemise, surma, armastuse, hirmu ja enesepiitsutamisega … ennekõike sellega, mis üleloomulik. Inimestele, kes kalduvad melanhooliasse või tumemeelsesse romantismi, peaksid need toorelt, sensuaalselt ja kohati lausa võitlusvalmilt oma väge demonstreerivad inglid ja loomad, öine tähistaevas ja keskaja salapärast kantud lood mõjuma vägagi kosutavalt. Kadri Mälgu sagedasti rõhutatud inimhinge suhe ehtega meenutab mulle kuuldud lugusid talismanidele omistatud üleloomulikust jõust. Mul oli imetore sugulane, kes nõudis isegi surivoodil soengut ja oma lemmikjuveele, võib-olla selleks et leevendada lõhet iluarusaamade ja oma närbunud välimuse vahel. Kasvanud üles range katoliikluse vaimus, pööras ta vanas eas sellest ära ja täitis tühimiku budismiga. Ta elu lõpp oli raske ja vaevaline, sest vähist kurnatud keha hädade pisendamiseks mõeldud ravist ei olnud suuremat kasu. Vaim keeldus aga visalt oma maist kesta maha jätmast. Mu sugulane palus kutsuda budistliku preestri (nii nimetas ta laamat) palvust pidama, et aidata hingel teele minna. Laama tuligi ja teatas perekonnale, et vaimu ja materiaalse maailma sideme läbilõikamiseks tuleb ära võtta naise keha katvad juveelid. Perekond tegi, nagu öeldud, ja otsekohe lahkus surija siitilmast. Mõistagi osutavad ka Kadri Mälgu kunstitööd sellele sidemele: ehe pole mitte ainult psüühe osa, vaid mähib endasse ka tema omaniku hinge. Ehe kui meedium avab teisi reaalsusi, see on kui hinnaline isiklik magnet, mis tõmbab ligi. Kaelakeedele, rinnanõeltele ja objektidele antud müstilised ja kohati vaimukad pealkirjad sunnivad vaataja peatuma ja mõtisklema. Sellised pealkirjad nagu „Väsinud orava sündroom“ või „Kui tahad punast võtta, võta sinist“ peidavad endas huumorit ja kerget irooniat, annavad tunnistust Mälgu kui meisterkunstniku, esteedi, mentori, vaimse inimolendi ja erakordse artisti sädelevaist võimeist. Näituse ja raamatu pealkirja „Testament“ on mõned tõlgendanud luigelauluna. Minul ei ole ei teadmist ega tunnet, nagu oleks tegu viimse tahte ja testamendiga. Näen siin hoopis elutahet ja selles avalduvat nutu- ja ka naerujanu nagu meie, tugevalt siinpoolsusesse haakunute surelikkuseski: pisima soovita lusikat nurka visata viskame hoopis nalja selle üle, kes pärib me varandused ja millised, juhul kui … „Testament“ on ainult üks valik kingitustest, mille Mälk maailmale jätab. Neile järgneb veel hulk teisi.			OSCAR-2019
5. juunil 1921 oli Tallinnas tõeline püha. Juba kell kuus hommikul peeti kõigis Tallinna kirikuis jumalateenistusi. Mitmes kirikus toimus leerilaste õnnistamine. Varsti kogunes ligi kahekümnetuhandeline rahvahulk Vabaduse väljakule. Lähenes kirikulooliselt tähtis sündmus: õnnistati ametisse esimene Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku piiskop Jakob Kukk. Protseduur algas Vabaduse väljaku juures asuvas Jaani kirikus lühikese palvusega. Selle järel hakkas Jaani kiriku tornis pasunakoor mängima «Üks kindel linn ja varjupaik on meie Jumal taevas». Koraalihelide saatel alustas piiskoplik rongkäik liikumist Jaani kirikust üle Vabaduse väljaku Kaarli kirikusse peajumalateenistusele ja piiskopi ametisse õnnistamisele. Kuni Esimese maailmasõjani oli Vene impeeriumis võim kõikide kirikute üle tsaari käes. Riigikirikuks oli Vene Apostliku Õigeusu Kirik. Luterliku kiriku juhiks oli Eestis baltisakslane kindralsuperintendent Wilhelm Kentmann. 1917. aastal kogunesid luterlike koguduste esindajad Tartusse esimesele kirikukongressile. Seda loetakse EELK asutamise aastapäevaks. Tehti otsus, et Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikust peab saama vaba rahvakirik, mitte riigikirik. Valiti komisjon, kes hakkas välja töötama kiriku põhikirja kongressil vastu võetud juhtmõtete alusel. Teine Eesti kirikukongress tuli kokku kaks aastat hiljem, septembris 1919 Tallinnas, ajal, kui Vabadussõda veel käis. Kinnitati uuesti, et Eesti kirik alustab oma tööd ja ülesannete täitmist rahvakirikuna, mitte riigikirikuna. Võeti vastu kiriku põhikiri. Kirikupea ametinimetuseks otsustati võtta piiskop ja kirikuvalitsuse nimeks konsistoorium. Senine kindralsuperintendent Wilhelm Kentmann ühes kindralkonsistooriumiga astus tagasi. Vabanenud kirikupea kohale otsustati valida esialgu ajutine piiskop. Alles järgmisel aastal toimuval kirikupäeval pidi valitama piiskop, kelle ametiaeg oleks eluaegne. Ajutise piiskopi kandidaatideks olid Keila õpetaja Jakob Kukk ja õpetaja Wilhelm Kentmann. Valimiste tulemustest näeme jõudude vahekorda: Jakob Kukk sai 169 häält ja baltisakslane Wilhelm Kentmann 129 häält. Seega Jakob Kukk oli valitud ajutiseks piiskopiks. Piiskoppi ootas ees suur ja vastutusrikas töö. Vastavalt vaba rahvakiriku tõekspidamistele tuli nüüd uue põhikirja järgi asuda tsaariaegse kirikuelu ümberkorraldamisele. Aasta hiljem, 1920. a, asuti esimesel kirikukogul Tallinnas ajutist piiskoppi ümber valima. Nüüd juba ainsa kandidaadina seati üles Jakob Kukk. Hääletusel sai ta 257 häälest 233, saades seega esimeseks Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku piiskopiks, seega kirikupeaks. Valimiste tulemus oli nii üksmeelne just seetõttu, et selle ühe aasta jooksul, mil Jakob Kukk oli ajutiseks piiskopiks, oldi jõutud veenduda tema võimetes olla kiriku juhiks. Piiskop Kukk ise iseloomustas oma uut vastutusrikast ülesannet järgmiste mõtetega: «Töö, mis minu peale pandud, on raske, mitte ihulikult ei käi see üle jõu, vaid hingeliselt on vastutus suur. Vastutus, mis minu peale pandud, oleks üliraske, kui mul mitte ei oleks lootust, et mind minu töös kogudused, iseäranis koguduste asemikud toetavad … Teeme üheskoos tööd, et meie rahvas, meie kodumaa rahvas rakendataks Kristuse teenistusse, Jumala teenistusse … Kes Jumala peale loodavad, need saavad uut rammu.» Piiskop Jakob Kuke ametisse õnnistamise ettevalmistus toimus järgmise aasta jooksul. Kirikuvalitsus koos Tartu ülikooli usuteaduskonnaga soovis, et õnnistamist toimetataks Rootsi rituaali järgi nii suures ulatuses, kui see on võimalik. Õnnistamise läbiviijaks paluti Rootsi peapiiskop Nathan Söderblom Uppsalast. Assistendiks kutsus Söderblom endale Soomest Porvoo piiskopi Jaakko Gummeruse. Peapiiskop Söderblom tõi kaasa kingina Eesti piiskopile värvilised ametiriided: pitskraega missakuue, violettvöö ja mustast siidist piiskopirüü ning puunikerdaja poolt Uppsalas valmistatud karjasekepi. Kaarli kirikus pidas professor Hugo Bernhard Rahamägi algusliturgia ja samuti ka pihitalituse pühitsetavale piiskopile ja õpetajaile. Jutluse pidas piiskop Kukk. Seejärel mindi käärkambrisse, kust algas pidulik rongkäik läbi auvärava kiriku peaukse kaudu tagasi kirikusse. Rongkäigu ees kandis professor Rahamägi Piiblit, mis on kiriku alus. Temale järgnes Rootsi peapiiskopi sekretär õpetaja Froste, kandes piiskopi karjasekeppi, mis on piiskopiameti üheks tunnuseks. Siis tuli Kaarli koguduse õpetaja Artur Sommer, kandes kätel piiskopirüüd. Nendele järgnes Jakob Kukk valges albas, siis Rootsi peapiiskop Söderblom, Soome piiskop Gummerus, 12 assistenti paarikaupa, Läti ja Ingeri kirikute esindajad, praostid ja õpetajad. Ees nooremad ja nende järel vanemad. Rongkäigu lõpus olid konsistooriumi abipresident dr Akel ja sekretär Bodisco. Peapiiskop Söderblom pidas altarist õnnistamiskõne saksa keeles, mida professor Rahamägi tõlkis eesti keelde. Küll aga õnnistas ja palvetas peapiiskop eesti keeles. Sellele järgnes Soome piiskop Gummerus lühikese eestikeelse kõnega. Iga assistent ütles ühe piiblisalmi ja konsistooriumi abipresident luges ette konsistooriumi kinnituskirja. Kui pühitsetav piiskop oli ütelnud apostelliku usutunnistuse ja vastanud pühitsemise korras ettenähtud neljale küsimusele, andis peapiiskop temale pidulikult kolmainu Jumala nimel üle Eesti piiskopi ameti. Koorilaulu «Oh püha vaim, meil tule sa …» saatel astus peapiiskop altarivõre juurde, andis piiskopile kinnituskirja ja võttis oma rinnalt risti ning pani selle oma ametivenna rinnale. Selle järel riietati piiskop ametirüüsse ja talle anti kätte piiskopi karjasekepp. Kõik assisteerijad õpetajad kogunesid piiskopi ümber, panid käed tema peale ja õnnistasid teda meieisapalvet lugedes. Kui peapiiskop temale piiblisalmiga Luuka evangeeliumi oli üle andnud, mindi rongkäigus tagasi käärkambrisse. Kes oli Jakob Kukk, Eesti kirikupea, kellele tohutu töökoorem langes, kelle õlgadel lasus Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku alusmüüri ehitamine ja kindlustamine? Jakob Kukk sündis 28. augustil 1870 Tartu-Maarja kihelkonnas Ilmatsalu vallas Õngu talus Jaak ja Anu Kuke kaheksalapselise pere viienda lapsena. Jakob Kukk õppis pärast algkooli Tartu linnakoolis, siis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja sooritas küpsuseksami Tallinna Nikolai gümnaasiumis. Õppis Tartu ülikoolis usuteadust aastatel 1891–1895 ja sooritas konsistooriumi eksamid Riia konsistooriumis. Kuidas ta hingekarjase elukutse valis, sellest jutustas ta oma 25aastase õpetajaametis oldud aja tähistamise koosviibimisel järgmise loo. Ta seisnud Tartu raudteejaamas, et sõita Riiga konsistooriumi eksamitele, kuid tal puudunud reisiraha. Jakob Kukk arvanud aga, et kui ta selle ameti peab valima, küll siis Jumal tema Riiga saadab. Nende mõtetega oodanud ta rongi tulekut. Seal tulnudki keegi tuttav tema juurde ja küsinud, kuhu ta läheb. Vastus oli: «Riiga eksamitele.» Järgnenud küsimus, kas sõiduraha on. Vastuseks oli, et ei ole, mille peale oli tuttav ulatanud talle ilma küsimata vajaliku summa kuludeks. Tema hingekarjasetöö algas abiõpetajana Võru praostkonnas, siis sama amet õpetaja Rudolf Kallase juures Rõuges, kust ta siirdus 1902. aastal Peterburi Jaani koguduse abiõpetaja kohale, millele järgnes abiõpetaja koht kodukihelkonnas. Siis samal aastal Venemaal Teškovos, kust järgmisel aastal (1906) valiti ta Keila koguduse õpetaja kohale, kuhu Jakob Kukk jäi 15 aastaks (kuni 1921). Vabadussõjast võttis ta osa sõjaväeõpetajana. Piiskop Kukk abiellus preili Melanie Eha Lola Kuljusega ja neile sündis kolm poega: kõige vanem oli Jaak, siis Nathan ja noorim Adam. Oma suure töökoorma ja paljude ametialaste reiside kõrval leidis Jakob Kukk ikka aega oma perekonna jaoks. Eriti puhkuste aja pühendas ta täielikult oma poegadele. Suvepuhkust talus veetes läks ta poegadega meeleldi metsa ja õpetas neile, kuidas peeni männijuuri pikkupidi pooleks lõigata ja siis nendest korvi punuda. Või istus ise puutüvel, pojad ümber tema, ja nikerdas pajuokstest malenuppe. Talle meeldisid igasugused mängud. Nii ta õpetas ka abikaasat ja poegi malet mängima. Kui pojad läksid males järjest tugevamaks, siis selgus, et isale ei meeldinud sugugi kaotada. Nii tulid pojad ema juurde murega, et mis teha, isa tahab malet mängida, aga kui ta kaotab, siis on tal paha tuju. Pikema haiguse järel kutsuti Eesti rahvakiriku esimene piiskop Jakob Kukk 63. eluaastal maiselt tööpõllult taevalisse rahupaika 25. juulil 1933. Jakob Kukk on nimesid, mis on jäänud püsima Eesti kiriku ajalukku kindlalt ja kõigutamatult. Professor Rahamägi kirjutas Jakob Kuke vaimuliku ameti 25 aasta juubeliks: «Eesti vaba rahvakirik võib rõõmustada, et tema eesotsas seisab murrangulistel aegadel niisugune selge silmaga, vaga südamega, kindel ja ettenägelik ja otsemeelne piiskop.»			OSCAR-2019
Peeter, Peeter, termomeeter. :) Ehk kui tsiteerida nimikangelast filmist "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Nii kohmakat avalauset annab ikka välja mõelda, aga no mis sa teed. Kuskilt peab ju alustama. :D Ühesõnaga, kui tänasel Peetri jooksul juhtus leiduma mõni Peetrike, siis kindlasti oli uhke tunne - vähesed saavad öelda, et nad osalenud omanimelisel võistlusel ja seda veel Eesti meeleolukaimal jooksupeol, mis, kusjuures, valiti portaal Marathon100 lugejate poolt 2016. aasta parimaks uueks võistluseks ning ühtlasi ka tolle aastanumbri parimaks jooksuks. Uhke värk ühesõnaga! Peetri jooksuradadel võis mind silmata ka eelmisel aastal, mil võtsin ette järjekordse inimkatse. Nimelt kaks võistlusstarti kuue tunni sees. Hullumeelne, eks? :D Minusuguseid olevat olnud kokku paarkümmend. Aga jah, esmalt Tartu Suvejooksu 10,3 kilomeetrit 38:18,8-ga netos nö täisvõimsusel (10 km aeg 37:12,1), mis 497 lõpetaja seas andis tubli kuuenda koha. Järgnes I Peetri jooks, mida läksin rahulikumas tempos läbima, mis muidugi suhteline mõiste, sest 10 km netoajaks fikseeris ajavõtusüsteem mul 41:04,7. :) Sel jooksupeol oli lõpetajaid kokku 352. Tegelikult oli järgmisel päeval veel üks sutsakas kavas, kuid kuna jalad said liiga suure tambi, mis tõi endaga kaasa väikese põrutustrauma, mis õnneks kadus sama kiirelt, nagu tekkida jõudis. Joppas. Olgu see siis hoiatuseks, et edaspidi taolist lollust ette ei võtaks. Samas, kes ikka endal elu põnevamaks ja huvitavamaks teeb, kui mitte me ise, onju. :D Lasnagorskist vurasin oma paugupilliga võistluskeskusesse, mis asus Peetri kooli ümbruses. Ühtlasi tähendas see 10,47 kilomeetrist nö soojendust. Samas, omast arust sõitsin võrdlemisi ökonoomselt, et mitte liigselt energiat kulutada, seega pole hullu. Kõrvaklappidest kuulasin SkyPlusist särtsakaid lugusid, mis lisasid powerit veelgi juurde. Oli vaja end üles kütta! (Muidugi, mitte et mul hetkel vähe energiat oleks, kuid see juba teine teema. ;)) Ahjaa, siinkohal oleks oluline täpsustada, et ei poolda kõrvaklappidega jalgrattasõitu vms liikluskeskkonnas, sest lühidalt öeldes, see on ohtlik nii enda kui ka kaasliiklejate jaoks. Ole sa omast arust nii hea juht kui tahes. Siinkohal ei hakka ma vohaval meeletul nutiseadmetesõltuvusel ja alkoholijoobes sõiduki juhtimisel eraldi peatumagi, sest sel teemal saaks lausa teha eraldi pika postituse. Taolise tegevuse vastu on mul nulltolerants ja rakendama peaks senisest oluliselt karmimaid karistusi. Aga noh, nagu eluke on näidanud, siis ega meil end üldjuhul varem eriti liigutama ei hakata, kui juba liiga hilja ehk laibad taga. See-selleks. Tänane tegevus oli teadlik erand. Spetsiaalselt sõitsin eriti ettevaatlikult ning olin tavalisest veelgi tähelepanelikum. Paari kilomeetrine soojendusjookski ning kõik muu sinna juurde kuuluv (erinevad võimelmisharjutused, lahtijooksud jne - the usual stuff ühesõnaga) näitas, et olek on enam kui lootustandev ehk võistluseks seatud eesmärk alistada lõpuks "maagiline" 35 minuti piir tundus täitsa reaalne. Enne tänast starti olid mu 10 km rekordnumbrid 35:14, mis joostud 15. aprilli aset leidnud Eesti-Läti jooksul. Mõtteis olin seadnud eesmärgiks läbida distantsi esimene pool 3:30 min/per km ja siis teine pool ideaalis veidike väledamalt. Aga mis te arvate, kas suutsin plaanist kinni pidada? Oh ei! Hoopis vastupidi! Esimese kilomeetri läbisin Polar M400 andmeil koguni 3:14,5-ga, mis arvestades minu hetketaset oli ilmelgelt liiga kiire algus. Samas, sihuke purakas oli sees, et jookseks täna kasvõi uue maailmarekordi (ausalt noh, ilma naljata :D), seega mõtlesin, et miks ka mitte. Kaotada polnud mul ju midagi, ainult võita. Ühesõnaga, jooksin end kinni. Ikka oli ju vaja endast tugevamate võhmameestega kaasa joosta. Totu. Sel korral kaine mõistus ei võidutsenud ja jooks oli üks paras agoonia, punnitamine ja kannatamine. Mis siis ikka, tugeva tahtejõuga end kuidagi finišisse vedasin. Alla ei andnud ja pingutasin kuni päästva lõpujooneni. Sundisin end takka. Andsin endast enam-vähem kõik, mis sees oli. OK, päris pilti taskusse siiski ei soovinud joosta, sest tegemist siiski kogepereüritusega. Pärast saanuks mõni minu süül veel miski lapsepõlvetrauma. :D Mõnisada meetrit enne lõppu möödus minust kamraad Aleksandr Kuleshov, kellega siin viimasel ajal mõnel võistustel edukalt mõõtu võetud, ja kes viipas mind küll enda tuulde võtma, kuid paraku mul polnud enam lisakäiku võtta. Aga suured tänud sulle innustuse eest! Oleks ma suga kaasa tulnud, siis oleksin oma eesmärgi ka täitnud. Aga noh, oleks tädil emm, oleks ta onu. :D Kohati pidi murdma võrdlemisi tugevat vastutuult. Minu vaatevinklist poleks ka törts jahedam ilm halba teinud. Ei teagi, et kas vihmaga oleks parem joosta olnud... Üldiselt olud siiski võrdlemisi head. Rada lauge ja kiire, ideaalne rekordite jooksmiseks. Lõdvestuseks veel paar kilomeetrit sörkimist ja jalgrattaga koju tuldud teed tagasi. Esikohad kuulusid Argo Jõesoole (31:45,5) ja Liina Tšernovile (34:20,0), kes oli üldparemusjärjestuses kõrgel 9. kohal. Naiste võitja on viimasel ajal üldse olnud supervormis, uuendades nii miilijooksu kui ka 1000 m Eesti rekordeid. Tänagi jooksis ta sarnaselt minuga uue isikliku rekordi. Ka naiste teise koha omaniku Jekaterina Patjuk (34:35,2) jäi mul sel korral alistamata, kuid eks nad kuuluvad ka Maarjamaa absoluutsesse tippu, seega neile pole häbi kaotada. Kokku oli põhidistantsil lõpetajaid 561, mis üle paarisaja näo rohkem aastatagusest ajast. Esialgne protokoll on leitav SIIT! Rajaäärne melu oli vägev, oodatult. Bändid, lauljad, trummarid, tantsijad, ergutajad jne. Aitäh teile, andsite rasketel hetkedel vajalikku lisaenergiat. Lõpetajakott eeskujulik, erinevat kraami jagati heldelt ja ega ma siis end tagasi ei hoidnud ning võtsin ka pakutava lahkelt vastu. Kahju ainult, et kilekotti ei taibanud kaasa võtta... Teinekord targem. :D Seatud eesmärgid peavad olema suured ja ambitsioonika(poolse)d, sest siis on, mille poole püüelda. Olen kindel, et nii nagu 80 minuti alistamine poolmaratonis, mis mul nädala eest Järvakandis suuresti tänu jooksjavaenulikele ilmastikuoludele ebaõnnestus, pole ka 10 kilomeetris 35 minuti "maagilise" ajapiiri ülejooksmine ilmvõimatu ülesanne. Kerge missioon see muidugi pole, seda ma ei väidagi, kuid heal päeval teostatav. Tihti ei piisa vaid heast jooksuvormist, olud on samuti ülitähtsad. Tänagi polnud arvatavasti täielikult nädalatagusest tugevast pingutusest, mis kurnas organismi, taastunud. Pisiasjad mängivad sel tasemel juba vägagi olulist rolli. Lähiajal on mul paar 10 km jooksu veel kavas. 03.09 Pärnus Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooksul ja 09.09 SEB Tallinna Maratonil. Usun, et kui seal suudan plaanist kinni pidada ning targalt jooksen, siis õnnestub veel käesoleva aastanumbri sees eesmärk täita. Lubama muidugi ei hakka. Kui siis vaid seda, et annan endast parima. Aga kui ei peakski eesmärk täituma, siis pole samuti miskit katki. Küll tuleb tulevikus teisigi starte. Elus on märksa tähsamatki kui jooksmine, seega no pressure. Jätkuvalt naudin protsessi ja esmatähtis siiski tervis, mitte enese mõttetu lõhkumine jms. See punt koos sinuga alustas nii kiiresti et otsustasin joosta natukene aeglasemalt sest olen jooksnud juba alla 35 Ööjooksul. 4km juures oli kaotus teie gruppile 15 sec. 5km juures hakkasid jalad normaalselt töötama ja lisasin tempot. Pärnus kindlasti jooksed alla 35 kui alustad 3.30 tempos.			OSCAR-2019
Imikud on nii pakkumise, mis tehakse valik neile ei ole kerge ülesanne üldse. See on veelgi raskem vanematele valida baby tooteid. Kui te muretsema kemikaalide ja koostisosade kasutada poest ostetud tooteid, asendada need looduslikud tooted. Looduslikud tooted oleks õrn oma väike ingel, peale selle tasuv! Kookospähkli õli on üks selline kasulik looduslik toode. Täiesti loomulik ravitseja on nii võimas, et see on hea, et ravida peaaegu midagi. Miks mitte võtta ära oma võlu? Kui soovid teada, kuidas saate kasutada seda oma väike ingel, siis peaks kaaluma lugemist seda postitust. Pure kookosõli: Kuivatatud kookospähkli liha jahvatatakse ja purustatud saades puhta kookosõli. Miski muu ei lisanud. Rafineeritud kookospähkliõli: Rafineeritud kookospähkliõli on lõhnatu ja värvitu. See on saadud pärast kookosõli läbi keemilise ja mehaanilise protsessid, nagu puhastamine, pleegitamine, ja deodorizing. Virgin kookosõli: Virgin kookosõli saadud piima värske kookospähklid. See säilitab antioksüdantide ja on meeldiv lõhn ja maitse, sest see ei kuumutata käigus ekstraheerimist. Orgaaniline kookosõli: On liigist saadud õli kookospalmid kasvatatu looduslikud sõnnikut. Kemikaale ei kasutata isegi käigus ekstraheerimist. Orgaaniline külmpressitud kookosõli: Seda ammutatakse orgaaniliselt kasvatatud kookospähklid. Kaevandamise ja töötlemise ka ei kaasne kemikaalid. Kookosõli laetakse tervisele kasulik, sealhulgas selle põletikuvastane, antioksüdant ja antibakteriaalsete omadustega. See on kahtlemata kõige toitev õli, mida saab kasutada oma jumbu nahka. Enamik kreemid ja vedelikud on mõeldud terveks väliste kudede, samas kookospähkli õli on sügavam kasu, mis kestavad kauem. Molekulaarstruktuuri kookosõlist võimaldab hõlpsasti imendumise nahal. Siin on mõned viisid, kasutades kookosõli baby: Cradle kork või kuiva peanaha on seisund, mis mõjutab paljusid vastsündinute varase nädalat pärast sündi. Tingimus iseloomustab kihiline peanaha ja tundub oma jumbu on kõõm. Tingimus on silmapaistev ümbruses lapse pea, mis puudutab lastevoodi kõige rohkem. Kuigi teie laps on veel liiga noor ja ei ole võimeline liikuma peas, pidev hõõrdumine beebi padi või voodipesu võib põhjustada häll kork peal. See on tuntud ka kui seborröadermatiiti või seborröa. Kookosõli võib imet selles olukorras. Lase õli jääda 20 minutit ja seejärel kasutada beebi kamm või beebi juuksed harja väga pehme harjased harjake helbed. Ekseem on seisund, kus nahk muutub väga kuivaks ja selle tulemusena ei saaks sügelus ka. Ekseem on sage imikutel, kuna nende nahk on väga tundlik ja võib kuivatada kiiresti. Tingimus sageli kaob iseenesest kui laps kasvab, kuid see võib olla ebamugav ja võib põhjustada infektsiooni korral beebi kriimustusi kuivadel aladel. Kasutage kookospähkli õli, mis on hea niisutav agent, võib anda leevendust oma jumbu. Masseeri oma last kookosõli enne või pärast vanni aeg ja kord enne magamaminekut, et pakkuda piisavat niiskust ja vedeliku nahale. Mähkmelööve võib mõjutada imikute tõttu mähkmed (ilmselt) või sage urineerimine. Peaaegu kõik lapsed kannatavad mähkmelööve mingil hetkel oma elus, isegi pärast kõiki võimalikke ettevaatusabinõusid. Nagu nimigi ütleb, on lööve, mis ilmub lapse kubeme piirkonnas. See on enamasti punane lööve, mis võib levida kui ravimata. Kookosõli tõkestab ja takistab edasist ärritust. See võib toita ja ravida ärritunud nahka. Erinevalt mähkmelööbe kreemid, kookosõli ei rikud lapiga mähkmed. Kanna kiht kookosõli beebi mähe ala pärast vanni ajal iga päev ja sageli pärast asendusliikme mähe muutusi. Niisutavat omadust kookosõli aitab ravida mähkmelööve ja antibakteriaalsete omadustega aitab vältida edasisi üksikjuhul sama. Kui teie laps on sündinud, juuksed võivad olla pehme ja siidine, kuid mõnikord, kuiv ja käsitamatu juuksed saab arendada. See võib olla raske kammi oma lapse juukseid, mis võib täiendavalt lisada oma beebi kuivadele juustele viletsuses. Kasutage kookosõli saada sile ja terved juuksed. Imikud on tundlik nahk, mis võib mõjutada temperatuuri. Nagu beebi naha seisab oht saada kuivanud kiiremini kui sinu, seal on ka võimalus oma lapse huuled keerates keemiline ja selle tulemusena lõhenenud. Lõhenenud ja kuivad huuled võivad olla kohutavalt throny probleem oma jumbu, eriti kui nad raskendavad beebi imetada. Samuti võib beebi pidevalt proovida lakkuda tema huuled leevendada valu, mis võib veelgi kuivatada oma huuled. Rakendades kookospähkli õli aitab. Veenduge, et te ei kohaldata mingit survet, sest see võib põhjustada valu ja põhjustada rohkem ebamugavust. Teie laps on rohkem altid putukahammustuste kui sina, kui ta ei pruugi olla võimelised tõrjuma välja need hammustab. Ka beebid on tundlik nahk ja ala saab kiiresti punaseks ja põhjustada turse. Ja lisati muret, võimalus see muutumas infektsiooni. Pöörake kookosõli päästmiseks. See on looduslikest antibakteriaalne, põletikuvastane toime. Kui sa seda kasutada, et ravida teie lapse putukahammustuste, see vähendab riski infektsiooni ja aitab ka vähendasid turse. Nüüd rakendada seda õrnalt beebi nahka, kus putukahammustus on nähtav. Veenduge, et te ei hõõru kõvasti, sest see võib põhjustada rohkem valu ja ebamugavust lapsele. See on alati väljakutse leida õige beebi pesu, mis aitab puhastada beebi nahka, kuid ei tee seda kuiv. Enamik beebi peseb või mõned teised keemilised mis näitab kahjulikku mõju oma lapse nahka. Sa ei pruugi olla teadlik mis tahes koostisosa, et teie laps on allergiline liiga. Nii kasutades beebi pesu, isegi mainekas beebihooldustoodete brändi, võib mõnikord põhjustada allergilise reaktsiooni. Selle asemel, et kasutada poest ostetud beebi pesu puhastada oma jumbu, kasutada kookosõli beebi pesu kodus. See hoiab beebi nahka puhas, ükskõik kahjulikke kemikaale, ilma teadmata koostisosi. Kasutage seda kogu oma lapse keha ja nägu vanni aeg. Masseerige õrnalt välja võtta mis tahes mustuse maha pesta regulaarselt vannivette. Mõnikord, kui on olemas vend või täiskasvanud majas, kes on nakatunud täid, beebi võib püüda viga. Kuigi on võimalik välja võtta täid kasutades täid kamm, kui teie laps on vanem, täide kamm kriimustavad ja haiget beebi peanaha, mis ei ole soovitatav. Kui teie laps on täid, see võib põhjustada palju ebamugavusi ja sügelust. On ka võimalus täid sattumist beebi kõrvad ja silmad, kui nakatumine on suur. Antibakteriaalse ja seenhaiguste omadused kookosõli aitab leviku täid ja takistada ka uus nakatumine. Kasuta vähe õunasiidri äädikat loputada beebi juuksed. Olgu see jääda juuksed kuni see kuivab loomulikult. Kui äädikas kuivamist beebi juuksed, lisage kookospähkli õli peale oma lapse juukseid ja veenduge, et te katta kõik juuksed. Kui võimalik, katta oma lapse pea abiga dušš kork. Kui see ei ole võimalik, ja teie laps püüab välja võtta dušš kork, lase kookosõli viibimist juuksed nii kaua kui võimalik. On võimalik näha akne kaubamärkide beebi nahka. Nagu beebid on tundlik nahk, siis võib kergesti kannatada sõrmikud, mis võib põhjustada punetus nahal, mis võib olla paistes või sügelevad. Kuigi akne ei ole alati põhjusta edasisi infektsioon, siis võib olla ebamugav oma lapsele, eriti kui see sügeleb. Samuti võib beebi proovige puudutada lööve, mis võib viia nakkuse. Kasutage kookospähkli õli olukorra leevendamiseks. Nüüd kohaldatakse selle üle beebi akne ja lase tal istuda mõnda aega loomulik, mitte-keemiline töötlus. Teie laps läheb läbi palju episoode püüdmine külm ja saada kinnine nina, mis on ühine enamikule väikelastele. Võttes külm võib raskendada beebi hingata ja võib isegi põhjustada häireid beebi toitmist ajakava. Samuti, kui ei ravita, külm võib eskaleeruda palavik. Kasutades rinnus hõõruda külmal aitab ummikute nina ja rinna piirkonnas ja aitab külma saada lõpuks ravitud. Selle asemel, et kasutada rinnus hõõruda, mis on täis karme kemikaale või on väga tugev lõhn, see on alati parem alternatiiv teha oma enda rinnus hõõruda kodus oma lapsele. Võtke kaks tl tahes eeterlikku õli, näiteks piparmündiõli või eukalüptiõli. Samuti saate vaadata oma lapse arstiga teada mis eeterlikku õli võib ohutult kasutada oma lapsele. Kookosõli võib töötada loomulik anti-viirus-ja bakteriaalsed kreem. Hõõru väike ümber beebi nina, kui haige. Paljud mommies ka hõõruda segu kookosõlist ja eeterlikud õlid peale oma lapse rindkere vabastamisega kõridifteeriat ühine hingamisteede probleem beebid.			OSCAR-2019

Subsets and Splits

No community queries yet

The top public SQL queries from the community will appear here once available.