Split (1)

train · 1.56M rows

text stringlengths 5k 186k	timestamp stringlengths 19 19	url stringlengths 14 1.55k	source stringclasses 1 value
Ligi 4-kuud on meie pisipoiss olnud meiega ning selle aja jooksul olen saanud päris palju beebide une kohta targemaks. Mul on kahju, et ma varem neid asju ei teadnud, sest see oleks meie elu palju lihtsamaks teinud. Kõik, kes vähegi meid teavad, siis on kursis sellega, kui kehvasti on meil olnud ööunedega ning sellest tingitud MINU ülima tuuma uneväsimusega. Postituse alguses kirjutan teekonnast päevakavani ning seejärel räägin juba põhjalikumalt Babywisest inspireeritud päevakava kohta. Näide 2: “Aga mine beebiga õue jalutama,” Ma olen väsinud, ma ei jaksa iga päev kümneid kilomeetreid jalutada! Pluss ma tean ka, kuhu see välja viib. See viib sinna, et beebi magab AINULT siis, kui vanker liigub ja soovitavalt mööda aukliku teed. Näide 3: “Kannata ära. Beebiiga on ju nii lühike. See on normaalne.” See on mu isiklik lemmik. Ei see ei ole normaalne. Esimesed 2 elukuud kulgesime täielikult beebi rütmis. Kiindumussuhte tekkeks oli/on tähtis beebi vajadusi õhust haista ning mitte lasta tal nutta. Seejuures pakkudes beebile süüa ükskõik, millal ta seda soovib ehk siis nii öelda nõudluse põhiselt. Beebi ärkas, andsin süüa, aitasin teda krooksude tegemisega ning vahetasin mähku, vajadusel kordasime seda söök-krooks-uus mähku ja riietus ringi ning beebi jäi imetades magama. Selline tsükkel kestis umbes 1,5-2h. Kogu tema ärkveloleku aeg kuluski söömisele. Vahepeal õnnestus teda paariks minutiks panna kõhuli, talle nägusid teha või juttu rääkida, ent peagi hakkas ta häält tegema, nõudis tissi ja peagi jäigi tissi otsas jälle magama. Jah, ma ootasin pärast söötmist krooksude tulekut, sest muidu pikali pannes võis kindel olla, et lähima 10 minuti jooksul oksendab ta end täis. Mees tegi KÕIK kodused toimingud, hoolitses, et ma midagi sööksin ning erinevalt mõnest teisest emast sain kiirelt ka dušsi all käidud. Beebi nutu peale ei pidanud ma seebisena kunagi dušši alt välja hüppama. Samas tundsin, et beebi vajab mind 24h, sest kunagi ei tea, millal tal on kõht tühi või tahab juua ja seega on vaja just mind. Ja ma tõesti sain ja saan kõik need 24h tundi olla koos oma nunnudusega, sest vaatamata unepuudusele ei tundu veel niipea ahvivaimustus oma titast lõppevat. Panin algusest peale kõik beebi uned ja söömised kirja, et joonistuks välja mingisugune rütm, sest ühel hetkel on päris hea tunne oma aega kuidagi planeerida, nt arsti visiiti, võimlemistundi või külla minekut. Kahjuks seda nende 2. kuu jooksul ei juhtunudki! Isegi kui mingisugune rütm hakkas tekkima, siis beebi õhtused ja/või öised kõhugaasid rikkusid kogu seaduspära. Kui oli vaja kuskile aja peale minna, siis oli see minu jaoks meeletu stress, sest kunagi ei teadnud, mis kell beebi ärkab, sööb ning mis kell me saame hakata kodust liikuma. Raske oli öösel toimuva tõttu. Nimelt oli tavaline, et beebi ärkas iga 1-2h tagant, et teha söök-kaka-mähkuvahetus-krooksu 1,5-2h kestev ring, ent kui tema sai juba mähkuvahetuse ajal magama jääda, siis mina sain magama alles siis, kui olin tal krooksu ära teinud ja vaikselt voodisse pannud. Jah, ta oli silmad kinni vahemikus 00-10.00, ent ta ikkagi vigises ja nõudis süüa, küll puuksutas ja mina pidin silmad lahti tegutsema! Ma ei jaksanud enne kella kolme-nelja lõuna ajal beebiga magamistoast väljuda, sest olin lihtsalt NII väsinud ja üritasin meeleheitlikult beebiga unesid kaasa magada, et vähegi energiat saada. Näiteks vahemikus 00-12.00 sain enamasti kokku magada ca 4-6h (ilmselgelt mitte järjestikku tunnid). Hakkasin väsimusest muudkui haigeks jääma. Seda kuni selle hetkeni, kui hakkasin beebit ca 6 elunädala ajal öösiti külili imetama, ent see lõppes sellega, et kuna tiss oli kogu aeg ta nina all, siis hakkas ta topelt sageli sööma, pluss sageli ärkasime me piimaloigus, sest olin imetades magama jäänud, temal tiss suust välja kukkunud ja kõik kohad olid piima täis. Või siis oli ta pea kaudu mingil põhjusel nii palju higistanud, et kogu ta peaalune lina oli läbimärg. Koosmagamise riskide kohta hea artikkel on leitav siit. Positiivne oli muidugi see, et tänu sellele ei söönud ta enam öösiti nii korralikult, kakat ka ei tulnud nii palju (ehk siis vähem mähkme vahetusi) ning seeläbi ärkasin hommikuti üles täiesti enam-vähem tundega, vaid selline kerge auto alla jäänud tunne. Ma ei suutnud uskuda, et see on normaalne, et 1) beebi on KOGU aeg näljane, sest juurde võttis ta mühinal ning et 2) ta magab öösel nii vähe (enamasti 1-2h kaupa). Samas andes võimaluse beebil ise päevakava teha eelistas ta segamatult terve päeva maha magada. Kõige hirmsam oli minu jaoks see, et pole võimalik öelda mingit tähtaega, et vot kolme kuu pärast saad magada 3h järjest! Et näed, siis beebi hakkab kauem magama, sest mõnel jätkub selline “trall” kuid kui mitte aastaid. Unehäired pidavat vanusega vaid süvenema, ent ma ei olnud valmis veel tihedamini öösel ärkama: 4-8x oli juba minu jaoks piisav. Kui ka päevased uned lühenema hakkasid, oli vaja midagi ette võtta. Ühesõnaga otsisin ma teistsuguseid lahendusi “oma uneprobleemile”, sest ilmselgelt on see vaid MINU mure, beebi magas ju hästi. Tema magas ilusti 14-17h ööpäevas, mis on igati hea tulemus. Lugesin raamatuid “Nututa uni”, “Päästke meie lapse uni” ja sukeldusin internetiavarustes olevatesse unega seotud artiklitesse. Leidsin vaid infot, et beebi uni ongi ebaregulaarne, hea kui ta aru saab, millal on öö ja millal päev, unekooli ei tehta enne 6-ndat elukuud ja õhtuti võib teha kindlat unerituaali. Uurisin, et miks osad beebid magavad öösiti nii hästi? Millega nad teistest eristuvad? Kuulates lähedaste lugusid märkasin, et sageli magavad hästi just need beebid, kellel on juba kodus õde või vend; või need, kes toituvad kunstpiimast, või kui tegu on mitmikutega. Jõudsin järeldusele, et vastus peitub kindlas päevakavas. Ilmselgelt kui kasvamas on mitmikud, siis tuleb teha kindlad söögikorrad, et kuidagigi ise ellu jääda. Samuti tuleb kunstpiima korral anda süüa vaid teatud tundide tagant, et last üle ei söödaks. Ja kui juba üks või mitu last on kodus ees kasvamas, siis enamasti on paremaks elu majandamiseks vajalik mingisugune rutiinsus, nt kes käib lasteaias, kes koolis samadel kellaaegadel. Ja tuleb välja, et beebid ARMASTAVAD rutiini. Ma poleks eales uskunud, et päevakava ja rutiin on beebile (ja ka meile) nii tähtis. Oleks ma vaid varem teadnud! Iga päev kirun ennast, et kohe beebi esimesest elupäevast sellega algust ei teinud vähemalt mingisuguselgi kujul. Nii, et kõik esmarasedad, kõrvad kikki! Lõpuks leidsin Babywise-nimelise päevakava süsteemi, mis ütles, et on võimalik teatud ajaga panna laps öö läbi ise magama. Väidetavalt isegi beebi kahe kuuseks saades, mis tundub tõeline ulmestsenaarium, sest mina oleksin ülimalt rahul, kui saaksin 4. elukuuse kõrvalt järjest magada ka 3h. Mõnikord harva on seda ka juhtunud ja vot siis on hommikul selline energiapauk sees, et mine või Ironmanile. Lugesin lehekülgi: babywise, babywisemom, practicallyperfectbaby ning tellisin Babywise I ja II raamatud. Põhimõtteliselt on tegu vanema poolt juhitud päevakavaga, mille puhul vanem paneb paika beebile eakohased söömis- ja uneajad (raamatus kui ka internetis on palju näidis päevakavasid) ning modifitseerib neid vajadusel lapse järgi, nt kui lapsel on kasvuspurt, siis vaja tihedamalt toita jne. Eesmärgiks on anda beebile päeva jooksul kogu ööpäeva kaloraaž, et beebi ei peaks öösel tegelema söömisega. Põhiline on järgida feed-awake-sleep tsüklit ehk siis päeval pärast imetamist järgneks ärkveloleku aeg ning alles seejärel uni. See peaks ära hoidma selle, et beebi seostab und alati imetamisega ja ka krooksud tulevad ärkvel olles paremini välja. Päevakava valik. Viimased kaks kuud olemegi proovinud päevakava juurutada. Kõige efektiivsem oleks alustada kohe, kui beebi on sündinud. Näidis päevakavad on Babywise meetodil koostatud elunädalate kaupa. Kuna meie alustasime päevakava järgimisega alles 9. elunädalal, siis meie beebi oleks pidanud magama selleks hetkeks juba 8h öösel jutti (aga tegelikkuses ärkas iga 1-2h tagant), mistõttu võtsin aluseks päevakava, mis tundus meile realistlik ehk siis söök iga 3h tagant (päevakava, mis on mõeldud 3-6 elunädalaks). Kõige esimeseks ülesandeks oli määrata kindlad kellajad, kui beebi sööb ja magama läheb. Eriti tähtis oli hommikul päeva alustamise ja ööunne mineku kellaaeg. Sellega kaasnes esimene raske valik: kas rohkem und endale või rohkem kahekesi aega mulle ja mehele ehk siis kas panna laps hiljem või varem õhtul magama. Siiani oli ta läinud meiega koos keskööl. Ei saa ju eeldada, et laps läheb õhtul kell 20.00 magama ja ärkab järgmine päev kell 10.00 ehk siis magab 14h järjest. Otsustasin viimase kasuks ehk siis varem laps magama, mis annab meile mehega ka kahekesi olemise aja või võimaluse sõbrad külla kutsuda, ent see annab mulle vähem und, sest laps ka ärkab hommikul varem. Viga nr 1. Ööunne imetades. Esialgu otsustasin, et on igavesti hea plaan, kui panen beebi magama ööunne imetades. Selgus aga, et see on halb mõte, sest nii mõnelgi korral võttis magama panek tunde aega, mis omakorda lõi kogu päevakava järgimise täiesti sassi. Küll jälle tuli kaka ja siis mähkuvahetus ja siis veel oksendas vahepeal ja siis uued riided ja oligi ööunne jäämise kellaaeg juba möödas. Ööune kellaaeg on aeg, kui beebi peaks JUBA magama. Seetõttu unenõustaja soovitusel muutsime beebi ööune eelset unerituaali hakates viimast ärkveloleku sööki beebile andma juba enne vanni minekut. Pärast seda muudatust jääb beebi vähemalt kuus korda nädalas magama õhtul 15 minutilises vahemikus. Uurisin välja, kui kaua beebid enamasti magavad kogu päeva lõikes kui ka selle, kui pikk võiks olla ööuni ja päevased lõunauned. Ei saa ju eeldada, et kui beebi magab lõunaunesid 8h, siis magab ta ka öösel veel 12h, mis teeks kokku 20h – ega ta kass ei ole! Lisaks sellele on oluline teada ka beebide ärkveloleku kestvuseid, sest beebid ei jaksa kaua üleval olla ning on vaja jälgida, et nad täpselt õigel hetkel “uneaknast” sisse lükata. Kui beebi väsib üle, siis ta hakkab nutma ja nuttes produtseerib keha stressihormoone ja seeläbi isegi kui beebi jääb magama on ta une kvaliteet kehv ja ta magab kokkuvõttes lühidalt. Ühesõnaga uni on tähtis. 2-kuune peaks magama keskmiselt 14-17h ööpäevas, millest ööuni on ca 9h ning seega jääb lõunaunedeks ca 5-7h. Ärkvel jaksab keskmine 2-kuune olla 50-80 minutit. Kauem üleval olles tekib enamasti juba üleväsimus. Kui beebi on rahumeeli kauem üleval, siis võiks juba lasta kontrollida erinevate vitamiinide, nt B12 seisu. 3- ja 4-kuune peaks magama keskmiselt 14-16h ööpäevas, millest ööuni on ca 10h ja lõunauned 4-6h. Ärkvel jaksab keskmiselt olla 60-90 minutit. 5-kuune beebi peaks magama keskmiselt 14-15h ööpäevas, millest ööuni on ca 11h ja lõunauned 3-4h. Ärkveloleku aeg on sellest vanusest juba suuremate indiviidide vaheliste erinevustega, enamasti 75-120 minutit. Viga nr 2. Liiga palju päevaund. Olime varasemalt lasknud beebil päeval liiga kaua magada, mistõttu ei jätkunud tal ööseks und ja seetõttu oligi ta öösel valmis pikalt sööma. Pärast päevakava ellu viimist on ta öösel söömiseks ärgates üleval max 10 minutit. Enamasti ei järgne sellisele öisele snäkile ka mähkuvahetust. Minu jaoks on VÄGA SUUR vahe, kas ma olen näiteks öösel kell 2 üleval 10 minutit või 1,5h! Pikk tee on veel minna, ent aina enam näen, et need öised söömised on muutunud tänu päeval kaloraaži kätte saamisele aina vähem tähtsaks. Viga nr 3. Tiss iga mure korral. Hakates hoidma pikemaid toidukordade vahesid hakkasin palju paremini eristama, millal on beebi näljane ja millal on ta lihtsalt väsinud. Seda enam, et väsinud beebi ei jaksa ka korralikult süüa. Sageli on 5 minutilise täpsusega võimalik näha, et laps hakkab väsima ja ta peab panema juba magama. Siis jääb ta magama max 5 minuti jooksul. Samuti on see kergendanud meie väljaskäimisi, sest kui lapsel on korralikult kõht täis söödetud, siis ma tean, et isegi kui ta pärast sööki 1-2h pärast nutab, siis on see mingil muul põhjusel kui tühi kõht. Päevakava rakendades tekkis mul mitmed küsimusi, aga tegelikult on väga põhjalikud vastused Babywise raamatus välja toodud. Mis siis teha, kui beebi ärkab unest varem ja on näljane? Kas ma siis ei anna talle süüa? Ülimalt tähtis on igal toidukorral teha “täis” söötmine ehk siis kindlasti mõlemast rinnast süüa pakkuda, et beebi saaks korralikult kõhu täis. Kui korralikult on kõht täis söödud, siis nälg ei ole põhjus, miks beebi tahab näiteks 1h pärast uuesti rinnale. Loomulikult tuleb jälgida, et vastsündinu pissiks ja kakaks ikka päevas vajaliku hulga ja selleks on Babywise raamatus eraldi peatükk, kuidas ikka imetamine käppa saada ja jälgida, et vastsündinu kasvaks. Iseenesest, kui toiduni on vähem kui 20 minutit, siis võib süüa anda. Võib ju olla, et osa päeva jooksul sööb ta iga 3h tagant, aga näiteks hommikuti tahab süüa iga 2,5h tagant. Iseenesest, kui haiglas olevad vastsündinud saavad selliste toiduaegadega hakkama, ei ole põhjust, miks 2- või 3-kuune ei saaks hakkama. Mida teha siis, kui laps tahaks lõunaunesid kauem magada? Äratada üles, et päevakava rütm saaks selgeks. Vajadusel päevakava korrigeerida enda beebile sobivamaks, sest beebi kasvab ja unevajadus ja ärkveoleku ajad muutuvad, seetõttu ongi Babywise päevakava beebi elunädalate kaupa üles ehitatud, aga annab palju ruumi variatsioonideks. Mida teha siis, kui laps magab väga lühidalt, nt 30 minutit? Minimaalne lõunaune kestvus peaks olema beebidel esimesel elukuud vähemalt 45 minutit ehk siis ärgates tuleks teha kõik endast olenev, et ta edasi magaks (vajadusel kussutades, lasta enda peal magada, kandelinas vms). Viga nr 4. Beebi tahab kogu aeg süüa. Sain aru, et tegelikult ta ei taha kogu aeg süüa. Olles näinud, et meie beebi võib magada ka 4h järjest ilma toiduta, siis järelikult saab ta 3h ka päeval ilma toiduta hakkama, kui korralikult kõht täis sööta. Avastasin, et mu beebi tahab rinnale hoopis lohutuseks – tal kõht valutas – toidutalumatusest kirjutasin siin ja plaanin ka edaspidi kirjutada. Iga kord, kui beebi ärkab, peab olema täpselt sama situatsioon, kui oli siis, kui teda magama pandi. Ehk siis pole head sellised uneassotsiatsioonid, milles lapsevanem peab aktiivselt osalema – imetamine, kussutamine, vankriga loksutamine, autoga sõitmine jne. Paremad on näiteks valge müra (nt Myhummy), beebi tihedalt mähkimine (swaddling), pimedus, vaikus, kindel uneaeg ehk siis sisemine vajadus uinuda. Alates 2.elukuust hakkas meie beebi aina enam jääma pärast imetamist ärkvele. See oli veider ja tekkis olukord, kus beebi oli juba 6h üleval olnud, aga ise ta kuidagi ära ei kustunud. Oli väsinud, aga ise magama jääda ei oska. Oligi aeg hakata teda magama panema, aga kuidas? Otsustasin, et käruga jalutades ma teda magama panna ei kavatse, sest 1) liikumise pealt pole lapse uni nii sügav, 2) ma lihtsalt ei jaksanud tundide viisi õues jalutada, 3) olin näinud oma õe pealt, et lõpuks ei oskagi laps teistmoodi, kui käruga mööda auke sõites, magama jääda. Kõige suurem dilemma oli mul sellega, et kui laps ei jää magama imetades, siis kuidas ta siis magama peaks jääma? Kas ma peaksin tal nutma laskma?! Aga ta on alles nii väike?! Kussutama?! Aga siis jäängi ma teda ju 5x päevas magama kussutama?! Kas lutt on väga halb? Kahjuks või õnneks ei ütle Babywise päevakava selle kohta midagi. Koos unenõustajaga võtsin raske südamega vastu otsuse, et esialgu jääb beebi meil magama ikkagi lutiga. Kui beebilt imetades magama jäämine ära võtta, siis hakkab ta nutma ja olemegi jõudnud erinevate unekooli lahendusteni. Esineb kaks peamist suunda: 1) Attachment parenting ehk põhimõte, et beebil ei tohi lasta nutta, kuhu kuuluvad niiöelda pehme unekooli meetodid (käpapuudutus meetod ja tooliga vaikselt voodist eemaldumine) ja 2) cry-it-out, kus beebil lastakse nutta, et ta õpiks niiöelda ise magama jääma (kas vahepeal kontrollimas käimisega või külmalt nutta laskmine). Täiesti nututa ei ole tegelikult kumbki meetod. Unekooli ei tehta beebidel enne 4-ndat elukuud, sest.. selle kohta käiv info on vastuoluline. See, et olen pehmo ja ei talu oma beebi nuttu, sain selgeks kohe, kui beebi sündis. Hellitan lootusi, et äkki ei peagi me “päris” unekooli tegema.. Ühesõnaga jäi meile abimeheks lutt ja eesmärk panna beebi oma magamiskohta alati ärkvel olles (tema eale sobiva ärkveloleku akna lõpufaasis enne kui üle väsib), et tal oleks võimalus harjutada unne jäämist. Minu eesmärgiks on olnud hoida elu beebi rütmis ehk siis kui me ärkame, siis on kohe söök, seejärel ärkvelolek beebi eale sobivalt (hommikuti pigem kõige lühem võimalik ärkveloleku aeg ja enne ööund pigem maksimaalne ärkveloleku aeg) ja iseseisev uni. Kaisutame me kogu päeva. Öösel magab igaüks eraldi. Ärkamine on kella 7.00 ajal. Järgneb söök, mähku ja ööriiete vahetus. Järgneb ca 45 minutit kestev ärkvelolek, sh beebiga jutustamine jne. I uinak toimub beebi voodis. Panen ta oma “pessa”, valge müra ehk siis meil MyHummy kaisukas mängima, lutt suhu ja siis ta nohistab end paari minutiga magama. Järgmine ärkamine on kella 10 ajal. Järgneb söök, mähku vahetus, pikem ärkvelolek (ca 60-90 minutit) hommikuvõimlemise ning mängimisega. II uinak toimub õues seisvas vankris. Panen talle soojad riided selga, MyHummy müramasin mängima, lutt suhu ja siis ta nohistab end paari minutiga magama. IV uinak on enamasti jälle oma voodis. Ikka MyHummy mängima, lutt suhu ja oma voodisse nohistama. Selle uinaku pikkus on enamasti kõige lühem – ca 45-60 minutit ning alati jälgin, et see oleks sellisel ajal, et ta ärkaks üles vähemalt 60-90 minutit enne oma ööund. See peaks olema uni, mis esimesena järgnevate kuude jooksul “ära kaob”. Kindel ärkamine kell 19.00, söök ja hakkab magama sättimine. Elutoas kallistamised, musitamised, issiga vann ja oma voodisse tudule. Ööuni kell 20.00. Öösel ilmselgelt äratamisi ei ole ning kui beebi sööb, siis jääb ta magama imetades. Beebi saab süüa kolm korda, UMBES kell 22.00, 1.00, 4.00. Kui ta ärkab vahepeal või on veel söögikorrani palju aega, siis läheb käiku pigem lutt. Kui lutt ei sobi ja ma tõesti kuulen, et ta 10 minutit muudkui rahutult lutsutab, siis ju on ikka kõht tühi ja beebi saab süüa. Vaadates kaalukasvu, siis näljas ta meil pole. 😀 Kindel päevakava on VÄGA palju meie elu beebiga aidanud. Väidetavalt magavad kindlal režiimil olevad beebid ja lapsed ööpäevas 1h kauem kui päevakavata lapsed. Lapse uni on aju arenguks ülitähtis ja ka endal on päris hea hommikul olla, kui saab öösel rohkem magada. Lisaks on kindel režiim andnud ka palju rohkem vabadust. Vähemalt mulle endale tundub nii. Kui olen beebi korralikult (mõlemast rinnast) täis söötnud, siis saan rahus anda beebi vanavanemate või mehe kätte. Isegi kui beebi hakkab nutma, siis tean, et mind pole ta eluks järgmised 1,5-2,5h tegelikult vaja, ta saab hakkama ka kellegi teise süles. Iseasi kas ma seda “vabadust” kasutan, sest ta on meil ikka imenunnu, aga hea, et see võimalus on olemas. Uhh.. see sai küll üks megapikk postitus. Kel lapsi ei ole, siis tundkem rõõmu unest ning kel on lapsed, siis .. tehke nii, et kõik oleksid rõõmsad.			OSCAR-2019
Magnet geel-lakk on uus trend disaini küüned, et paljud kuulsused foto ja video näitavad kõigile oma magnet maniküür. Magnet geel-lakk sisaldab väikseim osake metallist, mis aktiveeritakse siis, kui hoida üle värvitud küünega väike magnet ketas. Tehnoloogia on väga lihtne: majutus magnet suurem, ei ole kuivatatakse lakk teeb metallik osakese lakk kogunema ilus ja ebatavaline on ruumiline muster või annavad efekti gem kivi, näiteks "kasside silmad". Erinevad mudelid magnet loovad erinev mõju, mis võimaldab magnetväli nail artu vaadata atraktiivne ja glamuurne. Isegi kui te ei kasuta magnet, oma küüned pärast pealekandmist magnet geel-lakk näeb särav ja hetk. Magnet maniküür saab kaunistavad kivid, salkus kivid, litrid ja lisavarustust küüned. Jah. Nii nagu kõik magnetid maniküür on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks koos magnet lakid. Kuigi magnet mustrid küüned, tavaliselt hägustunud aja jooksul, tekitades basic ja üleval kate aitab säilitada disain kauem. On soovitav, et šellak magnet maniküür oli paks, hästi pigmenteerunud (see võimaldab kanda tema üks kiht). Ja vahendid ja geel-lakk parem osta tuntud tootjad, kelle tooted on kontrollitud aja ja ei sisalda ohtlikke komponente. Näiteks on väga tuntud geel-lakid saksa firma Lianail ühed parimad suhe hind ja kvaliteet. Pöörake tähelepanu välimus tööriistad ja lakiga. See on juhuks, kui "hinnata kaane järgi" ja saab ja on vaja.Kallid brändid pakkida oma maniküüri komplektid stiilsed kandekotid on valmistatud kvaliteetsest plastikust, kunstlik või loomulik nahk või isegi puu. Veenduge, et täielikult eemaldatud koos küünte varem tekitatud lakk. Selleks kasuta küünelaki eemaldamiseks. Kandke läbipaistev kiht ja lasta kuivada selle UV-lambi kaks minutit. Taotluse aluseks oleva kiht ei ole vajalik, kuid see vahend aitab tugevdada küüsi kaitsta neid värvida ja lakk magnet hoiab kauem. Valige värv ja disain magnetic küünelakk. Pange tähele, magnet, mis tavaliselt on haaratud kork lakiga. Näed metallist ribad, mis loovad pildi nagu paralleelsed jooned, tähed, kõverad jne Kanna paks teine kiht lakki üks küüs. Oluline on kasutada magnet, kui lakk on veel niiske, sest see tekitaks rohkem mõju struktuuri lakiga. Hoidke magnet küünega üle 5 sekundi jooksul (kui ei ole teisiti sätestatud kasutusjuhendit). Ärge puudutage magnet pind küüne. Ei tekita kolmas kiht magnetic küünelakk, pärast seda, kui on teinud 3D joonise abil magnet. See võib täiesti rikkuda disain. Kandke viimistlus kate ja kuivada UV-lambi 2 minutit. Kuigi taotluses ülemise katte ei ole vaja, see võib aidata takistada hariduse liistakud, mõlgid või levitamine pildi. Ärge kartke eksperimenteerida magnetiga. Püüa hoida magnet lähemale või kaugemale juurde küüned või teise nurga alt, et luua täiendava sügavuse või teises vormis on pildi küüned. Juhul, kui tavaline lakk magnetiga, mitte šellak, tegevuste jada, jääb samaks. Ainult kuivatada küüned all UV-lamp ei vaja, vaja oodata kuni kuivab lakk (välja arvatud sammu kasutades magnet, siis lakk ei tohi ära kuivada). Et eemaldada küünelakk magnetiga, kasutage sama küünelakieemaldaja ja puuvilla pallid, puuvillast padjakesed või muid materjale, mille abil kustutad tavaline lakk. Kustutada paks kiht küünelakk magnet võib võtta rohkem aega, võrreldes tavalise lakiga, kuid mingeid raskusi tekkida ei tohiks. Tavaline tarbija magnet (selline nagu magnet, külmik) võib luua mõju magnet lakk küüned, kuid tulemused on ettearvamatud. Seetõttu on maalingud, küünte abil magnetic küünelakk tuleb kasutada spetsiaalset magnet küünte või magnetvälja käepide. Magnetic käepide näeb välja nagu tavaline pliiats kirja. Ainult "kirjutavad", vaid pigem värvi oma küüned, hoides kehast 0.5 mm magnet kate. Kas selline käepide 50 rubla. Magnet küüned on tavaliselt kaasas lakiga küünte ilma lisatasuta. Aga kui teile ei meeldi see muster on peal, siis saab valida magnet ebatavaline pildiga "meeldib" eriala maniküür poest (või online-pood). Hind 70 eurot. Kasutada magnet on väga lihtsalt: tuleb tuua tema juurde küüned kaugusel3-5 mm ja oodata10-20 sekundit, kuni kuvatakse lakk pildi. On raske ette kujutada, et oleks nõrk pool inimkonnast ei püüdnud välja nägema ilus. Daamid püüavad tähelepanu iga detail oma pilt ulatuvad juuksed ja lõpetades maniküür on sinu oma küüned. Iga tüdruk teen otsid elegantne naiste, unes nägema nii sama. Nii et teismelised tüdrukud varasest pööravad oma välimusele suurt tähelepanu. Kuid, mis esitleb oma individuaalne pilt tuleb panna vähe jõupingutusi. Kuid mõnes koolis kohti olemas kleit kood ja õpilane on kohustatud talle vastama. Nii noortel ei ole võimalust väljendada oma stiili kleit. Aga kooli maniküür see on suurepärane viis ennast väljendada tüdrukud, kuid kooli territooriumil ta ei peaks olema meeldejääv ja särav. Maniküür peab olema asjakohane, tagasihoidlik ja arvestama vanus tema naised et see ei põhjusta tarbetuid kommentaarid poolt pedagoogidele. Hea maniküür et noorukieas on see, kui küüned laps on lühidalt kärbitud, ja olema heledamat tooni lakiga. Täna, vanemad mõistavad, et hoolitseda oma küüned teen-see ei ole luksus, vaid oluline osa protseduuriliselt hügieeni. Kätemassaažiga võib teha iseseisvalt või ilusalongis. Esimene reegel, mida tuleb järgida, seda eemaldada vana lakk. Kasutades vedeliku eemaldamist lakk, ilma atsetooni eemaldage liigne senisest küünetehnik. Seejärel võtta käärid või küüneviil anda küüned ümar lühike vorm. Ei ole vaja jätta küüned on pikad, kuid kärpida lühidalt ka ei saa. Nüüd on aeg eemaldada agnails. Selle lapse käsi tuleb asetada seep soe lahus, ja oodata, kuni pehmenenud nahka. Siis võtta tangid ja õrnalt eemaldada agnailsы. Pärast seda tagurdamise koos küünenaha küüne oranž keppi, või kui on vaja seda lõigata tangidega. Pärast seda protseduuri, lapse käed on soovitatav määrida kreemiga. Ja viimases etapis katta küüned lakiga. Koolieelikutel on võimalik rakendada läbipaistev toon lakkide. Teismelised saavad kasutada palett matte heledad toonid. Kas kujutaksid joonis helge täitmisel. Täita õige hooldus tutid käest oma lapsele võib ise. Maniküür toimub samamoodi, nagu täiskasvanud inimesed. Kui te olete te ei ole kindel, et lapse maniküüri, siis on parem pöörduda ilusalong kapten. Ta aitab valida isiklik protseduuri kuurina. Puberteet hooldus küüned ei tohi olla trotslik ja kohtusime tohutu hulk rhinestones. Noorte maniküür esindab puhtus, ilma liigse kaunistused ja dekoratsioonid, see on matt naturaalne toon. Selline küünte disain näeks koolis stiilne, elegantne ja asjakohane. Selline maniküür sobib tüdrukud põhikool. Saab rõhutada saialill mitte ainult läbipaistev lakk, vaid ka läbipaistmatu kattega. Samamoodi võib lisada veidi dekoratiivne helmed ja kinnita pinguldav lakiga. Läbi sellise maniküüri, saab rõhutada loomulikku ilu oma käed. Maniküür väikese lapsega juhtub, on täpselt sama nagu täiskasvanud naised. Selline maniküür ei tekita viha on õpetaja, ja see ei muutu põhjus noomitus koolide range dress-kood. Tüdruk teen sobib maniküür koos heleda, pastell toon, mis teravdab tema miniatuurne ja esteetika. Laste küüned väga armas vaatama roosa, virsik ja beež värvid, lakid. Sellised küüned ei lähe kunagi moest. Prantsuse maniküür on üks populaarsemaid kujundused küüned. Ta on klassikaline viisil kõigile naistele. Ja sobib keskkooliõpilased. Selline french mahub kõik riided noored tüdrukud, ja on täiesti ühtlustada koos kooli vormi. Et annan noor fashionista kavalus ja atraktiivsust. Ja kui kooli kleit kood, mis võimaldab kanda küüned igasuguseid pilte või mustrid, siis saate täiendada maniküür lihtne dekooriga. Näiteks vali rida naeratab, või teha väike hele muster. Ajalehe print huvitav ja uus suund on moes. Selline maniküür tõmba tähelepanu mitte ainult sõbrannade tüdruk, kuid tähelepanu mõned õpetajad. Numbrid, tähed, noodid – see kõik vastab teemadel koolis. Selline idee disain tõmbab noorte fashionistas. Kui teil on vaja teha selline muster, kindlasti tutvuge peatüki osha täitmise sellise maniküüri. Teismeline tüdruk ei tohi unustada, et mõned koolitusasutused olemas kleit koodi. Ja kui kleit-kood on lubatud, et keskkooliõpilased on mustrid küüned, siis iga tüdruk rõõmsalt ära selline asi. Aga mäleta, selle kohta, et koolide seinad ei ole mõeldud eredad kostüümid ja põhjustavad maniküür. Ilusam kõigest on küüned küpsenud heledates toonides, diskreetselt muster. Mis saab joonistada peene pintsliga, kas kasutada valmis kleepsud küüned. Muster võib teha kõiki saialill, vaid ainult üks.Seeläbi rõhutada oma individuaalsust. Pildil, näete algne kujundus oma küüned. Nii on teil kergem otsustada, valik küünetehnik. Et sa oleks paremini arusaadav, kuidas tehakse kooli maniküür, oleme valmis teile video õppetund. Armas daam olge alati väga põnev.			OSCAR-2019
Mis on ehitusluba ja mis on kasutusluba? Tehnikaülikooli uuring: 84% uuselamute puhul on ehituspraaki Omanikujärelevalve kord Üldmõisted Nõuded ehitusprojektile Dokumenteerimise nõuded Soovitused ehituslepingu sõlmimiseks Riskid kasutusloata kodu ostmisel Elektripaigaldise korrasolek Vana kivifassaadi saab soojaks muuta TÜÜPVEAD JA VIGADE VÄLTIMINE SOOJUSTAMISEL 20 aasta ehituskvaliteet jätab soovida Remondi kodu vastavalt vajadusele! 1. Ehitise seisukorra, selle kujunemise ja ehitise kasutusajal ettenähtud kasutusomaduste säilimise objektiivseks hindamiseks, samuti avarii korral sellest tuleneva vastutuse määramiseks on vajalikud ehitise tehnilist algupära ja seisundit iseloomustavad dokumendid. 2. Ehitamise dokumenteerimine haarab kõiki etappe alates ehitise projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu lõpuni (lammutamiseni). See hõlmab ehitise projekteerimist,ehitusplatsi ettevalmistamist, kõiki ehitustöid, ehitusjärelevalvet, ehitise kasutamise ja hooldamise juhendeid, ehitise kasutamist ja ehitises tehtud hilisemaid ümberehitusi. 1. Kui mõne muu dokumendiga ei ole reglementeeritud teisiti, määravad projekteerijad enda koostatud projektis ehitise olulisemad kohad ja etapid, mida ehitusjärelevalve peab tingimata üle vaatama ning ülevaatuse tulemused dokumenteerima. Kohaliku vajaduse korral ja määrab konkreetsele objektile ehitusloa väljaandmisel ehitusjärelevalve korralduse, tehes vastava märke ehitusloa dokumentidesse. 2. Ehitamise dokumenteerimise vastavuse käesolevale korrale tagab ehitusettevõtja, kes kogub ja süstematiseerib kõik ehituse käigus koostatavad dokumendid ning annab need komplekteeritult ja köidetult üle ehitise omanikule, kes omakorda annab need üle kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvele enne ehitise kasutusloa saamist. Omanikujärelevalve on kohustatud kontrollima koostatavate dokumentide õigsust ja jälgima, et ülevaatus viidaks läbi õigeaegselt. Kõigile ehitamise käigus koostatud tehnilistele dokumentidele peavad alla kirjutama ehitusettevõtja ja tellija esindaja. 3. Ehitusprojekti koosseisus esitatud ja ehitusloaga seadustatud ehitusjärelevalve teostamise ülesannetega määratakse konkreetse ehitusobjekti dokumenteerimise minimaalne maht. 5. Kõigil ehitusobjektidel (v.a. väikehoone) on kohustuslik ehitustööde päeviku pidamine ja ehitusplatsil peetavate koosolekute protokollimine. Ehitustööde päeviku pidamise ja sellesse tehtud sissekannete õigsuse, samuti koosolekute protokollimise ning protokollide õigeaegse koostamise eest vastutab ehitusettevõtja. 6. Eritööde (veevarustus-kanalisatsioon, küte-ventilatsioon, gaasivarustus, elektrivarustus, nõrkvooluseadmed, ehitusautomaatika, tuletõrje- ja päästevahendid, valvesignalisatsioon, relvahoidlad, tulekindlad ja soomustatud kambrid, tehnoloogilised seadmed, ka vajumiste jälgimine jm.) vastuvõtmine ja nende tööde tegemisel kasutatavate seadmete või süsteemide katsetamine koos vastava akti koostamisega peab toimuma omanikujärelevalve, vastutava töödejuhataja, vastava eritöödejuhataja ja vastava tehnilise järelevalve (kui see on õigusaktidega ette nähtud) poolt; vajadusel ka vastava eriosa projekteerija või muu juurdekutsutava spetsialisti poolt. omaniku valdusesse on ehitise endine omanik kohustatud ehitise kogu dokumentatsiooni üle andma ehitise uuele omanikule. 2.Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde dokumenteerimise kohta esitatakse vahetult ehitusplatsiga seotud 3.Ehitusele tarnitavate ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide sertifikaatide või teiste tooteid iseloomustavate dokumentide olemasolu eest vastutab tarnija. Ehitusettevõtja on kohustatud nõudma nende õigeaegset esitamist ning tagama nende ja kogu ehituse dokumentatsiooni säilitamise ja üleandmise ehitise omanikule, kes annab need üle kohalikule omavalitsusele. 5. Ehitustööde päeviku originaali säilitatakse ehitusplatsi kontoris kättesaadavana kõigile ehitusprotsessis osalevatele pooltele; päeviku esimene koopia antakse üle tellijale (omanikule), kes säilitab seda koos ehitusprojektiga kogu ehitise olemasolu ajal, teine koopia jääb esialgu hoiule vastutava töödejuhataja kätte, kelle kohustuseks on ehitust puudutava dokumentatsiooni kogumine. 6. Eritööde päeviku pidamine oleneb ehitusobjekti ulatusest ja keerukusest. Vajadusel võib ehitustööde päevikuga paralleelselt nõuda ka vaiatööde päeviku, betoonitööde päeviku,(ehituskonstruktsioonide) montaažitööde päeviku või keevitus- ja tuleohutustööde päeviku pidamist. Eritööde päeviku pidamise nõude kehtestab kohaliku omavalitsuse järelevalve ehitusloa väljaandmisel vastavalt projekteerija ettepanekule seletuskirja ehitusjärelevalvet puudutavas osas. 2. Ehitusplatsi töökoosoleku protokollis fikseeritakse ehitustöödega liituvate probleemide arutelud ja vastuvõetud otsused. Seejuures ei või töökoosolek muuta lepingute tingimusi ja sisu. 3. Ehitusplatsi töökoosoleku protokolli koostab ehitusettevõtja. Protokollile kirjutavad allaomanik ja ehitusettevõtja või nende esindajad. Ehitusplatsi töökoosolekust võtavad osa tellija (omanik), omanikujärelevalve, ehitusettevõtja ja peaprojekteerija. Ehitusplatsi koosoleku protokoll lisatakse ehitustööde päeviku kolmele eksemplarile ning antakse igale koosolekust osavõtjale. 1.Koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks (nt. hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ja vuugid, raudbetooni armatuur jne.). 2. Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded projektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib tellija anda loa järgmise etapi töödega alustamiseks. Kaetud tööde aktid koostatakse kolmes eksemplaris ja neid säilitatakse koos vastaval kuupäeval koostatud ehitustööde päevikulehtedega. 3.Kaetud tööde aktidele peavad kirjutama alla omanikujärelevalve, vastutav töödejuhataja ja vastava alltöövõtja töödejuhataja, vajadusel projekteerija. 5.Ehitusetapi täitejooniste koostamise määrab vastava projektiosa projekteerija. Kohustuslik on täitejooniste koostamine vaialuse, vundamentide, raudbetoonist või terasest kandekarkassi ja väliste tehnovõrkude kohta.			OSCAR-2019
Naiste ajakiri » Küünte hooldus » Euroopa maniküür: mis see on, tehnoloogia täita, video õppetund ja kommentaare Hoolitsetud käed on väga oluline, et iga inimese, sõltumata tema vanusest, elukutsest või soost. See on nagu kohustuslik element riideid, ilma milleta juhtub väga raske on teha hea mulje teistele. Küünte hooldus tasub pöörata ajal pidevalt, ja samas ei pea kulutama raha – on võimalik teostada maniküür kodus ise, ja kui on võimalus ja soov, siis salongis on võlur. Tehnik rakendamise protseduuri on mitu, ja kõige turvalisem täna peetakse euroopa maniküür. Ajal maniküür töödeldud mitte ainult küünte plaat, kuid nahk selle ümber andmiseks sõrmi manicured ja meeldiv välimus. Selleks küünenaha, mis võib üsna kaugele parandab küünte, õrnalt käib ära, mis võimaldab vabalt liikuda edasi ja saavad hästi hooldatud tulemus. Tegelikult rakendamise protsessi euroopa maniküür välistatud kasutamine mis tahes lõikamine esemed (saab rakendada tangid, kuid ainult sellises olukorras, kui on olemas burrid külgmised rullid). Vastavalt vigastuste käigus on minimaalne. Unedged protseduur viiakse läbi kahes liigid: kuiv ja märg. Esimesel juhul tehnoloogia ei tähenda mingit "vee kaitse kord" ja teises peab kulutama sooja maniküür vanni puhta veega või millele on lisatud kasulikud õlid ja vedelikud. Märg maniküür ei ole mingeid vastunäidustusi, ja siin on kuiv ei tasu kasutada, kui halvas seisukorras küünte plaat. Klassikaline loetakse tehnoloogiat, mille kohaselt küünenaha lõigatakse spetsiaalsete tangidega või käärid, mille tõttu ta sai nime kärbi. Probleem on selles, et sellise lähenemise korral on väga teravalt muutub küsimus professionaalsust nõustaja, sest iga vale liigutus võib põhjustada vigastusi. Oht seisneb veel selles, et kui teatud ebatäpsusi, kui ümberlõikamise suureneb oht teket valus agnails, mis muuhulgas on krundi lihtne nakkuse levik.Mõned märgivad ka, et pikaajalisel ümberlõikamise küünenaha kasvab kiiremini ja töötlemata. Nagu alternatiiv klassikaline maniküür võib pidada euroopa, mille peamine funktsioon, mis toimib siis, et küünenaha ei kärbitud, vaid lihtsalt delikaatselt käib ära ja kustutatakse see vajadusel ilma lõikeriistad. Sellist meetodit peetakse kõige turvalisem ja on väga populaarne seas suur hulk inimesi. sellist tüüpi maniküüri on võimalik isegi naised õhuke nahk, millel on lähedal vahedega veresoonte laeva; kui pidev rakendada sellise ürituse kasv küünenaha mõnevõrra aeglustub, ja käed enam pikka aega jäävad hästi hoolitsetud ja puhas. Neobreznoy maniküür, kuigi peetakse kõige eelistatud on turvalisuse seisukohast, on ka omad negatiivsed küljed, mille sekka: kui teil on esimesel menetluse hoolitsetud marigolds, ideaalne vaade nad saavad vaid paar seanssi ja mitte üks kord; Toimingu salongis nõuab erilist täpsust ja selgust, sest klient tahab alati saada parim tulemus. Nii, tegevuse algoritm kui unedged maniküür näeb välja järgmiselt: järgmine etapp toimub korrektsioon vormi küüne vaba serv. Tasub arvestada, et kui euroopa maniküür ei kohaldata käärid ning kasutavad eranditult saed erineva abrasiivsus; küünenaha kantakse spetsiaalne vahend, mis on mõeldud selle pehmendamiseks ja aeglustada edasist kasvu. Koosseisu selliseid tooteid tavaliselt sisaldab vitamiine ja muid kasulikke komponente, et positiivne mõju nahale ümber küünte; kui rakendatakse märg euroopa maniküüri, siis selles etapis kliendile pakutakse aurutatud vanni, kui on kuiv – siis see etapp vahele. Väärib märkimist, et kuiva tehnoloogia dekoratiivne lakk on hoida kauem, kui märg; kasutades oranž pulgad koos spetsiaalse vormi end ettevaatlikult eemaldada jäägid ümbruses. Sellel eesmärgil võib kasutada spetsiaalseid pimsskivi, millega nagu oleks kärpima liigsed kangast, puudutamata seejuures, et tuua pinnale kõige küünte plaat; küüned on poleeritud ja lihvitud, andes neile täiuslik välimus ja kliendi soovil katavad dekoratiivne kate. Tulemus pärast 20-30 minutit võib saada ilusaid saialill, ilma haavade ja vigastuste kohta. Vaatamata sellele, et protseduur on ohutu, kapten tuleb ikka valida hoolikalt, halb spetsialist ja kui unedged maniküür võib oluliselt rikkuda olek küünte ja lõpptulemus. Selleks, et realiseerida menetlus euroopa maniküür kodus, on vaja järgmisi vahendeid: saagimine küünte ja poleerimine puhver vahend on pehmendada ja eemaldada küünenaha (mõned kasutavad selleks tavaline sidrunimahl), apelsinikoor coli, õli küünenaha ja kätekreem. Kui teil on agnails ei saa ilma pintsetid. Kuna töö toimub looduslike küünte plaat, see on liiga karm saed võtta ei maksa. Et esitamine servad sobiks keskmine jäikus ja soft võimaldab valmistada küünte poleerimine. Suurepärane valik muutub universal 4-kärbitud saagimine kujul baari – võib-olla see ei ole nii mugav, nagu tavalised, kuid välista vajadust omada mitmeid sorte vahend . Kui saepuru küünte tasub arvestada, et liiklus peab toimuma ühes suunas – servad keskele on pikad heledad vibreerides. Protseduur peab toimuma sama skeemi järgi, mida ja ilusalongis, nii et kõik eelnevad sammud on jätkuvalt asjakohased ja iseseisva rakendamise tegevused. Kõik maksumus lihtne kava: koolitus küünte korrigeerimine vormi, küünenahkade eemaldamine, küünenaha lõpetav faas (pealekandmine kreemid ja värvimine küüned). Protsessi euroopa maniküür on lihtne ja ei võta palju aega, eriti kui teda on valitud õiged tooted. Antud video-õppetund on antud kogu teabe suhtes etappide läbiviimise korra, ja igaüks neist on arusaadavalt illustreeritud, nii et veeta sarnane manipuleerimise ise ei ole suur töö. Toime pärast esimest protseduuri euroopa maniküür ei ole alati saab olema muljetavaldav, nii nagu väga unarusse küünte kulutada vähemalt 3 seanssi et saavutada täiuslik ilme. Selline maniküür sobib ka meestele . Tulemus selline protseduur on lihtne märgata, kui võrrelda foto enne ja pärast selle rakendamist. Margo: Mitu korda lahkunud kohta kärbi maniküüri ja kodus tegi iga 4-5 päeva euroopa. Nüüd on vaja külastada kärbi üldse kaoks – küüned väga heas korras! Valgus: Maniküüri teen salongis, aga kui ei ole aega, tuleb ise. Protsess on lihtne, i. et minu jaoks on kõige tähtsam, ei võta palju aega, nii et kõikjal õppida ja oled kauni sõrmega. Antonina: Ei saa aru, kui see euroopa maniküür selline turvaline. Vaid vahend, mis sööb ära küünenaha, kas see ei ole ohtlik? Ei muutuks ise selline mustamine, hakkan parem leida hea spetsialist ja kõndida kärbi maniküür, saades väga hea tulemus. 1761. a anti Vene keisririigi mereväes teeninud Karl Gottlieb Gernetile riigiaadliku tiitel ja vapp. Perekonnale kuulusid Harjumaal Metstaguse, Lehola, Kostivere, Salajõe, Vaemla mõis, Ääsmäe ja Aadma mõis.			OSCAR-2019
Neljapäeval, 23.mail toimus Maanteeameti põhja regiooni ja Laste Liiklusklubi tihedas koostöös traditsiooniline laste liiklusvõistlus VIGURIVÄNT Nõmme seikluspargis. Lastel oli võimalus võistelda liiklusalaste testide lahendamises ja vigursõidus jalgrattaga. Võistlus toimus nii võistkondlikus kui ka individuaalses arvestuses. Pärast võistlust said lapsed lõbusalt aega veeta Nõmme seikluspargi seiklusrajal, harjutada jalgratta aeglustussõitu, lahendada liiklusalast viktoriini. Meie kooli esindas tubli võistkond koosseisus: Triinu Orgmäe 5.b klass, Paula Valdna 5.b klass, Sten Kaskman 4.a klass ja Vahur Kuu 4.a klass. Eestvedajaks muidugi õpetaja Veinika Lemsalu. Auhinnaloosis võitsid meie õpilased erinevaid auhindu: päikeseprillid, jalgrattapumba ja jalgratturikindad. Kõik osalejad said diplomi, helkurvesti, liiklusraamatu, kleepekaid ja puhvi (rätiku, mis käib kiivri all). Teisipäeval, 21. mail ilmub Kresku 67. number. Selles numbris saab lugeda arvamuslugu nutitelefonide ja hoolekogu töö kohta. Kreskust saab lugeda, et meie kooli sööklas pakutakse taimetoitu ja et riigikaitset õppivad 11. klassi õpilased saavad metsas iga ilmaga hakkama. Lehes on intervjuu muusikaõpetaja Kristi Toomraga ja laulva sekretäri Sirle Truuga ning tublide sportlaste Vladislav Žarovi ja Sander Ivarineniga. Kreskus on lugu seoses Comeniuse projektiga Rumeenias reisimisest. Ajalehes on artikkel aula uutest valgustitest ja Kuristiku algklasside õpilaste papude TIPP 5. Ja palju muud! Neljapäeval, 9. mail sai koolis teoks vahva ettevõtmine. 1.-5.klasside õpilased valmistasid emadepäevaks magusaid kingitusi. Selle võimaluse andis meile Tallinna vanalinnas asuv Martsipanigalerii. Igaüks sai voolida endale meelepärase martsipanikujukese. Martsipanigalerii pakub palju erinevaid tegevusi: martsipanist kujukeste voolimise ja värvimise tunde lastele, sünnipäevade ja pidude korraldamist. Huvi asja vastu oli laste hulgas väga suur. Töötoas osales 191 algklassiõpilast. Kujukesed pakiti karbikestesse ja pandi ootele kuni emadepäeva hommikuni. Kuristiku gümnaasiumi 26. laulu- ja tantsupidu toimub 21. mail kell 17.30 meie kooli sisehoovis. Peol astuvad üles meie kooli laulukoorid, Päripidi rahvatantsurühma tantsurühmad ja paljud teised. Koolimajas saab imetleda meie kooli õpilaste kunstitöid ja tööõpetuse tunnis valminud esemeid. Nina saab pista ka alles avatud kooli muuseumi. Laulu- ja tantsupidu tulevad vaatama ka meie koolis külas olevad Comeniuse projekti osalelised mitmest välisriigist. Lapsevanemad, tulge oma laste esinemisele kaasa elama! Pilet maksab 1 euro. Toimub 21.-23. mail. Tegemist on töötoaga, mille käigus õpivad osalejad mänguliselt selgeks mõned programmeerimise põhireeglid. Töötuba kestab 90 minutit ning selle käigus luuakse lihtne animatsioon, võttes aluseks graafilised originaalelemendid arvutimängust "Pudingi paanika/Panic Pudding". Tallinna päev on 15. mail tähistatav tähtpäev, mis mälestab Tallinnale Lübecki linnaõiguse andmist 1248. aastal. Sellega võeti Tallinn vastu Euroopa linnade liitu. Esimest korda peeti Tallinna päeva 2002. aastal. Päeva korraldamise peaeesmärk on tõsta tallinlastes oma kodulinna tunnet. Kell 14.00 päeval ootasid meid Raekoja palatsil GAG-i õpilastest "noorgiidid" Merily Viita, Kenneth Norden ja Kristo Tamm. Noorgiidid jutustasid meile Raekoja platsil legendi Vana Toomasest ja näitasid kaevukohta ning Raeapteeki. Nad jutustasid, et omal ajal sai apteegist osta isegi martsipani arstirohuks, kuid millise haiguse vastu, seda me teada ei saanud. Järgnevalt jalutasime ka Vene tänaval, Katariina käigus ja Tallinna müüri ääres. Pugesime müüriorva sisse ja kogu klass mahtus sinna sisse ära. Edasi jalutasime Viru tänaval ja vaatasime Viru väravat. Lõpuks jõudsime Niguliste kiriku juurde, kus giidid jutustasid meile loo „Surmatantsust” (pildist, mis asub kirikus). Läbisime ka kogu klassiga kõige väiksema tänava Nõelasilma. Tagasiteel kooli poole astusime ka läbi Lastegaleriist, kus jalutasime keskaegses majas ja imetlesime selles olevat kena kunstinäitust. Ühel päeval teatas õpetaja, et osaleme õpioskuste olümpiaadil. Terve meie klass jagati 5-liikmelisteks rühmadeks. Saime lehed, kus pidime täitma ülesandeid. Samuti pidime tegema Prezis esitlused. Töö tehtud, andsime selle õpetajale ja õpetaja andis töö hindamisele. Meie rühma kuulusid veel peale minu Agnete Markus, Grete Nikker, Martti Viitkar ja Robi Pinta. Meie töö sai koolide voorus edasi ja pääsesime edasi võistlema. Tulemusi oodates oli suur ärevus sees. Kui need lõpuks tulid, olid need väga üllatavad. Me olime 132 kooli hulgast saavutanud edasipääsu finaali! Rõõm oli väga suur. Meie ja veel 19 kooli hakkasime valmistuma Tallinna piirkonnavooruks. Võistluspäeva hommikul suundusime Tallinna Saksa Gümnaasiumisse. Kell kümme avati võistlus ja meile anti teabelehed, kus ja millal peab olema. Esimene töötuba oli Loodus. Sisenedes oli meil taimi nähes üsna hea tunne. Kuid tuli välja, et seal oli ka palju selliseid küsimusi, millele kohe kuidagi raamatutest ei tahtnud vastused välja tulla. Varias läks meil juba paremini. Seal olid huvitavad küsimused nii muusika, usu, keskaja, spordi kui ka mingit moodi looduse kohta. Seal läks meil meie arvates hästi. Peale Variat tuli Reaali töötuba. Õpetaja ütles meile avamisel, et seal on palju matemaatikat. Läksime väga enesekindlalt sisse, sest oleme kõik väga head matemaatikud. Kuid tuli välja, et seal läks vaja ka kunstioskust. Nimelt pidime valmistama Möbiuse lehe, mis on tuntud ka taaskasutusmärgina. Nuputasime seda päris kaua, kuid suutsime välja mõelda sarnase lindi. Siis läksime sööma õunu ja saiakesi ning peale rüüpasime mahla. Söögilauas arutasime tehud ülesandeid ja proovisime mõelda, mis ülesandeid on Arvutitöötoas. Kui söödud, läksime reipal sammul arvutiklassi poole. Meile öeldi, et me rühma peale on kolm arvutit. Jagasime kohad ära ja hakkasime usinalt tööle. Leidsime vastused päris kiiresti üles. Pärast Tallinna piirkonnavooru ootasime ainult häid tulemusi. Tulemused saime teada 18. aprillil. Me saime 12. koha, mis on väga hea. Tulemusega jäime väga rahule. Meie kooli linnalaager toimub sel aastal 5.-14. juunil ehk 8 päeva. Lapsi toitlustatakse 2 korda - hommiku- ja lõunasöök ning sisustatakse päev. Külastame muuseume, botaanika aeda, Politseimaja, KUMU, Keila-Juga. Matkame, spordime oma kooli ja jalgpallistaadionil. Kohti laagris 40 õpilasele 1.-5. klassist. Osalustasu 45 eurot. Tasuda arvele 10010145401010 Liidia Kuusksalu. Selgituses märkida lapse nimi ja klass. Nimekiri koostatakse raha laekumise järjekorras. Täpsem info Liidia.Kuusksalu@kuristiku.ee 9. mail toimus 21 Eesti linnas teatejooks, kus 5.-9. klasside õpilased jooksid nende laste heaks, kes on kaotanud liikumisvõime. Sel aastal oli osalejaid üle Eesti 9178. Tallinnas toimus teatejooks Vabaduse platsil ning kõige rohkem võistkondi oli registreerunud 6. klasside arvestuses, seega toimus kaks jooksu. Enne jooksude algust tervitas lapsi president Toomas Hendrik Ilves ning soovis kõigile rõõmsat tuju ja kerget jalga. Meie kooli esindas 6.a klassi tüdrukute ja poiste teatevõistkonnad. Teatejooksul on oluline osavõtt ja kaasamõtlemine, sest võitjaid välja ei selgitada. Siin õpivad meie noored maast madalast hoolima inimestest enda ümber ja ühiskonnas ning hindama heategemise tähtsust. Ning loodetavasti oskavad noored sellevõrra rohkem väärtustada ka oma võimalusi liikuda ja sporti teha. See on ühelt poolt võimalus tunda rõõmu liikumisest ning teiselt poolt anda oma panus liikumisvõime kaotanud laste raviks. Seoses Andmekaitse Inspektsiooni soovidega on alates 1. maist meie kooli galerii ligipääsetav ainult kasutajanime ja parooliga. Kasutajanime ja parooli võivad teada ainult Kuristikuga seotud inimesed – töötajad, õpilased, lapsevanemad. Teisipäeval, 7. mail käisid meie koolis finaalseeria eel õpilastega kohtumas ja salatreeninguid tegemas BC Kalev/Cramo mängijad. Bamba Fall, Indrek Kajupank ja Toomas Raadik pidasid maha mängu Kuristiku korvpalli meeskonna vastu. Treeneri pingil oli Martin Müürsepp ühelt poolt, kooli võistkonda juhendasid Üllar Kerde ning Tanel Renter. Bamba visete blokeerimised ja kõigi mängijate oskused pakkusid õpilastele imestust ja andsid innustust tegelemaks spordiga. Finaalseeriaks on nüüd Kalevil juures üks koolitäis fänne. 29. aprillil toimus meie kooli 6.-11. klasside orienteerumine Kivila pargis, stardi ja finišiga meie kooli staadionil. Osales üle 170 võistleja, kes olid jaotatud paaridesse või kolmikutesse. Võistlustel oli kaks vanuseklassi. 6.–8. klassid läbisid 11 kontrollpunkti ja 9.-11. klassid läbisid 12 kontrollpunkti. Iga võistkond sai rajale kaasa kaardi ja kiibi, millega tuli rada võimalikult kiiresti ja ilma vigadeta läbida. Võistluste peakohtunik ja peakorraldaja oli olümpiavõitja Jüri Tarmak. 9. mail toimuvad jalgratta eksamid - teooriaeksam kell 14.00 ja sõit kell 15.00. Vajalik ratas ja kiiver, lapsevanema taotlus, foto 3x4cm. 16. mail on järeleksam. Harjutustestid http://www.liikleja.ee/jalgratas/index.php?link=testid ja http://liikleja.ee/jalgratas/test.htm			OSCAR-2019
India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Nimi India tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindūš. Selle allikas on sanskriti सिन्धु (Sindhu), Induse jõe ajalooline nimi.[5] Muistsed kreeklased nimetasid indialasi induslasteks (Ἰνδοί (Indoi)).[6] Ingliskeelses India konstitutsioonis mainitakse India võrdväärse nimena ka nime Bharat.[7] See nimi (hindi keeles भारत (Bhārat) pärineb sanskritikeelsest nimest भारतम् (Bhāratam), mis on tuletatud hinduismi pühakirjades mainitud legendaarse kuninga Bharata nimest. Samuti kasutatakse inglise keeles India kui terviku (ka praeguse Pakistani ja Bangladeshi ala) tähistamiseks nime Hindustan. See pärsiakeelsest nimest هندوستان pärinev nimi tähendab hindude maad ning käis enne 1947. aastat Põhja-India ja Pakistani kohta.[8] Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks,[9] mis pärineb aastast umbes aastast 3400 eKr. Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad (Kalibangan, Dhorãji) ja kaubandus. 18. sajandi järel eKr kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr.[10] Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr.[11] II aastatuhande II poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse aarjalased[10].Umbkaudu 550 eKr rajati Indias terve rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse Mahajanapadade nime all.[11] 3. sajandil eKr ühendasid India järk-järgult Maurya keisririigi alla Chandragupta Maurya, tema poeg Bindusara ning pojapoeg Ašoka.[12] 3. sajandist valitses Indiat Gupta dünastia; seda nimetatakse vahel "India kuldajaks".[13][14] Lõuna-India suurriikide hulka kuulusid Chalukya, Chola ja Vijayanagara keisririik. Sel ajastul õitsesid teadus, tehnika, insenerikunst, kunst, loogika, keeleteadus, kirjandus, matemaatika, astronoomia, usund. Pärast islami sissetungi Kesk-Aasiast 10.-12. sajandil langes suurem osa Põhja-Indiast Delhi sultanaadi ning seejärel suurmogulite riigi võimu alla. Akbar Suure ajal valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia.[15][16] Moguli keisrid laiendasid oma riiki üle suurema osa Ees-Indiast. Samas panid mogulite võimule vastu mõned Kirde-India kuningriigid, millest tugevaim oli Ahomi kuningriik Assamis. Mogulite tagakiusamise tõttu arendasid sikhid välja võitluskunsti traditsiooni ning rajasid Sikhi impeeriumi, mis püsis kuni Inglise-sikhi sõdadeni 19. sajandi keskel.[17] Esimesena ohustas mogulite ülevõimu Rajputi hindu kuningas Maha Rana Pratap Mewarist 16. sajandil, seejärel aga Maratha konföderatsioon, mis valitses 18. sajandi keskpaigas suurt osa Indiast.[18] 16. sajandil asutasid Euroopa suurvõimud Portugal, Hollandi Vabariik, Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik‎ Indiasse oma kaubajaamad ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada kolooniaid. 1856. aastaks oli enamik Indiast Briti Ida-India Kompanii mõju all.[19] Aasta hiljem pani ülemaaline mäss, mida tänapäeval nimetatakse India esimeseks iseseisvussõjaks või sipoide mässuks, kompanii võimu tõsiselt kõikuma, kuid kukkus lõpuks siiski läbi. Konflikti tulemusel kukutati Mogulite dünastia ja India muutus Suurbritanniaga personaalunioonis olevaks keisririigiks, vasallidele anti garantiid. India oli Rahvasteliidu asutajaliige alates 10. jaanuarist 1920. 20. sajandil algatasid India Rahvuskongress ja teised poliitilised organisatsioonid üldrahvaliku iseseisvusliikumise.[20] Suurt osa liikumisest juhtisid Mahatma Gandhi ja India Rahvuskongress, pannes miljonid inimesed osalema mitmes ülemaalises vägivallatus kodanikuallumatuse aktis.[21] 15. augustil 1947 sai India Suurbritannialt iseseisvuse, kuid samal ajal eraldati islami enamusega alad, millest moodustati eraldi riik nimega Pakistan.[22], senised vasallvalitsejad pidid liituma kas India või Pakistaniga, iseseisvumise võimalust neile ei antud. 26. jaanuaril 1950 sai Indiast vabariik ning jõustus uus konstitutsioon.[23] Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla, kastieelarvamuste, kommunistlike sisside, terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega, eriti Jammu ja Kashmiri osariigis ning Kirde-Indias. 1990. aastatest saati on terrorism puudutanud paljusid India linnu. Indial on lahendamata piirivaidlused Hiina Rahvavabariigiga, mis 1962. aastal eskaleerusid Hiina-India sõjaks, ning Pakistaniga, millest said alguse sõjad 1947, 1965, 1971 ja 1999. India on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (toona veel Briti India nime all) blokivälisusliikumise asutajaliige. Indial on tuumarelv; pärast esimest tuumakatsetust 1974. aastal[24] toimusid järgmised viis katsetust alles 1998.[24] Alates 1991. aastast on majandusreformid[25] toonud India maailma kiireimini kasvavate majanduste sekka.[26] India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. Allolevad 2025. ja 2050. aasta rahvaarvud on prognoosid. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India tähtsaimad ekspordipartnerid on Araabia Ühendemiraadid 12,87%, Ameerika Ühendriigid 12,59%, Hiina 5,59% (2009).[23] Üks India suuremaid vaatamisväärsusi on haudehitis Tadž Mahal riigi põhjaosas Agra linna lähedal. 2003. aastal külastas seda rohkem kui kolm miljonit inimest. Samuti on see UNESCO maailmapärandi nimistus. ↑ 10,0 10,1 Eesti Entsüklopeedia, kd 15, "Maailma maad". Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, 2007. "India. Ajalugu", lk 229–231			OSCAR-2019
MTÜ Gastronomy Society of Estonia (“MTÜ”) (registrijärgse asukohaga Kollane 4, Tallinn, Eesti 10147) on “Silverspooni noore koka võistluse 2018” (“NKV”) nimelise algatuse organisaator. Selle algatuse eesmärgiks on talendiotsing Eestis. Selles saavad osaleda avalduse esitamise ajaks täisealised kuni 24-aastased noored kokad, kes vastavad allpool loetletud nõuetele. 2018 aasta noore koka konkursi registreerimine avatakse 17 mail ja registreerimine lõpeb 21 juunil Käesolevad reeglid avaldatakse veebisaidil www.silverspoon.ee (“Sait”). Palume kõikidel kandidaatidel need reeglid hoolikalt läbi lugeda: kandidaadid deklareerivad algatusest osa võttes, et mõistavad ja aktsepteerivad kõiki käesolevaga kehtestatud tingimusi. 1.1 Algatuse eesmärgiks on toetada hea toidu kultuuri põhimõtteid Eestis projektiga, mis on pühendunud andekate noorte kokkade leidmisele ning nende oskuste ja talentide tunnustamisele ja arengu julgustamisele. 2. Ajakava: NKV 2018 konkursi registreerimine avatakse 21. mail 2018 ja registreerimise viimane päev on 21. juunil kell 23:59. 2.2 Algatus koosneb järgmisest 4 etapist kandidaatide seast võistlusel osalejate, kohalike finalistide ja võistluse võitja välja selgitamiseks: 01. juuli kuni 31. juuli 2018 kuni kümne (10) osaleja valimine registreerunud kandidaatide seast (ja neile otsuse teatavaks tegemine) Kohtunikekogu ees peetav finaalvõistlus 3 finalisti vahel on kavandatud ajavahemikku 16.10.18-23.10.18 2.3 Ürituste kuupäevad ja asukohad võivad muutuda: mis tahes muudatus tehakse teatavaks veebisaidil www.silverspoon.ee ja sellest teatatakse ka otse osalejatele. Üritused võivad toimuda ka finaaliga samal päeval ning 10 võistlusel osalejat võidakse neist osa võtma kutsuda. osaleja peab olema Eesti seaduste järgi täisealine, ent mitte vanem kui 24-aastane 21. juuni 2018 seisuga. osaleja peab käesoleval ajal töötama või õppima ja/või olema töötanud täiskohaga vähemalt 1 aasta ühes või mitmes restoranis/toitlustusfirmas kui commis, chef de cuisine, chef de partie või sous chef (aastane töökogemus ei pea olema saadud ühes ja samas restoranis). võistluse ametlik keel on eesti keel, mistõttu peavad kandidaadid suutma ennast väljendada eesti keeles nii suuliselt kui kirjalikult. Iga kandidaat on ise kohustatud saama oma tööandjalt nõusoleku, kui see on võistlusel osalemiseks vajalik. Algatuses osaledes tagab iga kandidaat, et ta on saanud eespool nimetatud nõusoleku või et tal pole seda vaja saada. Lisaks sellele on iga osaleja kohustatud kindlustama ennast tööõnnetuste vastu (riiklik või erakindlustus). MTÜ vajab dokumentaalset tõestust kindlustuse olemasolu kohta. 3.2.1 Võistlusel osalemiseks peavad eespool loetletud nõuetele vastavad noored kokad Silverspoon kodulehel registreeruma, täites Saidil oleva vormi. Seda vormi ei saa salvestada, mistõttu tuleb registreerumine ühekorraga lõpetada. Failina manustatud kehtiva isikutunnistuse koopia, millest on selgelt ja arusaadavalt näha sünnikuupäev Retsept peab sisaldama järgmisi andmeid: retsepti nimi, roa tüüp (eelroog või pearoog), koostisained ja kogused, retsepti järgi valmivate portsjonite arv, valmistusviis, valmistusaeg, küpsetusaeg ja serveerimisviis. Tunnusroog peab vastama Euroopa Liidu hügieeninõuetele ning floora ja fauna kaitset käsitlevatele seadustele. 3.2.4 Lisaks sellele peavad kandidaadid vastama järgmistele kohustuslikele küsimustele eesti või inglise keeles: “Kirjeldage 2 või 3 kokandustrendi, mida te praegu Eestis näete. Kui need teid mõjutavad, siis kuidas?” 3.2.5 MTÜd ei saa pidada vastutavaks, kui osalemiseks esitatud ja/või kontaktinfo on vale või pole täpne. MTÜ-le jääb õigus mis tahes ajal kontrollida osaleja info (k.a osaleja ID, vanus, elukoht) õigsust ning paluda esitada täiendavat infot, mida peab vajalikuks tõendamaks registreerimisel esitatud väiteid, ning diskvalifitseerida käesolevaid reegleid rikkuvaid osalejaid. 3.3.1 2018 NKV kohtunikeks on asjatundlikest Eesti kokkadest koosnev kogu (“Kohtunikekogu”). Kohtunikud on MTÜst sõltumatud. Nad valivad teises etapis kandidaatide seast kuni 10 noort kokka võistlema musta kasti koostisainetest toiduvalmistamise poolfinaalides. 3.3.2 Valikuprotsessi juhib Kohtunikekogu, mis võib omal äranägemisel toetuda kohalike asjatundjate või organisatsioonide abile. 3.3.3 Kandidaatide seast võistlusel osalejate välja valimiseks hinnatakse avaldusi järgmiste kriteeriumite alusel. Kohtunikekogu liikmed annavad neist igaühele hinde, kusjuures iga Kohtunikekogu liige saab anda ühele kandidaadile kokku maksimaalselt 75 punkti. Kohtunikekogu hinnang on lõplik. KOKA OSKUSED (10 punkti):võime töötada toorainetega, valmistades neist roa, mis peab lugu toorainete olemusest ja hooajalisusest. KOOSTISAINED (10 punkti):võime valida turul pakutavate seast kvaliteedi, värskuse ja unikaalsuse poolest parimaid koostisaineid suurepärase maitse saavutamiseks. GENIAALSUS (10 punkti): võime uurida uusi, väljakutset pakkuvaid ja uuenduslikke perspektiive seoses fine cuisine’i kultuuriga isiklikus ja kaasaegses võtmes maitsete tasakaalu säilitades. TRENDID (10 punkti): “Kirjeldage 2 või 3 kokandustrendi, mida te praegu Eestis näete. Kui need teid mõjutavad, siis kuidas? 3.3.4 10 võistlusel osalejat valitakse välja igale kandidaadile eespool loetletud kriteeriumite alusel antud punktisumma järgi. Need 10 isikut pääsevad seejärel edasi NKV järgmisesse etappi. MTÜ teeb tulemuse telefoni ja/või meili teel teatavaks ainult võistlusele osalema valitud isikutele. Nende nimed avaldatakse ka Saidil ja Silverspooni Facebooki lehel. 3.4 Etapp 3 – Musta kasti koostisainetest toiduvalmistamise veerandfinaal ja poolfinaal – 5. oktoobrist kuni 10. oktoobrini 2018 3.4.1 Kolmanda etapi veerand –ja poolfinaalides astuvad üles kõik kuni 10 kandidaatide seast võistlusele osalema valitud noort kokka. Nende seast valitakse finalistid. MTÜ teeb teatavaks veerand –ja poolfinaalide kuupäevad, asukohad ja muu logistilise info. 3.4.2 Veerand –ja poolfinaalides peavad noored kokad valmistama toitu Kohtunikekogu poolt valitud musta kasti koostisainetest. Kohtunikekogu teeb eelnevalt teatavaks ainult selle, kas osalejatele antakse 2 musta kasti (s.t 2 käiku) või 1 must kast (ainult 1 käik). 3.4.3 Kohtunikekogu teeb veerand –ja poolfinaali(de) päeva(de)l teatavaks valmistusaja ja lubatud küpsetusaja. 3.4.4 Kohtunikud maitsevad iga noore koka valmistatud roogasid ja hindavad neid allpool loetletud kriteeriumite alusel. Kohtunikekogu iga liige saab igale osalejale anda kokku kuni 100 punkti, hinnates igat kriteeriumit vahemikku ühest kuni allpool täpsustatud maksimumini jäävate punktidega. RIIETUS JA ISIKLIK HÜGIEEN (10 punkti): puhas ja pressitud kokakuub koos põlle, kokamütsi ja sobivate köögijalatsitega. Kokad peaks olema puhtad ja duši all käinud – hea isikliku hügieeniga. KOKA OSKUSED (20 punkti):punkte antakse kaasaegse kokakunsti nõuetele ja arusaamadele vastava toidu korrektse valmistamise eest. Toiduvalmistamise viis peaks olema praktiline ja rakendada tuleb sobivaid toiduvalmistamisvõtteid. ESTEETIKA JA SEISUKOHT (10 punkti): roa presentatsioon täiendamaks selle põhiolemust esteetilise elamusega. “Mida te püüate oma roaga väljendada? Millise stiili, elegantsi ja teatraalsusega te oma rooga rikastate?” KULDNE KOLMIK (30 punkti): maitse, tekstuur, temperatuur. Koka elatis sõltub klientidele parima maitse ja tekstuuriga roogade valmistamise võimest. Kas määratud olulisemate koostisainete maik pääseb domineerivalt esile? Kas koostisained sobivad omavahel kokku? Kas temperatuurid on õiged? Kas tekstuurid peegeldavad rakendatud kokandustehnikat? Kas roog pakub ahhaa-elamust? KOHTUNIKEKOGU LIIKME ARVAMUS (20 punkti): kohtunikekogu iga liikme isiklik arvamus selle kohta, kuidas noor kokk suudab rakendada oma parimaid oskusi ja loomingulisust terviku kokkupanekul. 3.4.5 Kohtunikekogu valib 3 finalisti igale võistlusel osalejale eespool loetletud kriteeriumite alusel antud punktisumma põhjal. Finalistid tehakse teatavaks Saidil. 3.5.2 Poolfinaalide ja finaaliga samadel kuupäevadel võib toimuda ka kõrvalüritusi, kuhu võidakse võistlusel osalejaid kutsuda. Seetõttu on oluline, et kõik osalejad teeks ennast selleks perioodiks vabaks. 3.5.3 Finaalis valmistavad 3 finalisti taas 1 või 2 käiku musta kasti koostisainetest. Hindamissüsteem on sama nagu veerand –ja poolfinaalide 100 punkti süsteem, ent finaalis võidakse Kohtunikekogu täiendada erilise üllatuskülalisega. 3.5.4 Finalistid reastatakse saadud punktisummade alusel pingeritta ja kõrgeima punktisumma teeninud osaleja kuulutatakse võistluse võitjaks. Võitja kuulutatakse välja 2018 aasta pidulikul Silverspoon gaalal, novembri kuus. Võitjale omistatakse aunimetus “Silverspooni noor kokk 2018” ning stipendium rahvusvahelise praktikakohaga Michelin tärniga pärjatud restoranis. 4.1 Koos osalemisavaldusega saadetud sisu ei tohi sisaldada kujutisi, mida võib pidada solvavaks või ühiskonnas üldlevinud moraalinormidega vastuolus olevaks (vulgaarne, vägivaldsed stseenid, ebaseaduslikud tegevused, usutunnistuse või rassi alusel diskrimineeriv jne), mis rikuvad mis tahes viisil kolmandate poolte õigusi, mis on laimavad, mis rikuvad teiste isikute privaatsust või autoriõigusi. 4.2 MTÜ-le jääb õigus kontrollida, tagasi lükata või diskvalifitseerida mis tahes osalust, mida MTÜ peab väärituks, solvavaks, sobimatuks, algatuse meelsusega vastuolus olevaks või mis võib kahjustada MTÜd, Kohtunikekogu, NKV algatust või mis tahes kolmanda poole imagot või reputatsiooni. Kui mis tahes võistlusel osalejate ehk poolfinalistide hulka valitud isik käitub antisotsiaalselt või sobimatult seoses poolfinaalide või finaaliga, siis on MTÜ-l õigus vastav isik diskvalifitseerida ja/või rakendada mis tahes meetmeid, mida MTÜ peab vajalikuks oma õiguste ja põhimõtete kaitseks. esitatud sisu (materjalid/retseptid) on algupärased ega riku autoriõigusi ja/või kaubamärgiõigusi ja/või tööstusomandiõigusi ja/või isiklikke õigusi ega mis tahes muid mis tahes füüsilise või juriidilise isiku kommerts-, intellektuaalseid ja/või tööstusliku kasutamise õigusi. ta vabastab MTÜ, Kohtunikekogu ja nende õigusjärglased täielikult vastutusest seoses mis tahes kahjustavate tagajärgede, kulude või kahjudega, mis võivad kaasneda käesoleva deklaratsiooni ja tagatise rikkumisega. Eeskätt vabastab osaleja organisaatori täielikult vastutusest kahjude (k.a kulude) eest, mida kolmandad pooled nõuavad MTÜ-lt sisse alloleva tagajärjel: tegevus või hoiatus, mis põhineb tõsiasjal, et ainuüksi sisu valdamine või kasutamine organisaatori poolt rikub autori-, kaubamärgi-, patendi-, oskusteabe, leiutise-, isiklikke ja mis tahes muid kolmandate poolte ainuõigusi. mis tahes kahjud või kulud, mis kaasnevad solvavaks või ühiskonnas üldlevinud moraalipõhimõtetega (pühaduseteotus, vägivallastseenid, ebaseaduslikud tegevused jne) vastuolus olevaks peetava sisu avaldamisega. 4.6 MTÜ kasutab saadud kujutisi ja retsepte, nagu ka osalejate nimesid ja fotosid ning eesolevate ürituste (poolfinaalid ja finaal) fotosid ja videoid, mis kujutavad osalejaid ja nende retsepte, omal äranägemisel NKV algatuse ning mis tahes NKV algatusega seotud MTÜ poolt pakutava toote või teenuse reklaamimiseks mis tahes levitamismeetodit rakendades piiramatu aja jooksul ilma, et MTÜ peaks osalejatele selle eest tasu maksma. 4.7 Osalejad loobuvad sisu esitades oma õigustest vastavale sisule (õigused antakse sellega üle organisaatorile) ega või nõuda mis tahes rahalist kompensatsiooni sisu võimaliku tulevase kasutuse eest. Sisu suhtes ei tohi kehtida autoriõigusi ja sisu ei kuulu tagastamisele. 4.8 Lisaks sellele on osalejad seoses kohalike ürituste ja finaaliga kaasatud ka mitmesugustesse toetus- ja reklaamitegevustesse. 5.1 Käesolev dokument sisaldab kogu NKV algatuses osalemiseks vajalikku infot. Algatuses osaledes aktsepteerivad kandidaadid kõiki käesoleva dokumendi sätteid. 5.2 Algatuses ei või osaleda MTÜ töötajad ega nende lähimad pereliikmed ega ükski isik, kes on kaasatud selle algatuse korraldamisesse ja juhtimisse. Kohtunikekogu pereliikmed ei tohi samuti NKV algatuses osaleda 5.3 Osalemine veerand –ja poolfinaalides ja finaalis ning omistatava aunimetuse võitmine ei ole üleantavad ega oma majanduslikku väärtust. 5.4 MTÜ ei vastuta mis tahes kahjude ega kaotuste eest, mis saavad osalejale algatuses osalemise tagajärjel osaks. MTÜ vastutab siiski osaleja surmasaamise või kehavigastuste eest MTÜ enda mis tahes hooletuse tagajärjel. 5.5 MTÜd ei saa pidada vastutavaks mis tahes sellise tehnilise probleemi, inimliku eksimuse või volitamata sekkumise eest, mis võib mõjutada nõuetekohast registreerumist saidil või mis põhjustab saadud andmete kaotust või laostust. 5.6 MTÜ mis tahes otsust seoses mis tahes toetus- või reklaamitegevusega peetakse lõplikuks ja tühistamatuks. 5.7 MTÜ ei vastuta mis tahes viivituse ega võimetuse eest oma kohustuste täitmisel, kui seda põhjustab mis tahes selline sekkumine, tegu, tegematajätmine, sündmus või asjaolu, mis ei ole põhjendatult MTÜ kontrolli all (näiteks sõda, terrorism, hädaolukord või katastroof, k.a looduskatastroofid, arvutiviirused, programmivead, kahjustamine, ilma loata sekkumine, tehnilised probleemid või mis tahes muu olukord, mis võib mõjutada algatuse administreerimist, turvalisust, ausust, erapooletust või nõuetekohast läbiviimist). 5.8 Lisaks sellele jääb MTÜ-le õigus omal äranägemisel seadusega lubatud korras (a) diskvalifitseerida mis tahes sekkumise eest vastutav osaleja ja/või (b) pädevate ametiasutuste nõusolekul muuta, lükata edasi või jätta ära käesolevat algatust. 5.9 Käesolevad reeglid on koostatud kooskõlas Eesti õigusega. NKV algatus kuulub Eesti kohtute ainupädevusse.			OSCAR-2019
Aasta lõpul valmiv Väo elektrijaam hakkab aastas põletama kuni 270 000 tihumeetrit puitu, mis suure tõenäosusega tõstab veelgi juba niigi kõrget küttepuidu hinda. Suurärimehe Urmas Sõõrumaa enamusosalusega Väo elektrijaam peaks aasta lõpus hakkama elektrit ja sooja tootma. Kütteks vajab soojuse ja elektri koostootmisjaam puitu ning seda kuni 270 000 tihumeetrit aastas. Võrdluseks tarbib Kundas asuv tselluloositehas Estonian Cell aastas umbes 380 000 tihumeetrit haava paberipuitu. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsamajanduse turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul ei lase Väo elektrijaama turuletulek küttepuidu hinnal langeda ning reaalselt hakkab ta hinda mõjutama aasta teisel poolel. “Tekib tõsine konkurents. Ligi 300 000 tihumeetrit aastas saja kilomeetri raadiuses varuda on meeletu kogus. Ega siin tänagi midagi üle ei ole,” rääkis Kaubi. Selle näiteks on kasvõi üle-eelmisel nädalal lõppenud RMK metsamaterjali kirjaliku enampakkumise tulemused. Seni on üldine arvamus olnud see, et ehkki Coca-Cola on ettevõttena veidi hädas, on nende turundajad suureks põhjuseks, miks usk neisse võiks säilida ja mis viib ettevõtte pehmemalt läbi raskete aegade. Paraku tegid nad hiljuti vea, kirjutab professor Mark Ritson Marketing Weekis. Ei ole kahtlust, et Coca-Cola (brändina) on alustamas suurt langust, sest üle maailma hakkavad tarbijad üha enam jätma suhrut ja kunstlikke magusaineid sisaldavaid kihisevaid jooke. Coca jääb Cocaks, aga aastate pärast on tema turuosa vaid väike osa sellest, mis see on praegu. See on Coca-Cola Companyle suur probleem, sest, ehkki neil on lai tooteportfell, sõltuvad nad liiga palju just Coca-Cola tuludest. Umbes kolmandik ettevõte koguväärtusest on just selle brändi teha. Kunagi mängis see ettevõtte kasuks, kuid müüginumbrid vähenevad ja ainsaks neid seni mõistlikuna hoidnud tegevuseks on olnud turundus. Ettevõte väljavaade ei ole kiita. Pole halba, kui sul on varrukas vaid üks trikk, aga kui see trikk enam ei tööta, siis on kuri karjas. Coca-Colas töötavad tippklassi turundajad ja nemad on siiani olnud need, kes on suutnud brändi juhtida nii kangelaslikult, et nad on suutnud suurema kukkumise ära hoida. Kommunikatsiooni, innovatsiooni ja konsolideerimise tark segamine on võimaldanud ettevõttel osta aega ja pakkuda uusi erinevaid tooteid. Aga ettevõtte otsus USAs uuesti lansseerida dieet Coca-Cola tõstatab mitmeid küsimusi. Turundus selle ümber ei ole mitte ainult veider, see on täiesti vastupidine sellele edukale lähenemisele, mida Coca on seni kasutanud. Esiteks tehti see kahtlane otsus, et sihtgrupiks võeti millenniumilapsed ehk Y-põlvkond. „Y-põlvkond on seiklusjanulisemad ja uutele väljakutsetele avatumad kui varem ning me tahame olla nende kõrval," selgitas selle rebrändingu taga seisev Rafael Acevedo. „Me kaasajastame Dieet Coca brändi ja portfooliot läikivate pakendite ja uute maitsetega, mis on uuele publikule meele järele." Ja sellest sündis klišeedest kubisev reklaam, kus 20ndates lohakalt riides ja multikultuursed noored on veidi ulakad ja ülistavad suurepäraseid uusi maitseid. Palju on kirjutatud sellest, miks Y-põlvkond on turunduse sihtgrupina vale. Ainus pluss on see, et kui sa kohtad firmat, kes on nad enda sihtgrupiks valinud, siis sa tead, et oled sattunud keskpärase ja strateegias vaid numbreid jälgiva turundusmeeskonna juurde. Mind teeb kurvaks, et Coca-Cola, kes oli 20. sajandi turunduse esinumber, on langenud nii madalale. Siis veel veider brändiarhitektuuri seosusetus. Kaks aasta tagasi öeldi meile, et Coca Cola on alustamas „suurima strateegilise muutusega ettevõtte ajaloos". Sellega viidi läbi brändi konsolideerumine, mis tähendas, et selle asemel, et juhtida igat Coca toodet eraldi toodi nad kõik kokku ühe Coca põhibrändi alla. Toona öeldi, et Coca-Cola on kõigile ja see on mitme variandiga üks bränd. Nad kõik jagavad samu väärtusi ja visuaalset ikonograafiat. Ühe brändi strateegia oli nutikas viis hoida oma turunduseelarvet väiksemana. Ühe suure brändi turundamine kolme-nelja alambrändi asemel vähendanuks kulutusi oluliselt. See aga tähendanuks kasumi suurenemist isegi juhul kui müüginumbrid kukuvad. Aga dieet- coca juhtum näitab, et uus ajastu ei ole alanud. See on alambränd ja sellega kaasneb nüüd väga selge ja palju kallim promotegevus. Kadunud on ka üks „visuaalne ikonograafia". Uued dieet-cola purgid on väga erinevad teistest ettevõtte toodetest. Tundub nagu dieet-cola turundusmeeskond ei saanud kätte „ühe suure brändi" memo ning töötas justkui 1998. aasta stiilis mitte 2018. aastal. James Sommerville rääkis kaks aastat tagasi Coca-Cola uuest strateegiast, nüüd aga võttis ta sõna dieet-cola osas. Sommerville rääkis nüüd, kuidas uus disain „näitab progressiivset muutust ja innovatsiooni ning sisu, mis läheb peale julgemaid maitseid armastavale tarbijale." Nii palju siis ühest ja kõiki tooteid hõlmavast ideest ja identiteedist. On lihtne väikeste detailide kallal norida. Küünikud ütlevad nüüd, et mõlema disaini puhul on ju purkidel peal Coca-Cola logo. Kuid eelnevat silmas pidades on kerkinud tõsine risk, et Coca-Cola turundajad on samamoodi kainet mõistust kaotamas. Miski ei päästa Cocat neid ees ootavast lõpust. Varasem strateegia, kus valiti üks suur bränd, tundus selle probleemiga siiski tegelevat ja näitas, et nad on reaalsusega leppinud. Tehti liigutusi selleks, et Suure Punase kukkumine oleks aeglasem ja elegantsem. Dieet-cola juhtum näitab aga, et võib-olla ei ole Coca-Cola ainult suurte probleemide käes vaevlev suur bränd, vaid ka firma, mille turundusinimesed ei suuda seda muutust juhtida.			OSCAR-2019
Hotellid Currumbin Waters – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Currumbin Waters, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Currumbin Waters hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta. Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel.[1] Narkootiliste ainete all on siin mõistetud lisaks legaalsetele uimastitele (alkohol, nikotiin, olmekeemia hulka kuuluvad saadused) veel õigusaktides sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained ja samuti nende ainete stereoisomeere, estreid, eetreid või soolasid.[2] Narkomaania peamiseks tunnuseks on inimese võimetus ilma sõltuvusaineta igapäevaselt hakkama saada. Rangelt võttes tuleb narkomaaniana käsitleda ka suitsetamist, sest nikotiinisõltlasel tekkivad märgatavad tervisehäired nikotiini vajakajäämisel. Kuid kuna suitsetamine on teatud ühiskondades täiesti või mingil määral aktsepteeritud, siis ei peeta seda üldiselt narkomaaniaks. Laboratoorsed uuringud – narkootiliste ainete sisalduse mõõtmine isiku eritistes ja kehavedelikes, tavaliselt uriinis. Näiteks kui isik väidab, et ta tarvitab oopiumit, aga oopiumit uriinis ei õnnestu avastada, on tegemist simulatsiooniga. Põhjuseks võib olla näiteks soov pääseda tegevteenistusest. Narkomaania kliinilised tunnused avalduvad juhul, kui inimene ei saa vastavat ainet. Aine kättesaadavuse korral ei ole võimalik intervjuu põhjal narkomaaniat diagnoosida, kui narkomaan seda ei soovi. Aine regulaarse kättesaadavuse korral tunneb inimene end hästi ja mingeid spetsiifilisi kaebusi tervise osas ei esitata. Sel juhul aitavad diagnoosi püstitada vaatlus ja laboratoorne diagnostika: tunnusmärgid kehal. Kui tegemist on süstitava narkootikumiga (näiteks opioidid), siis on vaatlusel võimalik täheldada süstimise jälgi – rohked armistumised ja värsked torkejäljed veenide ja kubemekanali kohal. eritistes ja kehavedelikes narkootikumi korduv sedastamine. Paljud narkootikumid on kehavedelikes määratavad kuni 2 nädalat pärast narkootikumi tarvitamist. Kui tegemist on suu kaudu manustatava või sisse hingatava ja kiiresti organismist elimineeruva narkootikumiga (alkohol, orgaanilised lahustid), võib diagnoosi püstitamine ambulatoorsetes tingimustes olla üsna problemaatiline. Patsiendi eitava suhtumise korral on abistavaks vahendiks objektiivsed andmed patsiendi suhtlusringkonnast. F11.2 – F11.7 – Opioidide (oopium, heroiin, metadoon, α-metüülfentanüül) tarvitamisest tingitud sõltuvus – morfinism F13.2 – F13.7 – Rahustite või uinutite (bensodiasepiinid, barbituraadid) tarvitamisest tingitud sõltuvus Morfinismi korral rakendatakse metadoon-asendusravi. Ka nikotismi korral on olemas vastavad asendusravi võimalused – nikotiini sisaldavad plaastrid, mis leevendavad suitsetamisest loobumise perioodil esinevaid võõrutusnähte. Inimeste käitumist analüüsivas psühholoogiakirjanduses ja kliinilistes uuringutes on kasutatud erinevaid sekkumismeetodeid: kognitiivne paariteraapia, motivatsioonivestlused, kogukonda tugevdav lähenemine, käitumisteraapia, kriisiolukordade juhtimine. [3][4] Need aitavad maha suruda vajadustunnet ja vaimset ärevust, parandavad ravile keskendumist ja õpetavad uusi tegutsemisoskuseid, kergendavad võõrutusnähtusi ja vähendavad võimalusi tagasi langeda. .[5] Lastel ja noorukitel omab kognitiivne käitumisteraapia [6] ja pereteraapia[7] praegu kõige rohkem uurimuslikke tõendeid, kuidas ravida mõnuainete tarvitamise sõltuvusprobleeme. Mitmed uuringud kasutavad ka ökoloogilist perekonnapõhist ravi ja grupi kognitiiv-käitumisteraapiat.[8] Neid raviviise saab kasutada paljudes erivormides, mida on ka erineva intensiivsusega uuritud. [9] Uuringud on näidanud, et grupile suunatud kognitiivne käitumisteraapaia teeb kõige efektiivsemaks see, et seal saavad osalised arendada oma sotsiaalseid oskuseid, arendada sobivaid emotsioonide kontrollimise tehnikaid ja teisi inimestevahelisi suhtlemisoskuseid. [10] Mõned intergeeritud[11] ravimismudelid, kus kombineeritakse erinevate ravivõtete osi võivad samuti olla efektiivsed.[8] Noorukite puhul on narkootikumide kasutamise vähendamiseks osutunud kasulikuks motivatsiooniintervjuud.[12][13] ↑ Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (lühend – NPALS), Riigikogu seadus, vastu võetud 11.06.1997, paragrahv 2 lõige 6, veebiversioon (vaadatud 26.03.2015) ↑ "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad". Elektrooniline Riigiteataja, 26.11.2007. Tallinn. Failitüüp: html. Kasutatud 16.12.07. Eesti.			OSCAR-2019
Puhas ja peaaegu silmapaistmatu või ere meeldejääv – iga maniküür nõuab aega, olenemata sellest läbi ta salongis või kodus. Lisaks salong ravi on üsna kulukas. Kuid kaasaegne leiutis – printer printida küüned võimaldab luua peen ja originaal maniküür piisavalt kiiresti. Hind sellised protseduurid salongis on palju odavam käsitöö meistrid, lisaks on võimalik osta seda "ime-masin" isikliku kasutamise ja tegeleda loomist esialgse jooniste küüned ise. Paljud õiglane sugu kuulnud selle seadme, kuid mitte kõigil ei ole olnud võimalust seda kasutada ja mitte kõik ei saa aru, mis see on. Printer on trükkimiseks küüned väliselt sarnaneb tavalise tindiprinteri ja on seade, mis on mõeldud kasutamiseks kõige erinevamates piltide küüned. Erinevad mudelid erinevad omavahel poolt komplekteerimine ja omadused. Üks tähtsamaid parameetreid on printeri eraldusvõime, millest sõltub tekitatud rakendatud pilte. Ka sõltuvalt mudelist printeriga kaasasolevat tarkvara võimaldab salvestada tohutu hulk võimalusi, küünte disain ja isegi luua oma meistriteosed. Enamik neid müüakse mudeleid on olemas spetsiaalne ekraan, mis on mõeldud valida pildi ja muude sätete salvestamiseks ja pilditöötlus. Komplektis seadmed on tavaliselt, kuuluvad spetsiaalsed otsikud, mis võimaldavad teha pilte hoolduseks, mitte ainult käte, vaid ka jalgade. On olemas printerid mis prindivad mitte ainult küüned, vaid ka erinevatel esemetel: tulemasinad, võlusid, juhtudel. Seda aparaati saab kasutada pealekandmiseks pildi, naturaalne küüs nii, ja mis tahes liiki kunstküüned. Printimine võib läbi viia nagu iga küüne plaat eraldi, nii viie korraga. Vastupidavus sellise digitaalse maniküür on sama, nagu tavaline. Joonistus pilte tehakse küünte plaat, mis on kaetud alus, ja pärast kinnitatakse kasutades spetsiaalset geeli. Prindi kestab ainult paar minutit, et eriti rõõmustab liikmetele õiglasem sugu, kellele ja maniküür ilus tunne ja aega neil ei ole piisavalt. Pilt kantakse koos fotodega täpsusega ja nautida nii seadme saab peaaegu igaüks, kes veidigi kursis on PC. Tehnika joonistus pildi, saialill ei kujuta endast mitte midagi keerulist. See protsess on täiesti valutu ja kahjutu, nii et siin karta midagi. Toimub ta mitmes etapis: Puhastatud ja madala rasvasisaldusega küüne plaat kantakse spetsiaalne alus (UV-geel), mis kuulub komplekti. See on vajalik selleks, et printer on printimiseks tundnud piire seen ja ei tule välja, sest nende piirid. Aluseks tuleb lasta kuivada. Mõnikord komplektis lisaks kuulub eriline vahend (valge primer), mis kantakse all UV-alus. See toimib, et suurendada vastupidavust värvid, mida kasutatakse toote printeri jaoks maniküür ja suurem küllastus pildi. Pärast seda, kui vahend kuivanud, küüned sobib üle kinnitused, mida on mugav fikseerib nende olukord. Järgmine käsi mahub seade, millel on, olenevalt mudelist toimub piltide printimine ühele või kohe viie küüned. Kui abi installitud tarkvara valitud pilt, mis hiljem üle küüne plaat. Aparaadi abil sisseehitatud videokaamera saata armastuse energiat teistele pildi suurus on piirid seen. Pärast selle pildi peal oleks vaja tekitada kaitsekatte – ja maniküür valmis. Soovi korral on võimalik täpsemalt kaunistab küüned rhinestones või muude aksessuaaridega. Tööpõhimõte on imprinting abil maatriks valmis piltide kohta küünte plaat meeldiv pilt. Et seda tööd ei vaja toitu. Komplekt sisaldab kuus valmis plaadid-maatriks pilte, mis võimaldab valida soovitud pilti 54 pakutud võimalusi. Lisaks kirjutusmasin kaasas 7 lakid eri värvi, mis võib segada, et saada soovitud värvi. See aparaat töötab igasuguste laki küüned. See mini printer küünte maksab suurusjärgus automaatseadmed, kelle kohta oli öeldud eespool, st umbes 117 USD. Mõned võrgupoed pakuvad osta ikka odavam, sest 1500 ja isegi 30 USD. "On valdaja sellist seadet. Kõik rahul: kiiresti ja kvaliteetselt. Kui abi teda õnnestu hästi teenida, kes soovivad teha endale maniküüri abil ime-masin on päris palju..." "Ma ostsin endale printer fotograafiline disain küüned ja väga rahul. Printimise kvaliteet kõrgeimal tasemel..." "Ma nägin tüdruk maniküür karamellad – väga meeldib lahendada. Sain teada, et ta seda sellisel printer teinud. Otsustasin ka endale osta. Kergelt küpsetatud raha, aitasid vanemad ja nüüd olen õnnelik omanik selle ime-seadme. On tüdruksõbrad ja endale selle juba proovis meeldis. Nüüd tahan alustada kuuvalgus selle abil..." Siin on, mida kirjutavad naised ime-masin, mis on võimeline nende sõnul vaid paar minutit, et luua originaal joonis küüned. Kuid kui palju on inimesi, nii palju arvamusi, ja me oleks väga tahtnud teada teie seisukohta seoses igasugu printerite küüned. Loe esemed meie koduleheküljel on ja jääb alati ilus! Hotellid San Bartolome de Meruelo – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell San Bartolome de Meruelo, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne San Bartolome de Meruelo hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta. Kiirabiautod valmistatakse tänapäeval peaaegu alati saritootmises oleva sõiduki baasil. Sellise lähenemise peamine põhjus on finantsvahendite kokkuhoid. Saritootmises olevalt sõidukilt eemaldatakse vastavalt konkreetsele projektile kõik mittevajalik ja asendatakse see otstarbekohase varustusega. Baasauto keretüübiks valitakse sageli kaubik, kuid kiirabiautosid ehitatakse kõikide autotüüpide baasil. Kiirabiauto peab vastama kõigile autoehituse ja liiklusohutuse standarditele. Kiirabiautod on üldehituslikelt põhimõtetelt võrdlemisi sarnased ja nende alatüüpe pole palju. Siiski puudub üldtunnustatud klassifikatsioon. Otstarbest lähtuvalt on välja kujunenud üldine jaotus. Kiirabiauto – igapäevaseks erakorralise meditsiiniabi andmiseks mõeldud sõiduk. Sõidukile on paigutatud eriotstarbeline varustus ja sõidukit kasutab mitmeliikmeline kiirabibrigaad. Kiirabitranspordiauto – kitsamas mõttes vaid haigete transportimiseks mõeldud sõiduk. Transpordiauto võib olla, kuid ei pea olema, värvitud operatiivsõiduki värviskeemi järgi. Olemas on autod istuvate ja lamavate haigete transpordiks. Kiirabisõidukite ja reanimobiilidena kasutatavaid Mercedes-Benz Sprintereid komplekteeritakse baasautodest (mitmes riigis kohapeal) kasutamiseks. Eestis on praegu levinuim kiirabisõidukite mudel Mercedes-Benz Sprinter 319 CDI.[1][2][3][4] ↑ Silwi Autoehitus ehitab kiirabiautosid, 23. mai 2014, Autonet.ee, veebiversioon (vaadatud 18.11.2014.a.)			OSCAR-2019
Kunagi, kui film Cannes-is linastus, siis ma kogusin natuke materjali kokku, mida lehed arvasid filmi kohta Eestis ja maailmas. Igal juhul ei saanud ka nemad sellest lõpus olevast dokfilmi osast aru (miks selline eneseõigustuse lõik, see vähendas filmi kunstilist väärtust...)miks peab üldse kunsti selgitama... Aga kiitust tõesti kaameratööle ja muusikale! Ja muidugi Mart Laisk iseendana on tõesti ehe nagu inimene tänavalt... Aga mulle ikkagi ei meeldinud. Eriti veel selles valguses, et eile käisin vaatamas Prantsuse/Iraani multifilmi Persepolis, mis on ehk üldse selle aasta parimaid filme! Tõeline pärl. Ehk sellepärast oli kontrast nii suur. Ja üldse peaaegu kõik Eesti filmid on millegipärast kurva alatooniga - Sügisball, Georg, Klass, Kuhu põgenevad pilved ja nüüd ka siis Magnus...Jan Uuspällu film ehk oli selline värskendav erand (kuigi ka seda kaevates oli ju ikkagi tegemist kurva alatooniga)...sellepärast nende tegijate ees müts maha. Kas tõesti on üks suur äng ja rõõmu perest ning kunstist või millegist muust ei tunta Eestis või seda lihtsalt on sellevõrra raske ekraanile tuua, et Eestis pole lihtsalt küllaldast ajupotentsiaali, ei tea... Aga tulles tagasi Magnuse juurde, siis meeldis või ei meeldinud, mingi arvamus temast ikkagi on...minu isiklik arvamus on, et see film oleks võinud vabalt olemata olla, poleks midagi kaotanud, ka seda 100 minutit oma elust...(lisaks kõigele oli ju tegemist kõva antireklaamiga Eestile. Eestis tehakse ju nii vähe filme, et iga film loob meist kui rahvast ja riigist kuvandit. Eriti sellised filmid, mis mööda festivale rändavad. Selline mulje jääb, nagu kõik Eestis ongi kas litsid või narkomaanid ning teistest inimestest ega üldse teistest elusolenditest ei tunta sooja ega külma). Ja seda kui võltsi maigu see film nii elementide kui tervikuna jättis suhu, kuvastab see käo kukkumine seal metsas, kui Magnus endale poomispuud otsib, kas siis tänu võltsile originaalile või kehvadele helimeestele. Ja see, et just Magnuse psühholoog talle seal litsimajas ette jääb, see on näide ühest neist paljudest vigadest, mis film endas kannab...see on minu jaoks sama ebausutav, kui Remarque-i Triumfikaar -e lõpu poole, kus peategelane just "õigesse" litsimajja satub...nii lihtsalt ei ole elus. Vähemalt minu jaoks küll mitte. Lehtedes kirjutati, et kohati ajas naerma midagi... Ma mäletan, et mind ajas vist ainult 1 koht muigama, kui Magnus läheb oma isa tuppa ja too on kahe kurttumma tüdrukuga voodis...see stseen oli selline piisavalt kummaline, et lõpuks nende enda naer nakatas. Aga selle nö. võidustseeni selles filmis, kus on ehk kõige valusam tera sees, on see kui Magnus oma õele helistab, et ta on otsustanud nüüd "selle ära teha", siis see õe hoolimatus ja tekst...see on kõige valusam ja tõesti midagi sügavamat, kui kogu ülejäänud film. Ning mitte üldsegi ei mõjunud minu jaoks see, et isa oma pojal surra laseb, mis on mängitud välja kui "suur valus hetk" või nagu hiljem selgub "suur isa otsus" (lubage nüüd naeda!). Mul ei hakanud kordagi selle filmi jooksul nendest vanematest, ega ümbritsevast kahju. Samuti ka mitte Magnusest endast. Minu jaoks võõras maailm, võõrad inimesed ja võõras kultuur. Samuti nagu, a la mõned mongoolia filmid kitsekasvatusest ja sellega kaasnevast peredraamast kusagil telgis elades...või tegelikult samuti nagu selles eilses "Persepolis"-es, kuid ometi suudeti mind seda filmi vaadates kaasa elama panna. Ja asi pole mitte rahas, vaid filmi sisus ja teostuses...Persepolis on piisavalt otsekohene, aus elulugu, mis on piisavalt eneseirooniline kuid samas oskab nii lõigata kui haavu lappida. Lisaks kunstiline väärtus ja huvitavad lahendused! Soovitan seda kindlasti Pöffile vaatama minna. See peaks tulema siin Stockholmis varsti ka üldlevitusse, loodetavasti ka Eestis. Ehk on siiski Magnuse -filmi väärtus selles, et "mõtled, mis ise teeksid selle isa asemel või miks Magnus tundis nagu ta tundis, kas see oli midagi rohkemat kui keemia ajudes?", aga siin tuleb juba ette konflikt. Keskmine või tavaline inimene ei satu sellisesse olukorda. Ning kui satub, siis ta kindlasti ei käitu ega mõtle, nii nagu see isa seal. See kõik on üpris ebatavaline. Ja võibolla peaks ka andestama selle tavapäratuse või teisiti mõtlemise selles valguses, et nii palju kui on maailmas inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi, otsuseid või nägemusi. Aga mul on ikkagi kahju, et selline film on olemas. Pika jutu lõpuks liigitan selle siis "tegijate enda tegemisrõõmuks", kuigi jah, "rõõm" on siinkohal sündsusetu sõna. Sest tegemist oli mingi haiglase eneseeksponeerimise vajaduse või endaõigustusvajadusega. Ei saa aru. Mõtetu. Võibolla lihtsalt mu ootused olid "liiga" kõrged. Ka kodulehekülg on ju vinge ja Kõusaar-e Zen ja kõik need kõrged ja ülevad sõnad on ju huvitavad. Kadri K ise ka minu jaoks alati olnud huvitav tõõp. See, tema Neruda austamine ja tihti sügavad ja tähenduslikud tekstid siin seal ajakirjanduses. Jah...võibolla tõesti olid ootused liiga kõrged (huvitav, kas ta kirjanikuna on parem?Kaldun arvama, et jah). Aga Eesti filmi peab ju ikka toetama (EFSA toetas ju vist isegi "Tulnuka" tegemist...), et tuleks uusi ja uusi, ehk sinna vahele siis satub ka neid "paremaid" filme... Rohkem kui 1 tärniga on sellist (minu meelest Laiskade perega mitte seotud inimeste jaoks) mõtetut filmi raske hinnata. Võibolla kunagi vaatan uuesti, vanema ja targemana ja siis leian midagi mida seekord ei leidnud. Hmm, siiski tahaksin veel enne lõppu öelda, et Rita Raave oli VÄGA hea ja ehtne lõbumaja pidajannana, mis sest et teda seal oli ehk kõige rohkem 30 sekundit.... Tema hääl ja maneerid - ikkagi "päris" näitleja... Aga siin on need ajalehtede väljavõtted...ma olen ise tõlkinud need välismaa lehelõigud ning suvaliselt lühendanud kohati...Võibolla pole tõlge kõige parem...aga see tülge mis oli tehtud sellele Stockholmi Filmifestivali koopiale. No see oli ikka päris mööda. Kohati üritatud rämedamaks muuta tälkega teksti, kohati oli tõlgitud täiesti "ümber nurga", sest tõlkijal ilmselt puudus ühe või teise keele piisav oskus. Ehk veel üks miinus juurde... Aga lõppude lõpuks, minu lisaks umbes paarikümnest, peamiselt rootslastest koosnevast publikust, kõndis poole pealt välja vist ainult 1 inimene. Rohkem uksekõlksatusi vähemalt ma ei kuulnud. Ma sain sellega hakkama! Mul on nüüd taskus Celine Dion-i kontserdipiletid 07.juunil 2008 Globenis!!! Üle 12 aasta pole ta Rootsis kontserti andnud ning kui ma ei eksi siis ka mitte kusagil mujal põhjamaades. Käisin hommikul kohe kui piletid müüki läksid sappa. Mõni mees oli seal seisnud juba öösel kella kolmest alates. Ma sain siiski väga head kohad...A9 sektor 11.rida. Lisaks kuna kontsert toimub nii, et lava on paigutatud saali keskele, siis see koht peaks olema selline, kus peaks nägema igal juhul väga hästi (see mees kes seal sabas esimene oli, see sai koha samast sektorist, ainult rida eespool). Mõni hetk hiljem, kui tööle jõudsin, olidki piletid välja müüdud - isegi need lae all olevad seisukohad, vapustav! Uus plaat on ka fantastiliselt hea! Eriti: vana hea Heart-i lugu ALONE ja rootslase kirjutatud FADE AWAY, aga ka absoluutselt kõik ülejäänud laulud. Ta on nii südamlik ja ilmselt ka päris elus hästi hea inimene. X factor -is osalejatel jubedalt vedas, et ta neile mentoriks käis. Sellist asja, et Celine annab vihjeid kuidas paremini laulda, seda ikka igal inimesel elus ette ei tule. Ja ta oli nii positiivne ning siiralt vapustatud nende tasemest (aga kahtlemata nad ongi seal jube vinged lauljad sellel aastal...või vähemalt pooled neist - Niki, Beverley, Rhydian ja Leon). Aga enne kui Celine siia maale jõuab, tegelikult juba 26.novembril läheme vaatama Chris Daughtry kontserti. Ma ei tea, miks, aga mulle mõjub tema laul HOME alati tugevasti. Isegi sajandal korral. Ma olen paar korda isegi pisarateni jõudnud selle kuulamisega. Ma ei tea, kas see on see, et tänutäheks oma kodulinna toetusele kui ta American Idol -is teiseks jäi läks ta koju ja andis tasuta kontserdi ning on alati rõhutanud kodu tähtsust (ka nüüd kus ta on ülikuulus/rikas, elab ka põhimõtteliselt oma kodulinnas). Või on see lihtsalt see minu pidev koduigatsus. Sest kuigi siin Rootsis pole ju midagi hullult viga (mõned asjad välja arvata) on ikkagi mul kogu aeg suur igatsus koduse Eestimaa järele ning ma tunnen kogu aeg mingit südamerahutust või tunnet, et ma olen teel. Rootsist ei saa kunagi minu kodu, seda ma tean. Ning ma olen isegi jõudnud järelduseni, et ma olen oma lastele teinud karuteene siia kolimisega ja sellepärast seda laulu kuulates lihtsalt tulevad pisarad. Aga kahtlemata on ka need sõnad ("You always seem to give me another try"; "where your love has always been enough for me" - parandamatu romantik), mis mõjuvad jube tugevalt. Siin on see "kõikide kodust eemal olevate hümn" ja pärast seda sõnad... Oh milline krimka isu tuli peale. Või on see kuidagi selline suvine himu, et peaks ikka mõned krimkad suve jooksul läbi lugema, ei tea. Minu ametlik lemmikkirjastus Varrak (kuigi Tänapäev, Eesti Raamat ja Pegasus tulevad tihedalt kannul) on siin hakanud viimasel ajal välja andma uut "inglise väikeküla mõrvaseeriate" sarja. Ehk siis nagu nad isegi ütlevad on tegemist esimese raamatuga uues raamatusarjas, mis meenutab mõneski mõttes Caroline Grahami romaane. Tegevus toimub maalilises Oxforshire’s ning kuritegusid uurivad politseiinspektor Alan Markby ja tema armastatu Meredith Mitchell. Kuigi jah, esimeses raamatus nad veel armastajad pole. Mingid sellised sädeme alged ehk lendavad, kuid tegelikult on suurem osa raamatus nad ehk rohkem negatiivselt teineteisesse suhtuvad. Varrak väidab ka, et Ann Granger annab väga hästi edasi väikelinnade ja külade meeleolu ning tema tegelased on värvikad ja usutavad. Aga siinkohal lähevad meie arvamused lahku. Esiteks ei tunnetanud ma üldse seda Inglise väikelinna olustikku selles raamatus. Jah, oli mingi küla, aga mingit "Inglise" olustikku selle raamatuga küll ei edastatud. Sama hästi oleks see võinud toimuda mis tahes teises valgete inimeste riigis. Samuti ei ole tema tegelased mitte värvikad vaid üpris mustvalged. Ma ei elanud tegelikult ühelegi tegelasele kaasa. Kuigi võibolla kõige eredamatel hetkedel natu natukene Meredithile. Alan oli minu meelest üks paras mühkam, aga võibolla peab lugema terve sarja, et aru saada, miks ta on üksik ja kergelt ülbe ja natuke totu (isegi Meredith, kes pole üldsegi politsei, jagas paremini, kuidas kriminaale jälitada). Mina ootan ühelt healt krimkalt põnevust. Sellist kohati hinge kriipimist õuduse piiril. Huvitavat lahendust, huvitavaid tegelasi. Ja mis kõige tähtsam, ma tahan, et lõpus selgub, et ma oleksin loogilisi järeldusi pidi võinud ära arvata, kes on mõrvar. Nagu näiteks Agatha Christie puhul. Christie on oma tasemega ära hellitanud sellise žanri lugejad. Tema raamatutes on tõesti seda aja ja koha olustikutunnetust. Ja mulle meeldib kui "detektiiv" paljastab, kes on süüdi. Ehk siis Agatha puhul, Poirot räägib lahti kuidas ta lahenduseni jõudis. Mitte see ei ole nii, nagu Grangeri puhul, kus mõrvar ise ära räägib kuidas asjad olid. See on igav ja tundub nagu lugejat on petetud. Sellisel juhul oleks juba algusest peale võinud teada, kes on mõrvar ning näha tema psühholoogilist olekut selle aja vältel kui politsei jõuab tema paljastamiseni. Grangeril on pikk tee selleni, et mina tema raamatu vee kätte võtaksin. Ma ei usu, et ma seda kunagi teen. Minu jaoks oli see igav, võibolla selline vanainimeste krimka, kus kõik on rahulik ja igav. Ja noored on ikka kurja juured(see tapetud kutt) või siis taevalikud inglid (Sara). Ja raha on paha. Maailm ei ole nii üheseletuslik ja mustvalge. See raamat ei andnud mulle küll mitte midagi. Võibolla ehk see oli hea, et ta oli lühike. Lõpuks mul polnudki enam vahet kes süüdi on. See kõik lihtsalt oli nii mõtetu. Tegelikult peaks andma hindeks ühe selle kogu jutu peale. Kuid noh, ma pidasin (vaevu) lõpuni vastu, sellest hindeks 2. Me poleks jäänud kinni suudlustesse, me pole armastanud. Oleksime jäänud headesse üksikute unistustesse. Kõndisime saarel ja toitsime oravaid. Jõime teed mu aia õunapuude all. Öösel mängisime kaarte ja vaataisime tähti. Kui üks neist langes - soovisime Ennustused valetavad, pisaratesse kaovad näod. Siiski mälestus me suvest jääb ja minult ei saa seda keegi ära võtta. Kui ma esmaspäeval lugesin Owen Wilsoni enesetapu üritamisest, vajus mul suu lahti. Selline naljanägu, näitleb iga teises komöödias. Raha voolab sisse jugadena. Naised, karjäär jne jne... See lihtsalt pole võimalik. Järgmisel päeval tuli politseiraport, mis kinnitas, et Wilson tõesti üritas endalt elu võtta. See pani küll mõtlema, et mis jamasse ta küll sattunud oli või mis üldse inimese viib nii kaugele. Ma ise ei tunne palju inimesi, kes oleksid enesatapu teinud. Kuid üks ja seda lähedasem juhtum leidis mu lapsepõlves aset. Nimelt mu enda kallis vanaema. Kogu see asi toob mulle siiani kananaha peale. Lapsena mulle seletati igasuguseid asju, et miks see nii läks. Et miks ta ennast ühel hommikul üles poos. Ütles veel vanaisale, et puhtad sokid leiab ta saunast... Ma tean nii mõndagi, kuid need sõnad on liiga valusad sõrmeotstele kirjutamiseks. Aga mis peamine, ma tean, et ta elas kõik enda sees väga valusalt läbi. Ma mäletan paari hetke, üht eriti tugevasti, kus ta avanes mulle. Ta laskis mind sisse oma valusasse maailma läbi selle, et tahtis mind kaitsta kui mu vanemad omavahel tülitsesid. Ma tunnen siiani seda pehmed valget inglitiiba, mille ta mulle peale pani, et mind hoida sellest. Inglitiiba jah, kuigi ta ise oli siis veel täiesti elusalt minu kõrval. Seda kirjutades tunnen ma süümepiinu, et ma temast nii vähe mõtlen. Ta on küll pidevalt olemas, siin südames. Ilusate ja heade mälestustega. Ta on ja jääb üheks armsaimaks inimeseks mulle igavesti. Ja kui ma kunagi suren, siis tema on kindlasti üks neist, keda ma kõige rohkem jälle näha tahaksin. Ma tean ja tunnen nüüd täiskasvanuna palju paremini seda selle aja maailma ja elu ning olu, milles me kõik toona olime. Lapsena ei saanud ma ikka midagi aru. Kahju. K. arvab, et ma olen tema nägu...nii kummaline, keegi teine, mitte kunagi pole mulle seda öelnud. Mul tuleb tema arvamusele mõeldes soojus südamesse. Aga tema oli juba vana, tal oli nii mõnigi haigus, mõni päris ravimatu. Kuid mis küll ajab sellise inimese nagu Owen Wilson nii kaugele. Aga kõik läks ikkagi nii nagu läks. Õnneks on Owen ikka elus. Kuigi ma ei kujuta ette kui jube tal on nüüd olla. Kogu see info mis mööda maailma levib kulutulena...mul on temast nii kahju. Järjekordne õppetund kõigile. Ei tohi nende ravimite ja nakootikumidega isegi katsetada. See on nagu siin Rootsis öösel välja minemisega. Suurlinn, pole vaja riskidagi mingite pättide otsa sattumisega. K ja S käivad igal õhtul kella 9 ajal jooksmas ja mul on alati selline hirm. Miks nad küll varem ei või käia? Ma ei saa ise kaasa ka minna, sest keegi peab Kristinit valvama. Õudne! Nüüd juba mõnda aega olen nautinud võimalust kasutada mobiili mp3 -de või kui täpsem olla siis mp4 -de kuulamiseks. Mobiilil on ka selline funktsioon, et ta koostab kuulatumatest lauludest edetabeli. Kokku on umbes 1000 mp4 faili. Naljakas, et oma Top 100-st leidsin sellised imelikud laulud, mida ma pole otseselt teadvustanudki: Måns Zelmerlöw - Maniac (Veel üks Rootsi viimase aja tõusvaid tähti. See vana lugu uues kuues on ikka sama hea) Kogu top 100 nimekiri...mitte küll edetabeli järjekorras, vaid lihtsalt listina. Edetabelist täpsemalt mõnes järgmises postituses: Fotol on Kristin, umbes siis kui me "päriseks" Rootsi kolisime... nii rõõmus. Sama rõõmsad on ju Patrik ja S. ka... See Estniska Skolan Stockholmis pidavat küll olema üks karmimaid ja paremaid koole siis Rootsis, kuid sellest hoolimata on tunne, nagu lastel oleks suvepuhkus edasi. S-il on kodus nii vähe õppida ja ta käib juba 6.klassis. Õpikuid koju kaasa ei võeta, ei saa sundida kah, et vaataks ja uuriks neid omal vabal ajal. Näiteks rootsi keeltki. Me ju teda sellega kodus aidata ei saa eriti. Küll aga hoiame matemaatikal ja inglise keelel silma peal, sest ühel päeval peab ta ehk Inglise Kolledžisse tagasi pöörduma ja siis peab olema tasemel. Patrik on leidnud endale mõned sõbrad ja see on muidugi ülitore. Ja kindlasti teeb tal koolis käimise toredaks. See on hea kui algusest peale jääb selline mõnus ja soe suhtumine kooli. Talle seal meeldib! Siin paar päeva tagasi panin tähele, et tema mängudesse on tekkinud sellised tegelased nagu "mamma" ja "pappa". Ning ta vahest viskab selliseid sõnu nagu "snälla" ja "mjölk". See on keele enese külge jäämise algus! Ehk siis laste pärast peamegi pingutama ja siin ikka edasi olema... Muideks Patrik oli ka eilses Stockholmi Eesti Päevalehes. Kaanel on tema rahva seas nagu kogemata fotole jäänud. Aga sees on suurelt tema pilt...lahe! S on ka ära mainitud. Kuid eile oli esimest korda siin oleku jooksul kui nägin K-d nutmas koduigatsusest. Pisarad voolasid ja silmad olid punased. Jah, eks me anname ju aru, et laste pärast...nii me vähemasti lohutame teineteist kordamööda. Kaks suurt koduigatuse pühjustajat siin on kindlasti see, et Kanter võitis kergejõustiku MM-il kulla. Ning sügisel on maal nii ilus. K.-le meeldib lehti riisuda ja mulle liha suitsetada sellest värvilises maailmas. Ja õues raamatuid K.-le ette lugeda...suure vana, paksu, sinise "Tallink"-i jopega Kodus, Eestis on üks töökaaslane lahkumas ja Riina tellis luuletuse. Mul tuli kuidagi viie minutiga peaaegu terve luuletus ja sellepärast ehk saigi sellest liiga pikk. Siin ta on: Mulle just meenus, et ma kasutasin seda sama parukat Georg-i filmis, mida Võrno siin Neegri sketš -is. Minul topiti ainult need tilpnevad lokid paruka ääre alla, tuli selline rohkem aftro-stiilis soeng. Yeee, esilinastus muudkui läheneb. 5.oktoobril, ehk napilt üle kuu aja veel oodata. (tuli meelde seoses tänase Kaisa kirjaga. Kunagi kui filmimine toimus, siis oli veel aasta esilinastuseni ja see tundus uskumatult kättesaamatus kauguses. Aga aeg tiksub...tic tac tic tac ...boom!) Siin on pisike pildialbum meie lõbustuspargi külastusest eelmisel nädalal. Tahtsime väga minna esimesel koolipäeval, ehk 20.augustil, aga siis "uskumatu aga tõsi" oli lõbukas suletud. Samuti järgmisel päeval ning alles kolmapäeval tehti lahti. Ja kuna Gröna Lundi randmepael maksab alates kell 19.00-st 190,-SEKi (enne seda 260), siis alustasimegi oma teekonda alles õhtul. Slussenist läheb laev otse Djurgardenisse, kus Gröna Lund asub. Sõit maksab täiskasvanule 30 SEK-i ja kohale jõuab umbes 1o minutiga. Laevad väljuvad väga väikeste vahedega. Jala läheks meil umbes tund aega või rohkemgi... Selline vaade avaneb merelt Gamla Stani, ehk vanalinna ja Slusseni suunas. Kella seitsme ajal on augusti lõpus päike juba üpris madalal... Esimene attraktsioon oli rammimisautod. S ei julgend minna, aga Patrik oli täitsamees ja tormas pea eest tundmatus kohas. Ja sai vist paraja šoki, sest ega ta rohkem eriti nii meelsasti kuhugi ei julgenudki minna. Samas autorammimises oli ta tubli. Sõitis ilusti ringi. Pisike rallimees. Kus on Patrik ----siin ta on. Kui suur õde käis suurel Viikingilaeval kiikumas, siis Patrikule istus selline väiksem variant rohkem...Paar kolmandiku võrra pikemat tüdrukut tulid ka peale. Gentleman, ikkagi -naistega koos lõbusõidule. Siin on Patrik koos S-iga "Armastuste tunnel"-is. Üliaeglane ja jube igav. Aga Patrik vähemalt julges sellele minna. S -i jaoks oli see "Hiina Piin". Ja kui selgus, et Patrikule eriti rohkem kohti polegi kuhu julgust jaguks minna, siis tubli vanem õde S, tegi temaga selle paadisõidu veel korra. Lustimaja osutuks üpris hirmsaks. Eriti vist see liug seal lõpus. Aga ka siin käidi kaks tiiru. Meie omad muidugi ronisid trepist üles, kui kõik, päris titedki läksid neid liikuvaid renne-pidi. Kristin elas omadele kaasa ja itsitas mis jaksas. taustal sõidab keegi hiiglakõrgel rattal tsirkuseartist. Neid seal liikus ikka ringi. Veel üks koht, kuhu Patrik samuti julges minna. Kuid ainult korra. Ära tuli ta sealt pool ulgudes. Teglikult oli see üks tittedele mõeldud keerutajatest. Fotokast lõppes aku otsa pärast seda pilti. See rägastik on tegelikult kahe eri "Ameerika Mäed"-attraktsiooni raamistiku segu. Seal oli tegelikult vist neli või viis erinevat, kuid siin on koos sellised traditsionaalsed. Üks kus sõideti pika rongiga ja teine kus käidi kahe kaupa. Veel oli seal kaks "kukkumistorni" Üks kõrgem ja õudsam kui teine. Aga meie omad ei julgenud kummassegi minna. Noh, Patrikut ilmselt poleks ka pikkuse pärast veel lubatud. Läksime alles natuke enne sulgemist, ehk kell 23.00-i sealt ära. Ja lapsed said sõita ka...täpselt nii palju kui kumbki julges ja jaksas. Kristin veel ei sõitnud kusagil ja meie K-ga ka vaatasime pealt ja elasime kaasa. Sõime friikaid mingi hämmastavalt hea mangost tehtud india stiilis kastmega ja nautisime laste nautimist. Tore õhtu oli kokkuvõttes. Suve kohustuslikud - loomaaed ja lõbukas - tehtud ja tehtud! Paar nädalat tagasi, ehk siis kui S. oli juba Eestist tagasi Rootsis ning koolid polnud veel alanud, käisime terve perega loomaaias. Meie nö. lemmikloomaaias - Kolmårdenis. Oli imeilus ja palav suvepäev. Alustasime varakult sõitu, et avamisajaks, ehk kella 10-ks kohal olla. Siit Stockholmist on sinna ümmarguselt 150 km, seega natuke üle tunnine sõit. Kohale jõudsimegi täpselt avamisajaks, kuid parkimisplats oli siis juba üpris täis. Jama, et see parkla seal maksuline on. Aga terve päeva eest maksta 30 SEK-i, ega see tükki ka küljest ei võta. Ja kuna safaris me olema varem käinud, võtsime seekord ainult loomaaia sissepääsud. See läks tervele perele maksma 700 SEK-i. Ehk mitte nii nagu Tallinna Loomaaias, kus terve perega saad ära käia a la 150 krooniga... Loomaaed sai hoo sisse siis kui Patrik tegib tiiru autoga. Esimese rennist ülesõidu üritamise järel püsis rool osavalt peos ning tiir sai liiga ruttu läbi. Esimesed loomad, keda loomaaias nägime olid need suslikulaadsed närilised. Tegelikult pidi pika maa enne ära kõmpima kui alles loomi sai näha. Me juba jõudsime K-ga paar pilku teineteisele visata, et kas oleme lihtsalt metsaalla jalutama tulnud...150 km kaugusele kodust. Selle suve suurim uudis lisaks Tiigri Maailmale, oli esimese gorillapoisi sünd Rootsi Loomaaias. Nimeks on tal Enzo. Millegipärast tulid need pildid pisikesest Enzost nii udused ja ega sellest tema isastki tehtud pilt ei ole just õnnestunud, kuid showd rahvale tegi ta kõvasti. Me oleksimegi võinud jääda passima gorillapere tegmisi. Nad olid nii armsad ja lõbusad ja ägedad! Suurim pettumus oli see, et ninasarvikute juurest olid kaelkirjakud ära viidud. Nüüd saab kaelkirjakuid näha ainult safaril :( Ninasarvikud ja Kaelkirjakud ei saanud omavahel läbi. Ma mäletan kah, et viimane kord kui käisime, siis üks ninasarvik ajas kaelkirjakuid taga. Võimsad loomad, aga mina olen kaelkirjakute fänn ja seega nende poolt. Suurematel oli suur janu! S. on Eestist tagasi tulekust alates olnud dieedil. Tema jõi ka seal vett. Tubli tüdruk! Patrik korjas meile kohalikust metsast mustikaid. Siin Rootsis on mustikate korjamisega lihtne. Lähed mistahes suvalisse metsa ja kõik mustendab mustikatest... Sellest saime ka inspiratsiooni ning käisime nädal hiljem mustikal. Ma korjasin tunni pooleteisega üle liitri! Eelmine kord kui käisime siin, siis sai sõita hobuste, kaamlite või elevantidega. S. valis hobuse! Seekord sai viga parandatud ning kaamlisõit ette võetud. Elevantidega lõbusõitu enam ei pakutagi. Loomaaia lõpuks traditsiooniline, kuni sulgemiseni basseinis ujumine. Patrik ei saanud algul kuidagi end märjaks tehtud. S. järjekindlalt ei jätnud jonni... Lõpuks oligi nii nagu vanad head eestlased - algul ei saa minema pärast ei saa pidama... lillade huultega oli lõpuks lihsalt kohustus need lapsed sealt välja kamandada. Kristin leidis ka endale meelepärase tegevuse basseinide kõrvalt. Vapralt iseseisvalt askeldas seal veerevate keerlevate värviliste rullidega. Tagasi, kodus Stockholmis. See pilt on tehtud meie kodutänavas. Õhtul tehakse siin raha eest õhupallisõite Stockholmi kohal. Mõned neid pallidest lendasid küll vaevu-vaevu majade katuste kohal. Lahe!			OSCAR-2019
Kanoonilise pärimuse järgi olevat apostel ja «vanima» evangeeliumi autoriks peetud Matteus sündinud Alfeuse pojana Galileas. Enne Jeesusega tutvumist teenis Matteus elatist maksukogujana, tölnerina, ja oli sellepärast juutide poolt põlustatud. Matteuse evangeeliumis kirjeldatakse, et Jeesuse kutsel jättis ta oma ameti ja ühines tema õpilastega (Mt 9:9). Jeesus valis Matteuse kaheteistkümne jüngri hulka (Mt 10:3). Pärast Kristuse taevasse minemist olevat ta jutlustanud Juudamaal, Pärsias ja Etioopias. Etioopias noomis ta kuningat, et see ihales ühte süütut kristlasest neidu. Noomimise peale vihastunud kuningas käskis Matteuse tappa. Pärimuse järgi raiutigi tal 21. septembril pea mõõga või kirvega maha. Matteuse põrm maetud Bretagne’i, kust selle omakorda viinud Apuulia ja Calabria hertsogiks tituleeritud normannide väejuht Robert Guiscard Lõuna-Itaaliasse Salernosse. Neli Prantsusmaa kirikut on väitnud end omavat Matteuse maharaiutud pead. Nagu paljude teiste varasemate kristlike apostlite ja pühakute puhul, puuduvad ka Matteuse elust tõepärased andmed. Pikem nimekuju Mattathiah tähendab «Jahve kingitust». Kasutati veel nimekuju Mattithiah ja Mattathias. 19. sajandil tõestati, et apostel Matteus siiski ei saanud evangeeliumi kirjutada, sest selles ei kirjeldata autori isiklikku kogemust. Matteuse evangeeliumi alustekstina kasutati varasemat Markuse evangeeliumi ja seni leidmata Jeesuse kõnede kogumikku Q-allikat. Evangeeliumi seostamine Jeesuse õpilasega tulenes vajadusest viia «esimene» evangeelium apostlikule alusele. Seega ajalooline evangelist Matteus ühendab endas kahte eraldi isikut, apostlit ja evangeeliumi autorit. Sellele vihjavad pidevad viitamised Vanale Testamendile. Evangeelium pidi juutidele tõestama, et Jeesus ongi nende poolt kaua oodatud messias, Iisraeli kuningas. Seda eesmärki teenib veel laenatud algteksti ette lisatud Jeesuse sünnilugu, milles viidatakse otseselt juutlusele Petlemma tähe taevasse ilmumise kirjeldamisega. Petlemma täht oli «kuningatähe» Jupiteri ja «juutide tähe» Saturni võrdne otsetõus ehk konjunktsioon. See leidis aset 7 eKr. Tähte peeti üheks messia tulemist kuulutavaks märgiks. Matteuse evangeeliumi dateerimisel viidatakse selles Jeesuse tähendamissõnale linna põlema süütamisest (Mt 22:7). Tähendamissõna vihjavat Jeruusalemma hävitamisele 70 pKr. Evangeeliumi kirjutamise ajaks arvatakse ajavahemikku 70–90 pKr. Kirjutuskohaks oli Süüria, kus juudid ja kristlased elasid omavahel tihedas naabruses. Kristlaste enamuse moodustasid siin juudikristlased. See viitab Matteuse evangeeliumis rõhutatud Jeesuse inimlikule loomusele ja tema sünniloole. Tiivulise inimese käes kujutatakse sageli evangelistile vihjavat kirja või raamatut. Matteust kujutatakse evangeeliumi hoidmas või kirjutamas. Vähem kasutatakse Matteuse märtrisurma sümboliseerivat mõõka, kirvest, hellebardi või oda. Rahalaegas ja prillid viitavad tema varasemale tölneriametile. Katoliiklikel maadel austatakse Matteust pankurite ja raamatupidajate kaitsepühakuna. 1954. aastal kuulutas paavst Pius XII Matteuse arveametnike ning 1957. aastal maksu- ja tolliametnike kaitsepühakuks. Tema kaitsepühaku staatus on laienenud veel turvameestele. 1217. aastal 21. septembril toimunud lahingu algust kirjeldab Henriku Liivimaa kroonika järgmiselt: «Ja pidanud sealsamas missatalituse, läksid nad (ristisõdijad – toim) apostel Matteuse päeval vaenlastele vastu. Ja nad leidsid, et need on kõrvale pööranud teise kohta, järgnesid neile otsekohe, ja nähes neid võitlemiseks valmis äkki vastaspoolelt metsadest esile tulevat, läksid nendele peale; ja sakslased võitlesid keskmisel teel, kus oli nende (eestlaste – toim) suurem ja tugevam salk.» Eestlastele lõppes Madisepäeva lahing suure kaotusega. Juba lahingu algul tappis latgalite pealik Veko ühendmaleva juhi Lembitu. Peagi said surma veel Sakala vanemad Vottele ja Manivalde. Eestis on evangelist Matteusele pühendatud Järva-Madise kirik. Albu vallavapil tähistab seda kuldne ratasrist. Üldiselt evangelist Matteus ei ole meil kuigi populaarne. Seda näitab ka sügisese madisepäevaga seotud vanasõnade vähesus. Üks näide oleks Vändra vanasõna, mis ütleb, et madisepäev, mihklipäev ja mardipäev on alati ühe päeva peal. Seevastu on enam esindatud talvist madisepäeva mainivad vanasõnad: «Matsepäeval pöörab uss teise külje», «Madisepääval peavad kõik talveund magajad loomad ülesse ärkama» jt. Talveune keskpunkti tähistav talvine madisepäev ei ole aga seotud evangelist Matteusega, vaid Jeesuse õpilaseks olnud Mattiasega. Pärast Juudas Iskarioti enesetappu valiti ta liisuga apostlite hulka (Ap 1:23–26). Mattias tegutses kõigepealt Juudamaal, seejärel Kapadookias ja Etioopias, kus ta Matteusega sarnaselt pea maha raiumise läbi märtrina tapeti. Tema surmapäevaks oli 24. veebruar. Mattiase martüüriumiatribuut on kirves või hellebard. Pühale Mattiasele on pühendatud Harju-Madise kirik. Algselt need apostlid nimede, surma ja hukkumise koha sarnasuse tõttu kohati samastusid. Nende nimede eristamine sai alguse Matteuse ja Mattiase kui erinevate isikute kultusest. 1969. aastast kinnitati Mattiase mälestuspäevaks läänekirikus 14. mai, idakirikus 9. mai. Kohe näha, et loo on kokku pannud ajaloolane.Tervistav on lugeda ka midagi asjalikku, mitte tühja loba. Sel pühapäeval on kaks ladinakeelset nimetust. Esimene neist, quasimodogeniti, tähendab «nagu äsjasündinud lapsed» ja tuletab meelde algkristlikku tava ristida inimesi ülestõusmispühadel. Teine ladinakeelne nimetus, dominica in albis, kõlab tõlkes «valgete riiete pühapäev», mis tuletab meelde seda, et vastristitud kandsid kogu ristimisjärgse nädala vältel valgeid rõivaid. Igaüks teab, kui kergesti määrduvad valged riided. Ristitutelt nõudis tõelist pingutust pidada neid rüüsid nädala vältel puhtana. Aga mitte üksnes riided ei pea puhtad olema, vaid ka süda. Ristimine kutsub meid elama oma elu puhtalt ja Jumala tahet järgides. Kui valge riide puhtana hoidmine on raske, siis ilmselt on südame puhtana hoidmine veelgi raskem. Kuid süda on rohkem väärt kui riie ja seda enam tasub näha vaeva. Siiski pole me jäetud üksi oma murede ja kahtluste keskele. Jeesus ilmus kahtlevatele jüngritele ja kinnitas nii nende usku. Ta ilmutab end meilegi, et meie usk saaks tugevamaks ja me suudaksime elada Jumala tahte kohaselt. Seega võime meiegi sel pühapäeval meenutada oma ristimist, mis on Jumala suur kingitus meile. Ristimine kutsub meid üles elama elu, mis on puhas, õnnelik ja Jumalat järgiv. Ning Ta ise on meid sel teel saatmas. Eroamisia on monenlaisia, muttei yhtään helppoa. Joskus eroon päädytään yhteisestä sopimuksesta, mikä ei tarkoita, että eron jälkeiset vaiheet olisivat aina helppoja. Taakse jääneitä hyviä hetkiä kaivataan, ja edessä voivat olla uusperheen kiemurat.			OSCAR-2019
Huviväärsuste armastajad maniküür on konservatiivid, anda eelistus klassikalise stiili ja uuendajad, kes pidevalt otsivad midagi erilist ja uut. Need ja teised daamid on välja töötatud tehnoloogia lindiga. Olles õppinud seda saab ise teha klassikaline prantsuse disain või ekstravagantne õhtune jõudlust mida liimitakse ribadeks. See aitab säästa raha ja aega, ilma et see piiraks pilt. Maniküür esindab värvitud plaat, mille peal liimitud ribad lindiga isekleepuv aluseks. Disain värvi ja lint võib olla kõige erinevamad. Vaba valik ja dekoratiivsed katted, kus võib kasutada nii geeli, nii ja lakk. Dekoratiivne ehe edasimüüjatelt või tellida saidil interneti kaudu. Sage taotluse ja eksperimendid disainiga tasuvam osta kogu komplekt. Seda enam, et töö koos materjaliga lihtne, hakkama saab isegi algajad. Kõige populaarsem on õhuke riba, laius vaid 1,5 mm. Õrnad jooned annavad maniküür elegants ja rafineeritumalt. Valik joon lööb valik tekstuurid: all hõbe, kuld, litrid, triibuline, melange ja muud Lint teeb vormistamise protsess keerulisi jooniseid lihtsam. Tavaline kate ebatavaline viimistlus vaatab kuhu huvitavam ja ei ole igav. Kleeplint alus võimaldab kasutada materjali ilma suuremate raskusteta. Kui tahad täiendada disain selge sile read, paremat varianti ei leia. Kui kleepimine ribadeks ei peaks ulatuda kuni servad küünenaha 1-1,5 mm. soengus püsivad lähedal või kattuvus lint kiiresti puruneb. Pügamine materjali paremini kasutada teravad käärid , sest kvaliteedi viil sõltub puhtus küünetehnik. Peamine abistaja saamiseks poste on pintsetid. Teritatud otsaga tööriista lihtsam võltsitud ja kinnitada materjal. Leidlikud meistrid tulid lindi mitmeid võimalusi kasutades. See võib olla dekoratiivkujundusega täiendav joonis ja olla abistava materjaliga luua selged piirid. Esimesel juhul ribad on kleebitud enne kinnitusvahend valmis lugu, aga teises – rahuldav kate, kuid enne fikseerimisega pinnalt on eemaldatud: Üks võimalus on eristada värvi tsoone. Esimene plaat on tehtud kujundus, siis iga tsooni kaetud erinevat värvi, lakki . Mugavuse huvides on võimalik kasutada šablooni . Pärast kuivatamist ulatus on piirid kinnitub lindi. Kui fikseerimine vahendeid kasutatakse järelhooldus. Materjali võib kohaldada samu piire , kuid liimitud see põhi katta ja pärast laki pealekandmist kuivada ja eemaldada. Sel juhul piirid saavad olema sirged piirjooned, katmata plaadid, mis koos värviliste lugusid tunduvad päris huvitav. Mugav abil ribad liimitud aluseks on teha selget piiri kahe toonidega. Pärast pealekandmist lakki ühe tsooni tuleks kuivatada pind ja kinni decor serval pildi. Seejärel värvida järgmine osa plaat. Pärast kuivatamist korralikult eemaldada abimaterjal. Tulemuseks vahel värvi aladega on selge kontuur. Kui töös kasutatakse šellak , siis kuivada vaja ultraviolett lamp . Kui fikseerimine materjali kehtib viimistlus kate. Teha vanni pehmendada küünte ja niisutada spetsiaalne vahend. Pärast 2-3 minutit jäägid eemaldada kuiva lapiga. Esialgu kantakse peale värviline lakk või luuakse viimistlus mitme toonidega. Pärast kuivatamist teatud piiri pildi kinnitatakse liimiga pool paelad, katkestas suurus küünte plaat. Järgmine etapp toimub kinnitusvahendid tarviku kinnitusvahend , mis kantakse plaadile kaks kihti koos kohustusliku kuivatamine iga. Kui teed maniküüri geel lakid, mida tuleb järgida sama jada , kuid kuivatamine iga kihi all ultraviolettkiirguse lamp. Lindi fikseeritakse enne viimistlus kaetud. Erinevaid kaasaegseid materjalide annab võimaluse rakendada kõige ootamatuid lahendusi vormistamisel küüned. Klassikaline prantsuse maniküür mängib uuesti , kui joon jope vormistada geniaalne õhuke riba. Luua selline mõju võib kõikidel sõrmed, või on ainult üks kummagi käe. Tore, tundub hea variant triibud erineva laiusega , fikseeritud ühe sõrmega käsi. Või samal põhimõttel, kuid kasutades sama õhuke lint, korraldada ühes kaugusel pinnale plaat efekti loomiseks vestid. Geomeetrilised kujundid plaadil sümmeetriline, asümmeetriline ja kaootilise vormi , kaunistatud triipudega lindid on erineva paksusega, loob keerulise ekstravagantne lugu. Tegelikult seda teha saab isegi algaja. Tähtsam on olla kannatlik ja hoolikas. Trendikas maniküür auk , täiendatud geniaalne dekooriga , otsib huvitav ja ainult. Õhuke triip tõstab esile kontuur hästi valdkonnas. Veel üks idee nail art on muutunud disain, teostatud keset heledat lakki. Peal põhjust kleebitud dekoratiivsed ribad, luues õiged või korratud tsooni. Pärast seda kantakse peale värviline lakk pinnale tsoonide ühe või mitme toonides. Edasi ribad on eemaldatud ja pind on fikseeritud kinnitusvahend. Selgub kombinatsioon värvilised killud hele alusel. Ei ole nii kaua turul maniküür toodete ilmus vedel lint. Toode on saadaval kõigis flacon, sarnaste lakk. Abivahend lihtsustab kunstilise vormistamise küünte ja praktiliselt välistab vead, kui teed tööd, sest ükskõik kuidas püüda, kate ikka seisab kontuur küünte plaat. Eriti tuntud see probleem, täites vee maniküür, gradient, auk, kasutades plaadid tembeldamine . Kuni viimase ajani vältida sarnase hädas aidanud teibiga, mis vaja oli lõigata ja kleepida ümber töödeldava ala. See on salvestatud positsiooni, kuid nimetada protsessi mugav on raske. Seetõttu tekkega vedelat linti teha viimistlus on muutunud palju lihtsamaks. Põhimõte on pealekandmisel vahendid naha lumikate ümber plaat. Seda võib teha harjaga, mis on fikseeritud kaanega viaal. Hiljem 3-4 minutit vedel koostis jäigastub, muutudes film. Pärast maniküür korra kile ettevaatlikult eemaldada, ja koos sellega ka lakk, vabastatakse eest tsooni küünte plaat. Seega, vedel lint teenib abistava materjaliga, ära hoida väljund lakk välismaale küüned. Vedelik varem saadaval ainult roosa. Nüüd kaubavalikusse tooted on erinevat värvi.			OSCAR-2019
Kui ma sel hilissuvel Saaremaalt läbi astusin ja nagu iga külaskäigu puhul saarlaste muresid ära kuulasin, siis tegi mu kauaaegne Saaremaa sõbranna väga meeldiva ja meeldejääva üllatuse. Ta viis mind Valjala vallas asuvasse Jööri külamuuseumisse ning Valjala vallavanem Kaido Kaasik oli meelsasti nõus seda mulle tutvustama. Olin liigutatud. See, mida ma nägin, oli rohkem kui tund kestnud külaskäiku väärt. Vallavanem rääkis Jööri muuseumi saamisloost. Väga meeldiv oli kuulda, et muuseumi idee algataja polnud riik, vaid initsiatiivikas Jööri küla elanik Sulev Peäske. Kaasik rääkis, et kuskil olevat leitud palju vanu tööriistu, mida taheti ära visata. Peäske lõi koos teiste küla- ja vallaelanikega seltsi nende vanade tööriistade alles hoidmiseks ja päästmiseks. Asutati muuseum, mida juba kaheteistkümne aasta vältel on laiendatud ja arendatud. Regulaarselt peetakse suviti üle aasta Jööri folgipäeva. Olin kohe uhke, kui kuulsin, et Saaremaa kodaniku-ühiskond on juba nii kaugele jõudnud. Eraalgatused on igati teretulnud – ühingud ja harrastusseltsid seda enam. Harrastus ja hobi, huvi ja uudishimu oma mineviku ja traditsioonide vastu viib inimesi palju paremini kokku kui riiklik käsk või algatus. Šveitsis on sel teel säilitatud palju ajaloolise väärtusega esemeid. Üks sellise seltsi näide on Zürichi trammi muuseumiselts, ilma milleta ei oleks endiste Zürichi trammide mudeleid enam alles. Seltsi liikmed remondivad tuhandeid tunde vabatahtlikult, saamata selle eest raha, vanu Zürichi veeremeid. Teine näide, mis mulle meelde tuleb, on üks 1982. aastal suletud mäekururaudtee. Liin suleti, sest avati seda asendav tunnel. Just sel suvel aga jõudsid vabatahtlikud seltsilised nii auruvedurite ja vagunite kui ka trassi uuendamise ja remondiga valmis. Kõik tehti eraalgatuse teel. Sarnast tööd teevad ka Lavassaare kitsarööpmelise raudtee muuseum ja Läti Gulbene-Alūksne kitsarööpmeline raudtee. Eraalgatus ja isemajandamine ei tähenda aga, et riik ei võiks vahetevahel ka oma rahakotist muuseumisse panustada või mõni poliitik ei võiks muuseumi arendamisel kaasa lüüa. Tähtis on vaid see, et riik või mõni riiklik institutsioon ei segaks muuseumi- ja harrastustööd, kui muuseum töötab seaduste raames. Vallavanem Kaasiku jutust oli mulle kohe algusest peale selge, et Jööri külamuuseumi näol on tegemist just sellise seltsiga ning seega Saaremaa ja kogu Eesti tulevikuga. Minnakse õiget teed. See on mulle ka ärgituseks muuseumisse oma mõtteid panustada. Saarte Hääle regulaarse arvamuslugude kirjutajana teen seda ajalehe kaudu. Ajaloolasena olen palju muuseume külastanud, seda nii Eestis ja Šveitsis kui ka mujal. Kuna tegelen oma igapäevaelus palju Baltimaadega, on mul ka ülevaade selles piirkonnas asuvatest muuseumidest. Neid võib jagada kahte rühma. Ühed pärinevad Nõukogude ajast ja on muidugi sageli juba ideoloogilisest prahist vabastatud. Mõni muuseum on täielikult uuendatud ja selle suund on hoopis teine. Parim näide sellest on Riia okupatsioonimuuseum, mis oli varem olnud kriitikavaba Läti punakaartlastele pühendatud väljapanek. Nõukogude ajal loodud koduloomuuseumide kontseptsioon tõi kaasa selle, et nende muuseumide vaim on igal pool sama. Puudub mitmekesisus. Seda ei saa ekspositsiooni koostajatele aga pahaks panna. Moskva võim määras vaimu. Nendes muuseumides leidub kaarte, kust võib õppida, et Eesti asub Põhjamaade piirkonnas ja et Eesti maa kerkib. Lisaks näidatakse kodukoha ajalugu ja mõnda mööblitükki, ei puudu nendes muuseumides ka osakond, kus näidatakse kodumetsades ringi jooksvaid loomi. See on palju väärt ja igale kohalikule kooliklassile väga õpetlik ja kohustuslik külastamiskoht. Need muuseumid on uuenemas, tihti on juba lisatud okupatsiooniaastatele pühendatud väljapanek. Museoloogia on aga ikkagi jäänud enam-vähem samaks. Teine rühm on uuemal ajal tekkinud muuseumid. Sinna hulka loen ma näiteks Tallinna okupatsioonide muuseumi ja muidugi ka Jööri külamuuseumi. Aga ei saa läbi me Lätita – Jööri muuseum ja folgipäevad meenutavad mulle Läti keskkooliõpilaste seas kõige populaarsemat ja üht Läti edukamat muusemi. Tegemist on Liepāja sõjasadama vanglamuuseumiga. Sõjasadamat kasutati Nõukogude aastatel KGB vanglana. Muuseum pakub ülevaadet Nõukogude Liidust põgenemisest ja ööpäevast KGB vanglas. Loe: sõjasadamamuuseum ei ole kuiv väljapanek. Tegemist on hoopiski kohaga, kus pakutakse elamusi. Muidugi on osa elamustest maitsetud ja tegelikult ei pea ma seda muuseumi eriti õnnestunuks, sest KGB piinamised ei ole üldsegi naljakad. Ma olen veendunud, et sellist tõsist teemat peaks õpetama teistmoodi. Ent folgi- ja kodukülamuuseumile, mis ei ole fokuseeritud piinamisele ja raskele Nõukogude ajale, sobib selline elamuskontseptsioon minu arust väga hästi. Jööri külamuuseumi asutajad sammuvad ka seda teed pidi. Muuseum on loodud kasutamiseks ja elamuse saamiseks. Folgipäevade töötoad on sellest parim näide. Neis saavad inimesed proovida vanu töövõtteid ja käsitöö tegemist või meistrite tegemisi üle õla piiluda: sepatööd ja ehete sepistamist, seebikeetmist, küünlavalmistamist, savivoolimist, puuesemete vestmist, villakraasimist, lõngaketramist ja -kerimist. Minu meelest peaksid niisugused elamused olema kõikidele Eesti koolilastele sama kohustuslikud kui tavaliste ajaloomuuseumide külastamine. Sooviksin väga, et nüüdsest hakkaksid terved klassid Jööri muuseumis käima. Selline väljasõit tuleks igale lapsele kasuks, sest Jööri muuseumis saaks teoreetilisi teadmisi täiendada oma silmaga nägemise ja parimal juhul ise proovimise kaudu. Teatavasti elame maailmas, kus kõige üle üha rohkem teoretiseeritakse. Kõrgharidus on popp. Igaüks tahab ülikoo-li minna ja teoreetilisi teadmisi omandada. Jööri muuseum ja seal saadavad teadmised on vastukaaluks sellele arengule, kus peetakse üha vähem lugu praktilisest haridusest ja käsioskustest. Eks näis, kas Jööri muuseumist saab kunagi ka Eesti või vähemalt Saaremaa noorte jaoks kõige popim muuseum. Jööri külamuuseum on selleks igal juhul õige tee valinud. HUVI VAHASE KIRJANIKU VASTU: 2009. aasta suvel sai fotograaf Salme Tuuliku pildile kohtumisõhtul Lembit Uustulndiga. Jõululaupäeval on elupõlisel Abruka raamatukoguhoidjal, raamatupidajal, luuletajal ja populaarse laulu “Abruka valss” autoril Salme Tuulikul suur juubel – 85. sünnipäev. 18-aastase neiuna küüditati Salme kogu perega Saksamaale. Nälg ja vintsutused mõjusid tervisele nii laastavalt, et pärast tagasitulekut haigestus ränkraske teekonna läbinud õbluke saarepiiga raskesti. Ta kuulis kogemata pealt, kuidas arst vanematele ütles: “Ega ta teil kuigi kaua ela.” Õnneks tohter eksis, aga tervisemured varjutasid noorust siiski. Kogu Tuulikute perele on antud väga hea huumorisoon. Rasketest sõjajärgsetest aastatest meenuvad Salmele lõbusad lood. 1949. aastal lubati rannameestele pudrumägesid ja piimajõgesid. Astugu aga kolhoosi, muidu jäävad need tulemata. Saareelanikest saidki kolhoosnikud, aga mäed ja jõed jäid tulemata. 1950. aastal kästi ette valmistada koosolek “Kevadpüügiks valmistumine suure Stalini teoste valgusel”. Pärast koosolekut oli üliagar velsker kavandanud loengu naistehaigustest. Kalamehed kõndinud vaikselt saalist välja. Ning Stalini surmapäeval pidanud mehed matuseid liiga häälekalt, millest tõusis muidugi paksu pahandust.			OSCAR-2019
Et küüned ja käed tundus ahvatlev, sest neid tuleb regulaarselt hooldada ja teha maniküüri. Kuid väga sageli ühevärvilised kujunduse marigolds ole aegunud, ja tahaks midagi erilist, mõnikord ja armsat. Maniküür koos jänku muutub suurepärane lahendus ja ilma raskusteta lahjendama oma hall argipäev. Tõepoolest, selline nail-design saab tehtud tegelikult erinevas esituses ja sobib naised seksi igas vanuses. Edasi me täpsemalt räägime antud disain, jagame huvitavaid ideid ja nõuandeid spetsialistid. Kõige sagedamini armas bunnies, kaisukarusid ja muude loomade küüned kujutavad noored tüdrukud, kelle jaoks selline disain on vajalik igapäevaelus, kool ja õhtul jalutama. Nimetada maniküür loomadega universaalne võimalik, kõik sõltub ainult sellest, kuidas see nii tehtud. Ütlematagi selge, meeldejääv variant eredad värvid - amatöör, aga armas bunnies on pastell nüüd on kõige suurem nõudlus ilusalongides. Hare maniküüri saab teha, kui professionaalset abi, nii ka kodustes tingimustes. Kusjuures teine variant ei ole mitte vähem keeruline ja isegi põnev. Sest kodus saab katsetada ja lisada oma kujutlusvõimet täielik, eriti kui sa oled energiline tüdruk, kes otsib eneseväljendus on nail-art. Bunny on küüned ei pea olema banaalne ja igav, nad saavad olema selgelt joonistatud või dekoreeritud kasutades erinevaid kive. Väga populaarne cartoon võimalusi erinevaid muinasjutte ja multikaid. Ka väga hea välja ja loomade siluetid, tehtud stiilis minimalism. Kõige sagedamini loomi küüned kujutatakse abil käsitsi maalitud ja akrüül värvid, kuid võib ka kasutada ja geel-lakid, ja tavalised lakid, kuid neid on raskem teha joonis, kuna need kuivavad kiiresti. Bunnies suurepärane lumega kaetud mis tahes kujul ja pikkuses küünte ja lisaks, kasutades loomade pilte saab peita need või muud ebatasasused küünte plaat. Kõige lihtsam, ohutum ja tõhusam võimalus luua disaini peetakse kasutada juba valmis siltide ja liugurit väga erinevate loomade pilte. Kui teil on komplekt tembeldamine ja soovitud "jänesed" šabloonid, ja kasutades antud tehnikat sa ilma töö-postiga oma küünte eest. Ka väga populaarne teha bunnies, täiendades neid prantsuse või lunar maniküür. Kuid mitte tingimata teha loomad iga küüned. Kui teie muster on eripärane ja mahukas, siis on parem panna see ühes või kahes sõrmed, ja siin on loomade siluetid üsna sobivad joonised on igal küüned. Peaasi, siiski ei tohi unustada harmoonia ja tunne meetmed. Ütlematagi selge, et see ei ole kaugeltki kõik tehnika täitmise ja stiilid. Kui sulle meeldib mitmeid võimalusi, vormistamise, saate ilma raskusteta neid omavahel kombineerida ja saada suurepärane tulemus. Nagu juba eespool mainitud, küülikute küüned võivad olla kujutatud täiesti erinevalt. See võib olla ka terve kunstiteos, mille üle kapten istuda mitu tundi, või väikesed ja lihtsad väikesed loomad. Edasi vaatleme erinevaid vormistamise küünte kasutades neile need väljamõeldud loomad: Väga armas lumega kaetud küüned, kaetud monofooniline lakiga ja täiendatud kena, kuid lihtne tõmmatud küülikud. Suurepärane lumega kaetud küüned ja nende koonud koos kõrvad; Väga harjumatu on vaadata jänes koos saba, kus viimane saab kasutada väikese kivi või rhinestone. Seejuures küüned ei pea olema kõik ühte värvi, näiteks keskmise suurusega saab teha läikivad abil lakki või erilise pühkides. Selline nail-design täpselt tõstab meeleolu on teile ja kõigile teistele ümber; Päris armas ja atraktiivne vaatama valge bunnies roosa taust, selline maniküür võib täiendada väikesed kivid, joonised pallid või südamed. Muidugi, kodus on seda raske teha, seepärast on parem eelistada spetsialist; Väga mitteametlikult näevad koonud kärbest oma pikad kõrvad on jope, kui näod täielikult suletud küüne vaba serva. Kusjuures selline disain on asjakohane teha kõik küüned. Suured jänesed on kõige parem kinnitada, et ei kulutama üsna palju aega värvimine kõiki üksikasju; Suurepärane idee pidu muutub pilt playboy jänku küüned. Ta on hästi sulanduda ja hele karmiinpunane jakk ja täielikult kaetud monofoonilineи küüned. Küülikud ja küülikute küüned lisab pilt suhtlusoskust, naiselikkust ja hea välja, nii et isegi kui sa ei ole juba 16 aastat, ärge kartke teha nende imeline loomade küüned, loll on see välja ei tule. Muidugi, see on vaid väike ja ligikaudne nimekirja, mida teile võib olla abiks kodu luua loomade küüned. On väga oluline valmistada küüned sellele järgnenud kohaldamise lakk ja teostada nende puhastamist. Edasi pakume väike meistriklassi, nagu ise tahtsin näidata armsat jänest ühe sõrmega ilma liigsete probleemideta. Alustuseks otsustage, millised lakid siis töötab. Parem on kasutada geel-lakid, kuid saab joonistada ja tavalise, kuid väga kiiresti; Katke kõik küüned valitud värvi lakki või Kombineeri värvi, näiteks lõigake nimetissõrme sõrm õrnalt-sinisega ja seda me kujutame seda jänku ja teised küüned roosa ja valge värvid. Muidugi saad valida mis tahes muu küünte piltide jaoks; Kui abi valge laki või värvi ülevaade väike triibuline tulevase koon kasutades peene pintsliga umbes seal, kus algab küüne vaba serva. Paint ala vaba serv. Joonista kõrvad; Andke valge põhinev pildi kuivada. Kui abi roosat värvi täienda jänesed kõrvad ja tee põsepuna, ja läbi musta joonistama silmad ja vurrud; Hotellid orientiiri Dubois’ rand lähedal – Hotels.com abiga on lihtne leida hotell orientiiri Dubois’ rand lähedal, võrrelda hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida hotell orientiiri Dubois’ rand lähedal. Iga majutuskoha kirjeldus on varustatud kaardiga. Lisaks tubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu asukohast, mugavusest ja ümbruskonna meelelahutusvõimalustest. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta. Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Sellest osa on Võru maakonnas (Antsla ja Rõuge vallas) ja osa Valga maakonnas (Valga vallas). Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Rahvuspargi külastuskeskus asub Ähijärve ääres. Rahvuspargi ja Karula kihelkonna elanike ühendamiseks tegutseb 2001. aastast Karula Hoiu Ühing. Karula rahvuspargi olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis kohati (nt Lüllemäe läheduses) kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jt on umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp – hajuküla põllusiilude, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Selle moodustavad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Karula sood on väikesed. Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist. Rahvuspargi alalt saavad alguse Arujõgi, Mustjõgi, Hargla oja, Jundi oja, Silla oja, Verioja, siin voolavad veel Ahelo jõgi, Laanemetsa oja, jt. Rahvuspargis asuvad mitmed sood, sealhulgas Aruküla Suursoo, Kuusistsaarõ soo, Pikäsilla soo, Äestamise soo, jt.			OSCAR-2019
2 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande (2008, 28) sissejuhatuses märgitakse: “Vaatamata PSTS sätete napisõnalisusele on nendega hõlmatud Euroopa Liiduga liitumise riigiõiguslikud tuumküsimused ning reguleeritud need piisavalt selgelt ja vähemalt õigusharidusega inimese jaoks mõistetavalt.” 3 Põhiseaduse kommentaarides (samas, 774) tähistatakse põhiseaduse täiendamise seadust ka kui nn põhiseaduse kolmandat akti, kusjuures teise aktina on sellisel juhul silmas peetud põhiseaduse rakendamise seadust. 4 Veelgi enam, põhiseaduse konkretiseerimine ja edasiarendamine on teatud mõttes konstitutsiooni muutev ning seotud poliitikaga. Mida ekstensiivsemalt põhiseadust tõlgendatakse, seda ahtamaks jääb tema poliitiline kujundamisruum. Sellepärast piirneb põhiseaduse tõlgendamine legislatiiviga ja judikatiiviga. Põhiseaduse interpreteerimise lähtekohad annab konstitutsiooniteooria. Kas on nii, et põhiseadus määrab liberaal-õigusriiklikus mõttes ainult poliitilise kujundamise protsessi ja piirid või võimaldab põhiseaduslik kord olla ka tuleviku suhtes avatud, võttes omaks majandusliku, sotsiaalse ja muude arengute mastaabid? Vastust sellele küsimusele otsivad erinevad riigiõiguse koolkonnad, samuti põhiseaduse tõlgendamise teooria. 6 Riigikohtu esimees kirjutab tasakaalu taasleidmisest ja säilitamisest üksikisiku ja riigi vahel Riigikogu Toimetiste veergudel, kus ta on valinud essee motoks tsitaadi tuntud eesti kirjanikult Hando Runnelilt: “Riik ja üksikisik. Üksikisik on nõrk, meie unistus oli kunagi teha oma riik. Et riigi kaudu oma jõud ühendada. Aga kohe tekkis küsimus: kas riik kui selline ei suru maha üksikisikut, vaba inimest? Pidev tasakaalu otsimine, et oleks jõuline riik kui ühislooming, ja oleks vaba isik – ja ta isikuvabadus oleks ka garanteeritud.” (Rask 2007, 11.) 7 Kuni põhiseaduse täiendamise seaduse jõustumiseni polnud päevakorral põhiseaduse aluspõhimõtete eksaktne sisustamine. Sageli ei tehtudki vahet põhiseaduse aluspõhimõtete, põhiseaduse printsiipide või põhimõtete vahel. Põhiseaduse täiendamise seaduse jõustumisega olukord muutus, sest põhiseaduse täiendamise seaduse esimene paragrahv sätestas aluspõhimõtted õigusnormis. Küsimus on muidugi selles, kuidas seda teha. Kirjandusest leiame tuntud autori, kes esitab teesi ühest ja ainukesest õigest vastusest (one right answer). Ka nn hard case’i puhul eksisteerib üks õige lahendus (vt Dworkin 1990, 448 jj; 1977, 58; 1985, 119). Selle seisukoha kriitikat (millega paljuski ühineb artikli autor) vt Woozley 1984, 173. Pigem tuleb lahenduste leidmisel panustada ratsionaalsele diskursusele ja argumenteerivale protseduurile (vt Alexy 1991; 1995, 109). Kujundlikult väljendab ennast one right answer suhtes K.-E. Hain: “Samaaegselt saab selgeks, et filosoofiliselt ei asu see tees mitte mingil juhul kindlal pinnal, vaid ennemini õhukesel jääl.” (Hain 2007, 40.) 8 Praeguse seisuga pole siinkohal võimalik toetuda Eesti kohtupraktikale, sest Riigikohus ei ole Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse seost põhiseaduse aluspõhimõtetega käsitlenud. Küll on Euroopa Kohus kohtuasjas C-11/70 Internationale Handelsgesellschaft öelnud, et Euroopa Liidu õigusnormi kehtivust ei saa liikmesriigis mõjutada vastuolu liikmesriigi põhiseadusega. Erialakirjanduses märgitakse, et ei Euroopa Liidu kõrgemad kohtud ega liikmesriikide konstitutsiooni kohtud pole olnud valmis tunnistama Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust liikmesriikide põhiseaduste üle (vt nt Laffranque 2006, 487–524). 9 Aluspõhimõtete sisu ei piirdu ainult preambulis nimetatuga. Juba Eesti 1920. ja 1938. aasta põhiseaduse ettevalmistamise käigus Asutavas Kogus ja Rahvuskogus kostus sageli väljend “meie rahva ajalooline konstitutsioon” ning probleemidele lahendusi otsides jõuti tihti meie põhiseaduse juurteni – meie esivanemate rikkalike kogemuste, väärtuste ja tõekspidamisteni, mis on läbi teinud sajandeid kestnud eluvõitluse praktilise kontrolli ja osutunud paljuski igihaljaks tänapäevalgi (Eesti Vabariigi põhiseadus … 2008, 36). 10 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarides on esindatud seisukoht, kus süstemaatilist tõlgendamist konstitutsiooniõiguses nimetatakse üheks komplitseeritumaks tõlgendamisviisiks, mis hõlmab nii kooskõlalisust kui ka kontekstilisust tagavad argumendid; mõistelis-süstemaatilised ja printsiibiargumendid; spetsiaaljuriidilised ja prejuditsiaalsed argumendid ning komparatiivsed argumendid (Eesti Vabariigi põhiseadus … 2002, 31). 11 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarides (2002, 30) märgitakse. “… et eelkõige konstitutsiooniõiguse tõlgendamisel on diskursuse iseloom, kus metoodiline täpsus ei taga vaieldamatuid tulemusi.” See aga ei tähenda, nagu poleks sobiva meetodi otsimisega vaja tegelda. 12 Juba K. Engisch kirjutas oma raamatus “Sissejuhatus juriidilisse mõtlemisse”, et juriidiline loogika (tesaurus) ei kuulu siia maailma, ka kõige parema tahtmise juures pole võimalik seadusi ühetähenduslikult formuleerida (Engisch 1964, 63 jj, 72 jj). 13 H.-M. Pawlowski (1999, 359 jj) leiab, et see tähendabki sidet seadusega (seadust võetakse tõsiselt). 14 Nii näiteks ei saaks teha lõplikke järeldusi aluspõhimõtete kohta, võttes aluseks põhiseaduse täiendamise seaduse menetlemise Riigikogus. Eelnõu teisel lugemisel viitas põhiseaduskomisjoni esimees õiguskantsleri seisukohale, kes teatavasti oligi “kaitseklausli” mõtte algataja. Eelnõu teisel lugemisel arvas samuti üks põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu algatajatest, et aluspõhimõtted on need põhimõtted, mis sisalduvad Eesti põhiseaduse preambulis ja I peatükis. 15 Põhiseaduse täiendamise seaduse menetlemise käigus tegi õiguskantsler ettepaneku kirjutada põhiseaduse täiendamise seaduse esimesse paragrahvi mitte mõiste “aluspõhimõtted”, vaid anda aluspõhimõtete loetelu. Eelnõu menetlemise käigus sellest küll loobuti, kuid ka see õiguskantsleri seisukoht räägib aluspõhimõtete suletud kataloogi vastu. 16 Toodud arusaam on selge tunnistus sellest, et Eestis nähakse õigusele vastava lahenduseni jõudmise võtit väärtustes. Väärtusjurisprudents tunnustab seadusest kõrgemal seisvaid väärtusmastaape ja loeb need olevat siduvad. Põhiseadusest arusaamiseks tuleb osata väärtusmastaape konkretiseerida (vt Eesti Vabariigi põhiseadus … 2008, 21 jj). Riigikogu ToimetisedEelmised numbridNr 26Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks? * Riigikogus on välja kujunenud stabiilsete lääne demokraatiatega sarnased mustrid. Riigikogu ei erine suuresti ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa uutest parlamentidest. Parlamenti kui institutsiooni on kritiseeritud kõigil arenguetappidel. Kriitika võib olla õigustatud, sest teatud arengud tänapäeva parlamentarismis võivad väidetava kuldajaga võrreldes tõepoolest murelikuks teha. Valitsuste järjest suurem domineerimine, parlamentide autonoomia vähenemine üleilmastumise ja Euroopa integreerumise tingimustes on Euroopa riikide parlamentide puhul ilmselge. Teatud juhtudel on kriitika aga eksitav. Esiteks heidetakse parlamendile ette puudusi, mille kõrvaldamine selle institutsiooni valdkonda ei kuulu. Teiseks kiputakse lähtuma „Tootsi gloobuse” perspektiivist ja vaadatakse ainult institutsiooni muutumist aja jooksul riigi sees, unustades ära, et oma riigi parlament on maailmas levinud institutsiooni üks võimalik vorm. Esimest kriitikasuunda on kerge pareerida, viidates seadustest ja poliitilisest praktikast lähtuvale institutsioonide võimupädevusele ja ka ressurssidele, mis sellele institutsioonile formaalsete ülesannete täitmiseks on antud. Teise suuna kriitika on sisulisem, sest ebasoovitavad arengud kunagise kuldajaga võrreldes on rohkem või vähem objektiivsed. Rahvusvaheline võrdlus näitab, et see, mis tundub unikaalne oma riigi kogemuse alusel, osutub universaalseks arenguks, mida ainult ühe riigi parlamendile ette heita ei saa. Nii ajalise kui ka ruumilise võrdluse kaudu võib ilmneda, et oma riigi parlamendi töö tajutud muutus on pigem loomulik areng, mitte allakäik. Võib-olla on parlament muutunud hoopis ühest institutsiooni alatüübist teiseks. Artiklis analüüsitakse Riigikogu rolli seadusloomes nii ajalises kui ka ruumilises võrdluses. Kas meie parlament on tavaline seadusandlik kogu, mis on kahekümne aasta jooksul kindlasti muutunud, kuid mitte halvemuse suunas, pigem sarnasemaks küpsete demokraatiate rahvaesindustega? Samuti hinnatakse, kas muutustes võib näha parlamenditüübi muutumist. Kas Riigikogu kohta võib öelda, et tööparlamendist on saanud kõneparlament? Kas rolli vähenemine ühes valdkonnas kompenseeritakse suurema aktiivsusega teises? Töö- ja kõneparlamenti hakkas eristama Winfried Steffani (Marschall 2012). Tööparlamendi all mõistis ta parlamenti, mille peamine funktsioon on seadusloome ja mida iseloomustab intensiivne töö komisjonides, mitte niivõrd elav arutelu täiskogul. Kõneparlament on seevastu pigem kesksete ühiskondlike ja riiklike küsimuste arutelude foorum ning normide loomisel on teisejärguline roll. Kõneparlamendi puhul on täiskogu istung tunduvalt kesksema tähtsusega. On selge, et taasiseseisvumise esimesel perioodil oli tungivalt vaja uusi regulatsioone, riigi taasloomisel oli keskne roll parlamendi tööl. Steffani liigituse järgi oli sel ajal kindlasti tegemist pigem tööparlamendi tüübi alla liigituva institutsiooniga, mis algatas ise suurel hulgal olulisi regulatsioone. Aastate jooksul on aga täheldatud Riigikogu taandumist valitsuse suurema domineerimise ees. Selle valguses võib esitada küsimuse: kas nn tööparlamendi funktsioonide kadu või muutust täitevvõimu suurema sekkumisega seadusloomes võib tõlgendada kui kõneparlamenditüübi esilekerkimist? Viimases on keskne täiskogu roll ja seal vaadeldavad protsessid, kõige olulisemana järelevalve kui valitsuse töö kriitiline hindamine ja avaliku debati keskmesse toomine. Selleks et neid võimalikke arenguid adekvaatselt hinnata, tuleb Riigikogu paigutada laiemasse konteksti ja vaadata, missugused on meie riigisisesed arengud teiste riikidega võrreldes. Võib-olla on tegemist hoopis täiesti tavalise normaliseerumise protsessiga, kus Riigikogu ei muutu mitte ühest tüübist teiseks, vaid liigub sinna, kuhu stabiilsete demokraatiatega riikide parlamendid on aja jooksul liikunud. Parlamentaarsetes süsteemides domineerib seadusandluses harilikult täidesaatev võim. Ajalooliselt pole see alati nii olnud, kuid 20. sajandi teisest poolest on see trend pidevalt võimendunud. Tänapäeva stabiilses parlamentaarses demokraatias on parlamendi (saadikute, komisjonide ja fraktsioonide) esitatud eelnõude tõenäosus vastu võetud saada ja mingit valdkonda reguleerima hakata kaduvväike (Marsh, Read 1988; Mattson 1995; Kerrouche 2006; Marsh, Marsh 2002; Däubler 2011; Bräuninger, Brunner, Däubler 2012). Loomulikult võib sellise arengu problemaatilisuse üle vaielda, kuid tegemist on empiirilise faktiga. Enamgi veel, suures osas ei muuda parlament ka valitsuse esitatud eelnõusid. Näiteks võttis Soome parlament 1960. aastal muutmata kujul vastu 49 protsenti valitsuse eelnõudest ja 1983. aastal juba ligikaudu 80 protsenti (Anckar 1992, 182). Prantsuse parlamendi esimene koda võttis aastail 1967–2002 muutmata kujul vastu 43–58 protsenti valitsuse eelnõudest (Kerrouche 2006, 356). Taani parlamendis oli 1998–2004 sama näitaja keskmiselt 50 protsenti (Damgaard, Jensen 2006, 432). Seda saab tõlgendada kaheti. Esiteks, ilmselt on paranenud seadusloome kvaliteet ehk suudetakse hinnata seaduste oodatavat mõju, mis peaks üldse vähendama vajadust eelnõusid parlamendis põhjalikult ümber kirjutada. Teiseks on see selge märk parlamentide rolli edasisest vähenemisest seadusloome vallas. Seadusandlik võim on järjest vähem ise seadusloome algataja ja kirjutab aina vähem ümber talle täitevvõimu esitatud materjali. Laiemale avalikkusele see harilikult tuttav pole, parlamentidega tihedamalt tegelevatele inimestele ja poliitikutele ilmselt küll. Seega tasuks Riigikogu rolli muutuse mõtestamisel võtta kõigepealt arvesse laiemat konteksti, kas ja kui palju meie parlament üldse erineb sellest, mida võib pidada asjade loomulikuks seisuks vanades küpsetes demokraatiates. Missugune oli Riigikogu täidesaatva ja seadusandliku võimu vahekord seadusloomes seitsmenda koosseisu ajal ja kuhu on nüüd välja jõutud, demonstreerivad joonised 1–3. Need võrdlevad valitsuse esitatud ja parlamendi esitatud eelnõude edukuse protsenti, mis näitab, kes on tegelikult seadusloomes edukam ja domineerivam pool. Märkus: BEL – Belgia, CZE – Tšehhi, DEN – Taani, EST – Eesti, FIN – Soome, FRA – Prantsusmaa, GER – Saksamaa, HUN – Ungari, LAT – Läti, POL – Poola, SVN – Sloveenia, UK – Suurbritannia. Jooniste 1–3 andmeallikad: Soome (Solvak 2011), Taani (Daamgard, Jensen 2006), Prantsusmaa (Kerrouche 2006), Saksamaa, Belgia, Suurbritannia (Däubler 2011), Eesti (X Riigikogu; XI Riigikogu), Läti (Pettai, Madise 2006, www.seimas.lt), Leedu (Pettai, Madise 2006, www.saeima.lv), Poola (Nalewajko, Wesołowski 2007; Goetz, Zubek 2007), Ungari (Ilonszki 2007), Tšehhi (Linek, Mansfeldová 2007), Sloveenia (Olson, Ilonszki 2011). Märkus: BEL – Belgia, CZE – Tšehhi, DEN – Taani, EST – Eesti, FIN – Soome, FRA – Prantsusmaa, GER – Saksamaa, HUN – Ungari, LAT – Läti, LIT – Leedu, POL – Poola, SVN – Sloveenia, UK – Suurbritannia. Joonis 1 võrdleb kuut nn vana demokraatiat (Soome, Taani, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia) ja kuut uut demokraatiat (Eesti, Tšehhi, Sloveenia, Ungari, Poola ja Läti), viimaste puhul on toodud pilt 1990. aastate algusest ehk sisuliselt esimeste demokraatlikult valitud parlamentide koosseisust. Silma hakkab kaks asja. Esiteks on peaaegu kõik vanad demokraatiad, välja arvatud Saksamaa, koondunud joonise ülemisse vasakusse nurka, mis näitab, et valitsuse eelnõude edukus on väga kõrge ja parlamendi oma väga madal. Keskmiselt võeti vanades demokraatiates sellel perioodil vastu 86 protsenti valitsuse esitatud eelnõudest ja pelgalt 13 protsenti parlamendi esitatud eelnõudest. Teiseks hakkab silma, et värsked postkommunistlike riikide parlamendid on selgelt paremal ja küpsetest demokraatiatest allpool ehk nende parlamendid olid tol ajal seadusloomes edukamad ja valitsused vähem edukad. Võib öelda, et Kesk- ja Ida-Euroopa parlamendid vastasid seega vähemalt nende näitajate alusel paremini seadusandliku võimu nimetusele kui nende lääne analoogid. Keskmiselt võeti vastu 36 protsenti parlamendi ja 66 protsenti valitsuste eelnõudest ehk võrreldes siin toodud lääne demokraatiatega on mõlemas näitajas laias laastus kahekümneprotsendiline vahe parlamendi kasuks ja valitsuse kahjuks. Joonisel 2 on uued demokraatiad esindatud üheksakümnendate kesk- ja lõpuperioodil, lisatud on andmed Leedu kohta. Erinevalt esimesest joonisest on punktid nihkunud üles ehk valitsuse edukus seadusloomes on läänega samal tasemel. Oluline on märkida, et x-teljelt vaadelduna on punktid jätkuvalt selgelt paremal pool ehk parlamendi esitatud eelnõud on tunduvalt suurema eduprotsendiga kui läänes, vaid mõned Kesk-Euroopa parlamendid on selgemalt „läände” nihkunud. Joonis 3 toob sama võrdluse, kus Kesk- ja Ida-Euroopa on esindatud 2000. aastate andmetega. Pilt sarnaneb teise joonisega. Seega ei ole siin toodud riikides demokraatlikud parlamendid ligi 20 aasta jooksul jõudnud veel selliste vahekordadeni nagu võrdlusalustes vanades demokraatiates. Eesti paistab kõigil kolmel joonisel välja kui juhtum, kus valitsus on ülejäänud uute demokraatiatega võrreldes pisut edukam, aga parlamendieelnõude edukus on tüüpilisel tasemel. Jooniste põhjal saab öelda kolme asja. Esiteks, valitsuse domineerimine seadusloomes on tüüpiline nii vanades kui ka uutes demokraatiates. Teiseks, parlamendi esitatud eelnõud on edukamad Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja see on demokraatia kinnistudes stabiilselt nii ka jäänud. Kolmandaks, Eesti on täiesti tüüpiline juhtum Kesk- ja Ida-Euroopa seas, ta ei tõuse esile parlamendi erilise passiivsusega ja valitsus pole ka nii domineeriv kui mõnes tihtilugu eeskujuks toodavas lääne parlamentaarses demokraatias. Seega võib julgelt öelda, et viimase kahekümne aasta jooksul on võimalik näha Eesti parlamendi „normaliseerumist”; oma rolliga kohanemist viisil, mis tundub olevat omane parlamentaarsetele demokraatiatele. Teatud tüüpi põhiseaduslikud reeglid sunnivad tolles raamistikus tegutsevaid institutsioone üsna selgelt sarnasele teele, erinevast kultuuri- ja ajalootaustast hoolimata. Ka Eesti parlament ei ole siin mingi erand. Kuid eelnõude eduprotsent on vaid üks, kuigi tihedalt kasutatav indikaator, et kirjeldada parlamendi positsiooni ja rolli seadusloomes. Joonistelt ilmneb, et parlamendi eelnõude eduprotsent on mitmes vanas demokraatias pigem ühekohaline arv, selle taga võib tegelikult peituda väga aktiivne eelnõude esitamine, s.t parlamendis esitatakse palju eelnõusid, kuid valitsuse kontrollitav koalitsioon hääletab need maha. Järgnevalt vaatame lähemalt esitatud eelnõude jaotust parlamendi ja valitsuse vahel. Missuguse osa moodustavad esitatud ja vastuvõetud eelnõudest valitsuse ja parlamendi eelnõud? Joonis 4 toob võrdleva pildi Eesti, Läti ja Leedu ning joonis 5 Tšehhi, Sloveenia ja Poola kohta. Silma hakkab väga iseloomulik pintsetilaadne kujund. Esimene või paar esimest koosseisu esitavad valitsusega võrreldaval hulgal eelnõusid, seejärel hakkab parlament esitamises mahuliselt kõvasti valitsusele alla jääma. Sama kehtib vastuvõetud eelnõude puhul, kuid seal on kahe joone vahe süstemaatiliselt suurem. Neid trende võis eeldada juba eelmiste jooniste alusel, huvitaval kombel on paljud siin toodud riigid äärmiselt sarnased seaduseelnõude esitamise ja vastuvõtmise mustrite arengus. Eesti on jällegi teistega väga sarnane. Ka meil on suurenenud valitsuse roll. Eesti puhul võib täheldada ka muutust, kes milliseid eelnõusid esitab. Seaduste täistekste on valitsus alati suuremas mahus esitanud kui Riigikogu. VII ja VIII Riigikogu puhul esitas valitsus näiteks 74 ja 65 protsenti täistekstidest, edaspidi juba üle 80 protsendi. Pilt muutub, kui vaadata muudatuseelnõusid. Kahe esimese koosseisu ajal esitas Riigikogu 71 ja 66 protsenti muudatuseelnõudest, alles XI Riigikogus esitas valitsus neid eelnõusid veidi suuremas mahus (55%) kui parlament. Pikka aega oli selge tööjaotus, kus valitsus tegeles täistekstidega ja parlament juba olemasoleva muutmisega. Praegu on aga ka vastuvõetud muudatuseelnõude puhul ülekaalus valitsuse poolt parlamendile esitatud eelnõud. Tulles tagasi neljanda ja viienda joonise juurde, on loomulikult ka siin erandeid. Leedu hakkab silma kui juhtum, kus parlament on väga aktiivne eelnõude esitamisel ja suures osas ka vastuvõtmisel. Ka Poola paistis Sejm’i esimeste koosseisude ajal silma kui väga aktiivse parlamendiga riik. Samas on selge, et valitsuse domineerimine on reegel. Kõigest üksikutel juhtudel on parlament võrdväärne partner vähemalt seaduseelnõude esitamisel ja vastuvõtmisel. Üks võimalik seletus sellisele arengule on loomulikult ka täitevvõimu stabiilsuse ja võimekuse suurenemine 1990. aastate algusega võrreldes (Kopecký 2004). Samuti erakondade tugevnemine, millega vähenes algselt tugevalt individualistlik poliitikastiil kogu Kesk- ja Ida-Euroopas (Kopecký, Spirova 2008). Valitsus on hästi tööle hakanud, ministeeriumide bürokraatia on ressurss, mille ekspertiisile parlament ei jõua vastu seista. Lisades veel erakondade võimekuse parlamendiliikmeid paremini kontrollida ja kõrge koalitsioonidistsipliin tagada, ongi tulemuseks täitevvõimu domineerimine seadusandliku võimu üle. Viimase kahekümne aasta trendid Riigikogu seadusloomes on seega väga sarnased teiste uute demokraatiate arengutega. Parlamendi keskne roll on igal pool vähenenud, valitsuse oma suurenenud. Sellest lähtudes võiks küsida: kas Riigikogu autonoomse seadusloome rolli osaline vähenemine on kompenseeritud suurema aktiivsusega muudes valdkondades? Joonis 5. Valitsuse ja parlamendi eelnõude osakaal esitatud ja vastuvõetud eelnõude seas Kesk-Euroopas Kas Riigikogu vähenevat rolli seaduste esitamisel kompenseeritakse, tegeldes rohkem järelevalvega ehk teisisõnu, kas võime näha suuremat aktiivsust selles valdkonnas, mida võib pidada iseloomulikuks kõneparlamendile ja mis tähtsustab täiskogu rolli? Kõigepealt on vaja hinnata, kas ja kui palju on seadusloome maht suurenenud, sest eelnevalt vaatasime ainult suhtarve. Huvitav ja isegi natuke täpsem on siin mitte pelgalt vastuvõetud seaduste arv, vaid suhe reaalsesse tööaega. Tuleb tunnistada, et viimast on peaaegu võimatu hinnata, sest väga suur ja oluline osa parlamendi tööst pole avalikult hästi jälgitav, näiteks töö komisjonides. Võime püüda seda indikatiivselt hinnata täiskogu tööaja arvelt. Riigikogu Kantselei on VIII kooseisust alates üles märkinud Riigikogu istungjärkude kestuse tundide ja minutite täpsusega. Loomulikult on see ainult indikatiivne suurus, samal ajal peab parlamendi töötulem läbima täiskogu. Tegelikku töömahtu peaks olema võimalik hinnata, jagades täiskogult heakskiidu saanud eelnõud ja otsused istungjärkude kestusega, nimetagem seda Riigikogu efektiivsuse näitajaks selles valdkonnas. Joonis 6 toob ära, kui mitu seadust ja otsust Riigikogu VIII kuni XI koosseisus iga istungjärgu tunni kohta on vastu võetud. Kõigepealt on siin näha tsüklilisust ehk parlamendi töömaht suureneb vahetult enne valimisi – ilmselge märk, et valitsus püüab veel viimasel hetkel seadusi vastu võtta ja lahtised otsad kokku siduda. Tõmmates sellest graafist läbi trendi näitava sirgjoone, hakkab silma kerge tõus. Riigikogu võtab seega keskmiselt iga istungjärgu tunni jooksul vastu rohkem seadusi ja otsuseid kui varem. Eespool toodud joonised näitasid, et enamiku neist seadustest moodustavad valitsuse eelnõud, seega teeb Riigikogu mahuliselt rohkem tööd ja see sisaldab suuremas osas valitsuse ettekirjutatud asju. Riigikogu enda autonoomne seaduste algatamise vähenemine on kaasas käinud tegelikult hoopis kasvava töömahuga valitsuse seaduseelnõude menetlemisel. See äratab kahtlust kompensatsiooniteesi võimalikkuses, sest suurem passiivsus ei käi sugugi kaasas väiksema töömahuga. Joonisel 7 on arupärimiste, kirjalike ja infotunni küsimuste arv istungjärgu tunni kohta. Siin on näha juba väga suurt ja pidevat tõusu ajas. Praegu tegeleb Riigikogu seega palju rohkem järelevalvega kui varem. Kahe joonise võrdlus näitab tegelikult üldist suurenenud töömahtu ja efektiivsust. Praegu tegeleb Riigikogu rohkem valitsuse esitatud seaduste menetlemisega ja järelevalvega valitsuse üle, kui seda tegid varasemad koosseisud. See pigem ei lähe kokku avalikkuses levinud arusaamaga Riigikogu tööst. Joonis 6 kajastab suures osas valitsuse esitatud eelnõusid, joonis 7 Riigikogu enda liikmete arupärimisi ja küsimusi. Mõlemad kasvavad, seega on siin viide võimalikule kompenseerimisele, kus parlament tegeleb tõepoolest rohkem järelevalvega, sest eelnõusid menetleb ta suuremas osas valitsuse programmi alusel. See hinnang on siiski ebatäpne. Tunduvalt paremini saab seda hinnata kahe joonise näitajaid ühele joonisele viies ja viisil, mis lubab neid muidu olemuslikult väga erinevaid tegemisi näitavaid arve reaalselt võrrelda. Seda teeb joonis 8, kus mõlemad näitajad on harmoneeritud ehk viidud skaalale 0–1. Väiksem hulk seadusi ja otsuseid, mis ühel istungjärgul vastu võeti, on võrdsustatud nulliga ja suurim hulk ühega ning kõikide ülejäänud istungjärkude vastavad näitajad on viidud nende kahe vahele.2 Sama on tehtud järelevalve mahtu näitavate arupärimiste ja küsimuste hulgaga. Saadud kahte näitajat võib nüüd ühte x- ja teist y-teljele pannes probleemideta võrrelda ning öelda, kas mahuliselt kõige rohkem seadusloomega tegelnud istungjärgul tegeldi ka kõige rohkem järelevalvega. Silma hakkab paar asja, mida teistelt joonistelt ei näe. Esiteks on tõepoolest selge, et valitsuse eelnõude ülekaalu suurenemisega käib käsikäes järelevalve kasv, sest graafikul on selget tõusu näitav joon. Kui tehakse rohkem ühte, tehakse rohkem ka teist, mis on mõneti üllatav, sest korrelatsioon on väga tugev. Kuid siin on veel teine oluline detail. Nimelt ei lange punktid selle graafiku diagonaalile (seda ei tee ka trendi näitav sirge) ehk teisisõnu ei ole nende kahe näitaja muutus üksühene. Piltlikult öeldes ei lisandu igale seadusele või otsusele, mis täiskogul vastu võetakse, sama ühik järelevalvet. On selgelt näha, et kasv seadusloomes ei too kaasa päris sama kasvu järelevalves. Seda seost saab veelgi täpsustada, vaadates trendi iseloomustava sirge valemit, mis ütleb meile, et ühe seadusloome ühiku lisandumisel kasvab järelevalve 0,7 ühiku võrra. Lihtsamini väljendudes, liiga suures mahus seadusloomega tegelemine jätab vähem ruumi järelevalvega tegelemiseks. Mida rohkem Riigikogu tegeleb valitsuse eelnõude menetlemisega, seda rohkem tegeleb ta ka järelevalvega, kuid kusagil tuleb piir ette ja järelevalve ei kasva samas mahus kui seadusloome. Analüüs näitas, et Riigikogu autonoomse rolli vähenemisega seadusloomes on kaasas käinud aktiivsem tegutsemine järelevalve valdkonnas. Lihtsustades, esineb teatud jooni, mille alusel võib väita, et kõneparlamendi funktsioon on rohkem esile kerkima hakanud. Kuid analüüsis ei ole käsitletud üht teist keskset funktsiooni, mis seda tüüpi parlamente iseloomustab, nimelt peamiseks ühiskondliku arutelu foorumiks olemine. Oleks hea, kui parlament on see, kes uued ja olulised küsimused ühiskonna ette toob või pakub mujalt tulnud impulsile keskse arutelu koha. Selle analüüsi olulisem panus on võrdleva pildi rõhutamine ning selle valguses paistab Riigikogu kui heas mõttes üsna tüüpiline parlament. Kahekümne aasta jooksul on välja kujunenud stabiilsete lääne demokraatiatega sarnased mustrid ning ei erineta suuresti ka ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa uutest parlamentidest. Aeg-ajalt avalikkuses kerkiv kriitika Riigikogu rolli kohta on vähemalt siin toodud võrdlevate andmete alusel liialdatud. Kui võtame aluseks esimesed koosseisud, kus väidetavalt oli vitaalsem parlament, siis paistab tõepoolest, et on minetatud keskne roll, mis parlamendil algselt oli. Pigem võib küsida: kas me ei idealiseeri minevikku ega tõsta esile sellist parlamenti, mis tegutses väga erandlikul ja ebastabiilsel perioodil? Praegune Riigikogu on professionaalsete poliitikute parlament, esimesed koosseisud seda kindlasti ei olnud. Anckar, D. (1992). Finland: Dualism and Consensual Rule. – E. Damgaard (ed). Parliamentary Change in the Nordic Countries. Oslo: Scandinavian University Press, pp 152–191. Solvak, M. (2011). Private Member’s Bills in Parliament – a Comparative Study of Finland and Estonia. Tartu: Tartu University Press. 2Arvutuslikult on kasutatud valemit A = (X – Xmin)/(Xmax – Xmin), kus X on väärtus, mida soovitakse 0–1 skaalale viia, Xmin on kõige väiksem väärtus, mis antud näitajal esineb, ja Xmax suurim väärtus, mis antud näitajal esineb. Pamper your loved ones with the perfect present, whether it is for a holiday, birthday, anniversary, or just to say “thank you”, nothing speaks more than a Riviera Spa gift certificate.			OSCAR-2019
2.-21. maini saavad põllumehed ja loomapidajad esitada PRIAsse taotlusi otsetoetuste, MAK 2007-2013 ja MAK 2014-2020 pindala- ja loomapõhiste toetuste saamiseks. Lisandunud on mitu uut toetust ja ka toetustega seotud tingimustes on olulisi muudatusi. Kõigil pindalapõhiste toetuste taotlejatel peab taotlusaluse maa kasutamiseks olema õiguslik alus – ka siis, kui on tegemist riigimaaga. Kui toetuse soovijal maa kasutusõigus puudub, siis ei ole tal õigust sinna toetust taotleda. Eravalduses maa puhul võivad kokkulepped maa kasutaja ja omaniku/valdaja vahel olla ka suulised, aga riigimaa kasutamiseks nõuavad seadused kirjalike lepingute olemasolu. Samas soovitame sõlmida ka eramaade maakasutuse kohta kirjalikud lepingud, millega vajadusel oma õigusi tõendada. Riigimaa kasutamise sooviga tuleb pöörduda riigimaa valitseja määratud volitatud esindaja poole. Riigimaa valitseja ja volitatud esindaja kohta saab infot riigi kinnisvararegistrist https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad, kuhu tuleb sisestada katastriüksuse tunnus. Jätkuvalt riigi omandis oleva maa osas (s.t maa, millel puudub katastritunnus) tuleb kasutusõiguse seadmiseks pöörduda asukohajärgsesse maavalitsusse. Tutvuge PRIA kodulehel infomaterjalidega, taotluse täitmise ja esitamise nõuetega. Mitmeaastaste kohustustega toetuste taotlemisel tuleb toetuse saamise tingimusi täita kogu kohustuseperioodi jooksul või sõltuvalt nõuete iseloomust ka kauem. Toetusõigusliku maa hulka kuuluvad nüüd ka teatud liiki maastikuelemendid. Täpsem info säilitatavate maastikuelementide kohta on PRIA kodulehel 2015. a pindalatoetuste üldinfo all. Kui esitasite eelmisel aastal taotluse e-PRIAs, saate eelmisel taotlusel olnud põldude ja/või PLK alade andmeid nüüd e-PRIAs taaskasutada. Tänavu ei saadeta taotlusmaterjale postiga koju taotlejatele, kelle postiaadress on Harju, Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne või Põlva maakonnas. Ootame neid taotlejaid oma taotlust esitama e-PRIA kaudu. Mullu paberil taotluse esitanud taotlejatele, kellele määrati vähemalt üks pindalapõhine toetus ning kelle postiaadress on Jõgeva, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi või Võru maakonnas, saadab PRIA aprillis postiga pindalatoetuste- ja maksetaotluse vormi koos eeltäidetud põldude loeteluga, põllumassiivi kaardid, kehtivate kohustuste loetelu ja kohustusealuste pindalade/loomade andmed, põllumajanduskultuuride loetelu, ökoalade loetelu vormi ja toetusi tutvustava trükise. Taotlemisel tuleks eelistada kindlasti e-PRIAt, seda enam, et KSM, KSK, KSA ja MULD taotlusi saabki esitada vaid e-PRIA kaudu. e-PRIA teenus on avatud ööpäevaringselt. Süsteem tuvastab paljud võimalikud vead juba andmete sisestamise käigus ja klient saab need enne esitamist parandada. Kui otsustate taotluse esitada maakondlikus büroos, täitke postiga saadud eeltäidetud taotlusvorm ja põldude loetelu ning kasutage kõige värskemaid kaarte. Abiks on ka PRIA saadetud andmed kliendi kehtivate kohustuste kohta. Hilinenult saab taotlusi esitada ka 22. maist 15. juunini, kuid siis väheneb toetusesumma 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta. Kuni 15. juunini on lubatud juba esitatud taotlusele põldude andmeid lisada või pindala suurendada. Infot toetuste kohta ja taotlusvorme saab PRIA kodulehelt www.pria.ee. Detailsed toetustega seotud nõuded on sätestatud määrustega ning lahti seletatud juhendeis „Abiks taotlejale“. Nõu küsida võib infotelefonil 737 7679, põllumassiivide kaartide kohta telefonil 737 1245 või e-kirjaga maa@pria.ee. 2015. a saab taotleda ühtset pindalatoetust (ÜPT), kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust (rohestamine), noore põllumajandustootja toetust, puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, väikepõllumajandustootja toetust ja tootmiskohustusega seotud loomatoetusi (ammlehma, piimalehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust). Varem heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste (HPK) nõudeks olnud minimaalne hooldustööde tase põllumajandusmaal on saanud toetusõiguslikkuse nõudeks. - Kui põld jääb hooldamata, siis taotleja selle põllu eest toetust ei saa. Lisandus ka aktiivse tootja nõue: kui taotleja tegeleb lennujaamade, veerajatiste, alaliste spordiväljakute või puhkealade haldamisega, raudtee- või kinnisvarateenuste osutamisega või üksnes metsamajandamisega ning tema eelmise aasta või taotlemise aasta eeldatav otsetoetuste summa on üle 5000 euro, siis tuleb esitada aktiivse tootja lisavorm tõendamaks aktiivseks põllumajandustootjaks olemist. ÜPT taotleja peab täitma järgmisi rohestamise nõudeid: põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõue, 5% põllumaast ökoalaks jätmise nõue ja püsirohumaa säilitamise nõue (varasemalt HPK nõue). Muutus toetusõigusliku maa määratlus. Alates 2015. a arvatakse toetusõigusliku põllu hulka põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 alusel deklareeritud maastikuelemendid ja põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Täiesti uued on noortele põllumajandustootjatele suunatud toetus (NPT), väikepõllumajandustootja toetus (VPT) ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV). NPT-d saavad taotleda kuni 40-aastased ÜPT toetuse taotlejad. Toetust makstakse kuni 39 ha eest maksimaalselt viis aastat. Väikestel põllumajandustootjatel on ainult 2015. a võimalik taotleda viieks aastaks VPT-d, mis asendab kõiki teisi otsetoetuseid. Toetuse soovija peab mais esitama pindala- või loomatoetuste taotluse ja lisaks 1.-15. augustini VPT taotluse. Toetust makstakse kuni 1250 eurot, isegi kui otsetoetuste kogusumma oleks rohkem kui 1250 eurot. Väiketootja skeemiga liitunud taotleja ei pea täitma rohestamise ja nõuetele vastavuse nõudeid. Loomatoetuste vastuvõtt toimub erandkorras pindalatoetustega samal ajal. Toetatavad on väikesed ammlehmade, piimalehmade, uttede ja kitsede karjad. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmete kohustusi alustada ei saa, jätkata saab ainult olemasolevat kohustust: Uue perioodi toetustest saab keskkonnasõbraliku majandamise (KSM), piirkondliku mullakaitse (MULD) ja keskkonnasõbraliku aianduse (KSA) toetust taotleda vaid e-PRIA kaudu. KSM toetus jätkub ka uuel perioodil ja nõuded on suures osas samad, kuid põhipaketis on mõni oluline muudatus. Ristõielisi põllumajanduskultuure võib samal põllul uuesti kasvatada peale 3 aasta möödumist; vähemalt 15% teraviljade (v.a mais ja tatar) sügisesel ja kevadisel külvipinnal kokku peab kasutama sertifitseeritud teraviljaseemet. Täiendav veekaitse lisategevus, mille puhul peab vähemalt 50% kogu majapidamise toetusõiguslikust maast hoidma talvise taimkatte all. Mesilaste korjealade rajamise lisategevuse toetust saab taotleda teatud korjetaimedele, mille põllu ääres hoitakse mesilasperesid. Põllulindude soodustamise lisategevus, mille puhul võib alates teisest kohustuseaastast jätta püsirohumaad üle aasta niitmata. Uut MULD-toetust saavad taotleda vaid KSM toetuse kohustust omavad taotlejad. Kohustus on 5-aastane. Toetatakse turvas- ja erodeeritud muldade hoidmist püsirohumaa või viljapuu- ja marjaaia all. Uuest perioodist on aiandus kaasatud toetuskavva KSA meetmega, mis jaguneb kaheks alammeetmeks: keskkonnasõbralik puuvilja- ja marjakasvatus ja keskkonnasõbralik köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatus ning maasikakasvatus. Puuvilja- ja marjakasvatus on 5-aastase kohustusega, mille nõuete hulgas on feromoonpüüniste kasutamine, bioloogilist mitmekesisust suurendavate elementide paigaldamine, reavahede rohukamaras hoidmine, kaitseheki rajamine jne. Köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatus ning maasikakasvatus on 1-aastane toetus, mida saavad taotleda KSM kohustust omavad taotlejad. Köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatuse puhul on keelatud kasutada glüfosaate, maasikakasvatuse puhul on nõutud multši kasutamine ridade peal ja reavahed peavad olema kas multšiga kaetud või rohukamaras. Kohalikku sorti taimede kasvatamisel toetatakse senisele „Sangastele“ lisaks kartuli „Ando“, põldherne „Mehis“, põldoa „Jõgeva“ ja valge ristiku „Jõgeva 4“ kasvatamist, samuti on toetavate kultuuride hulgas 43 viljapuu- ja 12 marjasorti. Ohustatud tõugu loomade pidamise toetuse raames toetatakse uuel perioodil peale seniste tõugude ka Eesti tõugu vuti kasvatamist. Uuendusena saab taotleda lisatoetust jõudluskontrollis osaleva või eelmisel aastal puhtatõulise järglase andnud Eesti maatõugu lehma või tõuraamatusse kantud Eesti maatõugu pulli pidamise eest. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse puhul on uuel perioodil määratletud nelja tüüpi niidud ning karjatamise ja niitmise korral on toetusemäärad erinevad. Muutusid mõned tähtajad, näiteks niidetav kooslus peab olema niidetud 1. septembriks ja niide peab olema ära veetud taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. aprilliks. Karjatamise tähtaeg on 1. oktoober. Puisniidu ja muu niidu kooslustele, kuhu on moodustatud taotleja avalduse alusel põllumassiiv, saab taotleda ka ühtset pindalatoetust, kuid ei saa taotleda teisi MAK pindalapõhiseid toetusi. Mahepõllumajanduse toetuse osas on palju muudatusi. Nüüd on kaks alammeedet: mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminek ja mahepõllumajandusliku tootmisega jätkamine. Ülemineku kõrgema määraga toetust saavad mahapõllumajandusega alustavad ettevõtted kuni kahel esimesel kohustuseaastal, edasi saavad nad mahepõllumajandusega jätkamise toetust. Kohustus on endiselt 5-aastane ja toetuse nõuded on mõlemale alammeetmele samad. Uuendusena saab taotleda sertifitseeritud maheseemnega teravilja ja/või kartuli kasvatamisel kõrgema ühikumääraga toetust. Uutena kehtivad viljavahelduse nõuded: samal põllul ei või kasvatada teravilja kauem kui 3 aastat ja sama liiki põllukultuuri või köögiviljakultuuri kauem kui 2 järjestikusel aastal. Ristõielisi põllumajanduskultuure võib samal põllul uuesti kasvatada peale 3 aasta möödumist. Lisaks peab kasvatama vähemalt 20% kogu ettevõtte põllumaal liblikõielisi põllumajanduskultuure. Vähemalt 20% kogu ettevõtte põllumaast tuleb hoida 1. novembrist kuni järgneva aasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all. 11Jul2012 Põllumajandusministeerium arutab Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi ühendamist Põllumajandusministeerium on alustanud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (Jõgeva SAI) ja Sakus asuva Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) ühendamise ettevalmistamist. „Põllumajandussektori jätkusuutlikkuseks on väga oluline panustada teadus- ja arendustegevusse. Evalveerimise ja mitme hindamise tulemusel on selgunud, et põllumajandusteadus vajab Eestis ümberkorraldusi – senisest tõhusamat struktuuri ja efektiivsemat finantseerimisskeemi, mis tagaksid meie põllumajandusteaduse konkurentsivõime ja teadustöötajate motiveerituse,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Vastavalt teadus- ja arendustegevuse korraldamise seadusele, riigiasutusena tegutseva teadus- ja arendusasutuse moodustab, korraldab ümber või selle tegevuse lõpetab vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Põllumajandusministri sõnul tegeleb ministeerium täna veel info kogumisega. „Tegeleme alles info koondamise ja analüüsiga, et selgitada välja instituutide ühendamise üksikasjad. Oleme kohtunud instituutide esindajatega, kogunud infot ja palunud asutustel esitada ka oma ettepanekud. Sügisel on plaanis kokku kutsuda kummagi asutuse teadusnõukogud,“ rääkis Seeder. „Vabariigi Valitsusele ettepaneku esitamiseni on veel teha palju tööd, ent koostöös instituutidega soovime selleni jõuda aasta lõpuks. Põllumajandusteaduse järjepidevus on ministeeriumi ja instituutide ühine eesmärk,“ lisas minister Helir-Valdor Seeder. Haridus- ja teadusministeeriumi poolt tellitud teadus- ja arendusasutuste korralisel evalveerimisel 2010. aastal ning haridus- ja teadusministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi algatatud taimekasvatuse ja mullateaduse sihtevalveerimise käigus 2011. aastal selgus, et põllumajandusteadus on killustunud ja hajunud, mis vähendab konkurentsivõimet nii asutustes eraldiseisvatena kui haldusalas tervikuna. Jõgeva SAI ja EMVI ühendamisega soovib ministeerium uuendada taristut ja seadmeid, suurendada uurimisgruppe, mis omakorda tugevdab põllumajandusteadust nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt. Instituutide ühendamise eesmärk on luua kõrgetasemeline teaduskeskus, mis on partneriks tootjatele, töötlejatele ja nõustajatele. • Jõgeva SAI ja EMVI korralise evalveerimise tulemused 2010. aastal - http://www2.archimedes.ee/teadus/index.php?leht=304			OSCAR-2019
Siit tuleb siis kaua oodatud, kuid pisut enneaegne oktoobrikuu kokkuvõte. Nimelt on mul tavaks seda teha 30nda kuupäeva paiku, kui teada, et rohkem kulutusi (ja kindlasti mitte tulusid) selles kuus plaanis pole, kuid seekord olen kuu viimastel päevadel ringi liikumas ja arvutis kokkuvõtteid tegema ilmselt ei pääse. Seega - siit ta tuleb! Oktoober, see tore sügisene kuu. Sissetulekud ümaralt 8900€ kuus. Tegemist siis põhimõtteliselt ühe inimese palgaga, lisaks mõned pisikesed toetused pere alaealistele liikmetele. Palk oli tavapärasest suurem, kuna vahetasin töökohta ja tekkis rohkem sissetulekuid kui tavaliselt. Nii võiks iga kuu ju olla 😏 Eriti uhke olen aga, et sellest sissetulekust suutsin siis ka erakordselt suure summa säästa. Nimelt läks säästudesse üle 4800€ ehk oktoobrikuu säästukvoodiks tuli umbes 54%. Olles pere ainus palgateenija, kuid pidades tähtsaks arvestada ka teise tarbimissoovidega, teeb see mind eriti rõõmsaks! Suurem sissetulek ei tähendanudki automaatselt suuremaid väljaminekuid, kuigi kuulen ikka aegajalt, et soove siin majas inimestel jagub! Kulud toidule 520€, 4 inimese peale, mis teeb siis 130€ kuus inimesele, 31 päeva eest teeb see siis ümaralt 4.20€ päevas inimese kohta. Kuna kõik oleme suure söögiisuga, parajalt pirtsakad ja ka parajad maiasmokad, siis on see ilmselt päris hea tulemus siiski. Kuigi tahaks vähem süüa ja vähem söögile kulutada, on mille nimel püksirihma pingutada, sõna otseses mõttes 😅😆 Dividende laekus oktoobris 92.71€. Ei ole just kõige hiilgavam tulemus, kuid tuleb tunnistada, et viimasel ajal on mind kõvasti paelunud kauplemisega teenimise võimalused ja dividendiaktsiate juurde soetamine on natuke selle varju jäänud. Tegelikult teenisin ka kauplemisega siiski pisut rohkem, kui 50 eurosenti, aga seda siin hetkel kokku lüüa ei viitsi, ehk tulevikus leian aega ka kauplemisest natuke kirjutada ja siis toon mõned näited, võibolla hakkan isegi hoolikamalt arvet pidavama. Nüüd aga minu selle kuu KÕIGE LEMMIKUMA vaatepildi juurde. Ilma midagi ütlemata, piiluge kohe tabelisse! NÄGITE, JAH?! Ehk siis lihtsalt öeldes - minu puhasväärtuse summa ületab tänasega 80000€!!! USKUMATU! Juhin tähelepanu, et esialgu aasta alguses plaane tehes ja säästureegleid paika pannes ma sellest unistada küll ei julgenud. Panin esmaseks sihikuks aasta lõpuks 75000€ jagu varandust omada. Suvel võtsin julguse kokku ja liigutasin eesmärgi lausa 77000€ peale. Aga täna - täna saan trummipõrina saatel kuulutada, et minu 2017. aasta säästueesmärk on juba täidetud ja ületatudki päris mitme protsendi võrra! JUHUUU!!! Olen rõõmus. Aga loorberitele ma siinkohal muidugi puhkama ei jää ja poodi õlle või kangema kraami järele ka ei tõttu. Vaatan tagasi ja analüüsin, mis on läinud hästi ja mis mitte nii suurepäraselt, ning katsun hoopis leida, kuidas vähemalt sama positiivses taktis jätkata, ja veelgi säästukvooti ülespoole kruvida. Lisaks muidugi ei suutnud jätta arvutamata, et kui vähemalt praeguse 2000€ igakuise säästusumma juures võin ehk end juba järgmisel suvel sajatuhandenäriks kuulutada. Sealt aga euromiljonäri staatus on vaid kiviviske kaugusel, või mis?! 👻😈😅💪 Aga mis seal ikka. Loodan, et rõõmustate koos minuga, ja et suutsin teid natukene innustada oma kulutusi üle vaatama ja säästma! Säästmine on tore, ja olgem ausad, kui kõik hästi läheb, siis pole see säästmine midagi muud, kui pisut edasi lükatud tarbimine ;)) Labels: aktsiad, argipäev, dividendid, eelarve, finantsvabadus, investeerimine, kokkuvõte, liitintress, sissetulek, säästmine Vaatasin ühe oma investeerimispanga populaarsete aktsiate nimekirja. Nimelt publitseerib investeerimispank iga aktsia kohta "panga aktsiaomanike arv" ja "keskmine tootlus". Üks põnev tehnoloogiaaktsia on aja jooksul osutunud "mitte nii põnevaks", kui pehmelt öelda. Nimelt tegi aktsia vahepeal korraliku 200-400% hinnaralli ja kõik rääkisid ettevõttest, kui ilmaimest uusimate tehnoloogiate vallas. Siis aga selgus, et konkurents tehnoloogiafirmade vahel on tugev, tegemist ei olnud mingi unikaalse tootega, vaid suured kalad on selle kõik endale ise ehitanud ja selle ettevõtte müügitulemused on tillukesed. Tänaseks seega on panga populaarseim aktsia (omanike arvu järgi) ka suurim kaotaja - keskmine kaotus aktsiaomanike kohta on 68% miinust kontol haigutamas. Mul endal seda aktsiat ei ole, aga ega parastada ei ole ka midagi, oma õppetunde korjame igaüks aegajalt. Mul endalgi investeerimiskontol mõned päris koledad punased miinused hapnemas, ei idane, ei mädane. Või noh, halvemal juhul vahel ikka mädanevad veelgi. Mida aga selliste mädakaladega teha? Eks strateegiaid on igasuguseid, mõni ostab ja hoiab igavesti, mõni paneb 5% languse peale stop-lossi ehk müüb automaatselt (päris kaval võte vist, hoiab emotsioonid eemal, samas võib ka vabalt alt minna?) jne. Minu jaoks on miinust müüa üsna vastuvõtmatu, sest noh - kuni aktsia veel kontol istub, on alati lootus, et tuul pöördub veel. Kuni enam ei ole. :) Ja tegelikult arvan, et kui tegu ikkagi fundamentaalselt tugeva ettevõttega, ei ole aktsia hind peamine, kui olen ostnud liiga kallilt, tasub vahel lihtsalt suure miinuse korral odavalt juurde osta. Kui aga tegu lootusetu juhtumiga, tasub mõelda tegelikult müümisele selle asemel, et hapnevat miinust kontol haisemas hoida - nimelt see raha, mis miinuse alt vabaneks, võib kuskil mujal päris korraliku tõusu teha selle lõputu hapnemise asemel. Emotsionaalselt on aga miinuse müümine ehk kaotuse tunnistamine päris raske, mis on siis need nipid, kuidas seda kergem teha oleks? Miinuse müügi alustamine on kõige raskem. Proovi ennast ära petta sellega, et müüd nii vähe, et seda peaaegu ei märkagi. Müü näiteks 1/10 kohe täna! Osta vabanenud raha eest 2-3 uut aktsiat või fondi. Nii on sul hapneva miinuse asemel midagi positiivset jälgida nüüd. Müü järgmine osa hapnevast miinusest juba nädala, või vähemalt kuu pärast. Müü nüüd 1/4. Suuna raha jälle sinna positiivsesse ostu. Või siiski mitte. Ma lihtsalt pean oma viimasest imelisest suurepärasest päevakauplemise meisterklassi suurvõidust pajatama! Nimelt on mul üks tore töökaaslane, kellega vahel ikka muljetame aktsia-õnne kohta ja küsime üksteiselt arvamust ühe ja teise asja kohta. Tema ükspäev küsis, mida mina arvan ühest online-kasiino-aktsiast, nimetame teda siinkohal aktsiaks V. Siit Põhjamaadest on neid mängude, spordipanuste ja kasiinonduse ettevõtteid kerkinud nagu seeni pärast vihma, ja tundub, et turule mahub neid mitmeid, ning äri neil kasvab. Seepärast ei häbenenud ma tol küsimise hetkel tunnistada, et mul on hetkel panused pandud ühele teisele online-kasiino-aktsiale nimega E, kuid minu meelest on tegelikult mõlemad ülihea potentsiaaliga. Kombinatsioonis raportite perioodiga muidugi tundub veel eriliselt tulus võimalus, osta enne raportit, ja siis raportipäeval või veidi hiljem suure kasumiga maha müüa, kui raport peaks ootusi täitma. Noh, ja jutt arenes nii positiivselt, et mõlemad otsustasime selle tema mainitud aktsia V peale ikka natuke panustada. Tema siis päris korraliku summa, mina natuke taskurahakest. Ostsin õhtul enne börsi sulgemist aktsiakimbukese ja hõõrusin heameelest käsi. Hetk hiljem taipasin, et olin ostnud kimbukese valele kontole - üritan vältida arvelduskontol millegi ostmist, et mitte maksude-arvestamisega pärast peavalu tunda. Kiire otsus - müün kohe maha ja ostan uuesti investeerimiskontole! Mõeldud, tehtud! Või siis.. peaaegu! Arvelduskontolt õnnestus tõesti kohe aktsiad uuesti maha müüa, ja seda lausa meeletu kasumiga- + 0.50€ teenides! Aga investeerimiskontole aktsiakimpu enam tagasi osta ei õnnestunud, enne käis börsikell. Sekundiga jäin hiljaks! Aga mis seal ikka, mis läind, see läinud, vähemalt on mul aktsia E korralik kimp kontol! Hommikul siis kuulame põnevusega raportite tulemusi, ja ootame aktsiahinna reaktsioone. Mis ma näen - minu valitud E-ettevõte raporteerib täiesti i-m-e-l-i-s-t-e-s-t kvartalitulemustest, meeletu kasumi tõus, meeletu müügipotentsiaal, meeletult üle kõigi ootuste! FANTASTILINE! Ainult et.. E-aktsia hind ei muutu! Turul ei toimu kohe MITTE midagi. Aktsia tambib samal kohal ja imelised tulemused võin endale sisse soolata. Töökaaslase valitud V-ettevõte raporteerib täiesti keskpäraseid tulemusi, aktsia aga tormab selle peale pilvedesse! Töökaaslane müüb peale turu avanemist oma aktsiahunniku peale öist "rasket" tööd 8%-lise kasumiga maha. Kusjuures juba paari tunni pärast kahetseb, ja järgmisel päeval enamgi, sest selgub, et aktsia hind teeb teisel päeval veel 8% tõusu sinna otsa.. Mina ainult ohkan. Olgu, tõe huvides olgu öeldud, et ka minu valitud E-aktsia teisel päeval peale raportit lõpuks kerkib uutesse kõrgustesse, ja teen nädalase aktsia hoidmise pealt oma 14% kasumit lõpuks. Kahjuks jällegi summad, millega mängida julgen, on üsna väikesed, nii et võite rahulikult hingata, miljonär ma endiselt ei ole. Noh, kui just vanadesse headesse Eesti Kroonidesse ei arvutak 💰💰💰 Muide, kas keegi oskab mulle soomlase Fortumi aktsia eduloo tagamaid selgitada? Mis emotsioonidel või teadmistel see toimib? Ostsin mina nimelt kevadel Fortumi aktsiaid, et dividende saada. Dividenditulu määr oli magus, aga ootamatult kasvas ka aktsia hind viimase 6 kuu jooksul ca 18%. Ütlen ausalt, minu jaoks jäi see aktsia hinna tõus arusaamatuks. Jah, eks elektrit vajame me kõik ja Fortum on ka päris huvitavaid investeeringuid teinud, küll aga ei näe ma mitte kuidagi nende aastaaruannetest, et kuidas nende äri ja dividend jätkusuutlik saab olla, nende "ülima kasumlikkuse" juures. Vaadake ise: Just seetõttu otsustasin selle päris korraliku kasumi endale kotti korjata ja kogu Fortumi aktsiapaki müüsin oma portfellist kimbukeste haaval maha. Muuseas, iga kimbuke oli eelmisest kallim, ja ikka läksid kõik aktsiad nagu soojad saiad! Olen üsna rõõmus, sest mingil hetkel oli Fortum pea suurim tükk minu portfellist oma 18%, tänu sellele hinnarallile. Täna tuli Fortumi kvartaliraport ja see oli kõike muud kui imeline. Ja mis tegi Fortumi aktsia hind? Loomulikult tõusis! Minu loogika seda ei võta kahjuks.. Mis mul kahe silma vahele jääb? Muide, kuna uue nädala alguses on mul palju tegemist, siis võib juhtuda, et oktoobrikuu tibusid minu rahakotis loeme juba sel laupäeval! Stay tuned! Esiteks - kolmandakvartaliraportite periood! Kas ma olen seda juba varem maininud? Ilmselt mitte, aga minu arust on igasugused kvartaliraportid toredad, nagu viilutatud leib! Nimelt annavad raportid palju põnevat infot ettevõtte tervise ja plaanide täitmise kohta, lisaks tekitavad sellise huvitava kaplemis-sõbraliku õhkkonna börsil. See õhkkond ilmselt meeldib nii spekulantidele kui päris investoritele, sest tekitab vägevaid võimalusi korralikeks hinnakõikumisteks nii tugevate ettevõtete aktsiahinnas, kui ka tagasihoidlikumate omas. Kolmanda kvartali raportid on ses mõttes muidugi eriliselt toredad, sest annavad juba üsna adekvaatse vaatepildi sellest, kuidas ettevõttel jooksva aasta jooksul läinud on, ja võimaldavad spekuleerida järgmise aasta dividendimaksete kohta näiteks. Minu enda portfell on oktoobris teinud päris hulgaliselt muutusi läbi, olen välja visanud terve hulga kinnisvaraarendajate aktsiaid, sest kinnisvarasektoris on palju ebakindlust viimasel ajal. Lisaks olen soetanud hulga fundamentaalselt tugevate ettevõtete aktsiaid, lootes diviendikasvule ja aktsiahinna tõusule lähema 6-9 kuu jooksul. Raportite periood tegelikult jõudis kiiremini kätte, kui mina oma aktsiatesoetamise plaani teostada jõudsin, nii et päris mitme korraliku aktsia hinnarallit jõudsin ainult pealt vaadata, ise rongile hüpata ei jõudnud veel. Mõne aktsia puhul aga sain minagi imetleda näiteks 6% hinnatõusu ühe päeva jooksul Naaaaaissss! Minu õnne juures aga kahjuks millegipärast just need aktsiad teevad rallilt, kus olen vaid väikese kimbukese "vaatlemiseks" ostnud, suuremate ostudega aktsiad ikka veel trambivad koha peal. Ehk siis - ei, miljonär ma veel pole :D Küll aga meeldib mulle, et ettevõtted vaikselt selle aasta tibusid kokku lugema on hakanud, see annab natuke rohkem selgust, kui palju tibusid minu aktsiaportfellil järgmisel kevadel oodata on ;) Teine fenomen ka, nagu lubatud. Kaltsukad ehk second hand! Ausalt, ma arvan, et need on mõnusamadki kui viilutatud leib! Mis on väga imelik, sest varasemalt ei osanud ma üldse kaltsukates käia ja kui käisin, ei leidnud ma sealt midagi väärtuslikku, pigem olid üsna jubedad ja haisvad kohad minu meelest. Mis oli naljakas, sest olen pikalt olnud rahaliselt kitsastes oludes ja just neil aegadel aitasid mind oluliselt sõbrannade imelised kaltsuka-leiud. Nüüd aga avastasin oma kodu lähedalt ühe kuulsa kaltsuka kus, tuleb välja, käivad isegi paljud eestlased, hoolimata kaugusest! (ma ikka olen öelnud, et ma ei ela Eestis, eks?) Ma kuulsin tihti jutte sellest, kui "üliäge" koht see kaltsukas on, ega saanud aru, mis seal imelist võib olla. Lõpuks võtsin südame rindu, pigistasin silmad pooleldi kinni ja läksin külastama. Esimesel korral tulin ära kahtleva sisetundega, a' la "polegi hull, mine tea?". Teisel külastusel tulin ära tundega "jesss! uskumatu", ja igal järgneval külastusel tulen lihtsalt juubeldades ja õhates, et "kahju, et mul on nii karmid piirangud kulutamisele, sealt võiks ju MEEELETULT osta!" Eile näiteks skoorisin endale 10 euro eest ülimugavad ja ilusad (!) Ecco saapad ja teise 10 eurot panin tuttuue keraamilise, kuldset värvi ja klaaskaanega panni peale! Ütlen ausalt, siiani ei suuda oma õnne uskuda. Minule sobivaid saapaid on isegi uuena poes väga harva, rääkimata siis veel kvaliteetsaabastest imelise hinnaga. Pannist ma ei räägigi, viimati kulutasin mitukümmend eurot Fiskarsi pannile, millel juba kriimud sees ja kaantki ei saanud tookord selle hiigelsumma eest kaasa. Loen siin seda Postimehe Investor Mari juttu ja nii tigedaks teeb. Miks ei võiks ometi Eestis keegi luua pisut teistmoodi stereotüüpe vahelduseks? Mis innustaks ja õpetaks tegudele. Ah et mis mind häirib? Investor Mari "kuulab targemaid" ja investeerib asjadesse, millest ta ise midagi ei taipa eriti. Investor Mari ei säästa ega arvuta, kuidas saaks rohkem investeerida, mis on tema eesmärgid ja kuidas süsteemaatiliselt neid saavutada, vaid "saab ootamatu päranduse", millega on siis tore börsil "mängida". Spekuleerida. Äripäeva Toomas on ses osas natuke parem, vähemalt teeb enne raha paigutamist kodutöö ära. Aga Mari käitub tüüpiliselt "nagu naised ikka" ... Lõpetage ometi see ära ja looge üks eeskuju, mis murrab neid jubedaid stereotüüpe! Näidake, et ka naistel on ajud! Näidake, kui tublid väga paljud naised väga väheste vahenditega terve pere eelarve majandamises. Näidake, kui oluline on just naistel (kes reeglina endiselt on need, kes lastega kodus pikalt) hakata varakult oma finantsolukorrale mõtlema, jagama vastutust lastega kodus olemisel (ja seega pensionisamba maksetes) jne jne. Näidake, et ka naised oskavad ja suudavad olla need targad, keda kuulata. Vaadake või Kristi Saart! FB naisinvestorite kogukonnas eeskujusid jagub. Ei, ma ei ole igapäevaselt hull feminist, aga sellised stereotüüpide juurutamised ajavad mind kurjaks. Aga, et oleks ka mingi positiivne noot minu tänases rändis, siis olen üliõnnelik, et keegi ometi on alustanud lastele korraliku finantshariduse andmise teel, märkasin sellist (hetkeks juba lõppenud) hoo andmist. Kõlab paljulubavalt, jään põnevusega ootama! Teine asi, mida ma kangesti tahaksin, on mõne väljamaise investeerimis-"hobi"-"elukutse"-entusiasti koolitusel käia. Ükspäev jäi mulle silma Eesti juurtega, aga Rootsis elava Arne "Kavastu" Talvingu koolitusprogramm ja ma niii nii nii väga tahaks sellel ise osaleda ja sedagi, et mõni sarnane imeline investeerimisprofiil Eestiski oma teadmisi jagaks. Aga noh, kursus maksab 600€. Ahoi, Kavastu, äkki saame kuidagi rahvuskaaslaste kombel soodsamas hinnas kaubale? Tänan tähelepanu eest, lähen kauplen nüüd edasi. Fundamentaalselt tugevate ettevõtete heade aktsiatega. Samuti vaatan üle, et oma põhiplaanist (dividendiaktsiatesse investeerimisest) oluliselt ei kalduks. Täna tööle kõndides jäi silma kohalik kinnisvaramaakleri kuulutus: musklit punnitav noormees, kes juurde kirjutab "Kas tahad ka oma korteri müüa rekordhinnaga?" ning all näited eriti uhketest suurtest numbritest, vahemikus 12000..20000 €/m2 kohta. Hmm.. nojah. Kui kortereid ja maju müüakse eesmärgiga kõva raha teha, mitte enam unelmate kodu soetamiseks või elukorralduse muutumise tõttu müümiseks, siis ma ausalt öeldes ei kipu väga kodu otsima niipea... Et jah.. suurtes toredates linnades nagu Toronto, Stockholm ja Vancouver on koduotsija elu ikka päris kibe. Et enda elu lihtsamaks teha, katsun parem hoolega raha säästa, et peagi finantsvabadus saabuks, enam tööl KÄIMA ei peaks. Eelistan ise valida, kus ma täpsemalt elan, mitte raha loopima kinnisvaramulli vaid töökoha tekitatud seotuse tõttu mõne kindla linnaga... Vaatab, mis lähiaastad toovad ses osas! Minul endal on hetkel kodus lausa kitsas nõudepesumasin, kuhu tundub poolik tablett kohe eriti asjakohane. Boonusnippidena võin välja tuua - pane nõudepesumasin tööle ainult öösiti - hoiad kokku elektrit! (sest kodus on Sul ometi 2-tariifne süsteem?) lase pereliikmetel taldrikud korralikult puhtaks süüa! Kui nõudepesumasinasse lähevad ilma suurema rokata toidunõud, on võimalik peamiselt kasutada nö "kohvitassireziimi", mis teeb kiire töö (enamasti max 15min) ja kulutab kõige vähem energiat! Kui tundub, et nõudepesumasin jääb kohvitassireziimil mustaks (kuna ei kasuta palju kuuma vett), võib kohvitassireziimi vaheldumisi eco-ga kasutada!			OSCAR-2019
Kommentaarid - Arstid: ametnike ja minister Iva sekkumine laste ravisse on naeruväärne - Eesti Päevaleht Iva jutt on tüüpiline poliitiku demagoogia. Ei saa ju otse välja öelda et pappi antud riiete jaoks pole sest valimised silmapiiril ja ministri amet oi kui magusa palgaga See tibi ei sobi sotsiaalministriks. Huvitav, mida sellest arvab peaminister. Kas see ongi see paljukiidetud rahvavalitsus. Vähe sellest, et ei vea välja. Nad on oma rumalate/kahjulike otsustega otsese kahju tekitajad tervele ühiskonnale. Millal võtab see orjarahvas aru pähe ja korraldab ESTOMAIDANI. Selle asemel, et siit põgeneda, võiks ju ometi... Eelmisele: Tiidus, Sulling, Lauri, Pakosta, Lauristin, Kallas, Parek... Veidemann ja Saks vast ka ja küllap ka noor Ergma, kui ta veel kibestunud ja pettunud polnud. Seni, kuni inimesed valimistel mõtlema hakkavad, mitte ei jookse lambakarjana nende juurde, kes "tasuta" asju pakuvad. Täpselt sellised ongi eesti ametnikud nagu Kaia Iva - ignoreerivad kodanikke ja peavad enda otsuseid ülimateks. Uskumatu ülbuse tipp. Vabsndust võib-olla julma väljaütlemise eest, kuid sellise ministri koht peaks olema seina ääres. Inimene täiesti teadlikult teeb oma kodanikele halba ja seab nende elusid ohtu! Halenaljakas on see kuidas nad alati kaagutavad kui mingi seadusekäki kokku keeravad, mille tuleviku kohta asjatundjad kohe ütlevad, et see on vigane ja ei tööta sellisena nagu ametnikuhing seda oma laua tagant arvab toimivat. Meenub mingi analoogne jama Küti ja co poolt kokkuklopsitud seadusega mille puudega inimeste seltskonnad kohe auklikuks lasid, kuid mis ikkagi suurte hurra-hüüetega (ainult tegijate endi poolt muidugi) vastu võeti ja millega praegu vaeveldakse. Pädevus on selge, eetiline ligipääs puudub: Haigekassa ja bürokraatia otsustavad ise, kas elad võ sured. Kukele haridus ja ülikoolid!!! "Uutele väljakutsetele" tõttavate ametnike haridus ja mõistus ob jumalast antud - ainult, kus kohas saab ilmeksimatuks igal alal supertargaks ametnikuks õppida, on saladus... Võtsin siis hommikukohvi kõrvale päevalehe, et kaeda, mis ministriproual öelda oli. Ma olen ausalt sõnatu, täiesti sõnatu. Lokkav rumalus, ükskõiksus ninglausa idiotism! Kas oleks kuidagi võimalik, et see tänane "püha kolmainsus" Palo, Iva ja Simson kunagi enam ministriks ei saaks? Need kolm preilit suudavad mõne aastaga rohkem jama korraldada, kui kõik elenevad valitsused kokku. Nii rumalat juttu nagu SKA ja minister Iva täna ajavad on lihtsalt vihaleajavalt nõme lugeda. Klassikaline näide, kuidas riik üritab kodanikele kotti pähe tõmmata ning leida põhjuseid, miks mitte midagi teha. Valitsusel on miljonid, et planeerida tasuta transporti, mida ka sõitjad ise ka ei taha, kuid laste tervisega võib mängida, "meil pole tootja poolset uuringut ja arstide jutt on möga!" Ma soovitan seda artiklit kindlasti täies mahus lugeda, keegi ikka mõne artsti kabinetis või poe järjekorras leiab päevalehe. Kui selle valitsuse alguses lubati kaasavat valitsust, kes arvestab eksperte ja spetsialistie ning oma ala asjatundjaid (meelega valisin sünonüümid), siis ianuke kaasamine, mida tehti on Eesti riigi vahendite kaasamine idiootsusteks! Kui erialaspetsialistide jaoks on juba niigi selge, et üks ravimeetod on teisest oluliselt parem, siis inimkatsete eetikakomisjon ei annaks tõenäoliselt isegi luba, et nende meetodite omavahel võrdlemiseks uusi eksperimente teha. Selline katse tähendaks ju sisuliselt poolte katsealuste teadlikku ravita jätmist. No, kahjuks paneb ka mõtlema see, et kui ei jõua vanemate eest hooldekodu-tasu maksta- pöörduge KOV poole; Ja näiteks tõi K. Iva ühe KOV, ei jäänud meeldegi, millise just kus need toetuse rahad täies ulatuses kasutamata. See ei ole minu valitsus! See ei ole minu riik! Vägisi tekib tahtmine makse optimeerima hakata, et taolised idioodid seda "õigesti" ära kasutada ei saaks. Millal sai lasteaednikust Ivast kõrge pädevusega arst? Miks arvavad enamus poliitikuid, et nad on igas asjas pädevad? Kui minister on peast täiesti poliitikuks läinud siis on nõunike kohus asju suunama hakata. Tundub aga, et need veel mõttetumad. Iva on ääretult ebasümpaatne ja totaalselt mittepädev minister. Põhimõtteliselt võiks kõik arstid ja kriurgid vallandada, sest ametnikud ja Iva teevad ravi nende eest ära. E-maili teel või siis e-eesti kaudu. Nali naljaks, kuid prandamata rühiga lapsest saab invaliid. Kas Iva produtseerib uusi nö puudega töötajaid? Kas nüüd ometi on kõigile valijatele selgeks saanud sotside olemus ja soov: kõigile võrdselt ühtemoodi sitasti! Juba kõlab ka uus ohtlik trend iva vastutusalas, nimelt pole enam lastearste vaja, kuna perearstid ( kes ei ole õppinud 5 aastat lastearstiks!), pidavat saama suurepäraselt laste ravimisega hakkama, eriala oskusi pole vaja. Minu lapsel on selle imelise perearsti rumaluse ja tähelepanu/tarkuse puudumise tõttu eluks ajaks nüüd seljaprobleemid. Mõelge , kui suur kokkuhoid, me lõpetame eriarstide koolitamise, piisab perearstidest ja ametnikest. Elu nagu lasteaias! Kooris ühehäälselt: määäää! Täiendus nii sotside kui ustavate lakeide IRLI soov on inimesi sandistada, kõigile võrdselt sitasti....... Lg ajakirjanikud! Palun tutvustage meile nime ja nägupidi neid tarku ametnikke, kes selle konkreetse otsuse taga seisid/seisavad. Meil on õigus teada/tunda oma "parimaid" töötajaid nägupidi. Mida küll Eesti on kurja teinud, et teda nuheldakse selliste ministritega nagu Iva, Palo ja Simson? Totaalne küündimatus ja rumalus peale selle. Pluss ülbus ja omaenese eksimatuses kindel olemine. No anna kannatust tõesti!			OSCAR-2019
A – Armastus. Olgu selleks armastus loomade ja kaasinimeste vastu või hoolimine keskkonnast ja oma tervisest, kuid ühel või teisel viisil on veganlus armastuse väljendus, mille eesmärgiks on vägivallatum, tervem ja õiglasem maailm. B – B12. Alguses mõtlesin siia lisada küll banaanid, sest kes meist ei armastaks smuutisid mõnusatest küpsetest banaanidest. Aga veganite jaoks on olulisem siiski vitamiin B12. D – D-vitamiin. Kui juba läks jutt vitamiinide peale, siis tasub meelde tuletada, et talvekuudel võiksid kõik eestimaalased tarbida lisandina D-vitamiini, sest meie laiuskraadil me pelgalt päikesest seda talvel ei saa. E – Esther the Wonder Pig. Kes siis imelist siga ei teaks? See maailma kõige õnnelikum siga on muutnud vist küll rohkemaid inimesi veganiteks, kui ei keegi teine. F – Fütotoitained. Taimedes on rohkelt kasulikke fütotoitaineid, mida seostatakse vähivastase ja südamehaiguste riski vähendava toimega. Mida rohkem taimi sööd, seda rohkem fütotoitaineid ja muid kasulikke aineid saad ja seda tervem oled. G – Greger. Dr Michael Greger on arst, kes on oma elu pühendanud tervisliku toitumise ja haiguste ennetamise propageerimisele. Ta on üks neist „imelikest“ arstidest, kes ei tahagi inimestele esimese asjana tablette välja kirjutada, vaid on veendunud, et paljusid tänapäeva kroonilisi haigusi (nt südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, II-grupi diabeet, teatud vähivormid) on võimalik ennetada ja tervenemisele pöörata tervisliku taimse toitumise abil. I – Inimene. Tihti mõeldakse, et veganid vihkavad inimesi, sest võitleme ju loomade eest ja seega on inimestest meil ükskõik. Tõde on sellest kaugel. Veganlusega panustame ka paljude teiste sotsiaalsete probleemide lahendamisse, näiteks ülemaailmne näljahäda ja veepuudus. J – Jood. Jood on vitamiinide B12 ja D kõrval kolmas oluline toitaine, millele veganid peavad tähelepanu pöörama. Headeks joodiallikateks on jodeeritud sool, meretaimed ja joodi sisaldavad toidulisandid. Veganitel, kes ei kasuta jodeeritud soola, ei söö meretaimi ega võta ka joodi sisaldavaid toidulisandeid, on suure tõenäosusega toidust saadavad joodikogused oluliselt väiksemad soovitustest. K – Keskkond. Keskkond on üks neist kolmest põhjusest, miks inimesed hakkavad veganiteks. Selleks, et toita 7 miljardit inimest kasvatame pidevalt toiduks 70 miljardit looma. Kõik need loomad tarbivad omakorda toitu, vett ja muid ressursse, mida saaks kasutada otse inimeste heaks. Selline massiline loomakasvatus põhjustab kliimasoojenemist, loodusvarade hävimist, reostust, veepuudust, näljahäda ning liikide väljasuremist. L – Loomad. Veganluse definitsioon, nagu selle sõnastas maailma esimene The Vegan Society: “Veganlus on eluviis, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires välistada igasugune loomade julm kohtlemine ja nende ärakasutamine toiduks, riietuseks ja muul eesmärgil.” Veganlus on algusest peale olnud loomade õiguste eest võitlev liikumine. Sõna vegan väljamõtlejaks oli inglane Donald Watson (1910-2005), kes soovis leida eraldi nimetuse inimeste kohta, kes lisaks lihale on loobunud ka piimast, munadest ja teistest loomsetest saadustest. Sõna vegan moodustati aastal 1944 sõna vegetarian kolmest esitähest ja kahest viimasest tähest. M – Munad. Nagu kõik suurtööstused, on ka munatööstus ääretult julm. Ka vabapidamise kanade elu pole oluliselt parem. Veganitena anname märku, et loomade ärakasutamine meie enda huvideks pole õigustatud. With veganism you give nothing up. You just stop taking that which is not yours. N – Naisõiguslus. Sotsiaalse õigluse küsimused ja probleemid on omavahel lahutamatult seotud. See, mida me ühiskonnana teeme emasloomade ning –lindudega on kirjeldamatult kohutav. On ebaloogiline, et võitleme naistevastase vägivalla vastu ning samal ajal teeme kõike seda loomadega, isegi mõtlemata selle peale, et need rõhumise süsteemid on omavahel seotud. Me ei saa loota, et kaob ära üks ebaõigluse vorm, kui juurutame samal ajal teist. Feminism ja veganlus käivad kokku. O – Oomega-3 rasvhapped. Lisa hommikupudrule või müslisse 1-2 spl jahvatatud linaseemneid. See on hea moodus saada vajalikus koguses asendamatuid oomega-3 rasvhappeid. Kui linaseemned ei meeldi, võib need asendada sama koguse chia või kanepiseemnetega. Ka Kreeka pähklid on head oomega-3 rasvhapete allikad. P – Piim. Paljud inimesed loobuvad liha tarbimisest, sest ei soovi toetada vägivalda ja tapmist. Lihatükk on tapetud looma tükeldatud kehaosa. See on selge. Elusast peast loom meie taldrikule ei jõua. Kuid tihti arvatakse, et piim on vägivallavaba toode. Nii see siiski pole. Tegelikkuses on piima hind verisemgi kui liha hind. Piimalehmade elu on oluliselt piinarikkam ja julmem kui lihaloomade elu. R – Raud. Rauapuudust ei esine taimetoitlastel sagedamini kui segatoitlastel. Tegelikult võib veganitel olla raua tarbimise osas olla isegi eelis, sest veganid ei tarbi piimatooteid, milles olev kaltsium takistab raua imendumist. Piisava raua saamine ei ole keeruline, kui menüüs on kaunviljad ja täisteraviljad ning kui toidukordade ajal süüa ka C-vitamiinirikkaid toiduaineid (nt apelsin, paprika, brokoli, lehtkapsas, kiivi vms), sest need soodustavad raua imendumist. Kui tead, et sul on raua imendumisega probleeme, siis väldi tee/kohvi/kakao joomist toidukordade ajal, sest need takistavad raua imendumist S – Spetsiesism. Spetsiesism on samasugune diskrimineerimisvorm nagu rassism, seksism, šovinism jt. Spetsiesismi puhul diskrimineerime loomi pelgalt seetõttu, et nad kuuluvad meist erinevasse liiki. Veganlus ongi oma olemuselt spetsiesismi ehk liigipõhise diskrimineerimise vastane eluviis. Veganlusega antakse märku, et loomade ekspluateerimine puhtalt selle pärast, et nad kuuluvad teise liiki, on tänapäeval põhjendamatu, sest see pole enam ellujäämiseks vajalik ning sellest tulenevalt ebaeetiline ja ebaõiglane. Š – Šokolaad. Tihti arvatakse, et vegantoit on igav ja maitsetu ning tuleb oma lemmiktoitudest loobuda. Nii see siiski pole. Vegantoidu maailm on rikkalik ja mitmekülgne ja ka vanad lemmikud jäävad alles. Jah, ka veganid saavad süüa šokolaadi! 🙂 Tuleks lihtsalt vaadata, et seal poleks lehmaudarapiima sees. Z – Zilmer. Eesti veganite rahvavaenlane nr 1? 😀 Mihkel Zilmer on eesti toitumisteaduse autoriteet, kes põikpäiselt keeldub tutvumast uuemate teadusuuringutega, levitades samamoodi taimetoitluse kohta müüte, eel- ja valearvamusi, nagu suvaline Onu Heino tänavalt. Ž – Želatiin. Paljud valmistooted, mis näiliselt on taimsed, ei pruugi seda kahjuks olla ning seetõttu on oluline silte lugeda, et toidu koostisest aimu saada. Tüüpilisemad mitte-vegan koostisosad valmistoitudes on nt želatiin, laktoos, kaseiin, mesi, karmiin ehk E120 (purustatud putukatest tehtud toiduvärv), vadakupulber, munapulber, lõssipulber. T – Tervis. Paljud inimesed otsustavad veganluse kasuks taimse toitumise positiivsete tervisemõjude pärast. Taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda mitmetesse lääneriikides väga laialt levinud kroonilistesse haigustesse nagu vähk, kõrgvererõhutõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused, II grupi diabeet jt. U – Uba. Beans, beans they are good for your heart. The more you eat, the more you fart. Selle luuletuse esimene osa on täitsa tõsi, sest kaunviljad on tõesti olulised toiduained meie laual, mis muuhulgas aitavad ka südamehaiguste riski vähendada. Gaasilisuse osa siiski tõele ei vasta. Kaunviljad tekitavad gaase neil, kes söövad neid harva, aga regulaarselt kaunvilju tarbivatel inimestel oad gaase ei põhjusta. Kaunviljad on toitvad, kasulikud ja maitsvad. Neis on palju kiudaineid, valke, rauda ja antioksüdante. Üks suurimaid vigu, mida me oma tervise seisukohalt teha saame, on kaunvilju mitte süüa. Vastupidiselt paljudele teistele nn supertoitudele on kaunviljad ka odavad. V – Valgud. A kust sa valku saad? Veganid saavad valke sealtsamast, kust saavad valke mitte-veganid: taimedest. Oot, aga mitte-veganid saavad valke ju lihast, piimast ja munadest, mitte taimedest!? Tegelikult see päris nii pole. Sarnaselt inimestele suudavad loomad ise sünteesida vaid umbes pooli oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid, ülejäänud saadakse toiduga, sh kõik asendamatud aminohapped. Mida loomad aga söövad? Taimi. Taimed sünteesivad kõiki elutegevuseks vajalikke aminohappeid. See on üks suurimaid müüte, et taimedes puudub mõni asendamatu aminohape. Absoluutselt kõik taimed sisaldavad kõiki aminohappeid. Seega on nii veganite kui ka mitte-veganite valkude algallikaks ikkagi taimed, veganid tarbivad neid lihtsalt otse. Õ – Õiglus. Veganlus on eelkõige elementaarse õigluse küsimus. Loomad ei ole mõeldud meie heaks ega tarbeks. Keegi meist ei pea õigeks teiste isikute kohtlemist tooraine ja orjana, kuid ka loomad on isikud ja indiviidid, mitte anonüümne mass, keda oma suva järgi tappa ja ekspluateerida. Selleks, et mõista, et loomadel peaksid olemas olema teatud põhiõigused, näiteks õigus elule, ei pea neid tingimata armastama ega nunnudeks pidama. Ma ei armasta kõiki inimesi, ometi mõistan, et on teatud inimõigused, mis peavad laienema kõikidele inimestele olenemata nende soost, rassist ja sättumustest. Sama on loomadega. Olen liigipõhise diskrimineerimise vastu, ning veganlus on parim viis selle näitamiseks ja loomadele õiglasema elukeskkonna loomiseks. Ä – Äri. Kuigi veganlus ei ole pelgalt tarbimine, keerleb suur osa meie elust paratamatult tarbimise ümber. Seetõttu hääletavad ka veganid eelkõige oma rahakotiga ehk tarbivad tooteid, mis ei ole loomsed. Just oma tarbimisharjumustega aitame loomsed tooted turult kõrvaldada ning näitame, et nõudlus taimse järele üha suureneb. Kui oled ettevõtja, siis on praegu parim aeg rongile hüpata, sest tulevik on vegantoodete pakkujate päralt. Ö – Östrogeen. Absoluutselt iga vegan kohtab varem või hiljem kedagi, kes tuleb lagedale väitega, et soja on tervisele halb. Sojatoodete söömine pole loomulikult kohustuslik. Kuid enne sojamüütide levitamist tasuks siiski teada, et Sojavastane teavitustöö on lahutamatult seotud organisatsiooniga Weston A. Price Foundation (WAPF), kellelt pärineb suur osa käibelolevast väärinformatsioonist ja müütidest. WAPF propageerib toitumisviisi, mille keskmes on rohkelt küllastunud rasva ja kolesterooli sisaldavad loomsed saadused nagu või, toorpiim, liha, rupskid jms. Lisaks on WAPF tuntud taimetoitluse vastaste hoiakute poolest. Üks tüüpilisi sojavastaseid väiteid on, et see sisaldab östrogeeni ja paneb meestel rinnad kasvama. Soja ei sisalda östrogeeni, vaid fütoöstrogeene (isoflavoone). Fütoöstrogeenid ei ole toimelt samad, mis östrogeenid, kuigi nad võivad kehas kinnituda östrogeeni retseptoritele. Neil võib olla kas nõrk östrogeenilaadne toime või nad võivad toimida ka antiöstrogeenidena ning see sõltub konkreetsest koest. Reproduktiivkudedes (nt rinna- ja emakakoes) toimivad isoflavoonid antiöstrogeenidena, samas aga luusid moodustavates rakkudes on neil nõrk östrogeenilaadne toime – mõlemal juhul on mõju tervisele positiivne. Östrogeenide vältimiseks tuleks vältida loomseid saadusi (liha, mune, imetajate piimasid), sest neis sisalduvad östrogeenid, mis on identsed inimorganismis toodetavate östrogeenidega. Seega just liha, piima ja mune tarbides sööme igapäevaselt sisse östrogeene, mida oleks targem vältida. Ü – Ühiskond. Veganluse juures on üks keerulisemaid asju ühiskondliku suhtumisega hakkama saamine. Kahjuks on meil endiselt levinud igasugused müüdid ja eelarvamused veganluse kohta. Harv pole ka veganite mõnitamine, naeruvääristamine ja diskrimineerimine. Kuid ei tasu unustada, et just meie ise olemegi need, kelle võimuses on ühiskonda muuta. Veganlus on 21. sajandi kõige võimsam liikumine, mille tulemusena elame loodetavasti kunagi kõik vägivallatumas ja hoolivamas ühiskonnas.			OSCAR-2019
„Euroopa Metsainstituudiga ühinemine annab Eestile paremad võimalused metsaga seotud võrgustikuga rahvusvaheliseks koostööks, mis aitab omakorda mitmekülgsemalt arendada ka meie enda metsapoliitikat,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. 24. 04. Noarootsis toimuval rahvusvahelisel metsakaitseorganisatsioonide nädalasel miitingul arutatakse ka Tartu tselluloositehase küsimust 10. 03. Keskkonnaamet kutsub Soomaa rahvuspargi kogukonda leppima kokku metsa majandamise heas tavas Kümnepäevase seenenäituse raames toimuvad ka mitmed eriüritused: 20. septembril kell 18 tutvustab tänavust väljapanekut näituse kuraator Marja-Liisa Kämärä, 14. ja 21. septembril kell 18 peab venekeelse seeneloengu bioloog Jekaterina Pesotski, nädalavahetustel, 15., 16., 22. ja 23. septembril kell 11, 13 ja 15 toimuvad näitusel lühituurid ning kell 11 ja 13 väikesele näitusekülastajatele mõeldud lustakas seenejaht. Bioneer uuris, kuidas tegutseb Leedust pärit Euroopa suurim "põllult riiulile" põhimõttel tegutseva mahetoidutootja. AUGA on regiooni suurim ettevõtete grupp, mis haldab põllumajandusettevõtteid ja rakendab kestlikku, sotsiaalselt vastutustundlikku ja keskkonnasäästlikku öko-ärimudelit. AUGA 2015. aastast alates täiesmahus mahepõllundusettevõte, kes tootab lisaks toorainele ka taskukohast valmistoitu. AUGA on võtnud enda missiooniks pakkuda mahetoodangut, mis on taskukohane ja kasutades selleks uuenduslikku vertikaalselt integreeritud ärimudelit, tootes kogu vajaliku iseseisvalt. Ettevõte sündis 2014. aastal kahe Leedu ettevõtte Agrowill Group AB ja Baltikumi suurim seenekasvataja Baltic Champs Group AB liitumise järel. 2015. aastal otsustas ettevõte minna täielikult üle mahepõllundusele ja alustati sertifitseerimisprotsessi. 2016. aastal muudeti ettevõtte senine nimi AUGA Group AB-ks ja tutvustati mahetoitude sarja AUGA. Kõik AUGA tooted kannavad Leedu ja Euroopa Liidu mahemärgiseid. AUGA toodete kasvatamisel ja tootmisel ei kasutata keemilisi väetisi, hoolitsetakse mulla ja maapinnase eest ning kasutatakse ära ka tootmisprotsessis tekkinud kõrvalsaadused. AUGA toodetes ei ole GMO-sid ega sünteetilisi lisaaineid. Ligikaudu 80% ettevõtte toodangust läheb ekspordiks. Suurima osa müügist moodustavad seenekasvatus, teraviljakasvatus ning piim. Auga valmistooted moodustasid 2017. aastal ligikaudu 45% kogu müügist. Auga haldab umbes 38 000 hektarit mahesertifitseeritud põllumaad ja arendab kestlikku põllumajandusmudelit, mis põhineb uutel tehnoloogiatel. Firma on spetsialiseerunud teravilja-, piimalehmade-, linnu- ja seenekasvatusele. Kogu tootmiseks kasutatavale põllumaale on antud mahesertifikaat. AUGA Group näeb Eestit potentsiaalse turuna. Mahepõllumajandus on Eestis väga tugev ja Eesti tarbijad võtavad omaks üha enam mahetooteid. Juhtivate Euroopa mahekaupa tootvate riikide (näiteks Taani ja Rootsi) mõju on Balti turgudest kõige enam tunda Eestis. Praegu on AUGA-l Eestis piiratud müük (RIMI, BIOMARKETi ja STOCKMANNi kauplustes), kuid selle laiendamiseks on käimas paljutõotavad läbirääkimised. AUGA eesmärk on olla kõigis Eesti suuremates jaemüügikettides ja mahepoodides, tarnides nii otse kui ka turustajate kaudu. Enamik AUGA toodete tootmiseks kasutatavaid tooraineid kasvatatakse AUGA põldudel ja tootmisahel on täielikult jälgitav alates kasvatamisest kuni lõpptoodeteni. Pakume laia valikut kvaliteetseid mahetooteid mugavas ja keskkonnasõbralikus pakendis. Meie tänapäevane, puhas pakendikujundus on võitnud riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel mitmeid tunnustusi. Ettevõtetevahelises konkurentsis on üks AUGA Groupi põhitugevusi võime tarnida laias valikus ja suurtes kogustes mahetooteid ning tootmisahela kontroll ja jälgimine alates kasvatamisest kuni poeriiulile jõudmiseni. Kõik need tegurid muudavad grupi tugevaks tarnijaks paljude suurte rahvusvaheliste jaemüüja kaubamärgiga tootjate jaoks (suured jaemüügiketid), kes otsivad usaldusväärset laias valikus mahetoodete pakkujat. Samuti on ettevõttel paindlikkus kasvatada suures valikus eri teravilja- ja köögiviljasorte vastavalt turu suundumustele ja vajadustele. AUGA rakendab jätkusuutlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku ärimudelit. Mida see tähendab ja sisaldab? Kui asusime mahepõllumajanduse teele, seadsime oma ettevõttele eesmärgi mitte piirduda mahepõllumajanduse nõuetele vastamisega, vaid rakendada jätkusuutliku põllumajanduse veelgi kõrgemaid standardeid. Alates 2014. aastast, kui toimus üleminek mahetootmisele, on grupp investeerinud uuenduslikesse tehnoloogiatesse rohkem kui 15 miljonit eurot, et muuta protsessid jätkusuutlikumaks, sealhulgas võtnud kasutusele jätkusuutliku minimaalse maaharimise võtted, orgaaniliste jäätmete taaskasutamise, et saavutada eri põllumajandusharude vahel sünergia, mobiilsed autonoomsed päikeseenergial töötavad kanalad. AUGA tulevikueesmärk on saada CO2-neutraalseks ettevõtteks, muu hulgas kõrvaldades kasutuselt fossiilkütuse ja asendades selle enda toodetud biogaasiga. AUGA Group on üks suurimaid tööandjaid Leedu põllumajandussektoris. 2017. aastal töötas ettevõttes 1152 inimest Leedu eri piirkondadest. Ettevõte pakub konkurentsivõimelist palka, mis on ligikaudu 10% kõrgem kui Leedu põllumajandussektori keskmine palk. 2017. aastal kasvas keskmine palk Leedu põllumajandussektoris 8,7% võrra ja AUGA Groupis kasvas palk samal ajavahemikul 10,7% võrra. Nagu eespool mainitud, on AUGA Group võimeline tarnima väga paljusid eri mahetooteid suurtes kogustes. AUGA toodab mahetooteid õiglase hinnaga, kasutades uusimat tõhusat tehnoloogiat, mastaabisäästu ja eri põllumajandusharude vahelist sünergiat. Ettevõtte maatükid koondatakse eraldi põllumajandusettevõtete ümber, mis võimaldab kasutada moodsaid ja tõhusaid põllumajandustehnoloogiaid, saada mastaabisäästu ning rakendada tõhusaid logistika- ja ladustuslahendusi. AUGA Groupi väärtusahel ulatub tooraine kasvatamisest ja töötlemisest kuni lõpptarbijale suunatud toodete pakkumiseni. Vertikaalne integratsioon tähendab, et AUGA Group on võimeline tarnima mahetooteid ning suudab kontrollida ja võimaldab jälgida tootmisahelat alates kasvatamisest kuni poeriiulile jõudmiseni. Ettevõte kontrollib kõiki protsesse alates kasvatamisest kuni lõpptooteni, sealhulgas nii ettevõttesisest kui ka lepingulist tootmist. Lõpptarbijale suunatud kaubamärgitooted on valmistatud AUGA toodetud toorainetest. 80% tarbijatest usuvad, et nad saavad oma elu parandada, valides tervislikuma toidu, 75% usuvad, et suurem osa toidust ei ole loomulik ega ökoloogiline, 62% nõustub keelustama pestitsiidide ja keemiliste väetiste kasutamise („Tõde tervise ja heaolu kohta.“ McCann Truths 2015. USA, Kanada, Ühendkuningriik, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Rootsi, Holland, Horvaatia, Leedu). Kümne aasta jooksul on tarbijad rohkem kui kolmekordistanud mahetoodete tarbimist ning nõudlus kasvab jätkuvalt. Esiteks ei kasuta AUGA sünteetilisi väetisi, pestitsiide, GMO-d. Ettevõte rakendab minimaalse maaharimise võtteid, mis vähendavad oluliselt CO2 heitkoguseid, kaitsevad bioloogilist mitmekesisust ega kurna maad. AUGA investeerib juba traktorite ja teiste sõidukite kasutatava fossiilkütuse biogaasiga asendamisesse. Biogaasi tootmine sõnnikust ja puhastatud biogaasi kasutamine kütuses on üks kõige säästvamaid ja tõhusamaid mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid. Võrreldes tavapärase, fossiilkütuseid kasutava põllumajandusega, võib see olla kliimale kuni 148% soodsam. Kääritusjääki (biogaasi tootmisel tekkiv orgaaniline jääde) kasutatakse tõhusa väetisena meie põldudel, kus kasvatame vilja toiduks ja meie lehmade ja kanade söödaks. Orgaanilise kääritusjäägi kasutamine vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja lisaks sellele suurendab teravilja saagikust. Kogu AUGA toodang (teravili, köögivili, seened, piimatooted ja linnuliha) kasvatatakse Leedus asuvates põllumajandusettevõtetes, lõpptarbijale suunatud kaubamärgitooted toodetakse AUGA toodetud toorainest. Osa lepingulist tootmist meie toorainest toimub väljaspool Leedut (näiteks piimatooted ja rapsiõli).			OSCAR-2019
Ta lõpetas aastal 1985 Tallinna 1. Keskkooli[2]. Aastal 1993 lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna Ehituse ökonoomika ja juhtimise erialal[3]. 2001 pälvis ta Maailma Majandusfoorumi tulevikujuhi tiitli[1]. 2001 nimetati ta TTÜ aasta vilistlaseks[1]. 2005. aastal sai ta Valgetähe III klassi teenetemärgi. Väravavaht on jalgpallis mängija, kelle ülesanne on oma väravat kaitsta, nii et vastasmeeskond ei suudaks palli üle väravajoone lüüa (postide vahele ja lati alt). Selleks peab väravavaht palli teele tulema ja selle kas kinni püüdma või kõrvale suunama. Väravavahi alas võivad väravavahid kasutada käsi. Nad on (kui audi sissevise välja arvata) ainsad jalgpallurid, kes tohivad mänguväljakul palli käega puudutada. Väravavahid sooritavad lööke värava juurest ning juhatavad oma meeskonna, eriti selle kaitsemängijate paiknemist nurgalöökide, vabalöökide ja karistuslöökide korral. Väravavahil on tähtis roll mängustrateegia valimisel, sest neil on piiramatu ülevaade kogu mänguväljakust. Väravavahid ei pea kogu mängu ajal olema karistusalas. Nad võivad lüüa penalteid lüüa ja on isegi juhtunud, et lõpuminutitel jookseb väravavaht vastasmeeskonna karistusalasse, et luua seal arvuline ülekaal, kuigi see on haruldane, sest jätab oma värava kaitseta. Kui väravavaht saab vigastada või punase kaardi, siis teeb tema meeskond vahetuse. Üks väljakumängijatest (tavaliselt ründaja) võetakse välja ja tema asemele pannakse varuväravavaht. Kui see ei ole võimalik (näiteks kui varuväravavahti ei ole), siis asub üks mängijatest (tavaliselt kaitsemängija) väravasse ja muutub väravavahiks. Väravavaht on jalgpallis kõige tähtsam positsioon ja samuti on selles kõige keerulisem meistriks saada. Sellepärast on tavaline, et meeskonnad vahetavad väravavahte harva. Näiteks Petr Čech on FC Chelsea esiväravavaht ja Iker Casillas Madridi Reali esiväravavaht juba rohkem kui 9 aastat ning Casillas on Hispaania jalgpallikoondise esiväravavaht juba 10 aastat. Kuid teisalt ei ole väravavahitöö füüsiliselt nii nõudlik kui väljakumängijal ja sellepärast on väravavahi mängijakarjäär pikem, ulatudes vahel isegi 40. eluaastatesse. Väravavahid peavad kandma riietust, mis eristab neid selgelt teistest mängijatest ja ka kohtunikest. Mõned mängijad on oma riietusega tuntuks saanud, näiteks Lev Jašin, keda tema üleni musta riietuse tõttu hüüti mustaks ämblikuks. Enamik väravavahte kannab kindaid, et parandada haaret palli ümber ja ühtlasi kaitsta oma käsi vigastuse eest. Tänapäeval on mõnikord kinnastel piki iga sõrme plastist ribi, mis aitab vältida sõrmede kahekorra minekut, kui väravavaht kiiresti liikuvat palli püüab. Kuigi kinnaste kandmine pole kohustuslik, väravavahid seda tavaliselt teevad. 2004. aasta EM-i veerandfinaali lõpetanud penaltiseerias Inglismaa ja Portugali jalgpallikoondise vahel sai Portugali väravavaht Ricardo Pereira kuulsaks muuhulgas sellega, et võttis enne penaltiseeriat kindad käest. Ta tõrjus kaks penaltit ja lõi ise sisse otsustava penalti, mis viis Portugali poolfinaali. Władysław Gomułka (6. veebruar 1905 Krosno – 1. september 1982 Konstancin-Jeziorna) oli Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane, Poola kommunistlik liider aastatel 1956–1970. Władysław Gomułka oli pärit töölisperekonnast. Ta omandas ainult alghariduse ning tööle läks ta juba 14-aastaselt 1919. aastal. Poola Kommunistlikku Parteisse astus Gomułka 1926. aastal. 1932. aastal mõisteti ta kommunistliku tegevuse eest neljaks aastaks vangi, kuid haiguse tõttu vabastati ta vangistusest juba 1934. aastal. Seejärel suundus ta Moskvasse, kus õppis aastatel 1934–1935 Rahvusvahelises Leninlikus Akadeemias. Gomułka pöördus 1935. aastal Poolasse tagasi, kus ta vangistati ning vabanes alles Teise maailmasõja alguses 1939. aastal. Aastatel 1939–1942 elas ta Białystokis ja Lvivis. 1942. aastal saabus ta illegaalina Varssavisse, kus temast sai Poola Töölispartei Keskkomitee liige. 1943. aasta novembrist sai temast sama partei esimene sekretär.[1] 1944. aasta juulis saabus ta Lublinisse, kus temast sai Poola Rahvusliku Vabastamise Komitee liige. 1944. aasta detsembrist kuulus ta valitsusse peaministri asetäitjana ja "tagastatud alade" ministrina. 1948. aastal jäi ta võimuvõitluses Stalini soosikule Bolesław Bierutile alla. 1949. aastal jaanuaris eemaldati Gomułka kõigilt riiklikelt ametikohtadelt, sama aasta novembris visati aga Poola Ühendatud Töölisparteist välja. 1951. aasta juulis ta arreteeriti ning viibis vangistuses kuni 1954. aastani.[2] 1956. aasta augustis taastati tema liikmesus Poola Ühendatud Töölisparteis, sama aasta 21. oktoobril valiti ta aga sama partei esimeseks sekretäriks.[3] Oma võimuperioodi algul oli Gomułka küllaltki populaarne. Ta pooldas niinimetatud "Poola teed sotsialismile". 1960. aastatel muutus ta aga Nõukogude Liidu surve all üha vanameelsemaks. 1968. aasta märtsis päästeti Gomułka juhtimisel valla "sionismivastane kampaania". Umbes 17 000 juudi rahvusest Poola kodanikku võtsid vastu väljasõiduviisa ja lahkusid maalt.[4] Władysław Gomułka astus parteijuhi ametikohal tagasi 20. detsembril 1970 seoses Gdanskis ja mujal Põhja-Poolas puhkenud töölisrahutustega.[5]			OSCAR-2019
Oleme päeval tööl ning armas kassike peab üksi kodus olema. Toidu- ja veekauss täis, mõned mänguasjad. Kui paljudel on kass päeval üksinda kodus ning mida te teete, et tal igav ei oleks? Meie tõime oma esimese kassi koju eile. Leidsimie suure, toreda ja ülisõbraliku kassi Kassiabi.ee kaudu. On paksuke ja tõeline hellik, ka mitte väga fotogeeniline: Igatahes tõime ta koju ning kohanemisega tundus, et probleeme ei olnud. Tatsas terve õhtu ringi ja muudkui jutustas. Aga öösel ta küll magada ei lasnud, üritas oma kohta leida. Tunnikeseks jäi magama alles siis kui kaissu võtta. Tundub, et ülemäära hellik. Ei tea kas on õige sellist koju jätta üksinda terveks päevaks. Kass magab enamuse ajast või siis mängib (oleneb kassist, mõned teevad pahandusi kui kedagi kodus ei ole). Marius, kui saabus meile, nuusutas kaks päeva korterit, tegi kõik nurgatagused endale tuttavaks- ühesõnaga tutvus täiega. Me Vanapoisi nime ei tahaks jätta, sest kuigi täpset vanust me ei tea tundub, et ta on siiski üsna noor. Hinnanguliselt 2 aastane, on teine parajalt totu ja mänguline. Hambad, vurrud, karv ja muu olemine reedab ära, et ta on lihtsalt suurt kasvu noor isane. Meil ka, nuusutas kõik augud ja praug ja nurgatagused läbi. Palju on veel avastada ka. Aga seda ta ei salli, kui uks kinni on või kui keegi näiteks vetsu läheb. Siis on mäugumine lahti. Kardab vist üksi olla. Aga kassidest ei saa ju aru. Vähemasti kassidega koos ei olevat talle meeldinud. Võibolla ta lihtsalt on natuke paanikas. Inimese lähedal on rahulik ja ülisõbralik. Lausa kummaline, sest võõrast kassi on esimesel öösel kohe imelik voodis ja näo juures hoida. Ikka oli natuke segaduses, aga mul oli parajalt pisike kui ta meile tuli (2- kuud ja natuke üle selle), et ta väsis pidevalt ära ja siis jäi magama sinna, kuhu jumal juhatas parasjagu:D. Jutustas päris palju, aga öösiti magas meie voodi kõrval oma pesas (tol ajal ta ei saanud veel nii kõrgele voodile hüpatud). Öine ringitatsamine on täiesti normaalne tegevus kasside puhul, hiljem on nõnda, et Sa ei pane seda enam ise tähele, kui see kassil ära ei kao. Kindlasti ta otsib praegu lähedust- tahab tuttavaks saada ja usaldust võita:wink:, eks tal võib hirm ka olla, et peab jälle tänavale konutama minema äkki. Jah, sai käidud vahepeal kodus. Poiss täitsa rahulik, oli vanni all käinud, seal märjaks saanud, kassiliiva sees käinud ning terve põrand oli suuri käpajälgi täis :s6ps: Kass on ettearvamatu tegelane, igaüks on isesuguse iseloomuga. Ja hoolitseda tuleb nagu väikese lapse eest, sellepärast on küsimusi palju. Eriti veel, kui sa tema kõnest aru ei saa ja ta vaatab sulle jube kurbade silmadega otsa. Ma usun ka, et tal on lihtsam üksinda seal kohaneda, saab ju rahus igalpool ringi käia jne, ei ole pererahvast segamas:D. ihii nii tore, et Vanapoiss nüüd teil ringi tatsab. Kusjuures, meie teine kiisu Silver on ka Kassiabist ja täpselt samaoodi ei meeldinud talle kui uksed olid kinni ja kui keegi wc-s oli- kohe oli kisa lahti:P Aja jooksul kadus see komme ära, kui ta juba meie kodu oma koduks pidas. Ta on ka suht hellik. Muidu ta meie magamistoas ei maga kui meid seal pole aga nii kui üks meist kasvõi pikali viskab voodisse, siis on kohe Sillu platsis- kohe jooksuga tuleb. Teine kass on meil suht iseseisev ja eriline sülekass pole. Suured isased on mõnusad, eks? Igavuse kohta ma ei saa kaasa rääkida, sest meil on teine kass veel- ju nad päeval siis seal toimetavad, kuigi kui töötan kodus nt päeval, siis enamuse ajast nad lihtsalt magavad ja õhtul on aktiivsemad- ikkagi öö loomad. Tervitused meie Vanapoisile. Päris täpselt ma ei mäletagi miks ta selle nime just sai. Egas me teda vanaks pidanud. Üldiselt talle meeldis ikka enamuse ajast lihtsalt pikutada ja elust mõnu tunda. Selline kohanemine võtab aega uues kohas olenevalt kassist mõnest minutist kuni mitme kuuni. Kirjelduse järgi tundub, et Vanapoiss kohaneb hästi. Tüüpiline on kodu kaotanud kiisudele helluse otsimine ja inimese sabas käimine. Seda kirjeldavad paljud, kes kiisule kodu pakkunud. Kardavad jälle kaotatud saada. Kui pelgad teda kaissu võtta, siis võta ette üks pesupäev ja pese kiisuke korralikult vannis puhtaks. Tundub kindlasti paremini siis. Kui mingeid probleeme tekib, siis olen alati nõus aitama ja nii kõik meie inimesed. Ossu hakkab ennast juba päris mõnusalt tundma. Ei salli ühisvara ja eile õhtul omastas suure ja kõige mugavama osa diivanist. Õhtul magama minnes mõtles aga, et nüüd on aeg mängima hakata. Sain just pooleks tunniks magama jääda, kui tema klõpsti kohal ja vaatab oma suurte ümmarguste silmadega otsa ja tegi "kurrnjau". Noh, ajasin ennast üles ja hakkasime väikesi pallikesi loopima. Energia oli vaja kuidagi suurest ja kohmakast kerest välja saada. Aga selline ümar kere väsib ruttu ning juba 20 minuti pärast, kell pool kaksteist saime magama. Kusagil kella 3 ajal öösel tuli uus kange mängutuju, seekord voodis. Äkki ei tohiks talle õhtul väga palju toitu anda, annab liigset energiat, mis on vaja välja elada öösel. Aga võibolla mitte, sest kassid jäävad ju peale söömist kohe magama. Minul on ka kass päeval üksi kodus. Hommikul kui tööle mehega lähme, siis viskab kass ennast ukse ette mati peale pikali ja siis on jube raske kodust ära minna ja teda sinna üksi terveks päevaks jätta:(. Aga samas kui õhtul koju lähme, siis on kass alati ukse peal vastas ja nurub pai. Oskaril saab siis täna õhtul kella seitsme ajal kaks nädalat. Üsna põnev aeg on olnud. Täna ööseks kinkis ta koguni 6 järestikuse tunni pikkuse magamisaja. Ossu on jätkuvalt armas, kuid teeb ka pisut pahandust. Eks elu tuleb ju kuidagi paika saada ning uus koht on põnevaid üllatusi täis. Tänane öö oli niisiis üle pika aja erand. Oleme analüüsinud kassi käitumist nii ja naapidi ning mõned asjad on andnud isegi tulemust. Nagu igal normaalsel kassil on ka Oskaril kaks kõige ebamugavat harjumust. Diivani kratsimine ning öised vallatused. Aga see on ka loomulik. Peale tugevat hommikusööki jäetakse ta ju üksinda koju, ning nagu liivakasti-toidukausi test on näidanud, põõnab ta kuni õhtuni. Mõnikord tuleme koju alles kell 20:00 ning tema unised silmad ja 15 minutiline sirutusseeria erinevates poosides reedab, et ta on mõnuga üksiolemist nautinud. Eks me proovisime siis erinevaid toite, toidukordi, portsjoneid jne. Kuid praegu on toiminud niigi paksukese Oskari puhul paremini "söön ennast nii täis, et ei jõua enam liigutada" strateegia. Ja see väike kriips nina juures, mille ta kassikodus enne ära toomist sai, on ka tänaseks täiesti paranenud. Muuseas. Leidis kinnitust fakt, et kui kassil on stress, siis võib neil tekkida kõõm. Ning ime kähku. Ka meie kiisu tuli umbes sama vanalt meile, mitte küll hoiukodust, vaid otse tänavalt, kuid harjus imekiiresti ära. Meie panime ta kööki magama, uksed on vahelt kinni, nii magamistoa kui ka köógi uks ja nii voib ta sealt mürada palju tahab, meie saame ikka uned täis. Meil oli kunagi sama lugu, et kass mängis öösiti, ja sama lugu, et hommikul läksime ja alles õhtul tulime, ning kass oli ilmselt veetnud suurema osa päevast magades, mis tuli öösel või õhtul siis välja elada käisime siis õhtuti jalutamas traksidega, mis väsitab ühe tubase kassi juba 15-20 minutiga täiesti ära, või siis mängisime iga õhtul nii pool tundi, ja kass magas terve öö:s6ps: Kraapimiseks on meil suur puunott ja see on asetatud võimalikult kassidele käidavasse kohta, ehk siis otse välisukse vastu, ja kui koju tuleme siis kassid nii kenasti näitavad kuidas nad seda rõõmust kraabivad Oskar on nüüd täieõiguslik perekonnaliige ning tunneb ennast tõeliselt hästi. Korralik toitumine ja dieet on tema kehakaalule hästi mõjunud. Endisest paksukesest on saanud üsna traks ja sileda karvaga kass. Öised trallitamised on kõvasti vähemaks jäänud. Nüüd on tal uus hobi, rääkimine Aga see pole pooltki nii hull, kui täiskiirusel kurvide võtmine ning 5 kilose kere potsatused diivanilt või köögikappidelt. Ma usun, et meie analüüsid ja katsetused on vilja kandnud. Skeem on selline, et õhtuti me kassile palju süüa ei anna. Pool mõõdutopsikest. Peamise söögikorra saab ta hommikul, siis on mida oodata. Pasteet ja krõbinad. Päeval põõnab ta enamuse ajast, liivakastis ei käi ning toidukauss on täis. Õhtul kui koju tuleme, hakkab nurr mjäu nurr mjäu sööki nõudma. Siis saab kõhutäie ning magab mõned tunnid. Paar tundi enne kui magama läheme üritame kassiga võimalikult palju mänguda, energia tuleb miskipärast siis kui ta kõhu täis sööb. Öösel me süüa ei andnud, mangugu kui palju tahes. Tänu sellisele režiimile õppis ta kenasti öösel voodisse tulema, enne miskipärast oli voodi suhtes kuidagi ettevaatlik. Ilmselt ei ole tal varem lubatud voodis põõnata. Aga mina arvan, et on igatahes mõistlikum kui ta kell 03:30 ööel ise voodisse tuleb ning jääb rahule paari suure paiga kui see, et ma pean teda mööda tube taga ajama ning magama rahustama. Igatahes on vahva loom, seni ka üsna korralikult vetsukombeid pidanud. Parimaks lahenduseks olid need Cats Best Öko Plus saepuru tükid. Proovisime kõiksugu lahendusi, Natusan ajas toa tolmu täis, haises, muud kraanulid veeresid mööda tuba ringi ja jäid karvadesse kinni, Cats Best on aga hea. Natusani läks meil vaata et 3 pakki nädalas. Oleme ka paariks päevaks ööks iseseisvalt koju jätnud. Seni ei ole ole hullu olnud. Ise elus ja asjad ka terved. Sellel nädalavahetusel peab Ossu jälle üksi jääma. Loodame kõige paremat.			OSCAR-2019
Kuidas teha nii, et sinu teismeline end kodus natukenegi liigutaks ja enda eest ise vastutama õpiks? Et näiteks sinu nädalavahetus ei koosneks juba suurte laste järelt koristamisest? Et ta suudaks ise oma valikud teha ja ise enda eest vastutada? Vanemate siht ja suund on anda lapse kasvades talle aina rohkem võimalusi oma asjade eest ise vastutada. “Ema, kas sa tead, kus neid lukkusid müüakse — mul oli lumelauapükstel lukk katki, harutasin selle katkise juba eest ära,” kuulis Tiina keset tööpäeva telefonis tollal kuueteistkümnese poeg Richardi küsimust. Ema seletab, kust saab lukke osta, vajutab mobiili kinni ja naeratab õnneliku inimese naeratust: “Ma tohutult naudin oma poegi, see teismeliseaeg on jube kihvt!” Päris kõigis kodudes murdeealiste iseseisvusega nii rahul ei olda. Kuigi selles suunas areneda oleks põhjust, sest ühelt poolt ihkavad teismelised saada koheldud nagu täiskasvanud. Teiselt poolt on ka vanemate eesmärk lasta lastel aeglaselt, ent kindlalt enda eest aina rohkem vastutada. Kuni laps käitub hiljemalt 18. eluaastaks kodus nii nagu iga teinegi täiskasvanu. Tiina teine poeg, paar aastat noorem Kristjan, nurises kodus, et tema ei leia köögist ühtki riista üles, sest emal olevat asjad segamini. Ema arvas seepeale, et poeg võiks siis ise kööki korrastada. Järgmisel õhtul säraski köök, pestud ja asjad kui väljanäitusel. 25 asja, mida teed täiskasvanuna ainult siis, kui vanemad ei osanud sulle lapsena piisavalt armastust pakkuda 08.01.2018 Tiina ja Tõnu pesamuna seitsmene Mari aga rõõmustas vanemaid Ülemiste kaubanduskeskuses — tütar käis omal käel loomapoes ega leidnud pärast kokkulepitud kohtumispaika üles. Laps tegi siis nii, nagu ema-isa olid hädaolukorraks õpetanud: läks infopunkti ning laskis ema Tiina ja isa Tõnu mikrofonist enda juurde kutsuda. Ja viimased kaks aastat pesevad pojad oma rõivaid — ja panevad vajadusel ka ülejäänud pere riided masinasse — täiesti iseseisvalt. Asjalikud lapsed, eks ole?! Kuid pole õige öelda, et Tiinal on lastega lihtsalt vedanud. Ta on nad teadlikult niisuguseks kasvatanud. Lähtunud põhimõttest, et sellest hetkest, kui laps on mõne uue oskuse omandanud — kas oskab kingapaela siduda või saab külmkapist jogurti toomise ja selle klaasi kallamisega hakkama — , vastutab ta ise selle asja kordaajamise eest. Ema-isa hoolitsesid, et lapsel oleks võimalik ise hakkama saada, ja õhutasid isetegemist igal pool, kus lapsel uus oskus käes. See tähendab, et kui pooleteiseaastane Kristjan oskas potti pissida, tõi ta alati ise poti kohale, laskis püksid maha, õiendas oma häda ja tõstis püksid üles tagasi. Ema aitas ainult siis, kui pükstel olid nööbid ees või oli neid tavalisest keerukam üles saada. Ja eelistas lapsele jalga anda pükse, millega too ise hakkama sai. “Minu ema õpetas mulle: laisk ema, virgad lapsed, virk ema, laisad lapsed,” ütleb Tiina. “Võib küll öelda, et see piisavalt laisk ema olemine on mul päris omaette eesmärk olnud.” “Koolis oma tööd tehes näen üsna tihti õpitud abituse sündroomi. On lapsi, kelle toimetulek ei ole kooskõlas nende vanusega. Üheks põhjuseks võib olla see, et kodus tehakse nende eest kõik ära,” tunnistab sotsiaalpedagoog Lea Voltri. Vahel võib vanemate kontroll oma laste elu üle võtta mõõtmed, mis kammitsevad neid iseseisvate otsuste ja tuleviku peale mõtlemastki. Näiteks teab ta kaheksanda klassi tüdrukut, kes ei julge sotsiaalpedagoogi juurde tulla, sest selleks peaks ta mõnest tunnist puuduma, seda aga ema ei luba. Sama laps ütleb edasiõppimisplaanide kohta vaid, et “ema tahab, et ma läheksin sinna ja sinna kooli”. Kes kontrollib, kes vastutab? Üks teine, viienda klassi tüdruk, on samuti hädas ema ülehoolitsusega. Tema ema nimelt pahandab, et tüdruk pole nii tubli kui tema vanem õde. Sotsiaalpedagoogile on ema usaldanud, et tema meelest ei suuda tütar enda eest vastutada. Aga milline on tüdruku kodune elu? Kella pealt olgu kodus, sõpradega suhelda ei tohi, iga liigutuse kohta andku emale aru… kõik ohjad on ema käes. “Mis te arvate, milline on tüdruku reaktsioon. Muidugi trots ja emale veelgi sobimatum käitumine,” räägib Voltri. Ja mida tegi selle peale ema? Tugevdas kontrolli veelgi ehk vastutab ja otsustab nüüd tütre eest aina agaramalt. Ülehoolitsemine avaldub selles, et lapse eest tehakse ära asjad, milleks ta ise on võimeline. Ülehoolitsemine võib minna isegi nii kaugele, et vanaema teeb kümnenda klassi õpilasel ära kodused tööd. Et laps ikka püsiks koolis, mille lõpetamise järel saaks ta minna vanemate soovitud eriala õppima… “Aga sama halvasti mõjub ka alahoolitsus,” rõhutab Voltri. “Näiteks ei taha laps kooli minna ja vanemad ei tea põhjust. Oleks liiast loota, et küll ta ise hakkama saab. Vanemad ütlevad tihti: aga ta ju ei räägi, mis koolis valesti on. Sel juhul pole liigne kontroll ega nuhkimine tulla kooli õpetajaga rääkima, mis võiks olla tõrke põhjus. Mõõdukas hoolitsus on see, mille poole peaks püüdlema.” Vastutustundlike laste kasvatamise juurde käivad Tiinal väikesed kavalused: ema ei teata lastele lihtsalt, et mine tee ise. Ei, ta põhjendab, miks seda oleks lapsel kasulik teha, ja miks tema ise seda teha ei saa. Näiteks läks poistel enne kooli oma toa koristamine üle kivide ja kändude. Ema võttis asja rahulikult, ei teinud sasipusa nägemagi. Ootas ära, kuni poisid tulid tema juurde murega, et ei leia oma asju üles. Siis selgitas, et teate, kui lihtne on elu siis, kui iga asi on oma kohal. Rääkis, kuidas temal käivad asjad kindlates kohtades, ja kuidas poisid ei leiaks ikkagi midagi üles, kui tema nende toas korda looks. Hiljem on Tiina vajadusel endale tegevusi kas või juurde luisanud — et tema peab kodust välja minema, ajagu aga pojad-kallid ise kõik joonde. Leiab aega. Iseseisvuse kasvatamine nõuab emalt lisaaega. On ju lihtsam lapsele riided lasteaeda minekuks ise selga panna ja ise klaas jogurtiga täita. Aga Tiina jätab riietumiseks rohkem aega ning arvestab sellega, et laps võib jogurti klaasist mööda kallata või tassi kildudeks kukutada. Ja et siis kulub lisaaeg, kuni laps lapi toob ja põranda ära kuivatab, või et emal tuleb siis põrand kildudest puhtaks teha. Näitab, et hoolib lapsest. Kinnitab, et saab lapsest aru ja et ta tõesti aitaks, aga ei saa praegu (või pole hetkel aega). Arutab lastega läbi, kuidas mõnd asja teha. Näiteks saatis ema pojad, tollal 7- ja 9aastased, endile ise passe tegema. Seletas kõik ära, kuhu minna, kuidas järjekorranumber võtta, andis vajalikud dokumendid kaasa ja hoiatas, et saba võib pikk olla. Poisid käisid naksilt ära, aga tulid Ei nääguta ega sildista. “Näägutamine võtab palju energiat ja kasu pole sellest kellelgi,” ütleb Tiina. “Ja kui ma lapsi iga päev sarjaks, et sellega sa küll veel hakkama ei saa, siis mis jääb lapsel üle — tundagi end mittehakkamasaavana, titena, kelle eest peab ema vastutama.” Lapse põhiliste vajaduste hulka kuulub võimalus teha vigu, neid parandada, riskeerida ja otsida lahendusi. “Antagu lapsele võimalus teha ja vastutada, aga see peab käima käsikäes täiskasvanuga,” seletab Voltri. Tiina on neid võimalusi oma lastele pakkunud. Ja lasknud nurjaläinud asju parandada, seletades, et igast olukorrast on väljapääs. “Kuni inimene pole surnud, saab alati asju lahendada,” õpetab Tiina kiivakiskunud suhete ravivõimalusi nägema. Sest kui inimene näeb võimalusi, kuidas eksimusi parandada, saab ta ka oma tegude, suhete ja kogu elu eest vastutada. Saadud kogemused aga lisavad usku enda jõusse. Tiina on julgustanud poegi temalt nõu küsima, kuidas saaks mõnda olukorda lahendada, ning toonitanud, et esimene asi on ausus. “Kui midagi läheb valesti, rääkige kõigepealt mulle, ja rääkige ausalt — siis ma tean, kuidas käituda või teid kaitsta,” rõhutab ta lastele. Seega on Tiinal kindel põhi, millele ta toetub: ausad ja avatud suhted lastega. Ja põhimõte võtta lapsi kui omasuguseid, aga olulise erinevusega — lastel on veel piiratud tegutsemisoskused. Sellest lähtuvalt kiidab ta laste iga algatust. Mida aga teha, kui laps on pakkunud idee, aga selle järgi asja lahendades ei tule kõik välja nii hästi, kui plaanitud oli? Lea Voltri: “Kindlasti vajab idee ja tegutsemine tunnustamist. Siin on koht, kus vanem saab rõhutada, et ikka eksitakse, et ka temal on asjad viltu läinud. Aga see on lapsele väärt kogemus ja pealegi — järgmine kord saab ju leida veel parema väljapääsu.” Kui sünnib uus ilmakodanik, on see imeline sündmus, millest tahavad koheselt osa saada kõik lähedased. Haiglasse külla minemine on saanud traditsiooniks, kuid on naisi, kes eelistaksid sünnitusjärgsetel päevadel rahu ja privaatsust, et esmalt oma last ise tundma õppida. Meile kurtis muret kaheksandat kuud lapseootel Mari-Liis*, kes ei tea, kuidas serveerida abikaasale ja ämmale asjaolu, et ta ootaks haiglasse külla ainult oma ema ja õdesid, aga mitte ämma ega teisi mehepoolseid sugulasi. Mul on mehepoolse perega hea läbisaamine, aga ei saaks öelda, et me oleme lähedased. Oleme üks pere, üksteise eludega kursis ja kohtume sünnipäevadel ja vahel muudelgi sündmustel, kuid südant üksteisele ei puista ja niisama omavahel telefonis või Facebookis ei vestle. Kui sündis meie esimene tütar, olin veel ise väga segaduses ja tulin ka mehele vastu, et kui minu pere võib külla tulla, võib seda teha ka tema oma. Kahetsesin oma otsust. Pärast rasket sünnitust tundsin end nii haavatavana ja väsinuna, suutsin vaevu kõndida, "lekkisin" igas suunas ja olin üleüldiselt seisukorras, milles ma lihtsalt ei taha, et mind näeks keegi, kes pole mulle väga-väga lähedane. Minu puhul siis mu mees, ema ja vanemad õed. Aga rõõmsad lilledega pered sadasid sisse, muidugi oli tore neile last tutvustada, aga ma ise lihtsalt ei olnud selleks valmis ja mõtlesin: järgmine kord luban siia oma ema ja õe. Teised tulgu koju külla, kui oleme end seal sisse seadnud. Nüüd pusingi mõelda, kuidas seda esmalt abikaasale ja siis ämmale serveerida. Viimane jääb muidugi mehe teha, sest agu öeldud: me ei suhtle niigi väga palju ja natuke "lamp" oleks ühendust võtta ainult selleks, et küsida, kas on okei, kui ta näeb oma teist lapselast alles meie kodus. Kardan hirmsasti, et ta haavub või solvub, kardan, et seda teeb ka mu mees. Mida küll teha?			OSCAR-2019
27. veebruaril avame e-PRIAs põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotluste eeltäitmise, 6.-13. märtsil saab taotlusi e-PRIA kaudu esitada. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse alaliik. Meetme eesmärgiks on põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamine läbi tootmise kaasajastamise ja ühise majandustegevuse edendamise, keskkonnahoidlike põllumajandus- ja loomakasvatusehitiste rajamise ning uuendamise ja keskkonnasõbraliku energia tarnekindluse suurendamise. 2017. aasta taotlusvooruks on kavandatud eelarve 22,5 miljonit eurot, mis jaotub järgmiste valdkondade vahel: teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 5 625 000 eurot; piimatootmine – 6 750 000 eurot; loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 5 625 000 eurot; muu põllumajandustootmine – 4 500 000 eurot. Üks taotleja võib saada MAKi perioodil toetust kokku kuni 500 000 eurot. Uue toetatava tegevusena lisandus niisutussüsteemide rajamine. Toetust võib saada niisutussüsteemi ehitamiseks ja niisutamiseks vajaliku statsionaarse seadme ostmiseks ning vajadusel paigaldamiseks. Niisutussüsteem tuleb ehitada kas ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel. Suurendati toetuse määra (kuni 70% tegevuse maksumusest) neile, kelle põllumajanduslike toodete müügitulust moodustab üle 50% puuvilja- või marjakasvatuse toodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu ja kes taotlevad toetust niisutussüsteemi ehitamiseks või niisutuseks vajalike statsionaarsete seadmete ostmiseks. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), kes on üle võtnud teise FIE, saab edaspidi toetust taotleda enne ülevõtmisest kahe aasta möödumist. Ülevõetud FIE ei pea oma tegevust täielikult lõpetama, vaid ainult põllumajanduslik osa tuleb täielikult üle anda. Muudes valdkondades võib FIE edasi tegutseda. Käibemaksukohustuslike FIEde müügitulu kontrollimisel asendati tuludeklaratsioonide e-vormi vaatlemine käibedeklaratsioonide vaatlemisega. Toetust saab taotleda ettevõtja, kes on tegutsenud vähemalt kaks eelnenud majandusaastat põllumajandustootjana. Mõlemal majandusaastal peab olema üle 50% ettevõtte müügitulust põllumajanduslik. Taotleja omatoodetud põllumajandustoodete ja nende töötlemisel saadud toodete müügitulu peab taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal olema olnud suurem kui 14 000 eurot ja vahetult eelnenud teisel majandusaastal suurem kui 1200 eurot. Toetuse taotlejaks saab olla ka tulundusühistu, kes on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse tähenduses tunnustatud põllumajandussektori tootjarühm või vastab meetme tingimustes sätestatud nõuetele. Nende nõuete loetelu ei ole täielik. Sõltuvalt taotleja tüübist või kavandatavatest investeeringutest tuleb täita erinevaid spetsiifilisi nõudeid, mille kohta palume täpsemalt lugeda meetme määrusest. põllumajandusliku tootmishoone ja rajatise ehitamiseks ning sellesse paigaldatava või sinna juurde kuuluva statsionaarse seadme ostmiseks või paigaldamiseks; biomassist elektri, soojuse, vedelkütuse või gaasi tootmiseks vajaliku hoone ja rajatise ehitamiseks ning sellesse paigaldatava statsionaarse seadme jm vajaliku sisseseade ostmiseks või paigaldamiseks; põllumajandussaaduste tootmiseks, säilitamiseks ja toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajalike mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks; niisutussüsteemi ehitamiseks ja niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmiseks ning paigaldamiseks. Mobiilsete masinate või seadmete ostmine on toetatav juhul, kui need objektid on kantud võrdlushindade kataloogi. Hinnakataloogis olevaid objekte saab vaadata e-PRIA keskkonnas ja selleks ei pea kasutaja end autentima. Soovitame toetustaotluse täitmisega alustada varakult, et kõik vajalikud tegevused saaksid tehtud ja vajadusel jõuaks ka ettetulevad probleemid lahendusteni. Taotluste eeltäitmisega saab alustada 27. veebruarist, esitamise võimalus tekib alates 6. märtsist. Taotluste esitamise e-teenus on ülesehitatud selliselt, et süsteem kontrollib ja võrdleb pidevalt andmeid erinevate registritega (Äriregister, Ehitisregister, Kinnistusraamat jne). Kui taotleja hinnangul ei ole süsteemi poolt ettekuvatavad andmed õiged, siis palume pöörduda vastava registripidaja poole, et andmed korrektseks saaks. PRIA ise teistes registrites andmeid muuta ei saa. Taotluse täitmisel e-PRIAs hätta jäädes või veateadete ilmumisel saab PRIA infotelefonilt 737 7678 igakülgset abi. Lisaks saab kasutada ekraanijagamise teenust, kus PRIA teenistuja saab kliendi e-PRIA ekraanipildi enda arvutis ette võtta. PRIA infotelefon ei paku siiski abi taotluse sisulisel koostamisel, vaid tehniliste tõrgete lahendamisel. Toetustaotluste menetlemisel tuleb ette, et andmete täpsustamiseks või täiendavate dokumentide esitamiseks teeb PRIA klientidele järelepärimisi. Taotluste kiiremaks menetlemiseks on oluline, et vastused laekuksid hiljemalt järelepärimises viidatud tähtajaks ja vastatakse kõikidele küsimustele, mis järelepärimises esitati. Otsused toetustaotluste kohta teeb PRIA hiljemalt 13. juuliks.			OSCAR-2019
maniküür kasutades võrku Raske öelda, kes ja millal esmakordselt pöördus naiste küüned polygon kehastus kõige hämmastav ja keerukas dekoratiivsed fantaasiad. Kuid alates sellest hetkest, kui esimest korda tuim monofooniline kere-lakiga on asendunud pildi loomine, kapten nail art ei saa peatuda ega õppeainetes, mitte värvikombinatsioonid mitmekesisus, ega valikus kasutatavates materjalidest. Käiku läheb absoluutselt kõik – alates labane sildi, kuni kivid, paelad, võrgud, fooliumid, metalli ja klaasi jm.Loetleda kõik materjalid, mida kapten nail design saab nautida loomisel mida meistriteosed ei saa. Mõned materjalid on väga keeruline kasutada, kuid mõned nii lihtsalt kattuvad ja neid kasutatakse, et neid saab kasutada ka ilma abita viisardi ja luua erinevaid võimalusi, maniküür kodus. Näiteks maniküüri kasutades võrku kogu oma visuaalne keerukus, erinev suhteline lihtsus täitmise. Küünte disain, mille aluseks luxury riidest silma, erinev efektne ja ebatavaline välimus. Ainulaadsust ja kordumatust sellise kaunistused on hästi nähtav isegi foto. Ja teha see reaalsuseks saavad kõik huvilised on üsna lihtne järgida reegleid ja töötamiseks. Esimene asi, mida teil on vaja luua unikaalne maniküür, mille silmasuurus on see ise võrgusilma küünte disain. Tegemist on möödas ei ole ehitus grid on valmistatud metallist ja oh kudede, mida saab osta igast poest kangad ja tekstiil. Arvestades, et luxury riidest võre on taskukohane hind – osta seda ei saa ainult täiskasvanud noored daamid, kuid noored jumalik tüdrukud, otsustasin katsetada oma marigolds. Muide kohta eksperimente – silma esitatud kauplustes on erinev ja arve ja suuruselt lahtrid, seda tuleb arvesse võtta ja ostes seda.Siis on valida tüüpi materjali sõltub sellest, millist pilti sa tahad luua oma küünte eest. Nail design, mille silmasuurus on mõeldud ilus pikkade hoolitsetud küüned. Nii või pead pikalt ja kasvatada ja grooming oma küüned, või ära hoones. Joonis, mille silmasuurus on lühikesed küüned ei lohuta piisavat efekti ja kõik jõupingutused oma või nõustaja raisku. Oma ilusad pikad küüned põhjustavad rahuldav kate kujul värvitu lakk. Seejärel küüned on vaja katta emailiga kaetud hõbedase tagasilükkamine. Ei ole soovitatav kanda emailiga paksult, et ei veniks kuivatamine. Oma küüne plaat, täielikult! kuivatatud hõbedane kiht, on vaja panna silma (vt pilti) ja käsna või porolooni kahjustada tema lakk on musta värvi. Must lakk tuleb kohaldada patting liikumine. Mõne minuti pärast protseduuri, kandes musta decor, tuleb järsult pisar silma kaugusel seene.Samal meetodil on vaja luua kujundus üldse või mitme küünised. Ja lakk, mis jäi servadest küünte plaat, saab eemaldada spetsiaalse vahendi abil, ja vooderdatud pulgad. Kui lõplik kriipsu tuleb katta küüned kinnitusvahend (värvitu lakiga). Nail design, mille silmasuurus on valmis, ja oma küüned kindlasti hakkab tootma tõttu mõju kaaslastele. Kasutada sellise tehnikaga on võimalik luua unikaalne disain igas värvivalikus. Muide abil kudede võrgusilma saab esitada üks kõige moes sel hooajal – animal print, nimelt – imitatsioon serpentine nahka. Joonis, mis on tehtud kasutades võrku, mis võimaldab varastada küüned naha anakonda või pythoni, et on väga oluline, uues moodsas hooajal. Vaatamata sellele, et muuta küüned serpentine naha keeruline, kasutades kudede võrgusilma seda saab teha ka kodustes tingimustes. lakid ja emailid on erinevat värvi. Värvigamma sõltub naha millist roomajad sa tahad simuleerima (korja võimalusi on võimalik foto käesolevate madu); Ise loomise tehnika madu maniküür koos taotlusega sellise ebatavalise materjali, ei ole erineb traditsioonilise "võrk disain". Peamine probleem on pealekandmist värvilist lakki võrku pakendatud ümber sõrme, kuid tulemus on seda väärt. Kui ise luua selline madu joonis kodustes tingimustes te ei saa – te võite alati kasutada teenuseid nõustaja küünte disain. Tulemus hämmastab sind oma ilu ja originaalsust. Hotellid Mortemer – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Mortemer, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Mortemer hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta. Mátyás Rákosi (sünninimi Mátyás Rosenfeld; 9. märts 1892 – 5. veebruar 1971) oli Ungari riigitegelane. Ta sündis praeguses Serbias. Ta oli Ungari tegelik riigijuht aastatel 1945–1956: aastatel 1945–1948 oli ta Ungari Kommunistliku Partei peasekretär, 1948–1956 oli ta Ungari Töölispartei peasekretär. Mátyás sündis Serbias, Vojvodina autonoomses piirkonnas Ada linnas (mis toona kuulus Austria-Ungari keisririigi koosseisu) juudi perekonnas. Esimese maailmasõja ajal teenis Rákosi Austria-Ungari armees ja sattus idarindel sõjavangi. Ungarisse tagasi jõudes oli ta üks Béla Kuni kommunistliku valitsuse liikmeid kuni selle langemiseni, siis põgenes Nõukogude Liitu. 1924 tuli Rákosi Ungarisse tagasi ja vahistati, kuid 1940 anti üle Nõukogude Liidule 1848. aasta Ungari revolutsiooni lippude vastu, mille Vene tsaariarmee sõdurid omastasid Világoses (praegune Şiria Rumeenias) 1849. aastal. Nõukogude Liidus sai Rákosist Kominterni juht. 30. jaanuaril 1945 saadeti Rákosi Debreceni Ungarisse korraldama Ungari Kommunistliku Partei tööd. Seal sai Rákosi Ungari Kommunistliku Partei juhiks. Ta nimetas ennast "Stalini parimaks õpilaseks". Kommunismivastase opositsiooni elimineerimiseks leiutas Rákosi "salaamitaktika", kujutades oma rivaale fašistidena. Rákosi väitis, et ta hävitas Ungari antikommuniste nagu "lõikaks salaamivorstist viilusid". Rákosi ümber tekkis tugev isikukultus. Stalinistina korraldas Rákosi tihti näidisprotsesse, hävitades oma vastaseid. Augustis 1952 sai Rákosi Ungari peaministriks, kuid 13. juunil 1953 pidi ta Nõukogude Liidu Poliitbüroo otsusega loovutama koha Imre Nagyle, jäädes siiski kommunistliku partei peasekretäriks. Juunis 1956 eemaldati Poliitbüroo nõudega Rákosi ka partei peasekretäri kohalt, ja asendati Ernő Gerőga. Et eemaldada Rákosi Ungari poliitilisest elust, sunniti ta kolima Nõukogude Liitu. Avalikkusele öeldi, et ta läks ravile. Kogu oma ülejäänud elu veetis Rákosi Kirgiisi NSV-s. Veidi enne surma, aastal 1970, lubati Rákosil Ungarisse naasta tingimusel, et ta ei osale poliitilises tegevuses. Rákosi keeldus, ning jäi Nõukogude Liitu, kus ta aastal 1971 suri Gorkis (tänapäeval Nižni Novgorod) Peale surma toodi tema tuhk salaja tagasi Ungarisse, ning maeti Budapesti Farkasréti kalmistule, kuhu maetakse kõige kuulsamaid ungarlasi. Vandalismi vältimiseks on tema hauakivil ainult initsiaalid.			OSCAR-2019
Tuleme pühapäeval Jumala aujärje ette oma igapäevaste askelduste ja rähklemiste ning ka puhkuste ja meelelahutuste saginast. Koguneme variseride ja tölneritena, patuste ja õigeksmõistetutena. Tuleme, sest oleme jumalarahva killuke, Kristuse kogudus. Nõnda on see olnud meie eelkäijatega läbi aastatuhandete. Taas on võetud ette teekond pühakotta, et oma ellu õnnistust paluda ja kinnitust saada, et meil oleks rahu Jumalaga. Nelipühiks Jeruusalemma templisse tulnud kogudusele kuulutas Peetrus risti löödud, surnud, maha maetud ja üles tõusnud Jeesusest Kristusest: «Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!» Selles kuulutuses kumab süüdistus juuresolijate vastu. Kummatigi ei püüdnud keegi rahva hulgast teda mingil moel maha kiskuda ega kuuldut tühiseks teha vaidlemisega. Kõik juuresviibijad teadsid, mis oli toimunud. Jeesus oli ülekohtuste inimeste kätega risti naelutatud ja alatult tapetud. Selle pisukese rahva suurmehe olid rahva juhid andnud okupatsioonivõimude kätte piinamiseks ja hukkamiseks. Poliitilist farssi etendades mõrvati ilmsüüta inimene. Ja nüüd seisis nende ees mees, kes kuulutas seda kartmatult ja kindlalt. Ta ütles kõlavalt välja selle, mida kuulajad niikuinii tundsid oma hinges ja teadsid vaimus: riik, tempel ja rahvas on korrumpeerunud ja neil endil, Jumala rahval, ei ole seepärast midagi muud loota kui vaid Jumala karistust. Apostlite tegude raamatus on kirjeldus, kuis Vaim puudutas läbi evangeeliumi Jeruusalemma templisse kokkutulnud rahvast surnud ja ülestõusnud Kristusest: «Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: «Mida me peame tegema, mehed-vennad?»» (Ap 2:37) See sarnaneb prohvet Miika tõstatatud küsimusega: «Millega võiksin tulla Issanda ette, kummardama kõrge Jumala ette?» (Mi 6:6) Tollane kogudus Siionil, ligi seitse ja pool sajandit enne Kristuse sündi, võis kogeda rikutust ja usust taganemist samal viisil kui need, kellele lõikas südamesse Peetruse jutlus ristilöödud ja ülestõusnud Kristusest. Miika kuulutas Jumala kohut sõnakuulmatule rahvale. Ta sõnum oli selge ja mõistetav: «Häda neile, kes kavatsevad nurjatust ja hauvad oma voodites kurje mõtteid, et neid hommiku koites täide saata, sest nende käes on võim. Nad ihaldavad põlde ja haaravad need endile, kodasid, ja võtavad need ära; nad rõhuvad meest ja ta koda, igaühte ja ta pärisosa.» (Mi 2:1jj) Saamahimus olid paljud eemaldunud Jumalast. Küllap mõnigi püüdis oma jõukusest pisut ohvriks tuues omaenese hinge ja avalikku arvamust rahustada, aga prohvet kirjutab, et ülekohut ei saa kinni maksta Jumala ees küllusliku laristamisega ega oma lastelt elu ja tuleviku röövimisega. Seda enam, et üleastumised ületavad võimekuse samal määral süü hüvitada. Miika esitab küsimused, millele tema kuulajatel ja lugejatel on oma südametes vastus olemas: «Kas pean tulema ta ette põletusohvritega, aastaste mullikatega? Ons Issanda meele järgi tuhanded jäärad, kümned tuhanded õlijõed? Kas pean andma oma esmasündinu üleastumise eest, ihuvilja oma hinge patu eest?» (Mi 6:6–7) Küsimuseks oli ja jääb, kuidas saaks heastada tehtud ülekohtu, et taastada Jumalaga õnnistusrikas vahekord. Mida peaksime tegema, et meie mõtete, sõnade, tegude ja tegematajätmiste kurjus ei pöörduks meie vastu? Miika kirjutab väga lihtsa vastuse: «Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?» (Mi 6: 8) Omaenese õigus on kindlasti petlik, sest igaüks soovib siis mingil moel selle ülemaks seada teiste kõrval, iseäranis kui sellest paistab tulu kasvavat. See, kes teeb, mis õige Jumala ees, on õiglane. Headust armastada tundub ju lihtne, aga raskus seisneb selles, et halba armastada on sama hõlbus. Heategu võib sageli olla raskem teha kui seda, mis on paha. Headuse armastamine eeldab alandlikkust Jumala ees, sest üksnes tema on hea. Kui keegi armastab headust, siis on ta hea, ja kellele on antud käia koos oma Jumalaga, on vaga. Kas meil on rahu Jumalaga? Meil on rahu, kui oleme osaduses temaga ja isekeskis. Jumala rõõmusõnum saab ju avalikuks Kristuses Jeesuses, kes on jätnud meile armastuse uue käsu nõnda, et me ei saa end vabandada, kui ükskõikselt või, veel hirmsam, parastavalt möödume sellest, kes on vaevatud ja koormatud. Ei ole võimalik vabandada, sest ligimese õnnetus on ka meie õnnetus, ja ei taha seda teha, sest nõnda võime eneste silmis tühiseks teha Jumala armastuse meie vastu. Aamen. Ootamatult tabas meid teade René Tasmuthi surmast. Eriti valusalt EELK vaimulikkonna keskmist ja vanemat põlvkonda, kes tundis hästi lahkunud ametivenda kui huvitavat isiksust ja head kõnemeest. Ta ei kasutanud kantslis kunagi märkmeid, valmis kirjutatud jutlusest rääkimata. Tema elav esitluslaad haaras kuulajaid kaasa. Viimast korda võisime selles veenduda emeerituses olevate õpetajate ja organistide-koorijuhtide jõulupuul 6. detsembril Tallinna Jaani kiriku saalis. Kui peapiiskop pillas seal lause, et täna on Soome Vabariigi aastapäev, haaras René sellest kohe kinni. Ta palus sõna ja pidas ettevalmistamata suurepärase aastapäevakõne. Nii vana mehe puhul on selline võime üsna haruldane. René Tasmuth sündis 16. veebruaril 1928 Tallinnas. Alghariduse omandas Tallinna I algkoolis ja lõpetas Tallinna II keskkooli 1946. aasta kevadel. Seejärel oli leeris Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonnas. Samal sügisel astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda, kus õppis kaks semestrit. Noormees oli juba algkoolis huvi tundnud usuasjade vastu, mis aastatega aina süvenes. Pärast sõja lõppu hakkas teoloogilise hariduse andmist Eestis organiseerima õp mag Evald Saag. Sellest võimalusest haaras kinni ka René ja otsustas oma tuleviku siduda EELKga. Ta lahkus arstiteaduskonnast ja alustas 1947 õpinguid Usuteaduse Instituudis, mis esialgu tegutses Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni tagasihoidliku nime all. Tagasihoidlik oli ka õppimisviis. Aluseks oli Tartu ülikooli usuteaduskonna õppekava ajast, kui teaduskond veel tegutses, kuid teadmised tuli omandada kirjanduse läbitöötamise teel iseseisvalt, muidugi õppejõu juhendamisel. Kord kuus koguneti mõneks päevaks Tallinna loenguid kuulama, seminaritöid tegema ja õppejõududega konsulteerima. Kuna kursuste süsteem puudus, õppis igaüks vastavalt võimalusele ja saadaolevale kirjandusele. René alustas ajalooliste ainetega oma kodukoguduse õpetaja mag Lembit Tedderi juhendamisel, kelle käe all Tallinna Kaarli koguduses toimusid ka esimesed kokkupuuted tegeliku kirikutööga. Kuna aastatel 1939–1946 oli EELK kaotanud enamiku oma õpetajatest, lubas riigivõim Nõukogude Eestis tegutseda ainult nendel kogudustel, kellel oli oma vaimulik, kas õpetaja või vähemalt jutlustaja. Seetõttu oldi sunnitud aseõpetajaks ordineerima juba üsna vähese teoloogilise pagasiga üliõpilasi, kui nad olid võimelised koguduse tegeliku tööga toime tulema. Nii saadeti ka René Tasmuth õpetajaameti kandidaadina teenima Vändra kogudust 15. märtsist 1951. Aseõpetajaks ordineerimine toimus sama aasta 23. augustil koos kohustusega hakata hooldama ka Tori kogudust. 1. juunist 1956 määrati René Tasmuth praost Albert Roosvalti käsutusse teenima abiõpetajana Pärnu Eliisabeti kogudust. 1960. aastal lõpetas ta õpingud Usuteaduse Instituudis ja sai õpetaja kutseõiguse. Pärnust vabastati René Tasmuth tervislikel põhjustel 1. juulist 1962 ja arvati ajutiselt reservi. 15. septembrist 1963 määrati ta Jõelähtme koguduse õpetajaks, kust ta 1. detsembrist 1966 taas tervislikel põhjustel vabastati. 1. jaanuarist 1967 määrati René Tasmuth õpetajaks Nõmme Rahu koguduse filiaalina Harku tänaval Hiiul tegutsevasse vennastekoguduse palvelasse, mis saigi tema elutööks. Ta oli aastaid ka Tallinna praostkonna mitteametlik vikaarõpetaja, keda pidevalt vajati asendajana kõigis pealinna kogudustes. Jäädes 31. märtsist 1992 ametlikult pensionile, jätkas ta ustavalt Jumala Sõna kuulutamist kuni viimase ajani. Peapiiskop Jaan Kiivit sen laulatas René Tasmuthi ja Heljo Paenurme abielu 15. juulil 1954. Poeg Randar sündis 31. mail 1955. René Tasmuthi kutsus Jumal igavikku 23. veebruaril 2008. Ta saadeti Tallinna Kaarli kirikust viimsele teekonnale 27. veebruaril ja maeti oma perekonna hauaplatsile Rahumäe kalmistul. Jeesuse tähendamissõnas ütleb isand: «Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole» (Mt 25:21). Kolgata baptistikoguduses kõneles koguduse liige rahvastikugeograaf Kadri Leetmaa muutustest Eesti rahvastikus. Kuulajaiks kord kuus kokku saavad koguduse seeniorid. Koguduse pastor Leho Paldre ütles, et uues kodus Veski tänavas on nad olnud neli kuud ja iga päev toimub majas mingi üritus, mõistagi ka pühapäevased jumalateenistused. Seenioride osadushommikule kaetud laudade taha oli tulnud umbes 30 inimest. Pärast ettekannet, ühislaulmist, mida saatis Tähti Lehtsaar, ning pastori jagatud vaimulikku sõna kanti eestpalvesse inimesed ja sündmused. «Miks on maal koolid ja kirikud tühjad?» küsis Kadri Leetmaa oma ettekannet alustades. Võrumaal sündinud, linnades elanud ja koolis käinud, välismaalgi töötanud, on kahe teismelise lapse ema taas Eestisse tagasi jõudnud. Tema ülevaatlik ja illustreeritud ettekanne pikaajalistest muutustest Eesti rahvastikus tugines ka statistikaameti ja rahvaloenduse andmetele. Pärast II maailmasõda kasvas hoogsalt linnarahvastik, lisa andis ka sisseränne teistest liiduvabariikidest. 1980ndatel toimus omamoodi tagasiränne, kui maale läksid elama kõrgharidusega spetsialistid kõrgema palga ja korteri pärast. 2000ndatel algas maaelanikkonna vähenemine. Leetmaa tõi näite, et 2011. aastal elab linnades poole rohkem inimesi kui maal. Kümne viimase aastaga on rahvastiku liikumine Tallinna ja Harjumaa suunas olnud ulatuslik – kokku üle 50 000 inimese. Eesti on Tallinna poole kaldu. Prognoos maa kahjuks on ilmne. Maaelu sõltub Kadri Leetmaa hinnangul järgmistest teguritest: linna külje all asuvad uuselamurajoonid, üksikud «hullud» ettevõtjad, uued noorte kogukonnad maal, vanemad inimesed, kes jäävad oma kodudesse, linnas «ära käinud» vanemate inimeste naasmine, maal «lõksus» olevad inimesed, kes ei saa hakkama. Maaelu hääbumise üks kindel tegur on koolide sulgemine, sest see viib paikkonnast ära lastega pered. Vestlusringis arutleti elavalt selle üle, miks ja kuhu praegu välja rännatakse ja milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Inimeste väärtushinnangud on muutunud. Primaarseks on saanud materiaalne heaolu, mis on vahetanud välja isamaa-armastuse. Kadri Leetmaa ütles, et paigalejääjad peaksid hoidma alles kodusoojuse, et neil, kes läinud, oleks alles koht, kuhu tagasi tulla. Pille Valk, – õpetaja, ajaloolane ja teoloog,- on sündinud 21. detsembril 1959. Pärast ajaloolase ja õpetaja cum laude diplomi saamist Tartu ülikoolist töötas ta Kehra keskkoolis ajaloo ja kunstiajaloo õpetajana. 1990. aastast töötab Tartu ülikoolis. 1995 kaitses TÜ ajaloo osakonnas Eesti kooli usuõpetuse ajalugu käsitleva uurimuse põhjal magistritöö. Pille Valgu 1990 Soomes alanud teoloogiaõpingud tipnesid 2003. a teoloogiadoktori dissertatsiooni kaitsmisega TÜ usuteaduskonnas. Tema doktoritöö teemaks oli Eesti sekulaarsesse kooli sobiva religiooniõpetuse mudeli aluste väljatöötamine. Selles töös esitatud kontekstuaalse analüüsi mudel religiooniõpetuse arendamiseks on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu. Aastatel 2006–2009 osales Pille Valk esimeses Euroopa Liidu poolt rahastatavas religiooniõpetusega seotud rahvusvahelises uurimisprojektis «Religioon ja haridus», mille raames ta kureeris kaheksas Euroopa riigis läbiviidud võrdlevat kvantitatiivset uuringut teismeliste suhtumisest religiooni nende elus, koolis ja ühiskonnas. Pille Valk on andnud olulise panuse religiooniõpetuse õpetajate ettevalmistamisse, luues vastava õppekava TÜ usuteaduskonnas. 1991. aastast on ta olnud seotud ka religioonipedagoogika õppesuuna arendamisega EELK Usuteaduse Instituudis, olles aastaid UI pedagoogilise osakonna juhataja ning kirikuajaloo ja hiljem religioonipedagoogika dotsent. Oma õppejõutöös nii TÜ usuteaduskonnas, UIs kui ka teistes Eesti kõrgkoolides ning Helsingi ülikoolis on Pille Valk püüdnud olla sillaehitajaks ajaloo, kultuuriloo ja religiooni vahel; seda eriti paljude üliõpilaste usukaugust ja eelteadmiste tagasihoidlikkust silmas pidades. Pille Valgu töös on eriline koht kuulunud pühapäevakoolile. Ta oli EELK Pühapäevakooliühenduse asutajaliige ja kuulus selle ühenduse juhatusse 15 aastat. Viimastel aastatel on ta olnud ajakirja Kristlik Kasvatus vastutav toimetaja. Pille Valk on kahe raamatu ja rohkem kui 40 teadusartikli autor ning on koostanud ja toimetanud viis religioonipedagoogika ja väärtuskasvatuse alast artiklikogumikku. Ta on mitmete kodumaiste ja rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide liige.			OSCAR-2019
(18-08-2017, 18:09 PM)Walter Kirjutas: Mind erutas rohkem kas uuel hoonel on puitalumiinium või plastaken ees - siit kaugelt ei nää enamb nii häste. Ja kas sel uuel on ehitusluba ja projekt kaaa ikka olemas või jääb selle elamispind alla 20 ruudu - sel juhul piisab valda vaid teatamast, et sel ja sel austet ksf! -sel on nüid uus peldik, vastasel juhul kui elamispind kisub sääl üle 20 ruudu siis tuleb seaduse järgi uks eest ää vetta ja kuda sa seletad oma kallile teisepoolele, et uute euroseaduste järgi on nüid peldikud ette nähtud ilma usteta!? Hääl juhul saad komandeeringu sinna ukseta elamispinnale, halba varianti pole vist vaja mainidagi... Rahu,rahu. Peldikul eterniitkatus peale tulemas,aken lausa nõukaagene puitraamidega. Ruumi suurus ikka nii suur,et saab sees jalutada. Kuskile midagi teatama ei pea,las loevad siitsamast. Paberirulli hoidja alles valmib,pildid teen hiljem. Uks tuli nii raske,et annab üksi punnitada. Tahtsin kergemat,õhulist aga välja kukkus nagu alati-puust ja raske. Vahepeal jäi mainimata,et sain lausa Rommeli värvi originaalse rooliratta oma Sassule. Tea kunas tal oli aega tulla värvima,mitte ei märganud keegi. Hiljutise kogemuse põhjal küsiks, et kuhu päts kukub. Ei ole niiet kaevad augu maasse, putka peale ja punnitama. Tuleb välja, et sellist tegevust nimetatakse suuremahuliseks reostuseks. Ja, et veel keerulisemaks ajada on nõutud sinna puukasti sisse plastikust kast ja ei lähe poodi segukasti (seda musta ja suurt) ostma. Õigel kastil peab peal olema mingisugune euro märgis mis näitab, et ta just selliseks tegevuseks on loodud. Kust ja mis hinnaga neid saab seda ei tea, minu projekt jäi teostamatta Ps: võibolla päästaks kui kuskilt maskeerimisvõrku muretseda ja ööpimeduses hiilides selles kohas käia. No vanakooli peldikul polnud põhja ollagi,polnud ette nähtud. Vedasid välja ennem,kui julgad taguotsa puudutasid. Nüüd mu uues peldikus enam auku vana kohapeal polnud. 85 aastane isa käis tükk aega ümber uue peldiku ja uuris,et kustkohast see auk läbi ka tuleb. Ei tulegi,põrand kenasti all. Sinna põrandale läheb kenasti must plastikvann. Kogu kraam kukub läbi prilllaua alla. Sittagi,vedelat paneb kõrvale. Peale seda kui allameetrimees majakest külastas,nägin et miskit nagu on põrandale tilkunud.... Esimene täiustus on juba tehtud,pean panema ühe plekiserva nii,et ei laseks vedelal pritsida valesse kohta. Oma arust sai kõik nagu hästi tehtud aga tuleb siis veel täiustada. Ega see leiutaja elu kerge pole,koguaeg pead olema valvel ja valmis. Kui kellegil peaks olema ülearu vanatüübi T-16,HTZ-7,DT-14 JA DT-20 tagumisi veljesid siis mul on olemas siin paras ports T-16M ja T-25 tagumisi veljesid vastu pakkuda. Veel on ka korralik vanatüübi T-40 tagavelje. Pakkuge aga julgelt! Kui arvate,et velje liiga läbi või ei kõlba,pakkuge ikka. Ma ei löö verest välja! Lisa laupäevasele kokkuleppele. Kuna privaatsõnumisse piltide lisamise tehnikst ei valda, kasutan seda teemat. Hiljem võib teemasse mittepuutuva postituse kustutada. Niisiis mõned pildid sisselaskekollektorist tagapool asetsevatest erinevatest õhupuhastitest (MTZ 2 ja MTZ5 ?). Kui küsimusi, lihtsam seda teha telefoni teel Neljandal pildil näha, et käivitusmootori väljalasketoru painutatud, et sobiks MTZ 2 kapoti avadega.Teisel ja neljandal pildil ei pruugi ilmtingimata olla MTZ 5 sisselaskekollektor ja õhupuhasti. Mootori mudel D 48 T ja sellist mootorit kasutati ka keevitusagregaadi käitamiseks. Võib olla ka mujal. Generaatori käitamiseks näinud mootorit D 40 A.Ka sellel õhupuhasti sisselaskekollektorist tagapool. Välimuselt nad detailidesse laskumata esmapilgul kõik sarnased. Pole hullu. Nüüd on vähemalt mingi võrdlusmoment olemas. Nüüd pole muud,kui vaja MTZ-2 sisselaskekollektorit ja õhupuhastajat. Vahepeal jõudsin isegi ühest suuremast august seene sisse lükata aga ei aidanud seegi,sest järgmises augus ragenes õhukumm ära. No pidas hästi vastu küll. 94 aastal sai muretsetud. Samas on mul kaks korralikku 63 aasta Я-89 Need vast olid kunagi all vanatüübi T-40-el. T-28 ka järsku. Kui keegi tahaks vahetada siis saaks oma lemmikule täitsa originaalsed papud! Kiirustage! 63 aasta omad. Pealt näha,et ikka kunagi on all olnud aga ju mingil põhjusel tagavaraks võetud. Need on ka pisut madalamad,sellepärast ei tahaks neid kohe alla lüüa. Mingi aeg tagasi sain peoga uusi rattapolte. No küll on vanasti ikka aastakümneteks ette mõeldud,et asi ikka säiliks. Poldid lausa tavoti ja paberi sisse pakitud. Huvitav kas mammid neid käsitsi pakkisid või oli ka selle jaoks massin leiutatud. Mõni päeva tagasi sain ksf. käest oma Sassule settepoti korpuse. Kunagi varem olen ka mõne leidnud aga neid õigeid on vähe liikvel. Välja näeb selline: Osa pulki vast annab asendada uuema mudeli omaga. Pean oma kulinad kõik üles otsima siis saab võrrelda. Uuema tüübi settepott on mingist purast tehtud ja kui liiga palju mutrist pingutada siis kakub selle kõveraks. Olen siin mõnda vanat kõverat uuesti õigeks tagunud ja venitanud aga head nahka ei tule alati. Korpus tehtud liiga nõrga+ kui tihend ära sureb,ei pruugi pidada. Keeratakse kasvõi klaaskuppel puruks,pea-asi,et pidama saaks. Ise kasutasin vanast auto õhukummist tehtud tihendit mis peale kokkupanemist kenasti paisuma kippus. Järgmine kord puhastades tuli jälle uus tihend teha,sest vana ei pidanud. Kolm erinevat liblikmuttert jääb silma ja ühel on kraanil pisike kardaan vahel. Eks neid on veel teisigi. Kõik ei ole näppu juhtunud. Vahepeal oli üks äpardus. Nimelt kuulsin traktorit käivitades parajat kolinat. Järgmine kord kui uuesti proovisin ei käinud mootor enam ringi. Võtsin mootori maha ja avastasin,et siduril üks lublakas lahti murdunud. Tegu on vanatüübi Druzba siduriga millel klotsid,sellist rohkem mul tagavaraks polnud. Pidin panema uuema tüübi oma mis on rõngastega. Too ajab ka asja ära aga klotse andis pisut reguleerida ja mulle tundus see lahendus hulga parem. Välja näeb selline: Kuna hoorattast kinni võttes ja loksutades oli lõtk liiga suur,võtsin mootori lahti ja vahetasin ära selle süütepoolse väntvõlli laagri.Starterit tõmmates oli juba ennem tunda,et mingi takistus vahest. Nüüd jälle asi korras ja saab toimetada. Varakevadel juhtusin oma tagumist õhukummi nägema ja kuna oli meeles,et T-25 komplektis oli kaasas kummist seened siis otsustasin asja pisut parandada. Lasin õhukummi tühjaks ja torkasin praost seene sisse. Tiir peale ja kohal ta oligi. Teise suurema prao jaoks ostsin Sanokist sarnase seene mis oli küll mõeldud lausa liimiga panekuks aga panin samamoodi ilma. Sedasi olen ka ennem teinud ja lükkab häda vaikselt edasi. Hetkel kiire ja ei hakka ennem vahetama,kui asi päris hapu on. Sooja ajani vedasin ikka välja. Kevadel oli täitsa jahe ja kes siin viitsib möllata külmaga. Kumm kalk ja ei lähe need ka niisama kergelt suvel peale. Nagu ma juba varem olen rääkinud,et küttefiltri panin käiku kuskil 94-95 aastal ja mõned kihid olin ka maha niiti kerinud... Nüüd võtsin kätte ja panin täitsa uue. Omanik väitis juba eila,et tal keegi huviline olemas. Sõber saatis minu tel. numbri ja eks siis näeb kuidas asi kulgeb. Panen üles pildid ühest mootori väiksest otsakaanest mis käib küttepumba hammasratta eest ära. Traktoril originaalis on seal ka tunnilugeja( kahjuks ei mõista hetkel öelda kas mootoril DV seda üldse alul oli,hiljem täpsustan). Sellel kaanel ei ole tunnilugeja kohta. Ja valu kvaliteet on üsna kehvake,kahtlustan,et see järsku kuskil kohapeal valatud. Mida arvate? Neid kaani on näha olnud paljudel mootoritel. Kas järsku on tegu kap.rem. järgse kaanega. Välja näeb selline:			OSCAR-2019
Suur Vallrahu (inglise Great Barrier Reef) on korallrahude süsteem või korallrahu Austraalia kirdeosas paikneva Queenslandi ranniku lähedal Korallimeres. See ulatub Torrese väinast (Suure Vallrahu kõige põhjapoolsema saare Bramble Cay ning Paapua Uus-Guinea vahel) põhjas kuni nimeta läbipääsuni Lady Ellioti saare (Suure Vallrahu kõige lõunapoolse saare) ja Fraseri saare vahel lõunas. Lady Ellioti saar paikneb Bramble Cayst linnulennul 1915 km kagus.[1] See on maailma suurim korallrahusüsteem[6][7] või maailma suurim korallrahu ja maailma suurim organismide valmistatud struktuur,[8] mille on ehitanud miljardid pisikesed organismid, keda kutsutakse korallpolüüpideks.[9] 1981. aastal arvati Suur Vallrahu UNESCO maailmapärandi nimistusse[6][10] ning mõnikord arvatud seitsme looduse maailmaime hulka. Ta on looduslikult väga mitmekesine ja liigirikas.[11] Suur osa vallrahust on Suure Vallrahu Merepargi kaitse all, mis aitab piirata inimmõjusid, sealhulgas kalapüüki ja turismi. Vallrahu ja seda ümbritsevat ökosüsteemi ohustavad ka äravool, kliimamuutused, mis toovad endaga kaasa massilise korallide pleekimise ja teatud liiki suure ogatähe (Acanthaster planci) populatsiooni tsüklilised vohamised. Austraalia aborigeenidele ja Torrese väina saarestiku rahvastele on Suur Vallrahu kultuuriliselt ja spirituaalselt tähtis. Nad on olnud Suure Vallrahu olemasolust pikka aega teadlikud ja seda kasutanud. Suur Vallrahu on populaarne turistide sihtpunkt, eriti Whitsunday saarte ja Cairnsi piirkonnas. Turism on tähtis majandustegevus, mis toob piirkonnale aastas sisse 1 miljard dollarit.[12] Suure Vallrahu avastas 11. juunil 1770 Briti meresõitja James Cook, kui tema laev HMS Endeavour esimesel Lõunamere-retkel (1768–1771) seal karile jooksis. Austraalia on Uusaegkonnas hakanud mandrite triivi tõttu liikuma põhja poole kiirusega 7 cm aastas.[13] Ida-Austraalias leidis aset tektooniline kerge, mille tagajärjel Queenslandis nihkus veelahe 400 km sisemaa poole. Samuti oli Queenslandis sellal vulkaanipurskeid, mis põhjustasid basaltseid laavavoole, millest tekkisid kilpvulkaanid.[14] Selle tagajärjel tekkis ka vulkaanilisi saari.[15] Pärast Korallimere nõo moodustumist hakkasid seal kasvama korallrahud, kuid kuni ajani umbes 25 miljonit aastat tagasi oli Queensland veel parasvöötme vetes, troopikast lõuna pool, mis oli korallide kasvamiseks liiga külm.[16] Suure Vallrahu arengulugu on keerukas; pärast Queenslandi triivimist troopilistesse vetesse 24 miljonit aastat tagasi[17] mõjutas seda suuresti riffide kasvamine ja kahanemine merevee taseme muutuse tõttu.[18] Korallid ei kasva ülalpool merepinda ning sügavamal kui 150 meetrit, kuna nad vajavad kasvamiseks päikesevalgust.[19] Korallrahu läbimõõt võib aastas kasvada 1–3 cm võrra ning kõrgus 1–25 cm võrra. Veelahkmeaheliku kiire erosioon transportis jõedeltadesse setteid, põhjustades meresetete ladestumist ja vee hägusust, ning tekitas korallide kasvuks sobimatu setterežiimi. 10 miljoni aasta eest langes merevee tase märgatavalt, mis aitas kaasa edasisele settimisele. Arvatavasti kogunes korallrahu alusmaterjal setetest, kuni selle äär oli nii kaugel, et hõljuvad setted ei takistanud enam korallide kasvu. Umbes 400 000 aastat tagasi oli iseäranis sooja jäävaheaja tõttu merevee tase kõrgemal ja vee temperatuur muutus 4 °C võrra.[20] Praeguse Suure Vallrahu alusmaterjaliks sai Suure Veelahkmeaheliku erosiooni käigus moodustunud rannikutasandik mõnede suuremate küngastega (mõned neist vanade korallrahude[21] või vulkaanide jäänused[15]).[13] Uurimisasutus Reef Research Centre on leidnud setetest poole miljoni aasta vanuseid koralliskelette.[22] Kuigi korallid on Suurel Vallrahul kasvanud juba 25 miljonit aastat, ei moodustanud nad varem suuri struktuurseid korallrahusid nagu tänapäeval[viide?]. Kõige varajasem tõend tänapäevasest korallrahude struktuurist pärineb Suure Vallrahu Merepargi administratsiooni (Great Barrier Reef Marine Park Authority) hinnangul 600 000 aasta tagusest ajast ning praegu elavate korallidega järjepidev korallrahu struktuur hakkas vanal platvormil kasvama umbes 20 000 aastat tagasi.[23] Ka Austraalia Mereteaduse Instituut peab praeguse korallrahu kasvamise algusajaks viimase jäätumise maksimumi. Tollal oli merevee tase praegusest 120 m võrra madalam[21] ning paljud kohad, millel praegu korallrahud kasvavad, olid maismaa osad[viide?]. Merevee tase, mis 20 000 aastat tagasi tõusma hakkas, stabiliseerus 6000 aastat tagasi. Veetaseme tõustes said korallid rannikutasandiku küngastel kõrgemale kasvada. 13 000 aastat tagasi oli merevee tase ainult 60 m madalam kui tänapäeval ja korallid hakkasid kasvama ümber rannikutasandiku küngaste, millest olid selleks ajaks saanud mandrilava saared. Meretaseme jätkuva tõusu käigus jäi enamik saartest vee alla, mis võimaldas korallidel kasvada küngaste peale, nii et moodustusid praegused korallrahud ja rannikusaared. Merevee tase ei ole seal viimase 6000 aasta jooksul märgatavalt tõusnud.[21] Praeguste elus korallrahude vanuseks arvatakse olevat 6000–8000 aastat.[22] Lääne-Austraalia põhjaosas Kimberleys leiduvad Suure Vallrahuga sarnase iidse vallrahu jäänused.[24] Suure Vallrahu põhjaosas on moodustunud pikki, kitsaid ja looklevaid lintriffe (ribbon reef) ja deltariffe (deltaic reef), mida ülejäänud korallrahusüsteemis ei leidu.[22] Kogu süsteemis ei ole ühtegi atolli[25] ja mandriga ühenduses olevad korallrahud on haruldased. Seevastu on laialt levinud äärisrifid, mis on kõige tavalisemad Suure Vallrahu lõunaosas kõrgete saarte, näiteks Whitsunday saarte ääres. Laguuniriffe (lagoonal reef) leidub Suure Vallrahu lõunaosas ning kaugemas põhjaosas Printsess Charlotte'i lahes. Suure Vallrahu keskosas on kõige levinumad poolkuurifid (crescentic reef), mis esinevad näiteks Lizard Islandi ümber. Poolkuuriffe leidub ka Suure Vallrahu Merepargi põhjaserval ja Swain Reefsil (20.–22. lõunalaiusel). Planaarriffe (planar reef) leidub Suure Vallrahu põhja- ja lõunaosas, Cape Yorki poolsaare lähedal, Printsess Charlotte'i lahes ja Cairnsi lähedal.[26] Suur Vallrahu on üks liigirikkamaid piirkondi maailmas, seal elab mitmeid ohustatud ja endeemilisi liike:[27][28] seal elab üle 30 liigi vaalu, delfiine ja pringellasi, üle 350 koralliliigi, 1500 liiki kalu, 4000 liiki limuseid, 5 liiki kilpkonni ja seal pesitseb 252 linnuliiki. Suurel Vallrahul elab ka dugonge.[28][29][30][11] Põhilised lindude pesitsuspaigad saartel asuvad Suure Vallrahu põhja- ja lõunaosades, neil pesitseb 1,4–1,7 miljon lindu.[32] Suure Vallrahu saartel on tuvastatud 2195 taimeliiki, milles kolm on endeemilised. Põhjapoolsematel saartel on 300–350 taimeliiki, mis kipuvad olema puisemad, samas kui lõunapoolsetel saartel on 200 rohtjat taime. Kõige mitmekesisem on Whitsunday regioon, kust leiab 1141 erinevat liiki. Taimi paljundavad linnud.[33] Suure Vallrahu soojades kuni 50 m[viide?] sügavustes vetes elutseb 17 liiki meremadusid,[34] keda leiab peamiselt vallrahu lõunaosast. Korallrahul elutseb 400 koralliliiki.[29] Enamik neist paljuneb gameetide abil, paljunedes korraga massiliselt kui meretemperatuur kevadel ja suvel tõuseb. Suure Vallrahu sisemised rifid paljunevad nädala jooksul peale täiskuud oktoobris, välised rifid paljunevad novembris ja detsembris.[35] Riffidel elutseb viissada vetikaliiki,[29] kaasaarvatud ka kolmteist liiki Halimedasid, mis tekitavad kuni 100 m laiuseid lubjarikkaid valle, nende pinnale tekib mini-ökosüsteem, mida saaks võrrelda vihmametsaga.[36] Suure Vallrahu maailmapärandi ala on jagatud 70 bioregiooniks,[37] millest 30 on riffide bioregioonid.[38][39] Kliimamuutused, saastatus, suur ogatäht ja liiga suur kalapüük on Suure Vallrahu põhilised vaenlased. Lisaks ohustavad vallrahu laevaõnnetused, õlireostused, troopilised tsüklonid ja korallide haigused (sealhulgas koralli pleekimine).[40] Ainurakse Halofolliculina corallasia põhjustatud haigus skeletal eroding band esineb 31 koralliliigil. Suure Vallrahu Merepargi töötajad peavad suurimaks ohuks vallrahule kliimamuutusi, mis põhjustab ookeanivee soojenemist, mis omakorda põhjustab korallide pleekimist.[41][42][43] Massiline korallide pleekimine toimus suvedel aastatel 1998, 2002 ja 2006.[44] Kardetakse, et korallide pleekimise juhtumeid hakkab toimuma iga-aastaselt.[45] Kliimamuutused mõjutavad korallide elu mitmeti – mõned kalad liiguvad mujale, kus on neile sobivam veetemperatuur. Kliimamuutused mõjutavad ka merekilpkonnade elukeskkonda.[46] Järgmine mõjukas oht Suurele Vallrahule on saastumine ja veekvaliteedi langemine. Kirde-Austraalia jõed saastavad vallrahu troopiliste üleujutuste ajal. Üle 90% sellest saastest pärineb farmidest.[47] Äravool farmidest on põhjustatud taimkatte vähenemisest, liigsest väetiste ja pestitsiidide kasutamisest. Äravoolu probleem on teravnenud rannikuäärsete märgalade kadumise tõttu, mis toimisid loodusliku filtrina ning aitasid saasteaineid välja sõeluda.[48][49][50] Suure ogatähe saagiks on korallpolüübid. Ogatähtede arvukuse järsk suurenemine võib korallriffe laastada. 2000. aastal suri 66% elusatest korallidest uuringuks valitud riffidel[51] Ogatähtede arvukuse suurenemine tundub toimuvat loomulike tsüklitena, kehvemaks muudab olukorra halb veekvaliteet ja liigne ogatähtede looduslike vaenlaste, kalade, välja püüdmine.[51][52] Jätkusuutmatu kohalikule merekekkonnale oluliste liikide ülepüük (nt. molluskid) võib katkestada toiduahela, mis on korallrahude elukeskkonnale väga oluline. Kalapüük mõjutab vallrahu ka paatidest lekkiva saaste tõttu. Kogemata soovimatute liikide püüdmine (nt delfiinid ja kilpkonnad) ja elukeskkonna hävitamine traalimise, ankurdamise ja võrkudega on samuti korallidele ohtlik.[53] Alates 2004. aasta keskelt on umbes kolmandik Suure Vallrahu Merepargist kaitse all, keelatud on kalastamine ilma kirjaliku loata.[54] Laevaõnnetused on üha sagenev probleem, kuna Suurt Vallrahu läbivad mitmed laevateed.[55] Kuigi tee läbi Suure Vallrahu ei ole kerge, peavad rifi lootsid seda ohutumaks kui peaks tekkima mehaaniline tõrge, sest siis saab laev parandamise ajal ohutult paigal seista.[56] Suure Vallrahu piirkonnas on üle 1600 teada oleva laevavraki.[57] 3. aprillil 2010 sattus madalikule sütt vedav puistlastilaev Shen Neng 1,[58] laevast lekkis üle nelja tonni õli ning riff sai ulatuslikke kahjustusi.[59] Suur Vallrahu on Austraalia aborigeenide ja Torrese väina saarte elanike poolt tuntud ja kasutatud. Austraalia põliselanikud on sellel alal elanud vähemalt 40 000 aastat,[60] Torrese väina saarte elanikud umbes 10 000 aastat.[61] Vallrahu kuulub nende umbes 70 klanni kultuuriruumi.[62] 1768. aastal avastas Louis de Bougainville vallrahu uurimisreisi käigus, kuid ei avaldanud soovi seda prantslaste valitsemise alla kuulutada.[63] 11. juunil 1770 sattus Suurel Vallrahul madalikule maadeavastajast kapteni James Cooki laev Endeavour. Laev sai tugevasti kannatada. Laeva kergendamise ja tõusu abil laev päästeti.[64] Üks kuulsamatest laevavrakkidest on Pandora, mis uppus 29. augustil 1791, tappes 35 inimest. Queenslandi muuseum on korraldanud arheoloogilisi uurimisi vrakil alates 1983. aastast.[65] Kuna rifil atolle ei ole, siis 19. sajandil seda eriti ei uuritud.[25] Sel ajal koguti mõnedelt rifi saartelt guaanot ning ehitati orienteerumiseks tuletorne,[66] vanim neist ehitati 1844. a. Raine`i saarele.[67] 1922. aastast hakkas Suure Vallrahu Komitee tegema rifil uurimistöid.[68] Tohutu suure bioloogilise mitmekesisuse, soojade selgete vete ning hea ligipääsu tõttu spetsiaalsete turismipaatide pardal on vallrahu väga populaarne turismisihtkoht, eriti sukeldujate hulgas. Turism Suurel Vallrahul on hea ligipääsetavuse tõttu koondunud Whitsundays`i ja Cairns´i piirkonda.[40] Mitmed Queenslandi rannikulinnad pakuvad päevaseid paadiretki. Mitmetest saartest on saanud puhkekeskused, kaasaarvatud prestiižne Lady Ellioti saar. Kõige rohkem on vallrahul siseturismi ning külastatavaim aeg on Austraalia talv. Igal aastal külastab riffe umbes kaks miljonit inimest.[69] Populaarsemad tegevused korallriffidel on snorgeldamine ja sukeldumine.			OSCAR-2019
Demokraatlikud ühiskonnad on paari viimase sajandi jooksul saavutanud olulise progressi inimõiguste valdkonnas. Kuid nagu demokraatia isegi, inimõigused on kahe otsaga asjad. Nii võib demokraatlikult valitu osutuda autoritaarseks valitsejaks, kes likvideerib demokraatlikud institutsioonid. Ajalugu teab mitmeid selliseid näiteid. Inimõigustega on aga nii, et nad on igaühe õigused, universaalsed ja jagamatud. Suurel patustajal on seaduse silmis samasugused õigused kui pühakul. Probleem tekib siis, kui ühe inimese õigused satuvad vastuollu kaaskodanike turvalisusega. Klassikaline vormel "sinu õigus rusikatega vehkida lõpeb seal, kus algab teise inimese nina" kõlab efektselt, kuid konkreetsetel juhtudel pole nina ja rusika õiguste vahelised suhted nii selgelt piiritletavad. Kas terrorirünnaku kavandajal on õigus privaatsusele ja kirjavahetuse saladusele? See on raske küsimus ja mõlemad lahendused on problemaatilised. Kui ta ennetavalt arreteeritakse, siis kuidas on sõnavabaduse ja kirjavahetuse saladusega? Ja üldse, võib-olla me tegime ainult nalja? Kui terroriakt on juba sooritatud, siis miks te seda ei hoidnud ära, kuni oli võimalik? Ja need pole hüpoteetilised küsimused, vaid kerkivad üles iga kord, kui keegi arreteeritakse terroriakti ettevalmistamise kahtlusega või isegi kui monitooritakse tema kirjavahetust. Või vastupidi, kui terroriakt saab teoks. Eriti sensitiivsed on aga need olukorrad, kui kuriteo oleks võinud ära hoida selle informatsiooni alusel, mis oli arsti või juristi käsutuses. Depressiooni all kannatava Andreas Lubitzi hädad olid arstidele teada. Ta isegi katkestas korra oma piloodiväljaõppe psüühilistel põhjustel. Pärast tema roima avastas politsei ta kodust puruks rebitud haiguslehe. Selle asemel, et ennast ravida, läks Lubitz lennukisse ja tappis koos iseendaga veel 149 inimest. Kes on süüdi? Kas seda kuritegu poleks saanud ennetada? Need küsimused on veel valusamad kui plaanitava terroriakti puhul. Võib ette kujutada, mille pahameeletorm tekiks, kui arst teataks Lubitzi tööandjale tema terviseprobleemidest. Kus lõpevad sensitiivsed isikuandmed ja algavad ühiskondlikud huvid? Depressioonis inimene on ohtlik, iseendale ja oma lähedastele. Kuid see oht on potentsiaalne ja statistiliselt läheb valdaval enamikul juhtudel oht mööda ilma kedagi kahjustamata. Tema inimõigusi võib aga piirata vaid seadusega ettenähtud korras (mis on riigiti erinev). Kujutame ette, et lennuki kapten ei läinud wc-sse ja lennuk maandus õnnelikult, nii et keegi ei tajunud midagi. Lubitz aga oleks arsti saadetud kirja tagajärjel kõrvaldatud lendudelt, mis suurendanuks tema depressiooni veelgi ning ta tapnuks end oma kodus. Võib karta, et ühiskondlik arvamus ei oleks arsti suhtes just eriti sõbralik. Ma justkui kujutasin ette, et sellise töö puhul on arstid kohustatud tööandjale teatama sellest, et inimene on haiguslehel, et ta ei ole võimeline oma töökohustusi täitma (eeldaksin, et see toimub lausa automaatselt). Kui see pilootide, aga ka näiteks kirurgide, rongijuhtide ja muude suure vastutusega ametite puhul nii ei ole, on ikka kõhe tunne küll. Sellega on natuke see häda jälle, et siis inimene ei lähe arsti juurde, sest teab, et see võib tal töötamise (ajutiselt) ära blokeerida. To: KK. Väga vabandan. Teie viimane kommentaar ei läinud millegipärast läbi. Minu settingud on määratud nii, et kõik kommentaarid tulevad automaatselt läbi, ma ei modereeri (olen kustutanud ainult mõned kommentaarid, kus reklaamitakse ehtsaid Rolex replica'id). Ma ei oska seda seletada ega parandada. Püüdes käsitsi Teie kommentaari avaldada, kustutasin selle kogemata sootuks ära. Äkki proovite uuesti? Jah, ega täiuslikku süsteemi ilmselt pole ja alati võib mõni nutikas hull kõik üle kavaldada. Aga vähemalt kord aastas peavad piloodid ju tervisekontrollis käima, nii et päris nende isiklik asi see siiski pole. Samas tundub uskumatu, et varem juba ilmnenud vaimsete probleemidega inimene üldse pääseb lennukit juhtima (kujutagem ette südamehaiget, infarktiohuga noort inimest - tal pole ilmselt mingit lootust lennunduses karjääri teha). Kuivõrd on siin tegemist odavlennunduse "odavusega" - konkurents, madalamad palgad, reegline lõdvenemine? Ja veel (ka Pireti kommentaari arvesse võttes) - mida oleks öeldud, kui selline asi oleks juhtud Ida- või põlatud Lõuna-Euroopas, näiteks Kreekas või Hispaanias? Siesta, fiesta ja pärast teadagi mis? Hiljuti murdsin jalaluu. Komberdasin kõigepealt kindlustusfirma poolt määratud eraarsti juurde, et saada kiiremat arstiabi ning lõpuks ka riigiarsti juurde, et saada haigusleht. Ise arvasin, et kaheks tunniks nädalas pole haiguslehte vaja, kannatan ära. Arst pomises, et minu soov on ebaseaduslik, aga avaldas lootust, et "äkki keegi ei saa teada". Paar päeva hiljem küsis mult ootamatult teise töökoha raamatupidaja: "Kuule, kas sa oled haiguslehel või?" Samuti sain kõne, kus tuli lühidalt öeldes ette ja taha oma vastutustundetut käitumist välja vabandada. Pidin siis vormistama ka haiguslehe selleks kaheks tunniks. Barcelonas ei ole võimalik olla haiguslehel ja seda varjata. Samuti ei ole võimalik olla haiguslehel ühes kohas, aga mitte teises. Kui ma haiguslehte ei esita, siis lihtsalt helistatakse sotsiaalkindlustusest ülemusele (loomulikult ei öelda, mis mul viga on!). Eks haigusleht ole probleemi nähtav osa. Faz.de-d "lehitsedes" nägin, et nenditi sealgi: ega inimese sisse ei näe. Ka ilma paberiteta juhtub asju, iseasi, kui palju me nendest teadlikuks saame. Pealispindsel kompamisel jäi mulje, et alpid ja lendamine olid tema suured meelisasjad. Siit võib tuletada ka personaalse elufilosoofia väärtusratsionaalse otsuse võimaluse olemasolu: elu ilma ... pole midagi väärt. Lahendusvahendid on erinevad, kes joob, kes lendab kuhugi vastu. Võimalik on ka see, et teised pardal olijad ei puutu asjasse - kas on võimalik sellise lennukiga kergelt üksi saada sõita? Ma arvan, et mingi osa shokist tuleb mul lihtsalt ka sellest, et tegemist oli SAKSA piloodiga. Saksa lendurid ei kuku alla ja kohe kindlasti ei kukuta teisi alla. Suur osa minu lennureisidest on toimunud Lufthansaga ja sakslased lendavad väga hästi, väga puhtalt. See on fakt. Kui see sama tragöödia oleks toimunud näiteks Aeroflotiga, siis oleks mul kindlasti kuskil aju tagasopis mõte "mingist juua täis distsiplineerimatust vene idioodist". Poliitiliselt korrektses maailmas ei hakkaks ma seda mõtet muidugi igal pool väljendama, aga ta oleks olemas. Meie Alfons Rebase lätlasest kolleeg Briti salateenistuses oli muide endine Luftwaffe piloot: http://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Jungle Minu jaoks häbistas Andreas oma rahvuse lennutraditsiooni ja Balti riikide viimast sõjajärgset appikarjet. "Depressioonis inimene on ohtlik, iseendale ja oma lähedastele." Kust pärineb selline info? Selge on, et sügavas depressioonis inimene võib vigastada ennast, kuid teiste vigastamine küll sümptomite hulka ei kuulu. Lubitzi puhul on meedias olnud ka juttu häälte kuulmisest. See viitab sellele, et tal võis olla veel tõsisem ning diagnoosimata vaimuhaigus või ravimi kõrvaltoimetele. Depressioon on tänapäeva maailmas väga levinud haigus (enamasti küll kergemal kujul). Kui kuulutada kõik need inimesed ühiskonnale ohtlikuks (või potentsiaalselt ohtlikuks) ja seega vastutusrikastele töödele sobimatuks, siis pole enam piisavalt inimesi selliste töökohtade jaoks. Samuti peaks sellise loogika järgi ebasobivad olema ka tugeva stressi all kannatajad. Kes meil siis üle jääb? Tänan selle kommentaari eest. Ootasin midagi sellist, ja kartsin samuti. Kõigepealt tahan öelda, et suhtun võõristusega igasugusesse internetimeditsiini (nagu juba internetieelsel ajastul ütles minu kadunud tädi, kes oli arst: "Diagnose durch die Hose". Eriti aga puudutab see netipsühhiaatriat, mis paraku on väga levinud ka meie küberruumis. Kõigepealt suitsiididest. Kahel mu kolleegil (üks mulle üsna lähedane inimene) on lapsed sooritanud enesetapu just sügavas depressiooniseisundis. Ja ma tean, kui raske see oli nende vanematele ja kõigile lähedastele. Statistilised andmed on riigiti väga erinevad, kuna paljudes riikides ei peeta depressiooni haiguseks, kuid arvestuslikult 40-60% enesetapjatest kannatasid depressiooni all. See muidugi tähendab ka seda, et 40-60% enesetapjatest ei kannatanud depressiooni all või vähemalt ei ole sellest teada saanud. Kuid see, et märkimisväärne osa enesetapjatest kannatab depressiooni all, ei tähenda, et enamikul depressiivikutel on kalduvus enesetapuks. Vastupidi, neist valdav enamik ei ole suitsiidsed. Nagu ma juba kirjutasin oma postituses ja tahan veel kord rõhutada, kui me räägime statistilistest ohtudest, on tegemist potentsiaalsete nähtustega, mis ei anna õigust eelarvamuslikuks suhtumiseks. Nüüd depressiooni ja vägivalla seosest. Jällegi, valdav enamik depressiooni all kannatavaid inimesi ei ole vägivaldsed, võib-olla isegi vähem vägivaldsed kui "normaalsed". Vägivaldne inimene tahab mõjutada teist. Raskes depressioonis inimesel aga on tihti teistest üldse ükskõik. Ent kui me vaatame seda statistikat jällegi teiselt poolt, siis näiteks valdav osa koolitulistajatest, noaga pussitajatest, pantvangivõtjatest koolides on kannatanud depressiooni all ja võtnud antidepressante või loobunud nende võtmisest. Siin on üks nimekiri: http://ssristories.org/index1.php, kus 64 esimest juhtumit käsitlevad koolivägivalla erinevaid vorme ning kõik on seotud AD võtmisega või võõrutamisega. On olemas koguni vandenõuteooria, et just antidepressandid tekitavad vägivalda. Samas tavaliselt ei võeta AD ainult lõbu pärast, pealegi nt USAs on nad enamasti retseptirohud. Kõike seda kirjutasin mitte selleks, et kuidagi halvustada või marginaliseerida depressioonis inimesi, vaid et juhtida tähelepanu probleemile, millesse minu meelest tihti suhtutakse kergemeelselt. Depressioonis inimesega on raske, kuid ta vajab oma lähedaste tuge.			OSCAR-2019
<strong><br /></strong>Me kuuleme seda iga päev: "Oh- ma sooviksin välja näha nagu Angelina." Või: "oh- kui saaks Bradi kõhu - Ma teeks selle nimel ükskõik mida." Seoses esteetilise plastilise kirurgia kättesaadavuse kasvuga- protseduuride pideva täiustumise kvaliteedi tõusuga ning saadaolevate arvukate maksevõimalustega saavad mõned neist soovidest ka tõeks Kuid kas populaarset ajakirjandust enda alla matvad kuulsuste pildid mõjutavad üldse inimeste otsustusi enda plastiliste lõikuste suhtes? Rahvusvahelise esteetilise plastilise kirurgia ühing (The International Society of Aesthetic Plastic Surgery- ISAPS -www.isaps.org)- maailma juhtivaid oma ala autoriteete- küsis hiljuti plastikakirurgidelt: Milline on kuulsuste mõju patsientide otsustustele? Küsitlus saadeti üle 20 000 plastikakirurgile 84 riigis. Kirurgidel paluti seostada kuulsuste nimesid üheteistkümne populaarse protseduuriga nii meeste kui naiste arvestuses. Selle- mitteteadusliku- anekdootliku küsitluse tulemused paljastasid kütkestavad suundumused. Nagu ühenduse president- dr Bryan Mendelson Melbournist Austraalias hiljutises intervjuus täheldas: "Me õppisime sellest uuringust- et tuleb jätkata ühingu pidevaid pingutusi inimeste harimisel- õpetamaks- kuidas valida õiget plastikakirurgi. Inimesed peavad uurima- milline on kirurgi väljaõpe- kogemus ja pühendumus- et nad saaks teha teadlikke otsuseid ning teada- mida mõistlikkuse piirides oodata nii plastiliselt kirurgialt kui ka mittekirurgilistelt protseduuridelt." Kui enne oli veel kahtlusi- kas Angelina Jolie ja Brad Pitt on maailma number üks kuulsustepaar- siis ISAPS-i uuring tegi neile kahtlustele lõpu. Jolie ja Pitti nimed tulid ette rohkem ja rohkemate kehapiirkondadega seoses kui ükskõik milline teine isik. Samuti mõjutasid osasid valikuid mitmed kohalikud kuulsused ja mitmeid kordi viidati klassikalisematele iludustele- nende seas olid juhtpositsioonil Sophia Loren- kellele järgnes Elizabeth Taylor. Uurimus avaldati ühingu uudiskirja ISAPS News elektroonilises väljaandes- mida avaldatakse kolm korda aastas- koostöös kirjastusega Quality Medical Publishing (www.qmp.com)- mis on maalima juhtivaid plastilise kirurgia alaste raamatute- ajakirjanduse ja võrguhariduse väljaandja. Kuulsuste valikus olid juhtivad kategooriad rinnad ja huuled- neile järgnesid tuharad- nina ja kõhupiirkond. Kategooriad on järjestatud populaarsuse järgi. <strong>Rinnad</strong> - Selge valik rindade välimuse eeskujuks oli Pamela Anderson- kellele järgnesid Brasiilia iludus Gisele Bundchen- Ameerika popp-printsess- Britney Spears ja Xuxa- populaarne Brasiilia meelelahutaja. Huvitavalt tõi see küsimus välja patsientide arvamuste edasiandmisel ka kirurgide negatiivsed kommentaarid. Märkimisväärne protsent vastavanud arstidest märkisid- et naised mainisid tihti ka kuulsusi- kelle moodi nad olla ei tahaks. Ka seda gruppi juhtis Pamela Anderson- kellele järgnesid Dolly Parton ja Victoria Beckham. <strong>Huuled</strong> - Angelina Jolie huuled olid sellele protseduurile tulnud naiste valikutes ülekaalukalt juhtpositsioonil. Teise võimalusena viidati Julia Robertsi huultele. <strong>Kõhupiirkond</strong> - Mõnedes kultuurides on kõhu paljastamine moe kuulutus. Üle maailma oli naiste lemmikvalikuks Giselle Bundchen- kellele järgnesid tihedalt Shakira- Demi Moore- Britney Spears(oma karjääri algaegadel) ja Thalia (Mehhkost). <strong>Jalad</strong> - Selles kategoorias olid juhtkohal kolm võrdset: Tina Turner- Sharon Stone ja Cameron Diaz- kellele järgnes Jennifer Lopez. <strong>Juuksed</strong> - Ehkki juukseimlplantaadid pole naiste seas nii tavalised kui meeste seas- oli juhtivaks valikuks Gisele Bundchen- kellele järgnesid tihedalt Jennifer Aniston ja Julia Roberts. <strong>Lõug</strong> - Selles kategoorias polnud selgelt eristuvat liidrit. Viidatud nimede seas olid Sonia Braga- Nicole- Kidman- Julia Roberts ja Charlize Theron. <strong>Laup</strong> - See oli üheteistkümnest valikust vähimviidatud kategooria. Valikutest olid juhtivad Nicole Kidman- Madonna- Elizabeth Taylor ja Oprah Winfrey. Meeste kolm põhikategooriat olid kõhupiirkond- nina ja silmad- millele järgnesid Rind- lõug ja tuharad. Kategooriad on järjestatud populaarsuse järgi. <strong>Kõhupiirkond</strong> - Brad Pitt võitis napilt Matthew McCounaugheyd. Neile järgnesid Märulifilmitähed Arnold Schwarzenegger ja Jean-Claude Van Damme ning jalgpallikuulsus David Beckham. <strong>Nina</strong> - Selles kategoorias juhtis Brad Pitt- kellele järgnes George Clooney. Ohtrasti mainisid arstid ka seda- et patsiendid väljendasid muret- et mõne protseduuri tulemusel ei näeks nad välja nagu Michael Jackson. <strong>Silmad</strong> - Selles kategoorias mainitud meeste juhtkolmikuks oli George Clooney- Brad Pitt ja Ben Affleck. <strong>Lõug</strong> - Paljud arstid mainisid- et kuulsused mõjutasid mehi lõuaprotseduuridel rohkem kui naisi. Enimviidatud olid Clooney ja Pitt- kellele järgnesid Kirk Douglas- Ricky Martin- Antonio Banderas ja Errol Flynn. <strong>Jalad</strong> - Selles kategoorias olid juhtkohal võrdselt Clooney ja Pitt. Järgnesid Tom Cruise ja Paulo Zulu. 1. Tehke kindlaks- kas kirurgil on nõukogu poolt sertifitseeritud või kas tal on meditsiininõukogu luba plastilise kirurgia praktiseerimiseks. 3. Kas kirurgil on plastilise kirurgia alane väljaõpe? Nahaarstidel ja günekoloogidel pole plastilise kirurgia alast väljaõpet. 4. Uurige eeldatava kirurgi kohta Internetist teavet. Vaadake nende veebilehte või otsige Surgeon Finderi abil ISAPSi veebilehel aadressilt www.isaps.org. 5. Ühingusse kuulumine on väga tähtis. Kas kirurg on oma riigi plastilise kirurgia ühingu ja Rahvusvahelise plastilise kirurgia ühingu liige? Enamuse rahvuslike ühingute liikmelisuse nõuded kaitsevad avalikkust. <br /> "Üks meie soovitustest nõu küsivatele patsientidele- on teha taustauuringut-" täheldas Atlantas- Georgia osariigis elav ISAPSi Nõukogu esimene asepresident dr Foad Nahai- kes on tunnustatud plastilise kirurgia alane autor ja professor. "Naised veedavad nädalaid- otsides õiget sisekujundajat või kleiti tähtsa sündmuse jaoks - miks ei peaks nad (ja ka mehed) kulutama sama palju aega õige plastikakirurgi leidmiseks." Töö eesmärkideks olid rauapuuduse ja rauapuudusaneemia levimuse hindamine ja riskitegurite leidmine 9–12 kuu vanustel imikutel Eestis ning sobivate referentsvahemike ja parimate diagnostiliste väärtuste leidmine rauapuuduse diagnoosimiseks seerumi ferritiinile, erütrotsüütide keskmisele mahule (MCV), hemoglobiinile ja seerumis laustuvatele transferriini retseptoritele (sTfR).			OSCAR-2019
Minu arvates saab lühiajalise dieedi korral öelda, et see töötab, üksnes sportlane, kel vaja pürgida teatud aja jooksul kindlasse kaalukategooriasse (nt maadluses, kulturismis, fitnessis). Teised kaalukaotajad peaksid aga oma dieedi tunnistama standardi “töötab” vääriliseks alles siis, kui ka aastaid hiljem pole kaotatud kilod tagasi tulnud. Sageli asutakse dieeti pidama suure hurraaga – välditakse seda, toda ja kolmandat. Kas suudetakse seda teha terve elu? Kahtlen selles. Ja tagajärg? Nagu dialoog eespool kõnekalt näitab, tulevad kaotatud kilod enamasti tagasi, kui naasta esialgsete harjumuste juurde, ja kokkuvõttes on vaev täiesti tühja läinud. Oma kaalulangetust võivad edukaks lugeda need inimesed, kes on tahtlikult kaotanud vähemalt 10% oma kehamassist ja suutnud uut kaalu säilitada vähemalt ühe aasta. Teadusajakirja American Journal for Clinical Nutrition uuringu “Long-term weight loss maintenance” järgi suudab umbes 20% ülekaalulistest edukalt kaalu langetada ja seda ka säilitada. Miks rohkem inimesi pole selleks võimelised? Kaua on otsitud kõige toimivamat toitumisviisi kaalu alandamiseks ja rasvade põletamiseks. Uusi dieete tuleb juurde kogu aeg. Teadusuuringutes võrreldakse sageli eri dieete, et leida nende hulgast parim. 2014. aasta septembris avaldati American Medical Associationi ajakirjas uuringute kokkuvõte “Comparison of Weight Loss Among Named Diet Programs in Overweight and Obese Adults: A meta-analysis”. Uuritud oli 11 dieeti, mida iseloomustab toidu vähene süsivesikutesisaldus (< 40% süsivesikuid), vähene rasvasisaldus (< 20% rasvu) või mõõdukas makrotoitainete koostis (20–30% rasva, 55–60% süsivesikuid). Mis tahes dieedi pidamine on ülekaalulistele ja rasvunutele tulemuslikum kui mitte ühegi dieedi järgimine. 6 kuu möödudes oli süsivesikutevaeste dieetide pidajate kaalulangus teistega võrreldes kõige suurem (keskmiselt 8,73 kg), kuid see polnud eriti palju suurem kui rasvavaese dieedi pidajatel (7,99 kg). 12 kuu pärast saavutasid vähese süsivesikute- (7,27 kg) ja rasvasisaldusega (7,25 kg) dieetide pidajad teistega võrreldes parema tulemuse. Kõikidest dieetidest olid Atkinsi (10,14 kg) ja Ornishi dieet (9,03 kg) kõige efektiivsemad 6 ja 12 kuu möödudes. Dieetide tulemused erinesid küllaltki vähe, kõigest 1–2 kilo võrra, seetõttu on keeruline eelistada üht teisele. Universaalset dieeti, mis sobiks kõigile, polegi tõenäoliselt olemas. Suur osa dieetidest, mis kärbivad kalorite hulka, aitavad langetada kaalu nii kaua, kuni dieedipidaja suudab plaanist kinni pidada. Kui kõik dieedid töötavad, milleks üldse dieedi peale välja minna? Miks mitte lihtsalt tervislikku toitu süüa? Kuigi kõik dieedipropageerijad ütlevad, et just nende dieet on see õige ja teised ei tööta, on neil kõikidel üks ühine omadus. Kui tahad kaalus alla võtta, pead leidma viisi, kuidas tarbida vähem energiat, kui kulutad. Populaarsed dieedid tagavad selle. Vähese süsivesikutesisaldusega toidu dieedid (nagu LCHF- või paleodieet) näevad ette, et peab vältima süsivesikuterikkaid töödeldud toite, just neid, millega paljud kipuvad liialdama. Vähesed suudavad öelda ei lisaportsjonile, kui tegemist on pitsa, pannkoogi, sõõriku või väga maitsva saiakesega. Lihtsam on neid vältida, tänu millele väheneb menüü üldine kalorsus. Vähese rasvasisaldusega dieetide puhul (sh taimetoitlus) peab hoiduma toiduainetest, mis sisaldavad suhteliselt palju energiat. See paneb inimesi sööma palju juurvilju, mis sisaldavad ohtralt vett ja kiudaineid. Need teevad kõhu täis ja nii kahaneb ka tarbitavate kalorite hulk. Enamiku dieetide korral on kästud vältida ka tugevalt töödeldud kiir- ja rämpstoitu ning snäkke. See tähendab, et inimene sööb rohkem kodus valmistatud toitu, mis on vähem töödeldud ja sisaldab sama koguse kohta vähem energiat. Lõpptulemus – inimene tarbibki vähem kaloreid! Paast ja detoksdieedid aitavad vähendada kalorihulka sellega, et piiravad söömiseks lubatud aega. Paljudel juhtudel aitab energiatarbimist kontrollida just see, et inimene sööb harvem. Kui jood suure osa päevast vett ja sööd vähe, kahaneb su päevane kaloraaž märkimisväärselt. Seega on kõige ideaalsem dieet on selline, mida inimene suudab järgida nii kaua kui võimalik. Ehk tulemuse garanteerivad tervislikud ja tasakaalustatud toitumisharjumused terve elu, mitte mõni tüüpiline dieet. Dieedi põhimõte: suure osa kaloritest annavad rasvad ja valgud, süsivesikud hõlmavad ratsioonist väikese osa. Populaarse raamatu “Toidurevolutsioon” autor Andreas Eenfeldt peab olulisimaks kärpida suhkru ja tärklise osakaalu. Süüa tuleb seni, kuni tekib küllastuvus. Kaloreid pole vaja lugeda ja toitu pole tarvis kaaluda. Rasvavaesed tooted tuleb ära unustada. Soovitatakse süüa vähe töödeldud täisväärtuslikke toiduaineid, mis on tervisele head, nt liha, kala, muna ja juurvilju. Hoiduda tuleb tervest makrotoitainete grupist (süsivesikutest) või nende kogust kõvasti vähendada, mis muudab kalorite kontrollimise lihtsamaks ja tänu sellele on kergem kehakaalu langetada või hoida. Mõõdukas süsivesikutesisaldus võib hästi sobida kehaliselt väheaktiivsele inimesele, kes soovib oma kaalu langetada. Keelatud on süüa mitmeid toiduaineid, mis sisaldavad kasulikke toitaineid, näiteks tera- ja kaunvilju, kartulit ja vahel isegi puuvilju. Mõtteviis, et teatud toiduaineid ei tohi üldse süüa, võib anda tõuke söömishäirete kujunemisele. Ka võib see kaasa tuua suuremaid isusid, kuna sageli tahetakse just seda, mida ei tohi üldse süüa. Pikaajaline isude kuhjumine kipub lõppema tahtmatu ja kontrollimatu ülesöömisega, millele järgneb süütunne. Väide, et süsivesikud põhjustavad rasvumist, pole õige. Vajalik süsivesikutekogus on igal inimesel erinev, see sõltub füüsilisest aktiivsusest ja süsivesikute talumisest. Ühe populaarsema paleoteemalise veebilehe ThePaleoDiet.com järgi peaks täisväärtuslik menüü koosnema toidurühmadest, mida meie küttidest-korilastest esivanemad sõid kiviajal, s.t 2–6 miljonit aastat tagasi (kuni põllumajanduse alguseni 10 000 aastat tagasi). Soovitatavad toiduained: värske liha (eelistatult mahekasvatatud veise-, sea-, lamba- ja linnuliha ning organid), kala, muud mereannid, värsked puuviljad, juurviljad, seemned, pähklid ja tervislikud õlid (oliivi-, kookos-, avokaado-, makadaamia-, Kreeka pähkli ja linaseemneõli). Keelatud toiduained: tera- ja kaunviljad, rafineeritud suhkur, piimatooted jm töödeldud toidud, mida meie esivanemate toidulaual polnud. Soovitatakse süüa toiduaineid, milles on palju kasulikke toitaineid, näiteks antioksüdantiderikkaid köögivilju, rasvast kala, milles on rohkelt vajalikke oomega-3-rasvhappeid, toiteväärtuslikku muna jne. Suhkrut tuleks vältida või vähendada selle kogust oluliselt, kuna see ei sisalda vajalikke mikrotoitaineid. Kuna paleomenüü on üksluine, on lihtsam hoida kaloreid kontrolli all ning langetada või hoida kehakaalu. Enamik paleodieedi häid soovitusi pole omased ainult sellele dieedile, vaid on toitumisnõustajate tavapärased soovitused. Keelatud on süüa toiduaineid, mis sisaldavad kasulikke toitaineid, eelkõige tera- ja kaunvilju, kartulit, mingitel juhtudel isegi tomatit ja baklažaani. Menüü mitmekesisus väheneb, mis võib põhjustada toitainepuudust. Näiteks võib väheseks jääda süsivesikuid, mis aeglustab ainevahetust ja viib hormoonid tasakaalust välja. Teatud toiduainete või toiduainerühmade vältimine võib tekitada ebatervisliku kinnisidee süüa vaid tervislikku toitu (orthorexia nervosa). Väide, et teatud toiduainetest tuleb hoiduda, sest me pole nendega kohanenud, pole täiesti põhjendatud. Näiteks piima suudavad paljud täiskasvanud juba seedida ning müügil on ka palju laktoosivabu piimatooteid, kui tavatooted vaevusi tekitavad. Taimetoitlase menüü koosneb juur-, puu-, kaun- ja teraviljadest, pähklitest, seemnetest, piimatoodetest ja munadest. Täielikus taimetoitluses, mida nimetatakse ka veganluseks, välistatakse viimased kaks. Taimetoitlaste menüüd võivad paljuski varieeruda. Mõned kutsuvad ennast taimetoitlasteks, kuid söövad siiski kala jm mereande, teised söövad küll enamasti taimetoitu, aga lubavad endale aeg-ajalt kana või punast liha. Eetilised põhimõtted – aitab vähendada loomade kannatusi (toiduks kasvatatavate loomade pidamise tingimused pole sageli kuigi head). Toitumisteadmised peavad olema väga head, et tagada piisav energia, vajalike toitainete piisavus ja mitmekülgsus. Taimetoit sisaldab rohkelt tervisele kasulikke toitaineid, näiteks kiudaineid, mis aitavad kõhtu pikaks ajaks täita. Sportlikule inimesele ei pruugi taimetoit olla optimaalne, kuna on oht, et valkudest jääb vajaka, mis takistab treeningutest taastumist ja eesmärkide saavutamist. Mida rohkem inimene treenib, seda enam vajab ta valke, et vältida lihasmassi vähenemist (umbes 1,5–2 g/kg päevas). Ainult taimetoitu süües on see raske. Taimetoitlased on n-ö sotsiaalses vähemuses. Kuna neid pole väga palju (pole täpselt teada, kui palju on taimetoitlasi Eestis, kuid Ameerikas on neid veidi alla 10%), võib osutuda keeruliseks leida kohti, kus süüa, samuti võib kogeda teiste survet, et selline toitumine pole ikka sobilik. Selleks, et vältida toitainevaegust, on mõnikord vaja võtta toidulisandeid, näiteks valgupulbri, B12-vitamiini, kaltsiumi ja oomega-3-rasvhapete preparaate. Gluteen on valk, mida leidub teatud teraviljades, eriti nisus. Gluteen annab tainale elastsuse, mis aitab valmistada head leiba, pitsat ja pastat. 2012. aastal teadusajakirja Clinical Reviews in Allergy & Immunology avaldatud uuringust selgub, et tsöliaakiat põeb ligi 0,3–1,2% inimkonnast. Kokku mõjutavad tsöliaakia, gluteeniallergia ja -talumatus ligikaudu 10% inimkonnast. Eesti Tsöliaakia Seltsi andmetel on Eestis aastatel 1990–2000 tsöliaakiat diagnoositud 0,4 uut juhtu 1000 sündinu kohta. Mõned teraviljatooted (näiteks saiakesed) on tugevalt töödeldud ning annavad palju kaloreid, aga suhteliselt vähe mikrotoitaineid. Kaal tõenäoliselt langeb ja tervis paraneb, kui nende söömist piirata või vältida. Gluteenirikkad toidud on väga maitsvad ja kergelt kättesaadavad, mistõttu süüakse neid sageli üleliia. Keha koostis paraneb, kui nende toitude osakaalu menüüs vähendada või neid hoopis vältida. Kohati tundub, et gluteenist on tehtud “rahvusvaheline kurjategija”, keda kõik peaksid kartma. “Gluteenivaba” silti võib näha isegi ravimitel ja nahahooldustoodetel. Kui inimene otsustab puhtalt loetu põhjal, ilma et oleks saanud vastavat diagnoosi, et ta peab vältima gluteeni, võib see tekitada ülemõtlemist ja tarbetut hirmu süüa toite, milles võib olla gluteeni. Toitumisnõustaja Alan Aragon on öelnud, et põhiline, mida inimesed oma toitumises vältima peaksid, on põhjendamatu toiduainetest hoidumine. Gluteenivabu küpsetisi on keeruline valmistada, kuna need ei pruugi säilitada tekstuuri ja võivad laguneda. Detoksdieedi mõte on aidata kehal lahti saada mürkidest. Arvatakse, et säilitusained, gluteen, sool jms põhjustavad mürkide kogunemist kehasse, samuti tegevat seda liha ja GMO-toidud, ning selle tagajärjeks on haigused. Samamoodi väidetakse, et niisugused dieedid aitavad kehakaalu langetada. Detoksdieete on mitut tüüpi. Tavapärased detoksdieedid tähendavad enamasti mahla või tee joomist või täielikku paastu mingil kindlal perioodil, teised võivad põhineda juur- ja puuviljasmuutidel. Juuakse palju vett ja süüakse rohkem juur- ja puuvilju, mis sisaldavad olulisi mikrotoitaineid ning aitavad väljutada kehast ebavajalikke aineid. Välditakse toiduaineid, mis võivad tekitada talumatuse korral vaevusi, näiteks piima, kanamuna, kaun- ja teravilju, pähkleid, puuvilju ja mereande. Tänu sellele paraneb enesetunne. Keegi ei oska selgitada, mis mürkidest peab terve inimene püüdma oma organismi teadlikult vabastada. Inimese seede- ja hingamissüsteem peaksid edukalt hakkama saama ebavajalike ainete kõrvaldamisega ka ilma puhastuskuurita. Menüü on energiavaene ja söömist piiratakse agressiivselt, mistõttu isud kuhjuvad ning dieedipidamine võib lõppeda suure ülesöömisega, mille ajal liialdatakse tugevalt töödeldud toitudega. Tarbitakse liigselt vedelikke ning juur- ja puuvilju, mille seedimine võib kehale olla samuti suur koormus. See toob kaasa üleliigse vedeliku kogunemise kehasse ning paistes ja puhitunud tunde. Paastumine põhjustab veresuhkrutaseme suurt langust, mis on diabeeti põdevatele inimestele ohtlik ja teistele lihtsalt ebameeldiv, väljendudes järsus energiakaos. Detoksdieet on ainult ajutine lahendus, mida pole võimalik pidevalt jätkata. Otsides kiireid viise kaalu langetamiseks, keskendume vähem harjumuste kujundamisele, aga just viimased tagavad pikaajalise tulemuse. Suur osa kaotatud kaalust tuleb vee arvelt ning taas vanu söömisharjumusi järgides on kilod varmad naasma.			OSCAR-2019
TAUKSI: Merehädaline Enno ujus pärast paadi ümberminekut Tauksi saarele ja süütas seal märguandeks lõkke. Arvo Tamula (Lääne Elu) Läänemaal Puise nina lähedal läks ümber paat kolme kalamehega. Üks neist suutis ujuda tillukesele Tauksi saarele ja süütas märguandeks lõkke. «Tuli oli võimas ja leegid käisid üle metsa,» kirjeldab tulekahju kaldalt märganud talumees. Laupäeval kell 18.04 sai Läänemaa päästeteenistus teate, et meres põleb pisike Tauksi saar. Helistaja oli märganud Puise nina poolt tõusmas paksu suitsu ja tulekeeli. «Helistati, et saar põleb. Mina omakorda teavitasin sellest looduskaitsjaid (Tauksi saar kuulub Matsalu looduskaitsealasse – toim.). Õhtul kella seitsme-veerand kaheksa ajal oli põleng juba väga võimas. Jälgisin seda vastaskaldalt, üle Topu lahe, umbes nelja kilomeetri kauguselt. Leegid käisid üle saarel kasvavate puude latvade,» kirjeldab laupäevaõhtut kohalik talumees Jaak Sünt. 63aastane kalamees Enno oli pärast Bella paadi kummuliminekut Tauksi saarele ujunud ja seal märguandeks lõkke süüdanud. Paraku puhus väga tugev tuul ja tuli levis rannaäärsesse roostikku. Tallinnast pärit mehed Enno, Arvo (57) ja Hillar (64) läksid Läänemaal merele keskpäeval Puise poolsaarelt kalaspordibaasist. Päästeameti pressiesindaja sõnul oli teada, et nad asusid kella 15 paiku tagasiteele. Kui kaldalolijad märkasid õhtul Tauksilt tõusmas paksu suitsu, arvati, et juba ammu naasma pidanud kalamehed on hätta jäänud ja märgutule läitnud. Kella poole seitsme paiku õhtul läks kaldalt kaks meest kadunuid otsima, kuid nad jäid saarele tulevangi ja kaotasid ka oma paadi. Kolmveerand tunni pärast suundus Tauksile veel kaks meest. Nendega liitus veel piirivalve helikopter ja korraga oli põleval saarel kokku seitse inimest. Tulevangi jäänud mehed päästeti kell 20.15. Üles leiti ka paat, mis pumbati veest tühjaks, ja neli meest sõitsid mandrile tagasi. Ent hommikul merele läinud kalastajad olid endiselt kadunud. Lõkke süüdanud Enno leiti kell 21 ja viidi alajahtununa Haapsalu haiglasse. Läänemaa päästeameti töötajad said saarel möllanud tulest hilisõhtuks jagu, kaasa aitas ka tugev vihmasadu. Kell 22 lõpetati kadunud kalameeste Arvo ja Hillari otsingud, sest pimedas oli nähtavus halb. Pühapäeva ennelõunal leiti mõlemad uppunult – Hillar Pusku lahest, Arvo Rohuküla sadama muuli äärest. Hukkunud kandsid päästeveste. Matsalu looduskaitseala direktori Taivo Kastepõllu sõnul minnakse saart üle vaatama sel nädalal. «Seal pesitsevad nii haruldased linnud, et ei tohi öeldagi!» Tule põhjustatud kahju ta veel hinnata ei oska, aga ei usu, et see kuigi suur oleks. Sama kinnitab Läänemaa päästeteenistuse direktor Olev Rosar: «Saar näeb välja täitsa saare moodi, pole sel häda midagi. Tulekahju haaras kokku ehk ainult paar hektarit.» Laupäeval puhkes kahjutuli ka Harjumaal inimtühjal Äksi saarel. Leekide meelevallas oli kolmandik saarest ja tulele käisid piiri panemas Muuga komando päästjad. Laupäeval uppunud kalamehed läksid merele Bella paadiga. Seda tüüpi alustega on õnnetusi juhtunud juba lugematu arv. «Suurem osa õnnetusi leiab aset just Bella paadiga, see on õige,» kinnitab veeteede ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Hans Nukki. Nõukogudeaegne kergest plastist Bella-Fjord on tema sõnul veel see kõige hullem. «Paat on hästi kipakas. Bella oli nõukogude ajal mõeldud sisevete jaoks, praegu aga kasutatakse seda igal pool. Kahjuks pole me suutnud ära keelata Bellaga merele minekut.» Tauksi saare lähistel juhtunu kohta oletab Nukki, et ilmselt tõusid kalastajad paadis püsti, mistõttu see tasakaalust välja ja ümber läks. Laupäeva õhtul puhunud tuulega poleks Nukki ega ka vetelpäästespetsialist Helgi Lutvei sõnul olnud küll mõistlik Bella paadiga merele minna. Samuti on veetemperatuur juba väga madal, nii et isegi päästevestiga inimesed, eriti eakamad, ei pääse pikalt vees hulpides alajahtumisest ja upuvad: «Tõsised kalamehed peaksid kindlasti endale muretsema spetsiaalse ülikonna, mis hoiab neid vee peal kuni 24 tundi – ehkki alajahtumise eest ei kaitse kuigi kaua seegi. Merele minnes peaks kaasa võtma ka mobiiltelefoni ja signaalrakette.» kas sel aastal hakkab selles seriaalis midagi lõpuks toimuma ka. ei taha enam vaadatagi, sest eelmised hooajad jõidki õhku rippuma. GALERII ja VIDEO \| Rail Balticu salatsemise vastu protestijad sõitsid lasterongiga Simsoni juurde \| Õhtuleht Riigikogu EVE fraktsiooni liige Artur Talvik sõitis täna väikese tänavarongiga Toompealt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kus näidatakse talle Rail Balticu salastatud dokumente. Koos Talvikuga osalesid üritusel tema mõttekaaslased, teiste seas ka kriitiliste väljaütlemiste poolest tuntud reformierakondlane Igor Gräzin. Samuti muusikud Jaak Johanson, Emil Rutiku, Peeter Volkonski ja ekspeaminister Andres Tarand. „Eesti Vabaerakond (EVE) on korduvalt rõhutanud, et RB asjaajamine ei ole toimunud avatult ning seda on avalikkuse eest püüdlikult varjatud. Näiteid on mitu: tasuvusanalüüsi arutelu Riias, mida ei soovitud avalikustada ning MKM-i eitav vastus Avalikult Rail Balticust dokumentide päringule. Me protestime salatsemise vastu ning korraldame meeleavalduse,“ ütles EVE esimees Artur Talvik. Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust küsis ministeeriumilt dokumente, mis võimaldavad avalikkusel tutvuda RB projekti hetkeolukorraga ning olla kursis selle edenemise protsessiga. Suurte investeeringutega seotud keeruliste infrastruktuursete projektide puhul on avalikkuse täiendav tähelepanu mõistetav, kuna sellised projektid mõjutavad oluliselt riigieelarvet, piirkondlikku arengut ning Eesti rahalisi kohustusi tulevikus. MKM edastas dokumendid kinnikaetud kujul, mis on vastuolus läbipaistva asjaajamise põhimõtetega ja tekitab tõsiseid küsimusi. „Dokumentide avalikustamist soovisin ka mina oma 9. oktoobri kirjas majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile. Selle peale pakkus Simson mulle võimalust minule sobival ajal soovitud dokumentidega ministeeriumi ruumides tutvuda. Samas viitas ta, et seadused ei luba mul piiranguga dokumentides esitatud informatsiooni kolmandatele isikutele edastada,“ võttis Talvik kirjavahetuse kokku. Ta lisas veel, et erilist hämmastust tekitas Simsoni väljaütlemine, et RB dokumentide lausaline ja valimatu avaldamine võib rikkuda suhteid Läti ja Leeduga ehk kahjustada Eesti riigi välissuhtlust. „Näib, et Läti ja Leeduga suhted on olulisemad, kui RB dokumentide avalikustamine,“ lõpetas Talvik ning lisas, et kui ei jää muud üle, sõidame ise MKM-i Rail Balticu dokumentatsiooniga tutvuma ning loodetavasti on Vabaerakonna algatus samm avatuma asjaajamise poole.			OSCAR-2019
Venemaal püütakse kontrollida kirikutSoome misjonär Kari Tynkkynen, kes töötab Lääne praostkonnas, tuli nõupidamiselt Venemaalt tagasi kummalise sõnumiga.Soome Luterliku Evangeeliumi Ühenduse (SLEY) misjonäride tööpiirkonnad on kolmes Aafrika riigis: Sambias, Keenias ja Kamerunis; Jaapanis, Eestis ja Venemaal vanadel Ingeri aladel. Eesti-Vene misjonäride ühised töökoosolekud toimuvad ... Saapapaelu sean ja tean, etOlen süüdi ja patune ma!Välja astudes, minnes teele tean, etOlen süüdi ja patune ma!Lusikat võttes, süües tean, etOlen süüdi ja patune ma!Päevatööd toksides leian, etOlen süüdi ja patune ma!Pesen end ikka ja puhtaks ei saa, sestOlen süüdi ja patune ma!Palvetan nõnda, und ikka ei saa, sestSüüdi – ja patune ma!Otsin sooja – sooja ei saa!Otsin rahu – ei sedagi saa!Otsin kodu – ja koju ei saa!Otsin armsaid – ei näha neid saa!Tean, väärt ei olegi ma,Et ... 19. märtsil toimunud Kirikumuusika Liidu üldkoosoleku tegid tavapärasest erinevaks uue juhatuse valimine ning asjaolu, et esmakordselt laekusid eelmise aasta aruanded kõikidelt praostkondadelt.Praostkondade muusikasekretäride aruannetega tegeles sellel aastal liidu peasekretär Helika Gustavson, kelle teeneks ka tubli aruandmine loeti. Gustavsoni arvates on see hea mõlemale poolele, sest ühelt poolt annab aruandlus informatsiooni ... Lihavõttemunad on sotsiaalse suhtlemise vorm, neid kingitakse ja saadakse vastukingiks. Mune kingitakse sõpradele, õpetajale, kuid ka ämmaemandale, samuti ristivanematele, kellelt varem oli õigus mune saada.Munade värvimine, kinkimine ja söömine on Euroopa maades ja Eestis kõige levinum lihavõttega seotud tava. Munad (eeskätt tühjakspuhutud munakoored) kaunistasid ka jõulukrooni ja ... Kahel märtsi nädalavahetusel on korraldatud diakooniakoolitusi vabatahtlikele ning koguduse diakooniatöötajatele eesmärgiga pöörata rohkem tähelepanu ja taaselustada soiku jäänud diakooniatööd.15.–16. märtsini Tallinna Diakooniahaiglas toimunud koolitusele oli tulnud 30 koguduse diakooniatöötegijat erinevatest Eestimaa paikadest Hiiu- ja Võrumaa vahel. Kõneldi diakoonia elluviimise ... Tänu Los Angelese eesti koguduse lahkele kutsele õnnestus mul veebruari kibedate külmade eest põgeneda lõunasse Los Angelesse, apelsinide maale. Külmavalu tuli minu eest siin ära kanda samaaegselt Eestisse tulnud õpetaja Jüri Pallol. Kui külm kirikus väga liiga tegi, eks ta siis igatsenudki oma uue kodu palava päikese järele ja küll ta süda võis rõõmus olla, kui tagasi ... Heino VäliSuur Reede on jõudnud kätte.Ees, maalil on Kolgata rist.Ma põlvitan altari ette,kus katete värviks on must.Sellel ristil ta süütuna surikord meie pattude eest.Meid lunastas Jeesuse veri,mis tuli ta haavade seest.On suurima leina suur püha.Said võidu kord kurjuse väed,kuid Ta võitis surma ja viha.Ma palves kokku sean käed.Aita, õnnista, meid hoia,Suur Jumal, me Jeesus Krist.Rahu, halastust, ... Kadrina kogudusemaja 2. korrusel avati noortekeskus.Projektiga alustati kaks aastat tagasi, ehitama hakati möödunud sügisel. Ettevõtmise taga on MTÜ Avatud Noortefoorum, mille juhatajaks on koguduses pühapäevakooli tööd tegev Margi Loide. Noortekeskuses on alustanud kokaring, plaanis on tööle panna keskkonnasõbraliku tarbija ja animatsiooni- ning soovijate korral näitering. Praegu on keskuse käsutuses ... Alates tutvumisest Anu ja Juha Väliahoga 1996. aastal on soomlasest ehitusmees Erkki Kivisara peaaegu igal aastal teinud kuuajalise ehitustalgu-reisi Ingeri kiriku erinevatesse kogudustesse Venemaal.Seal napib kirikute ja pastoraatide püstitamiseks kohalikku tööjõudu ning ei tunta näiteks betooni- ja saetöid. Lisaks Kivisarale on Soomest käinud 10 aasta jooksul maride, udmurtide, komide, mordvalaste, karjalaste juures rühmiti ... Ilus ja pilkupüüdev pealkiri ühe kontserdi jaoks, eks ole? Just nii kutsuski oma 19. märtsil Tallinna Püha Vaimu kirikus aset leidnud kontserdile ansambel Vexilla Regis. Tekkis muidugi kohe küsimus, et mis katedraalid need siis on. Seda näitas kava: Johannes Kappel ja õigeusu kirikulaulud. Niisiis luterliku ja õigeuskliku katedraali muusika. Luterliku ansambli esituses. Kuidas luterlik kirikumuusika luterlaste esituses ... 5. juunil leiab Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus aset pühalik toiming: peapiiskop ordineerib preestriametisse pastoraalseminari 12 lõpetanud diakonit. 6. märtsil sooritasid nad pro ministerio eksami.Pastoraalseminari selle aasta lõpetajad on kogunenud ühispildile. Kaks diakonit, Toomas Nigola ja Tõnu Taremaa ordineeriti õpetajaks juba 8. märtsil. Peapiiskopi otsus tugineb iga kandidaadi puhul eraldi faktile, et üks EELK kogudus on ... Einar Laigna-MühlenbachImede aed.Jaan HanniKaksteistkümmend artiklit Kristusest.Kaksteistkümmend artiklit Kristusest.Jaan HanniJutlused tugitoolilt ehk hingeteraapia. 36 jutlust Kristusest kristlastele.Jutlused tugitoolilt ehk hingeteraapia. 36 jutlust Kristusest kristlastele.Einar Laigna-MühlenbachImede aed..Logos, 2007. 108 lk.Autori värvifotodega illustreeritud igavikuteemalised luuletused pärinevad põhiliselt 1960ndate aastate teisest ... Annetused Porvoo kiriku taastamiseks Soome eraisikud ja ettevõtted on Porvoo toomkiriku taastamiseks annetanud umbes 200 000 eurot.Mullu mais tulekahjus puitosad kaotanud kiriku kahju hinnatakse 4,3 miljoni euro suuruseks, millest 3,3 miljonit korvab kindlustus. Taastamise käigus plaanitakse ära teha ka enne tulekahjut tegemist oodanud tööd.Kirik taastatakse 2008. aasta augustiks, ent kiriku saal soovitakse kasutusele võtta juba varem.15. ...			OSCAR-2019
Siseministeerium vastutab Eestis mitmete ülesannete eest, mille seab liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise leping. Lepingu artikkel 67 järgi moodustab Euroopa Liit vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone ja –süsteeme. Euroopa Liidu sisepiiridel puudub piirikontroll, välispiiril tehtava kontrolli, sisserände ja varjupaiga valdkonnas kujundab liit lepingu kohaselt aga ühise, liikmesriikide solidaarsusel põhineva poliitika, mis peab olema õiglane kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta inimeste suhtes. Samuti püüab Euroopa Liit kindlustada kõrge turvalisustaseme, võttes kasutusele kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmeid ning tagades politsei, õigusasutuste ning teiste pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö. Euroopa Liidus ootavad vastuvõtmist järgmised seadusaktid, mis Eestis kuuluvad Siseministeeriumi pädevusse: Sisenemis- ja väljumissüsteemi õigusinstrumendi ja registreeritud reisijate programmi õigusinstrumendi väljakujundamine E-piiride pakett näeb ette üle-euroopalise sisenemis- ja väljumissüsteemi ning registreeritud reisija programmi käivitamise. Uute IT-lahenduste eesmärk on kiirendada piiriületusi, koondada piiriületajate kohta käivat informatsiooni ning pakkuda politsei- ja piirivalveasutustele tuge kontrollide korraldamisel ja rikkujate tuvastamisel. Eesti huvides on paketi võimalikult kiire rakendamine, kuna tegu on olulise kompensatsioonimeetmega ka lähinaabruses viisaliberaliseerimise suunas liikumisel – ühelt poolt aitavad süsteemid sujuvamalt korraldada piiriületust, teisalt ohjeldada piiriülest kuritegevust ning ebaseaduslikku rännet. PNR (Passenger Name Record) on lennuettevõtete kogutava lennureisijate broneeringuinfo süsteem, mis hõlbustab organiseeritud kuritegevuse vastast tööd. Tegu on 2001. aasta 11. septembri sündmuste järel Austraalias, Ameerika Ühendriikides ja mujal kasutusele võetud süsteemi arendusega Euroopas. Algatuse eesmärk on luua Euroopa-ülesed reeglid kõikide saabuvate ja väljuvate lendude broneeringuinfo kogumiseks ja kasutamiseks. Eelnõu reguleerib seda, kuidas edastavad lennuettevõtjad liikmesriikidesse saabuvate ja sealt väljuvate rahvusvaheliste lennureisijate broneeringuinfot ning kuidas võib seda töödelda ja riikide vahel vahetada. Eesti huvides on, et süsteemi rakendataks ka Euroopa Liidu siselendudel. Juhend ametnike teavitamiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis olevatest kohustustest » (684.72 KB, PDF) Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimused, millest osa jääb Eestis ka Justiitsministeeriumi ja teiste asutuste vastutusalasse, hõlmavad järgmisi valdkondi: inimeste vaba liikumine, viisapoliitika, piiriküsimused, Schengen, ränne, varjupaigaküsimused, andmekaitse, õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades, narkopoliitika koordineerimine, Euroopa Liidu kodakondsus, põhiõigused, rassism ja ksenofoobia, politsei- ja tollikoostöö, kuriteoennetus, võitlus organiseeritud kuritegevusega ja välissuhted justiits- ja siseküsimustes. Alates 1999. aastast on Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste poliitikaid kujundatud mitmeaastaste raamprogrammide alusel. Neist viimane, 2009. aastal heaks kiidetud Stockholmi programm, lõppes 2014. aastal. Mitmed olulised programmis visandatud eesmärgid on tänaseks täidetud, näiteks on kokku lepitud Euroopa ühises varjupaigasüsteemis, tugevdatud on Schengeni ala, tõhustatud on seadusliku rände kanaleid ning põhjalikult on muudetud ka Euroopa Liidu ühist viisapoliitikat. Liikmesriikidevahelist koostööd on süvendatud ka julgeoleku vallas ning võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega. Lisaks on paika pandud Euroopa Liidu rände- ja varjupaigaalase välispoliitika raamistik. Koostöö siseturvalisuse valdkonnas on läbi teinud märkimisväärse arengu, seda on laiendatud ning süvendatud. Uuel poliitikakujundamise perioodil on eesmärk keskenduda eelkõige olemasoleva õigustiku paremale rakendamisele. Enam tuleb tähelepanu pöörata ka koostööle kolmandate riikidega, eriti üha kasvavat rändesurvet silmas pidades. Poliitikate elluviimist siseturvalisuse valdkonnas peab toetama uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. 2015. aastal plaanib uus Euroopa Komisjon välja anda kaks suuremat valdkondlikku raamdokumenti: uuendatud Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia ning Euroopa rändestrateegia. Justiits- ja siseküsimuste menetlemisel kehtib Eestis Euroopa Liidu asjade ühtne siseriiklik koordineerimisprotsess, mille kohta saab lisa lugeda Riigikantselei kodulehelt. Siseministeeriumi ja tema valitsemisala esindajad tegelevad erinevates välisriikides Eesti siseturvalisuse alase kogemuse jagamise, informatsiooni vahendamise ja regionaalkoostööga. Siseministeeriumi erialadiplomaatide peamiseks ülesandeks on Eesti Vabariigi huvide kaitsmine siseturvalisuse ja regionaalkoostöö küsimustes, välissuhete koordineerimine ja arendamine oma valdkonnas ning informatsiooni vahendamine. Tema vastutusvaldkondade hulka kuuluvad Euroopa Liidu välispiiride valve, ühtse viisapoliitika, sisserände ja varjupaigapoliitikaga seonduvad küsimused, samuti isikute vaba liikumist ning elanikkonnakaitset puudutavad teemad. Tema vastutusvaldkondade hulka kuuluvad Schengeni ala puudutavad üldpoliitilised teemad ja hindamised, politseikoostöö, terrorismivastase võitluse ning küberjulgeolekuga seonduv, infosüsteemide ning Euroopa Liidu rahastusega seotud küsimused.			OSCAR-2019
Hotellid Roches-Bettaincourt – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Roches-Bettaincourt, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Roches-Bettaincourt hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta. See artikkel on üldmõistest; Eesti laeva kohta vaata Kompass (laev); tähtkuju kohta vaata Kompass (tähtkuju). Kompass (keskld. compassus – ring, sirkel) on navigatsiooniline mõõteriist, mille abil saab määrata ilmakaari. Kompassi osundusraami ringskaalale on nurgakraadides kantud tähistus põhiilmakaartega: põhi, lõuna, ida ja lääs ja enamasti ka vahekaartega, kagu, edel, loe, kirre. Kompassile on tavaliselt joonistatud kompassiroos ilmakaarte nimetustega, mis tavaliselt on lühendatud esitähtedeks: N, O, S, W. Mõnikord on selle asemel või lisaks sellele kompassile märgitud nurgakraadid. Nurki arvestatakse alates põhjasuunast päripäeva, nii et põhjasuunale vastab 0°, idasuunale 90°, lõunasuunale 180° ja läänesuunale 270.[1] Magnetkompassi abil määratakse vajalik suund Maa magnetilise põhjapooluse suunda näitava osuti suhtes. Kompassi kapslis püstisele teravikule asetatud magnetiseeritud nõel ehk magnetnõel asetub piki Maa magnetvälja jooni, osutades magnetpooluste, magnetiline põhi ja magnetiline lõuna suunas, mida osundusraami skaalal tähistatakse põhja- ja lõunasuunana. Kompassinäit erineb geograafilisest ilmakaarest, sest magnetiline põhjapoolus asub geograafilisest põhjapoolusest, mida läbib Maa telg, 1600 km lõuna pool [2] (deklinatsioon). Kõige täpsem on kompassi näit ekvaatori lähedal, seevastu pooluste lähedal on kompass ebatäpne ning päris (magnet)poolusel hakkab kompassi osuti pöörlema, nii et ilmakaarte määramine on täiesti võimatu. Magnetkompass on häiretundlik ferromagnetiliste metallide (raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium) suhtes. Kompassi näitu võib moonutada ka elektromagnetväli, näiteks elektrijuhtmestiku, elektrimootorite või kõrgepingeliinide lähedus (deviatsioon). Laevade ja lennukite statsionaarseid kompasse korrigeeritakse süstemaatiliselt mitmel viisil.[3] Lennunduses on kasutusel magnetkompassi eriliik – Bohli kompass. Sellise instrumendi magnetnõel on läbipaistva kuplikese all raskuskeskmest kinnitatud täpis kardaanliigendile. Sõltumatult lennuki asendist säilitab sellise kompassi kaldu olev magnetnõel oma asendi Maa magnetjõujoonte suhtes ehk meie laiuskraadil magnetilise inklinatsiooni. Ringskaalaga läbipaistva kuplikese all on jälgitav magnetnõela otsa märgistav kuulike ilmakaarte määramiseks ja kaudselt ka lennuki asendi määramiseks ruumis.[4] Bohli kompass paigaldatakse lennuki armatuurlauale horisontaalasendis, skaala näitu jälgitakse peegli vahendusel. Magnetkompass on enamasti eelistatud lihtsuse poolest, on suhteliselt odav ja pika kasutuseaga ega vaja toiteallikat.[5] Gürokompass ehk vurrkompass on selline kompass, mille kardaanriputusel kiiresti pöörleva ketta/rootori pöörlemistelg orienteerub paralleelseks Maa pöörlemisteljega ning näitab niiviisi Põhja-Lõuna suunda. Ehk kompassi rootori pöörlemistelg muudab suunda, kaotades samal ajal hõõrdumise tõttu energiat, kuni see on paralleelne Maa teljega, mis võimaldab osundraami abil määrata geodeetilise põhja- ja lõunasuuna.[1] Gürokompass võeti kasutusele lennukitel, sest magnetkompass ei näita lennuki tegelikku kurssi, kallakutel üle 15–20 nurgakraadi (kompassi limb kiilub viltusena kinni), samuti on lennuki magnetkompass sagedaste erisuunaliste kiirenduste tõttu lennus sageli häiritud.[1] Mõnel GPS-vastuvõtjal on kolm või neli antenni, mis on paigaldatud üksteisest teatud vahemaa kaugusele lennuki, laeva või muu sõiduki külge. Et antennide geograafilisi koordinaate saab silmapilkselt täpselt määrata, siis töötavad need GPS-vastuvõtjad nagu kompassid. GPS või sarnane seade võib ka eraldi toimida kompassina, sest see jälgib oma asukoha muutumist ja arvestab ilmakaarte suundi. Hiljuti on leiutatud elektrooniline kompass, mis liikuvate osade puudumise tõttu on eriti usaldusväärne. Kasutatakse kas kiudoptilist gürokompassi või magnetomeetrit. Viimane on sageli GPS-seadme või mobiiltelefoni osa. Arvatavasti kasutati kompassi Hiinas algul ainult ehitiste joondamiseks geomantia (fengshui) põhimõtete järgi. Esimene kompass oli veega täidetud anumas ujuv puutükk, mille peal asetses piklik ja lame tugevalt magnetiseerunud rauamaagitükk, mis võttis põhja-lõuna suuna. Arvatakse, et kompass leiutati umbes 2. sajandil pKr. Esimene kindel teade kompassi kasutamise kohta navigatsiooniseadmena pärineb aastast 1119. Sel ajal oli Hiina kompass tavaliselt vee pinnal ujuv magnetiline rauamaagitükk (nõel). Kuiva tüüpi (veeanumata) kompass leiutati Inglismaal 13. sajandi alguses: kompassinõel asetati pisikesele pöörlevale pulgale. Aastal 1690 leiutas Edmond Halley vedelikus (tavaliselt alkoholis, petrooleumis või ligroiinis) ujuva kompassinõela, mis on niimoodi kaitstud liigse rappumise eest. Tänapäeval on erinevatel valdkondades kasutusel nii klassikalisi teravikul pöörleva kompassinõelaga kompasse ja vedelikus ujuvaid kompassinõelu kui ka elektroonilisi kompasse, mis toimivad magnetiliste andurite abil. [6] Spetsiaalkompasside hulka kuuluvad näiteks peegelsihtimisega ja pöörleva skaalaga (nõela asemel on pöörlev asimuudi skaala) kompassid. Nendel kompassidel on täppissihtimise võimalus, mis annab asimuudi suurema täpsuse. Seetõttu saab neid edukalt kasutada ka näiteks nurkade mõõtmisel. Selliseid kompasse kasutavad peamiselt metsamehed, geoloogid, insenerid ja kaitsejõud. Võistluskompassid võimaldavad teiste kompassidega võrreldes määrata kiiremini suunda ja on stabiilsemad: nool jääb enamasti seisma alla ühe sekundi jooksul, parimal juhul poole sekundiga. Niisuguste omadustega kompassid on kasutusel eeskätt orienteerumisspordis, kus on oluline kompassi kiire “töö”. Tänapäeval on kompassidele lisatud ka muud varustust, näiteks termomeeter, kurvimeeter, vile vm. Looduses matkates võib kasutada eri kompassitüüpe. Enim kasutatavad nn traditsioonilised matkakompassid on alusplaadiga. Need koosnevad läbipaistvast tugevast plastplaadist ja pööratavast ning vedelikuga (enamasti piiritusega) täidetud nõelakorpusest. Vedelik on hea selleks, et kompassinõel kinni ei kiiluks. Samuti on nõel vedelikuga korpuses stabiilsem, mistõttu saab põhja-lõuna suunda kiiremini määrata. See, kui kiiresti nõel stabiilse asendi saavutab, on mõne kompassi infolehele ka ära märgitud. Sageli pole matkal aga niivõrd oluline, et nool jääks seisma niisama kiiresti kui võistluskompassidel. Peegelkompassil asendab pikka põhiplaati peegel, mis võimaldab objektile paremini sihtida ja täpsemini suunda määrata. Üldiselt on alusplaadiga kompassi matkal koos kaardiga mugavam kasutada kui peegliga varianti.[6] Laevadel kasutatava gürokompassi töö põhineb kolme vabadusastmega güroskoobi omaduste ja Maa ööpäevase pöörlemise kasutamisel. Kujutab endast elektromehaanilist süsteemi, mille peamised osad on tundlik element, jälgiv süsteem, kursi ülekande seade, korrektor ja kursinäiturid. Kompassi ostes tuleks tähelepanu pöörata mitmele detailile. Matkal olles on hea, kui kompassi alusele on kantud näiteks topokaartide mõõtkava skaalad. Tihti on palju abi ka kompassi alusplaadi põhjal asetsevatest kummipadjanditest, mis aitavad vähendada kompassi libisemist kiletatud kaartil. Võib juhtuda, et kaasas oleva kaardi mõned kirjad on liiga väiksed ja seetõttu halvasti loetavad. Sel juhul on kompassi küljes olev luup igati asja eest. Talvel külma ilmaga on hea, kui kompassi pööratav nõelakarp on suuremate nukkidega. Nii on kinnastega asimuudiskaalat kergem keerata. Pimedal ajal matkates võib osutuda vajalikuks, et skaala numbrid, magnetnõel ja olulisemad märgendid helendaksid (luminestseeriksid). Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, millise Maa laiuskraadi tsooni jaoks kompass on tehtud. Magnetilise inklinatsiooni ehk magnetilise kalde tõttu on kompassinõel balansseeritud piirkondade järgi ja sobib kasutada vaid selles kindlas maakeratsoonis. Kõige ulatuslikum tsoon kannab numbrit 1, siia kuulub ka Eesti.[6] Üks suuremaid kompassi kasutajate sihtgruppe (Eestis) on orienteerujad. Tänu kompassile saab määrata liikumissuunda ja hoida orienteerumiskaarti õiges suunas (vastavuses maastikuga). Orienteerumiseks on spetsiaalsed kompassid, mis on käepärased ja mõeldud kasutamiseks liikumisel. Kompassinõel on vedeliku sees hermeetilises korpuses, et tagada tema stabiilsus liikumisel ning selle punane ots näitab magnetilist põhjasuunda. Kuju järgi jagunevad orienteerumiskompassid kaheks: plaadi- ja pöidlakompassid (näpukompassid). Plaatkompass sobib paremini algajatele, näpukompass võimaldab kiiremat orienteerumist. Kompassi kasutamise hõlbustamiseks orienteerumiskaardil esitatakse meridiaanjooned põhjasuunalisena, s.t kompassi ja kaardi põhjasuunad ühtivad (põhja- ja lõunasuund ühtivad kaardi külgservaga), orienteerumiskaardi ülemine serv on alati põhja suunas. [6] Asimuutliikumine. Asimuut on suund kraadides põhjasuuna suhtes. Õiges suunas (asimuudil) liikumise oskus on vajalik siis, kui kaardilt ei ole võimalik liikumise abistamiseks midagi välja lugeda (soos, metsas) või kui nähtavus on nii halb, et maastikku ei saa jälgida. Algõpetuses tuleb õppida klassikalist suuna e asimuudi võtmist kompassiga. Selleks: aseta kompassiplaadi pikem serv kaardile nõnda, et see ühendaks sinu asukoha ja punkti, kuhu soovid liikuda. Suunanooled kompassiplaadil peavad näitama liikumissuunda; hoia kompass tasapinnas ja pööra end aeglaselt, kuni kompassinõela punane otsik asub nõelaväravas. Liikumissuuna nooled (kompassi pikem serv) näitavad õiget liikumissuunda. Jälgi, et kompassinõela punane ots asuks kogu liikumise vältel nõelaväravas. [6] Eksimisel võib abi olla nn triangulatsiooni meetodist. Selleks tuleb valida kaks-kolm objekti, mille leiab üles nii maastikul kui ka kaardil (näiteks mägi, sild, järve kallas jne). Kui kaardi põhjasuund on kompassi abil viidud vastavusse põhjasuunaga looduses, siis tuleb määrata valitud objektide asimuudid. Tõmmates iga objekti asimuudi põhjal kaardile sirged, saab teada hetkelise asukoha: seda tähistab sirgete lõikumiskoht. Kui eksimisel asutakse maanteel, jõe ääres või mõnel muul joonorientiiril, piisab ühest selgesti äratuntavast objektist. Siin tuleb samuti määrata objekti asimuut ja selle järgi tõmmata kaardile sirgjoon. Asukohta näitab joonorientiiri ja sirge lõikepunkt. Peale kompassi on looduses mitmesuguseid märke, mille järgi on võimalik põhja-lõuna suunda kindlaks teha. Üheks selliseks näiteks on sipelgapesad, mis on enamasti ehitatud puu lõunaküljele. Päevasel ajal saab suunda määrata ka päikese ning seieritega käekella abil, ööpimeduses aga Põhjanaela järgi. Metsasügavuses matkates tasub uurida kvartaliposte: kõige väiksemate numbrite vahele jääb põhjasuund.[6]			OSCAR-2019
Kell on 2:54 istun, õigemini laman läpakas rinnal voodis ning und lihtsalt ei tule. Mõtted voolavad läbi pea... Käisime perega täna Gröna Lundis. Ostsin lastele randmepaelad, aga Patrik, jänku nagu ta on ei julgenud üldse millegiga sõita. Temas pole lihtsalt seda soolikat. Mõnes üksikus kohas, kus sai ta ära petetud proovima, tuli ta tagasi ise omamoodi vaimustuses, kuid siiski "ma-ei-lähe-sinna-enam-kunagi" attitude'iga. Ma olin millegipärast tobe ja nõme ning lapsikult solvunud, et ta ei nautinud kõike seda täie hingega. Seevastu S. sõitis täiega. Nii palju kui vähegi võimalik. Kui me pärast kella 23.-e Djurgardeni laevaga koju jõudsime oligi tal sellest karussellitamisest paha olla. Ja homme on ju koolipäev... Täna tööl sain ma aru, kui palju rohkem ma pean lugema, õppima, pingutama ja tegema, et jõuda selle kompetentsi tasemele kus ma tahaksin olla. Praegu olen ju ikkagi alles kollanokk. Kohusetundlikult ma ka sellepoole püüdlen, kuid ikka tundub, et seda on nagu vähe. Kontorinaaber ütles, et mu eelkäijad ei teinud pooltki nii palju tööd kui mina. Aga see ehk talle ainult tundub nii. Ja mis ta tegelikult teabki minu tegemistest ja nende teiste omadest. Aga ma tõsiselt tahaksin olla hea....hmmmm.....PARIM. Samas ma tegelikult tahaksin olla Eestis ja samas tahaks saada suuremat palka...aga seda viimast tahavad ju kõik...ja see pole ka praegusel hetkel kõige olulisem. Täna sain teada, et mul on üks sõber ("Cayo Sombero"), kes abiellus või noh registreeris end "tsiviilselt" teise mehega. Ehk A ja K leidsid teineteist ja nüüd nad on AK (aktuaalne kaamera), 2 in 1. Nii armas ja mul on siiralt hea meel nende üle. Nad on tuttavad vist mingi pool aastat või aasta, aga seal kus kaks meest saavad omavahel leivad ühte kappi pandud...siis minul on see trikk ju oma naisega siiani tegemata...ja meie tunneme teineteist juba aastast 1993... Samas mul on see plaan siin Rootsis kindlalt ette võetud. Ma teen selle ära, küll Te veel näete! Kristin ütles täna mulle järele "mobiil". Ta on nüüd 1 aasta ja 1 kuu vanune ning ütleb juba õige mitu sõna ning teeb igasugu liigutusi järele. Taipab millal lehvitada ning see on maailma parim tunne kui ta tuleb, nõuab "opa" ning siis keerutab oma käed tihedalt mu kaela ümber ning annab musi. See tunne, mida ma siis tunnen on sõnul seletamatu...see ongi ARMASTUS. Selliseid tundeid ei saa gay-d mitte kunagi tundma, isegi kui nad seda vägaväga ka tahaksid (nojah, mõni ju teeb ka naisega lapse, aga see ikkagi on harv nähtus nig siis tihti ei elata iga päev koos). Ja sellepärast mul on ka sõbrast K.-st kahju. Mul oleks hirmus kahju ka tema emast, aga õnneks on K.-l vennad ning tema mampsil on ikka võimalik saada vanaemaks. Aga mis ma siin ikka nukrutsen...see on siiski põhjus täiel rinnal rõõmu tunda - et sõber on leidnud oma õnne. Jah, mul on südamest hea meel selle üle. Mida rohkem armastust on maailmas, seda armsam paik see on meile kõigile. Kell on jõudnud juba 3:22-ni ning ma lõpetan oma öised emotsionaalsed mõtterännakud aladel, kus ma tegelikult olen terve päeva lennelnud. Ma tunnen, et see ajude tossutamine on midagi seal sees nässu keeranud ja kogu tekst ei ole adekvaatne....SYNTAX ERROR...ssssssssss....... Ma ei tea, mis ajendas mind seda luulekogu ostma. Karl Martin Sinijärv, kes raamatu koostas tegi sellele kusagil reklaami ning kusagilt jäi kõrvu nimi Juhan Viiding. Võibolla see kombinatsioon mulle mingi illusiooni tekitaski või täpsemalt öelda kinnisidee, et ma pean selle raamatu saama. Kahtlemata vaadates kvantiteeti ja hinda, tundus, et päris kõva rahaprojekt, ehk üüratu raha vaid mõne luuletuse eest. Aga kes siis luulet rahas mõõdab. Mõtlesin, et kui juba Viidinguga võrreldakse siis küllap on hea ja rahas seda juba ei mõõda. Tuli aga välja, et kuigi jah, luuletusi oli vähe, oli raamat siiski liiga liiga liiiiga pikk. Luuletus luuletuse järel ootasin, et nüüd kohe tuleb vähemalt see üks, mis kõlksu ära teeb hinge pihta. Ei tulnud, ei tulnud ja jäigi tulemata. Ja see "full of shit" järelsõna Jürgen Rooste poolt. Caam oon! Tõelised käkk-luuletused reas. Parimates luuletustes ulatub ta kehvade Juhan Viidingu plagiaatideni kuid suurem osa on selline koolipoisi või iga teise (minusuguse) sahtliluuletaja tase. Kogu raamat oli petukaup (tuleb välja et ikkagi rahaprojekt) ning sama võlts kui nailon. Sama pinnapealne ja mõtetu kui mingi "nailonkuu" võib olla. Eriti nõmedad olid need Juhan Viidingu solvangud või "sõbralikud tögamised", milleks iganes neid nimetada. Kuid minu jaoks ületas see egoism hea maitse piiri ning nii mõneski mõttes kinnitas mu arvamust hr.Alendrist kui inimesest. Ma pean tunnistama ka, et Ruja pole kunagi mu lemmik olnud. Võibolla ma lihtsalt ei mõista Alendri "kunsti". Kuid kahtlemata olid Rujal head laulud need, mille muusika kirjutas Rannap või sõnad Jüri Üdi... Mis iganes... aga seda truud nailonkuud ma ilmselt enam kunagi oma kätte ei võta. Kui ma peaksin mingil põhjusel oma sõnu sööma, luban, et kirjutan põhjustest ka siia blogisse. Rootsis juba traditsionaalselt peetakse augustis "vähi" kuud. Ehk siis süüakse palju koorikloomade toite. Minagi käisin vähijahil Consumis ning panin oma perele lauale terve kilo sõralisi, punaseid, tilliga keedetud elukaid. Nämmm! Selgus aga, et noored hoopis kardavad neid. Isegi suur S. läks endast välja kui surnud ning juba keedetud vähiga tema silme ees lehvitasin. Siiski kõige noorem oli roosast hõrk-lihast huvitatud. Ainuke mure selle vähja-söömisega ongi see, et koor tuleb katki murda ning siis seda liha on seal sees üpris vähe, kui arvestada töömahtu mis söömiseks läheb. Kõige maitsvam liha on just kõige kõvema koore all, ehk nendes hark-sõrgades. Vähkide söömiseks on ju ka spetsiaalsed söögiriistad, kuid meie ajasime asja ära lihtsalt mingite metallist varrastega. Korra aastas kulub üks korralik vähilõuna ära küll. Suurem osa poes müüdavast vähist tuuakse Hiinast ja Türgist, kuid võib ka loomulikult leida Rootsi enda vähke. Kuid ka välismaalt toodud vähkide karpidel seisab, et need on keedetud Rootsi kommete kohaselt, Rootsi kroontilliga ning Rootslaste enda järelvalve all. Naljakad need rootslased. Ei usu, et ma nendega üldse kunagi ära harjun. See tänav kus ma elan, see on neil toaletiks. Õhtul akent lahti hoides võib tunda pissi aroome, rääkimata hommikul tööle minnes kui on vaja oma jalaga seda tänavat mööda kõndida. Wöäk! Ning kogu see nädala läbi lällamine pubides see on täiesti üle mõistuse. Kuidas nad küll tööl saavad käia. Aga eks nad üldiselt vist sellised vabameelsed oma tööleminekuga on kah. Ma ise lähen tavaliselt kell 8-ks läbi kesklinna ning sellel ajal on tänavad päris surnud. Tööle ruttajaidki on vaid käputäis. Muidugi koju minnes, ehk viie ajal on turistide hordid vallutanud vanalinna ning sellest massis läbi murda on nii närvesööv ja väsitav. Mul saab nädala pärast 3 kuud siin Rootsis elatud, aga ma ei jüua ära oodata, et saaks tagasi Eesti. Eks ta enesepiinamisena natuke tundub see siin olemine. Aga hinges on ikka väike lootusepisik, et ehk harjub ära. Samas seda on raske uskuda... koju tahan!!!! Koju Eestimaale!!!! Laur Sibold ja Jaano Martin Ots on saanud hakkama millegi harukordsega. Nimelt tõsiselt naljaka maiuspalaga huumorisõpradele. Ehk nagu pealkiri ütleb Eestlaste pöörane rännak Euroopas sõprade Rein ja Jan eestvedamisel. Vahepeal osaleb ka Arkadi, kuid ei Rein ja Jan, ega ka Arkadi ise lase häirida end sellest, et kas kuhugi minnakse koos või mitte, kui vaja sõidab üks mees Moskvasse ning teine Viini ja kolmas hoopis Kiievisse matsakale mammile titte meisterdama. Oleneb kuidas tuju on ning ka sellest, et kas kõigile jagub Türkmenistani viisasid. Kuid sellest hoolimata pole Jan Arkadiga nõus samas voodis magama või oli see nüüd vastupidi?! Selline Road-raamat, kus napsu- ja naistelembestel päältkarva kolmekümnendates meestel õnnestub sattuda igasugustesse sekeldustesse, mida sellistelt inimestelt võib oodata ja ka sellistesse, mida ei või oodata mitte üheltki inimeselt. Kirjanike keelekasutus on mahlakas, tänapäevane ning situatsioonikoomikale lisaks võib ka nautida ühelauselisi paika pidavaid pärleid. Ere näide, et ettekujutlusvõimel pole piire. Samas, kui lõpp välja arvata võib suuremat osa raamatus toimuvast pidada reaalselt juhtuvaks. Selles ilmselt see kogu raamatu võlu seisnebki. Kui see maaliotsimiselugu välja jätta, siis oleks raamat olnud täiuslik. Ja mina kui raamatu lõppu erilises aus hoidev lugeja, ei saa andestada seda jama ja roosamannat, mis seal lõpus toimus. Siiski suuremas osas püsis irve näol ning ostan ja loen kindlasti ka tulevikus Reinu ja Jani seikluseid. Ja Arkadi omasid kindlasti ka... Hinne 4+ (palju parem ja usutavam kirjandus kui näiteks romaanivõistluse võitja Tiina Laanemi Väikesed Vanamehed. Kui juba selline jama sai auhinna, siis peaks Sibold ja Ots saama Pulitzeri! Igatahes Rein Purpuri uusi raamatuid ootama jäädes. Järgmine võiks näiteks olla naisvallutustest... oops õige, Reinu blogist saab aru, et Helen ikkagi andestas...või ka muidugi Eestlaste teiste mandrite ekpeditsioonidest...ning kindlasti tahaks lugeda ka Roosi memuaare!) Mõnes mõttes on see hingepuudutav. Et nüüd viimast suve istusin lavaauku vaadates. On seal ju nii mõnigi suvi nähtud vapustavaid suvetükke. Üks parem kui teine. Ning kui nüüd kõikidele nendele lavastustele tagasi vaadata, siis kõige paremaks peangi just seda viimast. Ainus, millest mul Ronk -a vaadates kahju oli, on see, et lapsi ei taibanud kaasa võtta. See oleks ka nendele ideaalselt sobinud. Alustades lavastajast, siis muidugi taustatöö, mis on tehtud on tohutu. Käidi ju suisa alglätetel vaatamas, kuidas täpselt selliseid lavastusi peab tegema. Samuti on kogemust tegijatel Armastus Kolme Apelsini vastu etendusest... Lavastus tase on täiesti fenomenaalne. Kusjuures, käisin seda tükki vaatamas juuni alguses, kuid täna, rohkem kui kaks kuud hiljem on see etendus ehk veel kõvemini minu sees kasvanud ning see nauding mis ma seda vaadates sain on ehe ja olemas kui eilne. Sisulises mõttes oli tegemist tõsise vastandamisega naljakale. Nagu kurja ja paha võitlus. Must ja valge. Olid tegelased, kes olidki kogu etenduse tõsises liinis, samas kui ümbritsev kilakoli oli jällegi väga naljakas, nagu need ümbritsevad tegelasedki. Kahe maailma tõsise ja naljaka vahel sahkerdas Indrek Ojari tegelaskuju. Nagu sild. Näitlejatest tõusid minu jaoks esile kindlasti koomilised talendid, sest minu meelest on koomikat teha üpris raske. Vähemalt nii, et see minule korda läheks. Aga see millega sai hakkama Veiko Tubin....see oli midagi vapustavat. Tema triibulises kostüümes ei-tea-mis-sugu olev tegelane võttis ikka naeru nii lahti, et teistel tegelastel oli seda kanda veel kergem. Samuti Priit Võigemast, oma uue koduteatri esimene tükk.... täielik täistabamus. Ta lihtsalt on hea. Nii naise kui mehena, aga eriti naisena. See tisside liikumise stseen ning tegelikult iga kord kui need kaks lavale tulid, olid või lavalt läksid, ei saanud ma naeru pidama. Samas ka Elisabet Tamm, Alo Kõrve ning Indrek Ojari ja ka Ursula Ratassepp, kes niiöelda hoidsid seda tõsist liini. Ei saa nende kellegi kohta öelda ühtki paha sõna. Elisabet oli kohe eriti hea. Samuti Argo Aadli, nagu alati. Tema kahvatus ainult sellepärast, et Priit Võigemast oli tema kõrval veelgi naljakam. Uskumatu, et Carlo Gozzi kirjutas Il Corvo juba nii umbes 300 aastat tagasi...karakterid on küll tänapäevased ja seda huvitavamadki. Kunstnikule viis pluss. Võimas laev, uhked kostüümid ja kõiks see värviküllus, see on just see, mis ühe korraliku muinasjutu juurde käib. Priit Võigemast...üpris füüsiline roll, aga seda lennukam! Nojah, tegelikult oli tal seal rolle ju rohkem kui paar...Seltsidaam, kappav hobu ja kuningapoja kloun...ja võibolla veel keegi...kogu see kostüümide, maskide ja tegelaste virrvarr oli vägev!!! Ok, see kirjutis osutuski rohkem pildigaleriiks ja ega seda kogu emotsiooni polegi võimalik sõnadega edasi anda. Loodetavasti teeb Linnateater selle lava jaoks ümber ning saab lapsed ka seda vaatama viia. Lisaks oleks mõtekas reklaamida tükki kui pere-etendust. See on üks selle aasta tippe! ja üks suvetükkide tippe läbi aja. Patriku esimene koolipäev sai alguse 20.augusti hommikul kell 09.00 Stockholmi Eesti koolis. Tähtis vanamees on kooli värava ees, kuid tegelikult nii eelkooliklass kui kolm esimest klassi käib ta hoopis teistes majades vanalinnas. Seda väravat hakkab väisama suur õde S. Sama värava kaudu lähevad sisse ka naaberkooli, ehk päris Rootsi kooli lapsed. Suurel õel on samuti esimene päev uues koolis. Tema läheb juba 6.klassi. Aktuse ajal kui direktor teatas, et kes ja mis klassis veel peale eelkoolilaste oma kooli alustavad esimest korda Stockholmi Eesti koolis, siis pärast S.-i nime teavitamist kiljusid ja plaksutasid paar S.-i tulevast klassiõde. Teiste nimede teavitamisel ei hõisanud keegi. Nii lahe, et ta kohe omaks võeti. Ehk on lahe klass ja S saab endale palju uusi sõbrantse. Mitu inimest siin ilmas võivad väita, et nende kooli avaaktus toimus Kuningalossi ees!!! Nimelt Patriku kooli avaaktus oli Kuningalossi ees asuvas Finska Kyrkanis, ehk Soome kirikus. Siin 9. klassi omad said endale kollanokkadest paarilised, enne kui neid kirikusse lubati. Koolis anti sellised vahvad kollased nokakad, et liikulses lapsed hästi paista oleks. Nokamütsil on ka Rootsi vapp ning kiri - Koolistart 2007. Patrik siin oma kahe "esimese" klassisõbraga. Armin, kellega ta jõudis juba nii mõnegi jooksuringi ja tagaajamise ära pidada ning Indrek, kes istub Patrikuga samas lauas. Ees on näha ka Mimmi-t, kes on Patriku esimene klassijuhataja. Üliarmas Rootsi õpetajaneiu, kelle päris nimi on Eha Kask, aga kõik kutsuvad teda Mimmiks. Tundus, et Patrik sai endale aktusele saatjaks 9-ndikest kõige lahedama kuti. Tema nimi on Martin ning tema tüdruksõber oli ka seltsiks ootamisel. Pärast esimest koolipäeva nagu meie peres ikka kombeks väike restoran...kuid enne seda sattusime vanalinnas, ehk Gamla Stan-is mingile huvitavale väljakule, õigemini siseõuele, kus keskel oli purskkaev ning õnnekopikas läks sulpsti vette... Nüüd tuleb õnnelik koolitee! Ja järelkasv tihedalt järel. Appi. Kus meie pere üks lemmikutest - Maria Soomets - nüüd hakkab näitlema? Mis värk on? Miks ta Linnateatrisse siis ei läinud kui Elmo teda kutsus...mis ta sinna Ugalasse üldse ronis? Kuigi ma saan aru, et tahtis ehk Karoli, Kadri ja Priiduga koos alustada teatriteed. Või võlus teda Peeter Tammearu ära? Või siis vapustav võimalus teha Koturnijaid? Igal juhul mõistan ma tema otsust selles suhtes, et mängida talle seal tõesti ei antud viimasel ajal. Come on...Marilyn oleks ju olnud kui loodud temale (ei mõista mina seda Hilje ülistamist selles rollis...ilmselt keegi ei mõtlegi sellele kui palju parem oleks olnud Maria Marilynina...ta oleks viinud selle teisele tasemele)!!! Ja kus ta siis nii väga neid korralikke rolle viimasel ajal saanud on? Kõik on läinud Hilje Murelile või Triinu Meristele. Kahtlemata on ka nemad head näitlejannad. Eriti on seda tõestanud viimase aja rollidega TM.... kuid Maria on nii hea ja hoida teda nii peidus või pisirollides, see on ju lausa kuritegu. Hr. Tammearu, kus on Teie silmad? Priit ja Maria on nüüd läinud. Piisab veel Kadri Lepa lahkumisest ning Leila Sääliku, Luule Komissarovi ja Peeter Jürgensi lahkumisest ning ma kardan, et isegi sellised eredad vapustused nagu Anna Karenina jäävad sündimata. See ei ole ainult lavastaja andekuses kinni. Maria andis oma pisikeste killukestega nii palju juurde ka näiteks Anna Karenina täiuslikusele. Rääkimata Priidust... ja ma ei hakka üldse rääkima "Onu Vanja" -st, "Jalta mäng"-st või "Niskamäe kired" -st.... kui sellised etendused kaovad...siis on oodata ja karta taaskordset Ugala madalseisu. Mis see Ugala üldse tegi selles vahemikus, kui Rein Malmsten lahkus ja Nüganen oma kursuslastega tuli....ning siis jälle kui Nüganen läks ja Maria Soometsa kursuslased tulid...ei oska midagi eredat nimetada...kahjuks. See, et Maria ning Priit lähevad võib olla ühe teatri langemise algus...eks näis. Oh, ma nii kardan nüüd Maria pärast. Sest ma nii väga tahaksin teda tihti teatris näha. Ja noorele näitlejale on vaja koduteatrit! Seal saab tiivad tugevaks kasvatada (võrdle:Veikko Täär...kus ta nüüd on...kogu viimase aasta ainuke tükk, mis temaga tean on Jumalaema kiriku kellamees ja seal sai ta ka ainult ulguda ja rögiseda maski taga). Palun Linnateater või Draamateater...noppige see lilleke, enne kui hilja!!!!!!!!!! Või No99 või mõni muu....pliis, pliis, pliis!!! Publikupreemia Kuldõun 2004 laureaat (Nele roll lavastuses «Thijl Ulenspiegel»: «Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi» lavastajatöö). "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" - Autor (suure algustähega), Bursitis (leiduri abi), Koor			OSCAR-2019
Kui kõik inimesed oleksid veganid, siis farmiloomad vallutaksid maailma ja sureksid välja – Vegani päevaraamat Mis saaks farmiloomadest, kui kogu maailm oleks vegan? Tavaliselt on mitte-veganitel sellega seoses kaks vastuolulist argumenti: Esimese argumendi loogika on umbes selline, et kui farmiloomi enam ei tapetaks, siis nad paljuneksid massiliselt ning lõpuks oleks iga nurga peal mõni lehm, siga, lammas, kana, kalkun jne. On üks loomaliik, kes on juba praegu maailma vallutanud ning sellega keskkonnale ja teistele loomaliikidele massiliselt jäädavat kahju teinud – inimesed. Maailmas elab hetkel 7,4 miljardit inimest ja see arv suureneb pidevalt. Kuid maailmas elab hetkel ka 70 miljardit farmilooma, keda kasvatatakse 7 miljardi inimese toitmiseks. Kust see 70 miljardit tekib? Sellise arvu loomade kasvatamine ei ole võimalik n-ö loomuliku paljunemisega. Kui loomadel lastaks omas rütmis paljuneda, siis me ei saaks igal aastal kasvatada ja tappa 70 miljardit looma. Sundviljastamine ja loomade selektiivne aretamine on loomatööstuse igapäevane osa. Vaid see tagab pideva uute sündide tšükli. Guugeldage artificial insemination, pange sinna juurde mõni farmilooma nimetus ja vaadake neid pilte/videoid, kuidas isasloomadelt spermat võetakse ja emasloomi viljastatakse … Kui maailm liiguks veganluse poole, siis hakkaks järk-järgult loomade paljundamine vähenema, sest nõudlus liha jt loomsete võetuste järele väheneb, seega ei oleks tulus enam loomi nii palju juurde toota. Selge on see, et maailm üleöö veganiks ei hakka. Sellist olukorda ei teki, et äkitselt on meil 70 miljardit farmilooma, kellega on vaja midagi peale hakata. Kindlasti luuakse millalgi üha rohkem farmiloomade varjupaiku, kus varasemalt ekspluateeritud loomad saavad rahulikult oma elupäevade lõpuni elada. Kuid suures osas on oodata lihtsalt nõudluse vähenemist, mis tähendab, et neid loomi ei paljundatagi enam juurde. Ei, farmiloomad ei vallutaks maailma. Pigem võiks selle peale mõelda, kuidas me praegu suudame üleval pidada igal ajahetkel 70 miljardit looma, keda on pidevalt vaja toita ja joota. Neid ressursse, mida kasutatakse farmiloomade üleval pidamiseks, saaks kasutada otse 7 miljardit inimese jaoks. Praegune süsteem ei ole mitte kuidagi jätkusuutlik. Siit jõuame aga argumendi juurde, et kui nõudlus väheneb ja loomi enam juurde ei paljundata, siis nad ju surevad välja. Me ekspluateerime toidu nimel järjekindlalt umbes kümmet liiki farmiloomi: lehmasid, kanu, sigu, lambaid, kalkuneid, parte jt. Olenevalt kultuurist on need liigid kohati erinevad, aga üldiselt on toiduks kasvatatavate liikide arv küllaltki väike. Teoorias on tõesti võimalik, et kui me neid enam ei sundviljastaks, ekspluateeriks nende kehasid ega lõikaks neil kõrisid läbi ehk ei kasutaks neid enam oma isude rahuldamiseks, siis sureksid need liigid välja, sest mitmed neist ei saaks looduses ise hakkama (osad siiski saaksid). Vihmametsade maharaiumise tagajärjel (näiteks loomasööda kasvatamiseks) ja teistel inimtegevusega seotud põhjustel sureb igal aastal hinnanguliselt välja tuhandeid liike. Ei ole kuulnud, et mitte-veganid oleksid selle pärast eriliselt kurvad olnud või selle vastu üldsegi huvi tundnud (kui välja arvata mõned suured ja ilusad metsloomad), seega kurvastus umbes 10 farmiloomaliigi potentsiaalse väljausuremise pärast ei tundu just eriliselt siiras. Paljud väidavad, et vähemalt saavad need loomad elada, justkui teeksime neile suure teene, et oleme neile elu kinkinud. Aga kas elu, mida neile pakume on tingimata parem, kui üldse mitte sündimine? See, millistes tingimusest enamus farmiloomi elavad, on mõeldamatult kohutav. Kas sooviksid näiteks oma koerale sellist elu, nagu on farmiloomadel? Kas oleksid rahul, et tooksime koerad siia ilma selleks, et nad elaksid kitsastes puurides koos sadade teiste koertega, et neil siis aasta vanuselt kõri läbi lõigata? Vähemalt sai ta ju elada! Aga vabapidamise loomad? Nende elu on ju ometigi lust ja lillepidu? No hea küll, neil lõigatakse ka kõri üsna noorelt läbi, aga enne seda said nad ju täiega elu nautida! Sherry F. Colb toob oma raamatus “Mind If I Order the Cheeseburger” välja ühe huvitava paralleeli. Kujutlege, et keegi plaanib siia ilma tuua lapse vaid selle eesmärgiga, et temast saaks 6-ndal eluaastal organidoonor. Laps elab igati ilusat, head ja lõbusat elu, aga lihtsalt, kui saab kuueseks, siis tehakse sellele kiire ja valutu lõpp, et keegi teine saaks tema organid endale. Kas nõustuksid sellega? Loomulikult mitte. Sa teeksid kõik, et veenda seda inimest mitte viljastuma ja last saama. Samamoodi toome loomad siia ilma vaid selleks, et neid süsteemselt ära kasutada ja tappa. Vahe on vaid selles, et organidoonorlus päästaks kellegi teise elu, loomade kasvatamine toiduks pole aga tänapäeval enam eluks vajalik. Ükskõik kui hästi me looma ei kohtleks, seni, kuni eesmärk on tema pealt kasu saada ja teda tappa, on tema siia ilma toomine kaheldava väärtusega. Selline paralleel loomade ja laste võib tunduda julm, aga tegelikult pole selles midagi kohatut, sest loomad on sama süütud, armsad, vahetud, sõbralikud, usaldavad ja õpihimulised nagu lapsed. Pole mingisugust põhjust, miks me ei võiks ka nende elusid austada ja väärtustada. Mis saaks, kui kogu maailm oleks vegan? See on nii imeline ja ilus unistus, et seda on keeruline sõnadesse panna. Keegi meist ei tea täpselt, milline näeks välja veganmaailm, kuid see ongi asja ilu – me saame kõik osaleda juba praegu selle loomise juures ning saame seda kujundada just selliseks nagu ise tahame. Üks on kindel, maailm oleks vägivallatum paik nii loomade kui ka inimeste jaoks. Ootasingi taolist postitust. Ma pole seni ise osanud sellistele väidetele midagi põhjalikku kosta, aga nüüd sai pilt jälle selgem. Ja kusjuures selle organidoonorlusega meenus mulle paar filmi, mis seda teemat isegi on käsitlenud. Aga noh.. Need filmid on piisavalt leebed, et mitte tekitada mingit suuremat avalikku arutelu eetikateemadel. Hei, mina taaskord oma teemavälise küsimusega. Kui teha vegan väljakutset nädal aega, kas siis see nädal aega peaksin ka tarbima b12 juurde või nii lühikese aja jaoks pole vaja?			OSCAR-2019
Trump ütles pressikonverentsil Esindajatekoja spiikri Paul Ryaniga, et „me kavatseme teha ameeriklaste heaks imelisi asju ja ei jõua ära oodata, millal saab tööga algust teha“. „Kavatseme asuda kiiresti tegelema teemadega nagu tervishoiusüsteem ja immigratsioon. Me kavatseme alandada makse,“ tõi ta näitena välja. https://twitter.com/CNN/status/796794952906784768 JUST NÜÜD! Trump on Kapitooliumi hoones, kus ta kohtub nii Esindajatekoja spiikri Paul Ryani kui senati vabariiklaste liidri Mitch McConnelliga, kelle mõlemaga tal tuleb presidendina tihedat koostööd teha, et tagada otsustele heakskiit parlamendi kahelt kojalt. Ungari valitsusjuht Viktor Orbán ütles täna, et Trumpi võiduga on „lääne tsivilisatsioonil õnnestunud end vabastada ideoloogia-köidikuist“. „Me võime naasta tõelise demokraatia ja ausa jutu juurde ning eemalduda poliitkorrektsuse kurnavatest piirangutest.“ märkis ta. „Ajastu, mida kutsume liberaalseks mittedemokraatiaks, on läbi.“ Mehhiko välisminister Claudia Ruiz Massieu ütles täna, et soovib koos Trumpi administratsiooni ja Kanadaga kaasajastada Põhja-Ameerika vabakaubanduslepet (NAFTA), mida tulevane president nimetas kampaania ajal riigi ajaloo katastroofilisemaks lepinguks. „Oleme valmis sellest USA uue valitsuse ja Kanadaga rääkima,“ sõnas ta. „Ainult et ise ei tasu lollusi teha ja võimuvõitluses perspektiivi-tunnet kaotades EL-i ühtsust „iseseisvumise” üleskutsetega õõnestada.“ http://epl.delfi.ee/news/eesti/homses-paevalehes-david-vseviov-ei-maksa-karta-molotovi-ribbentropi-pakti-stiilis-eesti-mahamuumist?id=76230279 Obama andis Trumpile juba nõu, et too ärgu vastaku karjuvate ajakirjanike küsimustele, misjärel oli mõlema mehe näol väike muie. https://twitter.com/CNN/status/796775207616860160 „Vestlus oli väga teemaderohke ja suurepärane,“ sõnas Obama. „Rääkisime organisatsioonilistel teemadel, sise- ja välispoliitikast. Minu tähtsaim prioriteet on täna, et võimu üleandmine oleks sujuv.“ Ta lisas, et tahab teha kõik endast oleneva, et Trump oleks oma ametis edukas, „sest kui sul läheb hästi, läheb ka riigil hästi.“ Trump märkis, et „see oli kohtumine, mis pidi kestma ainult 10-15 minutit, aga vältas poolteist tundi ja oleks võinud kesta kauemgi“. Vabariiklasest tulevane president lausus, et tema meelest võiks Obamal olla edaspidigi nõuandev roll. „Me rääkisime raskustest ja saavutustest. Mul oli au [Obamaga], kelle vastu mul on suur austus, kohtuda ja ma loodan, et me kohtume tulevikus veel palju kordi.“ JUST NÜÜD! Tulevane vabariiklasest asepresident Mike Pence jõudis äsja Washingtoni, kus ta kohtub ametis oleva demokraadist asepresidendi Joe Bideniga, et arutada võimu sujuvat üleandmist. Kohtumine toimub kell 14.45 kohaliku aja järgi, mis on Eesti aja järgi kell 21.45. Enne seda kohtub Pence aga Esindajatekoja spiikri Paul Ryaniga, kellega peaks väidetavalt täna vestlema ka Trump. Euroopa Liidu julgeoleku- ja välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini avaldas Trumpi presidendiametisse valimist kommenteerides lootust, et Euroopa Liidu roll maailmarahu tagamisel on üha asendamatum. „Juba praegu eksisteerib nõudlus põhimõttelise globaalse julgeolekupakkuja järele, ülivõimu järele, mis usub mitmepoolsesse tegutsemisse ja koostöösse,“ märkis Mogherini, leides, et Euroopa Liidul „on aeg võtta vastutus enda kanda ja saame seda teha ainult tõelise liiduna.“ Ajal, mil Euroopa muretseb, kas Trump ikkagi mõistab NATO olulisust julgeoleku tagamisel, märkis Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov, et Moskval oli Ameerika Ühendriikide 45. presidendi Donald Trumpiga kontakte juba valimiste eel. „Oli ja on ka edaspidi,“ tunnistas ta Interfaxi vahendusel. „Loomulikult teame me enamikku tema lähikondlastest. Need inimesed on alati rambivalguses olnud ja täitnud kõrgeid ametikohti. Ma ei saa seda küll kõigi kohta öelda, ent nii mõnigi on hoidnud Venemaaga sidet.“ Melania Trumpi kodulinnas tähistati tema abikaasa võitu. https://twitter.com/Reuters/status/796757805978046472 Ameerika lõhenemist näitab tasavägine valimistulemus. 59 923 003 ameeriklast toetas Clintonit ja 59 592 978 Trumpi. Clinton sai kõigest 230 000 häält rohkem. USA valimissüsteemi kohaselt ei ole aga valituks saamiseks vajalik häälte ülekaal, vaid valimiskogu toetus. USA föderaalne lennundusamet FAA teatas, et Trumpi, tema abikaasa ja noorima poja elukoha Manhattanil asuva pilvelõhkuja Trump Toweri kohal kehtib edaspidi lennukeelutsoon, et tagada Ameerika Ühendriikide 45. riigipea julgeolek enne mehe ametisse astumist. JUST NÜÜD! Trump on abikaasaga Valges Majas, tutvub sellega ja kõneleb Obamadega. Juba õige pea võib mehi ka kaamerate ees näha. Kanada ei ole üksi: Uus-Meremaa teatas, et ka nende kodakondsus- ja migratsiooniameti koduleheküljel oli kolmapäeval 56 3000 külastajat Ameerika Ühendriikidest, tavaliselt on külalisi ca. 2000. Täna on paras aeg meenutada viimast korda, mil Obama oli Trumpiga ühes ruumis. 2011. aasta Valge Maja korrespondentide õhtusöögil viskas president Trumpi üle nalja. Tegemist oli riigipea vastulöögiga mehe vastu, kes süüdistas teda, et ta ei ole Ameerika Ühendriikide sünnijärgne kodanik ega legitiimne oma ametikohal. https://twitter.com/jaketapper/status/796737925119700992?ref_src=twsrc%5Etfw OLULINE! 30 minuti pärast tervitab ametis olev president Barack Obama Valges Majas Ameerika Ühendriikide 45. juhti Donald Trumpi. Kohaliku aja järgi kell 11 toimuv kohtumine saab olema piinlik, arvestades kahe mehe omavahelist läbisaamist. Obama ütles valimiskampaania ajal, et Trump on presidendiametisse sobimatu ja „tõestab seda iga päev igal viisil“. Obamal on aga kohustus presidendina toetada Trumpi asumist tema asemele ja eile kutsus ta kõiki ameeriklasi šokeerivat valimistulemust aktsepteerima. Obama ja Trumpi kohtumine toimub ovaalkabinetis ja juttu tuleb üleminekuprotsessist. Trump vannutatakse ametisse 20. jaanuaril. Jaapani peaminister Shinzo Abe rääkis telefonitsi tulevase riigipea Donald Trumpiga ja kohtub temaga järgmisel nädalal New Yorgis. Jaapan muretseb, kas Trumpi administratsiooni korral garanteerib Washington jätkuvalt Jaapani julgeoleku ajal, mil riik muretseb ebastabiilse stalinistliku Põhja-Korea ja tõusva kommunistliku Hiina pärast. Esileedi Michelle Obama kohtub täna pärastlõunal Valges Majas tulevase esileedi Melania Trumpiga. Kas juttu tuleb ka sellest, kuidas Melania suvel Vabariikliku Partei kongressil Michelle'i kõne maha viksis? Dow Jonesi börsiindeks, mis valimispäeval tublisti kukkus, on nüüd saavutanud ajaloo kõrgeima taseme. https://twitter.com/CNBC/status/796721950152335360 Vene kommunistide juht Zjuganov usub, et Trumpi võit näitab globaalse kapitalismi lüüasaamist. https://twitter.com/G_Zyuganov/status/796696370992349184 Vene asevälisminister Sergei Rjabkov teatas täna, et Kremli esindajad suhtlesid kampaania ajal Trumpi kampaaniatiimiga. Varem on Trumpi kampaania selliseid kohtumisi eitanud. Rjabkov vastas jaatavalt Interfaxi küsimusele, kas Vene valitsus on Trumpiga pärast valimisi ühendust võtnud. „Me oleme seda teinud ka kampaania ajal,“ lisas Rjabkov. „Mõistagi me teame enamikku tema lähikondlastest - need inimesed on alati rambivalguses olnud ja kõrgetes ametites töötanud. Mitte päris kõik, aga üsna paljud neist on olnud Vene esindajatega kontaktis.“ Sama kinnitas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, kelle sõnul on Vene saatkonna esindajad Trumpi kampaania liikmetega kohtunud, ent Clintoni kampaania lükkas kohtumisettepaneku tagasi. Endine riigisekretär Madeleine Albright ütles intervjuus Guardianile, et loodab, et Trump taganeb oma isolatsionistlikest lubadustest, kui ta maailma julgeolekuprobleemidega paremini kurssi viiakse. Eriti oluliseks peab Albright NATO-sse panustamist. „USA peab tegutsema ka välismaal,“ ütles Albright. „Kui me seda ei tee, siis ei tööta [globaalne] süsteem üldse ja isegi uue süsteemi loomine oleks võimatu.“ Ning pärast Trumpi-Obama kohtumist arutavad riigiasju üheskoos praegune ja tulevane asepresident - Joe Biden ja Mike Pence. Donald Trumpil on planeeritud ka kohtumine esindajatekoja spiikri Paul Ryaniga, mis algab meie aja järgi kell 19.30 õhtul. Selgelt demokraatliku meelsusega California osariik on Trumpi võidust ilmselt kõige rohkem nördinud. Twitteris räägitakse isegi Ühendriikidest lahkulöömisest ehk Calexitist. https://twitter.com/YesCalifornia/status/796311595785814016 https://twitter.com/herbivorre/status/796270876480049152 Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu teatas täna õhtul, et rääkis Donald Trumpiga ja sai viimaselt juba kutse esimesel võimalusel kohtuda. Valge Maja pressiseksretär Josh Earnest ütles täna õhtul, et Clintonit toetas valimistel rohkem inimesi kui Trumpi, mis näitab, et demokraadi sõnum läks inimestele korda. Tõsiasi, mille mainimist Hillary Clinton - aga ka president Barack Obama - otsustas oma kõnes vältida. https://twitter.com/mikememoli/status/796417611605147650 New Jersey osariigi vabariiklasest kuberner Chris Christie annab Trumpile ülevaate üleminekuprotsessist, mis tekitab küsimuse, kas Trumpi administratsiooni korral hakkab riiki juhtima tema või mõni ta nõuaandjatest. https://twitter.com/ZekeJMiller/status/796407810636599296 Valimisaktiivsus seekordsetel presidendivalimistel oli 53,1%, mis on madalam kui kolmel eelmisel korral. Clintoni poolt andis hääle 25.6% ja Trumpi poolt 25.5% valimisõiguslikest kodanikest. 46.9% jättis hääle andmata. Barack Obama: Me ei ole kõigepealt demokraadid või kõigepealt vabariiklased, me oleme kõigepealt ameeriklased, me oleme kõigepealt patrioodid. JUST NÜÜD! Obama ütles, et rääkis Trumpiga ööl vastu tänast, õnnitles teda valimisvõidu puhul ja kutsus ta neljapäeval Valgesse Majja. „Ma teen kõik endast oleneva, et järgmine president oleks selles ametis edukas ja üleminekuprotsess oleks võimalikult rahulik,“ lubas Obama. „Me oleme kõik ühes meeskonnas ja meie imeline tee ameeriklastena läheb edasi.“ President kõneles öösel ka Hillary Clintoniga. „Ma olen tema üle uhkemast uhkem,“ lausus Obama. Hillary Clinton emotsionaalselt: Kaotus on valus, kuid ma palun, ärge iial lakake uskumast, et selle nimel, mis on õige, on mõtet võidelda. JUST NÜÜD! Hillary Clinton sai lavale astudes pika aplausi osaliseks. "Ma tänan ja armastan teid kõiki," lausus ta toetajatele ja alustas seejärel kaotuskõnega: "Ma õnnitlesin ööl vastu tänast Donald Trumpi ja andsin teada valmisolekust teha koostööd. Ma sügavalt loodan, et ta on oma meie riigi presidendina edukas," lausus Clinton. "Ma vabandan, et me ei võitnud neid valimisi. Aga ma tunnen uhkust ja tänulikkust selle kampaania üle, mille me lõime. Mul oli tohutu au ja ma olen tohutult tänulik, et sain olla teie presidendikandidaat. Ma tean, kui pettunud te olete, sest ka mina tunnen seda pettumust. See on valus ja nii veel pikka aega. Meie riik on rohkem lõhenenud, kui me seda arvasime, aga ma usun Ameerikasse, ja kui teiegi seda teete, siis tuleb teil austada seda valimistulemust ja tunnustada Trumpi meie riigi presidendina," märkis ta. JUST NÜÜD! Demokraatide asepresidendikandidaat Tim Kaine tänas Clintonit ja tõi välja, et viimane sai tegelikult rohkem hääli kui Trump, kuigi valijameeste arvult jäi ta vabariiklasele alla. "Ma olen Hillary üle uhke," lausus emotsionaalne Kaine korduvalt, tuues välja Clintoni tugevusi. "Hillary armastab seda riiki." Kaine rõhutas ka vajadust kaotusest hoolimata jätkata tööd demokraatidele südamelähedaste sotsiaalliberaalsete väärtuste propageerimisel ja edendamisel. JUST NÜÜD! Esindajatekoja vabariiklasest spiiker Paul Ryan õnnitles pressikonverentsil erakonnakaaslasi hea tulemuse puhul ja tänas selle eest partei presidendikandidaati Donald Trumpi. "Ei ole kahtlustki, et meie demokraatia võib olla väga räpane ja me oleme väga suurte erinevustega riik, aga ma usun et Trumpi eilne sõnum, et riik tuleb taas kokku tuua ja inimestel koonduda, oli väga õige. Sellisel moel on võimalik riik taas suureks teha," märkis ta. Ryan avaldas ühtlasi veendumust, et tal on võimalik Trumpiga koostööd teha. Valge Maja kinnitas hetk tagasi, et Trump kohtub seal homme pärastlõunal president Barack Obamaga. Arvestades kahe mehe väga kehva omavahelist läbisaamist (Trump nimetas Obamat ajaloo halvimaks presidendiks ja seadis juba aastate eest kahtluse alla tema päritolu, samal ajal kui Obama nimetas Trumpi võimalikku võitu ohuks riigi julgeolekule), on kohtumist kindlasti huvitav jälgida. Clintoni kaotuskõne algus lükkub muudkui edasi. Algselt pidi Clinton toetajate ette ilmuma Eesti aja järgi kell 16.30, seejärel 17.30. Georg Bush vanem ja tema abikaasa Barbara õnnitlesid Donald Trumpi valimisvõidu puhul ja soovisid talle edu Ameerika tuleviku kujundamisel järgmise presidendina. „Tema pere on meie palvetes,“ märkis vabariiklasest ekspresident, kes ei avaldanud sarnaselt Georg Bush nooremaga valimiste eel avalikult Trumpile toetust. https://twitter.com/GeorgeHWBush/status/796375950422376450 Trump kohtub juba täna õhtupoolikul Eesti aja järgi oma nõunikega, et arutada ministrite nimetamist oma tulevasse valitsusse. Trump vannutatakse ametisse 71 päeva pärast 20. jaanuaril. Soome peaminister Juha Sipilä tunnistas, et Trumpi võit oli tema jaoks ootamatu, kuna „see ei vastanud avaliku arvamuse küsitluste tulemustele“. „Sama oli ka Brexiti puhul,“ tõi valitsusjuht välja. „Tundub, et küsitlused on muutumas pigem meelelahutuseks.“ Ühtlasi avaldas Sipilä Yle vahendusel lootust, et soomlastel ei tule kunagi taluda nii räpast valimiskampaaniat kodumaal. Investeerimispanga Jeffries aktsiaturgude peastrateeg Sean Darby ütles, et Donald Trumpi võit mõjub Ameerika majandusele hästi. Ta selgitas, et selle taga on kaks peamist põhjust: ettevõtte tulumaksu vähendamine ja dollari odavnemine: „Maksudelt säästetav raha kulutatakse ära. Tööjõu suhe kapitali hakkab tõenäoliselt kasvama ja see on tarbimiskulutusi silmas pidades hea uudis.“ Mida Clinton täna kell 17.30 Eesti aja järgi Ameerika avalikkusele ütleb? CNNi ajakirjanik Dan Merica väidab, et Clintoni kaotuskõne keskendub pigem toetajate tänamisele, kui Donald Trumpi võidule tema üle. https://twitter.com/danmericaCNN/status/796342889857093632?ref_src=twsrc%5Etfw Prantsusmaa president Francois Hollande õnnitles Trumpi võidu puhul, aga ütles ühtlasi, et „need Ameerika valimised avavad ebakindluse perioodi“. „Arvestades seda konteksti, kutsun ma üles ühtsele Euroopale, mis suudab end kuuldavaks teha ja edendada poliitikat, kui selle huvidele või väärtustele väljakutse tehakse,“ märkis riigipea. Mehhiko president Enrique Pena Nieto, kes kohtus Trumpiga septembris, õnnitles täna kinnisvaramogulit valimisvõidu puhul. „Ma õnnitlen Ameerika Ühendriike. /../ Ja rõhutan Trumpile taas Mehhiko valmisolekut teha koostööd, et toetada kahepoolseid suhteid. /../ Me peame jätkama koostööd konkurentsivõime ja arengu nimel Põhja-Ameerikas. /../ Ma usun, et me jätkame oma koostööl ja vastastikusel austusel põhinevate sidemete tugevdamist.“ https://twitter.com/EPN/status/796344103311118337 Hillary Clintoni avalik ülesastumine lükati edasi ja see toimub kell 17.30 Eesti aja järgi. Täna õhtupoolikul kommenteerib valimistulemusi põhjalikumalt ka Esindajatekoja vabariiklasest spiiker Paul Ryan, kelle Trump lubas alles mõne nädala eest oma ametikohalt minema lüüa, kuna viimane keeldus teda avalikult toetamast. Ryani pressikonverents peaks toimuma Eesti aja järgi kell 18.15. Paavst Fransiscus säutus täna hommikul järgnevat: „Toogem Jumala halastava armastuse meie maailmas senisest rohkem esile läbi dialoogi, vastastikuse aksepteerimise ja vennaliku koostöö.“ https://twitter.com/Pontifex/status/796332763477471232?ref_src=twsrc%5Etfw Trumpi kampaaniameister Kellyanne Conway rääkis ajakirjanikele, mida kujutas endast Clintoni ja Trumpi vaheline telefonivestlus ööl vastu tänast. Conway ütles, et Trump sai esialgu telefonikõne Clintoni nõunikult Huma Abedinilt, kellega tal oli „meeldiv vestlus“ enne, kui Abedin ütles, et Clinton soovib mehega kõneleda, ja andis toru üle. „Nende vestlus kestis kusagil ühe minuti ja see oli väga lahke ja soe. Ta (Trump -toim) kiitis Clintoni tarkust ja tugevust ja tema kampaaniat.“ Täna kell 16.30 Eesti aja järgi astub Hillar Clinton esmakordselt pärast allajäämist Trumpile üles ja tunnistab avalikult viimase võitu. Clinton esineb oma toetajatele New Yorkeri hotellis Manhattanil, teatab tema kampaaniakontor. Viis lubadust, mille täitmist Trumpi valijad temalt ootavad: 1) Müür Mehhiko piiril; 2) Clinton luku taha; 3) Moslemikeeld; 4) Obama tervishoiuprogrammi tühistamine; 5) Vabakaubanduslepete tühistamine. Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul ei planeeri Vladimir Putin veel kohtumist USA presidendivalimised võitnud Donald Trumpiga. "Ärgem unustagem, et Putini vastas on ametis olev USA president Obama. Veel mõni kuu tuleb praeguse administratsiooniga töötada, täpsemalt üritada töötada," ütles Peskov RIA Novosti vahendusel. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel: Saksamaad ja USA-d ühendavad demokraatia ja vabaduse väärtused ja sellel alusel pakume Trumpile lähedast koostööd. https://twitter.com/BBCBreaking/status/796312408205705216 Suubritannia peaminister Theresa May õnnitles Donald Trumpi presidendiks valimise puhul ning ütles, et Ühendkuningriik ja Ühendriigid jäävad lähedasteks partneriteks. "Ma ootan väga presidendiks valitud Donald Trumpiga koostöö tegemist," ütles May. https://twitter.com/BBCBreaking/status/796294848643035136 Facebook teatas, et seoses USA presidendivalimistega tekitati üle maailma 716,3 miljonit like'i, postitust, kommentaari ja jagamist. USA suursaadiku sõnul on Trumpi võit hea näide demokraatiast. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/video-usa-suursaadik-eestis-ei-usu-et-trumpi-voiduga-saavad-oudusunenaod-toeks?id=76208271 Delfi TV otsestuudios kommenteeris poliitvaatleja Erkki Bahovski, et Donald Trump on teinud kummardusi Venemaa suunas, peab end heaks läbirääkijaks ja loodab jõuda Vladimir Putiniga kokkuleppele. Tekib aga küsimus, kes on sellisel juhul Venemaa põhivaenlane, kui USA seda enam pole. Aap Neljas märkis, et senaatorid võivad Venemaaga suhtlemise osas jääda siiski eriarvamusele. Eurosaadik Urmas Paet leiab, et nüüd on aeg Trumpi meeskonnaga suhteid soojendada. "Brexit ja USA presidendivalimiste tulemused on väga konkreetsed näited, et ka meile harjumuspärane keskkond on kiires muutumises. Ees ootavad Prantsuse presidendivalimised, Saksa parlamendivalimised ja palju muud, mis muutustesse ka oma toone lisada võivad." http://epl.delfi.ee/news/arvamus/urmas-paet-trumpi-voidust-palju-mis-oli-liitlastevahelises-suhtluses-aastakumneid-iseenesestmoistetav-ei-ole-seda-enam?id=76208417 Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme on läinud metafooride kasutusel täiesti uuele tasandile: Trumpi võitu on ta võrrelnud mässuga sooneutraalsete peldikute vastu. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/martin-helme-trumpi-voit-on-valge-mehe-mass-korruptsiooni-immigratsiooni-ja-sooneutraalsete-peldikute-vastu?id=76208289 Uudis Trumpi valituks osutumisest vallandas tõelise arvamuslaviini ka Eesti arvamusliidrite seas. Trumpi toetaja Edgar Savisaar oli positiivselt meelestatud ning pahandas Eesti meediaväljaannetega, kuna nad pidavat Trumpi uudiseid kallutatult edastama. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/savisaar-trumpist-rahvas-voitis-establishment-kaotas?id=76208227 Trumpil oli kiidusõnu öelda ka Clintoni kohta: "Ta võitles tõsiselt. Hillary on teinud väga kaua ja väga rasket tööd pika aja jooksul ja me võlgneme talle suure tänuvõla tema teenistuse eest meie riigi heaks. Ma mõtlen seda väga tõsiselt." Trump: on aeg tulla kokku ühtse rahvana. Ma luban igale kodanikule, et ma olen kõigi ameeriklaste president. Meie maa unustatud mehed ja naised ei ole kauem unustatud. Saksamaa Bundestagi väliskomitee esimees Norbert Röttgen ütles, et Saksa valitsus ei tea, mida president Trump tegema hakkab. "Me mõistame nüüd, et meil ei ole aimugi, mida see Ameerika president tegema hakkab, kui ametisse saab viha hääl ja viha häälest saab kõige mõjukam mees maailmas," ütles Röttgen. "Geopoliitiliselt oleme me väga ebakindlas olukorras." Priit Simson märkis Delfi TV otsestuudios, et ilmselt ongi nüüd nii, et kes tahab saada USA presidendiks, peab olema ülim meelelahutaja. Erkki Bahovski sõnas, et see sõltub inimeste sissetulekutest ja olukorrast. "Kui kõik on hästi, siis ma ei usu, et sellise räuskamisega saaks võita," sõnas Bahovski. Ta lisas, et kui inimesed on meeleheitel, siis selline lähenemine töötab. Bahovski võrdles seda olukorda Hitleriga, kes tuli Saksamaal võimule keerulisel ajal ja kasutades lühikesi loosungeid ja meediat väga hästi. Erkki Bahovski viskas Delfi TV otsestuudios kapsa ka Eesti poliitikute kapsaaeda, kes kuvavad käimasolevat valitsusvahetust välismaale kui dramaatilist vasakpööret. Seda ajal, kui USAs võitmas president, kelle toetajate hulgas on toetust seisukohtadele nagu oleks Eesti üks Peterburi eeslinn, mis paratamatult tekitab ebakindlust: "Siseriiklikult peaksime mõtlema, mida me räägime ja kuidas uut valitsust iseloomustame. Praegu on oluline, et näitaksime, et kuulume läände, et Eesti on oma osa kaitsekohustustest täitnud ja me oleme osa läänest." Clintoni kampaaniajuht John Podesta: "Nad loevad endiselt hääli ja iga hääl peaks lugema. Meil ei ole täna õhtul midagi rohkem öelda. Laseme need hääled ära lugeda ja toome selle koju." https://twitter.com/joshbhaskell/status/796247201160822784 Kas meie kaitsegarantiid vajavad Trumpi võidu korral nüüd kuidagi üle kinnitamist? Priit Simson, Aap Neljas ja Erkki Bahovski just nüüd Delfi TV otse-eetris:http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/tana-kell-845-delfi-tv-s-trump-teel-usa-presidendiks-delfi-tv-otsestuudio-annab-varske-hinnangu?id=76201633 Mehhiko rahandusminister José Antonio Meade ja keskpanga juht Agustin Carstens kutsusid kohaliku aja järgi kolmapäeva hommikuks kokku pressikonverentsi, kus ilmselt arutatakse peeso langust ja Trumpi lubadust piirile müür ehitada. Trumpi inimesed muutuvad kannatamatuks ja tahavad, et telejaamad kuulutaksid võitja välja.https://twitter.com/tjholmes/status/796239172545736706 CNN-i teatel helistas Trumpile esindajatekoja spiiker Paul Ryan. "Spiiker Ryan helistas varem täna õhtul Donald Trumpile ja neil kahel oli väga hea vestlus. Spiiker õnnitles Trumpi tema suure õhtu puhul ning rääkis ka oma hea sõbra kuberner Mike Pence'iga," teatas Ryani pressiesindaja. CNN-i teatel püüab Trump oma kõnes Ameerikat ühendada. Ta pöördub nende poole, kes tema poolt ei hääletanud, ja ütleb, et on aeg koonduda. Kõne kirjutati ette valmis ja oli mõeldud kaotuse tunnistamise kõneks. Prantsusmaa suursaadik Washingtonis: "Pärast Brexitit ja neid valimisi on nüüd kõik võimalik. Maailm variseb meie silme all kokku." https://twitter.com/GerardAraud/status/796216338490552321 Twitteri kasutajad teatavad, et Kanada kodakondsus- ja migratsiooniameti veebileht kukkus kokku. Enne valimisi kuulutasid paljud kuulsused ja ka tavainimesed internetis, et kui Trump võidab, kolivad nad Kanadasse. https://twitter.com/Meena_Thiru/status/796199633814953984 Ajaleht New York Times peab Trumpi võidu tõenäosuseks üle 95%. Leht ennustab, et vabariiklasel õnnestub saada kuni 305 valijamehe toetus. Ajaleht New York Times peab Trumpi võidu tõenäosuseks 95%. Times ennustab, et vabariiklasel õnnestub saada kuni 302 valijamehe toetus. AP teatel õnnestus Trumpil võtmeosariigis Floridas võita. https://twitter.com/AP/status/796198550468259840 President Barack Obama: Pidage meeles, mis iganes ka ei juhtuks, hommikul tõuseb päike ja Ameerika on ikka kõige suurepärasem riik Maa peal. https://www.youtube.com/watch?v=99qdQM4d7-M Ajaleht New York Times peab Trumpi võidu tõenäosuseks 92%. Times ennustab, et vabariiklasel õnnestub saada kuni 296 valijamehe toetus. Ajaleht New York Times peab Trumpi võidu tõenäosuseks 86%. Times ennustab, et vabariiklasel õnnestub saada kuni 295 valijamehe toetus. https://twitter.com/sarahleah1/status/796192817966149632 Hillary Clinton säutsus mõne aja eest: „Meie meeskonnal on nii paljut, mille üle uhke olla. Mis iganes täna ka juhtub, aitäh kõige eest.“ https://twitter.com/HillaryClinton/status/796169187882369024 NBC ajakirjanik Andrea Mitchell ütles mõne minuti eest, et Clintoni peakorteris on täna õhtul meeleolu „depresiivne ja väga närviline“. JUST NÜÜD! Ajalehe New York Times prognoos tegi täna mõne tunniga läbi šokeeriva kannapöörde ja näitab, et Donald Trumpi võidu tõenäosus ületas äsja esmakordselt Clintoni oma ja on hetkel 53%. https://twitter.com/BCAppelbaum/status/796178893237583873 Trump on vahepeal läinud juhtima kahes olulises võtmeosariigis Floridas ja Ohios. Ajaleht New York Times märgib, et Ohios juhib Trump 1,1%, umbes samasugune on Trumpi eduseis hetkel ka Floridas. Telekanali NBC News hinnangul võidavad vabariiklased piisavalt kohti Esindajatekojas, et säilitada selle üle kontroll, mis tähendab seda, et kui presidendiks saab Hillary Clinton, tekib tal suuri raskusi oma ettepanekute läbisurumisega järgmiste aastate jooksul. Valimiste võtmeosariigis Floridas on hetkel seis selline, et ajalehe The New York Times teatel juhib seal 1,4% Hillary Clinton, kes tegi hea tulemuse Miamis (demokraat juhib 29%), Tallahassees, Tampas ja Orlandos. Arvamusküsitlustes juhtis Clinton samuti osariigiliselt kõigest ühe protsendipunktiga. Trump oli vabariiklastele omaselt edukas osariigi põhja- ja keskosas. Tasub märkida, et mõnede Põhja-Florida maakondade tulemus on alles selgumisel. Telekanali NBC hinnangul võib pärast esialgsete tulemuste selgumist öelda, et Trump võidab ka Lõuna-Carolina osariigis. Tema häälte arv tõuseb sellega 33-ni, samal ajal kui Clintonil on kolm häält. Kell on 2.30 ja hääletamine lõppes veel kolmes osariigis. Telekanali NBC hinnangul võidab Trump neist Lääne-Virginia, samal ajal Ohio ja Põhja-Carolina puhul ei ole võimalik võitjat veel ennustada. Kell on 2 ja hääletamine lõppes kuues esimeses osariigis. Telekanali NBC hinnangu kohaselt võidab Trump Indiana ja Kentucky, samal ajal kui Clinton võtab Vermonti. Virginia, Lõuna-Carolina ja Georgia puhul on seis liiga võrdne, et võitjat veel ennustada. https://twitter.com/AFP/status/796141532701200385 Kentucky ja Indiana osariigist tilgub esimesi valimistulemusi. Trump on mõlemas osariigis selge favoriit, seega on huvitav jälgida pigem seda, kui suurelt, mitte kas ta neis osariikides võidab. Esimeste tulemuste kohaselt (1%) juhib kinnisvaramogul Indianas 71% ja Kentuckys 68%. Ka New Hampshire osariigist saame juba esimesi tulemusi (1%), kuigi kõigi jaoskondade sulgemiseni on seal veel aega, esialgu on seal lahing tasavägisem: Trump juhib 52% Clintoni 41% vastu. Häälte lugemine on aga veel liiga varajases staadiumis, et teha järeldusi. Viimase näol on tegemist lahinguväljaosariigiga, kus kaalul neli valijameest. Arvamusküsitlustes kaldus osariik napilt siiski toetama Clintonit. Isegi vanematega valimisjaoskonda kaasa tulnud väike tüdruk ütles Delfile, et kui tal oleks võimalik valida, annaks ta oma hääle Hillary Clintoni poolt, sest "kui [Donald] Trump võidab, tooks ta sõja". http://www.delfi.ee/news/paevauudised/usavalimised16/delfi-videokusitlus-new-york-haaletab-clintoni-poolt-ja-usub-viimase-voitu?id=76205733 USA vabariiklasest ekspresident George W. Bush ei hääletanud oma erakonna kandidaadi Donald Trumpi ega ka demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni poolt, ütles tema pressiesindaja meedia vahendusel. Mõne päeva eest kirjutas ajakirjandus, et Bush noorem mõtiskles oma erakonna hetkeseisu ja tulevikuvõimalusi kommenteerides, kas tema võib tõesti olla viimane vabariiklasest president. Uudistekanali NBC News üleriigilisest lävepakuküsitlusest selgus, et olulisim teema oli valijate jaoks sel korral majandus, mida nimetas 52% vastanutest. Immigratsiooni pidas samal ajal tähtsaimaks kõigest 12%, välispoliitikat 13% ja terrorismi 18% valijatest. https://twitter.com/ajjaffe/status/796117903292661760 Trump jätkab tviitimist ja kutsub inimesi hääletama. Oluline on selle säutsu viimane osa: "Edasi Florida!" Kinnisvaramogul mõistab, et juhul, kui tal ei õnnestu päikesepaiste osariigis teha Clintonist paremat tulemust, ei ole tal võimalik valimisi võita. Florida on nimelt üks neist vähestest osariikidest, kus demokraatide ja vabariiklaste toetajate arv on enam-vähem võrdne ja valimiste tulemus seetõttu raskesti ennustatav. Nii ka sel korral. Avaliku arvamuse küsitluste järgi juhib 20 miljoni elanikuga osariigis Clinton kõigest ühe protsendipunktiga. Florida on oluline, sest see on rahvaarvu poolest suurim ja kõige võrdsemalt kahe erakonna valijate vahel jagunenud osariik Ameerikas. 2000. aasta presidendivalimistel sai demokraat Al Gore üleriigiliselt ligi pool miljonit häält rohkem, aga tänu vabariiklaste ülinapile võidule just Floridas sai ametisse hoopis George W. Bush, kes kogus sellega suurema arvu valijameeste toetuse. Toona sai otsustavaks kõigest 537 floridalase hääl. https://twitter.com/realDonaldTrump/status/796102830352465921 Väljaande Politico väljumisküsitlus: 71% valijatest ütleb, et valimised teevad neid närviliseks, 85% nõustub väitega "Ma tahan, et see kõik oleks juba läbi", 53% tunnistab, et nad on vihased, 39% ütleb, et on masendunud. Hollandi valitsus võtab USA valimisi äärmise tõsidusega. Või kuidas võtta. Pildil peab haridus- ja kultuuriminister Jet Bussemaker teisipäeva õhtul Amsterdamis kõnet. USA-s öeldaks selle kohta vist cosplay? AFP foto. Demokraatide eelvalimistel teiseks jäänud Bernie Sanders levitab enda kohta kirjutatud naljalugu ja ütleb, et tegelikult peaks valimispäev olema riigipüha. https://twitter.com/BernieSanders/status/796074294291865600 Trump andis ka Fox Newsi intervjuus mõista, et valimisjaoskondades võivad käia rikkumised ja seda, kas ta tulemusega lepib, me veel vaatame. Kuigi Trumpi šansid on suurema osa valimiskampaania jooksul olnud pigem kesised, ei saa eitada, et tema kampaania ja toetajaskond on olnud märkimisväärselt värvikamad, mis tingis ka suurema meediatähelepanu. Pildike Youngstownist, Pennsylvaniast. AP foto. Valimiste vaidlustamine on alanud juba enne jaoskondade sulgemist: Trumpi kampaania kaebas kohtusse Nevada maakonna Clark County selle eest, et maakond lubas eelvalimiste ajal jaoskondadel lahti olla kaks tundi ettemääratust varem. Trumpi kampaania hinnangul andis see eelise Clintonile. Detailsem ajagraafik. Tabelit tuleb lugeda nii, et USA 7 PM tähendab meie aja järgi 2 öösel ja 1 AM meie aja järgi juba kell 8 hommikul. https://twitter.com/posglen/status/795661848305692672 Reuters tänastest kanepireferendumitest: kui küsitlused räägivad tõtt ja kõigis viies osariigis (California, Massachusetts, Arizona, Nevada, Maine) peaks ühtmoodi legaliseerimise kasuks otsustama, oleks kanepi suitsetamine legaalne juba veerandi USA elanike jaoks. Seda koos juba legaliseerinud Colorado, Washingtoni osariigi, pealinna Washingtoni, Oregoni ja Alaskaga. Valijaskonna muutuvate väärtushinnangute kohta on seegi põnev märk. Muide! Nõunik Huma Abedin - seesama, kelle ekspoliitikust abikaasa Anthony Weineri skandaalid on ka Clintonile palju pahandust toonud - oli täna pärast väikest pausi taas oma ülemuse kõrval. AFP foto. New Yorgis märkas Eesti Päevalehe ja Delfi tiim ka Venemaa propagandakanali Zvezda esindajaid, kes kajastavad valimisi kahtlemata oma eripärasel viisil. Reuters: enamik kihlveokontoreid eeldab Hillary Clintoni võitu, enamasti vähemalt 75%-se tõenäosusega. Paddy Power pakub Clintoni võidu tõenäosuseks 81,8%, Betfair 80%, Ladbrokes 76%. Mike Pence: "Me oleme tänulikud ameerika inimestele nende toetuse ja palvete eest ja kindla usu eest, et me suudame Ameerika taas suureks teha. Iga ameeriklane, kes usub sarnaselt meile tugevamasse ja jõukamasse Ameerikasse [...] peaks leidma aja tulla valima ja toetada Donald Trumpi." Head uudised Trumpile: paistab, et Michigani valget töölisklassi tuleb valima rohkem kui arvati ja lootused osariigi võitmisele on kõrged. Head uudised Clintonile: Floridas ja Nevadas tulevad latiinod massiliselt valima. Homses Eesti Ekspressis ilmub suur reportaaž Trumpi kampaaniahuntide tööst rohujuuretasandil - ja sellest, kuidas ameeriklased valimiste tõttu kollektiivselt peast segi läksid. Eesti Ekspressi reporter Toivo Tänavsuu on viimased nädal aega töötanud Floridas Donald Trumpi kampaaniameeskonnas ja õppinud ameeriklastelt, kuidas Trumpi kasuks agiteerida. Täna valitakse ka esindajatekoda ja kolmandikku senatist. Reutersi analüütikud ütlevad, et demokraatidel on šanss kogu senat oma kontrolli alla saada täiesti olemas - pisut parem šanss kui 50/50, aga vaid pisut. Veel meelelahutuslikul teemal: inglise keele valdajad võivad vaadata laupäevase naljasaate "Saturday Night Live" viimast Trumpi-Clintoni teemalist sketši. Jeb Bushi eksnõunik vahendab portaali 270 To Win ennustust koos kaardiga, mille järgi võidab Clinton. Florida, Michigan ja koguni Ohio on siin märgitud siniseks. https://twitter.com/Timodc/status/796016864791068672 Toivo Tänavsuu: "Olen hetkel Trumpi kampaaniakontoris Coral Gables'i linnas. Kell on 10.30 hommikul ja kontor on veel suhteliselt tühi. Kuid mõned inimesed juba helistavad valijaid läbi. Hispaania kutt Jaime, kes töötab vabariiklase palgal ja juhib kõigi siinsete kontorite tööd, helistab lausa kahele telefonile korraga. Aga väidetavalt on vaja osariigis läbi helistada veel 30000 inimest - need on end vabariiklastena registreerinud inimesed, kes pole veel mingil põhjusel valimas käinud. Või siis need, kes pole eel otsustanud, keda toetada. Kõnede eesmärk on kindlustada, et kõik vabariiklaste hääled ka kokku saaks, et ükski hääl ei läheks kaduma. Täna veel minnakse siin maakonnas ka door to door kampaaniat tegema, kus samuti külastatakse vabariiklaste toetajaid, kes pole veel hääletanud." Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu saadab Floridast tervisi. Mis ta seal nägi, saab lugeda juba homsest lehest. "Praegune seis erinevate küsitlustega näitab, et Florida võtab ära Hillary, aga võitlus pole veel läbi," kirjutab Tänavsuu. Kihlveokontor Triobet ennustab USA presidendivalimiste võitjaks 80-protsendilise tõenäosusega Hillary Clintonit. Donald Trumpi tõenäosust presidendiks saada hindavad Triobeti analüütikud 19 protsendile. Täna õhtul kl 19.30 on Delfi TV-s eetris arvamusstuudio Priit Simsoni juhtimisel, võttes kokku viimased mõtted USA valimiste eel. Külalisteks on Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja Ameerika Ühendriikide poliitika ekspert Lauri Almann, lisaks jagab enda mõtteid USA valimiskultuuri teemadel New Yorgi päritolu kunstnik ja aktivist (ja mõisaproua) Mary Jordan. Hillary Clinton: "See on kõige alandlikuks tegevam tunne, sest ma tean, kui palju vastutust sellega kaasneb ja nii paljud inimesed arvestavad nende valimiste tulemusega, mida see tähendab meie maale, ja ma teen parima, mis suudan, kui mul on nii palju õnne, et võidan täna." https://www.facebook.com/86680728811/posts/10154991652248812 USA presidendivalimiste rahvahääletuse võitjad alates 1960. aastast: https://twitter.com/AFP/status/795977421661020160 Esimesed hääled andsid seitse inimest New Hampshire'i osariigi väikeses külas nimega Dixville Notch, millel on au valimispäeva kohaliku aja järgi keskööl sümboolselt alustada alates 1960. aastast. Esimene hääletaja oli AFP teatel Clay Smith. Üks külaelanik hääletas väljaspool elukohta. Valimistulemus oli selge minutite jooksul: Hillary Clintoni poolt anti neli ja Donald Trumpi poolt kaks häält. Libertaaride kandidaat Gary Johnson sai ühe hääle ning üks külaelanik oli valmissedelile kirjutanud 2012. aasta valimistel Barack Obamale kaotanud vabariiklase Mitt Romney nime.https://twitter.com/AFP/status/795931396284055552 Reutersi/Ipsose viimase küsitluse järgi on Hillary Clintoni võiduvõimalused 90 protsenti. Trumpi võimalik edu sõltub mustade, valgete ja hispaaniakeelsete valimisaktiivsuse ebatõenäolisest kombinatsioonist 6-7 osariigis. President Ilves parimatele sportlastele: tänan teid visaduse, keskendumise ja sportliku vapruse eest			OSCAR-2019
3. HEV õpilased koolis. Tugiõppe tundide tulemuslikkusest– HEV koordinaator R. Raaga koostöös sotsiaalpedagoogi A. Nikonovi ning parandus- ja tugiõppe tundide õpetajate A.Puusempa, H.Aslani ja V.Tsirihhovaga 4.1 Õpetajad tutvuvad juhendiga „Tegutsemine tulekahju korral“ hiljemalt jaanuari kuu jooksul aastal 2013. 1.2 ÕE on kooli õpilaskonna vabatahtlik esindus, kuhu võivad soovi korral kuuluda kõik vähemalt rahuldava õppeedukuse ja hea käitumisega 7.-12. klassi õpilased, erandjuhtudel ka nooremate klasside õpilased. 1.3 ÕE juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest, kokkulepetest kooli juhtkonna ja ÕE vahel, ÕE põhimäärusest ning Eesti Vabariigi õigusaktidest. 1.4 ÕE ei ole juriidiline isik. Tal on vastavalt kokkuleppele kooli juhtkonnaga õigus kasutada kooli kui haridusasutuse rekvisiite. Võimaluse korral võib kooli eelarves näha ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks, arvestades õpilasesinduse ja õpilaste vajadusi. 2.4 kujundada üksteist austavaid käitumistavasid õpilaste omavahelises suhtluses, suhetes õpetajatega ja kooli juhtkonnaga; 3.1.2 osaleda koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel vastavalt kokkulepetele kooli juhtkonnaga; 3.1.3 kooli juhtkonnaga sõlmitud kokkuleppes ettenähtud korras saada koolilt ainelist abi oma tegevuse korraldamiseks; 3.1.5 viia läbi küsitlusi õpilaste, õpetajate, koolijuhtkonna seas ja analüüsida nende tulemusi, sellest tulenevalt teha ettepanekuid asjaomastele isikutele; 3.2 ÕE-l ei ole õigust sekkuda õppeprotsessi ja ignoreerida õppemetoodikat, küll aga teha ettepanekuid või esitada oma arvamus selle parandamiseks või muutmiseks. 3.4 ÕE järgib kooli põhimäärust ja kooli sisekorraeeskirju, peab kinni kooli juhtkonna ja õpilaskogu vahelistest kokkulepetest. 4.5 Erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda soovib 2/3 ÕE liikmetest või kooli juhtkond või ÕE juhatus. 4.7.5 teiste Õpilasesinduste, linna- või üleriigiliste omavalitsusstruktuuridega ühinemise üle otsustamine. 4.8 ÕE tegevusest, ettepanekutest ja otsustest teavitavad õpilasi ja direktsiooni ÕE liikmed, juhatus ja revident. 4.9 Kõik ÕE koosolekud protokollitakse, otsused fikseeritakse protokollis. Protokollile kirjutavad alla president ja sekretär. 4.10 ÕE koosoleku protokollid säilitatakse. Protokollidega on õigus tutvuda kõigil ÕE liikmetel. Vajadusel saadetakse protokollide või otsuste koopiad klassidele, kooli juhtkonnale, õpetajatele 5.2.2 kontrollima kogu kooli territooriumil, et seal ei tehtaks midagi, mis on vastuolus hea tava või kooli kodukorraga; 5.2.4 osa võtma võimalikult paljudest erinevatest koolis toimuvatest üritustest, et osata muuta neid paremaks ja tutvuda koolis valitseva õhkkonnaga; 5.2.6 ÕE liikmele sätestatud kohustused kehtivad kõigile ÕE liikmetele s.h. presidendile, asepresidentidele, sekretariaadile ja toimkonnajuhtidele; 5.3 ÕE liikmel on keelatud igasuguste meelemürkide ja tubaka kasutamine ja vägivalla tarvitamine kooli territooriumil; 6.4.3 esindada ÕE-d kooli juhtkonna, õppenõukogu või hoolekogu juures, samuti teiste koolide omavalitustes; 6.4.4 kooli juhtkonnaga kooskõlastades võtta vastu otsuseid õpilaste vääritut käitumist puudutavates küsimustes; 6.4.7 võtta vastu otsuseid kooli juhtkonna, õppenõukogu, hoolekogu, ÕE esindajate ja kooli õpilaste ettepanekute elluviimiseks; 6.4.8 vastavalt ÕE volitusele arutada läbi ja volitada presidenti alla kirjutama kokkulepetele kooli juhtkonnaga; 6.4.11 kinnitada korjanduste ja annetuste teel saadud ning kooli eelarves ettenähtud rahaliste ja mitterahaliste vahendite kasutamine ürituste korraldamiseks; 7.1 Presidendi valivad ÕE liikmed õppeaasta viimasel koosolekul. Hääletusel teisele ja kolmandale kohale tulnud kandidaadid saavad asepresidentideks. President valitakse 1-3 aastaks. 8.1 Asepresidentideks saavad presidendivalimistel teiseks ja kolmandaks tulnud kandidaadid. Asepresidendi tegevusperiood on 1-3 aastat. 8.2 Presidendi puudumisel koolist, võtab asepresident koheselt üle kõik presidendi esindusõigused ja kohustused; 9.4 toimkondade esindajate ülesandeks on iga veerandi lõpul (detsembris ja mais) teha ÕE koosolekul ettekanne toimkonna tegevusest. 13.3.1 Peasekretäri kohutuseks on protokollida kõiki koosolekuid või puudumise korral määrata seda tegema mõni teine sekretariaadi liige 13.4.1 info kulgemise eest ÕE-s (s.h. stend, infomail, kuulutused ja veebikeskkonnad nagu Facebook jms) 13.4.2 kõikide väliskülaliste vastuvõtu eest, tuginedes külalise kutsunud toimkonna või presidendi enda juhtnööridele, toetudes heale tavale ning etiketile; 13.5.2 kontrollida liikmete kohalolekut koosolekutel ning sellest tulenevalt saata välja hoiatusi ja teadiseid; 14.6 Revidendil on õigus saada teavet kooli juhtkonnalt kooli eelarve ja kooli eelarves ÕE tegevuse toetuseks ettenähtud rahalistest vahenditest; 15.1 Liikme (ka toimkonna juhi, sekretariaadi liikme ja asepresidendi) tagandamise ja väljaheitmise ettepaneku võib kirjalikult Juhatusele esitada iga ÕE liige 15.4.1.1 Põhjuseks loetakse trenne ja huviringe, haiguse või perekondliku põhjuse tõttu koolist puudumist ja ette teatatud üritusel osalemist; 15.5.1 president ei ole võimeline ÕE tööd juhtima oma vähese aktiivsuse, tervisliku seisundi või õppeedukuse tõttu; 15.5.2 presidendi tegevus ei vasta ÕE või kooli põhimäärusele või president ei täida ÕE otsuseid või kooli juhtkonnaga sõlmitud kokkuleppeid; 16.1 Ettepaneku ÕE tegevuse lõpetamiseks koos vastava põhjendusega võib teha president, juhatus või 2/3 liikmetest, kooli juhtkond, samuti 2/3 kooli õpilaskonnast. 16.1.1 Ettepanek peab olema põhjendatud ja esitatud peavad olema ettepanekud ÕE jätkamise suunast, sihtotstarbeliste summade kasutamisest või üleandmisest.			OSCAR-2019
Tänan väga põhjaliku ülevaate eest, see seletab lahti ka kogu probleemi mitmedimensionaalsuse. Kusjuures probleemi lahendamist raskendab just selle viimine emotsionaalsele tasandile, kui tekivad vastanduvad jõud - sallivad ja mittesallivad, kusjuures viimastel hakkab välja kujunema ka eristuv identiteet, mille juures sallimatus muutub väärtusteks omaette - selleks, et olla täisväärtuslik kodanik, sa pead tõestama, et oled "tõeline eestlane" (või sakslane, lätlane, venelane, vahet pole, mustrid on samad, kuid see on tõusev trend), muidu oled selle, teise või kolmanda agent. Eesti puhul on probleem see, et siia tõepoolest ei taha keegi tulla või siis see, kes on tõesti hädas, seepärast viitab siinne võimendatud murjanipaanika millegile muule, muuhulgas ka ühiskonna haavatavusele, meenutagem kasvõi eelnevaid suhkru- ja tatrapaanikaid, jällegi samasugused mustrid hoiakute tekkimiseks või tekitamiseks. Kui rääkida vandenõuteooriatest, siis mingi sündmuse väidetav organiseeritus viitab jällegi millegile. Samuti on jõud, kes võisid midagi organiseerida ja teised jõud, kes sellest kasu lõikavad. Ma ei ole siiani päris täpselt pihta saanud, mis seal väga täpselt toimus, sest väga palju on kaasnevat infomüra, mis jällegi kütab emotsioone. Kui rääkida etnilisest taustast, siis nagu Te väga täpselt mainisite, etnilised ja kultuurilised erinevused migrantide hulgas on väga suured, kuigi populaarne teadmine, millega ei saa vaielda, väidab, et ühed murjanid kõik. Huvitav fakt on just ahistajate valdav Põhja-Aafrika (Maroko, Alžeeria, Tuneesia) päritolu, aga seal sõda ei ole, sealt ei põgeneta vähemalt mitte sellepärast, vaid migrandid tulevad ilmselt seaduslikult ja legaalselt. IS strongholdid Euroopas on olnud aga just Prantsusmaal ja Belgias, Põhja-Aafrika päritolu tegelaste seas. Täheldatud on IS katseid lõimuda pagulaste sisse, kuid see toimub juba Euroopas. Seepärast ma seda võimalust kui uudset taktikat päriselt ei välista, kuigi vettpidavaid tõendeid on vähe. Organisaatorite ossa sobivad nad kõige paremini. PEGIDA, Putin jt seltsimehed on pigem sellised, kes võivad nendest pingetest kasu lõigata, kuid nagu Jamaikal ja Kuubal on ühised tähed, võivad ka IS-l (Daeshil) ja PEGIDAL olla ühised eesmärgid. Argumenteeritud arutlus pagulaste teemal - meie meediamaastikul on see miski, mida peab tikutulega taga otsima. Ja õige on ka see, et nii avalikud kui privaatsed vaidlused sel teemal piirduvad meil tavaliselt vastastikuse pori loopimisega, kus pooldajad on automaatselt "homomultikulti tolerastid" ja vastased "rassististlikud natsid". Igaüks justkui peab kuuluma ühte neist kastidest, on ainult must ja valge, vahepealset võimalust pole. Kes tahaks vähe sügavamalt arutleda, kaaluda nö. plusse ja miinuseid, pakkuda lahendusvariante, see surutakse ka labaste väidetega kasti, enne kui iva idanema hakkab. Ja mis kogu selle värgi taustal kõige hullem - kogu aur paistabki kuluvat kaklemise ja teiste paika panemise peale. Tuntakse suurt häbi ja halatakse, et maailm on hukas. Kuidas seda probleemi aga lahendada ja maailma nimetatud hukatusest natukenegi päästa - sellega justkui ei tegele eriti keegi, vähemalt selline mulje jääb. Aga lahendusi oleks õige hädasti tarvis! Tõesti, Eestil oleks võimalus õppida teiste vigadest ja vältida neid probleeme, võib-olla isegi üht-teist võita, kui rohkem asjassepuutuvaid kodanikke suudaks sellest kaklevast külakuhjast välja astuda ja mõtlema hakata, mida teha ja kuidas teha. Lahendus ei ole see, et näitame näpuga ja tunneme kõigi üle häbi ja keelame kommentaariumid ära, sest need on täis vihakõnet...oleme siis demokraatlik riik või ei ole?? Aga kindlasti pole lahendus ka "kui on must, siis näita ust" - lendlause. Eesti ühiskond pole tõesti valmis massiliseks immigratsiooniks, meil siin veel üks teine integratsioon pooleli jne., aga 19.sajandis me ka enam ei ela. Ja ennast kunstlikult maailmast isoleerida? No ma ei tea nüüd. Et nagu Põhja-Korea või? Burka ja “pikad käed” (loomulikult on teatud tüüpi immigrandid seksuaalselt frustreeritud, sest seksuaalsuhted on enne abiellumist keelatud) on paraku kultuurierinevuste pealiskiht. Kui Euroopasse saabuv immigrant on üles kasvanud ühiskonnas, kus puudub reaalselt õigus valida oma eluteed (kui elu on ette kirjutatud sünnimomendist alates vastavalt religiooni, hõimu- ja perekonnareeglitele), ei aita vaid brošüüridest või koolitustest. Immigrant peaks kogu oma elu, normid ja väärtushinnangud ümber mõtestama. Aga kui euroopalikud normid on vastuolus immigrandi traditsiooniliste normidega? Viidatud arvamuste järgi tehtud tabel põhineb ühe tähelepaneliku inimese hinnangul, kes on elanud pikemalt mõlemas kultuuris. Kõrvalepõikena, ka näiteks Eesti ühest suurest kalatööstusest pool on Eesti ajakirjanduse väitel sisuliselt kosher, kuigi Eestis enamus ei vaja kosher sööki. Arvan, et seda suhtumiste tabelit saab ja tuleb analüüsida lähtudes Talebi artiklist, kuid ma ei ole ette kindel, et minu enda analüüsi tulemus oleks hea, ma ei tunne moslemite kultuuri. Jagan täielikult Sinu hoiakut, millest see vahe ja analüütiline tekst on tõukunud. Rohkem süvenemist ja vähem sildistamist kuluks kõigile ära. Aitäh! Mina tänaksin hr Lotmani kõige rohkem selle välja ütlemise eest, et "On nördimapanev see üleolek, mida mõni intellektuaal demonstreerib teistsuguste arvamustega vastakuti olles." Minu meelest avatus ja sallivus on instrumentaalsed voorused, mis aitavad meil olla avatud ja sallivad selle suhtes, mida peab sallima ja mille suhtes on hea olla avatud, kuigi me võib-olla ei tahaks. Mõne meie intellektuaali meelest aga avatud/suletud vastab täielikult kategooriatele hea/halb. Vähemalt nende avalikest sõnavõttudest ei jää küll muljet, et nad suudaksid sellest edasi mõelda. "Vastutustundlike kodanike õlul lasub kohustus kaitsta seda, mis on kõige haavatavam - avatust. Ilma avatuseta oleme me suletud. Kui oleme suletud, siis me pole avatud ja siis on õudne jama." Minuarust jätad Sa märkamata suures pildis saksas ja mujal natsionaalsotsialismuse tõusu mis kerkib nagu pärm ka siin eestis ekre kujul. Kas see ei ole mitte suurem oht, kui pagulased, keda võib samas võtta kui 1930nda aastate juute. Teisalt, kas kogu see paanika ei taandu mitte lihtsale seksuaalkasvatuse teemale, et süüria või afgaani taustaga inimesed ei oskagi muud moodi naisele läheneda, kui teda vägistades... Juudid olid kodumaal sellesama maa kultuurinormide kandjad. Paljud kuulusid kultuuri- ja ärieliiti. Nende haridustase ei erinenud kodumaa keskmisest, pigem oli veidi kõrgem. Maades, kuhu nad põgenesid, valitsesid üldjoontes samad kultuurinormid. Nii et mingit konflikti ei saanud tekkida. EKRE ei ole muide natsionaalsotsialistlik. Mujal nad küll tõusevad, kuid mitte niipalju kui rahvuslikud (natsionalistlikud) liikumised. Samas on vasakpoolsed ise muutumas vägivaldsemaks nii Saksas, Rootsis kui Soomes, kultiveerides nn head vägivaldsust ehk vägivaldsust õige idee nimel. Ma lugesin huvitavat artiklit Kairo kohta. Kairo on nüüd teatavasti tänavaahistamise Meka, aga nii ei olevat alati olnud. Kuni nii circa 1950. aastani oli see hoopiski väga moodne ja kultuurne koht. Siis elas seal ainult 2 miljonit inimest. Kairo maine tõmbas mutta massiimmigratsioon - "pagulased" vaestest maapiirkondadest, alguses peamiselt noored mehed. Eestis toimus ka 19. sajandil liikumine maalt linna. Tallinnas on linnaosad nagu Kalamaja jäänud selle liikumise mälestusmärkideks. Maainimene ei suutnud kohe elada nagu linnainimene, ta vajas vahepealset "hooviga varianti". Ma tundsin veel lapsepõlves inimesi, kes keetsid voodilinu, sest pesumasinas pestes jäävad nad mustaks. Ja kuidas kurtsid maalt pärit vanurid, kui nad olid sunnitud mõnda aega linnas elama või linna kolima. Nad tundsid end räpastena, sest vannis ei saa ju kuidagi puhtaks. Peab ikka saunas käima. Eesti erinevused olid väikesed. Praegu räägime märgatavalt suurematest erinevustest ning see, et nende suurte erinevuste üle pole siiani mõtiskletud on märk Euroopa hullusest. Montalbano (kes on politseinik) vestleb vana Sitsiilia maffiapealikuga. Maffiapealik möönab natuke läbi lillede, et ta on teinud palju halbu asju, aga alati oli piir, millest ta üle ei läinud, sest pärast seda piiri ei ole enam vahet inimesel ja loomal. Kas oleks mõistlik eeldada, et väga erinevatel kultuuridel, mis suhtlevad omavahel minimaalselt (või ei suhtle üldse) on piirid erinevas kohas? Minu arvates küll. Aga vannis ei saagi ju puhtaks. Linnakorteris võtan ainult dušši, ehkki pean selleks vannis püsti seisma. Kuna maal on kombeks sinatada, siis üritasin natuke Sind/Teid sinatades kahepoolselt lõimuda. Kui Sul/Teil on mugavam, siis võin ka teietada. :) Eestlastel on jah olnud sisemine lõimumine maalt linna ning ka liikumine erinevate ühiskonnaklasside vahel. Ma hirnun alati nagu hobune, kui keegi ütleb, et okupatsiooniajal ei olnud sotsiaalseid klasse. Noh, ma olin oma klassis ainuke laps, kelle vanemad olid mõlemad töölisklassi esindajad. Isa polnud mul isegi keskkoolis käinud ning ema lõpetas õhtukeskkooli ainult sellepärast, et ühel sõbrannal oli kurb üksi minna. Päriskeskkool olevat talle närvidele käinud. Mina palusin end vanematel viia ühe nn. eliitkooli katsetele ning elasin pärast vaimselt natuke eraldi. Kodutöid pidin tegema üksinda, sest kodus poleks keegi mind niikuinii aidata suutnud. Aga ma olen uhke, et ma suutsin "lõimuda", sest see muutis minu maailma avaramaks ning ma suutsin hiljem lõimuda ka teise ühiskonda. Teine kord on alati lihtsam kui esimene kord. Duššiga saab puhtaks küll, justkui oleks saunas kausiga endale loputusvett kaela valanud... :) See on sul küll õigus, et Vene ajal olid klassid olemas. Maal eristus lihtkolhoosnikest teravalt juba spetsialistide klass, st kõrgharidusega peaagronoomid jms. Neil olid ameti- ja eraautod, uhked majad, tuusikud ja enamasti ka parteipiletid Rein, sotsialismusmarksismus sünnib ikka vasakliberaalsest-infantiilsest küljest praegusel ajastul. Loomulikult tekib sellele vastureaktisoon. Loomulikult saame näha rohkem uusnatse. Aga miks ajada pidevalt põhjus ja tagajärg segamnini? Kui keegi on endale pähe võtnud ideolgooia, et kõik rahvad ja kultuurid peavad segunema ja elama rahvaste katlas nagu üks pere, siis ta ei saa enesestmõistetavaks pidada, et ka kõik teised peavad sama ideoloogia üle võtma. Need on erinevad ideoloogiad, millest üks pole teisest moraalselt parem. Kultuuride kokkupõrge seisneb selles, et islam eitab inimeste vabadust, võrdsust ja vendlust, mille tõi Euroopasse Prantsuse revolutsioon ja valgustajad . Uskmatu ( sinna kuuluvad ka kristlased ja juudid ) on aga moslemi teener/ alluv . Uskmatult on ette nähtud koguda jizya maksu, et ta üldse võiks moslemite kõrval elada. Seda maksu tuleb koguda eriti alandaval moel, et uskmatu saaks aru islami üleolekust.Või kui maksu koguda ei õnnestu, tuleb uskmatud tappa ( jihad ) Mittemoslemi naine ei kuulu aga kellelegi, järelikult on nagu saakloom eikellegimaal, keda igaüks võib küttida.Euroopas on selliseid saakloomi miljoneid, erakordselt soodsad jahitingimused seega. Niisugused põhimõtted tuuakse siis miljonite tulnukate poolt kaasa tänapäeva Euroopasse. Eesmärgiks ei ole kohaneda Euroopa väärtustega ( mis iganes neist veel järel on ) vaid suruda peale omad. Jah, võib neid arglikult poolsosinal nimetada arhailisteks nagu Lotman teeb.Võib ka hunti nimetada hellitavalt võsavillemiks, kuid hundi kiskjalik olemus sellest ei muutu. Kuid võib nimetada ka ausalt, et need on barbaarsed, jõhkrad, ebademokraatlikud, diskrimineerivad põhimõtted ja Euroopa jaoks MITTESOBIVAD ! üpris korrektne kirjeldus araabia ühiskonnakorraldusest. just nimelt ühiskonna, sest perekond (äärmisel juhul hõim) sealses kultuuris on nii rakk (mitte indiviid), kui ka autoritaarsuse ulatuse ühik (veresidemed on üle seadustest, poliitiline struktuur võrdub sisuliselt sotsiaalse struktuuriga). kõrgeim autoriteet on perekonna pea (vanim meesliige) ja seda hierarhiat muudab vaid surm. tema otsustab kes kellega abiellub. eelistatum abielu on, kui noormees abiellub isa venna tütrega. see neiu peab kosimist tihtilugu ootama aastaid ja ei tohi seni kellegi teisega abielluda. araabia kultuuriruumis on naine miskit väärt vaid siis, kui ta on sünnitanud poja (kindlasti vaid abielusiseselt). nimelt, meestel on iga hetk õigus oma naine kõrvale visata, ehk lahutada. ja see nähtus ei ole üldse haruldane. pigem on psüivad abielud sama haruldased nähtused kui mitme naise pidamine. peale lahutust ei ole see naine enam ühiskonna liige (veel vähem kui ta seda varem oli). lisaks veel maq'i poolt toodule - naised, kes on kaotanud oma neitsilikkuse, on sama vähe väärt kui mittemoslemitest naised. tõenäoliselt pagulased on kursis lääne seksuaalelukommetega, ehk neitsilikkust võib kohata vaid laste puhul ja see põhjendab mõneti ka nende käitumist ja suhtumist. kuna poisslapsi ümmardatakse perekonna naisliikmete poolt kui jumalusi, siis on nende iseloom väga hellitatud ning nad on harjunud saama kõike, mis nende hing ihkab. igasugune kaastunne ja altruism on seetõttu haruldased nähtused, eriti veel naiste aadressil. need käitumismallid on pärit juba semiitlike nomaadihõimude ajastust, kus väljaspool hõimu kuuluvate suhtes oldi ksenofoobsed, rassistlikud ja vägivaldsed. ekstremistid sõna otseses mõttes. taolise kultuuri integreerimise üritamist euroopa liidu läänelike väärtuste konteksti võib võrrelda prokrustese juures ööbimisega. lisaks on veel üks huvitav tõik, et need patriarhaalsed hoiakud (ja ka muud araabia kultuuri mitte just kõige väärtuslikumad kombed) on levinud muteerunud kujul isegi ladina ameerikasse (nt macho kultuur jms), seda muidugi hispaania kolonisatsiooni vahendusel, mis sai alguse pärast islami okupatsiooni lõppemist hispaanias. kuigi hispaanlased vihkasid oma annekteerijaid, jäid araablaste kombed tahes (imiteerides ülemklassi ehk vallutajaid) või tahtmata neile ikkagi külge. täpselt nagu ka eestlaste puhul on tajuda väga tugevaid kultuurimõjutusi meie okupeerijate kultuurist. olen samuti mõelnud, et vandenõuteooriate kahjuks räägib asjaolu, et kõik need salajased keerukad operatsioonid on filigraanselt läbi viidud ja õnnestunud. Muidugi võib iga suurema ilmasündmuse kohta öelda, et see on ühe poole õnnestunud vandenõu ja teise poole ebaõnnestunud vandenõu ... kui mõlemad nurjuvad, siis pole ka sündmust; vandenõu on ju kõigest mitteavalik ja/või mitteametlik poliitika. maailma ajalugu on neist kirju. sisuliselt kõik võimupöörded, poliitilised mõrvad ja muud mahhinatsioonid, ja mitte ainult. miskipärast on sellele sõnapaarile (vandenõu teooria) halvustav konnotatsioon külge jäänud, mis ei ole juhuslik ja on vaate et ise üks vandenõu sünnitistest. termin pärineb esmaselt tõenäoliselt CIA juhendist #1035-960 "Concerning Criticism of the Warren Report", mis avalikustati 1976 NY Times FOIA nõudel. psühholoogiliste operatsioonide ja salateenistuste osakonna dokumendis soovitas USA luure keskorganisatsioon, ja ma tsiteerin: kasutada propaganda vahendeid ründamaks kriitikuid. eriti hästi sobivad selleks artiklid ja raamatute arvustused. Tänan, t6nu. Nii nende truismide eest, mida siin tervemõistuslikult ja tänuväärselt meenutad, kuid eriti siiralt suur tänu viitamast sellele va CIA # 1035-960 -le, mida guugeldades leidsin teemat illustreerimas tõelise fotokarikatuuri-pärli: esiplaanil karjakoer oma ametiülesannete täitmisel, taamal tara taga talumees, keskel tihedalt, pead maas, kokku koondund lambakari, millisest üks paari samu kaugusele eraldunud ja pea tõstnud. Eraldiseisva lamba suust väljumas koomiksimull: „Ma räägin teile, et see koer ja see inimene teevad igatahes omavahel koostööd!“ Et „vandenõusid pole olemas ja pole kunagi olemas olnudki“, paljalt hullud „vandenõuteoreetikud“, seda „tõestab“ mitte ainult see CIA memo, mis 1976 päevavalgusse jõudis, vaid ehk veelgi kontrastsemalt Obama nõunik, Harvardi intellektuaal Cass Sunstein, kes koostanud akadeemilise paberi (2008), mis soovitab valitsusele võitluseks „vandenõuteooriatega“ nn kognitiivset infiltratsiooni, mis lihtsasse inimkeelde tõlgituna tähendab seda, et USA valitsus peab oma ametliku võimunarratiivi kaitseks läkitama valitsusagendid „vandenõuteoreetikute võrgustikesse“, et nood end seal sisse seaks ja üritaks sealsed jutupunktid valitsusele soodsasse suunda nihutada ja kui õnnestub, siis kogu kupatus oma hoole alla võtta ja nõnda siis „valitsusväliselt“ elik „vabakondlikult“ läbinähtvaid lorijutte levitada, mis diskrediteeriks igasuguse alternatiivi ametlikule võimunarratiivile. Olgu öeldud, et Prantsuse sotspresident Hollande ei viitsi niiiiii peene mänguga jamada ja eelistab riiklikus võitluses „vandenõuteooriatega“ lihtsamat ja vahest töökindlamat meetodit: veel aastakestki pole möödas päevast, mil sozpresident Hollande ülemaailmsel holokaustipäeval „vandenõuteooriad“ natsismiks kuulutas – koos kõigi tema poolt loodetavate tagajärgedega „natslikele vandenõuteoreetikutele“. Paistab, et ülalviidat Trevoril seisavad ees vääääga põnevad ajad, sest vaevalt, et ontlik lambakari sihukest „vandenõuteoreetikut“ enam läheduses talub. Kui kunagi läheb Euroopas taas moodi küsimus, et kuidas on see või teine arvamus saadud, siis võiks hakata rääkima Euroopa kultuuri eripärast. Kuni valitseb autoriteedikultus ja arvamuste õigeks-valeks jagamine, oleme sarnased islamistidega, putinistidega, kellega iganes, kellele ennast euroopalikuks väites vastanduda püüame. Ma sellele kommentaarile paneks laigi. Ka "pikkade käte öö" puhul on kõige suurem probleem selles, et paljude jaoks on kõik juba algusest peale selge, järgmine etapp on süüdlaste väljaselgitamine ning kolmas etapp karistamine ja siis saabub õnn meie õue peale. Aga kas on nii?			OSCAR-2019
„Kuni valitseb autoriteedikultus ja arvamuste õigeks-valeks jagamine, oleme sarnased islamistidega, putinistidega, kellega iganes, kellele ennast euroopalikuks väites vastanduda püüame.“ Minul kui kõrvalseisjal (minul nimelt pole miskit Autoriteedi austamise vastu, pigem ikka vastupidi: kui on tegemist ausa, Tõe poole püüdleva, ka intellektuaalses mõttes kompromissitult ausa /seejuures loomulikult ka inimliku eksimisvõimega/ mõtlejaga, siis taolist austan ma väga, sama kehtib ka ausa avaliku võimuautoriteedi kohta; samuti pean ma elementaarsuseks, et mõned arvamused lihtsalt ON suurema tõeväärtusega kui teised) on TEILE, st neile, kelle nimel TE, lp K_V esinete, ainult üks, see-eest väga põhimõtteline küsimus: MIKS te seda siis teete? MIKS te olete valinud olla „samased islamistidega, putinistidega, kellega iganes, kellele ennast euroopalikuks väites vastanduda püüate“? Oleks siis valida... Kui me sellist valikut vältida proovime, tuleks teistsugune olemine ära kirjeldada. Kunagi olevat Euroopas olnud turgu kvaliteetajakirjandusele, nüüdsel ajal võiks selle kultuuriloolise nähtuse meelde tuletada ja ära kirjeldada. Kui moodne ajakirjandus otsib kõige paremini müüvat tõde, siis meile võiks oluline olla parima võimaliku meetodi otsimine, kuidas tõde leida ja kirjeldada. Õppejõudusid käiakse tihti ülevoolavalt tänamas nende antud hariduse eest (Lorentsit näiteks selle eest, et tema aine eraldavat sikud lammastest), selle asemel võiks nende näidatud teed tõe poole võimalikult hästi sisse tallata püüda. Seda tehes me ehk eristuksimegi islamistidest, putinistidest ja nendest anonüümsetest netikommentaatoritest, kes valmistõdede sissesöötmise parimat võtet otsivad. K_V, selle peale ei oska ma teile küll muud soovitada kui et kaaluge väga tõsiselt oma senisest grupist (sellestsamast 'meiest', kelle nimel siin esinete) lahku löömist. Ilmselgelt takistab teie grupp grupiliikmel nii ellujäämist kui ka seda ülimalt olulist, mida auväärt köster Kevades nimetas 'oma hinge eest hoolt kandmiseks'. Pealegi on minu meelest üsna armetu, igatahes inimväärikust teps mitte ülendav, kui see või teine inimgrupp koguneb täiesti ebaintelligentsete ja moraalselt kahjulike klišeede kui lõkketule ümber meelisklema, seejuures teineteist oma vaimses tahtejõuetuses ja ebaintelligentsuses „toetades“. Nii näiteks võib teie grupile tunduda küll väga „progressiivselt nooruslik“ sisustada oma üürikesi elupäevi sellega, et tõrjuda „valmistõdesid“ (olgu siis kõige hämaramast ajaloost tänaseni päevani inimolemisse talletunuid või tõde gravitatsioonist), aga produktiivselt intelligentseks ei saa sihukest päeva õhtasse veeretamist küll kuidagi nimetada. Sellest suuremast "meiest" - Euroopa kultuuriruumi kaasaegsest variandist - on võimalik lahku lüüa küll, kui põhjuse leiaks. Enne peaks ta aga väga põhjalikult ära kirjeldama. Muidu on sama jama mis Rein Raua kunagise jutuga, et Keskerakond on teine kultuuriruum - jätke ta rahule. Samas enamus kaaselanikest laseb kultuuriruumide suhtes risti vagu, mõnikord justkui vahetaks kultuuriruumi mitu korda jutu jooksul. Tahaks kuskilt välja või kuhugi sisse astuda, peaks pilt natuke selgem olema. Kui „meiet“ käsitleda ühistes eesmärkides grupisisest koostööd tegeva jne grupina, siis kõige vähem esindab põliseurooplaste (põliseuroopa rahvaste, riikide) „meiet“ justnimelt see eliitgrupp, kes tänu endile usurpeeritud võimupositioonidele „meie nimel“ retooritsema harjunud, st Brüsseli eliidid, olgu Saksas või Eestis. Kui end brüssellike retoorikate lummusest vabastada, peaks ehk pilt nende „meiede“ suhtes selgemaks saama, ma vähemalt loodan. Sest tänane lagunev ja mitte-eurooplastega üleujutatav Euroopa ju ometi lausa pulbitseb erinevatest „meiedest“ (vt ka hr Lotmani teksti, mille all me mõtteid vahetame!) - kelledest see va „võimu-meie“ vaid üks ja teps mitte pikas perspektiivis kõige määravam. Arvamused jagunevadki ainult õigeteks ja valedeks. Egas arvamus pole loodusseadus mida saab mingit sorti teadusliku meetodiga tõestada või ümber lükata. On inimesi kes arvavad, et grupivägistamine on õige ja on inimesi kes arvavad, et see on vale. Milline see vahepealne tasakaalustatud seisukoht küll võiks olla ???? Aga mis sissetungijatesse puutub, siis pole tegemist mingisuguse abstraktse kultuuriga mida kusagil loengus saab muuta vaid kultuur baseerub inimolemusel ja see on määratud kahjuks geenidega. Kui nad tahaks meie moodi elada, siis on neil nii tubli 1000 aastat selleks aega olnud. Ja integratsioonist rääkijatele on mul ka küsimus. Kujutagem pilti, et ntx mina koliks kuhugile Pakistani hõimualale. Seal tuleks ilmselt mind integreerida, et loomi tuleb enne tapmist piinata, amoraalsed naised loobitakse kividega surnuks ja kui mu tütar perekonna au rikub, siis pean ma ta maha lööma. Mitu akadeemilist tundi see võtaks, et ma kõike ülalkirjeldatut heaks ja õigeks pidama hakkaksin??? Nägin just poes, kuidas suure vuntsipuhmaga õnnetu kõutsi olemisega moslemionu silitas "naissoost" mannekeeni - kuju, noh. Mannekeen muidugi oli ise süüdi. Tegemist oli spordipoega ning tal olid jalas liibuvad püksid ning kõht oli tal vaesekesel täitsa paljas, aga trimmis. Muidugi oli ta kiilakas ning silmi, nina ja kõrvu tal polnud, aga seksikas naba oli täiesti olemas. Samas oleks võinud moslemionu teda säästa, sest tegemist oli ju süüta neitsiga. Kuigi, kes teab, mis seal öisel ajal tagaruumides toimub, kui mannekeene ümber riietatakse. Tahtsin veel Saksamaad natuke kiita. Eestlasena ei ole see alati just kõige lihtsam, aga kui on vaja kiita, siis on vaja kiita. Nimelt on inimestel ja kogukondadel kombeks mõelda, et kõigil meil on samad huvid ja samad hirmud. Nende Kölni massiahistajate kodumaal on seksuaalsus märgatavalt rohkem tabu ning osaliselt ahistatakse rohkem just sellepärast, et ohvrid häbenevad öelda, mis nendega siis täpsemalt tehti. Vaatasin saadet "Hart aber fair" (Youtube'is täiest olemas) ning jäi silma, et öeldi võltshäbita, kuhu sisse neid sõrmi siis topiti. Ma arvan, et massiahistajatele oli selline avalikustamine nii paljude naiste poolt mingis mõttes shokk. Kuidas oli aru saada, et tegemist on just moslemiga? Järgmine hetk võttis vaiba välja ja hakkas Meka poole palvetama? Ma olen 100% veendunud, et see mees oli moslem või pigem sealsest ühiskonnast, sest ma ei ole 100% veendunud, et ta iga päev Meka poole palvetab. Tänud video eest. Nii hull see asi polnud, sest mannekeen oli rohkem nähtavas kohas, aga ma tundsin nagu mind ei usutaks siin. Ma tahaksin kirjutada paar sõna ühest (seksuaalse?) ahistamise alaliigist, mida ei ole enne mainitud. Ma ise kutsun seda positiivseks ahistamiseks. Tegemist on omamoodi perverse adoratsiooniga. Toon siis paar selget näidet. Järjekord väikeses poekeses. Poeomanik on pärit Pakistanist. Inimesed ostavad nipet-näpet. Maksavad ja lahkuvad. Mina olen järjekorras ainuke naine. Kui järjekord jõuab minuni, haarab poeomanikku meeletu köhahoog, peaaegu astmaatiline hingeldamine. Lõpuks saan kuidagimoodi oma õlle või mineraalvee eest makstud ja lahkun poest. Tunne on kummaline. Sama stsenaarium kordub ka järgnevatel kordadel ja erinevates poodides. Lõpuks hakkan ma neid poode vältima. Taimetoidurestoran, mille on asutanud inimeste headusse uskuvad Indiast tagasi pöördunud pensionil hipid. Töötajad on Indiast (mõned moslemid, mõned hindud, kõik vaesed ja harimatud ja kõik noored mehed). Restoran on avatud kogu päev, mis on tore. Ühel päeval ei olnud mul aega lõunat süüa ning ma otsustasin seal lõuna- ja õhtusöögivahelisel ajal ruttu einestada. Sisenesin inimtühja restorani - ma olin ainuke klient. Sellel ajal, kui ma tellimust esitasin, väljusid köögist kõik köögitöölised ning moodustasid minu ümber ringi. Kelnerile lisandus veel järsku paar abikelnerit (?). Kõik olid noored tõmmud mehed Indiast. Tellimuse esitamine muutus kohati raskeks, sest ma olin füüsiliselt ümberpiiratud ning kelnerid asusid imala häälega esitama mulle küsimusi minu isikliku elu kohta. Tavaliselt kannatan ma sellised asjad välja, aga tol päeval (võib-olla ka sellepärast, et ma olin söömata) ma ärritusin ning sõna otseses mõttes käskisin neil külmalt ja kõrgilt minu solvamine lõpetada. Mehed kadusid (mis tähendas, et nad said aru küll, et nende käitumine polnud korrektne). Ma neelasin toidu 10 minutiga alla ning kui ma läksin maksma, siis vaatas kelner piinlikust tundes maha ning pomises midagi arusaamatut. Kuna ma olin ikka veel vihane ja ärritunud, siis astusin ma sisse ühte kirikusse. Seal oli parajasti käimas armulaud. Seisin siis üksinda pimedas nurgas ning vaatasin valgussõõris inimesi ootamas oma järjekorda. See lihtne tseremoonia rahustas mu maha ning mingis mõttes taastas ka usu maailma headusse. Rääkisin sellest vahejuhtumist ühele tuttavale ning ta ütles, et need restoranitöötajad olid lihtsalt viisakad (!!!). Ma hingasin selle peale sügavalt sisse ning ütlesin: "Kas minuga oleks juhtunud midagi analoogset, kui ma oleksin mees?" Siis sai ta järsku asjast aru. ML: „Ma arvan, et Eesti õpetlased, intellektuaalid ja arvamusliidrid, poliitikutest rääkimata, on jäänud ühiskonnale võlgu ja see võlg ei tee neile (meile) au.“ „Aamen selle peale,“ oleks ma vahest viis aastat tagasi – või pigem küll 10 aastat tagasi? - siinkohal omaette pomisenud. Siis, kui veel uskusin teatud ühiskondlikust inertsist, et eestikeelne kultuurieliit omab mingit elitistlikust grupihuvist väljapoole ulatuvat missioonitunnet, midagi sarnast aristokraatliku „seisus kohustab“ tunnetusega Eesti ühiskonna kui terviku suhtes. Viimased paar aastat näitab seesinane intellektuaalne ja nn loomeeliit aga ometi ERITI rõhutatult, et „tegelt“ on hoopis „alamalseisvad eestikeelsed massid“ võlgu eestikeelsele kultuurieliidile. Seesinane rõhutatus ulatub juba määrani, mil tõlgendatakse EV Põhiseaduse preambulis sõnastet eesti kultuuri „läbi aegade“ säilitamise imperatiivi kui eesti rahva kohustust pidada ülal ja kummardada tingimusteta ja „läbi aegade“ eestikeelset kultuuri- ja loomeintelligentsi nii Jumalast valitud grupi kui üksikisikutena. Eestlaste kui rahva kultuuriline omapära ON enam kui sada aastat olnud austus ja lugupidamine eestikeelse haritlaskonna (ja küllap ka nn loomerahva) vastu, missugune tunne algusest peale „ebaproportsionaalselt suur“ (sest muud liiki eliiti eestlastel lihtsalt ju polnudki võtta) - samas XIX sajandi eestikeelse haritlaskonna puhul ka kõigiti õigustet. Tollase eestikeelse haritlaskonna ees on põhjust võlatunnet tunda ehk tänase päevani. Ent XIXst sajandist edasi? Sovjeedi-eesti teenindusintelligentsia? „Euroeesti“ teenindusintelligentsia täna? Muidugi ON tänase päevani eestlaste kui rahva ellujäämise vinklist vaadates mitmeid ja mitmeid haritlasi ja nn loomeinimesi, kes iga toll austuse ja tänumeele ära teeninud, ent kui grupp, kui seisus? Kui sotsiaalne (kõrg)grupp, kui seisus, siis pigem parasiteeritakse XIX sajandi eesti haritlaste teenete kultuurilisel inertsil (st „matsirahva“ inertsel ja kriitikavabal lugupidamisel), pumbatakse oma eelkäijate teenete arvel välja „moraalset klamuuri“ - suhtudes seejures sellesse samasse rahvasse järjest väljakutsuvama põlgusega. Missääl Lobjakast või eestikeelse intellektuaalse ja kultuurilise allilma gängiliidrist Kenderist kui ametliku eliidi peavool on jõudnud juba niikaugele, et Ojulandi TV-hukkamiseks esitatakse kedagi nigeeria-eesti päritolu poissi, kes väidetavalt oskavat saksofoni puhuda, kui miskit aprioorselt ÜLIMUSLIKKU „matsirahva“ kohal, kelle (pehmelt öeldes) rumalavõitu näpunäiteid kui jumalasõna kõrva taha panna määratud, siis ON seesama eestikeelne kultuuri- ja loome-eliit seisusena absoluutselt igasuguse mõistlikkusele viitava proportsioonitaju ammuilma kaotanud - ja tegemist on minu meelest eesti rahva / eesti ühiskonna ellujäämise vinklist vaadates täiesti kõlbmatu (et mitte öelda kahjuliku/vaenuliku) eliidiga. Ausalt, mina personaalselt ei tunne nendega mingit „moraalsel võlaõigusseadusel“ seisvat seost: ei tunne ma neid mulle miskit võlgnevat, saati siis seda, et mina neile vähimatki võlgneksin. Muidugi ei saa ma seda väita kogu „pööbli“ nimel (keda ma antud siin juhul omal initsiatiivil esindada üritan), küllap on mu kaaspööbli seas suht palju neid, kes mind mu kultuurituse ja nn intelligentsiviha pärast hurjutama kukkuksid, ent eks ma proovi neid omal kombel nende illusioonidest ja lausa piinlikkuseni jõudnud enesepettusest taas reaalsuse poole veenda. 2013-nenda aasta jaanipäev Lemmes. Kamp noori mehi tuli kokku ja otsustas üldrahvalikku pidupäeva tähistada vägivallaga kõigi ülejäänute kallal. Nii Lemmes kui ka Kölnis oli politsei kohal, aga abitu – ohvrite kaitsmisel ja kurjategijate kinnipidamisel. Siin algavad erinevused – Kölnis olevat üritatud sotsiaalmeedia postitusi kustutada ja tsenseerida. See on korduvalt leidnud mainimist erinevates kommentaariumites, kuid ametlik meedia ei ole (minu teada) kordagi küsinud, kes tsenseeris, kelle korraldusel ja mis õigusega – minu elukogemus lubab seda tsenseerimise juttu uskuda. Lemme kohta (ja Eestis) saabus koheselt hulk hukkamõistu väga erinevatelt tasanditelt. Üksikisikud, võimu esindajad, arvamusliidrid – nõuti põhjalikku uurimist ja (ka kaudsete) süüdlaste karistamist. Tehti üldistusi gruppide kohta ja arutati, mida peaks tegema, et midagi taolist ei saaks kunagi korduda. Kölni puhul algasid kohe hoiatused, et ei tohi üldistada. Veel saime teada, et ohvrid olid ise ikka ka natuke süüdi – ei taibanud eemale hoida ja olid (võib-olla) ebasobivalt riides. Tasapisi hakkas kohale jõudma, et ohvrite grupp peab hakkama muutma oma käitumist – tegemist on uue reaalsusega, millega tuleb arvestada. Seda kostab ametnike, ajakirjanike ja arvamusliidrite suust … Mulle tundub, et taolist eelmises lõigus kirjeldatud suhtumist näitab üles nii Lääne-Euroopa kui ka Eesti ajakirjandus. (Muude maade ajakirjanduse kohta tehtav üldistus võib olla vildakas – ma otsustan põhiliselt Eestis avaldatud tõlkematerjali põhjal. Tõlgitava valiku üle otsustavad põhiliselt siinse ametliku ajakirjanduse töötajad. ) Tegemist on ajakirjanike kujutlusega oma rollist, mitte, et peatoimetajad või omanikud oleksid kokku tulnud ja otsustanud luua tegelikkusest nihkes pilt. Ajakirjanikud (või vähemalt osad neist) arvavad end töötavat rahva (paremaks) muutmise nimel. Et väärtuseks ei ole mitte objektiivne tõde, vaid tulevik, kus kõik on paremad ja õnnelikumad. See, milline peaks olema tee paremaks ja õnnelikumaks saamiseks, on ajakirjanike otsustada – nemad on lugejatest targemad ja teavad, mida inimesed peaksid teadma ja arvama maailma asjadest. Heameelega arvaksin, et usk Eesti ajakirjanike rahva juht ja harija olemine pärineb nõukogude ajast (ideoloogiatöö eesrindel olemine), aga vist võib ja peab liikuma tagasi Jannseni aegadesse. Ei ole vist saladus, et suur osa Eesti ajakirjanikest on saanud oma hariduse sotside suurkuju Marju Lauristini juhendamisel – siit võib tulla nende kujutlus ajaloo eesmärgistatusest ja oma rollist selle eesmärgini jõudmisel. Kumb võiks olla tähtsam – kas inimkonna helge tulevik või väike objektiivne tõde (mis pealegi sisaldab subjektiivseid ohvrielamusi)? Üks ääremärkus veel, (anonüümsete) kommentaaride kaitseks. Ma näen kallutatust uudiste avaldamises, nii sõnastuses kui ka tõlkematerjalide valikus. Mitmekesisema pildi saamiseks loen läbi ka kommentaarid, lootuses leida linke ja viiteid ajakirjanike maailmapildiga mittekooskõlalistele sama sündmust kajastavatele uudistele. Kuna moderaatorid kustutavad kommentaare (ja nad ei pea seletama, mida ja miks nad kustutavad) siis pean sama uudise kommentaare kontrollima mitu korda – keegi viitsib otsida ja panna Eesti online meediasse linke mitmekesisematele uudistele (ja keegi viitsib neid linke kustutada). Kölnis võeti kannatanutelt ära asju. Uudistes nimetatakse seda alatasa varguseks, ka taskuvarguseks. Kirjelduste järgi oli asjade äravõtmine seotud vägivallaga. Vägivallaga asjade äravõtmist oleks õige nimetada röövimiseks. Röövimine on kraadi jagu vargusest kangem – nii õigusteadvuses kui ka kriminaalseadustikus. Tegelikult nende nn. pagulaste tulekuga tuleb ka nende omavaheline viha kah kaasa,mida nad siin samamoodi lahendama hakkavad.Meie vaevalt,et siin kõrvalvaatajateks jääme.Hiljem,kui kõik siin üle pea kasvab on juba hilja neid siit välja tõrjuda.Valitsuse poole pealt on see ikka väga vildakas lähenemine.Sellised inimesed sulanduvad siin ainult siis,kui neid siin vähe on,suurema hulgaga ei saa meie nn. demokraatlik euroopa hakkama.Ja kui öelda,et erinevus rikastab,siis tõepoolest ,,,mida rohkem rahvusriike,seda parem,,,mitte multikultuurne.Selliseid on suhteliselt hea üksteise vastu ässitada,nagu oli pronksiöö.Ps. Lotmani pakkumisel presidendiks oli jumet,,suurepärase haridusega,valdab keeli ja muidu tore inimene. Ma jõin täna hommikul kolm tassi kanget kohvi ning kujutasin ette, et ma muteerusin Saudi Araabia kuningannaks (või pigem kuningaks, sest naistega on seal ühiskonnas nii nagu on). Muidugi jäid kõik minu vaated samaks. Järsku olin ma miljärdar ning mul oli palju võimu, et ühiskonda muuta. Mõtlesin, et kas peaks äkki tegema ühe "lõika ja kleebi" läänemaailmast. Kujutasin juba ette, kuidas alkohol läheb vabamüüki, riietus liberaalseks, tekib usuvabadus (budism oleks ju näiteks väga tore!) ning ma nägin end pidulikult avamas esimest Saudi Araabia nudistide randa. Ja siis algas kodusõda. Mul õnnestus vaevu eralennukiga riigist põgeneda, sest muidu oleks hõimuvanemad mul pea maha löönud. Kuidas siis saaks mõistlikult sellisest kultuuriruumist tulnud riiki moderniseerida? Tuleb käituda ettevaatlikult - avada rohkem koole, julgustada naisi minema rohkem kooli ja tööle, vähehaaval lõdvendada riietumisreegleid, jne, jne. Ja siis ma taipasin, et seda kõike juba Saudi Araabias tehakse, mis näitab, et tänu läänele on sealne kohalik eliit juba muteerunud. Samas tunnevad nad hästi oma kultuuripärandit ja traditsioone ning teavad, kui kaugele ning kui ruttu võib minna. Mingis mõttes on mindud väga ruttu - Saudi kodanike seas on juba praegu rohkem ülikooliharidusega naisi kui mehi. Mul on isiklikke arvamusi, mis on liberaalsemad kui enamiku arvamused. Näiteks pooldan ma homoabielusid. Samas pean oluliseks vaadata Eesti ajalugu ja kultuuri ning kui vaja siis liikuda aeglaselt. Homoabielud ei ole Eesti Vabariigi prioriteet number üks, kuigi meedia püüab seda liini hoida. Pagulaste kultuuritaustaga mängitakse meedias vana head "erand on kõik" mängu. Oletame, et meil on 1000 inimest, kes kuuluvad gruppi X. 999 neist on lombakad, aga üks jookseb regulaarselt maratone. Seda ühte ei presenteerita siis meedias mitte ainult kui maratonijooksjat vaid ka kui tüüpilist grupi X esindajat. Muidugi pagulaste puhul on tegemist suurema grupiga kui 1000 inimest, aga küll neid sharmantseid erandeid leitakse ka. Võib-olla oleks aeg sõita koolitusele Saudi Araabiasse? Ei ole minu lemmikmaa, aga valusaid probleeme oskavad nad paremini mahendada. Muide, hiljuti avasid nad ülikooli, mille territooriumil võivad ka naissoost üliõpilased kanda lääne riideid. Lihtne on küsida - mis kasu keegi saab? Isegi ilma vastuseta. Kasu on mumeelest nii mitmeti tõlgendatav....nagu piibelgi. Mis kasu saab vägistaja vägistamisest või sõdur tapmisest, suurriik sõja pidmisest, moslem eurooplaseks saamisest, sportlane sportimisest, kirjutaja kirjutamisest, armastaja armastamisest, valetaja valetamisest, jne, jne. Kasu peaks olema mõõdetav tulemus...vähemalt projektikirjutamises on selline reegel projekti kasu mõistmiseks (rahastajale). Kas inimene suudab/tahab oma elu näha projektina...teen vägistamisprojekti, spordiprojekti...Kasu ja hüve...Sokrates muidugi teadis, mida ta rääkis, aga teadis ka seda, et ta midagi ei tea. Kas kasu võiks mõista ka millegi pühana, abstraksena, mittemõõdetavana, mis annaks inimese elule mõtte?Selles mõttes, et mõtestatud (mindful) elu on ju otseselt kasulik inimesele, sest see on tervislik, loob rahulolu, õnnetunnet - vähemalt mindfulness gurud väidavad täna nii. Kasu mõõtmine vaid mõõdetavates ühikutes (näiteks raha) on ses mõttes ühekülgne ja vanamoodne. Kuid kasu mõiste sisustamisega laiemalt...kes sellega otseselt tegelevad? Reklaam, semiootika, majandus, arstid või hoopis disainerid? Või on see igaühe isiklik asi...niikaua, kui kellelegi omakasu eesmärgil kahju ei tee? Ja mis pole kasulik on tüütu..... Aga aitäh meeldiva arutelu eest. Kõige pealt suur tänu autorile selle ütlemata ülevaatliku kirjutise eest. Tõepoolest arvan ma, et pagulasvastasseisus (sõna "debatt" oleks siinkohal palju öeldud) on kurja juur emotsionaalses sildistamises - ja selles on süüdi mõlemad pooled. Tuleb meeles pidada, et kumbki tahab ju enda arvates ainult head, mitte ükski inimene ei tee tahtlikult kahju. Emotsionaalselt äärmustesse kaldumise ja ainult absoluutides kõnelemise asemel võiks püüda info õigsust kontrollida, seda rahulikult selgitada ja inimestega rääkida. Teen seda püüdlikult, ent tunnistan, et see on tõepoolest raske - mul on mitmeid sõpru ja tuttavaid, kes säärasesse hüsteeriasse laskuvad, enda seisukohtade toetuseks Breitbarti linke annavad ja isegi minu ettevaatliku arvamuse peale, et ainult immigrantide seksuaalkuritegudele keskendumine on ohtlik, sest see võib naiste enesealalhoiuinstinkte langetada valgete meeste läheduses, kuigi tegelikult võivad ka viimased täiesti vabalt seksuaalkurjategijad olla, kriiskavad, et "Sa siis ei mõista Kölni ahistamisi hukka, jah?" ja soovitavad mul Berliini getosse elama kolida. Ei saa salata, sellise asja peale pean ma neid vestluskaaslasi kuskil oma ajusopis vähemalt kaks sekundit debiilikuteks - mis siis, et tihtipeale on tegu muidu väga haritud ja kenade inimestega, sel hetkel olen ma nende peale pahane, et nad aru ei saa, et kast võib olla ühtaegu nii sinine kui ka ruudukujuline. Minu kannatusel on kahjuks veel arenguruumi. Hehee..et siis genotsiidi pooldajad ja genotsiidi vastased tahavad mõlemad head...väga huvitav seisukoht. Minu ettevaatlik arvamus on, et kogu lugu lugu võib kommunistidele korraldatud Nürnbergiga lõppeda. Kuidas vaba ja sõltumatu meedia Der Stürmeri toimetajal hr. Julius Streicher ,il seal läks, seda pole keegi ära unustanud. Norras saksa pagulasvoogu pealt vahtiv hr. Vidkun Quisling ei laskunud emotsionaalsesse hüsteeriasse ega lugenud Breitbarti vaid kontrollis hoolikalt allikaid ning oli muidu ka kena ja haritud inimene kes tahtis ainult head. Ja tal ei läinud ka kõige paremini. Ma ise küll olen sõnavabaduse fanaatik aga on enam kui kahtlane kas 60 miljonit lügenpresse peale vihaseks läinud sakslast minu arvamust küsima tulevad, enne kui nad oma meedia sama teed saadavad kui Der Stürmeri ja hr. Streicheri. Ma suhtlesin mõned aastad tagasi grupi noorteadlastega, kes uurisid selliseid haigusi nagu Parkinson ja Alzheimer. Nad ütlesid mulle midagi väga huvitavat. On olemas inimesi, kes on haiged, aga seda ei tea, sest haigus tekib ja peatub, mõnikord aastakümneteks. Selline haige inimene on samasugune nagu terve inimene. Seda teada saades, muutsid nad oma uurimissuunda - enam ei uurinud nad kuidas haigust hävitada vaid kuidas seda peatada. Euroopa kehas on käinud analoogne klõps. Euroopa on haige, languses, aga seda protsessi on võimalik aeglustada ning isegi mingiks ajaks peatada. Mul on olemas ka Kölnis toimunu kohta "vandenõuteooria". Mingil hetkel said kokku Saksamaa "vandenõuteoreetikud" ning teadvustasid, et on olemas tabudiskursus - asjadest ei tohi rääkida nii nagu on, sest "kõik inimesed on võrdsed, head, samasugused jne, jne." "Vandenõuteoreetikute" eesmärk oli saavutada selle ohtliku tabudiskursuse peatamine. Kuidas seda teha? Otse ei saa, sest siis kutsutakse kohe "rassistideks" ja Saksamaa puhul "natsideks" vist ka. Lihtne viis oli "puust ette ja punaseks" ehk siis tekitada loomulik olukord, mida enam kinni mätsida ei saa. Boonuseks oli enne Saksamaa näitamine hooliva ja salliva maana. "Vandenõu" õnnestus. Tabudiskursusest sai lõpuks diskursus. Mind huvitab selline nähtus nagu kurjus. Võib-olla sellepärast, mis juhtus Eestis pärast Teist Maailmasõda. Ka Dante "Jumalikus komöödias" on need osad, mis räägivad erinevatest põrgusfääridest kuidagi huvitavad ja värviküllased ning need mis räägivad paradiisist kuidagi igavad. Kuulsad näitlejad räägivad tihtilugu, et neile meeldib mängida filmides igasuguseid kurjameid. Aastaid tagasi meeldis mulle väga teleseriaal "Oz" (räägib vangide elust vanglas , kus hoitakse eriti jõhkraid mõrvareid ja muid retse). Selle seriaali kohta räägiti, et seda saavad ilma traumat saamata vaadata ainult naised ja homodest mehed. Eks vist nende räigete meestevaheliste vägistamisstseenide pärast. Üldiselt üritan ma vastuolusid ja konflikte lahendada pannes end vastase rolli. Siis saan ma aru, miks ta nii käitub. Aga alati ei saa! Üritasin mõelda, et ma näen tänaval ülimalt ahvatlevat meest. Asun teda koheselt jälitama ning avastan, kus ta elab. Siis luuran ümber tema maja ning imetlen tema kardinate tagant paistvat varju. Teen pimeduses suitsu ja olen õnnelik. Siis aga soovin enamat ning lähen selle mehe ust prõmmima ja uksekella helistama. Teen seda umbes 15-20 minutit jutti. Mingil hetkel tuleb ta küsima, kes on. Selle peale nõuan ma ukse kohest avamist, sest "vaja on rääkida". Mees palub mul lahkuda. Ma ei lahku. Selle peale lubab mees kutsuda politsei. Ma lahkun. Samas ei anna ma alla ning jätkan oma luure- ja jälitustegevust. Hilisõhtul, kui see mees tuleb töölt koju, lähen tänaval päris lähedale kohe. Ma tahan, et ta näeks mind ning minu öös hõõguvat sigaretti. Ühel hommikul lähen juurde, vabandan viisakalt oma käitumise pärast ning teen mehele komplimendi tema kauni alasti keha kohta. Siis kaon. Pärast seda harjutust ei saanud ma midagi aru. Ma ei jälita ahvatlevaid mehi. Miks mind jälitati? See vaevab mind mingil määral siiani. Ma ei teinud midagi valesti. Mu elus oli ka periood, mil ma töötasin pornotööstuses või pigem tegin tööd selle tööstuse hüvanguks. Sain töökoha internetiturundusega tegelevas firmas. Nad mainisid ka möödaminnes, et mingi osa sellest tööst on porno, aga nad ei maininud, et see osa oli 99% ning et tegeleda tuli ka selliste asjadega nagu vägistamised, piinamine, pedofiilia, zoofiilia ja mõrvad. Isegi Daeshi hukkamisvideod kõrbes on muutunud eneserahuldamisfantaasiateks. Need ümbritsetakse materjaliga seksivatest inimestest. Indiast saabus koduleht, kus mees tappis oma naise ning ümbritses naise laiba pornoga. Tänu sellisele tööle suhtlesin ma tihtilugu väga halbade inimestega. Mäletan oma esimest pedofiili. Ma tabasin ta teolt ning kirjutasin talle, et selline materjal on lubamatu (firma, kus ma töötasin, ei tee kahjuks koostööd politseiga ning seetõttu ma seal enam ei tööta). Ma eeldasin piinlikustunnet, vabandusi ja häbi. Selle asemel muutus pedofiil vägivaldseks ja ründavaks. Ma olin tema jaoks ärritav takistus. Mingit eetikat tal ei olnud ning halastust ta ei tundnud. Jälle sai midagi uut inimloomuse kohta õpitud. Mu jutt on veidi kaootiline, aga oma suurtest pingutustest hoolimata ei suuda ma mõista kurjust. Kurja käitumist mingi määrani küll, aga kurjust mitte. Arvestades praeguses maailmas toimuvat oleks hea, kui mingi kõrgetasemeline vanglapsühhiaater hakkaks avaldama ajakirjanduses lihtsas keeles artikleid ning seletama täpselt, mis see kurjus on. Ootaksin siis midagi enamat kui: "Tal oli õnnetu lapsepõlv ja..." Minu enda on kurjuse üle mõtisklemine ning ka selle lähedalt nägemine muutnud veendunud parempoolseks konservatiiviks. Ma ise näen seda nii, et konservatiivsus ei takista rõõmsat vabameelset eluviisi. Aga ainult rõõmus ja vabameelne eluviis takistab lõpuks elu ennast. Keegi peab olema aus pärisinimloomuse suhtes ning panema peale piirid. Vasakliberaalne (?) vaade, et me kõik oleme head ja armsad on äärmiselt ohtlik. Need taharrush gamea poisid olid veel paljud 10 aastat tagasi armsad lapsukesed, aga siis juhtus midagi. Peas käis klõps? Miks? p.s. Ka Eestis on olemas üht huvitavat laadi vaimne grupikurjus. Panen end jälle teise inimese rolli. Minu vanemad viivad mind lapsena teise riiki, mille nende valitsus on okupeerinud. Võib-olla ma isegi sündisin selles riigis, võib-olla juba siis, kui see okupatsioon oli läbi. Ma Ma vihkan seda rahvast ja riiki, aga mingil põhjusel tahan selle riigi kodakondsust. Miks täpsemalt ei tea. Tuubin vihatud rahva vihatud keelt. Saan eksamil läbi ning mulle antakse Vihatud Riigi pass. Pärast ma eriti seda keelt ei räägi ja edasi ei õpi. Kui küsitakse, vastan ülbelt mõnes teises keeles, et eksamil sain läbi. Ajakirjanduse jaoks olen ma õnneks tabuteema. Lõpetan harjutuse ja möönan, et millegi analoogsega mina hakkama saada ei suudaks. Kuskil hakkaks endal vastik ja ebameeldiv.			OSCAR-2019
Ükskord oli ühel mu tuttaval käes mingi jook ja küsisin temalt, mida ta manustab. Ta vastas, et vadakuvalku. Sellele järgnes aga kohe üks huvitav mõte: “Kui sa tahad teada, kas see töötab, siis ma ei oska öelda. Ma olen lihtsalt sellises vanuses, et kui purgile on kirjutatud “kiirendab taastumist”, siis ma ostan selle ära.” See oli mulle ahhaamoment. Mõistsin, et päris paljud on ilmselt sarnases seisus – nad ei tea, kas see jook midagi muudab, aga kuna purgi peal on ilus lugu või müügimees rääkis head juttu, siis nad usuvad seda. Kuidas on tegelikult? Kui vajalikud valgujoogid üldse on? Toidulisanditele kulutatakse maailmas miljardeid dollareid. Väidetakse, et need lisavad sooritusvõimet, tõrjuvad väsimust, parandavad kehakoostist ja välimust. Sageli lubavad toidulisandid isegi asju, mis kõlavad lihtsalt liiga hästi, et olla tõsi. Nii minu kogemus kui ka mitmed uuringud kinnitavad, et trennitulemusi ei mõjuta see, kust valgud pärinevad. Kui näiteks kaks hiljuti treenima asunud inimest teevad kolm korda nädalas jõutrenni ning üks neist tarbib valke 1,5 g/kg, süües ainult valgurikkaid toite, ja teine sööb enamasti valgurikkaid toite ning joob pärast trenni valgujooki, aga ka tema valgukogus on kokku 1,5 g/kg, pole nende tulemustel vahet. Valgupulbrid ja aminohapped on kõige populaarsemad “sooritusvõimet parandavad” toidulisandid. Kuigi toidulisandid on spordis laialt levinud, pole palju uuringuid, mis kinnitaksid nende kasulikku mõju nii selgelt, kui sildid purkide peal lubavad. Vee järel on valgud teine kõige mahukam komponent organismis, ligikaudu 20% kehast moodustavad valgud. Iga rakk sisaldab valke. See on peamine ehitusmaterjal nahale, luudele ja kõigele vahepealsele. Valgud ei ole esmane energiaallikas, vaid neid kasutatakse eelkõige ehituseks, taastamiseks ja kahjustatud rakkude uuendamiseks. Treening kiirendab valkude lõhustamist, eriti lihasrakkudes. Sellepärast peavad harrastussportlased või lihtsalt füüsiliselt aktiivsed inimesed jälgima, et nende toidus oleks piisavalt valke. Need on olulised lihasmassi suuruse, jõu ning kehakoostise seisukohalt. Kuid valgud teevad rohkemgi kui lihtsalt kudede ehitamine ja taastamine. Valkude seedimiseks kulub rohkem energiat kui süsivesikute ja rasvade jaoks. Valgud vähendavad sageli ka nälga ja aitavad säilitada lihasmassi kaalulangetuse ajal. Selle üle, kui palju valke vajab sportiv inimene, on arutletud üle 150 aasta. Midagi kindlat on aga raske väita. Veebileht International Society of Sports Nutrition soovitab füüsiliselt aktiivsetel inimestel tarbida 1,4–2 g valku kehakilogrammi kohta. Vastupidavussportlased võiksid tarbida vähem, sportmängude harrastajad rohkem valku, jõualade harrastajatele on kohased soovitatud vahemiku ülemise piiri kogused. Füüsiliselt mitteaktiivsele inimesele on mõnede allikate hinnangul vaja umbes 0,8 grammi valke kilogrammi kohta, et valgudefitsiiti vältida. See on siiski pigem minimaalne valgukogus. Selle üle, millised need numbrid täpselt olla võiksid, arutletakse järjepidevalt. Erinevad numbrid tulevad inimeste eripärast ja sellest, kuidas valgutasakaalu täpselt mõõdetakse ning kuidas eri muutujaid, näiteks treeningu koormust ja kehakaalu, kontrollitakse. Enamikule pole ilmtingimata tarvis teada grammi täpsusega oma menüü valgukoguseid, kuid ligikaudne vahemik või ettekujutus võiks siiski olla. Küll aga pole vajadust valkudega liialdada, kuna tõenäoliselt ei anna see lisaefekti sooritusvõimele ega kiirenda lihasmassi kasvu. Üleliigne valk kasutatakse tõenäoliselt energiaks või salvestatakse rasvana. Valgušeik seedub kiiresti ja seda esitletakse sageli valgupulbrite positiivse omadusena. Öeldakse, et mida kiiremini saad ained pärast trenni tekkivas nö anaboolses aknas kätte, seda parem on taastumine ja lihasmassi kasvatamise võime. Seda kinnitavad ka paljud usaldusväärsed personaaltreenerid ja toitumisnõustajad. Uuringud aga ei toeta väidet, et jättes valgujoogi joomata, on trenni mõju palju väiksem. Kui umbes kaks-kolm tundi enne trenni on söödud korralikku toitu, ei pea paaniliselt muretsema, et kohe pärast trenni tuleks juua valgujooki. Eelmisel aastal ilmus ajakirjas Journal of the International Society of Sports Nutrition uuringute kokkuvõte (“The Effect of Protein Timing on Muscle Strength and Hypertrophy”), millest selgus, et kui valgukogused on võrdsed, on jõu ja lihasmassi näitajad samad olenemata sellest, kas valku tarbitakse kohe pärast trenni või väikese varuga. Et saavutada optimaalseid tulemusi, võib enne ja pärast trenni söömise “aken” olla umbes viis tundi. Kui süüa näiteks 2 tundi enne trenni ja trenn kestab 1,5 tundi, jätab see umbes 1,5–2 tundi järgmise eine söömiseks, et optimeerida lihasmassi kasvu ja taastumist. Tõsi on, et kui süüa vahetult pärast trenni, aitab see ära hoida võimalikku ülesöömist hiljem. Tähtsaim on siiski tarbida piisavas koguses valku terve päeva jooksul, kuid see ei pea tulema ilmtingimata valgupulbrist, vaid pigem mitmekesisest tavatoidust: linnuliha, loomaliha, kala, muna, piimatooted, teraviljad, pähklid ja seemned. Küll aga – kui treeningu eesmärk on kasvatada lihasmassi ning lihtsam tundub kaasa võtta valgupulbrit kui tavatoitu, on valgujook pärast trenni omal kohal, seda ka algajatel massikasvatajatel. Mida rohkem hakkab inimene jõudma lähemale oma geneetilise potentsiaali saavutamisele, seda tähtsamat rolli hakkab mängima, mis ajal täpselt midagi tarbitakse. Kes soovib aga ennekõike kaalu langetada, võib “kaloreid juues” kasu asemel endale hoopis kahju teha. Kui oled sale või isegi kõhn ning sul on keeruline oma valgu ja energiavajadust päeva jooksul täita, võid kaaluda valgupulbri kasutamist, kuid enne mõtle, kas sul pole hoopis võimalik rohkem valgurikast toitu süüa. Ülekaalulised ei peaks saama energiat jookidest, vaid eelkõige tahkest toidust, mis aitab tõenäoliselt söögiisu paremini kontrolli all hoida. Kui sa oled tavaharrastaja, kes tahab end hästi tunda, parem välja näha ning sõpradele spordis ära teha, pole vajadust ilmtingimata valgupulbrit tarvitada, kuna õigesti planeerides peaksid saama valgud kätte ka maitsvast tavatoidust. Spetsiifiline koostis – mõnel inimesel võib olla probleeme muna, piima ja muude valgurikaste toiduainete seedimisega, aga valgupulber ei pruugi vaevusi tekitada. Võimalik negatiivne mõju tervisele – mõned inimesed, näiteks neeruhaiged, peaksid valkude tarbimisega ettevaatlikud olema. Valgujooke juues on lihtsam ja tõenäolisem valkudega liialdada kui valgurikast tavatoitu süües. Puudulik maitseelamus – pulbrist segatud joogi joomine pole samaväärne sellega, kui sööksid näiteks sealiha juurviljade ja ahjukartulitega. Töödeldud toit – valgupulbrid võivad sisaldada vähem toitaineid kui vähe töödeldud toiduained. Sinna võidakse küll lisada igasugu vitamiine ja mineraalaineid, kuid need pole võrdväärsed tavatoidust saadavatega. Energiarohke jook – kaalulangetajatele ei soovitata tavaliselt mahlu või limonaade, kuid miks peaksid nad jooma valgujooki, mis on samamoodi energiarikas? Kontrollimatus – toidulisanditel pole väga head regulatsioonisüsteemi, mille tõttu paisatakse turule ka kontrollimatut kraami. Alati ei saa kindel olla, et koostises pole lisaks purgis olevatele ainetele veel midagi, õhku jääb küsimus, kui puhtad need tooted siiski on. Usaldusväärset valgupulbrit on keeruline leida, sest tooteid on palju.			OSCAR-2019
Misjonikeskuses on tavaks saada kaks korda aastas kokku Soome misjonäridega, keda meie kirik on siia kogudustesse tööle kutsunud. Misjonäride päeval tehakse juttu keskuse tegevusest ja plaanidest, aga olulisim on välismaalaste tagasiside: kuidas nad meie keskkonnas ennast tunnevad, kuidas töö on edenenud ning millist nõu ja abi vajatakse. Tähtis on ka infovahetus: mitmest misjoniseltsist pärit misjonärid ei pruugi üksteise tegemistega kuigi hästi kursis olla. Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru sõnul peaks misjonär tundma end meie koguduses mitte erilise nähtusena, vaid teistega võrdse töötegijana, kes täidab koguduse ja misjonikeskuse poolt kokkulepitud tööülesandeid ning on oodatud koguduse töötegijate koosolekutele. Misjonärid on kogudustes sageli pioneeride rollis, täites ülesandeid, milleks meie inimestel napib kas kogemust või lootusrikkust, et ilusad mõtted tõesti teoks saada võivad. Nii on nad viimasel aastal algatanud näiteks meesterühma tööd ja leinagrupi kooskäimist, organiseerinud praostkonnaülest lastetöötajate koolitust, koondanud venekeelse kogudusetöö tegijaid ning lükanud käima omalaadse liturgiaga Tooma missad. Misjonäride eestvõttel ollakse rajamas kogudust ning ülekirikulist noorte piibli- ja misjonikursust, nõu on antud meie kiriku misjonistrateegia koostamisel ning Eestist väljaläinud misjonäride toetamisel. Soome kiriku töötegijad julgevad unistada, sest nad on näinud paljude Eestis võimatuna näivate asjade võimalikkust mujal. Siin tunnevad nad enim puudust toetavast osadusest, kokkusaamistest ja infovahetusest koguduste töötegijate vahel, mis on igasuguste õnnestumiste üheks eelduseks. Praegune Soome misjonäride rohke kohalolu meie kirikus lõpeb juba järgmisel aastal, kui mitmetel saab käesolev teenimisperiood läbi ning tuleb pöörduda kodumaale. Samas on lootust, et juba sügisest saavad misjonäride read täiendust spetsialistide näol Norrast. Palume jätkuvat Kristusesse kasvamist ka meile endile, et suudaksime ise tuua mitmekülgset tervenemist nii Eesti kogukonda kui ka kaugemale. Näeme ju Soome sõprade pealt, et head unistused võivad saada tõeks. Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.Roomlastele 5:8Armastus on hoolimine. Armastajale läheb korda armastatu käekäik. Ta tahab, et armastatul oleks hea ja läheks hästi. Ta on valmis selle nimel vaeva nägema. Suurim armastus on, kui armastaja annab oma elu armastatu eest. Armastus on seletamatu, imeline jõud.Loomulik oleks, kui armastus oleks vastastikune. Siis on ta mõlemapoolne tugev side. Ainult siis ... Mõeldes armsale vanaemaleVeel oli aega meil peatuda viivuks ja kanda palveid. Ring täis saama pidi ju sellelgi Issanda aastal... Suur rahu äkki me sees. Mind vaikides silmitseb ta... (Ära nii vaata!) Mu aias on mustad jõulud ja hõbekuulid nukrusest jääs. Olin ihanud hiilgust ja au, aga Sind polnud minule antud. Vaid truualamalt kõrval üks igatsev-sõbralik süda... Need jõulud siiski ... Hea näide koosolemise rõõmust on Nõo kiriku meesansambel, mille ridadesse kuulub kaks endist ja ka praegune koguduse juhatuse esimees. Üheskoos on tegutsetud 15 aastat, koosseisu kuuest mehest on viis laulnud ansambli loomise algusest peale 2003. aasta sügisest ühines laulumeestega ka praegune muusikust kirikuõpetaja Mart Jaanson. Pildil (vasakult) Margus Liiv, Mati Koonukõrb, Mart Jaanson, Madis Kanarbik, Ingmar ... Kiriku- ja valitsustegelaste kohtumisel jaanuari lõpus toonitasid kiriku esindajad, et Niguliste kiriku tagasisaamine oleks põhimõtteline otsus ja muuseum saaks seal senist tegevust jätkata. C. E. Kirchhoffi foto Niguliste kirikust pärast pommitamist 1944. aasta märtsis. Foto: Viivi Baladi erakogu Kiriku esindajad – peapiiskop Andres Põder, kantsler Mati Maanas ja jurist Vahur Glaase – ning peaminister Andrus ... Eesti iseseisvuspäeva puhul ja riigile osutatud teenete eest saavad president Toomas Hendrik Ilvese otsuse järgi riikliku teenetemärgi 268 inimest kodu- ja välismaalt.Otsuses kirjutas president: «Oma riigi 90. aastapäeva eel tänab ja austab Eesti riiklike autasudega inimesi, kes oma tegevusega on aidanud kaitsta, hoida ja edendada Eesti Vabariiki. Eesti tänab arste, õpetajaid, teadlasi, kohaliku elu eestvedajaid, ... Teisipäeval, 19. veebruaril avatakse konsistooriumi teise korruse saalis piiskop Hugo Bernhard Rahamägi (1886–1941) portree-maal, mille autoriks on kunstnik Aapo Pukk. Aapo Pukk nimetab Jumalale kuuluvaid inimesi maalides tundvat teatud erilist tuge: «Maalimise protsess on otsekui kantud nähtamatu jõu toest.» Foto: erakogu Traditsiooniks on saanud paigutada konsistooriumi saali seintele portreed neist meestest, kes Jumala ... Viimastel päevadel on tekkinud palju segadust vastlapäeva ümber. TV3 uudistesaates avaldas Edda Paukson arvamust, et vastlapäeva tuleks arvestada lume olemasolu järgi. Rahvakalendri järgi on vastlapäev olnud alati noorkuu teisipäeval ja selle leidmiseks kasutatakse mitmeid erinevaid lugunädalate süsteeme. Kuid sellel aastal jääb vastlapäev vanasse kuusse.Tegemist ei ole siiski eksitusega. Vastlapäev on kaudselt seotud kuufaasidega, kuid mõnevõrra teise valemi alusel kui ... Santiago tee läbimine kogub eestlaste seas järjest enam populaarsust. Ka Eesti Kirik on viimastel aegadel kirjutanud palverändureist, kes Camino de Santiago läbinud. Illar Hallaste Burgose kiriku juures: 260 kilomeetrit on läbitud ja veel pool tuhat kilomeetrit ees. Fotod:erakogu Ja palverännak võib alata. Kes aga pelgab päris üksi teekonda ette võtta, saab seltsilisi, kui asub teele koos Season Traveli ... Meie kodumaal kui riigil on tänavu juubeliaasta. 90 aastat vabariigi sünnist on meie jaoks küllaltki oluline tähtpäev, sest ajalugu pole võimaldanud meil kõiki ümmargusi juubeleid väärikalt tähistada. Pooleteise nädala pärast kulmineeruvad seekord kahepäevased pidustused iseseisvuspäeva tähistamisega Pärnus, Tallinnas ja kogu Eestis. Nii nagu kiriku suurtele pühadele ... Misjonikeskuses toimus 26. jaanuaril misjonihuvilistele osadus- ja koolituspäev. Kohale olid saabunud Lääne-Nigula, Rapla, Hageri, Tallinna Kaarli, Tartu Maarja ja Tapa Jakobi koguduse misjonisekretärid ning kolm misjonihuvilist. Simuna koguduse misjonisekretär saatis tervituse ja õnnistussoovi. Mika Tuovinen soovis misjonihuvilistele, et nende sõnakülv satuks heasse mulda ning et Jumal laseks sellel kasvada. Pildil ka Helve ... Ühiskonnas on järjest enam ja kõlavamalt kõneainet pakkunud pagulastemaatika. Valga kogudust teeniv Tartu Pauluse koguduse praktikant Margus Suvi on töötanud mitu aastat Johannes Mihkelsoni keskuses Tartus, kus juba kümmekond aastat on tegeldud tugiisikuteenuse pakkumisega ning viimastel aastatel ka pagulastega. Margus Suvi oli valmis Eesti Kirikule jagama oma kogemusi tööst pagulastega ja arutama tulevikuväljavaateid. Puutusin sellega kokku kakskümmend aastat tagasi misjoniorganisatsiooni Operatsioon Mobilisatsioon projekti raames, töötasin siis misjonilaeval Logos 2. Seal puutusin kokku paljude eri rahvusest inimestega. Laeva meeskonnas oli üle 40 rahvuse esindajaid. Koos elamine ja töötamine äratas huvi teiste rahvuste ja kultuuride vastu. See avardas minu maailmapilti ja mõistsin, et teistsugused inimesed pole mitte vaenlased, vaid nendega on võimalik koos elada. Tegime seal 1995. aastal misjonitöö projekte, mis olid orienteeritud ka pagulastele Euroopa riikides. Selline misjon toimis läbi ühiste tegevuste nagu erinevad üritused ja sportmängud. Tegu oli ka kogukonnaprojektidega. Näiteks korrastati pagulastele koole. Toimusid kultuuriõhtud. Pagulased teadsid, et oleme kristlased eri maadest. Oli ka tunnistusi kristluse teemal. Nad olid ristiusu suhtes tolerantsed ja huvitusid vaimulikest teemadest ning rääkisid nendes kaasa. Tean ka ühte noort, kes Inglismaal pöördus islamiusust ristiusku. Ülejäänute puhul oli oluline sildade ehitamine ja barjääride ületamine. Tegelikult oli pagulastöö varem kui kirikutööle jõudmine. Alustasin tööd Johannes Mihkelsoni keskuses aastal 2010. Esmalt töötasin seal töötutega, olles nende tugiisik. Kui kolm aastat tagasi otsiti tugiisikuid pagulastöö projekti, siis liitusin. Nüüdseks olen juba kolm aastat töötanud keskuses pagulastega. Kolme aasta eest oli Eestis vastuvõtukeskus Illuka vallas Peipsi lähedal. Seal elasid Eestisse saabunud välisriikide kodanikud, kes otsisid varju oma kodumaal oleva vägivalla eest. Kümne aasta jooksul oli Eestisse tulnud ligi 100 inimest ja neist 20 varjupaigataotlus rahuldati. Isikud, kellele pagulasstaatus anti, olid sellistest riikidest nagu Afganistan, Iraak, Sri Lanka, Valgevene jt. Illuka keskuse tingimused olid väga askeetlikud. Tegu oli muust ühiskonnast kõrvale jääva endise pioneerilaagriga. Varjupaigataotlejad elasid neile antud toimetulekurahast. Paar korda nädalas käisid 30 km kaugusel Jõhvis endale toimetulekuraha eest (100 eurot kuus) toitu ostmas. Põhiliselt tegelesid nad päevad läbi oma varjupaigataotlusele vastuse ootamisega. Kui varjupaigataotlus oli tagasi lükatud ja nad olid esitanud kaebuse kohtule, siis ootasid kohtuistungeid. Ootamine ja teadmatus oli nende jaoks kõige kurnavam ning seda võimendas veel tegevusetus. Tugiisikuna käisin kaks korda kuus varjupaigataotlejatega kohtumas, vestlesin nendega, kuulasin neid ja olin osavõtlik. Tegelesime ka nende olmeküsimustega, näiteks lastele talveriiete leidmisega. Aitasime suhelda riigiasutustega, rääkisime kultuurist ja Eesti eluolust. Käisime vahel kaasas ka arsti juures. Seega tegelesime varjupaigataotlejate vajadustega ja üritasime olla abiks. Neile oli oluline osavõtlik ärakuulamine. Varjupaigataotlejate seas oli mõningaid kristlasi, tean üht kristlast Türgist. Enamikus olid siiski islamiusulised ja ka mõni sekulariseerunud islamiusuline, kellele religioon polnud oluline. Samuti on olnud varjupaigataotlejate seas budiste. Pagulased vaatasid Eestit läbi oma religiooniprisma. Kristlaste kohta pole ma kohanud mingeid märkusi. Kuid olen kuulnud, et nad ei mõista meie tavalisi sekulariseerunud inimesi. Neile on arusaamatu, kuidas inimene saab olla mittereligioosne ja mitte millessegi uskuda. Jumalal oli nende elus keskne osa ja nad ei saanud aru, kuidas Jumal saab inimese elus puududa. Pigem vaadati halvustavalt mitteuskumisele kui sellele, et keegi on teist usku. Usklikkust aktsepteeriti. Pooleteise aasta eest viidi pagulaskeskus Illukalt Vaosse, mis asub Väike-Maarja lähedal. Muutus oli oluline, sest metsast koliti küla keskele ja see oli tähtis lõimumise seisukohalt. Elamistingimused paranesid olulisel määral. Ruumid on soojad, teenuste kättesaadavus on paranenud. Arstiabi on lähemal, samuti pood ja töötukassa. Nii olme- kui sotsiaaltingimused on paranenud. Astuti suur samm selleks, et varjupaigataotlejatel oleks kontakt ühiskonnaga. On küll. Pagulasi hakkas eelmisest aastast alates Vao keskusse rohkem juurde tulema. Kui vahepeal oli palju peresid Gruusiast, siis nüüd on lisandunud Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt tulevad inimesed. Samuti on tulnud varjupaigataotlejaid Sudaanist ja Süüriast. Eelmisel aastal esitati ligi sada varjupaigataotlust ning kahekümnel see ka rahuldati. Seega on eelmise aastaga toimunud pööre, mis sarnaneb eelneva kümne aastaga. Pagulaste tulemine Eestisse on igal juhul aktiveerunud. Olen kuulnud kindlamini kostvat soovi, et neile meeldib Eestis ja nad tahavad siia elama jääda. Nad tahavad siin alustada uut elu. Minu ülesanneteks on varjupaigataotleja esmatasandil nõustamine, et inimene võiks kohaneda argieluga. Selgitame esmalt välja, milliseid teenuseid inimene vajab: näiteks arsti või tööd. Anname nõu, kuidas saab osta poest süüa, kuidas käia arsti juures, milliseid teenuseid nad omavalitsuselt saavad. Seda on hakanud Vao keskus ka ise korraldama. Kui isik on saanud rahvusvahelise kaitse ja võib jääda Eestisse elama tähtajalise elamisloaga (3 või 5 aastaks), siis abistame elu- ja töökoha otsimisel. Oleme neile toeks registritoimingutel, mis tähendab elukoha registreerimist, lasteaia- või koolikoha leidmist. Aitame arvele võtta sotsiaalkindlustussüsteemis. Tegeleme toimetuleku küsimuste lahendamisega ning suuname inimesed ka eesti keelt õppima. Oluline on leida neile mingi tegevus. On tähtis, et inimene leiaks tee Eesti ühiskonda. Kas Sul pole olnud hirmu, et inimesed, kes on Eestis saanud rahvusvahelise kaitse, võivad olla Eesti ühiskonnale ohtlikud? Ma arvan, et ei ole põhjust hirmu tunda. Sest kui inimene on Eestis taotlenud varjupaika, siis enne selle andmist vähemalt poole aasta jooksul uurivad tema tausta Eesti jõustruktuurid. Varjupaigataotlejatega tehakse intervjuusid, uuritakse motiive ja päritolu ning tuvastatakse nende tausta paikapidavus. Halva taustaga inimesed suunatakse tagasi, siia jäävad need, kelle puhul tundub, et neist pole ohtu meie ühiskonnale. Kuidas suhtuda sellesse, et kvootide järgi jagatakse inimesi erinevate riikide vahel ja nii satuvad Eestisse need, kes pole huvitatud siia elama asumisest? Tulevikku vaatamine on mind muutnud murelikuks, sest on nii palju asju, milles puudub selgus. Räägitakse pagulaste hulgast ja rahast, kuid pole räägitud, milline peaks olema kogu süsteem ja kuidas see peaks töötama. Siiani said lapsed lasteaeda ja kooli. Arenes keeleõpe. Kuid kuidas see hakkab välja nägema tulevikus? Kuidas laps saab tulevikus õppida meie haridussüsteemis? Olen kogemused töös omandanud kaitse saanud perekondade vajaduste rahuldamise kaudu. On liiga palju koordineerimatust. Abi pakkujatel on palju entusiasmi, aga kas see aitab abisaajatel ka kunagi iseseisvaks saada või jäävad nad alati abisaajaks? Eesti toimetulekutoetus on kasin ja see toob kaasa vaesuse, mis põhjustab keerulisi olukordi ja pingeid ühiskonnas. Peaks tegelema küsimusega, kuidas suunata inimest teenuste tarbimiselt iseseisva toimetuleku juurde. Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistriõppe üliõpilane ning õpetajaameti kandidaat EELK Usuteaduse Instituudi pastoraalseminaris			OSCAR-2019
Silverpoon Noore koka võistlus sai alguses 2017 aastal. Tegemist on Silverspoon gastronoomiakonkursi heategevusliku programmiga julgustada, tunnustada ja arendada Eesti noori talente kokandusmaastikul. Võistluse võitjal avaneb võimalus saada stipendium, mis võimaldab tal ühe kuu jooksul omandada praktika kogemus maailma tipp restoranis, parimate kokkade käe all. Silverspoon 2018 hooaja “Noore Koka “ võistlus alustab taaskord ning registreerimine konkursile avatakse 21. mail ning kestab 21. juunini. Registreerimine toimub Silverspoon kodulehel www.silverspoon.ee Värskelt on naasenud oma praktikateekonnalt Silverspoon 2017 Noore Koka konkursi võitja Karolyn Perle, kelle põhiline töökoht seni on olnud Eestis, Pärnus asuvas populaarses Lime Lounge restoranis. Karolyn õppis ja töötas kuuaega Helsinki mainekas Michelin tärniga pärjatud restoranis OLO, legendaarse Pekka Teravä käeall. Alustame algusest. Mis tunne sind kõigepealt valdas kui Sind kuulutati 2017 aasta Silverspoon konkursi parimaks nooreks kokaks? Kui meenutan seda õhtut, siis tekib ärevus. Need emotsioonid on ikka veel sellised nagu see oleks juhtunud eile. Pilt, mis on tehtud võitja väljakuulutamise ajal, iseloomustab mu emotsioone hästi. See tunne oli võimas! Kindlasti on väga oluline, et Eestis on toetaja Silverspoon, kuna see motiveerib ning innustab noori kokkasid võistlema ja seeläbi ka arenema. Seejuures loodan, et tulevikus leiavad kõik andekad kokad aega ka enda põhitöö kõrvalt võistlemiseks. Eesti gastronoomia areneb väga kiirelt ja positiivses suunas. Kahtlemata on konkruss ja võistlussituatsioon edasiviivaks jõuks Eesti kokandusmaailma edendamisel. Kokandussektoris tegutsevad valdavas enamuses meeskokad. Seetõttu on noorte naiskokkade jaoks katsumus läbi lüüa ja ennast tõestada, sest tihti ollakse eelarvamusega naiskokkade suhtes. Kuid siiski, kõik oleneb iseendast ja soovist areneda. See reegel kehtib iga eluvaldkonna kohta. Olen vestelnud mitme tunnustatud restorani peakokaga ja uurinud kuidas suhtutakse praktiseerivasse kokka, kellel on töökoht, aga soovib ennast täiendada mujal restoranis. Nende suhtumine on üldjuhul positiivne kui inimene, kes tuleb kööki õppima, on ka ise positiivne ja teotahet täis. Kuivõrd käisin paar aastat tagasi praktiseerimas ka Riia restoranis Biblioteka, siis oskasin aimata, mis mind ees ootab. Kindlasti oli kerge ärevus ning närvilisus, aga see oli pigem positiivses võtmes ja kui kohapeale jõudsin, siis see kadus. Kujutasin ette, et pean rohkem nõusid pesema, aga ei läinud päris nii. Sain teha palju ettevalmistusi ja service-il osaleda. Olles hommiku kokk, siis minu tööpäev algas kell 8:00. Esimene asi oli saabunud kauba paigutamine. Edasised tööd jagas mulle kokk, kes oli minu mentor kogu praktikaperioodil. Tegime ettevalmistusi kuni kella 15:00-ni, sellele järgnes koristus 30 minutit ja 15:30 algas lõunasöök. Lõunasöök kestis umbes pool tundi. Peale lõunasööki oli alati koosolek, kus peakokk rääkis, mis meid õhtul ees ootab ja millega tuleb arvestada. Peale koosolekut hakkasime valmistuma õhtuseks service-iks ja enne seda tehti veel väike koristus. Restoran avatakse külastajatele alates kell 18:00. Olles õhtukokk, siis läksin tööle kell 12:00 ja selle aja sisse jäid samamoodi mõned ettevalmistused, lõunasöök ja õhtune service. Õhtukokk lahkus tavaliselt kell 00:00. Nädalad erinesid põhiliselt selle poolest, et ühel nädalal olin hommiku kokk ja teisel nädalal õhtu kokk. Läbisaamine oli kolleegidega hea. Enamjaolt õpetasid mind kaks kokka, kellega suhtlesin igapäevaselt rohkem. Põhiliselt aitas mul sisse elada Pekka Terävä ja juhendamise osas oli suurem roll teistel kokkadel. Pekka on väga tugeva meeskonna kokku pannud ja tiim toimib suurepäraselt ka siis, kui Pekkat ennast kohapeal ei ole. Võibolla üllatavaks asjaoluks oli see, et kokkadel, kes seal igapäevaselt töötasid, on nädalas ainult üks vaba päev. Õppisin uusi toidu valmistamise tehnoloogiaid ja retsepte. Sain välismaal töötamise ja elamise kogemuse. Õppisin palju just dessertide ja eelroogade kohta. Kõike, mida õppisin, hakkan ka enda töös kasutama. Hetkel keskendun uuele väljakutsele. Nimelt juba juunikuus alustan peakokana tööd uues avatavas kohvik/restoranis, mis asub Pärnu kesklinnas, ja kuhu kõik on oodatud uusi maitseid proovima. See kogemus, mille sa võisteldes juba saad, õpetab iga inimest. Võistlemine annab võimaluse näidata enda oskuseid, võrrelda ennast konkurentidega ja samas võib avada mitmeid uksi tulevikuks. Ühiselt oldi nõus, et konkursid noortele kokkadele on meie gastronoomia maastikul äärmiselt olulised, just praktiliste kogemuste omandamise mõttes, samuti sellega kaasnevate edasiste võimaluste osas nende endi karjääris. Eriti oluline on noorele kokale omandada praktilisi kogemusi välismaal, teises keskkonnas, õppides uusi tehnikaid, metoodikaid ja kogeda kokkade töö olemust teistes kultuurides. Praktika kogemus on oluline, kuid siinjuures on oluline enda kirg ja tahe enese arengus, leida uusi võimalusi, et ennast proovile panna, liikuda mugavustsoonist välja. Oluline on avatud meel uutele kogemustele. “Kui Karolyn meie juures praktikal oli, siis ausaltöeldes ei tundunud meile, et tegemist on praktikandiga, Karolyn oli üks meist, kogu tiimi osa. Oleme temale samuti väga tänulikud ning loodame, et meie teed ka tulevikus ristuvad”, sõnas Kim. “Noortele kokkadele annaksime edasi teadmise, et ei ole just lihtne olla parim kokk maailmas, kuid veel keerulisem on ehk enese pideva arendamise ja kasvamise protsess. Uutele võistlejatele Silverspoon konkursil on meil ainult üks soovitus: Olge valmis ja avatud meelega, koguaeg, igal sekundil, kogu elu”, võttis Pekka Terävä kokku.			OSCAR-2019
Küsimus: Tütarettevõte maksis 2010.a kevadel emaettevõttele välja dividendi ning tasus sellelt dividendilt ettevõtte tulumaksu.Emaettevõte soovib saadud dividendi omakorda välja maksta emaettevõtte omanikule (füüsiline isik, eesti resident). Maksustamisele kuuluv kuni 31.12.1993 lõppenud majandusaastate puhaskasumist ja alates 01.01.2000.a teenitud kasumist maksustamisperioodil väljamakstud dividendide summa. Emaettevõte maksab dividendi välja. Millisel maksudeklaratsiooni vormil ja millises lahtris peab juba maksustatud dividendi summa uuesti väljamaksmise deklareerima, et vältida topeltmaksustamist? Vastus: Emaettevõte sai tütarettevõttelt juba maksustatud dividendid. Kui emaettevõtte maksab saadud maksustatud dividende edasi, siis kasutab ta väljamaksmisel vormi INF 11(vabastusmeetodit), kus tabelis 1 näidatakse kellelt, millal ja kui palju dividende saadi. Seejärel tuleb täita tabel 2, kus näidatakse saadud dividendide summa ja kui palju tegelikult välja maksti. Dividendide maksustamise kohta on maksuhalduri kodulehel mitu juhendit. Teil soovitan tutvuda juhendiga, mida leiate Ärikliendile-Maksud ja aktsiisid-Ettevõtte tulumaks-Juhised vormide INF 11, INF 1 ja tõend TD täitmiseks (http://www.emta.ee/index.php?id=27526) Need juhendid oma olemuselt kehtivad ka pärast 01.01.2011. Nendesse on vaja teha täiendusi, kuid see ei puuduta oluliselt äriühinguid, vaid mitteresidendi püsivat tegevuskohta Eestis. Tallinna Ettevõtlusameti andmeil alustati esimesel poolaastal väärteomenetlust, millega kaasnes trahv, 690 ettevõttes. Külastati 1300 firmat. Kaubandustegevuse seaduse (edaspidi KaubTS) § 12 lõige 1 ütleb, et kauplejal ja kaubanduse korraldajal on lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris (edaspidi MTR). Kõik kaubandustegevusega tegelevad hulgikaubanduse, jaekaubanduse, toitlustamise ja teenindusega tegelevad ettevõtted (müügikohad), samuti tänava- või turukaubanduse korraldamisega tegelevad ettevõtjad peavad enne kaubandustegevusega alustamist esitama taotluse müügikoha kandmiseks MTR-i. Ilma registreeringuta ei ole lubatud kaubelda. Tallinnas tuleb taotlus esitada müügikoha aadressi järgi vastava linnaosa valitsusele ja tasuda eelnevalt riigilõiv. Iga aasta 15. aprilliks tuleb kinnitada MTR-i kantud andmete õigsust ehk esitada linnaosavalitsusele registreeringu õigsuse kinnitamise vorm. Kui seda ei tehta, siis vastavalt majandustegevuse registri seaduse § 26 lõikele 3, peatub ettevõtja registreering alates 1. maist, mis tähendab, et ettevõtja ei tohi enam peatatud registreeringuga müügikohas kaubelda. Kuue kuu möödumisel kustutatakse peatatud ja kinnitamata andmetega registreering ning selle taastamiseks tuleb uuesti esitada taotlus ja tasuda riigilõiv. Majandustegevuse registri seaduse § 25 lõige 1 kohustab ettevõtjat registri andmete muutumisel või registreeritud tegevusalal tegevuse lõpetamisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul esitama haldusorganile taotluse registreeringu muutmiseks või kustutamiseks. Kui ettevõtja lõpetab tegevuse MTR-i kantud müügikohas või muudab andmeid, mida ta on esitanud MTR-i kandmiseks, tuleb muudatusest viivitamatult kirjalikult teatada linnaosa valitsusele (esitada taotlus andmete muutmise kohta). Müügikoha lahtiolekuaeg, ettevõtja juriidiline aadress või muud andmed peavad olema õiged. Kui ettevõtja poolt antud meiliaadress või postiaadress on registris valed, siis ei jõua registripidaja poolt saadetud teated ettevõtjale kohale, näiteks meeldetuletus registreeringu õigsuse kinnitamise vajaduse kohta. Kõik registritoimingud, mis puudutavad registrisse kantud müügikoha andmete muutmist, tehakse tasuta, kaasa arvatud peatatud registrikande taastamine pärast andmete õigsuse kinnitamist kuue kuu jooksul enne müügikoha registrist kustutamist. Müügikoha aadressi muutmisel ei ole tegemist MTR-i andmete muutmisega, vaid uues müügikohas tegevuse alustamisega. Sel juhul tuleb esitada taotlus uue tegevuskoha MTR-i kandmiseks ja ühtlasi teatada linnaosa valitsusele eelmises tegevuskohas tegevuse lõpetamisest. Kaubandustegevuse seaduse § 4 lõike 1 punkt 7 kohaselt on kaupleja kohustatud omama kauba saatedokumenti ning esitama selle järelevalvet teostava isiku nõudmisel, välja arvatud juhul, kui seda ei ole kontrollimomendil võimalik esitada kauplejal seadusega lasuvate muude kohustuste tõttu. KaubTS § 8 lg 1 järgi on saatedokument kaubaga kaasas olev dokument, mis võimaldab kaupa identifitseerida ja millel on raamatupidamise seadusega algdokumendile kehtestatud rekvisiidid. Müügikohas peab alati olema võimalik tõendada müüdava kauba päritolu ja järelevalveametnikule tuleb tema nõudmisel esitada kauba saatedokumendid. Alkoholiseaduse § 21 sätestab alkohoolse joogi saatedokumendile erinõuded. Alkoholi vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab kauba saaja kontrollima saatedokumendi nõuete täitmist ja tootjapoolse partii tähistuse vastavust saatedokumendile. Nõuetekohase saateleheta ei ole alkohoolse joogi jaemüük lubatud. Tarbijakaitseseaduse § 5 lõige 1 sätestab, et tarbijale pakutaval või müüdaval kaubal või selle müügipakendil või kauba külge kinnitatud etiketil olev märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav ning vastama kõigile selle kauba märgistuse kohta kehtestatud nõuetele. Kauplejatel tuleb veenduda, et müügile pandud kaup oleks nõuetekohaselt märgistatud. Hulgimüüjatelt ei tuleks vastu võtta puuduliku märgistusega või märgistamata kaupa. Vastutust sellise kauba tarbijale müügi eest kannab jaekaupleja. Mitmetele kaubagruppidele (toidukaubad, rõivad ja tekstiiltooted, jalatsid, kosmeetikatooted, mänguasjad jm) on Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega kehtestatud märgistamise erinõuded. Kui konkreetse kauba kohta ei ole õigusaktis nõudeid kehtestatud, siis tuleb lähtuda tarbijakaitseseaduse § 5 lõigetes 2 ja 4 sätestatust. Sel juhul peab märgistuses olema vähemalt kauba nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada ja kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestav täiendav teave nagu kauba mõõtmed, koostis, juhised hooldamiseks, hoiatused ja ettevaatusabinõud kauba kasutamise või hävitamisega seotud ohtude vältimiseks. Tarbijakaitseseaduse § 6 kohaselt peab tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale olema lisatud tootja kasutusjuhend. Võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde vähemalt ulatuses, mis võimaldab tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks ja sihipäraseks kasutamiseks, õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks ja hooldamiseks. Kasutusjuhend tuleb ostajale alati kaubaga kaasa anda. Kaubale kinnitatud eestikeelne lühitõlge ei tohiks kinni katta kauba pakendil olevat tootjapoolset originaalteavet. Kauba või teenuse hinna avaldamise nõuded on kehtestatud tarbijakaitseseaduse §-des 7 ja 8 ja täpsustatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. aprilli 2004 määrusega nr 76 Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded. Kauba ja teenuse pakkumisel ja müügil tuleb tarbijale teatavaks teha nii kauba müügihind kui kauba ühikuhind, mis tulevad avaldada kirjalikult selgelt ja loetavalt ning tarbijale üheselt mõistetavalt ja kergesti märgatavalt. Alkoholiseaduse § 43 sätestab, et alkohoolse joogi müügihinda ei tohi avaldada selliselt, et tarbijale oleks samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind. Koos müügihinnaga peab olema avaldatud alkohoolse joogi liik ja nimi.			OSCAR-2019
Intel Core i5 on Inteli mikroprotsessorite seeria, mis on ehitatud Nehalemi arhitektuuril. Esimest korda tutvustati Core i5 protsessorit 8. septembril 2009 (tegu oli Core i5 750 Lynnfieldi arhitektuuri protsessoriga, mis omas neljatuumalist protsessorit taktsagedusega 2,66 GHz)[1] Core i5 protsessorid on võimsuse poolest Core i3 ja Core 2 protsessoritest paremad ning Core i7 ja Xeon protsessoritest kehvemad. Arandale'i arhitektuuril põhinevad Intel Core i5 mikroprotsessorid loodi sülearvutite jaoks. Sellest tulenevalt on Arandale'i arhitektuuriga i5 protsessoritesse sisse ehitatud graafikaprotsessor (GPU). Minimaalne energiatarve, millel Core i5 protsessor suudab töötada, varieerub 18 W ja 95 W vahel. Core i5 kahetuumalised protsessoritel on 2×256 kB suurune L2-vahemälu. Neljatuumaliste Core i5 protsessorite L2-vahemälu suurus on 4×256 kB. Core i5-5xx sülearvuti protsessoritele Arrandale on integreeritud graafiline suutlikkus, kuid ainult 2 protsessori tuuma. Need väljastati jaanuaris 2010 koos Core i7-6xx ja Core i3-3xx samal kiibil põhinevate protsessoritega. L3-vahemälu Core i5-5xx protsessoris on vähendatud 3 MB-le, samas kui Core i5-6xx kasutab tervet vahemälu ja Core i3-3xx ei toeta Turbo Boost’i.[2] Clarkdale’i, Arrandale’i lauaarvuti versiooni müüakse Core i5-6xx’i nime all kõrvuti sarnaste Core i3 ja Pentiumi brändidega. Sellel on hyper-threading eemaldatud ja kogu 4 MB L3-vahemälu. Vastavalt Intelile ”enamasti Core i5 lauaarvuti protsessorid ja emaplaadid ei toeta ECC mälu”,[3] aga on informatsiooni piiratud ECC toetamisest Core i3 osas, sama kehtib ka Core i5 ja i7 kohta. Core i5 protsessor, mis on aste i3-st kõrgemal, annab märgatava erinevuse kiiruses olenevalt sellest, mis tüüpi rakendusi sa kasutad. Kui mängida Solitaire’i, siis on raske Core i3 ja Core i5 protsessoritel vahet teha. Kui toimetada rohkete failidega Adobe Flashis koos virtualiseerimise tarkvaraga, võib märgata, et Core i5 on energilisem/särtsakam. Tehniliselt võttes turustatakse Core i5 protsessoreid pisut teistmoodi. Core i5 protsessoreid on kahte põhitüüpi – kahetuumaline ja neljatuumaline. Kahetuumalistel Core i5 protsessoritel on 32 nm tehnoloogia, hyper-threading toetus, virtualiseerimise toetus ja Turbo Boosti tehnoloogia. Neljatuumalistel Core i5 protsessoritel on 45 nm tehnoloogia, virtualiseerimise toetus ja Turbo Boost tehnoloogia, kuid mitte hyper-threading toetust.[4] Core i5-d pakuvad piisavat jõudlust, et teha asju nagu video monteerimine ja mängimine, ning enam kui küll jõudlust, et teha põhilisi asju nagu tekstitöötlus, internetis surfamine ja e-kirjade saatmine. Core i5 protsessor on keskmisse hinnaklassi kuuluv protsessor inimestele, kes kasutavad sageli oma arvuteid ja tegelevad tihti mitme asjaga samaaegselt. T protsessoritel tunnusjooneks veelgi madalam TDP (45 W 4-tuumalistel mudelitel või 35 W 2-tuumalistel mudelitel). K protsessorid on tõkestamatud ja ülekiirendamiseks kavandatud. Teistel protsessoritel on piiratud ülekiirendamine kiibistiku piirangute tõttu. [7] Maksimaalne temperatuur tööolukorras Core i5 jaoks on 100 °C (osadel i5 isegi 105 °C), kui üle selle läheb, algab hakkimine. Multi-thread / Multi-Core töötlemine => Pakub 4-suunalist multitegumtöö võimalust, kasutades Intel Hyper-Threading Technology tehnoloogiat ja kaht erinevat füüsilist tuuma. Mitmelõimne töötlus aitab kaasa jõudlusele, et kasutaja kogeks paremat multitegumtööd paljude rakenduste ja suure töökoormuse korral. Intel Turbo Boost tehnoloogia => Tõstab vastavalt vajadusele protsessori sagedust, kasutades ära kogu energia, kui töötatakse allapoole optimaalset temperatuuri. Intel Hyper-Threading tehnoloogia => Hyper Threading Technology on Inteli patenteeritud tehnoloogia, mis aitab parandada paralleelarvutusi läbi mikroprotsessori. Igal füüsiliselt olemasoleval tuumal on operatsioon jagatud kahele virtuaalsele protsessorile, mis omakorda võimaluse korral tööd jagavad. Intel Smart Cache => Jagatud vahemälu on dünaamiliselt eraldatud iga protsessori tuuma jaoks põhinedes töökoormusele. See tõhus, kahetuumaline optimeeritud rakendus suurendab tõenäosust, et iga tuum pääseks juurde kiire vahemälu andmetele, vähendades märkimisväärselt peiteaega tihti kasutatavatel andmetel ja parandab jõudlust. Integreeritud mälu kontroller => Integreeritud mälu kontrollija pakub kõrget mälu lugemis-/kirjutuskiirust tõhusate algoritmide, madalama peiteaja ja kõrgema mälu ülekandekiiruse näol. Intel HD graafika => i5 sisseehitatud graafikaprotsessor võimaldab HD-videoid ning mänge mängida ilma eraldi graafikakaarti muretsemata, jaotades töökoormust vastavalt vajadusele peaprotsessori ja graafikaprotsessori vahel. Intel virtualiseerimistehnoloogiaga (Intel® VT-x) => Intel ® VT võimaldab ühe riistvaraplatvormil toimida mitmekordse "virtuaalsed" platvormidena. Ettevõtetele, Intel VT pakub täiustatud juhitavust, piirates seisakuid ja säilitada töötaja tootlikkust isoleerides arvutustehnika tegevusi eraldi vaheseinteks. Täiustatud krüpteerimise standardi uued juhised (AES-NI) => Uus AES juhiseid lisavad riistvara kiirendust AES algoritmidele ja kiirendab rakenduste täitmisi, mis kasutavad AES juhiseid. Intel Usaldatud teostamise tehnoloogia (Intel® TXT) => Kõrgelt mitmekülgne kogum riistvara laiendeid Intel ® protsessorite ja kiibistikega mis,vastava tarkvaraga, parandavad platvorm julgeolekuvahendit. Intel HD Boost => hõlmab täielikku SSE4 käsustikku, oluliselt parandades multimeedia ja töömahukate rakenduste kasutamise võimalust. 128-bitine SSE tehnoloogia lubab tõhusalt SSE4 toega rakendusi kasutada.			OSCAR-2019
Juba mitu aastat on PRIA-s piilutud kosmosetehnoloogiate suunas, et neid ära kasutades lihtsustada toetuste administreerimist. Euroopa Komisjon kutsus koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga ellu programmi Copernicus, mille raames on võimalik hankida tasuta satelliidiandmeid. Programmi alla kuuluvad Sentinel seeria satelliidid. Nende andmete baasil asus PRIA looma satelliiditeenuste kasutamise infosüsteemi SATIKAS. Uue arenduse eesmärgiks on informeerida põldude taotlejaid põldude seisundist, et järgida toetuse taotlemisega võetud niitmise kohustust. Teemaga hakati PRIA ja Tartu Observatooriumi koostöös tegelema juba 2011. aastal. Esimesena hakati arendama niitmise tuvastamise teenust. Selleks kasutatakse nii radar- kui optiliste satelliitide andmeid. Kuna Eestis on ilm maist kuni oktoobrini umbes 70% ajast pilvine, siis andis arendustööle tõuke radarsatelliitide suur eelis optiliste piltide ees - sõltumatus päikesevalgusest ning võime „näha“ maal toimuvat läbi pilvede. Tartu Observatooriumi väljatöötatud algoritm võimaldab kindlaks teha, kas põldu on vegetatsiooniperioodi jooksul niidetud või mitte. 2016. aastast liitus arendustöödega IT- ja äriteenuste ettevõte CGI, kelle ülesandeks on ehitada satelliidipilte töötlev ja niitmise algoritmi „jooksutav“ tarkvara ja liidestada see PRIA teiste infosüsteemidega. Töid rahastatakse EL struktuurifondide toetuse abil. Niitmise tuvastamise aluseks on sat-piltide aegridade pealt tehtavad analüüsid, milleks kasutatakse ajaliselt järjestikuste piltide võrdlemist.. Analüüsiks vajalikud satelliidipildid laaditakse praegu Euroopa Kosmoseagentuuri serveritest CGI-s paiknevale serverile, kus ka andmeid töödeldakse. Tõenäoliselt hakkab CGI serverit 2018.a asendama EstHub ehk Eesti ühtne satelliiditeenuste server, mida saavad kasutada ka teised riigiasutused. EstHubis tehakse Sentinel piltide allalaadimine ja esmane töötlus. Niitmise jälgimise teenus ühendatakse selle serveriga. PRIA käivitab igal kevadel teenuse, saadab põldude andmed EstHubile ja saab sealt vastused tagasi. Niitmise tuvastamine viiakse läbi üle Eesti - analüüsitakse kõiki pindalatoetuste taotlustel märgitud põlde, mida saab niita. Protsess kasutab e-PRIA kaudu sisestatud põllupiire. Niitmisele viitavad biomassi muutused ajas. Analüüsi täpsustamiseks kasutatakse sademete andmeid, mis saadakse ilmaradarilt Sürgaveres ja Harkus ning ilmajaamadelt. Niitmise analüüsi tehakse põllu piiri sisse jäävate pikslite kaupa ja seejärel ühtlustatakse tulemus tervele põllule. Rohumaadel kasvab erinevaid taimi ja neil on erinev biomassi hulk, seepärast on ühtlustamine vajalik. SATIKAS ei ütle, milline põlluserv täpselt on niidetud ja kus on niitmata. Kui biomassi kogus terve põllu ulatuses teatud ajavahemiku jooksul oluliselt muutub, saame öelda, et konkreetne põld on sel ajavahemikul niidetud. Tulemusi väljastatakse üle-Eesti keskmiselt üks kord nädalas. 2017. aastal protsessi alles testitakse ja uusi tulemusi ei pruugi veel igal nädalal laekuda. Momendil veel karjatamist niitmisest ei eristata. PRIA ei hoia SATIKAST saadud teavet ainult endale. Niitmise analüüsi tulemused jõuavad e-PRIAsse ja avalikule veebikaardile https://kls.pria.ee/kaart/, kus on eraldi kiht „Niitmise tuvastamine“. Tulemuste nägemiseks: Liikuge kaardil oma põldudele, kasutades selleks põllumassiivi-, aadressi- või muud otsingut. Selleks tuleb „Otsi“ aknas valida, mille järgi otsingut teha ning sisestada otsitavad andmed. Vajutades nuppu „Otsi“ liigutakse kaardil vastavasse kohta. Infoakna ülemises osas on kuupäev. See näitab viimatist päeva, millal andmeid on analüüsitud. Kui andmeid uuendatakse ja konkreetselt selle põllu kohta lisandub täiendavat infot, siis kuupäev muutub. Sellel veebikaardi kihil näeb kasutaja kaardiaknas põlde, mis on erinevat värvi. Iga värv tähendab teatud staatust. Kogu kaardiaken näitab iga põllu tulemuseks varaseimat niitmist või siis muud tuvastatud olukorda. Analüüsi ei tehta mitte ainult ühe satelliidipildi alusel, vaid ühe analüüsi tegemiseks on vaja mitut pilti sama ala kohta. Andmeid peab olema kogutud teatud hulk, et üldse tulemust väljastada. Seepärast ei pruugi kõigi rohumaade kohta korraga andmeid korraga saada. Need alad, kus veel konkreetselt selle põllu kohta andmeid ei ole, tähistatakse halliga - andmed puuduvad. Kui tuvastatakse, et mingi kogus biomassi on rohumaal leitud, kuid seda on liiga vähe, et eristada muutusi, siis tähistatakse põld roosaga - madal biomass. Kui niitmine on tuvastatud, siis seda tähistatakse rohelisega - niidetud. Niidetud staatuse saab põld siis, kui niitmine on tehtud sellel põllul esimest korda. Kui niitmist tehti mitu korda, siis näidatakse kolme esimest korda. Hilisemaid, kui neid on, enam ei näidata. Põldudele seatud niitmise tähtaegades lähtutakse hooldamise tähtaegadest, ja need tulenevad omakorda sellele põllule taotletud toetustest. Kui põld on tähtajaks niitmata, siis see on tähistatud punasega . Taotlustel võib olla ka põlde, mis tuleb niita, kuid nendele ei ole fikseeritud tähtaega, sest kohalduvad erisused. Nende puhul tehakse kindlaks ainult niitmise ajavahemik. . Kui klikkida kaardiaknas põllule, siis avaneb infoaken, kust on kirjas nii tähtaeg kui niitmise ajavahemik. Lehel „Minu põllud“, kui põld on esitatud taotlusel (roheline mummuke) näidatakse järgmises veerus niitmise tulemusi (ruudud). Ruutude värvide tähendused on samad, mis veebikaardil. Info e-PRIA-s on sünkroonne veebikaardil näidatavaga. Ruudukesele klikates avaneb infoaken. Satelliite liigub Eesti kohal tihedasti, kuid siiski mitte iga päev. Seepärast ei ütle ka analüüs täpselt päeva, millal niitmine toimus, vaid ajavahemiku, mille kestel on toimunud märgatav biomassi hulga muutumine. Ainult niitmise-analüüsi tulemuste järgi taotlejaid tänavu hooldamata põldude eest ei sanktsioneerita. Kuivõrd käesoleval aastal süsteemi alles testitakse, siis võib tänavu süsteemis esineda ka vigu. Küll aga näevad andmeid põldude olukorra kohta ka inspektorid ja saavad sellest infot, kuhu sammud seada. Pikemas perspektiivis aitavad analüüsi tulemused lahendada vaidlusi taotleja ja PRIA vahel. SATIKA analüüsi teostamisse inimese käsi ei sekku, nii puudub seal täielikult subjektiivsuse moment. Kõigi analüüside tulemused säilitatakse. 2017. aastal ei pruugi veel kõikide põldude kohta andmeid saada ja kõik andmed ei pruugi jõuda veebikaardile õigeaegselt. Hetkel ei saa me veel adekvaatset infot väikeste põllulappide kohta (alla 0,5 ha). Praegune eesmärk ongi testida suures mahus andmete liikumist ning kas ja kui kiiresti jõuavad süsteemid tulemuste arvutamisest taotlejatele tulemuste näitamiseni. 2017 aasta toetusperioodi jooksul lisatakse niitmise tuvastamise süsteemi järjest uuemaid versioone ja seeläbi muutub tulemus järjest paremaks ja täpsemaks. Tulemuste õigsust kontrollitakse paralleelselt väga suure hulga testpõldude peal. Uudse tehnilise lahenduse käivitamisest teatame põllumeestele e-kirjaga ja sellele pole vaja vastata. Niitmise tuvastamise arendusprojekt lõpeb ametlikult 2018 aastal. Järgmisena ootavad põllumajandusmaa harimise ja loomade karjatamise tuvastamine arendused. Karjatamisega on keerulisem, kuna parameetreid, mida peab arvestama, on rohkem kui niitmise tuvastamisel. Selle teemaga veel tegeletakse. Perspektiivis on uuringud kultuuride tuvastamiseks. Kõike seda tehakse PRIA parema klienditeeninduse huvides.			OSCAR-2019
Kasutamine: 2-3 tl 2-3 korda päevas kas puhtalt või segatuna vedeliku sisse.Soovitatav tarvitada 4-6 nädalase kuurina. Eliksiir ei sisalda sünteetilisi värvi-, lõhna- ja säilitusaineid. Weleda Astelpajueliksiir on C-vitamiini rikas toidulisand immuunsüsteemi tugevdamiseks ja organismi taastumiprotsesside ergutamiseks. Eliksiiri on soovitav kasutada kehalise koormuse tõusu ja vaimsete pingutuste korral ning sügis-talvisel perioodil kui on niinimetatud “valguspuuduse” periood, mil sagenevad viirushaigustesse nakatumised. Kasutusõpetus: 2-3 tl 2-3 korda päevas kas puhtalt või segatuna vedeliku sisse. Eliksiir ei sisalda sünteetilisi värvi-, lõhna- ja säilitusaineid. Weleda Astelpajukomm on astelpajumehu täidisega komm, mis sisaldab looduslikku C-vitamiini, aidates tugevdada immuunsüsteemi. Hoida jahedas ja kuivas kohas. Kommid ei sisalda sünteetilisi värvi-, lõhna- ja säilitusaineid. Looduse annid on kingitus inimkonnale. Teadlikkus inimese seostest keskkonnaga on kõigi A.Vogeli toodete valmistamise alus. Alfred Vogel oli veendunud, et looduse jõud on ülimalt oluline kõigile, olgu nad haiged või terved. Bioforce’i kontsern on võtnud endale ülesandeks selle 20. sajandi ühe peamise loodusravi teerajaja nägemuse jäädvustamise. Eesmärgiks on tema teadmiste ja avastuste säilitamine ja kasutamine ka tulevikus ning antud ajale sobival viisil. Punane Päevakübar (Echiancea Purpurea) on taim, mis suuresti tänu. Alfred Vogeli kustumatule teadmiste janule ja reisimisele põlisrahvaste juurde on tuntuks saanud ka Euroopas. Punane Päevakübar pärineb pikalt rännakult Siuu-indiaanalste juurde Ameerikas. Hiliseimad uuringud Echinaforce´iga on näidanud, et Echinaforce aitab tugevdada immuunsüsteemi seda reguleerides haigestumise ennetamiseks ja kiirendab organismi haigusjärgset taastumist. Alfred Vogel armastas seda iidset taimset ravimit, mida hinnati kõrgelt tema kodumaal Šveitsis. Tema põhimõtted nägid ette taimede säästvat ja jätkusuutlikku kasutamist. Seega peale üksikasjalikke uuringuid ja ökoloogilistes tingimustest kasvatamist, jõudsid meie aednikud naistepuna liigini, mis oli kõrge aktiivainete sisaldusega ja vastupidav haigustele. Niiviisi aidati luua suurepärane kollaste õielehtedega taim, mille õisi kasutatakse ka selle õli valmistamisel. Kasutamine: See õli on väga rahustava toimega massaaziõli ja pehmendab ning toidab nahka. Beebide nahka määrides parandab mähkemhaudumusi ja on rahustava toimega. Efektiivselt aitab see õli ka parandada põletustest tekkinud haavu. Enne päevitamist seda kasutada ei tohi, aga päikesepõletuste raviks aitab see suurepäraselt. Mesilasemapiima on traditsiooniliselt kasutatud ammustest aegadest elujõudu ja nahka parendava vahendina. Tänu oma erilisele koostisele on mesilasemapiim abistav nõrkuse, väsimuse, isutuse korral! Teadlased on palju pühendanud aega mesilasemapiima uuringutele. Mesinikud püüavad oma toodetud produkti puhtust ja täiuslikku kvaliteeti pidevalt igati täiustada. See tõestab, et tänapäeval me vajame turvalist naturaalset toonikut, kuhu poleks lisatud sünteetilisi lisandeid ega kemikaale. Keegi ei teagi täpselt, kuidas mesilased toodavad oma naturaalset unikaalset toodangut. Looduse poolt on antud mesilastele vajalik instinkt, valmistada loodusest korjatud värskest taimsest materjalist kompleksne substant. Praktikas on tõestatud, et mesilasema piim toimib tooniku ja tervendajana väga erinevate vaevuste ja sümptomite puhul. Mesilasema piimal on väga soodne ja tervistav toime endokriinsüsteemile ja näärmete tööle. See tõestab vajadust pöörata tähelepanu, uurida ja kasutada mesilasemapiima ning selle toimet tulevikus üha rohkem ja rohkem. Proffessor Belvefer Pariisist viis läbi aastatepikkuse uuringu mesilasemapiima tootmisest. Tuli ilmsiks, et mesilasema on võimeline munema aastas 300 000 kuni 450 000 muna, kuna toitub ka ise mesilasemapiimast. Seda toitvat kompleksi ei suuda Maal asendada ükski teine produkt. Uuringud on näidanud, et mesilasemapiim mitte üksnes ei suurenda inimese elujõudu, normaliseerides endokriinnäärmete tööd, vaid aitavad ka läkaköha ja astma puhul, eriti lastel. Täheldati, et halva isu ja nõrga kehaehitusega lapsed kosusid mesilasemapiima kasutades kiiresti, neil taastus söögiisu. Samuti saab mesilasemapiimast kasu bronhiidi, migreeni, mao ja sapipõie vaevuste puhul ning ka seedehäirete, närvihäirete ja rasvumise puhul nõrga endokriinnäärmete funktsiooni korral. Mesilasema piim on väga kasulik nahale, võttes seda sisse ja määrides peale või masseerides. Samuti võib mesilasemapiima segada vee ja meega massaazi tarbeks. Paljud inimesed on küsinud mesilasema piima hinda, kuid tegelikult sellel polegi hinda, see on väga väärtuslik, hindamatu produkt. Mesilasemapiima, mis on väga eriline toitev vedelik, korjatakse töömesilaste poolt nendesse rakkudesse, millest valmivad emased mesilased. Mesilasemapiima kapslid on valmistatud ökoloogiliselt puhtast, täisväärtuslikust värskest mesilasemapiimast. WELEDA Rhinodoron on sobilik nina limaskesta niisutamiseks, puhastamiseks ja igapäevaseks hoolduseks. Kasutamine: täiskasvanud ja lapsed alates 6. eluaastast: 2-6 korda päevas 1-2 pihustust kummasegi ninasõõrmesse. Kasutamine: 1-2 korda päevas määrida geeliga jalgu kergelt siluvate südame suunas tehtavate liigutusteda, võimalusel tõsta jalad pärast geelitamist mõneks ajaks üles. Enne kasutamist loksutada ! Koostis: mägiarnika, laukapuu, võhumõõga, takjajuure, sidruni ja nõiapuu vee-alkoholi tõmmis, vasksulfaat, glütseriin, ksantaan, viinakivi, naatriumsilikaat, piiritus, eeterlikud õlid. WELEDA Igemepalsam on parodontoosi vältimiseks ja sobilik tundlikele igemetele. Aitab ära hoida igeme põletikke ja veritsemist, tugevdab suuõõne kudesid. Igemed ja limaskestad võivad muutuda proteeside või hambaklambrite kandmisel hellaks ja tundlikuks, kandes igemepalsamit probleemsele piirkonnale suuõõnes annab palsam leevendust ja ravib. Kasutamine: määrida palsamit igemetele 1-3 korda päevas, masseerida ja lasta mõjuda. Mitte loputada. Palsam ei sisalda sünteetilisi värvi-, lõhna – ja säilitusaineid. Mujal Euroopas on iirisejuur juba aastasadu kasutusel ja kiidetud. Lasta lapsel elastset juurt närida. Ei tule tükke ega kilde välja. Hügieeniline. Piisab paarist minutist närimisest, et leevendavad omadused iirise juurest väljuksid. Ärge pange lapsele paela ümber kaela, vaid andke see talle lihtsalt kätte. Pärast närimist kuivatage juur toatemperatuuril. Määrdunud juurt võib paariks minutiks keevasse vette panna. Hoida jahedas 10-20C. Säilib kuni 2 aastat. Pärit Saksamaalt. Soovitame kinnitada kannikesejuur lutiketi otsa, nii ei kao ta ära ning on vajadusel lapsel käepärast võtta. Beebi kõhuõli on mõeldud kõhu lõdvestavaks massaažiks. Õliga tehtud õrn kõhumassaaž väldib soolegaaside teket. Soojenda peopesas väike kogus õli ja silita õliste kätega lapse kõhtu päripäeva ümber naba. Õli on dermatoloogiliselt testitud. Aitab välise sügeluse, ärritusnähtude, kiheluse, ekseemi, venitusarmide, pragulise naha ja kõõma korral. Õli sobib ideaalselt kasutamiseks külmetushaiguste korral. Nohu korral võib panna paar tilka taskurätikule või padjapüürile, mis alandab limaskesta turset. Stressi ja lihaspingete korral sobib vanniveele lisamiseks - piparmünt rahustab nahka ja lõdvestab lihaseid. Vanniveele lisada soovitavalt 10 kuni 15 tilka. Hingamisteede probleemide korral on soovitav valmistada inhaleerimislahus õlist. Lisada viis kuni kümme tilka kuumale veele ja hingata auru sisse. Kurgu kuristamiseks tuleb lahustada pooles liitris vees kuni 2 tilka õli. Kuna eeterlikud õlid on väga lenduvad, siis vältida silma sattumist. Eeterlikud õlid on taimede õlirakkudesse kogunenud sageli tugevasti lõhnavad ja mitmekülgse toimega ained. Eeterlikud õlid imenduvad organismi läbi naha ja aurudena hingamisteede kaudu, selle tulemusena bronhid laienevad, paks lima veeldub ja röga väljaköhimine muutub kergemaks. Eukalüptiõli on desinfitseeriva ja antiseptilise omadusega ning soodustab hingamisteede avanemist ja vähendab turseid. Piparmündiõli omab rahustavat ja lõdvestavat toimet. Aapteegitill (Foeniculum Vulgare) on vana tuntud ravimtaim, millel on rögalahtistav toime. Kadakamarjaõli tugevdab ja stimuleerib ajutegevust, hea vahend unisuse vastu, lisab teotahet. Puhastav ja antiseptiline, hea hingamisteedekatarride ja külmetushaiguste raviks. Köömen (Carum Carvi) on tuntud oma rahustava toime poolest ja on abiks ka hingamisteede haiguste korral. Selle ajaga enamus eeterlikke õlisid aurustub ning vesi jahtub umbes 50-ne kraadini ja inhaleerimisefekt ei ole enam nii tuntav. Soovitav on korrata seda protseduuri, lisades ühe tilga Po-Ho õli uude 70-ne kraadini keedetud vette ja jätkata inhaleerimist järgnevad 5 minutit. Po-Ho õliga või teiste eeterlike õlidega kokkupuutunud kätega ärge puudutage õrna silmaümbrusnahka – ärritab! 100% sulatatud hanerasv. Parima ravim külmetushaiguste puhul. Võta veidi rasva lusikale ja sulata küünlaleegil. Määri rind ja selg ning jalalabad sooja rasvaga ning kata soojalt kinni. Tulemused on üllatavad! Hoida jahedas! Ayurveda toode. Välispidine. Väldi silma sattumist! Kliiniliselt tõestatud efektiivsus. Hoida jahedas ja kuivas kohas ning kaitsta otseses päikese eest. Mitte hoida külmikus! Hoida lastele kättesaamatus kohas! Sobib kasutamiseks põletike ravimisel nii beebi pepul kui ka rinnanibudel (asetada umbes 2 cm paksune villatükk põletikusele kohale. Vill imab higi ja niiskuse nahalt eemale, samas tõmbab endasse ka mürkained. Villas sisalduv lanoliin ravib põletikku), kõrvapõletiku (teha tropp villast ja panna kõrva sisse), bronhiidi (asetada kiht villa rinnale ja alussärk peale, säästab köhasiirupitest), liigesevalude (asetada liigeste peale umbes 2 cm kiht) ja koolikute (kõhule kiht villa ja aluspesuga hoiab kinni) puhul. Villaheie on pärit mahepõllunduslammastelt Saksamaal. Hooldus: mitte pesta! Vill taastab ennast ise paar korda, kui asetada ta päikese kätte üheks päevaks			OSCAR-2019
Hommikul magasime veidi sisse aga peale telekast ilmateate vaatamist eriti ei kiirustanud hommikusöögiga. Mäe tipus oli -30C ja tugev tuul, mis tuuleindeksit arvesse võttes ulatus pea -40C'ni. Tegin endale kohvi ja kuuma vorstileiva hommikuks, plika valmistas kaks portsu virsikutükkidega kaerahelbe putru. Toakaaslased võtsid hommikusööki tõsisemalt, praemunad, vorstid, juustud, ... jne ... Meie astusime suusasaabaste kolinal uksest välja kui toakaaslased alles hommikusöögilauda istusid. Võistlus pidi hakkama punkt kell kümme Nansen-Haut nimelisel nõlval. Poole üheksa ajal polnud gondli juures mingit saba, sellise külmaga polnud palju fanatte kes mäele tikuksid. Gondlis istus meie vastas üks suurt kasvu tüüp, kes märgates Sini-Must-Valget kolme lõviga vappi tütre kiivril, küsis sulaselges eesti keeles kas meil kavas võistlema minna. Muidugi, ega muidu poleks end selle külmaga välja ajanud. Selgus, et mees elab Montrealis noore pensionäri elu ja käib tihedalt ümbruskonna mägedes suusatamas olles ka kohaliku võistkonna treeneriks. Sõitsime kolmekesi võistlusraja kõrval oleval nõlval mitu laskumist. Kuradi külm oli, iga paari-kolmesaja meetri tagant tuli "ülessulamis" peatusi teha. Nii nina kui põsenukid tundsid sõna otseses mõttes kõrvetavat külma. Poleks kunagi arvanud, et kuuma kõrvetus ja äärmine külm annavad nahal sama tunde. Käed ja jalad olid ok andes tunnistust kvaliteetsetest kinnastest ja saabastest. Peale kolmandat sõitu pidin kohvikusse minema, sest ei näinud enam hästi, suusaprillid kattusid jääkihiga. Olin pannud prillide alumise ääre näomaski äärele, hingeõhk pääses vahele ning jäätus hoobilt prillide siseküljel. Mari jäi koos tolle mehega suusatama, leppisime et kui muidu ei näe kohtume kohvikus nats enne kümmet. Prillid kuivatatud panin need hoolikalt täpselt maski ääre vastu, et ei jääks millimeetritki puudu ega üle. Veits soojema tundega astusin arktilise tuule kätte ja otsustasin raja alguse juurest mööda sõita, et näha kuidas see üles seatud. Rahvast veel polnud, väravad tundusid olevat suht lihtsalt paigutatud, midagi slalomi ja suurslalomi vahepealset. Nõlv ise minu arust liiga väikese kaldega, tekkis mure, et rada kole aeglane, annab eelise raskematele tüüpidele, eriti sihukese vastutuulega. Tegin paar laskumist kuid head tunnet küll polnud. Libisemine nigelavõitu ja nõlv jube jäine, suundusin kümmekond minti enne kümmet kohvikusse olles veits mures kas laps juba lahkunud. Ikka seal, tundsin ta punased Atomic Race SL suusad hoobilt ära. Soendasime viimase momendini, vaid paar minti enne kümmet astusime välja ja sõitsime võistlusraja algusse. Kümmekond inimest ootas stardis ehkki võistlejaid oli tervelt 77 ametliku protokolli järgi. Algus venis hullult, jäätumise vältimiseks trampisime suuskadega tantsida ja tegime karate lihaste pingutusi. Olin sunnitud võistlusest video tegemise mõtte maha matma, käed oleks momendiga külmunud, kes teab mis mobla akust oleks saanud. Esimeste sõitjate põhjal kadus hirm, et päris viimasteks jääme, enamasti tavalised keskmised suusatajad, ju selle pärast oli rada nii lihtne. Kui stardijärjekord meieni jõudis oli rahvast juurde ilmunud, selja taga mitukümmend võistlejat ootamas. Tütar startis just enne mind ja kohe oli näha, et senistest parima stiiliga ning kiireim, libises kenasti ühtlaselt väravate vahelt läbi. Mina sõitsin ettevaatlikult laiemate kaartega, sest väikese kiiruse tõttu ei paindunud suusad piisavalt läbi. Randid ei haakinud üldse jäässe, pidin pöörde tegema pehmema ja aeglasema pinna peal, mis võttis hoogu maha. Lõpupoole kui riskisin veidi ja lõikasin väravatele lähemalt oleks peaaegu lennanud kui välimine jalg läks alt ära. Sain siiski püstiasendis üle finishi, aga kui läksin aega uurima oli juba kustunud, öeldi ainult et hea aeg. Enne teisele sõidule minekut soojendasime end kohvikus mõne minuti. Tagasi starti minnes saime suht kiiresti ette, nüüd käis asi kiiremini, vahepeal oli kaks võistlejat korraga rajal. Tütar otsustas riskida ja üritada aega parandada, kuni keskpaigani läks hästi kuid siis libastus. Õnneks ei kukkunud aga hoog ja rütm olid läinud. Mina võtsin teist sõitu veidi rahulikumalt ja üritasin väravatele lähemal pöörata. Sama koht kus tütar libastus oleks minulegi peaaegu saatuslikuks saanud, jäin jalgadele kuid jällegi hoog maas. Hiljem aegasid nähes, selgus et olin teise sõidu ühena vähestest kiiremini teinud kui esimese, ilma libastumata oleks ehk paar sekundit päästnud aga oleks on paha poiss, igaüks oleks kiirem ja parem poleks siin või seal apsusid teinud. Põrutasime alla hotelli, sest kere oli hullult külmaks läinud. Oligi paras aeg varaseks lõunaks. Mina pugisin lasagnat, laps tegi nuudleid ning kuuma kakaod kurguvalu peletamiseks. Klõhmakas konjakit kulus nüüd kosutuseks ära. Sulasime ja lebotasime pea tund aega enne kui mäele tagasi sai mindud. Külm oli vähe järgi andnud aga tuul see eest tugevam. Sõitsime enamasti taganõlval, sest eesmistel oli laugetes kohtades vaja keppidega vastutuult end mäest alla tõugata. Tagumise põhjanõlva rajad polnud ka nii kulutatud, vähem jääd väljas, kergem sõita. Kolmveerand neljaks oli kokku lepitud grupipildi tegemine, selleks ajaks sõitsime alla külasse. Päris naljakas pilt kui viis minti enne hakkas igast suunast sini-must-valgete elementidega rahvast saabuma. Olime ühed vähestest, kes täisvarustuses otse mäelt tulid. Natukese ajaga oli üle saja inimese punti kogunenud, fotograafil võttis aega meid kõiki kohale sättida. Lippu polnud viitsinud kaasa võtta, meil oli noorema tüdruku Eesti sall lehvitamiseks. Peale pildistamist kiirustasime hotelli sooja. Lasin vanni kuuma vett täis ja mõnulesin veerand tundi palavas ise samal ajal külma õlut rüübates. Kui välja tulin kordas tütar issi eeskujul soendusprotseduuri. Süüa polnud mõtet, sest poole seitsme ajal toimub Gala-Dinner kus ka võitjad välja kuulutatakse. Pidulik söömaaeg oli õnneks otse meie hotelli juures chalet's. Esialgu rahvas kogunes, võttis dringid ja lobises niisama. Saime mitmete USA väliseestlastega tuttavaks, tütar õnneks asus ise suht aktiivselt suhtlema, noori oli päris palju. Samas kurtis ta hiljem, et enamus kipuvad kole tohmid olema, jututeemad igavad. See ainus kellega pikemalt põnev rääkida osutus Eestist tulnud bioloogiks, kes oma PhD ülikooli juures kirjutab. Enamus täiskasvanutest tundus olevat keskmisest palju paremini hakkama saavad: advokaadid, pankurid, professorid, igasugu direktorid. Buffet tüüpi õhtusöök oli hea aga ei miskit erilist, pearoog kana ja lõhe köögiviljade ning salatiga. Oasalat oli ehk kõige paremaks roaks. Enne magustoitu kuulutati võitjad välja. Mina muidugi paremate hulka ei mahtunud, sest nagu hiljem selgus oli just minu vanusegrupis hulk endisi võistlussõitjaid kaasaarvatud üldvõitja Brian O'Connor, kes esindanud nii Inglismaad kui Eestit olümpiamängudel. Vähemalt võin uhkusega öelda, et olen võistelnud samal rajal koos endise olümpialasega. Mari nimi hüüti välja oma vanusegrupi võitjana kusjuures lisati, et võiduaeg oli väga hea. Teatava üllatusena kutsuti teda uuesti parima naissuusataja karika üleandmisel. Tütre aeg parim naiste hulgas ja üldkokkuvõttes seitsmes, eespool vaid profid - issi rind paisus uhkusest. Nüüd muidugi oli õnnitlejaid ja tutvuse sobitajaid hulgaliselt. Magustoidu kallale saime päris hilja asuda, hea et veel miskit järgi oli. Teatava üllatusega pean mainima, et vaid üks kook oli tõeliselt hea, ülejäänud tavaline ameerika moodi üle suhkrustatud kraam. Quebeckis tavaliselt on Canada parimad pagaritooted aga ilmselt on suures suusakuurordis USA maitse mõju tunda. Õhtu lõppes tantsu ja tralliga. Olime tunnikese veel aga tütrele kui alko mittetarbijale sihuke pidu ei istunud. Natuke kahju, sest siin oleks tulevikku silmas pidades võinud igasugu kasulikke tutvusi sõlmida. Samas saan aru, sest kainena on joonute seltskonnas õige nõme olla. Pole hullu, ta peab järgmine aasta tagasi tulema, kuna tegu rändkarikaga, millele graveeritakse enda nimi ja antakse 2018 järgmisele võitjale edasi. Seega on laps end sõna otseses mõttes Ameerika eestlaste ajalukku graveerinud.			OSCAR-2019
Kaasaegne maniküür kujutab endast tõelist kunsti. Selliseid seadmeid, nagu spetsiaalne tolmuimeja, ultraviolett lamp, erinevat tüüpi aparaadid pediküüri ja maniküüri, lihtsalt on vaja meistrid küünte tööstuses. Kvaliteedi ja võimsuse tööriistad ja seadmed sõltub puhtus, turvalisus ja kvaliteet töö ise kapten. Viimasel ajal harva neid, kes kasutasid teenuste spetsialisti ainult sanitaar puhastamist küüned, protseduur, tavaliselt hõlmab töötlemine freespink küünenaha ja keratiniseeritud osa naha ümber küünte plaat, katmine spetsiaalse materjaliga, et tugevdada või ehitada küünte. Selline materjal on alati vaja esitamine ja lihvimine plaat, mille tulemusena ilmub peen tolm, mis saasta tööpind ja kahjulik sissehingamisel tema mees. Nii tolmuimejat maniküür laua töös keemilised materjalid on lihtsalt vaja. Mees, kes osutab teenuseid maht küüned, pidevalt seab oma tervise ohtu, sisse-akrüül või geel tolmu. Jah ja kliendi jaoks on see protseduur võib muutuda ebameeldiv üllatus kujul allergia. Nii et on õige, kui varustada töökoht vastavalt ohutuse eeskirjade ja-normide sanitaar-epid jaama ja paigaldada äravool töölaual. Kuid siin on ainult valida see aparaat ei ole nii lihtne, algajad meistrid ei tea alati, mida sa peaksid pöörama tähelepanu ja millest lähtuda, kui valite. Enne kui osta tolmuimejat maniküür, tasub hoolikalt läbi mõelda ja ette näha kõiki nüansse töös, nimelt: millistes kogustes oletame aparaat tööpind, kas ta takistada menetluse käigus, milline on tema võimsus, usaldusväärne taust, aeg katkematu töö, vajab kas perioodiline asendamine filtrid — kõik need aspektid on väga olulised ja juhul, kui põhjendamatu ostud saab tuua palju ebameeldivusi tööl. Niisiis, alates suuruse, tavaliselt, viimased mudelid näevad välja rohkem kompaktne ja ei ole tülikas, vaid ikka nende paigaldamiseks on vaja koht. Seoses sellega spetsialistid tööstuse küünte mood üha sagedamini kehtestavad süvistatav tolmuimejat maniküür laud. Selline variant on palju praktilisem ja võimaldab kustutada töö tolmu 100%. On saavutatud selline tulemus on tänu oma asukohale all tööpind, kus väiksemad osakesed ja jäänud materjali koheselt imenduvad aparaat. Väärib märkimist, et need on kaks peamist tüüpi erinevate mudelite ja eri tootjad võivad lisanduda erinevaid funktsioone, nimelt: Võttes spetsiaalne filter õhu puhastamiseks ja imendumist lõhnad. Seadmed on selline funktsioon võib olla nii sisseehitatud lauad, et olla teisaldatavad. Hind sellise aparaadi oluliselt suurem kui tavaliselt ja nõuab täiendavaid kulusid korrapärane vahetamine filtrit. On olemas suur hulk erinevaid mudeleid ja liikide väljavõtted, tolmuimejad desktop võlur maniküür. Kui hind ja funktsionaalsus iga liiki üksteisest oluliselt. Kuid peamine on vastuoluline küsimus jääb valik on sisseehitatud tehnoloogia või mitte. Nii, et spetsialistid selles valdkonnas on alati oluline esteetiline väljanägemine töökohal. Sisseehitatud tolmuimejat maniküür on peaaegu nähtamatu ja väga ei istu kallis kapten ruumi. Pinnal laud on nähtav vaid metalne setochka, see asub all kätega tegemise ajal maniküür, selline olukord on üsna mugavalt ja kliendi ja nõustaja. Ühed kvaliteetseid ja kalleid varjatud tolmuimejad loetakse aparaate itaalia tootja, nad erinevad materjal ja lisavõimalusi töös. Rohkem kui odavad analoogid sellised seadmed on tavaliselt valmistatud plastikust ja on väga väike osa metallosad mehhanismis. Võimsus aparaatide jaoks äraveo tolmu, sisseehitatud laud korra suurem portatiivsed seadmed. Nad on võimelised töötama katkematu võimalik mitu tundi järjest ja on suur müügigarantii tähtajad, mis on oluline, kui nende pidev toimimine. Ainsaks puuduseks loetakse, et täitmine pediküür soovite kaasaskantav tüüpi tolmuimeja. Eksperdid seavad kardinaid sarnaselt köök liiki, laua lõigatakse auk tolmuimeja on loodud, toimub ühenduse elektrile. Soovi korral tolmuimejat maniküüri on võimalik varustada täiendavate kott tolmu koguda, filtrid ja setochkaми sattumist mehhanism jäme elementide materjali. Kõik sõltub soovidest, võimetest meistrid, kes on sarnaste seadmete ja raamatupidamise kõigi peensuste töö nail designer. Sageli, kui riistvara kapis, et neil töötab kodus on kasutanud paigaldada just isetehtud väljavõtted. Rohkem täieliku imendumist ebameeldivad lõhnad töötamisel akrüül materjali kasutavad gofreeritud, pehme toru, mis kuvatakse alates joonistus välja. Muidugi, teatud ebamugavust pakub tube laua all, ja pole päris pilkupüüdev välimus ei pruugi meeldida paljudele, aga kasutegur antud mehhanism on üsna kõrge. Niisiis, eelistada sisseehitatud või portatiivse Tolmuimejad, et asi on individuaalne ja sõltub mitte ainult mahtude töö, vaid ka erinevaid teenuseid. Et pediküür on lihtsam osta üks tolmuimeja töötab kahe erinevatel pindadel. Disain kujundus kaasaskantavad seadmed on üsna mitmekesiselt, mida ei suuda palun meistrid ilu. Saab valida lähtudes nõutud omadused, funktsionaalsus ja välimus aparaadi ja teeb selle olemasolu lauale tasakaalustatud ja seda on mugav nii kliendile, kui ka enda jaoks. Kyōto oli varem Jaapani keisririigi pealinn. Praegu on ta Kyōto prefektuuri halduskeskus ning Ōsaka-Kōbe-Kyōto linnastu osa. Erinevalt paljudest teistest Jaapani linnadest ei pommitatud Kyōtot Teise maailmasõja ajal. Seetõttu on paljud ajaloolised ehitised säilinud. Tuntumad neist on Kiyomizu-dera, keisripalee Kyōto Gosho, Kinkaku-ji, Ginkaku-ji ja Ryōan-ji. 1994. aastast kuuluvad need ja mitmed teised ajaloolised ehitised UNESCO maailmapärandi nimistusse.			OSCAR-2019
Tallinna Jaani kirikus peeti täna Kaitseliidu 100. aastapäevale pühendatud tänujumalateenistus. Peapiiskop Urmas Viilma rõhutas oma jutluses vajadust olla rahutegija. Tallinna Toomkirikus helisesid täna, 11. novembri hommikul kell 10 rahukellad, et tähistada 100 aasta möödumist Esimese maailmasõja lõpust. Pühapäeval, 11. novembril möödub 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust. Tallinna Toomkirikus meenutatakse sel puhul hukkunuid ja rõhutatakse rahu tähtsust kirikukellade helistamise, küünalde süütamise ja rahusoovide vahetamisega. Oma 10. sünnipäeva tähistav Hageri koguduse lastekoor kutsub kõiki sünnipäevakontserdile isadepäeval, 11. novembril kell 18 Hageri kirikus. Esitletakse ka uut CD plaati Pekka Simojoki lastelauludega. 5. detsembril toimub Konsistooriumis sümpoosion teemal “Kas moodne ühiskond vajab kirikukellade häält?”. Mõtteid vahetavad vaimulikud, muinsuskaitse esindajad ja restauraatorid, osalejate seas on ka literaat ning minister. Homme, 6. novembril tähistatakse mitmel pool maailmas Gustav II Adolfi päeva, mis on tuntud ka Rootsi päevana. Pidulik kontsert-jumalateenistus algab Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus kell 18. EELK Perekeskuse korraldatud ja hingedepäeval toimunud konverents „Mustvalgest mõtlemisest austava dialoogini“ keskendustõrjutuse vähendamisele ja väärika suhtlemise edendamisele ühiskonnas. Sündmus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Päevajuht oli EELK Perekeskuse juhataja Pia Ruotsala. 2. novembril 2018 kell 10.00 – 17.00 toimub Tallinnas konverentsikeskuses konverents „Mustvalgest mõtlemisest austava dialoogini“, mis keskendub tõrjutuse vähendamisele ja väärika suhtlemise edendamisele ühiskonnas. Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud konverentsi korraldaja on EELK Perekeskus. Sel pühapäeval, 4. novembril korraldab Kaarli Kool järjekorras seitsmendat korda heategevuskontserdi Kaarli kirikus. Kontserdi peaesineja on Birgit ning kaasa teevad Kaarli Kooli lapsed. Kontserdi tulu aitab Kaarli Koolil täita unistust kasvada põhikooliks. Raamatusarjas „Meie Vaimulikud“ ilmub neljas raamat, mis tutvustab Naatan Haamerit. Raamatu esitlused toimuvad neljapäeval, 1. novembril kell 12.30 Tallinnas, Usuteaduse Instituudis ning pühapäeval, 4. novembril kell 12.15 Tartus, Jaani kirikus. Konverents „Mustvalgest mõtlemisest austava dialoogini“ keskendub ühiskonnaliikmete väärikale kohtlemisele EELK Perekeskus korraldab konverentsi „Mustvalgest mõtlemisest austava dialoogini“, mille ettekanded on pühendatud tõrjutuse vähendamisele ja väärika suhtlemise edendamisele ühiskonnas. Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud konverents toimub 2. novembril Tallinnas. Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus saab oktoobri lõpuni vaadata ajaloolisi lippe, mis kunagi Toomkirikusse on toodud. 22. oktoobril 2018 toimus Tallinna Pühavaimu kirikus ja Tallinna raekojas Eesti Kirikute Nõukogu hariduskonverents teemal Biblia pauperum ehk Piibilood kunstiajaloos Pühavaimu kiriku ja Raekoja näitel. Koguduste juhatuste esimeeste sisutihe konverents toimus Nelijärvel 19.-21. oktoobrini. Arutelude ja osaduse kõval valiti ka aasta juhatuse esimees, kelleks sel aastal valiti Juuru koguduse juhatuse esimees Joel-Siimo Põld. Täna, 21. oktoobril Tallinna toomkirikus toimunud piduliku jumalateenistuse lõpus anti üle tunnustusmedalid esimesele ja praegusele Saksamaa Liitvabariigi suursaadikule. 20.-22. oktoobrini 2018 külastab Eestit Saksamaa Ühinenud Evangeelse Luterliku Kiriku valitsuse 14-liikmeline delegatsioon eesotsas juhtivpiiskopi Gerhard Ulrichiga. Hageri koguduse kammerkoor Lambertus saab 25-aastaseks ja tähistab seda laupäeval, 20. oktoobril kell 18 Hageri kirikus toimuva kontserdiga. Brandenburgi motetikoor annab 20. oktoobril kontserdi Tallinna Jaani kirikus ning teenib kaasa pühapäeva, 21. oktoobri jumalateenistusel Tallinna toomkirikus, kus külalisena jutlustab Saksamaa Ühinenud Evangeelse Luterliku Kiriku juhtivpiiskop Gerhard Ulrich. Toomkogudus korraldab reedel, 19. oktoobril kell 13.00-16.00 konverentsi, mis seekord kannab nime „Meie lipud!“ 16.-18. novembrini leiab Tuhala kogudusele kuuluvas Oru mõisas aset koolitussarja “Piibel meditatsioonis ja kontemplatsioonis” järgmine nädalavahetuse retriit. EELK kirikukalendri järgi tähistame 28. oktoobril EELK misjonipüha. Oktoobrikuu lõpuga seostub oluline sündmus Eesti misjoni ajaloos: misjonärid Evald Oviir ja Karl Segebrock surid usumärtritena Ida-Aafrikas 1896. aastal. Gospelkantaat „Teelised“ jutustab loo inimestest, kui teelistest kaduvuse radadel, kus iga uus päev on kui kingitus, milles peitub ootus ja uus lootus. Kantaadi teksti on kirjutanud Helle Reinaru ja muusika Maarja Vardja, fonogrammide autor on Daniel Reinaru. Tänane lõikustänupüha jumalateenistus Piiskoplikus Toomkirikus oli rahvarohke. Ka altariruumi oli kogunenud rohkem vaimulikke kui tavaliselt – Inglise kirik ja Eesti ning Läti luterlikud kirikud tähistasid täieliku osaduse 80. aastapäeva. Laupäeval, 13. oktoobril tähistas Eesti Kirikumuusika Liit Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus oma asutamise 25. aastapäeva kauni kontserdiga. 2016. aasta jaanuaris alanud Eesti suurima Walckeri oreli kapitaalremont on valmis. Töid teostas Mäeväli Orelitöökoda OÜ ja oreli remondi maksumus on 250 000 eurot. EELK Kirikumuusikute ja Lauluraamatukonverentsi 26.–27. oktoobril registreerimise tähtaega on pikendatud kuni 15. oktoobrini Lauluraamatukomisjon kutsub kõiki vaimulikke, kirikumuusikuid ja teisi kirikulaulust huvitatuid osalema konverentsil 26.–27. oktoobril. Riigikogus avatud näitusel “Vaimulikud Eesti Vabariigi sünni ja taassünni juures“ pööratakse tähelepanu nende vaimulike elukäigule ja tegemistele, kes Eesti riigi sünni ja taassünni ajal poliitilises elus osalesid ning nende jäljele ja panusele meie riikluse ajaloos. 26. septembril toimus Rakvere Kolmainu koguduse majas konverents, mis kandis pealkirja ”Intellektipuudega inimesed kogukonnas.” EELK Usuteaduse Instituut ja EELK Perekeskus kutsuvad koolitusele “Psühhoanalüütiline käsitlus paariteraapiast”. Koolituspäev perenõustajatele ja peretöö tegijatele toimub 3. novembril Inglise Kirik ning Läti ja Eesti evangeelsed luterlikud kirikud tähistavad omavahelise täieliku osaduse 80. aastapäeva piduliku jumalateenistusega lõikustänupühal, 14. oktoobril kell 11 Tallinna toomkirikus. Vana kalendri mihklipäeval, 12. oktoobril kell 15 on kõik oodatud Jõhvi Mihkli kirikus toimuvale armulauaga jumalateenistusele. 3. oktoobril toimus Harkujärve kirikus ristivanemlusele pühendatud konverents. Ristivanemluse töörühma patroon ja konverentsi moderaator Egle Viilma rõhutas, et ristivanemaks olemine on suur vastutus, aga ka väärtus nii vanemale, perekonnale kui ka kogudusele. Pühapäeval, 30. septembril mälestati Tallinna Kaarli kirikus kontserdiga Roman Toid. Mälestuspäeva meenutusi jagab sündmuse üks korraldajaid, EELK Tallinna Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Kes veel pole jõudnud Lauluraamatukonverentsile registreeruda, tehku seda aega viitmata, sest registreerimine lõpeb 8. oktoobril. EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus kutsub osalema hingehoidlikel seminaridel, mis toimuvad 9. oktoobril, 6. novembril ja 4. detsembril kell 18.00 – 20.30. Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik korraldavad Harkujärve kogukonnakirikus konverentsi „Ristivanema väärtus“. Viimsi Püha Jaakobi kirikus on 23. septembrist 23. oktoobrini avatud Eva Jänese isikunäitus SADA MAALI. Narva kirikute päevad koos sellele eelnenud Nelja Tuule ristirännakuga on edukalt peetud ja saame olla tänulikud, et ettevalmistava oikumeenilise toimkonna seatud eesmärgid täitusid. Mihklipäeval, 29.septembril kell 13 toimub Jõhvi Mihkli kirikus esimese vitraaži avamise ja õnnistamise tänujumalateenistus. Narvas toimuvate kirikupäevade traditsioon sai alguse juba 1990. aastal. Sellest, mis on nende aastatega muutunud ja milliste mõtete ning tunnetega läheb tänavusele sündmusele vastu peakorraldaja, räägib EELK Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru. 28. – 30. septembrini Narvas toimuvatel kirikupäevadel osalevad Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikud ja teised kohalikud kogudused ühise programmiga. Sündmus toimub EKN teema-aasta “Eesti usk” raames. Paavst Franciscuse oikumeenilisel kohtumisel noortega Tallinna Kaarli kirikus tänas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma paavsti erilise tähelepanu eest meie väikese rahva, sealhulgas Eesti noorte vastu. Täna Tallinna Kaarli kirikus toimunud oikumeenilise noortekohtumise eel kinkis EELK peapiiskop Urmas Viilma paavst Franciscusele luterliku kiriku poolt õunapuu. Pühapäeval, 30. septembril kell 16 algab Tallinna Kaarli kirikus Roman Toi mälestuskontsert “Tere, õnnistatud isamaa”. 21. septembril helistatakse Euroopa riikides kirikukelli, et kultuuripärandiaasta raames tähistada rahvusvahelist rahupäeva. Kahekümnendat aastat ilmuv Eesti Kiriku toimetuse poolt välja antud kalender „Eestimaa kirikud“ kutsub meid 2019. aastal ringkäigule pühale Miikaelile pühendatud jumalakodadesse ehk Mihkli kirikutesse. Selgitamaks koguduste liikmete ootusi EELK koostatavale lauluraamatule, palub Lauluraamatukomisjon vastata küsimustikule „Kirikurahva lauluraamat“. Küsimustik sulgub 24. septembri südaööl. 19. septembril kell 18.00 Jaani kirikus toimuval palvusel meenutatakse eestlaste suurküüditamist 1944. aastal. Teenivad peapiiskop Urmas Viilma ja EKN president peapiiskop emeeritus Andres Põder. Musitseerivad sopran Pille Lill, trompetil Neeme Ots ja orelil Tiia Tenno. Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril, peetakse Valga Jaani kirikus riigivanemate mälestusjumalateenistus. Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kutsuvad osalema konverentsil „Ristivanema väärtus“ 3. oktoobril Harkujärve kogukonnakirikus. Narvas esmakordselt toimuvatel kirikupäevadel osalevad Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikud ja vabakogudused ühise programmiga. Sündmus toimub EKN teema-aasta “Eesti usk” raames. “Vanemluse ehituskivide” koolitusele Tallinnason oodatud kõik, kes on huvitatud oma vanemlusoskuste arendamisest. Koolitus “Piibel meditatsioonis ja kontemplatsioonis” on üles ehitatud loeng-praktikumidele, kus Piibli lugusid, Sõna mitte üksnes ei vaadata/loeta, vaid kuulatakse, maitstakse, nuusutatakse, puudutatakse ja usaldatakse, “et SÕNA saaks puudutada MIND…”. EELK Diakoonia- ja Ühiskonnatöö Sihtasutuse korraldamisel toimub neljapäeval, 6. septembril ja reedel, 7. septembril rahvusvahelise pagulasprojekti Training the Unknown Trainer kohtumine Tallinnas EELK Konsistooriumis. Haapsalus algab noorteõhtute sari SUHTE EHITUSKIVID NOORTELE. Kooskäimiste eesmärk on õppida noori tundma, jõustada neid erinevate suhetega seotud küsimustes ja näidata võimalust, et terved suhted ning vägivallavaba elu peredes on võimalikud. Ajalehes Põhjarannik arutleti täna Narva Aleksandri kiriku hoone tulevase funktsiooni üle. Lehe teatel on kultuuriministeeriumi juhitud koosolekud viinud arusaamisele, et hoonesse võiks tulla kontserdisaal, kuid selle väljaehitamise kulud ja võimalik tähtaeg on seni veel selguseta. Teisipäeval, 4. septembril kell 17.30 on kõik huvilised oodatud Jaani kirikusse bibliodaama kuuenda hooaja avatundi. EELK peapiiskop Urmas Viilma pöördub oma traditsioonilises teadmiste päeva läkituses haridusrahva poole tõdemusega, et inimeste kurjus või headus ei ole reeglina sõltuvad hariduse tasemest. Küll aga kasvatuslikest ideedest ja tõest, mille keskel lapsed üles kasvavad või millest lähtuvalt kujundatakse nende hinnangud elule ja ümbritsevale. 2. septembril algusega kell 16 toimub EELK Paistu Maarja kirikus õpetaja Allan Kähriku tööle õnnistamine. Õnnistati Eesti Kommunismiohvrite Memoriaal ja mälestusmärk Vabadussõja väejuhtidele ja ohvitseridele Tallinnas Maarjamäel õnnistati täna aastakümneid oodatud Eesti Kommunismiohvrite Memoriaal. Memoriaaliga koos õnnistati ka Eesti Vabadussõja väejuhtide ja ohvitseride mälestusmärk, mille sümboolsetest kuuliaukudest vaatavad vastu hukatud ohvitseride pildid. Sel nädalavahetusel peetakse Haapsalus järjekorras juba kolmandaid EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse sõpruspäevi, mille motoks on seekord valitud “Muutuvad ajad, stabiilsed suhted”. Külla oodatakse koguduse sõpru 7 sõpruskogudusest ning Schmalkaldeni praostkonnast. Pühapäeval, 19. augustil taaspühitsetakse Naissaare Püha Maarja kabel. Sündmusel osalevad aukülalistena Rootsi kroonprintsess Victoria, tema abikaasa prints Daniel ning Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Naissaare kabeli taaspühitsemine toimub kabeli esmakordse pühitsemise 80. aastapäeval. Eestis ja mujal maailmas elavaid naissaarlasi ühendav sündmus märgib ühtlasi Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Usuteaduse Instituut kutsub osalema hingehoidja baaskoolitusel. Teretulnud on teoloogia üliõpilased, kaplanid, koguduste vaimulikud ja töötegijad, kes igapäevases töös tegelevad erinevate kirikute, organisatsioonide ning asutuste juures ligimese aitamise ja nõustamisega. EELK Usuteaduse Instituut ja EELK Perekeskus kutsuvad 7. septembril peretöö ja -nõustamise alasele koolituspäevale „Kuidas toetada vanemlust pärast lahutust ning kärgperes?“ E.E.L.K. peapiiskop emeeritus Andres Tauli (11. august 1936 – 23. aprill 2018) mälestamiseks toimus eile Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus vesper paljude vaimulike ja kaasteeliste osavõtul. Täna sängitati urn mulda Tallinna Metsakalmistul. Kirikutevaheline ristivanemate väärtustamise töörühm kogus 23. märtsist kuni 15. juunini ristivanemluse-teemalisi lugusid. Inimesi kutsuti üles kirjutama oma kogemustest, rõõmudest ja muredest ristivanemana, ristilapsena ning ka vanemana, kelle lastel/lastelastel on või on olnud ristivanemad. 51 aastat tagasi kaotas Eesti kirik oma ajaloo ühe kõige säravama juhi, keda nõukogude võim oli sundinud peapiiskopi ametist taganema. 10. ja 11. augustil osalevad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud Paide Arvamusfestivalil. Arutelud toimuvad teemaalal „Eesti usk“ reedel, 10. augustil ja laupäeval, 11. augustil kultuuriprogrammi raames kirikuesisel platsil. Ristivanemate väärtustamise töörühm kuulutab välja ristivanemluse teemalise logo konkursi. Kavand tuleks esitada hiljemalt 27. augustiks 2018 Saabuval nädalal algab dokumentide vastuvõtt EELK Usuteaduse Instituudi usuteaduskonnas. Vastuvõtukatsed on 21-22. augustil Tallinnas. Hüvastijätuks E.E.L.K. peapiiskop emeeritus dr Andres Tauliga (11. august 1936 – 23. aprill 2018) toimub esmaspäeval, 6. augustil kell 16 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus vesper. Sakus EELK laagrikeskuses on sel nädalal laagris erivajadustega lapsed ja noored. Johanniitide Abi Eestis korraldatud laagri eesmärk on sisustada laagris osalevate noorte jaoks üks tore nädal vaheldusrikaste tegevustega ja samal ajal anda nende vanematele ja hooldajatele pisut puhkust. Pühapäeval, 22. juulil taas-pühitses piiskop Tiit Salumäe Väike-Pakri kabelis altarikivi. Pidulikul sündmusel teenisid kaasa EELK Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson ja EELK Stockholmi koguduse õpetaja Tiit Pädam. 16. juulil tähistati õpetaja Madis Oviiri 110. sünniaastapäeva. Piiskop Tiit Salumäe saatis sel puhul tervituse Viru-Jaagupi kogudusele ja Madis Oviiri perekonnale. Selles meenutab ta kokkupuuteid lugupeetud vaimulikuga, kes on temagi kujunemisteed sügavalt mõjutanud. 13.-15. augustil teevad Tartu Maarja kogudus ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kummarduse orelimeister Ernst Carl Kesslerile, kelle sünnist möödub tänavu 210 aastat. Tartu Maarja kiriku taastamise järel soovib kogudus ehitada uue oreli taas Kessleri stiilis. 14. septembril esitletakse Tallinnas, EELK Usuteaduse Instituudis kaht väljaannet: Usuteadusliku Ajakirja erinumbrit ning õp Jaan Lahe jutlustekogu. Tänasel kirikuvalitsuse istungil kinnitati Keila Miikaeli koguduse õpetajaks seni Saksa Lunastaja kogudust teeninud Arnd Matthias Burghardt, kes asub teenistusse alates 1. augustist. Peapiiskop Urmas Viilma on töölähetusel Genfis, kus 26. juunist kuni 3. juulini toimub Luterliku Maailmaliidu nõukogu istung. LML nõukogu otsused mõjutavad ligikaudu 75 miljonit luterlast esindava 145 liikmeskiriku tegevust. Värske “Peterburi Teataja” annab ülevaate sellest, kuidas tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva Peterburis. Käsitletakse nii peetud jumalateenistusi kui ka kultuurisündmusi. Avatud on küsimustik „Kirikurahva lauluraamat“, millele vastamise kaudu koguduste liikmed saavad kaasa aidata EELK uue lauluraamatu sünnile. Selle nädala hakul käis Harkujärve kiriku juures usin askeldamine. Kahe tegusa päeva jooksul korrastas Kohila töökeskuse pere oma juhendajate kaasabil kirikusse viiva kaldtee liikumispuudega inimestele. Laupäeval, 23. juunil Haapsalu raudteejaamas toimunud Võidupüha mälestustseremoonial andsid Eesti Euroopa liikumise nõukogu esindajad Tõnu Karu ja Tunne Kelam piiskop Tiit Salumäele üle aasta eurooplase tiitli ja koos sellega Euroopa Liidu lipu. Võidupüha jumalateenistusel Kaitseväe kalmistul peetud kõnes rääkis EELK peapiiskop Urmas Viilma Jeesusele esitatud kiusavast küsimusest, kas keisrile tuleb tasuda maksuraha. Jeesus käskis anda keisrile tagasi see, mis kuulub keisrile ja Jumalale see, mis kuulub Jumalale. Pühapäeval, 24. juunil tähistab Ristija Johannesele pühendatud EELK Lüganuse kogudus oma nimepäeva. Kell 11 algaval pidulikul missal pühitseb piiskop emeeritus Einar Soone kirikuhoone käärkambri Jumalaema kabeliks. EELK Usuteaduse Instituut kutsub õppima kirikumuusikat. Oodatud on muusikud, kes organisti või koorijuhi ametis vajavad täiendavaid teadmisi oreli- ja klaverimängus, koorijuhtimises, muusikateoreetilistes ja teoloogilistes ainetes või kirikumuusiku töös vajalikel teemadel. 31. maist 6. juunini 2018 toimus Serbias Novi Sadis Euroopa Kirikute Konverentsi 15. täiskogu. Avaldame ka eesti keeles Euroopa Kirikute Konverentsi täiskogu avalduse Euroopa kirikutele ja rahvastele. Homme on viimane päev vastata vaimulikele ja kirikumuusikutele suunatud lauluraamatu küsimustikule aadressil http://www.ankeet.ee/a/fahaso Täna, 14. juunil möödub juuniküüditamisest 77 aastat. 1941. aasta küüditamise ohvreid meenutatakse üle kogu Eesti mälestustseremooniatega. Luterliku Maailmaliidu (LML) asepresident, peapiiskop Urmas Viilma kohtus laupäeval Oikumeenilise Patriarhaadi peakorteris Istanbulis patriarh Bartolomeusiga. pikaajalise teenimise eest Instituudi õppejõuna ning hr Jüri Ehasalu Instituudi pikaajalise ja silmapaistava toetamise eest. Lauluraamatukomisjon otsustas pikendada küsimustiku „Ootused seoses EELK koostatava lauluraamatuga“ tähtaega kuni 15. juunini. “Nõnda nagu armastus, ühendab ka ühe riigi lipp kogu selle alla koondunud rahva üheks pereks,” lausus peapiiskop Urmas Viilma Toopeal Eesti lipu 134. aastapäeva pidulikul lipuheiskamise tseremoonial. Eesti lipu 134. aastapäeva pidulikul lipuheiskamise tseremoonial Toompeal ütles õnnistussõnad peapiiskop Urmas Viilma. Uut suvehooaega alustab Eesti Kirikute Nõukogu kultuuriturismi algatus “Teeliste kirikud”. Ettevõtmise eesmärk on tutvustada nii kohalikele reisihuvilistele kui Eestit külastavatele turistidele suveperioodil pikemalt avatud, kauneid ning paljuski unikaalseid Eesti sakraalhooneid: kirikuid, kabeleid, palvemaju ja kloostreid. Kristliku noorteajakirja Pluss värskes numbris arutletakse selle üle, mis on tõeline jõud, kuidas seda leida ja kes selle annab. Meditatiivne eestikeelne kirikulaul kõlab Pühalaulu kooli pidulikul vespril 7. juunil Tallinna Kaarli kirikus Kõik on teretulnud 7. juunil kell 18.00 Pühalaulu kooli pidulikule vesprile ehk õhtupalvusele, millega kool tähistab oma VI õppeaasta lõppu. Enne vesperit, kell 17.50 räägib Eerik Jõks lühidalt raamatust „Maarjamaa õhtupalvused“ ja seletab vespril toimuvat. Möödunud teisipäeval, 22. mail kohtusid Eesti Piibliseltsi esimees, piiskop Tiit Salumäe ja seltsi peasekretär Jaan Bärenson peaminister Jüri Ratasega. Viljandi Jaani kogudus avab Viljandi Kunstikooliga koostöös valminud installatsiooni „545 rahutuvi Jaani kirikus“ 2017. aastal, mil Viljandi Jaani kirik tähistas oma 545 aastapäeva ning koguduse taasloomisest möödus 25. aastat, külastas seda kirikut 23 klassi Viljandi linna ja valla koolidest ning lasteaedadest. Kõigil õpilastel ja õpetajatel võimalus voltida valge paberist tuvi. Kokku sai tuvisid 545, millest igaüks tähistas ühte aastat väärika kiriku ajaloos. 11. mail toimus Mustpeade Maja Olavi saalis esimene tuluõhtu hingehoiutöö toetuseks, millel osales 90 kutsutud külalist. Lahketelt annetajatelt koguti 21 199 eurot. Möödunud pühapäeval, 20.mail Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimunud tänujumalateenistusel pidas kõne EELK Teeneteristi III järgu pälvinud kirjandusteadlane, professor Rein Veidemann, kes kõneles Eesti kristlusest. Esimese nelipüha eelõhtul, 19. mail, Eesti Vabaõhumuuseumis Sutlepa kabelis toimunud oikumeenilisel palvusel kuulutati alanuks Eesti Kirikute Nõukogu teema-aasta “Eesti usk”. Lõunanaabrite 16.-18. maini toimuva Eesti-visiidi eesmärk on tutvuda Eesti luterliku kiriku majanduselu ja toimetuleku ning töökorraldusega. Täna, 15. märtsil toimunud EELK kirikuvalitsuse istungil otsustati, et kiriku diakooniatööd hakkab nüüdsest konsistooriumi üksuse asemel koordineerima 24. aprillil asutatud diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutus. Aitamaks hingehoidjatel kergemini jõuda haiguse, leina, kriisi ja muude eluraskuste küüsis olevate inimesteni korraldab EELK Usuteaduse Instituut täna, 11. mail tuluõhtu hingehoiutöö toetuseks. MTÜ Eesti Euroopa Liikumine nõukogu otsustas anda tänavuse Aasta Eurooplase tiitli piiskop Tiit Salumäele. Aunimetuse pälvis piiskop oma töö eest konfessioonide koostöö arendamisel Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Käimas on taasiseseisvumise aja suurim sõjaline õppus Siil, mille perioodi jääb ka üks püha: nimelt tähistavad kristlased homme taevaminemispüha. Suurõppusel Siil toimub sel puhul ametlik jumalateenistus 10. mail kell 18.00 Sangaste kirikus. Jutlustab kaitseväe peakaplan, kolonelleitnant Gustav Kutsar Näitus pealkirjaga “Naasmiste vahel” oli kunstnikul esimest korda väljas möödunud sügisel Vabaduse galeriis. Praegune väljapanek Viimsi Jaakobi kirikus “Naasmiste vahel II” on Vabaduse galerii oma mõtteline jätk. Eesti Piibliselts on koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega alustanud vabariigi valitsuse toetusel ettevalmistusi uue piiblitõlke väljaandmiseks. Raamatute Raamatu väljaandmisega kaasaegses eesti keeles soovib selts tähistada väärikalt emakeelse Piibli 300. aastapäeva (2039). Täna suri 101-aastasena legendaarne dirigent ja Välis-Eesti koorielu eestvedaja, pedagoog, helilooja ja organist Roman Toi. Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on alustatud uue lauluraamatu koostamist. Seoses sellega kutsub EELK Lauluraamatukomisjon vastama küsitlusele „Ootused seoses EELK koostatava lauluraamatuga“. Teisipäeval, 24.04. Tartu Pauluse kirikus toimunud EELK XXX Kirikukogu 2. istungjärgul otsustati kirikusse vastu võtta Harkujärve kogudus ja luua diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutus. Täna hommikul suri oma kodus Kanadas E.E.L.K. peapiiskop emeeritus dr Andres Taul (11.08.1936 – 24.04.2018), kes oli viimane eksiilkiriku peapiiskop enne kodueesti ja väliseesti kirikute ühinemist 2010. aastal. Pärast kirikute ühinemist jätkas dr Andres Taul teenimist EELK Välis-Eesti piiskopkonna piiskopina, kuni emerituuri siirdumiseni. Täna Tartus toimuval EELK XXX Kirikukogu 2. istungjärgul arutati teiste küsimuste seas EELK Kirikukogu otsuse eelnõu Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise toetuseks. Ettepanek on toetada Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna. Eesti Evangeelse Luterliku Kirik avaldab sügavat kaastunnet Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule ja selle kiriku Eestis elavatele õigeusklikele õdedele ja vendadele Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse (19.06.1924 – 19.04. 2018) surma puhul. Eestis sündinud ja siin peaaegu kogu oma elu vaimulikku teenimistööd teinud metropoliit Kornelius oli heaks sõbraks ja vaimulikuks vennaks Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ja tema juhtidele. Sügisel 2017 tööd alustanud kirikutevaheline ristivanemate väärtustamise töörühm kuulutab välja ristivanemluse teemalise lugude kogumise. Osaleda võivad kõik lapsed ja täiskasvanud kodu – ja välismaal. Lugude kogumine kestab 31. maini ja on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale. Töörühma patrooniks on pr Egle Viilma. Kõik vaimulikud ja teised asjahuvilised on teretulnud tutvuma võimalustega, kuidas Pühakirja proosatekste muusika keelde tõlkida, et neid jumalateenistuslikus elus kasutada. Koolituse käigus on osalejatel võimalik õppida proosatekstilise kirikulaulu komponeerimist ja selle laulmist. Päev lõpeb ühise palvusega. 13. aprillil kell 13.00 esitletakse Rootsi-Mihkli kirikus Christian Ackermanni aasta avastuste ning pärandi ja uuringute teadusveebi. Viljandis Jaani Lastemajas tegutseb 5. aastat kristlikel väärtustel põhinev lapsehoid. Septembris 2018 avame teise rühma 3-4-aastastele lastele ning seoses laienemisega ootame oma kollektiivi lapsehoidjaid. 21. aprillil toimub Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus heategevuskontsert EELK Tallinna Diakooniahaiglale vajalike vahendite soetamise toetuseks. EELK Usuteaduse Instituut kutsub vaimulikke, kiriku töötegijaid ja teisi huvilisi osalema 14. aprillil Tallinnas toimuval täiendusõppe kursusel “Kristliku perenõustamise alused”. Kunstnik Aili Vindi meremaale saab taas näha tema isikunäitusel Tallinna Jaani kiriku galeriis, kus on eksponeeritud maalid aastatest 1982 kuni 2014. Riigikogu liige, koolijuht ja raadioajakirjanik Andres Ammas oli üks neist omaaegsetest ülemnõukogu saadikutest, kes Eesti iseseisvuse poolt hääletas. Haapsalu Püha Johannese koguduse juhatuse liikme ja riigikogu saadikuna tegi ta väga palju tööd ka kiriku heaks. Kristuse ülestõusmine oli 2000 aasta eest ja on ka praegu sündmus, mis kontrastsena laseb vastanduda ajaliku ja ajatu, sureliku ja igavese. Jeesus on aga pääsetee kahe maailma vahel. Tema on uks ja tee, ülestõusmine ja elu! Suurel Reedel tähistati kristuse kannatusteed ja tema surmapäeva ristitee rännakuga, millest võtsid ühiselt osa Eesti kirikute nõukogu liikmeskirikute kogudused. Ristiteele Loe edasi » Täna, Suurel Reedel kell 12.30 algab läbi Tallinna vanalinna kirikute kulgev Jeesuse Kristuse ristitee rännak. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut kutsub kõiki avatud uste päevale 7. aprillil 2018 kell 8.45 – 17.30 aadressil Pühavaimu 6, Tallinn. Kristliku noorteajakirja Pluss 2018. aasta kevadnumbri teema on “Mina aitan Sind!” Ajakirjas küsitakse, milline on kristlase roll ja vastutus teiste aitamisel. Palmipuudepühal, 25. märtsil 2018 kell 12.15 on kõik oodatud osa saama Tartu Jaani kirikus (Jaani 5) toimuvast sündmusest, mille raames kingib Estonia klaverivabriku omanik Indrek Laul EELK Ülikooli-Jaani kogudusele kontsertklaveri Estonia 225. Tänasel Tallinna Linnavolikogu istungil kinnitati linnavalitsuse ettepanek anda Tallinna linna poolse kingitusena Toom-Kooli tn 6 kinnisasi koos Toomkiriku hoonega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplikule Toomkogudusele. Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal möödub sajand ka eesti rahvusliku heliloomingu alusepanija Rudolf Tobiase surmast (1873-1918). Mõlemat juubelit silmas pidades on põhjust tagasi mõelda Tobiase erakordsele rollile meie akadeemilise muusikakultuuri rajamisel ja pühkida taas tolm tema loominguliselt pärandilt, milles peitub veel palju avastamisväärset. Grupiga kutsutakse liituma täiskasvanud inimesi, kes on kaotanud lähedase inimese. Kokkusaamised toimuvad viiel järjestikusel kolmapäeval algusega kell 18 jaanimajas aadressil Kooli 4, Haapsalu. Kristuse ristitee (Via Crucis) ehk valutee (Via Dolorosa) on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja mõtteline kaasaskäimine tema kannatusteel. Suurel Reedel, 30. märtsil kell 12.30 algab läbi Tallinna vanalinna kirikute kulgev Jeesuse Kristuse ristitee rännak. Eesti Kirikute Nõukogu toel on koguduste liikmetel taas võimalik soodustingimustel osaleda PREP-paarisuhtekoolitusel. Lähiajal on algamas nii koolitused paaridele kui ka PREP-suhtekoolitus, kus osaletakse ilma abikaasata. Soome luteri kirik valis uue peapiiskopi, kelleks sai senine Espoo piiskop Tapio Luoma (55). Peapiiskopi ülesannetesse asub Luoma juuni algul. Praegune peapiiskop Kari Mäkinen jääb emerituuri. 27. veebruaril asutati EELK Harkujärve kogudus. Asutamiskoosolekul, mida juhtis praost Jaan Tammsalu valiti kogudusele juhatus ja nõukogu, saadikud praostkonna sinodile ja revisjon. Koguduse juhatuse esimeheks valiti Hando Laanet. Tartu Pauluse kirikus toimus 27. veebruaril EELK lauluraamatukomisjoni istung. Tööd alustas komisjoni uus sekretär Eerik Jõks, kes vahetas välja senise sekretäri Maris Oidekivi-Kaufmanni. Jõksi sõnul oleks oluline juba praegu püstitatud mitmete teoreetiliste ja kontseptuaalsete eesmärkide kõrval asuda esimesel võimalusel tegelema kirikulaulu endaga, hakates koguma EELK de facto koguduse lauluvara 21. sajandi esimesel veerandil. „Õiguskantsler Ülle Madise tänane selgitus annab vastuse küsimusele, miks juba detsembris langetatud otsust pole täitma asutud ning leping on endiselt poolte poolt alla kirjutamata ja hüvitis välja maksmata. Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul (EELK) ei ole mingit soovi saada riigilt raha ilma korrektse seadusliku aluseta. ” ütleb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Peapiiskop Viilma iseseisvuspäeva jutluses: Eesti innovaatilist omanäolisust võiks nimetada estovaatilisuseks Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud jutluses Paide Püha Risti kirikus meenutas peapiiskop Urmas Viilma hetki, mil Eesti tõusis endisest unustatud maanurgast väärikaks innovaatiliseks väikeriigiks Euroopa rahvaste peres. Kuna Eesti e-riigina on olnud maailmas teerajajaks ja omamoodi pioneerriigiks, siis võiks Eesti innovaatilist omanäolisust nimetada estovaatilisuseks. Päikesetõusul Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks Pika Hermanni jalamil toimunud liputseremoonial sõnas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma: „Iga heisatud lipp kõneleb! Nõnda räägib meile Eesti eduloost ja Jumala õnnistusest ka Eesti riigi- ja rahvuslipp siin Pika Hermanni tornis.“ Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud oikumeenilise jumalateenistuse ETV otseülekanne Paide Püha Risti kirikust 24. veebruaril kell 14.30 on vaegkuuljatele mõeldes esimest korda täispikkuses subtiitritega. Kuriteoohvrite Toetamise Ühing (asutatud 1994) on juba aastaid seda päeva tähistanud konverentsiga. Tänavune Õpetajate Majas toimunud konverents kandis pealkirja Perevägivalla mõju lapsele. Peapiiskop Urmas Viilma saatis Eesti Vabariik 100 juubeli puhul laiali läkituse, kus kirjutab vabadusest, mida paljud rahvad ei mõista ega ole Eesti rahva kombel kogenud. „Rahvad, kes pole kunagi kogenud orjapõlve või on ise kandnud alati ainult vallutajate saapaid, ei tea, mida tunneb vabadusse pääsenud tilluke rahvakild. See on pääsemine pimedusest valgusesse, läppunud lehaga kongist avarale väljale sinitaeva all,“ kirjutab Viilma oma läkituses. Tartu Maarja Kiriku SA viis läbi väikesemahulise hanke kirikutorni vundamentide täpse asukoha, füüsilise seisukorra ja sügavuse hindamiseks. Tööde teostamine on vajalik kiriku renoveerimise projekteerimistöödega jätkamiseks. Tänase eksami EELK Konsitooriumis sooritas neli tulevast diakoni: Valdek Hang, Meelis Holsting, Tanel Meiel ja Ülle Reimann. Konsistooriumi liikmetest koosneva eksamikomisjoniga kohtumisele eelnes pool aastat õpinguid pastoraalseminaris ja praktikat koguduses. EELK Kirikumuusika Liit korraldab kodumaa 100. sünnipäeva puhul kontserdisarja “Hoia, Jumal, Eestit!”, kus terve aasta vältel toimub 32 kontserti erinevates kirikutes üle kogu Eesti. EELK Usuteaduse Instituut kutsub 17.03.2018 pere- ja noorsootööalasele täiendusõppe kursusele „Suhte ehituskivid noortele“. Koolitusele on oodatud kõik huvilised: vaimulikud, psühholoogid, pedagoogid, hingehoidjad, terapeudid, noorsootöötajad, koolitajad. Tartu volikogu nimetas 15. veebruaril kolm linna aukodanikku, kes ühes selle nimetusega pälvivad ka teenetemärgi Tartu Suurtäht, ja neli teenetemärgi Tartu Täht saajat. Üks tunnustuse saajatest on EELK piiskop Joel Luhamets. Teenetemärgid antakse üle 22. veebruaril vabariigi aastapäeva aktusel Vanemuise kontserdimajas. Missugused võimumõtted katsid keisririigi avaraid alasid, missugustest vaimuvooludest ümbritsetuna sündis uus uskumisviis? Miks mäletati ja kuidas kanti südames Naatsaretlast, keda enamik näinud ei olnud? Kuidas veenis Paulus oma kuulajaid ja lugejaid? Niisuguste küsimuste üle arutletakse 12. aprillil Usuteaduse Instituudis toimuval konverentsil. Seoses EELK uue laulu- ja palveraamatu koostamisega toimub 5. märtsil Tallinna Kaarli kiriku keldris sümpoosion teemal “Psalmid EELK laulu- ja palveraamatus”. Tänase tuhkapäevaga algab ülestõusmispühadele eelnev 40-päevane paastuaeg (nn suur paast). Tuhk on patukahetsuse sümbol ja tuletab meile meelde, et oleme Jumala ees põrm ja tuhk. Kui tuhkapäeva jumalateenistusel tehakse pihilise laubale tuhaga rist, meenutab see meile pühakirja tõotust: Issand tõstab tähtsusetu põrmust, tema ülendab viletsa tuhaasemelt (1Sm 2:8). “Tuhkapäeval tähistatava palvepäeva mõtteks on muu hulgas palvetada meie peagi sajandat aastapäeva tähistava Eesti riigi ja rahva ning meie juhtide eest,” kirjutab peapiiskop Urmas Viilma oma karjasekirjas palvepäevaks ja paastuaja alguseks. Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub mälestusi/lugusid seoses oma kirikuhoone ja kogudusega. Kirja pandud lugu/mälestus võib olla isiklik, kellegi teise jutustuse põhjal või lihtsalt mõni koguduse keskel toimunud sündmus. EELK Konsistooriumi diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse väikeprojektide IDEEKONKURSS „Julgus olla vajalik” EELK Konsistooriumi diakoonia- ja ühiskonnatöö talitus kuulutab välja väikeprojektide ideekonkursi „Julgus olla vajalik”. EELK vaimulike konverents valis seekord aasta vaimulikuks Lääne-Nigula koguduse õpetaja, Lääne praosti ja Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru. Eesti Kirikute Nõukogu kuulutab välja oikumeeniliste projektide konkursi edendamaks Eestis tegutsevate kristlike kirikute ühtsust ja koostööd Eesti ühiskonna vaimseks arenguks kristlike väärtuste alusel. Sellel alusel planeeritavate projektide tegevused ja eesmärgid ei ole piiratud. 21. jaanuaril 2018, pisut enne Eesti Vabariigi sünnipäeva, tähistati Seinäjoel Törnävä kirikus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva piduliku jumalateenistusega. Esmakordselt peeti missa kakskeelsena, eesti- ja soome keeles. 28. aprillil toimub taas Maakiriku Missa ettekanne Seinäjoe piirkonnas, Peräseinäjoe kirikus kaastegevad Seinäjoe ja Haapsalu kirikukoorid. Vabaühenduste liit EMSL tunnustas riigikogu valges saalis peetud tunnustusüritusel teiste hulgas EELK Harju-Risti koguduse õpetajat Annika Laatsi aasta hääle nimetusega. 18. jaanuaril 2018 kell 16.00 avatakse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus Haapsalu Püha Johannese koguduse Jaani kirikus (Kooli 6). Peredele pakub keskus nõustamist ja konkreetseid programme paarisuhte, vanemluse ja lapse kasvatamise toeks ning perevägivalla tõkestamiseks. 2017. aastal toimus palju huvitavaid sündmusi. Nende seas ka EELK juubelikongress ja mitu suurt konverentsi. Oleme nüüd koondanud rea ettekanded neilt konverentsidelt meie kodulehele. Alates 19.-20. jaanuarist alustab SA EELK Misjonikeskus „Piiblikursus täiskasvanutele” neljandat hooaega! Kursuse sihtgrupiks on piiblihuvilised alates 26. eluaastast, kes on huvitatud süsteemsest lähenemisest piibliõppele, vaimsest kasvamisest ja osaduse kaudu oma usuelu tugevdamisest. Registreerumine konverentsile „Reformatsiooni viljad ja väljakutsed: 50 aastat naiste ordinatsiooni ja 500 aastat reformatsiooni” Täiendusõppe kursus “Turvaline perenõustamine perevägivalla ja sõltuvustega toimetulekul integratiivse psühhoteraapia põhimõtete ja viimaste uuringute valguses” Usuteaduse Instituudis Tartu Pauluse kiriku restaureerimisprojekt pälvis Eesti Kultuurkapitali Arhitektuuri Sihtkapitali peapreemia Vatikani riigisekretär kardinal Pietro Parolin osaleb palvusel teisipäeval, 10. mail kell 16.oo Tallinna Toomkirikus Peapiiskop Urmas Viilma iseseisvuspäeva jutluses: “Jumal ei kingi säravaid mõtteid ainult koalitsiooni poliitikutele” Peapiiskop Viilma: Kristliku ühiskonnakorralduse teadlik ümberdefineerimine uute ja läbiproovimata ideede alusel on kogu rahva peal läbi viidav laborikatse Balti, Põhjamaade ja Briti Saarte juhtivad piiskopid tegid ühisavalduse seoses Lähis-Ida põgenikekriisiga			OSCAR-2019
Sõbrapäev on saabumas. Mitte ainult see päev ei ole tähtis oma sõprade, kallimate ja lähedaste meeles pidamiseks, vaid iga päev on selleks vajalik. Kui soovite oma kallimatele teada anda, et nad on vajalikud ja vägagi olulised Teie jaoks, tehke seda! Iga päev! Sõbrapäev olgu eriline rõõmupäev! Kauplusest Minerva leiate kingitusi oma lähedastele. Kingitused kallimatele leiate siit. Istuta almandiin koos eesmärgile vastavate taimedega. Vaata lisa. ALMANDIINGRANAAT on taastav ja ravitsev kivi, mis toob tugevust ja vastupidavust. Toetab teid, kui enda jaoks aega võtate. Toob sügavat armastust ja abistab tõe kaasahaaramisel ning kõrgema mina ligitõmbamisel. Kui sinu lemmikloom vm. koduloom tunneb end halvasti ja on kaotanud elujõu, tee talle tervendavat ja jõuduandvat kristalli-spray-d punase jaspisega. Juhendi leiad siit. Rubiinidega energiajook loiduse vastu. RUBIIN-(punane korund); Indias peetakse rubiini kalliskivide kuningaks. Sümboliseerib armastust, elujõudu ja julgust. Hädaohu lähenedes kivi tumeneb. Birmas arvati rubiinil olevat haavamatuks tegev vägi, erit kui kalliskivi on opereeritud hambasse või naha sisse, nii, et see muutus keha vahetuks osaks. Selline rubiin kaitses nii mõõga, oda kui püssikuuli eest. Ehtena kantud rubiin tõrjus tagasi ebaõnne ja haigust. Okultne kivi, millel on psüühiline ja magnetiline mõju teda kandvale tundlikule inimesele. Vastab südametšakrale. Muistse uskumuse kohaselt muutub rubiin tumepunaseks ja tuhmiks, kui tema kandjat varitseb hädaoht, ning mustjaks, kui tema kinkijat või kandjat ähvardab õnnetus. Puudutage maja, aia või viinamarjaistanduse nelja nurka rubiiniga, see hoiab eemal välgu, tormi ja kahjurid. Kontoris töötamine nõuab palju vaimset energiat tundideviisi istumine ja töötamine. Kohvi ja energiajoogid vm. kofeiini sisaldav on hea energia saamiseks. Tervislik ja alternatiivne meetod pikaajaliseks keskendumiseks on siiski saavutatav kristallidega. Kristallivee valmistamisest loe siit. Püriit aitab keskenduda ja vabastab ületöötamisest tingitud vaimsest väsimusest. Valmista spray. Resiinist peekrid haldjate, draakonite, huntide, ükssarvede jm. olenditega mütoloogiast ja müstikast. See mugav ottoman on maailmakuulsa gooti- ja fantaasiakunstniku James Rymani loomingust. 38 cm kokkuvolditav tumba-panipaik, peal pehmendus, dermatiin Merest väljaulatuval pruunil kaljul, mida ümbritsevad rulluvad lained, vaatab sinu poole rahulikult punapäine mereneid, inimpealuu süles puhkamas. Tema hõbedane saba on tema taga keerdumas. Veel mõned koljud on kalju ümber vees puhkamas. Tema taga vihase taeva taustal kõrgub laevamastide mets - märk laevade surnuaiast. Pilt on igal neljal küljel ja kaanel ning on raamistatud laevalaudade ja metalse kaunistuse mustriga. Suurepärane puhkamiseks pärast pikka laevareisi. Hea kingitus! Reljeefse pinnaga märkmik Lolita. 13,60 € See käepärane roosa siidjärjehoidjaga reljeefse kaanega märkmik hoiab sinu pimedaid mõtteid, mida saad jäädvustada oma stiilis. Vähesed müstilised tööriistad jõuavad efektiivselt hingedeni, kuid üks tõhusamaid on ennustamislaud. Vaata valikut siit. Perseus on üks Kreeka mütoloogia kõige hinnatumaid kangelasi.Perseus oli Zeusi ja Danae poeg. Ta ssadeti gorgo Medusa pea järgi. Medusa oli madudest juustega naine, kelle pilk muutis igaühe, keda ta vaatas, kiviks. Kui Perseus lõikas ta pea otsast, tule Medusa kaelast välja Pegasus. Siis sai Perseusest Pegasuse (tiivulise hobuse) karjataja ja omanik. Perseus ratsutas Pegasuse seljas. SOODUSHIND! - 52 % nüüd 36,48 € Draakoni büst, erinevad suurused ja värvid. Suurepärane panna kodu ukse juurde kaitseks. SOODUSHIND! - 50 % nüüd hind alates 11 € Draakon on nelja elemendi – tule, vee, maa ja õhu – omadusi ühendav valguse ja pimeduse, Päikese ja Kuu, mehelikkuse ja naiselikkuse ning kõigi vastandite ühtsuse sümbol. Väike seenehaldjas hind 5,30 € Haldjad on maagilise võimega üleloomulikud olendid. Nad võivad oma välimust muuta ning ulatavad alati abikäe süütutele. Nad aitavad luua puhtust, siirust ja tõde, samuti aidata sind maagilises töös, kui töötad oma meelte, suhtluse ja teadvusega. Haldjad sümboliseerivad loodust ja esindavad omal moel inimeste elu saladusi. Haldjas ükssarvega, 4,60 € Ükssarv on puhas ja rikkumatu, tähistab leebust, head tahet, tarkust ja pikaealisust. Ükssarv on maagiline graatsia ja ilu olend. Neid seostatakse sageli spirituaalse ning hingelise puhtuse, väe, luksuse, ilu ja romantilise armastusega. Kaitseb neid, kel on õigus, toob rohkelt õnne ja täidab südamest tulevad unistused. 48 kaardist koosnev kaardipakk Witche`s Wisdom on koostatud 2 praktiseeriva nõia poolt - üks Isise ülempreestrinna, teine Morrighani ülempreestrinna. Rikkalikult illustreeritud, hõbedaste äärtega, kõrge kvaliteediga kaartidega, juhendiga kaartide detailse tähenduse kohta leiab iga kogenud maagia kasutaja sisetarkust. Juhend annab suurepärase selgituse tähenduste kohta, loitsude kohta algajatele ja info nõidumise kohta. Hakka avastama, kuidas nõiakunst võib parandada sinu elu! hind 30,20 € Kollageenimask silmaümbrusele - kortsude vastu, silmaaluse naha tugevdamiseks,vananemise vältimiseks ja naha puhastamiseks, eemaldab tursed silmade all, rikastatud niisutajatega, eemaldab tumeda silmaaluse, sügavniisutav ja kortse silendav. 0,70 € paar Turmaliiniga seep 48 g 4 € Väldib vistrike ja komedoonide teket, bakterite vastane (bakterid põhjustavad vistrikke, aknet, pooride ummistusi ja komedoone), tervendav ja rakkude kasvu kiirendav, seega vananemisvastane, vähendab pigmentatsiooni ja arme, sobib nii näole kui kehale. Roosa kvarts/ametüst käevõru 6 € Roosa kvarts sobib kõigile, kes ei ole jõudnud kohaneda eluga aga ole kogenud armastust. Ka neile, kellele lapsepõlves pole jätkunud hellust ja hoolitsust. Kui suudame armastada endid, siis suudame ka armastada ümbritsevat. Ravitseb emotsionaalseid haavu ja valu, alustades kibestumuse taandamisega. Avab südame ilule meie sees ja ümber. Seotud sõpruse, armuloitsude, hingelise tasakaalu, üksildusest vabanemise, edukate kohtuasjade ja iseennast armastama õppimisega. Kui ametüst on vaimule, siis roosa kvarts on südamele. AMETÜST - Ametüsti peetakse meister-tervendajaks. Ta puhastab ja kaitseb negatiivsuse eest. Vastab südametšakrale. Magevee pärlitega tšakra-käevõru. 8 € Pärl on ilu ja täiuslikkuse sümbol, armastuse juveel. Pärl on jumalate pisar. Pärlid sümboliseerivad kuningavõimu, õiglust, tarkust. Kui teemant on kalliskivide kuningas, siis pärl on kuninganna. Pärlid on juunis sündinute kalliskivid ja neid kingitakse 30. pulma-aastapäeval. Seostub naiselikkuse vallaga – Kuu, vooruslikkuse, kannatlikkuse ja puhtusega. Hõbedane ehtekomplekt kristallidega: kaelaripats ketiga, kõrvarõngad ja käevõru, erinevad värvid, hind 11 € Musta safiiriga, valge kullaga sõrmus, suurused 15-21, hind 22 € Must safiir - kaitsev kivi, aitab usaldada omaenese intuitsiooni, suurendab tööleidmise väljavaateid ja aitab töökohta säilitada. Väekas naturaalse mäekristalliga kaelaripats 10 € Mäekristalli peetakse puhtuse sümboliks. Suudab salvestada ja edastada energiat ning seetõttu kasutatakse tervendamisel ja mediteerimisel. Sakilise või teravaotsalise tipuga kristalli kasutatakse sujuvama ja harmoonilisema energia saavutamiseks. Pannakse halbade energiavõngetega kohtadesse, lastakse veidi aega seista ja negatiivsust endasse koguda, seejärel võetakse ära ja pestakse puhtaks -see parandab paiga energiat. Must turmaliin e. Šörl – Šamaanide kivi. Kaitseb mobiiltelefonide kiirguse, elektromagnetilise sudu,muu kiirguse, psüühhiliste rünnakute, nõiduse, loitsude ja pahasoovijate ning muu negatiivse energia eest. Puhastab negatiivseid mõtteid. Kaitseb negatiivsuse ja agressiooni eest. Vähendab paanikahoogusid, eriti, mis on seotud pimedate ruumide ja üksindusega. Tugevdab enesekindlust, muudab maailmavaate harmoonilisemaks ja avatumaks. Aitab hambaarsti hirmu ees. Kuukivi pärlid ehete valmistamiseks, erinevad suurused, hind alates 0,20 € Kuukivi on suurepärane kristall armastuse jaoks. Kui inimesed tõeliselt tülitsevad, siis aitab kuukivi kahel armastaval südamel taasühineda. Erootika ja armastuse kivi, stimuleerides Kundalini energiat ja salajasi soove, mida ei saa realiseerida hirmude tõttu. Naistele, kel on raskusi sünnitada lapsi.			OSCAR-2019
6. aprillil 2011 kell 16:00 ootab uue õppeaasta esimese klassi lapsi ja lapsevanemaid kooli õpetaja Karmen. Kaasa palutakse võtta sünnitunnistus või selle koopia ning kooli astumise avaldus on võimalik ka kohapeal ära teha. Vanast kaamerast paremaks teeb uue see, et tal on sisseehitatud mälu, seega plaatide vahetamist enam ei ole, optiline pildistabilisaator tähendab seda, et käes salvestatud pilt väriseb vähem, laiema nurgaga optika tähendab rohkem materjali ühes kaadris, pildi muudavad paremaks aga automaatne programmirežiim ja suurem bitisagedus. Väike näide allpool olevas videos ning loodetavasti on ikka palju sündmusi mida filmimas käia 🙂 See oli alles kümme aastat tagasi, kui igaüks võis kurisis olla kõikide Nokia ja Ericssoni mudelitega mida poes müüdi. Nüüd on juba tootjaid nii palju, et nende kõigiga on raske kursis olla, rääkimata siis veel telefoni mudelitest, mida tuleb pea iga päev müügile. See kõik on sellepärast nii kirevaks kujunenud, et telefonist on saanud midagi enamat kui ainult kaugelträäkimise vidin. Peale sisu on telefonil ka välimus oluline ning kuna igal inimesel on omad maitseelistused, siis tehakse ka telefone küllaltki erinevaid. Tõsi, viimasel ajal julgetakse üha vähem eristada Apple iPhonist, ning kõik näevad juba samasugused välja… Ja kuna viimase järele on väga suur nõudlus ning sellist nõudlust tahaksid endale kõik tootjad, siis ongi kõik läinud ühele teele. Loodetavasti, see paanika siiski lõpuks lõpeb ning proovitakse ka midagi uut. Telefoni ostmisel on vaja pidada silmas tegelikult ainult kahte asja – hinda ja seda, milleks sul teda vaja on. Kus sul on siiani olnud Nokia 5110, siis loomulikult ei tea sa üldse, mida telefoniga saab veel peale helistamise teha ning sul tuleks alustada päris algusest. Kui sa oled aga kaasaegsemate telefonidega kokku puutunud siis on olukord lihtsam. Meie aga alustame algusest… Kõige tähtsam telefoni juures on koostekvaliteet. Sa ei tahaks ju endale osta vidinat, mis kõne ajal iseenesest ära laguneb. Muidugi tõstab see telefoni hinda ning samas kõrval võib olla palju uhkem ja huvitavam vidin, mis maksab vähem või sama palju. Kõige tugevamad telefonid on need, millele tootja on öelnud, et neid võib loopida ja uputada. Samsung E2370 on üks sellistest telefonidest mis elab üle lennu koolikotis ning ei karda ka veelompi kukkumist. Müügil on ta ka suhteliselt soodsa hinnaga ning kõik see hinnavõit on tulnud sisu kokkuhoiust ekraan on kehv, pilte teeb halvasti, mälu on vähe jne. Aga kui eesmärgiks on helistamine, siis saab temaga hästi hakkama. Sõnumiside toimib muidugi ka, aga tuleb arvestada sellega, et taoliste vastupidavate korpustega telefonidel peavad ka nupud olema vastupidavad ning seega käivad nad raskelt. Nii et sõnumite kirjutamine ei ole just see tegevus, mida antud mudeliga väga mugav teha oleks. On müügil veel poole odavamad telefonid, mis on sisult samad, kuid hind on alla saadud tugeva korpuse puudumise arvelt. Need telefonid ei kannata loopimist ja uputamist, kuid sõnumeid on nendega juba palju mugavam kirjutada. Hinnavahed tulevad ka tootjast, sest igaüks on sinna sisse arvestanud veel ka oma nime maksu. Nokia ja SonyEricsson on arvamusel, et nende tooted väärivad kõrgemat hinda. Nokia telefonide headuses oleme me kõik veendunud, kuid isiklikud kogemused näitavad, et SonyEricsson ei ole väärt kõrgemat hinda. Kuid igaühel on omad eelistused. Silmad tasub lahti hoida ka uute brandide ehs kaubamärkide suhtes, sest Hiina on ka avastanud, et kaua nad ikka teistele teevad ning on ka oma nimedega välja tulnud. Nii et sealt tulnud telefon võib olla poole odavam kui mingi tuntud kaubamärgi tehtud. Muidugi ei ole mingisugust garantiid, et see ära ei lagune, kuna kaubamärgi omamine tähendab ka mingisugust kontrolli. Nokia 1616 oli see telefon, mis on poole odavam kui marakratikindel Samsung ning hetkel meie poelettidel saadaval. Muidugi Nokia nimi maksab palju ja sisu on tal ka tunduvalt vähem kui Samsungi telefonil, kuid ma olen kindel, et see telefon ei lagune lapse käes niisama ära ning aku pidamine on tal ka ülihea. Need on siis kaks telefoni, mida võiks soovitada, kui telefoniga tahetakse ainult helistada. Ei maksa ennast lasta heidutada sellest, et Samsungi küljes on ka kaamera, sest sealt väljuvad pildid sobivad kõige paremal juhul ikooniks. Väikeseks plussiks võib lugeda küll seda, et tal on raadio ja muusikamängija kaasas, kuid selleks on vaja kasutada mälukaarti ning albumi suurus on piiratud. Üldiselt saab iga telefoniga helistada, kuid kui tähtis on vastupidavus või ekstreemne vastupidavus, siis need kaks oleksid parimad valikud. Järgmine kord siis läheme edevamaks ning kulutame rohkem raha. Kallimad kui 100 € telefonid käivad juba internetis ning käiku tuleb selline mõiste nagu operatsioonisüsteem. Kuna Klassileht on ikka enamat kui lihtsalt sündmuste kajastamine, siis avame siin lehel ka väikese rubriigi nimega “Tehnoloogianurgake”. Siia proovime võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt lahti kirjutada, mida tasuks silmas pidada, kui tahad endale saada uut telefoni või arvutit, mis on G3, DLNA, GPS, MHz, Mpix, mAh, GB, HDMI jpm. See lühendite jada näib olevad lõputu ning on olemas ka selliseid telefoni mudeleid, mida saab tutvustada kõikide nende lühenditega ning juurde saab panna veel samapalju. Kuna iga algus on raske, siis ootan ettepanekuid, et mis teema võiks olla esimene. Ma tean, et õpetaja Karmen alustas juba pikka aega tagasi iPadi teemaga, kuid see ongi seisma jäänud mustandina ning ootab avaldamist. Äkki siis peaks selle teema sealt üles kaevama? Kommentaaririba on nendeks arvamuseavaldusteks kõige õigem koht. Niikaua sukeldun mina aga ühtede ja nullide vahele ning vaatan, mida seal veel uut on… Me oleme kodulehel proovinud alati rääkida ilusatest asjadest – koostegemistest ja ettevõtmistest, mängudest ja lauludest. See on mulje mida me jätame endast väljapoole. Faktid räägivad aga seda, et see millega puutuvad lapsed kokku igapäevaselt koolis, ei ole nii ilus ja roosa. Vaatamata ilusatele üleskutsetele, piirata koolivägivalda ja kiusamist, ei ole see kuhugi kadunud ka Maidla koolist. Mind kui lapsevanemat, ei huvita ajaleheartiklid ja privaatsus. Kool ei avalda kunagi neid käskkirjasid, mida antakse pahadele lastele ning fakt on see, et see ei mõjuta ka siis midagi. Mina Uljam Teuli ütlen, et Maidla koolis on seda vägivalda liiga palju nii väikese kooli peale ning nüüd ja edaspidi, kavatsen iga vägivalla ja kiusamise juhtumi avalikkuse ette tuua, et kohust mõistaksid nende kiusajate üle inimesed, kelle arvamus ka neile korda läheb. See on küll väga valus teema, kuid kui lapsevanemad ei suuda oma lapsi kahe ja poole aasta jooksul korrale kutsuda, siis ma arvan, et sellele olukorrale tuleb läheneda teisiti. Loodetavasti minu avaldus paneb kiusajaid mõtlema sellele, et nüüd ja edaspidi saavad nende nimed olema veebilehtedel ja politsei toimikutes ning kui ei, siis on nad selle karistuse ka õiglaselt ära teeninud! Kui keegi tahab oma juhtumiga avalikkuse ette tulla ning asitõendid ja tunnistajad on juhtumi kohta olema, nii et seda ei saaks laimuna käsitleda, siis võtke minuga ühendust ja ma usun, et me leiame lahenduse selle avalikustamise kohta. Selleaastasel üritusel Garage48 tuldi välja lahendusega, kuidas e-kooli saaks kasutada mobiiltelefonis. Nimeks sai projekt mkool. E-kooli omanik, oli sellest ideest huvitatud ning loodetavasti kujuneb sellest ka midagi välja. Sisselogimisaken eeldab parooli olemasolu, kuigi on olemas ka registreerimise nupp, eeldan ma, et see on liigne ning registreerimine tuleks ikka jätta arvutipõhisele lahendusele, sest kes see viitsib ikka pikka ankeeti mobiilis täita. Avaleht on soliidse kujundusega – kõik olulised asjad on ühe kliki kaugusel. Kasutajaliides on ilus ja mugav. Kõikide ainete viimane hinne on vaikimisi näha ning iga aine hindeid saab veel eraldi vaadata. Kui selle hinde juurde tekiks veel ka kuupäev, siis ei oleks vaja enam kaugemates menüüdes kolada ka. Kodutööde valik viib küll menüüsse, kus on ainete kaupa kirjas, et millistel ainetel on kodutööd määratud, kuid millegipärast ei ole viimast kodutööd joonistatud aine nime alla, nagu seda on tehtud hinnetega. Operatiivsuse mõttes võiks olla viimane kodutöö koos kuupäevaga ka aine nime all, kui tahan pikemat nimekirja näha, siis sisenen sügavamasse menüüsse, nagu seda on tehtud hinnetega. Täpsem ülevaade kodutöödest on näha menüüsse sisenedes, kuupäevade kaupa. Loodetavasti tuleb siia ka linnuke, et tehtud kodutöid enam ei näidata, või siis oleks valik, et näita kõike, või näita tegemata. Mobiili ekraan ei kannata priiskamist ja kui mul on vaja valida sobivate alt, siis peaks näha olema ainult vajalik. Ma ei tea, kui palju õpilane soovib oma puudumistega kursis olla, sest see vist on rohkem lastevanemate teema, kuid sama olulise asja alla käivad ka märkused, nii et need võiksid ka olla kuidagi ära mahutatud sama menüüpunkti alla. Võib ka eraldi menüüpunkt olla, kuid see teema ei ole õpilase jaoks kindlasti nii aktuaalne kui lapsevanemale. Ja kuna rakendus lähtub õpilase vajadusi silmas pidades, siis mahuksid märkused ka siia kuidagi kindlasti ära. Tunniplaan on loodud Google Calendar veebipõhisele rakendusele. Kuna e-koolil on olemas oma tunniplaani rakendus, siis selle kasutamiseks peaks igaüks omale kalendri looma ning seda täitma hakkama. Kindlasti ei ole see ka kuigi mugav mobiilis kasutada, sest kasutajaliides on tehtud ikka arvutit silmas pidades. Ma saan aru, et see on idee tasandil, kuid antud juhul, peaks ühine kasutajakujundus jätkuma kõikides menüüpunktides ning see viimane asi on kontekstist täiesti välja rebitud. Oleks vaja samasugust paremale poole kulgevat menüüd, mis annab valiku nädalapäevadele, siis tundidele ja lõpuks klassidele või õpetajaja nimedele koos telefoninumbriga, et saaksid vajadusel talle kiiresti helistada ja rääkida milles asi, et sa veel tunnis ei ole. Kuna tegemist on ju ikkagi mobiilrakendusega, siis peaks arvestama see ka kasutatavaid võimalusi. Üldiselt aga väga hea idee ning kui selle eest nüüd eraldi raha küsima ei hakata, siis leiab kindlasti kasutamist. Kuna e-koolil on nagunii suured plaanid areneda õpilaspäevikust millekski suuremaks, siis mobiilne rakendus võiks ja peakski olema üks suund, kuhu tasub edasi vaadata, sest mobiiltelefon on sisuliselt igal õpilasel taskus, aga arvutit neil tõenäoliselt kaasas ei ole. Ja kindlasti tuleb lähtuda ka sellest, et ei maksa nüüd iPhone peale seda rakendust ainuüksi teha, sest kui paljud meist siis ikka nii rikkad on, et käivad koolis ja lehvitavad oma 500 euroste ja kallimate telefonidega! Maidla Põhikooli seintel ripuvad kaamerad juba pikemat aega. Välisterritooriumi valvavad nad juba minule teadmata ajast ning sees on olnud juba teist õppeaastat. Vaidluste ennetamiseks ja korra säilitamiseks said valvekaamerad ka osad õppeklassid. Paigaldamisega olid sellel ajal arvatavasti kõik lapsevanemad nõus. Küll, aga ei küsitud arvamust nende lastevanemate käest, kelle lapsed käisid algklassides ning kuhu kaameraid ei paigaldatud ning samuti ei saanud teada mida võivad arvata kaameratest need lapsevanemad, kelle võsud alles olid kooliteed hiljem alustamas. Andmekaitse Inspektsioon on asunud seisukohale, et klassides ei ole videojälgimine põhjendatud. Kooli ümbruses, fuajees ja koridorides võib videovalve teenida vaid turvalisuse eesmärki. Inspektsioon, olles viinud läbi põhjaliku eesmärkide ja vajaduste analüüsi, leiab, et klassiruumidesse kaamerate paigaldamine on tavaolukorras ülemäärane. Tundides toimuva üle on kontrolli võimalik teostada õpetajal ja kui tarvis, saab vahetunniks lukustada klassiukse. Selline lahendus on videojärelevalvega võrreldes märksa vähem õppurite ja õpetaja eraelu puutumatust riivav abinõu. Kooli teistes ruumides võib videovalve kasutamine olla lubatav, kui esineb reaalne oht seal liikuvate inimeste turvalisusele ja muude vahenditega turvalisust tagada ei ole võimalik. Riietusruumidesse, tualettruumidesse ja teistesse kõrgendatud privaatsust nõudvatesse paikadesse kaamera paigaldamine lubatav ei ole. Muudeks eesmärkideks kui turvalisus, võib kaameraid kasutada vaid jälgitavate nõusolekul, alaealiste puhul on selleks reeglina lapsevanem. Turvakaalutlused on isikute ja vara kaitse, selle all ei saa mõista heakorda või koolikohustusest kinnipidamist. Inspektsioon rõhutab, et igasugune jälgimine riivab inimeste eraelu, mistõttu peab niisugune tegevus olema alati seaduslik, vajalik ja proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Valikute tegemisel peaks eelistama alati lahendust, mille kasutamine riivab isiku eraelu puutumatust vähimal määral. Andmekaitse Inspektsioon lõpetas järelevalvemenetluse Ääsmäe Põhikooli suhtes. Ääsmäe Põhikooli kinnitusel on nüüdseks viidud jälgimisseadmestiku kasutamine kooskõlla andmekaitse põhimõtetega. Arvestades seda, et kaamerate paigaldamise ajal, oligi jutt just sellest, et jälgida õpilaste tegevust, siis tekib mitmeid küsimusi, millele ühest vastust ei ole. Arvestades seda, et kool on väga väga ettevaatlik igasuguste avalikustamiste suhtes (erinevalt paljudest teistest koolidest, peitis ta oma õpilaste nimed ja pildid parooli taha), on see tema poolt väga julge samm, sest piisab ainult ühest lapsevanemast ja ühest kohtulahendist, kui see investeering muutub kasutuks.			OSCAR-2019
Internet on asendamatu allikas meelsuste, hoiakute ja reageeringute uurimiseks. Muu meedia ei paku nii tänuväärset materjali, kuna esiteks, päris kõiki idiootsusi ka ära ei trükita, ning teiseks, mis võib olla veelgi olulisem, teksti loomise ja selle avaldamise vahel on ajaline intervall ning autor loeb üldjuhul vähemalt korra oma teksti üle, rääkimata siis sellest, et isegi kui tekst on anonüümne/pseudonüümne, siis vähemalt toimetuses teatakse, kes ta on. Internetikommentaariumides näeme aga vahetuid ja otsekoheseid reageeringuid. Eriti ilmekad on kommentaarid, mis järgnevad mingisugusele vapustavale uudisele. Endamisi jagan kommentaatorid kolmeks rühmaks: "analüütikud" (tavaliselt selges vähemuses), "monomaanid" (st need, kes iga sündmuse juurde kleebivad väheste variatsioonidega oma lemmikmõtet) ja "Pavlovi koerad". (Loomulikult on see jaotus tinglik ja üksnes pro domo sua; pealegi võib nii mõnigi "Pavlovi koer" olla ka "monomaan".) Täna räägime "Pavlovi koertest". Akadeemik Pavlov tõdes oma eksperimentides koertega, et koeral eraldub ila mitte üksnes siis, kui talle antakse reaalset toitu, vaid ka kindla signaali peale, mis on selle toidu andmisega seotud. Koer oma ilastamist kontrollida ei suuda. Kohe peale teadaannet Oslo plahvatusest ilmusid kaht tüüpi kommentaarid. Esimesed, süüdistavad, nõudsid piiri kinnipanekut ja erinevaid moslemivastaseid repressioone, teised aga hakkasid terroriakti õigustama: Norra osaleb Afganistanis ja pommitab Liibüat, nii et tegu on igati mõistetava kättemaksuga. Vahemärkusena: nii siin kui ka edaspidises kommentaariumianalüüsis ei hakka ma otsima loogika- ja faktivigu - nt kuidas taliibid isegi teoreetiliselt võiksid koordineerida oma tegevust Muammar Gaddafi omaga. Need olid vahetud reaktsioonid ja ühine nende puhul on see, et autoritele on täiesti selge, kes on plahvatuse taga. Pean tunnistama, et minugi reaktsioon ei olnud palju targem, ehkki esimest pilti nähes kerkis alateadvusest esile nimi Oklahoma city. Pilt oli tõepoolest mõneti sarnane: pomm kahjustas ennekõike valitsushoone fassaadi, st plahvatas maja ees, samas kui islamistidest enesetaputerroristid üritavad sõita hoonesse sisse. Kuid kohe tõrjusin selle versiooni kõrvale, kuna mõte, et Norras võiks tegutseda mingisugune Ameerika tüüpi parempoolne relvavägi, tundus mulle võimatu. Peagi võttis teo eest vastutuse Ansar al-Jihad al-Alami (Ülemaailmse džihaadi abistajad) - organisatsioon, mis on tuntud internetiaktiivsuse, mitte reaalsete terroriaktide poolest. Ei ole päris selge, kas see grupp ise andis selle teate välja või neile vaid omistatakse seda, aga pea iga terroriakti puhul kiirustavad erinevad grupeeringud nendega uhkustama. Kui aga selgus, et terrorist on norrakas, jätkasid Pavlovi koerad oma ilaeritust: süüdistavad kordasid, et ikkagi "kaltsupead" ja multikulti süüdi, teised aga kiirustasid Breivikit õigustama ja õigustusi oli kaht tüüpi, esiteks - näe kui kaugele on põhjamaine inimene viidud, et tal muud üle ei jää, teised, et Breivik on põhimõtteliselt õige asja eest väljas. Eesti kommentaariumist ei suutnud ma leida siiski ühtegi Breivikit heroiseerivat seisukohta, vene kommentaariumis on neid hulgaliselt. Ülalpool sai mainitud, et kommentaatorite klassifikatsioon on tinglik ning nii mõnigi kord on Pavlovi koerad samas ka monomaanid. Monomaaniast rääkides pean siin silmas ennekõike erinevaid vandenõuteooriaid; seoses Norra terroriaktiga on neid esinenud arvukalt. (1) Vabamüürlased. Breivik oli vabamüürlane "ja sellega on kõik öeldud". Vabamüürlased tahavad valitseda maailma ja ei ole ühtegi hirmsat tegu, milleks nad pole võimelised. On mõttetu vastu vaielda, et mitmesaja-aastases vabamüürlaste ajaloos pole olnud ühtegi Breivikiga analoogilist juhtumit. Mis puudutab vabamüürlushullust põdevaid, siis neile tekitas teatud düskomforti hoopis muu: vabamüürlased teevad oma musti tegusid salaja, Breivik aga reklaamis ennast igati ja muuseas ka vabamüürlasena. Kuid monomaania ongi oma nime väärt just tänu sellele, et igale vastuväitele võib leida vastuvastuväite. Antud juhul kõlab see umbes nii, et Breivik on lihtsameelne ohver, kelle vabamüürlased meelitasid oma looži ja korraldasid seal talle ajupesu. Ühe parima sedalaadi versiooni esitasid Vello Leito ja Aivar Koitla telekaamera ees. Breivikit juhtisid Norra valitsus ja politsei (teadagi kõik vabamüürlased), keda omakorda õhutas Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Van Rompuy (selge, et vabamüürlane temagi), kuid tema taga seisavad veel eriti tumedad jõud, keda isegi nii vapper inimene nagu Vello Leito ei julgenud nimetada. (2) Juudid. Norra noored sotsdemmid nõudsid päev enne terroriakti Gaza blokaadi lõpetamist ja Iisraeli boikoteerimist. Seda sionistid välja kannatada ei suutnud. Antud versiooni pakkusid välja mitmed anonüümsed Eesti kommentaatorid, aga Venemaal esines sellega meilgi tuntud ajakirjanik Mihhail Sevtšenko, kes on muuseas Venemaa Ühiskondliku nõukogu liige. Kavkazcenter.net aga vihjab, et Breivik ise on juut. See, et selliseid aktsioone korraldavad erinevad vasakorganisatsioonid regulaarselt, ning see, et Breivik valmistus oma mõrvatööks aastaid, neile ei mõju. (3) Neonatsid. Tundub ratsionaalsem kui kaks esimest, kuna teatud kontaktid Breivikil nendega olid (aga olid ka vabamüürlastega), kuid mitte miski ei viita sellele, et terroriakti taga oleks olnud mingisugune laiem vandenõu, k.a paremäärmuslik organisatsioon. (4) Sotsid ise. Breivik kui nende salaagent. Tundub täiesti meeletuna ja, nagu vabamüürlaste puhulgi, ei saa pärast Teist maailmasõda leida ühtegi analoogilist provokatsiooni, pealegi mitte kuidagi ei lange kokku nüüdisaegsete Norra sotside maailmavaate ja teguviisiga. Kuid kindel loogika siin on. See lähtub tuntud põhimõttest cui prodest? (kes saab kasu?). Norra sotside populaarsus tõusis 10%, paremerakondadele on vesi peale tõmmatud. See on ülimalt vildakas loogika, mis vahetab tagajärje ja põhjuse, kuid tegu on väga levinud ilastamisviisiga. (5) Al Qaida. Eesti kommentaariumist ma seda ei leidnud, aga nii täiesti tõsiselt väitis seda Ameerika Hääle saates eriteenistuste asjatundja Aleksandr Vassiljev, kes on ise endine KGB analüütik. Kõigepealt ta põrmustab versiooni, nagu oleks Breivik hull või osa neonatslikust vandenõust, kuid siis, lähtudes samast põhimõttest, cui prodest?, leiab, et Breivik oli Al Qaida või muu islamistliku rühmituse salaagent. Et Breiviki ja islamistide vahel mingit reaalset seost tuvastada ei õnnestu, teeb teda pisut murelikuks, kuid oma versioonist ta ei loobu. Tänases Postimehes võtab ka Margit Sutrop sõna viimasel ajal avalikkust erutanud väitluses tõe, vale, identiteedi ja riikluse teemal. Poleemika iseenesest on väga huvitav ja väärib põhjalikumat analüüsi kui mul praegu ajapuudusel võimalik. Ka olen nii mõnegi Margit Sutropi seisukohaga nõus, kuid tõe ja vale sensitiivse teema üle arutledes peame ise olema võimalikult täpsed. Sutrop alustab nii: "Platon arvas, et riiki peaksid valitsema filosoofid. Filosoofil on vabadus mõelda. Kuidas on aga lood ministriga? Kas ka tema võib oma peaga mõelda? Ja öelda avalikult välja, mida ta mõtleb? Kas demokraatliku riigi minister võib mõelda ja avalikult arutleda demokraatia ohtude ja piiratuse üle? Mina arvan, et võib küll." Esiteks, jääb arusaamatuks, mis pistmist on Platonil demokraatliku riigi valitsemisega, on ju üldteada, et tema esitatud riigimudel on totalitaarse riigi ideaal. Teiseks, Platon ütleb, et filosoofid tuleks panna riiki juhtima, kuid mitte seda, et demose poolt valitud arhondid võiksid filosofeerida ainult seepärast, et demos valis nad mingisuguseks asjapulgaks. Seega Platon meid siin ei aita. Erinevalt autoritaarselt mõelnud filosoofist loodan, et kõik meie siin oleme oma veendumustelt demokraadid. Ma tervitan Jaak Aaviksoo julget ja ausat (sic!) sõnavõttu ning leian, et see alustas meie ühiskonnas väga vajalikku poleemikat. Sellegipoolest ei nõustu ma peaaegu ühegi Aaviksoo esitatud teesiga. Peatun siin vaid ühel. Olen veendunud, et tõe rääkimine ei ole nõrkuse, vaid tugevuse tunnus. Ka tõe valdkond on minu jaoks palju laiem kui Aaviksoo jaoks, nt usk, lootus ja armastus ei ole väljaspool tõde, vaid vastupidi, need on valdkonnad, mis on kõige tugevamalt tõega seotud ja kõige sensitiivsemad vale suhtes (vrd kui teravalt me elame üle valetamist ja reetmist nendes asjades). Lõppkokkuvõttes on tõe rääkimine kasulikum kui selle varjamine või valetamine. Hea näide selle kohta on Eesti ühiskonda vapustanud Andrus Veerpalu väidetava dopingukasutamisega seotud skandaal. Mul on väga kahju nii Andrusest kui tema treenerist, kuid Suusaliidu valitud taktikat ei saa ma kuidagi heaks kiita. Ametnikud väidavad kooris, et nad ei tohtinud mingisuguse reeglistiku kohaselt tõtt rääkida, kuid ükski reegel ei sundinud neid ka valetama: "ei kommentaari" ja kõik. Punkt. Suusaliidu peasekretär: meil pole teha muud, kui oodata kuulujuttude vaibumist. Delfi Sport 03. aprill 2011 19:47 Mati Alaver: meil polnud MM-i künnisel õigust kogu suusatamisele varju heita. Delfi Sport 07. aprill 2011 16:46 Kas keegi soovib, et midagi sellist juhtuks Eestiga riiklikul tasandil? Vrd kuidas Nõukogude Liit ja hiljem ka Venemaa valetasid aastakümneid -- ilmselt kõrgemate riiklike huvide tarvis -- Katõni sündmuste kohta ja kui "mõnus" on neid sõnu praegu süüa. UPD. Lugesin Sutropi artiklit diagonaalis ning kahe silma vahele jäi kõige markantsem osa. Margit Sutrop kirjutab: "Diskussiooni ajastus näitab pigem, et tuli pole põlema lahvatanud mitte juhuslikult, vaid keegi on tuha peale teadlikult ja hoolega puhunud, soovides meelega tulekahju esile kutsuda. Kas selle taga on ühe suurkooli hirm kvaliteeti nõudva ministri ees või püha võitlus Machiavelli «Valitsejaga», teavad vaid diskussiooni algatajad." Niisiis, kas seda peaks mõistma nõnda, et kogu diskussiooni taga on mingite tumedate jõudude vandenõu? (Mossad? CIA? KGB? Illuminaadid? Või koguni Tallinna Ülikool?) Tõest rääkides: Rein Raua artikkel ilmus 24.03 (ilmselt kirjutatud vähemalt paar päeva varem), kusjuures artiklis on juttu Aaviksoost üksnes kui kaitseministrist. Samas kinnitati Aaviksoo haridusministrikandidaadiks IRL-i poolt alles 27.03.			OSCAR-2019
Courcy on paeluv koht, kust igaüks leiab enda jaoks midagi huvitavat. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Vendeuvre’i loss ja Les Arpents du Soleil’ veinimaja. Ära unusta külastamast paiku nagu Canon’ loss ja Ferme de Canon’ talumuuseum. Ükskõik kas reisite töö asjus või puhkama, Courcy pakub majutusvõimalusi igaks otstarbeks. Kui sinu sihtkoht on Courcy, ootab sind Hotels.com saidil 63 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 30%. Tubade hinnad alates 13 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Courcy ja selle lähipiirkond pakub. Lähim lennujaam on Caen (CFR — Carpiquet), mis asub 39 km linnast eemal. Deauville (DOL — Saint-Gatien), piirkonna teine suurem lennujaam, jääb 45,7 km kaugusele. Boråsist sai tekstiilitootmise keskus. Esimene tekstiilitehas valmis 1834, juba mõne aasta pärast (1837) oli linnas 148 tekstiilitehast. Aastal 1944 töötas linnas 12 000 inimest 243 tekstiilitehases. Riigikogu on ühekojaline. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21. eluaastast. Enne Eesti kõrgeima seadusandliku kogu valimist 1920. aastal üldistel ja vabadel valimistel oli Eesti kõrgeimaks võimuks 1917. aastal valitud Ajutine Maanõukogu ja 1919. aastal valitud Asutav Kogu. 1992. aastal valiti Riigikogu erandkorras 3 aastaks. Alates 1995. aastast valitakse Riigikogu 4 aastaks. Koha Riigikogus võib saada ka isikumandaadi alusel valimisringkonnas, kuigi vähem kui 5% häältest saanud erakonnad künnist ei ületa. Nendele erakondadele (valimisnimekirjadele) ja üksikkandidaatidele antud hääli, kes Riigikokku ei pääsenud, loetakse kadunud häälteks. Tavaliselt arvatakse juhul, kui erakond sai ringkonnas isikumandaadi, aga 5% künnist ei ületanud, kadunud häälte hulgast välja isikumandaadi saanud kandidaadi või kandidaatide hääled. Riigikogu valimistel jaotatakse mandaadid ringkondade vahel kasutades Hare'i kvooti. Eesti on jaotatud 12 ringkonnaks, mis on ligikaudu võrdse rahvaarvuga. Sisuliselt jagatakse valimisõiguslike kodanike arv ringkonnas kogu valimisõiguslike kodanike arvuga ja korrutatakse 101-ga; iga ringkond saab esiteks selle korrutise täisosa jagu mandaate (näiteks 10,9=10) ja arvutatakse ülejääk (näites: 10,9–10=0,9); niimoodi ülejäänud mandaadid jaoks järjestatakse ringkonnad suurima ülejäägi põhjal. Ja ringkond saab täiendava mandaadi juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud. Iga erakond, mis võtab valimistel osa, koostab oma kandidaatidest kaks nimekirja: üleriigilise ja nimekirja iga ringkonna jaoks eraldi, kus erakond võtab Riigikogu valimistel osa nimekirja. Erakond võib panna igas ringkonnas kaks kandidaati rohkem, kui on ringkonnal mandaate. Üksikkandidaat võib esitada ennast ainult samas ringkonnas kus ta kandideerib. Kandideerimiseks on vajalik tasuda kautsjon, milleks on kaks riikliku alampalgamäära. Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Valija valib oma ringkonnas kandideerivate kandidaatide vahel. Kõigepealt arvutatakse ringkonnas välja ega keegi kandidaatidest ei ole kogunud isikumandaadi jagu hääli. Isikumandaadi jaoks vajalike häälte arv arvutatakse kvoodi kaudu. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. Seejärel arvutatakse välja 5% üleriigiline künnis, liites kõikide ringkondade kehtivate häälte arvu ja korrutades 0,05ga. Need erakonnad, mis ületasid valimiskünnise võivad loota enamat. Ringkonnamandaatide jaotamiseks minnakse ringkondade juurde tagasi. Arvutatakse välja igale erakonnale antud kehtivate häälte arv ringkonnas kokku ja järjestatakse erakonna ringkonnanimekiri kandidaadile antud häälte arvu järgi. Ringkonnas arvutatakse välja mitu kvooti saab erakonna nimekiri (ehk erakonnale antud häälte arv ringkonnas jagatakse ringkonnas kehtiva kvoodiga). Ja kui kvoodi ülejääk moodustab 75% kvoodist, siis liidetakse mandaat juurde. Ringkonnamandaadi puhul saab mandaadi tingimusel, et kandidaat nimekirjas korjab vähemalt 10% kvoodi jagu hääli. Kui niimoodi peaks juhtuma mitu võrdse häältehulga kandidaati, siis on eespool kandidaat, kes on üleriiklikus nimekirjas eespool. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel kehtib 5% künnis. Seejärel arvutatakse välja igale kandidaadile võrdlusarvud kasutades modifitseeritud D'Hondti meetodit. võrdlusarv = üleriigi erakonnale antud kehtivate häälte arv / (kandidaadi positsioon üldriiklikus nimekirjas astmel 0,9). Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades kvootide põhimõttel. Võrdlusarvud reastatakse suuremast alustades. Kohtade jaotusel jäetakse vahele need kandidaadid, kes said ringkonnas sisse. Kandidaat peab korjama ringkonnas vähemalt 5% kvoodist ringkonnas, kus ta kandideeris. Kui üleriiklikus nimekirjas ei ole piisaval arvul kandidaate, kes ületasid 5% kvoodi nõude, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist suurima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud üleriigilises nimekirjas eespool. Riigikogu liikmel on tema tegevuses mitmed põhiseaduslikud garantiid. Nendeks on vaba mandaadi põhimõte, indemniteet ja immuniteet. Teda ei saa kohustada liituma mõne fraktsiooniga. Selles küsimuses on vaba mandaadi põhimõtet võimalik piirata; Poliitiline vastutus (nt valimisnimekirja mittekandmine, erakonnasisene distsiplinaarvastutus) pole välistatud. Riigikohus on leidnud, et vaba mandaadi põhimõttest tuleneb muu hulgas, et "parlamendi liige peab saama langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt. Seejuures kuulub Riigikokku valitud isiku vabast mandaadist tulenevate õiguste hulka vabadus oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke eelistusi muuta ilma ohuta saada seetõttu rahvaesindusest eemaldatud". [2] Põhiseaduse § 62 järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites. On avaldatud seisukohta, et Riigikogu liige ei peaks sellest sättest tulenevalt kandma õiguslikku vastutust igasuguse poliitilise tegevuse eest mandaadi teostamisel, ka väljaspool Riigikogu. [3] Põhiseaduse § 76 tulenevalt on Riigikogu liige puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. ↑ Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 2. mai 2005. aasta otsus asjas 3-4-1-3-05, arvutivõrgus kättesaadav http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-3-05 "Valitud ja valitsenud. Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999". Koostanud Jaan Toomla. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn 1999, 475 lk			OSCAR-2019
Non ja mehed ainult naised ja naised, mis siis mehi peab diskrimineerimima? Mees peab käima kohustuslikult kaitseväes. Naine sa sünnitad lapsed enamjaolt vabatahtlikult ja igal inimesel on siiski õigus ise otsustada kas ja kui palju lapsi tahab... mehi ei tohi ka unarusse jätta või mehed on sinu arvates lihtsalt tühi... kui naine ei saa lapsi, siis sinu see lollus eelistaks neid naisi kes on võimelised... jälle ebavõrdne. NAINE58.Väga õige jutt.Naised peaks varem pensile jääma.Ka mul on kahju et füüsilise töö kõrvalt lihtsalt ei jõua lapselapsi enda juurde võtta. teha kohustuslikuks valimistel osalemise asemel kogeda stimulaatori abil sünnituse protsessi, siis ehk taipavad emade mõnitajad, kui raske oli nende endi ilmaletulek. poistele tuleb aga õpetada oma tungide ohjeldamist. Maailm on praegu sassis, kõikjal võidutseb hingetu seks, pepude hööritamine, samasooliste kokkuelamise kiitmine, leida norm kaaslast ja lasinsoovida oleks nagu ebanorm Tähelepanek elust,et paljulapseliste perekonnad ei kasvata oma lapsi. Mõni üksikema oma lapsega teeb rohkem lapse heaks,kui need sünnitusmasinad,kel peres juba 5-9 last. Paljulapselistel emadel on küllaltki külma suhtumisega .Tihti suurem koormus on veeretatud mehele. Ja kuidas siis isade rolli hindamisega jääks? Nende bioloogilise rolli täitmise tunnustamisega. vatasel korral peaks asjasse sekkuma soovolinik. Et soolise võrdsuse rikkumine või nii. On ka mõningaid joodikemaseid, kellele sünnitamine on äriplaan. Abirahade peal ära elada. Kelle purjuspäi või laksu all tehtud lastekari on puudelised. Ja kes ei kasvatagi ise oma lapsi suureks. Kuidas siis selliste puhul saab? Autasustame? Paljukirutud nõuka-ajal said naised pensionile 55-aastaselt ja mehed 60-selt. Ja iga tööaasta läks kirja terve aasta eest.Tänasel päeval rügad juba 63-ni ja edaspidi veel kauem, sõltumata laste olemasolust. Ja mis peamine: see pensioniseadus "sööb ära" nt. 45-st tööaastast hoobilt 10 aastat. Kas ei oleks aeg see seadus ringi teha? Pole ju inimene ise süüdi, kui ta palk on väike ja koefitsent 0,3. Keegi peab ka sellist tööd tegema. Kõik ei mahu mäe otsa, siin ei aita ka haridus midagi. et ma ei tea kõrgkoolides ega teadusasutustes kedagi, kes tahaks 65-aastaselt, mis on akadeemilisel kohal töötamise vanusepiir, pensionile minna, sest selles vanuses ollakse võimete tipul, öelda on veel palju ja tahaks nooremaid aidata ja toetada, ise uurimistööd teha, aga noorematele on vaja ruumi teha ja Skandinaavias saadetakse kohustuslikult peale 65. sünnipäeva pensionile, ehkki oled veel heas vormis ja tahaksid töötada. Nii et ei ole sugugi nii, et inimesed kõik tahaksid 55- või 60-aastaselt pensionile. Ja kindlasti ei ole need inimesed vähe tööd teinud. Aga ilma tööta nad lihtsalt sureksid ära. Oh, see on väga hea mõte... MInu arvates on väga hea mõte pühendada ennast täielikult riigile-teha lapsed riigile, kasvatada lapsed üles riigi rahade eest (täna oli kirjutis kuidas kui alla 500 euro saad palka, siis tee kolm last ja teeb sama välja), kiruda enda ebarahuldavas elus riiki, siis pärast lasta riigil dikteerida, mis vanuses ja millistel tingimustel saab riigi poolt abirahana antavale pensionile jne. Sõltuvus, sõltuvus, sõltuvus... Minu pärast võivad kõik, kes on sünnitanud 3 last, saada pensionile 55 a. või üldse mitte kunagi tööl käima, see ega mitte ükski muu asi ei pane mind riigi jaoks lapsi tegema.. Kurb on, nii kurb on kui inimesed vihkavad enda tööd ja näevad enda piiratuses töös ainult orjust kellegi teise jaoks ja kujutavad ette, et tööl käimine on ka kõikidele teistele ainult piin... Jumala eest, äkki isegi keegi saab rikkaks, kui ma töötan tema heaks ja mina ise saan endale ise enda palga teenitud... Ma loodan ja teen kõik selleks et mul jätkub tervist nii kauaks, et ma saan olla tegev nagu Robert Murdoch on 84 a. või nt. Leev Kuum, kes on üle 80 a vana... Hea meelega vabastaks töökoha noortele ning täidaks vanaema kohustust ja seda eriti suvekoolivaheajal, et lastevanemad saaks rahulikult tööl käia. Jah, imemugav "lasteta naine", tihti ka "elukaaslase" elu ära rikkunud inimene võiks tõepoolest 70 aastani töötada. Mis sellisel muud teha, tõesti ainult trul-lal-laa, ei ühtegi magamata ööd laste pärast, ei ühtegi muret ei laste ega lastelaste pärast,,, ei ole sellisel lapsi ja lapselapsi ammugi mitte! Vanadekodus ehk tuleb mõistus..., aga siis vahtigu nina vastu aknaruutu ja oodaku, ei tule keegi, sest järeltulijaid lihtsalt pole, mitteühtegi. Noored mõelge, miks te jätate end riigi teenindada. Kuidas võib nii halvasti öelda ja mõelda. Häbi. Mis näitaja need lapsed on, Kui ei ole lapsi, ei ole. Kõik naised ei ole omast tahtest lastetud ja samas kui see on naise tahe, siis las olla.Lastetule naisele võib riik küll vanaduses abi osutama, sest tema lapsi pole pidanud koolitama, nad ei ole käinud riigi raha eest lasteaias Ta on hoidnud elu jooksul riigi raha kokku.. Riik annab vanaduses toetust, aga seda ka kõik lastetud ei vaja. Väljaöeldud halvad sõnad maksavad kord ütlejale kätte. oled sa mõelnud, et kõik naised ei ole lastetud omast tahtest. ja sel ajal kui sina kodus last kasvatab teenib see lastetu naine sulle emapalka. on need lasteta naised võibolla hoolitsenud üksinda nii oma kui abikaasa vanemate eest, tädidde-onude ja teiste sugulaste eest, võibolla aidanud kasvatada sugulaste (arvukaid) lapsi, ei saa lüüa kõiki ühe vitsaga. Mõni ei tahagi pensionile, töötab hea meelega, kuni jaksab. Aga meie šovinistlikus ja lapsi mitteväärtustavas ühiskonnas siiski sinine unistus! Kuigi samas meie emadele nii pensionile minekut võimaldati. Vahepeal oravad arvasid, et kolm last sünnitanud ja kasvatanud naine peab veel võrdselt töötama, lapsi mitte kasvatanud inimestega. Oluline on ju palju sotsmaksu täna maksad. Nagu tänane sotsmaks tooks tulevikuks tarbijaid ja maksumaksjad kuidagi juurde.Nii siis selline ebavõrdsus tekkis... Selle sotsmaksu maksmisega on nii, et maksavad vaid töövõtjad-palgasaajad palgafondist, dividendisaajad ei maksa haigekassa, ega sotsiaalmaksu, kuid vanaduspõlves tahavad saada teenust võrdselt töövõtjate- palgasaajatega. Ka ettevõtjad/ärimiizud ei taha seda 33% kuidagi maksta. Kinga saanud MTA juht lobises välja, et Kilgilaadsete maksuvõlg ulatub ca 200 000 kanti, riigil puudub huvi neilt täiturite/inkassode toel võlgu kätte saada. Päris õige mõta ja kui jaksu on siis töötaks eakohaselt 0,5 kohaga. Täiskoht on väsitav, kahjuks jääb lastelastega tegelemiseks aega väheks ja jaksu. Omaaegne "Dünastia" ja "Melrose Place'i" seksisümbol Heather Locklear (56) vahistati pühapäeval politseiniku ja parameediku löömise eest. Eelmisel nädalal oli ta viidud psühhiaatrilisele sundravile, süüdistatuna oma ema kägistamises ja isa ründamises. Alles kaks kuud tagasi oli näitlejannale esitatud süüdistus võimuesindajale kallaletungimise eest. Nagu ka toona, oli Locklear ka nüüd täiesti purjus, vahendab TMZ.com. Šerifi esindajad külastasid teletähe kodu pühapäeval lausa kaks korda. Esimene väljakutse Californias Thousand Oaksis asuvasse elumajja tuli kella 18 paiku kohaliku aja järgi, kuid ühtki kuritegu ei tuvastatud. „Dünastia“ ja „Melrose Place'i“ näitleja viidi pärast vanemate kallal vägivallatsemist haiglasse (6) Teine väljakutse saabus umbes 23 paiku seoses Lockleari ja teise osapoole koduse tüliga. Šerifi esindaja ütles CNNile, et näitlejanna lõi olukorraga tutvuma saabunud võimuesindajat jalaga. Staar olnud äärmiselt joobnud ja väga koostöötõrges. Locklearil pandi käed raudu, kuid enne trellide taha toimetamist tuli tal kohalikus haiglas läbida arstlik kontroll. Kanderaamile pikali panemine ei möödunud võitluseta: omaaegne sekspomm äsas ühele meedikule jalaga rindu. Haiglast viidi Heather türmi, kuid lasti sealt 20 000 dollari suuruse kautsjoni vastu vabadusse. Ajakirja People teatel tuli näitlejanna aga juba paari tunni pärast haiglasse toimetada: kahtlustatakse, et ta võttis pärast trellide tagant vabanemist üledoosi ...			OSCAR-2019
Kšhh: "Blondid ikka nii sobivad sulle" - juukseajalugu + suhtumine minusse erinevate juuksevärvide ajal Loomulik värv on mul blond. Probleem on selles, et blondidesse suhtutakse ühiskonnas teistmoodi. Mõelge ise, kuidas. Ja teine probleem on selles, et ümberkaudsed inimesed sisendasid mulle koguaeg, et ma ei tohi oma juukseid rikkuda, sest muu värv peal blondi ei kõlba mulle. Ehk siis ma olin sunnitud olema blond, kuigi ma ei tahtnud. Teiseks see suhtumine, mis blondidesse inimestesse kaasneb, ei meeldi mulle ehk siis ma ei händli seda. Tavaliselt on ühiskond harjunud, et blondiinid on enamasti need, kes ise oma kartulikoorekarva või musta värvi juuksed ära pleegitavad, seega on neil ka tõmmum nahk. Ja nad pleegitavad oma juukseid, et olla tibid ning kuna neil on nahk, mis talud päevitamist, grillivad end nad pidevalt solaariumis. Ehk siis täielikud tibid. Nii suhtub ühiksond blondidesse. Ja me teame, et tibidesse suhtumine on teistsugune. Seega seostatakse ilusa näoga ja meigitud blondiine grillkananahaga. Inimesed arvavad automaatselt blondiini peale vaadates, et ta on tibi. Ja kuidas saaks tibile kõige rohkem puid alla panna? Kuna tibi eesmärk on välja näha imekaunis, siis tuleb ta välimust maha teha! Ja siit võin öelda, et KÕIGE rohkem vingu sain ma oma heleda naha kohta oma loomulikku juuksevärvi omades. Mõned inimesed on mulle hiljuti öelnud, et "blond sobib kõige paremini su heleda nahaga". Jah, see sobiKS, kui pealevaadates on aru saada, et ma olengi loomu poolest väga heledate karvade ja nahaga, aga inimesed ei arva nii. Neile on mu nahk meeletult ette jäänud. Olen sellest ka varem rääkinud. Ehk siis kui ma olin blondiin, mõnitati mu heledat nahka pidevalt. Lisaks ka suhtumine minusse mitteoluliste inimeste poolt (müüjad jne) oli halvem, kui olin blondiin. Sest automaatne arvamus on, et olen tibi. Ka mu blond sõbranna ütles, et kui tal on juuksed peidus olnud kapuutsi all, on suhtumine olnud parem. Kuna ma ei ole tegelikkuses tibi (kuigi kõik üritavad mulle seda väita), siis oli mul raske seda händlida. Kui ma oleks tibi olnud, oleksin uhke selle üle ja värki. Aga mul oli tüütu, et mul on niigi madal enesehinnang, aga seda tehakse veel rohkem maha, nimetades mind veelgi koledaks peletiseks ja valge nahaga luigeks ja sõimati, et mingu solaariumisse. Olen juba öelnud, et mu ammune unistus oli värvida juuksed mustaks. Nagu te sellelt vanalt pildilt näete, siis juba 2012 aastal ja ka enne seda ma salaja värvisin oma juukseid altpoolt pruuniks. Värvisin osasid salke ka mustaks. Tahtsin nii kangesti ammu juba mustaks peast värvida, juba teismelisena, aga VÄGA paljud ütlesid mulle ka, et blond sobib nii hästi ja ma ei tohi kunagi värvida, sest värvimine täiega rikub juukseid jne. Ja ma kuulasin neid. Kuna mul mustaks värvida ei lubatud, sest see olevat kole, ei sobi mulle ja rikub juukseid, siis tegelikult ma ikkagi värvisin :D Värvisin tugeva blondiga ehk siis rikkusin nagunii juukseid. Mul oli nii kange tahtmine midagi teha juustega ja ma teadsin, et blondi ei panda nii väga tähele, sest mul ongi blondid. Nii et kas te siis seda tahtsite? :D Aga ma ei värvinud kogu pead, vaid pealpool olevaid salke. Kuni saabus aeg, et mõtlesin värvida lillaks kõigepealt otsad. Ka siis juuksur eriti ei tahtnud, kiitis mu blondi värvi, aga ma olin, et pane see värv juba pähe. Otsad julgesin ma seepärast ära värvida, et otsi saab alati maha lõigata, kui tuleks mingi räige sõim ja kisa, et rikkusin oma blonde ilusaid juukseid! Seega otsad oli hea valik. See oli nii uhke mu peas ja inimesed hakkasid kusjuures minusse teisiti suhtuma. Mõelge ise - tibi ei ole ju peast mingi lilla ääää! Tibid on ikka blondiinid. Seega oli suhtumine minusse juba parem. Jätkasin seda rada ja lisasin ka sinist juustesse, sest minu suureks kurvastuseks kulus lilla nii kähku maha. Vaadake nüüd blondi väljakasvu. Tahe juukseid värvida oli ümberkaudsete keelust nii meeletult suur, et ma rikkusin ikka oma juukseid blondiks võõbates. Siis pakkus mu juuksurist sõbranna, et tal on lõputöö tarvis üleni lilla peaga modelli, et kas ma julgeks värvida üleni lillaks. Mu esimene mõte oli muidugi, et kuidas ma küll blondiks tagasi saan ja kas saan?! Sest kartsin jälle inimeste reaktsiooni, kuna enam ei ole lillad otsad, mille saab maha lõigata, vaid kogu pea, seega kiilaks ma end ajada küll ei saa. Ehk siis see oli mu esimene hirm - teiste arvamus. Sisimas tahtsin ma muidugi lilla olla. Muidugi kartsin ma jälle ümberkaudsete inimeste suhtumist, et kuidas nüüd müüjad jne on, aga teate... Minusse suhtuti hoopis austusega! Ma olin ikka niiii imestunud! Ma ei suutnud uskuda, et kui ma lähen poodi, siis müüja ei räägigi minuga ülbel ja üleoleval toonil, vaid normaalselt ja viisakalt, austades mu soove ja kuulates mind. Varem (blondina) suhtuti minusse ka nagu titasse, aga nüüd suhtuti nagu täiskasvanusse. Lilla värviga?!?! Jah. Mõtlesin vahepeal, et kas asi on selles, et äkki läksin ma näost hoopis täiskasvanulikumaks, aga arvatavasti ei läinud ma nii kardinaalselt näost teistmoodi värvimuutusega. Nagunii oli suhtumine juba veidi parem lillade otstega. Enam ei jäänud kellelegi mu hele nahk ka ette ja kiideti täiega mu silmavärvi, mis enne polnud küll kunagi tähelepanu saanud. Ma sain uskumatult palju komplimente hoopis ja ka silmade kohta. Naljakas, sest silmi ma ei muutnud. Kandsin hoopis kunagi noorena blondina rohelisi läätsesi, aga siis ei öelnud mitte keegi mitte ühtki sõna, et need ilusad või koledad. Keegi ei teinud märkamagi. Ja nüüd järsku loomulik silmavärv oli ilus. Siis see lilla kulus maha ja ohmygod nii palju komplimente oma juuste kohta ei ole ma kunagi varem saanud. Kõik kiitsid mu juuksevärvi, silmi, ütlesid, et ma olen nagu haldjas. Jee! Ja mitte kellelegi ei jäänud mu hele nahk ette. Ütlen veel ära, et solaariumis käisingi ma ainult blondi peaga. Huvitav, et siis, kui end päriselt grillisin, sõimasid kõik mu heledat nahka, aga nüüd enam mitte, kui ma isegi randu vältisin. Siis tuli kutse Prooviabielu saatesse. Ja selle saate produtsent oli esimene inimene, kellele jäi lilla värv hoopis ette! Ma olin harjunud saama komplimente selle kohta, aga ta oli wtf, kui kole. Siis sunniti mind juukseid kulutama, et oleks blond tagasi ja nii ma castuinguklipiks need kuidagi rohekaks saingi, sest see värv kulub loomulikult maha. Minu meelest siis olid mu juuksed kõige koledamad, aga see oli nende saatetegijate soov. Selliseks läksid need, sest enne teatud kuupäeva pidin pesema nende soovi järgi šampooniga neid, mis värvi maha kulutab kuidagi. Käisin spetsiaalselt seda oma raha eest ostmas. Muidugi ma pakkusin, et äkki teen otsad lillaks, aga selle peale sain küll pahandada, et see on halb idee "muidu keegi ei kandideeri, sest sul on probleem". Palun väga siis. Keset saadet värvisin ikkagi vihaga lillaks tagasi. Oi, kus ma sain pahandada, aga cmon, ise nad olid sellised. Muidugi ei tulnud siis värv nii hea, aga yolo. Panin otstesse rohkem ja ülespoole vähem. Oi, kus mulle öeldi, et pese enne järgmise mehe tulekut 30 korda pead, et see sitt välja saada jne ja et nüüd tuleb uus mees, tahab kohata blondiini, aga on mingi rõve lilla. Ma ütlesin, et jumal küll, mis see TEIE asi on, MILLISED on minu juuksed! Noh.. karistus saabus monteeringu näol nagunii mulle :D Siis pärast võtteid rääkisin Kalvile, et issand kus ma tegelt olen terve elu tahtnud mustaks värvida juukseid, aga keegi pole lubanud. Et inimesed on öelnud "musta ei saa sa enam mitte kunagi blondiks" - seda kartsin kõige rohkem, et see on permanentne valik. Või siis: "sa võid jah saada musta blondiks, aga suure rikkumisega ja sul ei jää enam ühtki karva pähe!!!!!!!" Otsustasin selle riski võtta väriseva südamega. Kalvi mingi dvj, lähme ostame värvi ja teeme ära. Mind oli hirmutatud, et värvides kukuvad kõik juuksed mul peast jne, nii et ma värisesin värvides seal temaga, kartsin, et kukuvad kõik juuksed ära jne. Ei kukkunud ja olin lõpuks MUST!!!!!!!!!! Minu unistus!!!! Ja räägime nüüd suhtumisest! Esiteks ei kuulnud ma enam kordagi vingu mu nahavärvi kallal! Kuigi kartsin, et seda just tuleb, sest mustale ei sobi valge nahk. Enne mustaks värvimist mõtlesin pingsalt välja, et kui keegi mu nahka sõimab, siis ütlen, et ma olen nagu lumivalgeke, tal oli ju ka valge lumevärvi nahk ja eebenimustad juuksed. Et ma sama. Aga wow... ei ühtki vingu mu naha kohta. Ma ootasin ja ootasin, aga mitte keegi ei pannud oma käsi mulle võrdlusesse, mitte keegi ei öelnud, et mine külasta solli. Mõni üksik vingumine tuli, aga võrreldes sellega, palju seda vingumist oli blondi peaga, oli kööga. Siis sain must ära olla ja mõtlesin, et tahaks blondiks tagasi, et jälle mingi värvipea olla, lilla vms. Sest see väljakasv oli meeletult kontrastne. Mõelge ise, kui blond kasvab välja. Ma reaalselt ei viitsinud iga kuu korra kellegagi oma väljakasvu värvida. Teine oluline põhjus blondiks tagasiminekul oli see, et mu juuksed ISE kippusid blondiks tagasi! Mäletate, et mind oldi hirmutatud sõnadega "mustaks blondiks ei saa enam kunagi", kuigi ma olin ise kogenud, et kui värvisin oma osad salgud mustaks, siis mõne aja pärast olid need krt blondid tagasi. Musta peaga oli sama lugu - värvisin kõige mustema sinkjasmustaga, aga nad kippusid nii väga minema blondiks. Mulle tekkisid sellised pruunikad salgud ise musta sisse. Ka mu juuksurist sõbranna imestas. Ütlesingi naljaga, et mul on needus olla blond. Seda oli päikese käes eriti näha. Ja panin juuksuriaja sõbranna juurde, ootasin seda pikalt, sest saab heledamaks ja ei pea väljakasvuga jamama. Tegime värvipesu, blonde salke ja tuli siuke pruun plära. Ehk siis mustaks heledaks saada ei olnud vaatamata teiste suurele hoiatusele mingi probleem. Normaalne suht see värv, aga polnud minu lemmik, sest oli nii tüütult tavaline. Vähemalt ei pidanud väljakasvuga nussima. Nii lebo oli kui värv välja kasvas, sest see sobitus kuidagi. Aga värv mulle ei meeldinud eriti. Kõik muidugi kiitsid nii: "hele sobib sulle miljon korda paremini kui must", ja öeldi ka nii: "must sobis sulle ikka paremini". Aga kusjuures nahavärv hakkas vaikselt millegipärast jälle ette jääma. Müüjate suhtumine oli tavaline, ma ei mäletagi. Huvitav, et heledate toonidega tahavad inimesed mingit tõmmut nahka. Ühe projekti tõttu ei saanud ma pikalt-pikalt juustega midagi ette võtta. Kuna see jäi ära, siis esimese asjana võõpasin juuksed lillaks!!!! Mul oli kodus mingi blond. Panin selle pähe, aga wtf, seda oli nii minikogus, et ma ei saanud paksult panna ja juuksed ei muutunud seetõttu eriti. Siis oli mul kodus kaks erinevat lillat. Alguses mõtlesin otsad teha, aga siis mõtlesin, et yolo noh, panen kõik ära. Allapoole sattus see tumedam lilla ja ülespoole see roosakama tooniga. Tegelt vastupidi oleks olnud ilusam, aga mis teha, viimasel ajal ma mõtlen vähem :D Siis hakkasid jälle inimesed ütlema, et sobis blond jne. No sobigu siis, mis teha, küll see kasvab. Siis hakkasid inimesed ütlema, et ära värvi, see rikub juukseid. No rikkugu! Pärast kuulan kõiki ja surivoodil nutan, et "oeh, oleks pidanud ikka nooruses juukseid värvima erinevate värvidega. Nüüd suren blondina ega teagi, milline ma oleks välja näinud." Seda tahate või? :D Inimestele hirmsasti meeldib vahtida mu juukseid ja öelda, et need on rikutud, koledad jne. Nüüd teen teile paar olulist asja selgeks oma juuste loomuliku struktuuri kohta: mul ONGI halva struktuuriga juuksed. Otsad lähevad väga kergesti katki, sõltumata värvimisest. Ma saan teha ainult kuumkäärilõikust, sest tavalõikusega läheks juukseotsad kolme päeva pärast rõvedalt lõhki. Mul on selline struktuur ja peen juus. Ja seda on terve elu olnud, ka lapsena, kui ma ei värvinud juukseid ju. mul ONGI õhukesed juuksed. Nad ei ole seepärast õhukesed, et kõik nüüd maha kukkusid värvimise tõttu (vbsee aitas kaasa ka), aga mul on väga väike juustetihedus peanahal. Terve elu on olnud mul õhukesed, ka siis, kui ma ei värvinud. Ma lihtsalt oskasin neid kanda ja teha nii, et need paistaks paksud, aga need ei ole (kuivšampoon, tupeerimine). Niisama mul ongi kolm karva viies reas. JAH, ma kasutan maske, palsameid, juustesse jäetavaid vahendeid. Ma EI sirgenda, föönita ja lokita üldiselt! Te võite tulla mulle ütlema ja mulle on palju öeldud, et "su juuksed on nii katkised, hakka kasutama palsamit ja ära sirgenda enam". No LOL, ma ei teegi neid asju ju! Võib-olla kolm korda aastas teen kuumaga, föönitan spaades ja spordiklubides küll ettevaatlikult, sest ei taha märja peaga välja minna, ja palsamit olen TERVE ELU kasutanud. Problem!? Mu juuksed ongi lihtsalt sellised imelikud õhukese struktuuriga loomu poolest, sest ma ei riku neid muud moodi peale värvimise. Ei, mul ei ole kunagi olnud juustesse jäetavaid juuksepikendusi. Mul olid kunagi väga pikad juuksed tänu sellele, et vältisin juuksureid, kes lõikavad pool pead maha. Lisaks tänu sellele, et tegin kodus mitu korda nädalas juuksekasvu soodustavat maski. Lisaks võtsin kalleid juuksevitamiine ka. Enam ma seda maski teha ei viitsi ja juuksed suurt mul ei kasva ka ja neid vitamiine võtta ei tohi kahjuks. Mingi 1-2 cm kuus vist nad kasvavad. Ma ei tea, miks neil siuke pahn kasv on. On nõmedad noh, sest mulle endale meeldiks ääretult pikad. Ning JAH ma jätkan oma juustega eksperimenteerimist nii palju kui tahan. Kuna neil on nagunii pask struktuur olenemata mu suurest hoolest nende vastu, siis on täiesti savi ju, et värvimine rikub taastuvat vara. Need kasvavad tagasi ju kunagi ja kui ei kasva, on igast värke välja mõeldud. Imetades kukuvad nagunii kõik maha ka, nii et olge rahulikud. Parem on teha oma juustega, mida sisimas tahan, kui olla sunniviisiliselt elu aeg blond. Kogu see jant on mulle õpetanud, et teiste lollused "see ei sobi, tagasi ei saa, kõik juuksed tulevad ära" jne on mõttetud. Kogu see olukord on mulle õpetanud, et sellises asjas teisi kuulata on olnud täiesti vale. Te võite jah tulla mulle ütlema, mis värv teile meeldib, aga mul ei ole sellest mingit vahet. Ma teen nagunii nii nagu ma ise soovin. Ja ei usu seda, et mustaks blondiks on võimatu saada jne. Järelikult ei usu ma ka teisi asju, mida võõrad mulle ütlevad. Nii et seda enam teen ma, mida tahan :D Seega, jah, ma olen loomulik blondiin. Ning ei, see ei näita mu aju kohta midagi. Ning jah, ma tahtsin ammu must olla. Ning jah, mulle meeldib igast värve katsetada. Ning jah, neil on kole struktuur. Ning ei, juuksuris pole mõtet raha kulutada, sest tavaline lõikamine teeb juuksed MUL koledaks. Ja üks asi veel neile, kes ütlevad, et blond nii ilus, ole loomulik. Mul vastus, et mõelge kui tore, et ma just blond olen, sest sinna jääb lilla nii hästi ju peale!!! Seega, värvimiseks sobiv värv on mul!			OSCAR-2019
Üldtingimused kui Kliendilepingu osa. Käesolevad Puigar OÜ Üldtingimused on Puigar OÜ ja Kliendi vahel sõlmitud Kliendilepingu lahutamatu osa. E-pood on veebiaadressil www.puigar.ee asuv Klientidele loodud Puigar OÜ poolt müüdavate toodete ostukeskkond. Puigar OÜ on Eestis registreeritud juriidiline isik, registrikoodiga 10272372, asukohaga Puiga küla, Võru vald, Võru maakond, 65502, Eesti Kliendileping on Puigar OÜ ja Kliendi vahel sõlmitud leping, mis sätestab Kaupade müügi üldtingimused. Isikuandmed on füüsilise isiku nimi ja tema identifitseerimist võimaldavad andmed (nimi, isikukood, sünniaeg), isikut tõendava dokumendi andmed, kontaktandmed (aadress, e-post, telefoninumber) ning muud isikuandmed, mis on Puigar OÜ teatavaks saanud seoses Kliendilepingu sõlmimise ja täitmisega. Otsepostitus on igasugune Kliendile e-posti või kirja teel saadetud teave, mis on kavandatud otseselt või kaudselt turundama Puigar OÜ poolt pakutavate kaupu või teenuseid, tõstma Puigar OÜ mainet või edendama Puigar OÜ kliendisuhteid. Info, mis on seotud E-poe kaudu pakutava tootega, haldamise või lepingu täitmisega, ei ole Otsepostitus. Hinnakirja muutmine. Puigar OÜ on õigus teha Hinnakirjas igal ajal muudatusi sellest ette teatamata. Tootjaandmete õigsus. E-poes kuvatakse Kaupade kohta andmed, mille on esitanud Puigar OÜ-le vastava Kauba tootja. Puigar OÜ ei ole kohustatud tagama ning ei vastuta järgmiste andmete õigsuse ja täielikkuse eest: Kui Tarbija teeb vale valiku puuduliku informatsiooni tõttu, on tal õigus lepingust kuludeta taganeda ja nõuda kahjude hüvitamist. Järgnevalt tuleb Kliendil täita andmed Kauba kättetoimetamise viisi ja koha osas („Vali transport“). Kui klient soovib Puigar OÜ-ile anda lisajuhiseid, siis tuleb need kirjutada see „Lisainformatsiooni“ lahtrisse. Kui Klient on välja valinud sobivad veljed, siis tuleb Kliendile saata e-mail aadressile ja lisada järgmine info: mudeli number ja auto andmed (mudel ning rehvi mõõdud). Tellimuse kehtivus. Tellimus loetakse kehtivaks, kui Puigar OÜ on saatnud Kliendile Kinnituse, mis sisaldab viidet Tellimusele, Kliendilepingule ja Üldtingimustele. Kui Üldtingimustes ei ole sätestatud teisiti, ei ole Kliendil õigust Tellimust tühistada või sellest taganeda. Taganemise õigus. Puigar OÜ-l on õigus Kliendilepingust sanktsioonideta taganeda ning jätta tellitud kaup üle andmata kui: kaup on laost otsa saanud; Puigar OÜ või kaasatud kolmandad isikud ei tarni enam tellitud Kaupa; kauba hinda või omadusi on E-Poes kuvatud valesti süsteemivea tõttu; Klient rikub Üldtingimusi. Täitmise võimatus. Kui Puigar OÜ-l ei ole võimalik Lepingut täita, võetakse Kliendiga ühendust ning tagastatakse tasutud summa nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Tellimus loetakse leping sõlmituks alates hetkest, kui tellimuse eest on täielikult tasutud (raha on laekunud Puigar OÜ kontole). Raha laekumisel ettevõtte kontole alustab Puigar OÜ viivitamatult kauba kättetoimetamist klientidele. Kui arve tasumine või laekumine toimub puhkepäeval, siis kättetoimetamise protsess käivitub järgneval tööpäeval. Kättetoimetamine. Kaup toimetakse Kliendile kätte Kliendi poolt Kliendilepingus märgitud viisil. Puigar OÜ-i kohustused loetakse täidetuks, kui Puigar OÜ või tema ülesandel tegutsev kolmas isik (vedaja, kuller, postiasutus vmt) on Kliendilepingus määratud tähtpäeval või tähtaja jooksul (nende puudumisel tähtaja jooksul, mida võib asjaolusid arvestades mõistlikult oodata): Tähtaeg. Puigar OÜ täidab tellimuse hiljemalt 30 päeva jooksul, kui Kliendilepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. Taganemisõiguse kasutamiseks peab Tarbija ühemõttelise avaldusega (nt posti, faksi või e-postiga saadetud kiri) teavitama Puigar OÜ-i punktis XX toodud kontaktandmetel oma otsusest taganeda Lepingust. Taganemiseavaldusse tuleb märkida lisaks Kliendi kontaktandemetele ostetud Kauba arve number. Kui Tarbija taganeb Lepingust, tagastab Puigar OÜ Tarbijale kõik Tarbijalt saadud maksed viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva möödumisel alates päevast, mil Puigar OÜ saab teada Tarbija otsusest Lepingust taganeda. Puigar OÜ-l on õigus keelduda tagasimaksete tegemisest seni, kuni Puigar OÜ on Kliendilepingu esemeks oleva asja tagasi saanud või kuni Tarbija on esitanud tõendid, et asi on tagasi saadetud, sõltuvalt sellest, kumb toimub varem. Tarbija kohustub taganemisavalduse esitamisel saatma asja tagasi või andma selle Puigar OÜ-le üle viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva möödumisel päevast, mil Tarbija teatas Puigar OÜ-le oma Lepingust taganemisest. Kui Tarbija on sõnaselgelt valinud ettevõtja pakutud kõige odavamast tavapärasest asja kättetoimetamise viisist erineva kättetoimetamise viisi, ei pea Puigar OÜ Tarbijale tagastama kulu, mis ületab tavapärase kättetoimetamise viisiga seotud kulu. Nõusolek. Puigar OÜ veebilehe kasutamisel, Kasutajakonto loomisel või Tellimise esitamisel ilma Kliendikonto loomiseta või sisselogimata annab Klient Puigar OÜ nõusoleku tema Isikuandmete töötlemiseks. Kontrolli õigus. Puigar OÜ-l on õigus kontrollida ja täiendada Kliendi isikuandmeid avalikest allikatest ja muudest õiguspäraselt ligipääsetavatest allikatest saadavate andmetega. Edastamine. Puigar OÜ teeb koostööd isikutega, kellele Puigar OÜ võib edastada (ja küsida, vastu võtta) vastava koostöö raames ja eesmärgil Kliendiga seotud andmeid, sh isikuandmeid. Sellisteks isikuteks võivad olla kliendirahulolu uuringut korraldavad ettevõtted, võlgade sissenõudmisteenuse osutajad, maksehäireregistrid, IT partnerid, postiteenust vahendavad või osutavad isikud jms asutused ja organisatsioonid. Puigar OÜ ei võõranda, rendi ega anna muul viisil kolmandatele isikutele üle või kolmandate isikute kasutusse Kliendi andmeid. õigus saada Puigar OÜ-lt teavet tema kohta kogutud isikuandmete kohta 7 tööpäeva jooksul arvates Puigar OÜ-le vastava kirjaliku avalduse esitamisest; õigus pöörduda Puigar OÜ-i, isikuandmete volitatud töötleja, Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole kui Klient leiab, et isikuandmete töötlemisel on rikutud tema õigusi. Puigar OÜ-l on õigus salvestada kõiki sidevahendite (e-posti, telefoni vm) teel antud Kliendi teateid ja korraldusi, samuti teavet ja muid toimingud, mis Klient on teinud ning vajadusel kasutada neid salvestisi korralduste või muude toimingute tõendamiseks. Puigar OÜ vastutus on piiratud Kliendilepingu alusel konkreetse Kliendilepingu hinnaga (tingimus ei kohaldu Tarbijast Kliendile). Puigar OÜ ei vastuta Kliendi süül Kaubal tekkinud puuduste eest, mis on tekkinud Kauba ebaõige hoiustamise või sihtotstarbevastase kasutamise tulemusena. Puigar OÜ ei vastuta Kauba puuduste eest, kui Kauba Kliendile kättetoimetamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat. Kui Kliendilepingu pooleks ei ole Tarbija, siis Puigar OÜ ei vastuta ka Kauba puudusest tingitud mistahes kaudse või mittevaralise kahju eest ning kahju eest, mis on tekkinud kolmandale isikule. Puudusega Kauba asendamisel on Klient kohustatud Puigar OÜ-i nõudel puudusega toote Puigar OÜ-le tagastama. Puigar OÜ kannab toote tagastamisega vahetamisega seotud transpordikulud. Kui Puigar OÜ ei ole Tarbija kaebust lahendanud või Tarbija ei nõustu Puigar OÜ lahendusega, võib Tarbija esitada kaebuse Tarbijakaitseameti kaudu tarbijakaebuste komisjonile, mis vaatab asju läbi tasuta (vt täpsemalt www.komisjon.ee) või kohtule. Lisaks on võimalik pöörduda internetipõhisele vaidluste lahendamisel platvormil ODR-i poole (vt täpsemalt http://ec.europa.eu/consumers/odr/). Kliendil on õigus igal ajal esitada pretensioone oma Isikuandmete töötlemise osas, sealhulgas nõuda enda kohta käivate Isikuandmete töötlemise lõpetamist, avalikustamise või Isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise lõpetamist ja/või kogutud andmete kustutamist või hävitamist, kui selline õigus tuleneb isikuandmete kaitse seadusest või muust õigusaktist. Kliendil on tal õigus pöörduda isikuandmete rikkumise lõpetamise nõudega Puigar OÜ poole. Kliendil on igal ajal õigus pöörduda oma Isikuandmetest tulenevate õiguste kaitseks Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole. Kõikidele Puigar OÜ-i poolt müüdud toodetele kehtib tootjatehase poolt antud garantii 2 aastat. Tootjatehase poolt antud garantii katab nii toote materjali kui ka tootmisest (tootmisprotsessist) tulenevad vead. Pärast garantiitaotluse esitamist võtab Puigar OÜ garantii taotlejaga ühendust 2-3 tööpäeva jooksul. Lepingutingimustele mittevastavale tootele tehakse ekspertiis. Kui läbiviidud ekspertiis tõestab materjali- või tootmisvea, siis rehv parandatakse, asendatakse uuega või hüvitatakse rahaliselt. Puigar OÜ vahendab kauba parandamist, vahetamist või kompenseerimist tootja ja kliendi vahel. Puigar OÜ poolt vahendatud ekspertiisi tulemusega mittenõustumise korral suunatakse väidetavate puudustega toode erapooletusse ekspertiisi. Kui erapooletu ekspertiisi tulemus ühtib Puigar OÜ poolt vahendatud ekspertiisi tulemusega, siis katab ekspertiisi kulud garantii taotleja. Ekspertiisi aeg on sellisel juhul maksimaalselt 3 kuud. Kui ilmneb, et tegemist ei olnud garantiijuhtumiga, on klient kohustatud Puigar OÜ-ile hüvitama: puudustega toote saatekulud Puigar OÜ-i ja tagasi garantii taotlejale; erapooletu ekspertiisi kulud ning sellega seonduvad saatekulud. Kui Tarbija on uute rehvide soetamisel maksnud utiliseerimistasu, siis on Tarbijal õigus kasutamiskõlbmatud või vanad rehvid Puigar OÜ-le tagastada ja Puigar OÜ lasub tootjavastutuse kohustus need rehvid nõuetekohaselt utiliseerida. Muutmine. Puigar OÜ-il on igal ajal õigus ühepoolselt muuta käesolevaid Üldtingimusi. Üldtingimuste muutmine ei kehti Tellimuste suhtes, mille kohta on Kliendile saadetud Kinnitus.			OSCAR-2019
Ilmselt Oled palju kuulnud fish-koorimine, kuid siiani ei ole julgenud proovida seda protseduuri. Nõus, väga omapärane viis kurameerimine peksab? Ja äkki ta ei ole üldse nii ohutu, kuidas esmapilgul paistab? Me püüame selgitada kõik punktid ja aru saada, kes nad on niisugused – kala, mis teevad pediküür. Ei saa täpselt öelda, milline riik on koduks ka seda protseduuri. Erinevatel andmetel on tal võib-olla Türgi ja võib-olla ka Hiina. Kui Olete puhanud, Türgis, Hiinas, Tais või Indias, siis juba näinud, kui palju tahavad saada selline kahtlane pediküür. Aga ei ole vaja minna välismaale, et hellitada oma jalgu, sest nüüd selline tore protseduuri pakuvad ja Venemaal, aga ka Jaapanis, Hollandis jne Mõnedel andmetel ime-kala avastati 14. sajandil vendade-reisijate. Välja uue auhinna uisuliidu täht kalad elasid soojas tiigis, kus ja kas ujuda on vennad. Kui vennad ujuda vees, väikesed arstid vannitada nendega koos ja kergelt pingutatud neid ei põhjusta valu. Pärast ujumist haiged psoriaas vennad tundsid kergendust ja on aru saanud, et kalad suudavad tervendada haigeid selle haiguse ja hiilgus pisikesi arstid hakkas levima üle kogu maailma.Aga see on ainult legend, ilma täpset ajaloolist kinnitust, seega kuupäev ja koht avastamise kala on erinev sõltuvalt allikast. Kala, kellest Sa nii palju kuulnud, nimetatakse Garrah Rufa . Neil on lühike, kõigest 3 kuni 10 vt ajal hammustamine, kala Garrah Rufa eritavad erilist ensüümi, mis veel enne, kui hilja ei ole uuritud. Praegu on paljud meditsiinilised asutused on aktiivselt uurida, et sama aine eritavad väikesed kalakesed. Arvatakse, et see ensüüm kalad on võimelised eritama ainult vangistuses, kuna kalu-metslased vaja toota enda immuunsust, sekretär neile kaitse enne paljude haiguste puhul. Arvatakse, et in vitro on kala ei paistma see on aine, kuna Garrah Rufa ei tunne ebamugavust ja hirmu.Sel põhjusel kala, et pediküür on tarnitud ainult nende elupaikade kaitseks, mis on pärit loodusest. Garrah Rufa hambutu, luuletaja Te ei muretse, et nad hammustused Sind piraaja . Vastupidi, meie kangelased nagu haned, on tungima surnud osakesed keha ja nahka, ilma kahju, seega võimalus organi infektsioon vähendada kuni nullini. Pidage silmas, et liiga krobeline nahk kalu üle jõu, nii et näiteks rukkilille neile "liiga". Protseduur on ravimite mõju nahale, parandab vereringet, masseerib tema, tegutsedes teatud punktid keha, mis annab toonust. Kala-arstid ei ole kohaldatavad ainult pediküür käed. Salongis on Teil võib pakkuda ja maniküür ja puhasta nägu ja isegi täielik keelekümblus, mis on uskumatult kasulik. On väga huvitav jälgida poolt, sest need, kes on nõus koorimine näo. Pea inimene pannakse kork, nina lõhenenud spetsiaalse klambri (nagu ujujad) ja suhu hakkavad kinni ja hingata vee all. Kui Teile hakkab jälgida abikaasa või lemmik mees – ta on naljakas, nii on kõige parem küsida nõustaja, et ta on veendunud, teha korda ja tema. Aga lõpuks kokku teeb Sind õnnelikuks – nahk on veatu.Kui julge täielik keelekümblus, varuge kannatust: protseduur kestab umbes ühe tunni. Üldiselt,kahtlane koorimine on kasulik, kui: Täpsemalt sellele küsimusele vastab Teile arst, kes kindlasti on heas salongis. Ta viib läbi põhjalik kontroll jalad ja alles siis annab vastuvõtu korra, kas vabandage ja toob välja põhjused, miks pean Teile keelduda. Üldiselt, pediküür kala ei ole soovitatav, kui: Protseduuril on mitmeid eeliseid, mille hulgas esimese koha muidugi võtavad võimalus nautida tal koos armastatud mehega (keda on väga raske sundida tegema korralikku pediküüri) ja rõõm, et Sa saad protsessi. Oluline on ka muid eeliseid: Kalad enam Sind kiht keratiniseeritud naha korral ei põhjusta kahju tervislik, mis ei tekitanud neil mingit huvi Tegelikult, kala tuleb halastamatult kõrvaldada pärast iga protseduuri, sest see oleks olnud nii palju hügieeniline . Kuid sellisel juhul, kui menetlus oleks haruldane, kallis ja kasutamata. Pealegi, massiline hävitamine kala ei kiida heaks oleks mõned organisatsioonid. Seoses sellega pärast iga kliendi akvaariumi kalad puhas on spetsiaalselt välja töötatud süsteem, millel on võimas välise filtriga ja isegi ultraviolett. Lõpuks surevad ja baktereid ja mikroobe, kui kõik muud infektsioonid. Asendatakse vähemalt 35-50% vett ja akvaarium uuesti täidetud puhta veega. Just põhjusel, et kala ei saa desinfitseerida nagu pediküür vahend, USA seda protseduuri asendada, juhindudes hügieenilised kaalutlustel. Me soovitame Teil veeta kahtlane pediküür väike arstid Garrah Rufa, kui Te jumaldan eksootiline tunne, et hull ilus ja hoolitsetud jalad ja oma ilu üldiselt. Uskuge meid, see ei ole valus! Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev millest liivakivi on seal on ka sitta moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Liivakivi sisaldab tihti konkretsioone ja kivistisi, ehkki viimastest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit. Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist (Devoni liivakivi). Liivakivi kasutatakse ehitusmaterjalina.			OSCAR-2019
Blomdahl kõrvarõngad. hinnad alates 10 € Blomdahli ehted sobivad eelkõige just inimestele, kes kannatavad nikliallergia all või on tundliku nahaga. Suur valik kõrvarõngaid on mõeldud just lastele, et neil ei oleks võimalik saada nikliallergiat, mis on kõige levinum kontaktallergia tänapäeval. Ehetes on kasutatud ainult kõrgeima kvaliteediga Swarovski kristalle. 18K punase kullaga kaetud sõrmus, nikli-, plii- ja kaadmiumi vaba, Austria Stellux CZ tsirkoonid. suurused 16-19, hind 10 € Hõbetatud ripats Õun, roosa, valge ja punane, hind 6 € Õun sümboliseerib armastust, noorust, surematust ja viljakust ning on Venuse võrdkuju. Seostub igavikuga. Seostatakse hea ja kurja tundmise puuga. Tähistab rahu. Tilga kujuga 925 hõbetatud kaelaripats, sinine ja müstik topaas 12 € TOPAASI peetakse empaatiliseks kiviks, mis sümboliseerib ustavust, jumalikku headust, sõprust, andestamist ja armastust. Hea energia suunamiseks ja koondamiseks. Puhastab emotsioone negatiivsusest, tuues stabiilsust ja tasakaalu. Toetab enesekindlust. 19 cm venitamata olekus PÄRL - Pärl on ilu ja täiuslikkuse sümbol, armastuse juveel. Pärl on jumalate pisar. Pärlid sümboliseerivad kuningavõimu, õiglust, tarkust. Kui teemant on kalliskivide kuningas, siis pärl on kuninganna. Pärlid on juunis sündinute kalliskivid ja neid kingitakse 30. pulma-aastapäeval. Seostub naiselikkuse vallaga – Kuu, vooruslikkuse, kannatlikkuse ja puhtusega. Roosa kvartsiga nöör-käevõru, 17 € ROOSA KVARTS on pere ja kodu kaitseks, lisab enesekindlust ning vabastab südamevalust. Seotud emotsionaalsuse ja armastusega. Hingehaavade ravitseja. Õrnuse, tundlikkuse, soojuse ja sõpruse kivi. Aitab kurbuse, stressi ja pingete korral. Hea „unekivi“, kaitstes öiste košmaaride eest. Aitab võidelda pimeduse-kartusega. Efektiivne kriisisituatsioonis. Suurendab empaatiat, aitab leppida muutustega. Kruviga piercing ehe CZ tsirkoonidega. Kasuta erinevates keha piirkondades - kõrvadele, huulele, kulmule jne. hind 4 € Pehmest sametist kotid, suurepärased ehete hoidmiseks, erinevad värvid ja suurused, hind alates 0,50 € Pentagrammiga taro-karp, hind 18 € Pentagramm – Üks maailma iidsemaid sümboleid. See on uuenemise, taastekkimise ja muutumise sümbol. Algupäraselt sümboliseeris ta tähte – seega ka müstilist energiat selle ümber. Seda sümbolit kantakse eesmärkide saavutamiseks. 24K kuld pudelis ja puhas hõbe pudelis. KULD- (kuldne väärismetall); meister tervendaja ja puhastaja. Energiaväljade tasakaalustamiseks ja meisterlikkuse tunnetuseks. Teiste kristallide energia kasvatamiseks ja tugevdamiseks. Tõsise tasakaalutuse tervendamiseks päikesepõimikus. Roosast kvartsist Yoni muna, 17 € Yoni muna kasutatakse vagiina siseselt. 100% naturaalsest poolvääriskivist käsitsivalmistatud munasid kasutati Hiinas juba antiikajal tupelihaste tugevdamiseks. Pikka aega oli selline praktika salajane ja kättesaadav vaid kõrgklassile. See iidne praktika parandab nii naise füüsilist kui vaimset tervist. Shiva lingam, 5 cm 5 € Shiva Lingam sobib kõigile, kes vajavad mees- ja naisenergiate tasakaalustamist. Ta on ka väga hea kristall kõigile, kes on seotud vaimsete praktikatega või mediteerivad sageli. Lisaks sellele võiksid Shiva Lingamit enda lähedal hoida kõik need, kellel on probleeme seksuaalsuse või suguelunditega. Karneoolist ruunikivid sametkotis. 28 € Ruunid on omased iidsele viikingite ja keltide ajastule. Ruunid olid rohkem kui lihtsalt tähed - nad olid ka sümbolid. Iga ruunimärgi taga peitub spirituaalne tähendus. Karneooli peetakse võimsaks “elukiviks”. Paljudes kultuurides kasutatakse amulettide ja talismanidena. Soodustab vaprust, tahtejõudu ja head tuju. Naturaalsed toorkivid ja lihvitud kivid. Uuenenud valik! Kristallid toovad valgust ja värvi kogu aurasse ja füüsilisse kehasse. Kristallid viivad energia kehasse ja tasakaalustavad seda. Nad puhastavad inimest negatiivsest või halvast energiast, mis arvatakse olevat erinevate haiguste põhjustajaks. Kristallidega saab tervendada ka lemmikloomi ja taimi. Kristallidega tervendamist tehakse mitmel moel. Parima tulemuse saab kristalli peos või taskus hoides, et tervendada ja tasakaalustada kogu keha. Soolalambid, erinevad suurused. hind alates 18 € Looduslik soolakristall parandab siseruumide atmosfääri. Kui seda hõõglambi või küünlaga seestpoolt valgustada ja soojendada, tõuseb oluliselt õhu ioniseerituse tase, mis omakorda suurendab soolakristallide värskendavat ning puhastavat mõju. Uuenenud valik unenäopüüdjaid. Pane unenäopüüdja oma voodi otsa või selle lähedale, kui sa magad. Halvad unenäod jäävad sellesse lõksu ja hajuvad esimeste koidukiirtega. Head unenäod tulevad läbi unenäopüüdja, libisedes läbi sulgede sinu meeltesse magamise ajal. Lõhnasta oma kodu lemmiklõhnaga! 45 ml vedelikku klaaspurgis ja 8 pulka. Lõhna jätkub 4-6 nädalaks. Roogudest pulgad lõhnastatud vedelikus. Pulgad imavad endasse lõhna ning hajutavad selle ümbritsevasse ruumi. Lõhnastatud vedelik ei sisalda alkoholi ning on turvaline kasutada. Lõhnad on spetsiaalselt loodud puhta ja intensiivsena, nagu naturaalsed lõhnad. Lõhna tugevust saab reguleerida pulkade hulga abil. Mida rohkem pulkasid, seda tugevam lõhn. Erinevad lõhnad, hind 7 € Öökulliga terrakota küünlaalus, 15,40 € Öökull oli ka maagia-, allmaailma- ja ööjumalanna Hekate kaaslane. Tänaseni peetakse öökulli naiselikkuse, Kuu ja öö sümboliks. Ta on maagia, pimeduse, ennustamise ja tarkuse märgiks. Unikaalse patenteeritud disainiga keha pesemise rätik. Kergest nailonist, kuivab kiiresti, masinas pestav, palju hügieenilisem ja pehmem kui naturaalsest materjalist svammid. Sobib kogu keha koorimiseks. Moodustab rohke vahu pesemisvahendist, samal ajal stimuleerides vereringet. Hea tselluliidi vastu. Sobiva pikkusega selja ja õlgade pesemiseks. Igale pereliikmele oma rätik! Saadaval kollane ja sinine, hind 5 €			OSCAR-2019
Pühapäeval Liberalismi päeva tähistamisele pühendatud Liberalismi Akadeemia seminaril kuulutati Aasta Liberaaliks 2011 ajakirjanik Anvar Samost. Ühtlasi täitub Reformierakonnal täna 17. tegutsemisaasta. „Aasta Liberaali tiitel läheb inimesele, kes on välja paistnud vaba mõtte, ausa kriitika ja populismi vastasuse eest. Liberaalidena hindame kõrgelt vaba mõtet, ka neid, kes ei mõtle alati nagu meie ja vabalt kritiseerivad ka meid,“ ütles „Aasta Liberaal 2011“ tiitli võitja välja kuulutanud Reformierakonna auesimees, Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas. „Anvar Samost on vaba mõtte levitaja, mees, kes mõistab, et keerulisi küsimusi ei lahendata plakatitega ning kes valmistab oma kriitika ka alati ette. Just seepärast on Liberalismi Akadeemial hea meel kuulutada Anvar Samost Aasta Liberaaliks 2011. Olen ka isiklikult selle otsuse üle väga rõõmus ja ma hindan Anvar Samostit kui ajakirjanikku väga kõrgelt,“ lausus Kallas. Teisteks „Aasta Liberaal 2011“ tiitli kandidaatideks valis Liberalismi Akadeemia nõukogu EV President Toomas Hendrik Ilvese, kes on silma paistnud kodanikuühiskonna ja õigusriigi vankumatu kaitsmisega, Poliitikauuringute keskuse Praxis, aruka analüüsi eest ja Garage48, ettevõtlikkuse praktilise edendamise eest. Tänasel Liberalismi päeval tähistab Reformierakond oma 17. sünnipäeva. 13. novembril 1994 liitus Eesti Panga tollase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue partei algatusrühm liberaaldemokraatliku parteiga ning asutati Reformierakond. Toona mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast on tänaseks välja kasvanud 10 500 liikmega Eesti juhtiv parempoolne liberaalpoliitiline jõud. Viimase pooleteise aastaga on erakond suurenenud üle 3000 liikme võrra. Liberalismi päevale ja Reformierakonna sünnipäevale pühendatud seminaril esinesid Liberalismi Akadeemia tegevjuht Rain Rosimannus ning nõukogu liikmed Kristen Michal ja Kalev Kukk. Külalisesinejana võttis Euroopa finantskriiside teemal sõna sihtasutuse Libera nõuandja dr Tim Evans. Liberalismi Akadeemia eesmärgiks on edendada liberaalset maailmavaadet, et seista vastu sotsialistlike meeleolude tõusule ühiskonnas. Lähemalt saab Liberalismi Akadeemiast lugeda www.liberalism.ee. Sel neljapäeval tuleb Tallinna linnavolikogus esimest korda arutlusele linna 2010. aasta eelarve. Kahjuks varjas linnavalitsus linna keerulist finantsseisu detsembri alguseni, isegi kohalike valimiste järel. Loomulikult me teadsime, et olukord on raske, kuid linnapea kabinetist tuli eelarvet puudutavate küsimuste peale vaid ühtlast müra Eesti valitsuse aadressil. Sellisest linna vastandumispoliitikast riigiga on ilmselt kõigil juba mõõt täis. Tuleb tunnistada, et selles osas on ka sotsid pigem hagu juurde andnud, kui koostööd otsinud. Järgmise aasta eelarvega saab Tallinn lisaks ainuomasele munitsipaalpolitseile ja telekanalile ka kõrgema maksukoormuse. Ja selle üle ei saa kindlasti uhkust tunda. 2009. aasta linnaeelarve mahuks (koos suvel tehtud kärbetega) on 7,3 miljardit krooni, järgmise aasta eelarve on 7 miljardit krooni. Suures pildis polekski nagu suurt häda. Kui me võrdleme aga kulutusi ja investeeringuid aastate lõikes, siis on üsna selge, et linnavalitsuse eitusfaas linna raske finantsesisu kohta kestis liiga kaua. Nii umbes aasta aega on selgelt hiljaks jäädud. Raha on igal pool vähe, kuid küsimus on valikutes, mida on seni tehtud ning mida edasi tehakse. Juba eelmise aasta lõpust oleks pidanud linnaaparaati kokku tõmbama ja jõuliselt vähendama linna tegevuskulusid. Praegune jutt sellest, et kaotatakse 13. palk ja lisatasud, ei kõla kuigi veenvalt. Erasektori töötajad pole täiendavat palka ammu enam näinudki ning paljude inimeste palku on reaalselt juba mitmeid kordi 10% võrra vähendatud. Tänu aastate jooksul kasvanud püsikuludele on linn sisuliselt kaotanud inveseerimisvõime, sest järgmisel aastal vähenevad linnapoolsed investeeringud neli korda, 800 miljonilt kroonilt 210 miljoni kroonini. See on kõigest 3,5 protsenti linnaeelarve mahust! Eriti drastiliselt on vähenenud koolide ja lasteaeadede investeeringud. Lasteaeadede remonti paneb linn oma vahenditest 300 000 krooni. Võrdluseks olgu öeldud, et Tallinna TV-le läheb 40 korda suurem summa ehk 12 miljonit krooni. See vastuolu inimeste ootuste ja linna poolt tehtavate kulutuste vahel on vast suurim probleem eelarves. Kõigil omavalitsustel on keeruline järgmise aasta eelarvet kokku panna, kuid keegi teine pole rääkinud uute maksude kehtestamisest. Kõik teised saavad hakkama, aga Tallinn ei saa. Astmelist maksustamist saavad tallinlased tunda läbi müügi - ja paadimaksu. Nendest viimasega on ilmselt lugu suhteliselt lihtne, sest nagu näitas ka aastaid tagasi Tallinnas kehtinud mootorsõidukimaks, kirjutatakse oma sõidukid Tallinnas välja ning suurt maksutulu sellest linnale oodata ei ole. Paadiomanikel ei teki linnast välja registreerimisega ilmselt ka südametunnistuse piinu, sest Tallinn pole sadamatesse ega kaidesse sentigi investeerinud ega plaani seda ka tulevikus teha. Mis puudutab müügimaksu, siis on õigus rahandusminister Jürgel Ligil, kelle sõnul tasutakse müügimaksuga linnavalitsuse luksusliku elu eest. Igatahes on see valus hoop ettevõtjatele, kes üritavad Tallinnas töökohti säilitada ning seeläbi linnakassat tulumaksuga toetada. Maksu otsesed ja kaudsed mõjud on analüüsimata ja linnavalitsus ei tea isegi praegu, kes hakkab maksu administreerima ning kui palju selleks raha kulub. Eelarve puhul saab rahul olla sellega, et linnapea on Reformierakonna survele järgi andnud ning lasteaedade rahastamine jätkub samas mahus, mis sel aastal. Samuti on positiivne see, et järgmisel aastal moodustavad euroraha ja riiklikud investeeringud linnaeelarvest kokku 330 miljonit krooni (sel aastal oli see summa ligi kolm korda väiksem). Ilma riigi toeta oleks investeeringute tase Tallinnas olematu. Kuid kas ja kui palju on linnaeelarves näha sotside nägu? Nende osa eelarves on tagasihoidlik, et mitte öelda olematu. Samas on totaalse muutumise läbi teinud Jaak Juske öelnud, et koalitsioon võtab rohkem kuulda opositsiooni ettepanekuid. Reformierakond ei saa järgmise aasta eelarve puhul kindlasti leppida uute maksude kehtestamisega, Tallinna TV ja propagandakulutste jätkamisega senises mahus ning sellega, et linna püsikulutuste tase on jätkuvalt liiga kõrge. Need on osa ettepanekutest, millega linnavolikogus ka välja tuleme.			OSCAR-2019
Siseministeerium kujundab ning viib rände ja kodakondsuse valdkonnas ellu Eestis ajutise viibimise ning Eestisse elama asumise poliitikat, kodakondsuspoliitikat, kohanemisvaldkonna poliitikat ja varjupaigapoliitikat. Eesti riigi ja ühiskonna arengusse panustavate isikute sisserände soodustamine ning seda toetava sihipärase rände juhtimise õiguslike ja korralduslike lahenduste kujundamine; era-, kolmanda ja avaliku sektori koostöös toimiva uussisserändajate kohanemist toetava tugisüsteemi kujundamine, et tagada sissejuhatavad tugiteenused, mis võimaldavad sisserändajaid paremini siduda Eesti ühiskonnaga ja luua eeldused nende edasiseks iseseisvaks tulemuslikuks toimimiseks; rahvusvahelise kaitse saanud isikutele vastuvõtutingimuste loomine ja siin kohanemist toetavate teenuste tagamine lähtuvalt nende kultuurilistest, soolistest, usulistest, keelelistest jt eripäradest; tasakaalustatud kodakondsuspoliitika, mis lähtub põhiseadusest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja tagab rahvusriigi säilimise ning avaliku korra ja riigi julgeoleku. Eesti kodanikuks olemine tähendab õiguslikku suhet, mis toob nii kodanikule kui riigile kaasa õigusi ja kohustusi. Eesti kodakondsuse omandab sünniga laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik. Eesti kodakondsus saadakse naturalisatsiooni korras ning taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena. Eesti kodakondsus kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamisega, Eesti kodakondsuse äravõtmisega või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline õiguslik suhe, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui ka kohustusi. Koos Eesti kodakondsusega on igal Eesti kodanikul ühtlasi ka Euroopa Liidu kodakondsus. Kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise tingimused on sätestatud kodakondsuse seaduses. hääletada Riigikogu valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks; Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada teda Eestisse asumast. Välismaal viibides on kodanikul õigus Eesti riigi diplomaatilisele kaitsele. Lisaks on Eesti kodanikel kõik Euroopa Liidu kodaniku õigused, sealhulgas viisavaba reisimine Euroopa Liidus ja paljudes teistes riikides, õigus töötada ilma tööloata kõikjal Euroopa Liidus, soodsamad õppimisvõimalused Euroopa Liidus jne. järgima Eesti põhiseaduslikku korda (Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda). Eesti riikluse kindlustamiseks ja elanikkonna sidususe tagamiseks on oluline jätkata tegevusi, mis soodustaks määratlemata kodakondsusega isikute aktiivsust ja valiku kaalutletust kodakondsuse taotlemisel. Rakendanud on mitmeid meetmeid, et tõsta määratlemata kodakondsusega isikute huvi Eesti kodakondsuse taotlemise vastu, sh teadlikkuse tõstmine Eesti kodakondsuse saamise tingimustest ja kodakondsuse vajalikkusest. Samuti on antakse alates 2016. aastast Eesti kodakondsus Eestis sündinud lapsele tema sünni hetkest alates, kui tema vanemad ei ole ühegi riigi kodanikud ja on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aaastat. 1. jaanuari 2018 a. seisuga elas Eestis 77 268 määratlemata kodakondsusega isikut võrreldes 79 438 isikuga aasta varasemalt. 2017. aastal anti Eesti kodakondsus 873 inimesele, kellest 590 inimest olid määratlemata kodakondsusega, 218 Venemaa kodakondsusega ja 30 Ukraina kodakondsusega. Alates taasiseseisvumisest on Eesti kodakondsus antud ja taastatud kokku enam kui 160 000 inimesele. Euroopa Liidu liikmesriigina jagab Eesti euroopalikke väärtusi, austab inimõigusi ja kohaldab Euroopa Liidu ühtset sisserändepoliitikat. Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid reguleerib välismaalaste seadus. Eesti sisserändepoliitika lähtekohaks on läbi aegade olnud soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kelle siia asumine on kooskõlas avalike huvidega ning ära hoida nende välismaalaste Eestisse saabumine, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigused Eestis elamiseks ja töötamiseks on sätestatud Euroopa Liidu kodaniku seaduses. 2017. aastal tegi Politsei- ja Piirivalveamet otsuse anda kolmandate riikide kodanikele 1370 tähtajalist elamisluba pererände alusel, 2272 töötamiseks ning 1412 õppimiseks. See, millised õigused väljastpoolt Eestit pärit inimesel siin töötamiseks on, sõltub mitmetest teguritest – kas inimene on Euroopa Liidu või mõne muu riigi kodanik, kui kauaks ja millisele ametikohale ta Eestis tööle asub ja kes talle töötasu maksab. Lühiajaliseks Eestis töötamiseks (kuni 365 päeva 455 päeva jooksul) elamisluba taotlema ei pea. Ilma elamisloata lühiajaliseks töötamiseks ei kohaldu sisserände piirarv, samuti ei ole vaja Töötukassalt taotleda luba välismaalase tööle võtmiseks. Küll on aga tööandja kohustatud maksma töötajale vähemalt Eesti keskmist brutotöötasu. Palgakriteeriumi alt on välja arvatud soodustatud kategooriasse kuuluvad inimesed, näiteks iduettevõtete töötajad, õpetajad ja teadlased, aga ka hooajatöötajad. Pikemaajaliseks Eestis töötamiseks (rohkem kui 12 kuud) tuleb välismaalasel taotleda elamisluba töötamiseks. Enne elamisloa taotlust tuleb tööandjal saada Eesti Töötukassalt luba välismaalase tööle võtmiseks ning kohaldub palgakriteerium. Palgakriteeriumi ja Töötukassa loa nõudest on vabastatud mitmed soodustatud kategooriad inimesed, näiteks iduettevõtete töötajad või Eestis kõrghariduse omandanud välismaalased. Eestisse elamisloa alusel tööle tulevate välismaalaste on arv piiratud – nende inimeste arv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Piirarvu alt on välja arvatud soodustatud kategooriatesse kuuluvad inimesed, näiteks tippspetsialistid, iduettevõtete ja IKT erialade töötajad. Lisaks riiki ajutiselt saabumise või alaliselt elama asumise korralduslikele küsimustele hõlmab toimiv rändepoliitika välismaalaste saabumisjärgset kohanemist ja kaasahaaramist kohalikku ellu. Selleks, et aidata Eestisse saabuvatel välismaalastel võimalikult kiirelt ning mugavalt omandada Eestis edukaks hakkamasaamiseks vajalikud teadmised, oskused ja esmane eesti keele oskus, pakub Eesti riik uussisserändajatele võimalust osaleda kohanemisprogrammis. Samuti toetab ja võimestab Siseministeerium uussisserändajatega igapäevaselt kokkupuutuvaid avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioone läbi tugivõrgustiku kujundamise ning arendamist vajavate avalike teenuste parendamise. Siseministeeriumi laiem eesmärk kohanemise valdkonnas on kujundada uussisserändajatele terviklik, paindlik ja ajakohane kohanemisele kaasaaitavate tugiteenuste süsteem. Uussisserändajaks loetakse legaalselt Eestisse sisserännanud välismaalast, kes on riigis viibinud vähem kui 5 aastat. Rahvusvahelise kaitse saamine on üks inimese põhiõigustest. Eesti on võtnud endale rahvusvahelise kohustuse kaitsta neid välismaalasi, kellel pole võimalik oma kodumaal turvaliselt elada. Samuti osaleb Eesti Euroopa Liidu ühise rände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamises ja rakendamises. Rahvusvahelise kaitse poliitikat töötab Eestis välja Siseministeerium ning varjupaigataotlusi menetleb Politsei- ja Piirivalveamet. Varjupaigataotlejate vastuvõtmise ja rahvusvahelise kaitse saanute kohalikesse omavalitsustesse elama asumise korraldamise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, välismaalase õiguslikku seisundit ja Eestis viibimise aluseid reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, lähtudes välislepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest. 2017. aastal esitasid Eestile rahvusvahelise kaitse taotluse 108 välismaalast, võrreldes 84 välismaalasega 2016. aastal ning 226 välismaalasega 2015. aastal. Alates 1997. aastast on Eestilt rahvusvahelist kaitset palunud 1011 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse on antud 446 välismaalasele (seisuga 31.12.2017).			OSCAR-2019
Ohtude, süütegude, õnnetussurmade ja vigastuste võimalikult varajane ennetamine ja vähendamine on võtmetähtsusega turvalisema kogukonna loomisel. Korrakaitsevaldkonnas keskendub Siseministeerium peamiselt uimastitarbimise, lähisuhtevägivalla ja liiklusrikkumiste ennetamisele. Vastavaid ennetustegevusi viib enamasti ellu Politsei- ja Piirivalveamet, sh toetades partnereid avalikus sektoris. Samuti on tegevustesse kaasatud mitmeid kodanikeühendusi. Siseministeerium on pööranud viimastel aastatel süütegude ennetamisele üha rohkem tähelepanu ning on sellesse ka märkimisväärselt investeerinud. Siseministeeriumi ülesanne on ennetusprogramme käivitada, koordineerida ja rahastada. Koostöös Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga pingutame selle nimel, et süüteoennetus toimiks kõigis valdkondades, mitte ainult üksikute tegevuste lõikes. Süütegude toimepanemiseni viivaid probleeme, nende seas sõltuvusprobleeme, ei ole kahjuks võimalik üleöö lahendada. Seetõttu on Siseministeeriumi ennetusalane tegevus suunatud eelkõige sotsiaalsetele ennetusmeetmetele, et vähendada kuritegevust soodustavaid tingimusi ja ära hoida riskikäitumist. Kampaaniatest ja programmidest loe lähemalt siit. Uimastite tarvitamine on kujunenud Eesti jaoks tõsiseks ja kurnavaks probleemiks. Uimastite liig- ja kuritarvitamine on oluline tegur varajase haigestumise ja suremuse kõrgetes näitajates. Uimastite mõju all olevad inimesed põhjustavad endale ja teistele kahju tänaval ja mujal avalikus kohas, liikluses, koduses keskkonnas ning suur osa uppumis- ja tulesurmadest on seotud alkoholi ja tubaka liigtarvitamisega. Uimastite laastava ja sõltuvust tekitava mõju vähendamiseks tuleb tegeleda nii legaalsete (alkohoolsed joogid, tubakatooted) kui ka illegaalsete (narkootikumid) ainete tarvitamise vähendamisega ühiskonnas. Uimastite pakkumise ning nõudluse vähendamine on seega Siseministeeriumi valitsemisala oluliseks prioriteediks. Uimastite tarvitamine on negatiivne sotsiaalne nähtus, mis toob kaasa ebaproportsionaalselt suured ühiskondlikud ja isiklikud tagasilöögid. Uimastite pideva tarvitamisega kaasnevad sõltuvus, haridustee katkemine, passiivsus tööturul, koormus tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile, mis tekitavad ühiskonnale suurt kahju ning loovad omakorda uusi sotsiaalprobleeme. Siseturvalisuse valdkonnas on sõltuvusainete tarvitamisest soodustatud kahjud nähtavad eeskätt läbi tagajärgede ehk erinevatele sündmustele reageerimise. Alkoholi ja tubakatoodete tarbimise ning narkomaania ennetamine ja vähendamine ühiskonnas nõuab kõikehõlmavat lähenemist ja mitmete ühiskonna sektorite kaasamist. Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimist vähendava keskkonna loomise põhimõtted kiitis Vabariigi Valitsus heaks 2014. aastal alkoholi- ja tubakapoliitika rohelistes raamatutes. Siseministeerium on alates 2012. aastast olnud uimastipoliitikat kujundava ja koordineeriva valitsuskomisjoni eestvedaja. Valitsuskomisjoni töö tulemusel valmis 2014. aasta alguses uimastitarvitamise vähendamise poliitika ehk valge raamat. Loe edasi siit. Tõhusast sõltuvuskäitumise ennetusest arusaama kujundamiseks on Siseministeeriumi toetusel elluviidav ennetustegevus suunatud lapsevanematele. Samuti toetame laste sotsiaalseid oskusi arendavaid ja neile vabaajategevusi pakkuvaid programme. Loe edasi siit. Vägivalla ärahoidmine ja vähendamine on üks meie riigi olulistest eesmärkidest. Eestis on viiendik inimestest elu jooksul lähisuhtevägivallaga kokku puutunud. Kuigi politsei saab ööpäevas ligikaudu 30 teadet vägivallast, jääb siiski suur osa juhtumitest varjatuks. Vägivald pereliikmete, intiimpartnerite või sugulaste vahel, seda nii täiskasvanute kui laste suhtes, ei ole pelgalt asjaosaliste isiklik mure, vaid kogu ühiskonda raskelt kahjustav probleem. Lähisuhtevägivallal on lisaks füüsilistele vigastustele ka rasked tagajärjed vaimsele ja sotsiaalsele tervisele. Uuringud on näidanud, et vägivalda toetavad hoiakud on elanike seas üsna levinud. Näiteks peab iga kümnes inimene elukaaslase füüsilist korralekutsumist lubatavaks. 22% täiskasvanutest peab aga perevägivalda pere siseasjaks ning 54% peavad ohvrit vägivallas osaliselt süüdlaseks. 2015. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015-2020, milles rõhutatakse just ennetuse tähtsust. Tänane vägivalla ennetustegevus on killustatud ja sihtgrupi kaetus väike. Et vägivalda lähisuhetes ja perekonnas pikaajaliselt vähendada, peame oma tähelepanu suunama eelkõige noortele. Teistes riikides pakutakse kõiki koolinoori hõlmavaid programme, mis on oma mõju paarisuhtevägivalla ennetamisel tõestanud. Ka Eestis on vajalik enam tähelepanu pöörata vägivalla süsteemsele ja laiaulatuslikule ennetusele noorte seas, sest vägivalla ärahoidmine on igal juhul tõhusam ja vähem kulukam kui selle tagajärgedega tegelemine. Liiklusõnnetuste ennetamiseks ja neis vigastatute ning hukkunute arvu vähendamiseks on Siseministeeriumi valitsemisalal kolm põhilist tegevusliini: ennetustegevuse tõhustamine, Avaliku arvamuse uuringu järgi tunnevad inimesed erinevatest ohuallikatest end kõige enam ohustatult liiklusega seotult. Aastate 2010−2014 jooksul on liiklust (õnnetused, joobes juhid jms) enda ja oma pere ohuallikana tundnud keskmiselt 60% uuringus osalenutest. Liikluses ohutut ja turvalist osalemist mõjutab paljuski kaasliiklejate käitumine. Aastaülevaate järgi rikkus perioodi 01.12.2013−30.11.2014 jooksul liikluseeskirju kokku üle 75 000 inimese ja registreeriti kokku umbes 114 000 liiklusalast rikkumist. Ühiskonnale põhjustab suuri kahjusid hoolimatu käitumine liikluses. Liiklusohutusprogramm aastateks 2003−2015 seab eesmärgiks mõjutada liikleja käitumist, sõidukite ohutust ja liikluse infrastruktuuri. Siseministeerium ja tema valitsemisala asutused pööravad tähelepanu liiklejate hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisele, et ennetada ja vähendada kergliikleja ohutusega seotud rikkumiste esinemist ja surmaga lõppevate liiklusõnnetuste peamisi põhjuseid, milleks on lubatud sõidukiiruse ületamine, sõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületades ning turvavarustuse mittekasutamine. Pääste valdkonnas hõlmab ennetustöö tule-, vee- ja lõhkekehaohutust. Eesti elanike turvalisuse tagamiseks viib Päästeamet läbi erinevaid ennetustegevusi alates eelkooliealistest kuni eakateni. 2015. aastal hukkus Siseministeeriumi operatiivinfo kohaselt tuleõnnetustes 48 ja uppumise läbi 39 inimest. Paraku saab enamus õnnetustest alguse hooletust käitumisest. Ohtudele tähelepanu juhtimiseks ning teadlikuma käitumise saavutamiseks viime läbi erinevaid ennetustegevusi. 2014. aastal kaasati esmakordselt kodukülastuste läbiviimisesse kõigi 72 kutselise päästekomando meeskonnad, kes jõudsid külastada üle 7800 eluaseme. 2015. aastal viisid päästjad läbi juba üle 14 800 kodukülastuse. Sellise tegevuse eesmärk on kodude tuleohutuse alase seisukorra ja riskide hindamine ning ühtlasi proovitakse leida võimalusi ning anda nõu, kuidas tuleohtu vähendada. Seejuures andsid panuse ka vabatahtlikud, kes jagasid teadmisi nii kodukülastuste käigus kui ka infopäevadel. Ka käesoleval aastal on plaanis külastada 15 000 eluruumi. Kõige suurema elanikkonnagrupini jõuame kampaaniatega, kuid pöörame tähelepanu ka konkreetsetele riskigruppidele. Mullusuvise meediakampaaniaga "Ära lase purjus sõpra vette!" tuletasime meelde alkoholijoobes ujumise ohtlikkust ning sotsiaalset vastutust. Kampaania sõnum jõudis uuringutulemuste põhjal ligikaudu 94%-ni elanikkonnast. Ka 2016. aastal tuletatakse läbi tule- ja veeohutuse alase ennetustöö meelde, et igaüks meist vastutab enda ja oma lähedaste ohutuse loomise eest ja probleemide märkamisel tuleks sekkuda. 2015. aastal osales Päästeamet 298 info- ja 35 ohutuspäeval, et suurendada inimeste teadlikkust ohtudest ja teiste abistamisest õnnetuste korral. Kokku jõuti nende üritustega üle 90 000 inimeseni. Lisaks eelpool nimetatud tegevustele viiakse erinevates vanuseastmetes läbi mitmeid koolitusi – tuleohutuse alaseid teadmisi said eelmisel aastal üle 53 600 ning veeohutuse alast tarkust üle 7400 inimese eelkooliealistest kuni eakateni. Kokku jõuab Päästeamet aastas koolitada üle 4,6% elanikkonnast. Tuleõnnetuste puhul on ühed suurimad riskiobjektid ravi- ja hoolekandeasutused, seetõttu on just sinna suunatud meie läbi aegade kõige suurem ennetusprojekt. Tegemist on Eesti-Šveitsi ühisprojektiga, mille käigus investeeriti raviasutuste tuleohutusse aastatel 2009–2014 ligi 950 000 eurot. Tuleõnnetused on peaaegu alati välditavad. Riiklik järelevalve töötab igapäevaselt selle nimel, et selgitada, kõrvaldada ja ennetada ohte, säästa elusid ning vältida varakahju. Järelevalve kontrollib, et töökohad ning ühiskondlikud hooned oleksid võimalikult ohutud, risk inimeste elule võimalikult väike ja tulekahju korral pääseks hoonest kiiresti ja ohutult välja. Tuleohutusjärelevalve tegeleb ehitus- ja kasutuslubade kooskõlastamisega (sh projektide kontrolli ja objektide ülevaatusega), tuleohutuskontrolli ja tulekahjude põhjuste selgitamisega, lisaks kontrollitakse tooteid ja teenuseid. Soovime muuta tuleohutusjärelevalve menetlused võimalikult ajasäästlikuks, et järelevalveametnikud saaksid pühendada rohkem aega keerulisematele menetlustele. Tähtis on jõuda tuleõnnetuste põhjusteni ja leida probleemidele lahendus, kuid lisaks ohutusnõuete täitmisele peavad ka inimesed ise oskama võimalikult tuleohutult käituda. Tuleohutusjärelevalve senine töö on olnud tulemuslik ning aidanud oluliselt vähendada kahjusid inimeste tervisele ja varale. 2014. aastal kontrollis tuleohutusjärelevalve eluruume 2429 korral, analüüsis 1833 hoonetulekahju põhjuseid, menetles 659 detail-planeeringut, millest positiivse kooskõlastuse sai 590, andis hinnangu 6644 ehitusprojektile ja kooskõlastas 2903 kasutusloa väljastamise. Enesekontrolli aruandeid esitati 2014. aastal 409.			OSCAR-2019
Jumalakartlikus Ameerikas on ütlemine, milles tavapäratult ka tõetera sees "God created men and Samuel Colt made them equal". Muidugi peetakse siin silmas tõsiasja, et tulirelv võrdsustab suurte ja väikeste, tugevate ja nõrkade, meeste ja naiste shansid kui arvete õiendamiseks läheb. Samas ei maksa unustada fakti, et ilma ettevalmistuseta tavakodanik ei suuda käsirelvaga suurt midagi mõistlikku ette võtta, pigem on ohtlik endale kui teistele. Väidetavalt toob USA politsei statistika välja info, et relvastatud röövi korral on kõige õigem lihtsalt jalga lasta, sest rohkem kui 5 meetrise distantsi pealt läheb 95% laskudest mööda. Muideks üheks põhjuseks, miks Jaapanis tulirelvad isegi kurjategijate hulgas populaarsed pole, ongi eelmainitud omadus kõik võrdseks muuta. Jaapanlaste aumõiste vastu käib ebaausa eelise (ehk siis tulirelva) kasutamine, mis nullib aastakümneid kohusetundlikult käsitsivõitluse treeninguid teinud isku eelised. Aga meie elame momendil Ameerika mandril, kus relvad on üldsuse silmis aukohal, USA poolel isegi relvakandmise õigus konstitutsiooniga tagatud. Nagu öeldakse: Kui oled Roomas, käitu nagu roomlane. Tegelikult niisama õigustus, sest Kanada poolel, kus kahjuks või õnneks asume, on tulirelvadesse suhtumine sootuks teistsugune, kartlikum ja hullult politiseeritud. Parempoolsed toetavad ja vasakpoolsed teravalt vastu rahva poolt relvade omamisele. Kuna valitsused tulevad ja lähevad muutub ka relvapoliitika pidevalt. Momendil on võimul selgrootud liberaalid nii Ottawas kui Ontarios, nemad proovivad keskteed ajada ja toetavad populistlikult mida iganes, sõltuvalt hetke populaarsusest. Igatahes oleme õige pikalt tiirus paugutamas käinud ja lõpuks tüdinesime teiste relvade laenamisest. Laps muretses endale kevadel relvaloa ning eelmine nädal jõudsime niikaugele, et ta ostis päris enda püstoli. Eelnevalt tegime kõvasti uurimistööd, sest sooviks omada viisaka täpsusega relva mis samas liiga kallis poleks, eks ka disain ja puhastamiseks lahtivõtmise lihtsus olid olulised. Peale pikemat googeldamist ja käsirelvade ülevaadete lugemist jäid silma kümmekond relva. Kuna posti teel tellimine on siinmaal tülikas ja tahtsime ikka ise enne püstolit käes hoida vaatasime, mida kohalikud poed pakuvad. Kättesaadavus vähendas valikut 4'le mudelile. Kaks Waltheri versiooni, Ruger Mark III ja Beretta Neos. Lasknud oleme neist ainult Rugeriga. Hamiltoni relvapoes oli soodsalt pakkumisel Walther SP22 M4 versioon, mida üldiselt päris heaks hinnatakse. Proovisime seda käes hoida ja ehkki käe järgi vormitud pide oli plastikust, sobis see mulle suht hästi pihku. Tütrele muidugi suurevõitu. Ainus mis mind selle relva juures häiris oli kergus, kuna raam alumiiniumist. Jättis veidi mängupüstoli tunde, ehkki sihtida tundus mugav. Lasime ka mitmeid teisi näidata kuni äkki üks teiste varjus olev relv silma jäi. Beretta Neos Inox hea hinnaga pakkumisel. Seda olime kaalunud, aga kuna välimus nii erinev traditsioonilisest püstolist, tahtsime kindlasti proovida, kuidas pihku sobib. Esimene mulje oli, et käepide minule väikesevõitu, ehkki tundus üllatavalt kindel. Kaal kuuetollise toru juures oli just paras ja püstol seisis stabiilselt. Plikale pide just perfektse suurusega. Otsustasime proovida ka kuidas päästik ja laskemehhanism töötavad. Kanadas on keelatud ametlikult relvi katsetada, seega ainsaks võimaluseks jäi padrunikestaga proovida. Mõlemad olid ok, Waltheri päästik kergem ja sujuvam, samas relv kergem ja mitte nii stabiilne. Beretta päästiku tõmme harjumatult pikk, aga tukk oma pisikese pideme kohta üllatavalt mugav ja stabiilne käes. Arutasime veidi ja otsustasime Beretta osta, sest Waltheri käepide ei sobinud tütrele hästi. See saab olema universaalne relv, mida mõlemad kasutame. Kui tuleb mingi superhea pakkumine täpsuspüstolile, muretseme hiljem, aga praegu on vähemalt miskit olemas. Kanadas pole nii, et viskad papi letti ja pistad tuki taskusse. Selleks, et tohiksid relva koju viia, pead julgeolekupolitseile avalduse saatma. Tavaliselt see rahuldatakse mõne päeva jooksul, kui luba olemas ja miskit kahtlast ei tundu. Paberite vormistamine võttis veerand tundi. Sain kauba peale kaasa kalendri poolpaljaste näitsikutega, tütrele anti kalendri jahiversioon. Ost tehtud ei andnud süda rahu, tahtsime vaadata ka Waltheri täpuspüstolid üle, mis teises poes pakkumisel. Oma 70 km sõitu ja kohal olimegi. Siin valik äge, kuid huvi pakkusid vaid kaks Walther GSP22'e, hind mõlemal üle $1000. Olid tõepoolest mõnusad käes hoida aga mitte nii head, et oleks tekkinud soov sihuke raha välja käia. Pidemed niikuinii spetstellimusel endisele omanikule sobivad, need peaks endale uued tellima. Katsusin ka üht vene Vostok TOZ-35, mille käepide eriti mugav sarnanedes vehklemismõõga omale, paraku toru liialt pikk. Eelmine nädal sai plika loa ja tõi ka kohe püstoli ära. Neljapäeval kimasime põnevusega uut mänguasja proovima. Tiirus õnneks rahvast palju polnud ja saime kohe plõksutama hakata. Kohe esimesed seeriad läksid päris hästi, kuulid jooksid kenasti hunnikusse kokku. Sihik küll kõvasti nihu, kuid seda kerge õigeks seadistada. Profid soovitasid enne oma paarsada pauku lasta kui sihikut seadistama hakata. Tüübid oli veidi skeptilised selle relva suhtes aga kui olid paar seeriat lasknud pidid tunnistama, et selle hinna kohta üllatavalt hea. Ilmselt vajab puhastamist ja õlitamist, sest päästik ei liikunud kõige sujuvamalt. Lasketulemused pole igatahes minul kunagi nii head olnud, eriti arvestades, et esimest korda lasime tollest relvast. Tütar oli samuti väga rahul, temagi vaid kord paar spetspüstoleid kasutades parema grupi saanud.			OSCAR-2019
Osad blogilugejad ilmselt juba teavad, et ma olen nüüd kuskil kuu aega olnud Henry ja Malluka loodud Teeme koos 2018 grupis team-leader. Originaalis lõid Henry ja Mallukas selle grupi selleks, et motiveerida nii ennast kui ka oma lugejaid end kätte võtma ja suveks saledaks saama. Kõik algas suure hurraaga ja osalejad olid sillas, et nüüd saavad kindlasti piha peenikeseks ja kaalu alla. Esimesed nädalad läksid edukalt, osalesin ka ise kõikides väljakutsetes ja jäin rahule. Mingi hetk tüdines Mallu ära grupisisesest pidevast kraaklemisest ja loobus oma kohast team-leaderina, asemele tuli Triinu-Liis. Henry ja Triinu-Liis vedasin asja veel paar nädalat, kuniks Henryl juhtus mingi juhtumine? hüppeliigesega ja ka Triinu-Liis loobus. Selle tagamaid ma täpselt ei teagi. Muidugi olime Marisega meelitatud ning võtsime pakkumise vastu. Tore ju, kui keegi sind piisavalt motiveerivaks peab, Onju? Tegelikult on meil Marisega isegi täitsa hästi läinud see tiimide vedamine, aga eks see asi hakkab paraku ära vajuma. Grupis on üle 4000 liikme ja iganädalastest väljakutsetest võtab osa alla 100 inimese. #piinlik Maris tegi grupisiseselt ka küsitluse, et miks inimesed osa ei võta ja üks suurimaks põhjuseks ongi see, et originaalis tuldi ikkagi Henry või Malluka postituste peale oma lemmikblogijatele kaasa elama. Ega siit ei olegi enam mingit tagasiminekut või edasiminekut. Kuna Mallu enam tiimijuhiks tagasi ei tule, Henry kohta ei tea, kuid hetkel ei paista ka tema tagasi kiirustavat, siis ei oska mina muud lahendust välja tuua, kui grupp pausile panna. Kogu üritus ümber kolida nendega, kes soovivad osaleda ka ilma Mallu ja Henryta või asi täitsa ära lõpetada. Mina pean end rõõmsameelseks ja chill’iks inimeseks, kuid ka mina tahaks vahel inimestele kergelt vastu kukalt anda ja korrale kutsuda või siis lihtsalt segaduses meeme igale poole sokutada. Te ei kujuta ette, mida seal grupis kuuleb. See on müstika, kuidas inimesed liituvad grupiga, kus üritatakse inimesi oma mugavustsoonist välja tuua ja rohkem liigutama meelitada ja siis keelduvad end rohkem liigutamast ja oma toitumisharjumusi muutmast. Jah, osad väljakutsed on olnud sellised pigem äärmuslikud nagu näiteks toortoidupäev või vegan päev. Nõus! See üks päev ei tee sind kindlasti kõhnemaks. AGA. See peaks avardama inimeste silmaringi, näitama, et paljud inimesed toituvadki teadlikult nii ja on terved ja rõõmsad. Miks sulle see siis ei sobi? Siis on muidugi igasugused vabandused, et ma ei saa osaleda, kuna ma ostan reedel-laupäeval terve pere toidukauba ära ja ei olnud selle uue väljakutsega arvestanud. Noh, jah. Mis see lahendus siis oleks? Ei tee toitumise väljakutseid? Teeme sinu ostukorvi järgi väljakutsed? MIKS üldse liituda sellise grupiga, kui sa suure tõenäosusega ei saa osaleda, kuna su toiduainete valik on piiratud! Oeh. Ja siis muidugi need, kes kurdavad, et nad ei saa kuidagi oma trenniminuteid täis, sest neil on mitu väikest last ja nendega ei ole võimalik trenni teha. Saavad ainult väljas jalutada ja mänguväljakul mängida. Ohiks kohe mitu korda siia. Toas saab ka kolme ja nelja väikese mõngliga trenni teha. Jah, nad ilmselt ei taha, et sa neile täielikult tähelepanu ei pööra, jah, ilmselt elamine on seapesa pärast, aga see ei tähenda, et ei saa trenni teha. Lapsed kukile, sülle, selga. Kükid, väljaasted, istessetõusud laps süles, puusatõsted. Pühajumal – valikuid on mustmiljon. Tee tund aega nende mürgeldistega suures toas teleka ees harjutusi ja usu, kalorikulu on korralik! Mingi nädal oli ka väljakutse, et tee vähemalt kolme erinevat trenni. Noh, kõnni, jookse, tee jõutrenni, joogat, tantsi, rühmatrenn, rattasõit, rulluisutamine. Mis iganes, peaasi, et on kolm erinevat. Küll on osadel põlved läbi, osadel oli tõsine operatsioon ja on trennikeeld, osadel on riskirasedus, osadel on terve nädal 23512-tunnised tööpäevad ja neil ei ole sekunditki vaba aega. Ma ei väidagi, et need ei ole tõsised hädad, on küll. Täiesti on ja ma ei ässitaks iial riskirasedat jooksma või raskusi tõstma. Lisaks peaks keegi tõsiselt rääkima selle inimesega, kes nädala jooksul kordagi tööjuurest välja ei saa #misvärksellegaon Toitumise kohapealt on ka virisejaid. On inimesi, kes väidetavalt ei saa valida, mida nad lõunaks söövad. Küll nad ei saagi lõunat pidada, siis töötavad koolis, kus ei ole valikut, siis teeb mees terve nädala toidu ja ta ei TAHA sellist imelikku toitu teha. Või muidugi mu lemmik – mu abikaasa ei sööks iial siukest asja ja endale eraldi ma ei hakka tegema. Okey, ma saan aru, et inimene ei peagi oma elu meie Teeme koos 2018 väljakutsete järgi sättima, aga reaalselt teetegi ainult seda, mida mees nõuab? Hoolimata sellest, et see on midagi sellist, mis liialt kaalu tõstab? Ahjaa, ja siis muidugi inimseed, kes ei söö teatud asju. Noh, seetõttu, et neile ei meeldi. Nagu, iu! Kala! Väkk! Ei tee kalatoidu väljakutset, sest kala on nagu rõve! Mõistan ja tunnen kaasa. Ilmselt päris nõme haigus. Aga taaskord – MIKS liituda siis sellise grupiga? Tegelikkuses on kahju, et asi ära vajub, kuna minu tiimis on ikka maru muhedad inimesed olnud siiani. Päriselt. Ma lausa naudin nendega Facebook’is üksteise võidu kommenteerimist. Lahedad inimesed! Mulle endale on ka see Teeme koos 2018 nagu uue hingamise andnud. Muidu treenisid omaette ja omas tempos, kuid nüüd tuleb natukene ette ka mõelda. Täitsa värskendav on vahelduseks selline väljakutsetes osalemine. Paraku on nii, et kui grupp lähebki kinni või pausile või misiganes, siis mina jätkan omaette. Ma ei jaksa nii paljusid kaasa vedada, kui neil endal motivatsiooni ei ole. See sööb lõpuks endal ka motivatsiooni ära.			OSCAR-2019
Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Kutseharidust võivad asuda omandama kõik soovijad sõltumata nende varasemast hariduslikust taustast. 2017. õppeaastal muutus õpingute lõpetamise kord kutseõppes. Alates 1. septembrist 2017. a õpinguid alustavatel õpilastel tuleb kutseõppe lõpetamiseks teha kutseeksam kõigil erialadel, kus eksami sooritamine on võimalik. Kui kutse- või erialal kutseeksameid läbi ei viida, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga. Hariduslike erivajadustega õpilastele on kutseeksami tegemine vabatahtlik. Kutsekeskharidust omandaval õpilasel on võimalik õpingud lõpetada ka kooli lõpueksamiga, kui kutseeksami tegemine ebaõnnestus. Selle, milline on õppekava kvalifikatsioonitase, paneb paika õppekava aluseks olev kutsestandardi paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Kui õppekava koostamisel lähtutakse teise taseme kutsestandardist, on tegemist teise taseme kutseõppe õppekavaga. Juhul kui aluseks on võetud kolmanda, neljanda või viienda taseme kutsestandard, siis on ka vastav õppekava kolmandal, neljandal või viiendal kutseõppe tasemel. Kutsekeskharidus on neljanda taseme kutseõpe, mille käigus õpilane omandab koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse. Viienda taseme kutseõppe ehk kutseeriharidusõppe võimalus loodi Eestis alates 2013/2014. õppeaastast. Viienda taseme kutseõppe õppekavadel on õpingute alustamiseks vajalik keskharidus. Iga kutseõppe liigi õpiväljundid ehk õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud on kirjeldatud kutseharidusstandardis Õppekava peab olema koostatud iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Seejuures saab eristada riiklike ja kooli õppekavasid. Riiklik õppekava on kutsekeskharidusõppe õppekava koostamise alusdokument. See koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega võttes aluseks asjaomased kutsestandardid, kutseharidusstandardi ja gümnaasiumi riikliku õppekava. Kutseõppe riiklikud õppekavad kinnitatakse haridus- ja teadusministri määrusega. Kooli õppekavad koostatakse iga kutse- või eriala kohta, mida on võimalik koolis omandada. Kooli tasemeõppe õppekavad v.a kutsekeskhariduse õppekavad koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel. Kui kutsestandard puudub, peab kool taotlema õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt. Kutsekeskhariduse õppekava koostamisel võetakse aluseks riiklik õppekava. Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes. 1. septembril 2013. a jõustunud kutseõppeasutuse seaduses sätestatud uuenduste kiireks rakendamiseks viidi aastatel 2013-2014 ellu kutsehariduse korralduse ja õppekavade reform. Käivitati laialdane õppekavade, õppekasvatustöö ja õppekorralduse uuendamine kutseõppeasutustes. Muuhulgas koostati reformi tegevuste raames 623 uut või uuendatud õppekava 39 koolis, 16% kutseõpetajatest stažeeris ettevõttes, praktikajuhendajate koolituse läbis 2970 ettevõtete praktikajuhendajat. Esimeste reformi käigus uuendatud õppekavade alusel algas õppetöö septembris 2014. Riikliku koolitustellimuse koostamisel lähtutakse sotsiaalsete ja majanduslike vajaduste analüüsist. Seejuures tuleb arvestada, et riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate kutseõppe õppekohtade arv kinnitatakse kolmeks aastaks. Sotsiaalse vajaduse prognoosimisel arvestatakse demograafilisi näitajaid, mis puudutavad vastava noorte vanusegrupi suurust, koolilõpetajate arvu prognoose (põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajad, nende proportsionaalne jagunemine), noorte piirkondlikku paiknemist ja õpirännet. Majandusliku vajaduse hindamisel arvestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2025 ning ning tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevaid OSKA valdkondlikke uuringuid. Ühtlasi vaadatakse andmeid, mis puudutavad kutseõppe lõpetajate rakendumist tööturul. Lisaks sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele lähtutakse koolitustellimuse koostamisel ka õppeasutuste võimest õpet tellitud mahus läbi viia, mida iseloomustavad ühelt poolt õppeasutuste taotlused õppekohtade saamiseks ning teisalt senise koolitustellimuse täitmise statistika. Koolitustellimuse kavandamisel tuleb arvestada ka vastava aasta riigieelarve rahaliste vahenditega. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigi kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning munitsipaal- ja erakutseõppeasutuste riiklik koolitustellimus kutseõppes aastateks 2018-2020 on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Kutseõppe riiklik koolitustellimus perioodiks 2018-2020 esitatakse õppekavarühmade lõikes käskkirja lisas. Programmiga seatakse valdkonna arengusuunad ning panustatakse elukestva õppe strateegia ellu viimisesse. Kutseharidust arendatakse ka tööturu ja õppe tihedama seostamise, digipöörde, õpetajate ja haridusasutuste juhtide, õppe- ja karjäärinõustamise, täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu programmidega. Programmi eesmärgiks on luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka rakenduskõrgkoolides. 2018/2019. õppeaastal pakuvad kutseõpet 32 kutseõppeasutust ja 6 rakenduskõrgkooli. Lähtuvalt kooli omandivormist jagunevad kutseõppeasutused riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutusteks. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad kutseõppeasutused on riigikoolid. 2018/2019. õppeaastal on neid kokku 26. Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses Kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused Kutseõppeasutuse pooleli jätnud isikute gümnaasiumis keskhariduse omandamiseks õpingute jätkamise tingimused ning kutsekeskharidusõppe läbinud isikute üldharidusõpingute jätkamise ja rahastamise kord Riigi kutseõppeasutuse ja riigi üldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord Kutseõppeasutuse õppekasvatusala töötaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja kord Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord			OSCAR-2019
Loodan, et Teil läheb hästi. Kell on praegu 2:00. Kirjutan nii hilja, et muude tegemiste kõrval Teieni tuua postitused pühapäevasest River Islandi riiete proovimisest no-matter-what. Olen alati olnud pigem kontsakinga kandja tüüpi tüdruk, kellel käevangus naiselik käekott ja õlgadel kas mantel või tagi... Sportlikud rõivad jätan tavaliselt spordisaali ning seetõttu on tänane postitus minu jaoks midagi täiesti uut. Koolis ei viitsi iga päev kingadega olla ja nii olen hakanud rohkem katsetama erinevaid riideid oma ustavate adidase sneakeritega. Merili soovitusel proovisin esimest korda ka bomber jakki ja koolikott on muidugi algaval sügisel paljude jaoks MUST-HAVE. Minu suureks üllatuseks on võimalik selle koti sangasid sättida nii, et seda saab ka messenger koti kombel õlal kanda (nagu esimesel pildil näha). Nii on käed endiselt vabad, kuid kotile pääseb kiirelt ligi. Ja nii ma pigem eelistakski. River Islandis on hetkel seljakottide valik üsna lai, soovitan vaatama minna. Valisin komplekti juurde lillaka varjundiga tikanditega bomberjaki, sest see kõnetas mind olemasolevatest kõige enam ja oli midagi, mida igast poest ei leia. Lisaks pean ütlema... need nahkpüksid on niiiii pehmed ja mugavad!! Ilus look! Tuletab ka meelde, et tuleb oma nahkpüksid välja kookida ja uueks hooajaks valmis panna :) Aasta hakkab vaikselt läbi saama, kui uskumatu see ka pole! Nagu ikka, meeldib meile alati tagasi vaadata ja mõelda, millega oleme hakkama saanud, mis meiega on juhtunud ning kas aasta algul antud lubadused on täidetud jne. Mina andsin endale aasta algul lubaduse, et pingutan rohkem kui eelmisel aastal ja ma võin uhkusega öelda, et täitsin oma lubadust. Aasta oli üleüldse väga väljakutseid pakkuv ja õppisin tohutult. Järgmised poolteist kuud tulevad ilmselt samuti. Mõtlesin siis, et jagan möödunud 11 kuu kohta tekkinud mõtteid ka teiega... 1. Noorena ei mõtle sellele väga ja enamus raskeid või hirmutavaid asju saab edasi lükatud, kuid lõpuks jõuab kohale, et eesmärkide saavutamisega tuleb alustada pigem varem kui hiljem. Ma lükkasin pea kaks aastat edasi oma firma registreerimist ja praegu saan aru, et oleksin võinud seda teha juba kohe alguses. Hirm, et ma ei saa hakkama, oli täiesti asjata ja tunne, et raiskasin nii palju aega enese kogumisele, jääb mind kummitama veel kauaks. 4. Kompleksivaba elu on ilusam. Ma olen nii kaua arvanud, et on mingisugused standardid, millises staatuses/eluetapis peaks teatud vanuses juba olema. Tegelikult on asi nii, et igal ühel on oma rada. Mõni jõuab sihtpunkti varem, teine hiljem. Mõni uitab niisama ja mõni otsustab poolel teel, et parem on liikuda hoopis teises suunas. Ja see kõik on OK! Sest kelle jaoks Sa elad? Iseenda või teiste jaoks? Me ei sünni siia ilma teades juba, mida elult ootame. Elu on enese otsing ja mõne jaoks ongi huvitavam teha elu jooksul võimalikult palju erinevaid asju, kui istuda ühe ja sama ameti otsas kuni pensionipõlveni. Me oleme erinevad ja see on OK! 5. Inimesed arvavad ja eeldavad liiga palju. Ma olen sel aastal kuulnud väga palju erinevaid kuulujutte nii teistest, endast kui ka oma lähedastest ja ma võin öelda, et 99% neist kuulujuttudest on valed. Ja kuulujutud levivad väga kiiresti. Kui info jõuab minuni ringiga, siis mina seda ei usu! Ära Sina ka usu! 6. Lapse suu ei valeta. Mida noorem on laps, seda väiksem on viisakusfilter. Seega, kui tahad enda kohta midagi teada, küsi enda lapse või õe-venna lapse käest. 7. Ma olen imelik. Ma olen õppinud, et parem on olla imelik kui võlts ja kõige parem, kui olen nii enda kui teiste suhtes aus, tunnistan seda avalikult ja suhtun sellesse huumoriga. See punkt käib käsikäes 4. punktiga. Kui aktsepteerid oma kiiksusid, kaovad ka kompleksid ;) 8. Olles avatud suhtumisega juhtub palju põnevat. Kas olete näinud filmi "Yes man"? Kui veel ei ole, siis kindlasti vaadake, sest selles on tõetera sees! See ei ole film, millest juhindun, kuid see oli esimene asi, mis mulle pähe tuli, et oma mõtet selgitada. Põhimõtteliselt, kui ei löö pakkumistele ja võimalustele kohe esimesel võimalusel risti ette, ei lase keerulises olukorras esimesena jalga, ei laida halba ideed kohe maha, vaid kaalud plusse ja miinuseid enne lõplikku otsust, siis päriselt ka viib see millegi uue ja veel põnevama juurde! Siia sobib ka ütlus "life happens out of your comfort zone" 9. Oluline pole mitte see, mida sa räägid, vaid see, milliseid tundeid inimestes tekitad. Keegi ei mäleta täpseid sõnu, väljendeid või tegusid, aga emotsioon jääb meelde! 10. Dr. Google ei ole kompetentne arst. Foorumid, artiklid jne ei ole kohad, kust endale haigusi "külge otsida". Jah, ravijuhend võib teinekord tulla abiks, kui tahad mõista, miks Sinu arst teatud olukorras teatud viisil käitus, kuid see ei ole vahend endale diagnoosi panemiseks. 11. Lahinguid tuleb valida. Iga asja pärast ei ole mõtet iseenda või kõrvalseisja närve kulutada või suhteid rikkuda. Mõtle hoolega, kas oma arvamuse väljendamine toob pigem kasu või kahju. 12. Inimesed ei vasta kunagi Sinu ootustele. Mina tunnen oma lähedaste üle suurt rõõmu, kui neil läheb hästi ja ma ei näe mõtet, miks rikkuda kellegi õnne selle pärast, et see ei vasta minu või ühiskonna ootustele või tõekspidamistele. 13. Unistused täituvad! Mitte küll kohe ja mitte päris nii nagu Sa ootad, aga kui väga kaua unistada ja igapäevaselt oma unistustele veidi aega pühendada, siis ükskord nad täide lähevad.			OSCAR-2019
äärmiselt õudne kontsert . Kas pappkastid viitavad sellele,et eestlaste tulevik ongi pappkastis viadukti all? Kõik oli nii masendav,sünge Miks Eesti sünnipäev peab igal aastal olema kui matus? Kas keegi on ülimalt õnnetu,et vabariik ikka veel eksisteerib? Vähemalt 100 aastapäev peaks olema rõõmus ja helge . Meil on suurepäraseid muusikuid,kamaluga isamalisi laule,maailmatasemel sportllasi-trikitajaid,kes maailmalavadel ilma teinud .Laulu ja tantsupoed meil juba on,milleks veel riigi sünnipäeval leelotada koorilaule? Riigi sünnipäev on kogu riigi rahva sünnipäev,seega olgu ta lõbus ja kaasahaarav Tudinenud igaaastasest matusemeeleolust .Ilmselt on ikka niipalju runalaid vüi argu,kes ei julge arvamust välja öelda,et kuulge,see,mida plaamite,on ju täielik ess Kiidan diiva Anne Veslit,kes julges arvamuse välja öelda ja kriitikat teha. Arvan, et kohapeal oli vast see kontsert päris vaadatav, kuid telerist mõjus tõesti väga nigelalt. Vaatasin ka veel korduses. Olen küllaltki suur kultuurihuviline, kuid arvan, et vanemad inimesed ei saanud sellest küll elamust. Meil arvestatakse ainult teatud eliidiga, teisi ei peeta Eestis enam inimesteks. Andis ikka ööpäev seedida enne kui sellest rämpsust sõnumit välja lugeda. Üks sõnum oli sees kindlalt - ''Taara, avita.'' See oli eestlaste viimane karje enne hukku. eestlased aeti kasti. Ja see rong? Kunagi viisid rongid eestlased kodudest minema, nüüd tulevikus sõidavad rongid üle eestlaste kodude. Nii kohutav lavastus, prügi loopimine. Mis mõte on? Kas see on eesltaste kuvand? Mina ei ole kahjuks selline. Ma olen Jaak Preintsis pettunud. Järgmine aasta täitub sada, tähistage väärikalt. Elagu Eesti! Olen täna mitme tuttavaga eilse kontsrdi üle muljeid vahetanud - ja mitta ühtegi positiivset arvamust! on sümbolirikas ja kodune ainult laulupidu, sellele lavastusele kontserdi nime anda ei saa!! Pidupäeval võiks ikka glamuuri ka olla!! Ega siis rohujuurte vahel elavatele olenditele polnud see kontsert mõeldudki, Ainult geeniused on võimelised välja mõtlema,mis kõik võib leiduda pappkastides!? Ja kui neid veel Eesti Vabariigi sünnipäeval laval loopida,täitsa äge.Mina olen ka oma arust haritud inimene,aga niisugused lollid naljad on Vabariigi aastapäeval küll ,täiesti kohatud.Orjarahvas ikka orjarahvas.Taob trummi,möriseb ja loobib kaste.Ei tea,mida välismaalased kõigest sellest ka mõtlevad?Iga aastaga läheb hullemaks. kontsert oli lihtne, hall ja masendav, no kas eestlaste elu ongi selline matusemeeleoluline, on ikka helgemaid hetki ka, väga sünge, seda ei saagi kontserdiks nimetada. kas oli tegu peiete või sünnipäevaga ? väidetavalt oli tegu siiski pidupäevakontserdiga- miks tahab eestlane oma vabariigi pidupäeva pidada mustades värvides ja masendava soigumise saatel (ma saan aru et kõik tahavad nn suurt kunsti teha ja nn vaevatud kunstnikku mängida aga see polnud küll see koht kus seda teha- jääge NO teatrisse taoliste eksperimentidega- pori/muda oli veel lavalt puudu, siis oleks i-le täpi peale saanud)... PS väga ilus oli ERR sünnipäevakontsert ETVs, tehke järele... KAS oli ka kontsert ? pr Presidendi kõne oli VÄGA HEA , siis oli mingi äng, praht ja muusika ,mida vanasti lasti tv siis kui keegi oli manala teele läinud. Kontsert oli alguses arusaamatu, karbid lavale kukkunud aga pärast läks huvitavaks, lihtne ja tore. Lõpp oli pisaraid kiskuv, vanemad inimesed mõjusid reaalselt, et kõik siin ilmas käib oma elurada. Ukuaru valss on niigi ilus aga teiste olupiltidega ja kahe paari esituses , väga -väga südamlik. Aitäh tegijatele! Meeldis , kuid mitte see osa, kus olid Sisask ja kastidega laamendamine. Ehitamine ja valmis majad olid Ilusad. Armas oli Ukuaru valss, mis läbis tervet õhtut. Enamus inimesi elavadki papist majades või kui sellisteski. Iga kolmas korter ostetakse väljaüürimiseks. Pooled või enamgi eesti inimestest ei jaksa üüri maksta. EV algusaastail olid inimesed tänavail hallis-mustas. Pisar tuli silma alles siis, kui näidati Oleviste kirikus pidupäeva puhul söömatulnuid. Rikkurid laamendavad 400 eurost aastas ilma jäämisest, et tuludeklaratsioonidega sahkerdada üksteise alla... Iga teine rikkur, ettevõtja on omastamise pettusega kohtus... Miks peab riik Atonenisuguseid maksumaksja rahaga toetama! See, et on noored ja vanad - oli ilus, aga nad ei olnud lõimingus. Kuhu jäid vahepealsed - pered`? Valgust, heledust sellesse halli ei tulnudki. Ega arusaamatust asjast ei peagi aru saama. Kas siis kontserdil pead hakkama ka veel oma pead sellise "teaduse" saavutusega vaevama? Sellepärast mõni saab ja oskab kõike jälle imepäraselt igat prahti nautida. Geeniused.Huvitab juba, mis küll järgmine aasta sealt taevast hakkab alla tulema, saaks varakult ettekujutust looms hakata. Presidendi kõne oli Ok ! ga mu proua Maali ei saanud kuidagi kontserdile "pihta".... Ta küsis ,et miks need lavatöölised neid pappkaste pilluvad saateks "raskemuusika" kontsert millest lihtne eestlane ei saanud aru ,kas on peied vi sünnipäev ??? Eestlasi on kogu aeg maha surutud, et neil ei tohi midagi ilusat olla, see ei tähenada, et nad ei tahaks, kes siis mina härra olen, kui sul nii kallis palitu, tõstan kohe makse ja vaata et sa jumala pärast ei pea pidu, ei mingit polkat, leilendrit ega valssi. Presidendi kõne oli 5+ aga kontsert ....lihtsalt pole sõnu. Mis kontsert, inimestel peaks olema lõbus ja huvitav vaadata. Õnneks vaatasin kontserti tagantjärele ja ei pidanud pikalt ootama, et mis episaaod järgmisena tuleb. 10 min. ja oli kontsert vaadatud. parem oleks ikka olnud, kui kõik aru oleksid saanud, lihtne ja igapäevane:Elina, Tanel, Veski, genka,, metsatöll, Taukar, inglise keelsed laulud , midagi, mis otse südamesse oleks läinud lihtsamale inimesele. Noh,selline, mis on väga ilus ja riietus napp, kus mingit mõttetööd poleks vaja.Otse südamesse sisse. ma ei suuda uskuda, kas meie televaatajad on tõesti nii rumalad, et ei suuda kontserdist midagi välja lugeda? mida te peale "Pilvede all" üldse suudate midagi sügavamat vaadata? Aga hoiatati ju ette, et oma asi, kuidas aru saad, et igaüks leidku oma rida jne. Tähendab, polnudki niiväga tahetud midagi öelda. Ja noh, kes ikka julgeb öelda, et kuningas on alasti! Idee juubeliks: palgaku korraldajad 2- tunniliseks kontserdiks hauakaevajad kaevama, et JÄTKUKS ikka täielik matusemeeleolu. No ei meeldinud ! Ei saanud vist tõesti tegelikust sisust aru. Kas need kastid olid siis tühjaks jäänud majad eestimaal ? Ja see vanapaar tantsimas ! Meenus vene aegne tselluloosi klubi ! Mina naudin ikka rohkem Eesti tantsupidu ja laulupidu . Aga vabandan ! Kaunis, sisukas, lihtne, põlvkondi siduv, andekad muusikud ja näitlejad. Mulle kohe meeldib, et laval olid tõeliselt säravad isiksused, mitte ennast "eliidiks" kutsuv edevuse laat. Mul tulid meie murdekeelseid lauseid kuulates pisarad silma, kui rikas on meie emakeel , õudne mõeldagi, et see on hääbuv rikkus.asemele on pugenud inglise keel ja ja segu ei saagi aru, millest. televiisorilt ei saanud yldse aru mis toimub, kastide loopimine yhest nurgast teise ja imelik inisemine naislauljalt üks iluisamaid kontserte selle päeva puhul-ei liigset glamuuri, mis eestlastele pole omane, ega punnitamist. Lihtne, sümbolirikas, valusavõitu ja kodune.			OSCAR-2019
Ei ole tegelikult vahet kui suurest ekraanist keegi vaatab, kõik nimelt ei vahi pildi detaile ja seega pole tähtis kas TTV seltskonnal paistavad ninakarvad või mitte. Kui oluline on informatsioon ise, siis seda esitava ekraani suurus ei ole tähtis. Tollipulgaga mõõtma tuleb asuda siis kui perfektsus on eesmärk omaette. Leppida tuleb et kõik ei eelda perfektsust igal sammul. Mõni pöörab sellele tähelepanu hiljem (süües kasvab isu). Mis puutub telerifirmade eelistamisse, siis LG on eelisega vaid seetõtu et talle leidub võibolla Elioni nutitv'ga sobiv soft. Komponente ei tooda siit läbi käinud firmadest tegelikult mitte keegi peale LG, kes teeb teleri asjadest vaid paneele. Seega oodata mingit eelist raudvara pinnal on naiivne, sest enamvähem kõik kasutavad suht samu juppe erineva softi ja korpusega, erinedes tõesti vaid paneeli poolest. Sellist asja et teleril kohtame tänapäeval veel TN paneeli ei suuda uskuda, sest sellist telerit pole võimalik müüa kõrvuti teiste mudelitega, seega on kõik paneelid laia vaatenurgaga mis omakorda määrab tehnoloogia. Paneelide bitid on omaette teema ning selle juures tuleb nentida et odavamad mudelid on kõigil 6bitised, mis on kiirendatud 8biti peale, reaalseid 8bit ja üle paneele pannakse praegu vaid tõesti kallimatele mudelitele. Kõik muu on lihtsalt mambo-jambo, need pildiparandused ja seadistatavused - hea signaal ei vaja mingeid eriseadeid ega müratasandusi, kui aga signaal on juba sõnnik, pole enam vahet mida te sinna peale raputate raimz kirjutas: Ei tõesti, küsin, mis on sellel 49" Grundigul või 47" LG-l viga et just SINA seda ei ostaks kui sul on võimalik kuni 600eur TV osta? Koledad jalad all??? värv ei meeldi? Võiks asjakohane arutelu jätkuda nendega, kes saaks tehnilise poole pealt või tuua välja negatiivsed ja positiivsed küljed mida kõnealuste tv-de ja antud hinnaklassi suhtes jälgida. Kui see sobib Sulle, järgmiseks viieks aastaks ja kui oma raha peale eriti tige oled, siis anna minna... Teema algataja tahtis lihtsalt teada mida jälgida ja kuidas valida kõnealuseid TV-sid. Mõistan, et teil on antud teema elementaarne, kuid kõik paraku ei ole tehnika vallas nii tugevad, kui võib-olla teie. Seega pilkamine ja üleolevus ei ole asjakohane. Sedasi kaotavad sellised foorumid oma mõtte. Kahjuks ei oska väga palju asjalikku nõu anda teema algatajale. Ise oman 3-e LG 42´ 3d tv-d. Hinnaklassis 450-600€ jaehinnas. Olen nendega väga rahul. Kuigi Grundigi pakkumine tundub päris huvitav. Selge on see, et selle summa eest ei ole võimalik saada viimaseid mudeleid. Kuid tuleb tunnistada, et võib-olla ca aasta või kaks tagasi olid need tv-d tipp mudelid. Kui keskmine telekavaataja ostab omale uue teleri 5-ks aastaks, ei loe see 1 aasta siia sinna enam midagi. Igal juhul jääb üsna kiirelt ka uued tippmudelid vanaks. tigekala kirjutas: Heh... Sai juba öeldud, et antud Grundigi 49 tolline on vana mudel ja lõpumüügis... Ütleks siis nii, et kui muidu ei oska valikut teha proovi otsida netist antud mudeli arvustust või näiteks youtubes Unboxing videot. Siis näed enam-vähem ära, mida ostad. Tarkvaraline tugi on ka väga oluline tegelikult. Kui firma kodukal on tarkvarauuendus kehvapoolne, nt puudub või on keeruline leida, siis hoia parem eemale. Ma sain oma LG-le püsivalt tarkvarauuendusi peaaegu 2 aasta jooksul. Ise ma küll ei näe, et midagi oleks paremaks läinud, aga riistvara poolest (pole mulle eriti oluline), tuli näiteks veebikaamera tugi mingi väljalaskega peale. Praegu paistab, et tarkvaraarendus seisab või tehakse pikema ajaga, loogiline tegelikult, et tootmisest maasolevate tarkvaraline tugi lõpetatakse ära mingil ajal. Mis tähendab seda, et mingist hetkest hakkab teleka tarkvaraline funktsionaalsus stagneeruma. Maapealse digi , sat ja digikaabli vastuvõttu see ei mõjuta, aga kõiki teisi nutifunktsioone küll. Sestap, soovitaks vaadata ikka midagi värskemat. Kui juba 600 välja tahad käia, siis tee seda ikka asja eest. @satik- teleri komponentide osas ei pea ma silmas peensusi,loomulikult, keegi ju teleri tagapaneeli lahti ei kruvi selleks et teada, mis karul kõhus on , enne kui ära ostab vaid seda, mis netifoorumites ja ülevaatesaitides kirjas on. Mõnes on üldine jutt, mõnes vähe tehnilisem. Imesid ei maksa muidugi 600€ juures oodata, aga siiski, kui kallima 8 bitise paneeli jaoks raha ei ole, siis tuleks vaadata midagi muud, kas on ainult ethernet ühendus või sisseehitatud wifi, kas on edge led või full led, kas on 2 või 3 HDMI-d, mitu USB pesa on, kas on optilist heliväljundit või mitte, CI peaks olema standardne. Aga muus mõttes tarkvaraline pildiparandusprotsessor on jah enamvähem kõigil tootjatel lihtsalt müüginumbrite kasvatamiseks tehtud ilusaks. Lisaks veel ühe nüansi- mul on oma vanema st 2012 aasta 32LS570S kasutajamenüü palju mugavam, kui uuema seeria 2013 aasta 42LN570S oma. Vanema mudeli kanalilist on üldine, sisaldades korraga nii maapealseid kui ka sat kanaleid ühes listis. Uuemal on 3 eraldi programmirežiimi, SAt, DVB-T ja kaabel ja neist omakorda tuleb teha eraldi lemmiklistid. Tüütu. Oleks seda teadnud, oleksin võib-olla soovinud vanemat, aga kasutajasõbralikumat. Samas, vanal on kasutuses edge led, kui uuemal full LED.Vanal on ühetuumaline protsessor, uuemal 2 tuumaline. Nii,et omad plussid miinused kõigil. Kaasaarvatud tuunerite tundlikkus. On erinev. Sest raud on erinev. Probleem on selles, et kas sa pead kindlasti ostma Klickist GRUNDIG'ut või ostad nt Expertist, elionist või ükskõik kust, midagi uuemat. Valid mudeli välja ja googeldad. Saad teada tooteliini või seeria väljalaskeaasta.Teed natuke kodutööd. Mõnikord on vahe isegi selles, millises kvartalis või mis regioonile on antud mudel toodetud. UK ja nt Balti/Vene mudelid võivad konfiguratsioonilt erineda. Kuigi tarkvara on üks, on kas tarkvaralised või riistvaralised funktsioonid kas piiratud või laiendatud. Saab ka inglise keelega hakkama, aga kui teleril on näiteks ainult saksa või mõne muu Ida-Euroopa riigi keel, siis sellest jääb väheseks.			OSCAR-2019
Tänaval kõndis musta riietatud vampiir.Ta lihtsalt kavatses natuke ringi kõndida, kuna ta ise siin kandis ei elanud.Aleera kõndis Roxanne majani, kui järsku ta peatus.Neiu muigas ja läks ukse juurde.Ta vajutas uksekellale. Rox oli muidu buzy oma toas mõtlemisega, viimasel ajal tihe vaba aja tegevus, kui kuulis uksekella. Tuli ukse peale ja ütles om tavalise lause, ustavades "Tere, kas saan kuidagi.. Sina?" ja ta jäi korraks vait, vaadates Aleerat õelalt "Mida SINA siin teed?" ning jäi uksepiidale toetades seisma. "Ahh lihtsalt mõtlesin oma kallist vanemat õde külastada.", ütles Aleera naeratades.Ta jäi ootama mida Roxanne ütleb. Rox vaatas mõtliku pilguga Aleerat ning ütles "Hmm, mõtle siis edasi.." ning lõi ukse tolle nina ees kinni ja kõndis elutoa poole. Seekord läks uksele Sonea. "Oli asja kaa ?" küsis ta kulme kortsutades koolikaaslaselt, kelles ta tundis ära Roxi poolõe ning vaatas siis veidi ülbelt kulme kergitades vampiiri poole. Aleera turtsatas korra ja kõndis siis lihtsalt uksest sisse.Pole viga.., mõtles Al muiates.Tead õeke sul on päris kena kodu.", hõikas Aleera.Ta ju ei teadnud, et Rox on elutoas. Rox vaatas kurjalt, kuidas Aleera tuppa tuli "Oli keegi andnud sulle luba, niisama sisse marssida?" ning kõndis tollele ette, et ta kaugemale ei läheks. Rox kergitas kulme ning vaatas Sonea poole. "Kas tõesti?" küsis ta ning võttis oma veriste küüntega Allera 'lakast' kinni ja hakkas toda ukse juurde vedama. "Ei," lausus Sonea kulme kortsutades ning jälgis kerge pahameelega Aleerat. Kui Rox teda aga juba ukse juurde vedama hakkas, kergitas tüdurk vaid veidi imestunult kulme. Käed rinnale risti asetanud, jäi ta ootama, et see tüüp kas lahkuks, või tuleb neil siin mingi suurem käts, ja seda Sonea nüüd küll eriti ei tahtnud.. kahe vampiiriga kakelda. wouts.. Aleera võttis Roxanne randmest oma küüntega kinni.Neiu surus oma küüned 5mm õe randmesse.Teise käega võttis ta oma juuksed Rox'i haardest välja."Too bad, so sad...", pomises Aleera "Hei, SEGI oled või ?" karjatas Sonea ning läks kiirelt nende kahe vahele. Aleerale kiirelt jalaga kõhtu virutanud, pöördus ta hetkeks Roxanne'i poole "Kõik korras ikka ?" küsis ta kulme kortsutades, kuna ega tema ju kaa nii täpselt ei teadnud, kuidas miski nendele vampiiridele mõjub. Rox, nagu refleksist lõi kohe, kui randmes valu tundis oma 4 cm kihvad tolle käelabast läbi. Märgates, et tolle käsi eluliselt veritsema hakkas lausus ta "Tõesti, too bad, et tulid siia..." Hetk hiljem ta märkas, kuidas Aleera juba tänu Soneale pikali oli "Eijahh, MINA olen korras, seda ei saa tema kohta öelda..." Sonea jõllitas hetkeks seda 'imelist' vaatepilti, kuid hingas siis kiirendatud korras sisse ja kohe ka välja. Ta ei talunud eriti verd. "Tõesõna, vahel võid sa mulle päris korralikult hirmu nahka ajada.." lausus ta Roxanne'ile ning vaatas mingi ebamäärase pilguga Aleera poole. Sonea muigas hädiselt ning pomises vastuseks "Seda on jah natuke raske mitte mäletada.. Eriti kui sul sellised külalised käivad" Küsimust kuulnud, vaatas ta uuesti kulme kortsutades vampiiri poole. "Mai tea, äkki ärkab veel üles.. või ma üldse ei saa aru, mis ta on minestanud või ?" küsis ta kulme kortsutades, sest ta polnud veel kuulnud, et vampiirid verejooksu tagajärjel ära minestaksid. "Nojahh, ilmselt nüüd üles tõustes peaks ta ise kaa juba piisavalt tark olema, et ära minna.." ütles Rox ning istus ühele tugitoolile. "Muidugi, need augud jäävad sinna käe sisse tõesti elu lõpuni.. Loodame et Voldu mind ära ei tapa.." Sonea kortsutas kulme. "Seda et, meie elutoa vaip on nüüd tema verega koos, muide.." mainis ta. "Ma puhastan ära või on sul sellega midagi.. poaremat teha ?" küsis ta Roxanne'ilt kahtlevalt, kuid ei uskund eriti, et too oma poolõe verd jooma hakkaks. Tema teist lauset kuulnud, vaatas ta veidi üllatunult Roxi poole. Must Isand polnud talle meeldegi tulnud. "Aga kui ta su välja viskab ?" küsis ta üsna tõsiselt ning vaatas huulde hammustades Roxi poole. "Puhasta rahus.." ütles Rox. Teise lause peale ta vastas "Ma tõesti ei tea.." ning vaatas mõteldes lakke. Aleera tõusis püsti ja virutas siis Sonea'le jalaga kõhtu.Siis pöördus ta õe poole ja lõi tollele vastu nägu oma verise käega.Ta lehvitas kahele ja muutus siis nahkhiireks.Leidnud avtud akna tuhises ta sealt välja ja lendas minema.Teel kohtas ta oma isa.Aleera muutus, aga ta ei hakanud jutustama sellest mis oli juhtunud. Rox imestas, et Aleera veel sellise käega lüüa suutis, kui seal kaks suurt auku sees oli. Enne kui too oli jõudnud nahkhiireks muutuda, haaras Rox ta pikkadest justest ning hakkis need ühe terava lihanoaga, mille ta kapi ääre pealt haaras, maha. Kui too oli väljund loopis ta need karvad talle järele ja lõi ukse kinni ise teisele korrusele joostes. Sonea vaarus paar sammu taha poole, kuid eriliselt teda see löök nüüd küll ei mõjutanud. Aleera oli tast siiski noorem ju. Roxanne'i teguviisi jälgides kortsutas ta kergelt kulme, kuid enam ei soovinud ta nende vampiiride kätsist küll osa saada. Kiire võlukepi viipega elutoa puhtaks teind, läks ta üles Roxanne'ile järgi. "Kõik korras ?" küsis ta ning jäi ootama ja vaatama, kas Rox teeb ukse lahti või tahab ta seeord üksi olla. Rox tegi ukse lahti (ehhee) ning lausus "Ma lihtsalt vihkan teda..." ütles ta üldse kõige toimunu selgituseks. "Üks hale järel tolknev pätakas. Ma ei saa, sorry."			OSCAR-2019
Naised on rasestumise vältimiseks kasutanud nii Coca-Colaga loputamist kui elavhõbeda joomist - Pere ja kodu Toome siinkohal välja veidraid fakte selle kohta, kuidas on aegade jooksul üritatud rasedust vältida. Mõned viisid täitsa toimivad, mõned aga kindlasti mitte! 2. Selle soovi täitumiseks tuleb neil rasestumisvastaseid vahendeid kasutada keskmiselt kolm aastakümmet. 3. Arenenud riikides on levinumateks rasestumisvastasteks vahenditeks kondoomid ja rasestumisvastased tabletid. 4. Arengumaades on sünde reguleerivate meetoditena kasutusel 35% naiste streiliseerimine, 30% emakasisene spiraal, 12% suukaudsed pillid, 11% kondoomid ja 4%meeste steriliseerimine. 5. Kõikide maade koguarvestuses on kõige levinumaks rasedusest hoidumise vahendiks kondoom, kusjuures meestele mõeldud preservatiiv on kõige levinum ka teismeliste esimese seksuaalvahekorra puhul. 6. 50-ndatel ja 60-ndatel oli päris levinud uskumus, et kui naine ennast pärast seksi Coca-Colaga loputab, siis ei toimu ka rasestumist. 7. Keskaegses Euroopas oli katoliku kiriku poolt naistele peale surutud uskumus, et mistahes meetoditega sündivuse kontrollimine on ebamoraalne. Sellegipoolest kasutati rasestumise vältimiseks näiteks katkestatud suguühet ja ühe meetodina sisestati naise vagiinasse väidetavalt ka liiliajuuri. Lihtsad ja toimivad soovitused naistele, kes tahavad oma mehe lõpuks ometi kodutööde juurde suunata (1) 16.10.2018 8. 1700 aastate paiku oli levinuks uskumuseks ka see, et sidruni sisestamine tuppe aitab ära hoida rasestumise - sidrunhape võib küll spermide liikumist häirida, kuid see võib ka tupe kudesid kahjustada. 9. Kõige enam soovimatuid rasestumisi arenenud maades on Ameerikas, ehkki see number on viimastel aastatel pisut vähenenud. 10. Arengumaades elab umbes 220 miljonit naist, kel pole ka soovi korral võimalik moodsaid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada. 11. Kui paar kasutab rasestumise vältimiseks nö loomulikku meetodit, ehk kalendriarvestust, siis peaks teadma, et naine võib rasestuda viis päeva enne ovulatsiooni, ovulatsioonipäeval ja kolm päeva pärast ovulatsiooni. 12. Populaarne meetod rasestumise vältimiseks on ka see, kui mees võtab peenise välja hetk enne ejakulatsiooni, kuid see on tulemusrikas vaid 70% juhtudest ja on palju arste, kes seda üldse arvestatavaks meetodiks ei pea, kuna seda meetodit kasutavad palju ka vähemkogenud mehed, kes ei oma täit kontrolli oma ejakulatsiooni üle. 13. Emakasisene spiraal on rasestumisvastase meetodina suuremat populaarsust kogumas just nende naiste hulgas, kellel on regulaarne seksuaalelu, kuid kes kardavad, et unistavad õigel ajal pille võtta. 14. Ameerikas on pooled rasestumistest ette planeerimata ja rasestumise vältimiseks on pidevat seksuaalelu elavetl inimestel kõige levinumad meetodid pillid ja steriliseerimine. 15. Tupe loputamine või ka duši kasutamine ei hoia ära rasestumist, sest spermid liiguvad väga kiiresti ja on selleks ajaks juba oma koha leidnud. Dušš võib sperme hoopis tagant tõugata. Siiski usuvad väga paljud noored, et just see meetod aitab rasestumist vältida. 19. 1957-l aastal tulid naiste menstruaalprobleemide reguleerimiseks välja pillid, mille kõrvalmõjuks oli märgitud, et need võivad takistada rasestumist. Just selle kõrvalmõju pärast hakkasidki naised esmalt neid pille kasutama. 20. Rasestumisvastaseid pille peetakse üheks tugevaks mõjutajaks naiste iseseisvuse kasvamisel nii kodudes kui tööl ja ühiskonnaelus. 21. Paljud arstid on veendunud, et suitsetavatele naistele ei tohiks rasestumisvastaseid tablette kirjutada, sest koosmõju võib olla tervisele ohtlik. 22. Kõige kindlamaks meetodiks raseduse vältimisel peetakse mitte seksimise järel emakasisest spiraali. 24. Rasestumisvastased tabletid on naiste meelest tihti nö "süüdi" naiste kaalutõusus, kuid tegelikult ei pea see paika. 25. On arvatud, et pikaajaline pillide kasutamine võib häirida tulevikus ka viljastumisvõimet, kuid see ei pea paika. Muud kõrvaltoimete võimalus on see-eest olemas ja nende suhtes tasub tähelepanelik olla. 26. Rinnaga toitmine ei hoia ära rasestumist, ehkki paljud seda veel usuvad. Just selle uskumuse pärast on päris palju peresid, kus laste vanusevahe on väga väike. 27. Pillid võivad muuta naise lõhnatundlikkust, mis omakorda võib muuta tema ka tema meesteeelistusi. 28. Esimesed kondoomid, mida teadaolevalt kasutati, arvatakse olevat ajast 3000 ema. Need olid tehtud kas looma siseelunditest või kala põiest. On leitud ka "kasutusjuhendeid", mis sisaldavad infot, et seasoolt tuleb leotada soojas piimas, et muuta see pehmeks ja kasutuskõlbulikuks. 29. On säilinud joonistus kuningas Minosest, kes kasutas seksi ajal kitse põit kondoomina, et kaitsta oma partnerit, sest needuse tõttu olla tema spermas olnud skorpionid ja maod. 30. 1642-st aastast on pärit vanimad leitud säilinud kondoomid, need meenutasid vorsti kesta ja leiti Inglismaalt. 31. Teisel sajandil maj soovitas Kreeka günekoloog Soronus naistel juua rasestumise vältimiseks vett, mida sepad kasutasid raua jahutamiseks. 33. 1850 ema kasutasid muistsed egiptlased krokodilli sõnnikut, et ära hoida rasestumist. Kuna see on leeliseline, siis võis sellel tõepoolest ka mõningane tulemus olla. 35. Keskajal arvati, et kui nirgi munandeid reie siseküljel kanda, siis selle abil saab rasestumist ära hoida. 36. Konkubiinid jõid iidses Hiinas pliid ja elavhõbedat, et mitte rasestuda, kahjuks oli selle kõrvalmõjuks peagi saabuv ajukahjustus, neerde töö häire ja surm. 37. 16 sajandi Kanadas leotasid naised kopra munandeid alkoholis ja jõid seda leotist, et rasestumist vältida. 38. Kondoome soovitatakse mitte panna tagataskusse, pidev kehasoojus ja hõõrumine võib lateksi omadusi pikapeale muuta.			OSCAR-2019
Kes meist poleks kuulnud veregrupidieedist või teooriast, et ka trenn tuleks valida vastavalt oma veregrupile. Sellest ei saada enam üle ega ümber. Jaapanis arvatakse, et veregrupp paneb paika nii iseloomu kui ka tervisliku seisundi. Seal on üha tihedamad juhused, kus ka tööle kandideerides küsitakse inimese veregruppi. Uuringud näitavad, et näiteks suur osa müüjaist kuulub B-veregruppi, publiku menu pälvivad kõige kergemini 0-grupi verega inimesed, A-veregrupi omad on kõige töökamad ja tundlikumad, paljude geeniuste ja muidu andekate inimeste soontes voolab AB-grupi veri. Ka paljud noored tahavad enne kaaslase valikut teada saada nende veregruppi, sest see pidavat inimest hästi iseloomustada ja nad ei viitsi aega kulutada inimesega, kelle veregrupi iseloomustus neile ei sobi. Kõigil on oma vaimusilmas olemas oma lemmik veregrupp. A-grupp: On tihtipeale jonnakas ja tahab oma tahet läbi suruda, kuid on ka rahu ja kindluse armastaja. Ta jälgib liialt oma lähedaste tegemisi ja tegematajätmisi, aga seda kõike selleks, et tahab kogu südamest kõiki aidata. Ta on valmis tegema kõike täiuslikult, nõudes nii endalt kui teistelt liiga palju. Vahel võib ta olla tähenärija ja ka see ajab teised närvi. Talle loeb palju, mis temast räägitakse ja arvatakse. Samas on tal raske oma tundeid väljendada ning ta lausa peidab neid teiste, isegi lähedaste eest. See võib põhjustada arusaamatusi ning teha teda ennast õnnetuks. Ta suudab pidada väga pikka viha, on suhteliselt kangekaelne ja ei loobu just eriti kergesti oma seisukohtadest. Tihtipeale esineb tal äkkviha. A-grupi esindaja on tavaliselt aga ise väga kergesti haavatav. Pere on talle kõige tähtsam ning ta teeb kõik selleks, et perel oleks kena ja rahulik kodu. Selleks on ta nõus väga palju raha kulutama. B-grupp: On A-grupi täielik vastand. Teda ei huvita, mida inimesed temast arvavad. Ta ei lase end kellegagi ega millegagi siduda, liigsed kohustused ainult segavad teda. Ta ei sekku tormiliselt asjade kulgu. Ta on elu jälgija, kes oskab enda jaoks parima välja valida ja kohaneda kiiresti. Ta teeb seda, mis teda huvitab. Korraga võib tal pooleli olla mitu tööd. Ta on andekas ja tulvil ideid. Loominguline tegevus istub talle kõige paremini. Ta on oma mõtetega alati sammu võrra teistest ees, kuid suudab ideede rakendusegi põhjalikult läbi mõelda. Uued mõtted ja ideed on tal nagu varnast võtta. Ta ei talu takistusi oma teel ja läheb närvi, kui keegi püüab talle vastu seista. Tunnetes on ta väga ergas. Pisarad on tihedad külalised tema elus. Ta on õpihimuline ja sotsiaalne, valmis teistega jagama väiksemaidki rõõme. Kodu on talle väga tähtis, oma põhienergia saabki ta sealt. Ta armastab head toitu ning tihtipeale on ka ise hea kokk. Praktiline meel on tema trump vaatamata sellele, et tegelikult on ta unistaja. Ta võib jõuda ametiredeli tippu. Võimalik, et ta amet nii või teisiti seostub ajalooga. 0- grupp: Tal on energiat, et teha tööd vahest ka mitme inimese eest. Ta on õiglase meelega, astudes vahele kui märkab, et kellelegi tehakse liiga. Väga konkreetne arusaam heast ja halvast. Ta sukeldub oma erialasse, omandades seda põhjalikult, otsekui muud peale selle poleks maailmas olemaski. Oma loomult tahab ta olla juht. Kui ta on endale midagi pähe võtnud, siis teeb ta selle ka teoks, kasvõi nui neljaks. Tal on eriline võime eristada olulist ebaolulisest ning mõista teisi poolelt sõnalt. Ta hindab kõrgelt sõprust ja sõprussidemed on tugevad, kuigi nende sõlmimine võib nõuda pikka aega ja vaeva. Ta on positiivne inimene, pikka viha ei pea, halva unustab kiiresti. Eesmärk on talle tähtis. Kui tal on vaja millegi ostmiseks raha säästa, siis ta ka säästab, olles kasvõi söömata. Ta armastab külalisi, talle meeldib rääkida neile oma kordaminekutest ja näidata oma kodu. Ta armastab kalleid autosid ja kallist interjööri, raha on tal tavaliselt lahedalt käes. Ta armastab kõike kaunist ja järgib riietuses usinalt moodi. Sisimas on ta romantiline ja õrn. O grupi omanikud on tervise poolest kõige õnnelikumad. Neid ähvardavad vaid mao-ja sooltehaigused.Tavaliselt elavad nad kaua. Kinnitatakse, et tõenäosus elada 75. eluaastani on neil 60% kõrgem kui teistel. AB grupp: AB grupp on vastand 0 veregrupile. AB grupi esindaja otsib alati õiglust ja täpsust. Ta on endaga tavaliselt alati rahul ega vaata teisi kadestava pilguga. Auahnus ei ole tema iseloomuomaduseks, sest ta on reeglina oma eluga rahul. Ta on südamlik, mõnikord aga väga distantsi hoidev, külm ja kõrk. Ta ei ihka riidu ning on suurepärane lepitaja. Mistahes tegevus võib talle huvi pakkuda, kuid kahjuks ainult lühiajaliselt, küllastumine tuleb kiiresti. Kuigi ta annab oma parima, ei suuda ta pikalt keskenduda ega süveneda. Tal on hulk ideid, kuid enamasti on need pinnapealsed ega saa tegudeks. Ta on rahulik, sealsamas kergesti raevu sattuv. Nutt ja naer käivad käsikäes ja vahelduvad nagu teleprogramm nupust vajutades. Ta on abivalmis ega oska kunagi kellelegi öelda ei. Ta peab väga lugu heast toidust. Maitsva roaga võite meelitada ta enesele südamesõbraks. Ta on ka ise hea söögivalmistaja. Tema nõrgim joon on unelmais hõljumine. Ka uni on talle tähtis – temast ei ole üldse asja, kui tal on seljataga magamata öö. AB veregrupi kohta oskavad geneetikud vähe kosta, sest sellist gruppi tuleb vähe ette, mis teeb uuringud väga raskeks. Viimase aja üks edukamaid toitumisprogramme on kahtlemata veregrupidieet. Tegelikult ei peakski seda dieediks nimetama, sest veregrupi järgi toitumine on elustiil- see, mida sa sööd, määrab ära ka sinu enesetunde, meeleolu ning ka eluea pikkuse ja kvaliteedi. 1999. aastal anti kirjastus Erseni poolt välja raamat "Toitu õigesti vastavalt oma tüübile." See raamat väidab, et veregrupp peegeldab inimese sisekeemiat, mis omakorda määrab ära viisi, kuidas organism toitaineid omastab. Nii nagu on iga inimene ainulaadne ja erinev, on ka veregrupid. Teatud toitained omastatakse kergesti ja mõningaid toitaineid jällegi raskemini. Igale veregrupile soovitatakse oma menüüd ning on ära määratud sobivad, ebasobivad ja neutraalsed toiduained. Veregrupile kasulikud toitained mõjuvad organismile nagu ravimid, neutraalsed toitained tasakaalustavad ning veregrupile mittesobivad toitained mõjuvad organismile nagu mürk ja nende tarbimist tuleks vältida, kuna just need põhjustavad ka erinevaid haigusid, kurnatust, väsimust ja depressiooni. Raamatu autorid kinnitavad, et kui menüü vastab veregrupi vajadustele, tunneb inimene ennast hästi ning ilma liigse näljutamise ja enesepiinamiseta püsib ka kehakaal normis - kogu teooria aluseks on veregruppide eripärad. Olen ise O veregrupiga ja jätsin mõned kuud tagasi oma toidust välja piimasaadused. Kohe hakkas paranema enestunne, kadus väsimus ja psoriaasi laigud kadusid ka Meie poole pöördub kõige enam A veregrupiga inimesi, sest nende magu ja seedetrakt on õrn ning vale toitumine põhjustab neil kiiresti ka erinevaid vaevusi. Maohaavandid, refluks on selle tunnuseks. Paranemine on kiire, kui nad jälgivad neid allpool antud soovitusi ja kasutavad ka Aloe Verat või värske kartuli mahla. Väga kasulik on ka aksekäsn, millest valmistatakse teed. Toitumissoovitused nendele veregruppidele on tehtud liha, kala, piimatoodete, rasvade, teraviljade, aedviljade, puuviljade, seemnete, kaunviljade, sõmertoitude, maitseainete, lisandite ja erinevate jookide kohta. üldiselt tuleb iga päev süüa kolm kuni viis portsjonit puu - ja aedvilju, 2-3 portsionit valke (piimatooteid, liha, kodulinnud, kala, muna ja pähklid). Liha võiks rohkem tarbida 0 tüüp, B tüüp peaks liha sööma vähem, aga A tüüp peaks liha üldse mitte tarbima. Kui kuulute 0 tüüpi, reageerite kõige paremini proteiinirikkale toidule, mis sisaldab liha, kodulinde, kala ning mitmekesist puu - ja aedvilju. 0 tüüpi iseloomustab erakordselt kõrge maohappe sisaldus, mis võimaldab liha kergesti seedida ja omistada toitaineid. Teadlased väidavad, et 0- veregrupi esindaja on küti ja korilase järeltulija, kes oma elutegevuseks vajab nõtket keha ning peaks sööma punast liha, palju mereande ja rohelist aedvilja. Kalatoodetest on kõige sobilikumad õlirikkad külmveekalad. Kalaõlil on ka selle grupi puhul eriline tähtsus, kuna teatud verehüübimisfaktorit on siin veregrupis vähe ja seda saab muuta võimekamaks just kala kaudu. Kala on kasulik ka joodiallikana. Jood reguleerib kilpnäärme talitust ja 0 tüüp võib selle puuduse all kannatada.Väga hea joodiallikas on pruunvetikas ehk Kelp Piimatooted ja muna on sellele veregrupile halvad proteiiniallikad, neid tuleks süüa väikestes kogustes. Naised peaksid seega võtma iga päev täiendava koguse kaltsiumi. Juustu tarbimiseks on see tüüp halvasti kohanenud, kuigi muna võib süüa 3-4 korda nädalas. õlidest suudab 0 tüüp omastada kõige paremini linaseemne- ja oliiviõli, mis mõjuvad positiivselt südamele, veresoontele ja need vähendavad kolesteroolitaset. 0 tüüp ei vaja pähkleid ja seemneid oma toidus, olenemata neist saadava kõrge taimse proteiini pärast. Kasulikud on vaid kõrvitsaseemned ja kreeka pähklid oma tsingirikkuse tõttu. Loobuda tuleks nisust ja enamikest teraviljatoodetest. Sportides tegeleda jõuliste kehaliste harjutustega. Toiduained, mida tuleks vältida: hani, peekon, sealiha, sink. Kaladest marineeritud heeringas, kaaviar, suitsulõhe. Edami- ja emmentaalijuust, kodujuust, parmesaan- , sinihallitus- ja shveitsi juust, jäätis, kohupiim, keefir, jogurt. Mahladest apelsini, kapsa, õunamahl ja õunasiider. Maitseainetest need, mille põhikoostises on kaneel, kookospähkel ja mais, pipar, vanilje, äädikas. Erinevatest jookidest tuleks ettevaatlik olla kange alkoholiga, kohvi, coca-cola, gaseeritud jookide ja musta teega. A tüüpi inimene peaks veregrupidieedi järgi olema taimetoitlane (suur süsivesikute ja väike rasva sisaldus), tegelema vähem jõuliste harjutustega, nagu jooga või golf, mediteerima stressiga toimetulekuks. A tüübile kõige parem on taimetoitlase dieet, ehk siis sojatooted, oad ja muud kaunviljad, teraviljad, aed- ja puuviljad ning vähesel hulgal kala. Liha seedib ja imendub A veregrupiga inimene halvasti. Liha asendavad suurepäraselt mereannid ja tofu. Kuna liha seedub halvasti, suureneb A tüübi organismis seedetoksiinide hulk ning liha ei talletu lihaseid moodustava proteiinina vaid rasvadena. Vahel tarbitav lahja kanaliha on vastuvõetav, kuid seda tuleks toidu valmistamisel kasutada stiilis - pigem lisand kui pearoog. Kala võib A tüüp süüa 3-4 korda nädalas täienduseks taimsele proteiinile. Vältida tuleb õrna valgelihalist kala, näiteks nagu lest ja heik, kuna need sisaldavad lektiini, mis võib ärritada A-tüübi seedetrakti. Kalaõlid on südamehaigusi vähendava faktoriga, mis muudab kala A-tüübile väga oluliseks. Piimatooted sellele tüübile ei sobi, kuna see veregrupp tekitab antikehi täispiima põhilise suhkru, D-galaktoosi vastu, mis moodustab B veregrupi antigeene. Küll aga A tüüp võib taluda väikeses koguses jogurteid, keefiri ja rasvata hapukoort. Munade piiramine on samuti oluline - munad ei ole A tüübile lihtsalt optimaalne valguallikas. A tüüp vajab korralikuks funktsioneerimiseks oma toidus rasva vähe. Lusikatäis oliivi- või linaseemneõli päevas on kasulik südamele. Seedehäirete vältimiseks peaks hoiduma maisiõlist. A tüüp vajab pähkleid ja need on talle kasulikud proteiinikoguse andjana. Suurepäraselt sobivad kõrvitsa- ja päevalilleseemned, samuti mandlid ja kreeka pähklid. Kasulik on süüa ka maapähkleid, sest need sisaldavad vähivastast lektiini. Piimatoodetest Emmentalijuust, jäätis, kodujuust, parmesan-jasinihallitusjuust, või, shveitsi juust. Haug, hõbeahven, lõhe, makrell, sardiin, siig, teod, tursk, vikerforell. Sojajuust, sojapiim, linaseemne - ja oliiviõli, maapähklid ja maapähklivõi, kõrvitsaseemned, kikerherned, mustad ja rohelised aedoad, läätsed. Aedviljadest brokkoli, artitshokk, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, peet, sibul, naeris, mädarõigas, porgand, petersell, porrulauk, salat, spinat, võilill. B veregrupiga inimesed peaksid sööma väga mitmekesiselt, igale veregrupile mõeldud toitudest varieeritud toitu, kaasaarvatud liha. Hästi sobivad punasekiulised lihad: talle-, lamba-, uluki ja küülikuliha. Vältima peaks aga kanaliha, kuna see sisaldab selle veretüübi vererakke aglutineerivat lektiini. Mõned teraviljad, oad ja kaunviljad võivad B tüübile probleeme tekitada, kuid hästi sobib laialdane valik aed- ja puuvilju. B tüübile sobib ka kala hästi, eriti hästi mõjub ookeani õlirikas süvaveekala, tursk, samuti valgelihaline kala, näiteks lest. Vähke, homaare, krabisid peaks aga B tüüp vältima. Soovitatakse ka lõhe. B tüübile on üks supilusikatäis oliiviõli kasulik, vastunäidustatud on aga seesami-, maisi- ja päevalilleõli. Linaseemneõli mõjub neutraalselt. Maapähkliõli, maisiõli, seesamiõli, päevalilleõli, rapsiõli, kõrvitsaseemned, maapähklid, mooniseemned, pistaatsiapähklid, päevalilleseemned, sarapuupähklid, seesamiseemned, läätsed, mustad oad, kikerherned. AB veregrupiga inimestel on nii A- kui ka B-grupi eelised ja vastupidavus. AB tüüp võib süüa enamikke toiduaineid, mis sobivad A ja B veregrupile, kuid tagasihoidlikult tuleb tarbida liha ja piima, põhiliselt sobib toiduks lihatu toit. Sarnaselt B tüübile võib AB tüüpi organism kohaneda alternatiivse punase lihaga, kuid seda tuleb tarbida väikeste portsjonitena. Kala mõjub sellele tüübile hästi, kuid vältima peaks valgelihalisi kalu, nagu näiteks heiki, lesta ja koorikloomi. Samuti peaks AB tüüp olema ettevaatlik, nagu B tüüpki, lõhe suhtes. AB tüüp on piimatoodete ja munade suhtes kusagil vahepeal, siiski on täiuslikumad kergemini seeditavad piimatooted, nagu keefir, jogurt ja rasvata hapukoor. Munad on AB tüübile heaks proteiiniallikaks. AB tüübil on kasulik reaktsioon maapähklitele, mis on tugev immuunsüsteemi võimendaja. Maapähklivõid tuleks siiski piirata sapivaevuste korral. Punased aedoad, läätsed, hirss, kaerajahu, kaerakliid, riisikliid, hirsileib, idandatud teradest nisuleib, riisikoogid, rukkileib ja näkileivad, kaera-, riisi, rukkijahu, metsik, pruun ja valge riis, idandatud teradest nisujahu. Artikkel on kokku pandud erinevatest artiklitest ning võib sisaldada teatud vasturääkivusi. See on soovituslikku laadi ning ei pruugi kõikidele sobida Toitumise puhul võiks järgida 80/20 printsiipi- 80% kasulikke ja 20% muid toiduaineid. Sellega peaks meie keha hakkama saama ja ei tohiks tekkida suuremaid vaegusi ja vastuolusid. Kui nt. on tekkinud probleemid maoga, siis tuleb kindlasti üle minna rangele toitumissoovituste järgimisele.			OSCAR-2019
Alex noogutas kaasa kui Viancente rääkis, mida tema samas olukorras teinud oleks. Vale oleks olnud öelda, et ka Lexi peast igasugused raskemad kättemaksumõtted läbi ei käinud. "Ütleme nii, et ega ma päris niisama seda asja ei jätnud, mõnusa löögi põlvega munadesse sai ta mult küll," tõi Lexi seda öeldes kuuldavale naeru. Peale seda lööki vaevalt, et Ryan tükk aega oma võlikepikest kuskile toppida tahtis ja see mõte pakkus Alexile nalja. "Ja sellepärast ma nime mainida ei kavatsenudki tegelikult. See on minu ja tema vaheline teema ja loodan, et sinu ja Ryani vaheline suhtlus selle pärast ei kannataks, see polnud minu tagamõte," lausus ta igaks juhuks kui Vian mainis, et vanad olijad kõik ikka omavahel teavad, see oli muidugi iseenesestmõistetav ka, aga ega Alex uue laagrilisena ei teadnud, kes võivad olla uued ja kes vanad olijad. Ta ei tahtnud kellegi suhtlusesse mingit nõmedat kiilu lüüa olenemata juhtunust, keegi teine ju ei pea kannatama. ''Tubli oled, muidugi see asja olematuks ei tee, aga minul oleks olemise vähemalt see paremaks teinud,'' sõnas Vian selle peale ausalt ''vähemalt ei vehi ta nüüd sellega ehk nii uhkelt ringi, pidavat neil hell kohakene olema.'' Neidis mõtteis lausa naeris Alex'i käitumise peale ja oleks talle aplausi tahtnud teha, aga tundis, et see ei oleks eriti täiskasvanulik ja jättis mõtte mõtteks. ''Ei sellepärast sina küll ära muretse, ma lihtsalt ei oodanud, et tema midagi sellist võiks teha, aga noh, eks inimesed ikka suudavad vahest üllatada,'' lausus Vi hoolimata sellest, kuidas ta mõtteis juba igasuguseid küsimused tiirlesid, mida ta Ryan'ilt küsida tahtis, eelkõige seda, miks ta selliseks tropiks muutunud oli. Ta mõistis täiesti Alex'it, keegi ei tahaks kellegi sõpruse vahele mingit kiilu lüüa. ''Ma loodan, et ta kunagi ikka vabandust kas või paluda kavatseb, olgu mis seal oli,'' lisas neidis veel jutu lõppu. "Loota ju võib," kostis Alex Viani öeldu peale. Tegelikult ega ta väga ei hoolinudki, mida Ryan edasi kavatseb teha ja kas ta muutub või ei, peaaasi, et tema nendest lapsikutest mängudest edaspidi kõrvale jäetakse. Vabandus oleks ju kena, samas ei teadnud Lexi kas oli mõtet seda kutilt oodata või mitte ja kui see vabandus tulema peakski siis kas anda see andeks või pidada vimma edasi? Alex teadis, et peab kutile andma võimaluse oma tegu seletadagi ja üritada seda tema vaatepunktist näha, sest see oleks kuti suhtes aus. Midagi ta juba üritas seal peolgi ju seletada. Samas ei teadnud Alex kas suudaks oma ärritust kuti suhtes tagasi hoida kui teda kusagil nägema peaks. ''Loota võib kõike alati, lootus pidavat lollide lohutus ka olema ja samas pidi lootus viimasena surema, seega ma täpselt ei teagi nüüd,'' sõnas neidis õlgu kehitades. Vian pidi aga ise lootma, et ta pole ise mõnes mängus sees või pole neist mõnda plaanis korraldada noormehel, keda ta pidas paremaks kui selline kihlvedu. ''No ma pole teda ammu näinud,'' valetas neidis alguses, sest ei hakanud tooma teemaks seda, kuidas ta oli noormeest eelmine õhtu näinud, pigem las see olla ''aga kui viimati nägin, siis oli ta sõbralik, tore ja hooliv noormees, mitte kuidagi ei andnud ta fuckboy või labase kihlavedaja rolli välja, vähemalt selline on minu mälestus temast, mis nüüd küll veidi põrutada sai, aga küll ma ise ka uurin, mis selle asja taga on, sest ei saa ju kiireid järeldusi teha oma sõbra osas, äkki on midagi ta hingel, mis ta sellise teoni viis, mille eest võiks peksa saada.'' "Eks selle lootusega on jah keerulised lood," puhkes Alex Viani öeldu peale naerma. "No seljuhul on mul hea meel, et tema teise poolega kohtunud oled, mul nii palju kahjuks ei vedanud," ütles Alex kui Viancente talt küsitud küsimusele vastas. Ryan oli kena noormees ja enne kui kõik allamäge veerema hakkaso li neild ju koos tore olnud, ehk oleks neist kahest ka sõbrad saanud. Aga nagu öeldakse: oleks on paha poiss... "Igatahes, oleme siin sellest Ryanist vist piisavalt rääkinud, peaks mõne uue jututeema otsima," otsustas Lexi lõpuks teemat vahetada. Nagu juba enne öeldud siis las see peol toimunu jääda talle ja Ryanile lahendada. "Okei nii, räägi parem millised mittekohustuslikud ained sa valisid näiteks?" küsis ta siis hoopis midagi kergemat kui kogu see ülejäänud deep shit, millest nad muidu rääkinud olid. "Või siis midagi lahedat varasemast Aruba ajast äkki?" pakkus ta veel teemasid välja mille peale üle minna võiks. ''Sellest Ryanist aitab küll tõesti, elus on palju rohkemat ja lõbusamat kui tema,'' sõnas neidis kerge muigega ja vaatas ootavalt Alexi poole, et too midagi põnevat välja pakuks. Mittekohustusliku aine ta oli see kord ainult ühe valinud, enne seda oli aga mitmeid olnud, kus ta käis, kahjuks aga jäi kogu asi pooleli ja praegu tal ei olnud tahtmist uuesti ka minna nendesse uuesti. ''Ma võtsin ainult ühe, selleks ka lasketiir, tundus selline mõnus pingeid maandav ala olevat, pealegi ei olnud seal eriti palju õpilasi ka siis, kui ma selle valisin,'' sõnas neidis ''mis ise valisid?'' Äkki neil õnnestus isegi mõnda samasse tundi ennast panna, siis teaks Vian ka kedagi enne, kui tund peale hakkab. ''Midagi lahedamat varasemast tegelikult rääkida pole, varasem oli enam vähem sama mis praegu, aga meil toimus veidi rohkem pidusi, aga ega seegi pole veel kaua avatud olnud, et noh, neid jõuab tulla ning gossip ilmselt kajastab nii mõndagi põnevat ka siis,'' sõnas neidis tõe. Kuuldes, et ka Vian lasketiirus on, lõid Alexi silmad särama. "Hea valik, me jagame siis tundi, ma ka lasketiirus," lausus ta naeratades ja rusikat tõstes, et neiuga nukke kokku lüüa. Alex pidi nõustuma, et kindlasti on lasketiir aine kus hea pingeid maandada ja vajadusel viha välja elada. "Peale lasketiiru võtsin veel võitluskunstid ja surfamise. Mõlemad on midagi, mida juba ammu õppida olen tahtnud ja kui siin niimoodi võimalus kätte antakse siis tuleb ikka kinni haarata," vastas ta Viancentele. "Surfamine rohkem selline fun ja siin Arubal perfektsed tingimused ka veel," lisas ta viidates paradiisisaare imelisele kliimale ja ookeanile ning lainetele, mille kooslus surfilauaga oli lihtsalt imeline. "Eks nendeks pidudeks veel aega on. Kui laager korraliku hoo sisse saab, küll siis pidusid ka tulema hakkab. Avapidu seal suvilas andis küll palju lootust," muigas Alex. Peod talle meeldisid. Teinekord tuleb lihtsalt jälgida, mis seltskonda ennast siduda, et kõik ka lõbusalt ja toredalt lõppeda saaks. Viancente naeratas selle peale ja lõi Alex'iga nukid kokku, vot see oli küll väga hea uudis tema jaoks, et täielikult võõrasse seltskonda ei läinud ja tema jaoks oli seal ka tuttavaid nägusi. ''Kus juures, ma mõtlesin ka taas surfi võtmisele, aga lõpuks mõtlesin, et proovin esialgu ühe valikuga, sest ma olen nii kaua elanud kohustuste vaba elu ja kohe ei hakka end ära piinama,'' tõdes neidis selle peale, sest kui ikka reisid ja oled vaba nagu lind ning siis ühel hetkel tuled kooli, siis oli ikka päris raske kohe igast tundide ja asjadega tegelema hakata, eriti kui arvestada, et lisandusid ka kohustuslikud ained. ''Mul ja mu sõbrannal tegelikult on isegi mõttes kõikumas peo idee, aga kuna tal on beebi kasvamas seal organite vahel, siis ei tea, kas see hea idee, aga samas nagu ma talle ütlesin, siis ta võib morssi juua või siis ka alkoholivaba jooki näiteks,'' sõnas Vian mõtlikult, sest tegelikult oli tal tahtmine mingi pisikene pidu korraldada. Ilmselt saaks mõne uue inimesega veel tuttavaks. "Ma ei ütleks, et see piinamine on kui õppida asju, mis huvi pakuvad," sõnas Alex oma mõtted välja. muidugi oleks ju hea omada palju vaba aega, eriti kohas nagu Aruba kus oleks palju avastada ja teha, kuid Lexi teadis, et kui ta kohustust ei tunneks päeval midagi teha, siis suure tõenäosusega vedeleks ta terve selle aja pigem voodis ja elaks teistele laagrilistele vastupidist elu, olles ärkvel öisel ajal ja magades päeval. "Peoideed on alati head ideed. Ja ega keegi ei käsigi ju su sõbrannal alkoholi tarvitada, ilma selleta saab väga edukalt õiges seltskonnas lõbusalt aeg veeta," peod ilmselgelt Alexile meeldisid, isegi kui ta neile kutsutud polnud, siis kutsumata külalisena kohale ilmuda ja oodata kuni ta avastatakse on alati ülifun olnud. Enamasti nagunii keegi eriti tähele ei pane, mis rahvas peol ringi liigub, sest kõik on purjus ja nagunii oma asjadega ametis. Pealegi pidudel on alati ägedad seltskonnad, kust uute inimestega tutvusi luua ja kirjut seltskonda eelistas Alex nagunii, normaalsus oli nagunii nii ülehinnatud ja igav. ''Ega ma selles mõttes seda nüüd ei mõelnud, aga pigem selles mõttes, et ma olen juba laisk ja pole mõtet end kirja panna, kui ise kohale ei jõua,'' tunnistas selle peale Viancente ''ma pole sugugi päeva inimene ka pealegi ning kõik sellised tunnid on kohe kindlasti päevasel ajal.'' Vian pidi tunnistama, et Alex'i suhtumine peo osas oli täiesti õige, sest ta oli isegi Rosielee'le seda selgitada üritanud, aga kas ta lõpuks seda ka kuulda võttis ei tea Vian siiani. ''Sul hea mõtlemine ja ma alati üritan seda inimestele selgeks teha, aga tuleb tunnistada, et mõni inimene on liiga kangekaelne ja taob ikka ühte mõtet,'' nentis neidis selle peale ''aga kindlasti millalgi kutsun su oma suvilasse, üli mõnus koht on too.'' "Pean tunnsitama, et ega ka mina päevainimene pole," muigas Alex kui kuulis, et Viancente enda kohta seda ütles. "Aga kui päevad nii kaunid on nagu siin Arubal, siis tekivad veits süümekad kui midagi asjalikku peale ei hakka oma päevaga," Hea meelega magaks neidis kõik päevad maha ja tegutseks öösel. New Yorgis oli see tema jaols tavaline, et terve päev magati maha ja öösel toimus selle põneva NY ööelu nautimine, mis mitte kunagi pettumust ei valmistanud. "Oo sul lausa suvila siin? Seda pean ma küll nägema," üllatus Alex Viani sõnade peale. Suvila omamine sellisel paradiisisaarel oli ikka tõeliseks unistuseks ilmselgelt. Ta teadis, et mõni laagriline tõesti ka suvilat omab, oli ta ju ühes seeski käinud kus pidu toimus, kuid et ta nüüd reaalselt kellegagi suhtles, kes suvilat omas oli kindlasti boonuseks. "Perfektne koht pidude pidamiseks ma pakun," lisas ta oma küsimusele juurde. ''Päevad võivad kenad olla, aga mind pigem tõmbab see, et siin liiguvad ringi inimesed, mitte lihtsalt ei ole üks päev või midagi, öösel nagu nii palju neid ei ole, mis on nagu täiega pettumus, aga lepin sellega ja elan seda päeva inimese elu või noh üritan vahepeal,'' tunnistas Vian, sest ega tegelikult kui tunde poleks, siis ega vist ükski elusolend ei teakski tema eksistentsist midagi siin maa peal. Vähemalt nii arvas tema, no ehk Alex isegi teaks, kuna toogi öösel ringi hulgub, aga ilmselt sellega asi suht piirduks ka, kui neidis mõnele peole ei lähe. ''Aga kui suvilast rääkida, siis mu vanemad ostsid mulle selle jaa, lootes, et see muudab mind rohkem selliseks inimlikuks, kuigi nad ei tea, et ma deemon ilmselgelt, aga noh, nad arvavad, et ma veidi hull isegi vist,'' lausus neidis kerge muigega, no arvestades Vian'it ja tema iseloomu, siis see ei üllatanud ka. ''Ma tegelikult ise pole näinud seda suvilat, aga mu vanemad väidavad jaa, et see pidavat mulle meeldima ja olema minu eelistustele vastav, hoidku nad pöialt, et nii ka on, muidu ma sinna sammu ka ei astu, ei meeldi väga keskkonnas olla, kus mulle ei meeldi, kuigi noh, pidude jaoks sobib küll,'' sõnas ta ja mõtles veidi selle suvila peale, kuhu ta veel jõudnud polnud. "Deemonilt inimlikkust oodata, see juba on midagi," muigas Alex. "Aga selles osas pole sa ainuke, ilmselgelt valmistasin ma oma vanematele pettumuse sellega, milline kujumuutja ma olen. Ootasid minust enamat kui see, milline ma välja kukkusin," rääkis ta oma olukorrast. Ega Lexi vanemad teda ainult tema rassi pärast Arubale ei saatnud. "Mind saadeti lihtsalt eest ära, et ma oma perekonnale häbi ei tooks, sest neile on hea mulje jätmine olulisem kui nende oma tütar," seda oli raske tunnistada, kuid ometi ole see ju tõsi. Kui omada tähtsaid karjääriinimesi vanematena siis tahestahtmata kipub imidž siis esikohale kerkima ja kui perekonnas on sellise raske iseloomuga tütar, kes teeb mida ise heaks arvab, siis on ju lihtsam ta lihtsalt eemale saata ja teha nägu, et kõik on korras. ''Tõenäoliselt on mu vanemad ka rohkem rahul, kui ma mööda maailma ja üldse ilma ringi rändan ja kodus ei ole, sest ma olen nii mõnelgi nende äripartnerite pojad paika pannud või nina veriseks või siis hoopis silma siniseks löönud, sest kurat need ärikate pojad on ikka täiega ennast täis, sellepärast kohati mind isegi üllatab, et siin inimesed on ajudega ja ei arva, et nad on terve maailm,'' sõnas Viancente selle peale, mis neidis ta kõrval talle tunnistas. Vi lonksas oma rummi ja silmitses nende ees olevat seina, mille detaile nii kui nii ta ei näinud, sest oli pime, aga ilmselt oli see lagunenud nagu kogu maja. ''Seda küll, aga kes kurat seda viitsib, või noh ehk isegi ma viitsiks, aga enne tuleb näha milline see on, ma ainult aadressi tean ja umbes seda kohta kus see siin Arubal on, teekond väga pikk õnneks pole peab tunnistama, aga noh laagri alalt väljas nagu muidu, auto oleks hetkel tore,'' lausus neidis selle peale. "Oi, seda oleks hea meelega ise ka näha tahtnud, kuidas sa kellelgi nina veriseks virutad," naeris Alex Viancente öeldu peale. Ta tundis kuidas aina uusi sarnasusi nende kahe vahel välja ilmus ja see oli nii veider tunne Alexi jaoks, sest tel pole kunagi olnud ühtegi sõbrannat. Mitte, et nad nüüd automaatselt peale tänast õhtuh Vianiga ilged semud oleksid, aga esmapilgul võis öelda, et sinnapoole need asjad liikuma hakkasid. "Vot selle kohta ma öelda ei oska, kas siin on ajudega inimesed või mitte, siianid on sellised vastakad tunded," muigas Alex vihjates jälle peol Ryaniga juhtunule. Eks muidugi ei saa kõiki Arubakaid kohe ühte paati sellepärast panna, aga mõnikord on eelarvamused kiired tekkima ja kuni keegi neid ümber ei lükka peabki leppima selle teadmisega, mis hetkel olemas oli. "No aga siis sa ikka pead varsti millalgi minema ja üle tšekkama selle suvilakese, ma ei mõista kuidas sa siiamaani oled suutnud seda mitte teha, ma oleks kohe esimese asjana silma peale visanud," ''Äkki tulevikus õnnestub sul näha või satud peale mõnele sellisele juhusele,'' sõnas Vi selle peale naerdes, ega ta nüüd seda kindlaks plaaniks ei võtnud, et ninasi veriseks nüüd kellelgi lööma hakkab, aga arvestades milline on neiu iseloom, siis võis seda vabalt juhtuda. ''Ma pean tõdema, et sa äkki lood eelarvamusi, sest nagu see on minu jaoks näiteks esmakordne juhus või noh, ma esimest korda kuulen, et mõni kutt oleks siin laagris nii teinud,'' tunnistas neidis, sest nii ka oli. Tõenäoliselt oleks ta juba teadlik või kuulnud selle kohta, kas või nädalaid, ehk isegi kuid hiljem, aga kuulnud siiski. ''Pead siis kaasa tulema ja minuga üle tšekkima selle värgi, mis siin muud teha on, ega ma üksi lihtsalt vist ei viitsi minna, on kaaslast vaja, kes minuga selle raske hindamise ette võtab,'' lausus Viancente ja jõi pudelist suure sõõmu, pilku pudelile visates pidi ta endale tunnisatama, et küll oli otsa saanud pool pudelit, aga ülejäänud pool tal alla minna enam ei tahtnud, seega neiu keeras pudelile peale korgi ja asetas selle diivani jala kõrvale põrandale, äkki leiab keegi selle, kes seda tunneb, et oma ellu tollel hetkel vajab ja tarvitab selle õigesti ära. Võimalik, et neiu ise leiab tee siia tagasi. "Mine sa tea tõesti, nüüd on mille nimel elada, näha sind kellelegi peksa andmas," naljatles Alex. Ega ilmselgelt vaadates Viancentet siis oli selge, et ega ta mingi pehme neiuke ei olnud kohe kindlasti. Ja see muutiski temaga suhtlemise niivõrd palju paremaks kui teiste neiudega, keda ta oma elus kohanud oli. "Ilmselt on sul õigus selle eelarvamuste loomise osas. Ega üks idioot veel seda tähenda, et kõik sellised on. Küll nende toredamate asukatega ka kohtun kunagi," nõustus Lexi Viani öelduga. See oli ammu teada asi, et Alexil halb õnn kõiges oli ja suutis leida selle ühe inimese siin Arubal, kes lihtsalt sitapea oli ja seda ehk ka ainult Alexiga, sest Vian teadis ju teistsugust Ryanit ja ei soanud ka temalt sellistk äitumist oodata. Seega jah, ilmselto li siiski Alex ise see pasamagnet. "Noo kutse on ahvatlev, eks kui minek on siis võid mind üles otsida ja teada anda, tulen hea meelega avastama su valdusi," muigas ta kui Viancente ütles, et kaaslast oleks hindamiseks vaja. "Kust sa muidu pärit oled? Või oledki selline vaba hing kes ringi reisib ja igalpool elab?" uuris siis Alex edasi, et neidist veidi paremini tundma õppida, teda tegelikult päriselt ka huvitas ega ta muidu ju küsinud poleks. ''No täpselt, seega lenda ringi ja hoia silmad lahti neiu,'' sõnas Viancente selle peale ja tõmbas taskust enda suitsupaki, kust ühe suitsu võttis ja vahepeal ka selle süütadata suutis, kui suu taas tööd tegema hakkas ''aga noh Ryan on või oli, vahet pole, lihtsalt üks paras dick.'' Neiu isegi muigas selle peale. ''Sa pead numbri andma, sest ma ei viitsi tervet saart läbi käia, et sind leida, see oleks liiga suur katsumus mu jaoks või siis annad maja numbri, kus sa elad,'' lausus Vi, kumbki nendest variantidest oleks väga tore olnud, et vähemalt veidigi neiu vaeva säästa. ''Mu kodu asub tegelikult Kanadas, aga noh peale siia tulekut ma ausalt sinna väga tagasi ei taha minna ja enne laagri sulgemist läksin siit ära ja rändasin kuni uue avamiseni mööda Euroopat ringi, kohati lausa igatsesin seda kohta, sest damn, see kliima siin on lausa liiga ideaalne minu jaoks, aga samas Norra mägedesse läheks ka tagasi,'' rääkis neiu vabalt enda elust ''aga sa ise? Oled ka vaba nagu lind?'' See väljend pani isegi Vian'it muigama, aga samas lootis, et Alex seda kuidagi isiklikult ei võta. "Eks ma lendan ja hoian," naeris Alex kuigi ta teadis, et see oleks väga ebatõenäoline tegevus, eriti arvestadaes, et talle endiselt ei meeldinud see muutumise protsess ja inimesena tundis ta ennast kordades paremini kui rongana. "Number 7 majas pesitsen," lausus Alex oma hetkese elupaiga. Neidis otsis ka jakitaskust välja mingi vana tšekipaberi ja pastaka, mis tal igalpool alati kaasas oli, no nii igaksjuhuks, äkki läheb kunagi vaja. Ta kirjutas lohaka käekirjaga üles oma telefoninumbri ja ulatas paberi seejärel Viancentele. Muidgi oleks ta võinud selle ka suuliselt öelda ja siis oleks neiu saanud kohe selle ka telefoni salvestada, kuid Lexi oli üks neist inimestest, kel oma enda telefoninumber kuidagi meeles ei püsinud või siis pigem ta ei üritanudki seda meelde jätta, oli ju ka palju olulisemat infot, mida oma ajurakkudesse salvestada. Alex kuulas Viani vastuse ära ja kadetses teda, et too nii palju juba ringi on reisinud. Ka ta ise oli nii mõneski kohas käinud, kuid kindlasti ei andnud seda võrreldagi Viancente nimekirjaga. "Põline New Yorklane olen. Hmm, vaba kui lind? I wish... New Yorgi piires olin vaba kui lind võinoh pigem siis justkui NY puuris, kuid sain hakkama. Nüüd olen siin, sest nagu enne mainitud siis viskas vanematel üle. Ega ma neid ei süüdistakski, aga see jama, millepärast lained üle lõid lõpuks polnud absoluutselt minu süü tegelikult," meenutas neidis elu oma kodulinnas, mis kohutava lõpu leidis, need mõtted panid neidise lausa nina krimpsutama. ''Number 7 maja, okei, üritan meelde jätta, sa pesitsed kellega koos seal?'' uuris neidis veidi, äkki juhtus olema keegi tema tuttavatest või midagi. Sellisel juhul oleks olukord veelgi lõbusamaks saanud minna, seltsis oleks ju segasem uusi kohti avastama minna. ''Ma tänan,'' lausus neidis ja võttis vastu paberi lipiku, kus oli neidise number ja pistis selle endale taskusse ja igaks juhuks tõmbasin kinni ka enda taskuluku, et see sealt kaotsi ei läheks nagu tavaliselt kombeks oli asjadega. Eriti tema puhul. ''Oh, New York, lahe koht, üks paras öö inimese paradiis ju, või noh Las Vegas on rohkem, aga New York ka päris korralik, ise olen korra seda linna näinud,'' lausus Viancente selle peale ''igatsed ka sinna tagasi või meeldib siin rohkem?'' "JJ on ta nimi. Tore inimene, klapib normaalselt, vähemalt siiani," lausus Alex meenutades, kuidas ta kutiga üldse tuttavaks sai, see oli lihtsalt nii veider kokkusattumuste jada ja mõte sellest tõi Lexi näole veidra naeratuse. "Ja kuidas sul enda majakaaslasega on?" uuris ta kohe ka vastu. See, et temal majakaaslasega vedanud oli ei tähendandu, et ka teistel sama oli olnud. Hea oleks ju kuulda kuidas see random majutamine teistel läinud oli. "Jaa, New York imeline. Justkui minu jaoks loodud," lausus Alex. "No eks ikka igatsen, mitte kõike, aga seda öömelu ja..." lisas neidis ja tahtes lisada ,et igatseb ka seltskonda, kuid see oli ju viimase juhtumiga tegelikult muutunud, või noh, eks ta ikka igatses seda mis oli enne olnud. "Aga siin on ka väga hea siiani," lisas ta naeratades, sest nii ju oligi. Ega ta tõesti enam NY'i peale nii palju ei mõelnud kui oli arvanud, et seda teeb. ''Vot näed, on mõned kellest kuulen täiesti esimest korda,'' lausus Lugrecy selle peale ning tõmbas mahvi suitsust, mille rõõmsalt ka välja puhus. ''Mu toakaaslane tundub tore isegi, selline süütukene veidi, ma ausalt loodan, et ma talle kuidagi halba mõju ei avalda või midagi, arvestades milline ma olen, tore neidis ühesõnaga, Noora nimeline,'' kostis selle peale Vian, tal oli majakaaslase vahetamisega tõesti vedanud ja oli endale meeldiva seltsilise isegi saanud. Nagu öeldakse - aega läheb, asja saab. ''Sellisel juhul läinud hästi, kui aus olla, siis ega minagi täitsa koju tagasi ei igatse, korra küll käisin, aga see oli ka paariks päevaks ja siis tulin tulema, samas vanemad täiega lootsid mu Euroopa reisi ajal, et ma otsustan kuhugi linna püsima jääda või lähen kuhugi mainekasse ülikooli või midagi, aga noh, olgem ausad, minust on seda veidi liiast isegi oodata, sest jah, ma olen õppinud ja mu hinded on väga head olnud, aga seda ka tänu sellele kui kaua ma ise tegelikult elanud olen, aga noh, ma lihtsalt tahaks hetkel vabamalt võtta, kui lihtsalt õppida ainult,'' pidi Vian tunnistama. "Ta on jah uus tulija, saabus kah hiljem kui ülejäänud, sain mõne päeva üksi elamist nautida," seletas Alex om majakaaslase kohta. "Aga selle halva mõju avaldamise koha pealt ütleks mina, et sa võid ju seda avaldada, aga kui ta ise üle võtab sinu halbu harjumusi ja asju, siis on tema ise selles süüdi, sest ega sa ju neid talle peale ei suru," seletas Lexi enda arvamust asja kohta. Oli ta isegi ju kunagi olnud korralik lapseke, aga valesse seltskonda sattumine mõjutas niimõndagi, kuigi kui nüüd aus olla siis tahtis ta ise muutuda, kui ta seda ei oleks tahtnud siis oleks ta endiselt oma perekonna kullatükike, kes kunagi perekonna firma üle võtma peaks ja seda juhtima hakkaks. Kuulates Viancente arutlust pidi ta sellega nõustuma. Tänapäeval on vähe neid, kes reaalset koolitarkust hindaksid. Kõik ikka eelistavad pigem elukogemusi ja muud sellist. "Vanemate suured ootused ja lootused ongi need, mis meid nüristavad ja eemale tõukavad sellest õppimise soovist, sest enda valikuid nagunii teha ei lasta. "Selles osas pole sa ainuke. Õppimine on nagu ta on. Ise sattusin kodus elades kooli ikka väga harva, siingi olen tundidesse minimaalselt jõudnud, hommikud lihtsalt sakivad," lausus ta jakitaskust suitsupakki ja tulemasinat otsides. ''Tahaks üldse üksi elada, tegelikult,'' tunnistas Vian kergelt taas muiates. ''Selles osas on sul tõesti õigus, sest nii ka on, aga mõned kombed lihtsalt jäävad teisele inimesele ka külge, kui nüüd täiesti aus olla,'' pidi selle peale neidis tunnistama, kuigi samas oli Alex'i sõnadega nõus. ''Ma ikka käisin seal, puhtalt sellepärast, et näida tavalise inimesena ja proovisingi elada tavalise inimese elu, hoidsin kõik oma soovid ja ihad sees, samuti kõik oskused ja värgid, kui siia tagasi sain, siis isegi tundsin vabadust sellest, et ma ei pea end piirama või lihtsalt kartma, et ühel hetkel kõik plahvatab ja ma tulistan kogu oma sees hoitud jõu kellegi vastu hoolimata, kes ta on,'' lausus Vi taas seina jälgides ning samas mõtiskledes, et kui palju teistsugusem võiks ta elu olla, kui ta ei laseks end mõjutada lasta või olekski see tavaline südametu, aga samas kui paljust ka ilma jääks selles osas. "Ja, mulle meeldis ka üksi elada, aga samas ega mul majakaaslaste vastu midagi pole, seni kuni reeglid paigas on. Ja no tegelikult on ikka palju abi kui kellegagi koos elada, siis on tõenäolisem, et ma reaalselt päeva jooksul midagi ära ka teen, mitte ei vedele oma imeliselt pehmes voodis," tal oli tegelikult hea meel, et lõpuks ikkagi ta majakaaslane end näole andis, sest elu muutus kohe niivõrd palju põnevamaks, arvestades kui huvitav karakter JJ tegelikult oli. "No sul on ja see asi, et oled deemon ja deemon ikka erineb tavainimestest päris palju. Mul kujumuutjana seda probleemi ei ole. Kui ma just kellegi nina all muutuma ei hakka või ise ei räägi sellest ega siis aru ei saada ka," jälle midagi head kujumuutjaks olemises, millele neidis varem mõelnudki polnud. "Kui vana sa siis tegelikult oled?" uuris Alex. Ta teadis deemonitest ühtteist ja sinna hulka kuulus ka see, et deemonid on surematud, mis tähendas, et ilmselt oli Vian siiski kõvasti vanem kui see keha kus ta praegu viibis. Fleur oli päeval ühe bussiga Oranjestadi sõitnud ning terve päev mööda pisikesi poode rännanud ning endale väikseid vidinaid ostnud. Isegi ühe uue raamatu suutis ta raamatupoest endale soetada, tegelikult tuli neiu iga kord raamatuga tagasi, kui ta kuskil shoppamas käis. Õues oli justkui märkamatult hämaraks läinud, mis tähendas seda, et neiu pidi tõttama bussijaama, et viimasele bussile, mis laagrisse läks, jõuda. Bussist maha jäämine oleks tähendanud seda, et ta kas kõnnib jala laagrisse tagasi või ta peab mingi majutusvõimaluse Aruba pealinnas endale leidma. Kuskile ta siin pöörduda ega minna ei osanud ja ega inimesi ka enam sellisel kella ajal linnas ei liikunud. Nii, et igal juhul tuli bussist maha jäämist vältida. Fleur tõstis oma tempot, et mõne lisaminutiga bussijaama jõuda. Neiu võpatas kui kellegi koer üle tee jooksis ning oli valmis koera oma kotiga lööma, kuigi tegelikult oli neid suur loomaarmastaja ja üldiselt ei teinud kellelegi liiga. Hilisõhtul linnas liikumine muutis ta aga üpris paranoiliseks, kes teab, kes kuskil nurga taga oli. Charliel oli ka tulnud pealinna. Ülla, ülla - mille jaoks? Muidugi peo. Noormees oli, aga vastupidiselt Fleurile saabunud linna alles õhtul. Teinud tuttavate juures mõned dringid otsustas seltskond koos edasi peole sõita. Muidugi nagu Willami puhul tavaks suutis kutt juba alguses üle pingutada ja end täis juua. Mõnikord ei ole purjus noormees kõige sõbralikum nii suutis ta mõne autos olijaga tülli minna. Isegi veidi kähmluseks läks ja kutt visati autost välja. Will lootis, et väga pikka viha ei peeta. Kõik, kes noormeest kohtasid mõistsid üsna varsti, et teda ei tasu ei purjus ega ka ka kaines olekus eriti tõsiselt võtta. Nii otsutas veidi kõikuv Charlie omal jalal peopaika jõuda. Tal oli küll ka auto, aga see oli jäänud sõbra maja juurde. Fleur oli jätkamas teed bussijaama seni kuni miski ta tähelepanu tõmbas. Kõrvaltänavas kahe tellistest maja vahel nägi ta kedagi seismas, õlad laiali, hirmuäratavalt muskils ja suur. Figuur hakkas üsna kiirel sammul Fleuril poole kõndima, selle käigus veidi tuigerdades, kuid kindlalt oma sihtmärgi poole liikudes. Fleur tõmbas enda kodinad enda ligi ja ei jäänud kauemaks meest vaatama vaid kiirendas sammu nüüd juba pooleldi joostes. Tema õnneks või õnnetuseks oli lärmav auto meetreid eemal autost välja ajanud veidi lärmava noormehe, kes samuti Fleuri poole kõndis, too aga paistis olevat ametis enam-vähem sirgelt kõndimisega ja püsti jäämisega. Nii tundus vähemalt neiule. Kauemaks aga neid tema üle juurdlema ei saanud jääda, sest varem nähtud mees oli neiu õlast kinni haaranud ning Fleuri, neiu kiljatuse saatel, ümber keeranud. Mees oli temast pea 20 cm pikem ja tüdruk pidi talle alt üles vaatama, tegelikult ei tahtnud ta teda üldse vaadata. Fleur oleks mehele kinkinud kõrvakiilu, kuid kuna käed olid kottide raskuse all peaaegu liikumatud, oli seda raske teha. Charlie oli ikka kilomeetrite kaugusel oma sihtkohast, aga see ei vähendanud tema indu. Veidi aega alguses oli noormehel ka veel oma alkoholi pudel käes. Lõpuks see sai, aga tühjaks nii, et kutt pidi selle vandudes kildudeks viskama. Ausalt öeldes polnud noormees varsti enam kindelgi kas ta liigub õiges suunas. Tal oli rohkem tegemist püsti seismisega kui ümbruse jälgimisega. Nii ei märganud Charlie ka tütarlast ja võõrast meest enne kiljatust. Ta nägi meest, kes tundus kallale tungivat ühele neidisele. Nagu üllas rüütell kunagi tormas kutt tüdrukule appi. Koos fööniksi tugevuse ja kiirusega ei möödunud paari sekunditki kui kallaletungija lamas juba oimetult maas. See võitlus muutis noormehe hetkeks kainemaks nii, et ta suutis murelikult neidiselt küsida: "Kas kõik on korras?" Siis lõi me rüütlile alkoholiuim uuesti sisse. See kord juba nii hullult, et William pidi tee äärde põõsastesse öökima jooksma. Fleur kiljatas taas kui keegi temast helikiirusel mööda tuiskas. Nüüd viskas neid oma kotid käest maha ja kattis imestusest kätega suu. Suur mees, kes oli tahtnud, kes teab mida teha oli nüüd pikali meelemärkuseta maas ning kutt, kes oli just olnud väga purjus ja väga mitmeid meetreid kaugemal, seisis nüüd tema ees. Kuulnud küsimust mille noormees küsinud oli tahtis neiu talle vastata, kuid just siis kui ta hakkas suud lahti tegema oli tema rüütel see, kes väikest päästmist vajas. Võibolla kiirabi käest maoloputuse kujul, kuid tegelikult paistis, et mees sai ise ka enda mao puhastamisega päris hästi hakkama. "Minuga küll, nüüd.. aga teiega?" uuris Fleur siiski veidi murelikult mehele lähenedes. Päris põlvili ta mehe kõrvale ka langeda ei tahtnud ja tal oma pluusiäärega suunurki puhastada. Ei, kindlasti mitte. Kotid jäid Fleuri selja taha maha vedelema. Neiu lootis tõesti, et teda päästma tormanud noormehel nüüd õhtu kuidagi poolikuks ei jää, kuigi maailmas oli veel palju alkoholi, mille mees kõik sisse võis endale kallata. Fleur oleks talle isegi ise mingi joogipudeli ostnud kui kutt oleks tahtnud. Magu tühjendatud tundis kutt end paremini. Ta leidis isegi taskust papertaskurätiku, millega suud puhastada. Selle prõgikasti visanud tundis kutt end taas nagu tema ise. See ei tähendanud muidugi, et ta kaine oleks, aga veidi sirgem kõnnak oli küll. "Minuga on kõik korras. Asi läheks ehk veelgi paremani kui ütleksite ehk mulle oma nime." leidis noormees viimaks mahti vastata flirtivalt kulme tõstes tüdruku juurde naastes. Charlie otsustas muidugi kangekaelselt eirata fakti, et ta oli just paar minutit tagasi neidise ees ropsinud, kuid samas oli ta ka paar minutit tagasi tüdruku päästnud nii, et siit võis veel asja saada. Samal ajal laskis noormees silmadega ringi käia. Ehk on lähedal mõnda poodi, kust ta saaks suu loputamiseks vett ning muidugi ka seda kangemat kraami osta. Näinud, et noormees siiski ei vajanud Fleuri särki suu puhastamiseks naeratas ta noormehele. "Siis on hästi kui kõik korras on," ütles neiu. Tal ei jäänud kuulmata ka teine lause, mille kutt öelnud oli. Paistis, et rüütel oli siiski veel veidi purjus ning julgusest tal puudu ei jäänud, et neiuga flirtida. "Fleur," ütles ta ja tegi pausi,"aga ma ütlesin enda nime vaid selle pärast, et sa päästsid mu selle lontruse käest, kes siin maas vedeleb." Kas siit mingi sajandi armastus tulema hakkas ei olnud kindel, kuid üheöö suhte poole see asi ka ei kiskunud. Neiu oli lihtsalt tänulik, et noormees, kelle nime ta ei teadnud ta päästnud oli. Tänapäeval sellised rüütleid ei kohta, aga võibolla on just terve Aruba neid täis. Kõik, kes päästmist vajasid võisid siia tulla ja äkki sama noormees tuleb nagu sangar ja aitab neid. "Mul on kotis pudel vett kui sa soovid?" pakkus Fleur sõbralikult ning sammus enda kottide juurde ja otsis ühest neist välja pooliku veepudeli ning ulatas selle noormehele. "Võid selle endale võtta," lisas ta. "Kaunis nimi nagu tüdruki selle taga," asus Charlie meelitusi loopima, "Mina olen Charlie." Võib öelda, et kutil olid küll veidi suuremad plaanid. Sellepärast ta ei muretsenud, et neidis ema võimeid nägi, ta isegi polnud mõelnud sellele. Kui ta mõtleks siis ta hakkaks võib-olla hästi natuke muretsema, kutt ei teadnud ju, et neidis ka laagrist. Purjus Charliel sellised seesmised arutlused ja probleemid siiski puudusid. Rüütlite arvu kohta ei oska öelda midagi. Eks noormehel oli lihtne rüütel olla kui sul on võimed ja sa paraned peaaegu koheselt vigastustest. Võiks täitsa kohe superkangelaseks hakata. Ehk mõni endine või isegi praegune Arubalane on seda teinud/teeb seda. "Aitäh!" võttis William vee tänades vastu. Noormees läks jälle kaugemale teeserva, et seal siis paar korda suud loputada. Kuna kummagil selle tühja pudeliga arvatavasti midagi enam peale polnud asjata viskas Charlie selle prügikasti. Tundub, et see paha poiss ei reosta vähemalt planeeti. Naasnud Fleuri juurde asus noormees taas flirtima: "Kuhu edasi suundud, minuga peole ehk?" Muidugi eiratas taas fakti, et peopaik oli kümnete kilomeetrite kaugusel ja kummalgi neist polnud hetkel sõiduvahendit, isegi jalgratast mitte.			OSCAR-2019
Riigikogu ToimetisedEelmised numbridNr 11Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine poliitika kujundamisse Eestis Avatud Eesti Fondi algatusel ja toel korraldasid Praxise eksperdid möödunud aastal uuringu kodanike ja kodanikeühenduste kaasamisest Eestis ning mujal, et heita valgust sellega seotud probleemidele ja pakkuda oma lahendusi. Analüüsiti ministeeriumide ametnike, Riigikogu liikmete ja huvirühmade hinnanguid otsuste tegemise kaasamisele Eestis, kaardistati ja analüüsiti kaasamisprotseduure ning nendega seotud probleeme, teiste riikide kogemusi arvestades tehti ettepanekuid valitsuse ja parlamendi tasandil kaasamisprotseduuride ühtlustamiseks, tõhustamiseks ja lihtsustamiseks ning ühiste kaasamispõhimõtete sõnastamiseks (Lepa, Illing et al 2004). Uuringu täistekstiga saab tutvuda ka Internetis (www.praxis.ee/kaasamine). Et kaasamist tõhustada ja huvirühmadele võimalikult lihtsaks teha, tuleks kehtestada üldised kaasamise põhimõtted. Eestis pole ühtseid reegleid, mis soodustaksid osalemist ning aitaksid riigi otsustusprotsesse avatuks ja läbipaistvaks muuta. Uuringust selgus, et riigiasutustel on kaasatavate organisatsioonide ring välja kujunenud ning väiksemail ja uutel huvirühmadel on osaleda keeruline. Kui riik piirdub ainult kindlate huvirühmade kaasamisega, võib Eestis rääkida korporatiivsest kaasamisest, vastupidi enamikule Euroopa riikidele, kus suund on avatumale ja laiaulatuslikumale kaasamisele. Mida rohkem huvirühmi ühiskonnas on, seda enam kasutatakse kaasamiseks ja osalemiseks eri vahendeid ja vorme (Hughes 1994, viidatud Casey 1998, 60). Kaasamise põhialus on omavahel võistlevaile huvidele ja prioriteetidele arutelufoorumi loomine ning kokkuvõttes otsuse või õigusakti suhtes huvirühmade tasakaalustatud kokkuleppe saavutamine (Catt, Murphy 2003, 408). Võimalikult laiaulatuslik ja tõhus kaasamine on muutunud poliitikate kujundamise eelduseks (Bishop, Davis 2001). Demokraatlikku süsteemi ei saa säilitada, kui paljude inimeste või suurema osa elanikkonna huve ei arvestata (Rueschemeyer 1998, 10). Pealegi ei osaleta demokraatlikes riikides poliitikate kujundamises ja otsustusprotsessides üksnes valimiste ajal. Sageli on valimistevaheline periood palju tõhusam poliitiliste otsuste ja õigusloome mõjutamise aeg. Tunnustatud demokraatiateoreetiku Robert Dahli arvates ei ole tähtis mitte ainult osalusdemokraatia toimimine, vaid ka see, millised tingimused on huvirühmadele kindlustatud. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas osalemine toimib, mida osalemine pakub ja kuidas inimesed protsessi hindavad (Dahl 1989, 108–115). Ühiskonnas on palju rühmi ning nende tegutsemise eesmärgid on tihti vastandlikud. Riigi ülesanne on tuvastada nende esinduslikkus ja pädevus ning valida välja need, kellega poliitika kujundamise l konsulteerida. Väga tähtis on, millist ühiskondlikku kaasamisvormi riigis kasutatakse – avatud pluralistlikku või kindlaksmääratud huvirühmade ringiga neokorporatistlikku süsteemi –, sest sellest sõltub tihti rühmade mitmekesisus ühiskonnas (Casey 1998, 12–17). Osalusdemokraatia põhimõtetest lähtudes on kahe süsteemi puhul osalemise võimalused erinevad: neokorporatistliku süsteemi põhirõhk on sellel, et lõppotsustes kajastuksid eri rühmade huvid, pluralistlik süsteem rõhutab rohkem osalust ja huvirühmade paljusust. Kaasamine otsusetegemise protsessidesse on mahukas töö ja sellel on mitu vormi. Lähtudes teoreetilistest tasanditest ning kaasamisvormide põhimõtteist, oleme aluseks võtnud n-ö kaasamise laiema raamistiku, mis koosneb kolmest komponendist: huvirühmade informeerimine, huvirühmadega konsulteerimine ja huvirühmade osalemine (vt joonist). Selline jaotus on kõige selgemalt välja joonistunud OECD materjalides (OECD 2001, 15–16; Vergez 2002). Informeerimine kujutab endast ühepoolset suhet – riik teavitab huvirühmi oma tegevusest, aga tagasisidet huvirühmadelt ei oota. Samal ajal on informeerimine eelduseks, et rääkida tõhusast kaasamisest ja teavitatud osalemisest. Konsulteerimine on tõhus viis probleemi identifitseerimiseks, valitsuse sekkumisvajaduse hindamiseks ning seejärel parimate tegevusplaanide ja -vahendite valimiseks. Konsulteerimise puhul küsitakse huvirühmade seisukohti, kuid nendega alati ei arvestata. Osalemise puhul võib rääkida huvirühmade initsiatiivist suhtlemise alustamiseks ning aktiivsete kahepoolsete suhete arendamiseks valitsuse või parlamendiga. Mida rohkem ja paremini on kõik kolm komponenti ühes otsustusprotsessis esindatud, seda suuremast kaasamisest saame rääkida. Kaasamise eesmärk peab olema ühene ja täpselt sõnastatud, selle alusel saab huvirühmi identifitseerida (nt kõik kodanikud, maaelanikkond, noored, ettevõtjad vms) ning sobivaid kaasamisvorme ja -vahendeid valida (OECD 2001, 40–45). Eesmärgi seadmisel ei tohi olla liialt ambitsioonikas, et mitte alusetuid ootusi äratada ja hilisemat pettumust põhjustada. Kaasamisel on tähtis tasakaalustatus (OECD 2001, 97). Otsustamist ei tohi tugevasti mõjutada valitsusvälised huvirühmad, kes lähtuvad oma kitsast huvist, mitte sellest, mis on kasulik ühiskonnale. Samal ajal ei tohi tekkida olukorda, et rühmad, keda tehtavad otsused ja uued seadused otseselt puudutama hakkavad, ei saa enne otsuste vastuvõtmist üldse arvamust avaldada. Tasakaalustatud kaasamine peab olema poliitikate kujundamise ja otsustusprotsessi loomulik osa, mis aitab hilisemaid probleeme vältida. Tõhus kaasamine on pigem suhtumine ja lähenemisviis kui tehnika. Kaasamisprotsesside integreerimine poliitikate kujundamisse nõuab poliitikuilt ja ametnikelt pühendumist ning planeerimist juba varases staadiumis. Samal ajal peavad ka huvirühmad oma võimekust ja oskusi tõhusaks kaasamisprotsessis osalemiseks arendama. Kaasamise peamiste eesmärkide, avatud ja läbipaistava otsuste tegemise ning kodanike usalduse ja demokraatia kvaliteedi suurendamise kõrval on olulised järgmised aspektid: kaasamise ajastamine: millal kaasata ning milline on huvirühmadele ettepanekute esitamiseks vajalik aeg, viimase puhul on valitsus ja parlament ning huvirühmad tihti eri seisukohtadel; huvirühmade väljaselgitamine. Otsused, keda kaasata, teha juhtumipõhiselt, kuid siiski üldiselt mõistetavaist kriteeriumidest lähtudes (OECD 2001, 42–43; Catt, Murphy 2003, 410). Vältida liiga suurt ja ka liiga vähest kaasamist (Bishop, Davis 2001). Suure arvu ja eri huvidega rühmade kaasamist on keerulisem ellu viia, kuid tulemus põhineb suuremal konsensusel. Väiksemaid ja spetsiifilisi (fookus)rühmi on lihtsam kindlaksmääratud teema de puhul kasutada. Kui oluliste küsimuste ring mingi probleemi puhul liialt kitsalt määrata, võivad mõned huvirühmad ja eksperdid, kelle teadmisi vaja oleks, välja jääda; nii kaasajate kui ka kaasatavate teadlikkus protsessi eesmärkidest ja põhimõtetest (Commission… 2000, 9–11; 2002, 24); kaasamist soosiva kultuuri olemasolu, osalejate üldine huvi osaleda ning eri huvirühmade vaateid tasakaalustada. Kaasamisprotsessiga võivad kaasneda ohud (OECD 1997, 219; OECD 2002, 160; OECD 2003, 77, 81; Casey 2004, 251–252; Walters, Sudweeks 1996, 447); kui häid põhimõtteid ei järgita, võib tulemus olla soovitule vastupidine. Üks ohte on nn kaasamisväsimus, mis tekib, kui huvirühmad, kellelt arvamusi ja kommentaare küsitakse, tunnetavad, et põhjalik vastamine käib neile üle jõu ja nad ei suuda neile esitatud nõudmisi täita või kui nende ettepanekuid pole arvesse võetud ja arvestamata jätmist põhjendatud. Tihti on koostöö lõppotsusele jõudm isel pingeline. Mida raskemad on läbirääkimised riigi ja huvirühmade ning huvirühmade endi vahel mingi poliitika valimiseks, seda rohkem huvirühmad tunnetavad, et nende panus on olnud oluline konsensuse ja kõiki rahuldava tulemuse saavutamisel. Kui inimesed on aktiivselt kaasatud, võivad nad aktsepteerida lõppotsust isegi siis, kui nad ise oleksid eelistanud mõnda teist lahendust. Kokkuvõttes on kaasamisel palju plusse, sest see toob infot, ekspertiisi ja alternatiivseid lahendusi neilt, keda õigusakt mõjutama hakkab, aitab tuvastada õigusakti mõjusid ning leida ühiselt parim lahendus ühiskonnale, tagab seaduste parema rakendatavuse ja täitmise, suurendab valitsuse vastutust, läbipaistvust ja avatust, tugevdab selle kaudu kodanike usaldust riigi vastu ning suurendab lõppkokkuvõttes demokraatia ja poliitikate/otsuste kvaliteeti (OECD 1995, 18; OECD 2001, 18–20; Pratchett 1999, 616–634). Kodanikke võib kaasata ka kaasamisprotsessi enda pärast – diskussiooni arendamiseks, et otsuste tegemisel laia ja avalikku arutelu kasutada. Debati eesmärk on arusaadavate ja aktsepteeritavate argumentide esitamine, oskus teiste väited ära kuulata, neisse austavalt suhtuda ja vastu vaielda ning lõpuks vaba diskussiooni käigus ratsionaalsele, kõiki osapooli rahuldavale seisukohale jõuda (Habermas 2001, 39; Bohman 1998, 414). Sellist kaasamise vormi võib nimetada ka deliberatiivseks ehk nõupidamisdemokraatiaks, mille üks põhiteoreetikuid on Jürgen Habermas. Kaasamine suurendab vabatahtlikku seadustega nõustumist (OECD 2002, 149), vähendades sanktsioonide rakendamise vajadust. Näiteks peaks väärtushinnanguid puudutavate otsuste tegemisel osalema ka laiem elanikkond, sest otsuseid aktsepteeritakse ainult siis, kui need langevad kokku kogukonna üldiste väärtushinnangutega. Poliitilistes protsessides ja valitsemises osalemise kaudu õpivad huvirühmad oma valikute ja otsuste eest vastutama. Vormide ja vahendite valik on kaasamisprotsessis tihti võtmetähtsusega, sest see võib määrata protsessi iseloomu ja osalevate huvirühmade ringi. Ei ole ühte kindlat kaasamise vormi ega vahendit, mida igas olukorras kasutada (PUMA 2001; OECD 2003, 82). Tihti tuleb vorme ja vahendeid kombineerida, arvestades sealjuures kohalikke traditsioone ja praktikat, huvirühmade eripära ja ressursse. Sotsiaalse kapitali olemasolu puhul ja tehnoloogia arenedes on põhimõtteliselt võimalik tagada kõigi huvirühmade osalemist. Kaasamisvormid jagunevad ainult tagasiside saamise ja konsulteerimise ning aktiivse osalemise vormideks (Kaasamisvormid: ülevaade ja kasutusvõimalused 2005; Lepa, Illing et al 2004, 27–36): konsulteerimine: mitteametlik konsulteerimine; nõuandvad kogud; avalikud kuulamised; fookusrühmad; intervjuud; kodanike paneelid; ettevõtete paneelid; töörühmad, seminarid ja konverentsid; referendumid; Eesti seaduste kohaselt ei ole huvirühmade kaasamine õigusaktide ja poliitikadokumentide väljatöötamisse kohustuslik. Üldise kohustuse puudumisest hoolimata leiab viiteid osalusdemokraatia elementidele ning kaasamisele nii põhiseadusest ja valitsuse reglemendist kui ka valitsuse ja Riigikogu normitehnika eeskirjadest. Ministeeriumide kaasamisalast tegevust näib olevat soodustanud ka Euroopa Komisjoni struktuurifondide üldmäärus, mis nõuab sotsiaalsete partnerite kaasatust riikliku arengukava koostamisse (Eesti riiklik arengukava – RTL 2004, 19). Koostööpartneritega konsulteeriti nii arengukava eesmärkide ja prioriteetide kindlaksmääramisel k ui ka eelnõu osas. Riigikogu kodukorra seadus võimaldab komisjonidel kaasata kõiki vajalikke huvirühmi ja eksperte. Valitsuse reglemendi järgi tuleb eelnõu kooskõlastada riigiasutustega ja kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitudega, vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Valitsuse ja suuremate ettevõtlusorganisatsioonide vahel sõlmitud memorandumi alusel on välja kujunenud tava kooskõlastada eelnõu suuremate ettevõtlusorganisatsioonidega. Memorandumit on püütud uuendada iga valitsuse ajal ning selle täitmist on muu hulgas jälginud ka Riigikantselei (http://www.ettk.ee/et/kokkulepped/2004/06/item17840). Seega ei ole eelnõu koostajail otsest kohustust huvirühmi eelnõude väljatöötamisse kaasata. Samas on valdkondi, kus rahvusvahelised konventsioonid ja seadused kaasamisnõude ühel või teisel viisil sätestavad. Peale eelnimetatud kokkulepete ning rahvusvaheliste konventsioonide ja seaduste on peamisi kaasamise arengut soodustavaid dokumente 2002. aastal Riigikogu kinnitatud Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon (EKAK), kus on eesmärkidena kirjas “kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia arendamine; kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine”. Ühtlasi on seal välja toodud, kuidas saab avalik võim kodanikuühiskonda oma otsustus- ja seadusloomeprotsessi paremini kaasata. EKAK-i rakendusküsimustega tegeleb 2003. aasta hilissügisest alates valitsuse ja kodanikeühenduste ühiskomisjon ning rakendamist on asunud uurima ka Riigikogus moodustatud EKAK-i toetusrühm. Ülevaade ühiskomisjoni tööst on komisjoni teenindava siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakonna veebilehel (http://www.sisemin.gov.ee/atp/?id=5635). Kaasamise kaardistamiseks ning probleemide ja vajaduste väljaselgitamiseks korraldati 2004. aasta mais-juunis kaasamise raamistikule (vt joonist) tuginedes kolm kirjalikku küsitlust. Ministeeriumidele, Riigikogule ja mittetulundusühendustele saadetud küsimustikud on kättesaadavad ka Internetis (http://www.praxis.ee/kaasamine). Riigikogu valim (Lepa, Illing et al 2004, 91–93) hõlmas komisjonide esimehi ja aseesimehi (neile saadeti 22 küsimustikku) ning fraktsioonide esimehi (6 küsimustikku). Tagasi saadi 20 täidetud ankeeti. Ministeeriumide valim koosnes nende osakondade juhatajaist, kes tegelevad konkreetse poliitikavaldkonnaga ning peaksid selle valdkonna huvirühmi kaasama poliitikate kujundamisse ja õigusaktide ettevalmistamisse. Ministeeriumide osakondade juhatajaile saadeti 75 küsimustikku, millest laekus täidetuna 39. Et nii Riigikogu kui ka ministeeriumide puhul oli tegemist suhteliselt väikese valimiga, on igal vastusel suur kaal. Kohati seab valimi väiksus piirangud andmete statistilisele analüüsile. Mittetulundusühenduste küsitlus korraldati postiküsitlusena ning see hõlmas võimalikult paljusid üle-eestilisi mittetulundusühenduste esindus- ja katusorganisatsioone (organisatsioone, millel on liikmesorganisatsioone). Küsitleti ka üleriigilisi ettevõtjate ja tööandjate organisatsioone, kutsealaühendusi ning ametiühinguid. Saadud andmete põhjal koostati 656 organisatsiooni hõlmav valim. Täidetuna saadi tagasi 136 küsimustikku. Analüüsi arvandmete tõlgendamisel on arvestatud ka antud uuringu küsimustiku avatud küsimuste vastuseid, uuringu järelduste ja soovituste testimise arutelusid (ajavahemikus 29.10.–12.11.2004 korraldati Riigikogu liikmete, ministeeriumide ametnike, huvirühmade ja Eesti e-kaasamise ekspertidega viis arutelu) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlushuvisid esindavate organisatsioonide küsimustikule laekunud samalaadsete küsimuste vastuseid. Uuringu põhjal võib öelda, et Eesti õigusaktides on olemas kaasamise üldine raamistik, kuid see on pigem soovitusliku iseloomuga. Huvirühmad oma osalemise võimalusi eriti kõrgelt ei hinda. Üksikutes valdkondades on ka kokkuleppeid, kuid koostöö on tulenenud pigem ühenduste endi tugevusest või rahvusvahelistest kohustustest kui valitsuse sihiteadlikust poliitikast. Peamine kaasamise alus on nii ametnike kui ka huvirühmade arvates väljakujunenud koostöö ja isiklikud kontaktid. Oodatust märksa väiksem on riigi tasandil koostöökokkulepete mõju (nt EKAK), mis võiks suurt huvirühmade ringi hõlma tes mängida tähtsat rolli ning mille pakutavaid võimalusi saavad kasutada kõik osapooled, kuid mida huvirühmad ja Riigikogu liikmed ei pea paraku kaasamise aluseks. Eestis suhtutakse kaasamisse pragmaatiliselt – kaasajad näevad selles eelkõige võimalust parandada seadusloome kvaliteeti, maandada pingeid ja suurendada huvirühmade vastutust, samal ajal kui huvirühmad soovivad paremini esindada oma organisatsioonide huve. Huvirühmad ei usu, et neid kaasatakse selleks, et kokkuvõttes ühiskonnale parim lahendus saavutada, ning nad ei põhjenda sellega ka oma osalemist. Teatavat ühiskondlikku vastutust huvirühmad siiski tajuvad, kuigi see ei ole neile kõige tähtsam. Huvirühmade arvates kaasa takse neid peamiselt nende endi aktiivsuse tõttu. Kaasamise puhul on oluline faktor aeg. Tähtis on see, millal, millises õigusloomefaasis huvirühmi kaasatakse ning kui palju aega antakse neile vastamiseks ja ettepanekute saatmiseks. Huvirühmad tahavad otsustusprotsessides osaleda võimalikult vara. Ametnike arvates kaasataksegi huvirühmi enamasti poliitika kujundamise algfaasis, huvirühmade endi hinnangul see nii ei ole. Ametnike arvates kaasneb varase kaasamisega oht, et veel tooreid ideid käsitletakse valmis otsustena. Vastasseisud võivad muidugi tekkida, kuid eesmärk peaks olema erimeelsuste lahendamine protsessi algul ja pingete vähendamine protsessi lõpus. H iline kaasamine vähendab huvirühmade võimalusi poliitikate kujundamist varases staadiumis mõjutada. Riigikogu liikmete hinnangul antakse huvirühmadele arvamuse avaldamiseks tavaliselt kümme päeva, väljakujunenud koostööpartnereile isegi rohkem, ministeeriumide osakonnajuhatajate arvates kaks nädalat. Huvirühmade arvates võiks anda rohkem kui kaks nädalat, tegelikult antakse enamasti ainult nädal. Neis riikides, kus on välja töötatud kaasamise hea tava või kaasamise eeskirjad (nt Suurbritannia ja Soome, ka Euroopa Liidu miinimumstandardid), ulatub huvirühmadele antav minimaalne aeg neljast nädalast kolme kuuni. Uuringu tule musena võib öelda, et Eestis on välja kujunenud suur huvirühmade ring, keda kaasatakse. Neile lisandub aeg-ajalt uusi koostööpartnereid. Parema meelega kaasatakse esindusorganisatsioone, kuid k indlaid reegleid ei ole. Arvesse võetakse: a) huvirühmade ekspertiisi, b) huvirühmade endi aktiivsust ning c) huvirühm a esind usulatust. V ältida tuleks olukorda, kus kaasatakse ühtesid ja samu huvirühmi või neid, kellega vaated kõige rohkem kokku langevad, jättes niimoodi mõne teise seisukoha esindajad algusest peale teadlikult kaasatavate ringist välja. Riigikogu komisjonid ja ministeeriumid kaasavad endi sõnul kõige sagedamini eksperte (vt tabel 1). Samas ei ole alati selge, keda ekspertide all mõeldakse. Tuleb teha vahet, kas kaasamisel peetakse silmas laiema konsensuse saavutamist või soovitakse mingi kindla eelnõu või otsuse väljatöötamiseks kaasata kitsast ekspertide ringi ning laia konsensuse otsimine ei ole sel juhul primaarne. Küsimustike vastustest tuli muu hulgas välja huvirühmade soov saada oma ekspertarvamuste kui teenuse eest tasu. Huvirühmade kaasamist nende arvamuste teadasaamiseks ei saa käsitada professionaalse ekspertiisina, viimane eeldab objektiivset konkreetse poliitikavaldkonna või -küsimuste analüüsi, selle eest ollakse valmis ka tasuma. Huvirühmade kaasamise eesmärk on teine. Huvirühmad saavad infot kõige sagedamini otse ministeeriumidelt või suuremate katusorganisatsioonide kaudu ja üksnes väikese osa Riigikogult. Suhtlemise algatamises on Riigikogu roll mõneti vastuoluline. Nimelt saadavad huvirühmad väga tihti ise ettepanekuid Riigikogu komisjonidele, samal ajal neilt kaasamist ja suhtlemise algatamist kõige vähem eeldades (vt tabel 2). Seega peetakse Riigikogu ja selle komisjone huvirühmade kaasajana suhteliselt passiivseks, kuid leitakse, et neile ettepanekute saatmine on tõhus. Tabel 2. Kellelt peaks tulema algatus suhtlemiseks ning õigusloomes ja otsuste tegemises osalemiseks (valida kaks tähtsuse järjekorras)? Kuigi kaasamisvahendina kasutatakse palju nõuandvate töörühmade ja komisjonide moodustamist, on nii Riigikogu kui ka ministeeriumide puhul tähtsal kohal siiski mitteametlik suhtlemine huvirühmadega (vt tabel 3 ja 4). See on suhteliselt läbipaistmatu ja suletud protseduur, kus mõnel huvirühmal võib olla otsustele pika aja jooksul väga suur mõju. Elektrooniliste foorumite kasutamine on vähe levinud ning avalikule foorumile ministeeriumid oma infot ja materjale eriti tihti välja ei pane. Tabel 3. Kui tihti kasutatakse teie komisjonis/fraktsioonis kaasamiseks järgmisi kanaleid (tihti + alati)? Huvirühmad on aktiivses arutelus osalmisest väga huvitatud, lootes nii otsustajaid kõige tõhusamalt mõjutada. Siin võib tekkida oma võimekuse ülehindamise oht, sest aktiivne ja tõhus arutelus osalemine on tihti ajamahukas ning nõuab tõsist keskendumist. Seetõttu võivad huvirühmad valesti hinnata oma suutlikkust suhteliselt lühikese aja jooksul suhteliselt palju ära teha. a) materjale koos kutsega kokkusaamiseks, b) seaduseelnõusid koos seletuskirjaga, c) seaduseelnõusid, arengukavasid vms koos küsimustega. Ministeeriumid saadavad a) määruse eelnõusid, b) kooskõlastusfaasis olevate seaduseelnõude tekste ja seletuskirju, c) täpsustavaid küsimusi. K oos saadetavate dokumentidega tehakse üsna tihti ettepanek kohtumiseks. Huvirühmad eelistavad eelnõu täistekst e koos täpsustavate küsimustega ning eelnõu sid koos seletuskirjaga, kus sisaldub ka mõjude analüüs. Tegelikkuses saavad huvirühmad enda hinnangul kõige sagedamini kooskõlastamisfaasis seaduseelnõu või määruse teksti koos seletuskir jaga. Eestis räägitakse kaasamise puhul tihti huvirühmade ja kodanike informeerimisest, aga mitte nende tegelikust osalusest otsustusprotsessis. Ehedalt illustreerivad seda elektrooniliste kaasamisvahendite võimalused. Ministeeriumide ja Riigikogu veebilehed ning e-Õigus toimivad peamiselt informeerimise vahendina, TOM-i ja Themist kui konsulteerimist ja osalemist toetavaid elektroonilisi vahendeid kasutavad otsusetegijad vähe, seetõttu on need tukkuvas olekus (Lepa, Illing et al 2004, 78–89). Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eestit korduvalt esile toodud kui head e-vahendite rakendajat. Kaasamise puhul riputatakse info ja materjalid Internetti ning eeldatakse, et huvirühmad leiavad need sealt ise üles. Ent nagu näitas uuringu käigus tehtud ministeeriumide veebilehtede analüüs, võivad kodulehed olla arvestatavad infoallikad, kuid väga harva soodustavad nad kaasamist. Huvirühmade arvates võiks olla ühtne Interneti-leht, kus oleks väljas kogu kaasamise info ning mille kaudu saaks osaleda. Sellisel veebilehel on mõte aga ainult siis, kui info on veebis kirjas lihtsalt ja selgelt ning huvirühmi teavitatakse uue info lisamisest. See tähendab, et paljud huvirühmad ei suuda pidevalt keerulisi juriidilise sisuga lehti jälgida. Kaasamist takistab ka see, et nii avalikul sektoril kui ka huvirühmadel napib kogemusi. Kõik huvirühmad ei ole veel välja kujunenud, seetõttu ei pruugi riigil alati ollagi partnerit, keda kaasata. Huvirühmadelt tagasisidena saadud infot, kommentaare ja soovitusi hindab enamik Riigikogu ja ministeeriumide esindajaid asjalikuks ja kasulikuks ning kinnitab, et need kajastuvad ka otsustes. Ettepanekute arvestamisest eelistatakse teavitada mitteametlikult. Sa mal ajal leiab üsna suur osa huvirühmi, et nende seisukohtadega arvestatakse, kuid tagasisidet antakse harva. Tagasisidet saadakse üksnes ise küsides, eriti selgelt ilmneb tagasiside saamise probleem Riigikogu puhul. Ametiühingud leiavad teistega võrreldes sagedamini oma arvamuste tagasisidet õigusaktide seletuskirjades, mis tuleneb ametiühingute kaasamise pikaajalisest traditsioonist ja mitmetest õigusaktidest, mille kohaselt peab seletuskirjas sisalduma ametiühingutega konsulteerimine. Ministeeriumi ja Riigikogu arvates suurendab igale huvirühmale eraldi tagasiside andmine töökoormust, sestap on soovitav anda tagasisidet korraga ja ametlikult. See suurendab ka avatust ja läbipaistvust. Huvirühmade rahulolul on aga selge seos sellega, kui varases poliitika kujundamise staadiumis neid otsustusprotsessi kaasatakse. Kaasamise planeerimise ja hindamisega ei ole meil seni süstemaatiliselt tegeldud. Ka miinimumnõuete kehtestamise mõte on Eestis veel uus, sest kaasamise põhimõtted ja praktika ei ole ühtselt juurdunud. Uuringust järeldus, et Riigikogu liikmed suhtuvad kaasamise n-ö hea tava loomise mõttesse suhteliselt positiivselt, m inisteeriumide tasandil on vastuseis ühtsete reeglite või eeskirjade paikapanemise vastu suurem (leitakse, et mingid põhimõtted võiksid olla kokku lepitud, kuid lähtuda tuleks pigem olukorrast ja vajadustest). Huvirühmad peavad vajalikuks konsulteerimise miinimumnõudeid, milles väljenduksid eelkõige info operatiivne liikumine, konsulteerimise aeg, tagasiside kohustuslikkus jms. Praxise soovituste põhjal on Riigikantselei alustanud ühtsete kaasamispõhimõtete väljatöötamist. Kokkuvõttes võib öelda, et kaasamine on arenev ning järjest teadlikumalt korraldatav tegevus, mille puhul on olulised protsessi tõhusus ja vahendite valik. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata kaasamise planeerimisele ning kaasamisprotsessi hindamisele, millega seni süstemaatiliselt tegeldud ei ole. Kuigi huvirühmad ise ei hinda endi kaasamist eriti heaks, võib nii ministeeriumide osakonnajuhatajate kui ka Riigikogu komisjonide esimeeste arvates praeguse olukorraga üldjoontes siiski rahul olla. Tõde ongi ilmselt kahe arvamuse vahepeal: kuigi Eestis on kaasamise tõhustamiseks arenguruumi, on viimasel ajal areng olnud igati positiivne. Tasakaalustatud kaasamine peaks olema poliitikate kujundamise ja otsuste tegemise protsessi loomulik osa ning aitama vältida hilisemaid probleeme. Tõhus kaasamine on pigem suhtumine ja lähenemisviis kui tehnika. Kui rääkida miinimumsoovitustest kaasamise korrastamiseks Eestis, siis teooriale, teiste riikide kogemustele ja Eesti uuringule toetudes soovitame kõigepealt sõnastada kaasamise üldpõhimõtted, millest saavad lähtuda nii ametnikud ja poliitikud kui ka organisatsioonid, kes tahavad õigusaktide ja poliitikadokumentide väljatöötamises osaleda. parandada ja lihtsustada ministeeriumide veebilehtede ülesehitust, anda rohkem infot osalemisvõimaluste kohta ja suurendada nende läbipaistvust; avaldada ka kaasamise tulemused; luua ühine kaasamisalast infot haldav veebivärav, mis annaks ülevaate ettevalmistatavatest õigusaktidest ja poliitikadokumentidest ning sealjuures toimuvatest online -konsultatsioonidest; luua valdkonnapõhised avalikud e-listid, kuhu huvirühmad võiksid lisada oma kontaktandmed ning kaasarääkimissoovid (teemad). koostada infost ja osalemisest huvitatud huvirühmade nimekirjad, kust Riigikogu liikmed saavad vajaduse korral kiiresti teavet neid huvitavate ühenduste kohta; korraldada arutelusid seaduste rakendamise eest vastutavate ministeeriumide ja seaduste rakendusalas tegutsevate kodanikeühendustega; muuta ligipääsetavamaks arvamuse esitamine õigusaktide eelnõude kohta Riigikogu veebilehe kaudu ning kaaluda Riigikogu liikmete personaalsete interaktiivsete kodulehekülgede loomist, kus neil on võimalus tutvustada oma seisukohti seaduseelnõude ja avaliku elu sündmuste kohta ning vastata interaktiivselt kodanike küsimustele; teha kogu otsustusprotsessis osalemise info teha kättesaadavaks võimalikult ühest kohast lihtsa ja sõbraliku veebivärava kaudu, paremini kasutada e-foorumi võimalusi. hoolitseda, et huvirühmasiseste otsustusprotsesside paindlikkus oleks küllalt suur võimaldamaks organisatsioonil kiiresti reageerida ja osaleda; kontrollida, et huvirühma/mittetulundusühenduse andmed Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Registris oleksid kehtivad. Kokkuvõttes peaksid huvirühmad ise aktiivselt jälgima otsuste ja õigusaktide koostamist ja vastuvõtmist ning kontakteeruma õigusakti ettevalmistajatega, mitte ootama, et neid arvamust avaldama kutsutakse. Huvirühmade esindajad peavad vastutama selle eest, milliseid ettepanekuid ja kelle nimel nad esitavad või milliseid kohustusi võtavad.			OSCAR-2019
On Halloween … Flanders suudab inimeste surmasid ette ennustada; Bart ja Lisa jahivad viktoriaanlikus Londonis mõrtsukat; ja Simpsonid lähevad fantastilisele seiklusele, kui hr Burns neelab alla kahandatud Maggie. Marge võtab osa küpsetusvõistlusest ja saboteerib teiste osalejate tööd. Pärast seda, kui Bart avastab ajakirja Playdude, proovib ta svingeri elustiili. Pärast seda, kui lapsed koolis Lisa taguotsa üle naljaviskavad, hakkab tema kehakaal talle ebakindlust valmistama ja Marge võtab Barti õuduseks kiusaja Nelson Muntzi oma tiiva alla. Pärast seda, kui Marge kohtub eduka keskkooli klassikaaslasega, kes on reisinud televisiooni uudistereporterina läbi terve maailma, hakkab ta mõtisklema, kas tegi elus ikka õiged valikud. Homer ehitab Lisa teadusprojekti raames tuumereaktori ja Bart teenib raha, luues isikliku T-särkide kollektsiooni. Pärast seda, kui hr Burns oma ettevõtte töötajatele mõeldud retseptiravimite programmi lõpetab, hakkavad Homer ja Simpsonite vanaisa Kanadast narkootikume smuugeldama. Homer paneb Moe baari päästmiseks oma maja panti, kuid lõpuks võtab Marge äri üle … ja veedab nii palju aega Moega, et Homer hakkab oma abielu pärast muretsema. Pärast kuulsatele sportlastele võidutantsu liigutuste õpetamist valitakse Homer Super Bowli poolaja etteastet valmistama. Ned Flanders teeb filmi – vägivallarohke taaslavastuse piibellikest sündmustest. Pärast räpikontserdile hiilimist lavastab Bart enda röövimise … ja kõik viitab sellele, et „kuriteos“ on süüdi Milhouse’i isa. Kui turistid hakkavad Springfieldi vältima, legaliseerib linn homoabielu, lootuses, et see seab majanduse taas tõusuteele … ja Homer teenib raha pühitsetud preestrina. Pärast seda, kui Bart oma õde kooli ekskursioonil kiusab, hangib Lisa talle lähenemiskeelu. Homer asub tööle vastuvõtjana kohalikus supermarketis. Bart ja Lisa üritavad päästa Homeri ja Marge’i abielu, kui pereisa perekonna säästud vabaajasõidukile kulutab. Pärast seda, kui Homer mõistetakse süüdi aegunud seaduse rikkumises, saab temast vangla kitukas. Lisa ja Bart avastavad, et Snowball II-el on salajane elu. Bart ja Lisa kasutavad professor Finki astraalprojektsiooni masinat, et piiluda tulevikku, kus Bart murrab Lisa südame, võttes ära tema Yale’i stipendiumi. Marge on veendunud, et tema abikaasa sõbrustab väljamõeldud töövõtjaga ja Homer satub hullumajja. Marge lubab Jõuluvana Väikesel Abilisel Simpsonite vanaisa juurde vanadekodusse jääda. Bart satub sõltuvusse rämpstoidust ja saab südamerabanduse. Perekond Simpsonid muudavad oma maja noortehosteliks, mille vallutavad peagi saksa seljakotirändurid. Pärast seda, kui Lisa saavutab kuulsuse, võttes osa kloun Krusty telesaate lauluvõistlusest, hakkab Homer käituma nagu tülikas lapstähe ema. Pärast seda, kui Bart koolist välja visatakse, asub ta õppima katoliiklikus koolis. Seal sõbruneb ta preestriga, kes ihkab temast ja Homerist katoliiklased teha. Flanders tunneb end rumalana, kui korporatsiooni tüdrukud haldavad tema teadmata tema kodus täiskasvanute veebilehte, ja läheb oma poegadega Springfieldist ära … linna, kus kõik näevad välja nagu Hummeli kujukesed. Homer võtab Halloweeni ajaks vikatimehe ülesanded enda kanda ja avastab hukule määratute nimekirjast Marge’i nime. Politsei peab kinni Simpsonite pereema ja tema üle peetakse kohut süüdistatuna hr Burnsi bioloogiliste relvade tehase saboteerimises 1960-ndatel aastatel. Simpsonid sõidavad Inglismaale, kus Homer vangistatakse Londoni Towerisse pärast seda, kui ta kuninganna kuninglikku tõlda rammib. Kui Krusty otsustab hingemispäeval puhata, et oma bar mitzvah jaoks õppida, valib ta ajutiseks asendajaks saatejuhi kohale Homeri. Pärast seda, kui Homer näeb televiisorist Jõululoo animeeritud versiooni, hakkab ta mõistma jõuluhooaja tõelist tähendust. Marge asub võitlusesse lastetutest inimestest koosneva poliitilise rühmitusega, kellel on saanud lastega peredest villand. Homer valmistab Bartile võitlusroboti, kuid selgub, et masina töötamiseks peab ta ise selle sisse pugema. Homer ostab kiirabi ja hakkab meditsiinilistele hädaolukordadele reageerima; Marge kirjutab isikliku armastusromaani. Marge räägib lastele kolm ajaloolist lugu: lugu kuningas Henry VIII-st ja tema püüdlusest poeg saada; lugu Sacagawea teekonnast koos Lewise ja Clarkiga; ja lugu Mozarti ja Salieri vahelisest rivaalitsemisest. Homer saadetakse vangi pärast seda, kui temast saab väärtpaberi- ja börsikomisjoni uurimise all oleva Artie Ziffi interneti-ettevõtte enamusaktsionär. Kui purjus Homer kaotab kontrolli oma auto üle, asetab ta õnnetuse süü omaksvõtmisest vabanemiseks juhiistmesse teadvusetu Marge’i. Homeri kuritegevusega võitlev alter ego Pirukamees seisab vastu kurjale … vähemalt seni, kuni hr Burns tõmbab tal naha üle kõrvade, utsitades teda Dalai Lamat pirukaga ründama. Homer avalikustab, et Marge ei olnud esimene tüdruk, keda ta suudles, kuid kui tema ja Marge meenutavad suvelaagris veedetud aega, mõistab Homer, et ta põhjustas Marge’ile 30 aastat südamevalu. Hr Burns ostab ära kõik Springfieldi meediaväljaanded, et oma mainet parandada, kuid satub peagi vastamisi Lisaga, kes hakkab välja andma isiklikku ajalehte. Juhatage sisse kloonid – Homer ostab võrkkiige, millega ta saab ennast kloonida. Kloonidele määrab ta abistavad majapidamistööd, kuid õige pea hakkavad kloonid (sealhulgas paljud ebatavalised mutandid nagu hoomamatult tüse Homer, nohik Homer, näotu Homer ja Peter Griffin Perepeast) linna terroriseerima ja nad tuleb hävitada. Õigus hiilida ja ehmatada – Pärast seda, kui Lisa avastab noore William Bonney hauakivi, kes suri läbi tulirelva, korraldab ta linnas relvade keelustamiseks petitsiooni. Lisa saab aga peagi teada, et William Bonney on tuntud metsiku lääne lindprii Billy the Kidi pärisnimi, kes asub koos Franki, Sundance Kidi nime all tuntud... HBO telesaadet „Takso ülestunnistused“ jäljendavas varjatud kaamera saates pere ja töökoha salgamisega vahele jäänud Homer läheb Rolling Stonesi liikmete Keith Richardsi ja Mick Jaggeri korraldatud Rock’n’roll laagrisse. Uutel standardiseeritud testidel suurepäraste tulemustega hiilanud Lisa viiakse üle kolmandasse klassi samas, kui Bart saadetakse tema kesiste tulemuste eest klassi võrra tagasi. Samal ajal muretseb Homer endale satelliittelevisiooni. Kartuses, et Homer ei pea teda enam atraktiivseks, läheb Marge haiglasse, et saada rasvaimu, kuid eksimuse tõttu paigaldatakse talle hoopis linnapea Quimby naissoost assistendile mõeldud rinnaimplantaadid. Vahepeal satub Krusty Barti ja Milhouse’i tõttu TV valvekoerte grupiga sekeldustesse, kui nad imiteerivad ühte 1960-ndate aastate Batmani episoodis näidatud trikki, kus Krusty mängib Jokkeri/Mõistataja-laadset kurikaela. Simpsonite maja võtavad üle termiidid (pärast seda, kui Lisa saab Venemaa mängijalt hokikepi). Sel ajal, kui nende maja fumigeeritakse, peavad nad leidma enda uue elukoha, seda tõsielusarja stiilis, kus perekonnad elavad nii, nagu seda tegid inimesed 1800-ndatel aastatel. Kui perekond Simpsonid tasuta spaa nädalavahetusele suunduvad, saab salapärase isiku poolt sauna lukustatud Homer äärepealt surma, mille peale palkab politseiülem Wiggum kurikaela tabamiseks kellegi, kes suudab mõelda nagu mõrvar. Kahjuks on see „keegi“ Barti verevaenlane, Sideshow Bob. Kui morn neljanda klassi õpetaja proua Krabappel muutub enda ja direktor Skinneri suhte pärast murelikuks, teeb Bart midagi täiesti tavatut ja nomineerib ta Aasta Õpetaja tiitlile. Homer palkab eradetektiivi, et saada rohkem teada oma tütre Lisa kohta pärast seda, kui Lisa pettub mõttetus kingituses, mille isa talle sünnipäevaks tegi, kuid peab hoppis koos Lisaga põgenema, kui detektiiv oma töö eest palka nõudma tuleb. Hullumeelne Goofy mütsiga mees röövib Marge’i ja muudab pereema nii traumeerituks, et too muutub inimkartlikuks. Selle ületamiseks hakkab ta tegema trenni hantlitega, mis Homer Rainer Wolfcaste’i garaažimüügilt ostis, ja saab piisavalt tugevaks, et tulla toime mehega, kes teda röövis – Homeri jaoks vahest isegi liiga tugevaks. Homer saab Flandersi ja tema uskumatu vedamise üle kadedaks ja otsustab naabrit jäljendama hakata, kasutades elus edasi jõudmiseks palve jõudu. Kui asjad aga ei lähe päris nii nagu Homer lootis, kaevab ta reverend Lovejoy kiriku omanduse eest kohtusse. Bart saab teada, et ta oli kunagi lapsnäitleja telereklaamides, kuid töö eest saadud raha raiskas Homer süüstavate fotode ära ostmiseks. Vastumeetmena palub Bart kohtul end oma vanematest seaduslikult eraldada ja ta kolib Simpsonite majast välja. Lisa võtab osa häälimisvõistlusest ja temast saab linna au ja uhkus. Samal ajal läheb Homer ringreisile grupiga, kelle kinnisideeks on maitsta Krusty Burgeri uusimat võileiba. Flanders käib filmitähega kohtamas, kuid muretseb, et naisnäitleja pöörane Hollywoodi elustiil satub vastuollu tema konservatiivsete kristlike väärtustega. Springfieldi lennujaama uued lennutrajektoorid vihastavad Simpsonite pereliikmed välja, sest nüüd lendavad loendamatud valjud lennukid üle just nende majast. Nad asuvad tegudele, nomineerides oma uueks kongressmeniks kloun Krusty. Pärast seda, kui Homer vabastab kanaarilinnu, kes on hr Burnsi sõnul jaama seadusjärgne omanik, hakkab ta Marge’ile mulje avaldamiseks ise Springfieldi tuumaelektrijaama tegevdirektoriks. Lisa hakkab elule mõtte andmiseks tegelema astronoomiaga. Paraku põhjustavad tema püüded vähendada öist valgusreostust üksnes kuritegevuse kasvu linnas. Vahepeal filmib britt nimega Declan Demond dokumentaalfilmi Springfieldi põhikooli õpilaselu kohta. Homer leiab Marge’ilt vana kirjakese, mis paljastab, et Homer pole Marge’ile kunagi meeldinud, ja et ta jäi Homeriga kokku vaid seetõttu, et jäi temast rasedaks. Uudis ajab Homeri endast välja ja ta otsustab asuda elama homoseksuaalse meestepaariga, kes tutvustavad Homerile gei-elustiili imesid. Homer otsustab kirjutada originaalse jõululaulu ja üllitab laulu nimega „Flanders on jobu“. Laul osutub tõeliseks sensatsiooniks ja kuulsusest väsinud Simpsonid otsustavad minema kolida, asudes elama hoopis mehisesse rantšosse. Jõuluvana Väike Abiline ei saa hakkama Homeri päästmisega Barti puumaja tulekahjust. Selle tulemusena ütleb Homer temast lahti, kuid kui pere endisest koerast saab Duffi õlu uusim maskott (vahetades välja Duffmehe), tahavad Simpsonid teda tagasi saada. Paraku tahab koera tagasi saada ka tema eelmine, esimesest episoodist („Simpsonid grillivad lõkkel“) pärit omanik. Homer kaotab pärast ookeani sõitmist oma juhiloa ja avastab enda jaoks kõndimise võlud. Samal ajal peab Marge sõidukohustuse üle võtma ja see mõjub talle nii rusuvalt, et ta hakkab alateadlikult Homerit piitsutama. Pärast seda, kui Bart ja Milhouse Flandersi biitlite pühamu hävitavad, pannakse nad karistuseks kiriku kogukondadesse, mis hakkavad üksteisega territooriumi pärast konkureerima. Moe üritab sillalt alla hüpates enesetappu sooritada, kuid päästab selle käigus hoopis juhuslikult Maggie (pärast seda kui pere pisitütar sõiduauto aknast välja lendab). Ta kiindub Maggiesse, muutes sellega Homeri kadedaks. Tänavused õudustelood on järgmised: Homer püüab murda talle osaks saanud mustlase needust peatükis „Loits ja Linn“; Marge’ist saab arvutipõhise maja ihaldusobjekt peatükis „Hoopide maja“; Bart ja Lisa õpivad Springfieldi põhikoolis Harry Potteri stiilis nõiakunsti peatükis „Pisinõiad“. Bart satub sekeldustesse politseiautoga lõbusõidu eest, kuid ta on kindel, et kohtunik Snyder halastab talle. Paraku läheb Snyder enne kohtuotsuse tegemist puhkusele ja teda asub asendama külma südamega kohtunik Constance Harm, kes noomib Homerit hooletu lapsekasvatamise eest ning määrab isale ja pojale karistuseks üksteise külge aheldatuse. Masendunud Moe otsustab naasta baarmeni kooli, et lasta ennast ümber hinnata ja muudab oma baari trendikaks ööklubiks. See aga ei istu hästi püsiklientidega (Homer, Lenny, Carl ja Barney). Pärast seda, kui Homer paneb Marge’i uskuma, et reklaamiesindaja tuleb teda külastama, viib Homer Marge’i ja ülejäänud pere restorani, kus on hüpnotisöör, kes testib oma võimeid Homeri peal … mistõttu Homerile meenub kohutav lapsepõlvejuhtum sellest, kui ta leidis jõeorust surnukeha. Pärast seda, kui Homeri ja Barti mudelrakett koguduse kirikut kahjustab, teeb hr Burns kokkuleppe, mille kohaselt kirik kommertsialiseeritakse kui ta tekitatud kahjud hüvitab. Lisa vihastab selle peale, et Reverend Lovejoy laseb end ära osta ja otsustab kristlikust kirikust lahkuda, pöördudes hoopis budismi poole. Pärast seda, kui perekonnaliikmed lauamängu põhjustatud kakluse tõttu vahistatakse, saab sotsiaaltöötaja ülesandeks Simpsonite peres korra taastamine. Samal ajal naasevad Ginger ja Amber, et kohtuda uuesti Flandersi ja Homeriga pärast seda, kui naabrimehed nad episoodis „Viva Ned Flanders“ maha jätsid. Springfield tituleeritakse ametlikult maailma kõige paksemaks linnaks pärast seda, kui linnaelanikud kombineeruvad inimpüramiidiks ja veoki kaalule rulluvad. Piinlikkus ja vastikustunne ajendab Marge’i alustama püha sõda, mille eesmärk on keelata Springfieldis suhkur. Kui keeld kehtestataksegi, hakkab Homer salasuhkruga kaubitsema. Homer vigastab oma lõuga (pärast seda, kui ta saab pargis Drederick Tatumi kujult obaduse) ja ta suu suletakse traadiga. Toibudes saab temast parem kuulaja ja palju kaastundlikum isik, kuid kui Homeri lõualuu paraneb ja ta ei muutugi tagasi hulluks ja ebameeldivaks, hakkab Marge’il igav. Marge nõustub jääda üheks nädalavahetuseks oma endise ballikaaslase Artie Ziffi juurde, et koguda raha Homeri norskamise ravimiseks (tingimusel, et Ziff ei ürita teda käperdada nii, nagu juhtus episoodis „Nii, nagu olime“), kuid kui Homer hakkab kahtlustama, et Marge rikkus oma lubadust, põgeneb ta koos Lennyga, et asuda tööle naftapuurplatvormil. Bart sõbruneb Rainer Wolfcaste’i tütre Gretaga, kes on Bartist sisse võetud (kuigi Bart sellest aru ei saa). Vahepeal proovib direktor Skinner oma kätt stand-up huumoris, kuid peab kokku puutuma vahelehüüetega. Bart sõbruneb endise vesternide filmitähe Buckiga, kes korraldab kloun Krusty saate tagasituleku pärast seda, kui kõik linna lapsed satuvad metsikust läänest vaimustusse. Paraku kukub comeback läbi, kui Buck hakkab purjutama ja otse-eetris Krustyt vigastab. Simpsonite vanaisa saab oma juhiloa tagasi ja laenab vanadekodus elava naisele mulje avaldamiseks Homeri autot, kuid ta lööb käega Homeri ja Marge’i kahtlustele, et naine kasutab teda vaid auto pärast ära. Kui Homer saab raamatukogust teavituse, mille kohaselt on ta kirjandusklassikasse kuuluva teose tagastamisega juba aastaid hiljaks jäänud, leiab ta riiulilt kolm raamatut: Odüsseia (milles Homer ja tema semud üritavad pärast troojalaste vastu võitlemist koju naaseda), Joan Arc (milles Lisa juhib prantsuse rahvast jumala abiga inglaste vastu), ja Hamlet (milles Bart üritab Moed tappa kui Moe tapab Marge’iga abiellumiseks Homeri). Pärast seda, kui Homer keeldub maksmast Rio de Janeirosse tehtud kõnede eest ja telefoniteenuse osutamine perele lõpetatakse, tunnistab Lisa, et tema oli see, kes Riosse kaugekõnesid sooritas, kuna sõbrunes sealt pärit ja kadunud isikuks kuulutatud orvuga. Simpsonite pere otsustab reisida Brasiiliasse, et kadunud last otsima asuda. Pärast seda, kui vareseparv Homeri silmi nokib, kirjutatakse talle välja meditsiiniline kanep. Kuigi pereliikmed muretsevad, et narkootikum muudab tema isiksust, saab Homerist Burnsi asepresident pärast seda, kui ta hr vanamehe iganenud naljade peale naerab. Saatesarja viiendas (ja loodetavasti viimases) klipišõus avaldatakse Homerile austust New York Friars Clubi röstil, kus astuvad üles tema pereliikmed, sõbrad ja tuttavad, kes näitavad Homeri varasemaid äpardusi, kuid kõik lõpeb kui peole saabuvad Kang ja Kodos. Kooli karjääripäeva assambleel rääkinud karikaturist palkab Barti ning ta joonistab Homeri vihaprobleemide põhjal koomiksi, millest saab populaarne internetipõhine multifilmiseriaal. Samal ajal ahistab Stan Lee koomiksi kutti. Lisa sõbruneb võimlemistunnis kahe tüdrukuga, kes on tegelikult üliõpilased, kuid näevad oma pikkuse tõttu välja nagu kaheksa-aastased lapsed … ja nemad omakorda peavad Lisat tema intellekti tõttu üliõpilaseks. Pärast seda, kui Bart saab Hiinast pärit sääselt hammustada, sunnitakse ta mulli sisse elama. Ühiskondlikult kasulikku tööd tegevat Homerit ja Marge’i süüdistatakse mõrvas, kui sureb naine, kelle eest nad hoolt kannavad. Kui elektrikatkestuse ajal jääb politsei jõupingutustest vajaka, asutavad Homer, Lenny ja Carliga turvafirma. Peagi otsustab linnapea Quimby asendada politseiteenistuse turvafirmaga, ja kõik sujub hästi … kuni satutakse vastasseisu Fat Tony ja tema „seadusekuuleka“ ärimehega. Satiiriliste hirmulugude uusimas osas on Homer ekslev vaim, kes peab enne taevasse pääsemist ühe heateo tegema peatükis „K-K-Kummitus I-I-Isa“; Bart ja Lisa näevad „ja kui nad surnud pole, siis elavad nad õnnelikult tänase päevani“ pahupoolt peatükis „Õudusjutud saavad tõeks“; meremaailma stiilis pargi staar kuulutab inimkonnale sõja peatükis „Delfiinide öö“. Selles, 250-ndas episoodis saab Homer teada, et Springfieldil on kaks erinevat piirkonnakoodi. Asi lõpeb mässuga, mis jagab linna kaheks. Krusty saab vabaõhu-raamatumessi ajal teada, et tal on tütar (üheöösuhtest Lahesõjas võidelnud naissõduriga), kuid kaotab tütre usalduse pärast seda, kui kaotab kaardimängus tema viiuli Fat Tonyle, peale mida püüavad Homer ja Krusty seda tagasi saada. Mässulise keskkonnarühmituse juhile mulje avaldamiseks asub Lisa elama Springfieldi vanima puu otsa, kaitsmaks seda maha saagimise eest, kuid kui Lisa oma postilt lahkub, arvavad linnaelanikud, et ta hukkus puu langetamise käigus. Kui Simpsonitel tekivad järjekordsed rahaprobleemid (pärast seda, kui restoran ei võta Homeri kaarti vastu), maksab hr Burns Homerile avalikult alandavate vempude eest. Vahepeal loob Smithers Malibu Stacy-teemalise muusikali. Pärast seda, kui Homer taipab, et on arvutirevolutsioonist kõrvale jäämas, soetab ta endale parima mudeli, mida viienda hüpoteeklaenu eest saab, ja loob oma veebilehe. Kuid kui veebisait ei suuda inimeste tähelepanu köita, hakkab Homer end nimetama hr X-iks ja temast saab Springfieldi kahtlaste uudiste ja skandaalide allikas, mille tagajärjel saadetakse ta saarele, kuhu satuvad kõik need ühiskonnaliikmed, kes liiga palju teavad. Homerist ja Bartist saab isa-poja petturipaar (pärast seda, kui Bartile antakse haledast südamest raha, sest Homer ei nõustu teda koju sõidutama), kuid peagi peavad nad kokku keedetud supi ise ära sööma, kui linnaelanikud korraldavad neile veel suurema vembu, mis hõlmab pargivaht Willie’t ja verist tulevahetust kohtusaalis. Springfieldi põhikooli lapsed jäävad lumetormi kätte lõksu ja kukutavad direktor Skinneri, kui too püüab oma sõjaväeliste oskustele toetudes õpilasi kontrolli all hoida. Samal ajal püüab Homer lapsi päästa, kasutades selleks Flandersi autot. Homer avastab inimkatsejänesena töötades (et hüvitada perekonna vara, mille ta halva investeeringu tõttu kaotas) oma ebatavaliselt madala intelligentsi põhjuse: lapsena nina kaudu ajusse tõmmatud rasvakriit. Oma IQ suurendamiseks otsustab ta selle eemaldada, kuid selgub, et tark olemine ei võrdu tingimata õnnelikkusega. Marge üritab rehabiliteerida erakordse kunstiandega süüdimõistetut. Samal ajal kasutab Homer inimeste seljahädade ravimiseks prügikasti. Pärast seda, kui Bart ja Milhouse hoiavad ära olukorra, kus koomiksi kutt oleks viie dollari eest saanud endale väärtusliku karbitäie Tähesõdade mälestusesemeid, keelatakse neile Android Dungeonisse sisenemine, kuid kui koomiksi kutt saab südamerabanduse ja tal soovitatakse töölt lahkuda ja sõpru otsida, palgatakse nad teda asendama. Simpsonid ehitavad tagahoovi tenniseväljaku, kuid Homeri keskpärasest madalam tenniseoskus teeb temast linna naerualuse samas, kui Bart särab kui professionaal. Krusty teatab telekanali juhatajate survestamise ja aina kasvava populaarsusega rahasaate „Tahaaan seda“ tõttu pensionile jäämisest, kuid kui Krusty avaldab Sideshow Bobile, et kõik osad, kus tema mängib, on kustutatud, kasutab Sideshow Bob Krusty suurima fänni, Bart Simpsoni abi, et Krusty tema hüvastijätusaate ajal mõrvata. Muusikaprodutsent valib oma järgmise poistebändi liikmeteks Barti, Nelsoni, Milhouse’i ja Ralphi, kuid nende laulud sisaldavad alateadlikke mõjutusi mereväega liitumiseks. Pärast seda, kui Homer avastab rõõmu abivajajate aitamises, hakkab ta heaks samariitlaseks. Tema uus isiksus pannakse proovile ja ta alustab näljastreiki pärast seda, kui Springfieldi Isotoopide omanik üritab ümber lükata Homeri väiteid selle kohta, et müüb Isotoobid Albuquerque’ile. Kui Lisast saab naissoost kiusaja sihtmärk, avastab Lisa teaduslikult ebahariliku põhjuse, miks kiusajad just nohikuid sihivad. Vahepeal hakkab Homer laste kindlustajaks, kuid see kujutab ohtu neile, kes laste vigastuste pealt elatist teenivad. Pärast seda, kui Simpsonid poetööliste streigi tõttu näljahätta satuvad, leiab perekond vanast loomaküpsiste karbist võidupileti, mis lennutab nad Aafrikasse. Pärast seda, kui Ned Flanders leiab oma abikaasa Maude’i joonistusvihiku, avab ta lahkunud naise mälestuseks piibliteemalise lõbustuspargi. Pärast korvpallimängus põlve nikastamist hakkab Homer igavuse peletamiseks hoolitsema naabruskonna laste eest, kuid Bart ja Lisa tunnevad kadedust, sest neile tundub, et lapsed saavad Homerilt hoolt, mis neil saamata jäi. Kui Homer keeldub Delaware’i lendamiseks lennujaamale viie dollari suuruse maksu tasumisest, sunnitakse pere sinnasõiduks hoopis rongi loomavagunisse. Seal kohtuvad nad laulva kodutuga, kes vestab neile kolm lugu: Homer kui hiiglaslik puuraidur Paul Bunyan; Lisa kui õunakonsultant Connie Appleseed; Bart ja Nelson kui Tom Sawyer ja Huckleberry Finn. Mel Gibson imetleb oma uusima filmi („Mr. Smith Läheb Washintoni“ uusversioon) testlinastusel Homeri julma ausust ja palkab Homeri, et ta sellele parema lõpu kirjutaks. Kuid kui lõpp osutub liiga vastuoluliseks, põgenevad Mel ja Homer stuudio ülemuste eest. Marge ja lapsed tutvuvad samal ajal Hollywoodi vaatamisväärsustega. Bartil diagnoositakse tähelepanupuudulikkuse häire pärast tulekahjude ennetamise päeval kooli spordisaali üle ujutamist ning talle määratakse Ritalini-laadne ravim nimega Focusyn. Alguses parandab see Barti käitumist ja muudab ta intellektuaalsemaks, kuid varsti muutub Bart paranoiliseks ja laskub hullusesse. Kui Springfield Shopperi toidukriitik läheb pensionile, võtab Homer tema töö üle, kuid kui Homer vahetab positiivsed arvustused (mis on Lisa poolt kirjutatud) negatiivsete vastu välja, ühendavad kõik Springfieldi restoranipidajad jõud, et Homer mõrvata. Selle aasta erakordselt kurjas Halloweeni episoodis mõrvab Marge kogemata Ned Flandersi, kelle vaim teda kummitama asub peatükis „Ma tean, mida sa didli-idli-tegid“; Bartist ja Lisast saavad superkangelased, kelle ülesanne on päästa Sõjaprintsess Xena näitlejanna Lucy Lawless koomiksi kuti eest peatükis „Otsides Xeeleheitlikult Xenat“; ja Homer põhjustab arvutiga genereeritud apokalüpsise peatükis „Elu on tõrge, ja siis sa sured“. Inspireerituna halenaljakast „Zorro“ filmist, hakkab Homer inimesi kindahoobiga duellidele kutsuma (kus ohvrid annavad Homerile kõik, mis ta soovib, mitte ei võta väljakutset vastu), kuid kui üks tõeline lõuna härrasmees Homeri väljakutse vastu võtab, põgenevad Simpsonid vanasse tallu, kus Homer oma vanematega elas (nagu näidati kuuenda hooaja episoodis „Vanaisa vs seksuaalne kogenematus“) ning aretavad seal ohtlikku sõltuvust tekitava tubaka/tomati hübriidi nimega „tomakas“. Homerist saab kohalik kuulsus pärast seda, kui ta saab bowlingus punktisumma 300, kuid kui tema kuulsus hajuma hakkab ning ta enesetapukatse luhtub, näeb Homer, kuidas Ron Howard veedab aega oma lastega, ja Homer otsustab veeta aega Maggiega. Manjula sünnitab kaheksikud (mille taga oli viljakust tõstvad ravimid). Pärast seda, kui nad kaotavad ettevõtete sponsorluse üheksikud sünnitanud emale, lubab ta koos Apuga loomaaiajuhil vastutasuks abi eest oma lapsi tööjõuna kasutada. Homer võidab viiekümnendate stiilis söögikohas Harley Davidsoni ja teeb algust isikliku mootorrattaklubiga, meelitades ligi tõelise tsiklimeeste jõugu, kes astuvad läbi nende majast ja röövivad Marge’i. Kui Spriengfieldi Põhikool läheb pankrotti pärast seda kui nad raiskavad kõik oma rahalised vahendid kehvade ratastooli kaldteede peale (selleks, et aidata Barti, kes sattus sabakondi vigastuse tõttu ratastooli), võtab kooli üle kavala turustusskeemiga mänguasjafirma. Pärast seda, kui Bartil õnnestub eemaldada Homeri pea külge liimitud ämber, on ta veendunud, et omab võimet teisi usu jõul tervendada. Samal ajal püüab Homer Springfieldi Ülikooli kokkutuleku üritusel vingerpussi keerata. Pärast seda, kui hr Burns tituleeritakse Springfieldi vanimaks meheks, läheb ta Mayo Kliinikusse arstlikule ülevaatusele ning Simpsonid peavad jääma tema maja valvama ja Homer saab nautida rikka mehe elu hüvesid. Simpsonid päästavad väärkohtlemise all kannatava hobuse nimega Duncan ja jätavad ta endale lemmikloomaks (hoolimata koomiksi kuti protestist, et Simpsonid on seda varem juba teinud), kuid kui hobuse ülalpidamise kulud kasvavad, treenivad Homer ja Bart temast võidusõiduhobuse. Vahepeal pahandab Lisa selle üle, et tema kool kaotas osariigi messil bändide võistlusel ebaõiglaselt Ogdenville’ile ning ta otsustab kirjutada Bill Clintonile protestikirja. Homer satub PBSiga pahandustesse pärast seda, kui tunnistab, et tal pole anda 10 000 dollarit nende heategevuse jaoks ja ta lõpetab misjonärina Vaikse Ookeani saarel. Pärast seda, kui Moe ebafotogeeniline nägu Duffi kalendrist välja lõigatakse, otsustab ta plastilise kirurgia kasuks ja temast saab kohaliku populaarse seebiooperi tähtnäitleja. Samal ajal suunduvad Bart ja Lisa otsima Maggie ära lennanud roosa elevandi õhupalli. Pärast seda, kui puhkus metsas jääb sääseuputuse tõttu lühikeseks, peatuvad Simpsonid indiaani kasiinos, kuhu Bart üritab sisse hiilida, kuid satub indiaanlasest müstiku kontorisse, kes näitab talle tema tulevikku 2030. aastal, mil temast on saanud läbikukkunud rokkstaar, kes elab koos Ralph Wiggumiga, samas kui Lisast on saanud Ameerika Ühendriikide president, kes püüab riiki rahalistest probleemidest päästa. Barney otsustab saada kaineks pärast seda, kui ta mõistab, milline luuser ta joobes olles on. Vahepeal leiavad Bart ja Lisa vana fotoaparaadi ja kasutavad seda, et telefoniraamatu kaanepildi konkursi tarbeks pilt saada. Kui Homer täidab posti teel saadud tervise teemalise küsimustiku, satub ta paanikasse, sest selle kohaselt on tal jäänud elada vaid kolm aastat. Tasapisi läheb ta unepuudusest hulluks ning Simpsonid suunduvad Floridasse puhkusele, kuid seal tervitab neid lärmakas kevadvaheag ja neid aetakse taga süüdistatuna alligaatori tapmises. Lisa saab inspiratsiooni filmist, mille naistegelane võtab osa tango võistlusest, ja võidab. Lisa otsustab alustada tantsuõpingutega, sattudes kunagise lapstähe juurde stepptantsu tundi. Vahepeal peidavad Bart ja Milhouse ennast kaubanduskeskuses, et vältida suvelaagrisse saatmist. Otto jätab oma kihlatu, Becky, altari ette ja läheb hoopis Simpsonitele külla, mis ajab Marge’i hulluks, sest Selma ja Patty hirmutavad teda mõttega, et tema asemel asub ema ja abikaasa rolli täitma Becky. Samal ajal annab Springfieldi põhikool Barti neljanda klassi õpilastele videokaamerad (pärast geograafia kõrvaldamist õppekavast eelarve puudujäägi tõttu) ja Bart asub oma filmi looma. Vaatajad saavad VH1 „Muusika Taga“ stiilis pilguheite Simpsonite teekonnale kuulsuse juurde, saades teada paljudest skandaalidest, tülidest ja lahkuminekutest, mis on läbi aegade ähvardanud peret lõhestada ja saatele lõppu teha. Lisat kohutab tema uus klassikaaslane, kes on temast noorem ja targem ning konkureerib temaga kooliansamblis esimese saksofoni kohale. Homer püüab ümberläinud suhkruautost kasu lõigata. Marge palub Homeril viisakalt käituda, kui nad külastavad Itchy ja Scratchy lõbustusparki – „maailma kõige vägivaldsemat kohta“. Hirmufestival 1994: õlle ja kaabeltelevisiooni puudumine muudab Homeri hullunud mõrtsukaks, ajas rändav Homer muudab olevikku, direktor Skinner valmistab peale tunde jäänud õpilastest koolitoitu. Bart saab Lisa hokioskuste peale kadedaks ning püüab nende meeskondade mängul talle kohta kätte näidata. Vanaisa valmistatud toonik toob elu Simpsonite magamistuppa tagasi. Nii asuvad nad Homeriga toodet kahekesi müüma. Marge läheb lennuhirmu tõttu psühhiaatri (Anne Bancroft) vastuvõtule ning saab teada, et põhjuseks võib olla tema isa. Bart paneb Austraalia poisi rahvusvahelise petukõne eest maksma ning lendab hiljem ise Austraaliasse, et tehtu pärast vabandada. Filmikriitik Jay Sherman (Jon Lovitz) on üks Springfieldi filmivestivali kohtunikest, kellele hr Burns võidu nimel altkäemaksu pakub. Ennustaja ütleb Lisale, et ta kihlub ja abiellub Briti kõrgseltskonnast pärit koolikaaslasega (Mandy Patinkin). Simpsonite kodu täitub kutsikatega, kelle toob ilmale Santa’s Little Helperi uus tüdruksõber. Hr Burns soovib teha neist ülikonna. Marge asub pärast kurjategija peatamist politseisse tööle. Homer arvab, et ei pea politseiniku abikaasana enam seadusi järgima. Homer meenutab aegu, mil temast, Apust, Barney’st ja direktor Skinnerist said kuulsad muusikud, kui Barney vahetas mänedžeri soovitusel nende bändis välja politseiülem Wiggumi. Homer käib kohalikus ülikoolis tuumafüüsika algkursustel ning tema kolm nohikust juhendajat visatakse tänu temale ülikoolist välja. Homer müüb oma hinge maha, vampiir Burns kutsub Simpsonid õhtusöögile, Bart näeb pealt, kuidas koll lõhub tema koolibussi. Marge ja tema naaber Ruth (Pamela Reed) veedavad koos metsiku õhtu, mis sisaldab ka Ruthi eksilt varastatud autos politsei eest põgenemist. Bart liitub matkaklubiga. Kõik läheb hästi, kuni minnakse parvematkale, kus osaleb ka Flanders ja populaarne isa Ernes Borgnine. Springfieldis legaliseeritakse hasartmängud ning Marge satub neist sõltuvusse. Robert Goulet on Barti lastekasiinos meelelahutaja. Homer juhib rahvaväelaste rühmitust, kelle eesmärgiks on tabada Springfieldis tegutsev röövel (Sam Neill), kes röövib peagi kohalikku muuseumi. Otse-eetris öeldud kommentaar teeb Barti hetkega kuulsaks. Paraku tuleb välja, et kuulsus pole alati meeldiv. Uus rääkiv nukk süvendab veelgi Lisa vastandumist soostereotüüpidele ning ta otsustab nuku valmistajaga (Kathleen Turner) ühendust võtta. Lisapilet suurele jalgpallimängule teeb Homerist Flandersi parima sõbra. Paraku paneb see sõprus Flandersi kannatuse tõsiselt proovile. Bart valitakse Burnsi pärijaks ning ta kolib Burnsi häärberisse elama. Homer ja Marge palkavad oma poja tagasisaamiseks deprogrammeerija. Bart võtab oma koera kooli kaasa ning Skinner lastakse seetõttu lahti. Lõpuks hakkab Bart oma vihavaenlast igatsema. Bart võib linnapea Quimby sugulase vägivallasüüdistustest vabastada, kuid ainult siis, kui tunnistab üles, et tegi koolist poppi. Homer otsustab kirikus käimisest igaveseks loobuda ning Jumal annab talle unenäos selleks heakskiidu. Kui missivõistluse võitjat tabab välk, saab Springfieldi missiks hoopis Lisa. See avab talle võimaluse kohtuda Bob Hope’iga (kes kehastab iseennast). Marge läheb elektrijaama tööle, et aidata maksta maja vundamendi remondi eest, ning niidab hr Burnsi jalust. Bart armub oma uude naabrisse, keda huvitab keegi teine. Homer visatakse restoranist välja, kuna ta sööb liiga palju. Homer asutab lumekoristusfirma ja tema konkurendiks saab ta parim sõber Barney, kes saab reklaamialast abi Linda Ronstadtilt. Homer juhatab Barney lumelaviini, kuid tunneb siis süüd ja päästab ta elu. Homerit tabab aastatepikkuse ebatervisliku toitumise tulemusena südamerabandus. Perekond ei suuda dr Hibbertile operatsiooni eest maksta ja nii minnakse „säästuarst“ Nick Riviera juurde. Springfieldi linn saab suure annetuse ning rahvas peab otsustama, kuidas seda kulutada. Abiks tuleb müügimees Lyle Langley, kes veenab linna ehitama monorelss-raudteed. Kui raudtee on valmis ja Homer konduktorina tööl, saabub aeg esimeseks reisiks. Paraku on see üheotsareis põrgusse. Bart tüdineb Homeri kehvast kasvatusest ja liitub „Suurema venna“ programmiga, kus talle määratakse suurepärane eeskuju. Lisa saadab Ralphile haletsusest sõbrapäevakaardi. Ralph armub Lisasse ja kutsub teda kloun Krusty etendust vaatama. Lisa võtab kutse vastu, kuid kui Krusty küsib neilt, kas nad on paar, ütleb Lisa Ralphile, et soovib olla üksnes ta sõber. Homer võetakse joobes juhtimise eest vahi alla ning ta jääb juhiloast ilma. Suurim katsumus saabub aga siis, kui Marge nõuab, et ta jätaks kuuks ajaks õllejoomise maha. Homerist saab ametiühingu juht, kes korraldab streigi, kui hr Burns võtab oma töötajatelt ära hambaravihüvitise. Homer korraldab Bartile mitu lapsikut vingerpussi. Et kätte maksta, loksutab Bart kohalikus ehituspoes Homeri õllepurgi värvisegamismasinaga läbi. Kui Homer purgi avab, toimub suur plahvatus ja ta saab tõsiselt viga. Bart ja Lisa tüdinevad „Itchy ja Scratchy“ stsenaariumidest ja otsustavad kirjutada ise uusi episoode. Bart visatakse koolist välja ja Marge püüab teda ise kodus õpetada. Samal ajal protestib Lisa kohaliku barbaarse traditsiooni vastu, mille käigus pekstakse madusid surnuks. Marge pannakse arusaamatuse tõttu poevarguse eest vangi. Paraku laskub nii perekond kui ka terve linn ilma temata kaosesse. Suur reklaamikampaania kuulutab kellegi „Gabbo“ saabumist. Lõpuks tuleb välja, et Gabbo on kõhurääkija nukk, kelle edu sunnib Krustyt oma saadet lõpetama. Homer satub veidra käitumise tõttu vaimuhaiglasse, kus peab jagama tuba mehega, kes arvab, et ta on Michael Jackson. Bart töötab Paksu Tony (Joe Mantegna) heaks ja saab lõpuks oma ülemusega piisavalt hästi läbi, et lahendada probleemid direktor Skinneriga – võib-olla igaveseks. Homer hoiab ära tuumakatastroofi ning teenib sellega ära kuu parima töötaja tiitli koos kõnega Magic Johnsonilt. Milhouse’i vanemad keelavad tal Bartiga mängida. Bart ja Lisa püüavad viia teoloogiliste argumentide abil kokku kloun Krusty ja tema rabist isa (Jackie Mason), kes ei tunnista Krusty’t enam oma pojana pärast seda, kui too rabiameti asemel klouniks hakkas. Halloween 1991: Maggie kasutab üht oma kolmest soovist, mõtetelugeja Bart valitseb Springfieldi, Homer annetab oma aju hr Burnsi teadusprojekti tarbeks. Aastast 1991: pärast Lisale pettumuse valmistamist ostab Homer talle poni. Sellega lahendab ta ühe probleemi, kuid tekitab juurde teisi, mille lahendamiseks on vaja teist töökohta – Apu juures Quick-e-Martis. Homer aitab Bartil võidusõiduautot ehitada. Autole sellest suurt abi pole, küll aga paraneb nende suhe. Patty ja Selma saavad uue soengu. Burns müüb elektrijaama Saksa korporatsioonile. Uuele omanikule ei avalda muljet Homeri lähenemine töösse. Reis minevikuradadel, kus näeb Simpsonite varajast abieluõnne, Marge’i lapsepõlve ja töötut Homerit. Aastast 1992: Lisa võime jalgpallimeeskondade võite ette ennustada loob tugeva sideme Homeriga, mis võib pärast Super Bowli taas katkeda. Stressis Marge läheb üksinda puhkusele, jättes Barti ja Lisa koos Patty ja Selmaga ning Maggie koos Homeriga. Maggie otsustab aga minna Marge’i otsima. Bart otsustab peale tunde jäämist vastata pr Krabapple'i tutvumiskuulutusele kirjadega hr Imeliselt. Tema viimane naer kõlab aga pigem kui süüdlaslik niutsatus. Homer veab Flandersiga kihla, et Flanders ajab oma vuntsid maha, kui ta püüab vandumise maha jätta. Santa’s Little Helper täheldab Simpsonites teatavat põlgust, kui neil tuleb nii mõningatki tema elupäästva operatsiooni jaoks ohverdada. Spinal Tap külastab Springfieldi. Bussijuht Otto kaotab oma töö ja otsib ulualust Simpsonite garaažist. Bart ei salli Milhouse’i uut tüdruksõpra. Homer kasutab valet alateadvuse mõjutamise kassetti ning kaalu langetamise asemel suureneb hoopis tema sõnavara. Homer võidab veidi raha, mille üleandjaks on Smokin’ Joe Frazier, ning peagi palub kasuvend temalt laenu. Bart õpetab klassi priimusele, kuidas mitte olla nohik ja saab vastutasuks abi koolitöös. Kui priimus muutub liiga „bartilikuks“, hakkab Bart aga tehtut kahetsema. Halloweeni lood räägivad kummitusmajas elavast perekonnast ja arusaamatusest tulnukatega. Lisaks kuuleme „Ronga“ interpretatsiooni. Homeri ülemus Burns tahab saada tuumaohutusstandardite muutmiseks kuberneriks, et hoida seeläbi oma elektrijaama töös. Homeri edu Springfieldi pesapalliklubi maskotina annab talle võimaluse osaleda Capital City’s toimuvatel suurvõistlustel. Bart saab Burnsi autoga kokku põrgates kergeid vigastusi. Advokaadi sõnul võib nende abil aga palju teenida. Üldiselt tunneb Homer end sushit süües nagu kala vees, kuid praktikant võis talle anda valesti valmistatud kerakala, mis tähendaks, et tal on jäänud vaid 24 tundi elada. Marge ja Homer räägivad enda kohtumisest, jutustades loo armastusest esimesest silmapilgust (kuid seda ainult ühe jaoks) ja keskkooli lõpupeost, millel nad käisid (kuid mitte koos). Lisa saab teada, et vargad lähevad igaveseks põrgusse ja otsustab, et taevasse saamine on olulisem kui kaabeltelevisiooni vargus. Direktor Skinner armub Barti tädi Patty’sse, kes teda ei taha, kuigi tädi Selma tahaks, aga ei saa. Olukorrast lõikab kõige suuremat kasu Bart. Danny DeVito annab hääle Homeri rikkale poolvennale, kes teeb Homerile tähtsa töökoha andes ränga vea. Vanaisa Simpson kaotab oma armastatu ning jääb raske südamega – ja raske rahakotiga, kui selgub, et armastatu jättis talle suure päranduse. Lisa leiab, et Homer ei suuda iialgi olla tema asendusõpetajaga samal tasemel, ning et ka Bart kahvatub oma oponendi kõrval klassi presidendi tiitlile. Homer ja Marge lähevad oma abielu parandamiseks väljasõidule, kus Homer püüab kinni legendaarse kala – ja ehk enamatki. Bart teenib naabri (Cloris Leachman) heaks töötades oodatust vähem ja võtab haruldase koomiksi ostmiseks appi Martini ja Milhouse’i. Aastast 1991: pärast seda, kui Barti veri päästab Burnsi elu, saadab Homer oma ülemusele kurja kirja, milles heidab ette, et neile ei makstud selle eest piisavalt. Homer jääb jõulupreemiast ilma ning raskemateks aegadeks kogutud sääste kasutatakse sarja esimeses täispikas episoodis Barti tätoveeringu eemaldamiseks. Nähes firmapiknikul hästi käituvaid perekondi käsutab Homer Simpsonite perekonna pereterapeudi juurde. Teine klass ja elu mõtte üle juurdlemine innustavad Lisa bluusisoolot, mis viib ta lõpuks hingesugulasega musitseerimiseni. Homer otsib väljaõpet, et võita Barti poksimise videomängus. Simpsonite matkabuss sõidab kaljult alla. Homer ja Bart eksivad abi otsides ära ja jäävad ilma oma riietest. Homer ostab Marge’ile sünnipäevaks keeglipalli. Marge hakkab seejärel spordialaga tegelema kena treeneri juhendamisel, kes on nõus talle õpetama „paljusid asju”. Bart päästab pärast direktor Skinneri ema õhkulaskmist Prantsusmaa. Samal ajal elab Simpsonite juures tema asemel Homeriga kõikjal kaasas käiv Albaania laps. Homer läheb Marge’iga romantilisele õhtusöögile ning laste eest hoolitseb lapsehoidja, keda nähti viimati saates „Ameerika kõige ohtlikumad ja relvastunumad”.			OSCAR-2019
Josquin des Prez[2][3] [žosk'ään depr'ee] (ka lihtsalt Josquin või Josquin Desprez või Josquin des Prés, latiniseeritud Josquinus Pratensis või Jodocus Pratensis; 1450 ja 1455 vahel – 27. august 1521 Condé-sur-l'Escaut) oli renessansihelilooja. Ta oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim Euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusse, tema tehnilist ja väljendusmeisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Temast kirjutasid kirjanikud Baldassare Castiglionest kuni Martin Lutherini ning teoreetikud Heinrich Glareanus ja Gioseffo Zarlino.[4] Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu.[5] Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.[6] Alles tänapäeval on hakatud nendest mõne autorsust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessansiheliloojate elust on rohkem andmeid kui Josquini omast.[7] Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ka ilmalikku muusikat kõigis ajastu tähtsamates vokaalžanrides, muu hulgas missasid, motette, šansoone ja frottola'id. 16. sajandil ülistati nii tema meloodia loomise annet kui ka tehnilist leidlikkust. Tänapäeval on uurijad püüdnud kindlaks määrata tema stiili tunnuseid ja selle alusel ära tunda ekslikult talle omistatud teoseid, kuid see on osutunud keeruliseks, kuna Josquin armastas järjestikustes teostes kasutada väga erinevaid kompositsioonivõtteid.[8] Heinrich Glareanus kirjutas aastal 1547, et Josquin ei olnud mitte ainult "magnificent virtuoso" (võib tõlkida ka 'suurepärane kiitleja'), vaid ka võimeline satiiriliseks narritamiseks.[9] Kuigi tänapäeval püütakse "Josquini kaanonist" teoseid eemaldada ja nende õigetele autoritele omistada (osa nendest kuulub tema kõige kuulsamate hulka), esindab tema ülejäänud looming siiski renessansi väga väärtuslikku osa.[10] Josquini lapsepõlvest on vähe teada. Palju on järeldatud ja spekuleeritud, mitmeid juhtlõngu on saadud tema teostest ja tema kaasaegsete heliloojate, kirjanike ja teoreetikute kirjutistest. Josquin sündis Burgundia hertsogi valdustes, arvatavasti kas Hainaut's (tänapäeva Belgia) või kohe üle piiri tänapäeva Prantsusmaal (tema elu jooksul oli teda mitu korda nimetatud prantslaseks). Nimi 'Josquin' oli Põhja-Prantsusmaal tavaline, seda nime oli kandnud üks bretooni pühak, kes elas selles piirkonnas 7. sajandil. Teda aeti pikka aega segamini teise sarnast nime kandva mehe Josquin de Kessaliaga, kes sündis 1440. aasta paiku, elas Milanos 1459–1474 ning suri 1498. Alles hiljuti on leitud, et Josquin des Prez sündis umbes 1450 või mõni aasta hiljem ega läinud Itaaliasse enne 1480. aastaid. 1466. aasta paiku (võimalik, et isa surma järel) nimetas Josquini onu Gilles Lebloitte hüüdnimega Desprez ta enda pärijaks, testamendi järgi oli Josquini perekonnanimi Lebloitte. "Des Prez" oli arvatavasti hüüdnimi, mis aja jooksul kujunes perekonnanimeks.[11] Vastavalt Claude Hémeré (kardinal Richelieu sõber ja raamatukoguhoidja) 1633. aasta andmetele[12] sai Josquinist umbes 1460. aastal kooripoiss Saint-Quentinis. Ta võis õppida kontrapunkti Johannes Ockeghemi käe all, keda ta kogu oma elu jooksul väga imetles (seda väidavad Gioseffo Zarlino ja Lodovico Zacconi 16. sajandist pärit kirjeldused ning tõendab ka 1497. aastal Ockeghemi surma puhul kirjutatud väljendusrikas leinateos "Nymphes des bois/Requiem aeternam", aluseks Jean Molinet' luuletus).[13] Kuid ta võis ka lihtsalt Ockeghemi muusikat uurida, ilma et oleks tema õpilane olnud. Esimene kindel ametikohta puudutav viide on pärit 19. aprillist 1477, mille järgi oli ta laulja Anjou hertsogi René kapellis Aix-en-Provence'is. Ta jäi sinna vähemalt 1478. aastani. Perioodist märts 1478 kuni 1483 ei ole tema liikumise kohta kindlaid andmeid. Hertsog René suri 1480. aastal. Josquin võis koos ülejäänud kapelliga minna 1481. aastal Pariisi. Üks tema varastest motettidest "Misericordias Domini in aeternum cantabo" vihjab otsesele sidemele kuningas Louis XI-ga. Pärast kuninga surma 1483. aastal naasis ta Condé'i, et võtta vastu oma onu pärandus. Onu ja tema naine võisid saada surma 1478. aasta mais, kui Louis XI armee piiras linna ümber, lukustas inimesed kirikusse ja põletas nad elusalt.[13] Aastad 1480–1482 on olnud biograafidele kõvaks pähkliks. Leidub vasturääkivaid viiteid, nagu oleks Josquin olnud veel Prantsusmaal või läinud juba Ferrarasse või Napolisse Sforzade teenistusse. 1480. aastate alguses Ferraras oleku kasuks räägib "Missa Hercules dux Ferrariae", mis stiililiselt ei sobi aastatesse 1503–1504, kui Josquin oli teadaolevalt Ferraras. Veel on pakutud, et Josquin oli mõnda aega Ungaris, selleks annab alust 16. sajandi dokument, mis kirjeldab Ungari õukonda ja nimetab Josquini ühena kohalolnud muusikutest.[13] 1483. või 1484. aastal on Josquin teadaolevalt olnud Milanos Sforza perekonna teenistuses. Teenistuse jooksul reisis ta vähemalt ühe korra Rooma ja võimalik, et ka Pariisi. Milanos tutvus ta Franchinus Gaffuriusega, kes oli seal kiriku kapellmeister. Pärast võimalikku reisimisperioodi oli ta Milanos jälle 1489. aastal, mil ta sealt ka lahkus. 1489–1495 oli Josquin paavsti koori liige, esmalt Innocentius VIII ja hiljem Aleksander VI ajal. Ta võis Rooma minna lauljate vahetuse raames – Gaspar van Weerbeke pöördus samal ajal sealt Milanosse. Roomas oleku ajal võis ta lõigata oma nime Sixtuse kabeli seina. Hiljuti paljastus restaureerimise käigus seinal kiri "JOSQUINJ". Kuna lauljatel oli traditsiooniks oma nimesid seina lõigata ja 15.–18. sajandi jooksul oli sinna kogunenud sadu nimesid, peetakse väga tõenäoliseks, et just Josquin des Prez ise oma nime sinna kirjutas. Sel juhul on see tema ainus säilinud autograaf.[14][15] Josquini küps stiil arenes just selle perioodi jooksul. Milanos oli ta olnud mõjutatud Itaalia kergest ilmalikust muusikast, Roomas lihvis ta oma sakraalmuusika tehnikat. Mitmed tema motetid on dateeritud aega, kui ta laulis paavsti kooris. 1498. aasta paiku jätkas ta kõige tõenäolisemalt Sforza perekonna teenistuses. Seda tõendavad Gonzaga ja Sforza perekondade vahelised kirjad.[13] Arvatavasti ei jäänud ta Milanosse kauaks, 1499. aastal vallutas Louis XII oma Põhja-Itaalia invasiooni käigus Milano ja vangistas Josquinile varem tööd andnud perekonna. Umbes sel ajal naasis ta tõenäoliselt Prantsusmaale, kuigi kirjalikke tõendeid selle kohta ei ole. Enne Itaaliast lahkumist kirjutas ta üsna kindlasti oma ühe tuntumatest ilmalikest teostest, frottola "El grillo", ja lisaks ka "In te Domine speravi". Viimane võis olla varjatud viide usureformaator Girolamo Savonarolale, kes 1498. aastal põletati Firenzes tuleriidal ja kelle vastu Josquinil paistis olevat eriline austus. Teose tekstiks oli munga lemmikpsalm.[16] Mõned Josquini teostest, näiteks instrumentaalne "Vive le roy", on kõhklustega dateeritud sajandivahetusse, kui ta oli Prantsusmaal. Motett "Memor esto verbi tui servo tuo" ('pea meeles oma teenrile antud lubadust') oli loodud leebeks meeldetuletuseks kuningale, et too peaks oma lubadust. Kuningas oli Josquinile lubanud benefiitsi. Nagu kirjutab Heinrich Glareanus 1547. aastal teoses "Dodecachordon", täitis kuningas motetti kuulnult oma lubaduse ning Josquin kirjutas oma tänu väljendamiseks moteti "Benefecisti servo tuo, Domine" ('isand, oled olnud teenrile armuline').[17] Josquin jäi kuningas Louis XII teenistusse 1503. aastani, kui Ferrara hertsog Ercole I d'Este võttis ta tööle oma kapelli. Sellest ajast on pärit üks väga haruldastest viidetest Josquini isiksusele. Üks hertsogi nõuandja oli soovitanud Josquini asemel võtta tööle hoopis Heinrich Isaaci, kuna viimasega oli lihtsam läbi saada, too oli seltskondlikum, altim käsu järgi komponeerima ning oleks märksa vähem maksma läinud (120 tukatit 200 asemel). Ercole valis siiski Josquini.[13] Ferraras kirjutas Josquin mõned oma kõige kuulsamatest teostest, muu hulgas karmi ja askeetliku, Girolamo Savonarolast mõjutatud "Miserere"[18], mis sai üheks levinumaks 16. sajandi motetiks; täielikult vastanduva "Virgo salutiferi"[19]; ja ilmselt ka "Missa Hercules Dux Ferrariae", mille cantus firmus on tuletatud tähtedest hertsogi nimes (soggetto cavato tehnika). Ta ei jäänud Ferrarasse kauaks. Katkupuhang 1503. aasta suvel sundis hertsogi ja tema perekonna tõve eest põgenema. Josquin lahkus arvatavasti samuti katku eest põgenedes järgmise aasta aprillis. Tema asemik Jacob Obrecht suri katku 1505. aasta suvel, kelle järeltulijaks sai 1506. aastal Antoine Brumel, kes juhatas kapelli kuni selle laialisaatmiseni 1510. aastal. Ferrarast suundus Josquin otse Condé-sur-l'Escaut'sse (tema võimalik sünnikoht, tänapäeva Belgia ja Prantsusmaa piiri ääres, Lille'ist kagus), kus temast sai 3. mail 1504 Notre-Dame'i kiriku juhataja. Seal töötas ta kogu oma ülejäänud elu.[20] Bourges'i katedraal kutsus teda 1508. aastal kooripoiste ülemaks, kuid ei ole teada, kuidas Josquin vastas, ja pole tõendeid, et ta sinna tööle oleks asunud.[21] Josquini elu kahe viimase aastakümne jooksul levis tema kuulsus koos ta muusikaga. Äsjaleiutatud trükitehnoloogia tegi võimalikuks tema muusika laialdase avaldamise ning Josquin oli esimeste trükkalite lemmik. Ottaviano Petrucci üks esimesi väljaandeid ja varaseim säilinud ühe helilooja muusikatrükis oli Josquini missade kogumik, mis trükiti Veneetsias 1502. aastal. See väljaanne oli niivõrd menukas, et Petrucci trükkis ka kaks järgmist Josquini missade kogumikku (1504. ja 1514. aastal) ning andis välja mitu kordustrükki.[22] Oma surivoodil palus Josquin ennast surnute nimekirja lisada välismaalasena, et tema varad ei läheks kohalike aadlike valdusse, vaid antaks kirikule.[20] See annab alust arvata, et ta oli sünnilt prantslane. Josquini eluajal oli muusikas üleminekuajastu. Toimusid järsud stiilimuutused, osalt muusikute liikumise tõttu Euroopa erinevate piirkondade vahel.[23] Paljud põhja poolt pärit muusikud reisisid Itaaliasse, renessansi südamesse, kuna neid peibutas sealne aadelkonna-poolne kunstide toetamine. Itaalias olles said nad mõjutusi kohalikelt stiilidelt ning viisid need tihti tagasi kaasa ka oma kodumaale. Ockeghemi põlvkond, kontrapunkt, Madalmaade vokaalpolüfoonia ja Itaalia ilmaliku muusika homofoonilisus hakkasid sulama üheks stiiliks. Josquin oli juhtiv kuju selles muusikalises protsessis, millest lõpuks kujunes rahvusvaheline muusikaline stiil eesotsas Giovanni Pierluigi da Palestrina ja Orlandus Lassusega.[24] Josquin kogus oma teadmisi alguses Prantsusmaal ning suundus siis Itaaliasse Milanosse ja Rooma. Tema varased sakraalteosed jäljendavad Ockeghemi ja tema kaasaegsete kontrapunkti keerukust ja kaunistatud, melismaatilisi meloodiaid. Milanos mõjutas teda ümbritsev ilmalik muusika. Oma pea 50 aastat kestnud viljaka karjääri lõpuks oli ta välja kujundanud lihtsustatud stiili, kus polüfoonilise kompositsiooni iga hääl liikus vabalt ja sujuvalt ning suurt tähelepanu pööras ta ka teksti selgusele ja joondumisele muusikaliste motiividega. Oma stiili kujundamisel sai ta mõjutusi teistelt heliloojatelt, kuid temast endast sai kõige mõjukam helilooja kogu Euroopas, eriti pärast trükikunsti leiutamist, mis toimus tema loomingu kõige küpsematel aastatel. See tegi tema võidukäigu veel enam otsustavamaks, kui see muidu oleks olnud. Mitmed "nüüdisaegsed" kompositsioonitehnikad sündisid 15. ja 16. sajandi vahetuse paiku. Josquin kasutas oma teostes väga palju lühikesi äratuntavaid motiive, meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises tekstuuris häälest häälde ning andsid tulemuseks teose sisemise ühtsuse. Seda baasprintsiipi on muusikas järjekindlalt praktiseeritud sellest ajast kuni tänase päevani.[25] Josquin kirjutas muusikat kõigis tolle aja tähtsamates žanrides: missad, motetid, šansoonid ja frottola'd. Ta andis oma panuse ka uue žanri motett-šansooni loomisse, mida ta kirjutas vähemalt kolm. Lisaks olid mõned tema teosed üsna tõenäoliselt ette nähtud instrumentaalseks esitamiseks, mis oli tollel ajal uudne. 15. sajandi jooksul oli missa arenenud tähtsaimaks Euroopa sakraalmuusika žanriks. See oli pikk, mitmeosalise vormi ja suuremahulise struktuuriga teos. Josquin kirjutas mõned selle žanri kõige tuntumatest teostest, enamik neist sellised, kus mingi ühine muusikaline teema ühendas missatsükli osad tervikuks. "cantus firmus'e missa": olemasolev meloodia ilmub suhteliselt muutmatul kujul ühes hääles, teised hääled vähem või rohkem vabalt komponeeritud; "parodeeriv missa" (paroodiamissa): kasutatakse olemasoleva mitmehäälse laulu (tervikuna või ainult osa) kõiki hääli; Enne Josquini küpset perioodi oli kõige tavalisem missade kirjutamise tehnika cantus firmus. See oli kasutusel olnud suurema osa 15. sajandist ning seda kasutas Josquin ka kõige varem, ilmselt oma esimeses missas "Missa L'ami Baudichon".[24] See missa põhineb ilmaliku ning üsna nilbe sisuga laulu meloodial. Selle missa olemasolu Sixtuse kabeli kogus näitab, et missa kirjutamine sellisele põhjale oli aktsepteeritav.[28] Kaks tema kuulsaimat cantus firmus'e missat põhinevad "L'homme armé" meloodial, mis oli kogu renessansiajastu missade lemmikmeloodia. Esimene neist, "Missa L'homme armé super voces musicales", on väga tehniline ning on siiani tema missadest tuntuim.[29] Teine, "Missa L'homme armé sexti toni", on "fantaasia relvastatud mehe teemal".[30] See missa põhineb cantus firmus'el, kuid on samal ajal parafraseeriv, meloodia fragmendid ilmuvad kõikides häältes. Võrreldes eelmise missaga on see tagasihoidlikum, kuid viimases "Agnus Dei" osas on keerukas retrograadne kaanon, mille ümber on põimitud teised hääled.[31] Parafraseeriv tehnika erinevus cantus firmus'e tehnikast seisneb selles, et algmaterjal on küll ühehäälne meloodia, kuid sellele on lisatud kaunistusi. Nagu ka cantus firmus'e missas, võib alusmeloodia kõlada kõikides häältes. Mitmes Josquini missas on kasutatud parafraasitehnikat, ning nende seas on mõned tema tuntuimad tööd. Suhteliselt varane "Missa Ave maris stella", mis on pärit ilmselt ajast, kui ta laulis Sixtuse kabeli kooris, parafraseerib samanimelist antifooni. See on üks tema lühematest missadest.[32] Hilisem "Missa de Beata Virgine" parafraseerib neitsi Maarja ülistuslaule ning on pühendusmissa. See oli 16. sajandil tema kõige populaarsem missa.[24][33] Läbi ajaloo kuulsaim seda tehnikat kasutav Josquini missa on "Missa Pange lingua", mis põhineb Aquino Thomase loodud hümnil. See oli arvatavasti Josquini viimane missa.[34] Missa kujutab endast laiendatud fantaasiat, mis kasutab hümni meloodiat kõikides häältes ja kõikides missa osades viimistletud ja pidevalt muutuvas polüfoonias. Üks missa kõrgpunkte on et incarnatus est-osa Credos, kus tekstuur muutub homofooniliseks ja meloodia kõlab kõige ülemises hääles.[35] Parodeerivates missades ei olnud alusmaterjaliks üksik meloodia, vaid terve mitmehäälne struktuur, tihti populaarne laul. Josquini "Missa Fortuna desperata" põhineb kolmehäälsel laulul "Fortuna desperata"[24] ning "Missa Mater Patris" kolmehäälsel Antoine Brumeli motetil. Teine neist on ilmselt kõige esimene parodeeriv missa ajaloos, see ei sisalda ühtki viidet cantus firmus'ele.[36] Paroodiatehnika sai 16. sajandil väga tavaliseks missa komponeerimise võtteks, kuigi missade loomine moteti tõusuga vähenes. Josquini motettide stiil varieerus peaaegu täielikust homofooniast rikkalikult kaunistatud kontrapunktiliste fantaasiateni. Paljud tema motetid on kirjutatud neljale häälele, selline koosseis kujunes normiks sajandivahetuse paiku. Samuti kirjutas ta uuenduslikuna motette viiele või kuuele häälele.[38] Peaaegu kõigis tema motettides on näha mingi kompositsiooniline piirang, nad ei ole vabalt komponeeritud.[39] Neist mõnes on kasutatud ühendajana cantus firmus't, mõnes kaanonit. Kaanonit kasutavad motetid võib jagada kaheks: ühed, kus kaanon on mõeldud märkamiseks ja kuulamiseks, ning teised, kus kaanon on olemas, kuid seda on peaaegu võimatu kuuldavalt eristada, nii et vaid asjatundjad suudavad selle noodipildis ära tunda.[40] Josquini kasutas motettides sagedasti imitatsiooni, nii et tulemuseks on fuugalaadne meloodiatöötlus. Üheks näiteks on "Dominus regnavit" (psalm 93) neljale häälele, kus iga psalmirea alguses laulab üks hääl uut meloodiat, millele järgnevad imiteerides teised hääled.[41] Ilmaliku muusika vallas sisaldab Josquini looming arvukalt prantsuse šansoone, milles on kolm kuni kuus häält, samuti peotäie itaalia frottola'id. Ka on Josquin kirjutanud mõned teosed, mis olid arvatavasti mõeldud instrumentaalseks esituseks. Autorsuse probleemid on šansoonide juures eriti teravad võrreldes tema ülejäänud loominguga. Kui tema eluajal avaldati tema nime all umbes 70 kolme- ja neljahäälset šansooni, siis rohkem kui kolmekümnest temale omistatud viie- ja kuuehäälsest šansoonist vaid kuus levisid tema eluajal. Paljud surmajärgselt talle omistatud teosed arvatakse olevat võltsingud ning 20. sajandi viimastel aastakümnetel on tehtud palju tööd, et selles probleemis selgust saada.[44] Josquini varasemad šansoonid olid ilmselt loodud Põhja-Euroopas, saades mõjutusi Ockeghemilt ja Busnois'lt. Erinevalt nendest aga ei püsinud ta kunagi rangete vorminõuete piirides (näiteks kindlad ja keerukad korduste mustrid), vaid kasutas palju imitatsiooni.[24] Ta siiski kasutas meloodiakordusi, eriti kui tekstiread riimusid. Ta oli üks esimesi šansooniloojaid, kes muutis kõik hääled tekstuuris võrdseiks. Šansoonides kasutas ta tihti cantus firmus't, mõnikord oli see populaarne laul, mille päritolu on teadmata, näiteks "Si j'avoye Marion".[45] Teinekord võttis ta laulumeloodia ja lisas sellele uue teksti. Kuid osade teoste puhul komponeeris ta vabalt terve teose, kasutamata mingit etteantud algmaterjali. Veel üks tehnika, mida ta mõnikord kasutas, oli populaarse laulu muutmine kaanoniks kahes keskmises hääles ning uue meloodilise materjali lisamine teistes häältes ja erineva tekstiga, näiteks tema šansoonis "Faulte d'argent" ('rahaprobleem' - laul, mida laulab mees, kes ärkab prostituudiga voodis, kuid kellel pole raha, et talle maksta). Mõned tema šansoonid on kahtlusteta kirjutatud instrumentaalesituseks. Selle tõenduseks on asjaolu, et Petrucci trükkis need ilma tekstita. Samuti on mõnes sellises teoses märke, mis viitavad pillide eripärale (näiteks fanfaarilaadne "Vive le roy").[24] Lisaks prantsuse šansoonidele kirjutas ta itaalia frottola stiilis vähemalt kolm teost: "Scaramella", "El grillo" ja "In te domine speravi". Need on šansoonidest veel lihtsama tekstuuriga, olles peaaegu muutumatult homofoonilised ja teksti silpidele vastavad. Milanos olles kirjutas Josquin mitmeid teoseid sealsete heliloojate poolt välja kujundatud uues žanris. Motett-šansoonid olid väga sarnased 15. sajandi šansoonidega, aga erinevalt neist täielikult ilmalikest teostest sisaldas uus žanr kõige alumises hääles gregoriuse laulust tuletatud cantus firmus't. Teised hääled laulsid ilmalikku prantsuskeelset teksti, mis oli kas seotud ladinakeelse tekstiga või kommenteeris seda.[47] Josquini kolm tuntud motett-šansooni "Que vous madame/In pace", "A la mort/Monstra te esse matrem" ja "Fortune destrange plummaige/Pauper sum ego" on stiililiselt sarnased teiste Milano heliloojate, näiteks Loyset Compère ja Alexander Agricola omadega. Josquini kuulsus levis 16. sajandi jooksul ja kasvas eriti tema surmajärgsetel aastakümnetel. Gioseffo Zarlino kasutas veel 1580ndatel oma kompositsiooniteemalistes traktaatides Josquini loomingu näiteid. Barokiajastu saabudes tema mõju vähenes. 18. ja 19. sajandi inimeste jaoks jäi ta Rooma koolkonna suurkuju Giovanni Pierluigi da Palestrina varju, kelle muusikat peeti polüfoonia tipuks. 20. sajandil hakkas Josquini populaarsus siiski jälle tõusma, kuni uurijad on teda jälle hakanud pidama ajastu suurimaks ja edukamaks heliloojaks.[48][49] Richard Sherr kirjutab oma teose "Josquin Companion" sissejuhatuses (pidades silmas Josquini loodud teoste hulga vähendamist ekslike omistamiste tõttu): "Josquin elab selle üle, sest tema muusika paremik on tõesti nii suurepärane nagu kõik on seda alati arvanud."[10] 1950. aastatest alates on tema kuulsust kasvatanud järjest suurenevad salvestusvõimalused ja salvestiste levitamine. Samuti on järjest rohkem ansambleid, kes pühenduvad 16. sajandi vokaalmuusika esitamisele ja kelle repertuaaris on Josquini looming kesksel kohal.[50] Josquini helitööde nimekirja koostamine on keerukas. Tema tohutu prestiiži tõttu 16. sajandi alguses omistati talle anonüümseid teoseid ja muid võltsinguid. Sakslane Georg Forster kirjutas selle kohta 1540. aastal: "Nüüd, kui Josquin on surnud, tuleb temalt rohkem teoseid kui tema eluajal." [51] Seepärast on paljude tema loetletud tööde autentsus küsimärgi all.			OSCAR-2019
Sarnaselt ettevõtluse kogupildiga on ka kütuseturg Eestis väga "tihe". Tegijaid on meil ühe elaniku kohta kaugelt rohkem kui arenenud suurtel turgudel. Eesti kütuseturu üheks suurimaks kitsaskohaks ongi maasse ja tehnoloogiasse tehtavate investeeringute paratamatu küündimine arenenud riikide tasemele ja samas turu ostujõu ning mahu nappimine. Mahud aga kannavad kütuseturul kriitilist rolli. Mahuäri. Nagu mainitud, on kütus mahuäri, kus suurte investeeringute tasuvusaega mõõdetakse mitu korda enam tavapärastest jaekaubandusest. Ei ole üllatus, et alles on müügipunktid eelmisest sajandist, mille amortisatsiooni tase ja olukord jätab soovida, aga turul osaletakse siiski. Samas on konkurents igati tervitatav ja vaiksemates maapiirkondades suudavad sellised, teinekord küll moraalselt vanad tanklad, tublit tööd teha ja tarbijaskonda edukalt teenindada. Ajas muutuv äri. Üsna tõsiseks proovikiviks tanklaketi jaoks on ka linnade, asulate ning seeläbi teede ja taristute pidev muutumine ning areng. Ka praeguses situatsioonis, kus kinnisvaraarendus ei ole oma suurimal tõusulainel, peab oskama analüüsida ja ette näha, millised arengusuunad krundi või olemasoleva tankla ümbrust mõjutama hakkavad. On mitmeid juhuseid, kus tankla, mis ehitati "põllule" on praeguseks tuhandete ruutmeetrite kaubanduspinna või lokkava elamurajooni keskmes ja kus tegelikult ei osatudki sellist turgu ette näha. Samas on vastupidine näide ka ajaloolisest ristmikust, mis tänaseks kahetasandilise silla all oma aktuaalsuse minetanud. Tanklaketi juhile tuleb igati kasuks teatav huvi ja hasart kinnisvara, aga ka ühiskonna üldiste arengusuundade suhtes, kuna tuleb pidevalt reageerida toimuvale. Sellised proovikivid on aga osa normaalselt turukeskkonnast ja turule tulles on nendega arvestatud, turul olles ollakse valmis lahendusi leidma ja arenema. Pettused. Paraku aga kehtib siiski reegel, et mida suurem käive, seda tõenäolisemad on ka kõikvõimalikud petuskeemid, sest eks maksud ja sularaha on alati kelme ahvatlenud. Erinevad JOKK-skeemid on viimastel aastatel palju ebavõrdset konkurentsi pakkunud. Aga ka siin võib õnneks tõdeda, et praegu on paljudel kitsas käes, turul toimuvad trendid näitavad taas liikumist ausa konkurentsisituatsiooni suunas. Kõik võimalikuks saavad maksupettused on tingitud paljuski sellest, et ettevõtlus kui selline on Eestis noor ja riik ei leia alati operatiivset rohtu sulide mürgi vastu. Lisaks on kohati tunda rumalat vastasseisu ettevõtja ja ametniku vahel, millest tuleks üle olla, sest kahe poole sümbioos on paratamatu ja vajalik. Lahendused on ettevõtjates endis. Samas on meie ettevõtjad juba karastunud, sest alustati 15-20 aastat tagasi situatsioonis, mis oli praegusest mitu korda ebastabiilsem ja hägusem. Praeguseks on läbitud tee seaduseloomest ja selle muudatustest omas valdkonnas kuni üldise arengu ja lõimumiseni ELi ja muu maailmaga. Praegune ettevõtjate põlvkond on kahtlemata tugev, sest kui toona lapsdirektoritena alustades sai tehtud uljaid otsuseid ja ületatud kogenematusest tulenevaid raskusi, siis tänane keskkond ja kogemus võimaldab kõike - nii elukogenud otsuseid kui ka kogunenud kapitalilt tehtavaid riske. Igal äril on omad head ja vead ja salgamata võib öelda, et kütust ostetakse alati, ja kasvutendents on jätkuv. Autosid tuleb juurde, teed muutuvad paremaks, maailm on kõigile valla. Tasakaalupunkt. Samas on kõik piisavas tasakaalus, kuna vastukaaluks ärikeskkonnale kaitseb ühiskond ja süsteem ennast ka ise. Tänavatele tuleb üha rohkem ökonoomseid sõidukeid, sealhulgas näiteks hübriidajamiga autosid ja lausa elektriautosid. See kõik on äärmiselt tervitatav, parandades meie elukeskkonda ja suurendades turvalisust. Ja ka ettevõtja seisukohast on sellised muutused positiivsed. Jäävad ju tanklad siiski alles, pakkugu nad siis elektrienergiat, gaasi või vedelikke, tuleb vaid olla innovatiivne ja julge arenema. Eesti Aasta Mootorratas 2007 tiitli võitis Suzuki GSX-R1000. Võitja valiti välja eelmisel aastal enimmüüdud mootorrataste seast, kokku said internetikasutajad hääli anda viies kategoorias. Elumoto 2007 eesmärgiks on tutvustada motondust kui elustiili koos kõige sinna juurde kuuluvaga – mugavus, professionaalne teenindus, liisigfinantseerimine, mood, tätoveeringud ja palju muud. Lisaks saavad messikülalised osa USAst alguse saanud vaatemängulisest wrestlingushowst maailmakuulsa sportlase Starbuck osalusel, kes astub üles koos Skandinaavia tähetede Stark Adder, Salama ja Valentinega. Elumoto 2007 korraldaja on OÜ Orangetime Expo, mis tegeleb näituste, messide ja teiste turundus- ning müügiürituste organiseerimisega. Iveco lubab, et arendatav veok Ecostralis kasutab tehniliste uuenduste tõttu nelja protsendi võrra vähem kütust kui margikaaslased ja konkurendid. Tootja on säästlikkuses nii kindel, et lubab seda garanteerida - kolmeks aastaks või 400 000 kilomeetriks. Esialgu laieneb teenus vaid Suurbritannias müüdavatele veokeile. Tootja sõnul lubavad kokkuhoidu garanteerida Saksa testifirma TÜV SÜD tulemused, mis näitasid Ecostralise ja võrreldavate mudelite kütusekulu vahet 7,32% esimese kasuks. Sellest neli protsenti tuleb uuest 460 hobujõulisest mootorist ja ökonoomsele sõidule seadistatud käigukastist ning uuest tagasillast. Ülejäänud 3,3% saadakse veoki kiiruse kahandamisel 85 kilomeetrisele tunnikiirusele ja Michelin X Energy Savegreen rehvide kasutamisel. Garantii kehtib veokeile, mis veedavad enam kui poole tööpäevast kiirteedel ja kasutavad elektroonilisi kütusetarbimise jälgimise seadmeid. "Meie simulatsioonid näitavad, et 3000 naelane (ca 3500 eurot) investeering uude veokisse katab mitmekordselt Ecostralise kallima hinna tavalise Stralisega võrreldes," leidis Leuven. Alexela Oil-i teatel ei ole ausad kütusemüüjad suurendanud juurdehindlusi hõlptulu teenimiseks. Statistikaameti poolt viidatud keskmise juurdehindluse tõusu mõjutab maksupetturite tegevus ning müügimahtude üleüldine vähenemine. Alexela Oil-i müügidirektori Aivar Räime sõnul erineb kütuste jaemüük oluliselt muust jaemüügist. „Kütuseäri on mahuäri, mistõttu on keskmised juurdehindlused oluliselt madalamad tavalise jaekaubanduse juurdehindlustest. Autobensiinide müügimaht Eestis vähenes ajavahemikul 2008-2010 13 protsenti. Kui müüakse 13 protsenti vähem liitreid samade püsikulude juures, siis kahjuks peab ka marginaal tõusma,“ selgitas Räim. Tema sõnul avaldab statistilisele marginaali kasvule mõju ka mõnede tanklakettide ebaaus „suutlikkus“ osta kütust umbes 2 eesti krooni võrra soodsamalt. „Teisendatuna kütuse baashinda on see 200 USD/tonn ehk üle 20 protsendi võrra odavam, kui turul ausatel kauplejatel. Sellistes konkurentsi tingimustes on ausatel kütusemüüjatel väga raske mahte täis teha ja kasvada, rääkimata juurdehindluse suurendamisest“ selgitas Räim. Eesti Raudtee investeerib tänavu 36,6 miljonit eurot. Oluliseimad investeeringud on tööde lõpetamine Keila-Riisipere ning Tapa-Narva liinil. Investeeringutest 22,2 miljonit eurot teeb raudtee infrastruktuuri ettevõte omavahenditest, 14,4 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu struktuurivahenditest, sh reisiliiklusega seotud investeeringuid 27, 5 miljoni euro ning ohutusega seotud investeeringuid 5,65 miljoni euro eest. Tänavu aastased investeeringud näevad ette tööde lõpetamise Keila – Riisipere ning Tapa – Narva liinil. Lisaks panustab Eesti Raudtee omavahendite arvelt sildade kapitaalremonti, hooldus- ja päästetehnika soetamisse ning elektrivarustuse uuendamisse. Mullu alustatud reisiplatvormide rekonstrueerimistööd ja objektide heakorrastustööd Balti jaamast Laagrini ning Lilleküla kergliiklustunneli viimistlustööd saavad taas hoo sisse aprillis ning on kavas lõpetada 31. juuliks käesoleval aastal. Eurokõrgustele viiakse Kitseküla, Urda ja Padula ooteplatvormid. Rekonstrueerimistööd näevad ette Padula platvormi pikendamise 35-meetriseks ning Urda ja Kitseküla platvormide pikendamise 150-meetristeks. Nimetatud tööd peaksid samuti valmima 2013. aasta juuli lõpuks. Käesoleva aastaga viiakse lõpule ka mullu augustis alustatud raudtee remondiprojekt Tallinn – Keila – Paldiski ja Keila – Riisipere liinidel, mida 80,61% ulatuses kaasfinantseeritakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist. Projekti eesmärk on viia raudtee infrastruktuur Tallinn – Keila – Paldiski, Klooga – Klooga-Ranna ning Keila – Riisipere raudteelõikude jaamavahedel sobivaks sõidukiirusele kuni 120 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele. Sealjuures tuleb tagada ohutu ning väiksema vibratsiooni- ja müratasemega rongiliiklus. Koos rööbasteede renoveerimisega teostatakse vajadusel remondilõikudel asuvate raudteeülesõidukohtade katte remont. 2013. aasta novembriks on kavas remontida 27,9 km raudteed. Reisijate turvalisuse tõstmiseks planeeritakse ooteplatvormide rekonstrueerimist ka Kardina, Rakvere, Kabala, Kiviõli, Kohtla, Jõhvi, Oru, Vaivara ja Narva jaamas. 2012. aastal remontis Eesti Raudtee kokku ligi 40 km raudteed. Selle tulemusel on kogu Tallinn – Tapa – Tartu – Valga raudteeliini ulatuses taastatud sõidukiirus reisirongidele 120 km/h ja kaubarongidele 80 km/h. Raudteeinfrastruktuuri kohandamiseks kaasaegsetele reisirongidele renoveeriti aastatel 2008 kuni 2012 üle 100 reisijate ooteplatvormi, neist 33 aastal 2012, ning remonditi 18,4 km raudteed Keila – Klooga – Paldiski liinil ning Vasalemma – Riisipere jaamade vahel.			OSCAR-2019
Kui Tallinnas leiab pea igast kaubanduskeskusest mõne pangakontori, siis väikelinnas Rakveres on näiteks SEB ühispanga kontoreid vaid üks. Hoone, kus pank tegutseb on ehitatud juba 1932. aastal ja omal ajal projekteeritudki just pangamajaks. Selle maja kolmandal korrusel toimetab oma igapäevaseid tegemisi Gerli Heek - sekretär, kes on samas ettevõttes tegutsenud juba 14 aastat. Praegusele ametikohale sattus Gerli mõneti juhuslikult. Peale keskkooli tahtis ta minna edasi õppima Tallinnasse Sidekooli. Sai kenasti kooli sisse ja kott ilusti pakitud, oli ta valmis sügisel Tallinnasse sõitma. Kui aga suve lõpus otsiti kohalikku pangakontorisse töötajaid, otsustas Gerli proovida. Täitis teste ja käis vestlustel ning üks päev enne kooli minekut helistati talle ja pakuti tööd. "Olin segaduses. Noor ja rumal, nagu ma olin, mõtlesin, et kes mulle ikka enam paremat pakkumist teeb ja kuidas ma siis pärast kooli tööd leian. Otsustasin, et kooli ei lähe, vaid hoopis tööle. Eks aastal 1992 oli sõna PANK ikka suur asi." Oktoobris asus Gerli tööle tellerina. 1996. aasta sügisest jäi eelmine sekretär lapsehoolduspuhkusele ja tema kohta pakuti Gerlile. "Miks mulle? Sellepärast, et kooliajal pidime keskkooli kõrvalt igaüks valima ühe eriala, mida lisaks õppida ja mina valisin sekretäri ameti. Seda ametit sai keskkooli ajal iga teisipäev peale tunde kolm aastat õpitud, nii et mul oli põhilised tööülesanded teada. Nüüd olen jäänudki sellest ajast peale Rakvere kontori sekretäriks, kuna eelmine sekretär peale lapsehoolduspuhkust meie asutusse tööle tagasi ei tulnud." Gerli kinnitab, et tegelikult tööturg Rakveres nii karm ei olegi. "Kui hästi tahta ja otsida, siis noor inimene ikka leiab töö, iseasi, kas see meeldib. Need inimesed, kes on leidnud endale tõesti sobiva töö ja tulevad hommikul rõõmuga tööle on õnnega koos. Kindlasti on palju neid inimesi, kes võtavad vastu igasuguse töö, et ära elada." Gerli usub, et ega sekretäritöö suures pangasüsteemis erine palju töötamisest väikeettevõttes. "Põhiülesanded on arvatavasti samad, aga kuna oleme ühe suure panga üks osa, siis enamus korraldusi tuleb peakontorist. Pangas tervikuna on peakontori poolt paika pandud personalipoliitika, mis kindlasti on igal endast lugupidaval firmal olemas ja sellest tuleb kinni pidada - nii uute töötajate tööle vormistamisel, kui ka puhkuste arvestamisel jne. ühesõnaga - kõik on üksikasjalikult paigas. Korraldused, mis minu tööd puudutavad, tulevadki peakontori poolt. Arvete saatmine ja teatud aruannete edastamine käib kõik kindlatel kuupäevadel, mis ette antud. Kui juhtubki meelest minema, siis on peakontori kolleegid tragid ja tublid seda meelde tuletama." Tallinna peamajaga suhtleb Gerli vastavalt vajadusele. Aeg-ajalt toimuvad pealinnas SEB Eesti ühispanga sekretäridele üle Eesti majasisesed koolitused, siis saavad küll kõik kokku . "Saab omavahel suhelda - mõnega rohkem ja teisega jälle vähem, kuidas välja kukub. Kui jutt klapib, siis saab ka tööl olles üksteisele helistada, et küsida "kuidas teie seal seda ja seda teete"?. Teemad on põhiliselt tööalased, aga tuleb ka muud juttu vahele. " Gerli on abiks kogu kontorile. "Peamised ülesanded tulevad ikka direktorilt ja kui on vaja veel kedagi aidata, siis jooksvalt saavad ka kaastöötajate mured/palved lahendatud. Ma olen sellega harjunud, et tuleb teatud ülesannetes aidata ka teisi, eks see on kõik lisatöö, aga ongi vaheldus." Gerli tunnistab, et on oma olemuselt planeerija tüüpi. "Töökaasalased naeravad mind, et muudkui teen oma "linnukesi" ja ajan joont, mis tehtud ja mida tegema peab. Jooksvaid ülesandeid tuleb muidugi ka ette." Peamiste töökohustustena toob Gerli välja igapäevase sekretäritöö - kirjavahetuse, klientidega suhtlemise, direktori ajakava pidamise, kontoritarvete hankimise. Lisaks tegeleb ta personalitööga ja veidi raamatupidamisega ning lahendab ka haldusküsimusi - kuna maja omanikuks on pank ja renditakse välja ruume, siis tuleb rentnikega lahendada erinevaid olmeprobleeme. Pangateenuste kohta Gerli detailset infot ei oma. "Lihtsamatele küsimustele vastan ikka, aga üldiselt suunan kliendi konkreetse töötaja juurde, kes valdab teemat. Kuna panganduses on palju erinevaid valdkondi ja ise igapäevatöös klienditeenindusega ei tegele, siis kõikide uuendustega lihtsalt ei jõua kursis olla. Selleks ongi oma ala spetsialistid." "On küll. Saan oma päevatööd jagada. Kui vahele tuleb kiiremaid toimetusi, siis asun kohe asja kallale ja lükkan muud toimetused kõrvale, aga on ka palju selliseid ülesandeid, mida ma tean juba kuu aega ette ja rahulikumal perioodil saan ette valmistada. Mulle ei meeldi asju jätta viimasele minutile. Rutiini on ka ette tulnud - tunnet, et enam ei taha, aga see läheb üle. Aeg-ajalt tuleb tööalaselt mingi huvitav ülesanne/teema korda ajada, siis tunnen, et oh! see mulle meeldib. Mulle meeldibki olla asjalik, siis läheb masendus üle. Mind motiveerib töö tegemine, mulle meeldib, kui saab midagi vajalikku tehtud. Kindlasti on olulised ka kolleegid ja sõbralik õhkkond ning loomulikult ka piisav töötasu." "Igal aastal olen käinud korra Tallinnas Eesti Haldusjuhtimise Instituudis end täiendamas. Palju ülesandeid on õpitud selgeks ka töö käigus. Olen osalenud ka kursustel ja konverentsidel. Veel olen plaani pidanud, et tahaks õppida personalijuhtimist. See on valdkond, mis mulle meeldib ja mille vastu ma huvi tunnen. Õppida tuleb kogu elu!" "Nii see on jah. Kõikidesse töötajatesse tuleb võrdselt suhtuda ja olla sõbralik, siis hinnatakse ka sind vääriliselt, tuleb säilitada vastastikune austus. Ma tunnen, et mind hoitakse. Kui ma mõni päev kolleegide sekka ei jõu (selles mõttes, et vahel on päevi, kus ma maja peal liigun vähe) ja kui siis ilmun, kuulen rõõmuhüüdeid, et meie sekretär tuleb või tere silmarõõm. Sekretär on ju päeva päikesekiir! Töökaaslased on meil tõesti sõbralikud. Oleme kui üks pere. üritusi korraldame tihti, iga väiksemgi tähtpäev vajab organiseerimist (vastlad, jõulud, suvepäevad jne). Kindlasti ei unusta me sünnipäevalapsi koos üllatuskingiga." "Mulle meeldib, kui juhiga saab vabalt rääkida, nii muredest kui ka rõõmudest. Selles suhtes on mul hästi läinud. Samuti peaks hea juht olema tasakaalukas, tark, tunnustama töötajaid jne., kõik sellised pisiasjad teevadki hea juhi." "Põhiliselt olen koos oma perega. Mul on kaks poega, kellega tuleb palju tegeleda. Külastame ka sõpru tuttavaid või võtame mõne lühema reisi neljakesi ette." "Loodan, et töötan personalitööd puudutavas valdkonnas, aga ega ma ei imesta, kui ma jätkuvalt töötan sekretäri ametikohal. Võib-olla töötan siis juba peakontoris Tallinnas. Eks elame-näeme!" "üldiselt ma omale väga lubadusi ei anna, ma elan päev korraga. Põhiline, et lähedastega oleks kõik korras. Eks tubli ja korralik tahan ikka edasi olla. Kui, siis areneda, areneda ja veelkord areneda!"			OSCAR-2019
Astrid Lindren-i venna tütretütar Karin Alvtegen on siin Rootsis päris populaarne kirjanik. Tema raamatud on kõik müügiedetabeleid külastanud ning tasapisi on ka välismaailm hakanud tema kirjatöid hindama. Eelmisel aastal kandideeris tema eesti keeleski ilmunud "Kadunud hing" ("Saknad") maailma prestiižikaimale - "Edgar" nimelisele põnevike/krimkade-auhinnale. Ta ise valgustab näiteks siin enda tausta ning muuhulgas seda, mis teda kirjutamise juurde viis ning kus kohast ta oma inspiratsiooni ammutab. Tema debüütraamat, samuti eesti keelde tõlgitud "Häbi", on pärjatud maineka Duncan Lawrie International Dagger auhinnaga. Ma ise olengi siiani kõik tema raamatud, peale "Häbi" jõudnud juba läbi lugeda ning plaanis on ka tulevikus kõik Alvtegeni looming kätte võtta. Seni on minu lemmikuks eelmisel aastal loetud puändirikas "Reetmine". "Vari" puhul ei ole tegemist stiilipuhta krimkaga, pigem psühholoogilise draamaga, millel on ka need "hämaramad" ja kriminaalsemad küljed. Loos on käputäis tegelasi, kes on kõik omavahel pereliinepidi seotud ning lugu järgib hüpates ühe tegelase elust teise ellu nende üsna kurbasid saatuseid. Lisaks mõnede tegelaste puhul on kasutusel ka varasem aegruum, selgitamaks taustasid tervikloole. Absoluutselt kõigil tegelastel on luukered kapis kolisemas ning minevik pidevalt praeguse hetke ellu sisse tungimas. Perekonnapea Axel Ragnerfeldt on Nobeli preemia laureaat, tal on raha, kuulsust ning austajaid. Lisaks on tal palju saladusi, mida on siiani õnnestunud edukalt varjata. Ja kõigele lisaks üpris düsfunktsionaalne perekond. Naine Alice on alkoholisõber ja mehest kaugenenud. Lihtsalt veel harjumusest eksisteeritakse koos samaa katuse all. Poeg Jan-Erik on nii mitmeski mõttes isasse. Oma tööks käib ta rääkimas oma isast ja tolle raamatutest mööda Rootsit. Ehk kuigi raamatu pealkiri "Vari" on ka Axeli ühe teose pealkiri, võiks ka allegoorilise tähenduse tuua sellest, et poeg Jan-Erik, oleks justkui isa vari. Ja eks need kõik inimesed selle suursuguse kirjaniku ümber on mingis mõttes tema varjudeks või elavad tema varjus. Lisaks on poeg kõva naistemees, kuigi tegelikult endal naine ja laps kodus ootamas. Alexi tütar tegi enesetapu teismelisena. Loo käivitajaks on Ragnerfeldt-ide perekonna toateenija, Gerda surm. Sedaläbi kisutakse loosse veel salapärane noorem mees Kristoffer, kellele Gerda kogu oma varanatukese pärandab. Salapärane sellepärast, et tegemist on leidlapsega. Raamatu alguses on ka väike lõik, kus keegi naine pisikese 3-4 aastase poisi viib Skanseni juurde ning lihtsalt jätab ta sinna. Lisaks on Axelil üks sõber - teine kirjanik, kelle endise naissõbraga Axel kunagi voodisse läks ning nüüd kannab ka seda süükoormat. Kuigi see süü on päris väike võrreldes mõnede teiste tema saladustega. Lisaks on see naine nüüd "teadmata kadunud"... Lõpuks selgub muidugi tõde kõige ja kõigi kohta. Raamatu suurim viga oligi minu jaoks see, et kõik mämmutatakse ette ära ning absoluutselt igal väiksel mutril on lõpus oluline roll, isegi kõrvalistel tegelastel. Ja muidugi kuna ma psühhopaate teadlikult ei tunne, siis natuke kummalisena tunduvad need "maha koksamised", mis selles raamatus aset leiavad. Midagi üleloomulikku ju ei ole, lihtsalt kuna see kriminaalne pool on selles raamatus lahendatud teisiti, siis ma natuke võõrastasin vist :) Võibolla peaks hoopis vastupidi jagama plusspunkte originaalsuse eest... Kuid see, mis mulle Alvetegeni juures meeldib, on tema tekst iseenesest. Seda on mõnus lugeda ning lausekonstruktsioonid ja sõnade valik on mõnus ning "intelligentne" on vist kõige lähemal sellele, mida ma mõtlen. Lisaks on ta põhiloo kõrvalt ühiskonnakriitiline ning see justkui annab lisaväärtust. Eriti kui ta päris otse ründab omaenda rahvuskaaslasi. Näiteks Teises Maailmasõjas, kus rootslased teadupärast, nagu alati, mängisid erapooletuid. Teades, et Hitler teeb ülekohut, lõikasid nad ikkagi kasu mis jaksasid. Kapitalismi aadete kõrgeimas sfääris - Raha eest saab kõike... Ja näiteks see lõik, mis ühtlasi olgu näiteks raamatu tekstist. Kus Alvtegen-i tegelane valutab südant kuidas nii naiste kui ka eriti noorte tüdrukute ajusid pestakse... ehk sellest, mis sunnib inimest ajalehte/ajakirja kätte võtma: Ta astus sammukese kõrvale ning sattus naisteajakirjade riiulite ette. Kaunid silmad - tee endale tahmane pilk! Šoppingujoovastus - 600 parimat ostu. Õpi kõrgetel kontsadel õigesti käima. Kas rindade suurendamine on hea äri? Kogu see värk tekitas temas segadust. See, et kõiki neid ajakirju kahtlemata ka ostetakse. Et küllaltki palju naisi ei nõuagi vaimuvalguse saamiseks midagi rohkemat. Kõige populaarsemal riiulil jäid talle silma ajakirjad, mis pöördusid väikeste tüdrukute poole. Ära lase tuntud tubudel õelutseda! Vali Hollywoodi kõige nunnum kutsu. 7 viga meikimisel. Nõksud, mis poisil pea segi ajavad. Toimetuses puha naised, võimalik, et mingil tehnilisel ametipostil mõni mees. Ta pani endamisi imeks, kuidas need naised oma lapsi kasvatavad. Kas nad ka eraelus niisama andunult soorolle kinnistavad ja selle eest hoolitsevad, et nende tütred jääksid infantiilseteks, või siis võtavad nad selle ülesande käsile niikauaks, kui see raha sisse toob. Tekstis pakutakse ka üks üpris huvitav psühholoogiline mäng, mille üks naine Alex Ragnerfeldtile teeb. Nimelt moraalne dilemma, mis annab küsimusele vastaja kohta üpris palju sisemist informatsiooni. Toon selle siin ära: On jõgi, mis kubiseb krokodillidest. Ühel pool jõge elab Per ja teisel pool Eva. Per armastab Evat. Ühel päeval jääb Per haigeks ja helistab Evale ning kutsub teda appi. Aga Eval ei ole paati. Eva jookseb Eriku juurde, tema elab temaga samal kaldal ning tal on paat. Aga Erik ei taha Evat jumalamuidu aidata vaid nõuab, et Eva peab temaga enne magama. Eva sellepeale jookseb Olof-i juurde, kes elab samuti samal kaldal. Palub, et Olof tuleks Eriku juurde ning talle aru pähe paneks. Kuid Olof ei taha end sellesse segada ja saadab Eva minema. Eval ei jää muud üle kui magada Erikuga. Magab ja Erik viib ta paadiga üle. Eva jõuab Per-i juurde ning räägib, mida ta oli sunnitud tegema. Per saab maruvihaseks ning viskab naise välja. Eva läheb murest murtud Sveni juurde ja kurdab oma lurba saatust. Sven läheb selle peale Peri juurde ning klohmib ta karistuseks läbi. - Edasi tuleb panna järjekorda, kes neist tegi suurima vea? Raamatust saab ka psühholoogilise analüüsi nende tegelaste tõlgendusest. Mida reetmata võib öelda, et seal arvas Axel, et suurima vea tegi Olof. Minu jaoks on suurim süüdlane ikkagi Erik. Võibolla ma olen lihtsalt liiga "must ja valge". Kuigi süüdi on ju ka Eva ise ja muidugi Olof ning isegi Per. Sellised mõttemängud on alati raamatus lisaväärtuseks. Ja kindlasti panevad veel intensiivsemalt kaasamõtlema ja -elama. Mind siiski paelus kõige rohkem põhiliini kõrvalliin - Jan-Eriku ning tema naise Louise-i lugu. Mees pettis seda naist nii mis jaksas ning kui naine teada saab on see tegelikult ainult täpp i peale, sest nende kahe vahel polegi enam tõelist armastust olnud juba pikemat aega. Kuigi mees seda ehk ei tunnista ning naisel pole jällegi midagi parata... Mis mu mõtted jälle mitmekordse kiirusega tööle lükkas oli see olukord - kus mees ja naine tülitsevad omavahel ning siis tekib olukord kus üks või teine võiks öelda a la "lähme siis lahku"... igas suhtes on ju selliseid tülisid või hetki... isegi kui see otseselt ei nõuaks sellist reageeringut, siis on ju neid olukordi tavaliselt igas suhtes varem või hiljem, kus sellise lause risk on õhus. Ja see kuidas see naine käitus... ma tundsin, et see on õige ja nii peakski. Aga see kuidas see mees käitus, see inimtüüp on küll tuttav, aga ma ise küll selline ei oleks. Vähemalt ma arvan nii. Sest kui ikka selline stressiolukord on ees, siis inimesed on ju ettearvamatud. Kõik oleneb ka taustsüsteemist... Igatahes oli selline raamatulehekülgedel üle elatud lahkuminek õpetlik ja ühtlasi mingitpidi äratav kogemus. Ise ma küll ei tahaks sellise olukorraga silmitsi olla. Sellepärast töötan teadlikult sellele vastu ka. Aga tõesti, mis siis kui teine inimene ütleb... kuidas siis peaks käituma - kas oma armastuse pärast pingutada tema meelt muuta? Või peaks siis loobuma ja laskma tal minna? Nendel teemadel on naisega hea arutada. Kusjuures me mõtleme asjadest erinevalt. Ei tea kas siis erinevate sugupoolte pärast või on tema lihtsalt need asjad juba läbi mõelnud ning minu arvamus baseerub hetkearvamusel... Hinnang: 4 (väga kurb ja tumedates toonides raamat. Natuke sellist põhjamaist ängi oli ka sees. Ja ehmatusi. Ja kummaliselt võõraid inimtüüpe. Ja üksindust. Soovitan siiski alustada Alvetegeniga tutvumist "Reetmine" raamatust. Sest kui too meeldib, siis sedakauda saab paremini tema maailmasse sisse. Aga keeleliselt väga hea. Ilmselt ka tänu õnnestunud Mari Jesmini tõlkele. Nüüd siis veel "Häbi"... ja loodetavasti Eesti Raamat jätkab Mirabilias Alvtegeni väljaandmist. Kirjanik ise ütleb ülevalpool viidatud intervjuus, et tal läheb 1 aasta ideede korrastamiseks ja 1 aasta kirjutamiseks. Seega loodetavasti tuleb veel temalt palju palju selliseid krimka-žanri ääremaadel olevaid draamapõnevikke) Mõnus, mustvalgete fotodega rikastatud tundeerk, pisikesi lugusid maaliv väikseformaadiline luulekogu. Lood (luuletused) tihti tugevalt läbiimbunud teatud atmosfäärist, mis annab värvid sellele halli-musta-valgele raamatule. Alapealkirjaks on ju veel "25 luuletust 2004 - 2008". Ehk ma usun, et Mihkel Kaevatsi niiöelda selle nimetatud 5 aasta loomingu parimad palad? Igaljuhul valitud palad, sest mingis mõttes kokku nad ka sobituvad. Kuigi teemasid on päris laialt, on paljud seotud looduse (ilma) või mingi kohaga. Mõnusat, mis just minule meeldis, oli selles raamatus päris mitu asja. Näiteks see, et kui on lubatud 25 luuletust, siis tegelikult oli peidetud kaane vahele veel ka üks pisike salaluuletus. Polegi varem luulekogudes sellise asja peale sattunud. Muusikaplaatidel on ju tihti, või noh mis tihti, aga mõnikord "peidetud laulud", mida plaadikaanele polegi märgitud. Nii lahe ja kuidagi müstiline :) Meeldisid need filmilikult ettekujutatavad pisikesed lood, mis on küll väheste sõnadega edasi antud, kuid ometi nii detailirikkalt võimalik endale ette kujutada. Miinuspoolele kirjutan selle, et mitmes luuletuses (umbes 4-5) on kasutatud sõnaühendit, et "pole vahet" või "on ükskõik". See on mu isiklik kiiks, et nendest asjadest pole vaja luuletada, ega üldse kirjutatada, millest on ükskõik. See loob automaatselt tunde, et "pole vahet" ning kogu asi ei poe hinge... vähemalt minuga on nii. Miinuspoolele kirjutaks ka selle, et mõned motiivid või mõttemängud olid minu jaoks juba tuttavad... aga palju neid vaimustavaid uusi mõttemänge üldse enam välja mõeldaksegi, eks? Noh, sellised asjad on kinni juba iga inimese ette sattunud kirjandusest. Ja miks mitte mõnikord sobivasse kohta ära kasutada asju, mis mõttena sobivad. Samuti tehakse ju ka muusikaakordidega... Mõnikord on aga ka tõesti nii, et midagi mille küll ise välja mõtled, selle lihtsalt kogemata on juba keegi teinud/kirjutanud. Kuid ega sellel siiski nii suurt mõju ka polnud, sest üks mu kolmest lemmikluuletusestki sisaldaski ühte tuttavat mõtet. Viimasel ajal on minu jaoks luulekogu kordaläinud, kui ma suudan sealt leida ühegi, mis mulle hinge poeb. Kaevats-i raamatus on küll vähe luuletusi, kuid nende seast läksid isegi 3 mulle "kohale". Lisaks veel mõned huvitavad mõtted või read siit sealt. Luule oma olemuselt on ju nii isiklik ning sellepärast on ikka väga raske kirjutada oma seest midagi nii sügavat, et see oleks ka teiste inimeste sees sügaval tuttav või et see liigutaks teisi inimesi. Eriti 2 viimast rida on minu meelest vaimustavad! Eriti kuna see tüdruk kõnnib trepil eespool ja on lühikeses seelikus :) Jah, see on ka üks plusspoolele minev asi, et need luuletused ei olnud kõik masendavad, vaid oli väga erineva tundega luuletusi. Ühtlasi kadus vahepeal üldse arusaam, et kas need on meesterahva kirjutatud. Mõned oli nii hellalt õrnad ja naiselikud. Selle kõige paremas mõttes... nagu näiteks Tätte puhul imestati, tema näidendi "Sild" kohta, et kuidas üks mees tunneb nii hästi naiste siseelu. Noh, mina naiste siseelu ei tunne, vähemalt mitte "hästi". Kuid sellest hoolimata tundsin ma mingit mees(luuletaja)tele mitteomast õrnust. Mul tuli oma vend selle luuletusega meelde. Õigemini see, et mul on nii kahju, et me pole nii lähedased... nagu ilmselt luuletaja oma vennaga. Lugesin kunagi kusagilt tema kirjutatud artiklit oma ema kohta. See jättis üldse mulje, et nende perekond on väga lähedane ja soe ja armastav. Jah, siit võib välja lugeda mu siirast kadedust... Luuletus on pühendatud D.V.-le... huvitav, kas Debora Vaarandile? Igatahes on tema ainuke DV, keda mina tean. Mulle meeldis selles luuletuses see, et see kokku on seotud ots otsaga, et esimeses salmis sõna "taevas" võib võtta kahel eri tasandil, meeldis see mõte, et et tüdruk ei tea, et ta 80 aasta pärast seda meenutab ning see, et see väike tüdruk oli "ilus". Ja kuigi mulle tavaliselt ei meeldi kui kirjutatakse vanadusest ja haigustest ja haiglast, siis selles luuletuses on tõesti sellist nukrat ilu, mis lihtsalt läheb sügavale hinge... ükskõik kelle vanaemast või kellest vanemast naisest siin juttu ka ei oleks... seda on võimalik omale ka projitseerida. Ja terve raamatu lemmikluuletus.... tegelikult selle luuletuse pärast ma esiteks selle raamatu üldse ostsingi. Sest isegi sajandat korda seda lugedes, mõjub see samaviisi soojalt ning toob meelde selle kui sai ise tütrel lasteaias igal õhtul aastaid järel käidud ning kui üks laps lõpetas lasteaia, siis sai ju veel ka pojal samamoodi aastaid sinna veel otsa... huvitav, aga selle lapsega ma küll ei samasta ennast, ikka isaga... kuigi sai ju endalgi lapsepõlves lasteaiaelu elatud... See elupildike mõjub nii ehtsalt, nagu tõestisündinud lugu :) Kaevats on selle nii mõnusalt suutnud vormistada sõnadesse. Nii armas! Läksin tegin pojale sellepeale pai :) Hinnang: 4 (Pärast R-iga kirjutamist on mul nii raske, ja eriti raske luulekogule anda hinnangut. See on ju nii isiklik ja selles "Eile hommikul ja täna" raamatus on luuletusi, mis on ju hindamatud. Ja ma väga väga soovitan seda raamatut lugeda. Päris palju jõuab ju ka poes lehitsedes ning kui selline stiil meeldib, siis tasub kindlasti koju kaasa viia! Sest neid luuletusi on ikka ja jälle mõnus üle lugeda. Eriti just selliseid. Ja nii mõnus on, kui miski poeb hinge ning seal selliseid tundeid liigutab, mille olemasolust endal aimugi polnud - ma pean just seda luuletust silmas, mis oli DV-le pühendatud. Nii ilus! Inimene kes selliseid asju kirjutab, sellel peab ka endal ilus hing olema. Huvitav, mis foto on 9. luuletuse ("Üks tüdruk") juures? Tagurpidi veetilk? Või mingi pung? Mõtlen, mis ma mõtlen, aga välja ei mõtle :)) Pidin teatavatel asjaoludel sõitma korraks Hispaaniasse, täpsemalt öeldes Valenciasse. Täiesti "järsku". Nii, aga miks mul siis siin üleval on foto Pariisi Jumalaemakirikust, eks? Aga sellepärast, et kõik ei lähe alati nii, nagu täpselt ette ära planeeritud. Et kõik algusest ära rääkida, pean vist alustama 26. ja 27.jaanuari vahelisest ööst. Sellepärast muideks pole ma jõudnud ka siin vahepeal midagi kirjutada, kuigi paar raamatut on (lugemisaastahulluses) läbi loetud ja mõnedest filmidestki veel kirjutamata... Nimelt 26. õhtul ei jäänud ma kuidagi magama. Saabus südaöö ja mul tuli töötegemise tuhin hoopis peale. Kirjutasin siis veel hoolega kirju kui kell hakkas 1 saama. Ise teadsin küll, et pean 3:30 öösel üles ärkama, et õigeks ajaks lennuväljale jõuda. Nimelt, et Stockholmist Valenciasse minna, selleks väga palju võimalusi polegi. Või noh, on ju küll, kui tahad terve päeva lennata ja läbi saja lennujaama. Aga ühesõnaga Valencias pidin ma kohal olema 28.jaanuari hommikuks, seega tuli minna 27ndal juba kohale. Ja kuna nagunii oli minek, siis mõtlesin, et lähen selle varasema variandiga meelsamini kui sellega, mis alles hilisõhtul kohale jõuaks. Uinusingi umbes poole kahe ajal. Paar tundi sügavat und ja siis kõiksugu kellade ja eelkõige K koduse helistamise peale ärkasin õigel ajal üles. Vaevalt olin end riidesse pannud ja paar võileiba valmis meisterdanud kui kööki vaarub mu 9 aastane teatega, et tal on paha olla. Ma mõtlesin, et ju tal peabki olema, sest praegu on tal vaja hoopis unemaal olla. Sättisin ta siis enda voodisse magama, paksu suleteki alla. Äratuskellad ümber, et hommikul ta ikka õigeks ajaks jõuaks kooli minna. Ja kuna ma ise pidin öö ära olema, olin saanud tema klassivenna vanematega kokkuleppele, et poiss saab pärast kooli nende juurde öökülla. Olin ainult suure ähmiga unustanud e-ticketi välja trükkida ja pidin veel need andmed üles kirjutama, lootes et minu oma kritseldatud tekstist neile piisab. Igatahes olin ma kella 4 ajal kodust väljas teel Arlanda Expressile ning umbes 5 ajal lennujaamas. Air France-i kassa oli suletud veel ning sain mõned eurod kaasa vahetada ja pärast seda ka ilma piletita siiski oma pardakaardi kätte. Kui ma väravasse jõudsin istusin otse check-in leti ette ja lugesin Alvtegeni raamatut, mille olin kaasa võtnud, et see reisi jooksul lõpuni lugeda. Ja mis ma kuulen - check-ini tädid räägivad minust! Pidevalt minu nime mainides ja ähmis helistades kuhugile. Nonii, nüüd on midagi lahti ja ma ei saagi lennukile... käis peast läbi. Läksin leti juurde ja küsisin, et mis lahti? Nemad palusid mul natuke oodata... mõne aja pärast teatati, et pole hullu midagi, et minuga on kõik korras. Et mingi viga oli mu pileti registreerimisega, aga kõik on ok. Kuid siis kui check-in pihta, palus teine tädi mul ikkagi kõrvale jääda... natuke veel närvikõdi... kuni siis ikkagi lubati lennukisse siseneda.. no uhuhhh. Pariisis teatati, et kuna lennuk jõudis varem sisse, siis suunatakse meid "parklasse", kuhu tuleb vastu buss, mis meid terminali viib. Olgu ära märgitud, et tegemist oli sulaselge valega. Nimelt jõudsime kohale täpselt õigel ajal, aga siis lennuk lihtsalt sõitis sinna va "parklasse" 10 minutit veel. Ja kuni suur lennuk tühjaks sai, läks veel umbes 10 minutit. Ja kuni me terminali jõudsime ning välja tollitsoonist - veel kümme minutit. Minul oli aga ümberistumise ajaks graafikujärgse maandumisega teisele lennule 50 minutit. Ja mul oli vaja Charles De Gaulle-i lennujaamas jõuda F terminalist D terminali. Panin jooksma. Kogu hingest jooksin. Samal ajal helistas K, et poiss ei läinudki kooli, vaid on kodus haige. Kotikontrollis kasutasin ära "Up in the air" filmis õpitud taktikat, mis töötas küll võrreldes teise sabaga, kuid võttis ikkagi päris korralikult aega. Kui oma värava juurde jõudsin, seisis seal veel mingi mees ja ma kaugelt olin rõõmus, et ikka jõudsin... lennuk oli ka veel gateway küljes kinni. Kuid see väravavalvur teatas, et checkin on lõppenud ja et ma pean pöörduma Air France-i teeninduskeskuse poole. Mina muidugi vastu, et lennuk on ju sees, et olge inimene, ma jooksin teiselt lennult... Tema aga vastu, et midagi pole teha. Läksin siis Air France-i teenindaja juurde sappa, ise püha viha täis, sest lennuk kükitas ju ikka veel sees. 10 minutit olin sabas ja just siis kui minu kord tuli, hakkas ka lennuk liikuma. Seletasin oma mure. Sain uue pardakaardi õhtusele lennule ja vabad käed, mida terve päevaga peale hakata. Kell oli 10 hommikul ning õhtune lend pidi väljuma peaaegu 9,5 tunni pärast. Ja mida siis teha? Pariisis olen ma käinud umbes 5-6 korda. Polnud üldse tuju minna linnapeale kondama. Internetti ka ei saanud, seega töötegemisest ka ei tulnud midagi välja. Oleks ehk Lounge-i pileti ostnud, ehk seal oleks olnud internetijuhe (mu wifi nupp ei funksinud), ei tea. Raha ka polnud nii palju, et seda lounge-i peale raisata. Ei jäänudki muud üle kui minna metroosse ja kesklinna, ehk saab seal kusagil istuda ja tööd teha ja süüa mõnes hubases Pariisi Cafe-s? Otsustasin siiski alustada Notre Dame-i ülevaatamisest. Olen seda kirikut küll paar korda varem ka näinud, aga sees pole käinud. Lisaks olen nende uste ümber olevate kujukeste suur fän ning mõtlesin, et läheks uuriks neid siis alustuseks natuke täpsemalt üle. Ilm muideks oli seal 0 kraadi lähedal (võibolla mõni närune pluss kraad), ehk üsna kõledavõitu... muidugi Eestis on praegu ju hullemad külmad, aga kodus Stockholmis oli umbes sama külm... võibolla mõned kraadid rohkem külma. Aga Notre Dame-i ees oli üleval veel jõulukuusk täies ehteis. Ning palju noorte inimeste rühmi. Rõõmsad.. palju paarikesi, justkui nimme minu nina all suudlemas... Pariis on ju armastuse-linn, ei saa ka neile ette heita, et ma ise oleksin ju ka seal päris hea meelega kui naine oleks kaasas. Ma ei märkaksi neid võõraste suudluseid, sest oleks ise selle linna armulummuses. Aga jah, sedapuhku siis sain seda paremini keskenduda nende kujukeste uurimisele. Lisaks oli kell märkamatult saanud 12 ning algas jumalateenistus, millest ka hetkeks osa sain. Ja kuigi ma seal kiriku sees varem polnud käinud, siis väliskülg meeldibki mulle rohkem ning läksingi tagasi õue veel neid kujusid pildistama. Edasi suundusin Notre Dame-i lähedal olevatele pisikestele tänavatele. Proovisin ühes Creperie-s löögile saada, aga ei õnnestunud, sest mingi Hispaania noorte grupp pidevalt tootis uusi tellijaid juurde ning ma lihtsalt ei saanud ega saanud letile lähemale, kuni lõin käega. Mõtlesin, et kui natuke kõnnin, tuleb kindlasti mõni teine sarnane asutus ette. Aga võta näpust, nagu ära nõiutud, ei tulnud! Ühel hetkel avastasin end Rue St. Germain-ilt ning sealt ühe kaardi, mille järgi selgus, et ega see Louvre -i muuseum ka seal eriti kaugel ole ning see on koht, kus ma oma Pariisis käimistega veel jõudnud pole. Otsustasin asja põnevamaks teha ning mööda pisikesi tänavaid edasi seigelda. Sihina umbkaudu Seine-i äärne ning enamvähem õige sild, mis Louvre-i viib. Teele jäi mulle mingi pisigaleriide linnaosa. Üks põnevam galerii kui teine, kuigi tõeliselt ägedat kunsti jäi mu silme ette vaid üksainus. Üks maal, millel oli selline räsitud olemisega vares. See maal peegeldas kõike seda, mida ma tunnen, et ma ei ole. Selline täielik kontrast minu olemusele ja loomusele. Huvitav äratundmine, minu enese jaoks. Muidugi kõndisin ma selles kunstiuurimise hoos liiga kaugele ja kui Seine-i äärde jõudsin leidsin eest hoopis Musee d'Orsay. Suur Vincent Van Gogh-i plakatlik kangas kaunistamas seinal. Hmmm, miks ka mitte natuke Van Gogh-ile pilk peale visata? Astusin sappa. Saba nagu selgus oli mitte piletiostmiseks, vaid hoopis kotikontroll ja metallidetektor. No pagan, lahti koorima nagu lennujaamas ma küll ei hakka, et muuseumi pääseda. Oleks veel et Louvre, aga ma nagunii ju ainult "korraks mõtlesin pilgu peale visata". Lõin käega ja võtsin suuna Louvre-ile. Kaugel paistis ka Eiffeli torn, aga seal olen ma korduvalt käinud ning isegi tippu ära roninud. Ja seekord mõtlesin küll kavast heaga välja jätta. Täielik nauding oli jalatuda mööda Seine-i kallast. See allee oleks ilmselt suveroheluses väga ilus. Kuid mingit nurkatoonilist mahajäetust, mis isegi mõjub luulelisena, sellest kohast küll annab kuidagi tunda. Tegelikult tuli see foto veel ilusam kuidagi välja kui see päriselt oli :) Seal ikka pidevalt jooksid jooksjad minust mööda ning see külm ning see teekvaliteet... aga ma ise olen mobiiliga tehtud foto kohta päris rahul :) Lahe tool seal ka, ootamas näiteks Claude Monet 'd maalima oma loodusvaadet... või hoopis mind ennast jalgu puhkama, kell oli ju juba 1, aga ma polnudki istunud alates sellest kui lennukist hommikul väljusin. Või tõesti hoopis luuletama? Tool jäi seekord minust istumata ja mu mõtetesse vilksas, et kas on üldse mõtet sinna muuseumi minnagi, kui kõik alati räägivad, et seal ei piisa ühest tervest, ega kahestki tervest päevast, et kõik korralikult läbi vaadata. Aga Mona Lisa ju ometi peaks jõudma... Ja olingi järsku kohal. Enne seda sain Louvre-i ees pargist oma crepe-i ka kätte. Pariisis pannakse võid pannkoogile maitseks koos suhruga, see oli natuke "uus" minu jaoks, aga sobis. Maitses. Niisis Louvre!!! Juba see ehitis on nii võimas! Ja tegelikult seal eesolevas pargiski oleks võinud vabalt niisama mõnusalt aega veeta. Kuid ega ma pargis istumisele ka nüüd enam Pariisi-aega tahtnud raisata. Mul oli vaikselt hasart hinge pugenud ning mõtlesin, et peab ikka võimalikult palju suutma haarata... Pileti hind oli üllatavalt odav (umbes 10 eurot, või oli 10,5). Sama palju enamvähem kui Musee d'Orsay oma... hämmastav. Lugedes Louvre-i tutvustus ja selle hoone erinevate tiibade tutvustust, sain aru, et heal juhul ma üldse jõuan neist kahte ning kuna ühes asusid Itaalia ja Hispaania maalid ning ühes Hollandi omad, siis valikut teha oli lihtne - võtsin endale 3 põhi eesmärki - 1. Leonardo Da Vinci ja Mona Lisa - kultuse pärast; 2. Rubens - sest tema inglimaalid on mu lemmikud ning 3. Vermeer ja Rembrandt. Hea lihtne ka, sest Da Vinci on ühes tiivas ja ülejäänud on teises. Muidugi ega ma seal muidu silmaklappidega käinud, ikka pidevalt teele jäävaid asju ka uudistades. Ja muidugi pildistades. Nii lahe, et Louvre-is on lubatud pildistada nii palju kui süda kutsub! Ja ma väljusingi sealt pärast mitusada fotot rikkamana :) Kuid esimeses saalis kuhu sattusin, olid hoopis kujud. See siin fotol 16.sajandil tehtud reproduktsioon 2. või 3.sajandil tehtud Venus-e kujust. Kui mu prantsuse keel mind alt ei vea :) Skulpruutid ja kujud mind tegelikult nii väga ei huvita, aga see Veenus kõnetas mind küll. Ei tea, kas ta justkui viimasel hetkel märkas, et ma teda vaatan ja pildistan, et ei jõudnud kätt päriselt veel rindade katteks ette panna :) Ei, ei, ta nimme teeb näo, nagu hakkaks varjama, aga tegelikult just naudib seda, et teda passitakse. Ja kuidas tal see rätt ümber puusade on.. no kohe kohe kukub ära :) Justkui moe-pärast... Hüppan nüüd küll vägivaldselt päris paljudest silmakompvekidest üle, otse selle esimese sihi, ehk eesmärgini. Maailma ehk kõige kuulsaim maal, kahtlemata üks Pariisi sümboleid, asetseb loomulikult omanimelises saalis (kuigi seal oli ka teisi taieseid). Tegemist on "uue saaliga" ja ma pean tunnistama, et ma kujutasin seda kõike kuidagi hoopis teisiti ette. esiteks ma arvasin, et tohutud inimmassid on seal ning et maal ise on imetilluke ja kusagil hästi kaugel kaugel... Noh, eks ta ju kaugel oli ka, aga siin on ilma zoomita... ja isegi minusugune nägi päris hästi. Kusjuures küljepealt sai veel lähemale. Ja mis ma siis oskan öelda. Loomulikult pole see kõige ägedam ega ka kõige ilusam, ega ka kõige uhkem maal, mida ma näinud olen. Aga mul on Mona Lisaga küll üks kummaline fenomen. Nimelt tal on ju see kurikuulus kaval naeratus näol. Ainult, et kui ma tema silmi piisavalt pikalt jõllitan, siis tema kaval ja tagasihoidlik naeratus muutub hoopis irvituseks. Ja lisaks on mul tunne, et ta irvitab minu üle! No on alles ebameeldiv naisterahvas. Nii vinge maal oli, et tegin ka tutvustavast sildist pildi. Sealt selgub (ja mida ma ka lisaks tean), et Léonard De Vinci (1452-1519) maalis selle õlivärvidega puidule Firenzes aastatel 1503-1506. Maali, nagu kõik teavad kutsutakse ka La Giaconda. Selle suurus on muideks 77 x 53 cm (üldse mitte nii väike kui ma arvasin juttude põhjal). Tegemist on Lisa Gherardini portreega, Francesco de Giocondo abikaasaga. Kunstiteadlased hindavad talle maalitud naeratust, tema käte delikaatset asendit, tema näo selget ilu (ok, maitse asi muidugi...:)), ettekujutatud maastiku müsteeriumi, mis on taustaks. Francois I ostis selle peatselt pärast kunstniku surma. Fotolt saab aimu kui palju seal inimesi oli ja kui lähedale maalile lubatakse. Aga muidugi oli seal ümberkaudsetes saalides palju huvitavamat kunsti ning kahtlemata sama vingeid nimesid, näiteks - Caravaggio, Mantegna, Raphael, Veronese. Lisaks hispaanlased - Francisco de Goya y Lucientes (kelle maale nägin eelmisel aastal palju ka Stockholmi Nationalmuseumis) ja El Greco. Lisaks olid samas tiivas ka Prantsusese 16.-18.sajandi maalid. Seal hulgas ka minu terve Louvre-i külastuse lemmikuks avastuseks osutunud Paul Delaroche-i "Noor Martüür". Maalitud on see 1855 õlivärvidega kangale. Suurus 170 x 148 cm. Paul Delaroche oli Romantismi-ajastu maalija, kes tegelikult oli omal ajal sama kuulus kui Delacroix. Minu foto on küll allpool igasugust arvestust, sest justkui saatuse käsi pani aknast paistva päikese peegelduma täpselt selles kohas, kus on tegelikult selle noore neiu "vette viskaja". Kes tahab paremat versiooni näha, see saab seda siit. Tean tausta kohta nii palju, et selles lüürilises stseenis on noor ristiusku tütarlaps visatud Tiberi jõkke kinniseotud kätega. Seda (kinniseotud käsi) peetakse martüüri süütuse allegooriaks. Mõnedele pidavat see noor tüdruk meenutama Opheliat, Hamleti uputatud mõrsjat. Minu meelest kogu see maal on kuidagi nii traagiline, samas muinasjutuline ja sünge. Ja nii ILUS. Kui jällegi rääkida võimsatest maalidest, siis üks võimsamaid oli minu jaoks see Jacques-Louis David-i 1805-1807 õlivärvidega kangale maalitud "Napoleni pühitsemine". Masiivne, suuruses 621 x 979 cm! Napoleon ise olevat volitanud David-i seda maalima. Sellel maalil on 191 inimest. Ja need riietused ning ehted ning kogu see olustik on tõeline ajalooline dokument sellest hetkest ja ajastust. Ja seda ju päris mitmes mõttes! Live-is vaadates kõik need tikitud kangad, mis neil inimestel seljas on ning detailideni välja joonistatud kroonid või ehted. Säilitades kompositsiooni nii inimeste suuruste kui ka võimsa saali kontrastiga ning uhke situatsioon muidugi veel lisab sellele atmosfäärile juurde. Selle maali ees seistes saab nii lähedale sellele ajastule kui ilmselt üldse võimalik on saada. Mõned huvitavad faktid veel maali kohta - Napoleon I (1769-1821) seisab, tema on justkui ainus näitleja laval ja teised justkui tema passiivne publik. Josephine Beauharnais põlvitab vastavalt Prantsmaa tsiviilkoodeksile. Ta saab oma krooni oma abikaasalt, mitte paavstilt. Tribüünile istuma on maalitud Napoleoni ema Maria Letizia Ramolino, kes tegelikkuses tseremooniast osa ei võtnudki. Kroonidega naised seismas vasakul on Napoleoni õed. Paavstiks sellel ajal Pius VII, aga temale pole maalitud ei mitrat ega ka tiaarat. Lihtsalt ainult oma õnnistust andmas tseremooniale... Kusjuures kõrgemale rõdule on kunstnik maalinud ka iseennast. Nii põnev võib olla kunst!!! Ka see Inges-i õlimaal jäi mulle silma. No kellele ei jääks :) 1814. aastal maalitud "Suur odalisk". Osalisk tähendavat konkubiini (või ka orjatari, aga siin ilmselt ikka konkubiini). Uskumatult realistlik. eriti need jalatallad! Ja muidugi tekstiil. Ehee... lisa paljaid naisi :) Ma ehmatasin korraks, sest nägin seda maali kuidagi nii, et pöörasin end ümber ja seal ta lihtsalt oli mu nina ees laiumas :) Fontainebleau koolis maalitud 16.sajandi lõpus. Arvatavasti õdede Gabrielle d'Estrées ja Villars-i krahvinna portree. Märksõnaks selle maali juures on "arvatavasti" :) Need on omaaegsed lesbid, ma ütlen Teile, lihtsalt ei sobinud võibolla seda sellel ajal välja nii otse öelda :) Okei... eks teatavat sarnasust neil ju on omavahel, niiet võibolla tõesti ikkagi "ainult" õed :) Tegelikult on maalil päris huvitav ajalooline taustalugu ka. Keda huvitab, võib selle ise välja uurida :) Ajan natuke kiusu ja ei viitsi kõike ka ära ette nämmutada :) Ja oligi aeg teise tiiba kimada ning hollandlased üles otsida. Ning seal nad ka kõik reas olid! Johannes (Jan) Vermeer (1632-1675) 1668 aastal maalitud õlimaal suurusega 51 x 45 cm, ehk üsna pisike. aga seda sai selle eest täiest lähedalt, kasvõi nina vastu katteklaasi uurida. Samuti nagu tegelikult kõiki teisi maale ja kujusid peale Mona Lisa. No nii Vermeerilik. Ikka akna all olevad tegelased midagi tegemas :) Sedapuhku siis astroloog või astronoom. Ja kohe seal kõrval ka "Pitsikuduja". Sedapuhku siis originaal. Alles natuke aega tagasi sai Dali reproduktsiooni ning ka ümbertöötlusi näha Stockholmi Moderna Museet-is, nüüd siis "päris värk". Muidugi uurisin, et kas nõela tera on paista, sest Dali oma Geeniuse päeiku-raamatus ütles, et ei ole... ja ei olnudki :) Tegemist on õlimaaliga kangale u. 1665-1670 24 x 21 cm suurusega. Ka siin mängib valgus suurt rolli, nagu ka teistes Vermeeri maalides. Tegin kõiksugu maali detailidest fotosid ka. Nii põnev on neid puurida ja uurida :) Ja samas saalis, kohe Vermeeri kõrval olid ka Rembrandt-id reas. See siin on pärit aastast 1632. Maali nimeks "Filosoof mediteerimas". Oi kui mõnus oli neid detaile vaadata. Kuidas nad lähedalt on kui üks suur maalimüra, aga kaugelt vaadates hubane tuba, kus tegelikult üllatavalt palju detaile. Nii mahe ja rahulik. Louis XVI ostis selle kunagi ja sedakaudu ongi osaks hoopis Pranstusmaa varandustest. Ja lõpuks ometi jõudsin oma Rubensi ja tema inglite juurde :) Petrus Paulus Rubens või Peter Paul Rubens või Pierre-Paul Rubens, olenevalt keelest, elas 1577-1640 ja maalis selle siin 1620/21. Üldsegi mitte tema kuulsamaid maale :) Siin siis ka üks tuntumaid Rubensi maale "Külapidu". See õlimaal on maalitud umbes 1635. Suurusega 149 x 261 cm. Nimelt mõned aastad enne oma surma pöördus ta tagasi külapidude maalimise juurde, mille oli tegelikult välja arendanud Brueghel. Kuid Rubens lisas sellele stiilile oma ülevoolavust ja elujanu ning kompositsioonitunnetust ning elavaid värve. Louis XIV ostis selle maali omal ajal oma kollektsiooni. Kell hakkas märkamatult 5 saama ning otsustasin veel Võidukaare juurde mööda Champs Elyseed kiirelt kõndida, sest mäletan, et seal oli ka metroojaam. Tegelikult kui ma esimest korda elus Pariisis käisin, siis mu sõber ja töökaaslane ET tõi mind kesklinna just nii, et väljusime sellest metroojaamast, mis asub Arc de Triomphe-i külje all. Ehk sealt väljudes saab sellise tõeliselt võimsa elamuse, sest see masiivne ehitis on nii võimas! Ühtlasi on see monument ka Place de l'Etoile-i ehk Pariisi tähtsaima liiklussõlme keskmeks. Kes ei tea, siis see on mälestusmärk Prantsusmaa eest sõdades võidelnud inimestele. Eriti Napoleoni sõdades. Seespool ja lael on kõikide kindralite ja sõdade nimed ja Arc de Triomphe-i all on I maailmasõjas hukkunud Tundmatu Sõduri haud. Enne Valenciasse minekut vaatasin internetist järgi, et mis linnaga tegemist on ning mida seal kindlasti peaks ära nägema. Sain teada, et tegemist on Hispaania kolmandaks suurima linnaga Madriidi ja Barcelona järel. ning et seal on vinge Kunsti- ja Teaduskeskus. Kus muuhulgas asub Euroopa suurim akvaarium. Noh, nüüd muidugi olid kõik mu plaanid metsas. Sest kohale pidin saabuma alles pimedas umbes kella 22-ks. Kuid jälle oli saatuse näpp natuke mängus. Sest kohale jõudes selgus, et Hispaanias on üsna tavaline, et õhtusööki alustatakse kella 21 või 22 ajal ning et need õhtusöögid võivad kesta kella 2-ni öösel. Tegelikult kõige tavalisem õhtusöögi algusaeg ongi kell 8 õhtul. Kuid minu võõrustajad olid nii lahked, et tulid minu jamadele vastu ja ootasid mu ära. Ja üllatus-üllatus - kus meie õhtusöök aset leidis?! Just nimelt Oceanographic-u kõrval, ehk just selles samas kompleksis, mida ma näha tahtsin. No muidugi oleks ma tahtnud ka akvaariumi sisse pääseda, aga selleks kellaajaks oli see suletud. Aga ka arhitektuuriliselt oli tegemist tõeliselt võimsat silmailu pakkuva kompleksiga. Olin rahul ka selle nägemisegagi. Ning koht kus meie õhtusöök aset leidis, seda ümbritses selline suur akvaarium - tegemist oli ümara ruumiga ning kalad pidevalt ujusid ringi. Mingi veevool oli ka sisse pandud, niiet kalad said küll all ja ülevalpool akvaariumis puhata, aga suurem osa pani muudkui ringiratast :) Neid hõbedasi kalu (kahte sorti) ma ära ei tundnud, kes seal tiirutasid (mulle küll öeldi, aga praeguseks on ununenud), kuid põhjas oli raid. Need latakad ägedad kalad, mõnel naljakalt sabad püsti :) Ja see söök...mmmmmmmmmmm... see oli mu elu kõige erilisem. Alates muidugi suus sulavast hanemaksast, kuid absoluutselt kõik oli nii hõrgutav, et ma pidin end vägisi tagasi hoidma, et mitte ka teiste osa ära süüa :) Alguses toodi mingeid maitsmis-appetizereid, niiöelda laua keskele, enne põhitoitu (milleks ma valisin temaatiliselt kala :)). Aga no see kõik oli täiesti üle mõistuse maitsev. Lisaks veel magustoit - mingi vaarika värk ja karamellijäätis meega röstitud pistaatsiapähklitega.... See foto ongi tehtud umbes kella 1 või poole kahe ajal, kui me lõpetasime ning hotelli poole suundusime... olin olnud jalgel peaaegu 22 tundi :) Ometi ei olnudki nii väsinud, kui oleks võinud arvata. Hirmus külm oli ainult... Järgmisel hommikul äratus, dušš, töö, veel üks korralik Hispaania lõuna (Valencia on ju tuntud kui paella sünnikodu, seega ei saanud seal ju vähemalt ilma selleta käidud... lisaks need fantastilised punased veinid, mida mõlema söögi kõrvale pakuti...gracias, gracias, gracias, muchas gracias!!!:))) ja poole viiese lennuga tagasi läbi Pariisi Stockholmi. Palme nägingi ainult läbi autoakna lennujaama sõites :) Ei saanud lapsele midagi muud kui lennujaamast ühe hirmkalli hispaania küpsisepaki kaasa haarata ja võiks arvata, et sellega piirdubki kogu reis. Ei. Minu ja Air France-i vahelt on mingil hetkel ilmselt jooksnud läbi must kass. Nimelt Pariis-Stockholmi lennul õnnestus mul kaasa saada toidumürgitus. Jõudsin koju umbes südaööl ning show alles läks lahti... kuni kella 3-ni ei saanud ma tualetivahet jooksmisest lahti. Lõpuks siis uinusin ning kui järgmisse päeva ärkasin, osutus see üheks kõige vastikumaks ja raskemaks... Kõige tipuks pole naist ka siin toetamas. Sellistest jamadest on ikka pere abi ja toega saanud üle... noh, õnneks lõpp hea kõik hea, aga ühel hetkel suures ärrituses tekkis täiesti selgroota oleku tunne, aga see teema jääb pereblogi lehekülgedele, kui sinnagi... et siis selline vahva aasta esimese kuu viimaste päevade seiklus. Vähemalt töö sai tehtud ja Louvre-is käidud. Ja muidugi väga meeldivate inimestega tuttavaks, eriti KAP ja TK. Muchas, muchas gracias :) Sirbis võetakse Jan Kausi eestvedamisel kokku need raamatud, mis kirjandusinimestele meeldisid kõige rohkem eelmisel aastakümnel. Ehk kaks piirajat on ette antud - ilmumisaasta 2000-2009 ja 10 "lemmikut". Muidugi mõned juba nurisevad, et kas saab niimoodi ikka piirata, sest võrdseid lemmikuid võib ju rohkem olla. Aga tegemist on ju nagunii subjektiivse "arvamusega", seega vahet ju pole. Pole vaja selliseid asju niiiiii tõsiselt ka võtta. Mind näiteks üldse ei huvita, et "KES", mida arvab. Mind huvitab just, see, et "MIDA" arvatakse, ehk saada "lugemissoovitusi". Ja sellistena on sellised pisikesed tabelid päris mõnusad ja huvitavad :) Minu enda 10 suurimat lugemiselamust viimasel kümnendikul, tähestikujärjekorras (ma ei tea, mis ajal need välja on antud, sellepärast piirdun ainult selle "10"-se piiranguga): Ettelugeja - Bernhard Schlink (usun küll kahjuks, et ei tasu raamatut enam siis lugeda, kui on filmi näinud. Film oli palju kehvem kui raamat, sest suured puändid jäeti nii lõdvaks, aga just nende "ehmatuste" pärast oligi raamat nii hea. Bayer - Lendkoerad oli teine tugev natsi-teemaline raamat, kuid see oli tegelikult ka hoopis teitest asjadest. Ja otseselt koondulaagriraaamatutest oli kõige tugevam Remarque-i Elusäde.) Harry Potter saaga - J.K. Rowling (mõni kindlasti kirtsutab nina, et miks Harry Potter, kui on olemas Kareva ja Õnnepalu ja Viiding... või isegi Tammsaare Kõrboja peremehe lugesin ju alles nullindatel ning pidasin üldse Tammsaare parimaks raamatuks. Aga ma ei tahtnud Potterit välja jätta ja Kareva Deka -t pole ma tervenisti lugenudki veel ning Õnnepalu ja Viiding on ikka mu lemmikud, sellest hoolimata, et neid siin tabelis pole. Kusjuures ma lugesin isegi Lindgreni Bullerby lapsed alles esimest korda nullindatel... aga hetkel tundsin nüüd nii. See näitab veelkord, et päris tõsiselt neid tabeleid võtta ei tasu.. aga samas kui on välja toodud, ju siis on ka mõjunud...) Koomiku lapsepõlv - Jonas Gardell (häid rootslaseid oli ju hulgi. Kõige olulisemat, ehk Mobergi saagat pole ma veel lugenud, aga plaanin seda kindlasti teha. Ja Mikael Niemi Augustpriseti võitnud "Popmuusika a la Vittula"-le annaks koos Bridget Jones-i 2.osaga kõige humoorikama raamatu auhinna...) Koopakaru hõim - Jean M. Auel (Film oli täiesti ebaõnnestunud. Teadjam rahvas räägib, et edasised osad lähevad täiesti pornoks kätte ära.. no ma ei tea, aga esimene osa mõjus raamatuna küll väga tugevalt. Goldeni Geiša memuaarid meeldis ka minule, kuigi ma ei teagi kui paljud seda väärtkiorjanudeks nimetaks...) Meister ja Margarita - Mihhail Bulgakov (Jah, ma lugesin seda alles 2004. Lisaks sellele lugesin ju Turgenjevi Aadlipesa alles nüüd, aga see jääb tabelist napilt välja. Ja muidugi Fowles-i Maag, aga ka see jääb napilt välja. Ja klassikutest veel ka Puzo Ristiisa, Christie Kümme väikest neegrit, Remarque-i parim Läänerindel muutsuseta ning minu Hemingway-lemmik "Kellele lüüakse hingekella"... uhh ja muidugi ka Vonnegut-id...) Parfüüm - Patrik Süskind (järjekordselt üks raamat, mis filmina oli ju ka üpris hea, aga kaugeltki mitte raamatu vääriline. Sama lugu oli ka Sõrmuste isanda saagaga, mis mul samuti nullindatel loetud.) Rehepapp - Andrus Kivirähk (väga meeldis ka tema Mees, kes teadis ussisõnu...mulle üldse tavaliselt kurvad raamatud meeldivad kergemini. Aga Rehepapp on lahe erand.) Tõde ja õiguse saaga - A.H. Tammsaare (Jah, ma lugesin seda alles nullindatel, sest välismaal elades ei olnud see koolis kohustuslik ning endal polnud piisavalt mõistust seda lugeda... kui aus olla, siis mul polnudki seda sellel ajal olemas) Eeva Park :Triin Soometsa luuletus „kui oled armastanud kivi” luulekogust „Varjatud ained” (2009) haakus mu teadvusse nii, nagu seda on teinud vaid jäävalt olulised tekstid. Võrdväärsena tuleb meelde ehk Indrek Hirve „tõuse üles” (Looming 2006, nr 11), ja Doris Kareva „Ühel ööl läks ta ujuma” luulekogust „Aja kuju” (2005). Need on esimesed, mis eesti luuleküllusest meelde tulevad, tõlkeluules oleks selleks Tiiu Kokla tõlgitud Erzébet Tóthi luulekogu „Valge linnuga” (2006). Proosas üllatas Holger Kaints, „Lennukivaatleja” (2009) on andekalt kirjutatud romaan. Ene Mihkelsoni „Ahasveeruse uni” (2001) onka minu jaoks kümnendi olulisim romaan, Mehis Heinsaare „Vanameeste näppaja” (2001) aga selline raamat, mille olen riiulist uuesti välja võtnud. Elo Viidingu „Pühas Maamas” (2008) on mitu väga head novelli ning Asta Põldmäe tavaproosast nii erinev „Kirjad pääsukestele” (2009) on kui sõnameisterlikpoeem. Elo Viiding:Jürgen Rooste, „Veri valla” (2000 ja „Rõõm ühest koledast päevast”, 2003)Eeva Park, „Lõks lõpmatuses” (2002)Emil Tode, „Raadio” (2002) – ilmselt esimene jungilik suurteos EestisAllen Ginsberg, „Ameerika” (tlk Contra, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Andres Langemets, MargitLangemets, Jürgen Rooste, Tõnu Õnnepalu, 2003)Lev Rubinstein, „Kartoteegid” (tlk Aare Pilv, 2003)Lauri Sommer, „Nõidade õrnus” (2004) – metafüüsilise luule musternäideMaimu Berg, „Unustatud inimesed” (2007)Pentti Saarikoski, „On või ei ole. Euroopa serval. Bretagne’i päevik” (tlk Piret Saluri, 2007)Asko Künnap, „Su ööd on loetud” (2008) – pildi ja sõna suurejooneline sünteesJan Kaus, „Hetk” (2009 ja „Miniatuurid”, 2009 – väikevormide ja proosaluule austajana peanütlema, et viimane on just žanrilises mõttes kohalikul kirjandusmaastikul erandlik) Märkasin paar nädalat tagasi täiesti kogemata tänaval kõndides suvalisel seinal Amy Macdonald-i plakatit. Esiteks ei uskunud ma oma silmi! Kas tõesti juba nüüd tuleb ta uuesti Rootsi? Suvel mul õnnestus juuli lõpus teda näha Gröna Lund-i kontserdil This is the life tuuri raames (pealegi veel tasuta). Aga siis pidin üsna kaugelt vaatama, kuigi sellest hoolimata oli väga mõnus kontsert (Amy oli sellel ajal üllatus-üllatus blondide juustega)! Tegemist oli välikontserdiga, aga seekord siis sisekontsert. Klubikontsert, kui nii võib öelda, ehk intiimsem ja hubasem. Viimati kui ma klubikontserdil käisin, oli selleks Daughtry ning see on üks mu elu parimaid. Klubikontserdil tekib palju tugevam side laulja ja publiku vahel. Aga minule ei meeldi kontsertidel üksi käia ja kuna K on ka hullem Amy fän, siis tõmbasin talle kohe traati, et ehk ta lööb kampa. Tema aga ei viitsinud tulla. Minul aga oli jällegi kihk minna nii suur sees, et ostsin siis endale ühe pileti ja läksin päris üksi... suur mees ju juba :) See šoti plika, kes on ise kitarrimängu interneti teel selgeks õppinud, ise kirjutab oma laulud ning saavutas ülemaailmse tuntuse 2007. aastal laulu ja plaadiga "This is the life", saab tänavu alles 23 aastaseks! Ta on sündinud Bishopbriggsis, East Durbartonshire-is. Ehk mingi pisitillukeses Šoti külakeses. Aga võta näpust, kui on ette nähtud maailm vallutada, siis see ka tehakse :) Jõudsin Berns Salongen -isse suure kiirustamisega kella 1930-ks. Igal pool - piletil, plakatil ja reklaamides oli kellaaeg 20:00 ning ma olin veendunud, et pean Amyt jälle kusagilt tagaotsast vaatama. Kuid oh seda rõõmu, kui kohale jõudes selgus, et kell 8 alles avatakse uksed! Ehk siis kuigi rahvamass oli kohal, õnnestus mul ikka lava keskele ette äärde saada :) Siinsed foto ja videod on filmitud ilma zoomita. Muidugi mu telefoni kvaliteet oli seekord veel eriti kehv, sest sound oli jube võimas ning tegelikult sajast fotost ja videost ongi siinsed ainsad, mis vähegi kuidagi vaadata kõlbavad, et aru saada kübetki, mis seal toimus. Kuigi näiteks valgusshowst ei saa nendest aimugi. Mõned parema kvaliteediga fotod kontserdist võib leida siit. Igatahes kusagil poole üheksa ajal kustusid tuled ning süttisid põlema 6-7 lillat prožektorit - bänd ja nende järel Amy saabusid lavale. Muss läks täiega lahti ning inimesed elasid kohe esimesest laulust kaasa (või noh, nii palju kui need tuimad Rootslased kontsertidel "elavad kaasa"... sellest peaks täiesti eraldi ükskord kirjutama... sest näiteks üks minu lähedal seisnud noormees oli küll ette trüginud, kuid hoidis oma sõrmi kõrvadel ees :) Jah, siin tavaliselt käiakse kontsertidel kõrvatropid kõrvas :)))) Kõige suurem üllatus oli aga see, et seesamune Stockholmi kontsert oli maailmas esimene kord, kui ta oma märtsis ilmuvat plaati esitles!!! Ta mainis, et esialgu pidi see kusagil mujal toimuma, aga läks olude sunnil nii, et seekord laulab ta neid laule avalikult esimest korda siin ja praegu ning sellepärast oli ka ülinärvis.... et kuidas me need omaks võtame. Ja nagu ta ütles: "Minule endale meeldivad küll uued laulud palju rohkem... aga ma pole erapooletu, sest tahan muidugi, et te mu uue plaadi ostaksite" :) nii aus... Amy on üldse (Šotlastele omaselt) mõnusa jutuga, tema šoti inglisekeel on nii armsalt omapärane, kuid õnneks täiesti mõistetav :) Ning minu meelest annab see tema imidžile palju juurde. Isegi lauludest kostub see kuidagi läbi. Veel vabandas ta, et ta muidu on küll kõva laval ringi liikuja, aga tal jooksis kitarrist juhe ühele poole saali ning sellepärast pidi terve kontserdi ees keskel laulma... otse minu käeulatuses... ehk loomulikult ei olnud minul ju selle vastu mitte kõige vähimatki :) Peale (peaaegu?) terve uue plaadimaterjali, laulis ta ka oma esimeselt plaadilt kolm laulu - "This is the life", "Mr.Rock 'n' roll" ja "Let's start a band". Muidugi need kõik kolm ajasid rahva täiesti pöördesse. Uutele lauludele ju ei osanud veel kaasagi laulda. Kuigi uutest esitas ta juba suvisel kontserdil "Next big thing" ja "Troubled soul" laulud. Tegelikult oli terve rida uusi laule, mis mulle kõrvu helisema jäid ja otse südamesse läksid. Näiteks (esimene singel uuelt plaadilt) "Don't tell me that it's over", mille ta laulis lisaloona. Siis veel "Spark" (selle Amy kirjutas ühe Inglismaal 2 aastase surnud poisi poolt tema vanematele. Nimelt kaks 10 aastast poissi varastasid pisikese poisi kaubamajas tolle vanematelt ning hiljem leiti 2 aastase poisi vägivallatunnustega laip raudteelt Waltoni lähedalt. Laul on justkui surnud poiss räägiks haua tagant oma vanematele... tõeliselt kurb lugu, millest rääkiv dokfilm Amyle niimoodi mõjus, et ta sellest laulu kirjutas - sõnad lähevad nii: "I'm the spaceman flying high, I'm the astronaut in the sky, Don't worry I'm OK now, I'm the light in the dark, I'm the match, I'm the spark. Don't worry I'm OK now."), "I got no roots" ja lisaloona lauldud aeglane lugu, kus saatjaks oli ainult klaver. Ei tea, kas Amy on kirjutanud need sõnad mõeldes iseendale? Igatahes külmavärinad tulid teda kuulates seda laulu laumas. Umbes kolme laulu ajal läks meel härdaks. Ja nii mõnus oli vaadata kuidas ta oma häälega mängib live-is. Tema hääl eristub küll kõikidest teistest maailma naislauljatest! Peavad ikka häälepaelad olema, et sellisele vastu pidada. Ta mingil hetkel ütles, et tal on sellised kõrvaklapid, et ta ei kuule meid (publikut) üldse. Keegi kohe kusagilt tagant kisas "We love you Amy" ning sellepeale Amy ütles, et seda ta kuulis küll :) "This is the life" alguses ütles, et seda laulu me peaks teadma ning kutsus kaasa laulma. Ja muidugi ma laulsin kõik need laulud kaasa, mis tuttavad olid :) Ja ta vaatas mulle otse silma sisse ning noogutas tunnustavalt :) Nii lahe! Madonnat ja Pinki sai ju ka eest lähedalt vaadatud ja eks nendelgi kontsertidel olid need omad hetked, millal tekkis tunne, et kas see oli nüüd see "side"? Aga nii "kindlat sidet" ei olnud, kui nüüd Amyga :) Berns Salonger kontserdikohana oli päris vinge. Lühtrite ja uhke siseehitisega. Rõdude ning suure peeglipalliga. Peeglipall tekitas ühe laulu ajal lumesaju efekti, mis sobis väga hästi aeglase ballaadi juurde. Tegelikult arvata võib, et see oligi Amy enda lava sisustuselement... ei tea. Vaeseke oli tõesti nii närvis, et unustas oma bändi tutvustada. Vabandas lisaloo ajal sellepärast ning tutvustas siis vähemalt saatjaks olnud klahvpillimängijat Shannon -it. Pärast tuli veel bänd lavale, aga Amy unustas ikka ära :) See trummar oli tal ülivinge! Ah, tegelikult ka klahvpillimängija ja mõlemad kidramehed ka. Andsid endast ikka kõik ja rokkisid täiega, kui olid ägedamad lood. Ning ikka tulles tagasi selle valgustuse juurde, siis mingil hetkel kerge suitsu ja punase valgusega tekkis nagu kihiline efekt lavale ja üldse oli see valgustus eriliselt tasemel seal. Mul on tunne, et Amy on harjunud palju suuremale rahvahulgale esinema, eriti kui veel on selline eriline ja oluline kord, kui ta oma uue plaadi muusikat esmakordselt esiteleb, aga pärast kontserti saalist välja minnes selgus, et rahvast oli ikka kuni taha otsa välja. Kusjuures kontserdi alguses ta küsis, et kus ta nüüd on, kas Stockholmis :) Sellised suured tuuritajad ei tea enam ise kah :) Aga tegelikult ta ikka teadis, sest küsis kohe otsa "Hur mår ni?", sulaselges rootsi keeles :) Uue plaadi nimeks valis ta "The curious thing". Ja selle nimega oli üks suur jama, sest ta ei suutnud kuidagi otsustada. Pealkiri on pärit ühelt plaadil olevalt laulult. Aga see pole mitte laulu pealkiri vaid üks rida laulust ("This life I lead is a curious thing but I can't deny the happiness it brings.") lugesin Amy blogist, et plaadil teeb ta koostööd Paul Weller -iga, kellega vist on isegi duetti seal oodata, igatahes on Weller muusikuna kaasatud. Üldiselt olevat uued laulud tulnud tema juurde ise ja väga lihtsalt (nagu ta ise on öelnud, siis peamiselt oma magamistoas on ta need kirjutanud:)). Ta küll mõetles ja kartis, et pärast esimese plaadi sellist menu, et kuidas uusi laule kirjutada, aga kõik oli justkui iseenesest lahenenud. Ja kuigi uus plaat on märksa rokilikuma soundiga, on tegemist ikka vana hea Amyga :) Seda tõestas ka kontsert. Kuna need minu ülesvõtted on nii kahtlase kvaliteediga, siis mõtlesin, et siia lõpetuseks panen üles kaks laulu youtube-st, mida ta ka kontserdil laulis. Üks on tema esimeselt plaadilt - "Let's start a band" - oh Amy, ma oleks kohe nõus :) Tegelikult on see mu kõige väiksema tibu lemmiklaul Amy esimeselt plaadilt ja kui autos see laul algab, siis ta juba enne kui Amy lõpuks nende sõnadeni jõuab, hakkab juba ise laulma "Lets start a band, lets start a band, lets start a band" :) Ja teine laul ongi see tema uue plaadi esimene lugu. Ohhhh kui ta jälle tuleks kuhugi siiakanti, siis ma läheks kindlasti uuesti :) Minu meelest selline folkrock on väga ehe ja lihtsalt südamesse minev stiil. Lisaks on kõikidel tema laulude sõnadel ka sisu ja see teeb neist veel eriti head! Minu meelest sobiks hästi ka mõnele Eesti folk-üritusele... iseasi, kas ta tuleks... aga ta on nii tagasihoidliku ja sümpaatse olemisega... üldse mitte mingi miljoneid plaate müünud superstaari moodi ja ometi tema esimest plaati on müüdud pea kolm miljonit. Täpselt päeva pealt aasta tagasi koondasin ma ka kokku need kõige-kõigemad eelneva aasta kohta. Ning traditsioonid on minu meelest lahedad. Siin jätkan ma ühte ma traditsiooni ning võtan siis jälle kokku, mis eriliselt südamesse läksid. Et oleks järjepidevus ning saaks kunagi aastakümnete pärast aimu, mis oli just praegusel hetkel see kõige kuumem :) Kus vähegi isu ja jaksu ning oskust, katsun lisada ka mõne edetabeli. Nii ehk saab veel paremini aimu. Siin siis minu AUNIMETUSED anno 2009. Prison Break sai läbi... kuigi mul on viimased 5-6 osa siiani vaatamata. Aga see lõpp hakkaski natuke juba liiga käest ära minema. Seega seekord ei olnud enam raske parimat valida... Meeleheitel koduperenaised jätkavad oma võidukäiku. Oma naljakate tegemistega Whisteria Lane-il (või kuidas täpselt see nimi kirjutataksegi:)). Hea on vahest naiste üle natuke naerda ka, muidu on nad nii pagana targad, et päris elus ei õnnestu kuidagi :) Teisele kohale jäi Jonas Gardell-i kirjutatud miniseriaal, mis liigub kolmes eri ajastus. Juba see saatele sissejuhatus on minu meelest geniaalne, ehk eesti keeles on pealkirjaks Pooleldi peidus ja selle mõte tuleneb sellest, et vanasti maaliti perekonnaportreedele ka surnud pereliikmed, näiteks lapsed, kes olid lahkunud, aga alati natuke varjatult, kas teiste seljatagant piilumas või kuidagigi. Sari ise liikus kolmes eri ajastus ning rääkis surmast perekonnas. Sünge, aga nagu tema raamatudki, väga sügav ja hea! Pronks läheb samuti rootsi sarjale - Tusenbröder, ehk eesti versioonis Prügikala. Ma pole seda head sarja varem vaadanud. Pool on õnneks ka veel ees. Ja esikolmikust jääb napilt välja täiesti uus komöödiasari Cougar town, mille keskmes üks Friend-idest tuttav näitleja Courtney Cox. Siin möllavad mul omavahel reality-sarjad. Ja nendega on nii, et vaikselt hakkab ka minul tüdimus saama. Ikka samad olukorrad ja kuidagi mõttetuna hakkavad nad tunduma. Mõned laulu- ja tantsuvõistlused on siiski vist alati huvitavad. Samas ei viitsi näiteks enam 7.hooaega Project runwayd, ega ka ülejäänud maailma versioone. Samuti otsustasin, et enam ei vaata ei Survivorit ega ka Amazing race. Lihtsalt nende aeg on ümber saanud minu jaoks. Ja kuna Biggest loser tekitab minus söögiisu, siis selle jätsin juba eelmisel aastal pooleli. Ent siin edetabelis olen veel arvestanud neid kõiki, mida vaatasin vähemalt 1 osagi. Kusjuures hämmastavalt kehv tase oli X factoril see aasta, muidu oleks see sari kõrgemal kui American idol, sest mulle meeldib brittide ülesehitus palju rohkem. Nendega on mul kehvasti, sest ma polegi eriti paljusid jõudnud näha. Peamiselt nii palju kui Eestis külas käies ning arhiivist on saanud, aga see on tõeliselt vaid mõned osad. Minu eelmise aasta lemmikut, ehk Ohtlikku lendu ei tehta vist juurde... Õnneks on mul veel mõned osad plaadi pealt vaatamata, ehk kunagi tulevikus võib see siin veel figureerida. Aga praegusel hetkel on kõige parem minu meelest: Ka siin olen peamisel sõltuv internetist, ehk mida läbi selle õnnestub vahest näha. Kuid siin on nii konkreetne lemmik, mis on üldse parim asi, mis televiisorist minu meelest tuleb! Kui seda üldse sarjaks võib nimetadagi, aga minu aunimetused, ise tean, mis teen :) Sedapuhku siis oscarikandidaadist austraalia näitlejanna, kes minu teadvusse sattus juba ammu ammu filmiga Murieli pulmad. Juba see roll on kirjutatud nii, et sellega saab hakkama ainult tõeliselt vinge näitljejanna. Nimelt skiso naine, kelle peas vahetuvad rollid pidevalt... magus roll, ühtlasi natuke ka kurb ja natuke ka naljakas... Robert Knepp on Prison breakiga terve sarjaga koos kuidagi juba üpris tavaliseks muutunud ning enam ei ärritanud tema psühh mind nii nagu varem, ka Jeremy Piven Entourage-is neurootilise managerina on ju küll hea, aga juba harjunud. Noor näitleja Thomas Ljungman võib veel tulevikus saada ühest väga vingeks näitlejaks, kui ta selle ameti peaks valima. Aga minule meeldis sedapuhku kõige rohkem meie enda oma... Nii kaua kui nad seda teevad ja nad teevad seda ilmselt minu surmani... on ikka see aasta suursündmuseks minu jaoks televisioonis... sest televisioon kui selline jääb (peale teatriõhtute) ikka alla päris kinole... ning see on filmmaailma suursündmus. Ja siin ka minu RESPECT Sellel aastal oli mul kuidagi teisiti kui varem lauludega. Polnud nii eriti palju selliseid üksikuid lemmiklaule mõnelt üksikult artistilt. Nimelt saabus mu ellu iPod ning seeläbi hakkasin millegipärast rohkem kuulama plaate tervikuna. Kuigi jah, playlistid ju võimaldavad oma lemmikutest mix-e koostada ja ka seda ma praktiseerin. Aga need lemmikud ongi tavaliselt lemmikartistid ning seeläbi terve plaadid. See kajastub ka minu lemmiklaulude edetabelis. Ei hakka siia kogu TOP100 üles kirjutama... piisab ehk sellest TOP40st ka. Aga jah, ilma tegid minu jaoks Daughty, Lady Gaga, Pink, Lily Allen, Madonna (kusjuures Madonna GIVE IT 2 ME laulu kuulasin ma ilmselt tänu kontserdile terve aasta lõikes kõige enam, aga see figureeris juba eelmisel aastal mu tabelis, siis jätan need eelmise aasta lemmikud siit välja, isegi kui need nüüd kõrgemal platseeruks. Sellel aastal kuulsin mitte-ingliskeelset muusikat nii vähe, et eraldi edetabelit koostama ei hakkagi. Ütlen ainult oma lemmiku ära, mis sedapuhku siis Eesti tegijate ingliskeelne lugu. Muss on hea, aga eriti hea on Sofia Rubina laul minu meelest! Tegelikult vist juba aastast 2008, aga minuni jõudis see alles 2009. aastal. Kõik kolm kandidaati olid tihedas rebimises, aga ju see, et ma nende kontserdil käisin mõjus sellevõrra, et tiitel neile anda... Väga vinge kontserdiaasta oli ning kaks kontserti olid üldse mu elu siiani parimad - Madonna ja Pink. Ja kaua kaua oodatud mõlemad kah. Kuid üht siiski märkimisväärselt kauem... sest mõlemad olid omamoodi vinged. Üks ju nooruse edumaaga palju särtsakam, aga teine jällegi mu kõigi aegade lemmik. Aunimetus läheb seekord siiski- Kõige rohkem kogu aasta lõikes kuulasin ma muidugi Madonna ja Pink-i plaate, seoses nende kontsertidega. Aga mõlemad olid mul esil juba eelmisel aastal, seega nemad jäid sedapuhku mängust hoopis välja. Madonna Greatest hitsi ma veel nii palju kuulata pole jüudnud, sest seal peamiselt vanem muusika, mis sest et värskendatud vormis. Kuid üsna aasta viimastel kuudel tuli see ekstravagantne tädi oma uue lühiplaadi, ehk EP-ga välja, mis vallutas mu iPodi viimaseks paariks kuuks. Seega võit läheb temale. Esimese koha peeale käisin ma edasi ja tagasi kahe lemmikfilmi vahel. Kord Salomon peal siis Piibeleht all ning siis jälle vastupidi. Lõppude lõpuks kuulasin oma südame häält, ehk mis mulle lõppude lõpuks ikkag rohkem hinge läks ning panin selle ka sinna etteotsa. Lihtsalt just praeguses hetkes kõnetas see mind nii kõvasti. Päris vinge filmiaasta oli. Lemmikuid hästi palju. Toon kõigepealt võitjad välja ning lõpust leiab ka koond-edetabeli inglise ja muukeelsete filmide kohta. Aga aasta parim siis: Nii tugeva sisemise põlemisega. Britt, kes täiesti prantslase pähe võiks minna. Sügav ja detailideni läbitunnetatud roll. Meistriklass! Rumeenia politsei argipäev. Liiga igav minu jaoks... see paari aasta tagune abordilugu oli miljon korda parem! See oli Sofi aasta! Kõik tema 3 raamatut olid mu lemmikud, kuid see esimene oli veel kõige parim neist! Tugeva teisena Vonnegut... See puändirikas ja põnev, mitmekihiline ja mitmest otsast hargnev Rootsi tippkirjaniku krimkalaadne põnevik oli peajagu üle ka kaasmaalase Larssoni terve maailma vallutanud saagast! Prantsuse keelest inglise keelde tõlgitud. Sõjaaegsed draamad kus tegfelikult kaks raamatut kokku üheks seotud. Nemirovsky kirjutas need oma raamatud küll juba aastakümneid tagasi, aga alles nüüd hiljuti nägin need trükivalgust. Raamatust seögub ka see imeline tee, kuidas ja miks? Nagu parima filmiga nii ka parima teatrielamusega olin tugevalt kahevahel. Kas Pea vahetus või Hecuba pärast. Üks läks nii sügavale hinge. Mõjus nii mitmel tasandil. Teine jällegi oli ehk parim õnnestumine komöödiažanris, mis on minu meelest žanrina kõige raskem. Häid ja tõeliselt naerma ajavaid komöödiaid lihtsalt pole teatrid võimelised tegema ja nüüd selline lahe tükk... Lõpuks otsustasin siis selle kasauks, mis sügavamale hinge puges... olen juba selline softy... aga võibolla ma mõtlen kunagi veel ümber :) Pronks läks mõrvaritüdrukute powerhouse-ile! Tõeliselt vinge teatriaasta oli! Siin on koos võitjaga minu teatrielamuste TOP 20: Mulle väga meeldis Andres Noormetsa kahe tasandiga mängimine ning oskuslik pinge kruvimine Mässajates, Elmo Nüganeni tühja lava täitmine paari näitleja ja kolme tooliga, Hendrik Toompere tõeliselt sähvakas ja vinge kolme primadonna mõrvamäng ning Uusbergi muusika ja draama sümbioos. Ja kuigi kõik nad oleksid väärt võitma, siis minu jaoks lavastuslikus mõttes veel kõige vingema ideede ilutulestiku pakkus: Head ööd vend koor ja Pärt Uusbergi seaded olid nii ilusas sümbioosis Uku lavastuse draama poolega. See kõik oli lihtsalt imeline! Tõeline pähkel, sest nagu lavastajatega, oli ka siin mitu nii eredat tippu, et võitjat välja selgitada on praktiliselt võimatu. Siiski on üks, kes tegi ehk terve aastakümne ühe vingeima rolli. Napilt kandadele jäid Hendrik Toompere jr - Kes kardab Virginia Woolfi; Priit Võigemast - Pea vahetus ja Aarne Üksküla - Nürnberg. Kaks neist võitlevad omavahel 2009. esietendunud parima meespeaosalise tiitli eest natuke edasipoole edasi, aga võitjaks siin kategoorias: Oh kui ahvatlev oleks anda võit kolmele Toatüdrukule. Ühtlasi kolmekesi koos ei saaks neile keegi vastu. Aga kuna otsustasin siiski rolle ükikuna ja eraldi võtta, siis lisaks Ülle Lichtfeldtile, Tiina Mälbergile ja Anneli Rahkemale, rabelisid tipu lähedal ka Anu Lamp - Meie, kangelased; Katariina Lauk - Ingel, ingel... ning Ülle Kaljuste - Sügissonaat, kuid võidu viib koju: Väga raske oli tegelikult siit seda ühte välja selgitada. Kõik on ju vinged ning head. Aga kuna mängureeglid nii nõuavad, siis minu valikuks on mõnevõrra ehk teiste jaoks üllatusena see 20.lennu Linnateatri näitleja. Ta lihtsalt on midagi täiesti fenomenaalset selles fantastiliselt heas näitemängus: Siin kategoorias oli mul üks üle kõige. Olin suvel sellises vaimustuses tema rolli pärast ja see on kandunud üle terve pika sügise, siiani välja. Endiselt tippvormis!!! Endiselt tasemel!!! Oh kuidas ma jumaldan teda, inglikest ;) Alati kui ta jälle sealt taevast maapeale tuli oma inglikoor kannul, tulid mul mõnutundest külmavärinad! Ja tema hääl oli täiesti, täiesti vapustavalt vinge!!! Kuna selles kategoorias oli kandidaate kõige rohkem, siis oli siin ehk kõige raskem võitjaks tulla :) Kuid sama trupp oli lausa 3 kandidatuuriga esindatud, ju nad siis ikka ühed head ansamblimängijad on... kuid erilist au tuleb anda ka truppidele, kelle ansamblimäng oli tõeliselt vinge sellistes etendustes nagu Ballettmeister, Kiivad armastajad, Kuidas seletada pilte surnud jänesele, Meie, kangelased ja Toatüdrukud. Kuid kroonjuveeliks: Nii palju vaeva ja erinevaid huvitavaid lahendusi ühele ilusale, värvikale lastetükile. Kindel ja lihtne valik aasta parimaks! Ahvatlev oleks ka Startup olnud märkida võitjaks, sest nii lahe oleks kui hommikuteatrit oleks rohkem. Eriti nädalavahetuseti. Aga Pepejajevi ideederohkus võttis tummaks! Seal ta nüüd siis on... tipus... nagu näha on suurem osa aunimetusi selle teatri tükkidele. Ja üldse oli sealne lavastuste tase kõige kõrgem sellel aastal. Nad nagu ei eksiks millegagi. Pärast Tätte-t polegi nii head originaaltekstide kirjutajat tulnud Eesti teatrisse... või kumb see enne ja kumb see hiljem tuli Tätte või Lennuk? Anyway - Uusberg on selle aasta kunn. Lõpuks ometi õnnestus mul seda jälle näha, ning ka endale lindistada, et seda ikka uuesti ja uusti vaadata - Rein Malmsten on jumalik näitelja! Teist temasugust ei tule enam kunagi... Kuigi ahvatlus oli suur Otti nimetada, sest tema on ainuke (vist?) kes teatrikriitikutest ka blogi peab ning tema tekstid on alati tasemel! Nii need, mis avaldatakse kui ka need, mis blogis üleval ripuvad. Sedapuhku siis ikka vana lemmik: Kirjutab paremini kui suurem osa ajakirjanikke...aga ega ma ei tea, võibolla ta ongi ajakirjanik? :) Lisaks eraldi arvestuses, rohkem nagu kokkuvõtvalt, sest peale meespeaosa ja kunstniku on need ju samad nagu terve aasta jooksul nähtud tükkide arvestuses, ehk siis ainult 2009. aastal esietendunud lavastused:			OSCAR-2019
Miks vistrikud kätele ilmuvad. Aknad kätes võivad paikneda ükskõik kus: õlast kuni sõrmeotsani. Lööve võib olla väga erinevates vormides. See sõltub sellest, mis põhjustas sellised ebameeldivad lööbed. Põhjused võivad olla nii välised kui ka sisemised ning lisaks sellele ei ole aeg-ajalt nende määratlemine nii lihtne. Kui aga teil on vistrikud, peaksite kõigepealt uurima, kuidas akne ravi on palju kiirem ja tõhusam. organismi riketest põhjustatud ainevahetushäired või seedetrakti nõuetekohase toimimise (seedetrakti) häired; seenhaigused. Pimples võib kätele põhjustada seened, mis sattuvad nahasse läbi väikeste haavade või naha pragude. Sellistel juhtudel ilmneb kahjustatud ala ümbritsevate vistrike hajumine; geneetilised haigused. Mõnevõrra pärilike haiguste korral käte nahal võivad ilmneda väikesed hüpodermilised täpid. Nende eripära seisneb selles, et need tekivad tavaliselt äkki, levivad üle kogu keha ja pikka aega ei kao; naha saastumine, isikliku hügieeni põhieeskirjade mittetäitmine viib väikeste kahjustuste ja seejärel bakterite paljunemise vastu; hormonaalse tausta muutused ja kõikumised (esinevad noorukieas, raseduse ajal või pärast sünnitust naistel). Akne on rasvade näärmete suurenenud töö tulemus. Üks hormonaalse akne ilmnemise märke kätel - väikeste valgete akne õlgadel (väljastpoolt) lööve. Sageli ei ole sellised pryshchiki märgatavad (eriti kui neid ei pressi välja), ei sügele ega põhjusta valu. Kuid nende välimus võib põhjustada psüühilist ebamugavustunnet, kuna ei ole võimalik riietada; püsida otseses päikesevalgus. Mõnikord võib päikesepõletus välja nägema väikeste punaste vistrike hajumist. Kui see probleem tekib, proovivad inimesed sageli ilma spetsialistide abita tegutseda ise ravimeid kasutades. Paljude inimeste käes akne ravi alustatakse kohalike meetmetega antibakteriaalsete ravimite kasutamisest. Sageli ei anna antibiootikumide kasutamine eeldatavat toimet. Lisaks sellele kasutatakse tänapäevaseid inimesi antibiootikumidega ravimiseks sageli ja mis tahes põhjusel, mis põhjustab keha sõltuvust ravimite komponentidest, vähendades seeläbi nende positiivset mõju. Seega, kui üritab vabaneda akne tema käed peaks siiski konsulteerida oma arstiga, et selgitada põhjus lööve, ja suunata kõik oma jõupingutusi, et kaotada sel põhjusel. Seega, allergiline akne ette antihistamiinikumid, seeneinfektsioonidega ja sügelised - meditsiinilisel näidustusel salvid ja ravimid, nakkushaigused - sümptomiteraapia, antiseptilised ja antipruriitiline. Neurodermatitis ettenähtud kompleks ravi, sealhulgas vannid ürtidega (saialill, vereurmarohi ja teised) - see aitab vähendada põletikku ja sügelust mõjutatud nahapiirkondadele. järgige isikliku hügieeni reegleid, hoidke käte nahka nii põhjalikult kui näo naha taga. Käte nahk nõuab sama puhastamist, niisutamist ja toitmist. Kasuta päikesekaitset päikese käes; Püüa riideid valmistada looduslikest kangastest - see võimaldab käte nahal hingata ja vähendada võimalikku allergilist reaktsiooni sünteetikale; Kui see on võimalik, vältige teiste inimeste hooldustooteid, kui see juhtub - pese käed põhjalikult; desinfitseerige kõik, isegi väikesed kahjustused käte nahale, olgu see siis abrasiivid, kriimustused või kaadrid; pöörake tähelepanu toidule. Võimaluse korral jäta sellest välja praetud, teravad, soolased toidud ja vähenda maiustuste tarbimist. Kasutades ülalkirjeldatud näpunäiteid, ei saa te mitte ainult eemaldada pimples teie kätes, vaid ka vältida nende taasilmumise võimalust. Loomulikult on see vastumeelne, kui akne voolab kehale. Ja me oleme võrdselt kohutavad ja häirivad, kus need ilmuvad - näol, seljal, rinnal või kätel. Käed - see on sama kehaosa kui kõik teisedki, nii et see nähtus, nagu väikesed pimples kätes, ei anna kellelegi erilist rõõmu. Lisaks on nende "külaliste" saabumisega kaasnenud mitte ainult esteetiline, vaid ka üsna tõeline kannatus - sügelus, punetus ja muud õnnetused. Meie keha - tõeline mõistatus, miks mõned selle vormides, sealhulgas need, kus kõik naha oma käed väike muhke või villid, siis ei saa alati seletada usaldusväärselt. Jah, ja selline lööve ei ole lihtne. Enamasti seisab probleem nende noorte seas, keda ähvardavad hormoonid või naised pärast sünnitust. Nende ebameeldivate lööbete päritolu on kõige mitmekesisem ja sõltub nii sise- kui ka välisteguritest. Võitlege nendega, ilma et mõistaksite peamist põhjust - tühine töö. Akne võib ilmneda mis tahes isiku kätte. Ja kuna me peame töötama, lõõgastuma ja suhelda kätega, on see kõik vajalik, puhas ja tervislik nahk on lihtsalt vajalik. Siiski, kuigi me vaatame oma käsi, ei ole akne - ei, kuid on olemas. Millised on selle nähtuse põhjused? Need on noorukite jaoks puberteedieas ja naistele pärast sünnitust. Nende muutuste tulemusena aktiveeritakse rasvade näärmete aktiivsus, poorid on ummistunud ja infektsioon kogutakse. Selle tagajärjel - palju akne mitte ainult kätes, vaid ka teistel kehaosadel. Igaühel on allergiline reaktsioon täiesti erinevatele asjadele, alates toidust kuni lilledele või isegi päikese kätte. See spekter on nii lai, et allergia põhjus ei ole iseenesest võimalik tuvastada. Seetõttu, kui väikesed vistrikud ilmuvad käe peale ja ei kao pikka aega, peate kiiresti dermatoloogile minema. Tavaliselt on nende esimesed sümptomid väikesed vesised pimples, mis on nende käes ilmnenud ja palavik. Nende haiguste hulka kuuluvad kana rabed, punetised või leetrid. Kõik need haigused, kuigi nendega kaasneb eriline lööve, kuid kõik on tavaliselt vesised ja põletikulised. Tavaliselt ilmnevad sellist haigust puudutavad vistrikud infektsiooni tagajärjel olemasolevate väikeste haavade ja pragude tõttu. Haavetest kogunemisel kogunevad seened, rühmitavad ja moodustavad mõjutatud kohas tõelise akne hajumise. Haigust põhjustavad bakterid paljunevad väga kiiresti. Piisab vaid paar korda, et ignoreerida isikliku hügieeni reegleid, sest teie nahk muutub tõeliseks mikroobide kuhjaks. Naha saamine on akne moodustumise põhjus. Teadlased on tõestanud, et inimese emotsionaalse seisundi näitaja on kõigepealt tema nahk. Väga sageli põhjustavad stressid ja närvisüsteemi häired, mis põhjustavad siseorganite probleeme, mis omakorda põhjustab käte lööve. Tavaliselt on sellel juhul tegemist lööbe põhjusega keha sisemise tasakaalu puudumisega. Haiguse tõttu seedesüsteemi keha naha kaudu hakkab "visata" kahjulikud ained välja: esimene sõrmede ja seejärel - harja piirkonnas. Sellise haiguse korral võivad väikesed punased pimples, mis on moodustunud kätele, olla isegi peapööritava peadga. Mis tahes probleem, sealhulgas aknega seotud probleemid, on kergem hoiatada, et ravi on edasi lükatud. Arvestades, et pimpete ilmnemise põhjused on enam kui piisavad, võivad üldised ennetusmeetmed olla järgmised kriteeriumid: Olles märganud, et väikesed vistrikud ilmunud kätele, püüavad nad tavaliselt vabaneda neist kohaliku tähtsusega antibakteriaalsete ravimitega. Kuid tuleb meeles pidada, et sellised ravimid ei taga mingil juhul probleemi lahendamist, kuigi see annab veel positiivse mõju. Aga ainult juhul, kui enne terviseprobleeme ei lahendatud ainult antibiootikumid. Vastasel juhul on positiivse tulemuse saavutamine võimalikult väike. Kõige parem on loomulikult usaldada kõik probleemid kvalifitseeritud spetsialistile. Need, kes tuginevad oma jõule, peaksid kuulama mõnda praktilisi nõuandeid: Ärge unustage traditsioonilisi ravimeetodeid. Näiteks võib vistrikke mõjutavaid nahapiirkondi ravida aloe mahlaga või kasutada riivitud kartulit. Väga hea oli ka viburnum. See mitte ainult puhastab akne käte täiuslikult, vaid on ka suurepäraseid allergiavastaseid omadusi. Selleks on soovitatav kasutada pressitud vaagutatud marjadest valmistatud aplikaate või viburni mahl lihtsalt määritavaks probleemsetele aladele. Punaseid vistrikke saab kuivatada salitsüülhappe või sama aaloega, hõõrudes neid kaks korda päevas. Kui tekib muret, et akne põhjus on mingi nakkushaigus, tuleb kõik patsiendid ise ravi lõpetada kohe. Ettenägematute tagajärgede vältimiseks pöörduge arsti poole. Võimalik, et väikesed pimples on kätes signaal kehast umbes nii äärmiselt ebameeldivast haigusest nagu kaelust. Kui te ei anna arstile õigeaegset kutsumist, sügelus sõrmede ja randmete vahel levib ülejäänud naha külge. Seega, pimples on käed, kuigi mitte peatselt nuhtuda, kuid neil on siiski endiselt piisavalt tõsine oht. Igal juhul pole konsulteerimine dermatoloogiga üleliigne. Mükoos. mis on põhjustatud mõne seene mikroorganismide sortidest - pärm, saprofüüdid, dermatofüütid. Epidermise ja küünteplaatide kahjustus. Inimesed kannatavad tihti ekseemi all. pidevalt kokkupuutel kemikaalidega, erinevate värvainetega, formaldehüüdiga, puhastusvahenditega jne Lisaks sügelemisele ja ekseemiga põlemisele on epidermise tugev koorimine kätele. Enamikel juhtudel näitab väikeste vistrikide paiknemine sõrmede vahel kibe nakkust. Cheshushchiesya mullid naha kätes laps võib olla ka urtikaaria. mis on sageli krooniline. Lapsed puutuvad sageli kokku allergiliste reaktsioonide, dermatiidi ja higistamisega. streptoderma ja muud nahakahjustused immuunsuse ebatäpsuse tõttu. Iga naine teab, et käed, nagu nägu, on mingi "visiitkaart" - neid tuleb kõigepealt tähelepanu pöörata. Isegi väikesed pimples kätes võivad halvendada meeleolu. Peamine probleem on see, et selline sümptom võib olla mitte ainult kosmeetiline defekt, vaid ka tõsise haiguse ilming! Lööve kätel väikeste pryshchikov punase värvi kujul on kõige sagedamini allergiline reaktsioon. See võib olla kodumajapidamises kasutatavate kemikaalide puudumine kindadena või kätekreem koos komponendiga, mille puhul teil on tundlikkuse suurenemine. See juhtub, et süsteemne allergia avaldub ka kätes - näiteks toidule. Samuti väikesed veetavad pryshchiki kätes, mis on kriimustatud ja tekitavad ebamugavustunnet, võib juhtuda närvisüsteemi reaktsioonide ja ebaõnnestumise tagajärjel, tekitanud urtikaaria. Kõikide nende haiguste korral on sümptomid tavalised: Tavaliselt on probleemi lahendamiseks piisav tavaline antihistamiinivastane ravim kogu päeva vältel. Juhul, kui esineb uusi nahalööbeid ja muid sümptomeid - nõtmist, palavikku - tuleks arstiga võimalikult kiiresti konsulteerida. Siin on nende sümptomite peamised põhjused: Kõige sagedamini käte sõrmedel ja nende vahel esineb sügelema lima nakatumist. Kui te vaatate tähelepanelikult, siis leiavad nende parasiitide puhul mitte ainult lööve, vaid ka hallikad lööbed. Süda intensiivistub hommikul ja öösel, päeva jooksul rahustav. Lisaks nendele haigustele võib punase või valge käte lööbed seostada endokrinoloogiliste häiretega ja seedetrakti haigustega. Samuti tekivad mitmesuguste keratooside tagajärjel käepidemed. 90 toodet toidule allergia esineb 8 toote puhul: kala ja koorikloomad, maapähklid, pähklid, soja, piim, munad ja nisu Sümptomite kõrvaldamiseks on vaja eemaldada allergeeni toime organismile. Kui seda ei tehta, lööve levib organismi teistele osadele. Ravi puudumisel, kammimisel ja hügieeni mittejärgimisel ilmnevad küünte ebameeldivad sümptomid. kõhuga. Selle haigusega kaasneb talumatu sügelemine, mis intensiivistub öösel. See aitab vabaneda puurist, kasutades väävelhapet ja isiklikku hügieeni. Voodipesu ja rätikud tuleb pesta temperatuuril 90 ° C. Düshidroos on sageli põhjustatud käte seenhaigustest, kui immuunsüsteem reageerib mikroorganismide poolt vabanevatele toksiinidele ebapiisavalt. Miks pimples kätes vajavad tähelepanu - ülevaade uuendatud põhjused: 27. september 2016 autor: autor Noored vanemad võtavad vastsündinud beebi tervist väga tõsiselt, mõnikord panitsevad ilma ilmselge põhjuseta. Kui äsja ema ja isa vaatavad oma lapse esmakordselt, siis märgivad nad, et kreemika nahal pole pigmendilõhnu.			OSCAR-2019
Et me kestma jääks, vajame väärtushinnangute, kultuurinormide ja elustiili muutust, kirjutab Kaupo Vipp. Ökoloogiast laenatud termin „jätkusuutlikkus“ (sustainability) tähistab bioloogiliste süsteemide omadust säilitada oma mitmekesisus, arengute tasakaal ja eluvõimelisus määratlemata aja jooksul. See on eri tüüpi süsteemide tööprotsessi tulemus, mitte teoreetiline printsiip süsteemide loomiseks või kujundamiseks. Keskkonnaprobleemide teravnedes, koos nn rohelise mõtlemise kiire tõusuga, jõudis väljend 1980. aastatel avalikku kõnepruuki. Nüüd on „jätkusuutlikkus“ saanud üheks bürokraatia- ja poliitikaalaste tekstide kirjutajate lemmikväljenditest. Kui seda algselt kasutati seoses inimühiskonna arenguprobleemidega (jätkusuutlik areng), on seda tänaseks asutud parasiitsõnana lükkima suvalisse konteksti. Pahatihti oksüümoronide sõnastamiseks, nagu näiteks „jätkusuutlik majanduskasv“. Muidugi mõistab igaüks järele mõeldes, et lõplikus ruumis – nagu inimliigi majandustegevus planeedil Maa – pole lõputu kasv lihtsalt võimalik. Aga reaalpoliitiliste kaalutluste sunnil sisaldab selliseid loogikavigu koguni ÜRO säästva arengu eesmärkide loend. Keskkonnahoiu osas on üldlevinud lootus, et meie jätkusuutlikkuse (st tsivilisatsiooni ja looduskeskkonna kestva kooseksisteerimise võime) tagaks ressursside tarbimise kahandamine. Samas jätkub elanikkonna eksponentne kasv, lisades planeedile 230 000 inimest päevas, st ligi 88 miljonit aastas [1]. Igaüks neist vajab eluks ressursse. Samuti ei saa pideva kasvuta hakkama tänaseks välja kujunenud sotsiaalsüsteemid, pangandus jms. Muidugi nõuab vastav majanduskasv planeedi taastuvate ja taastumatute ressursside tarbimise pidevat kasvu, välistades jätkusuutlikkuse. Näiteks tarbis inimkond 2017. aastal juba augustikuuks ära selle ressursside koguse, mis looduses ühe aastaga taastuda suutnuks (mets, kalad jms). Globaliseerunud majandus jätkab kokkupõrkekurssi planeedi võimalustega maavarade, eluslooduse, puhta joogivee, saastetaluvuse, kliimastabiilsuse jne osas. Analüütikud on ammu prognoosinud, et see kurss toob lisaks kaasa ebavõrdsuse kasvu, ühiskondi tasakaalustava keskklassi hääbumise, kodusõjad, ressursisõjad riikide vahel ning majandus-, kliima- ja sõjapõgenike voolu, alustades planeedi enim ülerahvastatud piirkondadest. See, kui palju iga inimene tarbida soovib, mõjutab inimkonna globaalset „jalajälge“. Võitjad ei ole need, kellel on surres rohkem asju. Kui püüaksime igale planeedil elavale inimesele tagada maailma jõukamates riikides praegu valitseva elustiili, vajaksime viit planeeti Maa. See pole arusaadavalt võimalik. Nii ongi jätkusuutlikkuse tegelik väljakutse inimeste seniste väärtushinnangute, kultuurinormide ja elustiili muutus – teadvustamine, mida me ikkagi tegelikult eluks vajame. Ka siis oleks raske kujutleda, et kõik rahvad lepiksid oma tänase olukorraga. Pideva alatoitluse, veepuuduse, alalise sõjaseisukorra jmt hädade tõttu kannatavaid inimesi on ju praegu rohkem kui oli planeedil kokku rahvast 20. sajandi alguses. Tekkinud seisus ei saa realistlikult tulevikule mõtlev kodanik arenenud ühiskondadele omase elustiili säilitamist pikemas perspektiivis eesmärgiks sättida. Vaja on üldkriisi ennetavat „organiseeritud taandumist“ oluliselt madalama, kuid ikkagi talutava heaolu suunas, et vältida langemist täielikku kaosesse. Lokaalseks jätkusuutlikkuseks annab lootust meie kodumaa senisäilinud loodus, puhas põhjavesi ning kõige kiuste osaliselt säilinud elurikkus metsades, soodes, jõgedes. Nii peaks hea kodaniku esmane mure täna olema, et Eesti elukeskkonda, me tulevase jätkusuutlikkuse alust, viimasel hetkel ära ei lagastataks. Ei vahetataks väärtusetute klaashelmeste vastu, nagu paljude maailma maade ja rahvaste loodusega on juba juhtunud. • [1] Kasvuprotsent oli suurim aastatel 1965–1970, mil 2,1 protsenti tähendas ligikaudu 70 miljoni inimese juurdekasvu aastas. Praegune väiksem näit 1,18 protsenti esindab aga suurimat summaarset kasvunäitu inimajaloos: umbes 88 miljonit inimest aastas. Käesolev artikkel on algselt ilmunud vabaühenduste liidu väljaande Hea Kodanik kestliku arengu teemalises kevadnumbris. Briti peaminister Theresa May esitas neljapäeval pärast kõnelusi Brexiti küsimuses eri meelt olevate ministritega kompromissettepaneku, mille järgi jääks praegune kaubandus- ja tollirežiim Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel kehtima vähemalt kolmeks aastaks kuni püsiva lahenduse leidmiseni. Briti valitsus on lõhenenud Euroopa Liidust lahkumise järel selle tolliliidust lahkumise küsimuses. Tolliliitu jäämine või sealt lahkumine mõjutab otseselt seda, kas EL-i kuuluva Iirimaa ja Ühendkuningriigi koosseisus oleva Põhja-Iirimaa piiril, millest saab järgmisel aastal EL-i välispiir, jääb kehtima praegune tollikontrollita piirikorraldus. Debati keskmes on nn tagavaralahendus Iiri piiri küsimuses, mis läheb käiku juhul, kui Suurbritannia ja EL ei saavuta lahkumiskõnelustel laiemat kokkulepet kaubanduses, mis aitaks vältida tollikontrolli ning piiripunktide teket Iirimaa ja Põhja-Iiri piiril. Piiri vältimine on tähtis majandussidemete säilitamise jaoks iiri saarel ning Põhja-Iiri rahuprotsessi kaitsmise seisukohalt. May ettepanek annab tagavaralahendusele sisu ja see võib rahuldada mõlemat leeri Briti valitsuses. Valitsuse avaldatud dokumendis oma läbirääkimispositsiooni kohta seisis, et Suurbritannia säilitab püsiva kokkuleppe väljatöötamiseni samad kaubandusreeglid EL-iga. See on vastutulek pehme Brexiti pooldajatele Briti valitsuses ja valitsevate konservatiivide seas, kes toetavad EL-i ühisturule ja tolliliitu jäämist. Samas lisatakse selles vastutulekuna karmi Brexiti pooldajatele, et London "ootab uue korralduse jõustamist hiljemalt 2021. aasta detsembriks". Brüssel on teinud ettepaneku jätta Põhja-Iirimaa EL-iga ühtsesse tolliruumi seni, kuni leitakse muu lahendus piirikontrolli vältimiseks Iiri saarel. Briti valitsus on selle tagasi lükanud ja pakkunud välja "ajutise tollikorralduse" kogu Suurbritanniale, "mis säilitaks kaubanduses kehtivad tolliprotseduurid". May on samas öelnud selgelt, et ei toeta seda valikuvarianti ja loodab lahendada Iiri piiri küsimuse osana laiemast leppest Suurbritannia ja EL-i vahel. "Ühendkuningriik ütleb selgelt, et ajutine tollikorraldus, kui seda peaks vaja minema, peaks olema tähtajaline," seisis dokumendis. "Tähtaja kehtestamiseks on terve rida võimalusi, mille Ühendkuningriik kavatseb välja pakkuda ja EL-iga arutada." Suurbritannia lahkub EL-ist 2019. aasta 29. märtsil, millele järgneb üleminekuperiood 2020. aasta lõpuni. May valitsus ei ole veel otsustanud, missuguseid tulevasi kaubandussuhteid Suurbritannia EL-iga tahab. Pooled loodavad oktoobriks kokkuleppele jõuda. EL-i pealäbirääkija Michel Barnier tervitas Twitteris Briti valitsuse ettepanekut, öeldes, et seda analüüsitakse kolmest küsimusest lähtuvalt. "Kas see on toimiv lahendus kõva piiri vältimiseks? Kas see austab ühisturu ja tolliliidu terviklikkust? Kas see on iga ilmaga kehtiv tagavaralahendus?"			OSCAR-2019
Esmaspäeval, 13. juunil sooritasid Viljandi Pauluse kirikus oma diplomitöö-missa Siret Heinaste ja Ainar Ojasaar, kes sellega arvati Viljandi Kultuuriakadeemia kirikumuusik-muusikaõpetaja eriala lõpetajaks. Diplomitöö-missaga on diplomandil võimalus väljendada oma teadmisi ja oskusi jumalateenistuse ettevalmistamisel ning läbiviimisel. Siret Heinaste diplomitöö teemaks oli «Esimese ülestõusmispüha missa», milles ta kasutas osi Kaj-Erik Gustafssoni loodud missamuusikast. Jumalateenistusel teenisid kaasa segaansambel ning Türi puhkpillimängijad. Meeldejäävad olid diplomandi enese loodud koraaliseaded. Ainar Ojasaar tugines oma diplomitöös «Esimese nelipüha missa» koraalidele ja koraaliseadetele. Liturgia oli kombineeritud erinevatest missamuusikatest, eesmärgiks säilitada eesti keele loomulik kõla. Liturgilise koori moodustasid Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna üliõpilased. Mõlemat diplomitööd juhendas Elke Unt. Liturgina teenis õpetaja Mart Salumäe. Usuteaduse Instituudi kirikumuusikaosakonnas on sel aastal kaks lõpetajat. D-kursuse lõpetasid Anneli Klaus (Rolf Uusvälja oreliõpilane) ja Ester Liinak (õpetaja Kristel Aer). Varem on Klaus õppinud H. Elleri nim Tartu Muusikakoolis ja E. Vilde nim Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Praegu on ta Tartu Ülikooli magistrant kultuurikorralduse erialal. Anneli Klaus töötas aastaid Hiiumaal Käinas organistina ning koorijuhina, alates 2002. aastast on Tartu Peetri kiriku organist ja kontsertide korraldaja, 2004. aasta novembrist ka ajalehe Eesti Kirik levijuht. Ester Liinak alustas oma muusikaõpinguid Keila Muusikakoolis (1980-87) ja jätkas Tallinna G. Otsa nim Muusikakoolis (1987-89). 1990ndate algul õppis paar aastat toonases UI kirikumuusika osakonnas (õp Piret Aidulo). Aastatel 2002-2005 õppis Liinak UI kirikumuusika osakonnas ning on aastatel 2003 ja 2004 osalenud mitmel Tallinna orelifestivali raames läbiviidud meistrikursusel. Oma igapäevast tööd teeb Liinak Misjonikeskuses projekti- ja koolitussekretärina ning jätkab õpinguid Usuteaduse Instituudis praktilise usuteaduse õppesuunal. Pastoraalseminari juhataja assistent Liina Sander ja diakon Raino Kubjas lõpetasid bakalaureusekraadiga Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari, kus õppetöö toimub suures osas iseseisvalt. «Pere ning erinevate tööde kõrvalt õppides oli pakutav õppegraafik mulle vägagi sobiv,» leidis Liina Sander, kes võttis lisaks päevase kursuse üliõpilastega ka pedagoogilisi aineid ja lõpetas kooli cum laude. Sander peab metodisti seminari tugevuseks tänapäevast ja praktilisusele orienteeritud õppeprogrammi, samuti oikumeenilist ning osaduslikku õpikeskkonda. Värske lõpetaja soovib õppimist jätkata, samas lisas aga, et haridust ei saa üle tähtsustada. «See on ikkagi vahend ja võimalus kirikutöös,» arvas ta. «Kool oli väga hea, orienteeritud kogudusetööle ja oikumeeniale,» kiitis Kubjas. Ka temale sobis iseseisev töö sessioonidevahelisel perioodil, kuigi kodutööd oli palju ja lugemist kõvasti. Samal ajal õppis Kubjas ka Tallinna Ülikoolis riigikaitseõpetajate kursusel, kus tema sõnul olid päevad liiga tihedad ja pikad. «Seminaris jõudis kõik materjali rahulikult omandada,» väitis ta. Tänu Ameerika sponsoritele oli Kubjase sõnul viiest aastast esimesel kolmel võimalik osaleda õppemaksuta, kahel viimasel aastal tuli sessiooni eest tasuda 500-600 krooni. Raino Kubjas hetkel ühtegi kogudust ei teeni, küll aga on esitanud avalduse pastoraalseminari astumiseks. 2.–7. juunini viibisid Eestis EELK kauaaegse partneri Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku esindajad koos Pommeri Evangeelse Kiriku ja Mecklenburgi Evangeelse Luterliku Maakiriku esindajatega. Visiidi eesmärgiks oli kolme kiriku liitumisprotsessiga seoses tutvustada osapooltele Põhja-Elbe kiriku sõpruskirikut EELKd. Põhja-Elbe, Pommeri ja Mecklenburgi kirik on ühinemiskõnelusi pidanud aastast 2003 ning ühise, kogu Põhja-Saksamaad hõlmava, 2,5 miljoni liikmega Evangeelse Põhjakirikuni loodetakse jõuda aastaks 2011. Möödunud nädala Eesti-visiit andis kõigile osapooltele võimaluse arutada konkreetseid tulevikku puudutavaid küsimusi ning uute partneritega vastastikku tutvuda. Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul oli Saksamaa kõrgete kirikujuhtide delegatsiooni visiit Eestisse olulise tähtsusega muinsuskaitseametile ning Eesti muinsuskaitsele tervikuna. «EELK ja Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku vaheline pikaajaline koostöö on toonud ja kindlasti veel toomas Eesti kultuuriväärtuslike objektide hulka mitu korrastatud kirikut. Märkimist väärib koostöö juba restaureeritud, kui välja arvata veel ennistamisel olevad terrakotad, Tartu Jaani kiriku juures. Tööd kestavad ka restaureerimisjärgus olevas Narva Aleksandri kirikus, kus 27. juunil toimub kirikutorni pidulik avamine. Kiriku restaureerimis- ja ehitustöödega on veel pikk tee minna ning loodetavasti on meile seni kaasabi osutanud inimesed Saksamaalt jätkuvalt meie kõrval. Projekteerimisega alustatud Tartu Pauluse kiriku puhul on muinsuskaitseametil kasutada Saksamaalt saadud kogemust eespool nimetatud kirikute taastamises.» Uustalu märkis, et Põhja Elbe kiriku rahaline tugi riikliku kaitse alla võetud kirikute restaureerimisele on olnud märkimisväärne. Lisaks rahaeraldistele on saksa asjatundjad nõustanud kirikutes tehtud ja tehtavaid põrandate, akende ja küttesüsteemide ennistamis- ning ehitustöid. Mitme kiriku kellatorni on jõudnud uued kellad tänu abile Saksamaalt. «Visiidi ajal sakslaste poolt tehtud ettepanek 5–6-liikmelise kirikuehituse asjatundjatest eesti töörühma väljakoolitamiseks on muinsuskaitseameti seisukohalt väga tänuväärne ning vajalik. Loodame, et Põhja-Elbe kirikuga juba väljakujunenud kontaktid tugevnevad ning seoses kolme kiriku ühinemisega tekivad uued koostöövõimalused,» sõnas Uustalu. Saksamaa kirikukoguduste panust meie kirikute taastamisel ja tugevdamisel tunnustas ka riigikogu aseesimees Jüri Ratas. «Kuigi vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 40 on kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse vaba ning riigikirikut ei ole, on riigi ja kirikukoguduste vaheline koostöö igati tervitatav ja kasulik mõlemale poolele. Nii aitavad kohalikud omavalitsused ja ka riik rahaliselt kaasa kirikute renoveerimisel, samuti nende omandiõiguste taastamisel ja neile kuulunud varade tagastamisel. Kohtumist Põhja-Elbe kiriku esindajatega hindan ma väga kõrgelt, rõhutades eelkõige ajaloolist järjepidevust kristliku kultuuri kontaktide kestvuses Eesti ja Saksa alade vahel meie ühiste kristlike aluste ja nüüdisarengute kontekstis ning tõdemust, et kristlike põhimõtetega riigis on kirikul täita väga suur ja vastutusrikas roll ühiskonna elus, inimeste ja nende elu parendamisel.» Delegatsiooni vastuvõtt läks minu hinnangul väga hästi. Külaliste sooviks oli nädala jooksul saada Eesti olukorrast kaunis põhjalik pilt. Sellest lähtuvalt oli ka kava üles ehitatud. Nädalat alustasime Tallinnas. Seejärel sõitsime Narva. Põhjus, miks külalisi huvitas sõit Ida-Virumaale ja Narva, on see, et Narva Aleksandri suurkiriku ehitamine on Põhja-Elbe kirikule päris oluline objekt. Samuti sooviti teada sealset üldist huvi kiriku vastu ja ka kiriku sotsiaalset sõnumit piirkonnas, kus on sotsiaalsed ja rahvuste probleemid. Nägime, kui suur on erinevus Ida-Virumaa ja muu Eestimaa vahel, kas või teede olukorras või üldises heakorras. Tartu päev oli seevastu hoopis teise iseloomuga, päeva alustasime linnapea juures. Kui näiteks Narvas ei olnud plaanis kohtumist linnavalitsusega, siis võib-olla oli selles ka midagi sümboolset, aga Tartus me oma ringkäiku just linnavalitsuse külastusega alustasimegi, kust ilmnes linna selge ettekujutus sellest, mida kirikult oodatakse. Nii kultuurilisel teenindamisel kui ka sisulise poole pealt. Põhja-Elbe kirikul on olnud tihe koostöö Tartu ülikooliga, seepärast kuulus programmi ka ülikooli külastamine, mis oli jällegi väga positiivne, kuna mõlemad pooled on aktiivselt suhelnud. Arutluse all olid näiteks ühised doktorantuuriplaanid ja toetus, mida Põhja-Elbe kirik usuteaduskonnale on osutanud. Riigikohtu külastamine oli samuti väga huvitav kogemus, sest meil pole ju riigikohtuga palju tegemist olnud. Et üks delegatsiooni liikmetest on ise kohtunik ning tunneb paljusid isiklikult, sai see külaskäik tema initsiatiivil teoks. Sakslased tunnustasid meie õigussüsteemi tohutut arengut. Viimane külaskäigu päev möödus Palamusel, millega ühe delegatsiooniliikme kodukogudust sidusid partnersuhted. Kokkuvõtvalt võib öelda, et nende päevade jooksul nägime Tallinna olukorda, kus püütakse asja juhtida, Ida-Virumaad, kus ikkagi päris rohkelt probleeme lahendada, Tartut, kus on palju edasi mindud, ja ühte kena maakogudust. Külalised jäid rahule. Meie jaoks oli tunnustav, et kolme kiriku sinodi presidendid, kelle teadmised Eestist olid üsna pealiskaudsed, võtsid nii pika aja kõrge delegatsiooniga siin viibida. See näitab nende valmisolekut, et Põhjakiriku sündides võiks EELK selle üheks partneriks olla. Oooooooooo Saksamma, mu arm!Millal ihunuhtlus eesti kirikus sisse viiakse vanade aegade mälestuseks?			OSCAR-2019
Lugeriga e-raamatu lugemine kogub üha populaarsust. E-raamatuid saab lugeda ka arvutist või tahvelarvutist. MATI HIIS Kui üldiselt võib Eestit igapidi nimetada e-riigiks, siis vähemalt e-raamatute laenutamises tehakse veel esimesi samme. Esirinnas on selles valdkonnas Tallinna keskraamatukogu. Nimelt on Tallinna keskraamatukogu ainus raamatukogu Eestis, kes annab lugejatele e-raamatutena laenuks kehtiva autoriõigusega tänapäeva Eesti kirjandust. Raamatukogu laenamis- ja lugemiskeskkonna ELLU-ga (ellu.keskraamatukogu.ee) on kolme tegutsemisaasta jooksul liitunud üle 3700 lugeja. Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektori Triinu Seppami sõnul laenati mullu ELLU-st üle 10 000 e-raamatu. Võrreldes 2013. aastaga kasvas e-raamatute laenutuste arv 9,3 ja 2012. aastaga koguni 66,1 protsenti. „E-raamatud on paberraamatute kõrval alternatiiviks neile, kes ühel või teisel põhjusel eelistavad lugeda raamatut arvutist või muust seadmest. E-raamatuid saab laenata ELLU-st ka siis, kui füüsiline raamatukogu on juba suletud või kui raamatukokku tulek on raskendatud, näiteks ilmaolude või liikumisprobleemide tõttu. Lapsed või ka vanemad inimesed saavad pimedal talveajal laenata ja lugeda e-raamatuid turvaliselt kodust lahkumata,” toob Seppam välja e-raamatute laenutamise plussid. Praegu on ELLU-s laenutamiseks 1037 e-raamatut ja kokku 2051 litsentsi ehk eksemplari. Nendest 994 nimetust on eestikeelsed, 32 venekeelsed ja 12 ingliskeelsed. Ilukirjandust on 821 nimetust. Tallinna keskraamatukogu käivitas ELLU 2012. aastal. Seppam tunnistab, et iga teenuse käimalükkamine ja arendamine võtab aega. Raamatukogul tuli üksjagu tegelda juriidiliste küsimustega. Nüüdseks on Tallinna keskraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liit kokku leppinud, et ühe e-raamatu litsents kehtib 20 laenutuskorda ehk kui e-raamatut on 20 korda laenatud, tuleb raamatukogul e-raamatu laenutamiseks osta uus litsents. Kas raamatukogule müüakse e-raamat laenutamiseks või mitte, seda otsustab konkreetse teose õiguste omanik, lisab teenindusdirektor. E-raamatuid laenutatakse ELLU-st Seppami sõnul samadel põhimõtetel kui paberraamatuid. Korraga saab üht e-raamatut lugeda nii mitu lugejat, kui mitu virtuaalset laenutuskorda on raamatukogu ostnud. Kui e-raamat on välja laenutatud, siis teised inimesed seda samal ajal lugeda ei saa. Nagu paberraamatut saab ka e-raamatut tagasi anda enne tagastamistähtaega. „Tähtaja möödumisel kaob aga e-raamatu lugemise võimalus automaatselt, mis tähendab, et e-raamatute laenaja ei pea viivise tekkimise pärast muretsema,” selgitab raamatukogu töötaja. ELLU-ga saavad liituda kõik Tallinna keskraamatukogu lugejad, e-raamatute laenutamine lugejale midagi maksma ei lähe. Tõsi, vajalik on internetiühendus, sest e-raamatu faili alla laadida ei ole võimalik. E-raamatute lugemiseks ei ole tarvis osta lugerit, piisab tavalisest arvutist või tahvelarvutist, kus on internetiühendus. Lugeritesse on raamatukogu lisanud e-raamatuid, mille autoriõigus enam ei kehti ehk mille autori surmast on möödunud 70 aastat või mille autoriõiguste omanikud on andnud vabasse kasutusse. Lugeja saab ka ise enda ostetud või vabalt kättesaadavaid e-raamatuid raamatukogu lugerisse salvestada. Raamatukogu kogemus näitab, et lugeri laenamisel raamatukogust ei ole e-kirjanduse valik lugeris alati määrav, tihti laenatakse luger selleks, et sellega lihtsalt tutvuda. Kui Tallinna keskraamatukogust saab e-raamatuid laenutada tasuta, siis Elisa Raamatu rakenduse abil saab kuus 9 eurot makstes lugeda üle 1300 eestikeelse raamatu. Linnaleht uuris tegusatelt tartlastelt, mis jääb neile lõppevast aastast Tartust meelde ja milliseid muutusi nad ülikoolilinnas tuleval aastal ootavad. Kirjanik Berk Vaher: „2017. aastal algasid Tartus tõsisemad ettevalmistused 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerimiseks. On toimunud mitmed arutelud nii selles liinis kui ka pikaajalisema kultuuristrateegia koostamiseks, sest tiitel pole ju eesmärk omaette – eesmärk on saada Euroopas tõesti kultuuriliselt tuntud ja väärtustatud elukeskkonnaks, kust nii paljud noored ei eemalduks ning mis riigist ja maailmast võõrandudes ei ääremaastuks. 2024 on konkreetne ja märgiline siht, ent selle nimel tekitatud muutustel peab olema jääv mõju. Kuna põhjalik taotlus tuleb esitada 2018. aasta 1. oktoobriks, peavad need muutused alguse saama juba nüüd. Peame vastama küsimustele: mis on meie kultuurilised tugevused, kuidas suudame vääriliselt täita juba rahvusvaheliselt võetud kohustusi ja kasutada nende võimalusi? Näiteks on Tartu ju UNESCO kirjanduslinn, kas see on Tartus ja linnaeelarves piisavalt teadvustatud? Mis on need suured valdkonnaülesed teemad ja tegevused, kus Tartu saab olla teenäitajaks kogu Euroopale? Kuidas paremini hoida ja väärtustada nendega seotud inimesi, asutusi ja kogukondi? Kuidas need suured eesmärgid igale Tartuga seotud inimesele arusaadavaks ja vajalikuks teha? Et vastused nendele küsimustele mõjutaksid ka linnavalitsemist ja eelarve kujunemist, ka eelarve tuntavat kasvu kultuuripealinna nõuetele vastavaks, on vaja nende leidmisega tegeleda nüüd ja praegu ning iga päev ka tuleval aastal.“ Supilinna Seltsi eestvedaja Kristiina Praakli: Lõppevast aastast jäävad meelde KINO ja TajuRuumi maastikuarhitektide silmapaistev töö avaliku ruumi kujundamisel, kuid ennekõike mõtestamisel ning linlaste harimisel avaliku ruumi küsimustes; Aparaaditehase Taskupargi avamine ning üleüldse Aparaaditehase tegevus; Kristiina Ehini tegevus linnakirjanikuna. Tulevalt aastalt ootan, et Tartu oleks jalgratturisõbralikum; et meie linnaliiklus oleks turvalisem ning et selles oleks ruumi igale liiklejale; et Tartu ülikooli raamatukogu jälle uksed lahti teeks.“ Tartu ülikooli rektor Volli Kalm: „Tänavusest aastast jäävad meelde linna selge suund innovatsioonisõbraliku elukeskkonna arendamisele, sealhulgas maaeraldis Tartu ülikooli Delta majale, SparkDemo sisuline käivitumine, ettevõtlusmessi sTARTUp Day laienev rahvusvaheline nähtavus. Kindlasti ka Kaarsilla remont ja selle taasavamine, linnapildi rahvusvahelistumine nii üliõpilaste kui ka IT-firmade töötajate näol, linnakirjaniku töökoha asutamine, millega linn tunnustas Tartu ülikooli endise kaunite kunstide professori tööd. Tulevalt aastalt ootan Tartu lennuühenduse paranemist reisijatele sobivatel aegadel, Baltimaade üliõpilaslaulu- ja tantsupeo Gaudeamus korraldamist jaanipäeval, multifunktsionaalse kasutusvõimalusega, Tartu suurima mahutavusega saali valmimist kevadeks Tartu ülikooli spordihoones ning „Eesti Vabariik 100“ ürituste sujuvat jätkumist „Rahvusülikool 100“ tähistamisega nii 2018. kui ka 2019. aastal.“ Tartu linnapea Urmas Klaas: „Lõppevat aastat jääb Tartu linnaruumis meenutama mitu uuenduskuuri läbi teinud paika. Nii said uue kuue näiteks Kaarsild ja turuhoone, samuti on värske väljanägemine Pirogovi platsil ja vaksalihooneesisel väljakul. Avati rahvusarhiivi uus hoone, Naerumaa lasteaed ja Tagurpidi maja,Veerikule kerkis tennise- ja sulgpallikeskus. Suured ehitustööd toimusid ka Lõunakeskuse ümbruses. Valmis sai 100 kilomeetrit kõnni- ja rattateid, mille seadsime sihiks 2013. aastal. Seega on üheks 2017. aasta märksõnaks kindlasti uuendused linnaruumis. 2017. aasta oli ka kultuuriaasta. Esimest aastat tegutses Tartu linnakirjanik. Esimest korda toimus laste- ja noortekirjanduse festival. Need algatused jätkuvad kindlasti ka järgnevatel aastatel. Algasid ettevalmistustööd renoveerimaks Tartu Maarja kirikut – laulupidude hälli. Kiriku taastamise toetuseks toimus ka koorimuusika maraton. Samuti formuleerus lõppeval aastal kaks olulist sihti kultuurivaldkonnas – südalinna kultuurikeskus ning Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitel. 2018. aasta toob meile Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Tähistame seda nii erinevate ürituste kui ka linnakeskkonnas nähtavate sümbolitega, näiteks rajatakse Ülejõe parki Koidula ja Jannseni monument. Veebruaris on Tartu kogu vabariigi tähelepanu keskpunktis, kui siin toimub presidendi vastuvõtt. Juunis toimub Tartus üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus ja eeldatavasti ka võidupüha paraad. Jätkub Tartu koolide renoveerimine ning kõnni- ja rattateede võrgustiku korrastamine. 2018. aastal saab valmis Raatuse kooli ümberehitus ning asutakse renoveerima Variku kooli. Suuremad remonditööd seisavad ees ka Maarjamõisa lasteaias ning Tamme, Kesklinna ja Forseliuse koolis.“ Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi juht Siim Randoja: „Käesolev aasta oli Tartule kindlasti edukas, uue kuue said mitmed märgilised objektid linnaruumis ning ka spordimuuseumile tähendas see aasta uue ajastu algust. Kevadel avatud käed-külge põhimõttel elamusnäitus „Kõik mängu!“ on saanud tohutult head tagasisidet ning ka muud muuseumiuuendused on väga hästi vastu võetud. Spordivaldkonnas on kahtlemata meenutamist väärt teinegi avatud spordinäitus „Ahhaa, talisport!“ ning ka Euroopa spordinädala avamine Tartus. Ka uut aastat tasub Tartus põnevusega oodata nii muuseumi- kui ka spordirindel, millele kindlasti avaldavad mõju nii olümpiamängud kui ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aasta.“ Spordikorraldaja Kalle Paas: „Tartus on tänavu ehitatud palju uusi maju. Tartu Uus Teater alustas aga suurt ühisrahastuskampaaniat, et osta päriseks oma vana maja. Rõõmustan, et mitmed üritused viisid mind nii eelmisel aastal valminud ERM-i kui ka Sepa jalgpallikeskusesse. Sepal valmis tänavu ka Tartu parim jalgpallitribüün. Samuti on tore, et algasid Tartu ülikooli halli juurdeehitustööd. Ettepoole vaadates on kõige tähtsam aga see, et Tartus algas töö Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise nimel. See on üks suur unistus, mille teoks saamine annab erilisi hetki igale tartlasele.			OSCAR-2019
Isikuandmed on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut otse või kaudselt tuvastada. Isikuandmeteks on näiteks inimese nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht. Isikuandmete töötlemise aluseks on üldjuhul isiku enda algatus (taotlus, avaldus, märgukiri, teabenõue jne) või isiku pöördumine linnavalitsuse või omavalitsusorganite poole. Isiku algatuse või osaluseta töötleb linnavalitsus isikuandmeid ainult siis, kui seda kohustab või lubab seadus. Isikuandmeid (nimi, aadress, e-posti aadress, telefon, faksinumber) kasutatakse kirja saatjale vastamiseks, õigus- või haldusakti edastamiseks ning haldus- või väärteomenetluses täiendava teabe saamiseks vajaliku informatsiooni taotlemisel kirja adressaadiga kontakti saamiseks. Asja menetlemiseks ning dokumendi kättetoimetamiseks kasutatakse aadressiandmeid, mida menetlusosaline on ise linnavalitsusele avaldanud, või mis on kättesaadavad rahvastiku- või äriregistrist. Isikuandmetega dokumente säilitatakse vastavalt linnavalitsuse dokumentide loetelus märgitud säilitustähtajale. Säilitustähtaja ületanud dokumendid hävitatakse. Kõik isiku linnavalitsusse tööle kandideerimisega seotud dokumendid on juurdepääsupiiranguga. Kandideerimisdokumentidele võimaldatakse juurdepääs isikutele, kes on seotud vastava otsustusprotsessiga. Dokumendid (kirjad, õigusaktid jne) edastatakse peamiselt elektrooniliselt või DVK kaudu ja vajadusel paberkandjal postiaadressile.. Postiaadressile saadetava kirja liik (liht- või tähitud post) sõltub saadetise sisust. Vajadusel edastatakse dokumendid tähtkirjana. Vastavalt avaliku teabe seadusele (§438) andmekogus töödeldavad andmed peavad olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Eraisikute kirjad (nii asutusse saabunud kui ka asutusest välja saadetud) registreeritakse linnavalitsuse elektroonilises dokumendihaldussüsteemis (edaspidi dokumendiregister) WebDesktop (WD). Dokumendisüsteemile on kõikidel juurdepääs Kohtla-Järve linna veebilehelt www.kohtla-jarve.ee (rubriigis “Dokumendiregister”). WD süsteemi kantakse kirja saatja ja saaja nimi, elukoha- või kontaktaadress ja muud kontaktandmed (AvTS § 12 lg 3). Kui dokumendisüsteemi väljadel olevast infost ilmneb teave, mis avaliku teabe seaduse (§ 35) alusel võib riivata kirja saatja eraelu või isikuandmete kaitse seadusest (§ 4 lg 2) lähtuvalt kajastada delikaatseid isikuandmeid, on dokumendisüsteemi avalikus vaates näha kirja saatja või saaja nime initsiaalid või ainult isiku ees- ja perekonnanime. Dokument, mis sisaldab avalikustamisele mittekuuluvaid andmeid (elukoha aadress, telefoni number, delikaatsed isikuandmed) tunnistatakse selle registrisse kandmisel asutusesiseseks kasutamiseks ning ei ole avalikult kättesaadav. Kui kiri on saadetud paberkandjal või elektrooniliselt ning see ei sisalda isikuandmeid või teavet, mis annab aluse dokumendile juurdepääsupiirang kehtestada, on kiri avaliku teabe seaduse (§ 12 lõike 4¹) alusel dokumendisüsteemist kõikidele kättesaadav. Kirja saatja võib kirjas avaldada, et ei soovi kirja dokumendisüsteemi kaudu avalikustamist. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (§ 23 lg 5, § 31 lg 1, § 51 lg 6 ja lg 7) peavad Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja linnavalitsuse määrused, otsused ja korraldused (edaspidi õigusaktid) ning koosolekute protokollid olema igaühele kättesaadavad. Õigusaktid ja protokollid tehakse kättesaadavaks dokumendisüsteemi kaudu. Õigusaktides ja protokollides ei avalikustata isikute nimesid, elukohti ning kontaktandmeid. Kui õigusakt sisaldab lisaks isiku nimele ja kontaktandmetele muud seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, ei avalikustata õigusaktist ka vastava teabega osa (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 31 lg 2 ja § 51 lg 8). Vastavalt haldusmenetluse seadusele (§ 31) on linnavalitsusel õigus dokumendi resolutiivosa (dokumendi osa, millega kedagi kohustatakse midagi tegema) avaldada üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes "Ametlikud Teadaanded", kui Eraisikutele edastatud või eraisikutelt saadud dokumendid on valdavalt juurdepääsupiiranguga, kuna õigusaktidega sätestatud nõuetest lähtuvalt sisaldab isiku kiri selle saatja või saaja elukohaandmeid, telefoninumbrit, e-posti aadressi. Eelloetletud andmeid loetakse isiku eraelu puudutavaks teabeks ning see ei kuulu kolmandatele isikutele avalikustamiseks (v.a kui isiku nime või kontaktandmeid on kasutatud juriidilise isiku või asutuse esindajana). Otsuses võib avaldada menetlusaluse isiku nime ja isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaja, ei avalikustata elukohta. Alaealise menetlusaluse isiku andmeid ning teiste isikute nimesid ja muid isikuandmeid otsuses ei avalikustata. Muu kirjas märgitud teabe osas sõltub juurdepääsu piiramine dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused sätestab avaliku teabe seaduse § 35. Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastab linnavalitsus isikuandmeid asutus(t)ele või isiku(te)le, kellel on seadusest tulenev õigus isikuandmeid küsida (nt kohtud, uurimisasutused, kohtueelne menetleja, järelevalveasutus jt). Kui linnavalitsusele saadetud kirjale vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastab linnavalitsus selle vastavale asutusele, informeerides sellest ka kirja saatjat. Kui kirjaga, mis on linnavalitsusele saadetud või linnavalitsusest väljastatud, soovitakse tutvuda teabenõude korras (alus avaliku teabe seaduse 3. peatükk), analüüsib linnavalitsus teabenõude saamisel, kas taotletavat dokumenti saab muutmata kujul väljastada või tuleb seda töödelda nii, et juurdepääsupiiranguga teave ei satuks kolmandate isikute valdusse. Igal juhul kaetakse väljastatavas dokumendis kirja saaja või saatja kontaktandmed (aadress, e-posti aadress, telefoninumber). Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS § 26) on linnavalitsuse, linnavolikogu ja nende moodustatud komisjonide liikmed nii volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist ning linnavalitsuse teenistujad nii teenistussuhte ajal kui pärast selle lõppemist kohustatud hoidma salajas teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Eriseadustest tulenevalt on linnavalitsusel teatud asjades kohtuvälise menetleja õigused. Väärteomenetlust reguleerib üksikasjalikult väärteomenetluse seadustik koos kriminaalmenetlus seadustikuga. Väärteoteate esitaja andmed avaldab linnavalitsus teistele menetlusosalistele ulatuses, mis on menetlusseadustikes ette nähtud ning asja lahendamiseks vajalik. Väärteomenetluses ei tagata tunnistaja anonüümsust (v.a korruptsioonivastase seaduse § 23 lõike 2 alusel korruptiivsest teost teatamisel ja lastekaitsega seotud ülesannete täitmisel). Järelevalve menetluses ja väärteomenetluses kogutud teave on üldjuhul kuni otsuse jõustumiseni mitteavalik. Kolmandale isikule isikuandmete (sh arhiivitoimikus olevate isikuandmete) edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine on lubatud isiku nõusolekuta: 1) kui isik, kellele andmed edastatakse, töötleb isikuandmeid seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesande täitmiseks; 2) üksikjuhtumil isiku enda või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks, kui isikult, kelle andmeid edastatakse ei ole võimalik nõusolekut saada; 3) kui kolmas isik taotleb teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (seega ka süüteomenetluse käigus kogutud teave) ja taotletav teave ei sisalda delikaatseid isikuandmeid ning sellele ei ole muul põhjusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Igaühel on õigus küsida linnavalitsuselt enda kohta käivaid isikuandmeid ning teavet ning õigus tutvuda kõikide tema kohta kogutud andmetega. Seda õigust võib piirata üksnes seaduse alusel. Lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest (IKS § 19 lg 3) linnavalitsus on kohustatud andma andmesubjektile teavet ja väljastama nõutavad isikuandmed või põhjendama andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist avalduse saamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul. Kui teabenõuet on vaja täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib linnavalitsus teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani (AvTS § 19). Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teavitatakse teabenõude esitajat. Seaduses võib andmesubjektile tema isikuandmete kohta teabe ja isikuandmete väljastamise korra suhtes näha ette erandi. Surnud isiku andmeid on õigus taotleda pärijal, surnu abikaasal, surnu vanematel ja vanavanematel, lastel ja lastelastel ning õel või vennal. (IKS § 19 lg 4) Linnavalitsus keeldub dokumentidega koha peal tutvumise võimaldamisest ja dokumentide või teabe väljastamisest juhul, kui see võib (IKS § 20 lg 1): Juhul kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi või on kasutatud ebaseaduslikult, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. (IKS § 22) Kui linnavalitsusel ei ole Teie isikuandmete kasutamiseks enam (nt andmete säilitamise tähtaeg on lõppenud) seaduslikku alust, kuid Te leiate, et andmete töötlemist jätkatakse, võite nõuda andmete kasutamise lõpetamist või andmete kustutamist. Enda andmete töötlemise kohta on linnavalitsuselt võimalus saada informatsiooni või tutvuda andmetega, mida Teie kohta on kogutud, järgmiselt: ° taotleda teabenõude korras (Keskallee 19, Kohtla-Järve, 30395, Ida-Virumaa; e-post: linnavalitsus@kjlv.ee) isikuandmetega dokumentide väljastamist;			OSCAR-2019
Pigment – see on huvitav materjal, et luua loovat disaini kasutades geel lakkide. Väliselt nagu liiv liigub või tärklist. Värvimine aine kujul väikeste osakeste suurus võib olla vahemikus 5 kuni 180 mikronit. Need osakesed on lihtne sobivad küüned õhuke ühtlane kiht. Pigmendid võivad olla väga erinevat tooni – pärl ja matte kuni läbipaistev originaal ebbs. Neid võib julgelt segada omavahel ning lisada geel-lakid saamiseks ebatavaline tooni. mitmekülgsus – osakesed pigment eri värvi kergesti segage omavahel ja avavad võimalusi luua ise on keerukas disain, Kuiv — purjus osakesed ei ole nii mugav kasutada, kuid see on oluliselt odavam ja vastutulelik. Just sellised kõige sagedamini kasutavad meistrid nail art. Kosmeetika pigmendid võivad olla nii ühevärviline, nii ja erinevate ületäitub. Võimalik on osta ka materjale mõju kameeleon. On olemas mitmeid tehnikaid kasutada värvimine osakesi. Kõik nad on aktiivselt kasutatakse meistrid ilusalongides, mis on samuti saadaval kasutamiseks kodus. Esimene variant – see segamine neid üleval kaetud. Tuleb segada võrdsetes osades, kanda küüne plaat ja polümeriseeruda laterna all. Teine variant pealekandmine otse kleepuv kiht geel-lakk. Kanda seda on võimalik rajada nii värviline kate. Kuiva harja on vaja kasta pigment ja siledaks klapimine liigutustega hajuta värvi andvaid osakesi kogu pind küüne või selle osa. Tulemus kinnitatakse topom. Krunt küünte väike arv monomeeri, pintsliga kirjuta natuke segu, hoolikalt krunt ja levitada vastavalt küünte plaat. Kirjuta pintsliga pigment ja siledaks koputades-hõõrudes liigutustega krunt teda sõrmeküünt kaootiline kujul. Pintsliga hõõruda, et maha raputada üleliigne, ja värvata teist värvi. Taas hõõruda kõrval pigmendi eelmise värvi. Õrnalt me läbime on liigesed kahe värvi. Sõrm õrnalt hõõruda pigment küüs. Pintsliga raputama koos küünte üleliigne ja pani lambi alla. Meie näites on küüned osutus disain kahe lilled, aga te võite kasutada ühte või, vastupidi, rohkem. Kui pigment on vajalik luua pildi värvi see peal geel-lakk koos filmitud kleepuv kiht — nii pigment jääb ainult kleepunud mustri. Geeli saab lisada mitte rohkem kui 5% aine abil, sest muidu ei õnnestu kvaliteetselt polümeriseeruda kate. Juhul, kui akrüülid arv võib ulatuda kuni 50%. See artikkel räägib traditsioonilisest sümboli mõistest; Peirce'i mõiste kohta vaata artiklit Sümbol (Peirce) Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel. Klassikalise Charles Peirce’i märkide klassifikatsiooni kohaselt on sümbol üks kolmest peamisest märgitüübist indeksi ja ikooni kõrval. Ideeliselt on sümbol (võrreldes konventsionaalsete märkidega) siiski ikoonilise komponendiga. Näiteks sobivad õigluse sümboliks pigem kaalud kui mõõk, sest kaalud sisaldavad olemuslikult tasakaalu mõtet; seevastu mõõka on kasutatud kättemaksu ja karistuse sümbolina. Kaalud, mõõk ja suletud silmadega õiglusjumalanna üheskoos sümboliseerivad aga õigusemõistmist. Samas on näiteks valge tuvi Piiblis ja rahuliikumises vastavalt leppimise ja rahu sümboliks, kuigi tuvil ühelt ning leppimisel ja rahul teiselt poolt puuduvad niihästi väline sarnasus kui ka sisuline seos. Sümboli tähendus sõltub enamasti kontekstist (eelmises näites on selleks kas Piibel või rahuliikumine). Näiteks võib punane värvusena sümboliseerida nii armastust, verd (verevalamist) kui ka kommunistlikku liikumist. Terrence Deaconi esitatud märgiprotsesside evolutsiooni käsitluse kohaselt on sümbolite kasutamise võime aluseks keelevõimele ja seega inimese kujunemisele. Evolutsiooniline (aga ka ontogeneetiline) üleminek indeksiaalselt suhtlemiselt sümbolilisele on Deaconi järgi seotud sümbolilise läve ületamisega. Enne sõnade ja tähtede õppimist kasutasid inimesed suhtlemiseks pilte ja joonistusi. Erinevatel joonistustel oli kindel tähendus, millega sai alguse sümbolite kasutamine.[2] Esimeste sümbolitena kasutati koopamaalinguid. Vanimad teadaolevad koopamaalingud on leitud Chauvet' koobastest Lõuna-Prantsusmaal.[3] Nende vanuseks hinnatakse umbes 30 000 aastat. Rooma keisririigi ajal hakkas levima kristlus. Kuna kirjaoskajaid oli vähe, oli kristluse arendamine raske. Lahendusena loodi "vaeste piibel", kus sümbolite abil piiblitõdesid edastati. Sellisel viisil oli edastatav sõnum kõigile arusaadav. Tekkis mitmekesine ja elulähedane keskaja sümboolika.[4] Et kirjaoskus oli madalal tasemel, siis oli tähestik oluline sümbol, mida kasutati ka kaitsena.[1] Sümbolid jagunevad tüübi järgi ikonograafilisteks, piktograafilisteks, kartograafilisteks, ideograafilisteks, tüpograafilisteks ja fonograafilisteks.[5] Sümbolitena kasutatakse erinevaid elemente. Näiteks kasutatakse sümbolitena arve. Keskajal olid erilise tähendusega arvud ühest neljateistkümneni, 24, 40, 70, 100 jt. Näiteks arv 3 on püha arv ja see sümboliseerib Jumalat (maailm koosneb taevast, maast ja veest; inimene koosneb kehast, hingest ja vaimust), arv 13 sümboliseerib ebaõnne ja reetmist (13. mees pühal söömaajal oli reetur).[1] Lisaks arvudele kasutati sümbolitena veel värve, loomi ning puu- ja köögivilju.[4] Värvid on oma sümboolse tähenduse saanud muistsetest aegadest. Värvisümbolid on üks universaalsemaid sümbolite süsteeme, samas on erinevates kultuurides värvidel erinev tähendus. Kui näiteks punast värvi peetakse ergutavaks, siis sinise värviga sümboliseeritakse rahulikkust. Samas on punane värv ka sõja ja tule sümboliks ning sinine värv sümboliseerib ka haigust ja surma (näiteks väljend ’sinine esmaspäev’ sümboliseerib nurjumist või ebaõnnestumist).[1] Vikerkaar on tavaliselt hea märk.[6] Kasutatakse ka visuaalseid sümboleid, näiteks eestlased kasutasid viisnurga kujutist kaitsemärgina. Viisnurk sümboliseerib inimese kuju, mille käed ja jalad on väljasirutatud. Kuusnurk või kuuskand on Eesti üks levinumatest nõiamärkidest, lisaks kasutatakse seda näiteks judaismis ja budismis püha märgina. Ring tähistab igavikku ja kõiksust, lisaks märgitakse sellega päikest ja kuud.[1] Matemaatikas, keemias ja füüsikas kasutatakse sümbolitena nii araabia kui ka kreeka tähti. Kokkulepete alusel kasutatakse mingi nähtuse või suuruse iseloomustamiseks kindlaid tähiseid. Näiteks tähistatakse matemaatikas sümboliga "S" mingi kujundi pindala, füüsikas sümboliga "v" füüsikalist suurust kiirus ning keemias sümboliga "n" aine moolide arvu. Samas pole kõik sümbolid erinevates kohtades sama tähistusega. Näiteks on füüsikalisel suurusel võimsus mitu erinevat tuntud sümbolit ("P" ja "N"). Sümboleid kasutatakse ka spordis. Näiteks olümpiamängude sümbolid on lipp, olümpiatuli, hüüdlaused, spetsiaalsed kaubad jne. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) kasutab neid sümboleid olümpiamängude reklaamimiseks. Olümpiamängude moto on fraas „Citius, Altius, Fortius“, mis ladina keelest tõlgituna tähendab 'Kiiremini, kõrgemale, tugevamini'.[7] Selle moto esitaja oli Pierre de Coubertin, kelle sõnul tähistavad need kolm sõna moraalse spordi ilu.[8] Coubertin esitas ka olümpiamängude sümbolina olümpialipu, milleks on valgel taustal olevad viis erineva värvusega ringi, mis on üksteisega „kokku seotud“. Viis värvi sümboliseerivad viit maailmajagu (Aafrika, Aasia, Ameerika, Austraalia ja Euroopa).[9] Lipu heiskamisel olümpiamängude avatseremoonial mängitakse olümpiahümni, mis on samuti olümpiamängude sümbol. Kuigi hümni mängiti juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896. aastal, kinnitati see muusikapala ametlikuks olümpia hümniks alles 1957. aastal. Olümpia üheks sümboliks on ka olümpiatuli ja selle teekond. Olümpiatuli süüdatakse mitu kuud enne olümpiamängude algust Kreekas, Olympias. Tuli saadakse päikesekiirte koondamisel ühte punkti, kus asub tõrvik. Pärast tule süütamist liigub olümpiatuli läbi erinevate paikade, kuni lõpuks olümpiamängude avatseremooniale jõudes olümpiamängude tõrvik süüdatakse. Tõrviku tuli põleb kuni lõputseremooniani olümpiamängude lõpus.[10] Uuemad sümbolid on maskott, vanne, embleem, plakat jne. Euroopa sümbolite alla kuuluvad Euroopa lipp, hümn, Euroopa päev ja Euroopa Liidu juhtlause. Lipul on sinisel taustal ringikujuliselt 12 kuldset tähekest, mis sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust. Tähtede arv ei ole liikmesriikide arvuga seotud.[11] Euroopa hümn on Ludwig van Beethoveni 9. sümfoonia tunnusmeloodia, mis on muusika luuletusele „Ood rõõmule“. Hümnil aga sõnu pole, on vaid muusika. Hümni eesmärk on Euroopa Liidu riikide ühiste väärtuste tähistamine.[11] Euroopa päeval (9. mai) on Schaumani deklaratsiooni aastapäev ning sellega tähistatakse Euroopa ühtsust ja rahu. Euroopa päeva tähistamiseks korraldavad Euroopa Liidu institutsioonid igal aastal maikuus avatud uste päevasid.[11] Euroopa Liidu juhtlauseks on „Ühinenud mitmekesisuses“, mis sümboliseerib eurooplaste ühinemist Euroopa Liiduks ning erinevate kultuuride ja traditsioonide mõjul elu rikastamist. Lause on tõlgitud kõikidesse Euroopa Liidu riikide keeltesse.[11] Rahvuslikud sümbolid on näiteks eepos, mütoloogia, loodus, kirjakultuur, rahvaluule jne.[1] Eesti riigi sümboolikasse kuuluvad riigi lipp, vapp ja hümn. Lipp märgib kuuluvust riiki, vapp riigivõimu kehtivust ja riigi toimimist ning hümn ülistab riigi rahvast ja kultuuri.[12] Lipu kolm värvi on sinine (sümboliseerib selget taevast ja usku tulevikku), must (sümboliseerib mulda) ja valge (sümboliseerib puhtust ja lootust). Vapil on kaks kuju, milleks on suur ja väike riigivapp. Mõlemal on kuldsel kilbil kujutatud kolme sinist lõvi. Vappide erinevus on see, et suure vapi kilbi all on kaks ristuvat kuldset tammeoksa. Väikesel vapil tammeoksad puuduvad. Hümni helilooja on soomlane Fredrik Pacius, laulule kirjutas eestikeelsed sõnad Johann Voldemar Jannsen. Hümni lauldi esimest korda avalikult esimesel üldlaulupeol 1869. aastal.[13] Lisaks riiklikele sümbolitele on kasutusel ka rahvussümbolid, milleks on rahvuslind, rahvuslill ja rahvuskivi. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, mis sümboliseerib vaba taevalaotust ning õnne. Rahvuslilleks on rukkilill. Kuna rukkilill on seotud rukkiga, sümboliseerib rukkilill musta leiba. Rahvuskiviks on paekivi, sest Eestis on suured paekivivarud. Ka Tallinna vanalinna hooned on enamasti ehitatud paekivist.[13] ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Mare Kõiva. ""Sümbolid, ideoloogia, võim"". Failitüüp: PDF. Kasutatud 7.11.2015. Eesti.			OSCAR-2019
Teiseks. Tahaks panna enduurole seikluskaamera. Mitte kiivrile vaid tsiklile. On see täiesti lootusetu ettevõtmine, tsikli rappumine ja vibratsioon tapavad igasuguse võimaluse hiljem videost midagi aru saada? Põhjus: Teema poolitatud postitaja soovit hoolimata, sest vastab enim foorumi loogikale ja lugejate vajadustele ning läheb vastuollu rumalate küsimuste reeglitega. võin sulle näidata videot, kus kaamera on tsikli küljes...kui üles leian. muidugi see kaamera lendas sealt ka mingi hetk minema rappumine ei tapa otseselt midagi, aga selge see, et mingit sujuvat pilti sa sealt ei näe. vibratsioon võib täielikult tappa. oleneb kui hästi see sul kaamerale üle kandub ehk oleneb ka kaamera täpsest kinnitusest. kaamera enda tüübist, mul on näiteks sony millel vist on mingisugune vibraneutraliseering sisse ehitatud. Kui kasutad korralikku kaamerat siis on tulemus väga ok. Näiteks Hero7Black. Oman nii hero3black kui ka hero7black kaameraid. Olen proovinud Hero3 kaamerat ratta/atv peal ...pilt on väga hea aga meeletult hüppab ja jätab närvilise mulje. Muidugi saab seda pärast stabiliseerida veidi. Hero7black on stabikaga ja tulemus on super. Stabika töö oli tegelikult väga ok juba hero5 ja hero6 kaameratel. Ain, elektrooniline stabikas oskab ja suudab eemdaldada siiski ainult väga väikse amplituudiga värinat. kui kaamera rappub näiteks oma kinnitusmehanismi küljes siis see ei aita mitte midagi See peab ikka kõigi stabikate ema olema, mis enduroka põrkamise ära silub. A minuarust mõistlikus koguses rappumist annabki õige tunde, pole mõtet end lolliks mõelda ja vidinate peale tuhandeid raisata. Suurem probleem on see, et kui lenksu külge panna ja siis sellega vehkida, läheb asi natuke hullumeelseks, noh ja esiotsas ju ühtegi sellist juppi ka pole, mis lenksu keerates paigal seisaks. Minuarust parimad kohad on paagi küljel ette vaatamas ja tagaporika peal taha vaatamas. Viimase puhul on oluline jälgida, et selga ronimisel kaamerat saapahoobiga võpsikusse ei lennutaks, damhik. Kas kaamera tsikli külge panemine on idee omaette või tuleneb see lihtsalt sellest, et ei taha kaamerat kiivri külge panna? Kaamera kiivri küljes ei häiri, minumeelest sel viisil tehtud videod on lihtsalt kohuvatavalt igavad. Muidugi ma ei tea, kas või mis põhjus algsel küsijal oli aga no eks kõik need kaamerad nii paarsada grammi kaalu, ma arvan, et sellest väga lugu ei ole täismehel video tsikli küljest on hoopis "ekstreemsem" pühak, püsti jäin mülemal juhul. kaamera lendas aga minema õnneks see oli üks lühike ots, mida edasi tagasi saagisin ja nägin suht kiirelt kaamera puudumist ning leidsin selle üles. aga jah, ega ma ei olekski julenud mingi pikema sõidu puhul seda kaamerat sinna panna...oli üsnagi ette arvata, et väga pikalt ei püsi. muidugi see oli mul mingi varrega eemale toodud vms ja seega failure point'e oli mitmeid. usun, et saaks teha ka sellise kiigekinnituse, mille küljes püsib kenasti, aga siis on jällegi pool kaadrit staatilist tsiklipilti. no igatahes sealt on enamvähem näha kui rappuv see pilt täpselt on. On see enduuroka lenks või paak, mis ta on, aga päris vedrustamata massi külge ikka kaamerat ei paneks. Kui tahaks optikast kiirelt lahti saada, paneks pigem püstolikelgu külge vms. Korralikku kaamerat kinnitatakse korraliku kinnitusega. Lisaks on alati mõistlik ka nn. julgestusnöör panna,v et kui miskit kinnitusega juhtub siis kaamera ei kao päris ära. Mis puudutab kaamera kinnitamist rattale siis see ei pruugigi olla kõige parem mõte. Head kaadrid saad näiteks siis kui kinnitad spets rihmadega kaamera endale rindkerele. Selliselt filmitud video on sarnane sellele mida oma silmadega reaalselt näed. Hiljem vaadata väga lahe ja ka stabiilne. Samas kui eesmärk on võimalikult palju ümberringi toimuvat peale saada on kinnitada kaamera kiivri külge. Sest kui kuskil miskit kaaslastega juhtuma peaks siis keerad pead just sinna ja saad jälle häid kaadreid. Ja kui kasutada krossikiivrit siis kaval on kaamera aretada lõuakaitse ette.. Siis on parem võsas müdistada. Üks hea näide kiivri lõuale kinnitatud Hero5 kaamerast näiteks on siin: Mul on Gopro 5 Session tuuleklaasi küljes ja väga hästi salvestab. Kartsin ka ,et pilt hakkab vibreerima,aga pilt on täitsa stabiilne ning kiiruseni 50-60 pole ka tuulemüra segamas. Mikker on suht tundlik sel kaameral,püüab isegi kiivrisidega rääkimise mingil määral kinni. Otseselt metsas pole sõitnud,aga kehval asfaldil ja kruusal sõit tundub palju parem,kui ta tegelikult rattal istudes on. Ostsin just nimelt selle kaaamera,sest on ilma lisa korpuseta veekindel ja piisavalt väike,et igale poole ära mahutada. Päris mudas-võsas müttamiseks paneks kaamera ilmselt paagi-raami külge,et lenksuga kruttimine liialt ei häiriks. Kui on oht,et võib ära lennata,siis saab ju alati ka mingi lisakaitse kaamerale peale aretada. Eks oleneb, mida filmida. Kui sellist suure kambaga sumamist ja nii väikse kiirusega kulgemist ehk siis peamiselt tegelikult kellegi teise tagaotsa siis on igasugused kiivri ja lõuakaamerad tõesti kõige parem variant. Aga panen siia veel ühe enda video ka näiteks, mis on siis kiivrikaameraga tehtud. Võibolla maitse asi ka, aga minumeelest endal pole sealt küll mitte midagi vaadata. Ja kiirusest ei saa ka absull aimu, ehk tegelikult oli kiirus päris suur aga jääb mulje nagu lükkaks ratast käekõrval Vahepeal on uus GoPro välja tulnud, millel pidi olema imeline digitaalne stabilisaator.. Sony kaamerat olen ise kasutanud ja optiline stabilisaator on tõesti imeline, aga pärast aastast kasutamist tuli objektiivil lääts sensori küljest lahti (kehva liimiga tehases pandud) ja ka pärast parandamist pole teravus pildil enam päris see. Lisaks see piklik profiil on üsna kehva kiivri jaoks, sest kiivri küljel jätab ta väga palju kiivrit pilti. Seepärast eelistan GoProd, mille saab suu kohale panna, ehk siis kõige rohkem silmade ligi. Proovisin ka Sessioni ära. Ühepütalise peal on vibra ikka nii korralik, et tsikli külge panduna on pilt suht kasutamatu... Me sõidame kahekesi ja kiivri küljes on kaamera olemas. Arvestades et sõidame terve päevase valge aja jutti teinekord, siis saab kiivrikaamera aku lihtsalt tühjaks. Proovin ehitada kaamerale sellise hoovastiku, mis vibratsiooni endasse neelaks. Kui mõne aja jooksul vibratsioon siiski kaamerale liiga teeb, siis noh... väga ei põe. Raha pole maailmast otsa saanud ja ma ei osta mingit kallist kaamerat sinna. Tahan panna kaamera tuuleklaasi tagant (jah, mul pole kerge enduuro) välja piiluma, telefonilaadija jagan kaheks, üks saba kaamerale külge läbi veekindla korpuse ja teine laeb lenksul telefonihoidikus telefoni. Kaamera on ülesalvestamise režiimiga, 128 GB kaart sees, mis mahutab kobalt terve päeva. Ma ei aja ka mingit 4K full HD pilti taga, selle pärast ei pea muretsema. Nagunii jäävad parimad hetked peale siis, kui kiivrikaamera on puhkeasendis. Põnevamad kohad saavad läbitud väga aeglases tempos või kordamööda, ehk siis saab ka rahulikumat pilti jäädvustada. Sõbral tatsasid hiljuti Kesk-Eesti poole TET-i sõites kaks karu tsikli eest läbi üle tee. See oleks old hea kaader rahvusvahelise TETi foorumisse lisada, kuigi siis vist keerataks edaspidi igaks juhuks Euroopast tulles juba Läti piirilt tagasi. Või on viga minu arvutis kes küll ütleb et on HD aga reaalsuses pilt on nagu vana mobiiliga filmitud. See on mingi juutuubi või netiühenduse kala, ma olen vastavat videot näinud päris 2k HD kvaliteedis, pole mitte midagi ette heita. iSlanderEST kirjutas: Mul on toite osa lahendatud nii, et lenksult jookseb pikk juhe kiivrisse, mis kergelt vajadusel ära tuleb. Kiivri juhe on aga ühendatu kaamerasse. Sony FDR X3000 töötab väga hästi nii, viimased videod kõik on nii filmitud. Olen ka seda varianti kaalunud, aga ei, ei ta panna kaamerat kiivrile. Eriti seepärast, et aegajalt peab ootamatult mingist võsast läbi pressima.			OSCAR-2019
“Ma olin üldse imelaps,” teatab kultuskomöödias “Vallatud kurvid” motikapoissi mänginud Erich Kruuk oma noorusaega meenutades. Juttu “Vallatutesse kurvidesse” meeldejäävasse motikapoisi ossa saamisest alustab Erich Kruuk sellest, et mängis juba kolme ja poole aastaselt akordioni. “Selle pilliga pääsesin isegi Riia laululavale.” Fotol on sellest esinemisest näha küll vaid tohutu rahvast täis väljak ja Erich seal tillukese täpina laval. “Ma olin üldse imelaps,” usub Erich. “Juurdeveo tänavas elanud kingsepast pillimehe abiga õppisin paari nädalaga esimese loo selgeks!” Aga Riiga pääses Erich esinema sellepärast, et lõi kaasa mitmes tollase Tombi klubi ringis. “Olin siis vist alles kuue-seitsmeaastane, aga laulsin, tegin karaktertantsu, võimlesin... Riiga sõit oli mingi sõprusüritus, kus oli kohal kogu Tombi klubi.” Sündinud on Erich aga Pärnu maantee sauna direktori pojana. Too saun asus praeguse viadukti kõrval. “Ma ei tea, mismoodi mu isa sinna direktoriks sai, aga ühel ilusal päeval tuli välja, et ta on Siberis olnud. Ning isa võeti direktori kohalt maha ja pandi hoopis kütjaks. See amet talle elu lõpuni jäigi.” Erichi isa oli üks esimesi taksojuhte Tallinnas. Kui venelased sisse tulid, oli tal kolm autot. “Isa kedagi ei ekspluateerinud, vaid sõitis ise.” Kaks autot võtsid venelased ära, kolmandat võtta ei saanud, kuna see töötas puugaasiga. Mitu päeva üritati seda käima panna – ei saadud hakkama. Lõpuks vedasid teise auto taga ikkagi minema. Ka Pääskülas Sõbra tänaval asuv maja oleks ehk ära võetud, aga maja oli Erichi ema nimel, nii et seda ära võtta ei saanud. Erichi elu kulges poisipõlves ühest etendusest teise. “Nii kui televisioonis oli lapsnäitlejat tarvis, otsiti mind kohe üles. Kui palju ma seal esinenud olen, ei mäletagi enam täpselt.” “Vallatutesse kurvidesse” pääsemise kohta arvab Erich, et küllap ta jäi filmitegijatele just Tombi klubi näitemängudest meelde. Filmivõtetel hakkas teda juhendama Kaljo Kiisk isiklikult. “Minu tädi muudkui kiitis Kaljo Kiiska. Ütles ikka, et vaata, see on alles energiline mees – käib, vasak külg ees!” Võtted toimusid peamiselt Otepääl. Motikaga sõitmine ja kalapüük aga Pühajärve ääres. Filmitegemine kestis kogu 1959. aasta suve. Erich mäletab, et kui vanemad teda Otepääle vaatama tulid, puhkesid nad nutma, sest poiss nägi kole pontsakas välja. “Asi selles, et meil oli ööbimiskohas voodi kõrval kogu aeg kuiva veini pudel. Igal hommikul võtsime viiskümmend grammi. Filmis imekombel neid lisakilosid näha ei ole. Aga tädi pani mu kohe dieedi peale.” Veel mäletab Erich, et võtete ajal oli kaladega kogu aeg üks jama. Kalad toodi kusagilt kasvandusest ja pandi kastiga vette. Öösel tulid aga vesirotid ja pistsid kalad kinni. Siis toodi uued. Need olid õnnetuseks latikad. Latikas aga veest välja tõmmates ei siputa. Operaator tahtis tingimata, et siputaks. Kui saadi siputav kala, kadus jälle päike ära – võtet ei saanud teha. “Nende kalade pärast ei jõudnud ma kooliaasta alguseks Tallinna, jäin kakskümmend päeva kooli hiljaks.” “Muidu sõita oli lihtne, tsiklile oli lisatud kaks ratast ja seotud ZIL-111 taha kinni. Nagu järelkäru. Ohtlik olukord bussiga mängiti maha stuudio enda bussi kasutades.” Üks poiss haaras kogemata gaasi käepidemest ning sõitsin operaatorile otsa. Statiiv puruks, operaatoril kulm lõhki! Tagavarastatiivi aga polnud. Kuni see Tallinnast kohale toimetati, läks jälle nädal mööda.” “Tol ajal ma juba teadsin, mis on alkohol. Ka suitsu olin salaja nurga taga teinud. Käisime naftabaasiks kutsutud paigast õlut toomas. Seal peeti maha ka suuri pidusid. Kord läksime koos minu dublandi, Valla-nimelise pika poisiga sinna. Täiskasvanud mehed rüüpasid Ahoi nime kandvat populaarset likööri. Pudel käis ringi ja meile pakuti ka. Eks ma siis võtsin lonksukese. Šmakov käratas: “Poisid, mis kuradi viinavõtmine see on, vaat nii tuleb võtta! Ja lasi kulinal. Ma proovisin ka. Nii kui pudeli suu peale sain ja korralikult võtta püüdsin, tuli kõik kiirkorras väljas... Koos sellega kadus ka igasugune isu meest mängida.” Filmi staari Terje Luigega oli Erichil vähe kokkupuuteid. “Ükskord me elus siiski kokku saime. Terje tuli töö asjus Moskvast siia, mina sõitsin tookord Inturisti bussiga. Noh, telliti siis buss. Ning juhiks juhtusin olema mina. Lõpuks ei pidanud vastu ja ütlesin Terjele: “Kas sa mind ära ei tunne, oleme koos ju filmi teinud! Siis kallistasime ning meil mõlemal tuli vesi silma.” Kui “Vallatud kurvid” 1959. aasta detsembris valmis sai, kutsuti Erichit kodukoolis ehk Tallinna 20. keskkoolis ühte ja teise klassi asjast rääkima. Ise nägi ta end suurel ekraanil vastvalminud kinos Kosmos. “Käisin end imetlemas vist korda kümme järgemööda. Ja alati, kui seda filmi telekas näidati, olen ka vaadanud.” Pärast “Vallatutes kurvides” mängimist esines Erich paljudes laste kuuldemängudes, kus Salme Reek oli lavastajaks. “Seal oli alati platsis ka Salme Reegi õepoeg Juhan Paadam. Neid kuuldemänge oli kümmekond kokku küll.” “Selles muudeti stsenaariumi ja kostüümid olid kuidagi venepärased. Edaspidi mängisin veel mitmes filmis, aga üksnes massistseenides. Tirisin sinna kaasa ka oma tänava poisid.” “Bruno Lukk tahtis mind saata Leningradi pillimängu õppima. Pidin pilli harjutama vähemalt tunnikese iga päev. Aga kus mul siis selleks enam aega, hädasti oli tarvis tantsupidudel käia.” “Autojuhiamet langes absoluutselt kokku sellega, mis ma elus teha igatsesin. Autojuhina olin ikka tehtud poiss. Ja see töö meeldis mulle hirmsasti. Bussipargis tegin juhuvedusid. Võtsin tavaliselt pilli ka kaasa. Sõitsin rahvaga ringi, ja niipea, kui pilliloo lahti lõin, oli kogu see seltskond nagu üks.” Bussijuhiametit peab Erich Kruuk tänaseni, vedades ühissõidukeid eelistavaid pealinlasi piki Tallinna närvilisi tänavaid.			OSCAR-2019
7.05.2017 Käsmu koosoleku helisalvestised on nüüd üleval, päris lõpuni muuseumil koosoleku salvestust pole, sest diktofon kukkus maha ja läks katki. Siin salvestis neljas osas1 fail, 2 fail, 3 fail, 4 fail, 5 fail. Lisame koosoleku lõpu salvestuse hiljem, kui see muuseumile üle antakse. Suur tänu kõigile, kes eile Leesil, Viinistul ja Käsmus kohal olid. Kohtumised olid igati asjalikud! Palun tutvuge manuses olevate külade kultuurilooliste paikade esialgsete nimekirjadega ja dropboxist leitavate kaartidega. Oleme need koondanud ajalooliste õiendite põhjal. Siit on palju puudu. Nagu eile selgus, on mitu paika kaardil ka valele kohale läinud. Palun levitage neid materjale oma külarahva seas ja leidke võimalus saada elanikelt tagasisidet, millised paigad on siit puudu, mille kirjeldusi te tahate täiendada ja mõelge ka, mis on kõige tõhusam võimalus neid paiku teadvustada ja väärtustada. Paikade teadvustamine aitab hoida kohalikku mälu, aga sellest on abi ka planeerimisel (loe planeerimisel vigade ärahoidmisel), inimeste (sh ka külaliste) liikumise suunamisel, hooldustööde planeerimisel ja selleks abi küsimisel jne jne. Ootame Teie täiendusi hiljemalt 5. maiks, aga mida varem, seda parem. Kui korraldate külakoosolekuid, siis võime ka kohale tulla. Kindlasti tahame Teiega kohtuda 7. mail, et saadetu ja edasine läbi arutada: Palume Teie abi Lahemaa rannakülade jaoks oluliste ajaloolis-kultuuriliselt paikade ja elementide kaardistamisel ja nende kaitsekorralduse kavandamisel. Ootame Teid ka mõttetalgutele ja projekti avalikustamiskoosolekutele 15. aprillil ja 7. mail! (vt lähemalt allpool) Lahemaa rannakülades on SA Käsmu meremuuseumi ja MTÜ Juminda Poolsaare Selts eestvõttel käimas projekt „Lahemaa rannakülade mälumaastikud“. See on Lahemaa rannakülade kaitsekorralduslik alusuuring selleks, et kaardistada kultuuriloolised paigad, koguda elavat kohapärimust ja koostada küladele ajaloolised õiendid. Lahemaa rahvuspargi külade ajaloolis-kultuuriliste paikade inventuuri abil: 1) määratletakse külade elava pärimusega paigad ning külade jaoks ajaloolis-kultuuriliselt olulised paigad, näiteks ajaloolised lautri- ja sadamakohad, küla- ja kiigeplatsid, laevaehitusplatsid, vanimad talukohad, meremärgid ja titekivid, teised külades asuvad ajaloolis-kultuuriliselt tähtsad objektid; 2) koostatakse külade ajaloolis-kultuurilised õiendid; 3) talletatakse olulisemate pärimuskandjate elavat pärimust külade paikade kohta. Tegemist on Lahemaa RP kaitsekorraldusliku alusuuringuga, mis on kirjeldatud Lahemaa kaitsekorralduskavas 2016-2025 leheküljel 54. Peatükis „Külade ajaloolis-kultuurilised paigad“ lehekülgedel 198-202 on antud ka esialgne nimekiri neist. Nimekiri on lisatud ka üleskutsele. Töö käib SA Käsmu meremuuseumi ja Juminda poolsaare seltsi eestvedamisel. Palju on juba tehtud - kogutud on hulga elavat pärimust, filmitud pärimuskandjaid ja ka külade ajaloolised õiendid on valmis. Kokkuvõte varasematest etappidest ja projektisthttp://www.kasmu.ee/et/content/lahemaa-rannak%C3%BClade-m%C3%A4lumaastike-projekt-ii-etapi-v%C3%A4lit%C3%B6%C3%B6d-ja-intervjuude-videod Külade abiga tahame kokku panna just nende jaoks oluliste kultuurilooliste paikade nimekirja ning sõnastada ettepanekud, kuidas neid hooldada, säilitada, tähistada ja tutvustada. Palun levitage oma külas teavet selle ettevõtmise kohta ning tehke ettepanekuid, millised paigad on teie küla jaoks olulised ning kuidas neid võiks hoida. Manusest leiate kaitsekorralduskavas antud külade kultuurilooliste paikade nimekirja, mida täiendada. Kultuurilooliste paikade määratlemisel võivad abiks olla mälumaastike projekti ajaloolised õiendid: http://www.kasmu.ee/et/content/lahemaa-rannak%C3%BClade-m%C3%A4lumaastike-projekti-k%C3%BClade-ajaloolised-%C3%B5iendid ning pärimuspaikade kaardid https://www.dropbox.com/sh/oaimogty9cz8sby/AABsODdeowi7jJwyOgFIyXiAa?dl=0 Külade ajaloolis-kultuuriliste paikade määratlemine on kodu-uurimuslik ning kogukonnakeskse kaitse iseloomuga. Uuring on Keskkonnaametile looduskasutuse kaalutlusotsuste tegemisel toeks, näiteks kui kohalik kogukond soovib tähistada paiku kohtkindlate tahvlitega või võtta selleks kasutusele riigi omanduses ja Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olevaid avalikke paiku (kiigeplatsid, laevaehitusplatsid), ajaloolisi lautrikohti vms. Antud uuring annab, kui see on külade poolt läbi arutatud ning sellekohased ettepanekud lõpparuandes tehtud, Keskkonnaametile täiendava informatsiooni kuidas tähtsustada olulisi ajaloolis-kultuurilisi paiku, mida hooldada Keskkonnaameti talgute, koolituste jms raames, samuti teha ettepanekuid Lahemaa rahvuspargi loodushoiutöödeks. Külade jaoks oluliste paikade määratlemine ja kaitsekorralduskavas kirjeldatud hoidmise soovitused võimaldavad küladel teha ettepanekuid nende hoolduseks, küll eelkõige maastikuhooldusena või üksikobjektide hooldusena. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava kohaselt saab külade ettepanekul ja eestvõttel SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt taotleda rahastust külade kultuurilooliste infostendide ning infovoldikute tegemiseks selle uuringu tulemusi kasutades. Varasemalt on külade kultuuriloolisi infostende ja voldikuid tehtud 2007-2008 aastal Jumindal, Turbuneemes, Kolgakülas, Ilumäel, Altjal, Pedassaares, Võhmas ja Käsmus. Aga Lahemaal on 72 küla. Lahemaa rannakülade mälumaastike projekti kõige suurem positiivne tulemus on, et osa piirkonna rikkast vaimsest pärandist, pärimuskandjad ja kohapärimuslikud paigad on kirjeldatud ja ei kao unustuse hõlma.			OSCAR-2019
Ehitusteenuste tellijad on muutunud üha julgemaks oma õiguste kaitsmisel. Kui ikka ehitaja tööga rahul ei olda, siis nõutakse töö parandamist ning kui kvaliteetset tulemust ei saada, siis pöördutakse Tarbijakaitseameti poole. Tarbijavaidluste komisjoni jõudis möödunud aastal üle 100 avalduse. Palju kaebusi laekub just akende ja uste ebakvaliteetse vahetamise kohta. Inimesed pöörduvad seoses ehituse töövõtuga Tarbijakaitseameti poole üsna sageli. Üldistatult on tarbijad rahulolematud neile kokkulepitud teenuse osutamata jätmise või selle kehva kvaliteediga. Harvad ei ole ka juhtumid, kus ehituse puhul ei jõuta hilisemalt omavahelisele kokkuleppele vigade parandamises, eiratakse kokkulepitud tähtaegu. Millised on siis kõige sagedasemad probleemid ja ebakõlad? Tarbijakaitseameti andmeil on vaidlusi olnud alates akende ja uste vahetamisest, ahjude ja torustike ehitamisest kuni selleni, et tootja ei suudagi kokkulepitud projekti ja elementmaja ehitada. Statistika kajastab kõiki ehituse, remondi, hooldustöödega seotud avaldusi ja neid oli möödunud aastal üle 100. Suhteliselt palju ongi just akna-ukse vahetamisel tekkivaid erimeelsusi, kus tööd jäetakse õigeaegselt teostamata, tehakse ebakvaliteetselt jmt. Eluruumide hooldus- ja remonditeenuste kohta laekunud avalduste arv tarbijavaidluste komisjoni on aasta aastalt tõusnud. Kui 2014. aastal laekus 39, siis 2015. aastal 67 ja möödunud aastal juba 104 avaldust. Selgi aastal on juba 9 rahulolematut klienti tarbijavaidluste komisjoni poole pöördunud. Uute majade ehituse kohta laekus möödunud aastal 4 kaebeavaldust ja sel aastal on üks tarbija otsinud oma õigust. Ehituse töövõtuleping. Korteri remondi käigus purunes veetoru, mis tekitas korruselamus kahju. Tarbija nõudis kahju hüvitamist. Menetluse käigus selgus, et on vajalik täiendav uurimine ja tunnistajate ära kuulamine. Tarbijavaidluste komisjoni avaldust menetleda ei võtnud, sest komisjonil puudub pädevus tunnistajate ülekuulamiseks, vaid soovitas pöörduda kohtusse. Tarbija võttis avalduse tagasi. Elementmaja tellimus. Jooniste tegemisel oli tehtud palju parandusi ning selle projekti järgi tehtud elementmajal ilmnesid puudused ja mittevastavus tellitule. Tarbija soovis lepingust taganeda, sest kaotas usalduse kaupleja vastu. Komisjon otsustas tarbija kasuks. Ehitatud vee- ja kanalisatsioonisüsteem. 3poolne leping tarbija, kaupleja ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kaupleja oli pakkumisel teinud valearvestuse (pinnas osutus liiga saviseks), ja soovis tarbijalt lisatasu paranduste eest. Kui ebakvaliteetse töö puhul peab kaupleja töö parandama või uuesti tegema oma kuludega, siis selle juhtumi puhul leidis kaupleja, et ta peab seda tegema lisatasu eest. Komisjon ei pidanud kaupleja nõuet siiski põhjendatuks, sest majandus-ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult saab tarbija eeldada ikkagi asjatundlikkust, et suudetakse hinnata vajalikke töid ja nende mahtu, mitte ei hakata hiljem oma valearvestuste eest lisatasusid nõudma. Komisjon otsustas tarbija kasuks. Tarbijakaitseamet soovitab ehituslike töövõtulepingute puhul lepingueelseid läbirääkimisi pidada kirjalikult. Kaupleja peaks andma tarbijale võimalikult täpset teavet, see eeldab ka seda, et kõigepealt teeb kaupleja endale selgeks, mida tarbijale täpselt vaja on ja kas kauplejal on võimalik talle seda pakkuda. Tarbijaga suhetes on kauplejal oluliselt suurem teavitamiskohustus võimalikest riskidest, sest tarbijalt ei saa eeldada tehnilisi teadmisi ja oskusi, mida saab eeldada teiselt ettevõtjalt. Paljusid probleeme aitaks vältida see, kui kaupleja enne lepingu sõlmimist teeb endale selgeks, mida tarbija soovib ja siis selgitab tarbijale, milliseid võimalusi tal pakkuda on. Töövõtulepinguga ehitustööde tellimise korral on tarbijal õigus esitada pretensioon kahe aasta jooksul ning eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise hetkel. See tähendab, et lepingu kohast täitmist peab tõendama kaupleja kahe aasta jooksul. Remondi- ja ehitustööde võtmisel on soovituslik tellida töö äriühingutelt ja mitte eraisikutelt. Enne lepingu sõlmimist tasub võtta pakkumisi mitmelt firmalt ja seejuures tähele panna asjaolu, kas firmal on olemas omad töövahendid või tuleb need muretseda tarbijal. Ühtlasi tuleb kokku leppida ehitusmaterjalide osas: kes toob ehitusmaterjalid ja kas ehitusmaterjalide hind on pakkumise sees või tuleb tarbijal endal ehitusmaterjalid osta ja kohale tuua. Sularahas tasumise korral tuleb alati küsida vastu kviitung ja kontrollida, et sellele oleks märgitud ettevõtja rekvisiidid. On juhtumeid, kus tarbija arvab, et tööd osutab talle äriühing, kuid puudub kirjalik leping. Tasu on aga sularahas tasutud kellegi kätte kviitungit saamata (või tehtud ülekanne eraisiku pangakontole). Sellisel juhul ei ole võimalik tarbijat aidata, kuna tal puuduvad lepingulist suhet tõendavad dokumendid ja väidetav äriühing loomulikult eitab lepingu olemasolu. Sellisel juhul jääb tarbijal võimalus pöörduda pettuse kahtluse korral politsei poole või kohtusse, sõltuvalt konkreetsest juhtumist. Remondi- ja ehitustööde lepingutes tuleks kindlasti võimalikult täpselt märkida, millised tööd on kaupleja kohustuseks. Pikka aega kestvate remondi- ja ehitustööde korral võib tööde teostaja soovida vahepeal vaherahasid, mis tuleks samuti täpselt kokku leppida ja kirjalikult vormistada. See tähendab, kas vaheraha tasutakse teatud perioodi pärast või tasutakse vaheraha teatud töö tegemise valmimisel. Näiteks kogu korteri remondi puhul lepitakse kokku, et iga ruumi valmimisel tasutakse mingi summa jne.			OSCAR-2019
20aastase ustava teenistuse eest Tallinna piiskoplikus toomkoguduses andis peapiiskop Andres Põder Eve Voitile EELK tänukirja. Kes Tallinna toomkirikus käinud, on seal kindlasti kohtunud rõõmsameelse brüneti daamiga. Eve Voit on juba kaks aastakümmet olnud see hea hing, kes hommikuti kirikuuksed valla teeb ja ütleb tere tulemast kõigile külastajaile. Vanasti olid kirikud avatud teenistuste ajal. Kuid 1990. aastal toomkoguduse õpetajaks asunud Ivar-Jaak Salumäe arvas, et kirik võiks iga päev avatud olla. Lapsega kodus olnud Eve võttis vastu pakkumise tulla kirikuvalvuriks. Algul oli tal väike lauake, kus mõned voldikud. «Ma hoidsin kirikuuksed lahti, panin tuled põlema, et inimesed saaksid siin käia. Ega neid algul palju olnud,» meenutab Eve. Kuid nüüd on suviti kirik sageli lausa ülerahvastatud, eriti siis, kui kruiisilaevad sadamas on. «Vahel on mitu tuhat inimest korraga, siis on tööd palju.» Rahvast käib maailma igast nurgast ja eks nad on huvitatud kiriku ajaloost, eriti sakslased ja venelased. Toomkiriku ajalugu tunneb Eve hästi, sageli tuleb temalgi giidi rollis olla. Kunagisest väikesest lauakesest on saanud arvestatav müügilett, kust leida raamatuid, brošüüre, plaate, postkaarte, keraamikat jm. Enim ostetakse toomkiriku ajalugu puudutavat kirjandust. Ka Piibel ning kiriku laulu- ja palveraamat on nõutud kaup. Ent rahvarohkus tõmbab ligi ka taskuvargaid ja muidu sulisid. Eve on mõnega neist ka silm silma vastu seisnud. Üks varas ähvardas südikat naist isegi noaga. Käidud on ka raha küsimas, kõike tuleb ette. Õnneks on need harvad juhud jäänud aastate taha. «Ega kurta ei ole siin midagi ja ma olen oma tööga väga harjunud,» sõnab Eve. «Olen kaua vastu pidanud just sellepärast, et olen leidnud endale siit palju häid sõpru, kellest ei suudaks mitte mingil juhul loobuda.» Siinkohal ei saa mainimata jätta, et meie jutuajamisel nimetab Eve korduvalt üht või teist kolleegi, kes kiitust väärib. Eve tänab kõiki oma häid sõpru, kolleege ja koorikaaslasi, kellega ta toomkirikus vähegi kokku puutunud on. «Nad kõik on nii toredad,» ütleb ta. Kuid on hetki, kui Evegi väsib. «Kui orelil pidevalt harjutatakse ja kirikus on veel temperamentsed hispaanlased ning peab tunde järjest mitme asjaga korraga tegelema. Mõnele esmaabigi andma. Siis ma küll väsin. Küll kulub marjaks, kui mõni kolleeg siis hea sõnaga kosutab.» Eve unistuseks oli saada kirurgiks. Vajaliku praktika nimel töötas ta kaks aastat onkoloogiadispanseri opitoas sanitarina. Majanduslikel põhjustel jäi Tartusse minemata. Töötas kirjastuses Valgus ja autobussikoondises. Praegune töö peaaegu ekstreemsetes oludes, sest kuidas teisiti kutsuda töötamist jahedas kirikus, ei ole Evet heidutanud, tema on iga tööpäeva algul õnnelik, et saab tööle minna. Sõna ja mõtteid jagavad Eve Kruus ja Katri Aaslav-Tepandi, Helen Kuldkepp, Katrin Viires, Kristi Nõmm, Annely Neame. Muusikat teevad Amy ja Lizzy Neame viiulil, Betaania koguduse trio, Ilmar Pärnits suupillil, solist Eneli Elias, lauldakse Taizé palvelaule. 20. ja 21. jaanuaril saavad oma iga-aastasel traditsioonilisel konverentsil kokku Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulikud. Selle aasta teemaks on «Vaimulik amet – perspektiive seest ja väljast?». Vaimulikuks olemist ja vaimuliku ametiga seonduvat on mõned aastad tagasi konverentsil käsitletud, kuid eks ole see teema kirikus alati aktuaalne. Seekord oleme keskendunud rohkem sellele, kuidas vaimulikule vaadatakse ühiskonnas. Ettekande peab kommunikatsioonispetsialist dr Kadri Ugur Tartu ülikoolist. Olulisel kohal on olnud viimastele aastatel eetika probleemid. Seda nii ühiskonnas kui kirikus. Prof Margit Sutrop, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja, kõneleb eetikakoodeksitest. Vaimulikuks olemise teoloogilisi küsimusi vaatlevad peapiiskop electus Urmas Viilma, äsja assessoriks valitud Marko Tiitus, kes on kümmekond aastat olnud vaimulike konverentsi juhatuse esimees enne eelmisel aastal toimunud valimisi, ja religioonipsühholoog prof Tõnu Lehtsaar Tartu ülikoolist. Mõlemal päeval toimuvad jumalateenistused ja töötavad töötoad. Muidugi on lihtsalt tore kokku saada vendade ja õdedega. Kui väga üldistatult öelda, siis on kõik need teemad nii või teisiti seotud alandlikkuse ja kuulekuse temaatikaga. Elmar Salumaa on oma raamatus «Evangeelse eetika alused» öelnud: «Alandlikkus on kristlase uhkus, mida kannab kindlas usus ja mis on vaba isekusest ja kõrkusest. Alandlikkus on kristlase julgus, mis on kindlustatud Jumala igavese armastuse tagatisega. Kuna alandlikkus on südamesild Jumala ja inimese vahel, siis on see varjul võõraste pilkude eest. Alandlikkus saab avalikuks vahekorras kaasinimestega tema teenimisena. Alandlik leiab tee kaasinimese juurde, suudab siira otsekohesusega avada tema südame.» Tõepoolest, mida muud me ühelt vaimulikult veel rohkem võime igatseda kui armastusega teenimist ja sillaehitaja hoiakut suhtumises inimestesse. Miks see meie jaoks vahel nii raske on? Küllap on põhjusi siin palju ja erinevaid, kuid kindlasti algab kõik sellest, et inimlik ego tahab nii mõnigi kord end maksma panna. Ikka need «esimesed read» ja «teretused turgudel», millest Jeesus evangeeliumis räägib. Me täitume erinevate väärtuste ja ideedega. Igaüks neist võib meid määratleda ja võrku püüda. Vaimulikus ametis on vägagi suur oht samastuda oma ametiga. See on kõrge ja auline, enamikule kättesaamatu ja ehk ka Jumalale kuidagi ligemal. Pikka aega on ühiskond olnud taolist mõtteviisi toetav. Kaasajal on aga järjest vähem neid, kes nõnda vaimulikust mõtlevad. Autoriteet tuleb ära teenida teisiti ja vist ka kaasteekäijale mõistetavamal viisil. C. G. Jung on öelnud, et kui ma samastun oma ametiga, «käitun nii, nagu oleksin ise kogu kompleks, sotsiaalne tegur, mida see amet endast kujutab, nagu ma poleks lihtsalt selle ameti esindaja, vaid samaaegselt ka ühiskondlik kokkulepe. Nii olen end ebatavaliselt laiendanud ja usurpeerinud omadused, mis pole sugugi minus, vaid paiknevad minust väljaspool». Püüame vaimulike konverentsil tuulutada oma hingekambreid nii, et paistaksime paremini kätte nii endile kui teistele. Kinnitame üksteist ja julgustame selles ülimalt komplitseeritud maailmas, kus peaaegu kõik näib olevat tähtsam kui sõnum lunastusest ja lepitusest. Usume, et meie tööl Issanda viinamäel on mõte ka kõige väiksemas koguduses ja tagasihoidlikumate võimaluste puhul, sest iga inimene on terve maailm. See väärib austust ja mõista püüdmist, väärib pühendumist ja alatasa ohvreidki. Tihtipeale tuleb kannatada sellepärast, et meie kuulutus ei ole midagi enesestmõistetavat. See ei ole üleskutse vigade paranduseks, vaid üleskutse «käia uues elus». Paulus on apostliametist rääkides öelnud: «Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti.» (2Kr 5:17–18) Suvel sai käidud sealpool Peipsit, muu hulgas külastatud kahte kloostrit. Sealt tärkas huvi ikoonide vastu. Augustis vaatasin kahte ikooninäitust Kadrioru kunstimuuseumides. Enim jäi meelde üks Pantokraator, üks Miikael ja üks Kristuse kätetatehtud pühakuju. Ostetud sai ka Onashi ja Schnieperi suurteos «Ikoonid», mida kohe lugema asusin. Paari päeva pärast valutas öösel jalg. Too häda kipub olema krooniline, aga seekord ilmus mulle une ja ärkveloleku vahel Jeesus kätetatehtud ikoonilt, et mind jalavalu pärast lohutada. Ta oli kergesti äratuntav eriliste lokkide järgi, mis on omased just sellele ikoonile. Erinevalt ikoonist oli Ilmunul ka soojades sügavates toonides keha ning üldse tundus ta füüsilisem, siinses maailmas kohalolevam, kui olin kunagi varem tajunud. Hommikul lugesin ikooniraamatut edasi. Sain teada, et kätetatehtud ikooni austamispäev on 16. august. Too päev oligi just 16. august. Kaalusin asja ja mõne päeva pärast ostsin endalegi kätetatehtud pühakuju. Ikoonitüüp, kus on kujutatud Kristuse pea, taustaks rätik ja rist, osutus defitsiidiks. Leidsin sellise vaid Nevski katedraalist. Sellel vaatab bütsantsi ajastu joontega Jeesus otsivalt paremale, otsekui küsides: «Hei, kus olete teie, kes mulle järgnete?» Müüja seletas tähtsalt, et mõne päeva pärast saabub selle ikooni austamispäev. Õigeusu kiriku kalendri järgi polnud kuupäev veel kätte jõudnud, aga Jeesus oli mind külastades loomulikult arvestanud kontekstiga. Samas olin imestunud, miks mulle, karismaatiliste joontega luterlasele, ilmus äkki idakiriku pärandi ilmeline Jeesus? Kas lohutuseks selle eest, et luterlik mõistusekesksus tundub vahel ülepakutuna ja jätab selles kirikus Jumala imelisust kuidagi muul moel kogevate inimeste vahele kohmetu tühimiku? Polnud minagi kogu loost midagi rääkinud oma luterlastest kaaslastele… Nüüd, moodsuse manifesti valgel, avanes loost uus tahk. Minulegi on olnud tähtis see, et kirik väljendaks oma sõnumit nii, et see tänapäeva inimestele ka kohale jõuaks. Ainult et mu riiulis seisva kaasaegse ikooni originaal on pärit 12. sajandi Novgorodist. Esimesed teated kätetatehtud pühakujust pärinevad Onashi ja Schnieperi järgi aga 6. sajandist. Trööst, mida pakkus küllatulnud Jeesus sellelt vanalt ikoonitüübilt, ei vajanud kuidagi kaasaegsemat väljendust. See oli üdini ehtne, millele sai reageerida ainult ühtmoodi – tänuga vastu võttes. Nüüd saan olla tänulik ka selle eest, kuidas Jumal oma nõrgukesi lapsi tormituulte vastu juba aegsasti varustab. EELK vaimulike konverentsi iga-aastane istungjärk toimub tänavu 24.–25. jaanuarini Roosta puhkekülas Läänemaal. Mis motiveerib vaimulikke koonduma kaheks päevaks ning kui suur roll on siin peateema valikul, milleks tänavu on jutlustamine ja jutlus? Jaan Tammsalu, Tallinna praostkonna praost ja konverentsi juhatuse liige: Oma praostkonna kohta võin eelmiste aastate näitel kinnitada, et osavõtuprotsent on kõrge. Miks minnakse? Eks tegureid ole mitu. Arvan, et üks ... Kätte on jõudnud üks kiiremaid aegu luterlikus kirikus, kus peale igapäevaste tavatoimetuste tuleb eelmisele aastale läbi aruannete tagasi vaadata. Viimaste aastate statistikat silmas pidades võib öelda, et mõningas mõttes ollakse ehk mõõnaperioodist üle saanud ja kiriku tegevus ja töö ning arvulised näitajad võiksid stabiliseeruda. Kui tegevuses, mis puudutab tööd järelkasvuga, on olnud viimaste aastate numbrid üldiselt kurvavõitu, siis on hakanud silma ka ... Tartu Maarja kogudus vormistas koguduseliikmetele, kelle liikmeannetus 2011. aastal oli vähemalt 100 eurot, aastaks Eesti Kiriku tellimuse. See on jõuline samm kirikulehe muutmisel EELK liikmeleheks ja heaks eeskujuks teistelegi kogudustele. Kuidas tekkis selline idee, uurib toimetus koguduse vaimulikult Peeter Paenurmelt, Eesti Kiriku kolleegiumi liikmelt.«Kogudus tellis lehe 40 tublile koguduseliikmele, sealhulgas töötegijatele. Kui aasta ... Narva raamatukogus oli möödunud kesknädalal raamatuesitlus.Narva koguduse hooldajaõpetaja Oleg Sevastjanov tutvustas oma vastvalminud venekeelset luulekogu «Sammud kõrbes», mille on illustreerinud Tatjana Sonina. Imeliselt kaunis 182 illustratsiooniga raamat on trükitud Peterburis.Lühikesed kolmerealised luuletused on kui mõttekillud, mis märgivad valikuid inimese elus. Raamatu lugemiseks on autor andnud väikese ... Jõulude aegu saabus meile sõnum rahvaloendusest – koguni kahest: sellest, mis toimub uue aasta alguses Eestis, ja sellest, mis toimus Jeesuse sünni aegu (u 6 eKr) Petlemmas. «Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas.» Nii algas see tookord ning Joosep, kes oli kuningas Taaveti soost, siirdus Naatsaretist Petlemma, kus tal oli pärandiosa, «et lasta end üles kirjutada koos ... Aasta esimese kuu üks olulisi ülesandeid on kokkuvõtte tegemine möödunud aasta tegevusest. Praostina loen kuueteistkümne koguduse aruandeid ja pean ütlema, et nende tase on ebaühtlane. Oluline on aga see, et kõik aruanded laekuvad õigeks ajaks. Tean vaimulikke, kelle aruandeid on põnev lugeda ka aastakümneid hiljem, sest seal leiduvad ülevaated ja hinnangud nii koguduse kui kogukonna ja kogu ühiskonna ... Palju õnnistust KristuspäevaleToimetusse saabus Šveitsis elavalt arstilt e-kiri, mida oleme keeleliselt toimetanud.Ma olin Šveitsis Oberentfeldenis arst oma praksisega. Minu jaoks on kristlik usk väga tähtis ja mul oli võimalus ka oma patsientidega kristliku usu üle rääkida ja palvetada.Siin Šveitsis on meil evangeelse alliansi nädalad. Oleme abikaasaga kirikus aktiivsed, mu abikaasa Ruth on usuõpetaja, mina olin 20 aastat ... Möödunud nädalal oli mul võimalus puhata. Mida tähendab puhkus mulle, pealt neljakümnesele väikeste lastega pereemale, kes muidu ärkab äratuskellata hommikuti kell kuus ja juba teist kooliaastat oskab lugu pidada laupäevadest?See annab võimaluse magada natuke kauem, mitte mõelda leemekulbi liigutamisele, kõnelda abikaasaga asjadest, mis huvitavad, kuid pole kohest otsustamist nõudvad, ning vaadata natuke ... Reorganiseerunud EELK Usuteaduse Instituudi (UI) rektori kt dr Ove Sander selgitab intervjuus Eesti Kirikule kooli uusi tegevussuundi.Rakenduskõrgkooliks muutumine avab UI-le uusi võimalusi, kinnitab usutluses instituudi rektori kohusetäitja dr Ove Sander, kelle nimetas ametisse kirikuvalitsus 1. jaanuarist 2012 kuni rektori korralise valimise ja määramiseni. Senise rektori dr Randar Tasmuthi ametiaeg lõppes detsembris 2011 seoses ... Möödunud aasta viimastel päevadel, 27. ja 28. detsembril kaitsti EELK Usuteaduse Instituudis (UI) 8 bakalaureuse- ja 10 magistritööd.Saades innustust soovist omandada eraülikooli lõpudiplom enne kooli reorganiseerimist rakenduskõrgkooliks k.a 1. jaanuaril, suutis oma õpingud viia lõpusirgele 18 üliõpilast.Bakalaureusetööde kaitsmiskomisjon koosseisus Randar Tasmuth, Riho Saard ja Kerstin Kask ... Välisministeerium jagas kultuuripreemiaid Välisminister Urmas Paet andis reedel välisministeeriumis üle kultuuripreemiad. Preemiatega tunnustati loomeinimesi, kes on Eestit kultuuri kaudu rahvusvaheliselt tutvustanud. Kultuuripreemia laureaadid on Aivar Mäe (fotol) ning XI noorte laulu- ja tantsupeo «Maa ja ilm» loovmeeskonda kuulunud Veronika Portsmuth, Märt Agu ja Raul Talmar. Aivar Mäed tunnustatakse Eesti ... Sakramentidel on traditsiooniliste kirikute elus väga suur roll. Selle mõistmiseks vaatleme käesolevas kirjutises katoliku, õigeusu ja luterliku kiriku sakramente.Luterlik kirikLuterlikus kirikus on sakramendid pühad talitused, mille Kristus ise on asetanud. Kristus on sakramentides ja jagab armu nähtavate ainete vahendusel. Luterlikus kirikus on kaks sakramenti. Kuigi luterlikus traditsioonis on loetud sakramentideks vaid ristimist ja ... 13.–15. jaanuarini on Eestis jumalaema Kozelštšani pühakuju, mis asub Helsingi Uspenski katedraalis. Tegu on koopiaga Ukrainas asuvast pühapildist. Algselt paiknes ikoon Viiburis, sõja ajal toodi aga Helsingisse. Pühakuju on saanud kuulsaks paljude imetegude poolest, nagu näiteks tervendamine. Õigeusklikud usuvad, et Jumal avaldab oma väge ja teeb tunnustähti muu hulgas ikoonide, pühakusäilmete ja teiste pühade ... Advendiajal ilmus internetiavarustesse uus usuteemaline veebiajakiri Kirik & Teoloogia (K&T), mis on loetav aadressil www.kjt.ee. Vaid veebis ilmuv ajakiri K&T, mis tegijate kinnitusel pakub vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt, on jõudnud positsioneeruda Eesti meedias. Kui olulist lisa ta meedia reljeefsusse pakub, näitab aeg. Napi ilmumisaja jooksul on värskendatud materjali neljal korral. Teoloogidest koosnev toimetajaskond – Anne Burghardt, ... Narvamäele Peetri kiriku kõrvale Puiestee tänavale kavandab sealne kogudus ehitada lastesõbraliku maja, et avada hoones lasteaed-algkool.Idee elluviimiseks asutati möödunud aasta 6. oktoobril mittetulundusühing Tartu Peetri Luterlik Kool, kuhu kuulub praegu üheksa liiget. Juhatuse esimehena on ametis koguduse õpetaja Ants Tooming, liikmeteks on spetsialistid ja kooli rajamise toetajad.Läinud reedel kogunesid ühingu ...			OSCAR-2019
Kindlasti on omandireformi ülekohtu heastamine võimalik. Tingimusel, et ühiskond selleks valmis ja riigikogul ning valitsusel soov oleks. Üheksakümnendatel aastatel, kui üürnike perekondi massiliselt kodudest välja tõstma hakati, sulges avalikkus silmad ja julges deporteerimisest rääkida vaid salaja köögis. Hirm oli, et järsku tullakse homme neid ennast tänavale tõstma. Täpselt nii, nagu küüditamiste ajal, mil kardeti, et äkki on NKVD öösel meie ukse taga. Kas keegi julges saksa okupatsiooni ajal politseid appi hüüda, kui SSlased Tallinna tänavail juute püüdsid? Nüüd on Eestist saanud Euroopa Liidu liikmesriik. Peame ju ennast õigusriigi kodanikeks. Sellistena oleks eestlastel ka aeg lähimineviku objektiivseks hindamiseks. Kas on õigusriigile kohane, et ühe reformi ellu viimiseks otsustatakse parlamendi tasemel, et umbes sada tuhat inimest, kes riigi ümber korraldustele jalgu jääks, tuleb perekondade viisi otse tänavale tõsta? Seejuures, mitte mingisugust elamispinda asemele andmata! Kindlasti ei ole. Aga Eestis nii juhtus. Oleks aeg presidendi ja valitsusjuhi tasemel reformi ülekohut tunnistada ja seda ausalt ka avalikkusele teada anda. „Reformiga tekitati uut ebaõiglust ja seda on raske lugeda õnnestunuks,” tunnistas Raukas. Ta tõi ka rea ebaõnnestumise põhjusi, millest tähtsamaks tuleks lugeda kahte. Raukase sõnastuses kõlavad nad nii: Riik kui kohustatud reformiobjekt sisuliselt taandas ennast tema enda poolt algatatud olulisest reformist. Reformi läbiviimine usaldati omavalitsustele, kus paljudes kohtades olid juhtivatel kohtadel reformidele vaenulikud ja ka ebaausad isikud, kes kasutasid neile sülle langenud võimalust isiklikuks rikastumiseks ning sõpradele ja sugulastele varade ümberkantimiseks. Seega on akadeemiku sõnade läbi antud reformile konkreetne iseloomustus. See oli ebaõiglane ja paljus viisid seda läbi ebaausad kasuahned omavalitsustegelased. Reform väljus riigi kontrolli alt. Uskumatu! Kuid vähe sellest. „Eesti kohtud näitasid maa- ja omandireformi läbiviimisel üles oma suutmatust lähtuda õigusest, õiglusest ja seadustest, tehes vastukäivaid otsuseid ning alludes täitevvõimu survele,” kirjutab Raukas. Sama on korduvalt väitnud ka sundüürnikud ise. Sadades kohtuasjades jäid üürnikud alati kaotajaiks. Olin ajakirjanikuna ise nobe kohtuskäija ja nägin kümneid protsesse oma silmaga pealt. Mulle ei meenu ühtegi juhust, kui kohtusaalist oleks võitjana väljunud mõni kodust välja tõstetud üürnik. Üheksakümnendail aastail töötas kohus omandireformi küsimustes, kui justiitskonveier, mille otsused olid ette teada ja lähtusid valitsusparteide poliitilisest tellimusest. Jälle, uskumatu, kuid nii see oli! Akadeemik Raukase hinnangule kirjutaks alla enamik üürnikest reformi ohvreid. Samasuguse on andnud reformile Eesti Üürnike Liit oma tuhandete toetajatega. Seega tuleb meil tunnistada tõsiseid vigu taasiseseisvunud Eesti kehtestamisel. Üheksakümnendail aastail on rängalt eksitud inimõiguste, õigluse ja õiguse põhireeglite vastu. Sellise ränga taagaga on riigil raske edasi minna. Varem või hiljem tulevad uued inimesed, kes asuvad taas omandireformi mädapaiset avama. Ajaloo tarvis on Keskerakond avaldanud ühe ja Üürnike Liit viis omandireformi ülekohut käsitlevat raamatut. Varem või hiljem lööb uus põlvkond käsi kokku ja imestab, et kuidas sai ehitada riiki suure vale ja tunnistamata ebaõigluse peale. Meie põlvkonnal, kes me kõik seda ülekohut oma silmaga nägime, on püha kohus püüda õiguse taastamise poole. Ainukese lootuse saame panna Eesti Keskerakonnale, sest see partei pole oma käsi reformi õudusega määrinud. Keskerakond on see, kes asus esimesena leevendama sundüürnike ülekohut ja ehitas Tallinnas valmis 5000 munitsipaalkorterit, kuhu ligi 3500 sundüürnike peret endale uue kodu sai. Juba Keskerakonna 1997.aasta programmis oli punkt sundüürnike kohta: ”Tagastatud majade üürnikud peavad saama eluaseme erastada samadel tingimustel kui riigikorterites elavad inimesed.” 2002. aastal vastu võetud programm täiendab eelnevat „Omanike ja üürnike õigused tuleb tagada seadusega.” Tänaseni on üürnike õigused seadusega tagamata. Kuid Keskerakond pole oma suhtumist omandireformi muutnud ja 2017. aasta 2. veebruaril loodi ka vastav valitsuskomisjon. Selle ülesandeks on koostada omandireformi tulemuste ja mõjude analüüs ning teha ettepanekud probleemide lahendamiseks. Juba on käivitatud andmebaasi loomine, kuhu iga sundüürnik saab ennast üles anda. Kindlasti informeeritakse inimesi, kuhu ja kuidas vaja ennast kirja panna. Veel enne 2019. aasta riigikogu valimisi oleks paras aeg nii mõnigi keeruline asi selgeks rääkida. Näiteks süüdistatakse sundüürnikke endiste omanike vara ebaseaduslikus hõivamises sõjajärgses Eestis. See pole nii. Elamispind anti neile rangelt Nõukogude ajal kehtinud seaduste järgi. Teatavasti pole omand mingi asi, ese või vara, nagu meil püütakse väita, vaid õigus mingit eset, vara, informatsiooni jne. vallata. Üürnikud saidki nõukogude ajal endale elamispinna valdamise õiguse. Erakortereid nagu praegu siis ju ei olnud! Oli riiklik elamufond ja sealt meie perele ning paljudele teistele ka kahetoaline korter eraldati. Ei olnud meil tol ajal õrna aimugi, kelle majas me elame. Pikkade aastate jooksul ei näinud ega kuulnud me ühestki endisest omanikust. Keegi ei käinud meie hoovi peal vara tagasi nõudmas. Ei kodumaal ega ka välismaal elavad, kuigi viimastel oleks seda nõukogude saatkondade kaudu üsna lihtne teha olnud. Kullapalavik pääses valla pärast Eesti taasiseseisvumist. Ilmus välja lugematu arv nn. endisi omanikke, kes sageli pisarsilmi oma vanaisa maja tagasi nõudsid. Ja siis kohe ka edasi müüsid. „Omandireformiga seonduvalt on peakangelaseks heauskne ostja, kes ostu kiiresti edasi müüs ja heauskne ametnik, kes usaldas ja ei kontrollinud, sest ametnikuvastutus Eesti Vabariigis praktiliselt puudub,” on sunnitud ka Raukas tunnistama. Majad, mis paljudel juhtudel eeskujulikus korras olid, tuli kiiresti enda käest ära saada, sest vähesed uskusid valeliku reformi kauemat kestmist. Sageli võltspaberite põhjal ootamatult kinnisvara omanikeks saanud kartsid peatset vastutusele võtmist. Edasi müümise korral nad vastutusest pääsesid. Raukas tahab omandireformi lõppenuks kuulutada. Et mitte mineviku haavu lahti kiskuda! Akadeemik vist ei tea, et üürnike haavad polegi kinni kasvanud. Lapsepõlve kodud on kaotatud, paljud pered lahku läinud ja üürnike elud lõhutud. Korrektne oleks omanikke esindavatel organisatsioonidel nõuda kahjutasu Venemaalt. Natsionaliseeris ju nende majad Nõukogude Liit, mitte Eesti Vabariik. Teades, et Venemaalt pole midagi loota, pandigi kahju tasujate rolli Balti ketis ja Lauluväljakul seisnud eestlased. Kel polnud ühegi maja võõrandamisega vähimatki pistmist. See on sama absurdne, nagu eestlastel maksta kompensatsiooni Konstantinoopoli kanoonilises alluvuses olevale õigeusu kirikule, selle eest, et 1473. aastal venelaste asutatud Petseri klooster Venemaa territooriumil asub. Ehk oleks meil aeg ajalooga sõbraks saada. Omandireformi asja selgeks rääkida, samm õigluse poole astuda ja kannatusi leevendama asuda. Ütleb ju Raukas oma artiklis selle kohta väga hästi –Eesti Vabariik taasiseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel – restitutio in integrum. Õiguse kõrval eksisteerib aga eetiline kategooria õiglus, mille vastandiks on ebaõiglus, mis võib olla sotsiaalne, majanduslik, moraalne jne. Õigluse ja ebaõigluse hindamise aluseks on tõde, kuid tõde on seadustest tulenev õigus ja õigus on jõud nende kätes, kes õiglusest pole alati huvitatud.” Arvan, et kui omanike liidu eksjuht, lugupeetud akadeemik Anto Raukas sundüürnikele appi tuleb, saame asuda omandireformi lõpetamisele selle kaudu, et likvideerida Eesti riigi poolt tekitatud ebaõiglus ja kompenseerida nende paljukannatanud perekondade nõudmine kompensatsioonile nagu õigusriigile kohane.			OSCAR-2019
Eestis on õigusaktide mõjude analüüs (ÕMA) üha enam hoogustumas. 1995. aastast korraldatud ÕMA-d tutvustavatele seminaridele ning valitsuse ja Riigikogu normitehnika eeskirjadele lisandus 2003. aastal ametnikku abistav “Normitehnika käsiraamat”, mis annab nõu ka ÕMA korraldamiseks. Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonileping (2003) sõnastab poliitilisel tasandil selgemalt kui kunagi varem mõjude analüüsi nõuete järgimise ning õigusaktide ex post hindamise vajaduse (ptk “Riigivalitsemine ja omavalitsuse korralduse poliitika”). Muu hulgas rõhutab koalitsioonileping eraldi vajadust üle vaadata ettevõtlust piiravad regulatsioonid ning iga regulatsiooni puhul hinnata selle mõju majanduskasvule ja demograafilisele olukorrale (ptk “Eelarve ja majanduspoliitika”). Peale selle on põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni koostöös päevakorda kerkinud idee ÕMA-alasest parlamentaarsest kuulamisest Riigikogus. Selle ettevalmistamise käigus on ministeeriumidelt, põhiseaduslikelt institutsioonidelt ning teadus- ja arendusasutustelt saadud info põhjal (kirjade täistekstid on Riigikogu veebis:http://www.riigikogu.ee/?id=10986) valminud põhjalik ülevaade ÕMA hetkeseisust ja probleemidest Eestis (Kasemets 2004). Nende suundumuste valguses on kasulik analüüsida Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning Euroopa Liidu edendatud ÕMA-le lähenemist ning arutleda, milliste suundumustega peaksid Eesti otsusetegijad ÕMA arendamisel arvestama. 1980. aastaist alates on OECD ning Euroopa Liidu riigid tegelnud üha rohkem õigusloome kvaliteedi ja tõhususega seonduvaga. Kokku on pandud mitu programmi, et vähendada riigi, ettevõtjate ja kodanike seadusest tulenevate kohustustega seotud kulusid, parandada õigusaktide kvaliteeti ja suurendada kuluefektiivsust. Peaeesmärk on seejuures olnud õigusaktide nii-öelda reformimine, et soodustada konkurentsivõime suurenemist, toetada innovatsiooni ja majanduskasvu ning aidata sotsiaalseid ülesandeid täita, kokkuvõetult – läheneda riigi arengule tasakaalustatult. Kui esialgu tegeldi ennekõike majanduslike regulatsioonidega, siis nüüd on üha enam tähelepanu koondatud sotsiaalsetele (nt tervishoid, turvalisus, energia, transport, sotsiaalne ühtekuuluvus) ning haldusega seonduvatele regulatsioonidele (riigihalduse, ettevõtjate ja kodanike kohustused – nn tarbetute reeglite probleem). Reformide eesmärk on kaotada õigusaktid, mida enam vaja pole, ühtlustada ja lihtsustada olemasolevaid ning muuta rakendamine läbipaistvaks ja kodanikele arusaadavaks. Samal ajal on püütud jälgida nii õigusaktide mõjusust ja tõhusust kui ka õigusaktidega seonduvate kulutuste vähendamist. ÕMA on üks kontseptsioone, mis aitab püstitatud eesmärke täita. Õigusaktide mõjude analüüs (ingl regulatory impact analysis) on otsustusvahend, meetod, mis aitab süsteemselt ja järjepidevalt hinnata valitsuse ja parlamendi tegevuse mõjusid eelnevalt ning annab informatsiooni otsusetegijatele (OECD 1997a, 214). Valitsuse otsus mingit valdkonda riiklikult reguleerida peab põhinema tõendusel, et probleem on olemas ja valitsuse sekkumine vajalik. Kõigepealt tehakse kindlaks, milles seisneb lahendamist vajav probleem ning milline on kõige sobilikum riigi reageerimisviis. Järgnevalt hinnatakse mitmesuguseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke alternatiive probleemi lahendamiseks ning analüüsitakse alternatiivide mõjusid valitud meetodi abil. Peamised ÕMA meetodid on kulu-tulu analüüs, kuluefektiivsuse analüüs ja täideviimiskulude analüüs. Olulised on ka ettevõtluse mõju analüüs, keskkonnamõju analüüs, eelarve analüüs ja riskianalüüs (Deighton-Smith 1997). Samuti on ÕMA oluline osa huvirühmadega konsulteerimine, et koguda lisainfot, tagada otsustamise läbipaistvus ja avatus ning ennetada võimalikke riske. Viimasena rõhutatakse ÕMA tulemuste vahendamist otsusetegijatele. Kokkuvõetult on ÕMA korrastatud raamistik, mis aitab süstemaatiliselt probleemide lahendamiseks parimat valikut teha. Tegemist on väga praktilise lähenemisega, mis püüab tuua otsuse tegemisse uut kvaliteeti ning millele on viidatud ka kui nüüdisaegsel tõestusel põhinevale poliitika kujundamisele (Mandelkern… 2001). ÕMA sarnaneb oma olemuse ja kasutatud meetodite poolest poliitika analüüsiga (vt Starońová 2002), ent poliitika analüüsist erinevalt on ta saanud tunduvalt vähem teadlaste tähelepanu osaliseks. Võib öelda, et poliitika analüüsi kirjanduses ja ÕMA lähenemistes räägitakse samadest küsimustest erinevates keeltes (Illing 2003). Riigid on lähenenud poliitikate ja õigusaktide mõjude analüüsile erinevalt, ehkki OECD ja Euroopa Liit on ühtlustanud riikide tegevust ÕMA kui raamistiku loomisega. Avalike otsuste tegemise kõrge kvaliteet ja läbipaistvus, mida ÕMA toetab, on eesmärgiks kõikjal. OECD hinnangul aitab see kaasa osalusdemokraatia arengule ja riigi konkurentsivõime tõusule (OECD 1997b, 2002b). Just viimasel kümnel aastal on OECD ja Euroopa Liit senisest enam analüüsinud liikmesriikide kogemust mõjude hindamisel ning koostanud juhiseid ja soovitusi liikmesriikidele ÕMA rakendamiseks. Ehkki kahe organisatsiooni tegevus ÕMA arendamisel mõneti erineb, on nende lähenemine olnud sarnane ja enamasti dubleeriv. Seda ilmselt ka seetõttu, et OECD ja Euroopa Liidu liikmesriigid osalt kattuvad ning mõlemas koostöös osalevad riikidest ühed ja samad eksperdid. OECD on õigusaktide mõjude analüüsile lähenenud peamiselt kontrollküsimustike ning riikide kogemuste üldistamise kaudu. 1995. aastast pärinev OECD liikmesriikide kokkulepe “Valitsuse regulatsioonide kvaliteedi parandamiseks” sisaldab 10-punktilist kontrollküsimustikku ehk soovituslikku juhtnööri abistamaks otsustamist õigusloomeprotsessis. 1997. aastal järgnesid sellele OECD soovitused riikliku reguleerimise reformi poliitikaks, ÕMA parimad kasutusviisid ning OECD ministrite nõukogu soovitus lõimida ÕMA õigusaktide väljatöötamisse ja ülevaatamisse (OECD 1997a, 1997b, 1997c). Viimane rõhutas ÕMA-d kui olulist otsustusprotsessi osa. Peamised kontrollküsimustikud ja parimad kasutusviisid on eesti keeles avaldatud Holmesi artiklis (Holmes 2001). Olgu siinkohal esitatud ÕMA parimate kasutusviiside loend, sest selle kümme soovitust (vt tabelit) viitavad selgelt ÕMA süsteemi olulistele elementidele: selge vastutus ja kvaliteedikontroll, ulatus ja prioriteedid, analüüsimeetodite valik, konsulteerimine, tagasiside, avalikustamine, sanktsioonid ja ergutused (sh koolitus) (Deighton-Smith 1997, 212). Mitme OECD riigi kogemused näitavad, et ÕMA rakendamine on problemaatiline, kui süsteemi osad ei ole hästi läbi mõeldud ega paika pandud (OECD 1999, 2000, 2001, 2002a, 2002b, 2003). Suurendage poliitilist pühendumust ja otsustavust kaasata ÕMA poliitikate kujundamisse ja hindamisse. Kontrollküsimustikest ja parimate kasutusviiside soovitustest lähtudes on OECD koostanud põhjalikud raportid liikmesriikide kohta, hindamaks edusamme kvaliteetse õigusloome poole pürgimisel ning andes soovitusi tulevikuks (OECD 1999, 2000, 2001, 2002a, 2002b, 2003). Need raportid on allikad, kust ammutada värskeimat infot selle kohta, milline on OECD liikmesriikide õiguskeskkond, mida nad on teinud ÕMA institutsionaalse raamistiku tõhustamiseks, milliseid reguleerimisvahendeid ja ÕMA meetodeid nad kasutavad jms. Muu hulgas on valminud analüüsid ja soovitused ka Tšehhi, Poola ja Ungari kohta. Peale liikmesriikide on OECD 2001. aastast alates nõustanud programmiRegulatory Governance Initiative in South East Europe raames Lõuna-Euroopa riike õiguskeskkonna kujundamisel ja ÕMA süsteemi ülesehitamisel ning teinud analüüse. Seega on veel ainult üksikud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid OECD vastava raamistiku (riikliku reguleerimise reformi ja ÕMA raamistiku) alusel põhjalikult analüüsimata. Eesti on üks neist, sest me ei kuulu OECD-sse ega asu Lõuna-Euroopas. Seega tuleb Eestil ilma OECD otsese tähelepanu ja nõuanneteta oma süsteeme analüüsida ja arendada. ÕMA parlamentaarse kuulamise jaoks valminud raport on esimene tubli samm sellel teel (Kasemets 2004). OECD lähenemine ÕMA-le on saanud mitmeid kriitikanooli (Kellermann et al 1998; Pelkmans, Labory, Majone 2000; Radaelli 1999, 2003a; Illing 2003). Näiteks on Radaelli viidanud probleemidele kontrollküsimustike ja parimate kasutusviiside rakendamisel. Tema põhiväide seisneb selles, et parimate kasutusviiside puhul eeldatakse, et üks ÕMA raamistik toimib kõikjal ühtemoodi, olenemata kontekstist, kuhu kuuluvad näiteks riikide poliitiline, institutsionaalne, õiguslik, sotsiaalne ja kultuuriline eripära. Peale selle on parimad kasutusviisid sõnastatud lakooniliselt ning raske on nende järgi õppida ja neid jäljendada. Nad jätavad kõrvale ka negatiivsed õppetunnid, millest ÕMA süsteemi kujundaval ja arendaval riigil oleks eriti õppida (Radaelli 2003a, 21). Seega ei paku kontrollküsimustikud ja parimate kasutuste loendid piisavalt infot riigile, kes soovib arendada ja rakendada head ÕMA süsteemi. Uuemad suundumused OECD-s näitavadki, et parimatest kasutusviisidest ollakse loobumas. Loodud on nn ÕMA vaatluskeskus (RIA Observatory), mille raames süvenetakse eraldi iga riigi ÕMA arengusse ja kaardistatakse detailselt nii negatiivne kui ka positiivne kogemus. Uued suunad OECD-s on õigusloome kvaliteediindikaatorite väljatöötamine ning keskendumine õigusaktide ex posthindamisele. Senine kontrollküsimustike kasutamine rõhutas ennekõike ex antemõjude analüüsi. OECD uued suunad ei tähenda samas automaatselt, et kontrollküsimustikke ega ÕMA parimaid kogemusi ei tasu Eesti-sugusel ÕMA süstemaatilist arendamist kaaluval riigil kasutada. Arvestades OECD ja Euroopa Liidu liikmesriikide kogemust, on ÕMA rakendamisel hea alustada lihtsatest meetmetest, milleks kontrollküsimustikud ning osalised mõjuanalüüsid hästi sobivad. ÕMA parimaid kasutusviise järgides tuleb aga silmas pidada teisi riike mõjutanud tegureid, mis võimaldasid seda analüüsi edukalt rakendada. Eestil on võimalus uurida põhjalikult teiste riikide kogemusi ning langetada Eesti haldussüsteemi ja -kultuuri eripära arvestades Eestile parimad otsused. Viimaseil aastail on ka Euroopa Liit õigusaktide mõjude hindamise teemat põhjalikult käsitlenud, sellest annavad tunnistust Mandelkerni raport, selle hindamisraport ja Euroopa Komisjoni teatised ning liikmesriikide parema õigusloome algatus. Euroopa Liit alustas mõjude analüüsi 1980. aastail. Esiagu keskenduti ühele sektorile ega jälgitud kumuleeruvaid mõjusid – rõhk oli eeldatavatel mõjudel väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusele. Analüüsi eesmärk oli tagada konkurentsivõime, innovatsioon ja majanduskasv. Samal ajal alustati ka keskkonnamõjude hindamist (Radaelli 2003b). Süstemaatiline töö ÕMA vallas algas 1990. aastate keskel. Tõuke selleks andis Maastrichti lepingu deklaratsioon nr 18, mis sätestas, et Euroopa Komisjon peab õigusakti eelnõu väljatöötamisel arvesse võtma kulusid ja tulusid. Amsterdami lepingu deklaratsioon nr 39 toonitas ühenduse õigusaktide väljatöötamise kvaliteedi suuniste vajadust ning protokoll nr 30 tõi nõude konsulteerida laialdaselt enne õigusaktide vastuvõtmist. Kõige suurema tõuke ÕMA arendamiseks andis Euroopa Liidu 2000. aasta Lissaboni tippkohtumine, mis seadis eesmärgi kujundada aastaks 2010 Euroopa Liidus maailma kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmistepõhine majandus. Õigusaktide lihtsustamine ja seadusloome arendamine on osa selle eesmärgi saavutamise meetmeist. Euroopa Liidu tegevuse võtmesõna on parem õigusloome (better regulation), selle alla kuulub ka ÕMA süvendamine Euroopa Liidu institutsioonides ja liikmesriikides. Pärast Lissaboni tippkohtumist moodustati Dieudonne Mandelkerni juhtimisel kõrgetasemeliste ekspertide töörühm, kelle ülesanne oli strateegia koostamine: lihtsustada õiguskeskkonda Euroopa Liidus, parendada liikmesriikide valitsuste ja Euroopa Komisjoni tööd paremate õigusaktide saavutamiseks ning töötada välja ühine õigusaktide kvaliteedi hindamise meetod. Ekspertide raport ja selles sisalduv tegevuskava kiideti heaks Laekeni tippkohtumisel. Mandelkerni raport oli esimene dokument, milles kõik 15 liikmesriiki leppisid kokku parema õigusloome tähtsuses ja selle saavutamise viisis. Nimetatud raport annab soovitusi liikmesriikidele ja Euroopa Liidu institutsioonidele. Raportis on seitse põhivaldkonda: 1) alternatiivide hindamine poliitikate kujundamisel; 2) õigusaktide mõjude analüüs; 3) konsulteerimine; 4) seadusandluse lihtsustamine; 5) parem juurdepääs õigusaktidele (sh õigusaktide konsolideerimine); 6) tugistruktuurid parema õigusloome saavutamiseks; 7) õigusaktide rakendamine (sh riigi õiguse ühtlustamine Euroopa Liidu õigusega). Euroopa Liidu institutsioonidega seonduvad soovitused on osaliselt või täielikult rakendust leidnud. Parema õigusloome ideed sisalduvad ka Euroopa valitsemise valges raamatus (2001). Mõlema dokumendi järgi on välja töötatud mitu Euroopa Komisjoni teatist paremast õigusloomest, mõjude analüüsist komisjonis, ühistest konsulteerimispõhimõtetest, seadusloome lihtsustamisest (Commission… 2002a, 2002b, 2002c, 2002d). Paremat õigusloomet reguleerib ka Euroopa Liidu institutsioonide vaheline kokkulepe (2003). Alates 2003. aastast esitab Euroopa Komisjon igal aastal raporti Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule Euroopa Liidu ja iga liikmesriigi õigusloome kohta, seega tulevikus ka Eesti kohta. Sisse on viidud põhimõte, mille kohaselt õigusaktide väljatöötamisel arvestatakse liikmesriikides tehtud mõjude analüüse ning Euroopa Komisjonis ja Euroopa Parlamendis ei arutata eelnõusid, millele ei ole tehtud ÕMA-d. Alates 2004. aastast rakendatakse Euroopa Komisjonis ka uut Mandelkerni raporti soovitustel põhinevat ÕMA süsteemi, kus ÕMA on põimitud komisjoni iga-aastasesse poliitika strateegia koostamise protsessi (Annual Policy Strategy). Kõigile eelnõudele tehakse komisjonis lühike mõjude analüüs (1-2 lk) ning valitud eelnõudele täielik mõjude analüüs. Mõlema jaoks on välja töötatud vastav alusvorm (Commission… 2003). ÕMA puhul keskendutakse majanduse, keskkonna ja sotsiaalsete mõjude hindamisele. Väljatöötamisel on meetod, kuidas need mõjud ühte analüüsi lõimida. Komisjon on selle töö tellinud Euroopa uurimiskeskuste võrgustikult, mille eestvedaja on Mannheimis asuv Euroopa Majandusuuringute Keskus (Zentrum für Europäische Wirtschaftsforschung, ZEW). Meetod peaks valmima 2005. aasta lõpuks. Teine ekspertide rühm tegeleb õigusloome kvaliteediindikaatorite väljatöötamisega (http://www.brad.ac.uk/irg/). Euroopa Liidu liikmesriike puudutavad Mandelkerni raporti soovitused hõlmavad eelmainitud seitset põhivaldkonda ning rõhutavad vajadust tõhustada riigisiseste ÕMA-de korraldust, sealhulgas tugevdada institutsionaalset struktuuri ning määrata kindlaks konsulteerimisprotsessid ja -põhimõtted liikmesriigi sees. Mandelkerni raporti järel leidsid liikmesriikide avaliku halduse ministrid, et tuleb jätkata raporti soovituste rakendamist ning jälgida pidevalt liikmesriikide endi arengut. Otsustati, et eesistujamaa koordineerib parema õigusloome alast arendustegevust, korraldab ministrite ja ekspertide kohtumisi. Moodustatud on parema seadusandlusega tegelevate direktorite ja ekspertide ad-hoc-rühm (ad hoc group of directors and experts of Better Regulation, DEBR). 2003. aasta II poolel tegi Euroopa Liidu eesistujakolmik (Itaalia, Iirimaa ja Holland) ettepaneku võtta vastu parema õigusloome tegevuskava aastaiks 2004-2005. See sisaldab järgmisi eesmärke: 1) toetada Mandelkerni raporti rakendamist liikmesriikides ja Euroopa Liidu institutsioonides, arvestades Euroopa Liidu laienemist ning pöörates erilist tähelepanu uutele liituvatele riikidele; 2) tugevdada parema õigusloome eest vastutavaid struktuure; 3) levitada häid kogemusi (sh analüüsimeetodid) liikmesriikides ja Euroopa Komisjonis; 4) vahetada infot üksteise edusammude kohta ÕMA süsteemi arendamisel. Seega teevad liikmesriigid aasta ringi koostööd analüüsimeetodite võrdlemisel ja otsivad üheskoos parimaid mudeleid mõjude analüüsimiseks. Sarnaselt ja dubleerivalt nii OECD kui ka komisjoniga töötatakse välja õigusloome kvaliteediindikaatoreid ja parema õigusloome mõõdikuid. Koostatakse andmebaase iga liikmesriigi edusammude kohta ning levitatakse teadmisi ühistel koolitustel ja seminaridel. Eestilt kui liikmesriigilt oodatakse kui mitte aktiivset panust koostöösse, siis nagu igalt teiselt liikmesriigilt vähemalt aruannet, mida ta on teinud oma riigis Mandelkerni raportist lähtuvate soovituste rakendamisel. ÕMA on ennekõike Eesti huvides. Euroopa Liidu tasandil kaasarääkimine ning meie õiguse ühtlustamine Euroopa Liidu õigusega on seda edukam, mida rohkem on meil infot ühe või teise otsuse võimalikest lühi- ja pikaajalistest mõjudest. Seejuures on oluline rõhutada, et iga liikmesriik analüüsib mõjusid ise ning näiteks Soomes tehtud ÕMA ei hõlma mõjusid Eestis. Et Mandelkerni raporti kohaselt võetakse Euroopa Liidu otsustusprotsessides arvesse liikmesriigi ühes poliitikavaldkonnas tehtud mõjude analüüsi, on just see üks Eesti kui väikeriigi võimalusi oma huve Euroopa Liidu tasandil võimalikult mõjusalt esindada. Analüüsil põhinevaid argumente võetakse arvesse suurema tõenäosusega. Lähtudes Lissaboni tippkohtumisest, Euroopa valitsemise valgest raamatust ning Mandelkerni raporti soovitustest, on Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid tõhustanud koostööd ÕMA arendamisel. OECD ja Euroopa Liidu liikmesriikide kogemuse põhjal on hea alustada ÕMA rakendamist lihtsaist meetmeist, omades samas pikaajalist visiooni ÕMA süsteemi arendamisest. Näib, et Eesti kui Euroopa Liidu vastse liikmesriigi peamine probleem on ÕMA-alase arendustegevuse koordineerija ja vastava pikaajalise arenguplaani puudumine. Kui Eesti tahab olla Euroopa Liidu ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hea partner ka ÕMA arenduskoostöös, vajab ÕMA-temaatika Eestis senisest süsteemsemat lähenemist ja arendamist. Vastasel juhul on Eestil problemaatiline osaleda mainitud koostöös ja – mis veel tähtsam – raske rakendada teiste riikide häid kogemusi. DEBR-i rühma töös osalemine aitab leida häid lahendusvariante paljudele Eesti ÕMA probleemidele, mida on maininud ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid ning teadus- ja arendusasutused oma kirjades Riigikogu õiguskomisjonile ja põhiseaduskomisjonile parlamentaarse kuulamise ettevalmistamiseks (vt sotsiaalministeeriumi või PRAXIS-e vastust: http://www.riigikogu.ee/?id=10986 või Kasemets 2004). Lõpetuseks rõhutan, et ÕMA arendamine ja rakendamine on tähtis, ent keeruline ja mitmesuguseid vahendeid vajav pikaajaline protsess. Mitme OECD ja Euroopa Liidu riigi kogemusi uurides võib näha, et ÕMA-d ei arvestata otsuste tegemisel piisavalt. Erandlikud ei ole ka juhtumid, kus ÕMA-d tehakse juba otsustatud plaanide õigustamiseks või lihtsalt paberimäärimiseks. Paljuski on see seotud avaliku sektori kultuuri muutusega, mida ÕMA rakendamine nõuab. Mõjuanalüüside kujunemine otsustamisprotsessi loomulikuks osaks eeldab ametnike, poliitikute ja huvirühmade mõttemaailma ja käitumisharjumuste muutumist. Kõik see nõuab aega ja pingutust, seetõttu ongi ÕMA edukas rakendamine keeruline. Mõnede OECD riikide tulemused ÕMA rakendamisel on küll muljetavaldavad, ent silmas tuleb pidada, et edukad riigid nagu Kanada ja Ühendkuningriigid on mõjude analüüsiga tegelnud rohkem kui 20 aastat. Kanada, mõjuanalüüsi pioneer, viis sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi sisse juba 1978. aastal (Apogee Research 1997, 35). Kui Eesti soovib kvaliteetsemaid mõjuprognoose ja teadlikumaid otsuseid tulevikus, tuleb tal ÕMA süsteemi arendamisega jõuliselt ja süstemaatiliselt tegelda juba täna. Ühest algatusest ei piisa.			OSCAR-2019
Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus. Rõuge asub 16 km Võru linna keskusest edelas, Rõuge ürgoru põhjas ja veerudel. Rõuge on kohalik teedesõlm (maanteed Haanjasse, Viitinasse, Krabile, Sänna, Vastse-Nursi ja Käätso kaudu Võrru). Alevikku ja selle lähiümbrust ilmestavad Rõuge ürgorg, mis on kuni 75 meetri sügav ja sellesse suubuvad lisaorud. Oru põhjas reastuvad ahelana loode-kagusuunalised järved. Rõuges asub Eesti sügavaim järv, Rõuge Suurjärv, lisaks sellele on ümbruskonnas veel 6 järve. Alevikus asuvad ka Rõuge linnamägi ja Rõuge Maarja kirik. 26. juunil 2010 avati Rõuges Eesti ema monument. Monumendi kavandi autoriteks oli Ilme Kuld ja Riho Kuld, kavandi teostasid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus. Rõuge mõis ja kirik on ehitatud 16. sajandil enne Liivi sõda. Alevik tekkis kihelkonna keskusse 19. sajandi lõpus. Praegune Rõuge asub ajaloolise Ugandi maakonna Vagatavalve kihelkonna aladel, mis oli üks tihedamalt asustatud Eesti alasid. Praegune Rõuge kihelkond moodustati 1783. aastal ning on üks kaheksast Võru maakonna kihelkonnast. 19. sajandi lõpuks oli Rõuge mõisast kujunenud agrotööstuslik kompleks. Seal töötas õlleköök, villavabrik, saeveskid, jahuveski, meierei, telliselööv, tõrva- ja söeahi. 20. sajandi algul lisandus neile aedviljakonservivabrik.[3] [4] Rõuge järvestik koosneb seitsmest kagu-loode sihil asetsevast järvest. Ürgorus paikneva aheljärvestiku pikkuseks Liinjärvest Kahrila põhjatipuni on umbes 6,5 km. Järvestiku kogupindala on 68,7 ha, neid läbib Rõuge jõgi (v.a Valg- ja Kaussjärv). Kõik järved on allikarohked, eriti Liinjärv. Suurjärv on Eesti sügavaim (38 m), suur on ka järvesetete paksus, Liinjärves üle 21 m. Järved on kesk- ja rohketoitelised, peamised kalad on särg, ahven, haug ja nurg. Liin- ja Suurjärves elutseb haruldane jääaja relikt – kirpvähiline Pallasea quadrispinosa. Kaussjärv on nn segunematu veega (meromiktne) järv.[4] Rõuge jõgi saab alguse Haanja kõrgustikult, läbib Rõuge järvestiku ja suubub Vagula järvest edelas paremalt Võhandu jõkke. Jõe pikkuseks on 26 km ja jõgikonna suuruseks 68 km2. Keskjooksul Nursi ümbruses tuntud ja Ajojõena. [4] Inglise stiilis Rõuge pargi rajas aastatel 1895–1898 mõisnik von Samson. Pargi pindala on 5,3 ha. Puid ja põõsaid oli umbes 100 liiki. Pargis peeti pidusid, on toimunud 3 Rõuge laulupidu. Park asub looduskaunis kohas Rõuge ürgoru serval. Okaspuude osakaal pargis on märkimisväärne ning puistu tiheduse ja katvuse poolest sarnaneb park metsapargiga. Pargis leidub ka eksootilisi liike nagu ginnala vaher (Acer ginnala) ja siberi nulg (Abies sibirica). Rõuge lasteaed avas uksed esimest korda 1969. aastal kolme rühmaga. Renoveeritud lasteaed avati 2010. aastal. Alates 2011. aastast tegutseb Rõuge lasteaias viis rühma, millest üks asub Viitina mõisahoones [5] Rõuge põhikooli maja vanem osa on valminud 1883., uuem osa 1966. aastal. Kooli juurdeehitis võimla ja täiendavate klassidega võeti käiku 2003. aastal. 2008. aastal lõppes koolihoone renoveerimine ning mindi täielikult üle maaküttele. Koolimaja on soe ja kaasaegne ning vastab Tervisekaitse ja Päästeameti nõuetele. 2009. aastal valmis hoolekogu ja lastevanemate aktiivsel toel õuesõppeklass. Õpilastele pakutakse kaks korda päevas tervislikku ja mitmekesist toitu. Nii koolilõuna kui pealelõunase pikapäevatoidu valmistavad oma kooli kokad. Kooli õppekava aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. [6] Leiutajate külakool on Sänna külas asuv põhikool, mis annab õpilastele võimaluse põhihariduse omandamiseks I ja II astmes. [7] Ettevõtluse edendamiseks on loodud Haanja ja Rõuge valla inimeste kuulutusi koondav veebiportaal kohalikule.ee. Tegemist on infoportaaliga, kus inimesed saavad teada anda oma pakutavatest teenustest ja toodetest, teavitada oma erinevatest oskustest ja ettevõtmistest ning jagada ostu-müügikuulutusi. Rõuge vallas oli 2015. aasta alguses registreeritud 139 osaühingut, 111 füüsilisest isikust ettevõtjat, 64 mittetulundusühingut, 4 tulundusühingut ja 3 sihtasutust. Üheks olulisemaks ettevõtlusharuks on turismindus. Rõuge koos Haanjaga on Võru maakonna populaarseimad turismisihtkohad, omades mitmekesiseimat vaatamisväärsuste hulka ning suurimat turismiteenuste pakkujate võrgustikku Võrumaal. Rõuge alevikus on kaks poodi, apteek ja tankla. [6] Rõuge vald edastab infot aktiivselt Facebooki kaudu ning on olemas ka meililist. Iga kahe nädala tagant ilmub A4-formaadis valla infoleht, mida trükitakse 750 eksemplari. Infoleht on tasuta kättesaadav kõigis valla kauplustes, külakeskustes ja raamatukogudes. Androidi operatsioonisüsteemi kasutavatele seadmetele on loodud nutirakendus Rõuge Äpp, kust saab infot valla vaatamisväärsuste, majutus- ja toitlustusasutuste ning ürituste kohta. Rõuge noorteklubi eestvedamisel tegutseb ka Rõuge televisioon, mis kajastab kohalikke sündmusi. Alates 2015. aasta suvest ilmub korra kvartalis Haanja-Rõuge piirkonna ühisleht Torniööbik. Leht sai oma nime kahe valla tunnussümbolite järgi. Torniööbik näeb ja kuuleb kõrgelt tornist kõike, seda samas ka edasi kuulutades. [6] [8] Rõuge vallas on väga mitmekesine sporditaristu. On loodud võimalused tegelemaks nii rahva- kui saavutusspordiga. Rõuge kooli juures asub täismõõtmetes võimla, kus saab mängida korv-, võrk- ja saalijalgpalli. Samas majas asuvad ka jõusaal ja aeroobikasaal. 2012. aastal valmis kooli lähedusse täismõõtmetes poordiga jäähokiväljak. 2013. aastal paigaldati jäähokiväljakule kunstmurukate, mis võimaldab kevadest hilissügiseni jalgpalli mängida. Rõuge noortekogu juurde rajati 2012. aastal skatepark, kus saab harrastada ekstreemsporti. Rõuge vallas toimub aastaringselt palju spordiüritusi. Eravalduses olevad spordirajatised: Eesti ema monument on püstitatud avaldamaks au Eesti naistele. Monument väärtustab eesti naist emana, väljendab tänutunnet ning meie rahva kestmajäämist. Idee autor ja rajamise eestvedaja oli Hans Sisass. Kavandi autorid on kunstnikud-skulptorid Ilme ja Riho Kuld ning selle raiusid välja skulptorid-kiviraidurid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus. Monument avati 26. juunil 2010. See on tehtud Udmurtiast toodud kivist, 3,6 meetri kõrgune ning kaalub ligikaudu 6 tonni. [9] Rõuge ööbikuoru vaatetorn „Pesapuu“ avati 10. oktoobril 2016. Vaatetorni kõrgus on 30 meetrit (ülemine vaateplatvorm asub 27 m kõrgusel). Idee autor on Karmo Tõra. Välimuselt meenutab vaatetorn kahe linnupesaga puud. Õhtupimeduses kaunistavad torni erivärvilised tuled. [10] Mälestussammas avati 1926. aastal 200 vabadussõjas langenud rõugelase mälestuseks. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918–1920. Au langenuile! Tänulik Rõuge kihelkond". Mälestussammas õhiti 1945. aastal, pronkssõdur ja kuju aluskivid kaevati samba lähedale maasse. Mõni aeg hiljem peitis kohalik kunstnik Aksel Ollmann koos August Kirchi ja Osvald Kimaskiga kuju oma koju. Kuju restaureeris Ars Monumentaal ja 30. oktoobril 1988 ausammas taasavati. Pronkssõdur on 2,28 m pikk ja 320 kg raske. [11] [12] Rõuge valla territooriumil asub kolm kalmistut: Jaani-Peebu kalmistu, Rõuge Vana kalmistu ja Nogopalo kalmistu.[6] Rõuge Vana kalmistu on sisse pühitsetud 1848. aastal. Kalmistu paikneb Rõuge kirikust ida pool ja on 3,5 ha suurune. Vana kalmistut on poolitanud kivimüür, mis on ka praegu osaliselt nähtav. Teisele poole kivimüüri jäävad baltisakslaste hauad ja hauakambrid, sinna jääb ka Samson-Himmelstjernade perekonna hauaplats. [13]			OSCAR-2019
Organism reguleerib vererõhku erinevail tasandeil. Osalevad närvisüsteem, hormoonsüsteem, kapillaaride võrgustik, neerud. Kõige rohkem tõstab vererõhku töö. Tervel keskealisel inimesel võib olla juba kerget füüsilist tööd tehes tööpäeva jooksul vererõhuks 200/100 või rohkem. Meie vererõhk on kogu aeg optimaalne. Nn vererõhuravimitega aga toimitakse primitiivselt-agressiivselt ülikitsas osas vereringest, saamata aru, mida see kaasa toob. Vastsündinute vererõhk on umbes 90/60 mmHg. Siis on veresooned täiesti puhtad ja elastsed. Rõhk aga hakkab tõusma. 60aastastel võib olla veresoonte valendik niivõrd vähenenud, et normaalse ainevahetuse tagamiseks peab süda verd pumpama näiteks rõhuga 160 mmHg. Ainult 5 protsendil juhtudel nimetatakse teda haiguste sümptomiks. Seega on siiani tegeldud peamiselt n-ö haige näidu langetamisega. Vaatamata arvukate kemikaalide kasutamisele (tihti 3–4 erinevat nimetust korraga) punnib organism elu eest vastu ja vererõhk ei lange. Pikki aastaid algas hüpertoonia WHO määratluse järgi siis, kui rõhk oli üle 160/95 mmHg, siis aga normid langesid – 140/90–130/85–120/80 mmHg. Asjaolu, et arteriaalne vererõhk on üks kõige labiilsemaid füsioloogilisi parameetreid, on teada aastast 1714, kui Stephen Hales esmakordselt mõõtis imetaja vererõhku. Ekstreemse füüsilise ja vaimse koormuse tingimustes võib vererõhk tõusta mitte üksnes 200 mmHg-ni, vaid 300 mmHg-ni ja kõrgemalegi. Kui tuleb otsustamisele vererõhu langetamise vajadus, mõõdetakse seda standardsetes tingimustes – tavaliselt pärast viieminutilist rahulolekut ja mitme järjestikuse mõõtmise keskmisena. Praegu kehtivate Euroopa Hüpertensiooniühingu ja Euroopa Kardioloogide Seltsi ravijuhiste põhjal loetakse hüpertensiooniks arstikabinetis mõõdetud väärtusi alates 140/90 mmHg-st, patsiendi enda mõõdetud väärtusi alates 130–135/85 mmHg-st ning vererõhu ööpäevase monitooringu keskmisi väärtusi üle 125–130/80 mmHg. Nendest kõrgemate väärtuste pikema kestmise korral tuleb otsustada, kas alustada vererõhu langetamist üksnes eluviisi korrigeerimise või ka medikamentoosse ravi abil. Sadade teostatud uuringute alusel võib kinnitada, et kõrgenenud vererõhu langetamine normväärtusteni parandab iseenesest patsientide prognoosi, vähendab müokardiinfarktide ja insultide sagedust ning seda vaatamata asjaolule, et me tõepoolest seni ei tea essentsiaalse hüpertensiooni (hüpertooniatõve) põhjuseid. Ilmselt piisab, kui tuua ära S. Lewingtoni ja kaasautorite Prospective Studies Collaborationi raames tehtud metaanalüüs, kus hinnati varem 61 randomiseeritud uuringusse lülitatud ühe miljoni patsiendi prognoosi 12,7 miljoni patsient-aasta jooksul. Alates väärtustest 115/75 mm tõusis katsealuste suremus kardio-vaskulaarsündmuste tõttu kaks korda iga 20/10 mmHg vererõhu kõrgenemisega. Ehk teiselt poolt vaadatuna – vererõhu keskmise väärtuse langetamisel 155/95 mmHg väärtuseni 115/75 mmHg võiksime me eeldada kardiovaskulaarsuremuse vähenemist neli korda. Põhjapanevad ravimuuringud on ALLHAT, ASCOT ja teised, mille tulemustega võiks huvilised end kurssi viia. Ka Vello Nisu kirjutises märgitud uuring HOT võiks pakkuda mõningast huvi, kuigi autori tekstis ei vasta peale uuringu nimetuse mitte ükski fakt tõele, alates uuringuaastast (tegelikult kaasati esimene patsient uuringusse 1992, põhikontingent aastatel 1993–1994, esimesed tulemused avaldati 1998), lõpetades uuringu järeldustega. Uuring koosnes kahest osast, millest teine puudutas aspiriini kasutamise preventiivset efekti hüpertensioonihaigetel. Vererõhu langetamise alauuringusse kaasati 18 790 patsienti 26 riigist, kelle diastoolne rõhk oli 100–115 mmHg. Eesmärk oli leida vererõhu langetamise optimaalne ulatus, mis tagaks peamiste kardiovaskulaarsete sündmuste (fataalne ja mittefataalne insult, müokardiinfarkt, kardiovaskulaarne suremus) tõepärase vähendamise. Patsiendid randomiseeriti diastoolse vererõhu langetamise sihtväärtuse alusel kolme rühma: 90 mmHg ja vähem (6264 patsienti), 85 mmHg ja vähem (6264 patsienti) ning 80 mmHg ja vähem (6262 patsienti). Jälgimisperioodi lõpus registreeriti ilmne tendents kardiovaskulaarsündmuste vähenemisele ja elukvaliteedi paranemise suunas, mis oli korrelatsioonis vererõhu languse ulatusega. Printsiip “mida madalam, seda parem” kehtis veelgi rohkem diabeedihaigetel, kellel keskmise diastoolse vererõhu langetamine alla 80 mmHg tõi kaasa 51protsendilise tüsistuste vähenemise nende patsientidega võrreldes, kellel puhul piirduti diastoolse vereõhu langetamisega 90–86 mmHg tasemele. Vello Nisu väide, et kolesteroolitaseme kliiniline tähendus mitme neuroloogilise ja psüühilise seisundi puhul on lõpuni selgitamata, on absoluutselt õige. Aga see populatsiooni tasemel vähese tähtsusega – sadu tuhandeid inimesi kaasanud uuringute tulemused näitavad, et kõrgenenud üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli langetamine eesmärkväärtusteni toob endaga kaasa prognoosi paranemise südame-veresoonkonna haiguste puhul nii esmase kui ka sekundaarse preventsiooni korral. 1998 teostatud 38 ravimuuringu metaanalüüs näitas, et kolesteroolitaseme langetamisega 10% võrra langeb kardiovaskulaarne suremus 15% ja üldsuremus 11%. Satiinid on osutunud kõige efektiivsemateks kolesteroolitaseme langetamise vahenditeks SVH preventsioonis. Uuringutesse oli kaasatud üle 30 000 patsiendi ning statiinravi langetas kardiaalsete tüsistuste sagedust kõige erinevama raskusastmega haigetel, alates kõrge totaalse riskiga patsientidest oluliselt kõrgenenud kolesterooliväärtuste ja manifestse koronaarhaigusega kuni tervete uuritavateni. Uuringu tulemustest selgus ka statiinravi ohutus – 15 000 patsiendist registreeriti ainult ühel lihaskahjustus, mis möödus ravi lõpetamisel. Endastmõistetavalt ei ole tänasel päeval ravimeid, millel täielikult puuduksid kõrvalnähud (kuigi viimase põlvkonna hüpotensiivsetel ravimitel on kõrvalnähtude sagedus võrdne platseeboga), kuid teostades SVH preventsiooni ja ravi, leiame end olukorras, kus tuleb valida halva ja väga halva vahel. Kindlasti ei ole “väga halvaks” kaasaegsete ravimite, sh statiinide kõrvalnähtude profiil ja esinemissagedus. Tõenäoliselt on kirjutise sisu ja esitlusviis seletatavad sellega, et autoril puudub kogemus südamehaigete ravis.			OSCAR-2019
Millisel määral vahetavad töötajad omavahel infot edukate ja mitteõnnestunud kliendikontaktide kohta? Milliseid kanaleid selleks kasutatakse? Selliste küsimuste esitamise ja analüüsimisega tegelevad kommunikatsiooniaudiitorid, kes analüüsivad organisatsioonides kujunevaid kommunikatsioonivõrgustikke. Kommunikatsioonivõrku on võimalik määratleda kui “omavahel seotud indiviide, kes on omavahel seotud järjestikuse informatsiooni vooga” (Rogers, 1995). Informatsioonivõrgustikuga määratletud struktuur võib olla üsna erinev organisatsiooni ametlikust struktuurist. Sageli ei oska seda määratleda isegi kogenud töötajad, sest see võib olla väga keerukas. Nii näiteks võib firmas, kus on 100 töötajat, eksisteerida 4950 infokanalit ja seost. Kommunikatsiooniline lähedus määrab, kui palju on kahel inimesel infokanaleid, mis on omavahel kattuvad. Inimesed, kellel on suur komm unikatsiooniline lähendus, kuuluvad ühte gruppi. Kommunikatsioonivõrgu võtmesõlmkohtades olevad inimesed on “rollitähed”, erinevaid gruppe ühendavad inimesed on “koordinaatorid”. Üksiku infokanali valdajad on “valvurid”, kes kontrollivad info liikumist. “Isoleeritud” on need töötajad, kelle pole teiste töötajatega seoseid. Kommunikatsioonivõrgustikke on vaja uurida selleks, et saada aru info liikumisest, võimalikest takistustest ja leida lahendusi, et parandada info liikumist organisatsioonis, muutes sellega toimimist tõhusamaks. Halva infoliikumisega kaasnevad kulud võivad suures organisatsioonis olla väga suured. Kommunikatsioonivõrgustiku uurimine võib anda vastused küsimustele: Miks on mõned töötajad väga rahul või rahulolematud? Sageli on rahulolu kommunikatsiooniga otseselt seotud töörahuloluga. 1. Seoste tugevus. Tugevaid seoseid iseloomustab kommunikatsiooniline lähedus. Teisalt on organisatsiooni arengu seisukohast oluline hoolitseda kaugemate ja nõrgemate seoste eest. Uuringud on näidanud, et nendest infokanalitest laekuv informatsioon on kasulikum (Rogers, 1995) tööalaste tulemuste ja muutustele vastuvõtlikkuse seisukohast. 2. Tihedus. Kommunikatsioonivõrgu tihedus on määratletav suhtarvuna, millega määratletakse tegelike kommunikatsioonikanalite olemasolu maksimaalsega võrreldes. Sarnaselt tugevale võrgule on tihedus oluline eeldus üksteise toetuse tajumiseks organisatsiooni töötajate vahel. Eksisteerivad siiski ka arvamused, et tiheda kommunikatsioonivõrgu puhul on suurem vastuseis muutustele ja riskide võtmisele. (Papa, 1990). Albrecht, Hall ja Fulk on leidnud, et tihedus aitab inimestel paremini vastu võtta innovatsiooni ning sel on positiivne mõju ka suhtumisele uutesse kommunikatsioonitehnoloogiatesse. (1991, 1993) 3. Keerukus. Osad töötajad kommunikeeruvad ainult ühe teema raames, osad jällegi mitmete funktsioonide ja rollide kontekstis. Uuringud näitavad, et infovahetuse mitmekesisus aitab kaasa stabiilsele ja suuremale infovahetusele, sellised võrgud on toetavamad ning mõjusamad. (Albrecht, Hall, 1991) 4. Tsentraliseeritus. Tsentraliseeritus toob kaasa suurema vertikaalse diferentseerituse, suurema hulga “isoleerituid”, väiksema arvu “koordinaatoreid”. Madalam tsentraliseeritus aitab kaasa laiemale info levikule, suuremale kaasatusele. Kommunikatsioonivõrgud võivad olla erinevad ka erinevate teemade puhul. Tööalase info vahetamisel kujunev võrk on erinev sotsiaalsest võrgust ning formaalne infovahetuse struktuur ei pruugi kokku langeda informaalse võrgustikuga. Kommunikatsioonivõrku on võimalik kaardistada erinevate meetoditega. Üheks kaardistuse võimaluseks on paluda töötajatel märkida üles kõik vastuvõetavad ja saadetavad sõnumid ning kontaktid. See on väga vaevarikas uuringu vorm, mille usaldusväärsuse aste langeb ajaga kiiresti. Selle uuringu läbiviimise eelduseks on laiapõhjaline kokkulepe kogu organisatsioonis, mis tagab kõigi osalemise ja selle tulemusena ka uuringu valiidsuse. Uuringu teeb keerukaks ka määratluste umbmäärasus – raske on täpselt hinnata, milline struktuur on “formaalne” või “mitteformaalne”. Alternatiivseks võimaluseks on uuringu läbiviimine organisatsioonis juhuvalimi alusel, kuid selle koostamisel järgitakse rangelt statistilisi nõudeid. Andmete kogumise planeerimine. Kes osalevad uuringus, milline on andmete kogumise meetod, millised sõnumite teemad on olulised, milliseid töötajate gruppe hinnatakse? Oluline on valimi koostamisel jälgida vastavust ka organisatsiooni ja gruppide demograafilisele struktuurile. Andmete töötlus. Kui uuringusse on kaasatud kõik organisatsiooni töötajad, siis on oluline, et igast üksusest on küsimustele vastanud üle 50-75% inimestest. Andmete analüüsil on oluline hinnata kogutud andmete usaldusväärsust vastavalt statistikanõuetele. Kommunikatsioonivõrgu analüüs. Tulemuste visuaalseks esitamiseks on võimalik kasutada vastavaid tarkvaralahendusi. Andmete töötlus eeldab arusaamist Andmete interpreteerimine. Andmete kontrolliks on vaja mittevastavuste puhul uurida ka nende põhjuseid, erinevate üksuste tajude erinevusi. Tuleb otsida ootustest erinevaid tulemusi. Selles faasis koostavad konsultandid ka soovitused konkreetsete üksuste lõikes (millise üksuse inimesed tajuvad konkurentsi, isoleeritust, kaugust, vähest toetust jne)			OSCAR-2019
Tavaliselt tüdrukud kasutavad nii lakki kui ei saa valida mingi üks. Ja see on õige, sest see ei ole väärt anduma vähe rõõmu õpiksid mõlemad lemmik värvi. Seejuures on võimalik nii hästi neid kombineerida, et erinevus ei lõigata silma. Peaasi - et valida täiuslik kombinatsioon ja õige disain. Vaatame, kuidas värv küüned kahe värvidega (foto inspiratsiooni ja kujutlusvõimet). Kahevärviline maniküür muutub ideaalne asendus pilte ja mustreid. Mõned ei oska neid joonistada, teised lihtsalt ei meeldi. Aga absoluutselt iga tüdruk meeldib teatud värvi valik, mida ta saab kasulik kasutada. Niisugune kujundus saadakse puhas ja mitmekülgne, kui selle vaieldamatu eelis. Disain kahe lilled piisavalt primitiivne, et säästa aega ja ei nõua kaugemale oskust, kuid loominguline, nii et keegi ei naerma tüdruk vähene fantaasia. Nii maniküür ei pea mõtlema õhtul kuupäev ja homseks tööle, sest kasutamisel mõõdukate toonid saab olema sobivad ja restorani, ja kontoris. Pane tähele! Suur eelis kahevärviline maniküüri – saate võtta hele lakk. Varjutatud rohkem kahvatu, ta ei ole nii karjuvad vokaalid. Kõik tüdrukud on tuttav valiku probleem on hooajaline maamärgi: sinine või helesinine talvel, punane või oranž sügisel, kollane või roheline kevadel. Testide kahevärviline disaini, saate kunagi lahendada seda küsimust. Oluline tingimus – küllastus. See kehtib nii tekstuuri, nii ja ise värvi. Mängib kahe lilled, tasub valida imal valikud (beez ei pruugi olla ka nii). Võimalusi vormistamise kahe värvi mass. Saab teha horisontaalsed või vertikaalsed triibud, vaheldumisi sõrmed, kaunistada iga käe eraldi värvi. Alati on asjakohane proovida koos rhinestones ja šoti paelad, kuid, kui tegemist on kahevärviline disain, see on lihtsalt vajalik. Kasutades kahte märgib, ei ole vaja palju jõudu ja fantaasiat, et teha eriline stiil. Käepidemed on igal juhul välja näevad saladuslikult, kui eemalduda canon. Taotluse kahe värvi kaua harjutanud paljudes tehnikaid nail art. Luksuslik kere küünte kahe värvidega (foto inspiratsiooni) on esitatud allpool. Kunst on salakaval vastuvõtt värvikombinatsiooni. Kunagine Johannes See on, kunstnik ja teoreetik uut kunsti, oli ring ideaalne kaalutletult värvid. Seda on lihtne kindlaks teha win-win seotud, mustvalge, kontrastsed ja muud kombinatsiooni. Siin on juba mitu sajandit ringi See onа edukalt kasutavad erinevates valdkondades projekteerimise, ja nail art erandiks ei ole. Kuidas saab värv küüned on kaks värvi: foto-skeemi, mis aitavad teil valida parim valik. Ideaaliks peetakse ühevärviline duett – kombinatsioon ühe värvi erinevate toonidega. Rõhku pannakse võimalusi küllastus: pruun oranž, helesinine sinine, lilla lilla. Vormistamine saadakse õrn ja tagasihoidlik. Kombinatsioon sarnaste värvidega (need, mis asuvad üksteise kõrval ringis See onа) ka välja harmooniliselt: kollane, roheline, sinine heleroheline, sinine, lilla, oranž ja punane. Sellist kombinatsiooni kasutavad sageli on gradient tehnoloogia. Hea kombinatsioon on sinine lilla jms. Mäng kontrastid (need, mis seisavad üksteise vastas) annab värvikas ja väljendusrikas tulemus. Originaal tunduvad sellised kombinatsioonid: punane, roheline, kollane, sinine, lilla sidruni. Saab teha kerge kontrasti abil kahvatu roosa, roheline. Esimene asi, mida tasub mainida sellise maniküüri - muidugi, fr. Kapten on juba ammu parandada seda tehnikat. Kõigepealt on muutunud vorm jope, siis algasid eksperimendid "naeratus", jõudis järjekord ja enne värvi. Varem kujutledes, kahevärviline disain võis kujutleda, et see on tore, aga täna selle abil loovad tõelised meistriteosed. French kasutades kahte Märge näeb välja stiilne. See võib olla mitte ainult kaks paralleelset joont, vaid ka kõikvõimalikke overlay ühe teise erinevate nurkade alt, muutmine traditsiooniline kaar. Kahevärviline kolmnurkne french sel aastal sai tõeline trend. Võimalusi, kuidas on võimalik värvida küüned on kaks värvi (foto ideaalne jope) on juba siin. Disain augud kui kasutate kahe-värvide muutub rohkem originaalne. Teha selline disain ilma šabloonid on väga keeruline, seetõttu tasub osta mitu silti, et tekivad sile ja puhas pesa. On võimalik kasutada ühte tooni põhitõdesid, ning teine värvida auku, või jagada auku kaks triibud ning ülejäänud pinna läbipaistvaks muuta. Pane tähele! Igapäevaseks lunar sobib sinine ja roheline, kollane ja roheline, valge ja must. Pidulik vormistamine kahe toonid aktsepteeri must ja kuldne, punane ja sinine, läikiv hall ja sinine. Originaal lahendus muutub kombineerimine jope ja lunar küünetehnik. Juhtub auk ja "naeratus" üks värv ja kontrast väljale vahel. Triibuline disain koos punkti on ideaalne võimalus kasutada kahte tooni. Tõsi, need seadmed pakuvad tagasihoidlik väli fantaasia: horisontaalne või vertikaalne paigutus, suur või väike punkt. Aga selline lihtne kombinatsioon võimaldab teha disain, kerge ja värske. Soovitatud on pehmed ja heledad märgib: beež, sidruni, taevasinine, korall, piparmünt, valge. Hinnake neid näiteid, kuidas värvida küüned kahe värvi (pilt on ilus maniküür). Gradient neil arte kasutatakse, on suhteliselt hiljuti, kuid on juba suutnud tekitada müra. See on suurepärane tehnika esialgse esitamise kahte värvi. Läbi minimaalse arvu lakkide on loodud hämmastav venitus värve, mis annab võimaluse kohandada vormi sõrmedega. Mängib toonid, võimalik pikendada või lühendada, laiendada või kitsendada sõrmeküüs. See on huvitav! Gradient on täiesti võimalik isegi sellele, kes esimest korda hakkas neil-suurtükivägi. Protsessi ei ole vaja valdama pintsliga. Algne tehnika on neil arte aasta – spray. Närune maniküür oli tegelikult päris ilus. Maaliline pritsimisel oli populaarne suvel, aga isegi külma nagu saialill võivad rõõmustada, kui valida õige värvi. Tavaliselt protsessi kasutavad mõned toonid, kuid isegi kahe saate luua meistriteos. Allpool on toodud häid näiteid, kuidas värv küüned eri värvi (foto). Kasutades eri Märge teatavate riskidega. Võimalused kõik ära rikkuda kahe palju rohkem, kui üks. Pead järgima reegleid, et maniküür osutuvad puhas ja meeldiv. Ei tohi eiramise äärel, kui tegemist on sõna otseses jagunemisel. Katkine joon liin teeb maniküüri visuaalselt kõverad. Valides põhitoon, eelistada piiratud, täites hele 1/3 pinna. Ideaalses kahevärviline disaini erinevus peaks olema märgatav. Hea võimalus – teha kontrasti mitte ainult värve, vaid ka tekstuuri. Paar läikiv lisage litrid või matt puänt. Järgmine etapp saab teha peale foolium või kohe käsn. Kui kasutada kile, siis lakid kantakse lähedal ja hambaork on segatud keskel. Kui krunt kohe käsna, siis tuleb panna tilka tähendab lähestikku. Esimene võimalus on säästlikum, sest sponge palju imab. Kui teil on foolium käsna rakendatakse teda paar sekundit. Kui lakk kandsid käsna, on vaja kohe rakendada oma küüned. Vaja teha käsna mitu korda, püüdes mitte minna tema poolt. Kustutada kreemi või film. Kui ajutise kaitse ei olnud vaja eemaldada liigne lakk vatitükiga, mida on niisutatud vedeliku selle eemaldamiseks. Mida rohkem üleliigse eemaldada, seda neater näeks tulemus. Kaks värvi – võitnud ja lihtne kombinatsioon, mis üle jõu isegi algajatele. Kui õigesti mängida kontrasti, ei ole vaja vahva pildi ja vooruslik mustreid, et maniküür vaadata luksuslikult. Kahevärviline stiil võimaldab lahendada igavene naiste probleem – millist värvi eelistada. Hotellid Horosedly – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Horosedly, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Horosedly hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.			OSCAR-2019
Habras punase juuksepahmakaga naine, kogukas fotokott õlal – sellest kirjeldusest on paljudele tuntav Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Tiiu Hermat. Aktiivse inimesena jagab Tiiu end mitme ameti vahel, fotograafiaharrastus käib kõige muuga kaasas. Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja, viipekeelse Sakariase osakoguduse õpetaja, viipekeele tõlk, Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees, Eesti Kurtide Liidu juhatuse aseesimees heidab õhku tuntud ütluse: üheksa ametit, kümnes nälg. Aktiivse inimesena jõuab see kahekordse kõrgharidusega naine ka EELK Usuteaduse Instituudis diakoonia ja sotsiaalteaduste magistriks pürgida. Kas ööpäevast jätkub kõigi nende ülesannete täitmiseks? Tiiu kiidab head meeskonda Puuetega Inimeste Kojas, kus on hästitoimiv koostöö. Kurtide liidus on Tiiu peal avalikkusega suhtlemine, koolitustel käimised jm. «Praegu on meie eesmärk saada Eestiski ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon. Tegemist on ühe kompaktse dokumendiga, kus on kõik põhimõtted suhtlemisest puuetega inimestega kokku võetud. Kui see saaks ratifitseeritud, siis peaks Eesti seadusandlus sellele vastama. Praegu veel kõik seadused ei vasta, kuid suures osas küll,» selgitab ta ja lisab, et tähtis on seadused toimima saada. Usuteaduse instituuti magistriõppesse läks Tiiu ka tänu oma tööle puuetega inimestega. «Minu uurimistöö on erivajadustega inimeste teenindamisest EELKs. Ma tahaksin kokku seada ühtse pildi, mis meil praegu puudub. Igal pool ju midagi tehakse, ükski kogudus ei ütle, et neil erivajadustega inimesed teretulnud pole.» Magistritöö loodab ta valmis saada 2012. aasta kevadeks. Sündinud, kasvanud, koolis käinud ja terve senise elu elanud on Tiiu Nõmmel – «olen neljandat põlve nõmmekas». Lisada võib, et peres on nüüdseks ka juba viies ja kuues põlv nõmmelasi. «Oleme kõik kooliteed Nõmme põhikoolis alustanud ja seal alustab sügisel oma õpinguid ka minu tütretütar.» Tallinna Polütehnilises Instituudis asus matemaatika eriklassi lõpetanud tüdruk õppima päris maskuliinset eriala – masinaehituse tööstusökonoomika organiseerimist ja juhtimist, diplomi järgi sai temast majandusinsener. «Ega ma ei ole kunagi mingi tibi olnud, masinad on huvitavad asjad. Matemaatikas olin kooli ajal tugev. Kuid füüsikaõpetaja ei soovitanud mul minna kuhugi õppima, kus sisseastumiseks füüsikaeksam on. TPIs oli esimene kohe füüsika, sain viie. Füüsikaõpetaja oli õpilasmalevaga Ääsmäel ja mina sõitsin sinna ning näitasin talle oma viie ette. Õpetajal oli muidugi väga hea meel.» Majandusinseneri diplom taskus, töötas Tiiu autoosade laos igasuguste «jubinate ja masinate» keskel tubli 15 aastat. Pärast kolmanda lapse sündi sai ta aga hoopis uue pakkumise: tulla kurtide lasteaeda kasvatajaks. Tiiu lapsed ja lapselapsed on kõik kuuljad, ise on ta vaegkuulja. Aga oma lähedaste kuulmispuue on toonud Tiiu viipekeelsesse keskkonda. Ütleb, et ehkki tänu kuuldeaparaadile ta kuuleb, jälgib viipekeelse tõlgi puhul ka teda. Ent mis tõukas teda usuteaduse instituuti õppima? Kõige põhjus oli tollane UI rektor Seppo Alaja, kinnitab Tiiu. Kuid Nõmme Rahu koguduse liikmena leidis ta teeotsa tänu õpetaja Voldemar Iljale. «Alaja saatis mulle kirja, kus kutsus religioonipedagoogika osakonda õppima. 1992. aastal ma sinna läksingi ja lõpetasin instituudi 1997. aastal.» Tallinna Püha Vaimu kogudusse kutsus teda praktikajuhendaja õp Gustav Piir. Tiiu on seal kirjas 1. augustist 1995. Viipekeelseid teenistusi hakkas pidama kohe. Kurdid olid ise aktiivsed, teati, et Soomes on viipekeelsed teenistused. «Kõigepealt sain loa oma õepere leeritamiseks ette valmistada, siis terve rühma. 25. juunil 1995 oli viipekeelse leerirühma õnnistamine, millest võttis osa ka peapiiskop Jaan Kiivit. Tema toetas meie tegevust väga.» Viipekeelset kirikutööd toetas algusaastatel tugevalt Soome kirik. «Soomes ei ole küll eraldi viipekeelseid kogudusi, sest inimesed kuuluvad elukohajärgsetesse kogudustesse, kuid viipekeelne töö on kirikuvalitsuse hallata,» selgitab Tiiu. «Igas piiskopkonnas on viipekeele õpetaja ja nad kõik kuuluvad toomkapiitli alla.» Lisaks Püha Vaimu viipekeelsele Sakariase kogudusele on Tiiu pidanud jumalateenistusi ka Pärnu kurtidele. Majanduslikel põhjustel on see praeguseks katkenud. Võiks arvata, et viipekeele tõlgi olemasolul saaksid kurdid tavajumalateenistusel edukalt osaleda. Kuid Tiiu vaidleb siin vastu. «Tõlgiga on täiesti erinev. Tavalisel teenistusel on rohkelt koraalilaulu ja see on palju pikem. Meie jumalateenistus on lühem, sest silmad väsivad viipekeelt jälgides kiiremini.» Viipekeelsed jumalateenistused on Tallinna Püha Vaimu kirikus kaks korda kuus, teisel ja neljandal pühapäeval kell 12. «Trooni ees oli nagu klaasmeri, mägikristalli sarnane. Trooni keskpaigas ja trooni ümber oli neli olevust, täis silmi eest ja tagant,» kirjeldab nägemust taevasest jumalateenistusest piiblisalm Ilm 4:6. 1841. aastal ehitatud Paldiski Nikolai kirik vajab uusi aknaid ja kogudus oma jõududega toime ei tule. Pühakoja aknad on väga halvas seisus ja sellepärast on talvel kirikus külm ja niiske. Kuigi annetada saab pangaülekandega EELK Paldiski Nikolai koguduse nimele kontole 1120296829 selgitusega «Kiriku remondi heaks», toimuvad suvel kirikus heategevuskontserdid «Laulud klaasmere ääres». 11. juunil oli Alen Veziko kontsert, kuulama on võimalik minna veel kolme kontserti. 2. juulil kl 18 annab kontserdi pärimusmuusik, näitleja ja laulukirjutaja Jaak Johanson. «Rääkides näiteks muusikast, siis mind on alati võlunud see, kui olen saanud tajuda, et muusika taga on mingi kogukond, kellel on omavahel tore olla. /—/ Ta [hõimuteadvus] seostub väga tugevalt Elu enesega, vastandudes surnud olemisele. Selles mõttes on vajalik pöörduda aeg-ajalt mineviku poole, sest meie elutempo on muutunud nii kiireks, et see elus oluliste seoste tajumine läheb meil muudkui meelest ära ja me ei oska seda enam kuskilt mujalt leida kui minevikust. Sealt oskame ehk uuesti õppida elus olemist,» on kirjutanud Jaak Johanson. 7. augustil kell 18 astub publiku ette 1997. aastal Tartus kokku tulnud ansambel Triskele. Ansambel esitab eesti vaimulikku rahvamuusikat, keskendudes Lõuna-Eestist pärit vähemtuntud koraaliteisenditele. Inspiratsiooni on ansamblile pakkunud eesti regilauluvaramu, järjepidevalt on esitatud Euroopa keskaja muusikat. Välja on antud viis CD-plaati. 12. augustil kell 19 lõpetab kontserdisarja sel aastal Tõnis Mägi. Armastatud laulja, 14 plaati välja andnud Valgetähe IV klassi ja Riigivapi III klassi teenetemärgi laureaat rohkem tutvustust ei vaja.			OSCAR-2019
Pant annab võlausaldajale tavapärasest oluliselt suurema kindluse oma nõude rahuldamise osas. Eelnev kehtib ka võlgniku maksejõuetuse korral. Keerulisemad on olukorrad, kus võlgniku kohustuse täitmine on tagatud kolmanda isiku poolt antud tagatisega (tagatise andja ei ole isiklik võlgnik) ning tagatise andja muutub maksejõuetuks. Sellisel juhul võib võlausaldaja sattuda olukorda, kus oma õiguste õigeaegselt maksma panemata jätmine või sisuliselt kaasa tuua tagatise kaotuse. Pankrotimenetluses kehtib üldpõhimõte, mille kohaselt võivad võlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning need nõuded ka rahuldatakse pankrotiseaduses sätestatud korras. Paraku on kogu pankrotimenetluse nõuete esitamise, kaitsmise ja rahuldamise süsteem on üles ehitatud selliselt, et võlausaldajal on pankrotivõlgniku vastu ka isiklik nõue. Mis tähendab, et võlausaldaja on sõlminud võlgnikuga nt laenulepingu ning sama võlgnik on laenulepingust tuleneva nõude tagamiseks seadnud võlausaldaja kasuks talle kuuluvale kinnistule hüpoteegi (võlgnik ja tagatiseandja on üks ja sama isik). Normid, mis aga reguleeriksid, kuidas pandipidaja peaks isiklikuks võlgnikuks mitteoleva tagatiseandja pankrotimenetluses maksma panema oma asjaõiguslikku pandist tulenevat nõuet, puuduvad. Riigikohus ületas tsiviilasjas nr 3-2-1-166-04 eelkirjeldatud õigusliku lünga märkides, et pankrotivõlausaldajaks on ka pandipidaja, kellel on asjaõigusseadusest tulenev õigus nõuda pandieseme realiseerimist. Kohus lisas, et oma nõude rahuldamiseks peab pandipidaja esitama tagatiseandja pankrotimenetluses sarnaselt teiste võlausaldajatega nõude vastavalt pankrotiseaduses ettenähtud korrale, järgides nõudeid tähtaegadele, nõudeavalduse sisule jms. Ühe aasta kehtinud erand: pankroti väljakuulutamine ei mõjuta isiklikuks võlausaldajaks mitteoleva pandipidaja õigusi 2009. aastal kehtis pankrotiseaduse redaktsioon, mis püüdis selgitada isiklikuks võlausaldajaks mitteoleva pandipidaja staatust. Antud redaktsiooni kohaselt oleks selline pandipidaja pidanud olema olukorras nagu siis, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik ei oleks pankrotis. Antud regulatsioon võimaldas sõltumata käimasolevast pankrotimenetlusest pöörduda hüpoteegipidajal kohtutäituri poole hüpoteegi realiseerimiseks. Praktikas põhjustas regulatsioon paraku rohkelt arusaamatusi ning alates 2010. aasta algusest kaotas vastav säte kehtivuse. Siiski on oluline siinjuures märkida, et viidatud regulatsioon kehtib senini kõigi 2009. aastal väljakuulutatud pankrottide osas. Mis tähendab, et kui pandiga koormatud vara ei ole veel praeguseks müüdud, on isiklikuks võlausaldajaks mitteoleva pandipidajal õigus pöörata sissenõue pandiga koormatud varale paralleelselt läbi täitemenetluse. Paraku ei ole seadusandja selgitanud eelkirjeldatud erandi kehtetuks tunnistamise eesmärki ega mõtet. Samuti ei ole lisatud seadusesse muid asjakohaseid sätteid, mis selgitaksid pandipidaja õiguste maksmapanemise korda. Ka Riigikohus ei ole üle kinnitanud algset põhimõtet pankrotiseaduse analoogsest kohaldamisest kõigi pandipidajate osas, vaid on lahendis 3-2-1-1-11 konstateerinud regulatsiooni puudulikkust. Ehkki praegune pankrotiseaduse redaktsioon tugevdab oluliselt hüpoteegipidaja positsiooni pankrotimenetluses (nt on hüpoteegipidal võimalus esitada hilinemisega oma nõudeid jms), ei ole eelkirjeldatud Riigikohtu lahendi valguses täit selgust kõigi sätete kohaldamises ka isiklikuks võlausaldajaks mitteoleva pandipidaja osas. Sellises olukorras tuleks siiski lähtuda seisukohast, et ka isiklikuks võlausaldajaks mitteolev pandipidaja osaleb pankrotimenetluses sarnaselt teiste võlausaldajatega, kuid pandipidajal tasub hoolsalt järgida kõiki pankrotimenetluse menetlusnorme ning tähtaegasid ning mitte riskida nt tähtaegade ületamisega. Küsimusi võib tekitada ka olukord, kus võlgnik täidab laenulepingut nõuetekohaselt, kuid tagatise andja on muutunud maksejõuetuks. Pankrotiseadus võimaldab ka tingimuslike nõuete esitamise. Seega isegi juhul, kui võlgnik täidab oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ning laenuandjal puudub põhjus nõude rahuldamiseks tagatise arvel, tuleb vastav nõue tagatise andja pankrotimenetluses esitada. Kui antud nõue jääb esitamata ning laenusaaja peaks tulevikus rikkuma oma laenulepingust tulenevaid kohustusi, võib tagatiseandja pankrotimenetlus olla etapis, kus nõuet ei ole enam võimalik esitada ning laenuandja sisuliselt tagatisest ilma. Seega kokkuvõtlikult on võlausaldajal, kelle nõuet võlgniku vastu tagab, kolmanda isiku poolt antud tagatis, oluliselt suurem hoolsuskohustus jälgida nii võlgniku kui ka tagatise andja tegevust ning maksejõulisust ja õigeaegselt reageerida kõigile muudatustele mõlema isiku õiguslikus seisundis. Äripäeva kirjastus andis välja Jason Friedi ja David Heinemeier Hanssoni "Teistpidi töö", "Reworki" nime all maailmas laineid löönud bestselleri, mis vallutas hoobilt The New York Timesi, Wall Street Journali ja The Sunday Timesi raamatuedetabelid. Värskendav, teravmeelne, aus ja samas vastupandamatult haarav raamat sunnib tööd vaatama sootuks teistpidi pilguga ja näitab uusi võimalusi seal, kust neid varem otsida ei osatud. Autorid keeravad harjumuspärase ärimaailma pea peale, soovitades ettevõtlikel inimestel jäljendada narkodiilereid ja tippkokki, unustada planeerimine, laenud ja laienemine; saata kriitikud põrgusse ja teha seda, mis teile endale meeldib ja mida teil vaja on. Nende väited ei pruugi alati olla meelepärased ega kaugeltki mitte ainuõiged, kuid igasuguse kahtluseta lükkavad nad mõtted täistuuridel käima ja tuletavad meelde lihtsaid, kuid pahatihti ununevaid põhitõdesid. „Meie raamat ei põhine akadeemilistel teooriatel, vaid isiklikel kogemustel. Oleme äris tegutsenud üle kümne aasta. Nende aastate jooksul oleme näinud kaht majanduslangust, ühe mulli lõhkemist, ärimudelite teisenemist ning ennustusi nii hävingu kui ka õitsengu kohta – ja suutnud sealjuures ikkagi kasumisse jääda. Alustame firma lahkamisest. Me lammutame selle vundamendini tükkideks ja seletame, miks tuleb kõik traditsioonilised veendumused ettevõtte juhtimise puhul üle parda heita. Siis ehitame firma nullist peale uuesti üles. Te loete siit, kuidas alustada, miks teie vajadused on väiksemad kui arvate, millal turule tulla, kuidas sõnumit levitada, keda (ja millal) tööle võtta ning kuidas seda kõike kontrolli all hoida." "Vau! Milline meeldiv üllatus. Olen lugenud sadu majandusalaseid kirjatükke, mis on mind sellesarnase teabe puhul ülimalt valivaks muutnud. Kuid seekord läks teisiti," oli raamatut lugenud majandusanalüütiku Peeter Tammistu reageering. Tammistu kirjutab raamatu arvustuses, et tema esimeseks mõtteks oli: oh sa, see on just see kivistuva päriselu ja innovaatilisuse konflikt, millest olen kogu aeg mõelnud. Tegijad/käivitajad versus omandatud abitus ja “ei-saa-teha inimesed”. Kuidas “ei-saa-teha inimestest“ kujundada tegijad/käivitajad? "Maailmas on vähe midagi uut, on vaid lõputult variatsioone ammu unustatud vanadest komponentidest. Näiteks on heliredelil vaid kaheksa nooti, kuid juba aastatuhandeid on nende pinnal loodud üha uusi teoseid. Nii on ka raamatu autorid tuntud nootide abil loonud nauditava, sisutiheda “majandusliku heliteose”. Nad on võtnud heliredelilt fa nagu fun ja ehitanud üles konstruktsiooni, milles äri pole mitte kauge galaktika ega meeletu hulk vastumeelset tööd, vaid hoopis lõbu, pealegi igaühele kättesaadav lõbu," jagab Tammistu oma muljeid raamatust. Tema sõnul on kõige tähtsam, et “Teistpidi töös” ei kirjuta teoreetikud, kuidas peaks midagi tegema. Selle asemel kirjeldavad autorid, kuidas nemad ise on äri ajanud ja edu saavutanud. "Kui selle läbi loete, saate muidugi aru, et kogemuste ja edu jagamine pole üksnes puhas rõõm, vaid lisaks veel midagi. Lugege, nautige, mõelge ja … tehke."			OSCAR-2019
Hõõrumine Prisma küüned on dispergeeruv värvi pigment, kellel on väga madal pulbristatud tekstuuriga. Holograafiline slr hõõrudes kasutatakse, et luua realistlik 3D efekti ja maagiline iirisev ületäitub küüned. Oma nime peeneks maa peal värvi pulber sai tänu põhimõtet pealekandmist. Pigment nimetatakse puhastama, sest see tuleb lihtsalt hõõru geel. Ülejäänud slr pulbrid hõõrudes Prisma erinev peenestamist. Holograafiline pigment on nii mikroskoopiliselt väike, et pärast kuivamist ta muutub täiesti tasane ja sile peegel pind. Kui järgmise maniküür või pediküür te otsustate kasutada pigment Prisma, mõju see väljendada stiilne säravat pärlmutter hiilgus oma küüned. Valmista küüned all lakiga katmine (geel). Kustutage või liigutage küünenaha, podpiliit iga küüs, andes sellele soovitud kuju, siis mis tahes viite vahend kanna aluse. Krunt vesimärgi all värvi pigment Prisma küüned, mis toimub geel-lakiga meeldiv teile toon ja värvid. Osakesed, kuivatatud kasutades lamp. Rakendades aplikaator või spetsiaalset pintslit, võtame natuke pulbrit ning hakkame ettevaatlikult ja järk-järgult kanda see pind küüne. Ühtlaselt ja õrnalt hõõruda pigment, alates poolring all seen (lunula) ääreni. Jätkame hõõruge pulbrit kuni selle hetkeni, kuni selle pind küünte hakkab kiirgama ühtlase särava läike, kus praktiliselt ei nähtavad osakesed eraldi kehamaalinguteks. selleks, et saada läikiv ideaalselt sile pealispind – hästi seda väärt sile pind lakkida, muidu holograafiline sära märgatavalt tõstab esile kõik olemasolevad vead, ebatasasused ja konarusi. Toon Prisma muutub sõltuvalt sellest, mis värvi on substraat te kasutate. Klassikaline maniküür saab kasutada valge või must geel-lakid. Ja ereda pidulik disain muud värvi palett. Aine on hea omadus, see absoluutselt ei tuhmunud ja lihtne avaldub, isegi all paks kiht üleval kattuvad. Väikeses linnas on holograafiline pigment Prisma küünte osta kunagi kerge, sest seal lihtsalt ei ole kauplustes, mis on spetsialiseerunud müügi kaupade küünte, art. Osta Prisma saab interneti kaudu, näiteks läbi kõik tuntud kauplemise pad AliExpress. Siin on esindatud lai valik erinevaid süst, taskukohase hinnaga. Üks miinus, kauba kohaletoimetamiseks Hiina peavad ootama väga kaua: mõnest nädalast kuni kahe kuuni. Kui sa kuhugi ei kiirusta, pigment Prisma osta saab ja Hiinas, kuid on palju lihtsam ja kiirem on teha seda eriala poe oma riik. Hinnad neil ei ole palju kallim, kui hiina jaemüüjate ja valik on ka korralik ja kohaletoimetamine toimub palju kiiremini. Juba paar päeva saad oma tellimuse ja võimalik teha stiilne ja trendikas maniküür, mis on trendikas langenud käesoleval aastal. Lisaks on haldaja poest on võimalik saada igakülgset nõustamist 3D hõõruda. Selleks, et saavutada ühtlane läige, värvilist tuhksuhkrut tuleb kindlasti kanda alus, mis ei kinni pidama. Andmebaas peab olema õhuke. Kui sa tahad saada peegel mõju ületäitub, ja samal ajal õrn ja harmooniline värv, tagakülg on võimalik ja mitte tekitada või kasutada geel-lakk heledates pooltoon. Et mitte rikkuda ühtlane läikiv pealispind, jälgige, et protsessi kandmist pinnale küüned ei näinud erinevaid mote, villi ja väikesed võõrkehad. Alustada pealekandmise pigment geel-lakk tasub kohe pärast kuivatamist. Kui kiiresti sa seda teed, seda kvalitatiivsem ja kauem on tulemus. Kui holograafiline särav läige tuli ebaühtlane ja seda näha märgatavaid kõrvalekaldeid, kandke pinnale küünte top ilma kleepuvat kihti ja hõõruda välja värvi pigment on uus. Hõõrumine Prisma küüned, mida saab osta online poest, näeb välja kallis ja realistlik. Peeneks maa peal pulber kindlalt liitub geel kate, keerates üks tervik. Tänu omadused geel-lakkide — 3D efekti ja sillerdav ületäitub salvestatakse kaks, kolm nädalat. Sest kõik see aeg pigment ei muutu struktuuri, ei pales, ja ei tuhmunud. Kui oled huvitatud värsked moetrendid maailma küünte-art – kindlasti proovige teha nii maniküüri.Kallis, ja samal ajal ei ole ärritav tasane sära küünte kindlasti tõmbab huvilised seisukohti ümber. Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardini maakond, Kentucky – 15. aprill 1865 Washington) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 1861–1865. Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse deklaratiivset kaotamist Ameerika Ühendriikidega sõdivas Ameerika Riikide Konföderatsioonis (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865). Abraham Lincoln sündis puusepa Thomas Lincolni ja tema abikaasa Nancy Hacks Lincolni teise lapsena Kentucky osariigis. Usutunnistuselt olid Lincolnid baptistid. 1816 kolis nende perekond naabruses asuvasse Indiana osariiki, kus maaomandi küsimus oli selgemalt lahendatud kui Kentuckys. Seal asusid nad elama Little Pigeon Creeki, kus Abraham pidi juba lapsena tegema farmi- ja metsatööd. 1818 suri tema ema ja aastast 1819 kasvatas teda võõrasema Sarah Bush Johnston. Koolis käis ta nende aastate jooksul üsna juhuslikult, kuid kasutas iga võimalust oma oskuste piires raamatuid lugeda. 1828 ja 1831 külastas ta jõelaeval reisides New Orleansi linna. 1830 kolis nende perekond Indiana osariigist Illinois' osariiki, asustamata alale Sangamoni jõe ääres. Illinois' osariigiga jäi Lincolni elu seotuks 1861. aastani. 1831, New Orleans'ist naastes, ei läinud Abraham kaasa oma isaga, kes oli taas kolimas, vaid asus elama New Salemi külla, kus töötas poemüüjana. Märtsis 1832 astus ta esimese olulise poliitilise sammu, seades üles oma kandidatuuri Illinois' Üldassambleesse. Kandideerimise ajal liitus ta armeega, mis pidas sel ajal lahinguid indiaanlastega, kuid oma kolmekuulise teenistuse ajal ta lahingutes ei osalenud. 6. augustil 1832 toimunud valimistel ei osutunud ta valituks, kuid esimene poliitiline kogemus oli omandatud. Samal ajal ei kulgenud asjad ettevõtluses kuigi edukalt – veel samal aastal pankrotistus tema kauplus ja 1833 ka järgmine kauplus, mille järel asus tulevane president tööle New Salemi postiametnikuna. 1834. aasta kujunes poliitilises elus Abraham Lincolnile murdepunktiks: Viigide partei nimekirjas – sellesse parteisse kuulus ka tema isa Thomas – valiti ta 4. augustil 1834 Illinois' Üldassambleesse. Saadikutöö kõrvalt alustas Lincoln õigusteaduse õpinguid. Kui ta 1. augustil 1836 Üldassambleesse tagasi valiti, oli 27-aastasest noormehest saanud juba Viigide partei juht Illinois' osariigis. Sama aasta septembris sai ta pärast kahte aastat õigusteaduse õpinguid loa praktiseerida juristina. 1837 osales ta Illinois' osariigi pealinna üleviimisel Springfieldi ja asus ka ise sinna elama. Poliitilise tegevuse kõrvalt töötas Lincoln nüüd advokaadina ja sai 1839 loa osaleda USA ringkonnakohtu protsessidel. Üldassambleesse valiti ta tagasi ka 1838 ja 1840, kuid üha enam mõjutasid tema elu sellel perioodil depressioon ja keerukad naissuhted (kuni katkestatud kihlusteni välja). 1842 kujunes uueks muutuste aastaks – Lincoln ei pürginud enam Üldassambleesse ja abiellus sama aasta sügisel Mary Ann Toddiga. 1843 üritas Abraham Lincoln kandideerida Ameerika Ühendriikide Kongressi, kuid tema kandidatuur ei leidnud parteikaaslaste seas piisavat toetust. 1844 aitas ta korraldada presidendikandidaat Henry Clay kampaaniat ja 1846 seadis uuesti üles oma kandidatuuri USA Kongressi. Sel korral kiitis partei Lincolni kandidatuuri heaks ja 3. augustil 1846 valisid Illinois' elanikud ta oma esindajaks Kongressis. Parlamendi (Kongressi) liikmeks olemine tähendas pidevat tööd pealinnas ja 1847 koliski Lincolnide perekond Washingtoni. 6. detsembril 1847 alustas Abraham Lincoln tegevust Kongressi 30. koosseisu liikmena. Kuna Viigide partei seisis sel ajal vastu Mehhiko-Ameerika sõjale, siis astus ta korduvalt Kongressis üles sõnavõttudega sõda alustanud presidendi James Polki vastu. 1848 aitas Lincoln korraldada Viigide partei presidendikandidaadi Zachary Taylori edukat kampaaniat. Järgmiseks aastaks oli ta aga poliitikast väsinud, keeldus uuesti Kongressi kandideerimast ja pöördus 31. märtsil 1849 tagasi koju Springfieldi, kus tegutses 5 aastat ainult juristina, pälvides hüüdnime "Aus Abe" (Honest Abe). Lincolni ajendas poliitikasse tagasi pöörduma 1854 Kongressi poolt vastu võetud Kansase-Nebraska akt, mille eesmärk oli lahendada Kansase aladel orjapidamise lubamise või keelamise pärast puhkenud tüli vaidlusaluse territooriumi kaheks jagamise teel ning lubades mõlemal piirkonnal ise otsustada orjandust puudutavaid küsimusi. Kuna see seadus võimaldas edaspidi enamushääletuse teel seadustada orjanduse leviku piirkondadesse, kus see varem oli keelatud, pidas Lincoln seda ebamoraalseks. Siinkohal tuleb rõhutada, et Abraham Lincoln ei olnud mingil juhul orjanduse likvideerimise pooldaja, vaid pidas seda lõunaosariikide elanike põhiseaduslikuks õiguseks, kuid tema isiklikud veendumused ei lubanud orje pidada ja võimaluste loomist orjanduse laiendamiseks pidas ta Ameerika Ühendriikidele ebasobivaks teguviisiks. Seismaks vastu sellele Demokraatliku Partei poolt sisse viidud seadusemuudatusele, pürgis Lincoln 1855 Ameerika Ühendriikide Senatisse, kuid ei osutunud valituks. Ta otsustas seejärel liituda Kansase-Nebraska akti vastaste asutatud Vabariikliku Parteiga ja asutas 29. mail 1856 Vabariikliku Partei organisatsiooni Illinois' osariigis. Selle poliitilise jõuga jäi tema elu seotuks surmani. 16. juunil 1858 valiti ta Vabariikliku Partei senaatorikandidaadiks Illinois' osariigis. Tema valimisdebatid demokraadist senaatori Stephen Douglasega, ühe Kansase-Nebraska akti peamise toetajaga, tõid talle üleriigilist kuulsust ja parandasid tema positsiooni parteis. 1860 anti need debatid ka raamatuna välja. Vaatamata Lincolni edukale esinemisele debattidel valiti senaatoriks siiski Douglas. 18. mail 1860 esitati Lincoln Vabariiklaste Partei presidendikandidaadiks. Tema vastasteks valimistel olid lõunaosariikide demokraat John Breckinridge ja vana oponent, põhjaosariikide demokraat Stephen Douglas. 6. novembril 1860 osutus ta valituks, pälvides 180 valijamehe toetuse 303-st. Abraham Lincoln lahkus Springfieldist Washingtoni veebruaris 1861 ja vannutati presidendiks 4. märtsil 1861. Presidendi amet langes ta õlule raskel ajal, sest tema valimisvõidu teatavaks saamise järel 20. detsembril 1860 oli Lõuna-Carolina osariik teatanud oma eraldumisest Ameerika Ühendriikidest. Jaanuaris 1861 järgisid Lõuna-Carolina eeskuju Mississippi, Florida, Alabama, Georgia, Louisiana ja Texas. 4. veebruaril 1861 moodustasid need osariigid Ameerika Riikide Konföderatsiooni ehk sisuliselt uue riigi. Eraldumise põhjuseid tuleks näha eelkõige nende osariikide rolli vähenemises poliitiliste ja majanduslike küsimuste otsustamisel, aga ka rahuolematuses Vabariikliku Partei majandus- ja maksupoliitikaga ning osariikide õiguste piiramises keskvalitsuse poolt. 12. aprillil 1861 algas Fort Sumteri tulistamisega Konföderatsiooni vägede poolt Ameerika kodusõda ehk "sõda osariikide vahel" (War Between the States). Aprillis ja mais liitusid Konföderatsiooniga veel neli osariiki – Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee ja Arkansas. Fort Sumteri tulistamisele vastas president 15. aprillil miilitsaüksuste kokkukutsumise ja 19. aprillil Konföderatsiooni sadamatele blokaadi kuulutamisega. Neli aastat kestnud sõja juhtimine võiduka lõpuni kujunes Abraham Lincolni valitsusaja peamiseks ülesandeks. Pärast Bull Runi lahingu kaotamist Virginia osariigis juulis 1861 otsustas president esimest korda kasutada orjanduse küsimust sõjategevuse mõjutamisel Ameerika Ühendriikide kasuks – 6. augustil kuulutas ta vabaks Konföderatsiooni armeesse kuuluvad orjad (oma valimisprogrammis oli ta toetanud orjanduse säilitamist lõunaosariikides ja lubanud heaks kiita seadused, mis kohustasid põhjaosariike põgenenud orjad tagastama). Kui kevadeks 1862 ei olnud suuremad ja sõjaliselt tugevamad Ühendriigid suutnud sõjas edu saavutada, võttis Lincoln 11. märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte. 20. mail 1862 kinnitas president talundiseaduse (Homestead Act), mille alusel hakati asunikele riiklikust maafondist indiaanlaste maad jagama. Iga täisealine USA kodanik võis selle kohaselt saada madala riigilõivu eest Ühendriikide lääneosas kuni 65 hektari suuruse maatüki valdajaks ja olles 5 aastat seda hooldanud, ka selle täieõiguslikuks omanikuks. Kokku sai talundiseaduse alusel maad ligi 2 miljonit ameeriklast. 16. aprillil 1862 kaotas Lincoln orjanduse Washingtoni osariigi Columbia föderaalringkonnas. 19. juunil keelustas president orjanduse Ühendriikide osades, millele polnud veel omistatud osariigi staatust. 1. jaanuaril 1863 kuulutas ta kõik orjad Ameerika Riikide Konföderatsioonis vabaks – tegutsedes nii oma valimislubaduste vastaselt, kuid kindlustades sellega endale igavese koha oma riigi ajaloos. 1864 vormistati see deklaratsioon USA põhiseaduse 13. parandusena (13th Amendment). 25. veebruaril 1863 pani president aluse riigipankade süsteemile, mille eesmärgiks oli koguda Ühendriikide valitsusele ja armeele raha, sundides panku ostma riiklikke võlakirju. Ta kehtestas ka esimest korda Ameerika Ühendriikide ajaloos tulumaksu. 3. märtsil 1863 seadis Lincoln sisse kohustusliku ajateenistuse. 3. juulil 1863 purustasid Ühendriikide väed kindral Robert E. Lee uhitud Konföderatsiooni armee Gettysburgi lahingus. See lahing kujunes Ameerika kodusõja oluliseks murdepunktiks, märkides sõjaliselt ja majanduslikult kurnatud Konföderatsiooni hävingu algust. 8. detsembril 1863 andis president välja dokumendi, millega lubati amnestia kõigile Ühendriikide vastases "mässus" osalenud isikutele, kui need vannuvad truudust USA konstitutsioonile ja kohustuvad järgima kõiki Ühendriikide seadusi. 12. märtsil 1864 loovutas president armee ülemjuhatuse kindral Ulysses S. Grantile. Sama aasta juunis nimetati Lincoln uuesti vabariiklaste presidendikandidaadiks ja ta võitis 8. novembril toimunud presidendivalimised, saades 212 valijamehe hääled 233-st. 4. märtsil 1865 vannutati ta teiseks ametiajaks Ameerika Ühendriikide presidendiks; asepresidendiks sai senaator Andrew Johnson. 9. aprillil 1865 alistusid kindral Lee väed Virginia osariigis Appomattoxis kindral Granti juhitud Ühendriikide vägedele – seda loetakse tänaseni Ameerika kodusõja lõpuks. Juba 10. aprillil algasid Washingtonis pidustused võidu tähistamiseks. Lincolni juhtimisel oli kodusõda võidetud ja USA territoriaalne ühtsus taastatud. Abraham Lincoln oli väga hea maadleja. Kaheteistkümmne aasta jooksul kaotas ta ainult ühe maadlusmatši.[1][2] 14. aprillil 1865 külastas president koos abikaasaga Washingtoni Fordi teatrit, kus etendus näitemäng "Meie Ameerika onupoeg" ("Our American Cousin"). Näidendi kolmanda vaatuse ajal tulistas näitleja John Wilkes Booth presidenti pähe, haavates teda surmavalt. Lincoln viidi teatri vastas asuvasse majja, kus ta arstide hoole all teadvusele tulemata 15. aprilli hommikul kell 7.22 suri. Presidendi põrm sängitati Oak Ridge'i kalmistule kodulinnas Springfieldis. Kuu aega varem, 17. märtsil, oli Booth oma kaasosalistega kavatsenud presidendi sõdurite kodu külastamisel röövida, kuid Lincolni plaanide muutumise tõttu oli see üritus ebaõnnestunud. Enamasti on Boothi ja tema kaaslasi peetud lõunaosariikide pooldajaks, kes maksid nii kätte kaotatud sõja eest, kuid nagu kõigi riigijuhtide mõrvade puhul on ka Linconi surmaga seotud mitmed alternatiivsed vandenõuteooriad. Üks neist väidab näiteks, et president mõrvati tema kaitseministri mahitusel, kuna Lincoln soovinud sõja lõppedes armee osatähtsust tunduvalt vähendada, loobudes karistusekspeditsioonidest lõunaosariikidesse. President Lincoln on ameeriklaste seas üks armastatumaid presidente, võisteldes riigi asutaja George Washingtoniga. Paljude jaoks on ta märter, kes sümboliseerib ausust, otsekohesust, austust üksikisiku ja vähemuste õiguste vastu. Lõunaosariiklaste seas võib siiski sageli kohata ka vastupidist suhtumist, mille kohaselt oli tegu türanniga, kes röövis neilt vabaduse ja tõukas lõunaosariigid aastakümneid kestnud viletsusse. „ Valge ja musta rassi vahel on füüsiline erinevus, mis minu arvates ei võimalda neil kahel rassil elada kunagi koos sotsiaalse ja poliitilise võrdsuse tingimustes. Ja kuna selline kooselu on võimatu, kuid samal ajal tuleb neil elada samas riigis, siis tuleb paratamatult aktsepteerida, et üks rass on ülem ja teine alam, ning nii nagu kõik teisedki, pooldan ka mina seisukohta, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. “ Kinder, Hermann; Hilgemann, Werner. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Tallinn: Avita, 2001. Lk 373.			OSCAR-2019

Subsets and Splits

No community queries yet

The top public SQL queries from the community will appear here once available.