text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Marika sõnul E-Finance Oü?´l, kus ta büroo assistendina töötab, puudub üheselt nimetatav, konkreetne tegevusala. Firma on loodud kontori haldamiseks ja on n.ö. emaettevõte.
Tütarettevõtted on internetipõhised firmad - CV Keskus tööportaal, Osta.ee oksjonikeskkond, Kv.ee kinnisvaraportaal, Hydra.ee kuulutuste otsinguportaal ning Interneti Kaubakeskus AS (Netikataloog), mis tegeleb jaemüügiga posti-, telefoni- ja interneti teel.
"Igal firmal on küll oma telefoninumber, kuhu saab otse helistada, aga kui seal keegi vastu ei võta, siis suunduvad telefonid mulle - n.ö üldtelefonile,"? selgitab Marika. See eeldab kursis olemist kõikide firmade tegevusega ja võimet kiiresti ühest valdkonnast teise ümber lülituda. Marika ei näe selles midagi keerulist, pigem on just positiivne "Kuna assisteerin kogu kontori firmasid, pole rutiin kerge tekkima."
"Lõpetasin Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimise eriala aastal 2001. Praktika käigus sain esimese sekretär-asjaajaja kogemuse ühes väikse Eesti alevi vallavalitsuses. Tundus huvitav ja mitmekülgne töö - seega oli sekretäri amet täiesti minu teadlik valik.
Peale kooli lõpetamist kandideerisin tulutult riigiasutustesse, kuhu ma oma hariduse poolest oleksin igati sobilik olnud. Samuti oli ka tahtmine oma teadmisi rakendada just riigiteenistuses. Pikapeale sain aru, et see on võimatu. Aasta peale kooli lõpetamist töötasin ühes keskkonnakujunduse firmas projektijuhina, kus töö oli huvitav aga palga maksmine töö eest "unustati"? päris tihti ära ja see mulle ei sobinud. Lahkusin omal soovil firmast.
Kaks kuud hiljem kandideerisin läbi CV Keskuse portaali praegusele ametikohale. Saatsin CV ja kaaskirja, käisin vestlusel ning järgmisel päeval helistati ja kutsutigi juba tööle. Olen siin alates 8.detsembrist 2003. Firma on aastatega kasvanud. Kui ma tööle tulin oli kontoris 16 inimest, nüüd on juba ligi 40 inimest."
"Hommikul toon värsked lehed postkastist. Minu ülesandeks on kirjavahetuse korraldamine, lõuna ajal posti sorteerimine, telefonikõnedele vastamine ja suunamine. Sõltuvalt töö iseloomust, millisesse firmasse helistatakse, võtan/jätan teate või kui saan aitan. Vastutan kontorikorralduse eest - tellin vajaminevaid kontoritarbeid jms. Samuti olen ühe firma krediidihaldur, kontrollin järelmaksu klientide maksmisi ja tegelen võlgnikega. CV Keskusesse kutsun kandideerijaid vestlustele. Reisikorraldus s.t. lennupiletite vms broneerimine on minu ülesanne. Firma siseste ürituste ettevalmistamisel aitan kaasa ja loomulikult tegelen jooksvate probleemidega, mis päeva jooksul tekivad. Annan parima, et need saaks samal päeval ka korda aetud.
Siiamaani ei ole kokku puutunud ka ülesannetega, mis vastumeelt oleksid. Tunnen end nende viie firma assisteerimisel vajaliku ja kasulikuna, see ongi parim tunnustus minu töös."
E-Finance Oü on selline edumeelne firma, kus lisaks inimestele on endale mugava keskkonna leidnud ka paar loomakest, nimelt sibavad puuris ringi kaks päris ehtsat kontorirotti.
"Meil on jah lausa 2 rotti kontoris. Nõuavad ärkvel olles kogu aeg tähelepanu, kuid enamus ajast siiski magavad. Eelmine rott Suzi toodi nädalaks n.ö hoida - omanik läks reisile. Nädalast sai kaks, siis neli ja lõpuks jäi Kontorirotike meile. Kui temake lahkus eelmise aasta augustis, siis arvas meie ülemus, et võiks juba 2 rotti olla. Nii ta rõõmsameelselt eelmise aasta septembris tuligi - puur käes ja seal 2 halli isast rotti.
üldiselt tekitavad rotikesed positiivseid emotsioone nii töötajates kui ka külalistes. Nende söögi ja puuri puhtuse eest hoolitsen mina, aga nädalavahetustel peavad nad kahjuks omaette olema."?
"Mulle meeldib minu töö ja sellest esialgu piisab. Rõõmsameelsed ja vastutulelikud töökaaslased on olulised. Ja minu praegune töökollektiiv on fantastiline, paremat ei oska tahtagi. Toredad ülemused ja meeldivad töökaaslased teevadki osa tööpäevast mõnusaks. Samuti teeb head meelt, kui telefonil on tänulik klient, kelle mure või probleemi olen suutnud tema jaoks positiivselt lahendada."
"Ma arvan, et mõlemad - nii erialased oskused - dokumendihaldus, arhiivindus, kui ka sotsiaalsed oskused - meeskonnatöö valmidus, enesekehtestamise ja -juhtimise oskused, on bürootöös vajalikud. Ise sain oma erialastele oskustele tugeva põhja ülikoolis ja sotsiaalsed oskused tulevad praktilise töö käigus. Näiteks olen muutunud palju sallivamaks teiste inimeste suhtes, samuti on kuhjaga enesekindlust juurde tulnud."
"Hea juht väärtustab oma alluvate tööd. Samuti on tähtis, et juht kaasab teatud otsuste tegemisel oma alluvaid, kes on või võiksid olla tööalaselt rohkem kursis toimuvaga."
Kas Sinu praegune ametikoht on pigem hüppelauaks tegemaks karjääri, või usud, et sekretäriamet on amet kogu eluks?
"Kui see töökoht peaks minu jaoks kunagi ammenduma, siis tahan oma teadmisi ja oskusi rakendada personalialases töös. Kuid pole ka võimatu, et teen seda tööd kuni 50.-a eluaastani, aga sellises vanuses sekretäre vaevalt, et soovitakse:)"
"Töötasu on oluline. Töökoormuse suurenemisega, kogemuste ja/või tööstaaži kasvuga, peaks juht ise tulema selle peale, et tuleb töötaja palka tõsta. See ei pea olema üüratult suur, aitab ka vähesest - see tähendab ka midagi. Kui inimene tunneb, et ta on rohkem väärt, siis tulebki oma juhi poole pöörduda selle sooviga, et palgalisa saada."
"üks hea raamat on alati hea kaaslane. Kevad-suvel katsun ikka värskes õhus viibida, kas siis jalgrattaga ilusat ilma nautides või rulluiskudega sõites. Unistan sellest, et avaneks võimalus Austraalias ära käia. Miks? Minu üks lemmik loomadest on koaala, keda tahaks ükskord elus katsuda ja süles hoida. Kui tööl üldse käima ei peaks, siis reisiksingi mööda maailma ja loeksin huvitavaid raamatuid."
|
OSCAR-2019
|
||
Tuli siin sõber I.-ga juttu, et mis suvel teatrites toimumas ning andsime teineteisele nõu ja võrdlesime plaane. Sellest tekkis mõte need võimalused ja mõtted ühte kohta kokku koguda, mida "suurel" Eestimaa pinnal tänavu teatritel pakkuda on 1.juunist kuni 31.augustini. Et miski kahe silma vahele ei jääks ning ühtlasi soovitada ja natuke läbi mõelda, mida ikkagi nii rikkalikust valikust võtta, mida jätta... Eks muidugi pole see siin 100% täiuslik ning juurde võib ka veel lisanduda teisi lavastusi.
Igaühel on ju vabadus silm kinni pigistada edetabeli kohalt ning võtta seda lihtsalt informatiivse nimekirjana.
Toon ära 2 tabelit. Esiteks need tükid, mis juba nähtud, alates kõige suurema elamuse jätnutest liikudes edasi üha väiksema elamuse andnud tükkideni. Kuigi etteruttavalt võib öelda, et peaaegu kõik väärt elamuse andsid. Tasemevahede eristamiseks lisan ka numbrilise hinnangu. Teises tabelis tükid, mis veel nägemata, aga edetabelivormingusse ajan need selle järgi, mida kõige rohkem näha tahaksin ja mida kõige rohkem ootan. Kuna Tallinna Linnateater mängib augustikuus oma tavapärast mängukava täie hooga ja mul on juhtumisi kõik seal mängukavas olevad tükid nähtud, võib esimesest tabelist välja peilida ka Linnateatri lemmiktükkide edetabeli :)
Meisterlik Tammsaare lugu meisterlikus Nüganeni lavastuses. Üks läbi aegade Eesti teatrilavastuste tippe! Hele Kõrve tipproll!
Kiselovi lavastatud intiimne psühholoogilise mängu tipp. Albee teatriklassika. Vapustavad rollid. Publik on eriliselt lähedal kõigele tegevusele.
Ajaga mängimine kõige imelisemal kombel. Kurb ja ilus. Tõeline pärl Eesti teatrite mängumaastikul! Nüganeni iga lavastus on suursündmus ja see pole erand. Ja millised näitlejatööd - tõeline meistriklass.
Uskumatult mänguline. Diana Leesalu fantaasiarikas lavastus järgib hästi raamatut. On natuke gootilik, nagu peab ja nii mitmekülgsete ideedega. Päris võlumine laval muudab kogu etenduse veelgi maagilisemaks.
Oi kuidas Hiiumaal elavatel ja sinna sõita saavatel inimestel veab! Eesti kunsti vingeimate tegijate algusaastatest ja Pariisi elust rääkiv tükk naaseb sealses muuseumis lavale!!! Oi vaataks hoobilt seda uuesti! Viimane lavaka lõpetanud lend koos Anu Lambiga teevad sellise vinge ja põneva ja liigutava tutvustuse/kursuse/rännaku vaatajatele, nagu vanadel headel aegadel Viinistu tükkides... isegi veelgi parema, sest kõik on veelgi intiimsem...
Valus tükk sõltuvusest ja sellest, kuidas see ümbritsevatele inimestele mõjub. Leesalu lavastuslikud trikid on muutumas tema kaubamärgiks. Samas ei muutu asi kaoseks, vaid kõik on väga puhas ja stiilsete fantaasiarikaste lahendustega. Evelin Võigemasti senise karjääri parim roll.
Suveteatrina kuidagi nii ehe. Samas sügava sisuga ja kaasakiskuv. Väga heade näitlejatöödega. Märt Avandilt tema siiani parim roll. Priit Võigemasti ja Henrik Kalmeti lavastus. Põnev mängukoht ja kogu teatrikülastus oli elamus.
Shakespeare. Mahlane tekst. Rohumaa lavastus, mille kallal võib ka natuke norida, aga võimsa elamuse pakub. Mitmeid häid rolle! Eriti jäi meelde Maiken Schmidt ja Indrek Ojari. Muidugi ka Aadli ja Tabor jne jne jne...
Raivo Trass lavastus on täiesti eriline. Punane poetess on rahvalik. Väga huvitav tekst ja huvitavalt komponeeritud. Andres Raagilt ja Arvi Mägilt eriti head rollid, aga kõik olid head. Tahaks uuesti näha.
Leesalu lavastatud huvitav matk ühel väiksel lavalt, kus rändajateks väike tüdruk ja tema ropendav kaisukaru.
Nii sobiv mängukoht - Tapa raudteejaam ja huvitav lähenemine tuttavale Tolstoi klassikale - Anna Karenina petetud mehe silmade läbi. Tommingas särab ja eriti vinge k¨rvalrolli teeb Terje Pennie! Lavastab Eestis esmakordselt Sergei Pesegov.
Tammsaare. Ehe mängukoht, palju näitlejaid. Urmas Lennuki ümbertöötlus oleks minu meelest olla natuke julgem, ikka kangesti Kõrboja peremehe moodi oli. Vallo Kirsi lavastus oli mastaapne ja mänguline. Lastele ka väga meeldis, isegi 10 aastasele.
Tõeliselt naljakas! Oleks sellel olnud parem lavastuslik külg ka, oleks see võinud olla tipp, aga eks sellise tüki puhul ongi kõige olulisem, et tekst oleks naljakas ja näitlejad oskaksid sellist materjali mängida. Ja no võib-olla Eestis Ojari ja Aadli ainukestena saavadki sellega sellisel tasemel hakkama. Nii hea tuju sai ja meele väga mõnusalt lahutatud.
Malviuse lavastus ja Ellen Cairns-i West Endi tasemel kunstnikutöö. Tuttav Oscaritevõitja filmi järgi... Ikkagi Tom Stoppardi näpud on olnud mängus...Kelmikomöödia, mis on rohkem armastusdraama... Nigula ja Krumm peaosades... Malmsten, Vaarik, Klenskaja ja Kaljuste jäid meelde kõrvalosadest. Aga tegelikult hea ja suur trupp oli tervenisti. Võimas.
Ideaalne tükk ilusasse suveõhtusse. Ajaloolise taustaga ja ehedas kohas, Loone Otsa kirjutatud 19.sajandi lugu. Tolleaegsest seltskonnast, teadusest, kunstist ja armastusest... Maria Annus ja Marika Barabanštšikov säravad ja Kasterpalu on lavastanud huvitavate nõksudega. Sellel suvel on kaasatud Kristjan Sarve asemel Raivo E.Tamm.
Pedajase põnevalt lavastatud Anouilhi klassika. Robert Annus teeb oma senise karjääri parima rolli ja ta on ikka nii hea seal, et külmavärinad tulevad. Huvitav teekond on lavastatud Katariina kiriku piiratud lavale - lugu ise on väga mastaapne ja võimas - kuningad, ajalugu ja usuteemad.
Diana Leesalu filigraanselt täpselt paikapandult, kuid siiski kelmikalt lavastatud õuduskomöödia hullumaja ülevõtnud hulludest ja sinna saabunud pahaaimamatust ajakirjanikust. Vinte ja üllatusi keeratakse teineteise peale järgemööda. Kui poleks näinud Vanemuise sama tükki mõned aastad tagasi, oleks olnud ka uudsuse tunne loos ja üllatusi rohkem... muidu võiks see tükk olla üsna tipus. Kõik 3 näitlejat on superhead ja mängivad tõeliselt hoogsalt ja ägedalt. Üks parimaid lõppe...
Margo Tederi lavastatud lastevanemate koosolek, kus õpetajast tahetakse lahti saada, aga kõik ei lähe päris nii, nagu arvata võiks... Lapsevanemad ongi nõmedad ja siin on see puust ja punaseks... Arvasin küll selle lõpupuändi ära ja sellepärast kiskus isiklikku elamust õige pisut alla, aga päris hea tükk sellegipoolest.
Roman Baskin on väga hea näitleja ja siin teeb ta kahtlemata ühe oma parimatest rollidest. See kuidas Roman endast laval välja läheb - see on efektne näitlemise meistriklass. Mul ongi tunne, et ta on näitlejana parem kui lavastajana. Tüki on kirjutanud sama mees, kes kirjutas Theatrumi Isa... võiks arvata, et mingi tavaline segaduste komöödia, aga tükk on palju huvitavam ja sügavam labasest komöödiast. Elina ja Helena teevad ka väga head rollid naise ja armukesena...
Justkui kärglavastus, milles stseenid vahelduvad ja jätkuvad läbisegi. Purjus inimesi on tegelikult natuke nõme vaadata, aga seal on sisu rohkem kui mulle esialgu vaadates tundus. Lembit Petersoni lavastus on huvitav ja trupp ka väga hea.
Olin varem näinud filmi samast alusmaterjalist. Nicole Kidmaniga peaosas. Elisabet Reinsalu ei jää küll grammigi alla, kuigi kõige rohkem meeldis mulle hoopis Rain Simmuli mäng seekord. Sisu on valus, tegemist on lapse surmaga ja sellega kuidas see üks pere mõjutab. Eriti kui surma põhjustaja elab ja tahab ema-isaga kohtuda... Madis Kalmeti lavastus on puhas ja eriliste efektideta, aga materjal nõuabki seda.
Väga huvitav lugu - absurdilik teekond läbi 2 (või enama) paari elu. Justkui puzzle, mille tükid kuidagi kokku ei sobitu, aga lavastaja Tamur Tohver on sellest hoolimata need tükid kokku üheks pildiks sidunud, mis toimib ja üllatab igas järgnevas stseenis ühe uuesti ja uuesti. Mait Jooritsa senise karjääri parim roll!
Auteur Gerda Kordemetsa kirjutatud-lavastatud Tõstamaa tükid kuuluvad praeguseks juba igasse suvve, nagu herned ja maasikad... kusjuures söögist rääkides - sealse suveteatri kohvik on teatrikohvik nr.1 Eestis ja seda konkurentsitult ning juba ainuüksi tasub ka sinnasõit alati ära. Ent tegelikult need tükid on ka alati hästi kirjutatud ning harv võimalus on näha Kersti Tombakut mängimas. Ta on nii eriline ja alati üllatav. Seekord lausa mitmete rollidega ja see on nii äge!
Klassika. Võimas. Ilus. Neeme Kuninga lavastus naases Estonia repertuaari juba 8 aastat tagasi... aga seda on ikka väikeste vahedega hea üle vaadata/kuulata...
Noored mängivad silmade särades. Vanamuusika ja lauludega vürtsitatud. Humoorikas Kristjan Üksküla lavastus. Moliere'i klassika. Mõnusalt lõbus ja hea tuju garanteeritud.
Nägin seda Šapiro lavastust veel Lembit Ulfsakiga. Harukordne võimalus näha Elmo Nüganeni mängimas ja ta on ikka väga hea. Ulfsaki rolli pärib endale Raivo Trass ja ega tedagi laval viimasel ajal tihti näha ei saa. Kõiv-u jutud lihsalt ei puuduta mind isiklikult ja samuti ei mõjunud ka see lugu minule eriti. Lavastus on küll huvitavalt tehtud... kalapüügistseen Ulfsaki ja Nüganeniga on endiselt tugevalt meeles...
Lindgreni klassika pole päris sama tase kui Karisma ja Salloga lapsepõlves nähtu, aga ajab asja ära. Ikka hoopis teistsugune. Dvinjaninovi lavastu. Ingel Marlen Mikk, kes minu nähtud versioonis Pipit mängis on ise alles laps ja sobis ehedalt Pipiks.
Huvitav uus teater on Eestis. Põnev lavastuse algus kui näitlejad veel laval pole... Ja Woody Alleni lugu ise hargneb ka põnevalt, sest ei saa aru hästi, mis värk on ning muidu on ka meelelahutuslik, aga kahjuks jääb lõpuks natuke hõre või liiga lihtsa/kerge asja tunne. Üle väikse pausi sai näha jälle mängimas Bert Raudsep-a.
Sallo ja Karisma on äge paar ja algus on paljulubav - 2 oscarivõitjat, kes päris elu omavahel rivaalid ja hästi läbi ei saa, on tulnud kokku, et mängida ühes filmis. Sellest tekib palju sekeldusi. Ent just samal ajal vaatan telesarja kus rolle mängivad oscarivõitjad Susan Sarandon ja Jessica Lange. Kahjuks detailirohkuse ja süvitiminemise tõttu tuleb telesari võitjana sellest duellist välja.
Ei meeldinud seekord Kivirähki Kevade ümbertöötlus. Ta on Köstrist teinud nii halva inimese ja minu nähtud korral rikkus alarm tükivaatamise ära. Tammearu on siiski tasemel.
Argo Aadli oma tuntud headuses ja ka Madis Kalmeti lavastus on puhas ning nauditav, nagu tema lavastused ikka ja alati on. Aga lugu ise on natuke liiga lühike ja kontide otsas pole minu jaoks piisavalt liha ühe tervikteatrielamuse jaoks.
"Suur mees juba" Leesalu lavastatu ja Kaarel B.Väljamäe kirjutatuna mõned aastad tagasi oli väga hea. Sellepärast olin kruttinud samade tegijate uue lavastus ja näitemängu suhtes ootused liiga üles. Liiatigi kui seekord lubati 1 Piusi asemel kahte. Lõppude lõpuks pettusin. Ei tea, kas viga oli selles, et mulle ei meeldinud loo rütm, kus alguses on lõbus lasteaia aeg, aga mida etendus edasi, seda tõsisemaks, kurvemaks ja masendavamaks see muutub. Oleks olnud vastupidi, oleks ehk jäänud parem maitse. Leesalu on lavastanud küll mõnusalt, tuli nostalgiliselt oma vennaga öised vestlused pimedas toas meelde, kui uksevahelt vanemate toast voogas veel mingit lambivalgust... Aga kohe kindlasti ei meeldinud mulle see, et Piusi vennad mängivad vendasid. Mingit mänguvõlu polnud. Nad ongi ju vennad. Ehedus oleks pidanud siin tulenema materajalist ja millegipärast jäin just mängu tagaigatsema.
See oli rõve, ropp, solgitud Tammsaare. See polnudki Tammsaare. Polnud midagi eestlaslikku. Jah võib ju õigustada, et asi on toodud tegijate meelest "põnevalt" tänapäeva ja litsimajja ning elujätiste sekka ja mida iganes. Aga minu jaoks see ei toiminud ja mul oli ebameeldiv seda vaadata. Piin! Täielik saast kokkuvõttes. Kahju oli headest näitlejatest, kes ju endast parimat just sellise nägemuse jaoks andsid.
2017 TOP Suveteatriootus (tärniga märgistatud tükkidele olen juba saanud kutsed või ostnud piletid ära. Trellidega tükke ei lähe kindlasti vaatama. Samuti ei lähe vaatama tükke, mis on "joone all".)
Terve teatriaasta üks huvitavamaid asju - Martin McDonagh-i kirjutatud, ehk oodata on palju üllatavaid pöördeid. Lisaks lavastajaks on Üllar Saaremäe ja mängivad head Rakvere Teatri näitlejad ning nagu sellest kõigest oleks veel vähe, lisaks on ka kaasatud Raivo E.Tamm! See saab magus olema! Kogu asi toimub Tapa-Loobu risti lähedal... huvitav kas tapetakse või loobutakse??? :)
Eili lavastab Tšehhovit! Mängima on kutsutud mu suur lemmik Anne Reemann... rääkimata sellest, et kaasa teevad ka Ülle, Hannes ja Arvi Mägi. Põnev mängukoht ka - Ontika mõis...
Jällegi väga huvitav trupp - Kristo, Ott Kartau, Tõnn, Harriet, Mari-Liis Lill ja Martin Kõiv. Ja lavastaja eesotsas ka põnev. Lubatakse naeru ja kurkukraapivat valu. Vast ikka armastust ka... Tutvustuses on juttu midagi umbes sellest, et mingile mehele ennustatakse, et ta naise juurde tuleb öösel keegi mees... kuidas sellele reageerida, et võitjana välja tulla... Naiste kavalus sellistes olukordades on ju teada... huvitav, kas sealt saab näpunäiteid kuidas antud olukorras mees peaks tegutsema :)
Lugesin üsna hiljuti Eco tähtteose läbi. Meeldis see krimka pool sellest ja see sobib ka paremini lavale kui kogu see ususõda. Loodetavasti rõhuasetud ongi sellel... Mängukoht ju ideaalne... Vanemuise suvetükid on tihti väga head elamused olnud. Mäharilt pole ka mõnda aega juba suuremat rolli näinud.
Mitmeski mõttes on see selle suve oodatuim tükk. Natuke on hirm, et kogu suur ettevõtmine on liiga suur ja kas tekst või lugu ka sealt välja tugevalt koorub, aga no teema on igati põnev ja usun, et see saab tõsiselt võimas ettevõtmine meestel olema. Lisaks on mitmeid näitlejaid kaasatud, keda eriti tihti ei näe siin Tallinna kesklinna teatrites ja seda põnevam. Mängukoht on ka superäge!
No piisaks täiesti, et trupis on Ojari-Aadli-Alo Kõrve ja ma oleks platsis... Aga siin on Maiken Schmidt ka ning lugu ise ka tundub olevat lahe... mingi kuulus lavastaja saabub Kihnu muusikali lavastama... Loodetavasti saab kihnu memmede leelotamist ka kuulata... sest selliste näitlejatega saab nalja kindlasti.
Kasterpalu on üks mu lemmiklavastajaid. Tema materjalivalik on tihti hea ning kuigi sedapuhku mängitakse õues, loodan ma, et tuleb kehv ilm ja 3 naisnäitlejaga tükk kolitakse sisesaali. Usun, et see sobiks siseruumi paremini... samas, ega ma ju materjali ei tea... Aga väga head 3 naist on mängimas!
Bergmani kirjutatud - põnev mängukoht - Madis Kalmet lavastab - Guido Kangur, Riina Maidre, Anne Veesaar mängivad...
Ma loodan, et see lugu saab olema nii, nagu kirjeldatud on, et milline oleks Viljandi sellisel juhul kui Eesti oleks Vene tsaaririigi osa. Selline utoopis... see oleks põnevalt mänguline vaadata... Aardam lavastab ja kõik head Viljandi näitlejad mängivad. Ja juba Foto Janek Vadist Gogolina on 5+ :)
Kahju, et seda saarel mängitakse, mul ei ole seal ööbimiskohta ja seega ei saa seda vaatama minna :( Nii tahaks Mirtel Pohla ja Triinu Meriste koos mängimas vaadata (kolmandat naist ma veel ei tea... aga varsti näidatakse neid järgmisi VKA tibusid kindlasti siin-seal rohkem... Materjal on küll üks selle suve põnevamaid ja kui nad peaks selle "mao" mandrile peaks tooma, siis olen kohal! Tagatipuks on lavastajaks ka üks mu lemmikuid - Peeter Tammearu.
15 meest mängivad nii naisi kui mehi... Suvi ja Pärnu ja see tükk... selle ümber saab ühe korraliku päeva korraldada... Tirin kõik oma lapsed ka seda kaasa vaatama... Eelmise suve Kõrboja perenaine neile väga meeldis... Seekord saab ehk rohkem nalja ka :)
Pean tunnistama, et võtsin selle oma teatrisuve kavva ainult selle põhjal, et David Hare on selle tüki kirjutanud. Muu info lihtsalt tuli hiljem.
Ma tahaksin selle tüki panna palju kõrgemale siin tabelis, sest nii põnev trupp ja Tanel Ting, kes on mu selle praeguse lõpetava VKA lennu lemmiknäitleja, aga olen neid noori alles ühes tükis näinud ja telesarjades, seega on põnev näha neid mängimas nüüd. See materjal on ainult selline kahe otsaga asi. Film mulle väga ei meeldinud. Nägin seda küll lapsena ja võib-olla ma ei saanud kõigest aru... aga ma arvan, et see töötakski teatrina paremini...
Laulu- ja jutuõhtu 28.lennu noorte näitlejatega, keda on lavastanud Anne Türnpu ja Eva ning Mart Koldits. Augustis ja tüki algusaeg kell 21... see saab olema sume...
Ma pole päris veel otsustanud, kas võtan 2 korda nii pika sõidu ette... Kütuserahast on kahju... Ontika mõisa plaan on juba kindel... Aga see muidugi on hullult hea trupiga - Ülle, Terje Pennie ja Anne Paluver.... kuigi ega Terjegi oma nime taha vist perekonnanime ei vaja... sest teisi Terjesid Eesti draamalaval pole praegu? Lisaks Mait Joorits, kelle mänguga sain sõbraks Polygoni Perplexis... tahaks seda sõprust toita... Ja maru põnev ka, et teine vaatus mängitakse maa all :)
Muidu tavarepertuaari tükk, aga mul õnnestus nüüd suveks saada pilet sellele. VAT - mu suur lemmik... see on teater, kus tahaks kõik ära näha ja see tundub muidu ka põnevalt katsetuslik ja teistmoodi... tõukub ju see kogu lugu multifilmist... lahe :)
Põnev trupp ja mugavalt Tallinna lähedal - Ohtu mõisas. Baskini lavastamisega on mul comme si comme ça... eriti kui ta lavastab Aycbourni komöödiaid... aga jah, Hilje Murelit tahaks väga näha ja Kreismann, Veinmann ning Piret Krumm tõmbavad ka magnetina kohale...
Seda mängitakse juba nii mitu suve ja kiidulaul on liiga kõva, et seda ignoreerida. Nägin kunagi Ugala versiooni sellest tükist ja mõtlesin, et jätan seekordse vahele... aga no lemmikud Hilje Murel ja Ülle Kaljuste ju mängivad... saab näha kui erinevad nad on väga heast Ugala duetist Kadri Lepp-Leila Säälik...
Lähen seda vaatama puhtalt näitlejate pärast. Kõik 5 - Ita, Hilje, Maria Peterson, Roman ja Alo Kõrve...
Kahjuks see jääbki mul nägemata... mitu suve juba olen lootnud näha, aga mul ei ole Hiiumaal ööbimiskohta ja midagi pole teha... Margus Tabor on üks mu lemmikuid näitlejaid ja see kuidas ta raadios kunagi neid mamma-lugusid tutvustas... nii-nii tahaks näha... õnneks on välja müüdud ka, niiet ei olegi midagi teha.
Eesti inimeste armastuslugu, väljasmaa armastuslugude vahel oleks mõnus küll vaadata... ja mängimas on Piret Laurimaa ja Sepo Seeman...
Äge ooper, kus osalemas pop-lauljad ja Marko Matvere... aga nendel 2 päeval kui sead Saaremaa Ooperipäevadel mängitakse, need ei sobi ja no Saaremaa mängukohana ka mitte... niiet loobun kurbusega...
Gerda Kordemets + Tõstamaa = kindel suveteatrikülastus! Kõik Tõstamaa tükid on mulle eranditult meeldinud. Ja mis suvi see on kui ei saa Kersti Tombakut näha mängimas...
Mu soov seda vaatama minna on käinud üles ja alla... Alguses öeldi, et sellest tuleb visuaalteatri lavastus ja olen nüüdseks aru saanud, et visuaalteater ei ole teatrivorm, mis on minu jaoks... mina tahan lugu, aga need upuvad visuaalidesse ja rõhk on minu jaoks vales kohas... Ent nüüd on selgunud ka see, et tegemist on hoopis muusikaliga... ja trupis on Lauri Saatpalu... ja tagatipuks on kaasatud üks mu lemmiklavastajaid - Aare Toikka... nüüd olen dilemma ees... kas juba niigi tihedasse teatrisuvesse mahutada veel see ka...
Noorte tegemistega tuleb kursis olla... paar päeva tagasi sai mängitud ühes Iiri reklaamis, kus peaosas oli üks selle lennu tüdrukuid. 2 esimest kohtumist selle lennuga olid väga huvitavad. Ja mu sees on hakanud see Nodvenatsat kasvama ja ma isegi tunnen, et tegin võib-olla neile natuke liiga sellega. Sest see on kindlasti üks neist tükkidest, millele ma kõige rohkem tagasi mõtlen selle aasta tükkidest. See oli ikka hullult võimas ja hea. Ja Impeerium ju ka...
Oskar Luts... lubatakse hoogsat lavastust ja lavastajaks Ain Mäeots, kes alati lavastab huvitavalt ja minu maitse ühtib tema ilumeelega. Ja mängivad Liina Tennosaar, Marje Metsur, Andres Dvinjaninov, Margus Jaanovits, Karol Kuntsel ja Silver Kaljula!
Klounide Hamlet... sellest on siit-sealt kostunud, et tegemist on millegi erilisega ja mul on Piibu ja Tuudu teater veel täitsa külastamata ka... ühel augustiõhtul võtan võib-olla ette esimese kohtingu nendega.
Urmas Lennuki kirjutatud... Eili Neuhausi lavastatud ja vist veel kõige rohkem Ülle pärast lähen seda vaatama...
Mängitakse liiga kaugel, muidu läheks küll ja vaataks Toomas Suumani mängu... ja sisu tundub ka minule... Kui juhtumisi lähen lõunasse triatlonile, siis võib-olla teen ikkagi ühe kaare sisse ja õnnestub näha... eks näis...
Olen seda tahtnud näha ka varasematel suvedel... kahju, et info tuli nii hilja, et kõigil kolmel esituskorral on mul juba teatripiletid olemas teistele etendustele... Andres Tabun ja Andres Lepik kahekesi mängivad. Jack Londoni ja Jevgeni Griškovetsi ainetel loodud komöödi, mille sisukirjeldus tundub väga huvitav ning sellist kahe mehe arutelu oleks põnev kuulata. Vanameistrite esituses kindlasti väärt vaatamist.
Mängitakse liiga kaugel ja seega jääb suure tõenäosusega nägemata. Visuaalteatri jutt räägitakse ka sellega seonduvalt, seega pole kindel, kas tahangi... Tahaks näha Edgar Valter-i lugu küll... sellepärast see dilemma...
Olen venitanud selle vaatamaminekut... nüüd on Tõnis kindlasti arendanud välja kõige toimivamad naljad ja teinud selle nii heaks kui see olla võib :)
Kivirähk + Taalmaa = kindlasti peaks vaatama... olen mõnede lugudega tuttav raamatu läbi, võib-olla kõigi lugudega... aga fotode põhjalgi tahaks neid karaktereid laval näha küll.. See võib muidugi ka ülemängituna olla tobenaljakas ja siis ma pettun... sellepärast olengi siiani jätnud selle kõrvale...
Muusikaline lavastus - head Vanemuise näitlejad... kahju, et nii kaugel mängitakse... muidu olek see kõrgemal siin tabelis. Ent suure tõenäosusesega piletiraha + kütuseraha jne... seega jääb vist minu jaoks ära...
Ma ei tea, kas see on selline tükk, kus igaüks käib omaette justkui vanglaekskursioonil ja kuulab kõrvaklappidest juttu? Kui nii, siis olen juba ette pettunud... aga kui näitlejad elustavad oma mänguga vanglalugusid, siis see võib-olla suve parim ja põnevaim tükk... tegijad on igatahes huvitavad.
Ene Järvist pole nii kaua mängimas näinud, et tema pärast eelkõige läheks... aga seal on mõned tegijad veel... samas on natuke kahtlane ka, et kas see materjal on ikka piisavalt huvitav...
Lauri Saatpalu monotükk... sellest tükis on räägitud eriti palju siis kui autor seda esitas... aga nüüd siis eesti keeles... võiks ette võtta küll...
Egon Nuter ja Anne Veesaar... ma ei tea, kas ma tahan seda näha või mitte... kui on sobiv vaba õhtu...
Indrek Taalmaa monotükk... olen kahevahel... Kui keegi ütleks, et see on rohkem Adolf ja vähem Teatrikokk, siis läheks kindlasti vaatama...
VKA endised ja praegused teatrikooli tudengid mängimas, eesotsas Silver Kaljula ja Kaarel Targoga, kes mõlemad kuuluvad minu jaoks noorte näitlejate seast parimate sekka... Tom Sawyeri lood on juba lapsest peale väga meeldinud ka... aga jah... tegijate pärast eelkõige lähen ikkagi seda vaatama...
Palmse mõisas oleks mõnus teatrit vaadata küll... Lavastajaks Ivo Eensalu, kelle eelmine mõisatükk meeldis väga... seekord ei ole näitlejad minu jaoks nii ahvatlevad kui eelmine kord. Aga selle eest lugu on ju "lammastest" ja see on igati positiivne :)
See lugu on hea, aga tuttav ja vaevalt, et Tartusse sõitu eraldi sellepärast ette võtan... kui just millegi muuga ühenduses, sest tegijad on ka head. Ja ju seegi näitab midagi, et seda juba mitu suve mängitakse.
Mängitakse vaid korra (ja mul on teisele tükile selleks päevaks piletid). "Eestluse" teema on alati paeluv. See ju puudutab meid kõiki eestlaseid. Tegijad on ka huvitavad. Pole neid tükk aega juba näinud.
Taalmaa Adolf oli nii võimas ja ma pidevalt ootan temalt samasugust pauku... siiani pole veel saanud, aga ei tea ju kus nurgataga see ootel on...
Monotükk ja Aleksander Eelmaaga mul on nii ja naa... mõnikord meeldib väga tema tundlik mängumaneer. Suvel mängitakse Saueaugul ja ma kaldun arvama, et see jääb mul nägemata... kuigi ka Ardo lavastustööd tahaks näha.
Ei lähe vist spetsiaalselt selle lasteloo pärast Haapsallu sõitma. Muidu Katrin Kalma ja Mart Toome mängu tahaks küll näha...
Iseenesest huvitav lavastusena, aga lapsed ei viitsi seda vaatama minna ja ma enda pärast ei hakka reisima, et seda vaatama minna.
Näitlejate pärast tahaks näha... ma ei tunne neid raadiotegelasi, aga millegipärast on tunne, et see on labane huumor... võib-olla teen ülekohut. Uuris ja kui tundub hea, siis võib-olla ikkagi lähen vaatama...
Malviuse lavastus... ta lavastab nii puhtalt ja võimsalt. Aga kuna see on ka tavarepertuaaris, siis võib-olla jõuab pärast tihedat suve ka.
Ma usun, et jätan Haapsallu sõitmata selle tüki pärast, aga kui lapsed tahavad Valget Daami minna vaatama, siis nende pärast ju võiks...
Tundub kahtlane... räägitakse, et eriti palju juttu ei räägita ja ma arvan, et kujutan seda tervet ettendust ette ka seda nägemata. Selline tunne on, et raamatulugemine ajal, mille ma muidu kulutaksin selle tüki vaatamisele oleks paremini ja sisukamalt kulutatud aeg.
Ma ei tea, kas ma Tormise järgmist tsüklit lähen vaatama... ma ei tea, kui palju selles on muusikat ja kui palju teatrit...
Ei tundu minu maitse. Kõntsa sees püherdamine... Keegi tuttav käis seda vaatamas ja ütles pärast seda, et tema enam Eesti teatrit näha ei taha... kahju, et ta NOsse sattus... see on ikka teatud maitsega inimestele.
Ei taha kisamist, lärmi ega Death Metalit. Keegi rääkis, et suur osa tükist toimub kusagil lina all ja näidatakse hoopis jälle läbi video.. oh ma ei viitsi...
Kui ma seda vaatama läheks, siis ainult sellepärast, et klassivend Rauli sõrmed on mängus... ja natuke ka huvitava mängukoha pärast... Muidu tundub, et see on rohkem audiovisuaalne "installatsioon" ja mitte otseselt teater? Kui selgub, et on rohkem teater, siis lähen ikkagi vaatama.
Ma ei ole kindel, kas Normann kannab ühe teatritüki välja. Mul on eelarvamused. Ju ma pean veel kasvama...
Imelik kooslus. Mängitakse küll lähedal minu maamajale, aga ma olen liiga skeptiline selle kogu ettevõtmise suhtes.
Näidendi pärast tahaks näha, aga see on nii kaugel ja teatrisuves on nii palju veel, mis välja jääb enne seda.
Iseenesest Krabati vaataks kõigvõimalikes vormides ja esitustes, aga kuna kava on nii täis, siis ei jõua seda seekord.
Läksime teisipäeval poole seitsme ajal teatrisse ja maja ees seisis politsei ja kiirabi... Mõtlesin, et see on kellelegi teisele... mitte Kukule...
Sain Kukuga tuttavaks aastal 2009, kui tema vastasmajja kolisin. Kohtunud olin temaga juba "Georg"-i võtetel mõni aasta enne seda ja üldse "kartsin" teda juba lapsena vanadest eesti filmidest - Karikakar, Ideaalmaastik ja muidugi eelkõige "Adalbert, paks koer! Kooki ja moosi pealikule!" -Arabella, mereröövli tütar -filmist.
Kuid kohe kui tuttavaks saime, saime ka sõpradeks. Naine oli alati natuke pahane, kui ta ootas, et me kuhugi läheksime ja mina kusagilt tulin, aga Kuku samal ajal oli hoovis... Muidugi jätkus meil juttu pikemaks... ja Kukuga vesteldes kadus aeg ja ruum... sest tal oli alati 100 asja toimumas ning kuna ma ajasin välismaal eesti asja, siis ta tundis alati südamest huvi minu tegemiste vastu. Lisaks oli tal alati mitu projekti plaanis ning ikka tahtis ta teada, kas sellele rahalist tuge oleks võimalik saada. Näiteks oli tal plaanis meie hoovi teha suvelava...
Aga need tema jutud... oh need jutud... ikka oli tal mõni filmimine Madagaskaril ees või kutse Moskvasse mõne kuulsa režissööri poolt või siis Ameerikast aetakse teda taga mõnda uude filmiprojekti... Samasse lahterdasin ma tema jutu ka sellest, et ta Kivirähki Rehepapis mängima hakkab... Aga selle kohta ma temalt ikka küsisin, et kuidas selle tegemisega läheb... tema vastu, et raha pole ja lükatakse ikka edasi... no selge...
Kuku oli tihti hommikul varakult üleval ja ajas asju hoovipeal või siis jalutas Dianaga (Kuku koer). Kui ma jooksmisega hakkasin tegelema ja maratonidel osalema ning hommikujooksule minnes temale vahele jäin, siis ta ikka rääkis, kuidas tema ka kunagi maratone jooksis. Ta "on" oma elu jooksul 51 maratoni jooksnud... See avaldas muidugi algajale jooksjale muljet... ükskord siis mõtlesin, et vaatan marathon100 lehelt, et mis tulemustega ta need maratonid on jooksnud, aga ülla-ülla... Arvo Kukumäe nimel polnud ainsatki maratonitulemust... hmmm, ju see andmebaas on siis nii puudulilk... Ka siis kui Pariisi maratoni jooksin, ütles ta, et on Pariisis mitu (ma ei mäleta täpselt mitu) oma 51st maratonist jooksnud. Kusjuures hämmastav oli see, et see maratonide arv, mis ta jooksnud on, oli alati just nimelt 51. Sest ka siis kui läbi aastate muidu jooksmisest rääkisime, oli ta ikka just 51 maratoni jooksnud... tal ju sobivalt kerge kaal ka jooksmiseks... Hakka või tõesti uskuma...
Viimasel 3-4 aastal hakkas ta järsku mind kallistama kui me kohtusime. Ja ikka ütles ta mulle kui hea mees ma olen. Ma ei tea kus kohast ta seda võttis, aga see läks mulle hinge. Minu meelest oli hoopis tema üks südamlikumaid inimesi, keda ma oma elus olen kohanud. Mõnikord tal isegi vestluse ajal läks miski nii hinge, et pisar tuli silma.
Kord oli ta endale uue telefoni ostnud (vist eelmisel aastal) kui ma tulin jälle kusagilt koju ja ta mind enda juurde kutsus. Palus, et ma õpetaks tal seda ja teist seal telefonis teha... Ma mõtlesin, et ju on mingi nutitelefon, aga ei, selline vanamoodne nökats. Kõikide "pruutide" numbrid seal reas... Marit tuli ka vist siis just koju ja eks ta nöökis Maritiga, et läheb ühe või teise pruudi juurde... Aga, ega Marit pole ka suupeale kukkund ja selliste juttudega juba korralikult karastatud (Kukuga muidu ei saakski), pani Kuku paika nagu niuhti...
Kõva naistemees ta ju oli ka, aga seda ikka rohkem Kuku-maailmas... vähemalt viimasel ajal... Tal oli ikka oma Marit... Ja Marit on nii vinge naine, et ainult nii vinge suudabki Kuku-maailma muu maailma sisse mahutada...
Minu jaoks Kuku kõige parem ja hingeminevaim film on tema elust tehtud dokumentaal "Kuku: mina jään ellu"... Kuku kutsus selle esikale ja nutsin lahinal seda vaadates... Võib-olla ma ei tahtnudki nii palju oma naabrimehe kohta teada saada, aga samas, film ise oli nii õige ja aus ja võib-olla just sellepärast ka nii mõjuv. Kuku ju armastas jutte vesta küll, aga mida ta tegi, tegi alati enda ees ausaks jäädes... Ja see viimane... lõpuks päriselt valmis saanud Rehepapp, ehk "November"... selle filmiga oli Kuku tõsiselt rahul ning selle üle uhke. Kuigi üldiselt filmikunsti suhtes oli ta parajalt kriitiline (isegi mõne filmi suhtes kus ta ise osales). Talle ei meeldinud kui tema kui vaatajaga manipuleeriti või ta nägi filmitegemise tagamaad filmi vaadates (ja seda nägi ta praktiliselt alati). Ega meie maitsed alati ei ühtinud, sest ta lihtsalt oli palju vähemate filmidega rahul. Aga nendest rääkida, tahtis ta küll ja alati tundis huvi, mida head ma viimasel ajal näinud olen. Eriti Pöffi filmidega seonduvalt oli meil juttu pikemalt. Samuti rääkisime teatrist, sest ma ju vaatan rohkem kui keskmine inimene ja ikka soovitasin ning jutustasin talle, mis minule korda on läinud. Ja ta palus Maritil need ikka üles märkida... Alles hiljuti soovitasin sõltuvusest rääkivat Linnateatri tükki "Inimesed, kohad, asjad"... tegime Maritiga salaplaani, et ei räägi talle, millest see on... Siis ühel päeval ta ütles, et nad lähevad seda vaatama ja ma kiitsin Evelini ning seda kui ägedalt see on lavastatud, aga ei sõnagi sisust... Aga no kui nad seda vaatamas käisid, siis Kukule see ei meeldinudki... mul jäigi uurimata täpsemalt, et miks, aga no võib isegi arvata... Ja mul tekkis endal hoopis pärast nõme tunne, et miks ma just seda tükki pidin talle soovitama...
Natuke möödaminnes, aga selgelt uhkusega südames rääkis ta tihti kuidas Kristo Viiding ja teised noored filmitegijad temalt nõu käisid küsimas... ja kuigi setu, polnud ta tegelikult (tarkuste) jagamisega kunagi kade. Ka kiidusõnadega ta kitsi polnud, loomulikult ainult siis kui talle tõesti midagi meeldis... Näiteks üks viimaseid soovitusi temalt oli Keith Richardsi eluloo raamat... Ja no eriti naiste aadressil meeldis tal ilusaid sõnu jagada... Väga kiitis ta Rea Lesta, kellega ta koos Novembris mängis... Temas olevat seda filmigeenilisust, mida kohtab harva. Ja Kuku juba teab selliseid asju. Mõni aasta tagasi kui ta Kivirähki Kukule kirjutatud "Kaheksa varbaga kuningas" tükki plaanis teha, siis ta hirmsasti tahtis seal mängida koos Harriet Toomperega. Siis oli Harriet ees ja taga tema juttudes ja kiitis teda ka taevani. Kui ta siis lõpuks seda tükki vaatama kutsus, ei mänginudki seal Harriet, vaid hoopis Piret Kalda... neil oli Piretiga laval ka keemia tegelikult täitsa hea, Piret laskis sellel olla heaga "Kuku-show" ja see töötas hästi... ja ega ma ei tihanudki siis küsida, et kuhu Harriet jäi...
Neid mälestusi võikski siin heietama jääda... ühe armsa inimese ja huvitava karakter-filminäitleja võrra on meie maailm nüüd vaesem... Ta rääkis mulle eelmisel aastal mitmel korral, et ta sureb järgmine aasta ära... mina muidugi vastu, et ah mis Sa plärad, Cher, Sina ja prussakad, need ei kao siit maailmast ka pärast tuumapommi... aga näe, võta näpust...
Kalli-kalli, Kuku! Loodetavasti saad oma lava seal teisel pool valmis selleks ajaks kui mina sinna jõuan... Ja kindlasti siis jookseme mõne maratoni seal koos ka!
Tunnetuslikult oma keeleoskusest lähtuvalt mõtlesin, et sõna "perplex" tähendab keeruline, mitmetasandiline ja otseselt mitte lihtsalt arusaadav. Ent sõnaraamat annab perplex-sõnale inglise keelest hoopis kolm tõlget - "kimbutama", "hämmeldama" ja "kimbatusse viima". Kui neile tõlgetele mõelda, siis neil on kõigil kolmel erinev tähendus. Polygon Teatri värskeimale lavaloole ongi just see võõrkeelseks jäetud "perplex" täiuslik pealkiri, sest sisulises mõttes tegelased nii kimbutavad teineteist, pea kõikides lühilugudes või õigem oleks vist öelda - stseenides - hämmeldavad teineteist ning korduvalt ja nii tahtlikult kui ka tahtmatult viivad teineteist kimbatusse. Ja kõigele lisaks on lugu (õigem oleks öelda "lood") ise mingis mõttes ka keeruline, mitmetasandiline ja otseselt mitte kohe lihtsalt arusaadav.
Kui tervikule tagasi mõelda, võis Saksa teatrimees Marius von Mayenburg vabalt teha nimekirja maailmas veel ikka valitsevatest teemadest, mis inimesi hämmeldavad, viivad kimbatusse või kimbutavad ja pannud need sobivas järjekorras ritta ning ehitanud nende ümber voolava loo, justkui teekonna, et need kõik järgemööda üle vaadata. Alates naiste ja meestevahelistest suhetest ja/või suhete purunemistest, võõrtööjõust ja seeläbi immigrantidest, inimeste alandamistest, ja jumaldamistest, alasti olemisest ja selle mõjust ümbritsevatele inimestele, natsidest, homoseksualismist, lapse kamandamisest, alkoholijoomisest ja eks mõnede jaoks ole ka kostüümipeod ja karnevalid selline kimbatusse viiv olukord, eriti kui mõni arvab ise, et näeb millegi- või kellegimoodi välja, olemata seda, ent sinul tuleb sellest hoolimata viisakalt ära arvata, kelle või millega on tegu...
Ent voolav lugu ei ole iseenesest mõistetavalt voolavalt lavastatav, kuid Tamur Tohver on saanud sellega suurepäraselt hakkama. Fookuses olevate tegelaste vahetumine, stseenide ja tabuteemade absurdi-ilutulestik toimub 2 tundi jutti nii sujuvalt, et kusagilt ei paista ei traagelniite ega isegi tuledega kustutamisega stseenide katkestusi, et tihedalt vahelduvate lugude ja teiste või uute tegelastega ühest olukorrast teise edasi minna. Kõik on voolavuses, kõik järgneb sujuvalt või tihti isegi kasvab lahedalt eelmisest välja.
See aga ei tähenda seda, et loos endas poleks U-pöördeid, kurve, plahvatusi, täielikku pimedust ja suurt valgustatust. Kui aus olla, siis üks üllatus ajab pidevalt teist taga ja mõni küsimärk visatakse juba üsna alguses õhku, mis saab vastuse alles lõpus... Polygon Teater väga tihti uute tükkidega välja ei tule ja tundub, et kui midagi valitakse, siis ikka midagi erilist ja kahtlemata huvitavat.
Nagu muusikas on suurte rahadega kombineeritud pop-lood, mida raadiod käiavad söögi alla ja söögi peale ja siis on indie-muusika, mille omamoodi väärtuseks on see, et kõik ei ole klants ja lakiga vastu pead silutud siledate poiste ja tüdrukute justkui masinliku täpsusega paikapandud noodid, nii võiks võrrelda ka suuri eelarvelisi ja pikalt mängukavades hoitavate tükkidega "pop"-repertuaariteatreid "indie"-Polygoniga, kes käib oma rada ja teeb kõik oma asjad hingega ning mitte sellest johtuvalt, et pakkuda oleks kõigile midagi. Kunstilises mõttes saab sedasi olla enda vastu ausam ja teha ainult väärt kraami, millesse eranditult ise usud ja tegelikult ka teha tahad. Ja see "hingega tegemine" ei jää ju publikule ka märkamatuks. Ehtsad asjad võluvad ja annavad elamuse. Nad on vahetumad ja panevad ka ajurakud tööle.
Teisalt oli see tükk nagu pusle. Tükk tüki haaval tekkis tervikpilt, kuigi kõik esialgu väga otseses seoses ei tundunudki olevat. Hetkeksi ei muutunud tükk labaseks, ega isegi mitte tobenaljakaks, nagu tavaliselt selliste lugudega on, kus tõsiste teemade üle ja nendega nalja tahetakse teha. Kõik jäi maitsekuse piiridesse, kuigi päris mitme kahtlase teemaga kurameeritigi.
Näitlejatööd, nagu lugu ise on samuti huvitavad. Ma olen pärast Mait Jooritsa kooliaegseid töid leidnud tema mängus harva midagi uut ja huvitavat. See šabloon, millega ta oma rolle on teinud, sellega sain tema baka-lavastustest peale tuttavaks, ehk enda meelest hammustasin tema stiili läbi ja minule see maitses peaaegu alati sarnaselt. Ja korraga siin on ta uue lavastajaga koostöös, täiesti teises trupis ja ma ei näe enam selle vana šablooni järgi tehtud rolli. Korraga on ta järsku minu jaoks kogu trupi huvitavaim näitleja, temas on tugev elektrit täis pinge sees (see tegelikult on olnud ka tema varasemates rollides, ent siin see ei mõju enam ülemängimise, ega ülepingutamisega ega tuttavlikult Maitjooritsalikuna). Mitmetest läbivalt temaga rollist rolli kaasas käivatest olemusikest maskidest on ta end täiesti välja mänginud Perplexi erinevates tegelastes. Siiralt loodan, et see siinne rollide kavalkaad pole mitte erand, vaid Mait ongi vanast kramplikkusest lahti saanud ja šablooni lõhkunud ja minema visanud või lihtsalt sellest välja kasvanud. Igatahes täiesti uus lähenemine ja uus hingamine temalt minu meelest. Wow!
Elina Purde mäng on seevastu sobinud minu keemiaga juba enam vähem tema teatrikooli tükkidest saadik. See mingis mõttes avatus ja julgus (või mitte otseselt julgus, aga ma ei leia paremat sõna siia hetkel) aitab tal rollid muuta elavaks, ehtsaks ja seeläbi usutavaks ning huviga jälgitavaks. Tal on ajaga veel tekkinud hea sisetunne tempo liigutamiseks kiirest aeglaseks ja vastupidi. Anda ja võtta tähelepanu (mis võib-olla kunagi alguses polnudki ta tugevamaid külgi, aga seda selgemini praegu märgatav).
Ragne Veensalu olen saanud laval näha võrdlemisi vähe pärast tema kooliaegseid töid, kuid juba kooliajal tehtud rollidega ja üldse oma tugevate karakteritega kursusel oli ta tähelepanuväärselt huvitav. Kuid huvitav nii siin lavastuses kui varem pigem just sellepärast, et minule tema mängustiil meeldib.
Kõige vähem haakusin ma Roland Laose mänguga. Ma arvan, et tema rollilähenemised teatrikoolis ja hiljem Draamateatris ning ka Vaba Lava tükkides on olnud kõik sarnase sisemise põlemisega. Kõik on puhtalt ära mängitud, aga puudu on just see eelnevalt kirjeldatud "indie"-faktor, mille PolygonTeatri võrdluses suurte repertuaariteatritega tõin. Roland mängib küll ära ilmselt mistahes karakteri, nagu ka Perplexis, ent see miski tunnetus või konks või karedus, mis haagiks mind tema karakterit huviga jälgima, see on puudu. Ta on liiga sile. Liiga kala vees, liiga märkamatu. Teeb ära, aga ei puuduta. Samas hääl ja materjal on mehes olemas. Võib-olla see tuleb katsetades, mängides, tüpaaživastastest julgustükkidest. Ma ei saa aru, kas ta on liiga siiras, sellisel juhul temast pole midagi huvitavat leida ja seda ma ei usu, vaid pigem on mul tunne, et ta ei ole päriselt lahti. Kas ta ei lähe lõpuni välja või on vaja, et aeg ja elukogemus kriimustaks, karmistaks tooks sooni sisse. Ma ei tea, kas ma oskan seda paremini seletada, mida ma öelda tahan. Ta pole kunagi ebameeldiv, et ei tahaks näha midagi kui tema peaks mängima, aga siiani ma ei tunneta ka, et tema pärast midagi vaatama läheks. Variant on muidugi, et mina vaatajana pean kasvama, et saada aru tema mängunüanssidest.
Neli näitlejat tegelikult mängivad terve trobikonna tegelasi. Vahepeal ka tervet tükki läbivate tegelastena uuesti lavale tulles, muutis ka see virrvarr omakorda kogu lugu põnevamaks. Eriti kuna isegi karakterite muutudes nimed jäid samaks... absurd, eksju! Aga täiesti okei, sest tegemist oligi absurdiga :)
Kui võtta, mis tegelased minu jaoks kõige huvitavamad olid, siis esimesena meenuvad kohe "nats", jonniv laps ja enda meelest täiesti arusaadavas "põhjamaises" kostüümis teemaõhtule saabunud tütarlaps :)
Lavakujunduslikult väga palju kunstnikutööle rõhku pole pandud, ei tea kas mastaabilt tegelikult üsna suure lava tühjus ja seal tegutsevad 4 näitlejat said tänu sellele rohkem tähelepanu ning justkui euroalustele ehitatud voodi, mille sügavamat tähendust transpordist ja kaupade vedudest ma otsima ei hakkaks. Lihtsalt kuidagi sinna alla peidetud prügiga moodustas vajaliku terviku ja vajadusel sai natuke seda ka ümber kombineerida. Kogu kujundus või selle vähesus veelgi rõhutas indielikkuse tunnetust.
Live-helinduse eest hoolitses Mart Soo, kes lisaks muusikale tõesti tekitas ka huvitavaid ja lavastust täiendavaid helisid. Lisaks oli kaasatud koreograafina Siim Tõniste. Füüsilisust ja liikumiskombinatsioone oli ju küll tükis... või siis see kuidas Roland Laos liikus saunalinaga osavalt nii, et õiged kohad jääks kaetuks... tantse või erilist akrobaatikat igatahes ma tähele ei pannud :)
Hinnang: 4 (Tamur Tohveril on "nina" hea materjali peale ja tänu sellele võib Polygoni uusi lavastusi alati huviga oodata. Lavastuslikult põnevaid keerdkäike ning üllatusi pakkuv 2-tunnine teekond läbi absurdsete inimloomariigi suhete siirude ja viirude. Ainult, et seekord ka päris mitmel korral nõelaga pistes... Aga me inimesed olemegi ju kummalised loomad ning kõikvõimalikud asjad hämmeldavad või kimbutavad meid. Ja päris mitmed asjad, olukorrad ja teised "loomad" viivad meid ka kimbatusse. Sest pea miski pole ju ainuüksi meie kontrolli all... isegi me ise oleme oma elu-olukordade, kasvatuse ja käitumismallide orjad. Ja täpselt nii perpleksne nagu elu, nõnda saame "huvitavamaid" kurioosiume näha ka selles tükis nö. luubi all. Igav ei hakka hetkeksi, aga saab hämmelduda, kahtlemata ja korduvalt)
PS. kui on ilm jahe, pange end soojemalt riidesse... alati saab vähemaks võtta. On mõnusam tükile keskenduda ja pole ju vaja, et ilm muudaks olemise veelgi perpleksemaks :)
Lavastus käsitleb koomilise võimendatud identiteedimuutuse läbi ühest küljest kaasaegse inimese sisemist ja välimist kahepaiksust, multipidetust. Selle käigus tehakse tiir peale erinevatele nähtustele- hoolimatus, uudishimu, võimuiha, hirm, armastus, seksuaalsus, aga ka inimeste toimetulek, suhe ja positsioon ühiskonnas.
Praakisin selle tüki omal ajal oma vaatamiskavast välja, sest mõtlesin kui tobe on muuta "Uhkus ja eelarvamus" -> "Uhkus ja eelarveks"... Ei kõlanud üldse õige ning lisaks mõtlesin, et noored ise on loo mõelnud ja nende eelarvamuste pärast ei tekkinud erilist usku kogu ettevõtmisse. 27.lennu esimeste lavaliste segadustega ei suutnud ma ka kuidagi kontakti saavutada (näit."Veider orkester"), Ja kuna 1 +1 =2, loobusin heaga Pärnusse sõidust. Kuid järsku hakkas kostuma siit ja sealt - kui hea see tükk on... Kuni see müra läks piisavalt valjuks ja tuli ka sellistelt inimestelt, kelle arvamusega tihti nõustun. Nõnda otsustasingi, et see tuleb siiski vist ikkagi kavva võtta... Lisahoogu andis sama lennu eelmise aasta üldse parimaks teatrielamuseks tõusnud "Elagu, mis põletab!". Ent kui ma toona viimasele etendusele piletit ostma tahtsin hakata, oli see lootusetult välja müüdud. Oli vist 1 koht, aga ma Pärnusse üksi ka ei tahtnud teatrisse sõita... Niimoodi tuligi (nüüd juba kurvalt) loobuda selle nägemisest... Kui järsku teatati, et publiku ja tegijate enda tungival soovil tuuakse see tükk veel 4ks korraks uuesti lavale. Kõige paremini sobis minu kavaga selle kõige viimane, ehk 29ndal aprillil etendatav kord ja nõnda saigi kõikse paremad kohad välja valitud ja "rest as they say is history!"
Ja no selline kiidukära, milleni see lõpuks paisus, leidis õigustust! Milline äge, hoogne, rõõmus, najakas, absurdne, ülemeelik ja hästi näideldud ning lavastatud tükk see ühisele teatrikooliteele punkti panemine oli.... wow!
Lisaks lihtsalt ühe uue tüki vaatamisele, sai nüüdseks juba vaatama mindud ka mõningate päris "lemmikute" nägemise ootusega... eriti mu "kuldne trio" - Ester, Liisa ja Saara! Aga tegelikult seekord tükki vaadates tuli pähe mõte, et on ikka üks õnnestunud lend see 27. Ma ei praagiks neist mitte kedagi välja. Eks muidugi mõnede keemia ja energia sobib paremini, aga eriti kaugemaleulatuvaid otsuseid nende suhtes on veel vara teha, sest rohkem ongi ju saanud näha vaid mõningaid neist. Laura Kallet märkasin üldse esimest korda laval (kuigi ilmselgelt nägin teda ka varasemates lennu-tükkides... Muidugi teadsid, et ta sellel lennul on ning nägin teda ka ETV lendude saates).
"Uhkus ja eelarve" on mõnus segu vene absurdi (a la Daniil Harms), kriitilist tänapäeva Eesti poliitilist huumorit, füüsiliste ning verbaalsete uperpallide ning hüpetega farssi ja revüüsse, vürtsitatud kalambuuride, oksüümoronide ja teiste lahedate sõnamängudega. Tõeline nauding nii tekstilises, lavastuslikus kui ka näitlejameisterlikkuse mõttes. Tehtud suure õhina ning hooga ja see südamega tehtud asja tunnetus jõuab läbi neljanda seina mängleva kergusega ka publikusse. Tükilt lahkudes ja kuulates saalist väljuvaid inimesi, õhati nii siin kui seal lausetega - "Oli ju lahe!", "Nii hea ja sai liiga kiiresti läbi!", "Vahvad noored", "Jummala äge", "Nii naljakas"... jne jne jne...
Nüüd kus selle lavaloo teekond on tõesti jõudnud oma lõpule, võib ka julgemalt rääkida selle sisust. Kuigi, kuigi... alguse sai see "kõige viimane" etendus just nimelt konferansjee naljaga, et ta kunagi oli juba seal laval juhatanud tüki sisse sõnadega, et seekord mängitakse seda kõige viimast korda...
Igatahes on see lugu ühest majast ja selle erinevate korterite elanikest... "Jutustus" saab alguse klaverimängija lavalekutsumisega, kelleks on kaasatud üdini positiivne ning andekas ja alati sümpaatne Johan Randvere. Sealt edasi ilmub stseenide haaval kogu bande kirevaid tegelasi, alates vanaemast, kes liha hakkab praadima... kuid selleks, et aru saada ja kogu tausta teada lihapraadimisele, tuleb liikuda ajas tagasi :)
Ja nõnda hakkabki üks naljakas teekond laval hargnema selle lihapraadimiseni välja... mis vanaeidele peaks tooma kassi ja lapselapsed tagasi külla ...
Tänavakass Stjopa armub ära nuustik Mašasse ja Maša on samapalju või rohkemgi veel sissevõetud Stjopast... Ent nuustiku teekond viib teda kokku R-täheta mehega...
R-täheta mees lapsepõlves oli vanemate poolt alavääristatud. Ema ennustuse kohaselt saab temast pätt ning kehv selline veel peale kauba, sest ega röövimisest ei tule ju midagi head välja kui r-tähe asemel tuleb suust t... No kuidas Sa ütled: "Raha, raha, peremeest tahab raha"... kui on vaja üüri jaoks rõõvida...
Ühes teises korteris elasid ema ja isa, kellel 2 poega ja tütar. Isa on suur ärimees ja pojad hakkavad isa eeskujul samuti ärimeesteks. Tütrele toob isa reisilt kingiks koera... aga elusolendid ei ole ju midagi väärt - naeravad vennad.. järelikult vanemad armastavad poegasid rohkem, sest nemad said asju, millel hinnasildiga väärtus teada... Tütar ei leiagi kedagi oma ellu... ka suureks kasvades on tal ainult koer... aga vendadest saavad ärimees Nossovid. Viivad ühe ettevõtte põhja, kus boss saab erinevate juhtumite tulemusena surmaga kokku... kusjuures surm kohtub tüki jooksul mitmete tegelastega... samas sellest kõige vanemast memmest ta ei hooli, sest too on 5 senti surmale võlgu...
Aga ärimeestega samas firmas on tööl ka üks ajudega poiss - Hasso. Hasso õpetab r-ta rõõvli näiteks raha väljapressima... ja pressima seda näiteks telliskividest või rauast restidest... Koeraga tüdrukule õpetab ta musta raha tegema... aga no sellel ei saagi olla muud kui traagilised tagajärjed...
Ja siis muidugi vanamemm, kes liha tahab praadida... tema ja teised memmed on lihajärjekorras teineteise peale eht vanamoorilikult kadedad, sest üks (kadunud) mees on nende kõigiga olnud seotud ja kõik naised arvavad, et lihunik ootab kõige rohkem just teda oma letiäärde liha ostma...
Majas elab ka intelligentidest paar, kes lapsesaamist pidevalt pika analüüsi järel edasi lükkavad ning lõpuks võib neist sõltuda kogu maailma saatus, ent intelligendid ei ole ju edevad, et nad sellist asja ette võtaks, misläbi on oht sangariks saada. Ja selleks, et sellise projekti vastutust võtta, peaks olema ju tõeline intelligent ikkagi.. .niiet nokk kinni saba lahti...
Ja sellistest naljakatest pisisaatustest pungil ongi kogu lugu. Kõik on kõigiga seotud mingil hetkel, risti ja rästi ja Mehis Pihla on selle jutustamisteekonna lavastanud lausa imelise täpsuse ning perfektselt voolava jutustusena ühest stseenist teise - ilma tulede kustutamisteta :)
Kokkuvõttes üks seikluslik superlahe komöödia... ja no need näitlejatibud... olin vist üks esimesi, kes lõpus seisma tõusis aplausiks, sest nad lihtsalt olid seda väärt... pärast aplodeeriti nad veel korduvalt ja korduvalt tagasi seisvate ovatsioonidega.
Jürgen Ganseni kass Stjopa oli mõnusalt laisk ja kõutsilikult sobiva jämeda häälega. Tahtes oma käppadest lahti saada, et enesetappu sooritada... sest kass kukub ju alati "käppadele" ja jääb ellu... Kassi kavalusega üritab ta laveerida ka täpselt nii, nagu vaja kellelegi. Jürgeni stiil on rollile vastavalt rohmakas ja vali. Inimene kassi kostüümis on ju juba olemuselt naljakas ja sellest oskab näitleja ka igasugust välja lüpsta. Ma võib-olla oleks tahtnud veelgi rohkemat veelgi mahlasemat kassi... Muidugi aru andes, et noor näitleja ei saagi ju Krjukovi tasemel veel kassi teha, aga kuna see võrdlus on paratamatult silme ees, siis väike kriitikanool jääb ikkagi õhku rippuma. Aga no peaaegu... Jürgeni Konrad Mägi, altkulmu tõsisena "Elagu, mis põletab!" tükis on saanud hea karakterijärje kass Stjopa näol (ja seda täiesti irooniata öeldes! :)).
Markus Habakukk - konferansjee (ja ühel korral hetkeks ka kuradina läbi jooksev) on etenduse juhile omaselt positiivne ja publikut juhendav. Pealtnäha tänamatu roll nende värvikate karakterite reas, aga Markus teeb ka sellest konferansjeest arvestatava karakteri. Ta on igatahes üks selle lennu leide minu jaoks sellel aastal (lisaks õnnestus teda näha VAT Teatri Don Quixote's). 27.lennu meestest on temal minu meelest üks parimaid hääli. Ja olemuslik positiivsus sobib komöödiatesse kui loodud. Huvitav päris, millise rolli ta teeks tõsises psühholoogilises tükis.
Laura Kalle intelligendist naisena ja ema ning ühena memmedest on minu jaoks üks päris huvitav näitleja. Millegipärast jäi mulle mulje, et ta õppis lavakas hoopis dramaturgiks, aga no näitlejana ei jää ta oma kursakaaslastele üldse alla. Temas on see mingi x-faktor, mis kas tema näo või tegelikult üldse lavalise olemusega teeb väga huvitavaks. Ehk nö. on looduse poolt juba palju antud. Ning tundub, et koolis õpitu on andnud ka selle oskuse, mis loomulikule talendile liites teeb ühest heast näitlejast suurepärase. Tema kohta kuulsin ka publiku seast, et on tal alles hea hääl! Ja seda tal tõesti on. Samas tema memm oli minu jaoks ilma huvitavate konarusteta (võrreldes teistega) ja ka ema ning intelligent olid omavahel üsna sarnased karakterid. Kuna minule see tema nö. mängustiil meeldib, siis ta meeldib ka mulle näitlejana, aga mitmekülgsete nägude leidmisega iseenesest, ehk karakteriloomega on tal veel natuke teed minna.
Ja siis minu selle kursuse üks lemmikutest - Ester Kuntu... tüdruk, kelle tegemised kavatsen kõik ära vaadata. Elagu, mis põletab... Klaasist loomaaed...Saraband... ja nüüd siis see kavalkaad rollidest allsurutud tüdrukuna, allasurutud naisena, kes oma mehe jaoks on viimane, kellele too mõtleb ja siis kirsina kõige peal nii-nii mahlakas paheline vanamutt, lokirullid peas ja sigaret hambus ja nii mõnusalt kontrastlik kõikidele teistele rollidele, mida ta siiani on teinud.... see näitab juba kõrgemat pilotaaži karakterloomes kui saab nii palju erinevaid nägusid ja karaktereid samasugustest tegelastest luua, aga ühtlasi mängida ka hoopis oma tüpaažile vastupidist tegelast nii lahedalt. Ja mis ma olen täheldanud veel tema juures on see, et kõik kellega koos ta mängib, need mängivad või paistavad mängivat ka paremini kui nad muidu või tavaliselt mängivad. Täiesti seletamatu efekt.
Karl Laumets on ühe ärimeheks saanud pojana ja intelligendist mehena on justkui teisest puust kui ta kursakaaslased. Tema tüüp või oleks on teistsugune. Ma olen tema s-eripära täiesti märkamatult andeks andnud, sest ta mängib selle osaks oma karakteritest, sest nii siin kui ka varasemalt Elagu, mis põletab ja Klaasist loomaaed tükkides. Laineid murdes tükis oli tal vaid toetav roll ning eriti mängida ta ei saanudki sellega. See, et ta on pikem kui teised kursakaaslased paneb teda jälgima. Temas on kohalolekut ja mingisugust traagikat. Võib-olla kurbade silmade tõttu?
Karmo Nigula oli mu teatrikaaslase lemmik. Tema sõnul tegi ta ärimehest teise pojana mingit omapärast häält, ehk mängis meelega täiesti üle oma hääletooni moonutades... aga sellest hoolimata mõjus see orgaaniliselt, kuna ta kandis selle lõpuni välja. Ja see aitas tal luua ka oma karakteri. Minule meenutas ta siin millegipärast Argo Aadlit... ei tea, kas siis hääletooni pärast või selle karakteriloome tõttu. Hiljuti nähtud Armunud Shakespeare-i meespeosas oli ta ka hea, kuigi palju tagasihoidlikumas võtmes mängitud rollis. Tema diktsioon ja häälekõla on kursuse meestest kahtlemata üks parimaid.
Saara Nüganen - vanamemme ja noore tüdruku rollides... tema oli ainuke, kes meeldis mulle juba päris algusest peale - ka nendes kooliajal tehtud lavastustes, mis mulle tervikuna ei meeldinud, oli Saara ainukesena alati tasemel (võib-olla ta sai enne lavakat juba teistest rohkem mängida ja sellepärast oli teistest kpsem?). Ja nüüd olen näinud teda veel Mitte praegu, kallis tükis mõnusalt stereotüüpseks mängitud lollukesest sekretärina, kes tugevas ansamblis, ent kehvas (nõme rahvalik ja rahamagnetist komöödia) tükis mängis sellele mingigi väärtuse sisse. Ja see kuidas ta nüüd seda memme tegi - tõeliselt nüansirikas ja minu jaoks kõige usutavam memm laval... Pisitillukesed detailid ja muidugi see hoog ja isegi see kuidas ta prille kandis või pearätikut seadis... ka tekstiliselt muutis ta osavalt ennast vanemaks... näiteks öeldes nüüd asemel nüid jne jne jne... Täiesti imeline karakteriloomeoskus!
Lauli Otsari töödega ma varem väga palju pole kokku puutunud. Nii palju kui olen näinud, on jäänud mulje, et ta tahab natuke ülepingutada sellega, et tahab anda endast parimat... Õigemini ma ei tea, mis see pingutamine temast kiirgab. Uhkus ja eelarves nägi nüüd teda rohkem ja täpsemalt ja mingil määral see kinnitas mu varasemaid arvamusi tema näitlemisstiili kohta, ent seekord meeldis ta mulle rohkem kui kunagi varem. Temas on mingit õrnust, ent samas lühikesed juuksed ja nõtke keha on justkui hoopis teise naise omad kui tema haldjalik nägu ja hääl. Ma ei saa sotti veel temast. Aga kohe väga meeldis mulle tema laiapuusaline seelikus ja karusnahkses peleriinis tiba tibilikum memm. Nagu rusikas silmaauku nääklemas justkui enda vastandiga - Saara Nüganeni memmega. Ja surmana nõtkena mustas liibuvates riietes - bravo! Ootan huviga Woody Alleni lugu temaga paari nädala pärast...
Ott Raidmets ei ole mulle siiani meeldinud. Kuigi ma varasemates koolitükkidest eriti teda ei mäleta, siis paar Endla rolli, kus olen jõudnud teda näha, ei ole minu keemiaga sulandunud. Aga siin mõnuga ja täiesti õigustatult julgelt ülemängitud lihunikuna või ebameeldiva pereisana ning hoopis teisest puust - r-ita röövlina, pani mind ümberhindama tema oskuseid. Hea kõlava ja selge häälega näitleja, kus on karaktereid peidus küll.
Christopher Rajaveer-i Hasso oli minu jaoks selle tüki kõige tugevam karakter. Christopheri olen jõudnud Draamateatris ka juba näha siin-seal ning samuti Elagu, mis põletab tükis... kuid ükski neist pole nii vabalt ja mõnusa hooga tehtud. Tema Hasso on kõige ehedam nohik... kes jagab majanduse kohta nii mõndagi... igatahes rohkem kui ärimees Nossovid. Ja siis see öökullilik olek suurte ümarate prillidiga - samas võib-olla üks tõsisemaid karaktereid elustus koomilise pärlina :) Mõnusalt terav diktsioon ja täiesti omapärane ja isenäoline karakter. Lisaks oleks ju tahtnud, et tal selle koera kaotanud tüdrukuga oleks ka armuõnne olnud... aga no mis sa teed kui naine läks rahaahneks kätte ära :)
Liisa Saaremäel üllatab mind iga kord kui teda näen laval. Kuigi tänaseks juba tean, et see juhtub ja ma juba ootan ja loodan, et saan teda igas tükis, mida Draamateatrisse vaatama lähen näha saan, siis ikka ja jälle imestan kui hea ta on ja kui palju huvitavat saab temalt näha. Seekord 2 suuremat ja säravamat rolli temalt on nuustik Maša... kes peaaegu lõpuni mängib sõnatult... aga Liisa mängib ka füüsiliselt kõik emotsioonid karakeeritult naljakalt välja ning annab omakorda väärtust juurde kogu lavastusele... näiteks oma nuustikukrouse sahistastades ja raputades või kübara alla õlgadele ligemale tõmmates ja pea peites ning end ümaraks nuustikuks muutes :) Ja siis see memm... "emake"... ehk siis teistest memmedest vanim ja tähtsaim... ja ühtlasi ka aeglaseim ja saba viimane... austusväärseim, sest tema poeg oli ikkagi teiste memmede armastus... Ja täpselt nagu Laura, Lauli, Ester ja Saara, nii ka Liisa võttis ja pigistas oma vanamemme karakterist kõik välja, mis sealt pigistada oli... mõnuga ja laialt, suure hooga ja ägedalt... ikka ratastega kotti enda järel vedades või vajadusel seda ka loopides. Tema plastilisus ja liikumine annaks nagu aimu kunagistest tantsutrennidest, ent võin ka täiesti eksida, sellisel juhul on Liisal lihtsalt annet füüsilisele lavalolekule ja füüsilisematele rollidele.
Laast, aga mitte liist -Risto Vaigla firmabossina, nii siinpool elu kui teispoolsuses. Risto mängu pole ka eriti palju näinud varem. Ta on hästi tugevalt oma tüpaažis kinni ja millegipärast ka selline absurd teda päriselt lahti, ega vabaks ei raputa sellest, sest see, keda ta mängib ongi sellisem rohkem raamides. Temas on olemas igati lavalisus ning äge madal ja kõlav hääl. Tahaks teda raputada või näha teda mingis täiesti tüpaaživastases rollis. Saada mingit sügavust juurde, mis tema heast suurepäraseks muudaks. Eeldused on kõigeks täiesti olemas.
Hinnang: 5 (Ikka see sama vana joru... miks keegi teatris käib... sellele ootustele vastamisele või isegi nende ületamisele vääriline hinnang on siin ka antud... Huvitav, kuidas nii kehvasti alganud suhe on jõudnud nii kaugele - mäletan selgelt kuidas mõtlesin, et see lend on üks ebaõnnestunumaid läbi aegade... ning nüüd olen jõudnud nii kaugele, et see lend on üks minu läbi aegade lemmikuid. Nii palju head näitlejamaterjali ühele kursusele juhtub harva. Hea meel on ka selle üle, et vähemalt alguses on nad kõik leidnud rakendust. Mõned suurtes teatrites, teised peavad rohkem näitlejana olelusvõitlust pidama ja mõni on vabakutselisena täiesti jõudnud end kehtestada... 3 neist on sellised, kelle tükke ma tahan kõiki näha - Ester, Saara ja Liisa... ja ma usun, et vaikselt tuleb seda nimekirja hakata siin pikendama... varsti saab ka mõnede teiste mänguga rohkem tuttavaks ning usun, et nii mõnigi neist võiks saada suureks lemmikuks... Rahvas, kes saalis seda kõige viimast "Uhkus ja eelarvet" vaatasid, olid igatahes sama vaimustuses kui minagi.... ja kõik see lugu, lavastus ja mäng oli neil oma jõududega tehtud, seega müts maha! Ja uusi nende tegemisi ootama jäädes...)
"Uhkus ja eelarve" oli EMTA lavakunstikooli 27. lennu diplomilavastus, mis näitlejate ning publiku tungival soovil etendub 2017. aasta kevadel veel neljal korral.
Läbi pohmelli vasardava peavalu meenus Stjopale Maša. "Neetud virtsane tänavakõuts, kuidas võisid sa unustada Mašakese?" ütles ta endale, püüdes end käppadele ajada. Vurre pooltühja pudeli poole sirutades, nägi ta enese ees Mašakest – ta oli kaunim kui kunagi varem. "Anna andeks, anna mulle, roojasele andeks, Sina ilus, Sina puhas, Sina kõik, mis mul on!" nuuksus Stjopa Mašakese ees näoli. Maša ei osanud midagi öelda. Sest ta ei olnud inimene. Ta ei olnud isegi mitte kass. #absurd
„Uhkus ja eelarve“ on EMTA Lavakunstikooli 27. lennu diplomilavastus, mille tekst on valminud trupi ühistööna ning inspireeritud nii Eesti tänasest elust kui 1920. aastate vene absurdistidest. Tulemuseks on tempokas absurdidramöödia täis nooruslikku energiat, musta huumorit, kalambuure ning ootamatuid süžeepöörakuid.
Koos näitlejatega on laval Noor Muusik 2014 tiitliga pärjatud andekas pianist Johan Randvere. Lavastajaks on lavakunstikooli 27. lennu üliõpilane, Panso preemia laureaat Mehis Pihla.
|
OSCAR-2019
|
||
Andmeturvet saab tõhustada näiteks muretsedes olulisi andmeid sisaldavale arvutile UPSi või visates tundliku infoga paberid tavalise prügikasti asemel turvaprügikasti.
Ukselukkude ja akende sulgemine pole enam tavaliselt probleem. Sagedamini toimuvad vargused päise päeva ajal, kui hetkeks tualetti minnes jäetakse kabineti uks lahti või pole ühiskasutatav koosolekuruum lukustatud.
Murelaps on võtmehalduse puudumine - ei peeta korrektselt arvet, kellele on millise ukse võtmed või turvasignalisatsiooni pääsuõigused antud. Kui töötajaga töösuhe lõppeb, pole ülevaadet, millised võtmed on vaja tagasi saada (tõsisema kaitse puhul lukud muuta) ja millised turvasignalisatsiooni koodid tühistada.
Riski vähendamiseks vaadake üle ettevõtte ligipääsukohtade kaitse, pidage arvet võtmete ja turvakoodide üle ning nõudke uste lukustamist ka päise päeva ajal.
Infosüsteemi kasutajatunnus on meie elektrooniline identiteet. Selle järgi eristab rakendus, kes tema kallal toimetab. Sagedasti ei peeta personaalsete kasutajatunnuste ja ligipääsuõiguste jagamist tähtsaks.
ühiskasutatava tunnuse puhul on raske tagada andmete kasutamist vastavalt töötaja volitustele ning segaduse korral tagantjärele kindlaks teha, kes on rakenduses vale tegevuse teinud. Mõned viletsama turbega rakendused nõuavad käivitamiseks administraatori või nn superuser'i õigusi, mis toob kaasa võimaluse, et tavakasutaja rikub kogu süsteemi kogemata ära.
Riski vähendamiseks jagage ligipääsuõigusi personaalselt vastavalt töötaja volitustele ning pidage arvet, kellele, millal ja millised õigused on antud.
Kõige sagedamini leiavad turvaintsidendid aset kogemata ja teadmatusest. Töötaja on igapäevaselt või kriisisituatsioonis käitunud heauskselt teisiti, kui on andmekaitse seisukohast õige. Puudu on lihtsad kokkulepped ja protseduurid või pole töötaja nendest teadlik.
Näiteks ei tohi jätta töökohalt lahkudes arvutit kunagi avatuks. Lisaks võimalusele otsesteks pahatahtlikeks tegevusteks teie elektroonilist identiteeti kasutades, annate nii kõigile ligipääsu ka oma e-postile ja dokumentidele.
Ka pole teil enam tagantjärele võimalik tõestada, et pahanduse elektroonilises maailmas ei saatnud korda teie, vaid keegi teine teie kasutajanime abil.
Riski maandamiseks mõelge läbi, mida iga töötaja peab teadma või tegema ning tagage, et see teadmine ka nendeni jõuab.
Andmete tagavarakoopiate väärtust tunnetame kõige paremini siis, kui mõni vajalik andmebaas või olulised dokumendid on hävinenud. Tänapäeval on tavapärane, et serveris olevatest andmetest tehakse regulaarselt tagavarakoopiad.
Olulisi puudujääke on aga koopiate tegemise sageduses ja hoidmisel. Siinjuures tuleb arvestada, et kui teha andmetest koopia üks kord kuus, läheb halvemal juhul kaduma kogu viimase kuu töö.
Riski maandamiseks tagage, et kõikidest olulistest andmetest tehtaks järjekindlalt tagavarakoopiaid ja et neid hoitaks turvalises kohas.
Lisaks dokumente hävitavatele ja infosüsteemide tööd aeglustavatele viirustele on suureks hädaks saanud pahalaste (nn troojalaste) levik. Vastikumad neist teevad teie arvutist salaja piraattarkvara ja porno jagamise keskuse. Lisaks kettamahu drastilise vähenemise ja arvutivõrgu liikluse aeglustumise probleemidele võib teid tabada ka korrakaitseorganite huvi.
Riski maandamiseks tagage, et viirustõrje rakendus on olemas igas arvutis ja viirustõrje värskendused jõuavad kohale kord päevas.
Vanade andmetega tekib kaks probleemi - kuidas vajalikke andmeid pikaajaliselt hoida ja ebavajalikke korrektselt hävitada. Hävitamise probleem esineb sagedamini paberil asuvate andmetega. Iga paberit ei viitsita paberihunti sööta. Mugav lahendus dokumentide hävitamiseks on visata ettevõttes kõik mittevajalikud väljatrükid ja dokumendid rutiinselt pitseeritud vanapaberikogujasse ja lasta need hävitada.
Riski maandamiseks mõelge läbi ja rakendage dokumentide hoidmise kord ning tagage ebavajalike dokumentide rutiinne hävitamine.
Väga lihtsalt lähevad serverid ja infosüsteemid rikki pärast ootamatuid voolukatkestusi. Elementaarne praktika on tagada olulistele seadmetele stabiilne elektrivool puhvertoiteallika UPSi või generaatoriga.
Igast tegevusest elektroonilises maailmas saab maha jätta elektroonilise jälje - kes ja millal mida tegi. Ilma jälgedeta on raske pärast kindlaks teha, mis täpselt turvaintsidendi põhjustas ning kes olid sellega seotud.
Kontrolljälgi ehk logisid võiks pigem rohkem olla - andmemahud pole tänastes süsteemides enamasti probleemiks. Kontrolljälgi tuleb rutiinselt analüüsida, nõnda saab üles leida nii salamahti tehtud pahateod kui ka teadmatusest tulenevad valed töövõtted.
Riski maandamiseks tagage, et kõikide oluliste süsteemide ja rakenduste puhul salvestataks kõikidest tegevustest kontrolljäljed ning logisid analüüsitaks rutiinselt.
Turvaintsidendi süüdlast otsides avastatakse tihti, et vastutus andmete kaitsel ja kasutamisel on reguleerimata. Puudub infosüsteemi kasutamise kord ja ka muudes tööd reguleerivates dokumentides (sisekorra reeglid, ametijuhend, tööleping) pole teemat käsitletud. Sageli pole võimalik vastutajat üles leida kontrolljälgede puudumise või kasutajatunnuste süsteemi puudulikkuse tõttu.
Riski maandamiseks tagage juriidiliselt korrektselt töötaja vastutus andmetega teostavate tegevuste eest ning kehtestage üheselt mõistetavad andmete ja infosüsteemi kasutamise reeglid.
Raske on vara kaitsta, kui neist puudub detailne ülevaade. Kummalisel kombel pole sageli ettevõttes ülevaadet, kui palju on seal arvuteid-servereid, mis andmebaase ja dokumente on loodud ning kuidas on arvutivõrk üles ehitatud.
Arvutivõrgu aukudega kaasneb pealtkuulamise oht. Tavaliselt on puudulik spetsiaaltarkvara dokumentatsioon ja põhisüsteemide seadistuste (konfiguratsiooni) info. See tähendab rikete korral pikemaid katkestusi, sest vea kõrvaldamisele lisandub avastamise ja õppimise aeg.
Riski maandamiseks koostage ülevaade kasutuses olevatest infovaradest, põhisüsteemide ülesehitustest ja seadistustest ning tagage muutuste dokumenteerimine.
Infoturbe parandamise teema kokkuvõtteks tuleb öelda, et artiklis toodud probleemide maandamisega saab ettevõtte andmete kaitse olukorda oluliselt parandada. Enamikul juhtudel ei ole selleks vaja mingeid eriteadmisi vaid ainult pealehakkamist.
Kui aga infotehnoloogia ja erinevad andmebaasid on ettevõttes strateegilise tähtsusega, siis on infoturbe parandamiseks mõistlik läbi viia riskianalüüs ja koostada äri talitluspidevusplaan.
Andmekaitse ei tähenda ainult info kaitsmist võõrastesse kätesse sattumise eest. Andmeturbel on kolm komponenti - konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus.
Konfidentsiaalsus tähendab teabe kättesaadavust ainult selleks volitatud isikutele. Näiteks pole minu terviseandmed mõeldud lugemiseks naabrimehele. Terviklus tähendab andmete volitamata muutmise võimatust ja muutja allika tuvastatavust. Nii ei tohi ma saada ise muuta oma palganumbrit raamatupidamisrakenduses ning logidest peaks nägema, kes ja millal seda muutis. Käideldavus on kasutamiskõlbulike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus volitatud kasutajale. Näiteks peab kliendiandmebaas olema müügimehele kogu aeg kättesaadav.
Nõrkus andmete kaitses ei tähenda tingimata, et midagi juhtub. Andmete turvalisust ähvardavad mitmesugused ohud, näiteks tulekahju, andmete volitamata kasutamine, elektrikatkestused jms. Kui kaitses on nõrkused - puudub tuletõrjealarm, pole UPSe või on kasutajaõiguste jagamise süsteem puudulik -, võivad mõned ohud realiseeruda ning sündida kahju.
* Hoonete, uste, akende füüsilise turbe puudulikkus.* Puudulikult hallatavad kasutajatunnused.* Firma töötajate vähene turvateadlikkus.* Puuduvad või vääralt hoiustatud tagavarakoopiad.* Puudulik viirustõrje arvutites.* Dokumentide ebapiisav arhiveerimine ja hävitamine.* Ebakindel toitevõrk ja puuduvad tagavaravoolu seadmed.* Logide või nende analüüsi puudumine.* Töötajate hägus vastutus.* Ebatäielik ülevaade firma infovaradest.
|
OSCAR-2019
|
||
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnavõtt Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ametisseastumise pidulikul kogunemisel Tori kirikus 16. detsembril 2012. aastal.
Eesti sõjalise riigikaitse toimimise põhimõte on lihtne ja selge - Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on kaitsta Eesti riiki, tehes seda koos meie liitlastega.
Eesti riigi kaitsmine on ustavust, ausust ja vaprust nõudev ülesanne. Selle igapäevasel elluviimisel on suurimaks väärtuseks inimesed - vaba tahtega riigikaitsesse oma tarkust, jõudu ja aega andvad inimesed.
Kaitseliit on see jõud ja koondatud teadmised, mis paneb need inimesed koos tegutsema, ühtse eesmärgi nimel väljaõppes osalema, kandma oma südames isamaalisust ja olema parimad meie seast.
Meie ajaloos on üks mees, kelle tähendust Kaitseliidule ja Eestile laiemalt on raske ülehinnata. See on admiral Johan Pitka. Oma mälestustes meenutab admiral Pitka, et: „õigele alusele seatud Kaitseliit sai väga tarviliseks ja tugevaks jõuks Eesti Vabariigi rajamisel, sest Kaitseliidust arenesid välja tugevamad Eesti sõjaväe osad“.
Tänases Eestis on see mõte samuti olulisel kohal. Eesti riigikaitse on astumas järgmist sammu parema ettevalmistuse ja tugevama kaitsevõime suunal. Sellel teel on oma tähtis osa täita Kaitseliidul. Need ülesanded, mis Kaitseliit saab kaitseväe uue arengukavaga, nõuavad väga heal tasemel juhtimist ning kogu organisatsiooni ühist pingutust. Eesti maakaitse-ülesanne tähendab Kaitseliidu jaoks veelgi paremini toimivat väljaõpet ning vajadust kaasata oma ridadesse rohkem jõudu.
Kaitseliidu ajalugu meie iseseisvuse taastamise järel on olnud muutuste ja otsingute lugu. On neid, kes peavad seda nõrkuseks. Kuid see pole nii. Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit on arenenud koos Eesti riigiga. Muutused on hädavajalikud, et ajaga kaasas käia. Muutused on vajalikud selleks, et paremaks saada.
Ma tahan tänada kolonel Klettenbergi, kes on Kaitseliitu juhtinud ajal, mil kaitseväe arengukava koostamine ja kaitseliidu seaduse muutmine on vajanud tema täielikku tähelepanu ja igapäevast panust.
Kaitseliidu uuele ülemale, brigaadikindral Kiilile, soovin ma jõudu, mõistust ja visadust, et need eesmärgid, mis Kaitseliidule on seatud, ellu saaksid viidud. Samuti soovin, et organisatsiooni juhtimise kõrval jääks talle aega vaadata ette kaugemale tulevikku ning kavandada Kaitseliidu edasist arendamist. Nagu ma ennist märkisin, ei ole muutused märk nõrkusest, vaid märk kõrgemast eesmärgist paremaks saada. Muutused on areng.
Lõpetuseks tahan teiega jagada admiral Pitka soovi ja ehk ka muret, et Kaitseliidule uute ja tähtsate ülesannete andmise juures jääks alles „tõsise vaimu ja algatuse jõud“. Isamaaline vaimsus ja kohapealne algatus on olnud määravaiks väärtusteks läbi kogu Kaitseliidu ajaloo. Neid väärtusi tuleb osata hoida ja hinnata. Kaitseliitlane – kodanik, kes omal vabal tahtel on ühinenud riigikaitsega, peab jääma Kaitseliidu keskseks väärtuseks. Vaid nii saab hoida kindlat sidet riigikaitse ja vaba tahte vahel.
Me kipume unustama, aga Euroopas käib sõda. Üle 380 Ukraina sõduri on hukkunud ja üle 1700 saanud haavata lahingutes pärast Minsk-2 rahulepingu allkirjastamist aasta tagasi. Ainuüksi selle aasta esimese kolme nädalaga hukkus lahingutes 22 Ukraina sõdurit. See teeb ühe hukkunud Ukraina sõduri iga päeva kohta. See ei ole relvarahu, rääkimata rahust. See on sõda.
See on sõda, mida Ukraina pole alustanud ega kunagi soovinud. Venemaa oli see, kes tungis Ukrainasse, liitis endaga Krimmi ja lasi seejärel valla sõja Ida-Ukrainas. Kohalike separatistide tegevust juhivad Vene ohvitserid, kes alluvad Venemaa Föderatsiooni Lõuna sõjaväeringkonnale. De facto on Venemaa osa Ukrainast okupeerinud.
Leedu välisminister on teravmeelselt märkinud, et Putin on parim rahuvalvaja – kõigepealt lõhub ta riigi tükkideks ning asub siis seejärel nende tükkidde rahu valvama. (“Putin is the best peacekeeper — he breaks down the country and keeps the pieces.”)
Ukraina pole „kauge riik, millest me midagi ei tea.“ Ukraina on keset Euroopat ja tal on piir NATO liikmesriikide Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeeniaga.
Märgina oma kavatsustest on Venemaa loonud 1. tankiarmee, mis koosneb tankidiviisist, tankibrigaadist, mehhaniseeritud jalaväediviisist ja suurtükibrigaadist. Ainuüksi sellel formatsioonil on rohkem lahingutanke kui tervel Bundeswehril ja Ühendkuningriigi maaväel ning see ei ole loodud mitte kaitse- vaid ründeoperatsioonideks.
Samal ajal on Kreml paigaldanud kaugmaaraketid Krimmi ja Balti riikide lähedusse. Koos Iskander-M ballistiliste rakettide ja tiibrakettidega on nende relvade eesmärk tõrjuda igasugune vastus, mille NATO annab oma liitlaste kaitseks kriisi ajal. Kuus nädalat tagasi tunnistas Putin ametlikult NATO julgeolekuohuks Venemaale.
Ta ei püüagi Süüriasse rahu tuua. Tema eesmärk on lüüa kõik Bashar al-Assadi vastased ja hoida teda võimul. Tema strateegia on lihtne: nagu Tšetšeenias kasutab ta ülekaalukat jõudu – ebaproportsionaalseid suurtükiväe lööke, pommitamist, sundides inimesi lahkuma nende elukohtadest ja hukates ilma kohtuprotsessideta need, kes talle ette jäävad, seni kuni opositsiooni enam ei ole.
NATO sõjaväelasena on mind alati õpetatud lugu pidama väärtustest, millel allianss põhineb. Need on – austada inimelu ja inimõigusi, õigusriiki ja vabalt ning õiguspäraselt valitud valitsusi. Ma olen veendunud, et neid väärtusi jagavad kõik NATO liikmed. Kui see nii on, siis kuidas saame jääda pealtvaatajaks kui üks režiim lõhub teise riigi tükkideks ja jätab need tükid siis endale, tappes selle käigus tuhandeid inimesi?
|
OSCAR-2019
|
||
Eelmisel kevadel oli klassil väike väljasõit Vasknarva. Siis olid ilmad juba soojad ja jää läinud. Sellel aastal aga oli rohke vee ja jää vaatemäng Vasknarvas enneolematult võimas. Kuna jääminek kestab tavaliselt kõigest mõni päev, siis selleks et seda näha, peab õigeaegselt kohal olema.
Alloleval videol on näha, milline on jääminek Narva jõel ning miks on parem, kõik selle jää teelt ära koristada.
Kolmapäeval, 21. aprillil kell 17.00 toimub Maidla Põhikooli saalis lastevanemate ÜMARLAUD, et arutada koolielu igapäevaseid küsimusi ja heita koos pilk tulevikku.
Aprilli alguses märkas politseipatrull tehniliselt korrast ära rollerit, mille sõitjad tundusid väga noored poisid, lisaks puudus kaasreisijal kiiver. Politseid märgates hakkasid noored eest ära sõitma, hiljem jätsid oma sõiduriista maha ja panid jooksu. Hetkel kui politseinikud tahtsid rollerit politseiautosse tõsta, ilmusid ka kihutajad välja. Rollerijuht oli 13-aastane ja seaduse järgi ei oleks ta üldse tohtinud oma sõiduriistaga ringi sõita.
Meeldetuletuseks, et mopeedi ehk rollerit võib juhtida alates 14. eluaastast. 14-15-aastasel noorel peab olema kaasas vastav juhiluba. Rolleri juhtimiseks ei nõuta juhiluba alates 16. eluaastast, soovitab politsei siiski enne sõitma asumist õppida kõigil noortel selgeks liikluseeskiri ja sooritada mopeedijuhiloa eksam.
Liikluskäitumine esitab kõikidele liiklejatele kõrged nõudmised. Kui lapsed kipuvad neid nõudmisi unustama, siis lapsevanemad ei tohi seda teha. Liikluseeskirjaga ei ole ju nii, et täna peab neid täitma ja homme ei pea. Liikluseeskirja nõuded on mõeldud laste kaitseks mitte nende õiguste piiramiseks. Täiskasvanul lasub vastutus kaitsta oma lapsi, nende tervist ja seega tuleb tähelepanu pöörata sõiduoskusele ning kogemusele. Tihti näeme, kuidas lapsed kihutavad kaherattalisel sõiduvahendil küll sõiduteedel, küll sõeluvad autode vahel ja tekitavad liiklusohtlikke olukordi. Näitena võib tuua 5.aprilli juhtumi, kus Rakveres Vabaduse ja Lembitu tänava ristmikul parempööret sooritanud sõiduautole sõitis tagant otsa 9-aastane jalgrattur. Kiivrita jalgrattur kukkus ja sai peapõrutuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduautole tekitatud vigastuste kahjude hüvitamine jääb nüüd kindlustuse ja noore jalgratturi vanemate kanda.
Eelmine näide tekitab küsimuse, kuidas on lapsevanem üleüldse nii noort last lubanud tänavale liiklema. Jalgrattaga võib sõita sõiduteel alates kümnendast eluaastast ning sel juhul peab kaasas olema jalgratturi juhiluba. Alla 10-aastased lapsed võivad sõita elukohas maja ümber või vastavalt tähistatud liiklusmärgiga õuealal, linnatänavatel või asulas võib sõita ainult täiskasvanud saatjaga.
Mopeedi juhiluba pole ohutuse garantii, seega peab lastele selgeks tegema, et liikudes kaherattalise sõiduvahendiga, peab olema tähelepanelik ning mitte ohustama ennast ega teisi. Iga sõidukijuht peab teadma liikluses kehtivaid norme, mõistmaks enda ja teiste nõudmisi.
Alles see oli, kui tunniplaani ilmus aine nimega “mutilask”, seda siis seostati mudilaskooriga, kuna need toimumise ajad kattusid. Nüüd sattus mulle kätte õpilaspäevik, milles on tegelikult palju rohkem erinevaid ainetunde, kui selleks üldse jaguks õpetajaid. Tundub, et viimaste koormus on kõvasti kasvanud…
Eelmise nädala esmaspäeval oli kolmandaks tunniks hõivanud enda alla väga intrigeeriv tegevus – “musiga”. Kuna see oli lahtiste uste nädalal, siis mul on tõsiselt kahju, et ei saanud sellest tunnist osa võtta ning sellest, et mis seal toimus, vaikib kangekaelselt ka osavõtja ise. Küll aga tean ma, et neljapäevased matemaatikatunnid on kergemad kui reedesed, sest need kirjutatakse d-tähega: “madem”, reedene “matem” on juba tunduvalt raskem.
Nüüd ma saan õpetaja Karmenist täiesti aru, et miks tunniplaan nii kiiresti muutub, et seda ei saa kodulehel reaalajas kajastada – tõenäoliselt on tegemist valikainetega, kus iga õplane koostab vastavalt oma vajadustele, tunniplaani ise – kes laseb mutte ja kes veedab kolmveerandtunni musiga 🙂
Täna on pühapäev, mida lapsed alati ootavad. Miks? Eks ikka selle vahva munapüha pärast! Usun, et igas peres värvitakse mune ja pärast koksitakse neid 🙂
See vahva munadepüha on nüüd läbi ning vaatamata sellele, et kas sa võitsid või kaotasid, tuleb jälle igapäevane koolitee jalge alla võtta. Loodetavasti ei ole see kujunenud rutiiniks, sest iga päev peaks tooma kaasa midagi uut. Näiteks sellel nädalal on võimalus kooli peal kokku juhtuda mõne täiskasvanuga, keda sa pole varem üldse koolis näinud. Seda sellepärast, et kool lubab terve nädala kõikidel täiskasvanutel oma mälus põhikooliteadmisi taas meelde tuletamas käia, kuna omal ajal ei olnud nad piisavalt töökad. Nii et kui sina ei taha kogu oma elu koolirutiiniga ära rikkuda, siis proovi ühe korraga see läbi saada, muidu kestab sul see ringmäng pikalt!
PS. Kuna mina ei tunne ennast ka päris kindlalt, siis on plaanis kolmapäeval, neljapäeval ja reedel koos teiega koolis käia. Nii et, kui sa näed mind kusagil kaameraga ringi jõlkumas, siis ära tee minust välja, sest ainult siis õnnestub mul koolielu salvestada võimalikult autentsena.
|
OSCAR-2019
|
||
Loodetavasti on jäätiselugu kenasti selgeks saanud. Nüüd õpime magusale vahelduseks midagi vürtsikat- mürgist. Räägime RÄSTIKUST- minu ” lemmikust” ( prrrrr….. 🙂 ) Võibolla ka Sinu lemmikust? 🙂
Rästikut võib pidada mingil määral lausa suveloomaks, sest suviti räägitakse-kirjutatakse temast kui “kuumast” loomast. Isegi tv uudistesse on ta roomanud….
Rästikud eelistavad elada niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel.
Rästik on paikne loom. Oma suvepesast, milleks võib olla näiteks “korterist” välja tõstetud närilise urg, ei liigu rästik toitu ja vett otsides harilikult kaugemale kui sadakond meetrit. Vaid kevadeti ja sügiseti, kui maod liiguvad talvituspaigast suvekorterisse ja vastupidi, võivad rästikud ette võtta mõnekilomeetrilisi rändeid.
Talveund magavad rästikud sageli mitmekesi koos samas urus. Talveune urg peab asuma allpool piiri, milleni maa talvel ära külmub.
Vahel võivad talvekoopa-kaaslaseks olla ka vaskussid. Suvel rästikud selliseid naabreid ei salliks, vaid lülitaksid nad kiiremas korras oma menüüsse.
Sobivates elupaikades,näiteks mõnusal võsasse kasvanud niiskel raiesmikul, võib elada koos palju madusid. Selliseid maduderikkaid alasid nimetatakse maokolleteks.
Aprillis roomavad rästikud talveurgudest välja. Esimene töö talveunest tõusnuil on enda päikese käes soojendamine. Rästikute kehatemperatuur kõigub 10 ja 30 kraadi vahel, isased tunnevad ennast kõige paremini 25 ° C juures, poegi ootavatele emastele on parim temperatuur 28 ° C. Inimese jaoks normaalne kehatemperatuur – 37°C – on rästiku jaoks ülikõrge palavik, loomad satuvad kuumaletargiasse ja hukkuvad.
Pärast paaritumist otsivad rästikud endale suvekorteri, milleks on üldjuhul mõne pisema loomakese urg, tihe põõsas, tilluke kännualune koobastik. Suurem osa suvest kulub loomal toitumisele ja enda soojendamisele.
Kevadel on rästiku toidulaual maapinnal pesitsevate lindude pojad. Suve edenedes kasvab menüüs konnade osakaal, sügisel jahivad rästikud peamiselt hiiri .Ära ei põlga rästik veel mutte, sisalikke, vaskusse ning ka liigikaaslasi. Roomaja ise võib saagiks langeda metsseale, mägrale, rebasele, tuhkrule, kurele, kakule.
Augustis rästikud poegivad. Sageli keerab mammarästik ennast ümber puu ehk ronib kännu või heinakuhja otsa, jättes saba allapoole rippu ja kukutab sedasi kümmekond 15 – 20 sentimeetri pikkust rästikupoega rohule.
Noored rästikud söövad enne talveunne suikumist kõhu täis eelkõige putukatest, nälkjatest, liblikaröövikutest, vihmaussidest, tillukestest konnadest.
Suguküpseks saavad isased rästikud neljandal aastal, kui nende pikkus on vähemalt 45 sentimeetrit ja emased viiendal aastal 55 sentimeetri pikkustena.
Rästiklastel ja lõgismadulastel on mürkmadudest kõige paremini arenenud mürgihambad. Kui rästiku suu on kinni, paiknevad mürgihambad horisontaalselt. Kui madu aga suu lahti teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette.
Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Mehaaniliselt meenutab see protseduur süstimist.
Rästiku mürk on hemotoksiline. Organismi sattudes lõhub mürk vererakke ja veresooni. Iseloomulikud on valu, verevalumid hammustuse piirkonnas, sisemised verejooksud ja veresoonte tromboosid.
Eestis elava rästiku hammustus üldjuhul eluohtlik ei ole. Kui rästik on hammustanud, peaks kannatanu panema lamavasse asendisse (ringijooksmine soodustaks mürgi kehas laialikandumist) ja andma talle palju juua: teed, vett, kohvi…Vedelikud aitavad mürki kiiremini organismist välja viia. Hammustatud jäset ei tohi kõvasti kinni siduda, samuti ei maksa proovida mürki välja imeda. Esmaabi andmise järel tuleks haige lamavas asendis toimetada tohtri juurde.
Üldiselt võib majja elama asunud rästikusse suhtuda kui kaudsesse komplimenti: järelikult on teie juures meeldiv. Siu peletamiseks ongi kolm põhilist reeglit – koristada ära rämpsuhunnikud, kus ta võiks end sisse seada, kärarikkalt muru niita, sest müra ja maapinna müdinat ta ei talu; isegi muusikatümps sunnib teda uut pesa otsima, ent siinjuures võiks mõelda ka naabrite kõrvakuulmisele. Kolmas võimalus on siil muretseda. Kus on siile, seal ei taha rästik elada.
Pool suvevaheajast on mööda saanud, teine pool veel ees. Täna otsustasin alustada SUVEKOOLIGA, et tasapisi hakata harjuma mõttega, et 1. sept algab taas päris kool 🙂
Tänase tunni teema on JÄÄTIS. See on tõeliselt suvine maiustus ja peaks maitsema erinevates maitsenüanssides kõigile. Sellel kuumal suvel on jäätis tegija! 🙂
Jäätis leiutati umbes 3000 aastat tagasi Vana-Hiinas, kus seda imepäraste omadustega ainet – „mahlaga segatud lund“ – sügaval maapõues säilitati ja ravi eesmärgil tarvitati. 1295. aastal tõi Marco Polo jäätise Itaaliasse, kust see levis 17. sajandi jooksul mujale Euroopasse ja muutus kuninglike õukondade luksuseks. Üldtuntud maiustuseks sai jäätis alles 19. sajandil, mil turule tuli esimesed hulgimüügiga tegelevad firmad.
Eestis hakati jäätist tootma 1934. aastal. Teerajajaks oli omal käel jäätisevalmistamise kunsti selgeks õppinud Evald Rooma.
Jäätist valmistatakse erinevate jäätisesegude vahustamise ja külmutamise teel. Jäätiste alaliike on palju – koorejäätised, piimajäätised, jogurtijäätised, sorbetijäätised, sherbetijäätised, sojajäätised ja mahlajääd. Ka mousse’d võib külmutatud kujul nimetada jäätiseks.
Üheks tuntumaks ja enamtarbitavaks jäätiseks nii Eestis kui üldse põhjamaades on koorejäätis. Koorejäätiste tootmiseks on kasutatud piimarasvu – koort, võid ja/või piima. Tänu sellele sisaldavad need kaltsiumi, kasulikke valke ning mitmeid vitamiine. Seetõttu saab inimene koorejäätist mõistlikus koguses nautides sealt oma keha funktsioonide jaoks mõndagi vajalikku. Kõrge rasvasisaldusega jäätistes (neid nimetatakse plombiirideks) leidub piimarasva ligikaudu 12-15%, 100 grammi energiasisaldus on aga sõltuvalt jäätisest 220-240 kcal. Kalorsus sõltub ka kasutatud lisanditest nagu pähklid, šokolaad või rosinad.
Koorejäätised on jäätised, mille rasvaprotsendiks loetakse 8-12%. See tähendab, et 100 grammi energiasisaldus on umbes 180 kcal. Jäätistest madalaima rasvaprotsendiga on aga piimajäätised, kus leidub piimarasva vaid 4-6%.
Mahlajäätiste ehk „mahlajää“ puhul on tegu külmutatud rasvavabade jäätisega. Põhikomponentideks on mahl või mahlast valmistatud segu, suhkur ja siirup. Sorbett on madala vahustatusega mahlajää.
Sherbett on valmistatud puuviljamahlast ja sellele on lisatud ka piimset toorainet. Tema rasvasus on aga vaid 2-4%.
Jogurtijäätiseid valmistatakse kas otseselt jogurtist vahustamise ja külmutamise teel (või siis segatakse jogurt jäätiseseguga.
Kasulikud bakterid (neid nimetatakse ka probiootilisteks), millega jogurtijäätis on hapendatud, aitavad luua soolestikus õiget mikrofloorat ja seda tasakaalustada ning tugevdada nõnda organismi immuunsussüsteemi ja seega ka vastupanuvõimet haigustele.
Samuti muudavad probiootilised bakterid lihtsamaks laktoosi ehk piimasuhkru omastamise ning alandavad kolesterooli taset veres. Selle tõttu peetakse probiootikume ka eluiga pikendavateks. Balbiino biojogurtijäätises on säilinud nn. elus jogurt, sest hapendatud jogurtist valmistatakse koheselt jäätis ilma eelneva pastöriseerimiseta. Jäätise külmutamisel ja säilitamisel püsivad uuringute kohaselt sel moel ka bakterite kasulikud omadused.
Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et eestlane sööb keskmiselt 8 liitrit jäätist aastas. Euroopas on see kõrge näitaja, sest vähestes riikides süüakse jäätist üle 10 liitri inimese kohta. Väga maiad on muide ameeriklased, kes tarbivad inimese kohta üle 20 liitri jäätist aastas. Kui palju sööd jäätist Sina?
Jäätis ON kõige tervislikum dessert nii suurele kui väikesele magusasõbrale! Siiski ei maksa jäätist kilode viisi sisse kühveldada, kuid ka paaniliselt peljata mitte. Liiati kulutab keha jäätise söömisel lisakaloreid, sest jääkülm toit tuleb ju üles soojendada. Nii et lahjemat jogurtijäätist ning pea olematu rasvasisaldusega šerbettjäätist võib ilma igasuguse süütundeta neelata.
täna on Sinu sünnipäev! Mind teeb see natuke kadedaks, sest Sinu sünnipäev on kõige toredamal ja ilusamal ajal. On koolivaheaeg ja on tõeliselt kuum suvi… mida võiks veel üks laps tahta!? 🙂
|
OSCAR-2019
|
||
Rikkevoolukaitse maksimaalse lubatud koormusvooluga 25 A ja rakendustundlikkusega lekkevoolule kuni 0,03 A
Rikkevoolukaitselüliti ehk rikkevoolukaitse (inglise lühend RCCB) on kaitseseade, mis on ette nähtud elektriahela väljalülitamiseks juhul, kui võrgust tarbija poole kulgevate ja sealt tagasitulevate voolude vektorsumma erinevus muutub RVK rakendumisvoolust suuremaks. TN juhistikes kasutatakse rikkevoolukaitsmeid enamasti inimeste ja loomade kaitseks nendele eluohtliku elektrivoolu eest, vahel ka ehitiste ja rajatiste elektripaigaldiste rikete põhjustatava tuleohu minimeerimiseks.
Madalpingepaigaldistes on rikke korral vaja toitepinge välja lülitada murdosa sekundi jooksul, ning näiteks TT juhistikusüsteemides võimaldavad seda vaid rikkevoolukaitselülitid. TN juhistikusüsteemis on see enamasti võimalik ka harilike kaitselülitite kasutamisega ning seetõttu kasutatakse rikkevoolukaitsmeid seal vaid lisakaitsena.
Levinumad rikkevoolukaitselülitid ei kaitse ülekoormuse (liigvoolu) eest, st näiteks pildil oleva kahepooluselise < 0,03 A ehk < 30 mA siinuselise vahelduvvoolu rikkevoolukaitsmega ühefaasilise ahela jaoks, mis suudab lahutada kontakte kuni 25 A peaahela voolu korral, sellise rikkevoolukaitsmega koos peab kaitstavasse ahelasse olema ühendatud ka liigvoolukaitse (kaitseautomaat, sulavkaitse) nimivooluga max 25 A. Levinuim rikkevoolukaitselülitite peaahela nimivoolude rida on: 16; 25; 40; 63; 80; 125 A.
Vähem levinud on nn kombikaitsmeid (inglise lühend RCBO) ehk kaitseseadmed, milles liigvoolu ja rikkevoolukaitse funktsioon on ühises korpuses. Peale selle on suuremate tootjate kaitselülititele võimalik lisaks paigaldada rikkevooluvabasti.
Suuremate vooludega ahelates kasutataksegi nende ahelate kaitselülititele lisatavaid rikkevooluvabasteid või eraldi rikkevoolureleesid, mis juhivad jõuahelaid lülitavaid võimsuslüliteid.
Ükski isoleermaterjal pole ideaalne. see tähendab, et esineb mingi takistus (tugevvoolupaigaldistes lubatud isolatsioonitakistus alates 0,5 Mohmi ja enam) ning seetõttu tekib ka täiesti korras juhtide pingestamisel elektrivool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtide vahel, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis, mida nimetatakse lekkevooluks.
Normaalses korras isolatsiooni puhul on lekkevool väike ja ei kujuta ohtu elektriseadmetele ega inimestele. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu väärtuse ja muutub seadmete riket või lühist või eluohtu põhjustavaks vooluks.
Inimesele loetakse teatud tingimuste kokkulangemisel eluohtlikuks üle 50 mA elektrivoolu, mis võib häirida südamelihaste korrapärast rütmilist tööd ja esile kutsuda fibrillatsiooni – nähtuse, kus südamelihaste kaootiliste tõmblemiste tulemusena vereringe ja järjepidev hapnikuvarustus organismis lakkab. Paljud loomad on elektri suhtes inimestest tundlikumad.
Inimene puudutab vahetu ehk otsese puutega (direct contact) elektriseadme pingestatud osa või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa, mida nimetatakse kaudseks puuteks (indirect contact). Puute tagajärjel tekkinud elektrilöök võib tekitada südametegevuse peatumise, põletushaavu või muid terviseprobleeme.
Rikkevoolukaitseid soovitatakse järgmiste pingetega elektripaigadistes: vahelduvpinge üle 50 V, alalispinge 125 V.
Pildil kujutatud rikke (faas-kaitsejuht) korral rikkevoolukaitse rakendub, juhul kui faasi ja kaitsejuhi vahel kulgev vool ületab RVK rakendumisläve. Inimese kaitsmiseks peab rakendumine toimuma enne, kui see vool eluohtlikuks muutub (vähem kui 0,04 sekundit).
Rike erineva faasiga liinijuhtmete (faas-faas) või liinijuhtme ja neutraaljuhtme (faas-neutraal) vahel ei välista eluohtlikku elektrilööki isegi kaitstud ahelas.
Vahelduvvoolule ettenähtud (AC-tüüpi) rikkevoolukaitselüliti (RVK) ei rakendu (ei löö välja) kui rikke tekib alalisvooluahelas sest voolutrafo ei kanna edasi alalisvoolu. Palju kaasaegsed elektroonikaseadmed ja kodumasinad tarbivad mittesiinuselist impulssvoolu mis võib põhjustada soovimatut lekkevoolu ja sellega ka RVK rakendumist.
Rikkevoolu poolt tekitatud kahjude eest kaitseb inimesi ja loomi suure tõenäosusega vooluahelasse paigutatud rikkevoolukaitse, mille rakendumisvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendumisaeg ei ületa 20…30 ms.
Lekkevoolu suurust rikkevoolukaitsmes mõõdab kaitselüliti sisse ehitatud mõõtetrafo, mis koosneb toroidmagnetahelast, millele on mähitud (või mida läbivad) faasijuhtmed ja neutraaljuhe ning sekundaar- ehk mõõtemähisest. Normaaltalitlusel on mõõtetrafot läbivad voolud võrdsed, üksteist tasakaalustavad tekitatud magnetvood. Magnetvoog trafo südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises voolu, mis paneks kaitse rakenduma, ei teki. Kui tekib lekkevool, siis voolude-väljade tasakaal kaob, südamikus tekib magnetvoog ja mõõtemähises indutseeritakse lekkevooluga võrdeline vool, millega pannakse seadistatav või eelseadistatud vabasti lahutama jõu- või ka toiteahela kontaktid.
Erinevalt teistest kaitselülititest lülitab rikkevoolukaitselüliti vabasti rakendumisel koos faasi(de)juhtidega välja ka kaitstava ahela neutraaljuhi. Neutraaljuhi kontakt on seadistatud avanema pärast faasijuh(tide)kontakte ja sulguma sisselülitamisel esimesena. Testnupuga saab perioodiliselt kontrollida kaitseseadme lüliti korrasolekut ehk reageerimist reaalsele rikkeolukorrale.
Kõigi tavaisikutele juurdepääsetavate pistikupesade elektriahelad peavad olema kaitstud rikkevoolukaitsmega, mille nimirakendumisvool on 30mA. Kokkuhoiu eesmärgil võib üks RVK kaitsta mitut ahelat, kuid töökindlus sel juhul väheneb, sest loomulikud lekked summeeruvad ja võib hakata esinema tarbetuid rakendumisi.
Inimeste või loomade kaitsmiseks elektrilöögi eest nõutakse eeskirjades rikkevoolukaitselüliti nimirakendumisvooluga 30 mA (eriti ohtlikel juhtudel 10 mA[viide?]) kasutamist. Kaitselüliti väljalülitusaeg (rakendumisaeg) on < 0,04 sekundit. Mitmeid järjestikuseid kaitseautomaate sisaldavates elektripaigaldistes on vaja jälgida ka kaitselülitite omavahelist selektiivsust, selle õigel valikul rakendub rikke korral rikke asukohale lähim kaitseseade. Ebaõige valiku korral aga rakenduvad ka muud ahela toiteallikapoolsed kaitsmed, põhjustades tarbetuid katkestusi muudes riketeta ahelates.
|
OSCAR-2019
|
||
See lugu sündis kauges minevikus. Tollel ajal, kui järved rändasid paigast teise. Kord olnud üks mees praeguse Uhtjärve kaldal ja raiunud hagu. Korraga kuulnud ta kanget mühinat ja kohinat. Ta nägi, et veekogu rändas. Kohe mees hüüdis: "Järv, mida sa uhad?" Järv jäi silmapilk seisma. Pärast hakatigi järve kutsuma Uhtjärveks.
Uhtjärv olevat tekkinud voolavast veekogust, mis oli voolanud mustal härjal taga. Härg oli ilusale oru veerule jäänud rohtu sööma, vesi aga uputanud härja ja jäänud püsima.
Urvaste mäe peal olnud hiiglasuur kivi. Ants ja Vanapagan läinud kivist mööda. Vanapagan löönud oma varba vastu kivi ära. Vanapagan palunud Antsu, et: "Antsuke, pojuke, viska see kivi siit ära."
Ants võtnud Vanapagana kepi ja hakanud sellega kivi lahti kangutama. Vanapagan hakanud Antsu uuesti paluma, et: "Antsuke, pojuke, ära murra mu keppi ära. See on mu vanavanaisa kepp."
Ants lubas seda teha tingimusel, kui Vanapagan annab talle tündritäie kulda. Vanapagan andiski Antsule tündritäie kulda ja Ants veeretas kivi mäest alla. Kohale, kus kivi kukkus, tekkis järv. See on praegune Uhtjärv.
Uhtjärv olevat tulnud Urvastesse. Järve tulekut olevat näinud keegi laps ja hüüdnud: "Järv tuleb!" Lapse hüüdmise peale kukkunud järv kohe maha ja jäänudki oma praegusesse asukohta. - 'Uhtjärv' ei olevat mitte tema õige nimi, vaid järve õige nimi olevat peidus Urvaste kiriku torni kuke all asuvas munas. Kes selle nime teada saab ja seda hüüab, siis minevat järv ära
Muistsel ajal elas Kalev oma kaasa Lindaga väga õnnelikult. Kord toodi Kalevile sõnum, et sõda on maale tunginud. Kalev jättis Lindaga hüvasti ja sõitis sõjateele. Linda oli otsatu kurb ja kõndis kaua aega, kuni jõudis ühte kaunisse orgu, kus ta istus maha jalgu puhkama ja mõtles oma kurbi mõtteid. Nii mõteldes puhkes ta nutma. Ta nuttis nii kaua, kuni tema pisaratest tekkis järv, mida kutsutakse Uhtjärveks.
Muistse elanud Ugandis vägev kangelane Uhti. Uhtil puudunud aga maja ja ta otsustanud endale ta ehitada. Selleks pidanud ta Venemaalt laudu tooma. Ja ühel päeval võtnudki ta Venemaa teekonna jalge alla. Minek õnnestunud tal hästi, aga tulles valvanud Peipsi sorts ja kui kangelane voogudesse astunud, puhunud ta järve mässama. Naeratates rühkinud Uhti edasi, sest vesi ulatanud talle ainult rinnuni. Teekond väsitanud teda siiski ja ta otsustanud puhata. Oma voodiks valinud ta kena oru ja heitnud rahulikult puhkama. Seda silmapilku sorts aga kasutanud ära. Ruttu kogunud ta suure veehulga, muutnud enese härjaks, vee pilveks ja sõitnud kangelast uputama. Uhti voodi kohale jõudnud, möiranud ta märgiks pilvele, et see pidi alla laskma. Kangelane aga ärganud möirgamise pääle üles. Sorts ehmunud, lasknud pilvel kukkuda ja lennanud härja näol ära. Uhti teinud kohe lingu, otsinud paraja kivi ja tahtnud sortsile järele visata. Hoogu võttes aga katkenud lingupaelad, kivi prantsatanud maha, kangelane ise lennanud ninapidi järve. Kivi võib praegugi veel näha, Uhtist aga saanud liivaseljandik, mis ulatub peaaegu poole järveni. Rahvas hakkanud järve kutsuma kangelase nime järele Uhtjärveks.
Uhtjärvest ei olevat (leppimise) kihlveo korral mitte millalgi keegi üle ujuda saanud. Kord vedanud üks mees kihla, et jävest üle ujub. Mees võtnud noa risti hammaste vahele ja hüpanud järve. Kesk järve jõudes tundnud, et jalast kistakse. Mees võtnud hammaste vahelt noa ja lõiganud alt poolt jalga ning peasenud lahti. Üle järve jõudnud, leidis punase nööri oma jala ümber seotud, mille ta järves katki oli lõiganud.
Räägitakse, et Uhtjärves olevat palju selliseid lättekohti. Seal elavad vetevaimud. Kui mõni inimene juhtub sellesse kohta suplema minema, siis veavad need vetevaimud inimese järve põhja.
Kord elanud Uhtjärve kaldal üks väga julm mõisnik, kelle käskusid igaüks tõrkumatult täitma olevat pidanud. Sel mõisnikul olevat olnud väga ilus pika varrega piip, millest ta kunagi ei olevat lahkunud.
Kord läinud mõisnik paadiga järvele sõitma. Aerutaja olevat aga kogemata mõisniku piibu mõlaga maha löönud ja see vajunud järve põhja. Mõisnik vihastunud hirmsasti ja käskinud mehel kohe piibu järve põhjast üles tuua. Mees püüdnud küll vastu puigelda, aga kõik olnud asjata. Siis sukeldunudki mees vette ja oma suureks heameeleks näinud kadunud piipu ja selle all midagi läikivat. Läikiv asi olnud üks väga ilus kulla ja hõbedaga kaunistatud karp. Seda karpi olevat pärandatud põlvest põlve ja veel mõnikümmend aastat tagasi olevat see karp alles olnud.
Kunagi oli elanud Uhtjärves näkineid. Iga jaanipäeva lõunaajal tuli ta järvest välja. Pesi enda riideid ja laotas need põõsastele kuivama. Kui mõni inimene püüdis talle läheneda, haaras riided ja kadus vette.
Uhtjärve jookseb sisse kaks oja ja pääle selle on veel temas palju allikaid, mis on järve põhjas. Välja jookseb aga üks oja ja selle vee kogu ei vasta sissejooksvale veele.
Kui vaadata kaugemalt mäelt, siis on väikese virvendusega näha järvel 2 m laiust siledat pinda nagu looklevat oja, mis suubub põhjapoolsesse järve otsa. Umbes 150 aastat tagasi olevat valged kodupardid läinud talvel jääle. Keegi hirmutanud parte, kes kohe hakanud peidupaika otsima. Üks partidest läinud vette umbes lookleva veepinna lõpust ja kadunud vee alla. Nägija arvanud, et on tegemist näkiga, kes jää purustas ja pardi ära uputas. Mõne päeva pärast tulnud sama part 4 km tagant allikast päevavalgele.
Allikat nimetatakse Oina Salumulk. Sellest võib oletada, et looklev oja järvel on veetõmbus ja jääl olev auk oli olnud veekeerutus, kus ei külmetanud jää. Nüüdki on veel selgesti näha järvel looklevat oja, mis aga ei saada järvest välja niipalju vett. Kindlasti on ühendus Uhtjärve ja Oina Salumulguga.
Uhtjärve kaldal on suur kivi. Selle kivi olla Vanajuudas Riiast sinna visanud. Ta tahtnud selle kiviga Urvaste kiriku torni maha lüüa, kuid kivi läinud märgist mööda ja langenud teisele poole Uhtjärve kaldale, umbes pool versta märgist mööda.
Uhtjärve kallastel mõlemil on suured kivid. Need kivid saanud sinna järgmisel viisil: Vanasti olnud Urvaste vallas ja Uue-Antsla vallas kangelased. Need kangelased olnud üksteisega vihavaenus. Kord saanud nad järve ääres kokku ja sattunud tülli. Teine läinud teisele poole järve, ja hakanuvad üksteist üle järve suurte kividega pilduma. Urvaste kangelane olnud kõvem ja visanud suuremate kividega, kuna Uue-Antsla kangelane jõu poolest nõrgem olnud ja pidanud põgenema. Need kivid on järvekaldal püsinud. Uue-Antsla pool kaldal on nad suuremad.
Rootsi-Vene sõja ajal viidud Urvaste kiriku kell Uhtjärve. See kell on praegugi veel sääl järves. Kella asukoht on Urvaste surnuaia all järves. Kell on näha kella nelja ja kuue vahepääl veepeegelduses.
Urvaste kiriku kell peideti Suure Isamaasõja päevil Uhtjärve, et siis vaenlane ei saaks seda kätte, see olevat olnud vasest ja vaske taheti sõjariistade valmistamiseks. Pärast ei saadud seda kella enam kätte ja räägitakse, et see olevat praegugi veel järves. Suurte kirikupühade ajal see kell helisevat järves.
Sõja ajal olevat üks suur kell peidetud Uhtjärve põhja. Vaiksetel suveöödel olevat veel praegugi kuulda kella kõlinat. Kes seda kella on tahtnud välja tuua või vaatama minna, see olevat ära uppunud.
Uhtjärve põhjas olevat kirik, kiriku ees post, posti külge needitud kull. Ja kirikusse ei pääse keegi.
Vana jutt räägib selle kiriku saamisest järgneva loo: Kord jäänud kaks last orvuks, poisike ja tütarlaps. Lapsed läinud laia ilma reisima.
Reisides muutunud nimed ja kui nad kord kohtasid teineteist, ei tundnud nad enam. Et nad mõlemad olid nägusad ja peaaegu ühte nägu, otsustasid nad abielluda. Pääle laulatamist jäänud noorpaar palvetama kirikusse, kuna teised lahkusid peigmehe soovil. Kui teised juba kirikust lahkunud, langes kiriku pääle vesi. Üks pulmaline roninud kiriku ees asuva posti otsa, et säält läbi akna vaadata, kuid just sel hetkel langes vesi kirikule pääle. Uudishimuline pulmaline muutunud kohe kulliks. Pruut ja peigmees põlvitavat veel praegugi altari ees.
|
OSCAR-2019
|
||
Lubasin Teater. Muusika. Kinole kirjutada analüüsi "Stalini surmast". See on minu meelest väga mõnus ja teravmeelne film. Tõelise naudingu saavad sellest need, kes on ajaloosündmustega kursis. Film on suurepärane näide selle kohta, kuidas teoses võib korraga olla kõik õige ja kõik vale. Lisaboonus on see, et film ärritas Venemaal üles nii stalinistid, putinistid kui ka stalinivastased. Ühed tahtsid näha Stalini elus ja surmas eepost, teised tragöödiat ning mitte keegi polnud selles valmis nägema mõttetut janti. Ei hakka rohkem spoilima oma tulevast artiklit, siinkohal tahan peatuda vaid sellel, mida ajakirjaformaat ei luba. Nimelt Mozartil.
Film algab Mozarti klaverikontserdiga nr 23, mida esitab noor naine, keda hiljem nimetatakse Maria Veniaminovnaks. Kontserti kantakse üle raadios ja ülekande ajal saab režisöör kõne helistajalt, kelle hääl saadab ta minestamiseelsesse seisundisse. Stseenis nimetamata Stalin nõuab kontserdisalvestusega plaati. Kuid mingit plaati ei ole, kontserti esitatakse otse-eetris. Režissöör korraldab korduskontserdi, dirigent tuleb kiires korras välja vahetada, kuna ta on pea ära löönud vastu tuletõrjekappi jne. Kontsert saab lindistatud, plaat viiakse Stalinile, selle ümbrise vahele pistab Maria Veniaminovna aga kirja, kus ta neab Stalinit ja tema kuritegelikku režiimi. Stalin paneb plaadi mängima, näeb kirja, loeb selle läbi, puhkeb naerma ja saab rabanduse.
Tegelikkus oli aga veel palju grotesksem. Jah, Stalin helistas stuudiosse ja tellis Mozarti kontserdi, täpsustades, et esitab artist Judina. Tekkis paanika, režissöör ja raadiodirektsioon ei saanud öelda, et sellist plaati pole olemas, ning korraldati korduskontsert.
Seda lugu on kirjeldatud mitmes allikas, üks põhjalikumaid on Dmitri Šostakovitši mälestused. On oluline teada, et Šostakovitš oli Judinaga samast konservatooriumilennust ning suurel määral tänu Judinale ja teisele kursusekaaslasele, väljapaistvale pianistile Vladimir Sofronitskile saigi Šostakovitšist helilooja. Algul mõtles ta klaverimängija karjäärile, kuid siis tundis ta, et nende kahega teda võrrelda ei saa. Šostakovitš oli vaimustuses Judina talendist ja eelistas alati, et nimelt Judina esitaks tema teoseid, samas oli ta aga väga kriitiline Judina religioossuse ja nonkonformismi suhtes. Seega ei ole tema mälestused sugugi Judina suhtes apologeetilised.
Esimene ebatäpsus filmis on see, et Judina nõuab endale honorariks 20 000 rubla. See on täiesti võimatu, Judina ei nõudnud mitte kunagi raha. Sellegipoolest 20 000 rubla selles loos figureerivad. Teine ebatäpsus on seotud dirigentide arvuga. Korduskontserdil ei esinenud mitte teine, vaid kolmas dirigent, ning esimene mitte ei löönud pea ära, vaid sai eesootava tõttu närvivapustuse. Teine dirigent jõi aga ülesandest kuuldes end momentaanselt nii täis, et tema püstiseismine ei tulnud enam kõne allagi. Seega tuli kutsuda kolmas dirigent. Plaat sai valmis ja saadeti Stalinile, mingit kirja Judina sellele ei lisanud. Kuna tegevus toimus 1944. aastal, polnud sellel lool ka mingit seost Stalini surmaga. Või peaaegu mitte mingit. Paari päeva pärast sai Judina Stalinilt ümbriku, mille sees olid 20 000 rubla. Ja siis ta vastas: "Tänan Teid, Josif Vissarionovitš, Teie abi eest. Ma hakkan Teie eest palvetama ööd ja päevad läbi ning paluma Issandat, et ta andestaks Teile teie patud rahva ja maa vastu. Issand on armuline, ta andestab. Aga raha annetan ma kirikule, kus ma käin." Judina ohverdaski selle raha kirikule, et seal palvetataks Venemaa eest ja Stalini pattude andeksandmise eest.
Judina jaoks oli see episood lõppenud, aga Stalinile oli siin veel järg. Kui teda 1953. aasta märtsi alguses rabandus tabas ja tema tallalakkujatest alluvad lõpuks tema tuppa tulla julgesid, nägid nad, et grammofonil, mille oli Stalinile kinkinud Churchill, oli plaat Mozarti 23. kontserdiga solist Maria Judina esituses. See plaat oli küll ühes eksemplaris, kuid sellest on tehtud CD ja nüüd on seda võimalik kuulata ka internetist.
Trollidele ma tavaliselt ei reageeri, kuid seekord esinesid vähemalt mõned oponendid oma nime all. Täiesti ootamatult on nad mind süüdistanud selles, et ma ei olevat nõukogude ajal režiimi vastu protesteerinud ega olnud tagakiusatud nagu Mart Niklus, Lagle Parek või akadeemik Sahharov (Allar Õunapuu, Aimot Viira jt Postimehe kommentaariumis) ning olevat olnud kõigega rahul.
Jah, pean tunnistama, et ma ei ole kunagi ennast positsioneerinud kutselise vabadusvõitlejana. Valisin hoopis teadlase teekonna. Kuid juba varases nooruses püüdsin järgida põhimõtet, mille hiljem lugesin välja Solženitsõnilt: elagem ilma valeta (vene keeles on rõhuasetused veidi teised: elada mitte vale järgi). See tõi mulle pahandusi kaela juba keskkoolis, kui protesteerisin kirjanike tagakiusamise ja sõnavabaduse puudumise vastu Nõukogude Liidus. Tookord pääsesin direktori käskkirja ja vanemate koolikutsumisega. Ülikoolis kutsuti mind juba esimesel kursusel KGBsse välja seoses keelatud kirjanduse levitamisega (sh Anatoli Martšenko raamat "Minu tunnistused", mis käsitles Hruštšoviaegseid vangilaagreid). Ma ise pole KGB protokolle näinud, kuid mu sõbrad "Memorialist" ütlesid, et neis seisis: "Mihhail Lotman on profülakteeritud". Mida see täpselt tähendab, ma ei tea, tuleb küsida KGB asjatundjatelt. Nägi aga see profülakteerimine välja nii: istusin laua taga, minu kõrval seisid kaks meest ja karjusid mõlemasse kõrva. Üks nendest oli KGB Tartu osakonna ülem Boriss London, teine aga hoopis tähtsam mees Moskvast, kelle nime ma ei mäleta. Too viimane oli eriti agressiivne. Ma ei saa öelda, et ma üldse ei kartnud, kuid kedagi välja ei andnud, koostööettepaneku lükkasin tagasi.
Profülakteerimisel olid teatud tagajärjed, muutusin ettevaatlikumaks. Aastaid pärast ülikooli lõpetamist tunnistas mulle tollane kursusevanem, et KGB tegi talle ülesandeks minu järgi nuhkida, kuid ta püüdis seda korraldust saboteerida, teatades iga kord, et ei suutnud kontakti luua. Kuid siiski oma jonni ma ei jätnud ja alates 1970. aastate teisest poolest ei piirdunud enam kirjanduse levitamisega, vaid osalesin Solženitsõni "Gulagi arhipelaagi" paljundamisaktsioonis (raamat oli fotofilmil, trükkisin seda fotopaberile). Mõne aja pärast sain teada, et KGB oli filmi kätte saanud, kuid minuni nad ei jõudnud.
Ma ei olnud tuttav Eesti vabadusvõitlejatega, kuid olin pidevas kontaktis Moskva dissidentidega, ennekõike Natalja Gorbanevskaja ja Tatjana Velikanovaga (viimase poeg Fjodor, samuti dissident, oli minu lähedane sõber). Ma lõpetasin ülikooli kiitusega, kuid kraadiõppes jätkata ei saanud, selle asemel suunati mind tööle kooli, kus ma pidin eesti lastele õpetama vene keelt. 1970. aastate teine pool oli venestamise tippaeg Eestis. Ma keeldusin selles osalemast ja nähes, et õpilased ei tunne vene keele ja kirjanduse vastu mingit huvi, saboteerisin vene keele programme, asudes õppima hoopis oma õpilastelt. Ma sain üle oma esinemishirmust ja õppisin pidama avalikku kõnet eesti keeles. Minu õpilaste seas olid muuseas ka mõned tulevased kuulsused, nagu nt Mart Laar, Imre Arakas jt. Pärast neid õppetunde polnud mul enam mingeid probleeme esineda ei eesti ega vene keeles (nt esinesin paar korda ülimalt vaenuliku interrindlaste auditooriumi ees, kus kuulajad oleksid hea meelega minuga füüsiliselt arveid õiendanud).
1980. aastatel avaldasin mõned kirjatööd välisajalehtedes ning esinesin ka Vabadusraadios/Raadio Vaba Euroopas (VR/RVE). Molotov-Ribbentropi Pakti 50. aastapäeva puhul esinesin VR/RVE-s kahe avaldusega: "MRP 50. aastapäevaks (Eesti vaatevinklist)" ja "Nõukogude väed tuleb Balti riikidest välja viia". Sellel teemal esinesin ka BBC-s. Artiklitest võiksin nimetada järgmisi: Zuerst müssen die Truppen abziehen. Die Welt, 24.August 1989 (Nr. 196), S. 5; samas ka intervjuu C. G. Ströhmiga: "Vor allem die priviligierten Russen träumen von der "imperialen Idee"". Avaldasin artikleid ka Helsinkin Sanomates (neist mõni avaldati lühendatult ka rootsi keeles).
Seega kobisesin küll. Mind küll ei arreteeritud ega vangistatud, küll aga olin pidevalt KGB valvsa pilgu all (demonstratiivselt avati minu kirjavahetusi, telefonitsi terroriseeriti ka mu perekonda). Nõukogude ajal ei tulnud kõne allagi, et ma oleksin saanud ülikoolis õpetada (üks etteheide kommentaatoritelt oligi, et miks ma ülikooli töötajate koosolekul ei esinenud). Samuti ei saanud ma kaitsta oma väitekirja. Eestis ei tulnud see üldse kõne alla, kuid mul õnnestus astuda Moskva Ülikooli kaugõppe aspirantuuri, kus ma sooritasin kõik eksamid viitele, kuid keeldusin muutmast valmiskirjutatud väitekirja ideoloogiliselt vastuvõetavaks. See on üks näide sellest, kuidas elada ilma valeta, ja ma olen teatud hinda selle eest maksnud. Ma ei olnud revolutsionäär, aga ka mitte režiimi ohver. Ma ei saanud töötada ülikoolides, kuid olen väga tänulik Eesti Informatsiooni Instituudile ja Küberneetikainstituudile, kus ma sain tegeleda teadustööga. Alles Eesti taasiseseisvumise järel sain ma kaitsta oma väitekirjad ja asuda tööle kõrgkoolidesse.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi nõukogude estraadi festivalist on kirjutatud juba piisavalt. On selge, et see ei ole mingi arusaamatus või viga. See pole isegi katse šokeerida väikekodanlasi ja paista silma originaalsusega. Ei, GAGi direktor Hendrik Agur tahab sellega teha "kingituse Venemaale ja kõikidele inimestele, kes nõukogude aega hästi mäletavad." Öelduga on veidi vastuolus tema teine tees, et asjad tuleks unustada ja andestada (jällegi metodoloogiline küsimus: kuidas andeks anda see, mida sa ei mäleta?).
Ei taha siinkohal hakata ahastama ega moraali lugema, kuna minu meelest pole asi Hendrik Aguris, see on vaid jäämäe tipp ning palju ohtlikuma protsessi järjekordne sümptom.
Ent kõigepealt vaatame asja natuke teisest perspektiivist ning isegi metodoloogiliselt kahtlasel viisil, ühendades omavahel kaks täiesti erinevat, kuid viimasel ajal aktuaalset teemat. Kas vägistatud naine võib andestada oma vägistajale? Oleneb. Kuid kindlasti ei saa teda selleks sundida. See oleks vägistamise jätkumine või isegi uus, seekord mentaalne vägistamisakt. Eriti kummaline oleks andestada sellisele vägistajale, kes uhkustab oma teoga, hoopleb kaunite kingitustega, mille naine on saanud, ja lisaks vastab häbistamise korral, et ta ise noris seda oma igasuguste kehaosade välgutamisega. Pealegi on selgunud, et tegemist on hoopiski sarivägistajaga, kes on praegugi selle asjaga ametis.
Riigi vägistamisest võib rääkida vaid metafooriliselt, kuid retoorikas võib märgata selgeid paralleele. Venemaa okupeeris Eestit? Oh mis te nüüd, Eesti ise tahtis vennasrahvaste pere liikmeks saada. Mingit okupeerimist pole ju olnud, Riigikogu saatis Moskvasse delegatsiooni palvega võtta Eesti NSVLi vastu ja see soov rahuldati. Ja vaadake, milliseid tehaseid, linnaosi, teid ja muud infrastruktuuri oleme teile ehitanud. Tänulikud peaksite olema. Ja see käib ka teiste nn Balti riikide kohta, aga mis puutub lähiaega, siis vabastasime Gruusia agressioonist Lõuna-Osseetia ja Abhaasia; tulles vastu rahva tahtele, vabastasime Ukraina anastajate käest Krimmi ja tõime rahu Donetski ja Luhanski oblastisse. Hoiame oma rahuarmastavat kontingenti Transnistrias. Vaat selline riik me oleme!
Nii palju siis andestamisest. Aga kuidas siis jääb kingitusega neile, kes elasid nõukogude ajal? Mina elasin samuti sellel ajal ja märksa kauem kui härra Agur. Minu jaoks on kõik need laulud jälgid ja nad solvasid siis ja solvavad ka praegu minu esteetilist ja eetilist taju. Ja minusuguseid vene taustaga inimesi on palju. Kui härra Agur räägib Venemaast, peab ta silmas valitsevat kriminaalset režiimi ja selle häälekandjaid. Kuid on olemas ka teine Venemaa.
Olen korduvalt kirjutanud Venemaa propaganda mõjust ja see propaganda ei mõjuta vaid siinseid venelasi. Neid laule, mida GAG tahab Venemaale kinkida, mängitakse erinevast vene meediast niigi. See, et Eesti lapsed laulavad oma vabast tahtest püüdlikult nõukogude laule, ei ole andestamise, vaid alistumise märk. Ja sellisena leiab see ilmselt ka vägistaja heakskiidu.
Arvasin, et selliseid konstruktsioone viljelevad üksnes internetitrollid (üks selline külastab aeg-ajalt ka minu lehekülge). Formuleeringud varieeruvad, kuid üldkonstruktsioon näeb välja umbes nii: olgu see Putin, mis ta on, aga ta on oma rahva eest väljas, kaitseb neid igasuguste sisserändajatest moslemite eest. Mõned lähevad isegi kaugemale ning väidavad, et Euroopa Liit on sama mis Nõukogude Liit ja isegi hullem: nõukaajal ei lastud siia igasuguseid, aga nüüd Brüssel muudkui suunab pagulasi Eestisse.
Ma poleks iialgi hakanud selliste lolluste peale reageerima, kuid hiljuti selgus ootamatult, et sarnaseid vaateid võib väljendada inimene, keda ma kunagi pole rumalaks pidanud. Saan aru, et tegu on omamoodi usuga ja faktidega seda ümber lükata ei saa, kuid mõnikord aitavad pildid.
Alustama peaks siiski sellega, et need sadakond pagulast, kes on Eestisse viimase kahe aasta jooksul tulnud, ei ole arvestatavad võrreldes nende tuhandetega, kes tulid Eestisse nõukogude ajal igal aastal. Olid erinevad sotsiaalsed grupid, keda Baltikumisse suunati. Neist tuleb eraldi mainida sõjaväepensionäre. Nõukogude ohvitseridel ei olnud tavaliselt püsielukohta, ent kui nad läksid pensionile, said nad vabalt valida endale elukoha, v.a Moskva ja Leningrad (nendesse linnadesse võisid naasta vaid need, kes olid sealt pärit). Baltikum oli soositud koht ja sellist valikut ka soovitati: sellel olid sotsiaaldemograafilised põhjused, kuna need inimesed kindlustasid siin okupatsioonirežiimi. Eraldi tuleb mainida ka löökehitusi: 1980. aasta olümpiamängudega seotud rajatised või 1982. aasta Novotallinski port (nüüd: Muuga sadam) ehitus. Lisaks kohalikele kasutati soome tööjõudu, kuid eriti massiliselt toodi tööjõudu juurde "vennasvabariikidest", kusjuures osa oli nimelt Kesk-Aasia moslemiregioonidest ja seoses massilise migratsiooniga kasvas oluliselt kuritegevus (vastavad andmed olid salastatud, kõik arvud on hinnangulised).
Tallinna olümpia on millegipärast meile uhkuse asi, ehkki selleks oli okupatsioonirežiimi kindel põhjus: Eesti annekteerimist mõned riigid de jure ei tunnistanud, ent kui nende riikide lipud oleksid ametlikult lehvinud Tallinnas, olnuks see oluline märk. Tänu Ameerika presidendile Jimmy Carterile kukkus see plaan siiski suurel määral läbi.
Kui 1959. aastal moodustasid etnilised eestlased Eesti elanikkonnast 75%, siis 1989. aastal oli nende osakaal langenud 62%ni. Venelaste hulk selle aja jooksul kahekordistus, kuid rohkem kui kolmekordistunud oli moslemite arv. Täpsed arvud mul praegu puuduvad, aga igal juhul tuli nõukogude ajal siia rohkem moslemeid kui iseseisvusajal.
Nüüd aga liigume tänapäeva Moskvasse, sellesse moslemiekspansiooni vastasesse kantsi. Alustaksin jälle statistikaga. Kui palju täpselt moslemeid Moskvas elab, ei ole teada, kuna suurem osa elab seal illegaalselt. Arvestuslikult on pakutud poolteist kuni kaks ja pool miljonit. Tõenäolisem arv on kaks miljonit. Seega on Moskva kõige suurema moslemielanikkonnaga linn Eurooopas. Kes need on? Valdav enamus on esimese põlvkonna sisserändajad Kesk-Aasia riikidest, ennekõike tadžikid ja usbekid. Seletuseks nii palju, et SRÜs on piirid lahti. Kuid asi pole üksnes selles. Kui Merkelile heidetakse ette, et ta südamlikult kutsus pagulased Saksamaale, siis Moskvasse tadžikke ja usbekke veetakse sisse. Neid kasutatakse põhiliselt ehituses. See tööjõud on nii odav, et inimõiguslased räägivad orjastamisest.
Kuna sisserändajatelt on tööandjad dokumendid ära võtnud ja elavad nad enamasti ehitusobjektide keldrites ebainimlikes tingimustes ja ebasanitaarses olukorras, on nendel väidetel ka alust. See seltskond on ühelt poolt kerge ohver kuritegelikele gängidele, kuid nad ise on samuti kuritegevuse kasvulava. See pole aga ainus moslemitest kontingent Moskvas. Teine on sisserändajad Põhja-Kaukaasiast: dagestanlased, ingušid, kuid ennekõike tšetšeenid.
Kui tadžikid ja usbekid on kuritegelikus toiduahelas alumises otsas, siis tšetšeenid on selle tipus. Eriti märkimisväärne fakt on see, et tšetšeeni mafioossed grupeeringud on nii kõvasti infiltreerunud jõustruktuuridesse, ennekõike FSBsse, et 2014. aastal vahetati välja kogu FSB koosseisu isikutunnistused.
Ramzan Kadõrovi isikliku kaardiväe võitlejad tegutsevad ametlikult nii FSBs kui politseis ja teistes jõustruktuurides. Siin saab näha mõningaid episoode nende tegevusest.
Kas moslemid paistavad Moskva tänavapildis välja nii nagu mõnes Euroopa linnas? Paistavad välja, aga veidi teisiti. Pole haruldased juhused, kui tšetšeeni uljaspead kihutavad mööda Moskva tänavaid, aeg-ajalt tulistades õhku. Või siis peatavad liikluse sellega, et neil tekkis tung tantsida keset tänavat lesginkat (lesginka on põhja-kaukaasia rahvaste sõjatants). Või siis kihutavad mööda Moskva tänavaid 240-kilomeetrise tunnikiirusega, ise seda ka filmides ja hiljem Youtube'i üles laadides. Kui isikud tuvastati, küsis reporter, kas nad Austrias (kus üks noormeestest elas) ka nii sõidavad? Ei, vastas ta, Austrias ei tohi. Teine aga on väga viisakas liikleja Tšetšeenias: kihutamiseks on neile Moskva.
Tšetšeenid on võitlejad. Nad võitlesid nii nõukogude võimu vastu kui selle poolt. 20. sajandil oli see rahvas kaks korda hävimise piiril (1944. aasta deporteerimine ja 1990. aastate tšetšeenia sõjad, kusjuures teine tšetšeenia sõda lõppes ametlikult alles 2009. aastal). Putin võitis sõja barbaarse julmusega, raha ja auastmetega: suurem osa sõjapealikest osteti ära ja võeti jõustruktuuridesse tööle. Neid kasutatakse räpastes operatsioonides, nagu poliitilised mõrvad (Anna Politkovskaja, Natalja Estemirova, Boriss Nemtsov -- kui nimetada vaid kuulsamaid), aga ka Gruusia sõjas ja Ida-Ukrainas (vrd ka siin). Tšetšeenid mängivat märgatavat rolli ISISes, neid peetakse ISISe parimateks võitlejateks.
Tagasi Moskvasse. Lõpetuseks lihtsalt mõned pildid. Need on tehtud viimase Kurban Bayrami tähistamise ajal. Moskvas on kümmekond mošeed; kui arvesse võtta ka need, mis on saatkondades (neist märkimisväärseim Iraani saatkonnas), on neid rohkemgi. Neist kõige majesteetlikum on Katedraalimošee, mis asub kesklinnas. See on üldse üks Euroopa suurimaid mošeesid, kuhu mahub üle kümne tuhande palvetaja (Euroopa suurim on samuti Venemaa territooriumil, Groznõis). Niisiis, kõigepealt paar pilti Katedraalimošee ümbrusest. Ca 10 000 inimest on juba seal sees, vähemalt kümme korda rohkem väljas.
Kokku on Kurban Bayrami tähistanud Moskva mošeedes ja tänavatel ca 200 000 inimest. Nagu piltidelt saabki näha, on tegemist vaid meestega. Peale selle on Moskvas aga ka suur hulk asereid, kes on šiia moslemid. Peterburis tähistas möödunud aastal Kurban Bayrami ca 60 000 inimest.
Ma ei hakka siin lahti seletama Kurban Bayrami tähendust ja tähtsust, seda võib igaüks ise uurida, kuid üks oluline element on loomade ohverdamine. Moskvas ohverdati neid lausa tänavatel. Loomakaitsjad protesteerivad ägedalt (siiski teevad nad seda elektrooniliste vahenditega, piketeerida eelistatakse tsirkuste ees).
Ametlikult on alates 2014. aastast Moskva tänavatel lammaste tapmine keelatud; neli viimast pilti on tehtud enne keeldu. Väidetavalt aga tapetakse loomi poolsalaja hoovides ja autodes.
Mitte et mina oleks midagi arvanud Venemaa moslemitest. Ma ei arvanud absoluutselt midagi, sest moslemid ei ole teema, mis mu peas keerleks. Aga teadmised on toredad, Neid ikka võtan ja rõõmustan.
"Kui 1959. aastal moodustasid etnilised eestlased Eesti elanikkonnast 75%, siis 1989. aastal oli nende osakaal langenud 62%ni."
Ma ei saa aru, mida tähendab värdtermin "etniline eestlane". See eeldaks, et on olemas mingi müstiline eestlane, kes pole etniline? Kes ta on? Ma joon vett. Ma ei joo märga vett. Märg sisaldub vees ning seda pole vaja eraldi välja tuua, sest pole vett, mis poleks märg.
Eestlaste solvamine Eestis on praegu väga ränk ning mind häirib see kohutavalt. Seda teeb igapäevaselt meedia ning pehmemalt ka muud inimesed. Mõnikord on asi lihtsalt üksikus pisikeses sõnas.
Kuna eestlased on alandlikud, siis enamik neelab need solvangud alla või lihtsalt ei ründa. Mina veel õnneks ründan.
"Etniline eestlane" - väga lihtne ja siin ei ole midagi solvavat. Lihtsalt leidub maid kus põhiline eristus käib kodakondsuse järgi. See etniline eestlane tähendab, et räägitakse rahvusest ja mitte kodakondsusest.
Kui Korea saatkonnast tuleb küsimus, kui palju elab Eestis korealasi, siis on kaks võimalikku vastust - rahvuse alusel ja kodakondsuse alusel. Mõlemad on õiged.
Tähtis ei ole mitte teadmine, kumb eristus on mingis piikonnas olulisem, ennastmõistetavam, vaid teadmine, et ka selles ei ole kõik ühtemoodi.
Eesti õnneks selline maa ei ole. "Etniline eestlane" on mingi muu keele (inglise keele?) rääkimine eestikeelsete sõnadega? Eesti keeles pole sellel terminil mitte mingit tähendust. "Eestlane" on rahvus ja mitte midagi enamat või vähemat. Rahvust lörtsida ei tohi. Ma olen eestlane. Punkt.
etniline Eestlane on see kellel maal vanaema-vanaisa kust alati moosi ja seenepurgiga tagasi tuled, mitte see kes grillib lasnamäe maja hoovis või Pelguranna haljasalal... jah mäletan et 80-date algul tekkis väga palju venekeelset rahvast, lapsed hakkasid mind sõimama fašistiks ja vanamehed küsisid kelle leiba ma söön, kinikuuluitused hakkasid olema kahekeelsed ja mikrorajoonid kerkisid.. tõsi küll meie sõbraliku nsvl pere moslemite kohta oskaks küll ainult häid sõnu öelda tänapäeva õuduste valguses
Ja mis Putinil viga on ? Rassism, viha ja netikommentaarid on oht Euroopale mitte jõledad mõrvad, mis on uus normaalsus ja millega tuleb lihtsalt ära harjuda. Tšetseenid muideks ei mõrvagi kedagi vaid väljendavad üksnes emotsionaalset valu. Oleks Politkovskaja ja Nemtsov oma rassismi ja viha natukenegi vaos hoidnud ja teistsuguseid veidigi inimesteks pidanud, poleks midagi juhtunud.
Pealkiri ei vasta tõele. Putin ei päästa TEID. Kultuurimarksistlik režiim on nii jälestusväärne et isegi Vene koll ei aita TEID enam. Kõigepealt kukutame kultuurimarksismi käpuli ja küll siis paistab, mis moodi me Putjaga asju ajama hakkame.
|
OSCAR-2019
|
||
Tänapäeva maailmas on muutunud väga moes teha ebatavaline disain küüned. Põhjuseks on see, et paljud daamid hakkasid põhjalikumalt hoolitseda oma küünte ja kätega. Paljud õiglane sugu ei tea, milline peaks olema moodne ja kaasaegne maniküür ja ka siis, kui seda kõige paremini teha - kodus või salongis. Edasi õpid asuvad liiki maniküür koos loomadega, kes täpselt ei igavleda, nende erinevaid variante, tehnikaid teha ja nõukogude spetsialistid.
Kõige rohkem maniküür loominguline disainiga teretulnud seas noori tüdrukuid, kuigi paljud daamid vanuses ei ole ka vastu kujutada, näiteks luksus cos koos rhinestones.
Erinevaid variatsioone maniküür teemal loomad on väga palju. Nii palju, et väga sageli lihtsalt esimesena silma. Noored daam ja siis valima värvi tihendid või armsaid kaisukarusid, tüdrukud vanemad eelistavad tiigrid, liblikad või linnud. Muidugi, see on ainult tingimisi piiritlemine.
Maniküür koos loomadega nagu disain võib julgelt valida iga päev, kuigi mõned daamid võivad leida, et see on liiga loominguline ja valida midagi muud.
Küüned kaunistavad loomakasvatus graafika kasutades käsitsi maalitud värvid, geel või tavalised lakid. Et maksimaalselt säästa aega, paljud kasutavad dekoratiivsed liugurid juba valmis loomi . Mida eelistada, sõltub ainult sinust. Kui te ei kavatse teha selline maja planeering, siis varuge kannatust.
Nail-design mis tahes loomad, kas nad asuvad kõik küüned või valikuliselt, teeb käed objektiga tähelepanu köidab enda seisukohti möödujad.
Tänaseks on suur hulk tehnik täitmise kujundusega küünte ja väga sageli nad ei kasutatakse puhtal kujul, sest neid saab oskuslikult kombineerida. Siin on mõned levinumad variandid:
Ebatavaline loomad või nende koonud saate joonistada värvid. Selleks on teil vaja kogum eri pintslite, mis on kõik meistrid maniküür. Kui sa siiski kahtled oma võimetes või selline maniküür teil on vaja ainult puhkus, eelista ametialane. Kui sa eksperimendid ja joonis on keeruline, siis alguses harjutage paberil.
Suurepärane lahendus võib muutuda imitatsioon vastikult nahad - näiteks võite muuta küüned zebra triibud või leopard laigud. Selline disain võib täiendada geniaalne joonis ja kaunistada väikeste kividega. Välja on kõik "kallis" ja originaalne.
Kui teil on eelisjärjekorras vapper ja rikkalik kate, siis siin on kõige parem valida geel-lakid - muidugi, kui teil on vähemalt mingi kogemus nendega. On geelis saab joonistada akrüülvärvidega või ise geel-lakid. Kuid selline meetod sobib rohkem meistrid nail-art.
Väga sageli küüned kujutatakse multifilmide loomi - näiteks kangelased disney multikaid. Suurepärane täiendus võivad muutuda kass Hello Kitty või Tom ja Jerry. Kui mitte võtta arvesse lääne karikatuurid, sagedamini kui tüdrukud küsivad meistrid kujutada armas kannab koos südamed, bunnies, küülikud, koerad ja kassid. See võib olla koon loomad, ja nende siluetid.
Kui kõik eelmised tehnikat sind nii või teisiti ei korralda, siis miks mitte eelistada valmis kleebised loomadega või liugurid. See on kõige mugavam, kahjutu ja lihtsaim kaunistused, mis on väga lihtne ellu viia ellu otse koju. Kui aga oma liugurid kvaliteediga, siis see on pluss kahekordselt, sest sellised pildid küüned on välja nägema, mitte sugugi halvem käesoleva maalingud.
Kena ja elutruu välimus, nail-design tehnikat tembeldamine - õigetele teile šabloonid loomi. Toimub see üsna lihtne, aga enamasti on vaja spetsiaalsed lakid.
Graafika loomad või origami küüned ka võib tunduda väga harjumatu (ja isegi kui midagi futuristlik). See võib olla hirv, pandas, hundid, kaelkirjakud - kes iganes.
Kui te taotlete "välimus looma" dekooriga küünte salon, siis vanade standard riistvara puhastust küünte - või muud, mida pakub ilusalong. Kui te sooritate maniküür kodus, see ei tähenda, et see etapp vahele jätta. Niisiis, enne taotlemise lakk ja pildi teil on vaja teha järgmist:
Hoolikalt käsi pesta ja kasutada ainult puhtad ja desinfitseeritud vahendeid ja küüneviilid. Jah, isegi kodus on vaja järgida hügieeni suhtes tangid ja kühvlid küüned.
Töödelge ja eemaldage küünenaha tuttav viis teil kõrvaldada kõik täkked. Kasutades küüneviilid tee antakse küüntele soovitud kuju. Kustutada küünenaha kõige valutult ja ohutult, enne selle protseduuri leotage käed soojas vees (näiteks meresoola.
Kui te ei kavatse puhastada pikkus küünte kääridega, tehke seda enne kasutamist vanni. Pärast täielikku töötlemist ja puhastus-küünte kanna kätele kreem.
Puhastatud ja podpilennye küüned tuleb ravida rasvaeemaldusvahend. Selleks võib kasutada tavalist küünelakieemaldaja. Tänu sellele on teie edasine kate on püsivamad. Edasi tasub sammud kaaluda, kuidas luua maniküür koos panda kasutades silte. Muidugi, see on ainult eeskujulik disain, iga loom saate valida ise. Menetlus:
Südamiku kate kandke 1-2 kihti rohelist lakki. Kihtide arv sõltub kvaliteet lakk, samuti on ta särab läbi või mitte. Mõnikord on puudu ja üks kiht.
Kleebi kleepsud küüned – võimalik, et peatada oma valik, näiteks väikeste pandad. Kinnitage need koos läbi läbipaistva lakiga.
Edasi uurige väike meistriklass selle kohta, kuidas kaunistada klassikaline valge french abil lindude või muude loomade:
Saate joonistada lindude lakid või valida valmis kleebised. Pärast pildi valitud viisil uuesti avatud küüned läbipaistva lakiga – kinnitusvahend.
Joonis ei pea tingimata peab olema võrdselt ja kõik küüned. Sa ei saa väljastada, näiteks ainult kaks sõrme - keskmine ja nimetu. Ebatavaline disain võiks olla variant, kui kaks sõrme koos joonis ja üks värvitud säravaks lakiga.
Alati annab tahet oma väljamõeldud ja ärge kartke eksperimenteerida, sest siis teil õnnestub kõige ebatavaline ja on ainus omataoline kaunistused.
Kasutades punast lakki ja peene pintsliga teha väikesed kruusid küüned. Võib neid olla ka kaks või kolm, või siis üldse üks.
Siis on vaja joonistama tagasi jumala lehmad kasutades musta lakki ja väga peene pintsliga. Punkti saab teha kasutades spetsiaalset dotsa. Ärge unustage, et teha väikesed käpad ja vurrud.
Kasutades valge laki ja dotsa tuleb teha vähe punkte - see on silmad. Musta lakiga vaja teha pupillid seest valged. Nii saad väga realistlik putukas.
Kui te töötate koos geel-lakid, saab teha ühe jumala lehmad, ja juhib tema vikerkestad pane kasutades valget vahuveini rhinestones. Peaasi - ära karda eksperimenteerida. Muidugi, see imeline putukas ei ole väärt iga küüned. Kui dekoori te kasutate igasugu kivid ja kristallid, ülejäänud küüned koostage monofooniline.
Ütlematagi selge, et see ei ole kaugeltki kogu loetelu. Kui te ei tegele nail art on professionaalselt - tavaliselt siis kõik see ei ole vaja. Aga mitmekesisus võib olla kasulik, kui teil on vaja katseid küüned. Nii et julgemalt kehastama oma ebatavalisi ideid koos väikeste loomade elu.
Hotellid Insingen – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Insingen, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Insingen hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
Eesti 2011. aasta rahvaloendus (REL 2011) oli 2012. aastal Eestis toimunud rahva- ja eluruumide loendus. 2010. ja 2011. aastal toimusid rahva- ja eluruumide loendused enamikus maailma riikides. Loenduse käigus loeti üle Eesti alalised elanikud ja eluruumid. Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni otsusel korraldati REL 2011 kombineeritud kõiksel meetodil. See tähendab, et andmete saamiseks kasutati peale kodukülastustega intervjuude esimest korda Eesti rahvaloenduste ajaloos ka e-loendust, mis võimaldas kõigil end ja oma leibkonda ise internetis loendada. Samuti loobus Statistikaamet REL 2011 puhul paberankeetidest – loendaja sisestas andmed otse sülearvutisse, kust need edastati kohe mööda turvakanaleid serverisse. Seega oli Eesti rahvaloenduste 130-aastases ajaloos tegu esimese paberivaba loendusega.
REL 2011 oli üheteistkümnes loendus Eesti alal. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.
REL 2011 põhikorraldajaks oli vastavalt riikliku statistika seadusele Statistikaamet. Loenduse meetodi kinnitas Statistikaameti ettepanekul Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon ja loenduse aja rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. REL 2011 kestis 2011. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. märtsini.
Esimese kuu jooksul (31.12.2011–1.02.2012) toimus elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud said vastata küsimustikule internetis. Esimesel kuul täideti internetis isikuankeedid 880 455 inimese kohta, mis moodustas 66,7% arvestuslikust rahvaarvust.
Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastasid perioodil 20. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
Kokku värbas Statistikaametil REL 2011 eri tööperioodide korraldamiseks üle 2400 inimese: 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat), 132 piirkonnajuhti, 15 ringkonnajuhti ja 90 andmetöötluse operaatorit.
REL 2011 eesmärk oli varustada avalikkust, teadusasutusi, kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja ettevõtteid ning rahvusvahelisi organisatsioone kvaliteetse infoga riigi rahvaarvu, rahvastiku koosseisu, paiknemise ja rände ning eluruumide ja elamistingimuste kohta ning anda alusandmestik edasiseks riikliku statistika tegemiseks.
Loendusel koguti andmeid, mida on vaja Eesti rahvastikust, eluruumidest ja elamistingimustest põhjaliku ülevaate saamiseks. Küsimustik valmis koostöös andmete põhikasutajatega – riigiasutuste, teadlaste, kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega. Võimalikult täpsete andmete saamiseks oli loendus kõikne – see tähendab, et küsitleti igat Eestis püsivalt (alaliselt) elavat inimest ja loendati kõik eluruumid.
2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel (REL 2011) koguti andmeid kõigi Eesti püsielanike, leibkondade ja eluruumide kohta. Rahvaloenduse ankeet koosnes kõige tähtsamatest rahvastikku ja elutingimusi puudutavatest küsimustest, mille vastused peegeldavad viimase kümne aasta jooksul Eestis toimunud muutusi.
Isikuankeedi küsimused puudutasid rahvust, sünnikohta (ka vanemate sünnikohta), emakeelt, rännet, haridust, töötamist ja perekonnaseisu ning naiste puhul ka laste arvu. Samuti selgitati välja, milline on inimeste suhe religiooniga, sest loendus on ainus võimalus selliseid andmeid koguda. Usku käsitlevale küsimusele vastamine oli vabatahtlik.
Eluruumi puhul koguti infot selle tüübi, suuruse ja olmemugavuste kohta. Lisaks küsiti leibkonna koosseisu, eluruumi omandisuhte ning põllumajandusliku majapidamise olemasolu kohta.
Võrreldes eelmiste loendustega annab 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus ühiskonna kasutusse rikkalikuma andmestiku. Nii sai esimest korda märkida loendusküsimustikku näiteks oma murdeoskuse ja vanavanemate päritolu, aga ka andmed selle kohta, kas alates 2000. aasta rahvaloendusest on mõni leibkonnaliige asunud püsivalt elama välismaale. See võimaldab välja selgitada Eesti tegeliku rahvaarvu, viimase kümnendi välisrände suuruse ning Eesti püsielanike paiknemise ja elutingimused.
Küsimuste hulk olenes vastaja vanusest, sotsiaal-majanduslikust seisundist (töötav, pensionär jne), varasematest elukohavahetustest, eluruumi tüübist jm tingimustest. Kui riiklikes andmekogudes oli info sobival kujul olemas, oli mõne küsimuse vastus ankeedis juba kirjas. Vajaduse korral sai seda infot parandada. Iga eluruumi ja leibkonna kohta täideti ühine, iga elaniku kohta aga eraldi ankeet.
Kaheliikmelisel leibkonnal võttis küsimustikele vastamine aega keskmiselt 30–45 minutit, iga järgmise inimese puhul lisandus 15 minutit.
Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni 2008. aasta 9. septembril tehtud otsuse kohaselt korraldati REL 2011 kombineeritud kõiksel meetodil: andmete saamiseks kasutati lisaks näost näkku kodukülastusega intervjuule ka riiklikke registreid ja esmakordselt e-loendust, mis võimaldas elanikel edastada oma andmed interneti teel.
2011. aasta rahvaloendus jääb Eestis tõenäoliselt viimaseks traditsiooniliseks rahvaloenduseks, kus küsitletakse kogu elanikkonda. Plaanikohaselt toimuvad edasised rahvaloendused registripõhiselt, kasutades eelkõige riiklike registrite andmeid. Juba järgmisel, 2020. aasta rahvaloendusel küsitletakse vaid osa elanikkonnast registrites puuduva info saamiseks.[1][2]
Põhiloendusele eelnes üheksas Eesti omavalitsuses prooviloendus, mille ajal katsetati põhiloenduse tarvis väljatöötatud meetodit ja tarkvara. Kokku loendati prooviloenduse käigus ligi 10 000 inimest ning nende eluruumid. Prooviloenduse algusmoment oli 31. detsember 2009 kell 00.00, kui hakkas peale veebiloendus, mis kestis 21. veebruarini 2010. Sellele järgnes 5. märtsist kuni 31. märtsini 2010 küsitlusloendus, mille ajal küsitleti neid, kes ei olnud osalenud e-loendusel või olid täitnud ankeedi poolikult. E-loendusel loendas ennast ise 18% prooviloenduspiirkondade elanikest. "See on rahvusvahelise kogemuse järgi märkimisväärne tulemus, tavapäraselt jääb esmakordse e-loenduse puhul osatähtsus alla 10%," rääkis REL 2011 projektijuht Diana Beltadze. [3]
Rahvaloendusel osalemine on vastavalt riikliku statistika seadusele kõigile kohustuslik. Sunniraha on päris viimane abinõu. Et igaüks saaks rahvaloendusel osaleda talle sobival ajal ja kohas, loodi ka e-loenduse võimalus.
Rahva ja eluruumide loendust korraldatakse vastavalt riikliku statistika seaduses (RT I 2010, 41, 241) ja Euroopa parlamendi ja nõukogu määruses ((EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008) rahva ja eluruumide loenduste kohta sätestatule. Riikliku statistika seaduse § 23 paneb isikutele kohustuse rahva ja eluruumide loendusel osaleda.
Riikliku statistika seaduse § 39 sätestab ettekirjutuse tegemise andmete esitamata jätmise korral. Kui ka ettekirjutust ei täideta, siis võib riikliku statistika tegija kohaldada sunniraha, mille ülemmäär on kuni 2000 eurot.
Statistikaseaduse järgi on rahvaloenduse küsimustikule vastaja kohustatud küsimustele vastama täielikult ja õigesti. Inimeste veendumusi puudutavatele küsimustele vastamine on aga seaduse järgi vabatahtlik.
Esialgsed tulemused avaldati 31. mail 2012. Eestis elas püsivalt 1 294 236 inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes oli Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra. Püsielanikest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 889 770 inimest (68,75%), venelasena 321 198 (24,82%) ja muu rahvusena esindajana 63 924 (4,94%) loendatud püsielanikest. 19 344 inimest (1,49%) jättis oma rahvuse määratlemata.
↑ "Statistikaamet alustab ettevalmistusi 2020. aasta registripõhiseks rahvaloenduseks" stat.ee, 30. november 2010 (vaadatud 30.12.2011)
↑ Maris Sander "Rahvaloendaja tuleb viimast korda" Eesti Ekspress, 5. august 2011 (vaadatud 30.12.2011)
Juhan Haravee "Rahvaloendus tõotab kujuneda internetipõhiseks ürituseks" Õhtuleht, 29. detsember 2011 – statistikaameti peadirektori Priit Potissepa intervjuu 2011. aasta rahvaloenduse teemal
Ene-Margit Tiit "Ene-Margit Tiit: Edgar Savisaar näeb rahvaloendust kõverpeeglis" Postimees, 18.02.2013
|
OSCAR-2019
|
||
Enne kui minna edasi, peame tundma teadusuuringute tehnikat nimega meta-analüüsi. Pärast Hall (Hall, 1978) läbi meta-analüüsi soolisi erinevusi mitteverbaalne dekodeerimine, see meetod kiiresti sai võimas vahend uuring soolisi erinevusi. Meta-analüüs - statistilist meetodit, mis seisneb selles, et kombinatsioon teavet mitmed uuringud, mille eesmärk on jõuda üldise hindamise ulatuse erinevusi gruppide vahel; Teisisõnu, analüüsi tulemused muud testid (täpsem kirjeldus ja arutelu, kus osalevad spetsialistid matemaatilise statistika võib leida :. Klaas et al, 1981; Hyde & Linn, 1986; Rosenthal, 1991)
Meta-analüüs näitab meile, kas on olemas erinevus gruppide vahel eraldi muutuja ja antakse hinnang, kui suur erinevus. Enne tulekut meta-analüüsi, teadlased, kes oli tegelenud uuring kirjandust era- aladel erinevused, mida kasutatakse, et kontrollida usaldusväärsust hinnatakse soolisi erinevusi poolt "hääletamise". See meetod seisneb selles, et koguda nii palju uuringuid teema huvi, arvutada, kui paljud neist leiti soolisi erinevusi ja kui palju - mitte. Kuulus raamat Maccoby ja Jacklin (1974) kohta soolised erinevused on midagi enamat kui ammendava ülevaate olemasoleva kirjanduse teemal (ja kirjeldav ülevaade), lisaks tabelis, kus on loetletud uuringud on leidnud, sooliste erinevuste ja ei leidnud ühtegi.
Oluline puudus hääletamise viis on see, et mõned uuringud võib olla madal statistilise võimsuse, st. E. võime avastada erinevusi gruppide vahel. Statistilised hindamised, et kindlaks teha, kui oluline on erinevused ühe grupi poolt teisele selle muutuja arvesse nii suuruse erinevusi rühmade vahel ja varieeruvus Selle tunnuse igas rühmas. Lihtsamalt öeldes, kui palju erinevad naised ja mehed selle muutuja ja kui palju Tunnusel mehed on erinevad mehed ja naised - naised? Öelda, et rühmad on olulisi erinevusi, peame olema kindlad, et erinevused gruppide vahel ületada rühmasisene erinevusi. Näiteks kui naised on erinevad teineteisest selle muutuja nii palju kui nad erinevad meeste omadest, meil ei ole õigust tunnistada, et need rühmad on oluliselt üksteisest erinevad.
See on palju raskem saada märkimisväärset tulemust väikesed erinevused madal või näitajad, eriti kui uuringus osales väikese hulga tähelepanekuid. Teisisõnu, madal näitajate väärtuste ja väikese valimi vähendab võimsust statistiline test. See võib kaasa tuua, et statistiline test näitab mingeid erinevusi, mis tegelikult olemas (statistika nimetatakse "teist järku viga"). Nii jõuate vale järelduse, et erinevused ei ole olemas, kuigi see on reaalsus. Kui kasutate meta-andmeid, mis ühendab suur hulk uuringuid, statistilise testi võimsus suureneb märgatavalt.
See tähendab, et mõningatel juhtudel lehe metaanalüüs suudab tuvastada erinevusi rühmade vahel ei ilmnenud meetodi tulemused (LIPSEY & Wilson, 1993). Lisaks meta-analüüs annab ülevaate suuruse väärtus vahe, mida nimetatakse mõju suurus ja tähistatakse tähega d.
Teha kvaliteetne meta-analüüsi kõik eelnevalt vaja koguda jalad uurimuse, sealhulgas avaldamata. Väärtust suurusjärgus erinevused (d) arvutatakse iga uuringu lahutades keskmiselt ühe rühma teisele kandjale (antud juhul keskmine naiste lahutatakse keskmine meeste), mille järel saadud vahe jagatuna standardhälve intra (Eagly & Carli, 1981; Hyde, 1992; Hyde & Linn, 1986; LIPSEY & Wilson, 1993).
Cohen (Cohen, 1969) leiti, et kui d on seatud 0,2, on vaja rääkida väiksus erinevused 0,5 - keskmine väärtus erinevusi ning 0,8 - suur. Suur suurusjärku erinevused on, et mehed ja naised on üksteisest erinevad kui liikmetepoolne oma sugu (Eagly, 1987). Siis d on keskväärtus (kokku ning jagatakse koguarvust uuringud) kõikide teiste uuringute saades koguindeksit vahe väärtuse d kõigis uuringutes. Näiteks tabelis 2.1 peegeldab neid d soolised erinevused matemaatilises testi tulemused 19 riigis. Tohid arvutada keskmine väärtus erinevusi riikides, kus poisid on rohkem edukalt läbi test kui tüdrukud (d = 0,18), ning keskmine väärtus erinevusi nendes riikides, kus tüdrukud paremini kui poisid (d = 0, 16). Teisisõnu, isegi kui mehed ja naised tõestada vahelduva eduga matemaatika, need erinevused on väga väikesed.
1. Sellistel juhtudel testi põhjal F (p = 0/01), hindamise meeste ja naiste märgatavalt erinevad. Pöörake tähelepanu väikeste väärtuste erinevused d.
Allikas: Baker & Perkins-Jones, «loomine soolise võrdõiguslikkuse: Cross-National Sugu Statification ja matemaatiline Performance», sotsioloogia of Education, 66, # 2, Tabel 2-1. Ameerika Sotsioloogiaassotsiatsioon, 1993. Kordustrükk loal Ameerika Sotsioloogiaassotsiatsioon ja autorid.
Samuti on võimalik pöörduda võrdlus indeks d väärtused erinevatel ajaperioodidel, muuta mõõtevahendikaubanduses, meetodid, vanuserühm, uurib kontekstis kuvada dünaamiline erinevusi ajas ja kogu spektri erinevates olukordades. Need analüüsid näitavad üldjuhul, et avastus soolisi erinevusi konkreetses piirkonnas on väga sõltuv soonormide valitsevad ajahetkel konkreetses kohas. See peatükk käsitleb meta-analüütiline uuring matemaatilisi võimeid, agressiivsus, altruism ja mõju. Meta-analüüsi soolisi erinevusi juhtimine ja hindamine edu on esitatud peatükis 3. Frost ja Hyde (Hyde & Frost, 1993) leiad suurepärase ülevaate meta-analüütiline uuringud soolisi erinevusi.
Bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised alkoholi toime isik. Alkohol endogeenne rolli füsioloogiline toimimine organismi. Mõju väikestes annustes alkoholi toimimise suuremate süsteemide inimkeha. Terminid "alkoholism", "alkohoolne haigus", "alkoholism". Nähtust "vene" alkoholism. riskirühmadesse elanikkonna teket kroonilise
Bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised alkoholi toime isik. Alkohol endogeenne rolli füsioloogiline toimimine organismi. 2. Effect of väikestes annustes alkoholi toimimist suuremate süsteemide inimkeha. 3. väliste mõjude alkoholi embrüonaalsete rakkude meeste, naiste, sünnieelset arengut loode. Alkohol ja sünnitusega.
Seal on 4 peamist strateegiat ennetamiseks alkoholism. Esimene - riiklik poliitika alkoholi kuritarvitamise vältimiseks, sealhulgas õigusaktide maksustamine, piiramine alkoholireklaami, aeg ja koht alkohoolsete jookide müüki. Teine eesmärk on avalikkuse teavitamine terviseriske alkoholi, psühholoogiliste ja sotsiaalsete kahjudega. Kolmas strateegia -
Arvatakse, et umbes 2% kõigist juhtudest kollatõbi hospitaliseeritud patsiendid - ravimite päritolu. Tähistatud kaks etappi ravimite metabolismi maksas. Esimene seostatakse tsütokroom P450 redoksreaktsioone, mis modifitseerivad ravimi. Teine etapp hõlmab konjugatsioon vesilahustuvad ravimainete, nagu glükuroonhappe
Peatumata ajaloolise etappi, mis on kirjeldatud erinevate tööde teadlased põhjuste kohta süstemaatiline iha alkoholi, pakun teile kõige tunnustatud skeemi genees alkoholi kuritarvitamine kirjeldatud YP Lisitsyn ja NJ Hoof (1983). {Foto9} Joonis 2. tegurid genees alkoholi See skeem annab ettekujutuse sotsiaalsed tegurid,
Maksakahjustusi ravimid võivad avalduda kujul maksarakkude nekroos, kolestaatiline sündroom või on kombineeritud iseloomuga. Mürgised ravimid hepatotsüütide kliiniliselt meenutab isheemilise kahjustuse viirushepatiiti ja oluliselt erinev raskusaste. See haigus võib eeldada, kui on andmeid vastuvõtu potentsiaalselt
Avarii tingimused ägeda nakkushaigused on seostatud või ohu nakkushaiguste-toksiline šokk, hüpovoleemilistele šokk, ägeda hingamispuudulikkuse multiorganpuudulikkus ägenemine komorbiidsusi. Prehospital pakkuda kiirabi nõuavad sageli patsientidel meningokokknakkuse, äge
Entsefaliit - aju põletikku. Põletik iseloomustab muutusi neuronite ja kiududest. Entsefaliit hulka ajukahjustuse tõttu toksiline mõju aju veresoonte nakkushaiguste, allergiline ja toksiliste teguritega. Entsefaliit on primaarsed, iseseisvate haigus ja sekundaarsete tüsistusena teiste nakkushaiguste
Kliinik. Dikloroetaan, tetraklorometaan-paar kasutatakse tööstuses lahustina, tooraine tootmiseks plastist, samuti kodus (liimid, värvilahusti jne). Neil on aromaatne lõhn, mis aitab süüa seestpoolt eesmärgil mürgistuse. Smer-seks tulemus võib tekkida isegi pärast 10-20 ml süsivesiku kloriide. Enamik cha-raske mürgistus tekkida
Põhjused mittenakkuslike haiguste teadmata. Funktsionaalne häired veresoonkond võib olla tingitud mitmesuguseid mõjutusi - stress, infektsioonid, hormonaalsed häired, pärilik-Põhiseadusest eelsoodumus, füüsikaliste ja keemiliste tegurite. Peamine tähtsusega on pikaajaline emotsionaalne stress põhjustas järsult ja märkimisväärselt
Lastele ja noortele meie riigis peaks toimima rangelt "kuiv seadus", st. E. absoluutne keeld alkohoolseid jooke. Teismeline, noor mees, alkoholi-, - mees ilma tulevikku. Tema saatus - antisotsiaalne, kõlvatu elu, kuritegevus ja haigused. Eriti hukatuslik mõju alkoholi lastel ja noorukitel, kui moodustati selle aja elu
Muidugi üldise tervise ja vabaneda halbadest harjumustest. Vladimir Ždanovi - edendaja kainust, liikmeks Expert nõukogu Alkohol riigiduuma Vene Föderatsiooni. Kõik ohtudest alkoholi, tubaka ja punktid silma. Healing meetodi Bates-Shichko. Harjutused silmadele. Vabanemiseks toksiine. Telegonia (umbes süütus) Alkoholismi ravi, suitsetamine, muu
Probleem alkoholi tarbimine on väga aktuaalsed. Nüüd alkohoolsete jookide tarbimine maailmas iseloomustab suur hulk. Siit kannatab kogu ühiskond, kuid eriti ohustatud noorem põlvkond: lastele, noortele, noorte ja tervis tulevased emad. Lõppude lõpuks, alkohol on eriti aktiivne mõjutusi moodustunud keha, järk-järgult hävitab seda. vigastus
On teada, et mitte vähem kui 50% juhtudest viljatuse staatus avastatud meeste reproduktiivse funktsiooni langus. See tähendab, et uurimine mees peab toimuma igal juhul viljatu abielu, ja varakult diagnoosida viljatus, eriti kuna uuringu mehed lihtsalt, odavalt ja kiiresti, et selles selgitatakse võimaliku viljatuse põhjustest. Üheks prioriteediks suur
|
OSCAR-2019
|
||
Kehvasti koostatud ehitusleping võib lõppeda vaidlustega kohtus. Ehitusvaldkonnas tegutsevad juristid märgivad, et tihti unustatakse korralikult kirja panna kõige elementaarsem: mida ehitatakse, mis ajaks ja kui palju see maksab.
Ramm Ehituse juhi Priit Raua sõnul kasutatakse lepingute puhul tüüptingimusi, mis olnud paigas aastaid, ent sisse kirjutatakse ka erisusi. Kohati ka läbimõtlematult. Nii võib kogenematu ehitaja nõustuda töödega, mis hiljem osutuvad neile endile liiga kulukaks.
“Ma soovitaks pigem pöörduda juristide või hankekorraldusbüroode poole. Säästab närve ja hoiab ära hilisemad probleemid,” soovitas ta tellijatele. Ta tõi välja ühe muudatuse, mille tõi ehitusbuum ja sellele järgnenud majanduskriis – inimesed pole enam nii sinisilmselt usaldavad. “Ehitaja peab tõestama, et tal on tagatis olemas, üldiselt näitab seda panga garantiikiri. Nii on kindel, et ta lihtsalt asja pooleli ei jäta,” selgitas ta, kuid rõhutas siiski, et turul on konkurents tihe ja ehituse mõistes soolapuhujad kaugele ei jõua.
1. Kes vastutab ehitusprojekti olemasolu eest? Tüli on kerge tekkima, kui tellija annab töövõtjale üle projektid, millega on lahendatud ehitamisega seonduv vaid osaliselt, ning tellija ja töövõtja vahel puudub kokkulepe, kes peab tagama, et oleks olemas nõuetekohane projektdokumentatsioon.
2. Kelle kohustuseks on tagada ehitusloa ja kasutusloa olemasolu? Ehitustöövõtulepinguga on võimalik volitada töövõtjat omaniku nimel ja esindajana suhtlema kohaliku omavalitsusega ning esitama asjakohased taotlused lubade saamiseks.
3. Mis tuleb valmis ehitada? Sageli saavad tülid alguse sellest, et tööd on jäetud üksikasjalikult kindlaks määramata ning tekib vaidlus, kas mingi konkreetne töö on töövõtuga hõlmatud või mitte.
4. Kes peab tööd tegema? Elu näitab, et aeg-ajalt püüavad peatöövõtjad alltöövõtjate puhul kasutada niinimetatud säästulahendusi ehk kas leitakse turult kõige odavamad (ja sageli seetõttu ka kõige ebaprofessionaalsemad) tegijad, või jääb peatöövõtja alltöövõtjatele võlgu ja viimased lahkuvad objektilt kuni võla tasumiseni, või tekib muid probleeme.
5. Millises mahus tuleb töid teha? Probleemid võivad tekkida eelkõige siis, kui tellija teatab tööde mahud ja tööde hilisema tegemise käigus asub töövõtja väitma, et tegelikud mahud on suuremad (näiteks renoveeritava fassaadi maht ei ole mitte 750 m2, vaid on hoopis 830 m2).
6. Milline on tööde maksumus? Probleemid võivad tekkida eelkõige siis, kui töövõtja leiab, et ta on teinud on lisatöid, mille tegemist ei olnud esialgselt kokku lepitud.
7. Millise kvaliteediga tuleb tööd teha? Kehtib küll üldine eeldus, et tööd peavad olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga, kuid kui tööde kvaliteedi suhtes on erisoove, siis tuleks see lepingus kindlasti lahti kirjutada.
8. Millise ajagraafiku järgi tuleb tööd teha? Oleks hea, kui töövõtulepingus mitte ainult ei fikseeritaks tööde alustamise ja lõpetamise tähtaeg, vaid sätestataks ka tööde etappide tegemise tähtaeg.
9. Tööde teatud etappide vastuvõtmise kord. See seondub ühelt poolt tööde ajagraafikuga, teisalt tasumisega ning kolmandaks kaetud töödega.
10. Andmed omanikujärelevalve kohta ning töövõtja kinnitus, et töövõtja kohustub omanikujärelevalve tegija suuniseid ja ettekirjutusi järgima.
Advokaadibüroo Sorainen juristi Kristjan Tamme sõnul on ehituslepingu puhul sarnaselt teiste lepingutega kõige olulisem võimalikult selgesti kokku leppida selles, mida ja mis ajaks peab ehitaja tegema ning kui palju see maksab. Ta lisas, et kõik muu on lepingu juures küll oluline, aga teisejärguline.
“Ehitusõiguse advokaadina puutun tihti kokku olukorraga, kus ehitusleping on koostatud mõnele nii-öelda tuttava käest saadud põhjale ning mille kohandamisel on põhiline energia kulunud juriidilistele nüanssidele, unustades kõige olulisema. Sellisel juhul võib tulemuseks olla olukord, kus väga detailselt on reguleeritud küll vääramatu jõu ja leppetrahvidega seotud asjaolud, kuid ebaselge on, milliseid töid ja mille alusel peab ehitaja tegema,” rääkis ta.
Kvaliteedi üle võib vaidluseks minna. Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaadi Marge Männiko sõnul võib peamiselt eristada kahte tüüpi ehituse töövõtulepinguid. Need, mille puhul tellijal on ehitusprojekt, vastavalt millele ta ehitustööd tellib, ning teiseks sellised, kus tellija tellib nii ehitusprojekti koostamise kui ka ehitustööd. “Soovitaksin tellida eraldi ehitusprojekti koostamise ning seejärel ehitustööd, sel juhul on pärast ehitusprojekti valmimist võimalik võtta pakkumine mitmelt ehitajalt ja valida nende hulgast sobivaim.”
Männiko sõnul saavad probleemid alguse juba esmatasandil – tellija ei teagi, mida ta täpselt soovib. “Näiteks ka lihtsamate ehitustööde tellimisel on oluline selgeks teha, mis materjalist, millist konstruktsiooni, viimistlust või toodet soovitakse, need kõik omavad ehitustööde hinna kujunemisel tähtsust.”
Ka siis, kui ka projekt juba olemas ning lepingki sõlmitud, tuleb ette, et tellija muudab või täiendab tööde ajal oma soove või juhiseid. “Samuti on sagedased vaidlused tööde kvaliteedi üle. Seetõttu on oluline lepingusse kirja panna tööde kvaliteedi nõuded. Eestis kehtib hulk erinevate ministeeriumite määrustega kehtestatud ehitusnorme, kuid laialdaselt on kasutusel ka Soome üldtunnustatud ehitusnorm RYL, mis on valdavalt olemas ka eesti keeles,” rääkis ta. Kui täpseid nõudeid lepingus kirjas pole, peaks ehitaja tegema tööd ära keskmise kvaliteediga ja järgima head ehitustava. Kuidas seda aga mõõta? Üldiselt lõpevad sellised küsimused vaidlustega kohtusaalis.
VARULi advokaat Karl Haavasalu tõi ühe komistuskivina välja suusõnalised lepingud ja kokkulepped. “Hilisema vaidluse käigus võib olla väga raske tõendada, milles tegelikult suusõnaliselt kokku lepiti. Seetõttu tuleks kõik läbi arutatu kirja panna ja võimalikult selgelt lahti kirjutada,” ütles ta.
Haavasalu soovitas õigusliku regulatsiooniga tutvumiseks vaadata võlaõigusseaduse töövõtulepingu sätteid (paragrahvid 635–657), samuti omavad tähtsust võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku ja ehitusseaduse üldsätted. Samas nentis temagi, et sätted säteteks – peaaegu kõik õigusvaidlused saavad alguse ikkagi inimlikust konfliktist ehk lihtsamalt öeldes, keegi läheb kellegagi tülli. Alles seejärel jõutakse juriidikani.
Haavasalu ise on kõige sagedamini kokku puutunud vaidlustega, mis puudutavad näiteks seda, kas ja kui suures mahus on töövõtja teinud lisatöid ning kas selle eest peab täiendavalt tasuma. Tuleb ette ka neid olukordi, kus tellija peab ehitustöid vastuvõetamatuks.
Marge Männiko Lextalist märkis, et ehitajalt võiks nõuda tööde tegemise ajaks ja ka mõni kuu pärast tööde lõppu kehtivat vastutuskindlustust. Sellest on abi, kui ehitaja mõne vea teeb või kahjustab kolmandate isikute vara. Sest vaevalt, et naaber lihtsalt vabandusega lepiks, kui tema krunt või eramu kahju saab.
Männiko sõnul on levinud pangagarantii, mille suurus on tavaliselt kuni 10 protsenti ehitustööde maksumusest.
Ramm Ehituse juht Priit Raud nentis siiski, et olgu leping kui tahes täpne, kõiki probleeme ei saa ette näha, sest iga ehitustöö on erinev.
|
OSCAR-2019
|
||
Paulus ei vääri enda meelest apostli nimetust sellepärast, et ta on taga kiusanud Jumala kogudust (1Kr 15:1–9).
Toimetusse laekus 14 vastust, loosi tahtel saab auhinna Tiia Laar. Võitjal palutakse ühendust võtta Eesti Piibliseltsiga.
10. Esra raamatus kirjeldatakse olukorda, kus osa Iisraeli mehi on Jumala seaduse vastu eksinud ja seisab tõsise pereprobleemi ees. Mis pattu mehed tegid ja kuidas nimetatud probleem lahendati?
Väike, vaid 25 liikmega ja pisut veel väiksema liikmesannetajate arvuga Sindi kogudus on tegus ja tähistab sel sügisel koguduse taastamise 25. aastapäeva.
Kuigi Sindi kogudus loodi juba aastal 1899, katkes tema tegevus nõukogude võimu perioodil. See on ka igati mõistetav, sest kogudusel oma pühakoda polnud – jumalateenistusi peeti 19. ja 20. sajandi vahetusel ehitatud koolimajas. Kogudus taastati 1990.
Kogudus ostis endale raudteejaama tööliselamu, mis ehitati enda tarbeks ümber. Sealses saalis peetakse praegugi kaks korda kuus jumalateenistusi. Aastast 2008 teenib kogudust hooldajaõpetaja Tõnu Taremaa, jumalateenistusi käib pidamas diakon Rando Lillepa. Umbes aasta tegutseb kogudusemaja ruumides Toidupank.
Märkimisväärseks võib lugeda koguduse lastetööd: selles osaleb 21 last vanuses 3–15 eluaastat. Lastega tegelevad Alice Laanemaa ja Monika Ristoja, kes ütlevad, et sügisel on lootust alustada ka leerikooliga.
Kogudust on toetanud Soome Anjalankoski sõpruskogudus, kes aastate eest kinkis siinsetele sõpradele klaveri. Paraku pole sellele mängijat ja kogudus laulab jumalateenistusel ikka a cappella õpetaja järel. Nüüd on esitatud linnavalitsusele taotlus altariesise põranda ja altarivõre ehituseks, et lihtsam oleks armulauda jagada. Kavandatuga loodetakse valmis saada 25. oktoobriks, kui koguduse pidupäeva peetakse. Muidugi juhul, kui toetust saadakse.
Õpetaja sõnul on kogudus ühtehoidev, kõik tunnevad kõiki ja hoiavad häid suhteid sõpruskoguduse inimestega. Käiakse vastastikku külas, sindilased on saanud osaleda ka Soomes kirikupäevadel.
Eesti Kiriku kauasemad lugejad mäletavad kaheksa aasta taguseid Maria Salumäe kirjutisi koguduseelust, portreelugusid töötegijatest ja tõlkelugusid. Juba peaaegu seitse aastat elab Maria, kes nüüd kannab perekonnanime Strauss, Saksamaal Münchenis koos abikaasa ja kahe tütrega.
Maria Strauss elab Saksamaal Münchenis ja on keskendunud oma perele abikaasale ja tütardele. Foto: erakogu
Et Maria õppis Tartu ülikoolis saksa filoloogiat, viisid õpingud sageli just seda keelt kõnelevasse riiki. «Siia kolimise põhjuseks oli tutvumine minu praeguse abikaasa Mi-chaga. Algselt ei olnudki meil plaanis nii kauaks Saksamaale jääda, vaid tahtsime peatselt Eestisse kolida. Selle sammu tegemine on praeguseni erinevatel põhjustel edasi lükkunud, kuid on endiselt meie eesmärk,» ütles Maria Strauss Eesti Kirikule vabariigi 90. aastapäeva eel.
Tunnen end siin väga hästi. München ja Baierimaa on imeilusad. Müncheni linn on suur, kuid samas hubane ja turvaline. Et olen kahe väikse lapse ema, naudin ma väga seda, et siin on palju rohelust. Elame küll Müncheni kesklinnas, kuid siinsamas ligidal on Isari jõgi suurte parkide ja niitudega, üks suur vana surnuaed, kus käisime eile lumikellukesi ja krookusi imetlemas, ja ohtralt laste(rohkeid) mänguväljakuid, sest meie linnaosas on palju lapsi ja noori peresid.
Alates meie esimese lapse Raheli sünnist 2003. aasta aprillis olen olnud kodune, enne seda töötasin ühes arvutitarkvarafirmas kliendinõustajana. Poolteist aastat hiljem sündis meie teine tütar Rebeka ja siis hakkasin mõtlema, millist tööd saaksin kodus olles teha, sest tahtsin kindlasti oma lapsi kuni kolmanda eluaastani ise kasvatada.
Sain ämmaemandalt, kes Rebeka sünni juures oli, soovituse hakata pakkuma kodust lastehoidu ja see tundus väga hea mõte. Teengi seda tööd juba peaaegu kolm aastat ja olen väga rahul. Rahel ja Rebeka on nüüd juba lasteaias, aga kavatsen «päevaema» tööd siiski jätkata.
Lisaks tööle ja perele on minu jaoks väga olulisel kohal ka elu koguduses. Oleme leidnud väga toreda luteri koguduse, kus terve pere end koduselt tunneb. Mina osalen seal juba kolm aastat pühapäevakoolitöö korraldamises ja üle aasta olen olnud koguduse juhatuses. Micha korraldab pühapäeviti väikelastehoidu, mis võimaldab jumalateenistustel osaleda ka neil noortel emadel-isadel, kelle lapsed on pühapäevakooli jaoks veel liiga väiksed. Rahel ja Rebeka on usinad pühapäevakoolis käijad ja Rahel laulab meie koguduse mudilaskooris.
Eesti elu jälgimine ei õnnestu mul eriti hästi, sest argipäev, töö ja pere võtavad aja ära. Tähtsamaid uudiseid kuulen telefoni teel oma vanematelt või õelt Haapsalust.
Vahel «sirvin» Eesti ajalehti ja ajakirju Internetis. Ainus ajaleht, mida ma paberkandjal siia Saksamaale tellin, on Eesti Kirik. Seda lehte on küll tore käes hoida ja vähemalt kirikueluga end kursis hoida. Eesti Kirik on minu jaoks eriti südamelähedane, sest Tartus õpingute ajal osalesin ju aktiivselt toimetusetöös.
Siit Saksamaalt vaadatest tundub, et Eesti elu läheb ikka edasi. Eestil on siin väga hea maine. Kui ajakirjanduses ja televisioonis räägitakse uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest, siis tuuakse tihti Eestit posititiivses mõttes esile. Negatiivse poole pealt olen lugenud artikleid HIVga seotud probleemidest, kuritegevusest, integratsioonipoliitikast, möödunud aasta aprillirahutustest Tallinnas.
Ma ei olegi kohanud siin inimesi, kes Eestit ei teaks. Enamik, kellega kokku olen puutunud, tunneb Eesti vastu suurt huvi. On väga erinevaid asju, mida inimesed Eestiga seostavad. Eelkõige tuntakse minu kogemuste põhjal eestlasi kui rikka kultuuriga musikaalset rahvast. Arvo Pärt on siin väga populaarne. Teatakse Eestit kui Eurovisiooni lauluvõistluse võitjat. Olen käinud Münchenis ühte Jaan Tätte lavastust vaatamas.
Viimati olin koos abikaasa ja lastega Eestis möödunud suvel, kuus nädalat jutti. See polnud küll päris puhkus, sest tegelesime aktiivselt oma maja ehitamisega Haapsalus.
Ega koduigatsust õnneks eriti tihti ei ole. Tavaliselt tuleb see peale, kui tean, et kodus toimub midagi erilist: kui meie peres on kellelgi sünnipäev või muu oluline sündmus või kui terve suguvõsa mingi tähtpäeva puhul kokku saab.
Kui koduigatsus vaevab, siis panen mõne eesti muusikaga CD mängima, vaatan Eestis tehtud fotosid või helistan koju.
Sel aastal ei osale ma Müncheni eestlaste aastapäevapeol, sest olen vabariigi aastapäeva ajal oma abikaasa ja lastega meie koguduse talvises perelaagris. Seal mõtlen kindlasti sellele tähtpäevale.
|
OSCAR-2019
|
||
André-Marie Ampère (20. jaanuar 1775 – 10. juuni 1836) oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper on nimetuse saanud Ampère'i järgi.
Ampère'i kuulsus seisneb peamiselt elektri ja magnetismi vaheliste seoste avastamisel ja elektromagnetismi arendamisel. Ampère nimetas seda teadust elektrodünaamikaks. 11. septembril 1820 kuulis ta H. C. Ørsted'i avastusest, et magnetnõela mõjutab elektrivool. Vaid nädal hiljem, 18. septembril avaldas Ampère uurimistöö, milles oli taoliste nähtuste kohta palju põhjalikum kirjeldus. Samal päeval demonstreeris Ampère, et paralleelsed elektrivooluga juhtmed tõmbuvad või tõukuvad teineteisest, sõltuvalt sellest kas elektrivoolud juhtmetes on samasuunalised või vastassuunalised. Kõik see pani aluse elektrodünaamikale kui teadusele.
Elektromagnetism arenes edasi, Ampère tegi avastusi temale omase huvi ja hoolega, ning töötas välja matemaatilise teooria, mis seletas elektromagnetilisi nähtusi ja samuti ennustas paljusid teisi seni avastamata nähtusi.
Egon Schiele [ˈʃiːlə] (12. juuni 1890 Tulln – 31. oktoober 1918 Viin) oli austria kunstnik. Ta oli Gustav Klimti protežee.
Schiele oli 20. sajandi üks juhtivaid figuurijoonistajaid. Ta on tuntud oma tööde intensiivsuse poolest. Ta tegi endast palju autoportreesid ning on tuntud oma graafilise stiili, moondunud figuuride ja kujutatud tegelaste poolest, kes panevad klassikalise ilu mõiste proovile. Ta oli Austria ekspressionismi üks juhtfiguure ning märkimisväärne joonistaja (väljendusvahendiks peenike terav joon). Tema lühikest elu saatsid konfliktid ja skandaalid nii eraelus kui ka kunstis, mis kajastusid viimases erootika ja psühholoogilise rõhuasetuse näol[1]. Kuigi Schiele tegutses Viinis ajal, kui seal viljeleti lokaalselt iseloomulikku Viini juugendstiili, on Schiele tööd ekspressionistlike tunnustega. Ta moonutab oma figuure ja valib välja väljakutsuvad vaatepunktid ja hiilgavad värvid. Värvid ongi Schiele jaoks kõige ekspressiivsemad vahendid maalikunstis[2].
Ta oli raudteejaamaülema Adolf Eugeni ja Marie Schiele (neiupõlvenimega Soukoup) kolmas laps. Tal oli kaks vanemat ja üks noorem õde – Elvira, Melanie ja Gerti (Gertiga olid tal verepilastuslikud suhted). Schiele joonistamisanne ja produktiivsus avaldus juba lapsena, kui ta joonistas ronge nii palju, et isa Adolf otsustas tema visandiraamatud hävitada. Pärast tema vaimselt ebastabiilse isa surma 1905. aastal, sai Schiele eeskostjaks onu Leopold Czihaczek, kes polnud küll tema kunstikalduvustest vaimustunud, ent nentis tema andekust. Koolis oli Schiele häbelik ja vaikne; kuna ta oli kehv õpilane, käis ta endast nooremate klassis.
Varajases teismeeas näitab Schiele koolis huvi üles vaid joonistamise vastu. Isa surma elab ta väga raskelt läbi. Sellel perioodil maalib ta arvukalt töid, seehulgas oma esimesed autoportreed. Arvatakse, et autoportreede maalimine peale traagilist läbielamist oli ainus viis tegeleda leinaga ja täita kaotusest tekkinud tühimik. Oma emaga ta lähedane ei olnud, pigem oli nende vaheline suhtlus konfliktne terve Schiele elu[3].
1906. aastal hakkas ta õppima Viini kunstkäsitöökoolis (Kunstgewerbeschule), seal soovitati tal astuda kunstiakadeemiasse (Akademie der Bildenden Künste), kus tema peamiseks õpetajaks sai väga konservatiivne Christian Griepenkerl. Sealne akadeemilise laadi peale surumine ei sobinud aga omanäolisele Schielele, nii et ta lahkus akadeemiast kolme aasta pärast koos mitme teise õpilasega.
1907. aastal tutvub Schiele Gustav Klimtiga, kes peab noort kunstnikku väga andekaks, hakkab tema mentoriks ja tutvustab talle kunsti- ja käsitöö ettevõtet Wiener Werkstätte, mis oli tihedalt seotud Viini kunstiliikumisega Secession. Klimt pidas Schielet endast paremaks joonistajaks ja ostis mitmeid tema töid soodustamaks Schiele loomevabadust. Schiele varasemates töödes on tunda Klimti ja juugendi mõjusid, hiljem muutub see aga omanäolisemaks, jõulisemaks ja ekspressiivsemaks.
1907. aastal on esimest korda mõjutatud Klimti stiilist. Klimt eeskujuks võtta oli juba iseeneses mässumeelne akt Griepenkerli ja akadeemia kui institutsiooni vastu. 1908. aastal eksponeerib ta esimest korda Klosterneuburgis oma töid[3].
Klimt kutsus Schiele osalema Viini 1909. aasta näitusel (Kunstschau), kus viimane vaimustus Edvard Munchi, Vincent van Gogh ja Jan Tooropi töödest. Edaspidi on ta kunstimaastikul väga aktiivne – ta asutab samal aastal kunstnike grupi Neukunstgruppe koos teiste kunstiakadeemia (Akademie der Bildenden Künste) akadeemilises õpetamisstiilis pettunud õpilastega, osaleb Secessioni ja Neukunstgruppe ühisnäitustel, tutvub kunstikaupmeeste ja kaasaegsete nimekate kunstnikega.
1909 osaleb ta ka esimesel Neukunstgruppe näitusel Pisko Galeriis, mis oli Schiele esimene suur võimalus osaleda märkimisväärsel kunstinäitusel. 4 tema tööd olid näitusel esindatud Oskar Kokoschka kõrval. Peale näitust, mis Schiele jaoks ei olnud väga edukas, lahkus kunstnik New Art Group’ist. 1910. aastaks on Schiele leidnud endale omase stiili. 1911. avaldatakse Schiele kohta esimene publikatsioon[3].
1911. aastal kohtub ta enda pikaajalise armukese ja modelli, 17-aastase Walburga (Wally) Neuziliga. Koos põgenevad nad Viini klaustrofoobilisest miljööst väiksesse linna Český Krumlov (Krumau) Böömimaal. Linnaelanikud aga ei kiida nende elustiili heaks, kaasaarvatud fakti, et Schiele kasutas modellidena kohalikke teismelisi tüdrukuid, ja nad kolivad Wallyga Viini lähistele Neulengbachi. 1912. aastal süüdistati Schielet alaealise tüdruku ahistamises. Arreteerimise käigus leiti ateljeest suurel hulgal joonistusi, mida peeti pornograafilisteks. Ahistamissüüdistusest loobuti, aga ta mõisteti süüdi pornograafiliste joonistuste eest ja pidi veetma 24 päeva vanglas, kus valmisid ka mitmed vangistust käsitlevad teosed.
Schiele kasutas tihti väga noori modelle, kes poseerisid alasti erinevates ebamoraalsuse all ristitud poosides. Alates 13. aprillist (1912) oli Schiele 3 nädalat vahi all Neulengbachis ning tema erootilised joonistused konfiskeeriti. Kohtuotsusega ta küll vangistati kolmeks päevaks, aga lasteahistamise süüdistused tühistatakse[3]. Kuigi tema erootilisi töösid iseloomustati grotesksetena, kutsuti Schielet siiski "pornograafiks"[2].
1912 avastasid ka mõned mõjukad kollektsionäärid Schiele ning tema rahaline seis paranes. Samal perioodil avastas Schiele ka ajakirja Die Aktion asutaja Franz Pfemfert ning 1916 ilmus ajakirja number, mis oli täies ulatuses pühendatud Schielele. See on oluline, sest nii oli Schiele ja tema tööd näha väga laiale lugejaskonnale[3].
1913. aastal toimus esimene Schiele isikunäitus Müncheni uue kunsti galeriis. Samal aastal liitub ta Austria kunstnike liiduga (Bund Österreichischer Künstler). Osaleb mitmel näitusel Budapestis, Kölnis, Dresdenis, Pariisis ja Roomas.
1914. aastal ajakirjas Die Aktion ilmunud manifestis kirjutab üheksateistaastane Schiele: "Uus kunstnik on ja iga hinna eest peab olema tema ise, ta peab olema looja, ta peab ise rajama aluse möödunud traditsioonist mõjutamata. Siis ta on uus kunstnik"[3].
1914. aastal kohtub ta Viinis protestantliku kodanlasperekonna Harmsiga, kus on ka kaks peretütart, kellest ühega otsustab Schiele abielluda. Kui ta teatab enda ja Edithi kihlumisest elukaaslasele Wallyle, jätab viimane Schiele maha ja nad ei kohtu enam kunagi. Schiele oli sellest väga murtud, kuna oli arvanud, et abiellumise järel tema suhe Wallyga kestab edasi.
1915 läks Schiele lahku pikaaegsest kaaslasest (4 aastat) Wally Neuzilist, kes oli talle partner nii eraelus kui ka modell tema (enamasti erootilistel) töödel. Samal aastal abiellus Schiele Edith Harmsiga[3].
Edith ja Schiele abiellusid, paar päeva pärast nende pulma sai Schiele sõjaväekutse ja pidi kohe minema Prahasse, hiljem Mühlingisse. Tema töökohustuste hulka kuulus venelastest sõjavangide valvamine, keda ta ka maalis ja joonistas. Komandör Karl Moser andis sõdurist kunstnikule isegi ruumi, mida too sai ateljeena kasutada. Sõjaväekohustuste täitmise ajal osales ta siiski ka mitmel näitusel.
Alates 1915 on Schiele sõdur Prahas, hiljem Viinis. Märtsist kuni novembrini kirjutab Schiele sõjapäevikut (1916). On oluline rõhutada, et kuigi Schiele ei võtnud poliitilistel teemadel väga sõna, ei olnud ta apoliitiline. Juba fakt, et ta töötas ka Franz Pfemfetile, kes oli poliitiline aktivist, ja tema ajakirjale, näitab Schiele poliitilisust. Ta ei olnud sõja poolt ega vaimustunud rahvusluse ega rassi diskrimineerimise ideedest. 1915–17 maalis väga vähe[3].
1917. aastal oli Schiele tagasi Viinis ja osales väga edukalt viiekümne tööga Secession’i 49. näitusel. Tema tööd olid väljas peasaalis ja näituseplakatil.
1918. aasta alguses, 6. veebruaril, suri tema suur eeskuju Gustav Klimt. Märtsis saatis teda suur edu näitusel – enamik näitusel eksponeeritud töödest müüdi maha[3].
1918. aasta sügisel jõudis 20 miljonit inimelu nõudnud Hispaania gripi epideemia Viini. Edith, kes ootas last, suri 28. oktoobril, Schiele kolm päeva pärast seda.
Schielet iseloomustatakse kui hüpertundlikku isiksust ja kui prohvetit, kes nagu oleks ette näinud välitimatut Euroopa katastroofi. Kunstniku ellu ja loomungusse tungis vägagi sageli surma temaatika ning isegi tema erootiliste tööde kohta on öeldud, et viimased peegeldavad surma kohalolu[2].
Schiele tegi eluajal autoportreid arvult: saja ringis. Reinhard Steineri arvates ei ole Schiele tööd ei autobiograafilised reportaažid, ega kujuta kangelaslikkust ega enesejumaldamist (mõne erandiga varajastes töödes aastatel 1905 kuni 1907). Seda ebatavaliste pooside, tundeliste žestide ja ühtse "mina" (kunstnik versus kunstnik portreel) puudumise pärast. Varajase perioodi autoportreesid iseloomustab grandioosne ja ekshibitsionistlik vaade enesele, mis Steineri sõnul kompenseerib Schiele kalli isa kaotust ja tema tunnustuse igatsust. Klimti perioodil tehtud autoportreedes (tinglikult 1910–1913) on rohkem pinget ning sellepärast võib olla neid raskem ka autoportreedena tuvastada. Selle perioodi kunstnik autoportreerib end askeetlikult saledana, tema figuur on väändunud, näoilme sünge, veider ja tundmatu[3].
Schielele on omane neutraliseerida pildi taust (loobuda ruumilisusest), mis teeb figuurid ühedimensiooniliseks ning seeläbi näevad kehad välja haavatavad ja liigutusted on närvilised. Kuigi Schiele mõnes autoportrees võib välja tuua objektiivselt erootilise sisu ning ihade käsitlemise, siis ei saa seda kõikidele (akt-auto) portreedele omistada. Schiele oli pigem enese analüüsija/looja, kes otsis ennast ja oma spirituaalset substantsi[3]. Schiele erootilised tööd (mitte ainult autoportreed) kirjeldavad seksuaalsusest põhjustatud kannatusi, mehe ja naise vahelise suhte patupoolt[2].
Peale 1915. aastat hakkas Schiele töödest taanduma senine süngus. Tundub, nagu oleks kunstnik vastandunud verisele reaalsusele (I maailmasõda), pöördudes maalima linna- ja maastikuvaateid. Siiski ei saa Schiele puhul rääkida reaalsuse objektiivsest kujutamisest, vaid selle teatavast moonutamisest. Seda muidugi ka sellepärast, et Schielele oli tavaks maalida mälu, mitte vaate järgi. Kuigi selle perioodi varajased maastiku kujutused on enamasti külmades värvides, siis see muutub hilisemas perioodis ning Schiele värvipaletile ilmuvad soojemad värvitoonid (näiteks 1917. aasta maal "Neli puud")[3].
Ka Schiele linnavaated läbisid loodusvaadetele sarnase protsessi[3]. Schiele linnavaated on rahulikuma kontrastsusega, isikupärase vaatepunktiga, mõtiskleva ja melanhoolse meeleoluga[2]. Kunstnik jäi linnavaadete maalijana alati n-ö provintsi poisiks, sest ta armastas väikeseid linnu ja külasid ning eelistas just neid kujutada oma ajast hoolimata (selle aja moodsad kunstnikud kujutasid just suurlinnu ja liiklust-liikumist). Schiele ei maalinud moodsaid linnasid – tema piltidel puuduvad suitsevad korstnad, vabrikud, tehased ning üleüldse viited moodsale tehnoloogiale. Schiele kurva ilmega linnavaated kirjeldavad kunstniku enda siseelu, mitte objektiivset ajaloolist hääbumist. Linnade surnud väljanägemine tuleneb Schiele valitud linnusilma perspektiivist[3].
Schiele suhestus Klimti kunstiga läbi stiili ja motiivide[3]. Nende tutvuse algusaastatel võttis Schiele palju Klimti avangardistlikke stiilielemente ka enda töödesse üle. Ta andis klimtilikule erootikale oma töödes agressiivsema ja traagilisema kuju. Tema käe läbi omandas malbe Viini versioon Art Nouveau'st närvilise ja pöörase stiili ning lõpuks nurkliku teravuse[2]. Klimt ja Schiele jagasid paljusid oma modelle ning ühest neist, Wally Neuzilist sai partner Schielele ka pikemaks ajaks[4]. Alates aastast 1909 jättis Schiele klimtiliku elegantse joonelise selguse seljataha ja alustas joonistamist stiilis, mille kohta isegi Klimt kommenteeris, et tegemist on meistri stiiliga. Klimt ja Schiele kohtusid esimest korda arvatavasti 1910. aastal. Schiele pakkus Klimtile, et kunstnikud võiksid omavahel töösid vahetada – Schiele annaks mitu oma joonistust ühe Klimti oma vastu. Klimt olevat seepeale komplimenteerinud Schile joonistamise oskust ja öelnud, et see on tema omast palju parem. Vahetus siiski toimus ja Klimt ostis isegi paar joonistust Schielelt juurde[3].
Palju on räägitud Schiele eripärast, valides vaatepunkti. Ebatavaline vaatepunkt on tihti nüanss, miks figuurid tunduvad deformeerunud ja kummalised, poosid ebatavalised ja tulnukalikud. Schiele väga harva vaatles oma modelle terves ulatuses või eestvaates. Vahel kasutas Schiele redelit, et saada vaatepunkt modellidele ülalt. Schiele modellide ebainimlike pooside taga ei nähta loomulikkust, vaid kunstniku korraldust. Modellid on kunstnikule haavatavalt paljastatud ning nad ei tundu tavaliselt lõõgastunud, vaid pinges. Tihti on modelli pilk suunatud vaatajale[3].
Arvatakse, et Schielele võis inspiratsiooniallikaks ja kehakeele joonistamisel tihti aluseks olla vaimuhaigete inimeste
patoloogiline kehakeel. Selle huvi tekitas temas sõber Erwin Osen, kes käis seda haigete peal õppimas. Osen oli ka oma isikliku ekspressiivsusega mõjutanud Schiele figuuride kujutamist. Lisaks leidis Schiele inspiratsiooni teatraalsusest ja tantsust. Kunstniku inspiratsiooniallikatest kõnelevad tema kollektsioneeritud kunstiteosed. Ta omas mõningal määral eksootilist või folkloorset kunsti, idamaiseid puulõikeid ning Viini suurimat kogu Jaapani pornograafiat[3].
|
OSCAR-2019
|
||
Muinasjutulise sarja peategelane on Emma Swan (Jennifer Morrison), kes elab unises Ameerika väikelinnas, mille kõik asukad võivad olla nõiutud muinasjututegelased, kes on unustanud, kes nad tegelikult on.
Henry lahkub Storybrooke’ist, et enda lugu üles leida. Aastaid hiljem kohtab ta teises maailmas murelikku Tuhkatriinut, kes muudab tema rännaku teekonda igaveseks.
Henry kutsub hätta sattudes appi Storybrooke’i perekonna ning koos asutakse otsima Tuhkatriinut. Ootamatult kohtab Konks tee peal vaenlast, kes ähvardab nende plaanid nurjata.
Victoria soovib kogukonna aeda hävitada ning teeb Jacindale pakkumise, millest ei saa keelduda. Minevikus selgub, miks Tremaine Tuhkatriinut vihkab, ning ka see, mis tal tulevikus plaanis on.
Ivy on sunnitud Lucy'ga kommi nuruma minema, kuid Lucy jookseb tema juurest ära. Tilly ütleb Weaverile, et teab, kes ta tegelikult on. Minevikus otsivad Gold ja Belle viisi, kuidas pimeduse needusele lõpp panna.
Tiana otsib rändavalt posijalt, dr Facilierilt, abi oma kuningriigi päästmiseks. Kui selgub Facilieri tagamõte, peab Tiana asjad enda kätte võtma.
Kättemaksuhimus Hook on võimsa tumeda maagia otsinguil, aga kohtumine Rapunzeliga võib tema saatust igaveseks muuta. Hyperion Heightsis muutub Ivy plaan Victoria kukutamiseks aina tõsisemaks ning sellel on Jacinda ja Lucy jaoks ootamatud tagajärjed.
Henry ja Ella järgnevad murelikule Alice’ile Imedemaale, et ta ära joosta ei saaks. Kui nad kohale jõuavad, saab Henry aru, et Ellal on selle veidra maailmaga üllatav side.
Regina leiab Zelena San Franciscost ja püüab tema mälestusi taastada. Henry ruttab Lucy juurde, et teda suudlusega üles äratada. Minevikus püüavad Drizella ja Gothel kinni Henry ja sunnivad Reginat peale panema needust.
Soovides oma tugevnevaid võluvõimeid proovile panna, loob Robin Ema Gotheliga riskantse suhte. Hyperion Heightsis sõlmivad Roni ja Kelly Eloise’iga kokkuleppe, püüdes Lucyt tema saladuslikust haigusest päästa. Miski pole aga tasuta. Kui asjad Victoria ja Ivy vahel kõrgpunkti saavutavad, võib see kellelegi elu maksma minna.
Tiana satub oma kroonimispäeval Dr. Facilieriga vastasseisu ning on sunnitud reisima Bayousse, kus üllatav kohtumine muudab ta elu ning alligaatorijaht võtab sünge pöörde. Samal ajal uurivad Roger ja Weaver Pimedat Nõida.
Tilly hoiatab Rogersit ja Goldi, et Gothelit ei saa usaldada, ning lavastatakse peatselt kuriteos süüdi. Samal ajal võtab Ivy Henry nõu kuulda ja üritab Jacindaga suhelda. Hook otsib minevikus Kapten Ahabit, kes es teab, kuidas Alice’it tornist päästa.
Roger ja Henry leiavad viisi, kuidas tõestada Tilly süütust seoses Hilda mõrvaga. Alice põgeneb minevikus tornist, kuid avastab, et on ikkagi lõksus, ning lööb Robiniga kampa, et jagu saada trollist, kes hirmutab lähedal asuvat küla.
Peale tema armastatu pangvangi võtmist on Kelly silmitsi Candy Killeriga. Samal ajal kasutab Samdi Drew’d surmava plaani elluviimiseks. Zelena saab tagasivaates raske õppetunni, kui kohtumine Hansu ja Gretega võtab halva pöörde.
Kui Tilly ja Margot veedavad terve päeva koos, avastab Weaver, et keegi on pistoda võtnud ja üritab seda leida. Gold testib minevikus Alice’it, et teha kindlaks, kas ta on Valvur ja on seejärel ise ühe testiga silmitsi.
Tilly ja Rogers satuvad peale Eloise’iga kohtumist ohtu, mis sunnib Tilly’t langetama elumuutvat otsust, kuna Rogersi elu on ohus. Samal ajal liigub Henry ja Jacinda suhe sammu võrra edasi, kuid hoolimata Lucy püüdlustest ei paku nende liit talle neid vastuseid, mida ta otsib. Noor Gothel himustab tagasivaates peale oma kodu hävinemist kättemaksu.
Roni palub Lucy abi Henry äratamisel, kuid asjad ei lähe nii, nagu plaanitud. Samal ajal lähevad Rogers ja Weaver Morgot juurde, lootuses Tilly’t ära rääkida. Noor Henry ei suuda tagasivaates otsustada, millist suunda valida, kuid peale salapärase telefonikõne saamist teeb ta oma otsuse.
Minevikus kohtub Jafar murtud Aladdiniga. Olevikku saabuvad põgenikud rääkimata lugude maalt. Hyde paljastab, et Gold andis talle Storybrooke'i. Gold üritab Belle'i uneneedusest vabastada.
Ashley asub otsima oma kasuõde ja soovib lepitust. Emma kahtleb, kas temal ja Hookil on tulevikku või kas tal on üldse mingit tulevikku.
Gold võtab Belle'i piraadilaeval vangi väitega, et tahab teda kaitsta. Hyde asub tõestama, et tema pole kurikael. Rumplestiltskin pakub Jekyllile abi mürgi valmistimmimiseks.
Emma on sunnitud oma perele nägemustest tõtt rääkima tänu kurja kuninganna mahitamistele. Aladdini ja Jasmine'i tõeline lugu tuleb ilmsiks, kui Jasmine laseb vargal koopast teemandi varastada.
Kuri Kuninganna annab Davidile ja Mary Margaretile oma südamete loovutamiseks 24 tundi aega, enne kui ta Storybrooke’i hävitab. Vahepeal saavad Võluvad teada, et nad on minevikus eneste teadmata kohtunud.
Saades teada, et meie kangelastel on relv, millega teda peatada, varastab Kuri Kuninganna Jasmine’ilt Aladini võlulambi ning soovib midagi, mis võib Päästja igaveseks rajalt kõrvale juhtida.
Emma pöördub soovide maailmas Pinocchio poole, et leida Reginaga tagasitee reaalsusesse. Regina peab aga kindlaks tegema, kas uus Robin on õnnelikum, kui Reginat tema elus ei ole.
Enne kui Hook asub suhet Emmaga edasi viima, tahab ta olla kindel, et David ei näe temas kõigest piraati. Kui David palub Hookil paljastada tõe oma isa surma tagamaades, on Hook valmis teda aitama.
Gold püüab Gideoni veenda, et ta ei hakkaks Päästjaks. Robin pöördub liitlase poole, et Storybrooke'ist põgeneda ja Hook on valmis Emmale abieluettepanekut tegema.
Kuri Kuninganna omandab Käärid, et lahutada oma saatus Regina omast ning enda teisik viimaks tappa. Samal ajal mõtleb Hook sellest, kuidas rääkida Emmale ja ta perele tõtt Davidi surma kohta.
Hook üritab leida viisi, kuidas Storybrooke'i naasta ning ühineb Aladdini, Jasmine'i ja Arieliga, et Jafarile vastu astuda ja Agrabah taastada. Samal ajal otsustavad Mary Margaret ja Regina Emma tuju tõsta ning viivad ta baari.
Emma on nõus aitama Gideonil Musta Haldjat alistada, kuid avastab, et kõik ei ole nii kuis näib. Samal ajal mängib Hook Musthabemega kaarte, et Storybrooke'i naasta.
Zelena tahab tingimata Haldjaga üksinda võidelda, aga teeb asjad ainult hullemaks. Et oma viga heastada, kaalub Zelena talle suurima ohverduse tegemist. Minevikus sõbruneb Stanumi nimeline puuraidur Zelenaga ning aastaid hiljem küsib talt abi.
Tagasivaates, pärast seda kui Rumple'i ema, Fiona, saab oma haldjast ristiemalt teada, et tema saatus on ette kuulutatud, teeb ta kõik endast oleneva, et see ei saaks reaalsuseks.
Snow ja Charming lausuvad tagasivaates Emma kaitseks erilise soovi, mille tagajärjel puhkeb terve kuningriik laulma ning see vihastab Kurja Kuningannat.
Henry ärkab äraneetud Storybrooke'is ja avastab, et Emma on vaimuhaiglas olnud ning Must Haldjas on uus linnapea. Henry üritab aidata Emmal oma mälu tagasi saada, samas kui Gold üritab teada saada, mis tegelikult Belle'iga juhtunud on.
Storybrooke'i elanikud pöörduvad abi saamiseks Zelena poole, kui Emma päris maailmast kaob. Emma võitleb pimeduse ahvatlustega ja kohtub võimaliku liitlasega.
Regina esineb päästjana, kui Arthur selgitab, kuidas Merlin vabastada. Aga üks rüütel tunneb Reginat ja Kurja Kuningannat ja vannub kättemaksu. Hook püüab Emma pimedusest vabastada.
Camelotis püütakse Merlin vabastada. David asub otsima maagilist reliikviat ja Arthur läheb temaga kaasa, et ohte trotsida. Emma kutsub Hooki appi Excaliburi kivist välja tõmbama.
Mary Margaret avastab, et kuningas Arthur varjab oma tõelisi kavatsusi ning peab kangelasi oma kahtlustes veenma. Guinevere asub Lancelotiga teekonnale pimeduse südamesse.
Emmal ja Reginal valmib plaan Merlini vabastamiseks, ent üks oluline asi on veel puudu. Merida asub vormima Goldi kangelaseks, kes Excaliburi kivist välja tõmbaks.
Merida vaprus pannakse proovile, kui tema venna elu on kaalul. Leitakse loits, millega Merilini väljavalitud temaga suhelda saavad, kuid Arthur ei saa temaga ühendust ja see tekitab kahtlusi.
Hook pöörab pimeduse teele ja vannub kättemaksu Rumplestiltskinile. Kui Emma ja Hook kokkuleppele ei jõua, jõuavad Cameloti sündmused tänapäeva valguse ja pimeduse jõudude kokkupõrkeks.
Pimeduse jõud seovad ennast elavatega, et päris maailma jääda. Linnaelanikud viiakse nende asemel allilma. Emma püüab plaani nurjata, kuid teised lepivad selle kui paratamatusega.
"Alustatakse Hooki otsinguid, kui Storybrooke'ist saab allilm. Kõik, keda surnuks peeti, on järsku täiesti elus."
Emma, David, Regina, Robin ja Henry on viimaks tagasi kodus, kuid ikka veel tuleb pista rinda Hadesega, kes Zelenat ninapidi veab ja valmistub kasutama kõikvõimsat Olympose kristalli linnas võimu haaramiseks.
Henry hakkab vastu võlujõule ja võtab selleks appi Violeti.Samal ajal kui Emma ja Regina tõttavad appi oma pojale, otsustavad teised luua värava kummituslikku metsa ning nad transporditakse läbi selle ootamatult võõrale maale, mida valitseb ahne ja vägivaldne Warden.
Henry suudab võulujõu hävitada, mispeale ta perekond jääb lõksu Jutustamata lugude maale. Et võlujõud taastada, tuleb Henril selleks veenda New Yorki elanikke.
|
OSCAR-2019
|
||
Üleeile kaalusin taas oma mürakaru. Ma pidin pikali kukkuma ja hõõrusin mitu korda silmi, et ega ma valesti ei näe. Kaal näitas 1700 grammi . Aga samas ta ei tundu nii suur. Ta on lihtsalt väga pikaks veninud. Eile ma mõõtsin ka teda ja nina otsast saba otsani sain ma 67 cm (suvekatel oli 61). Mul on nii kahju ,et ilmad nii jahedad, vihmased ja tuulised on. Tahaks kutti rohkem õue viia aga sellist ilmadega on garanteeritud, et siis jääksime me koos haigeks ka.
Viimasel ajal on see kujunenud tema lemmik poosiks! Põhjust ei oska öelda. Enda teada pole Jääaega temaga veel vaadanud
Kaalusin taas kutti. Ta saab 4 päeva pärast 4-kuuseks ja kaalus täna 1940 grammi. Sellepärast ta nii raske tundubki
Käisime eile ja ka täna õues jalutamas. Eile käisime õhtul, kui oli juba hämar õues ja see oli Kuubiku jaoks hullult põnev. Ma pole teda niiviisi õues jooksmas veel näinud . Täna käisime hommikul õues ja siis polnud enam nii huvitav- joosta enam ei viitsitud ja selle asemel sisustati aega kaevamisega.
Väga ilus poiss. Mullased tuhkru näod on alati nii ilmekad ja naljakad. Nad nagu üritaks ennast kuidagi paremast küljest näidata, et siis ei paista muld välja.
Maris, ma nõustun. Siis on neil sellised ära ehmatanud näod alati peas Mari, ma olen kõik pesad talle ise meisterdanud. See on hetkel ta lemmik, mis pildil on Eile küll unustasin aga täna parandan ennast. Eile täitus Valgetuhkur Caffe pesakonnal 4.elukuu! Palju õnne kõigile suslikutele ja nende omanikele!
Nonii! Mul tuli nüüd mingi tund aega tagasi meisterdamise tuhin peale ja nii sai poiss omale taas uue "voodipesu". Värv mulle hullult meeldib- kärts roheline! Igati sobilik ühele poisiklutile. Kutt ise on ka rahul. Läks kohe taskuga kiike magama, nina ka sealt enam välja ei pista.
Meisterdasin veel ühe "voodipesu". Mida rohkem ma neid teen, seda osavamaks saan. Nüüd sai see ikka eriti ilus ja tugev
Aitäh! Ma ei tea miks aga mul on koguaeg isu neid teha. Nüüd olen ma osavam ja mõtlen esimesed pesad kas roti- ja/või deeguomanikele niisama ära anda (pole kahju ka kui puruks närivad) või viskan lihtsalt ära. 2 kilost tuhkrut need kiiged enam ei pea. Uued kiiged on kõik topelt riidega õmmeldud ja nüüdseks on mul 3 komplekti vastupidavaid pesasid. Eile õhtul tuli mul uuesti tuhin peale, sest ma sain oma emalt uut riiet. Sellised need said:
Me käisime reedel Kuubikuga Västrikus. Algne plaan oli teha vaid marutaudisüst, et valmistuda Capital näituseks. Lisaks sellele sai poiss kaalutud- 2100 grammi. Dr.Triin leidis kuti kõrvast ka väikesed üürilised, seega sai poiss ka Advocate'i peale. Uue kuuri saab ta seda kuskil novembri alguses ning siis peaks poiss olema näituseks valmis
Ega mul muud tegelikult üle ei jää. Ta on 90% toortoidu peal ja siis ta peidab oma veriseid palasid oma tekkide ja pesade sisse. Veri läheb ju ruttu roiskuma ja siis peab tihti "pesu" vahetama .
Mari8, sul on täitsa õigus! Ülehomme saab ta poole aastaseks. Ma hetke kaalu ei oska öelda, sest mu köögikaal ei näita üle 2 kg. 10.10 kaalusime ta Västrikus ära ja siis oli ta kaal 2,1 kg. Neljapäeval läheme uuesti Västrikku, siis saan sulle ka õige kaalu öelda
Nii, Västrikus käidud! Paremas kõrvas ikka veel elutsevad lestalised.. Ja kutt on isegi selle kõrva veidi katki kraapinud seest. Sai täna ühe ampulli, siis kodus panen ma talle päev enne näitust ühe ampulli ning veel üks kordus siis jõulude ajal. Tohter arvas, et näituseks saab ikka kõrvad korda. Jõulude ajal tuleks panna lihtsalt igaks juhuks. Mul vahet pole. Peaasi, et loom terve on . Täna linnas käies öeldi Kuubiku kohta skunk . Ma täitsa itsitasin. Ja just oli rongis nii tore piletimüüja, kes küsis, et kuhu tuhkur sõidab ning soovis meile mõlemale kaunist reisi
Oih, ja unustasin lisada, et mu väike pekipepu kaalub nüüdseks 2.4 kg! Päris korralik trenn mul . Kandekaga koos oli kaal 4.3 kg.
Vau need pildid on SUPER ilusad! Eriti see esimene, nagu postkaart! Mina prindiks need välja ja saadaks jõulukaartideks see aasta.
Kuna täna oli jälle nii super ilm, siis olime Kuubikuga lausa terve tunni õues. Esimest korda lasime tal aias ilma rihmata toimetada. Uute piltidega olen ma nii rahul. Mulle meeldib teda loomulikus keskkonnas pildistada. Loom on kohe nii õnnelik . Hoiatan, suur pildi seeria!
Täna on meil päevaplaanis Kuubiku pesemine. Kas pilte ka tuleb, ei oska öelda . Aga miks ma teda siis pesen? Nädala pärast on Soome Capitali näitus ja Heleri ütles, et kui on vajadus pesta, siis tuleks seda nädal enne teha. Niiviisi ei jää tuhkrule šampooni lõhna külge. Kuna poiss on veidi kollane, siis peab selle pesu ette võtma. Ma juba tean, et nii mina kui ka pool elamist saavad märjaks, sest see ei meeldi talle üldse. Niisama vees solgerdada talle meeldib.. Isegi ujumine talle mingil määral meeldib aga vot pesu mitte! .
Pesemise pilte mul küll jagada ei ole, küll aga on mul paar pilti džentelmen Kuubikust. Ma meisterdasin talle täna punase kikilipsu, et ta saaks seda siis jõulude aeg kanda. Proovisin talle kaela.. hakkas suht kohe seda ära kakkuma ja siis ma andsin talle altkäemaksuks vitamiini pastat. Nojah, ja nii need pildid siis sündisidki .
Kuubik püüdis täna oma teise hiire! Ja seekord olin ma tunnistajaks. Isegi aitasin teda veidi, kui pidi asju eest ära tõstma. Ma kiljusin nagu väike plika . Hoiatan, lisa pildi Kuubikust koos surnud hiirega!
|
OSCAR-2019
|
||
Töötaja tervise vastu ei sobi tööandjal töövestlusel huvi tunda, sest tegemist on ühest küljest delikaatsete isikuandmetega ja teisalt puudub tööandjal selle vastu üldjuhul õigustatud huvi.
Esiteks kaasneb töölepingu sõlmimisega katseaja kohaldamise võimalus. Katseaja üks eesmärke ongi hinnata, kas töötaja tervis vastab tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.
Kui tööandja leiab katseaja kestel, et töötaja oma kehva tervise tõttu sellele tööle ei sobi, on tal võimalus tööleping üles öelda töölepingu seaduse
§ 86 lõike 1 alusel vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Vaidluse korral peab tööandja suutma oma otsust põhjendada.
Lisaks töölepingu seadusele kuulub töösuhete puhul kohaldamisele töötervishoiu ja tööohutuse seadus, millest tulenevalt lasub tööandjal kohustus saata töötaja töötervishoiu arsti juurde.
Töötaja töötervishoiuarsti juurde saatmise eesmärgiks on tööga seotud haigestumiste ennetamine ning töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine.
Töötajate tervisekontrolli korra kohaselt algab töötaja tervisekontroll esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edasi vastavalt arsti määratud ajavahemike järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.
Töötaja tervisekontroll töötervishoiuarsti juures toimub tööandja kulul, seetõttu ei ole osa tööandjatest eriti varmad antud seadusenõuet täitma ja selle kohustuse täitmist üritatakse võimalikult kaugesse tulevikku edasi lükata.
Sageli ajavad tööandjad segamini töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) alusel toimuva tervisekontrolli, kuhu tuleb saata kõik töötajad, olenemata tööandja tegevusvaldkonnast, ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel toimuva tervisekontrolli, mis on suunatud seaduses nimetatud valdkonna esindajatele nakkusohu vältimiseks (kunagine sanitaarraamatu nõue).
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 sätestab, et tööandja on kohustatud nõudma enne tööle asumist kirjalikku tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ning saatma töötamise ajal vastavalt riskihindamise tulemustele korrapärasele tervisekontrollile, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringule, järgmised isikud:
1) toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokku puutuvad töötajad, samuti toidu käitlemisruume puhastavad töötajad;
2) õpetajad ja kasvatajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad;
3) patsiendi, hooldatava või abivajajaga vahetult kokku puutuvad tervishoiu-, hoolekande- ja päästetöötajad;
4) majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad;
6) vahistatu või kinnipeetavaga vahetult töökohustuste tõttu kokku puutuvad politsei- ja vanglatöötajad;
7) käesoleva lõike punktides 1–6 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täienduskoolituses osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad.
Viimatinimetatud tervisekontrolli viib läbi ja väljastab nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi töötaja perearst. See tervisetõend ei asenda töötervishoiu arsti poolt väljastatavat otsust.
Kui TTOSi alusel toimuv tervisekontroll on ainult tööandja kulu, siis nakkushaigustega seotud tervisekontrolli korral ei ole tööandja kohustatud rahastama töötaja tervisekontrolli enne tema tööleasumist ehk kui töötaja/teenistuja asub tööle eespool loetletud tegevusalal, peab ta juba enne tööle asumist saama omal kulul tervisetõendi, mis võimaldab tal tööle asuda.
Seejuures peab tööandja rahastama töötamise kestel toimuvaid nakkushaiguste tervisekontrolle ja töötaja tervise kaitseks vajalikku immuniseerimist ning ennetavat ravi neil tegevusaladel, kus töö iseärasuste tõttu on nakatumisoht.
Osale tööandjatele tundub, et eelnimetatud kohustused on tööandjale liiga kulukad ja selles ei osata näha tegelikku kasu mõlemale poolele.
Kuna töötervishoiuarst annab oma otsuse ja soovitused tööandjale, arvestades töötamiskoha, tööülesannete ja töötaja enda füsioloogilist eripära, siis aitab see vajaduse korral töötaja töötegemise ümber korraldada selliselt, et võimalik tervise kahjustumine oleks välditud. Kaugemaks eesmärgiks on aga kutsehaiguste ennetamine ja tööõnnetuste vältimine, seeläbi aga välditakse ka töötaja tööst põhjustatud haigestumisega seotud kulude hüvitamist tulevikus.
Nakkushaigustega seotud tervisekontroll säästab nii töötajat ennast, kaastöötajaid, kui ka kõiki isikuid, kellega töötaja tööga seoses kokku puutub, mis kokkuvõttes võib aidata vähendada töötajate haiguspäevade üldarvu ja säästa tööandjat kolmanda isiku tervisekahjude hüvitamisest.
Tööandjad pöörduvad eeltoodud teemadel tööinspektsiooni poole kõige sagedamini järgmiste küsimustega:
Tööandjale tundub, et töötajal on haigus, mis takistab tal töötamist, aga ta ei avalda vastavat informatsiooni tööandjale. Mida teha?
Esimene võimalus on suhelda töötajaga tervise teemal ja selgitada võimalikke tagajärgi, kui töötaja jätkab töö tegemist, mis tema tervist kahjustada võib.
|
OSCAR-2019
|
||
Valu küüned — populaarne suund nail art koos metalliseeritud fooliumiga, mille abil luuakse originaal ja stiilne mustrid.
Et teha küünte vormimiseks, siis ei ole vaja minna ilusalong, iga tüdruk suudab luua oma küüned suurepärane maniküür, tasub ainult natuke harjumist ja kogemusi omandada. Selleks on tal ka vaja osta eriala kauplus nail art vajalikud vahendid: komplekt, mis koosneb mitut liiki gel värvide ja varjundite foolium, uv-lampi, pintslid.
Tõlgitud esindab lehed ja ribad, mis on kantud reljeef ja ornament. Foolium on kahepoolne, pealmine kiht on läikiv, alumine matt.
Mitte-transitiivne kehtib aquadization. Foolium lõigata pilte, kinnitus on lakk ja kattes põlistada vahend. Kasutades hambaork, foolium saab murda tükkideks ja pane neist originaal mosaiik.
Fooliumiga saab kanda must geel-värvi kleepuv alus ja spetsiaalne liim. Esimene variant on palju mugavam tegutseda, sest mille pilt on selgelt nähtav, ja see on läbipaistev liim on sulanduda taustaga. Kogenud kapten ei ole põhimõttelist vahet, millise materjaliga töötada.
Algajatele esialgu paremini kasutada kleepuv alus lihtne lakk. See on palju lihtsam rakmed tuleb koos mida plaadid juhul, kui midagi on tehtud valesti, pealegi, see võimaldab säästa kulumaterjale.
Värvilised geelid on vaja selleks, et luua tausta aluse ja erinevaid pilte. Samuti leevendab kleepuvat kihti vastuvõtva riigi katmiseks on vaja spetsiaalne vedelik alkoholi. Mõned tootjad pakuvad mugavam kohaldamisel salvrätikud immutamine.
Protsessi arengut casting küüned lihtne, aga me peame olema valmis selleks, et esimest korda esita fantastiline maniküür saab ja ei saa. Mõnikord nurjumise tulemus süüdi ei kogenematust kapten ja mittevastavate foolium ja geel, seetõttu on vaja omandada materjalide ainult usaldusväärne tootja.
Sageli valu ühendada "vedelaks kivid". Sel juhul on soovitatav osta spetsiaalse vitraaž geel, mis loob mõju luup klaasi ja teeb "kivid" on sarnased looduslikud. "Vedel kivid" on kõige parem kasutada valmis polümeer kaunistamiseks. Hind sellise komplekti ka väike — ning 4 dollarit.
Kanda küünte plaat polümerisatsioon geel — aluse kunstilise koosseisu. Seda kasutatakse, kui kogu plaat, nii üksikutes lõikudes.
Kuivata küüned ultraviolettkiirguse lamp. See protseduur võtab mitte rohkem kui 2 minutit, ent kõik sõltub valmistise ning äriühingu tootja. Kui ei ole kasutatud geel ja liim, tuleb arvestada ka sellega, et ta kuivab veidi kauem.
Kanda foolium. Kinnita oma matt pool on kleepuv kate, pigistage käsi, pärast mida järsk liikumine eemaldada küünte.
Jaoks oluliste väikeste elementide disain geeli kanda õhuke pintsliga. Fooliumiga saab teha ka plaadid, ikka vahva muster jääb alles ainult need kohad, kus on tehtud geel.
Kui valamise otsustati ühendada koos vedelikuga kividega, siis geeliga valitud värvi vaja luua kontuur tuleviku kivi. Saada mõju ületäitub päike on soovitatav kasutada mitut tooni.
Naised, kes lihtsalt proovivad kätt kunstis maniküüri kasutades metalliseeritud foolium, sageli esinenud mõningaid probleeme. Peamine neist on see, et foolium või katkendlikult enda peale geel või üldse ei jää.
Võimalik, et asi on nagu kasutatud materjale. Kui kasutate lakk või geel, mida kasutatakse põhitõdesid, pead pöörama tähelepanu sellele, et nad peavad tingimata luua kleepuv pind, muidu foolium ei ole fikseeritud. Veel üks põhjus võib olla vale aeg kuivada. Enne töö tuleb hoolikalt läbi lugeda kasutusjuhend juurde gelyu, kuna alus on sama tootja piisavalt kuivada 2 minutit ja teist on vaja töödelda 6-8 minutit.
Kilesse tuleb teha nii: tihedalt pressitud kasutatav materjal ja eemaldada küünte plaat. Protseduuri on vaja korrata nii palju kordi, kuni ta on toonud automatism. Juhtub nii, et liiga suure pildi foolium ei saa lisada küüned ühtlaselt, ja ta trükitud mitte igal pool. Sel juhul tuleb seda teha korduvalt.
Ei maksa unustada viimistlus kaetud, kusjuures parima tulemuse saavutamiseks on vaja kahte kihti. See kaitseb valu ära kiire kustutamise ja kriimustuste eest.
Matkimise vedel sula metalli paremini teha kogunenud küüned või nõuandeid, sest liimitud materjalid võivad kahjustada pinda mida plaadid. Sama valu on väga raske eemaldada, eriti kui disain hõlmab paljusid dekoratiivsed elemendid. Et eemaldada maniküür, on vaja kasutada atsetooni või spetsiaalne eemaldaja.
Tehnika casting hõlmab paljusid võimalusi, küünte disain. Võib joonistada erinevaid mustreid, nagu lilled, lokid, marjad, karbid, liblikad, luua originaal vitraaž ja puit ornamendid — mingeid piiranguid ei ole siin.
Peen maniküür abil metalliseeritud foolium üsna hea päev sokid, ja siin on nagu pidulik nail art peol või pulmas ta on rohkem kui kohane, peaasi — mitte liialdama elementidega kujundusest. Tuleb arvestada, et valu lühiajaline, püsib see kaks nädalat, mitte rohkem. Mõtle kõige populaarsem tüüpi kaunistused küüntele.
See uimastamise nail-art meeldis kaasaegne moe naised kõige rohkem. Kuldne casting valge jakk mis võib varjutada sära kallis rings — ideaalne võimalus pidulikud sündmused. Kõige suurejooneliselt kuld tundub nahal, kaetud päevitunud või kuldse tan.
Mitte vähem elegantne näeb välja maniküür koos hõbedase fooliumiga. Ta on nõudluse need tüdrukud, kes särama ja luksus kulla eelistavad keerukuse ja elegants hõbe.
Ja hõbe ja kuld on nüüd tipus mood maniküür, nii et võib julgelt valida üks neist metall omal soovil. Saada võrratut nail-art, on soovitatav kombineerida foolium mõlema tooni.
See suund on neil arte täna väga aktuaalne. "Kivikesed" kasutatakse duett fooliumiga, mis võimaldab luua küüned on mitte ainult pildid, vaid ka kogu loo. Ühendades valu ja "kivid" on võimalik saavutada efekti sära peen ehteid. "Kivid", raamitud hõbedane või kuldne foolium, vaata elegantne ja pidulik.
Selline nail art on üsna habras, kuid kui korrektsel ringluses ta suudab vastu pidada 2 nädalat kuni kuu.
Kõigepealt on vaja õppida, kuidas juhtida tagasihoidlik tagasihoidlik mustrid ja alles pärast seda asuda keeruline piltidele.
Tehnika casting ei ole nii keeruline täitmisel. Kasutage eespool nõuandeid ja oma saialill on alati ideaalses korras.
Hotellid Ford – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Ford, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Ford hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
|
OSCAR-2019
|
||
Seda lugu võiks Äripäevale näidata. Nad arvavad siiani, et väikeinvestori tasandi stokkpikkimine on "THE WAY" ning ka paraku levitavad seda arvamust.
Sounds sensible. Tekkis lausa himu tellida see "Unconventional Success". Olge hääd, nimetage veel mõned raamatud, mida peate investeerimiskirjanduse must-read panteoni kuuluvaiks. Suskaks siis korraga juba veel paar raamatut ostukorvi - saab ühe postiljonitasuga suurema portsu. Ette tänud!
Väikeinvestoril on ebareaalne lüüa professionaale, professionaalide enamus (fondijuhid) kaotavad indeksitele, ahv börsitabelitesse pliaatsiga juhuslikku kohta täppe tehes peaks keskmise tulemuse saavutama (st indeksiga võrdne olema). Seega võiks vist professionaalid lahti lasta ja Mati Kaalu kasvandike abi paluda õigete aktsiate valikuks? Indeksaktsia ostmine on ka muidugi üheks võimaluseks.
Äkki oskate veel soovitada, mida oleks algajal mõttekas lugeda? Nt mõnda raamatut tehnilise analüüsi kohta? Ma ei saaLHV raamatukogu kasutada, kuna elan välismaal.
Loobu udusest ja hägusest infost, ürita kvaliteetsemale ja adekvaatsemale infole lähemale jõuda. TA uurimine ei anna midagi kadestamisväärselt unikaalset juurde. Muidugi võiks pikema protsessi huvides ka TA raamatuid lugeda, aga ma lükkaks need kolmandaks valikuks. TA asemel ürita esimesena fundamentaalse poole pealt midagi lugeda: leia parem paar textbooki "accounting" ja "(macro)economics" nime kandvatelt riiulitelt.
Tänan soovitamast! Ma arvan, et intervjuuraamatud annavad palju, kuna vahendavad reaalset kogemust, mis sest et need kogemused pole praeguse hetke kontekstis alati otseselt rakendatavad. Raamatupidamisest ja makromajandusest arvan üht-teist juba teadvat. :)
Ära võta tõsiselt neid, kes TA-d maha teevad. Kui sa FA meestega rääkima hakkad, siis selgub, et nad vägagi vaatavad graafikuid.
TAst tahaksin rohkem teada sellepärast, et tundub, et elame praegu "huvitavatel aegadel", kus lihtsalt raha kuskile investeerimisest ja siis selle unustamisest pole kasu, sest prognoositakse veel 2 a langust. Seega on vaja graafikuid jälgida ja vahel ka kiiresti tegutseda. Kuigi tundub, et põhiliselt liiguvad graafikud selges korrelatsioonis hommikuste uudistega, oleks kasulik ka TA teooriatega natuke kursis olla. Vähemalt praegu olen sellisele arvamusele jõudnud.
Tehnilist analüüsi (TA) ei tasuks maha kanda siis, kui kavas ongi hakata puhtalt TA alusel teistelt turuosalistel senthaaval raha ära võtma. Sellisel juhul tasub aga sellest tegevusest sõna "investeerimine" küll ikka väga kaugel hoida.
Kelleltki senthaaval raha ära noppimist ma praegu eesmärgiks küll seadnud ei ole. Lihtsalt tahaks rohkem teada, mis värk selle TAga on, ja eks ma siis otsustan, kas seda kasutada või mitte. Ega see ainus raamat ei ole, mis ma hankida kavatsen. Tellin ikka korraga terve portsu. Tundub, et praegu on sobiv aeg turule sisenimiseks. Olen juba nii kaua oodanud, et rohkem ei viitsi, tahaks juba midagi proovima hakata.
Oletame, et homme tuleb välja mingi firma kasuminäitaja, mida oodati 2 miljonit, aga juhtus olema 2,1 miljonit. Mida see algajale ütleb? Mitte midagi. Kas 10-aastase kogemusega FA spetsialist oskab kohe numbri avaldamise hetkel öelda, mida tuleks teha järgmise 10 sekundi jooksul, et ka 3 tunni pärast olla kasumis oma tehinguga? Kahtlen väga. Kas FA spetsialistil on ees graafik, kus ühel teljel antud firma kasum ja teisel teljel vastavalt sellele aktsiahinna muutus? Kõlab hästi, aga veenge mind, et see nii on ja see graafik FA meestel ka toimib (keegi võiks sellise graafiku siia enne tulemuste avaldamist üles panna).
Samas võtame TA. Vead trendijoone (paar klikki) ja jääd mängu jälgima. Positsiooni hoiad nii kaua, kuni lõpuks hind trendijoone läbib. Ülilihtne. Iga algaja saab sellega hakkama. Kui joone vedamine on selge, võib vaikselt uusi asju juurde õppida.
Noh, kui 2 aastat veel kukume, siis saada see rehatrader oma TA ja trendijoontega põrgu ja hakka putte ja shorte kokku kühveldama. Ongi kogu muusika :D
rehatrader, ülalpool üritati vist rääkida siiski sellest, et väikeinvestor ei peaks lühiajaliselt ehk niipalju rapsima.
aga see trendijoonte asi tundub huvitav. kui viitsid, siis ole hea, viska paar ideed börsipäeva teemasse näit. tänase päeva kohta.
Tagantjärele ongi imelihtne. Ja TA toimib nagu kulda. Ja FA toimib nagu kulda. Aastataguseid graafikuid vaadates võin kõigile ülitäpset investeerimise/kauplemise nõuandeid anda. Ainult, et.... selles suhtes, mida oleks mõistlik olnud osta/müüa aasta tagasi ;)
ah, charlie, sa lihtsalt ei oska asja... reha hakkab meile kohe börsipäeva foorumis näitama kuidas see trendijoonte asi funkab, siis saad targemaks ;)
arusaamatu, miks David Swenseni investeerimispõhimõtete tutvustamisega alanud foorumis on äkki jutuks tehniline analüüs, mille suhtelist kasutust David Swensen ise on viidatud loos välja toonud
renata1, market timing ei ole isegi mitte nullsumma mäng, vaid miinussumma mäng (null - tehingutasud) - see tähendab siit teenitav kasum tuleb kellegi teise kahjumi arvelt, kusjuures kasumi teenijad vs kahjumi saajad ei ole mitte selline ilus 50-50 jaotus, vaid pigem selline 30-70 või isegi hullema suhtega, võrdlus käib siis passiivse investeerimise vastu
|
OSCAR-2019
|
||
Ehk siis lühiajaliselt võib turg olla väga ebaratsionaalne, kuid pikemas perspektiivis pääseb reaalne väärtus pea alati esile. Tuleks ka lisada, et Buffetti jaoks ka 1.a. on lühike perspektiiv, pikem perspektiiv pigem 10.a. Seega kui investori investeerimishorisont on 5.a., siis TA peale väga palju aega ei peaks kulutama, pigem tööd teha varaklasside vahel raha jaotamise ning varaklasside sees valikute tegemisega.
Samas, mida laiem investori silmaring, seda suurem võimalus edu saavutada ning TA põhitõed võiksid selged küll olla, kasvõi sisenemis-väljumiskohtade valimiseks. Kusjuures TA/psühholoogia roll hindade liigutamisel suureneb just hulludel aegadel (nii mullid kui krahhid).
ma olen kristjaniga selles mõttes nõus, et laiem silmaring on kasuks, aga TA ei ole asi, mida peaks silmaringi laiendamisel esimeses järjekorras õppima, see näiline lihtsus ja kergesti õpitavus paneb paljud algajad sellest vaimustuma (isegi sai 5-6 aasta eest hoogsalt jooni tõmmatud), lisaks on TA huvitav võrreldes näiteks FA põhitõdedega, aga kui meelelahutuslik aspekt välja jätta, siis on kasutegur väiksem kui enamasti foorumites kiputakse arvama
Täiesti vabalt võin mõnele FA fännile mõne joone tõmmata, aga nagu eespool öeldud, tahaks siis ka mõnda FA põhjal tehtud ennustust näha ja sama konkreetset, et 'hind homme kukub'.
Üldiselt õpetati mulle väikesest peale, et parim viis ilusaid sirgeid jooni tõmbama õppida on alustada ringide joonistamisest. Mida sümmeetrilisema ringi suudad pliiatsiga joonistada, seda sirgemaid jooni ka pärast tõmbad. Noja nagu siinsed suured TA gurud kindlasti nõustuvad - sirgeid jooni on kindlasti vaja TA juures. Täppisteadus ikkagi ju.
Algajad TA huvilised võiksidki siis ringide joonistamisega alustada. Näiteks võtta ette mõne firma 10-K aruanne ning joonistada sümmeetrilised ringid ümber sellistele sektsioonidele nagu "Business Overview", "Customers" jne. Tutvuda võiks ka ringi sees oleva infoga. No lihtsalt nii...igaks petteks. Et TA pärast täpsem oleks vms.
nextphase, sa oled ajast maha jäänud...ilusad sirged ja värvilised jooned tekivad graafikule iseenesest, nagu nõiaväel. Kui neid natuke pingsamalt uurida, võib teinekord märgata, et pealpool sinist joont ei ole mõtet väga agressiivselt müüja ja allpool punast joont võib vahetevahel isegi lühikeseks minna ... ;)
nii tagantjärgi võiks joonistada ka triljoni pildile, et näe ..kuidas oleks siin ja seal mürgeldanud.
minu arvates võiks avada selle tarvis uue teema ja korraldada võistluse kus TA mehed postitavad 100 börsipäeva järjest õhtul peale USA turu sulgemist TA graafiku põhjal selle konkreetse vastuse, kas S&P500 homme tõuseb või langeb, siis saame näha kas õigete vastuste hulk on oluliselt suurem kui 50%?
abesiki, kui sa graafikult seda välja ei lugenud siis olgu täpsustatud: WPP - weekly pivot point; WOR - weekly openin range. Need on täiesti objektiivsed data point'id, lihtsad numbrid, mida taustaks kasutada.
Kui 100 TA meest postivad 100 päeva järjest oma S&P prognoose, siis kolmel jorsil on puhtalt õnnest õigeid vastuseid 60%. Ja need, tuleb välja, ongi need kõige kõvemad treiderid.
Nii 780 paiku tasuks tähelepanelik olla.. See on standardne xxx in S&P is the key level jutt, mida mingid absull suva mehed telkus ajavad. Mida ma seal 780 juures siis tegema peaks? Müün või ostan? Lihtsalt tähelepanelik tasub igal ajal olla -- näiteks autoteed ületades.
Kas siinsed FA mehed oma positsioone üle päeva üldse hoiavad? Vaevalt siin Buffett-it on silmas peetud, et osta ja unusta kümneks aastaks.. Pigem osta, minsa-paar vahet ja müü. Kõige parem on müüa siis, kui uudis Briefing Platinium-isse jõuab.
stocker, Sinu poolt kirjeldatud tegevus ei kvalifitseeru investeerimiseks, prooviks ikka teemas püsida
Mul on küsimus,kas kuskil haridusasutuses ka TA-le viidatakse?Nt teed magistrilõputöö TTÜ-s teemal "TA kauplemine"
See vaidlus on nagu nohu või tripper, mis võib tabada igat teemat suvalisel ajahetkel. Muide on olemas ka selline teema, kus saaks kohe vabalt antud teemal lasta:
TA töötab, sest teda kasutatakse. TA-d kasutatakse, sest et ta töötab. Lihtne. Iga süsteem töötab kui piisavalt palju inimesi seda kasutavad, püüdes veel süsteemist n-ö kavalam olla, selle liikumisi ette aimata.
hea on vähemalt see, et kuskil mingid rämedad 20 aastase kogemusega hedge fondide mehed (kellel on a`la 100 korda rohkem infi käeulatuses kui keskmisel isehakanud kauplejal) pungestavad, et üldse plussis suudaks püsida ja siis eksisteerib triljon TA traderit kes ütlevad: "see on ju lihtne, sinine ja punane joon and cash out!"
antud teemas küsimus ei ole selles kas TA töötab, vaid selles kas TA annab parema tulemuse kui passiivne investeerimine a la osta ja hoia
TA töötamine on suvaline positiivne tulemus, kuid vähemalt ohtrate EMH testide põhjal TA ei loo osta ja hoia strateegiaga võrreldes lisatootlust, kes viitsib googeldada "EMH tests", siis on sel teemal lugemist kui palju, muidugi on ka EMH suhtes palju kriitikat, investeerimises ei olegi kõik must-valge ... truth is out there :)
Hoopis raskem ja higistama panev on see, kui sa pead otsima ja tuulama, et leida ettevõtteid, kellel on suur kasvupotentsiaal, aga turuosalised seda ei märka. Kui oled piisavalt kogenenud ja numbrite armastaja, siis lööd sellega indekseid kõvasti. Algul võib tunduda see muidugi aja raiskamisena ja tüütu. Pealegi ei pruugi kohe kõik laabuda ja loss on kerge tulema. Kui aga täppi paned, pole varajasem kaotus enam määrav.
|
OSCAR-2019
|
||
Meeldejääva firmasündmuse planeerimine algab kindlasti eelkõige heast ideest. Samavõrd oluline on koht, kus sündmust korraldada ja tegevused, millega osalejaid üllatada.
Sekretar.ee on kokkupannud ülevaate 18 erinevast kohast, kes kokku pakuvad üle 100 erineva tegevuse ja võimaluse, kuidas sündmust eriliseks muuta. Toome siinkohal välja iga korralduskoha eripärad.
Uhtjärve Ürgoru Nõiariik on privaatne koht paljude tegevusvõimalustega ning mahutab lahedalt ära nii suure kui väikese seltskonna. Nõiariigis jätkub tegevust nii suurtele kui ka väikestele.
sisemajutuskohti on keskuses 100, lisaks avar telkimisplats, kehva ilma korral saab paigutada välikatusealuse, mis mahutab kuni 200 inimest.
saab laenutada paate ja kanuusid, õuealal on saunade vahele rajatud suur liivarannaga tiik. On olemas lasketiir, suitsusaun ja soome saun suure leiliruumiga, kuhu mahub korraga lavale 35 inimest. Pereürituste korral on osalejatele tasuta sissepääs 1200-ruutmeetrisesse liikluslinnakusse. Saab läbi viia šokolaadi ja trühvlite, seebi ja saunasoola ning ruunimärkide meisterdamise töötubasid. Kätt saab proovida Nõiariigi ametlikus spordialas – luuaviskes või hasarti tekitavas sportmängus disc-golf. Uue spordialana pakutakse ainsana maailmas tugitoolijalgpalli, mis on lõbus seltskonnamäng kahe kuueliikmelise võistkonna vahel.
Tallinnas Vabaduse väljakul on avatud Eesti esimene elamusgolfikeskus CityJungle, kus lõõgastuse elamusgolfi näol saab siduda seminaripäeva, koosoleku või tootetutvustusüritustega.
ürituste privaatseks läbiviimiseks on võimalik broneerida kogu keskus kuni 75 inimesele, mugav seminariruum kuni 20 inimesele või suurem saal kuni 40-le.
elamusgolfikeskuses on 15 eriefektidega rada ja ühe golfiturniiri läbimiseks kulub 1,5-2 tundi. Ruumid on varustatud kõrgetasemelise esitlustehnikaga, lisaks hubasele baarialale saab tellida söögid ette kõrvalt asuvast eksootilisest Square Kebabist. Menüü töötatakse alati välja koostöös kliendiga.
Ainulaadsete rookatusega palkmajadega puhkekeskus on avatud aastaringselt ning pakub põnevaid tegevusi ja silmailu nii töötegijale ja koolitustel olijatele kui ka suurematele ja väiksematele perepäeval osalejatele.
sisemajutuses on hetkel ööbimiskoht 81 inimesele, seminariruum mahutab 50 inimest, välitingimustes mahub telgi alla kuni 200 inimest. Keskuse suurim korraldatud üritus on toimunud ligi 3000 inimesega. Toitlustusvõimalus kuni 350 inimesele.
lõõgastumisvõimalus saunakompleksis, kuhu kuuluvad auru-, leili- ning infrapunasaun. Väljas asuvad tünnisaun, välibassein ja mullivann. Võimalus rentida kiirkaatrit, matkapaati või laenutada aerupaati. Saab tellida meeskonna- ja seltskonnamänge, harivaid veinikoolitusi, Segway matkasid ning jahilaskmist. Naabruses asub seikluspark. Kohapeal valmib hoolikalt valitud toorainest kodune toit.
Tallinna südames asuv Meriton Grand Conference & Spa hotell pakub majutusteenuse kõrval banketi- ja konverentsiteenust, toitlustust erinevate rahvuste köökide näol ning vee- ja saunakeskuse mõnusid.
465 numbrituba, mis majutavad kuni 1000 inimest; hotellis on 14 erinevas suuruses konverentsisaali, millest suurim sobib kuni 380-le inimesele. Püstijalavastuvõtte saab korraldada hotelli teisel korrusel kuni 700-le külalisele, pidulikke õhtusööke kuni 300-le.
teenuste hulk on väga lai, sest lisaks hotellitubadele ja konverentsikeskusele asuvad hotellis veekeskus, spaa, ilusalong, spordiklubi ja jõusaal. Hotelli juurde kuulub ka oma pagarikoda. Saab tellida erinevaid meelelahutuspakette ja korraldada erinevaid õpitubasid, samuti aidatakse organiseerida linnaekskursioone.
Hüppa OÜ-st saab kõik lõbusa ja vajaliku erinevate sündmuste korraldamiseks. Atraktsioone renditakse meelsasti firma-, laste- ja pereüritustele üle Eesti.
rentida saab batuute ja erinevate kõrgustega liumägesid ning takistusradasid. Mängude juhtimiseks saab tellida temaatilisi tegelaskujusid ja lisategevusena näomaalijaid.
Pärnus Lao tänav 11 asuvas Laserpargis saab pidada laserlahinguid üle 300-ruutmeetrisel labürintide, peidikute ja suure sillaga väljakul. Lisaks pakutakse kuuma leilisauna ning rentida saab kahte peoruumi, mis mahutavad kokku 50 inimest.
Pärnus Hospidali 3 asuval 300-ruutmeetrisel Hüppa mängumaal on populaarsed pereväärtusi hindavate ettevõtete jõulupeod ja perepäevad.
Lisaks asub Viljandis Mummiku mängutuba, kus 70-ruutmeetrisel pinnal on mõnus oma seltskonnaga sünnipäeva tähistada ja teisi koosviibimisi korraldada.
hotelli avaras, valgusküllases ja 80-ruutmeetrises rõduga seminariruumis on hea internetiühendus, mugavad toolid ja kõik vajalikud vahendid. Saali saab kujundada vastavalt kliendi soovidele.
lõuna- ja õhtusöögile on külalised oodatud hotelli restorani, suvisel ajal ka Päikeseterrassile. Hotell pakub lisavõimalusena päeva elavdada aktiivse seiklustegevusega öömatkadest raftisõitudeni. Kohapeal on võimalus külastada juuksurit, teha maniküüri või pediküüri. Hotelliga samas kompleksis asub ujula ja saun, läheduses asub bowlingukeskus.
Naissaare Turismi- ja Puhkekeskuse teeb kindlasti eriliseks asukoht, sest just oma looduskauni asukoha ja privaatsuse koostoimel on see koht olnud juba palju aastaid puhkajate ja suvepäevade pidamise lemmikpaigaks. Asub otse mere ääres, liivarannast vaid 50 meetrit ja Naissaare jahisadamast vaid 100 meetri kaugusel.
keskuses on 58 voodikohta, suurema hulga külaliste puhul avarad võimalused telkimiseks. Keskuse 18- ja 50-kohalised seminariruumid on varustatud traadita interneti ning kõige muu koosolekuks vajalikuga.
kahetunnine kastiautoekskursioon, mille käigus tutvustatakse saare olulisemaid vaatamisväärsusi. Saarele saab ringi peale sõita elektriautodega või jalgratastega, lisaks giidi võimalus. Olemas saun, kümblustünn ja kaminaruum. Kohapeal pakutakse toitlustust.
Eesti Meremuuseumis saab pidada sisukaid seminare, korraldada väiksemaid meeskonna motivatsiooniüritusi ning pidulikke vastuvõtte kuni galaõhtusöökideni välja.
Vanalinna serval asuvas Paksus Margareetas saab korraldada omanäolisi vastuvõtte ning pidusid kuni 150le inimesele. Suvisel ajal saab korraldada sündmusi Paksu Margareeta hoovis või nautida katuseterrassilt avanevat panoraamvaadet sadamale, merele ja vanalinnale.
Lennusadama kaiäärne muuseumilaev Suur Tõll on varustatud vajaliku tehnikaga ning mahutab seminari pidama kuni 20 inimest. Eraldiseisva programmina või päev läbi kestnud mõttetööle pakub vaheldust meeleolukas ja hasartne fotojaht, mille käigus leitakse ja taaselustatakse Suure Tõllu värvikirev ajalugu.
Meremuuseumi lipulaev Lennusadam, on Tallinna erilisim paik nii vastuvõttudeks, pidudeks kui ka galaõhtusöökideks, angaarid mahutavad hõlpsasti mitusada inimest. Unikaalne laekonstruktsioon loob tuhandeid võimalusi erinevateks valgus- ja helishowdeks.
hotell on 244-kohaline; konverentsisaal mahutab kuni 50 inimest ja kuni 15 inimese jaoks on ideaalne VIP-kompleks, kus on seminari- ja puhkeruum, saunad ning eraldi sissepääs veeparki.
Tervise Paradiisi kompleksi kuuluvad 244-kohaline 4-tärni hotell, kuurortravi ja spaa-lõõgastusi pakkuv raviosakond, Eesti suurim veepark, ujula, aeroobikasaal, jõusaal, bowling, erinevad restoranid ja baarid, seminariruumid, kauplused. Töösündmuse saab edukalt ühendada lõõgastavate spaahoolitsuste, veepargi ja bowlinguga. Harivaks ja huvitavaks meelelahutuseks võimalus tellida seltskonnale veini-, õlle-, sigari- või toidukoolitus.
40 aastat professionaalset kuurortravi pakkunud Eesti suurim, kolmele tärnile vastav Tervis ravispaahotell ühendab endas unikaalsed raviprotseduurid ja spaalõõgastuse, maitsvad toidud, sauna- ja veekeskuse ning kultuuri- ja konverentsikeskuse võimalused.
kõige suurem on 286-kohaline teatristiilis 240-ruutmeetrine konverentsisaal. Väiksemate koolituste ja koosolekute pidamiseks sobib kauni vaatega 105-ruutmeetrine seminarisaal, kuhu mahub seminaristiilis 40 inimest ja diplomaadistiilis 32 inimest. Ümarlauasaali akendest avaneb aga ilus vaade Pärnu jõe suudmele ning see ruum sobib 16 inimesele seminari või koolituse pidamiseks. Ruum võimaldab mahutada klapplaudadega lisatoolidel veel kuni 18 inimest.
Väiksemateks ühepäevasteks kohtumisteks, koolitusteks ja nõupidamisteks on suurepäraseks võimaluseks kauni merevaatega Muuli baari „Kaptenisild“. Modernse sisekujundusega „Kaptenisild“ sobib seltskondadele, kes soovivad pidada tööka koosviibimise mõnusas privaatses atmosfääris.
Lisaks 494 voodikohaga hotellile ootab külalisi Tervises enam kui 50 erinevat kuurortraviprotseduuri ja spaalõõgastust.
Matsalu rahvuspargi privaatses mererannas asub Algallika koolituskeskus, mis on loodud just koolituste, seminaride, arengukoosolekute ja meeskonnatreeningute kohaks.
suur saal, kaminasaal, söögituba ja üle 30 mugava majutuskoha võimaldavad Algallikal korraldada nii suuremaid kui väiksemaid sündmusi.
Algallika keskusel on 28 hektarit mereäärset maad, kus saab jalutada mere ääres ja kadakarajal, teha sauna ja lõket, ujuda basseinis ja meres. Lisaks seminaridele, nõupidamistele ja sisekoolitustele, saab Algallikal õppida ka stressi maandamise uudseid meetodeid ja läbi viia meeskonnatööd ning isiklikku arengut edendavaid koolitusi. Algallika ümbruses on võimalused ratsutamiseks, paadisõiduks Matsalu lahel, Väinamerel ja laidude vahel ning ekskursiooniks Kesselaiule ning saab tellida meeskonnakoolitusi ning seikluskoolitusi „360 Kraadi“ koolitajatelt. Keskusesse kuuluvad õdus kaminasaal, puuküttega saun, mullivann ja väike bassein. Loodushuvilised saavad tellida giidi. Huvilistele teeb peakokk keskuse hubases köögis ka toidukoolitusi.
Valma Seikluspark on atraktiivne, pikimate laskumisliinide ning kõrgeima vaatetorniga seikluspark Eestis.
majutab kuni 90 inimest, lisaks sisesaalile on võimalik korraldada üritusi lavaga katusealusel väliterrassil kuni 150 külastajale.
ATV matkad, kalepurjeka retked Võrtsjärvel, lasketiir, minigolf, täismõõtmetes tribüüniga palliväljak, vabalangemise kiik, paintballi lahingud metsas. Lastele on loodud jõukohased seiklusrajad, Tarzani laskumine, kahe teki ja laskumisega mereröövlite laev, suur õhkbatuut ja kiiged. Seikluspargis on üle 50 takistusraja, ronimisseinad, 2 km pikkune zipline laskumisliin, tarzanihüppe atraktsioon ja 24 meetri kõrgune vaatetorn. Lisaks on seikluspargis leilisaun, mille lava mahutab korraga üle 20 inimese, tünnisaun, suur mullibassein, ujumistiik ning ujumisvõimalused Võrtsjärves, samuti grillimis- ja lõkkeplatsid. Sündmuste korraldamiseks ja läbiviimiseks on seikluspargil olemas vajalik kogemus, inventar, tehnika kui ka toitlustusvõimalused.
Lõuna-Eestis Otepää vahetus läheduses asuv Pühajärve Spa & Puhkekeskus pakub võimalust pidada koolituspäev, seminar või firmapidu Eesti kauneima järve kaldal.
hotellis on 87 kahekohalist tuba ja 12 sviiti, millest seitse on sauna ning täissein-panoraamaknag. Suurim konverentsiruum mahutab kuni 100 inimest, väiksemad ruumid on 25- ja 50-kohalised. Lisaks on hotellil 110-kohaline restoran.
pärast pingutavat koolituspäeva pakub Pühajärve Spa & Puhkekeskus erinevaid võimalusi nii klassikalise lõõgastava spaapuhkuse sõpradele kui ka aktiivsemale inimesele. Aktiivset tegevust leiab näiteks ujulas, jõusaalis ja bowlingus. Saab külastada ka ilusalongi. Laenutada saab nii käimiskeppe, rulluiske kui ka jalgrattaid. Hotelli juures on tenniseväljakud ning liivarand, läheduses leidub erineva pikkusega matkaradu ning täismõõtmetes golfiväljak. Suvekuudel on kokkade hõrgutisi võimalik nautida terrassil, kust avaneb suurepärane vaade Pühajärvele. Privaatseks kohvinautimiseks sobib hästi eksklusiivne klaasseintega tornikohvik.
Tallinnast vähem kui tunniajase autosõidu kaugusel asuv Kallaste talu pakub erinevate suurustega seminari- ja koolitusruumide kõrval aktiivset tegevust seikluspargi, lasketiiru, meeskonnamängude, meisterdamise ja täispika discgolfi raja näol.
sauna ja kaminaga tareke Ella mahutab kuni 20 inimest (suvekuudel kuni 30). Peamajas asuv peosaal mahutab kuni 60 inimest. Avar väliterrass pakub lahedat peoruumi kuni 120-le inimesele. Koos peamaja saaliga mahutab palkidest terrass kuni 150 inimest. Sisemajutust pakutakse kuni 70 inimesele. Lisaks on talumaal piisavalt ruumi telkijatele.
Kallaste talu juurde kuulub ka Kloostri jõe kaldal asuv Kalju-lava, mis on tore koht suuremate suveürituste ja kontsertide läbiviimseks. Istepinke on laululava juures kuni 600 inimesele ning kokku on ruumi kuni 1000 pealtvaatajale.
Vabaks ajaks leidub palju tegevust ja meelelahutust. Näiteks Padise Seikluspargi külastus sobib hästi ekstreemseks, meeskondlikuks ja mõnusaks äraolemiseks sõprade või töökaaslaste seltsis. Koostööpartnerite abil pakutakse räätsamatka rabasse, süstasõitu jõel, saani- ja kalessisõitu ning hobumatku, paintballivõistlust ja ATV-safarit. Samuti saab end ja oma meeskonda panna proovile tasakaalu nõudvas tünnisõidus, vabalangemises ehk Tarzani hüppes või metsas toimuval 3-4-tunnisel üleelamise baaskursusel. Tubaste tegevustena pakub Kallaste talu välja erinevaid töötube. Lastele on ehitatud mänguplats. Ujumisvõimalused on tiigis ja jões.
Käsmus asuv Lainela puhkeküla on suurepärane võimalus privaatsete sündmuste korraldamiseks. Seal on leidnud aset paljude asutuste suvepäevad ja seminarid.
puhkeküla suudab võõrustada kuni paarituhandelist rahvahulka. Sisemajutust pakutakse ligi 200 inimesele. Piisavalt ruumi on ka telkijatele.
lisaks majutus- ja seminariruumidele on Lainelas olemas kõik suvepuhkuseks vajalik: 300 meetrit rannajoont, saalid, saun, kohvik, pallimänguplatsid, baar-kohvik, kiigeplats, grillimisvõimalused, tasuta wifi, mõnus seene- ja marjamets. Rand on viieminuti jalutuskäigu kaugusel. Võimalus on jalgrattaid rentida. Vahetus naabruses on tenniseväljakud.
Viimsi SPA pakub originaalset võimalust ühendada koosolek või firmasündmus lõõgastava spaanaudinguga ainult täiskasvanutele mõeldud saunakeskuses SPA18+, filmielamusega ühes Eesti moodsaimas kinos Viimsi Kino või meeleoluka õhtuga stiilses inglise pubis Black Rose.
Viimsi Kino ja Konverentsikeskuses on neli tipptehnoloogiaga varustatud kino- ja konverentsisaali, mis mahutavad teatristiilis 80, 86, 110 ja 134 inimest. Lisaks veel kuni 80-kohaline loomuliku päevavalgusega saal ning kuni 20 inimesele mõeldud privaatne ümarlauaga seminariruum. Viimsi SPA saunakeskus mahutab kuni 300 külastajat. SPA18+ mahutab kuni 99 külastajat. Black Rose Pubi on 170-kohaline. Suvisel ajal on Black Rose esisel alal 72-kohaline päikesevarjudega väliterrass koos purskkaevuga. Hotellil on on 110 numbrituba.
lõõgastus eksklusiivses spaas SPA18+ ja õhtusöök stiilses inglise pubis Black Rose või Viimsi SPA restoranis; kogu Viimsi SPA saunakeskuse rent kuni 300 inimesele hilisõhtuseks stiili- või firmapeoks koos DJ-ga; privaatne filmiseanss Viimsi Kinos sellele järgneva spaakülastuse või õhtusöögiga pubis Black Rose; koosolek seminariruumis/konverentsisaalis koos sellele järgneva ajurünnakuga saunakeskuses; meeleolukas personaalne rühmatreening saalis või sportbasseinis koos lõõgastusega spaas; päevaspaa koos Viimsi SPA saunakeskuse külastusega, hoolitsustega Ilu- ja Tervisekeskuses ning lõunasöögiga, premeerimaks tublisid töötajaid.
keskuse alumine suur saal mahutab 100 ja teise korruse kahest ruumist üheks ühendatav saal kuni 120 inimest. Ligipääs on ka liikumispuudega inimestele. Majutuspinda on 18 tuba ehk ca 44 voodikohta (lisavoodite võimalus). Lisaks on keskuses laagriplats telkidele.
puhkekeskus pakub võimalusi hobumatkadeks Tori hobustel, giidiga ekskursioone Soomaale, Tori põrgusse ja kirikusse, kannuumatku jõel, seiklusmatkajatele metsamänge, viburada, loodustundmise ja käsitöötunde, GPS-orienteerumist ja teematubasid. Lastele on olemas mänguväljak.
majutust kuni 300 inimesele, erinevaid seminari- ja peosaale kuni 250-le. Kokku on keskuses 11 erineva suuruse ja võimalustega saali. Ööbima mahub aastaringselt kuni 300 inimest, millele lisandub suvel suur telkimisala. Suvehooajal toitlustatakse korraga kuni 1000 inimest.
loodus- ja safarimatkad, talvisel ajal tõukekelgu- ja räätsamatkad, meeskonnamängud alates filmifestivalist, maastikumängust ja fotojahist kuni aardejahi ja raharallini välja. Samuti saab harrastada off-road seiklust, diskgolfi, veesõidukite meisterdamist ja raftirallit. Neid pakutakse nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Lõõgastust pakuvad saunad, mis asuvad vaid mõne sammu kaugusel järvest. Järvel saab lisaks kala püüda, paadi või vesirattaga sõita ning lastele on avatud veeliumägi. Jalgrataste või tõukeratastega saab sõita mööda kergliiklusteed või Presidendi matkarada Aegviidu või Jäneda poole. Talvel soodsatel ilmastikuoludel on järvejääle rajatud liuväli ja lumises metsas hooldatud klassika- ja vabastiilis suusarajad.
Uku Uusbergi lavastajakäe all valminud etenduse “Üsna maailma lõpus” fookuses on lugu keskealisest Louis´st, kes üle aastate taas oma perekonnaga kohtub.
2008. aastal EMTA lavakunstikooli lõpetanud Uku Uusberg on jõudnud lavale tuua juba üsna mitu näidendit. Kuigi Uusberg siirdus pärast lõpetamist Eesti Draamateatrisse näitlejatööle, on ta nii näitleja kui ka lavastajana jõudnud sõprust sõlmida ka õige mitme teise teatriga, näiteks Vanemuine, Võru Linnateater, NO99, ühendus R.A.A.A.M ja teisedki.
Suvel tuli Jäneda Pulli tallis suveetendusena välja Uusbergi autorilavastus “Jõud”, nüüd lavastab Uusberg Linnateatris.
Uusberg on seekord võtnud käsile materjali, mille on kirjutanud Jean-Luc Lagarce – sama autor, kelle loodud on ka Linnateatri etendus “Meie, kangelased” (lavastaja Elmo Nüganen), mis pälvis tänavu Eesti teatri aastapreemia parima lavastuse kategoorias. Nüüd pistab Lagarce’iga rinda Uusberg.
“Mind veetleb Lagarce’i poeesia, kuidas tema tegelased räägivad. Inimeseks olemise suurimaid trumpe kui ka suurimaid absurde on tema võime rääkida. Selle momendi siin elus on Lagarce kenasti ära tabanud. Lisaks võlub mind Lagarce’i isiklikkus, ausus ja ebakonventsionaalsus. Ta kirjutas nii, nagu tundis, ei kuidagi teisiti. Otse ühenduses südamega,” valgustas Uusberg põhjusi, miks ta just selle autori loomingu ette soovis võtta.
Vaatamata etenduse pealkirjale “Üsna maailma lõpus”, ei tule maailma lõpu temaatika kui vaatemänguline planeeti tabav apokalüpsis selles loos vaatluse alla. “Aga ometigi on tegu ühe maailma lõpuga,” väitis Uusberg.
Etenduse peategelane on keskea künnisel seisev Louis, kes on aastaid elanud oma elu ilma perekonna ja omakstega suuremat suhtlemata. Korraga tunneb ta soovi nad kõik uuesti üles otsida, et neile midagi tähtsat öelda. Mida täpselt, seda peab huviline ise saali vaatama minema.
“Usun, et etendus on oma olemuselt pigem jõudsat kaasa mõtlemist eeldav, kui lahtist naeru pakkuv. Kuid ta ei ole kindlasti ühelegi inimesele siin maamuna peal võõras ja arusaamatu,” arvas Uusberg esietenduse eel. Tema sõnul on ta rahul, kui vaataja etendust jälgides kas või korragi tabab end omaenda elu peale mõtlemast.
Viimase uuringu järgi sureb Euroopas vähese liikumise tõttu kaks korda nii palju inimesi kui ülekaalu tõttu, kirjutab portaal kaaluabi.ee.
Vähene liikumine on tervisele kahjulik. Varasemast on teada, et liikumine aitab vähendada südame-veresoonkonna ning vähki haigestumise riski. Tuleb välja, et 20 minutit jalutamist päevas on tervislikum kui teadlased varem teadsid.
|
OSCAR-2019
|
||
Vaba Eesti Sõna - Liitlassuhete kahjustamisest ehk sellest, kuidas Eesti enesele ÜROs kaevu sülitada lubas
Ka täna jõuan peateemani alles pärast väikese jänesehaagi tegemist. Nimelt kummitab Eestis endiselt vegeteerivas olekus küsimus Eesti-Vene piirilepingu sõlmimisest.
Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov ütles Eesti Rahvusringhäälingu venekeelsete raadiouudiste toimetusele antud intervjuus, et piirileppe ratifitseerimine nõuab kõigepealt seda, et Eesti-Vene suhetes valitseks “normaalne olukord”, kus puuduvad vastastikused “rünnakud”. Petrov rõhutas, et süüdistused Venemaa agressiivsuse suhtes ei pea paika.
Küsimus Stalini poolt okupeeritud Eesti küljest pärast II MS annekteeritud Petseri maakonna ja kolme Narva jõe idakaldal paikneva valla edasisest staatusest ripub juba aastaid eestlaste peade kohal kui Damoklese mõõk. Keegi ei oska ütelda, millal venelased selle lepingu ratifitseerimise oma päevakorda võtta võiksid.
Selle asemel, et see teema oleks kinni külmutatud ning seega päevakorrast maha võetud või et Eesti pool rõhutaks tuima rahuga, et seda küsimust reguleerib Genfis Rahvasteliidu riikidevaheliste aktide depositooriumis endiselt hoiul olev Tartu rahuleping, ootavad Eestit valitsevad erakonnad rahuliku näoga selle ülekohtu lõplikult “õiguslikuks” tunnistamist mitte ainult Vene parlamendi, aga ka meie enda Riigikogu poolt, millist sõna mina muide väikese algtähega lihtsalt kirjutada ei suuda!
Ja miks seda heaks peetakse, et maksumaksjate poolt ülalpeetava Eesti avalikõigusliku raadio- ja televisiooniorganisatsiooni vene töötajad seda küsimust karistamatult Vene saatkonnas üldse torkimas käivad, nagu selline käitumine kangesti Eesti huvides oleks? Mulle isiklikult mõjub selline asi provotseeriva teo ehk kurjade vaimude väljakutsumise moodi.
Provokatsiooni ja Eesti huvide suhtes tõsise “supikeetmise” moodi mõjus ka jõulude-eelne uudis, et Eesti Vabariik on otsustanud tüli norida Ameerika Ühendriikidega Jeruusalemma staatuse asjus.
Konkreetsemalt väljendades võttis ÜRO Peaassamblee 20. detsembril vastu resolutsiooni, milles väideti, et USA presidendi Donald Trumpi avaldus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana on kehtetu ja õigustühine.
Omavahel öeldes nõustun ka mina – küll privaatselt – selle resolutsiooni poolt hääletanud Saksamaa seisukohaga, mille kohaselt Jeruusalemma staatus peaks olema Iisraeli ja kohalike araablaste omavaheliste läbirääkimiste küsimus. Eesti huvides oleks aga olnud vastuhääletamine mainit resolutsioonile või siis erapooletuks jäämine. Miks? Miks ma pean Ameerika Ühendriikide taunimist Eesti Vabariigi poolt iseenesele jalga tulistamiseks ja seda mitte väikesel viisil?
Donald Trump ähvardas kõiki USA vastu hääletada kavatsevaid riike tagajärgedega juba enne vastava resolutsiooni esilekerkimist ÜROs. Oma loogika täpsemaks selgitamiseks võtan siin appi ühe anonüümse kommenteerija tsitaadi, mis on võetud otse internetist: “Asjaolu, et Läti siinsamas kõrval suutis inimeseks jääda ja oma peamise liitlase suhtes lojaalsuse säilitada, teeb Eesti käitumise veel andestamatumaks. Kas tõesti keegi ootab, et konflikti korral SELLISELE maale, mis nii tühises asjas reedab, keegi appi tuleks?”
Äkki olen ma väga Leo Kunnase raamatu “Sõda 2023 - Taavet. Koljat” mõju all, kus autor teeb piisavalt selgeks, et maailmas leidub väga vähe meie liitlasi, kellel on jõuvarusid (mehi nö püssi all) ja transpordivahendeid käepärast, et meile appi tulla juhul, kui Venemaa peaks Eestile kallale tungima. Kusjuures Venemaa kulutab praegu iga aasta 4,5% oma SKPst (GDP siis) oma relvajõudude moderniseerimise peale ja on muutumas iga mööduva tunniga kardetavamaks. Tegelikult on praktiliselt ainult USAl ja Poolal küllalt militaarset jaksu, et meile reaalselt appi tulla. Prantsusmaa viis mõne päeva eest Eestist minema oma neli Leclerc tanki, mis jätab rasketest soomusvägedest seega vaid ühe ameeriklaste tankikompanii Eesti territooriumile ja seegi oleks vaid tilk vett tulisele kerisele juhul, kui siin peaks tõsiseks madinaks minema. Eesti vajab hädasti rohkem USA tuge, mitte vähem. Euroopas saaksid eestlasi militaarselt abistada ilmselt vaid britid ja soomlased (lisaks USAle ja Poolale), kui vesi on ahjus, kuid tegelikkuses on see üpris küsitav, kas poolakad, soomlased ja britid meile küllaldast abi osutada suudaksid ja sooviksid suure sõjalise konflikti puhkemise puhul. See jätab sõelale üksnes USA kui suhteliselt tugeva liitlase, kes jaksaks midagi arvestatavat meie heaks ära teha.
Hüpoteetilisi õigustusi selleks, miks Ratase valitsus ja spetsiifilisemalt sotsiaaldemokraadist välisminister Sven Mikser meile selliseid enesevigastusi ÜROs tekitanud on, on rohkem kui üks. Esiteks räägitakse mingisugusest mütoloogilisest Euroopa Liidu poliitilisest ühisjoonest Jeruusalemma küsimuses. Sellele lisaks liiguvad sosinad, nagu spetsiifiline “kurat”, kes meid ÜROs niimoodi hääletama tõukas, on Eesti kange soov saada esmakordselt ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Julgeolekunõukogusse kandideerimise kampaania juhi Margus Kolga sõnul pidavat peamine ajend kandideerimiseks olema aga julgeolek. Siit kumab läbi aga mingisugune täielik nonsenss. Selleks, et Eesti turvalisust väidetavasti tõsta ÜROs, tuli Eestil siis ÜROs hääletada Jeruusalemma kui Iisraeli pealinna küsimuses Ameerika vastu (kes ei ole paberist tiiger erinevalt ÜROst), koos selliste riikidega, nagu Albaania, Aserbaidžaan, Hiina, Kuuba, Valgevene, Põhja-Korea, Venemaa ja Vietnam. Ei tea, kas nutta või naerda.
|
OSCAR-2019
|
||
Kallis Mallukas, et oma rohketele lastekasvatust puudutavatele küsimustele vastuseid saada, soovitan sul lugeda läbi mitmed klassikalised lapse arenguteooriad. Mõned neist näiteks on Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria, Piaget kognitiivse arengu teooria või siis Võgotski teooria. Uuri palun neid ja usun, et pooled sinu hämmastavalt naiivsed küsimused beebiblogis jäävad ära. Päikest!)
Ma siis vaatan kes see tegelane Mallukas on et meid tema harimatute vaadetega onnistatakse Ohtulehe poolt.... kas keegi saab oelda kes raamatukirjastuses kAnepit suitsetab et ta raamatu valja lasi?? Olid ajad kus raamatuid kirjutati haritud inimeste poolt kellel oli midagi tarka oelda, mu koogilaua jalg on targem kui Mallukas ja mu isasel kassil on suuremad emainstinktid. Raamatu pealkiri sai ka valeks, Rongaema seiklused sobiks hasti.
Kulla Mallukas... kui emad käivad oma lastega ise jalutamas, panevad lapsele rannas ujumisriided selga ja ainult äärmisel juhul jätavad lapsed hoidja kätte, siis ei tee see neist veel kanaemasid, vaid teeb neist head emad, kes hoolivad oma lastest...
Need on rangemad ked jätavad imikueas lapsed 2 nädalaks teiste hoolde , et ise reisile sõita. Ma olen olnud lapsehoidja , teate ka kui palju vaeva olen näinud et imikueas laps maha rahustada kui ta vahest ema hakkas otsima. Olen hoidnud ka 1 ja 2aasta vanuseid lapsi pikalt, sama moodi otsivad ema taga. Reisile minnes tuleb ka alati lastega arvestada, selle pärast pakkuvad kii reisifirmad ka perepakette.
ja teiste kes emad illa tahavad kanaemaks kutsumine? ma olen hea meelega kanaema, parem kui harimatu egoistlik poolekohaga emahakatis kes ei hinda kui onnelik ta on et lapse on saanud ja laps ei ole probleem vaid onnistus. vaata pilte oma lapsest kaks kuud. tagasi tehtud ja juba maed muutusi, ma ei oleks vabatahtlikult oma lapsest eemal elusees..aga noh eks see on nii enamus emadega adorsiaalid ja iseseisvad emad nad motlevad teistmoodi, molemad arvavad et nende elu on tahtsam , kuigi ma ei saa aru kuidas on voimalik tahta puhkust lapsega olemisest, mul on lapsega nalja paev tais ja oosel kui magama jaab ja unes naeratab..pole parimat tunnet et mu laps on onnelik :)
Häda on kõiki teisi emasid koguaeg mingiteks kanaemadeks sõimata? Kuidagi teistmoodi võiks oma kompleksidega tegeleda...See, et sina ringi möllad ja tahad näidata oma elu sellisena, et "teen-nägu-et-miskit-pole-muutnud-seoses-sellega-et-sain-vahepeal-emaks" ei tähenda et kõik teised emad sinu kõrval kohe kanaemad on.
Jumala eest tee ja kasvata oma last kuidas tahad ja ära jumala eest loe ühtegi raamatut ega kuula kedagi teist, sest ainult SINA oled kõige targem ja teadjam. Usu, aeg läheb edasi ja kasvad sinagi ja saad targemaks :D
Küll siis ükshetk näed nende ringi tuulutamiste tagajärgi arvates, et lapsel on on hea küll, sest midagi ju ei juhtunud temaga...NAIIVNE!
Kui kauaks tohiks jätta - vastust ei ole. Vastuse saaksid kui küsiksid kui kauaks tahaksid jätta. MIna ei taha olla oma lapsest eemal, saan temaga teha peaaegu kõiki asju ja neid, mida ei saa teen lihtsalt hiljem kui ta on veidi suurem juba. Reisile võtaksin kaasa ja lihtsalt reisi teeksin lähemale ning koos lapsega läbimõeldult. Lapse jaoks on olulisem kui kallid mänguasjad ning vankrid ja riided see, et ta saab olla oma emaga. Lähedusetunne on see, mid ei korva reisidelt toodud uhked kingitused. Elu on lühike ja seda väärtuslikumad on minutid, mid lähedastele kingime - ytles M. K ja tal oli täiesti õigus. Eriti kehtib see õrna lapseea kohta 0-3a, mis ka Freudi psüühilise kujunemise jaoks on elulise tähtsusega.
mida helli teeb seitsmekuune laps laulupeol? koos vanaemaga? mida ta teeb rannas? siis kui emme vahib pilte...
Minul on sellest jällegi oma arvamus,minu esimesed 2 last ei võõrastanud kedagi kuna sellel ajal käisin koolis ja sellel ajal tegelesid nendega vanavanemad,tädid/onud või isa kui ta tööl polnud...nüüd kus mu kolmas laps on 10 kuune olen hädas sellega,et ta on olnud enamus ajast minuga ei saa ma teda jätta mitte kellegi teisega kui 2 tema onuga kuna ta ei lepi kellegiga(ehk siis võõrastab kõiki,kaasa arvatud vanavanemaid)ma ei saa korraxi ta silmapiirilt kaduda nii ,et ta ei hakkaks hüsteeriliselt nutma...nii et mina eriti omale puhkusi võtta ei saa ilma et mul poleks tema onusi kellega ta lepib...soovitus emadele ,palun ärge hoitke oma lapsest kramblikult kinni ja harjutage neid võõrase inimestega ja vanavanematega olema,kui kunagi tahate kuhugi minna sellisesse kohta kuhu oma last kaasa võtta ei saa et ta lepiks sellega ilma probleemiteta...minul ongi nüüd probleem et kuidas teda võõrutada endast ja et ta lepiks ka vanavanemateka kuna tahaks ka vahel mehega väljas käija kuid last ei saa igalepoole kaasa võtta...see on minu kogemus lastega ,et iga laps on erinev kuigi nad on ühe ema lapsed...
Tegelikult on tegu ju sinu isikliku lapsega ning on täiesti sinu oma asi kuidas teda kasvatad:) kuula kõik õpetajad vaikides ära ning tee nagu ise heaks arvad ning tunned. Mis sobib sulle, su perele ning lapsele. Sa isegi ei pea enda tegemisi selgitama ega kuidagi vabandama (ärme nüüd keegi siiski lugege välja üle piiri minemisi- päris üksinda koju jätmist, füüsilist haiget tegemist ja muud taolist). Lapsed on erinevad, pered on erinevad ja ka sina oled erinev:) mine reisile ja naudi seda ning las laps naudib vanaema seltsi ja vanaema lapse oma. Mida rohkem laps kasvab seda vähem ta tahab aega vanavanematega veeta, las teevad seda siis nüüd ning tunnevad teineteisest rõõmu! Pea meeles- sa ei pea kellelegi oma pere otsuseid selgitama!
Mina olen kuulnud valemit vanus aastates = 1 päev ja mina ei suudagi oma kohe 2 aastaseks saavast lapsest üle ühe öö eemal olla. Lapsed on väga erinevad, aga üle aastane on oluliset rohkem kiindunud, kui imik. Isiklikult arvan, et eemalolek vanematest mõjub turvatundele ja see omakorda mõjutab lapse loomust jms. Minu vanem poeg sai just 19 ja oma kogemustest poisslastega võin öelda, mida memmekam väiksena, seda enesekindlam suurena :)
Emaks ei sünnita, emaks kasvatakse koos lapsega. Mina sinu asemel nii kaugele ette ulatuvaid plaane ei teeks. Või kui teeks, siis raha sisse ei paneks.
Peaaegu 2-aastane on hoopis midagi muud kui 2-kuune või peaaegu aastane laps. Selleks ajaks on tal kõndimine selge, ta räägib niivõrd-kuivõrd, tal on omad hirmud ja rõõmud, soovid ja vajadused, mis võivad totaalselt erineda sellest, millisena sa teda täna tunned.
Beebi põhivajadused on teistsugused kui väikelapsel. Aga tulles tagasi oma kommentaari esimese lause juurde - sa ei saagi seda enne teada kui oled olnud väikelapse ema...
Sa arvad end olevat esimene ema, kelle arvates kõik teised lapsed on halvasti või valesti kasvatatud. Seda juhtub esimese lapse emaks olemisega. Mul on lapsi rohkem kui üks. Loen aeg-ajalt su üllitisi ja meenub, milliseid põhjapanevaid ja geniaalseid tähelepanekuid ma ise esimese lapse emana tegin. Praegu on naljakas. Ja natukene häbi.
MIna ei jäta last mujale ööbima. Lapsel on oma kodu mitte ei pea ta olema öösiti kuskil vanavanemate juures, kindlasti mitte enne 3-4a saamist. Väga alarmeeriv on see, et "laps kedagi ei võõrasta" - see võõrastamine on lapse ARENGU näitaja muide. Lapsele on oluline olla oma vanemate lähedal, mitte et "näe, temaga ei juhtunudki midagi kui ma ära olin". Minu arvates imelik suhtumine.
Firma, mille peakontor asub Hollandis, on hästi teada eestlastele, kuna just Gemaltolt pärinevad siin kasutusel olevad, kuid endas turvariski peitnud ID-kaardid.
Uute passide saajate seas kütab turvariskist enam kirgi aga isikutunnistuse täiesti uus välimus - nimelt saavad dokumendi kaaned olema sinised. Suursugust värvi peetakse Suurbritannia taastatud suveräänsuse võimsaks sümboliks.
huvitv, kuidas see informatsioon siis maailmas liigub? kas see firma, kjes on juba kord nii suure ämbri teinud on ikka usaldusväärne dokumentide valmistaja?
|
OSCAR-2019
|
||
Kutsume kõiki huvilisi 29. sept - 1. okt Valgamaale Soontaga kaitsealal ja selle ümbruses toimuvale kassikaku otsimise talgutele. Talgute käigus püütakse üles leida ka Põru must-toonekure pesa ja Soontaga kanakulli. Talgutel osalemine on prii, talgulisi ootame appi mitmekümne ringis. Talgute lõpus toimub ühine EuroBirdwatch2017, mille käigus pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid. Talgud toimuvad EOÜ mälumängusarja ühe väljundina.
Viimane EOÜ heategevuslik loodusteemaline mälumäng toimus 2017.a septembrist 2018.a veebruarini. Mälumängusarja vedas eest Urmas Abel. Uuendusena lisandus igale mängule üks lühiettekanne põnevast linnumaailmast loodusuurija silmade läbi. Mängud toimusid Tartu loodusmaja saalis kaks korda kuus. Mängudega läbiviimisega koguti 1979 eurot linnukaitseliste ühistegevuste korraldamiseks.
7.-9. oktoobril toimub Järvamaal Lõõlas Kaitseliidu Järva maleva õppekeskuses Eesti Ornitoloogiaühingu praktiline sügislaager, mis korraldatakse EOÜ mälumänguga kogutud annetuste toel. Selle eesmärk on otsida etsamassiividest kaitsealuste linnuliikide seni teadmata pesi, et tagada nende kaitse. Eriline tähelepanu on must-toonekurel. Pesade leidmiseks annavad näpunäiteid parimad asjatundjad Kotkaklubist. Osalema on oodatud kuni 40 vähemalt 16-aastast inimest. Osalejatele pakutakse majutust, sööki-jooki, mõnusaid õhtuseid tegevusi ja head sügisest metsaelamust. Info ja registreerimine kuni 3. oktoobrini aadressil urmasbl@gmail.com või telefonil 5666 0628.
2015. aasta sügisel algas Eesti Ornitoloogiaühingu heategevusliku looduseteemalise mälumängu uus hooaeg, mis kestab 2016. a. kevadeni. Mängud toimuvad Tartus ja Tallinnas. Mõlemaid mänge juhib Urmas Abel, samad on ka reeglid, osavõtutasu jm. Mängudega kogutavat raha kasutatakse ka sel hooajal linnukaitseliste talgute korraldamiseks.
Eesti Ornitoloogiaühingu heategevusliku looduseteemalise mälumängusarja uue hooaja avamäng toimub Tartus 19. novembril ja teine mäng 9. detsembril kell 18. Tähelepanu! Mängud toimuvad nüüd Kõrgema Sõjakooli hubases Kadetikasiinos (Riia 12, sissepääs Võru tänava poolsest küljest), kus saab osta ka jooke ja näkse. Küsimused käsitlevad loodust laiemalt ja ei keskendu ainult lindudele, paljud küsimused on vastusevariantidega. Osaleda saab nii üksi kui võistkonnaga. Parimatele on ka auhinnad.
9.-11. oktoobril toimusid Karula rahvuspargis must-toonekure toitumisalade puhastamise talgud, kus osales viiskümmend vabatahtlikku peamiselt Eestist, aga ka Hispaaniast, Ungarist ja Saksamaalt. Talgute käigus puhastati võsast, prahist ja vanadest kopratammidest ligi kahekilomeetrine lõik Saera ojal ehk Ahelo jõel. Otse talguliste silme all hakkasid kalad vulisevas ojas rõõmust lupsu lööma. Kindlasti rõõmustavad selle üle Karulas pesitsevad must-toonekured, nende hulgas jälgimise all olev Eedi, kui ta kevadel oma pesitsuskohta naaseb.
3. juunil Tallinnas toimunud Keskkonnakäpa konkursi pidulikul lõpetamisel said Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu loodusmaja ühise heategevusliku mälumängusarja korraldamise eest koguni kaks auhinda: kategooriates „Tubli tegutseja“ ja „Rahva lemmik“. Hiljuti sai mälumäng tunnustuse ka Eesti Looduskaitse Seltsilt, kes nimetas selle ettevõtmise aprilli keskkonnateoks.
Veeburaris alanud EOÜ ja Tartu loodusmaja ühise heategevusliku mälumängusarja suur finaal ja pidulik lõpetamine toimub neljapäeval, 28. mail kell 18 Tartu loodusmajas (Lille 10). Senises kuues voorus on punktiarve avanud 29 võistkonda ja tabel tipus käib tihe rebimine. Kuigi see on viimane mäng, on sündmusele oodatud kõik uued huvilised, fännid ja toetajad. Kui enda võistkonda ei ole, leiad sõbrad kohapealt. Mängu juhib ikka Urmas Abel koos abilistega.
Eesti Ornitoloogiaühingu, Tartu loodusmaja, Tallinna Linnuklubi, Tallinna loomaaia jt koostöös juba mitmendat hooaega Tartus ja nüüd ka Tallinnas toimuv kiiresti populaarsust koguv mälumängusari kandideerib keskkonnaameti korraldataval Keskkonnakäpa konkursil. Sellega tunnustatakse kord aastas silmapaistvaid keskkonnasõbralikke haridustegevusi. Sel aastal on mälumängule lisandunud ka heategevuslik pool: mängudega kogutakse raha must-toonekure toitumispaikade puhastamise talgute korraldamiseks. Oluline on seegi, et mälumängusarja korraldavad entusiastlikud vabatahtlikud eesotsas Urmas Abeliga. Hääletada saab 10. maini konkursi veebilehel vajutades kandidaadi tutvustuse all nuppu "Meeldib". Kahjuks saavad hääletusel osaleda vaid need, kes kasutavad Facebooki.
Peale väikest puhkust algab taas Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tartu loodusmaja koostöös toimuv mälumängusari. Seda juhivad vabatahtlikud Urmas Abel ja Merlin Grosberg, tee ja auhindadega varustab EOÜ. Esimene mäng on 5. veebruaril kell 18 Tartu loodusmajas. Mängu reeglid pole muutunud, kuid seekord on igas voorus küsimusi 30. Sel hooajal on igal mängul ka väike osalustasu (kuni 10-aastastele tasuta, 11-16-aastastele 1 euro, ülejäänutel 2 eurot). Kogutud raha kasutatakse sügisel must-toonekure toitumisalade taastamise talguteks, kust on oodatud osa võtma ka kõik mälumängusõbrad. Järgmised mängud toimuvad 19. märtsil, 2. aprillil, 29. aprillil, 14. mail ja suur finaal 28. mail.
|
OSCAR-2019
|
||
Piiblipäev algas õppetükitunniga väikegruppides, arutleti tervenemise teema üle. Piiblitunnile järgnes tavapärasest veidi teistmoodi ülesehitatud jutlus, mis koosnes neljast fragmendist. Jaanus Tilk esitas küsimuse, millal peaks inimene, kui ta on Jumalaga sõbraks saanud, särama hakkama, ning otsis piiblisalmide kaudu viise, kuidas saavutada Jumalaga parem suhe. Mervi Kalmus osundas laulja Leonard Cohenit: „There is a crack in everything.That’s how the light gets in.” (Igas asjas on mõra. Selle kaudu pääseb sisse valgus.) Mervi rääkis, et meie haigetsaamised ja rasked hetked toovad meis esile rohkem sära ja me kõik oleme mõrased saviastjad, mille kaudu Jumal saab särada. Marta-Liina Kanter jutustas loo Juhanist ja tema sõbrast, kes vastu ööd külla tuleb ja süüa tahab (lugu Luuka evangeeliumi 11. peatükist). Marta innustas kuulajaid innukalt palvetama, järelejätmatult paluma ja küsima, võttes aluseks Jeesuse tõotuse: kes palub, sellele antakse. Vadim Skrypyi otsis piiblisalmide põhjal mooduseid, kuidas tarkusel ja rumalusel vahet teha, sest „…paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti” (Tn 12:3). Jutluseosad liitis muusikaga üheks Rein Kalmus.
Järgmine põhjus Türile külla tulla on 16. juulil, mil Paide ja Türi kogudus tähistavad koos aastapäeva piduliku jumalateenistusega Paides. Sama päeva päratlõunal on Türi EELK kirikus pidulik kontsert. Lähem info aastapäevade kohta ajapikku.
9. ja 10. aprillil oli Lätis Riias Balti uniooni seminar „Lapsed ja kogudus – jüngerluse teekond”, kus lastetööst koguduses ja laste vaimulikust kasvatamisest perekonnas rääkisid üleilmse adventkoguduse peakonverentsi lastetöö osakonna juht Linda Mei Lin Koh, Trans-Euroopa divisjoni (TED) lastetöö osakonna juht Clair Sanches-Schutte ja TEDi peretöö osakonna juht Karem Holford. Seminar oli lülitatud ka Eesti liidu piiblikooli programmi, olles seega eelviimane piiblikooli sessioon. Eestist osales seminaril 65 inimest.
Piiblikooli juht Mervi Kalmus sõnas, et tunneb heameelt, et seminar sai piiblikooli programmi lisatud, sest sellisel kujul ei oleks piiblikool seda teemat tõenäoliselt käsitlenud. „Seminaril esinesid selle valdkonna professionaalid ja piiblikooli teemade spekter sai tänu sellele nädalavahetusele laiemaks venitatud,” ütles Mervi.
Seminarist hinge kõlama jäänud teemadest mainis Mervi kahte. „Üks on rohkem seotud laste ja koduga, seda toodi ka korduvalt esile: kõiki neid omadusi, iseloomujooni, mida tahaksime näha oma lastes, peame neile eeskujuna ette näitama. See on ainus viis, kuidas me oma lastes midagi head näeme. Kui vanemad on armastavad, teavad, mis on andestus, kui nad näitavad positiivseid emotsioone, kui nad teavad, mida tähendab kodune vaimulik õhkkond – see on ainus viis, kuidas me saame neid asju edasi anda ja oma laste juures näha,” selgitas Mervi.
Teine mõte on seotud kogudusliku eluga ja pärineb TEDi peretöö juhi Karen Holfordi pühapäevasest ettekandest, mida Mervi eriliselt esile tõstis. „Me peame suhtuma igasse oma jumalateenistusse kui evangeelsesse jumalateenistusse, sest meie hulgas on lapsed, kes ei ole veel otsustanud Kristuse kasuks – sellepärast. Kõik need kogemused, mida lapsed saavad hingamispäeval kirikus jumalateenistusel, aitavad neid ühe sammu Jeesusele lähemale või viivad nad kaugemale. See pani mõtlema jumalateenistuse ülesehituse peale ja sellele, kelle peale me mõtleme, kui me jumalateenistust üles ehitame või seda üheskoos peame,” rääkis Mervi.
Piiblikooli juhatajana väljendas Mervi heameelt selle üle, et seminaril osalejate seas oli palju pastoreid ja kogudusevanemaid. „Loomulikult oli ka lasteõpetajaid ja lastetöö juhte ja lapsevanemaid, aga kui osalevad ka kogudusejuhid, siis see on viis, kuidas teadmistest on kõige rohkem kasu: kui neid asju ei tea ainult lasteõpetajad, kes nagunii neist teemadest rohkem teavad, vaid kui ka pastorid ja koguduste juhid on teadlikud,” ütles ta.
Eest liidu lastetöö osakonna juht Madli Vahtramäe ütles, et seminaril oli palju infot ja seda käistleti erinevate nurkade alt. „Minu jaoks oli mingil määral mõtlemapanev lastetöö juhi rolli osa – mida mina saaksin teha selleks, et toetada ja innustada teisi, et oleksin ise teenimisaldis, et tahaksin teenida,” ütles Madli.
Seminarilt noppis Madli enda jaoks kaks mõtet, mida soovib, et kogudustes rohkem teadvustataks, nii suhtlemisel laste kui täiskasvanutega. „Märgake positiivset ja neid pingutusi, mida nii lapsed kui täiskasvanud teie ümber teevad, andke sellest märku, öelge see asi sõnadega välja. Näiteks ma näen, et sa oled andekas, see meisterdamine tuleb sul hästi välja või et sa oled väga hooliv. Märgake iseloomuomadusi, mis inimeses on olemas, aga mida ta ise ei pane tähelegi. Kui me anname märku heast, siis see võimendab headust, kui me anname märku sellest, mis meile ei meeldi, siis see ei ole ülesehitav. Pingutuse äramärkimine on oluline,” rääkis Madli.
Teise olulise tõigana tõi ta esile koguduseliikmete omavahelise tundmise. „Võime teada inimesi, kellega igal nädalavahetusel kokku saame, aga kas me neid ka tunneme. Oluline on võtta aega, pühenduda, õppida tundma, kes need inimesed meie kõrval on,” ütles ta.
Eesti liidu peretöö osakonna juht Marge Randlepp võttis seminarilt kaasa kolm olulist mõtet, millest esimest saab ta oma koguduse, Keila adventkoguduse juures kohe ka rakendada. „Pandi südamele kasutada laste osa jumalateenistusel. Öeldi, et lapsed peaksid, kui vähegi võimalik, teenistusest osa võtma, et see teeistus muutuks ka nende omaks,” meenutas Marge.
Marge isiklikult peab produktiivseimaks kohtumist TEDi peretöö osakonna uue juhi Karen Holfordiga, kes tahtis kokku saada uniooni kõigi peretöö juhtidega ja neid tundma õppida.
„Meile tutvustati võtteid, kuidas jumalateenistust elavamaks teha. Räägiti ka negatiivsetest ja positiivsetest tunnetest ja nende tasakaalust. Et laps võiks olla rõõmus ja normaalse vaimse tervisega, peaks positiivseid emotsioone olema rohkem kui negatiivseid,” selgitas Marge. „Kui vanem ise ei oska oma emotsioonidega toime tulla, siis on väga raske ka last juhatada,” lisas ta.
Seminaril osalejaid kutsuti üles ennast jälgima ja väga avatult rääkima laste ees, kui vanem on kurb, ja erinevaid emotsioone nimetama. „Osalejatel paluti lapsi kuulata, lasta lastel oma tundeid joonistada, õpetada lapsele selgeks tunnete keele – kuidas erinevaid tundeid nimetada,” rääkis Marge, kes nimetas huvi pakkunud teemadena veel distsipliini töötoas räägitut ja vaimuliku juhtimise kohta teadasaadut.
Piiblikooli sessioonisest on jäänud veel viimane, maikuu sessioon. Erinevalt aasta alguses välja kuulutatust toimub selles väike muudatus. „Me saame maikuus ära kuulata teema, mis jäi veebruaris kuulmata. Jan Barna ei saa küll tervislikel põhjustel tulla, aga meile tuleb külla Newboldi süstemaatilise teoloogia uus õppejõud Tihomir Lazic, kes räägib piibellikust teoloogiast. Sessioon on 14.–15. mail Haapsalus. Sellele sessioonile eelneval nädalal peab Tihomir loenguid KUSi tudengitele.
„Nakatava adventisti teemat, mis esialgse kava kohaselt mais pidi olema ja milleks on ka materjal/töövihik eesti keelde tõlgitud, me soiku ei jäta, korraldame eraldi nädalavahetuse selle jaoks tulevikus,” ütles Mervi.
Järgmisel aastal piiblikooli sessioone enam samasuguses vormis ei toimu, ent Mervi sõnul soovitakse siiski teatud regulaarsusega korraldada nädalalõpuseminare, kus esinevad kas Eesti lektorid või välismaalt kutsutud külalised.
Teemad: kuidas muuta kogudus peresõbralikuks; lapse usuline areng; erinevad arenguetapid lapse elus; positiivsed kasvatusmeetodid; mida saab iga koguduseliige teha selleks, et aidata lastel saada Jeesuse järelkäijaks; Vaimuga täidetud juhtimine jt.
Hingamispäeval, 17. novembril kell 10.00 õppetükitund, kell 11.00 jumalateenistus. Kõneleb Mervi Kalmus.
|
OSCAR-2019
|
||
Mul on kodus kaks IIri setterit ja koera omanikuna meeldivad mulle Joules kummikud ehk nr. 9. Kuigi tegemist on vist rohkem nö. linnapreili kummikutega, sest kui tahad metsas jalutada, siis sobivad pikad Hunterid! Jätka kindlasti selle kingade/tossude/kummikute seeriatega, olen leidnud enda jaoks uusi firmasid! Tervitab, Kelly.
Jah, kummikutes võiks väike trikk sees olla. Nii on hea vihmale ja tumedatele pilvedele vastu astuda :)
Mind paelus Burberry muster aastaid tagasi, kuid see on tänavapildis saanud nii tavaliseks, et enam pilku ei püüa. Kuigi tõepoolest - Burberry valikus on nii palju klassikat. Lisaks mündivärvi Hunteritele on mulle just lavendlitooni Hunterid silma jäänud, kuid pigem hästi heledad. Ja neid ei ole ma samuti netiavarustest leidnud :)
Minu lemmikud sellest valikust on nr 1 kummikud, nii naiselikud ja romantilised :) Mul endal on täna jalas Hunter Tall mündivärvi kummikud ja hommikul läbi lompide tööle keksides vaatasin oma kummikuid ning rõõmustasin! Mul on hea meel, et ei valinud muidu nii harjumuspäraseks saanud musta värvi, mündivärvi kummikud lisavad vihmahalli päeva natukenegi särtsu ja päev muutub nendes kummikutes kohe lõbusamaks! Usun ka, et sinu punased kummikud püüavad tänavatel kindlasti nii mõnegi pilgu ja teenivad sind truult aastaid! :)
Oi, kui hea valik! Mündivärvi kummikud on imelised! Ma olen korduvalt neid otsinud, kuid ei ole leidnud mitte ühestki netipoest. Kus Sina oma mündivärvi kummikud ostsid?
Mina tellisin enda omad ca 1,5 aastat tagasi Las Kallab netilehelt, kui neil see värv veel valikus oli. Vaatasin, et praegu enam ei olegi neil seda värvi kummikuid kahjuks. Ei oska ühtegi muud kohta ka soovitada, kust vaadata :/
Jah, näib, et seda värvi pole enam kuskil valikud. Peab olema tõeline nobenäpp, kui sellised veel kuskilt üles leida :) Hea valik Sul igaljuhul!
Pladistasin eile oma kummikutega, mis on pärit Aldost ja vaatan neid, ning mõtlen, et naisel peab ikka rohkem kui üks kummaripaar olema, eks?!
Tahaks näha Su kummikuid. Mul on mõned paarid ALDO kingi ja nende kohta võib küll vaid häid sõnu öelda. Kindel kvaliteet. Ja muide, Mari-Liis... Ma pole enam kindel, kas ühest paarist piisab :)
Pean ütlema, et olen teiega samas paadis. Mõtlesin oma Hunter kummikuid ostes, et nüüd on mul eluks ajaks kummikud olemas ja ma ei vaata enam kunagi ühegi teise kummikupaari poolegi. Oh, kuidas ma eksisin .. Ma tahaks juba teist ja kolmandatki paari endale soetada :)
Liina, mind võib vabalt sinatada :) Aga jah. Kui annad Hunteritele sõrme, siis võtab terve käe. Väga ilusad ja šikid, mida võiks vabalt olla kodus neli-viis paari. Noh. Kõik ikka vastavalt naiste tujudele :)
Stella, aitäh selle eest, aga ma tegelikult pidasin "teie" all silmas sind ja Mari-Liisi :) Aga ma vist ei väljendanud ennast selgesti, hehe.
Minu lemmikuteks on 1, 4 ja 6! :) Kõige rohkem tahan endale praeu kahte sorti kummikuid. Ühed kõrge säärega, mis meenutaksid ratsasaapaid ja teisi madalaid, punaseid musta tallaga.
Minu armastus kummikute vastu saigi alguse ratsasaapaid meenutavatest kummikutest. Siis tulid nad äkki kõikjal moodi ja olin täiesti nõutu, kui kõik noored daamid hakkasid ratsasaapaid kandma. Muide, kuskil lehel nägin ratsasaapa tüüpi kummikuid, millel on roosa või punane talla äär. Näe, leidsin Sinu jaoks üles: http://www.sarenza.eu/meduse-filo-s1500-p0000103036 Hind ei ole ka tappev, sest sellised kummikud peavad vastu mitu head aastat :)
Esiteks tahan ma öelda, et mulle väga-väga meeldib su blogi. Mulle meeldib sinu elegantne ja klassikaline (kuid siiski väga isikupärane ja julge) stiil. Ja nii veider kui see ka pole, tundub, et kirjutad aina asjadest, mis ka minu elus parajasti aktuaalsed on.
Näiteks nagu nüüd kummikute otsimine. Mul on olemas Ted Bakeri madalad mustad kummisaapad, kuid kui ikka paduvihma sajab, saavad püksisääred märjaks ja kelidiga oleks pika säärega kenamad. Seetõttu olengi hetkel pika säärega kummikute otsingul. Siit valikust võiksin rõõmuga kanda kõiki peale nr 2, aga lemmikuteks on nr 4 ja nr 6. Aga tõsiselt olen kaalunud hoopis nr. 8 kummikute musta variandi ostmist või siis Hunteri klassikuid.
Hunterite puhul tuuakse ikka ja jälle esile, et need on looduslikust kummist ja seetõttu peaks jalasõbralikumad olema. Kas seda on tegelikult ka kandes aru saada või on nad jalas nagu kummikud ikka?
Aitäh heade sõnade eest! Hunteri klassikud on hea valik, minul on nad erakordselt mugavad ja mõnusad. Eile kahlasin pika maa läbi vihma ja tundus, et hallil teekonnal olidki minu punased Hunterid vihmas tõeliseks päikesekiireks. Usun, et see, kas jalg higistab või ei, sõltub palju ka sellest, millised sokid sa jalga paned. Mina ise tellisin endale ka Hunteri sokid ja täna panen need koos kummikutega jalga. Näis, kas ja kui palju jalg siis higistab. Võin anda siis samas tagasisidet :) Mis värvi kummikuid plaanid tellida? Muide, kui Sa juba Hunterid tellid, siis viska kindlasti ostukorvi Hunter Buffer ja Hunter Instant Boot Shine. Kokku tuleb ca 12 eurot nende kahe hooldustoote hind, kuid kummiku hooldamisel on nad asendamatud.
|
OSCAR-2019
|
||
Lähetab autosoomne retsessiivne viisil. See avaldub esimestel elunädalatel. Hetkel on defektid tüümuse lümfotsüüdi vaegus vereringes, lümfoidkoest, luuüdi, vähenes koguses lg. Lapsed surevad noores eas liitus infektsioon.
X-liitelised retsessiivsed pärilikkust. Perifeerses veres näitas aneemia, leukopeenia, neutropeenia, mööduv hypoeosinophilia ja monotsütoosiga. Veres ja lümfikude lümfotsüüdid puuduvad. Tase immunoglobuliinide järsult vähenenud, IgM ja IgA puuduvad. Pplasmarakkusid luuüdis puuduvad või oluliselt vähendanud nende arvu. See iseloomustab raske retsediviruyuschee bakteriaalsete infektsioonide. Sageli arendada keskkõrvapõletik, konjunktiviidi, sinusiit, sinusiit, enteriit, retsediviruyuschee VAR infektsioonid, bronhiit, kopsupõletik, püodermad, parasiithaigused, artriit, dermatomüosiit ja sepsis. Suure tõenäosusega poliomüeliidi pärast vaktsineerimist. Raviks lehe gammaglobuliin süsti (igakuine annus võib ulatuda 100 mg / kg) infusiooni plasma ja nakkuskahtlusele ja antibiootikume. Selle tulemusena sagedasi vereülekandeid, tõsise hepatiidi ravimid, mis lõppeda surmaga.
Haigus on kaasasündinud puudumisel intramuraalse parasümpaatilise ganglionides ja sümpaatiline põimiku erinevates osades jämesooles. Sõltuvalt asukohast aganglioznyh valdkonnad on järgmised vormid: päraku- ja häälikute rektosigmoidalnuyu kui agangliozny sait asub kahe tervislik. On olnud püsiv kõhukinnisus ja dünaamiline soolesulgus, oksendamine ja kõhupuhitus. soolestikus eespool aganglioznogo ala laieneb, seina hüpertroofia arendab megakolon, mis võib olla keeruline enterokoliidile ja sooleperforatsioonide. Fekaalse mürgistuse võib põhjustada rasvmaks.
Varasemast on autosoomne dominantne viisil. Tänu vead III ja IV neelu taskud. Seda iseloomustab hüpoplaasia või aplaasia harknääre ja ületalitlust. Tundub sünnihetkel tüüpiline näojoonte: hüpertelorism, silmalaugude, micrognathia. Vastsündinutel on hypocalcemic krambid. Iseloomustab sagedased üldistatud infektsioon (krooniline nohu, kopsupõletik, abstsessid, septitseemia), nõrkus, isutus. Võimalik jagamise keele, kaasasündinud südame ja suurte veresoonte (aordikaare kõrvalekaldeid südamepuudulikkus, avatud arterioosjuha, Fallot), söögitoru atreesia, sisiseva, hüpoparatüreoidism, hüpotüreoidism Tetaania, nefrokaltsinoos. Hetkel on hüpokaltseemia, hüperfosfateemia arvu vähendamise T-lümfotsüüdid. Ehk arengut sepsise tõttu vähenenud kudede immuniteeti. Selleks, et vältida transplantaadi äratõukereaktsiooni toota värske doonorvere kokkupuudet. Micrognathia võib raskendada laryngoscopy.
Iatrogeensed hingeldamine ja hingamisteede alkaloos anesteesia ajal võib teravdada hüpokaltseemia. Võimalik ebapiisav reageerimine lihaslõõgastid. On vaja uurida operatsioonieelne plasma kaltsiumi.
Tüüp pärandist on teadmata. Kõige sagedasemad nähud on hüpoplaasia (aplaasia või) keele ja hüpoplaasia alalõug. Seal on suulaelõhe, liited suu, lõualuu fusion, mikrostomiya, oligodontiya ja peromeliya (väike jäsemete pikkus normaalse kehatemperatuuri). Võimalik ühe või kahepoolne halvatus kraniaalnärve. Väärarenguid jäsemete erineda.
Varasemast on autosoomne retsessiivne viisil. Tingimus märgitud leukopeenia olulise arvu vähenemine polümorftuumaliste leukotsüüdid kuni täieliku anitrofileza perioodidel ägenemine. Arv punaste vereliblede * 1 vereliistakud normaalsetes piirides. See avaldub esimesel nädalal või kuul elu püodermad, nakkushaigusi. Septikud tüsistused võivad kaasa tuua gipersplenii. Rasketel juhtudel patsiendid surevad esimesel eluaastal.
Rikkumine atrioventrikulaarne juhtivus (südameblokaadiks III aste). Sagedasemad sümptomid: nõrk või puudub pulss, peapööritus, minestus, mõnikord Cheyne-Stokes'i hingamise võimalik krambid. Kõige levinumad põhjused AV blokk III aste on esmane kiud taandareng läbiviimise süsteemi süda, südame ateroskleroosi, müokardi infarkt, kardiomüopaatia, kahju tõttu südameoperatsiooni, parasümpaatiline toonus, üledoosi südame glükosiidid ja adrenoblokatorov, hüperkaleemia.
Neerupealiste puudulikkus tõttu idiopaatiline atroofia või hävitamise nii neerupealised (tuberkuloos, metastaasid, südameinfarkti, autoimmuunhaigus). Peamised sümptomid: kaalulangus, gipovodemiya, lihasnõrkus, hüpotensioon, hüponatreemia, hüperkaleemia, hüpoglükeemia, melaniini naha pigmentatsiooni ja limaskesti, isutus, iiveldus ja oksendamine.
Patsiendid, kellel on selle häire on suur risk Narkoosi tänu võimalusele kriisi anesteesia ajal. Viimati kaasnevad suured kaod naatriumi ja vedeliku. Ehk arengut angidremicheskogo šokk. Kui patsiendil on tegutsenud diagnoosimata haigus operatsioonijärgsel perioodil võib olla raske hüpotensioon. See eeldab vastavate naatriumkloriid, glükoos ja hüdrokortisoon. Võib-olla märkimisväärne vererõhu langus, kui kasutatakse tiopentaaliga. Preoperative paastumine võib põhjustada hüpoglükeemiat tyazhv1yuy.
Mitu endokriinsüsteemi jämesoole II tüüpi (mitme endokriinsüsteemi neoplaasia II tüüpi Sipple sündroom, feokromotsütoomi ning kilpnäärme vähk amiloidoprodutsiruyuschego sündroom)
Sipple D. (Sipple J.) (1930-) - ameerika arst. Autosoomne dominantne pärandist. Selle haiguse seal on kombinatsioon feokromotsütoomi ja kilpnäärme vähk stroomas amüloidoosse. Feokromotsütoomi on tavaliselt kahe- (vt. Feokromotsütoomi). Sageli on märgitud kõrvalkilpnäärme hüperplaasia. Võimalik lümfadenopaatia emakakaela sõlmed, häälekähedus või düsfaagia. In 20% patsientidest määrati hüperkaltseemia.
Anesteetilised funktsioonid on seotud juuresolekul feokromotsütoomi (vt. Feokromotsütoom). Võimalik raske intubatsiooni tõttu nihke ja kokkusurumine hingetoru.
Mitu endokriinsüsteemi jämesoole III tüüpi (mitme endokriinsüsteemi kasvaja tüübist III, limaskesta neuroomides Mitu sündroom)
Autosoomne dominantne pärandist. Välimus patsientide sümptomid on sarnased Marfani sündroom: asteenilised põhiseadus, lordosis, lehter rinnus, inetus ja ühine hüpermobiilsuse. Seal kombinatsioon kilpnäärme vähk, feokromotsütoomi, neuroomides keele, silma sidekesta, nina, suu ja seedetrakti. Feokromotsütoomi võib olla sümptomiteta.
Anesteetilised funktsioone näha. Feokromotsütoom koos. Marfani. Tegemist võib olla raskusi intubatsiooni.
Tavaliselt areneb tulemusena hüpofüsektoomia, ajuripatsi kasvaja hävitamiseks, haiguse Simmonda mahasurumine ajuripatsi funktsiooni steroidravis. Patsientidel, kes saavad pikaajalist hormoonid, surm võib olla tingitud vereringešokk erinevates pinged (anesteesia, operatsiooni).
Grupis põhjustatud häirete neerupealiste hüperplaasia või vähk. Sõltuvalt biokeemilisi kõrvalekaldeid steroidogeneesile eristada vähemalt 5 liiki sündroomi põhjustatud autosoom retsessiivne pärilikkust. Avaldub masculinization või feminiseerumine enneaegse seksuaalse arengu. Iseloomustab liigne või ebanormaalne sekretsiooni neerupealise koore steroidid. Juhul geneetilise ensüümi häired võivad olla märgitud elektrolüüdi seotud häirete dehüdratsiooni. Avaldub tahhükardia, uimasus, hüponatreemia, hüperkaleemia. See sümptomid võivad jäljendada maali kaasasündinud pyloric stenoos. Kui kasvaja milline selle haiguse sündroom võib segi ajada pyloric stenoos täiskasvanutel. Kaotuse soola võib olla vajalik, et katta hüdrokortisooni. Vastab adrenogenitaalse pärilik vorm sündroom, mis põhjustab kõrgenenud vererõhk, mis põhineb jätmise Prgidroksilazy.
Endocrine haigus, mida iseloomustab astmelise tõusu suurust käte, jalgade, lõualuu, rind ja siseorganite põhjustatud ülemäärasest sekretsiooni hüpofüüsis kasvuhormooni (somatropiini). Kliinilised nähud seostatud suurenemist eesajuripatsit ja ületootmine kasvuhormooni. Esimene asjaolu on põhjus peavalu, nägemisvälja häired, suurenenud ninaeritistes; teine - et kiirendada kasvu, suurendada pehmete kudede keele, huulte epiglottis, häälepaelad, korduv närvi halvatus, kasv siseorganeid, glükoosi talumatus, osteoartriit ja osteoporoos, lihasnõrkus ja liighigistamine. Tegemist võib olla raskusi säilitada hingamisteede avatusele, osalt suure kõlarid.
Raske intubatsiooni, sest kitsas cricoid ring, visualiseerimine piirangute tõttu suurenemine epiglottis. Läbimõõt soovitud intubatsioonitoru võib olla väiksem kui millises vanuses patsiendi suurusest. Vahel intubatsiooni on vaja koos fiberscope. Ehk suhkurtõve esinemine, hüpertensioon tekkega kongestiivse südamepuudulikkuse ja struuma. Vajalik kontrollida veresuhkru taset. Müorelaksandid manustatakse järelevalve all tase neuromuskulaarse blokaadi. ajuripatsi kasvaja võib toime muutumist vasopressiivset. Pärast eemaldamist ajuripats vajavad hooldust kortikosteroidide.
Kaasasündinud väärarendid, mis seal on torn kolju brahisindaktiliya käte, jalgade polüdaktüülia koos vaimne alaareng. Seal on erineva klassifikatsiooni ja akrotsefalopolisindaktilii akrotsefalosindaktilii. Tüübid selle haiguse kohta Stedmann:
Sise- praktikas eristada akrotsefalosindaktiliyu (Apert sündroom) ja akrotsefalopolisindaktiliyu I tüüpi (Noack sündroom), II tüüpi (Carpenter sündroom), III tüüpi (Saqati sündroom) ja tüüp IV (Goodman sündroom).
Seoses anesteesia ja väikesed erinevused seotud skeleti deformatsioonid ja süsteemse häired need sündroomid.
Autosoomne dominantne pärandist. Üle poole kliiniliste nähtudega patsientidel ei pruugi olla. Haigus on avastatud Radioloogiliselt. Avaldub luude haprus, peamiselt osteomüeliit alalõualuu, valu luudes ja selg. Ta märkis, suurenenud risk luumurdude juures liikumised ja muutused kehaasendit.
Kaasasündinud haigus domineeriv või retsessiivne pärilikkust, mis avaldub naha koondamine ( "klaas nahk"), mis viib moodustamine lõtv voldid. Võimalikud vead laevad, mistõttu on raske veresoonkonna juurdepääs. Kui valitsev tüüpi ühendus ei ole võimalik emfüseem. On olnud sagedased kopsuhaigusteni.
Volditud leviku limaskesta neelu ja kõri võib põhjustada hingamisteede obstruktsiooni ja tekitada raskusi intubatsiooni.
Erinevalt kroonilise kuid kaine alkohoolik ägeda alkoholimürgistuse nõuab vähem narkootikume anesteesia. See on tänu kombineeritud masendav alkoholi toimet ja narkoosi. See oli vähem stressitaluvust ja verekaotus. Alkohol vähendab aju taluvus hüpoksia. Vähenenud trombotsüütide agregatsiooni suurendab kirurgilise verejooksu. Aeglustub mao tühjenemist ja langus alumise söögitoru sulgurlihase toonust suurendab tagasivool ja tahe.
See nõuab varajane avastamine ja põhjalik Preoperatiivseks ettevalmistamisel. Häving maksarakud ja muutust maksaensüümide viib ettearvamatu reaktsioone kasutatavad ravimid anesteesia ajal. Aasta alguses võimaliku vastupanu anestesioloogia. Alkohoolse maksatsirroosiga võib stimuleerida hingeldamine. Manööverdamine veri läbi periezofagealnye ja mediastiinumi veenides põhjustab hapniku desaturatsioon arterite verega. On osa erinevate süsteemide, järgmised häired: CNS (psühhiaatriliste häirete, söömishäired, võõrutussündroom - "deliirium tremens'i", aju atroofia, väikeaju degeneratsioon), CCC (perifeerset vasodilatatsiooni, kardiomüopaatia ja südamepuudulikkuse, südame rütmihäired, kõrgvererõhutõbi), seedetrakti ( söögitoru, gastriit, pankreatiit, portaali tsirroos), lihasluukonna (müopaatia, osteoporoos), endokriinsete (vähendatud plasma testosterooni - impotentsus, vähenenud glükoneogeneesi - hüpoglükeemia), metaboolne (ketoatsidoos, hüpoalbumineemia, hüpomagneseemia), hematoloogilised (trombotsütopeenia, leukopeenia, aneemia).
Operatsiooniks valmistumisel ei peaks lõpetama alkoholi. Sest rahustid kasutades diasepaami. Kuna hüübivushäired lokaalanesteesia saab kasutada. Isofluraan on narkootikumide valik nende hulgast inhalatsioonianesteetikum. Oluline vähenemine maksafunktsiooni tõttu maksatsirroos võib suurendada toime kestus suktsinüülkoliiniga. Suurenemine Jaotuvusmaht tsirroosi võivad nõuda manustamist esialgset suurt annust mitte-depolarisatsiooni lõõgastid, kuid samal ajal suurendab oma tegevuse eest. Action metokurina tubokurariini see ei sõltu maksas. Ägeda alkoholism, patsiendid kannatavad vähem šokk ja kahju tõttu vasodilatatsioonis. Seal vähenes neerupealiste stressireaktsioonide. Ennetamiseks võõrutussündroomi: 8-10% alkoholi 500 ml isotooniline naatriumkloriidi lahus veenisiseselt mitme tunni jooksul. Anesteesia vaja CBS seire ja vere gaasi, glükoos.
Ta esineb üksikisikute alkoholisõltuvuse. Esimene ilmingud areneda 6-8 tundi pärast alandades vere alkoholisisaldus: generaliseerunud treemor, hüperaktiivsus autonoomse närvisüsteemi, unetus, rahutus. Delirium tremens'i toimub 2-4 päeva pärast tarbivad alkoholi 5% alkohoolikud ja võib olla eluohtlik. Avaldub hallutsinatsioonid, agressiivsus teiste suhtes, hüpertermia, tahhükardia, vererõhu tõus või langus, krambid.
Ravi hõlmab manustamist diasepaam (5,10 mg veenisiseselt iga 5 minuti kuni patsient ei ole veel puhata), et vähendada südame löögisagedust esmolooli <100 u. / Min lidokaiini, elektrolüütide korrektsioon (magneesiumi) ja ainevahetushäired (tiamiin), kasutamise mehaanilised millega määratakse kindlaks patsiendi aktiivne võõrutus (hemosorbtion, plasmaferees).
Seda iseloomustab progresseeruv dementsus ja mäluhäired pärast 60-aastaseks. Risk haiguse puhul 20% inimeste vanemad kui 80. Enamasti vaadelda perekondi, juuresolekul raske traumaatilise ajukahjustuse kohta anamneesi (klasside poks), trisoomia 21 kromosoomi.
Patsiendid märkida rikkumine kolinergilise funktsiooni, nii anesteesia ajal välistab rahustid ja antikoliinergiliste suunavast. Premedikatsioon ei määrata. Glükopürrolaat võib kasutada, kui erinevalt atropiini ei läbista hematoentsefaalbarjääri ning ei põhjusta teadvuse nõrgenemist operatsioonijärgselt. Eelistatud sissehingamisel Puudutus nii paremini prognoositav. Tõsine probleem on hoolduse ja suhtlemine patsientidega.
Äge või krooniline interstitsiaalne kopsufibroosis mis põhjustab Raske õige südamepuudulikkuse ja kopsu südame. Tsüanoos, vasaku vatsakese puudulikkus. Patsiendid võivad saada kortikosteroide.
Sündroom iseloomustab kombinatsioon retinitis pigmentosa, rasvumise ja diabeedi, pärandatakse autosoom retsessiivne viisil.
Üldnarkoosis sellistel patsientidel loetakserikkumine süsivesikute ainevahetust ja rasvumine, eriti arvestades mõju hingamist ajal ja vahetult pärast operatsiooni.
Parasiitide poolt põhjustatud haiguse amööbid. Sellele on lisatud aneemia, dehüdratsiooni. Võimalik maksaabstsesside pulmonaalse komplikatsioone.
Kui anesteesia on vaja kaaluda olemasoleva süsteemi häired. Valik anesteesia sõltub määral elundite kahjustusi (maks, kopsud). Kui kavandatud anesteesia vajalik aneemia ja RE häired enne operatsiooni.
Amüloidvalgu degeneratsioon kogunemise tõttu amüloidi kudede ja organite. Tavaliselt see arendab hulgimüeloomis reumatoidartriidi, kroonilise nakkushaigusi. Esinemine macroglossia suurendab takistust ülemiste hingamisteede ja raskendab intubatsiooni. Avaldub atrioventrikulaarne juhtivuse häired, hüpertensioon (50% juhtudest), arengu nefrootiline sündroom, rikkumise seedetrakti funktsiooni, ortostaatiline hüpotensioon, valu ja piiratud liikuvusega liigeste. Tegemist võib olla ootamatu südame ja neerude.
Kaasasündinud / (autosoomne retsessiivne pärilikkus) tundetud valu Higitus kombinatsioonis on harvaesinev haigus, mis toob kaasa mitu vigastuste ja haiguste termoregulatsiooni. Haigus avaldub esimesel eluaastal. On olnud mitu armid kehal, näo, suu deformatsioon, hävitamine keeleotsaga. Sarvkestarefleksi vähenenud. Maitse, temperatuur, puutetundlikud ja propriotseptiivsetele tundlikkus salvestatud. Intelligentsus ei ole katki. Võib lisada vähenemist plasma katehhoolamiinide kontsentratsiooni ja vegetatiivse häired.
Mõningatel juhtudel sedatsiooni või üldnarkoosi. Seal on väärastunud reaktsioon ravimitele. Vaja kontrollida kehatemperatuuri. Juuresolekul Higitus kasutamine antikolinergilisi ravimeid ei ole soovitav.
VF Ludwig (Ludwig W. EN) (1790-1865) - Saksa kirurg. Roisknemist Nekrootiliste mädanik korrusel suus. Ta märkis, kiire nakkuse levikut keele alla ja submandibular piirkonna ümber keeleluu luu VDP. Tavaliselt on esialgu tihe infiltratsioon submandibular alatalitlus ja seejärel arendada submandibular ala ja ees kaela turse ( "pulli kaela"), palavik, teetanus, kasvades keeles, neelamine häire, obstruktsioon var. See võtab antibiootikume, kirurgia drenaaž.
Et säilitada avatuna VAR sooritada nasotrahheaalse intubatsiooni või tracheostomy krikotireoidotomiyu. Tehnilised raskused võivad tekkida trahhea intubatsioon. See on soovitatav läbi viia intubatsiooni teadvuse (näiteks kasutades fiberscope) või taustale anesteesia lihaslõõgastid kui võimalik Püüdes raskusi säilitades hingamisteede avatusele.
Harvaesinev pärilik haigus edastatud autosoomne dominantne viisil. See põhineb sisaldus on madal funktsionaalne puudulikkus või inhibiitor C \ esteraasi, mis põhjustab komplemendi aktivatsiooni ja vabanemist vasoaktiivsetele aineid. Viimased suureneb veresoonte läbilaskvust ja viia turse. See avaldub episoodiline valulik turse, naha näo ja jäsemete ja slizityh hingamisteede, seedetrakti ja genitaale. Krambid kestavad tavaliselt 2-3 päeva. Kõige raskem on ilmingud kõriturse, äge kõhuvalu sümptomeid. Angioödeem võib tekkida spontaanselt või vallandada trauma (hambaravi protseduurid).
Ettevalmistused kavandatud tegevust läbi saame danasool (ravim pärsib vabanemist ajuripatsi gonadotropiinidele) 10 päeva jooksul. Ehk nimetamine 2-4 ühikut värskelt külmutatud plasma 1-4 päeva enne operatsiooni. Ravi ägeda haigushoo ja peatati vereülekande FFP 40 minutiga. Kui takistus VDP tehtud hingetoru intubatsiooni. Antihistamiinikumid, kortikosteroidid ja adrenaliini on ebaefektiivsed. Anesteesia nõuab profülaktilise manustamise danasooli boonuspunktide arvatud VAR vigastusi manustamisel orofarüngeaalset hingamisteede ja intubatsiooni. Piirangud kasutamisel ettevalmistusi üldistele või regionaalsetele narkoosi ei selgunud.
Glükogeeni ladustamise haigus (kogunemine glükogeeni kudedes) IV tüübist. Autosomaalne-retsessiivne pärilikkus. Selle aluseks on ebaõnnestumise hargnevate ensüümi viib kogunemine ebanormaalne glükogeeni struktuuri pikkade ahelate maksa-, neeru-, lihase- ja teistes kudedes. Seal progressiivne areng maksatsirroos maksapuudulikkus. Vastab gipoprotrombinemii verejooks.
Aplastilist seotud aneemia puudulik funktsioon luuüdis. Tavaliselt avaldub pantsütopeenia. Kõige levinumad põhjused on vähivastased mõju keemiaravi kiiritus, sealhulgas kiiritusraviga, viirusinfektsioonid ja immuunsüsteemi häired. Mõningatel juhtudel kasutatakse raviks tehtud luuüdi siirdamist. Sordid see haigus on sündroom Blekfana Diamond ja Fancon'i. Vaata. Blekfana-Diamond sündroom ja Fancon'i aneemia.
Immunoloogilised kahju on põhjus erütrotsüütide membraanid tulemusena ülitundlikkust teatud ravimite (levodopa, alfa-metüüldopaks, penitsilliin), samuti haigused (kollageeni haigus, kasvajad, nakkused). Klassikaline näide sellest on patoloogia vastsündinu hemolüütiline aneemia põhjuseks Rh-konflikt. Patsiendid võivad saada steroidid.
Enne operatsiooni nõuda aneemia. Seal on raskusi taastamist spontaanne hingamine pärast ventilaator.
Aneemia iseloomustab võttes poolkuukujulised või sirp erütrotsüütide arvu perifeerses veres ja liigne hemolüüs aktiivne vereloomet. Haigus avaldub homosügootsuse ebanormaalne HbS. Kuni 85% või rohkem (70-98%) on sirprakuline Hb (LEU) ja loote hemoglobiin. Haigus on levinud inimesi mustad. Deoksüdeerimise hemoglobiini viib deformatsioon erütrotsüütide ja nad võtavad kuju poolkuu. On märkimisväärne erütrotsüütide agregatsiooni suurendades vere staasi ja areng viskoossus. Vähendatud hapnikusisaldust (Horn <40-50 mm Hg) tulemusena tekib ja sademete hemoglobiini kristallid, mis hävitavad seina erütrotsüütide, põhjustades hemolüüs. Rikkumine mikrotsirkulatsiooni kudedes, kus on piisavalt süsteemne hapnikuga ka provotseerida kantud kahju. Moodustamine sirprakud on enam väljendunud veenivere (holelitiaz. Microinfarction on säsi neerud kaasa hematuuria, snizhdeniyu keskendudes võime neerude ja neerupuudulikkus. Sagedased vereülekannete suurendada nakatumise oht viirushepatiit. Vihma hemosiderosis - raua ladestumist siseorganeid. Vastsündinud tavaliselt tähistatud põrna, kuid enamik lapsi 6-aastased arendab aspleenia, mis vähendab antikehade moodustumist, suurenenud risk nakkushaiguste oslozheny. täiskasvanutel on insuldi riski. areng mitmeelundipuudulikkus tagajärjel väheneb eluiga keskmiselt 30 aastat. kriis haigus on sageli tingitud trauma või infektsioon.
In preoperatsioonilisi perioodil vaja leevendust aktiivne infektsioon, vedeliku ja vereülekannet, et saavutada hemoglobiini tase 50% ja HT ~ 35% (vastavalt teistele soovitusi Hb> 8 g / dl). Raviks kriisid, verevahetus. Ennetamiseks vereülekande lehe naatriumvesinikkarbonaadi ja madala molekulmassiga dekstraanid.
Operatsiooni ajal ja narkoosi on vaja kõrvaldada atsidoos (hüpoventilatsiooniga), vältida vereringe seiskumine (positsiooniline kokkusurumine tourniquets, hüpovoleemia, hüpotensioon), et säilitada normaalset kehatemperatuuri (hüpotermia viib vasokonstriktsiooni ja soodustab vere staasi) ja optimaalne hapnikuga koos mõõduka hingeldamine.
Kui kasutate piirkondliku anesteesiameetoditest on soovitav hapnikravi. Konkreetsed soovitused valik ravimeid narkoosi, ei, aga kui suktsinüülkoliiniga tuleb meeles pidada, et neil patsientidel võib olla madal plasma pseudocholinesterase.
Kõrgeim suremus täheldatud pärast operatsiooni. Operatsioonijärgsel perioodil vajavad täiendavat hapnikuvaru, säilitades normovolaemia, normaalne kehatemperatuur ja teha piisav anesteesia. Näidustused vereülekande reserveeritud. Nad on eelistatult läbi ainult alla 5 g Hb / dl.
Psüühikahäire, mis avaldub ülemäärane füüsiline aktiivsus ja vastumeelsus toidu. Tavaliselt esineb naistel, põhjustades kehakaalu langus, amenorröa. Seal on ortostaatiline hüpotensioon ja bradükardia, vegetatiivse häired, rasvmaks, leukopeenia. See võib kaasas olla hüpotermia, hüpokaleemia, aneemia. Lisaks lihasnõrkus ja võimalik südamepuudulikkus.
Kui anesteesia tuleks kaaluda elektrolüütide häired, bradükardia ja hüpotermia, elastsuse vähenemist kopsudesse. Kasutamine halotaanita võib provotseerida vatsakeste arütmia.
APER (Eugene Apert) (1868-1940) - prantsuse lastearst. Autosoomne dominantne pärandist. Seda iseloomustab muutusi kolju - luuliidusest koronaalsete õmblusniitide kombinatsioonis sfenoetmoidalnomaksilyarnoy hüpoplaasia (craniosynostosis]>, hüpertelorism, näo muutusi ja syndactyly sõrmede ja varvaste seal on suurenenud koljusisese rõhu ja muud sünnidefekte, näiteks VSD ..
Kui anesteesia ajal parandatakse näo-lõualuu kirurgia on vajalik kvalifitseeritud anesteesia meeskond. Võimalik raske intubatsiooni tõttu micrognathia. Pikaajalise töötamise väikese läbimõõduga endotrahheaaltorud vaja hingamine gaasi niisutamiseks. Alternatiiviks on kehtestamist tracheostomy 3 päeva enne operatsiooni. Kirurgiline sekkumine on tavaliselt pikk ja võib kaasneda raske verekaotus. See soovis head veenikateeter ja piisavalt intravenoosselt vedelikke. Doi vähendada veritsust pea lõpuks tõstetakse 15-20 "kasutatud kontrollitavate hüpotensiooni vältimiseks ajuturse kohaldatakse hüperventilatsioon (30-35mm rSOg Hg), diureetikumid, infusioonikiiruseks 4 ml / (kg - h). Alaline äravoolu CSF on tavaliselt anesteesia. dilämmastikoksiidi teha kombinatsioonis opioidanalgeetikumidele hoolikalt jälgida elulisi funktsioone ajal ja pärast operatsiooni IF 1: .. 160 LLC.
Sündroom, mis peetakse peamine tunnus esinemise apneas une ajal sagedusega üle 10 episoodi tunnis ja kestva üle 10 sekundi iga, millele on lisatud hingamispuudulikkus ning rikutakse teiste organismi funktsioonidele väljendunud päevane unisus. Alates patofüsioloogilist seisukohast uneapnoe sündroom (SAS) on jagatud kolme vormid: tsentraalne uneapnoe, mida iseloomustab see, et puuduvad KNS impulsi sissehingatava lihased; Obstruktiivne uneapnoe, mida iseloomustab see, et puuduvad õhuvool hingamisteedes, vaatamata vähenemine sissehingatava lihaste tõttu hingamisteede obstruktsiooni ninas või nina ja kurgu; Mixed uneapnoe iseloomustab vähene õhuvoolus kombinatsioon kahest mehhanismid - kesk- ja obstruktiivse. Toime Hüpoksiaperioodi hüperkapniat ja atsidoosi tulenevad SAA episood, määrab arengu hemodünaamiliste toimete see sündroom - öise äkksurm, hüpertensiooni esinemisel, niinimetatud "kopsuarteri" müokardiinfarkti või insulti, samuti on tõsiste politsetemii, nefrootiline sündroom, mälu langus ja jälitusteabe süstemaatiline episoode koljusisese rõhu tõus, vahendab SSA.
Riskifaktorid arengut SSA peetakse eriti rasvumine, deformatsioonid ja haigused nina, kurgu ja suu, kesknärvisüsteemi haiguste ja toksilisi toimeid neurotroopse (alkoholimürgistuse kuritarvitamine rahustid ja uinutid), lihasnõrkus tahes päritolu ja endokriinsed häired (hüpotüreoidism, akromegaalia). Täiskasvanud patsientide - M: F - 10: 1. Nosoloogilised kujul SSA: öise norskamise ilma uneapnoe episoode, Pickwick sündroom (cm.), Äkiline imiku apnoe, tsentraalne hüpoventilatsiooniga ja rütmihäired, needus Ondine sündroom (vt.).
Tegurid, mis suurendavad SSA - üldanesteesia. Paljudel juhtudel on pikaajaline uneapnoe pärast narkoosi ei ole märk üldanesteetikumidest ja lihaslõõgastid üledoosi ja tüüpiline PAS. Seetõttu peab olema ettevaatlik anestesioloog ja kohustuslik õhutust tuleb tugevdada patsientide riskifaktorid CG4 kokku või tõestatud, sellise kannatusi. Seega on soovitav kaasata patsiendid premedikatsioonita või hetkel väga kasu klinidin (klonidiin), vähendab mõju PAS central mehhanismid. Pärast operatsiooni vältida narkootilised analgeetikumid, eelistades mittenarkootilise agendid rahustid (ketoprofeeni, ketorolaki, Xefo) või pikaajalise piirkondliku blokaadi sekkumine tsooni.
Varasemast on autosoomne dominantne viisil. Avaldub arachnodactyly, kontraktuurid väikeste liigeste käte ja muud liigesed. Võimalik küfoskolioosi või lehter rinna keeled. On anomaaliaid silma ja CCC.
Spontaanne miokiniya (vähendades) käte ja jalgade puudumisest refleksid, mida on võimalik kõrvaldada, lihaslõõgastid ja fenütoiin, kuid mitte magada või piirkondliku blokaadi.
Song väikeaju ja ajutüve kaudu foramen magnum koos peavalu, vesipea, veeväljasurve kraniaalnärve, ajutüve rotatsioon, suurenenud koljusisese rõhu ja märke syringomyelia - 50% juhtudest. See juhtub tihti meningomyelocoele. Enamik seljaaju songa saab tekitada raskusi intubatsiooni, mis mõnel juhul läbi küljel.
Arvatavasti autosoomne dominantne või X-liiteline retsessiivne pärilikkust. Märkimisväärne kasvu pidurdumist, hüpertelorism, lai nina sild, silmalaugude, kõõrsilmsuse, hüpoplastilise ülalõualuu, anomaalia sõrmed, kubemesong.
Süsteemne sidekoe haigus, tekib tavaliselt pärast 30. eluaastat. Naised leiti kolm korda sagedamini kui meestel. Võib-olla äge. Sageli jookseb peredele. Avaldub sümmeetriline artropaatiaga, sealhulgas interfalangeaalliigeste võita pyastnofalangovyh, randme, põlve ja pahkluu liigeseid. Suurim oht on lüüasaamist lülisamba kaelaosa. Parandada liikuvuse atlantoaxial jõega erosiooni hamba teise kaelalüli võib põhjustada ebastabiilsust positsiooni kaela ja kokkusurumine seljaaju kaelaosa. Subluxation atlantoaxial liigesed võivad tekkida siis, kui painutamine kaela. Hingetoru intubatsiooni nõuab erilist hoolt. 25% -l juhtudest mõjutasid lülisamba kaelaosa, kuid ainult 7% kliiniliselt väljendunud. Ehk lüüasaamist kõri sidemete arendamisega kähedus ja hingamisteede obstruktsiooni. Lüüasaamist alalõualiigese piirid suu avamist. See avaldub hajus infiltratsiooni ja fibroosi elemente või kiuline sõlmed kopsudes, pleuraefusioon. Vastab Reumatoidartriit pneumokonioos (Caplan sündroom). Veres täheldatud normokroomne normotsütaarne aneemia ja aneemia tõttu kroonilist verekaotus (antiprostenoidy). Felty sündroom tekib hüpersplenismi ja leukopeenia. Sageli täheldatakse asümptomaatiline perikardiit ja südame tamponaadi tekib ootamatult. Täheldatud erinevate vaskuliit: Reynolds sündroom, südameinfarkt küünemaatriksis, lüüasaamist laevad pea, südame ja kinnistilümfisõlmedest süsteeme. Võimalik perifeerse närvisüsteemi häired, ulatuslik purustamine mootori närve ja karpaalkanali sündroom. Seal neeru- amüloidoosis, mõnikord viib neerupuudulikkuse, põletik kõvakesta ja uveiit.
Kui anesteesia on vaja arvestada süsteemse ilmingud reumatoidartriit. Ettevaatust identifitseerida olemasolevad patoloogiate preoperatsioonilisi jooksul. Tehes intubatsiooni on soovitatav kasutada kaitsva kaelatuge. Neid saab kasutada piirkondliku anesteesiameetoditest. Ravimid, mida kasutatakse raviks põhjustada kõrvaltoimeid, mida tuleb käsitleda. Kui kasutate kortikosteroide võimalik hüpertensioon, osteoporoos, vedelikupeetus, infektsioonid; aspiriin - maohaavandid, maksafunktsiooni, suurenenud veritsus; Indomethacin - hüpertensioon, hüperglükeemia, leukopeenia; kullasoolasid - aplastiline aneemia, dermatiit, nefriit; malaariaravimite - müopaatia, retinopaatia; penitsillamiin - glomerulonefriit, aplastiline aneemia, müasteenia; azatioprima - leukopeenia, kolestaas; tsüklofosfamiid - leukopeenia, hemorraagilise tsüstid.
Võimalik autosoom dominatny ja autosoomne retsessiivne tüüpi pärandist. Kaasasündinud defekt jäsemete, mida iseloomustab mitme kontraktuurid rikkudes paindumine ja laiendamine funktsioone. Skolioos ja müopaatia. In 10% patsientidest kombineeritud kaasasündinud südamerikkega. On mitmeid vorme arthrogryposis, lisaks sellele on osa muust sündroomid. M: F - 1: 1.
On raskustega veenikateeter ja säilitada hingamisteede avatusele tõttu micrognathia ja piiratud liikuvuse atlanto ühine. Seal Ülitundlikkus tiopentaaliga.
Pärandus eest autosoomne dominantne progressiivne müoopia koos epiphyseal vead selgroolülid ja pikad luud. Võimalik võrkkesta irdumine, kesk- glaukoom, valu ja liigeste jäikus, kurtus, hüpotensioon. Roto-lõualuu anomaaliate hulka microgeny, suulaelõhe (rasketel juhtudel anomalad Pierre Robin), hüpoplaasia midface, exophthalmos, epikant, lühike nina. Iseloomulik marfanoidny keretüüpi - asteenilised näitaja, lehterjas deformatsioon rinnak, kyphosis, skolioos. Peaaegu pooltel juhtudel näitas mitraalprolaps.
Tegemist võib olla probleeme intubatsiooni. Valides anesteesiameetodi on vaja välja selgitada ja arvestada kaasuvaid haigusi.
Kopsu- seotud patoloogiat sissehingamise asbestitolmust. Avaldub kopsu fibroos ja NAM. Patsiendid võivad saada hormoonid. Ehk kombinatsiooni tuberkuloos.
Haigust iseloomustab erinevaid vilistav hingamine, hingeldus või köha seostatud levinud hingamisteede ahenemine, mis võib aja jooksul muutuda omal või töötlemise tulemusel. Rünnak võib provotsirovattsya antibiootikumid, joodi sisaldavate ravimite, kontrastide lihaslõdvestajad tiopentaal ja teised. Sarnane reaktsioon on võimalik tänu histamiini interaktsoonis antigeeni ja antikeha, või võib olla mitte-allergiline milline, kasutades näiteks prostaglandiinide ajal abort, mitte-kardioselektiivne p-blokaatorid jne d. Lisaks hädaolukorras sekkumise, tuleb patsiente kasutada ilma ägenemine, sest suure tõenäosusega operatsioonijärgne kopsukomplikatsioonid. Et vähendada turse ja bronhide spasm lehe bronhodilataatorite füsioteraapiat meetmed ja antibiootikumide juuresolekul infektsioon, steroidid.
Sedatiivne eelravimita soovitav lisada antihistamiinikumid. Patsientidel, kes saavad hormooni rohkem kui 1,5 mg / kg, vajavad täiendavat hormonaalsed kate. Eelistatakse piirkondliku anesteesiameetoditest. Halogeenitud inhalatsioonianesteetikum on bronhilõõgastiteks ja hästi talutav. Operatsiooni käigus saab seda kasutada inhaleeritava salbutamooli. Ägenemist bronhospasm võimalik lehe tiopentaaliga kiire sissehingamise induktsiooni intubatsiooni mittetäieliku lõõgastus või pinda anesteesia stimulatsioon ülemiste hingamisteede maomahla, veri, lima ja m. P. Äge bronhospasm pärast intubatsiooni dokkimise aminofülliiniga (5 mg / kg aeglane) või salbutamool 200 ig veeni. Kõik? Blokaatorid välistatud.
Perekond, mis avaldub lapsepõlves autosoomne retsessiivne pärilik haigus. Seda iseloomustab progresseeruv tserebellaarataksia, telangiectasias (eriti sidekesta näonaha ja kaela), korduv hingamisteede nakkused tekkega sinusiit, kopsupõletik, bronhoektaasia, immuunpuudulikkusega (IgA ja IgE). Seal on kõõrsilmsuse ja nüstagm. On lag kasvu, täpid või laigud depigmentatsioonist, skleroderma, lihaste hüpotoonia, hüporefleksia. Suurenenud risk pahaloomuliste kasvajate retikuloendoteliaalsüsteemi.
See näitab märke kõrge sooleobstruktsioonist: oksendamine, sageli segunemisest sappi. Kui stenoos näinud korduva ägeda või kroonilise sooleobstruktsioonist. Märkida, perekonnas on esinenud haiguse. On tõsiseid rikkumisi vee-elektrolüütide tasakaalu, mis nõuavad kiiret parandamist.
Arvatavasti X-liiteline retsessiivne pärilikkust. Tundub pärast sündi märke väikese läbilaskvusega Soole: pingetunne kõhus ja kõhukinnisus, oksendamine sapi hiljem. Seal on kilejas, tyazheobraznaya ja pime jämesoole defekte. See tekib kombinatsiooniga kõhupiirkonda defekte, päraku, pärasoole, põie- exstrophy.
Arvatavasti autosoomne retsessiivne muster pärandist. Ilmneb pärast sündi suurenemine kõhu-, oksendamine, kõhukinnisus.
Tavaliselt kaasnevad rasked rikkumised taastuvenergia tasakaalu ja CBS kõige korregirovat preoperatively. Uimastite valik Narkoosi määrab rikkumisi. M: F - 1: 1.
Defekt loote arengut. Diagnostsiruetsya kohe pärast sündi süljeeritus, toidu tagasivool, halvenenud neelamine ja hingamine. Arendada aspiratsioonipneumooniat. On erinevaid vorme vice: 1) atreesia ilma trahheoösofageaalne fistul (TPF); 2) atreesia koos TPF koos proksimaalse segment söögitoru ja hingetoru; 3) TPF atreesia distaalse segment söögitoru ja hingetoru; 4) atresia koos TPF mõlema otsa vahel söögitoru ja hingetoru. Täheldatud tahhüpnoe, tsüanoos, hingeldus, kollaps. Sageli koos muude arenguanomaaliad: südameriketega, seedetrakt, urogenitaalsüsteemi, skelett, kesknärvisüsteemi ja näo lõhki. KUI 0,3: 1000; M: F - 1: 1.
Takistamine nina. Aastal kahepoolse atreesia äge obstruktiivne NAM saab kõrvaldada abiga suulise hingamisteede. Ajal kirurgiline korrigeerimine võimalik compression ETT gag Boyle-Davis. Kehtestamisel nina lahased ekstubatsiooni toimub alles pärast lapse ärkamist.
Diagnoositud emakas on vähenenud loote liikuvust. Varsti pärast sündi tähistatakse lihashüpotoonia, vähendatakse refleksid. See edastatakse autosoom retsessiivne viisil. Haigus on põhjustatud kahjustused eessarve seljaaju motoorsete neuronite, avaldub esimesel eluaastal. Mõjutab kõiki skeletilihaste. Iseloomulik poos lapik konn (reserveeritud puusad ja põlved kõverdatud), lihaste atroofia, fastsikulaarsete tõmblemine, eriti lihastes keeles. Võibolla välimus paradoksaalne hingamise tõttu vigastus roietevahelised lihased ja diafragma. Aktiivne liikumine on väga piiratud. Enamik lapsi sureb esimese 2-3 aastat hingamishäired ja kopsude infektsioonid. Kõrge aspiratsiooni oht tüsistusi. Hingamispuudulikkus saab parandada pärast taotluse lihaslõõgastid ja opioidid.
Enamasti see nõuab anesteesia et teostada biopsia. Selleks on piisavalt pinna halotaananesteesiat. On vaja jälgida piisavale hapnikuga ja ventilatsioon. Ehk kasutamise kohalik tuimestus.
See avaldub vanuse 2-18 aastat. Seda iseloomustab aeglane kasv ja sümmeetriline proksimaalne lihaste atroofia ja kiuliste fastsikulaarsete tõmblemine, hilinenud motoorne areng, vähene refleksid, mõnikord hüpertroofia tuharad ja vasika lihased. Võimalik, sekundaarne seljaaju deformatsioon. Raske haigus esineb poistel.
Sündroomi iseloomustab vähene motoorikat, suurenenud tone söögitoru alumise sulgurlihase ja söögitoru avanenud. Suurenenud risk tagasivool ja püüdlus maosisu.
Autosoomne dominantne pärandist. Ta märkis, madal majanduskasv ja lühendamine tingitud jäsemete proksimaalse. Iseloomustavad spetsiifilised näojoonte, suur silmapaistev laup, lühike ülemine lõualuu ja väljaulatuvad alalõualuu, lame nina, suured keelega. Seal on märgitud küfoskolioosi ja nimmepiirkonna lordosis. Vihma stenoos foramen magnum arendamisega vesipea lapseeas.
Tegemist võib olla raskusi hoides mask ja hoida hingamisteed. Raske intubatsiooni tõttu napib lülisamba kaelaosa ja kolju aluse muutudes. Kell laryngoscopy ei tohiks pererazgibat lülisamba kaelaosa. Probleemid ventilatsioon anesteesia tõttu piiravad muutusi rinnas. Reaktsioonid narkootikume anesteesia ja lihaste lõõgastumise tavaliselt. Anesteesia extradural plokk saab läbi keisrilõike. KUI 00-1 01:26 100 LLC.
Varasemast on autosoomne dominantne viisil. Rikkumised CBS seotud kaotus epiteeli neerutuubulitesse võime transportida H + ioonid läbi membraani ja reabsorb vesinikkarbonaadid. Ilmub maha füüsilist arengut, polüuuria, polüdipsiast, gipoizostenuriey, aluseline uriini, metaboolne atsidoos ja märkimisväärseid puudusi vesinikkarbonaadi sisaldus veres, hüpokaleemia, hüpokaltseemia, hyperchloremia, nefrokaltsinoos, nefrolitiaas.
Arendab interstitsiaalne nefriit, kuseteede infektsioon. On 2 liiki patoloogiat. Ma Tüüp I (klassikaline) - distaalne neerutuubuluste atsidoos. See avaldub kooliiga (sagedamini tüdrukud) osteoporoos, osteopaatia, inetus põlve valu jäsemetes. Ehk arengut krooniline neerupuudulikkus. II tüüpi - neeru proksimaalse tubulaaratsidoos iseloomustab vähenemist neerutorukestes vesinikkarbonaadi, hyperchloremia normaalsetel väärtus ja konserveeritud glomerulaarfiltratsiooni funktsiooni distaalse torukesed. At vanus 1 kuni 18 kuud ilmuvad oksendamine, janu, letargia, temperatuur tõuseb. Üks põhjusi neerutuubuluste atsidoos võib olla Fancon'i sündroom (vt. Fancon'i aneemia). Ilm soodsad.
Valmistudes ja narkoosi on vaja võtta arvesse raskust atsidoos ja jätkata korrigeerimine ainevahetushäired.
Ravis paiksed kahjustused (karestatud) Kummitooted tolmu vabaneb. Ettevalmistamisel liimi, liimimine ja kuivatamine seista bensiiniaurud. süsinikmonooksiidi vabaneb tahkumisel. Et arvutada heitkoguste peate olema järgmised sisendid: - konkreetse saasteaine heitkoguste remont kummitoodete
Kliinik. Süsinikmonooksiid (CO) - Gaas on lõhnatu ja värvi. Valmistustingimusi süsiniku oksiid (süsinikmonooksiid) toodetakse erinevaid tehnostruktuure loogiline protsesse, mis on seotud mittetäieliku põlemise sisaldavate ainete süsinikku. Poison-mine võimaliku tootmise: kateldes, kõrgahjudes, martäänahjus, valu ja muud kauplused keemiatööstuses puhul oxide
Peamised tehnoloogilised seadmed on sepistatud krundid. - Tugevdada ahjud, küte ahjud (küte osad ja tükid sepistamine ja kuumtöötlemist); - Haamrid eri liiki (metalli sepistamine); - Õlivanni (karastamine ja noolutamine). Kuumutamisel toorikud ja osad sepistamine ahjud ja küte ahjud tahke, vedela ja gaasilise kütuse tekkida
Sulamistemperatuuri metallide ja kallab on tehtud kasutades Šahtahjude elektriline, Induktsioonahjude ja valu masinad erinevaid rakendusi, mis eraldatakse atmosfääri metallioksiidid, süsinik, lämmastik, väävel, õli, leeliste paari atsetoon, alkohole. Koostamisel moldable segud ja tuum eraldatud atmosfääri, anorgaanilise tolmu sisaldavate ränioksiidist, dimetüülformamiid,
1. arvutused saasteainete heitkoguste rakette [43] Sõltuvalt koostisest on seotud nafta gaas (APG) peab arvestama füüsikalis-keemilised omadused süsivesinike C6 +, kui nad viibivad suurtes kogustes, mistõttu on oluline mõju väärtus arvutatakse parameetrid (mahu teoreetiliselt vajalik kogus
Valmistamisel komponendid, mis põhinevad raua ja vase pulbrid atmosfääri eristada: diZhelezo vääveltrioksiid, vaskoksiid, tsink oktadekanoaati, etanooli, benseeni, süsinikmonooksiidi, tetrakloroetüleeni. Heitkoguste arvutamisel tuleks läbi viia vastavalt valemile (5). Eriheide kahjulike ainete atmosfääri põhitüüpi osad tootmisseadmete pulbermetallurgia meetodil näidatud
Hooldamisel korratavad konteinerid (vaadid, paagid) on oht, süsihappegaasi mürgitust, nii sanitaar- nõuded on samad, mis säilitamine fermenteerimise vaadid. Sanitaartehnika nõuded sellistes valdkondades toimel käärimine madala töötemperatuur õhus (jahutus mikrokliima), samuti lõikehaavu klaaspudelite juures pausi, täites oma tegevuse
Tüübid toidu bakterite määrab iseloomu omastavad süsinik, lämmastik. By omastavad süsinik bakterid jagunevad 2 liiki: autotroofid või Litotroof - bakterid, mis kasutavad CO2 Süsinikuallikana air. Heterotroofid või Organotroof - bakterid, mis nõuavad nende toitumine orgaanilise süsiniku (süsivesikuid, rasvhappeid). By the võime absorbeerida lämmastiku
1) Vesi - on peamine mass rakke. Summa 75-85%. Kõikidel oluline vesilahustuvad orgaaniliste ja mineraalainete ja mikroobirakkudest lekkida põhi biokeemiliste protsesside hüdrolüüsi valgud, süsivesikud jne). 2) Valk - väga keeruline molekulaarne aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, lämmastikust, mõned - väävel ja fosfor. Valgud koosnevad aminohapetest.
Muud põhjuslikud tegurid arütmia hõlmavad mitmeid haigusi, sealhulgas sidekoehaigused, sarkoidoos, tasakaalust elektrolüütide ja vingugaasi, mida me ei ole isiklikult uurida. Arenevad vatsakeste rütmihäired ei ole mingit eripära; Sellistel juhtudel on arutatud üksikasjalikult ühes hinnangut [15]. Kasvaja põhjusena südame
Heitkogustega katlast tuleb kindlaks määrata "määramise meetod saasteainete heidet atmosfääri kütuse põletamisel kateldes mahutavus on väiksem kui 30 tonni auru tunnis või vähem kui 20 Gcal / h", M., 1999. See metoodika arvutamiseks kasutatakse kütuse-väikesed seadmed nagu soojusgeneraatoritele atmosfääri tüüpi põleteid, ahjud, eraldi
1. Praegusel ajal ei ole piisavalt andmeid, et töötada konkreetsed tehnoloogilised parameetrid heitkoguste diisel taimed maagaasil. Tuginedes olemasolevate andmete, tõlkeprotsessi gaasi-diisel (maagaasi) saab endale heitkoguste vähendamine - süsinikoksiid - 20-30% - oksiidid
Vingugaas seob hemoglobiini, moodustades metoksigemoglobin, mis viib tõsise kudede hüpoksia, eriti kesknärvisüsteemi. Arendab vere- hüpoksia. Sõltuvalt intensiivsusest mürgituse eristada järgmisi etappe: - esialgseid - ohver kaebas peavalu, peapööritus, iiveldus, oksendamine esineb sageli. Kõrgenenud vererõhk, südame löögisagedus kiireneb. Väärib
1. "arvutamise metoodika heakskiidu (heited) saasteainete atmosfääri keevitamisel (tuginedes konkreetsete näitajate)" [27] Tabelis esitatud konkreetsed näitajad saasteainete heitkoguste "lämmastikdioksiidi" veerg näitab koguväärtus lämmastikoksiidide heitkoguste poolest NO2 . 2. Arvutades emissiooni on soovitatav arvestada teket tuhk keevituselektroodid. arvutus
Arvestus tehakse vastavalt suuniste arvutamisel kütuse heite katelde mahutavus on kuni 30 t / h [3]. Kui maksumuse arvutamisel kasutatava kütuse: aastane - tuhat m3 / aastas (gaasiline kütus), t / aastas - (vedelad ja tahked kütused) ja teine - 10-3 m3 / s (gaasiline kütus) ja kg / s - vedelate ja tahkete kütustega. . 1.1 Heitkoguste arvutamine
Suur hulk arteriaalse vere süsinikdioksiidi (90%) sisaldas kujul vesinikkarbonaat, mis on moodustatud süsinikdioksiidi reaktsioon veega (H2CO3 moodustumine) ja sellele järgnenud dissotsiatsiooni vesinik meedia ja aniooni HCO3-. See reaktsioon kulgeb väga kiiresti vere punaliblede mõjul rakusisese ensüümi karboanhüdraasi. Anioon HCO 3 läbib vabalt läbi raku
Isepuhastuv mulla - transformatsioon suunatud Sun-tekkimine algsest mulla. Isepuhastuv on väga sanitaar- ja epidemioloogilise tähtsusega. Muld on looduslik keskkond kõrvaldamine. See juhtub, võõrutus (neutraliseerimine, hävitamine, ümberkujundamine mitte-toksilisi ühendeid) põhiosa sissetulevad eksogeensed orgaanilised
Sest Kummitoodete kasutatud looduslikke või sünteetilisi kumme erinevate täiteaineid ja Plastifitseeriva lisandid ja kõvendid. Tehnilised valmistamismeetodina kummi koostis sisaldab järgmisi etappe: kaaluga koostisainete ja plasti decrystallization kummi tootmise kummi koostis pingutustrumlid.
|
OSCAR-2019
|
||
Järgnev probleem ei puuduta küll kogu inimkonda, on aga siiski väga põhimõtteline. Ja nimelt: kui haigena või õigemini kui suure töövõimekaotusprotsendiga võib takso rooli taha istuda juht nõnda, et ta ei ohusta kedagi. Kuna see protsent määratakse individuaalselt ning vastavate mõõtmiste alusel, siis kuuluvad asjaomased näitajad delikaatsete isikuandmete hulka ja mul pole õigust neid avaldada.
Probleem aga jääb: suur hulk inimesi töötab täiskoormusega, ent vaid osalise töövõimega. Kusjuures töövõime osaline kaotus ei pruugi pärineda varasemast ajast enne tööleasumist, ta võib tekkida ka tööl käimise ajal. Kuidas sel puhul käituda, see küsimus piirnebki halastuse olemusega.
Ma ei räägi kaasa selles, kas halastussurm on andeksantav ja järelikult välistab karistamise, samuti selles, kas õigus tappa ennast ise kuulub inimõiguste hulka. Ma ei ole suutnud hoida ära ainsatki enesetappu ega tea, kui paljudel juhtudel on see õnnestunud meie politseikomissaridel.
Küll olen ma veendunud, et halastada võib igaüks tingimusel, et see on tegu ja mitte leppimine saatusega. Kui sa ei kaeba peale, vaid näitad teise inimese vea ära omade vahel, siis sa halastadki. Meil seda ei õpetata; meil õpetatakse pealekaebamise juriidilist korrektsust!
Ei – halastamine ei ole universaalne ravim, ta ei ole parem kui kohtumõistmine, kuid tal on vähemasti üks eelis. Ta on kiirem kui kohus, sest sa võid halastada ja ära leppida kohe, siinsamas (nagu sa võid ka jätta halastamata ilma kohtuta – Eesti Vabariigi seadusandlus teatavasti ei käsita halastust kui õiguslikku kategooriat). Halastab järelikult see, kes on suuremeelne, seesmiselt rikas.
Halastamiseks peab jätkuma aega, sest käigupuuduses sa ei jõua teha seda, mis nõuabki väga palju aega, nimelt jagusaamist pikast vihast. Pikk viha on halb seltsiline, ainult et keda kord juba on reedetud, teab väga hästi, kui kergesti võib reetmine hakata korduma.
Ja siis sa võidki jääda kõhklema, kas tasub halastada või andestada, kui selle eest pole oldud tänulik. Sa jääd vait ja ehkki vaikimine on väga sageli enam kui põhjendatud, võib ka juhtuda, et just vaikimise tõttu jäävad paljud vajalikud asjad õpetamata. Sa vaikid kartusest, et sulle jäädakse võlgu. Või karistatakse lisaks.
Muidugi ei ole kartus võlausaldamises petta saada vaikimiseks ja kõhklemiseks ainukesed põhjused. Sa võid kõhelda ka seepärast, et oled ise ebakindel. Eksperimentaalses füüsikas me seda igaüks ei näe, küll on see võimalik arstiasjanduses, kus näiteks minu peal tulebki raviskeeme aeg-ajalt muuta. Mina ise seda ei oska ja on ravimeid, mille efekt selgubki alles poole aasta kuludes.
Ent olgem maalähedasemad. Diakooniat defineerin ma kui hoolitsust väeti eest sõltumatult tema vanusest, ja seda olukorras, kus perekonnale käib see üle jõu ning samas on perekond sügavalt usklik. Defineerides diakooniat tüpoloogiliselt vaatekohalt, saame hoolitsuse väeti eest olenemata tema usutunnistusest.
Kuidas, see on väga raske küsimus, sest osa inimesi ei taha, et nende diakooniatööd reklaamitaks. Kui seda tehtaks, muutuks see reklaamiks või tekitaks manulisi (antiikse Rooma mõistes kliente). Täpsustuseks: jutt käib mitte ordineeritud diakooniast piiskopliku pühitsuse kaudu, vaid diakooniast tüpoloogilisena selles tähenduses, mis on toodud ära eespool.
Niisugusena võib diakoonia olla ka seestumus, ent ikkagi teatava piirini, mis algab sealt, kuhumaani sa oled endiselt sina ise. Kuna Eesti on vananev ühiskond, siis paneb mõtlema, kui harva või õieti kui juhuslikult teevad meie erakonnad neist asjust juttu, nagu oleks tegemist mingi sisemise ja puhtisikliku probleemiga. Ei ole!
Diakoonia on sotsiaalne probleem, sest tema objektiks võib sattuda igaüks. Kõhklemine võib seega olla tingitud ka küsimusest, kas ma olen halastuseks ja hoolitsuseks valmis. Ei maksa ennast petta – Eestis leidub küllalt inimesi, kes on kindlad usus, et elada tuleb nõnda, et sa halastust ei vaja. Hakkad aga uurima tolle läikiva pealispinna koorealust ning näed … hirmu.
Ei tule olla selle hirmu pantvang, kuid ei tohi lubada endale ka seda ülbust, et niisugused asjad on võõras mure. Ülbus ei ole karistatav kriminaalkorras, ent ta on karistatav patuna.
Peale ettekannete kuulamise ja mõttevahetuste töötubades hinnatakse võimalust spontaanseteks vestlusteks. Pildil on jutuhoos (paremalt) preester Vello Salo Pirita kloostrist, aasta juhatuseesimehe nominent Vootele Hansen Tallinna Kaarlist ja Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson. Liina Raudvassar
Kuue aastaga oodatud traditsiooniks kasvanud EELK juhatuseesimeeste konverents toimus tänavu 17.–19. oktoobrini Nelijärvel, kus jagati kogemusi, ideid ja osadust.
«Päevakorra koostamisel katsume järgida kirikuaasta rütmi,» avab Tiina Võsu kulissidetagust, täpsustades, et tänavu olid olulisteks märksõnadeks peapiiskopi valimised ja 1. advendiga algav teema-aasta «800 aastat Maarjamaad». Koos Rakvere koguduse juhatuse esimehe Karl Mäesepaga ning Hageri koguduse juhatuse esimehe Agu Kaljustega on Tiina Võsu Lääne-Nigula koguduse juhatuse esimehena olnud kogu aasta mõtete ja tegudega ürituse juures, mis Nelijärvele 74 osalejat tõi.
«Mõnel aastal on meid olnud suurema arvu jagu, aga tänavu oli jälle neid rohkem, kes algusest lõpuni kohale jäid,» arutleb Tiina Eesti Kirikule kokkuvõtet tehes. Kohapeal aitasid veel Jõelähtme juhatuse esimees Mart Johanson ning Rakvere õpetaja Tauno Toompuu.
Kokkutuleku algusaegade küsimus, kui oodatud on sellest konverentsist osa võtma vaimulikud, on nüüdseks Tiina Võsu sõnul tähtsuse kaotanud: «Ühelt poolt on ju teretulnud mitte üksnes juhatuseesimehed, vaid teisedki koguduses tegevad, ideaalis igast kogudusest kaks, teiselt poolt kuulub vaimulik oma ameti poolest juhatusse.»
Konverents loob võimaluse juhatuseliikmetel vaimulikega kohtuda, et sundimatus õhkkonnas arutada koguduseelus aktuaalse üle. See lähteülesanne on nüüdseks Tiina Võsu meelest kõigiti täidetud: «Mitmed on väljendanud tänu ja kinnitanud valmidust tulla ka järgmisel aastal.»
«Tutvusime äsja peapiiskopi ja veel nelja tubli vaimulikuga,» lõpetati auditooriumis elevust tekitanud diskussioon peapiiskopikandidaatidega. Vaid ülihea juhtimine tagas vestluse ajalistesse raamidesse jäämise, sest küsimusi oli palju ja küllap oleks neid jagunud veel tundideks. Et saalis on koguduse juhtimisega seotud inimesed, tuli esile majandust puudutavate küsimuste rohkusest.
Näiteks uuriti, kas ei ole vastuolu kirikuseadustiku ja Piibli soovituse vahel, kus esimene kutsub üles tasuma liikmeannetuseks üks protsent sissetulekust, aga pühakirjas kõneldakse kümnisest. Praost assessor Joel Luhamets kinnitas, et juhindub ise Piibli soovitusest ning nii teeb Tartu Pauluses veel paarkümmend liiget.
UI rektor Ove Sander rõhutas, et annetust peab tegema helde meelega, mitte «hambad ristis». Praost assessor Tiit Salumäe meenutas ühe-protsendi-määrusega päädiva vaidluse tulisust ning tunnistas, et inimesed on oma annetuse määras väga erinevad.
Praost Marko Tiitus meenutas esimese kümnise tasumist, mis tundunud talle peret toitva laste isana üüratu väljaminekuna, ent nüüd soovitab seda ka oma kogudusele. Ka kantsler Urmas Viilma toonitas südame meelsust ja meenutas, et ohvrianniks valiti ikka parim osa, mitte see, mis niikuinii üle on.
Kuidas tagada ka väikeste maakoguduste teenimine ning vaimulikele vääriline töötasu; millise nipiga hallata suuri ajaloolisi kirikuhooneid ja kuidas kaasata protsessi senisest enam riik; miks on vaimulikele vaja eetikakoodeksit; milline on EELK plaan majandussurutisest väljatulemiseks – need olid vaid üksikud küsimusteringist. Tiit Salumäe kinnitas, et kandidaadid ei ole konkurendid ning amet, mille kandmiseks nad kõik valmis on, ei ole midagi, mida ihaldada. Aga kui kirik ja Jumal seda soovib, on nad rõõmuga valmis.
Oodatud päevakorrapunkti all tutvuti praostkondade esitatud kandidaatidega aasta juhatuseesimehe aunimetusele, millele järgnes kinnine valimisprotseduur. Kandidaate oli tänavu kuus: Ilumäe kogudusest Õie Alt, Põltsamaa kogudusest Ain Roots, Haapsalust Madis Kütt, Tuhala kogudusest Arvo Rodi, Taagepera kogudusest Tõnis Järv ja Tallinna Toompea Kaarli kogudusest Vootele Hansen.
Kõik kuus on oma tubliduse ja ennastsalgava tööga kodukoguduse heaks silma paistnud ning see, et õigupoolest oli väga raske valikut ühe inimese kasuks langetada, tuli esile siis, kui häältelugemiskomisjon valimistulemustest aru andis. Nimelt said Vootele Hansen (snd 1962) ja Arvo Rodi (snd 1946) võrdse arvu hääli, aga kuna statuut ei näe ette võimalust kaksikvõidu väljakuulutamiseks, võeti appi kirikuseadustik, mis taoliste situatsioonide puhul näeb ette ealiselt vanema eelistamist.
|
OSCAR-2019
|
||
Viimasel suvekuul (11.08-17.08.2016) toimus Kerstini, Vahuri ning Rasmuse juhendamisel laager Veski Spordibaasis, Otepääl. Laagris lihviti erialast suusatehnikat rullsuuskadel veelgi ning parandati lihasvastupidavust paaristõugetel. Talve lähenedes keskenduti ka tõusumeetrite kogumisele, mistõttu tuli noortel Väikese Munamäe tippu mitmel korral vallutada imitatsioonisammuga. Aktiivsel treeningvabal päeval näitasid Tartu Suusaklubi liikmed, et nad mitte pole osavad ainult suusarajal, vaid oskavad ka abiks olla maatööl. Nimelt kutsus möödunud hooaja Eesti parim meessuusataja Peeter Kümmel laagrilisi Nuustaku Rantšosse. Kõigile töökatele lastele jätkus ülesandeid, mis ka rõõmsameelselt üheskoos ära tehti. Järgnevalt mõned pildid aktiivsest päevast:
Raske suvise treeningtöö tulemuse indikaatoriks peeti suurematele sportlastele kontrollvõistlus. Kusjuures kontrollvõistlust peeti Tehvandi rullsuusarajal ning sprindiformaadis. Esmalt läbisid sportlased 1.3km pikkuse eelsõidu ning aegade põhjal paigutati suusatajad finaalidesse. Huvitavaks tegi võistluse ka asjaolu, et edasiliikumiseks tohtis kasutada vaid paaristõukelist sõiduviisi. Erialaste katsevõistluste tulemused on saadaval siin: EKE katsed 2016.
Kerstini, Vahuri ning Rasmuse õpilased osalesid Pärnumaal, Jõulumäe Tervisespordikeskuse treeninglaagris ajavahemikul 09.-15. juuni. Seitsme päevase laagri vältel osaleti erinevatel erialastel ning üldarendavatel treeningutel. Laagri viiendat päeva alustati raske kontrolljooksuga Jõulumäe metsade vahel. Võistlusdistantse oli vastavalt vanustele kolm - 570 m; 1140 m ning 2270 m. Kõige nooremate (sünniaasta 2005 ja nooremad) kontrolljooksu võitis ülekaalukalt Mariann Jahhu (01:59). Temale järgnesid 11 sekundilise kaotusega Timo Kudre (02:10.0) ning kolmandana ületas finishijoone Mark Mägi (02:10.6). 1140 m (sünniaasta 2003-2004) jooksuvõistlusel polnud vastast Erik Kukkele (04:15), kellele järgnesid Karl-Markus Kiudma (04:51) ning Eliise Uibo (05:16). Päeva kõige atraktiivsema võidujooksu ehk 2270 m (sünniaasta 2002 ning varem sünd) testjooksu võit läks Mart Kevin Põllustele (07:53). Mardile järgnes 6-sekundilise kaotusega treener Rasmus Pind ning naisteklassi võidu napsas üldklassis kolmandaks jäänud Kati Tammjärv (08:52). Tulemused saab alla laadida siit: Jõulumäe 2016
"Talendid ja tüdrukud" grupp tänab SCIENCE IN SPORTi lisaenergia eest! Kvaliteetsed ja maitsvad tooted annavad uut energiat nii suvel kui talvel! Suur-suur aitäh ka NORDECONile! Teie toetus on meid aidanud üles igast mäest ja andnud hoogu laskumistel! Tänutäheks on sündinud kaks videoklippi, mis nähtavad menüüs "Talendid ja tüdrukud" valikut tehes: VIDEOD.
Pühapäeval (31. jaanuar) Tartu Suusaklubi poolt korraldatavad Eesti Meistrivõistlused klassikatehnika distantsis on jätkuvate sula ning vihmaste ilmade tõttu üle viidud Mammaste Tervisespordikeskusesse. Eesti parimad klassikatehnikud selgitatakse välja järgmistel aegadel: Programm 10:00 Naised 10km (4 x 2,5 km ring) 11:00 Mehed 15km (6 x 2,5 km ring) 12:30 Autasustamine Tule ja ela omadele kaasa!!!
Seoses jõulude ja aastavahetusega on Rasmuse treeninggruppidel (mudilased ning suuremad) puhkus. Viimased plaanipärased treeningud veel sel aastal toimuvad käesoleval nädalal 16, 17 detsember (kolmapäev ja neljapäev). Planeeritud treeningud algavad jälle juba uuel aastal, 4. jaanuaril, tavapärastel kellaaegadel. Küll aga ootame kõiki trennilapsi pühapäeval (20. detsember), algusega kell 12:00 Eesti Maaülikooli spordihoonesse, kus toimub Tartu Suusaklubi jõulupidu!
Treeninglaager Šveitsis, Davosi kuurortlinnas mis on ühtlasi ka Euroopa alpide kõrgeimal asuv linn merepinnast (1600m) pakub suusatajatele lumiseid mäetippe, suusaradu kui ka päikeselisi maalilisi mägesid ja orge.
Valisime võistluseelseks treeninglaagriks Davosi, sest erinevalt Põhja-Euroopast on siin päev pikk ja sportlasele olulist energiaallikat valgust palju. Siin on hea kvaliteedi ja kiire libisemisega kunstlume rada. Samal ajal on kõik võimalused matkata, sõita suusarollereid ning sõita jalgrattaga. Elan koos Siim Sellise ja Mart-Kevin Põllustega tagasihoidlikus, kuid väga hubases hotellikompleksis Solaria. Sööme kohaliku Itaalia koka Antonio köögis parimaid küpsetisi ja kõike seda väga taskukohase hinna ja hea kokkuleppe alusel. Võib öelda et oleme saanud koos Siimuga juba omamoodi osaks Antonio peres ja tegemistes. Õhtul treeningvabal ajal plaaningi minna kööki tutvust tegema itaalia pizza valmistamise üksikasjadega kohaliku meistri käe all. Saab kindlasti lõbus olema, ootan huviga!
Kiirustrennid ja adaptatsioon mäestikus on plaanipärased. Tervised korras ja huviga ootamas esimesi katsumusi suuskadel, et näha kus kuidas konkurendid liiguvad ja kuidas enda kiirus teiste sportlastega võrreldes on paranenud.
Mhm, ei oskagi midagi öelda. Väga mõnus on olnud tegelikult. Kerged ja rasked trennid vaheldumisi. Siiani olen hästi treeningud ära seedinud. Siiani olen hästi rahul.
MTÜ Tartu Suusaklubi eesmärk on populariseerida suusaspordi arengut Eestis. Klubi tegeleb suusatreeningute läbiviimisega noortele ning harrastajatele. Lisaks on meie fookuses spordivõistluste korraldamine.
|
OSCAR-2019
|
||
Kommentaarid - Aivar Riisalu: Reformierakond võiks tselluloositehasest rääkides lolli mängimise lõpetada - Eesti Päevaleht
Aivar Riisalu: Reformierakond võiks tselluloositehasest rääkides lolli mängimise lõpetada - kommentaare 1-13
Reform on nagu alati juba selle tehase eest nutsu tasku saanud, aga ehk keegi juba virutas ära,.. keegi autoromu)
Meenutuseks teistele , kes RE pooldavad. Tehase poolt olid koheselt Kallas ja mõned kõrgemad positsiooni Re liikmed. Kui rahvas vastu oli siis muudeti nagu tuulelipp. Sama käib ka teiste parteide ( sotsid, isamaa ke ) kohta. Tulemas on valimised ja ei saa ju oma reitingut langetada. Venitatakse see asi valimisteni välja. Kui võidab Re või Ke siis hakkab uuesti see parteide lobitöö pihata ja surutakse see tehas paika.
Miks ma ei mäleta kui lippasid nagu kits ja tegid oma püksid täis nii, et pasarida oli järel. vana pederast oled ja kgb kits.
Aivar ei ole ju rumal inimene. Samas - saab iga üle 70se IQ-ga inimene Eestimaal ju, Rail Balticu uuringute taustal, täiesti üheselt aru, et siin on uuringu tulemus määratud juba selle tellimise hetkel. Ja kui uuring on positiivne (st tehas ei ületa üldjuhul ühtegi meil kehtivat normatiivi - mis on küll seatud arvestatama Ida-Eesti tööstuspiirkonda), siis pole enam ühtegi juriidilist argumenti miks seda tehast ehitada ei saa.
Kui uuring on positiivne (ja seda see kindlasti on), siis tekkib investoril loomulikult “õigustatud ootus”, mida saab vajadusel kohtus edukalt kaitsta.
Keskerakond-sotsid ja IRL, VÕIMISMAATANÜÜD on :), allkirjastavad tsellutehase Vabariigi Valitsuse 12.05.2017 korralduse nr 141, millega algatati eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ka pagana Reformierakond on süüdi? :)
Heh Naerab - mina teadsin, et see pagana Rehv on opositsioonis aga tuleb välja, et endiselt Pealik :)
On ikka kuradi konn! Vabandust , kloun! Kas mitte te oma Must koos kambaga polnud Klaasiga kohe alguses mestis?
Kui jätta kõrvale suur poliitika, "valimisetendus" jne. siis minu, kui tavalisegi eestlase jaoks on küsimus raske. Üks pool minust saab ehk arugi, et tõepoolest seda tehast oleks vaja, aga teine pool tõrgub kategooriliselt teda paigutamast kuhugi Emajõe ja ülikoolilinna juurde. Samuti ei ole mulle ka tegelikult vastuvõetav seisukoht - kõik mis ohtlik ja haiseb tuleb ehitada Ida-Virumaale.
Julgen öelda, et Emajõgi ei ole eestlastele tavaline jõgi vaid eriline - EMAJÕGI. Ta on meie jõgedest alati esimene, mis meelde tuleb. Ta on eestlaste kõige tähtsam jõgi! Sellepärast ei tulekski otsida siit vaid nõmedat poliitilist rusikaheitlust küsimust vaid see küsimus on lausa hingeline väga paljudele meist!
Tänapäeval mingite riikide järgi malli võtta on iseenesele vee peale tõmbamine, toome rootsi järgi ka pagulasmassid Eestimaale nii või?
Olenevalt artikli sisust kisavad sellised kremli sykad pidevalt, et võtke soomlastelt eeskuju, kuidas suhelda vene kõntsaga.
Väga õige jutt Kapitan, küsimus siiski selles, et Eestimaa liig väike, et selle tsellutehase reostust välja kannatada.
Aivar, kurat. Jälle jätsid võimaluse, vait olla, kasutamata. Soomes sa alles eile peol esitasid oma monolooge nii, et rahval läks lausa šitt keema ja kõik põgenesid õllealale ja nüüd kukud ka siin veel jaurama. Võta nüüd vabal ja puhka tsipa, muidu võib juhtuda nii, et vanajumal veel vihastab ja kurat seda teab, millega ta sind siis karistab.
Lollimängimine ja olemine on ju poliitikute hobbi ning põhitöö.Tehes etteheiteid ühele ,samas reklaami enesele -mõte rahvale on ikka üks.VALI MIND, VALI MIND ,VALI MIND.
Tabivere ei luba! Ei luba oma elanikke sundseisus tehas vastu võtta. Ei luba tabiverelastelt nõusolekut küsimata sundida hingama tehase saastatud õhku ja Eesti metsade lagedaks raiumist. Tabivere kaitseb Eestimaa vett, metsi ja puhast õhku, mida me kõik hingamiseks vajame. Tabivere astub välja looduse kaitseks.
Tabivere asub Tartut ja Jõgevat ühendava Piibe maantee ääres. Suurim järv otse Tabivere külje all on Saadjärv. Kui hoolid oma tervisest ja laste tulevikust, siis tule seisa Tabivere rahvaga külg külje kõrval. Tule 19. juuni Tabiverre. Kui nüüd mitte, siis 20 juuni on juba hilja midagi ette võtta. Pane kalendrise palun märge, kõnele ülemusega ja võtta ta kaasa, anna oma panus ja tule meile appi.
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Aja raiskamine.." poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Ega ei mäletagi millal viimati Delfi juhtkiri sedavõrd asjalik ja neutraalne oli. Igatahes tuleks selgeks uurida/arutada kuipalju see tehas siis ikkagi saastab,kuhu(kui üldse) teda ehitada saab jne... Praegu käimatõmmatud tehasevastase kampaania eestvedajad ei taha aga mingist arutelust ega uuringutest kuuldagi. Üksainus küsimus? Kelle huvides nad tegutsevad,ehk kelle huvid saavad kannatada tehase rajamisel?
Ikka nende huvides kellele meeldib kui Eesti jääb töötlemata metsa väljavedavaks riigiks elik toorme tarnijaks nagu venemaa.
Lugupeetud Delfi ajakirjanikud, ühinen samuti selle küsimusega. Kas äkki peaks uurima ka seda, kas metsa alla lõkke tegemine kuival ajal paneb metsa põlema või mitte? Ja mitu lõket tuleks teha, enne kui mets põlema läheb? Me ju ei tea, enne kui meil pole teadusuuringuid? Kelle huvides on olla taoliste uuringute vastu? See on kindlasti Sorose või vabamüürlaste vandenõu, kui püütakse öelda, et uuringuid ei ole vaja sellepärast, et juba on teada piisavalt alusfakte, mis ei luba nii suurt tehast väikese ja madala Emajõe ning vähese veevahetusega Peipsi sobimatuse tõttu nii suure tehase ehitamiseks. Pealegi on EstFori nõunik Juhan Ruut öelnud, et kui selgub, et uurimistulemused ei luba, tuleks taotleda erandit Euroopa Liidust, ehk teisisõnu - uuringute nõudmine on näitemäng, tehas tahetakse ehitada igal juhul. Pall on nüüd valitsuse käes ja valitsuse teha on, kas saabub kodurahu. Kas elame nõuka-aegses ülalt alla otsustavas riigis, kus meil on teie kodudest ja loodusest savi, sest "riigi huvid". Või elame siiski vabas ja demokraatlikus Eestis, kus, nagu teisteski demokraatlikes riikides peetakse kõigepealt nõu inimestega, keda suurprojektid puudutavad, ja uuritakse nende seisukohta?
Ei ole vaadanud ajakirjanikud ega soosijad või tegelikult teavad, et tselluloositehase saastatuse mõjuuuringut viiaks seadusest tulenevalt prügumäe normi alusel.
Lisaks ei ole mõtet raisata maksumaksja raha, kui tehase lubamisega, peab maksumaksja raha eest ehitama viadukte raudteed, lubama raskemaid autosid teele, kui euroopas jne.
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "sheet" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Kui eriplaneering praegu katkestada, siis jääb Pollil ja Kohaval saamata riigi suur toetus - taristu rajamine, estakaadide rajamine , suur leping RMK-ga, autorongide lubatud raskuse suurendamine, saastenormide suurendamine Emajõel ja me ju ei tea kõike mida meie valitsus neile kokku on lubanud. Kogu protsess on olnud salastatud, hämar, asja ajaamine "onupojapoliitika" tasemel. Ütleksin - sulaselge korruptsioon.
Enamik tähetarku on ilmselgelt seisukohal, et Eesti jääkski arengumaaks ja veaks välja vaid toorainet, nii, nagu seda teeb meie suur naaber. Vahe on aga selles, et meil pole tooret nii palju, nagu naabril seda juhtub olema. Keegi siin ajas juba jama, et tehas tuleb Tartusse - see on midagi uut, sellist väidet pole ennemalt kuuldudki. Samas, egas planeering tõesti tähenda veel tehase rajamist. Aga mis siis saab, kui puukallistajad ei luba enam puitu ka toorainena välja vedada?
Sellele Est-Fori väljapakutud tehasele ei ole Eestis kohta. 21. sajandil ei sobi rajada 19. sajandi tehnoloogiaga tehast, mis jääks aastakümneteks reostama meie elukeskkonda ja loodust. Vaja on uut ja innovatiivset. Kraft tehnoloogia koht on ajaloo prügikastis.
Saates konkreetselt ütlesid, et kasutusele tuleb Kraft-tehnoloogia. Pobinal ja häbelikult, aga ütlesid.
Kuna tegemist ei ole Riikliku väljaandega on see kirjutis TELLITUD-MAKSTUD, raske arvata kelle poolt!
Kui järgida meie aktiivsete keskkonnakaitsjate ja roheliste seisukohti, siis ei tohiks olla Eestis ühtegi seafarmi ja lehmalauta (millist sissehingatavat õhku rikkuvat metaanihaisu need levitavad!), parem tegeldagu korilusveganlusega!
Kulutada 2-3 milli uuringule/planeeringule,kui on suur võimalus,et Eesti metsi rüüstavat ja loodust reostavat tehast ei tule,oleks istuvale valitsusele,kes ajab asju Eestis nagu Talinaski,muidugi õige.Mis käes,see käes.
Mida vähem Eestis metsa,seda vähem maad,kuhu peituda kremljovskite vastu võitlevatel Metsavendadel.MEIE TEEME!
Neil tehase vastastel veab sellega, et need suurprojekti loojad tulid välja absoluutselt valel ajal, oleks ikka praegu masu või pupu, inimestel Tartus ja seal lähedal poleks tööd ega leiba, käiks tehase ehitus juba täiega... lihtsalt vale aeg nagu elus ikka juhtub.
Tehas vajab ligikaudu 150-200 spetsialisti, kellest enamikku Tartus ja selle lähiümbruses kohe kindlasti pole, õppe kestab liig kaua, toome sisse. Ja mis kasu on sellest tartlastele?
Kuidagi imelik tundub, et päevaleht, elik selle salajane kirjatsura on võtnud endale õiguse seletada, mis on õige ja mis mitte. Kui oleks kirjutatud, et "mina arvan" või "minu meelest võiks", siis oleks see inimese arvamuse avaldus ja kellegil poleks midagi ütelda, aga tulla välja sisuliselt "poon, käsen, lasen" stiilis juhtkirjaga, siis tekib minul küll õigustatud küsimus, kas meil ikka on neutraalne ajakirjandus. Taolist suhtumist olen varemgi päevalehe puhul täheldanud.
just neile kahele tunnile aastas/ Ise elades kinagi sellise tehase vahetus läheduses ei ütleks, et kahele tunnile aastas, pigem kaks tundi aastas polnud seda spetsiifilist lehka. Riigil on vaja seda tehast, mitte rahval, Riik, loe Valitsus on andnud või saanud juba midagi, millest loobuda keelduda on raske, nüüd rabeletaksegi! Aga Valitsused on vahetatavad, isegi suitsunurga abil!
„ei ole võimalik väita, et riigi eriplaneeringu algatamine viiks vältimatult Tartu linna õiguste rikkumiseni”.
Kas kohtujuristid on unustanud lause "Ex iniuria ius non oritur" (õigusetus ei loo õigust), mida kasutati omal ajal palju selle tõestamiseks, et Eesti ei olnud N. Liidu osa?
Kui riigi eriplaneering algatati seadusevastaselt, siis juba ainuüksi see fakt rikub paljude, sh Tartu linna, õigusi.
Kohtu seisukoht on sisuliselt sama, kui politsei räägiks parasjagu toimuva röövi ohvrile: "Ega siis sinule kallale tungimine ei tähenda veel seda, et sa vältimatult rahakotist ilma jääd! Las rööv toimub rahulikult lõpuni."
Riigi eriplaneering tuleb koostada sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Objektide loetelu, mis nimetatud kriteeriumidele vastavad on seaduses toodud ning need on:
Õige tehase asukoht on RIIGIKOGU sise õuel, siis ka riigi isad saavad nautida mõnusad aroomi ja muud taolist.veetoru ülemise järvest saab ka tõmmata üles TOOMPEALE. Nii et jõudu tööle.
Lugesin selle Tartu linna ja tartlastesse suure põlgusega suhtuva demagoogilise anonüümse juhtkirja läbi ja silme ette tuli Moskva anno 1988, mis väitis, et Eesti olevat N. Liidule võlgu ja et fosforiidikaevandused tuleb rajada.
Kas meil selleks oli iseseisvust vaja, et endised Noorte Hääle ja Rahva Hääle kommunistlikud paskvillandid saaksid meile 30 aastat hiljem EPL ja Delfi nime all samamoodi anonüümselt pähe pasandada nagu siis, kui ilmusid "Raadiohäälte taktikepi järgi" (ETA "juhtkiri" Hirvepargi meeleavaldusest) ja "Kättpidi suures poliitikas" (Mart Kadastiku alias Jaak Kaljo paskvilliseeria Lagle Parekist)?
Teadlane: tselluloositehas ähvardab lisaks Tartule ka Peipsit, keemia on ohtlik mänguasi - Eesti Päevaleht
|
OSCAR-2019
|
||
19. veebruaril toimusid meie koolis Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud aktused, kus esinesid nii kooli õpilased, rahvatantsurühmad, koolikoorid, solistid kui ka Kaitseväe orkestri rivitrummarid. Erikülalisena astus üles Riigikogu esimees hr Eiki Nestor, kes oma kõnes tuletas meelde, et Eesti riik sündis maailma segastel asjaoludel, kus riigid ei olnud harjunud omavahel nii tihedalt koostööd tegema nagu tänapäeval. Ka praegu peame endile meelde tuletama, miks see iseseisvus meilt kord ära võeti ja kurvast ajaloost targemaks saama. Eesti riik ei ole presidendi ega parlamendi riik, see on meie rahva riik.
Piduliku aktuse lõpetas 11. kl õpilaste lavastatud etendus „Eestimaa ajalugu luules“, vaata seda Youtubest.
12. veebruaril toimus meie koolis esmakordselt "Kuristiku erakondade valimised", kus 12. klassi õpilastest moodustatud erakonnad esitlesid enda partei programmi ning vastasid ajakirjanike küsimustele. Publikuks olid 10.-11. klassi õpilased ning aineõpetajad. Peale erakondade esinemisi toimus hääletus. Igal aulas viibijal oli võimalus anda hääl enda lemmik erakonnale.
Tänu kooli multimeediaringi tehnilisele panusele võis jääda kõrvaltvaatajale mulje, nagu olekski tegemist olnud päris valimistega, kus võitnud erakond hakkab päriselt Kuristiku kooli valitsema. Aula oli kujundatud valimisstuudioks, esinejatest otsepilt kuvati ekraanidel, sündmust jäädvustati mitme kaameraga. Kuid tegelikult oli tegemist suure õppemänguna, millele panid alguse ühiskonnaõpetuse õpetaja Marilis Kirotar ja PIMT (Political Ideas of Modern Time) õpetaja Klemen Slabina. PIMT on integreeritud kursus, mis ühendab ajalugu, kirjandust, meediat ja ajalugu, ainet õpetatakse inglise keeles.
Terve projekt õpetas seotud osapooltele, et pidev koostöö, arutamine, planeerimine ja teostus on väga oluline. Õpilaste tagasisidest selgus, et nad kõik jäid 2 kuud kestnud projektiga väga rahule, mille jooksul pidid nad moodustama enda erakonna, koostama poliitilise programmi, kavandama visuaalse poole (logo, video, plakat) ning selle kõik lõpuüritusel edukalt valijatele ette kandma.
Esmaspäeval, 15. veebruaril toimus meie koolis esimene Sõbrapäeva paaristurniir võrkpallis. Neljas alagrupis võistles 16 paari.
Nooremate võistlejate seas saavutasid esikoha Danel Žigadlo - Richard Lehismets, teisele kohale tulid Merely Laast - Kätlin Murd ja nende järel jäid võrdsete geimide ja punktidega jagama 3.-4. kohta Jaana Mironova - Roland Lehismets ning Elnara Kaspinskaja - Liisa Laanemets.
Õpetajatest ja gümnasistidest moodustatud võistluspaaride seas võitsid kõik mängud Martin Horolski - Tanel Renter, teisele kohale mängisid end Tambet Härma - Markus Viitkar. Võitluslikus ja väga tasavägises 3.-4. koha mängus alistasid Mihkel Matteus Luik - Armis Priskus parima segapaari, kelleks olid Kristi Toomra - Raino Liblik.
Täname kõiki osavõtjaid ja loodame, et see Sõbrapäeva võrkpalliturniir muutub meie koolis traditsiooniks.
Teisipäeval, 16. veebruaril toimuvad traditsioonilised külalistunnid "Tagasi kooli" nädala raames. Kooli on tulemas 14 vilistlast, lapsevanemaid ja teisi huvilisi. Kokku on oodata 25 külalisõpetajat.
6.-11. klasside talispordipäev oli sellel aastal planeeritud Kõrvemaa suusakeskusesse. Kahjuks ei saa me ilma vastu, soe ilm ja vihm olid sulatanud lume ning teinud meie planeeritud ürituse võimatuks. Kui häda käes, siis leidsime võimaluse kõige lähemalt ja Tondiraba Jäähallis saime esmakordselt Kuristiku kooliga korraldada spordipäeva jääl.
Õpilased olid jagatud kolme gruppi, kus koos uisutasid 6.-7. klassid, edasi 8.-9. klassid ning päeva lõpetas gümnaasiumiosa. Õpilased said rahulikult jääga tutvust teha, võistelda teatevõistlustel ja ka läbida kõige kiiremat ringi. Paljud õpilased ütlesid tagasisidena, et teinekordki võiks spordipäeva jääl teha.
Algklasside (2.-5. klass) talispordipäev toimus ilma kiuste Pirita Spordikeskuses. Suusatamise tingimused olid rasked ja jäised. Õnneks ei sadanud sellel hetkel vihma! Et traumasid ei tuleks ning lastele ikka suusasoov alles jääks, siis jätsime välja laskumise uisustaadioni juurde. Õpilased läbisid ajale 1, 5 km vabastiilis. Õnneks saime sellel talvel enne harjutada kehalise tunnis natukenegi tasakaalu hoidmist, käte ja jalgade koordineeritud tööd, õppisime suusatehnikat ning mäest üles ja alla liikumise viise.
19. jaanuaril kell 13.00 kogunesid 10. klassi õpilased auditoorumi, et vaadata omaloomingulisi venekeelseid filme Kuristiku gümnaasiumi kohta. Filmikonkursil osales 8 gruppi, juhendasid vene keele õpetajad. Kasutati palju erinevaid võtteid ja žanre. Auhinnaks olid kooli kalendrid ja šokolaadikarbid. Võitjateks osutus võistkond nr 3 koosseisus Lija Žgun, Mihhail Korot, Jevgeni Ulm, Raido Leilop, Aleks Beženar ja Hendrik Rehtla. Kõik osalejad olid rahul ja andsid endast parima.
Jaanuari lõpus jätsid 1. klasside õpilased hüvasti aabitsaga, mis on olnud nende senise elu kõige tähtsam raamat. Aabitsa omandamine läks lastel üsna ladusalt, kuigi oli ka neid, kes pidid hoolega pingutama. Aabits on kindlasti raamat, mille läbilugemise järel on põhjust pidu pidada.
Meie kooli esimesed klassid õppisid Lotte aabitsa järgi. Koeratüdruk Lotte ja tema sõbrad on vahvad tegelased, kes pakuvad rõõmu nii lugejale kui ka kuulajale. Aabitsa vahetas välja lugemik, mis tuleb kevadeks samuti läbi lugeda.
Lapsed tuletasid meelde, mida nad olid lugenud, milliseid rahvatarkusi ja vanasõnu õppinud. Ühiselt leiti, et a-ga algab aabits, e-ga ema, i-ga isa, õ-ga õde, k-ga kodu jne. Peo lõppedes pakkusid lapsed üksteisele kaasavõetud Lotte-teemalisi komme, limonaadi, küpsiseid. Vahvaks üllatuseks oli 1. klasside poiste ja tüdrukute poolt korraldatud näitus asjadest, mis on seotud Lottega.
5. veebruaril toimus meie koolis Goethe Instituudi töötajate poolt läbi viidud interaktiivne mäng "Autobahn". Saksamaad õppisid tundma mõlemad neljandad ja viiendad klassid, lisaks kuuendate klasside saksa keele rühmad ja külalisvõistkonnad Läänemere Gümnaasiumist ja Merekalda koolist. Võistlusmängu võitsidki külalised Läänemere Gümnaasiumist, teiseks tuli meie 5.a võistkond koosseisus Artur Kuu, Kert Aaver, Kristiina Popovitš ja Kristiina Lizarova ja kolmandaks 5.b võistkond koosseisus Helena Marie Sardis, Eliise Marleen Seljamäe, Eliise Saareleht, Oskar Hendrikson ja Kristo-Kevin Kurvits.
„Mulle meeldis sõnade otsimine suurest ruudustikust. Õppisin selgeks, kuidas on saksa keeles numbrid. Tahaks, et see mäng tuleks veel meie kooli.“
„Meeldis ristsõna ülesanne ja see, kui me saime olla jalkafännid. Sain teada, et sakslastele meeldib jalgpall.“
„Eriti põnev oli telefoni ülesanne ja see, kui sai autoga sõita. Sain teada palju Saksamaa linnade kohta.“
„Kõige ägedam oli hullunud jalgpallifänni mängimine ja piltide lavastamine Hamburgis. Veel oli põnev, kui sai raadiosaatja abil teiselt mängijalt küsida erinevat infot tema kohta.“
„Mulle meeldis lõhna järgi parfüüme eristada ja sain teada, et Hugo Bossi lõhn on pärit Saksamaalt.“
„Kõige toredamad olid telefonimäng, sest seal sai rääkida saksa keeles ja näomaalingud, sest see oli lihtsalt äge. Saksa keeles arvutamine aitas mul numbreid õppida. Sain teada, mis oli Saksamaa kuulsa jääkaru nimi. Mängu lõpus saime kommi ja Saksamaa lipu.“
Palju õnne võitjatele ja suur aitäh Helena Kaasikule, kes oli mängu peakorraldaja! Loodetavasti on meie koolis ka tulevikus palju õpilasi, kes tahavad saksa keelt ja kultuuri tundma õppida.
Traditsiooniliselt toimub meil igal aastal sõbrapäeva puhul sõprusklassidega koogi söömine. Selle aasta koogisöömine toimub esmaspäeval, 15. veebruaril neljanda tunni ajal (algusega kell 11). Eelnevalt tuleb oma sõprusklassiga kokku leppida, kes mida toob ja kus klassiruumis kokku saadakse. Selle aasta sõbraklassid on:
2.b klass käis 3. veebruaril Murastes looduskooli ekspeditsioonil „Talv metsas“. Meie eesmärk oli avastada ja õppida võimalikult palju.
Matkasime mere ääres, vaatasime mere poolt lihvitud kivisid, imetlesime võimsaid laineid. Meri oli kaldale heitnud emakalasid, põisadrut, punavetikaid jne. Lindudest nägime luike ja kajakaid.
Edasi viis tee meid metsa. Nägime metssea ülessongitud metsaalust, musträhni „sepikoda“, hiire poolt söödud pähklikoori. Kuulsime pasknääri. Õppisime vahet tegema kuusel ja männil, võrdlesime nende käbisid. Saime teada, kuidas on Eestisse sattunud suured rändrahnud ja miks ei tohi nende otsa ronida.
Ja siis saabus meie retke tipphetk: vaid paarikümne meetri kaugusel meist seisis metskits. Vaatasime kitsega tükk aeg tõtt, kuni kitseke arvas, et metsas on parematki teha, kui inimesi vaadata.
|
OSCAR-2019
|
||
Poolteist kuud esimese mehega. Suhtlesime temaga üsna tihedalt, õppisime üksteist tundma ja eks ta oli sellise ladusa jutuga ka. Minust tükkmaad vanem. Teise noormehega läks samuti enam-vähem sama aeg. Veetsime palju aega koos ja saime kiiresti lähedasteks. Praeguse noormehega läksin neljandal kohtumisel voodisse. Oleks tahtnud teda proovile panna ja oodata vähemalt kuu aga tõmme oli lihtsalt nii tugev :)
Mingi nädal või paar. Ja kusjuures see oli minu esimene kord ja nüüd saame lapse. Varem pole kellegagi olnud. Hirmus on mõelda, et kui me nüüd jäämeji kokku, siis olen elu jooksul vaid ühe mehega maganud;)
Mul oli üks selline tore suhe kus ma otsustasin, et enne ma ei lähe poisiga voodise, kui ta ütleb, et mind armastab! Päris lahe oli, aga edaspidi on nats kiiremini need asjad juhtunud:)
kaks nädalat, dziisas ma ise ka ei uskunud, et nii kähku ennast kätte annan:D aga sel hetkel tundus, et tema on see õige ja andku aga tuld;)) ja nüüd oleme 3,5 aastat koos olnud:)
Praeguse mehega läks ausaltöeldes umbes 30 minutit ja nyyd oleme 3,5 aastat juba koos olnud. :) Varem oli ikka kuu või nii tutvumist.
Teadsime paar aastat...suhtlema hakkasime mingi 2 kuud..ja kuu läks kuni voodini ja nüüd ikka kaua koos koos koos :D
Neljapäeval oli meil nn.kohting,kus nägime teineteist esimest korda silmast silma ja laupäeval olime juba koos minu voodis nautimas teineteist!!!Ja veel ikka koos ja vaikselt armumas teineteisesse!!!
:) peaaegu aasta.. nüüdseks siis 5 aastat koos olnud ja väga rahul. tema ise arvab, et see teda võluski, tema küla tüdrukud olla enamjaolt ''lohakad'' olnud ja nüüd sai pipra linnatüdruku ;)
Saime pühapäeva õhtul klubis tuttavaks. Ülejärgmisel pühapäeva hommikul ärkasin juba tema vanemate juures. Kuid seksisime kaks kuud hiljem.Ja seda madinat siis. Nüüdseks oleme varsti 3 aastat suhelnud ja võib öelda, et õnnelikult. Kuigi meil on kaugsuhe.
Kõigepealt olimevoodis,iis hakkasime sebima nagu rohkem :/ nüüdseks oleme 3-aastat koos olnud ja meil on ka laps :)
Umbes 9 kuud olime justkui teineteise nõustajad:9. Kui ühel oli halvasti, teine aitas ja vastupidi.. rääkisime kõike teineteisele. Kaasarvatud elmistest suhetes.. ja kui meil mõlemal oli midagi .
sai suheldud umbes kuu aega, ja siis meil tuli teemaks masaaz ja et ma naljatlesin, et ma võin teha, kui kokku saame. .. ja sealt hakkas kõik arenema..
Paari nädala pärast saime kokku ning ei suutnud teineteisest eemale hoida.. kohe esimesel korral läks meil seks lahti:)
meil,uskuge voi mitte,läks aega pea 4 aastat:) aga tegelikult oli asi selles,et enne seda olime küll tuttavad,aga ei suhelnud eriti tihedalt, pärast esimest koosveedetud ööd läksid meie teed jälle mitmeks aastaks lahku,elasime nimelt erinevates linnades ja siis alles paar aastat hiljem saime nagu juhuse tahtel uuest kokku. see oli nagu uus algus ja toesti koik oli nii nagu see oleks jälle olnud esimene kord. nüüdseks oleme üle aasta koos ja väga onnelikud:)))
Mul pidi mees ootama umbes kaks kuud, aga ta oli mul väga mõistev ka: ei käinud peale ja üldse oli väga mõistlik. Pärast kaht kuud läks ikka üks suur madin lahti:)
eelmise poisiga olin ma mõnda aega ikka käinud kui voodisse läksin, aga praegusega esimesel korral kui temaga nö kohtama läksin
umbes aasta,ja tema oli mulle esimene:)..ja nyyd oleme yle kahe aasta koos olnud ja aasta kihlunud:p
mina ja minu poiss astusime vahekorda esimesel kohtumisel;) praeusex oleme käinud juba 5 aastat:))oleme väga rahul ja armastame yxteist väga! ;)
Minul ja mu elukaaslasel läks aega pea seitse kuud...(testisin teda) ja praeguseks oleme koos olnud 6 aastat ning meil on imearmas tütar, kes peagi saab 2 aastaseks :)
Huvitav asi meiega on muidugi see, et ühest küljest me (see tähendab mehed) tahaksime esimesel võimalusel teiega linade vahele karata, teisest küljest aga pikema suhte perspektiivist lähtudes hakkame hommikul mõtlema, et miks meiega veedetud õhtule järgnenud öö peaks erinema kuidagi kellegi teisega veedetud õhtust ja ööst?? Saa meist siis aru:)
Sai kassi ja hiirt mängitud. Pool kuud uuris kui raskesti kättesaadav olen. Siis mängisin mina vastu kuu aega (muide ta polnud enam mingi poisike), seega 1,5 kuud. Nüüdseks kolmandat aastat koos!
Oma endise mehega sai esimesel öösel voodisse karatud ja elasime 3aastat koos. See pikalt käe hoidmise aeg jäi keska aega ja varasetesse 20tesse.
nuh, nii kuuke on tegelikult mõistlik oodata aga vahel ei selgu selle aja jookul kah, et mees mölakas on :S
Meil läks umbes 6 kuud, aga tema oli minul üleüldse esimene ning alguses suhtlesime ka suhteliselt vähe, rohkem pidudel ja seltskonnas, kui kahekesi olles.
Mina olen kaa mõelnud sellele ja sõbrannadega/sõpradega arutanud. Arvan, et oluline on ka see kui tihedalt suhtlema hakatakse.Aga kuu oleks jah paras aeg.
Oleneb mehest- möned vajavad seda aega, et kindel olla,minu tüdruk on raskesti kättesaadav, mönedele on see täiesti üksköik. Minul on erinevate suhetega erinevad ajad olnud- kunagi ootasin ise pea pool aastat ja siis tuli ka välja, et kutt arvas, olen kergete kommetega. Möned ütlevad, et kuu aega on normaalne. Minul oma mehega kestis paar tundi ja oleme nüüd ka juba neli aastat koos.Nii et riskeerimise moment on alati juures.
|
OSCAR-2019
|
||
26. septembril toimus Eesti Raamatupidajate Kogu eestvedamisel veebipõhiste majandustarkvarade infopäev, millel keskenduti raamatupidamisteenuse pakkujate konkreetsetele muredele ja nende lahendamisele kaasaegsete veebipõhiste majandustarkvaralahenduste abil.
Ühe probleemkohana arutleti ostuarvete ja kviitungite ning lahenduste üle, mida antud valdkonnas pakutakse, ehk kas tšekk erineb tavalisest ostuarvest ning kuidas on kõige mugavam tšekid raamatupidamistarkvarasse saada.
Millistele nõuetele peab tšekk vastama ja kui palju kulub raamatupidajal aega tšekkide läbitöötamisele?
Keskmisest suuremas Eesti ettevõttes esitatakse kuus paarsada kuludokumenti. Need kõik tuleb ükshaaval läbi käia, alustades sellest, kas esitatud kuludokument on ikka raamatupidamisse sobiv. Näiteks, kas õhtusöögi eest esitataval tšekil on kirjas, millise kliendiga õhtustati, ja veel enam, on see ikka ettevõtlusega seotud kulu? Kes kulu eest maksis ja millega? Raamatupidaja on justkui eradetektiiv, kes kulutab oma väärtuslikku ja kallist tööaega otsimaks vastuseid sellistele küsimustele. Kõigele lisaks kiputakse tooma kuludokumendid raamatupidajale viimasel hetkel, vahetult enne aruande esitamise tähtaega.
Kas e-arve ja e-tšeki vahel on üldse erisust? Raamatupidamise algdokumentide vormistust reguleerib raamatupidamis- ja käibemaksuseadus. Sealhulgas ei ole käibemaksuseaduses ega ka mujal defineeritud sellist asja nagu tšekk. Sisuliselt on nii e-kviitung e-tšekk või mõne muu nimetuse alla koonduv e-arve kõik üks ja see sama ostuarve.
Taavi Hõbejõgi Erply Booksist kommenteerib: “E-arve on sisuliselt lihtsam viis raamatupidamiskande tegemise jaoks. Lõpp-produkt on ikkagi ostuarve süsteemis, mille peab tasuma. Turul on nelja liiki ostuarveid, järjestan need vastavalt paremusele: e-arve, PDF, pilt ja siis muu viis (näiteks Microsoft Word). Viimasel kujul saadud arved võiks kohe tagasi saata.”
Rahandusministeeriumi esindajad on igal digiraamatupidamise teemalisel esinemisel rõhutanud, et Eestis on digitaalne raamatupidamine lubatud ning tšekist digitaalse koopia tegemise järel võib paberi ära hävitada.
Siiski, enne tšeki pildistamist tuleb sellele märkida arve saaja nimi ja registrikood, muidu ei saa tõendada, et selle tšeki sai just see ettevõte ning et seda ei esitatud mitmesse erinevasse ettevõttesse kuludokumendiks.
Lisaks pole algdokumendi säilitamisel tšekipaberil erilist mõtet, kuna juba mõne aasta pärast ei ole tšekk enam loetav.
Aleksandr Beloussov RIK-st eelistab kõikidelt oma hankijatelt e-arvete saamist. Ka tema usub, et tulevik on lihtsam kui praegu: arendatakse välja tehnoloogiad, mis loevad paberilt kõik vajalikud andmed välja.
Egon Leego Directost soovitab oma klientidel mitte koguda tšekke kilekotti kokku, vaid võtta taskust telefon ja teha tšekist pilt, mille saab otse Directosse saata. Sedasi käitudes saab raamatupidaja tšekid kätte jooksvalt, mitte kuu lõpus, mis vähendab ka seda depressiivset tšekikuhja. Lisaks on Directo liidestatud tšekiäpiga Tsekk.ee ning samuti liitusid nad esimestena Omniva teenusega E-kviitung.
Kaja Kert Merit raamatupidamistarkvarast räägib, et Merit kasutab ise Tsekk.ee teenust: tšekile kirjutatakse peale saaja andmed, see pildistatakse üles ning andmed tulevad automaatselt programmi kinnitamata arvete alla. Vastavad isikud kinnitavad selle dokumendi ära ning kinnitamine on võrdsustatud digitaalse allkirjaga. Kinnitamine on vajalik, kuna see tõendab dokumendi õigsust. Kõik algdokumendid säilivad Merit Aktivas olevate kannete küljes.
Ettevõtete valmisolekust digitaalsete teenuste kasutamise kohta toob Kaja Kert näite: Merit saatis kõikidele oma klientidele üleskutse hakata tšekkide edastamiseks kasutama Tsekk.ee teenust. Selle kirja peale suurenes Tsekk.ee klientide arv pea kolm korda. Sellest saab järeldada, et huvi innovatiivsete digilahenduste vastu on suur.
Aleksandr Beloussov RIKist teab, et Eestis on 190 000 aruandluskohuslast ettevõtet. Nendest 4000 ja veidi enam on valmis võtma vastu e-arveid (andmed pärinevad e-äriregistrist, mis saab infot e-arvete operaatoritelt). Lisaks riiklikule süsteemile on paljud raamatupidamistarkvarad üles ehitanud enda lahendused e-arvete vahetamiseks:
Merit kasutab Creditinfo ja Omniva teenust arvete edastamiseks, seega on kõigil võimalik teenust kasutada. Ka need, kes kasutavad Fiteki teenust, saavad oma andmed ilusti edastatud, kuna Omniva ja Fitek oskavad omavahel arveid vahetada.
Erply Booksi jaoks ei ole e-arvete puhul vahet, kas see jõuab kohale läbi operaatori või tarkvara. Erply Booksis on selleks otstarbeks igal ettevõttel oma ostuarvete postkast, mis automaatselt arve sisse võtab. Sellele saab määrata reegleid, mis suudavad arvet kohe töödelda, näiteks PDF-il olevad arved suudab süsteem 70% ulatuses sisse lugeda. Tänu sellele on teatud enamlevinud hankijate arveid võimalik ka automatiseerida. Loomulikult võimaldab Erply Books oma klientidel ka operaatorite kaudu e-arveid saata, kuid lepingud peab klient ise sõlmima. Siiski eelistab Erply Books pakkuda oma kliendile ägedat lahendust: automatiseerida oma ostuarved ära e-arvete näol, mida kõige lihtsam on teha ostuarvete postkasti ja Tsekk.ee abil.
Ka Directol on olemas PDF-tuvastus juba 2 aastat ning arveid on võimalik saata otse programmi. Kuigi on olemas ka e-arvete võimalus, eelistavad paljud kliendid siiski saata PDF-dokumente ning töödelda neid olemasolevate vahenditega.
SimplBooksil postkastiteenust pakkuda ei ole, kuid e-arveid on võimalik importida programmi, need ei pea tulema läbi operaatori.
Operaatorteenus e-arvete vahendamiseks on vajalik, sest vastasel korral peaks iga tarkvara tegema integratsioonid teiste tarkvaradega ning sellisel juhul tuleks teha väga palju arendustööd. Läbi operaatorite on see oluliselt lihtsam.
Egon Leego Directost: “Lõppklient ise ei peaks operaatoritega lepingut sõlmima, st tarkvara pakkuja kaudu peaks olema operaatorlepingud sõlmitud ning klient vajutab lihtsalt tarkvaras nuppu, et soovib teenust kasutama hakata. Juba praegu on kliendid kurtnud, et nemad ei soovi lepingute sõlmimisega tegeleda, see toob neile kaasa järjekordse lisatasu.”
Ka Jaanus Reismaa SimplBooksist toob välja asjaolu, et kui väiksemad ettevõtted peavad probleemiks operaatorteenuse kasutamise juures selle hinda, siis raamatupidamisteenust pakkuvad ettevõtted tihtipeale ei oska kliendile põhjendada tarkvara kasutamise teenuse hinda. Lõppklient ei ole valmis rohkem maksma, ei operaatorile teenuse eest ega tarkvarale sarnase teenuse eest, samuti mitte tükihinda iga e-arve pealt, kuna PDF-arve saatmine on tasuta.
Kaja Kert Meritist kommenteerib: “Ükski meie klient ei maksma ei e-arve saatmise või vastuvõtmise eest, kõik kulud katab Merit.”
Juturingi kokkuvõtteks võib öelda, et e-arved ja e-tšekid pole enam tulevik, vaid juba praegu olemasolev teenus, kogu tehnoloogia on olemas. Pigem on probleemiks hirm teenuste kasutuselevõtu ees. Ehk oleks vaja teha suuremat seletustööd, et ettevõtete juhid ja raamatupidajad mõistaksid paremini, et e-teenuste kasutamine ka väikese tasu eest säästavad tegelikkuses nii ettevõtte aega kui raha, kuna väheneb märkimisväärselt andmesisestustöö maht, mis praegusel hetkel moodustab raamatupidaja tööst väga suure osa (olenevalt raamatupidajast 60-90% ajast). E-teenuste kasutuselevõtuga jääks raamatupidajale rohkem aega tegeleda sellega, mis on tegelikult tema roll: olla ettevõtte finantsnõustaja.
|
OSCAR-2019
|
||
Mul oli vaja maanteeratast, millega saaks meeldivalt maanteel aega veeta ja vajadusel ka tänapäevastel ratastel järgi püsida. Komponeerimisel mängis loomulikult ka välmis suurt rolli ja ise olen lõpptulemusega täitsa rahul. Veidi kahju on võib-olla XB3 plastiksadula ära kaotamisest, aga see oleks pikematel otsadel ebameeldivaks osutunud. Igal juhul leidis see sadul kasutust mu linnarattal ja sossele sai uus ning mugav Ritchey sadul soetatud. Ühtlasi polnud mul plaanis ka originaalkäiguvahetajatega ja jooksudega jamama hakata ning ka need said uued. Kõik muu on nii nagu oli.
Natuke läks aega mööda ning esimene liimitav kumm purunes, ühtlasi sai ratas endale uue värvi ja korvid:
Pilte sai nüüd päris põhjalikult ja iga nurga alt. Loodetavasti pole sellest midagi. Küsimustele vastan meeleldi.
Ma ka paari projekti jaoks analoogseid väheste kodaratega versioone piilunud, aga oma 90-100kg vahel kõikuva kaaluga pole osta julgenud, sest enamusel on tehase poolt antud sõitja kaal max 80kg.
Tõepoolest, sadula värv on ehk liialt silmapaistev. Samas päris musta sadulat ka ei tahtnud, niisiis saigi valge kasuks otsustatud. Kahvli värv on minu meelest väga õnnestunud. Tekkis plaan tulevikus mõni ratas üleni sellist kaunist kirsipunast värvi teha.
Jooksud on Mavic Aksium ja kaal on kusagil 1800-1900g. Võistlusratturid ütleksid sellise kaalu kohta raske, aga harrastajale on Aksium suurepärane valik. Need on vastupidavad ja väga hea jooksuga. Teine pluss punkt on kindlasti hind. Kolmas on kahtlemata välimus. Mina sain nad 55 euroga kasutatult ja olen väga rahul. Ma usun, et need jooksud oleks hea valik. Ei taha hästi uskuda, et 90-100kg oleks nendele ja paljudele teistele jooksudele liiast. Mingid võistlusratta omad võivad võib-olla tõesti ohtlikuks osutuda, aga sellised odavamad harrastajale mõeldud jooksud võiksid kannatada palju. Mõned jällegi räägivad, et Aksiumil võib mõni kodar kehva tee korral end lahti keerata. Minul pole sellist lugu veel juhtunud, kuigi olen lausa kruusal paar kilomeetrit sõitnud ja seda maksimaalse rõhuga!
Esimese pilguga tundub nagu suvaline poe võidukas, aga kui oskad näha XB3 väntasid, pidureid, käiguheebleid... Need hoia kindlasti ratta küljes.
Originaalilähedast ratast polnudki plaanis ehitada. Vaja oli arvestatavat maanteekat ja kuna tänapäevased rattad on peamiselt koledad ja paksu raamiga, siis võtsin doonoriks sossi. Igal juhul pidurlingid/heeblid ja vändad jäävad samaks. Pidurid jäävad samaks niikaua kuni nad töökorras püsivad. Kui üks peaks läbi minema, siis ei hakka sinna samasugust küll otsima, vaid ostan uue ja korraliku. Igal juhul hetkel sõidab ratas suurepäaselt. Pidurid võtavad, käigud vahetuvad probleemideta ja sõites midagi ei loksu ega kolise. Nüüd kui sai kiired Schwalbe Ultremo võistluskummid alla pandud on ka kiirused oluliselt suuremad. Muidugi eesti teedel kuluvad nad päris kiiresti ära.
väntadega on nii, et mina neist väga kinni ei hoiaks. uuemat tüüpi vänt oleks parema kontaktiga keskjooksu võlli ümber, ilmselt kergem ja ilmselt ka jäigem. mõni, kes on oma sossi kiiludega vändad ära vahetanud, on öelnud, et ratas püsib kohe rohkem "koos". aga kui pole vaja, siis ära näpi. ses suhtes, et lase, kaua kestavad. Mu tuunitut sossil on ka samad pidurid mis sul, ja eks nad on ausaltöeldes väsima hakanud. loksud sees ja tagastusvedru ei suuda enam tsentrisse tagasi ajada. Lisaks loomulik läbipaine, kui hoova põhja tõmbad, kui siiani olen ikkagi stiilile truuks jäänud. Aga jah, soss ongi siuke, et tuleb elimineerida kõik nõrgad (liiga sit**ti toodetud) kohad ja sellest saab üsna kobeda ning mitte üldse roppraske võidusõiduka.
Ja korralik võidukarehv, või no ütleme, "kallimat sorti" rehv on minumeelest must. Mul olid mingid odava-otsa Scwalbed all 23 diameetriga ja need tundusid nagu plastik - ei tekitand kindlustunnet kurvis ega neeland lööke. Praegu olen ca. aasta jagu Maxxise keskmise-kõrgema-otsa Cormet'ega sõitnud ja vahe on silmi avav. Kui kuhugi raha matta, siis kummidesse. Samas ilmselt peab arvestama, et kaua neil kulumuse mõttes eluiga on - kui iga päev maanteel trenni ei tee, siis peaks võistluskumm ka omajagu kestma. Peaasi, et rõhk väga palju alla miinimumi pole - hakkab kild liiga hästi sisse muidu. Soss revival 5000 ! Tegelt tahaks loota, et kogu selle vanaraua taaselustamise keskel tootjad ka natuke kaasa tuleks ja saaks aru, et süsinikust mulks-raamid pole just igaühe teetass. Et normaalne velo on peenike ja elegantne. Igastahes tore velo sul.
p.s. kas sul on kahvel sirge? ma pole siiamaani kohand ühtegi sossi, mis lubaks käed-lahti sõita. Ma ei saagi aru, kas minu nähtud-proovitud on kõik laksu pand või ongi juba esikahvli nurk nii radikaalne ja võidusõidulik, et ennast ise tsentrisse ei aja?
Uued vändad ja keskjooks kuidagi plastne ei jääks? Mingid stiilsed ja kitsad campa vändad oleksid täitsa toredad, aga need on jällegi ülikallid. Või saab kusagilt odavaid, kitsaid ja ilusaid väntasid? Ma viskaks kiilud hea meelega minema, aga sellega kaoksid sossi pedaalid ja vändad. Need on aga nii ilusad ja stiilsed, et neist on raske loobuda. Uue keskjooksu keerme saamine pole probleem, nii et tuleks lihtsalt ilusad vändad ja pedaalid leida. Pedaalid kindlasti korvidega, et retro-look säiliks.
Maxxis Cormet' jätan meelde. Kuna mul tuleb ka vahel ka mõni kruusatee lõik ette, siis kummide vastupidavus osutub üsna oluliseks. Selle sossiga ma iga päev ei sõidagi. See on nädalavahetuse ratas, nii et kummid väga ei kulu. Linnas lasen Turistidega ringi. Üldiselt hoian rõhu päris kõrge, nii et lõikeid väga ei tule.
Kahvel vist päris sirge pole, aga otseselt käed lahti pole proovinud sõita. Ühe Turisti sain küll sellisele tasemele, et kannatab käed lahti sõita, aga selle sossiga pole proovinud. Kitsaid raame võiksid tänapäeva tootjad tõesti teha. Eks mõni näeb ju päris hea välja, aga mul pole raha, et Colnago Ferrari osta. Lisaks ei meeldi mulle veel need koledad paksud ja täiesti sirged kahvlid. Kahvlid võiks ikka kaarega olla.
Nüüd on need Turistid ja sossid nii moodi läinud. Tartus näeb ikka iga päev mõnda sõitmas, aga kui enamusele juurde kükitada ja lähemalt uurida, siis seisukord pole kiita. Mina igaljuhul kulunud 4-kasseti ja ketiga sõita ei soovi ja veel vähem tahaks ma hvz käiguvahetajat, nii et minu ''taastatud'' rattad saavad endale kõik uue tagajooksu ja käiguvahetaja. Tahaks endale tegelikult ühte sossi raami veel, fixi ehitamise soov on väga suur.
Uued vändad ja keskjooks, eeldades et siis kas nelikant või midagi uuemat - on kindlasti oma füüsikalistelt omadustelt paremad kui need terasest kiiluga originaalid. Sest need on pehmed ja rasked, kui võrrelda. Põhiteema, et hind on kallis on mulle ka täiesti teada. See on ka üldjuhul päris suur kulu vana velo kaasajastamisel- vändad.
Aga kas pedaalide keermed standartsed ei ole? mul endal pole kogemust kahjuks, aga äkki nõuka insenerid võtsid vähemalt sellegi puhul läänelt malli? Muidu pedaalide puhul on nii, et korvid lähevad ka tavalistele MTB-platvormidele tavaliselt külge. Mul nii ongi - mingi 13 euri pedaalid ja vanad sossi korvid. Pedaalid on kergemad kui originaalid, kuigi mitte nii stiilsed.
Seda Cormet'i ära ses suhtes meelde jäta, et ma ei usu et ta kruusa peal väga küte on, ja ega ta pole nüüd nii spets-äge. Ma olen lihtsalt aru saanud nii, et mingist teatavast hinnast või klassist alles hakkab "normaalsete" kummide tase. Need su Ultremo'd on kas sama klass või isegi tiba kõrgemad kui mu Maxxised, nii et no worries.
Muidu jagan terasraamidega su arvamust, ja tõesti, leiab ka tänapäeval lugged raame, aga min. hind on ikka kuskile 20 k vana raha kanti, nii et masendav. Aga siis tulebki vanale torule elu sisse puhuda. Ja need sossi originaalvahetajad,... oeh. litrid klõbisevad küll coolilt, aga se juba näeb nii lurts välja ja annab kuidagi ebamääraselt järele, et noh, polegi mõtet pikemalt rääkida, kaalult rasked on ka.
Tänapäeva pedaalid sossi keermesse paraku ei lähe jah. Kuna korraliku sossi pedaale on peaaegu et võimatu leida, siis küsin ega keegi ei oska mõnd viidet anda, kust võiks leida 14x1,25 keermega pedaale, millele saaks korve lisada? Ma sooviks oma linnaratastele ka korvid panna, sest üsna ebamugav on lahtise jalaga sõita.
Kumme olen isegi üksjagu valinud ja otsinud. Korra andis mingi järjekordne pastel varre ja jäi rasedaks nagu jänese allaneelanud boa ja pidin kuskilt esimesest ettejuhtuvast poest uue kummi ostma. See pood juhtus olema HawaiiExpress Tartu Zeppelini keskuses ja kummideks paar ContinentalGrandPrix4000-deid komplektis. Hind oli krõbe. Ja veeremine ulmeline. Aga raske perse jaoks oli 23mm vähevõitu, kippusid äärekividel õhukumme katki kaksama nii, et ei saand arugi. Kevlar kiht aga lõpetas igasuguse klaasikillumängu ära. Tõttöelda ei mäletagi, kas ma olen sellisest kummist suutnud midagi läbi sõita nii, et see katki läheks. Ühe sõitsin siiski millaski asfaldiauku sodiks ka. Ei saanud arugi, ilmkärakas oli vägev ja velg kõver, õhukummi vahetasin ära. Kumm punnitama ei jäändki, aga lihtsalt pani 100kond kilomeetrit hiljem paugu.
Praegu on all 28mm-sed Continental 4Season-id ja nendega unustasin ka äärekiviprobleemid ära. Nüüd on ainsad katkise kummi juhtumid olnud kas vanade lappide ärapudenemised, paar korda on ka kapronist veljepael kohalt nihkunud, ääre üles ajanud ja sisekummi läbi söönud. Viimati võttis ventiil nõuks sisekummist eralduda.
Nõus. Linnas sõitmiseks pole 23 just kõige parem valik. Ise lasen ringi hetkel oinasarvedega Turistiga, millel on ees 25mm ja taga 32mm kumm. 32mm pole originaal, vaid uuema mustriga ja parema veerevusega. Need mingid firmakad pole, aga ma olen väga rahul ja äärkivid(väiksemad) pole probleemiks. Siiski oleks plaanis kahele oinasarvedega linnarattale panna alla kas Mavic Ksyrium või Aksium jooksud ja hoopis nendega hakata sõitma. Kõnniteed mulle nii või naa ei meeldi ja proovin neist igal võimalusel hoiduda. Sama käib ka linnasisestele rattateede kohta, mis võtavad ikka vanduma küll. Kuna Mavicu jooksud on üsna vastupidavad, siis mõtlesin proovida neid linnaratta all. Iseasi kas Turisti raam tagajooksu välja kannatab. Selle saamine tagahargi vahele saab olema hirmus surumine, aga vast kannatab ära. Igal juhul kummid on mul juba linnaratta projektile olemas. Sai valitud Schwalbe Stelvio Rain kummid, millel peaks nii välimuse kui ka juttude järgi pidavust olema ja paistab, et selle läbi kulumisega läheb üksjagu aega. Projekt sisaldaks ideaalis uut keskjooksu ja tänapäevasemaid väntasid(Campa). Iseasi, kas Turisti raam on kõike seda väärt. Samas miks mitte...
Turist on jah suht pastel, kui võimalus tekkib, vaata Start šosse poole - sellel on muhvidel ornamente, kahvlikroon viimistletum, materjal ka kergem ja kavaliteetsem.
Nõustun eelkõnelejaga. Turist on ikka suht juust, et sinna pärleid külge hakata toppima. Varem või hiljem projekti käigus tekib arusaam, et "krt, kui saaks nüüd selle raami asemel ka midagi paremat" Mul on kusjuures samad tundmused oma sossiga, et natuke liiga liiga palju aega ja resursse on läinud et see mulle sõidetavaks muutuks, ja ega ükski asi pole kunagi valmis. Alati on mingi detail, mis on kas väsimas või ei tööta nii hästi kui tahaks. Aga samas see ongi huvitav - kohandada ja muuta, et peale esteetika oleks ka funktsionaalsust jne. Aga igaljuhul enne soss kui turist - muhvid, dropoutid, pidurisuport jne, turist näeb välja ikka nagu suvaline bike-boomi nõudluse rahuldaja.
Ja kummide koha pealt - mina sõidan linnas 23-dega, ma usun, et jämedamaid ei võta, kuna veerevus ja kiirus on kõigele vaatamata ikkagi esikohale jäänud. Tuleb küll tunnistada, et on olnud hetki, just siis, kui ise korralikult tööd ei tee, kui tahaks midagi jämmusamat alla. Sest see on tegelikult üks üsna huvitav nähtus, kuidas maanteerattaga sõitmisel ja sõitmisel on vahe. Kui kruiisid, oled rohkem lenksul - kuna jalad nii intensiivselt ei tööta, siis ei hoia ülakeha ennast n.ö. ise üleval. Kui nüüd on veel peene ja kõva kumm all, siis saavad käed poole rohkem negatiivset tähelepanu, kui tahaks. Pead sunniviisiliselt mängima amorti puusade ja käte vahel.
Kui aga oled korralikult kerimas, või noh, ikka teed tööd ratta seljas, kaovad paljud probleemid. Kuna pedaalid saavad palju rohkem tuge, hoiab keha end paremini, suurem osa raskust sadulal. Lenksust hoiad tugevamalt mitte selleks, et ennast üleval hoida, vaid et ennas pigem maha suruda, kui kogu jõud raami suunata. Kui hoog on sees, siis mingil määral ka vetruvalt, dünaamiliselt, võrreldes vaikse veeremisega. Ma olen oma sõiduasendiga pikka aega hädas olnud, pidevalt on väsinud kael või alaselg. Kusjuures oma lühikesteks töölesõitudeks on sobinud ka mingid lausväärakad rattaseaded - hästi madal lenksuasend, kaugel lenksuasend, ülikõrge lenksuasend. Erinevad lenksud jne. Aga ainult pikem või kurnavam distants on välja toonud, kui paindlik ratas tegelikult on. Mu jutu kaugem iva on vist see, et näiteks enda puhul olen mõistma hakanund, kuidas mu "oma arust" hea rattaseade ikkagi igal erineval päeval pole kõige parem. Mõnikord tahaks rohkem kruiisida, mõnikord ainult jalgadele valu anda. Olen täheldanud, et mulle meeldib mu ratast väga erinevalt kasutada, ja see toob välja paljud huvitavad seosed, mis terviklikuna vaadates ei pruugigi olla ainult ühe aspekti "teene" - a la ainult kummid või sadul või lenks eraldi.
Paistab, et Turisti kasuks siiski ei otsusta. Sel juhul oleks vaja kahte sossi raami. Üks on silmapiiril. Teist oleks vaja fixi jaoks, aga vaatab. Teeb siis fixi mõnest uhkemast raamist. Tuleb eBay'l vaikselt silma peal hoida. Ideaalis tahaks mõnd Cinelli või De Rosa raami. Ülim oleks loomulikult Takhion või Rossin, aga nende jaoks raha ei jätku ja neid niisama lihtsalt ilmselt ei leia ka.
Olen enda sõiduasendiga ka vaeva näinud, aga nüüd olen vähemalt sossil selle üsna hästi paika saanud. Mulle näiteks ei meeldi see, kui mul on sadul liiga kõrgel. Paljud võtavad sadula kõrguse määramisel malliks oma jala - jalg peab pedaalil sirgelt olema. Mulle nii sõita ei meeldi, nii et mul on alati sõidu ajal jalad kergelt kõveras. Nii saab pedaalidele suuremat jõudu ka rakendada. Kuna ma olen üsna pikk, siis olen kõigil oma ratastel sadula nii taha lükanud kui võimalik. Stemmi kõrgus sõltub mul rattast. Mul on erinevate ilmadage jaoks rattad. Talve ja sügise rattal on stemm suhteliselt kõrgel ja kevade/suve rattal on stemm pigem madalal. Kuna vihmase ilma jaoks mul maanteekat pole, siis saab oinasarvedega sügise ratas endale alla ikkagi 23mm kummid. Tuleb ainult raam leida
Turisti pehmust olen enda all tundnud, sest ükskord sõitma minnes raam paindus mu all Oli küllaltki hirmutav kogemus. Siiski olen jätkanud nende kasutamist ja rohkem pole selliseid asju juhtunud. Selle sama Turistiga olen pakiraamil vedanud 95 kilost inimest ja ratas jäi täiesti terveks
Proovisin oma sossiga käed lahti sõita ja see õnnestus! Nii et minu kahvel paistab sirge olevat. Ühtlasti olen rattaga üle 200km sõitnud. Kahvel otsustas veidi loksuma hakata, aga sai ta korralik kinni keeratud ja nüüd pole muid probleeme esinenud. Varsti jõuab wireless spidomeeter ka kohale ja pudelihoidjateks valisin under saddle tüüpi hoidja. Täpset mudelit pole veel välja valinud. Peab eBays veidi ringi tuulama.
Sossil sai 300km täis. Kusagil 250km peal oli aru saada, et üks pedaal tahtis otsi anda. Kõige pealt kostis spurtides või tõusudel kraginat, esimene hetk mõtlesin kohe kiilud on kulunud, aga siis hakkas pedaal pooma. Võtsin pedaali lahti, vahetasin laagrid ära ja nüüd on kõik jälle super. Ühtlasi jagasin kiiludele paar hoopi. Ratast vaadatakse tihti, olen isegi lausa paari kiidusõna kuulnud. Igal juhul kurb, et enam ei saa sossiga poodi või kinno minna. Peab ikka tavarattale ka kuidagi korvid muretsema.
Ei julge jätta, ilmselt varastatakse ära. Rattavargusi on Tartus tohutult. Jääb selline mulje, et peaaegu iga päev jääb keegi oma rattast ilma. Turistide ja Sputnikutega pole probleemi, need ei ole nii silmapaistvad ja ihaldusväärsed.
Mingi tõsise väljanägemisega U-lukk on kõige kindlam varaste peletis. Ka muidugi asjaolu, et ei jäta oma velo kuhugi liiga kauaks kontrollita.
Eks väikelinnas ole elu vist lihtsam jah - ma oma fixi kasutan igapäevaselt ja ei ole seda veel kordagi lukuga vaevama hakanud. Eks muidugi tahaks selle varga kõrget lennukaart ja nägu pärast maandumist näha ka, kes selle pahaaimamatult seina äärest krabab, paar kiiremat hoogsat vändavajutust teeb, et ruttu eemale saada... ja siis tirri ürtitab laskma hakata. Ainult sellest oleks kahju, et krt, kraabib ratta mööda asfaldit ära.
Ma saan suvel nautida seda väikelinnade rattakultuuri. Mustvees või Avinurmes võib ratta üsna julgelt ükskõik kuhu seisma jätta. Tartus see paraku nii ei ole. Mõtlesin endale osta paksu trossluku ja U-luku. Kuna mul linnarattal käib tagumine ratas kiirkinnitiga, siis trosslukuga peaneks selle kinni ja raami lukustaks U-lukuga. Nii vast ei kipu keegi ligi.
See võib vargal päris suur ehmatus olla küll, et tirri ei saa lasta. Ilmselt tuleks valus kukkumine. Pidureid ju sellel fixil ei olnud või oli ainult esipidur?
Unustage parem ära see "mis tast lukku panna, võtan kärmelt ühe jätsi!"- jutt ära. Esimene kord ei varastatud. 10.kord ei varastatud. 25.kord ei varastatud. 33-dal korral on ratas läind.
Eks see oleneb ikka kohast ka. Ma tõin näitena Mustvee ja Avinurme. Seal näed heal juhul paari ratast, mis on lukuga kinni. Enamus seisavad lihtsalt lahtiselt. Tartus oleks selline asi muidugi mõeldamatu. Ma jätan üldiselt ratta võimalikult rahvarohkesse kohta, siis on lootust, et mõni korralik kodanik annab politseile teada, kui mõni tolgus ketaslõikuriga ratta kallal on. Aga ma ikkagi tahaks loota, et sügisel kui ma oma linnaratastele uhkema välimuse annan, hoiavad vargad mu ratastest eemale, kui ma nad kahe massiivse lukuga kinni olen tõmmanud. Üks võimalus on muidugi tabalukk ja lehmakett, aga see rikuks ratta värvi, kuigi oleks kahtlemata kõige kindlam variant. Tegelikult saaks isegi nii teha, et ostad lehmaketile mingi pehme torukaitse ümber ja siis ei tüki keegi ratta ligi. Eks seda annab ka ketaslõikuriga läbi lasta, aga see oleks jube tülikas. Tangidega seda just läbi ei lõika.
Minu kätte jõudis veel üks Start šosse. Seekord on tegu 10 aastat uuema mudeliga, millel on üpris korralik originaalvärv, mille säilitan. Jooksud ja tagakäiguvahetaja lähevad kindlasti vahetusse, sest xb3 tagavahetajatega on mul ainult halvad kogemused. Liimitavate kummidega ka sõita väga ei taha. Uued jooksud tulevad ilmselt Mavic Ksyrium või Aksium. Uus lenksuteip tuleb ka päris kindlasti. Keskjooksu ja väntade uuendamise peale tuleb veel mõelda. Plaanis oleks campa vändad ja keskjooks. Taha tuleb ilmselt 10h või 9h kassett. Pidurites alles jätmises ka väga kindel pole. Igal juhul jääb mul juppe nii palju üle, et kunagi saab täiesti originaalkorras šosse valmis teha. Samas mõtlesin, et võiks kusagilt mõned odavad liimitavad kummid soetada ja saaks sosse sügiseks sõitma. Muidu on plaan kevadeks tip-top korda teha.
Pildid pole just kõige paremad, aga õues kiskus päris jubedaks, nii et head valgust ja neutraalset tausta ei saanud võtta.
Kui keegi teab kust kohast Tartus odavaid liimitavaid saab, võiks teada anda. Kunagi käisin lõunaka Hawaiis ja laulupeo pst poes küsimas, aga seal olid tüki hinnad ikka seal 40-60 euro ligi. Muidugi võib jagada ka euroopa netipoodide linke. eBayst, Austraalist ja USAst telliminie võtaks liiga palju aega ja postikulu.
Plaanid muutusid ja otsustasin teha originaalilähedase. Uued tuleksid vaid kummid, korvid ja lenksuteip. Kõik muu tundub esmapilgul tip-top. Hetkel on mul kaks paari sosse jookse, nii et neist peaks ühe korraliku kokku saama küll. Isegi kassetti saaks esmapilgul originaali jätta. Rattaga pole veel tiiru teinud, sest tuleks üks suurem 95 eurone väljaminek teha ja tubularid osta. Sadul jääb plastik hvz, nii et maanteel jäävad ilmselt pikemad tiirud tegemata, aga muidugi mine sa tea, äkki pikemat teed pehmendustega sõites nii kivikõva ei tundugi.
Kui kellelgi on mõnd sosse raami pakkuda, siis oleksin ilmselt huvitatud. Juppide olemasolu ja värv ei mängi rolli, ainult kahvel võiks olemas olla.
|
OSCAR-2019
|
||
Kümne keskkonnaühenduse avalik pöördumine: puidurafineerimistehase rajamisega kaasnevad märkimisväärsed ohud | Eesti ornitoloogiaühing
Seoses Emajõe ja Tartu lähistele planeeritava suure puidurafineerimistehasega seisab Eesti ühiskonnal lähiaastatel ees oluline otsus – tuleb selgitada võimalikult täpselt, millised mõjud kaasnevad tehase ehitamisega loodusele ja elukeskkonnale, ning otsustada, kas need kaaluksid üles potentsiaalse kasu riigi majandusele. Seetõttu rõhutab Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), et tehase rajamisega kaasnevad märkimisväärsed ohud, mis edasises protsessis vajavad laia avalikkuse tähelepanu, ekspertuuringuid ning neile toetuvat debatti.
Tuleb möönda, et arendajate välja käidud arvud tehase prognoositavast mõjust Eesti majandusele (näiteks SKP kasv 1,1–1,4%), on muljetavaldavad. Samas on oluline kohe alguses selgelt aru anda, et ka potentsiaalne mõju keskkonnale on tohutu. Ühelt poolt seisab mõjude hindamise ja leevenduste otsimise etapp alles ees, ent teiselt poolt tuleb meeles pidada, et selliseid näiteid meil sisuliselt pole, kus oluline tööstuse või taristu investeeringu objekt oleks jäänud tegemata liialt suureks hinnatud keskkonnamõju tõttu.
Oht 1. Emajõe ja Peipsi järve vee seisund jääb olemasolevale halvale tasemele või halveneb veelgi. Praegu on nii Emajõe kui ka Peipsi järve ökoloogiline seisund “halb” (veekogude seisundit hinnatakse skaalal väga hea, hea, kesine, halb, väga halb). Ida-Eesti veemajanduskava 2015–2021, mis lähtub veepoliitika raamdirektiivis ja veeseaduses sätestatust, on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2027 on vee seisund neis veekogudes “hea”. Seega ei ole piisav, kui saab öelda, et tehase rajamise järel Emajõe ja Peipsi seisund ei halvene. Eestil on soov ja kohustus seisundit oluliselt parandada ning tehasega kaasnevat täiendavat veereostust tuleb kindlasti vältida. Selleks tuleb rajada suletud veekasutusega süsteem või puhastada heitvesi sisse võetava jõeveega samale tasemele. Loe lisaks: http://tartu.postimees.ee/4030031/kuno-kasak-puidutehas-tartu-kulje-alla-kas-emajoge-ja-peipsit-saab-kaitsta
Oht 2. Eesti metsade olukord halveneb veelgi. Eesti metsandus on paraku seisus, kus nii suurt uut puidutarbijat ei tohi turule lubada. Metsanduse arengukava ja metsaseadus küll deklareerivad säästvat metsandust, ent tegelikkuses seda ei taga. Riik ei tea, kui suur on raiemaht jooksval aastal ega ole jätnud endale ühtki reaalset hooba raiemahu piiramiseks. Riigil pole head ülevaadet metsaelustiku käekäigust. Vähesed tehtud uuringud (näiteks http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1754504816301179) näitavad, et raieintensiivsus ja raiete ebapiisav planeerimine mõjuvad juba praegu metsaelustikule negatiivselt ning liiga intensiivne raie viib metsades seotud süsinikuvaru vähenemiseni. Uue suure puidutarbija lisandumine turule põlistab või halvendab olukorda. Enne järgmisi suuri investeeringuid metsasektorisse tuleks muuta säästev metsandus Eestis reaalsuseks ning tagada see ka poliitikadokumentide ja seadustega.
Oht 3. Tehase puiduvarumispoliitika pole vastutustundlik. Tänapäevasel ja keskkonnasõbralikul puidutööstusel peaks olema selge keskkonnapoliitika, sh varutav puit säästva metsanduse FSC sertifikaadiga. Arendajad ei ole soovinud sertifitseeritud puidu kasutamisega end piirata ning liigset raiesurvet Eesti metsadele pareeritakse väitega, et vajaduse korral imporditakse tehasele tarvilik puit suures mahus naaberriikidest, näiteks Lätist. Ent ka Läti seisab vastamisi sarnaste probleemidaga nagu Eesti – ka nende metsad on tugeva raiesurve all, mis mõjutab metsade elustikku. Puiduvarumine peab olema vastutustundlik ühtviisi nii kohaliku kui ka imporditud puidu osas.
Oht 4. Eriplaneeringu keskkonnamõjude hinnang (keskkonnamõju strateegiline hindamine) ei anna adekvaatseid tulemusi. Tavapäraselt selgub mõjude hindaja riigihankel vähempakkumise teel. Seega äärmiselt kaaluka töö tegijaks saab kõige odavama pakkumise tegija, mis ei anna kindlust mõjude hinnangu kvaliteedi suhtes.
Ühtlasi ei anna tavapärane keskkonnamõju hinnang piisavalt vastuseid tehase mõjude kohta. Sellise mastaabiga puidutööstuse rajamise mõju välja selgitamine nõuab mõju hindamisest laiemaid uuringuid. Nende hulka peaksid kuuluma metsaressursi uuring ning tehase mõju uuring metsade elurikkusele erinevate raiestsenaariumite korral.
Oht 5. Tehase tegevusega seotud keskkonnanõuete ja regulatsioonide leevendamine tulevikus. EKOt teeb ettevaatlikuks riigi viimaste aastate sage praktika aidata majandusraskustesse sattunud suurettevõtteid keskkonna arvelt, leevendades oluliselt keskkonnanõudeid või -makse, sealjuures sageli mõjusid hindamata. Põlevkivi- ja turbasektori maksuleevendus, Saaremaa süvasadama kasutamine kaubasadamana ning mitmed negatiivse mõjuga metsaseaduse muudatused metsatööstuse huvides on viimasest kümnendist vaid mõned näited sellest tendentsist. Puidurafineerimistehase rajamine võib anda põhjendamatult suure kaaluga ootuse tooraine kättesaadavusele metsapoliitika edasisel kujundamisel, vähendades selle kaudu muude metsast saadavate hüvede niigi alahinnatud kaalu otsuste langetamisel.
EKO leiab, et eelmainitud ning veel keskkonnamõju hindamise protsessi käigus välja selgitatavaid ohte ning võimalikke negatiivseid mõjusid keskkonnale ei tohi ignoreerida ning nende vältimiseks on tarvis nii riigi kui ka tehase arendajate täiendavad selgeid tegevusi ning koostööd, mis ohud välistaksid/minimeeriksid. Vaid nii tuleb kõne alla puidurafineerimistehase rajamine ilma keskkonda ohvriks toomata.
|
OSCAR-2019
|
||
Ootan teid kõiki tundidesse juba täna! Sellest nädalast alates peaks olema kõik plaani järgi :) Eks siis tunnid igal T (Shivananda Yoga) ja N (Hatha Yoga) kell 17.45 TUNNIPLAAN
Algajatele alati soovitan alustada Shivananda Joogast. Tund on rahulikumas tempos ja väikeste pausidega asendite vahel ning enamasti maas :) eks siis enamus asendeid teeme selili või istudes.
Hatha jooga tund sobib hästi kogemusega õpilastele, aga algajad saavad ka ilusti hakkama. Tunnis teeme rohkem püsti, tasakaalu ning edasijõudnute asendeid. Tund on kindlasti põnev ja saab ekspereminteerida oma kehaga.
Iga tund me kindlasti praktiseerime Hingamistehnikaid (Pranayama) ning soojendame keha liigestele harjutusetega. Mõnikord laulame mantraid või proovime mingisugust meditatsiooni tehnikat.
Ning ootan teid K kell 17.45-19.15 Hatha Joogasse! Ja N (28.Juuni) tundi ei toimu!!! Selle asemel tulge Kolmapäeval!
Kursus on suurepärane sissejuhatus joogasse. Osa kursusest on teoreetiline, kus me räägime jooga kasust, jooga filosoofiast ning põhimõtetest...räägime sellest kuidas oma elu teha rõõmsameelsemaks ja õnnelikumaks tänu joogale. Kursuse ajal õpime liigeste harjutusi, soojendus harjutusi, Päikesetervitust, 17 asendit, ning mitu hingamistehnikat. Kursus on põnev ja sobib päris päris algajatele, ning kindlasti ka neile, kes soovivad joogast natukene rohkem teada saada.
Teisipäevaks on mitu vaba kohta kell 9.00 ja POLE vabu kohti õhtusesse tundi Stretching Hatha Joogasse!
Soovin teile maagilist aastat! Soovin, et uus aasta oleks täis rõõmu ja naeratusi! Soovin teile pühendumist endale ja enesearengule. Soovin, et iga alustatud päev oleks maagiat ja särtsu täis! Et usk endasse ei kaoks ja lootust oleks igas hetkes!
Stuudios on piiratud kohtade arv! Iga osaleja (vaatamata kuukaardile) peaks registreeruma iga tundi saates e-maili või sms'i
Mu stuudio kolib Kadriorgu. See unistus on olnud juba ammusest ajast. Nüüd aga elu on sundinud teha äkkilise pööre. Ma hingest ja südamest usun, et kõik muutused ei tule niisama. Nagu öeldakse... kõik on millegi heaks.
Ruum, kuhu me koolime on väga armas ja asub Kadrioru südames J.Poska tänaval ajaloolises majas. J.Poska 51A hoone oli koduks esimese vabariigi aegsele riigitegelasele Jüri Jaaksonile.
Stuudio on väiksem, kui meie praegune ruum Telliskivi Loomelinnakus. Nii, et meie praktika muutub veelgi privaatsemaks ja hubasemaks. Väga loodan, et tulete minuga kaasa :)
Stretching Hatha Jooga on tund, mis sobib kõigile (agajatele ja edasijõudnutele). Ma ise olen väga kinnise kehaga inimene. Vaatamata sellele, et olen terve elu tantsinud ja saanud koreograafiks ning joogaõpetajaks pole ma kunagi hea ja loomuliku venitusega olnud. Ütleme nii, et loodusest pole üldse antud :) Aga ilmselt tänu sellele ma tunnen oma keha ekstreemselt hästi ja alati oskan suunata oma õpilasi. Mõtlesin, et kuna tavalise joogatunni jooksul, me ei saaks pühenduda 100% venitustele, kuna klassikaline tund on kombineeritud struktuuriga, kus töötame terve keha läbi ja 90 min on lühikene aeg. Ning venitada oma jalgu nii, et tavaline inimene saaks teha Hanumanasana /Ahvi asend (špagaat) me ei jõua. Ja ei jõua alati venitada oma ülakeha, mis on meestel reeglina kinni ning segab praktiseerida kätte peal seisu ning teisi edasijõudnute asendeid. Siit tuligi idee, teha eraldi venituste tundi. Tund küll sobib kõigile, aga see pole alati väga sujuv ja Yin (nagu viimasel ajal on moeks öelda)... mõnikord on see ka aktiivsem. Alustame liigeste soojendustega modifitseeritud Hatha Jooga Päikesetervitusest. Tundi 100% pühendame venitustele. Palju asendeid puusade avamisele ning ülakeha arengule. Venitame mitte ainult jalgu, aga terve keha ja selga. Need, kes hakkavad käima meie Reedeses tunnis Power Hatha Jooga, on väga soovituslik tulla ka Laupäeval hommikul, et oma keha venitada :)
NB! Tund ei sobi aga, kui sul on selja, kaela, põlvede, puusade vigastused või probleemid! Ei sobi ka beebiootel naistele peale 9 nädalat!
NB! Tund on inglise keeles. Kui inglisekeelset inimesi tunnis pole, siis joogatame eestikeelse juhendamisega.
Tundub, et just lõunaajal on hea oma keha natukene liigutada ja, et see poleks liiga aktiivne liikumine v liiga koormuslik, et peaks duši alla jooksma. Kui töötad päev otsa arvuti taga või oled lihtsalt istuva eluviisiga inimene, siis sulle perfektselt sobib meie uus joogatund Raviv Hatha Jooga. Tund kestab 60 min ning tunni jooksul me natukene praktiseerime hingamistehnikaid, et tuua värskust oma ajusse :) (ja usuge mind peale hingamistehnikat aju aktiivsus tõuseb! )...me töötame liigestega... käelabad, õlad, ülakeha, kael, selg....liigutame turvaliselt ja mõnusalt kõike seda, mis istuvast tööst väsib. Teeme modifitseeritud Päikesetervitust (harjutuste seeria selja terviseks) ning asendeid. Tunni lõpus tuleb mõnus Šavasana (lõdvestus), mis toob energiat taas kehasse, et oma tööpäeva rõõmsalt jätkata. Tund on hästi sujuv ei midagi füüsilist vaid mõnu ja rahu.
Joogatund sobib perfektselt ka vanemas eas inimestele...piiratud liikumisega, kes tahaks joogatada, aga tavaline joogatund tundub liiga koormuslik... Lapseootel naistele peale 3 kuud on ideaalne, et oma seljale ja ülakehale head teha. Igati mõnud joogatund :)
Kallid! Homme veel puhkame! Tegelen, veits stuudios remondiga :) Ootan kõiki Kolmapäeval kell 17.45 Hatha Joogasse! Tulge kindlasti kohale...mõnus ja füüsiliselt hea koormusega tund on tulemas!
Tunniplaani tulemas uus Yoga Flow tund, mis hakkab toimuma igal Teisipäeval ja Reedel kell 17.45 - 19.00.
Soovitame huvilistele alustada 17.Jaanuar ja käia tundides mõlemal päeval. Esimeste nädalate jooksul me õpime samm sammult liigeste harjutusi soojenduseks, modifitseeritud päikesetervitust, asendeid ja asendist asendisse üleminekuid. Tunni kava on alati sama...sedasi on võimalik saavutada mõnusat flow. Iga kuu tunnile lisandub kaks uut asendit.
"Ma arvan, et Ashtanga Vinyasa Yoga täis seeria on mõnedele füüsiliselt koormav tund. Oma kogemusele baseerudes saan öelda, et kui on selja valud ja probleemid liigestega, siis teha Ashtanga Vinyasa Yoga't on natukene raske. See viis mind ideele teha tundi, kus saab Hatha Joogast (mis on staatiline jooga) teha Hatha Flow kasutades elemente Ashtanga'st. Tunni alguses tuleb Klassikalise Hatha Jooga liigeste soojendus üleminekuga modifitseeritud päikesetervitusele (Hatha ja Ashtanga mix) ning jätkub Asanaga (asenditega ja flow üleminekutega). Saarnase stiiliga tutvusin Indias Rishikeshis poolteist aastat tagasi. Ja hetkel tundub, et on õige aeg selle tunnile algust teha)" Nesty
Praeguse plaani järgi laagrise jõuab muusik ja kunstnik Leho Rubis. Leho mängib meile India flööti...tuleb tore ja meditatiivne kontsert.
Laupäeval päeval Anne (talu perenaine) teeb meile Ivan tee töötuba. Ja loomulikult teid ootavad joogatunnid ja meditatsioonid, maitsev sattvik söök ja loodetavasti palju päikest ning lihtsalt mõnus puhkus.
Kes soovib endale koha broneerida, tuleb teha ülekanne MyWay OÜ arvele 75 eur või maksta sularahas stuudios. Joogalaagri hind on 150 eur. Hinna sees on ööbimine, söök, kõik joogatunnid ja teised üritused.
Täna olen käinud Viinistu külas Aksli talu vaatamas, kus meie armas joogataja Anne on perenaine. Sel aastal Joogalaager toimub seal. Imeline koht! :)
Lühikene jutustamine ja mõnus "Koidusirutus" Telliskivi Loomelinnaku ja Jazzkaare "Koidudisko" üritusel!
24.Veebruar Eesti Vabariigi aastapäeval õhtused tunnid jäävad ära! Selle asemel on Hatha Jooga tund kell 12.00-13.30! Ootame Sind! Namaste
Suured tänud kõigile imelise aja eest! Yogi Sivadas ja mina täname kõiki osalemise eest! Olete tublid ja vahvad! Siin on mõned pildid!
Kellel on kuukaart olemas ja tahaks asendada Kolmapäevast tundi, siis saaks tulla Teisipäeval kell 19.15 ja liituda Algajate Kursusega. Kursusel räägime ka jooga filosoofiast. Äkki see oleks kellegile huvitav. Tavaliselt niisama kursusele osalema tulla ei saa, aga see kord on lubatud (NB! ainult neile, kellel on kuukaart!)
Ilmad on külmad ja me peaks hoidma ennast. Pane soojalt riidesse! Söö rohkem värskeid puuvilju! Joo värskelt pressitud mahla ja ingveriteed. Tee JOOGAT ;)
~Rahu südamesse tuleb siis...kui sa ei luba teistel kontrollida oma emotsioone. Jää positiivseks~ Nesty
UUDIS teile! Kui oled joogaga ammu tegelenud ja oled heas füüsilises vormis ning soovid oma jooga oskusi veelgi paremaks teha, siis registreeru meie Edasijõudnute Hatha Jooga tundi. Tund hakkab toimuma Teisipäeviti kell 17.45-19.00 alates 19.Jaanuar 2016!
Meie stuudios saad endale või oma lähedastele käsitsi kootud mütse, yoga mala käevõrusi, kõrvarõngaid ja Moleskine märkmikke.
Olen tellinud Inglismaalt lahedat lõnga :) hästi värvilist...nüüd saab tellida endale toredat tutimütsi ;)
Yoga mala käevõrud on tehtud yoga mala palvehelmestest (sandlipuust ja rudraksha seemnetest). Need on kõrge kvaliteediga ja toodud Indiast, Rishikeshist (jooga pealinnast). Käevõrudes kasutan ainult naturaalseid kive ja hõbedast helmeid.
Imelist India tunnet toovad teieni mu toredad sõbrad ja õpetajad Arno Kalbus ja Leho Rubis. Arno - tabla ja Leho Rubis - bansuri (bambusflööt)
Erandkorras toimub täna Hatha Jooga tund kell 19.30-20.45! Tänane tund on natukene erilisem...keskendume puusade, rätsepalihaste, õlgade ja ülakeha venitusasenditele ning enda sisemisele maailmale. Tund on rahulikus ja sujuvas tempos. Tänaste asendite valik paneb sind tundma oma keha paremini, rahustab sinu meelt ja mõjub meditatiivselt.
Uuest hooajast on meil UUS, hubasem, ilusam ja suurem ruum. Stuudio on naturaalse parketiga, kõrge laega ja suurte akendega. Ruumi suurus on 63m2
Me otsime oma tiimi kvalifitseerunuid joogaõpetajaid, kes tahaks meie ruumi rentida ja stuudios oma tunde anda! Kui Sina oled see tore õpetaja, siis kirjuta meile: hathaway.studio@gmail.com ja ära unusta saata oma elulugu.
Mõned muutused kavas. Laager toimub 10.Juuli-11.Juuli. Kaks imelist päeva päikselises Pärnus. Ootame sind! :)
Namaskar kallid! Olen lõpetanud 300h YTTC (Yoga Teachers Training) Shiva Yoga Peeth Ashramis Rishikeshis, India. Nüüdsest olen sertifitseeritud 500h Yoga Alliance rahvusvaheline joogaõpetaja! :) Olen väga väga õnnelik! Tänud kõigile toetuse eest! Tänud ka minu joogatajatele, kes pidid kuu aega ilma minuta hakkama saama. Homsest alates jätkame tundidega! :) Aitäh ja Namaste!
Kallid joogasõbrad, 11.Mai-14.Juuni oleme puhkusel. Ma olen sel ajal Indias 300h YTTC õpetajate kursusel. Suvel me jätkame tundidega. UUS tunniplaan on üleval Juuni teisel nädalal. Tunniplaani tulevad ka uued joogastiilid: Hatha, Vinyasa, Ashtanga, Laste Jooga (5-6a, 7-9a) ning Pere Jooga!
Mu kallid Yogid, paljud teist juba teavad, et nädala pärast ma lähen Indiasse edasi õppima. Minek on Rishikesh'i Ashramisse 300h YTTC. Hatha, Ashtanga ja Vinyasa Flow on joogastiilid, mida Indiast tagasi tulles hakkan õpetama. Otsustasin kirjutada Blogi oma lühikesest seiklusest. Blogi on eesti keeles :) ja ma väga loodan, et te ei pane pahaks, et minu eesti keel pole veel perfektne ;)
HOMMIKUNE HATHA JOOGA igal Teisipäeval ja Neljapäeval kell 7.15-8.30! UUS grupp! Registreeru enne tundi!
Kallid joogasõbrad, ootame Teid 2. Novembril India muusika kontserdile kell 18.30. On tulemas muusikud Indiast, Varanasist. Piletid eelmügis 6 eur ja kohapeal 8 eur. Tuleb väga mõnus chill õhtu! :) Kohtumiseni! Namaste
|
OSCAR-2019
|
||
Muah Studio omanik, meigi- ja soengukunstnik Piret Elli (35) ei oska oma sõnul naeratada, ehkki tema töö toob naeratuse huulile paljudele. Samuti ei oska ta ei öelda ja puhata, kuid ometi nimetab end väikestviisi “loheks”.
Õigupoolest ütleb Piret Elli enda kohta suisa “suur lohe”, ent mõistus tõrgub nukuliku noore naise kohta “suur” ütlemast. Piretil on pikkust tubli 158 sentimeetrit. Kui üldse, siis on tegemist ikka väga väikese – aga sõbraliku – “lohega”.
Piret on inimene, kelle kohta võiks öelda, et töö on ta hobi. Tänu oskustele ja suust suhu levivatele kiidusõnadele jagub tal tööd nii ohtralt, et kui ta ei tahaks, siis tal vaba päeva poleks.
Juuksuriks õppis ta 10 aastat tagasi, jumestamise tegi selgeks 9 aasta eest. “Ükspäev mõtlesin, kaua ma seda tööd teinud olen, vahel inimesed ikka küsivad, et kaua te olete tegelenud selle asjaga… “ arutleb Piret.
Ta möönab, et ega ta täpselt tea, kuna vahepeal on kaks last sündinud, aga arvab, et aktiivselt on ta seda tööd teinud vahest kuus aastat.
Inimesed on läbi aegade proovinud leida eluvett või siis äärmisel juhul enamike haigustega hakkama saavat ravimit. Vahendit, millega saab kõik mured korraga lahendatud. Tundub, et nüüd on see mõnede arvates […]
Kui ma ärkaksin varahommikul üles, teadmata, kus ma asun, siis ei võtaks just kaua aega ära tundmaks Tallinna. Kontsade vänderdades, parfüümipilvede saatel, kunstküünte ja ripsmete raske koorma all kiirustavad naistehordid […]
Veel enne, kui Saare Paat oma uue mudeli – Saare 46 – ehitusega algust tegi, oli sel ostja olemas. Pelgalt jooniste põhjal leidis ostja Saare Paadi suurima jahi endale sobiva […]
Maal tegutsevad muusikakoolid õpilaste nappuse üle kurta ei saa. Klaveri kõrval on populaarsed ka teised pillid. Kärla muusikakoolis on sel aastal popiks saanud saksofon. Muusikakooli direktor Imbi Kolk ütleb, et […]
Pidula mõisas aastaid turismikeskust arendanud ettevõte esitas Kuressaare kohtumajale avalduse oma pankroti väljakuulutamiseks. Eile võttis kohus võlgniku, osaühingu Pidula Mõis pankrotiavalduse kohtumäärusega menetlusse ja kohtunik Kristel Pedassaar määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks […]
Patsiendi väitel jäi ta ühest silmast pimedaks, kuna Kuressaares tegutsev silmaarst Marta Virves ei määranud talle vajalikku ravi. Kuressaares elava Kaidi sõnul käis tema kehva nägemisega hädas olev 79-aastane […]
Kaitsepolitsei pidas eile hommikul kinni Tallinna linnapea, Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare, kellele esitati kahtlustus korduvas altkäemaksu võtmises. “Räägime neljast kuriteoepisoodist, millest esimene puudutab rendilepingu põhjendamatut pikendamist ja selle eest hüvede […]
Lõu küla elanik Egon Sepp leidis laupäeval kodukoha rannast imeliku metallist eseme, mille otstarvet ei osanud ta arvata. Sepp pöördus päästeameti poole, kuid sealt kinnitati, et lõhkekehaga tegu ei ole. […]
Kaitsepolitsei pidas eile kinni Ruhnu valla rikkaima elaniku ehitusettevõtja Aivar Tuulbergi, kelle kinnipidamine on seotud Edgar Savisaarele esitatud altkäemaksu võtmise kahtlustusega. Ruhnu vallavanem Jaan Urvet arvas, et pelgalt kahtluse […]
Saarte Hääl kirjutas maikuus, et Leisi vallavalitsus algatas Angla küla Kiigemäe kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärk on ehitada Angla tuulikute taha kunagise kiigeplatsi kohale elumaja. 14. septembril esitas kinnistu omanik vallavalitsusele […]
Reedel ja laupäeval puhunud tugev tuul sundis parvlaeva Ionas kai äärde jääma ja seetõttu tekkis Virtsu–Kuivastu parvlaevaliinil pikk järjekord. “Nädalavahetusel veeti Virtsu–Kuivastu liinil üle 6381 sõidukit ja 16 322 reisijat. […]
Kuressaare linnateater soovib soetada lisaks olemasolevale väikebussile tarbesõiduki, millesse mahutada lavakujundust. Tarbesõiduki saaks osta piletitulu tänavusest ülelaekumisest. Linnateatri direktor Piret Rauk ei osanud praegu öelda piletitulu ülelaekumise summat. Seni on […]
Saaremaa lihatööstuses pandi üleeile üles linnupeleti, mis peaks eemal hoidma mitmeid linnuliike. Saaremaa lihatööstuse juhatuse esimees Kristjan Leedo ütles Saarte Häälele, et linnupeleti lasti paigaldada seetõttu, et toiduainetetööstuses võiks linde […]
Kuressaare linnavalitsuse sissepääsude juurde paigaldati videovalvekaamerad. Tegu on osaga linnavalitsuse valvesüsteemide ajakohastamisest. Linna pressiesindaja Geili Heinmaa sõnul pole küll mingeid vahejuhtumeid olnud, mis kaameraid nõuaks. Tänapäeval kasutatakse Heinmaa sõnul taolisi […]
Edukamate ehitusmaterjalide tootjate Äripäeva edetabelis on mulluste andmete põhjal sees ka Saare Dolomiit-Väokivi OÜ, mille juht on Hindrek Auväärt. Tööstuse põhiomanikud on 62,7% ulatuses Saare Kalur AS ja 37,31% ulatuses […]
Esialgse plaani kohaselt on Pisipere Kauplused OÜ-l soov uus pood avada oktoobri alguses Saaremaa kaubamaja esimesel korrusel. Ettevõtte juht Annely Aavik rääkis, et kuna ta on ise Saaremaalt pärit ja […]
Augustis vähenes registreeritud töötute arv kogu Eestis. Kuu lõpus oli töötuna arvel 25 409 inimest ehk 4 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Saare maakonnas oli töötuid 463, neist veidi vähem […]
Tööandja lõpetas mu töölepingu. Kuna mul on väikesed lapsed, on mul õigus saada igal aastal kuus päeva lapsepuhkust. Sel aastal ma neid päevi kasutada ei jõudnud. Kas tööandja oleks pidanud […]
“Küll meil oli suur rõõm näha, et sünnipäevalisi tuli niivõrd palju,” ütles Saarte Häälele Saaremaa muuseumi kultuurharidustöö osakonna juhataja Anna-Liisa Õispuu. Nimelt kõndis laupäeval keskpäevast kella neljani kestnud sünnipäevaprogrammi ajal […]
Laupäeval avas Saaremaa üks tuntumaid kunstnikke ja karikaturiste Erki Evestus oma 55. sünnipäeva puhul näituse Kuressaare kultuurikeskuses. Selle puhul uuris Saarte Hääl, mis ideed peituvad tema tööde taga. Erki […]
|
OSCAR-2019
|
||
EPROM (lühend ingliskeelsest nimetusest Erasable Programmable Read Only Memory, eesti keeles 'kustutatav programmeeritav püsimälu') on mälukiip, mis säilitab andmed ka ilma toitepingeta.
EPROM-i mälu areng algas vigase integraallülituse uurimisest, mille transistoridevahelised ühendused olid katki ja kus salvestatud laengud nende isoleeritud ühendustes muutsid nende omadusi. EPROM-i leiutas firma Intel töötaja Dov Frohman 1971. aastal. USA patent 3660819 EPROM-i kohta avaldati 1972. aastal.
Iga bitti hoitakse EPROM-is ühel väljatransistoril (field-effect transistor), mis koosneb pooljuhtkiibis paiknevast kanalist. Väljatransistori allika (source) ja neelu (drain) ühendused tehakse kanali lõpus. Isolatsioonikihi oksiid pannakse üle kanali, seejärel paigutatakse juhitav (räni või alumiiniumi) elektrood, ja veel paks kiht oksiidi paigutatakse üle paisu (gate) elektroodi. Ujuva paisuga (floating gate) elektrood ei ole ühendused kiibis ühegi teise osaga ja on isoleeritud ümbritseva oksiidikihiga. Juhtpaisu elektrood on seega paigutatud kiibi sisse ja kaetud oksiidiga.
Andmete kättesaamiseks EPROM-ilt, aadress esindab väärtusi EPROM-i aadressi klemmidel, mis on dekodeeritud 8 bitina ja mida kasutatakse, et ühendada üks andmesõna (tavaliselt 8 bitti ehk bait) või säilitatakse väljundpuhvri võimendites hilisemaks kasutamiseks. Iga andmesõna bitt on kas 1 või 0, sõltuvalt sellest kas transistor on sisse- või väljalülitatud, st. kas transistor on juhtivas või mittejuhtivas olekus.
Transistori üleminekut ühelt olekult teisele kontrollib kontrolltransistori pinge. Pinge juuresolekul selles väravas loob juhtiva kanali transistoris, mis lülitab selle sisse. See võimaldab salvestatud laengul väravas transistori läve pingel programmeerida. Andmete salvestamiseks mällu tuleb valida antud aadress ja kohaldada kõrgemat pinget transistorile. See tekitab laviini tühjakslaskmise elektronidel, mis on piisav energia, et läbida isoleerivat oksiidi kihti ning koguneda värava elektroodile. Kui kõrgepinge on eemaldatud, on elektronid lõksus elektroodis. Andmed võivad säilida aastakümneid, kuna kõrge soojusisolatsiooni väärtus ränioksiids, mis ümbritseb väravat, ei lase salvestatud laengul kergesti ära lekkida.
Erinevalt EEPROM-ist pole EPROM-i programmeerimise protsess elektriliselt pöörduv. Transistoridele salvestatud andmete kustutamiseks tuleb ultraviolettkiirgus juhtida läbi klaasi. UV valguse footonid loovad ionisatsiooni jooksul ränioksiidist, mis võimaldavad salvestatud laengul „floating gate“ hajutada. Kuna kogu mälu massiiv on avatud, kustub kogu mälu samal ajal. Protsess võtab aega mitu minutit normaalsuuruses UV-lampi kasutades, päikesevalgus kustutaks kiipi mitu nädalat ja siseruumide lambid mitu aastat. Üldiselt EPROM-mälu tuleb kustutamiseks seadmest eemaldada, kuna tavaliselt pole otstarbekas ehitada sisse UV-lamp, mis kustutaks vooluringi osasid.
Kvartsekraani suure tootmiskulu tõttu toodi tagasi OTP (ühekordsed programmeeritav) kiibid, millele paigaldati läbipaistmatu kate, et pärast programmeerimist ei saaks seda kustutada. Seetõttu kadus vajadus testida kustutamisfunktsiooni, tänu millele vähenesid edasised kulud. Kuigi OTP EPROM (kas eraldi või osa suuremast kiibist) on üha enam asendatud EEPROM-iga väikeste summadega, kus tüki hind ei ole liiga suur ja mälu suurem.
Programmeeritud EPROM säilitab oma andmed vähemalt 10–20 aastat, paljud EPROM-id säilitavad oma andmeid isegi pärast 35 aastat või kauemgi ja nendelt saab informatsiooni lugeda lõpmata arv kordi. Kustutamise aken peab olema kaetud läbipaistmatu kattega, et kaitsta kiipi juhusliku UV-kiirguse eest. Vanad PC BIOS kiibid olid enamasti EPROM ja kustutamise aken oli enamasti kaetud kilega, mis sisaldas BIOS-i väljaandja nime, BIOS läbivaatamise ja autoriõiguse märget. Sageli oli see silt fooliumist, et tagada kaitse UV-kiirguse eest.
EPROM-i kustutamine toimub lainepikkustel, mis on lühem kui 400 nm. Ühenädalane kokkupuude päikesevalgusega või 3 aastat toavalguse käes võib põhjustada EPROM-i mälu kustumise. Soovitatav kustutamise protsess on kokkupuude UV-valguses lainepikkusel 253,7 nm vähemalt 15 W-sec/cm2 20–30 minutit, kus lamp asub umbes 2,54 cm kaugusel.
Kustutada saab ka röntgenikiirgusega:"Kustutamine tuleb saavutada mitteelektroonilisel teel, kuna värav elektrood ei ole kättesaadav elektriliselt. Särava ultraviolettkiirguse paistmine mistahes katmata seadme osale põhjustab fotoelektrilise elektrivoolu („photocurrent“), mis liigub väravast tagasi räni substraati ja võtab esialgse laenguta oleku. See kustutamismeetod võimaldab enne paki lõplikku sulgemist mälu täielikult katsetada ja parandada. Kui pakend on suletud, saab veel andmeid kustutada, allutades seda röntgenikiirguse kätte, mis ületab 5 * 104 rad, doosi, mis on kergesti saavutav kaubandusliku röntgenikiirguse generaatoriga.
Teisisõnu, EPROM-i kustutamiseks tuleb esmalt lasta EPROM-ile röntgenikiirgust ja siis panna see ahju temperatuuril umbes 600 kraadi Celsiuse järgi (et karastada pooljuhtide muutused, mis on tingitud röntgenikiirgusest). Selle protsessi usaldusväärsuse osas oleks pidanud tegema ulatuslikumaid katseid ja seetõttu otsustati akna kasuks.
EPROM-il oli piiratud, kuid suur hulk kustutatavaid tsükleid. Ränidioksiidi ümber väravate koguvad kahju igast tsüklist, muutes kiibi ebausaldusväärseks pärast mitu tuhat tsüklit. EPROM-i programmeerimine on aeglane võrreldes teiste mäludega. Kuna kõrgtihedusega osadel on vähe kaitsmata oksiidiga ühendusi ja värav vahel, muutub ultravioletikustutamine vähem praktiliseks väga suurte mälude puhul. Isegi tolm paki sees võib takistada osade rakkude kustutamist.
Suurte tootmismahtude korral (tuhandeid tükke või rohkem) on maskiga programmeeritud püsimälud (mask ROM) madalaima hinnaga. Samas nõuab selline kiipide valmistamine mitu nädalat ajavaru, kuna andmete salvestamiseks on vaja kiibimaski muuta. Esialgu arvati, et EPROM-i on masstootmises kasutamiseks liiga kulukas ja seda kasutati ainult arendamiseks. Peagi leiti, et väikeste mahtude tootmine on ökonoomsem just EPROM-püsimäludega, lisaks on EPROM-ide eeliseks kiire püsivara uuendamise võimalus.
Mõnedes EEPROM-ide ja välkmälu ajastule eelnevates mikrokontrollerites kasutati EPROM-i programmi salvestamiseks, näiteks mõned versioonid Intel 8048, Freescale 68HC11 ja PIC mikrokontrollerite C-seeriast. Sarnaselt EPROM-kiipidele olid ka mikrokontrollerid kustutusakendega ja seetõttu kallid. Kustutusakendega kiibiversioone kasutati tarkvaraarendusel. Sama kiip tuli hiljem läbipaistmatu OTP kestaga ilma kustutusvõimaluseta tootmisse ja oli seetõttu mõnevõrra odavam. Jättes kustutusaknaga kiibi valguse kätte võib see muuta ootamatul käitumist. Seetõttu mindi seadmete saritootmise puhul aknaga püsimälu kiibilt aknata ja kustutusvõimaluseta püsimälu kiipidele.
EPROM-püsimälud erinevad üksteisest nii füüsilise kesta kui ka mälumahu poolest. Samatüübilised püsimälud on valmistatud erinevate tootjate poolt ja on lugemise poolest ühilduvad, kuid programmeerimise protsessis on väikeseid erinevusi.
Enamikku EPROM-püsimälusid saab identifitseerida läbi kiibi programmaatori, funktsiooni "signature mode" abil, kui anda kahebaidise tunnuse lugemiseks 12 V pinge klemmile A9. Kiipide tunnused pole universaalsed, mistõttu võimaldab programmaator tundmatu tunnusega kiipidele ka tootja ja kiibitüübi käsitsi seadistamist.
Mekoryuk (tšupiki Mikuryaq või Mikuryarmiut) on asula Alaskal Nunivaki saare põhjakaldal. Kuulub Betheli rahvaloenduspiirkonda.
Mekoryuk on linn (inglise city), kuigi elanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel vaid 191. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 210. 90,48% neist olid põlisameeriklased. Elanikud on peamiselt jupikid.
Eskimod on saart asustanud umbes 2000 aastat. Esimene kokkupuude eurooplasetega toimus 1821. aastal, kui Nunivaki saart külastas Vene-Ameerika Kompanii ekspeditsioon. 1900. aasta epideemia järel jäi asulasse vaid neli peret. 1957 rajati asulasse lennukite maandumisrada. 1978 avati keskkool.
|
OSCAR-2019
|
||
Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, Rahvarinde üks asutajaid, peaminister 1990–1992, Keskerakonna endine esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001–2004 ja 5. aprillist 2007 kuni 9. novembrini 2017 Tallinna linnapea. Harju Maakohus kõrvaldas ta 30. septembril 2015 linnapea ametist, põhjendades seda eesmärgiga vältida kriminaalasja kaasatud tunnistajate mõjutamist kriminaaluurimise ajal.[1]
Edgar Savisaare vanemad olid Elmar ja Marie (kasutati ka nimekuju Maria). Edgari ema (neiupõlvenimi Burešin, kasutati ka nimekuju Bureschin) elas Vastse-Kuustes ning oli pärit Petseri maakonnast Senno vallast[2].
Sügisel 1950 vabanes Marie Savisaar amnestia alusel vanglast ja naasis koos pojaga Vastse-Kuustesse.[5] 1952. aastal mõisteti Marie abikaasa ühes kuriteoepisoodis õigeks, teise episoodi eest mõistetud karistust lühendati 2,5 aastani, mis loeti kantuks ja ta vabastati vanglast.[3]
Kirjanik Vello Lattiku väitel kinnitas Edgari ema Marie oma poja bioloogilise isa olevat tuntud kirjaniku.[4] Ajakirjanik Enno Tammer avaldas arvamust, et Elmar Savisaar ei olnud Edgari bioloogiline isa, kuigi oli kindlasti juriidiline isa. Edgar Savisaar eostati ajal, mil Marie Savisaar oli vabaduses, st enne kohut, 13. septembrit 1949. aastal.[2]
Edgar Savisaar lõpetas 1969 Tartu Kaugõppekeskkooli,[6] töötades samal ajal Vabariiklikus Kliinilises haiglas Tartus, 1969. aastast töötas ELKNÜ Tartu linnakomitee instruktorina, aastatel 1970–1973 töötas arhivaarina Eesti NSV Riiklikus Ajalooarhiivis. Varasest noorusest oli tal eriline huvi teatri vastu, juba 12-aastaselt kirjutas ta näidendeid[7], seetõttu astus ta Tallinna Konservatooriumi lavakunsti erialale, sai ka sisse, kuid loobus [8]. Ta on ka avalikult kahetsenud loobumist ja meenutanud oma jutuajamisi Voldemar Pansoga[viide?]. 1973. aastal lõpetas Savisaar Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloolasena.
Aastatel 1973–1976 töötas Põlva rajooni Ahja Keskkoolis õpetajana, 1976. aastast ELKNÜ KK Eesti Õpilasmaleva rühmaülema asetäitjana (komissarina), aastatel 1977–1979 oli Eesti NSV Teaduste Akadeemias aspirantuuris.
1980. aastal kaitses ta Moskva Süsteemianalüüsi Instituudis kandidaadiväitekirja teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused".
Savisaar oli 1980–1985 Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees ja Mererajooni RSN TK esimehe asetäitja ning aastatel 1985–1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar ja NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. 1988–1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor.
Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986).
Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes Edasi IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest pälvis Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987 sai Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte".
Laiemat ühiskondlikku tuntust tõid talle osalemised Eesti Televisiooni saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte.
1989. aastal määrati ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990.aastal koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus.
3. aprillil 1990 nimetati Edgar Savisaar Eesti NSV valitsuse juhiks. Sellel ametikohal jätkas ta ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist kuni 29. jaanuarini 1992, mil peaministriks sai tema valitsuse transpordiminister Tiit Vähi.
15. mail 1990 korraldas Eesti iseseisvuse taastamise vastane Interliikumine miitingu Tallinnas Toompeal Eesti valitsushoone ees, mis eskaleerus Toompea lossi vägivaldseks ründamiseks. E. Savisaare avaliku raadiopöördumise tulemusel ("Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!") koondusid Toompeale iseseisvumist toetavad elanikud ning hoidsid koos lossi kaitsvate politseinikega ära Eesti valitsushoone hõivamise.
Suurem osa Edgar Savisaare valitsuse tegevusest möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras. Savisaare valitsus võttis kasutusele ostukaardid ja toiduainete talongid. 1991/92. aasta talvel valmistuti Tallinna uuselamurajoonide evakueerimiseks kütusenappuse tõttu. 1991. aasta 31. detsembril seisid inimesed tundide kaupa leivajärjekorras ja paljud jäidki leivata. Ka või kadus 1992. jaanuaril lettidelt, sest võikaupmehed ootasid hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid avamas. Selles olukorras ta võitis küll umbusaldushääletuse, kuid astus seejärel tagasi.
Savisaar kasutas peaministrina võimalust esineda Eesti Raadios. Neid 20-minutilisi kõnesid, mis olid vormistatud vastustena Kaja Kärneri küsimustele, kutsuti rahvasuus raadiojutlusteks. Esimene saade oli 11. augustil 1990. Saadet edastati igal laupäeval kell 11 mõlemal põhiprogrammil.
Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond – Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas.
Edgar Savisaar sai 1992. aasta Riigikogu valimistel 4678 häält (üks suuremaid häälte arve) ning pääses isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks. Selles ametis oli ta kuni 1995. aastani.
31. juulil 1995 hävitasid keskkriminaalpolitsei narkorühm ja eriüksus K-komando narkovastase võitluse käigus politsei peadirektori Ain Seppiku käsul[9] Viljandi lähedal ebaseaduslikult talunik Ilmar Kõvatomase moonipõllu. Aastal 1996 saavutati kohtuväline kokkulepe, mille järgi politseiamet maksab hävitatud moonipõllu eest 70 000 krooni kahjutasu, kuna hävitatud moonides oli narkootiliste ainete sisaldus allpool seadusega keelatud piiri. Seda juhtumit seostati meedias otseselt Edgar Savisaarega.[10]
Savisaart peeti nii tugevaks poliitiliseks figuuriks, et Tiit Vähit nimetati naljatamisi peaministriks Edgar Savisaare valitsuses.[11][12]
22. septembril 1995 puhkes Eestis nn lindiskandaal, kui Edgar Savisaart süüdistati peaministri Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega peetud poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Skandaal sai alguse AS-i S.I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettidest, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Lindiskandaali tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ning KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus.
7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks.[14]
Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu [viide?], ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse.
1999. aastal kirjutas Edgar Savisaar raamatu "Usun Eestisse". See on kirjutatud üldistusena nendest tähelepanekutest, mida Savisaar kogus iseseisvunud Eesti esimese peaministri, parlamendisaadiku ja Keskerakonna esimehena. Raamatus käsitleb ta Eesti poliitikat, majanduselu, keskklassi küsimust ning oleviku ja tulevikuga seotud probleeme.
2003. aastal oli Savisaarel müokardi infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks taandus.
Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud selle perioodi võtmekujudega. Ajakirjanik Andrei Hvostov on öelnud oma arvustuses Edgar Savisaare kohta järgmist: "Juba Savisaare ja Churchilli välimus on sarnane. Eesti ajakirjanduses kirjutati tema "buldogihaardest", mida võiks sama hästi nimetada ka Churchilli-haardeks. Savisaarele töötab vastu kuulus probleem: eestlastel on riigiõõnestamine veres, sest riik on olnud valdavalt võõras ja võim mujalt pealesurutud. Savisaar on Võimu kehastus ja see ongi tema nõrkuseks – ta on liiga tugev, et olla oma rahvuse poolt armastatud." Autor kirjeldab sündmusi Eesti iseseisvuse saavutamisel, analüüsides kriisiolukordi, majandusreforme ning valitsuse moodustamise tagamaid ja tööpõhimõtteid.
Savisaar oli 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani ta aluse Eesti Arengufondile.
2005. aasta kohalikel valimistel oli Savisaar Keskerakonna kandidaat Tallinna linnapea kohale. Keskerakonna pressiteade 19. augustist 2005 ütleb: "Keskerakonna Tallinna Nõukogu esitas Tallinna linnapeakandidaadiks Edgar Savisaare, kes pärast põhjalikku kaalumist nõustus linnapeaks kandideerima. Savisaare sõnul kinnitavad avaliku arvamuse küsitlused, et tallinlased tunnustavad tema varasemat tööd pealinna juhtimisel ja usaldavad teda. "Usaldusele tuleb vastata usaldusega," ütles Savisaar." Seda tõlgendas avalikkus lubadusena tulla valimisvõidu korral ministri ametikohalt ära tulla ja linnapeaks hakkama. Savisaar jätkas siiski ministrina; linnapeaks sai erakonnakaaslane Jüri Ratas.
Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta mingil juhul Ratase asemele Tallinna linnapeaks ei lähe, tegi ta seda siiski. 5. aprillil 2007 valis Tallinna Linnavolikogu Savisaare 35 poolthäälega teist korda Tallinna linnapeaks. Savisaar kirjutas oma blogis: "Mulle tehti ettepanek taas kandideerida Tallinna linnapeaks. 2005. aasta kohalike valimiste eel lubasin seda tallinlastele. Hoiatasin juba toona, et sellega läheb aega. Nüüd täidan toonase lubaduse, aga ma kavatsen pidada kinni ka äsjastel Riigikogu valimistel antud lubadusest osaleda kogu Eesti riigi juhtimisel. Ma usun, et mõne aja pärast ja võib-olla kiiremini kui arvatagi osatakse on Keskerakond jälle valitsuses ning sellest ei jää kõrvale ka erakonna esimees."
9.veebruaril 2010 osales AS Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin Eestis toimunud Raudteefoorumil. Samal päeval toimunud õhtusöögil, kus osalesid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš, Vladimir Jakunin ja Venemaa Raudtee presidendi administratsiooni juht Vladimir Bušujev, küsis Savisaar Jakuninilt rahalist toetust Tallinnasse Lasnamäele õigeusu kiriku ehitamiseks. Jakunin avaldas investeeringute tegemiseks nõusolekut, soovides esmalt täpsemat kalkulatsiooni, palju ehituse jaoks raha vajatakse. Savisaar esitas esialgse kalkulatsiooni, mille järgi oleks vaja ca 15 miljonit krooni, millega saaks kiriku fassaadi valmis ehitada. Sama visiidi käigus kohtus Jakunin ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) metropoliit Korneliusega. Visiidi käigus lepiti kokku, et kiriku probleemidega hakkab Moskva poolt tegelema Bušujev, kes peab selgitama Venemaa poolt ehitusküsimustega tegeleva isiku ja sellest Boroditšile teada andma. Nimetatud isikuks osutus Eestis läbi AS Petromaks Spediitor kivisöeäri ajav ärimees Sergei Petrov.
Otsuse 1,5 miljoni euro suuruse toetuse eraldamiseks Lasnamäele õigeusu kiriku ehitamiseks tegi Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin teatavaks 9. veebruaril 2010 toimunud visiidil. 2010. aasta veebruarist kuni oktoobrini kanti Sergei Petrovi äriühingute kontodelt MPEÕK kontole sihtotstarbeliselt kiriku ehitamiseks ca 13,5 miljonit krooni. Alles 26. novembril 2010 sõlmiti Andrei Pervozvannõi Fondi, MPEÕK ja Tallinna Linnavalitsuse vahel Lasnamäe õigeusu kiriku ehitamise rahastamiseks kolmepoolne leping.
10.–11. mail 2010 toimus Edgar Savisaare ja Riigikogu keskfraktsiooni liikme Vladimir Velmani visiit Moskvasse, kus lepiti kokku Venemaa Raudtee juhi Vladimir Jakunini juunikuus toimuv visiit Eestisse.
23.–24. juunil 2010 toimus Vladimir Jakunini visiit Eestisse. Juba 22. juunil 2010 saabus Eestisse Vladimir Bušujev. 23. juunil 2010 külastasid Bušujev, Sergei Petrov, Jevgeni Tomberg ja Deniss Boroditš Lasnamäe kiriku ehitusobjekti. Sama päeva õhtul saabus Eestisse ka Jakunin, kes osales jaanitulel Edgar Savisaarele kuuluvas Hundisilma talus.
24. juuni 2010 ennelõunal korraldati külalistele Tallinna lahel kaatriga lõbusõit. Lõbusõidu ajal teavitas Jakunin Boroditši faktist, et "küsitud kolme ei saa, saab aga 1,5".
Edasise kultuuriprogrammi käigus külastati Kiltsi mõisakompleksi Lääne-Virumaal. Mõisakompleksis eraldusid Edgar Savisaar, Deniss Boroditš, Vladimir Bušujev, Sergei Petrov ja Vladimir Jakunin viimatinimetatu ettepanekul omavaheliseks konspiratiivseks vestluseks. Vestlusel teatas Jakunin, et Eesti parlamendivalimisteks antakse Keskerakonnale toetuseks 1,5 miljonit eurot. Sellest 1/3 antakse sularahas, 2/3 ülekandega arvete alusel. Ühtlasi pani Jakunin kõigile osavõtjaile südamele, et tehingust ei tohi keegi kusagil midagi rääkida. Vestlusel määrati raha edastamise ja legaliseerimise eest vastutavateks isikuteks ühelt poolt Petrov ja teiselt poolt Boroditš.
13. septembril 2010 toimus Edgar Savisaare ja Deniss Boroditši Moskva visiidi käigus õhtusöök Venemaa Raudtee residentsis, kus osalesid Jakunin, Bušujev, Boroditš ja Savisaar. Õhtusöögi käigus arutleti mitmetel teemadel. Muuhulgas käsitleti: Lasnamäe kiriku rahastamist, kiriku ehitustööde kulgu, ehitustööde erinevate etappide ajastamist seoses eelseisvate Riigikogu valimistega, nende sidumist valimistega; Rhodose teaduskonverentsi "Tsivilisatsioonide dialoog" tähtsust ja olulisust; kuidas Venemaa saaks ametlikul tasandil, oma esindajate saatmisega, toetada Eestis Keskerakonna korraldatava Maarahva Kongressi läbiviimist. Lisaks eeltoodule arutati õhtusöögil läbi ka Keskerakonna rahastamisskeem. Edgar Savisaar kinnitas juunis Kiltsi mõisas kokkulepitut: 1/3 sularahas ja 2/3 ülekandega, mööndes, et ka kogu summa sularahas maksmine oleks lahendatav. Järgnevalt nõudis Jakunin omavahelises asjaajamises edaspidi täielikust konspiratsioonist kinnipidamist, viidates seejuures oma pikaajalisele operatiivtöö kogemusele. Nõue seisnes täielikus keelus kasutada telefone rahaeralduse küsimuste arutamiseks, kohtumiste kokkuleppimiseks ja teistes tundlikes küsimustes.
27. oktoobril 2010 saabus Eestisse Sergei Petrov ning üritas intensiivselt kontakteeruda Deniss Boroditšiga. Kuna viimane ei viibinud Eestis, siis kontakt ei õnnestunud. Järgmisel päeval lahkus Petrov Eestist, teavitades Moskvasse jõudes kohe Bušujevit faktist, et kavandatud kokkusaamine Boroditšiga ei õnnestunud.
Eeltoodu põhjal oli Kaitsepolitseiametil piisavalt alust arvata, et Vene pool otsib aktiivselt kontakte Keskerakonnale raha üleandmiseks. Samuti arvestades asjaolu, et Eesti Raudtee juubeliüritustele olid 4. novembril 2010 saabumas nii Jakunin kui Bušujev, otsustati 3. novembril 2010 läbi viia vestlused Edgar Savisaarega ning samal päeval Tallinnasse saabuva Petroviga.
3. novembril 2010 toimunud vestlusel juhiti Savisaare tähelepanu erakonnale välisriigist raha küsimisega seotud kompromiteerimise võimalikkusele tema isiku ja erakonna suhtes ning sellest tulenevatele julgeolekuohtudele.
4. novembril viisid kaitsepolitsei ametnikud läbi sarnase vestluse seni puhkusel viibinud Boroditšiga.
6. novembril 2010 toimus telefonivestlus Savisaare ja Jakunini vahel, kus räägiti vajadusest allkirjastada kolmepoolne leping Lasnamäe kiriku toetuseks eraldatud raha legaliseerimiseks ja puhkeda võiva skandaali vältimiseks.
26. novembril 2010 toimus Lasnamäe kiriku rahastamise lepingu allkirjastamine. Selleks saabus Moskvast Tallinna Vladimir Bušujev, kaasas Andrei Pervozvannõi Fondi president Sergei Štšeblõgini poolt Moskvas allkirjastatud leping. Tallinna linnavalitsuse ja MPEÕK esindajate allkirjad lepingule kogus Jevgeni Tomberg. Järgmisel päeval esitles linnapea Edgar Savisaar lepingut Tallinna linnavalitsuses.
22. septembril 2015 pidas kaitsepolitsei kinni kodutalus Hundisilmal viibinud Edgar Savisaare ning esitas talle kahtlustuse korduvas altkäemaksuvõtus. Kahtlustuse kohaselt võttis Savisaar 2014. ja 2015. aastal neljal korral altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka kolmanda isiku ehk Keskerakonna kasuks kokku mõnesaja tuhande euro väärtuses. Veel mitmele Eesti kodanikule esitati kahtlustus Savisaare altkäemaksuvõtmisele kaasaaitamises, altkäemaksu andmises ja vahendamises.[15][16] Teiste seas peeti kinni suurte omavalitsuste ühisprojektidega seotud ehituskontserni Rand & Tuulberg suuromanik Aivar Tuulberg[17][18], kahtlustused said ka ettevõtjad Silikaat Grupi omanik Vello Kunman, Porto Franco OÜ suuromanik Hillar Teder ja Alexander Kofkin ning endine tipp-poliitik, hilisem ettevõtja ning Kunmani nõunik Villu Reiljan. Altkäemaksu vahendamisele kaasaaitamises kahtlustati Keskerakonna poliitikut Kalev Kallot.[19][20] Äripäeva teatel toimus samal päeval läbiotsimine ka Tallinna abilinnapeade Taavi Aasa ja Eha Võrgu kabinettides ning ajalehe andmeil jätkas Tallinna linnavalitsus neljaliikmelisena, ilma Aasa ja Võrguta.[21]
Samal päeval, mil Savisaar kinni peeti, andsid pressikonverentsi riigi peaprokurör Lavly Perling ja kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu. Nende teatel alustati uurimist 2014. aasta juunis ning kokku oli kriminaalasjas seitse kahtlustatavat. Kahtlustus käsitles nelja kuriteoepisoodi, mis puudutasid rendilepingu põhjendamatut pikendamist ja selle eest hüvede saamist, puuduva ehitusloaga seotud ehitustööde jätkamist ja selle eest lubatud vara, kruntide vahetamist ja selle eest lubatud hüvitist ning hankemenetlusega seotud episoodi ja selle eest vara saamist. Kahtlustuse järgi said vara Savisaar ja Keskerakond. Kahtlustatavaist Villu Reiljan oli kahtlustuse kohaselt altkäemaksu vahendanud, altkäemaksu andsid aga Kunman, Tuulberg, Kofkin ja Teder. Kalev Kallot kahtlustati kaasaaitamises nii altkäemaksu andmisele kui ka võtmisele. Eha Võrk ja Taavi Aas kahtlustatavate hulka ei kuulu. Perlingu hinnangul polnud pressikonverentsi toimumise ajal alust arvata, et kahtlustatavaid lisandub, kuid lõplikke hinnanguid oli veel vara anda. Menetlust juhib prokurör Laura Vaik.[22]
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu hinnangul oli Edgar Savisaare kahtlustamine altkäemaksuvõtus Reformierakonna plaan, millega püütakse hajutada tähelepanu korruptsioonijuhtumilt Tallinna Sadamas.[23] Ka Keskerakonna pressisekretär Taavi Pukk väitis: "Antud juhtumi ajastus viitab sellele, et püütakse summutada mastaapset korruptsiooniskandaali Tallinna Sadamas, millega on seotud võimuerakonnad."[24] Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas, et teadis uurimisest, ning eitas Keskerakonna süüdistusi uurimise poliitilises kallutatuses: "Mitte mingisugust poliitilist sekkumist pole ja see polegi mõeldav."[25] Peaminister Taavi Rõivas nimetas juhtumit "väga tõsiseks julgeolekuohuks": "Eks uurimine ja kohtupidamine peavad tõe päevavalgele tooma aga selge on see, et ainuüksi fakt, et on ainest kahtlustuseks, on väga tõsine löök Eesti mainele."[26] Juba enne kaitsepolitsei pressikonverentsi samal päeval teatas Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Anto Liivat, et Savisaar võiks linnapea kohalt ise tagasi astuda.[27] Sama seisukohta toetas Tallinna linnavolikogu IRL-i fraktsioon, kes tegi linnavolikogu keskerakondlasest esimehele Kalev Kallole ettepaneku kutsuda kokku volikogu erakorraline koosolek.[28] Ajakirjandus tõstatas ka küsimuse, kuidas mõjutab kahtlustus Edgar Savisaare jätkamist Keskerakonna esimehena, kuna mõne aja eest oli Savisaar kinnitanud tahet Keskerakonna peatsel kongressil sellesse ametisse tagasi kandideerida.[29]
2015. aasta seisuga oli Edgar Savisaar Eesti taasiseseisvumise järel teine suure erakonna juht, kes on vahistatud korruptsioonikahtlustusega. Esimene oli 2009. aastal maadevahetuse skandaaliga seotud Rahvaliidu juht Villu Reiljan, kelle lõplik kohtuotsus jõustus 2014. aastal. Savisaare altkäemaksukahtlustusega seotud Reiljanile mõistetud tingimisi karistuse katseaeg kahtlustuse esitamise ajal 2015. aastal alles kestis.[19] 30. septembril 2015 otsustas kohus, et kõrvaldab linnapea Edgar Savisaare ametist. Peamise põhjusena, miks Savisaare linnapeana jätkamine kriminaalmenetlust ohustab, nimetas prokuratuur kohtule asjaolu, et linnapeana jätkates võib Savisaar mõjutada võimalikke tunnistajaid ehk linnavalitsuse ametnikke, kes on tema otseses alluvuses ja temast ka emotsionaalselt sõltuvad. Lisaks on prokuratuuri hinnangul oht, et Savisaar hakkab linnapeana tagantjärele enda kasuks tõendeid muutma.[30]
2015. aasta detsembris valiti Savisaar Keskerakonna üldkogul taas erakonna esimeheks. Ajakirjanduses laia tähelepanu pälvinud üldkogul oli Savisaare peamine konkurent Kadri Simson, teised kandidaadid taandasid end Savisaare või Simsoni kasuks. Üldkogul peetud programmilises kõnes teatas Savisaar, et Keskerakond "seob end lahti Eesti õigussüsteemist". Põhikirjamuudatusega otsustas Keskerakond loobuda senisest poliitikast, mille kohaselt ei tohtinud erakonda kuuluda kriminaalkurjategijad.
2017. aasta kohalike valimiste eel lõi Savisaar valimisliidu Savisaare valimisliit, mis peagi enne valimisi liitus valimisliiduga Tegus Tallinn. Ühiseks nimeks määrati "Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn".
1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused"
9. aprillist 2007 kuni 30. septembrini 2015 Tallinna linnapea (kõrvaldatud kohtu poolt linnapea ametist kriminaaluurimise ajaks[33])
1986 Ajakirja Looming 1985. aasta publitsistika aastapreemia artikli "Toitlusprobleemi mõned tahud" eest
Indrek Toome, Tiit Made ja Edgar Savisaar 2011. aasta taasiseseisvumispäeval Harjumäel. Kõik nad on 20. Augusti Klubi liikmed.
Eesti Keskerakonna esimees (12. oktoober 1991 – 10. oktoober 1995 ja 30. märts 1996 – 5. november 2016)
Savisaare tegevusele on antud erinevaid hinnanguid. Väidetavalt peavad ühed teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teised peavad teda kardetavavaks tagurlaseks ja võimalikuks Eesti huvide reetjaks, kes tuleks iga hinna eest võimult eemal hoida.[35]
Teatrikriitik Meelis Oidsalu on öelnud, et "Edgar Savisaar ise on vilunud meediasündmuste lavastaja ja Eesti meedia tema talendi andunud tarbija.[36] Olga Sõtnik on kirjeldanud Savisaart kui avalikkuse tähelepanust sõltuvuses olevat isikut. Ta on öelnud, et "Kui eesti meedia tahaks Savisaarele haiget teha, siis võiks temast kas või ühe päeva mitte kirjutada. Unustada teda. Nagu poleks olemas. See oleks tema jaoks palju suurem löök kui süüdistused ja ülekuulamised."[37]
Andrus Kivirähk on nimetanud teda Hundisilma vanapaganaks ja öelnud, et "Ennekõike iseloomustab aga vanapaganat see, et ta on igavene. Ja seda võib väita ka Savisaare kohta." Samas arvustuses tõi ta välja, et "Vanapagan teebki peaasjalikult kurja. Selles pole midagi üllatavat. Kedagi ei raba teade, et vanapagan teeb jälle oma tempe. Selline ta lihtsalt juba kord on, säärased on põrgu kombed."[38]
2015. aastal lavastas Eesti teater NO99 antiiktragöödia vormist mõjutatud muusikali Savisaar, kus nimitegelast mängis Marika Vaarik.[39]
Ta abiellus 19. oktoobril 1996 Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on tütar Rosina. 15. detsembril 2009 teatasid Savisaared, et on otsustanud oma abielu lahutada.[40]
Savisaar viibis 17. märtsist 12. maini 2015 Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivravi osakonnas. Tal oli streptokoki Streptococcus pyogenes põhjustatud toksilise šoki sündroom, mille tõttu olid oluliselt kahjustatud neerud jt organid.[42][43] 19. märtsil tehti narkoosi all hoitavale Savisaarele operatsioon.[44][45] 23. märtsil amputeeriti tema parem jalg ülaltpoolt põlve.[42][46]
1. aprillil 2015 ütles Savisaart opereerinud Peep Talving, et Savisaare seisund on paranemas ja usutavasti saab ta poliitikasse naasta.[47] Aprilli alguses ärkas Savisaar narkoosist. 12. mail viidi ta üle Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravi osakonda, mis asub Magdaleena korpuses. 31. mail ja 18. juunil viibis Savisaar mõnda aega kodus Hundisilmal, alates 19. juunist oli ta taastusravil kodus. 5. augustil teatati, et Savisaar on tagasi tööl.
1999. aastal ületas Savisaar Tallinnas Peterburi teel lubatud sõidukiirust 27 kilomeetriga tunnis ja sai selle eest 1230 krooni trahvi.[48]
10. juulil 2007 ületas Savisaar Lääne-Virumaal Palmse mõisa lähedasel teel kiirust 51 km/h, sõites teelõigul, kus lubatud on kuni 30 km/h, kiirusega 81 km/h. Ida politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond määras talle 3900 krooni trahvi ja peatas tema juhtimisõiguse 3 kuuks.[49] Savisaar ei vabandanud ega kahetsenud, vaid kirjutas oma blogis 1. augustil 2007, et tavaliselt selliste rikkumiste eest juhtimisõigust ei peatata: "Aga veelkord – ma ei õigusta oma teguviisi ja olen karistuse ära teeninud. See võrdsetest võrdsem kohtlemine teeb mulle au." Sellega, et temalt nõutakse rohkem kui teistelt poliitikutelt, olevat teda tõstetud moraalselt kõrgemale näiteks Andrus Ansipist ja Mart Kadastikust.[50]
25. septembril 2011 ületas Savisaar kiirust Tallinna–Narva maantee 60. kilomeetril sõites 90 km/h alas vähemalt sõidukiirusega 137 km/h.[51]
1983 koos Kalju Otsaga. "Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi", Tallinn
1986 Edgar Savisaar (koostaja). "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis", Tallinn. Tõlkinud Ilmar Rattus.
2002 "Eesti on tasakaalust väljas, kuid vankri saaks veel teele". – Raivo Vetik (toim). "Kaks Eestit: artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik", Tallinn ISBN 9985-58-234-9
2004 Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus. – Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2003 Tallinn
2007 peatükk raamatus: Ene Sepp (toim): "Peaministrid: Eesti Vabariigi poliitiline lähiajalugu", Tallinn, ISBN 9789985967454
Edgar Savisaar: siseriiklik sotsiaalne lõhe tekitab tõelise julgeolekuohu Eesti Päevaleht, 28. august 2007
Vastus küsimusele artiklis: Priit Pullerits. Kuidas annavad tuntud inimesed tervislikku eeskuju?, Postimees, 25. oktoober 2008
Andrus Karnau. Savisaare meelest vajab Eesti rahvusliku ühtsuse valitsust, Postimees, 29. oktoober 2008 (intervjuu)
Parts: mind hämmastab, et Savisaar ei usu Eesti ettevõtlusse Ärileht (Eesti Päevaleht), 8. jaanuar 2009
Tuuli Koch. Savisaar – tujukas mängur Ajakirjade kirjastus, 2011, ISBN 9789949476282, ISBN 9789949476398 (e-raamat)
Arengud Eestis sügisel 1987: IME ettepanek, Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd, 1986–1991. Teine trükk. Tallinn, 2000, lk. 189–212
Teet Korsten. Endine nõunik Juškin: Vene eriteenistused võivad Savisaart ära kasutada Postimees, 5. detsember 2009
Jakko Väli. Savisaar teeb Jüri Ratasest Keskerakonna peaministrikandidaadi? Delfi.ee, 27. detsember 2010
Joosep Värk. Kohtunik Anne Rebane: kohtul ei ole alust spekuleerida, et Savisaar on simulant, Postimees, 9. juuni 2018
↑ Eradetektiivibüroos SIA korraldatud läbiotsimisel ilmnenud asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu Erikomisjoni aruanne 17.10.1995–10.06.1996
↑ Eliisa Matsalu, Harry Tuul, Mari Mets, Marta Jaakson Edgar Savisaar sai kahtlustuse altkäemaksu võtmises Äripäev 22. september 2015 (loetud 22. septembril 2015)
↑ Karin Kangro Otse kell 16: prokuratuur ja kapo selgitavad korruptsiooniloo tagamaid Postimees 22. september 2015 (loetud 22. september 2015)
↑ Karin Kangro Otse kell 16: prokuratuur ja kapo selgitavad korruptsiooniloo tagamaid Postimees 22. september 2015 (loetud 22. septembril 2015)
↑ Aleksander Krjukov Rõivas Savisaarele esitatud kahtlustusest: see on tõsine löök Eesti mainele ERR 22.09.2015 (loetud 22.09.2015)
↑ "Olga Sõtnik: Savisaar naudib tähelepanu ja ei astu vabatahtlikult tagasi ühestki ametist" Postimees, 25. september 2015
↑ "Ojasoo: "Savisaar" räägib sellest, kuidas võim inimese hinge närib ja muudab" ERR kultuur, 6. veebruar 2015
↑ Lihasööjabakter kahjustab kogu organismi, 23. märts 2015 19:29, veebiversioon (vaadatud 24.03.2015)
↑ Kirurg Peep Talving: ma usun optimistlikult, et Savisaar naaseb poliitikasse, www.DELFI.ee, 1. aprill 2015, 19:20, veebiversioon (vaadatud 2.04.2015)
|
OSCAR-2019
|
||
Enamik keskkonnaprobleeme on piiriülesed ja paljud on ülemaailmsed. Neid saab tõhusalt lahendada ainult rahvusvahelise koostöö abil.
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ning Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (Eionet) asutamise määrusega nähakse ette aktiivne rahvusvaheline koostöö EEA peamistes tegevusvaldkondades. EEA ülesanne on muu hulgas soodustada Euroopa keskkonnateabe lülitamist rahvusvahelistesse keskkonnaseire programmidesse ning teha koostööd selliste piirkondlike ja rahvusvaheliste asutuste ja programmidega nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) ning Euroopa Liidu väliste riikide asutustega.
Suhted rahvusvaheliste organisatsioonide, ÜRO organite ja riikidega, kes on ühinenud ülemaailmsete konventsioonidega
Kuigi Eionet keskendub EEA liikmesriikidele, on EEA määruses ette nähtud, et tehakse ka „koostööd ühendusse mitte kuuluvate riikide nende asutustega, kust võib saada […] andmeid, informatsiooni, kogemusi […]“. See säte on võimaldanud Euroopa Liidu välistel riikidel osaleda Eioneti tegevuses ja seejärel astuda EEA liikmeks.
Eionet hõlmab rangelt võttes ainult EEA liikmesriike. Samas käsitleb Eioneti tegelik tegevus ka hästi toimivat koostööd Lääne-Balkani riikidega (EEA koostööriigid).
EEA on teinud kaua temaatilist ja valdkonnaülest koostööd ka teiste riikidega peale Eioneti liikmesriikide. EEA teeb eelkõige koostööd mitme piirkondliku protsessi ja asutusega geograafilistes piirkondades, millel on tihedad või piiriülesed geograafilised või geopoliitilised sidemed Euroopa Liiduga ning mille suhtes on olemas üksikasjalikud Euroopa Liidu poliitikad.
Euroopa piirkondlikus kontekstis on EEA põhifinantseeringuga tegevuse eesmärk soodustada eri konventsioonide ja muude protsesside raames keskkonnateabega ja hindamisega seotud tegevust. Vajadusest sõltuvalt jagab EEA andmeid ja teavet ning pakub hindamisel sisendeid, samuti toetab võrgustikutegevust ja teabepartnerlusi.
Aastatel 2010–2015 sai EEA Euroopa Liidult täiendavalt vahendeid ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) põhimõtete ja hea tava rakendamise toetamiseks järgmistes Euroopa naabruspoliitika riikides:
Vahemere lõunapiirkonna partnerriigid: Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina, Tuneesia.
See koostöö jätkus täiendava toetusega 1. veebruaril 2016 alanud kahe uue projekti raames. Need on suunatud Euroopa naabruspoliitika ida- ja lõunapiirkonna partnerriikidele Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames, mida rahastab Euroopa Komisjon (naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat). Need projektid on järgmised:
ühise keskkonnateabesüsteemi põhimõtete ja tavade rakendamine idapartnerluse riikides (ENI SEIS II idaprojekt);
ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) põhimõtete ja tavade rakendamine Euroopa naabruspoliitika lõunapiirkonnas (SEIS toetusmehhanism) partnerluses ÜRO Keskkonnaprogrammi Vahemere tegevuskavaga (UNEP/MAP).
Konkreetsed tegevused tuginevad eelnevate projektitegevuste tulemustele ning nende eesmärk on toetada keskkonnanäitajate ja -hinnangute korrapärast koostamist, soodustades sellega teadmistepõhist poliitikakujundamist ja head valitsemistava keskkonna valdkonnas. Üldine eesmärk on pöörata tähelepanu piirkondadele ja sidususele, kuid tegevused on suunatud ka riigipõhise toetuse ja tehnilise abi andmisele tuvastatud riiklikes prioriteetsetes valdkondades.
EEA teeb ühtlasi koostööd Arktika Nõukogu ja selle töörühmadega. EEA-l on seejuures kolm eesmärki: 1) hinnata Euroopa probleeme seoses Arktikaga, kuivõrd Arktika on osa Euroopa Liidust ja Arktika Nõukogu 8 liikmest 5 on EEA liikmed; 2) aidata Euroopa Liidul ja EEA Arktika piirkonna riikidel panustada Arktika hindamise protsessi ning 3) mõjutada Arktika polaarpiirkonna protsesse, edendades EEA/Eioneti lähenemisviise ja SEISi põhimõtteid, sealhulgas püsiva Arktika vaatlusvõrgu (SAON) raames.
EEA-l on pikaajalised koostöötraditsioonid rahvusvaheliste organisatsioonide ja ÜRO organitega, eelkõige nendega, kes tegelevad keskkonna ja seotud teemadega, näiteks ÜRO Keskkonnaprogrammiga ülemaailmsel ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga üleeuroopalisel tasandil. Suhted hõlmavad teemavaldkondi (nt kliimamuutused ja bioloogiline mitmekesisus) ning valdkonnaülest koostööd. Teemade kontekstis tagab EEA andmed ja oskusteabe, et toetada Euroopa Liidu ja EEA liikmes- ja koostööriikide osalemist rahvusvahelistes konventsioonides ning hiljuti asutatud ÜRO ülemaailmsetes hindamisplatvormides. Valdkonnaüleses töös keskendub EEA teadmiste jagamisele ja SEISi põhimõtete edendamisele, et toetada teadmiste ja poliitika paremat vahendamist.
EEA osaleb temaatilises ja valdkonnaüleses tegevuses nende asutuste otsese partnerina, pakkudes toimuvates protsessides oskusteavet ning toetades Euroopa Liidu ja EEA liikmes- ja koostööriike aruandekohustuste täitmisel, hinnangute koostamisel ja Euroopa Liidu seisukohtade väljatöötamisel. Euroopa Liidu ja EEA liikmes- ja koostööriike toetatakse suuremate poliitiliste protsesside raames. Üks selline näide on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, mille puhul toetab EEA aktiivselt kasvuhoonegaaside mõõtmist, aruandlust ja kontrolli.
Pärast kestliku arengu eesmärke hõlmava Kestliku arengu tegevuskava 2030 vastuvõtmist tuleb muuta tegevuskava riikliku, piirkondliku ja ülemaailmse tasandi jälgimise raamistik konkreetsemaks. EEA-l on seire- ja jälgimistegevuse edendamisel eriline roll piirkondlikul tasandil. See tegevus toimub tihedas koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Samuti tehakse koostööd Maa jälgimise grupi Maa jälgimise süsteemide süsteemiga ja ÜRO globaalse ruumiandmete haldamise algatusega.
EEA jagab oskusteavet, teadmisi ja lähenemisviise mitme Euroopa Liidu välise riigi ja piirkondliku asutusega. Ligi 20 aastat on peetud korrapärast dialoogi Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuriga ning viimased 15 aastat on vahetatud teavet Kesk-Aasia riikidega. Peale selle on EEA-l kontaktid ja teabevahetus näiteks Austraalia, Hiina, India, Kanada ja Lõuna-Korea institutsioonide ja asutustega ning piirkondlikul tasandil ka Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika asutustega.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma usun ja tean ning olen varem kogenud, et Jeesus kõnetab igasuguses olukorras ja sellisel viisil, mida ma oskagi oodata aga ometi on see iga kord uus ja vapustavalt värskendav.
Käin fotograafina paljudel üritustel pilte tegemas, et neid kajastada siin samas Kaev.net portaalis. Ja olin taas pilte tegemas ja seekord siis GLS konverentsil Tallinnas.
Oli konverentsi teine päev ja istusin lava ees pingil, olin palju pilte teinud ja mu pilk eksles ringi automaatselt nagu see ikka on, et tabada kohe aparaadiga seda, mis on väärt jäädvustamist. Konverentsi teine päev või mistahes sündmuse jätkupäev on selline, kus on raske head pilti teha. AGA siiski, tihti sellistes olukordades tulevad esile just need parimad pildid. Esimesel päeval pildistad kõiki ja kõike ja teisel päeval justkui ei ole midagi uut ja põrutavat, mida jäädvustada ning seega ma olen sunnitud rohkem mõtlema ja katsetama olema ka rohkem vaimulikult avatud, et rakendada loovust.. et siiski võiksin teha ka teisel päeval hea tulemuse. Ühesõnaga ma pean rohkem pingutama, et olla vähemalt samal tasemel kui eelmine päev :)
Istusin siis seal lava ees pingil ja jälgisin valgustusemängu lava seinal ja hakkasin mõtisklema valguse üle. Fotograafias on ju kõik asjad valguse ümber ja mõtlesin, et kas Jumalal on selle kaudu midagi ütelda, et iseenesest oleks ju tore, sest valgus nagu Jumala teema või nii .
Me kõik oleme näinud ülevalgustatud pilte aga kui ei ole, siis panin siia illustratsiooniks ühe ülevalgustatud pildi endast ja oma abikaasast. Olenevalt valgusest on näha kas palju detaile või vähe detaile. Pilt võib olla pime, ehk siis on kinni püütud liiga vähe valgust ja pildil pole midagi näha. Aga võib olla ka vastupidi, et on liiga palju valgust ja pilt on liiga valge ja pildil olevad detailid kaovad ära, sh näiteks loomulik kulmukorts või põselohuke või seinal olev plekk või kardina korts. Ülevalgustusega jääb detaile üsna väheks ning suure ülevalgustusega kaovad igasugused konarused, mis lõpuks sulanduvad valgusega. Üldjuhul fotograafid väga selliseid pilte ei taha teha, sest tahetakse ikkagi kõiki detaile kuvada ja esitada loomulikku ja tõetruud keskkonda.
Aga kui võtta nüüd minu elu... ooi kui palju täppe, kortse ja auke - kas ma tahaksin neid kõike avaldada ja näidata?
Jeesusesse uskudes kohtume Jumalaga kellest lähtub valgus. Ilmutuse raamatus räägitakse, et Jumala juures ei ole päikest vaid Jumalast endast lähtub valgus. Jeesus teab mu täppe, kortse, iseloomu "nuppe" ja patust lõhutud auke AGA kuna Jumal on armastus ja Temast lähtub valgus, siis Ta valgustab mind üle ja mu eksimused sulanduvad valgusesse. Jumala armastava armu tõttu olen ma puhas ja kortsudeta ning täiuslik - ise ma ei suudaks seda mitte kuidagi.
Ja nii ma siis seal istusin... pisarad silmis.. Jumal ja valgus. Ta tõesti räägib valguse kaudu ja isegi ülevalgustuse kaudu. Jumal on hea, ma olen armastavalt Jumalalt saanud ülevalgustavat armu.
See oli minu 2 minuti ülevalgustus, kus Jumal valis sellise keele ja olukorra, mis Ta hetkel nägi, et see mulle mõjuks ja jääks meelde, et minu suhe Jumalaga võiks olla värskendatud. Ja mul on selle kogemuse üle väga hea meel, mul oli seda kogemust vaja ja Jeesus nägi, et ma vajasin sellist julgustust, mis teavitab, et tema abiga saan ma paremaks. Ehk on siin midagi, mis Sind ka julgustab.
Usun, et Vana Testament on samamoodi Jumala sõna nagu Uus Testament, ning Jumal võib rääkida läbi Vana Testamendi meiega, kui ta tahab. Ja kuigi vahel mulle tundub, et ma parema meelega loeksin Uut Testamenti, alateadlikult arvates, Jumala hääl on seal selgem ning tugevam, siis mul on hea meel, et ma mõnikord eksin. Kuulasin hiljuti ühte jutlust, mis oli ehitatud üles ühe kirjakoha peale 2 Kuningate raamatust. Ma palun, et te loeksite selle mõttega läbi ja et mugavam oleks, ma isegi kopeerin ja kleebin selle siia samasse, teie silmade ette.
Väga rikas kirjakoht. Kuid minuga rääkis konkreetselt Jumal ühest asjast. Põhimõtteliselt, kes siis aru ei saanud. Oli üks naine, kelle mees (kes kartis Jumalat) oli vaene, sest ta oli prohvetijünger, ja neil polnud väga palju raha tol ajal. See mees suri ära, jättes naisel kogu oma varanduse, ehk siis midagi. Siis tuli võlausaldaja ja kuna naisel raha polnud maksta talle, tahtis too naise poegi omale orjadeks. Nüüd oli see naine, kes oli just kaotanud oma mehe, kaotamas ka oma pojad. Päris jama olukord. Naine pöördus Eliisa poole oma murega, kes käskis naisel koguda kokku külast nii palju astjaid kui võimalik, ning minna koju , võtta see üks õli täis astja ja kallata kõigisse neisse õli, mis ta külast kogunud oli. Naine , koos oma poegadega , tegi nii, nagu Eliisa oli käskinud. Kogus külast kokku nii palju astjaid kui leidis, ning läks koju. Ta hakkas valama siis seda õli neisse anumatesse.
Mida ma siit õppisin on viis, kuidas Jumal töötab. Jumal on kõikvõimas, tal ei oleks vaja olnud seda, et see naine läheks külasse, ukselt uksele koputama.`` Vabandust, ma sooviksin teilt laenata nii palju astjaid kui teil on.`` Ta oleks võinud ju lihtsalt kogu selle naise kodu uputada õli sisse. Aga ei, millegipärast pidi too naine seda kindlasti väga ebamugavat ja tüütut tegevust tegema. Jumal töötab nii. Vahel me peame tegema neid ebamugavaid ja tüütuid asju, et saada rohkelt täidetud. Siit edasi pani mind mõtlema fakt, et Jumal täidab vaid seda, mida me anname. See naine valas õli anumatesse ja kui kõik said täis, küsis oma pojalt, et too veel ühe annaks, aga rohkem ei olnud. Ja kui rohkem ei olnud, lakkas ka õlivool. Jumal täidab ainult seda , mida me talle anname. Väga tore tekst tõesti, aga... Mis on siis see anum, mis ma annan Jumalale. Elu. Väga lihtne, onju. Pühapäeviti kirikus ikka on lihtne laulda`` Kogu elu ma annan sulle...`` Ma hakkasin siis mõtlema, mida reaalselt tähendab, anda kogu elu Jumalale. Kas see on midagi, mida tegin, kui tunnistasin, et Jeesus Kristus on mu päästja? Aga miks ma siis vahel ei tunne nii, nagu ma oleks andnud Talle kogu oma elu. Kas asi on üldse tunnetes? Raske küsimus mu jaoks, aga oluline. Ma tahan, et mu elu oleks täidetud õliga (mis on eriti lahe, on see et Püha Vaimu sümbol on ju õli paljudes kohtades). Ma hetkel veel tegelen sellega, et välja selgitada, kuidas see täpsemini siis toimib, kas on selle jaoks mõni valem...ma ei tea. Aga ma arvan, et elu tuleb jagada ehk erinevateks valdkondadeks, ja siis üle vaadata, kas selles valdkonnas usaldad Jumalat , või mitte. Ma arvan, et selle tunneb küll igaüks ära, kas ta usaldab või mitte.
Jah, ühte ma aga tean- Väga rumal oleks tõesti tuua ainult üks astja, kui Jumala õli jätkuks sajasse astjasse.
Inimene on loodud mehe ja naise liiduks. Jumal ei loonud inimest meheks ja meheks. Mehe kohane abiline ei ole mees.
Kasvades vastava eani, märkavad nad vajadust teineteise järele; leiavad teineteise, loobuvad vanemaist ja loovad eluaegse lahutamatu abielu ühenduse. Abielu vahekord ja side kehtivad surmani, neid ei tohi rikkuda.Abielu on püha ja olgu au sees, abieluvoodi olgu rüvetamata. Enne abielu pole seksuaalne vahekord lubatud mitte seetõttu, et abielu veel puudub, vaid seetõttu, et usklik on püha (1Pe 1:16; 3Ms 20:7). Vabaabielu pole liit, seetõttu loetakse lahuseluks, kõlvatuseks.
Abielu on selle maailma ajastu osa. Vabaabielu on prooviabielu, mis soosib lahkmeelt, lahutatuil ei lubata uuesti abielluda!
Võib-olla sa oled märganud oma elus perioode, kus mõni aeg läheb kõik sujuvalt ja sa mõtled: Jumal on tõesti minuga. Nii tõesti kui Jumal on olemas, ta on mind hoidnud eemal kõikvõimalikest probleemidest, eluraskustest, mul on kõik õnnestunud. Nagu piibel kirjutab: õige käsi käib hästi. Võib-olla on see olukord sulle tuttav.
Ma arvan, et ka apostel Paulusele oli see tuttav olukord ja kui me uurime tema tausta, siis tema puhul võime küll öelda, et ta oli üks edukas inimene, kõrgesti haritud, heast perest, valdas keeli, oli usklik (rõhutan!), ja igat pidi normaalne juut. Pealegi veel Rooma kodanik. Selle aja kontekstis võiks öelda, et Paulusel oli kõik see, mida üks hing oskas tollal tahta. See oli ka siis, kui toimus pööre, ehk me ju teame, et Pauluse pärisnimi oli Saulus. Kuid enne seda kui temast sai kristlane, oli ta innukas kristlaste vastane ja kristlaste tagakiusajate eestvedaja ning juht. Kes tegeles kristlaste vahistamise ja surmamisega enne kui Kristus isiklikult teda kutsus.
Ka oma kristliku elu alguses ei minetanud Paulus oma identiteeti, kuigi ta seda rõhutas, et ta on võtnud orja kuju ja ka apostlitest on ta vähim, keda ei tohiks nimetadagi apostliks. Sellele vaatamata, kui me uurime piiblit tähelepanelikult, siis ta nimetas end sulaseks või "bondslave". Kuid sulane ei olnud ori. Ori kuulus oma isandale. Paulus nimetas oma isandaks Kristust, ometi pidi ta korduvalt selgitama, et ta siiski pole selline ori, ta justkui on ori, aga samas ei ole ka. Kui Paulus käis oma esimesel misjonireisil, siis ta vangistati filiplaste poolt. Seal aga kasutab ta oma seisust ära. Ta ütleb, et ta on Rooma kodanik (Ap 16:37). See aga tähendas väga suurt õigust. Sa võisid nõuda kohut. Sind ei saanud lihtsalt süüdi mõista, sinu üle peeti enne kohut ja sul oli õigus nõuda ka Keisri kohut, mida ta hilisemas perioodil ka nõudis. Kuid Filipis inimesed kohkusid, kui nad said teada, et Paulus on Rooma kodanik. Kodaniku ei saanud vangi pista enne kohut mõistmata.
Paulus ei oleks saanudki kuulutada evangeeliumi vabalt üle Euroopa, kui tal poleks olnud kodakondsust ning sellega kaasnevaid õigusi. Ta oleks juba filipis vangi jäänud alatiseks. Sellele vaatamata, et seal juhtus ime, kus vangla uksed üleloomulikult avanesid. Valvur ärkas üles ja lõpuks oleks Paulus ikkagi kinni nabitud ja vangi tagasi pandud. Kuid Pauluse seisus seadis talle eelised teiste apostlitega võrreldes, kes olid ainult juudid. Võimud olid seadnud juutidele piirangud. Kuid Paulus võis teha mida süda kutsus. Ja ta tegi.
Nendes imedes, mida Pauluse läbi Jumal lasi juhtuda, võiks küll öelda, et vaatamata sellele, et ta sai korduvalt peksa inimeste käest, ometi oli ta väga edukas. Seda peegeldab tema teenistus. Ta tegi haigeid terveks, äratas surnu üles, kuulutas evangeeliumi, oli igas mõttes edukas ja võiks öelda kokkuvõtteks küll et Jumala poolt hoitud.
Meile vahel tundub, et Jumala hoidmine tähendab üksnes häid asju meie elus. Kuid see pole nii. Jumala hoidmine näiteks Pauluse elus tähendas ka ebameeldivaid asju. Paulus tunnistab, et mida rohkem temaga halba juhtus, seda suurem oli Jumala arm. Nii oligi. Nii on ka täna. Ometi on meil raske mõista, miks meid tabavad halvad asjad ja ebaõnnestumised. Paulusel ei olnud.
"Peale selle, mida Püha Vaim mulle igas linnas tunnistab, et mind ootavad ahelad ja viletsused" kirjeldab Ap 20:23 ap Pauluse sõnu.
Meile meeldib inimlikult mõelda, et Püha Vaim lohutab, õpetab ja annab ainult (!) meeldivaid asju. Kuid vähem on neid, kes teavad, et Püha Vaim annab ka "ahelaid ja viletsusi" kasutades ap Pauluse sõnu.
Kuidas sa tunned ennast täna? Kas sa ootad Jumala Vaimu käest ainult üksnes meeldivaid asju ja nõuandeid, või sa tead ka seda, et Püha Vaim keelab evangeeliumi kuulutamist (Ap 16:6), kui see ei ole sobiv aeg ja koht või sinu töö, mille ta tahab teistele anda. Kas sa allud Jumala Vaimu keeldudele (Ap 16:17) ja teed seda, mis Jumal tahab, isegi siis, kui see toob sulle katsumused? "Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks" ei tähenda mitte seda, et meie peame kinnitama Püha Vaimu korraldused, vaid panema tähele tema juhtimist ja tegema Jumala Vaimuga koostööd (Ap 15:28) nii, nagu seda tema jüngrid tegid.
Nii siis. Jumala Püha Vaim saab tuua meie ellu ka katsumused ja toobki kui vaja, aga seda saab vastu võtta tänuga ja sellesse saab suhtuda mõistlikult, mitte arvates, et Jumal on meid maha jätnud. Ei ole.
Jumal armastus ei ole otsa lõppenud. See on Jumala suverääne kasvatustöö, mida meie kui sulased, kes järgivad teda, saame teha erineva suhtumisega: täpselt nii palju kui vaja ja mitte grammigi rohkem; või saame teha suhtumisega, et kõik ma annan oma Jeesusele, kogu oma aja ja pühendumise - isegi siis, kui me elame oma tavapärast elu, me ei ole pastorid ja evangelistid või mõned teised tuntud tegijad, - aga me saame käia iga päev koos oma Jumalaga, nii heas kui halvas.
Paulus ütles, ma ei pea oma elu mingil viisil endale kalliks, vaid püüan lõpule viia oma elutöö (Ap 20:24) ja seda soovin ma eelkõige iseendale ja ka sulle armas blogi lugeja. Jumal õnnistagu sind ja hoidku sind! Jumal on hea.
Meie kodus käis külas noorte osadusgrupp ja tuli jutuks üks vana lugu. Mul oli see enam vähem meeles, kuidas see tore lugu juhtus ja ma rääkisime sellest, kuid ma ei suutnud enam meenutada täpset aega, millal see juhtus. Oli ka meeles, et see ilmus ajakirjas Koduteel. Kui ma seda lugu hiljem otsisin, siis seda polnud. Mõtlesin, huvitav miks? Koduteel ajakirja saab järjestikku lugeda internetist alates numbrist 2/2003 (Enne seda on vaid üks number aastast 2000 ja üks 1994).
Täna leidsin üles selle sündmuse algfaili. Aga - oh üllatust: date modified 9.09.2002. Ei saanudki olla, sest seda numbrit ei ole internetis. Ilmselt see lugu ilmumus 3/2002 või aasta viimases väljaandes.
25. augustil, pühapäeva hommikul käisid Tallinna koguduse noored Pirita rannas maa peale kirjutamas. Osalesid Urmas, Kulla-Siiri, Margus ja vene kogudusest Svetlana ning Anton, kes ühtlasi kirjutasid vene keeles.
Eesmärk oli kirjutada rannaala liivale võimalikult palju sõnumeid, Jh 8:6-8. Alustasime varakult, et olla valmis veel enne, kui inimesed randa saabuvad. Pidasime oluliseks, et inimesed võiksid neid tekste kohe lugeda ning need mõjuks üllatusena: “Näe - terve rand on täis kirjutatud!”
Esimesed inimesed tulid varakult randa, kes siis võimles, kes jooksis, mõned ujusid, mitmed sõitsid jalgratastega. Ka ranna koristamine toimus hommikul. Oli näha, et inimesi huvitasid need kirjad. Tekste lugesid ka rannakoristajad, kes aga mõne aja pärast hakkasid käituma kummaliselt. Mõned neist kustutasid ära osa sõnumeid ja ka nende traktorist sõitis demonstratiivselt üle mitmete kirjade. Üks koristaja nurises valjult: “Me kutsume politsei, kui te kohe ära ei lõpeta!” See asjaolu innustas meid enam, ja kirjutasime veelgi usinamalt ning lõpetasime enne kella kümmet, et jõuda Jumalateenistusele.
Väga oluline on teada, et me ei ole üksi jäetud. Meie Isa tegutseb tänini, ja ka Jeesus tegutseb samamoodi. Meil on tema riigi kodanike õigused, kuid tema esindajatena lasub ka kõrgendatud vastutus kogu ümbritseva maailma vastu. Eriti inimeste suhtes, keda Isa on kutsunud. Oluline on leida üles need inimesed, kes otsivad Jumalat ning juhatada Kristuse juurde. Selleks aga tuleb näha olukordi ning näha ka inimeste vajadusi. Meil tuleb unepealt valmis olla aru andma inimestele armastuse ja rõõmu kohta, mis asub meie südames.
Üheks võimaluseks on juhtida inimesi Kristuse juurde läbi tänavamisjoni. Õppides Jeesuselt, Peetruselt, Pauluselt, jpt. Igalühel oli isikupärane evangeliseerimise stiil ja oma suhtlusringkond. Jeesus kasutas erinevaid võtteid inimesteni jõudmiseks. Niisamuti on meil kõigil oma isikupära ja võimalused. Näiteks meie Lastekeskus Tähetorn tegeleb tänavalastega. Kopli liinidel on kuulutatud häid uudiseid vaesust kannatavatele inimestele. Ometi on need vaid mõned sadadest evangeliseerimise võimalustest. Iga võimalus annab oma unikaalse osa sellesse protsessi. Tähtis on näha oma osa ja see enesele teadvustada, valida sobiv meetod, kuulutada sõna ja astuda esile, olgu aeg paras või ärgu olgu. Jumal kasutab meid kõiki omal viisil. Olgem selleks avatud ja valmis.
Üsna sageli vaimulike tekstide lugemise ajal märkan ühel hetkel, et ma ei loe enam teksti, vaid ühtäkki mõtlen oma mõtteid. See võib juhtuda igal teksti ajal. Vahel juhib Jumala vaim mu mõtted mõnele asjale, mida ta tahab öelda, siis tuleb see südamest. Kuid inimese enese mõtted on peas. Kuid peas ei ole ainult inimese mõtted. Ka hingevaenlane juhib inimest "pea kaudu". See aga viis mu mõtted tõsiasjale, et usk asub südames. Mitte peas! Usu paneb südamesse Jumala vaim, kelle Püha Vaimu osa meis elab. Piibel kirjutab küll, et süda on petlik, aga (!) tegelikult tuleb pettus läbi kahtlemiste ja arutlemiste. Kui Jeesus ilmus 11 jüngrile, siis ta küsis: "Miks te olete nii kohkunud ja miks sellised kahtlused tõusevad teie südames?" Ja täiesti õigustatult. Sest jüngrid ei olnud veel Püha Vaimu vastu võtnud. See juhtus hiljem. Kuid kahtlemine on inimestele loomupärane. Jumal ei kahtle mitte milleski. Jeesus küsis: kust tulevad kahtlused? Seda küsin ka mina. Kust tulevad minu kahtlused? Kas peast või südamest? Õige vastus: peast. Seega tuleb need läbi katsuda. Kuid südame mõtted, kohas kus elab Püha Vaim, neid juhiseid võib usaldada. Nii on teada, kust tulevad hingevaenlase mõtted. Kui sa uurid Jumala sõna ja sa leiad ühtäkki ennast mõtlemas millegi muu peale, siis mine tagasi kohta kus su mõttelõng katkes. Seda teen ka mina. Tegelikult on inimese ihu Püha Vaimu tempel. Kuid Püha Vaim asub meie südames, kohas kus asub ka inimese vaim. Vaimseid asju mõistetakse vaimselt ja tunnetatakse vaimselt. Seepärast hingelised asjad: mõtted, tahe ja emotsioonid saavad alguse peast. Kui me ütleme, et "heitis hinge", siis me ütleme et enam ei mõtle. Kuid vaim elab edasi. Ka hing on surematu. Kuid iga inimese hing kannab nõrkust ja seepärast on see koht, kust inimest on võimalik mõjutada ja rünnata. Kuidas inimest mõjutada saab, kui ta seda ei lase teha? Ei saagi. Seepärast Paulus ütlebki: käige vaimus! Siis te ei täida lihalikke himusid. Siis allub kogu ihu ja hing vaimu kontrollile. Kuid hea asi on see, et inimene kes on uuestisündinud, suudab vahet teha vaimsetel asjadel. Kui me aga suudame vahet teha, siis me suudame ka otsustada. Otsus käia Jumala vaimu juhtimisel on samasugune otsus, kui otsus võtta vastu Jeesus ja uussünd. Püha Vaim on varustanud meid absoluutselt kõigega, mida üks inimene vajab siin toime tulemiseks. Kuid meie otsusest sõltub, kuidas me elame ja mida me valime. Kui ma loen Jumala sõna ja hingevaenlane tuleb segama, siis minu otsus on: tagane! Tal ei ole valikut. Sest Jeesus on võitnud ära kogu kuradi väe ja meelevald on antud ja kantud meile edasi. Meie otsus on kanda hoolt oma templi (ihu) eest. Ka pea on ihu osa. Süda tuleb toita sõnaga, palvetada ja olla osaduses. See on kristlase käes. Keegi ei saa öelda, et ära palveta või pole mõtet, sest Jumalat pole olemas. Südamest ei saa midagi ära röövida, kui inimene seda teha ei lase. Süda vajab vaimulikku toitu. Kuid kõik toidukorrad lähtuvad meie võitlusest. Kas me toidame ennast või laseme enese mõtted Jumala sõnast kõrvale juhtida. Kui ma vaatan mõnda hingematvalt põnevat filmi või loen põnevat teksti, siis on väga raske mind sellelt kõrvale juhtida. Tundub nagu, et kogu mu hing ja ihu on selle sees, 3D efekt :))), kuid see pole vaimne, see on hingeline ja maine! See ei anna meie vaimule midagi olulist. Oli põnev kogemus, aga see on ka kõigest elamus. Proovige sama kütkestavat tulemust saavutada ka vaimses dimensioonis. See nõuab eriti suurt keskendumist. Miks? Sest meie lihalik ihu sõdib vaimu vastu. Seega on see meile vastu karva! Selleks tuleb enesega vaeva näha. Kuid õnneks on nii, et mida sügavam osadus tekib, seda enam tekib igatsus seda rohkem ja rohkem kogeda. Kui Jumala vaim tuleb inimese peale, siis see ületab kõik maised elamused ning naudingud, see on vägev kogemus. Jumal on hea! Jumal on parim! Püsige Jumalas. Kui te avastate, et teie mõtted lähevad oma rada, siis minge tagasi kohta, kus see juhtus ja jätkake. Inimese maise elu kõige sügavam mõte on osadus Jumalaga. Nagu Aadam viibis Jumala lähedal, nagu Eenok käis koos Jumalaga, nagu jüngrid viibisid Jeesuse läheduses. Me võime teha oma asju, aga samal ajal hinges ülistada Jumalat ja mõelda Kristuse peale. Püsige Issandas! Usk ja sõna asub sügaval südames (Rm 10:8) , mitte peas! Kui su ümber pole enam mitte ühtegi sõpra ja tundub, et kohe kistakse sind lõhki, siis tea, usk asub südames. Seda ei saa keegi ära võtta. "Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära." Jh 16:22.
Natuke vähem kui kaks aastat tagasi Kolgata koguduses päästetud saanud Kaisi Kruustük (20) korraldab noorteõhtute eelpalvet, vajadusel on ta üks eestpalvetajatest. Jumal on andnud talle erilise armastuse nende vastu, keda elu on muserdanud.
Kaisi on põline tartlane, hetkel õpib ta TÜ-s ajalugu, kõrvalerialana teoloogiat. Ta kasvas üles teadmisega, et Jumal armastab teda ning igal inimesel on valida, kas seada oma tee taeva või põrgu suunas. Selle teadmise oli ta saanud oma vanematelt, kes olid kristlased, kuid on nüüd kahjuks eemale jäänud.
Need keda ma vahepeal külastanud olen on sellest juba kuulnud kuid ma tahan siiski seda teada anda neile, kes uudistest ei ole kuulnud: Eintrøa töötegijate arv on kasvanud!!! Oktoobri lõpus helistas mulle Andreas Nordli, kes on Norra Noorte Missiooni uus juht. Ta ütles, et tema ja ta pere usuvad, et Jumal on neid kutsunud tulema Eintrøasse aastaks või paariks . Kohe pärast telefoni kõnet kogusin ma teised kokku, et selle eest palvetada. Tundsime kõik, et see on õige otsus. Pärast nende otsust Eintrøasse kolida otsustasid veel 2 perekonda Nordli perega tulla. Nende hulgas on üks mees, kes on vapustav majavalvur.
Me olime täielikult vaimustuses pärast neid uudiseid ning mõistsime, et Jumal on meie palvetele vastanud. 2 perekonda kolisid Eintrøasse juba mõned nädalad tagasi ning nüüd tegeleme sellega, et üksteist tundma õppida ning üheskoos eesmärgi nimel töötada.
Eesmärgiks on näha, et Eintrøa oleks üha enam õnnistuseks kohalikule kogukonnale ning rahvustele. Osa sellest eesmärgist teostub kui saame taas oma kursused käima. Me tahame ka näha Mobiilset gruppi Norras ringi rändamas, olles õnnistuseks kirikutele Trøndelagis, pöörates erilist tähelepanu noortele.
See on olnud imeline palvevastus, et uued töötegijad on tulnud Eintrøasse kuid siiski on veel palju teha.. Paljud meie majadest vajavad radikaalset remonti ning meie majanduslik olukord on üpris nigel. Et neid muutusi teoks teha ja eesmärki täita on meil plaju rohkem töötegijaid vaja. Meil oleks vaja nii pikajalisi töötegijaid kui ka neid, kes tulevad vaid lühiajaliseks teenistuseks. Tõsiasi on see, et oleme Jumalast täiesti sõltuvad; kui me teeme oma osa võime me usaldada Jumalat ning palvetada, et Jumala tahe sünniks selles paigas ja selle paiga läbi. Lõpuks on Eintrøa ning selles toimuv
Lisaks kontoritöö ja praktilisele tööle jätkasime me sügisel osalemist kohalikus noorte töös. Me osalesime ka naiste grupis ning käisime vanadekodus laulmas Veebruari alguses olin ma Eestis kus üle 30 inimese 10st erinevast rahvusest kohtusid ajalooliseks kokkutulekuks, et koos palvetada,
üksteist tundma õppida ning arutada Noorte Missiooni tulevikku Eestis. Koosoldud aeg oli küll lühike kuid intensiivne. Koosveedetud aeg oli täidetud ülistuse, palve, lugude jagamisega minevikust, väikegruppide arutelust, visiooni jagamisest ning tehti ka mõned konkreetsed otsused tuleviku suhtes. Viimasel päeval oli avatud õhtu, kus me tähistasime Noorte Missiooni 50 t aastapäeva, mäletades kõike, mida Jumal on minevikus Eestis teinud. Sellel õhtul toimus ka austuse avaldamine Peeter Võsule ja tema perele ( Eesti noorte Missiooni rajaja) nende teenistuse eest Eestis.
Sellel kevadel saab olema rohket praktilist tööd, et baas valmis seada selleks mis tulemas on. Me peame ka töötama selle kallal, et majanduslikku toetust tõsta. Aprilli viimasel nädalal on meil ühenädalane Piibliõppe kursus Juunis saab meil siin olema kursus korraldatud organisatsiooni poolt
Nemad õpetavad lihtsaid veepuhastusfiltreid tegema. Pärst seminari sõidavad osalised Kosovasse, kus nad koos kohalike inimestega leiavad kohalikud materjalid ning ehitavad filtrid, et seal puhast vett saada. Juulis on meil toimumas perelaager 2011 Jaanuaris plaanime me taas alata Misjonikursusega ning 2011 Aprillis Maailmavaate kursusega.
Kõigi nende muutuste sees olen ma ka ise mõtlemas oma tuleviku suhtes, et kas jääda Eintrøasse või tuleb siit edasi liikuda. Ma olen Eintrøas olnud juba 7,5 aastat, tehes mõned kursused ning töötades. See on olnud väga väärtuslik aeg ning ma olen nende aastate jooksul väga palju õppinud. Praegusel hetkel ei näe ma kuhu võiksin edasi minna. Ristteel ei ole kerge siesta, see on nagu mingis vaheruumis olemine. Minevik on möödas ning tulevikku veel ei näe. See on hea õppetund mulle Jumala usaldamise suhtes.
Meie hingerahu ja rahulolu sõltuvad alati sellest, kui palju me usaldame Jumalat ja seda sõltumata olukordadest! Psalmist kirjutab: ”Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!” (Psalm 37:4).
Kui sina oled end täielikult usaldanud Jumala hoolde, oled sa võimeline kannatama kõiki ja ükskõik, milliseid raskusi. Sinu Taevase Isa igatsus on, et sa võiksid elada oma igapäeva elu ilma ühegi hirmu või ärevustundeta, usaldades täielikult Teda. Talle alistumine omab väga praktilist mõju sinu elu üle. Mida enam sa oled alistunud Jumala hoole ja hoidmise alla, seda vähem lähevad sulle korda sind ümbritsevad olukorrad.
Olles andunud Talle, ei murra sa pidevalt pead iga järgmise sammu pärast. Sind ei kohuta hirmuäratavad uudised ega heiduta mõtted tulevikust, sest sa oled usaldanud kogu oma elu, pere ja tuleviku Jumala turvalistesse ja armastavatesse kätesse.
Mis sa arvad, kui murelikud ja koormatud on oma karjast järgivad lambad? Nad ei muretse mitte põrmugi, sest nad on täielikult alistunud karjase juhtimisele. Nõndasamuti oleme ka meie kui Kristuse lambad, kes on meie suur Karjane, mistõttu miks peaksime siis tundma mingitki muret või hirmu oma elude või tuleviku pärast? Tema teab ju täpselt, kuidas hoida ja kaitsta oma karja, kuna Ta juhib meid armastuses.
Omaenda elus olen ma pidanud õppima usaldama Jumalat üks probleem korraga. Mõtle sellele: kuidas ma saan väita, et ma usaldan Jumalat kõiges, kui ma ei ole usaldanud Teda üksikute asjadegagi? Sõnad: ”Ma usaldan Jumalat täielikult!” ei ole piisavad! Ma pean seda tõestama ikka ja jälle, erinevates valdkondades ja igapäevaselt.
Paljud tänapäeva inimesed ütlevad: ”Ma alistun, pühendun ja usaldan” ainult siis, kui nad ei näe enam muud väljapääsu. Kuid tõeline Jumalale meelepärane pühendumine ja üleandmine toimub vabatahtlikult ja inimese omast tahtest enne, kui mingid lahtised otsad üldse esile kerkivadki. Me peame olema ühel meelel Jumalaga, nõnda nagu Aabraham seda oli, andes Jumalale oma elu üle kui puhta lehe, mida Jumal ise sai täita.
Vulisevad veed, kõnnid mööda teed ja autode möödudes tõmbud teisele poole kõnniteed, et mitte märjaks saada - kaitsvad lumevallid ju kühmudeks kahanenud. Hämmastav, et olen selle olukorra tõttu rõõmus. Võiks ju olla häiritud poripritsmete ohust aga kuna see kuulutab kevadet, et selline olukord on, siis oledki sellest ebamugavusest siiralt rõõmus. Kevad!
Arutasin oma kihlatuga, teda bussi peale saates, et ei meenu varasematest aastatest sellist rõõmu kevadest. Tõdesime, et see tuleb tõenäoliselt suurest kontrastist, mis sellel aastal on tõelise talve tõttu olnud. Kõndisime, rääkisime juttu ja lihtsalt nautisime endasse imbuvat kevadele iseloomulikku positiivsust.
Jeesus andis oma jüngritele korralduse minna paati, mis oli liikumas vastu suurele tormile. Piiblis on öeldud, et ta lausa käskis neid astuma paati, mis suundus mässavale merele ja vastu lainete poolt pillutamisele. Jüngreid kaasati otsekui Titanicu huku minivarianti ja Jeesus teadis seda algusest peale.
„Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema teele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.“ (Matteuse 14:22)
Kus aga Jeesus ise oli? Ta oli üleval mäe peal, vaadates alla sellesama mere peale. Ta oli palumas seal, et nad ometigi ei kukuks läbi sellest testist, millest Ta teadis, et nad peavad läbi minema. Kogu see paadisõit, torm, mäslevad lained ja möll olid osa Isa katsumusest, mille Ta nende jaoks oli valmis pannud. Nad olid kohe kohe saamas osa oma suurimast õppetunnist, mida eales omandada ja see oli: kuidas tunda ära Jeesus keset oma torme?
Siiamaani olid jüngrid tundnud Jeesust kui imede kordasaatjat – kui meest, kes oli leivad ja kalad muutnud kui imetoiduks. Nad tundsid Teda kui patuste sõpra; kui kedagi, kes toob päästet kõigile rahvastele. Nad tundsid Teda kui kedagi, kes kannab hoolt nende vajaduste eest, tasudes isegi nende maksude eest kala suust saadud rahaga.
Nad tundsid Jeesust kui „Kristust, Jumala Poega“. Nad teadsid, et Temal on igavese elu sõnad ja et Tal on vägi kõigi Saatana tegude üle. Nad tundsid Teda kui õpetajat, kes õpetas neid, kuidas paluda, andestada, siduda ja lahti päästa. Kuid nad ei olnud kunagi näinud Teda kesk’ torme.
See on paljude meie murede juureks ka tänapäeval. Me usume Jeesuse võimesse saata korda imesid ja tervenemisi. Me usume, et Ta päästab meid ja andestab meile meie patud. Me vaatame Ta poole, kui kõigi oma vajaduste rahuldaja poole ja usume, et ühel päeval veedame me kogu igaviku koos Temaga. Kui aga mõni ootamatu torm meid tabab ja kõik tundub koost’ lagunevat, on meil raske näha Jeesust kusagil lähedal. Meil on raske uskuda, et Ta laseb tormidel tulla me ellu vaid selleks, et õpetada meile usaldamist. Me pole kunagi päris kindlad, et Ta ikka on me lähedal, kui asjad väga raskeks lähevad.
Selles tormis oli vaid üks õppetund, mille jüngrid pidid omandama – ainult üks! Üks lihtne ja mitte mingi sügav, müstiline, maid raputav õppetund. Jeesus lihtsalt tahtis, et nad usaldaksid Teda igas oma elu tormis kui oma Issandat. Ta tahtis vaid, et Ta jüngrid hoiaks alal rõõmu ja kindluse keset kõike pimedamat katsumustetundi – muud ei midagi!
|
OSCAR-2019
|
||
Ühisnäitus “EESTI TANTSU HOIDJAD” annab ülevaate rahvatantsurühmade ajaloost Eestis ja rahvatantsu ajaloost Londonis. Eestlased, need, kes põgenesid aastal 1944, ja eestlased kodumaal -neile jäi ühine nimetaja: oma kultuur. Kuidas hoiti Eestit südames võõrsil ja kuidas kodumaal, neist pajatavad põnevad plakatid Eesti Majas Londonis. Uksed avatakse kell 17.00. Loe lahemalt SIIT !
Kohal on eesti rahvatantsude pika-ajalised juhid ja MTÜ Tantsupeomuuseum asutajad Angela Arraste ja Ülo Luht. (Loe allpool neist lähemalt)
Teadmiseks, et samal õhtul on ka südamlik eesti kontsert koos eestipärase õhtusöögiga. Pilet uksel £5.00. Rohkem infot kontserdi kohta siit!
Lugu kuidas eestlastest sõjapõgenikud, peale Teist Maailmasõda, läbi suure tahte ja vaeva valmistasid rühmatäie kauneid rahvariideid. Oli hetki, kui materjalideks kasutati vanu voodilinu, õmmelda tuli öösiti ja mustreid tuli teha mälu järgi.
Inspireeritud Aili Eistrat (sünd 1921) memuaaridest, kes on tantsinud Anna Raudkatsi ja Ullo Toomi käe all ning olnud rahvatantsuõpetaja Londonis alates 1947. aastast kuni 90ndate keskpaigani.
Rahvatantsuga tegelevate rühmade koostantsimise ajalugu ulatub aastasse 1926, kui Eestis toimusid Esimesed Omakultuuri päevad. Käesoleval näitusel on esmakordselt kõik Eesti Tantsuansamblite Liidu (ERTAL) kollektiivid ühiselt koos. “Sõprus”, ” Kuljus”, “Tuisuline” “Leigarid”
on vaid mõned neist tuntumaist, millest saab lähemalt lugeda. Kohal on näituse autorid, kes on kokkupuutunud iga rühmitusega isiklikult.
Tule vaatama ja osa saama eestlaste rahvatantsu ajaloost. Näitus on üleval 5.septembril alates kell 17.00.
Angela Arraste tantsualane haridustee sai alguse rahvatantsujuhtide kursustest, jätkus õpingutega Viljandi Kultuurikoolis ning tollases Tallinna Pedagoogilises Instituudis. A. Arraste omab magistrikraadi koreograaf-lavastajana, uuringu teemaks oli Tantsupeod Eestlaste kultuuriloos.
Angela Arraste on töötanud üle 30.aasta (1985-2016) Tallinna Ülikooli koreograafia eriala tantsukunsti õppejõuna, olles nii lektori, dotsendi kui ka professori ametikohtadel ja täites aastatel 1998 – 2007 osakonnajuhataja rolli. A. Arraste on olnud mitmete teadusgrantude põhitäitjaks, teemadeks pärimustants ja tantsuharrastus väliseesti kogukondades. Ta on olnud Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige ning lavastanud CIOFF Folkloorifestivali Baltica Eesti kontserte, kirjutanud suurpidude analüüse, esinenud rahvatantsualastel konverentsidel ning juhendanud pikka aega Tallinna Ülikooli tantsukollekiivi Soveldaja.
Angela Arraste oli 2002. aastal IX Noorte Tantsupeo ”Vikerkaar” pealavastaja ning on kaheksal korral olnud üld- ja noorte tantsupidude liigijuht ja kuulunud üliõpilaspeo Gaudeamus lavastusgruppi. A. Arraste on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi pikaaegne tantsumentor.
Angela Arraste on MTÜ Tantsupeomuuseum asutajaliige (2015) ning mitmete muuseumi projektide juht ja näituste koostaja (“80 aastat Eesti tantsupidusid”, “Anna Raudkats – 130”, „Richard Tünnus 100“).
Praegu panustab Angela Arraste oma aja Tantsupeomuuseumi tegemistesse, juhendades ka Tallinna Rahvaülikooli tantsurühma Eksperiment, rühma Tallinna Mulgid ning jagades oma teadmisi tantsujuhtide kursustel.
Ülo Luht on lõpetanud Viljandi kultuuriharidustöö kooli 1969. aastal kultuuritöötaja-tantsujuhina ja Tallinna Pedagoogilisest Instituudi 1982. aastal kultuuritöötaja-näitejuhina.
Aastatel 1974–1999 oli Luht Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambli Kuljus kunstiline juht. 1999. aastast on ta olnud samas vilistlasrühma juht ja kunstilise juhi assistent. Aastatel 1985–2006 oli ta Eestimaa Tantsujuhtide Rahvatantsurühma juhendaja.
Luht on seitsmel korral olnud tegev üldlaulupidude lavastusrühmas ja kolmel korral noorte tantsupidude lavastusrühmas. Ta on olnud üldjuht-pealavastaja (2009), üldjuht-lavastaja (1990), kolmel korral liigi üldjuht (1977,1982 ja 2014), peo üldjuhi assistent (2007) ja viiel korral liigi üldjuhi assistent (1970, 1975, 1981, 1985 ja 1994).
Ülo Luht oli 12. juunil 2011 Jõgeval toimunud I Eesti naistetantsupeo ja 2016 II Eesti naistetantsupeo pealavastaja.
Proua Eistrat tuli Londonisse Saksa põgenikelaagrist “kuni jõuludeni”. “See oli aastal 1944”, lisab ta. Londonis elades on Aili Eistrat tihedalt olnud seotud eesti organisatsioonidega. Ta on kaasa löönud üle 20 aasta “Eesti Hääle” toimetuses, olnud Eesti Maja juhatuses ja hetkel on tegev EELK juhatuses.
Kõige tähtsam roll ta elus on olnud otseloomulikult eesti rahvatants. Pr Eistrat õpetajateks Eestis olid rahvatantsu alusepanijad Ullo Toomi ja Anna Raudkats ise. Nende õpetused meeles, jätkas ta kultuuri viljelemist Londonis eestlastele. Tarmukas proua oli LES Rahvatantsurühma eestvedaja üle 40 aasta. Need olid eesti rahvatantsu aktiivseimad tegevusaastad Londonis. “Tantsima peab sisemise pingega!” ei väsi pr Eistrat kordamast Ullo Toomi õpetussõnu.
21.juunil 1940 a. toimus Eestis riigipööre ja Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Nõukogude võimu poolt ametisse määratud Eesti valitsus vabastas 1934. aastast Inglismaal saadikuna tegutsenud August Torma (1895 Voltveti vald, Pärnumaa-1971 London) teenistusest ja nõudis, et ta naaseks Eestisse, kuid Torma keeldus ning nii kuulutati ta riigireeturiks. Briti valitsus aga jätkas Eesti tunnustamist de jure, diplomaadid jäid edasi diplomaatilisse nimekirja ja Londoni saatkond sai edasi tegutseda. Torma oli kõnepidaja kõigil EV aastapäevadel ja teistel üritustel, LES patroon üle 30 aasta, tema eestvedamisel loodi aastal 1944 Eesti Abistamiskomitee Londonis, 1946 EELK Londoni kogudus ja 1947 Inglismaa Eestlaste Ühing. Tema hobiks oli muusika, soolo- ja koorilaulude kirjutamine, ta oli Londoni Eesti Seltsi naiskoori juhataja. 1971. aasta EV aastapäeva esinemise ajal sai ta südamerabanduse ja lahkus mõned nädalad hiljem. Samas kohas, Westminster Cathedral Hall`is jätkas LES koos teiste ühendustega katkenud traditsiooni ning alates 2011. aastast on iga EV aastapäeva tähistatud selles kirikuhoones.
August Torma koos abikaasa Alicega aitasid igati kaasa eesti kogukonna tegevusele ja olid abiks eestlastele paguluses pärast Teist Maailmasõda. Nende panus aastakümnete vältel eesti kultuuri edendamine ja hoidmisele, eesti inimeste abistamisele võõrsil oli märkimisväärne. Londoni Eesti Maja saalis asuvad Alice ja August Tormle pühendatud mälestustahvlid.
1943. aastal arutati võimalust, kuidas sõja all kannatanud eestlasi abistada. 1944. aastal asutati selle tarbeks LES kõrvale Eesti Abistamise Komitee (EAK). Teise maailmasõja lõppedes saadeti sõjapõgenikud enamasti Saksamaa sõjalaagritest Inglismaale. Esimesed tulijad olid 1946 ja 1947. aastatel Balt Cygnets (Balti luiged!) ehk tööjõuvägi, mis koosnes Eestist, Lätist ja Leedust pärit vallalistest ja tervetest naistest, kes saadeti tööle haiglatesse abi-tööjõududena, koristajatena, köögitöölistena ja põetaja-abilistena (A.Saluveer, 1966). Järgmise skeemi Westward Ho! (Hõissa Läände!) järgi Londonisse saabunud sõjapõgenikest naised suunati töödele tekstiilvabrikutesse ja koduteenindusse ning mehed miinikaevandustesse, põllutöödele ja teistele vähetasustavatele lihttöödele. Taaskord oli tingimuseks, et tööle tulijad on terved, elujõulised ja vallalised mehed (18-54 a) ja naised (18-49 a). Nad paigutati üle Inglismaa laiali ning nende tööskeem nägi ette, et nad ei võinud järgmise paari aasta jooksul muuta oma asukohta ega tööd. Kõige viimastena saadeti emad lastega ja juhul kui mehel oli töökoht ja earkorter leitud (A.Saluveer, 1966). Kokku tuli mõlema skeemi järgi Inglismaale 1223 Eesti naist ja 2891 Eesti meest. (L. McDowell, 2004).
Võib ainult aimata, mida tundsid eestlased ilma jäädes perekonnast ja kodumaast, teades ,et tagasiteed ei ole. Esialgu arvati, et eesti põgenikud on ainult ajutiselt võõrsil ning naasevad jälle varsti vabale kodumaale. Alles hiljem taibati, et tagasiteed vist ei olnud loota.
Selline oli olukord Londonis ajal, kui oli aktiivne eesti kultuuritegevus: rahvatants, koorilaul ja koosolemised.
Katkend artiklist E.Siilak “Londoni Eesti Seltsi ja teiste organisatsioonide alguslugu Uhendkuningriigis”, mis ilmus Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatus LEE22 aastal 2017.
|
OSCAR-2019
|
||
Kolimisteenuse ja transporditeenuse miinimumtasuks on esimese tunni tasu, või vastavalt pakutud teenusele ja kokkulepele
Pärast esimest tundi arvestatakse aega veerandtunni täpsusega. Näiteks kui tööle kuluv aeg on 1 tund ja 6 min, siis ümmardatakse 1 tunniks ja 15`ks minutiks.
Firmadele – kas sularahas peale töö lõpu saatelehe alusel või ülekandega. Ülekandega maksmisel on arve maksetähtaeg 1 kalendripäev peale arve väljastamist.
Kolimisel või mõne muu meie teenuse töö arvestus algab siis, kui kolijad – töömehed on jõudnud objektile.
Lõppeb kui viimane ese on tõstetud objektile ja Kliendi poolt on allkirjastatud vastuvõtu, – üleandmisakt (saateleht)
Piirkonnad, kus lisatakse sõiduaeg, et objektile ja tagasi jõuda: Viimsi vald, Harku vald, Rae vald, Saue vald, Maardu vald, Saku vald, Kiili vald, Jõelähtme vald ja kaugemad piirkonnad
Üldajale lisandub kilometraazitasu või ajatasu, et objektile jõuda pealelaadimisele ja pärast töö lõpu tagasi Tallinnasse baasi. Kehtib kui peale- ja mahalaadimiskohad on väljaspool Tallinna.
Algus ja lõpp-punktiks on Mustamäe tee 6b, marsruuti ja aega arvestatakse vastavalt google.maps kaardi järgi
Eritõstetöö on töö, kus 1 kolitav või transporditav ühik kaalub rohkem kui 90 kg ja mida peab tõstma ainult füüsilise jõuga.
Eritõstetöö on töö, kus kolitav või transporditav element mõistlike pingutuste piires ei mahu läbi uste ning muude kitsaste kohtade.
Kui klient ei maini eelnevalt kirjavahetuses, et tegu on raskema elemendiga, siis kolimismeeskond kooskõlastab hinda kohapeal Kliendiga ja teostab tõsteteenust (juhul kui on selleks ettevalmistatud).
Kui Klient eelnevalt ei maini raskest elemendist, siis kolimismeeskonnal on õigus loobuda eritõstetööst.
Hinnakirja erinevus vastavalt kalendripäevale – esmaspäevast reedeni lahtiolekuaegadel on fikseeritud töötunni hind vastavalt valitud teenuse hinnakirjale. Laupäeval on hinnad kõrgemad kui argipäevadel. Pühapäeval on kõige kõrgem hind.
Teenus “Transporditeenus“ – Autojuht koos transpordiga. Eeldab, et peale ja mahalaadimistööd on mõistlikus koguses, mida saab autojuht üksinda võtta ja ei ületa 15 min pealelaadimist ja 15 min mahalaadimist. Eeldab, et kaup on kas estakaadi või kohe välisukse juures.
Kui tellida “Transporditeenust” kolimistöö jaoks, siis autojuht aitab autot ladustada (kaubaruumi siseselt – õige ja mahukas paigutus ja kinnitus). Meie poolt transport, Kliendi poolt on aga peale- ja mahalaadimistööd.
Töö spetsiifika: euroalused, mida saab roklaga peale ja mahalaadida. Käsitisi: ühikud, mis ei ületa 30kg ja mõistlikus koguses. Kaup, mida saab kärudega autosse ladustada. Kaup, mida klient saab tõsukiga peale ja mahalaadida.
Teenus “Kolimisteenus“ – Hõlmab kõiksugust tööd kus on tarvis füüsilist jõudu ehk “tassimist” kas koos transpordiga või ilma. Kolimisteenust saab rakendada kaubaveol, kui on vaja 1 või kahte meest, kus ajakulu on pikem ja tööresurss suurem, ehk Teiste sõnadega pikema töö jaoks
Tellimuse esitamisel kirjeldage võimalikult täpselt töömahtu ja spetsiifikat. Näiteks on pikad koridorid, kitsad koridorid, keerdtrepid, kitsad trepid, korruste arve, lifti olemasolu, kas on vajadus platvormkärudes, on vajauds monteerimisteenusel, on vajadus pakkimisteenusel? Kui on keeruline maja üles leida, siis kirjeldage kuidas paremeni uksele ette sõita jne.
Töömahu määramine. Kirjeldage kolitavate asjade kogust. Näiteks kuni 30 kasti, kuni 20 kotte, 2 voodit (näiteks mainige kui soovite ise lahti monteerida), 2 kummutit, külmkapp, pesumasin, diivan kahe kohaline ja madrats mida peab kiletama jne
Kui kirjeldatud töömahu suurus kõvasti erineb esitatavast eelinfost, siis kolijatel on õigus kas tellimusest loobuda või osaliselt täita, pakkudes eelnevalt alternatiivse aja töö lõpetamiseks. NB! Kui meeskonnal on 4-5 tellimust päevas, ja kui igal objektil on töömaht suurem eelnevalt antud infost, siis kogu päevaplaan läheb viltu ja igal pool toimub hilinemine, mis võib rikkuda Klientide päevaplaane. Kõige hullem, et mõned Kliendid võivad jääda ilma teenust. Palun pöörake suurt tähelepanu töömahu kirjeldamisel.
Töömahu muutmine, suurenemine – mitte hiljem kui 24h enne kokkulepitud kuupäeva ja aja kolimisel või transporditeenusel.
Töötamine esmaspäevast pühapäevani kuni kella 18:00 on tavatariif vastavalt hinnakirjale (rakendub kuni kella 20:00 juhul kui kolimine oli alustatud enne 18:00). Kolimised mille algus on alates 18:00 kuni 23:00 lisandub algtunni hinnale 15% töötunni summast kui hilisõhtune aeg. Alates 23:00 lisandub 30% algtöötunni summast, kui öine aeg.
Näiteks kui kolimine oli alustatud tööpäeva sees (kaubik 14m3 ja kaks kolijat – 45 eur töötund) kell 14:00 ja lõppes kell 01:00 öösel, siis arvestus on järgmine:
14:00-20:00 on töötunni tariif 45 eur, peale 20:00 kuni 23:00 lisandub 15% töötunnile ehk 51,75 eur töötund) ja alates 23:00 kuni 01:00 lisandub 30% alg töötunni summast, ehk 58,50 eur
Telefoni teel tellimusi ei võeta vastu, telefoni teel ainult üldinformatsioon ja konsultatsioon kolimisteenuse kohta.
Kui Teate, et ligipääs on keeruline Teie maja juurde, siis andke kindlasti märku. Kolijad saavad kiiremini Teieni jõuda.
Kolimisel kindlasti organiseerige parkimiskoht, võite üks päev ette trepikoja ukse ette kirja jätta ja paluda, et kolimise päeval, kindlal kellaajal, oleks parkimiskoht vaba. Inimesed on mõistlikud, saavad sellest aru. Võib juhtuda nii, tihti juhtub nii, et pole parkimiskohta, tee on kitsas, autot peab parkima eemale, mis omakorda pikendab kolimisaega ja Teie rahalist resurssi kulu.
Võimalikult põhjalikumalt kirjeldades töö ülesannet, saate objektiivse vastuse ajakulu ja hinna kohta. Sammuti hoiate meie ja Teie aega. Tänud = )
Suuremad kolimised. Soovitav ette teatada oma kolimisest 1 kuni 2 nädalat ette, sellega me garanteerime kolimise kättesaadavuse Teie poolt valitud päeval ja ajal.
Nädalavahetused on alati eelnevalt broneeritud, kuna nädalavahetused on kõige sobivam aeg Klientidele. Soovitame eelnevvalt broneerida.
Kuu lõpp on alati ülekoormatud, Klientidel lõppevad rendi lepingud, seetõttu kui soovite kolida kuu lõpus, soovitame eelnevalt broneerida kolimise päeva ja kellaaja.
Juhul kui kolijad on jõudnud objektile ja tellimus annuleeritakse kliendi põhjuste pärast, siis klient on kohustuslik maksma 1 tunni tasu Tallinna piires vastavalt kokkulepitud tunnitöö tasule tehtud hinnapakkumises Kliendile.
Kolimisel muretsege palun parkimiskoht kolimisautole või luba, mis asuks hoonele võimalikult lähedal, vastasel juhul võtab kolimine palju aega, kuna sõidutee blokeerimine on keelatud.
Juhul kui peale- või mahalaadimisobjektil on tasuline parkimine, siis teenusele lisandub parkimissumma parkimiskviitungi alusel.
www.uksestukseni.ee lehel päringu täites Klient kinnitab ja nõustub kasutajatingimustega, mis on kajastatud sellel lehel.
Kolimisteenuste tunnipõhised hinnad on sätestatud hinnakirjas. Hindadele on käibemaks juba juurde arvestatud . Üldjuhul tehakse igale kolimisele personaalne hinnapakkumine, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Kolitav vara peab olema tellija oma või tellija omab õigust kolitavat vara ühest kohast teise kolida
Kolimisettevõte ei ole vastutav vara päritolu üle ning ei sekku varade jagamise küsimustesse. Kolimismeeskond lähtub tellija soovist ning sellega võtab tellija vastutuse varasid ühest kohast teise kolida.
Kolitav vara peab mõistlike pingutuste piires mahtuma läbi uste ning muude kitsaste kohtade. Kolimisettevõte ei demonteeri maja- või korteriuksi, aknaid, seinu vms sellekohast eelnevat infot omamata.
Kolitav vara peab olema pakitud nii, et see mõistliku käsitlemise ning transpordi käigus ei puruneks. Juhul kui on kliendipoolne pakkimine.
Kõik kolitav vara peab olema korralikult pakitud. Kui klient loobub pakkimisest, meie ei vastuta asjade purunemise, määrdumise või mõne muu kriimustuse eest.
Kolimisettevõte vastutab laadimise või transpordi käigus tellija varale või hoonele põhjustatud kahjude eest
Kolimisettevõte ei vastuta vara purunemise eest, kui see oli tellija poolt ebapiisavalt või valesti pakendatud.
Kolimisettevõte ei vastuta tagajärgede eest, mida klient või teised kolimisettevõttega mitteseotud isikud põhjustada võivad (näiteks klient ja kliendi sõbrad aitavad asju laadida), seejuures ei võta kolimisettevõte vastutust kolmandate isikute (kliendi sõprade, abiliste jt isikute) tegevuse üle. See hõlmab kõikvõimalikke materiaalseid kahjusid ning kõikvõimalikke kehavigastusi, mis tulenevad valedest töövõtetest.
Pretensiooni saab esitada 3 kalendripäeva jooksul. Hilisemad pretensioonid ei võeta vastu. Võimalikud vaidlused ja arusaamatused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse olukord vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele.
|
OSCAR-2019
|
||
Aasta algus on ikka olnud hea selleks, et aeg maha võtta ja plaane teha. Aastalõpu tempo on vaibunud ja saabunud rahulikum aeg aitab mõelda tulevikule ning seada uusi eesmärke. Aasta alguse uutest tuultest inspireerituna alustan postitustesarja, kus jagan meie kogemusi, kuidas teha valmis üks hea koolitusplaan, millest oleks igapäevatöös ka tegelikult abi ning mida oleks hea ja mugav kasutada. Jagan olulisemaid teoreetilisi teadmisi, mida me oma ettevõttes järgime ning püüan anda edasi ka töös saadud praktilisi kogemusi – seda, mis tegelikult töötab ja mis ei tööta.
Kuna meie kliendiks on väikese või keskmise suurusega ettevõte, siis keskendungi peamiselt ettevõtte koolitusplaanile, aga kindlasti leiab siit midagi igaüks, kellele on olulised teemad arenguvajaduste kaardistamine ning koolitustegevuste planeerimine.
Lisaks kõigile seal toodud põhjustele, miks üldse on kasulik koolitusplaani teha, lisan kohe veel ühe. Ja nimelt: „plaanide kirjapanek annab arengule jõu.“ Ideede, mõtete ja eesmärkide plaaniks kokkukirjutamine äratab need ideed ellu, loob pinnase, et areng hakkaks soovitud suunas liikuma ning annab lisaks kirjapandud eesmärkidele ka alateadliku sihi, kuhupoole liikuda. Seega, plaani tasub luua juba ainuüksi sellel põhjusel, et asjad liikuma hakkaksid.
See on plaan, mitte seadus. Seda tohib muuta. Kui valminud plaan tundub ka väga ilus, sisukas ja igatpidi täiuslik ning tahakski ta selliseks jätta, siis ka kõige paremast plaanist ei ole mingisugust kasu, kui ta jääb vaid „ilusaks paberiks“. Hea koolitusplaan areneb koos ettevõttega, muutub koos vajaduste muutumisega ja on „elav“.
Hea koolitusplaan annab raamistiku ja põhimõtted kõigiks arengutegevusteks ettevõttes. Plaan sisaldab küll ka detailseid samme, etappe ja eesmärke, kuid peamine on see, et ta annab üldise pildi sellest, kuhu liigutakse ning aitab kõik üksikud tegevused siduda ühte kindla suuna ja eesmärgiga mustrisse.
Areng on protsess, mitte samm või sammud. Kuigi koolitusplaan on ajaliselt määratletud ja sisaldab kindlatel aegadel toimuvaid tegevusi, siis tasub meeles pidada, et areng toimub pidevalt. See toimus enne ja toimub ka pärast koolitusplaanis määratletud ajaperioodi. Koolitatavad ei alusta nullist, nad tulevad igaüks kindla teadmiste- ja kogemustepagasiga ning arendavad seda omal moel edasi. Seetõttu ei seisne areng ka näiteks selles ühes koolituses, mis planeeritult toimuma saab vaid areng sõltub (rohkemalgi määral) koolitusele eelnevatest ja järgnevatest tegevustest. Plaani luues tasub kindlasti arvestada ning teada, et plaan on vaid üks etapp kogu ettevõtte arengus, mitte eesmärk omaette (milleks ta mõnikord kipub muutuma).
Sõltumata sellest, kas koolitusplaan hõlmab kogu ettevõtet, on ühe osakonna plaan või keskendub vaid ühe inimese arengule, on vajalik paika panna peamised arengueesmärgid.
Kuna tegemist on kõige olulisema punktida kogu planeerimises, siis loo eesmärgid kindlasti ise, soovitavalt koostöös ettevõtte juhtgrupiga, mitte ära kopeeri neid mõnest varasemast plaanist, sõbra või koolitaja käest saadud infost või hoopis mõnest internetist leitud juhendist.
Kuula ka oma “kõhutunnet” ja uuri, mida teiste juhtkonna liikmete vastav organ ettevõtte ja töötajate arenguvajaduste kohta räägib.
Eesmärke võiks olla kuni neli, mitte rohkem. Parem on koolitusplaani lisada pigem vähem (nt 1-2), kuid töötajate ja ettevõtte arengu seisukohalt väga olulisi arengueesmärke. Kui eesmärke on üle nelja, siis tahes-tahtmata hakkavad mõned neist jääma tahaplaanile, kuid plaani osadena kulutavad nad sellegipoolest nii rahalisi kui vaimseid ressursse.
„Suure pildi“ loomisel ei tasu minna liiga suureks. Jälgi, et eesmärgid oleksid realistlikud ja teostatavad. Parem on astuda üks väiksem samm õiges suunas, kui üritada püüda olulisi ja suuri, kuid vähese täitumise tõenäosusega eesmärke.
Arvesta loomulikult ka koolitatavate ootuste ja soovidega. Hea, kui on olemas arenguvestluste tulemused. Koolitused tuleb alati töötajatele ka „maha müüa“ ning kõige parem on seda teha, kui nende soovidega on juba arvestatud. Soovide küsimine aitab kogu ettevõtet ka eesolevatele arendustegevustele häälestada (PS. Kui mõne töötaja soov on teostamatu, siis saab ju alati öelda, et “raha ei ole” 🙂 ).
Millele koolitustegevus peamiselt keskendub? Kas plaan keskendub peamiselt üldisele arengule ja isikuomaduste kasvule või pigem mõnede tööks vajalike (nt tehniliste) oskuste taseme tõstmisele või hoopis mõne „uue asja“ ärategemiseks vajalike oskuste arendamisele?
konkreetsed tehnilised valdkonnad, milleks võivad olla kõikvõimalikud ettevõtte tööks vajalikud praktilised oskused, näiteks erinevad tootmistöö oskused, müügi või klienditeeninduse taseme tõstmine või kogu ettevõttes juhtimissüsteemi juurutamine,
või asetada kogu arengutegevus peamiselt ühe konkreetse uue suuna, ettevõtte jaoks uue valdkonna vallutamise stardipakule ning asuda uusi oskusi arendades seda valdkonda selgeks õppima.
Ükski suund ei välista teiste tegevusi ning igal valitud juhul saab plaan sisaldada ka teiste eesmärkide tegevusi, kuid peamiselt asub koolitusplaan täitma seatud suurt eesmärki. Seetõttu on oluline määratleda juba alguses, kas arenguprobleem seisneb mõnes pehmes isiksusliku arengu teemas (julgen väita, et nii on see 80-90%-l juhtudest), uue suuna täielikus uudsuses ja vajaduses seda selgeks õppida või on tõesti vaja parandada vaid tehnilisi oskusi.
Kindlasti tasub pöörduda kõigi võimalike usaldusväärsete kõrvaltvaatajate poole. Selleks sobivad hästi kliendid, äripartnerid, koolitajad, kellega on ettevõte varasemalt kokku puutunud ning tasub mõelda ka ettevõttevälise konsultandi palkamisele. Oma töös oleme tihti näinud, kuidas väike kommentaar konsultandilt või lihtsalt ettevõtteväliselt asjatundjalt arvamuseavaldajalt annab olulise arenguimpulsi ja selguse, kuidas edasi minna.
Kindlasti tasub julgeda end avada ja küsida, kuidas ettevõte väljastpoolt paistab. Internetiajastul oleme kõik tahes tahtmata nähtaval, seega tasub ka endal teadlik olla, mida kõrvaltvaataja oskab soovitada ning sellega ka arvestada.
Raha (ja eriti selle vähesust) ei tasu kohe alguses koolitusplaani piiramise kallale lasta, kuid mõelda sellele tasub. Eelarvest teadlik olemine aitab täpsemalt sihtida suuri eesmärke ja mõelda juba varakult konkreetsetele koolitustegevustele.
Aga isegi kui ressursse suurte eesmärkide ärategemiseks ei tundu olevat piisavalt, tuleb need suured eesmärgid seada ja igal kirja panna. Hiljem saab vajadusel alati vähendada erinevaid arengusuundi või jagada need pikema aja peale, kuid eesmärgis on jõud. Tuletan meelde, et eesmärgid on isetäituvad ning kui suur siht on paigas, küll siis leiduvad ka vahendid.
Meie küsimustele vastab müügikoolitaja ja psühholoogiline nõustaja Ethel Reier Ethel on väga praktilise kogemusega koolitaja.
15 uskumust, mis takistavad ületamast Plaanija ja Tegija vahelist kuristikku Koolitaja ja coach Raimo Ülavere kirjutas enne sügishooaja algust postituse, mis pöörab tähelepanu sellele, millised meie uskumused piiravad plaanitut ellu viimast. Varasest sügise algusest on saanud jõuluootus ning nüüd on sobiv aeg uuesti heita pilk sellele, kas oled teinud oma uskumustes inventuuri ning võid öelda, et Plaanijast on saanud Tegija. Kui loed esmakordselt seda postitust, siis tee seda enne kui uueaasta lubadusi andma hakkad, sest püsiv muutus vajab pidevat panustamist, mitte ühekordset lubadust. 09.11.2015, tark.ee partner
|
OSCAR-2019
|
||
Jätkan eelmises postituses alustatud lugu oma kassist. Olen jutustamisega jõudnud hetke, kust on keeruline edasi liikuda, kuna radu on väga palju. Kuidas kirjutada oma sõbrast kassist, kes ei räägi küll inimkeelt, aga ometi suhtleb inimestega, mõtleb, planeerib, arvestab, teeb nalja, hirmutab, rõõmustab, võõrastab ja vihastab? Kord nagu tormine meri, kord nagu vaikne valendik.
"Seriaalid vastavad veel selles mõttes täielikult [Tolstoi] kristlikule kunstiideaalile [...] isegi intelligentsed kunstiinimesed võivad [seriaale] vaadata, sest nemadki on ju niisama naiivsed ja rumalad. Niisama lihtsad oma hingelt nagu ... too Peterburi teatrikriitik, noorepoolne naine, keda nägin Tartus festivalil ja kellele mitte miski ei meeldinud, sest ta oli kõike juba näinud, sest tegelikult oli ta ammugi kunstis pettunud (kunstis saab ja tohibki ainult pettuda, sest oma olemuselt on ta ju ometigi pettus!) ja kellele meeldis päriselt ainult see väike hall kassipoeg, kelle ta meie väljasõidul maale enda juurde meelitas ja kinni võttis ja kelle ta oleks hea meelega koju Peterburi viinud. Sest ta oli nii armas. Ja ta oli päris. Mis siis, et ainult kassipoeg. Aga kogu see kunst...! See teater, moodne ja vanamoodne, eksperimentaalne ja reaktsiooniline - kas ta iialgi nurrub su süles, kas ta iialgi surub ennast su vastu? Kassipoeg oli tegelikult metsikuvõitu ja natuke rääbakas. Mida ma ka kriitikule ütlesin. Kuid mu sõnad olid kurtidele kõrvadele."
Kas kunst iialgi nurrub su süles? Ei! Järelikult on mu kass Buffy nagu kunstiteos, sest ei temagi nurru mu süles vaid rabeleb end lahti ja hammustab veel pealekauba. Ta hindab inimeste seltsi, aga ei ole pehmo. Individualistlik võluv egoist.
Sel pole ehk erilist tähtsust, kuid meie esimene arstilkäik lõppes teadmisega, et Buffy ei ole emane vaid kastreeritud isane. Nii omandas tema leidmislugu maanteekraavist iseäranis müstilise varjundi. Ta pidi pärinema hoolivast kodust, kus teati, et kasside paljunemise ja sellega seotud kiisupoegade hukkamise ja piinlemise vältimiseks tuleks kodukassid neutraliseerida. Arst pakkus kassi vanuseks umbes aasta, mis näitab, et endised omanikud olid eriti vastutustundlikud, kastreerides ta enne täisikka jõudmist. Midagi halba pidi juhtuma, et Buffy kodutuks jäi. Ta oli kiipimata.
Linnaelu jätkus. Buffy jättis eksliku mulje nagu ta oleks kiire kohaneja. Kogu oma mängulusti ja uudishimu juures ei lasknud ta end kunagi lõdvaks.
Öösiti magas ta välisukse ees matil nagu koer. Koeralik on ta siiamaani. Kui keegi külla tuleb, tormab ta hirmust hoolimata urisedes uksele. Alguses põrnitseb külalist altkulmu, siis rahuneb ja lahkub. Erilist huvi äratavad temas remondimehed ning parandamised ja esemete kokkupanekud ja kindlasti printimine, kus Buffy on asendamatu abiline. Meil lobisemise eest palka ei maksta.
Niisiis läks kuid, enne kui Buffy end välja puhkas. Hilissügisel hakkas ta magama soojal vannitoa põrandal. Seal sirutas ta end selili ja lasi esimest korda oma kõhtu puudutada, mis on kasside puhul täieliku usalduse märk. Temas oli tekkinud usk, et teda enam ei solgutata ühest kohast teise ja ta jääb meiega igavesti.
Kui Buffy tuleb oma päevaunest, ütleb ta „karr!“, istub ja kogub end natuke. Seejärel tunnen ta pilku seljal ja pööran ümber, mispeale hüppab ta tagajalgadele nagu hobune ja osutab hoogsalt peaga suunas, kuhu me tema arvates liikuda võiksime. Enamasti on see suund toidukauss. Buffy ootab, et temaga koos einestaksin, seega istun ta kõrvale, kiidan teda hea isu eest ja tema lööb süües valjult nurru.
Kui ma temast välja ei tee, hiilib ta vaikselt mu kirjutuslaua alla, teeb mu jalgade ümber tiiru ja siis ma igal juhul ühinen temaga kohe, sest ega ma mingi mühkam ole. Vahel teeme ka sellist nalja, et toidan teda peo pealt. Peale sööki teeb ta tänutäheks või lihtsalt spordi mõttes teise tiiru mu laua all. Tema teine moodus tähelepanu tõmbamiseks on söögilaual istumine. Buffy teab, et see on keelatud, aga kui ma temaga ei suhtle, tunnen varsti kuklal ta pilku. Ümber pöörates avastan, et Buffy istub nagu kivikuju keset söögilauda ja vaatab mulle äraootavalt otsa. Tõusen, hüüan, Buffy, tule maha! Loom hüppab alla ja saab oma tahtmise: kohvikuminutid Fideeliaga. Kui ta sealjuures ka saba väristab, tean, et ta on õnne tipul. Kui teda kiita, keerab ta peakest häbelikult siia-sinna täpselt nagu oivik, keda klassi ees kiidetakse.
Alguses oli meie suhe kohmakas ja toores, tundmatud olid need võtmed, millega kergesti uksi avatakse, aga uksest läbi murda ka ei saanud. Olime Buffy ja Sveniga nagu kolm musta kasti, millel on sisend ja väljund kuid puudub aken, nägemaks mis seal sees vahepeal toimub. Alguses panime kassi korduvalt kogemata kappi ja vannituppa kinni. Buffy peidab end ära ja meie sulgeme lihtsameelselt ukse, aimamata, et ukse taha jäi veel keegi. Nii veetis loom ükskord peaaegu terve öö vannitoas ja teine kord päris mitu tundi riidekapis. Talle meeldib olla kotis, eriti kui keegi kotti kiigutab ja ta naudib tooliga keerlemist ning peitusemängu teki all.
Talle ei meeldi, kui teda pidevalt käpitakse, aga tal pole midagi Sveni kõrval magamise vastu, kuni ta rahule jäetakse.
Mõnikord satub ta nii hoogu, et tormab peaga vastu ust või mööblit nagu kass multikast Tom ja Jerry. Siis istub veidi ja ootab, kuni tähekesed silme eest kaovad, ise teeb näo nagu oleks kõigest suva. Ta kuulab teraselt, kui keegi trepist tuleb ja enamasti saab sammude järgi aru, kes seal on. Elevusest ukse juurde jooksnud, hüppab loom peaga toks vastu ust. Vahel jätab ta mulje, et teda suudab õnnelikuks teha vaid konserv. Päris nii see siiski ei ole.
Kui me tema soo teada saime, küsis loomaarst, kas tahame ta nime vahetada, sest Buffy on tüdruku nimi. Jätsin nime samaks, kuna ta oli juba kaks nädalat sellega käinud ja sugu ei ole lõppude lõpuks nii tähtis. Ta on ehtne vampiiritapja Buffy. Kui me jalutamas käime, luurame iga liikuvat objekti, alates rohukõrtest kuni koerteni. Tema lemmikajaviide on püüda ja süüa kärbseid, aga sel suvel on saak teadagi nigel.
Oleme Sveniga kvartalis ainsad kassijalutajad. Vabalt jooksma ma oma maakat ei lase, aga õue tahaks teda ikka viia. Seega on tal ilusad punased traksid ja 3- meetrine rihm. Ronime koos tihedasse põõsastikku, luurame möödakäijaid ja koeri ning sööstame täiskiirusel üle platsi, sest me kütime linavästrikke. Buffy käitumist õues on võimatu ennustada. Mõnikord on ta eriti ettevaatlik: hiilib vaikselt mööda seinaääri, kuni tardub, pilgus täielik õud: mis asi see veel on?! Rohukõrs! Katkine sillutis! Kivikene! Mu jumal, mu jumal, lähme kohe koju tagasi! Rihma otsas jalutav kass äratab möödakäijate tähelepanu. Ükskord kohtusime oma alumiste naabritega, vene vanapaariga. Kassi nähes hüüdis naine rõõmsalt: это чудо! Mees täiendas: большая чудо! Täpsustasin: пять кило.
Meie seiklused õues algasid õieti alles sel kevadel, sest eelmisel sügisel me veel ei teadnud, et Buffy eelistab jalutada pimedas ja käisime temaga väljas päevaajal. Loom aga kartis linnamelu, mis ju päeval on tugevam kui öösel. Lisaks hakkas tal oktoobris õues külm, ta sai nohu ja arst tegi talle ravisüsti.
Kevadel, kui muru hakkas haljendama ja ööbikud laksutama, leidis Buffy, et nüüd peame igal õhtul pika tiiru tegema. Ta nõudis seda nii häälekalt, et tegin Facebooki kassisõprade gruppi mureliku postituse teemal jooksuaeg kastreeritud isasel.
Kogenumad vastasid, et tegu pole jooksuajaga, loom tahab ainult välja, tal on kevad südames. Nii oligi. Toomingate, sirelite ja ööbikute aeg kujunes tõeliseks kodulooliseks avastusretkeks. Kui ta sügisel küünte ja hammastega trakside vastu võitles, siis kevadel lausa nurrus, kui trakse peale panin. Ta on kevadega palju julgemaks muutunud. Enam ei kisu võssa nagu vanasti vaid uurib vapralt kõike, mis linnas on. Hilisõhtul tiirutavad majade vahel nahkhiired ja muru peal võib kohata siili. Maja ees parkivate autode summutid tuleb üle nuusutada. Kui näeme teist kassi, jälitame teda. Tund-poolteist möödas, leian, et peab koju minema. Selle peale viskab karvapall end pikali ja jonnib nagu laps, kähistab ja näitab hambaid nagu ei tunnekski mind ja kes ei tea, võib arvata, et olen loomapüüdja, kes üritab kassile otsa peale teha. Kui oma pidevalt uriseva ja sisiseva kiskja ikkagi koju tassin, kuulan terve tee tema epistlit, et kui me nüüd tõesti tuppa läheme, kahetsen elu lõpuni ja meie vahel pole miski enam endine. Pikka viha ta toas ei pea: peale väikest järelemõtlemist küsib süüa ja võdistab sabaotsa.
Buffyl on anne hääletult liikuda ja vaikselt jälgida, kuidas ma teda otsin. Sain esmakordselt teada, mis tunne on, kui sind vaadatakse nagu hullumaja kandidaati. Tulin kassi kutsudes magamistoast. Mitte kusagil teda ei olnud. Äkki läbistas mind mu paremast õlast meetri kauguselt puhvetkapilt pilk nagu oda. Seal ta oligi: vampiiritapja Buffy. Raamaturiiulis kehastub ta rangeks professoriks. Oled sa ikka kohustusliku kirjanduse läbi töötanud?!
Ta nurrub nii vaikselt, et selle heli kuulmiseks tuleb kõrv õrnalt vastu kassi vajutada nagu kuulaks raudteerööbastel rongi tulekut. Ja siis kuuled…
Ta ei räägi inimkeeles, aga saab juba paljudest sõnadest aru. Seepärast võib teda õpetada temaga rahulikult kõneldes. Kui ta vähegi tahab, täidab ta kõik inimese soovid. Kui tal pole selleks tuju, jõllitab ta inimest nagu mõttetut kolli ja sisiseb samamoodi nagu päris alguses oma peegelpildi peale. Nüüd ta juba teab, et peeglis pole teist kassi. Kas ta end sealt ära tunneb, on sellegipoolest igavene mõistatus. Vahel tagajalgadele tõustes kraabib ta peeglit esikäppadega kaua-kaua, aga tulemusteta. Nii nagu ta ei pääse peeglitagusesse ilma, ei saa ta ka iialgi kätte peegli tekitatud päikesejänkut.
|
OSCAR-2019
|
||
Fondihaldusfirma Avaron avab homme (reedel, 20. aprillil) kaks uut aktsiafondi, mis keskenduvad Kesk- ja Ida-Euroopa väike- ja keskmistele ettevõtetele (loe siit).
Seoses sellega võiks selleteemalise arutelu siia foorumisse tuua, et uusi fonde Trigoniga mitte sassi ajada.
vaadates Trigoni fondide käekäiku tunduvad ka Avaroni fondid vist olevat mõttekad rahapaigutused pikemaajaliseks investeeringuks. Mis oleks LHV kommentaar?
Mind huvitab, et miks see märkimisperiood nii lühikeseks ajaks on jäetud, tuues veel lisaks fakti, et 2 päeva sellest on nädalavahetus ja nö puhkepäevad.
Teadmiseks siis, et LHV kliendid saavad fondiosakuid märkida reedest kuni esmaspäeva kella 16.00-ni (19.04-23.04), ühe fondiosaku hinnaks on 100 krooni. Kuni 1.juulini 2007 on võimalik fondidesse siseneda ilma märkimistasuta.
Märkimisperiood on lühike seetõttu, et ei ole mõtet pikalt koguda, vaid laekunud summad tuleb kohe investeerida. Osakuid saab osta ilma märkimistasuta ka hiljem (kuni 1.juulini 2007).
Nende fondide korralik edukustasu ja fondijuhid-omanikud loovad eelduse selleks, et su rahaga tegeletakse aktiivselt ja asjatundlikult ning nii on võimalik saada n.ö. turu keskmist ületavat tootlust.
Seal pärapõrgus ettevõtetega tutvumine tasub kindlasti ära, kui siin Tallinna kontorist ainult "mingisuguseid" aktsiaid ostetakse pole see nii efektiivne. Arvan mina.
üks pisut teemaväline küsimus - miks LHV võiks öelda et pisut "promob" konkureerivat tegijat fonditurul?
mõningatel juhtudel kustutate linke, kuid avaroni puhul suurelt uudised ja LHV poolt loodud foorum jne.
mina isiklikult mõtleks 2x enne kui kellegile oma raha harjutamiseks pihku pistan - seda võin ma ise ka teha
mis näiteks siis saab, kui see turg kus dartsi loopides aktsiaid valides saab tootlust näidata, ära kaob?
ülikooli viimase kursuse baasil kokku pandud meeskond ja nüüd kui Trigon'it taga ei ole, siis andke andeks, uslduskrediit ei ole kuigi lubav
mis on neil siis paremat pakkuda võrreldes Hansa, Trigoni, East Capitali või muu eestis saada olevate sarnaste fondidega?
kui üritatakse trügida kõrge konkurentsiga valdkonda, siis peab mingi eelis olema teiste ees - mis see on?
andke andeks, aga ma olen suht konservatiivne selliste asjade suhtes, kus valdkond nõuab (elu)kogemust ja reputatsiooni;
mulle ei meeldi näiteks lapsministrid, sest see ei ole amet elu õppimiseks, vaid oma kogemuste rakendamiseks
Minu teada osa sellest seltskonnast tegigi Trigonile taustauuringut kohapeal. Kes siis veel peaks teadma Rumeenia ja Poola väikeettevõtete potentsiaalist kui mitte nemad? Parandage kui eksin.
aeg näitab kuidas läheb, ootan track record'it ennem seda kui hakkan mõtlema, kas annan sinna raha või ei
Saan aru, et EL mõtleb, millal tehakse fondide poolt esimesed investeeringud? Reedeste ja tänaste märkimiste väärtuspäev on teisipäev. Fondid alustavad investeerimist kohe kui raha kontol.
Teisipäeval, 24. aprillil algusega kell 12.00 on võimalus küsida Avaroni fondijuhtidelt uute toodete ja tegemiste kohta. Uutest sihtidest räägivad Kristel Kivinurm-Priisalm, Aadu Oja ja Valdur Jaht.
Kas LHV teeb sellest chati vestlusest ka siia foorumisse lühikokkuvõtte? Kahjuks ise ei saa chatis vestlusel osaleda.
2) Minu jaoks on üheks oluliseks tegijaks Avaronis hr. T. Reisenbuk, kes peaks olema kõige staažikam tegelane meeskonnas?! Viimasel ajal pole temast midagi kuulda olnud ja ta pole ka meedias kommentaare andnud, ega olnud ka Äripäevas piltide peal.. Kas ta ikka töötab Avaronis?
Mitu suuremat klienti on suudetud uutesse fondidesse kaasata? Milline võiks olla see number perspektiivis (ca 1-2.aasta järel)? Mitu suuremat klienti on Trigoni fondide aegadest Avaroni üle tulnud?
Toomas on puhkusel, sest ta pole puhanud 10 aastat ja puhkusele naastes ja puhkuselt naastes hakkab tegelema aktiivselt Avaronis investeerimismeeskonna juhina, fondijuhina.
Fondide prospektis on derivatiivide teema sees: "Fondide arvel võib teha tehinguid tuletisväärtpaberitega ainult vastava Fondi varas olevate väärtpaberite ja intressimäärade kõikumisest tulenevate riskide maandamise eesmärgil, v.a. tuletisväärtpaberid, mille alusvaraks on valuuta ja millega võib Fondide arvel tehinguid teha ka vastava Fondi investeerimiseesmärkide saavutamiseks." Mis on selle punkti peamine mõte? Võimaldada endale luba eriti volatiilsetel perioodidel PUT optsioonidega portfelli hedgeda? Kuidas te leiate suhteliselt ebalikviidsel turul sobivaid derivatiive? Milliseid instrumente kasutatakse valuutadega kauplemiseks? Mingid futuurid? Äkki saaks maakleri välja tuua kelle vahendusel derivatiive kauplete.
EL, suur tänu vastuse eest! Natuke kartsin, et Reisenbuk on ettevõttes passiivne osanik, rõõm kuulda et see nii ei ole. Kuidas jaguneb 100m EEKi kahe fondi vahel?
Vastus ühele teisel küsimusele ("Meie jaoks klientide arv ei ole nii oluline kui see, et kliendid kes meie fondides on, jagaksid meiega sarnast väärtusinvesteerimisele suunatud investeerimisfilosoofiat. ") tähendab sisuliselt seda, et eriti oodatud on pikaajalised ja rahulikud hoiustajad. Nagunii tuleb fondi ka piisavalt lolli ja närvilist raha kes arvab, et see fond on trademiseks mõeldud. Kas sellised investorid on kuidagi väikestesse ebalikviidsetesse aktsiatesse investeeriva fondi juures suureks riskiallikaks, kuidas seda maandate?
|
OSCAR-2019
|
||
Sihtasutuse Ajaleht Eesti Kirik nõukogu esimees Jüri Ehasalu, kes 5. juunil saab 50aastaseks, peab oluliseks täita oma kohust Jumala ja Tema kiriku ees.
Tallinna Toomkiriku kõrged seinad on kaetud paljude vanade vappide ning epitaafidega. Viimase kümne aasta jooksul on restauraatorid neid uuendanud ja taas oma kohale asetanud. Ka orel on läbi teinud põhjaliku remondi – tänavu saab sellest viis aastat.
Tänutundega mõtleb Toomkoguduse juhatuse esimees Jüri Ehasalu kadunud professor Hugo Lepnurmele, kes kõik neli aastat orelifondi juhtis. Jumal andis talle elupäevi ja kui töö valmis, kutsuti Isakoju. «See oli tema elule ilus lõppakord,» leiab Ehasalu, kes koguduse endist esimeest Lepnurme alati sooja sõnaga meenutab.
«Tema puhul saame rääkida kirikuloolisest seigast, kus mees pidi vähemalt paaril korral konservatooriumist lahkuma, kuna ta ei olnud nõus katkestama oma sidemeid kirikuga. Ta jäi kindlaks oma veendumustele.»
Suvine hommikupäike vilksab üle seina, kui Ehasalu 20. mai hommikul oma kodukirikusse astub. Tööpäeva hommikul on siin vaikne. Sammud viivad ikka sinna, kus ta pühapäeviti on harjunud istuma. Kahju ainult, et on inimesi, kes ei mõista, mis kirik on. Just nagu üks naljatamisega leiba teeniv literaat 17. mai Eesti Päevalehe arvamusküljel küsib: «Aga mis on kirik? Lihtsalt üks vanaaegseid vidinaid täis riputatud saal.»
Ehasalu on pisut häiritud, kuna talle tundub, et on neid sõnu varem kusagil kuulnud. Ja siis tuleb meelde. Siinsamas Toomkirikus oli mõni aeg tagasi vappide restaureerimise töökoja kümnenda aastapäeva puhul teaduslik konverents.
Siis tsiteeriti üht vana bolševikku Ilvest, kes oli viiekümnendatel aastatel Tallinna Kalinini rajooni täitevkomitee esimees. Too mees tegi maatasa Kopli kalmistu, mis olevat linna ilmet ja heakorda rikkunud. Seejärel oli Ilves nõudnud, et «Toomkirikust tuleks need vapid ja muu kila-kola välja toimetada, kuna need sinna ei kõlba ja nende koht ei ole seal kirikus».
«Need mõtted olid juba viiekümnendatel aastatel öeldud,» on Ehasalu mures, et niisugune õelus ja küünilisus on taas võimust võtmas. «Vana Ilves oleks endale just nagu pressiesindaja leidnud.»
See oli 5. juunil 1953, kui Jüri Ehasalu sündis. Vanemad tundsid teineteist juba varem, kuid keerulistel aegadel lükkus pere loomine edasi. Isa Karl Ehasalu osales Soome talvesõjas mereväelasena ja tema laevaehitused oli Saksa riigivõim sõjaliselt tähtsaks tunnistanud. Neid asju muidugi tol ajal andeks ei antud. Karl varjas end kaheksa aastat ja alles Stalini surma järel sai esimese nõukogude passi. Varem polnud võimalik, sest sealtsamast passilauast oleks alanud tema tee Siberisse nagu tuhandetel teistel. Ei tea, kas olekski enam elusana tagasi tulnud.
Teenäitajaks Jumala juurde sai aga kadunud ema Leili Suits, kes oli ustav ristiinimene. Üldse arvab Jüri Ehasalu, et kiriku kestmise üks kindlamaid tagatisi on ustavad inimesed: «Eesti ühiskond on väga suurt tänu võlgu neile, kes siiski suutsid kirikut hoida ka kõige raskemate aegade ja keerukamate sündmuste kiuste. See põlvkond on oma töid lõpetamas ning vääriks seda enam lugupidamist ja austust.
Arvan, et minu põlvkond peaks tundma tänu ja lugupidamist nende inimeste suhtes, kes ka kõige pimedamatel aegadel jäid kirikule ustavaks ja suutsid järjepidevust säilitada. Ei ole ju täna teist organisatsiooni Eestis, mis oleks õiguslikus järjepidevuses muutumatul kujul elanud üle kogu nõukogude okupatsiooni perioodi. Ka õigeusu kirik muutis oma oikumeenilist alluvust.
Kõigi muude organisatsioonide tegevus lõpetati, üksnes kirik jõudis vastu pidada. Ja seesama maja siin kiriku kõrval, kus oli pikka aega konsistoorium ja Usuteaduse Instituut ja mis nüüd on Toomkoguduse majaks, selle seina küljes võiks minu arvates ükskord olla silt – selles majas jätkus Eesti Vabariigi järjepidevus aastatel 1940–1991.»
Ehasalu sõnul on kohatu urgitseda Eesti kirikuloo üksikute detailide kallal ja teha ähmaste vihjetega haiget inimestele, kes tegelikult on väärt suurt lugupidamist.
Ise tuli Jüri Ehasalu aktiivselt kiriku juurde Eesti taasiseseisvumise aegu. Ristitud ja leeris on ta käinud Viljandi Jaani kirikus, Tallinna Toomkoguduse liikmeks sai kümme aastat tagasi ja koguduse juhatuses on tegutsenud kuus aastat, esimehe ülesanded on tema kanda mullu juunist. Tänutundes kirikuteele juhatamise eest mõtleb Jüri oma kadunud emale, kellele omakorda oli suureks eeskujuks Viljandi maakoguduse pastor ja gümnaasiumi usuõpetaja ning hilisem haridusminister Jaan Lattik.
Küsimusele, kas ristiinimese ärimeeste seas ära tunneb, vastab Ehasalu kindlasti jaatavalt, kuid möönab, et vahel on kristlikud tõekspidamised pööratud sügavalt sissepoole ega ole igal hetkel tunnetatavad. Ometi ei tea Jüri Ehasalu nimetada kelmide ja petturite hulgas ühtki äritegelast, kellest oleks teada, et ta oleks seotud mõne koguduse või kirikuga.
Kuigi äriküsimuste juures tuleb teha valikuid ja kasumi nimel konkurentidest mööda minna, arvab Ehasalu, et ristiinimesed teevad seda siiski lubatud ja kõlbeliste võtetega väärikal viisil: «Äri on konkurents, aga äri ei ole alatus. See eristab inimesi majandustegevuses.»
Nimetusele «kristlik ärimees» võib Ehasalu meelest reklaami maik juurde jääda: «On inimesi, kes väga toonitavad oma kristlikke tõekspidamisi ja rõhutavad, kui sagedasti nad kirikus käivad või kui palju kiriku heaks teevad.
Tagasihoidlikkuse puudumine pole alati päris siiras ja samamoodi ka äris – pole eriti usaldusväärne, kui inimene liiga palju endast räägib ja kangesti teada tahab anda, et mina olen nüüd see kirikuga seotud mees.
Tõekspidamised peaksid ilmnema inimese tegudest ja hoiakutest. Siis saab kanda ausa äri põhimõtteid neid rõhutamata ja toonitamata.»
Jüri Ehasalu on koolituselt jurist ja ärijuhtimise bakalaureus. «Äri tuleb teha seadusi austades ja seadusi kirjutada majanduse huve arvestades,» arvab Ehasalu.
Samal ajal, kui Jüri Ehasalu kirikupingis mõtiskleb, tutvub kirikuga järjekordne turismigrupp. Kas soomlased? Ei, sakslased. Siinsamas Toomkiriku altari ees kirjutati 8. septembril 1996. aastal alla Porvoo kokkulepe, millega Eesti luterliku kiriku positsioon muutus ja tema võimalused suurenesid Euroopa kirikuruumis. Meie ristimistunnistusi tunnistatakse Porvoo lepingu osalistes kirikutes ja meie vaimulikud saavad täiendava atesteerimiseta teenida nende kirikute kogudusi.
Sisuliselt on Porvoo kokkulepe kiriklikult sama Euroopa lepinguga, millele riik valmistub allkirja andma. Seega ühinemises Euroopa Liiduga on Ehasalu sõnul kirik riigist mitu sammu ees. Porvoo lepingus on needsamad koostöö põhimõtted juba aastaid kirjas.
Selleks, et kirik kerkida ja kasvada võiks, peab ta olema avatud, koguduseliikmete suhted peaksid olema vennalikud, vastastikusele koostööle, arusaamisele ja abistamisele tuginevad.
Piiskop Rahamägi on 1936. aastal kirja pannud sõnad: «Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik ei taha olla härraskirik või kesta edasi härraskirikuna, küll seista Kristuse teenistuses ja teenida Jumala riigis Kristuse kogudust siin maa peal. Sellega teenib ta oma rahvast ja oma kodumaad sellega, mis kõige suurem ja kõige väärtuslikum.» Ehasalu meelest on neis sõnades palju tänapäevast ja aktuaalset.
Jüri Ehasalu rõõmustab, et ajad on muutunud ja Eestil on jälle iseotsustamise aeg. Vanasti sai kõik rumalused ja vead Moskva kaela ajada. Nüüd tuleb ka ise vastutada. Jääb vaid loota, et ühinemine Euroopa Liiduga ei hakka meie vabadust piirama.
Muret teeb aga kasvav erinevus rikaste ja vaeste vahel: «Rikkad lähevad aina rikkamaks ja vaesed veelgi vaesemaks. Mida tendents sotsiaalses mõttes võib kaasa tuua, seda ei ole raske ära arvata. Loodan palju president Arnold Rüütli algatusel ette valmistatavast ühiskondlikust kokkuleppest. Kindlasti on vaja kokkulepet, mis püsiks kauem ühe Riigikogu või valitsuse volituste perioodist ning väljendaks neid hoiakuid ja väärtusi, mida kogu rahvas püsivalt oluliseks peab.»
Ise pole Ehasalu poliitikaga seotud, ühtegi erakonda ta ei kuulu. Samas leiab ta, et poliitikaga on seotud iga kodanik: «Ka kodanikul on vastutus, ka kodanikul on õigused. Ja eks ma niimoodi püüan oma võimalusi kasutades ühiskonda mõjutada. Ma ei nimetaks seda otse poliitikaks.»
Ühe võimalusena nimetab Ehasalu Eesti Luterliku Tunni Teenistust, mille juhatuse esimees on ta teist koosseisu. Eks Luterlikul Tunnilgi on oma väljundid mõjutada ühiskondlikku arvamust. Olgu siis regulaarsed saated Vikerraadios, Klassikaraadios või leheküljed Postimehes. Nende vahendite kasutamist peab Ehasalu osalemiseks avalikus elus.
Eesti Luterlik Tund on tegutsenud üle viie aasta ja kogunud rikkaliku fonoteegi, üle 400 salvestuse, talletades niimoodi meie kirikulugu. Lisaks tegutseb internetipõhine piiblikool, mis on andnud häid tulemusi: «Mul on alati hea meel koos Eesti Luterliku Tunni direktori Ene Pillirooga alla kirjutada piiblikooli lõputunnistustele. Loodan, et õpitu aitab lõpetajais kujundada veendumust ja usku.
Sellel aastal peaks saama juba sajas piiblikooli tunnistus allkirjastatud. Iga üksik inimene, kes on leidnud tee kristlike väärtuste ja ristikiriku juurde, on rõõmustav saavutus.»
Maalehe nõukogu esimehena on Ehasalu püüdnud säilitada lehte avatuna erinevatele arvamustele. Maalehele on ühtviisi tähtsad nii rahajõmmi kui ka külakehviku arvamus. Ja mis kõige tähtsam – mõlemal peab olema võimalus arvamust avaldada. Ehasalut rõõmustavad mulluse ajakirjandusuuringu tulemused, mille kohaselt tunnistasid lugejad Maalehe usaldusväärseimaks ajaleheks Eestis.
Mingil juhul ei tohi ajakirjandus saada kohtumõistjaks ega mõista inimesi hukka. Kolmandat ja neljandat võimu ei tohi segamini ajada – kohut mõistavad kohtud ja ajakirjanduse asi on avaldada arvamust ning vahendada fakte, arvab Jüri Ehasalu, kes on ka Tallinna Linnakohtu rahvakohtunik ja EELK kirikukohtu liige.
Tänavu detsembris 80aastaseks saav ajaleht Eesti Kirik on Ehasalu sõnul täiesti heal tasemel väljaanne: «Kuid see on aateleht, mitte kommertsväljaanne ja selge see, et aateline perioodika, mis ei kanna reklaami ega vahenda veriseid uudiseid, saab Eestis nagu ka teisteski riikides ilmuda vaid riigi ja ühiskonna ainelisel toel. Ainult tellimishinnast ei ole neid võimalik välja anda. Sama on Sirbi, Loomingu, Õpetajate Lehe, Akadeemia või Eesti Loodusega.
Kui nüüd taheti taasalustada ajalehte Spordileht, siis üheks eelduseks oli ligilähedaselt 2 miljonit krooni lisatoetust aastas. Siis on võimalik lehte välja anda. Sellisena peame ka ajalehe Eesti Kirik ilmumise eest vastutust kandma ja tagama ainelised võimalused lehe ilmumiseks.
Eesti Kirikul on ühiskonnas kanda sõnum, mida keegi teine ei kanna ega vahenda. Kaks aastat tagasi tegime projekti, kus iga Maalehe lugeja sai lõikustänupühaks lehe vahele Eesti Kiriku numbri. Sel päeval ilmus ka Eesti Kirik tiraažiga 40 000. Paljud said siis teada, et niisugune leht ilmub. Kui me sealt ka kümme uut lugejat juurde leidsime, on see suur asi.»
Ehasalu on veendunud, et ärkamise aeg, mil aatelehed end ära majandavad, võib tagasi tulla, aga selleks peab ühiskond sisemiselt palju arenema. «Ning kõige olulisem – ühiskond peab muutuma rikkamaks.
Ajaleht on ju praegu suhteliselt kallis. 20 aastat tagasi maksis ajaleht 2 ja piimaliiter 20 kopikat. Liitri piima eest sai 10 ajalehte, aga praegu tuleb ajalehe eest välja panna kuni poolteist piimahinda. Või Eesti Entsüklopeedia. Esimese köite tiraaž oli 220 000, nüüd üle kümne korra vähem. Väidan, et kümnest inimesest, kes hakkas seda omal ajal tellima, on praegu järele jäänud üksainus. Põhiliselt selle tõttu, et raamat on liiga kallis.»
Ehasalu loodab eesti rahva usulist ärkamist ja palvetab selle eest. «Võibolla aitab meid integreerumine Euroopasse?» küsib ta ja toob näite Soomest, kus valdav osa noori käib leeris. Ta meenutab seika Lappeenrantast, kus kiriku kaks noorteansamblit sõitsid väikese kirikubussiga pärast konfirmatsiooniteenistust läbi kõik leeripeod, laulsid külalistele ja leerilastele mõne laulu tervituseks. «Need on niisugused ilusad lootustandvad märgid. Kiriku noortetööl on minu arust kõige tänuväärsem osa.»
Jüri Ehasalu meelest ei saa alahinnata kiriku osa koosmeele süvendamisel. «Ühte kogudusse kuulub inimesi, kes argielus alati üksteisega ühel nõul ei ole, aga koguduses on nad heasoovlikus ja vastastikku austavates suhetes. Ma ei taha öelda, et see lihtsalt läheb, aga väga erinevad inimesed ajavad siin koos ühel meelel kiriku asja ja see ühendab neid.»
Elus ongi Jüri Ehasalu kõige rohkem rõõmu leidnud kirikutööst: «See on töö, kus on andmisrõõm. See on töö, kus midagi ei tehta sellepärast, et see ainelist kasu tooks või sissetulekut suurendaks. Vastupidi, ta rikastab uute inimeste ja uute sõpradega. See rõõm, mis kirikutööst tuleb, on kõige puhtam ja suurem rõõm.»
Teame, et inimene võib midagi unustada. Ta võib millestki loobuda. Mõne aja pärast ta võib-olla ei mäletagi enam, et ta on midagi kaotanud või millestki ilma jäänud. Kõigi aegade orjastajad – ükskõik mis nime all – on osanud seda inimlikku nõrkust alati ära kasutada.
Rahva elujõu murdmine algab sellest, et tal lastakse unustada kõik need asjad, mis on seotud Jumalaga ja tema pühadusega. Nõukogude ajal tehti seda ühtmoodi, nüüd tehakse teistmoodi ja teiste vahenditega. Aga kui me ei seisa sihiteadlikult orjastavale survele vastu, saavad oma tahtmise need jõud, mis meid Jumalast lahutavad.
Palvepäev kui rahva patukahetsuspäev on kaotanud Eestis oma tähtsuse. Neid inimesi, kes teadvustaksid endale selle tähendust, on jäänud kirikuski väheseks. Kui me siiski peame palvepäeva ühes selle juurde kuuluva Jumala käskude meeldetuletamise ja enda läbikatsumisega, siis teeme seda teadmisega, et muidu kaotame või unustame midagi asendamatut ja vajalikku.
Mäletame lapsepõlvest, et ikka saime hakkama asjadega, mida ei tohtinud teha ja mida vanemad õigeks ei pidanud. Kui neid üleannetusi ka patuks ei nimetatud, tuli ikkagi andeks paluda ja lubada end parandada. Kord oli kord. Olid kindlad piirid, mida võis ja mida ei tohtinud.
Kuigi ajuti võib tunduda, et tänapäeval täiskasvanute maailmas õieti keegi neid piire enam ei tunnista, on piir hea ja kurja vahel ometi koos maailma loomisega paika pandud. Kuigi tihti jääb mulje, et igas elu valdkonnas käib normaalset ebanormaalsest ja lubatut lubamatust eraldava piiri jõuline lammutamine, ei lase Jumal ennast pilgata. Ta on küll kannatlik, kuid inimene – kui ta ei kahetse ega meelt paranda – peab ikka lõikama seda, mida ta on külvanud.
Oma suurelises südames võib lapsik inimene küll mõelda, et õige on usaldada ainult omaenese jõudu ja tarkust. Kuid Vana Testamendi meeldetuletusega pannakse sõrm iga inimese, rahva, riigi ja lõpuks kogu inimkonna kõige haigema koha peale: «Hoia, et sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, jättes pidamata tema käsud!»
Nii soovin sulle, armas kogudus, kõigeväelise Jumala ja tema pühaduse ligiolekut, et piir hea ja kurja, õige ja vale vahel püsiks alati selgena. Tema on andnud meile teada oma tahte ja armastuse, et vabastada meid patu, kurjuse ja surma meelevallast. Ta on kutsunud meid võitma kurja ära heaga, et päriksime elu ja tema riigi.
11. juunil Puhjas toimunud Valga praostkonna vaimulik laulupäev tõi kokku umbes 160 lauljat ja instrumentalisti. Teiste teoste seas tuli ettekandele Puhjas töötanud Aleksander Lätte kantaat «Rändaja ja tähed» (1902).
«Tänu Jumalale! Laulupäev läks korda. Võrratu ilm oli,» ütles pidulisi võõrustanud Puhja koguduse diakon Tiit Kuusemaa. «Võrratu ilm» tähendas seekord küll tinahalle pilvi ja vihmahoogusid, ent need ei peatanud protsessiooni Puhja koolimajast kirikuni. «Enne rongkäiku rääkisin lastega. Nad olid särtsu, väge ja rõõmu täis. Keegi ei norutanud,» kirjeldas Tiit Kuusemaa meeleolu.
Lisaks Valga praostkonna kooridele Elvast, Nõost, Otepäält ja Puhjast võeti vastu ka külalisi Tartust ja Koselt. 11 koori, ansambli kõrval andsid oma osa Tartu metsasarveansambel, Kose kiriku pasunakoor ja Karijärve keelpilliorkester. Viimane moodustas ka laulupäeva kammerorkestri tuumiku. Lisatuge saadi Vanemuise sümfooniaorkestri mängijailt.
Valga praostkonna muusikatöö sekretäri Miina-Liisa Kuusemaa sõnul on viimased viis-kuus aastat nende laulupäevadele olnud iseloomulik, et eelistatakse oma praostkonna muusikute loomingut.
«Peame oma kunstiliseks juhiks Nõo koguduse õpetajat ja heliloojat Mart Jaansoni. Tema on näiteks soovitanud väga toredaid väheesitatud või lausa esitamata teoseid Teise maailmasõja eelsest ajast. Jaansoni enda teoseid oleme võtnud teiste koorijuhtide soovil kavva,» jagas Kuusemaa.
Kahetunnine kontsert kirikus oli jagatud kolme ossa. Organist Anneli Klausi esitatud algus- ja lõpukoraali eelmängud telliti Rein Kalmuselt.
Esimene osa oli laste päralt. «Soovime, et kõik põlvkonnad oleksid koos ja säiliks järjepidevus,» kõneles Tiit Kuusemaa. Siira lusti ja säraga lauldi Mart Jaansoni «Päästmise laulu» ja «Leivalaulu».
Kontserdi järgnevatest osadest võiks esile tõsta muusikuteed Puhjas alanud Aleksander Lätte kantaati «Rändaja ja tähed» keelpilliorkestrile, koorile ja kahele solistile. Valikkoori ja orkestrit juhatas Meelis Roosaar. Solistideks olid Atlan Karp (bariton) ja Eveli Roosaar (sopran).
Nõo meesansambli soovitusel võeti kavva 1. üldlaulupeo repertuaarist keerulise seadega neljahäälne Martin Lutheri teos «Meil tulleb abbi Jummalast». Kõrvu jäi, kuidas üks lasteaialaps õhkas Jaansoni Tartu Pauluse kiriku taaspühitsemiseks kirjutatud «Psalm 84» kuulates, et ta pole mitte kunagi enne nii ilusat muusikat kuulnud.
Elamusterohkele ja hinge kosutavale üritusele tagasi vaadates ütles Tiit Kuusemaa tänulikult: «Laulupäev on üks väheseid võimalusi suure hulgana kogudustena kokku saada ja kogeda vaimulikku õlgõlatunnet: meid on palju, oleme tugevad, suudame ja jaksame. See tõstab meid üles! Selle kogemusega saame terve aasta elada.»
|
OSCAR-2019
|
||
Eks jõulud peavad rahu tooma. Häda on selles, et tänapäeva kiires ajas elame me kalendri järgi. Meil on justkui ajad paika pandud, millal me oleme õnnelikud ja millal töised. Jõuluaeg on siis kujunenud selliseks, et korraldame heategevuskampaaniaid, räägime jõulurahust ning ütleme lastele, et nad peavad head olema, sest muidu päkapikk ei too kommi.
Jõulude puhul on oluline jõuda ka selle sõnumi tuumani. Jõulude ajal räägitakse kingitustest ja kingitakse palju. Aga kui me vaatame jõule ennast või jõululast nagu Kingitust, siis on eestlastele, kes on tegelikult jõuludeusku rahvas, küsimus, et kas nad selle Kingituse ka lahti teevad või piirduvad ainult pakendiga. Pakendiks on siis kogu väline sära jõulude tähistamise ümber. Aga kas me jõuame sisuni? Mis toimub siis, kui me jätame ära ehitud kuuse, hapukapsa, verivorsti, tulukesed, jõuluvana ja kingitused? Kui me annaksime üle vaid kõige olulisema, siis kas meil oleks midagi üle anda? Kui me pakendist sisu ei leia, ongi see vaid tühi pakend. Tegelikult aga on jõulude mõte meelde tuletada, et me peaksime kogu aeg head olema.
Millest tuleb siiski eestlaste jõuluusk? Muul ajal rahvas kirikus ei käi, kuid jõulude ajal on kirikud rahvast täis.
Kõigile meeldib positiivne sõnum, ja jõuludel on positiivne sõnum. Jõululaupäeva tähtsus kasvas nõukogude ajal. Siis oli jõululaupäev tööpäev, mille õhtu oli tähistamiseks vaba, enne kui saabus järgmine tööpäev. Esimest jõulupüha ei olnud võimalik töö tõttu korralikult tähistada. Kindlasti oli kahe tööpäeva vahel jõulude pidamine protest toonase aja vastu, kuid siis alguse saanud komme kestab siiani.
Jõulude tuum on, et Jumal saatis meile jõululapse, oma poja Jeesuse. Kuid Jeesus ei jäänud lapseks, ta kasvas suureks, suri, ja kristlased usuvad, et tõusis üles. Kui me tähistame ainult tema sündimist ega saa aru, miks ta pidi sündima, pole me jõulude tähendusest siiski aru saanud.
Kuidas kasvatada last hoolivaks, kui ümberringi käib halastamatu konkurents? Kas lapsele hoolimist õpetades ei muuda me teda ette kaotajaks?
Need inimesed, kes nii arvavad, pole lõpuni mõelnud või kogenud, mida tähendab teistesse hästi suhtumine. Nad võiks kõigepealt alustada iseendast. Proovigu kas või tund aega olla tähelepanelikum teiste suhtes, siis teine tund eirata inimesi ning võrrelda, kumb teguviis paremaid tulemusi toob. Küsimus on ka, mida me eduks peame ja saavutada tahame – kas teha üle laipade kiiresti ja jõuliselt karjääri, et saada paremat palka, või saavutada seesama tulemus läbi hoolivuse ja armastuse.
Kui me räägime koolist ja kodust, siis ei ole võimalik, et õpetaja ütleb, et last kasvatatakse kodus ning tema asi on anda ainult teadmisi. Kõige rohkem aktiivset aega veedab laps päeva jooksul koolis. Või vastupidi – lapsevanem ütleb, et viis lapse kooli, sellega tema vastutus lõpeb ning sel ajal peab kasvatama õpetaja. Lapse kasvatamine on tema juhendamine, suunamine ja talle eeskuju andmine. Eeskuju puhul kaotavad sõnad igasuguse mõju, kui neile ei järgne teod. Kui õpetaja või vanem ütleb, et nii ei tohi teha, peab ta ka ise oma sõnu järgima.
Üks endistest haridusministritest rõõmustas järjekordsete PISA testide tulemuste üle. Samal ajal räägiti, et eesti rahvas on hästi sallimatu. Küsisin toona ministrilt, et kui meil on nii head tulemused, aga me oleme nii sallimatud, siis kas haridussüsteemis on midagi puudu. Minu meelest aitaks siin üldine religiooniõpetus. See aitaks mõista inimesi, kes on teisest kultuuriruumist, kuid miks mitte ka ühe vanemaga perest, suurest perest vm. Kõik lapsed, sõltumata, kust nad pärit on, vajavad samasugust tähelepanu. Meie empaatiavõime tuleb meie avatusest, võimest mõista teistsugust inimest ja panna ennast tema olukorda. Kui me püüame mõista, miks teine inimene teistmoodi käitub, saame kergemini ka temaga tekkida võivaid probleeme ära hoida.
Ma usun, et laps, kes sünnib, on hea. Kristlaste pärispatu õpetus on rohkem seotud sellega, et inimene on surelik. Inimese käitumine, tema teopatud on teine asi, keskkond ja kasvatus mõjutab siin väga palju.
Inimesel on igatsus uskuda. Kas aga on vajalik uskuda just ühe konkreetse nimega Jumalasse? Miks ei või uskuda lihtsalt inimesse, tema sünnipärasesse headusesse?
Inimesi kasvatatakse mittereligioosseteks, muidu kasvavad nad religioosseteks. Loodusrahvad, kes muu maailmaga kokku ei puutu, kogevad ümbritsevat ja moodustavad sellest endale maailmapildi, kuhu kuulub reeglina teispoolsus. Eesti uus põlvkond, kes pole saanud kas või võrdlevat kasvatust eri religioonide kohta, hakkab ikkagi nendele samadele küsimustele oma keskkonnast vastuseid otsima. Sinna keskkonda kuuluvad internet, meedia ja riiulite kaupa esoteerilist kirjandust või eneseabiõpikuid raamatupoodides. Nende puhul loob see inimene vägagi religioosse maailmapildi, mis ei pruugi vastata ühegi usundi õpetusele. Kõige populaarsemad saated ja kirjandus räägib mõnest sensitiivist, tšakratest, joogast.
Kui inimesel lasta loomulikult areneda, kasvab temast pigem religioosne kui ateistlik inimene. Nüüd on aga küsimus, kas me tahame inimest natukenegi juhendada, et ta saaks teha otsuseid. Need võivad ju olla tunnid koolis, mis räägivad, mida mujal maailmas usutakse. Suur osa maailmast järgib suuri maailma religioone. Kui me jätame kristluse, budismi, islami, hinduismi, judaismi ja Jaapani ning Hiina usundid koolis selgitamata, ei tähenda see, et inimestel ikka küsimusi ei teki.
Miks peetakse meedias igasuguseid nõidu, tšakraid jm surimuri põnevaks, kristlaste peale vaadatakse aga nagu usuhullude peale?
Eks siin ole jällegi küsimus kasvatuses ja harituses. Samuti ei saa pahaks panna teleprogramme, mida rohkem vaadatakse, mis müüvad – see ongi ettevõtlus. Aga sellest selgubki, mille järele inimesed vajadust tunnevad, kui ettevõtja sellise toote turule toob.
Teadmised kujunevad selle järgi, mida meile koolis õpetati. Arusaam kristlusest on kujunenud selle järgi, mida me viienda ja kuuenda klassi ajalootunnis kuulsime, et see usk jõudis siia tule ja mõõgaga. Kristlastest lihtsalt ei teata midagi muud, nad on paljude arvates mingid imelikud, kes kogunevad kuskil vanades hoonetes ja usuvad seda, mida teised ei usu. See, et tänapäeval tähendab kristlus – ja ka paljud teised religioonid – heategevust, hoolimist ning tööd tänavalaste, vanurite ja peredega, ei ole kaasaja inimese teadmisse jõudnud, sest seda koolis ei õpetata.
Samas võiks riik pakkuda koolis õppekava, mis seletab, mis on kristlus, ja muu hulgas ka, mis on islam. Praegu ju loob igaüks ise oma ettekujutuse, mis on islam, ja siis me imestame, et sellest on väga radikaalne pilt.
Maailma seitsmest miljardist inimesest kuus miljardit on inimesed, kes midagi või kedagi usuvad. Järelikult on enamik maailma elanikest n-ö usuhullud, maailma normaalsus on hoopis midagi muud kui meie oma. Aga meie siin Eestis arvame, et meie olema normaalsed ja ainsad targad.
Lähtuvalt sellest, mida inimene õpib, hakkame määratlema, kas tema käitumine on eetiline ja kas ta teeb moraalselt õigeid otsuseid. Kui kõik on lubatud, siis minu õige otsus ei pruugi olla sama õige teise inimese arvates. Kes siis määrab, mis on kõige õigem? Tõenäoliselt riigi seadused, mida meil kehtestavad 101 inimest riigikogus. Aga mille alusel nemad teevad eetilisi otsuseid, kust nende eetika tuleb? Kas erakonna programmist, koalitsioonilepingust? Aga kui keegi pole koalitsioonierakondade toetaja, on tema arusaam teistsugune. Nii me tajume lõpuks, et oleme oma maailmavaatega üksi. Üksindus on väga kurb seisund.
Millised on olnud teie elu rõõmsamad või dramaatilisemad hetked, mille puhul võisite usule toetuda ja öelda, et Jumalalt tuli kindel abi?
Rõõmsatest sündmustest võib märkida Toomkooli loomist. Pool aastat enne kooli loomist ei teadnud mina ega minu abikaasa, et me sellist asja üldse tegema hakkame. Mõnikord on sellised hetked, millele tagasi vaadates võib ainult imestada ja tänada, et selline ime on teoks saanud.
Lisaks meenub, kuidas ootasime mitu aastat meie perre lapse sündi, kuid teda ei sündinud kaua-kaua. See oli väga kurb aeg. Kui räägiti suurtest peredest, tajusin, et meie puhul pole see võimalik, ükskõik, mida ka teeme. Keegi kuskil otsustab seda, millal on hetk, mil naine jääb lapseootele. Lõpuks ei jäägi muud üle, kui asetada end Jumala palge ette, sest ise oled kõike kuni teaduseni välja juba teinud. Ja siis ühel momendil see juhtubki. Nii juhtus lõpuks ka meiega.
Me peame märkama erilisi hetki ja olema nende eest tänulikud. Enamasti me loeme õnnestumised enda edukuse tulemuseks, ebaõnnestumistes süüdistame aga teisi. Tegelikult on iga päev meie elus kingitus.
Igasugune dialoog ja arutelu on mõistlik. Raske on teha end mõistetavaks inimestele, kellele on tõde juba teada. Inimest, kes sulgeb ukse ja ütleb, et Jumalat pole olemas, ei saa veenda millegi muuga, kui vaid armastuse ja heade tegudega. Jumal ei ole usku levitades vägivaldne, vägisi ei saa kedagi usklikuks muuta. Inimene peab olema piisavalt avatud. Inimene, kes sulgeb enese jaoks nendel teemadel mõtlemise, on tegelikult end nurka sulgenud, samas võib ta olla väga õnnelik selle juures.
Kas teile endale on vahel tundunud, et piiblis kõik ei klapi – et see on lihtsalt eri pärimuste segu?
Ma olen noorest east saadik allutanud ennast kiriku traditsioonilisele õpetusele ja pühakirja sõnale. Olen võtnud algusest peale hoiaku, et mina kohandan ennast piibli järgi, mitte vastupidi. Mina ei hakka kirjutama pühakirja ümber. Ma pole kunagi otsinud välja kohti, millega ma rahul või nõus ei ole. Loomulikult, ma olen tulnud mittekristlikust perest ja teismelisena, kui hakkasin piiblit lugema, tekkisid mul küsimused imede kohta. Näiteks et kas tõesti Jeesus võis kõndida vee peal. Aga me räägimegi ju usust, mitte teadmisest. On asju, mille kohta meil puuduvad teaduslikud põhjendused ja tekivad valged laigud meie teadmistes. Me täidame need laigud usuga.
Milline on kiriku suhe teadusega? Näiteks katoliku munk Gregor Mendelit ju loetakse teaduslikule geneetikale alusepanijaks. Kas kirik eitab teadust?
Kirik ei eira kuidagi teadust. Tegelikult oleme tänapäeval jõudnud hetke, kus teadust enam ei vastandata usuliste tõekspidamistega. Varem ebateaduseks peetu lõimub klassikaliste teaduslike argumentidega ja hea tulemus sünnib koostöös. Viimane National Geographicu number räägib raskesti seletatavatest imelistest tervenemistest ja seob selle inimese enda võimega uskuda millegi tervendavasse jõusse. Olgu see siis mingi tablett, millel tegelikult toimet pole, või inimesele loodud mulje, et talle tehti operatsioon. Tervenenut ei vaeva tõenäoliselt see, et arst ei suuda seletada, kuidas ta terveks sai, pigem vaevab see arsti. Oluline on, et tervenenud inimene on õnnelik.
Tegelikult täidab ka teadus nähtused, mida ta ei oska seletada, usuga, nimetades mingid asjad teooriateks. Mõne asja kohta galaktikas on teooria, keegi pole sinna kaugele kosmosesse kohale jõudnud ja keegi ei oska öelda, kuidas asjad tegelikult toimivad. Seda ütlevad mingisugused arvutused.
Jah, aga need arvutused tulenevad ikkagi hetke parimatest teadmisest, mitte usust. Teadmised täienevad kogu aeg niikuinii.
Läheb 50 aastat mööda, tuleb keegi teine teadlane ja ütleb, et ei see kõik on hoopis teisiti, ja tuleb välja oma teooriaga. Ka seda võib nimetada usuks niikaua, kuni pole tõestust. Religioosne inimene lahendab asju lihtsamalt: ta eeldab, et keegi kõrgem jõud ongi selle valge laigu täitnud imega. Me teame tõepoolest, et on seletamatuid tervenemisi väga rasketest haigustest. Teadusel puudub selle kohta õige seletus ja öeldakse, et see oli iseeneslik tervenemine. Ma ei oska öelda, kas see on väga teaduslik.
Kui inimene jäi maha bussist, mis tegi hiljem tee peal õnnetuse, paneb see mahajäänud inimest mõtlema, et kas see oli juhus või Jumala sõrm. Muidugi on ka inimesi, kes ei vaeva end selliste mõtetega, kes elavad edasi ja proovivad järgmisel korral bussi peale jõuda.
Traditsiooniline kiriku õpetus on, et me peame tegema kõik, mis meist sõltub, et midagi halba ei juhtuks. See puudutab ka keskkonna hoidmist. Kliimasoojenemine on teema, millega kirik viimastel aastakümnetel on palju tegelenud. Piibli esimestel lehekülgedel on kirjas inimese ülesanne, mille Jumal talle andis, see on Jumala loodu harimine ja hoidmine. Heaperemehelik käitumine ei ole ressursside raiskamine, vaid nendega mõistlik ümberkäimine. Ka ligimesearmastuse käsk puudutab keskkonnahoidu. Meiegi tööstus ei peaks saastama nii palju, et maailmamerede tase tõuseb ja ujutab üle väikesed, vaid mõni meeter üle veepinna asuvad saared Vaikses ookeanis, kus inimesed iga päev kala püüavad. Või me ei tohiks paisata õhku keemilisi ühendeid, mis happevihmadena maha sadades hävitavad samblikke, mida põhjapõdrad söövad. Nii jäävad hätta ka neid põhjapõtru karjatavad saamid. Me peaks hoolima Maa peal elavast naabrist nii palju, et ei hävita tema kodu ja elu. Igaühel on oma roll siin gloobuse peal.
Ma olen täitsa nõus, et kirik peaks tegema rohkem ja seisma enam abivajajate eest. Olen rääkinud erivajadustega inimestega tegelevate töötajatega ning öelnud, et kui nad tajuvad ebaõiglust, võin mina selle avalikkuses õigluse eest seista. Kiriku roll on igal juhul seista õigluse eest ka siis, kui on vaja kedagi selle pärast kritiseerida. Samas ei tasu lihtsalt barrikaadidele joosta nii, et pärast selgub, et kodutöö on tegemata. Aitamiseks peab olema piisavalt infot ja veendumust, et midagi tehes seisan ma tõesti õigluse eest.
Kord nägin Põltsamaal teenimas luteri diakoni, kel oli pea lõbusalt leopardimustriliseks värvitud. Kui uuendusmeelne on Eesti luterlik kirik ja mis traditsioonidest tahate siiski kinni pidada?
Seda tasakaalu saab hoida siis, kui püsitakse pühakirja alusel ja ei vaadata ümber õpetust. Selle õpetusega inimesteni jõudmiseks võib aga tõesti olla loomingulisem. Ma ei tea, kas selleks peab pea just leopardimustriliseks värvima, aga samas, kui see aitab jõuda noorte inimesteni, siis miks mitte. Inimeste kõnetamiseks peab rääkima samas keeles. Sageli me eeldame, et inimesed õpivad ära kiriku keele, aga mul on tunne, et peame ikka vastupidi tegema ja õppima ära nende inimeste keele, keda me tahame kõnetada.
Ajaga kaasas käimise kohta võib öelda seda, et kas kirikukella peab ikka lööma inimene, kes nööri tõmbab, või võib kella helisema panna mobiiltelefonile vajutades. Selline ajaga kaasaskäimine on loomulik. Samas kiriku kohandamisega ajastu vaimuga, sest muidu pole kirik populaarne, ma nõus ei ole, me ei taotle mingit populaarsust.
Ikka saab, kristlus alustas nii. Ka praegu on kogudusi, millel puudub suur kirikuhoone ja mis käivad koos kuskil mujal. Kirikuks muutub iga koht, kuhu usklikud inimesed kokku tulevad, olgu see siis kellegi kodu, mõni kelder või rahvamaja saal. Küsimus on, kas kirik peab tingimata nii eksisteerima. Kui on aeg, mil ei ole võimalik tulla katakombidest välja, on see mõistlik. Samas, kui vähegi on võimalik luua nüüdisaegsed tingimused, tuleb need luua.
Põhimõtteliselt on ju võimalik samas ruumis inimestel palvetada oma jumala poole, iseasi, kas see on sama jumal. Väga Eesti moodi on, et iga inimene on loonud endale oma jumala. Usu juures on oluline samas ka teistega ühtmoodi mõtlemine ja tundmine, mida me kirikus nimetame osaduseks. Kirikus on justkui perekond, kes hingab ühes rütmis. Kirikus ollakse üksteisele lohutajaks ja kinnitajaks, nõu küsijaks ja andjaks. Kui igal ühel on oma usk ja jumal, on ka mõne ülesande täitmine raske, kui üksteisest aru ei saada.
"On palju ametlikke kohtumisi, kuid kirikus ja väljaspool seda on ka palju inimesi, kes vajavad, et keegi neid kinnitaks, julgustaks, lohutaks ja tunnustaks," kirjeldab Viilma oma tööd. "Lihtsalt niisama, ette teatamata olen astunud sisse diakooniahaiglasse, kui seal on inimene, kellega ma olen olnud seotud või kellele on oluline, et ma teda vaatama lähen. Olen pidanud ka koos kohaliku vaimulikuga vanadekodus jumalateenistust. Samuti olen käinud koolides loenguid pidamas."
Viilma sõnul ei meeldi talle lihtsalt kampaania korras käia kuskil supiköögis või toidupangas, kuigi talle on seda ka soovitatud. "Kui vaimulikud on karjased, siis peapiiskop on ülemkarjane. See tähendab, et peapiiskop peab leidma aega ka oma karjaste jaoks. Mööduval aastal algatasin kombe, et lähen argipäeval mõnele eesti vaimulikule tema kirikusse külla ja vaatan ta igapäevase töö juures töövarjuna, et kuidas tal läheb. Soovin teada, mis on meie vaimulike rõõmud ja mured ja võtta aega omavahel vestlemiseks. Olen nõuks võtnud külastada igal aastal kõigist 12 praostkonnast ühte vaimulikku."
|
OSCAR-2019
|
||
Siristav kuldnokake männipuu oksal, sarapuupähklit krõbistav oravake mätta otsas - see on alati iseloomulik Tartu Suusaklubi noorsportlaste esimesele suvisele treeninglaagrile. Ka sel aastal on Tartu Suusaklubi treenerid Kerstin, Vahur ja Rasmus oma parimad kasvandikud kaasa haaranud Jõulumäe metsade alla, et maha pidada nädalane sportlik koosviibimine.
Põhjaladuv neljapäevane tsükkel on sportlastel seljatatud ning ees on ootamas veel 3 ja pool rasket treeningpäeva. Tänast hommikut jäävad Maarjamaa tõenäoliselt kõrgema hapnikutarbimisvõimega noored mäletama tähtsa spordivõistlusega, kus paremus pandi maksma jooksurajal. Vaatamata tugevale vihmasajule tõestati suurejoonelist arengut võrreldes möödunud hooajaga.
Lülitage täna õhtul kell 19:30 oma telerid TV3 saatele "Suure tähe väike täht." Saates osaleb Tartu Suusaklubi liige Peeter Kümmel koos tütar Lotega!
Kolmapäeva õhtul, 25. jaanuaril, toimus Tähtvere Spordipargis taaskord vahva spordiõhtu, kui toimus Lemeks Tartumaa Suusatalve II etapp.
Hoolimata vahepealsest sulaperioodist pidas Tähtvere kunstlumerada hästi vastu ning viimaste päevade miinuskraadid muutsid rajaolud väga headeks, meelitades suusapeost osa saama üle 200 osaleja!
Koos numbritega said mõned õnnelikud sekretariaadist ka eelregistreerunute vahel välja loositud kinkepakid meie toetajatelt. Kottides leidus head paremat nii Tartu millilt, Grüne Feelt, Nõo lihavürstilt kui Rõngu pagarilt!
Kuid enne koju maiustama minekut suunduti siiski suusarajale. Sel korral oli võistlustel kavas 1-10 km klassikadistantsid ning Subaru Outback-s istunud Jaagu märguande peale kihutas võistlusrajale ühtekokku 175 sportlast. Paljud neist olid loobunud määretega katsetamisest ning otsustanud libedate uisusuuskade ja paaristõugete kasuks. Ja paistab, et valik oli hea, sest nii meeste kui ka naisteklassis tulid võitjateks just paaristõugetes distantsi läbinud sportlased! Kuid ka klassikalises tehnikas sõideti erinevates vanuseklassides väga häid tulemusi, seega määrdeid veel nurka ei maksa visata!
Kuni 10-aastaste seas Gerda Kivil ja Stefan Kivil. 12-aastaststl Mari Ann Jahhu ja Ralf Kivil. 14-aastastest Kätlin Kukk ja Erik Kukk. 16-aastaste seas Britta Kasela ja Tauri Kaasiku. 18-aastastest Nele Paglant ja Marten Soeson. Naiste võitja oli Piret Pärnik ning meesteklassis ürituse eestvedaja Vahur Teppan. 40-aastaste klassis Sille Rell ja Allar Kivil. 50-aastaste klassis Triin Lett ja Kuldar Aavik, 60-aastaste klassis Leili Prans ja Kalle Kiiranen ning 70-aastaste vanuseklassis võidutses Evgeni Fedosejev.
Tihedas konkurentsis jagati eile välja ka Tartu linna meistritiitlid juunioride ning naiste ja meeste klassis. Naisjuuniorite vanuseklassis kuuluvad esimene ja teine koht vastavalt Nele Paglantile ning Iiris Paarop. Naiste põhiklassis jäi Piret Pärnik võitmatuks, teisele kohale sõitis end klubikaaslane Hanna Britt Laursoo ning kolmandale poodiumiastmele tõuseb rajal head kiirust näidanud kuni 16-aastaste vanuseklassi kiireim Britta Kasela. Meesjuunioride seas võidutses Marten Soeson, teisel kohal Andres Rõõm ning kolmandal Olev Korb. Meestest tuli Tartu linna meistriks Vahur Teppan, teisele kohale sõitis Martti Himma ning kolmas koht kuulub Allar Kivilile.
Kuid nagu ikka, siis toimub etapil lisaks võistlustele muudki. Kella 18 paiku kogunes umbes 20 mudilast Limpa suusatundi, kus koos mängiti kulli ning muid vahvaid suusamänge. Sellele järgnes Grüne Fee lastesõit 200m ringil ning kiiremad said soovi korral läbida ka mitu ringi. Ja loomulikult sai iga laps oma suusapassi teise etapi kleepsu, kus Kurgi Kuuno stardijoonel valmistub.
Samal ajal kogunes pea kümne liikmeline grupp suuremaid suusahuvilisi teisel pool staadionit, et kuulata kogenud maratonisõitja Martti Himma õpetussõnu paaristõugete teemal. Ja arvestades, et just Martti sõitis end paaristõugetega eilse Lemeksi suusatalve etapi meesteklassi teiseks, jäädes võitjale alla vaid 10 sekundiga, siis kindlasti andis ta head nõu ka oma suusatunni õpilastele.
Loodame, et kõik osalejad said nautida mõnusat seltskonda, kaasakiskuvat muusikat, Vahuri tabavaid kommentaare, maitsvaid Rõngu pagari pirukaid, Vilde restorani teed, õunu ning otse loomulikult suusatamist ja häid rajaolusid.
Lemeksi Suusatalve meeskond tänab Teid! Ning juba järgmisel kolmapäeval ootame kõiki Lähte suusaradadele, kus toimub Lemeks Tartumaa Suusatalve kolmas etapp.
Vastavalt juhatuse otsusele 05.09.2016.a. tõusis 01. jaanuaril 2017 õppemaks. Õppemaksu tõusu põhjuseks on möödunud aastal Eesti Suusaliidu toetuse 50%'line vähenemine ja klubi ruumide rendi tõus.
Jõululaupäevale eelneval päeval peeti Eesti kõige kõrgetasemelises suusamekas, Otepääl, käesoleva hooaja esimesed Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises. Proovile pandi parimate Maarjamaa poegade ning tütarde vastupidavuslikud näitajad klassikalises ning vabatehnikas, kui võistlusformaat nägi ette suusvahetusega sõitu. Tartu Suusaklubi au läksid kaitsma naiste poolelt Stine-Lise Truu, Hanna Britt Laursoo, Nele Paglant nind Doris Kudre. Tartu Suusaklubi meestest astusid võistlustulle Karel Tammjärv, Mart Kevin Durant ning vabariigi esisprinter Peeter Kümmel.
Juuniorite vanuseklassis sõitis meie parima naissportlasena, Hanna Britt Laursoo, välja 9nda koha. Samas võistlusklassis oli meie sportlastest Doris Kudre 11 ning Nele Paglant 13. Teravamat minekut näitas aga Rootsi koolis õppiv ja treeniv Stine-Lise Truu, kes sõitis välja päeva neljanda aja ning oma vanuseklassis (U23) saavutas teise koha.
Ääretult tihe rebimine meistritiitli nimel toimus aga meeste hulgas. Ühisstardigasõidu lõppfaas pakkus pealtvaatajatele suuri elamusi, kui nelja mehe vahel jagati kolm medalit. Kõige sitkemat lõpusprinti demonstreeris klassik Algo Kärp, temale järgnes Aivar Rehemaa ning kõigest 4.2 sekundi kaugusele võitjast jäi meie klubi esindaja Karel Tammjärv, kes võib nüüd uhkusega öelda, et oli Eesti meistrivõistlustel pronksmedalimees. Üllatuslikult medalita ei jäänud ka domineerivalt glükolüütiliste lihastega Mart Kevin Põlluste, kes oma vanuseklassis (U23) saavutas kolmanda koha, vastutasuks pronksmedal. Medali uudistamiseks võtta ühendust Mardiga. Paraku pidi Peeter Kümmel võistluse pooleli jätma.
Palju õnne kõigile tublidele Tartu Suusaklubi sportlastele kõrgete kohtade eest ning jääme ootama edukaid esinemisi järgnevatel võistlustel!
Paljud on suusaklubis avaldanud soovi oma laste ning enda kasutusel olevat suusavarustust (suusakepid, suusad, suusasaapad, suusasidemed jne.) müüa. Väiksemal määral on ka Tartu Suusaklubi ruumides varustusel turgu olnud, kuid kindlasti on mugavam seda kõike teha interneti vahendusel. Seetõttu on loodud Google Drive's Exceli tabeli, kuhu saavad kõik oma ostu- ning müügisoovid ülesse kirjutada. Lisaks varustusele on mõistlik proovida maha müüa ka lapsele väikseks jäänud klubidresse - ehk on sellelgi turgu. Viite ostu-müügi tabelile leiab peamenüüs Klubi alt valides Ost/Müük.
Mudilased sportima Tartu Suusaklubi kutsub 5-7 aastaseid välitreeningutele. Treeningud on põnevad ja vaheldusrikkad, mängime palli, jookseme, matkame, sõidame rullsuuskadega ning talvel suusatame. Avame 2 mudilaste rühma. Esmaspäeva ja kolmapäeva õhtuti algavad treeningud kell 18:15, teisipäeva ja neljapäeva pärastlõunati kell 14:30.
|
OSCAR-2019
|
||
Tänavune “Teeme ära” talgupäev oli nii saarlaste kui ka mandrirahva hulgas suuresti merelistest mõtetest kantud.
“Meie talgulised põletavad oksi ja risu, mis me rannast ja merega piirnevast metsatukast kokku korjame. Samas saavad nad pildi sellest, kuidas muiste meie talus tõrva aeti. Eks nad on ka ise kändude tassimise, saagimise ja raiumisega selleks oma osa andnud. Tule aga Murikale kaema,” kutsub Tuhkana-Ranna talu perenaine Svetlana Raudsepp lehemeest jürikuu viimasel päeval Murika teed ette võtma.
Niisugusest kutsest ei saa loobuda. Teadagi on Tuhkana rand Põhja-Saaremaa üks kaunimaid paiku. Veidi tugevama põhjatuule korral saab Tuhkana rannas nautida tõelist lainete möllu. Seekord jääb see pilt nägemata. Pole tuult. Tuhkana-Ranna puhkemaja perenaine on talgulistele töö kätte jaganud. Naised tassivad oksi lõkkesse. Ja üllatus missugune! Lõkkemeistriks on kooliõde paralleelklassist Anne Tšernovitski.
Teisedki töötegijad on tuttavad. Rügades tuleb suure oksasülemiga lasteaiaõpetaja Merike Meriloo. Taamal annab Kuressaare gümnaasiumi õpetaja Anne Mets telefoni teel vist kellelegi teada, mis Tuhkanal tehtud, mis teoksil.
Perenaine Sveta ütleb, et kunagi olid sellel platsil, kus talgulised toimetavad, kalurite võrgumajad. “Metsküla mehed käisid siit kalavetel. Majakesi oli ikka palju. Nüüd ei ole enam ühtegi. Aga mehed lähevad vahel siit merele ikkagi. Kalameestega koos oleme siin samuti talgutöö ette võtnud. Täna on mehed aga Soela sadamas talgutel.”
“Vaatame ka tõrvaahju üle ja kui tahad vanaperenaisega juttu rääkida, siis tema koorib köögis parasjagu kartuleid,” kutsub Sveta pisikesele jalutuskäigule.
Härta Ollerma, kellel aastaid turjal üle 80, on kartulikoorimisega ühele poole saamas. Elupõline Murika küla elanik ütleb, et selle tööga saab ta kenasti hakkama. Veerand tundi ja talguliste kartuliports ongi kooritud.
Eks tunneb memmgi heameelt, et tütrel nii palju sõpru, kes vajadusel talgutööd ei pelga ja nii kogu ümbruskonna korras hoiavad.
Tõrvaahju juures toimetab väiksem seltskond. Teadusemees Karl Kallastu on ka kohal ja kohendab tulekollet. Karl on veendunud, et ettevõtmine läheb korda. Ehtsat puutõrva annab aga veel oodata.
Ahi üle vaadatud ja memmega räägitud, teeme veel tiiru mereäärsel platsil. Selgub, et Anne Tšernovitskil on see juba teine tööpäev looduse rüpes. “Eile müttasin Parasmetsas oma suvekodus, täna oleme siin. Õhtul on saun. Tõrvategu saame ka veel näha,” kirjeldab talguline nädalavahetuse ettevõtmisi.
Merike Meriloo ütleb, et see töö eriti konti murra. “Siin on nii mõnus. Võib-olla õhtul tunnen ka natuke väsimust, aga see käibki talgutöö juurde,” arvab Merike.
Mererand jääb talgulistest kiviviske kaugusele. Sätendav veepind meelitab naisi kaldaveerele mereilu nautima. Kas ka ujuma? Veel mitte. Meres suplemisest lugu pidavad saare naised peavad vee soojenemist ehk mõne nädala ootama. Murika küla ja Tuhkana rand on neile ammusest ajast tuttavaks saanud. Kindlasti naudivad nad veemõnusid selles oivalises paigas ka sellel suvel.
Nii ühtset ja kokkuhoidvat seltskonda kui Soela sadamas koos käib, annab otsida. Öeldakse, et meri ühendab ja meri lahutab. Soela piirkonna inimesi ühendab sadam. See on kindel.
Novembris 2013 taasavatud sadam on tõmbekeskus nii noortele kui vanadele, nii meestele kui naistele. “Siin on ju nii ilus. Käime sadamas peaaegu iga päev,” räägib noor ema Liina Saar, kes on kaasa võtnud ka pesamuna Jasperi. Tema, Soela kõige noorem talguline, magab talgupäeva väsimust välja vankris päikeselisel pärastlõunal sadamakail.
Sadam annab jõudu ja inspiratsiooni loomingulistele inimestele. Kunstnik Reet Grevel on üks neist. “Püüdsin kogu päeva lõkkesuitsu ja merelaineid ühte taiesesse modelleerida. Vist õnnestuski. Sadam on ju nii paljuütlev sõna – sadam, kodusadam, kodu,” räägib Reet.
Tema sõnul on neil välja kujunenud väga tore seltskond inimesi, kes merd austavad ja armastavad. See on juba suur ühisosa, mille pärast koos käia ja vajaminevat infrastruktuuri kujundada. “Kõige huvitavamad mõtted tekivad mere ääres, sinna minekul või sealt tulekul. Olen kaks raamatut teinud just niimoodi, mere ääres. Sellepärast ma sadamas käingi. Heade mõtete sadam.”
Nõustugem Reet Greveliga. Küllap saab sadamast häid mõtteid ka ettevõtja, parima juhi tiitlile kandideeriv pangahärra Erkki Raasuke. Talgutele on Erkki kaasa võtnud oma tütre Marii. Leidub ju lastelegi jõu- ja eakohast tööd.
Erkki ütleb lõunalauas, et rohkem saab ta tänavu sadamas tegutseda ja merele minna juuli teises pooles. Seekord aga ei saanud ta Tallinnast talgupäevale tulemata jätta. “Jõudsime palju teha. Maja tuleb veel võõbata. Siia on alati hea tulla,” jääb LHV juht päevaga rahule.
Margus Pajuste seltsi juhatusest ja vana merekaru Aksel Auga on samuti rahul. Pärast tööpäeva lõppu takseerivad mehed vana lappajapaati, et otsustada, mis sellega teha. Selge on, et tuleroaks paat ei lähe.
“Tule laupäeval Pidulasse. Hakkame vesiveskit renoveerima. Talgupäeval teeme ettevalmistusi ja edaspidi hakkame asjaga tõsisemalt tegelema,” helistab endine meremees ja ammune ehitusmees ning talumuuseumi omanik Jaan Mändmaa.
See on küll väärt ettevõtmine Väärtnõude kodu külje all. Oli ju Arteemi Väärtnõu pool sajandit Pidula kalakasvanduse juhataja. Viis aastat oli seal juhi rollis tema poeg Mati.
Nüüd on Arteemi ja Valve Väärtnõu järeltulijad võtnud vastu otsuse pärandkultuuriobjekt korda teha. Kas vana veski ükskord ka teravilja jahvatama hakkab, sellest on vara rääkida, aga muuseumina avab see unikaalne hoone huvilistele uksed küll.
Talgujuhid, Arteemi ja Valve tütre Maili Kaerma pojad Ardon, Margus, Mattias Andreas ja tütar Katri Kaerma ning Mati Väärtnõu, on optimistid, kes piltlikult öeldes härjal juba sarvist haaranud.
Talgupäeval tundub küll, et enamik talgulisi on Tallinnast selleks päevaks Saaremaale sõitnud. Elupõliseid pealinlasi nende hulgas aga ei ole. Kõigil on juured sügavalt siinses kivises pinnases.
Jaan Mändmaa võtab lehemehe sappa ja tutvustab hoonet. “Näed, seadmed ja mehhanismid on siin kõik enam-vähem korras. 1960. aastal töötas veski veel täiskoormusega,” teab restauraator. Tallinnas juristi ametit pidav Katri Kaerma näitab vanu kviitungeid, mis seina küljes naela otsas ripuvad. Rariteetseid asju leiab iidsest ehitisest palju.
Keskpäevaks toob Jaan supitermose lauale. Kuuma kalasuppi tõstes küsib sellel päeval ka koka rollis olev Jaan, mitmest kalaliigist supp koosneb.
Lepa talu perenaine, Tallinnas NOP-i restorani peakokk Marge Humma kiidab Jaani kokaoskusi ülivõrdes. Kõigile maitseb. Pärast sööki võetakse veel kord rehad ja labidad kätte. Õhtul tõdevad talgulised, et avalöök vesiveski taastamiseks on õnnestunud.
Kuressaarest pärit räppar Andrus Elbing (35), artistinimega Beebilõust võeti kaheks kuuks vahi alla, kahtlustatuna laupäeval Tallinnas toimunud poeröövis. 35-aastane Elbing ähvardas Tööstuse tänaval asuva Salme toidupoe naismüüjat noaga ja üritas […]
Saaremaa ettevõtjate liidu eileõhtusel aastapäevapeol kuulutati välja järjekorras kaheksas maakonna aasta ettevõte. Saare maakonna aasta ettevõtte konkurssi korraldavad ühiselt Saaremaa ettevõtjate liit (SEL), ajaleht Saarte Hääl ja raadio Kadi. Tiitli […]
Kellassepp ja muusik Antti Kopliste sooritas kolmapäeval Portugalis langevarjuhüppe, kus 28 Eesti hüppajat moodustasid kujundi. See on uus Eesti rekord, eelmise rekordi tegid 23 hüppajat. „Hüpe sooritati 4400 m kõrguselt, […]
Ettevõtja Raivo Hein postitas esmaspäeval Youtube’i videolõigu, kus on näha Kuivastu maanteel Tagavere kandis kulgemas uut Tesla Model X luksusautot. Auto aknast on näha, kuis rooli taga istuv juht tukastab […]
Kas päkapikud on olemas või mitte? Kus nad elavad ja mismoodi meile tuppa pääsevad? Kuidas jõuab jõuluvana kõigile lastele kingitusi tooma? Aste põhikooli 2. klassis õppivad Markus Kaare, Riine Metsamaa, […]
Patronuse värske singel „Must Lumi“ toob ootamatut vaheldust traditsioonilistele jõuluaja lugudele. Meloodilist pop-folki viljelev Patronus üllatab jõuluaja eel kuulajat uue intrigeeriva looga, mille nii meloodia kui sõnade autoriks on esmakordselt […]
Viidumäe kõige kuulsam elanik Reet Pull tuli välja verivärske tantsuvideoga, kus tantsib Saaremaa taluhoovis maailmakuulsa hiti järgi. Kui seni on Reet Pull „Suures komöödiaõhtus“ andnud mõista, et üldiselt ei tee […]
Estonian Voices, mille koosseisu kuulub ka Saaremaalt pärit Maria Väli, avaldas laupäeval 19. novembril muusikavideo oma versioonist Curly Strings’i loole “Kättemaks”.
Saarte Hääl portreteeris hiljuti ühte tulihingelisemat rallifänni Saaremaal – Sander Nurme, kel ei jää naljalt ükski Eestis toimuv ralli vahele. Kaamera käes, püüab ta sõidud purki, et kõik näeksid – rallis […]
Joogivee ja talvesöödavaruta jäetud lihaveised Vätta poolsaarel on tunginud karjamaadelt külatänavale ja teevad oma ööpäevaringse hädakisaga külarahva meele pisarateni härdaks. “Loomad karjuvad öösel ja päeval, on neil siis janu või […]
Eile ennelõunal oli Kuressaare Gümnaasiumi füüsikaklass täis sügisvaheaja linnalaagrisse tulnud poisse ja tüdrukuid, kes Lego Mindstorms komplektist, arvutiprogrammi abiga ja füüsikaõpetaja Olle Araku juhendamisel roboteid ehitasid. “Kui meie robot valmis […]
Põhja prefektuuri liikluspolitseinikud silmasid 8. oktoobri pärastlõunal Sõrve sääres ATV-d Yamaha 700, mille juhtimisstiil äratas kahtlust. Peatumismärguannet juht eiras ja asus korrakaitsjate eest ära sõitma. Purjus ja juhtimisõiguseta ATV-juht kihutas metsa, kust ta […]
Kui aastakümneid tagasi oli n-ö plaanimajandusest lähtuvalt lausa kohustus, et igas kolhoosis või sovhoosis pidi traktoriroolis ka teatud hulk naisi olema – tookord neid oligi üle Eesti sadu -, siis […]
|
OSCAR-2019
|
||
Raamatu Do More Great Work ja blogi Box of Crayons autor Michael Bungay Stanier jagab töö kolmeks: halb töö, mis nõuab ainult aega ja energiat midagi vastu pakkumata, hea töö, mis hoiab asju käigus, aga ei lõpe kunagi, ning suurepärane töö, mis loob muudatusi ning aitab meil ennast ja teisi arendada. Kuidas leida rohkem aega suurepärase töö jaoks?
Ta väidab, et inimesed teevad kuni 40% ajast nn halba tööd – kirjutavad aruandeid, millest pole kellelegi kasu, löövad aega koosolekutel surnuks, tegelevad asjadega, mille tegelikult võiks vabalt jätta tegemata, sest neil lihtsalt pole sisulist mõtet.
40-80% ajast veedavad inimesed nn hea tööga – see on just see, milleks sind palgati ning mida sa teed hästi. Meie eesmärk on ju pakkuda häid tooteid või teenuseid ning teha seda efektiivselt. Paha lugu on see, et meil maal (või linnas) ei lõpe töö kunagi. Pealekauba teeme head tööd oma mugavustsoonis – ega selleks suurt pingutama pea. Aga seni, kuni teed tavapäraseid tegusid, jõuad tavapäraste tulemusteni. Ühel hetkel avastad, et teedki tööd lihtsalt päeva- või nädalakaupa, et õhtule ära saada ning kord kuus palka saada.
Kõigest kuni veerandi teeme nn suurepärast tööd, mida sa lootsid tegema hakata, kui asusid praegusele ametikohale. See on töö, mis paneb inimestel silmad särama, viib asju edasi, aitab meil elus edasi liikuda. See on töö, mis loob aluse helgele tulevikule. See on töö, mis on sinise ookeani strateegia, innovatsiooni, eristumise, evolutsiooni ja muutumise süda.
Miks me sellele siis nii vähe tähelepanu pöörame? Küsimus on ju valikutes: millele ütleme „jah“ ja millele „ei“. Aga see pole ju tegelikult nii lihtne! Jube lihtne on öelda alati „jah“ ning lõpptulemusena end üle koormata. „Ei“ ei meeldi eriti kellelegi öelda...
Kuidas öelda „ei“ kui sa ei saa/taha öelda „ei“. „Ei“ me ei ütle kahele sihtrühmale: inimestele, kes on meile tõesti tähtsad, ning müügimeestele, kellega vestluse katkestame enne kui eini jõuame.
Küsimus on tegelikult selles, kuidas öelda „jah“ aeglasemalt. Seega: enne kui järgmine kord „jah“ ütled, nooguta pead ning lausu: „Loomulikult, aga ma enne täpsustaksin siiski paari asja.“ Seejärel vali mõned järgmistest küsimustest:
Kui hakkad ütlema „jah“ aeglasemalt, märkad nelja asja. Esimene: töö andja põhjendab seda sulle paremini ning mõistad paremini, miks öelda „jah“. Teine: nad paluvad sul pärimise lõpetada ja lihtsalt tööle hakata. Kolmas: nad võtavad vastuste leidmiseks aja maha ning sa saad samal ajal olulisi asju teha. Neljandaks: ühel hetkel eelistavad nad hõivetöö jaoks leida kellegi teise vähem tülika.
Palun leia rohkem aega, et teha Tõeliselt Olulisi Asju. Pane vähemalt üks selline ülesanne kirja ning tegele sellega iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.
Kolmapäeval Põlva Kultuurikeskusest startiv Marko Matvere ja Kihnu Virve ühistuur "Merealulud" teeb peatuse kuues linnas, väisates ka Eesti kõige suuremaid kontserdisaale.
Virve Köster ehk enamtuntud nimega laulumemm Kihnu Virve on kirjutanud laule juba aastakümneid ning teeb seda siiani. Seekordse kontserttuuri kavasse on valitud Virve loomingust sellised, mis räägivad merest ning mereäärsest elust.
"Need on kõik Virve laulud - on päris uusi laule ja need tuntud hitid on ka sees," rääkis Kihnu Virve tütretütar Raina Kiviselg, kes astub tuuril üles Virve pereansambli koosseisus.
Raina on veendunud, et kuna suur jagu Virve lauludest just merest räägivadki, siis materjalist juba puudu ei tule. "Ta teeb neid ju kogu aeg juurde. Praegu tuleb ta iga päev uue merelauluga. Pigem on kunst, kuidas neid kõiki kontserdi aja sisse ära mahutada," arvas Raina.
Marko Matverega ei ole varem koos laulnud Virve pereansamblist mitte keegi. Seetõttu on esinejate ootusärevus suur. "Matvere on väga hea laulja ja eks meie proovime siis sama head olla," oli Raina optimistlik. Kontserte läbiv mereteema on Raina sõnul väga lähedane nii Virve pereasambli liikmetele kui ka Matverele.
Virvet peab Raina suurepäraseks esinejaks, kes võlub publikut oma loomulikkusega. "Ta on väga ehtne. Isegi kui tal mõni asi untsu läheb, leiab ta kohe teise tee, kuidas sellest üle saada. Kui tal esinedes sõnad peaksid meelest ära minema, mõtleb ta sealsamas paigas uued sõnad ja ei tee väljagi. Ta on üks vahva mutt, sellega on kõik öeldud," võttis Raina jutu kokku.
Kuna nii Kihnu Virvel kui ka Marko Matverel on fänne kogunenud kõvasti, siis on esinemispaikade hulgas Eesti suurimad kontserdisaalid - lisaks Jõhvi, Tartu ja Pärnu kontserdimajadele ka Nokia kontserdimaja saal, mis mahutab kuni 1830 pealtvaatajat.
Külastajate puudust Raina ei karda. "Meil on hea meel märgata, et meie publik pole sugugi vanema- või keskealine, meid tulevad kuulama ka päris noored. Eriti on meil hea meel märgata, et kontsertidel on järjest rohkem noormehi," rõõmustas Raina.
Omalt poolt lubas Raina rõõmsat ja hingekosutavat elamust: "Meie läheme alati rõõmsa meelega esinema. Me ei lase murekoormat endaga kaasa tulla. Muresid on kõigil, aga kui nendega lähemalt kokku puutud, siis näed, et halvad asjad ei ole määravad," rääkis Raina.
Bariaatria on võitluses rasvumisega üha enam populaarsust pälviv ravimeetod, kirjutab ajaleht Meditsiiniuudised.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla pehmete kudede onkoloogilise kirurgia, bariaatrilise ja üldkirurgia osakonna juhataja Ilmar Kaur kirjeldab maovähenduskirurgia eeliseid.
Operatsioonid jagunevad olemuselt kaheks: esimest tüüpi operatsioonide puhul vähendatakse mao mahtu sedavõrd, et patsiendil tekib täiskõhutunne juba väikse toidukoguse söömisel. Teist tüüpi operatsioonidel lühendatakse toidu teekonda maost jämesooleni ehk lülitatakse osa peensoolt seedeprotsessist välja. Selle tulemus on söödud toitainete mittetäielik omastamine.
Nagu kogu maailmas on ka Eestis populaarseim meetod nende kahe kombinatsioon – laparoskoopiline bypass-operatsioon Roux’ järgi. Sel juhul vähendatakse magu ja lühendatakse toidu teekonda peensooles, aga mõlemat mõõdukalt.
Bariaatriline operatsioon on näidustatud isikutel, kelle kehamassiindeks (KMI) on üle 40 kg/m2, või inimestel, kelle kehamassiindeks on 35-40 kg/m2 ja kes põevad mõnd rasket kroonilist haigust (II tüüpi diabeet, uneapnoe, raskesti kontrollitav arteriaalne hüpertensioon, tugiaparaadi degeneratiivsed haigused).
“Kirurgi vastuvõtule on mõtet saata patsient, kellel on loetletud näidustused ning valmisolek kirurgiliseks sekkumiseks,” rõhutas Kaur. “Perearstil on ajanappuse tõttu bariaatrilise kirurgia teemat vastuvõtuaja sees põhjalikult läbi arutada väga raske, seetõttu on abiks mittemeedikutele mõeldud eesti– ja venekeelne internetilehekülg www.kergemaks.ee.”
Vastunäidustused on seotud patsiendi üldseisundi, kaasuvate haiguste ja koostöövalmidusega. Suhteliseks vastunäidustuseks võib olla patsiendi vanus, sest tavaliselt ei opereerita alla 18- ega üle 65aastaseid inimesi.
Laparoskoopiline bariaatriline kirurgia on üsna ohutu: perioperatiivne suremus on 0,14% (maopaela asetamise korral 0,1% ja bypass-operatsiooni korral 0,3%). Eestis on aastail 2004-2009 surnud üks patsient 373st. Raskeid tüsistusi esineb 3-4%-l patsientidest (peritoniit, kõhuõõne abstsess, verejooksud, südameinfarkt, hingamispuudulikkus).
Elustiili nurgakiviks pärast bariaatrilist lõikust peaksid olema teadlik ja tervislik toitumine ning füüsiline aktiivsus. Enamik patsiente on tulemuse saamiseks motiveeritud ja kohanevad uue eluga hästi. 15%-l patsientidest ei toimi operatsioon nagu loodetud: kas ei saavutata ootuspärast kaalukaotust või hakkab kaalu juurde tulema. 85% patsientidest saab siiski tulemuse, millega võib rahule jääda.
Bariaatriline kirurgia võimaldab ka paljude rasvumisega seotud haiguste põhjuslikku ravi. Seetõttu kasutatakse üha rohkem terminit “metaboolne kirurgia”. Kaur usub, et bariaatrilise kirurgia näidustused laienevad lähiaastatel veelgi, näiteks patsientidele, kelle KMI jääb alla 35 kg/m2, kuid kellel on II tüüpi diabeet.
Eestis on bariaatriline kirurgia praegu kõige kiiremini arenev üldkirurgiavaldkond ning selle vastu tuntakse huvi ka väljastpoolt Eestit. Näiteks regionaalhaiglas tehakse 10-15% bariaatrilistest lõikustest välismaalastele.
*Bariaatrilise kirurgia populaarsuse hüppeline kasv toimus eelmise kümnendi alguses, põhjuseks rasvumise kiire levik ja laparoskoopilise operatsioonimeetodi kasutuselevõtt.
* Eestis on opereeritud umbes 600 patsienti. Eelmisel aastal tehti regionaalhaiglas 250 bariaatrilist lõikust, aga vajadus oli kaks korda suurem. Rasvumise ja ülekaalu konservatiivne ravi võimaldab püsivat kaalukaotust 5-10% algkaalust. See on rahuldav tulemus inimeste puhul, kelle kehamassiindeks on kuni 35 kg/m2. Suurema kehamassiindeksi puhul sellest ei piisa.
* Kirurgia võimaldab parandada elukvaliteeti, pikendada eluiga ja kauges perspektiivis vähendada tervishoiukulutusi.
* 2011. aasta jooksul korraldavad Eesti Kirurgide Assotsiatsioon ja TÜ tervishoiu instituut koostöös sotsiaalministeeriumiga bariaatrilise kirurgia kui tervisetehnoloogia hindamise Eesti oludes, et anda haigekassale rohkem tõenduspõhist informatsiooni rahastamisotsuste tegemiseks.
|
OSCAR-2019
|
||
Loetud piiblitekst on arvatavalt üks vanimaid ristimishümne, mis varakristlikes kogudustes laiemalt levis. Apostel Paulus osundab seda kui üldtuntud elujuhist ülestõusmissündmuse jätkuval väljaelamisel. Võimalik, et nii lauldi ristitavatele just hetkel, mil nende vana elu vee alla maeti, et neid siis Kristuse ülestõusmise usus koos kogudusega uude ellu kutsuda. Iga kristlasekssaanu elulugu samastati Jeesuse ristisurma ja mahamatmise ning surnuist ülestõusmise loo jäljendiga.
Suurel Neljapäeval võisin Tartu vanglas ristida viis muudetud elulooga meest. Üksteise järel ristimisvette astudes tõotasid nad, et lasevad oma vana elu matta jääkülma veehauda, olles valmis samas üles tõusma uuele elule Issanda Jeesuse nimel. Veest välja tulles ütles üks pikkadeks aastateks kinnipeetu: „Nüüd on kõik endine maha maetud, tänu Issandale, võin elada uut elu!“ Oleks te näinud tema säravaid silmi ja kuulnud seda rõõmulaulu, mida vangla kirikus ristitud koos kaasvangidest usuvendadega Issanda palge ees südamest laulsid! Jeesuse surmal ja ülestõusmisel on ikka veel elumuutev tähendus ja vägi!
Kallid kaaskristlased ja kogudused üle Eestimaa ja selle piiride, meile on antud eesõigus olla ärganud ja elada Kristuse ülestõusmise väes. Meil on vabadus kuulutada Teda nii sõnas kui teos, kus iganes me viibime: „Jeesus on Issand!“ Tema valitseb üle surma ja haudade, üle elu ja suhete, üle vanglamüüride ning lukkus uste, üle jumaliku uskumisvõime ja inimliku uskmatusekogemuse. Läheme ja elame siis välja Kristuse ülestõusmise kirkust, kuulutame temalt saadud parimat rõõmusõnumit, kehastame elumuutvat usuliikumist Jeesuse enese jälgedes! Kutsume lauldes koos esimeste kristlastega meid übritsevat maailma uuele elule: „Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist, siis särab sulle Kristus!“
Piibel kinnitab: „Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab?palju korda. Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt.“ (Jk 5:16-17) Kutsun üles meie liidu kogudusi pühenduma 12-päevasele palve- ja paastuajale Eesti maa ja rahva tuleviku eest alates iseseisvuse väljakuulutamise aastapäevast 23. veebruaril kuni riigikogu valimistepäevani 6. märtsil AD 2011! Võtame erilise aja kümnel nädalapäeval ja kahel pühapäeval, et teenida oma maad ja rahvast eestpalves ning tunnetada ja täita oma missiooni usus, lootuses ja armastuses elumuutva usuliikumisena. Kõigeväeline on tõotanud: „Kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi,?alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning?pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa.“ (2Aj 7:14)
Õnnistatud uut, 2011. Issanda aastat! „Jeesus on Issand,“ tunnistasid esimesed kristlased. Selles oligi kogu nende usutunnistus. Ei midagi keerulisemat. Apostel Paulus kirjutas: „See on ususõna, mida me kuulutame. Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma?südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse.“ (Rm 10:8-9) Uskuda ja kuulutada päästmist Jeesuses tähendas siis ja tähendab tänapäevalgi temale kui Issandale keskendunud elu ja sõnumit. Kõik muu on juba tulenev sellest, et Jeesus valitseb ja peabki valitsema üle kõige ja kõigi meie elus. Rääkimata suhetest lähimatega, ka koguduslikud, kogukondlikud ja ühiskondlikud suhted muutuvad kristlikuks nimelt siis, kui elame Jeesuse Issandaks olemise järgi. Võttes kätte ja kasutusse esimesed eurod Eestis, ütleb Issand: „Andke siis nüüd keisri oma keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!“ (Lk 20:25) Meie raha-, toidu- ja vereringlus ei saa enam taanduda pelgalt vääringutele, mis teenivad mõne maise impeeriumi, igapäevase heaolu või individuaalse eluspüsimise vajadusi. Kristliku elu DNA kuulub Jeesusele ning paneb meid üheskoos elama Issanda kuningriigi tegelikustamise nimel. Kui viimselt kuulub kõik temale, siis tuleb talle „tagasi anda“ ka kõik alanud aasta päevad, tööd ja tegemised, suhted ja valikud, lähtekohad ja lõppsihid. Ärgu olgu meie elus ühtegi valdkonda, kus Jeesus Issandana ei valitse! Vastasel juhul elame ebakristlikult. Olgu järgmised 365 ööpäeva tunnistuseks Jumalale „tagasi antud“ elust, kus Issand on tõepoolest Issand ja meie tõepoolest ainiti temale kuuluvaks, kuuletuvaks ja kuulutavaks rahvaks! Issand Jeesus läkitab meid tulevikku öeldes: „Minule on?antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil?käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu?lõpuni.“ (Mt 29:18-20)
Täna, 30. septembril algas Rahvusraamatukogus Rahvuskaaslaste II konverents. Kahe päeva jooksul arutatakse eestluse pärandi hoidmist ja säilitamist ning otsitakse tuleviku väljavaateid. Konverentsil osalevad eestlased nii idast kui läänest, kokku pea 20 riigist. Tervituseks ütlesid avasõnad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kultuuriminister Rein Lang, Ülemaailmsete eestlaste kesknõukogu esimees Jaak Juhansoo ja peapiiskop Andres Põder.
Peale kodu- ja välis-eesti kirikute liitumist on luterlik kirik riigi järel suurim eestlasi ülemaailmselt ühendav organisatsioon. EELK-l on kokku 230 kogudust ja kuulutuspunkti, neist 62 väljaspool Eestit.
Teatavasti kujundab ja kannab rahvust keelel, kultuuril või usul põhinev identiteet. Teame, et juba rahvusliku liikumise aegadest on ristiusk meie rahvusliku identiteedi osa. Seetõttu sisaldas okupatsioonivõimu rünnak eestluse vastu ka usu- ja kirikuvastast võitlust.
Siinkohal on mul hea võimalus öelda tänusõnad kaasmaalastele väljaspool Eestit, kes sõjajärgsel ajal kandsid vabas maailmas edasi kristlikku vaimu, rajasid kogudusi ja toetasid oma tegevuse ja eestpalvetega kodu-eesti kirikut. Teame, et idapoolsetel aladel, mis juba enne sõda jäid Nõukogude Liidu meelevalda, hävitati eestlaste kirikuelu praktiliselt täiesti.
Täna on meie kiriku ülesanne toetada ka rahvuslikku vaimu ja korraldada kaasmaalaste usulist teenimist kõikjal, kus nad asuvad. On ju üha rohkem eesti inimesi siirdumas elama välisriikidesse. Globaliseeruvas maailmas, kus emakeel, isamaa ja esivanemate kultuur kui rahvuse tunnused ja tegurid järjest enam oma tähtsust kaotavad, on usul eriline tähendus.
Ühelt poolt toetab usk kõrgeid aateid ja ideaale, väärtustades mitte ainult üksikisiku elu ja eripära, vaid ka inimese päritolu, tema juuri, perekondlikku ja rahvuslikku kokkukuuluvust ja omanäolisust. Samas võimaldab igapäevane koguduseelu hoida alal inimestevahelisi suhteid, viljeleda oma keelt ja traditsioone, mille hulka kuuluvad ka jumalateenistused, kiriklikud tavad ja kirikumuusika.
Tänavune aasta on eriline, kuna möödub 20 aastat kodu- ja välis-eestlastele ühise Kiriku Laulu- ja Palveraamatu ilmumisest! Eelmise aasta 1. advendil Torontos peetud jumalateenistusel kuulutasin käesoleva aasta Kiriku Laulu- ja Palveraamatu aastaks. Hulk tähtpäevaüritusi on juba toimunud ja veelgi toimumas. Kutsun teid üles seda rahvuslikku vaimuvara üha rohkem kasutama.
Aidaku ka algav konverents tugevdada eestlaste rahvuslikku ja usulist kokkukuuluvust ja koostööd. Selleks soovin teile rohket Jumala õnnistust!
Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill kutsub oma jõululäkituses nii katoliiklasi kui protestante kuulutama Jumala kuningriiki ja seisma vastu kurjuse jõududele maailmas.
Vene kirikupea märkis: „Kristuses Jeesuses me oleme uus loodu, me oleme sünnitatud uueks, surematuks eluks, et me, „öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult“ (Tt 2:12).“ Kirill lisas, et kristlased peavad seda Jumala andi kasutama selleks, et „vastu seista meid ümbritsevatele kurjuse jõududele maailmas“.
Kutsun kogudusi tänumeeles meenutama seda olulist sündmust meie kirikuloos, mälestama piiskop Jakob Kukke eelseisvatel jumalateenistustel, mõtlema palves meie kiriku tulevikule, kandma armastuses edasi Eesti luterliku vaba rahvakiriku pärandit, olema valmis uuenema ja kasvama usus Jeesusesse Kristusesse. Kristus ütleb: „Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks.” (Jh 15:16).
|
OSCAR-2019
|
||
Marilyn Kerro meeste erinevusest: meie mehed võiksid olla palju enesekindlamad ja rääkida oma tunnetest | Õhtuleht
Marilyn Kerro meeste erinevusest: meie mehed võiksid olla palju enesekindlamad ja rääkida oma tunnetest (24)
Selgeltnägija Marilyn Kerro, kes saabus Tallinnasse Vene õudusfilmi "Mõrsja“ esilinastusele, andis eesti ajakirjanikele võimaluse intervjuuks. Selgeltnägija tõi välja vene ja eesti meeste erinevused, soovitades viimastele olla enesekindlamad, avatumad ja suhtlevamad. Naine tunnistas, et on ka ise Venemaal elamise ajal tohutult muutunud.
Nagu kirjutavad arvukad meediaväljaanded, siis Marilyn ja tema armsam Aleksander Šeps kord tülitsevad ja siis jälle lepivad. Hiljuti teatasid nad järjekordselt oma lahkuminekust, ehkki mõni kuu enne seda sündmust suhtles paar oma austajatega Periscopis, kirjutas Vecherka. Siis tunnistas Marilyn, et unistab juba ammu lapsest. Eesti nõid rääkis fännidele, et näeb, et sünnitab tulevikus tütre. Hiljuti jagas Marilyn Instagramis fotot ümardunud kõhukesega ning küttis kuuldusi oma rasedusest. Hiljem ütles Marilyn, et see foto on pärit aastatagusest ajast, 1. aprillist, mil nad Aleksandriga end lõbustasid.
"Naist ei tohi solvata. Kui mees solvab naist, siis eemaldub temast kõik – raha, karjäär, tervis. Ja lõppude lõpuks läheb ka naine minema. Meie maailm, meie loodus, mis annab kõigele elu, on ju naiselik energeetika. Solvata seda energiat ei tohi. Jätame meelde. Meil, naistel, on rohkem jõudu. Rohkem emotsionaalset, mis on tugevam, kui füüsilist.
Praegu on paljud mehed lapsikud ja naine laob endale kogu olmekoorma, ta kannab ka ennast ja oma meest ja last. Miks see nii on? Arvan, et see on vanemate viga. Mitte kõik mehed ei ole sellised. Sõltub sellest, kuidas teda kasvatati. Tavaliselt kasvab selline infantiil üles perekonnas, kus ei ole isa. Emal ei ole oma naisearmastust rohkem kellelegi kinkida ja ta lülitub täielikult poisile, hakkab tegema kõike tema jaoks ja tema pärast, sest armastust on vaja ju jagada. Ja kui ta täiskasvanuks saanud poeg otsib endale naist, siis valib ta alateadlikult sellise, kes meenutab talle tema ema, kes tema pärast teeb kõike. Isegi kui naine algul vastustab teistsugust iseloomujõudu, nagu on tema armastatu emal, siis lõpuks on naine sunnitud käituma samamoodi."
"See sõltub paljudest faktoritest: kas on olemas armastus, kas naine on valmis kannatama ja andma oma aega? Nagu elu näitab, ei ole kaugeltki kõik valmis selliseks kangelasteoks. See on võimalik, kuid tavaliselt ei jätku kannatust."
Kas on ka reaalne panna meest nõidusega end armastama nii, et ta unustaks teised igavesti ja hoolitseks ainult sinu eest?
"See on maagia. Teha saab. Aga ei saa teha, et armastaks. Mees on siis nagu zombi, hakkab sulle järele jooksma. Jah, te olete koos, kuid mitte keegi ei ütle, et te olete õnnelikud. Jääb selline tunne, nagu teil oleks koos halb olla, eraldi samuti. Maagia ei garanteeri õnne. See on manipulatsioon, sa kasutada teist inimest nagu nukku."
"Maagia on armastuse suhtes jõuetu. Armastus – see on meie ise. Sinu hing ongi armastus. Aga seda tuleb õigesti kasutada. Kui sa iseennast ei armasta, siis ei hakka ka sind keegi armastama."
"Muidugi. Meie kultuurid on täiesti erinevad. Vene mehed on avatumad, suhtlevamad, nad oskavad oma emotsioone väljendada, näitavad tundeid välja ja ka räägivad nendest. Eesti mehed on palju kinnisemad. Aga selles on ka pluss: nad räägivad siis, kui on vaja rääkida. Mõistagi armastavad venelased – ma ei räägi kõigist –, et teised pööraksid tema naisele tähelepanu ning nad pööravad ka ise talle palju tähelepanu. Neile on tähtis, kuidas naine nende kõrval välja näeb, kuidas ta end tunneb. Eestlased ei ole sellised. Nad unustavad naise ära. Ma arvan, et viga peitud koolisüsteemis. Siin see nagu alandaks mehi, ei anna eneseusaldust. Naine on igal juhul tugevama iseloomuga."
"Mina soovitaksin meie meestele olla palju enesekindlamad, rääkida oma tunnetest. Aga meil on selline maa, kus mitte midagi ei jagata. Kui ma saabusin Venemaale, ei olnud ma ka ise nii avatud ja suhtleja. Ma muutusin tohutult. Ja mulle see meeldib."
Nähtud selliseid slaavi paare küll ja veel. Tikkkontsadel, viimseni üles mukitud naine kõnnib kaks sammu ees ja pooleteist sentimeetri jämeduse kuldke...
Kristel Aaslaid paljastas, kuidas tema suhe koomik Mattias Naaniga alguse sai: mina olin see, kes Mattiase maha niitis! | Õhtuleht
Sellenädalases Õhtulehe saates „Hommikusöök staariga“ on Anu Saagimil külas uue muusikaprojekti Öed moodustanud Kristel Aaslaid ja Tuuli Rand. Lisaks muusikale räägitakse saates palju ka naiselikkuse ja suhete teemadel. Kristel Aaslaid paljastas, kuidas tema ja koomik Mattias Naani suhe alguse sai.
Mattiase ja Kristeli suhe sai kaks aastat tagasi alguse tänu sellele, et Kristel Mattiase "maha niitis". Mattias ise on väga tagasihoidlik ning ei osanud Kristeli vastu tekkinud tunnetega midagi ette võtta Alguses saatsid nad teineteisele Snapchati teel naljavideosid, mis kestis umbes kaks kuud.
„Ma mõtlesin, et nii, ma ei saa kohe vastata, ma pidin kogu aeg naljakat välja mõtlema,“ meenutab Kristel seda, kuidas nad Snapchatis Mattiasega flirtisid. Vahel pidi ta hea videoidee saamiseks ka sõbrannad appi võtma. „Aga see oli üksikprojekt ikka enamasti, sain üksinda hakkama," naerab Kristel, lisades, et oli isegi üllatunud, et Mattiase lõpuks "kodustatud sai".
Kristeli sõnul on nende suhtes väga hea dünaamika ning nad oskavad teineteise tugevuste ja nõrkustega arvestada. Näiteks ei ole Mattias väga suur remondimees, mistõttu on Kristel see, kes kodus asju vahel peab parandama.
„Ta ei ole väga selline remondimees, kes viitsiks väga tegeleda asjadega, mille kohta teab, et ta ei oska, ta parem kutsub inimese. Mina olen rohkem selline, et mulle meeldib ise nokitseda ja vaadata kuidas asjad käivad,“ tõdeb Kristel. „Meie suhe on selline, et ma lähen teen ise selle kääksuva ukse korda, aga Mattias ei ütle selle peale, et „Issand kui mehelik mu naine on! Ta võtab minult kogu mehelikkuse ära!“. Õige mees ei tohiks kunagi tunda, et tema mehelikkus on ohus," nendib lauljanna.
Kristeli sõnul teeb Mattias talle selle eest vastutasuks kas süüa, või annab talle lihtsalt armastust ja lähedust. „Mattias tõesti hoiab Kristelit!“ kinnitab Tuuli.
Mida Kristel ja Tuuli veel suhetest, naistest, meestest, karjäärist ja oma uuest projektist Öed räägivad, vaata juba lähipäevil Õhtulehe veebist, Anu Saagimi saatest "Hommikusöök staariga"!
"Hommikusöök staariga" seekordses saates on külas lauljannad Kristel Aaslaid ja Tuuli Rand. Robin Roots
Päev läks kohe koledamaks, kui neid kommentaare lugesin :( Loodan, et teil sisimust ära pole söövitanud see vänge sapp, mis te välja pritsite! Õnne ja armastust Kristel ja Mattias :)
niimoodi teisi arvustada ja välimuse kalla ilkuda? Aga ega vist, sest selleks ka tiba mõistust ja südametunnistust vaja. Toredad noored inimesed, töök...
|
OSCAR-2019
|
||
Suurepärase ürituse korraldamine on mahukas projekt, mis nõuab oskusi juhtida aega, raha ja inimesi. Projektijuhtimise tööriistad on eelarve ja tegevuskava, mille oskuslik kasutamine tagab meeldejääva ürituse, andes osalejaile hea enesetunde ning jätab korraldaja närvid krussi keeramata.
Koolitus on suunatud kõigile, kes korraldavad oma ettevõttes suvepäevi, jõulupidu, koolituspäeva vms töötajatele mõeldud üritust või ka klientidele suunatud ettevõtte sünnipäeva vastuvõttu, teenust tutvustavat seminari või tooteesitlust. Koolitus aitab osalejatel teha planeerimis- ja korraldustööd efektiivsemalt ja madalama stressitasemega ning annab teadmised projektijuhtimisest.
Lõpetamise tingimuseks on koolitusel osalemine ja rõõmsameelne kaasalöömine. Õppimise tulemuslikkust hinnatakse koolitusel ülesannete lahendamise, arutelude ja grupitööde käigus.
Koolituse eesmärk on anda vajalikud töövahendid ja tehnikad firmaürituste planeerimiseks ning elluviimiseks.
Koolitusel kasutatakse täiskasvanute koolituseks sobivaid aktiivõppemeetodeid – lühiloengud vahelduvad eneseanalüüsi ülesannete, grupitööde ja -aruteludega.
Koolituse alguses saavad osalejad küsitluslehel ülesande, mis aitab osalejail üksteist küsitledes tundma saada ja teemasse sisse elada. Iseseisev harjutus annab julgust oma mõtteid kirjalikult vormistada ja suuliselt esitada. Rühmatööd toetavad eesmärgistamise, eelarvestamise ja ajakava koostamise näidetel meeskonnaga arutlemise oskust.
• Projekt • Projektijuhtimine • Eesmärgistamine. Kuidas projektile eesmärki püstitada? • Ideede genereerimine • Ruumide planeerimise keskkonnad seminariruum.eu ja pidupaev.ee Kasutatavad meetodid: loeng, individuaalharjutused, rühmaharjutused, grupiarutelud
• Aja juhtimine projektis Milleks, mida ja kuidas planeerida? Miks projekti alustamisele kulub palju aega? Millised karid ootavad projektijuhti? Kellega läbi rääkida ja mida dokumenteerida? Kuidas ohjata projekti etappide tähtaegu? • Raha juhtimine projektis Mida arvestada eelarve koostamisel? • Inimeste juhtimine projektis Kuidas tõmmata inimesi kaasa projektis osalema? Mis kasu tõuseb projekti korralikust lõpetamisest? Kasutatavad meetodid: loeng, individuaalharjutused, rühmaharjutused, grupiarutelud
Töötukassa finantseeringul osalemiseks leppige koolitusel osalemine kokku oma konsultandiga ning võtke meiega ühendust telefonil 667 0156 või Stella-Kaisa.Kanemagi@aripaev.ee. Täpsema info leiate SIIT.
Juhil on kaks peamist tööriista – tema unikaalne isiksus ja tema vestlused. Juht vestleb üks-ühele, peab koosolekuid, vestleb maili teel ja Skype’is. Ootame, et meie vestlused kannaksid endas meie väärtusi, annaksid edasi meie sihte, looksid arengukeskkonna ja soovi areneda ning lükkaksid mugavusest välja eesmärkide poole. Edasiviiva vestluse tulemus on motiveeritud ja arenev töötaja.
Mõnikord juhtub, et meie jutu mõte ei jõua vestluskaaslasele kohale või vaatamata noogutamisele tajume kaaslases vastuseisu. Arendavate vestluste rolli ei tasu alahinnata, sest kui nende eesmärk on positiivsete emotsioonidega laetud arenev töötaja, siis on kasu sellest nii meeskonnale kui ettevõttele üldiselt.
Koolitus annab juhile oskused ja teadmised, kuidas pidada regulaarseid ja arendavaid vestluseid – lühiajalisi kui ka pikemaid arengu- ja tulemusvestlusi.
kõik juhid, projektijuhid ja spetsialistid, kelle tööalane roll sisaldab juhtimisvestlusi, tagasisidevestlusi ja motiveerivaid vestlusi.
Koolitus on intensiivne, tempokas ja vaheldusrikas. Lühikesed teoorialoengud vahelduvad aruteludega ja erinevate harjutustega. Kogu teooria seostatakse isikliku kogemuse ja praktikaga ja kõik uus saab koolituse jooksul läbiproovitud. Koolitaja kasutab inspiratsiooniks erinevaid näiteid oma tööst juhina suurtes organisatsioonides.
Ruti on juhtide coach ja juhtimiskoolitaja. Ruti on läbi viinud koolitusi ja arenguprogram me, mis on suunatud tulemuslikumale inimeste ja muutuste juhtimisele 13 aasta vältel.
Rutil on tippjuhi kogemus jaepanganduse direktorina Hansapangas, Draamateatri direktorina ja Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse rajajana. Ruti on käivitanud Perekeskuse Sina ja Mina ning on Arvamusfestivali üks algatajaid.
• Sissejuhatus - Teemale häälestavad harjutused - Ülevaade juhi vestluste aastaringist - Ülevaade heade vestluste läbiviimiseks vajalikest vestlusstiilidest ja oskustest (juhendamisest coachinguni) • Motivatsioonivestlus • Hea vestluse tunnused Kasutatavad meetodid: lühiloengud, rühmaarutelud, rollimäng, eneseanalüüs
• Vestluse mudeli osad ja põhimõtted • Juhtimine ja neuroteadus. Kuidas anda tagasisidet arvestades inimaju psühholoogilist loomust • Alustamised. Vestluse protsessi juhtimine. • Usalduse roll. Kasutatavad meetodid: lühiteooria, rühmaarutelud, harjutused, rollimängud, eneseanalüüs
• Aktiivne kuulamine kui vestluse juhtimise vahend • Küsimine • Selge eneseväljendus Kasutatavad meetodid: lühiloengud, harjutused ja arutelud
• Mudeli harjutumine • Vestluste lõpetamine • Isiklik tegevusplaan • Kokkuvõte koolitusest Kasutatavad meetodid: arutelud ja rollimäng, isikliku kontekstiga sobitamine, arenguplaan
|
OSCAR-2019
|
||
10.mail toimus Viru Keskuse Rahva Raamatus Liina Pulgese koostatud südamliku ja siira raamatu "Emaduse ilu ja valu" esitlus. Vaata pildigaleriist, kes käisid esitlusel.
Kirjastuse Pilgrim poolt välja antud raamatusse "Emaduse ilu ja valu" on Liina Pulgese poolt kokku kogutud Eesti emade mõtteid ja tundeid ning emaks saamise, olemise ja kasvamise kogemusi. Need lood räägivad emaduse ilust ja valust. Ilma hinnanguteta, otse ja südamest.
Pereterapeut Katrin Saali Saul mõtiskleb teemal, mis on naiselikkus ja millist mõju esimesed eluaastad avaldavad naiselikkuse kujunemisele.
Need heidutavad tunded võivad tekkida paarisuhtest, mis lapse sündides ja rollide muutusest tihti pingestuvad. Need võivad tekkida eraldatusest, mida emad tunnevad, kui jäävad oma endisest elust eemale. Samuti võivad olla need tunded tingitud enda ebakindlusest või identiteedikriisist.
Väike laps on oma esimestel eluaastatel justkui švamm, imades endasse kõike, mis tema ümber toimub. Ta salvestab oma alateadvuse varamusse selle, kuidas vanemad temaga räägivad, teda hoiavad, aga ka selle, kuidas vanemad omavahel suhtlevad.
Kas peres on soojad, armastavad suhted, kas üksteist kallistatakse, väärtustatakse, kuulatakse, kas istutakse süles, naerdakse või on perekliima külm, pragmaatiline, kauge ja kogu suhtus toimub vaid logistilistel teemadel – millal kedagi kuhugi viia, mida vaja osta, mida vaja teha. Salvestub kõik – nii hea kui halb ja selle salvestuse põhjal hakkab laps rajama oma identiteeti.
Ka naiselikkust – seda müstilist, tabamatut miskit, mis hõlmab endas nii soojust kui elutervet jahedust, nii tarkust kui ka lapsemeelset muretust, nii sensuaalsust, kirglikku seksuaalsust kui ka perenaiselikku rahu, nii kõigutamatut väärikust kui vallatut kavalust – seda kõike õpib väike tüdruk oma emalt ja teistelt olulistelt naistelt, kes kodus ta ümber toimetavad.
Suhtumine oma kehasse saab samuti alguse lapsepõlvest. Ideaalis võiksid vanemad sisendada tütrele alatasa, et ta on kena. Kui tütar näeb, et ema peab end ilusaks ning isa kinnitab seda oma kiitusega, siis kasvab tüdruk harmoonilises keskkonnas.
Kui ema aga ikka ja jälle väljendab rahulolematust enda peegelpildiga või, veelgi hullem, kritiseerib oma tütart tema välimuse tõttu, siis selle kriitikaga on rahulolematuse seeme tütresse idanema pandud.
Laps vajab kasvamiseks võimalust samastuda. Tavaliselt tüdrukud samastuvad oma emadega, nad tahavad olla tema moodi, kasvada niisama pikaks.
Mõelgem siin hetkeks emadena – kui laps salvestab endasse kõik, mida ta näeb meid tegemas, meie suhteid, meeleolu, hoiakuid, valikuid, kodust õhustikku, kas ma loon talle parimat keskkonda arenemiseks, samastumiseks? Kas selle salvestuse pealt on tal võimalik saada õnnelikuks? Kas ma olen naisena õide puhkenud? Kas mu eluviisid on terved ja instinktid teravad? Kas ma olen osanud emana olla piisavalt tark hoides elujõulise ja rahuldustpakkuvana suhet oma mehega?
Naiselikkuse sünnil on isal oluline roll. Selle järgi, kuidas isa kohtleb ema ja teisi naisi, kujuneb tüdruku arvamus, kuidas mehed suhtuvad naistesse üleüldiselt. Tüdrukul on vaja mürada isaga, et tunda mängu käigus tema füüsilist jõudu, nii õpib ta tundma mehe keha.
Kui tüdruk näeb ema silmis isa suhtes imetlust ja usub, et isa saab enamuse maailma asjadega hakkama ja teab peaaegu kõike, siis on see aluseks turvatundele, mida naine hiljem oma elu suhtes tunneb ja annab oskuse hoiduda inimestest, kellega suhe pole turvaline. Kui isal on aega oma tütrega maailma asjade üle mõtiskleda ning kuulata tütre mõtteid ja tundeid, siis viis, kuidas isa tütre tunnetega ümber käib, loob aluse, kuidas naine end tulevikus kohelda lubab.
Vanematevahelise eheda helluse, suudlemise, kallistamise nägemine paneb aluse lapse elutervele seksuaalsusele. Kui emal on hea suhe isaga, siis soovivad tüdrukud, et nende tulevane mees oleks isa moodi.
Naiselikkuseks peetakse tihti oskust naiselikult riides käia, graatsiliselt liikuda, hurmavalt naeratada, enda eest hoolitseda. Ka mängulis-abitut-naiivset käitumist, mis paneb mehed naiste eest kaste tõstma ja mägesid liigutama ning politsei käest eeskirjade rikkumise eest trahvi saamata lahkuma. Ent see on siiski vaid naiselikkuse väline avaldumisvorm.
Esiemade ürgteadmine räägib sellele lisaks veel sisemisest naiselikkusest. Sisemine naiselikkus on oskus hoida oma sisemaailm puhas, helge, terve. Seda ka siis, kui väline maailm on stressirohke. Ei, see ei tähenda 24/7 head tuju, muretut lusti ja lillepidu. Kõigil on halbu aegu. Keegi ega miski pole täiuslik. See on oskus stressi, raskuste, kriisidega toime tulla, sellest õppida, edasi elada.
See on julgus olla haavatav ja eksida. See on elujanu, mis aitab naisel tõusta uuesti jalgele, kui elu (või mõni elu saadik) on vaiba jalge alt tõmmanud ja on tunne, et mingit jõudu edasielamiseks pole. See on oskus olla õnnelik, rahulik, luua harmooniat ja ilu enda ümber, omada häid ja toetavaid suhteid. See on sinasõprus oma seksuaalsusega ning teadmisega, kas, millal ja kui palju seda eksponeerida. See on oskus saada Emakeselt Maalt, looduselt eluenergiat ning sügav sisemine tahe kiirata seda energiat väljapoole, inspireerides oma partnerit ja lapsi. See on võime armastada. Ja armastust vastu võtta.
Raamat "Naiseks olemise kunst" on ilmunud ka inglise keeles. Vaata lisa kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
|
OSCAR-2019
|
||
Just nagu teistegi suhete puhul, on ka inimese ja ettevõtte vahelise suhte aluseks ausus ja usaldus. Ausus ettevõtte enda töötajate, klientide ja laiema publiku vastu – see kõik moodustab ettevõtte ausameelsuse kuvandi.
Ph.D. Michael Lowenstein on öelnud: “Usaldus on saanud põhiliseks, eristavaks elemendiks tarbija lojaalsuse loomisel. Tegelikult usaldus võibki olla organisatsiooni jaoks ainus tõeliselt jätkusuutlik konkurentsieelis.”
Siiras, usaldusväärne olemine ja eetiline käitumine viivad positiivse tagasisideni tarbijatelt ja ka brändi edasisoovitamiseni. “Ilma usalduse ja autentsuseta võivad ettevõtted märgata, et on kliendisuhetes kukkunud kiiresti tagasi algusesse ning kõike, mida ettevõte pakub (hind, disain, mugavus, teenindus jne) saavad konkurendid lihtsasti kopeerida.”
Seega on oluline, et bränd kommunikeeriks (ja ka reaalselt kasutaks) oma ausust – ning seda on ka kõige edukamad brändid teinud.
Viimane väärtus on tõenäoliselt just see väärtus, mis selgitab, miks edukad brändid on nii kaugele jõudnud. Oma tegevuse suhtes kirglik olemine on esimene asi, mida tarbijad märkavad ja mis eristab suurepäraseid brände keskpärastest. Inimesed mitte ainult ei märka kirega tegutsevaid brände, vaid see inspireerib ka neid ennast nende ettevõtete suhtes kirglikuks ja lojaalseks hakkama. Kõik teised väärtused (innovaatilisus, kvaliteet, eetiline käitumine jne) kaotavad oma tähenduse, kui bränd ei ole pühendunud oma tööle (või lisaks ka oma visioonile, töötajatele, tarbijatele ja olulistele teistele).
Siiski, mõned turundajad kahtlevad, kas ettevõtted peaks kasutama seda k-tähega sõna, et end teistest eristada. Kirg ise ei taga kvaliteeti ja nii on see sõna tihti liigselt ära kasutatud ettevõtete poolt, kel seisab see väärtus küll veebilehel, ent kes reaalsuses oma tööd silmade säras ei tee. Mõnedel on küll palju energiat ja pühendumist oma tööle, ent jääb puudu erialastest teadmistest, vahenditest või millestki muust, et vastata oma sihtrühma ootustele.
Kui igaüks väidab, et ta on kirglik, siis kaotab see sõna oma tähenduse ja muutub klišeeks. Kirg on miski, mida tarbijad peaksid ise märkama brändi (ja sellega tegelevate inimeste) silmis, ja olema sellest üllatunud.
Loomulikult saab vaielda, mil määral need edukaimad brändid oma tegevuse aluseks olevaid väärtusi tegelikkuses järgivad. Näiteks: kas IBM on alati olnud keskendunud innovatsioonile? Kas Coca-Cola on käitunud alati ausalt ja eetiliselt? jne.
Teine aspekt on see, et brändi kuvand tarbijate silmis võib olla (ja tihti ongi) erinev neist väärtustest, mida brändid ise kommunikeerivad vastavalt oma brändi identiteedile. Lisaks – väärtused, mis on mõeldud ettevõtte töötajatele ja organisatsiooni eduka toimimise eesmärgil, võivad erineda nendest, mis on nähtavad tarbijatele.
Siiski, need väärtused, mida valjuhäälselt teistelegi tutvustatakse, mõjutavad brändi tajumist. Nii on ikka kasulik vaadata edulugusid ja nende taga olevaid põhimõtteid – isegi, kui vaid inspiratsiooni või kinnituse saamiseks 😉
Vanadel headel aegadel kehtis selline seadus, et kui ettevõte tegi oma tööd hästi ja pakkus oma klientidele kõrge kvaliteediga tooteid, siis ta kliendid olid rahul. Ettevõte sai olla kindel oma lojaalsetele klientidele, kes tulid ikka tagasi, et osta uuesti ja osta rohkem ning soovitada seda kõike ka oma sõpradele.
Tänasel päeval peavad paljud uurijad ja turundajad tunnistama, et need ajad on möödas. Üks hiljutine uuring Kanadast näitas, et ca 75% vastajaist on viimase aastaga vahetanud välja oma endise eelistatuima brändi ning 70% vastajaist plaanib teha seda eesootava aasta jooksul. Sarnastele tulemustele lojaalsuse kadumise kohta on jõudnud viimasel ajal mitmed uuringud. Kas me saame siis täna veel üldse brändilojaalsusest rääkida?
Järgnevalt 9 levinud põhjust, miks Sa oled jäänud (või võid varsti jääda) ilma oma lojaalsetest klientidest.
Üks põhjalik USAs tehtud uuring on näidanud juba mõnda aega, et lojaalsus brändide vastu kahaneb iga aastaga. Nende käesolevast aastast pärit raport ütleb, et tarbijad on loobunud igast viiendast (varem tema jaoks) olulisest brändist ja vahetanud selle mingi odavama hinnaga brändi või private labeli vastu. Kui tarbijad ikka ei taju, et nende toodete vahel on oluline kvaliteedierinevus (ja see kehtib mõnedes kategooriates koguni 9 tarbija kohta 10st!), siis muidugi maandub ostukorvi see, mis maksab vähem.
Enam ei piisa isiklikust suurepärasest kogemusest, et olla lojaalne tarbija. Üks PwC uuring leidis hiljuti, et 80% tarbijaist teeb enne mingi suure ostu sooritamist Internetis taustauuringut, lugedes tootearvustusi, soovitusi, ülevaateid jmt. Kuna tehnoloogia, veebilehed ja otsingusüsteemid arenevad iga päevaga edasi, siis meil pole lihtsalt ligipääs suurele infomassile, vaid me saame põhjaliku ja usaldusväärse ülevaate, mis on korralikult struktureeritud ja just meile relevantne.
Niisiis on oluline, et Sinu brändi kohta oleks Internetis nähtaval vaid positiivne tagasiside, ent kui sama hea tagasiside on ka Su konkurentide kohta, siis on ikkagi suur võimalus, et Sinu lojaalsed tarbijad loevad seda, muutuvad uudishimulikuks ja otsustavad ka ise proovida. Kas nad satuvad konkurendi tootest vaimustusse või tulevad Su brändi juurde tagasi, seda ei saa Sa ette teada!
Kuna kogu info Su konkurentide toodete headuse ja nende klienditeeninduse kohta on nii kergesti Internetist kättesaadav, siis hinnatakse ka Sinu brändi vaid lähtuvalt turu parimatest. See tähendab, et tarbija jaoks pole vahet, kas Su turuosa on liidritega võrreldes imepisike ja üldine eelarve napp või mitte. Kui ta saab mõne Su konkurendi juurest suurepäraseid tooteid ja suurepärast kohtlemist, siis ta ootab sama ka Sinult. Kõik taandub kvaliteedile ning info kvaliteedi kohta liigub nüüd kiirest mööda Internetti ja suhtlusvõrgustikke.
Seega, nõrku brände materdatakse palju kiiremini ja rohkem kui seda tehti varem. Sa pead olema parim.
Üks iga-aastane Norra uuring Kundebarometer eristab afektiivset ja emotsionaalset sidet brändiga. See uuring tõestab, et emotsionaalne suhe on olulisem: kui klient on emotsionaalselt brändi küljes kinni, siis tal on suurim tõenäosus osta seda brändi uuesti ka tulevikus.
Sedasama on leidnud teisedki uurimused, näiteks on teada, et emotsionaalselt väga lojaalsed tarbijad külastavad oma lemmikbrändi kauplusi 32% tihedamini ja kulutavad seal 46% võrra rohkem raha kui need, kel brändiga sellist suhet ei ole.
Nii et võib-olla on Su brändi tarbijad lihtsalt kaotanud selle sädeme, mis neid enne pani Su brändi armastama? Ratsionaalsed tarbimispõhjused ei asenda seda, tarbijad tahavad TUNDA neid emotsioone, mis neid brändiga seovad!
Lihtne (ja põnev) on jälgida uute like-de kogunemist Su brändi Facebooki lehele või märgata uusi kliente, kes Su toodet ostma tulevad. Raskem osa on aga hoida “vanu” sõpru, neid, kes on märkamatult tarbinud Su tooteid juba pikka aega. Ära paranda asja, mis ei ole rikkis? – Ei, vastupidi!
Telekomi sektoris tehtud uuringutes kurdavad vastajad sageli, et nende operaatorid on nad justkui ära unustanud. Tihtipeale ahvatletakse uusi kliente “üle tulema” kas odavamate hindade, tasuta telefonide või tahvelarvutitega, ent olemasolevad pikaajalised kliendid (kes ju ka ometi näevad neid samu reklaame!) tunnevad end kõrvalejäetuna.
Ole oma lojaalsete klientide suhtes helde. Nad eelistavad Sind teistele, sest nad peavad Sind eriliseks. Näita neile vastu, et ka Sina väärtustad neid vähemalt sama palju.
See on just nagu hea abielu saladus – püüa oma partnerit aeg-ajalt üllatada! Lisaks sõbralikule ja abivalmis suhtlemisele (brändi puhul klienditeenindusele), mida on vaja iga päev, kingi oma fännidele midagi, mis neid positiivselt üllatuma paneks. Midagi, mida nad ei osanud oodatagi, aga mis annaks neile signaali, et Sa pead neid oluliseks. Peale suurenenud lojaalsuse, mis sellisest kenast käitumisest tuleb, võid loota ka, et Su tarbija jagab seda meeldivat klienditeeninduse kogemust ka oma tutvusringkonnas.
See kingitus ei pea olema liiga kallis, ent siiski vastavuses Su brändi kvaliteedikuvandiga. Näiteks kosmeetikafirma Bare Escentuals saadab oma lojaalsetele klientidele sageli täiesti suvalisel ajal isiklikke kingitusi, klientide sünnipäevadest rääkimata.
Kutsu oma lojaalsed fännid mõnele üritusele, mis on just neile mõeldud, või saada neile isiklikult allkirjastatud jõulukaart otse ettevõtte peakontorist. Oluline on see tunne, mille kingitus saajas tekitab.
NB! Mõni uurimus aga näitab, et oma klientidele rõõmu valmistamine on kasutu, kui Su enda tooted või teenused ei ole kvaliteetsed ja tekitavad klientides hoopis pahameelt. Tähtsad asjad kõigepealt: paku oma brändi tarbijaile suurepäraseid tooteid ja head klienditeenindust ning ALLES SIIS püüa neid üllatada millegi erilisega lisaks.
|
OSCAR-2019
|
||
Vaheta fookust: ole ise lojaalne oma klientide suhtes, mitte ära nõua, et nad oleksid lojaalsed Sinu vastu. Pane klient oma kommunikatsiooni keskmesse (oma toote asemel) ning uuri välja, mida ta vajab, millest unistab, millised on ta harjumused ja eelistused. Isiklik lähenemine on siin see võti – aga selleks pead teada saama, mida nemad kui eraldiseisvad isikud võiksid Sinult soovida.
Sotsiaalmeedia pakub väga häid vahendeid selleks, et Sa saaksid astuda oma brändi fännidega dialoogi, mitte koormata neid ühepoolse tooteid tutvustava suhtlusega. Kasuta neid võimalusi nutikalt!
Siiski on üks “aga”, milleks on nn. Big Data probleem. Paljud tarbijad hakkavad muretsema selle üle, millist ja kui suurt hulka infot ettevõtted nende kohta koguvad – seda eriti siis, kui tarbijad peaks sellest infohulgast ühel hetkel aimu saama ja selle üle mõtlema hakkama.
Küllap oled kuulnud omamoodi naljakast, aga tõsielulisest juhtumist USA kaupluses Target, kus üks vihane isa tormas poodi ja tahtis poe juhatajaga rääkida:
“Mu tütar sai teilt selle e-maili! Ta käib alles keskkoolis ja te saadate talle kuponge, millega osta beebiriideid ja -voodeid? Kas te tahate julgustada teda rasedaks jääma?”
Juhatajal polnud õrna aimugi, millest see mees rääkis. Ta vaatas oma postkasti. Jah, tõesti, seal oli kiri, mis oli saadetud selle mehe tütrele ja selles olid reklaamid rasedariiete ja lastetoa sisustuse kohta ning fotod naeratavatest beebidest. Juhataja vabandas ning helistas siis paari päeva pärast mehele tagasi, et veelkord vabandada.
Mees telefonis oli üsna hämmeldunud. “Ma rääkisin oma tütrega,” ütles ta. “Selgus, et mu kodus on toimunud üht-teist sellist, millest ma polnud päris teadlik. Laps sünnib augustis. Ma pean Teie ees vabandama.”
See kogemus õpetas Target-ile, et tuleb jätkata isikliku informatsiooni kogumist oma tarbijate kohta, ent seda paremini varjata, nii et see ei oleks kliendile nii üheselt arusaadav. Nad hakkasid miksima rasedatele mõeldud reklaame teiste asjadega, mille kohta nad teadsid, et neid tulevased emad küll kunagi ei ostaks, nii et reklaamide valik tunduks juhuslik ja selline, mida võiksid näha teisedki internetikasutajad. Näiteks nad panid muruniitja reklaami mähkmereklaami kõrvale ja veiniklaaside reklaami beebiriiete oma juurde. Nad leidsid, et nii kaua, kuni tarbijat oma “jälgimisinfoga” kogemata ära ei hirmuta, mõjub see ärile väga hästi.
Su bränd peab näitama oma (lojaalsetele) klientidele, et nende arvamusi tõesti kuulatakse ja väärtustatakse. Sa pead näitama, et Sa oled valmis kohandama oma brändi vastavalt klientide vajadustele.
See on ka üks olulisi hiljuti korraldatud nn. milleeniumi-põlvkonna uuringu tulemusi: 52% milleeniumi põlvkonnast (kes sai täiskasvanuks 2000.a paiku) soovivad, et brändid tahaksid end muuta lähtuvalt tarbijate arvamustest ja tagasisidest. 44% neist soovivad avatud dialoogi brändidega läbi sotsiaalmeedia.38% soovivad, et brändid põhineksid rohkem tarbijal ja vähem iseendal.
Seega, tänaste noorte ja küllap ka teiste tarbijate soove arvestades peaksid Sa kuulama oma klientide tagasisidet ja vastama sellele nii inimlikul ja isiklikul tasandil kui võimalik. Kui Sa unustad (või pelgad) seda teha, siis teevad seda Su konkurendid – ja nii parandavad nemad oma brändi kuvandit, koguvad kõige väärtuslikumat infot oma tarbijaist ja seega saavad konkurentsieelise Sinu ees.
Meil on informatsiooni üleküllus, reklaamide üleküllus ja kõikjal toimub pidev uurimine. Me kasutame küsimustikke, et saada teada, mida tarbijad tahavad. Me track-ime nende käitumist. Me kasutame neuroteaduse võtteid, et saada teada, kuidas inimesed reageerivad ja millised on nende alateadlikud motivaatorid. Ning siis me kasutame erinevaid turunduse nippe (sealhulgas alateadlikku reklaami, subliminal advertising), mis paneks tarbijad uskuma seda, mida turundajad ootavad. Seega – pole mingi ime, et inimesed on muutunud küüniliseks ja skeptiliseks, kui mõni bränd üritab neile midagi taas müüa.
Tarbijatele meeldivad need turundusnäited, mis eristuvad hallist massist heas mõttes ning mis mõjuvad usutavalt. Aga kui nad peaks kahtlustama, et peamine ajend Su turunduskampaania taga ei ole mitte see, mida Su bränd väidab olevat, siis muudavad ka lojaalsed tarbijad ruttu oma arvamust.
Nii juhtus hiljuti Lego ja Shelli partnerluse puhul, kui Lego lisas oma tootevalikusse Shelli logoga mänguasjad. Selle peale aktiveerusid Greenpeace-i liikmed, kes paljastasid, et Shell soovib selle pealtnäha süütu sammuga pesta puhtaks oma Arktika hävitamisega seotud skandaalidest määrdunud brändikuvandi. Aga selleks kasutab ta ära Lego-fännidest lapsi!
Isegi kui Sina pole teinud ega planeerinud teha midagi sellist, siis pead olema siiski eriti veenev ja avatud, et Sind usutaks ja ei üritataks skeptilise pilguga “läbi näha”. Kas tead, kui usutavad on Su reklaamsõnumid?
Käesoleva aasta suvel viis üks premium-hinnaga bränd läbi ühe pealtnäha toreda kampaania sotsiaalmeedias. Reeglid said välja kuulutatud ja kampaania vaikselt juba käis, kui selgus, et ajastus on vale – tegu oli kuuma kesksuvega, kus enamus inimesi hoidis end arvutist eemal. Lisaks olid mõned tehnilised takistused ning võimalik, et ka meediakajastus sellele kampaaniale oli liiga väike. Kampaanias osales väga tagasihoidlik arv inimesi ja sotsiaalmeedias jagamine praktiliselt puudus. Siiski, need, kes osalesid, olid enamuses emotsionaalselt lojaalsed brändi tarbijad.
Kui siis saabus võistluse tulemuste teatamise aeg, oli mõnda aega vaikus (tundus, et korraldajad üritasid võtta veel viimast, et keegigi veel kampaanias osaleks ja seda jagaks). Lõpuks, kui tulemused teatavaks tehti, selgus, et reeglistikku oli vaikimisi muudetud – nii, et korraldaja ei peaks andma välja nii palju auhindu kui ta algselt lubas (sest kampaania ju ebaõnnestus!). Kui seda nagunii nägi nii vähe inimesi, siis mis see ikka teeb, kui “kahjusid pisut vähendada”, eks? (Irooniline on, et auhinnaks olid pandud brändi enda tooted, nii et omakulud olid niigi minimaalsed).
Jah, suures pildis võib see nii paista – fännide arv Facebookis ju ei langenud ja ka meeldimisi jagatakse jätkuvalt edasi. Välja arvatud see, et mõned tõeliselt emotsionaalselt lojaalsed fännid (need, kes brändi imetlesid ja seda vaimustust ka teistega jagasid) tundsid, et neid on petetud. Kes tahakski tunnistada, et miski, mille poolt Sa oled olnud ja mille headust selgel häälel kuulutanud, osutub valetajaks? Miski, mille Sa oled valinud ennast esindama, sest Sa jagad ta väärtusi?
Kirglikud, ent frustreeritud kasutajad on nagu ära visatud bumerang. Sa loodad, et ta kaob ära ja ei tule kunagi Su juurde tagasi. Tarbijad on aga nutikamad kui Sa võid arvata ja suure tõenäosusega nad näevad Sind läbi ning töötavad sama suure kirglikkusega Sinu vastu. Ära isegi mõtle neid nöörida.
Suvi on üks äärmiselt vastuoluline aeg turunduse ja reklaaminduse jaoks. Ühest küljest ei suuda nelja aastaajaga kliimades enamik inimesi ära oodata, millal taas kord suvi saabub. Eriti juhul, kui Sa elad põhjapoolsetes maades, kus on üsna tavapärane kuus kuud järjest halba suusailma. Sa mitte ainult ei taha suve, vaid Sa VAJAD seda. Sa idealiseerid seda, unistad sellest ja lõpuks, kui temperatuur tõuseb üle 20 plusskraadi, on üsna võimatu istuda kontoris ja tööd teha.
Suvepiltide kasutamine reklaaminduses peaks seega kõigi mõtetesse tooma positiivsed mõtteid. (See on sama nagu kutsikate ja laste puhul, või mis?) Ja nimeta mulle üks bränd, mis ei tahaks, et neid seostataks millegagi, mis toob tarbijatele naeratuse näole!?
Siiski, teisest küljest, üritavad kõik tõelise suvega oma arvutite tagant põgeneda. Loodusesse, randa või lihtsalt tere ütlema vanaemale, kes elab mõnes teises Eesti otsas. See tähendab lauaarvutite sulgemist, mitte liikumist enam meie tavapärastel trajektooridel (kus me märkame välireklaame) ja telekate tolmukihiga kattuda laskmist. Ja hoolimata sellest, et kanname oma väikseid nutiseadmeid taskutes, ei ole me piisavalt motiveeritud, et pöörata praegu tähelepanu brändidele ja nende reklaamidele. On suvi, jätke meid rahule!
Turu-uuringute puhul võib õues oleva ilma ära arvata pelgalt vastamismäärade põhjal. Erinevalt teistest inimestest oleme meie rõõmsad, kui kuuleme, et viimaks ometi sajab päeva või kaks, mis rikub selle pilvitu ja kuuma suvepuhkuse 🙂 Sel juhul naaseb vähemalt keegi oma rutiini ja märkab neid pingutusi, mida turundajad on nende tähelepanu saavutamiseks teinud.
Olen siia kogunud mõned trükimeedia reklaamid, mis väljendavad positiivset suvetunnet. Kuigi praeguseks on küll vaid pool augustit järgi „ametlikust“ suveperioodist, siis loodan, et naudite nii seda järelejäänud suveaega kui neid suve täis reklaame!
Juba päris esimestest hetkedest peale on Brandicom olnud täiesti “remote” projekt. Keegi meist ei ole istunud 9st 17ni kontoris, et Brandicomi välja mõelda või edasi arendada. Selle asemel oleme me valinud tegeleda Brandicomiga küll ühiselt (ülesandeid püstitades ja lahendades), ent igaüks just sel ajal ja selles kohas, kus talle kõige paremini sobib. 99% ajast ei ole terve me tiim olnud isegi mitte samas riigis! Ja kui aus olla, siis päriselt ühe katuse all kokku saanud me veel üldse ei olnudki 🙂
Juuni alguses tuli meil ühtäkki spontaanne mõte saada õige kokku, ühes ilusas kohas keset Euroopat, ning teha koos tööd ja samas nautida seda uut keskkonda. Suve hakul ei olnud pikka kahtlust, et see koht peaks olema kuskil, kus on soe ja päikseline. Ja edasi läks juba kiirelt:
[6/8/2014 10:33:17 AM] Helen Eikla: Ma vaatasingi eile, et Marseilles on üks lahe koht, kus võiks täitsa teha selle tööpuhkuse
Housetrip.com kaudu leidsime Marseille kesklinnas avara 16. korrusel asuva korteri, mille akendest lubati panoraamvaadet linnale ja merele. Siis kiirelt lennupiletid ning nädal juuli teises pooles oligi lukku pandud ajaloo esimese Brandicom Team Meet-Up´i jaoks. Juhhuu! (Pole vist vaja mainida, et kõik pooleliolevad tööd hakkasid kohe palju hoogsamalt minema!)
Kui me siis ühel hetkel sealsamas 16. korrusel kohal olime ja kohvrid esikunurka maha panime, sai mõni tiimiliige teist alles esmakordselt näha. Kuigi Skype-i kaudu olime töötanud koos juba pikka aega, kõiksugu väiksemaid ja suuremaid projekte koos lahendanud ning selle käigus igasugu maailma asjadest rääkida jõudnud, siis alles nüüd saime üksteisest terviklikuma pildi.
Teine üllatus, mis järgnes, oli seoses me tööharjumustega. Remote töötajad on ikka remote töötajad, ka peale ühisele pinnale kokku ajamist! Pärast esimest sotsialiseerumist ja tööülesannete kättesaamist avastasime ühtäkki, et koos töötamise asemel on igaüks kadunud kuhugi “oma nurka”, omaette “oma asja” ajama. Kes pani toaukse kinni ja lubas “tulla tagasi paari tunni pärast, kui tööjupp on valmis”, kes kolis oma läpakaga köögilaua taha uhkesse üksindusse, kel olid aga lihtsalt klapid peas.. “Hei, kuulge, me pidime ju KOOS töötama?!” 🙂
Üldiselt oli meie eesmärk midagi konkreetset üheskoos valmis teha. See õnnestus täiesti – Brandicomi mudel on nüüd rikkam läbimõeldud ja tõestatud emotsioonide kaardistamise külje poolest.
Siis teine ülesanne oli, et igaüks teeb ennast vaimustaval teemal teistele ettekande. See oli selline enese kokku võtmise koht, leida üks äge teema ja otsustada, et just nüüd on käes hetk, kui ma olen valmis nakatama selle vaimustusega ka teised. Ühest küljest eeldab see enesedistsipliini ja pühendumist, teisest küljest vastutuse võtmist. Juba ainuüksi selle pärast peaks sellest saama Brandicomi Meet-Up´ide traditsioon.
Aga et asi liiga lihtne poleks, siis mõtlesime jooksvalt omale väikeseid väljakutseid ise juurde. Näiteks leppisime kokku, et nädala lõpuks oskame me kõik prantsuse keeles restoranis toitu/jooki tellida. Mitte keegi meist ei osanud eelnevalt prantsuse keelt, nii et see tundus alguses nii utoopilise ülesandena (kogu see hääldus, mis kirjapildist erineb!). Nädala lõpuks aga: check! Ja mis rahulolu sellest uuest oskusest tuli 😉
Väiksemaid eneseületusi tegime spontaanselt veel. Näiteks otsus, et (isegi korraliku Lõuna-Prantsusmaa kesksuve kuumusega ja peale mitmetunnist linnaskäimist) peaksime 16.korrusele minema ikkagi jala ja soovitavalt mitmeliitriseid veepudeleid tassides. Või et MUIDUGI me läheme tundmatus majadevahelises sadamakohas suhteliselt jahedasse vette ujuma, sest kohalikud ju nii teevad. Või siis mitmetunnine mägedes ronimine ootuses, et teekonna lõpus me kogeme midagi suurepärast (mis osutus tõeks):
Tegelikult oligi see nädal üks oma mugavuspiiride laiendamise test, mis sai tasutud paljude selliste elamustega, mida mujalt jällegi ei leia. Need lõhnad, maitsed ja ilu, mille tekitasid suussulavad mandlicroissantid ja koogid, juustud, singid, makroonid, krepid, vein.. Ning teiselt poolt uued teadmised ja nende teadmiste jagamise kogemused. Kas ma juba mainisin, et ühe õhtu inspireeriv peaesineja oli meil Seth Godin?
Mulle tundub üha enam, et selle meet-up´i võtab kokku üks mõttetera, mille leidsime Marseilles ühe pea peal seisva hirve kuju kõrvalt:
|
OSCAR-2019
|
||
1.3. Aruküla Lasteaed Rukkilill juhindub oma tegevuses Koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaia põhimäärusest ja õppekavast, kohaliku omavalitsuse korraldusseadustest jt. koolieelse lasteasutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest.
2.1. Last ja tema vanemat teavitab lasteasutus vanema kaudu e-lahenduse (e-posti, veebilehe ) vahendusel, telefonitsi ja lasteasutuse veebilehe kaudu.
2.2. Kui vanem ei ole andnud nõusolekut teavitamiseks elektrooniliselt, teavitab lasteaed vanemat paberil oleva dokumendi kättetoimetamise kaudu.
2.3. Kui vanemal ei ole võimalik saada teavet e-lahenduse vahendusel, siis ta saab lasteaiale esitada vastava teabenõude. Vanema teabenõude alusel antakse talle teavet vanema soovitud viisil.
3.1 Lapsevanem toob lapse lasteaeda enne õppe- ja kasvatustöö algust ja viib sealt ära endale sobival ajal jälgides lasteaia päevakava.
3.1.1 Kui laps sööb hommikueinet, tuleks lapsevanemal laps lasteaeda tuua hiljemalt kell 8.30. Kui laps ei söö hommikueinet, siis hiljemalt 8.50 või vastavalt rühma päevakavale, ent enne planeeritud õppe- ja kasvatustegevusi.
3.1.3 Lapsevanem võiks informeerida rühmaõpetajat lapse seisundist ja käitumist mõjutada võivatest kodustest juhtumistest selleks, et aidata õpetajatel last lasteaias paremini mõista.
3.2. Lapsevanem annab isiklikult lapse üle rühma töötajale ning järele tulles võtab lapse vastu rühma töötajalt.
3.2.1. Lapsevanem lahkub koos lapsega rühmast või lasteaia õuealalt õpetajale sellest märku andes – öeldes head aega.
3.3. Rühma töötajal on õigus laps üle anda ka vanemate poolt eelnevalt tutvustatud ja volitatud esindajatele.
3.5. Eriolukordades, kui lapsevanem ei jõua lapsele järele õigeaegselt, on tal kohustus sellest teavitada rühma töötajat rühma kontakttelefonil.
3.6. Kui lapsele ei ole lasteaia lahtioleku ajal järele tuldud, ootab rühma töötaja lapsevanemat 1h peale lasteaia sulgemist. Samal ajal proovib rühma töötaja telefoni teel kontakti saada lapse vanematega või volitatud esindajatega ning teavitab olukorrast direktorit või lastekaitse töötajat. Kui ka siis pole lapsevanem lapsele järele tulnud, teavitab rühma töötaja politseid lasteaeda jäetud lapsest ja järgnevalt toimitakse politsei korralduste järgi.
3.7. Lapsevanem teavitab rühma õpetajat, kui laps haigestub või mingil muul põhjusel ei tule lasteaeda. Lapsevanem valib talle sobiva viisi puudumisest teatamiseks ( helistamine rühma telefonile, lasteaia üldtelefonile, e-lahenduse kaudu ) .
4.1. Lapsevanem informeerib lasteaia direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest ja tervise eripäradest, mis võivad osutada lapsele eluohtlikuks. Lapsevanema teatise alusel kohandab personal võimaluse korral päevakava, kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust.
4.2. Lasteaia töötajad kujundavad erivajadustega lastele koostöös lasteaia pidaja ja kohaliku omavalitsusega laste arengut soodustava ja võimalustele vastava keskkonna.
4.3. Lasteaeda ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist. Ilmsete haigustunnustega ( nt tugev köha, tugev vesine nohu, palavik, lööve, silmapõletik ) last vastu ei võeta.
4.4. Rühma töötaja jälgib lapse terviseseisundit lasteasutusse vastuvõtul ja seal viibimise ajal ning teavitab lapse tervise- või käitumishäiretest lapsevanemat ja vajadusel lasteaia direktorit.
4.5. Lasteaias ei anta lapsele ravimeid; haiguse järelravi tuleb teostada kodus. Kui arst on lapse kroonilise terviserikke korral määranud lapsele ravimite manustamise, võib erandjuhul (nt suhkruhaigele) lasteasutuses anda ravimeid arsti määratud annuses üksnes vanema vastutusel ja kokkuleppel lasteasutuse tervishoiutöötajaga või direktori määratud lasteasutuse pedagoogiga.
4.6. Lapse nakkushaigusesse haigestumisest on vajalik lapsevanemal teavitada õpetajat esimesel võimalusel.
4.7. Lapsel peavad kaasas olema isiklikud hügieenivahendid (kamm või juuksehari, vahetuspesu, pabersalvrätik).
4.8. Lapsel peavad olema libisemiskindla tallaga ja kindlalt jalas püsivaid jalanõud, et vähendada komistamis- ja kukkumisohtu; toas on vajalikud vahetusjalatsid, mille jalga panemisega ja äravõtmisega saab laps ise hakkama.
4.9. Lapsel on õueriided, peakate ja jalanõud lähtuvalt ilmastikust; õues mängimiseks sobivad lapsele riided, mille määrdumise korral ei tule probleeme.
4.10. Laps tuleb lasteaeda tuua puhaste ja tervete riiete (k.a. jopelukud) ning korrastatud välimusega. Laste riietuses ei tohi olla pikki nööre, salle jt. ohtlikke detaile.
4.12. Riiete ja jalanõude kadumise ja vahetusse minemise vältimiseks on soovitav need varustada lapse nimega.
4.13. Lapse lasteaias haigestumise või vigastuse korral kutsub lasteaia töötaja vajadusel kiirabi ja võtab ühendust lapse vanemaga. Lapsevanema või kiirabi tulekuni võimaldatakse lapsel vajaduse korral lamada järelevalve all. Vajadusel antakse haigestunud või vigastatud lapsele kiirabi kohale jõudmiseni esmast abi.
4.14. Nakkushaiguse kahtlusega laps tuleb lasteaia töötajal võimaluse korral eraldada teistest lastest, kuid teda ei tohi paigutada üksinda eraldi ruumi.
4.15. Nakkushaiguste esinemise perioodil rakendatakse lasteaias eri puhastuskorda ja kätepesemise nõudeid, järgides Terviseameti juhiseid.
5.1. Lasteaia töötajad loovad lasteaias füüsiliselt turvalise ja psühhosotsiaalselt positiivse keskkonna, mis pakub lastele erinevaid mängu-, õpi- ja loovtegevusi ning kehalise aktiivsuse edendamise võimalusi.
5.2 Lasteaias on mängu- ja võimlemisvahendid, mille konstruktsioon, mõõtmed ja pindade viimistlus vastavad lapse eale ja kasvule ning tagavad ohutu kasutuse. Ronimisredeleid, spordi- ja mänguväljaku ning võimlemisvahendeid on kontrollitud tootja juhendite kohaselt.
5.3. Lasteaia mööbel on paigutatud nii, et on välditud vigastuste tekkimine ja lastel on võimalikult palju ruumi mängimiseks.
5.4. Laste väljapääs lasteaia ruumidest ja territooriumilt lasteaia töötaja teadmata ning võõraste isikute omavoliline pääs lasteaia ruumidesse on keelatud/tagatud kõikide töötajate poolt.
5.5. Lasteaia töökorraldusega on tagatud, et kogu rühma tööaja jooksul vastavad õpetaja või õpetajat abistava töötaja ja laste suhtarvud koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud piirnormidele.
5.7. Kui laste õuesoleku ajal on ühel rühmatöötajal põhjendatud vajadus minna osade lastega tuppa, peab teine rühma töötaja tagama ülejäänud rühma laste turvalisuse õuealal.
5.9. Turvalisuse tagamiseks lukustatakse rühmade välisuksed kell 13.00 – 15.00. Sellel ajavahemikul pääseb rühmadesse ainult peaukse kaudu. Lasteaia peauks on avatud 8.10 – 17.00.
5.10. Lapsevanemad, lapsed ja lasteaia töötajad sulgevad enda järel väravad, et tagada laste turvalisus.
5.12. Lasteaia territooriumil ei sõida lapsevanemad ega töötajad jalgratastel, vaid lükkavad ratast käekõrval. Lasteaia territooriumil sõidab jalgrattaga ainult lasteaias käiv laps.
5.13.1. Ühisel õuesoleku ajal võib sõita lasteaia territooriumil tõukerattaga või abiratastega rattaga
5.13.3. Kui laps eirab lasteaias pidevalt ohutu sõidu reegleid , on rühmaõpetajal õigus keelata lapsel lasteaias jalg- ja tõukeratta kasutamine
5.14. Lasteaeda ei tooda kaasa lapsele ohtlikke ja vägivaldseid mänge õhutavaid mänguasju, samuti liiga väikseid, kalleid ja õrnu mänguasju.
5.15. Lapsel on lubatud lasteaeda kaasa tuua oma mänguasju vastavalt rühmas kokkulepitud reeglitele. Rühma töötaja ei vastuta kodust kaasa toodud mänguasja kadumise või purunemise eest.
5.16. Lapsed, lapsevanemad ja lasteaiatöötajad on kohustatud viivitamatult teavitama rühma töötajat või lasteasutuse direktorit laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavatest olukordadest.
5.17. Laste ja töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning meetme rakendamise kord on sätestatud dokumendis LASTEAIA HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAAN - kinnitatud käskkirjaga 03.04.2013 nr 1-5/4
|
OSCAR-2019
|
||
Edukate põlvkond teab, et tervis on kõige alus ja siit tuleb tervisetoodete tarbimise kasv, ka õlletööstuses. Foto: A. Le Coq
Jäädavalt on möödumas need ajad, mil alkovabade seltskonnajookide nautijaid vaadati laua ääres imelikult ja kostitati küsimusega “Miks sa hea sõber ei joo, kas sul on tervisega midagi korrast ära?”
Tänaseks on ka vanakooli õllesõpradele üllatuseks ja rõõmuks alkovabade õllede maitsed muutunud täiesti joodavateks ja tootjad üllatavad meid suve hakul üha uute ja põnevate suviste maitsetega. Näiteks Grillfesti ja Eesti Grilliliidu võistlushooaaja ametlik kostööpartner A. Le Coq alustas aprillis kahe uue alkoholivaba õlle pruulimisega ning tõi turule alkoholivaba Premiumi ja naturaalselt kääritatud õllejoogi Fassbrause. Alkoholivabad õlled on kogu maailmas kasvav trend ning kohalik aktsiisi- ja reklaamipoliitika, inimeste terviseteadlikkus ja sportlikud eluviisid suunavad ka Eesti turul üha rohkem tarbijaid alkoholivaba õlle poole, see on matemaatiline fakt.
Eesti Grilliliit, kes aastaid on kasutanud üleriigiliste grillivõistluste auhiunnapartnerina Fest nimelist ja tõsi küll suhteliselt väikese alkoholi mahuprotsendiga Eesti vahuveini, sõlmis sel kevadel lepingu A. Le Coqi alkoholivaba õlle ja naturaalselt kääritatud Fassbrause tutvustamiseks. Eesti Grilliliidu lipulause on: Grillime terviseks!
Väikese alkoholisisaldusega ja alkoholivabade õllede hulga kasvatamine tooteportfellis on maailma õlletööstuses üldine trend. Alkoholivabade õllede turuosa Eestis on nelja aastaga kasvanud ligi 50%, lähiajal teeb see kategooria õlleturul veelgi suurema hüppe.
Fassbrause on alguse saanud Saksamaalt, kus see on ka praegu väga populaarne jook, eriti Berliinis ja selle ümbruses. Tegemist on keemik Ludwig Scholvieni poolt eelmise sajandi alguses leiutatud joogiga, mille koostise mõtles ta välja eelkõige oma pojale mõeldes. Tänapäeval on Fassbrause joojateks kujunenud siiski täiskasvanud.
A.Le Coq Premium alkoholivabas õlles on säilinud Premiumile omane pehme maitse tänu erilisele valmistamisviisile. Alkoholivaba õlut toodetakse valmis kääritatud õllest, millest seejärel eraldakse spetsiaalse vaakumaurutustamise meetodil alkohol. Vaakumi tekitamine võimaldab õllest alkoholi välja aurustada madalal temperatuuril, nii ei saa õlle maitse protsessi käigus kannatada ning ka alkoholivabas õlles säilib Premiumi hea maitse.
Alkoholivaba A.Le Coq Premium sobib neile, kes soovivad alkoholitarbimist vähendada või on otsustanud alkoholist üldse loobuda. Loomulikult on see ka parim valik kõigile õllesõpradele hetkedeks, mil alkoholi tarbimine ei ole kas lubatud või võimalik.
Alkoholivaba õlle kalorsus on madalam kui tavapärasel lager-õllel, seetõttu sobib see õlu ka neile, kes muretsevad liigse kehakaalu pärast. Alkoholivaba Premiumi 0,33l pudelis on vaid 87 kalorit (100 grammi kohta 26,3 kcal), samal aja kui tavapärases 4,7%-lises pooleliitrises Premiumis on 200 kalorit.
Venemaa naftakeemiakontsern Sibur valmistab ette börsile minekut – plaan on debüteerida juba selle aasta lõpul ning IPO maht on 2-3 miljardit dollarit, kirjutab Reuters.
Siburi plaanidega kursis ja Reutersiga rääkinud kolmest börsitegelasest kaks kinnitasid seda infot ning lisasid, et IPO võidakse korraldada nii Moskvas kui ka Londonis ning et ettevõttel on soov kaasata kuni 3 miljardit dollarit. Kolmas allikas märkis üldsõnalisemalt, et ettevõtte eesmärk on kaasata „mõni miljard“.
Kirjalikus vastuses agentuuri küsimusele IPO kohta nentis Sibur vaid, et nad kaaluvad erinevaid strateegilisi võimalusi, kuidas oma kasvule finantstuge saada.
Kaks Reutersiga rääkinud allikat ütlesid, et tõenäoliselt on tehingu vahendajateks JP Morgan ja Venemaa riiklik Gazprombank, kes kumbki pole samuti teemat kommenteerinud.
Siburist 48,5% kuulub Vene oligarhile ja president Vladimir Putini lähikondsele Leonid Mihelsonile (ta on ka Venemaa suurima gaasitootja Novatek juht ja suuromanik). Mihelsonile järgneb 17% aktsiapakiga Gennadi Timtšenko (taas üks Putini sõpruskonna liige), hiinlaste Sinopec ja Silk Fund hoiavad kumbki enda käes 10% Siburist.
Selleski polevat veel üksmeelt, kas IPO tarbeks tekitada juurde uusi aktsiaid või panna müüki olemasolevad, teadis agentuuri allikas.
Jaanuaris kirjutas Bloomberg, et Putini tütre Katerina Tihhonovaga abielus olnud Kirill Šamalov pidi pärast lahutust aprillis 2017 loobuma ka oma Siburi aktsiatest.
Šamalovile kuulus umbes 20% ettevõtte aktsiaid väärtusega üle 5 miljardi dollari. Aprillis 2017 müüs ta need kõik maha.
Bloombergiga vestelnud nelja allika sõnul ei teeninud Šamalov tehinguga midagi, kuna omas neid kui „Putini pereliige“. Niipea, kui ta Putini tütrest lahutas, tuli ka aktsiapakist loobuda.
Bloombergi andmeil algas Šamalovi lühike lend tööstusmagnaadina 2012. aastal, kui ta alles pidas presidendi tütrega pulmaplaane. Sel ajal hakkasid Siburi omanikud Leonid Mihelson ja Gennadi Timtšenko oma asepresidenti peadirektoriks upitama ning seejärel premeerisid teda juhtidele mõeldud optsiooniprogrammi käigus 4,3% aktsiatega.
Eelmise aasta aprillis teatas Sibur, et Šamalov müüs Mihelsonile oma aktsiad, mille oli ostnud Timtšenkolt. Kuigi tehingu detaile ei avalikustatud, ütles asjaga kursis inimene Bloombergile, et Šamalov ei saanud müügist mingit tulu, kuna tema Putiniga seotusest tulenevad privileegid lõppesid.
|
OSCAR-2019
|
||
Viljandimaal asuv tähetorn Orion pakub põnevat uudistamist nii suurtele kui ka väikestele. Lahke pererahva eestvedamisel saab osaleda rohketes füüsikakatsetes, uurida tähti ja varsti teha ka reise mikro- ja makromaailma.
Olustveres asuv tähetorn on perekond Noorkõivu pikaaegse töö tulemus. 11 aastat tagasi tulnud idee realiseerimine võttis aega neli aastat. Nii kaua kestsid tähetorni ehitustööd, millesse panustasid kõik pereliikmed, ja katsevahendite meisterdamine.
Alguses oli plaanis ehitada väike tähetorn kodumaja katusest läbi ja lihtsalt oma pere tarbeks, rääkis idee autor ja eestvedaja, endine füüsikaõpetaja Oskar Noorkõiv. Pikapeale arenes mõte aga edasi, tekkis tahtmine võtta asi suuremalt ette ja teha füüsika põnevaks õppeaineks nii kõigile koolilastele kui ka muidu huvilistele.
Idee oli algselt ehitada tähe- ja füüsikatarkusi jagavad õpperuumid jahupunkrisse, ent Suure-Jaani vald seda kahjuks ära anda ei saanud. Leiti teine lahendus, idee autoritele pakuti kasutuseta vana silotorni, mis nüüd pererahva hoovipealset ehib ja juba seitse aastat huvilisi vastu võtab.
Tänaseks ongi huvi ettevõtmise vastu üpris suureks kasvanud. Sel kevadel käis tähetorni külastamas terve hulk klassiekskursioone, samuti teeb tähetorn koostööd maakonna koolidega, kelle neljandate klasside õpilased nende juures õppepäevi käivad veetmas ja tarkusi taga ajamas. Samas näeb hoovi peal ja tähetornis loodusteaduste saladusi uurimas ka perekondi ja muidu huvilisi.
“Alguses vaadati ikka imelikult, et millega see pererahvas siin muudkui tegeleb. Väga ei usutud sellesse ideesse, ent kui asi lõpuks valmis sai, siis hakkasid õige pea ka esimesed uudistajad tulema,” rääkis Oskar Noorkõivu abikaasa, meedikuharidusega Anelle.
Kahepeale nad ettevõtmist ka veavad. Gruppidele korraldatakse erineva pikkusega programme, ikka lähtuvalt huviliste vanusest ja grupi suurusest.
Katsete abil näitlikustatakse ja räägitakse lahti magnetism, elekter, optika, soojus ja paljud teised teemad. Kokku saab Oskar Noorkõivu sõnul katsevahenditest tulvil tähetornis huvilistele korraldada ligi tuhat mitmesugust katset.
Nii ongi Anelle ja Oskari eestvedamisel võimalik igaühel lasta endale elektrivoolu abiga juuksed turri ajada, ise lihasjõul elektrit toota, suurte magnetite abiga oma kehale naelad püsti panna, naabriga käest kinni hoides väike surakas elektrit saada, magnetite jõul ennast pöörlema panna.
Ja otse loomulikult ei puudu ühes tähetornis ka kuu, erinevate taevakehade ja udukogude vaatlemise võimalus.
Aga sellega asi ei piirdu. Pererahval on ka suuri plaane, kuidas kõike pakutavat veel huvitavamaks teha. Tuleva aasta algusest on ehk võimalik teha tähetornis reise ka mikro- ja makromaailma.
Arvuti abiga saab suurem hulk inimesi vaadelda korraga ekraanilt näiteks teleskoobi vahendusel taevakehi või siis vastupidi mikroskoobi all näiteks veetilka või inimese silma, selgitas Oskar Noorkõiv ideed.
Arvutisimulatsiooni ja heliseadmete abil plaanitakse korraldada ka lisaks vaatlusele ka n-ö reise kosmosesse, et kõike maailmaruumis toimuvat veel lähemalt vaadelda.
USA ajakiri Newsweek koostas nimekirja elamiseks maailma parimatest riikidest ja paigutas selles Eesti Slovakkia ja Ungari vahele jäävale 32. kohale. Elamiseks parim paik maailmas on Soome.
Vastust otsiti küsimusele, milline riik pakub tänasel päeval sündijale kõige paremat võimalust elada tervelt, turvaliselt, mõistlikult jõukana ning kaasaegsena.
Newsweeki nimekiri pandi kokku viie valdkonna analüüsil: haridus, tervis, elu kvaliteet, majanduse dünaamilisus ja poliitiline keskkond. Nimekirjas on esikohal Soome, talle järgnevad Šveits, Rootsi, Austraalia ja Luksemburg.
Leedu leiame 34., Läti 36. ja Venemaa 51. kohalt. Tabeli viimased on Kamerun, Nigeeria ja Burkina Faso.
Maailma Majandusfoorumi värske raporti andmeil on Eesti sugupoolte võrdõiguslikkuse poolest 134 riigi seas 47. kohal, olles kukkunud aastaga kümme kohta ja jäädes alla kõikidele naabritele.
Maailma Majandusfoorumi (WEF) raportis on hinnatud naiste ja meeste võrdsust-ebavõrdsust majanduselu, poliitika, hariduse omandamise ja tervise kriteeriumide alusel. Eesti koht tabelis on aastatega halvenenud. 2008. ja 2009. aastal oli see 37., 2007. aastal 30. ja 2006. aastal 29.
Eestit tõmbavad allapoole just naiste poliitikas osalemise näitaja, mille poolest oleme 74. kohal, ja tervis, kus Eesti koht on 50. Seevastu majanduselus osalemise võimaluste võrdsuselt on Eestit hinnatud 35. ja hariduse osas 38. koha vääriliseks.
Raport toob esile, et Eestis on siiski kasvanud naiste arv seadusandjate, kõrgemate ametnike ja juhtide seas ning veidi on vähenenud ka meeste ja naiste palgavahed. Toonitatakse aga, et Eesti on üks kõige suuremate sooliste palgaerinevustega riike Euroopa Liidus ning platseerub selle näitaja poolest 134 riigi hulgas 87-ndaks.
Esimesel kohal WEF-i tabelis on Island, järgnevad Norra, Soome, Rootsi ja Uus-Meremaa. Läti on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhjal 18. kohal ja Leedu 35. kohal.
Eelmisel aastal 200 töötajat palganud TransferWise’i asutaja ja tegevjuht Kristo Käärmann kirjeldab Äripäevale, mida tähendab üle 300 inimese intervjueerimine ja mida ta kandidaatidelt ootab.
Palkasime eelmisel aastal 200 inimest, 12 kuuga kasvas töötajate arv 45-lt 245-le. Minu mure selle pärast, kuidas me kokku sobime, kadus nädalavahetusel üldkoosolekul, kui nägin, et kõik naudivad üksteise seltskonda, kirjutab Käärmann oma blogis.
Me näeme palju vaeva, et saavutada see ühtne kultuur, mis meid töös hoiab. Mõned inimesed on läbi teinud 8-9 vooru, proovitöid ja proovipäevi. Iga kandidaadi viimane samm on intervjuu asutajaga. Kui esimesed intervjuud keskenduvad tehnilistele oskustele ja sellele, kas kandidaat on konkreetse töö tegemiseks sobiv, siis asutaja intervjuu keskendub suhtumise sobimisele. Ainult siis, kui meeskond on ideaalselt oma motivatsiooni ja soovidega ühel lainel, on võimalik kõigil oma täit potentsiaali rakendada igapäevaste keeruliste probleemide lahendamisel. Meil ei ole aega raisata.
Tööintervjuu on nagu kahesuunaline tänav. Mitte ainult mina ei õpi kandidaati tundma, vaid tema õpib ka mind tundma. Ilmselgelt küsin seda, mis on minu jaoks oluline, see näitab kandidaadile, millest ma hoolin. See, mida ma küsin ja räägin intervjuu jooksul, loob talle töö alustamiseks konteksti. Järgnevatel aastatel hakkame temaga iga päev koos töötama. Mina toetun temale ja tema toetub mulle.
|
OSCAR-2019
|
||
"Fuji kaameral juba päris kindel koht, mida sobiksid iseloomustama sellised märksõnad nagu kvaliteet, traditsioonid, tulevikkuvaatamine. Teisisõnu on tegemist kaameraga, mis hoolimata kergelt vanamoodsast disainist on servani tipptehnoloogiat täis pakitud ja millele võid iga ilmaga kindel olla."
Fujifilm X-Pro2 on esimene kaamera, mis kasutab äsja välja töötatud 24,3 megapikslist X-Trans CMOS III APS-C sensorit. Selles pildisensoris on kombineeritud suurem lahutusvõime ning detailsus, kuid ka veel kõrgem tundlikkus ning väiksem müra.
Tänu uuele X Processor Pro pildiprotsessorile on arvutuskiirus eelmise põlvkonna kaameratest ligikaudu neli korda kiirem. See omakorda võimaldab veel kiiremat üleüldist kaamera tööd, kiiremat andmetöötlust ning info lugemist sensorilt. Kasutaja jaoks väljendub see näiteks pildiotsija kiirema kaadrisagedusena, mis on tõstetud 54 kaadrit/sek pealt lausa 85 kaadrit/sek peale. Teisisõnu - pilt uueneb kiiremini ning peale pildi tegemist kuvatakse uus info väiksema viivisega. Samuti võimaldas see ka pakitud RAW faili salvestamise funktsionaalsuse kasutuselevõtu.
Fotograafidele meeldib kasutada pildiotsijat fotode tegemisel. Just sel põhjusel on Fujifilm hübriidkaamerad varustatud pildiotsijaga. X-Pro2 hübriidkaameras on kombineeritud optiline ja elektrooniline pildiotsija, pakkudes fotograafile kahe maailma parimat. Advanced Hybrid Multi Viewfinder pildiotsijal on kokku kolm erinevat vaaterežiimi - optiline, elektrooniline ning elektrooniline rangefinder.
Elektrooniline rangefinder on kolmest kõige unikaalsem - sellisel juhul kuvatakse optilise pildiotsija paralleelselt ka elektroonilise pildiotsija info. Viimane töötab kolmes variandis - 100% kaadri kattuvus, 2,5× või 6× suurendusega. Niimoodi on teravustamise, vaatenurga, valge tasakaalu ning särituse nägemine ülimugav ka reaalajas, korraga. Lisaks saab seda kasutada käsitsi teravustamise abina optilise pildiotsija vaates.
Fujifilm X-Pro2 hübriidkaameras on kombineeritud ülikiire ning täpne autofookus ning mugav käsitsi teravustamine. Esimene ikka juhtudeks, kus kiirus ja täpsus on prioriteediks. Samas käsitsi teravustamista ei ole kaamera professionaalidele, kes soovivad kindlat elementi kaadris teravaks saada, suunatud.
X-Pro2 hübriidkaamera tagumisel küljel on mugav juhtkang teravustamispunkti valimiseks - täpselt nagu väike joystick mida saab kaheksas suunas liigutada. Niimoodi saab teravustamisala kiirelt muuta ka pildistamise ajal. Lisaks toimib see ka käsitsi teravustamise ajal, võimaldades valida ala mille jaoks kuvatakse teravustamise abistamise suurendus.
Fujifilm kaameratel on väga suurt rõhku pandud käsitsi teravustamisele ning X-Pro2 ei ole selle koha peal erand. Kaameras on kasutusel mitmed käsitsi teravustamise abivahendid - Digital Split Image toob rangefinder kaamera laadse teravustamissüsteemi tänapäeva; MF assist kuvab ekraanil valitud ala suurendusega, et kasutaja saaks täpselt õigele kaugusele teravustada; Focus Peaking markeerib kõige kontrastsemad alad/servad kasutaja poolt valitud värviga - sest need on just fookuses olevad alad.
Eelnevatel kaameratel on olnud 49 valitavat teravustamispunkti, kuid X-Pro2 puhul laiendati seda 77 punktini. Lisaks on nüüd ligikaudu 40% pildialast kaetud kiirete faasituvastusega teravustamispunktidega, mis võimaldavad kiiremat ning liikuvat subjekti jälgivat teravustamist veel täpsemalt.
Fujifilm X-Pro2 hübriidkaamera on varustatud ka mugava videosalvestusega - kasutaja saab FullHD video puhul valida enamlevinud kaadrisagedusi 24, 25 või 50 kaadrit/sek ning ka vastavaid NTSC valikuid. Videosalvestuse ajal on täielik kontroll kaamera parameetrite üle, täpselt nagu pildistamise ajal. Mis veel - ka erinevad filmisimulatsioonirežiimid on videosalvestuse ajal saadaval.
Üks ebamugavaimaid asju pildistamisel on see, kui pead pilgu pildiotsijalt tõstma kaamera lihtsate seadistamiste pärast. Just seetõttu ongi kõik X-Pro2 juhtnupud koondatud kaamera ekraanist paremale poole -
siis kui silm on pildiotsijal, on parema käe sõrmedel suurepärane ligipääs kõikidele vajalikele juhtnuppudele ning valikuratastele. Mis veel - palju muudatusi saab ka siis teha, kui kaamera on välja lülitatud, kuna põhiväärtuste muutmiseks on eraldi rattad.
Kaamerat ei valita mitte ilusa korpuse, vaid vastupidavuse järgi. Seetõttu ongi X-Pro2 kaameral lipulaevale kohane robustne magneesiumsulamist korpus, mis tolmu- pritsme- ning külmumiskindla konstruktsiooniga. Kombineerides selle väga vastupidava katikuga - hübriidkaamera pikk eluiga sisuliselt garanteeritud.
Fujifilm X-Pro2 on lipulaevale kohaselt väga vastupidava disainiga. Kaamera korpus on valmistatud magneesiumsulamist ning kaetud mati musta värviga, mis lisaks suurele vastupidavusele on ka mugav kätevahel. Valikurattad on freesitud alumiiniumist ning teevad ka selge kliki kui keerata. Lisaks on korpus korralikult tihendatud - 61 erinevat tihendit hoiavad niiskuse ja tolmu kaamera sisemusest eemal ning tagavad töökindluse ka madalatel temperatuuridel.
See hübriidkaamera on esimene, millel kasutusel kaks mälukaardipesa. Esimene pesa toetab kuni UHS-II standardile vastavaid SDHC/SDXC mälukaarte ning tagab ülikiire andmevahetuse. Kombineerides seda teise mälukaardipesaga, saab kasutaja valida kolme erineva salvestusmetoodika vahel: järjestikune (teine kaart võetakse kasutusele esimese täitumisel); tagavarakoopia (teisele kaardile salvestatakse tagavarakoopia failist) või RAW/JPEG eraldi salvestamine (ühele kaardile salvestatakse RAW, teisele JPEG fail).
Selle kaamera fokaaltasapinnal liikuv katik on äärmiselt vastupidav. pidades vastu vähemalt 150 000 kaadrit. Lisaks võimaldab see katik 1/8000 sek säriaegu ning 1/250 sek säriajaga välgu sünkroniseerimist. Kaameral on kasutusel ka elektrooniline katik, mis võimaldab kuni 1/32000 säriaegu ning ka vaikset režiimi, mis tagab pea hääletu opereerimise.
Fujifilm X-Pro2 hübriidkaamera on varustatud ka juhtmevaba WiFi ühendusega, mis avab uued võimalused kaamera juhtimiseks. Kasutades "Fujifilm Camera Remote" rakendust, saad kasutada oma tahvelarvutit või nutitelefoni kaamera distantspäästikuna. Rakenduses saab muuta kõiki kaamera parameetreid, nagu näiteks säriaeg, ava suurus, särikompensatsioon, tundlikkus ning aktiveerida kasvõi filmi simulatsiooni. Lisaks on olemas ka Touch AF teravustamine - lihtsalt vajuta oma nutiseadmes alale, kuhu kaamera peaks fokuseerima ning kaader on hetkega perfektselt terav.
|
OSCAR-2019
|
||
Areen on juba 12 korda aasta alguses tutvustanud huvitavaid, ägedaid ja nutikaid noori inimesi. Ja igal aastal on keegi meilt küsinud – aga mis on saanud neist, kellest te varem kirjutanud olete? Aga palun – ligi 200 lühemat ja pikemat aruannet.
 Tatjana Kozlova-Johannes (varem Tatjana Kozlova): Helilooja, kes on tulnud kolm korda Eesti muusika päevade preemia laureaadiks.
 Nelly Drell: Maalikunstnik Drelli tööd olid üleval Pariisis rahvusvahelisel näitusel „Peace“ ja viimasel Kunstnike Liidu kevadnäitusel.
 Kullar Viimne: On vahepeal operaatorina portsu dokumentaale filminud, viimastena on töös filmid president Ilvesest ja vürst Volkonskist. Režissöörina on valminud dokumentaalfilm naiskorstnapühkijast („Hing“, 2011) ja Eesti vabatahtliku katsumustest Ugandas („Kuidas ma Aafrikat päästsin“, 2014). Viimne on alustanud portreefilmi vitraažikunstnik Dolores Hoffmannist (valmib 2018) ja teeb ühena režissööridest minidokumentaale Eesti leiutavatest lastest (linastuvad 2017–2018).
 Piret Sigus (varem Piret Saarepuu): On endiselt tegev nukufilmide valdkonnas, viimastel aastatel stuudios Animailm. 2014 oli ta üks filmi „Tantsitaja“ autoritest, 2015 valmis tema osalusel animafilm „Pulmamäng“. Hetkel kolmanda lapsega kodune.
 Ove Musting: Telereklaame ja -saateid tootva Downtown Picturesi partner. „Eesti laulu“ režissöör. Viimane Ove tehtud film oli lühifilm „Kallis Sõber, sind Austan“ (2010), praegu arendab veel paari filmiprojekti. Ansambli Winny Puhh asutajaliige, valmistavad bändiga ette 2017. aastaks mõnda suurt sündmust.
 Helina Loid-Kudu (varem Helina Loid): Töötab Eesti Teadusagentuuris siseaudiitorina. Viimased ülesastumised maalinäitustel aastast 2009.
 Jana Lepik: Tänaseks on Janal ilmunud kaheksa luulekogu. Viimane neist, „Õhtuseks viilutatud aeg“, aastal 2014.
 Sirli Ehari (varem Sirli Põllumäe): Koos Sixten Heidmetsaga on ta olnud Fellin Furniture’i noortemööbli autor. Sirli on pälvinud näiteks koos Tea Tammelaane, Malle Jürgensoni, Krista Leplandiga Sisearhitektide Liidu ühiskondliku interjööri preemia, mis määrati Lotte-lasteaia eest Tartus.
 Paco Ulman: Tegutseb arhitektiameti kõrval ka fotograafina (2014 Sadolini kunstipreemia). Lisaks õpetab EKAs. Asutas aastal 2013 büroo Mudel Arhitektid. Pärnu mudaravila juurdeehitise üks autoritest.
 Erik Riikoja: Fotograafitöö kõrval kujundanud ka raamatuid. Euroopa Filmiauhindade ametlik fotograaf juba seitse aastat.
 Soterios: Ska-ansambel, kes enam ei tegutse ja kelle viimane plaadistus, EP „Ska Fever“, jääb aastasse 2012. Bändi bassist Priit Liiviste on olnud Areeni suvepraktikal, saksofonist Evelyn Ervin on kogunud tuntust fotograafina.
 Kreck: Tema ainus album „If You Live“ ilmus aastal 2005. Nüüd DJtab kodanikunime Bertil Tüvi all, samamoodi nagu kirjutab plaadiarvustusi Areenile ja kultuur.err.eele ning varustab Rahva Raamatu muusikalette heliplaatidega.
 Hannaliisa Uusma: Kunagine Chalice’i taustalaulja põrutas popkõrgustesse ansambli HU? solistina. Bändil on ilmunud kolm albumit, kohe-kohe – 9. jaanuaril – ilmub uus lugu „Exind“. Hannaliisa tegi magistrikraadi Tallinna ülikoolis uurimusega „Feminiinsuse konstrueerimisest Eesti popmuusika maastikul“. Koos Brigitta Davidjantsiga tegutseb ka duos HUNT. Areeni kaanestaar 2010.
 Tuuli Velling (varem Tuuli Taul): Tuulil on ilmunud kaks luulekogu ja heliplaat „Kuus ruutmeetrit põrandapinda“, mille enamiku palasid kirjutas ta ise ja kus teiste hulgas musitseerivad ka Kristjan Randalu, Mai Agan, Raivo Tafenau, Teet Velling. Õpib EKAs graafilist disaini.
 Leo de Sixtus (ehk Siret Remmelg): Teine luulekogu „Vibulaskja“ ilmus aastal 2012. Töötab Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu juhatajana.
 Sixten Sebastian Heidmets: Erudeeritud disainer, kes on jõudnud disainida Fellin Furniture’i noortemööblit. Lisaks on ta pikalt õpetanud EKAs tootedisainereid ja olnud samas ka dotsent.
 Tartu Popi ja Roki Instituut: Andnud välja kolm pikka albumit. Aastal 2015 tuuritas Ameerika Ühendriikides. Nende viimase heliplaadi „Marienbad“ andis välja Chicago plaadifirma Minty Fresh.
 Triinu Pungits: Omanimelise kaubamärgi disainer. 2014 pälvis Hõbenõela, on näidanud kollektsioone nii Tallinna, Riia kui Kiievi moenädalatel, loomingut on eksponeeritud Vogue Italia, British Vogue’i, Glamouri külgedel. Rahvusvaheliselt on jõudnud kahe väga olulise moekonkursi – International Talent Support (ITS) ja International Festival of Fashion and Photography in Hyères – väljavalitute sekka.
 Bruno Lillemets: Töötab Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas meistrina, loovisikuna on liikunud peamiselt koostööprojektidesse (koos arhitektidega), näiteks Teletorni vormilahendused, Terviseameti uue büroo- ja laborihoone interjööri ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kunstikonkursi võidutööd.
 Risto Kübar: Pärast lavakunstikooli lõpetamist töötas kuus aastat Teater NO99s, seejärel Müncher Kammerspieles ja hooajal 2015–2016 oli NTGenti koosseisuline. Filmitöödest on tähtsaim peaosatäitmine Rainer Sarneti „Idioodis“.
 Piret Hirv: Ehtekunstirühmituse Õhuloss liige. Näitusetegevus nii Eestis kui väljaspool, osales möödunud aasta veebruaris näituse „Estonishing“ raames Schmuckil Münchenis.
 Elisabeth Salmin: Tema viimane animafilm „Seinameistrid“ valmis Eesti filmi andmebaasi andmetel aastal 2007.
 Indrek Sirkel: Kirjastuse Lugemik ja samanimelise raamatupoe eestvedaja koos Anu Vahtraga. Kirjastab ja kujundab kunstiraamatuid.
 Robert Annus: Oli lavaka lõpetamise järel (2008) pikka aega Vanemuise teatri kandev jõud. Nüüd tagasi sünnilinnas ja Draamateatris. Annust võis mitu aastat vaadata Kanal 2 seriaalis „Viimane võmm“ keskses raskemeelse politseiuurija rollis. Nüüd tegev selle jätkus „Siberi võmm“.
 Birgit Demidova: On töötanud näiteks mängufilmide „Risttuules“ (platsi administraator), „Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus“ (eriefektid) ja lühifilmi „Elo“ (stsenaariumi konsultant) juures.
 Jakob Juhkam: Töötab helimeistrina Teatris NO99. Tema viimane kauamängiv „hh“ oli Areeni aasta albumi tabeli kohaselt paremuselt 13. eelmise aasta plaat. Aastal 2015 kirjutas koos Vaiko Eplikuga muusika NO99 lavastusele „Savisaar“.
 Liis Viira (varem Liis Jürgens): On kasutanud ka pseudonüümi Liz Wirestring. Koos Margo Kõlari ning paljude aastal 2015 (see oli muusika-aasta) sündinud lastega kirjutas „Beebisümfoonia“. Aastal 2012 pälvis Eesti muusika päevade heliloojapreemia. Lisaks on tema teoseid esitatud festivalidel Arena (Riias), NYYD, Eesti Muusikaakadeemia sügisfestival. Harfimängija ja pianistina on oma teoseid ka ise ette kandnud.
 Raul Kalvo: Töötas mõnda aega Singapuris tehnoloogia- ja disainiülikoolis, tegi nii seal kui teeb ka praegu koostööd üliandeka Andres Sevtšukiga. Tegeleb ikka mudeldamise ja teiste tavainimestele ülikeerukana tunduvate asjadega ning omab firmat Inphysica technology. Koos sisearhitektist elukaaslase Helen Ojaga on teinud Kumu näitusekujundusi.
 Diana Leesalu: Pärast EMTA lavakooli lõpetamist 2012 on ta pidevalt olnud lavastaja ja dramaturg korraga kahes teatris. Kuid kuna Tallinna Linnateater ja Kinoteater on omavahel lähisugulased, saab töödega hakkama samal toolil istudes. Viimases lavastuses „Once Upon a Time...“ lahkab terava satiiriga väärnähtusi ja puudujääke Eesti filmiringkondades.
 Kärt Ojavee: Tänaseks doktorikraadiga tekstiilidisainer, kes on EKA sisearhitektuuri osakonnas teadur. Ta on kuulsaks saanud tänu oma taiplikele ja eksperimentaalsetele tekstiilidele. 2014 oli üks Köler Prize’i nominente.
 Kertu Tuberg: Tegutseb ehtekunstistuudios Gram, mille kuus kunstnikku osalevad rahvusvahelistel näitustel ja konkurssidel ja teevad ka individuaalseid tellimustöid.
 Maarja Mitt: On juba aastaid olnud kõigile nähtav ETV ekraanil „Õnne 13“ Saarana, kelle meessuhete labürindile ei näi lõppu tulevat. Pärast lavaka lõpetamist töötas mitu aastat kodulinna Vanemuises. Pärast magistriõppe lõpetamist 2014 lavakunsti pedagoogina tegutsebki peamiselt sellel alal, kaldudes seega ikka rohkem rambivalgusest lavataguseks niiditõmbajaks.
 Mare Sabolotny: Marest sai möödunud kevadel diplomeeritud jurist, kirjandusega tegeleb aga endiselt, jäädes truuks romaanižanrile („Peaaegu inimene“ (2011), „Mida silm ei seleta“ (2015)). Ainult et noorsookirjanikust on saanud täiskasvanutekirjanik. Lööb kirjanduselus kaasa ka organisatoorselt, aidates näiteks korraldada Tartu NAKi esinemisprogrammi koolides.
 Risto Tali: Töötab EKAs ehte- ja sepakunsti osakonnas töökodade juhatajana. Metallikunstnikuna on tandemis koos Rait Siskaga. Mõlemad kunstnikud koos fotograaf Temuri Hvingija ja tegevuskunstnik Erik Alalooga olid viimasel Tallinn Music Weekil esindatud ühisnäitusega „M_M_M_M“.
 Sven Začek: On kogunud hulgaliselt võite kodumaistelt ja rahvusvahelistelt fotokonkurssidelt. Välja andnud kaks mahukat aerofotoalbumit „Pääsukese Eestimaa“ ja „Pääsukese Eestimaa 2“. Ainuke eestlane, kes osales maailma suurimas fotoprojektis Wild Wonders of Europe, ja esimene eestlane, kelle oma tööna valminud pildiseeria ilmus National Geographicu rahvusvahelises numbris.
 Smõuk: Bändil on ilmunud kaks plaati – „Tere tulemast koju“ (2009) ja „Mõlk“ (2015). Viimasega kandideeris Smõuk Eesti muusikaauhindadel aasta parima metal-plaadi kategoorias. Areeni aasta albumite tabelis hääletati „Mõlk“ paremuselt 19. plaadiks.
 Ken Oja: Ken pildistas muide „Areeni tulevikutähed 2016“ fotoseeria. Hetkel tegutseb loovjuhina disainiagentuuris Velvet. Elas vahepeal Austraalias, kus pildistas seltskonnaüritusi. Koos Anne Vetikuga on vedanud moe- ja elustiiliajakirja Slacker.
 Chungin: Avaldas eelmisel aastal oma esimese sooloalbumi „Lahtise Peaga Ahvinäoga Poiss“. On korraldanud kultuurifestivale ning tegutsenud terves reas ansamblites, millest kõige tähtsamad on St Cheatersburg, Chungin & Strap-On Faggots ja Maikameikers.
 Maria Lee Liivak: Lõpetas aastal 2008 lavaka dramaturgi erialal. Viimane luulekogu „Stereomeetria“ ilmus aastal 2012. Dramaturgina on viimane tähtsaim töö Priit Võigemasti ja Henrik Kalmeti lavastatud „Sugu: N“.
 Jelena Girlin ja Mari-Liis Bassovskaja: Töötavad endiselt nukufilmitandemina. Viimane film „Papa“ linastus aastal 2014. 2017 peaks valmis saama uus teos „Armastusest“.
 Kevin Villem ja Kaarel Künnap: Tudengipõlve kombel enam koos arhitektuuriprojekte ei tee. Villem tegutseb küll endiselt arhitektina ning tal on ka disainifirma Nurk. Künnap on endale nime teinud pigem luuletajana, kuid jätkab ka arhitektina, olles seotud arhitektuuribürooga Mudel, kus on pälvitud näiteks Peatänava võistlusel ostupreemia ning Annelinna avaliku ja tegevusruumi visioonikonkursil esikoht.
 Taikonaut: Tootedisaini kompanii Taikonaut tegijad on küll endiselt mõttekaaslased, ent Veiko Liis teeb vineermööblit ja muud sellist oma uue brändi Jovvut alt Berliinis ja Kristiina Tuubel disainib Eestis.
 Iryna Vidanava: Endine opositsiooniline ajakirjanik Valgevenes juhib nüüd trendiväljaannet City Dog. www.citydog.by.
 Rait Sagor: Juunioride tasemel maailma kõvim jõutõstja Rait Sagor on olnud väga korralik tegija ka täiskasvanuna. Eesti tipp päris kindlasti. Noormees elab teist aastat Austraalias ja teenib raha teedeinsenerina. Spordiga tegeleb maailma kuklapoolel vaid kergelt n-ö toonuse hoidmiseks.
 Mikk Pärnits: Kirjanik, nihilist.fm’i aktiivne kaasautor, avaldanud mitu raamatut, parim neist „Kaotaja“ (2015) .
 Tume: Salvestab nüüd elektromuusikat artistinime Darkside all, tema muusikat on välja andnud vilgas kassetifirma Trash Can Dance.
 Jaanika Terasmaa: Moeasjaajaja Jaanika Terasmaast on, ohhoo, tänaseks saanud Maxima keti turundusdirektor.
 Liina Viira: Moelooja Liina Viira loodud täisvillased karupüksid „Oranž“ on külmal ajal tüdruku parimad soojendajad. Aga… kas meestele ka mingeid soojendajaid on?
 Sandra Üksküla: Näitleja Sandra Üksküla nimi on nüüd Sandra Uusberg ja koos abikaasa Ukuga on neil kaks toredat põnni – poiss ja tüdruk.
 Margit Keerdo: Töötab stsenaristi ja toimetajana ning õpetab BFMis stsenaristikat, toimetamist ja dramaturgia aluseid.
 Kristjan Holm: Animatsioonikunstnik Kristjan Holm on võitnud animatsiooniauhindu Ungarist, Saksamaalt, Poolast, Slovakkiast, Tšehhist jm. Tema viimane film kannab pealkirja „Täismaja“ (2016).
 Ottomar Ladva: Maletaja Ottomar Ladva täitis möödunud suvel kolmandat korda rahvusvahelise suurmeistri normi.
 Mihkel Poll: Pianist Mihkel Poll on 2013. aasta Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia laureaat.
 Anni Jürgenson: Moeblogijast ja modellist Anni Jürgensonist ei ole veel saanud Vogue’i peatoimetajat, nagu ta unistas, aga tema poolt sulgedest valmistatud ehteid võib küll näha Vogue’i esikaantel.
 Mats Volberg: Mats kaitses Yorki ülikoolis 2015. aastal doktorikraadi teemal „Kaasaegse liberalismi alused ja olemus“. Vajalik info ajal, mil keskealised valged mehed maailmas võimu haaravad.
 Nevesis: Aastal 2012 ilmus rokkaritel omanimeline album, uue albumi esimene singel „Rock 53“ ilmus möödunud aasta märtsis.
 Siim Kera: Siim Kera kirjutas 2013. aastal Tartu ülikoolis bakalaureusetöö teemal „Jalgpallifänni identiteedi loomine Jalgpalliklubi Tartu Tammeka fännide näitel“. Teeb saadet „Eesti TOP 7“.
 Marit Ilison: Marit Ilison on oma tekkidest loodud moega teinud võimsa tähelennu maailma moetaevas. Areeni kaanestaar 2014.
 Dmitri Gerasimov: Dmitri on moefotograaf, kes töötab oma nimekatele klientidele väga palju ka Eestist väljas, näiteks Moskvas. Mitte segi ajada Dmitri Gerassimoviga (1465–1535), kes oli Novgorodist pärit diplomaat ja tõlkija.
 Robert Randma: Endine noorkirjanik on nüüd Euroopa transpersonaalse assotsiatsiooni sertifitseeritud terapeut, kes peab oma töö puhul olulisimaks kliendiga sügavat kohtumist ja empatiseerumist ja selle pinnalt teiste perspektiivide ja suurema avatuse või lahenduse poole liikumist. Nu vott!
 Meelis Ojasild aka Enn Tiidumaa: House’i-mees ja kõrghariduse kriitik: „Eesti ülikool – õiguslik, mitte avalik“.
 Ulla Kattai: Ulla Kattai ja Kadi Metsmaa võitsid 2015/2016. aasta EBSi üliõpilastööde konkursi magistritööga „Eesti Y-põlvkonna naisjuhtide emadusbarjäär ja selle leevendamisvõimalused“.
 Kadri Voorand: Laulja Kadri Voorand vaimustas kõiki 2016. aasta vabariigi aastapäeva kontserdil. Areeni kaanestaar 2016.
 Andres Uibomäe: Disainer ja tsikliehitaja Uibomäe on toonud turule Eestis valmistatud luksusmootorratta Renard GT ja leiab 60 000eurosele tsiklile ka ostjaid.
 Aljona Suržikova: Filmirežissöör ja stsenarist, kes tegeleb nn vene teemaga. Aga vene punkbändi Pussy Riot Eestisse kutsumine talle ei meeldinud!
 Grete ja Grit Šadeiko: Grete õpib ja spordib USAs ja semmib ameerika jalgpalluri Robert Griffin III-ga; Grit ei saanud Rio olümpiamängudel pärast seitsmevõistluse avaalal saadud vigastust edasi võistelda. Aga ta on tihti samal pildil jooksja Rasmus Mägiga.
 Johanna Nurm: Moekunstnik Johanna Nurm pakub ajatut ja kõrgtehnoloogilist moodi oma kaubamärgi JONURM all.
 Mart-Matteus Kampus: Kirjanik Kampus teeb Soundcloudis podcast’i „Üks ühele“, mis „keskendub eelkõige ambitsioonidele ja enesekahtlustele“.
 Kristjan Hiiemaa: Äritarkvarafirma Erply juht ja omanik. Erply kliendid on näiteks Elizabeth Arden, Sony, Disney...
 Hypnobooster: Viimased aastad on kirjutanud muusikat filmidele ja teatritele. Filmidest ennekõike Tammiksaare-Kilmi dokumentaal „Jeesus elab Siberis“ ja Tartu tänavakunstnikke vaatlev „Lõuendilinn“. Teatritöödest on viimane suurim pauk noorima Toompere lavastus „Väljaheitmine ehk ühe õuna kroonika“ Draamateatris – kolm vaatust, kolm tundi elavat muusikat. Alustab uue plaadi kirjutamisega.
 Riina Varol: Fotograaf Riina Varol tõi 2016. aastal rahva ette sürrealistlikku isikunäituse „Karvane kaemus“, mis viib vaataja juustesse peitunud alateadvuse müstilisse maailma.
 Argo Vals: Muusik Argo Vals armastab öist aega, sest päevasel ajal tema loovmõtlemine ei toimi. Detsembris andis rea soolokontserte.
 Klaudia Tiitsmaa: Ugala näitleja Klaudia Tiitsmaa mängis Triin Ruumeti filmis „Päevad, mis ajasid segadusse“ Mariat.
 Robi Jõeleht: Graafiline disainer Robi Jõeleht sai 2015. aastal Energia Avastuskeskuse eest (autorite kollektiivis) arhitektuuri aastaauhinna parima ajaloolise interjööri eest.
 Vallo Toomla: Vallo Toomla on 2016. aasta sügisel esilinastunud mängufilmi „Teesklejad“ režissöör, see on tema täispika filmi debüüt.
 Sven Sosnitski: Helilooja ja helirežissöör Sven Sosnitski on merekultuuriaasta 2016 tunnusmuusika ja helipildi looja.
 Andreas Kask (Kazk): Veab koos sõpradega pealinna parimat klubi Lekker. Tema house’i on vinüülidele trükkinud plaadifirmad X-Kalay ja Legendary Sound Research.
 Liisa Põime: Sisearhitekt Liisa Põime võib rahuldustundega vaadata Eesti Vabariigi saatkonna hoonet Pekingis, mille arhitekt ta koos oma isa Andrese ja Lauri Vaimeliga on.
 Margus Niitsoo: Kõige nooremana Eestis doktorikraadi kaitsnud Niitsoo vahetas arvutiteadlase karjääri erasektori vastu ja teatas, et eesti teaduskeele iga hinna eest elus hoidmine on omaette hoopis takistuseks teadus- ja õppetöö edenemisele.
 Kaur Riismaa: Luuletaja Kaur Riismaa astus hiljuti Vaba Lavale koos Jürgen Rooste ja Ivar Sillaga tükis „Sugu: M“.
 Maria Ader: Maria Ader oli viimati kunstipubliku ees 2016. aasta sügisel, kui galeriis Vaal oli avatud tema isikunäitus „Love And Life Interested Me So“.
 Kadri Noormets: Etenduskunstnik Kadri Noormets (kasutab esinejanime kadrinoormets) lavastas 2015. aastal koos hispaanlase Diego Agullóga tüki pealkirjaga „formlessly yours“, mis etendus Kanuti Gildi SAALis ja mis küsis, kuidas muuta nähtamatu nähtavaks.
 Paul Kuimet: Kunstnik Paul Kuimet esines 2016. aastal EKKMis isikunäitusega „Perpendikulaarne“, kus esitles muuseas fotoseeriat rahandusministeeriumi lammutusjärgus hoonest. Hea meenutada ajal, kui uus on vana minema pühkinud!
 Hans-Otto Ojaste: Koos Urmas Lüüsiga teevad nad moodsat ehtekunsti nime all Urmas-Ott ja kasutavad ehtematerjaliks muuseas metssealuud.
 Kristina Viin: Kas te tunnete mõnd hullunud Tartu naist? Kunstnik ja luuletaja Kristina Viin on üks neist. Näitusel „Hullunud Tartu naised“ esines ta möödunud sügisel koos Kärt Rebase, Kairo ja Gudrun Vungiga.
 Anu-Laura Tuttelberg: Animaator Anu-Laura Tuttelberg on üks neist, kes kaasa löönud tänavu kinodesse jõudva Kaspar Jancise seiklusliku nukufilmi „Morten lollide laeval“ juures. Samuti töötab oma uue nukufilmi „Talv vihmametsas“ kallal.
 Helena Pruuli: Teater NO99 näitleja Helena Pruuli viimast rolli Veiko Õunpuu etenduses „Ema Courage“ nimetas teatrikriitik Meelis Oidsalu eesti teatri viimase kümnendi üheks vägevamaks näitlejasoorituseks.
 Erik Põllumaa: „Risttuules“ (2014). „Roukli“ (2015). „Teesklejad“ (2016). Kõigi nende filmide operaator on Erik Põllumaa.
 Jaan Aru: Doktorikraadiga teadvuseuurijal Jaan Arul on hetkel käimas kaks projekti: „Resilientsuse allikad: erinevate toimetulekuviiside kujunemise neurobioloogilised, kognitiivsed ja afektiivsed eeldused ja mehhanismid (1.01.2014−31.12.2019)“ Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis ja „Mälutekke sünaptiliste protsesside uurimine biofüüsikalise mudeldamise ja kõrgetasemelise masinõppe abil (1.01.2014−31.12.2016)“ Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis.
 Tuul Sepp: Doktorikraadiga loomaökoloog Tuul Sepp on järeldoktorantuuris Arizona ülikoolis USAs ja kirjutab nii suhkrust, evolutsioonist kui albatrossidest kultuurilehes Sirp.
 Kristjan Maruste: Idufirma CoModule kaasasutaja ning juht Kristjan Maruste valiti 2016. aastal ajakirja Forbes poolt 30 säravaima Euroopa noore hulka tööstuse kategoorias. CoModule keskendub kommunikatsiooniplatvormi arendamisele, mis võimaldab koguda andmeid kergelektrisõidukite käitumise kohta ja neid analüüsida, parandades seeläbi sõiduki sooritusvõimet.
 Mari-Liis Rebane: Andis 2016 artistinime Vul Vulpes alt välja suurepärase techno-plaadi „Fusion of Horizons“. Hetkel on ka aktiivne Mari-Liisi ja Joonatan Allandi duo Several Symptoms. Ning kuni 15. jaanuarini on Kunstihoone galeriis üleval heliinstallatsioonide näitus „Taimer“, valminud koos Kaarel Kurismaa, Raul Kelleri ning Karl Saksiga.
 Stella Kalkun: Stella Kalkun, kes üliõpilaspõlves proovis kätt autodisainiga, on jõudnud mööblidisainini ning on praegu tegev kodumaises disainiagentuuris Vulkaan.
 Tuuli Trei: Tuuli Trei on magistrikraadiga disainer ja sisearhitekt, keda purjetamislembus ja soov disainida paremaid veesõidukeid on viinud vabatahtliku merepääste ja väikelaevaehitusõppeni. Sisearhitektina kaasa löönud nii Narva äriinkubaatori, Mustamäe polikliiniku kui Pärnus asuva Hedon SPA juures.
 Liina-Mai Püüa: Liina-Mai Püüa töötab Eesti päritolu virtuaalse proovikabiini arendamisega tegelevas ettevõttes Fits.me, mis kuulub Jaapani jae- ja hulgimüügikontserni Rakuten.
 Tommy Cash: Andnud välja küll vaid ühe albumi, kuid on lisaks kodumaale silmapaistvalt edukas Venemaal, kus esineb suurtel reividel täismajadele, ning eelmise aasta novembris tegi 15kontserdilise Euroopa turnee, mis ulatus Rotterdamist ja Londonist Pariisi ja Tel Avivini. 2017 ootab ees esinemine Sonari festivalil Barcelonas.
 Anna Laarits: Kuraator Anna Laaritsa üks viimaseid projekte oli rahvusvaheline näitus „Aegvõte“ Tallinna Kunstihoones (2015).
 Mihkel Lees: Reformierakonna tulevikutegijaks pürginud Leesi tabas 2014. aasta lõpus tagasilöök – Tartu linnavalitsuse jõulupeolt naastes peatas teda politseipatrull, kes pani noorpoliitiku puhuma ja leidis jääknähud. Lees palus oma tegevuse pärast vabandust, kuid ei haridusministri nõuniku ega linnavolikogu liikme kohalt tagasi ei astunud. Jätkab aktiivselt tööd Tartu linnavalitsuses.
 Sveta Grigorjeva: Luuletaja ja koreograaf Sveta Grigorjeva on koos elukaaslase Jürgen Roostega käesoleval ja ka tuleval, 2017/18 hooajal majaresidendid Sõltumatu Tantsu Laval Tallinnas. „Tants on relv, mõtlemis- ja elamisviis.“
 Liis Loorits ja Henri Raska: Teadlased asutasid uue firma WellBiome, mis tegeleb väljaheites olevate soolestikubakterite DNA analüüsi põhjal tervislikuks toitumiseks soovituste andmisega. Hetkel ootab firma teaduse ja tehnika arenemist, teadlased on naasnud palgatööle.
 Katariina Tamm: Katariina Tamm astus koos Piret Krummiga üles ühes viimaste aastate populaarseimas stand-up-lavastuses „Võidab see, kellel on kõige hullem mees“. Õpib Londonis näitlemist.
 Sander Pukk: Lavastaja Sander Pukk tõi möödunud aasta detsembris NUKU teatris lavale etenduse „Mustkunstniku elevant“, mis oli esimene lavastus teatri uhiuues saalis.
 Sander Tamm: Dirigent Sander Tamm, kelle käe all laulis mõne aasta eest Virumaa Poistekoor, töötab nüüd Hiinas Hangzhous erakoolis, juhib kooli muusikaosakonda ja koori The Voices of Hangzhou.
 Laura Helen Luht: Jalgrattur Laura Helen Luht võitis Eesti meistrivõistlustel naisjuunioride seas maanteel grupisõidu ja trekil 500 m paigaltstardist.
 Anna Hints: 2015. aasta lõpus oli Hints koos emaga Tais budistlikus kloostris, sellest kogemusest sünnib film „Emaga kloostris“, mis jõuab kinodesse 2017. aasta sügisel ühe peatükina täispikast dokumentaalfilmist „Juured“. Märtsis 2017 valmib ka Anna lühifilm „Jää“. Lisaks laulab ta naistrios Eeter koos Ann Reimanni ja Marja-Liisa Platsiga.
 Dmitri Domoskanov: Plastiliinianimatsiooni tegija Dmitri Domoskanov pälvis 2016. aasta augustis kiituskirja Rumeenias Suceavas lõppenud 78. rahvusvahelisel UNICA festivalil filmi „Algus“ eest.
 Liina Pääsuke: Kunstnik Liina Pääsuke kureeris koos Pille-Riin Jaigiga 2016 novembris EKA galeriis näitust „Siin me oleme! #fomo“, näituse afterparty’l kaverdati saksa šlaagreid.
 Kelly Turk: Luuletaja Kelly Turk õpib TLÜs magistriõppes ajalugu, tema uusi luuletusi saab lugeda Värske Rõhu talvenumbris.
 Kadri Laas: Kunstiteadlane ja jurist Kadri Laas on Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht, samuti on ta Fotokuu kunstibiennaali tegevjuht.
 Alina Orav: Maalikunstnik Alina Orav on vahepeal jõudnud olla 3D-maalipraktikal Amsterdamis, õppida Emily Carr University of Art and Designis Vancouveris ja maalida Taanis Brande linnas asfaldile nelja vaate maali suuruses 10 x 7 meetrit. Märtsis avab ta isikunäituse Draakoni galeriis Tallinnas.
 Gustav Kalm: Püüab doktorikraadi antropoloogias Columbia ülikoolis USAs ja kirjutab raamatut oma magistritööst, mille teemaks oli paberimajanduse esteetika advokaadibüroodes.
 Marten Esko: Kunstiteadlane ja kuraator Marten Esko juhib alates 2015. aastast Tallinnas Põhja puiesteel asuvat Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi.
 Eeva Mägi: Vandeadvokaat Eeva Mägi kirjutas möödunud aasta septembris Eesti Päevalehes, et truudusetu abikaasa sõnumite lugemine võib halvemal juhul kaasa tuua kriminaalkaristuse. Jätke meelde!
 Taavi Madiberk: Superkondensaatorite ettevõtte Skeleton Technologies asutaja Taavi Madiberk valiti 2016 ajakirja Forbes poolt 30 säravaima Euroopa noore hulka teaduse ja tervishoiu vallas.
 Oliver Mazurtshak: Oliver Mazurtshak on „Eesti laul 2017“ poolfinaali jõudnud Uku Suviste loo „Supernatural“ kaasautor ja produtsent.
 Maria Sidorenko: Maria Sidorenko on väga tegus ja menukas disainer, kelle keraamilisi ehteid ja nõusid müüakse disainipoodides ja veebikaupluse Upstairs kaudu.
 Threes and Will: Müra ja eksperimentaalse muusika artistil ilmus möödunud suvel kassett „Teemanttee“, mille andis välja võimas plaadifirma New Yorgis – Ba Da Bing, kes on välja andnud selliseid artiste nagu Galaxie 500, Beirut, Talk Talk, The Dead C, Sharon Van Etten jne.
 Eero Mander: Kui aastal 2015 oli Eero Mandri veetav Pühaste pruulikoda veel mustlaspruulikoda, siis 2016 said valmis ja töösse Pühaste päris enda õllekeetmise ja -villimise ruumid. Õllede valik on Pühastel juba päris lai ning saadaval on nende kraam ka igas normaalsemas toidupoes.
 Jaanika Arum: Näitleja Jaanika Arum jäi 2016 kõigile meelde filmides „Päevad, mis ajasid segadusse“ ja „Polaarpoiss“. Nõuame lisa!
 Kristian Kullamäe: Kristian Kullamäe hoiab korvpallihuvilisi jätkuvalt põnevil. Suvel tegi paljulubavaid sooritusi kuni 18aastaste EMil, 2016 sügisest mängib Saksamaal ja sel nädalal püüab esikohta Tallinnas rahvusvahelisel noorteturniiril.
 Grisli Soppe-Kahar ja Danel Kahar: On endiselt koos elus ja maalikunstis, Danel avab jaanuari lõpus esimese isikunäituse Draakoni galeriis, märtsis avavad kunstnikud ühisnäituse Tartu Kunstimaja suures saalis.
 Marian Eespäev: Elab Ibizal, õmbleb riideid ja maalib, müüb oma loomingut Ibiza butiikides ja plaanib kolida New Yorki.
 Rea Lest: Teater NO99 näitleja Rea Lest mängib üht peaosa Andrus Kivirähki „Rehepapi“ kauaoodatud ekraniseeringus „November“, mis esilinastub 3. veebruaril.
 Mikk Mihkel Vaabel: Mikk Mihkel jõuab kevadel akadeemilise karjääri esimese verstaposti ehk bakalaureusekraadini. Muul ajal korraldab ta endiselt võrgupidusid ja teeb teadusteatrit – viimasest kasvas välja „tossavaid jooke“ valmistav idufirma Mulli (mulli.ee).
 Ralf Aron: Ralf Aron tuli F3 Euroopa meistrivõistlustel seitsmendaks (üks sõiduvõit), jätkab samas sarjas ka tänavu.
 Helen Takkin: Režissöör Helen Takkin teeb reklaame nii Eestis kui välismaal, hiljuti töötas ta näiteks Beirutis Lähis-Ida turule mõeldud reklaami kallal. Sel suvel hakkab Helen tegema üht teleseriaali, mille kohta kahjuks hetkel rohkemat öelda ei saa.
 Rauno Sappinen: Sappinenile Eesti meistritiitli toonud hooaja järel tabasid tema koduklubi FC Florat raskused ja seni ülivõrretes kiidetud mängija esitus sai samuti kriitikat. Sellest hoolimata lõi ta mullu veel rohkem väravaid, kinnistas enda koha rahvuskoondises ja asus sel talvel aktiivselt välisklubi otsima.
 Mick Pedaja: Tuli looga „Seis“ konkursil „Eesti laul 2016“ neljandaks. Ja hilissügisel ilmunud esimene täispikk album „Hingake/Breathe“ sai kõrgelt ära märgitud nii Areeni kui kultuur.err.ee aasta parimate plaatide tabelis.
 Eliann ja Nathan Tulve: Elianni ansambli Holy Motors esimest albumit veel ootame. Nathan on koos vend Jakobiga olnud aastal 2016 üsna aktiivne DJ, ühtlasi valmistanud üksjagu muusikat omapäi ning produtseerinud biite möödunud aasta parimale Eesti hiphop-plaadile Sani Hani „Solaris“.
 Johannes Laas: Kitarrist Johannes Laas alustas sügisel õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
|
OSCAR-2019
|
||
Sotsiaalkindlustusamet andis mittetulundusühingule Johanna 2012. a välja tegevusloa igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks. Teenust osutatakse erivajadustega inimeste keskuse Johanna päevakeskuses Lepiku külas Vinni vallas Lääne-Virumaal. Tegevusluba võimaldab teenust osutada kuni 20 erivajadusega tööealisele inimesele.
Rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine (muusikateraapia, tööteraapia, füsioteraapia, aiandusteraapia);
Aja struktueerimine, vaba aja sisustamine (üritused, tähtpäevad, peod, väljasõidud, õppekäigud, ekskursioon, külastused, küllakutsed);
Kaasamine töösamasesse tegevusse (käsitööõpetus, koristustööd ruumis ja õues, lumerookimine, aiatööd, meestetöö ja puutöö);
Elukestva üldõppe korraldamine (lugemine, kirjutamine, jutustamine, eneseväljendamine, arvutamine, joonistamine, kehaline liikumine, üldharivad koolitused ja loengud)
Igapäevaelu toetamise teenust finantseerivad kliendilepingute alusel Sotsiaalkindlustusamet, kliendi koduomavalitsus ja osaliselt kliendid ise.
Vinni vallas on erivajadustega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks loodud head ja sobivad tänapäeva nõuetele vastavad tingimused.
Päevakeskus asub maakütte baasil põrandaküttega köetavas kahekorruselise elumaja keldrikorrusel. Päevakeskusesse on võimalik laskuda ka liftiga. Keskuses on kõik võimalused ratastooliga või raamiga liikumiseks.
Kogu päevakeskuse pindala on 300 m2. Keskuses on õppeköök, suur saal, keraamikatuba, arvutituba, käsitöötuba, multifunktsionaalne puhke- ja töötuba, kangastelgede tuba, puutöötuba, juhataja kabinet, garderoob, ladu, masinaruum, puhkeruum ja 2 invanõuetele vastavat sanitaarsõlme.
Keskuses on palju aknaid, mis tagab loomuliku päevavalguse, samas on paigaldatud nõuetele vastavalt valgusteid, mis võimaldavad pingutuseta teha käsitööd või lugeda.
Erivajadustega inimeste keskuse ees ja taga on võimalik olla ja tegeleda õues, samuti on keskusel aiamaa, kus kliendid saavad harjutada aiatööd ja saada osa kultuuride kasvamisest.
Erivajadustega inimeste keskusesse MTÜ Johanna poolt osutatava igapäevaelu toetamise teenusele saamine.
Teenusele suunab kohalik juhtumikorraldaja. Teenusele saamiseks ei ole vajalik rehabilitatsiooniplaani olemasolu. Suunamise vajaduse otsustab erivajadusega tööealise inimese osas psühhiaater.
Igapäevaelu toetamise teenusele saamiseks tuleb ühendust võtta MTÜ Johanna juhatuse liikmega, keskuse tegevuste korraldajaga, kelleks on Ülle Allika (kontakttelefonid 5269408; 3251719).
MTÜ Johanna invabuss teeb teisipäeviti ja neljapäeviti hommikul ja õhtul ringi Vinni valla peal ja võtab ka Rakverest teenusele saajad bussile. Bussisõit on teenuse kasutaja omaosaluse hinna sees. Kahjuks on invabussis ainult 8 kohta teenuse kasutajatele.
Õnneks on Lepiku külla Rasivere risti (Rasivere tee) hea ühistranspordi ühendus liinibussiga liinil Rakvere-Roela-Rasivere tee. Hommikul sõidab liinibuss Rakverest kell 8.00 välja ja jõuab kell 8.40 Rasivere risti (Rasivere tee) bussipeatusesse, mis on Johanna keskuse lähedal. Buss läheb kohe Rakveresse tagasi. Kell 13.00 väljub Rakverest sama liini buss, mis samuti tuleb Rasivere risti. See buss sõidab Rasivere ristist Rakverre tagasi kell 14.50 ja jõuab kell 15.30 Rakveresse.
Johanna keskuse juhataja on Ülle Allika – Õppinud Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis esialgu hooldajaks, seejärel sotsiaalpedagoogiks ja lõpuks sotsiaaltöötajaks. Omandanud Tallinna Ülikoolis magistrikraadi rakenduslikus sotsiaaltöös. Läbinud vabaühenduste juhtide lõppastme kursused.
Igapäevaelu tegevusi ja keraamikat juhendab ja valmistab Jana Õuemaa, kes on lõpetanud TAI tegevusjuhendajate koolituse.
Töid telgedel, nahatööd ja õmblustööd juhendab Virge Taurafeldt, kes on läbinud TAI tegevusjuhendajate koolituse.
Johanna keskuse hooldaja-perenaine on Maire Sepp, kes on läbinud hooldaja ja esmaabi kursused. Maire hoolitseb korra ja puhtuse eest, hoiab silma peal keskusel ja selle territooriumil ja abistab vajadusel erivajadustega kliente hügieeni- ja muudes toimingutes.
MTÜ Johanna arvutispetsialist on Ailar Allika. Ailar annab Johanna keskuse klientidele ka esmased või muidu vajalikud teadmised arvutikasutamises, parandab ja hooldab arvuteid ning haldab ühingu kodulehekülge.
Igapäevaelu toetamise teenuse töötajatega on sõlmitud töölepingud. Riina Aruväli ja Heino Preinvalz on vabatahtlikud.
Teenuse kasutajate delikaatsete isikuandmete kaitse eest vastutav isik on keskuse ja teenuste tegevuste korraldaja (juhataja) Ülle Allika.
Mittetulundusühing Johanna tagab igapäevaelu toetamise teenuse jaoks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise.
Visioon: Erivajadustega inimestel on kõik võimalused ennast arendada ja elada normaalset elu oma kodukandis, kuna nende jaoks on selleks loodud tingimused
2007.a. veebruaris sai ühing endale invabussi. Selleks panid õla alla hollandlased, sakslased ja Vinni Vallavalitsus. Invabuss hakkab vastavalt vajadustele teenindama kõiki Vinni valla puudega ja eakaid inimesi.
2007.aastast on MTÜ Johanna korraldanud projektide toel perepäevi Roela lauluväljakul ning korrastanud kindlaid territooriume Vinni vallas. Ühingu liikmetega külastatakse Vinni ja tulevikus ka teisi veekeskusi, sõidetakse õppereisidele, laagrisse ja osaletakse teiste puuetega inimeste organisatsioonide poolt korraldatud ettevõtmistes.
MTÜ Johanna liikmeteks on Vinni valla puudega lapsed, täiskasvanud ja nende pereliikmed ning toetajad. Vinni vallas on üle kahesaja puudega lapse ja täiskasvanu.
MTÜ Johanna on üks väheseid omavalitsuse territooriumil tegutsev puuetega inimeste organisatsioone. Liikmeid on ühingul 79, lisaks on toetajaliikmeid on ka naabervaldadest.
Ühingul on tihedad sõprussidemed Lääne-Viru puuetega noorte ühinguga "Käsikäes", kes osalevad ka MTÜ Johanna ettevõtmistes. Samuti saavad MTÜ Johanna liikmed osa ühingu „Käsikäes“ tegemistest. Ühing kuulub MTÜ-sse Roela Kodukant ja Partnerid MTÜ-sse.
MTÜ Johanna noored on osalenud mitmel suvel üle-eestilises puuetega noorte laagris Noarootsis. Kaks ühingu juhatuse liiget osalesid Saksamaal 2005.a Münchenis rahvusvahelise puuetega noorte laagris ja tutvusid 2006.a Hannoveris puuetega inimeste töökeskusega. Vaegkuulja tütarlaps käis Saksamaal õppimas hipoteraapiat. Sama vaegkuulja tüdruk osales ka Brüsselis puuetega noorte konverentsil „Võrdsed võimalused tööturul“.
Leader programmi ja Vinni vallavalitsuse toetusega on ühingu tegevuseks valminud erivajadustega inimeste päevakeskus, nimega Johanna keskus.
Invatranspordi teenuse osutamise käivitamineVinni vallas, seega invabussi omamine ja koostöö Vinni vallavalitsusega.
Igapäevaelu toetamise teenuse osutamine erivajadustega inimestele Johanna keskuses Lepiku külas Vinni vallas
|
OSCAR-2019
|
||
Seoses teemaga Women the Karvajalad ja oTta postitusega tekkis mõttelõng loomaks ka UNISEX teemat. See on siis midagi vastukaaluks/kaalukeeleks seisukohale: naised naisteks, mehed meesteks... Tänapäeval ju igasugused seksuaalsused aktuaalsed (metroseksuaalid ntx.).
Ütleme nii, et minu jaoks esindab inimkonna ilu poolt siiski naissugu. Ja pole ma mitte tahteline ega võimeline seda arvamust muutma. Sellest aga lähtub kohe, et ma saan aru püüdlusest naiselikkuse poole (ilu kontekstis), aga mitte vastupidi. Mis omakorda paneb põlglikult turtsuma: I cannot stand butches!!! Mehelikkuse poole pürgivad rindadega ja nokuta olevused ei saavuta eriti kergelt mu mõistmist ja on sama "koledas liigas", nagu skinheadide kiilakad naised ;) (Ei vabanda oma arvamuse pärast!)
butch või mitte...naiseliku ilu kõrvale eelistan jõulist meest näha. ei peagi olema ülespumbatud kehaga "steroidi-pulk", peab olema mehelik...selle otseses mõttes. naljatamisest san aru, kuid muidu elustiil võiks siiski oma sexi järgi olla. ega mulle seegi parimalt ei istu, et naised pükstes käivad. okas, vahel jah on mõistetav (kas vastav töö või ilm vm, mil püks parem), kuid enamasti tahan naisi näha seelikutes/kleitides.
mõistan, kui mees näiteks kilti kandes pulli teeb, kuid muidu ikka pükstes esineb. mehest peab õhkama mehelikku essentsi...nagu naisest naiselikku.
Mul sõber, kes ise oma käte ja õigete originaaljooniste järgi omale kildi ehitas. Nägi verd ja vaeva ja sai valmis ning kandis seda nii, et pool Lasnamäge turtsus "standardite rikkumise pärast". Kas see on "pulli tegemine"?
no isiklikult kilti igapäevaselt ei kannaks...pole piisavalt mehine minu arust. vahelduseks mingil üritusel (näiteks õllesummeril) poleks mul selle vastu midagi...olgu ni pro kilt kui tahes.
Ometigi tehti Šoti kildimeistrite poolt Eestile kingituseks suisa oma muster. Mida siis mõned riigimehed (nimesid küll ei mäleta enam) üsna avalikult üritustel kandsid ;)
huvitav, miuke se muster on..? olen ka ise muidu eestipärase mustri valmistanud. säärast müügil kusagi näinud pole ja teha on kallis.
Mort ja Issues - kui siit teie arutlusest tuleb välja, et seelikukujulise riideeseme ehk siis kildi kandmine ei muuda meest vähem mehelikuks, siis kas siit võib järeldada, et ntks tunkede kandmine ei muuda naist näivalt vähem naiselikuks? Ja ma ei mõtle siin seksuaalset kütkestavust! Ristriietumise veetlus ongi just selle kohatuses, eksole. Aga mina pean praegu ja siin silmas ikkagi naiselikkust ja mehelikkust kui oma soo tunnuste perfektset esindamist.
Niih. See oli üks mõte kildi ja mehelikkuse seostest. Siit teine mõte - eeldame, et seeliku/kildi kandmine näitab meest sama mehelikuna nagu ta on. Aga kust jookseb piir? Kui sama mees, kes kannab kilti, värvib ära ka küüned? Aga siis, kui ta raseerib sääred? Kust algab see piir, mismaalt lääne kultuur (sh, šotlased) ei nõustu enam meest mehelikuks pidama?
No mina pole miskit rääkinud teemal: seelik ja mehelikkus :D Ma tean, milliseid nüansse vältida... Seelikus mees ei ole mehelik, kindel. Samamoodi ei ole maskuliinses riietuses (ja ma ei mõtle siinkohal vaid pükse!) naine naiselik. Need noored nublud, kes tänaval ikka täitsa ühtemoodi riides on, soost olenemata, ei ole ei naiselikud, ega mehelikud... (Muig, nad on... lapsed/lapselikud.) Roosa käepael või mp3 player ei tee sellisest "sootust" veel naist... Vähemalt visuaalselt.
Aga kildi juurde tagasi. Kilt ON mehelik, see on MEHE riietusese. Ainus mille üle vaielda saab kannad tugevalt mulda surudes on see, et kilt ei ole Eesti riie. Samas, tänapäev on piiriülene... Inimesed liiguvad, kohanevad, õpivad ja võtavad omaks... asju ja kombeid, mis pole nende sünnikohale omased. Minge Roskildele ja mida te näete, terve hunnik mehepoegi müttavad gooti seelikutes ja kiltides ringi... Ning naiselikkusest on asi väga kaugel, minu arust on nad pigem mehelikud, peeretavad, läbustavad, jorisevad ja kaklevad, olgu seelikus või mitte... :D
Mhmh, Mort. Ma olen päri. Roskilde seelikutes mehed pole teps mitte naiselikud. Aga sa ei vastanud küsimusele ega soostunud spekuleerima, milliste lisandite puhul need Roskilde härjad juba OLEKS naiselikud...? Küünelakk, huulevärv, depilatsioon, pitsvarrukatega top?
minu jaoks alates sellelt maalt kui mees hakkab küüsi värvima ja jalgu depileerima .. Kuid samas ma saan ka aru misk mees kitaristid värvivad küüned mustaks..Kuid kui niisama värvitakse siis oleks see arusaamatu.
arvan ka, et kilt on mehelik...kui see hästi välja kanda, seevastu pitsist seelikud ja miniseelikud pole kindlasti mehelikud.
must küünelakk on aeg-ajalt ok, aga kui see muutub tihedamaks kui minu küünte lakkimine, siis vast enam pole ok.
depileerimine ei ole kohe kindlasti mehelik (kui piiratakse natuke...khmm, varustuse ümbert on fine ) ...aga näiteks siledad jalad on meeste puhul ikka väga rõvedad...
kui mehel on pikad juuksed, siis minu jaoks on see plussiks, meeldivad pikajuukselised lühikesed juuksed naiste puhul on kah ok, mõnele sobibki paremini, aga mulle isiklikult ei meeldi (VIHKAN, et mul praegu õlgadeni juuksed on)
ma tunnen tegelikult igasuguseid karvaseid ja sulelisi - seelikutes mehi ja ainult pükse kandvaid naisi, inimestena on need seelikutes mehed täitsa lahedada, aga endale koju ei tahaks....kodus eelistan meest, kes on tugev ja lõhnab peale garaažis tsikli kallal nokitsemist mootoriõli järele
|
OSCAR-2019
|
||
Hotellid orientiiri Merewetheri rand lähedal – Hotels.com abiga on lihtne leida hotell orientiiri Merewetheri rand lähedal, võrrelda hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida hotell orientiiri Merewetheri rand lähedal. Iga majutuskoha kirjeldus on varustatud kaardiga. Lisaks tubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu asukohast, mugavusest ja ümbruskonna meelelahutusvõimalustest. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane. Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga. Eostumisest algab inimestel rasedus, teistel imetajatel tiinus. Alates 9. nädalast pärast viljastumist nimetatakse inimese embrüo feetuseks ehk looteks. Embrüo on arenev organism munaraku viljastamisest kuni 8. nädala lõpuni.
Viljastumisel ühinevad naise haploidne munarakk ja mehe haploidne seemnerakk, moodustades diploidse sügoodi. Sügoot sisaldab kogu edasiseks arenguks vajaminevat informatsiooni. Pool sellest informatsioonist tuleb emalt ja pool isalt.[1][2]
Järgmised mitu päeva liigub sügoot munajuhast emakasse.[2] Samal ajal toimub lõigustumine, mis algab ligikaudu 24–30 tundi pärast viljastumist.
4.–5. päevaks moodustuvad lõigustumise tulemusena välimine ja sisemine rakukogumikud, rakukera sisse moodustub õõnsus. Sellel etapil nimetatakse embrüot blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks.[1][2] Sisemises rakukogumikus asuvad embrüonaalsed tüvirakud, millest hakkab arenema embrüo.[1] Välimisest rakukogumikust arenevad kaitsvad membraanid.[2]
Blastotsüst jõuab emakasse 5. päeval ja kinnitub ehk implanteerub emakaseina 6. päeval. Embrüo rakud hakkavad diferentseeruma – tüvirakkudest tekkivad spetsiifilise funktsiooniga rakud.[1][2] Sel ajal on embrüo kergesti kahjustatav alkoholi, mõnede ravimite, infektsioonide, toitainete defitsiidi, X-kiirte ja radiatsiooni teraapia poolt.[2]
Pärast pesastumist hakkab emakalimaskestast ja embrüo trofoblastidest moodustuma platsenta, mis loob ühendust ema vereringesüsteemiga läbi vasakute ja paremate nabaarterite ehk nabaväädi kaudu. Platsenta funktsioonideks on:
3. nädalaks jaguneb aju ees-, kesk- ja tagaajuks. Hakkavad arenema hingamis- ja seedeelundkond. 22. päevaks pärast viljastumist hakkab lööma süda.
4. nädalaks on nähtavad aju, selgroog ja süda. Embrüot ümbritseb läbipaistev veekest, milles on steriilne lootevesi. Veekest kaitseb embrüot vigastuste eest. Ajus toimuvad muutused. Ilmuvad jäsemepungad, millest algab jäsemete areng. Nahk koosneb ühest rakkude kihist ja on seetõttu läbipaistev. Algab neerude areng, mille ümbrusse liikuvad algstaadiumis olevad sugurakud ehk idurakud.
5. nädalaks moodustab pea umbes kolmandiku embrüo suurusest, aju on jaotatud viieks osaks. Algab kõhrede areng. Maksas hakkavad tekkima verelibled ja lümfotsüüdid.
6. nädalaks hakkab embrüo tegema spontaanseid ja refleksiivseid liigutusi. Diafragma on peaaegu väljaarenenud. Registreeritakse algelisi ajulaineid. Algab luude areng.
8. nädalaks hakkavad arenema silmalaud. Sõrmed on eraldunud, varbad on ühenduses nende alguspunktis. Põlveliigesed on välja arenenud. Selleks ajaks on võimalik tuvastada paremakäelisust, mis ilmub 75% embrüotest. Aju moodustab peaaegu poole embrüo kehamassist. Embrüo on kehaliselt aktiivsem. Lootevette väljutatakse neerude poolt toodetud uriini. Ilmuvad katkendlikud hingamisliigutused. Nahk ei ole enam läbipaistev. See nädal on viimane embrüonaalses perioodis. Selle perioodi lõpuks sarnanevad embrüos arenenud struktuurid täiskasvanute omadega. Siit algab fetaalne ehk looteline periood ja embrüo nimetatakse feetuseks ehk looteks.[1][2]
Raseduse tuvastamiseks kasutatakse rasedusteste, mis reageerivad platsenta poolt eritatud hormoonidele.[3] Juba enne esimese viljastumisjärgse nädala möödumist hakkab embrüo tootma koorioni gonadotroopse hormooni (hCG), mida tuvastab enamik rasedusteste.[1] Vere- ja uriinianalüüsid saavad tuvastada rasedust 12. päevast pärast implantatsiooni.[4] Vere rasedustestid on tundlikumad kui uriini testid.[5]
Mõned embrüod surevad enne kaheksandat elunädalat. Raseduse katkemine võib toimuda spontaanselt või tahtlikult. Rasedus võib katkeda mitmel põhjusel, millest kõiki ei saa kindlaks teha. Põhjuseks võivad olla geneetilised ja hormonaalsed häired, suguteede infektsioonid või kudede tagasilükkamine.[6][7]
Uuringud, kus olid kasutatud väga tundlikud varase raseduse testid, näitasid, et 25% embrüotest hukkub enne neljandat nädalat pärast viljastumist, ka siis, kui naine sellest ei tea. Raseduse katkemine pärast neljandat elunädalat moodustab 8% juhtudest. Kõige levinum loomulik raseduse katkemise põhjus on geneetilised häired (kromosomaalsed kõrvalekalded). Sel põhjusel hukkub vähemalt 50% uuritud varastest embrüotest.[8]
Esilekutsutud ehk indutseeritud abort on raseduse tehislik katkestamine. Suurem osa tehisabortidest esinevad embrüonaalses staadiumis. Indutseeritud aborti võib teostada erinevate meetoditega, sealhulgas ravimitega ja kirurgilisel teel. Vaakumaspiratsioon on kõige levinum meetod embrüo eemaldamiseks USA-s.[9]
Sagedasemad põhjused esilekutsutud abordiks on soov edasi lükata või lõpetada lapse ootamist, mure töötamise või õppimise katkestamise üle, sissetuleku või suhete ebastabiilsus, ebaküpsus ja probleemid tervisega.[10]
Sünnieelne diagnostika või implantatsioonieelne diagnostika seisneb embrüote haiguste või seisundite testimises. Diagnostika eesmärgiks on avastada väärarengud, nagu neuraaltoru defektid, Down'i sündroom, kromosomaalsed kõrvalekalded, geneetilised haigused.
Praegune tehnoloogia ei võimalda inimese embrüol jääda ellu väljaspool emakast või olla siirdatud ühe naise emakast teise naise emakasse.[11]
Elujõulisuse piir on gestatsioonivanus, mille puhul enneaegselt sündinud lootel on 50% tõenäosus jääda ellu väljaspool ema emakat. Praegu peetakse inimese embrüo elujõulisuse piiriks 24 nädalat.[12]
Kaks faktorit, mis oluliselt mõjutavad embrüo elujõulisust, on vanus ja kaal. Vastsündinu gestatsioonivanus ja kaal sündimise momendil määravad, kas ta jääb ellu või mitte.[13]
Kui viljastatud munarakk jaguneb kaheks, siis tulemuseks on identsed kaksikud, keda nimetatakse ühemunakaksikuteks. Enamik nendest jagavad ühte koorioni. Nendel on ka ühine platsenta, kuigi kumbagi neist võib ümbritseda oma amnion (vesikest).
Sügoodi areng embrüoni kulgeb läbi selliseid äratuntavaid etappe nagu blastula, gastrula ja organogenees. Blastula etapp on tavaliselt vedelikuga täidetud õõnsus – blastotsööl, mis on ümbritsetud blastomeerideks nimetatud rakkudega. Platsentaga imetaja embrüo on määratletud kui organism sügoodi esimesest jagunemisest kuni ta muutub feetuseks. Loomad, kes arenevad munades väljaspool ema organismi on nimetatud embrüoteks kogu sünnieelse arengu vältel.
Gastrulatsiooni ajal läbivad blastula rakud koordineerituid raku jagunemisi ja migratsioone, et moodustada kahte või kolme lootelehte. Kolme lootelehega organismides kujunevad välja entoderm, mesoderm ja ektoderm. Lootelehtede paigutus on liigispetsiifiline. Organogeneesi ajal molekulaarsed ja rakkudevahelised interaktsioonid ajendavad rakkude edasise diferentseerumise organite spetsiifilistesse rakkudesse.[14]
Inimembrüode uuringutest loodetakse leida abi haiguste ravimisel. Peamiselt on uurimistööga tegeletud tüvirakkude uuringutes ja kloonimise juures. Embrüote uurimine on paljudele eetiliselt vastuoluline teema.[15][16][17]
Embrüoid on kasutatud erinevates kunstliku viljastamise tehnoloogiates, näiteks in vitro viljastamises ja embrüo doonorluses.
|
OSCAR-2019
|
||
Küsimus, kas Jumalast võib teha pilti või kuju, on vana. Ta ise on andnud eeskuju, luues inimese oma näo järele. Iga inimene on Jumala pilt ja kuju. Pilt võib olla rohkem või vähem moonutatud, aga see on olemas.
Apostel manitseb meid saama Jeesuse-sarnaseks, saama Tema ikooniks. See on kannatuste ja ülestõusmise läbi puhastatud kujund: inimnäoline Jumal, jumalanäoline inimene.
Mõnikord meenutame vene kirjaniku Maksim Gorki sõnu: inimene, see kõlab uhkelt! Hoopis harvem mõtleme sellele, et Gorki asetas mainitud loosungi põhjakihi esindaja suhu. Ehk otsis temagi inimest, langenud inimese seest seda tõelist, otsis ehk laternaga päise päeva ajal…
Veel üks meenutus saksa misjonäridest, kes rääkisid oma usuvõitlusest Buchenwaldi koonduslaagri muuseumis. Neid valdas küsimus, kus oli Jumal siis, kui inimesed kohutavaid asju korda saatsid. Murrangupunktiks sai arusaamine, et Jumal oli igas kannatavas inimeses, ta oli Ristilööduna kohal igas hetkes, lastes ennast iga kord taas piitsutada, kroonida okaskrooniga, taas reeta ja risti lüüa.
Olen misjonäride mõtet edasi arendanud. Aga mis siis, kui ta oli kohal ka igas kannatuse valmistajas? Kas saab olla veel hirmsamat piina, kui kõike mõistes ja kõiki tagajärgi nähes olla kohal kannatuste valmistajas? Palju lihtsam oleks ju, Piibli sõnu laenates, jätta nad saatuse hooleks.
Kui meie ei oska, ei taha saada Lunastava Issanda sarnaseks, peab Tema iga kord saama meie-sarnaseks, meie viletsuse ikooniks. Ei maksa midagi kõmisevad sõnad, et me ei tahagi lunastatud saada, ei tahagi olla Jumala-näolised. Et läheme metsa Mõhki ja Tölpat mängima ja kristlus peab uuspaganatega suhtlema kui võrdsetega.
Muidugi kuulub inimesekssaamise juurde mäng. Ka sõdurid sidusid Jeesuse silmad kinni ja käskisid arvata, kes lõi. Ning pole metsamängud kaugeltki need kõige viletsamad mängude seas, millega me selles maises elus endile rakendust leiame.
Pilaatuse sõnad «Ennäe inimest» on saanud inimkonna kuldvaraks. Tegelikult näitavad need sõnad meile kätte, kust leida inimest. Kui sooritame palverännaku reedetud, teotatud ja hüljatud Jeesuse juurde, leiame inimese, leiame iseenda kui inimese.
Palverännaku tulemusena leiame üles Jumala kuju meis enestes. Peame seda kuju väga tähelepanelikult silmitsema, et ka meie väline inimene selle sarnasusega kohanema hakkaks. Ülim, milleni maisel matkateel jõuda võime, oleks, et meid vaadates võidaks kord samuti öelda: ennäe inimest!
Ajaloolased hoiduvad õigustatult usulistest põhjendustest, kuid ei saa neid ka välistada; seevastu on meil, siinsel ristirahval, Maarjamaa teema-aasta puhul põhjust nende asjade üle järele mõelda. Õnneks on meil olemas Henriku põhjalik jutustus võitluste tegelikust käigust, mille lugemist võib kõigile soovitada.
Võib öelda, et Maarjamaa kirikulugu algab Issanda aastal 2015. Riiast lähtunud sõjaretki oli küll toimunud juba aastat kaheksa, ent suvel 2015 ristiti Sakalas ja Ugandis esmakordselt suur hulk rahvast. Mõni kuu hiljem leidis aset teinegi suursündmus: Roomas tuli kokku IV Lateraani kirikukogu, mille ligi 1400 osavõtja hulgas seisis esmakordselt episcopus Estonum (eestlaste piiskop), kes võis kõigile jutustada, mis on Livonia, neitsi Maarjale pühendatud uudismaa, ja mis seal toimub.
Tänu Henrikule teame neist sündmustest üksikasju, mida on hea meeles pidada. Kõigepealt: kirikukogul osales koguni kaks «meie kandi» piiskoppi, nimelt Riia piiskop Albert ja tema poolt juba aastal 1210 eestlaste piiskopiks pühitsetud tsistertslane Theoderic. Kuuleme ka, et ristimised toimusid Ugandis kuni Emajõeni, Sakala mail kuni Paala jõeni. Huvitav olukord: oli juba suur hulk ristituid, kuid esimene kogudus alles loomata …
Henriku jutustus piiskop Alberti palvest paavstile vajab kommentaari. Albert taotles nimelt Riia ristisõitjatele sama indulgentsi, mis oli lubatud püha maa («Poja maa») omadele, Innocentius seda aga ei andnud, vaid lohutas Riia piiskoppi lubadusega, et ta tahab ka «Ema maa» eest hoolitseda.
Üks tänapäevani käibiv rahvusromantiline müüt kõlab nimelt, et Innocentius III olevat «pühitsenud Eesti neitsi Maarjale», andnud just Eestile Maarjamaa nime. Ilus lugu, kuid Henrikule tundmatu. Tema teatab meile hoopis, et aastal 1201 pühitses piiskop Albert neitsi Maarjale kogu Liivimaa (tota Lyvonia, HLK VI:3). Pühitses niisiis ka seelid, vendid, kurelased ja muud, kuid ei andnud neile mingit uut nime.
Mis meie apostlil Meinhardil selgesti silmade ees seisis: kiriku põhistruktuuriks on kogudustest koosnev piiskopkond. Piiskop on apostlite ametijärglane, kogudusi teenivad piiskopi poolt pühitsetud ja pastoriametisse seatud preestrid. Esialgu tuli Meinhardil küll asutada maa esimene kogudus, ent aastal 1186 pühitseti ta Liivimaa esimeseks piiskopiks. Siit sai alguse piiskopkondade-koguduste rajamine ka eestlase hulgas.
Etteruttavalt: reformatsiooni alguseks (1523. a) oli meie maal välja kujunenud kolm piiskopkonda (Tallinn, Tartu, Saare-Lääne) kokku 89 kogudusega, millest kümme linnades, 79 maal. See tähendab ka, et umbes 300 aastaga oli ehitatud ümmarguselt 90 kogudusekirikut. Tõesti: ristiusk andis meie maale uue palge. Seda uut palet püüab nähtavaks teha Olev Soansi graafiline leht Eesti sakraalarhitektuurist (Estoniae sacrariorum charta architecturae, 1977).
On vaja meeles pidada, et Eesti on olnud tervelt 700 aastat Saksa koloonia, eriti mis kirikusse puutub. Et 12. sajandi lõpus Väina suudmesse asutatud uuest kogudusest Saksa koloonia sai, oli ootuspärane, ent et ta selleks jäi, on hoopis teine lugu.
Sakslaste Hansa Liit, mille kaupmehed misjonär Meinhardi siia tõid, valitses tollal Lääne-Euroopa kaubandust ning saksa keel oli siis ka üldiseks asjaajamiskeeleks Novgorodist Londonini, loomulikult Liivimaalgi. Kirikuelu kulges Euroopas tavaliselt küll teisiti, ehkki asjaajamiskeel oli ka seal üksainus (ladina) – rahvast teenis ikkagi omamaine ja -keelne vaimulikkond.
Koloniaalkirikutes juhtus aga pahatihti, et võõrsilt tulnud misjonärid ei saanud hakkama ametikohtade üleandmisega «pärismaalastele». Soomes siiski said: mitu soomlasest vaimulikku õppis näiteks Pariisi ülikoolis. Eestis mitte: meie keskajast teame nimepidi ainult kaht eestlasest preestrit, kes seisavad nagu kaks tuletorni ajastu alguses ja lõpus: Viru Johannes, kelle tapsid liivlased 1206. a, ja Saare-Lääne piiskopi kanoonik Johannes Pulk (kõrges ametis u 1518–1535).
Kahjuks ei toonud reformatsioongi siin muutust: «Kohalik rahvas soovib orjuses elada, sest muidu ei saa ta oma kurjast loomusest lahti,» väitis üks ametlik ürik veel Rootsi aja lõpul.
Esimene eestlane pääses pastoriametisse alles 19. sajandil, nn ärkamisajal. Siis hakati kõike küll eht eesti moodi korraldama, kuid see pidi olema täpselt samuti kui sakslastel, tuletas meile meelde Jaan Kaplinski.
Seminari juhataja mag Ove Sanderi kinnitusel esitasid kevadel sooviavalduse pastoraalseminari õppima asumiseks 13 kandidaati. Laekunud avalduste arv ületas kõik ootused, kuna tänavu oli planeeritud vastu võtta vaid 10, neist kaheksa kiriku ja kaks Eesti Kaitsejõudude tarvis.
Ove Sander märkis, et pastoraalseminari astujad on tulnud Usuteaduse Instituudist, Tartu ülikooli usuteaduskonnast, Eesti Metodisti Kiriku
Teoloogilisest Seminarist ja Tartu Teoloogia Akadeemiast ja kuuluvad kõik luteri kirikusse. Pastoraalseminaris valmistatakse kõrgharidusega teolooge ette õpetajaordinatsiooniks Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. Õppetöö kestab ühe aasta.
Ove Sander ütles, et erilisi uuendusi eelmiste aastatega võrreldes õppetöös ette näha ei ole. Jätkatakse tavapärase orientatsiooni ja praktikaga. Küll aga tahetakse senisest enam tähelepanu pöörata hingehoiuga seotud küsimustele. Kirikud, eriti just linnakirikud on muutumas omamoodi hingehoiukeskusteks, kuhu tuleb oma muret kurtma väga palju
Suuremat tähelepanu tahetakse pöörata misjonitöö temaatikale, sest on olemas suur hulk kirikusse mittekuuluvaid inimesi, kes tunnevad huvi või sümpaatiat kiriku vastu ja ka nendega peab oskama tegeleda.
|
OSCAR-2019
|
||
Tartu ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loodud vabade kunstide professori ametikoht, kuhu kutsutakse igal aastal üks silmapaistev Eesti loovisik, kelle tegevus on seotud Tartu ülikooli traditsiooniliste tegevusvaldkondadega.
Vabade kunstide professor kutsutakse ametisse üheks akadeemiliseks aastaks. Üht ja sama isikut on lubatud ametisse kutsuda vaid ühe korra.
Ilmar Raagi režissööri ja stsenaristi anne on laialt tuntud ja tunnustatud; tema filmid on sotsiaalse sõnumiga universaalsed lood, kus keskendutakse tegelaste psühholoogilistele suhetele. I. Raag ise on välja toonud, et saab oma inspiratsiooni päriselust: inimestest, vestlustest ja sündmustest, mis ajendavad kirjutama.
Raagi tuntuimate filmide hulgas võib välja tuua 2007. aastal stsenaristi ja režissöörina valminud koolivägivalda käsitleva mängufilmi “Klass”, mis on olnud edukaim eesti film läbi aegade: müüdud 92 maale ja võitnud 25 auhinda 70 festivalilt. 2008. aastal esitas Eesti „Klassi” kandideerima Ameerika filmiakadeemia võõrkeelse Oscari nominendiks. “Klassile” järgnes edukas TV-seriaal “Klass: elu pärast”, mis võitis Genfis rahvusvahelisel festivalil Cinema Tous Ecransi peaauhinna.
Lisaks filmile on I. Raag töötanud televisioonis, toimetanud ja juhtinud ETV-s filmisaateid, töötanud hanketoimetuses ja programmidirektorina, 2002–2005 ETV juhatuse esimehena. I. Raag on lugenud meedia, kommunikatsiooni ja filmialaseid kursusi mitmes kõrgkoolis, sh Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Ta on töötanud Rahva Hääle ja Eesti Päevalehe Pariisi korrespondendina, olnud Postimehe filmikolumnist ja raadios Kuku saatejuht, kirjutanud arvamusartikleid Eesti meedias, töötanud valitsuse kommunikatsioonibüroo strateegilise kommunikatsiooni nõuniku ametikohal. I. Raag on olnud nõukogu liige Eesti Kultuurkapitalis, Eesti Filmi Sihtasutuses, Avatud Eesti Fondis, samuti olnud Vabariigi Presidendi mõttekoja liige. 2016. a viibis I. Raag Malis ÜRO missioonil staabiohvitserina.
Raag on pälvinud 2006. a Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2012. a Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ning on 2013. a nimetatud Postimehe aasta arvamusliidriks.
Raag on öelnud, et maailma saab paremaks muuta siis, kui leiad oma asja, mida tehes võid südametunnistusele kindlaks jääda. Seda väärtust toetavad tema nii tema filmilooming kui ka mitmekesine karjäär.
Peeter Laurits on vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis. Ta on läbi käinud pika ja otsinguterohke loomingulise teekonna, kus tema kunstilised väljendusvahendid ja tunnetuslikud huvid on aja jooksul avardunud ja teisenenud.
Peeter Laurits õppis fotograafiat Tallinna 2. tehnikakoolis (1982-83), töötades hiljem reklaamikunstniku ja fotograafina (sh Eesti draamateatris). 1980. aastatel täiendas ta end Tartu ülikoolis, Peterburi ülikoolis ning Eesti humanitaarinstituudis kultuuriloo ja semiootika alal. 1991–1992 jätkas ta fotograafia-õpinguid New Yorgi rahvusvahelises fotograafiakeskuses (International Center of Photography). 1992. aastal kutsus ta koos Herkki-Erich Merilaga ellu postmodernistliku kunstirühmituse DeStudio. 1997. aastal asutas Peeter Laurits Võrumaal Kütioru avatud ateljee ja hakkas arendama Kütioru maakunsti rada. Aastatel 1988-2016 on Peeter Laurits korraldanud 36 isikunäitust, millest paljud on lisaks Eestile jõudnud ka maailma galeriidesse. Teda on tunnustatud Eesti kultuurkapitali aastapreemiaga (2009), stipendiumiga "Ela ja sära" (2005), Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2005) ja Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga (2004).
Valdur Mikita otsib Eesti kultuuri ajaloolist aluspõhja ja näeb ühiskonnas etnofuturistlikke tendentse, mis avalduvad kauge mineviku kultuurinähtuste (näiteks korilus) püsimises kõrvuti kõige uuemate infoühiskonna tehnoloogiliste arengutega. Ta oskab hinnata ajaloos kaduvaid kultuurinähtusi ja mõtteviise (näiteks maagiline mõte) ja otsib võimalusi nende alalhoidmiseks ja taaselustamiseks.
Valdur Mikita lõpetas Tartu ülikooli bioloogina ja kaitses 1994. aastal semiootika-alase magistritöö. 2000. aastal kaitses ta semiootika erialal doktoritöö. Valdur Mikita on viimase kolme aasta jooksul pidanud sadakond avalikku loengut eesti kultuurist ja identiteedist. Tal on ilmunud arvukalt populaarseid teoseid, nende hulgas „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ (2015), „Lingvistiline mets“ (2013), „Teoreem“ (2011), „Metsik lingvistika“ (2008).
Kristiina Ehin on üks tänapäeva tuntumaid ja enim tõlgitud eesti kirjanikke. Tema luuletusi ja jutte on avaldatud 22 keeles, sh šoti, kõmri, makedoonia, udmurdi, prantsuse ja norra keeles. Inglise keeles on Ehinil ilmunud 11 raamatut Ilmar Lehtpere tõlkes.
Et tegemist on ka kodumaal ühe hinnatuima kirjanikuga, näitab see, et tema looming kõlab laulupidudel, Eesti Vabariigi aastapäevakontsertidel, olümpiamängudel ning paljudel teistel esindusüritustel.
Merle Karusoo on Eestis, aga ka laiemalt Euroopas ja Venemaal tuntuks saanud sotsioloogilise, dokumentaalse või elulooteatri alusepanija ja eestvõitlejana. Elulooteater on teatrisuund, mis algab uurimistööst ning lõpeb tulemuste esitamisega etenduse vormis. Karusood peetakse Voldemar Panso õpetuse ja tegevusliku analüüsi meetodi üheks parimaks asjatundjaks Eestis. Suurema osa oma elust on ta töötanud lavastajana, kuid on olnud ka õppejõud, kirjutanud näidendeid ja uurimustöid.
Karusoo lavalooming jaguneb põhijoones kaheks: dokumentaalse materjali kogumisel ja dramatiseeringutel põhinevad lavastused ja teiste autorite tekstidel põhinevad lavastused. Tema dokumentaalteatri põhivormiks on monoloogid, mille kaudu saavutatakse maksimaalne siiruse mulje. Neid monolooge on ta nimetanud ka (üles)tunnistusteks, mis vajavad loomulikult ka (ära)kuulajat ehk vaatajat, nii et teatrisituatsioon muutub olemuslikult tähtsaks.
Sirje Helme, Eesti kunstiajaloo värvikamaid ja silmapaistvamaid esindajaid, on tuntud nii oma etappi loovate kirjutistega Eesti uuema kunsti vallas, kunsti eksperdina kui ka ennekõike tänu oma professionaalsele tegevusele Eesti ühe suurema muusemi – Eesti Kunstimuuseumi direktorina. Paljuski tänu Sirje Helmele on Eesti kaasaegne kunst selles fookuses, mis on aastate pikku kindlustanud koha nii Eesti kultuurilise eneseteadvusele kui rahvusvahelise mainele.
1993–2005. a rajas ja juhtis S. Helme Sorose kaasaegse kunsti Eesti keskuse tööd. Seejärel oli ta KUMU direktor, mis 2008. a päädis Euroopa parima kunstimuuseumi tiitliga. Ta on korraldanud Eesti kunstielu ja toonud Eestisse rahvusvahelisse kõrgnivoole kuuluvat kunsti. Sirje Helme sidemed on olnud eelduseks laialdasele koostööle Euroopa kunstiorganisatsioonidega, mille tunnistuseks on mitmed tema poolt kureeritud näitused mitmetes riikides, sh Poolas, Venemaal, Belgias, Ungaris, Brasiilias, Soomes, Lätis. Sirje Helme on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide - Manifesta, Euroopa Muuseumide Foorum, Läti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Euroopa Kultuurifond jt. liige ja ekspert.
Selle kõigi juures on Sirje Helme teadlane ja intellektuaal, sügav nii oma probleemiasetuses kui ka võimes seda lihtsalt ja loogiliselt ära seletada. Tema järeldused Eesti kunstiajaloo osas on põhjapanevad, mida tsiteeritakse ja millega diskuteeritakse.
Vello Salo elutöö on pühendatud Eesti kultuuri ja vaimsuse edendamisele terve ajalooperioodi vältel, mis hõlmab Eesti Vabariigi okupeerimist, külma sõja aastaid ning Eesti iseseisvumist. Seoses õpingutega Šveitsis, Saksamaal, Hollandis, Roomas ning tööga Vatikanis, Iraagis ja hiljem Kanadas on Vello Salol erakordselt rikkalik rahvusvaheline kogemus ja sügavad teadmised kultuuri- ja ajaloo alal. 1962. aastal asutas ta Roomas kirjastuse Maarjamaa, mis on avaldanud Eesti kirjanduse tähtteoseid. Alates 1993. aastast elab Vello Salo taas Eestis ja teenib nüüd Pirita Kloostri preestrina.
Ene-Liis Semper on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti kunstnikke. Semper on oma videoloominguga osalenud tervel real näitustel mitmel pool maailmas, sh kaasaegse kunsti festivalil „Manifesta“ (2000, Ljubljana) ja Veneetsia biennaalil (2001).
Rahvuslasena on Arvo Valton sõna võtnud eesti keele ja kultuuri küsimustes, ta on lülitunud taasiseseisvumisjärgsesse poliitika- ja vaimuellu tõsiisamaalises vaimus. Valton on osalenud soome-ugri rahvaste hõimuliikumises. Aastal 1993 valiti Valton Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni aseesimeheks, aastal 1996 esimeheks. Alates aastast 1998 on Valton assotsiatsiooni president.
Helena Tulve on rahvusvahelise mastaabiga helilooja ja Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni õppejõud.
2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme.
Ta on projekteerinud hulgaliselt hooneid nii Eesti külades kui ka Tallinna ja Tartu kesklinnas. Näiteks Viru keskuse Tallinnas, Tigutorni Tartus ja Kareda vallamaja Peetri alevikus Järvamaal.
Alates 1973. aastast on tal olnud üle 20 isikunäituse. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhtfiguuriks.
Tõnu Õnnepalu on on eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Ta on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid.
Leonhard Lapin on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960. aastatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lapin on olnud ka viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid ehk "arhitektoone". Oma esimese arhitektooni tegi Lapin 1976. aastal ja see kandis nime "monument tallinnale". Just Lapin tõi eesti ja ka soome keelde sõna "arhitektoon". Mõiste ise pärineb 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud vene avangardistilt Kazimir Malevitšilt, kelle jaoks arhitektoon tähendas tuleviku inimese kodu. Lapin on läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, samuti lavastanud teatris.
Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tšehhi jt keeltesse.
Elmo Nüganen õppis 1982-83 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.
Ta oli üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Krossi romaane on nimetatud eesti kirjanduse tüvitekstideks (nagu ka Tammsaare ja Ristikivi omi), mille ümber keerdub rahvuslik identiteet ja ideoloogia. Ta on kujutanud ajaloolisi isikuid, tuues neid unustusehõlmast lugeja teadvusse, seejuures kõrvale kaldudes omaaegsest ametlikust ajalookirjutusest. Kross on võtnud osa ajalooromaani uuendamisest ka Euroopa kirjanduses ning pälvinud rahvusvahelist tähelepanu (näiteks tunnistati "Keisri hull" 1989 parimaks tõlketeoseks Prantsusmaal). Nii on tema looming ületanud eesti kirjanduse piirid ning muutunud maailmakirjanduse osaks.
Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits “Raua needmine” ning tsüklid “Eesti kalendrilaulud” ja “Unustatud rahvad” (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).
Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta kirjutas palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi “Luigelend” (1964), kantaat-balleti “Eesti ballaadid” (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm.
Jüri Arrak on Eesti kaasaegse kunsti suurkuju ja elav legend, üks hinnatumaid ning armastatumaid Eesti kunstnikke. Arrak on mitmekülgne looja, kes teinud nii metall-ehistööd, vaipu, kunstnikutööd joonisfilmile, happening’e, installatsioone, olles peamiselt keskendunud siiski maalile ning graafikale.
Arrak tuli kunstiareenile 1960. aastatel ning temast kujunes kiiresti üks Eesti jõulisemaid kunstnikunatuure. Tema loomingu algusperioodi kuuluvad Salvador Dali ja Pablo Picasso töödest,inspireeritud sürrealistlikud katsetused, milles ilmnesid samas ka kunstniku hilisema stiili põhialged: kontrastsed värvid, figuuri ja ruumi deformeerimine, huumor, sotsiaalne tundlikkus.
Rähesoo lõpetas 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogia erialal, oli 1966–1969 samas aspirant ja 1969–1970 õppejõud. Aastast 1970 on ta tegutsenud vabakutselise tõlkijana Pärnus, aastast 1998 Tartus. 1995. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.
Ta on avaldanud artikleid teatri ja kirjanduse kohta, kirjutanud saatesõnu tõlgetele ning tõlkinud peamiselt inglise ja ameerika kirjandust.
Ta õppis 1948–1953 Tartu Ülikoolis matemaatika-füüsikateaduskonnas füüsikat. Töötas Tallinna Polütehnilises Instituudis õppejõuna, TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis ja TA Füüsika Instituudis vanemteadurina. Avaldas artikleid tuumafüüsikast ja väljade kvantteooriast. 1991. aastast üks Analüütilise filosoofia seminari algatajatest ning eestvedajaist. Ta oli 1994. aastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 1999 valiti ta Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks teatri alal.
|
OSCAR-2019
|
||
Esileht > Kirjandusuudis, Kultuuriajakirjandus, Luule > Willkommen bei Freunden ehk Dunajevski Qinghai järve ääres
See blogi on sisuliselt surnud ja ma ei tahaks kah kalmistul eksitavat lärmi tekitada. Aga kuna Sirbi kirjandustoimetus põlgas ära loo, mis ma neile oma hiljutisest Hiina-reisist kirjutasin (Doris Kareva on kaks aastat tagasi samast festivalist mahedapoolse loo avaldanud), panen selle siiski siia üles. Sest muljeid on kahju jagamata jätta. Tõenäoliselt on see blogi viimane postitus, nii et puhaku ta seejärel rahus.
2007. aastal algatatud võimsate mõõtmetega Qinghai Järve Rahvusvaheline Luulefestival toimus sel aastal neljandat korda. Festivali keskus on Xining, Qinghai provintsi pealinn, kus 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli 2,2 miljonit elanikku, ehkki praegu räägitakse juba rohkem kui 5 miljonist. Qinghai provints piirneb läänes kahe „mitte-Hiina“ provintsiga: loodes asub uiguuride elupaik Xinjiang („Uigurstan“), edelas Tiibet. Oma nime on festival saanud Hiina suurima, soolase veega Qinghai järve järgi, mida mongolid nimetavad Kokonoriks ja tiibetlased, kellele järv on püha, Tsongon Po’ks. Muu maailm mäletab ka, et Qinghai järve äärest sai 2005. aastal alguse kuulus linnugripp H5N1.
Festivalist võttis osa paarsada inimest, nende hulgas 55 väliskülalist. Qinghai provintsi propagandaosakonna toel korraldatava ürituse juht ja maskott-isik on algusest peale olnud Jidi Majia, nuosu päritolu luuletaja (nuosud on yi-de hulka kuuluv rahvusvähemus; tiibeti-birma rühma kuuluv nuosu keel, mida emakeelena räägib 2 miljonit inimest, on Hiinas valitud kogu 8-miljonilise yi-vähemuse esinduskeeleks). Jidi Majia on ühtlasi Qinghai provintsi teabeminister, Hiina Rahvusvähemuste Kirjandusühenduse president ja Hiina Luuleliidu püsi-asepresident. Luulekogus, mis koos Jidi Majia muu küllusliku toodanguga meile kingiti, kirjutab kõrge ametimees: „Kirjutan luuletusi, sest aeg-ajalt on mul tõenäosus saada laialdase rünnaku sihtmärgiks.“ Külalistele päris sellist muljet ei jäänud.
Luulefestival annab 2011. aastast välja ka Kuldse Tiibeti Antiloobi preemiat: selle kandidaadid ja laureaadid valitakse mitte festivali lihtkülaliste, vaid maailmakuulsate poeetide seast, kes siis spetsiaalselt Hiinasse auhindamisele kutsutakse. Eelmised laureaadid olid Tomas Venclova ja Juan Gelman, sel aastal anti preemiad süüria luuletajale Adonisele ja acoma-indiaanlasele Simon J. Ortizele (näete, kuidas Hiinas rahvusvähemusi hinnatakse!).
Pekingi lennujaama passikontrollis tervitasid saabujat suured punased loosungid: Welcome, my friend! ja Willkommen bei Freunden! Päeva jooksul koguti väliskülalised kokku lennujaama lähistele rõskete tubadega puhkekeskusse. Õhk oli lämbe nagu aurusaunas, miski – õhusaaste või kujutlus sellest – ajas kergelt köhima, ritsikad saagisid oma industriaalselt valju saagimist. Saime üksteisega tuttavamaks, ajades festivalialguse tüüpjuttu: „Ahaa, sa oled X-maalt, kas sa tunned Y-t ka?“ Slovakk Milan Richter luges juba esimesel söögiajal pöörleva laua taga üles arvutult maailma luulekuulsusi ja nobeliste, kes on ta lähedased semud. VIP-gruppi, kuhu kuulusid Adonis ja Ortiz, polnud mõistagi meie seas.
Hommikul lendasime Pekingist Xiningi. Lennujaamas nägin muude reklaamide seas pannood, millel naeratas punalippude ja aastaarvude 1949-2013 taustal ülikonnas krapsakas mees. Partei on 64 aastat võimul olnud. Muidu näis pangareklaame avalikus ruumis siiski rohkem olevat kui partei omi.
Xining on Hiina üks saastatumaid linnu, China.org.cn andmetel oli ta 2012. aastal õhusaastelt Hiinas 10. kohal. Mõnele luuletajale meeldis siiski kangelaslikult uskuda, et me viibime ühes maailma saastatuimas linnas üldse. Xining asub umbkaudu 2300m kõrgusel ja suveilm on seal meeldivalt kerge; linnast voolab läbi Kollase jõe harujõgi Huang Shui.
Hotelli jõudes varustati meid Qinghai provintsi propagandaosakonna pappkotiga, mis sisaldas mitu kilo hiinakeelseid raamatuid, nokatsit ja festivalikataloogi me endi kohta, mis oli samuti vaid hiinakeelne. Nii saime sealt festivalikaaslaste kohta teada üksnes aastaarvud, tundlikumate poeetide kohta mitte sedagi. Eelnevalt oli meil palutud kirjutada essee festivali põhiteemal Poets’ Individual Writing and Sociality of Poetry (luuletajate individuaalne kirjatöö ja luule sotsiaalsus – ehkki sociality tähendab pigem seltskondlikkust, pidasid hiinlased sellega silmas siiski ühiskondlikkust). Ent ka esseedest olid kataloogis vaid hiina tõlked.
5-tärni hotelli ees seisis installatsioon kirjaga Love our China. Fuajeed kaunistasid liiliad ja plastikkaladega marmorbasseinid. Mu vannitoas oli paar plastikpaneeli katki ja ühel hetkel lõpetas töö ka WC loputuskast. See-eest asus otse WC-poti kõrval telefon ja vannitoal olid klaasist seinad. Nii sain 10. korrusel otse vannist kollakashalle suduseid linnavaateid nautida. Aknasse paistsid ulmelise metsana kerkivad 35-korruselised elamud, mille katuseid ehtis kuni keskööni kuldne valguspärg. Hiina energiatarve üha kasvab ja kivisöepõhiseid elektrijaamu, mis on õhu üks põhilisi saasteallikaid, kavandatakse üha juurde. Kuna majad olid nii kõrged, tundusid nad saledad ja haprad. Mulle meenus Shanghai majabloki ümberkukkumine neli aastat tagasi, ent netist järele vaadates selgus, et too maja oli kõigest 13-korruseline. 35-40-korruselise maja varing oleks kõvem kärakas. Vaid vähesed korteriaknad olid neis majahiiglastes valgustatud.
Ühel hetkel helises mu numbritoa uksekell, uksel seisis sõbralik vanahärra, kes teatas, et tema nimi on Yang Zongzen, ta ei kuule eriti, aga on mu essee hiina keelde tõlkinud. Nüüd tahab ta kooskõlastada, kuidas seda homsel foorumil ette lugeda. Mitte kõigile ei saavat see au osaks! Mul polnud ingliskeelset originaali välja trükitud, kuna olin lootnud selle kataloogist leida. „Saan ma selle hotellis välja printida?“ küsisin ma. „Ah, te siis unustasite!“ ahhetas härra. „Mul on see arvutis olemas,“ ütlesin, „prindime välja!“ Aga tõlkija raputas pead, tegi õnnetuid häälitsusi ja kadus. Koos temaga kadus ka mu šanss Hiinas suurele auditooriumile poliitikast ja kunstist rääkida.
Festivali avapäevaks olidki ette nähtud vaid foorumikõned. Koos iisraeli luuletaja Tal Nitzaniga konverentsikeskusse siirdudes nägime, kuidas hoone ees trepil poseerib pildistajatele kord ühe, kord teise austajaga Kuldse Tiibeti Antiloobi peatne laureaat Adonis. Teine võitja Simon Ortiz kandis mõlemas kõrvas kauneid, alati tualetiga sobivaid kõrvarõngaid.
Avatseremooniaks oli lavale istuma pandud terve rivi meesluuletajaid. Lisaks Jidi Majiale, Adonisele ja Ortizele kaunistasid lava veel näiteks venelane Maksim Amelin, tšaadi luuletaja Nimrod Benadjangrang ja noor, luule tuleviku pärast alatasa ärevil sakslane Steffen Popp. Kui mehi oli järgemööda tutvustatud, ilmusid välja näitsikud Hiina eri piirkondade traditsioonilistes rõivastes. Näitsikud hoidsid enda ees jämedat punast riideriba; nüüd paluti meestel püsti tõusta, esile astuda ja punane kangas läbi lõigata. Vaene Steffen põdes pärast hirmsasti, et ta sellisel defloratsiooniriitusel pidi osalema. Uurisin nii Steffenilt kui ka Maksimilt, mille alusel nad lavale istuma valiti, ent asi jäi mõistatuslikuks neilegi: paarkümmend minutit enne tseremoonia algust oli neile lihtsalt käsk antud, et nüüd on lavaleminek.
Avakõne projitseeriti ka ingliskeelses tõlkes seinale – selles väljendatav uhkustunne Gesari-laulude üle tekitas mitmes lääne luuletajas tõredust: Gesarit peetakse ju traditsiooniliselt tiibetlaste varaks! Kõik ülejäänud ettekanded aga loeti ette tükati: tükk originaalkeelt, tükk hiina või inglise tõlget. Üks inglise keelde tõlkiv hiinlane meeldis mulle eriti, kuna ta peaaegu karjus oma tõlkeid, ikka ekstaatilises rõõmus. Individuaalsuse ja sotsiaalsuse teema pidi jätma mulje avatusest, perestroika-meelsusest. Aga ega sel teemal midagi teravat ega ootamatut öeldud. Ka lääne luuletajad kippusid pigem rääkima inimloomuse sügavast ühtsusest, mille luule oma eri vormides esile toob. Ma ei teadnud enam, kas oleksin ise tahtnud midagi lavalt hõigata. Ei, võib-olla oli parem, jah, tõesti oli parem, et ma püünele ei pääsenud. Hakka või muretsema, kas mu kirjatükk paistis tõesti nõnda sile, et see algselt välja valiti. Tubli osa hommikupoolikust ilusaid sõnu kuulanud, otsustasin minna Xiningi linnaga tutvuma. Minuga ühinesid soomlane Jouni Tossavainen ja peruulanna Denisse Vega Farfan. Denisse on veel noor, 26-aastane, ja usub Suurde Luulesse. Nii hakkas ta varsti oma luuletajakäitumise pärast muretsema ja pöördus konverentsihoonesse tagasi. Läksime Jouniga edasi ja leidsime sildade alt ja parkidest üha uusi, kirevais rõivais ja enamasti surmtõsiste nägudega rahvatantsijad, kelle tantsule tegid energilised vanamehed ersude ja trummidega saatemuusikat. Miks neid nii palju oli? Kas tegu oli mingi pühaga? Hiinlased ei osanud meile seda hiljem kommenteerida. Muigama ajas kujutlus, et rahvusvahelise luulefestivali külalistele tehakse Hiina õnneliku elu potjomkinit. Kuigi jah, me oleks ju sel hetkel pidanud konverentsisaalis istuma. Parkides mängisid vanemad härrad mängu, mille ma hiljem tuvastasin tiibeti malena (seda mängiti kollektiivselt ja väga emotsionaalselt), prouad lahutasid meelt doominoga. Peaväljakul lennutasid poisid ja vanamehed lohesid. Minu keep smiling’ule, mis teise pilku kohates automaatselt sisse lülitub, vastasid Xiningi elanikud jahmunud tõsidusega. Kaks õlut jõeäärsete plastiklaudade taga maksid kokku 18 jüääni, umbes 2 eurot sentidega. Õlu oli ka väga lahja, 2,5-kraadine. Aga siiski “mitte väga soe”, nagu Jouni tõdes.
Kella nelja paiku läksime vaatama, kuidas asjad foorumil on edenenud, ja saime osa veel nii mõnestki kõnest. Saksa legendaarne sinoloog Wolfgang Kubin, kes tekitas mõne aasta eest elevust väidetega, et hiina nüüdisaegne kirjandus on praht, jätkas karmi joont. Ta väitis, et hiina kirjandus paistab kehv, kui arvestada romaani: ainus kõlbulik osa hiina praegusest kirjandusest olevat luule. Mõtlesin, et eesti keelde on hiina nüüdiskirjandusest tõlgitud ikka vaid luulet, meelde tulid Kalju Kruusa tõlgitud Shu Ting, Hai Zi ja Ai Qing (kunstnik Ai Wei Wei isa) ning Lauri Kitsniku tõlgitud Bei Dao. Aga nobelist Mo Yan kirjutab proosat. Mida ma paraku pole lugenud. Kubin väitis, et kõik hiina luuletajad, kes vähegi huvitavad tunduvad, on saksa kultuuriruumis saanud oma tõlkeraamatu, ent oma hiinakeelset tõlkeraamatut pole mitte ühelgi saksa ega austria luuletajal. Hiljem kuulsin, et Kubin olevat sama jutuga esinenud ka eelnevail aastail – mis ei tähenda, et faktid tõlkimise kohta oleksid kehtivuse kaotanud. Kubinit pahandas ka naiste vähene esindatus, ja ennäe, pärast teda saigi sõna üks nooruke hiinlanna: tema ja Denisse (kes ei pöördunud tagasi asjata!) olid selle päeva ainsad naiskõnelejad mitmekümne mehe seas.
Pärast foorumit toimus avabankett, kus pakuti erandlikult ka veini – küll väga vaoshoitult, kahe sõrmekese jagu. Hästi, peab tunnistama, et meie laudkond (eestlane, soomlane, venelane ja armeenlane) nõudis lõpuks ettekandjailt välja kogu veini, mis välja nõuda oli. Paarisaja inimese jaoks varutud kogus paistis olevat sama, mis meil varutakse, kui külla tuleb 3-4 sõpra. Li Bai kommete järgimist ei paistnud kusagilt. Hiina meespoeedid grupeerusid omaette laudadesse, öeldes seal kõik koos püsti tõustes viisakalt tooste (segunemist lääne ja hiina luuletajate vahel ei toimunud paraku ka järgnevail päevil). Ühel hetkel võis näha, kuidas peakülaline Adonis istub tohutu suure VIP-ide laua ääres üksinda.
Kell 7 hommikul alustasime sõitu festivali nimipaika Qinghai järve äärde. Bussis istus mu kõrval hispaania keelt tudeeriv 24-aastane hiinlanna, kelle inglise nimi oli Cindy ja hispaania nimi Esperanza. Cindy polnud kunagi Hiinast välja saanud, ent rääkis väga head hispaania ja korralikku inglise keelt. Ta oli partei liige („Muidugi!“) nagu ta mõlemad vanemadki. Cindy uskus partei sisemisse dünaamikasse ja uuenemisse. Kes Hiinas käib, sel on raske mitte tajuda riigi pelutavaid kasvuambitsioone ja ambitsioonide räpakat, inimmõõdutut teostamist. Jah, kinnitas Cindy mu jutu peale, meil on palju probleeme, jah, hiinlased tajuvad korruptsiooni ja keskkonna saastamist teravalt, jah, rahulolematus kasvab. Cindy tahtis endale traditsioonilist perekonda.
Ta rääkis, et kui mõlemad vanemad on üksikud lapsed, võivad nad muretseda kaks last, ja jagas lahkelt päikesekaitsekreemi: Qinghai järv asub 3200m kõrgusel ja päike on seal väga intensiivne. Uurisin, kuidas ta telefoniga SMS-e saadab: esmalt lüüakse silp sisse pinyin’is, siis pakub programm valiku hiinakeelseid vasteid. Tee ääres nägime tiibetlaste telke, jakikarju ja palvelipukestega väravaid. Barakilaadsete majade ees müüdi mett ja õnne proovisid ka mõned lääne hipide moodi hääletajad.
Qinghai järve äärde on hiinlased rajanud terve luuleväljaku, mida ääristavad maailma eeposekangelaste pronkskujud, üks ilusam kui teine – muide, näojooned olid neil kujudel tõepoolest kenad nagu Barbie-nukkudel. Või täpsemalt, kui teisi eeposi – “Iliasest” ja “Beowulfist” nyangade “Mwindoni” – esindasid pronksi valatud tegelased, siis Kalevala koostaja Elias Lönnrot (hiinlaste kirjapildis Lunrut) oli kohal isiklikult, seisis seal pikas pronksmantlis. Oletan, et ta on ainus soomeugrilane, kel Hiina territooriumil oma monument.
Skulptuuriallee viis luulemüüri juurde; müürile, mille ülaosas asusid maailma suurte luuletajate (Li Bai, Shakespeare, Ahmatova jt) hauakivilaadsed reljeefid, jätavad kõik festivalikülalised oma allkirja.
Et sõit Xiningist Qinghai järve äärde kestis kaua ja bussis pakuti meile lahkelt vett, viisid neiud meid esmalt siiski luulepargi WC-majakesse. Seal selgus, et olen vaatamata Venemaa-treeningutele kehvake ja kergesti traumeeritav: kui tüüpilise kükitamiskabiini ukse avasin, hakkasin läkastama ja tormasin välja, joostes sugudeüleses kätepesuruumis auväärt Adonise peaaegu pikali.
Hongkongis elutsev egiptuse luuletaja Elsayed Gouda Ibrahim seisis teisel pool majakest ja irvitas, kui nägi mind sealt välja jooksmas. Rõõmsalt meenutas ta, et ka Must Surm sai omal ajal alguse Hiinast.
Auhindamistseremooniat, Kuldsete Tiibeti Antiloopide üleandmist jälgis päikesehirmus publik vihma- ja päevavarjude alt. Adonis pidas laululiselt kõlava araabiakeelse kõne sõnas peituvast vabadusest (mulle tõlkis seda natuke Elsayed, kes võttis mind ka oma vihmavarju alla). Simon Ortiz kõneles tänutundes ja siiruses, kuidas väikerahvad peavad olema iseäranis abivalmid. Kõik sobis kenasti pidupäeva, keegi ei hüüdnud: “Tiibet vabaks!” või “Uigurstan vabaks!” või “Liu Xiaobo vabaks!” Tiibetlasi, kes moodustavad Qinghai provintsi elanikest veidi alla poole ja kelle püha järve ääres me olime, meenutas tseremoonial siiski sõnapaar “tiibeti antiloop”.
Tseremooniale järgnes sümfooniakontsert. Mängiti Morriconet, Verdit ja – see ta oli!– Dunajevski avamängu filmile “Kapten Granti lapsed”. Arvasin, et keegi peale minu ei tunne seda lugu ära, aga lätlane Janis Elsbergs mäletas, et “see muusika oli mingist nõukogude lastefilmist”. Janis on lätlaste kunagise Nobeli-kandidaadi Vizma Belševica poeg – tean, kui totter on inimese iseloomustamiseks tema vanemaid välja tuua, aga Janis oli nii cool’i hoiakuga, et ta kindlasti andestab selle teo. Suure Luule ja Suureks Luuletajaks saamise suhtes oli ta sümpaatselt skeptiline. Rahvusvahelisest poeetilisest suhtlusest oli Janis teinud ka luuletuse: I translate you, you translate me, and we both will put in our CVs.
Pärast kontserti kirjutasime oma nimed kuulekalt hiigelpaberile, et need hiljem luulemüüri raiutaks – me kõik, välja arvatud Janis.
Sel õhtul toimus ka festivali esimene luulelugemine Palvete Väljakul, hiljuti ehitatud budistlikus pühamus Guides, Huang He jõe ääres. Pühamus asus muuhulgas VIP lounge, kus puhkasid parajasti politseinikud. Ülal terrassil aga paiknes suur bassein, mis oli üleni täidetud erkkollaste, punaste, roosade plastiklilledega, millele heideti eri värvi valgust; sinine lava asus otse vee kohal ja taamal kõrgus kuldne pöörlev stuupa. Ühesõnaga, pilt oli paradiislik.
Õhtu algas noorte ameeriklaste Mississippi blues’iga, mille saatel hakkas laval viimaks tantsima flamenco-kleidis hiinlanna. Õhtu algus kulges väga aeglaselt, ent esinejaid – hispaania- ja hiinakeelseid poeete – oli palju. Kahju oli sellest, et hiina poeedid etlesid kogu festivalil ikka vaid hiina keeles, alles eelviimasel õhtul püüdis üks ennastsalgav tõlkija mõnele neist järeltõlget teha. Aga ega Eesti kirjandusfestivalide puhuks meie luulet kah inglise keelde tõlgita. Denisse alustas esinemist Li Baile pühendatud luuletusega. Meil aga ei lastud ka siin Li Bai jälgedes kõndida, lõõgastavaid jooke ei pakutud, Cocale või Sprite’ile (mida hiinlased pudeliveele eelistavad) tuli ise poodi järele minna. Viimaks unustati pika õhtu peale üks esineja ära; et tähistada luulelugemise lõppemist, pandi mängima vali, 80ndate nõukogude restoraniestraadi meenutav muusika.
Kui me Guides hotelli jõudsime, meenutas armeenlane Hrant Aleksanjan, et tal on kaasas Ararati konjak. Ta soovis seda lahkesti koos uute läänemereäärsete sõprade ja loodetavasti ka tulevaste tõlkijatega juua, aga olime pärast pikka luuleõhtut nõnda tümad, et konjaki nautimiseks polnud enam kellestki asja. Nii läks paraku ka järgmiste õhtutega, nii et vaene Hrant vist viiski konjaki Armeeniasse tagasi.
Öö Huang He äärses hotellis ei möödunud siiski ekstsessideta. Nagu hommikul kuulsin, oleks me 3-tärni hotellis Malta poeet Immanuel Mifsud peaaegu surma saanud. Astudes numbrituppa, nägi ta selle sissekäigus ämbrit. Ämbril oli põhjus: numbritoa laest tilkus vesi. Korraks astus luuletaja vannituppa, ja kui ta sealt väljatulekuks jälle ukse avas, kukkus toalagi raginal alla. Toast välja pääsemiseks tuli tal ehituspraht ukse eest ära nügida ja seejuures õnne tänada, et ta ei astunud vannitoast välja paar sekundit varem.
Pärast Jaspiskeisri taoistliku pühamu külastamist (laheda sünkretistliku religioonina haarab taoism endasse ka Konfutsiuse ning teinekord Jeesusegi) toimus Guide geoloogilises pargis, rabavalt ilusate punaste ja oranžide mägede keskel Läänemere ja Mitteleuropa luulelugemine, muidugi koos hiina luuletajatega. Teadustajad ütlesid pea iga luuletaja kohta: very famous, very well-known. Kuna lugejaid oli ka seekord palju, hoiatati umbes neljanda-viienda esineja järel: „Kui teil on alla 10-realised luuletused, võite lugeda kaks luuletust, kui pikemad, siis palun lugege ainult üks.“ Pidasin nõudmisest kinni ja lugesin ühe luuletuse neist kolmest, mis ma olin korraldajaile saatnud. Seda luuletust polnud aga paraku hiina keelde tõlgitud ja nii jäi hiinakeelsele publikule mu inglise-eestikeelne esinemine arusaamatuks. Poolteist luuletust – pool eesti, terve inglise keeles (et mitte lasta rahvusvahelisel publikul üksnes eesti „keelemuusikat“ kannatada) – oli kõik, mis hiinlased said vastutasuks mu sõidutamise eest 6300km kaugusele Pekingisse ja sealt edasi (geograafiliselt küll tagasi).
Rõõmsad kollased plastiktoolid, millel publik geoloogilises pargis istus, polnud paraku kuigi vastupidavad: kolm neist purunes ja soliidsed härrad – rumeenia luuletaja, vene kirjandusteadlane ja viimaks ka üks hiinlane – kukkusid üksteise järel põrandale.
Õhtuks toodi meid jälle tagasi Xiningi, kus hotelliaiakeses toimus järgmine luulelugemine (prantsus- ja ingliskeelsed luuletajad, juuditar, bulgaarlanna Aksinia Mihailova, hulk hiinlasi). Luuleõhtu alustuseks kutsuti veel kord lavale kummardama Adonis, saatemuusikaks uhkesti Rossini „Wilhelm Telli“ avamäng (muidugi alates fanfaaride ja kappamise kohast). Tellimata visuaalseks taustaks olid värvimängud linna pilvelõhkujate seintel. Heart beating, life beating, all beating, laulis Simon Ortiz. Mõneltki kolleegilt oleks tahtnud rohkem kuulda kui üks-kaks teksti, et „maitsest aru saada“, aga festivali tohutud mastaabid seda paraku ei võimaldanud. Jidi Majia väsis luulekuulamisest peagi ja hiilis esireast koos VIP-kaadriga minema.
Seekord pakuti luuleõhtul ka õlut ning arbuusi- ja draakoniviljalõike. Kui hiinlastele mõni luuletus iseäranis meeldis, hüüdsid nad „ho!“. Hakkasin „meie omadele“ kah niimoodi hüüdma ning mulle järgnesid Jouni ja sloveen Ivo Svetina; hiinlased vaatasid me hüüdmist rõõmsa heakskiiduga. Õhtu lõpetuseks mängiti seekord Strauss Vanema Radetzky marssi.
Hommikul viidi meid ekskursioonile Ta’eri (Kumbumi) kloostrisse, praegugi tegutsevasse tiibeti budismi keskusse, mis on rajatud Gelugpa sekti rajaja Tsongkhapa sünnikohta. Nagu eelmisel päeval Jaspiskeisri pühamus, ei seletatud meile ka siin midagi, kõik tuli ise Dorling Kindersley reisijuhist järele vaadata. Kloostriõuedel oli mitu „rahapuud“, tiibeti mungad poseerisid meelsasti suure kivi taustal, kus Mao nägu oli Mao näos kinni (kõigil Hiina rahatähtedel on teatavasti esimehe pilt).
Üks tolle päeva luulelugemisi toimus Xiningi ajaloomuuseumis, mis pakkus nõukogude ajal koolis käinule palju äratundmist. Üles olid pandud nukumudelid kõigist vendluses elavatest vähemusrahvustest ja nende kommetest-tegemistest. Tahvlid kuulutasid, kuidas Hiina mitmekesiste rahvuskultuuride tihedad sidemed on ajas üha tugevnenud; ühiskondlikule arengule on kaasa aidanud kõigi vennalike rahvusgruppide kooselu ja õitseng. Samuti saab teada, kuidas 13. sajandil jõudis Mongoli valitseja Kuoduan kokkuleppele Tiibeti usujuhi Saban Gonggejianzaniga ning sestsaati on Tiibet olnud Hiina territooriumi ametlik osa.
Päevakavad olid üpris muutlikud ja muutustest teavitati inimesi individuaalselt – kui kedagi söögilauas nähti. Seetõttu jäime Janisega natuke hiljaks lõpukontserdile, kus esitati maailma luulet hiina tõlkes koos kooriteostega Jidi Majia sõnadele. Kontsert-etlemine oli õigupoolest multimeediaetendus: sellal kui mahedavärvilistes, kullaga palistatud kleitides tütarlapsed või ülikondades härrad ilmekalt luulet esitasid, musitseeris teksti saateks sümfooniaorkester Chang Changi juhatusel, seinale aga projitseeriti hõreda resolutsiooniga ülevaid vaateid mägedest, kullilennust, kappavatest hobustest ja muistsetest vaasidest ajaloomuuseumis.
Kas te oskaksite järgnevad kombinatsioonid ära arvata? Gary Snyderi teksti saatis Flöötide tants Tšaikovski “Pähklipurejast”, indiaanlase Simon Ortize luulet illustreeris Mozarti “Väikese öömuusika” keskmine osa. Tomas Venclova luuletusele mängis pianist saateks Debussy Clair de Lune’i, sellal kui videos puhkesid erootilised õied. Vahepaladeks esitati ka laule, näiteks lubas programm: “Weber (Germany), Tingk of me”. See osutus lauluks Andrew Lloyd Webberi “Ooperifantoomist”, mille taustale projitseeriti hägune muusikali plakat. Õhtu naelteks olid mõistagi Jidi Majia tekstidele loodud võimsad koorilaulud: muusikaliselt militaarsed, sõnaliselt kodupaiga loodust ülistavad. Oh, Mt. Kunlun, / Most sacred in the popular estimation, ütles Kunluni mäeahelale kirjutatud hümni tõlge (“Oo Kunluni mägi, kõige püham populaarse / üldrahvaliku hinnangu põhjal”; hakkasime oma väikeses ringis väljendit in the popular estimation hiljemgi kasutama). Esimene koorilaul, mis oli samuti lumisele mäele pühendatud, kõneles tõlke põhjal järgmist: I… watch the starry veil of Maya fall / Into darkness of the mother’s belly (“Ma vaatan, kuidas tähine maaja loor langeb ema kõhu pimedusse”). Kontserdi lõppedes tõusis Adonis esimesena püsti ja hakkas innukalt aplodeerima.
Vastu ööd toodi meile kõigile numbrituppa kotitäis kingitusi Jidi Majialt: saime omale Jidi Majia kõned, kakskeelse luulekogu (kokku 818 lk), CD-d tema sõnadele loodud muusikaga, ent samuti polüestrist mati, kuhu olid sisse kootud Jidi Majia nimi ning noolega läbistatud süda ja valge rahutuvi. Ja veel, last but not least, oli kotis Qinghai järve ääres asuva luulemüüri pronksist mudel. Mudel oli kopsakas, aga mina olin otsustanud pärast festivali omal käel veel mõneks päevaks Pekingisse jääda. Tundus, et Jouni oli üks väheseid, kes mudeli koju kaasa viis, põhjendades seda vajadusega paadiankru järele.
Mõni aeg hiljem saadeti kõigile väliskülalistele e-kiri, kus paluti kommenteerida Jidi Majia kõnede tõlget. Paar päeva hiljem saadeti sama nõudmine uuesti, juba isiklikult üksnes mulle. Samuti saime kaasa üleskutse kirjutada Qinghai teemadel luuletus järgmisel aastal ilmuvasse kogumikku. Eks ta ole. Luule egiidi all tahtis Hiina näidata oma vägevust, aga see, mis ma nägin või mis me nägime, polnud mõistagi see, mida näidata sooviti. Oh jaa, need nad on, need meie lahknevad inimesekontseptsioonid ja eeldused. Küll see lääne inimene ikka pretendeerib üldinimlikkusele ja kaldub eksotiseerima ja oktsidentaal-šovinistlikult irvitavaks Beaviseks-Buttheadiks muunduma ja nii edasi. Aga on asju, mille puhul ei taha kultuurirelativistiks jääda. Pärast siinset pikka juttu tahaks selle teema juurde millalgi tagasi tulla. Olen Eesti Kirjanduse Teabekeskusele tänulik, et mind sellele festivalile saadeti.
Categories: Kirjandusuudis, Kultuuriajakirjandus, Luule Tags: Mälestused, rahvusvaheline luulesuhtlus
Nagu paljud teised, poleks minagi raamatuteta see, kes ma olen. Olen raamatuid tõlkinud, nendest kirjutanud, mõne raamatu ka ise kirjutanud ega julge lubada, et neid tulevikus maailma hirmutavasse raamatutulva juurde ei tekita. Olen samuti alati kõrgelt väärtustanud nendest raamatutest rääkimise kunsti, mida ma pole lugenud (vt Marek Tamme tutvustus)
|
OSCAR-2019
|
||
Laenasin pealkirja Robert I. Suttoni raamatust „Kuidas mölakatega toime tulla. Ellujäämisõpetus“. Autori hinnangul on see üks võimalikest toimetulekumeetoditest – mõelda olukord enda jaoks ilusamaks, kui see tegelikult on.
Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama sellest, et eneseabi õpikud ja raamatud ei ole minu rida. Ilmselt on põhjuseid selleks mitu: laiskus, mille tulemusena eelistan elul endal end koolitada lasta; piisav annus enesekindlust, mis ei jäta palju ruumi kõhklusteks; ning veendumus, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Seetõttu olin pisut skeptiline, kui eespool mainitud ellujäämisõpetust lugema hakkasin. Enne raamatu kättevõtmist püüdsin end vastavasse meeleollu viia ning meenutada mölakaid oma elust, kuid meelde ei tulnud kedagi. Tundus, et olen üks neist vähestest õnnelikest inimestest, kelle ellu pole ühtegi mölakat sattunud. Ilmselgelt aga rõõmustasin liiga vara – raamatut lugedes selgus, et mölakaid on mu elus siiski olnud omajagu, ma lihtsalt ei nimetanud neid nii.
Saagem tuttavaks: minu kogemuste põhjal kõige ebameeldivam inimene, kellega mul on koos töötada tulnud. Ilmselt ka ainus, kelle puhul ma kõhklematult olen valmis kasutama sõna mölakas (inglise keeles asshole). Pealtnäha igati intelligentse olekuga, viisaka välimusega ning võiks isegi öelda, et nägus meesterahvas. See mulje kestis aga ainult seni, kuni vaatlesin kolleegi vaid eemalt, sest lähikokkupuude paljastas, et tegu on kitsarinnalise, egotsentrilise ning kõiki viisakusreegleid eirava kodanikuga. Maakeeli öeldes oligi tegemist täieliku mölakaga. Räigelt ebaviisakas ja ründav käitumine võttis mu algul lausa keeletuks, kuid enesekaitseinstinkt ärkas kiirelt. Teades, et ma ei suudaks samasuguse labase suhtumisega vastata, proovisin emotsioonitut ja ratsionaalset lähenemist. Paraku ei andnud see mingit tulemust. Järgmise variandina kasutasin taktikat, mida ka Robert Sutton oma raamatus soovitab – läksin lihtsalt ära ja välistasin edasise koostöö. Paraku saab sellise variandi valida aga vaid juhul, kui mölakaga koos töötamine on välditav. Õnneks see talumatu kolleeg lahkus meie ettevõttest suhteliselt kiiresti ning rohkem teda taluda mul ei tulnud.
Raamatu abiga meenusid ka järgmised kaks kolleegi, kes minu jaoks ei anna mölaka mõõtu välja, kuid kahtlemata on tülikad: reeglipühak (raamatus toodud reeglifašisti hingesugulane) ja silmakirjalik pugeja. Ma ei ole spontaanne inimene ega tunne end mugavalt keset kaost, kuid reeglipühak suudab mu endast välja viia väga kiiresti. Kindlasti olete ka ise temaga kokku puutunud – see on inimene, kes igal võimalikul juhul viitab mõnele juhendile, reeglile või põhimõttele, mille vastu on eksitud või tema hinnangul ollakse eksimas. Kuna kõiki reegleid jutlustatakse nii pühalikul ilmel, et vastuväited on kohatud, siis on ka reeglipühakuga hakkama saamine väga keeruline. On ju võimatu vastanduda kolleegile, kes tundub tõelise moraalijüngrina ja kelle iga lause taga seisab kogu eetikakoodeks või lausa piibli kümme käsku. Kui meeskonnaliikme saab veel nelja silma all paika panna, siis juhul kui pühakuks osutub ülemus, soovitan vaid üht: leidke endale teine tööandja.
Silmakirjaliku pugeja kohta ei pea ilmselt pikalt selgitusi jagama. Igal staažikal juhil on selline alluv vähemalt korra olnud. Sõbralik, abivalmis, alandlik ja ehk tiba pealetükkiv meeskonnaliige, kes loeb soove silmist ning hingab sinuga ühes rütmis. Seda kõike aga vaid su silme all. Selja taga käib mitmetähenduslike vihjete jagamine ja varjatud kujul kihutustegevus. Väga häiriv tegelane, kellele on mõistlik üks kord otse ja ausalt öelda, miks selline käitumine pole aktsepteeritav, kuid kes pikemas perspektiivis tuleb meeskonnast välja arvata, sest täiskasvanud kodaniku ümberkasvatamine ei ole kolleegide ülesanne.
Kokkuvõtteks, „Kuidas mölakatega toime tulla“ pakkus mitmes kohas „äratundmisrõõmu“ ning sain ka kinnituse, et vaist ja terve talupojamõistus on ilmselt aidanud mul mölakatega siiani hästi toime tulla. Robert I. Sutton teab, millest kirjutab, ning tõepoolest on tegu käsiraamatuga, milles toodud näpunäiteid saab kohe vajaduse korral ka elus katsetada. Raamatu lugemisest saadav kasu seisneb aga selles, et see paneb lugeja nii mõneski kohas peeglisse vaatama ja mõtlema, et ega ka tema ise pole osa probleemist …
Me kõik teame, et on inimesi, kellega on lihtsalt võimatu suhelda, koostööd teha ja kes on lihtsalt … mölakad. Robert Sutton on aastaid uurinud selliste ebameeldivate inimeste käitumist ning kirjutanud raamatu, mida ta ise kutsub ellujäämisõpetuseks ja milles ta jagab praktilisi nõuandeid nendega toimetulekuks.
Mölaklus võib olla mõne inimese üpris hea edustrateegia, kuid organisatsioonile sellised inimesed üldjuhul kasu ei too. Kaotus tuleb teiste, võimekate, kuid sellise organisatsioonikultuuriga mitte leppivate inimeste lahkumise arvelt. Kuna Eestis on töökäsi väga vähe, tuleks ka meie töökohtades sellele faktile tõsiselt otsa vaadata.
Igaks juhuks kutsub Robert Sutton lugejat ka pisut korrale, et mitte igaüht, kes on nõudlik nii enda kui ka teiste vastu, ootab reeglite järgimist ja peab rangelt kinni tähtaegadest, ei tarvitse mölakaks tituleerida. Mölakas on ikkagi isik, kes on alatu, pahatahtlik, muudab reegleid poole mängu ajal ja armastab oma suhtluspartneri isikut rünnata. Raamatu autor manitseb ka kõigepealt iseendale otsa vaatama ja veenduma, et meie enda käitumine teiste suhtes ei oleks mölaklik – ka see on väärt nõuanne.
Ma ei taha hästi nõustuda autori mõttega, et töötades koos mölakatega muutume ise samasuguseks. Ilmselt ikka sarnane tõmbab sarnast ja seda ütleb autor tegelikult kohe ka ise, viidates uuringule, mis näitas, et teistega halvasti käituvad tippjuhid kipuvad välja valima ja edutama enda moodi käituvaid keskastmejuhte. See on veel üks asjaolu, mida käesoleva raamatu juures kiita tuleb: peale eluliste näidete leidub seal arvukalt viiteid tõsiselt võetavatele teadusuuringutele.
Raamat ei kajasta problemaatilise käitumise võimalikke algpõhjuseid, aga kuna see ei ole autori esimene selleteemaline raamat, siis võibolla ei pidanud ta vajalikuks end korrata. Kindlasti on igal inimesel omad mölakluse põhjused, kuid kui osata mõnda võimalikku põhjust aimata, võiks mölakatega toimetulemine ehk pisut kergem olla. Oleme ausad, mõne inimese silmanähtava mölakluse taga peidab end kerge või sügav isiksus- või käitumishäire – kahjuks pole ka need juhused harvad. Eks soovitab ka autor teatud juhtudel enda tervise ja tuleviku huvides mölaka lähedusest lihtsalt põgeneda. Muidu oleksite võinud enda töökohaks valida ju psühhiaatriakliiniku. Kui mölakatega koos töötamine ei olnud siiski teie valik, siis lahkuge, enne kui on hilja.
Suhtlemiskoolitajana tundsin lugedes ka kergendust, et mitte ainult meie kodumaa ei kannata mölakauputuse all, kuigi see koolitusi andes võib vahel tunduda, sest selle probleemi üle kaevatakse väga palju. Selgub, et sama probleemiga on silmitsi valdav osa maailmast. Võibolla on meil mölakaid isegi vähem kui mujal, kes teab. Igal juhul soovitan raamatut lugeda, eelkõige selleks, et ellu jääda, kui mõni selline isend ennast kas meelega või kogemata meie teele sätib.
|
OSCAR-2019
|
||
Kognitiivne kategooriad, mida nimetatakse ka ahelad, võimaldab vähendada informatsiooni, et me peame hakkama. Teavet, mis on kooskõlas meie skeemid, tajuda, paljundada ja salvestatud kergemini.
Soolised stereotüübid toimida ahelad, tänu millele me arvatavasti märgata ja meelde jätta näiteid, et toetada meie säästva uskumusi sugu. Sugu skeeme "cocked" ja on alati valmis andmetöötluse protsessi juhtimine tänu sellele kangekaelne püsivust, millega meie ühiskond ütleb soolisi erinevusi.
Kui inimesed märkavad asjaolusid ei sobi oma kava, võivad nad luua alaliigid, mis võimaldab neil säilitada üldine stereotüübid, või lihtsalt liigitada neid erand kui reegel. Üldiselt selleks, et muuta skeemi, mida on vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi.
Kuna meie ootused ja stereotüüpide kaasa asjaolu, et me näeme ainult juhul, kinnitades, et see, mida me usume, on vahel sugu ja oskused, võimed ja käitumine võib tekkida illusoorne korrelatsioon. Inimesed näevad sageli selline korrelatsioon, mis põhineb väga harva, kuid paremad näited.
Meie soostereotüübid võivad mõjutada seda, kuidas me käitume võrreldes teiste inimestega, kes omakorda hakkavad ilmutada käitumist kooskõlas meie stereotüübid.
Sooline segregatsioon jaotamisel sotsiaalsete rollide ja valik sõbrad aitab tagada, et hakkame vaatama esindajad soost midagi vastupidist meid. Rõhutades soolised erinevused aitavad moodustada eelarvamusi oma rühma ja kallutatud kummaline ja tekitab konflikte soost.
Kaasasündinud meid sünnist infotöötluse trende koos funktsioone meie kultuuri, mis rõhutab soolised erinevused on osaliselt süüdi sugu kategoriseerimine. Lisaks üksikute tekib emotsionaalne huvi et näha sugupoolt, eri osana oma sotsiaalse identiteedi pärineb sookategooriaid.
Tugev samastumist rühm võib olla võimas allikas identiteeti ja halvustades teeneid teiste rühmade võib parandada enesehinnangut ja motiveerida võitlus eesmärgiga saavutada sotsiaalseid muutusi. Selles konfliktis kahe grupi vahel tekivad harilikult liialdus grupi erinevused ja tunde kallaletungioht, mis on alati kaasas tugev identiteet ja halvustades teised rühmad.
Hambakaariese - mädanenud hammaste luukoe. Haigus avaldub hävitamise hamba kõvakoe järgneb moodustumist õõnsus. Põhjuseks õõnsused on tüüpiliselt hambakivi ja mehaanilist vigastamist hambaemaili järgnes infektsioon, rikkudes kaltsiumi ja fosfori ainevahetust organismis, puudumine vitamiine, mikroelemente - eriti, fluori, joodi, molübdeeni. kassid
Valgud. Rasvad. Süsivesikud. Hügieenilised väärtus mineraalid ja vitamiinid elanikkonna toitumises. Toidumürgitus. Energia kaudu omastamise hindamine. Äge toidumürgituse nemikrobnoy iseloomuga. Toidumürgituse bakterid
1. Tervis toit - toitumine, mis tagab rahulolu füsioloogilised vajadused inimkeha toitaineid ja energiat, võttes arvesse mehhanismid haiguste arengut, voolu põhijooned ja sellega seotud haigused ning täita profülaktikas ja ravis ülesandeid. 2. Clinical Nutrition on lahutamatu osa töötlemisprotsessi ja ennetavaid meetmeid,
Toitlustamine kui materjali põhjal inimese organismi elu, oma vaimse ja füüsilise tervise. 2. energiakulutusi ja toidu väärtuse. Metabolism ja energiat. Energiabilanss, mitte-reguleeritud ja reguleeritud energiakulu. Soovitatav väärtused füsioloogilise nõuded energiat ja toitaineid. 3. väärtust elus organism,
Eesmärk: kindlustada teoreetilisi teadmisi kui tähtis on toitumine inimese elus, põhitõdesid toitumine, annavad teavet toidu ohutuse, vältimine toidu kaudu levivate nakkuste ja mürgistused. Arendada oskusi organisatsiooni tasakaalustatud toitumise. 1. Arvutage oma igapäevast energiat, tehes ühte töid: 1.1. määratlus
Ajal koolitusi ja võistlusi, eriti kui sportlane on praegu suur füüsiline ja vaimne stress, millega kaasneb märkimisväärne aktiveerumine ainevahetusprotsesse, vajadus organismi energia ja teatavate toitainete tõus. Seega füüsilise ettevalmistuse ja sport toitumine vajadused: täielikult hüvitaksid tarbitakse sportlane
Organisatsioon toitumine - - väljajätmine toitumine hemolüütiline aneemia defitsiit glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi "põldoa", mustikas, mustika; - Piira ega välista tooted olme konserveerimine; - Organisatsiooni ratsionaalse mootor režiim; - Ennetamine hüpotermia - lapse riided peaks sobima
Intensiivne koolitustegevus seotud vaimse ja kehalise pingutuse, energia kulutamist, mille saab käivitada, et toota toitu. Sest kasvav organism on äärmiselt oluline tasakaalustatud toitumine. Normaalseks funktsioneerimiseks keha on vajalik toitumine, pakkudes energia piisav liikmete arvu ja arvestab keerulistest suhetest toitained
Lab number 1. Sissejuhatus laboriseadmed. Mikroskoobi, tema struktuuri, töötamise eeskirju nendega. mikroskoopia meetod. Lab number 2. Ettevalmistus ja mikroskoopia fikseeritud värvitud ettevalmistusi. Uuring morfoloogilised tunnused bakterid. Praktiline töö number 1. Toidu ohutus. Sissejuhatus dokument, mis reguleerib
Koolitervishoid - arsti teadus, mis uurib looduslike ja sotsioloogilised tegurid kasvava organismi arendab ja hügieeniline soovitusi teket terve organismi lastel ja noorukitel. koolitervishoiu põhimõtted: * Eeltingimus tahes hügieeninõuded on funktsionaalne valmisolek lapse keha käitumine seda reeglit. SH * Hinnad on pidev, nad
Joonisel on pikilõige hamba-lõikeriist, üks 32 inimese hambad. Suurem osa hammas on dentiinis. Väljaulatuv osa igemest hambakroon on kaetud emailiga ja juur hamba on kaetud hambaravi tsementi. Tsement, dentiini ja emaili on ehitatud nagu luu. Kõrge mineraalide sisaldus ilmutab suure kõvadusega kudede valgumatriits koosneb peamiselt
Organism laste ja noorukite on mitmeid olulisi funktsioone. Laste kehakudede 25% koosneb valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalid ja 75% vett. Põhiainevahetuse esineb lastel 1,5-2 korda kiiremini kui täiskasvanud inimese. Lastel ja noorukitel, kuna nende kasv ja areng, seedimis- ülimuslik dissimilatsiooni. Seoses raskete lihaste
|
OSCAR-2019
|
||
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Erapooletus on voorus... annab laiema pildi" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
igasugu vandid ja nende kohalikud suuvoodrid ei saa muuta kommunismi kuritegelikust ideoloogiast mitte kuritegelikuks, eestlased on omal nahal tunda saanud, kui inimvaenulik ja kuritegelik oli see nõukogude võim, mis eesti rahva kallal genotsiidi teostas ja soovis kaotada, eestlased kui rahva üldse maa muna pealt, sm. lobjakas hoidku oma pudrumulk kinni
Lobjakase suust ja sulest tuleb sageli mõistlikku juttu, viimasel ajal aga sama sageli ka seda, mis paneb õlgu kehitama, sekka sellist, millega ei saa nõustuda ja kõige tipuks vahel ka lauslollust.Aga ikka ja jälle jääd teda kuulama, kusjuures huviga.
sm. Lobjakas ei püüa midagi verest puhtaks pesta, sm. Lobjaka arvates on "üllaste ideeede" nimel tapmine igati õigustatud ja ei vajagi mingit "puhtaks pesemist".
Sm. Lobjakas & Co on valmis uue Katõni või Nemmersdorfi rajama igasse ilma punkti ja siis "valestimõtlejad" kasti lööma.
ühes juhtivas päevalehes, et inimeste tapmine rassitunnuse alusel(valgete farmerite tapmine Lõuna-Aafrika Vabariigis) on kahetsusväärne, aga inimlikult mõistetav ,
tema kolleeg aga reageeris uudisele "kolm moslemit viskasid näkku hapet kolmeaastasele lapsele", avaldusega, et ülekaalu tõttu sureb rohkem inimesi .
Lobjakas ei ole oma seisukohtadega üksi. Järjest rohkem tõstab Euroopas ja ka Eestis pead neomarksism. Inimesed olgem valvsad! Marksism ei lähe läbi!
Ühtegi Ideoloogiat ei saa eraldada nende järgijate tegudest, sama käib ka kommunismi kohta. Ideoloogiana ei arvesta kommunism inimkäitumise loogikatega seega põhimõtteliselt kõlbmatu inimeste elude suunamisel. Kõik katsed seda juurutada on viinud inimsusevastaste kuritegudeni, sest tema püsivus toimib ainult jõu prinsiibil ja jõu kasutuse lõppedes laguneb ta kiiresti.
Enne kui vaidlema hakata tasuks kokku leppida mida me kommunismi all silmas peame. Kas ühiskonnakorraldust, Ideoloogiat või reziimi.
Kui kõik ühte patta panna siis võib julgelt väita, et kapitalismi ohvrite arv on suurem kui kommunismil.
Imestasin minagi viimast saadet kuulates, et huvitav, kas Lobjakas tõesti pole lugenud neid mitmeid artikleid, mis kirjutati talle vastuseks juba eelmine kord, kui ta väitis, et marksism on läbinisti hea ideaal paremast elust? Neis artiklites faktiliselt, täpsete viidetega näidati, et ka Marx konkreetselt propageeris/ennustas/nõudis massilist tapmist ja suurt verevalamist, ta ei lootnud oma ideaali rahumeelselt saavutada. Või siis Lobjakas lihtsalt ülbelt täiesti ignoreerib neid mitmeid artikleid? Olen üsna kindel, et õige on teine variant. Selle faktiliselt ümberlükatud jutu muutmata kujul kordamine on lihtsalt ülbitsemine. Ahto "kuidas see eesti keeles ongi" Lobjakat iseloomustab mu arust väga tõsiasi, et ta on mitmeid kordi faktidega mööda pannud, kuid ta pole mitte kordagi vabandanud- ainus kord, kui ta nö vabandas, oli tegelikult mittevabandamine, mil ta demonstratiivselt vabandas hoopis tähtsusetu kõrvaldetaili, mitte oma suure vale pärast.
Vastus: orjanduslik ja feodaalkord ei tekkinud maailma kellegi tahte järgi, vägivaldselt või revolutsioonilisel teel. Sotsialism poleks aga evolutsiooni teel üheski riigis valitsevaks ideoloogikas saanud, selleks eelnevat riiigikorda vägivaldselt kõrvaldades ja palju rahvast tappes, kui Karl Marx poleks oma õpetusega selleks teed sillutanud.
Sa, begemot, mõtle välja kavand ürgkogukondliku korra ohvritele (kes söödi ära mõõkhambulise tiigri poolt, kes suri lihtsalt nälga, kuna ei saanud mammutit kätte) ja siis mõtle, kui absurdne su võrdlus oli. Mälestusmärk kõigile neile, kes ülekaalukatele loodusjõududele või iseenda saamatusele aja jooksul alla on jäänud vs mälestusmärk konkreetse inimvihkajalikuku võõrvõimu poolt läbi viidud organiseeritud tapatalgute ohvritele?
Ma saan nii aru, et sinu käsitluse järgi ei peaks olema ka natsionaalsotsialistliku korra ohvrite monumente?
Ometi teame ka päris lähiajaloost lausparempoolseid režiime, kes asusid oma rahvaga arveid õiendama. On õige, et mõrtsukate üle mõisteti hiljem ka kohut.
Kui käib väitlus, siis vähemalt meil püütakse läbi ajada kahe värviga - musta ja valgega. Kes vähegi ka muid toone näeb, need pannakse kiiresti paika. Niivõrd ärritav on kõik see.
Kõik mis meie riigiga halba juhtus, tegi kommunism ja hoidku jumal, kui keset euroopat keegi veel venelasi peaks süüdistama hakkama... See poleks ka turvaline.
Kurjuseimpeerium meeldib mulle rohkem. Meie puhul mahub sinna nendepoolne kättemaks kõige eest. Nii Vabadussõja kui piiride nihutamise eest, Teise Maailmasõja lahingute eest jne. Kommunismiga ei olnudki sellel vaenamisel niivõrd pistmist. Minu arvates oli see kõik laialdasem ajalooline kiivus, mida küttis suhteline harimatus.
Ja jätkub veelgi. Mis on iseenesest üsna tugev tõestus minu versioonile. Jätkub peale kommunistide tõrjumistki sellel maal.
P.S. Saates oli Lobjaka sõnul vale kasutada sõna "kommunismiohvrid", sest kurjategijad olid ikkagi konkreetsed inimesed ja tuleks viidata kui nende konkreetsete inimeste ohvritele. Huvitav, kas ta on nõus sama loogikat rakendama ka mõistele "fašismiohvrid"?
Keda see Muuli jutt enam huvitab? Lugupeetud ja valitsust kritiseeriv ajakirjanik osteti rämepalga eest riigikokku, kus ta nüüd röövlipesa tegevusi ülistab. Ülbeks läinud kui kurat- segab jutule vahele ja peab ennast maailma munaks. Hea näide mida raha ja võim võib lugupeetud inimesega teha.
Alates juutide poolt korraldatud ja 1917. aasta revolutsioonist Venemaal on sellest ideoloogiast kantud sotsialistid/kommunistid mõrvanud sadu miljoneid inimesi ( NSVL, Hiina, Kagu-Aasia riigid jne) . Kommunism ei olnud unistus, see oli foobia, hullu hobuse unenägu, millele toetudes tapeti ja represseeriti .
Mis tahes ideoloogiad, mis üritavad muuta inimloomust ja õpetavad inimesi teatud moodi käituma või mõtlema, on ohtlikud kui nad ainuvõimu juurde pääsevad.
Lobjakas on globalistide mees ja ehhki tema mõte on terav, ei põlga ta ära ka demagoogiat ja lihtsalt lapsusi . Karnaud võib ta kottida küll aga oma üritusele laias laastus toob vaid kahju, enda äärmuslike seisukohtade kirgliku levitamisega.
Ja siiski tasuks kaaluda tähelepanekut, et inimesed on ikka meistrid olnud ära kasutama mistahes filosoofiat ja head mõtet, et oma asja ajada.
Kui Lobjakas eelmine kord kommunismi ja marksismi humanistlikuks idealismiks nimetas, siis ilmus ikka päris mitu konkreetsete argumentidega vastuartiklit talle- eriti Postimehes oli mitmeid. Kui Postimehe lugemisõigus olemas, siis otsi sealt kohaliku otsimootoriga või midagi...
Olukorrast Riigis on tõesti aeg-ajalt üsna kohatu kuulamine, kuid seda mitte Lobjaka tugeva väitlemisoskuse, vaid ebaviisakuse tõttu. Erinevus, kuidas ta suhtleb Karnauga ja kuidas näiteks Kiisleriga, on ju suisa mäekõrgune. Need inimesed lihtsalt ei sobi kokku ja nende omavahelised- eriti aga Lobjaka-poolsed- inetused on ka kuulajale ebameeldiv kuulamine ja piinlikkustunnet põhjustav.
Siin on kivi meie rahva raha eest elava ERRi kapsaaeda. Vasakäärmuslasele Lobjakale on antud oma saade. Aga vastaspoolele? Paremäärmuslastest ei ole siinkohal vaja üldse rääkida. Oma saadet ei ole ka mitte ühelgi parempoolsel. ERR lubab oma vaateid levitada ainult skaala vasakul pool olijatel ja valik on vaid selles, et kes on siis rohkem või vähem radikaalne.
Kuna maksumaksjad oleme aga kõik, siis oleks vaja saavutada mingitki tasakaalu. Või siis vähemalt koristada eetrist ära radikaalid.
Ma ei viitsi ammu läbivaieldud teemade arutleda kuid nimetada Gorbatšovi kommunistlikuks kurjategijaks on täielik mälutus ja inimlik sigadus
|
OSCAR-2019
|
||
H ja x o n u ja lisapõhimõttega ja need l e d: Uuring soolisi erinevusi matemaatilisi võime on kestnud
Uuring soolisi erinevusi matemaatilisi võime on kestnud juba üle 30 aasta. Üldiselt uuringud poisid ja tüdrukud vanuses alla lõpetamist junior keskkooli kas ei näidanud erinevusi sugude vahel (Callahan & Clements, 1984, Dossey jt, 1988; .. Siegel, 1968), või avastada erinevusi, mis räägivad tüdrukud ( . Brandon jt, 1985, Friedman, 1989 ;. Hawn jt, 1981) ... Seoses uuringutes keskkooli õpilased, mõned neist tüdrukutel täitis ülesande paremini kui poisid (Tsai & Wahlberg, 1979), teistes - poisid paremini kui tüdrukud (Hilton & Berglund, 1974), kolmandas - erinevusi ei leitud (Connor & Serbin, 1985). Ühtsemate tulemused saadi õpilased: noored läbi ülesanded tervikuna parem kui naistel (Friedman, 1989).
See lahknevus matemaatilisi võimeid äkki avaldub puberteedieas, võivad olla kas põhjuseks on asjaolu, et hormonaalsed muutused mõju need oskused, või tulemus tugevdamine sotsiaalseid erinevusi poiste ja tüdrukute vahel. "Hormoon" teooria tundub veenev sellepärast, et hiljutiste uuringute, need erinevused on viimastel aastatel oluliselt vähenenud (Becker ja hekid, 1984; Friedman, 1989; Hyde jt, 1990a.), Ning see trend on täheldatud igal pool riikides arenenud kuidas soolist võrdõiguslikkust (Baker & Perkins- Jones, 1993). Meta-analüüs - asendamatu vahend õppimiseks ajalist perspektiivi soolisi erinevusi täitmisel matemaatilisi ülesandeid. Selle peamine eelis on, et andmed arvukate uuringute ühe ajavahemiku jooksul saab statistiliselt võrreldes tulemusi suur hulk uuringuid veel aega.
Kuni aasta lõpuni kooli tüdrukud õpivad paremini kui poisid kõik teemad, sealhulgas matemaatika, ja instituut, noored alustavad möödasõitu tüdrukud matemaatiliste distsipliinide (Stockard & Wood, 1984; Wentzel, 1988).
Friedman (Friedman, 1989) on tootnud muljetavaldav 98 meta-analüüsi uuringud soolisi erinevusi täitmisel matemaatilisi ülesandeid ajavahemikul 1974 keskpaigast 1987. aastat See töö on muljetavaldav hooldus ja erilist tähelepanu teguritele, mis on eelmise teadlased on näidanud võimet suurendada kehtivuse meta-analüüsi. Arv teadustöid analüüsiti tk, artiklid ajakirjades ja ulatusliku riikliku uuringus, kus õpilased kõigil haridustasemetel, alates algkool junior keskkooli lõpetamist. Tulemused Friedman, ütleme, et keskmine soolisi erinevusi matemaatika ülesannete täitmiseks praegu väga väike. Lisaks, kui võrrelda suurusjärke erinevuste saadakse metaanalüüs erinevatel aegadel, selgub, et sex erinevused matemaatilises ettemaksete kasuks meestel ajas oluliselt vähenenud. Näiteks, kui Hyde (1981), keskmise väärtuse (d) võrdub 0,43 (meeles pidada, et 0,20 peetakse madalaks, ja 0,50 - keskmine erinevus väärtus), siis Friedman (1989) teatel näitaja 0,22 ja meta-analüüs 100 poolt läbi viidud uuringule Hyde ja tema kolleegid (Hyde et al., 1990a), selle väärtus langes 0,05. Feingold (Feingold, 1988) tulemuste kohta meta-analüüsi abil eeskirjad mõned laialt kasutusel standardsed meetodid (sh PSAT, SAT, DAT) leidis ka, et soolised erinevused matemaatilisi võimeid aastate jooksul kustutatud.
Vaatamata väärtuse vähenemise soolisi erinevusi matemaatilisi distsipliine, Feingold (1988) ja teised uurijad (Becker ja hekid, 1984; Benbow & Stanley, 1980, 1982) on ees, mis on ebaproportsionaalselt suur arv poiste matemaatika hulgast andekaid noori. Midagi sellist leida Hyde ja tema kolleegid (Hyde jt, 1990a.): Kui nad on võrreldes uuringute tulemused algklassides ja lõpetades ülikoolide, soolised erinevused saadakse enamasti null. Samas, kui uuringute tulemused läbi ülikoolide ja koolide analüüsiti eraldi, erinevusi, kuidas edukalt lahendada ülesandeid (nii verbaalne ja kirjalik), leiti ülikoolid (d = 0,29) ja koolid (d = 0,32), ja siin ja seal mehed olid edukad. (Pange tähele, et selle vahe suurust ei ole suur, see ulatub keskmise väikestele.) Erinevused lugedes võime ja julgeks matemaatilisi mõisteid ei leitud. Kuid nagu märkis Eccles ja tema töötajad, ei mõõdetud Nendes uuringutes ei vaeva, ei vanus, kui laps on esimest korda silmitsi matemaatika, seega ei saa me järeldada, et tekkinud vahe on juurdunud tõesti võime, mitte vahe kogemus ( Eccles & Jacobs, 1986; Eccles et al, 1990) ..
Vastavalt Kenrick (Kenrick, 1988), soolised erinevused matemaatilises tootlus ei ole tingitud erinevused kognitiivsete võimete. Ta leidis, et soolised erinevused selles valdkonnas on otseselt seotud soolised erinevused puudutavad agressiivsus ja tulene tema soov konkurentsi. Lisaks Kenrick ütles, et see on "hüperaktiivne võimujanu" olemas mehi tõttu suurenenud testosterooni sisaldust veres. Põhjendades oma positsiooni, viitab ta sellele, et naised on paremad kui mehed, juhul kui nad õpivad raames ei ole väga koormatud õppekava kooli matemaatika programmi, kuid see on järsult vähenenud, kui koolitus intensiivsem programmi SAT-M . Kuigi on põhjust uskuda, et mehed on rohkem altid vaimu konkurentsi, sest naised ei saa me sama julgelt öelda, et tegemist on see erinevus hormonaalsed, kui ainult sellepärast meessugu rolli kindlasti kaasneb konkurentsi palju suuremal määral kui naiste rolli. Vaatamata sellele, kõik lood sellel teemal, kui te olete õppinud meedia, uurib seost suguhormoonide ja kognitiivsed võimed (Golub, 1976; Hampson ja Kimura, 1988 ;. Heister jt, 1989) suutsid pakkuda vaid väga nõrk tõendeid, kes toetas hormonaalseid ja kognitiivse hüpotees (arutelule selle uuringu kohta vt :. Halpern, 1992: 120-133.). Alates järgnenud arutelu, on selge, et seal on alust arvata: olulist rolli tekkimist soolisi erinevusi matemaatika vallas mängivad sotsiaalsed tegurid noorukieas.
Määratud phthisiatrician ja kontrollib perearst või linnaosa arst. On näidatud, et isikud, kes puutuvad kokku suurim oht tuberkuloos: Täiskasvanud, kes on kokku puutunud tuberkuloosihaigete; isikud "superelevation" Tuberkuliinitestiga esimene nakatunud; koos hyperergic reaktsioonid tuberkuliini; võttes järelejäänud pärast tuberkuloosi muutused (kui
Tuberkuloosi - nakkav haigus, mis mõjutab peamiselt kopsudesse mees, kuid see on võimalik ja võita luud, liigesed, nahk, neerud, ja närvisüsteemi. Tuberkuloosi on haigus bakteriaalse päritoluga. See on tingitud niinimetatud tuberkuloosibakteri või Koch bakterid. Nad on üsna stabiilne keskkond, kuivatamine taluda pikka (umbes kolm kuud).
Tuberkuloosi? nakkushaigus, mida põhjustab Mycobacterium tuberculosis ja seda iseloomustab rakuline allergia töötada konkreetsed granuloomid erinevates organites ja kudedes polümorfse kliinilist pilti. Tüüpilised kahjustused kopsude, lümfisüsteemi, luud, liigesed, kuseteede, naha, silmade, närvisüsteemi. Ravimata haigus progresseerub ja otsad
Pleuriit võib olla keeruline iga kliinilise vormi tuberkuloosi. Distribution sageli lymphogenous mediastiinumi sõlmed, aeglane, järkjärguline arendamine. Kiire areng kui allergiline reaktsioon hüpotermia, väsimus, samas pleuraõõne tubercles ole. Tuberkuloosne pleuriit sagedamini noored, kellel intoksikatsioonisümptomeid, kokku puutunud tuberkuloosihaigete.
Toime tuberculosis on märkimisväärne hulk ravimeid, mis erinevad päritolu, keemilist struktuuri ja toimemehhanism. Aluseks kaasaegse klassifikatsioonid ette kliinilise efektiivsuse ja talutavuse tuberkuloosiravimitega. Kõige levinum on klassifikatsioon, mille kohaselt kõik tuberkuloosiravimitega jagunevad narkootikumid I (isoniazid,
Suguelundite tuberkuloosi on põhjustatud Mycobacterium tuberculosis ja ei ole iseseisev haigus, kuid üks ilminguid tuberkuloossete infektsioon keha. genitaalkahjustusi esineda teiseselt tulemusena nakatumisajast, peamiselt hematogenous liinil enamik valgusest, vähemalt soolest ja muud kahjustused. Mycobacterium tuberculosis võib kaua olemas piirkondlikud
Suguelundite Tuberkuloos võib areneda pärast nakatumist erinevate Mycobacterium tuberculosis. Viisid infektsioon: aerogenic, toiteväärtust, pin vigastatud naha kaudu ja limaskestade ärritust. Suguelundite tuberkuloos on alati teisejärguline. Tüdrukud TB sisemise genitaalid on sagedasem kui naistel. Haigus esineb esmakordselt noorukieas ja noorukieas, kuigi vajumine
Trihhomonoosi - konkreetse nakkushaiguse kuseelunditele põhjustatud Trichomonas vaginalis, on lihtne ainuraksed organismid klassist viburloomi. Parasiteerivad ainult inimestel. Haigus kandub sugulisel teel, harva - kodune. Naised mõjutatud kusiti, eesnäärme vestibüül, emakakaelakanalist. kestus
TB nahaga - rühm erinevate kliiniliste ja morfoloogilised ilmingud ja tulemusest põhjustatud haiguste Mycobacterium tuberculosis inimese, vähemalt - veiste tüüp. Etioloogia. Mycobacterium tuberculosis - lühike sirge või kergelt kaardus happekindlad batsillid umbes 2,5 mikronit pikk. Mycobacterium tuberculosis sattuda nahale sageli sekundaarne (endogeensed), harva - peamiselt
TB muutus JlOP-organite tavaliselt on sekundaarne, siis alati on vaja meeles pidada, et seal on põhirõhk
(Alates ladina tuberculum -. Tubercle.) - Levinud nakkushaiguse maailmas inimeste ja loomade põhjustatud erinevatest mükobakterite liigid, tavaliselt, Mycobacterium tuberculosis [1] tuberkuloosi tavaliselt kahjustab kopse, mõnikord mõjutavad teisi elundeid ja süsteeme. Mycobacterium tuberculosis edastatakse õhus lendlevate piiskade rääkides, köha või aevastamine patsiendile. [2] Enamasti pärast
Paljud on avaldanud muret, et paastumine võib põhjustada tuberkuloosi. Mõtle, kui kaalukaotus on ekspositsiooni (haavatavust), et see "haigus". Aga see hirm on põhjendamatu ja põhineb vale seisukohast. Kõhnus tuberkuloosi - ei ole haiguse põhjus ning tulemused tat. Kehakaalu tundub olevat oluline taastumise "äge" haigus ja looduse näeb ette, et patsient
Esinemissageduse tuberkuloosi rasedatel sõltub nende levik elanikkonna ja piirkonnas. Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud üldine esinemissagedus tuberkuloosi Venemaa, mille tulemuseks on suurenenud esinemissagedust selle haiguse kohta rasedatel naistel. Kõige levinum TB on kopsutuberkuloos. Haigus mõjutab umbes 0,3
Esimene oli puhaskultuur varem avatud siberi Bacillus kui tõestanud oma võimet moodustada spoore ja selgitas levikut siberi katku. Ta avas haigustekitajat tuberkuloosi (1882). K. formuleeritud identifitseerimise kriteeriume haiguse tõttu üks või teine mikroorganism (triaad C.) lubatud identifitseerimist Aasia koolera (1883). Ma sain bakteriaalse
Tuberkuloosi kõri kahjustus on haruldane. See on tingitud peamiselt vähenemist üld- ja kohalik vastuseis keha ja teisejärguline kopsutuberkuloosi, või kõri. K ja L ja h n e c I ja P T ja H samuti. Peamine sümptom - valulikkus neelamisel mitte ainult tahket toitu, vaid ka vett. Üldjuhul ühinemist püodermiat privoditk
|
OSCAR-2019
|
||
2. Vali 2011. aasta tunnuslause. Mille poolest tuleb järgmine aasta eriline, millise lööklausega võiks seda iseloomustada? „Kaastunde aasta“, „Perele pühendumise aasta“, „Lihtsama elu aasta“, „Majandusliku muretuse aasta” või hoopis „Meisterlikkuse aasta”? Pane järgmise aasta nimi kirja vihikusse, mida kasutad järgmisel aastal igal nädalal oma tegevuste ülevaatuseks.
Ole ettevaatlik järgmise aasta tunnuslause valimisel, sest selle nimel tegutsemine toob kaasa peale ihaldatud tulemuste ka soovimatuid tagajärgi. Kui näiteks otsustad kutsuda järgmist aastat „Majandusliku sõltumatuse aastaks“, siis kas oled arvestanud võimalusega, et see toob kaasa hulga ületunde ning ületöötamise ohu? Seega, kaalu järgmise aasta nimetuse plusse ja miinuseid ning pane talle seejärel nimi.
3. Sõnasta missioon. Nüüd sõnasta ühe tekstilõiguga oma missioon järgmiseks aastaks ning lisa see järgmise aasta iganädalaste ülevaatuste dokumenti. Mida selgemalt oma missiooni sõnastad, seda lihtsam on sul pühenduda selle elluviimisele. Ja seda paremaid tulemusi sa järgmisel aastal näed. Milline on kõige olulisem põhimõte, millest lähtud ning mille teostamise suunas liigud? Millist kasu saab sinust maailm järgmisel aastal?
4. Loetle 3 olulisimat eesmärki. Nüüd küsi endalt väga tõhus enesecoachingu küsimus: „Millised viis olulist asja minu elus juhtuvad tänase ning järgmise aasta 31. detsembri vahel, et sellest saaks minu senise elu parim aasta?” Pane need kolm eesmärki nii lihtsalt ja selgelt kirja kui vähegi oskad. Hoolitse selle eest, et need tekitaksid sinus kirge, oleksid mõõdetavad, nõuaksid väikest pingutust ka ning iga asja puhul oleks ka kirjas kuupäev, mis ajaks tahad selle asjaga toime tulla. Kui vähegi võimalik, hoolitse selle eest, et üks eesmärk oleks seotud sinu enda arenguga, teine sinu lähedaste ja pereeluga ning kolmas tööeluga.
Kui sa esimese hooga ei suuda viit eesmärki valida, vaid neid tuleb oluliselt rohkem, siis kirjuta üles kõik olulised asjad, mida sa võiksid järgmisel aastal teha. Lase nimekirjal seista mõni päev ning seejärel kriipsuta maha need tegevused, mida sa ei kavatse kindlasti teha. Nüüd las nimekiri settida veel mõne päeva ning kirjuta teise, tulevikutegevuste nimekirja ümber need asjad, mida ei pea tingimata järgmisel aastal tegema. Nüüd on juba lihtsam välja valida järgmise aasta kolm olulisimat eesmärki.
Võid kirja panna ka nö varueesmärgid, lisades iga eluvaldkonna olulilisimale eesmärgile veel kaks eesmärki, mida on vahva saavutada, kuid need ei pea tingimata tehtud saama. Keskendu eelkõige olulisimate eesmärkide ellu viimisele, aga kui need on valmis või sinust sõltumatult ei saa nendega hetkel edasi tegeleda või jääb lihtsalt aega üle, siis saad tegutseda varueesmärkide teostamisega.
5. Aruta lähedastega. Aruta järgmise aasta tunnuslauset, missiooni ja kõige olulisemaid eesmärke oma lähedastega. Vajadusel lihvi neid ning kohanda selliseks, et teie ühine panus maailma oleks võimalikult suur. Kui saad oma olulistes tegudes toetuda mõistvatele ligimestele, siis tegutsed oluliselt sihikindlamalt ja suurema lustiga.
Edasine sõltub sellest, kas oled planeerija tüüpi või pigem kulgemise nautleja. Kui oled kulgeja, siis jätka lugemist 9. sammust; kui planeerija, siis jätka tekstiga juba järgmisest lõigust.
6. Tükelda 3 olulisimat eesmärki. Jaga iga eesmärk veidi väiksemateks sammudeks ning otsusta iga eesmärgi puhul, mida oled ära teinud 31. märtsiks, mida juuni lõpuks ning milliseid samme astunud septembri lõpuks. Hoia neid eesmärke pidevalt silme ees, sest siis on sul lihtsam neid saavutada.
7. Tee oluline samm edasi igal nädalal. Vaata märtsi lõpu eesmärki ning otsusta, kui kaugele oled iga eesmärgiga jõudnud järgmise aasta esimese ja teise nädala lõpuks. Selleks planeeri juba praegu järgmise aasta esimene nädal nii, et tegeled iga päev nii pea kui võimalik kasvõi natuke ühe või kahe eesmärgi saavutamise nimel.
Vaata kord nädalas möödunud nädalale tagasi ning kirjuta päevikusse, mida olulist tegid. Samuti vaata selle sessiooni käigus üle järgmise nädala kava, vajadusel kohenda seda veidi ning planeeri ka ülejärgmine nädal oma eesmärkidest lähtuvalt.
8. Keskendu hetkele ja käsilolevale tegevusele. Ainult planeerimisest pole mingit kasu, kui sellele ei järgne tegevusi. Keskendu praegu käsilolevale tegevusele täielikult. Kui see samm tehtud, täna ja tunnusta end ning teisi, kes aitasid sind sammukese edasi. Nüüd küsi endalt: „Milline on minu järgmine tegevus, et kõige olulisema asja teostamisele astuda sammuke lähemale?“ Astu see samm, täna ja tunnusta ning planeeri järgmine tegu.
9. Vaata oma päev üle. Igal õhtul vaata mööduvale päevale tagasi ning tunnusta end oma saavutuste eest. Seejärel viska pilk oma eesmärkidele ning vajadusel kavanda järgmine päev. Loomulikult kanna hoolt, et selles oleks vähemalt üks tegevus eesmärkide saavutamiseks.
10. Õpi. Tee 2011. aastast õppimise aasta – võta iga päev kasvõi natuke aega, et õppida midagi uut. See aitab olla veelgi kindlam, et järgmine aasta tuleb tänavusest parem.
Nüüd võtame mõlemad – sina ja mina – paberi ning paneme sellele kirja järgmise aasta lööklause, missiooni ning 3 eesmärki, sest sellega kauem viivitada pole põhjust ega kannatust. Seejärel leiame sobiva hetke, et rääkida need oma lähedastega läbi.
Kui tahad saada lisamotivatsiooni, siis hoia pilk peal Silva Laiuse enesejuhtimise ja minu ajajuhtimise ning Raimo Ülavere juhtimisblogil ka uuel aastal – ehk leiad neist nii mõnegi hea ja kasutuskõlbuliku nipi, mis aitab sul luua järgmisest aastast oma senise elu parim.
|
OSCAR-2019
|
||
Vabaerakonna esimees Andres Herkel leiab, et erakond võiks erakorralisel üldkoosolekul tema esimehena jätkamise osas hääletuse läbi viia. Vastuseis Herkeli erakonna eesotsas olemisele ongi erakonnas suurte lahkhelide põhjuseks.
"See, et võiksime hääletuse korraldamise on minu isiklik seisukoht. Juhatus selles osas otsust vastu võtnud pole," ütles Herkel Delfile.
Lisaks kinnitab Herkel, et juhatus otsustas viimasel koosolekul erakonna ärilise koostöö Kadri Paasiga lõpetada. "Arutasime omavahel seda küsimust ja leidsime, et ärisuhte jätkamine pole mõistlik," ütles Herkel.
Täna avaldatud Turu-uuringute erakondade populaarsusuuringute tulemused näitavad, et Vabaerakonna toetus on langenud kahe protsendini.
Herkelit see ei üllata. "Selle naljaka võitluse tulemusena pole see mingi ime," ütleb ta. "Aga kui on võimekust väljapoole ka positiivset energiat kiirata, siis asi muutub. Ja ma usun, et millalgi see ka juhtub."
Kuuldavasti lahkusid viimase juhatuse koosoleku tagajärjel juhatusest Jaanus Ojangu ja Vello Väinsalul. Herkel seda kehtestatud kodurahule viidates ei kommneteeri. Küll kinnitab juhtunut juhatuse liige Monika Haukanõmm.
Sellel pühapäeval, 1. juunil kutsub maanteemuuseum kõiki nostalgilise lavkabussi avamisele. Ratastel rändkauplus hakkab tööle muuseumipoena pakkudes külastajatele võimalikult ajastutruud kaupa, mis on iseloomulik 1990. aastate algusele.
Tänagi viib liikuv kauplus kauba kohtadesse, kus puudub pood. Kaupluse klientuuriks on peamiselt vanemad inimesed. Nii nagu varem, on ka praegu peamisteks kaubaartikliteks esmatarbekaubad: söögikraam ja lihtsamad tööstuskaubad. Tellimise peale toob kauplusauto järgmise kaubaringiga ka erilisemaid artikleid.
Reformierakonna valimislubadused: õpetaja palk 2000 eurot, eestikeelne haridus kõigile ja 6-aastaselt kooli - DELFI
Eile kogunenud Reformierakonna juhatus kiitis heaks haridusvaldkonna valimisprogrammi põhilubadused.
Üleminek ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile peaks toimuma lasteaiast alates. “Tänane venekeelne kool kasvatab üles paralleelmaailmas elava venekeelse kogukonna, kellel tööturul on ees klaaslagi," ütles endine haridusminister Jürgen Ligi. Ta sõnul tuleks ümber korraldada koolivõrk ja koolitada õpetajaid.
Reformierakonna programmi järgi algaks kooliharidus Eestis kuuendast eluaastast ettevalmistusaastaga, mis ühtlustab laste valmisolekut kooliks. Selleks soovitakse ümber kujundada lasteaia viimane rühm, kus õpetatakse sotsiaalseid oskusi, lugemist, kirjutamist ja esimest võõrkeelt.
“Ettevalmistusaastal me ei sunni last koolipinki, õppimine peab käima läbi mängu ja liikumise. Eesmärgiks on pehmendada üleminekut lasteaiast kooli,” ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
Kolmandaks lubab Reformierakond parandada haridustöötajate mainet ja sissetulekut. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Liina Kersna sõnul peaks õpetajate palk jõudma vähemalt 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. "Nelja aastaga peab õpetaja keskmine palk tõusma üle 2000 euro." ütles ta. "Lisaks palgale tuleb õpetajatele tagada ka vajalikud tugiteenused, et nad saaks ja jõuaks märgata iga lapse erilisust." Kümne aasta pärast soovis Kersna, et õpetaja palk oleks kahekordne Eesti keskmine.
Veel tõi Kaja Kallas erakonna haridusprogrammist välja haridusvabaduse suurenemise, kõrgharidusse eraraha kaasamise ja nutilahenduste parema rakendamise.
New Yorgi osariik kaebas filmiprodutsent Weinsteini ja tema ettevõtte seksuaalse ahistamise eest kohtusse - DELFI
New Yorgi peaprokurör esitas eile süüdistuse Weinstein Companyle ja filmiprodutsent Harvey Weinsteinile, kellele pannakse süüks aastaid kestnud seksuaalset ahistamist ja sobimatut käitumist.
Miramaxi stuudio kaasasutaja Weinstein oli üks Hollywoodi mõjukamaid mehi, enne kui enam kui 70 naist süüdistasid teda seksuaalsetes väärtegudes, sealhulgas vägistamises. Weinstein eitab igasugust vastastikuse nõusolekuta seksi ning tema advokaat ütles, et paljud süüdistustest osutuvad alusetuteks, vahendab Reuters.
Tsiviilhagis väidetakse, et Weinstein Company juhid ei suutnud korduvalt töötajaid Weinsteini eest kaitsta, teatas New Yorgi peaprokurör Eric Schneiderman. Hagis nimetatakse ka Weinsteini venda Bobi, kes on ettevõtte kaasasutaja.
Stuudio on pidanud müügiläbirääkimisi grupi investoritega, keda juhib president Barack Obama administratsiooni ametnik Maria Contreras-Sweet, kuid Schneidermani hagi pani läbirääkimised ootele, teatasid asjaga kursis olevad allikad.
Schneiderman ütles, et esitas ettevõtte kohta kaebuse eile osaliselt seetõttu, et teatati, et müük on kohe toimumas.
„Weinstein Company igasugune müük peab tagama, et ohvrid saavad hüvitist, töötajaid kaitstakse edasiliikumisel ning toimepanijad ega kaasaaitajad ei rikastu ebaõiglaselt,” ütles Schneiderman.
Hagis väidetakse, et 65-aastane Weinstein ahistas seksuaalselt töötajaid ja kuritarvitas naisi aastaid. Weinstein Company juhte, sealhulgas kaastegevjuhti Bob Weinsteini süüdistatakse tegevusetuses vaatamata sellele, et neile esitati korduvalt usutavaid tõendeid Weinsteini seksuaalse ahistamise ja muude väärtegude kohta.
|
OSCAR-2019
|
||
Avaldame Atlandi Nõukogu digitaalsete uuringute labori (DFRLab) loal täistõlke medium.com keskkonnas olnud artiklist. Artikkel avab Eestis ja Lätis venekeelse hariduse säilimise eest võitlejate vahelisi seoseid. Lugu on oluline, kuna sama seltskond on käesoleva aasta kevadel protesteerinud Tallinnas asuva Läti saatkonna ees ka poliitaktivist Aleksandr Gaponenko kinnipidamise vastu.
14. detsembril 2017 kogunesid Läti venekeelse kogukonna aktivistid, et protesteerida Läti valitsuse otsuse vastu, millega plaanitakse 2020. aastaks suurendada venekeelsetes koolides läti keele õpetamise kohustuslike tundide hulka 60 protsendilt 80 protsendile. Protest oli järjekorras juba kolmas ning Läti venekeelne kogukond soovib nüüd algatada referendumi vähemuskeelsete koolide autonoomia taastamiseks.
DFRLab on seda teemat puudutanud ka varasemas postituses ning nüüd leidsid analüütikud vähemalt kolm venekeelset gruppi, kes toetavad kakskeelse hariduse säilimist Läti “vene koolides”.
Kuigi venekeelne kogukond ei ole ühtne isegi Lätis, on venekeelse hariduse eest seisjad näidanud üles solidaarsust kõikides Balti riikides. Eesti aktivistid pidasid solidaarsusprotesti 14. detsembril. Mõned päevad hiljem toimusid solidaarsusmeeleavaldused lisaks Tallinnale väidetavalt ka Vilniuses, Luganskis ja Brüsselis.
DFRLab tutvustab lähemalt avalikest allikatest saadud tõendeid selle kohta, kes ja kuidas proteste korraldasid. See on oluline, et mõista protestide üsna tagasihoidlikku reaalset ulatust ja seda, kuidas neid on kujutatud kremlimeelse meedia poolt.
Vaatamata aktivistide vähesele arvule paotas 16. novembri protest justkui ukse erinevate Balti riikide venekeelse hariduse eest seisjate omavaheliste sidemete mõistmiseks.
Sel nädalal võttis minuga ühendust Alexander Malnach Lätist ja tegi ettepaneku ühineda Vene Koolide Kaitse peakorteri poolt 16.novembril korraldatava solidaarsusmeeleavaldusega, mille käigus marsitakse vene koolide uue lätistamise katse vastu. Otsustasin, et see on väärt mõte, ning annan nüüd teada 16.novembril Tallinnas Läti suursaatkonna ees toimuvast solidaarsusprotestist, kell 16.00-17.00 (aeg on sünktoniseeritud Riia elanikega).
Postitusele lisatud link viis Kremli kontrolli all oleva Venemaa meediaväljaande Baltnews.ee avaldatud artiklini “Poliitiline korrektor” Sergei Seredenkoga: argumendid Oktoobrirevolutsiooni pärandist”.
Tsitaat oli järgmine:” Me ei saa lubada venelaste jagunemist ja killustumist väljaspool Venemaad, et neile saaks ükshaaval legaalselt “lõpu peale teha”.
Artiklis mainitakse, et Tšaulin on “Vene Kaasmaalased Euroopas” rühma liige, kes korraldab erinevaid kogunemisi, kus ülistatakse II maailmasõja lõpul alanud nõukogude okupatsiooni Balti riikides.
Eestis toimuva solidaarsumarsi tarbeks loodud Facebooki ürituse vastu ei näidatud suurt huvi. Neli inimest märkisid, et tulevad kohale ja 36 inimest olid “huvitatud”.
Elina Esakova poolt 16. novembril postitatud video põhjal on näha, et protestiaktsioonile ilmus kohale vaid kümme inimest.
Baltnews.ee andmetel on Elena Esakova “hästi tuntud kodanikuaktivist ja “Surematu polgu” kaaskorraldaja”. “Surematu polgu” rongkäik toimub 9. mail Vene II maailmasõja veteranide mälestuseks.
Allpool olev skeem näitab Blintsova postitusel põhjal Facebooki sõprussidemeid protestis osalejate (suuremad pildid) ja Lätis asuvate kõige silmapaistvamate venekeelse kooli toetajate vahel (väiksemad pildid). Joonis ei näita kõigi Eestis elavate venekeelse kooli toetajate omavahelisi sidemeid.
Postitusele lisatud skeem tõestab, et peaaegu kõik Tallinna protestil osalejad on omavahel seotud Läti venekeelse kooli eest võitleva kogukonna juhtidega.
On selge, et Facebooki grupi postituse autor Sergei Seredenko toetab venekeelset haridust Eestis ja on seotud Läti ajaloolase ja vene ajakirjaniku Aleksander Malnachiga. Seredenko on samuti seotud Läti kõige nähtavamate venekeelse hariduse propageerijatega, sealhulgas Euroopa Liidu parlamendiliikme Andrejs Mamikinsi ja aktivisti Degi Karayeviga (mõlemast on varem juttu olnud DFRLabis) ja 16.novembri Riia protesti kaasorganiseerija Miroslav Mitrofanoviga.
Seredenkol ja paljudel Eesti protestil osalejatel on sidemed Läti vastuolulise venekeelse kogukonna juhtidega. Üks neist on Illarion Girs, advokaat ja poliitaktivist, kes põgenes Lätist Venemaale pärast seda, kui teda süüdistati vene- ja lätikeelsete kogukondade vihkamisele õhutamises. Kolm Eesti solidaarsusprotestis osalejat on seotud Viktor Guschiniga, kes on MTÜ “Venemaa Kaasmaalaste Liit Lätis” juht. Sputnik Läti” andmetel kirjutas ta 2017. aasta novembris Venemaa parlamendile kirja, milles palus abi Läti haridussüsteemi keelereformi peatamiseks.
Skeem näitab Facebooki andmetele tuginedes, et Sergei Seredenko on kahes riigis toimunud solidaarsusprotestide korraldamise keskne tugiisik.
Mõlemad, nii “Sputnik Läti” kui “Sputnik Eesti” artiklid mainisid, et Leedus toimub samasugune solidaarsusprotest.
Kuigi Russki Mir koduleht nimetas Leedu kogunemise asukohaks Vilniust, ei suutnud DFRLab kontrollida, kas 16.novembril tegelikult ka protest toimus. Ükski veebipõhine artikkel või sotsiaalmeedia postitus ei kinnitanud seda. Sellest hoolimata oli DFRLabile teada Leedu toetus 23. oktoobril 2017 Riias toimunud protestile.
31. oktoobril 2017 avaldas Venemaa riiklik televisioon “Vesti Kaliningrad” Leedu Sotsialistliku Rahvapartei esimehe Giedrius Grabauskas kommentaari.
Video algas protestilooga Riias. Mispeale selle asemel, et samal teemal jätkata, rääkis Grabauskas tõestusmaterjale esitamata, et Leedu sõdurid korjavad kokku vene kirjandust raamatupoodidest ja raamatukogudest.
Postituse juures oli kuus fotot üheksast tudengist, kes seisavad vene keele sõnaraamatu koostaja Vladimir Dali monumendi juures. Ühel osalejal oli käes plakat kirjaga: See, kes mõtleb konkreetses keeles, kuulub konkreetsele rahvale. / Vladimir Dal /
“Meie, Luganski Rahvavabariigi elanikud, oleme kaitsnud oma õigust mõelda, rääkida ja õppida emakeeles – vene keeles. Seetõttu otsustasime täna toetada Läti lapsi,” seletas V. Dali Majandus- ja Rahandusinstituudi üliõpilane Sergei Kondratjev lahti, miks protest tähtis on.
Üliõpilaste esindajal Sergey Kondratjevil on VKontakte (VK) keskkonnas konto. Tema profiilipilt ei ole küll väga selge, kuid tema kontol olevate teiste fotode põhjal saab väita, et just tema oli Luganski protestiaktsioonil plakatiga seisnud isik.
Ükski Luganski solidaarsusprotestil tuvastatud osaleja ei ole sotsiaalmeedia põhjal seostatav ühegi Läti või Eesti protesti organiseerijaga.
5. detsembril 2017 kogunes Euroopa Liidu parlamendiliikme Tatjana Ždanoka organiseerimisel Belgia venekeelne kogukond ka Brüsselis. Euroopa Komisjoni hoone ees protesteeriti ligikaudu tund aega Läti haridusreformi vastu.
Ždanoka oli kunagi Läti Kommunistliku Partei liige, kellel keelati 1991. aastal riigi poliitikas osalemine. Ta oli ka üks liidritest Interfrontis, poliitilises organisatsioonis, mis ei toetanud Läti iseseisvumist. Ta on 2004. aastast alates olnud Euroopa Parlamendi liige.
2014. aastal süüdistati Ždanokat koostöös Venemaaga, kuid sellest hoolimata esindab ta Euroopa Parlamendis endiselt Lätit.
Euroopa Liidu parlamendi liige Andrejs Mamikins tegi protestiteemalise postituse oma Facebooki lehel, millele lisatud piltidelt on näha, et osalejaid oli umbes viiskümmend.
Läti venekeelne kogukond on suhteliselt tihedalt seotud venekeelse kogukonnaga Eestis. Avalike allikate põhjal võib öelda, et endine Vene ombudsman Eestis, Sergei Seredenko on ühenduslüli mõlema riigi kogukondade vahel.
Ükski solidaarsusmeeleavaldustest ei toonud kokku suurt hulka inimesi. Avalikes allikates levivaid pilte vaadates saab väita, et suurim protest toimus Brüsselis, kus osales ligikaudu 50 inimest.
Meeleavaldused näitavad, et eksisteerib vene keele aktivistide võrgustik, kes teevad koostööd nii Euroopa Liidu piiride sees, kui ka väljaspool. Toimunud protestide suurus näitab aga, et nad pole suutnud viia oma muresid laiema avalikkuse ette.
Hollani teadlaste ja meediaspetsialistide ning Cambridge Ülikooli koostöös valmis aasta alguse libauudiste tootmist ja levitamist omal nahal katseda võimaldav mäng „Bad News“, mis oma lihtsuse ja lõbususega võimaldab levitada valeuudiste vastast „vaktsiini“.
Mängus saad läbi teha valeuudiste loomise ja levitamise protsessi, aidata võimendada oma libauudiseid sotsiaalmeedias ning kaasata selleks ka automatiseeritud roboteid jne. Mängu jooksul sa kogud või kaotad jälgijaid ning samal ajal mõõdetakse pidevalt sinu usaldusväärsust.
Mängu edenedes ning libauudiste levitamisel „paremaks saades“ premeeritakse sind tunnustustmärkidega, milleks on vandenõu, polariseerimine, emotsioon, trollimine, kehastumine ja moonutamine.
Oma „eesmärgini“ saad sa jõuda läbi eksitavate, emotsionaalsete ja kallutatud sõnumite loomise ning nende sotsiaalmeedias jagamise ja võimendamise. Oma tegevust saad sa toetada meemide, vastaste mustamise ja ekspertide diskretiteerimise abil.
Mäng on praktiline väljund Cambridge ülikooli uuringule, milles Hollandi õpilastega tehtud katsetega selgus, et noored, kes olid õpetaja juhendamisel ise libauudiseid kirjutanud, tundsid edaspidi need ära kergemini, kui õpilased, kes olid libauudistest õppinud neid üksnes lugedes.
Propastop kutsub üles mängu katsetama ning oma edusasammudest meie Facebooki kontole ekraanitõmmiseid postitama.
|
OSCAR-2019
|
||
Kolimine looduse keskele on pakkunud avastust ja elamust pea igaks päevaks. Loodusel on alati midagi varuks, mis paneb uskumatul ilmel vaatama: "Kõik see on ju ime!" Jah, minu maale-kolimise-lugu võib tunduda justkui muretu muinasjutt, mis muudkui tasapisi veereb niikut' mamm ning avab aina uusi põnevaid salalaekaid.
Kuid siiski ei ole ma nii üdini looduslaps, et suudaks endalt maha raputada edevust ning iha glamuuri järele. See on naiselik instinkt, tahaks särada veel rohkem ja ehtida end sulgedega ning lasta punastel lokkidel lennelda ... (ups, naturaalselt ei olegi ma nii punajuukseline). Kui olin linnas kõigi nende võimaluste keskel, siis edevuse ahvatlus ei tundunud juurdunud olevat aga kui sai selgeks, et näiteks oma ihujuuksuri Andra juures käimine on nüüdsest logistiline kunsttükk, siis tekitas see paraja paanika. Mitte, et naiseliku edevuse rahuldamise vähemad võimalused oleks teab mis suur mure aga see on midagi, millega ei osanud enne kolimist arvestada.
Esiteks ei suutnud ma uskuda, et üleüldse keegi peale Andra suudab minu juustega nii perfektselt toime tulla. Mis seal salata, seda loodusressurssi on mulle jagatud üle normi (siinkohal võtke vastu minu vabandused, kui keegi seetõttu ilma on jäänud) ja eks mul ole omad kapriisid ka seetõttu. Teiseks on isiklik juuksur väga lähedane inimene, ta näeb sind sellisena nagu oled, peadpidi kraanikausis kõigi oma murede ja rõõmudega. Ja meil on Andraga suurepärane teineteise mõistmine. Juuksuris käimine on olnud sama tore kui kohvikus käimine. Peale kolimist siiski üritasin logistilist kunsttükki lahendada aga viimastel kuudel tabas juuksuri-puudumise-ahastus, mis tegi mind vaieldamatult maailma kõige enesekindlamaks inimeseks teemal: ma-ei-leia-endale-uut-juuksurit.
... pani keegi oma hea maine ja sõbranna aktsiad panti ning soovitas minna Võrru SalonBoutique'i. Ja ma läksin (siiski vägagi kahtlevalt). Minu eelpool viidatud enesekindlus sai juba ukselt hoobi. Milline äratundmine ja hetkeline haakumine salongi olustikku! Üllatus on leida eest 'oma inimesed' ja ilma pikemate selgitusteta teab juuksur, mida sa ootad. Värvitoonide nimetused on stiilis epp-maria-kokamäe-punane. Roosinupuga aroomiteed pakutakse roosilisest tassist. Elegantselt ent siiralt antakse sulle võimalus võtta endale päeva kaart, kus on mõte, mis võiks sind sellel päeval saata. Minule sattus: "Sa oled tulvil armastust ja sellega tood maailma armastust juurde" ... Sa kuuled selliseid sõnu nagu ingliteraapia ja filmiklubi. On tunne, et sind oodati siia juba ammu ja soeng saab ka just selline nagu vaja. Kõige lõpuks saad kaasa väikse kirjutatud sedeli: Kaili udupeen mask - mesi, munakollane, oliivõli.
Tulin salongist välja ja mõtlesin, et mis see siis nüüd oli. Unenägu? Kas tõesti on sellises pisikeses linnas nagu Võru (mis just ei hiilga oma kohvikutega), olemas SELLINE oaas, kus ükski hetk ei lähe mööda ilmaaegu.
Ah, kui ilus tõelisus! Ma niiiii igatsen sellise juuksuri järele - kahju, et Võru siit põhjast vaadates logistiline kunsttükk on, aga mine tea...tahan ka kohviku asemel juuksuri-unenägu!
Lummav ja kõnekas, lihsalt ja üleni! Aitäh! Nüüd mõtlen minagi, et Võrru võiks ikka tihedamini tee ette võtta. Olgugi, et just äsja lugesin põnevat artiklit sellest, et juukselõikus ei pruugigi teps mitte arukas tegu olla, kuigi, saab ju ka kärpimatagi kohendamas käidud.
See on tõesti tore koht. Ja ma ei saa mitte piuksatamata jätta, et minu õeke töötab ka selles oaasis :)
no kui vaadata seda malbet pilti, siis pakuks Sinu kasutajanimeks hoopis :"Lambakarjus" või "Ja Pärjad Pandi Pähe" või "Nurme Nukk"....õnneks oled Sa valinud õige nime - hoolimata malbest ilmest oled Sa "täisverd" Polkovnik :D
juuksejutt on jumalast õige. kuna juuksed on vaat et kõige tähtsam osa naise identiteedist. see, millised nad on või kes nendega toimetab, on ülioluline. juuksuri leidmine on nagu mehe otsimine. vahel läheb " kümnesse ".onju :DD
:) Marmelaadi pakutud Nurme Nukk on küll niiiii ... ma ei teagi, nii ehe ja nii lahe ja armas nimi. Tõesti, pilt on ebamaine ja nagu eelmise sajandi algusest ...
Ma olin kergelt pettunud, kui sain aru, et luuleread ei pärinenud Sinult endalt, sest need sobisid nii hästi Su sulge.
Õige juuksuri osas olen nõus ... ma loodan et mu viimane leid on midagi taolist ja ausalt öeldes on ka keskkond üsna sarnasesse kategooriasse liigituv, Tartus, aga pole veel ametlikku silti saanud...
Aastaid olen unistanud sellest, et mu lillepeenras õitseks tulp "Angelique" ja meelespead. Pärnus isakodus see ei õnnestunud, sest mügrid sõid tulbisibulad ära. Linnakorteris ei tulnud peenra pidamine kõne alla. Nüüd lõpuks on kõik olemas - peenar, tulbid, meelespead. Tulpidest ma suurt ei tea aga kui olin näinud seda roosat koheva õiega tulpi, teadsin, et mul polegi rohkem vaja teada, kui selle lille nime.
Tulbid õitsevad nüüd lopsakalt aga sellel kevadel metsast peenrasse toodud meelespead on veel veidi ujedad. Ehk järgmisel aastal on meelespead julgemad ja haaravad tulbid oma õrna embusse.
Nii ilus õrnroosa värv ja õis näeb välja peaaegu nagu pojeng või roos, meelespead sobivad sellega imehästi kokku. :)
ilus! niisugust tulpi pole näinudki. meelespead on ühed mu lemmikud, pühapäevalgi korjasin.minul hakkasid nad erilise hooga levima peale peenrapidamise lõpetamist.
|
OSCAR-2019
|
||
Laevandus- ja logistikaeksperdid kogunesid sel nädalal Virtsu sadama uude hoonesse kriisikoosolekule, et lahata jaanipäeva paiku liiga hästi ning kahtlaselt tõrgeteta kulgenud mandri ja saarte vahelise parvlaevaliikluse tagamaid.
Eksperdid kardavad, et reisijate teadlikkus on liigselt tõusnud ja reisimist planeeritakse viimasel ajal ootamatult põhjalikult ette. Ekspertidele laiali saadetud salajases dokumendis tuuakse ohumärgina välja, et seekord ei olnud Saaremaalt lahkumisel üle tunniseid ooteaegu – hoopis vastupidi, oli hetki, kus vabagraafikus sõitvad laevad ootasid sadamas sõidukeid, et pardakohad täis saada.
Radikaalsemad eksperdid on asunud süüdistama e-piletisüsteemi ning kostnud on üleskutseid e-piletisüsteemi laialisaatmiseks.
“Me oleme traditsioonidega piirkond ning üheks selle piirkonna eripäraks on juba aegade hämarusest olnud sadamast mere poole vaatamine, ootamine ja lootmine,” rääkis anonüümseks jääda soovinud ekspert professor Kosmos. “Kui me kaotame ära selle, et inimese jaoks ei ole enam üllatus, millal ta saartele jala maha panna saab, oleme ilma jäänud oma saarelisest eripärast!”
Naelale teadaolevalt on ekspertide komisjon teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud olukorra normaliseerimiseks. Üks ettepanek on viivitamatult peatada sadamate arendused, kaide laiendused ning uute parvlaevade ehitusplaanid. Ka esitati ministeeriumile nõudmine anda tagasi kõik naelad, mis Koguvast tehtud ning meisterdada nendest taas vana hea parvlaev.
Kui sadamate arendamist, liikluse efektiivsemaks muutmist ja e-piletisüsteemi ei peatata, ähvardavad eksperdid järgmiseks suurürituseks kohale kutsuda tuhanded sõidukid, millele broneeritakse kõigiks päevadeks kõik laevakohad, ning pannakse need mandri ja saarte vahet pendeldama.
“Eesmärgiks ikka saarelise tunde tekitamine tavareisijates, kes võib-olla ei ole kogenud ega tea, milline mõnu on 15 tundi sadamas järjekorras oodata, kui sõbrad samal ajal teisel pool väina lõkke ääres grillivad ja pudeleid lahti korgivad,” arvas professor Kosmos plaani telgitaguseid.
“Või mis rõõm on igapäevasel tööreisijal tellimise peale laevale ning ettenähtud ajal pere juurde jõuda? Ei mingit rõõmu, ei mingit ootust ega üllatust!” Pereasjanduse spetsialist Kosmos avaldas isegi arvamust, et pigem võib liiga varane kojujõudmine inimesed tülli ajada. “Inimesed vajavad üksteisest rahu ning mis muu kui meri suudab seda neile pakkuda!” teatas Kosmos. Pelgalt sillaehituse mainimine võttis Kosmose hetkeks näost kaameks.
Eksperdid tõid oma aktis ohumärgina tõestuseks välja Väinamere Liinide statistika, mille järgi lahkus tänavu Saaremaalt pühade viimasel päeval mulluse sama päevaga võrreldes ca 25% vähem sõidukeid ja Hiiumaalt isegi pea 30% vähem sõidukeid.
“Sellisel efektiivsel parvlaevaühendusel on suisa katastroofiline mõju saarte majandusele,” seisab ministeeriumile saadetud ettepanekute saatekirjas. Kõige parema meelega näeksid eksperdid, et saarte vahet hakkaks seilama mõni uisu-sarnane alus nagu ennemuiste.
“Meie õlul lasub suur vastutus järeltulevate põlvede ees ning meie ei taha olla need, kelle käe läbi või kelle silme all hävitatakse ära oluline osa meie kultuurist,” rõhutas professor Kosmos.
Selle samba saatuse eest on tänuväärse põhjalikkusega hoolt kantud. Palju nukram on kuulda ülejäänud monumentide kurvast saatusest, vandalismist ja hoolimatusest. Selle teema juurde tuleme lähemates numbrites tagasi. Praegu aga tahaks tänada muinsuskaitsjaid ja teatada kõigile, et on alanud muinsuskaitsekuu!
Vaevalt vajab (kodu- ja kultuuriloohuvilistele vist mitte, teistele aga küll. Toim.) tutvustamist Läänemaal Puhtus Friedrich Schilleri mälestuseks 1813. aastal püstitatud monument. Olgu siin öeldud, et viimast tuntakse kui vanimat säilinud Schilleri monumenti, mis on samas üks varajasi monumendikunsti näiteid Eestimaal. Jälje mälestussambale jätsid mõlemad ilmasõjad: nii hävis tervikuna selle ülapool ning ka osa sambal olevast tekstist.
1957. aastast sai monumendi uueks asukohaks Haapsalu Koduloomuuseumi esine. Puhtu põlispuude alla püstitati algupärandi koopia. Eksponeerituna algses asukohas, on koopia originaaliga võrreldes üldsusele tuntum ning leidnud tee paljudesse väljaannetesse. Selle saamislugu oli üksjagu aeganõudev ja kultuurilooliselt huvitav.
Esmakordselt tõusid monumendi taastamiskavad päevakorrale 1925. aastal, mil eestvedajaks oli Saksa Kultuur-omavalitsus koos Haridusministeeriumi teaduse ja kunsti osakonnaga. Oma abi pakkus ka “Deutsches Auslandinstitut” Stuttgardis. Ühtlasi palus Saksa Kultuur-omavalitsus võtta monument kaitse alla ja 1926. aastal arvatigi see kaitstavate mälestiste registrisse. Samal ajal tegi Haapsalu Kaunistamisc Selts ettepaneku tuua mälestussammas üle Haapsalu piiskopilinnusesse. Kuigi selleks saadi luba Saksamaale asunud Virtsu mõisa omanikult parun Jakob Uexküllilt, otsustas Haridusministeerium monumendi Puhtusse jäämise kasuks.
1930. aastatel tekkis kavatsus asendada vana monument uuega. Plaani elluviimine aga venis. Lõpuks, 1937. aastal, otsustas selle teoks teha valitsus. President K. Pätsi vastusest Jakob Uexküllile selgub, et uus monument kavatseti püstitada 1938. aastal. Veel samal, 1937. aastal sai New Yorgi konsul Kuusik järelepärimise New Yorgi Linna Kolledzi (The College of the City of New York) professorilt Otto Petersonilt. Kirjas paluti teateid Schilleri monumendi taastamiskavadest. Sarnas teatati kolledzi kirjandusklasside õpilaste soovist rajada monument heategeva kingitusena Eesti Vabariigile. Püstitamise tähtajaks pakuti 28. august 1939 – J. W. Goethe 190. sünniaastapäeva. Kahjuks jäid plaanid realiseerimata.
Uuesti tuli sambaga seotu päevakorrale alles 1957. aastal, mil see võeti jälle ka riigi kaitse alla. Monumendi edasise säilivuse tagamiseks otsustati teha koopia. Töö tellis Kultuuriministeerium. Seda korraldas tolleaegne kunstimälestusmärkide kaitse inspektor Mai Lumiste, ning leping koopia valmistamiseks sõlmiti skulptor Paul Hormaga. Samas aga puudus vajalik pildimaterjal. Olukorra lahendas tollane Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadusdirektor Eerik Kumari, keda aitas ka Itaalias töötav ning aastail 1934-1939 Puhtus elanud ornitoloog krahv Aleksander Keyserling. Viimane astus omakorda ühendusse samuti tollal Itaalias elanud Virtsu mõisa omaniku lesega, kellelt saadi monumendi pastelljoonise fotokoopia. Pastell pärines maailmasõdade vahelisest ajast ja selle autor oli hiljem Saksa DV-s tuntud kunstnik F. Huth. Omalt poolt täpsustas A. Keyserling samba lõhutud detaile ja puuduva osa tekstist. Foto pastellist palus ta jätta Puhtu ornitoloogiajaama, mille piirkonnas koopia tänini asub.
17. septembril 1958. aastal, täpselt 145 aastat hiljem, avati Puhtus Friedrich Schilleri mälestussammas (koopia) teist korda. Selle valmistamisega oli peale Mai Lumiste tegev olnud teinegi teenekas kunstiajaloolane – Villem Raam.
Originaal, mille seisund viimaste aastatega oluliselt halvenes, korrastati muinsuskaitsjate eestvõttel ja toodi 1991. aasta hilissuvel üle Haapsalu Koduloomuuseumi ekspositsioonisaali.
|
OSCAR-2019
|
||
Ronald Rüütel näitab oma raamaturiiuli auväärsemat köidet, «Väikest entsüklopeediat», mis tegi omanikuga kaasa pika Siberi-teekonna. Liina Raudvassar
Kindlasti oleks Ronald Rüütli (90) elutee teisiti kulgenud, kui teda poleks koos vanematega 1941. aastal Siberisse küüditatud ning pärast Eestisse põgenemist 1949. aastal taas külmale maale saadetud. Kokku veetis ta Siberis väljasaadetuna 17 aastat.
«Elu on alati elamist väärt,» on sõnum vanahärralt, kes äsja tähistas oma 90. sünnipäeva ning kelle noormeheaastad möödusid väljasaadetuna Eestist kaugel.
Taban Ronald Rüütli olekus sedasorti elujaatuse, mis inimese ka suuremas viletsuses võitjaks teeb. Hoiaku, mille kohta öeldakse, et kui see küüditatul puudus, olid elupäevad ka loetud.
Avala naeratusega ootab vanahärra Tartust tulijaid oma kätega ehitatud elumaja trepil Vändra lähistel Pärnjõel. Ta laseb endale tutvustada Eesti Rahva Muuseumi teadurit ja kirikulehe ajakirjanikku ning embab tugevalt tütar Virvet.
«Tundke ennast nagu kodus,» juhatab ta külalised perenaise Evi (85) kaetud kohvilauda. Esimesed «kokakursused» Siberis läbinud Evi on eriti meister kalaroogade valmistajana. Retsepti värske räime marineerimiseks jätan hoolega meelde kavatsusega seda hiljem kasutada.
«Seapekiga praetud kartulid, küll sellest sai unistatud,» naerab naine, meenutades Siberi-aastaid, mil menüüsse kuulusid maltsasupid. Tomatitaimed Eestist saadetud seemnetest kasvasid lastele üle pea, räägib perenaine, selgitades, et köögivili õnnestus eriliselt tänu sealsele huumusrikkale mullale.
Usinalt potipõllumajandust ja kalastamist harrastades hoidsid töökad eestlased nälja küll kaugel, aga selline «parem elu» tuli alles siis, kui oldi võõrsil kanda kinnitanud. Äsja küüditatule oli elu vägagi kesine ning paljudele traagiliselt lõppev.
«Mis on vabadus,» uurib Ronald Rüütlilt ERMi esindaja, kes jäädvustab jutuajamise vidolindile, et seda kasutada valmiva muuseumihoone püsiekspositsioonis. Pole intrigeerivamat küsimust, mida ligi 20 aastat oma elust asumisel viibinule esitada.
«Vabadus on siis, kui saad oma elu korraldada enda tahtmise järgi ja keegi ei tee selleks takistusi,» arutleb vanahärra, lisades mõtlikult: «Kui on vabadus, kui on kodumaa, kui on armastus …» Just nendest olulistest täisväärtuslikuks eluks vajalikest eeldustest jäeti ta ilma, kui 16aastase poisina 1941 Tomski oblastisse küüditati.
Ronald Rüütel on väga hea jutustamisoskusega, tema jutt köidab kuulajat hea kujundlikkuse ning sõnavaraküllusega.
Oma eluloost on ta valmis rääkima kõigile, kel huvi. Ta on seda meelt, et küüditamine ja sellega seonduv pole midagi, mida oleks õige ja õigus kalevi alla suruda. Vastupidi, sellest olulisest leheküljest Eesti loos peab rääkima, kirjutama, seda analüüsima.
Seda mõistes on ta oma mälestused ka raamatuks kirjutanud, mis pealkirjaga «Atarma. Minu elu Siberis» on ilmunud eesti, soome ning isegi jaapani keeles.
Atarma on unikaalne kalapüügivahend Obi jõel, mille jõgikonna järvedel ja jõgedel Ronald asumisel olles kalastas. «Õppinud tundma Siberi loodust ja saanud selgeks siberlaste kalapüügikunsti, paranes minu elujärg ning ma võisin olla isegi abiks teistele väljasaadetutele,» meenutab ta.
Rüütli küüditamine sarnaneb sadade saatusekaaslaste lugudega. Öösel kella kahe ajal olid küüditajad autoga õues, nõudes uksele ägedalt põrutades sisselaskmist. Pärast läbiotsimist, otsuse ettelugemist ja loa andmist kiireks asjade pakkimiseks tuli kodu jätta.
Vanahärra meenutab, et läbiotsimise segadust kasutades sai ta oma kooliportfelli peale paari õpiku pista veel poolnahkköites «Väikse entsüklopeedia» ning «Eesti Vabadussõja» 1. ja 2. osa. Isa oli juba perest eemal, emaga sai Ronald küüditeed jagada vaid Võrust Petserini.
Jutustaja nendib: «Nii ma ei saanudki oma vanematega hüvasti jätta.» Ta täpsustab, et politseiteenistujast isa viidi ühte Sverdlovski oblasti surmalaagrisse, kus ta juba samal aastal suri. Naiskodukaitse juhtivast töötajast ema jõudis teise surmalaagrisse, kus järgmisel aastal riigivaenlaseks nimetatuna maha lasti.
Pärast Siberist naasmist kohtus Ronald Tallinnas naisega, kes oli tema emaga aastatel 1941–1942 samas vangilaagris sama teki all maganud. «Ema oli pidevalt muretsenud minu pärast ja palunud Jumalat, et mul ikka hästi läheks,» meenutab ta tolle naise juttu, lisades: «Paistab, et need ema palved olid tulemuslikud.»
Erinevalt mõnestki saatusekaaslasest elas Ronald enda hinnangul võõrsil päris hästi. «Nähtavasti oskasin ennast sobitada Siberi elu karmide tingimustega ja suhelda vajadust mööda sealse rahvaga,» arvab ta.
Tagantjärele võib sedagi hea eluni viivaks hinnata, et tema elufilosoofia oli kindlalt paigas. Mitte sulanduda, mitte leppida, mitte alla anda. Kartmata füüsilist tööd kolhoosniku, kalastaja ja metsatöölisena, ei matnud ta hetkekski soovi jõuda koolihariduseni. Samuti ei suikunud kunagi unistus jõuda tagasi isade maale.
Pärast Eestisse tagasi põgenemist, vangistust kodumaal ja mitmes vanglas viibimist saadeti Ronald tagasi Tomski oblastisse. «Pika elu jooksul on mul olnud palju kurbi, ahastama panevaid sündmusi, aga psüühiliselt kõige raskemini elasin üle enda arreteerimist 1949. aasta 1. juunil Pärnu miilitsas,» meenutab ta.
Ometi läks elu ka Siberis edasi. Abielust Asta Zimmermanniga sündis 1952. aastal perre tütar Laine. Õnnetuses metsatööl sai Asta langevalt puult surmava hoobi, jättes Ronaldi pisikese tütrega leseks.
Teise abielu kohta Eviga ütleb mees ilusti: «Nõnda abiellutakse väga harva ja veel harvemini kujunes sedasi alanud kooselu nii õnnelikuks ja kauakestvaks nagu meil.»
Evist sai hoolitsev ema mehe esimesele tütrele. Siberis sündisid perre veel Maimu ja Virve. 1958. aasta märtsis sundasumiselt lõpuks ometi vabastatult Eestisse sõites oli naine viimaseid kuid lapseootel. Kuidagi ei raatsitud aastaid oodatud sõitu mõnigi kuu edasi lükata. Nõnda sündis tütar Sirje juba Eestimaa pinnal.
Kokkuhoidvad ja üksteisest pidavad inimesed saavad hakkama ka siis, kui elutingimused kõike muud kui kerged on. Siberis loodud pere: Maimu (vasakult), Laine, isa Ronald, ema Evi, Virve ja Sirje. Kalev Tuubel
Eesti Kiriku lugejate reis 14.–18. augustini Soome Uus-Valamo ja Lintula kloostrisse osutus niivõrd populaarseks, et kohad said kiiresti täis ja ootenimekiri muudkui pikenes. Juune Holvandus on valmis veel sel aastal, täpsemalt 11.–15. septembrini tegema samal marsruudil uue reisi, kui on selle vastu huvi. Kutsumegi nüüd neid, kes augustis toimuvale reisile ei pääsenud, ja teisigi endast kindlasti kohe teada andma. Selle põhjal otsustame, kas tuleb veel üks reis ...
Perekeskus pakub tööd juhatajale ja Tallinna üksuse juhile. Täpsema info leiab kodulehelt www.perekeskus.eu ja telefonil 5697 1506. Kandideerimiseks saata CV koos motivatsioonikirja ja palgasooviga hiljemalt 15. maiks aadressil info@perekeskus.ee. Omalt poolt pakume väärtuslikku töökogemust kristlikus organisat-sioonis ja töövõrgustikus, mis võimaldab olla aktiivseks osaliseks meie ühiskonnas toimuvates olulistes arengutes.
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks. Nimelise annetuse saab teha Swedbanki kontole EE132200221021269201. Maarja kiriku taastamisele annetuste kogumiseks on avatud annetustelefonid. Anonüümse annetuse saab teha helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot. Kirikuehitajaks võib saada ka Välk Taksoga sõites, sest iga tellitud sõidu pealt läheb 10 senti annetuseks. Takso saab tellida ...
Raadio 7, Eesti Piibliselts ja Avatud Piibli Ühing kutsuvad julgeid ja nutikaid 1.–4. klassi õpilasi võistlusmängu. Pane kokku neljaliikmeline võistkond ja anna oma osalemissoovist teada aadressil raadio7@raadio7.ee või küsi lisa 525 8390. Võistlusmänguga tehakse 20 põnevat avastusretke läbi Piibli! Seiklusele oodatakse nii pühapäevakooli kui algklasside õpilasi. Registreerimine kestab 15. maini.
20. mail tähistatakse Vigala kirikus mitut tähtpäeva: nelipüha, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, Vabadussõja torn-mälestusmärgi 85. ja torn-mälestusmärgi taastamise 30. aastapäeva. Jumalateenistus algab kell 11. Osalevad piiskop Joel Luhamets, koguduse õpetaja Kristiina Jõgi, juhatuseesimees Heino Aosaar, Kaitseliidu ja teiste organisatsioonide esindajad oma lippudega, orelil Andres Uibo, puhkpillil Priit Aimla, sopran Jaanika Kuusik, Kivi-Vigala rahvamaja naiskoor, Vigala ...
Teiste seas kinnitab oma suurt rõõmu Kalli Petsi (fotol) tunnustamise üle Ridala ja Martna koguduste õpetaja Küllike Valk. „Kalli on olnud koostöös kogudustega tähelepanelik kuulaja ning väga asjatundlik suunaja,“ selgitab ta ja lisab: „koostöö on sujunud ladusalt ja rõõmsameelselt.“
Esile tõstmist väärib Valgu sõnul näiteks kaks mullu muinsuskaitse eestvõttel korraldatud koolitust kalmistute korrashoiu ja matusekultuuri teemadel. Samuti sai tänu Petsi asjatundlikule nõuandmisele ja igakülgsele abile teoks Ridala kiriku fassaadivalgustuse paigaldamine. Muinsuskaitsespetsialistide näpunäited on aidanud parandada ka kirikute sisekliimat, mistõttu seni lokanud rohevetikas on hakanud taanduma.
Kalli Petsi enda sõnul tuli tunnustus talle suure üllatusena. Samas kinnitab ta, et muinsuskaitseameti suhted kõigi piirkonna kogudustega on tõepoolest väga head olnud. Omalt poolt on Pets püüdnud olla alati empaatiline ja abivalmis, probleemide puhul aga kannatlik ja kompromissialdis. Ent teisalt on ka Lääne praostkonna koguduste esindajad Petsi sõnul olnud toredad ja koostööle avatud.
|
OSCAR-2019
|
||
Viimane täispikk päev. Sõime esimest korda hommikust hoopis basseini ääres, sest meil too hommik liiga palju aega polnud. Hommikul hakkasime kohe sõitma ühte randa, et veeta viimane päev rannas ja minna snorgeldama. Sinna randa jõudes oli vaade tohutult ilus. Too rand oli kunagi mingi kraater vms kuhu oli aegade jooksul üks pool ära vajunud nii et vesi tuli sisse ning nüüd on see üks kõige kuulsamaid randu snorgeldamiseks. Käisime snorgeldamas, niiii palju ilusaid ja värvilisi kalu oli ja mõned olid täiega suured. Vahepeal vee all olles kuulsin kuidas mõni tüdrukutes kiljus kuskil, sest nägi mega suurt kala :D päeva tipphetk oli kui istusime rannal ja vaatasime ookeani poole ja järsku nägime midagi väga suurt - vaala!!!!! Natuke kaugemal tuli vaal veest välja (nii 3 korda järjest), ta oli küll mega kaugel, aga siiski oli täiega hästi näha, sest ta oli hiiglaslik! See oli lihtsalt üks kõige lahedamaid asju mida ma olen näinud. Võtsime päikest nii 2 tundi (või siis enamus ajast sõime ja kuulasime muusikat) ning enne ära minekut otsustasime veel kõndima minna. See kõndimine küll lõppes sellega, et ma sain jälle vette visatud Alexi poolt ja siis kõik teised kaasa tõmmatud. Reaalselt tundaega mängisime lihtsalt vees ja tõmbasime kõiki vette või siis üritasime inimesi kes olid kuivad vette tirida. Nalja kui palju. Kunagi lähen ja viin oma vee kaamera ka walmarti tagasi, et pildid sealt kunagi kätte saada :) loodan, et ma üldse kasutasin seda õigesti ja pildid tulid välja vees :D Tagasi hotelli minnes oli meil natuke aega, et end valmis sättida ning siis läksime Paradise Cove Lu'au. Seda kohta on väga raske kirjeldada. Põhimõtteliselt on nii, et ostad pileti, lähed sisse ning seal on suur territoorium erinevate tegevustega, nt kanuuga sõitmine, erinevate ehete tegemine ja erinevad sportimised. Hiljem oli seal suur õhtusöök ning etendus. Õhtusöögi ajal (kus oli nii paarsada inimest) hakkas mingi grupp hüüdma enda oragnisatsiooni nime ja laulma jne, ega me siis halvemad polnud, lasime järgi :D:D meie suur koomik Peach (pärisnimi Kamiki) tõusis tooli peale püsti ja hakkas vägesi juhtima :D sellest video ka kunagi. Hiljem sõitsime bussiga koju. Meie bussisõidud on siin alati niiiiii lõbusad ja enne kui sõitma hakkasime üks poiss hüüdis, et see on viimane bussireis kõik koos. Sekundiga terve buss jäi vait lihtsalt ja siis keegi karjus "nooooo, i love this ohana too much!!" Ohana tähendab Hawaii keeles perekonda keda ei jäeta kunagi seljataha. See hetk lihtsalt saime kõik aru kui lähedasteks me oleme üksteisega saanud selle nädalaga. Aga see eest too bussireis oli eriti lõbus ning meie party bus oli valjem kui kunagi varem. Kui jõudsime hotelli, siis me reaalselt istusime lihtsalt bussis, keegi ei tahtnud välja minna.. Kui lõpuks läksime hotelli pidasime oma viimase koosoleku kus räägiti mis aegadel keegi lahkub (nii 5 erinevat kellaaega oli kus hotellist lahkuti). Kui meie ülem YFUkad/Belo USA 3 naist rääkisid meiega, siis nad koguaeg korrutasid kui imeline grupp me olime. Eks nad räägivad seda igale grupile, aga kui Sa kuuled kui üks naistest ütleb, et me oleme siiani olnud kõige lahedam grupp nende aastate jooksul ja Sa näed kuidas ta silmad lähevad märjaks, siis mõistad, et me tõesti olime eriline grupp. Peale seda lihtsalt vaatasin ümber ringi, kõik kallistasid, esimesed pisarad olid valatud..... See tõesti saabki läbi, palun ei! Istusime too õhtu hotelli fuajees poole 1ni öösel, nii palju pisaraid, kuigi keegi polnud ju veel lahkunudki. Läksin oma tuppa nii 1 ajal ja nägin kuidas nii paljud tüdrukud istusid veel hotelli koridoris rääkisid ja kallistasid... :(
party bus oma parimas valguses.... ehk party rock anthem ja nendel poistel need särgid väga seljas ei püsinud
New babies! Sain need tuusad Nike Air Huarache’d sünnipäevakingitusena Markolt ja olen enam kui õnnelik (thanksss babe <3). Tegelikult ei teadnud ma eile veel poodi minnes, mida ma täpselt ikkagi soovin. Vaatasime mitmed kaubanduskeskused ja poed läbi ning otsisime lahedaid jalanõusid. Ma olin alguses kindel, et tahan midagi Adidaselt, aga kuna kõikides poodides oli selle koha pealt nii halb valik, siis läks ikkagi teisiti. Need Niked jäid silma meil juba Ülemistes ja kuigi sealt me neid ära ei ostnud, jõudsime päeva lõpuks ikkagi tagasi Nike esinduskauplusesse ja sealt need meiega kaasa tulidki. Vaatasin seal mitmeid variante läbi, aga suuruseid ei olnud mitte ühelgi teisel värvil ega mudelil. Ja no kui need valged endale juba jalga sain ja peeglisse vaatasin, siis olin juba võlutud. Pluss, need on kõige mugavamad jalanõud, mida mu jalad kunagi tundnud on! See tagumine osa hoiab nii mõnusalt ümber jala ja teeb jalanõud kuidagi eriti mugavaks. Nende kõndides on mul selline tunne nagu saaksin lennata 😀 .
Muidugi oli see väga suur julgus osta kalli raha eest valged jalanõud, aga ma lubasin endale, et hakkan nende eest ilusti hoolt kandma. Täna ostsin neile mustuse ja vee eest kaitsva sprei ning olen juba üsna palju uurimistööd teinud, kuidas valgeid jalanõusid valgena hoida. Pöidlad pihku, et ma suudan neid ilusana hoida! Ma olen igatahes pühendumiseks valmis. Jaaa kui teil kellegi on endal mõni hea nipp, kuidas selliste jalanõude eest hoolt kanda, siis jagage infot! 🙂
Jaa, olen näinud neid su blogis, nii kenad! Ja need Huarached on tõesti kõige mugavamad jalanõud, mida ma proovinud olen 🙂
|
OSCAR-2019
|
||
1. Ülevaade, Irusse rajatavast olmeprügi põletuse koostootmisjaamast. Iru Elektrijaama direktor Toomas Niinemäe.
Iru Elektrijaama direktor tegi ülevaate firma tegevusest ja selgitas firma põhimõtteid. Üheks olulisemaks probleemiks peetakse sooja veega varustamist Tallinna linna suvekuudel. Kuna Iru jaam toodab põhiliselt soojusenergiat mille lisaväärtusena tekib elektrienergia siis suvekuudel suure soojusenergia tootmisüksuse töös hoidmine ei ole kasulik kuna tekkivat soojusenergiat ei ole kuhugi panna. Seega oli vaja leida odavam soojusenergia tootmise moodus, mis rahuldaks vajadust suvekuudel.
Teine oluline põhjus soojatootmise hinna langetamiseks (hoidmiseks) on sõltuvus venemaa gaasi hinnast. Prügipõletusjaama rajamisega vähendatakse kallineva gaasi tarbimist, mis omakorda mõjub positiivselt soojamajanduse ja hinnale. Tegemist on koostootmisjaamaga, kus põletamisprotsessis saadakse tulemusena elektrienergiat ja soojust.
Prügipõletusjaamas on kasutusel täielikult kaasaegse euronõuetele vastava jäätmete massipõletuse tehnoloogia, kus online saab jälgida põletusjaama korstnast väljuva suitsu koostist ja vastavust kehtestatud nõuetele. Prügi toimetatakse autodega spetsiaalsesse punkrisse, kus on tekitatud alarõhk, mis välistab ebameeldiva haisu levi ümbruskonda. Peale põletust jääb järgi tuhk kust eemaldatakse metall. Tuhk on väljanägemiselt sarnane sõmera liivaga mis sobib ka hästi kasutamiseks teedeehituses. Tuhk oli planeeritud vedada Tallinna (Jõelähtme) prügilasse.
Prügipõletusjaamas planeeritakse aastas põletada umbes 200 000 tonni jäätmeid. Hetkel võtab Jõelähtme prügila aastas vastu 170 000 t jäätmeid. Jäätmete ladustamise kogused tõusevad igal aastal, aastaks 2010- 2011 millal planeeritakse põletusjaam käiku anda võibki toodud number olla reaalne kogus prügi mida saaks põletada. Maailmapraktika näitab, et prügi tasub kokku vedada ladustamiskohast kuni 75-100 km kauguselt. Seega Tallinn ja Harjumaa. Sellise koguse juures näitab lihtne arvutus, et ööpäevas transpordib ligi 200 autot oma olmejäätmeid Iru põletusjaama.
Esitati küsimus transpordi müra kohta, et kui niipalju autosid hakkab ööpäevas sõitma, et kas siis müratase Iru külas ka tõuseb? Toomas Niinemäe vastas, et täna voorib meist mööda Jõelähtme prügilasse umbes sama arv prügiautosid ja mürataset pole märgata.
Siinkohal esitati küsimus ka Iru Elektrijaama poolt tekitava müra kohta. T. Niinemäe ütles, et sügiseti on elektrijaama käivitades paratamatus, et tuleb ülerõhk välja lasta, mis tekitabki müra. Iga aastaga on jäänud müra periood väiksemaks on püütud hilistel tundidel seda vältida.
Külaelanikud tundsid huvi veel asukoha kohta kuhu jaam planeeritakse rajada. Niinemäe sõnul on võimalikud variandid Peterburi mnt äärde, korstnast idasse või korstnast lääne suunas, teisele poole kontorihoonet.
Algatatud keskkonnamõju hindamise programmi (KMH) kohaselt peaks lõplik versioon kinnitatama hiljemalt 24. nädalal. Programmi kohaselt peaks avalik arutelu olema 18. nädalal.
Ettepanek külaelaniku poolt: rajada prügipõletusjaam Jõelähtme prügila territooriumile ja ehitada välja kaugküttetrass Tallinna linna.
Toomas Niinemäe (edaspidi TN): trassi ehitus on ülikallis, praegu Irus olemas kõik trassid lisaks sooja- ja elektrienergia tootmiseks seadmed ja aparatuur. Selle kõige uuesti rajamine ei tasu ennast ära. Seega Iru Elektrijaama territooriumile põletusjaama rajamine majanduslikult on kõige sobivam.
TN: põletustuhk sorteeritakse, võetakse välja metall ja klaas. Lisaks tekkiv filtrituhk kuulub ladustamisele ohtlike jäätmete hoidlas. Tekkiv koldetuhk on happeline (põlevkivi tuhk on leeliseline) ja seda tekib 15-20 % põletusmassist. Tallinna prügilal on võimalik huvi seda ladustada.
TN: kasutatakse reservkütust ja vajadusel saab prügi ladustada Tallinna prügilasse. Rootslased on põletusjaama remondi korral pakkinud prügi kilesse (nagu heinapallid) ja hiljem selle põletanud. Meie saame samasugust tehnoloogiat kasutada.
Külavanem Andres Johannson (edaspidi AJ): arengukava tegemise põhjustas tulevikus võimalike toetusrahade saamine küla jaoks. Eurofondidest toetusrahade saamise üheks eelduseks on küla arengukava ja juriidilise isiku (MTÜ) olemasolu.
AK tutvustas küla SWOT analüüsi. Paraku Jõelähtme Vallavalitsuse arengukavas Iru küla küsimusi ei figureeri. Kui kauaks jääb Iru küla Jõelähtme valla koosseisu. Valla piiride muutmine on keeruline protsess.
Vallavanem (edaspidi AU) näeb Iru küla jätkuvalt Jõelähtme valla koosseisus, samas külal on alati õigus liituda teise omavalitsusüksusega. Vastu tahtmist see pole võimalik.
AU: Kanalisatsioon oli plaanis ehitada EU ISPA fondist saadava rahaga 2004- 2006 a. Projekt ei saanud sellel perioodil rahastust. Hetkel on koostamisel uus taotlus perioodi 2007- 2013 kohta. Raha saamine on EU Ühtekuuluvusfondist oluline sest vallal pole võimalust seda projekti finantseerida. Raha eraldamine selgub suvel.
Ettepanek: lisada Iru küla arengukavasse punkt, et korrusmajade ehitusprojektid kooskõlastada külaga. Küla on üle kahekorruseliste hoonete vastu.
Probleem: Tamme tee ja Tiigi tee algusel pole nime, asub eramaal, kuid on kõige sõidetavam teelõik. Tee on korrast ära, inimesed on sunnitud ise teed korras hoidma.
AU: Mäe, Välja ja Nurmevälja piirkondadesse Saha- Loo tee äärde on plaan rajada tootmis- ja äriehitused. Arendajatel on kohustus ehitada välja teed. On asutatud Iru tehnopark.
On plaanis korrastada Irus Tiigi tee, Põllu tee ja Metsa tee. Maikuu esimesel nädalavahetusel on taas prügikoristusaktsioon mil tuuakse kohale jälle suured prügikonteinerid.
Ettepanek: informeerida kohalikku politsei konstaablit, kes võiks külastada (sõidaks ametiautoga) pidevalt Iru küla ja vaataks ka Iru mänguväljakul olevaid noorukeid.
AU: kohalikul omavalitsusel on õigus sekkuda kui ehitustegevust ei toimu ja ehitus hakkab lagunema ning näeb korratu välja.
Küsimus AJ: kas Pirita jõe ääres on mõni munitsipaalomandis olev maatükk, mille kaudu saaks külarahvas jõe äärde ilma et läbiks eramaad?
AU: see maatükk peaks olemas olema (mänguväljaku kõrval Ämma tee ääres Klaokse kinnistu kõrval. Selle maatüki kasutamise eesmärgid peaksid küla arengukavas sees olema.
AJ: paljudel külainimestel on mure tee (olematu) olukorra pärast, mis viib Aloe tee pikendusena Vana Narva mnt bussipeatusesse (Iru Ämma kivi lähedal). Sinna oleks vaja panna mingi tee kate või sillutis (hetkel vihmaga porine teelõik) ja samuti teha korralik trepp.
AU: eraldi plastiku jaoks konteinereid ei paigaldata, tulevad suurema projekti raames erinevad jäätmete kogumise konteinerid.
|
OSCAR-2019
|
||
Küsimus: Kui lepingus on kirjas, et töötasu makstakse 5. kuupäeval, kas siis peab tööandja veenduma, et tasu laekub 5. kuupäeval või on oluline, et 5. kuupäeval saaks välja makstud? Tööandja ei saa teada pankade vahelise laekumise kiirust.
Vastus:Tööandja kohustus on tasuda töötajale töötasu lepingus märgitud kuupäeval. See tähendab, et tööandja peab sooritama makse õigel ajal ja arvestama sealjuures asjaoluga, et kui tööandja ja töötaja kontod asuvad erinevates pankades, võib makse laekumine võtta aega. Kui on oht, et makse ei pruugi töötaja kontole laekuda selle tegemise päeval, on soovitatav sooritada makse eelmisel päeval, et tagada töötajale töötasu laekumine lepingus märgitud kuupäeval.
Küsimus: Kui töötaja saab ajatöötasu, valvetasu ja vahel ka preemiat, siis missugune on tema ületunnitöö arvestamise baasalus? Kas peaks arvestama eelneva kuue kuu tasudelt keskmise tunnitasu või ületunnitöö arvestamisele eelneva kuu tasudelt keskmise tunnitasu ja selle siis 1,5-ga korrutama?
Vastus: Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Keskmist tasu arvutatakse üldiselt puhkusetasu või hüvitiste arvestamisel. Ületunnitöö tasustamise puhul tuleb aga töölepingus märgitud ajatöötasu (tunnitasu) korrutada 1,5-ga. Valvetasu arvesse ei võeta.
Kui preemiat makstakse harva ning ebaregulaarselt ja see ei ole muutunud töötasu osaks, siis seda arvesse ei võeta. Kui aga preemia puhul võib olla tekkinud kahtlus, et see on muutunud töötasu osaks (ja sageli selle kohus töötasu osaks ka arvestab), siis tuleb ka see arvata ületunnitöö tasustamise baasalusesse.
Graafikud näitavad, et töötuse ja palgakasvu näitajad on viimased paar aastat püsinud pigem paigal. Oleme justkui jõudnud mingisugusesse uude normaalsusse ja tekib paratamatult küsimus, kas see ongi see, mis meid pikemas perspektiivis ees ootab? See võib nii olla, aga ei pruugi, ütleb majandusanalüütik ja poliitik, äsja riigikogu liikme staatusest haridus- ja teadusministri ametisse asunud Maris Lauri.
Ilmselt on meid kõiki tabanud tunne, et asjad ei ole proportsioonis, nagu polnud ka 2007.–2008. aastal. Tööturul on tööealisi jäänud vähemaks ligi 60 000 inimese võrra ja neid jääb kiiresti vähemaks. Samas on tööturule tulnud suhteliselt rohkem inimesi, kuid hõivatute arv ei ole kasvanud nii kiiresti kui aktiivsete arv. See näitab, et need, kes on tulnud tööturule aktiivselt tööd otsima, ei ole seda alati leidnud.
Ettevõtete hulgas on rohkem selliseid, kel pole võimalik kasvada, kuna ei leita töötajaid – see tase on hoopis teistsugune kui 2007. aastal. Ettevõtete jaoks on palju suurem probleem, et kaupa ei ole kuskile müüa – puudub nõudlus. Ettevõtete seas on toimunud ka märgatavalt suurem diferentseerumine: neid on palju, nad on väiksed ja nad ei leia turgu – ka see olukord erineb 2007. aastast.
Kui võrrelda 2007. aastat tänavusega, siis on näha, et lisandväärtus on kasvanud väga vähe. See ongi tegelikult meie probleem: keskmine palk on kasvanud seal, kus lisandväärtus ei kasva, ega kasva ka tootlikkus lisandväärtuses mõõdetuna või ei kasva see väga kiiresti. Kui mõtleme natuke sisust, siis ehitus ja kaubandus on näiteks sektorid, mis toetuvad eelkõige siseturule, ja teiseks on need valdkonnad, kus on ilmselt keerulisem tõsta tootlikkust ehk tööjõumahukus on suurem. Aegamööda on seal toimunud väikesed struktuurimuutused, on automatiseeritud. Selle osaks on ka mõningate ettevõtete lahkumine Eestist. Nad tulid siia otsima odavat tööjõudu ning läksid meilt edasi Lätisse ja Leetu, kust nad jälle kahekolme aasta pärast edasi lähevad, võib-olla Poola või Ukrainasse.
Avatud turu puhul räägitakse tihtipeale, et minnakse Soome, aga see osakaal on viimastel aastatel muutunud. Paljud käivad ja tulevad tagasi. Paljud tulevad tagasi sellepärast, et leiavad Eestis tasuvama töö. Kui tulla Võrumaalt Tallinnasse tööle, siis ei ole suurt vahet, kas tulla Tallinnasse või Helsingisse, aga pendeldamine hakkab ühel hetkel lõhkuma nii pereelu kui ka tervist. Ilmselt tekib siis valik, kas minna Soome elama ja võtta ka pere kaasa või proovida siiski leida töö siin. Siis võibki juhtuda, et inimesed liiguvad Eesti sees. See protsess on ootuspärane, kui vaadata näiteks Soomet ja Rootsit. Ühel hetkel läksid väga paljud soomlased Rootsi tööle. Mõned jäid, aga teised tulid tagasi – see ongi paratamatus.
Palk toob inimesi tööle. Palk on see, mis tõstab aktiivsust ja toob inimesi näiteks Soome turult tagasi Eestisse. Palgatasemest oleneb see, kui palju on võimalik tarbida, ja see omakorda on seotud heaoluga. Viimastel aastatel on netotulu pool kindlasti läinud palgatöölise jaoks soodsamaks. Aga lõpptulemus on see, et ükskõik kuhu maailmas ka vaatame, on inimestel kasvanud ootus, mis ei vasta sellele, mida ette kujutatakse. Numbrid võivad näidata üht, aga kui inimeste ootused on teised, siis mõjutavad need reaalsust. Seetõttu on suurel määral kasvanud palgatase, samas majandus seda teinud ei ole, nagu ei ole kasvanud ka tootlikkus. Inimesed tunnevad, et nad elavad halvemini, tarbimistase on enam-vähem selline nagu enne kriisi. Ehk keskmiselt oleme samal tasemel, mis tollal, kuid mööda on ju läinud üheksa aastat. Nii tekib frustratsioon ja see kaetakse palgatõusuga. Üldine rahulolematus mõjutab päris palju kogu keskkonda ja see on ka põhjus, miks on ettevõtjatel raske vastu astuda töötajate ootustele. Palk on ühtlasi tööjõu hind ja kujuneb vajaduse- pakkumise põhjal. Kui töötaja tunneb, et see palk talle ei sobi, siis otsib ta teise koha. Selliste inimeste arv on kindlasti suurenenud.
Investeeringute mahud on küll väiksemad kui enne buumi, aga tegelikult näeme, et asi ei ole nii hull. Sisse on arvestatud intellektuaalne omand, lisaks masinad ja muu tehnika. Viimasel kolmel aastal on toimunud muutus ja tekkinud on arusaam, et vanamoodi enam ei saa. Kõige suurem probleem on see, et ettevõtetel ei ole piisavalt omakapitali, mistõttu ei ole võimalik võtta laenu.
Peab vaatama uute teenuste ja toodete poole. Eesti ettevõtted on enamasti seni alltöövõtjad, mitte leiutajad ega turundajad, kuid neil aladel andekad tuleb meie hulgast üles leida ja tööle panna.
Selgelt reguleeritav ja normeeritav majandus saab otsa. Näiteks on praegu väga moes rääkida jagamisja koostöömajandusest. Kui sellesse süveneda, tuleb välja, et tegemist on lihtsalt kõige klassikalisema turumajandusega. Kui on nõudlus, siis tulevad inimesed, kes hakkavad kaupa pakkuma. Nad lihtsalt ei pane endale silti külge, et on OÜ või FIE vmt. Nad pakuvad teenust, kuni on nõudlust. Kui seda ei ole, siis ka ei pakuta. Seda ei osata reguleerida, sest oleme aastakümnete, lausa aastasadade jooksul harjunud, et kõik on pandud n-ö kastidesse. Nüüdne majandus oleks justkui pärit sellele eelnenud ajast, kus küsitija vastavalt toodeti ning müüdi. See on kasulik, sest majanduse põhiprobleem on ressursi puudus ja võitja on see, kes kasutab oma ressursse kõige kasulikumalt.
Tuleb minna siis, kui meid vajatakse – töö peab ära tegema. Hinnang tuleb anda töö tulemusele, mitte tundide arvule. Mõtlemisviisi muutus on ka see, et korraga võib töötada mitmele tööandjale. See mõtteviis muutub, kuid väga aeglaselt: mitte kahe aasta jooksul, aga pikema perioodi vältel.
Need muutused on paratamatud, tööealiste arv väheneb ja seda taset ei saa väga palju tõsta. Tuleb aktsepteerida, et maailm on teistsugune, ja siis sellega kohaneda. Ei saa muuta asju, millest jõud üle ei käi, küll aga neid, millega hakkama saadakse, näiteks käitumist. Esmajoones tuleb teistmoodi mõelda. Müüa tuleb juhtimist: 1990. aastate kombed enam ei sobi, ka riigi juhtimises.
|
OSCAR-2019
|
||
Kunda tsemenditehasele on jäätmekütuse projekt üks olulisemaid. Kunda Nordic Tsemendi tegevjuhi Meelis Einsteini sõnul on tööstuse üldine trend üleminek alternatiivkütuste kasutamisele. Praegu kasutatakse fossiilsetele kütuste kõrval ka põlevkivi- ja õlitööstuse jääke. Edukalt on läinud katsed kasutada jäätmekütusena purustatud paberi, puidu ja plastiku segu ehk RDFi.
3-5 aastat tagasi oli jäätmekütusel miinushind - jäätmekäitlusfirmad maksid selle kütuse kasutajatele. Nüüdseks on jäätmekütus nullhinnaga. Einstein arvab, et mõne aasta pärast tuleb selle kütuse eest ka maksta. "Isegi kui peame natuke peale maksma, on see hea lahendus ja meie läheme seda teed," ütleb Einstein.
Eesti vanim ja suurim põlevkivitööstusettevõte VKG Oil ASi tütarettevõtted jäätmekütust ei tarbi ega plaani seda lähitulevikuski. Küll aga toodavad nad ise kõrvalproduktina jäätmekütust teistele tootmistele. VKG Oil käivitas augusti algul täisvõimsusel uue põlevkiviõlide puhastusseadme, mille aluseks on tehnoloogiline lahendus Amafilter. Uueks tehnoloogiliseks protsessiks on põlevkiviõlide filtreerimine, misjärel läheb juba puhastatud õli edasisele töötlemisele. Selle tootmisprotsessi kõrvalproduktiks on tahke filtrikook, mida kasutatakse kütusena kateldes. See kütus on juba ametlikult registreeritud ja Kunda tsemenditehas on saanud ka ametliku loa selle kasutamiseks.
VKG Oil ASi juhatuse esimees Nikolai Petrovitš toob uue süsteemi peamise eelisena välja keskkonnamõju vähenemise ja õhuheitmete välistamine. Tunduvalt vähenes korraliku filtreerimisega ka põlevkivikadu.
Jäätmekäitlusettevõte Ragn-Sells proovis aasta alguses RDFi tootmist, mis läks edukalt. Mobiilsete purustusseadmete, sõelade ja Torma prügila sorteerimisliini abil toodeti 2000 tonnist olmejäätmetest 1000 tonni jäätmekütust, mis põletati Kunda Nordic Tsemendi ahjudes.
Ragn-Sells sorteerib pakendite hulgast välja jäätmekütuse osa, mis eksporditakse Rootsi. Ragn-Sellsi ärijuhi Agu Remmelgi sõnul on plaan hakata jäätmekütust eksportima ning vastavad läbirääkimised on käimas.
Remmelgi sõnul on olmejäätmetest kütuse tootmine ühe arenguvariandina plaanis. Läbirääkimised käivad võimalike ostjatega - Kunda Nordic Tsemendi ja Lätis paikneva tsemenditehasega Cemex.
"Sobivate kokkulepete saavutamisel on võimalik, et investeerime jäätmekütuse tootmise tehase või tehaste rajamisse," ütleb Remmelg. Reaalsed toomisvõimsused on 50 000-100 000 tonni aastas ja tooraine olmeprügi näol tuleks Tallinna ja Tartu piirkondadest. Jäätmekütuse tootmise võimalik algus on 2009. aastal.
Ragn-Sells kaalub ka alternatiivseid tehnoloogiaid jäätmete töötlemiseks. "Kindel on see, et olmejäätmete prügilasse ladestamine tulevikus oluliselt väheneb," usub Remmelg ja kinnitab, et Ragn-Sells soovib olla uute tehnoloogiate rakendamisel esirinnas.
Valitsuse kabinetiistungil otsustati, et on ilmnenud asjaolud, mille põhjal võib arvata, et Est-Fori tehase eriplaneering ei jõua lõpuni. Selleks on kõigi oluliste sihtrühmade vastuseis, rääkis peaminister Jüri Ratas pressikonverentsil.
"Olen rõhutanud, et ei soovi eos nullida ettevõtjate initsiatiivi. Sellega kasvatatakse terve ühiskonna jõukust. Arvesse tuleb võtta aga keskkonna ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Kohaliku arvamuse kõrvale jätmisega otsuseid langetada ei saa," lisas Ratas.
Est-For Investi juhid on eelnevalt öelnud, et riigi eriplaneering on ainus planeerimisviis, kuidas nende tehas võiks teoks saada. Mäggi märkis, et kuigi kavandajad on öelnud, et neil n-ö plaan B puudub, ei tähenda see, et plaan B nüüd kiirelt tekkida ei võiks.
Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on aga investorite seisukoht siiamaani olnud, et nad on huvitatud tehase võimaliku rajamise uurimisest vaid ühes asukohas. Otsus edasise kohta langetatakse lähinädalatel.
"Eriplaneeringu ebaõnnestumise põhjus on suuresti see, et ebaõnnestus minu arust ettevõtjate koostöö kohalike inimeste ja omavalitsustega. On näiteid, kus koostöö on väga hästi õnnestunud ka vaatamata algsele vastasseisule. Eelkõige on ettevõtja enda ülesanne tegutseda sel viisil, et jõuda soovitud tulemuseni," ütles Mäggi.
Isamaa liige ja justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et eriplaneering katkestati ülekaaluka avaliku huvi tõttu. "Ei saa samastada ühe tehase arendajaid, kes soovivad teenida kasumit, ja valitsust. Selgitamiskohustus on ikkagi arendajal," ütles Reinsalu.
Est-For Investi tehase ehitamise kavandatav maksumus oli 800 miljonit kuni 1 miljard eurot. Ettevõtte taga on tuntud Eesti metsandusärimehed Margus Kohava ja Aadu Polli. Ettevõtte tuumikinvestorid on endised Sylvesteri omanikud, kes nüüd veavad ettevõtteid, nagu Combiwood ja Kaamos Group, aga ka konkureerivad metsatöösturid, näiteks ASist Lemeks.
Valitsus algatas riigi eriplaneeringu koostamise Est-Fori palvel mullu maikuus. Selle eesmärk oli leida planeeritavale Est-For Investi puidurafineerimistehasele sobivaim asukoht Viljandi ja Tartu maakonnas Emajõe läheduses ning koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks.
Riigi eriplaneeringu koostamisel kohustuslike keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude uuringuteni eriplaneering ei jõudnudki, sest põhjustas väga teravat vastuseisu Tartumaa, eriti Tartu elanike seas. Samuti põhjustas nii konkurentide kui ka looduskaitsjate pahameelt see, et RMK ja Estfor Investi vahel on plaanis sõlmida pikaajaline tarneleping.
Kui metsakaitsjad seisid raiemahu vastu ja konkurendid kartsid toorme hinna pärast, siis saatuslikuks sai tehase plaanidele tartlaste vastuseis Emajõe-äärsele asukohale. Kohalike argumendid olid, et Emajõe ökoloogiline seisukord on juba halb ning nii suure punktreostuse lisandumine ei oleks isegi Euroopa veedirektiiviga kooskõlas.
Tehase algatajad kinnitasid, et õiglase otsuse saab langetada alles pärast uuringuid, kuid vastasleer pidas neid ebavajalikuks, sest Emajõe seisukorra kohta on pikaajalised uurimistulemused juba olemas. Ka kardeti Tartus, et kõikvõimalike uuringute järel otsitaks lihtsalt ümbernurgavõimalust planeering ikkagi kinnitada ning Tartu linnavalitsus andis eriplaneeringu menetluse kõige täiega kohtusse, kus esimeses astmes küll lüüa saadi.
Viimase võimalusena pakkusid arendajad asukohana Tartust veidi eemal asuvat Tabiveret, kuid see ettepanek sai samuti tugeva vastuseisu osaliseks.
Tartlaste ja eri erakondade Tartu liikmete survel loobusid eriplaneeringuga jätkamise toetamisest ka koalitsiooniparteid. Tänavu maikuus nõudis selle lõpetamist Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ning sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski ütles, et nende partei ei ole tehast kunagi pooldanud.
Kahe koalitsioonipartneri toetuse kadumise järel ei jäänud ka Keskerakonna ministritel muud üle kui nõustuda eriplaneeringu lõpetamist arutama.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti õigusaktides on tehtud või plaanis teha muudatusi, mis kas otseselt või kaudselt puudutavad dokumendihalduse valdkonda. Ladusa dokumendihalduse tagamiseks tuleb organisatsioonidel kehtivate õigusaktide muudatustega kursis olla.
Suuremad muudatused dokumendihalduses tulevad lähiajal vastuvõetava määrusega „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused”. Valdkonnaga seonduvad ka raamatupidamise seaduse muudatused, kavandatavad haldusmenetluse seaduse muudatused ning tuleval aastal jõustub Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus. Artiklis on välja toodud neist olulisemad.
Avaliku sektori dokumendihalduse korralduses toob kõige suuremad muutused kaasa lähiajal vastu võetav Vabariigi Valitsuse määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused” (TKTA). Määrus vahetab välja praegu kehtiva „Asjaajamiskorra ühtsed alused”, mis on mõneski mõttes ajale jalgu jäänud. Kindlasti leiavad ka eraettevõtted määrusest nii mõndagi vajalikku.
TKTA eesmärk on muuta avalikud teenused kvaliteetsemaks, avaliku sektori toimimine efektiivsemaks ja vähendada bürokraatiat. Määrus koosneb kahest osast: üks reguleerib teenuste ja teine teabehalduse korraldamist. Artiklis käsitletakse teabehalduse korraldamise temaatikat. Teabehaldus tegeleb teabe haldamise, jagamise ja vahetamisega. Selle alamtegevused on andmehaldus (andmed erinevates andmebaasides, infosüsteemides), dokumendihaldus, sisuhaldus sise- ja välisveebis ning teabele juurdepääsu ja selle kaitse korraldamine. Seega on teabehaldus dokumendihaldusest laiem mõiste.
Asutus peab tuvastama sama teabe dubleerimise eri vormingutes ja hoiukohtades (näiteks kui põhjuseta hoitakse teavet paralleelselt digitaalsel ja paberkujul). Teabe dubleerimise vähendamisel tuleb eelistada andmetes hoitavat teavet dokumentides hoitavale teabele. Samuti tuleb lõpetada mittevajaliku teabe kogumine ja loomine: näiteks läbi mõelda, kas teatud juhtudel on üldse vaja dokumenti luua. Probleemiks on ka see, et asutused koguvad eraisikutelt samu andmeid. Asutuste koostöö peab olema tõhusam – iga asutus ei peaks looma sama laadi teenuse jaoks oma infosüsteemi.
Enne teabe ülekandmist vanast infosüsteemist uude tuleb üle vaadata teabe säilitustähtajad, et ei kantaks üle andmeid, mille säilitustähtaeg on möödunud. Olemasolevate infosüsteemide puhul ei ole kahjuks sageli võimalik andmetele säilitustähtaegu määrata, mistõttu on keerukas või võimatu andmete nende säilitustähtaja möödumisel hävitamiseks eraldamine. Selle vältimiseks sätestatakse TKTA-s, et uue infosüsteemi loomisel tuleb selles sisalduvatele andmetele (mitte ainult andmebaasile tervikuna) määrata säilitustähtajad. Hea oleks, kui uue infosüsteemi loomise juurde oleks kaasatud ka dokumendihaldur.
Määruse eelnõus on ka nõue, et asutused peavad dokumente elektrooniliselt looma, kooskõlastama ja menetlema. Kui näiteks dokument on eraisikule vaja väljastada paberil, võib teha paberkoopia digitaaldokumendist. Kui asutusse saadetakse paberdokument, siis see digiteeritakse (skaneeritakse), kontrollides digiteerimise kvaliteeti. Erandiks on siinkohal mahukad paberdokumendid või toimikud ning dokumendid, mis pole digiteeritult kasutatavad.
TKTA sätestab ka, et üle 10-aastase säilitustähtajaga ja võimalusel ka teised elektroonilised dokumendid tuleb talletada arhiivivormingus.
Pikaajalise säilitustähtajaga digitaaldokumentide puhul on tähtis, et oleks olemas vajalik tarkvara teabe kättesaamiseks ehk faili avamiseks.
Praegu meie poolt digitaaldokumendi loomiseks kasutatud tarkvara võib teatud aja pärast käibelt kaduda. Arhiivivormingud on leitavad arhiivieeskirja lisast 1 – näiteks tekstidokumendi puhul on need PDF, TXT, XML ja fotodel TIFF ning PNG.
Üks eelnenud sätetega seonduvatest nõuetest on, et dokumentide vahetamine asendatakse võimaluse korral neis sisalduvate andmete vahetamisega: see aitab kokku hoida aega ja kulusid. Asutused peavad omavahel vahetama dokumente elektrooniliselt (v.a erandid kas mahu või formaadi tõttu). Määrusest leiame ka nõuded teabe, dokumendi, teate või meeldetuletuse saatmiseks eraisiku eesti.ee e-posti aadressi kaudu.
TKTA eelnõu lugemisel tuleb tähele panna, et dokumendina käsitletakse siin kas paberdokumenti, faili või e-posti sõnumit. Dokumendi kohustuslikud elemendid on:
• allkirjastaja, kinnitaja või asutuse automaatse kinnituse märge (kui dokument on koostatud automaatselt asutuse infosüsteemis).
Asutusel peab olema terviklik ülevaade asutuses tekkivast teabest, selle allikatest ja hoiukohtadest (kindlasti hõlmata kõikidel andmekandjatel olev teave). Ülevaate loomisel saab kasutada näiteks protsessikaarte, liigitusskeeme ja dokumentide loetelusid.
Määruse eelnõus on määratletud ka rakendustähtajad. Muudatused eeldavad asutustelt dokumendihalduskorra ja dokumentide loetelu ajakohastamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostab koostöös Rahvusarhiiviga ka vastavad juhised, mis on abiks määruse rakendamisel. Asutustel tekib kindlasti vajadus üle vaadata ja täiendada oma dokumendihalduskorda ja dokumentide loetelu.
Suuremaid muudatusi raamatupidamise seaduses on 1. juulil 2017 jõustuv nõue, et avalikule sektorile esitatav arve peab olema e-arve: arve, mis edastatakse ühest raamatupidamistarkvarast otse teise. Siiski võib arve erandina esitada ka näiteks PDF-formaadis või paberarvena.
Raamatupidamise algdokumenti peab säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing raamatupidamisregistris kirjeldati.
Säilitatavate dokumentide ja andmete taasesitatavus kirjalikus vormis, lihttekstis loetavus ja tõendusväärtus peavad olema tagatud kogu säilitustähtaja jooksul. Seadus sätestab, et kui ettevõttel ei ole dokumentide ja andmete masintöödeldavalt (raamatupidamisprogrammis) säilitamise võimalust ja selleks oleks vaja ebaproportsionaalselt suuri kulutusi (näiteks mikro- ja väikeettevõtetel), võib dokumente ja andmeid säilitada ka muus taasesitamist võimaldavas vormis.
Raamatupidamise algdokumendi võib viia teise vormingusse või teabekandjale (näiteks digiteerida), kui selle käigus ei muudeta algdokumendi andmeid ja tagatakse vastavus seaduste nõuetele. Siinkohal tuleb aga kindlasti kontrollida digiteerimise (skaneerimise) kvaliteeti. NB! Algdokumendi sisu ja vorm peavad olema piisavad, et tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ning tõepärasust. Algse andmekandja võib hävitada.
Haldusmenetluse seaduse eelnõust leiab mitmeid muudatusi, mis puudutavad peamiselt avaliku sektori asutusi, kuid ka eraettevõtteid ja -isikuid.
Näiteks pole isik kohustatud oma taotluses märkima dokumendi kättetoimetamiseks soovitavat viisi – esmane valik on e-post. Kui isik on varem asutusega e-kirja teel suhelnud, teatanud oma e-posti aadressi, registreerinud ennast neid dokumente sisaldava e-teenuse keskkonna kasutajaks või eesti.ee-s, siis eeldab asutus vaikimisi, et isik on nõus dokumendi kättetoimetamisega e-posti teel. Isik võib oma nõusoleku alati tagasi võtta. Asutusel on ka kohustus võimaluse korral arvestada isiku eelistatud suhtluskanalit (juhul kui õigusaktiga pole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi).
Juriidiliste isikute puhul on eeldus dokumendi e-kirja teel kättetoimetamiseks, v.a MTÜ-d ja sihtasutused. Muudatus seondub ka sellega, et ettevõtjatel tekib kohustus esitada Äriregistrile oma e-posti aadress.
Dokument loetakse kättetoimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise, adressaat kinnitanud dokumendi kättesaamist või on dokument saadetud juriidilise isiku äriregistrisse kantud e-posti aadressile.
Selle muudatusega määratletakse hetk, millal dokument loetakse kättetoimetatuks, mis teeb menetlusprotsessi lihtsamaks.
Kui isikul on olemas volitatud esindaja (näiteks advokaat), tehakse dokument kättesaadavaks esmajoones isiku esindajale ja loetakse sellega ka isikule kättetoimetatuks. Seega pole muudatuse jõustumisel vaja dokumenti saata ka isikule, mis aitab vältida liigset dokumendiringlust.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 jõustub 25. mail 2018. Määrus puudutab nii avalikku kui ka erasektorit ning sellega antakse palju uusi õigusi andmesubjektidele ja lisakohustusi andmete töötlejatele. Üks peamisi eesmärke on, et kogutaks ja töödeldaks minimaalselt vajalikke andmeid. Siiski jääb suur osa andmekaitsereeglitest kehtima. Määrus on mahukas – ligi 100 lehekülge.
Suurem muudatus on kindlasti see, et isikult tema andmete kasutamiseks nõusoleku saamine on keerulisem.
Näiteks tuleb isikule arusaadavalt andmete töötlemise olemust kirjeldada ja ta peab teadma, milleks neid andmeid töödeldakse. Nõusoleku andmine peab toimuma isiku selge kinnituse, avalduse või tegevusega ning nõusoleku peab saama iga andmetöötlusprotsessi kohta eraldi (enne uue määruse kohaldamist võetud nõusolekud kehtivad, kui need vastavad selle nõuetele).
Ulatuslikum on ka „õigus olla unustatud” – isiku õigus nõuda andmete kustutamist juhtudel, kui ta võtab oma nõusoleku tagasi või kui andmete kogumine andmebaasi esialgsel kogumise eesmärgil pole enam vajalik.
Määrusega kaasneb andmekaitsespetsialisti määramise kohustus teatud ettevõtetele, näiteks krediidiandjad, kindlustusseltsid, hotellid, sideettevõtted, tööjõu rendi ja vahendusega seotud firmad ning sensitiivsete isikuandmete töötlejad: haiglad ja perearstikeskused. Andmekaitsespetsialist tuleb kaasata kõigisse ettevõtte andmekaitsega seotud küsimustesse. Ta võib olla ettevõtte töötaja või lepinguline teenuse osutaja.
Enne määruse kehtima hakkamist peaksid asutused ja ettevõtted hindama, kas isikuandmete kaitse on piisavalt tagatud. Selleks on vaja teada, milliseid isikuandmeid kogutakse ja milleks neid kasutatakse, kas kõikide andmete kogumine on vajalik ja kui kaua andmeid säilitatakse. Samuti peab olema info, kuidas andmed ettevõtte sees liiguvad ning kas ja kellega neid väljaspool ettevõtet jagatakse. Edasi on juba võimalik analüüsida ja hinnata, kas andmetöötlus vastab uue määruse nõuetele, millised on riskid ning läbi mõelda, mida peaks ette võtma. Need ettevalmistused võtavad kindlasti aega ning võivad kaasa tuua ajalise ja rahalise lisakulu.
Lisaks artiklis käsitletud õigusaktidele soovitan tutvuda ka Andmekaitse Inspektsiooni ja Rahvusarhiivi juhistega ning dokumendihalduse valdkonna uuemate standarditega.
|
OSCAR-2019
|
||
Märkus ctio ja t e l i n s e s A m e t a n I: See peatükk on pühendatud eelkõige soo "eetika" (Cultural
See peatükk on pühendatud eelkõige soo "eetika" (kultuuriuniversaalid), kuid sugu "Emiko" (kultuurilise identiteedi) on samuti tähtis, eriti kui võtta arvesse muutmise protsess soorolle. On mitmeid aspekte. Üks on selline: kultuur mõjutab seda, mil määral inimene on nõus olla ise ilma konformistliku. Sotsiaalne muutus võib juhtuda kiiremini neis riikides, kus see ei ole nii suur, kuulekus asutus ja lojaalsus grupi normidele. Lääne kultuuris, nagu üks, mis valitses Ameerika Ühendriigid, mida iseloomustab psühholoogide individualistlik ühiskond. In individualistlik ühiskond, inimesed on rohkem huvitatud oma karjääri, isiklikke õigusi ja iseseisvust (Hofstede, 1984; Hui & Triandis, 1986) ja sellest kergem taganema valitsevate sotsiaalsete normide. Kollektivistlikes ühiskondades, nagu Jaapan, olulisemaks kollektiivse alluvus individuaalsed eesmärgid, mis väljendub suurenenud mure teiste inimeste vajaduste ja vastastikust sõltuvust (Hui & Triandis, 1986). Konformism ja kuulekuse sellistes ühiskondades sotsiaalselt julgustada ja hinnatud suuremal määral kui USAs. Moghaddam ja kolleegid (Moghaddam et al., 1993) ka ettepaneku, et kultuur, mis julgustab esitamiseks vanemad võivad muutuda vastupidavamaks sotsiaalseid muutusi, sest inimesed vanuses on vähem valmis muutusteks.
Teine aspekt, mis mõjutavad soorollide muudatus puudutab omapärane kultuur võrdsuse mõisted. Goffman (Goffman, 1977) näitasid, et soorollid vahetada, kui ühiskonna keeldub idee, et need rollid põhinevad bioloogilised erinevused, ja tunnistavad vajadust universaalne sotsiaalset võrdsust. Kuid paljudes kultuurides, sotsiaalset võrdsust ei ole domineeriv väärtus. Näiteks Indias, kastisüsteemi on tingitud erinevate inimeste kohtlemise tõttu kuuluva isiku sotsiaalse rühma, kus ta sündis. Lähtuvalt sellest süsteem põhineb Hindu religioossed teemad, mille kohaselt sündi isik konkreetses kastisüsteemi on tingitud tema teod eelmisel elu. Kuigi on palju suurem sotsiaalne kihistumine USAs kui paljud ameeriklased on valmis tunnistama, kuid seda kultuuri aluseks on uskumused, et kimp on ebasoovitav (nt: "Kõik inimesed on loodud võrdseks"). See ei ole üllatav, et feministlik liikumine tekkis USAs ja see on saanud seal ja teistes riikides individualisticheski- orienteeritud rohkem mõju kui kusagil mujal. Riigid iseloomustab selge kihistumine ja klassi erinevused enesestmõistetavaks, võib olla valmis taluma ebavõrdsust. Et võita toetust, naisliikumiste nendes riikides võib kasutada muid motiive kui need kasutasid Lääneriigid.
Need tegurid näitavad, et tee võrdõiguslikkuse eri riikides võivad olla erinevad. Me rääkisime palju selles peatükis umbes üldkultuurilist soo sarnasusi, kuid vajadus teatud muudatusi ja võimalusi nende rakendamiseks sõltuvad kultuurist. Näiteks USA on riik, kus kõrgeima väärtustatud individuaalsust ja isiklikku vabadust, on mõttekas, et õigustada vajadust muuta, keskendudes sellele, kuidas traditsiooniliste soorollide takistavad isiklikku vabadust ja võrdsust. Kuid Jaapanis, ühiskonnas, kus suurt tähtsust sotsiaalse vastutuse isiku ees grupp, see argument on ebatõenäoline, et olla efektiivne.
Margolis (Margolis, 1993) märkas, et konkreetsed tegurid on sageli oma nüansid, sõltuvalt kultuurist, ja see tegur, mis stimuleerib mõned liikumist ühes riigis võib talle haiget muu. Ta toob näiteks pereplaneerimise. Läänes pereplaneerimise ja abort oli peamiseks liikumapanevaks teguriks naisliikumine, kuid need programmid põhjustavad sageli kahtluse ja protestid naiste kolmanda maailma riikides, mis võib võtta neid kui katset piirata sündivust nende etniliste rühmade. Selline lähenemine võib mõjutada ka naiste riikides kõrge sotsiaalse staatusega emad lasterikaste või kus naised vajavad palju lapsi, neid aidata põllumajanduslikel töödel. Sarnased mõtted väljendatud Üle (Soh, 1993) arutavad, miks sooline võrdõiguslikkus on vastuolus laialt levinud Korea konfutsianistlikke ideoloogia, mis põhineb täiendavust yin ja yang (mees- ja naissoost alguses). Ta meenutab, et Korea zakonodateli- naiste võlgnevad oma valimiste põrandale nagu nad peaaegu alati valitakse või määratakse huvide esindajad, naiste ja laste ning toetatakse nii kaua jätkata tegutsemist traditsioonilisel viisil sotsiaalset olukorda ning seoses nende perekonnad. Teisisõnu, protsess, mille Korea jõudis sugu, sõltub korea kultuuri.
Margolis viinud läbi uuringu naisliikumine võrdõiguslikkuse et eksisteerida erinevates riikides. See keskendus sellele, kuidas need liigutused toimuda mitmel viisil, ja panna keskmes erinevate küsimuste, sõltuvalt poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi erinevusi. Ta nõustab meid olema ettevaatlik, et "ethnocentric eeldusel, et naisliikumiste järgida evolutsioonilise tee, ja lõpuks omakorda liikumine sarnane sellele, mis on olemas USA» (Margolis, 1993, lk. 386). Bushehr (Bouchier, 1984) näitasid, et egalitaarne ja liberaalse sotsiaalsed liikumised saavutada kõige edu, kus poliitiline kultuur on vabam ja egalitaarne. Ta ütleb, et on põhjus, miks Skandinaaviamaad ja Holland on kõige tüüpilisem ja sidus feminist organisatsioonid. Semensky (Siemienska, 1986) märgib, et sugu on tõenäolisem, et reformida poliitilist süsteemi, mis põhineb pluralism (formaalne esitus mitmesuguste huvigruppide vastuseisu reeglina ühe erakonna või ühe klassi). Margolis (1993) näitab, et soolist võrdõiguslikkust ei ole ainult segada konservatiivne valitsus, arvestades alluvus naiste oluline punkt oma platvormi, vaid ka vasakule, suunates naisküsimustele teisejärguline võrreldes laiemalt, töötajate ärakasutamine.
Võitlus soolise võrdõiguslikkuse võib olla allutatud teistele poliitilisi küsimusi, mis on seotud eelkõige majanduslik või etnilise püsimajäämise (Margolis, 1993). Selline olukord on eriti tõenäoline kolmanda maailma riikides ja arengumaades, kus päevakorras on küsimus põhilised ellujäämist või etnilise konflikti korral. Näiteks Kanada psühholoog Patricia Kerig (Kerig) ja Vene psühholoogid Julia Aleshin ja Volovich Alla väljendas 1993. aastal järgmised ideed: tänapäeva vene feminism peetakse midagi utoopia ja vähem tähtis kui vahetu majanduslikke probleeme. Võib-olla see ei ole juhus, et naisliikumine USA võttis alguses perioodi suhtelise majandusliku õitsengu ja sotsiaalse rahu, pärast tärkamist liikumise kodanikuõiguste ja Vietnami sõjas ning loodi suuresti jõupingutuste kaudu valged keskklassi.
kõige pakilisemad probleemid võivad olla vabalt nälga ja etniline diskrimineerimine (Bulbeck, 1988) Naiste värvi USAs ja naiste kolmanda maailma riikides. La Frombuaze ja tema kolleegid (LaFromboise et al., 1990) täheldanud, et ameeriklased India päritolu küsimus säilitada oma rassi ja kultuuri vähemalt, kui mitte rohkem, tähtsam kui soolise võrdõiguslikkuse küsimuses. Lisaks soovitasid nad, et liikumise hulka soolise võrdõiguslikkuse indiaanlased on erinev teistest naisliikumise, nagu India naised feminism, mis on efektiivne kontekstis India perekonnale, hõim, ja arusaamist Püha Maaema.
Kasvab arusaam kultuurilisi küsimusi eespool, ning asjaolu, et Lääne-feminism sageli ei sobi mitte-lääne kultuuridega. Mõned inimesed arvavad, et kultuuriline mitmekesisus on nii suur, et see teeb võimatuks ülemaailmne liikumine soolist võrdõiguslikkust. Vaatamata nendele probleemidele, inimõiguste üha rohkem küsimus rahvusvahelise tähtsusega, ja saab rohkem toetada praegust suundumust tunnustada legitiimsuse rahvusvahelist õigust; see aitab sillutada teed suurema soolise võrdõiguslikkuse üle maailma. Aastal 1979 võttis ÜRO Peaassamblee vastu konventsiooni, mis sätestab, et "naiste diskrimineerimine on vastuolus inimväärikuse ja ühiskonna heaolu" ja et "on vaja saavutada üldine aktsepteerimine, seadusandluses ja tegelikult põhiline meeste ja naiste" (vt täpsemalt. in: Defeis, 1991). Riigid, kes on konventsiooni ratifitseerinud on kohustatud lõpetama naiste diskrimineerimine tööhõive, haridus ja poliitika. Konventsiooni on ratifitseerinud 104 Ühendriigid, kes kuuluvad ÜRO. Kahjuks, nende seas Ameerika Ühendriigid ei ole, kus ratifitseerimine ei toimu seoses erinevate põhiseaduslikke küsimusi (vt üksikasju :. Defeis, 1991). ÜRO on ka deklareeritud aastate 1975-1985 esimene "naiste dekaadi" ja läbi aastal 1975, 1980 ja 1985. kolm rahvusvahelist konverentsi naiste teemadel; lühiajalugu need kolm konverentsidel antud Bernard (Bernard, 1987). Neljas rahvusvaheline konverents ÜRO pühendatud naistele peeti 1995. aastal Pekingis. Tegevused ÜRO aitas kaasa asjaolu, et paljudes riikides oli programme, mis edendavad naiste rolli ühiskonnas, ja stimuleerib statistilise teabe kogumise kohta suhteline staatus mehed ja naised.
Arutelu soo erinevates kultuurides tõstab teise teema - kultuurilise mitmekesisuse säilitamine. Ühel päeval pärast klassis arutelu soorollide, olin lähenes USA tudeng Mehhiko päritolu nimega Lucilla. Ta ütles, et tema visa poleemikat, sest ühelt poolt on kaitsja oma kultuuri ja tahab hiljemalt hinnanguliselt Ameerika Ühendriigid, teiselt poolt, on raske taluda, kuidas ravida naise keskkond. Kas me hellitada kultuurilist mitmekesisust ning samal ajal tagama, et mitte-USA kultuure, mille eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse? See küsimus on väga oluline.
Katsenstein (Katsenstein, 1989) märkis, et feministlik väärtused võivad sattuda vastuollu olemasoleva tolli ja seadused palutakse mida eelistada. El-Bakri ja Kameyr (El-Bakri & Kameir, 1983) vaidlustas tuues naiste rolli Lähis-Idas ja kolmanda maailma riikides standarditele Lääne demokraatiates. Muidugi, me ei tohiks olla liiga liigselt ning kehtestada teised meie läänemaailmas. Kui kakaya- kultuur on meie omast erinev, ei tähenda see seda, et see on halb.
Teiselt poolt, nagu on märkinud Nussbaum (Nussbaum, 1992), saame minna liiga kaugele pühendumus kultuurilisi erinevusi. Ta viidatud mitmeid juhtumeid, kus teadlased austust mis tahes kultuuri toetanud häiriv kultuuri tavasid. Selline tegevus on ohtlik ühtlustamise mida filosoofid kutsuvad "kultuuriline relativism" - idee, et midagi on õige (või valed) moraalselt seisukohalt, kui kultuur ütleb, et see on õige või vale. . Nagu filosoof J. Reychelz (J. Rachels, 1993), ei pea paika järgmise avalduse: Nagu kultuurid erinevad, siis on võimalik väita, mis on õige ja mis on vale. Kui võtame kultuurilise relativismi ilma reservatsioonideta, sa pead tunnistama, et ei ole käitumist ei ole amoraalne, sest on riike, kus nad ei loeta sellist. Tuleb võita tema naine ainult sellepärast, Kuveit sellised meetmed on vastuvõetav kultuurilise praktika? Ja kuidas rituaal naiste suguelundite moonutamise mõnes Aafrika riigis? Loomulikult ei tohi me unustada viljelustavadega lihtsalt sellepärast, et nad - ei oma, ja et me ei tohiks tugineda asjaolule, et lõpuks saab aru teistest riikidest pärit inimestega. Tõsi on ka see, et paljud kultuurilised tavad - see on midagi enamat kui "ühiskondlik kokkulepe", mis objektiivselt võttes, on õiged ega valed, ja mida me peame kohtlema avatuks (Rachels, 1986). Aga kas me peaks välja seoses olemasoleva kultuuri vastu viljelusviisile mis muutub ilmne tagajärg tõsiseid kahjustusi suurele osale ühiskonnast? Kui me tegime nii Ameerika Ühendriikides, nad ei oleks kaotatud orjus, ei lubanud naistel hääletada ja mitte vastu kodanikuõiguste seadusi. Nagu märkis Reychelz (1986), ei saa me saavutada moraalne progress, kui sõidavad kultuurilise relativismi liiga kaugele. Väide, et kultuuriline tegevus on õiged, sest kultuur ütleb, et nad on, ei võimalda meil neid küsitleda ja muuta, kui muutus hilinenud.
Olen nõus Reychelzom, kui ta väidab, et mõned väärtused on väljaspool kultuuri, t. E. Nad on soovitav olenemata kultuurist. Little mõtlemist, siis tulevad samale järeldusele. Näiteks, siis kindlasti nõus, et orjuse, kes soovivad üle maailma. Reychelz (1986) märgib, et muud sellised väärtus peaks olema ühemõtteline huvide austamist iga isik, kui inimesed ei vääri erilist kohtlemist, sest nende varasemast tegevusest. See põhimõte ei jäta koht rassismi ja seksismi. Sa ei saa ravida inimesi erinevalt vaid seetõttu nende soost või rassist.
See põhimõte on universaalne väärtus, mitte sellepärast, et ma ütlen, ja mitte seetõttu, et see hetk, ta on kõrgelt hinnatud Lääne inimesed. See peaks olema kõigile moraalne väärtus, sest, nagu väitis Reychelz (1986), siis jääb kehtima ka pärast kõige hoolikat kaalumist. Põhiidee on selles, et soolise võrdõiguslikkuse ja kultuurilist mitmekesisust võib mõnikord sattuda omavahel vastuollu, kuid kultuurilise mitmekesisuse austamine eeldab tingimusteta aktsepteerimist kõik kultuurilised tavad. Leidub universaalsed väärtused, nagu sugu ja rassilise võrdsuse, mis peaks meid hoolikalt töödeldud, et mõned kultuurilised tavad ja püüa neid muuta.
Veenitromb tahes asukohas võib olla keeruline välja töötada PE. Suurimat ohtu on kogumi õõnesveeni trombooliast mis on ühendatud umbes 90% kõigist episoode kopsuemboolia. Tavalisem põhjus kopsuarteri trombemboolia (70%) on äge süvaveeni tromboos ileofemoralnogo segment ja proksimaalne alajäsemete veenides (popliteaalne, reieluu segment). Veenitromb lokaliseerimine
50% kopsuemboolia kaasas pleuraefusioon, põhjustab trombemboolia: veenilaiendid, paljud sünnitust - vaagna veenides, kuna istuv töö. Kliinik: hingeldus, valu, veriköha. vedelik; see on tavaliselt natuke - see on hemorraagilise. Dressleri Dressleri sündroom: pleuriit, perikardiit, kopsupõletik, liigesevalu. Seotud immuunsüsteemi
Kuna peamine tromboos ja kopsuemboolia - märk haigusest, on neil ühiseid riskitegureid. Viimases soovitused Euroopa Kardioloogide Seltsi (2000) isoleeritud esmane (pärilik) ja sekundaarne (omandatud) tegurid tromboosi riski süvaveeni alajäsemete ja kopsuarteri trombemboolia (tabel 1.1.). Paljud patsiendid on pärilik kalduvus tromboos, mis on välja töötatud
Diagnoos kopsuemboolia Kõige sagedasemad sümptomid on: äkiline õhupuudus, raske hüpotensioon, tahhükardia, valu rinnus. Kui kopsuarteri trombemboolia suur arter - äkiline lõpetamine vereringet, märgistatud tsüanoos naha ülemine pool keha, paistes kaela veenid, liigne hingeldus ja hüpotensioon. Diagnoosi kopsuemboolia on oluline arvestada soodustavad tegurid:
D - ka: ägeda süvaveeni tromboos on kõige levinum sääre kiiresti kasvav valu vasika lihaseid, välimus turse, paikne pahkluu. Tsüanoos naha ja pindmised venoosse võrgu laiendamisega väljendatakse funktsioonina mitmeid thrombosed süvaveenis. Oluliseks tunnuseks äge süvaveeni tromboos shin on Homans sümptom - valu sääremarjas
Definition. Kopsuarteri ja selle filiaalid (PE) põhjustatud trombemboolia, mis on allikas trombide soontes süsteemsest vereringest või paremal südame. Statistika. Patoloogiline levimus on 2-3% elanikkonnast. Need arvud võivad olla alahinnatud, sest elu ja isegi morfoloogiline diagnoos kopsuemboolia väikeste harude kopsuarteri on raske.
Taust kopsuemboolia tingitud tabas kopsuarteri emboolia alates soontes süsteemsesse vereringesse. Embooliaid võib olla trombide (trombid), rasva, kasvajarakke, õhk, lootevee ja võõrosakestele. Kõige tavalisem põhjus emboolia - trombid jala veenides (nad peaaegu alati soontes üle põlve), veenides vaagna
Mõiste kopsuemboolia on täielik või osaline obstruktsioon kopsuarteri ringluses moodustuvate ainete mujal mujal kardiovaskulaarsüsteemi. Etioloogia aineid, mis võivad põhjustada kopsuemboolia: tromb; rasva; lootevesi (vt 68 olukorda, lootevee emboolia.); õhk (vt punkt. 20 olukorda, venoosne
Kopsu- serodtse- patoloogiline seisund, mida iseloomustab hüpertroofia paremat vatsakest indutseeritud hüpertensioon, kopsuvereringe, kasvab lesiooni bronhopulmonaarset aparaadid, laevad kopsude, rindkere seina deformatsioon või teiste haiguste rikkudes kopsufunktsiooni. Äge munemise südame- kiilu sümptom, mis tekib selle tagajärjel kopsuemboolia ja haige
1. On soovitatav kasutada kõrge kasuteguriga digoksiini, p-adrenergilise retseptori blokaator või kaltsiumikanali blokaatorid nedigidropiridinovyh kontrollida vatsakese määr rasedatel patsientidel AF. 2. Soovitatav DC kardioversioonile rase, keda saadab ebastabiilne hemodünaamika AF. 3. ennetamine trombemboolia soovitatakse kogu
|
OSCAR-2019
|
||
Laupäeval saabudes oli sudu nii paks, et nähtavus oli mõnikümmend meetrit, kusjuures selline ilm polnud ainult Pekingingis, vaid 700 kilomeetri kaugusele Shenyangini välja. Pühapäevaks oli ilm juba ilus ja saastatuse näitaja madalam kui näiteks Eestis; tuulest oleneb siin väga palju.
Pekingis, nagu paljudes suurlinnades, on aedade ja valvuritega piiratud elurajoonid, kus on olemas ka lasteaed, kool, pood, jõusaal ja üleüldse praktiliselt kõik eluks hädavajalik, nii et soovi korral ei peaks piirkonna piiridest lahkumagi. Me elame kinnises rajoonis, kus elab palju ameeriklasi, mida on ka näha Halloweeniks kaunistatud aedadest.
Terve ümbruskond on nagu simsiga valmis tehtud ja tänavate kaupa kopeeritud-kleebitud, üksi ringi jalutades eksiks ära, sest mingit eristavat teeviita küll ei leidu.
Hiinas on peaaegu silmaga näha, kuidas iga päevaga riik areneb ja linnad kasvavad. Kortermaju ehitatakse linnaosade kaupa, lennujaamad tehakse varuga hiiglaslikud ning autoteed kuue-, kaheksa- või kümnerealised, isegi kui otsest vajadust hetkel veel ei ole. Veel kümme aastat tagasi olid Pekingi laiad ringteed, (mida nüüdseks on kokku juba viis, kui mitte rohkem), autodest pooltühjad, ent nüüd venivad vähemalt tipptundidel läbipääsmatud ummikud kilomeetrite viisi. Tööjõudu ja raha siin on, Hiina jüään tugevneb iga aastaga ning arenguruumi on tohutult. Ma ei imesta absoluutselt, kui Hiinast saab lähiajal sarnaselt USAle uus maailma juhtiv riik.
Kilomeetrite viisi teeäärt, mida kaunistavad kraanad ja valmivad kõrghooned. Üsna tavaline vaatepilt.
Hiina arhitektuuris on nii vähe disaini, et seda ei saa isegi arhitektuuriks nimetada. Linnad ja külad on ühtlane hallikas-pruunikas mass, olenemata ehitise vanusest, ning kõike – autosid, maju, kõnniteid – katab ühtlane sudust tekkinud tolmukiht. Julgeksin Hiinale anda isegi nime Koledate Kõrghoonete Maa, sest kui välja arvata ameeriklaste, itaallaste jt välismaalaste rajatud linnaosad, on enamik hooneid ehitatud eesmärgiga võimalikult vähese materjaliga tekitada võimalikult palju elamispinda.
Hiina loodus tundub vastavat hiinlaste käitumisele ja arhitektuurile – võib-olla on asi selles, et praegu on sügis, aga looduses on rohkem halli kui rohelust. Suure Hiina Müüri poole sõites oli mägedesse jõudmine väga huvitav, sest need erinevad tunduvalt näiteks Alpide järskudest korrapärase kõrgusega valgetipulistest nõlvadest. Meenusid Siska tunnid, kus ma vist oleks pidanud rohkem tähele panema, sest kohutav tahtmine tekkis teada, mis tekkelised need mäestikud on, milliste laamade liikumisest tekkinud ja muud säärast.. Pakkumine oli, et vulkaanitekkelised, mis seletaks ka mägede korrapäratut voolavat kuju.
Suur Hiina Müür mõjus üllatavalt vähevaimustavalt. Müüri kõrguse perspektiivitunde andis ta tõesti, sest müürile saamiseks pidime kõigepealt sõitma gondlite juurde, siis gondliga üles ning pärast seda veel teid ja treppe mööda mitukümmend meetrit üles. Kuidas inimesed, kes pidid üles ronima, mitte gondliga sõitma, veel müüri ehitada suutsid, jääb mõistatuseks. Müür on ehitatud kõige-kõige kõrgematele mäetippudele, kusjuures vahipostide vahel on palju kaldteid ja treppe, sest mäeharjade kõrguste vahedest tulenevalt on üles-alla ronimist korralikult. Meie külastasime müüri 2 tunni kaugusel Pekingist, just korda tehtud osas, nii et rahvast oli tavapärasest tunduvalt vähem. Külastajatele oli avatud 1 kilomeetri pikkune lõik, 6 vahiposti laiuselt, iga vahe 200 meetrit (et kahe vahiposti vahe oleks vibuga valvatav).
Alustasime õigelt poolt - neist treppidest üles poleks suutnud minna, allagi tulla oli kohati kitsas ja järsk.
Müürist isegi võimsama mulje jättis gondlite alla ehitatud uus „vana“ linn, mis oli suuruselt umbes Tallinna vanalinna suurune. (Hea näide Hiina riigi ressurssidest – rajada turismiobjektiks terve küla tehisvanalinna. Eks nad kindlasti teenivad selle raha ka tagasi; peale välisturismi on ka siseturism suur sissetulekuallikas.) Linnakeses oli taaskord näha hiinlaste tulevikku arvestav perspektiiv – linnakesse viivaid piletikontrolli väravaid oli kõrvuti reas 10 või rohkem, kõik seisid tühjana, aga ma olen kindel, et juba mõne aasta pärast on seal kandis rahvast sama palju kui Badalingis või Simatais.) Päevavalguses oli linnake ühtlaselt hall ja igav, ent öösel tuledemängus tehiskanalite kallastel peegelduv linn nägi välja imeline, eriti veel, sest taustal paistis valgustatud Hiina müür. Üldiselt on Hiina öösiti väga pime, eriti Peking ja Tianjin arvestades nende elanike arvu. Tänavavalgustust on väga vähe ning isegi akendest ei kiirga valgust. Samas kasutavad hiinlased turismipiirkondades väga efektselt valgusemängu, kulutades selleks ilmselt tohutult elektrienergiat.
Eile oli vaba päev, nii et käisime Pu'u Manamana rajal matkamas. 75% rajast oli rõvedalt overgrown, kriimustas jalad-käed ära ning polnud ei huvitav ega adrenaliini tootmist soodustav, aga vähemalt sai 5 tundi trenni.
Pu'u Manamana raja algus ristub Crouching Lioni rajaga, nii et käisime ka sellel pisikesel kaljunukil ära.. Mingi hetk nägime lähedal lendamas doors off helicopter ride kollast kopterit, nii et näitasin neile aloha märki.. Mille peale kopteri piloot lendas meist 7-8 meetri kõrguselt üle pea nii, et ta keeras kopteri 90 kraadise nurga alla (ehk ilma turvavööta oleks kopterist välja pudenenud). Hawaii!
Reviewde järgi pidi Manamana rada olema väga ohtlik ja bla bla (sest 2 aastat tagasi oli üks naine seal surma saanud), aga täitsa mõttetu oli. Alguses pidi väga palju mööda tolmavat rada ilma köiteta üles ronima ja pärast nats kaljuronimist harrastama, aga 2/3 matkast kõndisime kõrgel mäeharjal asuva metsatuka sees, nii et ei saanud isegi aru, et oleme kõrgel.
Täna oli teine vaba päev, nii et käisime Teelega väljas, ühes Hispaania stiilis söögikohas, mis asub katusel. Mängis live band, tantsiti salsat, batchatat, mereget ja suvalised kutid tulid ning võtsid tantsima. Siiani nutan sisimas, et varem seda kohta ei avastanud :). Mis teha, järgmine aasta siia tööle. Suuremad peod-tantsuõhtud pidid olema neljapäeviti ja iga kuu 5l, nii et äkki saab veel ikka paar korda külastada. Elu on endiselt aloha.
|
OSCAR-2019
|
||
Finantskriis on olukord, kus raha pakkumine ületab raha nõudlust. Sisuliselt mõistetakse selle all olukorda, kus likviidsus ehk maksevalmidus muutub olematuks, kuna vaba raha suunatakse pankadest välja. See omakorda sunnib pankasid müüma teisi investeeringuid, et korvata puudujääke, sest muidu kukuvad kriisi sattunud pangad kokku.[1]
Finantskriisiga kaasneb üleriigiline majanduslangus, mis omakorda toob ettevõtetele kaasa negatiivseid majandustulemusi. Näiteks kannavad eksportivad ettevõtted valuutakursi muutumise tõttu kahjumit, mis omakorda mõjub negatiivselt kogu ettevõtte jõudlusele.[2]
Juhuse tahtel võtab suur osa hoiustajatest korraga oma raha pangast välja. Selle tagajärjel ei suuda hoiustajad enam ratsionaalselt mõelda, tekivad paanikaolukorrad, mistõttu satub pank raskustesse.
Finantskriis on majandustsükli loomulik osa. Allakäik majanduses põhjustab pankade vara vähenemist ja pangad ei suuda endale võetud kohustusi enam täita. Siiski ei ole finantskriisid täiesti juhuslikud majandussündmused, vaid need tulenevad hoiustajate infoteadlikkusest ja ohutundest. Piisava koguse negatiivse informatsiooni korral tunnevad hoiustajad, et nende vara on ohus, ning see suunabki neid raha hulgi pangast välja võtma.[3]
Pangakriis on selline olukord, kus ettevõtete ja eraisikute võlakohustused kasvavad suureks ning laenude tagasimaksmisega satutakse rahalistesse raskustesse. Selle tagajärjel langevad kinnisvara ja väärpaberite hinnad, laenuintressimäärad tõusevad mitu korda ja kapitalivood aeglustuvad.
Kinnisvaramullide puhul on tegemist olukorraga, kus varade hind kasvab kõrgemaks, kui on nende oodatava tulu nüüdisväärtus. Sellega kaasneb mulli lõhkemise oht, mille korral kinnisvara hinnad kukuvad järsult ja turuosaliste hulk väheneb.
Valuutakriis kujutab endast olukorda, kus fikseeritud valuutakursiga riik on sunnitud devalveerima oma riigivaluutat. Selle tagajärjel ei pruugi riik olla võimeline maksma tagasi endale võetud finantskohustusi, mis omakorda põhjustab riigi maksevõimetust.[4]
Tegelikkuses on finantskriis hoopis majanduslanguse tagajärg, mitte aga selle põhjustaja. Kuigi esialgne krahh saab alguse just finantssektorist, siis kriisi käigus on suurem rõhk just teistel majandussektoritel.[5]
Finantskriisi lahendamiseks pakub riik koos keskpangaga likviidsuse ja kapitalituge. Eraldi tehakse seda vaid siis, kui erasektoris leitud lahendused ei ole viljakad või piisavalt tõhusad. Esmase kahju kriisidest kannavad finantsraskustes krediidiasutuse omanikud, juhatus ja nõukogu. Eestis lahendavad finantskriise Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon.[6]
Tänapäevaks on peaaegu iga riik läbinud kergemaid või raskemaid finantskriise, kuid üks esimesi suuri üleilmseid kriise oli 1930. aastate suur depressioon. Üleilmne majanduslangus sai alguse 1929. aasta oktoobris, kui New Yorgi börsi tabas aktsiasurve ja selle tagajärjel langes börsiindeks ühe päevaga 11,7%.
Suur depressioon tõi endaga kaasa väheneva nõudluse ja seeläbi hindade järsu languse turul. Selle tagajärjel vähenes eksport, suurendades tööpuudust, vähendades ostuvõimet ja alandades inimeste elatustaset märgatavalt. USA sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes ligi poole võrra, mistõttu jäi endise 3% asemel nüüdseks töötuks juba veerand (25%) USA elanikkonda. Ka Eesti majandus kannatas pikalt suure depressiooni laastava mõju all, kuid 1932. aastast alates oli suurem kriis kogu maailmas seljatatud ning majandus oli taas tõusuteel.[7]
Suure depressiooni üheks peamiseks põhjuseks loetakse sellele eelnenud perioodil liiga suure vaba raha hulga olemasolu. Pangast võeti välja palju raha, mis aga vähendas vaba raha hulka turul.[4]
Pärast suurt depressiooni oli majanduses pigem rahulik, ilma suuremate kõikumisteta ajastu, mis kestis kogu maailma tabanud järgmise suure kriisini. 2007. aastal alguse saanud ja põhiliselt maailma majandust 2008. aastal laastanud üleilmne finantskriis on ajaloolises plaanis suure depressiooni järel kõige rohkem kahju teinud sündmus nii USA kui ka kogu maailma majanduses, mõjudes Euroopale laastavamalt kui USA-le.[8]
2008. aasta kriisi põhjused sarnanevad olulisel määral suure depressiooni peamise põhjusega. Nimelt oli kriisile eelnenud perioodil raha ringlus turul väga suur. Seda põhjustasid väga madalad intressimäärad ja välisinvestorite suur huvi. Lisaks seostatakse 2007.–2009. aasta kriisi ka hüpoteekpettustega, mille korral petsid hüpoteekide koostajad laenuvõtjaid laenutingimuste ja toetuse osas. Koostajad teadsid, et müüdavad laenud olid puudujäägis. Pangad, kes need hüpoteegid väärtpaberitesse pakendasid, hindasid valesti hüpoteeklaenude kvaliteeti ja hoolsuskohustuse ulatust.[9]
Eesti kui väikese majandusega riigil möödus 2007.–2009. aasta kriis võrdlemisi lihtsalt, kuna Eestis tegutsevad kommertspangad on enamasti Skandinaavia pangasüsteemide tütarettevõtted ning seeläbi on Eesti finantsturg tugevalt seotud Skandinaavia finantsturuga. Seetõttu Eestis klassikalises mõistes finantskriisi aastatel 2007–2009 ei esinenudki. Eesti olukorda võib pigem iseloomustada üldise majanduslangusega ning meil tegutsevaid kommertspankasid puudutas kriis vaid kinnisvaraturu muutuste kaudu, sest kinnisvara kui laenude tagatisvara väärtus oli märkimisväärselt vähenenud ja selleks, et vältida suuremaid kahjusid, enam uusi laene ei väljastatud.[3]
Eestini jõudis kriis 2008. aasta teises pooles, kui sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvutempo kvartalis langes juba kaks kvartalit järjest. Taas tõusuteele saadi 2009. aasta neljandas kvartalis, kuid veel ka 2010. aasta esimeses kvartalis oli sisemajanduse kogutoodangus (SKT) miinuskasv.[10]
Peale selle sajandi majanduskriisi saab Eestiga seostada ka möödunud sajandil üle elatud pangakriise. Esimene pangakriis, mida nimetatakse ka panganduse siirdekriisiks, leidis aset 1992. aasta novembris sularahapõhises majanduses, kus rahandussüsteemi peamine ülesanne oli maksete vahendamine. Selle tagajärjel kukkus raha pakkumine 40%. 1992. aasta kriisis said kannatada kolm suuremat panka: Tartu Kommertspank, Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank, ning kaheksa väiksemat panka, kes kõik muutusid maksejõuetuks. Kriisi lõppedes läks Tartu Kommertspank pankrotti. Teiste suuremate pankade päästmiseks ühinesid Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank. Pärast ühinemist hakati kandma uut nime – Põhja-Eesti Pank.
Teine ajalooliselt suur panganduskriis leidis aset 1990. aastate lõpus. Seda kriisi peetakse pigem väikepankade kriisiks, kuna suuremad pangad olid ühinenud välismaiste pankadega. Väiksematel pankadel ei olnud enam seetõttu süsteemset rolli ja nende vajadus eksisteerida kadus.[11]
Mitte ükski kriis ei ole ennetatav ega kaugelt äratuntav. Inimesed peaksid säilitama võimalikult ratsionaalse mõtlemise ning proovima hoida tasakaalus raha pakkumine ja nõudlus. Samas kasutavad tänapäeval mitmedki Eesti kommertspangad negatiivseid intressimäärasid, mistõttu tekib küsimus, kas ollakse taas uue kriisi äärel. Keskpangad õhutavad negatiivsete intressimäärade kehtestamisel kommertspankasid oma raha enam mitte keskpanka hoiule paigutama, üritades seeläbi suunata raha taas majandusse ning elavdada sellega majandustegevust. Siiski ei ole negatiivsed intressid alati negatiivse mõjuga, vaid võivad elavdada riikide majanduselu ja viia hoopis majanduskasvuni.
Finantskriis on mis tahes olukord, kus mõned finantsvarad kaotavad suure osa oma nominaalväärtusest. 19. ja 20. sajandi alguses olid paljud finantskriisid seotud pangajooksudega ja mitmed tekkisid majanduslanguse ajal. Finantskriisina võidakse käsitleda ka börsikrahhe, finantsmullide lõhkemist, rahakriise või riigi maksejõuetust.[12][13] Finantskriisid vähendavad otseselt ainult teoreetilist rikkust ja ei mõjuta tingimata reaalmajandust.
Paljud majandusteadlased on välja pakkunud teooriaid finantskriiside tekkimise ja vältimise kohta. Nende vältimise meetodite osas puudub aga konsensus, mistõttu ei õnnestu finantskriise alati vältida.
Pangajooksuks nimetatakse olukorda, kui ootamatult palju hoiustajaid võtab korraga pangast raha välja. Kuna pangad laenavad enamiku hoiustatud rahast välja, on neil raske kõigile hoiustajatele raha välja maksta. Selline olukord muudab panga maksejõuetuks ja hoiustajad võivad oma varadest ilma jääda. Pangajooksude korral võetakse raha tihti välja kõikidest pankadest korraga.[14]
Rahakriisi kohta pole laialt levinud definitsiooni. Tavaliselt peetakse selle all silmas olukorda, kus rahaturu osalised eeldavad, et raha väärtus kukub kiirelt, ja toovad rahavahetusega kaasa väärtuse veel kiirema kukkumise.
Spekulatiivne mull tekib siis, kui mõne varaklassi hind on püsivalt ülehinnatud.[15] Üks mullide tekkele kaasa aitav tegur on ostjad, kes ostavad vara ainult kõrgema hinnaga edasimüügi peale mõeldes, kaalumata vara toodetavat reaalset tulu. Mullidel on oht lõhkeda: kui paljud vara omanikud üritavad korraga müüa, kukub hind kiirelt. Kuna on raske hinnata, kas vara on hinnatud reaalselt, on ka mulle raske usaldusväärselt avastada.[16]
|
OSCAR-2019
|
||
Oleme peale laste sündi üsna paiksed olnud ning pikemaid reise ei ole julgenud nendega ette võtta. Ikka sel samal põhjusel, et kuidas lennureis väikeses ruumis vastu pidada ja kuidas neid lennukis lõbustada, et kõik saaksid lendamist nautida. Nüüd kui tüdrukud on suuremad (3-aastane ja 5-aastane), siis tegime otsuse, et läheme ja proovime ära. Siiani olime lastega reisinud Eesti siseselt (Hiiumaa, Saaremaa, Lõuna - Eesti jne). Välisriikidest siis Soome ja Rootsi. Laevareiside pärast ei muretsenud, seal on piisavalt jooksuruumi ja mänguruumi.
Hakkasin meie pere esimest lennureisi lastega planeerima juba varakult, st juba 8 kuud varem. Alguses käis peast läbi, et võtaks pakkumise mõnelt reisifirmalt ja tegingi seda, aga hind tuli ikka väga ulmeline. Seega hakkasin kokku panema oma elu esimest reisi, mille täiesti ise korraldan. Esimesena avasin saidi www.skyscanner.net, kuhu on kokku koondatud erinevate lennufirmade pakkumised ning saab valida nii otselende kui ka ümberistumistega. Ega mul selget sihti ei olnudki, kuhu seal Hispaanias minna, panin otsingusse lihtsalt Tallinn - Hispaania. Nii ma avastasingi Ryanairi otselennu Tallinn - Girona. Kuna soovisin reisi planeerida suvepuhkuse ajaks, siis paningi otsingusse juulikuu. Hind tuli päris hea - edasi-tagasi lennupiletid neljale maksid 600 eurot. Sellisest pakkumisest ei saanud loobuda. Ryanairiga on muidugi see konks, et pagas tuleb juurde osta ja 20 kg maksis 50 eurot. Käsipagas võis igal inimesel olla 10kg ja käsipagasi mõõdud olid ka piletil olemas. Kuid mida sa sinna Hispaaniasse ikka nii väga kaasa vead. Meie läksime kolme käsipagasiga. Hispaaniast ostsime ühe käsipagasi juurde (seal on need võileiva hinnaga), tulime tagasi nelja käsipagasiga.
Nüüd veel reisi planeerimisest. Piletid olid soetatud ja see oli paika pandud, et Girona lennujaama me maandume. Edasi vaatasin Costa Brava kuurorteid. Googlemaps on ikka üks hea asi :) Vaatasin sealt tänavavaateid, vahemaid jmt. Jube raske oli otsustada, millisesse kuurortlinna majutust otsida. Tegelesin väga palju googeldamisega (www.trip.ee ja www.tripadvisor.com ). Sain teada, et Lloret de mar on pigem pidutsemise koht, kuid samas on seal väga palju laste peale mõeldud (mänguväljakud iga nurga peal), Malgrat de Mar tundus ka mõnus, kuid mind hirmutas see, et raudtee läheb kohe rannajoone äärest. Tossa de Mar tundus imeline peatuspaik - rahulik ja vaikne linnakene. Seal hirmutas mind liialt kivine maastik (et äkki ei ole seal meres hea ujuda jne). Majutuse otsimiseks kasutasin www.booking.com saiti. Valisin selle variandi, et maksan kohapeal ja tasuta tühistamine teatud ajani jne. Ma ütlen, et jumal tänatud, et selle variandi võtsin. Ma suutsin sada korda selle kaheksa kuu jooksul ümber mõelda :) Algselt valisingi peatuspaigaks Tossa de mari, varakult ette broneerides sai seal väga mõistliku hinnaga majutusi. Talvel hakkasin vaatama, et see liialt kivine maastik seal vist ikka ei sobi ja hakkasin kahtlema. Tühistasin ühe näpuliigutusega oma majutuse broneeringu. Seejärel vaatasin, et Malgrat de Mar on ikka mõnusa pika rannajoonega ja vaiksem linn kui Lloret de Mar. Broneerisingi sinna majutuse, kohe mere ääres asuv hotell. Lisaks olid seal basseinid, lasteprogramm, lastehoid jmt. Kõik tundus ideaalne. Kusagil kuu enne reisi hakkasin ikkagi kahtema, et äkki see rongimüra ja vibratsioon hakkavad segama. Booking muidugi saatis iga päev pakkumisi ka soodsamate majutuskohtadega. Üks päev tuligi hea pakkumine Lloret de Mari, apartment Kesitos oli üks korter täiesti vaba. Hind nädala aja eest neljale inimesele oli 400 eurot. Korter asus 1. korrusel, mis mind küll alguses hirmutas, aga otsustasin ikka broneerida. Lõpuks oli ööbimine kindlalt paika pandud. Lloret de mar, apartment Kesitos 2-toaline korter. Kuna vajan üsna palju privaatsust, siis tundus korter ikka parem variant. On võimalus korraks teise tuppa minna, kui on soov omaette olla ja mõtteid koondada. Lisaks sai ju ise perele süüa teha.
Kui lennupiletid ja majutus oli otsustatud, siis tegelesin mingi aeg ka autorendiga. Autorenti otsisin ka skyscannerist. Sealt sain kõige parema pakkumise Argus carhireilt. Bronnisin ära ja maksin ära ning võtsin täiskindlustuse neilt ja kõik tundus ilus ja tore. Seejärel hakkasin alles googeldama seda firmat. Oi kui palju negatiivset ning jälle hirmutas ära. Ma ei ole varem autot rentinud ka. Helistasin siis kiiresti neile ja soovisin broneeringu tühistada. Seda sai teha teatud ajani täitsa tasuta. Raha lubati 10 tööpäeva jooksul tagastada, aga minu üllatuseks oli raha juba järgmine päev arvel tagasi. Abikaasa uuris siis sõpradelt, et millisest firmast tasub autot rentida jne. Soovitati Auto Europat (vahendusfirma). Tegin siis seal kõik asjad ära, täiskindlustuse jne. Nii nagu Argusel, siis ka Auto Europa vahendas Firefly rendiautosid. Firefly kohta googeldasin ka nii palju negatiivset. Kahjuks ei olnud enam midagi muuta. Läksimegi reisile natukene ebakindla tundega autorendi osas. Jõudsime kohale südaööks, lend natukene hilines ka. Koha peal selgus, et kui ma Firefly kindlustust ei võta, siis nad broneerivad minu krediitkaardilt 1500 eurot. Seda me muidugi ei tahtnud. Pidime siis nende kalli kindlustuse ostma (nädalane kindlustus 120 eurot). Nii et nädalane autorent läks meile maksma lõpuks 300 eurot (ühe turvatooli laenutasime, suuremale lapsele oli pepualus kaasas). Muidugi oli Fireflyl väga kaval süsteem. Võtsid tankimistasu (bensiiniliitri hind muidugi kallim, kui sealsetes bensiinijaamades). Süsteem oli siis selles, et saad auto täispaagiga ja viid tagasi tühja paagiga. Kasutamata bensiini eest raha muidugi tagasi ei saa. Lisaks võeti tasu selle eest, et jõudsime natukene peale südaööd sinna rendifirmasse (asus kohe lennujaamas). Kuna nad olid südaööni avatud, siis võeti raha selle eest, et nad tegid nö ületunde, õigemini üleminuteid :) Autorendiga sain seega vastu pükse, aga olen nüüdseks sellest süsteemist aru saanud ja järgmisel reisil oktoobris olen targem. Nimelt tasub rentida otse rendifirmast ja võtta täiskindlustused ja asjad otse neilt. Siis ei võeta krediitkaardilt mingeid ulmesummasid. Ning mõningal juhul tasub broneerida auto vahendusfirma kaudu, kust saad selle auto tihtipeale soodsamalt. Kuid vahendusfirmalt ei tasu võtta mitte ühtegi kindlustust. Kindlustuse ostad siis letist otse autorendifirmalt, kui jõuad sihtkohta. Muidugi on kasulik vaadata rendifirmasid, millel on tingimustes, et täispaagiga saad auto ja täispaagiga pead tagasi tooma. Seekord läks selles mõttes õnneks, et me rändasime väga palju ringi ja kulutasime paagitäie bensiini ära. Kui auto oli käes, olid lapsed muidugi üleväsinud. Kui olime auto kätte saanud, siis tegin ka igaks juhuks lildid, kuigi see ei olnud vajalik. Oli ju autorendi kindlustus. Aga endale kindlustunde mõttes. Muidugi need turvatoolid seal olid täielik katastroof. Võta üks ja viska teist. Kui vähegi võimalik, siis on kindlam enda tool eestist kaasa võtta. Enamustel lennufirmadel on see piletihinna sees ka. Gpsi võtsime kaasa, laenasime sõpradelt. Kohapeal aga miskipärast see gps ei töötand. Meie õnneks oli autol ka gps olemas. Kuna see oli Hispaania keeles, siis võttis aega enne kui seal saime aadressi sisestatud. Lapsed samal ajal nutsid väsimusest ja palavusest. Saime ikka lõpuks tööle kõik ja hakkasime sõitma. Lapsed uinusid autos. Apartmendi juurde jõudes, tõstsime nad autost voodisse :) Apartmendiga oli veel see tore asi, et kuna jõudsime nii hilja, siis jättis omanik võtmed vastas asuvasse hotelli. Sain need võtmed kenasti kätte, aga ei mingit selgitust, et kus korter asub jne :) Teadsin vaid, et esimesel korrusel. Võtmehoidjal olid tähised 1k2k. Mõtlesin siis, et ilmselt 1 korrus ja korter 2. Käte värisedes läksin proovima, kas on ikka õige uks. Päris hirmus võib ju olla, kui oleksin korteriga eksinud. Magad rahulikult ja siis kuuled, et keegi muugib ust. Jumal teab, kuidas oleks reageeritud :) Õnneks oli täiesti õige korter ja saime oma asjad tuppa toodud. Olime kõik nii väsinud, et uinusime sekundiga.
|
OSCAR-2019
|
||
Jõhvi Mihkli kogudus on kultuurkapitali toel välja andnud Jõhvi kirikut ja kogudust tutvustava rohkete piltidega kvaliteetse brošüüri.
Alguses antakse ülevaade kiriku ehitusest ja unikaalsest maa-alusest krüptist, tutvustatakse viimasesse rajatud muuseumis leiduvaid esemeid. Edasi liigutakse kirikuruumi ning kirjeldamist leiavad kantsel, võidukaar, altar, kiriku inventar ja lipud. Ajaloolise väärtusega on fotod, mis näitavad kirikutorni põlemist 1943. aastal.
Et pühakoda on ka kultuurikoda, siis tutvustatakse sedagi külge. Jõhvi kirik on üks vähestest, kus on võimalik anda kontserte kahel orelil.
Koguduse õpetaja Peeter Kaldur, kes teeninud Jõhvi kogudust alates 1980. aastast, ütles, et kogudusel on plaanis samade piltidega välja anda ka inglis- ja soomekeelne raamatuke, kui hästi läheb, siis ka vene- ja saksakeelne.
Kui talupere sööma istus, pandi vanaisa eraldi toanurka istuma, anti puulusikas ja kauss ette. Nii kordus see päevast-päeva. Väike poeg küsis oma isalt: «Miks vanaisa ei saa istuda koos meiega lauas?» «Ta pudistab palju ja ajab toidu maha, käed värisevad, lõhub veel mõne kausi ära,» vastas isa pojale.
Mõne päeva pärast märkas isa, et poeg istub pliidi ees väikesel pingil ja voolib noaga puutükki. «Mis sa teed, pojake?» küsis isa pojalt. «Puulusikat voolin. Kui sa ükskord vanaks jääd ja mina suureks kasvan, panen sind nurka istuma ja siis saad sa oma lusika,» vastas talle poeg. Kui pere lõunasöögile kogunes, anti vanaisale auväärne koht laua otsas…
Vaatasin pühapäeval telerist filmi ema Teresast. Kogu väikese ja hapra naise suureks elatud elu kanti kohati võõrastavas eheduses meie ette. Kui suur pidi olema see jumalik jõud ja ilmutuse vägi, mis sundis teda Calcutta tänavalt üles tõstetud esimese kurnatud ja sureva inimese taga nägema Jumala armastuse kogu vägevust ka kõige väetimate ja põlatumate vastu.
Me võime küll kõrvadega kuulata ja silmadega näha ema Teresa ja tema Halastuse Misjonäride ordu õdede ülimalt lihtsat elu ja pühendumust vaeste, haigete, näljaste, surijate aitamisel, kuid selle tegevuse südamesse võtmine tundub olevat siin kargel ja külmal Eestimaal omane vähestele. Keegi hoolitseb küll kodutute eest, keegi tänavalaste eest, keegi viib üksikule vanainimesele pätsi leiba ja kütab ahju soojaks.
Kui inimene aga on tõsiselt mures oma haiguse pärast, oma kortermaja keldrisse voolava roiskvee pärast, ametnike ükskõiksuse pärast, kes ei vaevu selgitama lihtsaid asju, mis vana inimese asjaajamist kergendaksid, siis võime küll öelda, et enamus inimesi elab ilma halastava ema Teresa südameta.
Elab kivinenud südame ja oma enese õigusega. Õigusega, mis lubab tal suhtuda üleoleva irooniaga paljude inimeste jaoks pühasse inimesse. Õigusega, mis lubab seadusesätteid välja tuues ja ärilisele edukusele rõhudes trampida paljude inimeste tunnetel ja vajadustel.
Kristlaste õigus siin maailmas on aga võtta enda kanda igas olukorras koormaid, sest me teame, kust tuleb meie abi ja lohutus siis, kui tundub, et enam ei jaksa sammugi astuda. «Kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!» (Gl 6:10)
Eestpalves on Inglise kiriku Blackburni piiskopkond ja piiskopid Nicholas Reade, John Goddard (Burnley piiskop) ning Geoffrey Seagrave (Lancasteri piiskop).Palvetame misjoniettevõtmiste õnnestumise ja selle viljade eest.Samuti on eestpalves Šoti Episkopaalkiriku Brechini piiskopkond ja piiskop John Mantle.Täname Jumalat kiriku eest ning palvetame piiskopkonna, tema piiskopi, teiste vaimulike ja kõigi koguduseliikmete eest. Eestpalveteemad ja ...
Kose, Järva-Madise ja Kullamaa kogudus ning õpetajad Mare Palgi, Pille Salveste ning Ants Leedjärv. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed Rein Keskpaik, Olev Taada ja Margus Jehe. Halastuse Isa, kõige lohutuse Jumal, Sinu poole ma hüüan: anna mulle kannatlikkust. Kinnita tahet võtta oma rist enda peale ja laena jõudu, et seda rõõmuga kanda. Tee mind tugevaks, et ma ei nurise selle üle, et rist on ...
Kui mu ees on toime ja jumeta teekond,ava mulle silmapiir, käi minuga koos mu ehedat rada.Kui mu ümber kerkivad tühisuste kivimüüridja unustan unistada Taevast,hoia mu südames oma kirgast rahu ja palveid.Jumala Poeg, Sa oled otsustanud tulla siia,kuhu Sa ei kuulu, loobudes jääma Sinna,kuhu Sa kuulud. Tänan Sind!Arho Tuhkru
Piibli alguses, pattulangusloos saatis Issand Jumal Aadama ja tema naise Eedeni rohuaiast välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed (1Ms 3:23j). Siis algas kurbuse ajastu. Naine pidi valuga lapsi ilmale tooma ja mees pidi vaevaga maad harima ning alati sai inimene mullaks, sest sellest on ta võetud.Maarja seisis aga haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta ...
Jeesus ütleb temale: Maarja! See pöördub ümber... Jh 20:16jj Jh 20:16jjMiks on nii, et me nii sageli otsime kadumatut kaduva hulgast? Miks otsime elavat surnute keskelt? Või kallist aaret prahi seest? Eks vist seepärast, et mujalt me seda otsida ei oska. Mis muud siis ongi inimese osa kui see maailm, mis temale antud, ja see elu, mis temale antud. Kas see oligi elu, küsime, kui film lõpeb ja ekraan läheb valgeks. Aga meil ei ...
Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad... Mt 28:18–20Mt 28:18–20Äratusliikumine viis pastor Markku Koivisto vastuollu luterliku kirikuga. 1990ndate alguspoolel hakkas Soome Nokia luteri koguduse neljapäevastel palveõhtutel käima ikka rohkem ja rohkem rahvast. Paljud kogesid usulist äratust ning liitusid erinevate kristlike kogudustega. Nokia koguduse eesotsas oli toona kirikuõpetaja Markku Koivisto, kes oli just ...
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti keele ajaloo ja murrete kõrgtasemel õpetamine ja uurimine on olnud emakeelse Tartu ülikooli rahvuslik ülesanne alates selle asutamisest 1919. a. Juba samal aastal loodud eesti keele professuuri keskseks ülesandeks saigi eesti keele ajaloolise kujunemise ja murdelise rikkuse akadeemiline käsitlemine. Eesti keele uurimise suurkuju Andrus Saareste, kes oli Tartu Ülikooli eesti keele professor 1920.–1930. aastatel, pani aluse eesti keele ajaloo ja murrete moodsale uurimistraditsioonile. 1999. a rajati omaette eesti keele ajaloo ja murrete õppetool, mille professoriks sai Karl Pajusalu. Selle kogu maailmas ainsa omataolise professuuri loomine tähendas senisest mitmekesisemat eesti keele kujunemise, dünaamika ja varieerumise uurimist ning õpetamist. Õppetooliga seotult tegutsevad Tartu Ülikooli foneetikalabor ja lõunaeesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
Akadeemik Karl Pajusalu on Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professori alates 2000. aastast. Ta on peamiselt uurinud eesti keele ja sugulaskeelte ajaloolist kujunemist, murdelist varieerumist ja dünaamikat. Keelemaailmas on ta tuntud mitme uue keeleuurimissuuna esmarakendajana Eestis. Karl Pajusalu on riigi teaduspreemia ja mitme teise teadusauhinna laureaat.
Eesti keele ajaloo ja murrete rahvusprofessuuris uuritakse ja õpetatakse eesti keele kujunemist, muutumist ja varieerumist. Õppetooli tähtsamaid uurimisalasid on eesti keele häälikulise ja grammatilise struktuuri kujunemine; eesti kõnekeele ja murrete hääldus, eriti prosoodia akustiline uurimine; eesti murrete sõnavara; eesti keele murdeline mitmekesisus ja murrete muutumine; Eesti osana suuremast läänemeresoome keelealast ja kontaktid läänemeresoome naaberkeeltega, eriti liivi keelega; kontaktid indoeuroopa naaberkeeltega ja nende ilmnemine murretes ja kõnekeeles.
Uuringute tarvis koostatakse ja täiendatakse keeleandmete kogusid, nagu TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv, eesti murrete elektrooniline korpus ja eesti kõnekeele foneetiline korpus. Teadus¬publikatsioonide kõrval on teadusuuringute tulemusi kasutatud kõrgkooli- ja gümnaasiumiõpikute ning laiemale keelehuviliste ringile mõeldud väljaannete koostamisel. Nii on näiteks viimastel aastatel valminud kõrgkooliõpik-käsiraamat „Eesti murded ja kohanimed”, gümnaasiumidele mõeldud eesti keele erikujude õpik, koostöös Mulgi Kultuuri Instituudi ja Eesti Keele Instituudiga „Mulgi sõnastik” ja koostöös Liivi Kultuuri Keskusega liivi-eesti-läti sõnaraamat.
Professuuri teadlased ja õppejõud on 2012.-2013. a avaldanud arvukalt rahvusvahelisi publikatsioone, näiteks Karl Pajusalu tervikkäsitluse läänemeresoome lõunarühma keelte fonoloo¬gilisest kujunemisest ning koostöös Tiit-Rein Viitso ja Budapesti ELTE ülikooli kolleegidega Eesti ja Ungari keelealade kujunemise võrdlus, Pärtel Lippus jt väldete akustilistest tunnustest eesti kõnekeeles, Elena Markus jt pikkade ja lühikeste geminaatide eristusest eesti, liivi, isuri ja inarisaami keeles, Eva Liina Asu-Garcia jt Kihnu murde prosoodilistest erijoontest ning eestirootsi keelekontaktidest. Külli Prillop avaldas esimese tervikliku optimaalsusteoreetilise käsitluse kõigist eesti vältevahelduse tüüpidest, Mari Mets analüüsi lõunaeesti murrete muutumisest reaalajas jm. Kristel Uiboaed kaitseb 2013. a doktoriväitekirja süntaktilistest seostest eesti murretes, rakendades oma töös esimest korda statistilisi nn kobaranalüüsi meetodeid. Koostöös Eesti Keele Instituudiga valmib 2013. a lõunaeesti keelesaarte murdetekstide akadeemiline väljaanne.
2012.-2013. a osaleti 7. raamprogrammi projektis ELDIA (European Language Diversity for All), 2012. a taotleti edukalt uut institutsionaalse uurimistoetuse projekti prosoodia ja keelekontaktide uurimiseks (juht prof Karl Pajusalu) ning personaalse uurimistoetuse projekti eesti murrete süntaksi uurimiseks (juht vanemteadur Liina Lindström).
2012. aastal korraldati rahvusvaheline konverents Nordic Prosody XI ning anti välja konverentsi ettekannete põhjal mahukas artiklikogumik kirjastuses Peter Lang (toim Eva Liina Asu ja Pärtel Lippus).
Rahvusprofessuurina on veelgi laienenud õppetooli uurimisala ja õpetatavate kursuste hulk. Ainult Tartu ülikoolis õpetatakse eesti keele ajalugu, muutumist ja varieerumist käsitlevaid kursusi kõigil õppetasemetel ning uuritakse eesti keele erinevaid kujusid nii diakrooniliselt kui ka sünkrooniliselt kõigil keeletasanditel, eesti murrete häälduse eksperimentaalfoneetilisest analüüsist kuni süntaksi ja sõnavara korpuspõhiste uuringuteni.
Etnoloogia professuuri raames uuritakse Eesti ja soome-ugri rahvakultuuri, aga võrdlevalt ka teisi rahvaid. Kultuuri mõistetakse etnoloogias laialt, see mõiste haarab endasse kõik inimeste loodu. Varem olid etnoloogid keskendunud eesti talurahva traditsioonilise kultuuri uurimisele ning selle võimsa ajaloolise hoovuse tulemuseks on näiteks Eesti Rahva Muuseumi esemelised ja käsikirjalised kogud.
Etnoloogial on oluline roll eesti rahva kujunemise kajastaja ning suunajana. Tänapäeva etnoloogia tegeleb inimeste kultuurilise kogemuse uurimisega eeskätt igapäevasel tasandil. Etnoloogia on osa Eesti rahvusmõtte arengust, ent samas ka mitmekultuurilise ühiskonna mõtestaja.
Art Leete on Tartu Ülikooli etnoloogia professor alates 2004. aastast. Tema olulisemad uurimisteemad on põhjarahvaste moderniseerumine, religioossed muutused põhjarahvaste ja komide seas, komi jahindus ja põhjarahvaste kuvandi käsitlused. Ta on käinud 1991. aastast alates etnograafilistel välitöödel hantide, manside, metsa- ja tundraneenetsite ning komide seas. Lisaks tööle ülikoolis juhib ta ka Eesti Rahva Muuseumi uue maja soome-ugri püsinäituse loomist. Professor Leetet on tunnustatud ka Valgetähe teenetemärgiga.
Tartu Ülikooli etnoloogid on avaldanud viimastel aastatel mõnikümmend uurimust nii Eesti kui ka välismaa teadusväljaannetes. Eriala rahvusvahelistes ajakirjades avaldades keskendume tänapäevase tippteaduse teoreetilistele arengusuundadele, ent olulisel kohal on ka kirjutamine soome-ugri teadusväljaannetele ning eestikeelsetesse ajakirjadesse ja kogumikesse. Kultuuriteemaliste sõnavõttudega on esinetud nii trükimeedias kui ka raadios-televisioonis.
Oleme seotud Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ettevalmistusega, kuuludes uute püsinäituste ettevalmistamiseks loodud toimkonda. Muuseumi uute näituste strateegiline eesmärk on eri rahvaste tutvustamine külastajatele ning kultuurilise mõistmise ning sallivuse kasvatamine ühiskonnas. Samuti oleme pühendunud Eesti ühiskonna kultuurilise järjepidevuse põhjendamisele eeskätt tavaliste inimeste kultuuriliste valikute ja võimaluste selgitamise kaudu. Etnoloogia seisukohalt on oluline, et avar ning salliv arusaamine kultuurist leviks inimeste seas ühiskondliku alusväärtusena.
Etnoloogia professuur on viimasel kahel aastal läbi viinud etnograafilised välitööd Eestis, aga ka Marimaal, Komimaal, Baškiiria udmurtide seas, neenetsite tundras ning Lääne-Siberis hantide ja metsaneenetsite seas, Sahha Vabariigis ning Mehhikos. Me oleme uurinud Eesti kultuuripärandit (keskendudes neil aastatel suitsusaunadele), maaturismi, muuseume ja nõukogude aja mäletamist. Soome-ugri aladel ja mujal maailmas oleme tegelenud tänapäevaste religioossete muutuste, rahvusliku popkultuuri ning traditsiooniliste tegevusaladega kliimamuutuste kontekstis. Välitööd on toimunud nii Eesti kui ka rahvusvaheliste projektide raames.
Meie eesmärk on ka koolitada tipptasemel spetsialiste, kes oleksid valmis mõtestama kultuuri arengut ning tegutsema kultuurisfääris laiapõhjaliselt, kohalike kultuurielu spetsialistidest ja muuseumitöötajatest kuni rahvusvahelise haardega teadlaste ja kultuuritegelasteni välja. Selleks tegutseme koostöös Eesti ühiskonna erinevate elualade esindajatega, arendame loovat dialoogi oma vilistlaste ning noortega, kes võivad huvituda Eesti ja soome-ugri kultuurist. Meie koostöövõrgustik haarab ka soome-ugri partnereid, kelle julgustamine oma kultuuri arendamisel on üks meie tegevuse olulisi rakenduslikke väljundeid.
Kokkuvõttes on etnoloogide teaduslik-patriootiliseks püüdluseks rahvusliku mõtte arendamine, lähtudes Eesti ja soome-ugri kultuuride mitmekesiselt pinnalt.
|
OSCAR-2019
|
||
Nüüd on aeg lipsud otseks seada ja lokid pähe keerata – sest juba 27. augustil tähistame oma juubelit! Kuigi üldine arvamus on, et Peetri on viimase 10 aastaga tekkinud, siis tegelikult saab sel aastal tähistada 380. aasta möödumist Peetri küla esmamainimisest ja võib arvata, et küla tegelik ajalugu ulatub veelgi kaugemale.
Kell 10 algab Peetri pargis laat! Tänaseks on registreerinud pea 30 kauplejat (mett ja sinki, sokke ja pitsi, rauda ja savi, kette ja kulinaid, seepi ja särke), saab süüa ja juua, ilu ja uhkeid elukaid imetleda. Lastele saab üles seatud suisa batuudilinnak! Kes tahab veel kauplema tulla, andku teada meilile: yritus@peetri.ee
Päris esimene mälestiskivi see Peetris siiski olema ei saa. Avastasin paar aastat tagasi üllatusega ühe päris suure, kuid suht unustatud mälestuskivi meie külast, paksu rohu seest. Sellise pisut kommunismihõngulise.
Vahva laat ja tore pidu oli. Tänud korraldajatele, et viitsisite vaeva näha. Kriitikud võiksid pigem korraldajaid järgmine kord aidata nõu ja jõuga, mitte väljamaganult `olekseid` ritta panema hakata.
Peetri kooli parkla hoitakse sedavõrd puhtana, et saaksid oma auto turvaliselt sinna parkida. Kui sa ei pääse kodutänavasse pöörama või on oht, et jääd poolel teel lumme kinni, palun vii auto kooli juurde parklasse. Jalgsi pääsed Sa koju kindlasti.
Traktorid ja sahad teevad pingutusi, et homme hommikul pääseksid peetrikad tööle, lapsed kooli ja lasteaeda. Palun hinda reaalselt oma võimeid- ehk tasub tõsiselt kaaluda ühistranspordiga linna sõitmist. Linnaliini nr 2 peatus on Mõigus. Tundub kauge? Sinna sumpamise pooltund võib osutuda vähem probleemseks, kui lumepudrus autoga pusimine. Olgu põhjuseks siis sportautolik madal põhi, kehvakesed talverehvid või lihtsalt vähene sõidukogemus.
Eelmine aastal oli sama hull seis kuid traktorid tegid oma tööd!!! Kui ei suudeta tööd teha tuleb hankida lisavarustust ja mehi!!! Mix meile üldse haldureid vaja on?? Selleks et neile maksta asja eest mida pole olnud…
Märgata traktorit mis lihtsalt seiab… ajab ikka tigedaks küll!!! Kuldala elurajoon poole traktorit juba kaks päeva näinud!!!! Homme hommikul on tabamas meid peetrikaid kaos! Lund sajab juurde ning aina enam jääb autosid parklasse kinni!! Kas seda meie kuldala haldurid soovivad?? Varsti hooldusaasta läbi ja KÜ mõtlevad kindlasti kas see haldus on meie jaoks midagi teinud w mitte!!!
Ma väga loodan, et esmaspäeva hommikuks on jalakäijateed lahti aetud kooli suunas. Muidu lapsevanematel süda väga valutab oma päkapikke autoteed mööda kooli saates.
Just panin auto kooli parklasse. On küll sõidetav. Puhas mitte, aga ilmselt see pole ka eesmärk. Keegi ei püüagi vabandada lumerohkuse pärast, sest ükski inimjõud pole lumesadu esile kutsunud. See lihtsalt on nii.
Täna hommikuse seisuga olukord Peetri kooli ümbruses – tee on läbitav, hoolimata faktist, et endised 2-realised teed on nüüd 1-realised ning kui Jeep pole just sinu sõiduvahendiks, peab leidma soovituslikult muu viisi liigelda. Seisin täna Kuldala juures ca 30 minutit, kuna teele oli kinni jäänud kaubik, õnneks tuli ka teistel idee kasutada ümbersõiduks Kuldala majaesist parklat, kuigi seal võiks olla lumekoristus kõrgemal tasemel (ehk siis elanikud võiksid ka võtta labidad kätte ja teed puhtamaks teha, see pole keelatud!). Seevastu oli tore näha, et Raudkivi ja Suurekivi tee ristmikul kinni jäänud noormehele tõttasid appi lähedal seisvad autojuhid, ehk kaasmaalane ikka aitab teise hädaolukorras välja (isegi kui need motiivid on isekad).
Kogu selle pika jutu lõpuks on palve – kas oleks võimalik ajada MADALAMALT (loe: korralikumalt) lahti Küti tee? See on praegu ainus tee, mida mööda saab lähikonnas kooli juurde “normaalselt” sõita. Kahju, et tee on 1-realiseks tuisanud, kuid kardan et peagi jäävad kõik sinna põhjapidi kinni, mitte ainult mina oma väikse pannniga (ei ole tõesti sportauto, tavaline sedaan). Ja -ausõna- ma pole nii rikas et tervele perele Jeepe ostma hakata, rääkimata endale isikliku traktori muretsemisest:) Kui aga kellelgi on soovitada otsenumbrit (et kasvõi ise kinni maksta eraldi tellimuse kinni) sahale, ootan meeleldi kommentaaridesse postitusi:)
Soovitaksin omalt poolt panna tähele ka külavanema soovitust kasutada pigem ühistransporti. Vahtra tee elanikele pole see küll nii lihtne, kuid nt Kuldalalt (või ka Rootsikülast) on autoga kesklinna sõitmine ilmne nappivate loodusressursside raiskamine. Nr 2 buss peatub peaaegu et maja kõrval. Lisaks kütuse kokkuhoiule emiteeriskime vähem CO2 ja raiskaksime vähem nappivat tänavapinda, ühtlasi pole bussisõidui puhul muret parkimisega. Win-win juhtum.
Sorry Raul aga minagi nõusun pigem Peetri_elnikuga. on siis tõesti keeruline tee veidi madalamalt ja korralikumalt puhastada? Bussiga on küll tore liigelda ja usu mind ma ka teen seda, kuid kõik ei saa ainult bussiga hakkama.
meiegi peres on mõnel on auto töövahend ja seega hädavajalik. pole ka mõeldav, et auto kuskile linna jääb ja siis bussiga koju tullakse.
ma ei hakka siinkohal rääkima ristmike pudrust ja rööbastest ning pisematest tänavatest mis on praktiliselt läbimatud…seal kasutame ikka oma labidat ja jõudu. kuid olgem ausad ajab ikka vihale küll kui sahk tuleb ja lükkab puhtaks ühe tupiku ja teisest sõidab rahus mööda…
Olen isegi traktorit Peetri vahel näinud,viimati lükkas Küti-vägeva tee ristmikku tühjaks ja edasi leekis mööda Vägeva teed minema.Arusaamatuks jääb,miks ei saanud Küti teed lahti lükata.Kuidas kurat ma saadan lapse mööda seda teed hommikul kooli?Seal pole ju kuhugi astuda kui autod sõidavad.
Sellel aastal on see lume teema ikka jubedaks läinud,varemalt lükati ka tupikud puhtaks aga nüüd valitakse juba suurte tänavate vahel-selle lükkame,seda mitte.
See eelpoolmainitud Küti tee on juba nii kinni tuisanud, et natuke aega veel ja kordub sama, mis eelmisel nädalal. Seda teed ei ole praktiliselt jala ka enam võimalik läbida,veel vähem varsti autogagi on suht läbimatu. Kas tõesti ei saa saata siia sahka, mis madalalt ja korralikult lükkaks selle Küti tee lahti:(?
nägin ka sahka mis oli Vägeva teel, aga Küti teed lumest ära ei koristanud:( Mitte ei saa aru mis toimub :(?
Olgu, Küti tee suhtes oleme kõik ühel nõul – kui enne veel oli tee 2 auto poolt vastassuunas läbitav, siis nüüdseks on tekkinud 1-suunaline tunnel, mis kenasti auto põhja “puhastab”. Ja seal (nagu ma ka täna hommikul avastasin) on reegel – kes hulljulgem, see saab eesõiguse. Kuna aga sahka pole ma juba mitu päeva Peetri vahel – vähemasti Küti tee kandis – näinud, oleks huvitav teada, millal siis järgmine sahk tulemas on? Ei jaksa ka kogu aeg valda kirjutada-helistada ja saada tüüpvastust à la stiilis “asjaga tegeldakse”. Võtaks meeleldi naabrid kaasa ja aitaks lumehanges olevad autod eest ära kaevata/korjata nädalavahetuseks, teeks aktsiooni – “Peetri teed puhtaks”. Kui külla panna näiteks suvalised tokid sildiga “palun anna teada … et saaksime aidata sul autot liigutada”, siis oleks ehk lootust, loomulikult vallaga kokkuleppel, et näiteks enne jõule ehk nüüd tuleval nädalavahetusel, saaks terve küla teed sellisesse olukorda, et kõik saaks liikuma?! Ma parem ei avalda arvamust kõnniteede olemasolu=puudumise osas, oma lapse viin ma nüüd hommikuti käekõrval suuuuuure ringiga kooli, sest eelistan turvaliselt kohale saada. Ja väike jalutuskäik hommikul ei tee ka paha, mis sest et nats varem peab tõusma(seljas nii 40 kilose põnni kandmine on ka omaette lõbus tegevus, eriti naisterahva jaoks):) Ma olen kusjuures suur ühistranspordi fänn, aga 1,5-2,5 km bussipeatusse kõndida on pehmelt öeldes liiga aeganõudev aeroobikatrenn. Ma olen nagunii väheste seas, keda see häirib, et Peetri küla keskelt ei käi ühtegi bussi (nt kooli juurest). Marsa mõtte jätsin siis, kui jäin paar korda hommikul sellest mugavast transpordist maha ülerahvastatuse tõttu. Loogiline oleks, et kui Mõigu (mis rahvaarvult on tõenäoliselt väiksem kui Peetri) keskusesse viib ühistransport, võiks ju ka Peetrisse käia. Ehk annaks sel teemal kuidagi ka midagi organiseerida? Tean et ma poleks ainus kes selle bussiga liiklema hakkaks;)
Jah see Küti tee ja sahk , see maitea jääb vist kevadesse kui lumesulamine hakkab,kui siiski :( Ja vallaga pole mõtet enam asju ajada, sest nagunii midagi ei muutu, on proovitud juba.
Tahaksin vinguda Vägeva teel asuva lastehoiu Pallimeri suhtes – kas oleks võimalik ajada enda majaesine nii puhtaks, et lapsevanemad saavad oma autod teelt ära parkida?!
To: kah peetrist: kommentaarid vaibusid seepärast, et sahk tuli, kuid ega see ei tähenda et probleem oleks lahendatud, nädalavahetusel külmub kogu see lumemass kinni ja siis on hulga raskem lumest juba lahti saada ehk siis üldse liigelda.
To: peetri: Eile nägin sahka Peetri vahel ringlemas, tubli töö sai tehtud kõrvalteedel, kuid isiklikult otsustasin hakata taas jala käima… Ehk siis enne kui sahk saabus, jäin Küti teele põhjapidi kinni. SUURED SUURED TÄNUD kenale kaasliiklejale, kes meile appi tuli ja aitas meid välja!!!
Niipalju siis ka Küti tee kodanikele – kui te ikka näete, et keegi on TÕSISELT hädas ja takistab liiklust (ehk siis teie majaesist samuti, mitte ainult seda ainsat teed, mis linna viib), võiks teinekord ka majast välja tulla ja aidata, mitte ainult oma koera “instrueerida” et see suupärad suleks;) Aga talv on ju tore ja kestab veel ainult 3,5 kuud:) Selle aja jooksul saab ehk välja nuputatud ka mingi uue lahenduse terve küla liikluse parandamiseks. Teen konkreetse ettepaneku – taotleda uue bussiliini avamist, mis läbiks Peetri küla ning jõuaks otsaga kesklinna. Marsruut täpsustamisel=välja mõtlemisel:)
Bussiliin Peetrisse! Pakun välja marsruudi, arvesse võetud nii Peetri küla liikluskorraldust (mis vajaks ka kohendamist) kui ka elanike arvu/mugavamat liiklemist. Marsruut: Viru Keskus – Rävala pst – Tartu mnt – Raudkivi tee – Aruheina tee – Mõigu tee – Pargi tee – Peetri tee – Vana-Tartu mnt – Tartu mnt – Pronksi – Gonsiori – Estonia pst – Pärnu mnt – Narva mnt – Viru Keskus.
Kuna Peetri küla liikluskorraldus ei võimalda hetkel bussiliinil otse sõita Peetri keskele, on ettepanekud/muud variandid igati oodatud! Jagame siis mõtteid;)
Kas võtate bussiliini käimasaamise asjaajamise enda vedada? Paslik on siinkohal Teil teha ka üleskutse, kui vajate töörühma. Soovitan kaasata kindlasti ka spetsialiste ja teema tundjaid.
Seda bussiliini teemat,mida on korduvalt ka Raekodaniku foorumis käsitletud,on päris palju arutatud Harjumaa Ühistranspordikeskuse ja Tallinna linnaga (linnaliini nr. 2 pikendamise kontekstis) ent seni tulutult,sest vastasel korral buss juba sõidaks :) Takistuseks on olnud peamiselt
liiga kitsad (Mõigu tee) või siis sobimatu kattega nn. säästuteed nagu seda on Aruheina tee.Nende puuduste kõrvaldamine nõuaks vallalt muljetavaldavaid investeeringuid ja mulle on jäänud mulje,et seda ei soovita teha.
Jah,tõesti tol õhtul tuli sahk ja tegi ära selle töö,millest olime terve päeva siin kommenteerinud ning ka vallale teada andnud. Tubli!Aga talv ei ole ju läbi, kas igakord kui lund on liiga palju sadanud ja need nimetatud valupunktid(nt.Küti tee ) on jälle liiga lumised,et autod sinna kinni jäävad ning isegi jala ei ole enam võimalik liigelda, peame kaebama siin? kas vald siis ise enam ei tea, mis ja milline olukord on meie teedel kui on torm ning saadaks juba varakult sahad välja?
Väike tähelepanek ka eile õhtul oli Küti tee alguses sahaga traktor.Lund on lükatud sealt põllu peale. Arvates,et laiendavad seda teed,et see ei oleks enam ühesuunaline. Kuid hommikul oli seis sama ,tee kitsas ja lumevallid mõlemal poole teed. Idee sai otsa?
Bussiidee on hea,aga Meelisel on õigus ,need teed on liiga kitsad ning vaevalt hetkel see bussiliin töötaks. Et asi toimima hakkaks on tõesti vaja teid laiendada,kuid nagu näha jääb asi raha taha.
Ma ei tea, miks mulle tundub, et siin kommenteerijad on kodused inimesed ja nad tegelikult ei peagi kellaaja pealt kuhugi jõudma. Vahivad aga aknast ja panevad kirja kellaajad, kus sahk on / sahka pole. Helistavad ja kirjutavad. Tegus töörahvas lihtsalt leiab endale lahenduse. Noortest inimestest ma saan aru- nad pole lihtsalt talve näinudki. Keskeast pisut üle inimesed mäletavad kindlasti, et nende nooruses ainult sellised talved olidki. Inimene õppis loodusega arvestama. Üks külaelanik siin rääkis, et teeks õige õppefilmi- alates sellest, kuidas poes ära tunda lumelabidas, see osta ja kuidas siis sellega talvel natuke tööd teha. :D Ehk Peetri rahvale tõesti aitaks. Kuidagi ei saa pahandada inimese peale, kes ei tea ega oska.
|
OSCAR-2019
|
||
Diakon Kalle Rebasel on komme tegeleda mitme asjaga korraga. Maailmas on lihtsalt nii palju huvipärast, mille avastamiseks mees oma aega ohverdab.
«Suu oli kuiv ja kraevahe märg,» meenutab Kalle Rebane oma esimest jutlust 1987. aastal Kuusalu kirikus. See sündis ajal, mil kiriku töötegijatest oli suur põud ja kui õpetaja Endel Kuulbakil tuli pakilistel asjaoludel pealinna sõita. Siis pidigi teda asendama noormees, kes veel polnud panustanud vaimuliku ametile. Aga et esimene kogemus päris hirmutav ei olnud ning et kogudus õpetaja asendajaga rahule jäi, seda kinnitab ilmekalt fakt: Kalle Rebane ordineeriti 20. augustil Prangli saarel diakoniks.
Jumala ettemääratud juhusteks nimetab 1961. aastal sündinud mees ise kõiki neid seiku, mis on veerema tõuganud sündmuste ahela ühe kindla eesmärgi poole.
Tänu keeltekoolis omandatud korralikule soome keelele ja «juhusele» sattuda Tallinna Püha Vaimu kogudust külastanud Soome pühapäevakooli tegelastele tõlgiks, sillutus tee 1990. aastal Soome Järvenpää õppekeskusse kogudusetöö õpinguteks. Edasi tuli Usuteaduse Instituut ja jumalasõna jagamine mitmes koguduses.
Ent inimene ei ela üksnes õppimisest ning vaimulike asjade ajamisest: perele, kuhu kuuluvad abikaasa Lii, tütred Virge ja Kristiina ning poeg Mart, oli tarvis toit lauale anda. Selleks on Rebane oma «üheksa ametiga» ennast päris katkestamise äärele viinud.
Võttes kõneks heebrea keele, löövad mehe silmad särama. «Mõni asi lihtsalt paneb põlema ning võtab su jäägitult endasse,» kinnitab ta. Kui paljuski õpitakse unustamise pärast, selleks, et taas ühe eksamiga maha saada, siis heebrea keel Kalle Rebase jaoks siia nimistusse päris kindlasti ei passi.
Suur roll oli selles õpetaja Evald Saagil, kes oma suurepärase pedagoogivõimega nimetatud distsipliini lihtsalt huvitavaks tegi. «Olen väga õnnelik, et võin arvata end kadunud Evald Saagi õpilaste hulka. Siiani lähtun tema omapärasest keele õpetamise viisist,» arutleb Rebane.
Aasta 1999, mil Rebane Prangli saarele praost Jaanus Jalaka ettepanekul vaimuliku kohuseid täitma läkitati, oli mehe jaoks murranguline. «Aeg oli ennast kokku korjata või siis lõpuni laiali kaduda,» iseloomustab ta läbipõlemissündroomiga kohtumist. Kui Kalle naine Lii arvas, et egas see «tühjale saarele» minemine mehele head too, siis ometi käivitus jõudsalt ning tulemuslikult eneseabi mehhanism: mees leidis enda.
Saarele sisseelamine võttis aega ja ei olnud päris muredeta. Urbaniseerunud inimesel on keeruline omaks võtta aegu toiminud küla kogukondlikke tavasid.
Oma sõnu peab enne väljaütlemist hästi kaaluma ning midagi tehes tuleb arvestada, et see on teada üle saare ja iga su samm on luubi all. Nii et, ei saa seal kadakate vahel midagi nii omaette kõndijaks jääda, tuleb ikka aktsepteerida sootsiumi reegleid. Muiates tõi Rebane näite koefitsendist, millega saarel juhtumisi edastatakse: mina arvan – sina tead kindlasti – tema nägi oma silmaga!
Kalle Rebasele Pranglil meeldib ja iga päevaga aina rohkem. Kui vähegi saaks, ega siit lahkukski. Võib-olla täitubki lootus, kui millalgi Pranglist iseseisev kogudus saab. Kes teab.
Aga kui Jeesus oli kuulda saanud, et Johannes on vangistatud, läks ta tagasi Galileasse ja jättis Naatsareti ning asus elama Kapernauma, mis on järve ääres, Sebuloni ja Naftali piirkonnas, et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu: «Sebulonimaa ja Naftalimaa, mere teel, sealpool Jordanit, paganate Galilea, rahvas, kes istub pimeduses, on suurt valgust näinud, ja neile, kes istuvad surma maal ja surma varjus – neile tõuseb valgus!» Sellest ajast peale hakkas Jeesus kuulutama: «Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!»
Jeesuse avaliku tegevuse algus on märkamatu. Ta jätab maha oma kodulinna Naatsareti ja läheb Galileamaale. Ta asub teele, sest «ükski prohvet pole tunnustatud oma kodukohas» (Lk 4:24) ja nii on tõotatud kord prohvet Jesaja sõnade läbi, et just paganate Galilea rahvas näeb suurt valgust (Mt 4:16). Jeesuse tegevuse alguse signaaliks saab Ristija Johannese vangistamine. Maavalitseja Heroodes on see, kes rahva silmis tema mainet kahjustava tõekuulutaja suu sulgeb ning ta vanglamüüride taha heidab. Ei, see pole mitte see Heroodes, kelle «maad ja mere piire ületavat julmust» me jõuluevangeeliumist tunneme, vaid hoopiski tema poeg Heroodes Antipas. Heroodes rikkus abielu oma poolvenna naisega ja oli «väga lummatud» ka oma abikaasa tütrest. Aga käsuseaduse järgi ei tohi mees naida oma venna naist, välja arvatud juhul, kui vennad elavad üheskoos, aga üks neist sureb ja tal ei ole poega, siis ei tohi surnu naine saada väljapoole võõrale mehele (5Ms 25:5). Ainus, kes valjul häälel kuulutab, et «kuningas on alasti» ega «tohi seda naist pidada», oli Ristija Johannes (Mt 14:3). Ristija Johannes on askeet. Ta elab loobumises ja meeleparanduses kutsudes seda maailma loobumisele ja meeleparandusele. Tema sõnarelvaks on maailma lõpu ähvardus ja Jumala vihast kantud uue kohtumõistja tuleku ettekuulutus: «Mina ristin teid veega, tema aga tule ja vaimuga. Tema on tuleleek, mis ei kustu ealeski, tema on see tuli, mis kõik põletab» (Mt 3:12). Aga mida teeb see tõotatud karm Kohtumõistja, kui on kuulnud oma tuleku teerajaja ja ristija vangistamisest? Kas asub Ta vohavale kurjusele samaväärselt vastates kätte maksma? Kas kogub Ta enese ümber rahulolematud rahvahulgad ja «kaksteist leegioni ingleid», selleks et revolutsioonitulega ebaõiglus kaotada ja Ristija Johannes vabastada? Kas asub Ta teostama sotsiaalseid ümberkorraldusi?
Ei, Jeesus Kristus pole sotsiaalreformaator ega esimene sotsiaaldemokraat, nagu arvab Karl Barthi õpetaja Leonhard Ragaz ühes möödunud sajandi alguses ilmunud kommentaaris. Ei, Jeesus tõmbub hoopiski tagasi ja läheb Galileasse. Miks? Me ei saa vastust. Vahest sellepärast, et oleme kaasaja inimese kombel «tänapäeva mõttemalle minevikku üle kandes» oma küsimuse valesti püstitanud. Aga võib-olla sellepärast, et evangeeliumi sõnum seisneb milleski muus kui ebaõigluse paljastamises ja revolutsioonis, mis «omadki lapsed alla kugistab» puhastavas tuleleegis? Ilmselt ei mõista ka Ristija Johannes silmapilkselt tõotatud Kohtumõistja niisugust tulekut, keda ta nii karmimast karmimana prohveteerinud oli. Ta ju küsib: «Kas Sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?» (Mt 11:3).
Ja milline oli Jeesuse vastus? «Minge teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete: pimedad näevad jälle ja jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad ja surnud tõusevad ülesse ja vaestele kulutatakse evangeeliumi; ja õnnis on see, kes ei pahanda ennast minu pärast» (Mt 11:4-6). Jeesus ütleb: «Õnnis on see, kes ei pahanda ennast minu pärast.» Tõsi. Kas meiegi pole vahetevahel üksteisega oma ülekeevas ja endi meelest kõige õigemas usus Jeesuse üle pahandanud? Ja kas pole me seda juba nüüdki teinud, kui söandame tänapäeva mõttemalle Jeesuse maapealsesse aega rakendades küsida, miks Ta Johannest vangist ei vabasta ja selle asemel hoopiski aktiivsest vastupanust loobub ja tagasi tõmbub?
Pärast Ristija Johannese surma eemaldub Jeesus paadiga tühja paika, et olla omaette (Mt 14:13). Ja siis läheb ta Galileasse. Ääremaale. Maale, mis asub mere ääres. Ta liigub Sebulonis ja Naftalis. Ta ei lähe otsima «ilusaid linnu» ega «rikkaid ja paremaid inimesi», vaid paika, mis usust rikaste juudamaa linnade silmis on vaeste patuste maa Galilea. Paganamaa, kus petetakse, valetatakse, pekstakse keelt, kus valitseb piiritu ebaõiglus. Ta läheb nende juurde, kes «korralike inimeste» poolt on eemale tõugatud, eemalseisjaiks mõistetud, kes «pimeduses, surma maal ja surma varjus istuvad».
Jeesus kuulutab: «Parandage meelt, sest taevariik on lähedal.» Sõnad on samad, mis Ristijal Johanneselgi, ometigi sootuks erinevad. Parandage meelt, sest Jumala armastus on teile lähenemas. Jeesus on maailma valgus. Aga see valgus pole tuli, mis kõiki ja kõike põletab. Jeesuse sõna on rõõmustav.
Armas lugeja, kust kohast tavatseme meie otsida taevariiki? Kas pealinnast elupeatänavalt? Kas oma iseenese õiguses, edukuses iga hinna eest? Meid kutsutakse meelt parandama, sest taevariik on lähedal. Kust aga algab taevariik? Vaadakem Jeesusele ja mõelgem hetkeks, kus ja kuidas alustas Tema.
|
OSCAR-2019
|
||
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) koostöös Eesti Disainikeskuse ja Kultuuriministeeriumiga avasid märtsis kolmanda Disainibuldooseri programmi, mis on suunatud tööstusettevõtetele.
Disainibuldooser on tööstusettevõtetele suunatud programm, kus koolitajate ja mentorite toel aidatakse Eesti ettevõtetel kasvatada oma toodete ja teenuste lisandväärust läbi tootearenduse ja kliendikesksema toodete pakkumise. Programmi aitavad ellu viia ka Taani juhtiv disaini- ja konsultatsioonifirma Attention Group ning 15 Eesti disainijuhti. Programmi õnnestumise võtmeks on ettevõtte valmisolek panustada ressursse – nii inimesi kui finantse, et head mõtted saaks kinni püütud ja teoks tehtud.
Eesti Disainikeskus on Disainibuldooseri projekti läbi viinud juba kaks korda ja esimesed eduloodki juba projektist välja kasvanud. Kõige suurema hüppe on teinud Proekspert, kes sai eelmisel aastal EASi Ettevõtluse Auhinna konkursil Aasta disainirakendaja auhinna. Kuid tõsiseid tegusid disaini rakendamisel on teinud ka Wendre, Datel, Meiren, Chemi-Pharm ja teised. Eelmisel aastal lõppenud Disainibuldooseri edulood veel küpsevad, kuid loodetavasti saame mõnest juba kevadel rääkida.
Edulugude taga on disainijuhid ja disainiusku ettevõtete juhid, kes koostöös on suutnud muuta ettevõtete ärimudeleid, struktuure ja protsesse. Just selliseid erakordselt võimekaid disainijuhte ja suure arenemissooviga ettevõtjaid ootame ka sel korral osalema.
“Kogu disainikasutus tundub täna juba nii loomulik – seda lihtsalt peab tegema. Disainibuldooser oli oluline tõuge ja seda just vaja oligi,” kommenteeris projektis osalenud Sami AS tootearenduse juht Erik-Einar Heil.
Esimeses etapis toimuvad tootearenduse ja disaini koolitused ning disainijuht viib ettevõttes läbi põhjaliku disainiauditi. Ettevõtetel on võimalus teha koostööd Eesti kogenud disainijuhtidega, kelle leidmine koostööpartneriks ei ole tavaolukorras lihtne. Auditi tulemuseks on ülevaade ettevõtte võimalustest tuua tootearendusse sisse disainivaade. Etapis saavad osaleda 15 tööstusettevõtet.
Teises etapis jätkavad 5-8 ettevõtet, kes auditite tulemuste põhjal omavad kõige suuremat potentsiaali ja soovi alustada kohe tootearendusprojektiga ning kogenud disainijuhi juhendamisel leiavad endale toote- või teenusedisainerist koostööpartneri. Disainiostu kulusid finantseerib ettevõtja omavahenditest. Ettevõtjaga teeb pidevat koostööd disainijuht, kelle rolliks on juhendada lähteülesande koostamist, pakkumiste võtmist sobivatest disainibüroodest, teenusepakkuja valikut ning kes on juures kogu tootearendusprotsessis ning ettevõtjat vajalikul hetkel nõustamas.
Programmis saavad osaleda 15 ettevõtet, igast ettevõttest ootame koolitustele 2-3 tootearendusega seotud võtmeisikut. Fookus on tööstusettevõtetel (EMTAK C jagu), kes:
Programmi kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Ettevõtte omaosalus on esimese etapi puhul 500€ (lisandub käibemaks), millele lisandub soovi ja sobivuse korral teine etapp, maksumus 2500€ (lisandub käibemaks).
Programmis osalemine on ettevõtte jaoks vähese tähtsusega abi (VTA). Esimeses etapis on osaleja VTA suurus mitte rohkem kui 9 000 eurot ettevõtte kohta ning teises etapis on VTA ettevõtte kohta mitte rohkem kui 14 000 eurot.
Ettevõttele jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos programmi raames antava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot (maanteetranspordi valdkonna ettevõtetel 100 000 eurot). Lähemalt VTA-st. Kontrolli oma ettevõtte VTA vaba jääki Rahandusministeeriumi lehelt!
Proekspert võitis hiljuti EAS-i Ettevõtluse Auhinnad 2016 konkursil Aasta Disainirakendaja auhinna ja jõudis ka Aasta Ettevõtte nominentide hulka.
Suur tööstusettevõte võib toimida väga erineva ärimudeli alusel ning luua lisandväärtust erinevas protsessi osas. Wendre on üks Eesti suurimatest tööstusettevõtetest, mis valmistab edukalt masstoodangut.
Aprillis sai avapaugu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) algatatud ja Eesti Disainikeskuse poolt ellu viidav kolmas Disainibuldooseri programm, mis on suunatud tööstusettevõtetele.
Eesti Disainikeskus otsib oma meeskonda ettevõtluse suuna projektijuhti, kes viiks ellu ettevõtetele suunatud sündmusi ja arenguprogramme.
Sügisel startinud Disainibuldooser jõudis eelmisel nädalal esimese etapi lõppu. Viis osalevat ettevõtet on läbinud disainiauditi koostöös disainijuhtidega ning eelmisel nädalal esitleti vahetulemusi.
10. novembril sai avapaugu Disainibuldooseri projekt, mis on 8 kuud vältav programm ettevõtjatele, kes on otsustanud lähiaastatel panustada ressursse disainikasutusse.
Oktoobris käivitame taas tootmisettevõtetele suunatud arenguprogramm, mille läbimine koos kogenud disainijuhiga aitab ettevõttes disaini parimal moel rakendada.
Disainibuldooseri projekti lõpuks valmis 30-minuti pikkune film, mis tutvustab põhjalikumalt nelja projektis osalenud ettevõtte tulemusi.
Tallinna Sadam on üks kümnest Eesti ettevõttest, kes osales pea kaks aastat kestnud Disainibuldooseri projektis, disainijuhiks Jannus Jaska. Sellest, kuidas nii suures ja komplekses organisatsioonis kasutajakesksust ja disainmõtlemist juurutada, vestles Disainikeskusega Tallinna Sadama Ärisuunajuht Ahto Ader.
"Disainibuldooseri programmi tulemusel õppisid Proeksperdi juhid ennast kliendi kingadesse panema ning mõisteti, et teenuste kvaliteedi puhul on kõige olulisem klienti mõista."
|
OSCAR-2019
|
||
Kui esimeses seminaris tuli meil välja mõelda õpianalüütiline süsteem ja see iseseisva tööna oma rühma peal järgi katsetada, siis teine seminar oli tibude lugemise aeg. Uurisime, milliseid andmeid võimaldas meie süsteem koguda, kuidas neid analüüsida ning milliseid järeldusi saaks kogutud andmete põhjal teha.
Esiteks ei olime andmevoo tekitamisega (oma õpikogemuste jäädvustamisega Instagramis) alustanud veidi hiljem kui planeeritud ning andmeid küll oli, kuid võinuks olla rohkem.
Teiseks ei olnud süsteemi toimimise mehhanism omavahel piisavalt hästi selgeks räägitud, nii et osad postitused sattusid valesse kohta (postitati Instagrami asemel otse Facebooki). Meie väikse andmehulga puhul polnud sellest lugu, sest nn eksinud postituste andmed sai käsitsi andmefaili sisestada, kuid suurema andmekogu puhul olnuks mure suurem.
Kolmandaks unustasime lisaks algsele kursuse teemaviitele (hashtag’ile) lisada oma postitustele muid teemaviiteid (kuigi alguses selles kokku leppisime). See võimaldanuks õpianalüütika seisukohast oluliste seoste leidmist: näiteks kui üks rühmaliige postitab hoolega fotosid teemaviitega #kunst, kas siis ka mõni teine rühmaliige hakkab selle teema vastu huvi tundma ja sarnase teemaviitega postitama.
Neljandaks, nagu ikka juhtub, tuli ette pisemaid tehnilisi takistusi. Kummalisel põhjusel ei jõudnud ühe rühmaliikme postitused Instagramist Facebooki ega Dropboxi, kuigi ta tegi kõik õigesti.
Ent mõnest puudujäägist hoolimata saime kogutud andmete põhjal teha sotsiaalvõrgustiku analüüsi. Sotsiaalvõrgustiku analüüs (SNA) võimaldab uurida näiteks järgmisi küsimusi (Pata, kuupäev puudub):
Mis ajendab inimsesi sotsiaalvõrgustikus osalema (ideede-teadmiste jagamine-saamine, enesereklaam, kuulumisvajadus vms) või pärsib neid seda tegemast (pinnpealsus, puudulikud digioskused, vähene enesekindlus vms)?
Sotsiaalvõrgustiku analüüsiks saab kasutada spetsiaalset tarkvara, mis võimaldab andmeid erineval moel visualiseerida, nii et seosed ja mustrid esile tuleksid. Näiteks võib analüüsida inimeste tsentraalsust ehk mõju võrgustikus – kui suur on ühe liikme seoste arv võrgustiku kõigi seoste suhtes (Pata, kuupäev puudub). Suure tsentraalsusega võrgustiku liikmed on tihti infoedastaja rollis – seega saab nende kaudu hästi mõjutada info liikumist võrgustikus.
Seminaris kasutatud SNA analüüsi tarkvarasse Gephi saab andmed eksportida csv-failina. Meie rühmatöö andmefail koosnes kasutajanimedest ühes veerus ja teemaviitadest teistes veergudes. Visualiseerituna nägi asi välja selline:
Pata, K. (kuupäev puudub). Sotsiaalvõrgustiku seoste analüütika. Loetud aadressil: https://ifi7060.wordpress.com/about/attend-event/
Seekordse ülesande jaoks hakkasin ma meenutama, millal ma üldse e-portfoolio mõistega tutvust tegin. Veel mõni aasta tagasi oli e-portfoolio minu jaoks üsnagi tundmatu asi. Ilmselt puutusin ideega sellisest digitaalsest materjalikogumist kokku siis, kui asusin tööle e-õppe valdkonda, sest siis hakkasin enesetäiendamiseks jälgima Tom Kuhlmanni e-õppe arendamise blogi. Mõnikord ilmus seal postitusi, mis käsitlesid just e-portfoolio vajalikkust isikliku ja erialase arengu jaoks.
Nii Kuhlmanni blogist kui ka mujalt loetu ajel hakkasin ka ise portfoolio loomisele mõtlema. Uurisin küll erinevate keskkondade võimalusi, kuid portfoolio ülesseadmiseni ei jõudnud. Peamiselt kahel põhjusel: esiteks ei võtnud ma selleks piisavalt aega ja teiseks tundsin, et ma ei ole erinevate võimalustega veel piisavalt hästi kursis, et head valikut teha. Siiski on mul aega mööda ja erinevate portfooliotega kokku puutudes välja kujunenud arusaam, milline võiks olla mu enda e-portfoolio.
Peamiselt pildi- või videogalerii kujul portfooliotest on mulle sügavamat muljet avaldanud portfooliod, mis on seotud blogi ja/või kodulehega. See annab autori isiksusest, loomingust, tööpõhimõtetest ning võimetest parema pildi ja loovad mulje, justkui tunneksid inimest isiklikult. Seega plaanin ka oma portfoolio siduda ajaveebiga ja koondada nii formaalse õppetöö käigus kui ka iseseisvalt loodu ühte kohta. Portfoolio jaoks looksin lihtsalt eraldi lehe või lehestiku. Erinevate spetsiaalsete portfooliokeskkondade (Carbonmade, PebblePad, Mahara) võimalusi uurides jäi mulle siiski mulje, et mänguruum on seal mõneti piiratud. Seega eelistan platvormi, millel on suurem potentsiaal kasvada koos minuga, ning WordPressi-põhine veebileht peaks selleks hästi sobima.
Samas kindlasti on spetsiaalsed porftoolio-keskkonnad vajalikud ja igati omal kohal, näiteks kui portfoolio on tarvis koostada kiiresti, mõne kindla õppeaine jaoks vms.
Portfooliosse lisaksin lõikeid autorivahendites (näiteks Articulate Storyline’i või Twine’iga) loodud e-õppematerjalidest või katsetustest. Loodud materjali saaks külastaja ise läbi mängida – st tegemist ei oleks vaid fotode või ekraanipiltidega. Näiteks Storyline’i projekte saab edukalt WordPressi-lehele üles laadida, kuna WordPressil on selle jaoks spetsiaalne plugin. Tõsi, tasuta saab seda kasutada vaid piiratud mahus. Iga materjali või näidise juurde lisaksin ka kirjelduse, milleks ja kuidas ma selle ehitasin. Kui olen ise loonud ka graafilist materjali, siis ka pildifailid ja võib-olla ka süžeetahvli ehk storyboardi.
Üheks heaks näiteks sellisest tööprotsessi kirjeldusetega portfooliost on õppedisaineri Jackie van Nice’i portfoolio: lisaks päris õppematerjali ülespanemisele kirjeldab ta, kuidas ta ühte või teist probleemi lahendas. See on suurepärane viis saada aimu, kuidas keegi kogenum konkreetsele probleemile läheneb.
Usun, et blogi ja porfoolio ühendamine annab võimaluse luua ühtsemat digitaalset identiteeti. Teiseks saab külastaja siis ülevaate nii autori valdkonnapädevustest kui ka üldpädevustest, kuna blogikirjutistes peegelduvad enamasti ka autori suhtumine töösse, tema väärtushinnanguid, sotsiaalseid ja organisatoorseid oskused jms.
|
OSCAR-2019
|
||
Krediitkaardile võib olla kehtestatud aastatasu või kuu hooldustasu, kuid on ka aastatasuta ja kuutasuta kaarte.
Kasutatud raha eest tuleb tasuda intressi, välja arvatud kaartide puhul, millel on teatud arv intressivabu päevi ja klient maksab kasutatud raha nende päevade jooksul tagasi.
Krediitkaart on pangakaart, millega makstes ei sõltu makstav summa kaardiomaniku kontojäägist, vaid see summa arvatakse maha kaardiomaniku vabast krediidilimiidist. Teisisõnu annab krediitkaart võimaluse kasutada kokkulepitud piirmääras panga poolt antud laenu. Üldjuhul sõltub kokkulepitud piirmäära ehk krediidilimiidi suurus inimese regulaarsest netosissetulekust. Krediidilimiit lepitakse kokku pangaga krediitkaardi lepingut sõlmides. Sissetuleku nõue ja vastavalt sellele pakutav krediidilimiit on erinevatel pankadel ja kaartidel erinev.
Eelkõige on krediitkaart mõeldud ostude eest tasumiseks kas kauplustes, teenindusasutustes või internetipoodides. Krediitkaardiga tehtud tehingute eest toimub tasumine panga poolt määratud kuupäeval ja viisil. Tagasimaksmise viisid võivad olla erinevad. Krediitkaardiga on võimalik pangaautomaadist välja võtta ka sularaha, kuid tasub teada, et sularaha väljavõtmise eest küsib pank teenustasu.
Kui inimene reisib palju, võiks omada krediitkaarti, sest välismaal eelistatakse sageli maksevahendina deebetkaardile krediitkaarti, samuti näitab krediitkaart panga usaldust kliendi vastu ning suurendab seeläbi ka kaupmeeste usaldust, sobides niiviisi hästi garantiiks broneeringute tegemisel.
Kaarti tohib kasutada ainult see inimene, kelle nimele kaart on väljastatud. Aeg-ajalt tasub jälgida oma konto seisu ning kontrollida konto väljavõtet. See aitab kiiremini avastada võimalikke pettusi.
Krediitkaardiga võidakse kaasa pakkuda lisateenuseid, näiteks tasuta või soodushinnaga reisikindlustust, kaardikaskot, ostukindlustust, soodustusi samas pangas teiste lepingute sõlmimisel, samuti soodustusi erinevates teenindusasutustes. Lisateenuste olemasolu ei tohiks kaardi valimisel määrava tähtsusega olla. Hinnata tasub esiteks seda, kas ühte või teist lisateenust üldse vaja on ning teiseks, kui osta see teenus eraldi, kas hind tuleks soodsam ja teenus vastaks rohkem soovidele?
Tavaliselt pakutakse võimalust vormistada krediitkaardile ka lisakaart(e). See tähendab, et on võimalik näiteks oma pereliikmele lisakaart teha, nii et temagi saab sulle antud krediidilimiiti kasutada. Seejuures tasub tähele panna, et kaardi omanik vastutab ka lisakaardi omaniku tehingute eest.
Oliver kasutas juba aastaid määratud tagasimaksega krediitkaarti. Kuna Oliveri naisel Riinal krediitkaarti ei olnud, uurisid nad võimalust, kas Oliveri krediitkaardile saaks võtta lisakaardi. Selgus, et saab. Lisakaardi eest tuleb samuti maksta kuutasu nagu põhikaardigi eest, kuigi Oliver nägi panga hinnakirjas ka sellist määratud tagasimaksega krediitkaarti, millel kuu- ega aastatasu polnudki. Lisakaardi võtmisega tuli üle vaadata ka krediidilimiit ning kasutuslimiit. Oliveri krediidilimiit oli 1 200 eurot ning see jäeti samaks, kuid muudeti kaardi kasutuslimiiti: kui seni sai Oliver üksi kasutada 1 200 eurot, siis nüüd jäi Oliverile kasutuslimiidiks 800 eurot ning Riina lisakaardile 400 eurot.
Krediitkaardi kasuks otsustades tasub võrrelda erinevate pankade pakutavaid kaarte - nende kasutustingimusi ning kasutamisel pakutavaid võimalusi. Olulised kasutustingimused, millele tuleks tähelepanu pöörata, on kasutatud krediidi tagastamise tingimused ning intressi ja viivise arvestamise põhimõtted. Võrdlemiseks on mugav kasutada pankade pakutavate krediitkaartide võrdlustabelit, mis asub siin.
NB! Pank peab enne krediitkaardi lepingu sõlmimist andma inimesele piisavaid selgitusi, et inimene saaks hinnata, kas talle pakutav leping vastab tema vajadustele ja rahalistele võimalustele. Selleks kasutatakse tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis on kõikides pankades ühesugune ning mis lihtsustab tarbijal erinevate pakkumiste võrdlemist. Teabelehel märgitakse ära kliendile pakutava krediidi suurus, intressimäär aastas, krediidi kulukuse määr, muud lisanduvad tasud, viivised ja teised võlgnevusega seotud tasud, lepingu kestvus jne. Täpsemat infot saab siit.
Kui vajad kaarti peamiselt välisreisidel hotelli ja lennupiletite broneerimiseks ning panga pakutav krediit pole esmatähtis, võid valida näiteks kuutasuta püsimaksega kaardi, millele saab ise raha peale kanda. Nii ei kaasne kaardi kasutamisega sinu jaoks kulusid, sest kasutad oma raha.
Laias laastus võib krediitkaardid jagada kolme rühma – määratud tagasimaksega, vaba tagasimaksega ja püsimaksega krediitkaart. Tasub teada, et kuigi nad kannavad erinevates pankades sageli sama nime, sõltuvad nende tingimused konkreetsest pangast ja kaardist.
Määratud tagasimaksega krediitkaart – kokkulepitud päevade jooksul saad üldjuhul kasutada intressivaba raha. Intressivabade päevade arv sõltub pangast ja konkreetsest krediitkaardist ning see võib olla näiteks 40–50 päeva. Kõik eelneval kuul kulutatud summad võtab pank ise kokkulepitud maksepäeval sinu kontolt maha. Kui siis vajalikku summat kontol ei ole, hakkab pank arvestama viivist. Tagasimakse päev on kindel kuupäev, näiteks iga järgneva kuu 10. või 20. päev. Üldjuhul on kaardile kehtestatud kuu- või aastatasu.
Vaba tagasimaksega krediitkaart – kulutatud summa tagasimaksmisel saad üldjuhul ise valida tagasimaksmise aja ja summa ning võid maksta ka osade kaupa. Intressivabad on reeglina sõltuvalt pangast ja kaardist näiteks 30–55 päeva. Kui kasutatud raha selle aja jooksul tagasi pole kantud, pead kasutatud summalt pangale maksma intressi. Üldjuhul on kaardile kehtestatud kuu- või aastatasu.
Püsimaksega krediitkaart – kasutatud summa maksad pangale tagasi lepingus fikseeritud suurusega ja regulaarsete osamaksetena ning osamaksed saad jaotada pikema perioodi peale. Kuigi lepingus on ette nähtud minimaalne osamakse summa, võid maksta ka rohkem, sest mida kiiremini pank laenatud summa tagasi saab, seda vähem pead intressi maksma. Üldjuhul intressivabu päevi ei ole, nii et kui kaarti maksmiseks kasutad ja info tehingust jõuab panka, algab kasutatud summalt intressiarvestus. Püsimaksega krediitkaartide seast on võimalik leida ka kuu- ja aastatasuta kaarte.
On ka selliseid krediitkaarte, kuhu saab ise raha juurde maksta, et kaardi vaba jääki suurendada. Enda raha kasutamise eest ei pea pangale loomulikult intressi maksma.
Kui sul juba on krediitkaart, tasub oma tehingute väljavõttele ja kaardi kasutamise tingimustele mälu värskendamiseks pilk peale heita ja kaaluda, kas tegemist on kõige kasulikuma lahendusega või on tarbimisvajadused vahepeal muutunud ning aeg on küps uue kaardi võtmiseks või sellest hoopis loobumiseks.
Krediitkaardiga tehtud ostudel tuleb internetipanga väljavõtte abil regulaarselt silm peal hoida, et mitte kulutamisega hoogu sattuda. Võiks püüda maksimaalset limiiti mitte ära kasutada, et järgmisel kuul selle tagasimaksmisega raskusi poleks.
Kuigi vaba tagasimaksega kaardiga saab ise valida tagasimakstava summa suuruse ja aja, võiks püüda kasutatud raha või vähemalt suurem osa sellest intressivabade päevade jooksul tagasi maksta. Nii maksad vähem intressi. Samal põhjusel tasub ka püsimaksega kaardi puhul maksta kogu kasutatud summa võimalikult kiiresti tagasi, sest püsimaksega kaardi puhul reeglina intressivabu päevi ei ole. Kui sa ise ei taha või ei suuda laenamisel distsipliini hoida, siis võib sobida määratud tagasimaksega krediitkaart, sest sellelt võtab pank ise korra kuus kindlaks määratud tähtpäeval eelmisel kuul laenatud summa maha.
Kui krediitkaardi omamine hakkab üle jõu käima, võiks koostada eelarve. Sinna tuleks kirja panna oma igakuised tulud ja kulud ning arvutada, kui kiiresti oleks võimalik krediitkaardi võlg tagasi maksta. Tee tagasimakse graafik ja järgi seda!
|
OSCAR-2019
|
||
Pikutasin tuulerõugetes poja kaisus värskete tuulelõhnaliste linade vahel, vaatasin kuidas läbi kardina kumab sinakaskollast lõunapäikest.
Timeriga kohvimasinad on olemas, eks (ei oma. Kahjuks. Neelan mineviku põlgust koos oma liiga kaua ligunenud presskannu kohviga ja mõtlen, et tahan siukest). Keegi võiks selle timeri siduda kuidagi lapse ärkamisega. Mingi andur voodis näiteks. (Ajujaht ja Kadi on ilmselt jätnud oma jälje)
Et kui Puuk voodist välja poeb, ning teeb ta seda ju koidueelsel tunnil kell 5 v 6, ja ilmselgelt hakkab mind peedistama, oleks selleks ajaks, kui ma kööki jõuan, kuum kohv ootamas. Ma nutaks vahutavaid seebiseid tänupisaraid iga kord. Sest kohv oleks juba valmis.
Täna me näiteks adopteerisime kivi. Õigemini mu poeg tegi seda. J milline terve mõistusega inimene saakski jätta keset teed vedelema nii suurepäraselt liivase ja lumise, kuid üksiku kruusakivikänkra. Ei ei.
Mu pisipuuk armus koheselt ja kivi sai tunda talle, vaesele üksiklasele, ilmselt nii võõrast õrnust. Eskimomusisid ja tavalisi musisid. Ja me võtsime ta kaasa. Poja asetas (heitis?) teda hellalt kuid kindla käega kelgule, ja võttis jälle käte vahele. Kui kivi pudenes lumme, tasuti hoolimatus uute õrnustega.
Lõpuks sai puuk ka aru, et võibolla on kivil laias maailmas oma asjad ajada, ning nende teed peavad minema eri suundades. Ta asetas kivi teele ja lehvitas – järgnes pikk lahkumine. Korra jooksis veel tagasi, istus kivi juurde maha- ilmselt trööstis sõpra, kellega koos mitu meetrit teed käidud ja söödud mulle aimamatud kogused soola.
Me ei unusta teid, härra kivi. On privileeg olla jaganud teiega käidavat rada. Küll me suvel komistame teie otsa jälle. Ilmselt sõna otseses mõttes.
2015 sai läbi – jõin oma teetassi tühjaks, pakkisin ennast puhvis sulejopesse, haarasime shampuse (mu klaviatuur ei tunnista katusega shhaad) ning pokaalid ja astusime kodumäe otsa saluuti vaatama. ja va mullitavad rüüpama. uhke ja kirju oli see 12. tunni hetk. nagu möödunud aastagi.
iseenesest olen ma ju puha kodune ema. mis neil muret või tööd. aga eneselegi ootamatult on olnud väga tihe lugu. enamus sellest loost muidugi polegi minust, vaid väiksest uhkest härra Põngist, keda mitte-nii-lähedased teavad ka kui Robertit
eelmisel aastal samal ajal hakkas väike pooleaastane põng varsti-kohe saama lisatoitu. ma mäletan kui hirmus see oli – aga äkki näljutan (kogemata) ära?! äkki ma unustan ära, et ta süüa tahab?! selles mõttes, et rinnapiimaga on ju lihtne. kaissu, ja vaatab ise, et söödud saad. ja siis äkki aga portsjonid ja toitained ja söögikorrad, ja kõik puha minu teha. kasvav organism ja arenev aju. aminohapped ja vahepalad.
täna istub härra oma laua taga, sööb lusika või kahvliga (kahvel miskipärast meeldib rohkem), joob tassist v klaasist ja ei luba ennast eriti aidata. ja mina ka enam väga ei muretse. lisaks käib ja jookseb ta nüüd kogu ihust ja hingest, ja alles aasta tagasi lükkas ta ennast selili, ja ma olin nii pöördes, et ta ennast keerab. esimene hammas avaldas ennast 2. jaanuari hommikul.
septembri lõpus pakkisime asjad ja põngi, istusime autosse (mina vaikse ninalurinaga, sest ootamatult tabas mind sõpruse puiestee trollitraatide all nostalgia) ning kolisime päälinnast ära. nüüd oleme uhked otepäälased.
sügisel saatsin äriidee Tartu Loomemajanduskeskuse äriplaanikoolituse konkursile, ja poolkogemata saingi kursusele. mitte nii poolkogemata, pigem vastupidi, läbisin kursuse ja nüüd on mul taskus kaitstud äriplaan, et see Töötukassale esitada ja siis uhkelt LMK ettevõtteks hakata. ja lõpuks saab hakata minult kleite nõudma. kui armastad minimalismi ja mõnusat pehmet langevat kangast. mõtlen, kas on poliitiliselt korrektne turundamisel (valitud hetkedel) selgitada inimestele, et kui sa ei taha oma paljaid nibusid kanga vastu hõõruda, siis pole õige kangas. sest mul on õnnestunud leida kõige jumalikum, siidjaim ja jahedam bambussiid, ükotex sertifikaadiga päälegi, et last day of underwear might be upon us. mina tahaks küll, et mu rinnad oleks sellises seisus, et ma neid kleite saaks ilma rinnahoidjata kanda. niiiiipeehmeee (teate seda pliksi sealt ispy multikast, kellele ükssarvikud, eriti fluffyd, meeldisid- vat siuke kiun)
samuti langes mulle osaks suur ja tore võimalus osaleda Kadi Pajupuu tiimis Ajujahi konkursil. Kadi Ajujahi toode on Railreed. Olen disainer-rätsep ja sõnameister. minu ülesandeks on tootedisain valmivatest kangastest ja railreedi blogis sõnu ritta seada. nüüdseks oleme 30 parema seas, selja taga on mitu ägedat koolitusnädalavahetust ja loomulikult 100 hulgast 30 hulka saamise voor. adrenaliini ja loovust kamaluga.
noh, ja siis aasta lõpus olidki äriplaani kaitsmised ja näidiste tegemised (kõik pole valmis..:/) ja peod ja väljanäitused ja äkitsi oli see teejoomise hetk enne aasta viimast hetke.
uuel aastal hakkan ettevõtjaks, ja rohkem kirjutama. sporti hakkan uuesti tegema ja kommisöömise jätan maha.ratast sõidan.
Kell oli vaevu viis läbi hommikul, kui mu kohv juba elutoas jahtus ja ma köögipõrandal pesuresti all pojaga võidu ÕÕÕ karjusin.
Ma ei ole küll läbi käinud kõiki Tallinna ja Tartu kingseppasid – kaugel sellest, aga siiski luban endal kuulutada, et sellist kunsttööd, nagu tehakse Viljandis Tallinna mnt Mainori hoone taga, ei tehta mujal. Pole kohanud. Kuigi olen otsinud. Nad mitte ainult ei tee soovitud tööd puhtalt ja korralikult, vaid ei pea liigseks küsimata ära siluda ja nähtamatuks muuta ka kriimustust su kontsal, mida sa ei pidanud üldse võimalikuks parandada, või viksivad su kuivanud saapad nii korralikult ära, et lahkud töökojast silmad häbi täis. Nad ON kunstnikud, sest vähemalt kõik saapad ja kingad, mis mina Viljandis elades sinna viisin ja ära tõin (ja neid on olnud palju), olid tagasi saades viimseni puhtalt viimistletud ja töö oli alati veatu.
Ja nad oskavad igast imeasju teha, ei ole ainult kontsaplekid ja pooltallad – nad õmblevad, teevad parajaks, panevad imevigureid vahele, et tald pooleks ei läheks – king on lõpuks kuulikindlam kui tehasest tulles.
Minu arust on väga oluline hinnata häid töötegijaid, ja mõelda sellele, et tegelikult on väga oluline kuhu oma raha anda. Isegi kui need summad pole suured. Minul seisavad kapis kurblikud saapad, mida ma siin linnas isegi enam ei viitsi kuhugi viia, sest viimati sain jälle tagasi narmendavalt kylge pandud tallad ja töö ei vastanud mu ootustele (ja ma pole ka seda tüüpi, et vaidlema läheks. Head on kergem öelda kui halba). Kogu Tallinnas elatud aja olen õhanud kui igatsev armastaja selle töökoja järgi. Kui oleksin oma käimistes vabam, viiksin oma saapaid siiani Viljandisse. Sest minu jaoks on oluline, et minu raha läheks inimestele, kes on meeldivad, ja teevad oma tööd hästi. Ja lisaboonusena toetab väiksemate kohtade tegijaid (narmendavad tallad näiteks saingi just suure kaubanduskeskuse kingsepa käest. Kelle jaoks vb polegi oluline, et klient tagasi tuleks, elab ära ka esimest ja viimast korda käijatega).
Samamoodi käin ma juuksuris ja – my dirty little secret, ripsmeid (keemiliselt) värvimas Otepääl. Need on väiksed summad, aga ma ikkagi annan need pigem inimestele, kes elavad minu kodulinnas, ja kes teevad samamoodi oma tööd hästi (sest ma ei väidagi, et kõik suuremates linnades töötajad kuidagi lohakad v laisad oleksid).
Mu juuksur lõikab ja värvib juukseid nii minul kui mu emal; kui mu kaksikvend abiellus, käis tema juures soengut tegemas kõigepealt pruut, pärast läksime meie, ja elevust oli oi kui palju, see oli nii tore. Ja ta teeb oma tööd hästi. Ma pole üldse mingi ilusalongitüdruk, aga seal on ma tunnen end hästi ja ma pläkutan (kui tuju on) nagu pifjonks kunagi. Ja kuigi Otepääle juuksurisse minek nõuab eraldi planeerimist ning teinekord natuke liialt väljaveninud soengut, valin pigem selle variandi. Juuksur soovitas mulle ripsmevärvimiseks ilusalongi Otepääl (ei ole kitsi tüdruk, jagan rõõmu – https://www.facebook.com/eleilusalong), mida ma muidu ilmselt iialgi üles poleks leidnud, see asub autoremondi (ma ausalt ei teagi mis seal täpselt asub, mingi autojubinapood vist hoopis) kohal. Aga see on nii hubane ja armas ja puhas (mis muide miskipärast polegi alati nii iseenesestmõistetav), ja töö on samasugune: hubane armas ja puhas. Olen käinud erinevates kohtades seda värvimist tegemas, ja on päris suur vahe, kuidas seda väikest tööd teha võib. Ja ma kavatsengi seal salongis edasi käia, mitte jätta oma rahakest kuhugi iseloomutusse anonüümsesse salongi Tallinnas.
ja ilm võib olla hall, tujugi võib, aga kui hallil asfaldid leidub kakahunnikuid, milles säravad punased pihlakmarjad, ei saa ju maailm lootusetu olla.
Kui ma kasvuhoone külje alt naadilehti korjasin, oli nii mõnus. See tuuline päikseline ilm ja värske naadi lõhn olid nii tuttavad, sest kyi ma olin väike, korjasime seda esimeste rohetavate ilmadega kevadistele põrsastele. See oli alati nii tore- kuidas nad esimest ämbritäit alguses võõrastades nuhutasid ja natuke pelglikult servast näkitsesid, ja siis pea ees rohelisse hunnikusse matsutama sukeldusid. Siis nagu algaski kevad ja suur suvi.
Nyyd siis kypsetasin hoopis meile. Sest ajad muutuvad ja laudas pole enam põrsad, vaid on rehvid ja tsiklid, aga aias on naati küll.
"Siili elegants" "Uppumiste suvi" aastalõputribuut anneli väike kriitikanurk Arundhati Roy Ave Alavainu David Mitchell dramaatiline illustratsioon Erika Pedak fiona apple ilusad asjad inimeseks olemise ilmarksimatu valu inimeseks olemise ilmeksimatu ilu inimeseks olemise ilmeksimatu valu i will because i can Jakob Dylan kakao-sõstrakook kenny wayne shepherd klõpsud telefonist koffii kohv kohv maasikatega tassist kool koolitöö Liiiina lloyd jones look mom! no talent Loomeinkubaator lõputöö lõputöö ilu ja vaev maal maasikad Majakovski ma kaotasin kommunaalide arve ära Marie-Antoinette muusika mäng juhusega nii tsill ongi ninakas koer basiilikuga Nipernaadi Nordiska museum oh Bruce the things you do to me oma kodu igatsus paks tuvi puuriga Paleontoloogi päevaraamat palju ilusaid inimesi pelgulinn petersell Pilveatlas päeva sõna saladused see ei ole emopostitus sest elu lööb nagu eit- veits on valus aga enamjaolt ajab naerma so not as dramatic as planned spordipanoraam suitsetav piff suvi sünnipäev Tallinn tallinnas tallinn mu tallinn toidunurk trollid tsitaat vaarikad Veidrad armastuslood veranda Vihm Viljandis Väikeste asjade jumal why and howcome Zweig ökul öökull öös on asju
|
OSCAR-2019
|
||
Ühtki neist retseptidest ei tee kindlapeale st ma ei ole kuigi kindel kas olen ikka kõik õigesti teisendanud ja kas see maitse üldse meeldib. Tihti on need retseptid küll tuttava välimusega aga maitse hoopis midagi muud, noh ja ega ma siis ju retseptist väga täpselt kinni ka ei pea ehk teen käepäraste vahenditega.
Või suhkruga vahustada, lisada muna, kuivained segada omavahel ja lisada või suhkruvahule vaheldumisi piimaga.
ps. Mu suurim kriitik teatas, et ei midagi erilist ... magus suutäis :), söödav aga korrata pole vaja.
Panen siia kirja mõned hädavajalikud ameerika kaalu ja mahu vahekorrad,temperatuurid ja vormide suurused, et mitte igakord otsima hakata kuskilt.
Meeldis idee aga maitse ei olnud parim st natuke liiga kuiv oli tookord. Nüüdseks olen veidi muutnud retsepti veelgi ja seekord oli juba täitsa hea ... vahelduseks teistele õunakookidele.
Seda toitu on mõnus teha, sest traditsiooniliselt käib selles toidus riis, paprika, mingi lihaline ja veel köögivilju(porgand, hernes, mais). Lisandiks on karriga ketšup(viimati sain piprapoest).
Nende postitustega läheb siin nüüd tihedaks aga pean lihtsalt tehtud pildid ja retseptid kirja panema, sest muidu ununevad .
Kõik peale pirnide ühtlaseks tainaks segada(nt köögikombainiga). Pirnid koorida, südamed eemaldada ja tükeldada-viilutada .
Võiga määritud vormi panna tainas ja pirnitükid vajutada kergelt tainasse. Küpsetada 170 kraadises pöördõhuga ahjus 20 minutit(180 ilma pöördõhuta).
Serveerimisnõusse/alusele aseta kõrvuti küpsised ja pintselda kohviga. Kata poole mascarpone massiga, lao uuesti küpsised ja pintselda ning kata ülejäänud mascarpone massiga. Aseta serveerimsalus/vorm külma u 6 tunniks või veelgi parem - terveks ööks.
PS. Alumine pilt on versioonist kus munakollaseid tuleb kuumutada .Retsept selle pildi juurde lisandub niipea kui suudan selle retseptikogust üles leida ..
Seekord valasin jällegi vedelikusegu pannile kõige viimasena(hiljem ainult juust) kuid ilma leivata tehes meeldib täidis vahele panna .
Peal valge šokolaad mis ei sulanud vedelaks vaid jäi määritavaks massiks :( ja hõbedased sokolaadikuulid (Meira)
Mul on olemas keeksiretsept mis toimib ideaalselt juba üle 15 aasta. See sobib nii marmorkeeksiks kui rosinakeeksiks.
Seekord aga võtsin kätte kokaraamatu mis on aastast 1966. Selles raamatus on palju häid retsepte mis suurepäraselt toimivad.
Või vahustada suhkruga, lisada lahtiklopitud munakollased ja jätkata vahustamist kuni ühtlase massi saavutamiseni.
Lisada piim, maitseained ja küpsetupulbriga segatud jahu. Piimast algul lisada väiksem kogus vajadusel veel (nii, et mass oleks segatav mitte üks kuiv tainapall).
Küpsetada 180 kraadises ahjus u 50 minutit või kuni küpsetisse torgatud tikk jääb puhtaks st kook ei kleepu tiku külge.
Kui kana(grillkanast/ahjukanast järgi jäänud osa) eelneval õhtul ära keeta läheb ülejäänud juba väga kiiresti ehk umbes-täpselt niikaua kuni porgand keeb.
Pole just kuigi tihti kui meile satub koju tordipulbrit ... viimane kord oli vist kolm aastat tagasi.
Kihiti läksid tordipulber, õunaviilud, kohupiima-hapukoore-munasegu ja uuesti õunad ja tordipulber ning hulgaliselt võitükikesi peale.
Küpsetasin 180 kraadises ahjus u 40 minutit(tasuks proovida kas kook väriseb võ mitte, kui mitte või vähe siis on valmis).
Aus ülestunnistus oleks: ma ei viitsi nikerdada(hetkel) ja ega lapsed ka (hetkel) ei taha midagi uut. Hetkel tundub " minev toit " olevat kõik mis on maheda maitsega ja meenutab lasteaias pakutavat ...
See küpsetis on meil viimasel ajal tihti laual. Lihtne teha, maitseb hästi ja juhul kui järgi jääb sobib midagi(juustu-sinki) lisades ka hommikul kohvi kõrvale.
Algselt oli see retsept pärit Thredahlia blogist ja eelmisel sügisel tegin seda ikka päris mitu korda. Väga hea oli ... kuigi ma ei ole sedalaadi kookide austaja.
Aga sel sügisel kui tegema hakkasin oli retsept teadmata suunas kadunud või siis oli retsept aga käepärast olevad kogused veidi teised ja noh, ei hakka pisikest tükki martsipani kuivama jätma või mõnda õuna poolitama - ikka läheb kõik sisse.
Ja lisaks olen pannud osad õunad katteks hoopiski ning lisanud peale muscovada suhkrut(see pole nüüd küll vajalik kui just õunad väga hapud ei ole).
Ladusin alusele immutatud küpsised 2*4 , katsin hapukoorega (u 0,5 cm paksuselt) ja uuesti immutatud küpsised ning kordasin seda kuni küpsisekihte oli 6.
Sulatasin šokolaadi vesivannil, lisasin või ja lasin sulada ning viimasena lisasin supilusikatäis haaval hapukoore , väikse lusikaga šokolaadi pidevalt segades.
Lisaks sellele, et ma ei tee seda tihti, teen seda ka omal viisil - põhjuseks see, et mulle meeldib kui kaste osa on eriti paks ja ka kollakas:)
Vahustada munavalged u 1 spl suhkruga tugevaks vahuks. Ajada vesi(1 l) keema ja panna kas teelusikaga või supilusikaga munavalge vaht vaikselt keevasse vette. Lasta hetke kuumeneda - mitte üle minuti ja võtta vahukulbiga välja. Hea kui pott oleks võimalikult laia põhjaga. Vahtu ei kuumuta mõlemalt poolt vaid ainult ühelt poolt. Suurema lusikaga tulevad suuremad kuhjad, samas pärast kuumutamist tõmbavad veidi kokku. Munavalged panna suurele lamedale taldrikule oma aega ootama.
Ajada veidi vett keema ja lisada piim. Samal ajal vahustada munakollased suhkruga ja lisada pakike ruf vaniljepudingut(annab kollasema tooni ja paksendab lisaks munale ja sobib keetmiseks) ja väiksem osa piima(pudingupulber ei lahustu muidu eriti hästi). Kui piim keema tõuseb siis mõned lusikatäied kuuma piima muna- pudingupulbri segusse lisada ja segada ühtlaseks ja siis niristada vaikselt keevasse piima(poti võib ju vahepeal pliidilt võtta) lasta keemiseni olla kuumal pliidi(mitte keeta).
Võib teha ka ilma pudingupulbrit lisamata siis pole vaja ka lisada seda väiksemat osa piima.Nii tehes jääb vaniljekaste osa vedelam.
Pudingupulbri aseme võib kasutada ka 1 tl kartulitärklist, siis on tegemine sama mis pudingupulbriga.
Vaadates välimust ei saa kuidagi ilma ninakirtsutuseta seda vaadata, samas maitse on omapärane ja mõnele(minule) võib täitsa meeldima hakata.
Oluline koostisosa on siin hakitud roheline sibul. Ilma selleta tegema ei tasu hakata, samas võib ka murulauku edukalt kasutada.
Ära sai katsetatud ka värsked viigimarjad .. aga ei ole sattunud nii headele kui eelmsiel sügisel ja seetõttu pole ka siia retsepte pannud.
Seekord tegin koogi valmis ja panin ahju ning siis avastasin, et rasvainet ei pannudki üldse - kontollisin ja avastasin, et seal tõesti ei käi midagi.
Retsepti muutsin koguste muutmisega ja rummiessentsi lisamisega , algselt retsept Vanaema õunakook Ida Savi raamatust Saiad, pirukad, koogid, tordid, küpsised.
Õunad koorisin, tükeldasin mitte just kõige väiksemaks(antonovkaid kasutades võiks väiksemad olla). Munad vahustasin suhkruga mõnusaks valkjaks kreemiks, lisasin keefiri ja jahuga segatud sooda ning õunatükid.
Valasin taina võitatud silikoonvormi(läbimõõt vormil 26) , puistasin peale veidi kaneeli ja küpsetasin 180 kraadises
Väiksemad õunatükid on paremad. Rummiga oli kuidagi lahedam, essents jätab tugevama maitse, võimalik ei pannud piisavalt palju .. :D. Eelistan siiski essentsi järgmisel korral.
Tahtsin seekord midagi jälle õuntest ja kuna toorjuust tuleb ka ära kasutada siis tuligi välja selline kook.
Tainas suruda vormi põhja ja servadele. Katta poolte õunaviiludega ja peale toorjuustumass, katta ülejäänud õunaviiludega.
Niristada u 2 spl vedelat mett koogile ja lasta hetk sulada/pehmeneda ning siis pintsliga kook üle pintseldada nii et kõik läigiks. Panna tagasi ahju u 10 minutiks(võiks kasutada pöördõhku ja temperatuuri 200).
Kui tuulehaugi palju käes on ja enam puhastada ei suuda siis nii teha on lihtne ja näeb serveerides ka hea välja lisaks veel lahja ja hea kerge süüa.
Tuulehaugi tükid loputada, vaadata et kõhu ääres ei jää neid peeneid soomuseid(triip selline hallikas- läbipaistev) ja panna keema koos pipra ja soolaga. Vett olgu niipalju, et katab kalatükid ja soola niipalju et mage ei tunduks(jahtudes läheb magedamaks), hiljem saab ka juurde lisada soola kui vaja. Osa tillist tasub panna kuskil keetmise keskel, keedan kuni kala tundub läbi keenud olevat ja siis natuke veel(u 20-30 min) - ei ole lisanud želatiini vaid lootnd alati kala enda tarretumisele. Juhul kui liiga kaua keeta muutub kala tuimemaks aga samas kui kala on tarrendis ei saa sellest nii aru.
Panen kalatükid võrselt vormidesse, porgandit ka ja värske tillioksa või tükid ka ning valan ettevaatlikult vedeliku peale. Jätan tarretuma ja serveerin keedukartuliga järgmisel päeval.
|
OSCAR-2019
|
||
... hingeõhu põhjuseks veel olla krooniline nohu, krooniline sinusiit (haimoriit), krooniline tonsilliit (rahvakeeli angiin) ...
Tere Mind huvitab, kuivõrd ohtlik ja mõtekas on implataatide paigaldamiseks ülemisse lõualuusse põskkoopa tõstmine ehk augmentasioon? Väidatavalt on minu ülemine lõualuu liiga õhuke implataadi paigaldamiseks. Tervitades Urmas
... selgitusi. Kui ei esine vastunäidustusi- nt. kroonilist sinusiiti e. põskkoopa kroonilist põletikku või muid selle ...
Tere. Umbes 15 aastat tagasi parandati ülemine 6-s hammas: teostati juureravi jms. Hammas aga jäi tuikama. Pean ütlema, et kogu selle aja jooksul siiani ei ole midagi muutunud. Muidu külma/kuuma kannatab, aga jäätist miskipärast süüa ei saa-lööb tugeva valu sisse....
... ole taandunud ja ka LOR arstid on diagnoosinud korduvaid sinusiite, tuleb siiski põhjus selgeks teha ning see likvideerida. ...
Hambaimplantaat on põhimõtteliselt titaankruvi, mis paigaldatakse väikese lõikuse abil lõualuusse, asendamaks puuduvaid hambajuuri. Sellele kruvile valmistatakse luustumise järgselt metallokeraamiline kroon (vt. eespool) ehk nn. kunsthammas. Implantaadikruvi saab kasutada ka suust ärakäivate hambaproteeside toestamiseks. Implantaat asendab puuduva hambajuure ning aitab säilitada lõualuu kvaliteeti. Kui hammas eemaldada ning paigaldada mõni teine proteesitüüp, ei kompenseerita sellega hambajuurte puudumist ning koheselt algavad muutused lõualuus. Tagajärjeks on lõualuu kokkuvajumine antud piirkonnas. Sel juhul on tulevikus proteesimine raskendatud või hoopis võimatu. Lisaks aitavad implantaadid mälumisjõude paremini lõualuule üle kanda, sellega väheneb risk olemasolevaid hambaid üle koormata.
Selline olukord võib tekkida, kui puuduvat hammast võimalikult ruttu ei asendata. Lõualuu kahe hamba vahel vajub kokku ning naaberhambad kalduvad sageli tühja koha poole. See võib omakorda põhjustada mitmeid probleeme: võivad tekkida hambavahed ka mujal; hamba kalde muutumise tõttu võivad ära kaduda ülemiste ja alumiste hammaste vahelised kontaktid ning mälumine võib antud suupoolel olla raskendatud. Mitme hamba puudumisel saavad allesjäänud hambad ülekoormatud ning selle tagajärel võite tulevikus kaotada veel hambaid. Hammaste kallete muutumisel võib osutuda võimatuks või väga komplitseerituks teist tüüpi proteeside valmistamine. Kokkuvõttes saab selline olukord tuua kaasa mitmeid lisaprobleeme ning palju kõrgemaid kulutusi hambaravile.
Üks oluline positiivne efekt hambaimplantatsioonil on võimalus säästa lõualuud. Kõigi teiste proteesiliikide puhul ei ole see võimalik, kuna nende abil taastatakse vaid nähtav osa hambast ehk hambakroon. Hambajuure puudumisel vajub lõualuu paratamatult kokku. Lõualuu toestab aga näo pehmeid osi: huuli, põski, näonahka jne. Lõualuu hävimise järgseid muutusi on hiljem keeruline kompenseerida. Seega tuleb loomulikult kõiki oma hambaid ning hambajuuri võimalikult säästa. Kui aga hamba taastamine osutub lootusetuks, on implantaat kõige loomulikum ja stabiilsem võimalus selle asendamiseks. Kõige parem ongi implantatsiooniks olukord, kus lootusetu hammas eemaldatakse ning asendatakse koheselt implantaadiga. Nii saab lõualuus toimuvaid muutusi võimalikult ennetada.
Fotodel on kliiniline situatsioon, kus antud hamba ülesehitamine osutus võimatuks ning hammas kuulus paratamatult eemaldamisele. Hamba taastamisel oli patsiendi sooviks võimalikult loomulik ning esteetiline tulemus. Samuti ei olnud patsient huvitatud suust eemaldatavast proteesist. Jäi üle vaid kaks võimalust, st. kas valmistada lühike silprotees, kasutades kõrvalhambaid toena (vt. hammaste sildproteesid), või paigaldada hambaimplantaat. Patsient valis implantatsiooni ning õigustatult, naaberhambad on täiesti terved ning sildproteesi paigaldamisel oleks tulnud neid eelnevalt ulatuslikult lihvida. Samuti oli patsient teadlik sellest, et hamba eemaldamisel võib lõualuu kokku vajuda ning sildprotees ei aita lõualuud toestada.
Implantaat aitab säilitada lõualuu kvaliteeti ning võimaldab hamba ideaalilähedast taastamist. Nagu fotodel näha, on implantaadile paigaldatud hambakroon väga sarnane patsiendi enda hammastega ning väike "ime" on sündinud!
Hambaimplantatsioon on suhteliselt vähetraumaatiline ja valutu protseduur. Selleks ei ole vaja kasutada üldnarkoosi. Implantatsioonile eelnevad abiuuringud, teostatakse röntgenülesvõtted ning patsiendi hammastest valmistatakse diagnostilised kipsmudelid. Need on väga olulised etapid ravi planeerimisel ning võtavad palju rohjem aega, kui implantaadi paigaldamise protseduur ise.
Implantaadi paigaldamiseks teostatakse väike lõige igemel ning luuakse ligipääs lõualuule. Spetsiaalsete puuride abil valmistatakse implantaadi jaoks lõualuusse süvend. Kruvi paigaldamise järgselt aseteatakse haavale õmblused. Teatud juhul saab paigaldatud implantaadile kohe paigutada ajutise krooni. Enamasti aga luustub implantaat 3-6 kuu jooksul ning alles seejärel valmistatakse hambakroon.
2) Pärast paranemisperioodi, teostatakse veel üks lõikus, mille käigus luuakse ühendus läbi igeme. Seejärel võetakse jäljendid ning hambatehnik valmistab implantaadikroonid.
Lõikus on valutu ning puudub vajadus kahjustada naaberhambaid. Kroonide ja sildade valmistamine eeldab kõrvalhammaste lihvimist ning hambad võivad jääda valulikuks. Samuti võib juhtuda, et lihvimisel vigastatakse hambanärve.
Takistavad hammaste nihkumist puuduva hamba kohale ja seega hoiavad ära hambumuse- ning alalõualiigesega seotud probleeme.
Eduka ja õigeaegse paigaldamise korral eluaegse vastupidavusega, mida ei saa väita kroonide ja teiste proteeside valmistamisel.
Vajadusel on neile võimalik teha erinevaid proteese ning kombineerida uusi lahendusi. Seega võib pikemas perspektiivis olla ravi odavam, kui mitmekordne kroonide ja sildade paigaldamine.
Madal risk ravi ebaõnnestumisele- vaid väga harvaesinevad haiguslikud seisundid ei võimalda implantaatide kasutamist. Ravi ebaõnnestumine ei ole võimalik nn. äratõukereaktsiooni tõttu.
Taastavad esteetikat kuna hoiavad luud, teiste proteesiliikide puhul luu kaob puuduvate hammaste kohal.
Võib tunduda, et hind on oluliselt kõgem, võrreldes teiste proteesiliikidega. Samas tasub aga mõelda ka homsele päevale. Nagu eelpool mainitud, võib implantatsioon tegelikult kokkuvõttes raha kokku hoida, kuna implantatsioonitehnika võimaldab kruvidele eluaegse püsivuse. Teiste proteeside korral võib osutuda vajalikuks nende mitmekordne ümbertegemine ning probleemidel hammastega ei pruugi lõppu tulevat. Oleme püüdnud oma kliinikus kehtestada järelmaksuvõimalusi, et ravikulutusi hajutada ning pakkuda patsiendile siiski parima võimaliku ravilahenduse.
Hambaarstina püüan pakkuda oma patsientidele võimalikult tänapäevast ning kvaliteetset ravi. Mulle meeldib põhimõte, et patsienti tuleb ravida alati nii, nagu soovin, et mind ravitaks. Seetõttu ei pea ma paljuks pingutada just Teile sobiva raviplaani koostamisel ning vajadusel konsulteerida ka teiste sama ala spetsialistidega. Kui peaksin ise valima võimaluse oma hammaste asendamiseks, valiksin kindlasti implantaatidele paigaldatavate proteesitüüpide seast. Implantatsioon on kõige loomulikum ja püsivam viis hammaste taastamisel.
|
OSCAR-2019
|
||
Erki Kasemets on sündinud 1969. aastal 30. juunil. Ta alustas kunstiga tegelemist keskkooli astudes kui ta kukkus matemaatika-füüsika eriklassi eksamitel läbi, mispeale ta astus kunstiklassi, kuigi tema natüürimordi joonistus oli pingereas viimane. Praeguseks on ta tuntud kui üks järjekindlamaid rämpskunsti esindajaid Eestis.
Cities Revealed on Erki Kasemetsa personaalnäitus Tallinna Linnagaleriis. Seal näidatakse pilte linnadest, nii Eestist kui välismaalt, kus ühele pildile on geomeetriliselt kombineeritud mitu väiksemat pilti ühest linnast ning iga sellise pildi all on samateemaline postkaart.
Tallinna Linnagaleriisse sisse astudes mäletan endalt küsimast - kas ma olen ikka õiges kohas? - mis võib olla tingitud sellest, et ruum jättis endast väga tühja tunde, kasutamata oli jäetud palju vaba ruumi ning olles ennist lugenud Anders Härmi äärmiselt optimistlikult meelestatud pressiteadet, ootasin midagi muud. Lähemalt uurides selgus, et olengi õiges kohas. Autor oli paigutanud pildid tähestikulises järjekorra alates Berliinist kuni Zaragozani. Iga pildi all oli vastava linna postkaart, mille lähemalt uurimiseks pidi põrandale, kus kõik galeriid uudistavad linnakodanikud oma puhaste jalanõudega tallavad, pikali heitma.
Jätsin mõttes meelde ja tegin märkmeid kahest linnapildist mis tundusid kõige huvitavamad: Zaragoza ja Berliin.
Zaragoza teosel on kujutatud nelja pilti Hispaania linnast. Pildi üldine ilme on elutu, sest on kujutatud tühja majaseina, poolelioleva maja ehitust ning tühje ruume koos tühja magamisasemega ning töötavate televiisoritega. Kuid samas võib vabalt ette kujutada milline tegevus võib seal toimuda kui kõik oleksid tegutsemas. See näitab kuivõrd vaikne võib olla mõni koht, mis on mõnel muul ajal väga keev.
Berliini teos on seevastu palju elulisem, kujutatud on udust vaadet autost tihedale liiklusest tulvil Berliini tänavale. See on lõbusa ilmega pilt, suhteliselt heledates toonides. Annab ettekujutuse millised võivad olla suurlinna tänavad.
Nimetagem käesolevat näitust kaasaegseks või moodsaks kunstiks, kuid ei pea olema eriline kunstiteadlane, et eristada hea halvast või õnnestunud ebaõnnestunust. Ma ei ole küll tutvunud Erki Kasemetsa teiste näituste ja töödega, kuid antud näitus jättis mulle väga külma ning tuima mulje. Tavaliselt ei ole kunstniku mõtetest väga raske aru saada, kuid aeg-ajalt ikka esineb üksikuid kunstnikke, kelle loomingule justkui "pihta ei saa".
Külastasin KuMus olevat näitust „Armastuse, mitte raha pärast“. Esimese hooga saali astudes ei saanudki täpselt aru, kuidas näitus on üles pandud. Igal pool oli üles pandud justkui ehitustellinguid. Täpsemal uurimisel sain aru, et tellingud kujutasid endast lae alla tõusvat ning seejärel taas langevat teed ümber saali, millel mitmed teosed olid. Osad teosed olid veel tellingute all varjus, pimeduses. Saali seintelegi olid jõudnud kahemõõtmelised tööd, nii suuremad kui väiksemad.
Osad teosed ei avaldanud mulle eriti mingisugust muljet, ent eriti jäid meelde neli teost. Esimene neist Ilmar Kurvitsa ja Maris Vahtra teos „Armastab. Ei armasta?“, mille puhul on tegu järjekorraautomaadiga, mida oleme harjunud kohtama poodides, pankades jne. See automaat aga väljastas kuulsa karikakramängu ideele tuginedes silte sõnumiga „Armastan“ või „Ei armasta“. Mind üllatas töö oma olemuselt, mis peegeldas, kuidas tänapäeval usaldatakse kõike, mida me tehnika poolt saame ning samas ajas isegi naerma see, nagu kirjeldas tööd ka Elnara Taidre, et oli päris meeldiv saada tavaliselt frustratsiooni tekitavalt masinalt hoopis armusõnum, mis on justkui väike päikesekiir päevas.
Teine töö, mis mällu sööbis, oli projekti Non-Fibonacci kunstnikuraamatud. Kolm koomiksit, mis nelja EKA magistrandi n-ö seiklusi Tallinna vanglas, alaealiste emade õppekeskuses ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingus illustreerivad on kirjutatud luulelises vormis, täis irooniat ja musta huumorit. Stilistiline pool matkib lasteraamatuid. Väga lihtne, aus ja eestlaslikult otsekohene teos oli nauditav, värske ja tekitas isegi soovi minna lähimasse raamatupoodi ja need raamatud endalegi soetada, kui nad seal müügiks oleksid. Raamatud annavad väga ausa mulje sellest, mis toimub nende inimeste igapäevases elus, mida muidu ei suudaks ettegi kujutada.
Ellie Davies’e „Suits ja peeglid“ on kolmas teos, mida meenutan. Neli fotot, mis tehtud Suurbritannia metsades. Esile tõstab iga pildi tumedal taustal kontrastselt särav kuldne puu. Silma jäi teos juba just nimelt oma kontrastsuse ja selgejoonelisuse poolest, mis on alati olnud meeltmööda. Eemalt vaadatuna näisid kõik fotod maalide moodi välja, ent lähedale jõudes sai selgeks, et siiski tõesti tegu fotodega, mis tegi töö veel paeluvamaks ja mõtlemapanevaks. Pealkirigi juba viitab illusioonidele mustkunstis ning illusioon esineb ka fotodes. Keset igapäevast, tavalist metsa „õitseb“ kuldne puu, müstiline, muinasjutuline, võimatu ja imeliselt kaunis. Metafoorselt võiks isegi rääkida, et nad illustreerivad eredalt ja kaunilt meelde jäänud mälestushetki, mis on mällu talletunud ilusamini ja sürreaalsemalt kui tegelikkus kunagi oli. Mõtlemisainest jätkub igal juhul veel siiani...
Viimane teos, millele keskendun, on Tracey Moffatt’i „Armastus“. Tegemist on videoga, mis räägib armastusest kinoekraanil. 21 minuti sisse on kokku monteeritud lõike suurest hulgast filmidest, nii vanadest kui uutest, kus kõigis korduvad järjepidevalt samad motiivid. Kahjuks nägin küll filmist ise ainult viimaseid minuteid, kuid seegi, mida näha jõudsin, oli tabav. Me kõik teame tüüpilisi klišeesid, mida teatud tüüpi filmidesse pannakse, ent näha neid niimoodi kõrvutatuna, on uutmoodi kogemus, mis ajas muigama, naerma ja ka mõtlema sellele lõppematule ajupesule, mida armastusfilmid järjepidevalt inimestele pakuvad.
Üldiselt oli näituselkäik väga meeldiv elamus, kuna oli teistmoodi, avas mulle kui külastajale mitmeid uksi, mille taga nägin erinevate, nii olemuse, rahvuse, kultuuri jms poolest, inimeste arusaamisi ja nägemusi maailmast. Tõsiasi, et töid on tehtud kire ja armastusega, paistab läbi terves saalis ning seda kajastab iga mõte ja detail igas töös. Kindlasti pole tegu näitusega, mida saab lihtsameelselt üle vaadata, vaid ta nõuab mõtlemist, süvenemist ja arusaamist.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuidas elada üle esimesed hallad, ilma et pärast seda laiutaks peenardel vaid must maa? Selleks et taimed paar miinuskraadi üle elaksid, on mitu nippi, kuid ärge lootke, et need lahendused võimaldaksid teil suve lõppu mitu kuud edasi lükata.
Lapselapsed kinkisid mulle kevadel neli sinist, ilmselt suurelehist hortensiat. Kaks istutasin maha ja kaks jätsin pottidesse või täpsemalt istutasin kummalgi pool ust olevatesse aiavaasidesse. Kuna olen juba aastaid ilma igasuguste muredeta kasvatanud vana puishortensia sorti ’Annabelle’, olin täiesti kindel, et vähemalt need sinised hortensiad, mis maha sai istutatud, peaks kenasti talve üle elama.Kuid nüüd, mil sügis aina lähemale tuleb, hakkan iga päevaga üha rohkem kahtlema. Kas nad ikkagi elavad meil väljas talve üle?
Eesti suvelillepeenardel ja lillekastides kasvab ridamisi taimi, mida meie peame küll üheaastasteks, kuid mis on oma troopilisel kodumaal tegelikult püsikud ning suisa puud või põõsad.
Ronitaimi kasvatades ei tasu lasta tavapärastel toestusviisidel end piirata. Pange fantaasia lendama ja võite saada aeda ühekorraga nii ronitaimed kui ka aiaskulptuurid.
Refleksoloogi või jalamasseerija juurde aja kinnipaneku asemel võib aeda rajada oma massaažiraja. Peale kasulikkuse näeb see ka põnev välja.
Piir kasuliku asja ja prügi vahel on üsna hägus. Tänane kasulik asi võib homme olla prügi, kuid vahel võib tänasest prügist teha ka üsna praktilise asja.
Küsin nõu, millest võis olla tingitud 2017. aasta suvel maasikate tohutult suur õitsemine, kuid viljumist ei tulnud. Lisan siia ka foto: maasikad õitsesid kui lilleväli. Ja see ei olnud mitte üksnes minu aias, olen rääkinud veel teistega, ja sama lugu.
Taimede mürgisus on erineva mõjuga. Mõned mürktaimed tekitavad lihtsalt ebameeldiva enesetunde, teistega liiga vabalt ümberkäimine võib lõppeda surmaga.
Muruniidus on jääde, mida tekib hulganisti kogu suve jooksul. Aiapidajat vaevab küsimus: kuhu see panna? Nutikas aednik paneb murulõikmed aia kasuks tööle.
Talvist pimedat aega saab nii toas kui ka õues peletada laternatega, millest mõned on kaunid ka päevavalgel.
Maailmas ringi käies kohtab väga põnevaid kujundusideid. Pahatihti ei sobi need meile üksüheseks ülevõtmiseks, kuid taimmaterjali valikut veidi kohendades saab enamasti asjast asja.
Aasia kagutipp – Malai poolsaar – peibutab turiste uskumatute kontrastidega. Siin on kõrvuti kihavad suurlinnad, metsikud vihmametsad ning kaunid liivarannad.
Isegi tühjadel plastpudelitel on õigus uuele elule. Need võib loomulikult ka taarapunkti tooraineks viia, kuid pudelitest saab näiteks meisterdada lindude söögimaja.
Nutikale aiapidajale võivad sügisvihmad pakkuda isegi rõõmu, selleks tuleb vihmaveetoru asendada vihmaketiga. Sellised lahendused on populaarsed Jaapanis.
Aiaärid on juba välja pannud oma talvekollektsioonid. Jõulutaimede valikus on lisaks jõulutähtedele, asaleadele, jõulukaktustele ka täkiline ardiisia.
Oksa- ja hekikäärid on aedniku asendamatud abilised ning nende abil saab koju tuua isegi jõulud. Ja just nii suured kui parasjagu tarvis.
Vastus kõlab nii – jah, ikka, sidumiseks sobivad hästi kokkusõlmitud põlvikud või sukkpüksid. Need on pehmed ja elastsed ning sidemena ülimalt vastupidavad. Samuti tuleb varuda ka spetsiaalset varjutuskangast.
Eesti looduses – ja isegi aianduses – pole olukord liaanidega, veel enam igihaljastega, eriti kiita. Ainus, kellele võib enam-vähem kindel olla, on luuderohi.
Nutikas aiapidaja või majaomanik saab silma- ja kõrvarõõmu ka kõige depressiivsemast sügisvihmast. Tuleb lihtsalt vihmaveetorud välja vahetada.
Aednikul on kaks õppimisvõimalust: oma kogemused ja teiste teod. Heaks kujundusideede allikaks on alati igat masti lillefestivalid.
Aedades ja parkides käies jääb alati silma midagi põnevat. Vahel on leitu nutikas ja väärib ka oma aias kasutusele võtmist, vahel aga tujutõstvalt inspireeriv, naljakas või inspireerivalt tobe.
Puuvõõrikuga tasub eestlastel kohanema hakata, sest on üsna tõenäoline, et kliima soojenemise tagajärjel laieneb tema leviala meilegi.
Inimestel on kalduvus lahterdada loomi kasulikeks ja kahjulikeks või siis headeks ja halbadeks. Punakõrv-ilukilpkonn on olnud mõlemat.
Helle Väärsi aed Oandul on saanud Mekaks neile, kes peavad lugu ilukõrrelistest. Ometi leidub seal palju muudki põnevat.
Must ja värskelt haritud mullapind on ilus, kuid selle umbrohuvabana hoidmine on suur töö. Kui pinnast muru, peenarde või sillutisega katta ei saa või ei taha, tulevad appi pinnakattetaimed.
Aprillis ja mai algul rõõmustavad meeli kollaste õitega põõsad. Nende puudumisel aga tee tutvust puukoolides pakutavaga, et istutada ka oma aeda vähemalt üks nendest võrratutest päikesekeradest.
Külluslik ja toretsev Isola Bella saar koos suurejoonelise lossi ja aiaga võib meeldida või mitte, kuid külmaks ei jäta see paik kedagi.
Kirinõgest nii põlatakse kui ka armastatakse, viimast õnneks siiski rohkem. Viimasel ajal on see taim ka Eestis end vaid toalille rollist välja murdnud ning leidnud koha suvelillepeenral.
Lugeja küsib: Tellisin endale tulbi- ja nartsissisibulad. Palun andke nõu, kas pean taimed ette ajatama või kuidas pean toimima, et nad kevadel õues peenral õitsema hakkaksid?
Värvikad ja vormikad lehtköögiviljad toovad lusti nii aedvilja- kui lillepeenrasse. Nende kasvatamine on üldiselt lihtne: tuleb vaid jälgida, et muld oleks rammus ning piisavalt niiske.
Eestlased jõuavad kõikjale. Maakodu mullusuvise Šveitsi reisi muutis erakordseks juba mitu aastat selles riigis elanud ja tegutsenud maastikuarhitekt Epp K. Erard. Meil õnnestus üht tema tööd oma silmaga näha.
Talvised lillepoed pole sugugi igav vaatepilt, neis jätkub õitsvaid potililli igale taimesõbrale. Kahjuks ei saa aga neist kõigist teie kodu pikaajalist kaunistajat.
Võiks arvata, et mitte midagi. Ometi võib ka Šveitsis asuvast Vuippensi foogtilossi aiast leida ridamisi detaile ja mõtteid, mida tasuks meelde jätta.
Vuippensi foogtiloss Šveitsis Fribourg’i kantonis on suurepärane näide ajalisest järjepidevusest. XIII sajandist pärit lossi alusmüürile on ehitatud XVIII sajandi häärber ja seda ümbritseb XXI sajandil loodud aed.
Paljud unistavad õnnemaale pääsemisest. Pärslased aga ei oota looduselt armuande ja rajavad oma paradiise ise. Tegelikult on isegi sõna “paradiis” nende välja mõeldud.
Kui tubasteks potijõulupuudeks soovitatavad küpressid ja ebaküpressid meenutavad oma kujult rohkem kadakaid, siis araukaaria näeb välja pigem nagu kunstkuusk.
Unenägudes kajavad kirikukellad, päeval kõlisenud lehmakellad – need helid koos kaunite aedade ja loodusvaadetega salvestusid meie lugejareisil käinud matkasellidesse. Ning paljud ihkavad sinna tagasi.
Augustiga lõppes taas järjekordne Tallinna lillefestival. Nagu alati oli ka tänavu paremaid ja halvemaid aedu, kuid ilma selleta ehk juba kenaks traditsiooniks saanud ürituseta oleks aiasuvi kuidagi lage.
Keraamiline masstoodetud päkapikk ei ole skulptuur ning selle õuemurule paigutamine pole kunsti aeda toomine. Pigem loetakse seda halva maitse tunnuseks.
Kuuba on nagu sibul – mitmekihiline. Kõik sõltub lihtsalt sellest, mida vaadata, ning veel olulisem, kuidas seda teha.
Kevade saabudes ehitakse end ikka parimate riietega ja nii nagu loomad vahetavad kevadel karva, toimub see ka taimeriigis.
|
OSCAR-2019
|
||
Pühapäevase seisuga on mul tehtud 41 tundi kondiitripraktikat 400-st. Oma esimeseks praktikakohaks valisin Werneri kohviku Tartus. Seal on paljudele meeldinud praktikat teha ja nüüd meeldib mulle ka, sest seal on lahedad ja praktikantidega kannatlikud töötajad. Werneriga on mul isiklik side ka, sest mu vanaisa, TÜ õppejõud Karl Taev omal ajal lausa elas seal. Soodne asukoht ülikooli kõrval muutis Werneri õppejõudude kogunemiskohaks. Sageli võeti seal ka eksameid vastu. Vanaisa unustas krooniliselt oma asju Wernerisse. Tavaliselt ununes vihmavari ja vahel ka portfell. Kaduma ei läinud kunagi midagi. Omad joped. Kui 1. klassis käisin, põles Werner maani maha ja me maalisime lastekunstikoolis tulekahju. Mu ema kutsus Wernerit vanamooride kohvikuks, sest viltuse baretiga vanadaamid armastasid seal kohvitada. Kartsin lapsena, et vanamoorid põlesid sisse, mis muidugi oli täiesti alusetu hirm, sest niipea, kui Werner taas tööle hakkas, olid moorid tagasi.
Werneris tehakse maailma parimat Napoleoni kooki, aga kõik muu ka on väga maitsev ja lõviosas tehtud naturaalsetest toiduainetest.
Neljandal päeval kaalusin paljusid aineid. Oli meeletut külmkappide ja panipaikade vahel jooksmist. Kaalusin kohupiima, et teha tuuletaskutele kreemi ja plötserdasin terve ruumi täis. Mu juhendaja ütles rahulikult naeratades, et ma mökerdan kõik täis ja palus järgi jäänud kohupiim uude nõusse panna, et see viisakam välja näeks. Siis panin vahukoore mikserisse. Hiljem tuli juhendaja mulle viisakalt teatama, et kaalun nii kaua, et kui ta poleks vaatama läinud, oleks mu vahukoor võiks vahustunud. Tuuletaskute täitmine toimus pritskoti ja tüllega, kust pigistasin kohupiimakreemi tuuletaskusse. Umbes 10ndast taskust alates hakkas asi sujuma. Pritskotti pidi kõhu vastas hoidma, aga et kott oli kilest, niiskus ta ruttu ja kreemine löga imbus läbi riiete mu kõhunahani, põhjustades allergiat. Võtsin allergiarohtu ja sain terveks.
Viiendal päeval pandi mind valmis torte viimistlema ja lõikuma. Kartsin, et lõikan viltu ja kogu tort läheb mahakandmisele. Esimest korda torti puhtalt ja sirgelt lõigata ei ole kerge. Õnneks müüakse neid tükikaupa ja kui 2 tk kogemata valesti lõikasin, sain need endale. Korralikud tükid müüdi maha. Feilisin laimidega. Koored paluti ära riivida, aga sain valesti aru ja riivisin esimesest laimist pool viljaliha ka ära. Juhendaja märkis muiates, et pole viga, tulebki kook rohkem laimi maitsega. Seejärel pidin laime lõikuma, aga lõikusin kole paksud ja kohmakad viilud nagu mingi talumees. Täiega mark oli. Õhtuks õppisin kõik selgeks ja sain viie.
Mulle meeldib peale tööd kondiitrite tsehhist, mis asub keldris, üles tulla, kevadisse Tartu Kesklinna astuda, juuksed valla, suured päiksekad silmi varjamas ja mõelda, et tänaseks olen vaba. Ja veel tõdeda, et kuigi praktika eest palka ei maksta, sain hindeks jälle viie, sest näitasin üles püüdlikkust, tahtejõudu ja kangelaslikkust, isegi kui esimesel korral kõik ei õnnestunud.
Ei meeldi käia hommikuses vahetuses, sest olen öökullitüüpi. Ja ei, hommikune töö ei alga kell 04 vaid alles 08, mis ometi on minu jaoks ülimalt varajane aeg.
Hommikuti kl 7.30 bussi peale minnes tunnen end kui tõeline inimene, kes tõesti käibki iga päev tööl. Hommikuti läheb ja õhtuti tuleb. Ja kannatab välja igasuguse ilma, sest varahommikul võib olla päris külm. Bussid on hommikuti tihkelt täis. Isegi nädalavahetustel. Pühapäeva hommikud on Tartu kesklinnas haudvaiksed. Mõni üksik uitaja või kamp kusagil. Kõik magavad. Mina üksi külmas kevades. Ma lähen tööle.
Kella neljaks õhtusesse vahetusse minnes olen ärganud ja palju asjalikum ning optimistlikum kui hommikul. Tööjõudlus on suurem ja ma suhtlen rohkem, kuigi õhtuti polegi palju, kellega suhelda, sest tööl on ainult üks pagar ja vahel lisaks veel üks praktikant. See-eest on see pagar täiega lahe.
Taimetoitluse teema kütab kirgi. Lõuna on töö juures (kõlab päris šefilt- töö juures) tasuta, aga erimenüü võib olla raha eest, olenevalt toidust. Mina vajan erimenüüd. Iga kord, kui tellin endale taimetoitu, arutavad mu töökaaslased veel tükk aega sel teemal. Tõtt-öelda on ikka veel võõras tunne öelda enda kohta taimetoitlane või et ma ei söö liha. Ja endiselt tunnen et miski on puudu. See tuleb vist sellest, et mul pole praegu veel nii mitmekesine taimetoiduvalik nagu see ideaalselt võiks olla, et kõik ained kätte saada. Pooled asjad ei meeldi ka. Spinat on mõru, spirulina hakkab vastu, tofu meenutab seakõrvu ja on maitsetu, soja on jahune ja tuim jne. Läätsi ka iga päev ei taha. Toidul peab olema elementaarne maitse ja iseloom. Muna ja piima ma küll veel ei jäta. Kala olen nüüd maha jätnud. Eriti hard core vegan sööks ainult toortoitu. Ma ei kujuta end sellisena üldse ette. Tõenäoliselt ma nii kaugele ei lähe, aga eks aeg näita. Loomade nimel olen valmis loobuma mõnedest naudingutest, näiteks lihast ja kalast. Loomad on mu sõbrad, aga oma sõpru ma ei söö. Sarnast mõtet on väljendanud ka George Bernard Shaw, pikemalt siin. See, mida kuulus feminist Simone de Beauvoir ütles naiste kohta, seda saab öelda ka loomade kohta: kärbime neil tiivad ja imestame, miks nad ei lenda. Hoiame sigu räpase põrandaga raudsulus ja nimetame neid mustadeks, kuigi sead on väga puhtuselembesed loomad. Jne jne.
See, et mõned asjad ei sobi sinu maitsemeeltega, selle kohta on üks vihje. See ei ole küll kindlast paika pidav reegel, aga olen leidnud mitmeid seoseid. Menüü koostamisel mõtle sellele, mis looma aastal oled sündinud. Mina olen Kitseaastal sündinud ja tütar Hobuseaastal ja meie toidu valikus peavad enamuses olema teraviljatooted. Kusagil eelnevalt juba mainisin, et vähemalt käär leiba peaks toidu kõrval olema. Naine ja poeg on sündinud Ahviaastal ja nende toiduvalikus enamuse loovad puuviljad.
irw... :) Olen sündinud Draakoni aastal. Draakon on müütiline olend, kes peaks sööma kuningatütreid, nii et inimliha võiks mulle sobida?
Noo jah! Sellise hulga kuningatütarde leidmine läheb tänapäeval küll raskeks. Aga eks draakonid söövad ju rüütleid ka. Katsu sa Shreki nimelist vältida, pidi seedimisele halvasti mõjuma.
Mul on viimasel ajal krooniline väsimus ning aeg-ajalt tekib iiveldus. :( Kardan, et veregrupideet on tõde. Mul on nullgrupp, vanim küttide ja korilaste grupp, kes just peaks sööma liha, kala jne.
Pühapäeva varahommikul tööle minemine on kahtlemata midagi, mille ajal end uhkelt tunda :D. Kui ma kunagi varahommikul tööl käisin, oli see tunne, et "ma olen üks nendest", normaalne tunne kuidasgi. Et lähen siin tööle praegu.
Aga mis sööki puudutab, siis mina pole iial läätsi, spinatit ega spirulinat söönud. Lihtsalt juurviljad, puuviljad, kõik muu taimne ja vabapidamisel kanade munad on täiesti normaalne menüü.
Veregrupidieet vist õnneks siiski on uhhuuteadus. :) Mis aga viib mind tõsise küsimuseni, milles on asi, et ma taimetoitlasena end hästi ei tunne? Suvel läheb kindlasti paremaks, sest siis on vitamiinirikkad taimed igal pool. Peaasi on suveni vastu pidada.
Hiljuti lugesin üht-teist entomofaagia teemal - Hollandis tegeldakse selle valdkonnaga viimasel ajal hoolega, ka teaduslikult. Putuktoitlusele kuuluvatki tulevik, ainult paarkümmend protsenti maailmas elavatest inimestest (kindlasti valdav osa eurooplastest) ei söö põhimõtteliselt putukaid (mis on võrreldav vast sellega, et üks osa inimesi, ka mõnel pool Eestis on see ajalooliselt ju nii, ei söö seeni, pidades neid mingiks "maa hallituseks" vms, oskamata neil siis muidugi ka vahet teha). Ma ei tea, kui levinud see on uuemal ajal Eestis, aga ühe Eesti blogi leidsin küll, mille omanik sööb putuaid ja ka propageerib putukate söömist. Tundub olevat, ma mõtlen, kaunis perspektiivikas tegevus. Vaatasin ka ühte hollandlaste retseptiraamatut. Jaa, väga huvitav. Jahuussid (jahumardikate vastsed), rohutirtsud jne.
Huvitav, kuid pole päris minu maitse. :) Loodan, et mu eluajal ei teki olukorda, kus olen sunnitud putukaid õgima.
ma olen rohutirtsudest unistanud sestsaadik, kui araabia juttudest nende söömisest lugesin. Mind on nähtavasti lihtne ilukirjanduse abiga asju sööma panna.
Pigem häda selles, et mingi aine jääb puudu, või on lihtsalt vähe. Raud on tavaliselt see, mille vähesus viitab väsimusele. Raud trantspordib veres hapnikku. Rauaga jälle teine asi ka, kui rauda liialt palju toidus, siis läheb veri paksuks. Kõrvenõges suur raua allikas. Tee teed või salateid. Punapeet, samuti maasikas. Enamus punaseid vilju sisaldavad rauda.
Toitudes mõtle üldistavalt, mida kust saad ja kui palju. Taimsetest produktidest saad asjad palju kergemini kätte. Vahel võib tekkida ka üleküllus. Selle vältimiseks saad koguaega menüüd vaheteda. Taimi palju ja eri toite ka. Kui lihatoitudes süüakse liha keedetult, grillitult, praetult jne. Siis seal põhiliseks on liha. Taimetoitudes vahetuvad aga taimed.
Ma arvan, et "kevadväsimust" ei ole olemas. Pigem hakkab värskete toitude tagavara keharakkudest otsa lõppema. Hispaani muundatud tomatid ja Luunja toitevedelikuga kasvatatud kurgid ei sisalda piisavalt vajalikke aineid. Lisaks on pikk, pime ja päikese (D-vitamiin) vaene talv seljataga.
Mul hakkavad jälle just sojatoodetega süümekad, ökopede süümekad: see ei kasva ju koha peal, järelikult tekivad hirmsad toidukilomeetrid, kulutan taastumatuid ressursse jne. Tofu maitseb väga, aga sel põhjusel ei julge teda väga süüa. Ja palmiõli saamiseks pidi vihmametsi langetatama (see teeb minust väga mureliku seebiostja). Ökoloogilise jalajälje mõttes võib mõõdukas koguses loomset valku-rasva olla jätkusuutlikum kui kaugelt maalt toodud eksootiline valk ja rasv.
Kuskilt kunagi lugesin mingit kalkulatsiooni, et inimkond suudakski maakera kõige paremini ellu jätta mõõduka (ja tõesti väga mõõduka) loomakasvatuse juures - siis oleks tegemist vabapidamisel loomadega, kes sööks suurema osa ajast oma karjamaal või koplis või lausa metsa all. Kui kõik läheks ainult taimede peale, siis neelaks vajaminev põllumaa kõik metsikute liikide elupaigad enda alla. Sama häda on muidugi põllusaadustega toidetavate kariloomade pidamisega.
(ja rõhutan "mõõdukat", sest loomset valku ja rasva tõesti väga palju tarvis ei lähe, aga väikesest kogusest peaks nt raua kergemini kätte saama kui taimedest (st vähem põllumaad vaja = vähem looduslike elupaikade hävitamist). See ei pea tähendama liha, munast saab ka rauda.)
Mullegi meeldiks pigem idee, et loomi peetakse vähe, nad saavad elada loomuomaselt ning neid tapetakse harva ja kiiresti, kui et kõik ainult taimi sööksid. Ulukite küttimine piiratud ulatuses ka tundub mulle OK, kuniks kütid on osavad ja looma esimese lasuga surmavad. Hetkel olen ikka veel hämmingus sellest, et peaaegu üleöö hakkasin taimetoitlaseks, sest ma tõesti olen lapsest saadik suur lihafänn olnud. Osadele ei maitsegi liha, mõtle kui kerge on neil olla taimetoitlane! :)
Ma ise olen alati elanud sellise toitumisstiiliga, et liha on pigem maitseaine kui põhitoiduaine. kusjuures see peaks juba raua- jms vajadused ära katma küll.
On veel igasugused toredad vanaaaegsed kariloomatõud, kes saavad karjamaal hästi hakkama ja on haigustele vähem vastuvõtlikud - aga väiksema ja aeglasema kasvuga kui tööstuslikult kasvatatavad tõud. nendega on selline paradoksaalne lugu, et kui tahta neid päästa, tuleb neid süüa, muidu ei jaksa need vähesed fännnid, kes viitsivad neid kasvatatada, tööstusele vastu seista. Eestis käib see vist mõne lambatõu kohta. Itaalias on selliseid ägedaid sigu, keda on ammuilma metsades karjatatud, ilusad saledad, ei haigestu kergesti - aga ei kasva nii suureks kui inglise või ameeerika tõud.
Olen samuti mõelnud seda, et aus oleks ise tappa mis ma söön või vähemalt süüa ainult sedalaadi toitu, mis ma suudan tappa. Selle järgi oleks ilmselt mõistlik kalapüük ära õppida. Mul on tuttavaid kalamehi, kes oskavad kala naksti kiiresti ära tappa.
a kuule, kui sul on ikka hirmsad lihaisud - kuidas oleks subproduktidega? selles mõttes, et ma olen aru saanud, et Eestis neid väga palju ei sööda, st loomad tapetakse liha pärast ja subproduktid on nagu tootmisjääk. Tootmisjäägi söömine tundub nagu vähem vägivaldne. umbes nii, et kui loom on juba liha pärast ära tapetud, siis ei lase vähemalt millelgi raisku minna.
Ameerikast olen kuulnud isegi seda, et nad pmst viskaks kõik kana osad peale rinnafilee minema, kui just ei õnnestu odavalt välismaale maha müüa.
See, kui hanemaksakasvatajad jõhkralt oma hanesid ainult maksa saamiseks nuumavad, on täpselt vastupidine olukord.
Püüan ikka praegu ilma subproduktidega elada. Loodan, et harjun ja hakkab meeldima. :) Aga muidu hea mõte küll. Hanekasvatajad on tõesti hirmsad, esimest korda kuulsin toimuvast paar aastat tagasi. Iga kord, kui nägin kusagil menüüs hanemaksa, sain kurjaks. :/
muidu mul olid kunagi samad teemad üleval: kord siunasin seda, et kaastundeargumendid alatasa maa sisse tambitakse, kord arutasin laboriliha üle (ja sellest, et see võiks just selle eriti jõhkra suurtootmise välja vahetada).
Ma arvan, et sul, Fideelia on häda selles, et sa vahetasid loomse toidu taimetoidu vastu kaastundest, mitte tahtest ja meeldimisest süüa ainult taimset kraami. Enamik taimetoitlasi sööb nii, sest neile meeldib ja nad ei mõtlegi liha peale. Sinul aga vastupidi, sa sõid ja armastasid liha toite ja nüüd olid sunnitud sellest loobuma.
Sul lihtsalt lihahimu pole veel üle läinud. Need kes hakkavad taimetoitlaseks, nendel kohanemis aeg pikem. Mõned loobuvad lihast aga söövad veel kala ja siis lähevad täielikult taimetoidule üle.
Enamus inimesi mõtlevad end haigeks ja terveks. Kui mõte (motivatsioon) on null, pole ka energiat ja kehal seda raske hankida.
Kust sa tead, mis põhjusel enamik hakkab taimetoitlaseks? Veg.ee foorumist ja mujal on palju ka eetilisi põhjusi välja toodud. Neil, kellele liha ei maitse niikuinii, on lihtsalt palju loomulikum minna täielikule taimetoidule.
Fideelia, palun ära oma tervist tuksi keera, kuula natuke oma keha ka, ta päris loll ka ei ole. Kui tahad ka liha(kala?)söömist maha jätta, tee seda samm-sammult. Olen ise kunagi proovinud lihavaba elu, 1,5kuud pidevat näljatunnet ja jõuetust ei veennud mind, panin liha menüüsse tagasi, aga söön liha üle päeva või isegi kahe, eelistan kala ja toidu päritolu huvitab mind ka. "Tööstusliku" liha tarbimist õnnestub eestis väga ilusti vältida, kõigil on mõni tuttav loomakasvataja, kelle meetodid ei haaku kuidagi propagandafilmides toimuvaga. Sinu probleem on ka eelkõige suhtumise-vastane, mitte toidu-vastane, pead ise selle endaga selgeks vaidlema äärmuslikke reaktsioone kasutamata - rahulikult saab ka asju ajada!
Mulle räägiti eelmisel nädalal üks tore lugu, mis natuke seda loomatapu teemat tasakaalustab: Juba mitmed aastad tagasi, Võrumaal ühes talus hakati siga tapma, ajakirjandus sai haisu ninna ja hakkas sellest lugu tegema. Kohe mitu väljaannet tuli kohale, foto- ja filmipüssid käes. Sea pidi "ära suskama" kohalik külamees, seaomaniku naaber, aastaid seda tööd teinud mees. Tulemus: siga "susati ära" nii kiiresti ja ilma kisata, et kogu ajakirjanike punt magas selle hetke maha:-) Meediakajastus tuli hädine, üks väljaanne oli koguni fotomontaaži kasutanud, et liba-traagikat loost kätte saada. Loo rääkis mulle sigade omanik, seega pole muistend, vaid tõsijutt.
Tänan muretsemast. :) Eelmises postituses arutlesin, et kuidas oleks süüa talunike vabapidamisel olevate loomade liha, kuid ei leidnud siiski sobivat lahendust, sest talunik peab oma loomad ka tapamajja saatma, kus nad üsna julmalt mõrvatakse. Kui ta oma loomad ise tapab, jääb veterinaari kontroll ära ja me ei tea, kui puhas see liha on. Või kontrollitakse kodus tapetud loomi ohtlike haiguste osas? Igatahes ametlikult seda liha müüa ei tohi, ise süüa ja tuttavatele müüa/kinkida võib. Lõppkokkuvõttes paistab, et mööndusi ma tegema ei hakka, sest see muudaks mu elu veel keerukamas. Lihtsam on praegu ilma, eks siis vaatab, kui tõesti tervis hulluks läheb. Kuidas osa inimesi suudab olla eluaeg liha ja kalata ja tunda end hästi?
See sul hoopis mingi pseudoprobleem. Asi pole mitte selles, kas sa sööd või kuidas sa sööd, vaid kuna söögi teema sinu jaoks praegu aktuaalne, siis kõik hädad tunduvad olema põhjustatud sellest.
Sojaliha ja sojapiim, need euroopalikud sojatoidud, ei pidanudki üldse tervislikud olema. Neisse lisatakse nende suupärastamiseks igasuguseid soovimatuid aineid...Soja päritolumaal väidetavalt süüakse soja ainult kääritatuna ehk fermenteerituna. Sojakaste, jne.
Oad-läätsed-herned peaks su menüüsse nüüd kuuluma, samuti igasugused seemned ja pähklid kindla peale. Vähemalt magneesiumipuudusest peaksid pääsema - aga magneesium reguleerib muuhulgas ka kaltsiumiainevahetust.
Jep, ma ka hiljuti lugesin, et soja polevat tervislik, no näed, milline peen ja tundlik maitsemeel on minul. Tunnen kohe ära, kui on kahtlane ja ei maitse lihtsalt. ;) Olen vahepeal saanud aega ja raha, et toitumist mitmekesistada. Oad ja läätsed, natuke herneid, magneesiumi toidulisand, pähklid, mandlid jne. Muna söön.
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.