Split (1)

train · 1.56M rows

text stringlengths 5k 186k	timestamp stringlengths 19 19	url stringlengths 14 1.55k	source stringclasses 1 value
Meie sees elavad korraga kaks inimest. Plaanija ning Tegija. Ja on omamoodi isegi kummaline, kuidas need kaks tegelast omavahel sageli üldse läbi ei saa. Plaanimise ja tegemise vahel on kuristik. Kui mitu korda oled sa endale lubanud, et “nüüd hakkan 3 korda nädalas trennis käima” või “seekord hakkan projektiga peale varakult enne tähtaega” või “enam ma ei vihasta”. Ja mitu korda on plaan ainult plaaniks jäänudki? Kui su vastus on “palju” või “suurem osa” või muud sarnast, siis… ära muretse, oled nagu enamik meist, inimestest. See kipub lihtsalt olema nii, et Plaanija meie sees on ülimalt heade kavatsustega. Ta ärkab hommikul, käib dushi all, riietub, sööb, joob hommikukohvi. Ning teeb seejuures superhea päevaplaani. Ta on täis teotahet ning isu see kõik ära teha. Siis päeva poole ärkab aga Tegija, kes peab plaani ka reaalselt ellu viima. Tulles samal ajal toime ootamatute kohtumiste ja telefonikõnedega, vastupandamatute ahvatlustega, üllatusi – nii positiivseid kui negatiivseid – täis laetud sündmustega. Need kaks inimest asuvad üksteisest sageli sama kaugel kui kuu päikesest – plaan on hea, ja tulemus… nagu alati. Muuseas, me inimestena oleme lausa geeniused tegemaks kõik selleks, et tulemus oleks “nagu alati” ehk läbikukkumine. Me oleme erakordselt loovad oma uskumustes, mille tagajärjel plaanitav muutus käitumises ebaõnnestub. Plaanime küll kaalu vähendada, trennis käia, mitte vihastada, tagasisidet anda, hommikul varem ärgata ja mida kõike veel. Ja siis tabab meid üks tüüpilisest uskumusest, mille tagajärjel oleme nullpunktis tagasi. Tegelikult isegi mitte nullpunktis, vaid miinuses. Sest meie enesekindlus, eneseusk on saanud järjekordse laksu. Niisiis, allpool 15 tüüpilist uskumust, mis takistavad päriselt enda käitumises muutust tegemast – toetudes maailma nr 1 juhtide coachi Marshall Goldsmithi üliheale raamatule “Triggers”. Loe ja vaata, kas tuleb tuttav ette… Tegelikkuses on aru saamise ja tegemise vahel suur-suur kuristik. See, et inimesed saavad millestki aru, on veel väga kaugel sellest, et nad ka midagi tegema hakkavad. Tahtejõu mõju ja kestvus on väga ülehinnatud. Meile meeldib lugeda ja kuulda lugusid inimestest, kes tänu tahtejõule alistasid iseend ja maailma. Ning päriselus on meid ümbritseva keskkonna mõju sedavõrd suur, et ainult tahtejõuga kaugele ei jõua. Seda sisendame endale siis, kui on ahvatlus plaanist kõrvale kalduda. Mitte minna trenni, sest vihma sajab. Või mitte võtta ette rasket vestlust, sest on reede õhtupoolik. Või lubada endale suur koogitükk, sest ema küpsetas selle. Seda kinnitame endale siis, kui oleme lati alt läbi jooksnud. No täisrehkendust ei teinud, aga tegin pool… Mõni ei teinud niigi palju, eksole. Ja samal hetkel tõmbame poolde vardasse ka oma motivatsioonilipu. Üks kummalisemaid uskumusi enda käitumise muutuse juures on meie põlgus süsteemse treenimise vastu. Muutuse puhul räägitakse palju hoiakutest, uskumustest, vahest ka veidi esoteerikasse kalduvalt “sisemisest jõust”. Ja kuidagi jääb kahe silma vahele lihtne tõsiasi – muutus käitumises eeldab harjutamise süsteemi olemasolu. Eeldab struktuuri – regulaarset tegevuste nimekirja ülevaatust, regulaarset kalendrisse panemist, regulaarset follow-up’i ehk järeltegevust. Millegipärast aga tundub meile, et me oleme tugevamad, paremad ja “no võib-olla kellelgi teisel on seda süsteemi vaja, mulle piisab, kui teen ära otsuse.” Me keeldume tunnistamast väsimuse jõudu. Hommikul plaanime teha pika ja tõhusa tööpäeva. Ja me usume, et oleme päev läbi täis energiat ja teotahet. Enesepettus – me kõik väsime. Ent enesekontroll, nagu tahtejõudki, on piiratud ressurss. Väsimusega ta kahaneb. Meil on ajaga seoses kaks uskumust, mis omamoodi mõlemad panevad muutusele korraliku miini alla: esiteks – järjekindlalt me alahindame seda, kui palju mingi tegevuse ära tegemine aega võtab; ning teiseks – me usume, et aega on lõputult, seega küllap me lõpuks ikka need muutuse asjad joonde saame. Järgneb edasilükkamine. See on kummaline, kuidas me plaane tehes ei arvesta ootamatustega. Sest… nad on ju ootamatused 🙂 Me teeme plaane, nagu elaksime täiuslikus maailmas, kus kõik asjad lähevad nii nagu me ette kirjutame. Kriisid ongi sellepärast kriisid, et nad on ootamatud. Kuigi me ei suuda ette ennustada, millised need tulevased segajad ja kriisid on, on siiski üsna tõenäoline, et ühel või teisel kujul neid ette tuleb. Meil on millegipärast ootus, võib vist öelda ka unelm, et muutuseid käitumises põhjustavad vaid äkiline “valgustatus” või muu taoline sündmus. Ehkki on ka neid juhtumeid, siis pigem tasub nende pikaajalise mõju osas olla skeptiline. Kuna muutus tugineb siis pigem impulsile kui teadlikule plaanile. “Ma olen õnnelik siis, kui…”. On illusioon, et õnn ja rahulolu on midagi püsivat, et see on mingi lõplik eesmärk ja koht – kui sinna kohale jõuad, on kõik hästi ja võib lõpetada pingutamise. Ent selleks, et püsida heas vormis, tuleb harjutada. Toob küll. Ühe teema laualt ära saamine tähendab tavaliselt uue teema lauale tulekut. Kui oled lõpuks jõudnud unistuste töökohta, siis selgub, et su ette on kerkinud terve rida uusi väljakutseid. Hea näide on lotovõitjad – uuring ütleb, et kaks aastat pärast jackpot’i ei ole nad sugugi palju õnnelikumad kui enne lotovõitu. Lotovõit võimaldas neil küll hakkama saada mõnede probleemidega, ent tõi kaasa ka uusi probleeme – näiteks tekkis palju sugulasi-sõpru, kes kõik oma “õigustatud” osa noolisid. Odav elamine koos heade sõpradega asendus luksusliku maja ja sõpradeta elamisega. Pingutan ja harjutan ja siis saan õiglaselt tasutud. Päris elu paraku ei tea õiglusest suurt midagi – sageli mõnel lihtsalt veab ja mõnel mitte. Kui muutust hoiab üleval uskumus õiglasest tasust, siis on pettumus kiire tulema. Nagu ka motivatsiooni langus. Meil on uskumus, et kui me mõnikord ka laseme natukene rihma lõdvemaks, siis keegi ei märkagi seda. Samas kehtib aga paradoks – ehkki tõepoolest võib meie aeglane positiivne muutus jääda paljudele, vähemasti alguses, tähelepanuta, siis meie tagasi langemine vanadesse rööbastesse ei jää kellegi jaoks märkamatuks. See lähtub uskumusest, et me lihtsalt inimestena oleme sellised nagu oleme, meie olemus on ette määratud. Ja me ei saa ka oma käitumist muuta. Sest “No ma ei saa teda kiita, see poleks üldse minu moodi”. Tõsi ta on. Kui inimene usub, et ta ei saa muutuda, siis ta ka ei saa muutuda… Ehkki osaliselt vastab see uuringute järgi ka tõele, siis päris adekvaatseks enesehindajaks me ennast kahjuks nimetada ei saa. Reeglina me ülehindamine enda juures positiivset ja alahindame seda, milline on meie käitumise roll negatiivse tulemuse korral. Lühidalt – et saad adekvaatset hinnangut enda käitumisele, vajame reeglina väljastpoolt tulevat pilku.			OSCAR-2019
Rahandusministeerium on kooskõlastusringile esitanud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse tulu ja käibemaksuseaduse 1. jaanuarist 2018 jõustuvat redaktsiooni. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis (toimiku nr RAM 17-0510). Selleks, et muudatused saaksid jõustuda 1. jaanuaril 2018 tuleb need vastu võtta hiljemalt 30. juuni 2017, seega on eelnõu nn kiireloomuline. Eelnõuga kavandatakse muuta tööandja omanduses või valduses olevate sõiduautode erakasutuse maksustamist. Praegu on võimalik võtta segakasutuses oleva tööandja sõiduautoga tehtavate erasõitude maksumuse leidmisel aluseks kilomeetripõhine arvestus. Selleks tuleb aga sõidupäevikut täita, deklareerides nii era- kui ka töösõidud, mis on koormav ja ka keeruline, sest sageli on neid raske eristada. Sõiduauto puhul vanusega üle 5 a ja silindrite töömahuga kuni 2000 cm3 loetakse erasõidu kilomeetri hinnaks 0,2 EUR ja muudel juhtudel 0,3 EUR. Kui sõidupäevikut ei peeta, kuid siiski tehakse erasõite, siis loetakse sõltumata läbitud kilomeetritest arvestuslikuks maksubaasiks sõiduauto kohta 256 EUR kuus, millelt tuleb maksta kokku tulu- ja sotsiaalmaksu ca 170 EUR. Kavandatavate tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt ei sõltuks edaspidi erasõitude maksumus mitte läbitud erasõidukilomeetritest sõidupäeviku alusel, vaid sõiduauto võimsusest. Ainsaks võimaluseks erasõitude deklareerimiseks jääb kilovatipõhine maksubaasi arvestus. Seda olenemata sellest, kas ja kui palju de facto erasõite ettevõtte sõiduautoga tehti. Kuna kilomeetripõhist arvestust pidada ei saa, siis ei aita maksukohustusest pääseda ka töötaja poolt erasõitude hüvitamine tööandjale. Kilomeetripõhist arvestust ei saa edaspidi pidada seetõttu, et kavandatakse kehtetuks tunnistada rahandusministri 13.01.2011 määruse nr 2 § 1 (see võimaldab praegu kilomeetripõhist arvestust sõidupäevikuga). Kui tööandja võimaldab sõiduautot edaspidi erasõitudeks kasutada, siis on erisoodustuse deklareerimisel maksubaasiks 1,96 EUR kW kohta, aluseks võetakse liiklusregistris märgitud andmed. Selle tulemusena muutub alla 130 kW võimsusega sõiduautode erisoodustuse hind praegusest madalamaks ning üle 130 kW võimsusega sõiduautodel kõrgemaks. Valdav osa ettevõtete sõiduautodest asub võimsusvahemikus 50-130 kW. Rahandusministeeriumi hinnangul on võimsuspõhine arvestus parim lahendus, et suurendada seost erakasutusest saadava hüve ja erisoodustuse maksubaasi vahel ning säilitada samas süsteemi lihtsus, sõiduki turuhinnast lähtumine oleks keerukas ja administreerimine liialt koormav. Kuna ajas varade väärtus üldjuhul väheneb, siis kavandatakse sarnaselt praeguse süsteemiga üle viie aasta vanuste sõiduautodele madalamat maksubaasi, milleks saab olema 1,47 EUR kW kohta, mis on 25% madalam kui nn uute sõiduautode puhul. Tulu- ja sotsiaalmaksukohustus kokku on ca 1,3 EUR ühe kilovati kohta kuus, kui maksubaasiks on 1,96 EUR kW kohta. Seega näiteks 2015. a esmaselt registreeritud 111 kW Toyota RAV4 kasutamisel erasõiduks oleks maksubaasiks 217,56 EUR, millelt tuleb tasuda kuus 144 EUR makse (praegu on sõidupäevikuta vastavad numbrid 256 EUR ja 170 EUR). Kui tööandja ei võimalda sõiduautot erasõitudeks kasutada, siis peab ta sellest teavitama Maanteeametit, kes teeb selle kohta liiklusregistrisse vastava märke, mis on avalik teave. Mingit erimärgistamist (kleepsud, muud värvi numbrimärk) enam ei kavandata. Selliste vaid töösõitudeks kasutatavate autode puhul peab tööandja Rahandusministeeriumi hinnangul tagama, et neid ei kasutata ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil ning Maksuja Tolliamet annab selle kohta välja soovitusliku juhendi. Kui liiklusregistris vastav märge puudub, siis loetakse sõiduauto segakasutuses olevaks. Segakasutuses olevate kaubikute (N1-kategooria tarbesõidukid) osas näeb eelnõu ette võimaluse vabatahtlikult kasutada sõiduautodega sama kilovatipõhist erisoodustuse maksubaasi arvestuse alust. Kui seda võimalust kasutatakse, siis rakendub sama maksubaas ka käibemaksuarvestuses, kusjuures erisoodustuse maksubaas sisaldab käibemaksuarvestuse tarbeks ka käibemaksu. Kehtestatakse erinorm N1 kategooria kaubikute, mille täismass ei ületa 3500 kg (näiteks veokastiga Volkswagen Amorok) ja teatud sõiduautodega (taksod ja õppesõiduautod) tehtavate erasõitude maksubaasi leidmiseks käibemaksuarvestuse tarbeks. Nende sõidukite puhul on praegu võimalik sisendkäibemaks sõiduki soetamisel või kasutamisel maha arvata 100%-liselt ja erasõidud kuuluvad maksustamisele erandina omatarbe maksustamise sätete kaudu ning edaspidi on maksubaasiks (sisaldab käibemaksu) mitte erasõidu omahind, vaid erasõidu kilovatipõhine maksumus. Kaubikute korral kehtib see põhimõte üksnes juhul, kui ettevõte on vabatahtlikult otsustanud erisoodustuse maksubaasina kilovatipõhist arvestust - näiteks 132 kW võimsusega segakasutuses oleva uuema kaubiku korral kuuluks lisaks erisoodustuse maksudele tasumisele kuus käibemaksu 43,12 EUR (1321,96=258,72 ja 258,72:1.200,20). Lisaks kavandatakse karmimaks muuta sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtet, kui algselt deklareeritud ja 100%-lise mahaarvamise õiguse andnud sõiduauto kasutusotstarve kahe aasta jooksul muutub ning sõiduautot hakatakse kasutama eratarbeks. Uue reegli kohaselt rakendub sel juhul sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang algusest peale ja seega algselt tagastatud sisendkäibemaksust tuleb tagasi maksta 50%. Praegune kord nägi ette tagastatava summa arvestamisel ette proportsionaalse arvestuse, võttes aluseks 24 kuulise perioodi, mis oli soodsam. Eelnõu kohaselt tekib Rahandusministeeriumi hinnangul lisaks tagastatavale käibemaksule ka intressi tasumise kohustus, mis vaevalt et tekitab ettevõtjatel huvi korrigeerimiskohustuse tekkimisel seda vabatahtlikult täita.			OSCAR-2019
Esileht > Eesti kirjandus, Kirjanik, Uudisteos > Kassidest, kirjutamisest ja kergusest: vestlus Tõnu Õnnepaluga Tänavune sügiskuu on kirjanduses kulgenud Tõnu Õnnepalu tähe all: juubel, romaan, näidendid, millele peatselt lisanduvad uus tõlketeos (Ciorani “Sündimise ebaõnnest”) ja luulekogu (”Kuidas on elada”). Neid sündmusi ja teoseid on saatnud ajakirjanduse suur uudishimu, nii et viimase viie nädalaga on Tõnu pidanud andma ilmselt rohkem intervjuusid kui viimase viie aastaga. Kes enam ei mäleta (ja ega minagi ilmselt kõike ei tea), siis olgu mainitud näiteks pikemad vestlused Loomingus (nr 9, 2012), Päevalehes, Maalehes ja Sirbis, lisaks esinemised telesaadetes MI, AK ja Kirjandusministeerium. Kuid veel enne seda meediatormi tegime augusti keskel Tõnuga väikese kirivestluse Varraku Raamatuklubi ajakirja jaoks; et ajakirja maht oli piiratud, siis pidime mõned küsimused-vastused trükiversioonist välja jätma. Kuivõrd need tundusid mulle huvipakkuvad, otsustasin nüüd autori nõusolekul avaldada intervjuu täies mahus siinses blogis, seda enam, et Varraku Raamatuklubi ajakiri pole veebis kättesaadav. Nii et veel üks täiendus Tõnu ja “Mandala” sõpradele! Kuigi need žanripiirid tänapäeva kirjanduses on ammu oma sügavama sisu minetanud, siis hakatuseks nendin ikkagi, et rangelt võttes on “Mandala” Su loomingus üle pika aja raamat, mida võib julgelt nimetada romaaniks. Viimane oli “Raadio”, mis ilmus 2002, ja mäletan, et toona mainisid, et see jääb Su viimaseks romaanikatseks. Küsingi siis, kuidas “Mandala” aines oma vormi sai? Siiralt: ikka kassidelt. Sest mu soov oli kirjutada raamat kassidest. Mis see ikka olla saab, kui mitte romaan? Kui ta pole poeem või jutustus. Aga kassidest kirjutamine sai võimalikuks alles siis, kui ma taipasin, et neist kirjutada saab ainult kirjutades inimestest. Kassidest kui kassidest pole ju tõesti palju midagi kirjutada. Nad on lihtsalt ühed loomakesed, kes elavad meie juures oma elu, millest nad meile eriti ei räägi. Aga teistpidi on nad elusolendid nagu meiegi, erinevad küll, aga mitte lõpmatult erinevad. Midagi nad võivad meis avada –nagu kõik olendid, kellega kokku puutume, kellega lausa koos elame – ja see miski saigi romaani kirjutamise võtmeks. Jutustada kassidest, aga mitte kassidest. Endast, aga mitte endast. Ega endast tegelikult ka ei saa. Endast ei ole huvitav. Aga ennast saab vaadelda nagu iga inimest, ja võimalust selleks on ju rohkesti, nii et enda põhjal saab teha nii mõnegi üldistuse, saab kirjutada inimesest. Muidugi jääb ainult endast väheseks. Kirjanduslik kuju, tegelane, et ta elaks, peab olema loodud ikkagi veidi laiemale pinnale kui üksainus inimene, olgu see inimene või meie suurepärane ja mitmekülgne mina ise. Kassid andsid mulle kätte õige tooni, millega rääkida neist asjadest, millest ammugi olin rääkida tahtnud, aga millest otse rääkida ei saagi. Su raamatud on enamasti väga konkreetsete kohtadega seotud, olgu siis Eestis või kaugemal. “Mandala” paistab olevat selgelt välja kasvanud Su elust Esnas, Järvamaal, kuhu seitse aastat tagasi elama kolisid. Samas ei ole see mingi Esna kroonika, reaalseid kohanimesid romaanis tegelikult polegi, isegi see Esna-viide on praegu minu poolt mängu toodud. Aga ikkagi, kui tähtsad olid selle teose sünnis konkreetsed kohad? Need juhtusid olema need kohad. Teistsugustes kohtades elades oleks tulnud teistsugune raamat, aga kui palju teistsugune, ei tea, ega saagi kunagi teada. Kohad, kus elad, muutuvad osaks su elust ja võib lausa öelda, saatusest. Tagantjärele ei tundu nad mitte sugugi juhuslikud. Võimatu kujutleda, et oleksid võinud selle aja elada kusagil mujal. Iga koht on kogemus – ju siis selline, mida just vaja oli. Kust mina tean! Aga mis on koht? See on see elu, mis sa elad sellel ajal, need inimesed, keda seal kohtad – ja noh, kassid ka! –, need asjad, mida teada saad, nii endast kui elust kui kõigest. Veel on igal kohal oma minevik, lood, mis sellega kaasas käivad, seal enne sind elanud inimeste elu. Lõpuks muidugi maakoht ise ka, selle taevas, selle ilmastik (kui erinevad on needki vaid Eesti piires, muide isegi näiteks Hiiumaa piires, seda ei väsi ma imestamast), selle mullad ja veed ja metsad ja kõik. Kuidagi kannab ka kõik see mingit kogemust. Igal maastikul on mingid omad meeleolud, omad kurvastused ja omad rõõmud, isegi oma tarkus. Sest mis muud on kirjaniku kapital kui kogemus: elamused, arusaamised, kõik see, mis elu talle ette on toonud, enamasti pigem vastu tema tahtmist. See on ju lausa naljakas, kuidas me ei taha targemaks saada. Muidugi ei taha, sest igast oma rumaluse- ja illusioonikübemest loobumine on valus. Kui inimene kolib uude kohta, eks ta siis ka ju unista õnnest, mis seal saabub. Kõik on siin teistmoodi, vanad deemonid kindlasti ei leia mind siit üles! Aga nad leiavad, kui neist veel jagu saadud pole (siis nad kaovad, nagu poleks neid olnudki ja ega olegi), ja lisaks veel kindlasti paar uut. Koht võib olla igas mõttes ilus ja helge, aga absoluutselt kindlasti on tal ka oma tume pool, millega sul rinda pista tuleb. Järvamaale minek oli üks otsus, mille tagajärgi ma muidugi ei teadnud. Igatahes oli see üks rikas aeg. Ajuti väga raske, aga tagantjärele ei loe see ju midagi. Aga et see kogemus kirja panna, pidin ma sealt jällegi ära tulema. Sealjuures polnud mul mõtteski, et ma hakkan siin Hiiumaal just neid Järvamaa-aja kogemusi kuidagi raamatuks vormima. Aga nii ta läks. Jälle kasside pärast. Nemad on ju sealt pärit. Neile on see kodumaa. Kassid ilmusid Su ellu alles Esnas, kui ma ei eksi. Ja mingis mõttes on need kassid “Mandalas” väga olulised, nagu ka intervjuu alguses kohe tunnistasid. Kui nad pole just peategelased, siis nende pilk on pidevalt kohal kindlasti. Kuidas need kassid ikkagi romaanis nii prominentse koha hõivasid? Ah ei, eks neid kasse ole enne ka olnud. “Paradiisi” raamatuski on kassidest juttu, aga siis oli see suhe, kuidas öelda, vähem isiklik. Ja Järvamaale tulles ma ei mõelnud küll kasse võtta, aga sain nad koos majaga, nii nagu kirjanik saab nad “Mandalas”. Võib-olla on see vanusega seotud, et hakkad rohkem enda ümber selliseid väikeseid asju ja olendeid tähele panema. Noorena oleme kangesti endast haaratud, teiste ja muu jaoks jätkub vähem tähelepanu. Vaatlusoskus on kindlasti midagi sellist, mis tuleb elu jooksul. “Mandala” on kirjutatud kolmandas isikus, ja peategelast, maamajja elama kolinud kirjanikku, on kujutatud tihti veidi iroonilises võtmes, tema enese- ja õnneotsinguid esitatakse lugejale väikese distantsiga. Samas, kui üldiselt on Su lugejad harjunud, et kirjutad mina-vormis ja ei ehita selget vahet enda kui jutustaja ja enda kui tegelase vahele. Kuidas Sa seekord oma jutustajahääle leidsid? Iroonia mul küll eesmärgiks ei olnud. Lihtsalt see tegelane tegi mulle natuke nalja. Kõik need tema peamurdmised ja vaevlemised ja otsingud. Eks nad ju ole naljakad ka, kui sa ise parajasti peadpidi seal sees ei ole. Kui neist asjadest kirjutada surmtõsiselt, oleks see igav nii endale kui lugejale ja pealegi mõttetult sünge. Kellele seda vaja oleks? Raskust on elus niigi küll ja rohkem. See tähendab, me oskame seda endale leida. Selles me oleme meistrid. Kuigi võiks arvata, et see kolmandas isikus jutustamine lubab Sul ennast peategelasest selgemini eristada, siis mulle tundub, et õigupoolest toob selline kõrvalt pilk isegi ehedamalt välja need küsimused ja teemad, mida ise oluliseks pead. Kuidas Sulle endale paistab, kas “Mandala” on mõnes mõttes kõige avameelsem teos, mille oled kirjutanud? Isegi kui see on ühtlasi üks Su kõige rohkem fantaasiaga tembitud tekste. Mina ise seda avameelsuse määra öelda ei oska. Eks ma ole ikka igas raamatus tahtnud siiras olla. Võib-olla on siiruski oskus, mis tuleb ajaga, ma ei tea. Kuigi arvatakse muidu, et noored on just siirad. Võib-olla lapsed ongi, aga siis tuleb elu oma valede ja varjamistega… Fantaasia on kindlasti üks tee siiruse, aususe, otsekohesuse juurde. Näitleja laval on teinekord siiram, avab ennast inimlikus mõttes hoopis sügavamalt kui seesama inimene “elus” ehk kunagi teeb. Üldiselt on küll nii, et kunstis on ausus a ja o, vale tuleb seal otsekohe välja. Mitte see ausus, et sa räägid ära, “kuidas kõik oli”, vaid ausus sügavamas mõttes: sa räägid välja midagi, mida sa ka ise enne ei teadnud. Võib-olla koguni tükikese sellest, kuidas kõik on. Mäletan, et kui varakevadel rääkisid, et kirjutad uut raamatut, siis ütlesid, et tahaksid, et see oleks veidi lõbusam, kergem, et seda võiksid lapsedki lugeda. Kujutan ette, et see kergeks saamine on kõige raskem ülesanne üldse. Lõpptulemuse osas saavad muidugi lugejad olema hindajateks, ent küsin, kas “Mandalat” kirjutada oli Sul tavalisest kergem, lõbusam? Tegelikult on iga raamatut olnud väga tore kirjutada. See on küll, nagu vana Hemingway ütles, pidu sinus eneses. Aga eks neid pidusid ole ka erinevaid. Ja kes neid vanu pidusid enam nii täpselt mäletab. Mingi elevuse, lahtioleku, julgeksin isegi öelda, kirgastatuse tunne käib küll alati raamatu kirjutamisega kaasas. Ja kiisudest kirjutada oli muidugi siiralt lõbus. Ma ei tea, kas lapsed seda lugeda tahavad (nagu lapsed oleksid kõik ühesugused!), kuigi minu meelest “Joosepi” osa võiks küll ka mõni laps täiesti vabalt lugeda, aga seda kirjutades sain ise küll vist natuke laps olla. Jeesuski käsib, et saage nagu lapsed. Ta ei käsiks seda, kui see oleks niisama lihtne, ja ma ei taha öelda, et ma nüüd olen kuskil sealmaal. Pole, kahjuks. Aga tasub sinnapoole püüda küll, jah, nagu Sa ütled, kerguse poole. Selles kerguses on lõpuks kõik - kuigi ta eemalt võib tunduda “lapsik” ja tühine – vabadus, ausus, tõe äratundmine, leebem ja armastavam pilk nii endale kui teistele… Kuna “Mandala” ilmub Su esimeseks juubeliks, siis küsin lõpetuseks üldisemalt, mis Sind on hoidnud kõik see aeg kirjanduse ja kirjutamise juures. On see puhtalt kirjutamisest saadav nauding? Miski seesmine tung? Harjumus? Või midagi muud? Oh, kust ma teada võin, mis just. Olen kord astunud sellele teele ja kogu aeg on olnud tunne, et ta on veel nii pooleli, et see päris raamat on ikka veel kirjutamata (iga kord kui kirjutad, on see muidugi just see päris raamat). Küllap kirjutamise mõnu ja rõõm muidugi ka, mis siis, et selle eest tuleb teinekord ka päris kallist hinda maksta. Aga mille eest ei tule? Kunagi mulle tundus ka, et viiskümmend on ikka juba vanus, aga pole midagi. Aeg, mis läinud on, tundub nii lühike. Sellepärast ma ei saa sellest juubeli-asjast ka üldse aru. Pole mingit tunnet, et saaks juba mingeidki kokkuvõtteid teha, või et oleks midagi ette näidata. Kõik on veel nii pooleli, tegemata. Lõpuks pole see juubel (alates sõnast) muud kui üks mälestus juutide piibellikust ajaarvamisest, mis ei käinud mitte kümne, vaid seitsme aasta kaupa. Iga seitsmes aasta oli sabatiaasta, kui maal puhata lasti ja võlgu kingiti jne., seitse korda seitse oli siis nii suur, et sellele järgnes veel üks: viiekümnes. Just nii ma seda asja omaette võtsingi: Hiiumaa metsade keskele kaheks aastaks elama tulles ütlesin endale, et olgu need kaks siis sabatiaastad. Et paistab, mis saab. Ja minu arust kirjutamine on miski, mis käib just sabati, pühapäeva, rahupäeva juurde, mitte argipäeva. Omamoodi pühitsemine. Ja imelikul kombel on just pühitsemine miski, mida iial vist õieti ära ei õpi.			OSCAR-2019
Ühtegi imedieeti ega -pilli ülekaalust kerge vaevaga vabanemiseks ei ole olemas. Peavad olema vaid teadmised, motivatsioon ja tahtejõud, ütleb tervise arengu instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi lehes Meditsiiniuudised. Toitumine peab olema tasakaalustatud ja mitmekesine, st toidu energiarikastest komponentidest saadavate energiakoguste omavahelist tasakaalu ning õigeid valikuid toidugruppide vahel ja toidugruppide sees. Toidupüramiidi reeglit järgides saab tagada ka selle, et rohkem tarbitakse nn õigeid süsivesikuid ja õigeid rasvu. Kipub ju meie toidus olema liiga palju lisatavaid suhkruid ja küllastunud rasvu. Tegelikult peaks valdav osa süsivesikutest tulema teraviljatoodetest ning puu- ja köögiviljadest. Rasvadest peaksid eelistatud olema küllastumata rasvad, mida saame ennekõike kaladest, aga ka õlidest. Kui tavainimesel on toidupüramiidi esimesel korrusel teraviljatooted, mida peab tarbima kõige enam, siis kaalulangetajad peaksid suurendama oma toidus ennekõike köögiviljade osa. See on kõige alus, toidupüramiidi põhi. Täiskasvanud inimene peab olema füüsiliselt aktiivne vähemalt 30, soovitavalt 60 minutit päevas. Ülekaalulised, kes pole varem end eriti liigutanud, ei tohi alustada kohe raskete treeningutega. Nt jooksmine võib liigeseid hoopis kahjustada. Alustada tuleb ettevaatlikult ning enne seda tasub arstiga nõu pidada. Teatud kehapiirkondade (kõht, reied jm) treenimiseks on olemas konkreetsed harjutused, mida oskavad soovitada spordiklubide treenerid. Jälgima peab pulssi. Rasvade põletamise seisukohalt peetakse kepikõnnil parimaks pulsisageduseks 60–70% maksimaalsest sagedusest. Sageli/rohkem: Piim, keefir, hapupiim, maitsestamata jogurt, kohupiim, kodujuust, väherasvane juust, värske kala/liha/kana, keedetud muna Harvemini/vähem: maitsestatud jogurt, kohupiimakreem, hapu- ja vahukoor, liha- ja kalatooted, -konservid, suitsutatud/soolatud liha/kana/kala, poolfabrikaadid, praetud muna Piima rasvasisaldus võib olla 2,5%, kuid piimatoodete (nt juust, kodujuust) puhul eelista väiksema rasvasusega tooteid. Võimalusel loobu hapu-, vahu- ja rõõsast koorest, asenda need maitsestamata jogurti ja piimaga. Aprillis esines Pärnu Finantskonverentsil endine Scotland Yardi juhtiv pantvangiläbirääkija Richard Mullender. Lisaks tööle Scotland Yardis on Richard koolitanud nii politsei, FBI kui ka ÜRO läbirääkijaid. Ta on töötanud pantvangiläbirääkijana Lähis-Idas ja Afganistanis. Oma töös osales ta kõikidel olulisematel briti kodanike puudutavates inimröövide lahendamisele suunatud läbirääkimistel. Peale Afganistani 2005 aasta valimisi oli ta pealäbirääkija kolme pantvangi võetud ÜRO töötaja vabastamisel ja osales ka ebaõnnestunult lõppenud katsetes päästa Iraagis pantvangi võetud Ken Bigley ja Margaret Hassan. Pantvangiläbirääkimistel kasutatavad põhimõtted on kasutatavad nii ärielus kui igapäevases töövälises elus ja need aitavad meil parandada oma suhtlusoskuseid, leiab Richard, ja annab Eesti juhtidel neli soovitust: 1. Mõista vastaspoole väärtushinnanguid ja uskumusi, sest nende kaudu saad teda mõjutada. Kord läksime appi naisele, kelle mees oli bensiiniga üle valanud ning oli valmis tikku tõmbama. Pidasime meest vaimselt haigeks, temaga kontakti saamine oli äärmiselt raske. Kui aga saime teada, et mees ei ole haige ning teda oli endast välja viinud naine, kes oli töölt koju tulnud mehele armukesega vahele jäänud, muutsime läbirääkimiste taktikat ja hakkasime rääkima oma pere armastava mehega, kelle maailm ja väärtushinnangud olid äsja saanud tugeva löögi ning keda oli vaja toetada. Selle mõistmise tulemusel tuli mees viis tundi peale läbirääkimiste algust koos naisega majast välja. 2. Ära „pane ennast vastaspoole seisukohale“, vaid proovi mõista tema väärtushinnanguid ja uskumisi. Minu kogemus ütleb, et kui suudad mõista kuidas vastaspool maailma näeb, siis saad hakata otsima viisi tema mõjutamiseks. Kui aga lihtsalt paned ennast tema asemele, jättes sealjuures muutmata enda väärtushinnangud ja uskumused, ei näe sa maailma tema pilgu läbi, vaid ikka läbi enda pilgu, aga tema asukohast vaadatuna. See on hoopis teine pilt, millest pole palju abi. 3. Lase ka teisel poolel ennast võitjana tunda. Läbirääkimistel edu saavutamiseks pead ka teisele poolele andma võimaluse võitjaks jääda. Mul oli kord läbirääkimissituatsioon mehega kes oi valmis alla andma, aga keeldus majast välja tulemast, sest kartis, et äkki naaber näeb seda ja peab teda allaandjaks ja nõrgaks. Lõpuks tegi ta ettepaneku, et me murraks tema maja ukse maha, paneks tal käed raudu ja lohistaksime välja. Nii me tegimegi. Välja tirimise ajal mees karjus kõvasti, aga pidas kokkuleppest kinni ning vägivaldseks keegi ei muutunud. 4. Edu on kuulajate päralt. Läbirääkimiste võtmeoskus on ilma igasuguse kahtluseta kuulamine. Läbirääkimistel ei ole infot kunagi liiga palju. Katsuge algfaasis rohkem kuulata ja infot koguda. Mida rohkem sa räägid, seda rohkem annad ära, seega ära räägi! Minu nõuanne läbirääkijale on lihtne: kuula, kuula, kuula. Inimesed annavad sulle kõik, mida vajad edu saavutamiseks, hoia lihtsalt oma suu kinni, kuula ja anna vastasele põhjust edasi rääkida.			OSCAR-2019
Kuigi eile üritasid USA indeksid oma 50-päeva libisevatest keskmistest lõplikult ülespoole läbi murda, siis päeva edenedes sai selgeks, et müügihuvi on neilt tasemelt veel praegu piisavalt suur ning õhtune müük oli juba päris nobe - kolmapäevaga tõustu anti niiläbi eile kõik tagasi ära. Majandusuudiste poole pealt on täna kell 15.30 oodata USA aprillikuu jaemüügistatistikat (ootus +0.2% ja ilma autodeta +0.5%) ning kell 16.15 aprillikuu tootmismahtude kasutamismäära (ootus 73.9%) ning tööstustoodangu kasvu (ootus +0.8%). Kell 16.55 järgneb neile näitudele omakorda Michigani sentimendi indeks, millelt oodatakse 73.5 punktilist näitu (eelmine kuu oli 72.2). Mida suuremad on kõik eelpool loetletud näitajad, seda võimsam on USA majanduse taastumine. Kui 6. mail tehti EUR/USD kursis ca viimase 13 kuu põhi €1=$1.25185, siis täna öösel vajuti sellest marginaalselt korraks läbi ja uueks põhjaks on €1=$1.25155. Bloombergist saab täna lugeda, kuidas India on agressiivsemalt panustamas infrastruktuuri arendamisse ja on plaanimas $11 miljardilise infrastruktuurifondi loomist (link Bloombergi loole). Samal ajal on Brasiilia teatanud, et majanduskasvu ohjeldamiseks ei piisa enam ainult intressimäärade tõstmisest ning vaja on ka eelarvepoliitikaga kuuma majandust ohjeldama hakata. Selleks on vastu võetud otsus seal riigi kulutusi vähendada ca 10 miljardi Brasiilia reaali ehk ca $5.6 miljardi võrra, kuid märgitakse ära, et kulutuste kokkutõmbamine ei puuduta sotsiaalprogramme ja infrastruktuuri. Brasiilia majanduskasvuks prognoositakse hetkel ca +6%. Seega sel ajal kui maailmas leidub riike, kes peavad kulutusi vähendama selleks, et eelarvedefitsiiti kontrolli alla saada (eelkõige Kreeka, Portugal jt), leidub ka neid, kes teevad seda vabatahtlikult majanduse jahutamiseks. Jaanuaris sai täpsemalt ka uuritud, millised ettevõtted Euroopas nõrgemast eurost enim võiks kasu saada. Kokku saavad DJ Stoxx 600 ettevõtted ca 17% oma tuludest USAst. Eriti võiks investoritele huvi pakkuda järgnevad ettevõtted, kus 10% dollari kallinemine tõstab vähemalt 5% maksude ja intressimaksete eelset kasumit: b) Sarkozy olevat ähvardanud eelmisel nädalal eurotsoonist lahkuda, kui Merkel Kreeka abiplaani ei toeta (pikemalt saab lugeda siit). Nende kuulujuttude levitaja peab olema nõrgamõistuslik. Saksa eksportöörid ilmselt tantsiva Tuljakut hetkel. Vaadates Eesti peamiste ekspordipartnerite nimekirja tundub, et ka Eesti eksportööridel võib olla põhjust rõõmustada - peale Soomet on suurimad ekspordipartnerid Rootsi, USA ja Venemaa, kelle suhtes siis EUR nõrgenemine muudab Eesti kaupa konkurentsivõimelisemaks. Mäletatavasti avaldas The U.S. Labor Department nii nagu igal neljapäeval esmakordselt töötuabirahale taotlevate (initial claims) ja juba töötuabiraha saavate (continuing claims) inimeste kohta statistika. Eilses raportis seisis, et 7. maiga lõppenud nädalal langes esmakordselt töötuabiraha taotlejate arv 4,000 võrra ehk 444,000-le. Võrreldes aastataguse tulemusega ilus tulemus? Paraku mitte. Olgu öeldud, et USA tööturg on vaikselt stabliseerumas ning ettevõtted on muutumas üha kindlameelsemaks - töökohtade arvu muutus (v.a. põllumajandussektor) on nagu enne stagnatsioonigi positiivne. Siiski peab ajalooliselt vaadatuna esmakordselt töötuabirahale taotlevate inimeste arv langema vähemalt alla 400,000, et aprillis nähtud töökohtade arvu kasvu reaalselt toetada. Sellist esmakordselt töötuabirahale taotlevate inimeste ja samaaegset töökohtade arvu parenemist ei ole me näinud pärast ühtegi USA majandust kimbutanud stagnatsiooni 1980-ndatest saati. Isegi juhul, kui praegune töökohtade arvu kasv peaks ka jätkuma, siis tööturu probleemide lahendamiseks kulub kõvasti aega. USAs on hetkel enam kui 10 miljonit inimest (sessoonsetele muutustele kohandamata), kes saavad valitsuselt töötuskindlustust, või siis osalevad nii-öelda kriisiabiraha programmis (Emergency Unemployment Compensation, või EUC). EUC on föderaalvalitsuse järjekordne abiprogramm, mille käigus makstakse valitsuse (mitte osariigi) arvelt töötuabiraha neile, kellel pole enam osariigilt õigus töötukindlustust "kasseerida". Sisuliselt on tegu nendega, kes on töötud ja pole ligi poole aasta jooksul tööd leidnud ning osariigilt nad töötuabiraha enam ei saa. Programmile rajati uhke vundament 30. juunil 2008 ning pidi käesoleva aasta alguses läbi saama. Paraku nii ei läinud ning programmi on pikendatud juba mitmel-mitmel korral. Praeguse seaduse kohaselt peaks programm lõppema 2. juunil 2010. Ökonomistid on aga ütlemata skeptilised ehk ilmselt pikendatakse programmi veelgi. Kuigi ametlikult peaks töötute föderaalvalitsuse kassast abistamine läbi saama 2. juuniks, siis see ei tähenda, et 2. juunil lõpetatakse ühtäkki ka EUC programm. 2. juuni on vaid tähtaeg uute taotluste sisse andmiseks ning töötuskindlustuse makseid jätkatakse kuni 6. novembrini. Henno, ma ei oleks nii kindel. Võttes arvesse, et suurem osa Vene impordist (u 2/3 mullu) ning USA ja Kanada ekspordist (u 90% mullu) on oil products througput, mida arvestataksegi dollarites, ei tohiks euro/dollar kurss eriti USA eksporti mõjutada. Iseasi on muidugi jah Vene suunaline eksport, mis võidab nõrgast eurost kõvasti. Aga teist samapalju või veelgi enam võidab Vene eksport sellest, et suured ELi külmutatud liha ja piimapulbri laod müüsid ennast eelmise aasta lõpus tühjaks ning venelastel ei olegi muud üle jäänud kui hakata naaberriikidest värsket ostma. Schlagbaumm, võimalik, minu arvamus põhineb rohkem kokkupuutel Rootsi ja Norra suunal eksportivate ettevõtjatega, kes on SEK ja NOK vs EUR tugevnemise taustal juba mõnda aega rõõmsad Soome ja Rootsiga on meil positiivne trade balance juba mõnda aega ja aina positiivsemaks muutub. Norraga on veel väike defitsiit, mitte kauaks ilmselt, aga Norra kaubandus on kõvasti mõjutatud naftatoodete ekspordist-impordist. Ja seda on ka Soome ja Rootsi, kuhu me samuti naftatooteid saadame. Mis moonutab ka ausalt öelda kogu eksporti-importi, kus naftatoodete transiidi osa on umbes kuuendik. Üsna suur osa meie kaubandusbalansi plussi pöördumisest selle aasta alguses tuli muide sellest, et mullu Venemaalt odavalt sisse ostetud naftaproduktid veeti tänavu aasta alguses välja. Tegelikult oleks õige arvestada trade balance'it ilma oil throughput'ita - puhtalt üks tankeritäis, mis asub USAsse teele kas detsembri lõpus või jaanuari alguses teeb nii jubeda vahe ekspordinumbrites sisse, et ükskõik kui palju elektroonika- ja mööblitootjad pingutaks, kui rekordilisi toodangunumbreid näitaks, nad ei tee seda elu sees tagasi. Sestap on vähe imelik kui ajakirjandus pasundab ühe kuu heade ekspordinumbrite peale, neid lahti seletamata.			OSCAR-2019
Kristi soov oli panna püsti oma mänguasjade e-pood. Tal oli alguses raske, kuid tänaseks saab ta juba täiesti iseseisvalt hakkama. Tema koolitust finantseeris Töötukassa. Ettevõtja Rain oli varem ise loonud mõned kodulehed, kuid tahtis ennast edasi arendada. Täna pakub ta veebilehe tegemise teenust ning oskab head nõu anda ka selle turundamisel. Väikeettevõtja ja mesinik Merle soovis, et ta oskaks ise luua ja hallata oma veebilehte. Täna leiavad uued kliendid teda internetist. Veebilehe haldamine on nüüd tema enda kätes. Internetiturundus saab alguse sinu veebilehest. Ühe hästi toimiva veebilehe tegemine algab veebilehe lähteülesandest. Sul võib olla viimase peal veebileht, kuid kui sinna ei tule õigeid inimesi või on see kasutajale arusaamatu, siis pole sellest ikka kasu. Anname sulle dokumendi, mille täitmine aitab sul oma kodulehte tulemuslikumalt planeerida. Saad selged juhised, kuidas koostada oma veebilehe lähteülesannet. Arutame koos läbi kõik olulisemad detailid, mis aitavad kaasa sinu kodulehe eesmärkide saavutamisele. Plaani koostamine aitab sul läbi mõelda, milline peaks olema sinu internetiturunduse strateegia ja tegevusplaan, kuidas leida internetist uusi kliente ning kuidas ja kus teha reklaami ning turundust. Boonusena on sul võimalik saada konstruktiivset tagasisidet koolitajalt oma käimasoleva või lõpetatud reklaami või kodulehe kohta. Sisuturundus on vana, kuid efektiivne viis oma brändi kinnistamisel sihtgrupis. Veebitekstide kirjutamine on alati üks keeruline ülesanne, kuid see ei pea sinu jaoks olema peale koolitust enam nii suur probleem. Millised müügitekstid panevad veebikülastaja sinu pakutava vastu huvi tundma ja kuidas neid koostada ja kujundada? Boonusena on sul võimalik küsida koolitajalt tagasisidet ja soovitusi oma valmis kirjutatud kodulehe tekstile. Kui töötad aktiivselt meiega kaasa nii enne koolitust kui ka koolituse ajal, siis saad ka valmis oma uue veebilehe. Me lubame, et ei jäta sind üksi sinu probleemidega. Sul on olemas koht, kust saad oma WordPressi probleemidele vastused, kui vaid küsid. Keskmine Eesti ettevõtte koduleht ei ole oma potentsiaalsele sihtgrupile internetis hästi optimeeritud. Me õpetame sulle, kuidas teha oma veebileht Googles leitavaks. Teine osa päevast anname kasulikke soovitusi veebianalüütika osas. Mida jälgida ja mida numbritest järeldada ja mis muudatusi lehel teha. Boonusena on sul võimalik küsida tagasisidet ning soovitusi oma kirjutatud tiitlitele ja kirjeldustele või nõuandeid, kuidas tõlgendada numbreid Google Analyticsis. E-maili turundus on vaieldamatult maailma efektiivseim turunduskanal üldse. Seda loomulikult neile, kes oskavad seda targalt teha. Koolituse lõpuks oled e-postiturunduses palju targem kui varem ning sul on teadmised ja vahendid koheselt alustamiseks. Sotsiaalmeedia turundus peab kuuluma eduka ettevõtte turundusstrateegiasse, sest vastasel korral jätad suure potentsiaali lihtsalt kasutamata. Nüüd, kus Facebook keerab infovoo kraane koomale, tuleb sealne tegevus veelgi täpsemalt läbi mõelda. Mida ja kuidas täpselt teha – saad sellelt koolituselt täpselt teada. Koolituse lõpuks oled endale loonud uue fännilehe ja saanud juurde ideid, millist sisu oma fännidele toota. Samuti oskad ise luua lihtsamat Facebooki reklaami. Koolitusel õpime veebihalduri olulisi tööriistu – HTML’i ja CSS’i, kasutades Inspect elementi ja õppides peamisi CSS`i elemente. Päeva esimesel poolel avame sulle veebidisaini telgitaguseid ja toome näiteid, mille vastu algajad veebitegijad sageli eksivad. Olgu kohe öeldud, et tegu on “käed külge” koolitusega ehk teed ise koolitaja juhendamisel olulised tegevused ka läbi. Teise osa päevast keskendume arvutigraafikale ja pilditöötlusele. Veebihalduril on sageli vajadus luua ja töödelda pilte, mis tuleb lisada kodulehele või mõnda sotsiaalmeedia kanalisse. PPC (pay per click) reklaam Googles on kiireim viis jõuda oma õige sihtgrupini. Oht peitub sellest, et kui seda teha oskamatult, siis paljud kaotavad sellega vaid reklaamiraha ega näe tulemusi. NB! Peale koolitust tekivad alati küsimused ja sina saad kõigile Adwordsiga seonduvatele küsimustele vastused alati ühest kohast. Kontrollime koos checklistide abil, mis on sinu kodulehel tehtud hästi või hoopis jäänud tegemata. Vaatame üle, mis on sinu digiturunduse plaanist puudu ja kuidas seda paremaks teha. Facebooki reklaam pakub meile võimalust sihtida neid, kes on meie kodulehel käinud. Siiski näeme, et paljud reklaami tegijad näitavad reklaame võõrastele või neile, kes ei tea sinu firmast midagi. Selline lähenemine pole aga tulemuslik. Õpetame sulle, kuidas saada Facebook remarketingi abil kodulehel käinud, kuid mitte ostnud külastajad tagasi su lehele. E-poe omanikud saavad seadistada oma tootekataloog nii, et Facebook teeks määratud andmete põhjal pidevat turundustööd. Instagrami turunduskoolitus (14. päev) – tegeleme tervelt 6 tundi ainult Instagrami turundamiseks vajaminevate oskuste ja teadmiste omandamisega. Seame eesmärgid, tegeleme brädinguga, seome vajalike rakendustega, nipid ja nõuanded, loome sisuplaani jne. Jah, saad, kui töötad koolitajatega kohe algusest aktiivselt kaasa. Meie anname sulle enne lehe loomist kõik olulise info planeerimiseks ning aitame sul koostada veebilehe lähteülesannet. Veebilehe tehnilise loomisega alustad juba koolitusel ning kindlasti tuleb kodus ka koolituspäevade vahel ise töötada. Koolituse nimekirja arvatakse sind siis kui koolituse eest on tehtud ettemaks kogu hinna ulatuses. See tingimus ei kehti Eesti Töötukassa ja EAS-i klientidele. Kui koolitusele on end registreerunud rohkem kui 8 osalejat, siis osalema pääsevad need, kes tasuvad koolituse eest varem. Hilisemad maksajad saavad siis järgmisele koolitusele. Kui oled haigeks jäänud või sul pole võimalik mõnest koolituspäevast osa võtta, siis me lubame sul osaleda mõnel teisel kuupäeval, mil sama koolitus toimub. Saad oma kõikidele küsimustele reeglina vastused 24 h jooksul. Me soovitame küsida alati kohe kui tekib probleem või küsimus. Koolitajate Eve ja Häli poole võib pöörduda kõigi tehniliste küsimustega nagu WordPress, HTML/CSS, Google tööriistad ja igasugused rakendused ja programmid, mida koolitusel oled õppinud. Koolitaja Merlis annab sulle abi planeerimise, turundamise, SEO, müük ja Copywritingu küsimustes. Teda tasub kindlasti pommitada enne veebilehe loomist ja teiste turundustegevuste planeerimisel. Tõsi on see, et me ei tee sinu eest kogu tööd ära ja sul tuleb palju ise teha, sest eesmärk on, et saaksid ise oma veebiga ja turundusega hakkama. Me soovime sulle anda nn õnge kalapüügiks, et võiksid olla teenusepakkujast vähem sõltuv ja rohkem iseseisev. Anname endast kõik, et sul oleks võimalikult lihtne õpitut omanda ja praktikasse rakendada. Tulemus on kinni sinu töökuses ja koostöös. Jäin väga rahule. Lisaks sellele, et koolitusel anti selgelt ja ülevaatlikult edasi kogu lubatud teemadering, olen väga tänulik, et koolitajad raatsivad jagada ka väikseid nippe ja tutvustavad eelkõige just tasuta kasutamiseks olevaid võimalusi, et saavutada hea tulemus. Aitäh head koolitajad Eve ja Merlis, olen koolituse käigus kogenud teie professionaalseid oskusi ja nägijamaks saanud valdkonnas, mida kardan, saanud tunda innustust ja inimlikkuse määra. Aitäh, olete erilised koolitajad, kes hoolivad ja toetavad ettevõtlust moel, mis ületab kindlasti seda piiri, mida peetakse tavaliseks. See polnud lihtsalt koolitus, kuidas teha kodulehte, vaid koolitus kuidas teha head kodulehte, mis müüb! Kõige rohkem meeldis mulle koolituspäeva ülesehitus, mis algas üldjuhul teooriaga ja käsitles enamasti kõige värskemate internetiturunduse nippide avaldamist. See lõi päeva teiseks pooleks ehk praktiliseks tegevuseks motivatsiooni mõnusalt lakke. Igal hetkel oli tunda, et Eve on omas asjas “väga kodus” (CMS – seest ja väljas, alt ja ülevalt eest ja tagant,) ning Merlis jälle omas asjas (otsimootoriturundus, sotsiaalmeediaturundus, õige veebilehe lähteülesande püstitamine). Super meeskond, tasemel koolituse ülesehitus ja arusaadav juhendamine. Koolitus on üles ehitatud just nii, et see oleks arusaadav kõigile, usun, et mitte ükski algaja pole nendelt koolitustelt tühja pilgu ja tühja peaga koju läinud. Kuna nii mitmeteski teemades (AdWords, e-posti turundus, FB) on vajalik minna peendetailsusteni välja, siis tuleb mul endale tunnistada, et detailsus ei ole minu kõige tugevam külg. Koolitus andis mulle väga tugeva põhja selleks, et oma uuel positsioonil teha õigeid otsuseid – veeb on üks peamine müügikanal, mida arendama hakata. Mulle meeldis teie personaalne tähelepanu iga koolitusel osalenu suhtes ning individuaalne lähenemine, kõik koolitusel osalenud said vastused ja abi just neid puudutavates küsimustes. Ühesõnaga, jäin koolitustega väga rahule ning teie personaalne lähenemine lisas i-le punkti. Soovitan koolitust kõigile, kelle jaoks ei ole internetiturunduse põhitõed veel selged ja kes tahaksid luua ise täiesti toimiva ja ka üsna lihtsalt hallatava veebilehe. Ja milline rõõm on olla koolitusel, kui koolitajad on nii toredad, oskavad olla siiralt rõõmsad ja jääda rahulikuks kõikide meie lõputute küsimuste peale! Läksin esimest korda tundi, hirmu täis ja avastasin, et mind ootavad ees minu parimad sõbrad, kuigi nägin neid esimest korda elus. See on tõeliselt super tunne! Eve ja Merlise käe all õppides on tunne, nagu õppisin oma parima sõbra käest, kes on oma ala proff. Kogu aeg on selline tunne, et see, et mul hästi läheks, on nende südame asi! Eelistan OÜ Collectiv koolitusi eelkõige seetõttu, et koolitajatel on aega tegeleda igaühe küsimustega personaalselt ning soovi korral lahendatakse need case by case ka loengu käigus. Samuti tean, et suurem osa küsimustest tekib alles siis, kui teadmiseid praktikasse hakkan panema. Seetõttu hindan võimalust hiljem tasuta abi küsida ning Merlise ja Eve puhul võin kindel olla, et vastuseid ei pea pikalt ootama. Olles ise selles teemas ka varem sees olnud, siis suutsin haarata neid teadmisi üsna kergelt ja eraldi üle rääkimist ehk ei vajakski. Koolitus on tore olnud ja olen leidnud enda jaoks asju, mida justkui olen teadnud ka varasemast, kuid millele pole eriti tähelepanu pööranud. Igal juhul soovitaksin Teie koolitust ka oma tuttavatele. Soovitan kõigil tulevastel koolitujatel enda peas välja mõelda, missugune nende veebileht võiks valmis saades välja näha, kui see visioon on olemas, siis Eve aitab igati omaltpoolt sellele kaasa, et see visioon ka realiseeruks ehk siis mida aktiivsem sa ise oled, seda parema tulemuse ka saavutad. Suured tänud tõhusa koolituse eest! 1. Enne koolitusele tulekut kirjuta meile ja me aitame sul püstitada õiged eesmärgid ja anname ettevalmistavaid ülesandeid. Eve õpetab sind koolitusel tehniliselt kasutama WordPressi, MailChimpi ja mitmeid teisi vajalike programme. Tema lemmikteemaks on veebilehe, Facebooki ja MailChimpi analüüsi pool – Google Analytics, Hotjar, Google Optimize jt Google tööriistad. Merlis annab sulle vajalikud teadmised, kuidas veebilehte õigesti planeerida ja turundada. Tema lemmikteemad on edukaks internetiturunduseks vajalike plaanide koostamine, sisuturundus, veebilehe SEO ja veebilehe testimine. Häli aitab alustada sul veebilehe loomisega ja aitab jõu ning nõuga, et veebileht õigel ajal valmis saaks. Tema lemmikteemadeks on HTML/CSS ja kohandatud funktsioonide loomine, et sinu koduleht töötaks laitmatult. Oma tehnilist laadi küsimustele saad vastused alati kiirelt. Kahe kuune veebilehe tegemise ja internetiturunduse koolitus koos 2 aastase veebiabiga hind on 1980 € + km (2376 €) Koolituse grupp moodustatakse 8 esimesena tasutud arvete alusel. See ei kehti Töötukassa ja EAS-i klientidele. Ettevõtte / asutuse andmed arve koostamiseks (nimi, aadress). Töötukassa klient, kellel on olemas luba osaleda koolitusel, sisesta palun oma isikukood ja maakond.			OSCAR-2019
Mõiste "reguleeriv pressure» (normatiivne surve) kirjeldab mehhanism, kuidas inimene on sunnitud kohanema ühiskonna ootustele või rühm (sotsiaalsed normid), et tema ühiskond ei tagasi. Reguleerivad rõhk on väga oluline meie pühendumust soorolle. Kahjuks reguleeriv roll rõhk soov vastama soorollidele on vähe uuritud täiskasvanutel. Ühes uuringus (O'Leary & Donoghue, 1978) leiti, et üliõpilased on kehtiv, kui isik käitub inimene soost, kuid tulemusi veel kaks uuringud on näidanud, et ebasobiv soorollide käitumise tõttu vähenes populaarsus (Berndt & Heller 1986. Tilby ja Kalin, 1980). Arutleb rolli regulatiivse surve endast oleneva, et rahuldada inimeste soorollid, ma alati meeles tema sõber nimega Cliff. Kuigi kolledžis, ma moonlighted ettekandjana ja olime Cliff ühes vahetuses. Tol ajal ta pühendades ennast uuring soorolle ja otsustas eksperimendi murda One-Two soonorme. Ta hakkas kasutama roosa küünelakk ja huulepulk ja siis mõnikord teeninud klientidele seljas seelik. Me jälgida, kuidas kajastub tema välimus otsa. Kui Cliff rikkuda soonorme riietuse, siis kohe saada karistuse vähem kui otsa. Vahel isegi seganud manustamist, mis vaja teda kandma püksid ja kasutada vähem meik. Kas te usute, et kõrvalekalle soorollide sa ähvardab sotsiaalse karistus? Kas teil on olnud raskusi, kui nad püüavad häirida nende soorollide? Paljud naised kardavad, et nad võivad seda liiga agressiivne (ja mida nimetatakse "lits"), ja mehed kardavad, et kui nad on liiga tähelepanelik oma partneri, sõbrad hakkavad neid lugeda "wimp." Pea meeles, kui palju on halvustav sõna kasutatakse seoses ühe sugupoole ja peegeldavad kursside vahe meeste ja naiste vahel. Karistus järginud soorollidest võib olla julm. Ajatolla Khomeini, Iraani kuberner aastatel 1979 keskpaigast 1980., Tühistas kõik seadused, mis annavad naistele vähemalt mõned õigused ja mõisteti surma kokku 20 000 naist, kes ei vasta kindlad reeglid nende riided ja käitumine (Prantsusmaa, 1992). Osana ultra-ortodokssete juutide (mis ei kuulu enamus juute) naistele, kes keelduvad seksi oma mehe või hooletuse täitmise kodus, saad lahutust ilma nende nõusolekuta ja jätta neile kõigi laste õigused. Hasidic mehed ründasid rühma palverändurid juhib rabi naine, kes Toora, mis muudaks kummardavad Läänemüürile Jeruusalemmas - Hasidim usuvad, et naised ei tohi kanda salli, mis on ette nähtud religioossete tseremooniate ja isegi puudutada Toora. Rohkem kui 20 miljonit naist üle maailma suguelundeid moonutatud tõttu klitorodektomii * ja muid toiminguid, mille eesmärgiks on kõrvaldada võimalus orgasmi või igavesti jääda vooruslik . Et tagada puudumisel abielueelse seksuaalsuhteid, häbememokad õmmeldakse kokku lapsepõlves, ja lõigata vahetult enne pulmapidu. Vaatamata kohutav valu ja pikaajalisi füüsilisi probleeme, mis kaasnevad sellise manipuleerimise, see tava on jätkuvalt olemas, sest mees ei võta naist ei vigastatud tüdruk ja tüdruk, et ellu jääda, tuleb abielluda (Prantsuse 1992). Kui naine tahab saada toetust oma ühiskonnas, see peab läbima selle ägeda riitus. Nendes usukogukondade Ameerika Ühendriigid, kui roomakatoliku kirik ja kiriku Viimse Aja Pühade naised on sunnitud järgima traditsioonilisi soorolle ohus Kirikust. Ja mõnel protestantlikud kogukonnad naiste kahtluse alla vajadust pime kuulekus käinud meest kategooriliselt häälestatud pastor, kes julge neid, näidates Piiblikirjakohtadeks, kinnitades alluvus naised. Perifeersed kuulmisnärvi analüsaator on ühendatud Keskasutusena või korteksis lõppu läbiviimine närvi radu, kuhu kuuluvad neli segmenti või neuroneid. Autor orel Corti sobivad kiud spiraal ganglion, mis asub lobus spiraali sisekõrva luu hari. See sõlm koosneb närvirakkude kaks jäsemete (bipolaarse rakud). Üks nendest Erinevad osad kuulmis analüsaator või organi kuulmine, viia läbi kaks erinevat funktsiooni looduses: 1) heli juhtivus, st kohaletoimetamise heli vibratsiooni retseptori (lõpud kuulmisnärvi) .. 2) heliesitust, t. E. reaktsioon närvikoe heli stimulatsiooni. heli juhtivus ülesanne on kanda koostisosade välimine, keskmine ja osa sisekõrva Orel kuulmine on üks neist retseptori (kaugseire) seadmed, mille abil suhelda ja tasakaalustamine looma kere ja inimene keskkonda. Need seadmed on tuntud kui analüsaatorid. Iga analüsaator on ühtne terviklik toimimine süsteemi, mis koosneb kolmest divisjonist: a) perifeersed või retseptor; b) keskmise või Sümptomid hävitamine üksikute osade ajukoorde sõltuvad patoloogiline protsess lokaliseerimine. Ei saa tähistada lüüasaamist sümptomid ja sümptomid ärritust teatud ajukoore piirkondades. Frontaalsagara. Lüüasaamisega anterior keskne gyrus viib arendamise monoplegii hemipleegia ja vähene näo ja keelealune närvid keskne tüübist. kui Analüsaatorid - funktsionaalne ühendus struktuurid perifeerse ja kesknärvisüsteemi, täites taju ja analüüs teavet välise ja sisemise keskkonna nähtused. Pavlov struktuurilt jagatud analüsaatori kolm peamist osakonda: Retseptori haridus, tajumise ja muutes stiimulitele (perifeerne osakond). ? juhtmed Koor M. saab kogu info välis- ja sisekeskkonna, mis sobib vajadustele, kogemusi ja ümber meeskond, mis hõlmab kõiki elulisi protsesse. Erinevate valdkondade cortex seostatud retseptorite moodustamiseks ajukoore osakondade analüsaatorid. Rikkumisi. Agnoosia - häire, võimetus teadmisi valdkonnas analüsaatori. On nähtav, kuuldav, taktiilne, Kõne teo läbi keerulise organsüsteemide, mis eristab perifeerse ja tsentraalse hääleaparaati. Koosseisu kõnes välisseade sisaldab täitevorgan hääl ja hääldust, samuti nendega seotud sensoorsed ja motoorsed närvid. Keskseade on kõne ajus ja koosneb ajukoore keskuste basaalganglionidesse Out of kõiki rikkumisi normaalse struktuuri ja funktsiooni kuulmis elundite kirjeldatakse siin peamiselt selliste haiguste, vigastuste ja kõrvalekalded kuulmis elundite areng, mis võib põhjustada pöördumatuid kuulmiskahjustusi ja seetõttu on praktiline huvi õpetaja ja koolitajana. Teema füsioloogia kuulmis analüsaator, tõdeti, et kuulmis elundite eristada heli juhtivad Patoloogilisi protsesse, mis toimuvad erinevates osades keskkõrva, on väga mitmekesine. Ppolümorfset patogeneesis sõltub anatoomia ja füsioloogia keha patoloogiline agent, immunoloogilise seisundi jne D. Sõltuvalt haiguse kestust ja krooniliste razlichayutostrye protsessid seoses etappidel põletik -. Katarraalne, seroosne ja mädane vormid aju sild (pons) on väiksem tema jalad. Ees on järsult piiritletud neilt ja piklikajust. Enamik aju vormid järsult määratletud projektsioon tänu pealkirja väikeajus kohta põikkiududeks väikeaju jalad. Tagaküljel silla on ülaosa IV vatsake. Poolelt tuleb piirata keskelt ja reie väikeaju. Ees silla on enamasti Harva esinev täielik kurtus on tekkinud kahe- hävitamine tajuma heli rakud sisekõrva ja kuulmisnärvi mõnikord. Sellistel juhtudel kuulmise taastamiseks nõuab elektrilise stimulatsiooni kuulmisnärvi või kuulmisnärvi keskused ajus. Ta kasutab väga võimekas seade - sisekõrva või ajutüve implantaadid. Autor lendudele kolju luud kinni Frontaalsagara. Lüüasaamist kasvavalt eesmise keeruga. Ärritus kasvavalt eesmise keeruga patoloogiline protsess kaasneb rünnakuid Jacksoni epilepsia, väljendatud kloonilised või toonilis-kloonilised krambid piiratud lihasgruppe, asjakohaste osa tüütu koor: krambid vastasküljel patoloogilise fookuse ajus, ja ei ole kaasas Püsivad kuulmiskahjustuse peetakse lüüasaamisega kuulmisvõimet, mis ei näita paranemise märke - nii iseseisvalt kui ravi tulemus. Tuleb meeles pidada, et vastupanu ei alista stabiilsust kuulmisvõimet. Kõikumisi kuulmisfunktsiooni oma püsiva rikkumised võivad põhjustada muutusi riigi juhtivate aparaadid			OSCAR-2019
1. SEB 29. Tartu Jooksumaratoni (29. JM) korraldavad Klubi Tartu Maraton juhatuse kinnitatud 29. JM nõukogu ja korralduskomitee sponsorite ning toetajate kaasabil vastavalt Eesti Kergejõustikuliidu võistlusmäärustele, käesolevale juhendile ja Klubi Tartu Maraton juhatuse otsustele. 23,4 km (edaspidi 23 km) jooksu ühisstart antakse kell 11.00 Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil, finiš on Tartumaa Tervisespordikeskuses. 23 km distantsi võib läbida ka kepikõnnina. 23 km kepikõnni distants ei ole võistlus, paremusjärjestust ei selgitata. Tartu Jooksumaratoni 10 km distants ei ole võistlus, paremusjärjestust ei selgitata. 10 km distantsi võib läbida ka kepikõnnina. Osalejad, kes on ennast 29. JM-le registreerinud kepikõndijatena, ei tohi kaasvõistlejate ohutuse huvides rajal joosta. Lõpuprotokollis avaldatakse jooksu ja kepikõnni tulemused eraldi. 5. 29. JM rada kulgeb peamiselt kruusakattega metsateedel ning osaliselt asfaltkattega maanteedel. Rada on tähistatud. Rajal edasiliikumiseks auto, jalgratta vms. mootori- või inimjõul liikuva transpordivahendi kasutamise eest ning kepikõndijate puhul jooksmise eest osaleja diskvalifitseeritakse. Diskvalifitseerimise aluseks on ka ürituse videosalvestus, mis vaadatakse üle enne ametlike tulemuste avaldamist 14. mail 2010. a. Osaleda võivad kõik 1996. a. (lühikesel rajal 1999. a.) ja varem sündinud jooksuhuvilised, kes on piisavalt treenitud valitud distantsi läbimiseks. • Prioriteet on Tartu Jooksumaratoni sama distantsi tulemusel. Arvestatakse 2010. a. JM (koef. 1) või selle puudumisel 2009. a. (koefitsient 1,2) JM-il saavutatud tulemust, kuid ei tagata sama stardinumbrit ega kohta vastavas stardigrupis. • 2010. a. või 2009. a. JM-del mitteosalenud saavad stardinumbri viimastesse stardigruppidesse registreerumise järjekorras. • 23 km eliitgruppi kuuluvad 2010. a. Tartu Jooksumaratoni 1.-100. koha saavutanud ja Eesti Kergejõustikuliidu jooksualade 2010. a. edetabelis (seisuga 31.12.2010) 1.-10. kohal olevad sportlased. 9. Osavõtjate registreerimine toimub Klubis Tartu Maraton (Laulupeo pst. 25, Tartu, info tel. 7421 644, 51 50360, fax 7422 536) 5. mail kella 17-ni; internetis Klubi Tartu Maraton koduleheküljel www.tartumaraton.ee 6. mail kella 17-ni; võistluskeskuses Eesti Maaülikooli spordihoones (Kreutzwaldi 3, Tartu) 6. mail kell 9.00-19.00 ja 7. mail kell 9.00-17.00; Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti 6. maini. NB! Võistluspäeva hommikul registreerimist ei toimu! Registreerimisel peab iga osavõtja ära märkima, kas ta kavatseb osaleda jooksul või kepikõnnil. Kõikidest osavõtutasudest on kuni 18-aastastele ja Eesti Vabariigi pensionäridele 50% hinnasoodustus (va ümberregistreerimistasu). Osavõtust loobumisel osavõtutasu ei tagastata, kuid arstitõendi esitamisel enne 7. maid 2011. a. saab 2012. a. SEB 30. Tartu Jooksumaratonile registreeruda poole hinnaga. 11. Ümberregistreerimine toimub võistluskeskuses või hiljemalt 7. mai õhtul kella 17.00-ks saabunud kirjaliku või e-posti teel saabunud teate (tartumaraton@tartumaraton.ee ) alusel. 8. mai hommikul ümberregistreerimist ei toimu (ei isikult isikule ega distantsivahetust). Kõigil ümberregistreerimistel on tasu 10 € + osavõtutasude suurenemise vahe. Vale nime all startinud osavõtjad diskvalifitseeritakse. 12. Stardimaterjalide väljastamine toimub 6. ja 7. mail 2011. a. võistluskeskuses Eesti Maaülikooli spordihoones (Kreutzwaldi 3, Tartu) ja võistluspäeval stardipaikades. 13. Osavõtutasu sisaldab järgmist: tähistatud rada, inforaamat, stardinumber, ajavõtukiip, ajavõtt (ainult korrektselt paigaldatud ajavõtukiibi olemasolul stardist finišini), teenindus TP-des ja finišis, autasustamine, nimeline diplom tulemusega lõpetajatele, osavõtumedal, vajadusel meditsiiniabi, katkestajate transport finišisse, kuld- ja hõbemärgid vastavalt statuudile ning osalemisvõimalus jooksumaratoni kõikidel teistel programmilistel üritustel, kus eraldi osavõtumaksu ei nõuta. 14. Ajavõtt toimub elektroonilise ajavõtukiibiga. Osavõtja vastutab kiibi eest materiaalselt alates selle kättesaamisest koos stardimaterjalidega kuni tagastamiseni. Finišikoridorist väljumisel tuleb kiip tagastada korraldajatele. Kaotatud kiibist tuleb teatada koheselt sekretariaati. Kiibi tagastamata jätmisel peab osavõtja tasuma trahvi 30 € Klubi Tartu Maraton esitatud arve alusel. 15. Tulemused avaldatakse jooksvalt esialgsete mitteametlike tulemustena finišipaiga infotahvlil ja interneti kodulehel www.tartumaraton.ee; ametlike tulemustena reedel, 13. mail kell 17.00 interneti kodulehel ja Klubis Tartu Maraton. 16. Meditsiiniteenistust korraldab Eesti Päästemeeskond koos SA-ga Tartu Kiirabi. TP-des ja rajal osutavad abi kvalifitseeritud meditsiinitöötajad, kelle kasutuses on kiirabiautod. Informatsioon abivajajate kohta tuleks edastada järgmisse TP-sse, rajal liikuvatele eraldusmärkidega meditsiinitöötajatele või hädaabinumbril 112. 17. Võistluspäeval on käigus eribussid osavõtjatele sõiduks maratonipäeva hommikul Tartust ja Elva finišiparklast stardipaika Otepääle ning pärast maratoni finišipaigast Tartusse ja stardiparklatesse Otepääle. 18. Parklad stardipaigas Otepääl on tasuta, parklatesse suunatakse autod vastavalt liikluskorraldusele ja täituvusele. Finišiparkla Elva – Hellenurme maantee 2. km-l on tasuline. Bussidele, milles on enam kui 10 reisijakohta, on parkimine tasuta. 19. Kaotatud-leitud asjad tuleb anda TP ülema kätte, kust need tuuakse finišisse sekretariaati. Kaotatud-leitud asju saab kätte finišis sekretariaadist ja Klubist Tartu Maraton 1 kuu jooksul pärast jooksumaratoni. 20. Autasustamine toimub finišis kell 13.30. Autasustatakse 23 km jooksu 12 paremat meest, 6 paremat naist ja vahefinišite võitjaid.Võitjaid autasustatakse diplomi, medali, karika ja eriauhindadega.Välja on pandud ka eri- ja loosiauhinnad ning auhinnad 23 km distantsi vanuseklasside võitjatele. SEB Tartu Jooksumaratoni 23 km distantsi kehtiva meeste (1:16:11) või naiste rajarekordi (1:23:06) ületaja saab eriauhinnaks 200 €. Rajarekordi mitteületamisel kuulub jooksva aasta rajarekordi auhinnaraha vastavalt 200 või 400 € ülekandmisele järgmise aasta SEB Tartu Jooksumaratoni rajarekordi auhinnafondi.			OSCAR-2019
Siiani (alates 16.rasedusnädalast) olin käinud kord nädalas Myfitnessi “tavalistes” jooga ja pilatese trennides, seega olin valmis selleks, et jooga tunni rõhk on hingamisel, venitustel ning vähem füüsilisel koormusel. Nagu ikka, uurisin enne “maad” lugedes arvamusi rasedate joogat harrastavate stuudiote ning treenerite kohta lootes seeläbi natukenegi oma valikut kitsendada. Enim kiideti treeneritest: Ülle Lemberit, Meelike Reimerit, Terje Tähet ja Iren Laidmat. Kuna käin endiselt tööl, siis pidin valima nende kohtade vahel, kuhu pärast tööd saan minna. Rasedate jooga hind on kõikjal ca 10 eurot ning paljudes kohtades on võimalik mitme korra kaardi ostes saades soodustust. Kõigepealt proovisin rasedate jooga tundi (60 minutit) Päikesetantsu stuudios juhendaja Ülle Lemberi käe all. Saal oli hubane, asukoht hea, juhendaja tore, ent tundsin, et see rasedate jooga ei sobi mulle. Tunni tempo oli minu jaoks liiga aeglane – pidi häääästi aeglaselt sisse- ja välja hingama, mistõttu hakkas mul sellest sügavast hingamisest pea ringi käima ning võrreldes kõigi teistega jõudsin mitu korda hingata enne kui teised ühe hingamise lõpetasid. Harjutused olid samuti väga rahulikud – küll randme-, käte-ja pearingid. Iga harjutust tehti pikalt ja põhjalikult, aeglaselt. Harjutusi väga palju minu arvates ei olnud. Tundsin, et ma pole selliseks mediteerimiseks valmis ei füüsiliselt ega vaimselt. Võib-olla sattusin just sellisesse tundi, kus oli rõhk hingamisel, mina ei tea. Otsustasin mitte alla anda ja proovida siiski veel mõnda rasedate jooga tundi. Ajaliselt sobis mulle ka Pelgulinna perekeskuses toimuv Terje Tähe juhendatav rasedate jooga vestlusringiga (90 minutit). Olin alguses väga skeptiline just selle vestlusringi mõtte tõttu, ent minule üllatuseks oli see väga tore. Küll küsiti juhendajalt küsimusi ning juhendaja ka ise rääkis palju erinevatel teemadel (nt. kuidas fitness pallil beebiga võimelda, kuidas saada jagu tursetest, jalakrampidest, rasedana sooja ilmaga, beebiga soojal reisil olles, rääkis rasedate rinnahoidjate vajalikkusest jne). Harjutused vaheldusid jututeemadega ning kõik sujus kuidagi väga harmooniliselt. Mõned mind kõnetanud mõtted : Sünnitus on nagu hingamise maraton. Peab õppima kõhuga sügavalt hingama, see ei tule kohe, harjutamine võtab aega. Sünnituse põhilised alustalad on hingamine, lõdvestumine, häälitsemine ja mõttepiltide kasutamine. Need kõik aitavad. Sünnitus kulgeb naistel erinevalt: mõnel kohe tugevad ja tihedalt kulgevad tuhud ja sedasi 10-12h, teistel kerged tuhud 20 minuti tagant koos väikese ebamugavustundega, ei pruugigi tihedamaks minna. Esimesel juhul peab naine rohkem keskenduma, rohkem lõdvestuma – see on raske, väljakutse. (Rasedate) joogas õpitakse end muust maailmast välja lülitama, mis on tähtis ka sünnitusel. Oluline olla kohal, hetkes. “Parimad” sünnitajad on transilaadses seisundis. Sünnitusel ajataju muutub. Tuhude ajal tundub 5h sünnitaja jaoks nagu 1-1,5h; ei tohi sünnitajale kella kogu aeg meelde tuletada, pigem hoida teda “ajamullis”. Pressiperioodis jällegi tundub aeg lõputu pikana, sünnitajale tundunud 2h aeg võib tegelikkuses olla 10 minutit. Sünnitajat väga mõjutab teda ümbritsev, sh inimesed ja nende ütlemised. Meeskond on tähtis – mees, ämmaemand. Üks halvasti öeldud lause võib naiselt kogu jõu ära võtta, meeskond peab olema julgustav ja kiitev. Võimalusel individuaalne ämmaemand võtta ja temaga tuttavaks saada – võiks olla kuskil statistika, nt kui palju keisreid ja lahklihalõikusi iga ämmemand “teeb”, sest ämmaemandad on inimesed, oma harjumustega. Samuti tähtis, et tema saaks aimu sünnitajast. Sünnitusvalu on eri ühiskondades erinevalt tajutud. USA-s ja ka suures osas Euroopas on kõrge keisrilõigete arv, naistel suur hirm valu ees, kardavad sünnitust. Hollandis palju kodusünnitusi (2.lapse sünd kodus on norm, kui esimese lapsega kõik haiglas hästi läinud), suhtumine sünnitusse kui igapäevasesse asja. Mõtlemine on väga tähtis, mõjutab valu tajumist. Meestega/kaaslasega on oluline oma rasedust jagada, nt uusi teadmisi või avastusi või raseduse ilminguid. Kuigi tundub, et mehel läheb kõik ühest kõrvast sisse ja teisest välja ja siis tegelikult tilk-tilga haaval viib see ka mehe rohkem tulevase ilmakodaniku lainele ja teeb kokkuvõttes mehest sünnitusel parema abilise. Mees peaks sünnitusel olema nagu ajupank, kuna naisel sünnitusel kõik ununeb, jäävad vaid instinktid ja see on hea. Mehel on meeles, mida naine enne sünnitust plaanis või soovis, saab seda meelde tuletada. Sealne rasedate jooga oli selline nagu olin mingis mõttes oodanud: ettevalmistav sünnituseks ja sünnitusjärgseks perioodiks. Tõesti enamike harjutuste puhul sain aru, mis on selle harjutuse eesmärk ja kuidas see aitab mind enne sünnitust, sünnituse ajal või pärast sünnitust taastudes. Abiks oli ka see, et juhendaja otsekoheselt rääkis, mis harjutus on milleks mõeldud ja kuidas seda ise sünnitusel lõdvestamiseks kasutada. Treenisime nii vaagnapõhja lihaseid, tegime erinevaid lõdvestamise harjutusi samal ajal erinevate häälikutega mõmisedes ning vaagna venitusharjutusi. Tegime ka paaris harjutusi. Hingama pidi rahulikult ja kõhu kaudu (sisse hingates kõht punni ja välja hingates kõht sisse) ning igaüks sai valida endale hingamiseks paraja tempo. Oli üks minu jaoks füüsiliselt raske harjutus, kus tuli kannad maas kükkis istuda ja siis kätega mingisuguseid ujumistaolisi liigutusi teha ning seejuures samal ajal mõelda hingamisele, ent füüsiliselt oli üldiselt tund pigem kerget pingutust nõudev ja ei ajanud higile. Vaimselt oli tund igati stimuleeriv, kuna tõesti pidi kogu aeg mõtlema, mida ja kust on vaja pingutada või lõdvestada. Tunni lõpus tundsin, et 1) häid harjutusi oli nii mitmeid, ent peaksin neid rohkem harjutama, et midagi meelde ka jääks ning 2) mul võib sedasi hingates, lõdvestudes, mõmisedes ja kujutluspilte kasutades sünnitusel täitsa hästi minna. 🙂 Paar päeva hiljem tõi mulle üks mu patsient lugeda Ü.Liivamäe raamatu “Loomulik ehk aktiivsünnitus”. Sealt raamatust pärinesidki enamik juhendaja Terje rasedate joogatundides tehtavaid harjutusi. Ühesõnaga, kel viitsimist kodus üksi mõmiseda ja hingata, see saab neid samu harjutusi ka kodus praktiseerida. Juhuste kokkulangemisel ei jäänud proovimata ka Pelgulinna perekeskuse kiidetuim rasedate joogatund Meelikesega (60min). See oli tõesti väga hea. Tund algas väikese tutvustusega, mis rasedusnädalad kellegil parasjagu käsil on, ning seejärel asusime võimlema. Tegu oli tõesti suurepärase juhendajaga, kuna iga harjutust kirjeldas ta ülima põhjalikkusega ning seostas kõik sünnitusel vajaminevaga, et millal ja kuidas peab hingama. See täpsus ja nõudlikkus meeldis mulle, kuna tõesti pani mõtlema iga oma väikese lihase peale. Tehtud harjutused olid minu jaoks uudsed ning eriti meeldisid mulle paarisharjutused. Tegime läbi sünnitustuhude situatsiooni, kus ebamugavas asendis pidi jääma hästi rahulikult hingama ja see oli minu arvates raske – peab veel harjutama. Alati täpselt siis, kui peab hakkama rahulikult hingama, siis hakkab minu beebi emaka all piirkonnas oma sõrmedega pea juures udima ja loomulikult ka oma peput liigutama nii, et mul kogu naba koos kõhuga liigub – proovi siis keskenduda! Minu jaoks tähtis info oli see, et rasedana ongi raske sügavalt hingata (kopsud ju emaka poolt kokku surutud), ent sünnitusel beebi laskub ja siis kopsudele hingamiseks rohkem ruumi ja siis saab hingata nagu võimsalt “loom”, mis on iseenesest ülimalt loogiline, aga hea, kui keegi selle välja ütleb. Eks ma üritan 8. raseduskuul jõuda rasedate joogasse 1 kord nädalas ja edaspidi 9. raseduskuul loodetavasti tihedamalt. Kindlasti soovitan kõigil rasedate joogasse minna – see paneb hingamise ikka täiesti uude perspektiivi. Rasedate vesivõimlemine on samuti miski, mida soovisin ära proovida. Olen käinud rasedate vesivõimlemises nii Ülemiste Myfitnessis (juhendaja Tatjana) kui ka Pelgulinna perekeskuses (juhendaja Solvi). Need olid väga erinevad. Ülemiste Myfitnessi tund oli selline keskmise koormusega füüsiline pingutus, kus pulss ikka tõuseb. Vesi on basseinis ca 26 kraadi, mis on minusuguse külmavarese kohta täitsa ok. Harjutused olid füüsiliselt pingutust nõudvad, meeldisid, ent juhendaja tundus väsinud (käisin mitu korda) või kuidagi “eemal” – võib-olla polnud parimad päevad. Pelgulinnas oli vesivõimlemine isiklikum, kuna basseini mahub vaid 6 inimest (kahel korral käies oli kohal 3 inimest). Bassein on ilmselgelt väiksem kui Ülemiste Myfitnessis ning ka tunduvalt soojem (33 kraadi) – seal ujutatakse ka beebisid. Juhendaja Solvi oli suurepärane juhtides tähelepanu iga harjutuse nüanssidele ja väga hingestatult kogu protsessi juures. Muusika oli pigem rahulik ning kogu vesivõimlemine oli ka pigem selline kulgemine kui füüsiline koormus. Kuna mitmed harjutused olid sellili, siis refluksi tõttu olin päris hädas ja mõtlesin, et rohkem enam vesivõimlemisse ei lähe. Läksin siiski ka teise juhendaja, Eva-Mari, tundi ja tema vesivõimlemine oli palju intensiivsem ja füüsiliselt raskem. Võib-olla on asi selles, et kõht oli vahepeal suuremaks läinud, aga tõesti harjutused olid raskemad. Samas meeldis see mulle. Hambaarstina olen kuulnud väga tihti kaebusi stiilis: “Raseduse tõttu võttis laps minult kõik mineraalid ära ja kõik mu hambad lagunesid” või “raseduse tõttu kaotasin hamba.” Varem kuulasin patsiente, mõeldes ise, et eks see veider tõesti ole, kuidas ühe (või mitme) rase olemise aasta jooksul sai nii palju uusi “hambaauke” tekkida või varem küsitavas seisus olevad hambad täiesti ära laguneda. See ei tundunud üldse loogiline kuni hetkeni, kui jäin ise rasedaks ja puutusin kokku nii paljude teiste rasedatega tänu Facebooki rasedate grupile. Avastasin, et mündil on kaks poolt: rasedad teevad ise tahtmatult kõik, et hambad laguneksid ning hambaarstid on rasedate ravimisega nii ära hirmutatud (alusetult!), et ei julge neid ravida Minnes kohe asja juurde, siis raseduse ajal on suu tervisel väga tähtis roll. Hambaarsti juures käimine, hea suuhügieeni pidamine, tervislikult toitumine ja teiste tervislikkude eluviiside harrastamine hoiab beebi ja ema tervena. Vajaliku hambaravi edasi lükkamine võib põhjustada nii ema kui ka lapse tervise jaoks tõsiseid tervise riske, nt võib hambas või igemetes olev põletik jõuda kogu kehasse ja seega ka areneva looteni. Uuringute järgi on “hambaaukudega” ehk nn ravimata hammastega ema lapsel kolm korda tõenäolisemalt 2.-6.aastaselt “hambaauke”, kui nendel emadel, kellel “hambaauke” ei esinenud. Seda võib põhjendada nii hambavaenulike bakterite kandumisega emalt beebile, mis saab toimuda isegi kui beebil pole veel hambaid suus, kui ka sellega, et ema toitumisharjumused mõjutavad ka beebi toitumisvalikuid ja -harjumusi. Seega peaks olema igati arusaadav, et oma suuõõne eest hoolitsemine raseduse ajal on tähtis nii ema kui ka beebi jaoks. Nr 1: toitumine. Märkasin seda enda pealt, kuidas I trimestri iiveldus muutis söömiskõlbulikuks vaid vähesed toiduained. Minu puhul olid selleks puuviljad ja magusad puuvilja mahlad. Mõnel teisel on selleks šokolaad ja muu magus. Et vähegi iiveldust leevendada sõin ja jõin sageli nagu kõikjal rasedatele soovitatakse. Joogiks ikka kõiksugu mahlasid, mis loomulikult sisaldavad hulganisti suhkruid. Raseduse ajal on justkui kõik lubatud, olgu selleks siis meeletus koguses šokolaadi söömine või pidevad näksimised. Kahe raseduskuuga tekkis mul uus “hambaauk”, mis tõi mul mõistuse tagasi koju ning hakkasin enda toitumist ja söömist jälgima rangemalt kui varem: söömiste vahel hoian 3h, janu joogiks toidukordade vahel külm vesi ja ei mingeid magusaid mahlasid, proovisin süüa nii palju kui võimalik korraga, mis aitas eristada ka toiduaineid, mida on raske seedida ja mida pean vältima halva enesetunde tekkimiseks ning lisaks kõrge fluoriidisisaldusega hambapasta kasutamine (ikkagi riskirühmas olemine). Iiveldus möödas, ei olnud enam mingit “põhjust” hammaste hävitamiseks peale ebaratsionaalse väite: rasedana on kõik isud lubatud. Ütleksin, et kõik on lubatud, kui oled valmis pärast rasedust tundide viisi hambaarsti toolis veetma ja laskma oma mitmeid lagunenud hambaid “lappida”, kui hamba taastamine üldse enam on võimalik. Sellel on hind nii rahaliselt kui ka hamba jaoks, sest taastatud hammas pole kunagi nii hea, kui täiesti terve hammas. söö mitmesuguseid tervislikke toite, nagu puuvilju, juurvilju, täistera produkte nagu leib ja sai, piimatooteid nagu juust, piim, maitsestamata jogurt. söö vähem kõrge suhkru sisaldusega toite nagu kommid, küpsised, koogid, kuivatatud puuviljad; joo vähem jooke, kus on kõrge suhkru sisaldus, nt karastusjoogid, mahlad. joo vett kogu päev, eelkõige toitukodade ja snäkkide vahel, eelista kraanivett, kuna seal on fluoriidi või kui eelistad pudeli vett, siis jälgi, et seal oleks fluoriidi. kui tõesti ei suuda 3h söömata olla, siis süüa ühe toidukorraga võimalikult palju korraga, et kõht ei läheks nii ruttu tühjaks kui probleemid iiveldusega, siis süüa vahepeal tervislikke snäkke, millel on madal suhkrusisaldus, nt puuviljad, juurviljad, juust või maitsestamata jogurt. Nr 2: oksendamine. Mul vedas, et aitas söömine ja külm õhk ning WC pott püsis puhtana. Osadel rasedatel on aga see “õnn” kallistada WC potti iivelduse kulminatsioonina. Kuna inimeste hambateadlikkus on Eestis ülimalt kehv, siis siinkohal tuleb öelda, et kindlasti ei tohi pärast oksendamist hakata hambaid harjama minimaalselt 1h jooksul. Hambad puutuvad oksendades kokku maomahlaga, mis muudab hambad nn “pehmeks” ning seetõttu võib kohene hammaste harjamine hambaid kahjustada. Soovituslik on loputada pärast oksendamist suud veega ning proovida leida viis iivelduse leevendamiseks. Nr 3: hammaste puhastamine. Olen kuulnud rasedaid rääkimas, et nad ei saa hambaid harjata, kuna hambaharjaga tagapool olevate hammaste puhastamine ajab neid iiveldama. Kusjuures loomulik on see, et okserefleks tekib siis, kui puutuda keele tagaosa, mõnel inimesel on see refleks tõesti väga elav, aga hambaharjaga ei ole mingit põhjust hakata oma keele tagaosa harjama, tagahambad pole kunagi nii sügaval suus. Alumiste tagahammaste keelepoolseid pindu puhastades tuleb oma keel hästi “lödiks” teha ning mõelda muid mõtteid, peagi keel harjub hambaharjaga ning saab aru, et isekas on kogu aeg hammaste vastas lösutada. Ülemiste tagahammaste keelepoolseid pindu puhastades tuleb suu hästi lahti teha ja keel suupõhja lükata, siis hambahari ei puutu keelt ja saab rahus hamba puhtaks teha. pärast sööki näri ksülitooli sisaldavat närimiskummi, mis vähendab “hambaaukke” tekitavate bakterite arvu. kui esineb oksendamisi siis tuleks loputada suud veega. Ära harja pärast oksendamist oma hambaid min 1h jooksul. Nüüd jõudsimegi teise punkti juurde: hambaarstid pelgavad rasedaid ravida. Seda seetõttu, et kogu see raseduse ajal ravi on selline hägune maa, mille kohta varasemalt väga infot ei olnud. Põhimõte oli küll, et kui ikka rasedal hammas valutab, siis vaja ravida, aga üldiselt vaid II trimestril ning sedagi lahjemate tuimestuslahustega. Röntgenit teha vaid äärmisel vajadusel (loe: pigem mitte). Parem oleks mitte ravida või oodata kuni laps sündinud. Aga siis hakkab naine ju beebit imetama ja kas siis tohib ravida? Või tõesti ootame nii kaua kuni naisel on suus hammaste “surnuaed”? Tõeliselt ärritas mind aga see, kui kuulsin, et raseda sõnul ei tahtnud hambaarst isegi hambakivi rasedal patsiendil eemaldada. Ideaalses maailmas on kõigil hambad terved ning rasedaks jäädes polegi suurt ravi vaja ette võtta, ent parem hilja kui mitte kunagi. Raseduse ajal tuleb kindlasti teostada ravitööd, edaspidiseks soovitaksin jätta nn “iluprotseduurid”. Ravitöid ei soovitata teostada viimasel 6.nädalal enne sünnitust. USA on hambaravi vallas väga ettevaatlik, eriti, mis puudutab igasugu ravi eksimusi ning seetõttu on nad ka usinad nn ravijuhiste välja andjad, et arstidel oleks eksimise ruum võimalikult väike. Tuginedes viimastele uuringu tulemustele suuõõne tervise kohta raseduse ajal leidis riiklikult välja antud konsensus järgmist (https://www.mchoralhealth.org/PDFs/OralHealthPregnancyConsensus.pdf) valuvaigistid: paratsetamool on lubatud (jälgida lubatud kogust ravimi infolehelt); aspiriini ja ibuprofeeni võib kasutada lühidalt 48 kuni 72h, I ja III trimestril kasutust vältida. Tuimestuse ja valuvaigistite kohta veel nii palju, et loomulikult tuleks kasutada ravimeid nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja, ent haige ema on loote tervisele ja arengule ohtlikum, kui terveks ravitud ema. Samuti ei saa kompromisse teha liiga nõrga tuimestuse arvelt. Kui on vaja tugevama toimega tuimestust kasutada, siis tulebki seda teha. Valu ei pea kannatama ei “tavaline” ega ka rase patsient. Hambaravis tehtavat röntgenit ei tohiks ka karta. Röntgen olevat kõige ohtlikum just esimesel trimestril, kuna siis lootel alles kõik organid arenevad, AGA ohtlik doos nt 3.-4. rasedusnädalal on üle 50mSv, 5.-7.rasedusnädalal üle 200mSv ja 8.-15.rasedusnädalal üle 300mSv. Hambaravis tehtav röntgenülesvõte annab tavaliselt 0,005mSv, panoraamülesvõte 0,01mSv. Seda on väga väga vähe!! Võrdluseks siia juurde, et Eestis elav inimene saab aastas looduslikest allikatest keskmiselt 2-4mSv kiirgusdoosi. Ühesõnaga lihtsalt elamine Eestis ja värskes õhus olemine on ka suurema kiirgusdoosi andev kui üks väike hambast tehtav röntgenpilt. Soovituslik on kasutada rasedatel lisaks kilpnäärme kaitsele ka kõhupiirkonda kaitsvat kaitsepõlle. Raseduse ajal on soodumus igemehaiguse tekkeks. Seda seetõttu, et raseduse ajal toodetakse hormoone, mis soodustavad teatud suus olevate bakterite kasvu ja nende aktiivne elu üheskoos mitte ideaalse suuhügieeniga viib põletiku tekkeni igemetes. Igemepõletiku tunnuseks on veritsevad ja/või punetavad igemed. Kuna inimesed harjuvad igasugu asjadega, mis neil suus on, siis soovitan pöörduda hambaarsti või suuhügienisti vastuvõtule ja lasta oma igemed üle kontrollida. Kui me hambaid korralikult 2x ööpäevas ei harja, siis võivad bakterid siseneda inimese vereringesse läbi väikeste igemetes olevate haavandite ning sedasi liikuda kehas ringi. Aina suurenev tõendite hulk viitab sellele, et igemehaigus alates mõõdukast igemepõletikust kuni iget ja luud haarava põletikuni (tõsine parodontiit) mängib rolli raseduse komplikatsioonide tekkes, suurendades riski koorionamnioniidi (ehk lootekestade põletiku) ja loote üsasisese kasvupeetuse kujunemiseks. Enneaegse sünnituse tekke (st sünd enne 35.rasedusnädalat) risk on parodontiiti põdevatel rasedatel olenevalt uuringust ca 15% kõrgem kui neil, kellel parodontiit ei esine. Tähtis on teada, et igemetega seotud haigused on nii ennetatavad kui ka ravitavad. 2006. aastal tõestasid teadlased, et ema suuõõne baktereid leidus inimese amnionivedelikus (nn lootevedelikus), olles tõestuseks selle kohta, et bakterid jõuavad lootevette. See on üpris tavaline, ent oluline on bakterite kogus. Kui on kerge põletik, siis ema antikehad kaitsevad loodet, ent kui on suurem põletik, siis peab loote immuunsüsteem hakkama ise bakterite poolt tingitud põletikuga tegelema. Selline sõda loote immuunsüsteemi ja bakterite vahel kutsub esile “loote stressi”. Kuna viimaste teadmiste järgi on loode see, kes kutsub sünnituse esile, siis võivadki loote poolt põletikule vastuseks toodetud hormoonid esile kutsuda varase sünnituse. Varajane sünd “kahjustab” hilisemas elus, kuna vajaka jäämised loote arenemisel kõhus põhjustavad hiljem suuremat riski diabeedi, kõrge vererõhu, kardiovaskulaarhaiguste tekkeks. Kindlasti on põletikul mõju ka haigustele ja arenguhäiretele, mille seoste kohta meil hetkel lihtsalt veel infot ei ole. Raseduse ajal toimuvad muutused, mis muudavad igemed tundlikuks või paiste ja võivad panna nad veritsema (st. hambad ei pea olema väga kaua pesemata, et juba tekiksid igemeprobleemid). Seda probleemi nimetatakse gingiviidiks (igemete põletikuks). Kui gingiviiti ei ravita, siis see võib viia tõsisema igemehaiguseni, mille korral on põletikus mitte ainult ige vaid ka kogu hammast kinni hoidev kompleks. See haigus võib põhjustada hammaste kaotust. Hambakivi on ka asjasse seotud. Enamasti ei märka patsient ise igemehaiguse arengut tõsisemaks vormiks. Kui viimatine hambaravi visiit oli rohkem kui 6 kuud tagasi või sul on mõni suuõõnega seotud mure, siis lepi hambaarsti juurde aeg ülevaatuseks kokku nii kiiresti kui võimalik. Ütle kindlasti hambaarstile, et oled rase ning ka oma sünnituse tähtaeg. See info võimaldab hambaravi meeskonnal anda sulle parimat ravi. Rasedus ja treening on kombinatsioon, mis tekitab enamikus inimestes skeptilisust. Hirm lootele viga teha tekitab tunde, et ainukeseks nn “lubatud” tegevuseks on kõndimine. Trennisaalis rasedaid näha ei ole, aga võib-olla on ka asi selles, et raseduse keskpaigani on kõht selline, et on raske aru saada, kas tegu on nüüd raseduse või lihtsalt kerge ülekaaluga. Suure kõhuga rasedaid olen näinud vaid spetsiaalselt rasedatele mõeldud trennides. Seetõttu uurisingi eri maade (USA, Jaapan, Norra, Taani, Kanada, UK) rasedatele mõeldud trennisoovitusi enne trennis käimisega algust tegemist, et mis need raseda ja treenimise tegelikud eripärad siis on. – Pole soovituslik tõsta trenni tehes oma keha temperatuuri väga kõrgele, kuna see võib põhjustada loote vigastusi, nt kui trenni tehes hingeldad nii kõvasti, et ei saa rääkida, siis tegu liiga karmi trenniga (Kanada, Norra, UK). – parim aeg trenniga algust teha on pärast 12.rasedusnädalat ja arstiga konsulteerimist (kas ikka normaalne rasedus ja pole vastunäidustusi) (Jaapan) – kui kõht hakkab välja paistma, siis ei tohiks enam teha kõhulihaste harjutusi ja kõhuli olles harjutusi – vältida ka selili harjutuste tegemist (alates 16n), nt selili raskuste surumine, soovituslik pigem istuda, olla ühe külje peal või püsti Mittesobivad on trennid, kus on risk kukkuda (nt mäesuusatamine, ratsutamine); trauma võimalusega kontaktspordialad (nt jalgpall, korvpall); kuumas kliimas treenimine; intensiivne hüppamine; sukeldumine. Kui hakkab halb, nt pea käib ringi või kõhtu lööb valu, siis tuleks puhata. Kindlasti tuleb trenni tehes janu korral juua (Hispaania soovitus). Erilist tähelepanu pöörasin toeng-lamangu ehk planki tegemisele, kuna olen lugenud erinevatest allikatest, et see olevat raseduse ajal täiesti lubatud. Samas ise tunnen, et planki positsioonis olles tekib kõhus tugev ebamugavus ja seetõttu olen pigem teinud planki ühe külje peal olles. Üldse, kui trennis hakatakse tegema mõnda kõhulihaste harjutust või harjutust, kus tuleb olla kõhuli, olen keeranud ennast lihtsalt ühe külje peale ja proovinud teha sama harjutust ühele küljele ja siis teisele. Siiani on see päris hästi toiminud. Sageli ka treener näitab nn lihtsama variandi, mis ka mulle sobib. Seetõttu julgustan kõiki rasedaid, kellel füüsiline koormus pole vastunäidustatud, sammud trenni seadma või kodus harjutusi tegema. Füüsiline tervis on ülimalt tähtis ning miks mitte hoida oma jäsemed ja taguots trimmis ka raseduse ajal. Kui trennihoog on sees, siis seda lihtsam on pärast sünnitust uuesti treenima hakata (min 1 kuu peab vahet hoidma). Olen nüüd tublilt trennis käinud viimased 1,5 kuud. Trenni minek ei tulnud mul uusaastalubadusega, vaid hoopis keset jaanuari facebookis teiste inimeste trenniskäimistest inspiratsiooni saades. Kui nemad suudavad, siis suudan ka mina oma pepu trenni kohale viia! Tegin endale kõikidesse Myfitnessidesse sisse lubava kaardi ning trenniavastused võisidki alata. Võtsin eesmärgiks käia trennis minimaalselt kolm korda nädalas, mis on ka siiani õnnestunud. Aga tõesti pean iga nädal planeerima, et ikka kolm korda käidud saaks, sest iga nädal on päevi, kus õhtud on sisustatud ja sobivaid trenne ei toimu. Nimelt valisin välja kodulehelt endale huvi pakkuvad trennid ja kuigi klubide ja trennide valik on lai, siis on õhtuid, kus minule sobivaid/meeldivaid trenne ei ole. Olgu öeldud, et jõusaalis ise toimetamiseks pole mul viitsimist. Respekt neile, kes seda teevad! Ilmselgelt seab rasedus ka trennideks teatud piirangud. Päris kõht-tuhar-selg trenni kõhuga ju väga ei kipu. Endale üllatuseks olen avastanud VÄGA palju erinevaid trenne. Kõige rohkem pelgasin seda, et tüdin trennis käimisest ära, et tekib rutiin. Kuna trennide valik on lai, siis on igaks nädalaks uusi trenne ja ka treenereid. Sama trenn võib eri treeneri käe all hoopis teistsuguse tunde anda. Olen proovinud iga nädal käia ühes rohelises trennis (nn rahulik võimlemine, mis ei aja higile, pigem venitused jne), ühes punases trennis (nn tempokam vastupidavuse trenn) ning ühes mustas trennis (nn higile ajav raskem jõutrenn pärast mida on lihased ikka valusad). 1) Joogas – olenevalt treenerist võivad harjutused täitsa võhmale võtta ja hiljem lihased kanged olla 3) Bodybalancis – selline rühi ja keha tasakaalustamise trenn. Kui on olnud väsitav päev, siis on see ideaalne “trenn”, sest see ei väsita vaid pigem sätid eri harjutustega oma veidras tööasendis olnud keha uuesti paika. 3) AquaMixis – intensiivne vee all toimuv vehklemine jalgade ja kätega. Ma poleks uskunud, et vesivõimlemine nii füüsiliselt raske on, eriti treeneri Natalia Feldbushi trenn. Tõeline leid! Klubidest teen enamasti valiku Ülemiste City, Postimaja, Viru või Solarise vahel. Ülemiste City saali avarus, mõnus bassein, alati rohkelt riidekappe ja aurusauna võimalus teeb sellest kindlasti mu lemmikklubi. Mõnus kasvõi 3 minutiline saunaskäik pärast trenni on minu jaoks üks motivatsioon üldse trenni minna! See on nagu korraks päikese kuumuse kätte minek keset külma Eesti talve.			OSCAR-2019
Assamalla külast on juttu näiteks veebilehel http://www.eestigiid.ee/?CatID=281&ItemID=1399 või brošüüris "Assamalla" (Eduard Leppik, 1996) ja "Assamalla läbi aegade" (Assamalla raamatukogu koostatud kodulooalane kogumik, 2000). Järgnevalt on kasutatud Assamalla endise raamatukogu juhataja Meeli Kunturi koostatud infomaterjale. Raamatukogus on albumis juttu mälestuskivi saamisloomist, lisaks on veel hulgaliselt fotosid sealses arvutis. Algselt oli juba aastal 2011 kavas korraldada ümbruskonna külade praeguste ja endiste elanike kokkutulek. Kokkutulek jäi siiski toimumata, sest mõned kohalikud aktiivsed külaelanikud läksid omavahel tülli. Tüli põhjustajaks oli 1941. aastal toimunud sündmustest erinevad arusaamad ühe endise politseikonstaabli tegevuses. Külarahva hulgas oli siiski kokkutuleku mõte juba laialt levinud ja palju poolehoidjaid leidnud, pakuti uusi ideid ja lubati kaasa aidata. Lisaks kõige suuremale organiseerijale Meeli Kunturile olid suureks abiks ka Viivi Griffel ja Mai Maasing ja teised n-ö raamatukogu aktiivi liikmed. Rahvas soovis lisaks külakokkutulekule ka tähtsa aastaarvu tähistamiseks püstitada külakivi. Mõtet toeatasid ka kunstnik Riina Runnel ja ajakirjanik Andres Pulver, kelle suvemaja asub Kullengal. Riina pidi kujundama ürituse logo, mis kujutab Kalevipoja hobust. Andres Pulver pidi kirjutama sketši, mida ta Kalevipojana ette kannab. Assamalla ja hobune? Rahvuseeposes "Kalevipoeg" hukkus Kalevipoja hobune Assamallas ja tema kehaosadest tekkisid ümberkaudsed mäed (künkad). Eduard Leppiku koostatud brošüüri "Assamalla" (algselt 1996, avamisüritusele jagati brošüüri koopiaid) kaanel oleva hobuse joonistas Meeli Kuntur, kes kasutas selleks kunstnik Kristjan Raua illustratsioone. Kivi avamist ettevalmistav töörühm arvas, et raamatu hobusega sarnane hobune võiks ka kivile tulla. Lõpliku kuju plaadil kujutatud Kalevipoja ratsule andis kiviraidur Elvart Silvere. Leili Pall põletas 120 mälestusmedalit, milledel kujutatud Kalevipoja hobuse pea ja vastav teksti ta ise kujundas. Nõukaajal oli siit ühe kilomeetri kaugusele Klaasingu künkasse kuhjatud erineva suurusega põllukive. 3. mail 2012 käisid Meeli Kuntur, Valve Kaljula ja Saime Kimmel neid kive vaatamas ja pildistamas. Siin oli ka üle kahe meetri kõrguseid kive. Ühe traktoriga ei saanud neid kive siia tuua ja kahe traktori töö tellimiseks ei jätkunud raha. Kui veel jaanipäeval vohas tulevase külakivi asukohas hein ja nõgesed, siis niitja Anton Väli, riisujate Tamara Olonen koos lastega ja autojuht Villu Kunturi abil saadi heinast lahti, Magda Mätlik kitkus nõgeseid. Nii saadigi plats korda. Sobiva kivi juhatas kätte Reet Talur. Kivi asus endisele "Hansujüri" ühistule kuulunud maal. Sirje Uutma valis välja kivi uue asukoha. Kivi sõidutas kohale ja pani püsti Toomas Tähiste. Kivi aitasid õigesse asendisse saada ja aitasid ümbrust korrastada Anu Aas, Kalev Ränk ja Mai Maasing. Pudelisse suletud kirjale andsid allkirja kõik kohalolijad ja pudeli pani kivi alla Kelly Tähiste koos ema ja isaga. Juba jaanuaris 2012 hakati raamatukogus läbi vaatama ja süstematiseerima seda infot, mida Assamalla kohta omati. Nii selgus ka see, mida on vaja arhiividest juurde otsida. Avamisürituseks valmis kaks 1,7 m2 stendi, ühel oli erinevat infot: kohalik koolimaja, õpetajate nimekiri ja pildid, siitkandist pärit inimeste tutvustus ja nende kirjutatud raamatud, millega on varasemalt tegeletud, pildid vanadest ehitistest, info endistest valla/külanõukogu töötajatest (vald likvideeriti 1959), teisel stendil oli info Vabadussõjas langenutest. Lisaks stendidele koostati ka kümme kausta uurimistöödega, mis kajastasid Assamalla elu-olu ja inimesi. 6.07.2012 (ka 7.07.2012 ajalehe veebiväljaandes http://www.virumaateataja.ee/900132/assamalla-saab-kulakivi/) - kivi avamise eelteade. Üritus algab laupäeva keskpäeval. Esinevad kohalikud taidlejad, külalised Porkunist ja Kadilast, Assamalla ja lähiümbruse külade endised ja praegused elanikud. 10.07.2012 - kokkuvõte ja foto avamisest. Assamalla ja ümberkaudsete külade rahva kokkutulekuga tähistati Assamalla esmamainimise 770. aastapäeva. Assamalla ja Kullenga küla on nimetatud esmakordselt 1231. aastal "Taani hindamisraamatus", kuigi küla tegelikuks vanuseks on hinnatud paar tuhat aastat. Avamisel osales sadakond inimest. Mälestati lahkunuid, meenutati olnud aegu, jälgiti meelelahutusprogrammi. Kohal käis Kalevipoeg. Vihmase ilma korral oleks üritus toimunud endises vallavalituse hoones, mis nüüdseks juba mitmeid aastaid seisab tühjana. Ilm oli õnneks ilus ja üritus toimus õues. Külakivi avamist juhtis Tarmo Tähiste (jun), kes õpib praegu Tallinnas ja võtab seal osa Salme Kultuurikeskuse isetegevusest. Tarmo Tähiste ja siinne aktiivne koduloouurija Viivi Griffel alustasid "Lipumarsi" muusika saatel raamatukogu eest liikumist ja siirdusid Assamalla Vabadissõja mälestustahvli juurde. Viivi käes oli põlev küünal, Eesti lippe kandsid Kalev Ränk ja Andreas Part. Auvalves marssisid Getriin Tarkusep ja Birgit Aas. Tarmo Tähiste tervitas mälestustahvli ette kogunenud inimesi, rääkis Assamalla küla pikast ajaloost ja meenutas mälestusmärgi osa meie lähiminevikus. Mairi Luige torupillimuusika saatel liiguti külakivi juurde. Ansambel "Porkuni viisiratas" esitas: "Eesti lipp", "Tuhanded külad", "Et õitsema jääks rukkilill". Ka külakivi juures toimunud üritust juhtis Tarmo Tähiste. Ta rääkis sellest, kui oluline on tunda oma kodukoha ajalugu ja jõuda oma juurte juurde. "Laena mulle kannelt, Vanemuine!" - sellised on meie rahvuseepose esimesed read. Ka külakivi juures algas üritus kandlemänguga. Külakivilt katte eemaldamise au kuulus küla vanematele elanikele Ella Esinurmele (vasakul kepiga) ja Magda Mätlikule. Need read on Magda Univeri luuletusest "Su Põhjamaa päikese kullast", mida avamisüritusel luges ette Magda Mätlik. Assamalla küla 770. juubelisünnipäeval kõlas see nagu vanne ja tõotus, et vaba Eestimaa jääb püsima ja küla elab edasi. Viivi Griffelile kuulub idee istutada külakivi avamise päeval kivi juurde tamm ja teha seda loitsimise saatel. Tammeistik oli Viivi koduaias tõrust üles kasvatatud. Pealtvaatajad kordasid seda loitsu ja Kalev Ränk (vasakul) ja Andreas Part alustasid tamme istutamist. Siis astus mikrofoni ette väike Annaliisa Part ja hakkas laulma sellest, kuidas laps kasvab. Esinemissoov oli lapse enda poolt tulnud ja ka lauluvalik oli tema tehtud. Tema isa istutas laulu aeg puud. Vasakult Anu Aas, Mai Maasing, Leili Pall, Viivi Griffel ja Meeli Kuntur. Suurüritust korraldati vähese rahaga, ühiskondlikus korras.			OSCAR-2019
Kahe lapse ema ja ettevõtja Kristel Finstad ei oleks pärast keskkooli inglise keele filoloogiat õppima asudes iial mõeldagi osanud, et ühel päeval juhib ta raamatupidamisbüroo tegemisi ning elab kahes riigis. Tõsi, Kristel Finstad ja finantsmaailm said kokku üpris suure juhuse läbi. Samas väidetakse, et miski siin ilmas pole juhus – seega võta nüüd kinni, mis on siin juhuslik ja mis loogiline sündmuste jada. „No ega ma end nüüd raamatupidajana küll ette kujutada ei osanud,” naerab avatud ja lõbusa olemisega Kristel, kes veedab keskeltläbi pool oma ajast Eestis Tartumaal ning teise poole Norras Oslos. Suure osa oma elust on Kristel veetnud Tartus, seal on ta käinud nii keskkoolis – muide, keemia eriklassis – kui ka ülikoolis, kus õppis inglise keele filoloogiks. „Mõnda aega töötasin ülikooli lõpetades turismibüroos, pärast seda aga Itaalias, kus sain juhtumisi tuttavaks oma tulevase kaasaga,” jutustab ta. Suhtluse arenedes jõudis Kristel mitmel korral mõelda, et kui üldse peaks end mõnes muus riigis elamas ette kujutama, siis kohe kindlasti ei ole need põhjamaad. „Näiteks mahtus minu pähe pilt elamisest Itaalias, kus on soe ja temperamentsed inimesed, ent Norra poleks tulnud mulle mõttessegi,” kinnitab ta. „Minu maa oli ja on siiani Itaalia!” Ei läinud aga kuigi kaua, kui abielluti ning asuti ikkagi üheskoos elama Norrasse. „Üsna pea sündis esimene laps, seejärel ka teine, ja vaat et märkamatult oli minust saanud Norra kodakondne, üritades teistsugusesse, meist ikka mõnevõrra erinevasse ühiskonda sulanduda,” meenutab naine. Nüüdseks kasvab Itaalias alguse saanud perekonnas kaks toredat last – seitsmeaastane poiss ja kümneaastane tüdruk, kes mõlemad on sündinud Norras, ent käivad koolis siiski Eestis. Veidi aja pärast taipas Kristel, et ilmselgelt ei ole võimalik elada võõral maal keelt oskamata ning asus intensiivselt õppima norra keelt ja tegi ära ka keeleeksamid. Veel tundis ta, et tuleks ikka midagi asjalikku teha ning kaalus koguni uuesti ülikooli õppima asumist Norras. Ent enne kui ta selle sammuni jõudis, ilmus välja üks ehitusettevõte, kes palkas lõviosas tööle eestlastest ehitusmehi ning otsis oma meeskonda inimesi, kes räägiksid nii eesti kui ka norra keelt,” jutustab ta. „Ametinimetuseks sai mulle kõlava nimega „kontorijuhataja”. Kuna ettevõte oli üpris väike, sain seal tegeleda enam-vähem kõigega, ja et ma olin ilmselt silma jäänud kiire kohanemisvõimega, juhtus ühel päeval huvitav lugu,” jutustab Kristel. Nimelt oli ettevõtte raamatupidaja, kes niigi käinud seni kohal vaid korra nädalas, otsustanud töölt lahkuda, juhtkond aga ei näinud selles probleemi ega kaalunudki uue raamatupidaja palkamist. Olukord võttis Kristeli jaoks ootamatu pöörde – seda kohta pakuti nüüd hoopiski talle!” „Olin sõnatu – raamatupidamine oli mulle kuni tolle hetkeni tume maa, no ma ei teadnud sellest ikka kohe mõhkugi,” räägib ta naerdes. Ent juhtkond leidis selle väikese mure olevat ja viskas Kristeli rahumeeli vette. „Eks ma siis ujusin, kuis oskasin. Küsida polnud kelleltki, ainus hing, kellega üldse suhelda sain, oli ettevõtte toonane audiitor, kes oma vabast tahtest mulle asja fundamentaalse sisu selgeks tegi, rohujuuretasandist alates, ning kellega ma suhtlesin teinekord telefoni teel tunde, püüdes aru saada elulisest küsimusest, „kas ma panen selle summa nüüd vasakule või paremale?”” räägib ta naerusui edasi ning kinnitab, et aktivast ega passivast polnud tal tollal õrna aimugi. Möödusid päevad ja kuud ning Kristelile näis, et midagi ta juba taipab. „Elu ise õpetas mind edasi iga jumala päev,” sõnab naine, kelle võimetes igast „võõras kohas vetteviskamisest” suhteliselt kuiva nahaga välja tulla pole vähimatki põhjust kahelda. Mõne aja pärast, kui tema enesekindlus veidi kasvanud oli, hakkas ta end juba teadlikumalt edasi harima. Ning kui möödunud oli ligikaudu aasta, tundis Kristel end juba üpris kindlalt ja tundis uuest rollist vähehaaval rõõmugi. Ent siis läks too ettevõte pankrotti ja tuli otsida uusi võimalusi. Nii jäi talle ühel hetkel silma tööpakkumiskuulutus – kohaliku personalirendi büroo kaudu otsiti kahe osanikuga raamatupidamisettevõttesse teist töötajat juurde. Osanikeks oli kaks õde. „Tundsin, et kaotada pole mul midagi, ja et kindlasti pean vähemasti proovima,” jätkab ta. Prooviski. „Mäletan, kuis seisin ühena väljavalitute seast oma võimaliku uue tööandja ees ja püüdsin olla veenev. Hiljem kuulsin, et minu suhtes olid nad ikka väga skeptilised olnud ning et algul olid nad selgelt eelistanud minu konkurenti, kes oli olnud „kuldsete nööpidega pintsakuga naine” ning kes oli mõjunud märksa professionaalsemalt,” jätkab Kristel ja taas muiates. Millegipärast valiti aga just tema välja. Nii asus Kristel aastal 2004 tööle Agente AS-i nimelisse Norra raamatupidamisbüroosse, osutudes valituks kahe toona sõelalejäänud kandidaadi vahel. „Kogemust on tal vähe, aga õpetame ta välja,” öelnud toona üks osanikest õde teisele. „Nad olid minuga väga kannatlikud. Ent samas sain kohe ka kaunis suure hulga päris oma kliente – nii paarikümne ringis, kellega tegelemine jäi minu peale,” jätkab ta. Kuna uut oli väga palju – Kristeli sõnutsi enam-vähem kõik –, pidas ta ühtelugu omanikega nõu ja konsulteeris sisuliselt iga sammu. „Et mu norra keel polnud siis veel kuigi tugev, ja et eestikeelseid raamatupidamistermineid ma tõtt-öelda ei teadnudki, oli meie suhtlus kohati päris aeganõudev, et saaksin end arusaadavaks tehtud,” meenutab Kristel ja kinnitab, et ega siiani ei tunne ta end eestikeelses terminoloogias kuigi koduselt. „Ka nüüd võtab mul veidi aega eesti keelele ümberlülitumiseks, kui olen mitu nädalat olnud Norras, mõtlemise keel muutub ju,” sõnab ta. Juba poole aasta pärast tegi ta iseseisvalt aastaaruandeid ning just tollal hakkas ta enda sõnul asjadest päriselt aru saama. „Suurim erisus Eestiga võrrelduna on see, et Norras on raamatupidaja litsentseeritud. Kui mina näiteks võtan kellegi tööle, olles tööandja rollis, siis minu töötajail seda litsentsi olema ei pea. Ent selleks, et pakkuda raamatupidamisalast teenust ja koostada oma töö eest arveid, peab olema litsents, muidu pole seaduslik,” räägib Kristel. Nii hakkas mõte litsentsist Kristelit huvitama ja ta asus uurima võimalusi seda teha. „Selgus, et vajalik eeldus oli bakalaureusekraad majanduses,” jätkab ta. Kool, kus ta õppima asus, kandis nime BI – Business Institute. Samuti oli vajalik kaheaastane töökogemus erialasel ametikohal. „Õnneks sain üle tuua palju n-ö vabalt valitud aineid, kuid nullist pidin võtma kõike seda, mis puudutas Norra majandust, sealseid seadusi ja raamatupidamist,” kirjeldab ta eluetappi, mil tegi 24 ainepunkti pelgalt ühe semestri käigus, seda kõike töö ja väikese lapse kõrvalt. „Mäletan tollest ajast, et muust ma sõbrannadele ei rääkinudki, kui et olen nii väsinud,” meenutab ta. Pärast viimase eksami ärategemist sündis Kristelil teine laps. Ühtekokku kulus koolile Norras kolm aastat. Aasta pärast lapse sündi tööle naastes pakuti talle võimalust saada partneriks ehk 20-protsendilist osalust. Norras on Kristeli ütlust mööda Eestiga sarnane emapalga süsteem, kuid seda jagatakse lapse isaga. Isa on sisuliselt kohustatud vanemapuhkust võtma. „Mida aeg edasi, seda enam jõudsid meieni päringud Eesti ettevõtetelt Norras, kes palusid konsultatsiooni Norra raamatupidamise kohta. Eks ma siis mõnda aega ikka aitasin, kuid no kaua sa ikka aitäh eest tööd teed, sõnab ta naeratades. „Siit edasi viis loogiline rada uue ettevõtte loomiseni,” jätkab ta. Ettevõtte nimi Aita AS sündis Kristeli sõnutsi kahe minutiga. „Mu partnerid küsisid minult, et kuidas on eesti keeles aitama. Ja nimi oligi olemas,” sõnab ta. Paar aastat toimis kõik endiselt Norras elades ja töötades, kuid väga raske oli leida häid inimesi Norras. „Nii jõudsime mõtteni avada filiaal Eestis,” sõnab ta. Kristeli norralasest kaasa on hariduselt IT-spetsialist ning kuna lõviosa ettevõtte teenusest on kättesaadav interneti teel, on tema vastutada kogu tehniline pool. „Muide, ka tema isa pidas omal ajal Norras raamatupidamisbürood,” märgib Kristel, kes oli mõnda aega tegevjuhi rollis nii Norra ettevõttes kui ka siinses, Aita AS-is. Kristel tunnistab, et raamatupidajal Norras on tunduvalt enam vastutust kui eestimaisel raamatupidajal. „Näiteks kui mina raamatupidajana märkan midagi, mis ei ole seadusega kooskõlas ja ma ei ütle seda talle, võin kiiresti kaotada oma litsentsi,” räägib ta. „Väga palju on topelt kontrolli. No ja eks seetõttu on seal ka vähem petmisi, asjad on paremini korras,” arutleb ta ning toob näite, kus Eesti ettevõtjad on sisuliselt nõudnud asjade tegemist oma soovide kohaselt, mitte nii, kuidas on õige. „Ma ei salga, et olen alati jäänud endale kindlaks, ja pigem siis juba loobume sellest kliendisuhtest, ent selliseid asju me ei tee,” lausub Kristel konkreetselt. Praeguseks on ettevõttel kontor nii Norras kui Tartus. Aita AS on sisult ja olemuselt Norra raamatupidamisbüroo, mis põhiliselt tegeleb Eestiga seotud klientidega Norras, keda on ühtekokku kuuekümne ringis. Töötajaid on praeguseks siinmail kaheksa. Ainult Eesti raamatupidamist tehakse alla kümmekonnale kliendile. „Aita AS asutati 2011 ja alates 2013 on firmal ka filiaal Tartus, kus ma nüüd siis suurema osa ajast veedangi,” selgitab Kristel. Tartu büroo sündis Kristeli sõnul suuresti tänu asjaolule, et suurem laps pidi hakkama kooli minema. Kui varem tegi Kristel ikka aeg-ajalt ka n-ö müügitööd, siis nüüd leiavad kliendid neid juba ise üles. Mõlemad lapsed on Kristeli sõnul kakskeelsed. „Suurem laps käis lasteaias Norras, ent ma olen kogu aeg olnud veendunud, et koolihariduse omandavad nad ikka Eestis,” lausub Kristel. Mõned head aastad käis perekond süsteemselt kahe riigi vahet ning seda tuleb ette siiani. „Võiks öelda, et suures piires jaguneb nii Eestis kui Norras veedetud aeg pooleks,” kostab ta. Kristeli lapsed käivad Norras Globalskolenis, kus kogu õppetöö toimub internetipõhiselt ja eelduseks on, et laps käib ka teises riigis koolis. Palju rõõmu tunneb Kristeli perekond asjaolust, et juba üsna mitmeid aastaid lennutab Finnair reisijaid tervelt seitsmel päeval nädalas ka Tartust Helsingisse. „See on ikka tohutu väärtus ja meeletu aja kokkuhoid,” räägib ta ning lisab, et kuna Tartu lennujaam on väike, tunnevad paljud sealsed turvatöötajad teda juba nägupidi. Juhul kui lastest kumbki peaks haigeks jääma, muutub vajaduse korral kogu töögraafik. „Õnneks on meie mõlema perekonnad meie jaoks olemas, kui abi peaks vaja olema,” sõnab Kristel. Varem käis perekond rohkem koos Eesti ja Norra vahet, nüüd aga on lapsed pisut paiksemad. Reisimist pole enam nii suures mahus kui veel mõned aastad tagasi. „Elame Tartust veidi väljas, Puhjas, ning meiega samas majas elab ka mu ema, kes saab meie äraolekul lapsi vaadata,” jätkab Kristel. Tööst vabadel hetkedel püüab Kristel leida aega lugemiseks. „Mida kiirem ja stressirohkem periood, seda enam kipun lugema krimkasid,” sõnab ta. Kui oskab, loeb ta originaalkeeles. „Norrakeelsed raamatud loen ikka norra keeles läbi, ingliskeelsed samuti,” sõnab ta. Mu lemmikkirjanikud on norralased Jo Nesbø ja Lars Saabye Christensen. „Peab tunnistama, et norra kirjanduses on praegu tõeline õitsenguaeg,” leiab Kristel. Aeg-ajalt teeb Kristel tõlketöid inglise keelest nii norra kui eesti keelde koostöös mõne tõlkebürooga. Oma tööd finantsmaailmas armastab Kristel kogu südamest, ent sõnadesse panna seda ei mõista. „Mulle meeldib kogu see tervik valmis teha. Mõne kliendiga on ideaalne dialoog, mida naudin enim. Sujuv asjaajamine ja koostöö on see, mida naudin tõsiselt,” leiab ta. „Arvan, et parim lähenemine finantskonsultatsioonide vallas on heas mõttes proaktiivsus. On elementaarne, et sa annad nõu, kui klient seda otsesõnu küsib. Ent kvaliteedinäitaja on see, kui konsultant ise pöördub ettevõtja/kliendi poole ja annab sellest ise teada, kui midagi võiks tema silmis muuta, rääkimata sellest, et kui midagi on suisa valesti,” räägib Kristel. „Kui raamatupidaja suudab seda teha, on klient rahul ja tunneb, et temaga tegeletakse. Samas – kui raamatupidaja on ebakindel, siis tekib kliendil kohe kahtlus tema oskuste suhtes, mis pole samuti hea,” jätkab ta. Mis puutub Eesti majandusse, on Kristeli seisukoht, et meie valitsus peaks suutma siinse õhkkonna taas turvaliseks muuta. „Inimesed väljaspool on segaduses, sest pidevalt muutub meil siin midagi,” sõnab ta. „Ent oluline oleks teada asju vähemasti viie aasta lõikes ette, muul juhul on võimatu asju ette planeerida,” lisab ta. Ta ei välista, et võiks veel kunagi uuesti õppima asuda. „Seni on see olnud mõttega mängimine, ent reaalseid samme ma selles suunas veel astunud pole,” kostab ta. Olen Kristeliga koos töötanud nüüdseks aasta ja seitse kuud. Kristel on edukas firmajuht, kes teab täpselt, mida tahab ning kuidas eesmärki saavutada. Ta on oma töös pädev, hoides kontrolli all nii Eesti filiaali kui ka Norra firmat. Kristel on hea läbirääkija ning nõudlik oma töötajate ja iseenda suhtes. Loomuse poolest on ta helde, pidades töötajaid alati sünnipäeval meeles. Ja loomulikult ka tähtsamatel riigipühadel. Inimene, kellel on omad head ja vead – nagu meil kõigil. Kristeliga viis meid kokku puhas juhus aastal 2008. Alustasin tegevust Norras ja keegi mainis, et Norras on inimene, kes teeb raamatupidamist ja räägib eesti keelt. Kristel on öelnud, et mina olingi Aita AS-i esimene klient. Kahjuks läks minu firma pankrotti ja ma jäin töötuks. Just sel ajal otsis Kristel oma kontorisse assistenti. Koostöö jätkus, sest mina teadsin Norrast juba üht-teist. Kristeli puhul on ehk kõnekaim, et ühes käes on tal präänik ja teises piits. Põhimõtteliselt on ta väga nõudlik ja on ise samas täiesti multifunktsionaalne inimene. Meie temaga sammu pidada ei suuda, aga tema väga loodab, et suudame. Kristel on positiivne ja sihikindel inimene. Nõudlik. Ei karda olla karm – enamasti õigustatult. Hea juht. Liitusin selle kollektiiviga aasta tagasi ja üks esimesi muljeid temast (see hämmastab mind siiani) on fenomenaalne multifunktsionaalsus. Ta tõepoolest suudab tegeleda kõigi ja kõigega korraga. Edaspidiseks soovin talle kannatlikku meelt! Olen Aita AS-is ja Kristeli alluvuses töötanud kolm ja pool aastat. Tööle asudes puudus kokkupuude Norra raamatupidamisega, samuti ei osanud ma keelt. Mul oli küll pikaajaline kogemus Eesti raamatupidajana, kuid vaatamata sellele tundus Kristeli otsus teha Norra seadustele vastavat raamatupidamist eesti raamatupidajatega julge ja riskeeriva sammuna. Siit ka Kristelit iseloomustavad märksõnad – ta on julge ja ambitsioonikas, ei karda katsetada uusi võimalusi, alati edasiviivatele muutustele avatud. Kristelil on ülihea omadus ja võime tegeleda paralleelselt mitme küsimusega, kiirelt ümber lülituda. Olgu siis tegemist mingi spetsiifilise raamatupidamisliku või tehnilise probleemiga. Mis puudutab Kristeli teadmisi ja kogemusi Norra raamatupidamisest, ärist, neid reguleerivatest aktidest, siis usun, et ta on Eestis selles valdkonnas esirinnas. Olulist rolli mängib seejuures tõik, et kogu see info on eestlase jaoks saadaval emakeeles. Kristel on nõudlik juht – tööülesanded peavad olema täidetud korrektselt ja tähtajaks. Vabandused ja kõrvalekaldumised pole aktsepteeritavad. Oma vigu tuleb tunnistada ja neist peab õppima. Kristel on hooliv juht – töötingimused peavad olema head. Töötajatele on võimaldatud paindlik tööaeg, vajaduse korral ka kaugtöö. Need on olulised punktid. Samuti on tähtis tervise eest hoolitsemine – ravimassaaži võimalus, et leevendada istuvast tööviisist tekkivaid vaevusi.			OSCAR-2019
Piibel kirjutab kuidas seda teha. Küsimus meelevallast on igivana a´la "kes sa selline üldse oled" et sa selliseid asju õpetad inimestele? Kus sa said selle väe? Miks meie sinu meelevalla saamistest midagi ei tea? Ja kui Jeesus oli pühakotta tulnud ja õpetas, astusid ülempreestrid ja rahvavanemad tema juurde ja ütlesid: "Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Ja kes on sulle andnud selle meelevalla?" (Mt 21:23). Küsimus polnud selles, et Jeesusel ei olnud meelevalda. Vaid selles, miks see meelevald ei ole saadud variseride (nt käte pealepanemise) kaudu. Miks "meie ei tea" sellest, kust sa selle said? Kuid meile on antud kogu meelevald, seista rästikute peal - KARTMATULT - usus. Kahte pidi mõtlemata - ilma KAHTLEMATA! Panna vastu kuradile ja tema inglite väehulkadele ja kuulutada evangeeliumi, kõikide vahendite ja andide ja võimalustega, mis meie kätte on Jumal andnud. Seda tean mina. Nii usun mina. "Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt" ütles Jeesus (Jh 10:18). Ja Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enese juurde ning andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust. (Mt 10:1) Ja Jeesus läkitas nad välja, andis neile ülesanded. Ta andis meelevalla veel ammu enne seda, kui nad said Püha Vaimu. Ja ütles: minnes kuulutage: Taevariik on lähedal! Nad tegutsesid Jumala nimel. Rahvahulgad kartsid ja ülistasid Jumalat, kes annab inimestele sellise meelevalla, kirjutab piibel Mt 9:18. Ja Jeesus ütles neile: "Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule! Mt 16:18. Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse (Jh 1:12). Meelevald on kõigile, kes Jeesuse vastu võtavad. Mina olen tema vastu võtnud. Meil on õigus paluda Isa ees mida iganes meil vaja on "Jeesuse nimel". Jumal andis Jeesuse kätte kõik ja Jeesuse nimi on parim garantii! Isa juurde me saame Jeesuse tõttu. Meelevald on meil Jeesuse tõttu. Meil on õigus Isa ees meelde tuletada Jeesust. Ta ei saa seda mitte arvestada. Selle meelevallaga ma kuulutan kuradile lüüasaamist! Lahing on juba läbi. Võit on käes. Minu elu on veel ees, aga Jeesus võitis ära kurja. Meil on sama vägi ja meelevald. Võibolla sa ei tea, et sa oled Jumala esindaja, kes Jeesuse nimel esindab Taevariiki siin - eestimaal, siis võta seda teadmiseks - ja võta vastu ka meelevald. See on sul olemas. See on sinu identiteet. Aga kui sa seda õigust ei kasuta, siis mitte keegi ei tea mitte midagi sulle antud meelevallast ja Püha Vaimu väest. Sul võib olla koolitunnistus, aga kui sa seda ei ütle oma tööandjale - ei kasuta seda, siis ta ei tea seda arvesse võtta. Ometi on sul see koolitunnitsus, mis annab sulle õigused. Kasuta oma meelevalda! Elades ja käies Vaimus oled sa pidevalt deemonlike jõudude sihtmärgiks ja nende poolt tagakiusatav. Kuid sa ei pea tundma hirmu ühegi deemonliku väe ees mitte kusagil ega iial! Paulus oli pidevalt kiusatud deemonlike vägede poolt. Ta oli kuulutamas Pafose saarel, kui deemonid püüdsid sisse sõita: "Seal leidsid nad ühe juudi nõia ning valeprohveti nimega Barjeesus...kes pani vastu...püüdes maavalitsejat usust eemale pöörata." (Apostlite teod 13:6-8) Barjeesus tähendab "Jeesuse poega" või "valguse inglit". Antud kontekstis oli see Saatan ise, kes püüdis Paulusele vastu seista. Kuid Püha Vaim tõusis esile apostli sees: "Aga Saulus...täis Püha Vaimu...ütles: "Oh sa kuradi poeg, täis kõiksugu kavalust ja kõiksugu kelmust, kõige õiguse vaenlane, kas sa ei lakka Issanda sirgeid teid väänamast? Ja nüüd, vaata, Issanda käsi tuleb su peale ja sa jääd pimedaks ega näe päikest tükil ajal!" Ja otsekohe langes Elümase üle pimedus ning ringi tammudes otsis ta talutajaid. Kui maavalitseja nägi, mis juhtus, hakkas ta uskuma, olles hämmastunud Issanda õpetusest." (Apostlite teod 13:9-12) Sellest ainuüksi ei piisa, et sa kurvastad Saatana kiusamiste pärast! Apostlite tegude 16-ndas peatükis Paulus samuti kurvastas, mis tegelikult tähendas "häiritud olekut, rahutust". Ta lasi sel kesta üsna mitu päeva, kuni Püha Vaim tõusis ta sees ja ta käratas deemonlikele jõududele: "Nüüd aitab – küllalt! Jeesuse nimel - kaduge siit!" (vt. Apostlite teod 16:16-18) Armsad, me nõustume liiga palju võtma vastu Saatanalt! Kuid varem või hiljem saabub aeg, kus ka meie peame tõusma Püha Vaimu väes ja ütlema: "Siit maalt ja küllalt! Ma käsin sind Jeesuse nimel – lase jalga!" Kui sina võtad meelevalla ja käsid deemonitel kaduda, tõuseb Saatan su vastu kogu oma varustusega. Kohe peale seda, kui Paulus oli ajanud kurjad vaimud välja tolle vaevatud tüdruku seest Apostlite tegude 16:16-18, hakkas Saatan tegutsema. Ta õhutas kohu rahva Pauluse ja Siilase vastu ning korraga olid nad keset suuri raskusi. Linna isandad lasid nad läbi peksta ja vangikongi heita. Ja iga piitshoobiga nende selgadel võin ma kuulda saatana häält, mis ütleb: "Nii et sa arvad end selle lahingu võitnud olevat? Sa arvad, et oled võimeline minu deemoneid välja ajama ja võtma meelevalda minu üle?" Kuid kurat ei tundunud teadvat, et mida enam sa peksad Jumala sulast, kes käib Pühas Vaimus, seda enam kiitust sa temast välja peksad. Kui sa uputad ta raskustesse ja aheldad ta probleemide ning murede külge, laulab tema hoopis kiitust ja ülistust! Kui me tahame käia Vaimus, peame me ka uskuma, et Jumal on võimeline meid üleloomulikult vabastama igast Saatana sidumisest. Vahet pole, kui Jumal peaks selle tarvis kasvõi maavärina esile kutsuma, sest see on just see, mida Ta Pauluse heaks tegi: "Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla." (Ap.16:26) Saatan püüab tuua su ellu kõige hirmuäratavama kiusatuse või katsumuse, millega sa eales oled silmitsi seisnud, sest ta tahab suruda sind süütunde ja hukkamõistu alla, kus sa lahkad end ribadeks. Kallis Jumala püha – sa pead tõusma Vaimus ja tõstma oma pilgu kõigilt oma olukordadelt ja ahelailt. Ära püüa kõike oma mõistusega aru saada, aga lihtsalt kiida ja ülista Jumalat, sest siis Ta kannab hoolt sinu vabastamise eest!			OSCAR-2019
Mis u ja l n o o o s n n g g e n d e r a: Selles osas arutleme, kuidas meie pühendumust liigituse kohta Selles osas vaatame, kuidas meie pühendumust liigituse alusel sugu kontrollib informatsiooni töötlemise protsessid ja viib mida me näeme mehi ja naisi palju erinevusi kui nad on tegelikkuses. Huvitav, uurimistulemuste ümber lükata väide, et meeste ja naiste erinevad oluliselt üksteisest, kuid sellele vaatamata oleme kangekaelselt jätkata neid näha väga erinevad ning selle alusel tajumist käsitleda neid erinevalt. Oleme uurinud üksikasjalikult uuringute tulemused ja soolised erinevused märkida, et need erinevused (kui need on veel võimalik leida), kaldusid olema üsna väike. Ühine stereotüüpe mehed on aktiivne, agressiivne ja tõhusaid meetmeid, ja naised - passiivne, sõltuvad ja emotsionaalne (Bergen & Williams, 1991). Hoffman ja Hurst (Hoffman ja Hurst, 1990) uurimuse tulemused, mis näitavad selgelt, et enamik stereotüüpseid soolisi erinevusi on liiga väike, et oodata nende korrapärane esinemine. Need autorid märgivad, et ilmselt on ainult väike korrelatsioon skaalal intersexual erinevused ja mil määral seda on rõhutatud stereotüübid. Martin uurimistulemusi (Martin, 1987) taas näidanud oma kalduvuse näha meeste ja naiste rohkem üksteisest erinevad kui nad tegelikult on. Selles uuringus meestel ja naistel paluti tähistada Millised omadused neljakümne ettepanekud - nende seas "tüüpiline mees", "tavaliselt naiste" ja "neutraalne" - neil on. Teine grupp, mis hõlmas ka mehi ja naisi, kes on pakkunud, et teha kindlaks, milline osa mehi ja naisi, iga omadused, nende arvates on omane. Uuringus leiti, et vastuseid meeste ja naiste hindajad ise erinesid vaid viis punkti (egocentrism, küünilisus, empaatia, nutt, rahutus), samal ajal kui esindajad teine rühm esitas mehed ja naised täiesti erinevad iga neljakümne punkti. Artikkel alates: Journal of Educational Psychology praktikas. Sisu. Sissejuhatus. Peamised põhjused, miks vead töös koolipsühholoogid. Vigade tüübid töös psühholoog. Ennetamine vigu uusi koolipsühholoogid. Järeldus. Plan 1. mõiste individuaalsust. 2. KOKKUVÕTE autopsihologicheskoj kompetentsi, mis on viis Acme kontekstis individuaalne. 3. Akmeologichesky komponendid autopsihologicheskoj tegevust. 4. tüpoloogia isikupära ja iseloomu. 5. liigid psühholoogiline kaitse. 6. tüpoloogia mõtlemine stiilides. Märksõnad: isiksuse, Autopsychological pädevusse, Tüpoloogia üksikute märkide peegeldab psühholoogiline olukord, kui üks inimene samas kultuur on erinev teistest. Klassikaline see trend on Jung, kes oli esimene luua tüpoloogia tähemärki. Sam Jung uskus, et "Psühholoogilised tüpoloogia ei ole salastatuse inimeste poolt klassi, vaid pigem vahend teadlaste vaja Paralleelselt palju katseid luua tüpoloogia märki, mis on ehitatud eri põhimõtetel oli teket mõiste ja liigitus tähemärki psühhoanalüütiline suunas. Esmakordselt laadi psühhoanalüütiline mõiste sõnastatud Freud 1908 artiklis "Märkide ja anal erootika." Ta väitis, et pidevalt esinev kombinatsioon kolmest iseloomu iseärasustest: Stiil mõtlemine määrab, kuidas inimene kogub informatsiooni ja kuidas ta käsitleb. Stilistilisele mõtte kuuluvad üksikuid omadusi inimene. Teadmised olemasolevate tüüpe stiilid mõtlemine määrab omadused mõtlemist ja seeläbi parandada nende autopsihologicheskoj pädevusse. On kaks peamist tüüpi taju: Sisemine akmeologicheskaja tegevus on keskendunud loominguline enese isiksuse, ise ehitamine, ise ümberkujundamise ja enese loomine. Oma sub-isiksus, vaimsed protsessid ja kvaliteedi muutunud objektiks psühholoogiline töö, mis nõuab mitmeid põhitingimused, valitud Akmeologichesky osategevustega: - võime näha, tunda, Mahud määrab sekkumine tüpoloogia müokardiit. - Kell viirus-, bakteriaalsed müokardiit näitab säästvad raviskeemi, ratsionaalne tööhõive. - Kell taastekke viirusinfektsioon näitab ravi viirusevastaste ravimitega (interferoon jms -., Vt "Äge respiratoorne viirusinfektsioon" osa.). - At retsidiivi bakteriaalse infektsiooni - küllaldane antibiootikumravi. On ekstaas lahingus ... Pushkin uuringud võidelda stressi (tegelik võidelda) on peaaegu läbi viidud. Psühholoogid oli vähe. Seal ei olnud piisavalt lähevad sõtta ahelas sõdurid tule all ja istuda ees. Sõjaline psühholoogid töötanud (ja töö) osades, mis tuli välja lahingu, peakorter ja logistika osakonnad, haiglad, sõdurite, pensionär ja dokumente, mis kajastavad Omadused temperament mõju all teatud geneetilise ja päritud. Nagu kõik päritud omadused kõrgema närvisüsteemi aktiivsust, viitavad nad loomupäraseid omadusi, mis võttes mitu geneetilise tarkvara allutatud pidevalt järjest. See tähendab, et väärtuste vahemikud need omadused on pidev inimpopulatsioonis ja nad võivad olla Tüübid eksperimendid psühholoogia. tüpoloogiad põhjused. Eksperiment koolis Lewin. Quasi-eksperimentaalne teadus psühholoogia kava: erinevused sisu testitavad hüpoteesid, kontrolli vorme ja loogika järeldused. Quasi-katsemeetodite osas piiranguid vormid eksperimentaalset kontrolli. Erinevus gruppide eksperimente ja kvaasi-eksperimendid valimise põhimõtted 1. Planeerida ja individuaalne isik. 2. tüpoloogia isiksused. 3. temperament. 4. Distribution of pärilikke tunnuseid. Märksõnad: üksikisik, genotüüp, fenotüüp, isiksuse, psühholoogilised tüübid, ametliku psüühilised omadused, temperament. - Üksikud - inimene kui indiviid loomulik olend, esindaja Homo sapiens, toote ja fülogeneetilise			OSCAR-2019
Maailmas lööb juba mõnda aega laineid OPI küünelakkide kollektsioon "San Francisco". Ilutoimetajatele ja blogijatele esitleti "San Francisco" iludusi juba maikuus Madridis, kus mul avanes fantastiline võimalus intervjueerida OPI superstaarist loovjuhti Suzi Weiss- Fischmanni. Lühikest kasvu, sooja naeratuse ja tugeva käepigistusega Suzi kõnnib presentatsiooni eel saalis ringi ja vestleb sundimatult külalistega. Vanad tuttavad ja tuntud Hispaania ilutoimetajad saavad kõva kallistuse. Nendelt, kellega Suzi esmakordselt kohtub, pärib naine, kas lend Madridi ikka sujus? Minu jutt Suziga sujub esimesest hetkest, ta on väga hea intervjueeritav - selline, kes räägib pigem rohkem kui vähem, naeratab julgustavalt ja toob intervjuu ilmestamiseks lõbusaid näiteid. OPI küünelakid on tuntud oma eriliste ja lustakate nimede poolest. Igal küünelakil on oma kaval nimi, mis mõlgub meeles veel ka siis, kui lakk on juba ammu küünelt maha võetud. Kuidas sünnivad nimed "Lincoln Park After Dark", "OPI Nein! Nein! Nein! OK Fine!" või Suzi räägib, et kui küünelakkide uus kollektsioon on seotud mõne riigi või suurlinnaga, tellib tema tiim, kuhu kuulub kaheksa inimest, selle riigi traditsioonilisi roogi. Näiteks, kui mõeldi nimesid aastal 2012 valgust näinud Hollandi kollektsioonile, leidus laual ohtralt juustu. "Meil toimuvad tõelised toiduorgiad. Koos einestamine annab inspiratsiooni ja hea söögi juures tulevad ka head nimed." Küsin, kas Suzi jätab nimede loomisel ruumi ka juhustele. "Näiteks võtate mõnusalt sooja vanni ja äkki kargab hea nimi pähe?" Suzi hakkab naerma ja ütleb, et vannis pole talle küll ühtegi nime pähe tulnud. "Kuid jah, erinevad sündmused elus on OPI küünelakkidele aidanud nimesid luua. Näiteks kunagi hammustas mind sõbra koer ja sellest sündis küünelaki nimi "My Chihuahua Bites"." Suzi nendib, et osad nimed, mida tema ja OPI tiim peab väga lõbusateks, ei jõua siiski mitte kunagi pudelile. "See, mis meile tundub naljakas, ei pruugi tunduda teistele lõbus." Olen võtnud Madridi kaasa oma kõigi aegade lemmikuima OPI laki "I Pink I Love You". Panen selle intervjuu ajal lauale ja palun, et Suzi meenutaks küünelaki nime sündi. "Seda lakki mäletan hästi. See on pärit pruutidele loodud kollektsioonist ja nimi "I Pink I Love You" tuleb mõttest "I Think I Love You", meile tundus kelmikas sõna "Think" vahetada ära sõnaga "Pink". See on väga ilus ja kerge hele-hele roosa lakk ..." Küsimuse peale, kui Suzi peaks oma kaitseinglile küünelaki värvi mõtlema, siis mis see oleks, jääb ta mõttesse: "See on raske küsimus. Aga ühele vaprale kaitseinglile sobiksid kindlasti punased küüned. See on klassika, mis ei lähe kunagi moest. Kaitseingel võiks ju moekas olla," naerab Suzi, sadade küünelakkide looja. Ta lisab pärast pausi: "Jah, meile meeldib erinevate küünelakitoonidega mängida. Kuid punane jääb alati. Punane on glamuurne ja naiselik. Punast küünt ei tasu iial alahinnata. " Punasest küünelakist rääkides ütleb Suzi, et ka San Francisco kollektsioon pakub erinevas variatsioonis punaseid toone. "Värvid on sügavad ja kohati dramaatilised. San Francisco tähendab seda, et kõrgmood on miksitud tänava stiiliga. Minu enda lemmikuim on San Francisco sarjast OPI & Peace & Love". (pildil paremalt teine küünelakk - St.)" Suzi nõustub, et küünelakimood on läinud kirglikult kirevaks - täna valitsevad maailma liquid sand ja glitteriga küünelakid. Kas see ongi tulevik - mida rohkem, seda uhkem ja kuhu liigub küünemood? "Glitter on tõesti populaarne, kuid kes ütleb, et seda tuleb panna kõigile küüntele? Kui sa töötad kontoris, kus pead jääma tagasihoidlikuks, võib vaid üks küüs olla pisut hullumeelne." Küsimuse peale kuidas jääda ühtaegu elegantseks ja samas lubada väikest meeletust, vastab Suzi: "Aseta rõhk ühele küünele ja tee see teistest erilisemaks." Suzi räägib, et OPI teeb koostööd sadade blogidega ja nad jälgivad hashtag`ide kaudu, millist põnevat küünekunsti luuakse. "Ma uurin huviga blogisid," ütleb naine, kes kunagi pidas ise blogi. "Sel ajal, kui mõned firmad arutlevad, kas blogid mõjuvad nende toodetele soodsalt või mitte, oleme meie ammu härjal sarvist haaranud. Teie ju päris kindlasti teate, et blogijate käes on suur võim?" pöördub ta minu poole naerdes. "Me jälgime ka hoolega Instagrami. Meie tiim on läbi hashtag`ide kursis, mil moel OPI küünelakke kajastatakse. See on väga põnev maailm!" OPI tiimi koostöö erinevate artistide ja filmidega on muljetavaldav. Ajal, mil me kohtume, on välja tulnud James Bondi 50.juubelile pühendatud sari. Suzi ütleb, et Bondi filmide looja Barbara Broccoli nõustus OPIga koostööd tegema eelkõige seepärast, et meelitada naisi Bondi filmide juurde. "Bondi filmid on ju mehelikud ... Seal on jahti, seal on relvad ... Bondi kollektsioonidega oleme toonud filmi ja naised teineteisele lähemale. See on meil hästi õnnestunud!" Juba talvel tuleb müüki uus OPI jõulukollektsioon, mis valmib teist korda koostöös Mariah Careyga. Suzi ütleb, et staarid, kes on leidnud OPI ja vastupidi, pole juhuslikud. "Need on inimesed, kes peavad küünekunstist lugu. Mariah Careyle tehakse kaks korda nädalas maniküüri. Ta on suur OPI fänn," kiidab Suzi. OPI on pühendanud nii paljudele riikidele ja linnadele oma kolletsioonid. Millal on oodata Tallinnale loodud kollektsiooni? Suzi hakkab naerma: "OPI rong sõidab pidevalt ringi. Võibolla teeb ta järgmise peatuse just Tallinnas?" Väga väga huvitav postitus! Mulle meeldib väga O.P.I ning jõulukollektsiooniga olen juba nende kodulehel tutuvunud. Just ostsin ühe küünelaki ja see on jäädvustatud piltidele minu blogis aadressil www.cosmeticspower.blogspot.com :) PS! Suzi tundub tõesti täiuslik interviueeritav! Aitäh. Ma olen ise ka enam kui elevil, sest jõulukolletsioon Mariah Careyga tundub nii särav ja sädelev. Täpselt selline, mida jõulude puhul küüntel kanda ihkaks. Ja minu suurimad lemmikud on liquid sand lakid. Ootan huviga Carey ja OPI koostöös valminud uusi liquid sand toone. Suzi tundub tõeline daam olevat ja ma usun, et teie vestlus läks ladusalt ka sellepärast,et mõlemad olete huvitavad inimesed :) Mulla ka meeldivad sädelevad lakid ja maalida üks küüs särtsuks ning jätta teised tagasihoidlikumaks! Suzi oli väga meeldiv ja ajakirjanikega suhtlemisel 100% proff. Tõsi, teda üllatas minu küsimus: mis värvi küünelaki oma kaitseinglile looksid? See oli tore võnge meie vestluses :)			OSCAR-2019
Aga probleem oligi selles, et need octaviad jäid sellest Audist vahepeal maha, kuna Audi oli võimsama mootoriga ja kiirem. Kuid võimsamad politseiautod oleksid suutnud sellel sabas püsida ja ehk sellest möödagi ja oleks hakanud takistama. Kuna abi ei olnud kohe maantee kõrval piisaval hulgal võtta, kui oleks rohkem politseid oleks olnud võimalik ma arvan, et juba põltsamaal korralik teesulg teha talle koos siiliga. Kui politseid oleks rohkem, siis oleks võinud juba Põltsamaal tal 4 patrulli vastas olla, mis oleks selle tagaaamise ehk kiiresti lõpetanud. Ta saadigi lõpuks järvamaal kätte, kuna ta pöördus tagasi ja õnneks tuli vastu ka patrulle, kes said Paide ja Türi vahele teha teesulu, ringtee juurde, koos siiliga. Pole siin viga midagi . Politseisi piisavalt ! Ei saa loota iga km postijuurde vestikesega tüüpi seisma ja üle posti mingit jõhkramootoriga aparaati tuksuma . Materjaalselt on see juba mõeldamatu . Ehk siis rahune maha . Sinu seisukoht on kõigile selge. Pigem viska teema oma subarust kui see sul olemas või uuri vastavates postitustes millist osta . Kle latsekene, tee endale selgeks kuidas politseis need asjad üldse käivad. Se ei ole mingi romuralli ega Need&Speed kampjuutrimäng. Senikaua kuni side töötab saaksid nad 125cc punnvõrridega ka ükskõik mis auto kätte. No kui ongi mingi 500 pauku lambo miilitsal, mis sa siis arvad, et ründab sappa ja hakkab rammima, nagu USA kinufilmides? teades ise mönda sinivalget siis noh. Kiired autod vöi mitte, see tagaajamine kui algab siis kestab mingi möistlikuse piirini, kui hakkad paugutama 200+ siis üldjuhul löpetatakse see taga söitmine ära ja tullakse öhtul koju külla koos protokolliga. Ehk et saadakse number kirja, pardakaamerasse video ja asi korras. Ta räägib ühtlasi ka seda, et tänu võimsale ja kiirele motikale, ei hakkagi paljud eest ära sõitma, ehk siis toimib see juba ennetavalt. Ütlen veelkord, et kui kätte ei saada on paraku igasugu võimalusi, pluss see et osad sõidavad valenumbriga eest ära ja siis pole sul kellegi uksetaha minna. Minu poolest tõstku kasvõi 1 % võrra tulumaksu ja saabki suure hulga patrulle selle eest juurde ja see poleks teps mitte iga posti juures. Kuid 40 lisapatrulli eesti peale õigesti ära jaotades, sellest tekiks meeletu kasu, kuna maakohad saaks kaetud politseiga, samuti tekiks maanteedele korralik järelvalve ja politseil oleks ometi võtta kõvasti abijõude. Vaatasin praegu vanu motopolitsei videosid, tema tööst, täitsa lõpp ikka, kus mitmed rikkujad ennast õigustavad ja vastu vaidlevad, politseinikel peavad ikka raudsed närvid olema, et toime tulla selliste inimestega. Aga mina näiteks ei taha, et politseinikuonu iga nurga peal passima hakkab ja mulle iga möödasõidu eest trahvi tegema hakkab. Veel ei taha ma politseionude M3'de ja muude vahvate asjade eest maksta. See pole otstarbekas ja lahendaks probleemi ainult selle tipust, mitte rohujuure tasandil. Ratsionaalse valiku teooriast oled kuulnud? Järgmiseks kirjutad, et kui me 10% rohkem maksaks, siis neil poleks enam autosid ka vaja, vaid lendaksid Airwolf'idega ringi ja laseksid kõik pahad minigun'idest sodiks - oh, küll see oleks vahva. Su jutu peale pole muud öelda, kui et vaata üle oma liikluskäitumise seaduslikkus ja tee oma eetikast omad järeldused. Teatud osa on tõesti põhjendatud möödasõidud, aga nendega ei lähe ka kiirused kuigi suureks ning politsei on ka selles osas mõistlik, kuni möödasõit jääb mõistlikkuse piiresse ja on põhjendatud. Iga nurga taga küll ei hakkaks politsei passima, aga minu variandi puhul kaoks ära olukord, kus sõidad maantee läbi ja ühtegi patrulli ei kohta. Liikluskäitumine muutuks palju rahulikumaks, kuna tekiks hirm vahele jääda, seeläbi kaoksid ära ka paljud järgi jõudmised ja möödasõidud. Siis hakataks ka lõpuks aru saama, et 90 on piirkiirus, mitte miinimumkiirus, mine praegu Tallinn-Tartule, pane püsikiirus 95 peale, reaalselt 91 km/h, sinust sõidetakse karja kaupa nagu postist mööda. Võibolla hakkavad kaamerad varsti lõigu keskmist kiirust mõõtma, hetkel on see juriidika taga. Ehk kui sõidad kaamerast mööda ja jõuad järgmise kaamerani varem, kui lubatud kiirus+mõõteviga, siis saad trahvi. Kaob ära tõmblemine kaamerate juures (110->80!->110) ja kogu liiklusvoo kiirus peaks ühtlustuma. Osade liiklejate puhul hakkame, siis tõenäoliselt nägema olukorda, kus nad algul kimavad sust mööda ja pärast teevad tee ääres aega parajaks. Pealegi tehakse liiklusohutuse kampaaniaid, samuti autokoolid räägivad sellest ,aga lihtsalt teatud osa inimesi ei võta kuulda ja nii ongi vaja korralikku liiklusjärelvalvet. Ainult sellega olen nõus, et liiklusjärelvalve on ennetustöö. Meie riigis sellega aga pm. ei tegeletagi. Kraavis, poe taga või põõsas passimine ei ole ennetustöö vaid ettevalmistus rahakassa täitmiseks ja selle pärast ongi olukord selline, et sõidad Tartu-Tallinn-Tartu ja ei näe ühtegi patrulli. Tartus näeb juba sellist pilti, kus kodanik mõõdab kiirust dressides ja tossudes nõjatudes Mitsu Mievile. Ja siis hiljem peetakse "pätt" päris vormis kordnike poolt kinni. Kui aga oleks tehtud ennetustööd, siis oleks "sportlase" asemel olnud päris patrull ja kodanikul ei oleks tekkinud kiiruse ületamise soovi. Vot, just. Politsei peab olema pildil, hirmutab vahelejäämise kartus mitte trahvi suurus või kiired autod. Mis vahet seal on kui suur on trahv kui puudub võimalus vahele jäämiseks.			OSCAR-2019
Sherry Turkle on teaduse ja tehnoloogia sotsiaaluuringute professor MITs ning psühholoog. Selle asemel, et küsida, mida tehnoloogia meie jaoks teeb, keskendub ta sellele, mida see meiega teeb ning tema 2011. aastal ilmunud raamatust, Alone Together: Why We Expect More from Technology and Less from Each Other, võib lugeda viimase veerandsajandi tehnoloogilise arengu varjukülgedest. Mitmed tehnoloogia poolt pakutavad vahetu inimliku kontakti asendajad – seltsivad robotid, sotsiaalvõrgustikud, SMSid, nutitelefonid – on hakanud muutuma ootuspärasteks kaaslasteks ja suhtlemisviisideks, mida eelistatakse vahetule kontaktile. Kaheks osaks jagunevas raamatus esitatud andmed koosnevad aastate jooksul läbi viinud intervjuudest, osalusvaatlustest ja katsetest. Esimeses osas keskendub autor robotitele ja teistele tehislikele seltsilistele. Siia kuuluvad mänguasjad, nagu Tamagotchi ja Furby, terapeutilistel eesmärkidel loodud robothüljes Paro, kes peaks leevendama hooldekodudes elavate vanurite üksindust ja isoleeritust, koduloomana mõeldud Sony robotkoer AIBO ning teaduslikel eesmärkidel loodud robotid. Turkle kirjeldab katseid, kus ta jagas erinevate vanusegruppide esindajatele seltsivaid roboteid ja mänguasju, et need teatud aja möödudes uuesti kokku korjata ning asjaosaliste kogemusi, reaktsioone ja muljeid täheldada. Paljudel tekis masinatega emotsionaalne side. Robotitele hakati projitseerima vaimuseisundeid, s.t soove, tahtmisi, vajadusi ja emotsioone. Sellega kaasnes sageli mure oma tehisliku hoolealuse käekäigu pärast. Turkle seletab nähtust asjaoluga, et masinad ei oma küll mingeid vaimuseisundeid ning ei evi võimet inimesi mõista, kuid nad on programmeeritud esitama tähelepanu ning hoolitsust nõudva käitumise märke. Psühholoogilises plaanis sellest piisab, et me hakkaksime objektile, mis meie tähelepanu ja hoolitsust nõuab, siseelu ja meile suunatud emotsioone omistama. Lisaks ilmnes, et robotite esituses esinevaid tõrkeid, mis justkui peaksid käitumise simuleerituse esile tooma, kiputi tõlgendama ikkagi nende siseelu väljendustena. Kohati võeti illusiooni ülevalhoidmiseks appi üpris fantaasiarikkaid selgitusi. Seega seltsivad robotid etendavad mõningaid meie psühholoogilisi mehhanisme käivitavaid käitumismustreid, mis panevad meid Turkle’i sõnul iseendid petma – me hakkame masinaid inimlikustama. Seltsivate robotite taga on tema arvates idee, et me saame intiimsusega seotud probleeme lahendada neist ringiga mööda minnes. Paljud tema vestluskaaslastest mõistavad seda, aga samas arutlevad ka robotitest kaaslaste eeliste üle inimeste ees. Raamatu teises osas lahkab autor suhtlust võrgukeskkonnas ja selle mõju meile. Andmed on võetud jällegi ennekõike intervjuudest abiturentide ja tudengite ning nende vanematega. Neid lugusid läbib korduv motiiv: esialgu meile vaba aega juurde võitma pidanud tehnoloogia hoopis ankurdab meid igal mõeldaval hetkel, k.a teiste seltskonnas, ekraanide külge. Lugeja kohtub keskealiste lapsevanematega, kes eiravad oma lapsi, sest nad upuvad töösse, mida nutitelefonid kui kaasaskantavad kontorid ka puhkehetkedel unustada ei luba. Paindlik tööaeg ja kodust töötamine viivad selleni, et töö täidab kogu aja. Ettekujutust puhkusest ilmestab üha enam enda kasvõi ajutine võrgust lahti ühendamine. Oma lugusid räägivad õpilased, kes eelistavad silmast silma suhtlemisele suhtlusportaale ja tekstisõnumeid, mis võimaldavad turvalist distantsi säilitada või paremana näida. Neile sekundeerivad inimesed erinevatest vanusegruppidest, kes ühel või teisel põhjusel eelistavad tehnoloogiat otsesele suhtlemisele. Paljud intervjueeritavad tunnistavad, et suhtlusportaalidesse loodud profiilide ning tehtud postituste mõju ulatub portaalidest väljapoole. Seetõttu kasvab eneseesituse osatähtsus igapäevaelus ning surve hoolikaks eneseloomeks. Turkle’i sõnul on meil suhtlusportaalides ning tekstisõnumite kaudu suheldes võimalik olla teistega koos, säilitades samas nende suhtes kontrollitud distantsi. Intiimsusega kaasnevate ebameeldivuste tekkimisel saame teisi hõlpsamini vältida ja oma elust välja lülitada. Selle tagajärjel taanduvad inimesed erinevateks ühekülgseteks ja meie jaoks sobivateks osadeks, mis on lahutatud neist kui terviklikest isikutest. Tulemuseks on inimeste objektistamine ja nõrgemad või vähesiduvad suhted nende vahel. Sääraste suhete eelistamine ja robotite käsitlemine võimalike kaaslastena on Turkle’i arvates sümptom üleüldisest inimestes pettumisest. Need kaks peamist tendentsi – robotite inimlikustamine ja inimeste objektistamine – viitavad Turkle’i arvates peagi aset leidvale võimalikule muutusele meie meelelaadis. Ta nimetab seda robotlikuks momendiks [robotic moment], mis viitab meie emotsionaalsele ja vaimsele valmisolekule aktsepteerida roboteid potentsiaalsete lemmikloomade, sõprade, usaldusaluste ja isegi partneritena. Meid ei huvita enam, mida nad „teavad“ või „mõistavad“ nendega jagatud inimlikest hetkedest, sest vastava käitumise esitus on meie jaoks piisav. Esituse primaarsus, teatav biheiviorism on Turkle’i sõnul robotlikule momendile iseloomulik. Selle kõige taga näeb ta teatavat väsimust inimestega koos olemisega kaasnevatest raskustest. Robotid lükitakse kõikvõimalikesse inimlikest nõrkustest tingitud argielulistesse lünkadesse. Inimesed nõuavad liiga palju, robotite nõudmised on lihtsamad; inimesed valmistavad pettumust, robotid mitte. Turkle ei ole tehnoloogia suhtes vaenulik. Võtme tema positsiooni määratlemiseks annab põgus teemaarendus raamatu alguses. Psühhoterapeuti imiteeriva programmi ELIZA ilmumisega (sellest olen siin juba varem põgusalt kirjutanud) kaasnes vaenulik suhtumine ideesse, et arvuti võiks olla tõsiseltvõetav terapeut, sest sellel puuduvad inimeksistentsile omased kogemused (teadlikkus oma surelikkusest, leina või kadeduse tundmine jne). Kuna inimterapeut omab sääraseid kogemusi, siis on tal hõlpsam oma patsiente mõista. Selline suhtumine, mida Turkle nimetab „romantiliseks reaktsiooniks,“ oli valdav 1980ndatel. Alates 1990ndatest iseloomustab tema sõnul meie suhtumist tehislikesse olenditesse teatav pragmatism: me hindame neid üksikjuhtumite kaupa ja kontekstist lähtuvalt, küsides endalt, kas antud tehnoloogiline lahendus on oma funktsiooni täitmiseks, nt lapsehoidja olemiseks, piisavalt „elus.“ Turkle’i kohati sentimentaalseks muutuvad etteheited tulenevad minu hinnangul sellest, et ta on hetkel vähemusse jääval „romantilise reaktsiooni“ positsioonil tehnoloogiasse valdavalt pragmaatiliselt suhtuvas keskkonnas. Sentimentaalne toon nõrgestab mõningaid raamatu keskseid argumente. Näiteks väidab Turkle, et tehnoloogia pakub meile läheduse illusiooni ilma intiimsuse, suhtlemisega kaasnevate nõudmiste ning emotsionaalsete riskideta, muutes inimesed veelgi üksildasemaks ja eraldatumaks. See on kindlasti osa tõest, kuid väidet toetavate tõendite taga on eeldus, et kõigest hoolimata on vahetu kontakt inimestega alati alternatiividest parem, sest inimesed jagavad ühist eksistentsiaalset situatsiooni. Säärane eeldus vähendab juba eos tehnoloogia edulugude kaalukust. Kõigest sellest hoolimata toob tekst siiski välja tehnoloogilise progressiga kaasnevad varjuküljed, mida mitmed vaimustunud ülistajad märgata ei soovi. Turkle’i teos on vajalik tasakaalustamaks optimistlike nägemusi, millelaadseid võib leida näiteks David Levy raamatus Love and Sex With Robots: The Evolution of Human-Robot Relationships (2007), mille pealkiri, usun, kõneleb enda eest.			OSCAR-2019
Kasvatan korteris, kus on väga kuiv õhk, orhideesid. Müüja ütles, et neid tuleks iga päev piserdada ning kastes tuleks nö vette uputada. Alguses uputasingi, aga siis kuskilt lugesin, et seda tuleks teha kord kuus. Kuna nüüd vaatasin, et potid on väga kuivad, panin nad pooleks tunniks vette seisma. Pärast seda läks ühel orhideel leht täiesti kollaseks. Ma ei oskagi nüüd öelda, kas see võis minna liigsest veest või hoopis liigsest piserdamisest. Piserdan neid ikka nii, et nad tilguvad - võib olla peaks neid ainult kerge uduga katma. Teistel orhideedel on ka aeg ajalt mõni vana leht kollakkas tõmbunud. Lisaksin veel seda, et praegu mul see lill veel õitseb, aga valmivad lillenupud kuivavad ja kukuvad maha, nagu ma kuulsin, siis õisi ei tohi piserdada ning seda ma ei ole ka teinud. Olge head andke nõu, kas on kellelgi kogemusi, millest lille lehed kollakaks võisid minna ning mille pärast õie nupud maha langevad. Nõuanded ei pea just orhideedega seotud olema, aitavad ka kogemused teiste lilledega. Olen ka möödunud aastast orhideedega katsetanud. Mina piserdan enamasti ainult lehti, ehk veidikene läheb seda udu ka õiele. Kuna Teil on kuiv õhk, siis on piserdaminekindlasti lillele hea. Aga kardan, et lehtede kolletumine on seotud ülekastmisega. Kastmisega on mul nii, et sügisel-talvel uputan samuti 1 kord kuus vette, suvel teen seda 2 nädala tagant, sest siis on veevajadus suurem, piserdan ka rohkem. Peale kastmist tuleb lasta vesi ära nõrguda, et ta mitte alustassile või ümbrispoti põhja ei jääks. Juured ei talu seisvat vett. Ja nii on mul lehti juurde tulnud ja vanad on ka ilusad olnud. Aga ega ma orhideesid lehtede pärast taha, ikka õige pärast. Küsimus on selles, et mida teha peale õite närbumist. Esiemsel potil lõikasin varre lehtedeni maha ja jäin uut õievart ootama, ei midagi. Et pott liiga igav ei oleks, siis ostsin kunstõie ja torkasin samasse potti, aga nii,et eluslille juuri ei vigastaks. Siiani on kõik külalised mu "lille" kiitnud. Nii tegin ka flamingolillega. Tuba palju rõõmsam. Hiljem soovitati Nurmikost, et orhidee õievart ei tohi lehtedeni maha võtta, vaid kuni varrel oleva sõlmeni, kus on uus pung loomisel. Ostsin uue poti, peale lille närbumist tegingi nii nagu õpetatud. Aga praegu tundub, et see allesjäänud varst on kuidagi väga kuiv ja mingit uue õie tulekut sellelt varrelt küll loota ei ole. Olen kõigi toalilledega üsna hästi hakkama saanud ja vohavad päris hästi, aga orhideega pole seni õnnestunud, või tahan ma tulemust väga kiiresti saada. Mis kogemusi Teil selles osas on? Minul on alles esimest aastat, seega ei tea, kas hakkavad õitsema. Sellest poest kus ma oma esimese orhidee sain öeldi ka et tuleb pungani maha lõigata. Mina lõikasin, vars ei ole kuivanud, aga ega ta sellisena ilus ka ei ole. Kusjuures ise kaalusin ka ükspäev kunstorhidee õie ostmist, et need lõigatud varred välja ei paistaks. Järgmine kord, kui samast poest ostsin, öeldi, et ei vart tule maha lõigata enne, kui ta on täiesti kuivanud. Ma ei saanud täpselt aru, ta ütles midagi selle kohta, et lõikamine on vajalik, et tuleks mitmeharuline õisik. Samamoodi on nendel lipikutel, mis orhideedega kaasa pannakse, ühel öeldakse, et tuleb lõigata, teisel mitte. Nii palju olen ma targemaks saanud, et orhideed hakaks õitsema on vaja kolme asja: korrapärast kastmist, üks kord kuus väetamist (väetis peab olema 1/3 kuni 2/3 lahjem kui tavalistel lilledel) ning iga hommikust veega piserdamist. Neile pidi just meeldima kui neid piserdada hommikul. Ühe neist asjadest võid korrapäraselt tegemata jätta, aga kui kõiki asju teed nii kuidas juhtub, siis ei ole lootustki et nad õitsema hakavad. Ühte asja tegin veel, mis neile pidi meeldima, lõikasin plastmasspotidesse väiksed augud õhujuurte jaoks. Mis sorte sul on ja kus kohast sa neid ostnud oled? Olen netist vaadanud ja vesistanud, kui palju ilusaid sorte teglikult on. Orhidee vajavat jah suhteliselt suurt õhuniiskust.Seda saab piserdades,kuid vee kvaliteet kah oluline,et asjast kasu tuleks.Olen soovitanud kasutada hoopis mingit ilusat anumat lille läheduses,kus vesi sees ja toimub pidev aurustumine.Ümbripoti asemel võiks ju kasutada näiteks hoopis kaussi või miskit suurema suuga vaasi.Selliseid olen Novaluxis näinud.Sinna põhja panna vesi,selle sisse kivikeski nt.kergkruusa ja lillega pott selle peale.Tähtis,et temal poleks alumise veega otsest kontakti.Tean,et see aitab,sest vastukaja on olnud positiivne.Peale õitsemist st. kui poest toodud taimel õied ära närbuvad ei peaks selle õievarrega tegema miskit.On küll ka soovitatud,et võiks tagasi lõigata kuni 3 silma alt poolt alles jääb,kuid näen pidevalt taimi,mis kasvavad oma tahtmise järgi ja annavad uusi õisi. vesi ei ole nii hea kvaliteediga ning kui piserdada,siis peaks jälgima,et lehtede kinnituskohta ei jääks vett.Kuna ma olen jube laisk,siis ma ei viitsi niiviisi jännata.Kastan kord nädalas ning jätan hommikuni vee alusele ja mis hommikuks järgi on valan ära.Väetan spets orhidee väetisega.Augustis ostsin emale sünnipäevaks õitsva orhidee ning õitseb tänaseni.Vanast õievarrest ajas kaks õievart ning alt tuli veel uus õievars.Teised kaks orhideed puhkavad. kuna enamik toas kasvatatavaid orhideesid on epifüüdid, siis on nende juurestik väga õrn ja eriti seisva niiskuse suhtes. osadel orhideedel (nt dendrobiumidel) peab muld enne järgmist kastmist täiesti kuiv olema, osadel (nt miltonia, paphiopedilium) seda mingil juhul ei tohi lasta juhtuda - lehed lähevad kortsu (pöördumatult) nagu lehvik. kõik orhideed tahavad niisket õhku (vähemalt 50%), eriti oluline on see soojas ruumis. õisikuvart ei tohi täielikult ära lõigata sellepärast, et osad liigid ( nt phalaenopsis) võivad samal aastal uuesti õitseda. cymbidium on temperatuuri suhtes tundlik- õiepungade moodustamise ajal peab ta olema suhteliselt jahedas (öösel 10-15 kraadi, päeval veidi soojem). kui väga üldiselt mingeid juhtnööre anda, siis temperatuur öösel 12-15 kraadi, päeval 20 kraadi ringis. suur õhuniiskus. kasta pigem harvem, liigse niiskuse all kannatavad juured rohkem kui kuivuse tõttu. enamik orhideesid tahab valget kasvukohta, see on näiteks õitsemise suhtes olulisem kui väetamine. piisavalt valges kohas kasvaval orhideel on lehed helerohelised, tumerohelised lehed (kuigi näevad välja ilusamad) on märk liiga pimedast kasvukohast. Minule ütles üks iluaiandust õppinud agronoom, kui me tahtsime talle juubeliks orhideed kinkida, et tema endale seda õnnetust kaela ei taha ja et kodustes tingimustes on neid praktliselt võimatu kasvatada. Need lillemüüjad võivad rääkida, mida tahavad. Ühesõnaga, te olete kangelased, kui olete suutnud neid elus hoida, või mis veel võimsam, isegi uuesti õitsema ajada. Orhideede hobikasvatamine on mujal maailmas väga populaarne. Inimestel on muidugi selle jaoks ehitatud spetsiaalsed toad-kasvuhooned lisavalgustuse ja igasuguse automaatse kastmise-õhuniisutamise-temperatuurihoidmisega. Lipelgal on hea point: kuna orhideesid on väga palju erinevaid (isegi tuhandeid)sorte ja liike ning seega tahavad erinevaid kasvatustingimusi, siis enne ostmist uurige kasvõi netist nende kohta, ja selleks peate teadma orhidee nime (ladinakeelne on kõige parem). Nime teades on lihtne ka nt. Botaanikaaiast infot saada. Misasja. Pole see nii hull ju midagi. Mul kolmandat aastat kasvab idapoolse akna peal, saab hommikupäikest ainult ja nädalas korra orhideeväetisega juua. Liigse vee kallan aluselt mõne tunni pärast ära. Ahiküte, temperatuur seega kõigub ka. Aga õitseb korrapäraselt kaks korda aastas, sügisel ja kevadel, korraga teeb peale 3-7 õit, nagu tuju on. Eestikeelne nimi pidi tal olema kuuking, ladinakeelset pole ma vaevunud meelde jätma. Ilusad suured helelillad õied. Õievarre lõikan pärast õitsemist pungani maha, sealt pungast ajab siis uue õievarre. oma kogemusest võin öelda, et olemasolevatesse tingimustesse õigesti valitud orhideed ei ole tõepoolest nii raske kasvatada kui üldiselt arvatakse. minul on tavalistes toatingimustes korduvalt õitsenud paphiopedilum, miltonia ja cambria.			OSCAR-2019
Ilves: justiitsministri jätkamise otsustamine kujundab Eesti poliitilist kultuuri - Eesti - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt President Toomas Hendrik Ilves rõhutas täna riigikogu ees peetud kõnes korduvalt vajadust hoida usaldust ja usku oma riiki ning ütles ka, et ehkki justiitsminister Kristen Michali ametis jätkamine on ministri enda, tema valitsuskaaslaste ja erakonna otsustada, kujundab seegi valik Eesti poliitilist kultuuri ning seda, kas võim ja valitsemine on usaldusväärne. Ilves ütles täna riigikogu sügisistungjärgu avaistungil peetud kõnes, et usk ja usaldus on meie suurim väärtus, kapital, mida tuleb hoida kõigi raskuste ja kiusatuste kiuste. Mis tahes mäng selle usaldusega nõrgestab, õõnestab ja kahjustab tema sõnul Eestit ning võib lõpuks hävitada ka meie kõigi ühise riigi. «Selleks pole rahvas küll kellelegi oma võimu delegeerinud,» lausus ta. Seetõttu on ta enda sõnul mures, kui poliitika ja raha seosed ei ole laitmatult selged ja läbipaistvad ning kui valijad ja rahvas hakkavad kahtlustama, et parteid ja nende esindajad riigivõimu asutustes elavad mingite oma, vaid neile endile teada olevate ja kehtivate reeglite järgi. Tema sõnul pole see enam meie unistuste Eesti, kus arvatakse, et võim on mingi suletud kast, klann või kartell. Ilves märkis, et vabas ühiskonnas ei saa võimukohad olla suletud, vaid alati peab säilima terve konkurents, aus kriitika ja selge vastutus. «Erakondade rahastamise süsteem, valimiskorraldus ja parlamendi töökord on hakanud konkurentsi piirama, valimisolukorras on tekkinud koguni kõlvatu konkurents. See ei meeldi Eesti inimestele. Ja õigusega ei meeldi,» ütles president. Tema sõnul on just eriti sel aastal lubamatult palju umbusku ja pettumust, millega käib kaasas viha. «Jälgin murega seda tooni ja emotsiooni, mis kannab meedia ja valitsuse vahelist arvamustevahetust. Vahel tundub, et siin pole eesmärgiks enam mitte riigi arengu ees seisvate valikute selgitamine, vaid püütakse teineteisele haiget teha. Meelega. Ja võimalikult palju,» lausus ta. Ta tõi näiteks presidendivalimisteks valmistuva USA, kus on nii meedia ja poliitikute ning poliitikute omavaheline kurjustamise, mõnitamise ja solvamise eskaleerimine hävitanud võimaluse leida hädavajalikke kompromisse, et seda riiki ja rahvast raskustest välja aidata. «Seal võetakse kontekstist välja lauseid ja tümitatakse üksteist ning omavaheline rääkimine muutub võimatuks. Keegi ei kuula enam sisulisi argumente, arutelu asemel on ärapanemise võistlus. Hea riigikogu, hea Eesti rahvas, kas me mitte ei liigu samas suunas?» küsis Ilves ja ütles, et ühel hetkel saab sellest allakäiguspiraal ja koos sellega tekib põlgus meie poliitilise süsteemi, demokraatia ja Eesti riigi vastu. «Tekib see, mille kohta oleme lugenud ajalooraamatuist ning mida näeme juhtumas paljudes riikides, mis – ja mitte juhuslikult – vajuvad üha sügavamale majanduskriisi sohu.» Ta märkis, et kui riik ei ole enam oma ja usaldusväärne, siis kaotavad ka kodanikud soovi selle riigiga tegemist teha ja sellega ausalt suhelda ning siis muutub kangelaseks see, kes suudab seda riiki ning riiki esindavaid poliitikuid ja ametnikke kõige kavalamalt alt tõmmata. «Nii nagu Eesti on oma, on kogu Euroopa oma murede ja rõõmudega oma, ja sellesse tuleb ka nii suhtuda. Hoolega. Vastutusega, nagu vabadele inimestele kohane. Vastutades oma sõnade ja tegude eest, hoiame oma vabadusi ja demokraatliku riigi hüvesid,» rääkis Ilves. «Muu hulgas hoiame oma vabadust arvustada vahel sõnu valimata poliitikuid ja riigivõimu, kartmata, et meid selle eest karistatakse.» Samas kutsus ta hoidma neid etteheiteid puhkudeks, kui poliitikud ja riigivõim annavad selleks tõesti põhjust. «Näiteks siis, kui me valitud rahvaesindajad - võimu mis tahes tasemel - suhtuvad lugupidamatusega kodanikesse, ei võta kuulda nende õigustatud või isegi õigustamata kaebusi, ega seleta oma otsuseid. Siis on irdumine riigist ja rahulolematus võimuga paratamatu,» ütles president. Ilves osutas, et kui poliitikud kurdavad, et neile tehakse liiga, siis võib sageli öelda, et tehaksegi, kuid see on varasema suhtumise tulemus, kumulatiivne vastumeelsus, mis lõpuks väljendub ülepingutatud reaktsioonides. «Ent ebaadekvaatne võib see ehk tõesti olla üksikjuhtumi korral, ent laiemas ja eelnevat konteksti arvestades paraku täiesti ootuspärane,» sõnas ta. Ilvese sõnul saame vaid ise otsustada, missugust poliitilist kultuuri ja riigielu õhustikku me tahame: kas bütsantslikku hirmuõhkkonda, kus kodanikke käsitletakse omandi ja orjadena, sellist kavaldamist, kus seadused väänatakse poliitikute himudele vastavaks ning millest seejärel võtavad eeskuju kogu ühiskonna liikmed, või põhjamaist ausust ja läbipaistvust, kus riik on meie ühine omand. «Siit tuleneb ka mu vastus põletavale päevaküsimusele, kas üks minister peaks ametist tagasi astuma. Otsest kohustust tal selleks ei ole. Uurimine käib ja pole teada, kas asi üldse jõuab kohtusse. Me võime tuua palju näiteid teistest riikidest, ka Euroopa Liidust, kus ministrid, ka peaministrid ja presidendid, on olnud aastaid uurimise all, ent nad pole oma ametist loobunud,» ütles Ilves, kelle sõnul on see valik ministri enda, tema valitsuskaaslaste ja erakonna teha. Samas avaldas ta lootust, et nad kõik annavad endale selgelt aru, et seda valikut tehes kujundatakse Eesti poliitilist kultuuri, viisi, kuidas Eestis praegu ja edaspidi valitsetakse ja asju aetakse, ning seda, kas võim ja valitsemine on usaldusväärne. «Ja usaldus, nagu ennist ütlesin, on Eesti kapital, mille mahalaristamist ei ole võimalik sallida,» lausus president. Ilves lisas, et eelkõige tuleb praegu muretseda selle eest, et Eestit oleks võimalik hoida parimas võimalikus vormis, õigel teel. «Me peame taastama usalduse nii hästi ja ruttu kui vähegi suudame: tuleb lõpetada alatute võtetega üksteise ületrumpamine, me peame suhtuma rahvasse suurima võimaliku austuse ja tähelepanuga, leidma võimaluse toetada neid, kes on hädas, kinnitada ka nende usku Eesti tulevikku. Seda ülimat soovi ja ülesannet on me rahvas alati sõnadetagi teadnud,» ütles Ilves. Ülisuure dopingukogusega piiril vahele jäänud Eesti rammumees teenis kohtult rahalise karistuse Loe artiklit Vinge video: vaata Rauno Heinla vägevat võiduesitust Tallinnas peetud Rammumeeste Meistrite liiga etapil Loe artiklit Vaata videot			OSCAR-2019
Pärast Paasapühi on Iisraelis mitu mitte-religioosset püha – iseseisvuspäev ning mälestuspäev. Vastukaaluks religioossetele pühadele meenutavad iseseisvuspäev ja mälestuspäev iisraellaste lähiajaloos läbielatut. Juba mitu päeva varem müüvad noored teede ääres Iisraeli lippe ning paljudel autodel ja majadel lehvivad Iisraeli sinivalged Taaveti tähega lipud. Eile, 9. mail oli Iisraelis Yom ha-Zikaron ehk Mälestuspäev. Sellel päeval mälestatakse terroriohvreid ning langenud sõdureid. Mälestuspäev algab eelmisel õhtul päikseloojangu ajal tseremooniaga, mis leiab aset Nutumüüri ääres. Üle kogu Iisraeli kõlavad sireenid ja kõik seisatavad ja vaikivad minutiks nende mälestuseks, kes on andnud oma elu selle maa ja rahva eest. Mälestuspäeval kell 11 toimub samasugune kahe-minutiline leinaseisak. Neljakümne kolmel sõjaväekalmistul üle kogu riigi peetakse mälestusteenistusi. Samuti külastatakse surnuaial oma langenud lähedaste hauda. Mälestuspäeva peetakse päev enne Iisraeli Iseseisvuspäeva selleks, et püsiks meeles, millist hinda on iseseisvuse eest makstud ning millise ohvrit on toonud langenud sõdurid. Aga Mälestuspäeva õhtul kui päike loojub, pöördub iisraellaste lein juubelduseks, kui rahvas hakkab tähistama juudi rahva iseseisvust. Inimesed tulevad tänavatele, et tähistada iseseisvuse suurt imet, mis sündis pärast peaaaegu 2000-aastast eksiilis olemist. Ja täna, 10. mail on Iisraelis seega Iseseisvuspäev, mil iisraellased rõõmustavad vabaduse üle ja võimaluse üle olla „am Israel“ – Iisraeli rahvas „eretz Iisraeli-s“ – Iisraeli maal. Kogunetakse koduaedades, parkides või rannas traditsiooniliseks ?a?lõkipeoks. Tähistatakse seda, et 14. mail 1948.-l aastal kuulutas Iisraeli esimene peaminister David Ben Gurion välja Iisraeli iseseisvuse. Igal aastal toimub Iseseisvuspäeval ka Piibli-viktoriin. Jeruusalemmas toimuval üritusel saavad teismelised näidata oma piiblialaseid teadmisi. Samuti toimuvad Jeruusalemmas Herzeli mäel muusika, tantsu ja tulevärgiga pidustused. Koos lauldakse Iisraeli hümni „Ha-tikvat“. Naftali Hertz Imber, kes sündis Rumeenias aastal 1856, emigreerus Iisraeli pärast kohtumist kristliku sionisti Sir Laurence Oliphantiga ning ta asus elama Olifanti majja Haifas. Seal olles sai ta inspiratsiooni ühelt tolleaegselt aktivistide grupilt. 1882. aasta maikuus hakati Iisraeli rajama teist asundust nimega Rishon Le´Zion ning selle asunduse rajajatelt innustust saanud Naftali Hertz Imber kirjutas luuletuse pealkijaga Tikvatenu (mis tõlkes tähendab „meie lootus“). Sellele luuletusele kirjutas hiljem muusika Moldaaviast pärit immigrant Samuel Cohen, kes võttis aluseks tuntud helilooja Smetana teose "Moldau", mis omakorda põhines osaliselt ühel Skandinaavia rahvalaulul. Luuletus, mida praegu tuntakse kui "HaTikva" (lootus), võeti tolleaegsete juutide asunduste poolt mitteametlikuks hümniks. Ning 14. mail 1948. aastal sai "HaTikva"-st Iisraeli riigi hümn, mida rahvusassamblee laulis pärast Iisraeli riigi iseseisvusdeklaratsioonile alla kirjutamist. "HaTikva" sõnad tähendavad tõlkes järgmist: "Niikaua, kui juudi hing sügaval südames igatsust tunneb ning silmad vaatavad itta Siioni suunas, ei kao meie lootus, kahe tuhande aasta vanune lootus, olla vaba rahvas omal maal, Siionimaal ja Jeruusalemmas." Mainitud organisatsioonid on olnud vaenujalal alates 2007. aastast, kui Hamas jõhkral kombel Fatah Gaza sektoris võimult eemale tõrjus ning tappis hulga selle liikmeid. Hiljem on mitmeid kordi üritatud koostöölepet sõlmida, kuid tulemusteta. Egiptuse uue valitsuse, mis on eelmisest valitsusest Hamasi suhtes märksa positiivsema hoiakuga, vahedusel jõuti suhteliselt lühikese ajaga kokkuleppele. Lepingus käsitletakse põhimõtteid ning ei täpsustata, kuidas koostööd teostama hakatakse. Peamised põhimõtted puudutavad valimiste korraldamist aasta jooksul, tehnokraatide valitsuse moodustamist, vangide vabastamist ning uue julgeolekujõu loomist kahe organisatsiooni relvajõudude ühendamise teel. Palestiina Omavalitsuse juht Mahmoud Abbas ütles enne allakirjutamistseremooniat: ”Me ei hakka Hamasilt nõudma Iisraeli tunnustamist.“ Abbasi vanemnõunik Nabil Saath ütles, et see nõudmine oleks ”ülekohtune, teostamatu ning mõttetu.” Palestiina Omavalitsuse esindaja läbirääkimistel Saeb Erekat väitis, et tegu on siseasjaga, mille kohta Iisraelil ei tohiks sõnaõigust olla. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu reageeris koostöökokkuleppe sõlmimisele väga negatiivselt ning nõudis Abbasilt selle tühistamist. Netanyahu on praegu külastamas Suurbritanniat ja Prantsusmaad, et veenda Cameroni ja Sarkozyd loobuma Palestiina riigi loomise toetamisest, kui see ÜRO-s septembris päevakorda tuleb. Koostööleppe sõlmimise uudis võib olla toetuseks tema seisukohtadele, sest Euroopas peetakse Hamasi terroristlikuks organisatsiooniks. Kohtumisel Tony Blairiga ütles Netanyahu: ”Kuidas on võimalik sõlmida rahu valitsusega, millest pool taotleb Iisraeli hävitamist ning ülistab peaterroristi Osama bin Ladenit.” Iisraelis valitsev suhtumine koostööleppesse sarnaneb Netayahu omaga, kuid on ka neid, kes soovitavad protsessi mitte sekkuda ning jälgida selle asemel loodava valitsuse tegevust. Selline on olnud Euroopa riikide hoiak ning ka USA on väitnud, et jätkab praegu Palestiina Omavalitsuse rahalist toetamist. Arvatakse, et Iisraeli pehmem suhtumine võiks Netanyahu kuvandit parandada. Koostöölepe on Iisraeli jaoks siiski mitmes mõttes kahjulik ning see ei ole ainult palestiina araablaste siseasi. Nagu Netanyahu õigustatult rõhutab, ei ole võimalik sõlmida rahu partneriga, kes ei austa isegi sinu õigust eksisteerida. Kuidas saab põhjendada selle nõudmist Iisraelilt? Hamasi hoiak ei ole ainult teoreetiline, vaid seda näidatakse praktilistel viisidel, mida Iisrael ei saa eirata. Kokkuleppe sõlmimise tulemusena vabastatakse suur hulk terroriste. Need on isikud, kes on rünnanud iisraellasi ja neid võib-olla ka mõrvanud. Mõned neist kahtlemata hakkavad seda taas üritama ning see ei ole enam palestiina araablaste siseasi. Palestiina Omavalitsuse politseisse, millega Iisrael mingil määral koostööd teeb, imbuvad sisse Hamasi liikmed, kelle põhieesmärgiks on pöörata relvad juutide vastu. Kas see on palestiina araablaste siseasi? Palestiina Omavalitsus ja võib-olla ka kogu maailm hakkab Iisraelilt nõudma Gaza blokaadi lõdvendamist, sest see on nende territooriumi lahutamatu osa. Selle tulemusena saavad terroristid piirkonda hõlpsasti igasuguseid relvi sisse smugeldada. Kas see on palestiina araablaste siseasi? Islamist lähtuv fanatism annab aluse Palestiina Omavalitsuse kampaaniale Iisraeli boikoteerimiseks ja demoniseerimiseks ning seda levitatakse vabalt. Kas see on palestiina araablaste siseasi? Palestiina Omavalitsus on kaassüüdlane Iisraeli sõduri vangishoidmise eest. Samal ajal üritatakse röövida uusi sõdureid, et kasutada neid vahetuskaubana terroristide vabastamiseks. Kas see on palestiina araablaste siseasi? Ning lõpuks, mis mõte on läbirääkimistel Jeruusalemma, asunduste, piiride, põgenike, jms üle, kui teine läbirääkimiste osapool ütleb: “kõik mulle ja mitte midagi sulle”? Nagu näha, on selle siseasjaks nimetamine lihtsalt mõttetus. Selle mõttetuse eesmärgiks on Palestiina Omavalitsusele maailma majandusliku ja diplomaatilise toetuse tagamine. Sama kehtib tehnokraatide valitsuse ametissemääramise mõtte kohta. Kas on võimalik uskuda, et Fatah või Hamas loobub vabatahtlikult võimust? Tehnokraadid muutuvad nende organisatsioonide marionettideks. Palestiina Omavalitsuses muidugi eksisteerib sisemine vajadus ühinemiseks ning kaks organisatsiooni kirjutavad lepingule alla erineval põhjusel. Abbas peab tõestama, et ta on on juht kõikidele palestiina araablastele, eriti nüüd, mil taotletakse Palestiina riigi väljakuulutamist. Hamas vajab raha ja legitiimsust. Ent tõelise kokkuleppe sõlmimiseni ja selle elluviimiseni on pikk tee. Organisatsioonide ideoloogilised erinevused on küllalt suured ning nende ühine ajalugu on verine. Palju kahtlevad seetõttu kokkuleppe elluviimise edus. Igal juhul on selle sõlmimine tingitud pigem vajadusest kui soovist. Hamas jääb ka pärast kokkuleppe sõlmimist Hamasiks. Tal ei ole valikut, sest tema poliitiline programm põhineb usulistel veendumustel ja mitte vastupidi. Koostöökokkulepe annab Hamasile aga rohkem vahendeid oma programmi elluviimiseks. Tema esindajad valitsuses kõnelevad seda, mida lääneriigid kuulda tahavad ning väidavad, et ”sõjalisel tiival” pole mingit pistmist ”poliitilise tiivaga”. Selline õppetund on saadud Hizb´Allahlt. Rahvusvaheline kogukond ei tohiks lepet toetada. Milleks toetada algatust, mis annab islamistlikule, ÜRO liikmesriiki hävitama üleskutsuvale, rahvusvahelist õigust rikkuvale, terrorismiga tegelevale, ning Osama bin Ladenit ülistavale ja pühaks sõdalaseks nimetavale organisatsioonile legitiimsuse, hääle ja võimu? Arvatavasti ei saa põhimõtetele kindlaksjäämist oodata kaasaegsetelt riikidelt, milles aetakse olukorrast lähtuvat poliitikat. Ent ka sellisel juhul on raske mõista, millist poliitilist kasu võiks tuua terroristide võimu toetamine. Teisipäeval, 3. mail, tähistati Eestis Iisraeli Iseseisvuspäeva. Iisraeli asevälisminister Danny Ayalon ja suursaadik Eestis ja Soomes Avi Granot andsid Tallinna Vene Teatris Iseseisvuspäeva auks vastuvõtu. Vastuvõtul esines tuntud Iisraeli laulja David D’Or ansambliga. Sõnavõttudega esinesid Danny Ayalon, Avi Granot ja Eesti Juudi Kogukonna president Alla Jakobson. Külalistena viibisid vastuvõtul peaminister Andrus Ansip, President Arnold Rüütel abikaasaga ning mitmed suursaadikud ja teised kutsutud külalised. Iisraeli asevälisminister Danny Ayalon ütles oma kõnes, et Eestit ja Iisraeli ühendavad ühised väärtused ja meie riikide hilisajaloos on olnud palju sarnasusi. Meil on olnud 19 aastat diplomaatilisi suhteid, mille sõlmimine oli loomulik ja lihtne seoses ühistele väärtustele ja sarnasele maailmapildile. Nii Iisrael kui ka Eesti astusid koos OECD liikmeteks möödunud aastal. Danny Ayalon viibis Eestis esmakordselt. David D’Or andis täispika, üle tunni kestva kontserdi, millele elas kaasa kogu Vene Teatri saali täis külalisi. Kontsert sisaldas juudi rahvamuusikat, tuntud popmuusika töötlusi ja vaimulikke juudilaule. Artist kaasas publikut mitmeid laule kaasa laulma. David D’Or on tuntud nii Iisraelis, kui ka mujal. Ta on andnud kontserte enamuses maailma maades. Iisraelis tähistatakse iseseisvuspäeva tänavu 10. mail, mis on juudikalendri järgi 6. Iyar. Päev algab 09.05 päikeseloojangul ja lõpeb 10.05 õhtul. Iisraelil on tavaks tähistada oma tähtpäevi juudi kalendri järgi. Meie kalendri järgi taasrajati Iisraeli riik 14.05.1948. Esimeseks peaministriks oli David Ben-Gurion, kes luges 14. mail ette iseseisvusdeklaratsiooni. Täna õhtul süüdatakse kõikjal Iisraelis lõkked. Tegu on ühe "väiksema" juutide pühaga, mis kannab nime – Lag Ba`Omer. Selle püha tähistamine sai alguse rabi Akiva ajal teisel sajandil peale Kristust. Talmud väidab, et sellel päeval 2. sajandil lõppes kohutav katk, millesse suri 24 000 Rabi Akiva õpilast. Lag Ba´Omerit tähistataksegi selle mälestuseks, et katk lõppes. Päevadel enne Lag Ba’Omerit paastutakse ja leinatakse taga neid 24 000-t katkus hukkunut. Leina märgiks ei lõika inimesed sellel ajal oma juukseid, ei aja habet ega osta uusi riideid. Samuti ei planeerita selleks ajaks pulmi. Lag Ba’Omer on ka rabi Akiva kuulsaima jüngri Rabi Shimon Bar Yohai surma-aastapäev. Tema on juudi müstitsisimi tuntuima teose „Zohar“-i autor. Kümned tuhanded religioossed juudid Iisraelis kogunevad tema matmispaika Meronis, Safedi linna lähedal. Aga Lag Ba’Omerit tähistatakse lõkete tegemisega. Juba mitmeid nädalaid on vedanud lapsed Iisraelis ringi ostukärusid ja koguvad puid. Korjatakse kõike, mis põleb. Iisraelis teadupärast on puit väga hinnaline ja seepärast nähakse kõvasti vaeva, et juba varakult lõkketegemis-materjale hankida. Ehitusettevõtjad püüavad ära hoida seda, et innukad noorukid puidust laudu ja tellinguid ehitusplatsidelt laiali ei tassiks. Kui märgatakse, et kellegi aias seisab kasutu tool või laud või mõni muu puitese, siis kindlasti uuritakse võimalust, kas seda ei soovitaks ära anda. Täna õhtul süüdatakse kogu Iisraelis Lag Ba’Omeri lõkketuled ja inimesed lähevad välja grillima. Lag Ba’Omeri ajal on mõned inimesed kogu öö üleval. Selle aasta Lag Ba’Omeri tähistamine on ka pisut teistsugune. Kuna Lag Ba’Omer langes sellel aastal pühapäeva peale, lõket tehakse aga püha eelõhtul, see oleks olnud laupäeva õhtul, siis andsid Iisraeli pearabid välja erilise korralduse. Vältimaks shabatiajal tule süütamist ja töö tegemist, mis on keelatud, kuulutasid Iisraeli rabid, et lõkete tegemine lükkub sellel aastal ühe päeva võrra edasi. Vastavasisuline rabide deklaratsioon loeti juba möödunud kolmapäeval Iisraeli raadios ette. Seega tehakse sellel aastal lõket laupäeva õhtu asemel täna õhtul, s.o. pühapäeval, 22. mail. Hiljuti avaldatud uurimustulemuste põhjal on Iisrael 7.-ndal kohal maailma õnnelikeimate riikide hulgas. Antud küsitlus viidi läbi 1000 täiskasvanu seas 124-st erinevast riigist. Inimestel paluti 10-palli skaalal öelda, kuidas nad on rahul eluga oma kodumaal. 124-st riigist vaid üheksateistkümne riigi elanikud nimetasid elu oma kodumaal õnnelikuks. Nende hulka kuulus ka Iisrael koos näiteks Kanada, Austraalia ja Skandinaaviamaadega. Huvitav on ka see, et elu Iisraelis peeti näiteks paremaks kui elu Ameerika Ühendriikides. (Jpost) Lõuna-Koreas on väga populaarne lugeda juutide Talmudi. Talmud on judaismi pärimuste kogu viiendast sajandist eKr. Talmud on kirjatundjate ehk rabide koostatud Tora juurde kuuluv pärimus. Talmudis on seletused ja juhised mitmesuguste elusituatsioonide jaoks, muuhulgas jumalateenistuse ja judaistlike pühade pidamiseks. See on kogumik "esivanemate pärimusest", millele ka Uues Testamendis viidatakse. Sellist juutide tarkuseraamatut loetakse Lõuna-Koreas laialdaselt. Peaaegu 50 miljonit korealast loevad neid juudi kirjutisi ka koolis, kus see on osa korea laste õppekavast. Nii nagu Iisraelis, pööratakse ka Koreas suurt tähelepanu lastele hea hariduse andmisele. Korea suursaadik Iisraelis seletab, et Koreas uuritakse Talmudi selleks, et saada samasugusteks geeniusteks nagu on juudid. Peaaegu igas Korea kodus on korea keelde tõlgitud talmud. Seega on talmude Koreas rohkem kui Iisraelis. Talmudi ei uuri mitte vaid lapsed koolis, vaid ka pereemad kodudes. Korealased on üldse suured Iisraeli fännid. Korea suursaadik Iisraelis ütleb, et nii nagu korea traditsioon, rõhutab ka juudi traditsioon perekonnaväärtusi. Nagu Koreas, on ka Iisraelis tavaks istuda reede õhtul perega koos sööma. Samamoodi koheldakse nii Koreas kui Iisraelis austusega eakaid inimesi. Kõige populaarsemaks tasuliseks turismimagnetiks Iisraelis peetakse Masadat. Iidne Masada kindlus, mis asub Surnumere ääres oli möödunud aastal kõige populaarsem külastamispaik, olles eespool näiteks Jeruusalemma Piibli-loomaaiast, Ein Gedi Looduspargist ning ka Safari pargist, mis asub Tel Avivi lähistel Ramat Ganis. Möödunud aastal külastas Masadat enam kui 750 000 inimest. Masadast populaarsem on vaid Läänemüür Jeruusalemmas, ent selle külastamine on tasuta. Mis puudutab turismi Iisraelis üldises mõttes, siis viimasel ajal Lähis-Idas toimuvad rahutused ei ole kahandanud turistide huvi Iisraeli vastu. Kui Egiptus ja Jordaania on teada andnud turistide arvu kahanemisest, siis Iisraelis on need näitajad tõusuteel. Möödunud 2010.-s aasta oli kõigi aegade edukaim aasta, mil Iisraeli külastas 3,5 miljonit inimest, kellest kaks kolmandikku ütlesid endid olevat kristlased. (siianiIsraelNationalNews) Iisraeli Turismiminister Stas Misezhnikov ütleb käesoleva aasta broneeringuid ja plaane vaadates, et ka käesolev aasta tõotab tulla Iisraelile edukas. Turiste huvitavad Iisraelis eelkõige pühapaigad ja Vahemere, Punase mere ja Surnumere rannad. Vastavalt Iisraeli Turismiministeeriumi andmetele tõid möödunud aastal turistid Iisraeli majandusele kasu umbes 4,4 miljardit dollarit. (Ha-Aretz)			OSCAR-2019
Mul on kodus nüüdseks talvel juba 6 aastaseks saav Jack Russell. Raske on tuua midagi välja, mida peaks teadma. Kõik oleneb koera iseloomust. Minu oma on paras hellik, kes koguaeg tahab kaisus olla. Samuti parajalt flegma. Aktiivsest jooksmisest ja närimisest on asi kaugel. Pigem tõmbab end diivanil kerra ja magab. Võib-olla kui midagi välja tuua, siis laste suured fännid nad ei ole. Eriti just kolme aastased ja alla seda. Minul Jack Russell'it ei ole kodus, aga mu väga heal sõbral on ja puutun nendega tihti kokku. Nende koer on äärmiselt aktiivne ja lemmik paik on õue kindlasti. Laste koha pealt nõustun ka. Lapsed tihtipeale ehmatavad nad ära ja siis nad hoiavad pigem eemale, aga eks see ole iga koeraga nii. Kaissu meeldib ka neile jah ronida. Mul on kodus kohe kaheseks saav krants, küll aga Jack Russelli koopia, nii peaaegu välimuselt ja käitumiselt. Täpselt samamoodi kaissupugeja, aktiivne, õues mängiks kasvõi 24/7, võõrad, eriti lapsed talle väga ei meeldi, pigem arg, kuid pere kaitsev (peletab suuri hulkuvaid koeri eemale :D) usun, et palju sõltub ka koera iseloomust ja kasvatusest. Arvan, et kui kutsikas võtta lapsega perre, võivad nad superhästi läbi saada ;) Kindlasti peaks selle koera jaoks olema aega, mängima nii füüsiliselt kui vaimselt kurnavaid mänge, uskumatult tark ja kiire õppija. Vastasel juhul leiab ta endale ise tegevust (närib, kaevab, purustab) :D Minu kogemuse järgi on Jack Russel üks väga aktiivne koer, kellele meeldib joosta ja mängida, kui samamoodi nagu kirjutas M&K, siis on ka meie oma parajalt arglik. Võõraste peale ei haugu, ei urise, nuusib üle ning mõne aja pärast, kui saab aru, et vist on tore, siis ronib sülle. Teiste loomadega läbisaamine väga hea. Ja laste kohapealt nõustun eelmistega :) Mina julgen kindlasti soovitada ja lapsi ta armastab ka meil tohutult! :) meil on endal ka laps ja naabritel samuti. Kass on meil 7a ja läbisaamine täitsa ok, kui välja arvata seda, et kass sööb nüüd meil aknalaua pealt, kuna Mayal on päris hea isu ja sööks kassitoidu ka lihtsalt ära. Jack Russell on tark, nutikas, sõbralik ja aktiivne. Minu omale meeldivad kõik inimesed,kes talle kasvõi korra viitsivad palli viitsivad visata (k.a lapsed). Minu arust on jack russell parim kaaslane, kuna sunnib ka omanikku olema aktiivne ja mänguline. Suurepärane koerake! Minul on kodus 3 aastane Jack Russell. Erinevalt teistest Jackidest, keda ma kohanud olen, on tema päris isepäine. Ta ei taha palju paitamist/nunnutamist ja võõrastel inimestel ei lase end üldse puudutada - muutub isegi kurjaks. On väga aktiivne ja tahab PIDEVALT mängida, joosta, sikutada mänguasju. Pahandust ei tee ja midagi ka ei näri. Õpib kiiresti ja vajabki just palju õpetamist nii uute trikkide näol kui ka kuulekuse näol. Temaga peab tohutult tohutult palju tegelema :) Ka minu koerale ei meeldi kahjuks lapsed. Ilmselt seetõttu, et lapsed paratamatult teevad kaootilisi ja ettearvamatuid liigutusi. Samuti ajab Jack Russell meeletutes kogustes karva (minu oma on siledakarvaline). Kui ma saaksin aega tagasi keerata sinna koera võtmise algfaasi, siis mõtleksin kindlasti uuesti üle, kas ikka võtta Jack Russell. Nad on küll väga ilusad ja toredad ja ägedad oma laigukestega. Minu arust isegi liiga populaarsed arvestades seda kui palju nad tegelikult vajavad aktiivsust ja seda, et nad on siiski terjerid. Terjer on väga tugeva iseloomuga ja kunagi ei tea, millise iseloomuga saab olema Sinu koer. Meil on oma Jackiga väga palju toredaid hetki, kus me kallistame ja musitame, mängime ja lollitame. Ma ei kahetse kunagi, et ta endale võtsin. Kuid siiski, soovitan pikalt enne kaaluda ja mõelda, kas Sul on ikka piisavalt aega temaga koolis käia, trennis käia (agility treening nt), talle mänguasja visata üha uuesti ja uuesti, teda pidevalt õpetada ja aktiivsena hoida :) 3. Sokke ei tohi vedele jätta kuna seda tõugu koerad vajavad palju närimist ja sokid või mis iganes riided mis vedelevad sobivad ideaalselt 5. Tugeva iseloomuga. Kui muidu on nunnukas sul, aga siis kui midagi oma tahtmist ei saa siis näitab seda korralikult välja.(ehk leiad mõne katkise eseme või loigukese kuskilt) Üliaktiivsed koerad. Kui pole aega igapäevaselt korralikult koera väsitada pole mõtet võtta. Lapsi väga ei salli ja parajalt tugeva iseloomuga koer Samuti leian, et iga koer vajab tegelemist, tähelepanu ja hoolitsemist, selle koha pealt ei erine Jack Russell küll teistest. Kindlasti tuleb kasuks kui eluasemeks on eramaja (arvan, et korteris jääks tema jaoks kitsaks), siis ta saab aias ringi joosta ja mängida, see talle väga väga meeldib, ning liigset energiat ei jää kuskilt üle. Mõnikord võib muidugi leida mõne augukese muruplatsilt või lillepeenrast, mida ta on hoolega kaevand, aga kui õigel ajal peale sattuda ja keelata, siis saab ka selle asja lahendatud. Enamus kommenteerijaid mainivad "Lapsi väga ei salli". Hea oleks teada, kas nendes peredes on lapsi või on russell võetud "lapseks". Suurlinnades on selliseid "peresid" palju, tundub mulle. Kui koera omanik ei salli lapsi, siis tundub päris loogiline väide, aga natuke kontekstuaalset infot oleks abiks. Minul on kodus 2-aastane isane Jack Russell. Olen oma valikuga väga-väga rahul! Lastega saab läbi ideaalselt. Kohe alguses tuleb temaga olla järjekindel - meie koer ei käi voodis, diivanil ja ei astu ühtegi sammu trepist üles teisele korrusele, sest pole lubatud. Toas on väga rahulik. Ära närinud ei ole mitte ühtegi asja. Tal on oma mänguasjakast kust käib valimas kui mängutuju tuleb. Me pole kordagi pidanud oma koera karistama. Valisime kutsikat hoolega. JRT võib olla täielik terminaator. Sellepärast ei ole mõistlik valida pesakonna kõige aktiivsemat kutsikat isegi siis kui ta on imeilus :)			OSCAR-2019
Võileiva hinna ja sisuliselt ettevõtte enda rahadega erastatud Riigiressursside Keskusest on kümne aastaga kasvanud ligi miljard krooni väärt ettevõte, mille omanik(ud) on end üritanud erinevate finantsskeemide abil kiivalt varjata ning ei ole nõus ka kümme aastat hiljem kapist välja tulema. Kui uskuda USA registrit, siis on ettevõtte ainuomanikuks Teet Saarepera, kes eelmise sajandi lõpus Liiva Keskuses populaarseid pidusid korraldas. Ja kui see tõesti nii on, siis viis Saarepera end kümme aastat tagasi tehtud erastamistehinguga Eesti jõukaimate inimeste sekka. Tema vara väärtus on Äripäeva hinnangul 800 miljonit kroon. Sel aastal sai tasutud ka viimane järelmaksu summa riigile kuulunud suure laokompleksi eest, mida 1999. aastal toimunud erastamiskonkursil jahtisid näiteks Oliver Kruuda äripartner Mati Tusov koos LHVga ning Hansapanga asutajate sekka kuulunud Andres Saame ja Heldur Meerits koos ehitusettevõtja Jaanus Otsaga. Lisaks veel kinnisvarabüroo Uus Maa ning paar vähemtuntud ettevõtjat. Erastamiskonkursi võitis aga salapärane Trade & Invest, kes oli nõus oma esialgset 11 miljoni krooni suurust pakkumist kergitama 60 miljonile kroonile ning kelle omanikke esindasid erastamisagentuuriga peetud läbirääkimistel sisuliselt variisikud. Kuna pool rahast sai tasuda EVPdes, jäi ostu reaalseks hinnaks umbes 35 miljonit krooni, mille maksmiseks andis riik aega kümme aastat. Võitjal Trade & Investil oli tagataskus aga veel üks trump: kuigi pakkumisel osalemise tingimuseks oli, et tasuda jääva summa tasumiseks tuleb esitada pangagarantii, taotles ettevõte võitjaks kuulutamise järgselt pangagarantii asendamist hüpoteegiga, millega Erastamisagentuur ka nõustus. Hüpoteek seati Kalmistu tee 26 ehk tollase Liiva Keskuse hoonetele, mis veel pool aastat varem oli kuulunud riigile ning mille sai enda valdusesse erastmiskonkursi hilisem võitja Trade & Invest. Pakkumise järgselt mängureeglite muutmise tõttu kaebas teiseks jäänud ja keskuse eest 40 miljonit krooni pakkunud Rime Kinnisvaraga seotud Vilsmerk Konsultatsioonid erastamisagentuuri kohtusse. Teise astme kohus leidis küll, et erastamisagentuur ei kohelnud pakkujaid võrdselt, kuid ei tunnistanud lepingut tühiseks. Riigikohus ei pidanud asja vaagimist aga tarvilikuks ning jõusse jäi juba tehtud otsus. Vahetult pärast erastamist märkis endine Riigiressursside Keskuse juht Hillar Ruben, et ka 60 miljoni kroonine ostuhind oli tema meelest liiga väike ning hindas müüdud vara tegelik väärtuse 500 miljonile kroonile. Lisaks väideti ajakirjanduses, et tollal võimul olnud peaminister Mart Laari partei on riigiettevõtte n-ö omadele poistele sokutanud. Nimelt kuulus Trade & Investi esindaja Toivo Külaviir 1992. aastast 2003. aasta lõpuni Isamaaliitu. "Me pole Laari parteid toetanud mitte kuidagi. Kuna ma siiski partei liige olin, siis võis sealt mida iganes välja lugeda," kommenteerib Külaviir tollaseid süüdistusi nüüd. "Kui seal oleks hinnaga mängimine olnud, siis poleks mõtet olnud 19 miljonit rohkem pakkuda, see oleks liiast olnud. Me tegime vägagi konkreetsed arvutused ja leidsime ülempiiri, millega tasub seda asja võtta," lisab ta. Trade & Invest erastas Riigiressursside Keskuse enda raha praktiliselt kasutamata: pool aastat pärast erastamist ehk 1999. aasta lõpus oli ettevõttel erastamisagentuuri ees 18,3 miljoniline võlg, mis oli enam-vähem pool ostusummast, ning 24,5 miljoni kroonine tagatiseta võlakohustus. Ettevõttele "andis laenu" varatu Estonia Capital, kes aga huvitaval kombel ei laenanud erastamiskonkursi võitjale oma raha, vaid vahendas 19,2 miljoni kroonist laenusummat, mille oli ta ise kelleltki saanud. Erastamisele järgnenud vangerdused samade omanikeringi eri ettevõtete vahel võtavad silme eest kirjuks, kuid selle tulemusel aeti Trade & Invest pankrotti ning Estonia Capital omandas 2002. aastaks Riigiressursside Keskuse. Estonia Capital kuulus algselt erinevate ürituste korraldamisega tegelenud Kristjan Vosmanile, kuid liikus juba aastal 2004 advokaadina töötava Urmas Kärdi omandusse ja seejärel aasta hiljem juba USAs maksuparadiisis Nevada osariigis asuva REC Incorporated nimele, kus on ta siiani. Riigiressursside Keskuse omanikeringi kuulunud advokaat ja ettevõtte praegused juhid ei tea, kes on firma omanik, või ei taha seda avalikult välja öelda. Millisele ameeriklasele vahepeal Riigiressursside Keskuse omanikuks olnud advokaat Urmas Kärdi ettevõtte müüs või andis, jääb Kärdi käest teada saamata, sest mees ei soovi sel teemal Äripäevaga rääkida. "Ma teenindan neid õigusalaselt, aga nendega seotud asju ma ei kommenteeri kuidagi," ütleb ta lühidalt. Äripäevaga kohtumisel lausuvad Riigiressursside Keskuse juht Tiit Karu ja nõukogu liige Toivo Külaviir kui ühest suust, et nemad ei tea isegi seda, kellele võiks kuuluda Riigiressursside Keskuse emafirma Estonia Capital. Karu: "Üldjuhul meie tegevus piirdubki Riigiressursside Keskusega ja Estonia Capital on meie jaoks selline A ja O, kelle kaudu tulevad meile ka korraldused." Mehed soovitavad pöörduda otse Estonia Capitali juhi Teet Saarepera poole. Saarepera on Estonia Capitali juht. Äripäevale jääb ta aga mitme nädala jooksul kättesaamatuks, tõstmata mobiiltelefonitoru ja jättes vastamata e-kirjadele. Erastamisprotsessi kohta lisab Külaviir, et tolle aja kohta oli tegemist üle keskmise suurusega tehinguga, mistõttu oli ka finantseerimisskeem üsna keeruline. "Lisaks omavahenditele sisaldas see järelmaksu Erastamisagentuurilt, pangalaene ja lisatagatisi erinevate ettevõtete varade näol. Paar erastamisjärgset aastat kulus RRK saneerimise ja erinevate ettevõtete tegevuste ühendamisele ning struktuuri korrastamisele," ütleb ta. Kogu skeemi täpset rekonstrueerimist ei pea Külaviir enam otstarbekaks, kuid märgib, et sellest tulenesid ka muutused RRK omandistruktuuris. Külaviiru sõnul vedas keskuse erastamist teiste hulgas ka Saarepera. Vastavates dokumentides tema nime ei leia - ju tegi mees halli kardinali tööd. Kuigi mehe nimele ei kuulu siiani ühtki firmat, on aga ajakirjanduses teda mitmete firmade, sh Riigiressursside Keskuse tegelikuks omanikuks peetud. Selles valguses nimetab nelja aasta tagune Eesti Ekspress meest vaeseks miljonäriks. Osariigi sekretariaadi kodulehe ettevõtete registris oleva info põhjal võib järeldada, et tõenäoliselt on tegu riiulifirmaga, mis on loodud nn registreerimisagendi ehk ettevõtte formaalse esindaja abil. Ettevõtte kõigi ametnike ehk omaniku, tegevjuhi, sekretäri ja finantsjuhi lahtris seisab aga ei kellegi muu kui Teet Saarepera nimi. Tema aadressiks on märgitud Riisika tänav Tallinnas - ainus Saareperale kuuluv kinnisasi, eeldatavasti mehe kodu. Miks Riisika tänava ettevõtja aga omanikuks olemise staatust nõnda kiivalt ja põhjalikult varjab, jääb mehe enda teada.			OSCAR-2019
Mõnus suvi Eestis... naudin täiel rinnal! Kuum rannaliiv ja päike, kallid sõbrad ja toetav pere... mida hing veel ihata oskaks? Kahju aind, et mu kallis härra seda koos minuga nautima ei saanud jääda ja pidi tööle tagasi lendama, just kui ilmad siin suviselt soojaks läksid... Noh ja kui veel pisut nokkida ja nuriseda, siis sooviks, et saaks kuidagi randa dushid organiseeritud, et peale merevees jahutamist oleks võimalik end soolasest veest puhtaks loputada, et siis uuesti end sisse kreemitada ja niimoodi mõnusamalt rannapäeva nautida. Kloogale või Väänasse, ma ei teagi, mis rannas me täna käisimegi, sinna ei hakka neid ilmselt keegi kunagi paigaldama... võta või pudeliga oma dushivesi kaasa. :) Retsept on ka väga suvine, kuigi minu marjad on pärit hoopiski eelmisest suvest... ootasid mind nii kannatlikult külmikus, et siis muffinite sisse viimaks ilutsema pääseda. Muffinite valmistamise jaoks võiksid kõik koostisosad olla toatemperatuuril, mitte otse külmikust võetud. Sulatasin või ja lasin sel pisut jahtuda enne kui hapukoorega kokku segasin. Munad vahustasin koos suhkru ja vanilliga kohevaks heledaks vahuks. Eraldi kaussi sõelusin jahu ning segasin kokku küpsetuspulbri ja soolaga. Lisasin kahes jaos kordamööda munavahule kuivained ja hapukoore-võisegu. Kõige viimaks läksid tainasse marjad. Jagasin taina muffinivormidesse ja küpsetasin ahju keskosas 15 minutit. Glasuuri jaoks segasin kokku hapukoore ja suhkru ning igale ahjusoojale muffinile jagus peaaegu teelusika jagu glasuuri, lõpuks kaunistasin marjadega. Meil oli kodus see peenema mustriga vahvlimasin, millel ei olnud rasvakogujat ja kui meie õe ja vennaga vahvleid tegime, siis lainetas terve köögilaud võist (ok, olime ikka nii targad ja tublid, et panime alati ajalehe vahvlimasina alla, et ema ja isa mitte pahandada). Ema pahandasime me aga sellegi poolest - kommi ju poest saada ei olnud ja mis siis ikka maiad lapsed teevad? Õige! Küpsetavad ise magusaid vahvleid! Aga poest ei saanud ju ka suhkrut ja jahu osta nii palju kui kulub vaid kõik käis normi järgi (talongidega), siis meie ema peitis vahvlimasina juhet. Mis sa teed selliste nutikate lastega kui meie, kes asendasid selle juhtme triikraua juhtmega?! Kuulsin nüüd oma sõbrantsilt, et neil oli sama probleem olnud, nemad aga kasutasid siis mulksuva kohvimasina juhet... Hahahaaa, nii lahe kui leidlikud ikka lapsed olla võivad kui miskit nii kindlalt tahavad! Ma tahtsin proovida päris seda oma lapsepõlveretsepti, aga õiget raamatut ma ei suutnud leida ja tuvastada, kuhu see kolimisega üldse saanud on. Kasutasime sõbrantsi retsepti, mis ka ikka mõnusalt võine, et vahvlid head krõmpsud tuleks. Kusjuures, arutasin seda krõmpsu asja õega, et me olla omal ajal sortsu viina või midagi taina sisse lisanud, et krõmpsum oleks, mina seda aga küll ei mäleta. Meie kasutasime sõbranna retsepti ja lisasime jahu ja ka 1 muna lõpuks juurde kuna millegipärast ei tahtnud meie tainas koos hoida (mõõtetopsikut meil muidugi ju ka polnud, et oleks saanud algset retsepti jälgidagi, kõik peale või käis tunde järgi :) ) Sulatasime või, lasime sel jahtuda tagasi toa temperatuurile. Seni kloppisime munad suhkruga lahti, lisasime kõik ülejäänud komponendid tainasse ja tegime esimese proovivahvli. Esimene sai nii õhuke, et seda ei saanud ühes tükis masina küljest lahti, lisasime siis veel muna ja jahu. (Kui mul õigesti meeles on, siis meil olid väiksed munad, aga retsept ilmselt kas M või L munadega.) Kui tainas hea sai siis küpsetasime kõik vahvlid valmis, saime kaks suurt kuhja. Nostalgia mõttes ostsime Regatti jäätist ka juurde. No oli ikka hea küll - krõbe, magus vahvel ja puhas vaniljejäätis, täpselt nagu vanasti!!! :) Nädalavahetusel sai päris palju kokatud ja uusi põnevaid asju proovitud. Lisaks nendele oivalistele pontšikutaolistele asjadele, mida ma hiljem avastasin hoopiski tuuletaskute moodi olevat kui sinna tekkinud tühimikku magusat kohupiimakreemi lisasin, oli meil laupäeva hommikusöögimenüüs soolasena esindatud ka tüümianiga ahjupraemunad, mida ühe versioonina olen eelnevalt juba katsetanud Maitserohelisega ahjumunade näol. Määrisin 2 pisikest pirukavormi paksult võiga kokku, valasin mõlemasse lusika jagu piima, raputasin tüümiani peale ning lõin kummasegi vormi 2 muna. Raputasin peale soola ja pipart ning tõstsin vormid kuuma ahju umbes 6 minutiks, et munavalge jõuaks hüübida ning kollane jääks veel seest vedelaks. (Kui meeldib läbiküpsenud munakollane, lasta vormidel veel lisaks paar minutit ahjus olla.) Muna küpseb iseenesest ka ahjust väljavõttes kuumas vormis edasi. Serveerisin koos värske röstsaiaga. Üks supp sai just eile otsa, täna juba uus laual, seekord külm keefirisupp, mis on minu suvelemmik olenemata lisanditest. Esiteks kuna see valmib nii ruttu ning teiseks tänu kurgile, keefirile ja tillile on selles nii palju värskust, mis teebki sellest supist Suvesupi, kõik muud lisandid on juba maitse küsimus. Suve saabudes kuidagi nigu ei taha toekamat ja korralikku sooja sööki (praadi) kuigi täna õues enam nii palav polegi ja lõõskav päike on ka vahelduseks end pilvede taha peitnud, liiguvad mu mõtted ikkagi kergema kehakinnituse suunas. Turult kojutoodud kirssidest, aprikoosidest, maasikatest on juba süda vesine, et hing ihkab soolast ja liha, seda aga kuidagi kergemal kujul - tühimiku täidab ideaalselt just see Suvesupp. Hakkisin kõik tükeldamistvajavad asjad väiksemateks tükkideks, segasin kausis kokku keefiriga ning maitsestasin suppi esialgu ettevaatlikult soola ja pipraga sest kui supil lasta oma 10 minutit seista, annab vorst, juust ja makra supile oma maitseid edasi. Mina lasengi tavaliselt supil pisut enne seista kui seda sööma asun. Serveerides raputasin veel värsket tilli lisaks peale ning iga sööja võib siis oma soovi järgi pisut pipart või soola supile lisada aga tavaliselt polegi enam vaja. Inglise keeles on selle asja nimi popovers, aga mis see eesti keeles võiks tähendada? Hmm, ei tea. ...Härra küsis, et kas need on pontšikud? Nojah, miks ka mitte, ahjupontšikud. Igatahes mitte kaneeliampsud, nagu ma neid algul ekslikult tahtsin nimetada, sest ühe ampsuga sellist hämmastava kujuga kerkinud asja küll kohe kuidagi süüa pole võimalik. Algul kui ma selle retsepti leidsin, kunagi aasta tagasi, siis ei osanud ma ettegi kujutada, et need nii suureks kerkivad ja panin mustandina kirja kaneeliampsud :) Vot sulle ampsu! Sellegi poolest on need hiiglaslikuks kerkivad kakukesed väärt proovimist sest nad on ahjusoojana meeletult maitsvad ning kui neid teha, saab esimesel korral ikka väga üllatuda, kuidas nii vähesest tainast võiks ahjus midagi nii suurt välja vormuda, ma olin sunnitud igatahes Härrat vahepeal kööki kutsuma, et näidata, mis meil seal ahjus toimub. Lahe! Kui sul pole kõht hommikul korisevalt tühi, siis miks mitte valmistada neid hommikusöögilauale, sest nad on vahva vaheldus pannkookidele. Sobivad süüa niisama kaneeli-suhkruselt kui ka koos moosi või magusa kohupiimaga või miks mitte ka värskete marjadega. Sest sinna kakukese sisse tekib nii vahvaid lohukesi, et neid võib igasuguse hea kraamiga vahetult enne söömist täita. :) Keerasin ahju 205 C kraadile soojenema ja määrisin muffinivormid võiga kokku (mul on silikonist kaks 6-muffini küpsetamise vormi). Mikserdasin kausis esmalt kokku kõik taina komponendid peale jahu. Kui segu oli ühtlane, lisasin jahu ja mikserdasin veel umbes 10 sekundit kuni jahu tainasse segunes. (Tainas tuleb vedel, ära ehmu.) Jagasin taina vormidesse, täitsin vormid vaid poole jagu ning tõstsin ahju 30-35 minutiks, kuni kakukesed kerkisid ilmatuma suureks vormist välja ning värvusid ilusaks kuldpruuniks. Võtsin kakukesed ahjust ning pintseldasin kohe kuumana kokku sulavõiga ja veeretasin neid siis kaneeli-suhkrusegus. Ilma võiga pintseldamata ei jää suhkur kakukeste külge. ...ma tean, et ma olen juba korra peaaegu sellist suppi postitanud... Aga täna proovisin ma seda uuesti teha, vähemate ja pisut teistsuguste komponentidega (olude sunnil) ja ma pean ütlema, et mulle meeldis selle supi maitse kordi rohkem ning seekord oli ka läätsede ja vee vahekord täpselt õige, et ma kohe pidin seda uuesti postitama, et ka järgmine kord oleks hea retsept kohe võtta... Hakkisin sibula ja küüslaugu parajateks tükkideks ning lisasin õliga kuumaks köetud vokkpannile. Natukese aja pärast valasin kuuma vett peale ning lisasin läätsed. Lasin supil keema tõusta ning keetsin oma 15-20 minutit kuni läätsed olid pehmed. Valasin kogu supi blenderkannu ning püreestasin. Valasin supi uuesti keedupotti, lisasin tomatipüree, maitseainesegu, pigistasin sidrunist mahla supi sisse ja lasin veelkord keema tõusta. Vajadusel lisa lõpus veel kuuma keedetud vett (mina seekord ei lisanud) ning maitsesta lõplikult soola ja pipraga. Serveeri kuumalt koos sidrunilõiguga, et soovi korral saaks supile veel sidrunimahla peale pigistada, ning krõbeda saia või leivaviiluga. Suvi on siis nüüd lõpuks ka Istanbulis kohal ja seda juba paar nädalat. Oleme sel puhul avanud basseinihooaja sõbranna juures, sest sellise palava ilmaga ongi jahutava vee ääres ajaveetmine üks ainuõigemaid viise. Küll meil on ikka hea elu... Naudime päikest, jahutavat basseinivett, Coffee Frappuchino'sid.. loeme raamatuid ja niisama lobiseme maast ja ilmast.. lihtsalt super relax & fun! Hetkel veel pisut vara rõõmustada aga äkki saan ka enda kodus juba järgmine nädal basseinihooaja avalikuks kuulutada ;) Ühel hommikul enne bassu juurde minekut keetsin kodus toitvat putru, et jaksaks ikka päev otsa ujuda ja päevitada :) ja seekordne puder tuli halvaa lisandiga, mis sai magus ja maitses seepärast eriti hästi värskete kirssidega. Moos oli minu jaoks selle pudru juurde juba liig, mis aga sugugi ei takistanud mu kallist moosimaiast Härrat. :) ..Hiljem sõbrannaga lobisedes tuli meil putrudest juttu ja ma ise ei olegi sellise lihtsa asja peale tulnud, et kaerahelbe putru võiks süüa võisilma ja soolaga. Täna proovisin selle ka järgi, tõesti oli maitsev! Segasin potis kõigepealt kaerahelbed külma piimaga, tõstsin poti tulele. Lisasin pisut soola ja murendatud halvaa. Segasin ja keetsin putru tasasel tulel kuni see muutus paksemaks ja kaerahelves pehmenes (u 3-5 minutit). Eelmine nädalavahetus oli Peipsiveerel kalapüük ja suur "pere" koos. Mina sain "merele" tervelt kolm korda, kaks esimest neist tulin tühjade kätega tagasi, okei, kogemusi sain tüürimehena kuhjaga ja kobrast nägime kaa! Kolmas kord aga õnnestus isegi minul kalamehena suurepäraselt, kinni sain nabitud ühe suurema haugipoisi, kelle me siis ka endaga kaasa võtsime.. oeh, mul on alati nii kahju nendest kinnipüütud kaladest, aga kala maitseb mulle ju kaa.. ülejäänud kolm haugi olid aga õnneks veel üsna pisikesed, et lasime need vette tagasi, las kasvavad veel. No ega tegelt ei ole ma üldse õige kalamees kah, mulle meldib merel käia, loodust nautida, kalapüügi protsess, ootusärevus jne... aga kinnipüütud kaladega ei taha ma üldse tegemist teha ennem kui juba söögilauas. Keda kalajutt ja -retseptid huvitavad, siis pererahvas puhastas haugi ära, lõikas viiludeks, maitsestas soolaga ja praadis pannil munasse ja jahusse kastetuna pruuniks, ning lõpus lisas pannile sortsu vett ja lasi kaane all kalal õige hääks ja pehmeks haududa, pikalt pole vaja siis enam kuumutada (selline oli meil, kalameestel, üks hommikusöök. Nämma!) :) No ja kuna suur pere oli koos ja lauale oli ka kooki vaja, siis see ülesanne oli loomulikult minule jäetud. Mõtlesime, et oleks vaja mingit sellist kooki, mis kõigile maitseb, suurtele ja väikestele, ning ära oleks vaja tarvitada moos, sest uus ports tuleb juba ju õige pea peale. Natuke nuputasin ja välja nuputasin - purukook moosiga, klassika! Ja tõesti, see maitses kõigile, isegi peremehele, kes kooki muidu ei armasta, selle üle oli mul eriti hea meel! :) Keerasin ahju 200 C soojenema, ning valmistasin ette küpsetusplaadi -paberiga. (Noh, tegelt on ju maal ikka puupliit, et kraadidest ma seal suurt ei teadnud, usaldasime oma nina ja piilusime aegajalt ahju.) Hakkisin kõik ühes suures kausis peale piima ja moosi noa abil ühtlaseks peenikeseks puruks, lõpuks lisasin piima ja hakkisin veel veits. Puistasin 2/3 kogusest ettevalmistatud küpsetusplaadile ühtlase kihina, kuhu peale määrisin ettevaatlikult moosi ning puistasin ülejäänud puru kõige peale. Küpsetasime 30-35 min kuni kook oli põhja alt ja ka pealmised purutükid ilusa kuldpruuni värvusega. Lasime koogil puuplaadil köögirätiku all täielikult maha jahtuda. Serveerisime kohvi kõrvale või klaasi piimaga. "Kuidas sa seda võilille mett tegid? Käskisid mesilastel ainult võilillelt õietolmu korjata ja siis korjasid neilt selle mee kokku?" ...selles laadis küsimusi oli veelgi kui teatasin erinevatele inimestele rõõmsalt oma saavutustest, et ma võilillemett tegin aga kõik ei tule praegu enam meelde. Ja tegelt on iseenesest nendes mõlemas küsimuses pisike tõetera sees - mängisingi ise ju ühte mesilast, kes maja taga õielt õiele keksis ja kogu selle ilusa võilille kollase osa topsikusse kogus ning hiljem sellest "mee" valmis keetis. Ma kogusin õielehed kohe ilma roheliste nupsudeta, nii et need jäid pisut õnnetult minust aasale võilille varre otsa kõlkuma. Ja kuna need võililled olid korjatud kaugel eemal linna- ja maanteetolmust, ei hakanud ma neid ka vee all eraldi loputama, et kõik väärtuslik õietolm ikka "mee" sisse saaks. Korjasin lilli päiksepaistelise ilmaga ja ainult võilille kollast osa, ilma rohelise nupsuta! Panin saagi koos liitri külma veega keedunõusse ning lasin keema tõusta. Jätsin poti kaanega kaetult sooja pliidi servale üleöö tõmbama (6-8 h). Hommikul kurnasin sõela abil tõmmise ja pigistasin peopesas võililledest viimsegi piisa välja. Valasin vedeliku tagasi keedupotti ning kaalusin sinna sisse suhkru ja viilutasin sidruni. Lasin sel keeda kuni vesi piisavalt aurustus ning tekkis siirupitaoline vedelik (~2 h või rohkem). Sidruniviilud õngitsesin potist välja, neid võib kasutada tee magustamiseks või koos võisaiaga nahka pista, viimane oli eriti hää! Saadud "mee" villisin kaanega suletavatesse purkidesse ning lasin täiesti maha jahtuda enne kui purgid külmikusse tõstsin. Kaua selline mesi säilib, puudub mul kogemus, aga arvestades suhkru kogust ei tohiks kiiret riknemist karta. Võilillemesi on mesimagus, sobib kasutada seal, kus muidu mett kasutaksid (pannkookide, võisaia peal jne) ning maitseb üldjuhul ka neile, kes muidu mett ei armasta või on tavalise mee vastu allergilised.			OSCAR-2019
Sotsiaalne tunnetus. Sotsiaalne tunnetus sugu. Sooliste stereotüüpide kava teabe töötlemiseks. Päritolu sugu skeeme. Meeldejääv teavet, mis vastab soo alusel. Kuidas sooline-circuit põhjustada illusoorse korrelatsioon. Soolised stereotüübid ja isetäituv ennustus. Sugu liigitus: erapoolik suhtumine enda ja teiste inimeste grupid. Allikad eelarvamusi oma sugu rühm. Vajadus enesehinnang. Paradoks sotsiaalset identiteeti. Lõppsõna. Kokkuvõte. Aeg-ajalt oleme silmitsi inimesed, kelle sugu ei suuda määratleda. Tavaliselt sellistes olukordades ei ole põhjust, kui hilineb, siis vähemalt hetkelist mõtlemist. Võtame minu töötaja Cliff, mis liigub töötada restoranis, pane seelik, ma kehtestada meik ja värvitud küüned. Enamik inimesi enda ümber, ei suutnud seda vaadata, kuid mitte seetõttu, et käitumine Cliff rikkuda sotsiaalsete normide, kuid kuna nad ei teadnud, kuidas suhelda isik, mille põrand oli neile esitatud ei ole täiesti selge. See lugu on väga sarnane Pat ajaloos osalejad telesaate Saturday Night Live. Välimusega, Pat ei olnud võimalik kindlaks, et see on mees või naine, ja teistele osalejatele näidata püüdis edutult seda probleemi lahendada. Näiteks, kui ta / ta läks apteegist osta raseerimise tarvikud, müüja, lootuses leida oma sõna, pakkus talle nii masinate hõbe, mis on mõeldud meestele ja roosa, mis on mõeldud naistele. Nagu märkis psühholoogid ja Marcus Risti (Cross & Markus, 1993), lugu Pat, nagu näidatud telesaate, erilist huvi, sest see peegeldab tähtsust soo kui sotsiaalne kategooria. Inimesed, kes nägi stseeni see märk, kogenud sisemist ebamugavust, sest nad ei tea, kuidas nad peaksid tajuma käitumist mees puudumisel teavet tema / tema sugu. Et rõhutada eripäraks soo käigus töötleb andmeid isiku kohta, märgime, et inimesed sageli ei pöörata tähelepanu silmade värv või juuste inimese kogetud neid unustada, mida ta oli seljas või mis ta nimi oli, kuid peaaegu alati meeles mees ta või naine. Näiteks Grady (Grady, 1979) leidis, et metroo reisijad, kellel paluti kirjeldada kassapidaja, kes müüs need pileti esimeses või vähemalt teist eelistust nimetada teda põrandale. Seega on sugu suur sotsiaalne kategooriad, mille kaudu me töötleme informatsiooni inimesed meie ümber. Patsiendid võib paluda vereülekannet verd pereliikmed või sõbrad, mis sobivad ABO süsteem. Enamikus jaamad vereülekanne on reeglina verd andma hiljemalt 3 päeva enne operatsiooni, on vaja töötlemise vereproovid ja läbiviimine koostalitlusvõime. Võrdlusuuringutes uuringus leiti, et risk komplikatsioonide vereülekanne doonori sama tavaline või "Praegu Venemaal on umbes 200 jaamade ja umbes 1000 oksad vereülekande mitmed hooned fraktsioneerimise plasmavalkudega, koristatud sadu tonne verd igal aastal, millest enamik on töödeldud üksikute terapeutiliste ravimite," Struktuur vere teenus sisaldab kolme taset: esimene - teadusuuringute instituudi hematoloogia Enamik vereülekanne reaktsioone ja tüsistused on detailselt kirjeldatud teostes N. Filatov (1973). Seega alguses esitamist selles küsimuses me praegu taksonoomia töötanud see. I. tüsistused mehaanilised iseloomu seotud vead tehnikas vereülekannet: 1. Äge laienemine südames. 2. õhkemboolia. 3. tromboos ja trombemboolia. 4. rikkumine Desinfektsioon (Prantsuse des -. Negatiivne eesliite ja Ladina infecre -.) Nakatumine - hävitamine keskkonda potentsiaalselt patogeenid - haigustekitajate (bakterite, viiruste, algloomad, seened jne). Kui desinfitseerimiseks või dekontamineerimist seal on osaline selektiivne vabanemise objekti mikroorganismidega. See erineb desinfitseerimiseks steriliseerimine {Foto15} ____________________? Brigaadikindral funktsionaalne jaama üksus (osakonnad) erakorralise arstiabi arstide töö ühe {Foto52} ____________________? Brigaadikindral funktsionaalne jaama üksus (osakonnad) erakorralise arstiabi arstide töö ühe №700 alates 23.05.85g. "On meetmed edasiste komplikatsioonide vältimisel vereülekanne ja selle osade toodete ja asendajad. Kui tüsistusi vereülekande viivitamata pea. Büroo või augud. Dej. Arst, nad teatasid peaarst või algaja. mesi, siis kohaliku asutuse või SEC. Pärast väljalülitamist tilguti - ravi komplikatsioonid. õige Nõukogude Liidus algas ravi vereülekanne Vladimir Shamov. Ta naasis ees Peterburi 1919 ja alustas tööd sõjalise Medical Academy. Shamov šokeeris surmade arv ees, sest verekaotus, nii et ma otsustasin tulema vereülekandeid. Esimene raske on Shamov - riigis tehti kindlaks seerumi Vereülekannet summa, mis võrdub 1-2 BCC (10-20 annused täiskasvanutele) nimetatakse massiivne vereülekanne. Koagulopaatia kõige levinum põhjus verejooks pärast massiivne vereülekanne on trombotsüütide -penem aretus. Kuna esialgse defektid Hemostaasi lahjendamist hüübimisfaktorid on tavaliselt näha verejooks. Vereülekandeid vereliistakute ja FFP peaks ideaalis toimuma Vastavalt nõuetele Venemaa Raudtee transportida kergesti riknevad toiduained peaksid olema valmis arve, saateleht, kauba kättesaamisest vastuvõtmise veterinaartõendi kvaliteedijuhtimise sertifikaadi, kaubanduslikud ja muud dokumendid. Veokirjaga on peamine veodokumendi. Arve märgitakse toote liik, kogus, saaja aadressist. Raamat on kolmas, parandatud ja laiendatud väljaanne kataloog infusiooniga vereülekannet (1. väljaanne 1996). See võtab kokku seotud võtmeküsimuste infusiooniga vereülekannet: probleem annetamise, hankimise ja säilitamise verd, vereülekandeid, kahjulike mõjude vereülekandeid, plasma-keskmise parenteraalse toitmise. Artikkel 5.6.1. 1. Tuginedes olemasolevate valikute, riigi ja veterinaaria asutus võtab kõik meetmed tagamaks, et nende territooriumil asuvatele piiripunktidele ning karantiinijaamade olid hästi korraldatud ja varustatud täitmise meetmeid Terrestrial kood. 2. Piiripunktid ja Karantiinilaudas peaks olema kõik, mida vaja toitmiseks ja loomade jootmiseks. artikkel Kiirabi (SMP) - organisatsiooni süsteemi tunni kiirabi eluohtlike seisundite ja haiguste sündmuskohal ja marsruudil raviasutused. Põhijooneks kiirabi, mis eristab seda muudest arstiabi - kiirus tegevus. Ohtlik seisund on ootamatult ja tema ohver, Täisvere Kogu vereülekanne on näidustatud gipovo-lemicheskom tingitud šokk äge verekaotus. Ka veri võib olla asjakohane, kui tegemist on oodatud verekaotus> 1500 ml. Kui verekaotus ei ole märkimisväärne, on vaja vereülekannet erütrotsüütide. Täisvere sisaldab plasma ning võimaldab tõhusamat (võrreldes erütrotsüütide Estás aquí: Casa » Products » hardware » Stock de accesorios de hardwareIn total 4853 número de Products Info, lanzado hoy. 0 número de			OSCAR-2019
Esmaspäeval läksime koos Mannuga Tianjini ta campust ja linnaosa vaatama. Tianjin on Pekingist 2 ja poole tunni bussisõidu või poole tunni kiirrongi sõidu kaugusel, kusjuures ilma kaasas oleva passita välismaalane rongi ei pääse. Jana elab välisüliõpilaste ühikas, mis on väsinud olemisega 16-korruseline maja, kus elanikud on kahestes tubades. Hiina mõistes on tegemist luksusega, sest näiteks hiinlaste ühikas elatakse kaheksastes tubades. Liiklus pole Hiinas kõige hullem, aga omaette ooper on ta küll. Enne siia tulekut olin kuulnud juttu, et parklakoht maksab rohkem kui auto, aga see pole mitte autosõitu kõige piiravam osa. Nimelt antakse Hiinas autode numbrimärke… loosi alusel. Iga inimene (tõenäoliselt täiskasvanult) võib sisestada oma andmed riiklikku loosimisse ning oodata, võimalik, et kümme või mitukümmend aastat, et talle antaks numbrimärk. Sealjuures peab loosiõnne korral teatud aja jooksul ostma auto või numbrimärgi õigusest igaveseks loobuma. Iseenesest saab sõita ka ilma numbrimärkideta, kui just politseid ei karda, ja nii sõidabki osa autosid Pekingi teedel ilma numbrimärkideta. Numbrimärkidega on ka selline huvitav seadus, et teatud päevadel on mingi kindla numbriga lõppevatel autodel keelatud sõita, et vähendada ummikuid ja saastet. Pekingis on igal numbrimärgil keelatud sõita ühel tööpäeval nädalas, aga Shanghais on näiteks sõit keelatud ülepäeviti. Kiirteedel ja Pekingis näeb enamasti liiklemas uusi autosid, samas kui näiteks Tianjini, (8 miljoni elanikuga linna) teedel leidus igasuguseid liiklusvahendeid. Roheline tuli näitab pigem soovituslikku teeületamise aega ning väga tihti näeb keset tänavat seisvaid inimesi, kellest voorivad mõlemalt poolt mööda autod. Oma hämmastuseks nägin Tianjinis ka vilkurites ja täissignaaliga sõitvad kiirabi, kes sõitis aeglaselt üle ristmiku, sest igas reas peatas päästeauto üle lubamiseks alles umbes neljas-viies auto. Lubade saamiseks õpitakse ja tehakse eksamid ainult platsil, ilma kordagi liiklusesse minemata, mis seletab ka osaliselt hiinlaste ma-möödun-sinust-kolmerealisel-teel-neljandana-sekund-enne-seda-kui-sa-hakkad-parempööret-tegema liiklusstiili, mistõttu kasutab näiteks meie autojuht ainult küljepeegleid, sest kes ikka tagant tulevaid autosid jälgib, las vaatavad ise, kuidas terveks jäävad. Paljudel rolleritel on lenksu küljes käpikud ja mõnikord ka tekk, et kaitsta juhte külma tuule eest. Veel 10 aastat tagasi oli kolmerattalisi linnades palju rohkem, autode revolutsioon on toimunud alles viimastel aastatel. Tianjinis saime esimest korda tõelist Hiina melu nautida, sest ööbisime hotellis ning liikusime kohaliku eesti-hiina tõlgi/giidiga (aka Janaga), kes viis meid nurgatagustesse poodidesse ja toidukohtadesse. Hotell, neljatärnikas Hiina stiilis, oli suure tänava ääres, mis tähendas ka kaheteistkümnendale korrusele kostvat signaalitamist öö läbi (küsige hoovipoolset tuba!) ning voodeid, mis olid sama kõvad kui mu laud. Hiina reisi teevad sadu kordi paremaks kohalikud eestlased, kes teavad soovitada mitte-nii-turistikaid kohti ning võimaldavad külastada ka kohti, kus inimesed on umbkeelsed, kui hiina keele kõnelemist saab üldse nii kutsuda. Jana viis meid oma kohalikesse lemmikutesse sööma: buffee-stiilis taimetoidurestorani ning Korea söögikohta (jah, Hiinas), kus menüü oli ainult hiinakeelne, millest tulenevalt tellisime ainsad neli toitu, mis olid ilma lihata, ning sedagi teenindajaga (hiina keeles) konsulteerides. Astusime läbi Jana kooliõpikute poest, mis kujutas endast trellitatud akendega hiinakeelsete meditsiiniõpikutega täidetud 3x4 ruumi kuskil suvalise hoovi nurgataguses. Mul on kuri kahtlus, et Hiinast tagasi tulles hakkavad mind hirmsasti häirima inimesed, kes väidavad, et neile maitseb “(tõeline) hiina toit”. Kohalike sõnul – Hiina toitu pole olemas. On teatud sarnasused piirkonniti, ent ka erinevusi on palju. Müütide kummutamiseks ja kinnitamiseks: nuudleid süüakse pigem põhjapool, riisi lõunas. Riis serveeritakse tavaliselt toitude kõrvale eraldi kausis ning maitsestamata. Toidud üleüldiselt pole kuigi maitsestatud, ei mingeid vürtse, soola, suhkrut, vaid läbiv maitsenüanss on õlisus. Süüakse palju vilju, enamasti kiirelt õliga läbi kuumutatult, nii et kui õlisus välja arvata, on maitse ja tugeva struktuuri säilitanud juurviljad-köögiviljad väga head. Süüakse suppe, mis kujutavad endast enamasti palju vedelikku koos vees hulpivate osakestega, tihti näiteks tofuga, mida üleüldises armastuses soja vastu siin küllalt palju kasutatakse. Magusat ei sööda siin üldse ja tõesti, kui imporditud šokolaadid-küpsised välja arvata, on ainus kohalik maiustus riisijahu kuklike datli või mõne muu vilja täidisega või mingid kummikommilaadsed maiustused, mis on samuti datli või teiste tervislike viljade täidisega. Üllatavalt palju süüakse siin riisijahu – saiu, kuklikesi, pelmeene on menüüs tihti. Üldiselt peetakse hiina kööki, mida hiinalsed söövad, mitte mida maailm reklaamib hiina köögina, väga tervislikuks ja eks ka söömise viis – pulkadega – seab söömisele piirkiiruse. Tianjini äärelinna tänav, mis on pikalt ääristatud väikeste söögikohtade/putkadega, kust saab osta värskelt tehtud saiakesi, liha, teed, kastaneid.. Pildil on teeputka; kõige pikemad järjekorrad ongi kastanite, tee ning pelmeenide putkade taga.			OSCAR-2019
"Videvikuaja Laulud" propageerib algupärast, pärimuslikku rahvalaulukultuuri; rahvalaulikuid ja -laule kodumaalt ning mujalt maailmast. Kolme päeva jooksul toimub ühislaulmisi ja õpitubasid, kus osalejatel on lisaks kuulamisele võimalus rahvalaule kaasa laulda ning õppida nii eesti, iiri kui valgevene pärimuslaule. Lisaks kontsertidele, õpitubadele ja öistele ühislaulmistele toimuvad õhtused filmiseansid antropoloogiliste filmidega albaania ja saami lauljatest! Rosie Stewart, Iirimaalt, Fermanagh maakonnast , on üks väljapaistvamaid Iiri pärimuslaulikuid. Rosie eriline hääl ja laulmisstiil, dramaatiline intensiivsus pikkades, kurbades ballaadides, ning kelm mõnutunne ja siirus, mida ta iseäranis naljalauludesse põimib, on võitnud kuulajate ja iiri lauluhuviliste südameid mitmel pool maailmas. Iseäranis muidugi Rosie kodumaal, kus aastal 2004 anti talle tunnustav tiitel: „Aasta laulja” tuntud Iiri telejaama poolt. Tema repertuaar pärineb põhiliselt ta isalt, Packie (Patrick) McKeaney’lt kellelt Rosie õppis laule kuulates. Ka ta isa oli väga lugupeetav ja hinnatud laulik kuni oma päevade lõpuni. Samuti on Rosie õppinud palju laule oma sõpradelt ja teistelt headelt iiri rahvalaulikutelt. Rosie Stewart on nõutud laulja ja töötubade-eestvedaja pea kõigil Inglismaa ja Iiri folk-festivalidel, ta on võitnud kaks korda üle-iirilistel võistulaulmistel esikoha, ka tema paljud õpilased on kodumaal juba hinnatud lauljad. Kõige selle juures on Rosie ikka tagasihoidlik iiri daam, töötab kaubamajas Enniskillenis ja peab koos oma mehega Kiltyclogheris trahterit. Rahvamuusikaansambel Kudmien koosneb neljast valgevene noormehest ja nende juhendajast Irinast. Õigemini peavad nad endid rohkem sõpruskonnaks – esinemas käiaksegi mõnikord suuremas, mõnikord väiksemas koosseisus. Kudmienile on tähtsaim valgevenele omase kultuuri ning laulude elamine ja säilimine. Koos on lauldud juba 10 aastat, selle aja sisse mahub päevi ja kuid ekspeditsioonidel Valgevene külades vanu rahvalaulikuid salvestades – noodsamad vanaemad ja vanaisad ongi Kudmieni suurimaiks ja parimaiks õpetajaiks - muidugi kohe Irina kõrval. Valgevene laulude juures on väga olulisel kohal just esitusmaneer – laulu tämber ja häälekasutus. Hääl on väga „pingestatud”, ülemisel häälel nagu puuduksid sõnad sootuks. Kudmien on valgevene laulude laulmisel meister – nende laule kuulates noogutavad ka vanad külamehed tunnustavalt pead – „..vot on mehed!” Ütsiotsõ on 4 setu meeskoori Liinats´urade liiget, kellele peale rahvalaulu meeldib ka vanamuusika. Need on Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk. Ütsiotsõ kutsus 2005 kevadel Põlva rahvalaulu töötluste festivaliks kokku Urmas. Eks oli laulud ennegi ja mõne Lõuna-Eesti viisiga on tunne, et selle laulmise juures on mingeid vaiksemaid ja vanamuusikalisi võimalusi - mitte, et seda päris ära sättida - vana keel ja külakõla on samamoodi olulised - aga laulda ja vaadata, mis tekib. Et arhailises meestelaulus oleks rohkem võimalikke maailmu. Suure setu lauliku Anne Vabarna lapselaps. Osalenud ansamblis „Leegajus”. Teab ja tunneb setu laule ja lugusid juba lapsepõlvest. Omab suurepärast improvisatsioonivõimet setu regilauludes, tehes silmad ette nii mõnelegi parimale setu laulumemmele kohalikel võistulaulmistel. Seisab oma rahva ja kultuuri eest sirge selja ja selge silmaga. Õie laulab festivalil koos oma tütre Maarjaga. Harju Mehed laulab põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ning uuemaid rahvalaule üle kogu kodumaa. Nende repertuaaris on valdavalt muidugi meestelaul. Laulupark, räägitakse, ulatub neil ligi tuhande lauluni, võibolla isegi rohkem. Harju Meeste liikmed olid „Arhailise Meestelaulu Seltsi” asutajaks – koos on tehtud õpitubasid ja lauluõhtuid tuhandetele meestele ja naistele Eestis ja väljaspoolgi. Siiski eelistavad nad mitte esineda, vaid laulda ühiselt – loomulikult ja lihtsalt, nagu eesti mehele kohane. St. Costantino ja St. Pauli Albanese naised laulavad kõige ängistavamaid laule teravate häältega. Need on muistsed vjeshetid, mida antakse edasi emalt tütrele. Laulud räägivad albaanlaste katsest viis sajandit tagasi Lõuna-Itaaliast varju otsida. Kuid need on ka naiste loominguliseks eneseväljenduseks, kes selleks et töö põldudel helgemaks muuta, "heidavad" laule ühelt mäelt teisele, et teised naised saaksid neid "üles korjata". Isegi tänapäeval ei öelda, et vjesheteid lauldakse, vaid sõna-sõnalt öeldes, need "visatakse", kasutades verbi shtie, samas kui laulu lõpetamise kohta kasutatakse verbi mbjedh, üles korjama. See juhtub siis, kui ühe hääle korjavad üles teised ja kõik lõpetavad unisoonis. Need laulud jutustavad julgetest ja iroonilistest naistest, lugusid emigreerumisest ja tagasipöördumisest. Neid esitatakse kogu suve jooksul naiste tavapärastel päevastel kohtumistel, andes nii võimaluse kõigi elus ette tulnud rõõmude ja kibedate hetkede puhul tuntu väljendamiseks. Juba 1954. aastal korraldas antropoloog Ernesto De Martino nendesse kahte külla ekspeditsiooni ja salvestas vjesheteid. Kuid nüüd, rohkem kui 40 aastat pärast seda ekspeditsiooni, nagu nad ise irooniliselt märgivad, on naised nüüd juba ise need, kes muule maailmale oma laule tutvustavad, andes kontserte kogu Itaalias ja isegi sedavõrd kaugel, nagu Albaanias ja Prantsusmaal. Dokfilm, mis on üks osa suuremast uurimusest tänapäeva saami kunstilistest ning sõnalistest väljendustest. ADJÁGAS tähendab saami keeles riiki une ja ärkveloleku vahel. Adjágas on ka muusikaprojekt mida juhivad kaks noort saami joigujat Sara Marielle Gaup ja Lawra Somby. Film uurib, mis võiks olla hääbuvas kultuuris võitlemist, arusaamist ja sütitamist väärt. Kuidas ja kas ühendada algupärast kultuuri tänapäevaga, mida tähendab joig tänapäeval poliitiliselt, mida ta tähendab noortele muusikutele nende igapäevases elus? Miks peaks olema vajalik hoida tuld kustumast?			OSCAR-2019
Samas – neid ajaloolisi läbirääkimisi ei pea mitte Euroopa Nõukogu, vaid Euroopa Komisjon, aga kuna maailma avalikkuse jaoks on just Brexit praegu peamine probleem Euroopas, saab Eesti edukus või läbikukkumine olema asjaga nii või teisiti seotud. Seepärast on Eesti eesistumisvastutus erakordselt suur. Kui kõik oli veel suhteliselt rahulik ja Euroopa tundus sujuvat bürokraatlikult hästi sissetallatud rada, keskendusid eelnevad arutelud Eestis sellele, et meie eesistumise suur teema või peamine siht võiks olla meile omane digiteema ehk Euroopa Liidu järelaitamine sama kaasaegseks digiriigiks nagu Eesti juba on või vähemasti kujutleb, et on. Ent kuna maailmapoliitikas, sh NATOs on käimas nii suured mullistused, paistab paratamatult kujunevat nii, et Eesti keskseimaks teemaks võiks või peaks saama hoopis kõvem valdkond ehk Euroopa ühine kaitsepoliitika. Küsimus pole selles, et USA president Donald Trump käis Euroopas ja nõudis Euroopa riikidelt otsesõnu nii suuremat kui ka kiiremat panustamist NATO ühiskatlasse. Sest säärane nõue ise pole ju üldse uus. Põhimõtteline kokkulepe kaitsekulude kasvuks kahe protsendini oli ju NATO tippkohtumisel tehtud juba mitu aastat tagasi. Sama seisukohta edastasid ka varasemad USA presidendid, viimati Barack Obama, ehkki nemad tegid seda viisakamas vormis. Kõige ambitsioonikama kava on tänavu välja käinud hoopis Euroopa Liidu välispoliitika ja julgeolekupoliitika kõrgeim eriesindaja, sisuliselt Euroopa Liidu välisminister Federica Mogherini, kes on rõhutanud mitmel rahvusvahelisel foorumil, et Euroopa peab hakkama võtma üha suuremat rolli mitte ainult Euroopa, vaid kogu maailma julgeolekus. Näiteks ütles Mogherini Oslos toimunud julgeolekukonverentsil: „Ida-Aasiast Ladina-Ameerika ja Aafrikani on näha vajadust, et Euroopa oleks globaalne julgeoleku pakkuja, globaalne partner. Arvan, et oleme hakanud aru saama, et meil on võime olemas ja peame rolli eurooplastena välja mängima. Me hakkame seda nüüd lõpuks tegema – julgeoleku ja kaitsevaldkonnas.“ Just Eesti eesistumise ajaks on Mogherini juhtimisel väljatöötatud plaanid jõudnud tänaseks nii kaugele, et esmakordselt on vaja Euroopa riikide vahel jõuda reaalsete ühiskokkulepeteni valdkonnas, mida varem ei peetud üldse Euroopa kui majandusliidu asjaks. Euroopa Komisjon teatas juunis, et kaitsekoostöö fondi rahastatakse 1,5 miljardi euro suuruses summas. See on esimene kord ajaloos, kui Euroopa Liidu eelarve eraldab raha kaitsevaldkonnale. Kui Eesti eesistumise ajal jõutakse kaitsevaldkonnas sisuliste kokkulepeteni, võib Eli kaitsefondi maht kasvada aastaks 2021 kasvada kuni 5,5 miljardini aastas. Saksamaa ja Prantsusmaa on algatanud ka teise Euroopa Liidu protsessi, mis peaks võimaldama Euroopa Liidu riikidel ühiskaitset arendada. Selle akronüümiks on PESCO ehk The Permanent Structured Cooperation ehk eesti keeles Püsiv Struktureeritud Koostöö. Mogherini sõnutsi saab see olema „Euroopa stiilis julgeolek“, mis sisaldab mitte ainult NATO taolist sõjalist kaitsepoliitikat, vaid ka võitlemist kliimamuutustega, investeerimist humanitaarabisse ja teiste vastupanuvõimete arendamist. Endine kaitseminister Margus Tsahkna, kes töötas sisuliselt välja Eesti eesistumise ajaks kaitsega seotud küsimusi, ütles, et PESCO raamides võiksid osalevad riigid püüda välja töötada võimeid, mis ei dubleeriks NATOt (vt Lauri Tankler. Euroopa Liidu riigid võiksid välja töötada võimeid, mis ei dubleeriks NATOt. Eesti Päevaleht, 19.06.2017) Tsahkna juhtis tähelepanu sellele, et ehkki Euroopal on juba 2007. aastast olemas nn Euroopa lahingugrupid, pole neid tegelikult kordagi välja saadetud, peamiselt brittide vastuseisu tõttu. Nüüd, kus britid hakkavad ilmselt Euroopa ühismängust välja astuma, on kümme aastat punnseisus püsinud olukord muutumas. Tsahkna avaldas äsja kaitseministri ametisse astunud Jüri Luigele lootust, et just Eesti eesistumise ajal suudetaks teha selgeks, kas lõpuks tehakse Euroopa lahingugruppide ühisrahastamise otsus ja saadetaks nad kuskile, kus neid on tõesti vaja. „Või me saadame nad laiali“, hoiatas Tsahkna. Probleemsete vaidluste kese seisneb aga selles, et selline julgeolekukorraldus tähendaks riikide valmidust loobuda otsustusõigusest oma sõjaväe kasutamisel. Kas Euroopa Liidu riigid on nii põhimõtteliseks sammuks Euroopa julgeoleku nimel valmis, pole sugugi selge. Eesti ei peaks oma mitmes mõttes erakorralises eesistuja rollis ainult ootama euroliidu juhtidelt üldsõnalisi soovsõnumeid, sest need on olnud tihtilugu ka üsna vastuolulised ehk pehmelt öeldes erinevate rõhuasetustega, vaid me peaksime tegema ise aktiivselt konkreetseid ettepanekuid, kuhu, kuidas ja milliste vahenditega liikuda edasi nii Euroopa kui kogu maailma julgeolekupoliitika tugevdamisel. Eestil on praeguses maailmapoliitika turbulentsis saabunud haruldane võimalus olla tõeliselt suur välispoliitiline tegija. Ses mõttes on suurepärane uudis, et just meie eesistumise ajal on kaitseministriks Eesti kõige kogenum diplomaat Jüri Luik (IRL), kelle kompetents välis- ja julgeolekupoliitikas on tõestanud end mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvahelisel areenil. Äsja tulid küll valitsusse mõned täiesti kogemusteta ministrid, mis tekitab teatavat kõhedust. Isegi peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) tunnistas hiljuti, et ta polnud sugugi valmis niivõrd intensiivseks välissuhtluseks. Liiga pikk opositsioonis istumine on halvanud ka teiste keskerakondlike poliitikute diplomaatilisi võimeid. Kindlust sisendab siiski fakt, et Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures on suurte kogemustega diplomaat Matti Maasikas, kes on olnud Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures alates aastast 2011. Maasikas pakkus välja konkreetsed kriteeriumid, kuidas mõõta, kas Eesti õnnestub või kukub läbi ajaloolisel eesistumise eksamil (Matti Maasikas: kuidas eesistumise eksamil läbi saada. Postimees, 9.05.2017), aga needki soovid võiksid olla ambitsioonikamad. Me ei peaks piirduma ainult euroliidu digituru korrastamise kavaga, mis on mõistagi samuti oluline, vaid tegelema jõuliselt just nimelt kogu Euroopa ühise kaitsepoliitikaga. Sest aeg on eriline ja Euroopa Liidu ees toimetavate Eesti naiste ja meeste võimekusest võib praegu sõna otseses mõttes sõltuda nii Euroopa kui kogu maailma tulevik.			OSCAR-2019
Eesti džässi emaks kutsutud Anne Erm tegi hiljuti Facebooki sellise sissekande: "Uskumatu, aga tõsi. Ärkad hommikul üles, oled täiesti tavaline inimene, aga juba paari tunni pärast saad teada, et sind ootab Tallinna teenelise kultuuritegelase tiitel. Tegelikult kuulub see tunnustus kõigile, kes on 28 aasta jooksul Jazzkaart teha aidanud ja meie ettevõtmisi toetanud!" Kuigi Jazzkaare korraldaja ja Vikerraadio muusikatoimetaja Anne Erm on saanud ka Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja tõstetud isegi rüütliseisusse, mõjus Tallinna tunnustus talle kuidagi eriliselt. Eks see ole ka minu väike kiiks. Kõik asjad on meil ju rahvusvaheliseks läinud. Muusikud on kogu aeg rääkinud jats ja jats, siit siis jatskaar. Aga teiselt poolt eesti rahvapidu ehk jaskar. Ja kokku ongi jatskaar ehk jazzkaar. Mitte džääääs. (Naerab.) Eks igasuguseid asju on ette tulnud alustades sellest, et Islandi vulkaan purskas või Pariisis oli lumetorm. Me teeme ju Jõulujazzi festivali ka. Mõni artist haigestub, siis on vaja paari päevaga leida asendus, ära jätta pole viisakas. Korra oleme kontserdi viinud paar nädalat edasi, see oli Nordea maja kontsert. Üks Hispaania staar tuli koguni aasta hiljem, aga kõige fantastilisem olukord oli kümme aastat tagasi, kui Tallinnas toimusid aprillirahutused. Meil oli samal õhtul, 26. aprillil Sossi klubis suur üritus Hispaania ansambliga, aga nende trummimängija jäi lennukist maha, viibis Helsingis. Bänd ütles, et nemad ilma trummarita mängima ei lähe. Kell oli pool üheksa, kui meil oli kontsertide vaheaeg Vene kultuurikeskuses, ja siis mõtlesime, kellel nüüd helikopter on. (Naerab.) Soovitati helistada Copterline`i pealikule. Ta oli parajasti sõitmas Sri Lankale, aga õnneks saime toru otsa ja ta ütles, et võib-olla seal Soomes angaaris on neil mees, kes võiks trummari ära viia. Andis telefoninumbri. Helistasin ja mees vastaski. Hispaanlasele seletati siis läbi hispaania keele tõlgi, et tal tuleb takso võtta ja sõita eralennuväljale. Ja siis ta võetakse sealt peale ja tuuakse Tallinna. Nii oligi. Ta jäi ainult veerand tundi hiljaks ja kontsert toimus. Olete ilmselt karastunud ka seetõttu, et Vikerraadios muusikatoimetajana töö juurde käisid nõukaajal vist samuti pidevad sekeldused? Killukese Ameerika muusikat võis lasta sel tingimusel, et tasakaaluks oleks nõukogude artistid. Õnneks on need ajad möödas. Selles mõttes oli koormus suurem, et sa pidid vaatama, et terve saate tekst oleks maha kirjutatud. Kaks masinakirjutajat higistasid, et jõuda õigeks ajaks valmis. Ülemused, kui nad viitsisid, siis ajasid näpuga järge, sageli teatasid ka, et siit siiani tuleb jutt välja lõigata. Aga ikka juhtus, et Brežnevi sünnipäeval läks eetrisse mõni sobimatu laul, nagu näiteks "Inimsööja". See polnud muidugi meelega nii tehtud, aga tol ajal tõlgiti kõik pealkirjad ja sõnasabast hakati tihti kinni. Ei tohtinud öelda, et Viru tänava otsas müükase maikellukesi, kuna need olid looduskaitse all, ei tohtinud kasutada sõna koraal, isegi orel oli kahtlane instrument. Džässiharmooniad olid mul ju ammugi kõrvus. Kuulasin raadiost igasugust muusikat, aga ka meie kursuse õhkkond, igasugused välismaalt saadetud plaadid hea muusikaga liikusid... Uuem muusika oli mulle kõrvu jäänud. Ja eks siis neid džässilikke harmooniaid tuli ka minu loomingusse juba sisse. Mulle meeldis see, et piire ei olnud ees. Ei olnud vaja pidada kinni kaanonitest, et miski peaks kestma kaheksa või kuusteist takti. Sa võid teha, mida hing ihaldab. Kui läheb improvisatsiooniks, siis algab punktist a ja peab välja jõudma punkti b, aga kuidas ta sinna jõuab, see on nauditav. Jah, see pole küll oluline. Muusika kruvib ja muutub kogu aeg üha tihedamaks, ja kui siis selle hea improvisatsiooni peale vallandub suur aplaus, siis tekib vabanemise tunne. Tallinna peeti juba kuuekümnendatel aastatel Nõukogude Liidu džässipealinnaks, ülipopulaarseks sai Jazzkaare eelkäija Tallinna džässifestival. Oli tore, et meil 60ndatel siiski tasapisi lubati natuke džässi teha. Vahel oli see kraan natuke rohkem kinni, vahel natuke rohkem lahti. Vahel olid saksofon ja trompet isegi raadio hommikumuusikas keelatud. Asi läks nii kaugele, et enne kui mina raadiosse läksin, olevat kolleegide jutu järgi olnud isegi dieesid ja bemollid keelatud. Imelugusid juhtus ikka. Ma olen ise ka näinud loosungit, et täna mängid saksofoni, aga homme reedad kodumaa. Igasugust jama aeti. Džäss pole ainult sving või see klassikaline 50.-60ndate muusika, ta liigub pidevalt edasi. Nagu näha, siis need vanad suunad enam nii väga publikut ei köidagi. Eakamat publikut vana sving muidugi kõnetab, aga noored tahavad oma ajastu muusikat kuulata. Neile meeldib klubilik džäss, minimalistlik džäss või siis isikupärane muusika, mis mängib väga suurt rolli džässis. Helilooja looming sünnib tihtipeale otse laval. See on ikka sümbioos. Ma tean, et peab ära tegema need ja need asjad, aga tegelikult läheb nii, et võta sa kinni... Neitsi tähtkujus sündinuna on mul selline kõva vastutustunne. Kui ma olen midagi lubanud, siis teen ka ära. Ma ei kirjuta asju kuhugi märkmikku üles. See koht, kus kõik seisab, on ikkagi minu pea. Ja pole välistatud, et mõni asi jääb tegemata, mõnda asja lihtsalt ei jõua teha. Kui kaks päeva pole teinud, siis kolmandal läheb juba meelest ära. Neid inimesi, kes maailmas püüavad aidata prantsuse kultuuri tutvustada ja arendada, peab Prantsusmaa väga lugupidavalt meeles. Mina olen selle võib-olla saanud ilmaasjata, aga mulle prantsuse muusika väga meeldib. Omal ajal tegin raadios terve seeria saateid šansoonidest, mõned saated televisioonis ka koos Lauri Leesiga. Sain Prantsusmaal elava tädi käest prantsuse muusikat. See on mind ikka võlunud. Nüüdseks olen ka üle veerand sajandi siia Prantsuse artiste esinema toonud, kokku kindlasti üle saja. Minu esimene prantsuse muusika saade oli tõesti Edith Piafist. Olen tema elule väga kaasa elanud, imetlenud kirge ja sügavat tunnet, mida ta on suutnud panna teinekord isegi üsna primitiivsetesse lauludesse, mis tänu temale on igavesti elama määratud. Ma ei oskagi selle tunde kirjeldamiseks sõnu leida, mida meile on pakkunud Edith Piaf. Kui keegi uuesti neid laule esitab, siis kipun tahes-tahtmata sealt otsimas seda Piafi sügavust. Ei, see on rohkem Prantsuse bürokraatia formaalsus, nad mõtlevad ju alati ikka midagi ilusat välja. Mina kusagil lossis ballidel ei ole käinud ega rüütlitega kohtunud. Oo jaa, ma arvan, et viimasel ajal toimuv on väga positiivne. Teeb rõõmu, et elu läheb siiski ju paremaks ja inimesed on hakanud rohkem oma asjades kaasa rääkima. Tegutsevad kogukonnad minu elukohas Kalamajas ja mujal, näiteks Uues Maailmas või kus iganes veel meie linnas. Inimesed ise on hakanud hoolitsema oma elukeskkonna eest, on hakanud ka naabrit märkama. Kõik need märgid näitavad, et kodanikuühiskond on pead tõstmas, see hakkab meil välja kujunema. Kõik algab ju tegelikult rohujuure tasandilt. Eks see riik ole meil nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Sama ärkamine on näha ka igasuguseid ameteid pidavate inimeste puhul. Meditsiinitöötajad, õpetajad ja teised. Kui julgetakse öelda välja oma arvamus, siis on loota, et midagi ka saavutatakse. Me näeme ju, et meditsiin saab raha juurde ja õpetajate palgad tõusevad. See on väga hea. Me peame oma inimesi hoidma, meid ei ole siin Eestis ju ülearu palju. Nii tore on tähele panna ka seda, kuidas meie vene emakeelega kaasmaalased – on nad siis muusikud või sportlased või kes tahes – räägivad meedias esinedes väga korralikku eesti keelt. See on minu meelest väga positiivne. Minu lõõgastumine, kuidas siis öelda nüüd, et see pole töö... kuulan siis lihtsalt teistsugust muusikat, lähen sümfooniakontserdile või kuulan Arvo Pärti. Või lähen vaatan oma lapselast, kes ei ole veel nelja-aastane. Ma pole väga ammu saanud käia Pärnus, kus ema korter ja Pärnu pargid mind ikka ootavad, ei ole kaua aega saanud ka Vormsil käia. Erm on pälvinud Kuldmikrofoni muusikasaadete kultuuri edendamise eest, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni laureaadi tiitli koos rüütliseisusega. Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tunnustab linna teeneka kultuuritegelase 4430 euro suurune preemia tallinlaste loomingulist tegevust ja nende panust siinsesse kultuuriellu. "Anne Erm ei vaja pikemat tutvustamist. Tema 1990. aastal ellu kutsutud rahvusvaheline džässifestival Jazzkaar, mida ta siiani korraldab, on kujunenud üheks Eesti muusikaelu visiitkaardiks," märkis Kõlvart. "Lisaks on Erm muusikateadlasena kirjutanud arvukalt artikleid ja raamatuid, pakkunud harivaid ja huvitavaid muusikasaateid raadiokuulajatele. Preemiaga soovime tänada ja tunnustada Ermi panust meie muusika- ja kultuuriellu." Anne Erm on pikaaegne Tallinna elanik. 1997. aastast korraldavad Anne Erm ja tema tiim ka festivali Jõulujazz. Erm töötab 1970. aastast muusikatoimetajana Eesti Rahvusringhäälingus. Erm saab teeneka kultuuritegelase preemia kätte Tallinna linna päeval, 15. mail. Mullu sai selle preemia režissöör Arvo Kruusement ja üle-eelmisel aastal helilooja Olav Ehala.			OSCAR-2019
Käes on veebruari viimane päev ning seega tähtaeg börsiettevõtetele kvartalitulemuste avaldamiseks. Tänases tulemustesajus osalevad: Baltika, Ekspress, Tallink, Olympic, Olainfarm, Arco Vara, Silvano, City Service, Lasco ning mitmed teised ettevõtted. Eilne kauplemispäev oli Baltikumis üpris tagasihoidlik. OMXT indeks kerkis 0,3% ning OMX Baltic indeks 0,1%. Tallinna börsi käive oli madal (255 tuhat eurot) ning piisavalt huvi suutis tõmmata vaid Olympic (128 tuhat eurot käivet), mis lõpetas päeva 0,3% plusspoolel. Ilusat 4kv. kasumikasvu näidanud Harju Elekter lõpetas päeva 3,4% plussis, kuid aktsiaga tehti vaid 3 tehingut. Kogutulud 34,1m eurot (LHV: 34,4m eurot) - ootustele jäi eelkõige alla just Slovakkia käive. Samuti tasub märkida, et Balti riigid näitasid tugevat kasvu, kuid ülejäänud kolmel turul käive langes. Ärikasum 4,9m eurot (LHV: 7,1m eurot) - siin paistab suurim mõjutaja olevat "muude kulude" rida, kus on 2,2m euro suurune kulu (arvatavasti ühekordse iseloomuga). Samas tuleb tõdeda, et Läti andis 3,5m eurot kogu grupi ärikasumist ehk 71%. Bilanss on jätkuvalt väga tugev ning raha ja finantsinvesteeringuid on 43m eurot juba. Samuti tasub jälgida, et äritegevuse rahavoog oli eelmine aasta 33,9m eurot ning investeeringuteks läks vaid 4,4m eurot. Seega ettevõttel on piisavalt finantsvahendeid, mida aktsionäridega jagada. LHV võiks äkki proovida uurida, mis seal ühekordsete kulude real siis ikkagi oli - mingid mahakandmised Valgevene devalveerimistega seoses äkki? Neljandas kvartalis tehti taaskord varade allahindlusi 8,9m lati eest. Kuigi juhtkond oli selle võimalikkusest varem rääkinud, siis polnud me seda oma prognoosides kajastanud. Juhtkond jätkab tegutsemiskeskkonna kirjeldamises negatiivset joont, kuid näeb siiski vaikset paranemist järgmiste aastate jooksul Teise kvartali (erinev fiskaalaasta) käive kasvas 1,8% 424,7 miljoni litini. Brutokasumi marginaal näitas märgatavat paranemist (5,3% vs 2,9% eelmine aasta) ning ärikasum kasvas 10,7m litini vs 0,2m eelmine aasta. Kasumlikkuse paranemist mõjutasid eelkõige peamiste üksuste ( teraviljasaaduste ja sööda vahendamine) kasumlikkuse paranemine. Näiteks teraviljasaaduste vahendamise ärikasum 5,2m litti 2kv, kui eelmine aasta saadi sealt 17,7m liti suurune kahjum. Samas tuleb tõdeda, et tegevusmahud on kahanenud võrreldes eelmise aastaga. Brutokasumi marginaal 54,8% (LHV: 57,0%) ning kasumimarginaal oli madalam kui isegi eelmise aasta 4kv. Ettevõte märgib ka, et kaubakulu sisaldab suuremas mahus varude allahindlusi, kui varasemalt. Kulude osas tuleb aga Baltikat kiita - turustuskulud on vähenenud 8% aasta taguse perioodiga võrreldes ning samuti on vähenenud kulud ruutmeetrile. Korrigeerituna oleks kasum olnud 0,6m eurot, mida on siiski veidi vähem oodatust, kuid märgatav paranemine võrreldes eelmise aastaga. Juhtkonna prognoos järgmiseks aastaks: 5% käibe kasvu ja 3,0m eurot EBITDA-d. Veidi kõrgem, kui meie prognoos, kuid siiski täitsa tehtav. Siiski tähendavad ka antud näitajad, et kogu aasta kokkuvõttes peaks väike kahjum tulema. Likviidsuse poolelt plaanitakse müüa kinnisvara käesoleva aasta jooksul ning samuti 1,5m euro eest konverteeritavat võlga emiteerida. Kui tänane kasv jätkub, siis peaks sellest ka järgmiseks aastaks piisama. Kasumlikkus jäi oodatule veidi alla, kui korrigeerida ka ühekordse iseloomuga kuludega ning firmaväärtuse allahindlusega. Online meedia üksuse EBITDA oli oodatust veidi tugevam, kuid pettumuse valmistas Printall, kus EBITDA isegi kahanes võrreldes eelmise aastaga. 4kv ärikasum oli 0,3m eurot (LHV: 1,4m eurot). Suure osa erinevusest on põhjustanud firmaväärtuse allahindlus (0,8m eurot). Juhtkond ootab käesolevaks aastaks tagasihoidlikku käivekasvu ning EBITDA marginaali paranemist 1-2 protsendipunkti võrra, mis ühtib ka meie prognoosidega 2012. aastaks. Eraldi tasub veel rõhutada Ekspressi rahavoogusid. 2011. aasta äritegevuse rahavoog oli 4,2m eurot ning investeeringuid tehti 0,9m euro eest. Seega tuleb põhitegevusest piisavalt raha laenude tagasimakseks. Ärikasum 2,2m latti (LHV: 2,3m latti) vastas oodatule ning ka 1,8m latti puhaskasum (LHV: 1,9m latti) oli vastavalt ootustele. Kuid erinevad kulu read näitavad, et marketingikulud olid kvartalis märgatavalt väiksemad, kui prognoosisime ning muude kulude all on 0,9m euro eest immateriaalse vara maha kirjutamist. Seega ilma selle mahakirjutamiseta oleks Olainfarm tugevalt ootusi löönud. Üks imelik tehing on toimunud ka detsembris. Nimelt müüdi SIA Reinolds, mis 2008.a. 3,3m lati eest osteti ning mis peaks hoidma Olvazol brändi ja muid arenduses olevate ravimite patente. Samas pole ka selle tehingu tausta aruandes lahti kirjutatud ning üritame juhtkonnalt homme järgi uurida. Neljas kvartal lõpetati 13 tuhande euro suuruse kasumiga. Siiski tuleb mainida, et kinnisvara ümberhindluse netokasum neljandas kvartalis oli 1,8m eurot ning ilma selleta oleks Arco Vara jätkuvalt kahjumis olnud. Samuti on neljandas kvartalis kajastatud 0,9m euro suurune kahjum ühisettevõtete nõuete allahindlusest, kuid täpset selgitust pole.			OSCAR-2019
Madagaskaril peetakse jõule 25. Ma ütlesin aga oma sõbrannale, et mu on jõulud 24. nii et ehk saaks midagi teha 24. Läksin sõbranna juurde kella poole kümneks hommikul ja hakkasime süüa tegema (sain endale jälle paar retsepti juurde!!!!). Sõime umbes kell 11 lõunat ja siis läksime ta õe juurde, mis on tegelikult ta tädipoja naine. Seal sõime uuesti ja tegime kooki. Kook ei olnud eriline, aga maitses siiski hästi! Neil ahju ei ole ja pliiti otseselt ka mitte. Nad kokkavad süsiga. Koogi jaoks panime taigna potti, poti süsi peale ja siis süsi veel poti kaane peale. Niimoodi saigi kook umbes 15 minutiga valmis. Pärast seda magasime natukene ta õe juures ja siis läksime õe sõbranna peole. Madagaskari naised on ikka päris hullud tantsimises! Õhtul kell 11 läksime siis koju. Kuna vahepeal sadas vihma ja ega teed asfalteeritud pole, siis pidime läbi muda kõndima. Selle tõttu sain endale ka paar väikest haava jala alla, sest ega need teed puhtad pole. 25. tahtsime hommikul minna kirikusse, aga kirikus oli liiga palju inimesi! Kirik ise oli suhteliselt suur, aga siiski pandi toole väljaspool kirikut, et inimesed saaksid vähemalt kuulata. Kuna mina aga millestki aru ei saa ja ma tahan rohkem vaadata, siis ütlesin sõbrannale, et pole mõtet minna. Õnneks sain eelmise nädala neljapäeval juba jumalateenistust vaadata. Ega muidu Madagaskari inimesed ei teegi väga muud jõulude ajal. Joovad ja pidutsevad. Sõbranna aga ütles, et jõulud on Madagaskaril pidu lastele. Väiksemad lapsed saavad väikse kingituse (nukk või mänguauto). Ma ei näinud sellest aga kuigi palju, minu arust on see kohalikele aga lihtsalt põhjus, miks pidutseda. Nagu arvata võib, siis siin eriti palju lund ei saja ja külm ei ole, nii et ma ise ei ole väga jõulumeeleolus. Linnas on küll natukene näha, et kohe-kohe on jõulud. Eurooplaste restoranid on kaunistatud ning ühe putka juures saab osta plastmassist kuusepuu. Ka koolis tähistatakse jõule. Kõige väiksematel käis jõuluvana külas. Kõige naljakam oli see, et kuna nad on ju kõik mustanahalised, aga jõuluvana on valgenahaline, siis sel mehel oli paberist mask ees, kus oli kujutletud valgenahalise jõuluvana nägu. Ecole Frere'l (algklassid) oli eriline jumalateenistus. Nad käivad iga neljapäeva hommik kirikus, aga seekord käisid nad päev varem kirikus harjutamas, mille tõttu jäid mul isegi tunnid ära! Mind kutsuti ka jumalateenistust vaatama. Kuigi ma pole usklik, läksin kohale. Ma eriti palju aru ei saanud, aga vahva oli siiski! Ainuke vahe euroopa jumalateenistusega on minu arust see, et nemad isegi tantsivad kirikus! Muidu oli hästi palju laulmist nagu alati kirikus. Järgmisel päeval oli neil hommikul rongkäik läbi linna, kus oli kõikidel õpilastel jõulumütsid peas ja kõige ees kõndis jõuluvana! See nägi väga naljakas välja! Homme olen sõbranna juures ja me teeme hästi palju süüa ja siis me sööme! Eks vaatab, kuidas see välja tuleb! Esimest korda jäin vihma kätte siis, kui me olime koduteel ühest tunnist. Käisime tundi andmas kõrvalkülas, mis on kohe rahvuspargi kõrval, nii et nad tahavad väga inglise keelt õppida. Igatahes peame selleks, et kõrvalkülla saada, pool tundi läbi metsa kõndima. Kui sinna kõndisime, oli kõik ok. Tagasiteel hakkas aga tugevalt vihma sadama. Kuigi me kõndisime läbi metsa, siis olime lõpus ikkagi läbimärg. Koduteel nägime aga ussi, mis oli tore! See oli mu kuues uss, mida olen siiamaani Madagaskaril näinud! Teine kord jäin ka vihma kätte, kui tulin põllumajandus kooli tunnist koju! Ma vist ei tohiks enam tunde anda, jään kogu aega koduteel vihma kätte! Sel korral ma tegelikult plaanisin koju kõndida, kuna ma ju muidu sporti ei tee. See võtab tavaliselt tund aega. Kui aga nägin, et vihma hakkas sadama, siis mõtlesin ümber. Ma veel venitasin tundi ja rääkisin niisama õpilastega, tegime juba nalja, et jään ööseks nende juurde, et neil oleks isegi voodi vaba! Vihm lihtsalt ei lõppenud! Niisiis läksin teele. Kuna kool ei asu otseselt mingi suure tee ääres, siis ei mõõdu tuk-tukid tihti. Nii ka sel korral. Võtsin plätud jalast ja hakkasin kõndima. Pidin umbes 20min jalutama, kuni nägin tuk-tuki, kes mind lõpuks peale võttis! Kõige naljakam on see, et ma ei võtnud isegi vihmavarju Eestist kaasa, mul on ainult vihmajope, mis pole aga mõeldud väga tugeva vihma jaoks... Minu teisipäeva hommik algas väga huvitavalt. Nimelt läksin kööki ja avastasin meie prügikastist väikse roti. Nägin teda ka juba pühapäeva õhtul, kui ta jooksis meil läbi maja. Tol õhtul ei osanud ma väga midagi temaga teha, nii et lihtsalt toimetasin edasi. Teisipäeval olin aga veidi ehmunud, et ta on meil äkki prügikastis. Kõige hullem oli see, et ta oli veel elus! Võtsin siis prügikasti ja läksin välja. Üritasin roti prügikastist välja saada, ilma et kogu prügi välja lendab. Siis tuli majaomanik ja küsis, mis viga on. Seletasin, et prügikastis on rott. Ta võttis prügikasti ja ma teadsin kohe, et ta tapab roti. Sarnane juhtum oli ka üks kord laagris. Väidetavalt astus/trampis üks meie valvurites roti peale, et teda tappa. Mul oli õigus, et majaomanik tapab roti. Ma ainult kuulsin roti häält, kuigi ma jooksin ruttu sisse. Väidetavalt võttis ta kivi ja lõi sellega roti. Pärast viskas ta roti meie prügikasti. Õnneks viis ta prügi ära! Rotide käsitsi tapmine on siin aga tavaline. Niimoodi tehakse, kuna rotid ju kannavad igasuguseid haiguseid! Ilmselt pole rotimürgi jaoks raha või ma ei tea üldse, kas siin seda müüakse.... Esiteks on mul tunne, et ma olen inglise keele grammatika professionaal, sest ma olen erinevaid teemasid nii palju õpetanud. Kolmas punkt, miks mulle õpetamine meeldib, on kõige tähtsam. Mulle meeldib näha mu õpilaste arengut. Kui alguses tulin klassi ja keegi ei osanud midagi öelda, siis nüüd tulen klassi ja kõik ütlevad inglise keeles „tere“, „kuidas sul läheb?“ ja „mis su nimi on?“ (Jah, nad küsivad seda pea iga kord!!!) See on see, mida me neile esimeses tunnis õpetasime, siiamaani on kõik meeles! Kõige rohkem meeldib mulle, kui õpilased lähevad või tuelvad koolist ja sind tervitavad umbes 500 õpiast 10min jooksul! Eriti armas on, kui väiksed (4-6aastased) seda teevad! Nende vanemad vaatavad siis alati imelikult, et mida mu laps nüüd praegu ütles? Ta oskab inglise keelt?? Kuna meil väikestega on tund enne nende suurt lõunapausi, kus nad koju lähevad, siis nende vanemad vaatavad alati, kuidas me õpetame. Tahavad vist ise ka natukene õppida. Mu päeva teeb alati rõõmsaks see, kui ma lähen tundi ja 50 (või rohkem) naeratavat nägu vaatab mulle otsa! Ma vist natukene juba rääkisin sellest, et eriti mehed ütlevad väga kiiresti, et nad armastavad kedagi. Teine asi on aga, kui nad juba suhtes on. Sa ei saa üldse väga aru, et kes on kellega suhtes või kas nad on üldse suhtes või abielus. Näiteks ütles üks mees laagri kõrvalkülast, et ta armastab ühte meie vabatahtliku. Samas on tal aga naine ja väike laps olemas? Teine näide: mu sõbrannal on olemas poiss. Käisime koos teise sõbranna lõpetamispeol, mis toimus õhtul baaris. Mu sõbranna poiss ei tantsinud mitte ühtegi korda oma tüdrukuga, ainult teiste naistega. Üks teine tüdruk istus terve aeg ta süles, mu sõbranna mitte kunagi. Üldse ei näinud ma nende vahel mingit armastust. Pärast küsisin oma sõbranna käest, et mis värk sellega on, kas ta ei ole üldse armukade, et teised tüdrukud on terve aeg ta poisiga? Ta ütles, et kuna need teised tüdrukud on ta sõbrannad, siis see on okei... Mind paneb lihtsalt imestama see, et kas siin armastatakse teistmoodi? Kas siin eksisteerib üldse armastus? Või oled kellegagi koos selle pärast, et kindlam oleks ja et lapsi saada? Sest ega tihti mehed väga ei hooli oma naise eest. Siin on päris palju üksikemasid, kes said lapse ja siis mees kadus ja otsis uue naise. Kliimamuutus toimub ka Madagaskaril ning siin on selle mõju tegelikult palju kahjulikum kui Euroopas. Kõige hullem on see, et vihmahooaeg algab nüüd palju-palju hiljem. Traditsiooniliselt algab see novembri alguses ja lõppeb märtsis. Siiamaani ta pole tegelikult veel õieti alustanud. Meil on olnud kaks hullu vihmahoogu päevasel ajal olnud ja praegu on juba detsember. Muidu sajab ainult öösiti, aga sellest ei piisa! Mulle see muidugi meeldib, ma küll ei taha vihma käes kuhugi minna. Kohalikud aga muretsevad, sest riisihinnad tõusevad tohutult. Nii vähe vihma sajab ja riis ei kasva korralikult või piisavalt palju. Siin, kus mina elan, on situatsioon suhteliselt okei. Nad saavad ikkagi elatud. Lõuna-Madagaskaril on aga väga hull! Seal on nii kuiv, et midagi ei kasva enam! Nad söövad kaktuseid, kive ja tuhja. Nad on pagulased iseenda riigis, sest ega nad mujale ei jõua. Nad liiguvad ühest kohast teise ja loodavad, et seal on parem. Väidetavalt on nad aga ka natukene ise süüdi. Üks õpilane rääkis mulle, et nad müüvad pea kogu oma saagi, nii et nendele jääb ainult natukene, millest aga ei piisa. Selle eest on neil raha... ÜRO väitel on umbes 1 million inimest Madagaskaril söögihädas.			OSCAR-2019
Tegelt küsimus selline, et kust leida häid kaltsukaid või nö second-hande Tallinnas. Oleks jube tänulik. Ma ise tellin enamasti siit: http://tellinetist.ee, aga kui vahest leian ka head paremat Juurdeveo tänavalt (26). Seal peaks olema USA today humana pood, vähemalt aasta tagasi veel oli :) Tallinnas on alles avatud uus väga lahe ja omapärase sisekujundusega kaltsukas. Müügil olid ainult vähekasutatud riided. Esimest korda nägin, et riided on puust riidepuude peal. Asub siis Mustamäe tee 60 (Aiandi peatuses maha, Kangadzungli majas).Nimi oli vist Leiukapp. Kas keegi teab mõnda head kaltsukat PÄRNUS? Olen käinud otsimas, aga enamus on väga vana kaubavalikuga ja kohe mitte ei tõmba seal tuhlama. Muidu olen väga suur kaltsukate fänn ja kui on hea pood, siis võiks seal tunde häid asju otsida ja kindlasti ka leiab. Üleüldse on jäänud mulje, et need mõned üksikud Pärnu kaltsukad, mis seal leidub, on kõik sellised pimedad "keldripoed", kus on must ja halb lõhn (kuigi seepärst käimata ei jää). Kuidas teil on üldmulje jäänud? Oleks tänulik kui keegi oskaks ühte super-head second-handi soovitada :) See Hot kaltsukas asub Tartus silma- ja kõrvakliiniku vastas peaegu.Kohe silamkliiniku juurest üle tee minna ja paar sammu ja kohal.Ise käisin seal siis kui pood alles avati siis sain küll kivte asju.Nüüd pole enam juhtunud. Tallinnas, Õismäel veel üks hea koht - Kullerkupu Maxima taga, endine Indiana pubi, seal nüüd kaltsukas, avatud iga päev. Kõik riided tuntud kaubamärgid - HM, Next, Zara jms. Mina sain sealt väga häid asju võileivahinnaga. Soovitan soojalt ;) Olen ka Humanas käinud aga no ei ole kunagi sealt midagi leidnud. Lasteriideid olen paaril korral saanud aga endale mitte midagi. Sealt Õismäelt sain lastele Nexti ja HM riideid ;) Ma ise avan pärnus varsti komisjoni poe kuhu saad oma riided tuua müüki mis sul kapis seisavad ja saad raha nende eest kui need ära ostetakse ja samas ka lasteriided müüki tuua mis on väikseks jäänud ja seisavad,samas saad ka odavalt ilusaid ja korralikke teiste riideid osta Käisin täna läbi korraks postimaja Säästurist.Tõega lahe koht.Müüad on armsad,puhas,korralik kaup.Ainuke jama,et ei saa kaardiga maksta.Minge külastama. mina käin tihti Loksal asuvates kaltsukates. seal on näiteks üks selline ladu, kus on kasutatud riideid inglismaalt. sealt olen paar päris kobedat firmakat saanud. üldiselt küll kaltsukast riideid ei osta, kuid Loksal on maakodu ning tihti satun sisse lihtsalt vaatamise pärast ja vahest on päris ägedaid asju, mis on isegi kantavad ;) Tallinnas Postimaja esimesel korrusel alles avati Säästur, väga normaalne pood kõik kenasti puudele riputatud ilusad ja korralikud riided väga palju ka päris tutikaid asju odavama hinnaga. Mulle meeldis just see, et ei pea tuhnima kuskil kaltsu hunnikus ja teenindus oli ka väga normaalne aga noh võib-olla alguse asi tahavad lihtsalt palju kliente saada. Tallinna kaltsukatest pole eriti midagi leidnud, kuid ega pole ka nii väga otsinud. Tartus tegime sõbrannaga nn kaltsukapäevi, päev otsa rüüstasime ja no igasuguseid ilusaid asju leidsime! Hot kindlasti üks paremaid, kuid seal niipalju rahvast enamuse ajast, et ei viitsinud passida. Vahi tn ka supper hea korralik koht. Ning hmm.. Pikal tänaval, kui ei eksi ka hea ja korralik koht. Neid nn "pärleid" võib ja võib ka mitte leida igalt poolt. Kas te Balta turult olete ka saanud seljas kandmiseks midagi odavat ja lahedat? Mina käisin aga ühes kohas olid suht igavad vanad riided päris kallilt. Ja siis oli veel õues kah seal taga mingid imelikud kaltsud viie krooni eest aga need olid imelikud, õues seisnud noh. Eks selle mitte-leidmisega on see, et kui üks kord saja aasta jooksul korra sisse kiikad, siis ongi raske midagi leida. Mõnikord võib 5 korda järjest olla nii, et midagi ei leia. Siis jälle juhtub nii, et leiad korraga mitu asja. Järjepidevus peab olema, kui tahad midagi saada kaltsukast :-) Humanast olen ostnud, aga seal on siiski kaltsuka kohta pisut kallis, sest olen näiteks ise ostnud Zarast ühe topi uuena odavamalt kui pärast Humanas nägin... Aga leiab sealtki häid asju. Mina pooldan ka kaltsukaid, kuna olen sealt leidnud väga tänapäevaseid ja omapäraseid rõivaid, mis teevad teised kadedaks. Kaltsukad on igati vinged kohad. vahel kohet tuleb selline kaltsukates tuustimise tunne peale ja siis kohe pühendan terve päeva neile. Ja olne saanud heade firmade riideid nagu fcuk, peak, oneil ja veel teisi vahvaid riided. Seal käimiseks peab olema aega ja eriline tuju. Aeg-ajalt trehvan ka kaltsukatesse...suhteliselt lahedaid asju võib leida.. sain Tommy Hilfiegeri dressika 35. eek`u eest :)) Mexx`i riideid olen ka leidnud/ostnud. jummala palju häid kaltsukaid on eestis, ise käin ka tlnas tihti humanas, tartus on üks hea pood vahi tänaval, aga minu vaieldamatu lemmik on siiski saaremaal, kuressaares olev kaltsukas, veski tänaval, vanas lao hoones, olen sealt saanud väga häid ja firma asju väga odava hinnaga, nt h&m mantli sain 55.- ja mango teksad 45.- nii et väga spets koht, soovitan raudselt :) Ära käi ainult ühes, vaid käi mitmes erinevas. Ja eks üks reegel ole see - et suures kaltsukas on juba enne kauba väljapanekut parem kraam ära võetud. Head kraami saab just sellistest väikeste linnade kaltsukatest. Ja silmad peavad lahti olema! ma ka ei saa aru, et kuidas on võimalik leida lahedaid asju. kui mina mõnikord harva humana kaltsukasse olen astunud pole ma mitte kunagi midagi lahedat leidnud. samas tean inimesi, kes on sealt väga kalleid firmariideid leidnud ja üks isegi leidis eksklusiivse rõivatootja kasuka sealt. Koguaeg ei käi, aga vahel vaatan küll sisse ja olen häid ja ilusaid ja moodsaid riideid leidnud(nt kuulsalt brändilt FCUK). ...ma pole kunagi julgend eriti minna ja kui isegi kunagi kord saja aasta jooksul lähen siis ka ei leia mittekui midagi....mis mul viga on =))? Tallinnas näiteks on Stockmannist üle tee Humana ja üks Humana on ka Pärnu mnt-l Vineeri trammipeatuse juures.			OSCAR-2019
USA presidendi Donald Trumpi terasetariifid lisavad ületootmise all vaaruva turu õlule lisaraskuse. Ees ootav madalate hindade ja tehaste sulgemise aeg ei lähe mööda ka Eestist. 1. juunist kehtivad Ühendriikidesse eksporditavale Euroopa Liidu terasele ja alumiiniumile vastavalt 25- ja 10protsendiline tollitasu. Donald Trumpi kaubandussõja järgmine rünnakuobjekt Euroopas on autotööstus, mille imporditariifid jõustuksid juulis. Euroopa autotehastele varuosi valmistava AQ Lasertooli tegevjuht Rein Volt ütles, et globaalne turuolukord ei jäta ka Eestit puutumata. "Meie tootmismahud sõltuvad otseselt Lääne turust,” põhjendas ta. Metalldetaile tootva Radius Machining Ltd. juht ja omanik Veljo Konnimois pidas mõnda aega tagasi terve ostuosakonnaga nõu, kuivõrd mõjutavad Trumpi otsused Eesti tootjaid. Mäletatavasti ähvardas Trump terasetariifidega juba märtsis, kuid toona anti Euroopa Liidule, Mehhikole ja Kanadale üürike armuaeg. „Esialgu muutusid hinnad ootustele vastupidises suunas. Selle asemel et USA turult tõrjutud materjalide hinnad langema hakkaksid, põrutasid need 20-25% hinnatõusu. Puudus igasugune loogika. Investorid suutsid kuidagi oma kasumi kätte saada,“ sõnas terasest ja alumiiniumist torusid tootva ettevõtte juht. Nüüd annab materjalide jääk juba selgeid ohumärke ja Euroopa turud peavad leppima ootuspärase saatusega. Kõrgete hindade tõttu USAs ollakse sealselt turult välja tõrjutud. Uusi eksporditurge ei ole ja sisetarbimine ei suuda tekkinud ülejääki üksinda alla neelata. Tekkimas on ülepakkumine ja see toob terase ning alumiiniumi hinnad alla. „Olukord muutub taas, kui mõni suurem tehas paneb uksed kinni. Saame seda sügisel näha,“ ennustas Konnimois. Toormaterjalide turuhindade langus andis Eesti teras- ja alumiiniumtoodete tootjatele hea võimaluse lattu korralik tagavara soetada. Konnimoisi sõnul nende tootmises tellimuste maht kasvab. Nähakse vaeva, et võimsus nõudlusele järele jõuaks. Investeeringute tempo on võrreldav 2005.–2007. aastaga. Hinnatõusuks valmistuti juba talvel. Sõlmiti pikemaajalised tarnelepingud, mis nüüd ees ootavaks materjalihindade languse ajaks on just läbi saanud.„Üle ootuste suurem tellimuste maht on need lepingud kaunis õhukeseks kulutanud. Meil oli õnne,“ oli Konnimois asjade arenguga rahul. Kui suur odavnemine möödas ja hinnad naasevad oma esialgsetele positsioonidele, plaanib Radius Macining alustada uut läbirääkimiste ringi. Toodang suunatakse põhiliselt Soome, Taani ja Rootsi, sekka ka pisut Šveitsi. Lisandunud on Saksamaa. Viimase aja otsused on ettevõtte juhi sõnul tehtud 7–10aastast perioodi silmas pidades. Konnimois andis lootust teistelegi, et kaubandussõja surve all leitakse peagi üles uued kontinentidevahelised kaubateed, nagu hiiliti osavalt mööda Venemaa blokeeringust. Pealegi on poliitilise tõmbetuule tsükkel tunduvalt lühem kui majandustsükkel. „Tsiteerin Heiki Einpauli: „Oleme tipus, tipust saab alati alla liikuda“,“ naljatles Konnimois. Olenevalt autotootjast ja kliendist baseeruvad terase hinnad MEPSi hindadel või platts’il.Toodetavate detailide müügihindu korrigeeritakse lepingute järgi nende andmete alusel. AQ Lasertoolsi valmistatud detailid leiavad tee otse Euroopa autotööstuse koosteliinidele.Terasmaterjal moodustab Lasertooli tehtavatest toodetest ca 40 protsenti. Hinda mõjutavaid tegureid on teisigi – palgasurve, tööjõud, energia hind. Lisaks terasele muutuvad ka teiste toormaterjalide hinnad. „Jõustunud tariifide mõju praegu veel tunda pole,“ sõnas Volt. Tootmismaterjalide hinnapoliitikat kujundavad ka nõudluse-pakkumise vahekord ja valuutakursside liikumine. Pelg, et meie oma autoosade tehaseid sulgema hakkame, ei ole Voldi sõnul siiski põhjendatud. “Scania ja Volvo veoautode nõudlus on jätkuvalt väga suur. Maht sõltub ka sellest, kuidas meie kliendid suudavad turuosa hõivata,” sõnas ta. AcelorMittal on üks suuremaid terase- ja rauamaagi tootjaid maailmas. Firma eelmise aasta müügitulu kõrgus üle 68,5 miljardi euro. Seda on üle 90 korra rohkem kui Eesti Energia 2016. aasta sama näitaja. Kontserni eesistuja ja tegevjuht on India terasekuningas Lakshmi Mittal. Mees, kelle vara hinnatakse 17 miljardi USA dollari suuruseks, paiknes veel natuke rohkem kui kümne aasta eest Forbesi maailma rikkaimate inimeste edetabelis kolmandal kohal. ArcelorMittal grupi Euroopa kommunikatsioonijuhi Richard Fransworthi sõnul iseloomustab selle sajandi rahvusvahelist teraseturgu märkimisväärne ületootmine. "Vaadates terast tootvate riikide ekspordimahtude kasvu, on valitsuste pitsitav poliitika omamaise toodangu eest seismisel täiesti mõistetav,” sõnas ta. Samas andis Fransworth tugevalt mõista, et rahvusvahelise teraseturu jätkusuutlikkus on võimalik vaid juhul, kui tootjariigid suudavad ühinenud jõul ületootmisele vastu astuda. “See on pikaajaline väljakutse. Kuid peame juba praegu väga selgelt keskenduma suurtele struktuurimuutustele kogu sektoris,” lisas ta. Kuna Eesti ekspordib 70% oma kaupadest Euroopa Liitu, mõjutab seal toimuv Eesti majandust tugevasti, leiab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Maailmas toimub juba praegu terase ületootmine. Selle taga on kõige rohkem Hiina.Euroopa Liit toodab ligikaudu kümnendiku maailma terasetoodangust. Möödunud aastal eksporditi sellest USAsse 15%. Nüüd tuleb sellest omakorda kolmandikule leida uued turud. See on probleem, kuna teised riigid on samas seisus ja võivad oma turge kaitsma hakata. Näiteks Brasiilia, India ja Jaapani terasetootjad moodustavad USA impordist suure osa. Kuid nende hinnad on veel kõrgemad kui Euroopast tuleval toodangul. Lisagem, et tööstusmetallide üldine hinnatõus oli aastaga ligikaudu viiendik. Terasetööstus on suur tegevusala ja see mõjutab kogu maailmas üsna suurt osa majandusest. Oht on, et tekib negatiivne doominoefekt, mis pidurdaks tugevasti kogu maailmakaubandust ja majanduskasvu. Nagu näha muudab USA poolt imporditariifide kehtestamine terasele ja alumiiniumile maailmakaubandust (veelgi) protektsionistlikumaks. Viimastel aastatel on Euroopa olnud terasetoodete netoimportija. Selleks aastaks prognoositi terasetoodete nõudluse ja impordi kasvu veelgi. Nüüd oleme seisus, kus EL on valmis importi mujalt maailmast piirama. Euroferti (Euroopa Terasetööstuse Liidu) hinnangul võib USA tollitariifide mõjul otsida endale Euroopas turgu täiendavalt kuni 13 miljonit tonni terast. See on väga suur kogus turu jaoks, mis impordib aastas keskmiselt 40 miljonit tonni. Terasetoodete hinnad hakkavad üle pakkumise korral langema. ELi plaanile seada impordipiirangud (tariifid ja kvoodid) terasele ja alumiiniumile on tugevasti vastu ELi enda autotööstus. Samuti teised nende metallide kasutajad, näiteks ehitus, põllu- ja kodumasinate tootjad ning tehnoloogiasektor. Nende lootus on saada kasu täiendavate koguste liikumisest ELi turule ja sellega kaasnevast hinnalangusest. Rahas mõõdetuna mõjutab tollimaks sõiduautodele kõige enam Saksamaad. Talle järgnevad pika vahega Ühendkuningriik ja Itaalia. Kuid suhtena riigi SKPsse saaks tugevaima löögi hoopis Slovakkia. Saksamaa autode eksport moodustab enam kui poole kogu ELi autode ekspordist. USA on Euroopa autotootjate jaoks ka kõrgeima marginaaliga turg. Kõrge tollimaks Euroopa sõiduautodele vähendaks oluliselt nende käivet, vähendaks tööstusharus töökohti ning pidurdaks autotööstuse arengut, sealhulgas isesõitvate ja elektriautode arendamist. Euroopa sõiduautodele kõrgemate tollitariifide kehtestamise juures tuleks arvestada, et praegu kehtivad ELis USA autodele oluliselt kõrgemad tollitariifid (10%) kui vastupidi ehk Euroopa autodele USAs (2,5%). Samas ei ole ELil lihtne nii kõrget tollimaksu USA autodele vähendada, kuna Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglite järgi tuleks seda teha ka teiste riikide suhtes. Samuti moodustavad Eesti ekspordist mootorsõidukid ja nende osad, mis tollimaksu alla läheksid, väga väikse osa. Seega oleks Eestile otsene efekt kõrgematest tollitariifidest tagasihoidlik. Kuna me aga ekspordime 70% oma kaupadest, koos teenustega isegi 74% ELi turule, siis mõjutab seal toimuv Eesti majandust tugevasti. Kõrge tollimaks sõiduautodele vähendaks Saksamaa eksporti, kaotaks töökohti ja annaks löögi selle riigi majanduskasvule. Siin tuleb arvestada, et Saksamaa on Eesti jaoks suuruselt kolmas ekspordipartner. Seega mõjutaks nende majanduslik seis ka meid. Läti töövahendusportaali yourmove.lv rajaja Janis Kreilis leiab, et Lätis on praegu töötajate jaoks kõige soodsam aeg - algteadmistega bakalaureuse kraadi omanik võib lihtsasti teenida 1000 eurot kätte. Ta lisab, et kui teadmisi on rohkem, pole probleem saada ka 2000 eurot peo peale, ning see on täiesti reaalne palgasumma, vahendas Läti majandusleht Dienas Bizness. Kreilise sõnul on tööturu seadused täpselt samasugused nagu muudel turgudelgi: on nõudlus ja pakkumine. Kui nõudlus ületab pakkumise, tõuseb tööline hinda. "Praegu on just selline aeg. Töötajaid on vähe, tööandjaid palju, mis tähendab, et eelis on palgatöötajal," leiab ta. Mida see jutt tegelikkuses tähendab? Esiteks kasvavad palgasummad ja tööandjad on valmis palka tõstma. Selle aasta esimeses kvartalis oli Lätis Euroopa Liidu riikidest kõige suurem palgakasv. "See tähendab, et heal spetsialistil pole mingi kosmos praegu teenida 1500 eurot kätte," rääkis Kreilis. Liiati tuleb tema sõnul arvestada, et palgad kasvavad 10% aastas, ja nii saab kolme aasta pärast juba peo peale 2000 eurot. "Muidugi ma mõistan, et on palju muidki asjaolusid, näiteks see, kuidas liigub maailma majandus - kas see jätkab rööbastel püsimist, kas Läti majandus ei kuumene üle jpm. Kuid üldine suund jääb endiseks, see tähendab, et oskustega ja teadmistega inimesed saavad Lätis teenida üha rohkem ja rohkem. Ka inflatsioon ei ületa endiselt 3% aastas," selgitas tööportaali juht. Kreilis võrdleb praegust tööturgu kümne aasta tagusega, kui ettevõtted esitasid töötajatele värbamisel aina suuremaid nõudmisi. "Toona oli Läti sügavas augus," jätkas ta. "Ettevõte, mis otsis näiteks marketingispetsialisti, võis esitada tingimuseks viieaastase töökogemuse ning nõuda tegutsemist AdWordsi, Facebooki ja Twitteri keskkonnas, pluss kolme keele valdamist, mille hulgas oli saksa ja prantsuse keel, graafilise disaini programmide valdamist ja tagatipuks magistrikraadi. Ja kogu selle paketi eest oldi nõus maksma 500 latti kätte," kirjeldas Kreilis kümnenditagust aega. "Seejuures sai ettevõte tööotsijatelt tohutult sooviavaldusi ja võis valida nende seast parima." Aga mis seis on praegu? Bakalaureuse kraadiga, kaht keelt valdava ja paariaastase töökogemusega inimesel pole probleem teenida 1000 eurot kätte. "Mu tuttav, kes töötab ühe asutuse personaliosakonnas, naerab, et kui see nii jätkub, siis mõne aasta pärast on tööle kandideerijale ainus esitatav nõue oskus hingata," rääkis Läti tööturuekspert. Ta lisab, et praegu on käes õige aeg välja rääkida parimad tingimused ja teha karjääri - head ajad ei pruugi lõputult kesta.			OSCAR-2019
Eelmine õhtu jäi Amara minu poole ööseks, et saaksime koos reedel end sättida kooli jaoks valmis.. Eelnev õhtu oli igalpool twitteris kirjas, et tüdrukud kannaksid suve kleite, nii et just paari päeva eest ostsime Amaraga samad kleidid, ilmselgelt meil sama maitse :D ma ei jäänud terve kooliaasta jooksul kordagi hiljaks ja siis viimase päeval tegime mega napika.. Kooli parklasse jõudes nägime just kuidas Hannah sõitis teisest parkla otsast sisse.. Kooli kõrval kõndides kuulsime juba kuidas koolis sees räägiti announcement'e ehk, et kuhu ruumi me pidime minema, sest meil olid esimese asjana klassikoosolekud. Astusime kooli sisse ja juba seal käis räige sebimine, terve päev oli koolis üpris suur paanika.. Klassi koosolekul hääletasime klassi presidenti, asepresidenti ja sekretäri järgmiseks aastaks.. Ma ausalt öeldes ei mäletagi kes need endale said, sest kui meil ikka kogu klass kokku võtta ühte suurde ruumi - jube lärm :D Kui pidime sekretäri hääletama, siis keegi sosistas, et davaj, hääletame Alexa poolt, mõeldud - tehtud! Alexa istus mu kõrval ning nägi, et ma kirjutasin tema nime paberile ning ta oli kohe "if i win... i will hunt you down" sest ta ei tahtnud tegelt seda saada :D ja oh seda rõõmu, ta saigi klassi sekretäriks!! Ta on reaalselt selline tüdruk, kellel on kõigest üpris ükskõik nii et mu klassil läheb kindlasti hästi järgmine aasta. Kui meil said klassikoosolekud läbi, siis pidime minema tundidesse, tunnid olid nii 13 minutit pikad, pidime lihtsalt õpikud ära andma ning ühe paberi peale allkirja saama. Esimese ja teise tunni sai oldud ikka seal klassis kus vaja ning mingi hetk läks asi täiega käest ära.. Lihtsalt käisime õpetajate juures ära kiirelt ning saime järjest allkirjad ära ning siis lihtsalt kõik olid koolipeal kuskil - tegid kappe tühjaks või jooksid klassist klassi allkirju saamas.. Mingi hetk enda koridori minnes oli hea vaatepilt, rida poisse tegid oma kappe tühjaks, see nägi lihtsalt selline välja, et neil kõigil oli mega suur prügikast kõrval ja siis nad lihtsalt viskasid kõik prügikasti :D "Koolipäev" sai juba kell 11:30 ning siis kõik pidid viima oma paberi allkirjadega kooli officisse, järjekord oli ebanormaalselt pikk, kuigi paljud viisid oma paberid varem.. aga siiski. Reaalelt seisti pm välisuksest välja, ise tegin nipika ning sain otse dire juurde nii et ma sain vähem kui minutiga enda paberi ära anda :D must love being foreign! Peale tunde käisin veel ütles Ms. Vogel'ile nägemist... Ta on nagu reaalselt läbi aegade mu kõige lemmikuim õpetaja, ta oli alati mulle toeks või kuulas mind kui mingi probleem oli.. Ta lihtsalt polnud nagu õpetaja. Igatahes kui ma ta juurest ära läksin, siis tal läksid silmad märjaks... Siis hakkas küll kurb. Üldse nii paljud tulid kallistama ning pilte tegema viimasel päeval.. Natuke naljakas oli küll kui üks tüdruk tegi minuga pilti ja siis ta oli mingi "i'm gonna miss you!!!" aga ma pole temaga reaalselt terve aasta jooksul sõnagi vahetanud :D Koolist ära minnes veel direktor tegi isegi pilti minuga ja üldse, päris kurvaks läks see kõigile head aega ütlemine.. Peale kooli läksin korraks Stephanie poole ning siis läksime koos Hannahi, Stephanie ja Alexaga Fort Dodge sööma.. Vahepeal teepeal lugesin mida inimesed mulle mu Goodbye book'i (tegin sellise raamatukese kuhu lasin õpetajatel ja osadel sisse kirjutada ning jah, üpriski depressiivne nimi :D) kirjutanud. Fort Dodges igatahes käisime lihtsalt söömas kuskil hiinakas, ise lõpuks ikka sõin ainult USA kiirtoitu :D üpris orginaalne olen. Vaatasime siis nats poodides ringi ning sõitsime Alexa poole. Alexa roolis - so much fun :D Läksime igaljuhul tema poole, näitas meile oma hobuseid (ta on ratsutaja) ning üldse oma farmi (this is still Iowa).. Kõige naljakam oli kui nägime, et Alexa maja kõrval midagi põles kraavis ja kui Alexa läks tuppa, küsis emalt, et mis nad põlema panid ja ta ema oli nagu "what??? where's your little brother?" paraku ta väikevend pani kraavi põlema :D Neil täiega ilus kodu.. Täiega naljakas oli, kuidas Alexa on täiega selline keda ei huvita väga kuidas ta välja näeb ja siis ta ema on selline, kellel on mega solaariumi jume ning ei lase Alexal kodust välja minna ilma meigita :D :D Peale Alexa pool olemist midagi väga ei toimunudki ning minu suvi lõpuks alanud!!!! Üritasin mingeid pilte ka koolist teha too päev.. kunagi kui peale lahkmispidu on sellesse rohkem kirjutanud, siis postitan mõned kommentaarid siia :) junior hallway... Meie koridor on 0 korrusel, ehk pole aknaid.. Kui ma ükskord kirjutasin, et koolis läks elekter ära, siis nüüd saab aru kuidas meil reaalselt polnud mitte mingit valgustust seal ehk me kõik kõndisime reaalselt üksteisele otsa :D minu laeplaat :) kõik senior'id (kes on kunstiklassis) saavad maalida ühe laeplaadi ning õpetaja lasi minul ka, sest mind pole nendega järgmine aasta :) Kuidas see võimalik on, et Su aasta saab JUBA läbi??? Kuidas Sulle endale tundus (kas läks kiiresti v aeglaselt)? Kas tahaksid kauem olla v ootad juba ära minemist? Ja ootan VÄGA sinu järgnevaid postitusi, mis peaks vist üsna ruttu tulema :D I KNOW!!! Nii veider. Koguaeg on tundunud, et aeg läheb ebanormaalselt kiirelt ning nüüd lõpus aina kiiremini läheb... Ära minekuga on väga mixed emotions, sest samas üldse ei taha ära minna, aga samas kohe kui ma Eestisse, siis on nii palju khuule asju toimumas (õe pulm, minu 18.nes sünnipäev jne) :) varsti üritan midagi teha! Teiseks, täääääääiesti teemaväline küsimus, kui palju USA's iPhoned maksavad? Ning kas pm oleks võimalik sealt osta ning Eestis kasutada? :) Suur aitäh!! :) Haha, on küll, aga pole lugu :D Ning on täitsa võimalik ning mina just üleeile tellisin endale iPhone 5 :D haha, aga see oleneb väga milline mudel, kui suure mäluga (hinnad), seda kõike saab näha apple lehelt (tellisin apple lehelt) ning on võimalus tellide sim-free ehk saab ka Eestis kasutada :) Nii kahju, et sa juba varsti lahkud. Koguaeg käin vaatamas kas uut postitust ka on. Kas Jojo peab ka mingit blogilaadset asja? Mul tuli selline küsimus, et kuidas teil seal üldse mustanahalisi pole koolis ega sõprusringkonnas? Kas see on tingitud teie pärapõrgus asumisest või farmerikogukonnast? :D Koolis on paar musta ning mõni mehhiklane, aga nad kõik nooremates :) tumedanahalised on enamjaolt linnades (Fort Dodges üpriski palju), nad väga pole farmerid :D Hahhaaaa, ma ei tea.. Ma kirjutasin selle nii kiiruga kohe kui see juhtus :D Mina ja Amara oleme pm surmkindlad tglt, et see oli tema, aga see lihtsalt tundus too good to be true :D			OSCAR-2019
Rooside kasvukohaks valitakse tuulte eest kaitstud päikesepaisteline, lõuna-edela suunal avatud kasvukoht. Muld peab olema viljakas ja parasniiske. Liivase maa korral kaevatakse roosipeenra jaoks 0,5m sügavune süvend, eraldatakse see pinnasest geotekstiiliga ja täidetakse rammusa kompostmullaga. Roosid on tundlikud mulla kurnatuse suhtes – selleks, et väljaläinud roosi asemele istutada uut, tuleb muld 40cm sügavuselt vana põõsa kohalt välja vahetada. Vana rosaariumi kohale uue rajamist ei soovitata enne 4 aasta möödumist. Rooside parim istutamise aeg on mai alguses või septembris. Pookekoht vajutatakse 4-8cm sügavusele mulla sisse. Pookekoha katmine mullaga on vajalik selleks, et kui karmil talvel hukkub roosi maapealne osa, siis taastub taim maa seesolevatest uinuvatest pungadest. Samuti arenevad pookekoha lähedal noored lisajuured, mis toidavad taime kultuurosa. Õigele sügavusele istutatud roos annab vähem ka metsikuid külgvõrseid. Omajuursed roosid istutatakse paar sentimeetrit sügavamale, kui nad olid kilekonteineris või plastpotis. Tüviroosid istutatakse maha ca 45º nurga all, et taime talvel maadligi painutades oleks tüve murdumise oht väiksem. Tüviroosile pannakse tugi,mis ulatub pookekohast 15-25cm võrra kõrgemale, et oleks vajadusel võimalik toestada ka õite all lookas olevaid oksi. Tugi aitab kalde all istutatud tüve ülemise osa sirgeks painutada ja roosipõõsas kasvab näiliselt otse. Lõikamata või valesti lõigatud roosipõõsas vananeb juba viie aastaga. Õigesti hooldatud roosipõõsad õitsevad samal kasvukohal rahuldavalt 8-12 aastat, jõulisemad külmakindlad sordid ka kuni 20 aastat (nt `Flammentanz`). – Kevadel lõigatakse ära kõik kuivanud taimeosad, juurekaelast väljaulatuvad tüükad lõigatakse tagasi mullapinnani – Vanad, kollakaspruunid võrsed lõigatakse põõsast välja, kuna kõige rikkalikumalt õitsevad 1-2 aastased võrsed. – Oktoobri alguses valmistatakse lõikamise abil roos ette talveks – rohtsed ja poolpuitunud võrsed kärbitakse, et sundida võrseid enne talve puituma. Oktoobri alguses mullatakse rooside juurekael koos kärpimisega (vt. „Rooside lõikamine”). Juurekaela ümber kuhjatakse 20-30cm kõrgune mullahunnik. Muld peab olema kuiv. Sageli võetakse muldamiseks vajaminev muld peenrast, kuid kasutada võib ka freesturvast, okaspuu koorepuru, kompostmulda või liiva. Külmaõrnadele roosidele paigaldada oktoobris või novembris, kui maa on veel pehme, ka karkass talvekatte jaoks. Esimeste külmade saabudes lõigatakse polüant-, teehübriid-, floribund- ja antiikroosid tagasi 20-40 cm kõrgusele. Roosid kaetakse kuuseokste või karkassile pingutatud läbipaistmatu kilekattega (nt. Koormakate) siis, kui maa on juba veidi külmunud. Lumeta pakase korral kuuseokstest külmaõrnadele roosidele ei piisa ja kuuseokste kohale tuleks lisada karkassile tõmmatud läbipaistmatu kilematerjal. Väga ekstreemse talve korral võib roosipõõsaste ümber ehitada vineerist või laudadest kastid. Tüviroosid painutatakse paari nädala jooksul järk-järgult maadligi, kinnitatakse puuvaiadega maasse ja roosipuu kogu kultuurosa kaetakse kuiva turba või kerge kuiva mullaga,mille kohale paigaldatakse karkassile pingutatud veekindel kate. Roosipeenart kujundades tuleks kindlasti läbi mõelda ka nendega sobivad taimed. Kuna roos on domineeriv ja kuninglik, kuid samas ka romantilise loomuga, võiks tema kõrvale istutamiseks teha valiku järgmiste taimede seast: Miniroosid – väikeseõielised, kevadest sügiskülmadeni õitsevad kuni 25cm kõrgused põõsad. Sobivad peenrasse, potti, rõdukasti. Äraõitsenud kobarõisikud lõigatakse tagasi kolmanda lehe kohalt. Potiroosid viiakse talveks pimedasse ruumi, kus temperatuur on -1 kuni 4 ºC . Kui niisugust ruumi ei ole, istutatakse talveks peenrasse või kaevata koos potiga maasse ja asetatakse peale talvekate. Väänroosid e.rahvakeeli „roniroosid” kasvavad meie tingimustes kuni 3,5m kõrguseks. Taluvad talvekatteta pakast lühiajaliselt -15 kuni -20ºC. Väänroose ei lõigata sügisel tagasi, vaid painutatakse ettevaatlikult maha, kinnitatakse vajadusel puuvaiadega ja kaetakse kuuseokstega või või karkassile pingutatud läbipaistmatu kilega. Sordid `Flammentanz`, `Hamburger Phoenix` ja `Illusion` vanemad, hästijuurdunud taimed elavad päikesepaistelisel ja tuulte eest kaitstud kasvukohal talve üle ka katmata. Noori taimi võiks esimestel aastatel igaks juhuks maha painutada ja katta. Põõsasroosid on 1-1,5m kõrgused kobaratesse koondunud õitega talvekülmadele hästi vastupidavad pargiroosid. Sõltuvalt sordist võib leida suurema- ja väiksemaõielisi sorte, üks kord õitsevaid või ka korduvõitsejaid. Suureõielised sordid taluvad pakast kuni -10 ºC ja vajavad talvekatet. Väikeseõielised vanemad sordid talvekatet ei vaja. Pinnakatteroosid on suve jooksul korduvalt õitsevad kobaratesse koondunud liht- või täidisõitega ja lamanduvate okstega põõsad. Lihtõielised sordid on täidisõielistest külmakindlamad. Pinnakatteroosid on kõige kaunimad suuremate gruppidena istutades. Polüantroosid on enim levinud peenraroosid. Roosipõõsa kõrgus on sõltuvalt sordist 30-60cm, õitsevad rikkalikult juunist sügiskülmadeni. Õied on väikesed ja koondunud kobaratesse. Polüantroosid lõigatakse esimeste külmade saabumisel tagasi 20-40cm kõrguselt tagasi. Talvituvad lume all ka katteta. Lumeta talve korral katta karkassile pingutatud läbipaistmatu kilega. Teehübriidroosid on suurte täidisõitega peenraroosid, sobibad hästi lõikelilledeks. Peenras õitsevad suve jooksul korduvalt jaanipäevast sügiskülmadeni. Kõrgus 50-90cm. Teehübriidroose kasvatatakse sageli kasvuhoones. Külmaõrnad, vajavad korralikku talvekatet. Floribundroosid on suureõielised täidisõitega roosid, õied on võrsel 3-10 kaupa kobaras. Külmaõrnad, vajavad korralikku talvekatet. Remontant- ehk antiikroosid on eriti suurte lopsakate täidisõitega roosid. Küllaltki haigustundlikud ja külmaõrnad, sobivad kasvatamiseks kollektsionääridele. Näärelehise roosi hübriidid on kõrgekasvulised ja külmakindlad pargiroosid. Põhiliik on valgete lõhnavate lihtõitega. Väga dekoratiivne on täidisõieline sort `Plena`. Ebaviljad mustjaspruunid. Talvekatet ei vaja. Kurdlehise roosi hübriidid on Eestis looduslikult kasvavad kibuvitsad. Kultuursortidena tuntakse valgete õitega sorti `Alba`ja lillakasroosade õitega sorti `Rubra`. Kõrgus kuni 1,5m, annab rikkalikult juurevõsu, mistõttu ei soovitata kasvatada peenras. Kui põõsagrupi ümbrus on niidetav, siis niidetakse noored kasvud maha ja hoitakse põõsagrupi levik kontrolli all.			OSCAR-2019
Vahelduseks postitus randoomsetest tähelepanekutest O'ahu kohta. Hoiatus: palju omavahel seosetut juttu. Üks omadus, mida ma naudin sajaga, on võimalus põhimõtteliselt kõike poodi tagastada ja raha tagasi saada. Olen juba järele proovinud, ka ilma tagideta ja kantud riideid, meiki, ma usun, et isegi pooleldi söödud toit võetaks poodi tagasi, kui ainult proovida. Ma ei tea, kas asi on kaupade omahinna ja müügihinna vahes või mis maagja seal mängus on, et kõigi tagastatavate kaupade juures poed pankrotti ei lähe, aga see on midagi, mida ma hakkan Eestis VÄGA igatsema. Odavatest poodidest on parimad Forever21 ja Ross, kust vähegi otsides leiab kõik vajaliku. Poed on siin Euroopa omadest tunduvalt suuremad ning riietuskabiinide arv on kordades suurem, aga ka ilusate riiete protsent on niiii palju kõrgem. Võrdlusena võib kas või tuua H&Mi, kust ma pole Eestist ega Soomest eales midagi ostnud, aga siit olen päris mitu ilusat asja ostnud. Imeline koht on ka Ross, kuhu saadetakse laojäägid, mis on 50-75% ringis alla hinnatud - normaalse hinnaga firmariided ning odavad tavalise alghinnaga riided. Töökingad sain sealt 12 doltsiga, kontsad, mille eest eestis maksaks 50+ euri. Kleite on seal ka tohhuijaalt palju, Eestis kanda ei saa, aga ma ikkagi tulen ilmselt kohvritäiega tagasi.. Ups. Midagi, millega ma vist eales ära ei harju, on see, et hoonetest välja minnes on alati soojem väljas kui sees, ka öösel. Konditsioneer on ülijaheda peale keeratud, nii et toidupoodidest või shoppamast võib mõnikord ära ajada külmus. Okei, jahedad ruumid jahutavad palaval päeval, aga nii külmaks keeratud kondikas ajab temperatuuride kõikumise tõttu lihtsalt haigeks. Nojah, ameeriklaste loogika. Kaks asja, mida öeldi Honolulus olevat väga palju - prussakaid ja kodutuid - pole ma kumbagi väga palju kohanud. Kodutuid on näha küll, aga väga paljud neist on aloha kodutud, mitte puudust kannatavad kodutud. Näiteks kohtas Merle kaht surfiinstruktorit, kellel on korter ja raha, aga nad ikkagi ööbivad enamus öödest rannas, käivad hommikul surfamas, päeval surfamas, öösel surfamas.. Mitmed on ka teinud teadliku valiku elada telgis ja pakkida iga päev asjad kokku ja lahti, kuigi raha korteri jaoks oleks. Nagu paljud on maininud, siis paberimajandus ja üleüldse tegemised riigiasutuste ja seadustega on idioooootselt pikad ja tüütud ja tundide viisi passimist. Ühe näitena, ma pidin täitma online avalduse firmale, kes teeb mu töökoha raamatupidamist. Pärast seda helistasin neile ja tegin telefonis ära final orientationi, et saaksin hakata palka saama. Küsisin ka, et kuna järgmine palgapäev on kaugel ja eelmine kuupäev just möödus, aga mu paberid polnud veel korras, kas saan vahepeal ka raha. Aga oih, ega nad ei tohi enne midagi öelda, kui mul kõik paberid korras on. Noooojah. Okei, saatsin paari dokumendi koopiad ka ära, arvasin, et on korras. Loodaks vaid. Kuna ma olen siin J1 viisaga, siis vaatamata sellele, et ma tegin online avalduse ära, pean ma ikkagi käima kontoris ka kohal. Kas seda mainiti mulle telefonikõnes? Ei. Enne pidin saatma dokumentide koopiad, kui nad said mulle mainida, et pean ikka ise ka kohale minema. Edasi saatsid nad kirja, et pean aja kokku leppima, mille peale küsisin, kas ülejärgmise päeva hommik sobib. Kaks päeva ei saanud vastust ja neile helistada ka ei saanud, sest töötasin kontori lahtioleku aegadel ise restos. Sama päeva hommikul, kui tahtsin kontorisse minna, helistasin sinna ja küsisin, kas saan tulla ja selgus, et kontoris saab käia ainult hommikul, sest mingi bulamula pärast peab ka idakaldal mu paberite ajamise ajal tööpäev olema. Reedeti on kontor kinni ja tegelikult peaksin nüüd kolm tööpäeva olema 8am-4pm tööl, nii et ma jõuaksin alles neljapäeval kontorisse ja oleksin selleks ajaks juba 4 nädalat "tasuta tööd" teinud. Õnneks sain ühe tööaja ära vahetatud ja saan homme kontorist läbi käia. Võib tunduda mõttetu probleemina, aga kui elada kuu aega oma rahadega Honolulus ja mitte midagi oma palgast kätte saada, siis ajab ikka VÄGA kettasse, kui üks preili telefoni otsas ei suuda korraga ära öelda, mida ma tegema pean, et paberid korda saada, vaid solgutatakse ühe inimese juurest teise. ASDFHGKLGUIUK mida iganes :D Üks Hawaii omadus, mida ka kõik kohalikud kiidavad, on et "you can never get enough of the beauty". Igal pool on niiiiiiiiiiiii ilus, lihtsalt kõnnid ringi ja imestad ning pildistad. Imelised mäed, imeline ookean, pilvitu ilm rannas ning soe päike, matkade vaadetest rääkimata. Waikiki, vaatamata turistipiirkonna staatusele, pole õnneks 100% pilvelõhkujaid täis, vaid kortermajade kõrgused varieetuvad päris palju ning iga tänava peale jagub mõni lambine ühe- või kahekordne maja, mida pole kinnisvarahaid üritanud hotelliga asendada. Alles 11 päeval märkasin punase tule taga seistes, et aeg-ajalt on tänavakivide seas plaate, millele on kirjutatud hawaii keelsed väljendid koos tõlkega. Ühtegi inimest, kes hawaii keelt räägib ja on seda mulle maininud, ma kohanud ei ole, aga see protsent pidi ka väga väike olema. Fooridest rääkides, jalakäijate foorid on väga imeliku koloriidiga. Punane on ikka punane, aga üle käimise ajaks läheb foor algul valgeks ja siis hakkab punaselt sekundeid tagasi vilkuma. Eestist olin harjunud, et punased vilkuvad sekundid näitavad, kui palju on jäänud rohelise tulemiseni, nii et esimese korra või kaks passisin ma "rohelise" tule taga, sest punane foor ei tundu just ülekäiku lubavat. Pollareid on siin palju, aga see on pigem Waikiki kui USA üleüldine teema. Kuna ma 4th of July'l olin tööl, siisn ainus erilisus, mida sel päeval märkasin, oli politseisireenide rohkus, muud midagi. Mitte just imekspandavalt, USA liiklusmärgid on väga no shit Sherlock lollikindlad. Praktiliselt igal pool on liiklusmärk ja siis selle all veel seletus, mida see tähendab. Samuti, Honolulus on väga palju ühesuunalisi tänavaid, nii et autoga liigelda on kohati ebamugav. Kuigi riideid ja jalanõusid võib siin leida väga odavalt, 10-20 doltsiga saab ülisuure valikuga asju kätte, siis toit on Hawaiil niiiiiii kallis. Üks õun? Kaks doltsi. Karp maasikaid? Kuus. Karp valmistoitu? Viis kuni kaheksa. Krõpsu ja kommi ja jätsi ja 5 for 10$ deale saab odavamalt, aga kui tahta reaalset toitu, on suht nutune. Õnneks ma saan osadel päevadel töö juures süüa, aga ikkagi sööb pool palka maha. 1) Siin pole komme. On šokolaadi, kommikarpe ja muud magusat, aga nagu eestis on - pralinee, marmelaad või vahvel, seda pole mitte kuskil. 2) Väikest jäätist on võimatu leida ja kui ka leiab, on need ülikallid. Suurem valik on kas topsides või 5-6 jäätiselistes multipakkides. Cmoon, Hawaii?! Alguses, nii esimene nädal, tundusid toidud head, aga nüüdseks on tastebudid aru saanud, et toit ei maitse hästi, vaid see on lihtsalt suhkrut täis ja keha reageerib süsivesikutele. Suhkruga on neil tõesti lähedane side, sest on küpsetisi, jogurteid, jooke, mille esimene koostisosa on suhkur. Esimene. Praktiliselt kõik toidud maitsevad nagu suhkur maitselisandiga, nii et päris raske on midagi normaalset leida. Don Quijote on tõesti elupäästja, muidu ma tuleks koju diabeedi, kõigi vitamiinide äärmusliku puudusega ja tundetu maitsemeelega. Ma ei imesta absoluutselt, et usakad on nii suured toidulisandite sööjad. Nende toit on 100% kaloreid ja 0% toitaineid, peabki juurde sööma tehislikku, et natukenegi tervist jätkuks. Igas vähegi suuremas poes on riiulitäis või riiulite viisi vitamiine ja igasuguseid kapsleid, tablette, ravimeid. Ei jää magama? Paar tabletti. Tahad tugevamaid juukseid? Paar veel. Multivitamiin, kalamaksaõli ja C-vitamiin on põhimenüüs. Pole normaalne. Merle ja Gerda leidsid ka ühe hullult laheda barmani, kes teeb uuuuulmehäid jooke ja shote, millega "pole vaja hundikõri teha, need lähevad nii kergesti alla". Ta on hullult lahe, mustanahaline, aga väga erinev stereotüübist, nii et see on ülilõbustav, kuidas ta teeb järele temperamentseid musti naisi või tohutult religioosseid inimesi. Ta lugusid pole võimalik edasi anda, aga see on hindamatult naljakas, trust me. Teine nali, USAs ma saan poodidest oma dokiga alko kätte... Nimelt on usakad need originaalsed, kes loevad kuupäeval enne kuu ja siis päeva, nii et mu sünna oli 10.veebruar, funsies. Merlel, kelle sünts oli 12.juuni, on alati alko saamisega jama, aga me Gerdaga saame poodidest lebolt kätte. Samas, mulle öeldi, et klubide bouncerid teavad, et Eesti dokkidel on kuupäevad vahetuses. Kuigi, mind kutsuti eile välja ja öeldi, et "just tell the bouncers you are meeting me inside", nii et ilmselt saab tutvustega ikkagi sisse. Üks tuntavaid erinevusi USA ja Eesti vahel on see, et USAs inimesed teadvustavad üksteist, aga Eestis ignoreerivad kõiki, kes pole sõbrad-tuttavad. Kui järele mõelda, siis tegelikult on väga idiootne teeselda kogu aeg, et sa ei pane tähele, mis ümberringi toimub, lihtsalt sellepärast, et sa pole nende inimestega oma mäletamist mööda varem kohtunud. Inimesed hakkavad rääkima tänaval, bussis, vabandavad mööda minnes, soovivad lihtsalt head päeva.. Palju pealiskaudseid sõnavahetusi, ilmselt ka palju tagamõttega sõnavahetusi, aga ennast ümbritsevate inimeste teadvustamine läheb mulle tunduvalt rohkem peale kui Eesti mõtteviis. Sama on inimeste reageerimine draamadele ja draamasid siin jagub - inimesed enamasti jäävad seisma ja vahtima, ilma ise osalemata. Üks päev oli mingi peretüli meie korteri all käimas, meie tüdrukutega muidugi ronisime ka rõdule ja vastasmaja rõdudest hea kolmandik rõdudest oli tüli vaatavaid inimesi täis, kusjuures keegi ei üritanud teeselda, et ta kastab lilli või vaatab kraadiklaasi, vaid lihtsalt jõllitataksegi kui on soov. Üks vähem meeldiv aspekt on USA mehed. Ok, ma ei tohiks üldistada, aga neile õpetatud suhtumise põhjal panen ma nad küll kõik ühte patta vaatamata rassile või vanusele. Nad on enamasti järjekindlalt pealetükkivad ja eeldavad kuradi suuri privileege.. Detailidesse ei lasku, aga ühe outingu lõpetamiseks saatsin ma Merlele sõnumi "SOS hella mulle", et saada vabandus lahkuda. Jah, ma reaalselt tegin seda, sest olukord tõesti nõudis. Fun? I think nooot. Mõni aeg tagasi käisime Merle ja ta praeguse mängukanniga kinos. Suht pettumus oli, ootasin, et USAs on fancypancy suured kinod ja mis iganes veel, aga jumala tavaline oli. Üks asi, mis on erinev, on see, et piletit kontrollitakse välisukse peal, nii et (kuigi see pole lubatud), saaks mitu filmi järjest vaadata. Kohad on ka "kes ees, see mees" valitavad, aga kuna me käisime hilja õhtul, oli saal niikuinii suht tühi. Vaatasime Jurassic Parki ja see sakkis niiiii väga. Me naersime pool filmi ja loopisime popkorni, aga Merle kutile vist reaalselt meeldis film, nii et ta shushis meid korduvalt.. Ups. Aga no tõesti, see film saast. Ostsime popkorni, ÜLLATAVALT ei olnudki maitseained tasuta, nagu Eestis. Ma ostsin juurde ühte seasoningi ja nad reaalselt andsid mulle väikse topsitäie maitseainet. The American way.			OSCAR-2019
Kaks peamist mehhanismi, et diferentseeritud sotsialiseerumise - on erinevus tõus ja erinevus imitatsioon (Mischel, 1970). Eristavat tõus (erinevus tugevdamine) ütleme, et vastuvõetav soolise rolli käitumine on au sees ja vastuvõetamatu - karistatakse tingimusel, et edendada inimeste või karistused teatud käitumist, huvid jms D. sõltub tema bioloogiline sugu .. Hüvitis on sageli kujul avalikkuse heakskiitu. Seevastu kõik kõrvalekalle käitumismall, mis meie kultuuris peetakse sobivaks soorollidest, et enamikel juhtudel on karistatud ühiskondlikku hukkamõistu. Näiteks mitmed uuringud on näidanud, et poisid, kes vastupidiselt mängida mitte ainult lastele üks korrus rohkem kokku naeruvääristada nende eakaaslased ja on vähem populaarne oma keskkonnas kui need, kes väidavad, et soorollide stereotüüpide (Berndt & Heller, 1986; Steriker & Kurdek, 1982). Perry ja tema kolleegid (Perry et al., 1989), vaadates õpilased 4.-7 klass, leidis, et poiste oodata vähem süüdistada vanemaid agressiivne käitumine kui tüdrukuid. Lytton ja Romney (Lytton ja Romney, 1991) võrreldi kasutades statistilisi uurimismeetodeid diferentseeritud vanemahüvitise sotsialiseerumise läbi 1966-1986 ja jõudis järeldusele, et vanemad oma lastele annavad sugupooletüübist klassid. Erinevus tõus (erinevus tugevdamine). Sotsialiseerumise käigus, kus aktsepteeritav käitumine konkreetses ühiskonnas on julgustada ja karistatakse ühiskondlikku hukkamõistu vastuvõetamatu. Juba 3 aastat vana lapsi enesekindlalt end identifitseerida mees või naine (seda nimetatakse soolise identiteedi (sugu identification)). Selle aja jooksul on lapsed hakkavad märkama, et mehed ja naised üritavad erinev välimus tegeleda erinevate tegevuste ja huvitavad erinevaid asju. Sageli täiskasvanutele tahtmatult soodustada soolise identiteedi, regulaarselt viidates lapse sugu ( "Mis (aq) hea (th) poiss / tüdruk") või räägib lastele, "poiss / tüdruk ei peaks seda tegema (a)." Juba 7 aastat, ja sageli isegi 3-4 aastat, lapsed jõuavad soo püsivuse (sugu püsivuse) - arusaam, et sugu on konstantne ja seda ei saa muuta (Bem, 1989; Emmerich jt, 1977; Martin & Halverson, 1983 b.) . Enne kui minna algkooli lapsed panna piisavalt raske teadmised soolisi erinevusi mänguasjad, riided, tegevused, objektid ja klassid (Serbin et al., 1993). Täidetud soolise identiteedi ja laps hakkab märkama erinevusi, mis eksisteerivad meeste ja naiste vahel, seda näidatakse tavaliselt suuremat tähelepanu eeskujud, millel on samast soost, et ta ise põhjustas soov olla parim poiss või tüdruk. Selle protsessi käigus, mis Kohlberg 1966 poolt määratud tähtaja sotsialiseerumise I (self-sotsialiseerumine), poisid tavaliselt jäljendada meeste käitumine ja tüdrukud - naise käitumist. Seda nähtust nimetatakse erinevus imitatsioon (diferentsiaal modelleerimine) ning see on kooskõlas teooria sotsiaalse õppimise (sotsiaalse õppimise teooria) (Bandura, 1977), mis eeldab, et me saame õppida erinevate käitumist jälgides inimesi ning asjaolu, karistatakse või julgustada neid meetmeid. Enamus poisse vanuses 2-3 aastat püüdnud kanda ema kingad, mängida oma tualett, värvi küüned lakiga. Samas, kui lõpuleviimiseks sooline identifitseerimine ja poiste saavutada püsivuse, siis nad mõistavad, et kõik need klassid on mõeldud tüdrukutele ja hakkab imiteerima käitumist mehed. Erinevus imitatsioon selgitab, miks naistel üldiselt meeldib poes ja tegeleda ettevalmistusi pühade meeste ja vältida. Niikaua, kui laps kasvab üles, ta näeb, et see on naine, kes tegelevad selliste juhtumite ja kui laps - tüdruk, ta on huvitatud palju rohkem kui siis, kui selle asemel oli poiss. Sama kehtib ka ülejäänud maja tööd, nagu näiteks pesemine. Mis erinevus eeskujud saab seletada asjaoluga, et mehed sagedamini kui naised teleriga sport. Erinevus imitatsioon (erinevus modelleerimine). Sotsialiseerumise käigus, kus inimene valib sobivad eeskujuks teda nii üldtunnustatud normide rühma ja hakkab imiteerida nende käitumist. Vastavalt Smetana ja Letourneau (Smetana & Letourneau, 1984), on põhjust arvata, et sugu püsivuse julgustab lapsi otsima sotsiaalseid kontakte koguda teavet käitumist asjakohane nende soost. Bussey ja Bandura (Bussey & Bandura, 1992) leidis, et soorollide käitumist väikelastele jälgitakse väljastpoolt, sotsiaalne surve, kuid siis laps ehitab oma käitumisnorme süsteemi. Kui see juhtub, kui laps hakkab käitumise juhtimiseks kasutama sanktsioone, mida ta rakendab ise. See käitumismall on kirjeldatud sotsiaal-kognitiivne teooria iseregulatsiooni sugu (sotsiaalne kognitiivne teooria soo isereguleerimise). Hoolimata sellest, et lapsed saavad teavet mõlema soo esindajad (Maccoby & Jacklin, 1974), on uuringud näidanud, et nad kipuvad reprodutseerida käitumist täpselt need mudelid, mis sobivad nende sugu (Martin & Halverson, 1981, 1983 a). Perry ja Bussey (Perry ja Bussey, 1979) leidsid, et lapsed jälgida, kuidas sageli käitumist meeste ja naiste seal on neid või teisi tegevusi, ning seejärel kasutada neid teadmisi ehitada oma käitumist. Selgus, et laps on tõenäolisem, et imiteerida täiskasvanu käitumist, kui ta leiab, et mudel peegeldab täpselt õige soorollide käitumist. Sellepärast lapsed, kes näitavad ületab soolise rolli stereotüübid käitumine, võib siiski tajuda käitumismallid, mis on tüüpilised oma soorolle; vaadates teisi täiskasvanuid, nad järeldusele, et käitumist vanemad väljaspool kasti, nii et ärge teda imiteerida. Paljud inimesed on mulle rääkinud inimesed, kes unistas, et kasvatada oma last ilma sooliste stereotüüpide, kuid tulemus on täpselt vastupidine. Ilmselt asi on nad jõudnud järeldusele, et bioloogiline sugu erinevused olid tugevamad katsed vanema sotsialiseerumine. Tuleb aga meeles pidada, et vanemad - mitte ainult lapse sotsialiseerumist näitaja ja mitte ainult tema eeskujud. Me ei tohiks unustada, et soolise rolli sotsialiseerumine - protsess, mis kestab kogu inimese elu, see peegeldab muutuvaid olusid ja uusi kogemusi. Elu kestel materjal ehitamiseks sugu on kogu süsteemi, et see kultuur on seotud ja mehelikkuse (Lott ja Maluso, 1993). Meie kultuur on hulgaliselt võimalusi, kuidas iga inimene toob avalduse, väites, et mehed ja naised - erinevad olendid ja peaks jääma sellisena. Aga abita sotsiaalse informatsiooni on väga raske praakima ümbritseva segane maailmas ja on olemas see. Mõnikord viidatud teabe meile otse teistele, kuid kultuuris on selleks ja eriline vahenditest. Esindused umbes psühholoogilist tüüpi meeste ja naiste leotatud müüt ja religioon, legende ja kirjutatud kirjanduses. Heroes ja kangelannad, tõeline või väljamõeldud, on terve rida stereotüübid, mis muudavad nad võimalike tarnijate omadused omane mees või naine (Williams & parim, 1990a, lk. 240). Teoreetiline teadusteema olulisust on rikastada kontseptuaalne aparaadid Occupational oluline tema poolest "akmesredovoy lähenemine", "akmeologicheskaja keskkond", "järjepidevus", klassifitseerimisel akmeologicheskih meedia: moodustavad, preobrazuyusche-loominguline, peegeldav. Alusena klassifikatsiooni valitud laadi dünaamika keskkonda. Projekteeritud ja tehnoloogiliselt põhjendatud Juhendaja arutleb teoreetilisi ja metodoloogilisi ja tehnoloogia Akmeologichesky teadmisi süsteemide aluseks parandada kõrghariduse kvaliteedi poolest uuendusi. Sisu väljaanne kajastab potentsiaali kaasaegse psühho-akmeologicheskogo teadmisi nende kasutamise võimalust Tegelikkuses õppeprotsessi ülikoolis. mõeldud Saades acmeology kui teadust, tõhususe teadusuuringute akmeologicheskih otsuse akmeologicheskih seotud ülesandeid arendades küps isiksus, tema professionaalse saavutus on suuresti sõltuv suutlikkust rakendada uurimismeetodeid, range ja informatiivne kriteerium üksus, tehnoloogia tarkvara arendamise protsessi, teisisõnu - alates Analüüs haridustehnoloogia vaatenurgast teadmisi akmeologicheskogo (oma valik). 2. kasutamine pedagoogiliste uuringute meetodeid, et tuvastada dünaamika progressiivne arenguks õpilastele. 3. Akmeologichesky seaduste ja nende peegeldus, et töötab erialade programme. 4. Organizational-pedagoogilise tingimused acmeological põhjustel. Kaasaegsed suundumused kõrghariduse. 2. Kanne Venemaalt Bologna protsessi: mõista kogemus, probleeme, võimalusi. 3. Acmeological lähenemisviisi erialast kõrgharidust - väljavaated kõrghariduse arendamiseks. 4. võtmepositsioonidel akmicheskogo liikumine Venemaal. 5. taseme metoodilise analüüsi akmeologicheskogo lähenemist. 6. Acmeological analüüs Akmeologicheskoj tehnoloogia tekkida rakendamine "idee" Kutsehaiguste. Seetõttu tehnoloogiate lahendamisel tehnoloogilisi probleeme ei töötanud tehnoloogia, kas eelmisel disain, antud juhul, juhtimise tavade ja läbi selle problematization. problematization põhjustel seisab mõtlemise muutmise võimalust paigaldamise kord "joonistus" juhtimise, Autor - koostaja prof. VG Zazykin, akmeologicheskij täpne sõnaraamat "on metoodiline tugi loetav osakonna töökeskkonna ja psühholoogia professionaalne töö autor erikursus" Sissejuhatus acmeology ". See kogutud ja süstematiseeritud Akmeologichesky põhimõisted ja kategooriad kajastavad praegusel selle arengut ja riigi teadus. Esiteks see puudutab Abstract väitekirja jaoks kraad psühholoogilise teadused. Eriala: 19.00.13 - arengupsühholoogia. Eesmärk Uurimuse eesmärk on arendada kontseptsiooni professionaalse arengu akmeologicheskoj keskkond. Uurimisobjekti - professionaalse arengu akmeologicheskaja kolmapäeval. Teema teadus - interaktsiooni protsesside ja professionaalne areng Peamine eesmärk teenus: Akmeologichesky isikliku ja professionaalse arengu isik. Vahendatud teenuste eesmärk on luua psühholoogiliselt mugav keskkond edu oma kutsetegevuse, ja seega ka tänu laiemas sotsiaalses kontekstis - sotsiaal-kultuurilise keskkonna kujundamiseks inimtegevuse. Rohkem isiklikuks otstarbeks			OSCAR-2019
Paarikümne aasta eest loendati Eestis vaid mõnisada sookurepaari. Liigi säilimine oli küsimärgi all. Praegu pesitseb meil ligi 6000 paari sookurgi. Tähtis on, et sookure pesakoht oleks vesine ja et teda ei segataks. Üks kurepaar pesitseb aastaid samas paigas. Pesa on maas olev suhteliselt väike ja madal platvorm hõredas pilliroos, õõtsikul või laukasaarel. Tavaliselt on kurel aprillis või mai alguses kaks, harva üks või kolm muna. Kurepojad kooruvad mais või juuni alguses, lennuvõimelised on noored kured juulis. Täiskasvanud kurg on poolteist meetrit kõrge ja kaalub 5–6 kilo. Tiibade siruulatus on 2–2,5 meetrit. Sookurgi on Eestis vaadeldud 19. sajandi keskpaigast. Teadustöös kasutamiseks sobiv andmepank algab aastast 1936. Sookurega on tegelnud üle tuhande eestlase, tippaastal saatis teadlastele vaatlusandmeid nelisada inimest. Uue Eesti Vabariigi sünni ajal langes see võrgustik kokku. Viimastel aastatel oninternetis ornitoloogiahuvilistest taas võrk tekkinud. Aprilli esimesel kolmapäeval helises telefon. “Minu kured on kohal, võite tulla,” on linnuteadlase Jüri Keskpaiga lühike teade. Meil oli temaga kokkulepe, et kui tema kodu lähedal raiesmikul elav kurepaar talvitumast saabub, annab ta sellest teada. Tänavu kevadel lasid kured end tavalisest mõni nädal kauem oodata, sest talv venis pikaks. Muidu saabuvad esimesed kured meile veebruaris-märtsis. Veider, kuid samal päeval, kui Keskpaik helistas, kuulsin esimest korda ka oma küla lähedal elavaid kurgesid hüüdmas. Sookured on tõesti jälle kohal! Niipea kui Keskpaiga Läänemaa maakodu kööki sisse astume, kahetsen kibedalt Lihula bensiinijaamas kohvi kõrvale söödud lihapirukat. “Kas hakkame kohe saia sööma või räägime enne natuke,” küsib Keskpaik. Ta osutab omaküpsetatud suurele saiale, mis lõhnab veel ahjusoojalt. Seda maiust küpsetatakse siin majas kord nädalas, leiba kord kuus. “Ma elan kuufaaside järgi,” ütleb Keskpaik. Ta on tõeline looduseinimene, kes ärkab ja uinub koos lindudega ega lase end välisest maailmast televiisori ega raadio kujul segada. Viimased viskas ta lihtsalt välja, isegi auto müüs maha. Välisilmaga suhtlemiseks on jäänud vaid mobiiltelefon ja meilikast, mida ta Virtsu koolis vahel vaatamas käib. Talvel ilmus nelja mehe (Aivar Leito, Jüri Keskpaiga, Ivar Ojaste ja Jaak Truu) ligi 200-leheküljeline põhjalik monograafia “Sookurg”. Leito koostatud raamatus on Keskpaiga vahest suurim panus sookure sulgimist käsitlev peatükk. Keskpaiga töölauda katavad kartoteegikastid sookure vaatlusandmetega üle Eesti. Ta on jõudnud nende arvutisse sisestamisel 1970ndatesse. Kuigi seitsmekümnele liginev mees on nüüd pensionil, pole ta teadustööst sugugi loobunud. Töölaua ees seisab sookure topis. Kuigi ta on oma vasaku tiiva teadustööle ohverdanud, näivad linnu silmad aknast paistva valguse käes siiski elavat ja jälgivat Keskpaika terasel pilgul. “Mul on sookurega eriline side,” ütleb Keskpaik. Ta kinnitab, et kurg suhtleb temaga psüühilisel tasandil ja annab teada näiteks sellest, millal algab ränne või sulgimine. Aasta võis olla 1948 või 1949. Keskpaik mäletab, et sookured voorisid tema Pärnumaa Libatse vanematekodust sel sügisel terve päev otsa mööda, kogunesid parv parve järel rännusalka. “See hääl on mul praeguseni meeles,” ütleb teadlane – selgemalt kui ükski teine, hiljem kuuldud sookure hüüd. Linnud huvitasid Keskpaika juba pisikesest peale, ta voolis neid endale ise mänguasjadeks. Ülikoolis läks bioloogiat õppima ja käis Leningradis aspirantuuris, teemaks linnu ökoloogiline füsioloogia. Kui Keskpaik 1980. aastal koos Erik Kumariga Soome sõitis ja kui Kumari otsis teemat, mida võiks koos soomlastega uurida, pakkus professoriga ühes toas elanud Keskpaik välja, et neid saab olla vaid kaks: veelindude ränne või sookurg. “Kumari valis sookured,” meenutab Keskpaik. “Ütles veel, et “te peate siis seda teemat ise juhtima hakkama”.” Nii läkski. Kure ladinakeelset nimetust kandvat projekti Grus vedas Keskpaik 1990ndateni. Siis katkes rahastamine umbes kümneks aastaks. “Sookurg on suur lind, inimesed märkavad teda,” põhjendab Keskpaik, miks sajad ornitoloogiahuvilised kogu Eestis toona vaatlusandmete saatmisest nii vaimustunud olid. Lääne-Eestis Nehatu soos nägi Keskpaik 1990. aasta mais sookurge, kes lendu alustades kaotas suurema osa oma hoosulgedest. Lind põgenes joostes ja varjus puisniidul võssa. Hiljem selgus, et sarnaseid sulgijaid oli seal veelgi. Sookurg ongi eriline selle poolest, et pesitsevatel lindudel langevad iga paari aasta tagant hoosuled välja, kui pojad kooruvad. See tähendab, et lind on umbes 40 päeva lennuvõimetu. Kui pesitsevate lindude sulgimist on uuritud suhteliselt enam, siis Keskpaik oli omal ajal esimene, kes tegeles nn vallaliste sookurgede sulgimise uurimisega. Selgus, et nad kogunevad selleks teatud paikadesse – Eestis näiteks Nigula rabasse ja Matsalu märgalale. 1990ndate keskel hakkas Keskpaik raamatut kirjutama. “Pealkirjaks panin arvutisse “Sookurg Eestis”.” Käsikiri oli pooleli, kui praegusel sookure projektijuhil, Eesti Maaülikooli vanemteaduril Aivar Leitol tekkis mõned aastad tagasi samasugune idee sookurest Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel raamat kirjutada. Muu hulgas on minu arvates raamatu üks huvitavamaid järeldusi see, et praegune aeg on sookurgedele nii Eestis kui ka mujal maailmas soodne. Kliima on soojenenud, seetõttu lühenevad sookurgede rändeteed, nende levila laieneb, neil on enam pesitsuskohti kas või lisandunud raiesmikel – veider, kuid aktiivsel metsaraiumisel võib olla ka positiivne mõju –, ka toitu näib jätkuvat. “Mul oli siin metsas must toonekurg,” jätkab Keskpaik siiski kurvemal noodil. Raie tuli sisse ja must toonekurg kadus ära, kuigi metsa ei raiutud sugugi tema elutsoonis. Keskpaik tuletab meelde, et peaaegu kõik Eestis elavad linnuliigid on ühel või teisel moel ohustatud. “Sest inimene ei austa elu.” Tal endal on maja lähedal viis hektarit metsa. Ta on kõik piirded maja ümbert maha võtnud, et loomad saaksid käia, kus nad tahavad. “Mul seisis kits trepi peal ja jänes sõi sirelis kaerahelbeid,” räägib Keskpaik. Metstikk on talle põlve peale lennanud ja suur kirjurähn toas söömas käinud. Ainult jahimeestele kehtib reegel: see on elu austuse paik, kus kütib ainult see, kelle südametunnistus seda lubab. Virtsu püstitatavate tuulegeneraatorite müra on meremühast neljandiku võrra kõvem. Sügistormiga peaks tiivikuvihin lainete kohinast üle kostma, sest koos tuule paisumisega hakkavad ka tuulikud kiiremini tööle. Virtsu tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande järgi tekitab töötav tuulegeneraator tema vahetus läheduses 55 detsibellise müra. Tartu ülikooli kõrvakliiniku andmeil on tavalise kõne helitugevus 60 detsibelli. Virtsu lõunaosa elamud jäävad tuulikuist vähem kui 200 meetri kaugusele. Mere puiestee eramute juures peaks müratase olema 40-45 detsibelli. Tuultele ja laintele valla mereranna looduslikuks mürafooniks loetakse 30 db. Tuulepargi keskkonnamõju aruande koostaja Aare Kuusiku sõnul kasvab tuule tugevnedes nii tuuliku kui ka tausta müra. “Müra on natuke tugevam kui looduslik taust, kuid see peaks inimtegevust siiski vähe häirima,” ütles ta. Tuulepargi keskkonnamõju hindamisel eksperdina osalenud Matsalu looduskaitseala teadur Aleksei Lotman ütles, et elektrituulikute keskkonnamõju kohta andmeid pole. “Eesti ainsa tööstusliku tuuliku juures Tahkunas pole linde massiliselt hukkunud, aga Tahkunas ei ole ka seiret tehtud. Tõsisem on hoopis lindude võimalik häirimine,” ütles Lotman. “Virtsu projekti edasi lükata pole andmete vähesuse tõttu mõtet, aga tuulikute keskkonnamõju tuleb täpsemalt uurida.” Virtsu ümbrus on nahkhiirtele tähtis elupaik. Lotman möönis, et aruannet koostades polnud tegijail andmeid, mis lubaksid hinnata võimalikku mõju sellele loomarühmale. OÜ Rohelise Ringi tehtud Virtsu tuulepargi asukoha valik on hea, sest maaüksust ei saa muudel majanduslikel eesmärkidel kasutada, kirjutavad eksperdid aruandes. Elamuid ei saa madalale kadakasele rannalodule ehitada. Virtsu asulast edelasse jäävail neemikuil on tuule kiirus suur, sest nende ees avaneb Muhu saare ja mandri vahele jääv tuultekoridor. 5,7 hektari suurusel maatükil ei kasva kaitsealuseid taimi ega pesitse kaitsealuseid linde. Keskkonnamõju aruande koostajad soovitavad muuta tuulikupargi maa madala haljastusega avalikuks pargiks. Asulat ja tuuleparki võiks eraldada kõrghaljastus. “Tegime ettepaneku rajada tuulikute juurde teed ja avalik park, kust inimesed saavad pääseda randa ja nautida ilusat vaadet,” ütles Kuusik. Rohelise Ringi üks omanikest Ants Ink on öelnud, et ornitoloogid võivad generaatorimaste kasutada lindude vaatlemiseks. Ants Ink on öelnud, et tänavu tahavad Roheline Ring ja Eesti Energia püstitada kaks generaatorit, kahe aastaga kokku neli tuulikut. Rohelise Ringi hinnangul toodavad neli tuulikut aastas 1,5 mln kWh elektrit. Saksa firma Enercon 0,6 kW tuulegeneraatori terasmast on 63 meetrit kõrge, kolme labaga klaaskiust tiiviku diameeter on 44 m. Tuulik toodab elektrit, kui tuult on vähemalt 2,5 m/s. Kui tuul paisub üle 25 m/s, rakendub tiivikul pidurdusmehhanism. Tiivik teeb 18-34 pööret minutis. Labaotsa liikumiskiirus võib ulatuda 78 m/s. Rohelise Ringi hinnangul vajab töötav tuulepark üht hooldajat. Kahe tuuliku püstitamine maksab ligi 22 mln kr. Tuulikute eluiga on 20 aastat.			OSCAR-2019
Kaks korda nädalas õpetan põllumajanduskoolis, mis on n-ö ülikool. Seal peaksid mul teoorias kaks klassi olema, aga ma õpetan kõik korraga, sest meil on kokku ainult 12 õpilast. Esiteks on meil rohkem aega nendega. Meil on teisipäeviti ja neljapäeviti kaks tundi, nii et kokku neli tundi nädalas ainult 12 õpilasega. Ma õpin neid paremini tundma ja tean nende nõrkusi ja tugevusi. Teiseks on neid palju vähem ja nad on minu vanuses (17-25). Mõnega räägin ka pärast tundi veel natukene juttu ja huvitav on. Neid on ka kergem õpetada, kuna neid on vähem ning kõik on huvitatud inglise keele õppimisest. Kolmandaks on meil iga tund erinevad teemad. Tegelikult on meil kahe tunni jooksul alati kaks teemat. Algkoolis õpetame nädal aega täpselt sama asja, mis on lõpus päris igav. Siin on vaja rohkem ette valmistada, aga selle eest on ka huvitavam. Kuigi lapsed on nummid ja armsad (ja karjuvad palju), meeldib mulle siiski rohkem täiskasvanuid õpetada, kes on tõesti huvitatud ja tahavad keelt õppida. Selle peaaegu kahe kuu jooksul, mis ma olen siin olnud, armus juba kolm poissi/meest minusse. Üks ütles juba pärast ühte kuud, et ma olen ta eluarmastus ja et ta teab mind nii hästi. Teine ütles alles hiljuti, et ma meeldin talle. Eelnevalt tahtis ta minuga kuhugi jalutama minna, kuid ma ei teadnud kuhu. Siis ta oli vahepeal lihtsalt meie maja ees ja kutsus mind ei tea kuhu kohta. Muidugi ma ei läinud mitte kuhugi temaga, sest ma ei tunne ennast väga mugavalt seda tehes, eriti, kui ma ei tea, kuhu me lähme. Kolmas räägib terve aeg minuga facebookis ja küsib imelikke küsimusi. Rääkisin siis sõbrannaga Madagaskarist sellest, et nad on kõik veidi imelikud ja ta rääkis mulle, et peaaegu kõik noormehed meie tundidest tahavad endale vabatahtlikust tüdrukud. Nad loodavad niimoodi Euroopasse ja paremat elu saada. Harva on see tõeline armastus, aga enamus on ikkagi parema elu otsingul. Kuna mul on kopp ees nendega rääkimisest, siis ma ignoreerin neid ja räägin ainult tüdrukutega. Põhjus, miks ma üldse Facebookis nendega rääkisin, oli, et ma arvasin, et nad tahavad inglise keelt harjutada.... Sama juhtus ühe teise vabatahlikuga siin. Ta tegi eratunde ühe õpilasega, aga nüüd ta sai teada, et see poiss „armastab“ teda ja käib ainult selle pärast tundides. Teda ei huvita inglise keel üldse. Kogu see poiste jama oli ka põhjus, miks ma vahetasin oma Facebooki profiili pilti. Ma tahtsin neile selgeks teha, et mul on juba keegi ja et ma pole absoluutselt nendest huvitatud. Üks oli siis täitsa kurb: ta küsis minult, kas ma tahan tulevikus oma poisiga abielluda ja ma ütlesin jah. Siis ta ütles, et kahju, ta on siis hiljaks jäänud... Koordinaatoriga rääkides sain siis teada, et siin on see tavaline, et poiss avaldab armastust pärast kahte nädalat ja väidab, et tüdruk on ta eluarmastus. Tegelikult pole need uued vaid üldse esimesed vetsud ja dušid. Üks vabatahtlikest algatas projekti, ehitada külale, mis asub meie laagri kõrval, esimesed päris vetsud ja dušid. Praegu nad käivad vetsus kas meres või kuskil metsas ning pesevad ennast väikese kraani all. See kõik pole väga hügieeniline ning eriti lapsed on tihti haiged. Küla elanikud ei tea hügieenist eriti palju ning ei pea tähtsaks, et pärast vetsus käiku peaks käsi pesema. Selleks, et küla elanikud saaksid selle tähtsusest aru ning saaksid kasutada kaasaegsemaid pesemisvahendeid, oleme teinud "gofundme.com" leheküljele projekti. Leheküljel saab ka näha, milline keskmine küla välja näeb ning mis olukord neil täpselt on: Madagaskaril on 1. klass CP, 2. klass CE, 3. klass CM1 ja 4. klass CM2. Neil on ka numbrid, aga nendest ma aru ei saa. 4. klass on neil näiteks 7. klass? Järgmisesse klassi pääsed ainult siis, kui läbisid eksami aasta lõpus. Iga üks ei läbi seda eksamit, nii et meil on paljudes klassides nii 8-aastased kui ka 14-aastased. Ma ei tea, kas need 14-aastased läksid lihtsalt hiljem kooli või äkki ei olnud vanematel vahepeal raha, nii et nad pidid ühe aasta vahele jätma. Või siis nad polnud lihtsalt tublid õpilased ja ei läbinud eksamit. Ühes klassis on meil 40-60 õpilast, mis ei ole tegelikult üldse väga hull, kuna nad on hästi kasvatatud. Klassis on alati ka üks kuni kaks õpetajat, keda lapsed kardavad. Nagu arvata võib, siis ei kohtle õpetajad lapsi just eriti hästi. Neid lüüakse ja kui nad reastumisel enne klassi minekut ei ole õiges kohas, siis neid tiritakse õigesse kohta. Esimest korda, kui ma nägin, kuidas lapsed reastuvad pärast vahetundi, mõtlesin, et ma olen kuskil armees. Poisid ja tüdrukud on eraldi ridades, kõik ühe käepikuse kauguses ning ootavad kuni õpetaja tuleb. Päevad on lastel muidu suhteliselt pikad. Alustavad 7.30 ja lõpetavad 16.30. Vahepeal on neil pooletunnine vahetund, kus saavad koolihoovis joosta ja mängida ning siis on pikem lõunapaus, kus enamus käib kodus lõunat söömas. Muidugi ei jõua kõik 3 tunniga koju ja uuesti kooli, kuna nende kodu on nii kaugel ja nad peavad kogu tee jalutama. Mis ained lastel on, pole ma veel väga aru saanud, aga ma tean, et nad õpivad palju prantsuse keelt ja neljapäeva hommikul lähevad kõik kirikusse. Ma olen nüüd juba paar saksa keele tundi teinud ja tegelikult pole see sugugi lihtne. Ma tegin isegi eraldi plaani tundidele, et kõik oleks rohkem organiseeritud ja loogilises järjekorras. Mul on iga kord pool tundi grammatika ja pool tundi mingi teema sõnavara jaoks. Mul pole õrna aimugi, kas see on hea plaan või kas ma teen kõike vales järjekorras. Probleem on ka selles, et mul on väga vähe aega saksa keelt õpetada, mille pärast palusin õpilastelt, et nad kordaksid kindlasti kodus, kuna meil pole tundides selleks väga aega. Nad on nii tublid, nii et ma arvan, et neil pole sellega probleeme. Tegelikult oli üldse väga keeruline teada saada, mida ma kõike õpetama pean. Sakslasena teen ma nii palju asju automaatselt ja ma ei pea üldse grammatikat õppima. Ma tõesti ei tea, kuidas ma hakkan neile seletama, kuidas „ein“ (saksakeelne artikkel) käänata ja kui siis veel omadussõna juurde tuleb siis on veel teistmoodi. Ma ise ka ei tea, kuidas seda teha. Ma lihtsalt teen. Ma saan praegu aru, et ma olen endale palju tööd saksa keele tundidega teinud, aga ma tõesti loodan, et neil on ehk natukenegi kasu sellest. Ühe poisiga, kes oskab juba natukene paremini saksa keelt, räägin nüüd Facebookis ainult saksa keeles. Paluti kirjutada, mida ma Madagaskaril iga päev söön. Kui ma oleks kohalik, sööksin terve aeg ainult riisi (olenevalt rikkusest saaksin juurde juurvilju, enamus oleks siiski riis). Õnneks on meil veidi parem söök. Hommikusöögiks on kõik erinev. Iga esmaspäev ja neljapäev on baguette, mis on imeline!!! (maitseb sama hästi nagu Prantsusmaal, aga maksab ainult 20 senti.) Teisipäeviti on Sebeda, mis on kohalik söök. See on nagu meie riisipuder, aga lisatakse kaneeli, suhkurt ja mett. Maitseb väga hästi! Kolmapäeviti on kas pannkoogid või puder. Hommikusöögiks pole väga midagi hullu. Lõuna- ja õhtusöögiks on tavaliselt sama söök. Sööme tavaliselt juurvilju või ube riisiga. Kui on hea päev, siis saame makaroone. Liha ei söö üldse. Juurviljad on aga alati erinevad ja ka oad oleme söönud erinevates vormides erinevate kastmetega. Neljapäeviti sõidame laagrisse ja siis on meil õhtuti treat night, mis tähendab, kui sa ühe euro ise juurde maksad, saad paremat sööki. Näiteks on meil olnud friikad, zebu liha, kanaliha või falafel. Alati on üks lihasööjatele ja üks vegetaarlastele. Neid on meil siin päris palju. Vahepaladeks või magustoiduks saame banaane, mangot, papayat või muud puuvilja. Kõik maitsevad palju paremini kui Euroopas. Söök on üldiselt väga hea, igatsen ainult värskeid asju, kooki ja juustu. Tahaksin väga süüa salatit värskete tomatite, kurkide, lehtsalati ja juustuga. Kooki ma vist isegi saaksin siin teha ja arvan, et kunagi hiljem teen ka mõne hea koogi. Meil on ahjulaadne asi olemas. Juustu jaoks on mul ka juba plaan olemas: ostan mõnel päeval hea juustu ja söön siis selle ühe päevaga ära, sest meil pole külmkappi, kus asju hoida. Läksime laupäeval väljasõidule Nosy-Iranjase, mis väidetavalt on kõige ilusama rannaga Madagaskaril. Liiv oli valge ja vesi oli läbipaistev, muidu väga midagi erilist ei olnudki. Palju huvitavam oli hoopis kohalikega pidutseda. Nimelt oli samal õhtul neli pulma. Alguses mõtlesime, kas on üks mees ja neli pruuti või on ikka neli eraldi pulma. Selgus, et on ikka eraldi pulma. Pruudid tulid paadiga ning neid võeti vastu suure rahvamassiga ja lauluga. Laul oli aafrika moodi. Kõik külalised ja pruut liikusid siis küla keskele, kus oli üles pandud suur telk. Ma päris täpselt ei tea, kas tseremooniad leidsid aset järjest või olid kõik korraga. Igatahes olid inimesed umbes 3 tundi telgis ja räägiti midagi. Õhtul oli siis pidu. Huvitavaks läks, kui liitusime peolistega. Igal paaril oli oma pidutsemiskoht (ilmselt oma majakese juures) ja erinevates kohtades oli erinev muusika. Liitusime seal, kus oli enam vähem kõige parem muusika. Muidugi oli see siiski Aafrika muusika ja mitte, mida kuuled Euroopa klubides. Ma ise küll sellise muusika kohta ei osanud väga tantsida, aga kohalikud olid päris hea selles. Ma olen harjunud, et kui sa tantsid, siis sa tegelikult liigutad natuke puusad, hüppad ühelt jalalt teisele ja see ongi tants. Nende liigutused (eriti meeste omad) olid aga ikka väga palju teistsugused, vahel isegi koomilised. Läksid kükki ja jälle üles, vehkisid kätega ja jalgadega. Meenutas natuke rahvatantsu (kui muusikat välja arvata). Nalja igatahes sai! Veidi ebamugav oli, kui oli rahulik/romantiline tants ja iga Aafrika mees otsis endale "valgenahalise", kellega tantsida paaris. Ma tantsisin nendega ja lootsin, et laul lõppeb kiiresti. Lõpu poole leppisime aga ühe tüdrukuga kokku, kui keegi tuleb, siis me jookseme üksteise juurde ja tantsime kahekesi, niimoodi oli ikka parem! Me lahkusime umbes pool kolm peolt ja pärast väikest öö ujumist läksime magama. Kuid väga palju magada ei saanud, kuna kohalikel toimus pidu ikka hommikutundideni! Ja kell 10 alustasid uuesti! Ma olen kolmele õpilasele selgeks teinud, kuidas ennast inglise keeles tutvustada ning kuidas värvid inglise keeles on. Ma olen kuulnud imeilusaid luuletusi oma noortekeskuse õpilastelt. Mu telefon suutis sõitvast tuk-tukist pükste taskust lennata (õnneks polnud Iphone, nii et jäi terveks). Ma olen ostnud turul puuvilju. Maksin 1,40€ (5000 Ariary) ja sain vastu 10 banaani, 2 mangot ja ühe papaia. Ma olen ühe kuuga umbes 50 tundi inglise keelt õpetanud. Ma olen õppinud põhiväljendeid malagassi keeles. Ma olen leidnud endale sõbranna, kellega käin kolmapäeviti korvpalli mängimas. Ma alustasin saksa keele kursust, mis on mu lemmiktund, sest kõik on nii tublid õppijad! Ma käisin esimest korda oma elus snorgeldamas. Ma nägin esimest korda oma elus kilpkonna, delfiine ja haikala vee all. Ma nägin esimest korda oma elus leemuri, beebileemuri(!!!!), ussi, skorpioni, hüppva ämbliku ja kameeleoni. Minu jaoks on äratus kell 5.30 või kell 6.00 täitsa normaalne ja kell 20.00 on perfektne aeg magamaminekuks! Ma ei tea, mida ma teen, kui ma Eestisse tagasi tulen ja miinuskraadid on, sest mulle täitsa sobib 30 kraadi ja päike. Loodan, et väga palju soojemaks ei lähe... Muidugi on ka olnud negatiivseid asju, aga positiivseid on ikka palju rohkem olnud ja väga naudin oma aega siin! Lapsed ja noored on nii sõbralikud ja igas tunnis saab nalja! Rääkisin ühe tüdrukuga oma tunnist, et tahan malagassi keelt õppida. Ta ütles, et tal on õpik/sõnastik malagassi-inglise keele jaoks. Järgmisel päeval tõi ta selle mulle ja ma hakkasin peale. Selle poisiga pole veel jõudnud õppida, kuna mul pole aega olnud. Kirjutasin siis põhilaused välja ja tuleb välja, et ametliku malagassi keelt ei räägitagi siin ja nad ei saa sellest aru, kui ma ütlen seda. Nii et küsisin, kuidas siis kohalikus keeles räägitakse. Oskan nüüd öelda oma nime, et mul läheb hästi, et ma ei oska malagassi keelt rääkida, et ma olen õpilane ja õpetaja ning et ma olen Saksamaalt/Eestist; oskan küsida, kuidas kellelgi läheb ja mis kellegi nimi on. Juhhei! Lisaks lugesin sellest õpikust keele grammatika kohta. Nad ei kääna tegusõnu, neil on iga inimese jaoks sama. Olevikus olevad tegusõnad algavad „m“-ga. Kui tahad tulevikust rääkida, paned „m“ asemel „h“ ja kui minevikust rääkida, paned „n“. Tundub päris kerge olevat! Ma pole aga veel ise proovinud. Lisaks ei ole neil tegusõna „olema“. Nad ütlevad lihtsalt „tema ilus“. Nende sõnade järjekord on ka teistsugune. Nad ei ütle „Laura kirjutab blogi“, nad ütlevad „kirjutab blogi Laura“. Jaa neil pole ka „u“ tähte, nende „o“ on vahepeal „u“, vahepeal „o“. Sõnad on ka suhteliselt kerged. Päris paljud sõnad on prantsuse keelest üle võetud, nii et ma tean juba mõned, pole nii palju õppida. Kahjuks pean aga alati küsima mõnda sõna, kuna mu sõnastik ei ütle mulle selle murraku sõnu. Ainuke keeruline osa on hääldamine, kuna nad ei häälda nagu nad kirjtuavad. Milleks ma seda õpin, seda ma ei tea. Niisama on huvitav õppida ja tahaks teada, millest teised su ümber räägivad. Eestis pole mul sellega ilmselt midagi teha, eriti kuna ma ei õppi ametlikku malagassi keelt, vaid midagi muud.			OSCAR-2019
Tallinna Linnatranspordi AS-i juht Enno Tamm ütles seoses nelja TLT töötaja kinnipidamisega, et pole välistatud, et ta oma ameti maha paneb. Linnapea Taavi Aas aga võib loobuda TLT nõukogu esimehe kohast. Aas ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et ei välista, et lahkub nõukogu esimehe kohalt. Ta ütleb taas, et ei tea võimalikest kuritöödest midagi. "Enne seda tahan saada selgust, mis ja kuidas toimus." Tamm märkis, et ennekõike on oluline Tallinna ühistransport käigus hoida suuremate vapustusteta. "Ja lõpetada töölepingud nimetatud endiste kolleegidega." Delfi kajastas eile, et kinni on peetud juhatuse liige Alar Urm, bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkel, bussiremonditöökodade juht Hannes Erbsen ning bussiremonditöökodade asejuht Jaanus Vink. Kui Tammelt küsiti, kas ta võib oma ameti maha panna, kostis ta, et kui Aas märkis, et võib loobuda nõukogu esimehe kohast, siis ka tema ei välista, et loobub oma ametist. "Ootame ära lähinädalate sündmused. Millised uudised tulevad keskkriminaapolitseist, millistele järeldustele tullakse sisemiste analüüside käigus." Vastutuse võtmist lubas kaaluda ka Tallinna linnapea ja TLT nõukogu esimees Taavi Aas, kes võib nõukogu esimehe kohalt tagasi astuda. Kui Tammelt küsiti, mis keskkriminaalpolitsei uurimisest selgus, et mida kõrvale pandi, kuidas skeem välja nägi, märkis Tamm, et pole sellest teadlik. Jüri Ratase sõnum Enno Tammele ja Taavi Aasale: teatud inimesed peavad vastutuse võtma (140) 05.04.2018 Tamme sõnul ei jõudnud sisekontroll oma järeldustega nii kaugele kui keskkriminaalpolitsei, kuid kogutud infost piisas, et Jaanus Vink ametist vabasta. Näiteks kasutati Tamme kinnitusel tulu teenimise eesmärgil ära bussiremonditöökoda. Nimelt on TLT-s reegel, et töökodades remonditakse vaid ettevõttele kuuluvaid sõidukeid, kuid värava läbipääsusüsteemi analüüs näitas, et töötajate loal on töökojast paarkümmend ühikut tehnikat läbi käinud. Nende remontimise kohta arved puuduvad ja neid ei saagi olla, sest sellist teenust ei oleks tohtinud pakkuda. Loomulikult puudub selle teenuse osutamise hinnakiri. "Oli veel ka akude utiliseerimisega seotud küsimusi ja muid selliseid asju," lisas Tamm. "Ainuüksi need faktid on piisavad, et jõuda järelduseni, et selle inimese vastu on usaldus kadunud," viitas Tamm Vingile. Tallinna linnapea Taavi Aas ütles kolmapäeval, et ei välista lahkumist Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi (TLT) nõukogu esimehe kohalt. FOTOD: Ida-Virumaal hukkus kahe sõiduauto kokkupõrkes 68-aastane naine ja sai viga neli inimest - DELFI Täna kella 10 paiku juhtus traagiline liiklusõnnetus Jõhvi-Tartu-Valga 24. kilomeetril, kus kahe sõiduauto kokkupõrkes hukkus üks ja sai viga neli inimest, teatas Ida prefektuur. Esialgsetel andmetel kaldus Jõhvist Tartu suunas liikunud sõiduauto Audi, mille roolis oli 37-aastane mees, tagaosaga vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Volkswagen. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus Audis tagaistmel olnud 68-aastane naine. Sündmuskohalt toimetati haiglasse Audi juht ja kaasreisija ning Volkswageni juht ja kaks kaasreisijat. Kolme inimese seisund on raske. Liiklusõnnetus toimus Jõhvi-Tartu-Valga maantee 26. kilomeetril. Esialgsetel andmetel ei olnud Audis kõrvalistmel istunud 36-aastasel mehel ja hukkunud naisterahval turvavöö kinnitatud. Kõrvalistuja toimetati raskes seisus Ida-Viru Keskhaiglasse. Volkswagenis oli kõrvalistmel 15-aastane noormees ja tagaistmel 39-aastane naine, kes mõlemad raskes seisus Ida-Viru Keskhaiglasse toimetati. Volkswageni roolis olnud 21-aastane mees toimetati sündmuskohalt hiljem haiglasse tervisekontrolli. Kõik kolm kasutasid nõuetekohaselt turvavarustust. Ida prefektuuri operatiivjuht Andres Jaggo kutsub kõiki juhte üles hoolivusele ja ettevaatlikkusele. „Liikluses ei piisa vaid teadmisest, et sõidukil on talverehvid all, nende muster peab ka nõuetele vastama. Lisaks tuleb igal sõidul valida teeoludele vastav sõidukiirus ning puhastada sõiduvahendid lumest ja jääst. See tagab turvalisema teekonna meile kõigile,“ lisas Jaggo. Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja Germanni sõnul on esialgsetel andmetel liiklusõnnetuse põhjustamises alust kahtlustada 37-aastast Audi juhti, keda on varasemalt mitmel korral väärteokorras karistatud liiklusnõuete rikkumise eest. Ühtlasi on meest karistatud ka juhtimisõiguseta sõidu eest. „Panen kõigile sõidukijuhtidele südamele, et sõiduauto rooli istudes tuleb lisaks enda ohutuse tagamisele mõelda ka teiste liikluses osalevate isikute ohutusele ning kohandada enda käitumist liikluses vastavalt ilmastiku – ja teeoludele. Liiklusõnnetused on enamasti ootamatud ja mittetahtlikud ning neid on võimalik ennetada olles ise hoolsam." Juhtunu kohta alustati kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb mootorsõiduki juhi poolt liiklus-või käitusnõuete rikkumist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Kriminaalmenetlust viib läbi Ida prefektuur ja juhib Viru Ringkonnaprukuratuur.			OSCAR-2019
Mõte ehitada tandem oli juba ammu, aga tegudeni sai jõutud alles sel nädalavahetusel. Raamideks olid Tunturi(tagumine) ja Minsk(esimene) ning üks toru sai Turistilt võetud. Tagalenks, jooksud ja sadulad on ajutised. Need said ainult proovisõidu jaoks külge pandud. Proovisõit nägi välja niimoodi, et kaks inimest istusid peale ja sõitsid mäest alla. Need kaks inimest kõnnivad tänagi, siit järeldus - raam peab küll. Enne sõitu sai alumise toru peal veidi hüpatud, et näha, kas ikka maksab proovisõidule minna. Värv tuleb kevadel, siis kui ilmad on soojemad. Enne seda teen ta aga valmis. Esialgu tuleb käiguvahetus ja tagumise piduri hoob taha, sest enne uue värvi panekut ei hakka pikemaid trosse tellima. Esialgu sätib käiguvahetuse tagalenksule, siis saab eest ka vahetada. Tagalenks on tegelikult üldse küsimärk. Tagurpidi keeratud maanteelenks oli seal esialgu täitsa mugav, aga näis. Valikuid ripub seinal mitmeid. Jooksud tulevad ideaalis mõlemad terasest. Tagumine on olemas, aga esimese peab veel leidma. Pildil olev sobiks iseenesest ka, aga ma ei taha nii paksu ja laia kummiga sõita. Esimese 'päris' sõidu saab teha loodetavasti uue kuu alguses. Sõltub sellest, millal jupid kohale jõuavad. Esialgu tuleb ette kiiludega keskjooks ja taha tuleb nelikant. Sai siis eraldi Tunturi mõõdule sobiv nelikantvõll soetatud. Nelikanti tahaks ette ka, aga sellega on aega. Igapäeva rattaks ei saa, nii et võib need kiilud ka üle elada. Tagumise raami juurde tuleb kassett ja kaks esihammakat, nii et käike tuleb kuskil 12-14. Siis jõuab mäest üles ka sõita. Esimese keti pingule saamine ei tohiks ka probleemiks osutuda. Mõtteid ja lahendusi on mitmeid. Näis millise kasuks lõpuks otsustan. Esialgu võib niisama ka proovida. Peaaegu valmis ta ongi. Tuleb veel esimene pakiraam lisada ja uus värv peale panna. Seda kõike aga rohkem kevade poole. Kahe inimesega on nüüd sõidetud ca 20km ja sõit sujus väga hästi. Tagumine lenks läheb ka võib-olla mingil hetkel vahetusse. Natuke laiavõitu on. Mingil hetkel läheb vahetusse ka vasakpoolne tagumine hammakas, sest ideaalis võiks ta olla sama suur kui esimene, siis käiksid jalad ühes rütmis ja kurvides saaks rohkem kallutada, kartmata, et tagumine pedaal vastu maad käib. Kuigi ratas on nii raske, et see teda ilmse tasakaalust välja ei viiks. Kaalub ta 22,8kg. Minupoolne FB's tehtud pildikommentaar väntade sünkrooni vajalikuse kohta oli tingitud rohkem sellest, et mittesünkroonis vändad panevad ratast tohutult vänderdama ja lisaks mõjuvad need väntamisel tekkivad erinevatel aegadel ebaühtlaselt eri suundades mõjuvad külgjõud täitsa tõsiselt raamile väntsutades seda korralikult külgepidi - selle tõele vastavus sai omal nahal kahjuks järgi proovitud juba 80'ndatel, oma esimese tandemi juures. Tavalised jooksud, kui nad just mingid erilised saastad sattunud ei ole, elavad mingi aeg selle tandemi all isegi ehk ära, kui sosinal sõita, aga rehvidega, eriti tagumisega, soovitan võimalikult kiiresti vahetuse miski asjalikuma vastu ette võtta - endal õnnestus paar päeva tagasi laevalt optimistlikult kahekesi peal maha sõites ka 47-622 mõõdus kevlarriidega Schwalbel kus ~60psi rõhku sees, rambi metallsoone järsu äärega katki saada. Samas, alla downhilli-, kolmekambrilise- või mõne spetsiaalse tandemipöia enast väga rahulikult vist tunda ikkagi ei tohi ja tsivilisatsioonist mitte liiga kaugele ka sõita. Sellise juhtraua asendiga tagumist väga palju kitsama vastu vahetada ei saa - hakkab juhile vasu kannikaid käima. Tänan! Seda vänderdamist on tunda küll, kui tagumine jõuliselt väntama hakkab. Rahulikult ja ühes tempos sõites seda ei tunne. Külgpinge panen kõrva taha. Üritan taha suurema hammaka leida. Esijooks on terasest, nii et selle üle muret tundma ei pea, aga tagajooks on nõrgem, nii et see oleks tõesti targem välja vahetada. Kitsamat tagumist lenksu taha panna ei saa tõesti. Teine asi on lihtsalt madalam panna, aga siis poleks tagasõitjal nii mugav. Nüüd on ka vändad juba pikemat aega sünkroonis olnud. Jääb üle vaid soojemaid ilmu oodata ja siis saab ratas ka korraliku värvi. Tandemiga on tänaseks läbitud ca 2000km. Õhukumme on läinud 3 ja piduriklotse 2 paari. Pidurisüsteem töötas üsna kehvasti, aga nii suurel rattal oleks ikka kindlamat süsteemi vaja. Niisiis sain Soomest kaks postiratta esirummu (uhiuued mõlemad) ja ühe uuemat sorti tagarummu. Topeltpöia panekul ei näinud väga mõtet, sest vanad jooksud olid kõige selle kilometraaži juures sirgeks jäänud. Sai temaga metsas kädidud ja igasugu kändudest küngastest üles-alla sõidetud ja ratas osutus igati vastupidavaks. Tagajooksul on seitsmene vanatüübi kassett ja esihammakad on venelaste campalt maha viksitud 54-45, nii et maanteel jõuab edasi küll. Pidurdusmaa on nüüd tunduvalt lühem ja link käib ülihästi + jooksud on jäigemad, vastupidavamad. Tagakumm sai ka välja vahetatud. Varem oli seal mingisugune 32-622 Kenda, max 5.1 bari. Nüüd on seal märksa parem 28-622 Maxxis Denotator, ilma mustrita ja max 8.3 bari, nii et tademile ideaalne. Ega see kummi muster niivõrd oluline polegi, tähtis on kõrge surve. Klaasikillu võib iga kummiga üles korjata, aga läbilööki nii suure survega tõenäoliselt ei saa. Kaks kolmest katkisest õhukummist olidki läbilöögist. Tulevikus on plaanis veel esimene keskjooks välja vahetada. Lõigata vanadelt kaussidelt laagrite pesa ära ja jätta nad adapterina raami, et saaks pressitavate kaussidega hooldusvaba kassetiga keskjooksu sisse panna. See on mõeldud üldjuhul selleks olukorraks, kui keskjooksu keere on kahjustada saanud, aga saab ka niimoodi kasutada. Tuleb vaid raam keskjooksu kohast mõne millimeetri võrra kitsamaks teha, muidu ei pigista kinni teda.			OSCAR-2019
Eksperimentaalne meetod (Experimental meetod). teadusuuringute strateegia, kus katsetajale manipuleerib ühe või enama sõltumatu muutujate hoolikalt jälgida, samuti vaadates kuidas need manipulatsioonid mõjutada teiste (sõltuv) muutuja. Sõltuv muutuja (Dependant muutuv). Muutuv muutuja mis sai oma nime tänu sellele, et see võib sõltuda manipuleerimine sõltumatu muutuja. Enne 1970.. enamik läbiviidud eksperimendid sotsiaalpsühholoogid, on kombineeritud nii, et ainult vanemate õpilaste tegutses katsealused, valged mehed. Muidugi, nad on arvuliselt domineeriv kolledžid ja seega kättesaadavamaks teadus. Lisaks uurida käitumist valged mehed oli oluline, sest see on neilt moodustatud sotsiaalse eliit. Valge mehed moodustasid ajal ja kõige sotsiaalpsühholoogid ja võib-olla nad lihtsalt kiirenes inimesed teadus-, mis on kõige mugavam tunne, samas nagu nad on. Eksperimentaalsetes meetod, mida kasutati sotsiaalpsühholoogia, olulist rolli mängis kontrolli (katseline kontroll): kõik tegurid, lisaks huvi selle uuringu (sõltumatu muutuja), pidi olema konstantne. Kui rühmad, erinesid üksteisest ainult sõltumatu muutuja, näitas erinevust mistahes tüüpi sotsiaalse käitumise (sõltuv muutuja), katsetajale juhtis järeldusele, et see on tingitud muutustest sõltumatu muutuja. Soo ja etnilise peeti juhuslike või "zashumlyayuschie" muutujad (ebameeldivalt muutujad). Et nende mõju ei moonuta tulemusi kõigis katserühma kasutada ainult valged mehed (McHugh, Koeske & Friisi, 1986). Täna, seda laadi kontrolli kasutatakse endiselt laialt, kuid võtavad patsiendid nii meestele kui naistele, kuid sugu on tavaliselt analüüsida täiendavalt sõltumatu muutuja. Kahjuks suurem osa teemasid on jätkuvalt õpilaste ja üliõpilaste, kes ei erine üksteisest vanusest, kultuurist, sotsiaalsest staatusest, etnilisest. See on piirang teadus on endiselt probleemiks sotsiaalpsühholoogia, eelkõige sotsiaalse psühholoogia sugu. Vaatamata sellele, et mitmed teosed pühendatud ristmikul kultuuride psühholoogid on avaldatud viimastel aastatel, ükski neist, nagu ma mäletan, ei sisalda jagu kultuuridevaheline soo psühholoogia. Ma pühendatud üks peatükk kultuuridevaheline aspektid soo, aga ka raamatus vähe uuritud psühholoogia sugu mitmetes Ameerika subkultuurid. Mõiste aborti. 2. Abort. 3. kriminaalmenetluse aborti. 4. Abort meditsiinilistel põhjustel. 5. põhjused massi jaotumise aborti. 6. tagajärjed abordi füüsilist, vaimset ja hingelist naise tervist. 7. Abort - mõrva laps emakas. 8. Mõju abordi reprodutseerimise järgnevate järglastele. 9. hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid - plusse ja Nurisünnitus (abort) - raseduse katkestamine kontseptsioonist 22 rasedusnädalal (WHO klassifikatsiooni, 1980). Patoloogia viitab probleemi nurisünnituse. Põhjused abort, samuti enneaegne sünnitus, mitmekesine ja on palju ühist: pärilikud tegurid, infektsioonid suguelundite, hormonaalsed häired, somaatiliste ja nakkushaiguste ema Ohustatud abort - suurendada emaka tegevust. Selles etapis abort viljastatud munarakk jätkuvalt seostada emakaseina. Kliiniliselt ähvardas aborti ei tundu tugev tunne, raskustunne või tõmmates valu kõhus ja ristluu. Hiline aborti võib tekkida krambid. Määrimine puudub. Emakakaela mitte lühendada, sisemine Iseeneslik abort tähendab olulist sünnitusabi patoloogia. Iseeneslikke aborte esineb 15-20% kõigist rasedustest soovitud. Usutakse, et statistika ei sisalda suur hulk väga varakult ja subkliinilise nurisünnituse tekkimist. Paljud teadlased usuvad, et nurisünnitus I trimestril on avaldumise loodusliku valiku. Seda kinnitab Praeguseks on sündimus maailmas on väga suur riigid: India, Hiina. Need riigid ülerahvastatus ja küsimus pereplaneerimise siin on väga tõsine. Venemaal madal sündimus ja abort ületas sündimus 2 korda. Eelmisel aastal Peterburis toimunud 34500 sündide, abortide, rohkem kui 70000 aastas (umbes 10 tuhat - .. nakatunud abort, 2000 aborti -. On Abort (abort - «nurisünnitus") - raseduse katkestamine esimesel 28 nädalat. Abort pärast 28 nädalat (kuni 38 nädalat) nimetatakse enneaegne sünnitus (sündi praematurus). Iseeneslikud abordid. See on kõige levinum sünnitusabi patoloogia esineb sagedamini aasta 3. kuu umbes 2-8% rasedatest. Põhjustab iseeneslikke aborte piisavalt Eesmärgid: - ennetamine soovimatuid rasedusi kaasaegse kontratseptsiooni, aborti ennetamine, võitlus viljatus. Rasedus: - nõudel naisele kuni 12 nädalat, vastavalt tööturu näitajad kuni 22 nädalat meditsiinilistel põhjustel, olenemata sellest, gestatsioonivanus. Aastal ambulatoorselt: kell hilineb menstruatsioon kestusega 20 päeva; 12 nädalat Suhe spontaanne nurisünnituse iseloomustab järgmistest sümptomitest: - valu alakõhus; - Verejooks, mis võib võtta iseloomust verejooks; - Suurendada emaka toonust; - Esinemine struktuurimuutusi emakakaela, mille tulemusena avalikustamine emaka kurgu ja väljasaatmise munarakk (tervikuna või osaliselt). Kliiniline pilt nurisünnitus (abort) Kiirabi erakorralise alus günekoloogia osakonna tarnitud L. naine, 22 aastat vana. Kaebused kramplikku kõhuvalu ja verejooks suguteedes. Siit ajalugu. Menstruatsioon on 17 aastat, 2 päeva, 30 päeva, valus, napp. Viimane menstruatsioon kaks kuud tagasi. Status praesens, üldine seisukord on rahuldav. Naha ja nähtav Abort - abort koos (või põhjustatud) surma lootele ei ole võimeline iseseisvalt eksisteeriv (erinevalt enneaegne sünnitus). Tüsistused Võimalikud tüsistused aborti menetlused on jagatud kolme rühma. Varajane (ajal aborti või 1 nädala pärast) - perforatsioon emakas - on purustamine emaka seina. - Hematometra. Kõige detailse pildi patoloogilisi muutusi kirjeldatud Pirogov. Viidates sellele, et lihased on riigi Kuolonkankeus väljendatud NK Rosenberg kirjeldatud keerates laip sündroomi tõttu lihastoonust (mõned lihased on lõdvestunud, teine lõigatud). Tüüpilised naha kortsumist - "pesunaine käes." Tõmblev lihaste kokkutõmbumine põhjustab kujutada poksija ja vehkleja (reljeef Abort pooleli iseloomustab see, et viljastatud munarakk on täielikult kooritud emakaseina ja alandas oma madalamasse osadega, sealhulgas emakakaelakanalisse. Kliiniliselt täheldatud krampe kõhuvalu ja veritsus väljendatud. Viljastatud munarakk on emakakaelakanali, alumine pole see tegutseb tuppe. Abort käigus on võimalik täita puudulik või täielik aborti. juures Raseduse katkestamine on elujõulisteks lootele nimetatakse aborti. Loote peetakse elujõuline algusega kell 22 rasedusnädalat. Seetõttu abordid on kõik abordi korral kuni 21 nädalat, viimane kaasa arvatud. Klassifitseerimine. Samoproizolny aborti (abort Spontaneus) - spontaanne raseduse katkestamine kuni 21 nädalat põhjustel pärinevad ema organismis (sh Naine isegi ei tunnista mõelnud lapsi, kes rasestuda, on peaaegu valmis emaks. Alates hetkest viljastamist, loodet täielik kontroll kõigi toimuvaid protsesse oma keha. Organismis raseda vabastab hormoone, mis mõjutavad tema psüühika nii, et ta hakkab mõtlema ja hoolivad oma tulevase lapse. purustada see			OSCAR-2019
MÜSTILINE AUK: Juuli alguses märkasid helikopteri piloodid Loode-Siberis Jamali poolsaarel maapinna sisemusse ulatuvat hiiglasuurt auku. Kraatri läbimõõt on umbes 50–60 või isegi 100 meetrit. AFP / Scanpix Viimastel nädalatel on maailmas üsna kuulsaks saanud Venemaa arktilises piirkonnas asuvad Jamali, Taimõri ja Gõda poolsaared. Nendelt Põhja- ja Lääne-Siberi poolsaartelt on avastatud suuri põhjatuid auke, mille tekkepõhjuste kohta ei oska teadlased veel midagi päris kindlat öelda. Juuli alguses märkasid helikopteri piloodid Loode-Siberis Jamali poolsaarel maapinna sisemusse ulatuvat hiiglasuurt auku. Umbes 30 km kaugusel Bovanenkovo gaasimaardlast asuva kraatri läbimõõt on umbes 50–60 või isegi sada meetrit. Teine auk avastati Gõda poolsaarelt 90 km kaugusel Antipajuta külast ja see on esimesest tunduvalt väiksem – diameetriga kõigest 15 meetrit. Kohalike inimeste kinnitusel tekkis auk juba mullu septembris, kui oli algul näha suitsu ja seejärel eredat välgatust. Nad ei pidanud vajalikuks august teatada, kuid kui nüüd kuuldi samasugusest kraatrist naaberpoolsaarel, jutustati sellest kohalikele võimudele. Järgmine kraater asub nimetatud kahest mõnevõrra kaugemal, Taimõri poolsaarel Jenissei suudmes ja on neljameetrise diameetriga teiste kõrval tõeline kääbus. Kui näitlikult rääkida, siis Jamali poolsaarel lendas maa seest välja suurtükikuul ja Taimõril vintpüssikuul. Tegelikult avastas selle augu juba 2012. aastal põdrakütt Stanislav Japtune, kes oleks ootamatult jalge ette ilmunud auku äärepealt sisse kukkunud. Mees proovis isepäi teada saada ka augu sügavust – ta laskis sajameetrise köie otsa riputatud raskuse kraatrisse, kuid augu põhja kätte ei saanud. Kõik kolm kraatrit on vägagi sarnased. Nad on enam-vähem ühesugusel kaugusel polaarjoonest umbes 70. laiuskraadil. Väliselt on nad samuti üsna samatüübilised, erinevus puudutab vaid nende suurust. Neid kraatreid on väga keeruline uurida. Nirisev vesi on muutnud pinnase pehmeks, augule väga lähedale minemine on ohtlik, kraatrisse laskuminegi pole ohutu, sest auk võib olla ebastabiilne. Seetõttu on senini piirdutud peamiselt pinnase- ja veeproovide võtmise ning mõningate mõõtmistega. Samas võidakse kraatreid veelgi avastada, sest kohalike kinnitusel on nad taolisi suuri auke näinud varemgi. Sageli on ka juhtunud, et aja jooksul kraater variseb lihtsalt kokku ja asemele tekib taas tavaline maapind või äärmisel juhul järv. Analoogilisi auke on aeg-ajalt tekkinud paljudes maailma piirkondades, kuid kuna nüüd on teatatud mitme müstilise kraatri olemasolust ühel kindlal territooriumil, siis on teadlaste kõrgendatud tähelepanu koondunud just sellele fenomenile, sest mida rohkem auke on uurida, seda tõesematele järeldustele on lootust jõuda. Teadlased väidavad, et kraatrid pole kindlasti inimeste kätetöö, kuid teisalt ei meenutavat nad ka looduslikult kujunenud auke. Et teadlased pole jõudnud kraatrite tekkepõhjustes üksmeelele, siis anname alljärgnevalt ülevaate peamistest teooriatest ja versioonidest. Samas tuleb silmas pidada, et iga augu tekkimisel võis olla ka erinev põhjus. Vahelduseks olgu öeldud, et Siberi aukudele on ajakirjanduses pandud mitu tabavat hüüdnime, nagu näiteks polaarkaevud, maailmalõpu kraatrid (Jamal tähendab kohalikus keeles maailmalõppu), mustad augud, maailma naba, põrguväravad, uks allilma, kolm silma.Kohalikele inimestele meeldib kõige enam seisukoht, et kummalised augud on tekkinud tundmatu lendava objekti maandumise tagajärjel. Kui tulnukad minema lendasid, lasid nad oma varustuse ja seadmed jälgede kaotamiseks õhku, millest tekkiski kraater. Mõnede arvates võisid lehtrite põhjustajaks olla ka relvakatsetused – kuna siinsed piirkonnad on väga hõredalt inimestega asustatud, siis poleks keegi märganud isegi suuremaid katsetusi. Samas on juttu olnud ka meteoriitide kukkumisest – suure kraatri võis tekitada jäämeteoriit, mis pärast mahaprantsatamist mõni päev hiljem ära sulas. Kuna kraatrite servadel on näha põlengu jälgi ja aukude ümbrusest on leitud suuri maakamakaid, siis võis aukude põhjustajaks olla kliima soojenemine (viimase 40 aasta jooksul on kliima Jamalis soojenenud 4–5 kraadi võrra) ja settekivimi deformeerumine. Igikeltsa sulamisel võis maapinnas olev maagaas vabaneda, kuumeneda ja pinnale tõustes vee ja soolaga segunedes plahvatada, mis tekitas sügava augu ja lennutas pinnase (sarnaselt šampanjapudeli korgile) mitmesaja meetri kaugusele laiali. Plahvatuse võimsust võib võrrelda väiksema tuumapommi plahvatusega. Pinnasetükke on leitud Jamali kraatri epitsentrist 120 ja Taimõri august kuni 900 meetri kauguselt. Üheks võimaluseks on ka maa all asunud hiiglasuure jääkamaka või jääliustiku sulamine, mistõttu maapind varises kokku, jättes järele põhjatu lehtri. Ühtlasi on välja käidud versioon, et tühimik võis maa sisse tekkida maagaasi tootmise tulemusel. Seda varianti siiski väga ei usuta, sest enne gaasi tootmisele asumist ja infrastruktuuri rajamist Jamali poolsaarel uuriti ja puuriti maapinnas põhjalikult läbi. Veel on variandiks maa-alused gaasiplahvatused, millel oleks piisavalt jõudu kraatrite moodustamiseks. Taolisi nähtusi võib sageli jälgida Barentsi ja Kara meres. Samuti pole karstumise tagajärjel tekkinud kurisu pinnavormi ehk neeluaukude versiooni kõrvale heidetud ja räägitud on ka pingost ehk külmakühmust. Mingil määral peetakse võimalikuks isegi maa-aluse survevee läbitungimist, kuigi sellisel juhul on tulemuseks teistsugused pinnavormid. Need kraatrid on üks peateema eile Jakutskis alanud rahvusvahelisel konverentsil "Igikeltsa ökosüsteemide osatähtsus kliimamuutuste tingimustes". Viimastel teadetel usuvad teadlased, et müstilised kraatrid on tekkinud metaaniplahvatuse tagajärjel. Toit on inimese üks põhivajadusest ja süüa, eriti veel hästi süüa, tahame me kõik. Viimasel ajal on jälle pinnale tõusnud mõte parandada toidu kättesaadavust käibemaksumäära langetamise abil. Oleks see tõesti võluvitsake, mis tooks lookas lauad kõikidesse kodudesse? Meie käibemaksuerandid peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käibemaks peale aktsiiside on ehk enim ühiselt reguleeritud makse Euroopas. Toiduained on üks vähestest tootegruppidest, millele tohib tavapärasemast madalamat käibemaksumäära kehtestada. Millistele toiduainetele ja kui suures ulatuses soodustust rakendada, EL riikidele ette ei kirjuta ja praktikas kasutatakse soodustust väga erinevalt. Meie lõunanaabrid lätlased vähendasid näiteks üksnes puu- ja köögiviljade maksumäärasid. Teised riigid on pidanud vajalikuks maksustada odavamalt üksnes põhitoiduaineid. Kui minna kaasa ettepanekuga langetada kõigi toiduainete käibemaksu, siis kas peaks rakendama soodusmäära ka kallile hallitusjuustule, krevettidele-langustitele-homaaridele, igasugu eksootilistele kummaliste nimedega puuviljadele ja teisest maailma otsast toodud mineraalveele ja mahlale? Ja kui hakata valima toiduained, siis kes seda teeb ning kui kallist lisanduvat bürokraatiat see meile tähendaks? Eks valikuid ole siinkohal üksjagu, aga nende kõigi juures on mitu suurt aga. Esiteks muudab iga lisanduv valik süsteemi keerukamaks ja selle rakendamise ning haldamise kulukamaks. Teiseks, inimeste soovid ja valikud on erinevad ja ehk ei peaks riik diskrimineerima inimese toiduvalikuid, et milline toiduaine peaks olema madalama maksumääraga ja selle võrra kättesaadavam (kuigi see viimane on vägagi vaieldav – loe edasi). Kolmandaks tekiks ilmselt ka teiste toitude tootjatel ja edasimüüjatel võrdsuse printsiibist lähtuvalt õigustatud ootus maksuerisusele – selle võrra langenud maksukoormus loob paremad eeldused oma kaupa müüa. Ei maksutõusude ega -langetuste kohta pole võimalik ette öelda, kas need kajastuvad varem või hiljem täismahus hindades või mitte. Nii Eesti enda kui ka teiste riikide kogemused on näidanud, et hinnad langevad poes väiksemal määral kui maksulangetus või siis sööb inflatsioon paari aastaga tekkinud väikese vähenemise lihtsalt ära. Riigitulu eelarves väheneb aga alatiseks. Ohtlikuks näiteks on Läti, kus aasta alguses langetati paljude köögi- ja puuviljade käibemaksu 5%-le, ent juba jaanuari lõpus oli võimalik lugeda leheartikleid, et samade köögi- ja puuviljade hinnad on tõusnud varasemale või isegi kõrgemale hinnatasemele, mis on meediast läbi käinud info kohaselt seal kõrgemad nii Leedust kui ka Eestist. Sel taustal on eriti kurbnaljakas lugeda Läti põllumajanduskoja juhi õigustusi, et Leedus on parem kliima ja Eestis müüdavad puu- ja köögiviljad on kehvema kvaliteediga. Ka meil on näiteid. Aastaid tagasi vähendati Eestis raamatute käibemaksu, et hea lugemine paremini inimesteni jõuaks. Hinnad poodides aga langesid vähem kui käibemaksumäär. Ka e-raamatud maksavad märksa vähem kui paberraamatud, olgugi et tavaraamatu käibemaks on 9% ja e-raamatu oma 20%. Riik ei saa ja ei peagi olema toiduainete hinnakujundaja. On veel tootjad-töötlejad, vahendajad, kaupmehed – kõik tahavad oma kasumi kätte saada ja kujundavad hinda ning riik ei peaks nende otsustesse sekkuma. Peale käibemaksu mõjutavad toidu hinda veel maailmaturg, hooajalisus, erinevad ilmaolud jmt. Põuad Brasiilias mõjutavad kohvi hinda poes kõvasti rohkem kui mis tahes maksulangetus. Riik, kes tahtis ja proovis kõike kontrollida ja juhtida, jäi meie jaoks õnneks ajalukku ja nii võiks see ka jääda. Kui keegi siiski usub, et madalam käibemaksumäär langetab toidu hinna, siis pakun, et võiksite minna turule ja võrrelda kas või samade puu- ja juurviljade hindu seal ja meie suuremates poodides. Turgudel enamasti käibemaksu ei maksta – kas on tegemist oma kasvatatud kraamiga või on käive piisavalt madal, et käibemaksukohustust ei teki – ent turukraam on tavaliselt poes müüdavast kallim. Lihtne majandusloogika on alati väitnud, et hinna määrab nõudlus. Me võiksime küll vähendada toidu käibemaksumäära, kuid nõudlust me sellega vähendada ei saa – pigem on ju tulemus vastupidine. Kasvanud nõudlus on jällegi see, mis võimaldab hinda tõsta. Siit tekibki küsimus – kes selle tulemusena võidab? Eestis pole küll erandeid toiduainetele ja meie üldine käibemaksumäär on 20 protsenti. Madalam on see üksnes viies ELi liikmesriigis. Meie lähimatest naabritest on Lätis ja Leedus käibemaksu tavamäär 21 protsenti ning Soomes ja Rootsis 24 ja 25 protsenti. Tõstes Eestis käibemaksumäära samale tasemele, saaksime kinni maksta ilmselt nii mõnegi maksuerandi, aga kes on valmis selle kinni maksma ja mis probleemi see täpsemalt lahendada aitaks? Tulles tagasi toiduainete väiksema maksumäära pooldajate juurde, siis peamine argument oli seejuures, et sellega kaasnevad madalamad hinnad peaks aitama just väiksema sissetulekuga inimesi. Nii on, et Eestis elab endiselt 20 protsenti rahvast suhtelises vaesuses ja see on kahtlemata probleem, millega tuleb tegelda, aga selle nimel ei ole vaja täielikult toetada kõiki, sealhulgas ka kõige rikkamaid. Meil on küll maksuvaba tulu kasutamine sissetuleku põhiselt, kuid me ei saa sama süsteemi kasutada toidu ostmisel. Silme ette tuleb mõnevõrra kafkalik olukord, kus inimene läheb toidubüroosse, saab sealt talongi, et sina saad toitu osta 10% käibemaksuga, aga sinu sissetulek on suurem, sina maksad 20%. Tundub ju keeruline ja mõttetu? Lihtsamast süsteemist peaksid kasu saama kõik, aga iseasi, kas mitu tuhat eurot teeniv inimene vajab tõesti riigi tuge toidu ostmisel? Kindlasti mitte ja maksulangetuse absurd seisneks selles, et just rikas inimene, kes ostab rohkem ja kallimat toidukraami, saaks maksulangetusest suurema rahalise võidu. Kas me tõesti oleme nii rikkad, et toetada rikaste toidulauda eelarverahaga, või on meil siiski muid, olulisemaid probleeme? Tasub meenutada, et nii raamatutel kui ka hotellidel on meil juba madalam käibemaksumäär. Paar aastat tagasi Praxise tehtud uuringust teame aga, et kui jagada terve Eesti jõukuse poolest kolmeks, siis meie riigi kõige jõukama kolmandiku taskusse maandub soodustuse eelarvekulust raamatute puhul üle 50 protsendi ja hotellide puhul tublisti üle 60 protsendi. Sõltuvalt sissetulekust kulutame sellest väiksema või suurema summa igas kuus toidule ja toiduhinna mõningane odavnemine võib tunduda suhteliselt peibutavana. Isegi eeldades, et Eestis toimuks väiksemat sorti ime – toiduhinnad langeksid tuntavalt ja see langus jääks ka püsima – siis ei tohi unustada, et vähenev maksutulu tuleks katta millegi muu arvelt, sest ega me kehvema tervishoiu ega auklikemate teedega nõus ole. Käibemaks, sealhulgas toiduainete käibemaks, on oluline tuluallikas Eesti riigieelarvele. Laekunud maksudest tulevad ka vahendid, millest rahastatakse sotsiaal- ja toimetulekutoetusi ehk siis toetatakse just neid ühiskonnaliikmeid, kes seda kõige rohkem vajavad. Nii praegune kui ka varasemad valitsused on vaesemate perekondade toetuseks soovinud seni kasutada teisi teid kui toidukaupade käibemaksulangetus. Sellest aastast kehtiv maksuvaba tulu süsteem jätab enamikule töölkäijatest kätte rohkem raha ja neil on võimalik iseseisvalt otsustada, millele ja kui palju seda kulutada. Käibemaksumäära vähendamisest tulenev kulu eelarvele on alati suurem kui soovitav majanduslik mõju. Rahvusvahelised eksperdid soovitavad maksumäärade erandid kaotada, mitte neid juurde teha, sest need ei ole enamasti efektiivsed ja jõuavad harva nendeni, kellele nad mõeldud on. Ka Eesti enda kogemus maksuerisusi ei toeta.			OSCAR-2019
Uuesti leitud akupunktuuri punktide abil on võimalik väga lihtsalt iseennast ravida, tehes seda läbi kergesti leitavate punktide hõõrumise. Tulemused on üllatavad. Meetod põhineb Hiina Shandongi Ülikooli akupunktuuri professori Yingqing Zhangi revolutsioonilistel avastustel. Mitmeaastase põhjaliku teadusliku uurimise abil arendas ta uut arusaama akupunktuuri kohta. Ta leidis, et igas kehaosas on olemas info terve keha kohta embrüonaalses vormis. Ta nimetas seda ECIWO = Embryo Containing Information of Whole Organism. Selle arusaama alusel lõi ta väga lihtsa meetodi, mille abil igaüks saab end tervendada. Tema kogemus näitab, et meetod töötab 92% ravitud inimeste juures. Professor Zhang teatas, et sellega saab iga inimene ravida ennast lihtsal kombel ja et tulemused on paremad kui tavalise akupunktuuri puhul. Ta ütles, et isegi rasked kroonilised haigused võivad paraneda. Teaduslikult on dokumenteerinud paranemist üle miljoni patsiendi puhul. Ilmselt häiris see väga teatud võimsaid tegelasi. Tema kliinik hävitati 2004, põletati kõik tema ulatuslik dokumentatsioon, kaasa arvatud kõik haiguslood ning viidi kaasa ka professor Zhang. Peale seda pole temast ühtegi elumärki. Vaadake rohkem selle kohta allmärkustes. Õnneks käis ameeriklane Stephen M. Coleman õppimas professor Zhangi juures ja tema annab oma teadmised edasi. Zhang ise korraldas nii, et tehti mitmeid videoid ning publitseeriti mitmeid tema artikleid veebis inglise keeles. Sellepärast ebaõnnestus õnneks tema teadmiste hävitamiskatse. Zhang avastas nn "bio-holograaphilise seaduse", mis seletab, kuidas akupunktuur, refleksoloogia, shiatsu, pulsi diagnoosimine, jne töötavad. Põhimõtteliselt on igas organis ja igas kehaosas olemas info terve keha kohta ja sellega on ka iga kehaosa seotud terve kehaga. See tähendab, et iga organ ja kehaosa reageerib, kui teatud organ haigestub. Igas kehaosas on olemas terve keha representatsioon. Igas kehaosas on sama punktide järjestik. Näiteks leidub pea punkt laubas, kurgu ees ja talla tagumises otsas. Zhang leidis, et oli kõige praktilisem rakendada seda teavet nimetissõrme metakarpaal-luul. Ta avastas, peale süstemaatilist uuringut, et terve keha on esindatud selles luus. Uuring tõestas näiteks järjekindlalt, et kui peas on häire, siis on tunda valu selle luu alumises otsas (vaadke "head" pildil). Ja kui jalg on haige, on olemas hell punkt teises otsas (vaadake "Leg-foot"). Sama kehtis kõikide teiste kehaosade kohta, nagu näete pildil. Diagnoosimist tehtakse kas sõrmeotsaga või näiteks pliiatsi kustukummiga. Surutakse suhteliselt kõvasti luu vastu ja uuritakse, kas koht on tundlik. Seda saate ka ise teha. Diagnoos ei ütle küll otse, mis haigus teil on, küll aga näitab, mis kehaosas on häire. Vaadake ka videot allpool: Teraapia seisneb lihtsalt selles, et hõõrutakse valusat punkt 10 minutit üks kord päevas. Vahel tekib iiveldus või nõrkuse tunne. See tähendab, et puhastus ja ravimisprotsess on efektiivselt käivinud (loodusravis on hästi tuntud, et väsimus on paranemise märk – keha prioriseerib paranemist teiste tegevuste ees ja suunab seetõttu oma energiad sellele). Aga kui te ei tunne ka mingit reaktsiooni, töötab see teraapia enamasti. Selles videos näidatakse mõningaid märkamisväärsed tulemusi ja lõpupool saab näha, kuidas teha eneseravi. Loomulikult on tähtis, et te ei püüa ennast terveks ravida ainult selle meetodi abil, kui teil on tõsised haiguse tunnnusmärgid. Sel juhul on kindlasti vajalik ka konsulteerida arstiga. Kui aga diagnoos on tehtud ja kui arst kinnitab, et tavaline meditsiin ei saa aidata, vaid summutab sümptome teie haiguse või häire puhul, siis on hea proovida seda meetodi. Parimal juhul saavad isegi suured häired ravitud selle abil, lubab professor Zhang. Oma vastavas ingliskeelses blogis olen esitanud hüpoteesi, et see ravi võib töötada tüvirakkude aktiveerimise läbi. Tüvirakkude uuring on leidnud, et nende sisestamine võib anda sarnaseid tulemusi. Teised eksperimendid on leidnud, et neid saab aktiveerida. Sellepärast tundub mõeldav, et ECIWO on tüvirakkude aktiveerimise tehnika. Sel juhul ECIWO polegi akupunktuur klassilises mõttes. Zhangi "akupunktuurpunktid" on siis tegelikult tüverakkude aktiveerimspunktid. Kogemus ja uuringud näitavad, et akupunktuuri puhul ei ole hädavajalik kasutada nõelu selleks, et saavutada raviefekti, vaid saab ka teisiti stimuleerida akupunktuuri punkte. Iidses Hiinas, akupunktuuri loomise ajal, kasutati teatud ümmargusi kive selle jaoks, aga hiljem asendati need nõeladega. Sellest on kahju, kuna nõelad võivad stimuleerida punkte liiga tugevasti ja sellega häirida keha tasakaalu. See oli üks põhjustest, miks ayurveda arstid otsustasid mitte kasutada akupunktuuri siis kui hiinlased seda pakkusid, üle 2000 aastat tagasi. Teine põhjus oli lihtsalt, et nad ei leidnud, et akupunktuur lisaks midagi ayurveda ravile. Pehme, mitte valu-tekitav surumine (akupressur), punkti hõõrumine, koputamine või isegi sõrme hoidmine akupunktuuri punkti peal, võib seda piisavalt stimuleerida (viimast olen ise edukalt kasutanud ja olen leidnud, et see toob kaasa olulist akupunktuur-pulsi paranemist aga arvan, et selle efektiivsus võib olla sõltuv ka ravija energeetikast). On olemas tõendumaterjal väga paljude juhtumite kohta, et koputamine töötab hästi ja ma soovitan seda sellepärast akupressuuri ja kõva hõõrumise asemel, kuna ayurveda ütleb, et valu abil ravimine võib häirida keha tasakaalu. Ise olen enda juures proovinud ECIWO punkti koputamist ja olen korduvalt kogenud et see annab tugevamat (rohkem tuntavat) efekti kui punkti hõõrumine. Üks võimalus, miks koputamisel võiks olla parem toime on see, et tekib mehaaniline vibratsioon, mis stimuleerib punkti sügavamalt ja ulatuslikumalt kui hõõrumine. Võibolla asub punkti tsentrum sügavamal allpool, nii et pinnaline hõõrumine alati ei aita. Zhangil endal paistab olema sellega hea kogemus. Videotes on näha, et vahel kasutati elektrilist stimuleerimist või kuumutamist nõela kaudu, millel mõlemal on sügavam toime kui hõõrumisel. Selle küsimuse selgitamiseks oleks vaja teha lisauuringuid. Zhang ei suutnud seletada, miks 8% ei vastanud ravile. Võibolla on oluline, kuidas stimuleerida punkti selleks, et saavutada optimaalset toimet. Võibolla võib punkti valuline hõõrumine (mida Zhang soovitab) vahel häirida keha tasakaalu samuti kui nõelakupunktuur ja sellega nõrgestada efekti. Mu isiklik tuttav, kadunud Dr Erik Bergström avastas, et põhjus miks osa inimestest ei allu tavalisele akupunktuurile, on et neil on teatud mineraali või haruldase mikroelemendi puudus. Ta mõõtis nende näitajaid veres ja tõestas, et peale puuduva elemendi asendamist, töötab akupunktuur varasemalt resistentsete haigete juures. Dr Bergströmi, kellel oli 7-aastane klassilise akupuntuuri väljaõppe Taiwanis, austati sellega, et teda nimetati maailma akupunktuuri assotsiatsiooni asepresidendiks (mis oli aunimetus) ning kutsuti teda akupunktuuri professoriks. Muide, Erik oli ka esimeste seas, kes kasutas laseri valgust punktide stimuleerimiseks nõelte asemel ja rääkis, et see on isegi efektiivsem teatud olukordade puhul aga mitte alati (võibolla siis kui akupunktuuri punkti keskus asub sügaval). Minu arvamus on, et alati ei ole hädavajalik analüüsida, mis ainetest inimesel on puudus. Isegi parem on manustada kõike mineraale ja mikroelemente kas toidulisanditena või kivisoolana (meresool ei ole soovitav), kivisoola või surnumeresoola jalavannina. Meie toidus on nendest tavaliselt puudus, eriti kui sööte seoses iga einega täisteravilja (leivad, müsli), kuna need sisaldavad fütiinhapet, mis peaegu täiesti seob mineraalid endaga. Sellega tekib oluline mineraalide puudus. Leiva hapendamine võtab selle ära. Ise kasutan surnumere soola jalavanni (koos magneesiumiga), kuna sellel on eriti suur väärtuslike mineraalide kogus, kaasa arvatud väga kasulikud nn ORMEd (Orbitally Rearranged Monoatomic Elements). Need on kvantseisundis, millel on eriti suur koherentsiloov toime. Ayrveda hindab neid väga ja kasutab eriti "valget kulda" ravimiseks ja teadvuse arengu soodustamiseks. Seda saadi elavhõbeda töötlemise abil (elavhõbedal on ainult üks elektron rohkem kui kullal ja ayurveda teadis, kuidas seda eemaldada, nii et tekkis ORME-kuld, mis on valge pulber). ORME kättesaamise jaoks kasutan ka, kui võimalus tekib, Kivitalu allika vett, vaadake Kivitalu veebilehte, kus seletatakse ORMEd lähemalt. Asjaolu, et Zhangi instituudi veebileht ja tema ülikooliga seotud interneti domeen ja veebileht, mis sisaldab ulatuslikku dokumentatsiooni ja infot tehnika kohta, on ikka veel olemas (http://www.eciwo.sdu.edu.cn), annab põhjust arvata, et Hiina valitsus polnud tema kliiniku hävitamise taga. Pole selge, kes seda tegi, aga on korduvalt juhtunud, et on nii Euroopas kui USA-s samamoodi hävitatud dokumentatsioon ja raviaparatuur ning on tapetud teadlane, või on ta vangi pandud, või on tal keelatud tegutseda arstina, isegi kui teadlane on teaduslikult tõestanud, et meetod töötab (vaadake allmärkus). Zhangi saatus on nii sarnane teiste lugudega, et tekib kahtlus, et samad võimud võivad olla selle taga. Spekuleeritakse, et "tervishoiuga" tegelevad firmad või kartell on selle taga, kuna nemad kaotaksid miljardeid, kui efektiivsed eneseravimeetodid oleksid kättesaadavad, aga tõendeid pole olemas (Hiinas on korruptsioon suur probleem ja kindlasti oleks võimalik osta ära "eemaldamise korraldajat" näiteks kohapealses valitsuses). Kokku on üle miljoni patsiendi terveks ravitud ECIWO akupunktuuriga. Mitmete haiguste puhul on olemas statistika sadade haiguslugude kohta. Mitmed hiina arstid ja asutused on koostanud teaduslikke aruandeid selle teraapia kohta. Need tulemused ei ole üksikjuhtumid. Kogemused näitavad, et tulemused on oluliselt paremad kui traditsioonilise akupunktuuri puhul.			OSCAR-2019
Täna sai peale väikest puhkus kooli mindud :( Hommikul suutis Douglas juba mu tuju parandada, sest temal oli kohutav hommik ning suutis mu nime 3 korda ära unustada (2 korda nimetas mind Jojoks, 1 korra Lucaseks :)) ) ta ütles, et tal mega peavalu niiet ta ei saa midagi aru. Basic english klassis pidin töö järgi tegema, 5st lausest läksid 2 valesti, niiet õpetaja andis mulle vastustega lehe ning ütles, et ma parandaksin oma töö ära, kui see tehtud, õpetaja "parandas" ise ja pani mulle max punktid, ilmselgelt ma rahul! Kehalises ei teinud midagi, lihtsalt rääkisime Jojo ja Xavier'iga juttu ning maalimises lõpetasin enda projekti :) Koju tulles hakkasime oma kodutöödega pihta ning ma mässasin õe kingiga, mille ma luban varsti valmis saada. Vabandust Anni, ilusad 5 päeva möödas Su sünnipäevast, aga ma üritan :( loodan vähemalt, et pakk jõuab kohale. Vabandust Tomi, Sinu kink jõuab/jõudis üldse 1.5 kuud hiljem kohale :( Õhtul saime LÕPUKS oma jõulupuu ka üles :) mingi hetk teen sellest pildikesed ka, aga täitsa armas on see meil. Too hetk kui ehtisime tuli reaalne jõulutunne, sest telekast käis jõulumuusika, me Sarahiga tantsisime pm ümber tolle kuusepuu ning laulsime kaasa. Kui kuusk oli ehitud ja tuled peal tegi Marc kõigile kuuma kakaod ja tõi piparkooke, niiet istusime kõik elutoas, jõulumuusika käis, vaatasime kõik toda säravat kuuske, rääkisime juttu ja jõime oma kakaod :) Paari päeva eest juhtus USAs järjekordne katastroof. Nimelt Connecticuti osariigis toimus ühes algkoolis tulistamine ning loomulikult räägiti meiega täna koolist sellest. 20 last, 7 täiskasvanut (k.a tulistaja) said surma. K o h u t a v. Lisaks lapsed olid ainult 5-6 aastased. Selle loo juures pälvis minu tähelepanu hoopis üks õpetaja, kes laske kuuldes käskis lastel kappidesse ronida ning vait olla ning kui too tulistaja tuli sinna klassi oli õpetaja öelnud, et lapsed on võimlas... Tulistaja tappis õpetaja ja lahkus, too õpetaja, kes oli aint 27-aastane on küll minujaoks kangelane! wow! Täna psühholoogias arutasime selle teema üle, ning siis ma mõtlesin küll oma väikevenna peale, hea, et ma suutsin oma pisarad tagasi hoida, sest oi kuidas ma seda pisikest oleks tahtnud tol hetkel kallistada!! Hei-hei! Räägin täna natuke oma praegustest juuksehooldustoodetest, mida igapäevaselt kasutan. Well.. enamus tooteid ikka iga päev pähe ei lähe, aga you know what I mean. Mõned tooted tahan veel kindlasti siia lisada (juukseõli nt), kuid üldjuhul olen ma oma väikse rutiiniga väga rahul. 1. Juuksepesu – kasutan Placent Activ’i shampooni ning palsamit põhiliselt üle päeva. Olen üritanud küll hoida pikemat vahet juuste pesemise vahel, kuid vahel on see päris võimatu ja oleneb täiesti sellest, mis järgmisel päeval plaanis ja kuidas ma selleks päevaks oma juuksed tahan sättida. Tooted ise on head, shampooni kohta ma ei oska tegelikult mingeid ülistavaid omadusi välja tuua, sest minu jaoks on see lihtsalt shampoon ja kuna juuksed teeb ilusti puhtaks, siis järelikult töötab. Palsam on aga natuke teine teema ja seda võin kahe käega kiita. Juuksed on pärast palsami mahaloputamist väga pehmed ja siidised ning tänavad mind alati, et viitsisin ikkagi palsami juustesse seisma jätta. Olen tähele pannud, et see 3-5min, mis pakil kirjas on, on üsna oluline, sest kui palsam kiiremini maha loputada, siis ei ole tema mõju üldse tunda ja juuksed pole pooltki nii siledad. Nii shampoon kui palsam on mõeldud kõikidele juuksetüüpidele, kuid eriti kuivadele ja töödeldud juustele. Kuna minu juuksed on nii kuivad kui töödeldud, siis sobivad need mulle ideaalselt. 2. Placent Activ ampullid – need on need imeasjad, mis peaks juuksed kiiremini kasvama panema ning ütlen kohe alustuseks ära, et ma ei oodanud üldse mingit väga kiiret juuksekasvu ega ei uskunud sellesse väga. Kui nüüd tagantjärele mõelda, siis mu juuksed on tõesti pikemaks kasvanud nende paari kuu jooksul ja vahepeal ma mõtlen küll, et oh, juuksed on juba nii pikad. Samas on mu juuksekasv terve elu olnud üsna kiire ning alles eelmine kevad olid mul õlgadest natuke pikemad juuksed. Nüüd on sama pikad nagu enne. Seega ma võin kindlalt öelda, et juuksed on palju pikemaks kasvanud, kuid kas ainult tänu ampullidele, seda ma täiesti kindlalt ei julge väita. Kindlasti on need aga olnud suureks abiks ja kuna mul on neid ampulle ikka veel natuke alles, siis kasutan neid ka edaspidi. Efektiivseks juuksekasvuks soovitatakse ampulle kasutada iga kahe päeva tagant ning peale ravikuuri (ehk 12 ampulli kasutamist, mis paki sees on) 1-2 korda nädalas. Mina neid ilmselgelt nii tihti ei kasutanud nagu te juba ise järeldada võite. Enamasti on minu duši all käimised sellised, et on juba õhtu hilja ja ma olen megaväsinud ning see samm tundus mulle alati liiga palju. Aga samas mul on hea meel, et ma saan neid ampulle kasutada ikka veel kasutada ning kui tunnen, et teeks omale mõnusa home-spa-day ja igasugu iluprotseduure, siis on need mul käepärast võtta. 3. Protein treatment – LEMMIK! See Evo Mane Attention Protein Treatment oli minu Evo kingikotis, mille Evo tutvusõhtult saime täpselt 2 kuud tagasi. Jällegi, ma ei oodanud palju, kuigi olin eelnevalt kasutanud Evo shampooni ja palsamit (loe postitust SIIT!) ja need mulle väga meeldisid. Nüüd on see kergelt mu täielik lemmik juuksehooldusvahend ning ma täielikult naudin seda päeva, mil on aeg põhjalikuks juuksehoolduseks. Pakendil oleval juhendil soovitatakse toodet kasutada vähemalt 1korda nädalas ning täpselt nii teen ka mina. Peale Placent Activ’i palsami mahapesemist kannan Evo hoolduse juustesse ning lasen 5min mõjuda. Tulemus on i-m-e-l-i-n-e! Kui peale palsami kasutamist olid juba juuksed pehmed ja siidised, siis nüüd on need veel 10 korda paremad. Toode parandab katkiseid juukseotsi, tugevdab juukseid ning mis minu jaoks väga oluline – sobib värvitud juustele ning aitab need elujõuliseks ja säravaks muuta. Muidugi ei saa ma mainimata jätta seda imelist lõhna, mis täidab kogu vannitoa peale toote kasutamist. Oh, ma juba ootan, et sellenädalane süvahoolduse aeg kätte jõuaks! 4. Juuksemask – Organic Shop avokaado ja mee mask, mis parandab ja taastab juuste head omadused. Mulle väga meeldib ning kasutan seda samuti 1 kord nädalas või isegi harvem. Olen teinud ka nii, et kasutan seda samal päeval, mil Evo proteiinihooldust, aga kuna viimase mõju on juba ise niivõrd suurepärane, siis ei oska ma juuksemaski toimet selle kõrval hinnata. Iseenesest on mask hea, sest peale kasutamist tunnen, kuidas juuksed ongi kohe natuke tervemad ning muidugi ei puudu see super mõnus siidine tunne. Õnneks ei ole tootel mingit väga vänget lõhna, mida ma millegipärast alguses väga kartsin. Ühesõnaga üks lihtne ja hea juuksemask, mis vannitoa riiulil olemas on. 5. Juuksehari ja juuste kammimine – unustasin küll oma harjast eraldi pilti teha, kuid nagu näete, olen endiselt Tangle Teezer’i usku. Kuna sellest on saanud minu nii hea igapäevane sõber, siis ei oskaks ma enam ette kujutada mingit teistsugust juukseharja. Kindlasti on olemas veel paremaid ja võimsamaid, kuid siiani olen oma armsa roosa kammiga väga rahul. Juukseid kammin iga hommik ja üritan ka enne magamaminekut need ära kammida, sest nii on palju parem 1. magama minna ja 2. hommikul juukseid kammida. Üks väga oluline asi, mida olen tähele pannud on ka näiteks see, et enne juuste pesemist on juuste ära kammimine suurepärane idee. Lihtsalt kõik tooted, mida juuksehoolduses kasutan, toimivad kohe palju paremini ning endal on palju lihtsam, kui juuksed ei ole sassis pesemise ajal. Oma Tangle Teezer’t puhastan vana hambaharjaga ja ma pean seda tegema vähemalt iga 2 päeva tagant, sest millegipärast läheb nüüd, pärast juuste tumedaks värvimist, hari nii kiiresti mustaks. Õnneks on hambaharjaga puhastamine nii lihtne ja mõne liigutusega on kamm jälle nagu uus!			OSCAR-2019
Esialgse plaani järgi pidime saama Pekingisse suhteliselt valutult, 15 tunni ja kahe lennuga. Lõpuks venis minu transfeer, kui Tartust Tallinnasse sõit ka otsa arvata, üle 30 tunni pikkuseks, pagas jõudis meist veel 24 tundi hiljem ning lende sai kokku 3. Ütleme nii, et lennujaamadest sai selleks aastaks küllalt. Meie Frankfurti lend pidi väljuma 14:15, kuid pool tundi enne väljumist tuli teade, et lend lükkib 16:00ks. Arvestades, et ümberistumiseks oli meil arvestatud 1,5h oli juba siis selge, et tõenäosus Frankfurt-Pekingi lennule jõuda oli olematu. 15 minutit enne Frankfurtis maandumist ehk umbes 18:00 paiku hakati lennukis ette lugema rebookinguid järgnevast lennust maha jäänud inimestele.. Nizza, Birmingham, Bilbao, Bukarest, Istanbul, Los Angeles, Berliin, Peking, kõigi lendude ülesloetlemine võttis vähemalt viis minutit. Peale (koos meiega economys istunud) ülikondades meeste polnud ilmselt kellegi lõpp-peatus Frankfurt, mida näitas ilmekalt ka tervet tuba täitnud järjekord, mis Frankfurtis Lufthansa piletite ümbervahetamise lettide taga lookles. Väidetavalt oli olnud hommikul Frankfurtis kehv ilm(, mis mingil naljakal viisil mõjus ainult Euroopa lendudele. Kahe päeva eest olnud Lufthansa Euroopa lendude streik ei saanud nüüd küll kuidagi hilinemise mõjutajaks olla.) Seega oli meie õnn, et me pidime edasi minema kauglennule, nii et meid võeti järjekorra ette, ilma et me oleks pidanud koos teiste tülpinud inimestega mitu tundi järjekorras ootama. Kauglennud on tunduvalt harvemad, nii et saime asenduslennu kolm tundi hiljem väljuvale Shenyangi lennule, kuigi see tähendas veel nelja tundi Shenyangis istumist ning pooleteise tunnist Shenyang-Pekingi lendu. Lennujaamades on väga lahe jälgida seltskonda, mis sealt läbi voorib. Lufthansa piletivahetuse sabas seisis üks vanem, ehk 60ndates naine, kes käitus nagu väike laps, kuigi mitte nii hüperaktiivselt - ta kõõlus ootebarjääri küljes, kiigutas jalgu ja oli üleüldiselt väga mitte-täiskasvanulikult ebareserveeritud olekuga. Mul oli päris kahju, et ma väga stalkerlikult teda ei filminud, sest see vaatepilt oli kulda väärt. Hiljem tuli ta istuma meie taha ja tema jutust ning väga Tara'likust aktsendist sain teada, et ta lendab Los Angelesse, see selgitas natuke ka tema vaba olekut. Frankfurti lennujaamas jäid silma erakordselt meeldivad lennujaamade hinnad - pudel vett 3.60. Nagu vanemad mainisid, siis tuli vedelike keeld käsipagasis alles pärast 9/11t, milline meeldiv kõrvalmõju lennujaama toitlustajatele. Teine huvitav kogemus oli siis, kui Frankfurti kauglendude terminali suvalises raamatupoes hakkas mängima Evert & the Two Dragonsi laul. Päris kodune oli. Erinevate kultuuride kokkupõrked hakkasid pihta juba Frankfurt-Shenyang lennul. Eestlastest istusime kolmekesti lennuki neljases pingireas, meie kõrval üks Hiina naine. Olime juba maha istunud ja stuardessid seletasid ohutusnõudeid, kui too naine hakkas oma koha pealt ära käima ja meie taga istuvate hiinlastega rääkima. Mingi aja pärast istus ta oma kohale tagasi ja ma arvasin, et ehk ta lihtsalt suhtles enne lennu väljumist veel sõpradega. Oh, ei. Mõne minuti möödudes üritas ta mu isale, kes ta kõrval istus, kätega teada anda midagi kohtade vahetusest. Algul mõtlesime, et ta tahab minna teise äärde ema asemele, saada ehk tuttavatele lähemale, aga ei - ta soovis, et mu ema ja isa vahetaks kohad ära, et ta ise ei peaks mehe kõrval istuma.. No võta siis kinni. Usuline kuuluvus ei tohiks põhjuseks olla, see on pigem islamismi kui budismi/India usundite komme hoiduda sugudevahelisest (füüsilisest) kontaktist, ma kahtlustaks pigem ida ühiskonna mõjutusi, mis hoiavad mehed ja naised praktiliselt abiellumiseni lahus ning sellist asja nagu meeste ja naiste vaheline sõprus ei tunnista. See vahejuhtum jäi mulle nii eredalt meelde, sest see naine ei rääkinud isegi inglise keelt (ega ühtki muud keelt peale hiina keele), ometi oli ta vajadus mitte istuda mu isa kõrval nii suur, et ta oli valmis käte abil selgitades paluma inimestel kohti vahetada. Mida oleks ta teinud siis, kui ta kõrval oleks istunud kolm meest? Olgem ausad, ma pole ka just võõraste inimeste fänn, aga minnes reisima, olen ma arvestanud võimalusega, et pean mõnes lennukis viis või kümme tundi istuma inimese kõrval, kes on teisest soost, rassist, vanusest kui mina. Hämmastav oli see kogemus igastahes. Tegelikult ma naudin lendamist, vähemalt Euroopa lende, aga ööbimisega lennud on ikka selline piin, et mul tekkis tohutu respekt väliseestlaste vastu, kes käivad aastas mitu korda eestis lendudega, mis mis võtavad ööpäeva või vahel mitu. Lend, mis algab Eesti aja järgi kell pool 10 õhtul, toitlustus kestab öösel ühest kaheni, siis tuleb "ööuni", taustaks ajudele hakkav lennukimüra, hommikusöök algab Eesti aja järgi kell 7 hommikul, mis on kohaliku aja järgi kell 1 päeval, on nii koormav, et peast käib läbi mõte, et ei taha enam kauglende teha, võin kas või käia nagu USAkad ainult oma maailmajaos.. Lennukitoitudest pole vist mõtet rääkidagi. Olgugi, et oli väga meeldiv üllatus, kuivõrd normaalselt anti lendudel süüa, mõjub lennukitoit rohkem mürgina kui kõhutäitena. Frankfurt-Pekingi lennule oli meil eraldi tellitud taimetoit, aga kuna meie lend tõsteti ümber, pidime antavat toitu vastavalt prepareerima. Nii ma siis istusin lennukis, ise viimase 36h jooksul vaevalt 6 tundi maganud, ja üritasin oma hommukunuudlite küljest riivitud liha salvrätiga eemaldada. Kusjuures, eelnev õhtusöök serveeriti täpselt siis, kui lendasime üle Tartu Shenyangi poole. Koosenlased, lehvitasin teile :). Teine suurem kultuurikogemus seoses hiinlastega oli enne Shenyangi lennule minemist. Lennukile minemiseks pidime piletitega minema läbi väravate, aga kuna meie piletid olid ära muudetud, pidime uuesti riiki sisenemise aja ümber vormistama. Kuna me ei pääsenud väravatest läbi, võeti meid kõrvale infolaua taha, et vajalikke muudatusi teha. Ent kui meie ei liikunud väravatest läbi vaid astusime kõrvale, astus meie selja taha terve rivi inimesi, kes meie taga seisid. Olenemata kõigist eelnevatest inimestest, kes olid meie ees väravast läbi läinud, jäid kõik hiinlased meie taha seisma, nagu tähendaks punaseks vilkunud värav seda, et lennukisse sisenemise reeglid on muutunud. Sama fenomeni nägime ka enne enda piletikontrolli - stuardessid, kes juhtisid inimesi läbi väravate, pidid inimestel kätest kinni võtma, et juhtida nad vastava väravani ning korrutama üht sama lauset neli korda, et keegi neid tähelegi paneks. Ka algne järjekord piletikontrollis ei tekkinud vastava teate järel, nagu näiteks Eestis tavaks, vaid nii, et üks inimene tõusis ootetoolidelt püsti ning läks väravate juurde ning poole minutiga oli tekkinud 20 meetrine saba. Stuardess ütles küll, et 10 minutit on veel aega pardale minemise alguseni, kuid saba ainult pikenes. Samas, iseenesest mindi väravatest läbi väga kiiresti, muidugi kuniks tõrget ei tekkinud. Tundub, et asiaatide kollektiivsust propageeriv kultuur on viinud selleni, et nad on poolkurdid igasugustele välistele mõjutajatele - töölistele, teenindajatele - kuid väga altid jälgima grupikaaslasi. Meenus kohe koomiks, kus sead järgisid karja, et oleks ohutum ning tapamaja ukseavas oli juba liiga hilja, et ümber pöörata.. Veel üks üllatus oli hiinlaste välimus. Üldiselt on kõrva jäänud info, et asiaadid on saledad, nooruslikud ja ilusad. Tõsi, väga peenikeste inimeste osakaal on keskmisest suurem ning ühtegi rasvunud asiaati ei ole silma jäänud, ent siiski oli lennujaams küllalt palju pontsakaid hiinlasi. Ema pakkus välja, et tulenevalt hiinlaste ühe lapse poliitikast poputatakse see ainus laps üle ja oma loogika on selles teoorias olemas. Samuti olid mulle üllatuseks vanemad asiaadid, täpsemalt nende näonahk, mis polnud kortsus nagu näiteks vanematel europiididel, vaid kuidagi poorne nagu apelsin ning, parema kirjelduse puudumisel, lõtv ja mügarik nagu väga palju alla võtnud inimese kõht. Sealjuures oli paljude vanemate inimeste nägu väga ümar ja põsed paksud, lihtsalt nahk nagu Lõuna-Eesti maastik. Sellega mu kirjeldamisoskus piirdub, ent oma 30x zoomiga kaameraga tahan selle fenomeni küll paremaks seletuseks jäädvustada. Väga poliitiliselt ebakorrektselt lisaks veel, et tõenäoliselt tulenevalt mu elukohast "ilusate naiste maal", olen ma näinud väga vähe tõeliselt kauneid inimesi. Eestis võib praktiliselt igas ruumis, kus on vähemalt 10 inimest, leida minimaalselt ühe inimese, kelle juurde läheks ja ütleks talle siiralt, et ta on väga kaunis, ent võimalik, et tulenevalt harjumatutest juukselõikusstiilidest ning näojoontest pole ma saanud inimeste vaatlemisest kõige suuremat esteetilist naudingut. Pärast üliväsitavat lennureisi oli imeline saabuda Pekingisse, kus olid vastas eestlased, kes suutsid suhelda kohalikega hiina keeles ning leida meie pagasi oletatava asukoha, isiklik autojuht, kes viis meid turvaliselt punktist A punkti B ning must leib ja hapukoor ootamas pärast pikka enese lennujaama toitudega mürgitamist. Oleks selline eestlaste võrk üle maailma olemas, oleks ma juba ammu kas või packbackerina ümbermaailmareisile läinud.			OSCAR-2019
Vabakatel on kuuldavasti riigi poolt erakondadele makstavast rahast kogunenud arvele kena kopikas, nad suudavad iga kuu ekssotsist ERJK esiuurijale iga kuu suisa 5K pistist maksta. Pigem võib tüli tõusta jagamisel, kui on, mida jagada. kriisi põhjustasid rahapuudus ja hirm, et ei ületata valimiskünnist .. ja siis veel VE Heiki Lill,e ütlemine, et pole alust nimetada okupatsiooni "vene ajaks". Et Eesti okupeeris Nõukogude Liit, mitte Venemaa.. NB. Ega siis nimemuutmisega ei pääse vastutusest, okupant jääb okupandiks.. Nii loll ei tohiks isegi ajakirjanik olla. Tüli tekib ikka siis, kui on mida jagada. Mis sa tülitsed, kui raha polegi. Hirm rahavoogude lõppemise ees paneb muidugui ka inimesi metlase moodi käituma. Jah nii see ongi Kui valimistel põrutakse hakkab Herkel seda 5000€ ise endale maksma. Kogunenud on piisavalt raha et mõned aastad luigu lasta. Pätikari Pole seal karismaatilisi liikmeid ega silmapaistvaid tegusid. Ainult riigikogu infotundides kogu aja süüdistavad koalitsiooni väga riiakal ja lausa ebameeldival moel. See peab vist jätma mulje, et nad on väga vajalikud oma kisaga. Aga omalt poolt mingeid asjalikke ettepanekuid nad ei tee ega probleemidele lahendusi ei paku. See projekt osutus lühiajaliseks, nüüd saavad naiivikud katsetada uute projektidega Eesti200, Parem Ilm jne. Nõme on see, et VE sai rohkem kohti parlamendis kui EKRE. Kõik jonud tahavad pe..e alla sooja ja suurt tooli millel istudes saab veel suurt raha. See jobukari tuleks toompeal teha poole väiksemaks ja raha poole väiksemakd, lõpetada hüvitised ja tobe pension. Mingid jobud poisikesed nagu Määäggi on meil ministriks kellel pole mõistiski arenenud ja omaarust on see vilkur tegia . No minge pekki selliste jobskitega eesti edasi ei lähe aga VE RE KE ja SOTSID on oma lolli olemist näidanud aitab nendest. Vabaerakond on momendil Eesti rikkaim erakond. Raha tuleb riigilt: vastavalt vabakate arvule riigikogus. lisaks. Vabaerakond ei osalenud KOV valimistel; parteimudilased arvavad vist tõsimeeli, et pole vaja ei maailmavaadet, ei ideid, ei põhimõtteid, vaja ainult raha korraliku ajupesu tootmiseks ja saabki lõpmatuseni riigi pumba juures olla? Ilmselt siis... anna poliitikule eesti keskmine palk ja aatelisusest pole enam jälgegi. Lasevad metsa poole vaikselt varvast. Nagu hundid. pole sel ekrel häda midagi, aga juhul kui samamoodi perussuomalaistega püksi pissivad lähevad kiiresti prügimäele. nii, et lihtne lugu ... võta või jäta. aga loomulikult ei saa pikamäed ja perlingud ametis olla. ja kui miskine asekantsler hakkab poliitikat tegema paneb enne ameti maha , mitte ei käi mulisemas teemade üle, millega ta ise pole hakkama saanud. tööd oleks pidanud tegema, aga mitte abielu rikkuma, isand Herkel. Karta on, etkaas-kamraadid olid samasugused. Kui tuleks partei Päikseline Eesti, mille hüüdlauseks on "Rannailm 365 päeva aastas", siis see saaks kohe minu hääle. Igaüks ikka ei hääleta erakondade poolt, sest juba pealkirigi reedab, et see on ERA kond, aga mitte rahvakond. EKRE on neist suurim egoistide jõuk, kes koosneb mitteinimestest, st fašistidest, populistidest ja lubajatest, peaasi,et võimule saaks. Kõik eelnevad erakonnad on midagi lubanud ja lubadusteks on need jäänudki. Reformid on ju seadustatud vargused, mitte reformid. Isamaa on ju valelike punt, kes nagu EKREgi toetub niivsele rahvale, kes usuvad jutte isamaalisusest. Tõeline rahvamees ei pasunda kunagi, et ta on rahva poolt, vaid tegutseb rahva nimel vaikselt ja ei raiska aega valetamisele ega pasundamisele. Kuule, naiivitar K, kust sa tead ,et EKRE on olemas....ah ajalehest lugesid. No kui EKRE ennast ei reklaamiks ,oleks neid riigikogus 0. Mõõda ikka üle mis otsuseid teevad RE, KE ja EKRE ja siis tule ütlema kes neist teoinimesed on. Käi ringi murumütsikesega, näita oma paljaid varbaid, aja edvistavat jutukest ja sinust saabki järgmine vabaerakonna ehk 200liste juhikandidaat Ja missuguste ettepanekute elluviimiseks nad sinna nüüd peavad pääsema? Peale mõne aasta heapalgalise elu saavutamise. Seda ajupotentsiaali,mis oli 90-ndatel pole enam ja nüüd on eesotsas kari äpusid,kes rapsivad siia-sinna,et omale kuidagi nime teha ja riigi palgal püsida. Kuidas muidu on vaid rumalad seadused,mida välja mõeldakse ja vastu võetakse?? "Kuulatakse" rümalt massi, kellele Eesti edasiminek korda ei lähe ja midagi teha ei tohi, aga nõudmised heale elule on kõrged. aga euroala viljastavates tingimustes viibinuid on rohkem. kõik karglevad siin. kas kujutate kuidagi ette, et lobjaka sugune tohtinuks 90-datel sellist iba suust välja ajada ... aga praegu on avalik arvaja, koguni err palgal .... tule taevas appi, fooliummüts on veel vaid puudu. sealt kõik algab. ..ajupotentsiaal on ärisse läinud..ja lollid seadused tulevadki selle ärieliidi rahade eest...lollid on need seadused tavakodanikule..ärieliidile kasulikud seadused siis üldse ei imesta, miks VE järjest ja järjest üritatakse allavoolu suunata. Raha jutt on selge vale kuna VE kontol seisab 500 tuhat, mida mõnel suuremal erakonnal pole isegi ette näidata. Seega, rahaga on päris ettevaatlikult ringi käidud oma väiksuse juures. Kuna IRL seis pole ka kiita, siis loodetakse just VE kadumisega need hääled endale saada, mis muidugi ajab mind muigama. Kirutakse VE-da kui maailmavaadeta kogumit, aga mina vaidleks siiski vastu ja nõustun pigem Krista Aruga, kes ütles et VE viga on olnud demokraatlikkus kus on lastud kõikidel erinevatel arvamustel kõlada ja vastavalt sellele ka Riigikogus hääletada. Ehk on VE viga olnud just see, et ei ole suudetud just Riigikogus olla ühtne löögirusikas. Erakonnas sees võibki olla erinevaid arvamusi ja nägemusi, aga Riigikogus peaks iga erakond olema ühtsem(loe:kompromissialdim). Minu aravtes tegi VE suure vea juba siis kui Herkeli uuesti tagasi valis. Vastuolud ja kehv reiting oleks pidanud VE-s punase tulukese põlema panema. Herkel on vana IRL liige ja kaua poliitikas olnud ja seega peaks iga inimene aru saama, et ta on läbiimbunud sellest vanast poliitkultuurist sedavõrd, et välja tulla jutuga, et oled uus jõud......on ju populism ja valetamine. Vahetage see Herkel välja ja tooge oma erakonna etteotsa need inimesed, kes on selle erakonnaga liitunud väljaspoolt endist IRL ja moodustage tuumik. Kiireks muidugi läheb ja sellega võib kaasneda ka mõningane pudenemine. Otsida tasuks ka liitlast, kellega võiks leivad ühte kappi panna. Väikesed erakonnad eraldi kandideerides ei ületa ükski künnist. Ja alati peaks inimesed, kes otsustavad poliitikasse minna, arvestama sellega, et kui erakonda juhivad endised pikalt poliitikas olnud inimesed, siis nemad oma olemuselt ei muutu, vaid on nagu kameeleonid, kes vahetavad vaid värvi, aga sisu on sama. Teid, kes te heas usus kellegagi liitute...........teid lihtsalt petetakse ja te ei pruugi teada telgitaguseid ja varasemaid tagatubade kokkuleppeid. Midagi pole teha, aga Artur Talvik oli uus persoon kes tuli, aga miskipärast troonilt tõugati. Ta tegi küll vigu ja üks suuremaid oli KOV valimistel erakonnana mitte osalemine, aga pigem oleks te pidanud sel juhul välja vahetama Talviku mõne teise uue näo vastu, mitte sokutama sinna Herkelit. See oli viga. probleem on kandvate ideede puudus ja võimetus ning suutmatus teha asju mis oleks globaalse tähtsuse ja mõjuga kuskohas see EKRE juba võimul on? Reformi reitingut näitab kõrgena vaid Kantar_Emor ja sellel pole reaalsusega midagi pistmist. Nii palju võiks iga valija endale selgeks teha, et kõige enam manipuleeritakse just nendesamade reitingutega. Igal valijal on pea kaela otsas mõtlemiseks, mitte pidevaks ajupesuks. Viimane aeg on mõtlema hakata ja enesekindel olla. Neid tuulelippe on niigi palju, kes lehvivad sinna kust parasjagu tuul puhub. Ja kui RE näidatakse praegu 30% list toetust, siis 20% sellest on kas selgelt idioodid või võltsitakse seda numbrit räigelt.			OSCAR-2019
Alles üsna hiljuti, Ameerika psühholoogia oli positsiooni teooria, mida nimetatakse Plec (1981) teooria meessoost-roll identiteedi (MSRI). See teooria ütleb, et mehed peaksid saama õige soorollide identiteet, psühholoogiliselt terved. Mehed ei näidata asjakohast soolist huvid, hoiakud ja käitumine, mis peeti vajavad ravi. Vastavalt Plec see teooria mehelikkust valitses psühholoogia 40-, et 70ndate alguses. Nagu Plec ütleb teljeks, mille ümber ehitati uuring meeste seksuaalne rolli, tekkis küsimus: "Mis teeb mehed vähem mehelik ja mida me saame teha?» (Pleck, 1987). Peamine tähelepanu psühholoogid, seistes sellisel positsioonil, keskendus "ohud", kavatsus saavutada mees sooline identiteet, nimelt: vähene meeseeskujud, feminiseerumine koolikeskkonnas, muutused naiste rollid (. Pleck jt, 1993). Uue paradigma pakutud Plec, põhineb ideel mittetoimivate ja vastuolulised aspektid traditsioonilises meeste rolli. See uus paradigma ta nimetas meessugu rolli stress. Näiteks meestelt oodatakse näidata üle suuremat kontrolli meeli kui naised, mehed sageli kirjeldada võõrandunud oma meeli; Samal ajal ergutas ilming viha ja impulsiivsus, eriti seoses teiste meestega, peeti tõendeid tõelisest mehelikkusest. Vastuolusid on identifitseeritud ja suhetes meeste üksteisega. Traditsiooniline meessugu roll eeldab, et inimene on tugev emotsionaalne seos teiste meestega, kuid need samasooliste suhted sageli esineda mis piiravad arengut tihedamaid suhteid (näiteks sõbrad, sporti või rääkida jalgpalli, põhivormiks ilming tunded on neil vastastikune kiusasid). Traditsiooniline soorollide tähendab, et võrreldes meeste teiste meestega on tugevam kui nende suhted naistega. Aga kui oluline kahjustus ja emotsionaalne lähedus inimeste vahel, ütles ainult seoses armastav heteroseksuaalne (Pleck, 1976). Pärast väljakujunenud arusaam probleemist on õõnestanud töö Plec (1976.1981), teised psühholoogid on mõistnud, et lisaks positiivsetele aspektidele mehelikkust, nagu püsivust ja julgust iga mees on negatiivsed tagajärjed traditsiooniliste sotsialiseerumine. Niisiis, Ayzler (Eisler et al, 1988) märgib, et selle asemel, et allikat, meessugu roll on sageli põhjus ärevus ja stress. Olukordades, kus mees on raske säilitada standard mees rolli või kui asjaolud seda nõuavad kuvab naiste käitumine (nt hooliv ja empaatia), mis lihtsalt ei ole oma repertuaari, või nad on, kuid keelatud mees rolli, on stress. See stress Ayzler nõuab mehelik soorollide stress (MGRS). Selgus, et MGRS positiivses korrelatsioonis viha ja suurenenud ärevus tase meestel. Näiteks sõber kaotas töö ja pere on tema naine. Ta tunnistas, et ta tunneb tõsise ärevuse tingitud asjaolust, mis ei vasta rolli poole. Vastavalt Saurer ja Ayzler, mehed suure MGRS ütles, et see on väga raske näidata kiindumust, see tähendab, et näidata madala verbaalne ja mitteverbaalne expressivity kui Madala MGRS (Saurer & Eisler, 1990). Ma tulevad meelde palju näiteid, et toetada seda, kellest paljud võlgnen ma oma lühikese ja võidukas võitlust vähiga. Paljud mu sõbrad ja meessoost sugulased õppida haigus, selgelt oli tugev ebamugavustunne ja kadunud, ei tea, mida öelda või teha. Enamik, pomisedes seosetult: "Mul on kahju", mitte kunagi tagasi selle teema juurde, siis on selgelt tunda ebamugav minu juuresolekul. Saurer ja Ayzler (1990) leidsid, et mehed suure MGRS vähem rahul ja kuidas nad saavad toetust teistelt. On selge seos: vältida väljendada pakkumise tunded, inimene vähendab tõenäosust saada emotsionaalset tuge ja pakkuda seda teistele. Mees soorollide stress MGRS (meessugu rolli stress). Stress tekib siis, kui inimene on raske säilitada standard traditsioonilise male rolli või ta peab näitama käitumine tüüpiline naistegelaskujusid. Erijuhtum soolise rolli konflikti (sooliselt rolli konflikt) - psühholoogilised seisundid, mis võivad tekkida olukordi, kus soorollid on negatiivne mõju inimese ja tema keskkonna. Sarnast mõtet, vaid rohkem levinud, arenenud O'Neill (1990), kes rääkis soolise rolli konflikti - psühholoogiline seisund, mis esineb olukordi, kus jäik, seksistlik või piiravad soorollid on negatiivne mõju või negatiivne mõju inimeste ja neid kes kontaktide ta. Näiteks soolise rolli konflikt võib tekkida, kui inimene piirab tema käitumist või teiste inimeste käitumine, tuginedes traditsioonilisi soorolle, kui inimesed survet teda rikkumise eest norme mehelikkust või kui ta surub iseenda või teiste tingitud asjaolust, et nad ei püüa sobivad rolli. Sooline rolli konflikti kajastub nii Isikusisene ja inimsuhete alal. Inimestel on ärevus, depressioon, madal enesehinnang ja stress. Valdkonnas inimsuhete intiimsust kannatab ja väheneb suhe rahulolu, on konfliktid tööl, float küsimused võimu ja kontrolli paari on episoode füüsilise ja seksuaalse kuritarvitamise (O'Neil et al., 1995). 1. piiramine emotsioon - kui raske väljendada oma emotsioone või eitamine teiste õigusi väljendada emotsioone. 3. sotsialiseerumine kontroll, võim ja konkurents - kontrolli vajadus inimesi ja olukordi ning keskendumine teine. 4. piiramine seksuaalkäitumine ja meeleavaldused kahjustus - väga piiratud hulk viise, et seksuaalsuse ja kinnitusvahendeid. Selleks, et mõõta sügavust meessugu rolli konflikti ja hirm naiselikkust O'Neill ja tema kolleegid (O'Neil et al., 1986) on välja töötatud, mis koosneb 37 punktid "skaala soolise rolli konflikti» (GRCS-I). Mees tuleb märkida, kuidas lähedaste ta avaldused nagu: "Minu võit on näitaja minu tähtsust ja osakaalu ühiskonnas", "Mul on raske öelda inimestele, mida tunded, olen olnud", "näidata oma tundeid teistele meestele - riskantne ettevõtmine "" töötada või õppida jäta palju vähem aega pere ja lõbus kui tahaks. " Mitmed uuringud GRCS-I skaala kasutatakse uurida korrelatsiooni soorollide konflikti ja psühholoogiline stress meestel. Nendes uuringutes (Davis & Walsh, 1988; Good & Mintz, 1990; Sharpe & Heppner, 1991) leidis, et piirang emotsioon, piirates manusena väljendeid ja konflikti töö ja perekonna vahel suhted on seotud vähenenud enesehinnangut, intiimsuse kaotanud suhe, suurenenud ärevus ja depressiooni. Sooline rolli konflikti registreeriti noored ja vanad mehed, mustad, aasialased, Latiinod ja valged (umbes kõnealuste uuringute aruande.: O'Neil et al., 1995). Kuigi allikas konflikti ilmselt ebastabiilne ja mõnevõrra sõltub liikmete üks rühm või teisel hetkel meil ei ole piisavalt uuritud andmeid midagi konkreetset järeldusele erinevusi nende rühmad. Naise reproduktiivset süsteemi koosneb sise- suguelunditel (sisemised suguelundid), mis asub vaagnaõõne ja välised suguelundid (välissuguelundite), väljaspool vaagnaluu. Sisemine suguelundid hulka emakas, munasarjad, munajuhad ja tuppe. Välissuguelundite hulka pubis, suured ja väikesed häbememokad, kliitor ja tupe esiku. vaagnaõõne Nendeks on tegelik ja Umpirauhanen sekretsiooni topelt nääre. Et tegelikult endokriinnäärmetes hulka ajuripatsi ja käbikeha (osa Vaheaju), kilpnäärme ja kõrvalkilpnäärme näärmete (eelseisvaid neerud). Topelt näärmete sekretsiooni hulka pankrease ja sugunäärmete - munandid ja Eristada välimine, keskmine ja sisekõrva. Sisekõrva - labürint koosneb teod vestibüül ning poolringikujuline kanalid. Snail, välis- ja keskkõrva on organ kuulmine, mis hõlmab mitte ainult retseptori (orel Corti), aga ka keeruline heli läbi edastamise süsteemi temale heli vibratsiooni. In eel ja poolringikujuline kanalid sisekõrva 5. väljaanne õpik (4 lahkus 1999. aastal) ja tutvustas olulisi muudatusi, mis peegeldavad tänapäeva põhimõtteid klassifikatsioon, diagnoosimine ja ravi sisehaiguste, mis kajastub ka hiljuti avaldatud riiklike ja rahvusvaheliste soovitustega. Meelespea ja ülesandeid laiendati ja täiendati. Sest meditsiini üliõpilastele Loeng kirjeldab kaasaegse mõistete etioloogia, patogeneesi, kliinilist avaldumist, ravi ja ennetamine raskete haiguste siseorganite. I köide sisaldab loenguid südame ja hingamisteid. Sest meditsiini üliõpilastele, internidele ja arstid Asutused ja organisatsioonid ning riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori tervishoiusüsteemi läbi sisemise kvaliteedikontrolli ja tööohutuse meditsiinilise tegevuse järjekorras loodud juhid need organid, Suletud vigastused - tekivad siis, kui vigastus, pigistada jms Nende Oht peitub võimalus rebeneda siseorganite (magu, põrn, maks) .. Sümptomid: kõhuvalu, nõrkus; südame löögisageduse tõus, nõrk. Kuna märgid sisemisest vigastused tekivad kohe ei mõjutanud vaja ranget puhata. Esmaabi. Chill maos. Šokis - läbi antishock Süfiliitiline kahjustused võivad tekkida Liu bong siseorganeid. Nad on põletikuline või degeneratiivsed laadi asümptomaatiline või avaldub erinevate funktsionaalsete ekraanile tellimusi, harva saanud sümptomaatiline poolt iseloomu. Varane süüfilis kahjustused hiljuti väljatöötatud siseorganid on tõenäolisem kui diagnoositud, nagu tavalise kliinilise läbivaatuse neist, Vastavalt analüsaatorid kaasata üksuste teostamise teadmisi välise ja sisemise keskkonna kehas. See on peamiselt maitse, nahk, haistmis- analüsaatorid. Mõned neist on nn kauge (visuaalne, kuulmis-, haistmis-), sest nad ei taju stiimuli kaugusel. Milieu siseministeerium saadab impulsse püsiv ajukoorde. üks Mees 62aastastele, tehti operatsioon, et eemaldada pahaloomuline kasvaja süljenäärmete ja radikaalne eemaldamine kaela rasva õige. Sest Anesteesia kasutada etomidaadi, et säilitada - sissehingamine enfluraan ja lämmastikoksiidi segada FiO2 0,7. Kasvaja tungib tuppe unearteri ja jaotamise sisemine unearter kahjustatud. Selleks, et peatada In Subkortikaalsetes tuumades aluse (talamuse ja ajutuumades, ühelt poolt, ja läätsekujuline nucleus - teiselt) on kiht valgeaine nimetatakse sisemine kapsel. Viimast on jagatud kolmeks osaks: esi- reide vahel paiknevad sabatuumade läätsekujuline tuumades, tagumine reide vahel paiknevad talamuse ja läätsekujuline tuumas ja sisemine põlve Peamised arteri anastomooside, ringi Willis (eesmise ja tagumise suhtlemine arteri) ei ole alati hästi arenenud. Kaliiber arterite on väga varieeruv, ja üks või mõlemad posterior edastav arteri puududa. Lisaks sagedust väljendatud aterosklerootiliste kitsenemusega suur arterites (sisemine unearteri selgroogu) suureneb koos vanusega ja patsientidel 60-70 aastased on 6-8			OSCAR-2019
Pilvandmetöötlus ehk pilvraalindus (inglise keeles cloud computing) on suuremahulise arvutusvõimsuse pakkumine kasutajatele sellisel kujul, et seda saab suhteliselt kiirelt ja mugavalt kasutusele võtta, vabastada ja arvestada.[1] Pilvandmetöötlus kujunes välja arvutivõrkude arenedes, kui sai võimalikuks jagada seni ühe arvuti piires lahendatud arvutusülesandeid eri arvutite vahel. See võimaldab pakkuda arvutikasutajale teenuseid, mis vajavad tunduvalt suuremaid arvutusvõimsusi kui oleks tema algsel arvutil. Nii ei pea lõppkasutaja teadmagi, kus paiknevad tema ülesande lahendamiseks kasutatavad ressursid või milline on talle pakutava teenuse tehniline korraldus. Pilvandmetöötlusel on nii eeliseid (paindlikkus, säästlikkus, sõltumatus üksikseadmetest, hooldatavus) kui ka nõrkusi (keerukam turve, sõltuvus võrguühenduste kiirusest, privaatsusküsimused). Kuna see valdkond on suhteliselt noor ja areneb kiiresti, muutuvad ka eelised ja nõrkused koos tehniliste lahenduste arenguga. Pilvandmetöötlus põhineb ressursside jagamisel, et saavutada sidusust ja mastaabisäästlikkust (sarnaselt elektrivõrguga) interneti kaudu. Pilvandmetöötluse alustalaks on koondunud infrastruktuuri ja ühisteenused. Pilv samuti keskendub jagatud ressursside efektiivsuse maksimeerimisele. Neid ressursse tavaliselt ei jagata ainult paljude kasutajate vahel, vaid neid ka liigutatakse vastavalt vajadusele. Näiteks pilvandmetöötluse süsteem, mis töötab Euroopa kasutajate jaoks Euroopa inimeste töötundide ajal võib need samad ressursid üle viia ja töötada Põhja-Ameerika inimeste jaoks nende töötundide ajal. Selline andmetöötluse viis peaks kasutama maksimaalset arvutijõudlust ja seeläbi vähendama kahju loodusele. Terminit "pilvandmetöötlus" kasutatakse põhiliselt majutatud teenuste müügiks, mis tähendab, et serverid ja andmed asuvad eemal lõppkasutajast. Lõppkasutaja siseneb pilvepõhisesse teenusesse veebibrauseri või telefonirakenduse kaudu ja pääseb oma andmetele ligi. Näiteks võib tuua Amazoni veebiteenuse ja Google'i App mootori, mis jagavad kasutajale ruumi, mida kasutaja saab pilves kasutada. Mõiste "pilvandmetöötlus" pärineb 1950. aastatest, kus kõrgkoolidesse ja korporatsioonidesse tekkisid suurarvutid, millele oli võimalik ligi pääseda läbi väikeste terminaliarvutite, millel endal polnud sisemisi andmetöötlusvõimalusi. Juba 1960. aastatel pakkus John McCarthy välja pilvandmetöötluse kontseptsiooni, mida käsitles lähemalt Douglas Parkhilli raamat "The Challenge of the Computer Utility". Termin "pilv" (inglise cloud) pärineb telekommunikatsioonifirmadest, mis 1990. aastatel hakkasid pakkuma otseühenduste asemel VPN-teenuseid. Need olid sama kvaliteediga, kuid märksa odavamad, kuna võimaldasid firmal suunata võrguliiklust vastavalt vajadusele, kasutades olemasolevat võimsust efektiivsemalt. Pilvesümboliga tähistati punkti, kus vastutus siirdus kasutajalt teenusepakkujale. Termini "pilvandmetöötlus" päritolu on ebaselge. Mõiste "pilv" antud kontekstis kirjeldab teaduses kõige üldisemalt suuri objekte, mis kaugelt näivad pilvena ning mille sisu lähemalt ei uurita. Tänapäevases tähenduses kasutati mõistet pilvandmetöötlus esmalt Compaqi firma dokumentides 1996. aastal. Termin sai populaarseks, kui Amazon.com tutvustas Elastic Compute Cloudi 2006. aastal. Avalik pilv (inglise keeles public cloud) on pilvandmetöötluse teenuse pakkumine kõigile.[1] Avalikus pilves jagab teenusepakkuja arvutusvõimsust dünaamiliselt kõigile soovijatele internetis iseteenindusega veebirakenduste ja -teenuste kaudu, maksustades tarbijaid ükshaaval. Privaatpilv (inglise keeles private/internal cloud) on üheainsa organisatsiooni tarbeks tegutsev infrastruktuur, mida haldab kas sama organisatsioon või teenusepakkuja. See võib asuda nii tarbija pinnal kui ka mujal. Privaatpilvi on kritiseeritud, kuna kasutajad peavad arvutivõrke endistviisi ostma, ehitama ja haldama ning ei võida niimoodi ehitus- ja hoolduskulude arvelt.[2] Seetõttu ei rajane privaatpilved samal majandusmudelil kui avalikud pilved.[3][4] Kogukonnapilv (inglise keeles community cloud) jagab infrastruktuuri mitme organisatsiooni vahel spetsiifilises kogukonnas ühiste huvidega (turvalisus, legaalsus, vastavus õigusaktidele). Seetõttu ei oma tähtsust, kas seda juhitakse nende endi või kolmanda isiku poolt ning kas tehakse sisemiselt või väliselt. Kulud jaotuvad vähemate kasutajate vahel kui avalikul pilvel, nii et ainult osa kulude säästmise potentsiaalist pilvandmetöötluse pealt säästetakse.[5] Hübriidpilv (inglise keeles hybrid cloud) on kombinatsioon kahest või enamast pilvest (privaatpilv, kogukonnapilv ja avalik pilv), mis jäävad ainulaadseteks üksusteks, kuid seovad need siiski omavahel kokku, pakkudes eri pilvandmetöötluse mudelite kõiki boonuseid.[5] Leidub erinevaid variatsioone hübriidpilvedest. Näiteks võib organisatsioon hoida tundlikke andmeid privaatse pilve rakendusel, aga ühendada see rakendus raamatupidamise rakendusega avalikul pilvel. Pilvandmetöötlus seisab silmitsi mitmete haldusprobleemidega. Pilvi kasutavad firmad ei oma pilvkeskkonda majutavat varustust ja kuna pilvkeskkond ei asu firma enda võrgus, puudub firmal pilve üle (täielik) kontroll. Avalike pilveteenuste kasutajad peavad arvestama ning kohanduma pilveteenuste pakkuja kasutatava arhitektuuriga ning kasutama teenusepakkuja seatud kindlaid parameetreid pilvkomponentidega töötamisel. Kohandumine sisaldab pilve rakendusliidese läbi IP-aadresside, alamvõrkude, tulemüüride ning andmetalletusfunktsioonide seadistamist. Kuna kontroll nende funktsioonide üle sõltub pilveteenuse pakkuja infrastruktuurist ning teenustest, siis peavad avaliku pilve kasutajad integreeruma pilve infrastruktuuri haldusega. [6] Nii avalike kui ka privaatsete pilvkeskkondade jaoks on probleemiks kasutajate poolt juurutatud rakenduste ressursikulu haldamine. Kuna kasutajatel on võimalus juurutada rakendusi iseteenindusportaalides, siis võib igasuguses suurusjärgus rakendusi ilmuda pilvkeskkonda, kasutada ettearvamatul hulgal ressursse ja igal ajal keskkonnast kaduda. [7] Hübriidpilvedel, mis koosnevad nii avalikust kui ka privaatpilvest, on veel eraldi probleemid. Tuleb vältida tundlike andmete sattumist avaliku pilve serveritesse, vältida andmemahu üleliigset kasutamist ja halvasti hallatud piltide vohamist. [8] Informatsioonitaseme haldamine hübriidpilves on samuti tähtis ülesanne. Kohalikud pilved peavad infot jagama rakendustega, mis on juurutatud mujal, mingis avaliku pilve keskkonnas. Hübriidpilvedes on tavaliselt ka keerukad poliisid, juurdepääsuload ja piirangud, mida tuleb järjepidevalt hallata nii avalikes kui ka privaatpilvedes. [9] Kasvav pilvandmetöötluse kasutuselevõtt on toonud esile privaatsuse probleemi. Pilvandmetöötlust pakkuvatele firmadele on antud ligipääs paljude inimeste ja firmade andmetele. Selle ligipääsuga kaasneb suur risk nende andmete juhuslikule või tahtlikule avalikustamisele. Pilvandmetöötlus pakub palju eeliseid, kuid on kaitsetu ohtude eest. Kuna pilvandmetöötlus pidevalt kasvab, siis on tõenäoline, et üha rohkem kurjategijaid leiavad viise kuidas süsteemi nõrku kohti ära kasutada. Ohu ärahoidmiseks peaksid pilvandmetöötluse teenust pakkuvad firmad suuresti investeerima turbemeetmetesse. Turbeprobleemidega tuleb tegelda, et usaldus pilvandmetöötluse vastus ei väheneks. Et täita Ameerika Ühendriikide FISMA, HIPAA ja SOX regulatsioone ning ka Euroopa Liidu andmekaitsedirektiive, peavad kasutajad adapteeruma kogukonna- või hübriidmudelitega, mis on tüüpiliselt kallimad ja millel enamasti on rohkem piiranguid. Palju seadusi ja määrusi on peale sunnitud konkreetselt paljudele ettevõtetele, kes koguvad, loovad või säilitavad andmeid. Need poliitikad võivad dikteerida mitmekesist andmesalvestuspoliitikat, näiteks kui kaua teavet tuleb säilitada, protsess, mida kasutatakse andmete kustutamiseks ja isegi teatud andmete taastamise kavasid.[10] Allpool on toodud mõned näited vastavate õigusaktide kohta. Ameerika Ühendriikides, ravikindlustuse teisaldatavuse ja Vastutuskohustuse Akt (HIPAA) nõuab situatsiooniplaani, mis sisaldab andmeid varukoopiate ja andmete taastamise kohta ning andmetele juurdepääsu hädaolukorras. Privaatsust nõudvad Šveitsi õigusaktid näevad ette, et eraandmeid, sealhulgas e-kirju tuleb füüsiliselt salvestada Šveitsis. Ühendkuningriigis, Kodanike Üldsuse Akt (Civil Contingencies of 2004) annab selged direktiivid andmetega talitlemise plaanile, mis hõlmab poliitikat andmete salvestamiseks. Avatud lähtekoodiga tarkvara on olnud põhiliseks vundamendiks paljudele pilvandmetöötlus rakendustele, näiteks Hadoopi võrgustik[11] ja VMware's Cloud Foundry. Siiski 2007. aasta novembris andis Free Software Foundation välja Affero General Public License, GPLv3 versiooni, mis pidi kinni panema pealtnäha seadusliku augu seoses tasuta tarkvaraga, mis oli disainitud kasutamiseks üle võrgustiku.[12] Nagu eraviisiliselt ostetud riistvaraga, saavad kliendid osta pilvandmetöötluse teenuseid kuritegelikel eesmärkidel.[13] See hõlmab paroolide kräkkimist ja rünnakute käivitamist kasutades ostetud teenust. 2009. aastal kasutas panganduslik Trooja hobune populaarset Amazoni teenust nn käsuta-ja-kontrolli kanalina ning levitas tarkvarauuendusi ja kahjulikke instruktsioone arvutitele, mis olid nakatatud pahavaraga.[14]			OSCAR-2019
Töötavad naised teenivad vaid 70% sellest, mida mehed saavad. Tööturg on jagatud "põhjal sex", ning enamiku tööd tehakse peamiselt esindajad ühest või teisest soost. Mida rohkem naisi professionaalne valdkonnas, seda väiksem palk jõuab hõivatud oma töötajatele. Sotsioloogilised uuringud ei kinnita hüpoteesi "kompenseerida erinevusi." Seda hüpoteesi on asjaolu, et naised teenivad vähem, sest nad otsustavad töötada ka madalama palk, kuid see on parem kokkusobiv ema osa. Teel naiste traditsiooniliselt "mees", kõrge staatuse ja tasustatud töö tarnitud palju takistusi nagu liigne ebaolulised kutsetegevuse nõuded kandidaatidele, seksuaalne ahistamine töökohal, mineviku kogemustest diskrimineerimise ja normide aktsepteeritud ühiskonnas. Lähenemisviisi, mis põhineb mõiste Inimkapitali on ka välja. Erinevus maksma meeste ja naiste vahel ei ole võimalik otseselt seostada erinevustega hariduse, kvalifikatsiooni, staaži või nende töö kvaliteeti. Õiglushinnang näitab, et kui töötavaid naisi võrrelda end mehed, kes teevad sarnast tööd, nad näevad ebaõiglust ise. Kuid tõsiasi, et meie ühiskonnas, elukutse ja töökoht enamasti jagatud "mees" ja "naine", vähendab tõenäosust sellised võrdlused ja muudab raskemaks ülesandeks saavutada võrdset palka. Palju mainekama elukutseid meie ühiskonnas tunginud mehed, naised on väga halvasti esindatud valitsuse ja kõrgetel kohtadel suurtes organisatsioonides. Naised, kes püüavad teha karjääri, seisavad sageli "klaaslagi" oma tee. Vastavalt sotsioloogiline, teadus, see ei ole, sest naised ei samad omadused vajalik liider, ja mitte sellepärast, et nad aitavad kaasa põhjus vähem "inimkapitali" kui mehed. Ühine stereotüübid, mis näitab, et naised - halb juhid, osaliselt vastutav olemasolu "klaaslagi". Naised on vähem tõenäoline, et saada kohtumisi, et hõlbustada kiiret arengut karjääriredelil kui mehed. Oluline on, et naised ei ole tavaliselt "patroonid", et aidata neil teha karjääri. Kohustusi seoses kodu ja pere on sageli takistuseks edendamiseks naiste tõttu neid kohustusi, nad ei saa alati lubada tööle pärast tundi ja töölähetusse. Kuid mõnikord juhtub, et tööandja esialgu kindlad, et kodumaiste ja perekondlikke kohustusi vältida naiste töö kõrge asukoht, isegi kui tegelikult ei ole. Idle koduperenaine ei vasta paljud nende psühholoogilised vajadused, lisaks rahaline sõltuvus abikaasa koduperenaine vähendab selle mõju perekonnale. Töötavad naised kodus töötamise palju rohkem kui nende töötava abikaasa, mis viib murda relaksatsiooniajale. Vaatamata sellele, et viia topelt koormus kohustusi tööl ja kodus on väga raske, palju tööd naistele kasu oma sätetega. Paljud inimesed, kes tahtsid, et õigustada ebavõrdsust meeste ja naiste, kes kasutavad mõistet "see on elu." Sissejuhatus Südame isheemiatõbi. Klassifikatsioon südame isheemiatõve kaasaegne ravi põhimõtteid, südame isheemiatõbi Järeldus Loetelu kasutatud Tegelikkuses. Hoolimata moodsa meditsiini areng, viimase kümne aasta jooksul on iseloomustanud stabiilne kasv südame-veresoonkonna haiguste elanikkonnast. Ateroskleroos, südame isheemiatõbi, hüpertensioon ja nende tüsistustega võttis esikohal põhjuste haigus, puue ja suremus arenenud riikides. Venemaal 34. Patsiendi 85 aastat Alzheimeri tõve, on progresseeruv entsefalopaatia ja iseloomustatud arendamiseks dementsus, amneesia ja progressiivne kaotus ajukoore funktsioone. Pealegi haigus, anameze - ateroskleroos ja südame isheemiatõbi, avaldub stenokardiahoogu. Küsimused: 1. Millised on protsessid omane vananemine, mis mängivad olulist rolli Praegu on palju definitsioone südame isheemiatõbi, kuid nende olemuselt on järgmine: kui see seisund tekib, siis arvamus on märgitud lahknevus hapniku ja metaboolsete substraatide (toitained) koronaararterite müokardi ja vajadust. See tähendab, et tingimused isheemia südamelihas. praegu Basic haigus: südame isheemiatõbi, stenokardia, funktsionaalne klass II, ateroskleroos koronaarveresoonte. Kaasuvaid haigusi: eksogeensed põhiseaduslike rasvumise II aste. Põhjendus diagnoosi kasuks diagnoosi: südame isheemiatõbi, stenokardia, näitavad: - patsiendi kaebused valu rünnakud on tüüpiline Alusel Koronaartõvega ladestumisest seinad või pigem seinad koronaararterite aterosklerootiliste naastude, mis nagu "saast kohta teekannu" täpsustamiseks laeva luumeni. Naastud järk-järgult vähendada arterite valendiku viib südamelihase alatoitlus. Protsessi aterosklerootiliste naastude nimetatakse ateroskleroosi. selle arengu kiirust Stroke M. - ajuhäirega põhjustatud ummistus (isheemia) või rebend (verejooks - verejooks) laeva varustamise osa aju või verejooks limaskesta aju. Vahet on seega kahte liiki joon: hemorraagiline insult tüübist (verejooks ja rebend laeva) ja isheemilise insuldi tüüpi (vaskulaaroklusiooniseadmena). Enamasti kui Kuigi mudel Koronaartõve loomkatse mitmes suhtes kliinilise kolleegidega siiski see annab olulist informatsiooni, ning lubab, et parandada meie arusaamist mehhanismid potentsiaalselt surmav vatsakeste rütmihäired. Ühelt poolt, katseandmed võimaldavad meil uuesti hinnata täheldatud kliinilisi Definition. Südamepuudulikkus - seisund, mille vereringet süsteem ei ole võimelised organite ja kudede arteriaalse vere koguses piisava metaboolse nõudlus. Statistika. Südamepuudulikkus on 1-2% kõikidest põhjustest patsient arsti poole pöörduma (YN Belenkov, Ageev FT, 1999). Eriti oluline selle probleemi patsientide vanemates vanuserühmades. Südame rütmihäired - erinevate hälvete teket või käitumine erutus impulsside südames, mis väljendub kõige sagedamini südame rütmihäired või edenevad tema kiirus. Mõned südame rütmihäired avastatakse ainult elektrokardiogramm ning selle rikkumise korral rütmi või määr südame kokkutõmbeid sageli tunda patsiendi ja leidub südame auskultatsioon ja Elektrofüsioloogilised mehhanismid isheemilise vatsakese rütmihäired korrelatsiooni eksperimentaalseid ja kliinilisi andmeid Elektrifüsioloogiline mehhanismid isheemilise vatsakese rütmi: korrelatsioon eksperimentaalsed ja kliinilised Veresoonkonna haigused närvisüsteemi jagunevad vereringehäirete aju ja seljaaju. Tserebrovaskulaarhaigused on üks pakilisemaid probleeme moodsa neuroteaduse. Tserebrovaskulaarhaigused haigused on teine surmapõhjus, taga haigused veresoonkond ja juhtima vähki. kõigi Kontrollige hoolikalt närvi- ja südame-veresoonkonna süsteemi. Kui toimus vaja teada, millist tüüpi insulti, iseloomu ja astet neuroloogilise järelmõju. Kõige tavalisem isheemilise insuldi tõttu tromboos; see tekib tavaliselt ateroskleroosi. Sageli seostatakse haiguste nagu hüpertensioon, diabeet, südame isheemiatõbi ja Levimus. Kirjanduse andmetel esinemus ventrikulaarne arütmia ajal esineva liikumine, ulatudes 19-60% [3-5]. Tõenäosus ventrikulaarse arütmia kui koormus suureneb koos vanusega; in üle 50 aasta on see 50%. [6] Sagedus koormusest tingitud vatsakeste arütmia, ja suurenenud patsientidel, kellel on sümptomaatiline isheemilise			OSCAR-2019
Mõtle veidi selle peale, miks sa elad, milline on su elu mõte. Mille poolest oled jäänud inimestele meelde? Kui peaksid surema viie minuti pärast, siis mille tegematajätmise pärast sul on kahju? Milline on kõige olulisem asi, mis jäi tegemata? Kirjuta see kõige olulisem asi üles. Sõnasta see nii nagu sa lõikaksid selle tegevuse vilju just praegu. Kui tahad lähedase inimesega ära leppida, kirjuta: „Saan oma sõbraga suurepäraselt läbi ning me vestleme sõbralikult ja avatult.“ Kui soovid ehitada maja, pane kirja: „Elame oma (kus?) asuvas (millises?) majas ning hetkel me (pane kirja, mida teile kõige rohkem meeldib teha)“. Kui soovid midagi õppida, lausu: „Oskan (mida ja millisel tasemel?) ja kasutan oma teadmisi (milleks?).“ Kui tahad edasi liikuda, tuleb vaadata sihti. Meenub zen-budistlik legend sõrmest, mis osutab kuule. Kui vaatad sõrme, siis sa kuud ei näe. Võid teha lihtsa katse. Võta üks kirjaklamber ning seo selle külge niit. Nüüd haara niit pöidla ja nimetissõrme vahele ja tõsta kirjaklamber üles. Vaata oma sõrmi ja mõtle selle peale, et kirjaklamber kõigub, aga sõrmi või kätt ära liiguta. Veidi aja pärast vaata kirjaklambrit ja mõtle taas selle peale, et klamber kõigub edasi-tagasi. Kummal juhul hakkas klamber kõikuma? Ainus võimalus meelekindlalt unistuste täitumise suunas liikumiseks on hoida neid unistusi silme ees. „Kui suudad millestki unistada, suudad selle ka ellu viia,“ ütles Walt Disney. Kui sinu siht näib sama kõrge ja kättesaamatu kui kuu, leia endale esimene vahepeatus, milleni jõuad jõuludeks. Sõnasta seegi olukord nii nagu see oleks äsja kätte jõudnud. Üks olulisimaid põhjuseid, miks me ei suuda uusaastalubadusi täita, on see, et seame ületamatult kõrged sihid ning esimese luhtamineku peale lööme käega. Kui jagad pika teekonna etappideks, jõuad kaugemale. Mõtle sellele, milline piin on käia mööda sirget maanteed kümmekond kilomeetrit – tee ei lõpe ega lõpe. Kuidas möödub sama vahemaa metsas või linnadžunglis? Oluliselt kiiremini, sest vahepeal muudad veidi suunda ja sellega jagad teekonna juppideks. Kui oled vahe-eesmärgi sõnastanud, leia esimene väike samm, mille pead tegema sihile jõudmiseks. Ja astu see. Ning siis järgmine. Ja järgmine. Kuni oled kohal. Esimene: kas see asi on üldse tähtis? Võib-olla polegi tegemist olulise teemaga ning sel juhul võib selle kõrvale tõsta ja rahulikult tegemata jätta. Aga kui asi tundub tähtis, siis tuleb asuda järgmise küsimuse juurde. Teine: kuidas muudab see tegevus maailma, kasvõi minu väikest maailma? Mis selle tegevuse tulemusena juhtub head? Kui mõistame selgelt, miks on mingit asja vaja, siis on lihtsam tegutseda. Kolmas: milline on minu järgmine samm? Keskendun alati järgmisele tegevusele, muretsemata liigselt sellele järgnevate tegevuste pärast. Kui ees on mitu sihti, siis valin neist olulisima ja viin ellu selle eesmärgi saavutamiseks vajaliku järgmise tegevuse. Seega mõtle, milline on kasvõi imeväike samm, mis viib sind tulemusele lähemale. Ja tee see ära. Seejärel küsi endalt, mida võiksid järgmisena teha, et edasi liikuda. Ikka üks samm korraga. Liigu kõige olulisema unistuse täitmise nimel iga päev kasvõi natuke. Üks väike samm iga päev. Ja kui lusti on, siis mõnel päeval ka mitu sammu. Tegele tähtsaima unistuse täitmisega iga päev võimalikult vara, sest vastasel juhul võtavad igapäevased näiliselt kiired asjatoimetused kogu aja. Kui sa tõeliselt oluliste asjade tegemiseks ei võta aega, siis sa ei leia seda kunagi. Proovi hakatuseks ärgata tund aega varem ja vajadusel ka tund varem magama minna. Proovi seda nädala vältel. Kui see harjumus sobib, jätka. Kui ei, siis proovi nädala jooksul tõusta pool või poolteist tundi varem. Leia oma ideaalne ärkamise aeg, mil suudad kasvõi veidi tegutseda kõige olulisema asjaga – isegi enne hommikusööki. Kui hommikurutiin sulle ei sobi, siis leia oma päevas kõige produktiivsem aeg ning tegele tähtsaima unistuse elluviimisega siis. Tee endale sellest rutiin, mida järgid 5-7 päeval nädalas. Kui sul on raskusi rutiini järgimisega, siis võta tavaline tabelkalender ning tõmba iga päev, kui oled kasvõi natuke unistuse teostamisega nokitsenud, päevale rist peale. Ära lase ristide ahelat katkeda. Ja kui tõesti üks päev jääb vahele, lepi sellega, ja alusta ahelat uuesti. Peaaegu miski ei õigusta kahe- või kolmepäevast pausi. Aga kui see tuleb, siis alusta uuesti niipea kui võimalik. Vahel kinnitame endale, et me lihtsalt ei viitsi mingit asja teha. Ja mida kauem me venitame, seda hullemaks olukord läheb. Inimene on karjaloom. Selleks, et end kätte võtta, võid vajada teiste abi. Teine inimene saab aidata mitmel moel. Lepi kokku mõne hea sõbra või tuttavaga selles, et ta kohtub sinuga iga päev, üle päeva või vähemalt iga nädal kindlal ajal ja küsib sinu käest küsimusi selle kohta, kuhu sa tahad jõuda, mida oled selleks ära teinud ja mida kavatsed järgmisena teha. Sellisel coach’il on luba ainult küsida – nõu anda, hinnanguist rääkimata, ei tohi. Vastutasuks saad teda aidata sama moodi. Kummalisel moel aitavad teise inimese esitatud küsimused meil enda seest üles leida vastuseid, milleni me iseseisvalt ei jõua. Alternatiivina leia keegi, kel sinu omaga sarnane või seda täiendav eesmärk. Erinevad uuringud näitavad, et viime olulisi muudatusi koostöös märksa edukamalt ellu kui üksinda. Kui su tuttavad loobuvad suitsetamisest, siis üsna tõenäoliselt teed ka sina vähem suitsu. Kui su elukaaslane hakkab tervislikumalt toituma, teed seda ilmselt ka sina. Koos liigume jõudsamalt ja kindlamalt edasi. Mitmetest katsetest on selgunud, et kui inimese tegevusi mõõdukalt kontrollida ehk kui ta teab, et keegi jälgib teda, siis ta tegutseb 3-5 korda hoolsamalt ja kohusetundlikumalt. Üheks võimaluseks olulist asja ära teha on see avalikult välja lubada. Seejuures on kasulik seada endale tähtaeg, mille samuti avalikustad. Räägi oma ideest sõpradele-tuttavatele ja töökaaslastele, kirjuta sellest Facebookis ja säutsu Twitteris. Palu tuttavatel kohtumisel küsida enda käest, kuidas sul läheb selle olulise asjaga. Ühel hetkel märkad, et liigutad end märksa nobedamalt, sest mõnus on ju rääkida sellest, kui hästi parajasti läheb ning milline mõnu on olulisi asju ära teha. Kas oled vahel tundnud, et mingi oluline tegemata asi kripeldab, aga sellega alustada või ammu pooleli jäänud tegevust ei suuda kuidagi jätkata? Või mida teha siis, kui peal on lihtsalt pikemat aega kestev laiskuselaine, mis sunnib päevast päeva molutama? URL: http://www.sekretar.ee/arvamused/2010/08/25/6-viisi-kuidas-votta-end-katte-kui-oled-oma-tegevused-lohakile-jatnud 16-29 aastaste õppivate noorte kulutused katavad 74% ulatuses nende vanemad, tüdrukud saavad poistest rohkem raha ning toetatakse ka juba töötavaid noori, selgus teabekeskuse poolt läbi viidud uuringust. Konjunktuuriinstituudi ja Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse koostöös läbi viidud uurimus tegi kindlaks nii 16-29-aastaste noorte, hilisteismeliste vanemate, õpetajate kui võlanõustajate hinnangud sellele, kust noored täna raha-asjade alaseid teadmisi saavad ja milliseid otsuseid noored teevad. 16-29-aastaste noorte kulutused saavad enamasti kaetud nii vanemate või teiste sugulaste raha abil ja kui osalt ka enda teenitud summadest. Töötavad noored katsid ise teenitud rahaga keskmiselt 85% kulutustest, töötute noorte kulutustest katavad vanemad üle poole - 53%, õppivate noorte kuludest veelgi enam – 74%. Mida noorem laps, seda suurem on vanemate osalus tema kulutuste katmisel. 16-19-aastaste noorte vanemate hinnangul oli kulutuste katmisel ise teenitud raha osakaal keskmiselt 19% ja vanemate panus 81%. Ehkki vanuserühm hõlmab nii kooliõpilasi kui ka juba koolieast väljakasvanud inimesi, on siiski tähelepanuväärne tendents, et vanemate raha osakaal 16-29-astaste rahakotis on sedavõrd suur ja toetatakse ka juba töötavaid noori. 16-29-aastaste vanusegrupis ei katnud ise üldse oma kulutusi 30% vastanutest ja 36% kattis ise kas kõik või peaaegu kõik kulud (75%-100%). Kulutuste katmisel on märgatav sooline erinevus: iseteenitu osakaal kulutuste katmisel ulatus noortel meestel 55%, naistel aga 39%. Raha kogusid viimase aasta jooksul enam kui pooled küsitletud noortest. Enda hinnangul kogus mingil eesmärgil raha 63% 16-29-aastastest noortest, sealhulgas 32% neist kogus sularaha, 40% pani raha pangakontole ja 8% kogus nii sularahas kui pangakontole. 37% küsitletud 16-29-aastastest noortest märkis, et ei kogunud viimase aasta jooksul raha. 16-19-aastaste vanusegrupis koguti vanemate hinnangute põhjal raha veidi tagasihoidlikumalt, seda tegi 48% noortest, sh 28% sularaha, 27% pangakontole ja 8% kasutas mõlemat rahakogumise viisi. Raha ei kogunud vanemate hinnangul 52% 16-19-aastastest. Vanemad on rahaliste otsuste tegemisel noortele tähtsaimateks nõuandjateks. Suuremate ostuotsuste tegemisel otsustab iseseisvalt 44% 16-29-aastastest noortest, 40% peavad enda sõnul tavaliselt nõu vanemate või vanavanematega. 28% pidas nõu eakaaslaste või sõprade, tuttavate ja 20% õdede-vendade või teiste sugulastega. Kindlat käitumismalli ei olnud 24% noortest, kes vahel peavad kellegagi nõu, aga vahel otsustavad ise. 16-19-aastaste vanusegrupis peetakse rohkem nõu vanematega (72%) ja iseseisvalt otsustajaid on vähem (28%). Täiskasvanuikka jõudes hakatakse rohkem oma otsuste eest vastutust võtma ja vanemate mõju väheneb. Tallinnas ja suuremates linnade on noored oma otsustes iseseisvamad võrreldes teiste Eesti piirkondadega, samuti noored mehed võrreldes vastassugupoolega. Noored, kes on mingil eesmärgil raha kogunud, on rahaasju puudutavates otsustes iseseisvamad kui noored, kes pole raha kogunud. Viimased peavad rohkem nõu vanematega. Teadmisi ja nõuandeid raha-asjade osas on saanud 96% 16-29-aastastest noortest (95% 16-19-aastastest noortest). Enamik noori omab seega mingil tasemel teadmisi rahaasjade kohta, küsimus on teadmiste kvaliteedis ning selles, kuidas õigel momendil vajaminevat teavet üles leida või rakendada. Peamiseks infoallikaks rahaasjade kohta on 16-29-aastastele noortele olnud nende endi hinnangul vanemad ja vanavanemad (77% vastanutest), seejärel internet (61%), meediakanalid – ajalehed, ajakirjad, televisioon ja raadio (61%) ning eakaaslased (59%). Viis noort kümnest saab nõuandeid õdedelt, vendadelt ja teistelt sugulastelt (46%), pankadest (50%) ning neli koolist või muust õppeasutusest (42%). Koolide ja õppeasutuste ning pankade panus noortele info jagamisel on noorte endi hinnangul olnud tunduvalt väiksem vanemate panusest. Ka riigiasutuste roll on olnud noorte valgustamisel suhteliselt tagasihoidlik. Huvi tunnevad rahaasjade vastu peaaegu kõik küsitletud noored – 99% 16-29-aastastest noortest sooviks enda hinnangul teema kohta rohkem teada, vaid 1% vastanutest usaldab iseennast. Noored ootavad rahaasjade kohta nõuandeid ja teadmisi peale vanemate eelkõige pankadelt ja õppeasutustelt. Noorte endi arvates peaks rahaasjade alaseid teadmisi ja nõuandeid andma eelkõige vanemad (82% vastanutest), kuid teavet peaks andma ka koolid jm õppeasutused (77%), pangad (79%), meedia (77%), internet (77%) ning riigiasutused (69%), õed-vennad või teised sugulased (60%) ning eakaaslased (54%). Võrreldes praeguste infoallikatega oodatakse teavet rohkem koduvälistest allikatest, eriti riigi- ja õppeasutustelt ning pankadelt, kuid ka teema kajastamist meediakanalites ja internetis. Pankadelt hariva informatsiooni saamine rahaasjade kohta huvitaks paljusid noori. 94% 16-29-aastastest noortest oli endi sõnul huvitatud lisainfost, vaid 6% ei vaja lisainformatsiooni. Enim huvitaks noori nende endi hinnangute põhjal info rahakogumise võimaluste kohta (78% vastanutest), investeeringute alane info (73%) ning laenude, liisingute ja krediitidega seonduv teave (58%). Krediitkaartide kohane info huvitaks nelja noort kümnest (42%). Noorte finantskirjaoskuse olukorra selgitamiseks viidi läbi 3 küsitlust – esiteks küsiti noorte endi ja nende vanemate hinnanguid (kokku 274 vastanut, kes kuuluvad vanuserühma 16-29 või kel on 16-19-aastaseid lapsi), lisaks tehti telefoniintervjuud 13 majanduse ja ühiskonnaõpetuse õpetajaga ning 6 võlanõustajaga üle Eesti, et saada indikatsioon ka nende hinnangutest. URL: http://www.sekretar.ee/uudised/2010/06/03/74-oppivate-noorte-kulutustest-makstakse-vanemate-rahakotist В 2015 году издание журнала GQ опубликовала список 20 самых стильных мужчин мира. Для составления рейтинга был отобран список из сотни кандидатов, но только «избранные» смогли соответствовать всем параметрам.			OSCAR-2019
Eesti hobune on iidne hobusetõug, mis on nii vana, et selle päritolu kohta puuduvad täpsed andmed. Ta on põhja-metsahobuse-tüüpi, madalajalgne, pika kere ja tugeva kehaehitusega. Suuruselt sobib ta poniklassi. Pea on laia otsmiku, lühikeste kõrvade, elavate silmade ja lihaseliste lõuapäradega. Kael on lühike, lihaseline ja tiheda lakaga, turi madal, selg sirge, rinnakorv ja kõht mahukad. Jalad on lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad tugeva sarvega. Värvuseid on eesti hobusel palju: kõrb, raudjas, must, hall, kollane, aga ka võik või hiirjas, selga ehib tihti tume jutt. Eesti hobuse samm on hoogne, tema iseloom on sõbralik ja loomus energiline. Ta on hästi kohanenud siinsete söötmis- ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse ja vastupidavuse poolest. Suurim eesti hobuste kasvataja, Muhu saare Tihuse hobuturismitalu peremees Martin Kivisoo kirjeldab eesti tõugu hobuseid kui töökaid ja vastupidavaid loomi, kes on lahutamatu osa eesti kultuurist. „Iga hobune muutub sajandite vältel oma rahvaga ühte nägu, nii on valitud ja kujundatud ka eesti rahva karakteriga sobiv hobune,” toob Kivisoo välja sarnasuse rahva ja hobuse vahel. Ta lisab, et eesti hobusele on tugeva töötahte kõrval omane ka kangekaelsus. Vaatamata erinevatele mõjutustele on jäänud eesti hobune nii nagu eesti rahvaski oma üldiste omaduste poolest selliseks nagu ta oli sajandite eest. Mõistagi on koos igapäevaelu ja tööülesannete muutumisega muutunud veidi ka tema välimik. Nii et kui veel 20. saj algul oli soovitud eesti hobune madalajalgsem põllumajandushobune, siis sajandi teisel poolel sai aretustöö sihiks kõrgejalgsem, suurem ja raskem hobune. Eesti hobune on osa eestlaste rahvaloomingust, milles peegeldub ühelt poolt karm loodus, teisalt meie esivanemate hoolsus, püüdlikkus ja tarkus loomadega ümberkäimisel. Kõik see väljendub eesti hobuse tugevuses ning tema kujutamises nii esemetel kui rahvaluules. Praegusel ajal on eesti hobuste karjatamisel suur tähtsus traditsiooniliste loodusmaastike ja tasakaalustatud ökosüsteemi säilitamise ning rahvatraditsioonide jätkamise juures. Eesti hobune oli tuntud juba ennemuistsetel aegadel. Arvatakse, et soome-ugri rahvad kodustasid hobuse varem kui naaberrahvad, tulles Euroopa aladele hobustega, mitte jalgsi nagu paljud teised rahvad. Venemaa Keiserliku Ratsaarmee hobuseteadlase K. Petersoni arvates pärinebki eesti hobune sealt samast, kust eesti rahvas – Kaspia mere ja Uurali-äärsetelt aladelt. Esimesed kirjalikud märkmed eesti hobuste kohta pärinevad 11. saj maadeuurijalt Bremeni Adamilt, kes tõstab oma reisikirjeldustes eestlasi esile rikkuse ja heade hobuste poolest. Talletatud on legende eestlaste „dessantidest” Rootsi, mille järgi olid eesti meestel väledad hobused paatidega kaasas. Kindlasti oli kohalikul hobusel suur tähtsus ka eestlaste muistse vabadusvõitluse juures 13. sajandil. Eestist pärit Kaasani ülikooli professor C. Blumberg kirjutas 1887. a oma raamatu „Eesti hobune” sissejuhatuses: „Niipalju on meil teada, et eestlastel 12. aastasajaks, s.o sel ajal, kui sakslased meie maale tulivad, palju häid hobuseid oli.” Ka Läti Hendrik kiidab oma kroonikas „Saaremaa hobuseid”: „Vanad eestlased ei läinud kunagi ilma hobuseta sõtta! Lätlased korraldasid eestlaste maadele sõjaretki, et viia saagina kaasa siinseid hobuseid.” 1870. aastatel uuris Saksamaa Halle ülikooli professor C. Freytag kolmeteist Venemaa metsahobusetõugu, nimetades neid ponideks, klepperiteks ning suuremaid isegi topeltklepperiteks (klepper on saksa keeles väike hobune, ka setukas või kronu). Eesti hobust hindas ta kõrgelt obi, vjatka, petšora ja mitmete teiste tõugude parandajana. Sajandeid oli eesti hobune Liivi- ja Eestimaa talupoegade ainus hobusetõug. 19. saj keskel, kui talude päriseks ostmisega vajati tugevama veojõuga hobuseid, kerkis päeva-korda Eesti kohaliku hobusetõu parandamine ja täiustamine. Teadliku hobusekasvatuse alguseks peetakse Eestis 1855. a, kui Liivimaa aadlikonvendi koosolekul tõstatati üles küsimus, kuidas päästa eesti hobust hävingust. Otsustati, et eesti hobuse säilitamiseks ja tema omaduste parandamiseks tuleb asutada hobusekasvandused. Aasta hiljem asutati Tori hobusekasvandus. Aretuses valitses kaks voolu: ühed pooldasid „maatõugu” märade parandamist välismaiste täkkudega, teised (peamiselt talupojad) tõestasid katsetuste varal, et Eesti kohalikud hobused on vastupidavad, tugevad ja vähenõudlikud ning nende suuremaks muutmine peab toimuma puhas-aretuse teel. Eesti hobuse plaanipärane puhasaretus algas 1921. a, kui Haapsalus registreeriti Eesti Maahobuste Kasvatajate Selts. Iseseisvas Eestis aretati eesti hobuse baasil kaks uut kohalikku tõugu: tori ja eesti raskeveo hobune. Viimased vallutasid lõviosa Eesti mandrist, jättes kohaliku ehk aborigeense hobuse peamiselt saartele ja Lääne-Eestisse. 19. saj keskpaigast hakati pidama talupoegade hobuste sõidu- ja võimekusvõistlusi. Kuna seni oli otsustatud hobuste veojõu üle üksnes välimuse järgi, siis ei osatud arvatagi, et väikesel hobusel võib olla nii suur jõud. Toris sündinud kõrb täkk Vapsikas, kes oli 141 cm kõrge ja 401 kg raske, vedas 1865. a Riias munakiviteel 358 puudast ehk pea kuue tonnist koormat. Moskvas oli üks vene talupoeg sarnast võistlust nähes hüüdnud: „Eta ne lošad – eta tšuda! (See ei ole hobune – see on ime!)” Hea esinemise tõttu saadeti Vapsikas 1867. a tsaaririigi kulul Pariisi rahvusvahelisele näitusele, kus ta vedas koormat kaaluga 6160 kg. See koorem oli enam kui 15 korda raskem kui hobune ise! Selle vägiteoga teenis Vapsikas esimese koha ja auhinnaks hõberaha. 20. sajandi kahekümnendatest aastatest hakati eesti hobuse kasvu ja kehamassi suurendamiseks ning tõuomaduste parandamiseks sisse tooma soome tõugu täkke. Tolleaegset eesti hobust oli võimalik kasutada põllutöödel kuni 30. eluaastani. Neljakümnendateks aastateks oli eesti hobuse kõrgus ja kehamass rahuldavalt suurenenud ning üha suuremal määral hakati kasutama eesti hobuse puhasaretust. Sellel perioodil hinnati hobuseid suutlikkusvõistluste abil. Alates 1937. aastast tehti noorhobuste tõuraamatusse märkimiseks kohustuslikuks veokatsed, kümme aastat hiljem pikendati jõudluse katsetamine 25 km pikkuse distantsini., aastast 1953 katsetati hobuseid ka maksimaalveos. Alates 1980. aastatest on pandud senisest suuremat rõhku eesti hobuse ratsaspordiomaduste parandamisele. Aretustööd on saatnud edu: 2005. a Eesti meister ponide takistussõidus oli eesti ristandtäkk Anakee ning Eesti meistrivõistlustel ponide klassis kuulus kolm parimat kohta eesti hobustele. Hobuste jõud ja tervis pandi tõsiselt proovile 2005. a suvel, kui kaksteist hobust, nende hulgas kaks eesti tõugu hobust, asusid Hiiumaalt Ristitee talust jalgsi teele Austria poole. Hobused läbisid 70 päevaga rohkem kui 2000 km ning pidasid hästi vastu. Eesti hobuse populatsioon on viimase viie aasta jooksul suurenenud mitu korda. Kui 2000. a tuli Eestis ilmale 118, siis 2004. a 178 eesti tõugu varssa. Sellele on aidanud kaasa alates 2001. a eesti hobuste pidajatele makstav keskkonnatoetus, aga kindlasti ka eesti tõu populariseerimine ja rahva elujärje paranemine. ÜRO Toidu- ja Põllumajanduse Organisatsioon (FAO) kuulutas 1993. a eesti hobuse ohustatud tõuks. Kümme aastat hiljem Eesti Hobusekasvatajate Seltsi üldkoosolekul kinnitati eesti hobuse säilitus-aretusprogramm aastateks 2003–2010. Säilituse ja tõuaretuse eesmärk on kohaliku aborigeense hobuse säilitamine koos sellele omase kindla põlvnemise, välimiku ja mitmekülgse töövõimelisusega. Programmi on kaasatud kõik tõuhobused, kes on kantud tõuraamatusse. Praegu hõlmab tõupopulatsioon 650 hobust. Tagamaks eesti hobuse püsimist Eestimaal, tema genofondi säilimist, selle hobusetõu teadvustamist ning väärtustamist, asutati 2000. aasta augustis Eesti Hobuse Kaitse Ühing. Ühing seisab eesti hobuse puhasaretuse eest, korraldab teabeüritusi ning koostab temaatilisi trükiseid. Sedamööda, kuidas inimeste jõukus kasvab, tuleb ka hobuseid juurde. Praegusel ajal peetakse eesti hobuseid peamiselt taludes, enamasti saartel. Aga eesti hobuste kasvatamine võtab hoogu ka mandril.			OSCAR-2019
Kanamunade, aga ka teiste kodulindude munade tootjatele tähendas majanduskriis hoopis hoogsa arengutee algust, sest munade tarbimine on praegu kiiresti suurenenud ja sestap ka uusi munatalusid üha juurde tekkinud. Järvamaal Türi vallas Tölpla talu pidav Eve Veiermann kinnitas, et praegu on ka eramajapidamistes linnukasvatus tõusuteel ja ka euro tulek ei tohiks seda kasvatusharu mõjutada. „Muna oli, on ja jääb võrreldes igapäevaste toiduostudega üheks odavamaiks toiduaineks. Aastaajad neid hindu ei reguleeri,“ märkis Veiermann. „Küll aga reguleerib ilm, pidamistingimused ja sulimine kanamunade tootlikkust kodumajapidamistes.“ Sellest ka ebaregulaarsed tarned ja võimalused mune osta ühest kohast. Taludest on võimalik osta lisaks kanamunadele pardimuna (ainult teatud pardisordid munevad pidevalt) hinnaga 5–8 kr/tk, hanemuna (munevad ainult hilistalvest kevadeni) 10–15 kr/tk, kalkunimuna (alustavad munemist hilistalvel või kevadel) 8–10kr/tk, vabapidamise- ja mahekanamuna, alates 2 kr/tk. Need on siis kohapealsed hinnad n-ö talu õueväravast ostes. Kaubanduses on saada kanamunad, vutimunad (mõlemaid on ka rikastatud omega 3 rasvhapetega) ja jaanalinnumunad. Kõik puurikanamunad algavad karbil või munal oleva numbriga 3, selgitas Veiermann. Veiermann räägib, et Inglismaal ja Saksamaal, kus pardikasvatus on populaarne – on väga loomulik osta pardimune supermarketist või kohalikust maa- või ökopoest. Eestis pole sinnamaale veel jõutud kuna turg on väike ja pardikasvatuse spetsialiste vähe. Nõukogude ajal suletud pardi,- hane -ja kalkunikasvatusi ei ole tänini taastatud. Nii, et linnainimesel tuleb neid haruldasi mune maapiirkondadest otsida. • Kanal saab olema senisest ligi poole võrra rohkem pinda, puuris peab olema pesa (pime pesakast), 15 cm õrt ühe kana kohta ja siblimise ala (saepuruga või liivaga vann, kus saab siblida). • Järgneb viiekohaline laudanumber, mille väljastab PRIA lauda registreerimisel. Näiteks LT-3-25565 tähendab Leedus toodetud puurikanamunasid, laudas numbriga 25565. • Munarebu vitamiinidesisaldus on võrreldes teiste loomsete toitainetega üks suuremaid. Kanamuna sisaldab kõiki elutegevuseks vajalikke vitamiine. Enim on munas A, D, B12, B4 (koliin), B3, B2 vitamiini, biotiini. Lindude munad on kõrgeväärtuslikud dieettoiduained, mis peaksid olema inimtoidus esimesel kohal. Muna on odav, täidab kõhtu ja hoiab inimesel saledat joont ning on kerge valmistada. Sobib väga hästi kontoriinimestele, kes liiguvad arvuti tagant vähe ning teevad pidevalt mõttetööd. Täiskasvanud inimene võiks kasutada 5–7 kanamuna nädalas või neli vutimuna päevas. Munas on olemas kõik, mida inimene elamiseks vajab. Ühes kanamunas on 6–7 grammi valku ehk proteiini, mis vastab umbes ¼ liitrile piimale ja energiat kõigest 80 kcal. Kel rasva, kala või õlitoitude tarbimine väike, võiksid valida oomega 3ega rikastatud mune. Neid kanu toidetakse lisaks lina-, rapsi -või päevalilleseemnetega. Sellised munad on tavapärastest natuke kallimad. Muna sisaldab ka A, B, D ja E ja mineraalained nagu kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, fosfor, väävel, mangaan, raud ja jood. Vutimunas on kõike vajalikku neli korda rohkem, kui tavalises kanamunas. C-vitamiini munas ei ole. Kellel on esinenud nn ühekordne munaallergia, võiks kaaluda vutimuna või mahekanamuna proovimist. Ärritus võis tuleneda ühest komponendi üleküllusest toidujahus(värvained ja mineraalained), mis segatakse masstootmises puurikanade toidu sisse vastavalt hetke vajadusele ja mille sisaldust vastavalt linnu kasvuga reguleeritakse rohkemaks või vähemaks. Kui tehas on näiteks värvaineid kanade toitu liigselt külvanud, siis ei ole munakollane enam kollane vaid kipub oranžiks või punakaks, samuti võib välja lüüa mingi keemilise mikroelemendi spetsiifiline lõhn. Selline korrelatsiooni muutus on taludes ammuilma välistatud kuna värvaineid ei kasutata ja munakollane muutub talve tulles heledamaks loomulikul moel haljale rohule mitte pääsemisega. Munakollase värvib looduses päike ja taimed, sellest ka D vitamiini sisaldus munas. Kui puurikanade mune ei toonitataks, oleks need hoopis hallikad. Pardimuna tuleb kasutada ainult kõvaks keedetuna (15 min) või küpsetatult toitudes nagu praadimine ja küpsetamine. Munapardid munevad aastas 150–200 muna, ülejäänud tõud ainult kevadest suve lõpuni. Muna värvus, kaal ja suurus ei muuda tema maitseomadusi. Siiski ei tohiks välimust tähelepanuta jätta. Munakoor peab olema kindla kujuga, poolläikiv, sile, muhkudeta, pragudeta, mitte purunema esimesel puutumisel, „liivapuruta“ muna koorel. Mida kvaliteetsem munakoor, seda kvaliteetsemad sööda- ja pidamistingimused on lindudel. Kanamunade koore värvused võivad olla mitmetes toonides. Helepruun, tumepruun, šokolaadipruun, valge, beez on värvid, mis tulenevad eri tõugudest kanadest. Pardimunade toonid kõiguvad valgest helesiniseni, koor on kergelt vahatatud, kaal 85–100 grammi. Hanemunad on alati klassikaliselt valged mati koorega, kaaluvad 200 grammi. Kalkunimunad on otsast järsult teravneva tipuga; matid, valgel põhjal tumedamad tihedad või harva esinevad täpid. Haned munevad vähe kuid alustavad juba hilistalvel või varakevadeti, niisiis ei ole nende mune koguaeg saada. Esimese aasta toodang ühelt hanelt võib olla vaid 40 muna ringis, mis üldjoontes pannakse jälle inkubeerima ja kasvatakse niiviisi uut karja. Aasta-aastalt munatoodang suureneb. Ka kalkunid on talve lõpust suveni agarad munejad, mis teeb nende toodanguks umbes 120 muna ühe emase kohta. Sisu poolest on see võrdväärne kanamunaga, kui välja arvata muna kaal ja välimus. Kuna kalkunid on valjuhäälsed ning väga tundlikud kasvatustingimuste suhtes, siis on kalkunikasvatust Eestimaa taludes ohtlikult vähe alles jäänud, kuigi see on väga aeglaselt tõusev trend. Kalkuni-, pardi- ja hanemunad võivad erineda, st et üks emane muneb piklikuma kujuga mune, teine ümarama. Segamini ei muneta ehk et ühel päeval on ühes pesas piklik muna ja teisel ümaram. Vutimunad on klassikaliselt täpilised , väga väikesed ja ainult 13–15 grammi kaaluvad munad. Erandina võib esineda valgeid või üleni tumepruune ilma täppideta mune. Vutimune saab kasutada nagu kanamunegi; keedetult, praetult, salatites kui ka toorena koogelmoogelis. Vutimunad säilivad kanamunadest kauem, nii et neid võib varuks osta rohkem, kaal 10–15grammi. Kui minult küsitakse, kaua kanamuna säilib, siis vastan, et kui võimalik, ostke alati värskeid mune. Ise soovitan üle kahe nädala ikka oma munavarusid uuendada. Kodudest saadavad munad on üldjuhul samal nädalal korjatud, tööstuses seisab see kuupäev küll kauba saatelehel, kuid tarbijale on näha vaid realiseerimisaja lõpp – müügiks on varutud kuu aega. Keedetuna on muna suhteliselt kuiv, niisiis kasutatakse selle maitsestamiseks majoneesi või dipikastmeid. Kausitäie kommide asemel kontori köögis võiks olla näiteks kausitäis keedetud vutimune näksimiseks lõuna ajal või kogu päeva jooksul. Esindusliku välimusega vutimunad pakuvad maitseelamust igale uuele külalisele, sest paljud inimesed pole neist kuulnudki. Praemunad võib eelmine päev kodus valmis teha ja kontorisse kaasa võtta, sest muidu muutuksid valmisvõileivad „märjaks“. Tasub ka teada, et ühest viilutatud keedumunast saab katta paar-kolm võileiba. Yoga juhatuse liikme Priit Vimbergi hinnangul kipuvad vanemad inimesed olema väga paindumatud ja oma jäikade seisukohtadega, mis võib nende värbamisel takistuseks saada. Yoga juhatuse liige Priit Vimberg ütleb, et vanusel pole värbamise või mittevärbamisega seost. "Kõige olulisemad on hoiakud, millele järgnevad oskused ning nende rakendamine. Koolitusel ning eelneval töökogemusel on ka kindlasti oma roll, kuid pigem kaldun otsima inimesi, kellel on sära silmis, nad on õppimis- ja kohanemisvõimelised ning teevad asjad ära," rääkis ta. Samas lisas ta, et tema kogemuse põhjal kipuvad vanemad inimesed olema üsna paindumatud ja oma jäikade seisukohtadega ning see võib saada paraku takistuseks. "Vaatame värbamisel CVst ära eeldused, ehk koolituse ja kogemused. Koolitus annab hea alge võimekusele, aga vanus ega sugu ei mängi rolli," rääkis Vimberg. Pärast seda kutsutakse inimene vestlusele. Vestlusele kutsumine toimub eelistatult telefoni teel, kuna see annab inimese kohta esmapildi. Järgneb silmast silma vestlus, mille käigus uuritakse inimese isiksust. "Loomulikult soovime saada teavet ka eelneva töökogemuse kohta, ent tõelise ülevaate "tegelikkusest" saab niikuinii alles katseajal," lisas ta.			OSCAR-2019
See Ungarist pärit lühifilm ei jäta kedagi külmaks. See on nii võimas ja liigutav ning samas visuaalselt nauditav vaadata, et peale viimaste kaadrite nägemist on Sul silmis pisar ja tõenäoliselt ka vastupandamatu soov oma last või lemmiklooma kallistama minna. Zoetis on Ungari firma, mis müüb loomadele mõeldud ravimeid. Oma kampaaniaga soovisid nad juhtida tähelepanu loomade hülgamise teemale ja sellele, et lemmiklooma võtmine (ükskõik, kas siis varjupaigast või kasvatajalt) on tohutu vastutus. Nagu filmi tegija Zsofia Zsemberi ise üles: “Me tegime selle lühifilmi, et tõmmata tähelepanu hüljatud ja väärkoheldud loomadele meie planeedil. Ma tõesti arvan, et on oluline mõista, et misiganes juhtub loomaga, võib juhtuda ka lapsega. On teada-tuntud fakt, et see, kes väärkohtleb loomi, tõenäoliselt väärkohtleb ka inimolendeid. Seepärast me mõtlesime, et selline tugev sarnasus looma ja koera vahel on selles filmis oluline.” Kampaaniavideos palutakse 8 mehel ja 8 naisel muuta projektsiooni juures seda, mis võiks olla tema keha juures teisiti. Muutusi teostati spetsiaalse app’i abil, mis võimaldas koheselt näha ka tulemust. Seejärel sai modell pudeli Vitasnella vett, mis joomisel uhus projektsioonilt maha kõik eelnevalt tehtud parandused, jättes alles loomulikult ilusa ilma liigsete korrektuurideta naise keha. Usun, et Teiegi olete tähele pannud, kuidas filmides kujutatakse tulevikku tihti väga heledates toonides, emotsioonitu ja automatiseerununa? Kust tuleb see see värvivaese tuleviku kujutluspilt? Suurbritannias läbiviidud uuringust selgus, et enamus inimesi näeb minevikku värvilistes toonides, olevikku seostatakse kõige enam musta värviga ning tulevikku valge, halli või hõbedasega. Umbes aasta tagasi tuli Dulux välja kampaaniaga Colour Prohibition, millest ka meie oma postituses rääkisime (vaata siin). See oli esimene peatükk platformist „Change Your Story“. Nüüd on nad oma missiooniga maailma värvilisemaks muuta tagasi ning välja on tulnud teine peatükk – Colourless Future. Video jutustab loo tulevikust 30 aasta pärast, kus kõik on steriilne, korrastatud ja ennekõike valge. Kuigi selles utoopia linnas pole kuritegevust, viha ega saastet, pole seal ka emotsiooni. Loo keskmes on noormees, kelle igapäevatööks on linna valgeks värvimine ning tüdruk, kes kuulub mässulisse värvirühmitusse. Videos satub noormees mässuliste peidupaika, kus kogutakse värvilisi esemeid, kunsti ning Dulux värvipotte, mis ootavad oma aega, et värv maailma tagasi tuua. Lisaks reklaamvideole on valminud mässuliste peidupaigast ka interaktiivne versioon , kus saab ruumis liikudes vajutada erinevatele esemetele ja seinadele, avades seejärel akna täiendava informatsiooniga konkreetse värvitooni kohta. Sama kampaania raames võis hiljuti Londonis ringi liikumas näha ka pealaest jalatallani valgesse riietatud inimesi. Eesmärk oli sama: et me märkaks värve enda ümber ja ei laseks neil oma elust välja voolata. Värvid ei mõjuta ainult meid ümbritsevat füüsilist keskkonda, vaid ka seda, kuidas me end selles keskkonnas tunneme ning Dulux on võtnud enda missiooniks inimeste ellu värv tagasi tuua. NB. Lubatud on, et 2015 aasta jooksul kampaania jätkub ning sama paarike jõuab meieni veel teistegi Dulux filmide kaudu. Durexi esindajad kutsusid enda juurde kokku kõikvõimalikud erinevad paarid, et näidata neile, kuidas nutitelefon võiks teha nende seksuaalelu lausa suurepäraseks. Alguses toimus lühike intervjuu nutitelefonide kasutamise kohta. Iga paar tunnistas, et nad on suuremal või väiksemal määral nutitelefonist sõltuvuses. Facebook, Twitter, Pinterest, Instagram, Ebay.. “15 tundi päevas, nagu, üsna palju.” 🙂 Seejärel esitleti neile tõelist innovatsiooni tehnoloogia maailmas – “tehnoloogilist revolutsiooni magamistubade jaoks”. See äratas kõigis testijates huvi 😉 Kampaania on mõeldud ühilduma 28. märtsil toimuva Maa Tunni (The Earth Hour) teemaga, mil üle maailma lülitavad inimesed oma kodudes ja töökohtadel tunniks ajaks välja kõik elektroonikaseadmed, et juhtida seeläbi tähelepanu maakera kliimamuutustele. Muide, juba praegu – peaaegu nädal enne Maa Tunni tähistamist – on seda Durexi reklaami vaadatud ligi 30 miljonit korda! Ka eelmisel aastal kasutas Durex seda päeva oma kampaanias ära ja tõi vaatajateni sõnatu, ent ilusa muusika ja positiivsete emotsioonidega klipi “Turn Off To Turn On”: Kujutle end olukorda, kus sa tuled reisilt, ühes käes raske kohver ja teisel käel väsinud laps. Jõuad koju ja ees ootab jalgsimatk viiendale korrusele. Päris kurnav, mis? Sarnase olukorraga olid silmitsi Stockholmi elanikud, kui ühel päeval seisatati ühes metroojaamades kokku 39 eskalaatorit, kuna seoses toomisveaga oli juba üks vanem naisterahvas saanud ühel neist eskalaatoritest viga. Lifti pole, mis sa ikka teed, kui et hakkad astuma. Appi tõttab Reebok koostöös mõnede Stockholmi sportlastega. Aitavad eskalaatoritest üles noori, vanu, lapsi, sinu koera või kohvrit. Selline abi on ju igati teretulnud. Lisaks, kes siis ei tahaks et teda kätel kantaks? Reebok nägi selles situatsioonis reaalset probleemi ja võimalikku lahendust ning tegi selle ära! Reklaam propageeib sportlikku eluviisi ja kindlasti julgustab meid ka igapäevaelus rohkem aitama neid, kes abi vajavad. Lisaks – järgmine kord, kui Reeboki logo kuskil näed, seostad seda juba vaadatud reklaami ning positiivsete emotsioonidega. See on reklaam, mis on peaaegu kõikide erinevate mõõdikute ja edetabelite järgi olnud selleaastane Super Bowli võitja! Juba varasemast tuttav armas labradorikutsikas ja tema sõber hobune, tõsine ameerika maamees, emotsionaalne muusika ja kaunid kaadrid. Natuke igatsust, kurbust, hirmu ja õnnelikku lõpplahendust – kokku tuleb liigutav reklaam, mida tahaks kohe uuesti üle vaadata.			OSCAR-2019
Vaba Lava 2015/2016 hooaja kuraatoriprogrammi ideekonkurss lõppeb juba homme. Ootame veel viimaseid lennukaid projektiideid väiketeatritel ja vabakutselistelt loojatelt. Teatrikeskuse Vaba Lava kuraatoriteks 2015/2016 ja 2016/2017 hooaegadel on Viini interdistsiplinaarsete etenduskunstide keskuse “brut Koproduktionhaus” kunstiline juht ja direktor Thomas Frank ning teatriteadlane, -kriitik ja Tartu Ülikooli teatriteaduse õppejõud Madli Pesti. Vaba Lava kutsub 2015/2016 hooaja kuraatoriprogrammi ideekonkursile osalema kõiki väiketeatreid, vabatruppe ja vabakutselisi loojaid. Ideekonkursi fookuseks uuel hooajal on kogukond, kollektiivsus ning ühine avalik sfäär. Taotluste esitamine toimub Vaba Lava kodulehel: www.vabalava.ee Ideekonkursi tähtaeg on 31. jaanuar 2015. Esimese vooru läbinud projektide autorid kutsutakse tutvustuseks 2015. aasta märtsis Tallinna. Lõppvalik toimub 2015. aasta märtsi lõpus. Thomas Frank ja Madli Pesti sõnastavad Vaba Lava uute kuraatorite missiooni järgmiselt: “Meil on suur au ja rõõm olla Vaba Lava kuraatorid aastatel 2015-2017. On väga põnev väljakutse koostada programm täiesti uuele, oma nägu kujundavale teatrikeskusele. Viimasel kümnendil on majanduskriis ja neoliberaalne poliitika kõigutanud Euroopa avalikku sektorit. Avalikud institutsioonid on üle elanud eelarvekärpeid, erastamisi või isegi sulgemisi. Harva on loodud uusi ettevõtmisi või lausa uuenduslikke struktuure, eriti kultuurivallas. Vaba Lava on siin lootustandev erand. Meil on suur vastutus koostada selle uue teatri kunstiline programm. Vaba Lava on avatud sõltumatutele loojatele. Meie ülesanne on koostada kuraatoriprogramm, mis koondaks interdistsiplinaarseid etenduskunste nii Eestist kui mujalt. 2015/2016 hooaja ideekonkursi fookuses on kogukonda uurivad ja Eesti avalikkusega suhestuvad kunstiprojektid. Otsime elavat dialoogi loojate ja avaliku sfääri vahel ning loodame, et mõlemad pooled on selleks valmis.” Kolm asjaolu on vaieldamatult tõesed: mehed ja naised on anatoomiliselt ja füsioloogiliselt erinevad, need erinevused on geneetilised ja koos kultuurilise ning sotsiaalse enesepildiga on neil suur mõju sellele, kuidas meie identiteet üksikisikutena kujuneb. Soolisus näib olevat meie aja kultuuripoliitiliste vaidluste üks keskseid küsimusi. Kahjuks on arutlused sel teemal harva kooskõlas teaduskirjandusega. Püüan seda tühimikku osalt täita. Pean ette hoiatama, et mu tähelepanekute ja teemade haare on kitsas ja erapoolik: vaatlen põhiliselt meeste ja naiste bioloogilisi erinevusi ja sarnasusi, evolutsiooni taaka ning kõige selle keerulisi tagajärgi ühiskonnale. Psühholoogias tuntakse terminit „sünnipärane“ (innate), mis laias laastus märgib (inim)loomuse seda osa, mis on tulnud kaasa loodusega ega muutu suuresti ka siis, kui teiseneb keskkond või kultuur. Sünnipärane käitumine pole aga täielikult deterministlik. Tegu on pigem statistilise seaduspärasusega: reegel enamasti kehtib, kuid sel on siiski erandeid. Sünnipäraseid sugudevahelisi bioloogilisi erinevusi on võimalik täheldada nii aju ehituse kui arengu, käitumise, suremuse ja eeldatava eluea, füüsilise võimekuse ja valutunde puhul, aga need ilmnevad ka rasvkoe jaotuses kehas, vastuvõtlikkuses haigustele ja raviviisidele. Kokku on hiljuti tuvastatud üle 6500 eri valku kodeerivat geeni, mille toimes avaldub selge suguline erinevus, kusjuures tegemist pole sugukromosoomidega. Suur osa neist – tervelt 6000 – on seotud rinnanäärmega, kuigi ühele kindlale organile pühendunud eristuvalt väljendunud geene on peaaegu kõigis kudedes ajuni välja.2 Erisused geenides ja kudedes on otseselt seotud erisustega käitumises. Raamatu „Miks sugu loeb“ 3 autor Bobbi S. Low on öelnud, et inimkäitumise mõistmiseks on vaja vastust ainult kahele küsimusele: kuidas ellu jääda ja kuidas järglasi saada? Sugudevaheliste erinevuste tuum peitub asjaolus, et naiste ja meeste arvates on kasulik teisele küsimusele erinevalt vastata. Õigemini on seda teinud evolutsioon nende eest. Tegu on pimeda ja väärib rõhutamist, et ka moraalivaba protsessiga, mis vastab neile kahele küsimusele, kuid enamasti pärilusinfo ehk geenide vaatevinklist. Oli neid, kel õnnestus minevikukeskkonnas piisavalt kaua elus olla, et järglasi saada, ja meie oleme evolutsiooni kaudu nende järeltulijad. Meditsiinis on sotsiaalse ümberprogrammeerimise tuntuim näide 2004. aastal enesetapu sooritanud Bruce Reimer. Tuntud soolise käitumise (gender studies) uurija John Money oli sotsiaalse ümberprogrammeerimise usku, soovitas lapse kastreerida ja kasvatada teda tüdrukuna – Bruce’ist sai Brenda. Nelja-aastaselt lõikas Brenda kääridega oma kleidid puruks, eelistas poiste mänguasju nukkudele ning ärritus katsete peale panna ta käituma tüdrukulikult. Täiskasvanueas tegi ta soovahetusoperatsiooni, kuid seegi ei toonud meelerahu. Low toob välja, et on tõenäoline, et inimkonna arenguloos oli naiste väärtus geneetiliselt vaadatuna seotud võimega saada lapsi (kes oleksid omakorda edukad samas ülesandes). Mehe väärtus seisnes aga võimes koguda ressursse ja avaldada sellega muljet naistele, et omakorda saada lapsi. See tähendab, et meie esivanemate silmis oli kõige kõrgemas hinnas 17aastane kuni varastes 20ndates eluaastates naine, kelle vööümbermõõdu ja puusade suhe oli 7 : 10 või 8 : 10 (n-ö liivakella kuju, mis viitab mh ka sellele, et tegu pole rasedaga). Meeste puhul hinnati jälle füüsilist tugevust ning valmidust riskida ressursside kogumiseks, sealhulgas teiste isaste alistamiseks. Ka välist ilu ei tasu kummagi soo puhul unustada: sile nahk, terved juuksed ja sümmeetriline nägu ja keha viitavad pärilike ja muude haiguste ning parasiitide puudumisele. Paljud tunnused, mida võib pidada kõrvalisteks või iseloomu osaks, viitavad kaudselt sellele, mis on naise või mehe puhul evolutsiooniliselt kasulik olnud. Low’ hinnangul (ja viidates omakorda arvestatavale teadusuuringute korpusele) viitab huumorimeel intellektile ja intellekt potentsiaalile jääda ellu ja koguda rumalama konkurendiga võrreldes nutikamalt ressursse. Viimane kehtib mõlema soo kohta. Ka kehasse saab koguda ressursse. Naised ladestavad neid rohkem kui mehed ja seda paljuski oma keha rasvkoesse: puusadesse, rindadesse ja tuharatesse. Naiste rasvkoe suhe veega on 60 : 40, meestel on suhtarvuks 40 : 60 (rasedus ja imetamine on naisele energeetiliselt kulukas ülesanne ja tagavara on kasulik). Tuleb tunnistada, et inimkonna evolutsiooniline taust ja selle kaudu vormunud geneetika on kõige tugevam jõud, mis ei kujunda mitte ainult bioloogiat, vaid ka soorolle ja soolist identiteeti. Kui oleks teisiti, siis ei sigiks inimkond järjekindlalt edasi ega hindaks mõlema soo puhul paljuski samu tunnuseid, mida meie esivanemad. Tõenäoliselt ka seetõttu on sooidentiteedi ümberprogrammeerimise ajalooline kogemus tume. Üldine konsensus tänapäeva meditsiinis (ka Eestis) on määrata ebaselgete sugutunnuste puhul sugu sugukromosoomide järgi (naisel kaks X-kromosoomi ja mehel X- ja Y-kromosoom). Inimesele jääb võimalus teha soovahetusoperatsioon täiskasvanueas. Meditsiinis on sotsiaalse ümberprogrammeerimise tuntuim näide Bruce Reimer, kelle enesetapp 2004. aastal on leidnud kajastamist arvukates meditsiiniõpikutes. Geneetiliselt meessoost (XY) Reimeri suguorganid said ebapädeva ümberlõikamise tõttu imikueas püsivalt kahjustada, nii et neid ei saanud taastava kirurgiaga korda teha. Vanemad lahendasid olukorra Johns Hopkinsi ülikooli psühhiaatri John Money, tuntud soolise käitumise (gender studies) uurija külastamisega. Money oli sotsiaalse ümberprogrammeerimise usku, soovitas lapse kastreerida ja kasvatada teda tüdrukuna – Bruce’ist sai Brenda. Nelja-aastaselt lõikas Brenda kääridega oma roosad ja valged kleidid puruks, eelistas alati poiste mänguasju nukkudele ning ärritus igasuguste katsete peale panna ta käituma tüdrukulikult. Täiskasvanueas tegi ta soovahetusoperatsiooni, kuid seegi ei toonud meelerahu. 2005. aastal uuriti Columbia ülikoolis suure valimiga uuringus, mis oli saanud kõigist ebaselgete sugutunnustega naisena kasvatatud XY-meestest. Selgus, et enamik oli lapsepõlves kogenud eakaaslastega võrreldes rohkem stressi, depressiooni ja nad tundsid end osana meessoost. Mitmed vaadeldavad tegid täiskasvanueas soovahetusoperatsiooni. Kui aga ebaselgete sugutunnustega XY-mehed kasvatati üles poistena, siis sellist negatiivset efekti ei tuvastatud. Peale erinevuste toob Low ka välja, et suuruse ja kaalu osas on mehed ja naised paljude teiste liikidega võrreldes teineteisega üllatavalt sarnased. Näiteks mitmete linnuliikide puhul on emased ja isased arvatud eksikombel lausa eri liikidesse – nõnda suured on erinevused suuruse, kaalu ja käitumise osas. Erinevuse ja samasuse määr oleneb alati sellest, kelle või millega kõrvutada. Inimesel on hinnanguliselt 19 000–20 000 valke kodeerivat geeni.4 Kui lisaks sugukromosoomidele väljendub nendest veel 6500 suguliselt erinevalt, siis väljenduvad ülejäänud ju samamoodi. Banaalne on seda välja tuua, aga erinevusi otsides need ka leitakse. Teise äärmusse kalduv ehk samasusi kinnitav ja sooliste erisuste otsimise osas kriitiline on Cordelia Fine oma raamatus „Soo pettekujutelmad. Tegelik suguliste erinevuste teadus“ („Delusions of Gender: The Real Science behind Sex Differences“), rünnates paljusid bioloogilisi erinevusi rõhutavaid uuringuid. Fine’i meelest on süüdi ennekõike teaduslikke uuringuid kallutanud stereotüübid, konteksti arvestamata jätmine, valepidise põhjuslikkuse eeldamine (tema arvates ei vii testosterooni kõrgem tase juhtpositsioonini, vaid juhtpositsioon tõstab testosterooni taset), aju õppimisvõime (neuroplastilisus) eiramine, liigne toetumine ebaselgele ajuskannimisele, suuri inimgruppe võrreldes leiab nende vahel alati erinevusi jpm. Paljuski võib osutatuga nõustuda, välja toodud küsitavused pole iseloomulikud ainult soouuringutele. Väikese valimi, otsitud probleemide ja halva statistikaga uuringud kimbutavad psühholoogiat ja muid sotsiaalteadusi juba mitu viimast aastakümmet. Enamik biolooge ja psühholooge usub praegu, et inimkäitumine on tõenäoliselt pärilikult kaasa saadu ja keskkonna (sh sotsiaalse keskkonna) omavahelise vastasmõju tulem. Selle väitega on nõus nii Bobbi Low kui ka Cordelia Fine5. Vaidlusküsimus on määr. Ajaloolane Yuval Noah Harari on sedastanud, et bioloogia võimaldab, kultuur keelab. Väljatoomist on väärt Harari järgmine tsitaat: „Bioloogia võimaldab naistel lapsi saada – mõnedes kultuurides nõutakse selle võimaluse kasutamist. Bioloogia võimaldab meestel omavahel seksi nautida – mõnedes kultuurides keelatakse selle võimaluse kasutamise … Tõeliselt ebaloomulik käitumine, mis läheb loodusseadustega vastuollu, pole võimalik. Ükski kultuur pole keelanud meestel taimede kombel fotosünteesida või naistel joosta kiiremini valguse kiirusest või negatiivselt laetud elektronidel teineteise külge tõmbuda … Meie arusaamad loomulikust ja ebaloomulikust pärinevad kristlikust teoloogiast, mitte bioloogiast.“ Alguses toodud Reimeri juhtumile vastupidine näide on Swyeri sündroom: naistel, kes on anatoomiliselt ja füsioloogiliselt naissoost, pole oma soo osas kõhklusi, kuigi kannavad kõikides rakkudes XY-kromosoome. Mutatsioon on vaid Y-kromosoomi ühes geenis SRY (sex-determining region Y), mis tundub reguleerivat paljude teiste sugutunnuseid määravate geenide avaldumist. Siddhartha Mukherjee kirjutab oma raamatus selle kohta nõnda: „Swyeri sündroomiga naised pole naised, kes on lõksus mehe kehas, vaid nad on naised naise kehas, mis on kromosoomide järgi meessoost (välja arvatud üks geen – SRY).“ Märkimisväärne on ühe geeni võime mõjutada peale väliste sugutunnuste (mida saab ka naissuguhormooni östrogeeniga tekitada) ka sooidentiteeti. Ka erinevate geenide avaldumise arv pole tõenäoliselt tähtis, nii arengubioloogiliselt kui käitumuslikult on suguhormoonidel üsna suur mõju. Kui täiskasvanueas hakatakse tundma, et ollakse teisest soost, siis on see tihti tingitud asjaolust, et looteeas oli aju hormonaalne tasakaal paigast ära.6 Siinkohal on kasulik tutvuda Ray Blanchardi 1989. aastal välja pakutud soo määramise üheksa astmega: a) kromosoomid (XX naistel, XY meestel), b) gonaadid ehk sugurakke tootvad organid (meestel munandid, naistel munasarjad), c) hormoonid (naistel rohkem östrogeeni, meestel rohkem testosterooni), d) suguorganid (meestel peenis, naistel tupp ja emakas), e) teisesed sugutunnused (meestel näokarvad, naistel rinnad jne), f) ajustruktuur, g) sooidentiteet (soov olla mehelik või naiselik), h) sooroll (mida tähendab olla mees või naine konkreetses ühiskonnas) ja i) erootilised eelistused.7 Igal astmel võib toimuda midagi, mis jääb statistilisest normist välja: näiteks võivad naised olla ühe X-kromosoomiga, nagu Turneri sündroomi puhul, või on jäänud aktiveerimata mingi geneetiline ühik, sõltumata kromosoomidest, nagu eelmainitud Swyeri sündroomi puhul. Bioloogiliselt on soo määramine osutunud seetõttu viimase paari aastakümne jooksul üllatavalt keerukaks. Kuigi 1990. aastal avastatud SRY-geen on selgelt kõige suurema mõjuga sootunnuste ja sooidentiteedi kujunemisel, on siiski avastatud hulk geene, mis soosivad Blanchardi astmetel kalduma kas naiselikkuse või mehelikkuse poole sõltumatult SRYst8. Keerukuse haldamiseks on kõige ebamäärase jaoks loodud vihmavarjukategooria intersex (sellel puudub eesti keeles hea vaste) ning sõltuvalt definitsioonist on selliseid inimesi ühiskonnas 1,7%9 kuni 0,018%.10 Suurema protsendi korral on arvesse võetud rohkemat, sh Turneri sündroomi, ning väiksem näit hõlmab ainult neid sündroome, kus genotüüp ehk geenide pakutu ja fenotüüp ehk kehas väljenduv erinevad selgelt. Mõlemal juhul on jäetud kõrvale erootilised eelistused, mis põhjustavad nii ühiskonnas kui ka poliitikas palju ärevust. Eesti keeles ei kiputa eristama anatoomilist ja füsioloogilist sugu (ingl sex) soorollist (ingl gender). Soorolli võib võtta kui mudelit, mis kätkeb sisendina nii bioloogia pakutu kui ka ühiskonna ja kultuuri nõudmised ning selle, kuidas psüühika peaks need tervikuks siduma. Olukorda hägustab veel enesetunnetus oma seksuaalsuse osas – sooidentiteet (ingl gender identity). Enamasti need kolm kategooriat ühtivad, kuid on mõned olulised ägedaid vaidlusi tekitavaid erisused, mistõttu on kasulik mõelda nii bioloogiast kui ka kultuurist ja kategooriatest, kus need töötavad ja kus mitte. Kuid ega keegi väga hästi tea, kus on piir geenide soositu ja kultuuri nõutu vahel. Inimesi ei saa uurida laboris kultuurist ja teistest inimestest sõltumatult ning teha nende käitumise kohta lõplikke järeldusi. Eriti keeruliseks läheb, kui võtta vaatluse alla Blanchardi taksonoomia viimased astmed. Pärilikkuse mõju on kindlasti suurem, kui kultuur arvab, kuid ka siin on pilt keerukas, kuna paljugi määrab mitme geeni ühismõju ja keskkond, mis kas soosib või ei soosi nende geenide väljendumist. Lisaks sooliselt teisitimõtlejad (gender non-conformist). Chris Crocker on näidanud, et vähemalt kultuuriliselt on soolise käitumise piirid vajadusel hägusad ning selliste inimeste keskel elades peab tunnistama, et sotsiaalset keskkonda loome pidevalt uuesti ise ja oleme seejuures mõjutatud teistest. Kindel saab olla vaid kahes asjas: a) inimese mõtlemist ja käitumist uuriv sotsiaalteadus, mis ei lähtu psühholoogiast, bioloogiast ja geneetikast, on vaid spekulatsioon ning b) geneetika, bioloogia ja psühholoogia tundmine ei tähenda lihtsamaid kategooriad, vaid avab suurema keerukuse. Siinkohal tasub taas süveneda Bobbi Low’ raamatusse „Miks sugu loeb“, kus ta on välja toonud inimese evolutsiooni universaalid: a) ressursid on kasulikud inimliigi ellujäämiseks ja soojätkamiseks, b) sooliselt eristub selgelt, kuidas kasutavad ellujäämiseks ja soojätkamiseks tarvilikke ressursse mehed ja kuidas naised ning c) see, kuidas iga sugu need eesmärgid saavutab, sõltub nii pärilikkusest kui ka keskkonna erinevustest: näiteks pole tuvastatud eraldi geene, mis suunaks mehe polügüünia (üks mees mitme naispartneriga) poole, kuid paljudes (enamasti traditsioonilistes) kultuurides kasutab meessugu võimalust nii käituda – tervelt 83% antropoloogide uuritud kultuuride hulgas on sellised. Nii siin kui ka mujal on kasulik kahe soo mudelist kinni hoida, sest mudeli headus ei seisne selle õigsuses, vaid võimes seletada maailma. Seejuures kipuvad paljud segamini ajama mudelit ja maailma, kaarti ja territooriumi. Mudeli kasulikkus ei tähenda, et see on õige kõikjal ja alati. Bioloogiliste argumentide teisendamine moraalseteks on pälvinud lausa oma termini „naturalistlik eksiarvamus“ (naturalistic fallacy) ja seda peetakse enamasti mõtlemisveaks. Rollide osas saab jätkata küsides, kui palju valikuid on meile jäetud, kui arvestada bioloogiaga. Susan Pinker on raamatus „Sugude paradoks. Miks on poisid teistsugused kui tüdrukud?“11 toonud välja, et ühiskonnas, kus inimene saab päriselt valida, ilmneb sooline lõhe eelkõige ootuste ja reaalsuse vahel. Statistiliselt kipuvad naised vabas ühiskonnas valima karjääri, kus saab inimestega suhelda, selmet raha teenida ehk ressursse koguda. Ühiskonna tasandil ei kerki probleem mitte sellest, et naised ja mehed tahavad statistiliselt erinevaid töid teha, vaid tahtmatusest maksta kõrgemat palka töö eest, mida teevad enamasti naised. Soost tingitud probleeme ühiskonnas jagub. Hiljuti võttis blogija Mark Manson sel teemal sõna: mehed sooritavad enesetapu viis korda suurema tõenäosusega kui naised ning teismelised poisid üheksa korda suurema tõenäosusega kui tüdrukud. Mehi tabab ka depressioon neli korda suurema tõenäosusega samaealiste naistega võrreldes. Enamikus riikides on kaks kolmandikku kodututest mehed ning kaks korda suurema tõenäosusega võivad saada neist alkohoolikud, meestel on ka kolm korda suurem tõenäosus langeda narkomaania lõksu. Mansoni hinnangul on meeste enesehinnang bioloogiast tingituna seotud teiste kaitsmise, toiduhankimise ja soojätkamisega. Kes sellega hakkama saavad, kuulutatakse edukateks, tippu aga kõik ei mahu. Olukorda raskendab asjaolu, et tänapäeva ühiskonnas on üha raskem neid tunge rahuldada ja täita nendega seotud rolle. Ürgtunge ümber ei programmeeri, aga rolle saab suunata ja vormida. Viimaste aastakümnete ühiskonna teisenemine ja majanduse struktuuri muutumine on nii mehe kui ka naise rolli tugevalt muutnud, lammutanud senise peaaegu täielikult, jättes aga segaseks, mis on see õige uus ja parem.12 Seega, mida selle teadmisega peale hakata? Minu soov oli välja tuua, et inimestel on geenidest tingitud soolised erinevused, sarnasused ja keerukus ning neid erinevusi, sarnasusi ja keerukust tasub uurida ja teadvustada, kui arutatakse ühiskonna tundlike teemade üle. Geenide edukuse valem jääda ellu ja paljuneda on kasulik prisma, mille kaudu saab selgitada paljutki inimkäitumises, kuid mitte kõike. Nagu võib paari näite najal järeldada, siis on anatoomilise ja füsioloogilise soo määramine lihtne ainult juhul, kui vältida süvenemist. Soorollide määratlusi ja vajalikkust ei hakanud siinkohal lahkama: las ühiskond vaidleb, kuid seejuures olgu meeles ka inimese evolutsioon ja bioloogia kogu selle keerukuses. Identiteet on seejuures kõige keerukam nähtus ning minu seisukoht on vabameelne: inimese vabas enesemääratluses mina kurja ei näe ja lihtsate mudelite korral (nt meesteks ja naisteks jaotav binaarne soomääratlus) olgu meeles tegelik bioloogiline keerukus, ent ka asjaolu, et binaarse määratluse alt jääb välja äärmiselt väike protsent inimestest.			OSCAR-2019
1.2. Tingimused kehtivad õigussuhetele, mis tekivad kliendi (edaspidi Klient) ja internetiaadressil www.rulo.ee asuva ostukeskkonna (edaspidi E-pood) omaniku EZ Rulo OÜ (edaspidi Müüja) vahel seoses E-poest Toodete tellimise ja ostmisega. Lisaks käesolevatele tingimustele reguleerivad E-poest Toodete ostmisel tekkivaid õigussuhteid Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid. 3.1. E-poes kuvatavad Tooted toodetakse ja komplekteeritakse vastavalt kliendi tellimusele EZ Rulo OÜ tootmisruumides Põlvamaal Savernas. Nimetatud toodete saadavus tagatakse mõistliku koguse piires. 3.2. Juhul, kui Klient esitab tellimuse, kuid ilmneb, et tellimuse täitmine ei ole e-poes lubatud ajaga võimalik, kontakteerub Müüja Kliendiga ning pakub välja kiireima võimaliku lahenduse. Kui Klient ei ole pakutud lahendusega nõus, tagastatakse Kliendile kogu ostusumma kahe tööpäeva jooksul. 3.3. E-poes kuvatavad fotod Toodetest on illustratiivse tähendusega ning võivad vähesel määral tahtmatult erineda Toote tegelikust väljanägemisest. Vähesel määral värvitooni, detailide või mehhanismide erinemine toodetel on e-poest tellimisel kliendi võetud risk. Eritellimusel toodetud ruloodele ei kehti 14 päevane kauba tagastamise õigus, lähtuvalt võlaõigusseadusest (VÕS § 53 lg 4 p-d 2 ja 3 koostoimes § 56 lg 1). 3.4. E-poes kuvatavad fotod, videod ja illustratsioonid Toodetest on EZ Rulo OÜ vara, mida võib kopeerida või teistes kanalites presenteerida ainult EZ Rulo OÜ kirjalikul loal. 4.2. Tellimuse vormistamiseks tuleb Kliendil liikuda Ostukorvi lehele: menüüribal ostukorvi valikus klikkida nupul „Maksma“, misjärel suunatakse Klient tellimuse vormistamise lehele. 4.3. Pärast nõutud andmete sisestamist ja andmete õigsuse kontrollimist kinnitab Klient tellimuse klikkides „Esita tellimus“. Peale antud tegevust on tellimus kinnitatud ja müüjale edastatud. 7.2 Eesti piires on kullerteenus tavarane puhul (maksimaalselt 5 tööpäeva) kliendile tasuta ja sisaldub toote hinnas. 7.4 Kui Klient soovib toote tagastada, tuleb pakendis toode tagastada Kliendi kuludega aadressile Serva, 63418, Saverna küla, Valgjärve vald, Põlva maakond, Eesti Vabariik, 63418. 7.5. Klient on kohustatud enne tellimuse vormistamist kontrollima esitatavate kontaktandmete õigsust, vältimaks viivitusi ja arusaamatusi Toodete kohaletoimetamisel. Müüja ei vastuta Toodete kohaletoimetamisel tekkinud viivituste ja arusaamatuste eest juhul, kui viivitus või arusaamatus on tingitud Kliendi poolt tellimuse vormistamisel esitatud andmete ebatäpsusest või -õigsusest. 7.6. Juhul, kui Toode ei jõua Kliendini heas seisukorras ja kinnises pakendis, on Klient kohustatud sellest E-poodi teavitama, saates vastavasisulise kirja e-posti aadressile: info@rulo.ee või helistades (+372)56960171. 8.1. Tulenevalt võlaõigusseadusest ei kehti kliendi poolt antud sisendi alusel eritellimusel valmistatud tootele 14 päeva jooksul tagastamise õigus (VÕS § 53 lg 4 p-d 2 ja 3 koostoimes § 56 lg 1). Müüja võib toote ümber vahetada või tagasi võtta juhul, kui põhjus on seotud toote kvaliteedi või funktsionaalsusega. Müüja ei võta kaupa tagasi, kui tagastamise põhjuseks on valesti sisestatud lähteandmed e-keskkonnas või kerged värvitooni erinevused e-poe piltide ja kliendile saadetud ruloo vahel. 8.2. Toodete tagastamiseks/vahetamiseks tuleb Müüjale esitada taganemisavaldus 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest. Taganemisavaldust saab esitada saates vabas vormis ühemõttelise e-kirja aadressile info@rulo.ee. Müüjale saabunud tagastusi aktsepteeritakse üksnes koos avaldusega. 8.3. Ümbervahetatav või tagastatav Toode ei või olla kahjustunud või kasutamisjälgedega, Toode peab olema pakendis. Tagastamisele kuuluva eseme seisukorra halvenemisel vastutab Klient asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest üksnes juhul, kui ta on eset kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Et veenduda eseme olemuses, omadustes ja toimimises, peaks Klient käsitsema ja kasutama asja üksnes nii, nagu tal lubataks seda tavapäraselt poes teha. 8.6. Müüja tagastab Kliendile ostusumma 14 päeva jooksul alates tagastamisavalduse saamisest. Tagastus toimub samale arvelduskontole, millelt Klient tagastatava tellimuse eest tasus. 8.4. Tellimuse tagastamise korral tagastab Müüja Kliendile kogu lepingu alusel saadud summa, sealhulgas Kliendi tasutud tellimuse kättetoimetamiskulu. Juhul, kui tellimus tagastatakse osaliselt ja tellimusele on lisandunud kättetoimetamiskulu, võib Müüja tagastada kättetoimetamiskulu proportsionaalselt tagastatud toodete arvuga. 9.2. Toote nõuetele mittevastavuse või puuduste ilmnemisel kohustub Klient Müüjat sellest teavitama koheselt, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul peale vea ilmnemist, saates ostja kontaktandmed, probleemi täpse kirjelduse ja ostutšeki numbri e-posti aadressile info@rulo.ee . Toote puuduse ilmnemisel palume koheselt lõpetada toote kasutamine. 11.3 Müüja säilitab Kliendi kohta ostude sooritamise käigus Kliendi poolt sisestatud kontaktandmed ja info sooritatud ostude kohta. Seda infot käsitletakse konfidentsiaalsena ja töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. 11.5 Iskuandmed, mis on vajalikud makse sooritamiseks, edastatakse Maksekeskus ASile ja kliendi poolt valitud pangale. 11.7. Müüja võib kasutada Kliendi isikuandmeid Kliendile eripakkumiste ja kampaaniate kohta info saatmiseks e-posti teel. Uudiskirjale on lisatud juhised maililistist välja arvamiseks. 11.9. Andmeside Kliendi ja pankade ning kaardimaksekeskuse vahel on krüpteeritud, mis tagab Kliendi isikuandmete ja pangaandmete turvalisuse. Makse teostamine toimub väljaspool E-poe keskkonda, vastava panga või teenusepakkuja turvalises maksekeskkonnas. E-poel puudub ligipääs Kliendi pangaandmetele ja krediitkaardi andmetele. 13.2. Kui ostjal on Veebipoe osas pretensioone, tuleb need saata e-kirjaga aadressile info@rulo.ee või helistada telefonil: (+372)56960171 Meie veebileht kasutab küpsiseid. Mõned küpsised on olulised teatud veebilehe osade korrektseks toimimiseks. Võite kustutada ja blokeerida kõik selle lehe küpsised, kuid siis ei tööta teatud veebilehe osad korralikult.NõustunKasutajatingimused			OSCAR-2019
Rõõmsa ja energilise moega raamatupidamisbüroo eLMEK Accounting OÜ looja ning juht Egle Vainula ütleb, et elus tuleks ära kasutada hetki, mis end meile justkui ise kätte mängivad. Aastajagu tagasi oma ettevõttega algust teinud Egle tunneb end koos oma meeskonnaga kindlalt ja motiveeritult. Vahel kujunevad olukorrad justkui iseenesest just niisuguseks, et tunneme selle hetke ära. Hetke, mil lasta lahti mingist eluetapist ja alustada sootuks uuega. Just nõnda oli see vaid aasta tagasi ka Egle Vainula elus. Egle ütleb end olevat x-generatsiooni töötegija, kellele on oma põlvkonnale omane põhjalikkus, ent ka tahtejõud ja töötahe. „Eks ma olen selline töösipelgas eluaeg olnud,” alustab ta. „Mõnevõrra on seda mõjutanud ka minu lapsepõlv – ma ei ole suurest linnast pärit, hoopiski Paidest, ja arvan, et ju sealt selline püüdlikkus ja pühendumine minusse tulnud on,” ütleb ta muigamisi. „Ega vanemad mind kuidagi otseselt suunanud ei ole, pigem on nad aktsepteerinud kõiki minu valikuid, ent kuna neil on juba aastaid olnud pereettevõte, siis on nad, iseäranis minu isa, õpetanud praktilist ellusuhtumist ning realistlikku maailmataju. Gümnaasiumi lõppedes pidas Egle plaani Tartusse matemaatikat õppima minna, ent sinna ta sisse ei pääsenud. „Seejärel proovisin ma Tallinna Tehnikaülikooli majanduse erialale, ent sinna mind samuti ei võetud,” räägib Egle eluterve huumoriga. Seetõttu oli see esimene aasta talle mõnevõrra ehmatav ja sisemist segadust tekitav, sest koolis häid hindeid saama harjunud neiu oli endas küllaltki kindel ning selline stsenaarium talle väga pähe ei tulnud. „Olin viimases lennus, kus pidi tegema eksameid ülikoolide juures, seega kulus mul toona vaat et pool suve kõiki neid eksameid tehes,” meenutab Egle. Ning selleks, et järgmisel aastal uuesti ülikooli katsetada, tuli tal teha ära riigieksamid. Nii käis ta kogu järgneva aasta erinevatel ettevalmistuskursustel, et riigieksamid ära teha. „Riigieksamid mul küll õnnestusid, ent ülikooli ikka ei pääsenud,” kõneleb ta edasi. Nii otsustas ta visata mõneks ajaks ülikoolimõtted peast ja asuda õppima eriala. Egle asus õppima Tammsaare teel asuvasse majanduskooli rahandust ja krediiti. „See näis mulle selline üldisem ala ning uskusin, et seeläbi saan aimu mitmest erinevast valdkonnast, nagu pangandus, raamatupidamine ja ettevõtlus, ning et sellelt pinnalt suudaksin ehk välja valida selle, mis mind tõeliselt köidab ja mis on minu kutsumus,” jätkab ta. Majanduskoolis oli juhtumisi üks õppejõud Rita Sikk, kes suutis Egle sõnul teha raamatupidamise talle sedavõrd lihtsaks ning samas seeläbi ka köitvaks, et ta mõistis, et tema valik on nüüdseks tehtud. „Äratundmine oli selgemast selgem – raamatupidamine on minu tee,” sõnab ta. Toona tehti kõiki erialaseid ülesandeid ikka paberil ning see võimaldas üles ehitada selge ja tugeva vundamendi, mis naljalt enam vajuma ei hakka. „Joonistasime kõiki neid kontoriste ja deebeteid ja kreediteid senikaua, kuni asi sai täiesti klaariks,” kostab ta. Egle on seisukohal, et moodsad programmid võimaldavad küll sisuliselt kõike, ent ennekõike peavad asja „füüsikaline sisu” ning toosama vundament ikka enesel selged olema. Kohe pärast kooli lõpetamist sai Egle tööle ühes raamatupidamisbüroos ning edasi kujunes töölkäimisest talle midagi niisugust, mis pani nädalavahetustel suisa pühapäeva õhtuid ootama. „Ootasin, et saaks juba tagasi tööle – seal oli lihtsalt nii meeletult põnev,” kõneleb ta õhinal. Kõik see andis talle kinnitust, et tehtud valikus pole põhjust kahelda. Põnev on Egle sõnul siiani ja iga päev pakub uusi võimalusi midagi uut õppida või siis teha midagi senisest efektiivsemalt. „Töötasin Dexteri Raamatupidamisbüroos – nii oli mu esimese tööandja nimi – üsna mitu head aastat,” jätkab Egle. „Ja kuna mulle on tõesti omane asju südamega teha, ju jäi see siis ka sealsele juhtkonnale kuidagi silma ning lõpuks kujunes nõnda, et sain selle büroo juhatajaks.” Nüüd kannab sama büroo nime IMG Numeri. „Seda läbi mitmete ühinemiste ja nimemuutuste,” lisab Egle. Töölkäimise kõrvalt astus Egle lisaks veel Tallinna Tehnikaülikooli Tõnismäel asuvasse Tallinna Kolledžisse, ja nüüd oli valik juba mõnevõrra teadlikum – ta asus õppima arvestuse suunal. „Ka see oli väga põnev aeg, kuna see oli hoopis teistmoodi õppimine, sest olemas olid juba selged teadmised ning töökogemus, ning seda täpsemini sobitusid uued teadmised olemasolevasse konteksti – kohe, kui õppejõud midagi rääkis, sai seda sidustada reaalse töö ja pärisolukordadega, ka reaalselt rakendada,” arutleb ta. Selleks, et kooli lõpetada, võttis Egle mõneks ajaks aja maha. „Minu mees oli oma töö tõttu sel ajal püsivamalt Hispaanias, ning kujunes nõnda, et olin paari kuu kaupa ja vahelduva eduga Eestist eemal ühtekokku kolm aastat,” jätkab ta. Sellesse ajavahemikku jäi Egle poja sünd ning ajaks, mil laps jõudis lasteaiaikka, oli temas küpsenud plaan saada kindlapeale vandeaudiitoriks. „Kogu senise tööelu käigus – vahepeal olin töötanud mõnda aega ka jaekaubandusettevõtte (pea)raamatupidajana – kujunes minusse arusaam, et igapäevane sisestustöö pole päris minu jaoks,” kõneleb Egle, kelle jaoks oli oluline end pidevalt proovile panna ning liiga lihtsakoelised asjad teda enam ei kõnetanud. Nüüd aga oli uus suund, mille nimel kõvasti pingutada, seatud. „Pean tunnistama, et minu ellu on alati sattunud just neil otsustavatel ja murrangulistel hetkedel, mil olen mõne uue sihiga silmitsi, mõni tore inimene, kes on just siis olemas ja usub minusse,” ütleb Egle ja naeratab taas. „Nii ka nüüd. Kohe, kui olin Hispaaniast tagasi tulnud ja lapse lasteaeda pannud, pakuti mulle võimalust asuda ametisse audiitorbüroos BDO Eesti. Ettevõtte toonane juht Jaak Annus pakkus tööd audiitori assistendina.” Selleks, et saada vandeaudiitoriks, on vaja töötada kolm aastat audiitori assistendina, mis oli ka Egle siht ja suund. Vandeaudiitori assistendi aega meenutab Egle kui igas mõttes keerulist ja pingelist perioodi. „Peab täiesti paika arusaam, et audiitorbüroos töötamine, iseäranis just assistendina, on ikka tõsiselt intensiivne ja tempokas, sest kliendid vahelduvad kiirelt ja tuleb olla suuteline ümber lülituma erinevate ettevõtete konteksti ja tegemistesse, samas tuleb kogu aeg peale uut infot. Pidevalt tuleb õppida ning samas teha intensiivset ja ränkrasket tööd, tagatippu veel ka väga pikki päevi ja hästi palju ületunde,” kirjeldab Egle oma õpipoisiaega ettevõttes, millega jäi kokkuvõttes seotuks kaheksa aastat. Naise sõnul pani see ajajärk teda korduvalt tõsiselt järele mõtlema, et kas see on ikka see, mida ta oma ellu soovib ning müüdid ja lood audiitorbüroode assistentidest, kes oma töölaua taga magavad ning tihtipeale koju ei jõuagi, ei sünni Egle sõnul sugugi päris tühjalt kohalt. „Eks see tingib ka kaunis suure voolavuse audiitori assistentide ametikohtadel, sest neid, kes sellele valule pikki aastaid vastu peaks, ei ole kuigi palju,” märgib ta. Egle ütleb, et paljusid võlub audiitori kutse kui midagi, mis on „seksikas ja vinge”, ent reaalsuses ei ole glamuuriga kuigi palju seost ning tegelikkuses on see üks raskemaid ameteid, mida enesele tahta. Ning seda ei kujuta paljud ettegi. „Samas olen tohutult õnnelik, et selle aja läbi tegin ja kõige sellega hakkama sain, sest see on väga arendav töö ja elu ning olen saanud tohutult kogemusi, mida ma raamatupidajana töötades iialgi saanud ei oleks,” resümeerib Egle ning lisab, et stressitaluvus ja ümberlülitusvõime peavad selles rollis olema ikka väga head. Ka audiitorbüroos ei jäänud Egle töökus ja ka julgus oma arvamust välja öelda märkamata. „Vahetult pärast vandeaudiitori eksami tegemist liikusin ma auditi poolelt edasi raamatupidamisteenuste osakonna juhi positsioonile,” sõnab ta tagasivaatavalt. Nii oli ta BDO raamatupidamisteenuste osakonna juhi rollis kokku kolm aastat ning tema suunata oli paarikümne alluva tegemised. Osakonna juhi positsioonile liikudes sai minust ka BDO Eesti juhatuse liige ning ühtlasi sain partneri staatuse,” sõnab Egle. Partnerid on tema sõnul välismaal enamasti meesoost vandeaudiitorid vanuses 50–70. „Tegemist on eksperdi staatusega. Lisaks kõneleb partneristaatus asjaolust, et ollakse saanud ettevõtte omanikuks,” ütleb ta. „Eks see ole mingis mõttes ka prestiižiküsimus, st sa oled millegagi justkui ikka silma paistnud,” selgitab Egle soliidse tagasihoidlikkusega. Mullu kevadel tuli Egle ellu taas pööre. „Võiks öelda, et mitte täiesti minu vabal tahtel,” kõneleb ta edasi viisil, mis annab aimdust, et tegemist oli mõnda aega temas maad võtnud sisemise dilemmaga. „Mitte keegi ei saatnud mind kusagile ära, ent juhtkonna tasandil oli kujunenud teataval määral pingeline õhustik ning see puudutas ja mõjutas ka töötajaid,” jätkab Egle rahulikul toonil. „Eks kindlasti loodeti vaikselt, et see periood möödub ning kõik on taas endine, ent kui pinged püsivad pikemalt, hakkab see pikapeale väsitama,” sõnas ta. Pärast BDO-st lahkumist leidis Egle end ühel hetkel arutlemast, et miks mitte teha midagi päris ise. „Otsus ei olnud kerge – vastupidi, päris vaevaline,” jätkab ta. „Ent samas taipasin, et paremat aega selleks ei pruugi tullagi. Ka sellel „teel” koges Egle paljuski sõprade ja tuttavate toetust ning sõbralikke õlalepatsutusi, mis kinnitasid, et ta saab sellega hakkama. Ning Egle saabki edukalt hakkama. Ta usub filosoofiat, mille kohaselt tulevad kõik inimesed meie ellu mingi selge põhjusega. Nüüdseks on tema meeskonnas kokku neli inimest, keda ta võib usaldada ning kellega koos on üsna mitu puuda soola koos ära söödud. „Meil on üsna selge ja funktsionaalne jaotus, kes mida teeb ning mis on kellegi tugevaimad küljed, moodustame üsna tasakaalus meeskonna,” sõnab Egle ja kinnitab, et praeguseks ei ole esialgsest ebakindlusest nullist alustamise ees mitte raasugi järel. Endiselt eelistab Egle tegeleda ettevõtetega ja küsimustega, mis pakuvad võimalust mõistust teritada ning reaalseid olukordi lahendada. „Sestap on meie klientideks pigem keskmise suurusega ettevõtted, kelle profiil seda üldjuhul ka võimaldab,” sõnab ta. Praegust ja vahetut kogemust oma ettevõtte nullist ülesehitamisel võtab Egle kui lisaväärtust oma ettevõttele, mis võimaldab tal kliendile ühte või teist selgemini soovitada, sest on ise kogu protsessi äsja vahetult ja omal nahal läbi teinud. „Üks kild lisandus kaleidoskoopi juurde,” sõnab Egle. Aktiivset müüki Egle oma sõnul noorele firmale teinud ei ole, küll aga on üritatud igati pildis olla, kirjutades siin-seal mõne valdkonnapõhise arvamusloo. „Eks teatud määral turundusena mõjub ka minu osalemine liikmena ERK (Eesti Raamatupidajate Kogu) nõukoja ja kutsekomisjoni töös, mille tegemistes olen aktiivselt kaasa löönud,” jätkab ta. Nii korraldati eelmisel aastal kaks diskussioonipäeva, mille õnnestumisse ka Egle oma panuse andis, olles üks päeva juhtidest. Oma ettevõtte loomisel on ta oluliselt otsustanud panustada „rumala ja mehaanilise” töö automatiseerimisse. „E-arved on üks osa asjast,” sõnab ta. „Raamatupidamisprogrammid on tema sõnul muutumas üha „targemaks” ning tihtipeale oskavad varasema tegevuse pinnalt teha osa protsesse juba automaatselt,” valgustab ta. Olles kõige sellega nüüd süviti seotud, on teema Eglet üha enam kaasa tõmbamas ning justament nendesamade rumalate tööde ärakaotamisest oli pikemalt juttu ka mainitud diskussioonipäevadel, mil üks kahest päevast oligi tervenisti suunatud e-arvetele. Egle räägib, et toona käidi diskussiooni käigus välja ka idee, et tegelikult ei ole programmi kasutajal vaja sõlmida e-arve operaatoriga otse lepingut, vaid ehk oleks mõistlik, kui tarkvaaraarendajad teevad seda ise, nii et lõpptarbijale pakutavas teenuses oleks see „töölõik” juba sees. „See tähendab, et kui ostan tarkvaraarendajalt litsentsi, on e-arveldus juba tema poolt sisse integreeritud. Praegu on üks neid ettevõtteid Merit Tarkvara, kes on niisuguse lepingu sõlminud Omnivaga, ühega e-arvete operaatoritest,” räägib Egle. „Nii ei pea lõppkasutaja selle üle pead murdma, missuguse operaatorfirmaga tasuks kaupa teha,” jätkab ta. Egle on seda meelt, et kui tarkvaraarendajad seda vajadust ja ühtlasi ka potentsiaali mõistaksid, hakkaks meil ka e-arvete osas elu kiiremini edasi liikuma. „Praegu toppabki kõik just selle taga, et arendajad ei tee omalt poolt samme teenusele lisaväärtuse loomiseks, tammume selles osas võrdlemisi selgelt paigal,” leiab Egle. „No sellest on meil ehk juba hakatud aru saama, et mis see e-arve on, ent samas ei tehta ka omalt poolt mingeid samme, et oma elu lihtsamaks muuta. See on üks teadmisi, mida soovin raamatupidajateni viia – tuleks mõista, et oma tööd on võimalik lihtsamaks ja efektiivsemaks muuta, sest see annab võimaluse pakkuda kliendile sisukamat teenust, mis omakorda looks eeldused ehk ka teenuse hinna tõstmiseks,” argumenteerib ta. Egle sõnul on kõik niisugused „ühiskondlikud” funktsioonid nagu ERK töös osalemine rangelt vabatahtliku iseloomuga töö, mida üldiselt ei tasustata. „Raha pärast ei teeks seda vast keegi, pigem ikka seesmisest vajadusest ja missioonitundest valdkonna arengusse panustada,” sõnab ta. Teades neid eksamiülesandeid, mis ei ole Egle hinnangul kuigi keerulised, tundub talle, et midagi on siin pildil valesti. „Näib, et paljud lähevad ka kirvega kurge püüdma. Eksamit ei võeta tõsiselt ning ei teadvustata, et need ülesanded on kõik õpitavad,” lausub ta. Egle sõnul ei olnud uute töötajate leidmine tööturult juba audiitoribüroos töötamise ajal just ülearu kerge ülesanne. „Selle töö juures on olulisim seoste leidmise ja loomise oskus. Näiteks niisugust assistenti, kes tervikut kohe haarata suudaks, polnud sugugi lihtne leida. Ent keerulisim oli leida juba kogenud võõrkeeleoskusega inimest, nagu rahvusvaheline audiitorbüroo seda eeldas,” hindab Egle tagantjärele audiitorbüroos töötatud kogemust. Eglele on värbamisintervjuusid läbi viies jäänud tunne, et mida aeg edasi, seda vähem loetakse erialast kirjandust. „Raamatupidamises on lisaks A-le ja B-le olemas Eesti hea raamatupidamistava ehk uue nimetusega Eesti finantsaruandluse standard, kus on etteantud reeglid raamatupidajale. Ja kui sa siis seda põhivara lugenud ei ole, siis ongi kaunis raske hakkama saada,” leiab ta. Ka kohtab Egle sõnul tänapäeval väga palju foorumeid, sh Facebookis, kus inimesed tekitavad mingi arutelu või küsivad midagi ilma, et nad eelnevalt midagi kusagilt lahti teeks või iseseisvalt uuriks. „Minu silmis on see võrdlemisi piiratud käitumine – ehkki saadakse võib-olla sadakond vastust, ei pruugi tõde niisuguste arutelude pinnalt üldse välja tullagi,” teab ta. „Seda seetõttu, et ühe küsimuse taustal võib olla mitmeid erinevaid mõjutajaid, mida vastajad ei tea – taustsüsteem puudub ju. Ent tihtipeale kiputakse saadud vastuseid ikka tõe pähe võtma ning väga sagedasti ka praktilises töös ellu viima,” sõnab Egle ja leiab selle olevat üha süveneva ühiskondliku laiskuse. Nüüdseks on Egle ja tema meeskond teinud juba päris palju müügipakkumisi ning välja on kujunenud kaks selget suunda teenuse pakkumisel: raamatupidamine ja palgaarvestus. „Kui ettevõtte raamatupidajal töökoormus üle pea kasvab, on palgaarvestus kõige lihtsam moodul, mida tervikust eraldada, sest lähteandmed on vaadeldavad täiesti iseseisvalt,” selgitab ta ja lisab, et paljudes rahvusvahelistes kontsernides on koguni reegel, et palgaarvestus viiakse ettevõttest välja. „Seda siis objektiivsuse ja konfidentsiaalsuse tagamise motiividel.” Selline mõttelaad hakkab Egle sõnul nüüdseks jõudma ka Eestisse, mistõttu kasvab ajaga ka vajadus selle teenuse järele. Veel pakub eLMEK Accounting OÜ personaliteenust laiemalt, näiteks on tehtud ka värbamisi. „Selle suuna peal on eraldi inimene, kes ei ole meil praegu küll veel palgaline töötaja, ent nõudluse kasvades on see tulevikus kindlasti loomulik areng,” märgib ta. Hiljaaegu alustas Egle koos oma meeskonna niisuguse lahenduse väljatöötamist, mis võimaldaks ilma pabereid mängu toomata puhkuseavaldust sisestada veebipõhisesse programmi, kust peale juhi viseeringut liigub see automaatselt palgaarvestuse tarkvarasse. „See arendus valmib meil lähiajal, ning loo ilmumise ajaks on meil tõenäoliselt juba kasutusel,” lubab Egle. Seepärast tahabki ta vähendada n-ö lolli tööd, et vabastada selle arvelt aega mõtlemiseks ja kliendi jaoks olemas olemiseks. Kuna Egle abikaasa on professionaalse lauatennisemängijana tihedalt seotud spordiga, on see nakatanud kogu pere ning nüüdseks on ka tema kümneaastane poeg sellega seotud. Enamik pere nädalavahetusi möödub ühel või teisel võistlusel, olgu siis mehe või poja osalusel. „Nii ei jää ka minul muud valikut, kui nendega kõike seda kaasa teha,” sõnab Egle. Nüüdseks on paar abielus kuuendat aastat, ehkki koos elatakse juba kuueteistkümnendat. „Kui kusagile reisi plaanima asutakse, võetakse esmalt ette ikka nii mehe kui poja spordikalender,” naerab Egle. Lisaks mängib Egle abikaasa Saksamaal, mis seab omajagu kitsendusi ühistele tegemistele. Ent kord aastas leiab pere aega käia Austria mägedes suusatamas. „See on asi, milles lööme kõik kaasa ning praeguseks on sellest saanud meie pere traditsioon.”			OSCAR-2019
Teen väikese ülevaate Tais toimunud olümpiaadist. Kahjuks ei saanud olümpiaadi toimumise ajal väga kirjutada, kuna internet oli võrreldes Eestiga mitukümmend korda aeglasem. Sellest olenemata oli meil järjekordselt väga hea tulemus: kolm pronksi (Siim, Taido ja Paul) ja üks hõbe (Carel). Organisatoorselt oli olümpiaad väga hästi läbi viidud. Mentorid ei pidanud hotelle vahetama, kõik ajakavad olid enam-vähem õigeaegsed (ülesannete arutelu läks pikemalt, aga see juhtub alati nii) ning kõik sujus väga hästi. Õpilased said nautida head hotelli ja käia paljudel ekskursioonidel, kus nägid kultuuri ja loodust. Avatseremoonial kohtusime ka printsessiga, aga tundus, et seal olime meie printsessile etteaste (Tema vaatas lavalt meid ja kõik kõned olid tema poole). Ilm oli üüratult palav ja niiske. Piisas viis minutit õues olla, et üleni läbimärg olla. Õnneks hoonete sees oli jahutus. Ülesanded ise olid standardsed aasia koolkonna omad: pigem lihtsad, aga väga palju. Praktilises töös (31-32 kraadi juures) pidi tiitrima, sünteesima ja ümberkristallima ning spektrofotomeetriga mõõtma. Teoorias oli lihtsalt väga palju ülesandeid – 11! Seetõttu oli antud võistlus meie õpilastele pigem raske, kuna esimesed kohad määrati pigem kiiruse, vormistamise ja lingvistika alusel, kui et keemia tundmise. Iga väiksemgi viga oli suure kaaluga. Kuid õnneks suutsid siiski kõik õpilased lõpuks pronksi kätte saada. Kasuta aega efektiivselt! Kui ühe ülesandega kuidagi toime ei tule, pöördu selle juurde tagasi hiljem – ehk suudad vahepeal mõne teise ülesande edukalt ära lahendada! Tee kõigepealt ära see, mida oskad. Loe alati ülesanne ja küsimused lõpuni. Ülesande alapunktid pole alati omavahel seotud. Püüa ülesandest ära teha nii palju, kui oskad, sõltumata sellest, kas oled lõppvastuseni jõudnud või mitte. Võimaluse korral jäta ülesannete puhtandisse kirjutamisel kahe ülesande vahele natuke vaba ruumi. Äkki lahendad hiljem veel mõne punkti ära ja siis saad selle sinna juurde lisada – nii on parandajatel lihtsam Sinu töös orienteeruda ja väiksem tõenäosus, et neil osa ülesandest tähelepanuta jääb. Juhul, kui ülesande lahendus jätkub siiski kusagil teisel leheküljel, kirjuta viide, et ülesande parandaja teaks seda otsida (näiteks: „jätkub 3. leheküljel“). Ülesannete lahendused ei pea puhtandis olema numbrijärjekorras. Kuigi olümpiaadi pingelises situatsioonis võib see olla vahel keeruline, ei maksa siiski unustada, et keemia on reaalteadus. Enne, kui kirjutad, et vee tihedus on 1 kg/m3 , mõtle, kui palju võiks kaaluda liitrine piimapakk. Puhka vahepeal silmi. Vaata vaheldumisi kaugusesse (näiteks aknast välja) ja lähedale. Sule silmad ja suru neile kergelt. Need harjutused aitavad silmadel lõdvestuda. Olümpiaad ei ole kontrolltöö, vaid võistlus! Olümpiaadiülesanded on õnnestunud raskusastmega, kui nad võimaldavad moodustada pingerea, mitte siis, kui kõik saavad üle 90% punktidest! Žürii parandab ja arvestab ainult puhtandit (kui ei ole jõutud lahenduskäiku puhtandisse ümber kirjutada, tuleb teha mustandis ring vastava ülesande ümber ja märkida PUHTAND). Arvutustes kirjuta välja suuruste ühikud ja veendu, et arvutuse tulemusel taanduvad üleliigsed ühikud välja ning lõpp-vastus tuleb soovitud dimensiooniga! Ülesande numbrile ja arvutuslikule vastusele tuleb teha ring ümber. Arvulise vastuse esitamisel peab olema näidatud ka lahenduskäik, mille kaudu jõuti vastuseni. Ülesanded tuleb üksteisest eraldada kriipsuga. Kui mõne küsimuse vastus on ülesande ülejäänud lahendusest eraldi, tuleb märkida, kus ta asub. 4.-9. september toimus Moskvas 1. Metropoliste olümpiaad. Tegu on uue algatusega Moskva linnavalitsuse ja Moskva ülikooli poolt, kus keskkooliõpilased neljalt alalt (keemia, füüsika, matemaatika ja informaatika) tulevad kokku ja lahendavad ülesandeid. Osalejad esindavad linnu, mitte riike, kust pärineb ka olümpiaadi nimi, kusjuures igast linnast oli igale alale kaks võistlejat, st kokku kaheksa igast linnast. Linnu oli võistlusel 18 eri riigist kokku 22, neist 3 Saksamaalt ja 2 Venemaalt ja 2 Kasahstanist, ülejäänud riikidest ainult üks linn. Võistlusel oli lisaks tavalistele linnaekskursioonidele (millest tõsiselt ekskursiooni meenutas ainult kesklinnas tehtud orienteerumismäng, kus sai näha linna ajaloolisemat poolt) oli kavas ka väljaspool arvestust olev võistlus, mida nad nimetasid Blitz-tuuriks, kus kogu tiimiga lahendati valik võistlejate endi poolt enne võistlust koostatud ‘keskkooli lõpueksamite tasemel’, mille tegelik tase varieerus IMO longlisti ja kaheksanda klassi tunnikontrolli vahel. Kokku 80 ülesannet, teoreetiliselt 20 iga ala peale, kuid kuna informaatika on sisuliselt matemaatika, siis matemaatikud said neljakesi 40 ülesannet lahendada. Blitz-tuuri tulemuseks sai Eesti tiim nigela koha kuskil keskel, kuigi paari hooletusviga mitte tehes oleks vähese vaevaga võinud esikaheksasse tõusta. Võistlus ise koosnes kahest osast kahele päevale jagatuna, keemikud ja füüsikud tegid esimesel päeval eksperimenti. Eksperimendi tase keemias oli rahvusvahelise võistluse kohta RKO-l osalenule mannetult madal, võib-olla lihtsamgi kui lõppvoor. Kuid samas ka mõistetav – võistlejaid oli kõikjalt Euraasiast, ning kuna tegu on esmakordse võistlusega ei olnud keegi, või kui siis venelased ise, treeninglaagreid ega midagi sarnast korraldanud, mistõttu puhtalt koolilaboris toimetamisega oleks keerulisemate ülesannete puhul lootusetult jänni jäädud. Praktilises voorus tuli keemias teha kaht ülesannet, esimeses tiitrimise abil määrata sukroosi ja glükoosi protsentuaalne sisaldus etteantud proovis, ning teises sünteesida kaks hüdrasooni ja võimalikult suur saagis saada. Lisaks tuli teha mõni lühike arvutus ja vastata seotud küsimustele, nagu “miks on üks hüdrasoon tumedam punane kui teine”, mille vastus tuli leida hüdrasoonide struktuuri analüüsides. Teisel päeval oli teoreetiline voor, kus anti lahendamiseks viis ülesannet. Tasemelt olid need tohutult erinevad eksperimentaalse vooru ülesannetest, enam-vähem samal tasemel rahvusvahelise olümpiaadiga. Ülesannetest olid esindatud ABC-tüüpi anorgaanika, biokeemia (suhkrute), orgaanilise keemia ja kineetika ülesanne, lisaks üks peamiselt arvutuste korrektsusel põhinev, kuid natuke termokeemiat sisaldav ülesanne. Kuna rasked ülesanded on alati toredad, oli teoreetilist vooru vapustavalt tore lahendada, kuigi ideaalist oli tulemus mõlemal Tallinna keemikul kaugel. Igal alal võistles 44 õpilast, kõige paremini läks Eestil füüsikas, kus Taavet Kalda Reaalkoolist teenis üldvõidu ja kuldmedali, Juri Geiman Mustamäe Reaalgümnaasiumist esines alles kümnendikuna samuti edukalt. Informaatikas teenisid Reaalkooli abituriendid Tähvend Uustalu ja Rao Zvorovski mõlemad pronksi olles vastavalt 16. ja 17. kohal. Matemaatikas saavutas Reaalkoolis õppiv Kaarel Hänni jagas 10.-14. kohta ja teenis sellega hõbemedali, Mustamäe Reaalgümnaasiumis õppiv üheksandik Pavel Grubeljas medalini ei jõudnud. Keemias sai Carel Kuusk Reaalkoolist 7. koha ja hõbemedali ning Artjom 27. koha ja pronksmedali. Koreast pärit külalisorganiseerija Duckwan Lee pakkus avatseremoonial välja ka võimaluse, et tulevikus tuleb ühel õpilasel lahendada kõigi nelja ala ülesandeid, kuid mis juhtuma hakkab näeb alles järgmine aasta. Ettevõtmine on tänuväärne, kuna iga hariduslik sündmus viib maailma edasi, ja kuigi nt Tartu tublidel õpilastel jääb asjade praeguse seisuga sellisel võistlusel käimata, on juhitud tähelepanu riikidelt linnadele, kus toimub peamine teaduse edasiviimine. Keemia õpikojas antakse eksperimentidele baseeruv ülevaade erinevatest keemia põhikooli ja gümnaasiumi kursuste teemadest. Käsitletakse analüüsi, happeid ja aluseid, oksüdeerimist sünteesis ja redokstiitrimises, värvaineid, lõhnaaineid, anorgaanilist sünteesi ja elektrokeemiat. Õpikojad toimuvad regulaarselt, üks kord kuus ca. 4 tundi rühmadena õpikodade programmi tugikoolides üle kogu Eesti. Teaduskooli kursuste hulka on lisandumas ka praktilised kursused Tartu Ülikooli laborites. Rohkem infot ilmub aasta jooksul Teaduskooli leheküljel. Loodusteaduste alas plaanitakse hakkata läbi viima õpilaste uurimistööde konkurssi. Täpsem info kuulutatakse aasta jooksul.			OSCAR-2019
Eile käis stuudios 27-a. ilus noormees, kes on väikese ja tundmatu bändi bassimängija. Nad otsivad juba tükk aega lauljat, kuid ennast ma targu ei pakkunud. Intervjuu oli lühike ja poos ebaseksikas, aga vähemalt silmarõõmu sain üle hulga aja. Saan Turus kogutud netitutvujate materjale kasutada tulevasel isiknäitusel Draakoni galeriis Tallinnas. Siinsele näitusele teen endiselt ikka kunstnike probleemide värki. Eile õhtul käisin kapitalismivastast perfokat vaatamas. Noormees, kes selle 1, 5 tunnise tegevuskunstiteose esitas, on lõpetanud Turu Kunstiakadeemia ja teeb hetkel kapitalismivastaste perfokate seeriat. Ta luges tekste, milles kordus sõna kapitalism, tõmbas supermarketi kilekotist suure Miki-Hiire kinda välja ja imiteeris sellega oraalseksi, puhus poolpalja tagumikuga vilepilli jne. Kunstnik meenutas mulle Juku-Kalle Raidi. Üldse polnud nii hirmus nagu algul räägiti, et uhuuu, see on julmuse teater ja värki… tutkit. Aga intervjuu saan ikka. Täna intervjueerisin stuudios Lapimaalt pärit kunstnikku Paula Väinämöd, kes on olnud algusest peale Sumu residentuurikoordinaator. Hetkel tegeleb ta oma pimeduseprojektiga. Meil oli huvitav arutelu kohalike kunstnike teemal. Muuhulgas tuli juttu võtmetest: ta küsis, kas ma tahan Titaniku võtmeid ja vastasin, et igaks juhuks mitte, sest võin need kaotada, kuna juba ühed kaotasin. Seepeale rääkis ta loo kahest kunstnikust, kes Sumus hiljuti resideerusid. Üks oli rootslane ja teine norrakas. Kui norrakas saabus, oli ta pagas lennujaamas ära kadunud. Tüüp laekus ühikasse, kaasas vaid rahakott ja mobiil, lisaks lennukompanii poolt antud hambahari ja käterätt. Sai oma toa võtmed ja järgmine asi, mis juhtus, oli et ta läks toast välja ning unustas võtmed koos mobiili ja rahaga tuppa. Kell oli 10 PM ja ta seisis üksi koridoris, ainult rõivad seljas. Õnneks kohtus ta sealsamas rootsi kunstnikuga, kes kohe appi tõttas. Nimelt saab võtme kaotaja helistada vastavale asjapulgale, kes 60 EUR-i eest toaukse lahti teeb. Mis juhtub, kui raha pole, sellest vaikib ajalugu. Rootslane läks oma tuppa, võttis mobiili, tuli toast välja ja unustas oma võtme tuppa. Nüüd tuli juba kaks korda 60 EUR-i välja käia, sest mõlemad kunstnikud olid end välja lukustanud. Kokkuvõtteks tsiteerin Tartu grand old lady’t, kunstnik Helle Vahersalu: „Te olete kõik ühed kuradi kunstnikud!“. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks kellegi hajameelsuse tõttu oma sõpruskonnast välja arvanud, aga imesid juhtub, isegi kui ei usu. Minuga kindlasti! Niisiis kaotasin kogemata P.P võtme ja seejärel ka P.P. Praegu veel on lootust, et valvelauatädi võtme üles leiab, sest ta mainis, et talle toodi üks selline võti, kuid ta on unustanud, kuhu ta selle pani. Vahet muidugi enam pole, sest nii palju kui olen aru saanud, on P.P juba luku ära vahetanud, kuigi võtme peal aadressi ei olnud ja uks asub hoopis teises linnas. Paradoksaalne on, et kui püüdsin teda rahustada, hakkas tal katus sõitma, nii saavutasin vastupidise efekti. Saan üldiselt inimestega hästi läbi ja elu jooksul olen sattunud vaid paar korda tõsise jama ette. Pisiarusaamatusi on rohkem, kuid kuna keel ja suhtlemine juba olemuselt on ebaloomulikud ja kunstlikud, on ajutised segadused paratamatud ja neid tekib igal inimesel. Tegijal juhtub. Minu ja P.P põhiline erinevus seisneb selles, et tema usub inimestest eeskätt halba, mina aga head. Mitte et ma mingi naiivitar oleksin, aga seni, kuni tüüp vastupidist pole tõestanud, pean teda OK-iks. Hiljuti jalutasime öisel surnuaial, kus nägime kaht noort mustanahalist ringi kõndimas ja seebikaga kuud pildistamas. Minu jaoks olid nad välistudengid, P.P jaoks pätid. Turus on mitu suurt rahvusvahelist ülikooli ja -akadeemiat. Siin pole põhjust iga vastutulijat kuritegevuses kahtlustada. Ma ei taha öelda, et peaks kogu ettevaatuse üle parda viskama ja mingit supernaist mängima vaid lihtsalt, et kui inimene pidevalt kõiki kahtlustab ja elus saadud negatiivseid kogemusi meelde tuletab, on ta omadega läbi. Ma pole blogis tavaliselt oma seebiooperitest kirjutanud, sest kuna neid juhtub minuga harva, ei ole tahtmist muuta blogi teemat, milleks on mu tegutsemine kunstnikuna, aga võib-olla ON AEG. Muidu mõtlete veel, et mul ei olegi suhteid ja suhteprobleeme, millega seoses arvate, et järelikult pole mul ka tundeid ega tundeprobleeme. Tegelikult who cares. Niikuinii te ei kommenteeri siin. Võib-olla lõpetan üldse blogi pidamise ära. Minusugune grafomaan vajab kirjutamist või siis pildilist kujutamist nagu õhku, nii et tegelikult on väheusutav, et tõesti blogipidamise suudaksin lõpetada. Isegi kui selle lõpetaksin, kirjutaksin mujal edasi.:) Lihtsalt selles on asi, et elan hetkel teises riigis, mis on küll Eesti moodi, aga mitte päris Eesti ja sellisena super, aga kui keegi siin mäkra hakkab mängima, tekib tunne et tahaks kõik sinnapaika jätta, aga eesti sõbrad on ju kaugel. aga pessimisti ja optmimisti erinevus on see, et optimist võib pettuda ja pessimist saada meeldiva üllatuse osaliseks, kui nende ootused ei täitu Olen viimase mõtteavaldusega nõus.:) Palju etem on rõõmsalt üllatuda, kui head loota ja pettuda. Ega ma mõelnudki oma tekstis, et ootan inimestelt ja olukordadelt ainult head. Hoopiski mitte! Tegelikult olen erapooletu ega evi mingeid erilisi ootusi. Ei kahtlusta inimesi kurjas lihtsalt. Üks loogiline ootus on siiski: selleks, et ühiskond saaks toimida, peaksid suhted olema eluterved ja coolid. :D Pean vaid jälle kord tödema,et oled tölgitsenud asjad reaalsusest kaugele,kuid kas vöib blogi ausalt ja töepäraselt kirjutada - see ongi teine kysimus. Siiski kommenteerin niipalju,et kui on selge töenäolisus,et naisterahval pole turvaline öösel körvalistes kohtades liikuda - siis ma ka end ohtu ei pane. Sellel ei ole pessimismiga midagi tegemist. Ja teiseks kui vaadata Sinu elukohta Turus ,kus ei pääsenud välismaalaste poolele päevalgi ilma vötmeta - siis tuli Sulle kordki meelde - miks nii range turvaline olukord oli sinna loodud? Kogu ühikas oli loomulikult lukustatud. See on elementaarne, et tänapäeval hoitakse uksed lukus. Ma ei olegi tervemõistusliku oma vara kaitsmise vastu vaid mulle lihtsalt oli suur ehmatus, et võtme kaotamise peale on võimalik sõbrale öelda, et teda enam oma ellu ei taheta. :( Kui ma oleksin Sveniga, kes on 3 x meie koduvõtmed kaotanud, samuti käitunud, oleksime juba ammu lahutatud. Mulle on inimesed asjadest palju tähtsamad ja nii see ka jääb. Samamoodi on turvalise linnas liikumisega: kui terve mõistus ütleb, et ohuvõimalus on nullilähedane, siis kavatsen ka edaspidi seda kuulata ning kesköisel kalmistul ringi jalutada, sest see on mu valik. Mõni ei julge isegi Tallinnas Lasnamäel olla, juba püksid sõeluvad püüli ja mõni saab omas kodus ka peksa, inimesed ongi erinevad. Alles hiljuti nägin soome meedias videot: pagulased kristlikul kalmistul.Otse loomulikult mõnitamas haudu,irvitamas ja muid omamaiseid tempe tegemas.Tõsi,polnud öö vaid lauspäev,majad paistsid eemal nagu oleks Lasnamäe.			OSCAR-2019
Olen mitu aastat mõelnud, et kutsekasse võiks astuda. Mingi ameti peaks selgeks õppima, sest meie süsteemis kunstnik olla on umbes sama, mis haige olla. Peast käisid läbi IT, lüpsja, autoremondilukksepp ja lõpuks kondiiter. Küpsetada on tore, sest päris mulle meeldiks räpases ja külmas garaažis autode all roomata. Alles hiljuti olid pannkoogid ainuke toit, mida oskasin valmistada. Nüüd teen Pavlovat ka ja keedan moosi. Igatahes, here we go. Aasta ilma kunstita! Seda on varem tehtud (vt. kunstnik Tehching Hsieh One Year Performance). Mida Hsieh elu elamise all silmas peab, ei oska öelda. Käisin juba suvel Tartu Kutsehariduskeskuses vestlusel. Komisjoni liikmed olid sõbralikult meelestatud. Siis selgus aga, et mul tuleb septembris näitus õppetöö algusega ühele ajale. Mulle öeldi, et võin talvel uuesti sisse astuda, kui vahepeal ümber ei mõtle. Sihikindel nagu ma olen, ilmusingi südatalvel uuesti vestlusele. Oli 30 kandidaati ja komisjonis seekord vaid kaks naist. Nad olid seekord ranged ja püüdsid mind hirmutada. Minult küsiti, miks ma tahan sisse astuda. Seletasin, et tahan kogeda midagi kunstimaailmast erinevat. Meie vahel hargnes umbes selline vestlus: „Vabalt võib juhtuda, et pead terve päeva ainult koristama. Ja seal on must! Rutiinne töö! Päev läbi võib ainult porgandikooki teha. Kui siin osad on arvanud, et nemad hakkavad ainult torte kaunistama, on nad pärast väga pettunud!“ „Igatahes ei pruugi sa üldse kaunistamiseni jõuda. Meil on tööstuse jaoks ettevalmistus. Järjest on tulnud õpilased ütlema, et nad ei suuda rutiinset tööd teha. Ega teil nüüd midagi enam vahele tuleks, kuni õppetöö läbi?“ Nad püüdsid mind veenda, et töö on raske ja vastupidavust on vaja ja uurisid, kas ma olen ikka valmis. „Suur kunstnik nagu sa oled, kuidas sa kujutad end ette rutiinset tööd tegemas?“ Komisjon muigas selle jutu peale ja kordas, et tordi kaunistamist tõenäoliselt ei jõua üldse teha. Kordasin, et ma ei tahagi kaunistada. Inimestesse on sügavale juurdunud müüt, et kunstnik tegeleb kaunistamise ja kaunite kunstidega. Tegelikult ei ole mul kaunistamiseks iial annet olnud. Ma pole kunagi suutnud korrektselt värvida, et üle ääre ei läheks, kenasti lõigata ega kleepida. Kolepakkimises saaksin ma esikoha. Rutiinne töö tuleb enda jaoks lahti mõtestada. Šamaanid ja Tiibeti mungad teevad ka rutiinset tööd. Maalimine võib olla ääretult rutiinne ja jõutrennist ma ei räägigi. Lõpetuseks anti mulle ainete nimekiri ja öeldi, et kulutused on ca 20 eur tervisetõend ja ca 60 eur kokariietus koos veekindlate jalanõudega. Mulle öeldi, et info kooli sisse saamise kohta ilmub juba vestluspäeva õhtuks veebilehele. Piilusin kannatamatult sinna juba lõunast alates iga tunni aja tagant. Imelikuks muutus olukord, kui isegi õhtul kella viie paiku lehel tühjus vastu vahtis. Kartsin, et vaikus tähendab, et mind ei võetud vastu. Olin nii kaua juba kondiitri erialast unistanud ja kujutlenud, kuidas ma, kokamüts peas kooke küpsetan, lõputööks majasuuruse Pavlova teen, terve aasta ühelegi kunstinäitusele jalga ei tõsta ja nõnda edasi. Ja nüüd äkki ei võeta mind vastu?! Kunstniku elukutse on alati riskifaktor. Mul pole kordagi elus lastud kergekäeliselt peale kunsti muud teha. Ega ma olegi eriti muud teha üritanud, kuna ma lihtsalt ei oska peale kunsti mitte midagi (ega ma kunsti ka võib-olla oska). Mõttetu olevus selline. Eluvõõras, kohmakas, veidravõitu ja kasutu. Käisin lapsepõlves kolm aastat maakoolis nimega Juuru Keskkool. Seal pidid õpilased sööklapäevi tegema. See tähendas, et nimekirja alusel aitas iga päev paar õpilast koolisööklas kokki. Mina unustasin iga kord oma päeva ära ja kokk ilmus alati ootamatult keset tundi klassi, et mind sööklasse kutsuda. Juuru kooli kokatädi ütles mulle, kui koolisööklas töötasin: „Oled tore tüdruk, aga tööd sa küll teha ei oska!“. Mitte et ma seda südamesse oleksin võtnud. Kõik mu elus on tiirelnud kunsti ümber. Õppimine: lastekunstikool, kunstikool, ülikooli maalieriala, kunstiakadeemia idk eriala. Töö: põhikooli kunstiõpetaja, kunstipoe müügiesindaja, Photopointi digitöötleja. Mulle ei ole ükski neist töödest meeldinud, aga võimalik et see on seotud asjaoluga, et kõik need ametid on näiliselt kunstiga seotud, aga kunst ja kunstnik peaksid minu meelest olema mingis mõttes vabad, mitte et ma usuksin müstilisse vaba mõtte lendu, aga „Kunstniku töö on teha head kunsti ja diilerid peavad oskama seda valida.“ (galerist Olga Temnikova Hommiku TV-s). Kunstnik ei pea teesklema, et kunstipoes on ta kunstniku rollis, teeb müügitööd kui kunstnik ja teab õlivärvide rahvusvahelist märgistust sellepärast, et ta on kunstnik. Vabsee ei pea seal kunstnik olema! Mida vähem sa sellisel tööpostil kunstnik oled, seda kauem sa seal vastu pead, aga lojaalne ja vastupidav ori on firmade unistus. EKA õppejõutöö mulle meeldis, aga naeruväärse palgasumma tõttu tulin ära, mis ei tähenda et ma tulevikus võimalusel tagasi ei lähe. Vabatahtlik töö vanglas ka oli äge. Milline oleks kunstniku võimalus tõsiselt mingit tööd teha? Radikaalselt kunst hüljata. Õppida ära amet ja praktiseerida seda, kuni silme eest on must, kuni suust ainult korinat kostub ja saad ükskord aru, et peale kunsti on veel muu maailm, millest värvikalt kõneles juba Emma Goldman 100 aastat tagasi. Milleks see hea on? Et tulevikus paremat kunsti teha, arvaku mõni pealegi, et kestvusperfokat Äng enam ületada ei saa. Lootsite, et kaon kunstiväljalt igaveseks? Oma sisseastumise juurde tagasi tulles on märgilise tähendusega, et sain alles järgmise päeva hilisõhtuks tulemusest, aga ka selle viibimisest teadlikuks: Õnnitlen! Olete kondiitri erialale vastu võetud. Tartu KHK vabandab, et infosüsteemis tekkinud rikke tõttu viibis teie teavitamine kondiitri erialale sisse saamisest. Vastuvõtukomisjoni otsus sisestati vestluse päeva lõpus ja on kooli infosüsteemis nähtav. Kahjuks ei ole tänase päeva jooksul saadud IT-alasest veast jagu ja nii ei saa teie oma õppima asumist kinnitada. Jne. Juba enne kooli astumist kõva adrekalaks ja segadus. Pole paha. Kool algab 13. veebruaril ja on iga kuu 3. ja 4. nädalal esmaspäevast kolmapäevani pikkade päevadena. Lisandub 10-nädalane praktika. Mu isa on selles koolis elektriku ja joonestaja eriala kiitusega lõpetanud. Kool tahtis teda saata Moskvasse edasi õppima, kuid segastel asjaoludel isa keeldus ja astus hoopis mereväkke, kus teenis rõõmsalt allveelaeval… aga see pole üldse enam see lugu! Tartu Kutsehariduskeskuse koolilaul. Toomas Lunge on sõnade autor. Kadunud Ilme Pagar oli ta tädi. Ilme Pagar on mitmel mu suurel õlimaalil ja filmis Harilik pensionär. Palju õnne ja toredat kokkamist!!! Ma olen ka mõelnud kutsekooli astumise ja mõne praktilise eriala peale... aga mina sihin Räpina Aianduskooli ja mh. mesindust. Ups, rääkisingi välja oma unistuse... Aitäh, Sol! :) Kas see teine kommentaar kuulub ka sulle? Muide, mu ema õppis Räpinas mesindust ja jäi väga rahule, oli vist üle 30 a. mesinik. Peale abikaasa surma üksi enam ei jõudnud kahjuks. Ma mesinikuks ei hakka, kuna kardan nõelamist, aga sina küll teosta oma unistus! :) Huvitav. Kondiiter ehk suhkrupagar (ilus sõna!). Keegi, kes valmistab magustoitu. Mis pani mind mõtlema, et mis asi võiks olla maguskunst ... Võib-olla on maguskunst see, mille järgi ühiskonnal nälg on. Ja võib-olla kehtib ka kunsti kohta umbes seesama, mida Karl Martin Sinijärv räägib Postimehes kokaraamatute võidukäigust ja ilukirjanduse väljasuremisest kahe põlvkonnaga. Ta ütleb, et "ilukirjandus [on] ääretult mitmekesine, aga süüa tahavad nii Kaplinski kui Contra austajad". Ka siis kui su kunsti eest on keegi nõus maksma, ei muutu see ikkagi tööks. Seda enam, et see nõusolek võib päevapealt ära kaduda.... Kuule, esimene anonüümus. Kas sinu meelest peaks kõik maailma kunstiakadeemiad sulgema? Hobi ei õpetata doktoritasemel! Kui inimesel on kunstis teaduskraad(id), ei saa seda parimagi tahtmise juures hobiks nimetada. Hobikunstnikud on ka olemas. Iseõppijad. Miks ei. Teine anonüümus! Väga julge tegu, et mu blogi kommenteerisid. Järgmine samm on sama tegevust korrata oma nime alt ja siis juba teha kõike muud, millest oled unistanud, aga pole teha julgenud! rõõm on kõike seda lugeda, ülikoolist ametikooli "tagurpidikäik" saavutab viimasel ajal mingis mõttes järjest enam populaarsust, ka siinkirjutajal on see tee (vähemalt poolikult, ametikooli osas) läbi käidud. Lisaks lugesin Sinu süüdistuslugu ja vaatasin videot Eesti lipu videoga seoses, seletuskiri uurijale oli tore A ja B, ajas muigama. Ent väga hästi argumenteeritud ja mul on hea meel, et see lõpetati, süüdimõistev otsus oleks olnud mu meelest väga ebaõiglane. Ei salgagi, et sattusin seda kõike lugema paljaste rindade aktsiooni ajendil. Mu meelest on Eesti ühiskond küllalt piiratud, hea et Sul jätkub jaksu kõige sellega tegeleda. Aitäh! :) Ülikool toodab üsna suures ulatuses töötuid või lootusetuid juhtumeid, kes on sunnitud leiba teenima oma erialaväliselt. :( Usun, et ametikoolid võidavad aina enam populaarsust ja tore, et sinna saab minna tasuta igas vanuses õppima. :)			OSCAR-2019
Toorilised ja multifokaalsed läätsed – silmapood.ee valikus on olemas parim valik nii toorilisi ehk astigmaatilistele silmadele mõeldud kontaktläätsesid, kui ka mitmevaatelisi ehk multifokaalseid läätsesid. Tule ja tee oma valik targalt ja turvaliselt. Uued materjalid, uued tehnoloogiad, läätsed arenevad iga aastaga. Selle pärast on oluline, et läätsed mida müüme oleksid uued ja kõige värskemad mudelid. Vähe sellest – muretseme ka selle eest, et iga üksik toode oleks võimalikult värskelt tootmisliinilt tulnud. Paljudes prillipoodides seisavad tooted mitmeid kuid või lausa aasta enne riiulis kui varutud tooted lõpuks maha müüakse. Silmapood.ee teeb kõik selleks, et riiulil seisnud toodete asemel jõuaks teile kõige värskemad tooted mis on just teie jaoks maaletooja laost saadetud. Läätsede hinnad prillipoodides ja apteekides on võrreldes silmpood.ee lehega 40-60% kallimad. Me teeme kõik endast sõltuva, et hoida kontaktläätsede hinnad meie poes võimalikult soodsad. Kampaaniate ja allahindluste ajal on võimalik leida tooteid mis on müügil alla omahinna. Seda selle tõttu, et me ei soovi hoida laos tooteid seismas ja pigem müüme tooted kiiresti välja ning väldime toodete vananemist ning laojäägi suurenemist. Väga suur valik läätsedest on müügil 40-60% all soovitusliku jaemüügi hinna. See tähendab, et hinnad meie e-poes on teile püsivalt soodsad ning tooted kindlad ning maaletoojate ning tootjate poolt ametlikult müüdud ning Meile pakutakse pidevalt müügiks erinevate idaeuroopa ja aasia riikide laojääke ja tootmisjääke. Meie kindel seisukoht on , et kõik tooted peavad tulema ainult ametlikest kanalitest. Me ei võta müüki, ega toeta kuidagi vanade ja kahtlase päritoluga toodete müüki eestis. Seetõttu töötame ainult tehaste poolt ametlikult seatud maaletoojatega. Valiku tegemisel saad toetuda läätsede füüsilistele parameetritele nagu läätse baaskumerus, kontaktläätse diameeter jne. Aga ka subjektiivsetele parameetritele nagu mugavus, sobivus jne. Oluline on, et valiksid need läätsed mille põhilised parameetrid vastavad sinu retseptile ning sõelale jäänud toodete vahel tuleb erinevaid mudeleid proovides leida just teie soovide, võimaluste ning tegevustega sobivad. Kindlasti on välja kujunenud sellised kontaktläätsed mida hinnatakse teistest sagedamini "parimad kontaktläätsed" või "mugavaimad kontaktläätsed" Hea viis selliseid läätsesid leida on vaadata enim müüdud kontaktläätsesid. Miks ühed läätsed osutuvad populaarseks ja miks osad mitte on läätse omaduste koosmõju. Ehk siis, tihti jäädakse kontaktläätsede puhul valima läätsesid ainult ühe või teise parameetri ja näitaja põhjal. Olgu selleks läätse materjal, läätse hapnikujuhtivus, läätse veesisaldus vms. Tegelikult on aga läätsed niivõrd erinevad, et tegelik kasutusmugavus ja sobivus selgub ainult proovides. Madala veesisaldusega läätsed ei tähenda, et silmad jäävad kuivaks ja vastupidi. Vaadata tuleb koosmõju ja seda mis tundega te õhtul läätsed silmast võtate. Head kontaktläätsed on sellised mille puhul te ei oota päeva lõppu, et lõpuks ometi läätsed silmast saada vaid head kontaktläätsed on need mida te mõnikord isegi unustate silmast võtta. Ehk läätsed mis moodustavad harmoonilise terviku teie silma ja teie elustiiliga. Ühepäevased kontaktläätsed on hea valik neile kes kannavad läätsesid vaheldumisi prillidega, kannavad peamiselt prille ja kasutavad kontaktläätsesid vaid mõnede tgevuste juures nagu sportimine, matkamine, ujumine jne. Ühekordseid läätsesid on mugav kaasas kanda juhuks kui peaks olema vajalik neid ootamatult vahetada või prillide asemel kasutada, piisab kahest väiksest paari millimeetri paksusest ja umbes 1 euro suurusest pakendist mis vajadusel mahuvad isegi rahakotti. Ühekordsete kontaktläätsede tegelik eelis ja peamine põhjus miks optometristid ja silmaarstid neid soovitavad on aga nende puhtus ja ohutus. Ühekordsed läätsed on konteinerist võttes 100% desinfitseeritud 100% sama kvaliteediga kui tehasest tulles ja täiesti valmis silma panemiseks. Mitmeid kordi silmast võetud ja puhastatud ja uuesti silma pandud läätsede puhul ei pruugi alati olla tagatud 100% puhtus, sest eksimine on inimlik ja õhtul väsinuna läätse silmast võttes võib juhtuda, et oleme teinud hooletu liigutuse, vigastanud läätse pinda, või jätnud läätse pinna korralikult puhastamata. See aga tähendab, et meie läätse kandmisel võivad hakata ilmnema ebamugavad kõrvalmõjud. 30 päevased läätsed või teisiti öeldes korduvkasutusega läätsed on läätsed mida me kasutame pikaajaliselt kuni 30 päeva jooksul. Sageli küsitakse - kas 30 päeva tähendab 30 kasutuskorda? Ei ! See tähendab, et läätsed tuleb ära kasutada konteineri avamisest 30 päeva jooksul. Isegi kui te olete selle aja jooksul toodet kandnud vaid 1 - 2 korda, ei või peale 30 päeva möödumist neid enam silma panna, see ei ole enam ohutu. Miks? Vastus on - läätsed kaotavad olulise osa oma füüsikalistest omadustest tänu mehaanilisele kulumisele ja keemilistele protsessidele mis toimuvad igapäevase kandmise aga ka lahuste ja muu keskonna koosmõjul. Kas 30 päevaseid läätsesid võib hoida siis silmas 30 päeva järjest ? Päris järjest vast mitte. Iga nädal peaks tegema ühe päeva kus silmad puhkavad kontaktläätsedest. Kui tervet päeva ei soovi teha siis võiks vähemalt õhtul võimalikult vara läätsed silmast võtta ja järgmine hommik veidi hiljem tagasi silma panna KONTAKTLÄÄTSED: Kasuta vaid nägemiskontrolli spetsialisti poolt soovitatud kontaktläätsesid! KONTAKTLÄÄTSEDE HOOLDUSLAHUS: See on spetsiaalne lahus, milles kontaktläätsesid hoida ja millega neid mehaaniliselt puhastada ja loputada tuleb. Lahust tuleb vahetada enne ja pärast iga kasutuskorda. LÄÄTSEKONTEINER: Selles hoitakse kontaktläätsesid pärast nende originaalpakendist väljavõtmist. Läätsekonteinerit ei pea kasutama ühepäevaseks kasutamiseks mõeldud kontaktläätsede korral. PUHTAD KÄED: Enne kontaktläätsede silma asetamist ja nende sealt eemaldamist tuleb kindlasti käsi pesta. Juhul kui puudub võimalus pesta käsi puhta vee ja seebiga, on soovitatavkasutada spetsiaalset käte desinfitseerimisvahendit (reisil olles ja eriti suvel, mil igal pool ümberringi on palju liiva ja tolmu, tuleb eriliselt hoolitseda selle eest, et silma ei satuks abrasiivseid osakesi). NIISUTAVAD TILGAKESED: Neid vajavad pikaajaliselt arvuti taga töötavad või autot juhtivad inimesed (arvuti taga töötades pilgutavad inimesed silmi harvem kui tavaliselt, mis aga tekitab sarvkesta pinna kuivamist ja võib tekitada kuiva silma sündroomi). Sobivad tilgakesed tuleb välja valida koos silmahooldusspetsialistiga. Alati pidage nõu oma arsti või optometristiga!			OSCAR-2019
GPS võrgu rajamist alustas USA kaitseministeerium 60-ndatel aastatel. See 12 miljardit USA dollarit maksma läinud projekt oli mõeldud vastase rakettide stardiseadeldiste avastamiseks ja hävitamiseks. 80-ndatel anti GPS kasutamiseks ka tsiviilelanikele. Tsiviilelanikele oli GPS signaal saadaval, sisaldades meelega lisatud vigu. Seda seepärast, et vähendada teiste riikide tiibrakettide juhtimissüsteemide täpsust. Vaid USA sõjaliseks tarbeks mõeldud GPS-vastuvõtjad võimaldasid täpset infot. Tsiviilkasutajad pidid seetõttu leppima kuni sajameetrise veaga. 1. maist 2000 aastal lõpetati USA presidendi Bill Clintoni otsusega GPS-ile sihilikult ebatäpse info lisamine. Maa atmosfäärist tingituna on praegu GPS info ebatäpsus maksimaalselt 20 meetrit. Sarnane süsteem (Glonassi) on loodud ka Venemaa kaitsestruktuuride poolt. Oma positsioneerimissüsteemi tahab luua ka Euroopa Liit. Euroopa Liit, eesotsas Saksamaa ja Prantsusmaaga soovivad keskenduda põhiliselt tsiviilprobleemide lahendamisele. Näiteks soovitakse lahendada järjest kasvavaid liiklusprobleeme. On ju kõigile teada Lääne-Euroopa automagistraalide ülekoormatus ja suured ummikud. GPS-süsteem koosneb 24 satelliidist, mis tiirlevad oma orbiitidel maapinnast umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. Nende tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS-vastuvõtja mõõdab oma asukoha määramiseks kaugusi neljast teadaolevate koordinaatidega satelliidist. GPS vastuvõtja asukoha määramise täpsus sõltub kahest faktorist: satelliitide koordinaatide ning vastuvõtja ja satelliitide vaheliste kauguste mõõtmise täpsusest. Iga GPS-satelliit saadab pidevalt välja keerukat pseudojuhuslikku signaali, mida vastuvõtja kasutabki mõlema parameetri väljaarvutamiseks. Koordinaatidega on asi vähemalt teoorias suhteliselt lihtne - kuna satelliidid liiguvad kindlatel orbiitidel, on nende koordinaadid igal ajahetkel võimalik välja arvutada. Tegelikult asi muidugi nii hõlbus ei ole, sest paratamatult kalduvad satelliidid oma ettenähtud trajektooridelt kõrvale. Siin tulevadki appi maapealsed jälgimisjaamad, mis mõõdavad pidevalt satelliitide tegelikke koordinaate ja saadavad neile parandusandmeid. Satelliidid omakorda saadavad need andmed vastuvõtjale edasi. Satelliidi kauguse mõõtmiseks mõõdetakse tegelikult aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks. Teades valguse levimise kiirust, on selle aja järgi võimalik arvutada ka kaugus. Kuna valguse kiirus on väga suur (umbes 300000 km/s), siis tuleb ka aega mõõta äärmiselt täpselt - 0.001-sekundine viga aja mõõtmisel tähendab 30-kilomeetrist viga kauguse arvutamisel. Parima võimaliku täpsuse saavutamiseks on igas GPS-vastuvõtjas samasugune signaaligeneraator nagu satelliitideski ja vastuvõtja mõõdab tegelikult ajalist nihet tema enda genereeritud signaali ja satelliidilt saadud signaali vahel. Tehnilistel põhjustel saab seda mõõta palju täpsemini kui lihtsalt kahte kellaaega üksteisest lahutades. Tegelikult tekib selles situatsioonis ikka veel üks probleem, kuigi satelliitidel kasutatakse aatomkelli, mis tagavad piisava täpsuse, ei ole vastuvõtjates aatomkellade kasutamine puhtmajanduslikult mõeldav. Osutub, et neljanda satelliidi mõõtmistulemust saab kasutada ka GPS-vastuvõtja kella korrigeerimiseks. Nimelt, kui vastuvõtja kell on satelliitide kelladega sünkroonis, siis lõikuvad kõigi nelja satelliidi kerapinnad ühes punktis. Kui aga vastuvõtja kell käib ette, arvutab ta kõigile satelliitidele tegelikust suuremad kaugused ja kerapinnad ei lõiku ühes punktis. Kui selline asi juhtub, siis keerab vastuvõtja oma kella tagasi seni, kuni arvutatud kerapinnad lõikuvad täpselt ühes punktis. Peaaegu samamoodi korrigeeritakse ka vastuvõtja kella mahajäämist. Seega, tuleb välja, et GPS-vastuvõtjat saab kasutada ka aatomkellana! Siiski pole sellega veel kõik probleemid lahendatud. Nimelt ei ole valguse levimine atmosfääris nii ühtlane kui GPS-seadmed vajaksid. Kui satelliidilt tulev signaal läbib iono- ja troposfääri, kallutavad mitmesugused laetud osakesed teda otseteelt kõrvale ja tegelikult läbib signaal kõverjooneliselt liikudes pikema maa kui on satelliidi ja vastuvõtja vaheline kaugus sirget mööda. Loomulikult vähendab see mõõtmistulemuste täpsust. Selle probleemiga võitlemiseks kasutatakse kolme tehnikat. Esiteks on võimalik mõõta atmosfääri keskmist ioniseeritust ja seeläbi keskmist kõrvalekallet hinnata. Siiski ei ole atmosfääri olek peaaegu mitte kunagi täpselt keskmine ja seetõttu annab selline ennustamine suhteliselt tagasihoidlikke tulemusi. Tõhusam korrektsioonimeetod põhineb tõsiasjal, et erineva sagedusega signaalid alluvad laetud keskkonna mõjutustele erineval määral. Iga satelliit saadab tegelikult välja kahte erineva sagedusega signaali, mille andmete vahe järgi ongi võimalik ka tegelik viga paljastada. Kahjuks on aga üks neist signaalidest, nn P-code, kodeeritud ja seda suudavad dekodeerida ainult USA sõjaväe GPS-vastuvõtjad. Tsiviilkasutuseks mõeldud navigarid tohivad kasutada ainult nn C/A-code signaali, mis lisaks on oma olemuselt ebatäpsem kui P-code. Nimelt sisaldab C/A-code meelega tehtud vigu, mis peaks takistama USA-vaenulikke sõjavägedesid GPS-süsteemist täit kasu lõikamast. P-code sisaldab muuhulgas ka infot C/A-code sihilike vigade kohta, mistõttu sõjaväe vastuvõtjad saavad need vead elimineerida. Siiski on leitud meetod, mille abil saab ka ainult C/A-code kasutades vigu oluliselt vähendada. Selle nimeks on DGPS (diferentsiaal-GPS). DGPSi idee sarnaneb mõnevõrra satelliite kontrollivate maajaamade tööpõhimõttega. Üks vastuvõtja (nn baasjaam) pannakse seisma täpselt teadaolevate koordinaatidega punkti ja lastakse tal pidevalt mõõta satelliitide poolt antavaid tulemusi. Kuna see vastuvõtja teab oma tegelikke koordinaate, on tal võimalik välja arvutada vahe tegelike ja mõõdetud koordinaatide vahel. See vahe edastatakse samas piirkonnas tegelikke mõõtmisi tegevatele GPS-vastuvõtjatele, mis saavad oma mõõtmistulemusi vastavalt parandada. Kui vahemaa baasjaama ja tööjaama vahel ei ole väga suur (kuni 200 km), siis on nähtavate satelliitide C/A-code moonutused ja atmosfääriolud nende asukohtades piisavalt sarnased, et selle meetodiga mõõtmistäpsust tervelt kahe suurusjärgu võrra parandada. Tabelis 1 ongi ära toodud kummagi meetodi saavutatav keskmine kogutäpsus, tabelis 2 on aga toodud kõigi olulisemate veatüüpide osakaalud nii tavalise kui ka diferentsiaal-GPSi mõõtmiste lõpptulemuses. Tegelikult kasutatakse kahte liiki DGPSi. Online-DGPS tugijaam annab info vigade kohta edasi reaalajas, postprocessing-DGPS tugijaam aga salvestab vead koos kellaaegadega logifaili, mille abil on hiljem võimalik tegelikke mõõtmisi teinud vastuvõtja andmeid enne kasutamist parandada. Loomulikult ei tule postprocessing-DGPS kõne alla kiiret reaktsiooni nõudvate ülesannete puhul, näiteks lennu- ja laevaliikluse juhtimisel. Kaardistajatele on see aga täiesti sobiv lahendus ja seejuures online-DGPSist tunduvalt odavam. GPS-i ei tasu ajada segamini GSM-iga. Kuigi viimasel ajal on hakatud rääkima ka mobiiltelefoni abil oma asukoha määramisest (teenus töötab hästi seal, kus on tihe mobiilivõrk, sõltub GSM teenusepakkujast jms) käib tõeline positsioneerimine ikka GPS-i abil. GPS on globaalne positsioneerimissüsteem, mis võimaldab mis tahes maakera punktis olles teada saada oma asukoha koordinaadid. GPS seade on üsna GSM telefoni sarnane, jämedama (ülitundliku siseantenniga varustatud) antenniga ja veidi suurema ekraaniga. Tavakasutaja GPS seadmed maksavad 3 - 15 tuhat krooni, erinedes täpsuse, navigeerimisvõimaluste, ekraanikese suuruse ning tarkvara võimaluste poolest. GPS-i kasutamine ei nõua mingit liitumist ega makse - ostad seadme ja kasutad vabalt, kustahes ja palju tahes. Hea onu Sam on (ikka selleks et rakette vaenlastele täpselt pihta lasta) üles saatnud 24 satelliiti, mis varustatud ülitäpsete aatomkelladega (eksimine kuni 1sek / 70 000 a kohta). Nendelt vastuvõetavate ajasignaalide järgi arvutabki GPS seade oma asukoha. Selleks peab "näha olema" vähemalt 3 satelliiti, kõrguskoordinaadi saamiseks 4. Mida rohkem seda täpsem, kuigi see sõltub ka nende asukohast GSP seadme suhtes. Kuni eelmise aasta 1. maini olid satelliidid varustatud spetsiaalse veageneraatoriga, mida oskas kõrvaldada vaid USA armee, aga nüüd on GPS suurusjärk täpsem kui seni. Laiatarbe GPS seadmed suudavad määrata oma asukoha < 20m veaga, keerukatest ja kallitest seadmetest ning hilisemast järeltöötlustarkvarast koosnevad (ning miljoneid maksvad) süsteemid eksivad vaid senti- ja millimeetrites. GPS ei toimi siseruumides, ka väljas majade vahel võib vastuvõtt olla häiritud, samuti metsas, eriti peale vihma, kui puud on märjad. Samuti võib häirida vastuvõttu äike. GPS ei tööta ka vee all juba 1 cm sügavuses. Autos toimib ta aga kenasti. GPS seade on puhtalt vastuvõtja, ise mingit signaali ei väljasta. Liikumine maastikul või merel teades oma sihtpunkti koordinaate. Rangelt võttes määrab GPS üksnes asupaiga koordinaadid. Kõik edasine on seadme sees oleva (või seadmega ühendatud arvuti) tarkvara küsimus. Kuna koordinaate määratakse pidevalt, siis on nende muutumise järgi lihtne arvutada ja ekraanil kuvada niihästi liikumise suunda kui kiirust. Kui oled sisestanud oma retke sihtpunkti koordinaadid (või need varem seal viibides salvestanud), siis näitab GPS sulle kaugust ja suunda sihtkohani ning isegi eeldatavat kohalejõudmise aega. See ongi üks vabaaja GPS-i kasutusvaldkond - ükskõik kas orienteerud maastikul, metsas või merel. GPS-iga pole karta et kogemata Läti randa sõuad. GPS-i võib kasutada ATV, paadi või skuutri asukoha- ja kiirusemõõtjana, monteerida jalgrattale või torgata taskusse metsa minnes. GPS mõõdab ka läbitud teekonna pikkust, arvutab keskmise kiiruse ja salvestab isegi teekonna. Katsetatud Magallan GPS on 12 kanaliline, st suudab kasutada kuni 12 satelliidi andmeid korraga ning asukoha viga ei tohiks ületada 10 meetrit, olles avatud maastikul isegi väiksem. Seade on keskmise mobiiltelefoni suurune ja raskune, töötab tavaliste AA patareide või akudega kuni 10h järjest, ilmastikukindel, vette kukkudes jääb pinnale ujuma. Ekraanil näeb oma teekonda, koordinaate, kiirust, suunda, kaugust sihtpunktist, ümbruskonna erinevaid objekte ja palju muud. Magallan GPS-i saab punkte (objekti nimi ja koordinaadid) niihästi ise salvestada kui ka vastava tarkvara abil kaardilt laadida. Mahutab kuni 20 000 punkti. Selleks määratakse arvutis kuvataval kaardil ristkülik ning märgitakse, millist laadi punkte soovitakse - autojuhil pole vaja majakaid ega poisid, veokajuhil vaatamisväärsusi. Seda laadimist teeb maaletooja tasuta, tarkvara saab ka endale osta. Enne reisile minekut võib laadida vajaliku piirkonna punktid. Teine kasutusvaldkond on GPS seadme ühendamine arvutis oleva kaardiprogrammiga (kallid GPS seadmed omavad ise suurt ekraani ja sisselaetavaid kaarte). Võtame tavalise sülearvuti, installeerime sinna Regio Eesti CD-Atlase ning ühendame juhtmega GPS-i arvuti COM porti. Regio kaardile tekib sinine täpp - seal sa oled. Ja kui sina liigud liigub ka täpp kaardil. Paberkaardiga see võimalik pole... Samuti saab arvuti panna salvestama tervet sinu teekonda ning pärast seda kaardil uuesti (ja kiirendatult) kuvama. Regio kaarti ja GPS-i kasutasid kõik Offroad dÅ¾iibiralli osavõtjad, aga kaart on abiks ka linnas või väikestel teedel orienteerumiseks. Microsoft AutoRoute Europa abil saab koostada marsruuti üle terve Euroopa, ja GPS on siingi abiks - võõras linnas orienteerumine on vahel keerulisem kui merel ekselda. GPS-i võib lennukiski kasutada - kuna ta on vaid vastuvõtja, ei tekita GPS ka mingeid raadiosignaale ega -häireid. Laevades ja kaatrites kasutakse tavaliselt spetsiifilisi GPS-e, mis varustatud heade rannikukaartidega ning mis teevad koostööd laeva juhtimissüsteemiga - GPS juhib kaatrit mööda etteantud punkte sihtkohta. Kasulik on "mees üle parda" funktsioon, mis ühe nupuvajutusega salvestab õnnetuskoha täpsed koordinaadid, mis võimaldab kaatrit täpselt samasse kohta tagasi pöörata - lagedal tormisel merel pole "tagasi" samale kohale tulemine põrmugi lihtne asi. Kolmas kasutusvaldkond on puht töine - näiteks mingit üht liiki objektide (kõrgepingemastid, kotkapesad, rändrahnud või mistahes muud) kaardile kandmine. Kuna seejuures on tihti vaja salvestada ka lisainfot iga objekti kohta, siis ei piisa GPS-is asukoha salvestamisest ja sellele nime andmisest. Siin tuleb appi pihuarvuti ja sellele sobitatud GPS lisamoodul. Kasutades ära Palmi portatiivsust (ei anna ju ühtegi sülearvutit võrrelda Palmiga, mis pintsaku või jopetaskusse mahub) saab kerge vaevaga luua Palmi rakenduse, mille abil näiteks elektriposte või sidemaste inventariseerida - kasutaja läheb posti alla, alustab uut kirjet, sisestab posti numbri, valib isolaatorite materjali ja arvu ja GPS-ist salvestuvad vastavatesse lahtritesse täpsed koordinaadid. Müügil on GPS lisamoodul Palm V/Vx-le (sobib ka IBM WorkPadile) ja teine mudel Handspring Visioritele. Kasutatakse ära Palmi suuremat ekraani ning seda et Palm on pihuARVUTI, seega on võimalik kasutada Palmis kümneid erinevaid GPS-iga koos töötavaid programme ja laadida erinevaid kaarte. Kaasas on tarkvara, mis võimaldab määrata oma asukohta, kiirust suunda jne ning salvestada punkte ning teekondi. Samuti saab CD-l kaasa Route Europe, millelt saab laadida Palmi Lääne- ja Põhja-Euroopa kaarte, moodustada marsruuti jne. Kui hankida internetist vastavat tarkvara, saab Palmi laadida tükke suvalisest muust kaardist - tuleb vaid see vastava tarkvaraga konverteerida sobilikku formaati ning sisestada selle kaarditüki kahe vastastikuse nurga koordinaadid. Siis oskab Palm GPS-ist saadava koordinaadi järgi kaardile oma asukohta kuvada. Neljandaks rakenduseks on jälgimine-turvamine. GSP seade ja GSM telefon ühendatakse ja peidetakse autosse - nii saab ülevaate oma autopargi liikumistest või varastatud auto asukohast. Lihtsustatult öeldes toimib asi nii, et GSM telefonile saadetakse päring, telefon võtab GPS seadme lugemi ja edastab vastusõnumiga pärijale. Käesoleva materjali eesmärk on anda juhiseid oma GPS'i häälestamiseks Eesti tingimustes. Juhiste rakendatavus sõltub konkreetse toote omadustest, siin toetutakse firma Garmin odava tasku-GPS'i eTrex kasutamisel saadud kogemustele. Autor ei ole mingil viisil seotud navigatsiooniseadmeid või kaarte tootvate või müüvate firmadega. Samuti ei vastuta autor, kui mõni lugeja neid juhiseid järgides metsa ära eksib... Et GPS'i ja kaardi abil mingisse punkti navigeerida, on vajalik, et mõlema koordinaatsüsteemid ühtiksid. Kaardil on tavaliselt näidatud kasutatav koordinaatsüsteem e. võrgustik (näit. "Balti Kaardisüsteem 1993") ning referentsellipsoid (näit. "GRS-80"). Viimast nimetatakse ka map datum'iks. Loomulikult on enamasti kaartidele kantud ka geograafilised koordinaadid (kraadid, minutid, sekundid), ent praktikas on mugavam kasutada meetril baseeruvaid ristkoordinaate. Viimaste kasutamist Eesti oludes siin vaatlemegi. Eesti kaardimaterjalist üldisemalt on võimalik lugeda Maa-ameti lehelt. Lühidalt võib öelda, et Eesti Põhikaardil (trükiversiooni mõõtkava 1 : 20 000) kasutatakse L-EST 92 koordinaatsüsteemi, Eesti Baaskaardil (trükiversiooni mõõtkava 1 : 50 000) aga TM-B koordinaatsüsteemi. Nii Põhi- kui Baaskaarti saab poodidest osta "tükikaupa" - ainult vajalikku piirkonda kujutava lehena. Põhikaardist on paberil saadaval alles valdavalt kesk- ja lõuna-Eesti. TÜ Geograafia Instituudi serveris räägitakse täpsemini Eestis kasutatavatest koordinaatsüsteemidest, mida on kaugelt rohkem kui üks. Mainigem siiski, et nn. pühapäevamatkaja - GPS'i-kasutaja seisukohast on olulised neist vaid mõned. Et Eestis kasutatavaid võrgustikke ja daatumeid pole mainitud mudelil (veel?) võimalik otseselt kasutada, tuleb mõlemad kirjeldada käsitsi, kasutades seadeid User Grid ja User Datum. Oluline on märkida, et võrgustiku ja daatumi käsitsi seadistamise võimalus lisati eTrexile alates firmware versioonist 2.04. Versiooni saab kontrollida leheküljelt SETUP > SYSTEM: UTM võrgustik on kantud nii Põhi- kui Baaskaardile ja nende puhul ongi seda mõistlik kasutada - puudub vajadus jännata kraadide, minutite ja sekunditega, piisab joonlauast või teravast silmast ja vahemaad saab koheselt meetrites kätte. Arvestusega, et oleme suutelised joonlauaga mõõtma täpsusega 0,5 mm, saame objekti asukohta Baaskaardil määrata 25-meetrise täpsusega. Muidugi tuleb navigeerides arvestada GPS'i enda vea suurust. Eriti tõsiselt ei maksa võtta eTrex'i enda poolt näidatavat täpsust, mis võimaldab küll hinnata satelliitide nähtavust antud kohas kuid ei tähenda sugugi, et olete end positsioneerinud nt. 7 meetrise täpsusega. Kui tahta vähegi täpsemat lugemit, on soovitav minutit 10..15 paigal püsida. Õnneks suudab eTrex koordinaate ajas keskmistada. Loomulikult tuleb ka GPS sättida sel juhul UTM võrgustikku kasutama. Selleks valime GPS'i menüüdest SETUP > UNITS > POSITION FORMAT ja otsime sealt üles rea UTM/UPS: Eesti Põhikaardi koordinaatsüsteem. Kasutatatakse laialdaselt ka nt. maaüksuste plaanidel, milledele muid võrgustikke peale kantud pole. Tegemist on Lamberti konformsele koonilisele projektsioonile tugineva võrgustikuga, mida Garmini eTrex'il puudub kahjuks võimalus defineerida. Eesti Baaskaardi koordinaatsüsteem. Erinevus L-EST'ist põhja suunas 40..60 m, ida suunas 20..40 m, sõltuvalt kohast. Tegemist on Mercatori põiksilindrilisele projektsioonile tugineva võrgustikuga, mida Garmini eTrex'il on võimalik defineerida. Selleks tuleb valida SETUP > UNITS > POSITION FORMAT nagu UTM'i puhulgi, kuid nüüd valime formaadiks User Grid. Avaneb uus menüü: NB! Kindlasti salvestage muutused enne leheküljelt lahkumist. Muidu tuleb sisestamisega otsast peale alustada, või mis veel hullem - eksite metsa ära... Olemegi aparaadile TM-B võrgustiku selgeks teinud. Teatava täpsusega saame nüüd kasutada ka L-EST võrgustikuga kaarti, kui GPS'i näidule liidame põhja suunas nt. 50 m ja ida suunas lahutame näidust nt. 30 m. Sobivate korrektsioonide leidmiseks tasub huvipakkuvas piirkonnas külastada mõnd teadaolevate L-EST koordinaatidega punkti. Punkte leiab hõlpsasti näiteks Eesti Kaardikeskuse Geodeetiliste punktide andmebaasist. Veel on vaja paika sättida map datum. TM-B tugineb ellipsoidile GRS-80, mida aga eTrexi menüüdes pakutavate hulgas pole. GPS kasutab sisemiselt WGS-84 ellipsoidi ja meil on võimalik käsitsi sisestada WGS-84 ja soovitava ellipsoidi parameetrite vahed. Paraku võimaldab Garmini eTrex sisestada esimest nelja parameetrit ainult täismeetritena, ka lapikuste vahe DF kirjeldamiseks napib meil kohti. Seega pole mõtet eTrexi ja TM-B kasutamisel User Datum'it defineerida. Lohutuseks olgu mainitud, et GRS-80 asemel võib rahulikult kasutada ka WGS-84 - erinevus koordinaatides jääb enamasti vahemikku 0,5..1,2 m olenevalt piirkonnast ja pole seega vaba aja veetmisel oluline. Olgu ka mainitud, et suurus DF saadakse võrreldavate ellipsoidide lapikuste vahe korrutamisel 10^4-ga ja sellisena tuleb ta ka sisestada. Linnade ja asulate puhul võite sattuda kaartidele, mis kasutavad oma kohalikke süsteeme. Teeme oma aparaadile selgeks näiteks Tallinna kohaliku süsteemi (baseerub Krassovski-40 ellipsoidil): Siin on erinevused juba suuremad. eTrex'i jaoks tuleb jällegi kõik väärtused peale DF ümardada täismeetriteni. Käsitlesime olulisemate ristkoordinaatide ja daatumite kirjeldamist eelkõige Garmini eTrex'i kontekstis. Loomulikult tuleb navigeerimisel arvestada nii GPS'i enda täpsusest tingitud vigu, kui ka näiteks vigu, mis tekivad erinevate daatumite kasutamisel või muudel sarnastel põhjustel. Sõltuvalt maastikust ja eesmärgist võib mõnekümnemeetrine viga olla kas väga suur või väga väike. Täppismõõtmisteks kasutatakse loomulikult hoopis keerukamat ja kallimat aparatuuri ja keerulisemat metoodikat.			OSCAR-2019
Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 5, Sotsiaalhoolekande seaduse § 22, § 22¹, § 22² ja § 22³ alusel. Toimetulekutoetust on õigus taotleda üksi elavatel isikutel või perekonnal, kelle liikmed on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad kehtivat elamisluba ja kelle elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Luunja vald. Toimetulekutoetust makstakse üksi elavale isikule või perekonnale, kelle kuu netosissetulek pärast alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist Luunja Vallavolikogu kehtestatud kulude piirmäära ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri suuruse üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või teiste üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühist majapidamist omavate isikute sissetulek. Perekonna arvestusliku toimetulekupiiri määramisel arvatakse perekonna koosseisu ka perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressandmetega. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelneva kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud vallavolikogu poolt kehtestatud määras ning kehtestatud toimetulekupiir. Perekonna arvestusliku toimetulekupiiri arvutamisel võetakse perekonnaliikmetena arvesse töövõimelises eas mittetöötavaid perekonnaliikmeid, kui nad: 2) on töötukassas töötuna arvel, aga ei saa töötutoetust, kuid osalevad töötukassa poolt suunatud tööharjutusel või tööpraktikal või tööturukoolitusel; 1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule või perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; 4) tööturuteenuste ja –toetuste seaduse alusel tööturukoolituses, tööpraktikas ja tööharjutuses osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust ning tööturukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi; Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = (EK + TP) – S, kusjuures TT- toimetulekutoetus, EK- eluasemekulud normpinna ulatuses, TP- perekonna arvestuslik toimetulekupiir, S- perekonna sissetulek (tulud). (1) Alalise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m² üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m² perekonna kohta. Juhul, kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate inimeste arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks tegelik pind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. (2) Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m². (3) Toimetulekutoetuse määramisel loetakse alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigust eluruumile, liikmelisust elamuühistus või eluruumi üürilepingut kooskõlas elamuseadusega. 10) tegelik olmejäätmete veotasu (s.h. ühekordne olmejäätmete konteineri soetamine või igakuine rentimine). (5) Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub ise oma alalise eluasemega seotud alalised kulud. Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvelt vallavalitsuse poolt. (6) Toimetulekutoetuse määramisel võetakse täiendava kuluna arvesse perekonnast ajutiselt eemalviibivate päevases õppevormis õppivate õpilaste ja üliõpilaste elamispinna (ühiselamu koha, mis on õppeasutuse poolt ajutiselt kasutada antud) kulud õppetöö tegeliku toimumise kuul. (1) Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks sotsiaaltöötaja poolt. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. (2) Toimetulekutoetuse taotleja esitab dokumendid toimetulekutoetuse saamiseks jooksva kuu eest hiljemalt 20. kuupäevaks vallavalitsusele. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist ja kantakse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates toimetulekutoetuse taotleja pangakontole või makstakse erandkorras välja sularahas. 1) töövõimelisele kaheksateistkümneaastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud: - osalemast valla poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsioonis või õppeprotsessis. 7) vormikohane taotlus, kus lisaks pere üldandmetele ja toetuse kättesaamise viisile on kirja pandud kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid, sõidukid liiklusseaduse tähenduses ja väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses. 4) Maksu-ja Tolliametist tõend taotlusele eelnenud kuul saadud töötasusummade ja neist mahaarvatud tulumaksu, töötuskindlustusmaksu, kogumispensioni ja makstud elatisraha suuruse kohta; 9) tõestus, et taotleja on ise tasunud oma arved (pangaülekandekviitungid) ehk taotlemisele eelneva kuu üüri ja kommunaalkulude maksekviitungid. (3) Igakuisel pöördumisel toimetulekutoetuse taotlemiseks täidetakse vormikohane avaldus, mis sisaldab andmeid taotleja enda, tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute ning loetelu esitatud maksedokumentide kohta. Esitatud andmete õigsust kinnitab taotleja oma allkirjaga. (1) Toetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus saada toetust taotleva isiku kohta vajalikke täiendavaid andmeid teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, kui nende andmete avaldamine ei ole seadusega keelatud. (2) Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide ja elukoha andmete õigsuse suhtes esitab sotsiaaltöötaja need kontrollimiseks maksuametile ja rahvastikuregistri volitatud töötlejale. (3) Juhul kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid, määrab sotsiaaltöötaja taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. (1) Toetuse taotleja on kohustatud informeerima vallavalitsust kõigist muutustest, mis puudutavad perekonna koosseisu, perekonnaliikmete isikuandmeid, sotsiaalset seisundit, haridust, sissetulekuid, eluaset ja arveldusarve numbrit (millele toetus kantakse). (2) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest ja tõendab seda oma allkirjaga taotlusel. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise ja/või valeandmete esitamise ilmsiks tuleku korral lõpetatakse toetuse maksmine ja saadud toetus nõutakse seaduses ettenähtud korras tagasi. (1) Toimetulekutoetuseks ettenähtud summade piisavuse korral võib vallavalitsuse korralduse alusel maksta lastega peredele toimetulekut soodustavaid ühekordseid toetusi. (2) Erandkorras ja summade piisavuse korral võib vallavalitsuse korralduse alusel maksta ühekordset toetust õnnetusjuhtumitega seonduvate kahjude hüvitamiseks. (1) Tunnistada kehtetuks Luunja Vallavolikogu 22. veebruari 2011 määrus nr 7 „Toimetulekutoetuse taotlemise ja maksmise kord Luunja vallas“.			OSCAR-2019
14. juunil 2017 võeti vastu töövaidluse lahendamise seadus, mis jõustub 1. jaanuaril 2018. Seadus reguleerib vaidluste lahendamist eelkõige töövaidluskomisjonis, kus menetlus peaks olema võimalikult lihtne ja kiire. * lahendada individuaalsetele töövaidlustele lisaks ka kollektiivlepingu täitmisest tulenevaid vaidlusi * vaadata õigusliku aluseta Eestis töötanud välismaalase vaidlus läbi tema kohalolekuta, kui ta on Eestist välja saadetud või saadetakse välja menetluse ajal * liita avaldusi ühte menetlusse või eraldada neid erinevatesse menetlustesse, vaadata koos avaldusega läbi ka vastunõuded * kuulutada menetlus kinniseks sarnaselt kohtus menetluse kinniseks kuulutamise alustega (kokkuleppele jõudmise huvi, isikuandmete, ärisaladuste või teatud tunnustele vastavate isikute kaitse) * korraldada asjaolude kindlakstegemiseks vaatlus, lugeda asjaolu üldtuntuks, keelduda asjassepuutumatute tõendite vastuvõtmisest * lugeda poole väide tõendatuks ka tõendita, kui vastaspoolel peab seaduse kohaselt olema väite kohta tõend, kuid sellist tõendit vaatamata töövaidluskomisjoni määrusele ei väljastata Eespool toodud loetelust saab kasuliku uuendusena tuua esile kompromisside kinnitamise võimaluse, mis on seni töövaidluskomisjonis reguleerimata. Samas on vaidluse kokkuleppeline lahendamine kõige säästvam vaidlejatele endile. Senise praktika kohaselt loobub kokkuleppe sõlmimisel avaldaja töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest. Sellistel kokkulepetel ei ole aga kohtuotsusele võrdset jõudu ja kompromissi täitmata jätmise korral ei ole võimalik eraldi kohtumenetlust läbimata algatada selle sundtäitmist. Uue seadusega täiendatakse ka täitemenetluse seadustikku ja antakse töövaidluskomisjoni määrusele, millega kompromiss kinnitati, täitedokumendi jõud. See tähendab, et kompromissi pool, olgu selleks töötaja või tööandja, saab uue seaduse kohaselt eraldi kohtu poole pöördumata kompromissi kohtutäituri abil täita. Asjatut bürokraatiat vähendavate võimalustena saab esile tuua avalduste liitmise ja eraldamise ning vastunõuete esitamise võimalusi. See on kasulik eelkõige siis, kui tööandjal on sarnane vaidlus mitme töötajaga või tööandjal on töötaja vastu rahalisi nõudeid hoolimata töötaja algatatud vaidlusest. Seni tuleb töövaidluskomisjonil iga avaldust menetleda eraldi ja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel tuleb kohtule esitada vaidluse jätkamiseks eraldi avaldus. Seadus näeb ette ka menetlusliku tasaarvestuse võimaluse, mida rakendatakse täna kohtutes, kuid mitte töövaidluskomisjonis. Samuti saab näitena, kus praegune süsteem on liialt jäik, kirjeldada vaidlust, kus töövaidluskomisjoni pöördunud töötaja nõuab alusetu töölepingu ülesütlemise korral selle tühisuse tuvastamist TLS-i § 104 lg 1 alusel, töölepingu lõpetamist töövaidluskomisjoni poolt TLS-i § 107 lg 1 ja lg 2 alusel ning kaasneva hüvituse välja mõistmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, mida saab asjaolude kohaselt suurendada või vähendada TLS-i § 109 lg 1 alusel. Töötaja nõude rahuldamise välistamiseks esitab tööandja aga vastunõude töötaja põhjustatud kahju hüvitamiseks TLS-i § 74 alusel. Kehtiva seaduse kohaselt tuleks mõlema poole nõuete kohta algatada eraldi menetlused, mis lõppevad eraldi otsustega ja töövaidluskomisjonil ei ole selliste avalduste tasaarvestamise võimalust. Uue seaduse kohaselt saab selliseid vastastikuseid nõudeid menetleda koos. Kui eespool kirjeldatud juhul jätab töövaidluskomisjon nii töötaja kui ka tööandja nõude rahuldamata, kuid oma nõude edasist menetlemist kohtus taotleb vaid tööandja, kaotab töötaja oma nõude rahuldamise võimaluse, sest tema nõuete rahuldamata jätmise kohta töövaidluskomisjoni otsus jõustub. Samal ajal on töötaja sunnitud jätkama kohtuvaidlust tööandja kahju hüvitamise nõude üle. Niisugune tagajärg saabub ka vastupidisel juhul, kui töövaidluskomisjoni järgselt otsustab oma nõude rahuldamata jätmise osas kohtuvaidlust jätkata vaid töötaja. Samuti saabub säärane tagajärg siis, kui algseks töövaidluskomisjoni poole pöördujaks on tööandja ja vastunõude esitab töötaja. Kui töötaja nõuded sisaldavad ka töötasu nõuet, mille töövaidluskomisjon tunnistab kohe täidetavaks, on praktikas esinenud olukordi, kus töötaja ja tööandja vastastikuste nõuete kohta tehtud otsused tuleb täita eri aegadel, kuid ajaks, mil otsus jõustub, on töötaja juba raha ära kulutanud, kaugele kolinud või muul moel nõude rahuldamise majanduslikult mõttetuks muutnud. Kõigi kirjeldatud olukordade esinemissagedust vähendab uues seaduses sätestatud võimalus esitada töövaidluskomisjonis menetlusliku tasaarvestuse vastuväide. Menetlusliku tasaarvestuse vastuväite lahendamisel otsustab töövaidluskomisjon vaid ühe avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise, võttes arvesse, kas nõude rahuldamisel esineb alus selle vähendamiseks tasaarvestatavate nõuete tõttu. Samas ei ole avaldajal kohtuvaidluse jätkumise riski, kui tema avaldus peaks jääma rahuldamata ja ta ei soovi vaidlust kohtus jätkata. Aastast 2011 on töövaidluskomisjonidele esitatud avalduste arv püsinud samas suurusjärgus. Esimese ja teise astme kohtutele laekus 2016. aastal 446 tööõigusasja. Töövaidluskomisjonidele esitati samas 2671 avaldust, nendest 2354 avaldust esitasid töötajad ja 317 avaldust tööandjad. Levinum nõue oli maksmata palga nõue (1625 nõuet), töölepingu seaduse §-s 100 sätestatud töötaja nõuded (koondamishüvitis, tööandja rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemisest tulenev hüvitis, lepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest tasutav hüvitis) ja puhkusetasu nõuded. Tööandjad vaidlustasid kõige enam töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajate poolt (110 nõuet). Arvukuselt järgmine on TLS-i § 74 lg 3 alusel esitatud tööandjate nõuded, mis peegeldab ilmselt töötuturu olukorda, kus töötajatel on lihtne uuele tööle suunduda. Kõigi nende nõuete lahendamisele kulub järgmisest aastast tõenäoliselt enam aega. Uus seadus parandab töövaidluskomisjonides tõendamise ja kokkulepete sõlmimise võimalusi ja vähendab rohkete nõuetega vaidlustes tarbetut bürokraatiat, muutes samal ajal menetluse enam kohtumenetluse sarnaseks. Samuti pikendati avalduste läbivaatamise üldist tähtaega 45 päevani ja otsuse teatavaks tegemise tähtaega 10 tööpäevani istungi toimumisest. Kuigi seaduse mõju saab hinnata alles tulevikus, võib tavapärase vaidluste lahendamise kiiruse ja kvaliteedi vahelise pöördvõrdelise seose ning lisandunud menetluslike garantiide tõttu eeldada, et vaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis muutub tõhusamaks ja usaldus komisjonide vastu üldiselt kasvab.			OSCAR-2019
Animatsioon ärikliendile? \| \| Animatsioonide, telereklaamide, õppevideode valmistamine - Blue Cat OÜAnimatsioonide, telereklaamide, õppevideode valmistamine – Blue Cat OÜ Animatsioon ümbritseb meid vilkuvate piltidena igal pool linnakeskkonnas. On harjumuspärane, et ootesaalide ekraanidel tutvustatakse uusi tooteid ja teenuseid, reisiterminalides juhendatakse vaatajat pagasile kehtestatud reeglite osas ja paljud iseteeninduspunktid ei saa samuti ilma näitlikke tegevusetappe sisaldava videota hakkama. Üha enam rakendavad oma kommunikatsioonis animatsiooni ka need ettevõtted, kes tavaliselt suurte ekstravertidena ei käitu. On rida praktilisi tegevusi, kus animatsioon saab ettevõtjale ja ettevõttele kasulik olla. Kohe alguses, kui alustaval ettevõtjal on tekkinud mingi uus äriidee, peab seda ühel hetkel laiemale avalikkusele tutvustama. On siis tema auditooriumiks investorid, alluvad, äripartnerid või tulevased kliendid. Kõigi kuulajagruppide puhul on oluline rääkida oma idee lahti selgelt, huvitavalt ja arusaadavalt. Ja seda korduvalt, korduvalt ja veelkord korduvalt. Viimastel aastatel on selle tegevuse hõlbustamiseks hakatud kasutama animeeritud selgitava video formaati. See on keskmiselt minut kuni paar kestev tempokas video, mille valmistamisel on kasutatud animatsioonitehnikaid ja kus püütaksegi mingi idee või toote tutvustus lihtsalt ja arusaadavalt, uut infot tuttavaga seostades, lahti seletada. Kõige enam võib selliseid videosid näha kodulehtedel, sotsiaalmeedias ja messiväljapanekutel. Enamasti on sellise animatsiooni tegelaskujud ja objektid joonistatud stiliseeritult ja välja toodud vaid kõige olulisem. Meeldejäävaid pildilisi metafoore, muusikat ja heliefekte kasutades on nii võimalik luua vaatajat üsnagi paeluv maailm. Animeeritud selgitusvideo vaatamine sarnaneb mõneti elamusele, mille saab laps koos emaga pildiraamatut vaadates – olemas on nii lineaarne lugu, pildid ku ka vanema selgitused. Juba mõnda aega tegutsenud ettevõtjale on suurepärast lugu jutustav animeeritud video aga hea vahend imago loomisel ja oma brändi tarbija teadvusesse kinnistamisel. Animeeritud selgitusvideo on kasulik marketingitööriist ja töötab hästi turundusidee levitamisel. Lisaks tekkivale edumaale otsimootorite maailmas annab see (võrreldes teksti lugemise või “rääkiva pea” formaadiga) eelise, et tulevane klient kuulab su sõnumi ära – multikad on enamasti ju kergelt jälgitavad ja huvitavad. Vaatajale tekib tootest v teenusest palju selgem ettekujutus kui keegi on neile selle olemuse lihtsalt ja tabavalt lahti seletanud. Animeeritud selgitusvideotest on saanud juba omaette kommunikatsioonižanr, mis kasutab korduvalt samu kližeesid, mis on ootuspärased ja mida vaataja on juba harjunud mõistma. Pole ka erilist vahet, millises valdkonnas tegutsetakse – elegantsed elluäratatud autorijoonistused annavad kaalu elitaarsematele ilubrändidele ja praktilisem, animeeritud joonistel põhinev reklaammaterjal tuleb kasuks ka puitmajade müüjatele. Põhilisteks küsimusteks jäävad ikkagi: kuidas püüda paremini tähelepanu, kuidas rääkida oma lugu lihtsamalt ja efektiivsemalt? Animatsioonil on võrreldes filmitud materjaliga eelised lihtsuse ja konkreetsuse kujul. Samuti on teemasid, mille juures headel illustratsioonidel põhinev animatsioon mõjub esteetilisemalt kui filmitud materjal: nt kirurgiliste meetodite erisuste väljatoomine, meditsiinijäätmete käitlemisjuhised, ravimite toimemehhanismide kirjeldamine jne. Kuigi animatsioonis on väga levinud ka erinevate tehnikate ja stiilide omavahel miksimine, võiks selgitusvideoid stiili alusel jagada järgnevalt: 1. Joonistusvideo jutupliiatsi stiilis. (Vaataja silme all tekib valgele taustale kunstniku käe poolt joonistatud piltidest koosnev lugu.) 3. Animeeritud infograafika. (Infograafikal ja pildilistel metafooridel põhinev animatsioon: visuaalis kasutatakse palju liikuvaid jooni, sümboleid, märke jmt.) Animeeritud infograafika puhul on eesmärkideks lihtsustamine (metrooplaanide näide – ei esitata detaile, vaid üldine suund), selgus ja arusaadavus. 4. Tekstianimatsioon. (Animeeritakse sõnad ja laused, mis ilmuvad erinevates suurustes ja erinevate ilmekate efektide abil ekraanile.) Tekstianimatsioonis on oluline roll kompositsioonil ja sõnastusel. Töötab hästi nende lugude edasiandmisel, kus ka üksikutel sõnadel eraldiesitatuna on suur märgiline vägi. Mõneti näeb selline video välja nagu liikuv plakatiseeria. Seda stiili on otstarbekas kasutada keskkondades, kus on välistatud heli kasutamine (nt videoekraanidega ühistransport, suured väliekraanid ja ootesaalid) 5. Videomiks. (Filmitud video miksimine joonistatud objektide või tegelastega, nt realistlik näitleja jalutab joonistatud linnas.) Seda stiili on hea kasutada fantaasiaküllaste ja loovust rõhutavate lugude puhul. 6. Realistlik 3D animatsioon. (Sageli kasutatav insenertehnilise täpsuse kirjeldamisel nagu seadmete tööpõhimõtted või arhitektuur) Peale selgitusvideode on ka muid võimalusi, kuidas animatsiooni ettevõtte kasuks rakendada. Konverentsikorraldajad otsivad pidevalt uut ja huvitavat erksat joont ning on vahel kasutanud avatseremooniates animeeritud algustiitreid. Sama meetod sobib ka konverentsiesinejale endale oma ettekande elavdamiseks. Ka lihtne Power-Point esitlus algab elavamalt kui esimesel slaidil on vahvalt helindatud logoanimatsioon või 5-sekundiline meeleolukas sissejuhatus. Sellekevadine Barcelona OFFF disainifestival tõestas, et kui sa ei oska oma ettekandes liikuvaid kassipiltidega gif-animatsioone näidata, siis pole sa võib-olla kõige vingem esineja. Samas on ka soliidne ettevõtte aastapäeval korraldatav auhinnatseremoonia erilisem ja pidulikum, kui võitjate nimed ilmuvad laval olevale ekraanile läbi animatsiooni ja muusikalise kujunduse. Animeeritud jõulukaartid, kui need ei ole just väga pealetükkiva ja otsese reklaamisõnumiga, vaid on orienteeritud rohkem kunstilisele lahendusele, võivad olla saajale toredaks üllatuseks. 1. Kasutajakeskkonna tutvustus. Video sisuks on mingi e-kasutajakeskkonna tutvustus. Nt kuidas täita e-keskkonnas ankeete või kuidas kasutada tarkvaraprogrammi. Videos näidatakse navigeerimist etapp-haaval ja jagatakse vastavaid näpunäiteid. Vaataja tunneb, nagu istuks tema kõrval arvutitugi-isik, kes ekraanil kõike näitab ja lahti seletab. 2. Lineaarne lugu. Jutustatakse lugu, mille kaudu ilmneb, kuidas ja millise probleemi saab reklaamitava toote või teenuse abil lahendada. 3. Õppevideo. Õpetliku sisu kaudu antakse vaatajale uusi teadmisi. Vaatajalt oodatakse edaspidi käsitletava probleemi suhtes teadlikumat käitumist. (Nt keskkonnasäästlikkus või käitumine liikluses). Kasutatav erineva tasemega koolides, koolitusfirmade kursustel kui ka individuaalõppes. 4. Telereklaam. Omanäolise animatsioonitehnika ja kunstniku huvitava käekirja tõttu tavaliselt pilkupüüdev ja taustast eristuv. 5. Animeeritud videokuulutus. Selleks võib olla näiteks sotsiaalmeedias jagatav töökuulutus või mingi muu teade, mis ei kvalifitseeru päris reklaamklipi kategooriasse, kuid sisaldab vaataja jaoks siiski teatud üleskutset. • Küsi endalt: “Mis on tulevase video kõige olulisem keskne sõnum? Mida valmiva filmi abil soovitakse saavutada? Mis on otsesed mõõdetavad käitumuslikud tegurid, mille kaudu sina kui tellija “teadlikkuse tõstmist” hindad ehk mida teeb vaataja multika nägemise tagajärjel teistmoodi? • Näita, et oled loovalt mõtlev, vahva ja siiras! Alati tuleb kasuks sõbralik ja muhe meeleolu. Seda aitavad luua ka veidi humoorikad, kuid tagasihoidlikud pisidetailid. • Võimalusel väldi aja jooksul aeguvate väärtuste (töötajate nimed, numbrid) nimetamist audiotekstis, nii on video pikema kasutusajaga ja muudatuste tegemine (jäävad vaid tekstimuudatused) taskukohasem! • Ole julge! Turundusõpikutes öeldakse, et mõistlik on oma brändi tutvustamisel jälgida ühtset visuaalstiili. Samas näitavad suured korporatsioonid oma loovust ka (paralleelselt realistlike, filmitud reklaamiklippidega) totaalselt teises võtmes tehtud animatsiooniseeriatega.			OSCAR-2019
"Abikaasa laamendas õues purjus peaga, ma kutsusin lapsed tuppa ja keerasin ukse lukku. Siis hakkas ta kirvega ust lõhkuma ja pääses sisse. Toetasin selja vastu esiku sisemist ust ja hoidsin piitadest kinni, et ta laste juurde ei läheks selle kirvega," kirjeldas oma kodust hirmuõhustikku joodikust mehe kõrval elav naine. Kümned tuhanded pered kaaluvad, kas jätta oma alkohoolikust lähedane lõplikult ka oma elu ukse taha. Karskusliidu eestvedaja Lauri Beekmanni sõnul aga tuleks alkoholismi vaadata ja ravida kui haigust. "Te ei jätaks ju oma kopsuhaiget abikaasat maha?" küsib ta. Oktoobri lõpuni näeb laupäeviti ka sudaani maasarvikute, troopi-kamaja suurte sägaliste ja röövlin-dude toitmist. Säraval näitlejal Kristel Aaslaiul on vaimse tervise probleemidega isiklik kokkupuude. Põhikoolis läks ta oma segaste tunnete tõttu nugade ja kääridega keha kallale. "Ma karistasin ennast, et midagi tunda." Digitaliseerumine on pigem soolisi lõhesid kasvatanud, selgus Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi EIGE uuringust. "Kuna naissoost internetikasutajad kogevad sagedamini vihakõnet ja ahistamist, hoiduvad naised sagedamini osalemast poliitilistes aruteludes ning avaldavad harvemini internetis oma seisukohti," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Sissi Nylia Benita jagas noorte inspiratsioonipäeval oma mõtteid ja kogemusi, kuidas end aktsepteerida ja väärtustada. Vaata videot siit! Kui kooliõpilaste rahulolu oma suhetega vanematega on kõrge, on nende hulgas palju madalam või praktiliselt üldse mitte uimastite proovimist. Ka suitsetamist ja alkoholi tarvitamist on vähem, rääkis Tervise Arengu Instituudi ekspert Ly Kasvandik. Samuti selgus, et kõrgema haridustasemega lapsevanemad saavad enda hinnangul kasvatamisega paremini hakkama. Täna kell 18.00 avatakse Mustamäel aadressil Sõpruse pst 234a järjekordne uus mänguväljak, kus on erinevate võimalustega ronimispüramiid, erinevad lastekiiged, välitrenažöörid, liumägi jpm. Õiguskantsler: omavalitsus ei tohi võtta hooldekodus elavalt eakalt ära üksi elava pensionäri toetust Mõned kohalikud omavalitsused arvavad hooldekodutasu omaosaluse määramisel pensionäri sissetulekute hulka ka üksi elava pensionäri toetuse. Selline seaduse tõlgendus on vale, kinnitab õiguskantsler Ülle Madise kutsudes omavalitsusi üles seadust täitma. Üksi elavad pensionärid peavad toetuse kätte saama täies ulatuses ning sellelt ei tohi kinni pidada muu hulgas hooldekodutasu. Vastasel korral ei paranda toetus hooldekodus elavate pensionäride toimetulekut, vaid kohalike omavalitsuste majanduslikku olukorda. Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul võib inimestele, kes loevad tänases Eesti Ekspressis avaldatud Kirsti Vainküla artiklist "Teil pole enam lapselast, ta on lapsendatud" ainult pealkirja ja sissejuhatust jääda ekslik mulje, et lastekaitses ja kohtutes töötavad inimesed, kes tahavad peredest lapsi ära võtta, et neid lapsendamisele anda. Inspiratsioonipäeval teemal "Mul on suhted" räägitakse nii iseenda väärtustamisest, emotsioonidega toimetulekust, tervislikest ja terviklikest suhetest, mõeldakse pere ja sõprade olemasolu tähtsusest ja lõpetuseks uuritakse, millised on viis armastuse keelt. Tänu stabiliseerimislauale saavad meditsiinitöötajad viivitada vastsündinu nabaväädi läbilõikamisega, mis tagab loomuliku nabaväädi vere ülemineku lapsele. "Lapsed on IT-asjades tihti palju osavamad ja oskavad teha toiminguid, mida me ettegi ei kujuta. Näiteks eKool peaks olema elektrooniline ja võltsimiskindel koolipäevik, aga kui sinna ligipääs kinni keerata, siis ei saagi vanemad enam lapse tegemistele ligi," ütles Tele2 klienditeenindusdirektor Sirli Seliov. Levinud trikk on ka see, et laps luiskab vanemale telefonis, et on sõbra juures. Selle tõestuseks ühendab laps kaks eraldi mobiilikõnet ning vanemale jääbki telefonis mulje nagu oleksid sõbrad koos ja samas ruumis. Mustamäe esimesel kalafestivalil oli tegevust ja uudistamist kõigile, ka neil, kes kalapüügi vastu huvi ei tundnud, sest festival sai lustida kogu perega. "Tänapäeva noored on väga targad ja hoopis vanematel inimestel on nendelt palju õppida. Minule endale valmistavad aga kõige suuremat rõõmu minu järeltulijad," ütles eakate festivali külastanud Elma (84). Tallinnas Salme Kultuurikeskuses pärjati täna auhindadega 60+ festivali konkursi "Aastad täis sära ja väärikust" parimaid. "Eakate festival on väga oluline sündmus, sest toob üheltpoolt päevakorda eakate mured aga teisalt annab võimaluse eakatel näha seda, kuidas oma vanadusepõlve veelgi paremini mööda saata," ütles Tallinna linnapea Taavi Aas. "Uue vaevusega arstile minnes tasub probleemid juba varem kodus kirja panna. Siis on tulemus parem, kui väike spikker varuks," soovitas patsientide liidu tegevjuht Kadri Tammepuu, kes jagab eakate festivalil arstilkäigunippe. "Oleme Tallinna Linnavolikogule ja suursaatkondadele südamest tänulikud selle algatuse eest ning täname kõiki häid inimesi, kes toetasid kontserdipileti ostuga Tallinna Lastehaigla kõige pisemaid patsiente," ütles Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer. Kõige loomavaenulikuma teo kandidaadid on huntide negatiivse kujundi levitamine, Treppoja kutsikavabrik ja Häädemeestel lämbusid kassipojad purgis. 13. oktoobril toimub Hilton Tallinn Park Hotellis heategevuslik Päikesegala, mille eesmärk on koguda raha vähekindlustatud perede lastele 2019. aasta suvelaagri korraldamiseks. "Selleks, et meie riik püsiks terve ja tugev ka edaspidi, tuleb panustada just meie laste ehk tuleviku tervisesse," sõnas abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Tallinna algatatud projekti "100 mänguväljakut Tallinna lasteaedadele" raames saavad kõik pealinna lasteaiad uue ja kaasaegse mänguväljaku. "Töös osalema kutsutud asjatundjad toovad kaasa teadmisi eri meetmetest ja teenustest, mida saab juhtumite lahendamisel kasutada," selgitas abilinnapea Tõnis Mölder, et keerukamate juhtumite korral võib esmatasandi koostööst jääda lihtsalt väheks. Õnnetused ja tervisehädad ei hüüa tulles, vaid sätivad end tihti just öisele ajale või nädalavahetuse hilisõhtuks, selgitas Pet City loomakliiniku tegevjuht doktor Jürgen Mitt. "Üksi elava pensionäri toetust maksime me eelmine aasta esimest korda," rääkis sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik Merle Sumil-Laanemaa. "Toona nägid saajad seda positiivse lisana oma sissetulekutesse, mis aitas osta näiteks enne talveperioodi küttepuid või teha mõni muu vajalik väljaminek." Pirita linnaosa kuulutab välja fotokonkursi "Loomad Pirital", mille parimad tööd lähevad linnaosa 2019. a kalendrisse. 12 parimat fotot valib välja žürii, esikaanefoto selgub avalikul hääletusel Pirita linnaosa valitsuse Facebookis. "Ma näen loendamatuid väikeseid poisse, kes oma emade peale koledasti karjuvad ning ütlevad neile rumalasti, sest on õppinud seda oma isadelt," ütleb Tallinna vaimse tervise keskuse juhataja Anne Kleinberg, kelle sõnul laastab perevägivalla nägemine last väga. "Lapsed on üha enam kimpus ka söömishäirete ja depressiooniga, söömishäire saab tihti alguse lähedase inimese tehtud märkusest," rõhutab ta. "Peame üha enam mõtlema, kuidas kaasata vanemaealisi erinevatesse valdkondadesse ja ühiskondlikesse tegevustesse," rõhutab sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Maleva tänavale kerkib eakatele mõeldud maja, kus on mugav elada ka liikumisraskustega inimestel, vajadusel saab arsti nõu ning olemas kõik vajalik köögimööblist pesuruumini. Teist aastat toimuvale Õunafestivalile tulid kokku mitmeid õunakasvatajaid, toimus heategevuslik õunaküpsetiste müük, lisaks õuntele sai osta muid sügisande ja erinevaid õunasaadusi ning vaadata sai Kamille Saabre EV100 puhuks valminud õunamaalide näitust. Parimaks õunasordiks valiti Liivika. "Annetatud rahaga loome ja sisustame intensiivraviüksusesse sügavalt enneaegsete vastsündinute peredele palatid, et emadel ja isadel oleks pidevalt võimalus viibida oma beebide juures," sõnas Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer. "Minu siiras kaastunne hukkunute pereliikmetele, sõpradele ja lähedastele," kirjutas peaminister Jüri Ratas. "Teenus aitab hoolduskoormusega lähedasel tööle minna ja ka paindliku graafikuga tööl käia," rääkis abilinnapea Tõnis Mölder Euroopa Sotsiaalfondi välisprojekti "Koduteenuse kvaliteedihüpe" kohta, milles Tallinn osaleb. "Projekti käigus koolitatakse hoolduskoormusega pereliikmeid ning muudetakse teenuse korraldust. Lõplikuks tulemuseks on hoolekandeteenus, mis on abivajajatele mitmekesisem ja kättesaadavam." "Uudses sünnituspalatis on vann, ekraan, helisüsteem, reguleeritav valgustus, samuti kogu vajalik naise ja sündiva lapse turvalisuse tagamiseks," selgitas Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna ämmaemandusjuhi Liis Jõgis. "Sageli kipuvad lapsevanemad end kõigi murede ning elu keerdkäikude keskel tagaplaanile jätma," sõnas Minu Unistuste Päeva tegevjuht Kristiina Gabor-Mägi. Õunafestivalil Arsenali keskuses näe ka kunstnik Kamille Saabre Eesti Vabariigi juubeliaastaks valminud õunamaalide näitus "Õun on nagu eestlane". "Lahenduse peavad saama nii puudega lapse ja tema pere toetamine kui ka eakate hooldus – neile valdkondadele pööramegi esmajoones tähelepanu," kommenteeris sotsiaalkaitseminister Kaia Iva järgmise aasta riigieelarvet. Näiteks investeerib riik 2019. aastal 1,5 miljonit eurot keerulisema hooldusvajadusega eakatele mõeldud innovaatilise kodu rajamisse ja vanemlusprogrammi "Imelised aastad" on tuleval aastal võimalik kaasata senisest enam kui kaks korda rohkem väikelaste vanemaid. Möödunud nädalal ekskaasa käe läbi elu kaotanud pereema kolm last on vallavõimu kinnitusel hoitud. Kaks last käivad lasteaias ja üks koolis. Kadrioru lastemuuseum Miiamilla kutsub 29. septembril kell 12.00-14.00 Rahvuskultuuride päevade raames Läti laulu- ja rahvamängude perehommikule! "Eestlane ei usu väga kedagi. Mul on isegi kahtlus, et ta ei usu vahel iseennastki. Loodame, et paavst natukene mõjutab meid teises suunas," rääkis ühiskonnategelane Lagle Parek. "Kuigi Tallinna kiirabi on Londoni omast nobedam, peaks tallinlastele kiirabibrigaade olema ligi 40, aga riik ostab sisse vaid 22 brigaadi. Tallinnas on ligi kolmandiku võrra vähem kiirabi ressurssi kui mujal Eestis, meil on palju rohkem tööd, aga peame olema tugevad ja siiski hakkama saama," räägib täna 50-aastaseks saav Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas, kes pani rohkemate elude päästmise nimel kiirabiautode peale sõitma ka väga kõrge professionaalsusega arstid. Tallinna kiirabi ootab väljakutse iga viie minuti tagant. Meie kiirabiautod jõuavad haigeteni 90% juhtudest vähem kui kaheksa minutiga, samas kui Londoni kiirabi jõuab sama kiiresti patsiendini 70-80% juhtudest. 80% juhtudest jõuame kohale vähem kui seitsme minutiga. Kiirus sõltub väljakutse sisust: kui inimene on kuskilt kõrgelt alla kukkunud või laua taga korisema hakanud, siis on kiirus maksimaalne, kui kolmas päev kõht valutab, jääb see kohalejõudmise kiirus seitsme minuti kanti. Kas just Kuu faasidest, aga on perioode, kui üht või teist tüüpi väljakutseid on rohkem. Mingitel perioodidel tehakse rohkem enesetapukatseid, siis on rohkem alkoholist tingitud õnnetusi, aga konkreetset teadustööd me selle alusel teinud pole. Täiskuuga seostatakse enamasti vaimu- ja närvihaiguseid. Milline on olnud see kevad Tallinna kiirabile, mis haiguste või õnnetuste puhul on tulnud enim aidata? Ebameeldiv on see, et taas suurenes üle doseerinud narkomaanide hulk. Eelmine aasta näitas juba väga toredat langust ja nüüd oli taas väike tõus. Õnneks pole Tallinnas olnud raskeid vägivallatraumasid. Me oleme olnud ka oma südamebrigaadiga väga edukad – öeldakse, et 10 000 inimese kohta langeb 5-6 inimest äkksurma südameseiskumise tõttu, meie elustamiste näitaja on olnud aga väga hea. Eks ikka need esimesed rasked haiged, üks kõrgusest kukkunud nooruk oli ära minemas ja lõpuks ta ka ära läks – eks esimesed rasked juhtumid jäävad meelde, aga õnneks on rohkem neid, keda saab käima ja enamasti on kiirabitöö rõõmus. Nüüd kohe saab aasta täis erisugusest arstibrigaadist – eelmisel aastal tõstsime väga kõrge professionaalsusega arstid kiirabiautode peale. Nemad käivad julgestamas kiirabibrigaade nendel juhtudel, kui on vaja narkoosi teha või on inimesel rasked südamerütmihäired. Ainsana Eestis on meil kiirabi välijuhtimine, mis tähendab, et ööpäev läbi on kõik Tallinna kiirabibrigaadid vahetuseülema ehk välijuhi kontrolli all. Tema on ka koostööpartner politsei- ja päästeameti välijuhile, nii tagatakse, et kõik sündmused, mis Tallinnas toimuvad, on hästi juhitud. Meie eripäraks on ka see, et suvekuudel on juba kuuendat aastat rattapatrull. Tänu sellele on vanalinnas välikohvikud jm kohad paremini juurdepääsetavad, eriti suvel oleks see autodega raske. Rattapatrull saab igal aastal vanalinnas kätte 1-2 tõsist kannatanut. Teiseks oleme oluliselt kokku hoidnud teiste kiirabiüksuste tööaega. Just selles osas, et arvestades vanalinna spetsiifikat, läheb sealne patsient tihti väljamagamisele ja politsei käsutusse. Me hoiame Tallinnas ressurssi muude väljakutsete jaoks. Tallinna eripära on veel ka see, et riigi terviseamet ei võta ühe mõõdupuuga Tallinna ja muud Eestit – meil on linnas ligi kolmandiku võrra vähem kiirabi ressurssi kui mujal Eestis, mistõttu meil on siin ka palju rohkem tööd. Arvatakse, et me tuleme ju nagunii toime – Tallinna kiirabi on suur ja tugev ja saab endaga hästi hakkama. Aga tegelikult kõik riskid ongi Tallinnas: meil on lennujaam, meil on sadamad, meil on turistid, meil on ka valitsusasutused. Kui me räägime poliitilistest manifestatsioonidest, kas või pronksiööst, siis need kõik toimuvad ju Tallinnas, mitte aga Türil või Paides. Riigi soov toetada kogu aeg maal elamist on tinginud ka selle, et kiirabiressurssi on maal poolteist või isegi kaks korda rohkem kui Tallinnas inimeste kohta. Samas pole ju Tallinnas ainult need inimesed, kes on siin elanikeregistris, vaid palju teisigi – näiteks muudest Eesti paikadest sissesõitnud –, aga tervishoidu planeeritakse elanike registri järgi. Seega on meie koormus tegelikult palju suurem, kui ressurss võimaldab. Me püüame siiski asju nii korraldada, et Tallinna inimene saab kiirabilt abi just siis, kui ta seda vajab. Alustasime sellega juba viis aastat tagasi, enne viimast kiirabireformi. Need läbirääkimised on igal aastal ühtemoodi: me näitame tabeleid, töökoormusi, probleeme Tallinnas, aga need asjad lõppevad ühtemoodi, et inimestel on abi vaja ka Metsakülas. Reformieelne hange, mida riik korraldas 2014. aastal, nägi ette Tallinnas 24 kiirabibrigaadi. Selleks me ka valmistusime ja investeerisime – praegu ostab riik sisse aga vaid 22 kiirabibrigaadi, tegelikult isegi see norm on veel täitmata. Reaalselt võttes peaks meil aga kiirabibrigaade olema ligi 40, kui me võtaksime sama arvuga, mis on Eestis tervikuna – see suhe on praegu meie kahjuks. Kas me tõesti peame ära ootama, kuni näiteks mõnel ministril läheks hädasti kiirabi vaja, et midagi muutuks? Eks ma saan aru ka nende poliitikute raskustest, sest samal ajal räägitakse maapiirkondadega seoses kogu aeg ka kadunud koolidest ja postkontoritest. Kahjuks 21. sajandil inimesed linnastuvad ja igale metsakülale või bussipeatusele ei saa ju kõrvale ehitada haiglat või koolimaja, sellel pole kai mõtet, sest on olemas muud tänapäevasemad lahendused. Praegu on riigi poliitika selline, et me eelkõige katame kiirabiga maapiirkonnad ja mis üle jääb, jääb linnale. Palk on viimastel aastatel vähemalt nihkuma hakanud. Jah, me ei saa öelda, et jõuame järele Soomele, kus palk on ligi kuus korda suurem kui Eestis, kuid see sõnum on tervishoiutöötajatele kohale jõudnud, et nende palkadega aktiivselt tegeletakse. Hea on see, et väljaränne on aeglustunud ja noored õed ja arstid nii tempokalt enam välja ei rända, kui veel viis aastat tagasi. Kui me räägime veel Tallinna kiirabi eripärast, kus me kasutame erialaspetsialiste, kuna kolm suurt haiglat on meie kõrval, siis me konkureerime samadele töötajatele, keda on nagunii vähe – see toob kaasa selle, et Tallinnas on konkurents väga suur ja tööandja peab tegema igasuguseid motivatsioonipakette ja meelitama seda töötajat, kes muidu läheks teistesse haiglatesse. Inimesed tahavad väga tulla erakorralise meditsiini osakonda, need osakonnad on tõeliselt üle koormatud. Me oleme Tallinnas kahe kivi vahel – ühelt poolt on tööd palju ja teisalt on personali vähe. Ma arvan, et teenus, mida me Tallinnas praegu üsna vähe osutame, on see, et me ei too patsienti arstide juurde. Peaks olema transpordi pakkumine perearstikeskustesse inimestele, kes elavad äärealadel ja ei saa ise sinna hõlpsasti minna. Tervisekeskus on ju selline esmast abi pakkuv keskus ja sinna peaks saama igal ajal sisse astuda. Tegelikult saaks väga palju EMO patsiente ära teenindatud perearstikeskustes – kõik puugid, pinnud, palavikud ja valud saaks seal ära teha ja hoida nii suuri haiglaid eluohtlike haiguste ja tõsiste kiirabipatsientide jaoks. Inimesed kipuvad minema EMO-sse, sest neil on hirm ja nad ei malda oodata 4-5 päeva või kaks nädalat pärast perearsti vastuseid. Inimesed pole ju üldjuhul meedikud ja see hirm, teadmatus ja rahutus viib lõpuks selleni, et tekib stressireaktsioon, mis lõppeb kiirabi või EMO visiidiga – inimene läheb endast välja, tal tõuseb vererõhk ja tekivad südamerütmihäired. Normaalne lahendus oleks, et inimene saaks minna pereõe vastuvõtule kohe, kui tal see mure on tekkinud, ja olla kindel, et ta pole midagi tõsist maha maganud. Kui suur oht on kiirabitöötajatel kalestuda? Patsiendid on kurtnud, et nad vahel ei tunne kuigi osavõtlikku suhtumist kiirabi poolt. Jah, see teine pool jutust on õige – patsient tunneb niimoodi. Tegelikult pole selle asja nimi mitte kalestumine, vaid ratsionaalsus. Kiirabi roll on panna kiiresti diagnoos ja väga agressiivselt ravida või stabiliseerida seisundit. Tänapäeva meditsiinis käib see enamasti aparaatide abil. Vanematel inimestel, 60-70-aastastel on mälestused arstist, kes tuli koputas ja katsus, aga arst ei pea enam tegema pooli neid asju, mida ta tegi sada aastat tagasi. Nüüd saadakse info kümne sekundiga – pannakse elektroodid külge ja kontrollitakse näitajaid. Kontakt haigega on vähenemas, aga abi kvaliteet on parem – inimene võib eksida, aparaat reeglina ei eksi. Stressis inimesele jääb aga mulje, et õiendavad oma arvutitega, käib kalestunud robotite sagimine, aga tegelikult on kõik patsiendile kasulik. Normaalne. Ma leian, et on oluline tuua lapsed matustele ja see protsess koos läbi käia, siis muutub see osaks elust. Kahjuks need traditsioonid Eesti peres hääbuvad, sest pered on väikesed. Vanasti suurtes peredes käisid surm ja pulmad käsikäes. Ikka olen, eks sellise rahutu elustiili juures seda juhtub. Kaks juhtumit on olnud, kui kolleeg on pidanud mind haiglasse viima. Mul on spetsiifiline asi, mistõttu keskkõrvas tekib ärritus ja see omakorda tekitab pearingluse hood. See on minu keskkõrva eripära. Asi nõuab kiiret terapeutilist lahendamist, sest kogu maailm käib ringi. Selleks tuleb tulla haiglasse, aga ise ju ei saa sõita sellises olukorras, seega olen palunud kolleegil end haiglasse viia. Tundsin end rõõmsana, igasugune tunnustus on inimesele vajalik. Ma arvan, et tunnustus ei tulnud mitte ainult mulle, vaid kogu kiirabile, sest linnale on kiirabi oluline, ta on meie keerulises maailmas turvalisuse tagaja. Tallinna kiirabi on Eesti mõistes üsna eesrindlik ja meil on väga palju uuenduslikke asju tehtud. "Kiirabitöötajale peab meeldima öine vilkuritega kihutamine, avariid, tulekahjud ja kogu see action," ütleb Raul Adlas, kelle sõnul on kiirabitöötajate seas väljalangevus umbes 30%. "Kui inimene tuleb kiirabisse tööle, võiks tema maailmapilt olla välja kujunenud," leiab Adlas, kelle sõnul saavad nad endale õdesid tööle nii Tartu kui Tallinna tervishoiu kõrgkoolidest, kuid õpetavad nad eraldi kiirabi koolituskeskuses välja. "Koolist tuleb nn toorikõde, siis läbib ta ligi 300-tunnise koolituse, et olla kiirabiõde. Meil on tööl väga palju inimesi, kes paralleelselt tööga õpivad. Tööandja peab andma neile õppepuhkust, aga ega kiirabi saa ju kinni panna, kui õppurid koolis käivad! Riik ei maksa nende asendamist Tartu ja Tallinna kiirabidele kinni. Eks me siis pigistame püksirihma ja loodame, et need lapsed meile tööle jäävad – paratamatult on aga mingi osa inimesi, kelle närvid ei pea vastu, nii et nad suunduvad rahulikumale tööle." Kiirabil on väga suur koolituskeskus, kus aastas õpetatakse välja ligi 2000 inimest – ka autojuhte ja kiirabitehnikuid. "Kursusele võtame inimesed, kellel on soov alustada täiesti nullist, aga on hea, kui neil on kaitseväe taust. Nemad õpivad kolme kuu jooksul kiirabiautot juhtima ja alarmsõidukite reegleid. See koolitus on õppuritele tasuta, tööandja maksab selle eest," selgitas Adlas.			OSCAR-2019
Bellapierre on 100% mineraalkosmeetika bränd, kes pakub kaasaegseid ja samal ajal igapäevaselt kasutust leidvat kosmeetikat. Tooted on sobilikud nii professionaalidele töötamiseks, kui ka eraklientidele. Bellapierre 100% mineraalkosmeetika sobib kasutamiseks igale inimesele, olenemata vanusest või nahatüübist. Tooted sisaldavad puhtaid mineraale, mis aitavad nahal jätta loomuliku tulemuse ning samal ajal leevendades punetusi, aknet ning muid nahaprobleeme. Just see teebki tooted äärmiselt multifunktsionaalseks ning kasutamise võimalikult lihtsaks. Näitusel on kindlasti esindatud paljudele naistele lemmikuks osutunud Get Started Kit. Komplekt sisaldab kõike, et saavutada alati ideaalne särav tulemus, sealjuures aidates nahal püsida terve. Komplekti teeb eriliseks multifunktsionaalsed tooted: kasutage mineraalpuudrit näotooni ühtlustamiseks, katvuse andmiseks, peitekreemina ning SPF 15 lisamiseks. Kuna tegemist on ainult mineraalidest koosneva puudriga, siis aitab see ka punetuse ja akne vastu ning ei tekita allergiat. Komplekt sisaldab kahte 100% mineraalpuudrit, põsepuna, päikesepuudrit, puudri-, põsepuna- ja peitepintslit. Ideaalne naistele, kes soovivad alustada mineraalkosmeetika kasutamisega ning soovivad koheselt kõik vajalikud tooted endaga koju kaasa viia ning muidugi jumestajatele ja kosmeetikutele töötamiseks enda klientidega! Pluss, komplektina ostes tulevad alati kõik tooted veelgi soodsamad! Seega, tulge tutvuma ainulaadse komplektiga, mida ükski teine bränd ei paku! Esmakordselt Eesti ilumessil tutvustame 12 tooniga lauvärvipaletti Pro Natural. Palett sisaldab trendikaid toone, millega saab luua nii igapäevast silmajumestust, kui ka tugevat õhtuks sobivat silmajumestust. Palett on inspireeritud värvipigmenditornist, mis on üks multifunktsionaalsemaid tooteid meie valikus, sisaldades nii matte kui ka sädelevaid toone. Paletis olevat musta tooni saate kasutada, et luua mahedat lainerijoont või hoopis tugevat suitsusilma. Kellele meeldivad hoopis heledad toonid, siis paletis olev Champagne on teie uus lemmik: tooni saate kasutada nii highlighterina kui ka laugudel, et tuua rohkem valgusküllasust. Kõigile trendikatele on paletis põnevad oranžikad toonid, kui ka alati populaarsed pruunikad toonid! Ei tasu unustada, et kuna tegemist on mineraalsete lauvärvidega, siis sobivad need ka kõige tundlikumale silmale, ilma et tekitaks allergiat või punetust. Tulge uudistama meie Bellapierre Cosmetics boksi A28, kus leiate kõige paremad pakkumised ning kus meie spetsialistid ja jumestajad saavad teile igati abiks olla! Lõuna-Koreast pärit intellektuaalne nanotehnoloogial põhinev nahahooldus on maailmas kõige valutum ja hügieenilisem protseduur! Protseduur viiakse ilma süstideta, injektsioonideta, stressita ning mille tulemusena ei esine vastunäidustusi. Toodete valik on lai, mistõttu leiab nii eraklient kui ka professionaal endale sobilikud tooted kasutamiseks ja töötamiseks. Maailmas esmakordne taoline nanokompleks, sisaldab ülimalt puhtaid aineid, mis on kõrgelt kontsentreeritud. Tänu sellele sobib nahahooldus igale inimesele, olenemata vanusest või nahatüübist. Kortsude vähenemine – väga kontsentreeritud peptiidid tungivad otse naha sisse, mõjutades lihasnärve, mis annavad nahale tugeva toime. Valgendamine – pleegitab ja taastab kahjustatud nahka, vähendab pigmendi moodustumist ja termogeneesi. Eemaldab tedretähne, vanuse märke, põletusi ja haavu. Täiustatud struktuur– aktiveerib rakkude kasvu, mis tihendavad ja parandavad kahjustunud ja põletikulist nahapinda. Kohapeal on võimalik prooviprotseduur enda naha peal läbida. Samuti esitleme NanoAsia nahahooldustooteid, mida on võimalik koduseks näohoolduseks soetada. Oleme valmis andma veelgi informatsiooni ka kõigile teenuspakkujatele, kellel on huvi koostöö suhtes ning huvi pakkuda unikaalset ja efektiivset nahahooldust. Naha hooldusel hea tulemuse saavutamiseks on Pro You kosmeetika tootmisel kasutatud hoolikalt valitud kõrgekvaliteedilisi koostisaineid, arvestades iga elemendi omapära. Kosmeetika tootmisel kasutatakse kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja laboreid, Pro You`l on suur hulk enda poolt välja töötatud ja patenteeritud unikaalseid tootelahendusi. Laboratoorses uurimistöös kasutatakse parimaid spetsialiste ja teadlasi, mis tagab pideva tootearenduse. Pro You Professional (Lõuna-Korea) pakub professionaalidele (esteetilistele töötajatele) laias valikus tööks vajalikke materjale. Pro You kataloog sisaldab ligi 250 erinevat näohoolustoodet, mis on väga efektiivsed erinevate nahaprobleemide ravimiseks. Kliendid armastavad Pro You tooteid nende kõrge kvaliteedi, kindla efekti ja laia valiku tõttu. Meil on hea meel tutvustada Pro You Professional tooteid esmakordselt ametlikult Eestis! Figura Line protseduur ühendab endas lümfisüsteemi stimuleerimist ja võimalust saleneda massaaži abil. Protseduuri viiakse läbi selleks spetsiaalselt välja töötatud masina abil. Massaaži käigus kiireneb lümfiringe kümnekordselt, mis omakorda parandab naha elastsust ja ainevahetust ning protseduuri järgselt suureneb gaaside ja mineraalsoolade eritumine organismist. Massaaž aitab alandada kehakaalu ning vähendab tursete ja tselluliidi ilmnemist. Protseduur toetab energiavoo suurenemist, hea une taastumist ja suurenenud tööefektiivsust. Terve kuuri läbimine tagab rahulikuma reaktsiooni stressiolukordadele ning aitab kergemini lõõgastuda. 1x rullmassaaži protseduur tavahinnast 50% soodsam – hinnaga 10 eurot (1x tavahind 20 eur). NB! Sooduspakkumisega soetatud ühe korra pakkumisi ei saa summeerida, st pakkumine kehtib ühele kliendile ühel korral. Lisainfo saamiseks ja paketi broneerimiseks külasta messil meie boksi nr A34 või võta meiega ühendust e-mailil tartu@figura-line.ee / telefonil 512 8630/ https://www.facebook.com/FiguraLineTartu/ Ilu ja hea tervis käivad käsikäes! Just seepärast leiad SYNLABi spetsialistid sellel nädalavahetusel Tartu ILUMESSILT. Mahult Eesti suurim meditsiinilabor SYNLABi boksis on võimalik tutvuda erinevate tervisekontrolli ja nende kinkekaardi võimalustega. Kohapeal saab küsida laborispetsialistidelt verepõhiste tervisenäitajate alast nõu. Messi eripakkumisena saab iga Terviseriski või Tervisesportlase paketi soetajale lisaks TASUTA laboriarsti konsultatsiooni (väärtuses 19 €). Kas olete juba Berrichi imelisi näokreeme proovinud? Uus, kodumaine ja puhas kosmeetikasari Berrichi on Tartu Ilumessil oma kreemidega kohal. Lenna ja Evelin Ilvese lemmik Berrichi on ühte kreemipurki toonud vetikate ja viie super-õli väe, et pakkuda parimat tundlikule, põletikulisele ning vananevale nahale. Inspiratsioon Berrichi sünniks on pärit selle looja Beriti enda nahamuredest, Aasia traditsioonilisest looduskosmeetikast ja õlide imelisest maailmast. Kaheaastane teadustöö dermatoloogide, Tallinna Ülikooli ja Tartu Biotehnoloogia Pargi teadlastega on ennast õigustanud. Tulemus on tõeline vitamiinipomm anitoksüdantidest, vitamiinidest ja mineraalidest. Avasta puhta kosmeetika võlud koos BERRICHIGA. Donna Nordica on kodumaine 5-aastane bränd, kes on juba traditsiooniline ILU messil osaleja. Seekord toob bränd kaasa esimesi erksavärvilisi kevadisi pikki ja lühemaid hõlmikleite uusimast kevad-suvi 2018 kolllektsioonist, klassikalisi pidulikke ja “töölt peole” kleite äsjasest EV100 kollektsioonist “Teele” ning oma populaarseid villaseid kampsunmantleid. Loomulikult ei puudu ka soodsad messihinnaga kleidid! Froosh on põhjamaade nr 1 smuutibränd juba üle 10 aasta, pakkudes kõrge kvaliteediga smuutisid klaaspudelis. Tarbi kohe või just siis, kui isu tuleb! Tähelepanu on just oma puuvilja farmidest pärit kvaliteetsetel, mahedalt kasvatatud ja käsitsi korjatud viljadel, mis annavad segudele erakordselt puhta ja suurepärase maitse. Messil kümme erinevat maitset! Pakume magusasõprdele ka tervistavate omadustega Belgias toodetud ainulaadset Acticoa tumeda šokolaadi pärleid. Kui Teile meeldib šokolaad, aga samas olete hädas kontrollimatu magusaisuga, käed ja jalad külmetavad või on probleemiks muu veresoonkonnaga seonduv, siis Acticoa on just õige toode! Toodet toetab mitmeaastane teadustöö. Veendumiseks tuleb tulla tooteid ise proovima! Messil kaasas kogu meie tootevalik, seega meie meeskond ootab sind degusteerima! Messil on suurepärased sooduspakkumised!			OSCAR-2019
Valdav osa reklaamist rõhub hetkeemotsioonidele. Sul on seda sajatollise ekraanidiagonaaliga telerit vaja kohe, ole naabrist parem! Osta endale kohe lumesahk-köögikombain-autosoojendaja, sest see on olemas igas korralikus Eesti peres! Ära viivita hetkegi mahukama mobiilipaketi soetamisega, sest kuidas sa muidu saad rääkida ööd ja päevad mobiiliga ning loomulikult osta endale uus ja äge mobiil, sest siis näevad kõik, et oled tegija! Su nelja-aastane auto on ajast ja arust – osta ruttu uus ja ägedam, sest auto on su visiitkaart! Just nüüd on hea aeg võtta laenu ja kulutada see nädalasele reisile kaheldava mainega poollagunenud, kuid kenasti üles pildistatud kuurortis veetmiseks! Ära ole loll ja osta ruttu endale kaks korda suurem elamine kui tegelikult vajad, sest hinnad on praegu nii-iii head! Ainult lollid ja vaesed ei šoppa väsimuseni! Siin aitab üks lihtne võte: sea sisse ostetavate asjade nimekiri. Kui ihaldad mõnda suuremat ostu, lisa see nimekirja ning oota kuu. Kui kuu pärast näib endiselt ost vajalik, tee see ära. Ma ei väida, et poleks vaja osta eluks hädavajalikke esemeid ja teenuseid. Suuremate väljaminekute puhul jäta need lihtsalt mõneks ajaks laagerduma. Kui iha on möödunud, on päris hea meel, et nõme ost jäi tegemata. Ja kui otsus säilib ja iha kasvab, siis pärast on rõõm seda suurem. Kui hangid uue asja, loobu ühest vanast. Kui soetad uue pintsaku, anna üks vana ära. Kui uue kostüümi, vii üks vana uuskasutuskeskusse või anneta heategevuseks. Kui ihaldad uut meelelahutusvidinat a la Apple’i iPad, leia mõni vidin, mida sa enam ei vaja. Kui asjad kipuvad juba praegu kontrolli üle võtma ega mahu kuskile, loobu kahest esemest iga uue asja soetamisel. Ning peagi on olukord taas kontrolli all. Kui soovid teha mõnda suuremat ostu, palu mõnel heal tuttaval – loomulikult sellisel, keda see ost ei mõjuta – küsida endalt vähemalt seitse küsimust selle kohta, miks seda asja vajad, mis on just nimelt see sulle sobivaim ning millised võiksid olla asendusvariandid. Teine inimene pärib meilt sageli sellliseid küsimusi, mille peale me ise ei tule või mida me ise ei julge endalt küsida. Kui kaaslane pärib meilt erinevaid küsimusi, aitab see leida meie seest vastuseid, mida milleni me iseseisvalt ei jõua. Kui kontrollime sel moel ostuvajaduse üle, võib selguda, et tuleme toime ka oluliselt odavama ja võib-olla ka funktsionaalsema ja kvaliteetsema asjaga. Või ost hoopis püüab kompenseerida mõnda meie rahuldamata vajadust ja probleemi lahendamiseks peaksime hoopis midagi muud ette võtma. Tee täna õhtul väike katse: kui vaatad telerit, siis keera reklaamipausi ajaks heli maha. Ja maailm muutub hetkega oluliselt paremaks kohaks, sest meie ajusid pestakse oluliselt vähem. Tarbimise eelistuseks võiks ju siiski olla tuttavate-sõprade soovitused, enda kogemused ning võrdlustestid tarbijaajakirjanduses, mitte värviliselt vilkuvad reklaamid. Samal põhjusel loobu veebilehtedel plinkivatest reklaamidest. Firefoxi kasutajaid aitab selles lisand Adblock Plus ja Chrome’i kasutajaid Adblock. Kui pelgad osast infost ilma jääda, siis oota reklaami vaigistamise ja bänneritest loobumsiega kuu aega ning pane kirja, millist otsest kasu oled reklaamidest saanud. Kui sa kasu ei saa, siis milleks lasta infomüral võimust võtta? Viimane, ent vajalik soovitus: palun vaigista enne toidupoodi minekut esimene nälg ning koosta ostunimekiri asjadest, mida vajad. Tulemusena toitud oluliselt tervislikumalt, toit ei lähe pahaks ning stress on tublisti madalam. Kui jälgime neid reegleid, siis ehk ei lähe sel korral nii nagu eelmisel. Üks maailma tippcoache Marshall Goldsmith sõnastas tabavalt eelmise surutise põhjuse: „Inimesed ostsid asju, mida nad ei vajanud, rahaga, mida neil polnud, et avaldada muljet inimestele, keda nad ei tundnud.“ Ehk oleme sel korral arukamad. Majandussurutise tõttu on olukord muutunud keeruliseks ning see nõuab ettevõtetelt uusi teadmisi ja oskusi. Sündmuste uudsuse aste on kõrgem ning varasematest kogemustest on vähem kasu. Suurenenud on keskkonna ja info muutumise kiirus ning nõrgenenud protsesside kontrollitavus. Masu on sundinud kahtlema senistes ärilistes tõekspidamistes. Kas firmade ainus ülesanne on raha teenida ja sellest tulebki lähtuda? Teame, et kui pole klienti – pole ka raha. Teise seisukoha järgi peab ettevõte küll raha teenima, kuid seejuures tuleb tal ka klienti ja kogu ühiskonda teenida. Kuidas majanduskriisi ajal kliente hoida? Selleks tuleb meekonnaliikmeid rohkem kaasata teenindusolukordade analüüsimise ja lahenduste leidmise protsessi. Juhtimine on muutunud operatiivsemaks, mis eeldab, et teenindusjuhid peavad tulema eesliinile ning olema oma meeskonna treenerid ja rühmatöö juhendajad. Tasub mõelda, kuidas saada klientidelt tagasisidet. Kallist uuringut ei ole tingimata vaja sisse osta. Abi võib olla ka sellest, kui teatud aja vältel lihtsalt jälgida, mis ettevõtte teeninduskeskkonnas tegelikult toimub. Peaasi, et juhid tunneksid huvi, kuidas klientidel ja teenindajatel läheb. Ainult arvude jälgimisest ei pruugi kasu olla. Tasub meeles pidada, et kliendid on hõivatud inimesed ning seepärast tuleks hoolsalt jälgida tähtaegu ja pakutava teenuse kvaliteeti. Kliendid on varasemast tundlikumad ning hooletus võib viia kliendi kaotamiseni. Kõrge teeninduskultuur peaks olema edukate ettevõtete esimene eesmärk. Tuleks leida üles oma unikaalsus, arendada välja identiteet, et mitte olla üks ettevõte paljude seas. Kui pakute sedasama, mida teised pakuvad ning unustate ära teeninduskultuuri ja -kvaliteedi, kaotate kliendi! Kaia Kanepi teenis sel aastal 657 908 dollarit ehk ligi 7,3 miljonit krooni, mis moodustab tema karjääri auhinnarahast 35%. Üksikmängudes on Kanepi teeninud 636 403 dollarit, paarismängudes 16 505 dollarit ja segapaarismängudes 5000 dollarit, selgus naiste tennise organisatsiooni WTA kodulehelt. Teenistuse edetabelis on Kanepi kogusummaga 29. kohal. Kaia Kanepi tänavuse hooaja parimad saavutused on esimene WTA turniirivõit Palermos ja veerandfinaali jõudmine nii Wimbledonis kui ka USA lahtistel meistrivõistlustel. Tänavu suvest randmevigastuse ravile pühendunud Maret Ani selle aasta teenistuseks jäi 9700 dollarit ehk 107 000 krooni. Rahaedetabelis on Ani sellega 467. kohal. Kogu karjääri jooksul on ta teeninud auhindadena 732 500 dollarit. Naistennisistide paremusjärjestuses on Ani hetkel 431. positsioonil. WTA turniiridel ulatub aastane auhinnaraha 86 miljoni dollarini, mida saab teenida neljal Suure slämmi turniiril ja 53 väiksemal võistlusel. Kaia Kanepi lõpetab tänavuse aasta maailma edetabelis 22. kohal. Seni oli Kanepi aasta lõpuks kõige paremal positsioonil olnud 2008, mil ta lõpetas 27. positsioonil. Tema läbi aegade parim edetabelikoht üldse on 18. (25. mail 2009).			OSCAR-2019
EPL: Heategevus või äri? Erainvestorid loodavad noorte kuritegevuse vähendamiselt kasumit — Heateo Sihtasutus Järgmisel aastal käivituvad esimesed ühiskondliku mõju osakud. Erainvestorite rahaga käivitatud programmiga loodetakse vähendada noorte retsidiivsust. Kui kuritegevus piisavalt väheneb, maksab riik investoritele raha kasumiga tagasi. Investorid ise ütlevad, et programm on midagi heategevuse ja rahateenimise vahepealset. Kolmas sektor näeb selles võimalust riigi sektorisse innovatsiooni tuua. Küünilisemad ütlevad aga hoopiski, et kuna erainvestoril on kindel summa kaalul, on tema osavõtul tõenäosus töötavat programmi leida suurem. Kuidas iganes ühiskondliku mõju osakuid (ingl social impact bonds ehk SIB) hinnata, koguvad need maailmas üha rohkem populaarsust. Mõte on motiveerida riiki katsetama uusi lähenemisi nii, et ei peaks kartma ebaõnnestumist. Kuna uute sotsiaalprogrammide käivitamisega kaasnevad riskid ja ennetuse mõju ilmneb pika aja jooksul, võib riik sellist käivitamist peljata. Edu puhul aga saadakse senisest efektiivsem tulemus, investorid saavad panustada olulise ühiskondliku probleemi lahendamisse ning heade tulemuste korral tasub riik neile algse investeeringu. Asjaosalised ise on projekti õnnestumises küllalt kindlad, sest välja valitud on kogu maailmas tulemusi näidanud ART (Aggression Replacement Training) programm, kus tegeldakse kümne nädala jooksul kolm korda nädalas kolmetunnistes grupisessioonides laste agressiivse käitumise muutmisega, misjärel peaks vähenema ka tõenäosus, et nad uuesti süütegusid toime panevad. Noorte korduv kuritegevus valiti esimese SIB probleemiks seetõttu, et seal on selgelt eristuv sihtgrupp, tulemusi saab konkreetselt mõõta ja õnnestumise korral tekib riigile kokkuhoid. Veel enam, tegu on olulise murega: igal aastal satub alaealiste komisjoni ette pea poolteist tuhat noort, kellest pooled on seal juba mitmendat korda. Erikoolist lahkunud noortest paneb aga kahe aasta jooksul järgmise süüteo toime koguni 81%. Kokku kulub alaealiste õigusrikkumistele (sh ohvrile tekitatud ja uurimise kulud) ligi 13,7 miljonit eurot. Ehkki noortele mõeldud sekkumis- ja käitumist muutvaid programme on varemgi proovitud, möönsid justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eksperdid, et pigem on seni rõhk olnud sanktsioonidel ning probleemi põhjuste ja ennetusega tegelevaid programme on olnud vähe. Riik ootab seda programmi huviga, sest lähenemine ühtib õigusrikkumisi toime pannud lastega tegelemise reformikavaga, mille eesmärk on last vaadata ennekõike abivajajana, ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Lai. Sama meelt oli justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Kaire Tamm, kelle sõnul püütakse üha rohkem jõuda sinna poole, et laste kokkupuude kriminaalsüsteemiga oleks võimalikult väike.ART programmi sihtgrupp on süüteo sooritanud 14–17-aastane agressiivsete käitumistunnustega noor. Täpne programmis osalejate arv pole veel paigas. Lihtsustatult öeldes toimib ART karistuse asendajana või mõjutusvahendina, mistõttu peavad programmi valitud lapsed sellega korralikult tegelema. Kümne nädala jooksul teevad nad kuue- kuni kümneliikmelistes gruppides rollimänge ja ülesandeid, kus õpitakse oma viha juhtima ja tunnetega toime tulema, peale selle õpetavad kaks treenerit neile sotsiaalseid oskusi, empaatiavõimet ja tegelevad laste väärtushinnangutega. Kokku katsetatakse programmi aasta ning järgneva poolteise aasta jooksul jälgitakse, kui palju noori paneb taas süütegusid toime ja kuivõrd erinevad on näitajad teiste samavanuste õigusrikkujatega võrreldes. Kui poolteist aastat pärast programmi lõppemist on selles osalenud laste süütegude arv teiste noorte õigusrikkujatega võrreldes vähenenud üle 16%, tekib riigile kokkuhoid ja programm arvatakse õnnestunuks (arvud põhinevad spetsiaalsel ART programmi ja riigi kulusid kaardistanud finantsanalüüsil).Õnnestumise korral maksab riik investoritele nende investeeringu vastavalt kokkulepitud mahule tagasi ning edaspidi saab riik ise otsustada, kuidas programmi jätkata. Kuivõrd spetsialistid ise programmi edukusse usuvad, ei soostu keegi ennustama, sest selliste sekkumisprogrammide mõju on Eestis ülivähe mõõdetud. USA kogemus näitab, et samalaadses programmis osalenud noorte hulgas vähenes korduv-õigusrikkumiste hulk 24% ning üks investeeritud dollar säästis riigile keskmiselt 6–11 dollarit. Sääst tulebki sellest, et enamasti on ennetus odavam kui tagajärgedega tegelemine. Näiteks ei pea kulutama süütegude uurimisele, menetlemisele ja raskemal juhul vangide ülalpidamisele. Programmi edu peitub selle intensiivsuses ja praktilisuses. Inimene peab teiste ees uuesti läbi mängima olukorrad, kus ta oli vägivaldne või riivas kedagi. Seejärel peab ta grupis suutma analüüsida ja välja öelda, miks ta nii käitus, mis tagajärg sellel oli jne. Seal on palju kordusi, teeme mitu korda ühte ja sama asja ja see ei ole lihtne, see on vaimselt väga väsitav,” selgitas ART programmi ekspert Merle Alamaa, kes on programmiga töötanud vanglates ja erikoolides. Tema hinnangul sunnivad programmi tegevused noori ütlema asju, mida tavaliselt hoitakse endale, ning kuulama ka teiste sisekõnet. „See kõik paneb neid vägivallale ja kuritegevusele teisiti lähenema,” lisas Alamaa. Teisalt tõdes ta, et programm töötab kindlalt valitud sihtgrupi puhul. Sinna kuuluvad agressiivse käitumisega noored, eriti need, kel on probleem käitumise, mitte tahtmisega.„Paljud noored ei taha vägivaldsed olla, aga nad lihtsalt ei oska teistmoodi. Neil ei ole olnud õigeid eeskujusid, kes oleks neile konflikti lahendamist õpetanud, ja pahatihti nad arvavadki, et ainus lahendus on teist rünnata. Kui on tegu psühhopaatiliste kalduvustega inimesega, kes naudibki teistele haiget tegemist, siis see programm nii palju kasu ei anna,” selgitas Alamaa. Kuupäeva ega maakondi, kus ART programmi alustatakse, veel määratud ei ole, küll aga peaksid treeningud alguse saama järgmisel aastal. Seni ongi tegeletud investeerimismudeli ettevalmistamisega, mõju mõõtmise strateegia koostamise ning investorite otsimisega. 2014. aastal Arenguidee konkursilt (kust pärineb muide ka e-residentsuse projekt) ja EL-ilt selleks rahastuse saanud Heateo SA liikmete sõnul on just viimased kaks projekti õnnestumise võtmekohad. Mõju mõõtmisega – millest oleneb investorite võimalus raha tagasi teenida – hakkab tegelema sõltumatu hindaja ning ka esimese nelja investoriga on praegu põhimõttelised kokkulepped olemas. „Ehkki huvi projekti vastu on suur, ootavad investorid enne otsustamist lõplikku pakkumist. Kuna mõjuinvesteeringud on uus mõiste, tahavad investorid näha esimeste lõppevate projektide tulemusi ning esimesed investorid näevad oma investeeringut pigem uuendusliku filantroopiana,” rääkisid sihtasutuse juhatuse liikmed Pirkko Valge ja Maris Ojamuru. Sellest hoolimata on nad aga optimistlikud, sest juba praegu on maailmas käivitatud 30 SIB-d ja parasjagu on sündimas veel umbes sada. Nii usuvad nad, et praegune projekt võib pärast õnnestumist saada ka järglasi, aga siis, kui noorte kuritegevuse programm on lõpule jõudnud. „See on ka põhjus, miks üritasime teha nii, et esimene Eesti SIB oleks võimalikult lühiajaline. Nii selguvad ka tulemused varem,” põhjendas Ojamuru. Uute SIB-dega on juba lihtsam edasi minna, sest vajalik baas (seaduslik ja analüütiline) on Eestis loodud, ja Eesti saab oma kompetentsi jagada ka mujale, sest Põhja- ja Ida-Euroopas oleme osakute käivitamisel esimesed. See on „tavalisest parem heategevus”, aga kusagil heategevuse ja kasumi teenimise vahepeal. Projekti õnnestumise korral saavad investorid kasumit, aga teisalt ei ole see tingimata hea kasumi teenimise vahend, sest projekti mitteõnnestumise risk on vägagi tõenäoline, kasumi ülempiir aga fikseeritud. Kuivõrd oli asi selles, et asja idee on noorte kuritegevust vähendada, või tahtsite lihtsalt SIB-sse investeerida? Tahtsin eelkõige SIB-sse investeerida. Tunnen Heateo tiimi pikka aega ja usaldan neid. Nad on pikalt tegutsenud ja Eestis sotsiaalse ettevõtluse ja heategevuse vallas toimuvat analüüsinud. Kindlasti võiks edu olla. Raha pole ju maailmast otsa lõppenud ja Eestis on hulk rikkaid inimesi, kes meie riigi käekäigu pärast muretsevad ja soovivad sellesse kuidagi panustada. Samal ajal ollakse ettevaatlikud, kuna ei taheta oma raha raisata ettevõtmiste peale, mis tulemust ei saavuta. SIB tuleb appi, sest projekti lõpus teeb sõltumatu osapool hindamise, mis võimaldab sellist heategevust arendada rangelt tõenduspõhiselt. Esimesed ühiskondliku mõju osakud käivitati 2010. aastal Inglismaal Peterborough’s, kus oli probleem lühiajalist ehk kuni aastapikkust vanglakaristust kandvate õigusrikkujate retsidiiv- susega. SIB eesmärk oli kontrollgrupiga võrreldes vähendada korduvrikkumiste arvu vähemalt 7,5%. Kokku rahastas programmi 17 investorit viie miljoni naela ulatuses, programmis osales 3000 vangi. 2014. aasta suvel avalikustati esimese etapi tulemused ja lühiajalise vanglakaristuse saanud vangide retsidiivsus vähenes 8,6%. Kuigi projekt ei ole veel lõppenud, on Inglismaa valitsus lahendust ametlikult tunnustanud ja võtab selle üleriigilise teenuse reformimise aluseks. 2015. aasta kevadeks oli maailmas käivitatud üle 30 SIB, neist enamik Suurbritannias, Ameerikas ja Austraalias, käivitatakse veel umbes sada. Heateo Sihtasutuse eksperdi Teele Rauni sõnul on enamikku SIB-sid veel vara hinnata, sest paljud programmid pole veel lõppenud. Näiteks ei suutnud eesmärke täita New Yorgis käivitatud teismeliste retsidiivsust vähendav programm, kus teiste seas kaotas 1,2 miljonit dollarit Goldman Sachs ning kuus miljonit Bloomberg Philanthropies. Goldman Sachsi esindaja ütles aga, et nad ei kahetse investeeringut, sest programm andis korraliku andmekogumi ja võib vanglasüsteemi reformimisele kasuks tulla			OSCAR-2019
1.1 Käesolev Jahiselts „Massiaru” (edaspidi jahiselts) siseeeskiri on kehtestatud eesmärgiga konkretiseerida ja reglementeerida seltsi liikmete omavahelisi suhteid koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega tagamaks edukas ja tulemuslik jahikorraldus jahiseltsi rendijahimaadel. 1.2 Jahiseltsi tegevuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtiv jahiseadus, jahieeskiri, põhikiri ning käesolev siseeeskiri. 2.1 Katseajal olevatele liikmetele või noorjahimeestele võib juhatuse esimees määrata jahiseltsi liikmete seast neile juhendaja, kelle ülesandeks on nende abistamine ja juhendamine jahindusalaste teadmiste ja kogemuste omandamisel. 2.2 Jahiseltsi liige võib kuuluda samaaegselt veel mõnda teise jahindusorganisatsiooni või –ühingusse ainult juhatuse nõusolekul. Juhatuse otsusega võib anda liikmele tema kirjaliku avalduse alusel loa kuuluda samaaegselt veel teise jahiorganisatsiooni, kui see on piisavalt põhjendatud (arendada suhteid seltsi huvides, elukoha muutusega tingitud asjaoludest jne). Kitsendus ei oma tagasiulatuvat mõju. 3.1 Ulukihooldele kaasatakse kõik jahiseltsi liikmed, kellele vajadusel antakse konkreetsed ülesanded juhatuse poolt. 3.2 Ulukihoolde aluseks on juhatuse ja üldkoosoleku otsused, jahikorralduskava ning rendileping. Jahiulukite kinnistamiseks ja nende populatsioonide parandamiseks rendijahimaadel rakendatakse ulukite lisasöötmist ja nende söödabaasi mitmekesistamist. 3.3 Ulukihoolde töödeks on jahinduslike rajatiste ehitamine ja remontimine (söödahoidlad ja –sõimed, soolakud, kõrgistmed jne.) ning biotehnilised abinõud ulukite lisasöötmiseks või jahinduse paremaks korraldamiseks (söödapõldude rajamine, lehisvihtade valmistamine, kogutud kartul, teravili jne.) 3.4 Metssigade lisasöötmine toimub vastavalt juhatuse poolt väljatöötatud otsusele, kus fikseeritakse söödakoha pidaja (pidajad) ja söödakoha asukoht. Igal jahiseltsi liikmel on õigus pidada metssigade söödakohti ja -põlde kooskõlastatud juhatusega. Kord aastas kontrollib juhatus söödarajatiste toimimist tehes otsuse järgnevaks perioodiks. 3.5 Ulukitele mõeldud lisasöödakohtades teostab järelvalvet ja ulukihoolet juhatuse otsusega määratud söödakoha pidaja. 3.6 Uute söödakohtade rajamisel lähtub juhatus strateegilistest piirkondadest, ulukipopulatsioonist ja juba olemasolevatest söödakohtadest. 3.7 Kõik ulukitele mõeldud üldkasutatavad ja individuaalsed söödakohad, nende arv ja rajamine peab olema kooskõlastatud juhatusega. 3.9 Iga jahiseltsi liige on kohustatud osalema iga-aastastel välitööpäevadel, kus puhastatakse kinnikasvanud metsasihte, kraave, rajatakse sildasid, soolakuid ja kõrgistmeid jahipidamise paremaks organiseerimiseks ning jahiohutuse tagamiseks. 3.10 Iga jahiseltsi liige on kohustatud osa võtma vähemalt ühest (1) välitööpäevast või täitma talle pandud ülesanded mõnel muul moel. Kohustuse mittetäitmine peab olema põhjendatud (halb tervislik seisund, tähtpäev jne) juhatusele. Välitööpäevast osavõtmine ei ole kohustuslik pensionieas jahiseltsi liikmetele. 3.11 Juhatusel on õigus eelnevalt kehtestada välitööpäevale hind, mille peab põhjuseta tööpäevalt puudunud jahiseltsi liige hüvitama jahiseltsi ühiskassasse või vastasel juhul arvatakse juhatuse otsusega jahiseltsi nimekirjast välja. 4.2 Jahipidamine ning jahindusotstarbeliste ehitiste kasutamine jahiseltsi jahimaadel on lubatud vaid jahiseltsi liikmetele, välja arvatud jahiturismi juhtudel või ühisjahtidel, mida korraldatakse jahiseltsi sotsiaalsetes huvides ning enamuse jahiseltsi liikmete (sh. juhatuse) informeeritusel või osavõtul. 4.3 Igal jahiseltsi liikmel on õigus küsida esimehelt (või volitatud isikult) informatsiooni jahtide kohta ja osaleda jahil (kui jahiseltsi juhatusel pole kehtestatud piiranguid). 4.4 Igaaastased suurulukijahi põhimõtted igale suurulukiliigile eraldi töötab välja ja kinnitab jahiseltsi juhatus. Otsustest teavitatakse igat liiget kirjalikult. 4.5 Suuruluki jahilubade jaotamise kohta on igal jahiseltsi liikmel õigus saada lisainformatsiooni jahiseltsi esimehelt (või volitatud isikult). 4.8 Ulukipopulatsioonide säilimise või tasakaalustamise huvides on juhatusel õigus piirata või peatada jaht kalendriaastaks või jahihooajaks ulukiliikide lõikes kogu jahimaal või ainult teatud piirkonnas. 4.9 Jahituristidele annab loa jahipidamiseks juhatus ning kehtestab eelnevalt vastavad lõivud (jahist osavõtmine, jahilubade maksumus jne). 4.10 Jahipidamine külalisjahimeeste osavõtul ei tohi muutuda seda korraldava jahiseltsi liikmele tulu teenimise allikaks. Selle tuvastamisel tunnistatakse korraldatud jaht juhatuse otsusega turismijahiks. Seda korraldanud ning tulu teeninud jahiseltsi liige tasub juhatuse poolt kehtestatud lõivud jahiseltsi ühiskassasse. Karistuse määramisel võtab juhatus aluseks põhikirja punktis 8 sätestatu. 4.11 Jahipidamist Nigula ja Sookuninga LK-l reguleerib Keskkonnaameti ja jahiseltsi ühise koosoleku protokoll 30.07.2009 ja Keskkonnaameti väljastatud liikumisluba ajavahemikuks 20.09 2009 kuni 28.02.2010 5.5 hoidub oma tegevusega kahjustamast rendijahipiirkonnas olevaid teid, sihte, kraave, truupe, põlde jne; 5.12 edukat kütti austab ühisjahtidel võimalusel jahijuhataja kaasjahimeeste ees kuuseoksa kinnitamisega mütsile;			OSCAR-2019
Eile oli rõõm suur, kui mu ema kirjutas mulle, et mu viisa jõudis lõpuks kohale. Mõtlesin juba, et oleks võinud üks päev varem tulla, siis ei oleks uut passi taotlenud ja raha raisanud. Muidu uus pass sai ka eile valmis, aga las ta siis olla seal 5 kuud ja hiljem lähen järele. Nüüd tuleb see AGA. Nad andsid mulle vale viisa. Ma ei saa aru, mis selle naise peas toimub, tundub, et väga midagi (ma tavaliselt ei ole nii kuri, aga närvi ajab juba). See viisa, mida ta mulle andis, kehtib kuu aega. Ma päris täpselt ei saa aru, kas või kuidas ma seda pikendada saan, aga see ei ole kohe kindlasti see, mida palusin. Küsisin siis saatkonnas üle, et mis värk on. Vastasid, et jah, me andsime sulle teise viisa, sest sa ei saatnud meile tööluba. Ma ütlesin neile, et ma saadan selle hiljem, sest organisatsioon ei saa seda samal päeval täita. Tundub, et nad lihtsalt ignoreerisid seda. Aga kas see pole tore, et ma saan jälle nendega seal Venemaal suhelda? Nii igatsesin seda!!! Mul on nüüd iga päev lahkumise protseduur. Eile ütlesin viimast korda head aega trennis ja täna tööl. Oleks eile trennis juba peaaegu nutma hakanud... Lubasin kirjutada oma seiklustest viisaga. Lõpetasin eelmisel korral sellega, et Madagaskari saatkond said mu dokumendid kätte. Ehk siis 2. augustil nad said mu dokumendid kätte ning lubasid, et samal päeval nad teevad mu viisa valmis. Ahaha. Muidugi nad ei teinud, sest mul väidetavalt puudus tööluba. Siis nad saatsid mulle dokumendi, millest ma väga aru ei saanud ja mida pidin täitma. Pärast nad ütlesid, et organisatsioon peab täitma. Kellele ma selle saatma pean, seda nad ka ei öelnud. Siis pidin organisatsiooniga rääkima. Nemad jällegi ütlesid, et mul pole vaja seda. Küsisin inglisekeelset dokumendikoopiat, saatkond kirjutas, et kõik seadused ja dokumendid on prantsuse keeles. Naljakas oli muidugi see, et kui ma vaatasin Prantsusmaa Madagaskari saatkonna lehte, siis ei olnud sellest tööloast mitte midagi kirjas. Aga ei, seaduses on see nii kirjas väidetavalt. Saatsin siis dokumendi organisatsioonile. Kuna kontoriinimesed seda täita ei osanud, saadeti see Madagaskarile. Muidugi võttis dokumendi täitmine kolm päeva aega, sest nad ei käi ju iga päeva arvutis. Mõtlesin, et samal ajal tegelen siis sellega, kuidas nad mu dokumente tagasi saadavad, sest ega nad oma ajudega väga ei mõtle. Nüüd tuleb kõige naeruväärsem koht. Nad ütlesid, et ma pean ise sellele järele tulema, et neil ei saa keegi seda posti viia. Oot, wait a second. Misasja? Siis ma seletasin neile, et see sama inimene, kes selle posti juurest vastu võttis, võib selle nüüd ka uuesti sinna viia. Siis see inimene seal sai kurjaks ja ütles, et mina ei ole see inimene, kes peaks neile ütlema, kuidas nad oma tööd peaksid tegema. Igatahes läks meil seal siis natukene vaidluseks, sest väidetavalt polnud sellist inimest jne. Seletasin neile ära, et see ei saa ju nii raske olla, mul on kõik juba ette valmistatud: ümbrik minu aadressiga ja kupongid, mis n-ö maksavad selle eest. Loodan, et hiljemalt reedeks on kohal. Taotlesin täna kiirpassi, et juhul, kui kohale ei jõua, saab vähemalt sinna reisida, kui kauaks, see on siis juba teine küsimus... Hästi paljud küsivad praegu, kas ma olen ärevil ja kas ma juba ootan, et ma lõpuks seal olen. Kui aus olla, siis ma väga ei tunne midagi. Mulle vist ei jõua veel kohale, et ma olen tõesti kahe nädala pärast Madagaskaril. Mulle tundub, et see 2. september on pigem kahe kuu pärast. Samas kuidagi mõtlen ikkagi, et ma peaks olema 100% oma sõprade ja perega, sest mul pole ju enam väga palju aega jäänud. Ma isegi ei tea, millal ma kohvri pakin? Millal ma lennujaama lähen? Kas mul ikka on kõik ostetud? Millal ma veel jõuan poodi minna, et vajalike asju osta? Mida ma üldse kaasa võtan? Kogu see asi on pigem suur segadus mu peas, et ühelt küljelt ma nagu lähen kohe, samas on ikkagi veel natukene aega. Ma kohe varsti ei näe enam ühtegi tuttavat vähemalt 5 kuud. Mida ma jõulude ajal teen? Ma arvan, et siis kui ma reaalselt juba kohal olen, jõuab kõik minu pähe, et tõesti olen Madagaskaril. Lugesin Madagaskari reisiraamatu läbi, mille ostsin Saksamaalt. Okei, päris läbi ei lugenud. Lugesin üldiselt Madagaskari kohta ning siis veel eraldi oma saare kohta. Madagaskari on mõnes mõttes sarnane Indiale. Madagaskaril elab 17 või 18 hõimu (täpselt ei mäleta), aga keel on ühine. (Sain tänu oma armsale India kolleegile teada, et Indias ei räägi kõik sama keelt.) Hõimud tekkisid sellest, et nii Aasiast, Euroopast kui ka Aafrikast tulid inimesed Madagaskarit vallutama. Ma arvasin, et prantslased olid esimesed, kes Madgaskari vallutasid, aga olid hoopis aasialased. Pärast seda tulid alles prantslased ja jäid sinna kuni 1960. aastani. Kõige esimesen vallutasid prantslased aga Lääne-Madagaskari. Nad annekteerisid kõige esimene just Nosy-Be. See saar, kuhu ma lähen! Siis nad jõudsid mandrile. Rääkides täpsemalt minu saarest, siis Nosy-Be tähendab tõlkes "suur saar". See ongi kõige suurem saar Läänes. Kaardi peale vaadates panin tähele, et kõik ümbritsevad saared on ka nimega "Nosy". Nosy-Be pealinn on Hell-Ville. Paljud ilmselt arvavad, et tegu on põrgu linnaga, sest inglise keeles tähendab sõna "hell" põrgu. Seda sama arvati ka vanasti. Usuti, et selles linnas juhtus midagi halba. Tegelikult nimetati linna ühe prantsuse kindrali järgi. Mulle jäi meelde ka see, et seal on hästi palju pühi, kus ohverdatakse loomi. Mingi püha oli pühendatud surnutele. Sel pühal kaevatakse surnuid perehauas, tassitakse nende luid läbi linna laulu ja tantsuga ning siis viiakse uuesti hauda värskedesse laibalinadesse. Seda püha natukene kardan. Käisin täna apteegis, et osta reisiks vajalikke ravimeid. Mõtlesin, et käin seal poolteist tundi, aga käisin ainult 40min. Kuigi ma ei oodanud seda, siis sain ma sealt ka peaaegu kõike: 20st ravimist sain 17. Ma ei saanud ainult steriilset nõela (parasiitide eemaldamiseks, apteeker pole sellest kuulnudki, aga see oli mul organisatsiooni nimekirjas), malaaria tablette (unustasin küsida, aga ilmselt poleks neid niikuinii olnud) ja sääsetõrjevahend (neil pole nii tugevat). Ehk siis pean minema ikkagi nakkushaiguste kliiniku apteeki, kus on kindlalt malaaria tablette ja ilmselt on seal siis ka see tugev sääsetõrjevahend. Ma küll ei tea, kuidas ma neid oma ravimite karpi mahutan, aga küll ma siis tekitan kuidagi ruumi. Igatahes riideid ma vist väga palju ei saa kaasa võtta, kuna mul on juba 8-liitrine ravimite karp. Lennukis on ka ainult 23kg lubatud.... Mõeldes mu pealkirjale, pean ju ka ütlema, kui palju need kõik ravimid kokku maksid. Kokku tuli 116,47€. Ehk siis ma tegin täna kaks uut rekordit: olin esimest korda üle poole tunni apteegis ja kulutasin ka esimest korda seal nii palju raha. vitamiini tabletid (võtsin nii multivitamiini kui ka B-rühma tablette, kuna ma ilmselt nii palju liha seal ei söö ja emps arvas, et ehk mu keha pole harjunud sellega) Lisaks andis emps mulle kaasa sandli õli, mis on kuiva naha vastu, ja after burn aloe vera geeli, mis on pärast päikesepõletust hea nahale panna. Ilmselt on mul seda alguses ka päris palju vaja, kui ma veel ei tea, kuidas ennast õigesti kreemitada.			OSCAR-2019
Seejärel võtke ühendust Eesti Vabariigi Suursaatkonnaga New Delhis või aukonsuliga ajutise reisidokumendi väljastamiseks. Üksi reisivatelt alaealistelt võidakse piiril küsida vanemate/hooldaja notariaalselt kinnitatud nõusolekut. Ka tulise vaidluse puhul pole vaja muutuda agressiivseks. Lisaks tuleb saada ka väljasõiduviisa. . Laen 6500 eur; eraisiku laenud. Anname endast parima, et vaadata kõik saabunud taotlused üle paari tunni jooksul. Arstiabi ei pruugi kõikjal olla kättesaadav. . Nakatumise vältimiseks on soovitav tarbida arsti poolt ettekirjutatud preventiivseid ravimeid ning kasutada välispidiseid sääsetõrjevahendeid. Meie laenud on alati Sinu jaoks olemas! Ei mingeid lisatasusid Kui oled laenutingimustega nõustunud, kantakse laenusumma automaatselt Sinu kinnitatud pangakontole. Kui see aeg on möödas, tühistatakse Su laenutaotlus automaatselt ja Sul pole Bondora ees ühtegi kohustust laenu võtta. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Euro valuuta tähtsus ja roll Euroopas. päev: Delhi Märkus: Juhul, kui külastatavates linnades kohaldatakse turismimaksu, tasub klient selle kohapeal otse hotellile. Jootraha: Rahvusvahelise kombe kohaselt on ka Indias kombeks teenust ja teenindamist ära märkida jootrahaga. Meie kliendid saavad kiireid laenupakkumisi iga päev ja ööpäevaringselt ning taotluse saad esitada ka näiteks nutitelefonis. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Kuidas alustada oma ettevõtet, kui sul ei ole üldse raha?. Saad nende seast valida just endale sobiva igakuise tagasimakstava summaga pakkumise. Hirmutavate üllatuste vältimiseks saad kõiki meie tasusid vaadata SIIT. Sääskede kaudu edasikantav malaaria on eriti levinud Orissa, Madhya Pradeshi, Chattisgarhi, Jharkhandi, West Bengali ja India kirdepiirkondades. Meie hoolitseme kõikide formaalsuste eest. Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Mošeede külastamisel tuleb meestel ja naistel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav end pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Soovitav reisi- ja tervisekindlustus kogu reisi perioodiks. Peidetud lisatasusid meil pole. Reisijal peab olema tagasisuuna lennupilet ja piisavad rahalised vahendid. Kontorisse minema ei pea ja võid taotluse esitada kasvõi voodist püsti tõusmata. Näiteks Su auto läheb katki või pesumasin lakkab töötamast. Soovitame Teil broneerida transpordipaketti meie kaudu, kuna broneerides iseseisvalt võivad kaasneda varjatud kulud nagu krediitkaardi-, pagasi-, check in‘i vm lisatasud. Krediit inimesest inimesele; kinnisvara laenu kalkulaator. Reisikorraldajal on õigus teha muudatusi päevakavas eeldusel, et reisi kvaliteet ei muutu. Kiirem kui kunagi varem Taotluse saad täielikult täita internetis. Seetõttu pestakse käsi enne ja pärast sööki. Kõik pakkumised põhinevad Sinu krediidiajalool. Templitesse ei tohiks kaasa võtta nahkesemeid. Bondoraga võid olla kindel, et kõiki Sinu sisestatud andmeid käsitletakse kiirelt ja turvaliselt. aastast, oleme võitnud mitmeid auhindu uuenduste ja rahaasjade alternatiivse korraldamise eest. Haigussümptomite ilmnemisel tuleb koheselt pöörduda arsti poole. Soovitav reisi- ja tervisekindlustus kogu reisi perioodiks. Taskukohane ja personaalne Bondora ei paku kõikidele klientidele ühtset lahendust nagu seda traditsioonilistes pankades tehakse. Kauplemine on Indias eluviis. Õiglane ja usaldusväärne Meie koolitatud laenuspetsialistid vaatavad üle kõik taotlused ja andmeid ei jagata kolmandate osapooltega. Kui Su plaanid muutuvad, saad alati laenu ennetähteaegselt tagasi maksta ilma lisatasudeta. Sellised olukorrad võivad juhtuda ka keset ööd ja keegi meist pole nende eest kaitstud. Suitsetamine on avalikes kohtade rangelt keelatud. on saadaval, kuid alkoholimüügilitsents on olemas vaid mõnel restoranil. Krediit inimesest inimesele; kinnisvara laenu kalkulaator. E-Tourist viisat on võimalik taotleda kaks korda aastas. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Soovitame kaasa võtta: Hinnad Indias See võib olla täiesti sümboolne, vaid mõni ruupia, ja ka see ajab asja täiesti vabalt ära. India geograafia India majandus India elanikud protsentides India kultuur Religioon Indias Natukene elust Indias Pühakodade ja templite külastamisel tuleb enne sisenemist jalanõud jalast võtta. Reisijale saadetakse elektrooniline kinnitus, mis tuleb välja printida ja reisile kaasa võtta. Kõik tehtud laenupakkumised on personaalsed ja põhinevad iga kliendi vajadustel ja nõuetel. Samuti tasub meeles pidada ka iseseisval broneerimisel kaasnevat transfeeri tasu lennujaamast hotelli ja tagasi. Indias reisides tuleb valmis olla kõrgest õhutemperatuurist ja tugevast õhusaastatusest tingitud terviseprobleemide tekkeks. Parkides, bussides ega rongides ei tohi alkoholi tarbida. Isegi, kui Sul on raha rasketeks aegadeks kõrvale pandud, võib Sul seda väheks jääda mõne suurema kulutuse jaoks, näiteks perepuhkuseks, auto soetamiseks või kodu remontimiseks. Jääge kindlaks oma hinnapakkumisele ja kui müüja sellega ei nõustu, jalutage lihtsalt minema. Leidub nii mussoonmetsi kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju. Osariikidel on valitud valitsus, liidu territooriumitel on liiduvalitsuse poolt valitud haldurid. Ja kõige selle parim osa on see, et meil on mõistlikud intressimäärad. Keelatud liibuvad ja lühikesed riided. liiduterritooriumiks ja Delhi Rahvuslikuks pealinnaterritoorimiks. India üldinfo India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Laen 24h; parimad kiirlaenud. Juhul, kui pass on Indias viibimise ajal kaotsi läinud või varastatud, pöörduge koheselt politseisse kirjaliku kinnituse saamiseks. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Vastavaid taotlusi võtavad vastu välismaalaste piirkondliku registreerimise bürood – Foreigners Regional Registration Office Kasuta väikelaenu taotlemiseks arvutit, tahvel arvutit või isegi nutitelefoni – ise valid, mis sobival hetkel mugavam on. Paraku kipub elu mõnikord selline olema ja ootamatusi tuleb ette kõigil inimestel. Sellise riskikäitumise pärast võib tõepoolest juhtuda, et võlgadest lahtisaamine on keeruline. Siin abistavadki meid eraisikute väikelaenud, mis on mõeldud lihtsalt ja kiirelt vajaliku summa laenamiseks. Sageli on väike kiirlaen asi, millega haakub negatiivne mulje, sest on inimesi, kes satuvad kergesti liigsete võlgade küüsi. . Viivus.ee laenud; võlgade refinantseerimine. Väikelaenu taotlemiseks ei ole enam vaja minna kodust välja ega oodata järjekorras. Intnerneti teel saab taotleda nii kiirlaenu, väikelaenu kui ka sms raha teenust. . Kiirlaenud Tallinn; lihtne laen. Väikesed laenud on lihtsad ja kiired, soovitud raha saabub pangaarvele väga ruttu. Väikelaen on tagatiseta laenu liik, mis võimaldab krediiti võtta ilma keeruka laenutaotlusprotsessita. Reaalselt on väikelaen suunatud siiski maksevõimelistele inimestele, kel on ilmnenud mõni ettenägematu väljaminek või lihtsalt etteaimamatu rahaliste vahendite puudus. Praegusel ajal pakuvad laenu võtmise teenuseid ka muud asutused, mitte ainult pangad. Riho err kiirlaen; Vivus meie laenu teenus. Teavad vist kõik lugusid, kui ühe väikelaenu teenuse maksmiseks võetakse järgmine laen. Siiski tuleb silmas pidada, et ka kiirlaen on oluline kohustus – laenutaotluse tegemisel tuleb enne hoolega mõelda. Nüüdisajal võib lisaraha tarvis minna mõne väiksema ootamatu kulu katmiseks. . Kõigil võib vahel vaja minna rahalist abi ja just selle pärast on väikelaenude taotlemise võimalus olemas. Kus iganes on internetiühendus, seal saab võtta ka väikelaenu – mis iganes paigas terves maailmas. Taotlus vaadatakse läbi enamasti küllaltki kiiresti ja taotluse esitamine on kiire ning mugav. Väikelaenu kasutegurid Väikelaenud on kõige lihtsam võimalus krediidi saamiseks. Väikelaenud on teenused, mille kasutusala on lai ja laenuandjale ei ole tarvis kulusid põhjendada			OSCAR-2019
Täpsustuseks siis, et jutt on Saksa Ordu endisest pealinnast Marienburgi Lossist. Asub see põhja poolas ca 70 km kaugusel Gdanski (Danzigi) linnast. See sihtkoht on meil pikemat aega "reservis" olnud ja alati kõrvale jäänud, sest ikka on leidunud ahvatlevam maršruut. Sõiduplaan siis järgmine: Me ei kiirusta, teeme peatuse Kaunases ja jõuame teise päeva õhtuks kohale. Plaani edenedes otsustasime, et kiirustame veel vähem ja jääme üheks päevaks Kaunasesse paigale. Lihtsalt liiga palju oleme Kaunase kõrvalt mööda E67 läbi sõitnud ning pole linnale mingit tähelepanu pööranud. Seekord siis võtsime ette see viga parandada. Tagasiteel põikame läbi Hitleri kuulsast staabist "Wolfschanze"mis samuti asub Põhja-Poola metsades. Veidi navigeerimisest. Selle töö üsaldsime kahele Androidi rakendusele "Google map" ja "Waze" Google on universaalsem, sest näeb ka objekte nagu vaatamisväärsused, kämpingud jms kuid on samas ka resursikulukam. Seda on mõtet kasutada kui oled juba kohal, otsitava objekti lähiümbruses. Pikka teed on mõtet sõita "Waze"-ga sest, see kontrollib ka kiirust ja edastab teeinfot. Esimene peatus nagu alati lääne poole sõites on Riia Lahe kaldal kümmekond kilomeetrit teispool Salacgrivat. Üllatusena tuli see, et "waze" viis meid mitte mööda Riia ringteed vaid otse läbi linna Jelgava maanteele. Sealt edasi Šiauliai ja Raseiniai suunal. Tähendab mitte traditsioonilist E67 mööda. Õnneks muidugi probleemi polnud, sest Raseiniai aadress asus õiges suunas lihtsalt 80 km enne Kaunast. Kesklinn on kena ja hoolitsetud, kesklinnast eemal... noh on üsna palju seda mille heakorra huvides pole pärast õndsa N liidu aega midagi tehtud. Tartus näiteks (Kaunase Eesti ekvivalent) midagi sellist ei näe. 50 Eurose ööhinna eest on hotelli küll ja veel, ümbruskond teeb pisut kurvaks aga selle eest võib kenasti jalgsi kesklinna jalutada. Nõukaaegse hoonemonstrumi sammastiku alt läbi, trepist alla, Vytautas Suure muuseumist mööda ja oledki jalakäiate tänaval, mis palistatult kohvikute ja poekestega kulgeb joonelt raekoja platsi välja. Viimane asjaolu on tähtis, sest mul on kombeks end vabamalt tunda, et mõne restorani terrassil õhtusöögi ja paari õlle saatel möödujaid jälgida. Näiteks on enamuses noored inimesed, kindlasti kohalikud, tellivad nad enamasti jooke, kuid ei koorma eriti restoranide kööki. Ilmselgelt on Kaunases Turistidega asi suht kehv ja peatänav on noortele koht kus end näidata ja tutvusi sõlmida. Hommikusöök, üsna korralik ja väljasõit Leedu Vabaõhumuuseumisse. Umbes 20 km kesklinnast, Rumšiškės kuuldavasti üks Euroopa suurimaid ja omanäolisemaid. Et territoorium läbi käia tuleb jalutada kokku umbes 7 km. Sõber jälle käruga kaasas. Asi on üsna lihtne, nimelt on mopsitõugu koer ja palav ilm üsna halvasti kokkusobivad. Koer kuumeneb üle ja riskib kuumarabanduse saada. Et seda vältida peame vähendama kutsi füüsilist koormust ja pakkuma talle võimalust varjus olla. Vabaõhumuuseum. Üks pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna. Lisan väikese pildigaleii, pärast mida jätkan jutustust Tõepoolest, muljetavaldav. Meie Rocca-al-Mare on selle kõrval lapsemäng. Kui teid huvitab etnograafia ja rahvakunst varuge selle muuseumi jaoks vähemalt päev. Veel parem kaks. Leedu kuningad on valitsenud maad Balti merest kuni Musta mereni, pannud hirmust värisema Saksa Ordu ja Vene vürstid. Mina kui tehnika ja tehnikaajaloo huviline oliln meeldivalt üllatatud ja veetsin klaasvitriinide ees jupikese aega Õhtul seadsime sammud jälle kesklinna poole, sikuks ulukiliha serveeriv restoran Kaunase raekoja platsi ääres. Sõbra jätsime sedakorda hotelli puhkama. Lihtne kavatsus ei osutunud lihtsaks teostamisel. Nimelt ei toimi Kaunases kuigivõid Taxify, õigemini toimib aga saadaval oli läbi selle vaid üks auto 20 min tee kaugusel. Üritasime kutsuda taksot telefonitsi, valisime kohapeal netist leitud numbri ja puha, tellimus võeti vastu ja lubati auto saabumise aeg jms tetada SMS teel. Teatatigi. Leedu keeles. Me jäimegi mõistatama mida see teade sisaldas, sest ei kahekümne minuti ega poole tunni pärast taksot meid koju viima ei tulnud. Teed on kitsad, ilma teepeenrata, käänulised ja ohtratest kiirusepiirangutest, tihedast liiklusest, rekkatest ja asulatest tee peal mitte kohe ei räägigi. Kõik see viib keskmise kiiruse väga alla ja isegi kui poleks piiranguid ei julge üle 60 km/h eriti sõita. Kui tahate närve kokku hoida sõitke läbi Varssavi ja Lodzi, siis saate tasulise Gdanski maantee A1 kaudu paremat teed sõita. Teel... ei midagi märkimisväärset, aega läks mis läks aga kella kuue paiku õhtul jõudsime Malborki linna piirile... Linna sisse sõitmiseks kulus meil "vaid" tunnikest kaks. Linna keskel asuva silla pealesõiduteede remont põhjustas totaalse kaose liikluses. Kõige huvitavam on see, et poolakad ise ei paistnud tunde kestvast paigalseisust sugugi väga häiritud olema, keegi ei trüginud vahele, ei signaalitanud... Vaatamata sellele, et üldse on poolakate sõidustiil jäigem ja ebaviisakam kui meie siin harjunud oleme. Lõpuks jõudsime siis ikkagi oma pessa "Zajazd Karat". Väike eramajast ümberehitatud motellitüüpi asutus kus otsustades pargitud sõidukite järgi oli kümmekond numbrituba. Vaatamata, et läbisime kogu ekspositsiooni audiogiidi ette antud formaadis, see tähendab detailidesse eriliselt süvenemata kulus selleks kokku sh väike kohvipaus umbes 4 tundi. Malborki ehk siis originaalis Ordensburg, Marienburgi kindlus rajati 13 sajandi lõpul kindlustamaks Saksa Ordu kõikumalöönud positsioone Balti mere ääres. Marienburgist sai orduriigi keskus, kus asus valitseja ehk ordumeister. Ordu oli ilmalikust elus loobunud munk-sõdalaste ühendus. Lahintutegevusest vabal ajal elasid orduvennad munkade kombel kloostris ( see on Marienburgi Lossi keskne hoone ). Siit valitseti aastasadu ka meie maad, sest suuremat osa Eestit valitsenud Mõõgavendade, hiljem Liivi Ordu oli Saksa Ordu haru baltikumis. Teise maailmasõja lõpul kaitsesid sakslased lossi pealetungivate nõukogude relvajõudude eest rohkem kui kuu. Lahingute käigus sai Marienburgi loss nii raskelt kannatada, et tubli osa sellest mida näeme täna on tegelikult rekonstruktsioon. Hävisid torn, kirik, suur osa müüridest, kõrvalhooned. Reflektoorium. Saal pidulike sündmuste tarvis. Põrandas on näha keskaegse küttesüsteemi hüpokausti avad Roogade söögisaali andmise luuk. Polnud mõeldav, et alamast soost isikud tõstaks ise oma jalga isandate ruumidesse "Ülemine linnus" ehk pealinnus. Hoov on ümbritsetud Orduvendade eluruumide, kiriku ja ordumeistri isiklike apartamentidega Trepp peatorni tippu. Kõik on kaasaegne, torni väliskuju on originaali rekonstruktsioon. Originaaltorn hävis sõjas täielikult Kindluse peatorn väljast. Alumises osas on näha tumedamat telliskivimüüri. See ongi kõik mis vanast tornist 1945.a. alles jäi Ja lossijutu lõpuks mõned vaated tornist lossihoovile ja ümbruskonnale. Allpool neid pilte jätkan oma juttu sellest reisist :) Siis lossist niipalju. Sellest on palju kirjutatud ja palju asjatundlikumalt kui mina seda suudaks teha. Gdanski kohta oli meil eelnevalt vastuoluline informatsioon alates "ilus kena vanallinn" kuini turistile "mõtetu tööstus rajoon". Meie aeg oli liiga piiratud selleks, et linna korralikult üle vaadata kuid pildi Gdanski rajooni perspektiivikusest edasiseks külastamiseks saime ette küll. Kõik ümberkaudne välja arvatud tasuline maantee A1 Gdansk - Lodz on korralik ja kiiresti kergesti läbitav. Kõik muud teed on suht koormatud, eriti tipptunnil rääkimata pidevatest teetöödest mis võivad liikumiskiiruse viia väga alla. Harvad ei ole kilomeetrite pikkused ummikud, meie Tallinna tipptund on selle kõrval lapsemäng. Ja pole ka ime, sest Gdansk on poola suurim sadam, kaubavärav kus eleb rahvast rohkem kui tervel Eestimaal. Sealset vanalinna ümbruse parkimiskorda saaks iseloomustada hästi sõnadega "anarhia" ja "barrdakk" Iga lapp vaba ruumi on kasutatud parkimiseks, kuhu saab ja kuidas saab. Parkimiskohale manööverdajad ei kiirusta läbisõitu vabastama, teised las ootavad. Teed on ühesuunalised ja "teisele katsele" minekuks tuleb teha ring. No tegime ringe ja leidsime lõpuks 54°20'45.03"N 18°39'26.89"E väikese tasulise parkla. Hind oli talutav ja astuda sealt mööda kaldapealselt kuni Gdanski "Kraanani" umbes 0,6 km läbides just seda kõige külastatavamat turismitsooni. Gdansk on juba tõeline "turismipesa" kaldapealse rahvavoos on üksjagu raske liikudagi. Vanalinn on tip-top üles vuntsitud lugematud müügitelgid ja välikohvikud palistavad tänavaid. Tegevust jätkub kanalitelegi. Selline reibas purjelaev mis astub väga käbedalt edasi olgu, et ühtki purje tuulde seatud ei ole. Õhtusöök kanali kaldal. sh Caesari salat. Jaa Caesari salateid tellin ma sellel reisul paigast paika sihilikult, olen kokandushuviline ja vaatan lihtsalt kuidas keegi seda teeb. Sõnaga, Gdanskil on potensiaali olla meie mõne järgmise reisi sihtkoht. Võibolla siis ku teeme reisi Põhja-Saksamaale? See Poola mereäärne kuurortlinn on tuntud ammust ajast kui lauluvõistluste asupaik (kes vanem see mäletab) Eeestimaal ei ole mitte ühtki sellist linna, tuledesäras rannahotellide, kohvikute, kohvikute, kohvikute pika rahvarohke peatänava ja õhtuse meluga. Liigume tagasi kodu poole. Väiksema jalutuskäigu tegime hommikupoolikul Elblagi linnas. Kenad majad saksa Fachwerk stiilis... Esimesel pilgul aga päriselt mitte, sest need sõrestikud on majadele maalitud ja pole mitte osa kandevkonstruktsioonist. Kõigest annab jällegi tunda sõjapurustuste hõngu, hooned on ehitatud kaasaegsetest materjalidest lihtsalt pisut järgides vana saksa linna joont. Jajah justnimelt saksa, sest nii Danzig (Gdansk),Zoppot (Sopot),Elbing (Elblag) ja Marienburg(Malbork) on Ida-Pommerimaa linnad mis Teise Maailmasõja tulemusena võeti ära Saksamaalt ja on nüüd Poola territoorium. Teise maailmasõja teemat puudutame veelkord sest meie järgmine reisisihtkoht on kuulus "Wolfschanze" ehk siis maakeeli hundikoobas, kus asus pikemat aega Adolf Hitleri staap. Koht on tugevalt ülerahvastatud, küll on üksikkülastajaid küll gruppidena. Mida nad seal näha loodavad? Aga noh ajalooline koht või nii. Ise poleks Hundikoobast reisusihina seadnud kuid kui ta lihtsalt tee äärde jääb siis pole mõistlik ka käimata jätta. Ah jaa... Soovijad saavad seal soomusautoga sõita ja Õhupüssist kõmmutada. Ja mitte ainult õhupüssist. Kogu meie sealviimimise aja kostis lähedusest automaatrelvade tärinat ja õhus oli tunda iseloomulikku püssirohulõhna. Ärasõidul selgus, et saabuda objektile on tublisti lihtsam kui sealt ära sõita. Jällegi parkimisbardakk, kuna tasuta parkida soovijad jätsid oma autud lihtsalt teeperve. Siis aga said sel teel kokku turistibuss ja matkaauto... Hommikusöögiks antakse kaks keedetud vorstikest per koon. Ei muud kraami on muidugi kaa, aga mul on lihtsalt silma jäänud, et poolas hotelist hotelli, ma olen neid külastanud üksjagu - vorstikeste kogus ei varieeru. Mingi kokkulepe või nii? No ja hakkabki mu reisijutt otsa saama, sest viimasel kuuendal päeval sõitsime jutti Ketrzyni kandist koju Tallinnasse. Kokkuvõtteks endale vast niipalju: Masuuria järved on selline Poola siseturismi ala kus kohalikku keelt oskamata on pisut raskendatud asju ajada. Caesari salati söödavus on sõltuvuses hinnast. Kuid ärge arvake, et ka 10 Eurose salati sisse keegi anšooviseid panna viitsib			OSCAR-2019
Metsavennad (läti keeles meža brāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud vabadusvõitlejad kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu või lihtsalt oma ellujäämise eest. Termin "metsavennad" tuli eesti keeles kasutusele hiljemalt 19. sajandil, mil selle all mõeldi riigi, mõisa või kirikuga lepitamatutesse vastuoludesse läinuid, sealhulgas ka sõjaväkkevõtmisest kõrvalehoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui "mässavatele talupoegadele" või kui "metsast varju otsivatele kooliõpetajatele".[viide?] Maailmasõdadevahelisel ajal on metsavendadeks nimetatud ka kommunistlikke illegaale, kellest tuntuimaks võib pidada Aleksander Ellamit (1897–1933). NSV Liit okupeeris ja annekteeris 1940. aastal Eesti, Läti ja Leedu. Represseerimisohu tõttu varjus metsadesse endisi riigitegelasi ja sõjaväelasi. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941[1]. Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon. Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941), Nõukogude okupatsioon Leedus (1940–1941). Kui 22. juunil 1941 algas sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, läks rohkesti relvaga mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolševistliku võimu alt[2]. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesõja käigus vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Suuremad võitlused toimusid Timmkanali ümbruses ja Tartus, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu[3]. Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse.[viide?] Punaarmee taasokupeeris Eesti, Läti ja Leedu aastatel 1944–1945. Järgnenud aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide kodanikku Nõukogude võimu eest, kasutades ära metsaseid maakohti loodusliku varjupaigana relvastatud nõukogudevastases võitluses.[viide?] Vastupanuüksuste suurus ja koosseis olid erinevad, alates individuaalselt tegutsevatest, ainult enesekaitseks relvastatud metsavendadest kuni suurte ja hästiorganiseeritud lahinguvalmis gruppideni. [viide?] Metsavendade tegutsemine sai uuesti hoo sisse 1980. aastatel, kui rahvuslikult meelestatud inimesed asusid okupatsioonivõimu lagunemise ajal koguma relvi, rüüstama Nõukogude Armee sõjaladusid ja ründama okupatsioonivägede üksuseid, pidades nendega tulevahetusi ja isegi lahinguid Harjumaal (Ellamaa lahing), Tartumaal (Kärkna lahing), Saaremaal.[4] Eesti, Läti ja Leedu saavutasid iseseisvuse aastal 1918 pärast Vene impeeriumi kokkuvarisemist ning uus põlvkond oli Teise maailmasõja alguseks täisealiseks saanud. Sarnaselt muu maailmaga olid ka neil tugevad rahvusluse ideaalid ja enesemääramine. Olles juba kogenud nõukogude ja pärast seda natsirežiimi, ei olnud enamik inimesi nõus teise okupatsiooniga.[viide?] Erinevalt Eestist ja Lätist ei olnud Leedul kunagi oma Relva-SSi diviisi. 1944. aastal olid Saksa võimud Leedus loonud halvasti varustatud, kuid 20 000-mehelise tugeva "Leedu territoriaalkaitseväe" kindral Povilas Plechavičiuse juhtimise all, et võidelda nõukogude partisanidega, keda juhtis Antanas Sniečkus. Üsna varsti nähti selles väes ohtu riiklikule julgeolekule. Ülemused arreteeriti 15. mail 1944. Kindral Plechavičius küüditati koonduslaagrisse Salaspilsis, Lätis, kuid ligikaudu pool allesjäänud vägedest moodustasid partisanide üksused ja läksid maakohtadesse laiali, et valmistada idarinde lähenemisel ette partisanide operatsioone Punaarmee vastu.[viide?] Saksa vägede taandumisel Eestist 1944. aasta septembri lõpul jäid paljud Eesti sõdurid partisanidena kodumaale, peamiselt Virumaal ümber piiratud 300. Eriotstarbeline Diviis ja 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi osad, mis otsustasid jääda kodumaale, nende hulgas ka Friedrich Kure pataljon. Paljud eesti ja läti sõdurid ning mõned sakslased vältisid vangistust ja võitlesid maakohtades metsavendadena aastaid pärast sõda. Teised, näiteks Alfons Rebane ja Alfrēds Riekstiņš põgenesid Inglismaale ja Rootsi ning osalesid liitlaste luureoperatsioonidel metsavendade abistamisel.[viide?] Vastupanu osutajate hulk suurenes, kui Punaarmee üritas noori värvata kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Mõnes piirkonnas tulid kutse peale kohale vähem kui pooled registreeritud kutsealustest. Laialdane sõjaväest kõrvalehoidvate kutsealuste perekondade tagakiusamine sundis rohkem inimesi vältima võime metsades. Paljud värvatud mehed deserteerusid ja võtsid relvad endaga kaasa.[viide?] 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses varustasid briti (MI6), ameerika, ja rootsi salaluureteenistused metsavendi varustusega, pakkusid neile side- ja logistilist informatsiooni. Selline abi mängis balti vastupanuliikumise suunamisel võtmerolli, kuigi see vähenes oluliselt pärast MI6 operatsiooni "Džungel" tõsist kompromiteerimist, kui briti topeltspioonid (Kim Philby ja teised) edastasid informatsiooni nõukogude võimudele, võimaldades KGB-l tuvastada, infiltreerida ja elimineerida palju balti partisanide üksuseid ja lõigata neid ära igasugustest edasistest kontaktidest Lääne luurega.[viide?] Yangon on linn Myanmaris, Yangoni piirkonna halduskeskus ja riigi suurim linn. Ta asub Yangoni ja Bago jõe ääres 30 kilomeetri kaugusel rannikust, Martabani lahest. "Yangon" tuleneb birmakeelsetest sõnadest "yan" ja "koun", mis tähendavad vastavalt "vaenlased" ja "jooksevad ära". Yangonis valitseb troopiline mussoonkliima. Aasta otsa on palav: õhutemperatuur on stabiilselt 25 ja 30 kraadi vahel. Maist oktoobrini on vihmaperiood, muul ajal kuivaperiood. Juulis langeb sademeid keskmiselt 600, jaanuaris-veebruaris 2 millimeetrit, aastas 2743 mm. Linna asutasid 6. sajandil monid, kes sel ajal ranniku-Myanmari kontrollisid. Alguses kandis ta nime Dagon ja ta oli harilik kaluriküla. 1753. aastal vallutas linna kuningas Alaungpaya ja nimetas linna Yangoniks. 1841. aastal hävitas linna tulekahju. 1852. aastal vallutasid linna briti väed Teises Inglise-Birma sõjas. Linn sai tugevaid kahjustusi ja liideti Briti Indiaga. Britid panid paika Yangoni ruudulise tänavavõrgustiku ja asutasid koole, sealhulgas Ranguuni Kolledži, millest kasvas välja Yangoni ülikool. Inglise perioodil olid linlaste tähtsaimad tegevusalad riisi kasvatamine ja puidu tootmine; vähem toodeti suhkruroogu, vääriskive ja vandlit. 1930 tabasid linna maavärin ja tsunami. Rängalt kahjustas linna ka Teine maailmasõda. 8. märtsil 1942 vallutasid linna Jaapani väed. Pärast sõda, kui Myanmar sai 4. jaanuaril 1948 iseseisvaks, kuulutati Yangon Myanmari pealinnaks. Enne iseseisvumist moodustasid enamuse linna elanikest indialased; hiljem suurenes bamarite osakaal. Inglispärane nimi Ranguun muudeti ametlikult Yangoniks 1989. Siiski ei tunnusta seda kõik riigid, sest ei tunnusta Myanmaris võimul olevat huntat. Sellepärast jätkab näiteks USA valitsus nimede Rangoon ja Burma kasutamist. 6. novembril 2005 viis valitsus pealinna 320 kilomeetrit põhja poole Naypyidawi. Selle põhjused pole päris selged. On oletatud, et valitsus soovib pealinna, kuhu ei ulatuks välismaine telekommunikatsioon. Samuti on arvatud, et sisemaal asuvat pealinna on USA-l raskem vallutada.			OSCAR-2019
Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada ehituse- ja planeerimis menetluste läbiviimise põhireegleid toetudes riigikohtu viimase aja praktikale. Koolituse käigus antakse ülevaade avaliku sektori organisatsiooni tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise süsteemist, mis integreerib endas nii strateegilist kui operatiivset vaadet ning nii finantsilist kui mittefinantsilist vaadet. Koolituse käigus avatakse avaliku sektori organisatsiooni tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise temaatika, antakse ülevaade tulemuslikkuse hindamise põhimõtetest, uutest lähenemistest ja kontseptsioonidest antud valdkonnas ja eriti avalikus sektoris. Koolitusteemade käsitlemine toimub läbi Riigihangete vaidlustuskomisjoni ja kohtute otsuste ja näidete baasil. Kõigepealt antakse koolitusel osalejatele ülevaade teemat puudutavatest õiguslikest alustest ja seejärel tuuakse näiteid Riigihangete vaidlustuskomisjoni ja kohtute otsustest, mis teemat puudutavad. Koos analüüsitakse enamesinevaid probleeme ja nende põhjusi, arutatakse läbi uue riigihanget seaduse sätete erinevad tõlgendamisvariandid. Koolituse eesmärk on kvalifitseerimistingimuste ja kõrvaldamise aluste osas anda nii hankijaid kui pakkujaid arvestav tervikpilt: ühest küljest hankijatele ülevaade, kuidas tagada eesmärgipärane ja toimiv pakkujate selekteerimise protsess ja kuidas vältida vaidlusi ning pakkujatele ülevaade, mida arvestada, et edukalt kvalifitseerimise protseduurist väljuda ja mida ning millal probleemide ilmnemisel vaidlustada. Koolituse eesmärk on anda hankijale juhised, kuidas paremini läbi viia toitlustushankeid. Kevadine hangete hooaeg tõendas, et hankijatel on jätkuvalt probleeme nii lähteülesande korrektse sõnastamise, kvalifitseerimis- ja vastavustingimuste seadmisega, kui ka hindamiskriteeriumite leidmisega. Koolituse eesmärk on anda osalejatele lisateadmisi ja oskusi kinnisvara korrashoiuteenuse tellimiseks. 14.11.2018 (4 akadeemilist tundi) / Tallinn, Kesklinn. Täpne toimumiskoht sõltub õpperühma suurusest. 29.11.2018 (4 akadeemilist tundi) / Tallinn, Kesklinn. Täpne toimumiskoht sõltub õpperühma suurusest. Vastuse saavad küsimused miks ja millal peab omanikujärelevalve teenust tellima ning mis muudatused tõi kaasa uus ehitusseadustik omanikujärelevalve teenusesse. 15.11.2018 (6 akadeemilist tundi) / Tallinn, Kesklinn. Täpne toimumiskoht sõltub õpperühma suurusest. Koolituse eesmärk on anda ülevaade kasutusloa olemusest, kasutusloa andmise menetlusest ning sellega seotud probleemidest. Lisaks räägime ehitamise käigus koostatavatest dokumentidest (ehitusdokumendid) ja dokumentidest, mis on vajalikud kasutusloa saamiseks. Koolitusel käsitletakse igapäevast praktikat ja tuuakse näiteid Riigikohtu praktikast. – tutvustada Tallinna Linnavalitsuse ning kõrgema astme kohtute olulisemaid planeerimis- ja ehitusvaldkonda puudutavaid lahendeid. Mõni vajab õppimiseks visuaalset toetust nagu fotod ja diagrammid, teine eelistab lindistatud loengu kuulamist ja kolmas kõnnib toas edasi-tagasi, et infot meelde jätta. On neid, kes õpivad kiiremini lugedes, aga ka neid, kes vajavad praktiliste ülesannete läbitegemist. Õppimine on niivõrd personaalne tegevus, et tõenäoliselt on õpiülesannetega toimetulemise viise sama palju kui on inimesi. Õpistiilid on köitnud mitmeid uurijaid ning praktikuid, kes on välja toonud mitmeid erinevaid õppimise mudeleid. Wikipedia andmeil on olemas üle 80 erineva õpistiili mudeli. Õpistiilide teooriate paljusus tõestab, et me õpime väga erinevaid mudeleid kasutades. Individuaalsete õpistiilide ideed tutvustati 70. aastatel. Õpistiil koosneb sellest, kuidas me tajume ja töötleme informatsiooni, elamusi ja kogemusi. Üheks populaarsemaks on Peter Honey ja Alan Mumford poolt loodud õpistiilide teooria, mis esitleb nelja erineva õpistiili kasutajat: aktivist, peegeldaja, teoreetik, pragmaatik. See jaotus on otseselt seotud Kolb’i poolt esitatud õppimise tsükli nelja etapiga: kogemus, kirjeldamine, järeldamine ja planeerimine. Aktivist õpib kõige paremini olukorras, kus on võimalik ise katsetada ja proovida. Ta seob ennast uute kogemustega kus iganes võimalik. Ta on avatud uutele ideedele, kaldudes esmalt tegutsema ja alles siis tagajärgedele mõtlema. Sageli juhtub, et kui üks tegevus on oma põnevuse ammendanud, hakkab aktivist kiirelt uut otsima. Ta võtab kiirelt vastu ja katsetab uusi väljakutseid, kuid tunneb igavust neid pikemaajaliselt rakendades. Aktivistile meeldib töötada grupis, kus nad saavad esineda ja oma ideid rakendada. Instruktsioonid ja käsiraamatud on aktivisti jaoks igavad, millest tulenevalt ta eelkõige tegutseb ja alles siis analüüsib oma tegevuse tagajärgi. Probleeme lahendab aktivist ajurünnakuga. Peegeldaja on tagaplaanil seisja ja jälgija, kes kogub enne otsuste langetamist nii palju informatsiooni kui võimalik. Ta kaldub seisukohtade võtmist lükkama nii kaugele kui võimalik. Talle meeldib kogemusi ja situatsioone vaadelda ning erinevatest vaatenurkadest analüüsida. Peegeldaja on ettevaatlik ja ta soovib enne tegevuse alustamist ja otsuste langetamist saada ülevaatliku pilti. Peegeldaja naudib pigem teiste jälgimist ning kuulamist kui oma arvamuse avaldamist ja vaateid. Koosolekutel ja diskussioonidel eelistavad nad istuda kõige tagumises reas ning kuulata enne oma arvamuse väljaütlemist teiste vestlust. Pragmaatik on otsib pidevalt uusi ideid, et neid kohe ka järele proovida ning tegevusse rakendada. Ta otsib praktilisi lahendusi ja üritab teooriaid praktikas teostada. Pragmaatik tahab, et ideed ja õpitud teadmised rakenduksid tema töös. Ta muutub kannatamatuks pikkade diskussioonide juures ning huvitub peamiselt reaalses elus rakenduvatest ja kasu toovatest lahendustest. Pragmaatik on pärast juhtimiskoolitust täis uusi ideid ning soovib neid ka praktikas järele proovida. Ta kaldub olema kannatamatu liigselt mõtisklevate ning avatud lõpuga diskussioonide suhtes. Talle meeldib teha praktilisi otsuseid ja lahendada probleeme. Probleemid ja võimalused on pragmaatikule väljakutseteks. Tema filosoofia kõlab „Alati on olemas parem võimalus” ning „Kui see töötab, siis on see hea”. Teoreetikule meeldib sobitada ja integreerida oma kogemused loogilistesse teooriatesse, näha seoseid ja üldist pilti. Kõik õpitu proovib ta sobitada teooriatesse ja raamidesse. Talle meeldib teha järeldusi ja leida nähtustele loogilisi seletusi. Teoreetiku tugevuseks võib pidada tema analüütilist lähenemist probleemide lahendamisele. Teareetik on perfektsionist, kes ei puhka enne, kui asjad on korralikult valmis ja sobivad ratsionaalsesse skeemi. Ta on elavalt huvitunud põhilähtekohtadest, põhimõtetest, teooriatest, mudelitest ja süsteemsest mõtlemisest. Tema filosoofia hindab kõrgelt ratsionaalsust ja loogikat: „Kas sellel on mõtet?”, „Kuid see sobib konteksti?”, „Mis on põhilähtekohad?” Igaühel on õppimiseks oma meetod ning sageli kasutavad inimese uue info omandamisel erinevate õpistiilide kombinatsioone. Osadel õppijatel domineerib üks ülal kirjeldatud õpistiilidest, ent samas on ka neid, kellel võib olla rohkem kui üks domineeriv õpistiil. Just sellepärast, et me õpime kindlal moel ega peaks eeldama, et teised eelistavad õppida samal moel. On inimesi, kes õpivad kõigil neljal viisil hästi, kuid uuringud on näidanud, et igaüks meist eelistab õppimiseks oma kindlat stiili. Koolitaja ülesanne võiks olla aidata õppijaid igas õppimise astmes ning arvestada õppija individuaalseid vajadusi. Õpistiilide uurimise küsimustike abil saab välja selgitada koolitustel osalejate seas domineerivad õpistiilid. Tulemuste alusel saab koostada ning kujundada õppematerjalid ja –meetodid. Kõiki õpistiile toetab kindlasti ka võimalikult mitmekesiste meetoditega loodud õpikeskkond, mis pakuks toetust kõigile õpistiilidele. Alljärgnevate õpistiilidega inimeste koolitamisel, juhendamisel ja õpetamisel võivad kaasa aidata järgmised tähelepanekud: kasutades tehnikaid ja mudeleid, mis toovad kindlat kasu ning mida saab rakendada praktikasse (nt prioriteetide seadmine, aja säästmine jne). olukordades, kus ta ei sobi kokku teiste osalejatega, nt koos inimestega, kellel on väga erinevad õpistiilid. Mitmed kaasaegsed õpiteooriad seavad küll õpistiilide vajalikkuse ja olulisuse kahtluse alla, kuid kindlasti aitab meie õppimisele kaasa teadmine, kuidas me infot vastu võtame ning uusi teadmisi ja oskusi omandame.			OSCAR-2019
Kogu protseduur toimub nn lukuaugu kirurgia abil, mis on patsiendile ohutum ja ka vähem traumeeriv kui teised lähenemised. Kogu protseduur toimub patsiendi veresoone sees, kasutades imepeenikesi traate, balloone ja stente ehk väikeseid tehistorukesi. Rotarex eemaldab lubja arteri sees aeglaselt edasi liikudes. See nagu puuriks läbi kogunenud lubja. Purustatud lubi imetakse ka kohe välja. Seal on teine kanal, mis selle sealt välja imeb. Muidu, kui me seda sealt välja ei võtaks, siis ta lendaks lahtiselt tükkidena allapoole ja see teeks olukorra veel hullemaks. Teine uus tutvustatud seadeldis Phoenix võimaldab samuti soonesiseselt eemaldada sinna tekkinud värske trombi, et oleks võimalik vähem võõrmaterjali veresoonde maha jätta. Südameveresoonkonna haigused on vähi järel Eestis kõige levinum surma põhjus. Arterite lupjumine oma tüsistuses avaldub eelkõige insuldi, infarkti või gangreenina. Mis võivad selle tagajärjed olla, kui patsient piisavalt kiiresti abi ei saa? Kas võib ka jäsemest ilma jääda? Jah, just nii ongi. Kui tekib haavand või varvas läheb mustaks, siis tähendab see, et jäse – üks osa inimesest – sureb. Kui gangreen on liiga kaugele läinud, siis selleks, et organismi säilitada, peame me selle jäseme eemaldama. See tähendab amputatsiooni reis või säär. Nagu teada, siis amputatsiooni järel on patsient tegelikult väga sügavas depressioonis ja kõik ei saa ka alati liikuma ilma ühe või kahe jalata. Surevusprotsent reie- või sääreamputatsiooni läbi teinud patsientide hulgas on esimese aasta jooksul väga suur. Ma arvan, et eelkõige on kogu jõud ja võhm suunatud selle peale, et rääkida lupjumishaigusest arterites, eelkõige südame pärgarteris, ja et infarkt on paha ja insult on paha. Me teinekord unustame, et ka jäsemeid on inimesele vaja. Küsimus on autonoomsuses – arvame, et see on iseenesestmõistetav, et saame iseseisvalt WC-sse minna ja ise ennast hooldada, aga tegelikult see nii ei ole, see on ikkagi privileeg. Selle tõttu peame meeles pidama, et haigused juhtuvad ka jalaarterites ja me peame andma võimaluse oma jäset säilitada. Ma arvan, et küll. See on seotud sellega, et me elame kauem, ja ka sellega, mida me oma kehaga terve elu teeme – kui hästi me seda hoiame. Tegemist ei ole autoga, kus on võimalik teha kapremonti, vaid inimese kehaga, millel varuosasid reeglina ei ole. See tähendab, et mida sa noorena endaga teed – kui palju suitsetad, kui palju või vähe jälgid oma toitumist –, kõige selle eest saad ühel hetkel karistada, kui oled valesti käitunud. Ei, see on kindlasti mõistlik, et kui sa varem pole sellega hakkama saanud, siis nüüd on viimane aeg. Aga kui inimene ei taha jõuda sellesse faasi, siis päris ennetus hakkab juba varakult pihta, oma elustiilist. Me ei saa väga palju mõjutada seda, mis on meie geneetiline eelsoodumus, mis ema-isa poolt kaasa tuleb. Mõnikord on väga keeruline ka muuta seda, millest sa toitud, see sõltub sellest, millised on sinu võimalused. Mina rõhutan oma patsientidele, et mitte keegi pole kunagi käskinud kedagi suitsetada. Eriti jõhker kombinatsioon on see, kui suitsetab diabeetik. Seetõttu on ülioluline mitte suitsetada, sest 95% nendest patsientidest, kes tulevad veresoontekirurgi juurde arteriprobleemiga – algava gangreeniga või juba käimas oleva gangreeniga või ka käimistakistusega –, nendel ikkagi on suitsuanamnees. Mitte ainult kaks aastat pole suitsetatud, vaid aastakümneid. Loomulikult nad peavad suitsetamisest veresoontekirurgi juurde jõudes loobuma, muidu pole sellel tegevusel mõtet. Aga kui nad loobuksid oluliselt varem, siis võib-olla nad ei vajaks kunagi veresoontekirurgi juurde tulekut. Meie perearstid on väga tublid, oleme neid ka väga palju koolitanud ennetuses. Nad teavad väga hästi seda ja teevad oma jõudu mööda. Ma pigem panen tulevasele patsiendile südamele, et see on patsiendi enda asi ka oma tervise eest hoolitseda. Arst saab anda küll soovitusi, kuid ellu viib need ikkagi patsient. See on väga erinev. Kuskilt 25+ hakkab juba looduse poolt antav garantii läbi saama ja siis saab väga oluliseks see, mida sa oma kehaga oled varem teinud. Tavaliselt need patsiendid jõuavad kuskil 50ndates meie juurde, mõni ka varem. Siin hakkab mängima see geneetiline eelsoodumus. Kindlasti ei ole see ainult pensionäride haigus. Lupjumisprotsess on tegelikult täiesti loomulik ja looduslik protsess, juba Egiptuse muumiatel on ära näidatud, et pärg-arterid olid lupjunud. See ei ole uus haigus. See on normaalne muutus, aga me saame ise määrata, kui kiirelt see meiega juhtub ja kui kiirelt jõuab tüsistusstaadiumisse. See on reeglina olnud meeste haigus, sest mees on väga sõltuv nendest riskifaktoritest, mida inimene endaga ise teeb – suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. See on traditsiooniliselt olnud, et mehed teevad seda rohkem. Samas see haigus enam ei diskrimineeri, näeme järjest enam ka naisi juba gangreeni või käimistakistusega. Pean ausalt ütlema, et naiste puhul, eriti kui sinna lisandub suhkruhaigus, on võimalus jäsemeid säilitada väiksem. Seetõttu ma alati rõhutan, et mõistlik on oma riskifaktorid kontrolli alla saada võimalikult kiiresti. Sellega aitab inimest tema perearsti, kellega on vaja luua usalduslik suhe. Kui palju selliseid protseduure Eestis tehtud on? Kui kaua see meetod kasutusel on olnud? Palju patsiente on abi saanud? Kriitilise jalaisheemia ravimisega tegeleb Eestis neli veresoontekirurgilist teenust pakkuvat keskust. ITK-s on selliseid soonesiseseid protseduure tehtud viimased viis aastat. Aastas tehakse siin umbes 200 sellist protseduuri, tänu millele on väga oluliselt langenud ITK-s tehtavate suurte amputatsioonide arv. Nii nagu ka avatud operatsioonide puhul, arvestame eelkõige patsiendi individuaalseid faktoreid. Kusjuures vanus ei ole kõige olulisem! Eelkõige määravad patsiendi saatuse ära kaasuvad haigused, varasemad arterite protseduurid ja operatsioonid, patsiendi ja tema perekonna koostöövalmidus. Väga oluline on ära märkida, et kogu tegevus on mõeldud eelkõige selleks, et säilitada patsiendi autonoomsus, liikumine, mis tähendab, et näiteks voodihaigetele patsientidele selliseid protseduure ei tehta. Kogu soonesisene tehnika jala säästmiseks on mitmeid kordi kallim kui tavapärane avatud operatsioon. Samas tavapärase arterite šunteeriva operatsiooni jaoks on sobivaid haigeid oluliselt vähem kui soonesiseseks raviks. Seega paljud patsiendid, kellele pakume soonesisest korrektsiooni, ei sobigi avatud operatsiooniks. Sel juhul on nende patsientide alternatiiv ainult reie- või sääreamputatsioon. Kuigi suuremahulise amputatsiooni ja soonesisese protseduuri hinda ei anna võrreldagi, on vahe patsiendi jaoks hindamatu – autonoomsusel ei ole ju hinda. Kriitilise jalaisheemiaga patsiente käsitletakse ka teistes veresoontekirurgilistes keskustes Eestis. Kõigil veresoontekirurgidel on võimalus pakkuda oma patsientidele ka soonesisest korrektsiooni. Eelmisel nädalal tutvustatud kaks töövahendit on aga praegu küll kasutusel ainult ITK-s, kuid üks seminari korraldamise eesmärke oligi tutvustada antud seadmeid ka meie kolleegidele nii kodumaal kui ka väljaspool. Soonesisest metoodikat valdavad osaliselt ka veresoontekirurgid, kuid peamiselt tegelevad selle ravimeetodiga interventsionaalsed spetsialistid (spetsialiseerunud kardioloogid ja radioloogid) koostöös veresoontekirurgidega. Peamiselt koolitatakse edaspidi välja järgmise põlvkonna veresoontekirurge, sest see on arterioperatsioonide analoog. Iga uus tööriist võimaldab meil lahendada probleeme, mis varem on ehk jäänud ületamatuks. Kogu maailm liigub selles suunas, et meie nn tööriistakast oleks suurem ning igaks liigutuseks oleks oma vahend. Kvaliteetne töö vajab kvaliteetseid vahendeid ning suurt kogemust.			OSCAR-2019
(Esimesed kaks küsimust rihtisid siis konkreetse kirjastuse enda teoseid, viimane kolleegide-konkurentide omi.) Vastused sai sellised (esitatud vastavalt vastajate nimele alfabeetiliselt): 1) Esinen igava, kuid ainukorrektse klišeega - hea meel on kõigi raamatute üle, sest annamegi välja vaid häid raamatuid. Ning skaalad, millel neid võrrelda, on liiga erinevad, et ükskõik milline valik ei ootaks selgitust, see selgituse selgitust ja nõnda lõpmatuseni. 2) Reklaamist ja tootetutvustustest ilmajäämine ausalt öeldes ei tundugi painava infouputuse ajastul traagiline. Pigem tahaks öelda, et parim kink raamatule on hoopis hinnalisem loodusvara - vaikus. Aga et mitte jääda ka teises küsimuses päris hämarasõnaliseks, tooksin välja probleemi, millega just klassikaliste ja eksootiliste tekstide kommenteeritud tõlgete puhul oleme kokku puutunud: perioodikaväljaannete sõnul võtaksid nad küll hea meelega teoseid põhjalikult arvustada, kuid väikeses Eestis ei jagu kirjutajaid, sest paar-kolm vabariigi spetsialisti kipuvad juba olema projekti kaasatud. 3) Hea meelega oleks avaldanud Erich Auerbachi “Mimesise” (Ilmamaa, tlk Kalle Kasemaa). Samuti on huvitav meenutada, et 2010. aasta oktoobris pöördusime Peet Lepiku poole ettepanekuga tõlkida eesti keelde valik Boriss Uspenski artikleid. Jäime aga hiljaks. Raamat “Vene kultuuri jõujooni” ilmus 2012. aastal kirjastuses Ilmamaa. 2) Eks kirjastajal on alati oma raamatutega see tunne, et neid ei panda vääriliselt tähele ja seega võiks siin enamuse neist üles lugeda, kuid jääksin siiski sellesama Kaljo Põllu raamatu “Igavene tagasitulek” juurde. 2) Jonas Jonasson, “Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” (tlk Kadri Papp). See näitab jälle, et raamat võib olla terves maailmas äärmiselt populaarne, kuid jääda Eestis peaaegu tähelepanuta. 1) Väga lõbus ja viljastav protsess oli Siim Holvanduse raamatu “Kõlupead Ameerikas” kirjastamine. Autor on põnev, intelligentne ja vaimukas inimene, nii ka raamat. 2) Ott Kiluski “Veidrikud ja võpatused” oleksid kindlasti väärinud rohkem tähelepanu. Tegu on väga hea jutustaja ja meeleolu loojaga. Usun, et tema tegemistest saame veel kuulda. 3) Tõnu Õnnepalu “Mandala” (Varrak). Tõnu Õnnepalu tekstid on mulle alati väga sümpaatsed olnud, tema kirjastamine oleks privileeg. Lisaks seljatagant hiidlasena on mul hea meel, et ta on uuesti Hiiumaal ning usun, et see raamat on edukas ka kirjastamise kui ettevõtluse mõttes. 1) Hea meel on selle üle, et andsime välja Andres Ehini luulekogu “Pilvest ja varesest. Luulet 2010–2011″. Raamatus on Andrese kahe viimase aasta jooksul kirjutatud luuletused, mis ta meile avaldamiseks tõi. Sellest sai üks väga andresehinlik raamat, nii sisult kui vormilt, kõik tegijad panid sinna oma armastuse Andrese vastu. Võib tunduda kummaline, aga selle raamatu tegemisest oli palju rõõmu. 2) Doris Kareva tark ja tundlik luuleraamat “Olematuse aiad”, mis sisaldab ta viimase nelja aasta jooksul kirjutatud tekste on jäänud kuidagi teenimatult tähelepanuta. Ei teagi, kas sellepärast, et arvustajad ei söanda lahata seda väga täpset ja valusat tekstikogu? 3) Oleks soovinud, et sel aastal Betti Alveri debüüdipreemia pälvinud Eda Ahi esimene luulekogu “Maskiball” (Värske Rõhk) oleks ilmunud Verbis. Tema rütmilis-riimilises luulekeeles ja isiksuseski on midagi ühtaegu alverlikku ja karevalikku, ta tundub kuidagi üleni Verbi sobivat. 1) Isiklikult mulle… mu enda kirjutatud lasteraamat “Anna hambad”. Kirjastusele laiemalt kaks õnnestumist “aja loo” sarjas: Loone Otsa “Mustamäe valss” ja Maimu Bergi “Moemaja”. Ka “Minu”-sari jätkus endise hooga, kõige rohkem olen rahul Eeva Kauna raamatuga “Minu India”. 2) Justin Petrone romaani “Montreali deemonid” vastuvõtt on olnud nii vaikne. Aga võibolla veel kusagilt tuleb mõni arvustus. 3) Kristi Jõeste ja Kristiina Ehini ajaloolis-mütoloogiline teos, mis õpetab Eesti naiste käsitöö ilu nägema ja tegema – “Kirjatud teekond”, sama raamat olemas ka inglisekeelselt, “Ornamented journey” (mõlemad Saara Kirjastus). Ka oleksin tahtnud kirjastada Andres Eilarti ja Aavo Koka “Pintsliga tõmmatud linnu” (ning selle eelkäijat, “Pintsliga tõmmatud Eestit”, ja nende raamatute inglisekeelseid versioone; mõlemad kirjastanud Eesti Ajalehed). 1) Minu enda jaoks olid eelmisel aastal Pilgrimi toredamateks töödeks südametarkuse klassika sarjas ilmunud ja uues kujunduses vanad klassikud nagu Maurice Materlincki “Tarkus ja saatus” (tlk Aleksander Aspel) ja Kahli Gibrani “Prohvet” (tlk Doris Kareva). Vaimses kirjanduses on viimastel aastatel ilmunud niipalju pealiskaudset ja mugandatud materjali, et on oluline pöörduda tagasi vundamendi juurde ja tutvustada uuele põlvkondadele vanu häid tähtteoseid, millest kogu tänapäeva uue aja vaimne kirjandus on inspiratsiooni saanud. Raamatute väliselt oli suur rõõm teha Remo Savisaare loodusfotode ja sõnumitega postkaardid. 2) Eestis ilmub nii palju raamatuid, et paljud head jäävad tähelepanuta. Paljud head uued luulekogud näiteks. 3) Mulle meeldis Maimu Bergi “Moemaja”, mis ilmus Petrone prindi sarjas “aja lood”. Samuti aastalõpus ilmunud kirjanduslik mälumäng “Raamat” (Ajakirjade Kirjastus). Mõlemad olid hästi tehtud nii sisu kui vormi mõttes. 1) W. H. Auden, “39 luuletust ja 5 esseed” (tlk Märt Väljataga). Lõpuks ometi on eesti keeles olemas valikkogu ühe olulisema 20. sajandi inglise luuletaja loomingust. 2) Kristina Carlson, “Härra Darwini aednik” (tlk Asta Põldmäe). Finlandia kirjandusauhinna laureaadi romaani tegevus leiab aset Inglismaal, Kentis, Downe’i külas, kus veedab vanaduspäevi Charles Darwin. Erinevate jutustajahäälte kaudu luuakse meile pilt n-ö tavainimeste elust ja mõtteviisidest ajal, kui ilmusid Darwini revolutsioonilised teosed. Huvitava kokkusattumusena ilmus romaaniga praktiliselt samaaegselt esmakordselt eesti keeles ka Charles Darwini “Liikide tekkimine” (tlk Mart Niklus). 1) Ma pole kunagi osanud nimetada oma ühtainust lemmikkirjanikku, lemmikmuusikut vms, kuid üldjoontes oli 2012 kõige rohkem rõõmu sellest, kui mõni pika töö vili edukaks osutus. Eriline heameel on selle üle kui mõne kohaliku autori raamat suudab läbi lüüa, näiteks Hedvig Hansoni “Jutustamata lugu” või Kristiina Kassi “Õpetaja Kusti kummitab”. Tõlgetest näiteks üks meie läbi aegade suuremaid ettevõtmisi, raamat “Linnulaul” (tlk Allar Sooneste). Aga rõõmu pakkusid ka õnnestunud illustratsioonid või head kujundused, pikka aega töös olnud tõlgete valmimised jpm, head pisikesed leiud ja käsikirjad. 2) Neid on vist igas kirjastuses kahetsusväärselt palju, aga kõige rohkem juhtub seda tõlkeilukirjandusega. Tõlgetest mainiks näiteks Marina Stepnova raamatut “Lazari naised” (tlk Veronika Einberg), mis on väga hea klassikaline romaan. 3) Näiteks Daniel Vaariku “Praktikaaruanne” (Varrak), Kalle Mulli “Isamaa tagatuba” (Tulimuld), Lars Svenssoni jt “Linnumääraja” (tlk Olav Renno, Varrak), Andres Eilarti ja Aavo Koka “Pintsliga tõmmatud linnad” (Eesti Ajalehed). Küünilis-pragmaatiline oleks küll ilmselt vastus, et “mõni halb, aga väga hästi müünud raamat”, sest selle tulu eest oleks saanud ka midagi oluliselt mõistlikumat välja anda. 1) 2012. aastal ilmunust tõstaksin esile kirjandusteaduse valda jääva raamatu, nimelt Arne Merilai koostatud mahuka kogumiku “Täiskui: Andres Ehin”. Nagu pealkirjast näha, keskendub raamat Andres Ehini elule ja loomingule, sisaldades põnevaid mälestusi, esmakordselt avaldatud käsikirjalisi materjale, mõne Ehini enda kirjatüki taastrükki ning tervet hulka uurimuslikke käsitlusi. Samuti on lisatud põhjalik Andres Ehini bibliograafia. Kirjandus- ja kultuuriloo ning retseptsiooni seisukohalt on huvitav just eluloolise ja akadeemilise materjali kõrvu, kohati läbipõimunultki esitamine. 2) Arvan, et enam tähelepanu väärinuks Aldur Vungi “”Kuningamäng” ärkamisaja koidikul”, mille allegooriliseks ülesehituslikuks põhimõtteks on pärisorjuslike talupoegade kaardimäng, milles iga mängu järel vahetati rolle. Autor kõrvutab kolme eesti ja üht baltisaksa perekonna lugu läbi mitme põlvkonna, kusjuures aluseks on Prantsuse revolutsiooni aastail Liivimaa kubermangus sündinud neli meest ja nende suguvõsa: Carl Gustav Jochmann, Luiga Jaak, Michel Schwan ja Friedrich Wilhelm Martens. Mulle sümpatiseerib eelkõige sellest raamatust ilmnev perekonnalugude põimitus ning üksikindiviidide valikute ja juhuse seoste kirjeldamine. Siin on peidus mitme jaankrossiliku ajaloolise romaani materjal! 3) Hea meelega oleks meil avaldatuna näinud Mihhail Lotmani valikteoste sarja, mille esimene köide “Struktuur ja vabadus 1: Semiootika vaatevinklist. 1.1. Tartu-Moskva koolkond” ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuses. Seda nii semiootika kui Tartu Ülikooli Kirjastuse ühe fookusteema arendamise soovi tõttu kui ka Lotmani käsitluse ülimalt kaasahaaravat esitust ja stiili silmas pidades.			OSCAR-2019
Läände põgenenud Valgevene KGB endise majori kaasa toodud dokumendid näitavad, kuidas Eesti kaudu pesti puhtaks suurtes kogustes Vene bensiini, jättes idapiiri taga maksud maksmata. Isegi kui see kõik on Eestis ja Euroopas juriidiliselt korrektne, siis ilma Eesti ettevõtjate osaluseta, kes õigel hetkel partiide paberid ära vahetasid, poleks skeem saanud toimida. Skeemi võti on tegelikult lihtne: naftasaaduste eksport Venemaalt oli toona ja on ka täna maksustatud tolliga, kuid Valgevenele kehtib erand – kui toorbensiini imporditakse suurelt naabrilt enda sisetarbimiseks, ei pea makse maksma. "Valgevene oli sellest maksust vabastatud. Bensiini reeksportimise, näiteks Euroopasse tagasiviimise korral oleksid nad pidanud maksma," ütles Öhman. Kui naftatoodete eksport oli maksustatud, siis keemiatoodete oma mitte. Moltšani juurdlus näitaski, et Chess-Bel soetas maksuvabalt Vene toorbensiini Valgevene siseturu jaoks, aga edasi... . "Chess-Bel puistab sinna teatud lisandeid, segab ära, laseb seista ja nimetab saaduse Ekoloniks. Ta ei nimeta Ekoloniks seda, mida ta ise bensiinile lisas, vaid see on kogu toote üldnimetus. /.../ See kallatakse uutesse tsisternidesse ja saadetakse Eestisse. Pärast kõigi nende pulbrite lisamist - räägin praegu veidi utreeritult - kirjutatakse saatelehtedele, et see pole enam bensiin. See on juba kütuselisand Ekolon-370. Seega vahetab Valgevene firma teadlikult kauba koodi ja nimetust ning kirjutab ekspordidokumentidesse teadlikult valeandmeid. See on võltsing," selgitas Moltšan. Majandusekspert Raivo Vare sõnul oli see 2000. aastatel ja 1990. aastate lõpus tavaline praktika. Tema hinnangul käib taoline skeemitamine ilmselt tänaseni. "Nii et see on n-ö mitte midagi erilist, see on suhteliselt levinud turupraktika olnud pikka aega. Aga nüüd antud juhul teeb selle eriliseks, et on ilmunud välja inimene, kes tuleb n-ö dokumendid näpu vahel tõestama, kuidas see toimib ja kuidas vastavate lähte- ehk siis - rõhutan - ekspordiriikide, mitte transiitriikide maksutulu baas selle all kannatab," selgitas Vare. "Ootamatult hakati seda lahustit vedama tohututes kogustes Eesti kaudu Euroopasse ja Aafrikasse. Enne seda ei eksportinud Valgevene lahusteid peaaegu üldse, nüüd aga hakkas neid eksportima tuhandete tonnide kaupa," märkis Öhman. "Pärast Valgevene piiri ületamist legaliseerisid kaks firmat bensiini, näidates, et see pole kütuselisand, vaid jälle bensiin. Nad justkui pesid selle puhtaks," ütles Moltšan. "Nad legaliseerisid selle kütuse Euroopa Liidu territooriumil. Valgevene peitis ja varjas seda, Eestis see kahjuks pesti puhtaks ja legaliseeriti," sõnas Moltšan. "See on ainult paberite küsimus. Ühed dokumendid olid kauba Valgevenest väljasaatmiseks, Eesti sadamas vahetati paberid lihtsalt ära. Enne oli kirjas, et see on lahusti. Nüüd pole see lahusti, vaid bensiin," selgitas Öhman. Maksu- ja tolliameti direktori asetäitja Külli Kurvitsa sõnul ei muudetud kütus Eestis legaalseks, vaid see tehti korrektseks. "Ta tuleb Eestisse lahustina ja siin siis tuvastatakse, et tegelikult ei olnud tegemist lahustiga ja tuvastatakse, et tegemist oli tegelikult kütusega ja korrigeeritakse siis andmed vastavalt sellele, mis kaup on," selgitas Kurvits. Vare tõdes, et juriidiliselt on kõik korrektne. "Ongi jokk! Täiesti jokk. Juriidiliselt on see täiesti korrektne sellepärast, et Eesti territooriumil on tegu täpse vastavusega sellele, mis n-ö de facto on," ütles ta. Seega, Eesti ettevõtted justkui avastasid vea ja parandasid koodi õigeks. Kas sellele eelnevalt toimus kuskil idapiiri taga maksupettus, pole nende asi. "Eesti seadusi oleme me kõiki täitnud, Euroopa Liidu seadusi me rikkunud ei ole. Meie käitume oma riigi seadustele vastavalt. Kuidas mingisugused ettevõtted, kellega meil igasugune suhe puudub, kaasa arvatud kliendisuhe, käituvad Valgevenes, see ei ole meie asi," kommenteeris AS Alexela Terminal juhatuse liige Aarto Eipre. "See asi toimus 11 aastat tagasi nii, et keegi täpselt ei mäleta. Aga antud juhul oli selle kauba koodiks antidetonaator. See oli bensiinilaadne saadus. See koodiga kauba käitlemine oli meil tolli lubades sees. Me võtsime ta vastu kui antidetonaatori, segasime ta kokku teiste bensiinidega ja saime selle tulemuseks bensiini oktaanarvuga alla 95," selgitas Eipre. "Kui hästi lihtsalt seletada, siis lähed baari, kanget jooki ei taha, päris vett ka ei taha, siis paljast džinni ei telli ja paljast toonikut ka ei telli ja palud endale džinntooniku teha. See on täpselt see sama, mida me tegelikult terminalis teeme kütuse erinevate komponentidega. Ja siis edasi võiks seda arendada sinnamaani, et kas tahad nelja või kaheksaga ehk kui kanget jooki just parasjagu tarvis on," kirjeldas Alexela juht ja omanik Heiti Hääl. Aastast 2004 oli Alexela Terminali osanik maailma üks suuremaid korporatsioone Trafigura, kelle tellimusel segati kokku kütust, mida eriala slängis kutsuti African Blend'iks. See on bensiin, mida arenenud riikides müüa ei tohi. "See vastab tõele, et Aafrika riikide lubatud kvaliteedinormid on nendest turgudest, kuhu bensiini Paldiskist viiakse, kõige madalamad," ütles Hääl 2009. aastal "Pealtnägijale". "Seal lisati neile igasuguseid muid aineid, nn lisandeid. Ja siis pandi laevade trümmidesse ja sõideti sellega kolm nädalat kuskil ookeanil või kolm kuud ka teinekord ja selleks ajaks, kui see laev sihtsadamasse jõudis, oli seal A76 kütus," selgitas Vare. Paldiskis segati kokku miljoneid tonne ja mitmest Lääne-Aafrika riigist said järsku neil aastatel Eesti ühed suuremad ekspordipartnerid. Spetsiifiline äri poleks toona suure tähelepanu alla sattunud, kui 2006. aastal poleks juhtunud Probo Koala katastroof. Paldiskist teekonda alustanud Trafigura erisegu vedanud tanker jättis Elevandiluurannikul maha toksiliste jäätmete laadungi, mis sattus kohalike aferistide tõttu prügimäele ning mürgitas kümneid tuhandeid kohalikke, kellest suri 17. Trafigura ei tunnistanud küll mingit süüd, aga maksis kompromissi korras kokku paarsada miljonit kahjude korvamiseks. Moltšani Läände toodud paberid annavad samale loole ühe mõõtme juurde – nüüd on teada, et vähemalt osa sama kurikuulsa African Blend'i algmaterjalist jõudis Eestisse kahtlasel moel. Dokumentides, mille Eesti toll uurija Moltšanile toona väljastas, on näha, kuidas sama, Chess-Beli eksporditud kütuselisand muutus Paldiskis bensiiniks ja segati kokteili hulka, mis saadeti edasi Togosse. Eipre tunnistas, et põhimõtteliselt on tegemist nn African Blendiga. Teine Valgevene kütust Eesti kaudu eksportinud firma oli Eurodek Transiit, mis täna enam ei tegutse. Selle ettevõtte puhul on kõik samasugune, ainult et Eurodeki puhul oli tellija Gunvor. Tegu on maailma ühe tuntuma kütusevahendajaga, mille asutasid juba 1997. aastal oligarh Gennadi Timtšenko ja Rootsi suurärimees Torbjörn Törnqvist. "Me ei tea, kas Gunvor teadis sellest skeemist kõike. Me ei tea, kas Eesti firmad teadsid sellest skeemist kõike. Aga me teame, et nad teenisid selle pealt. Nad osalesid selles ja ilma nendeta poleks seda skeemi olnud," ütles Öhman. Vare tõdes, et suurem osa Venemaa toorme ekspordist on käinud skeemide abil. "Ja vastus teie küsimusele peitub n-ö eetilise maksiimina järgmises: ärme üldse selliste asjadega tegele sellepärast, et järsku seal on mingi sohk," lisas ta. Kütuseäri lõplikud kasusaajad peitusid Bahama ja Belize'i maksuvabade firmade taga, kuid operatiivandmetel tõmmati niite ikkagi Venemaalt. "Kahtlustatakse, et tegemist oli Vene maffiaga, mis oli väga mõjuvõimas. /.../ Ma pole kindel, kas Eesti riik ja valitsus oleksid õnnelikud, kuuldes, et nende riik aitab kaudselt Vene kuritegelikel grupeeringutel vedada naftat salakaubana läbi diktaatorliku režiimiga Valgevene," kommenteeris Öhman. Moltšani sõnul viisid kütusepettuse niidid lõpuks Valgevene presidendi Lukašenka ja tema lähemate kaastöötajateni, kes sisuliselt summutasid uurimise. Ehkki major saatis materjalid kohtusse, tehti ta seal lolliks. "Oma otsustes jätab kohus tähelepanuta kõik ekspertiisid, mis kinnitavad, et tegemist on bensiiniga. Ei võetud arvesse ühtegi ekspertiisi. Kohus isegi ei arutanud neid. Mitte ei lükanud neid ümber, vaid isegi ei arutanud," rääkis Moltšan. Kriminaalasi lõpetati, Moltšan sunniti varsti erru minema ja nüüd on ta maapaos, sest koju naasmine on tema sõnul ohtlik. Tema kaasa toodud paberid kajastavad perioodi mai kuni juuni 2007, aga nii Moltšan kui ka Vare kinnitavad, et see on vaid pisike nire võrreldes kütusejõgedega, mis samal moel Venemaa naaberriikides puhtaks pesti. Ja summad ulatuvad kokku miljarditesse. Pärast Rootsi Raadio paljastusi sunniti Gunvori kaasomanik Törnqvist maha panema Rootsi aukonsuli amet Genfis, aga sellega kõik piirdub. "Ma saan inimlikult aru, et me tahaksime, et kõik asjad oleksid nii võimalikult läbipaistvad ja nii ilusad kui võimalik, kuid tegelikkus, majanduslik tegelikkus reaalselt rahvusvahelisel turul on selline, et toorme eksportööride riikide naabritel sellise lähenemisega on võimalik ainult kaks optsiooni. Üks optsioon, et nii kaua kuni oma seadustega on korras, nende järgimisega, tuleb leppida mõningate asjaoludega nendepoolsetes tegevustes. Või teine optsioon on üldse nendega mitte äri teha. /.../ Aga ei maksa arvata, et see tegemata jääb sellepärast, et maailm tooret vajab," kommenteeris Vare. Kui võrrelda antud lugu Danske Panga rahapesuga, siis siin on oluline vahe – kui rahapesu osas kehtisid selged reeglid, kuidas seda tõkestada, ja neid ilmselgelt rikuti, siis kütusepesu puhul Euroopa Liidu piires rikkumist ei toimunud.			OSCAR-2019
Täna natukene enne 11 olin Kanal 2 reporteri stuudios. Juhtus see, milleks ma valmis ei olnud. Mind intervjueeriti kohe. Ma hommikul vältisin kuidagi seda mõtet, et mind juba täna filmitakse, kuna mul polnud energiat selle jaoks. Siis ma lihtsalt ei meikinud ennast ja ei teinud eriti ilusaks ka. Sinna jõudes olin alguses vales hoones, kuid lõpuks jõudsin ikkagi õigesse kohta. Nende büroo on täiesti tavaline, ainuke vahe on, et neil on palju vähem inimesi kohal. Umbes üks neljandik oli kohal ning teised tegid ilmselt väljas reportaaže. Mind võeti väga soojalt vastu ja läksimegi kohe stuudiosse, mis on neil katusel. Küsimused olid muidugi kõige basicumad ehk siis "miks just Madagaskar", "miks vabatahtliku aasta", "mida sa seal tegema hakkad". Kuigi ma ei olnud ettevalmistatud, tuli see mul päris hästi välja. Ilmselt selle pärast, et ma ei olnud üldse närvis ja ma olen nendele küsimustele juba nii tihti vastanud. Mida nad nüüd mu intervjuuga teevad? Nad lubasid teha ilusa loo sellest, mida nad siis näitavad suvereporteris. Pidin saatma neile veel pilte, videod, mida nad saavad kasutada. Siis nad tahtsid veel mu vanematega intervjuu teha (nagu juba eilses blogipostituses mainisin), aga mu vanemad pigem ei ole soovi. Isast saan täitsa aru, kuna ta ei oska eesti keelt ikkagi perfektselt ja tal on vead sees jms. Siis kui ma raadios käisin, muretsesin ka kõige rohkem selle pärast, et ma räägin valesti eesti keeles. Ema pean veel natukene moosima, kuid ka tema ei ole väga esineja tüüp. Huvitav, kust mina olen seda siis saanud?! Ilmselt lähevad siis mu sõbrad intervjuu andma, mis on minu arvates ka täitsa nummi. Kui homme sõpru intervjueeritakse, siis peaks juba homme õhtul eetris olema!!! :) Tõestuseks, et ikka käisin kohal. Kahjuks reporteriga pildile ei saanud, sest pidin jälle tööle jooksma. Homme võibolla saame ühise pildi teha! Tükk aega tagasi saatsin igasugustele telekanalitele soovi, telekasse oma plaanidest rääkima tulla. Alguses saatsin ETV'le (Hommik Anuga, Tervisioon jms) kirja, kuid kuna enamusel juba lõppes kohe varsti eetriaeg ära, siis oli neil kava juba täis. Nad vastasid aga kõik väga armsalt ja andsid mulle soovitusi jne. Siis proovisin edasi Kanal 2's. Seal ka kohe vastati väga armsalt. Saatsin alguses kirja valele inimesele, kuid ta edastas meili õigele inimesele. Õige inimene ei vastanud aga siis mitte midagi. Siis pidin muidugi helistama ja inimestele närvidele käima (nagu mul juba kombeks on). Kanal 2 produtsent ütles mulle, et ma olen ta meilides kaustas "lood" ehk siis ilmselt väga varsti ei saa ma kuhugi. Vahepeal olen seda juba täitsa ära unustanud, sest igasugused teised asjad tulid vahele ja uued mõtted tulid. Täna sain kõne Kanal 2'st, et nad soovivad minuga homme kohtuda. Kahjuks ma päris täpselt aru ei saanud, kas me homme ainult räägime sellest, millest ma rääkima hakkan või me juba kohe teeme midagi. Autos maanteel ei ole väga soovitatav telefoniga rääkida (muidugi mina ei juhtinud, aga ikkagi on taustamüra väga suur!). Nad tahtsid mu vanemad ka eetrisse kutsuda, kuid nendega rääkides ei olnud nad väga vaimustuses sellest. Mu vanemad ei ole väga head esinejad (ega mina ka tegelt ole, kuid mul pole valikuid). Just täna sain vastuse Madagaskari saatkonnas Venemaal (juhhei, võttis ainult 6 päeva aega). Ma olin juba täiega õnnelik, et yes, lõpuks läheb edasi. AGA EI! Nad ei kirjutanud üldse selle viisa kohta, mida ma küsisin. Nad kirjutasid selle viisa kohta, mida tavalised turistid võtavad. See ei ole üldse see, mida ma vajan/tahan?! Kirjutasin nüüd oma organisatsioonile ja palusin neil sellega tegeleda, sest ma ise ka ei tea, mis õigused mul üldse on ja kas ma teen kõike õigesti. Hullumaja igatahes! Loodan ikkagi selle nädala lõpuks teada saada, kuhu ma pean oma dokumente saatma. See oleks juba päris suur samm edasi! Mõned head uudised ka ikka. Viimased postitused on muidu nii negatiivsed olnud. Käisin eile vennaga endale matkakoti ostmas. See oli n-ö mu sünnipäeva/lõpetamise kingitus. Organisatsioon soovitas, et ostan sellise, kuna Madagaskaril ei ole ju eriti palju asfalti ehk kohvriga oleks veidi raske. Lisaks plaanin kasutada seda ikka teistel reisidel ka! Ega mu Madagaskari reis viimaseks ei jää! Saatsin eile igaks juhuks Prantsusmaale meili, kas nemad äkki ei saa mulle viisat teha. Telefonile nad õhtupoole küll ei vastanud, aga nad saatsin JUBA täna mulle vastuse. Ma olen tõesti uhke nende üle, et nad nii kiiresti vastasid. Nemad rääkisid sama juttu: Venemaa hoolitseb eestlaste eest. Helistasin eile ka Estraveli, et nendelt nõu küsida. Nendel oli ka kirjas, et ma peaksin Saksamaal taotlema, aga nad ütlesid ka seda, et kui Saksamaa ütleb, et ma pean Venemaal taotlema, siis see on nii. Uurisin täna siis Venemaa saatkonna lehekülge. See ei ole ei prantsuse keeles ega inglise keeles. Nupp selleks on küll olemas, aga see ei muuda midagi. Ehk siis mu ema aitas mind natukene ja koos saime millestki aru. Saime aru sellest, et seal ei ole absoluutselt juttu viisast, mida mina vajan. Muidugi nad meilile ei vasta. Kirjutasin siis nüüd oma organisatsioonile ja palusin neilt abi. Mõtlesin, et peaks äkki Eesti välisministeeriumile helistama ja nendelt küsima. Ilmselt teen seda homme, kui organisatsioon ei oska mind ka aidata. Helistasin kolmapäeval esimest korda. Ta tahtis alguses minuga prantsuse keeles rääkida, kuid ma väga ei julgenud prantsuse keeles rääkida, kuna äkki ma ei saa millestki aru vms. Rääkisime siis saksa keeles. Naine rääkis küll aktsendiga, kuid mulle tundus, et ta mõistis, mida ta räägib. Palusin tal igatahes meile vaadata, kuna ma kirjutasin neile meili ja mul oleks vaja vastust teada saada. Lubas vastata meilile. Ka reedel ei olnud uus meil meiliboksis. Helistasin siis uuesti ja mõtlesin, et küsin oma küsimusi siis otse. Alustasime saksa keeles, kuid lõpetasime mingi saksa-inglise segus. Ta palus inglise keeles rääkida, aga seda ta oskas minu arust veel vähem kui saksa keelt!!! Ta ütles kogu aeg "no Deutschland, Russia" vms ja siis sain aru, et ma seal ei saa seda viisat taotleda, mida ma tahan, vaid ma pean oma dokumente Venemaale saatma! Aa ja naljakas oli ka see, et ta alguses arvas, et ma elan Islandil. Ma pidin umbes viis korda ütlema, et ei ma elan EESTIS/ESTONIA/ESTLAND! Kuid tegelikult ma väga ei julge oma passi Venemaale saata... Nii et ma helistan homme Prantsusmaale saatkonda ja küsin, kas ma saan nende juures viisat taotleda. Siis ma pean julguse kokku võtma ja tõesti prantsuse keeles rääkima....Ei tea, kas saan hakkama! Ma tõesti mõtlesin, et viisa taotlemine on kõige kergem asi, aga tundub, et sellega on ikka hull jamamine.... Täna on see päev, kus ma sain 50% oma Hooandja projektist kokku!!! Nüüd tuleb ainul veel pool rahast koguda! Ja kuna mul on hästi lahedad plaanid mu Hooandja promomiseks, siis ma loodan, et see teine pool täitub ka. Mul on selleks (ainult) veel 3 nädalat, aga ma usun endasse! Kuna mul oli vahepea sünnipäev ja palka sain ka maikuu eest, siis mul on nüüd põhimõtteliselt ka pool kogusummast koos ehk siis 2500€!!!!			OSCAR-2019
Keemiaolümpiaadi läbiviimist ja nendes osalemist korraldab TÜ Taeduskool TÜ Keemia Instituudi kaasabil Eesti Vabarigi Haridus- ja Teadusministeeriumi finantseerimisel. Eesti keemiolümpiaadide ajalugu sai oma alguse eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel; kõigepealt hakati korraldama võistlusi matemaatikas ja füüsikas, keemiaolümpiaadidega alustati veidi hiljem. Aastaks 2005 on Eestis läbi viidud üle 50 üleriigilise keemiaolümpiaadi. Keemiaolümpiaadi korraldavad TÜ ja HTM vastavalt 20.09.2001. sõlmitud koostöölepingule. Keemiaolümpiaadi eesmärgid on: stimuleerida andekate noorte arengut, motiveerida õpilaste ja õpetajate keemiaalast enesetäiendamist; Eesti keemiaolümpiaadi astmikpüramiidi madalaim, kuid ka olulisim aste on kooliolümpiaad, I voor. Sellest saavad osa võtta kõik soovijad, kes keemia vastu huvi tunnevad ja oma võimeid proovile panna tahavad. Koolisisesele voorule järgneb piirkonnavoor, numbrilt teine. II vooru pääsemiseks tuleb saavutada koolis piisavalt märkimisväärne tulemus; piirkonnavoorus osalejate koguarv on loomulikult väiksem kui esimese vooru puhul – osalejate arvu vähenemise reegel kehtib ülespoole liikudes ka edaspidi. III voor ehk lõppvoor ühendab tublimaid keemiahuvilisi kogu Eestimaalt. Üleriigilisele keemiaolümpiaadile pääsemiseks tuleb ületada teatud punktisumma barjäär piirkondlikus voorus võistlemisel; teine võimalus on näidata häid tulemusi õppeaasta alguses toimuval keemiaülesannete lahendamise lahtisel võistlusel. III vooru tulemuste põhjal formeeritakse silmapaistvamaid tulemusi saavutanud õpilaste rühm (suuremas osas gümnaasiumi abiturientidest ja 11.klassi õpilastest, vähemal määral ka gümnaasiumi algklasside kasvandikest). RKO-ks (rahvusvaheliseks keemiaolümpiaadiks) ettevalmistusrühma sõelumisprotsessi järgmiseks etapiks on valikvõistlused, mille võitjad (esimesed 6, korraldajariigi puhul 8) võtavad osa Balti keemiaolümpiaadist (BChO). BChO tulemuste põhjal ja järjekordsete kvalifikatsioonivõistluste alusel moodustatakse Eesti Vabariigi võistkond rahvusvahelisel keemiolümpiaadil (IChO, RKO). See on astmikpüramiidi tipp, kuhu jõuab vaid neli andekat noort inimest. Erandkorras pääsevad järgmise aasta madalamasse vooru eelmise aasta kõrgema vooru osavõtjad (näiteks selle aasta riiklikku vooru eelmise aasta BChO-st osavõtjad). Abituuriumi jaoks on III voor suureks abiks ka ülikooli sisseastumisel. Piirkonnavooru 8.-12. klasside täielikud protokollid, A-taseme 10.-12. klasside tööd, mis said 40% punktide summast, ja 8.-9. klasside tööd, mis said 60% punktide summast (selliste tööde puudumisel maakonna/linna iga klassi parim töö), saadetakse üle 40% punktidest kogunud tööd Teaduskooli ja kontrollitakse üle. Keemiaolümpiaadi piirkonnavooru parimaid 8. ja 9. klassidest kutsutakse loodusteaduste olümpiaadile (Tartusse). Keemiaolümpiaadi lõppvoor 10. – 12. klassi õpilastele toimub Tartus. Žüriil on õigus täiendavalt kutsuda lõppvooru lahtistel keemiaülesannete lahendamise võistlustel edukalt esinenuid ja 9. klassi piirkonnavooru võitjat. (9.klassi õpilased võistlevad koos 10.klassi õpilastega.) Korraldab Teaduskool, organisaatorid: TÜ üliõpilased ja õppejõud, Teaduskooli esindajad, komisjoni esimees – Rein Pullerits. Lõppvoor koosneb teoreetilisest ja eksperimentaalsest osast. Esimesel päeval toimub 5 tundi kestev ülesannete lahendamine. Teisel päeval teevad 10 parimat igast klassist laboratoorse töö. Lõppvooru tulemuste põhjal arvatakse iga gümnaasiumiklassi arvestuses 3 parimat Eesti võistkonna kandidaatideks. Lõppvooru ja täiendava valikvõistluse tulemuste põhjal valitakse nende seast 6 parimat Eesti esinduseks Balti keemiaolümpiaadil (keemiaolümpiaadi žürii kinnitab Balti olümpiaadi Eesti võistkonna liikmeteks ainult need õpilased, kes on kindlalt otsustanud osaleda selle õppeaasta kõikidel järgnevatel keemiatreeningüritustel ja –olümpiaadidel). Eesti võistkond koosneb 4 võistlejast. Võistkonna kandidaadid valitakse Balti keemiaolümpiaadil võistelnud 6 õpilase hulgast. Valikul on otsustavaks Balti olümpiaadi tulemused, kuid ligilähedaste tulemuste korral võetakse arvesse lõppvooru ja valikvõistluse tulemusi. Enne rahvusvahelist keemiaolümpiaadi tuleb võistkonna kandidaatidel täita kvalifikatsiooninorm. Loodusteaduste olümpiaadi tulemuste põhjal on 8. ja 9. klasside õpilastel võimalus kandideerida Eesti võistkonda EL loodusteaduste olümpiaadile (mai 2005, Praha). Stimuleerida õpilaste loomingulise ja iseseisva mõtlemise arengut keemia-alaste probleemide lahendamise teel. Nii Balti keemiaolümpiaadil kui rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil võivad riigi võistkonna koosseisus osaleda ainult vastava riigi kodanikud, kelle vanus on alla 20 aasta ning kes ei ole kõrgkoolide õpilased. Vastavalt RKO reeglitele korraldatakse potentsiaalsete RKO võistkonna liikmete jaoks õppesessioonid, mille kogupikkus ei tohi ületada 14 päeva (talve-, kevad- ja suvesessioon). Ettevalmistus toimub rahvusvahelise keemiaolümpiaadi seaduste kohaselt korraldajariigi poolt koostatud kogumiku Praparatory Problems põhjal. Ülesanded põhinevad rahvusvahelise olümpiaadi temaatika valitud osadel (teatud punktid Preparatory Problems kogumikust). Ülesanded põhinevad rahvusvahelise olümpiaadi temaatikal (Preparatory Problems kogumikust; eriti need teemad, millele ei ole jõutud kevadsessioonil tähelepanu pöörata). Võistlustele eelneb suvesessioon, kus selgitatakse vastavateemalisi ülesandeid; kvalifikatsioonivõistluste läbiviimise aeg sõltub RKO toimumisajast (tavaliselt umbes 3 päeva enne RKO-d) ja ei ole sessiooniga vahetult seotud. TÜ juures moodustatud keemiaolümpiaadi žüriil (edaspidi žürii) on õigus lisaks olümpiaadile korraldada õppeaasta jooksul teisi võistlusi (lahtisi võistlusi), mille tulemusi arvestab žürii olümpiaadi lõppvooru kutsumisel. Info lahtiste võistluste kohta avaldatakse Internetis ja Õpetajate Lehes. Olümpiaadi ülesannete tekstid antakse igale võistlejale vastavalt tema soovile kas eesti või vene keeles. Muu žürii poolt edastatav info (sh ülesannete lahendused) on eestikeelne.			OSCAR-2019
Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud. Lisaks inimmõjule andis sel aastal muutustele hoogu Vaikse ookeani pinnakihti soojendanud El Niño. 2016. aasta õhutemperatuur oli 1961–1990. aasta keskmisest 0,83 °C kraadi võrra soojem. Tööstusajastueelset temperatuuri ületas möödunud aasta 1,1 °C kraadi. El Niño arvele sai sellest kanda raporti kohaselt 0,1 – 0,2 °C. Eriti ulatuslik oli temperatuuritõus Arktikas. Keskmine temperatuur ületas 1961–1990. aasta keskmist 3 °C, Teravmägedel oli temperatuur keskmisest kõrgem 6,5 °C võrra kõrgem. Vähemalt kolmel korral võis näha piirkonnas kuumalainega võrreldavaid tingimusi. Temperatuur kerkis tavapärasest Atlandi niiske ja sooja õhu tõttu kuni 20 °C kõrgemale. Mõõtmisajaloo kõige soojem oli ka maailmamere pinnakihi temperatuur. Hinnanguliselt on olnud ookeanides talletunud soojuse koguhulk olnud mõõtmisajaloo vältel kõrgem vaid ühel aastal. Soojuspaisumise mõjul kiirenes maailmamere tõus. Kõige hiljutisemad andmed raportisse ei jõudnud. 2014. aasta novembrist 2016. aasta veebruarini tõusis selle tase aga kokku 15 millimeetrit. Eelnevatel aastatel on olnud iga-aastane tõus veidi üle kolme millimeetri. Paralleelselt langes merejää üleilmne ulatus novembriks neli miljonit ruutkilomeetrit alla keskmise. Arktika merejää maksimaalne ulatus küündis 14,52 miljoni ruutkilomeetrini. Nii väike pole see olnud alates satelliidivaatluste algusest 1979. aastal. El Niño mõjul kerkis tavapärasest kiiremini ka atmosfääri süsinikdioksiidi sisaldus. Viimase tulemusel ületas esimest korda Hawaiil Mauna Loa vulkaani lähistel terve aasta vältel 400 osa miljoni kohta. Suurem osa Aafrika lõunaosast vaevles põua käes. Teist aastat järjest jäi sademete hulk vihmaperioodil 20–60 protsenti alla keskmise. Esialgsete andmete kohaselt oli Amazonase piirkonnas sademete hulk väiksem kui kunagi varem. El Niño mõjul jäi sademetehulk tavapärasest väikemaks ka Lõuna-Ameerika põhjaosas ja Kesk-Ameerikas. Mitmel pool maailmas püstitati ka uusi temperatuurirekordeid. Näiteks Indias Phalodis tõusis 19. mail temperatuur 51,0 °C`ni. Kuveidis Mitribahis mõõdeti 21. juulil 54.0 °C ning 22. juulil Iraagis Basra 53,9 °C ja Iraanis Delhoranis 53,0 °C soojakraadi. Septembri alguses tabas soojalaine Lääne- ja Kesk-Euroopat. Näiteks Hispaania lõunaosas Cordobas kerkis 6. septembril õhutemperatuur 45,4 °C kraadi. Kuigi konkreetseid ilmaolusid ei saa seostada konkreetselt kliimamuutustega, kasvatab see äärmuslike ilmaolude esinemissagedust. Juba üks väike geenimuutus pikendab inimeste keskmist eluiga kuni kümne aasta võrra. Haruldasel mutatsioonil on aga oma varjukülg – geen mõjutab vere hüübimist, mille tõttu võib eluohtlikuks osutuda isegi väike õnnetus, nendivad teadlased värskes teadustöös. Geenimuutust näeb teadaolevalt planeedil vaid ühes kohas – USA-s Chicago lähistel elavate amišite kogukonnas. "Kuid selle olemasolust teadmine on oluline ka kõigile ülejäänud inimestele. Tavainimestes mõjutab geeni kodeeritava PAI-1 taset kõige rohkem meie kehamassindeks. Need amišid näitavad meile väga selgelt, milliseid eeliseid kehakaalu normi piires hoidmine endas kätkeb," rõhutas uuringut eestvedanud Feinbergi meditsiinikooli kardioloog Douglas Vaughan ERR Novaatorile antud intervjuus. Ühtegi teist võrreldavalt suure mõjuga eluiga mõjutavat mutatsiooni tema teada veel leitud pole. Ka antud juhul oli tegu pigem "õnneliku" juhusega. Teadlaste tähelepanu püüdmiseks pidi ligi 20 aasta eest haiglasse sattunud noor naine esmalt tavapärase operatsiooni käigus verest peaaegu tühjaks jooksma. "Asja hakati lähemalt uurima ja selgus, et tal puudus geen SERPINE1 täielikult. Mõnel tema sugulasel olid selle mõlemad koopiad samuti puudu, teistel oli neid ainult üks," selgitas kardioloog. Seetõttu tegi nende vere hüübimist takistav süsteem oma tööd liiga hästi. Täiendavad testid näitasid, et muutusel on aga omad eelised. "Juba ühe geenikoopiaga inimestel on madalam insuliinitase ja oma eakaaslastega võrreldes pikemad teleomeerid. See seostub pikema elueaga," sõnas Vaughan. Ja tõepoolest, kogukonna ajalugu ja geneetikat uurides selgus, et ühe geenikoopiaga inimeste eluiga oli keskmisest kümme aastat pikem – 85 aastat. Seejuures tekkis mutatsioon evolutsioonilises mõttes alles hiljuti, tõenäoliselt kuue põlvkonna eest. Vaughan rõhutas, et sama mutatsiooni on otsitud tulemusteta kümnete tuhandete tavainimeste genoomist – tulemusteta. Kuidas suhtuvad aga n-ö laborirotiks olemisse amišid ise? Tegu on juba niigi muust maailmast eristuva kogukonnaga. Kristlik usulahk ei kasuta kaasaegset tehnoloogiat nagu elekter ja autod. Usureeglite tõttu abielluvad nad ainult oma kogukonnaliikmetega. "Meil on õnneks tänu paarile hematoloogille amišitega väga head suhted, sest neid mõningaid vaevad verejooksuga seonduvad probleemid. Tegelikult tundsid nad uuringu vastu suurt uudishimu. Andsime testide põhjal neile isiklikku tagasisidet ja nad jäid sellega rahule," selgitas Vaughan. Teadlaste jaoks on tegu ideaalsete uurimisalustega. Kommete ja eluviisi tõttu elavad neist suurem osa terve oma elu vältel samas keskkonnas ja puutuvad seetõttu kokku sarnaste keskkonnamõjudega. Järgmise sammuna kavatseb töörühm lähemalt uurida, kas mutatsioon pärsib amišitel ka teiste vananemisega seonduvate sümptomite avaldumist. Muu hulgas plaanib Vaughan uurida kolleegidega rakkude vananemise kiirust, lisaks insuliini tasemele ka teisi biomarkereid ja teha vaimset võimekust mõõtvaid teste. Tulemuste põhjal on töötanud töörühm välja mutatsiooni mõju jäljendava ravimi. Sarnaselt geenikoopia puudumisele langetab see PAL-1 taset. Loomamudelites on see töötanud seni Vaughani sõnul äärmiselt hästi. Parasjagu on käimas analoogsed katsed ka inimestega. Esmajoones oleks ravim suunatud tavapärasest bioloogiliselt kiiremini vananevate inimeste seisundi paranemiseks. Näiteks on seda täheldatud kroonilist neeruhaigust ja AIDS-i põdevate patsientide puhul. "Ma ei kutsuks seda praegu imeravimiks, mis võiks pikendada muidu täiesti tervete inimeste eluiga, kuid usume, et sellel on potentsiaali leevendada mitmeid vananemisega seonduvaid probleeme.			OSCAR-2019
Kolm päeva, 3.-5. mail 2018 Tallinnas täiskogu koosolekut pidanud Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) võttis vastu kaks resolutsiooni, korraldas avaliku arutelu Riigikogus ning kohtus hiljuti loodud Riigikogu Välis-Eesti Sõprade Ühinguga, astudes sellega konkreetseid samme globaalsete eestlaste ja Eesti riigi suhete tugevdamisel. “ÜEKN asutati kui eestlaste maailmaorganisatsioon, mille eesmärk oli laiali pillatud põgenikegruppide ühendamine Eesti iseseisvuse taastamisel. Tänaseks on kunagisest pagulasorganisatsioonist kujunemas globaalsete eestlaste üleilmne võrgustik, mille potentsiaal on ennekõike liikmesorganisatsioonide endi kätes,”ütles Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liidu juhatuse esimees ja ESTO 2019 komitee juht. “Tähtis on ka avatus ja uute liikmesmaade kaasamine.” Esimesel päeval arutasid ÜEKN 12lt liikmesmaalt kokku tulnud delegaadid Eesti valitsusele ja Riigikogule esitatavaid resolutsioone ettepanekutega, kuidas teha väljaspool elavad eestlased nähtavaks Eesti ühiskondlikus elus ning kuidas samal ajal anda neile võimalus osaleda ja kaasa aidata, kui nad seda soovivad. Eestist väljaspool elab praegu umbes 200 000 inimest, kes hea tahte saadikutena oleksid Eesti riigile hindamatu ressurss oma asukohariigis. Ja kuigi ÜEKN ei esinda kõiki väljaspool Eestit elavaid eestlasi, ühendab ta neid katusorganisatsioonina, olles valmis seisma diasporaa huvide kaitsel nii Eestis kui üle maailma. Resolutsioon suhete tugevdamisest Eesti ja globaalsete eestlaste vahel pakkus mitmeid konkreetseid võimalusi, kuidas välismaal elavate eestlaste häält Eestis kuuldavaks teha: luua valitsuse juurde ühine töörühm, mis tegeleks diasporaa teemadega ja otsiks vormi väliseestlase esinduseks (minister, kantsler, riigikogu komisjon, jne); taastada rahvuskaaslaste programmi rahastamine 2008.a. majanduskriisile eelnenud mahus; viia suurpõgenemise ja eesti diasporaa teemad kooliprogrammidesse; mälestada suurpõgenemist mälestussamba ja -päevaga lähemalt vt. eelmine VES). Resolutsioon eesti laste õigusest oma emakeelele ka välismaal annab konkreetseid soovitusi, kuidas täita ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklit 30, mis sätestab lapse õiguse oma emakeelele ja kultuuripärandile elukohariigist hoolimata. ÜEKN soovitab välja töötada strateegia globaalsete eesti laste keele ja kultuuriteadmiste edendamiseks ning pakkuda välja kõigile kättesaadavad tasuta digitaalsed õppesüsteemid; kaasata diasporaa esindajaid seadusloomesse, kui arutatakse diasporaad puudutavaid küsimusi; teavitada lapsevanemaid nende keelelistest õigustest ning kindlustada, et kõik tagasipöörduvad lapsed saaksid vajalikku õpiabi ja toetust. (Resolutsioonide täistekstid on üleval ÜEKNi veebis ja Facebook’i kodulehel). Avalikule arutelule oli pühendatud täiskogu teine päev, mil tähelepanu keskmes olid suhted Eesti riigi ja globaalsete eestlaste vahel. Riigikogu konverentsisaalis toimunud aruteludes kutsuti osalema Riigikogus 17. aprillil loodud Väliseesti Sõprade Ühenduse liikmed, aga ka ülejäänud Riigikogu liikmed, riigiametnikud ja muud huvilised. Arutelu avas ÜEKNi esimees Marju Rink-Abel, kes andis tervituseks sõna justiitsministrile Urmas Reinsalule. Ministri sõnum oli selge: Eesti vajab põhimõttelist mõtteviisi muutust ning senised meetmed väljaspool elavate eestlaste kaasamiseks pole olnud piisavad, sest potentsiaali on palju rohkemaks. Minister puudutas ka rahvuskaaslaste programmi, mis on küll rida meetmeid, kuid millel puudub poliitiine sisu ja ambitsioon, et programm tõepoolest võimaldaks inimestel, kes seda tahavad, olla eestlased ja eesti kogukonna osa. Eesti kui rahvusriigi loogika eeldab, et eestlased peavad siin riigis olema enamuses, mainis Reinsalu, lisades, et majanduskasvust tingitud surve immigratsioonitingimuste lõdvendamisele võib kaasa tuua hoogsa idapoolse rände kasvu, mis lööks rahvusliku tasakaalu paigast ära. Ka seetõttu on oluline just eestlaste tagasipöördumine, eestlased on alati koju tagasi oodatud, kinnitas minister Reinsalu. Enne pärastlõunast arutelu tutvustas Ülle Ederma ÜEKN varsti ilmuvat raamatut “Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmesmaade lugu” ning kuulati ka lühiülevaateid liikmesmaade tegevusest. Meelis Niinepuu Mälu Instituudist rääkis raamatust “Põgenemine vabadusse”. Aho Rebas modereeris diskussiooni “Suhete tugevdamine Eesti riigi ja välismaal elavate eestlaste vahel”, milles osalesid Riigikogu esimees Eiki Nestor, Riigikogu väliseesti sõprade ühenduse abiesimees Krista Aru, Anne-Ly Reimaa kultuuriministeeriumist, Andero Adamson haridus- ja teadusministeeriumist ning ÜEKN juhatuse liikmed Eric Suuberg, Leelo Pukk, Marcus Kolga ja Sirle Sööt. Sõnavõttudest kumas läbi, et mõlemapoolne vajadus ja tahe suuremaks koostööks on olemas, on vaja vaid leida koostöövormid, mille raames saaks tegevust arendada. Vahetult peale täiskogu koosolekut kohtus ÜEKN 9-liikmeline töögrupp riigikogu Välis-Eesti Sõprade Ühinguga, andes neile üle vastuvõetud resolutsioonid ja tänades neid ühingu loomise eest. Välis-Eesti Sõprade Ühingu nimel kinnitas ühingu esimees Marianne Mikko, et ühingu poolt on tugev tahe koostööks olemas. Ühing, mis loodi riigikogus vaid paar nädalat tagasi, on juba kohtunud kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Piret Hartmaniga ning plaanis on kohtuda ka välisministri ja kultuuriministriga veel enne riigikogu suvepuhkust. Bridgetonis, NJ, sündinud, panganduse tagapõhjaga Aavo Reinfeldt jagab oma aega San Diego, CA, ja Eesti vahel, olles Estonian Business School’i lektor. Aavo on ka ERKÜ nõukogu liige, Baltic American Freedom League (BAFL) president ja ESTO 2019 peakomitee laekur. Uus esimees lubas, et konkreetsemalt räägib ta oma tegevuskavast ja plaanidest mõne nädala pärast. Täiskogu tänas senist esimeest Marju Rink-Abelit pühendumise ja südamega tehtud töö eest olukorras, kus kahe aasta jooksul lahkus kaks tegevdirektorit ning kogu jooksev töö jäi esimehe Kuna Soome eestlaste keskorganisatsioonil, Soome Eestlaste Liidul, on tegevus sisemiste konfliktide tõttu raugenud ning aastakoosolekut peetud ei ole, andis ÜEKN liidule uue juhatuse all aega tuleva aasta veebruarini, et oma tegevus taastada ning vajalik aruandlus esitada. ESTO 2019 peakomitee juht, Rootsi Eestlaste Liidu juhatuse esimees Sirle Sööt tutvustas täiskogule järgmist ESTOt, mis toimub 27. juunist kuni 3. juulini Helsinkis, Tartus ja Tallinnas. Kava on tihe ja suur osa kokkuleppeid ürituste toimumiseks on juba sõlmitud, kuid kindlasti tuleb kavas veel muutusi ning alati on ruumi ka aktiivsete abiliste ja korraldajate jaoks, sest ESTO korraldamine on väga suur töö ning teadagi vabatahtlik.			OSCAR-2019
Noored tõlkehuvilised said Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni ilukirjandusliku tõlke võistlusel ennast proovile panna, aga ka väikese väljaõppe. Rõõm on tõdeda, et ilukirjanduse tõlkijate järelkasvu koolitamist ei ole jäetud juhuse ja kahe kõrgkooli hooleks, vaid seda tehakse aina laiemalt ja järjepidevamalt. Hiljuti oli Sirbiski juttu Elva gümnaasiumi iga-aastasest üleriigilisest gümnasistide ilukirjandusliku tõlke võistlusest.1 Samuti korraldab gümnaasiumiõpilastele ja tudengitele tõlkevõistlusi Eesti Goethe-Selts koostöös Weimari Goethe-Seltsi ja Tartu Saksa Kultuuri Instituudiga.2 Euroopa Komisjon korraldab gümnaasiumides võistlust „Juvenes Translatores“3 ning Puškini Instituut veab tõlkevõistlust „Valgustuse postihobused“4 . Nüüd on neile lisandunud Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni samuti just noortele, gümnasistidele ja tudengitele suunatud ilukirjanduse tõlkevõistlus.5 Ühes Tallinna ülikooli ja Postimehega käima lükatud uuel tõlkevõistlusel tõlgiti proosatekste vene (Ljudmila Petruševskaja), prantsuse (Guillaume Guéraud), inglise (Desmond Hogan) ja jaapani keelest (Haruki Murakami). Uurisin asja kohta lähemalt võistluse eestvedajalt Triinu Tammelt. Huvi tõlkevõistluse vastu oli päris suur. See muidugi rõõmustab ja annab lootust, et ilukirjanduse tõlkijatel on ikka ka järelkasvu. Eks tõlkevõistluse eesmärk olegi juhtida noorte tähelepanu sellele, et kui on keelte vastu huvi ja nende peale annet, siis võib ilukirjanduse tõlkimine olla loominguline eneseteostuse viis, mis tagab kahtluseta elukestva arengu. Kokku laekus 147 tööd 141 tõlkijalt, oli neid, kes olid tõlkinud kahest ja isegi kolmest keelest. Sel aastal sai valida inglise, prantsuse, vene ja jaapani keele vahel. Nagu arvata oli, tuli kõige rohkem tõlkeid inglise keelest – 72, prantsuse keelest esitati 40, vene keelest 26 ja jaapani keelest 9 tööd. Osavõtjaid oli tõesti doktorantidest X klassi õpilasteni, tulevastest filoloogidest tulevase kooridirigendini, kõige rohkem Tallinnast ja Tartust, aga ka Viimsist ja Pärnust, Moskvast ja Tōkyōst, Heidelbergist ja Cambridge’ist. Kõige rohkem töid tuli Tartu ülikooli üliõpilastelt – 50, Tallinna ülikooli tudengeilt 25. Hugo Treffneri gümnaasiumist saime palju tõlkeid, aga ka Gustav Adolfi gümnaasiumist, prantsuse lütseumist, vanalinna hariduskolleegiumist ja mujaltki – gümnasistide töid oli 59 ehk tubli kolmandik. On küll, järgmisel aastal, siis juba uute keeltega. Kaalutud on hispaania, saksa ja ka ladina keelt, mis peaks enesestmõistetavalt humanitaarharitlase pagasisse kuuluma ja mida õpetatakse peale ülikoolide ka päris mitmes gümnaasiumis. Nagu öeldud, tahtsime selle võistlusega meelitada noori ilukirjandust tõlkima – äkki istub ja hakkab meeldima. Peale auhinnaliste kohtade määramise annavad žüriid tublimatele võistlustöödele (kokku veidi rohkem kui kolmandikule) personaalset kirjalikku tagasisidet ning toimub ka iga keelerühma seminar, kus saab suuliselt keerukused ja komistuskohad läbi arutada ja osavõtjatel on võimalus küsimusi esitada. Niisiis panid tõlkehuvilised ennast proovile, aga said ühtlasi ka esimese väikese väljaõppe. See kogemus võiks juhatada gümnasistid süvendatud tõlkeõpinguteni ülikoolis ja õpingutes edasijõudnumad sammukese lähemale mõnele päris tõlketööle. Algajate tõlkijate koolitamisega on tõlkijate sektsioonil plaanis ka jätkata, et kogemustega tõlkijad saaksid anda oma teadmised edasi neile, kes on otsustanud, et kirjanduse tõlkimine võiks olla nende elus üks väljundeid. 1 Intervjuu võistluse eestvedaja Lea Toomingaga ning ühe korraldaja Igor Kotjuhi kommentaar ilmusid 2. IX 2016 Sirbis. 5 Võistluse reeglid ja tõlgitavad tekstid: http://www.ekl.ee/tolkijad/sundmused-koolitused/tolkevoistlus/ I koht Heili Sepp (TÜ õigusteadus), II–IV koht Liis Jälle (GAG), Silja Jürs (TLÜ inglise filoloog), Hanna Marrandi (Hugo Treffneri gümnaasium). I koht Kristiina Bernhardt (TLÜ lingvistika), III kohta jagavad Anna Maria Kaarma (PSTGU, Moskva, kooridirigeerimine) ja Kadri Jürissaar (Hugo Treffneri gümnaasium). Kõigepealt oli see väga tore kogemus. Oli peadpööritav näha, et üht ja sama teksti saab eesti keelde tõlkida 40 eri moel. Mõnes mõttes oli mõlema žüriiliikme laual oma pisike Queneau’ „Stiiliharjutused“, mille alt paistis lõpuks sõnade ja asjade suhteline suhe kogu oma ilus. Huvitav oli ka see, et kahe parandaja-toimetaja käe alt tulevad välja erinevad tekstid. Erinevused me küll lõpuks ühtlustasime, et otsus saaks õiglane. Kõige suurem üllatus oli see, et Eestis on peidus nii palju tõlkeandekaid noori. Mõni lahendus tegi siiralt kadedaks. Ja see, et kurdetakse heade tõlkijate vähesuse üle, tundub olevat müstiline kommunikatsiooniprobleem või midagi muud seletamatut, sest materjali, millest tõlkijad välja võiksid kasvada, on küll. Valik ei olnud loomulikult kerge. Kui mahu tõttu oli täpselt pool 40 laekunud tööst vaatluse alt välja arvatud, proovisime teise poole juures hinnata ennekõike seda, kas tõlkija on detailitäpsuse kõrval leidnud tõese hääle, millega peategelasest poiss võiks kõneleda, ja loonud oma peas tekstist nähtamatu terviku. Tõlkimiseks valitud Desmond Hogani novell polnud sugugi kergete killast, vaid osutus põnevamaks, kui esmapilgul paistis. Tõlketase tundus isegi üllatavalt ühtlane. Möödamõistmisi oli vist igas töös, aga siin-seal ka rõõmustavalt rikast sõnavara ja häid tõlkeleide. Oli töid, kus tase langes järsku poole pealt, tundus, et ajanappuse tõttu ei jõutud tõlget enam toimetada. Mõni tõlkija seevastu oli leidnud aega varustada töö tänuväärsete kommentaaridega, viidetega omaaegsetele filmidele, raamatutele või poplauludele. Oli neid, kes olid jätnud hoolikalt originaali järgides kahe silma vahele eesti keele võimalused sama asja loomulikumalt öelda, ja teisi, keda oli inspiratsioonihoog kandnud algsest lauseehitusest kõrgele ja kaugele. Igal tõlkijal on tekstile oma lähenemine, nagu ka toimetajal – maitse ja vaatepunkti kokkulangemine oli ja on alati omamoodi õnnemäng. Auhindade osas oli žürii siiski üsnagi ühel meelel. Tunnustuse pälvis süvenemine ja sõnasujuvus, nii et head teksti sai ka tõlkes nautida. Üldpilt oli suhteliselt ühtlane: tipus oli umbes viis-kuus tõlkijat, kelle puhul hakkasime auhindu täpsemalt kaaluma (esikoht oli küll kohe selge oma esileküündiva loomulikkuse ja sujuvusega), aga suurem osa töid olid sellised, et harjutamisega võiks neist täitsa asja saada. Võistlus ei seisne üksnes auhindamises, vaid ka vastukajas. Tase oli selline, et vastukaja ei tundunud maha visatud vaevana. Piisava huvi ja tahtmise korral võiksid end tõlkijaks arendada ka mõned, kes seekord auhinnast ilma jäid. Parimate hulgas pole küsimus mõistagi niivõrd vene keele oskuses (eks üksikud apsud ikka sisse tulid), vaid peamiselt eesti keele valdamises: kas tajutakse, milline on loomulik eesti keele lauseehitus, kas ollakse sõnavaras leidlik, kas osatakse liigelda stiiliregistrites. Kuna jaapani keele õppijaid on Eestis küllaltki vähe, olime rõõmsalt üllatunud, et kaastöid laekus nii palju. Kuna tõlkijad olid tasemelt üsna võrdsed, siis otsustasime anda välja kolm ergutuspreemiat, mis võiksid innustada ka edaspidi tõlkimist ette võtma. Kõigis tõlgetes esines konarusi ja vigu, kuid ergutuspreemia pälvinud tekstides tuli kõige paremini esile Murakami teksti lähedus ja soojus. Jaapanikeelse teksti tõlkimise kitsaskohad olid üsna ootuspärased: keeruline on edasi anda meeste ja naiste keelekasutuse erinevust, vältida jaapani kirjanike tekstides tavalisi kordusi ja teha vahet sihilistel ja sihitutel tegusõnadel. Raskusi valmistab ka jaapani keele sõnajärg, kus tegusõna asetseb alati lause lõpus. Paljud tõlkijad olid siiski oma ülesandega kenasti toime tulnud. Loodame, et kõik võistlusel osalenud noored jätkavad oma tõlkijateed ja me näeme tulevikus nende nime raamatute tiitellehel.			OSCAR-2019
Harv progresseeruv haigus basaalganglionidesse mida leidub algkooliaastate jooksul ja lõpeb surmaga 10 aasta jooksul. See edastatakse autosoom retsessiivne viisil. Patoloogilise protsessi, mis viib demüelisatsiooni kiudude ühendamise juttkeha ja ümarate pallidumi. Proiskhfdit vaimset halvenemine. Ei vaja eriravi. On erinevat tüüpi müotooniale ja lihaste jäikus koos lockjaw. See võib raskendada intubatsiooni. Ärkvel intubatsiooni võib halvendada düstoonia. Induktsioon ja alalhoidmiseks halotaaniga tavaliselt kaob sundasendis keha. Kuid see samuti muud seotud häirete kõrvalekalded basaalganglionidesse taastatakse operatsioonijärgsel perioodil. Seal on kroonilised vormid haigus vaikuses on temporo-madalam-lõualuu liigese ja lülisamba kaelaosa, mis ei kao ka siis, kui sügav anesteesia ja kasutamise lihaslõõgastid. On eelistatav teostada anesteesia säilitamine spontaanne hingamine, kuna kasutamise depolarisatsiooni lihaslõõgastid võib viia märkimisväärse vabanemisega kaaliumi. Vajadusel lõõgastust saavutanud kõrge kontsentratsiooniga halotaanita ja mittedepolariseerivate lõõgastavate. Haigus, edastatud autosoomne dominantne väljenduv mitmekordse hamartoomidest naha, limaskestade, kilpnääre, piimanäärmed. Seal igemete fibromatoos (ilmub esimesel eluaastal), hüpertrihhoosi ja rinnaga fibromatoos (pärast puberteeti). Hüpertüreoidismi türeoidiit, adenoomi ja vähi kilpnääre on naistel sagedamini. Võimalik polüpoos, mao, jämesoole ja pärasoole limaskesta alla neuroom neyromiomy, diverticula ja paari pärasoole mädanik. Anomaaliaid skelett - alalõua hüpoplaasia, gooti taevas, lehter rinna ja skolioos koos garantiieeskirjad muutusi suus võib põhjustada raskusi jooksul intubatsiooni. Konkreetsed soovitused valik seal narkootikume. Hingamisteede obstruktsioon pärast induktsiooni, väga raske intubatsiooni ja südameklapi kardiomüopaatia (vt. Hurleri sündroom). Varasemast on autosoomne dominantne viisil. Ta märkis, mitmete erinevate kasvajate vanuses 10 aastat. Avaldub osteoomide kolju, epidermoidtuumoreid tsüstid ja fibroidide mitmekordne polüübid käärsooles mis seejärel sageli manduda kartsinomatoosi. Hetkel hilisemal ajal loote arengu tulemusena sulguse nabanööri-mesenteerseid arteri. Song on külgsuunas nabanööri, soolestikus ja on katmata. Esinemine kõhu eesseina defekt põhjustab asjaolu, et soolestik ei hõlma kõhukelme, tõmmatakse mõju emakasisene keskkond. soolereservuaaris Pöhöttyä ja kaetud põletikulised eritist. Tegemist võib olla märkimisväärne kaotus soojust ja vedeliku soole katmata. Kiiresti arenev dehüdratsiooni. Stabiliseerimine riik vahetult enne tehingu käigus kasutusele Nasogastraalsondi, infusioonlahusele ja kaitse siseorganeid. Kui ei suuda asetada sooled ja muud kõhuõõne organeid need on kaitstud abiga elastne kilekotti ning keelekümblus toimub mitmes etapis. See on omandatud haigus, mis tavaliselt esinevad lapseeas. Tüüpilised triaad: hemolüütiline aneemia, äge neerupuudulikkus. Haigus põhineb vähenemine prostatsükliiniga tootmise ja kahjustusi endoteelirakkude kokkupuutumise tõttu edotoksinov, tsütotoksiine bakterite, viiruste ja kahtlustatakse östrogeeni sisaldavate konratseptivov. Seal fibriini ladestumist glomeruli neerud, glomerulaarfiltratsiooni kiiruse vähenemine, tubulaarnekroos. Muutuvad antioksüdant staatuse punaste vereliblede viib mehaaniliste kahjustuste eest läbimise kapillaarides. Mikrotsirkulatoorsed häired siseorganeid põhjustada rikkumise maksa, aju, südant ja kopse. Tüsistus sündroom on sageli krambid, stuupor ja kooma. See sündroom hõlmab kogu spektri haiguste, alates klassikalisest samorazreshayusheysya kujul imikutel enne saatuslikku tromboosi purpur (Moschcowitz'disease) täiskasvanutel. Laste tihti avaldub äkki seedetrakti verejooks, hematuuria, oliguuria ja mikroangiopaatilist hemolüütiline aneemia. Täiskasvanutel sündroom seostatakse raseduse komplikatsioonid pärast normaalse sünnituse suukaudsete rasestumisvastaste vahendite või infektsioone. Ravi tavaliselt simptomatitseskoe sisaldab säilitada normaalset hematokriti korrektsioon, hüpertensioon, vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu, dialüüsi, antikonvulsandid. EKG on vajalik, diurees, plasma elektrolüütide. Prognoos süveneb vanuse suurenedes patsientide * Kriitiline ägeda haiguse staadiumis on 2 nädala jooksul, nii et dialüüs tuleb ravi alustada enne selle tähtaja möödumist. Pärilikkus sooga seotud haigus. Kuid 30% meestest ei ole teavet haiguse esinemise kohta eelmiste põlvkondade. Emastel kandjad defektne geen võib veritsuse operatsioonijärgsel perioodil. Osaline tromboplastiini aeg, pikeneda ja normaalne. Kirurgilist sekkumist nõuavad head laborit. 85% A-hemofiilia (VIII faktori defitsiit) ja 15% B-hemofiilia või Christmas tõbi (IX faktori defitsiit). puudujäägi tase võib olla 45%, siis ei olnud kliinilisi haigustunnuseid. IX faktor hästi säilima verd, kuid VIII faktori tase väheneb kiiresti pärast ladustamise päeva. Mõned patsiendid on antikehad VIII faktorile, mis välistab nende operatsiooni. Seas hemofiilid on suur risk hepatiidiviiruse ja AIDS. Ravi ajal ja operatsiooni on parem vältida intramuskulaarse süsti. Ravi hõlmab kirurgia vereülekande vahetult enne vereülekande söötmetes tegur puudulikkusega kuni see jõuab tasemele hüübimist> 50% normaalsest, ja ei säilitata vähemalt nädal või enam selles vahemikus. Enne operatsiooni on kindlasti vaja jälgida antikehade tase VIII faktori. Plaanilise operatsiooni on võimalik ainult madala tiitriga antikehi. Tõmmiste saab kasutada boonuspunktide, krüopretsipitaadi, keskendub VIII ja IX foktorov. Kasulik vereülekande traneksaamhapet. Bioloogiline poolestusaeg faktorite VIII ja IX on 8-12 ja 18 tunni pärast, nii tasemete need tegurid vaja kindlaks määrata igapäevaselt. Väiksemad operatsiooni, näiteks, kõrvaldades hamba sünteetilised vasopressoorsed DDA VP saab kasutada. Enne eemaldamist 0,4 mg / kg DDA VP / in traneskamovuyu happe + 10 mg / kg. Viimast ulatub samas annuses 5 päeva. Selleks, et vältida nakkuse nägema ette penitsilliini. Enne operatsiooni nõuda plasmaferees asendamisega faktor VIII. Autosomaalne-retsessiivne pärilikkus. Selle tulemusena raud hoiused on tähistatud hüpertroofiline portaali tsirroosi, suhkurtõbi (70% insuliinsõltuv), pronks nahavärvis, südamepuudulikkus (EKG: madalpinge, lamedamad või inversioon T-laine, osaline ummistus) koos südamepuudulikkuse kujunemise tulevikus. Henoch E. (E. henoch) (1820-1910) - saksa lastearst. Shenlyayn D. (Schnoleini J. L.) (1793-1864) - Saksa arst. Avaldub tähnid hemorrhages nahka, millega kaasneb liigesevalu või turse, koolikud, vere oksendamine, verine väljaheide vabastada, mõnikord glomerulonefriit. Usutakse, et see põhineb immunoloogilise ülitundlikus. See on rohkem levinud poiste. Autosomaalne-retsessiivne pärilikkus. Avaldub trombasteenia (vereliistakud anomaalia) ja albinism. Sageli on pigmenteerunud pigmendilaigus märgistatud valguskartus, nüstagm, vähenenud nägemisteravus ja kõõrsilmsuse. Hemorraagiline sündroom avaldub veritsus ja uuesti verejooks pärast hamba väljatõmbamist, ja pärast sünnitust. veritsusajale suurenenud, aspiriini võib lisaks pikendab ta (kuni 30 minutit). Te võite vajada vereülekannet trombotsüütide massi. Hemorraagiline sündroom põhjustatud vaeguse trombotsüütide faktoreid, mis viib katkevad agregatsiooni. Seal kollane granuleeritud aine akumulatsioon retikuloendoteliaalviirus rakud luuüdis, kopsu, maksa, põrna, neeru, makrofaagid, suu limaskesta epiteeli. Kui kasvaja pea- ja kaelapiirkonna pärast induktsiooni pehmete kudede mass võib põhjustada obstruktsioonini. Seda saab kõrvaldada abiga õhku. Etioloogia on multifaktoriaalne. Kui stenoos akvedukt X-liiteline retsessiivne pärilikkust. In 30% juhtudest esineb mahu kasvu pea sünnihetkel, 50% - 3 kuud pärast sündi. On olnud hõrenemine ja lahknemise kolju luud, raske nahaalune venoosse võrgustik, punnis Fontanelle, rikkudes proportsioone aju ja näo osad kolju - väike nägu, ulatuvatest laup. Suurenenud intrakraniaalne rõhk on lisatud neuroloogilised sümptomid: oksendamine, kõõrsilmsuse, spastiline parees suurenenud refleksid, koordinatsioonihäired. Sageli on vaimne alaareng. In 99% juhtudest kaasasündinud vesipea seostatakse rikkumise väljavool tserebrospinaalvedelik on subarahnoidaalruumi. Kui vatsakese (aju) - kodade shunt hambaravi vajalik antibakteriaalne kate. Suurenenud kaela saab luua raske intubatsiooni, seega keha tuleb kõrgenenud padjale või madrats. Kui anesteesia on vaja välistada narkootikumid ja manipulatsiooni, mis suurendavad koljusisene rõhk. Ärge kasutage ketamiini ja inhaleeritavad anesteetikumid. Hüperkapniata välistatud kõigis etappides. Neuroloogiline sündroom kahtlustatakse viiruse etioloogia, jäseme parestesiaas, lihasnõrkus või lõtv halvatus. Siiski on teateid, et haigus eelnes mitte ainult viirusinfektsioonid (tsütomegaloviirus, paragripi 2, herpes, leetrid, mononukleoos, HIV) ja vaktsineerimine ja kirurgilist sekkumist. Usutakse, et demüelisatsiooni närvikiudude põhjustatud immunoloogilise tõttu vigastada enne ülitundlikkust viirus. Pooled patsientidest, kellel on esinenud üks kuu enne kliiniliste ilmingute käesoleva patoloogia täheldatud hingamisteede ja seedetrakti haiguste vastu. 85% patsientidest on täielikult tagasi, ja vaid 2-3% jaotamata neuroloogilised häired. Iseloomustab suurenenud proteiinisisaldus tserebrospinaalvedelik normaalses rakulises koostises. Tavaliselt halvatus edenedes ülespoole mõne päeva jooksul ning haardesõbraliku pagasiruumi lihased ülajäsemete. Tihti esineb probleeme neelamisega. Seoses kaasamine roietevahelised lihased ja arengut lihasnõrkus on võimalik ventilatsioon probleeme. Vähendades kopsumaht 15-20 ml / kg, vaakum tasandil hinge vähemalt 20-30 cm H2O ja raS02 rohkem kui 50 mm Hg. Art. hädavajalikku ventilaatorita. Juhul tempokas tetraplegia vajada pikemaajalist mehaaniline ventilatsioon. Näidustused haiglaravi okupeeritud on arengu atelektaas, kopsupõletik ja vähendatud kaitsva hingamisteede refleksid. Autonoomne düsfunktsioon võib olla põhjuseks vereringehäired. Võimalikke kõikumisi vererõhk, tahhükardia, arütmia, südame seiskumise. Risk nende häirete suurendab füüsilise stimulatsiooni patsiendile. Soovitatav kasutada "ja? Blokaatorid. Autonoomne düsfunktsioon vähendada kompenseerivad reaktsioon, seega võimalus raske hüpotensiooni kehaasendi muutmisel, verekaotus ja ventilatsioon PD. Erilist tähelepanu tuleb pöörata vältimise aspiratsioon, lamatiste, kuseteede infektsioon, kopsuemboolia ja elektrolüütide tasakaalu häired kuna nad on sageli põhjuseks patsientide seisundi halvenemine. osalusel kraniaalnärvide vaja suuhügieeni, vedelikku silma sarvkesta ja naha. tänu suurenenud sekretsioon ADH on sageli märgistatud vedelikupeetust ja hüponatreemia, mis nõuab korrigeerimist RE rikkumisi. ennetada DVT on soovitatav hepariin. Laryngoscopy ja hingetoru intubatsiooni võib põhjustada tõsiseid tahhükardia ja hüpertoonia. Sest vererõhu kontroll võib olla vajalik vasoaktiivsetele ravimite otsene tegevus. tuleb jälgida CAS. suksametoon võib põhjustada ohtlikke hüperkaleemia 3 kuu jooksul alates haiguse algusest, nii et selle kasutamine ei ole soovitav. Narkootikumide valik on mitte-depolariseeriv lõõgastavate minimaalse mõju südame-veresoonkonna süsteemi, nagu vekuroonium. Tavaliselt selles patoloogia erinevad piirangud püsivad kuni 6 nädalat (mõnikord kuni 9 kuud), kuid see on kõige rohkem vaja moraalset tuge ajal mehhaanilist ventilatsiooni. Pikaajalise hingamist riistvara levialas näitab tracheostomy. 2/3 vajavate patsientide üleviimine okupeeritud ütleb kopsupõletik. Vajalikud antibiootikumravi, füsioteraapia, taastusravi suure läbimõõduga torusid. V, kuid nende tõhusus ei ole praegu tõestanud kui spetsiifilist ravi kasutades kortikosteroide. Selleks, et kõrvaldada tegurid, mida kasutatakse humoraalne autoimmuunse plasmaferees muidugi järgneb lõpetamist doonori vereplasma mahu, osaliselt crystalloid ja albumiiniga. Kasutamine suurtes kogustes normaalne gammaglobuliin tõhusamalt kui viimast meetodit. Ta esineb eakatelt inimestelt, tass naised. Iseloomustab rakuvohamiste luuüdis, sarnane lümfotsüüdid ja plasma rakud, samuti aneemia ja giperglobinemiey. Suurenenud plasma viskoossust kõrge tasemega seotud immunoglobuliinide. On suur oht tromboosi. Ilmnevad lümfadenopaatia, hepatosplenomegaalia. Erinevalt hulgimüeloomipatsientide sellega patoloogia on harva kaasatud lihassüsteemi nii hüperkaltseemia ja seotud tüsistuste see, ei ole tüüpiline. Esmane Hüperparatüreoidism Family (kõrvalkilpnäärme hüperplaasia pärilik, hüperparatüreoidismile vastsündinute pere) Arvatavasti autosoomne retsessiivne muster pärandist. Põhilised sümptomid on seotud hüperkaltseemia tõttu kõrvalkilpnäärme hüperplaasia. Esimesel elunädalal ilmuvad kõhukinnisus, hingamisraskused, hepatosplenomegaalia, polüdipsiast, polüuuria, krambid ja aneemia. Seal on hüperkaltseemia, hüpofosfateemia, hüperkaltsiuuriaga, giperfosfaturiya, aminoatsiduuria. Tihtipeale nefrolitiaas. Hüperkaltseemia (> 5,5 mmol / l) viib hüpertensioon, lühendades intervalli Q-T, pikendades intervalli P-R, suureneb risk südame seiskumine. Risk võib ajutiselt vähendada kaaliumi infusioon. Ilma ravita last sureb esimese elukuu jooksul. Et vähendada kaltsiumi taset kasutatakse diureesi forsseerida, mitramütsiin (25 mg / kg), hemodialüüsi, kirurgiline eemaldamine ületalitlust. Anesteesia on vaja jälgida vedeliku ja diureesi. Kui esialgselt unisuse anesteetikumide vajadus saab vähendada. Ketamiini ebasoovitav. Vajab EKG monitori kontroll. Võimalik väärastunud vastuseks lihaslõõgastid. Kirjeldatud suurenenud tundlikkus suktsinüülkoliiniga ja vastupidavus atrakuuriumiga. Kuna osteoporoosi posturaalne muutused anesteesia ajal võib patoloogilised luumurrud. M: F-1: 1. Patoloogia põhjustatud kõrvalkilpnäärme vähi. Kliinilised nähud on sarnased esmane hüperparatüreoidismile pere (vt. Eespool). Erinevus on kõrgem tase hüperkaltseemia (> 7,5 mmol / l). Pärast kirurgilist eemaldamist kartsinoom on võimalik arengut hypocalcemia hüpoparatüreoidismi, hüpomagneseemia, hüperkloreemilise atsidoos ja neerupuudulikkus. See arendab tasakaalustava vastus ületalitlust vähendada kaltsiumi taset veres. Sageli esineb patsientidel neeruhaiguse korral tulemuseks hüpokaltseemia, hüperfosfateemia hüpomagneseemia. Vihma rikutakse kaltsiumi imendumist haiguste seedetrakti. Kaltsiumi tase on tavaliselt vähendatakse või normaalne. See on klassikaline näide farmakogeneetilistest haigus. Teatud inimrühma on geneetiline eelsoodumus haiguse väljakujunemise kasutades teatud ravimid või stressifaktorite. See tekib siis teatud kaasasündinud haiguste, eriti müopaatiad lastel 3 korda sagedamini kui täiskasvanutel. Tavaliselt on näha, kui lehe depolarisatsiooni lõõgastid ja 2/3 juhtudest esimesel anesteesia. Vallandab võib olla ka halogeenitud anesteetikumide, tubokurariini, galamin. Alusel kliiniliste ilmingute rikub kaltsiumi sarkoplasmavõrgustikust arestimise põhjustatud vallandada agent. Pikaajaline juhtima lihastõmblused metabolismi paranemist (kuni 10 korda kõrgem kui normaalse taseme), arengut atsidoosi ja soojuse ületootmise. Kasvanud on süsinikdioksiidi tootmise (raS02> 100 mm Hg, pH seotud patoloogiat ületootmine triiodotüroniin (5-15 korda rohkem kui norm) ja / või türoksiini kilpnäärme poolt. Tavaliselt ilmub eluaasta vahel 20-40 aastat, 4 korda sagedamini naistel . kõige sagedasemad sümptomid on :. suurenemist vähi (struuma), tahhükardia, ärrituvus, ületootmine kuumus, väsimus, kaalulangus, silma sümptomeid, nõrkus, kodade laperdus ravi hõlmab antitüroidsed ravimid (propüültioeratsiil metimasool, propranolool) ja subtotaalne resektsiooni tihendis valmistub operatsiooni abil p-antagonistid Võimalikud tüsistused: ... kahju korduva kõri- närvi rikkumise golosoobrazovatelnoy funktsiooni ja suurendada aspiratsiooni oht, hingamisteede obstruktsiooni tõttu kokkusurumine hematoom ja tracheomalacia, arengu hüpoparatüreoidismi Larüngospasm võib olla esimene ilming hypocalcemia vanemate patsientide 40. s valikmeetodid ravis see haigus on radioisotoop teraapia, mis elimineerib riski üldnarkoosi ja kirurgilist sekkumist. Parim tingimus anesteesia on eutüreoidsetel riik. Kui see on võimatu hüperdünaamilise hemodünaamiline häireid kontrollib esmolool. Antikolinergilisi narkootikume rahustid välistatud. See peaks olema kohustuslik testimine hingamisteede staatus (optimaalselt abiga CT). Induktsioon viiakse tavaliselt läbi barbituraadid. Intubatsioon taustal suktsinüülkoliiniga ja mittedepolariseerivate lõõgastavate minimaalset toimet südame-veresoonkonna süsteemi. Säilitades anesteesia halogeeni sisaldavate Puudutus koos lämmastikoksiidi. Vajab pulsikella temperatuuri. Korrektsioon toimub kaudsete hüpotensioon vasopressoreid. Ehk kasutamist regionaalse anesteesia, mis põhjustab sümpaatilise blokaadi. See on haruldane geneetiline haigus, mida iseloomustab tugev lihasjäikus kohe pärast sündi. Seal on väljendatud lihaste spasmid ootamatut müra või liikumine. Hr EM uuringud näitavad pidevat lihaste aktiivsust ajuti lõõgastust. Avaldub oksendamine, neelu spasmid, neelamisraskused. Lihasrigiidsust ja giperekpleksiya järk-järgult väheneda esimesel eluaastal. On vastupidav suktsinüülkoliiniga, samas reaktsioon pankurooniumbromiid ja neostigmiiniga normaalne. Võimalik jääkpinged pärast suktsinüülkoliiniga. Reaktsioon halogeenitud anesteetikumide ja lämmastikoksiidide lämmastiku ennustatav. Nimi kantakse 1962. J .. Severinhaus (J. Severinghaus) ja R. Mitchell (R. Mitchell), Institute of hingamissüsteemi uuringud (San Francisco) kirjelduses patsient, kes tänu lüüasaamist juhtiv radu aju pleekinud automaatse ventilatsiooni säilitades meelevaldne. Autorid sidunud selle haiguse sümptomeid legendi nümf Undiin (prantsuse tõlgendust -. Ondina), kes needis tema truudusetu armuke, lubades, et ta peatub hingamine niipea jääb magama. See on väga haruldane tsentraalne uneapnoe (. Cm uneapnoe sündroom) võivad olla seotud kolme teguriga: lüüasaamist Kesk-retseptorid, mis reageerivad CO2 sisaldus veres, kaotus säsi hingamisteede neuronid, kahju kahanevalt mootor radu seljaaju. Sellised kliinilistes situatsioonides võib tekkida, kui kahjustused ajutüve posterior lohk või seljaaju kaelaosa (kasvaja, põletiku- või degeneratiivsete). Sellised patsiendid vajavad elukestva hingamist öösel. See nõuab pidevat juurdepääsu patsiendi hingamisteede (tracheostomy) ja kasutamine on kohustuslik respiraatoreid haiglas või kodus. Töötatud ebapiisav areng ning puudub parathormoon juhuslikult resektsiooni ületalitlust ajal türoksiin, samuti tänu tundetus kudede teda hüpomagneseemia, krooniline neerupuudulikkus, pseudohypoparathyreosis, krambivastast ravi. Ehk arengut hüpoparatüreoidismi ägeda pankreatiidi. Hetkel on ülitundlikud rahustid ja valuvaigistid, hüpokaltseemia (Ca ++ <4,5 mmol / l) lihasnõrkuse ja Tetania. On vaja manustamist kaltsiumi ja vitamiin D. Kui anesteesia on vaja meeles pidada, et metaboolse (kasutades naatriumvesinikkarbonaadi) või hingamisteede (hüperventilatsioon) alkaloosita saab kiiresti taseme vähendamiseks ioniseeritud kaltsiumi plasmas. Otsid EKG, kontrolli CBS ja vere-, hooldus albumiini tase. Võimaliku tugevnemise tegevus mitte-depolariseeriv lihaslõdvestajad vähenenud hüübimine, larüngospasmi arengut. X-liitelised retsessiivsed pärilikkust. Haigus avaldub vastsündinu perioodi krambid, lihaste jäikus, laringospazmom, hüperrefleksiaks. Võimalik põhjustatud kõhulahtisuse soole hüper. Silma kahjustused manifest valguskartus, blefarospasm, konjunktiviit, keratiit, sarvkesta haavandid ja läätse hägusus. Sageli on suurenenud silmasisese rõhu. Pärilikud haigused edastada kahtlustatakse autosoomne dominantne. Seal on reieluu hüpoplaasia, lühike nina ja suulaelõhe. Võimalik raske intubatsiooni tõttu micrognathia. Kasv madal tõttu lühendamine alajäsemete. On hüpoplaasia õlavarreluu piiranguga liikumised küünarnuki, Kampurajalka, hüpoplaasia puusaluunapas selg kõrvalekaldeid. Viimane võib põhjustada raskusi anesteesia ja intubatsioon. Konkreetsed soovitused teatud ravimite kasutamine ei ole. On kaasasündinud cretinism (vt. Kuna kilpnäärme düsgenees) ja omandatud alaealiste kujul. Seal on kidur kasv, kuiv nahk, paksud juuksed, füüsilise aktiivsuse vähenemine, kõhukinnisus, paks keel, lihastoonuse vähenemine, kare hääl ja vaimne alaareng. See nõuab asendusravi. Patsiendid, kellel on diagnoosimata hüpotüreoidism võib läbi kiire kirurgilist sekkumist. Võite oodata palju raskemad reaktsioon ravimeid depressiivse tegevus, sealhulgas tiopentaaliga. On tähistatud hüpotensioon, vereringe kollaps. Raviks need tingimused seoses vähendatud stressivastuses kasutades hüdrokortisooni. Hiljem nimetati triiodotüroniin ja türoksiini, kuid alguses oma tegevust edasi lükata. Tavaliselt kasutatakse kolmanda tavaliste annuste ja vähem, kuid siiski ärkamisaega on tavaliselt oluliselt pikem. E. Hippel (von Hippel E.) (1867-1939) -Saksa silmaarst. Lindau A. (Lindau) (1892-1958) - Rootsi patoloog. Varasemast on autosoomne dominantne viisil. Iseloomustab mitu hemangiomas kombinatsioonis võrkkesta või hemangioom ja väikeaju hemangioblastoma IV vatsake seina (mõnikord seljaaju vigastusega). Avaldub valu tagasi pea, peapööritus, oksendamine, ataksia, nüstagm, düsartria, spastilise parapareesia. Tagajärg tagumises lohk hemangiomas võib olla vesipea. On hemangiomas näo, käte ja hamartoomide neeru, maksa, pankrease, neerupealistes ja teistesse organitesse. See võib kombineerida feokromotsütoomi, maksa ja neerude Ebapiisava. Pärilikud haigused X-seotud või autosoom edastamiseks. Seal on hüpoplaasia harknääre, vähene immunoglobuliinid, vähe tsirkuleerivate lümfotsüütide veres. Laste sageli surevad varakult alates seen-, viirus- või pneumokoki-nakkuse. Harva koagulatsioonihäirete pärandatakse autosoom retsessiivne (või domineeriva) tüüpi, kuna puuduvad teatud glükoproteiinid pinnal vereliistakud, mis on retseptorite fibrinogeeni ja von Willebrandi antigeeni. See viib häireid trombotsüütide agregatsiooni ja adhesiooni nendel patsientidel. See voolab kaupa hemorraagilise diateesi. Avaldub hüübimishäirete, eriti limaskestade. Veritsusaeg on normaalne või suurenenud. Normaalse hüübimise aeg on tähistatud defektiga tromb sissetõmbamine. Trombotsüütide on tavaliselt reegleid, kuid need on morflogicheskie või funktsionaalsete kõrvalekalletega. Tavapärane ravimid verejooksu peatamiseks ebaefektiivne. Trombotsüütide ülekannet vaja mass aga alloimmunization tagajärjel väheneb elu üle kantud, vereliistakute ja vähendab Ravi efektiivsus. Patsiendid võivad saada hormoonid. Autosoomne dominantne pärandist. Puudus glükoos-6-fosfataas, tulemuseks on ülemäärane glükogeeni sisu normaalne keemilist struktuuri (eriti maks ja neerud). Selleks, et vältida hüpoglükeemia söötmiseks iga 2-3 tunni. Seal on hüperurikeemia, kasv ja vaimne alaareng, hepatomegaaliat, hemorraagilise diateesi tõttu trombotsüütide funktsioonihäire. Laste harva ellu 2-aastane. Seal atsidoos ja hüpoglükeemia operatsiooni ajal. Soovitatav diasoksiini. Vajab kontrolli CBS ja glükoosi anesteesia ajal. Kuna võimetus teisendada glükogeeni piimhappeks ei tohiks kasutada infusioonilahustest sisaldavad laktaati. Autosomaalne-retsessiivne pärilikkus. Puudus lüsosomaalsed -1,4-glükosidaasi, mis viib ülemäärase glükogeeni sisu normaalne keemilist struktuuri sobivalt, lihased, maks ja aju. Seal on kardiomegaalia ja südamepuudulikkuse subaortic stenoos, lihashüpotoonia, macroglossia (võib põhjustada ummistusi, VDP). Neuroloogilised häired võivad avalduda vähenemine köha, okserefleks, halvenenud alla neelata. Seal on sagedased juhtumid aspiratsiooni ja atelektazirovaniya kopsudes. Vastsündinud harva ellu jääda. Anesteesia tuleks kaaluda suurem risk obstruktiivne haigus puudumisel teadvuse. Inhalatsioonanesteetikumid põhjustada müokardi depressiooni, eriti patsientidel südamepuudulikkuse. Juuresolekul subaortic stenoos soovimatut vähenemist preload, järelkoormust, suureneb Iasi ja kontraktiilsuse. Kui lihaste hüpotensioon peavad vältima depolarisatsiooni lihaslõõgastid. Diagnostilisteks biopsia on eelistatav kasutada lokaalanesteetikumi. Autosomaalne-retsessiivne pärilikkus. Lack AMILO-1,6-glükosidaasi, mis viib kogunemine ebanormaalne struktuuri pikad oksad glükogeeni maksas ja lihastes. Kogunemine glükogeeni südamelihast ja viib südamelihase hüpertroofia ja eraldi lihasgruppide, häired südame juhteteede ja koronaarangioplastika ringluses ühinemise müopaatia tulevikus. Prognoos on hea elu. Operatsiooni käigus võivad tekkida hüpoglükeemia. Mõnikord tõttu hüperlipideemia arendada ketoatsidoos. Konkreetsed Puudutus probleemi ei ole. Autosomaalne-retsessiivne pärilikkus. Glükogeenfosforülaasi põhjustav defekt kogunemine glükogeeni normaalset keemilist struktuuri lihased. Seal on lihasnõrkus, südamepuudulikkus. Müopaatia avaldub hingamisteede probleeme. Anesteesia võimalik väärastunud vastuseks lihaslõõgastid, narkootikumid tuleks kasutada ettevaatlikult, masendav südame funktsiooni. Ohutu ravim lõõgastumiseks on lühiajaliselt kirurgilist sekkumist on atrakuuriumiga. Suksametoon tuleks välja jätta. Autosomaalne-retsessiivne pärilikkus. Glükogeenfosforülaasi puudulikkus viib kogunemine glükogeeni normaalne hepatotsüütides ja leukotsüüdid. Seal hüpoglükeemia. Haigus, mis edastatakse autosoomne retsessiivne viisil, esitab kahepoolsete sensorineural kurtus, krambid teadvuse kaotus füüsilise pingutuse närviline põnevust. EKG märgatav pikenemine intervall QT, sakiliste, kahe- või tagurpidi T laine On oht südame seiskumise. Mõnikord on mõõdukas hüpokroomse aneemia. Surm saabub tulemusena ventrikulaarne tahhükardia viib virvenduse või asüstooliast. Wanted EKG ja paigaldamine südamestimulaatori. Enamik patsiente sureb vanuses 3-14 aastat. IF 1: 100 000-1: 200 000. Glükagooni vyrabatyvayuitsaya vähk pankrease saarekeste rakud. Kaasa teevad diabeeti. See võtab kontrolli veresuhkru taset. Kombinatsioon hammaste väärarenguid, kõrva ja kuulmekäik koos hüpoplaasia pool nägu ja dermoid tsüst või lipodermozom sidekesta. P. Goltz (Goltz R.) - Ameerika nahaarst. X-seotud valitsev pärandi suremus meessoost loodete. On olnud ulatuslikud alad naha hõrenemine rasvaste väljaulatuvad osad, võib olla täielik puudumine nahas teatud valdkondades, laigud, mitu papilloomide suus ja teistes valdkondades. Skeleti defektide hulka micrognathia, kyphosis, skolioos, lõhki selgroolüli, asümmeetria näo ja keha, ja teised. On alalõua hüpoplaasia, defekt hambad, huule-, keele-, väärarenguid siseorganeid. Tegemist võib olla raskusi säilitada hingamisteede avatusele tõttu näo ja hammaste asümmeetria, jäikus lülisamba kaelaosa. Tõsine probleem võib olla Autosomaalne-retsessiivne pärilikkus. Kaasasündinud ainevahetushäired puudulikkusega seotud tsüstatiooni süntetaas. Võimalik tromboos koronaararterite, unearteri, neeruarterid, kopsuemboolia (vajab hepariniseerimise) objektiiv nihestus, osteoporoos, vaimsed häired, hüpoglükeemia, neerupuudulikkus. Üldistatud tromboosi ja arteriaalse tromboosi võib põhjustada hüpertensiooni, hemipleegia ja varajase surma. Väljast paistab patsientidel sündroom Morthal. Skeletianomaaliate: dolihostenomieliya, keeled või lehter rindkere väärareng, skolioos, küfoos, suu deformatsioonid, osteoporoos. Hetkel on suurenenud metioniini-, homotsüsteiini ja vere vähenenud tsüstiin plasmas. Kui anesteesia tuleks kaaluda süsteemse rikkumisi. Seal on kalduvus tõmblev reaktsioonid, seega soovitav kasutada ravimeid, mis suurendavad krampide (ketamiin metageksiton). Pärast punktsioon veenides tekivad sageli tromboos. Soovitatav konservatiivse ravi haigusi. Kirurgilised protseduurid tehakse ainult äärmise vajaduse. Autosoomne dominantne pärandi kõrge (97%) perinataalsuremuse. Mitu basaalrakulised kartsinoomid, lõualuu tsüstid. Seal on seljaaju anomaaliaid varjatud aju song. Autosomaalne-retsessiivne pärilikkus. Haigus on seotud häirega metabolismi Glükotserebrosiidi (p-glükosidaasi). On kolm varianti, mis erinevad haigestumise algus haigussümptomite ja preoobladayuschey. Kui infantiilne või ägeda vormi sümptomid ilmuvad 2-3 th elukuul. Domineerivad neuroloogilised häired, "pseudobulbaarparalüüs halvatus" koos kõõrsilmsuse, neelamisraskused, kõri- spasm, opisthotonos. Iseloomustab alatoitlus, maksa- ja põrna. Võimalik aspiratsioonipneumooniat. Varajane surm või hingamisteede haigused. Alaealiste kujul domineerivad samuti neuroloogilised sümptomid. Krooniline või täiskasvanu kujul leidub enamusel juhtudest. Haigus algab esimesel aastal etsizni. Seal on hepatosplenomegaalia, patoloogilised luumurrud. Teisene muudatused hõlmavad trombotsütopeenia, neutropeenia, aneemia. Haigus avaldub varases lapseeas suurenemine emakakaela lümfisõlmed, dermatiit, raske hävitava nakatumine hingamisteed, hepatosplenomegaalia koos maksa abstsess, sepsis, osteomüeliit väikeste luud, haavandiline stomatiit, krooniline kõhulahtisus, paraproctitis, perikardiit. Põhjuseks tõsiseid infektsioone on võimetus Neutrofiilide seedida intratsellulaarne bakter, nagu stafülokokid. Hetkel on leukotsütoos, aneemia, kõrgenenud kontsentratsioon immunoglobuliinide plasma. Granulomatoosiga lümfisõlmed kaelal võivad põhjustada raskusi, säilitades hingamisteede avatusele ja intuitsiooni lastel. Fibreoptic intubatsiooni võib kasutada. Haruldane pärilik haigus, mis edastatakse autosoomne dominantne ja autosoomne retsessiivne viisil. Alusel kõik rikkumised valeta degeneratsioon ja killustumine elastne kiud, mis toob kaasa naha kahjustus ja veresoonte. Muutunud nahk on kollane toon. Seal kaasasündinud puudumisel kõhulihase. Suurenenud haprust veresoontes, mis viib moodustamine hematomas ja nõuab sagedasi muutusi kohti veenisiseselt. vaskulaarne haigus põhjustab mõnikord seedetrakti verejooks või oklusioon koronaararterite arterite aju ja jäsemete. Võimalik Sepelvaltimotukos, aju ja jäsemete. Ta märkis suurenenud risk hüpertensiooni ja südame isheemiatõbi. Endokardiaalsed lupjumine võib hõlmata ja läbiviimine süsteemi süda, mis viib südamearütmiatele ja äkksurm. Jätmine läbiviimiseks köha liikumiste tõttu lihasnõrkus võib põhjustada probleeme operatsioonijärgsel perioodil. Kombinatsioon neerupuudulikkusega. Anesteesia tuleks arvesse võtta olemasolevaid rikkumisi. See võtab kontrolli monitor EKG, vererõhu. Tuleb olla ettevaatlik jooksul intubatsiooni ja kasutuselevõtt mao toru. Konkreetsed soovitused uimastite kasutamine anesteesia, nr. Eristada õige ja vale diafragmaalsongast. Kui tõsi hernias märgitud hõrenemist diafragma oma väljaulatuv rindkere süvend. Hernial sac koosneb hõrenemist diafragma lehe kõhukelme ja vistseraalse pleura. Kui vale song hernial sac puudub. Kõhuõõne organeid (põrn, magu, soolestik silmad, vasakul maksarasva) liikuda rinnaõõnesse läbi pikema ava. Juba paari esimese minuti või tunni elu märgitud tsüanoos, hingeldus, oksendamine ja südame rütmihäired. Südames peristaltiline müra on kuulda. Visuaalselt kohe pärast sündi lodiluu kõht võib tuvastada. Kahtlus diafragmaalsongasid on vastunäidustuseks ventilatsioon mask vastsündinud, mis nõuab kohest endotrahheaalsed intubatsiooni ja mehhaanilist ventilatsiooni. Kirurgiline sekkumine on sageli valmistatud erakorraliste märke. Operatsioonijärgsel perioodil võivad olla õhupuudus, hüpoksia, atsidoos, südamepuudulikkus, pneumotooraks ja hingamishäired. Raskus hingamispuudulikkus tavaliselt sõltub sellest, mil määral kopsude hüpoplaasia, t. E. aeg teket song. Sageli nõuavad pikaajalist mehaaniline ventilatsioon. Vastsündinud raske elustamist ja stabiliseerimine riigi teostatakse enne operatsiooni. Rasketel kopsude hüpoplaasia kasutades kehavälise membraani hapnikuga ja ametisse nitrooskida vähendamiseks pulmonaalne hüpertensioon. IF 1 2300. See patoloogia on sageli tähelepanuta ning avaldub tagasivool ajal induktsiooni või anesteesia säilitamise. Hetkel vähenemist, "surve barjääri" vahel söögitoru alumise sulgurlihase ja maos. Avaldub retrosternaalne valu, põletustunne ja neelu refluks. Selleks, et vältida tagasivool ja tahe, anestesioloog peab järgima samu ettevaatusabinõusid nagu äge soolesulgus. Enne operatsiooni ette antatsiidkoostist (15-30 ml 0,3 molaarse naatriumtsitraadilahuse) ja H2 antagonist (ranitidiin 150 mg suukaudselt või 50 mg lihasesse). Et parandada toonust söögitoru alumise sulgurlihase lehe metoklopramiid 10 mg; Domperidooni, 10 mg; tsisapriid, 10 mg. Glomerulonefriit moodustumisega antikehade basaalmembraani. Koos raske korduv kopsu verejooks fibroosiga. Seal on hüpertoonia, aneemia, neerupuudulikkus. Patsiendid võivad saada steroidid. Lümfisõlmede kanalid Kopsud hakkavad interstitsiaalruumi suurt kopsu seinad. Tulenevalt lekke rakusisese ühendid lümf endoteeli on kõrge proteiinisisaldus; lümf vooluhulk ületab kiirust 20 ml / min. Suuremad lümfivedelikuni on tulemas, kaasas hingamisteid ja trahheobronhiaalse moodustavad keti lümfisõlmed. lümfidrenaaţini Immuunsüsteem - see sovokupnostm kõik lümfoidne organite ja lümfisõlmede akumulatsiooni keharakud. Sünonüümne immuunsüsteem lümfisüsteemi. Lümfoidorganite - teket funktsionaalne kude, milles immuunrakud moodustuvad ja kus nad omandavad immuunvastuse eripärasid. Seas elundite immuunsüsteemi eristatakse: 1. Central: harknääre Lümfisõlmed tegutsema patoloogiline tooteid, eripatogeenide. In terveid loomi, ei ole need suured ja on paigutatud sisemuse kiudaineid. Meetodid: kontrolli, palpatsioon ja vajadusel punktsioon väljalõikamine. Uuringus meelde: suurusjärku, ehitus, kuju, tekstuuri, temperatuuri, tundlikkus, teravuse piirid ja liikuvust. Veised ja väike kariloomade Aasta lõpuks XIX sajandil. rolli lümfisõlmed keha absoluutselt midagi ei olnud. Kuna nende omadused äkki paisuma arstid omistatud salapärane "pea" ja "uba", et rõhutada elundid, eemaldab kehast liigse lima ja röga, ning palus ametlikult lümfisõlmede. Lümfisüsteemil need väikesed pallid läbimõõduga 0,1-2,2 cm, sama ülesannet kui Põrna - vereloome elundite ja perifeersete organite immuunsüsteemi, paikneb vasakul maos, vasakus podrebertu, tee verevoolu läbi peamised pagasiruumi laeva. Iga päev ta läheb läbi umbes 800 ml verd. See on võimas filter for võõrvalkude, ohvrite moodustatud elementide ja mikroorganismid, sai otse vereringesse. Põrn on peamine allikas Barton F. Haynes (Barton F. Haynes) Lümfisõlmede ja põrna moodustavad suurema perifeerse immuunsüsteemi ja suuruse kasvu erinevatele infektsioonid, kasvajad, autoimmuunhaigused ja ainevahetushäired. Lümfisõlmede suurenemine (lümfadenopaatia) ja põrna (põrna) viitab ühise kliinilised tunnused, mis võivad muuta täitmist Kolmanda taseme punetus või hilja kolmanda taseme roseool (punetus tertarium tardivum, roseool tardiva), vaadates naeratades harva, tavaliselt pärast 4-8 aastat algusest Zabolev. See on suur kahvaturoosa laigud, mis asuvad kujul erinevatel joonistel. Laius Fr Sa laigud kuni 2 cm ja läbimõõt kujuga joonis neist -. 12 cm naha elastsuse, samuti valdkonnas subjektiivne häired Lümfisõlmed on perifeerne lümfoidorganeid, seotud ringlusse aferentsete ja efferent lümfisoontesse (joon. 55-1) ja pärast kapillaaride veenulite. Teatud tüüpi rakke ja strooma abi raamprogramm lümfisõlme. Fibroblasts domineerivad kapsel ja trabeekulite. Derivaadid fibroblastid, et täita toetav roll, retikulaartuumas rakud Küsida: kaebused nõrkus, kerge väsimus, pearinglus, hingeldus füüsilisel koormusel, südamepekslemine aneemia, leukeemia, müeloidne hüpoplaasia. Paljud Verehaigustega süsteemi, millega kaasneb palavik, palavik, isutus ja kaalulangus. Kui B12 iseloomustab põletav tunne keelel otsa ja servad. Kui Fe-puuduse aneemia maitsetundlikkuse (kasutamine kriit, - Pahaloomuline kasvaja lümfoidse koe haigus, mis on tüüpiline morfoloogilised struktuuris (granuloomide, välimuse-Shteberga Berezovski rakud) ja seda iseloomustab kalduvus anda metastaase lümfisüsteemi kaudu sisse siseorganeid. Peamised kliinilised tunnused Hodgkini tõbi Clinic mitmekesine. Esimene korral haigus - kasv Lümfisüsteemi teeb keha drenaaži ja kaitsefunktsioon, ja on kaasatud ka ainevahetust. See eemaldab lümfi kudedest kraniaalses õõnesveeni. vaskulaarse struktuuri see on sarnane ,. veenides. Lümfisoonte on valves. Organid hulka lümfisõlmede lümfisõlmede pilu ruumi, nina, õõnsused, lümfisüsteemi * Kie kapillaare, laevad, kanalid, lümfisõlmed, Krooniliselt lekib mäletsejate haigus, mida iseloomustab aeglaselt arenev enteriit, perioodiline kõhulahtisus, progressiivne kõhnumise ja loomade surma. Haige, peamiselt veiseid ja lambaid, vähem pühvlid, kaamelid ja kitsed on väga haruldane, hirved, jakid. Haigustekitajat - Mycobacterium para-tuberkuloos. See on väga väike happe-alkoholile vastupidav aeroobne statsionaarne kinni. Varane diagnoos. Sõeluuringute isikute suur risk haigestuda kopsuvähki (mehed vanuses üle 45 aasta, kes suitsetasid päevas rohkem kui 40 sigaretti) koos uuringu cytogram röga ja rindkere röntgen iga 4 kuu pärast võib haigusega 4-8 juhtudel välja 1000 isikut (sh nad domineerivad inimeste asümptomaatiline bronhogeenkartsinoom debüüdi Vastuseks sissetoomine inimkeha (või soojavereliste loomade) bakterid, viirused, toksiinid ja muud Valkantigeenide seerumglobuliin murdosa vastavad antikehad moodustuvad. Kohene antikeha tarnijad on plasma sisalduvad rakud põrn, lümfisõlmed, luuüdi. Antikehad koosnevad immunoglobuliinid. Suhtlemine aktiivne Verevarustus kõhunäärme läbi harude tsöliaakia, hea kinnistilümfisõlmedest ja põrna arterites. Venoosne väljavool on läbi pancreatoduodenal veeni, põrna veeni, hea kinnistilümfisõlmedest veeni ja lõpuks läbi Värativeen maksa. Lümfisõlmed paiknevad mööda laeva ja enamasti lõpevad pankreatoselezenochnyh lümfisõlmed. osa Lümfisõlmepõletik - põletik lümfisõlmed. On piirkondlike ja üldistatud põletik. Peamised ained piirkondliku lümfadeniidi leidub paljudes nakkushaigused (streptokokkinfektsioonile, tuberkuloos, tulareemia, katku, kass nullist haigus, süüfilis, lymphogranuloma venereum, chancroid, genitaalherpes jt.) Üldistatud lümfadeniidi võib			OSCAR-2019
Minu palja ülakeha teemalise performance kohta loe kontseptsiooni ja vaata videot mu kodulehelt. Siinne tekst on lihtsalt päeviku vormis kirjeldus. Augustikuised performanceüritused on Karepal traditsiooniks muutunud. Esinejateks on kindel vanemate meeskunstnike sõpruskond. Eelmisel suvel suri üks grupiliige Jaan Paavle nädalapäevad enne, kui ta oleks pidanud Karepal esinema ning rühm otsustas enda sekka surnud Paavle asemele noorema naise võtta. Nii see algas. Juulis andsin Õhtulehele intervjuu, kus põhjendasin, miks arvan, et õigus käia palja rindkerega peaks kehtima soost, vanusest ja kehakujust sõltumata. Ühtlasi tegime Tallinna vanalinnas katse, mis juhtub, kui seal palja rindkerega jalutan. Mulle kutsuti Mupo ühe minutiga. Mis tunne oleks aga jalgsi rännata lõunast põhja, ülakeha paljas? Kuidas rahvas sellesse suhtuks? Kas keegi kutsuks politsei? Kuivõrd ohtlik see oleks? Selliste küsimustega asusin 8. augustil 2011 Tartust teele, taskus pipragaas ja kaasas Lehm (jalgsi) ning kaks sõpra (ratastel). Rattamehed vedasid suuremaid asju ja me kohtusime nendega ööbimispaikades. Lehma ülesanne oli filmida inimeste reaktsioone, kui lähen läbi asulate. Vahel filmisin ka ise. Lõpliku montaaži tegin ise. Hommik oli soe ja sadas uduvihma. Alustasime Lehmaga teed kella 10-ajal. Pannes koduukse enda tagant lukku ja sammudes trepist alla, ülakeha paljas, tundsin esimese hooga kerget paanikat. Meestel on lihtne. Keegi ei pööra nende paljale torsole tähelepanu. Miks naine peab end samas olukorras kehvasti tundma nagu oleksid ta rinnad häbiväärsemad kui meestel? On ju paljudel ülekaalulistel meestel lihavamad rinnad kui naistel ja ometi ei tee keegi teist nägugi, kui nad palja rinnapartiiga avalikkusesse ilmuvad. Vihma tõttu oli linn inimtühi. Paar uitajat ja bussiootajat ei teinud minust väljagi. Üks noormees muigas. Jaama tänaval jäime metsiku paduka alla. Viskasin jope selga ja jooksime Selverisse varjule. Tüki aja pärast alles saime teekonda kerges vihmasabinas jätkata. Jahedamaks oli tõmmanud. Ülakeha võtsin taas paljaks Vasulas, kus hallide pilvede seest kumas udune päike ja taamal paistsid esimesed voored. Tuul jahutas rindkeret ning tuju muutus paremaks. Vasulas möödus meist kaks töömeest. Üks ütles teisele kõva häälega: „Kas ilm on soojaks läinud?“. Juula küla oli täis naabrivalve silte ning bussipeatusel olid tüllkardinad akende ees. Seal tulid meile vastu vanaema oma pojapojaga. Vanaema vaatas meie poole tagasi, vist ei uskunud oma silmi. Pojapoeg naeratas mulle kelmikalt. Elistveres käis ühes majas kõva tümps, mis aga meie lähenedes lakkas. Vaatasin maja poole ja nägin, et aknal vahib meid mees, silmad punnis ja suu lahti. Ta oli oma tüllkardina eest ära lükanud ja akna avanud. Aeg oli peatunud. Ta nägi und või ilmutust. Liikusime edasi ja hetke pärast kuulsime, et tümps pandi uuesti käima. Elistvere loomapargi külastajad vaatlesid lisaks loomadele ka mind, tõstes käe päikese varjuks silme ette. Kuni õhtuni olid meie menüüs vaid pähklid šokolaadis, sest me ei leidnud Kukulinna poodi üles. Selline dieet on muidugi väga nõme. Pimedate peatus ja Lauda peatus. Ööbimiskohani jäänud veel 15 km. Ilus klaar ja soe õhtu. Puhkasime Lauda peatuses ühe kuuri räästa alla pandud pingil. Voortel laiusid viljapõllud, voorte vahel järved. Igas külas oli kurepesa, pojad sees. Vaikus. Totaalne vaikus Vooremaal. Enne Luuat pikal metsateel kohtasime nelja noort naist, kes nägid mind palja rinnaga hetkel, kui mulle langes loojuva päikese valgus, mis pimestas mind nii, et ma neid ei näinud. Mets oli tume ja monumentaalne, mina kui staar rambivalguses. Hiljem Palamusel nägime naisi jälle ja nad vaatasid meid huviga. Luua lähedal möödus meist kolm mootorratturit täpselt kolm korda. Pärast kolmandat korda, kui mul oli jope seljas, nad enam ei tulnud. Kui sihtpunktini oli 7 km, muutusid mu sääred valusaks ja kiskusid krampi. Jah, ma võtsin magneesiumi ja B-vitamiini segu, aga kõnnitud oli juba 40 km ja see oli minu senine päevase jalgsimatka rekord. Viimased 3 km komberdasin oiates nagu vanamemm. Kell oli juba 22 ligidal, mis tähendas, et käidud oli koos puhkustega 12 tundi. Hämarduv maantee oli täis Kuremaa järve äärest saabuvaid noori. Mul oli külma tõttu jakk seljas. Pöörasime suurelt maanteelt põldude vahele ja tee turismitaluni oli nii siksakiline, et ma olin valmis juba läbi võsa lõikama. Siiski hea, et ma seda ei teinud, sest seal olid kraavid. Tundsin, et kohe kukun ja tallu saabun roomates nagu mingi sõjapõgenik. Kuremaa järve äärsesse majutuskohta jõudes näitas GPS, et 1. päeval oli kõnnitud 47,5 km. Päästsin sel päeval autoteelt 2 kärnkonna. Ühe vana armsa koera ka vedasin tee äärde, et ta oma flegmaatilise iseloomu tõttu auto alla ei satuks. Sain uue kogemuse: kui ilm on jahe, püsib keha tänu käimisele soe, kuid rinnad võivad muutuda jääkülmadeks. Ratturid juba ootasid meid ja püstitasid telke. Oli külm. Panin jalga karupüksid ja selga kasuka. Söömine toimus õues varjualuse all. Pärast sööki tegi A mulle massaaži, kuna kartsin, et järgmisel päeval muidu ei astu ma sammugi. Sääred olid nii kanged, et ma ei suutnud põlvi kõverdada. Samuti olid haiged kaelalihased, seljakoti tassimisest. Telgis oli külm ning varahommikust saadik kallas vihma. Sundisin end tõusma, pesema ja sööma. Maailm oli hall ja märg. Turismitalu perenaine imestas, kuidas jaksan nii pikalt jala käia, ise veel naine. Oleks ta veel teadnud, et kõnnin palja rindkerega! Esimene asula oli Kuremaa. Kõigepealt säras seal ere päike ning palja ülakehaga ehitusmehed naeratasid mulle. Ühega vahetasime asjaliku tervituse. Siis hakkas kohutav äike ning vihmapiisad kukkusid nagu suured rasvased vaglad pots ja pots asfaldile. Ootasime ühe maja koridoris vihma lõppemist. Üsna ruttu joonistas terav päikesevalgus detailid taas nähtavaks ja me suundusime poodi. Poes tehtud intervjuud näed videost. Vahepeal olin jakiga, mille Laiuse kiriku ees seljast heitsin. Laiusel käisime jälle poes. Eelnevalt tuli meile vastu 12-13 a. poiss. Enne poe ees küsis üks naine, et kas tahtsime Õletuppa minna, umbes nagu mu rinnad polekski paljad. Poes nägime, et poeakna taga passivad poisid. See, kes enne mulle vastu tuli, oli sõbra vaatama kutsunud ja nüüd piilusid nad akna taga, end igat moodi küünitades, upitades ja itsitades. Poes oli kaks vanemat naismüüjat, kes tegid näo nagu ei näeks mind, olid mossis ja tõsised. Üks mind uudishimuga vaatav vanamees oli ka poes. Lehmal oli filmiv kaamera kaelas. Kuna enamikes poodides on filmimine keelatud, siis tuleb sellist trikki teha, et kaamera töötab, aga sellega ei sihita mitte midagi ega kedagi. Ta on niisama rihmaga kaelas, heli ja mingi juhuslik pildirida jääb peale. Edasi juhtus nii, et iga kord, kui kuhugi sööma istusime, hakkas sadama. Einestasime kord Laiusel ja kord Pedjal kellegi aia taga puu all vihmavarjus. Kodujuust, liha ja salat. Maanteel puhus lausa tormituul. Pilvemassiivid kihutasid üle taeva. Voored läksid tasahilju lauskmaaks üle, kuni maapind märkamatult tõusma hakkas ja me jõudsime Pandivere kõrgustikule. Emumäeni läks täiesti metsistunud kruusatee. Alguses tundus, et läbime väljasurnud küla, metsad ja viljapõllud ainult, aga kitsuke rada oli osaliselt kaetud munakividega ning paar korda võis aimata tee ääres võsastunud vana talukohta. Mul oli mõlema jala väikesele varbale tekkinud vill ning põlved valutasid kergelt ja seepärast meeldis mulle kõndida pehmel kruusateel, mitte kõval asfaldil. Metsik loodus valmistus juba sügiseks. Kaskedel olid osad lehed erekollased ning rohi nägi välja vana ja väsinud. Kollased peenikesed kõrred kõikusid õhtutuule käes nagu juuksed. Enne Emumäge vaatlesime taevast lahingumotiivi. Loojang oli vägev nagu sõda. Lõpuks aga juhtus turn off. GPS ütles, et oleme kohal, aga me ei olnud. GPS arvas, et oleme autoga ja tulime mööda suuremat teed. Ta ei jaganud matsu. Noh, et me oleme jalgsi ja mina veel palja ülakehaga. Päike oli loojunud, hakkas sadama ning me passisime õnnetult Emumäe suletud poe ees. Lehm läks majutust otsima, mina konutasin räästa all, paksud riided seljas, vaatasin halli vihmamüüri ja mõtlesin, et siia ma kõigi oma villis varvaste, rindade ja ideedega suren. Ratturid, kes juba turismitallu olid kogunenud, õpetasid, kuidas sinna tulla ning nõnda lõppes lugu jälle hästi. Veetsime öö soodsa hinnaga toas. Sadas. Lõpmatuseni. Hommikul pani perenaine imeks, et jaksan nii palju jalgsi käia, ise naine. Tema jaoks olevat juba 15 km liig, mis liig. Kõigepealt kõndisime Emumäe vaatetorni. Tundsin juba hommikul, et eelmisel õhtul villide katki torkimine oli mõttetu. Seis oli sama. Juba paari kilomeetri möödudes kasvasid villid tagasi nagu neid poleks kunagi tühjaks lastud. Korralikult sisse kandmata matkajalanõud, niiske ilm ja villid kohe käes. Oli uskumatult vastik hall, niiske ja külm ilm ning seljas olid kõik kaasavõetud riided. Muide, Emumäe vaatetorni tuleb osta pilet. Pileteid müüb üks pidevalt naeratav tädi torni juures laua taga. Vaatetorni jalamilt mõõtis GPS mäe kõrguseks 160 m merepinnast. Pandivere kõrgustik, mille osa Emumägi on, asub ca 80 meetri kõrgusel merepinnast. Kuna mul olid villid varvastel, sõitsime Emumäe lähedalt bussiga Rakke teeotsa, kust jätkasime jalgsi teekonda Väike-Maarjasse. Teel jõudis meieni Kanal 2 reporter Ringo, kellega oli kokku lepitud, et kajastab minu teekonda seoses perfokaõhtuga „Äng“. Sõitsime tema bussiga V-M-sse ja õigesti tegime, sest metsa vahel oleks intervjuu väga igav tulnud. Väike-Maarja linnaväljakul tegime alguses intervjuu, kus rääkisin oma eesmärgist. Seejärel liikusin linnas ringi, kuna Ringo ja Lehm filmisid. Tulid ka esimesed reaktsioonid. Üks neiu küsis, et vabandage, miks te paljas olete. Vastasin, et lihtsalt palav hakkas. Ok, selge, vastas too ja läks edasi. Mind oli kogunenud Grossi poe ette vaatama kolmene päevavaraste jõuk, kes küsisid, et mis saadet teeme. Vastasin, et õhtust Reporterit. Seepeale nad uurisid, et kas mind näeb seal uuesti. Noogutasin. Väikesed poisid voorisid edasi-tagasi ja itsitasid. Kui varem sai palja rindkerega liigutud nii, et filmija asus eemal või oli momendil kaamera üldse kotis, siis tundsid inimesed kimbatust ega osanud muudmoodi reageerida kui mujale vaadates. Nüüd mil rahvas sai pihta, et minu alasti ülakehaga olek pole n-ö päris ehe vaid et tehakse mingit saadet, nad rahunesid ega tundnud enam kohmetust. Tegime viimaseid klippe veel poe ukse ees, kui äkki nurga tagant politseiauto poe ette keeras. Seal olid noor naispolitseinik ja keskealine meespolitseinik. Naine käskis mul autosse istuda. Kui olin autos, küsisid nad miks olen alasti. Vastasin, et ma pole alasti, ainult ülakeha on paljas jne. ühesõnaga rääkisin sama juttu nagu igal pool. Teel jaoskonda helistas naine kuhugi ja ütles, et nad said mu kätte ja viivad jaoskonda. Jaoskonna ees olime võimukandjatega juba ühisele arusaamisele jõudnud, et tegu on ebaõiglusega. Politseinikud väitsid, et nad mõistavad minu ideed ja nende poolest võiks naised küll palja rindkerega liikuda, aga nemad ei suuda üksi midagi muuta vaid teevad ainult oma tööd. Nad ütlesid, et kui oleksin palja rindkerega keskuses jalutamiseks vallalt luba küsinud, oleksin ma loa saanud ja kõik oleks OK. Absurdne on, et mehed ei pea samaks tegevuseks luba küsima. Mul kästi Kanal 2 ja Lehm ka kohale kutsuda, kuna mu asjad olid bussis. Ootasime ja vestlesime. Selgus, et V-M vallavanem Indrek Kesküla oli mind aknast nähes politsei kutsunud. Mulle näidati valla avaliku korra eeskirja, mis ühtis täpselt riigi eeskirjaga ja kus paljast ülakehast ei ole sõnagi. 5.6. lärmamine, inimeste pahatahtlik tülitamine, samuti muud kaaskodanike rahu või kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad ja ühiskondlikku moraalitunnet solvavad teod; Saabusid Lehm ja Ringo mu asjadega ja politseinikud arvasid, et ma võiksin nüüd riide panna. Kuna oli jahe, panin särgi selga, lisasin aga igaks juhuks, et mul on ilma ka hea. Politseinikud ütlesid, et nad usuvad seda. Meile öeldi, et avaliku korra rikkumise eest võib saada kuni 400 EURi trahvi. Algas ülekuulamine ja protokollimine. Esmalt Ringo, kes pidi Rakverre kiirustama, et filmitud materjal õhtusteks uudisteks üle anda. Seejärel tuli minu kord. Kuna elektrikatkestuse tõttu oli jaoskonna arvutid hiljuti rivist välja kukkunud, pandi ütlused kirja pastakaga paberile. Toas muutus aina pimedamaks. Küsiti, mis kell Kanal 2 buss mind peale võttis ja mis kell me linnas filmimist alustasime. Kui ülekuulamine lõpuks läbi sai ja me tahtsime lahkuda, teatati meile, et vallavanem on kohe kohal ja tahaks minuga rääkida, et äkki me saaksime oodata. Ootasime. Mind huvitas, mis inimene see on, kes palja rindkerega naise politseile sokutab. Ootasime kaua ja muutusin juba närviliseks, sest olin hommikuse söögiga, aga kell sai juba viis. Lõpuks sadas sisse püha viha täis keskealine macho. Selgus, et tema ongi vallavanem Indrek Kesküla. „Andsite noortele halba eeskuju!“ Tegelasel olid käed puusas ja ta seisis toa teises otsas, kuna mina istusin mugaval nahast diivanil. Lõpuks ütlesin, et hästi, ma seletan ja rääkisin sama juttu nagu kõigile. Vaidlesime jupp aega, aga ma lükkasin kõik ta argumendid ümber. Ütlesin, et Rootsis on juba saavutatud edu selles võitluses. Ta vastas, et minge siis Rootsi. Küsisin, aga et miks siis Eestis ei tohi ja selle peale ei osanud midagi kosta. Kesküla mainis iroonilise tooniga, et meil on vaba maa ja kõik lubatud ja et vikerkaarevärvilised ka teevad oma demonstratsioone. Lõpuks kui ta sai teada, et mind on tõesti korralikult üle kuulatud ja protokoll saadetakse peakonstaablile ja on ehk isegi lootust, et mind karistatakse, jäi ta rahule ja soovis mulle edu. Ma ei saa öelda, et lahkusime sõpradena, sest see oleks über naiivne, aga mulle näib, et meie vestlus võttis lõpuks täitsa tsiviliseeritud pöörde. Tõusin ja läksin ära. Vihma kallas ja me Lehmaga läksime ühte söögikohta sööma. Hirmus nälg oli. Söögi ajal helistas Virumaa Teataja ajakirjanik ja palus, et räägiksin oma seiklustest. Lugu läks kohe online lehte ning neljapäevasesse paberlehte. Kõmpisime veel ca 20 km. Ööseks saabusime Laululinnu majutusse. Mul olid väga valusad villid ja iga samm oli jube piinarikas. Kell 21.04, kui oma väsinud pilgu kodumajutuse peahoone ülemise korruse aknasse suunasin nägin iseennast! Ei, ma ei näinud ilmutust. Seal mängis suur LCD telekas, kust tuli Reporter ja sattusime maja ette just siis, kui eetris olin mina. Täiesti sürr! Vaatasime klipi lõpuni ja siis selgus, et maja uks on lukus. Lehm helistas majutuse perenaisele, aga tuli välja, et tema on ära läinud ja saabub alles hommikul. Pesemine ja tualett olid kõik majas, aga sisse ei pääsenud. Ainult telgi oleks üles saanud panna, aga kuna puid ei olnud, poleks saanud lõket teha. Vett ka polnud. Sama hästi võinuksime suvalises võsas telkida. Ratturid saabusid Laululindu meiega samaaegselt. Peale nõupidamist otsustasime minna ööbima 5 km kaugusele Tamsalu spordikompleksi, kuhu helistasime ette. Saime põhjendamatult kallid kahesed toad. Veel 5 km komberdamist nagu nõgestel ja tules. Lõunakaar pimenes, kuu paistis ja teisel pool taevas alles helendas. Tamsalu spordikompleks lõhnas nagu nõuka ajal ja toad olid ehitajaid täis. Meie tuba oli jube külm, mul oli hüppeliiges paistes, villid olid jube suured ja tagatipuks räägiti kogu aeg piparmünditeest, mis olevat meile valmis pandud, aga mida keegi ei toonud, ja kuna ma ise enam kõndida ei suutnud, hakkasin nutma. Seepeale sain teed, rahunesin ja kobisin magama. Magasin sügavalt ja ärkasin ehitajate rögastamise peale. Esimene käik oli apteeki. Ostsin villiplaastreid, kaltsiumikapsleid ja külmageeli koti. Parema jala hüppeliiges oli endiselt natuke turses. See jalg jäi mul 2008.a. sügisel Londonis kaubiku alla ja on ilmselt elu lõpuni tervest jalast nõrgem. Minu vahvad kaaskannatajad panid hommikusöögi valmis. Asusime just einestama, kui helises telefon. Ta küsis, kas ma ei mäleta, et teisel pool vahekäiku istus noormees seljaga minu poole ja vaatas pidevalt tagasi, et mind näha. Vastasin et ei meenu kohe, sest rahvast oli palju. Ta ütles, et lugesite ju kogu aeg raamatut, sellepärast ei näinudki, mis oli tõsi. Lugesin haaratult Thomas Manni novelle. Tüüp küsis, kus ma elan. Ta oli minu kiitmisega nii hoos, et vaevu sain vahele lisada, et olen abielus. „Oh, ei, kas tõesti?“ „Jah, juba 8 aastat ja kõik on väga OK!“. Tüüp pettus, kuid lootust ei kaotanud ja uuris, et äkki ma ikka tahan temaga kohtuda. Ma küsisin, kas ta nägi mind Reporteris ka, ta ütles, et ei näinud. Ma ei hakanud seletama. Lõpetasime kõne viisakalt, kuid varsti tuli sõnum: „On sul võimalik helistada räägin kuidas nr sain“. Ma pole helistanud. Minu jaoks oli saabunud kriis. Sõitsime 3 x bussiga, jala käisime ainult 13 km. Palja rindkerega liikusin 11 km. Tamsalust kuni Metsa peatuseni läksime jalgsi. Metsast sõitsime Moe teeristi, sealt jalgsi Tapale, kust bussiga Kadrina. Kohtusime Kadrinas meie ratturitega, kes läksid söögikohta otsima, aga ei leidnud. Passisin tükk aega Kadrina bussijaamas, paksud riided seljas. Kadrina bussijaamal on kaks poolt: bussi ootajate pool ja see TEINE pool, kus enam pole ei ootusi ega lootusi. Ühesõnaga võeti teine pool jotade valdusse. Mul oli tohutult külm. Värisesin nagu haavaleht neetud Kadrinas, kus ei leidunud ühtegi sööklat. Kas te olete kunagi oksendamiseni kõndinud? Mina olen. Päris oksele ei hakanud, aga iiveldama ajas küll. Pealegi läksid kivikesed pidevalt jalatsite sisse ja hõõrusid taldu. Õnneks saime täiesti juhuslikult bussiga Jürimõisa peatusse majutuskoha lähedale. Sealkandis on juba kilomeetrite viisi hõre asustus, metsad ja põllud. Künkaid enam ei ole. Tundsin end puruhaigena. Jalad valutasid ja olin külmast sinine. Kell oli alles viis, kui me juba majutusse saabusime ja mul oli võimalik jalgu puhata. Minu rõõmuks hakkas päike ka paistma. Taevas ujusid kandilised pilved. Poisid tegid õhtuse matka järve äärde, millest mina pool teed kaasa jõlkusin, aga siis taipasin, et jalgade taastamiseks tuleks mul hoopis puhata ja kobisin majutuskohta tagasi. Passisin Facebookis, kuhu oli tänu Reporteri uudisele tulnud hulka uusi sõbrakutseid, toetavaid kirju, kommentaare ning üks perssesaatmine. Persse saatis mind endine kursaõde Tartu Ülikooli päevilt. Aga mis elu see ikka oleks, kui keegi isegi persse ei saadaks ja kõik ainult kiidaksid? Minu rattamees ja parim sõber A oli pidevalt väga asjalik ja abivalmis. Kuna ma tol päeval moraalselt ja füüsiliselt nullis hingitsesin, tundus mulle A asjalikkus kohatu ja ma juurdlesin, kuidas ma saan nii tänamatu olla, et nähes A asjalikku selga, kui ta männi taga kraani all nõusid peseb, heidan mõttes talle midagi ette. Olen ma hulluks läinud? Kui A minuga solidaarsusest pikali viskaks ja karjuks „Kõik on läbi“, olekski kõik läbi ja ma ei astuks enam sammugi, sest A ratta peal on minu magamiskott, telk ja hea tuju. P ratta peal on kõik muu. Õnneks oli P üsna väsinud olekuga, seega solidaarne. Telkisime ja istusime õues, kusagilt sooja ei saanud. Öö oli külm nagu talvel ja telgiseinad muutusid niiskeks. Ainult lund ei sadanud. Tähistaevas ja mingi mobiilihelina moodi häälega lind. Hommikul oli rohi märg. Viimane päev. Jalad said kauem puhata ja villid olid hommikul väiksemad. Õhtuks plaanisime jõuda Karepale. Läbisime põhiliselt külavaheteid. Kõigepealt nägime imelikku lauta, kus kaks siga olid sulus ja väike rahulik krants ketis. Seejärel astusin ma endale suure terava oksa jalga ning kohe tekkis muhk. Karjusin, et kõik on läbi. Oli ta jee. Panime teelehe peale ja läks jälle. Maastik hakkas ranniku mõõtu võtma ja niitudele tekkisid kadakad. Ilm oli valdavalt pilves, õhtuks aga selgines. Kavastu külas ootasid meid fännid. Kõigepealt sõitis meile vastu suur traktor, siis kaks poissi ratastel ja kui lõpuks ühest talust möödusime, olid nad kõik sinna õuele kogunenud, hüüdsid ciao, me lehvitame teile ja lehvitasid. Ma hüüdsin vastu ciao ja viipasin rõõmsalt. Peale seda talu ühe vana tuvitorni juures ootasid meid neiu ja noormees, kes palusid luba pildistada. Küsisin, kuidas nemad suhtuvad palja rindkerega naistesse ning nemad olid poolt. Järgmised külad olid otsekui välja surnud. Korjasime tee äärest põldmarju. Peale marjade ja kaasas olevate kommide meil midagi süüa polnud, sest poode sel päeval teele ei jäänud. Viimased kilomeetrid kulgesid mööda imeilusat õhtupäikesest üle kallatud metsasihti. Leidsime paar hilist maasikat ja paar varajast pohla. Kruusakivid joonistusid madala päikese käes viimse detailini välja. Äkki ühelt künkalt hakkas meri paistma. Kõigepealt läbisime Rutja küla. Teet Veispak juba helistas kannatamatult ja uuris, kus ma nii kaua olen ja et neil Sagritsa muuseumis olevat Albert Trapeeži luuleõhtujärgne pidu, kus mind ammu oodatakse. Külmast meretuulest hoolimata tõmbasin särgi seljast ja sammusin uhkelt Karepale. Ülev tunne oli. Seltskond istus lauas, kõik plaksutasid, kui ma saabusin. Nad kõik olid mind Reporteris näinud. Kohal olid teiste seas Teet Veispak, Hedi, Olga, Ilja Sundelevitsh, Leo Lapin, Jüri Ojaver ja Alexi-nimeline kunstnik rühmitusest Voina. See on Venemaal tegutsev sotsiaalse kunsti rühmitus, mille eesmärk on luua 20. saj futurismilaadis kunst, kus kunstnikku nähakse romantilise superkangelasena. Mulle pakuti veini, sooja sööki ja mõnusat seltskonda. Buss Karepale väljub Tallinnast Mere puiesteelt (vene kultuurikeskuse juurest) 13. Augutil kell 16.00. Karepalt tagasi Tallinnasse orienteeruvalt 21.00. Väljasõidu maksumus rannakülla 7 eurot. Magasime Sagritsa ateljees. Öö oli nii külm, et mul olid jalas retuusid, karupüksid ja seljas see kasuka moodi kampsun, magasin Lehmaga kõrvuti, aga ikka külmetasin. Hommik algas suplusega jääkülmas kärestikulises Selja jões, mis Sagritsa taluõuest mööda voolab, et juba nurga taga merre suubuda. Põhi oli kivine. Tahtsin end õhtuse esinemise puhul puhtaks pesta, sest kohale pidid tulema ajakirjanikud ja Kanal 2. Pikkadel rännakutel on ju alati hügieeniga jama. Juhtus aga nii, et mu šampoon ujus vooluga minema. Pesin siis dušigeeliga pead. Kuna päike paistis, läks külmatunne veest välja ronides kiiresti üle. Kahjuks muutus peagi jälle harjumuspäraselt pilviseks, hakkas sadama, tekkisid külmavärinad ja ma mõtlesin, et kui selle peale ka haigeks ei jää, olen robot, mitte inimene. Muide, siiamaani olen terve kui purikas, nii et võite mind robotiks lugeda. Sõime hommikuks Teedu naise Hedi küpsetatud pannkooke. Seejärel asusin kohe tööle. Monteerisin oma teel filmitud musta materjali õhtuseks näitamiseks 10-minutiliseks klipiks. Tehniliste jamade tõttu võttis see liiga kaua aega ning mul läks närv mustaks. FB-sse oli tehtud kommuun „Usume Fideelia-Signet“, aga üks mu endine Tartu Ülikooli maaliosakonna-aegne naismodell oli sinna sattunud kogemata ning mind ropult ja labaselt sõimama kukkunud. Näiteks nimetas ta mind Signe-Difteeriaks. Vaat, mida kadedus inimesega teeb. Paar päeva hiljem ilmus sinna veel Kati Saara Vatmann, kes palus, et teda sellest hambutust kommuunist välja arvataks, sest ta ei sattunud sinna vabatahtlikult. Minu perfoka esimene ja põhiline osa oli palja rindkerega kulgemine mööda Eestit. Pikalt kestvat performance’t nimetatakse kestvusperformance’ks. Kuna mu töö esimene jagu kestis jube kaua ja oli masendavalt kurnav, liigitus see kestvusperfoka alla. Koha peal tahtsin teha lühikese kokkuvõtva etteaste. Idee oli tulla palja rindkerega Sagritsa talu õuele, kus publik juba ootab, heisata enda kujundatud lipp, panna selga särk, märgiks, et mu teekond sai läbi ning näidata videot. Lipu heiskamise ajaks plaanisin ise hümni teha, aga kella 16-paiku oli siililegi selge, et selle loomiseks aega ei jää. Otsustasin plaani B kasuks. Juba matkal tekkis mulle idee üht aset leidnud juhtumit oma lõpuetteastes ära kasutada. Pean silmas Elistvere meest, kes minu möödumise ajaks tümpsumuusika välja lülitas ja mu vaatlemisse täielikult sisse elas. Valisin ühe E-Roticu loo, mille saatel tulla lippu heiskama ja lipu juurest lahkuda. Heiskamise ajal aga oleks vaikus. Kui Lapin ja Veispak seda pala kuulsid, läksid nad närvi, sest see ei kõlanud nende kõrvadele sugugi ängistavalt. Peale esinemist said nad mu mõttest aru ja kõik oli OK. Lipu kujundusega tahtsin astuda dialoogi Lapini tehtud lipuga, millel on valgel taustal must lihtsustatud vagiina nagu vertikaalne must silm. Kujutan oma lipul täppidega lõpmatuse märki ehk rinnad - elu igavene ringkäik. Karepal hakkavad minu ja Lapini lipp kordamööda lehvima. Kella nelja paiku hakkas Tallinnast Karepa poole tulema buss nimega „Äng“, milles istus terve seltskond ajakirjanikke, kunstikriitikuid, kunstnikke ja kunstihuvilisi. Veits enne bussi saabumist läksin metsa peitu. Kui rohkearvuline publik taluõuel kohad sisse oli võtnud, sain Veispakult kõne, et võin tulema hakata. E-Rotic pandi mängima ning ma saabusin palja rindkerega lippu heiskama. Taevas oli hall ning sooja võis olla umbes 15 kraadi. Lipu heiskamise ajal valitses õudne vaikus, ainult nöörid ragisesid. Keegi hüüdis AUMmmm…. Näis, et heiskamine on lõputu protsess, aga ometi lihtne ja kerge. Liigutustes valitses enneolematu täpsus ja keskendumine. Kui varem lipu heiskamist harjutasin, suutsin hädavaevu nööridest tõmmata. Lõpuks panin särgi selga, tümps läks käima ja ma lahkusin aplausi saatel. Kohe kogunes publik mu videot vaatama ja ma ise ei mahtunudki saali. Video lõpus tuli kaks aplausi. Märkasin, et üks väga vana halli habemega mees jälgib mind üksisilmi. Lõpuks tutvustas ta end. Külavanem. Ta rääkis, et Karepale oleks vaja nudistide randa. Korraga kerkis mu ette suur kergelt vintis mees, kes end Õhtulehe ajakirjanikuna tutvustas ja väitis, et ta on minu teenistuses. Uskumatu küll, aga ta võttis minult intervjuu. Algul arvasin, et ta teeb nalja, aga diktofon oli käes. Teda huvitas kõige rohkem, mida politseinikud minuga rääkisid. Õhtulehe fotograaf tegi pilte ka. Tulemus on segane. Enamik perfokaid jäi mul nägemata, sest ma olin pidevalt fännidest ümbritsetud. Üks noor ema tuli ütlema, et toetab minu algatust. Siis muidugi lobises minuga pikalt Marko Mägi, kelle peale Õhtulehe ajakirjanik armukadedaks muutus. Kaks võõrast naist omavahel: „Tead, üks kõndis ju palja rindkerega Tartust Karepale!“. Ütlesin neile, et see olingi mina. Tädid toetasid kohe minu mõtet. Hiljem veel vahetasime muljeid teiste seas Riin Kübarsepa, Raoul Kurwitza, Heie Treieri ja oh üllatust, TÜ-aegse arhitektoonikaõppejõuga, kes väga vanaks oli jäänud. Mul hakkas õhtu lõpuks nii jube külm, et panin uuesti kõik riided selga ja R. Kurwitza ülilahedat rock-kontserti vaatasin juba köögist, küdeva pliidi juurest. Publik vaatas väljast. Kurwitz esines maja trepil. Õhtu lõpetuseks hakkas grupp kunstnikke kähmlema, aga õnneks lõppes kõik hästi ja buss nimega „Äng“ sõitis Tallinna tagasi. Bussijuht olevat rahustuseks Anne Veskit lasknud. Meil hakkas pidu. Kogunesime kööki, mille Lehm oli soojaks kütnud. Õhtu jooksul tegid Lehm ja Jüri Ojaver kordamööda lehmahäält. Kesköö paiku kobisime Lehmaga magama. Hommikul toodi meile taas Hedi küpsetatud pannkooke ja moosi. Teet ja Hedi on väga lahked võõrustajad. Hiljem viis Teet meid Rakverre bussijaama, kust Tartu sõitsime. Lahenes ka üks väike müsteerium. Juba eelmisest õhtust alates tundsin aeg-ajalt sitahaisu. Minu püksid olid puhtad. Lehm tundis sama, aga väitis, et temagi ei ole midagi teinud. Hiljem aga selgus, et ta oli juba tõenäoliselt eelmisel õhtul, kui õues oli pime, sita sisse astunud. Küllap kõik tundsid lehka, aga keegi ei tahtnud teemat üles võtta. Täpselt sama jama nagu naise rindadega: arvatakse, et rinnad on müstilised ja seksuaalsed, aga tegelikult leidub kõigele seletus, müstikat ei ole olemas! Käisin esmaspäeval Arcticus massööri juures. Lasin teha spordimassaaži. Massöör rääkis, et talle kutsuti politsei, kui ta maksuameti maja taga jäätist sõi. Põhjendus: luuraja! Karistust ei määratud. Tänan kõiki vanu ja uusi sõpru, kes mind toetavad ja mulle kaasa elavad! Kutsun üles naisi endaga ühendust võtma, et edaspidi koos palja rindkerega oma põhiõiguse eest seista. Paljad naise rinnad on kapitalismi teenistuses: nendega müüakse näiteks meestele autosid ja õlut. Need on pornoajakirjade kaantel, aktifotodel jne. Samal ajal loetakse palja rindkerega niisama jalutavat naist avaliku korra rikkujaks! Naised tahavad ise otsustada, kuidas ja millal oma keha paljastada, millal olla seksikas ja millal mitte! Kontakt kodulehel. Minu palja ülakeha teemalise performance kohta loe kontseptsiooni ja vaata videot mu kodulehelt. Kas naise paljas ülakeha on tabu ja mehe oma mitte? Elu24.ee: Ängistuses kunstnik matkab Karepale paljaste rindadeg Väga imelikult ikka mõned inimesed reageerivad - ma mõtlen neid sõimajaid-politseikutsujaid. Ilmselt mingi lühis ajus. Su rännaku kirjeldust lugedes tekkis mõte, et oleksid võinud mõne päeva kuskil kohapeal ka puhata, kuidagi rängaks läks see matk. Keegi võiks sust teha maali - veritsevate jalgadega märter St. Fideelia. :D See mõte- päevake puhata- tekkis ka minul matka 3ndal päeval, paraku liiga hilja, et teoks teha! Teine kord tean, et inimene ei suuda ikka järjest puhkamata (v.a. öösel) 40 km käia. Villid olid suurim probleem, sest lihasvalu kadus juba teisel päeval. Säärelihased on suured ja harjuvad kiiresti. Ma tahtsin tegelikult endale suuremaid säärelihaseid, aga vist ei saanud siiski. :) Müstika on olemas - see, millest me aru ei saa, ongi müstika:). Aga äge lugu. Kuigi see, et sa oled teinud palju erinevat ja head kunsti, aga kuulsus tuleb siis, kui tissid paljaks võtad, näitabki kõige paremini, et probleem on olemas ja nõuab edasi tegelemist! Kehaehitajad elavad Fideelia tegevustele kaasa. Bonsuna teami täiskasvanute lehe, xxx24.ee blogis on Fideeliale pühendatud paar teemat. SAAPAD-mitte võiks, vaid lausa peaks olema Core-Tex kihiga ja VIBRAM tallaga. Sellise saapaga kestab jalg poole kauem. SOKID-sokke võta kaasa niipalju paare, kui vabaruumi varustuse juures jääb. 10-20km kestab üks paar. Mõni paar häid sokke (umbes 10eur hind) spordipoodides on müügil. Need on pikkade otsade läbimiseks. Mõni paar odavaid pakse puuvillaseid sokke, jalgade ja saabaste kuivatamiseks. Pärast lühikest otsa viskad odavad sokid minema. PLAASTRID- kõik hüper-super villiplaastrid unusta ära. Vana hea leukoplaaster on kõige parem, eriti vene oma. VILLID-tuleb katki teha kohe kui nad tekivad ja see hõõrdunud koht korralikult kinni teipida. Kui villid suured siis ei aita augu torkamisest, tuleb lahtine nahk täiesti eemaldada. Puhastada "vesiniku", asepti cutasepti või alkoholiga. See valu on ajutine ja hiljem ei saa arugi, et midagi korrast oleks. Pärast puhastamist kuivatada ja kleepida leukoplaaster otse hõõrdunud kohale. VITAMIIN JA MINERAAL-Mg, Ca, B-rühmavitamiinid, D ja C. Ei tasu kuulata koguseid, mida apteegist soovitatakse, nemad ei lähe sellisele rännakule. "Vitaka" kuur tuleks teha peale igat toidukorda. Kui kõht hakkab lippama siis on Mg liigapalju, sellele sobib apteegis müüdav "sool", nimi ei tule kohe meelde aga mõjub kiiresti. TOIT- sööma peab kohustus korras. See tähendab, et toidukogused tuleks eelnevalt läbi vaadata. Ise olen kasutanud iga 6h järel 500Kcal, väga hästi toimib kuni viiepäevaste matkade juures. Kui kell kukub tuleb oma toiduports nahka pista. Ei mingit energiaauku. Lisa portsud soesöök või magusat midagi. Toidupaki põhiosa oleks mingid müslibatoonid ja kindlasti veel soolast ka. Põhi rõhk erineva seedimis kiirusega süsivesikutel. JOOK- mida kuumem ilm seda rohkem peab vedelikku tarbima. Kuna liikudes keha kuumeneb ja jahutamine toimub higistamisega, kaob kehast vesi kiiresti. Kui läheb vesi, lähevad mineraalid. Selleks tuleb mineraalid lisaks võtta. Head on ka spordijoogi pulbrid. Vedeliku kogust ja kriitilist piiri kehas, on väga lihtne jälgida uriini värviga. Mida tumedam seda hullem on olukord. Kõik muu on juba teisejärguline. Kui neist asjust kinnipidada siis kestab kaua ja taastub kiiresti. Päevase pausi võtmine pikal matkal on paras risk. Isegi pärast tunnist pausi on keeruline liikuma saada, pärast päevast pausi on lausa piin. Tähhh! :) Lõpuks asjalikku nõu. Kas saaksid mulle selle Bonsuna lingi ka panna? Mingi seksvärk? :S Matk ja seks koos? :S bonsuna.com see on see koht, kus teemad treeningutega seotud. Kuna ajakirjandus tegi, vahel lehele kõva reklaami, siis hakkas sinna sattuma ka alaealisi külastajaid. Nende pärast otsustati täiskasvanute teemadele eraldi leht luua. Muidu samad inimesed, kes bonsuna lehel. Tegelikult see fenomen - keha püsib tänu liikumisele soe, aga rinnad külmetavad - on üks oluline argument rinnahoidja kasuks. Rindades (isegi väikestes ja trimmis rindades) on nimelt suhteliselt palju rasvkudet ja vähe lihast, sooja toodavad aga ju just lihased. Nt tean üht äärmiselt paksu daami, kes oli üleni väga külmakartlik - tema keha ei jõudnud lihtsalt ennast ümbritsevat pekikihti üles soojendada, kui see juba väliskeskonna mõjul oli maha jahtunud. Aga sellest "palun arvake mind facebooki kommuunist välja, ma ei taha siin olla" palvest ei saa ma küll aru. Põmst on igast facebooki kommuunist alati võimalik ise välja astuda, selleks on olemas vastav nupp. Vot üks küsimus ikka kripeldab. Et kuidas selle värgiga siis TEGELIKULT on? Et kas ajad mingit asja - ükskõik milline see asi ka siis on - või... Kuulsaks saamine lihtsalt kuulsaks saamise pärast ... vot jah. Üldiselt ei viitsi pikemalt huvi tunda sihukese teema vastu. Vastus anonüümsele: ei taha saada kuulsaks kuulsuse pärast. Ise ei leia endal midagi ühist Baari-Paavode ja nõia-Intsudega. Pole kollast kuulsust ihanud ja tõtt-öelda on see tüütu, aga samas kui kõrvaltvaataja pilguga jälgida, millist iseseisvat elu mu projekt nüüd elab, on see huvitav sotsiaalne kogemus. Olen professionaalne kunstnik, kes lihtsalt teeb oma tööd ja sai antud perfoka eest palka. (Märtsis võitlesin kunstnike töö tasustamise eest, sellest oli EPL juttu.) Osa mu töödest on suhestuva kunsti projektid lihtsalt. Tänapäeva kunst on sotsiaalne ja antropoloogiline. Kuid see, et mu käesolev töö on kunst, ei vähenda kindlasti teema tähtsust. Küsimus ei ole tungis oma rindu liputada nagu mõned arvavad vaid võrdõiguslikkuses. Välismaal on naised palju julgemad. Loodan, et varsti tuleb ka mulle liitlasi. Iga kell tuleks liitlaseks. Ainult nii pikka jalgsimatka ma ette võtta ei taha, põlveliigesed ei elaks seda kahjuks üle. Aitäh, sa tõid mulle päikese välja! Ei, samasugust enesepiinamist me enam ette ei võta vaid leiutame midagi muud. Täna ma tundsin masendust, sest ma poleks uskunud, et nii paljud naised ja ka mehed naise rindu vastikuks peavad. :( Oma sõpradelt-tuttavatelt olen ka küsinud, siiani pole vihast vastuseisu või vastikust kohanud. Küllap need ongi üsna üksikud inimesed, kes millegipärast hirmsasti häiritud on - nad teevad lihtsalt väga kõva häält. Võibolla olen ma sellepärast isemoodi ja ei oska alastust patuks pidada, et olen kunstikoolis hulk aega alasti modelle vahtinud, joonistanud, maalinud... Isegi modelliks olnud... Aga minu kogemuse järgi on neid inimesi, keda (naiste) alastus vihaseks ajab, väga vähe. Ja neil on omal mingi tugev kompleks, mis neid oma pettekujutlustega võitlema sunnib. Mul on vaja enne oma isiknäitus avada, 5. sept Draakoni galeriis Tln-s. Seejärel oleks igasugused ideed palja ülakehaga midagi teha väga teretulnud. Näitusega seda siduda ei saa kahjuks, kuna see on teisel teemal. Ootaks ka selle nn karistuse ära: kui määratakse trahv, tuleb suur mäss Väike-Maarja vallamaja ees, kus loodan endaga liita hulka palja rindkerega naisi. :) Nüüd kindlasti võimud loevad seda teksti siin. ;) Maalihariduse ja nudismiga seoses sadu kordi paljast inimest nähtud ja joonistatud. Tegelikult on mu endiste maalieriala kursaõdede seas ka selliseid, kes pole nõus, et naised meestega sarnaselt palja rindkerega olla võiksid vahel. Nii et me ei saa kahjuks väita, et kõik kunstnikud on ühel meelel selles küsimuses. Vahel ehk hoopis tapab akti rutiinne kujutamine aastate jooksul tahtmise veel kunagi paljast keha näha? Kummaline. :( Aga vahva, et mul on ka mõttekaaslasi. :) Tere. Minul sotsiaalteadlasena tekkis teie aktsioonist kuuldes kohe küsimus: kas te enne ülakeha paljastamist raseerisite ennast, tegite trenni, kreemitasite, käisite solaariumis või hoolitsesite mingil muul moel selle eest, et te ikka hea välja näeksite? Olles nüüd teie videot näinud, tundub vastus olevat jaatav. Raseeritud olete te kindlasti ja muidu ka "täitsa pandav". Aga see tähendab ju, et te muutsite end ise meeste jaoks seksobjektiks; allusite nendele (naiste välimust reguleerivatele) reeglitele mille vastu üritasite mässata. Pole siis ka ime, et saite meeste poolt suure hulga kommentaare, kus soovitakse teiega tutvuda. Kui oleksite julgem olnud, siis oleksite võinud end enne matkale minekut "käest ära lasta". Mulle teie üritus meeldis, aga kuna ma olen heteroseksuaalne mees, siis pole sugugi kindel kas see mulle ikka õigetel põhjustel meeldis. Tervitades. OMG! :) Ega te üleõppinud ei ole, sotsiaalteadlane? Kas te tõesti arvate, et naistel kasvab ülakehal karvu, mida nad peavad raseerima? :D Ainsad suuremad karvad naiste ülakehal asuvad kaenla all ja sealt olen neid eluaeg raseerinud. Rohkem ülakeha raseerida vajadust ei ole, teatan rahuolevalt. :D Ka habe ei kasva. Sots teadlasena olete ehk kursis feminismi lainetega. Mina esindan feminismi 3. lainet, kus naised ei pea meestele "mitte meeldima" ja olema pesemata, karvased ja paksud vaid naised on sellised nagu nad olla tahavad. Tänapäeva naine siiski enamasti tahab end pesta, kammida ja raseerida sealt, kust vajalik. Solaarium suvel, milleks? Julguse puudumises mind süüdistada on kohatu, aga kui mu aktsioon teile valel põhjusel meeldis, peaksite proovima rohkem enda sisse vaadata, mitte mind kritiseerima. Muide, kommentaariumides on ka selliseid tegelasi, kes väidavad, et mina olevat kole või keskpärane. Ma ei hakka albikera antsu moodi ometi kõigile meelehead tegema. Selleks ma peaksin kõndima ringi, käes vikerkaarevärvi lipp, ees vanamuti lotendavad tissid, kunstlik tselluliit, karvane rind, rasedus jne (noh, et kõiki ühiskonnagruppe ikka esindada). Tead, ma tahan olla mina ise. :) Tänx! :) Kuba Bielawski on selle poola kunstniku nimi, kelle häält video lõpus ta lahkel loal kasutasin. Tänan vastuse eest. Minu arvamus on siiski, et teie ürituse tõlgendamisel ei saa mööda asjaolust, et te olete ilus ja seksikas. Teie ilu paneb kogu teie aktsioonile teatava pitseri ja mingis mõttes võib takistada teie sõnumi kohale jõudmist. Esiteks, kuna te olete ilus ja seksikas, võib tekkida küsimus, et kas te äkki sihilikult ei näinud eelnevalt vaeva enda keha eest hoolitsemisega. Te väidate, et see nii polnud, et te lihtsalt oletegi nii ilus ja kaenlaaluste karvade raseerimine on tänapäeval täiesti loomulik tegevus isegi 3. laine feministi jaoks. Siiski tekib mul kahtlus, et kui te poleks nii heas vormis, siis te võib olla poleks ikkagi söandanud seda aktsiooni ette võtta; hea välimus oli teie aktsiooni vajalik eeltingimus. Teiseks, kuna te olete ilus ja seksikas, tekitas teie aktsioon enamikes meestes lihtsalt seksimõtteid; igaugune muu sõnum läks nende jaoks kaduma. Ning on võimalik, et ka meediakanalid tundsid teie vastu huvi eelkõige sellepärast, et see oli võimalus ühte kena poolpaljast tibi näidata. Kolmandaks, kuna te olete ilus ja seksikas, võis teistele naistele jääda mulje, et kui nad tahavad ka oma ülakeha paljastada, peab nende välimus olema teiega võrdsel tasemel; et vanadel ja mitte nii heas vormis olevatel naistel ei ole soovitav inimeste silma rikkuda; et selline tegevus on ilusate privileeg. Seega mulle tundub, et teie ilu võis inimeste mõtted mitmesugusel viisil valele rajale juhtida. See oli minu analüüs. Sotsiaalteadlane. Jah, väide, et ma spetsiaalselt midagi oma välimuse tuunimiseks enne aktsiooni ei teinud, vastab tõele. Oht, et sõnumi asemel vaadatakse ilusat keha, on alati selliste tööde puhul olemas, aga mida rohkem naised hakkavad kasutama oma õigust kuuma ilmaga rindkere paljastada, seda harilikumaks muutuvad naiste rinnad, kuni on lõpuks nagu meeste rinnadki, mitte üliseksuaalsed vaid lihtsalt inimkeha osad nagu käed, jalad, kõrvad ja huuled. Miks huuled võivad olla katmata? Huulte limaskest on sama õrn ja tundlik nagu genitaalide oma ning värvus on ka sama. Üritus igati hää reklaam ju, ja minu hääl selle aasta parima reklaamikampaania tiitlile kindlalt olemas!. Miski näitus kah kohe tulemas vist? Feministlikus mõttes jään erapooletuks. Aga ega ma midagi paha ütle. Eks ta natuke ebanormaalne üritus olnud aga normaalne ongi igav. Pealegi, ega see vigur nüüd puht feministlik kah olnud, kui laiemalt võtta. Kas need rosinad(tornis sissekraabitud "villi" ja Pimedate peatus) olid teelt leitud või varem valmis vaadatud? Jäi mõni asi mul videost veel silmapaari vahele? Avan teisip 6. sept Tln-s Draakoni galeriis näituse. Tulge vaatama! See perfokas ei olnud plaanitud näitust reklaamima, aga huvitavalt juhtus just enne seda. Who cares, keegi ei osta niikuinii kunsti, reklaami või ära reklaami. Villi ja Pimedate peatus jms olid ka täiesti sattumuslikud. :) Villi ja Pimedate eest saad s..., oot, SUURED PLUSSPUNKTID. Ehk ma mõtlen mõne asja veel välja, ega Sa ei pahanda? On Sul midagi huvitavat plaanis? Teeks midagi võidu? Sul on huvitavaid ideid, miks ma siiani Sind märganud pole?			OSCAR-2019
Jardiance® (empagliflosiin) vähendas oluliselt progresseeruva neeruhaiguse riski nendel 2. tüüpi diabeeti põdevatel täiskasvanutel, kellel oli diagnoositud südame-veresoonkonnahaigus. Jardiance® (empagliflosiin) on ainuke SGLT2 inhibiitor, mis võib koos standardraviga kasutamisel parandada neerudega seotud tulemusnäitajaid. Pöördelise tähtsusega kliinilise uuringu EMPA-REG OUTCOME® uued andmed avaldati äsja ajakirjas New England Journal of Medicine. Ingelheim (Saksamaa) ja Indianapolis (USA), 14. juuni 2016. Uute andmete kohaselt vähendas Jardiance® (empagliflosiin) platseeboga võrreldes 39% neeruhaiguse uue ägenemise või halvenemise riski 2. tüüpi diabeedi (T2D) ja diagnoositud südame-veresoonkonnahaigusega patsientidel, kui ravim lisati standardravile. Firmad Boehringer Ingelheim ja Eli Lilly and Company teatasid, et mainitud tulemused on avaldatud ajakirjas New England Journal of Medicine, samuti esitleti neid Ameerika Diabeediassotsiatsiooni 76. teaduslikul sessioonil New Orleansis. Tulemused saadi kliinilise uuringu EMPA-REG OUTCOME® täiendavate tulemusnäitajate analüüsimisel. EMPA-REG OUTCOME® on pika kestusega (vaatlusperiood keskmiselt 3,1 aastat) mitmes keskuses korraldatud juhuslikustatud topeltpime ja platseebo-kontrollrühmaga kliiniline uuring, mis hõlmas 42 riigis kokku rohkem kui 7000 T2D-patsienti, kellel oli diagnoositud südame-veresoonkonnahaigus. Uuriti standardravile (sisaldab veresuhkrusisaldust vähendavaid ning kardiovaskulaarsesse süsteemi toimivaid ravimeid, sh vererõhku alandavaid ja kolesteroolisisaldust vähendavaid ravimeid) lisatud ravimi Jardiance® (10 või 25 mg üks kord päevas) toimet võrdluses platseeboga (1). Uuringu esmaseks tulemusnäitajaks oli aeg südame-veresoonkonnahaigusest põhjustatud surmani, surmaga mittelõppenud südameinfarktini või surmaga mittelõppenud insuldini. Jardiance® vähendas uuritutel oluliselt (14%) esmaseks tulemusnäitajaks olnud sündmuse esinemise riski ning ravimi ohutusprofiil oli kooskõlas varasemate uuringute tulemustega (1). Uuringu EMPA-REG OUTCOME® tulemuste täiendava tulemusnäitaja – neeruhaiguse uus ägenemine või selle halvenemine – analüüsimisel selgus, et Jardiance®-ikasutamisel ilmnesid platseeboga võrreldes järgmised statistiliselt olulised muutused: Jardiance® aeglustas võrdluses platseeboga oluliselt neerufunktsiooni halvenemist ning see toimus standardravi (enamikul uuritavatest sisaldas see reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi pärssimist) foonil. Neeruhaiguse tulemusnäitajatega seotud riskide vähenemine esines nii algselt neerukahjustusega kui ilma selleta uuritavatel, samuti oli neil võrreldav raskete kõrvaltoimete esinemine ning nende tõttu ravi katkestamine. Neeruhaigusest tingitud surm oli uuritute seas harv nähtus: vaid 3 (0,1%) Jardiance®-i saanud isikut suri. Jardiance® (empagliflosiin) on Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja mujal kasutusloa saanud suu kaudu üks kord päevas manustatav naatriumi-glükoosi kaastransportija 2 (SGLT2) inhibiitor, mida kasutakse täiskasvanud T2D-patsientide ravis. Jardiance® vähendab T2D-patsientidel veresuhkrusisaldust, pärssides neerudes glükoosi tagasiimendumist. See omakorda suurendab uriiniga glükoosi väljutamist organismist. SGLT2 pärssimine vähendab glükoosisisaldust otse, sõltumata kõhunäärme ?-rakkude ja insuliini signalisatsioonitee talitlusest. Jardiance® ei ole mõeldud kasutamiseks 1. tüüpi diabeedi ravis ega ketoatsidoosi korral. Würzburgi ülikooli kliiniku nefroloogia ja hüpertensiooni osakonna juhataja professor Christopf Wanner on oma kommentaaris rõhutanud saadud tulemuste kliinilist tähtsust, sest igal teisel T2D-haigel areneb neeruhaigus, mis võib viia neerupuudulikkuseni ja kaasa tuua dialüüsivajaduse. Et diabeet on peamine dialüüsravi põhjus, on uutel ravimitel potentsiaal vähendada vajadust selle raviviisi järele. Firma Boehringer Ingelheim meditsiiniuuringute valdkonna asepresidendi professor Hans-Jürgen Woerle sõnul on uuringu EMPA-REG OUTCOME® andmete kohaselt Jardiance® ainuke SGLT2 inhibiitor, millel on kardiovaskulaarsete tulemusnäitajatega uuringus tõenduspõhiselt näidatud, et SGLT2 inhibiitor aeglustab neeruhaiguse progresseerumist täiskasvanud T2D-patsientidel, kellel on diagnoositud südame-veresoonkonnahaigus. Diabeeti põeb maailmas hinnanguliselt 415 miljonit inimest, neist 193 miljonil on haigus diagnoosimata. 2040. aastaks kasvab haigete üldarv tõenäoliselt 642 miljonini. Levinuim diabeedivorm on T2D, mis moodustab kõrge elatustasemega maades 91% kõikidest diabeedijuhtudest (2). Diabeediga kaasnevad hüperglükeemia, hüpertoonia ja rasvumine soodustavad kardiovaskulaarse süsteemi haiguste teket ning sellist kulgu, mis muudab need diabeedi üheks peamiseks komplikatsiooniks ja surma põhjuseks (ca 50%-l diabeedihaigete surmajuhtudest) (3–6). Diabeeti põdevatel isikutel on 2–4 korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigusesse võrreldes seda haigust mittepõdevate isikutega. Niisamuti esineb diabeedihaigetel märksa sagedamini neeruhaigust ja see mõjutab ligikaudu iga teist T2D-patsienti (7). Neeruhaiguse hilisemates faasides võib tekkida neerupuudulikkus, mille ravimiseks on vaja kasutada dialüüsi või neerusiirdamist. Neerufunktsiooni halvenemine soodustab omakorda selliste diabeediga seotud komplikatsioonide teket nagu hüperglükeemia või südame-veresoonkonnahaigused (8, 9).			OSCAR-2019
Euroopa Äriühing (Societas Europae – SE) on juriidiline isik, mille põhikirjajärgne kapital on jagatud aktsiateks. SE asutamine tähendab, et ühingud, mis tegutsevad erinevates EL-i liikmesriikides, moodustavad ühtse juriidilise isiku ning seega tegutsevad kogu EL-is samu reegleid järgides. SE moodustatakse ja seda käsitletakse kui aktsiaseltsi, mis allub selle liikmesriigi regulatsioonile, kus SE on registreeritud. SE-d on võimalik asutada neljal viisil. Erinevatest liikmesriikides pärit: 1) ühingute ühinemisega; 2) ühingute ümberkujundamisega; 3) tütar-SE moodustamisega; 4) valdus-SE moodustamisega. SE kapitalinõue on 120 000 eurot. Isegi, et esmapilgul tundub see summa küllalt suur, siis SE moodustamisel, kui ühinevad mitmed erinevates liikmesriikides eksisteerivad ühingud, on enamikel juhtudel see summa väiksem, kui miinimumkapitalinõue vastavate ühingute moodustamisel siseriiklike seaduste alusel. Isegi, et asutamise reeglid ja SE tegutsemise reeglid on EL-i liikmesriikides samad, on oluline meeles pidada, et paljud küsimused on reguleeritud selle riigi seadusandluse poolt, kus SE on registreerid ja mõningates küsimustes kohaldab selle riigi õigus, kus SE tegutseb. Täpsemalt: maksu asjades, raamatupidamise, intellektuaalomandi küsimustes, konkurentsi, maksejõuetuse ja likvideerimise küsimustes, juhtorgani liikme vastutuse osas jne kohaldub liikmesriigi siseriiklik õigus. SE registrijärgset asukohta on lihte üle viia ühest liikmesriigist teise liikmesriiki. Viimast ei saa teha liikmesriikide siseriiklike seaduste alusel. Selline üleviimine ei tähenda uue juriidilise isiku moodustamist või SE likvideerimist. Samas tuleb märkida, et SE-d saab küll registreerida igas valitud liikmesriigis, kuid registrijärgne asukoht peab olema samas liikmesriigis kus on alaline juhtorgani peakorter. Kui on teada vaid ühingu lühend, siis on vahel üpris keeruline vahet teha, kas tegu on aktsiaseltsi või osaühinguga. Samal ajal SE puhul sisaldub lühend „SE“ alati nimes. Ainult SE tohib kasutada vastavat lühendit oma nimes. SE määrus näeb ette töötajate kaasamise protseduuri, mis on Balti riikide jaoks ebatavaline. Vastav küsimus on ilmselt SE-d asutades ka kõige delikaatsem. Töötajate kaasamine on võimalik järgmistel viisidel: 1) töötad moodustavad osa ühingu nõukogust; 2) töötajad on esindatud selleks eraldi moodustatud organis; või 3) võib töötajate kaasamiseks kokku leppida ka teistes mudelites, aga oluline on, et neile antaks regulaarset informatsiooni ühingu tegevuse kohta, ja et täidetud oleks konsulteerimiskohustus. Senine Euroopa praktika näitab, et SE vorm sobib pigem suurematele äriühingutele. Hetkel on Balti riikides SE-na registreeritud mitmed kindlustusühinguid nt Mandatum Life Insurance Baltic SE, Swedbank Life Insurance SE, Compensa Life Vienna Insurance Group SE ja ERGO Insurance SE. Vastavalt teiste EL-i liikmesriikide praktikale sobib SE ka pankadele, IT ja ravimifirmadele ja teistele ühingutele, kes tegelevad piiriülese äriga korraga mitmes Euroopa riigis. Metssigadega juba pea aasta tagasi Eestisse jõudnud sigade Aafrika katku puhul oli siiski lootus, et ehk meist läheb see mööda. Seda ka vaatamata väidetele, et katku „metsast tuppa“ jõudmine on vaid aja küsimus. Nüüd on hirmud tegelikkuseks saanud ning katku leitakse üha enamates sigalates. Vaatamata lootusele, et puhangu levik kodusigadel õnnestub kontrolli alla saada, on siiski hea teada seakatku tekitatud kahju hüvitamise võimalusi. Järgnevalt lühike ülevaade seakatkupuhangu tõrjumise tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamise võimalustest. Sigade Aafrika katk on väga nakkav sigade haigus, mis levib kontaktil haige looma või tema eritistega, samuti kaudse või vahendatud kontaktiga. Viirus on väliskeskkonnas, korjustes ja lihas väga vastupidav, talub suuri keskkonna happesuse muutusi ja on raskesti hävitatav – säilides külmutatud lihas mitu aastat, pinnases kauem kui 6 kuud ja looma väljaheidetes kuni 11 päeva, viiruse peiteperiood on 3-15 päeva. Taudikahjutoetuse saamiseks peab loomapidaja esitama Veterinaar- ja Toiduametile taotluse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ettekirjutuse alusel looma tapmise või hukkumise päevast arvates. Tähtaeg on kindel, vastavalt seadusele ei ole seda võimalik ennistada. Taotlusele on vaja lisada kahju suurust tõendavad dokumendid, samuti tuleb seal märkida kindlustuslepingu olemasolu, kui tekkinud kahju on kindlustatud. Taotluse esitamise järgselt otsustab Veterinaar- ja Toiduamet selle rahuldamise või rahuldamata jätmise 10 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Taotlus jäetakse rahuldamata muuhulgas juhul, kui: Taudikahjutoetuse määr on kuni 100% tekkinud hüvitatavast kahjust, kuid rahuldatud taotluse alusel määratud toetuse väljamaksmisele eelneb Vabariigi Valitsuse reservist taudikahjutoetuse eraldamine. Lõplik summa selgubki pärast reservist eraldise tegemist, sest siis jagatakse summa kõigi rahuldatud taotluste vahel ja kui täiemahuliseks hüvitamiseks ei jätku, siis jagatakse see proportsionaalselt. Siinkohal tuleb loota valitsuse mõistlikkusele eraldise tegemisel. Enne lõplikku väljamaksmist on võimalik siiski otsustada toetus välja maksmata jätta, kui selleks puuduvad rahalised vahendid või selguvad taotluse rahuldamata jätmist põhjendavad asjaolud. Maksmine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul alates reservist vahendite eraldamisest. Kindlustushüvitise saamisel vähendatakse toetuse summat vastavalt või jäetakse toetus välja maksmata. Pärast toetuse väljamaksmist võib Veterinaar- ja Toiduamet taudikahjutoetuse tagasi nõuda, kui selgub, et taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud nõudeid või on abi saanud alusetult. Sellise otsuse tegemine on võimalik 10 aasta jooksul abi määramise otsuse tegemisest. Tagasinõudmise otsus tehakse 30 päeva jooksul rikkumisest teadasaamisest ning toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul ettekirjutuse saamisest. Põhjendatud juhtudel on võimalik taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist. Kuigi esialgselt maaelu arengukavas olnud loodusõnnetustes ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meede lõplikku arengukavasse ei jõudnud, on kriisiolukorra leevendamiseks sellised meetmed oluliselt suurema eelarvega nüüd plaanis. Juba 17. augustil avatakse seakasvatajate toetuseks kaks meedet kogumahuga 12,7 miljonit eurot: – Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus seakasvatajatele põllumajandusliku müügituluga 4 000 – 14 000 eurot. Seakasvatajate taotlusvooruks kavandatud eelarve on 2,7 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot.Määruse eelnõu (http://eelnoud.valitsus.ee/, toimik 15-1139) kohaselt saab toetust: seni seakasvatusega tegelenud ettevõte eesmärgiga selline tegevus lõpetada ja teha investeering muu põllumajandusliku tegevusega alustamiseks. Sellisel juhul võtab ettevõte kohustuse mitte tegutseda seakasvatuse valdkonnas viis aastat toetuse viimase osa väljamaksmisest; ettevõtja, kes jätkab tegutsemist seakasvatajana, kuid teeb investeeringu sigade katku ohu korral rakendatavate täiendavate bioohutusmeetmete ja abinõude täitmiseks või tõhustamiseks. Sellisteks tegevusteks on näiteks seakasvatuse ümber piirdeaia rajamine või desovannide ostmine ja paigaldamine. Taotlusele on vaja lisada VTA kooskõlastus, et investeering on suunatud bioohutuse nõuete täitmisele. – Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks seakasvatajatele põllumajandusliku müügituluga alates 14 000 eurost. Seakasvatajate taotlusvooruks kavandatud eelarve on 10 miljonit eurot. Toetatakse investeeringuid bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel ning tingimused on sarnased eelpool kirjeldatuga, määruse eelnõu on leitav http://eelnoud.valitsus.ee/, toimik 15-1141. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 500 000 eurot arengukava programmiperioodil, millega on piiratud ka muud töötlemise ning turustamise investeeringutoetused. Lisaks eelnevale on võimalik ka otsustuskorras, näiteks vähese tähtsusega riigiabina, seakatku käes kannatava põllumajandussektori toetamine, ent see sõltub konkreetsetest riigi poolt tehtavatest otsustest, samuti võivad kulud olla kaetud kindlustuslepinguga.			OSCAR-2019
Nüüd olen juba kolm kuud Eestis olnud ja selle eluga siin jälle ära harjunud, kuid mõned harjumused olen Madagaskarilt üle võtnud. Enne Madagaskarit teadsin küll, et mingi värk on sellega, et ei tohiks plastmassi kasutada ja taaskasutus on väga tähtis, kuid ega ma tegelikult väga sellest ei hoolinud. Madagaskaril elasin 5 kuud inimestega, kellest enamus olid loodusteadlased ning kes seetõttu ka väga hoolisid loodusest. Ma ei ütleks muidugi, et ma poleks enne loodusest hoolinud, kuid lihtsalt see teadmine, et mis meie maailmas toimub, kes selles on süüdi ja kuidas ma saame selle vastu võidelda, on palju suurem. Olles siis samal ajal sellises keskkonnas, kus teised, kohalikud inimesed, väga ei hooli loodusest, on suur kontrast. Kirjutasin siin, et mu koolitee oli mere kõrval ja megailus vaade oli. Kui sa just ei vaatanud tee kõrvale, kus olid prügihunnikud. Ja mitte just väiksed. Kui sa sõidad paadiga laagrist linna ning sinuga koos paadil on haikala, kes ilmselt oli tiine ning kellel on uimed ära lõigatud (Hiinas on need väga populaarsed), siis see paneb mõtlema, et midagi on siin valesti. Kuna Madagaskaril sõime niikuinii peamiselt vegetaarselt, siis ei olnud mul raske seda ka Eestis jätkata. Ka siin söön peamiselt ainult riisi ja juurvilju, kuid ma ei ütle 100% “ei” lihale. Ehk nt restoranis, kus on tavaliselt rohkem lihaga toite, või siis kodus, kui isa valmistab lihaga toitu (kuigi ma küll iga kord virisen selle pärast), siis ma söön seda ikkagi. Ma pole poest aga alates Madagaskarist mitte ühtegi korda ise liha ostnud. Ma lihtsalt ei näe sel vajadust. Mu keha on ära harjunud sellega, et iga päev liha ei saa. Võibolla tapetakse tänu sellele üks loom vähem... Teine muutus mu elus, mis on Madagaskariga kaasnenud, on plastmassi toodete kasutamise vähendamine. Ehk siis näiteks kui ostan poest süüa, ei pane ma neid kilekotti, vaid lihtsalt lahtiselt korvi või kotti. Seda ma ilmselt tegin natukene ka juba varem, kuid nüüd tean teadlikult ja pööran sellele rohkem tähelepanu. Ma pole full-öko vms, kuid siiski arvan, et selliseid väikseid asju pole raske teha. Kindlasti on veel neid asju, mida ma nüüd teistmoodi teen, kuid need olid peamised asjad, mida ma teadlikult muutsin. Varsti on kooliaasta lõpp ning paljud gümnasistid seisavad otsuse ees, mis nüüd edasi saab. Olen päris kindel, et väga paljud ei tea siiamaani, mida nad tahavad õppida või kas nad tahavad üldse õppima minna. Mõtlesin, et kirjutan veidi sellest, kuidas see vaba aasta mind mõjutanud on. Tahtsin alguses ka miinustest rääkida, aga sel polegi väga palju miinuseid. Mina teadsin juba alates 10. klassist, et tahan psühholoogiat õppima minna. Vahepeal küll mõtlesin uuesti umber ja leidsin midagi uut, aga enam vähem on see kogu aeg mu eesmärk olnud. Mul oli pigem mõtlesin, kus ma õppida tahan. Kandideerisin Inglismaale ja olin kindel, et lähen sinna. Kuni ma siis otsustasin augustis, natukene enne kui hakkasin Madagaskarile minema, et ma ikkagi ei taha Inglismaal õppida. Kuna ma olin augustini 100% kindel, et lähen Inglismaale, ei kandideerinud ma mujale. Käisin Madagaskaril ära, jõudsin Eestisse tagasi ja mõtlesin, mis nüüd. Saksamaale ülikooli ei viitsinud ma kandideerida, sest seal on liiga suur valik ja ma ei viitsinud otsida sobiva ülikooli. Tegelt ma vist natukene vaatasin seal ülikoole, aga kuidagi meeldisid ainult eraülikoolid. Siis võin juba Eestis õppida. Mõtlesin, et ma ju ei pea muretsema, et Tartusse sisse saada, mul on kuldmedal ja eksamid on väga heade tulemustega. Kuni ma siis hakkasin vaatama, mida mul on vaja selleks, et Tartus psühholoogiat õppida. Akadeemiline test ja erialakatse. Nojah siis. Kui nii, siis nii. Akadeemiline test on tehtud ja sain täpselt nii palju, nagu mul vaja laks: 51 punkti (ilma erilise ettevalmistuseta). Ega rohkem ei peagi pingutama. Kõige raskemad osad olid minu jaoks matemaatilised ja loogilise mõtlemise ülesanded ehk siis 4 osa seitsmest. Ma pole peaaegu aasta aega matemaatikat teinud (see on võibolla ainuke miinus…). Eks siis juulis vaatab, kas ma saan erialakatsega hakkama. Kui sul on mõte, võtta vaba aasta, käia reisimas vms, tee seda kindlasti! Sa hakkad elu palju rohkem nautima! Kui sa juba tead, mida sa tahad õppida, ürita juba see aasta ülikooli sisse saada ja võta siis akadeemiline aasta, niimoodi on palju kergem! (Siis sul pole seda probleemi, et enam matemaatikat ei oska) Kui sa ei tea, mida õppima minna või mis sulle meeldib, siis võta kindlasti vaba aasta ja proovi erinevaid asju, suhtle inimestega ja kogu teadmisi ja kogemusi, sest siis sa hakkad paremini aru saama, mis sulle meeldib. Samas ära unusta vaadata erinevaid õppekavasid, et viia ennast kurssi sellega, mida ülikoolides pakutakse! Ma olen ülimalt rahul oma otsusega, et ma ei läinud pärast keskkooli lõpetamist kohe ülikooli edasi. Ma naudin elu praegu 100% ja olen väga õnnelik. Saan käia erinevatel üritustel, rahulikult ülikooli sisseastumiseksamile keskenduda ja natukene raha ülikooli jaoks kõrvale panna. Lõpuks jõudis vihmahooaeg Madagaskarile. Mõnes mõttes olen õnnelik, et ma läksin enne õiget vihmahooaega ära, samas oleks võinud väga huvitav olla. Igatahes oli märtsi keskel mu terve Facebooki timeline Madagaskari pilte täis, kus teed on üleujutatud või katki. Natukene sain juba jaanuaris vihmahooaja maitse kätte, kuid see, mis märtsis toimus, on kümme korda hullem. Räägin siis faktidest natukene: Märtsi keskel, 15.-19. märts, jõudis Madagaskari kohale tsüklon nimega Eliakim. Maksimum tuulekiirus oli 83km/h, mis on võibolla Euroopas ainult torm, mis ei tekita palju kahju, kuid Madgaskaril tekitas see palju kahju. Madagaskar kuulutas punase astme hoiatuse. Kohalike meedia andmetel suri 19. märtsi seisuga 17 inimest, üle 6200 inimese evakueeriti ning 1500 maja said Analanijirofo ja Atisinanana regioonis kahju. Lisaks võib juurdepääs nendele piirkonadele suurte maalihete ja üleujutatud teede tõttu olla piiratud. (erccportal.jrc.ec.europa.eu/Maps/Daily-maps# ) Õnneks ei juhtunud mu sõpradel midagi, aga piltide järgi oli mujal Madagaskaril ikka päris hull (vaata pilte). Mis mind paneb imestama, on esiteks see, et rahvusvaheline meedia ei kajasta juhtunut absoluutselt. Ma saan aru, et see juhtub ilmselt iga aasta nimoodi, aga siiski võiks ju rohkem informatsiooni jagada. Mis mind aga veel rohkem imestama paneb, on asjalolu, et Madagaskari inimesed ei suuda jätkusuutlikult ehitada. See ei tule neil ju üllatusena, et vihma sajab talvekuudel rohkem. Kuidas nad saavad ehitada oma maju ikka veel puidust, kus vesi laseb läbi, kuidas nad ei mõtle midagi välja, et teed ei lähe iga tsükloniga katki?			OSCAR-2019
Sain täna Saab´i omanikuks. Kuna eelnevalt sõitnud VAG masinatega siis avastamist on omajagu. Ostueelsel ülevaatusel midagi hullu välja õnneks ei tulnud. Kere üldiselt sile kuid kriipse kraapse ikka leidub. Kliima hetkel ei tööta ja vajab kontrollimist. Hetkel sõitmist midagi ei sega. Helisüsteemiks autos ES1-7, ICM1 (150 w , 7 kõlarit) millega võib isegi enam-vähem rahule jääda. Mugavateks lisadeks on multi. rool, udutuled (esimesed, tagumised), püsikiirusehoidja, kliima, topsihoidja ees ja taga, taskud esiistmete seljatugedes, sport poolnahksisu ja nupust avanev luuk. Värviks steel gray (279) ,sisu hall (K05). Veljed "5-spoke Vector" 7.5 X 17" Alu 45. Mootori tähis : D223L Täna vahetasin mõlemad esimesed läbipõlenud udutule pirnid uute vastu. Pirnide vahetamine oli oodatust lihtsam. Veateate P0106 põhjuseks oli minul MAP sensor mis vajas puhastamist. Peale puhastamist on mootori tõmme kohe tunduvalt teine. Käiguvahetused tunduvad ka sujuvamad olema. Sümptomid , mis viitasid probleemile oli hommikuti pikk käivitamine (3-4 pöördest käivitus). Eile sain kätte uue võtmekorpuse, vana korpus kulunud ning pikema kasutuse tõttu oleksid trükkplaadil olevad lülitid otsa saanud. Puldi hinnaks tuli natuke üle 16 € (võtmekorpus + toorik), originaal puldi hind on Vikingis ~68 €. Endal on plaanis mingi aeg komplektne autoga toimiv võti Vikingist tellida (~130 €). Täna sai maantee sõit ette võtta ning siis oli põhjust püsikiiruse hoidjat kasutada. Tööle saamiseks on vaja piduripedaali varbaga ülespoole aidata. Kuna sisu oli määrdunud otsustasin sisu hoolduse ette võtta. Sai uuritud ka pesulate hindu ning enamasti algagab keemilise pesu hinnad 100 €. Hetkel on seda raha vaja tehniliste hooldust tarbeks. Tulemus pole küll pesula poolt tehtud tööga sama kuid ise olen rahul. Puhastusvahendid ostsin Maximast , esialgu sai prooviks võetud Pureauto Car Interior cleaner plastik/kummi detailide puhastamiseks ja hiljem Pureauto Upholstery cleaner. Ühe 0,5 l pudeli hind jäi 2,30-2,60€ kanti, minu jaoks on nende toodete kvaliteedi ja hinna suhe igati paigas. Võimalik, et piltede pealt polegi hästi aru saada palju lõpptulemus erineb algsest kuid tegelikkuses on vahe nagu öö ja päev. Nühkida oli vaja ikka hoolega , sest ühe korraga kõik plekid välja ei tule. Eile/täna tegin ära nahksisu hoolduse. Hooldusvahenditeks kasutasin Gliptone tooteid Liquid leather gentle cleaner ja Liquid leather conditioner. Peale vahentite kasutamist jääb nahale ka spetsiifiline "traditsiooniline naha lõhn". Ennast see ei häiri aga elukaaslane tegi nägusid :D Coolerisse minev lõdvik ja kinnitus klambrid said ka vahetatud. Eile lõi lõdviku lahti, suitses mõnuga ja jõudu mootoril polnud aga koju sai ära sõita. Asemele läks 50mm läbimõõduga universaalne voolik hydroscand´st. Kuna lõdvik nurga all siis kerge volt jäi ikka sisse aga Sekk´st polnud ka neil midagi asemele anda. Sid andis märku läbipõlenud udutule pirnist ning selle tõttu sai kõik luugi küljes olevad pirnid (4x) uute vastu välja vahetatud. Pirn polnud läbi põlnenud kuid kontakti osa ja klaas osa liikusid omavahel ning selle tõttu polnud ka korralikku ühendust. Mõne jaoks võib selline teguvus totter tunduda aga tõesti pole tahtmist kõike jälle laiali võtta järgmise läbipõlenud pirni tõttu. Eelnevalt oli üks luugi vaipa kinni hoidev tüübel puudu ning lahtivõtmise käigus sain veel mõnedest jagu. Asemele läksid kõik (9x) universaalsed tüüblid. Tulekustuti kinnitasin kruvidega istmekülge, et ta ei hüppaks enam pakiruumi põrandal. Vajaduse korral saab kustuti ka kiiresti kätte. Talveveljed sai käsile võetud, sest talv pole enam kaugel. Hetkel kõik 4 velge krunditud. Pinna puhastasin liivapaberiga ja seal kus sai kasutasin trelli otsa käivat metallharja. Veljed said värvitud Motip Wheelspray´ga, täpsemat tooni polnud purgi peal kirjas. Plaan veljed matt mustaks värvida ja hiljem lakkida. Puldi mikrolülitid said uute vastu vahetatud, vanad olid nii kulunud, et lagunesid põhimõtteliselt puldi avamisel laiali. Starter sai välja vahetatud kuna jahedate ilmadega oli käivitamine hommikul väga vaevaline. Käima läks kuid alles 5-6 pöördest, enamasti lõi ka musta suitsu tagant välja. Aku korralik, Boschi diagnostika vigu ei leidnud ja järgmiseks kahtlustasin starterit. Hetkel käivitub mootor oluliselt paremini, vana starteri lasen renoveerida ja jääb tagavaraks. Salongiventilaator hakkas kiuksuma madalatel pööretel ja lõpuks jäi üldsegi seisma. Kindalaeka alla koputades hakkas ventilaator mõneks ajaks küll tööle kuid mitte kauaks. Lahti võttes oli näha oksüteerunud kontakte nii reostaadil kui ka mootoril endal. Peale puhastamist ja määrimist toimib jälle. Kütuse peale voolule sai paigaldatud tagasivoolu klapp, sest kütuse süsteem saab õhku peale ja kütus vajub ära. Filtri juurest pealevoolu vooliku lahti ühendamisel tuli voolikust ainult paar tilka kütust. Kütus vajub endiselt ära kuid nüüd saab edasi harutada. Op-com diagnostikaseade sai endale muretsetud, et vajadusel saaks kaabli järgi lükata ja vigu tuvastada. Op-com näitas ka selle ära, et siduripedaali lüliti on aktiivne ning selle tõttu ei toimi ka cruise control ilma kaasa aitamiseta. Tuvastatud vigade hulgas oli ka järgnev viga. Põhjustajaks vealine CIM (Column Integration Module). Võimaliku lahendusena pakutakse CIM´i üle kirjutamist. Vea tekkimisel ilmub SID´le STABILITY CONTROL FAILURE. Viga tekib enamasti manööverdamisel kui rool on enam-vähem lõpuni välja keeratud. Mootori temperatuuri andur, paisupaak ja tagumiste vedrude all olevad kummipuksid said välja vahetatud. Parema tagatule klemmid käisin liivapaberi ja contact cleaneriga üle, sest kehva massi tõttu põlesid lambid tuhmimalt kui peaksid. Temperatuuri andurile lisasin lüliti vahele, et eelsüüteküünlad manuaalselt aktiveerida. Nüüd käivitub nii öelda poolest pöördest iga korraga sõltumata mootori temperatuurist. Panin enda 9-3 täpselt sama süsteemi ja probleemid olid murtud kuni siiani. Üks küünal murdus ära lahti keeramisel...			OSCAR-2019
Novembri esimestel päevadel tuleb neljas Eestimaa linnas esitusele Tõnu Kõrvitsa teos „Lageda laulud”, mis mõni kuu tagasi jõudis Amazoni klassikaedetabeli tippu. Ühe Eesti klassikateose kohta tähendab see enneolematut edu. „Lageda laulud” on kirjutatud Eesti Filharmoonia Kammerkoorile ja Tallinna Kammerorkestrile. Just nende koosseisude esituses ja dirigent Risto Joosti juhatusel kõlab teos hingedepäeval. „Lageda laulud” on üheksaosaline tsükkel koorile ja keelpillidele. Teose tekst põhineb Emily Brontë (1818–1848) luuletustel, mille valis ja tõlkis Doris Kareva. Varalahkunud Brontë räägib oma poeesias lagedatest rabamaastikest ning üksindustundest. 8. veebruaril võetakse eestpalvesse Inglise Kiriku Canterbury provintsi Bristoli piiskopkond ja selle piiskop Mike Hill, samuti Swindoni piiskop Michael Doe. Palvetame piiskop Mike eest tema esimesel aastal Bristoli piiskopina. Samuti palvetame Iirimaa Kiriku Armaghi provintsi Metahi ja Kildare piiskopkonna ning piiskop Richard Clarke'i eest. Täname elu eest kirikus ning palvetame piiskopkonna ja piiskopi eest. Isamaaliidu Lääne-Virumaa piirkonna juhatus esitas 13. juunil valitavasse europarlamenti kandideerima Tunne Kelami, Mart Laari ja Algur Kaerma. Kas koguduseõpetaja ja linnavolikogu esimehe kogemused on piisavad tööks europarlamendis? Algur Kaerma, Tapa Jakobi koguduse õpetaja, Tapa linnavolikogu esimees: Mõningased kogemused tööks Euroopa Parlamendis on vaid praegustel Eestist lähetatud vaatlejatel. Kõigil teistel on ... 20. jaanuaril 1996 algas Ingeri kiriku ajaloo täiesti uus etapp. Iidne kirik sai endale esmakordselt oma rahvusest piiskopi. Toonases kiriku keskuses Kelttos ordineeriti piiskopiks Aarre Kuukauppi. Seni olid piiskopiametit pidanud ikka mujalt tulnud töötegijad, sealhulgas ka eestlased. 20. saj eesti koguduste piiskopid Oskar Palsa ja Aleksander Jürgenson teenisid samuti rasketel aegadel ingeri kogudusi. Aarre Kuukauppi on sündinud 14. veebruaril 1953 Paadjärvil Karjalas Petroskoi lähistel. Kirikuga, mis toona ainult põranda all eksisteeris, sidus teda kodu ja vanemate usk. Eestimaaga tekkis side väga varakult: 1968. a sai ta leeriõnnistuse Narva Aleksandri koguduses. Ise nimetab ta oma vaimuliku kasvamise lätteks Soome Raadio saateid, mida ema igal hommikul kell kuus kuulas. Samuti igapühapäevaseid jumalateenistusi. Suureks eeskujuks oli vanaema Katre, kes alles täisealisena leidis tee Jumala juurde. Ka vennad Viljo ja Eero leidsid tee Jumala juurde, vend Eero on koguduseõpetaja Toksova koguduses. Kindlasti olid tõukejõuks kodused palvekoosolekud, mida ema pidas väga vajalikuks usu ja rahvuse säilimiseks. Hiljem kogus Aarre juba enda poole lapsi pühapäevakooli. Ta osales aktiivselt ka 1977. a ametlikult registreeritud Puškini koguduse noortetöös. Esimesed töötegijad tulid taas Eestimaalt: õpetajad Elmar Kull ja Paul Saar Petroskoi koguduse algust kandmas ja Harri Mõtsnik Puškinis. Ingeri kirik taastus esmalt EELK Ingeri praostkonnana. Eesti iseseisvumise ajaks olid aga kogudused valmis tegutsema iseseisva kirikuna. Siis oli Aarre Kuukauppi juba Keltto koguduse õpetaja. Kelttos tekkis Ingeri kiriku vaimulik seminar, mis kasvatas uusi töötegijaid. Praegune Ingeri kirik on midagi muud, kui see ajaloos kunagi varem on olnud. Esiteks on see ületanud Rootsi ajast päritud piirid. Represseeritud ingerlastest ellujäänud üle Venemaa on olnud sillaks. Ja kuigi Ingeri kirik on muutunud märgatavalt venekeelseks, on see üks reformatoorseid märke, et igale rahvale tuleb evangeeliumi kuulutada tema oma keeles. Ingeri kirikusse kuulub umbes 75–80 registreeritud ja sadakond registreerimata kogudust, kes põhiliselt kogunevad kodudes. Ingeri kiriku hooldada on ka kaks Venemaal asuvat eesti kogudust: Ülem-Suetuki ja Peterburi Jaani kogudus. Ülemkarjasena hooldab neid piiskop Aarre Kuukauppi, olles seega ka eesti rahva käekäigu eest vastutav. Peterburi Jaani kirikus sõlmiti 19. veebruaril 2011 ametlik koostööleping Eesti ja Ingeri kiriku vahel. Tunnustades seda Jumala armust kantud tööd on ka Eesti kirik tänumeeles annetanud piiskop Aarre Kuukauppile oma Teeneteristi I järgu ordeni. Surve ja kannatused lisavad sisemist jõudu. Elava arutelu objektiks on saanud küsimus, et Ingeri kirik saaks laieneda Soome, kus oleks võimalik teenida rahvuskaaslasi. Möödunud aasta 16. septembril ordineeris piiskop Kuukauppi Ingeri kirikus õpetajaks kolm SLEY (Soome Luterlik Evangeeliumiühendus) töötegijat. Ingeri kirik on taas saanud tunnistuskirikuks. Kui 20. sajand oli veretunnistuse aeg, kus punavõimu all hävis ligi 80% rahvast, siis ka 21. sajand suunab oma ründe teraviku ristirahva vastu demokraatia nimel. Sest ainult Kristuse Kirik on võimeline alal hoidma moraali ja püha usku, mida liberalism näeb oma kõige suuremate vaenlastena. Soovime piiskop Aarre Kuukauppile Vaimu väge tema 60. sünnipäeva puhul. Palume õnnistust Ingeri kirikule, mille karjaseks ta on, et see püsiks ja tunnistaks usku just nendes oludes, kuhu ta on asetatud. Ja et armastuse valgus kutsuks Jumala juurde veel paljud rahvad.			OSCAR-2019
Varasemast on autosoomne retsessiivne viisil. Tüüpilised ülekaalulisus, hüpogonadism, vaimne alaareng, retinitis pigmentosa, polüdaktüülia. Kuid nad esineda samaaegselt vähem kui poolteist korda. Enamasti on 3-4 Põhisümptom. Progresseeruv reetina taandarengut viib kanapimedus ja nägemise kaotus. Juba 20 aastat 75% patsientidest pimedaks. On ka teisi kõrvalekaldeid nägemise (katarakt, lühinägevus, optiline atroofia, nüstagm, jne). Rasvumine on näha 91% patsientidest. Muud skeletianomaaliate hulka mikrotsefaalia, brachycephalic. Aitab ühine neeru patoloogia (düsplaasia, tsüstid, nefroskleroosid, glomerulonefriit, püelonefriit). Võimalik südame defekte. Ajal narkoosi ravimite valiku ja meetodeid vaja uurida süsteemset ilminguid. See nõuab põhjalikku eeluuring. Seal on prolaps klapi voldikud süstoli ja klõpsates müra, mis on parim auscultated over the top. Avastati 5% elanikkonnast, mis teeb selle kõige levinum defekt südame patoloogia. Etioloogia ei ole teada, tass on leitud pärilike haiguste erinevate skeleti kahjustused (küfoskolioosi, lk. Marfani jt.). Enamikul juhtudel kliinilised nähud puuduvad. Kuid see tingimus, järgmised tüsistused: mitraalregurgitatsioon, infektsioosne endokardiit, chordae eraldamine, mööduv isheemiline rünnakud, rütmihäired (ventrikulaarsed), atriventrikulyarnaya plokk, ST-segmendi muutused EKG-T-laine ja harva äkksurma. Seal on bradükardia vastupidav atropiini, rütmihäired, kasutades p-blokaatorid. Vihma trombemboolia. Kui anesteesia peaks vältima aktiivsuse suurendamise sümpaatilise närvisüsteemi (tahhükardia ja märkimisväärne erutus), vähendada perifeerset vaskulaarset resistentsust (suurtes annustes barbituraadid ja bensodiasepiinid on ebasoovitavad), vertikaalne asend organismis. Ketamiini ei ole soovitatav. Eelistatavalt lihaslõdvestajad mõjutamata südame-veresoonkonna süsteemi (atrakuuriumiga, vekuroonium). EKG on vajalik, sest suure riski rütmihäired. Eelistatavalt Inhalatsioonianesteetikumid (halotaanita koos opioidide või lämmastikoksiidi). Soovitav on katta antibiootikume. Seda iseloomustab hüperplaasia jukstaglomerulaaraparaadi neerud tõusuga plasma reniini kontsentratsioon, angiotensiin II ja aldosterooni. Arenenud tagajärjel ainevahetuse alkaloos ja hüpokaleemia chloropenia. Vähendatud veresoonte reaktsioon vasopressoreid (angiotensiin II, norepinefriin). Kõige olulisem ilming on ületootmine prostaglandiinide. Ajal anesteesia on vaja uurida toime kasutatavad ravimid raviks see sündroom. On hüpovoleemia häired vee ja elektrolüütide tasakaalu ja CBS. Taustal metaboolne alkaloos, et vältida hingeldamine. Võib eeldada, et rohkem väljendunud hüpotensioon kasutatakse narkoosi. Ärge lõpetage andes kasutatavad ravimid raviks, tööperioodil jooksul. Autosomaalne (domineeriv) pärandist. Tavaliselt tähistatakse macroglossia hingamisteede probleemid, song nabanööri, macrosomia, hüpoglükeemia raske. Tegemist võib olla kerge mikrotsefaalia, vesipea ja immuunpuudulikkuse. Ilmnevad polütsüteemia, hüpoglükeemia tõttu ülemäärast insuliini sekretsiooni (väga iseloomulik sümptom vastsündinud), hüperlipideemia, hüperkolesteroleemia ja hüpokaltseemia. Hetkel on vistseromegaliya (hepatomegaalia nefromegaliya, pankreatomegaliya, vähemalt - kardiomegaalia), samuti emaka hüperplaasia, põie, harknääre. On ka teisi väärarenguid: kaks sarvedega emakas, cryptorchidism, diafragmaalsongast, ebanormaalne kopsu jagunemine kaalul, VSD, extra põrn, soole malrotation. 10-15% patsientidest maksatuumoreid ja neerudes. Kerge vaimne alaareng on tavaliselt seotud hüpoglükeemia. Kui anesteesia on vaja võtta arvesse olemasolevaid patoloogia ja mil määral selle tõsidust. Anomaaliaid ülemise ja alumise lõualuu, macroglossia tekitada raskusi intubatsiooni. Tüüpiliselt anesteesia ajal ja kirurgia samuti operatsioonijärgsel veenisisese glükoosi infusiooni tehakse. Sammu gemiglossektomii võimalik suure verekaotuse, et vaja tsentraalse veeni kateeter. Seda saab kasutada kontrollitud hüpotensioon. Konkreetsed beriberi põhjustatud vaeguse tiamiini (vitamiini B1). Üsna sageli on näha, kroonilise alkohoolikud. See mõjutab kardiovaskulaarsete, kesknärvisüsteemi, perifeerse NA ja seedetraktis. Seal on langus perifeersete veresoonte vastupanu suurenes südame kardiomüopaatia arendada hüperdünaamilise südamepuudulikkus. Vaimu- ja neuroloogilised haigused avalduvad lühiajalise mälu halvenemine, emotsionaalne labiilsus, psühhoos Korsakov, kõnelus, kaotus süvakõõlusrefleksid, lihasnõrkus, kõrvalekalded kraniaalnärve (VI paari - nüstagm), meeleline vaegus. Hävitamine perifeerne mõistvalt kiud võib oluliselt häirida kompenseerivad vasomotoorsesse reaktsioonid anesteesia ajal hüpotensiooni verejooks, ventilatsioon, muutused kehaasendit. Hetkel on vähenenud soolemotoorika, iiveldus ja oksendamine. Intravenoosne manustamine tiamiini (B}) taastab kiiresti veresoonte toonus, võib süvendada südamepuudulikkust. Ehk kasutamine südame glükosiidid. Kopsuhaigus põhjustatud tolmu sissehingamine sisaldavad berülliumi ühendid. Hetkel on kopsufibroosi, krooniline kopsuhaigus. Patsiendid võivad saada steroidhormoonid. Äge või alaägeda seotud haiguse täiskasvanute T-rakkude, lümfadenopaatia hepatosplenomegaalia, nahailmingud, kaasates protsessi perifeerse vere ja hüperkaltseemia. Haruldane patoloogia, päritud autosoomne retsessiivne viisil. Puudumise tõttu teatud glükoproteiinid pinnal vereliistakud, mis on retseptorite fibrinogeeni ja von Willebrandi antigeeni. See põhjustab häireid liitmise ja haardumist vereliistakud. Avaldub sagedased verejooksud. Tavapärane hemostaatiliste ravimid ei ole mõtet rakendus seetõttu, et peatada verejooksu vajavad vereülekannet vereliistakute. Kuid korduvaid vereülekandeid on tavaliselt ebaefektiivne, sest arenevate allooimmunizatsii kasutusele vereliistakud, mille tulemuseks on nende eluiga on oluliselt vähenenud. Kaasasündinud edastatud autosoomne retsessiivne viisil patoloogia avaldub hüpertelorism, mikrootia koos atreesia välise kuulmiskanali, mikrotsefaalia, syndactyly sõrmede, südame defekte, kõrvalekalded selg. Esinemine suulaelõhedega, mikrostomii ja hüpoplastilise alalõua võib tekitada raskusi intubatsiooni. Fibreoptic intubatsiooni võib kasutada. Ekstubatsiooni viiakse läbi pärast täieliku taastamise teadvuse. See on haruldane patoloogiat. 75 kuni 90% neist on sündinud surnud või sureb esimesel päeval. Ainult 6% on tekkinud eraldamine. Enamasti on coalescence rinnus (nn torakofagami) ja kõht (abdominofagi), vähemalt - juht (kraniofagi) ja vaagna (ishiofagi). Sõltuvalt arvu jäsemete ishiofagi jagatud bi-, tri- ja tetrapusov. Enne jagunemise läbi üksikasjaliku läbivaatuse. Võimalik raske intubatsiooni ja neerupealiste puudulikkus. Mõnel juhul on soovitatav läbi viia intubatsiooni meeles, kuigi kasutamist lihaslõõgastid eelistatav. Ajal intubatsiooni veel üks kaksik ventilatsioon läbi teise maski. Anesteesia tavaliselt toetatud opioidide suuri annuseid või sisse hingatud anestesioloogia. Induktsiooni Puudutus gaasi pikem tõttu suurem jaotusruumala. See nõuab suuri summasid anestesioloogia. Järelevalve ventilaatorit ja iga kahe läbi eraldi. Vajab jälgida otsest kontrolli vererõhu, tsentraalse venoosse rõhu oksimeetria, Kapnograafia-, EKG, temperatuuri ja uriinierituse. Selleks, et vältida vigu, soovitatakse värvikoodiga voolikud ja hingamine monitoreyh jooned. Verekaotus operatsiooni ajal viib verekaotus teistes kaksik. Vajab täpset arvestust kaotanud verd. IF 01:50 000-1: 200 000. Haigus on seotud häirega DNA sünteesi. See edastatakse autosoom retsessiivne viisil. See avaldub väike tõus koos proportsionaalse kere, kitsas nägu mikrotsefaalia ja dolichocephaly, suur nina, punetus näole kujul liblikas. Seal on hüpoplastilise põsesarnad, gipertihoz, polüdaktüülia. Võimalik IgA puudulikkusega ja IgM. Suurenenud vastuvõtlikkust infektsioonidele hingamisteede ja kõrva kasvajad lümforetikulaarne elundite ja seedetraktis. X-ray kiirgus võib kahjustada rakke, nii röntgenuuringus välistatud. Eeldatavasti autosoomne dominantne ja autosoomne retsessiivne tüüpi pärandist. Kas puhas eritroiitarnoy aplaasia, mis avaldub väljendas tõsist aneemiat esimese elukuu jooksul. Koostise normaalne leukotsüütide ja trombotsüütide. Selgus järsku vähenemist või puudumist erütroidrakke luuüdis normaalses müeloidse ja megakarüotsüütsed kapsas. On ka kaela voldid, sõrme anomaaliatest, mõnikord VSD. Tunnustatud haigus enamasti vanuses 3 kuud, vähemalt 6-12 kuud. Reis suurenemist aneemia sageneb pulss, on suurenenud südame välja südamepuudulikkuse ja raske kopsupõletik. Maksa ja põrna kasvas vaid südamepuudulikkuse või hemosiderosis. Raviks erütrotsüüte kasutatakse kortikosteroide. Pikaajalise ravi vereülekanne toimub hemosiderosis siseorganeid. Tüüpiliselt hemoglobiini jooksul 20-80 g / l, normaalne punalibled on halvenenud luuüdis erütroblastid. Kombinatsioon tümoom ja müasteenia. Running Preoperatiivseks aneemia. M: F - 1: 1. Kui anesteesia võetakse arvesse ravimite toimet kasutatakse raviks, et optimeerida kudede hapnikuga säilib ra02 ~ 100 mm Hg ja südame väljundi tõttu. Varasemast on autosoomne retsessiivne viisil. Tundub sünnihetkel kehakaalu vähenemist ja pikkuses defitsiit, sügav lihashüpotoonia kuni atoonia, vähenenud või puudub kõõluste, imemiseks ja neelamisrefleks. On olnud ülespuhutud, tasane, silmalaugude ja kõrge laup, näo, micrognathia, lame pea, suured Fontanelles, kõrge Kaarjas suulae, katarakt, glaukoom, nüstagm. On hepatomegaaliat, maksatsirroos, südame haigused ja suurte laevade (avatud arterioosjuha, VSD, koarktatsioon), ebanormaalne suguelundid, jäsemed, aju väärarenguid. Vihma maolukuti stenoos, krambid, verejooks diathesis. Iseloomustab neerupuudulikkus, Hüpoprotrombineemia, suurenenud tundlikkus lihaslõõgastid. Pärilikud haigused edastatud arvatavasti autosoomne retsessiivne viisil. On olnud mitu näokolju anomaaliad: brahiotsefaliya, hüpoplaasia midface allavaje, hüpertelorism, lai nina sild ja ninaots, hüpoplaasia ülalõua prognathism, kõrge Kaarjas taevas submucosa rasshelina suulae, lõhki kurgunibu. Vead näo kolju võib põhjustada raske intubatsiooni. On esotropia ja nüstagm, lehter rinnal. Täheldatud vaimne alaareng, krambid. Põletik puutumata sidekoe ja seinad ümbritseva keskmise suurusega arterite ja veenide, eriti jalad. Kaasa teevad tromboosi sulguse põhjustab tavaliselt gangreenita. Tavaliselt leidub mehed vanuses 20-40 aastat, enamik juute. Põhjus ei ole teada. Seal seoses suitsetamisega. Jahutamine ja vigastuste kaasa ka progresseerumist protsessi. Kliiniliselt on raske eristada ateroskleroosi. Diagnoos valmistatakse biopsia vaskulaarse seina. Tavaliselt see avaldub veresoonte spasm ja valu. Ka laevade jäsemete võib kaasata aju, südame ja mesenteerseid laeva. Sageli täheldatakse rändavad tromboflebiit alajäsemete. Seal on bronhiit ja emfüseem, perifeerne vaskulaarne puudulikkus. Vererõhu mõõtmised võivad olla ebatäpsed (liialdatud). Ravi seisneb loobuks suitsetamisest ja välistades muud faktorid. Ispolzoanie kortikosteroidide ja laiendavad ravimid ei ole alati tõhus. Tehke sympathectomy kohta L1-3 tasandil. Kui anesteesia toru kõrvaldada tegurid, mis võivad kahjustada isheemilise jäseme: millega operatsioonilaual, et säilitada optimaalne temperatuur tegutsevad tuba, soojendab sissehingatud gaasi. Optimaalne vererõhumonitooringul kasutades Doppler sensor, Arterikateeter vererõhu kontroll ei ole soovitav. Suitsetajad võib kõrgenenud carboxyhemoglobin, mistõttu võib esineda nihkele hemoglobiini dissotsiatsioon kõver vasakule, mis vähendab ka hapniku transporti kudedesse. On vaja kontsentratsiooni tõstmine hapnikuvaru. Ole teadlik võimalikest sünergiline vasodilataatorite ja anesteetikumid, samuti vajadust täiendava manustamise SCS. Kui kasutate lokaalanesteetikumidele vasopressoreid välistatud. Raamat annab mehhanismid südame löögisageduse määruse analüüsimeetodid südame löögisageduse muutlikkus, funktsionaalsed katsed protokollid, lastel Äge südamepuudulikkus. Vältimatu arstiabi. Südame tegevuse häired. Harva südamelööke. Sagedased südame kokkutõmbeid. Spasmilise kokkutõmbumine südame. Müokardiinfarkti. Stroke. Südame massaaž. Side vahel manustamine südame glükosiidid, digoksiini taset seerumis ja sagedus rütmihäired, mida peetakse ilminguks mürgistusest südame glükosiidid, on uuritud perspektiivuuring Goren Denes [53]. Vastavalt autorid tõttu südameglükosiidid rütmihäired täheldati 10 69 patsientidel Holter monitooring. Ei ole ühendatud leiti Kardiaalne äkksurm võib olla tingitud bradüarütmiad 15-20% juhtudest. Kui juhtivust rikkumise põhjustatud pöördumatu strukturaalsete kõrvalekallete patsientidel juhtehäiretest on südame äkksurma võib olla põhjustatud vatsakese tahhüarütmiale. Juht südame rütmihäireid muidugi seisukorra paremaks patsientidel bradüarütmia ja võib vähendada suremust. Soovitused Esmane ennetus äkksurma - on keeruline farmakoloogilise ja muud meetmed, mille eesmärk on vältida äkksurma patsientidel suurenenud risk selle toimumist, kuid ei ole esinenud elustamise kohta kodade virvendus / laperdus või vatsakeste hemodünaamiliselt ebaefektiivne ventrikulaarne tahhükardia. tähtsust Aastatel 1997-2001, Ukrainas. Instituudi kardioloogia. Strazhesko Sciences Ukraina viidi läbi tulevane 4-aastase uuringu, et määrata sõltumatuteks riskifaktoriteks äkksurma patsientidel pärast ebastabiilse (progressiivne) stenokardia. Järelkontrolli ajal, 44 392 patsiendil äkksurma. Pärast mitme muutujaga regressiooni Hüpertensioon hüpertensioon WG rhythmogram BP vererõhku, südamerütmi PC astma astma CA südame rütmihäired WRC varieeruvus teelõigud SBP süstoolne vererõhk videokonverentsi äkksurma SAS sympathoadrenal VNS süsteem on autonoomse närvisüsteemi Loote südame löögisagedus on kõige täpsem ja objektiivseks näitajaks loote heaolu on tapaeelsetest ja intrapartum perioode. Auskultatsioon loote süda määr kehtib alates XIX sajandi [Mayer 1818; Kargarades, 1822], algul tavalise stetoskoop ja hiljem - spetsiaalne sünnitusabi stetoskoop laia kella. Kuid väheste andmete viinud auskultatsioon OP - mingi supraventrikulaarset tahhüarütmiale iseloomustab koordineerimata kodade elektrilise aktiivsuse, millele järgneb halvenemist kontraktiilne funktsioon. AF on kõige levinum püsivalt südame rütmihäired, mille sagedus suureneb koos vanusega. FP moodustab umbes ja haiglaravi südame rütmihäired. AF kaasneb sageli Ägeda ja kroonilise südamepuudulikkuse, on soovitav samaaegselt manustatud nii allopaatilistele ja homöopaatilised. See homöopaatiline ravim võib toimida peamine terapeutiliste ainetega, näiteks traumaatiline müokardiit, endokardiit, või luua soodne tausta toime südameglükosiidid ja teiste kemoterapeutikumidega, nagu Südame rütmihäired on häired sagedusega, rütm ja (või) jada südame kokkutõmbeid: kiire (tahhükardia) või aeglustades (bradükardia) rütmi, emaka kokkutõmbeid (lööki), korralagedus rütmiline aktiivsus (kodade virvendus) jne D. tahhükardia - kolm või rohkem. järjestikuse südametsükli sagedusel 100 minutis või rohkem. paroxysm - Mõõtmine südameglükosiidide enamikus kliinikud läbi radioimmunotestiga [30]. See meetod on mitmeid puudusi, sealhulgas võimalike vigade seostatud jäänuseid seerumi või plasma raadioisotoopide, diagnoosimiseks kasutada. Kuigi vahel seerumitasemed südameglükosiidid ja nende farmakoloogilise toime ilmselt on			OSCAR-2019
Ühine stereotüüpide kirjeldab hoolitsevad naised ja mõistvalt, näitavad, et nad peaksid olema rohkem kui mehed, et aidata teisi, samas kui meta-analüüsi sotsiaal-psühholoogiline valmisolek uuringud aitavad läbi Igli ja Crowley (Eagly & Crowley, 1986), selgus, et sageli teisi aidata ainult mehed, mitte naised. Autorid atribuut see tulemus on asjaolu, et tüüpiline sotsiaal-psühholoogilise uuringu abivalmidus hõlmab luua olukordi lühiajalise abi võõras, just need, kus mees on tõenäoliselt anda vajalikku abi. Vastavalt Igli ja Crowley (1986) viisid läbi meta-analüüsi nad kinnitasid, et mehed ei erine naiste valmisolekut aidata, kuid on soolisi erinevusi hoolitsemisega, mis sõltub tegevuse laadist aidata. Erinevus tüüpi abi mehed ja naised saaksid aru, olles kaalunud erinevaid sotsiaalseid rolle, et mehed ja naised elavad. Tuletame meelde, et vastavalt teooriale sotsiaalsete rollide Igli ole erinevusi meeste ja naiste teha need hõivata erinevaid sotsiaalseid rolle, vaid pigem tänu erinevust sotsiaalsete rollide meeste erinevad naised. Seoses samme, et aidata seda olukorda võib kokku võtta: reeglid, abistajatele erinevad meeste ja naiste rollide. Näiteks naiste soorollide vajab naist hoolitseda isikliku ja emotsionaalse teiste vajadusi ja aidata neil saavutada eesmärke ( "hooliv abi"). Näitleja julgustab ilminguid "kangelaslik" tüüpi abi, sealhulgas ebatavalisi ja riskantne tegevuste salvestamiseks ja "Knights" abi liiki: aidata kandvale naisele raskust hoida ukse lahti. Naised eelistavad kodumaiste rolli, rolli sekretäri või õde, need, kus on vaja, et aidata inimestel saavutada eesmärke. Mehed seevastu sageli võib näha rollid vajavad kangelaslik abi (nt tulekahju, politsei, sõjavägi). Tulevikus Igli ja Crowley (Eagly & Crowley, 1986) näitas, et sellised rollid aitab kaasa erinevate oskuste seotud abi. Pilyavin ja tema kolleegid (Piliavin et al., 1981) selgitas soolisi erinevusi abi nii hinna-kasumi. Pärast oma mudeli, aitame puhul, kui me usume, et kasu abi ületab hinna, mida me rakendame seda. Mehed ja naised määratleda erinev hind ja kasu, sõltuvalt soovitud rakendus füüsilist jõudu ja sellega seotud tegevuse ohtu. Näiteks mitmeid uuringuid läbi metroo, nõutud sekkumine oli see, et selleks, et äratada langenud meest. Pole ime, et selliseid uuringuid on saadud olulisi näitajaid soolisi erinevusi, millest järeldatakse, et mehed rohkem valmis teisi aitama (Piliavin & Unger 1985). Teatud liiki abi vastavalt Igli ja Crowley (Eagly & Crowley, 1986), võib olla rohkem või vähem omased teatud sugu, ja nagu on näidatud Pilyavin ja Unger (Piliavin & Unger, 1985), mis vastab põrandale Selline abi on tajutav millel väiksema hinnaga. Väljaõppe käsiraamat, valmis osakonna Pedagoogika sõjalise Ülikool, arutleb ajaloolisi ja pedagoogilisi aspekte teooria ja praktika haridus sõjaväelaste Vene armee aluseid haridus, teooria haridus ja sõjatehnika tänapäeva tingimustes ja selle parandamise võimalused. Eesmärgid, eesmärgid, põhimõtted, meetodid ja vormid haridus relvajõudude Käsiraamat on mõeldud põhjal on "Concept of Education Vene Föderatsiooni relvajõudude sõjaväelased" (lisa № 3 ordeni Kaitseministeerium Vene Föderatsiooni № 70 11. märts 2004), mis on süsteem, arvamuste, kontseptsioone, mõtteid, eesmärkide seadmine, prioriteetsed suunad, põhimõtted, meetodeid, vorme ja nende vahelisi seoseid valdkonnas sõjalise hariduse. Peamine eesmärk Moraal ja psüühiline seisund - seisund emotsionaalne ja tahteline seotud isiku sõdur, väljendub ajateenistuse ja võidelda tegevuse tõttu oma juhtiva motiive, sealhulgas otsustav roll sotsiaalse, moraalse ja isamaaline. " Kõrge MPS iseloomustab moraalselt mõtestatud vaimne suunatud sõjalise jõu, et lahendada probleeme, ja Objekti töö korraldamisel täidab psühholoogiline töö sõjaväes. Aines töö on protsess, psühholoogilise rehabilitatsiooni ja taastusravi sõdurite PTSD kaitseväeteenistusest Vene Föderatsiooni. Eesmärgiks on uurida teoreetiliste ja praktiliste aspektide süsteemi taastusravi sõjaväelased. Sisu: Military-traumaatiline stress ja selle tagajärjed. Üks alustalasid lahinguvalmiduse ja võidelda võime ühikut (laev) kõrge moraal väed. Sellest on saanud üldtunnustatud tegelikult tänapäeva tegevust kaitseväes, koolitus väed ja jõud kogu tsiviliseeritud rahvaste. Näiteks käsiraamatus kombineeritud NATO ATP 35 / A / "Basics of võidelda tööhõive koosseisude ja üksused maavägede riikides Tellimus RF Ministry of Defense, 1995 № 226 "About organite haridustöö Relvajõudude." 2. Ordu RF Ministry of Defense, 1995 № 235 "On parandamine haridustöö Vene Föderatsiooni relvajõudude" 3. Selleks RF Ministry of Defense, 1994 № 202 "About kasutuselevõttu tegevus professionaalne psühholoogiline valiku relvajõudude juhtkond." 4. Ordu RF Ministry of Defense, 1998 № 440 "süsteemi töö Vastavalt hariduse sisu mõistetakse relvajõudude tervikuna peamised liigid ja suunad haridus: riigi patriootlik, sõjavägi, moraalsete, õiguslike, majanduslike, esteetilise, kehalise ja keskkonnakaitse. Riigi-isamaaline kasvatus - mõjutades väed järjekorras tekkest ja arengust isiksus, kellel Outreach määrab suures tõhusust kogu haridussüsteem personali üksused, motivatsiooni igapäevase tegevuse väed. Eestkoste - sihikindel laiaulatuslik kasutamine sõjaväevõimude, sõjavägi, meedia ametnikud ja ensigns (vahistamismäärus ametnikud), tööriistu ja tehnikaid Haridus personali relvajõudude põhineb sätted ja nõuded on sätestatud: - põhiseaduse ja seadustega Venemaa; - Presidendi seadlused ja määrused Venemaa; - Vene Föderatsiooni ja sõjalise vande sõjalise määruste relvajõudude; - Mõista ja direktiivide vastavate komandöride Väljaõppe käsiraamat paljastab teooria ja praktika haridus sõjaväelased relvajõudude Vene Föderatsiooni. See annab ülevaate struktuuri, sisu ja meetodid sõjalise hariduse kaitseväeteenistusest põhjal kaasaegse saavutusi üld- ja sõjalise hariduse ja psühholoogilise teadused. Raamat põhineb terviklik kontseptsioon isiksuse sõdur kogu Pärast Teist maailmasõda arengut sõjalise psühholoogia läks eri suundades, peamised on: I. Probleem Nõukogude sõduri identiteet: a) seaduste ilming ja teket isik, sisu vaimne sõdalane välimust, tema põhilised omadused ja funktsioonid; b) uurimus seaduste toimimise psühholoogilisi protsesse sõdur Professiologicheskaya praktika, mis peegeldab keerukust ja interdistsiplinaarsus selle teoreetiline alus, erinevad erinevatel teemadel, tasemed selle korraldamist, juhtimist ja ülesandeid erialase tegevuse. Niisiis, probleem kirjeldus professiograficheskogo sõjalise erialade lahendab peastaabi peastaabi relvajõudude ja käed,			OSCAR-2019
Kuidas mäletame varasemaid elamusi? Mida vanemaks ma saan, seda rohkem vaatan selja taha. Ehk polegi palju enam ees veel ootamas. Sain ju just 85 aastat täis. Mälestusi on palju, häid ja halbu. Aga on lünki selles, mida tahaks mäletada. Neid lünki olen püüdnud täita, kui võimalik, küsitledes samavanu sõpru ja sugulasi. Aastakümneid olen tegelenud sugulaste ja sõprade elulugude korjamise või lindistamisega. Tegin hästi, et alustasin seda oma tädide ja onude mälestuste säilitamisega paberil, sest tundsin, et nende aeg elavate seas on piiratud, ja pealegi näis ajaga nende mälu puudulikumaks muutuvat. Siis järgnes tung ja võimalus koguda ja toimetada minu Tallinna algkooli ja Saksamaa põgenikelaagri gümnaasiumi koolivendade-õdede elulugusid, nagu nad neid mulle kirjutasid. Need on vihikutes ja raamatutes asjaosaliste kodudes ja mõned on isegi raamatukogudes. Kõige raskem on mul oma enda esimesi aastaid paberile panna, sest need, kes mind sellega aidata oleks saanud, on juba kaua manalas. Väga ähe kerkib silmade ette. Näib, et mu kõige varasemad mälukillud on juhustest, kui tundsin kartust ja hirmu. Aga vastandina ei kerkinud mu silmade ette hetkeid, kus oli kehalist valu, kuigi see oleks pidanud loogiline olema. Meil on ajus mingi algoritm, mis automaatselt kustutab mälestused valudest, kuigi teame, et seda pidi ju olema. Nende mälestuste kaotus on võrdne sellele, kui vajutame arvutil „delete“ nupule. Aga mälud hirmust püsivad. Mu kõige kaugemas mälupildis istun ma suure seenekuhja kõrval. (Kui suur ta tegelikult oli, on küsitav, sest olin ju vaid kahe- või kolmeaastane põngerjas.) Mu kõrval istub teenija ja on videvik. Koht on raudtee ja külavahelise tee ristmikul. Meid ümbritseb mets. Tean, et isa ja ema olid oma varasema saagi jätnud tee kõrvale koos minuga ja olid tagasi metsa läinud. Mu teenija ütleb mulle: „Loodan et su vanemad ära ei eksi ja meid üles leiavad, enne kui pimedaks läheb“. Mind valitseb HIRM! Mis juhtuks, kui nad meid ei leia? See juhtus Aegviidus, kus suvitasime. Muidugi leidsid nad meid, aga sellest õnnelikust kohtumisest pole mul midagi mälupildis. Tõendiks, et nad meid leidsid, on ju see, et kirjutan seda siin ja ei jäänud Aegviidu huntidele õhtueineks. Isal oli tark mõte just ristteele määrata me kohtamispaik. Mu teine mälestus on samast suvest. Mu mälupildis ümbritseb mind vesi ja ma vajun, vajun sügavale. Ma liigutan käsi, aga midagi ei juhtu. Mu silmade ees heljub rannarätt. See on valge ja tal on mustris tollisuurused ruudud. Neis korduvad värvid triipudena: sügav sinine, oranž, kollane ja punane. Mul pole mingit tuge. Mind valitsevad armetuse tunne ja HIRM! Sellega lõpeb mu mälu pilt. Kuidas see moment lõppes, seletati mulle palju hiljem. Ühe suvekodu ees oli paisutatud ojake suplemiseks oli ühele poole oli ehitatud puust platvorm. Mu vanemad ja sõbrad seisid sellel ja ma hullasin nende ümber. Siis olin kaotanud tasakaalu ja olin vette kukkunud. Mu tädipoeg Ülo õngitses mind älja nähtavasti enne, kui vett sisse hingata jõudsin. Paar aastat hiljem suvitasime hotellis Ontika ligidal. Sellest mäletan natuke rohkem. Hotell asus paekivi kõrgendikul Soome lahe ääres. Ida poole oli näha jõujaama korsten. Hotellist viis jalgtee alla mere äärde, kus sai kividele vaatamata supelda. Isa viis suvitajaid tihti matkama. Ta kutsus mind ka kaasa tulema, aga ma mäletan, et ma küsisin alati, et kui kaugele viib matk. Kui oli rohkem kui üks kilomeeter, siis ma ei läinud kaasa. Samas hotellis suvitas samal ajal suur grupp Soomest tulnud tütarlapsi. Mind ei lubatud üksi alla randa minna, aga lubati, kui oli ka teisi suplemas. Mul on meeles, et ükskord, kui alla sain, olid seal need Soome tütarlapsed suplemas – ja alasti. Aga olin nii häbelik, et jooksin paanikas kohe tagasi hotelli. See oli omamoodi hirm. 1994 sõitsin sinna paekaldale sõpradega autos. Hotelli polnud enam, sest kõik rannaäärsed hotellid ja suvekodud olid hävitatud nõukogude ajal. Tütarlapsi ka ei olnud enam, kuid püüdsin ette kujutada, kuidas nad kord rannakivide peal hüpates kilkasid külma lahevett üksteisele pritsides. Mõtlesin, mis nendest sai selle möödunud viiekümne aasta jooksul, et kas nad ikka saavad veel nii rõõmsalt kivilt kivile hüpates hullata. Viimane mälukild enne kooliealiseks saamist on Tallinnast, kui elasime hoovimajas Narva maanteel. Ma mängin oma naabripoisi Jüriga. Tal on tinasõdurid 19. sajandi mundrites. Peame põrandal ägedat lahingut, nihutades oma sõdureid edasi ja tagasi. Kuidas aga märgistada, keda tabas surmav kuul? Otsustame, et hammustame langenud sõduri pea ära. Varsti taipame, et see polnud hea mõte, sest järgmiseks korraks pole meil enam “elavaid” tinasõdureid. Selles mälukillus küll polnud ei hirmu eaga valu, aga kasutasime mingit otsustamisvõimet. Kuidas teha kindlaks, et kas hirm või valu on tähtsam mälu loomises? Mis mind otsusele viis, oli juhus mu Tallinna kodus. Ma ei mäleta, et mu isa oleks mind kunagi karistanud, see jäi ema hoolde ja mul tuleb sellest vaid üks juhus meelde. Olin midagi halvasti teinud. Ei mäleta mida, aga oli küllalt halb asi, sest ema käskis mind minna magamistuppa kahhelahju juurde. „Lase püksid alla!“ ja siis ilmus rihm. Ma ei mäleta, mille eest sain karistada, ma ei mäleta valu, aga ma mäletan hetke, kui seisin hädiselt nuttes küttepuude kasti kõrval, oodates esimest hoopi. Mõteldes selle artikli teemale, mäletan nii vähe mu esimestest aastatest. Võibolla mu mälu oleks parem, kui ma poleks nii võidukas olnud ja paljude tinasõdurite päid ära hammustanud. Lugeja, mis on peidus sinu mälus su esimestest aastatest? Millega on need mälupildid seotud? Kas hirmu või valuga või hoopis mingite lõbusate juhtumistega?			OSCAR-2019
Autor: Therese Huston Ilmumisaeg: 20.05.2018 Kirjastus: Äripäev Lehekülgi: 352 Raamatuklubi: Äripäeva raamatuklubi Kas naise ja mehe raskete valikute langetamise kogemus on erinev? – Nagu öö ja päev, algusest lõpuni. Meeste ja naiste lähenemine on erinev, kuigi mitte tingimata selle poolest, mida me oleme harjunud arvama. Stress? – See paneb tegelikult naisi rohkem keskenduma. Enesekindlus? – Eluterve annus eneses kahtlemist toob kaasa palju paremad otsused. Ning hoolimata populaarsest väärarvamusest on naised niisama otsustusvõimelised kui mehed – kuigi nad võivad maksta selle eest kallist hinda. Miks aga tekib tõeline veelahe siis, kui otsus on tehtud? Miks me kipume naiste otsustes kiiresti kahtlema, kuid samas meeste omi tunnustama? Miks raiutakse mehe puhul hea otsustaja reputatsioon kivisse juba pärast üht suurt proovikivi, aga naine peab end ikka ja jälle uuesti tõestama? Raamat toetub naiste kaasahaaravatele lugudele ja kogemustele ning samuti faktidele, mida teadus selle teema kohta pakub. Kognitiivpsühholoog Therese Huston murrab müüte ja avab arutelu, kuidas saaksime oma harjumusi, eelarvamusi ja strateegiaid muuta, mitte ainult selleks, et kasutada igaüks oma võimalusi maksimaalselt ära, vaid ka selleks, et muuta kultuuri ning jõuda terves ühiskonnas parimate otsusteni – olenemata sellest, kes neid teeb. Juhilt oodatakse otsustamist ja see on tulemuse eest vastutamise kõrval teise tegevusena n-ö tema palga sees. Kas mehed on loomu poolest tõesti otsustavamad kui naised? Teadlaste seas ei ole vaidlused selles küsimuses lõppenud, aga praegu paistab vastus olevat, et arvatavasti mitte. Üldiselt arvatakse organisatsioonides, et naised hoolitsevad ja mehed juhivad. Kas naistele omasem koostöövalmidus ja parem intuitsioon olukorra hindamisel ei sobi ärimaailmas otsustamisega kokku – nendel teemadel kirjutab Ameerika kognitiivpsühholoog Therese Huston oma raamatus „Kuidas naised otsustavad“. Selle raamatu esimene ülesanne on küsida, missugusteks otsustajateks me naisi peame. Mille poolest nii meeste kui ka naiste arvates nende otsustamine erineb? Mida me peame otsustamise juures naiste tugevateks ja mida nõrkadeks külgedeks? Raamat vastab neile küsimustele rahvusvaheliste uuringute tulemuste ning ka naiste endi lugude põhjal. Iga peatüki lõpus on teema lühidalt kokku võetud, mis võimaldab lugejal lihtsalt asju enda jaoks üle korrata. Samuti on igal teemal võimalus ka küsimustike abiga oma suhtumist hinnata. Raamat ainult ei küsi, vaid pakub ka tasakaalukaid lahendusi. Raamatu algul käsitleb autor Singapuri äriülikooli teadlase Brescolli uurimust, mis näitab, et mees ja naine võivad ühel ja samal viisil öelda üht ja sedasama asja, kuid ikkagi kaldume mõtlema, ilma ise oma alateadlikku eelhoiakut tajumata: „Sellest mehest võib tõepoolest asja saada, aga sellest naisest ei tule küll muud kui tüli.“ Uuring kinnitab, et oleme 21. sajandil endistviisi piiravate uskumuste ja soostereotüüpide küüsis. See raamat aitab meil neid teemasid teadvustada, leida lahendusi ja saada seeläbi targemaks juhiks. Autor ise ütleb eessõnas, et see raamat on mõeldud kõigile naistele, kes hoolivad oma karjäärist. Siit peaksid oma küsimustele vastused leidma kõigis tööelu etappides naised, nii need, kes esimesele täisajaga töökohale kandideerivad, kui ka need, kes karjääri keskel ametipuhkuse võimalust kaaluvad. Usun, et see raamat on kasulik ka meestele, kes tahavad teha oma organisatsiooni võimalikult tugevaks ja hoolivad enda ümber olevatest naistest. Soovitan seda raamatut, kui tahate juhina andekaid naisi oma organisatsioonis hoida ning vajate strateegiaid, kuidas muuta organisatsioonikultuuri nii, et naiste otsuseid hinnataks õiglaselt ning teie organisatsioon oleks mitmekesisem ja soolistest eelarvamustest vabam. Väga oluline osa raamatust käsitleb kriitilistes olukordades otsustamist. Autor selgitab, et pingeolukorras lähenevad mehed ja naised riskantsetele otsustele väga erinevalt ning toob näiteid olukordadest, milles korraga on otsustajate hulgas nii „riskialtid“ mehed kui ka „riskiteadlikud“ naised. Kui otsustajate hulgas on rohkem naisi, suudab organisatsioon tõenäoliselt väikestele pingetele osavamalt reageerida ega lase neil suurteks kriisideks kasvada. Kui vaadata ka Eestis tehtud uuringuid, siis võib näha, et üks põhjuseid, miks naisi on juhtidena vähem kui mehi, on naiste väiksem usk enda võimetesse. Raamatus on sellest pikemalt juttu ning autor annab ka nõu, kuidas ja millal „enesekindluse nuppu“ kasutada. Autor analüüsib, et naiste enesekindluse lõhe on suurim valdkondades, mida ühiskonnas peetakse mehelikeks või naiselikeks. Seda teemat on hea lugeda just neil inimestel, kes tegelevad juhtide värbamise ja edutamisega. Kindlasti võib see raamat aidata nii meestel kui ka naistel otsuste langetamist parandada ja ma loodan, et me leiame ka Eestis naisi üha sagedamini otsustajate seast. See raamat saab siin abiks olla. Suhtusin alguses suure eelarvamusega ameerikalikku eneseabiraamatusse „Kuidas naised otsustavad“. Kartsin, et tegemist on järjekordse „Naerata rohkem ja siis oledki nagu mees“-tüüpi mannavahuga. Aga ei ole! Umbusk asendus mul lugedes üsna kiiresti ahaaelamustega: „Miks ma küll seda varem ei teadnud!“ või „Täpselt nii juhtus mu endaga!“ Neuroteadlasest autor, professor Therese Huston kirjeldab nimelt mitte niivõrd naiste ja meeste erinevusi, kuivõrd hoopis sarnasusi. Kardan, et nii mõnigi naine ei tunne oma tugevusi – selle raamatu abiga saab need endas hästi esile tuua. Julgustust annab tõsieluliselt lai palett kirjeldusi naiste täiesti põhjendamatult halvemaks hindamisest, eriti võrreldes meestega. Teadmine, et sind pole kuidagi kehvemaks loodud, annab ehk meelekindlust ja jõustab Eesti naisi tegema rohkem seda, mida nad ise tegelikult teha tahavad. Naissoo kohta kasutatavad piiravad ja takistavad stereotüübid tekitavad kahju nii naistele endile kui ka kõigile teistele. Igapäevaste kahjude kohta on raamatus ridamisi elulisi, tõenduspõhiseid näiteid – alates Credit Suisse’i uuringust, mis põhineb pea 2400 rahvusvahelise korporatsiooni 2005.–2011. aasta äritulemustel, kuni kirjelduseni sellest, milliste mõtete tekkimise tõttu võib ostja kaubanduskeskuses teepaki eest põhjendamatult suure summa välja käia. Huston osutab elugiidina naiste ümber iga päev toimuvale: kuidas märkamatute võtetega tarku ja tugevaid naisi otsustamisest eemale tõrjutakse või kus naised ise kergesti alla annavad, kuidas naisi põhjendamatult kritiseeritakse või kuidas naised ise liiga kriitilised on. Iga mure lahendamiseks annab professor Huston selged juhised. Praktilised nõuanded kõlbavad hästi ka meestele, kuna põhinevad inimmõtlemise teaduslikul analüüsil. Üht äratundmishetke kogesin näiteks siis, kui lugesin värbamisvestluste hindamisest ja selle põhjal otsustamise karidest. Ehkki olen aastaid kasutanud värbamisel proovitööd, oskan nüüd struktureeritud värbamisvestlust paremini analüüsida, mis omakorda aitab teha õigema otsuse. Kõige rohkem võiks raamatust kasu olla nii nais- kui ka meessoost kõhklejatel – nii neil, kes iseendas kõhklevad, kui ka neil, kes on naiste suhtes umbusklikud.			OSCAR-2019
Neid 100-150 aastat tagasi sitasti ehitatud maju, millel torm katuse viinud või muidu kokku kukkunud, sa ei näe enam. Seepärast sulle tundubki, et siis ehitati paremini. Arvestada tuleb asjaoluga, et kliimamuutuse tõttu tormid muutuvad järjest tugevamaks ja pikemaks. Tormid võvad kasvada sellisteks, mis viivad katuse koos majaga. Teadmiseks: Tuule- ja päikeseenergia kinnipüüdmine on otsene kliima muutmine. Kui me püüame kinni ja salvestame päikeseenergia, tähendab see, et looduslikult õiges koguses meile ettenähtud päikeseenergiat ei jõua enam planeedile. No ja päikeseenergia ... khm ... nüüd 2 päeva on päikest olnud aga muidu on see eestlase jaoks lihtsalt üks sõna sõnaraamatus ja asi mida harva nähakse. Samas on teada, et kui kuskil on üks vurr, siis peab olema ka samas mahus muud energiaallikat, sest vurri peale ei saa kindel olla. Ja ... kui me räägime ökoloogilisest jalajäljest, siis tõesti, vurril ka päikesepaneelil korstent ei ole kui selleks, et need riistapuud tekiksid on enne seda tulnud oi-kui-palju CO2-e taevasse lasta. lisaks veel see, et inimkond kasutab mustmiljon erinevat toodet mis kõik miskitpidi vajavad ka põlevkivist toodetud komponente. Uhked elektriautod on plastikut täis topitud - ära kellegile ütle, et see plastik on toodetud naftaproduktidest. Ning puidust elektriautot ma veel näinud pole. Kliimat säästev maks tuleb luua. Midagi sellist prügi laadset maksu mida lihtsalt pead maksma sest pole võimalik, et ei saasta midagi. Ja siis võiks sinna lisanduda ka aktsiis mis iga aastaselt tõuseks. No ja siis võiks jääda ootama ja vaadata kas hakkab paremaks minema. Probleem pole prügi, probleem on selles, et selle ümbertöötamine algmaterjaliks on niivõrd energiakulukas protsess mis maksab tihti kümneid kordi rohkem kui maksab tootmine. PS: Interenetis on iga päevaga rohkem pilte kuidas kõikvõimalike akude-patareide prügimägesid pidevalt juurde tuleb. Samal põhjusel - keegi ei suuda neid utiliseerida. Kliima muutused toimuvad nii või naa tehku inimene siin maamunal mis tahes.Nii on olnud miljoneid aastaid ja kestab aegade lõpuni. Ei ole nii olnud, miljonid aastad tagasi ei olnud maapõu tühjendatud, metsad olid alles, ja liigirikkus oli suur, kui tuli inimene tekkis ka ahnus jakadedus,, mis tegutseb siiamaani, kui inimene ei muutu, hävitame oma maa ja siis on järgi surnud maa nagu marss To: Maali Tasane: Paraku oli nii, et pikse või vulkaani poolt tekitatud metsatulekahjus suutis planeet põleda hetkega praktiliselt tühjaks. Polnud sellist inimest, kes oleks põlengut ohjanud ja mets oli kõikjal maismaal. Tekkis imelühikese ajaga tänapäeva mõistes keskkonnasaastet tohutus koguses - maa oli must ja õhk oli must, päike ei paistnud maale läbi õhus oleva suitsu-tahma... Inimeste tegur kliima soojenemises on üliväike. Üks tummisem vulkaanipurse paiskab õhku samapalju saastet kui kogu inimkond oma eksisteerimise vältel. Planeedil on liikund kontinendid, vahetund poolused, olnud jääaeg jne. ehk siis toimuvas suured asjad veel suuremate adjade mõjul mida inimene ei mõista. Lihtsalt tänapäev on löönud osadel lambi põlema, et äkki maksustaks päikse paistmise pealt orje veelgi. Kui niisuur himu kontrollida saastetaset siis tuleks tõmmata piiri arutule inimeste paljunemisele aga ei saa, sest mida rohkem inimesi seda rohkem tarbjaid ja seda rohkem teenib see 1% raha kes omab 90% maailma varadest. Kahjuks on nii, et justkui õilsast asjast (võitlus kliimasoojenemise vastu) on keegi teinud ilge äiprojekti ja kõikidelt planeedi maksumaksjatel kasseeritakse kolossaalseid summasid. Kui sa oled sellise maffia vastu, siis sa justkui oleksid kogu inimkonna vastu. Meid hirmutatakse numbriga 38 miljardit tonni - nii palju tekib aastas kasvuhoonegaase, aga see kõik on köömes kasvõi ainult atmosfääri massi kõrval. Mina olen lootuse inimestesse ammu maha matnud. Inimene ei suuda isegi ienese probleemidega toime tulla, olgu need suhted, sõltuvused, ülekaal, laiskus jne. Ikkagi juhib SUUR PIRAKAS EGO, ratsionaalne mõtlemine, loogiline mõtlemine, analüüsimine, kelle seda vaja on. Suur mina teab ise mis vaja. Ühes asjas olen kindel, loodusseadus teeb inimeste suhtes korrektsioone kindlakäeliselt ja õiglaselt. Inimesed sellega hakkama ei saa. Appi kellele? Appi kuidas? Meile nii meeldib endale tuhka pähe raputada aga me pole isegi köömneke selle saasta kõrval mida suudab tekitada 1,3 miljardit hiinlast või teine sama palju indialast. Ja need 2 korstent, mis Narvas on veel jäänud ei tossa mitte ainult meie hüvanguks vaid ka lätlaste, venelaste, soomlaste jt hüvanguks, kes seda elektrit ostavad. Kliima muutub, see on selge. On kogu aeg muutunud. Kui poleks muutunud, siis oleks veel jääaeg ja me ei elaks siin. Praegu aga on selline lugu, et Antarktika jääkilp pakseneb ja Arktikaski oli möödunud talvel jääd rohkem kui tunamullu ... Viimase jääaja järgselt on globaalne soojenemine normaalne nähtus. Vastasel korral oleksime endiselt jääajas. Täna ei ole teada, kaua globaalne soojenemine kestab. Kuigi globaalne soojenemine on olemas, pole seda teaduslikult ülemaaliselt uuritud - miks? Kas võib olla nii, et on tehtud globaalsed uuringud aga tulemusi ei avaldata? Miks? Polaaraladel on uuritud ja toimub soojenemine. Kas see on suurem, kui peaks? Just nimelt, "autor" alustab pika rea valedega ja edasi lugemiseks peaks maksma, mida mõistlik inimene ei tee, sest miks peaks libauudiste lugemise eest peale maksma? Las maksavad need kes kliimaräkitist kasu saavad, igasugu näljaenergiad ja inisevad sõnajalad... Mitte ainult Eestis ei ole ebanormaalset kliimamuutust täheldatud vaid kogu maailmas toimub loomulik kliima muutumine, mille peamiseks allikaks ei ole "kasvuhoonegaasid" vaid pigem päikese aktiivsuse muutumine ja aastakümnete pikkused ookeanide-atmosfääri ostsillatsioonid, AMO eelkõige aga ka PDO ja veel mõned vähem tähtsad. Hanseni katastroofihüpotees aastast 1984 on tagasi lükatud ja seda tehti tegelikult juba eelmise sajandi viimastel aastatel, siis kui sai selgeks, et Antarktika jääsüdamikest leitud temperatuuri ja süsihappegaasi taseme korrelatsioon on vastupidine sellele mida Hansen ja teised arvasid: süsihappegaasi tase tõuseb alles sajandeid peale temperatuuri tõusu, mistõttu see ei saa mitte kuidagi olla soojenemise põhjuseks, game over! Need kes ikka veel sonivad midagi süsihappegaasi katastroofiohust on lihtsalt harimatud klaköörid, kisakoor räkiti õigustamiseks, ja on raske uskuda, et nemadki oleksid valmis uskuma, et keskaja soe periood (praegusest paar kraadi soojem) oleks tingitud meie aja süsihappegaasi emissioonidest... Puursüdamikest on näha, et soojenemisele järgneb keskmiselt 800 aastat hiljem süsihapegaasi tõus, mis on väga hästi seletatav ookeanide soojenemisega. Meenutagem ,et ookeanides on lahustunud vähemalt 1000 korda rohkem CO2 kui seda atmosfääris on, seega puhver on piisavalt suur. Kunagi olid NLiidus jõepöörajad, kes arvasid, et mis need Siberi jõed kasutult külma Jäämerre voolavad. Tuleks suunda muuta, nad Kesk-Aasiasse voolutada, saaks puuvillapõlde niisutada. Ehk isegi riisipõlde uputada. Mind paneb vahepeal hämmastama keskmise eestlase mõttemaailm. Kas tõesti ei jõua kohale, et meid on nii vähe, et meist ei sõltu 7 miljardi inimese seas mitte midagi. Terve eesti rahvas on nagu tera liiva mererannas. Isegi keskmine New Yorgi linnaosa on rohkem rahvast kui eestis kokku, see reostab rohkem. Ainuüksi autode arv ja heitgaaside saastet ei anna Eestiga võrrelda. Aga ikka on tegelasi kes arvavad, et kui me paneme oma põlekivienergia kinni siis on elu lill, maksame naabritele meeletuid elektrihindasid ja vireleme. Ja üldplaanis ei muutuks mitte midagi. Miljon inimest ei päästa planeeti, isegi mitte grammigi ei päästa. Alustama peab miljardiriikidest, seal kus saastatakse kõige rohkem. Eesti sugused riigid võivad moe pärast siis karmimate keskkonnanõuetega kaasa minna kuigi nende panus on isegi siis olematu. Veel: Trammid-trollid ei ole keskkonda mittesaastavad. Kaasaegse elektriauto tootmine on tugevalt keskkonda mõjutav tegevus. Kaasaegse elektriauto utiliseerimine on tugevalt keskkonda kahjustav ja vältimatu protsess. "Rohelise energia" tootmine on otseselt maa kliimat muutev protsess. Juhan on väga loodust hoidev kodanik. Juhan otsib küsimustele vastuseid. Juhan ei roni kisendades puu otsa, arvates sealjuures, et tegi keskkonnale head. Üks noor loodusteadlane, kes on üsna skeptiline praeguse "kliimavõitluse" suhtes, ütles, et kui ta peaks oma kahtlusi liiga valju häälega välja ütlema, vähe sellest, kuid peaks vaid liiga palju küsimusi esitama, siis see võib tema tedalasekarjäärile lõpu teha. Veel kord: keegi ei vaidle selle vastu, et kliima muutub, et loodust tuleb hoida, et maavarasid tuleb säästlikult kasutada jne jne, kuid kahtlaseks teeb kogu selle võistluse just see, et tegelikult mingit arutelu ju ei toimu! On vaid mingi seltskond kes kriiskab, et soojeneb-soojeneb, andke ruttu pappi, vaja on võidelda ... aga arutelu selle üle, kas soojenemise põhjused on ikka ainult inimtekkelised ju puudub. Igaüks saab ka ise panustada kliimamuutuse kiiruse vähenemisse. Tarbida vähem, loobuda fossiilkütustest, istutada uusi puid jne. Ma olen fossiilkütuste tarbimisest täielikult loobunud. Enamus teekondi läbin lihasjõul. Ülejäänud rohelise elektri jõul. Olen täiesti nõus, üks väga oluline kliima faktor on ka stress! Teate pealju metaani toodab stressisi inimene tunnis? Seega vähem stressi, parem kliima, IGAS MÕTTES. PS: Mingi aasta-kaks tagasi tahtis Soome Fortrum lausa mõned hüdroelektrijaamad endale ära osta. Ei oska öelda kas läheb ka reealseks ostmiseks või mitte. Võtaks siis näiteks ühe tõsise üleilmse võitluse, millesse innukamad on päriselt panustanud – globaalse sõja terrorismi vastu. Tulemuseks on see, et terror on lähemal kui kunagi varem. Tulemuseks on see, et Valgekiivrid saavad tubli näitlemise eest džihadistide ridades Oscareid. Tulemuseks on see, et Trump, saudid, kuninganna ja Netanjahu on lahutamatud mõttekaaslased. Me vaatame pealt, sest see on võlts. Isegi Facebooki peale saaks – natukese data-soolaga, mõne vahekihiga – juba praegu ehitada sootuks teistsuguse majanduse. Tõelise ja ehtsa algatuse. Elu aluseks planeedil Maa on päike. Päike soojendab planeeti ja tekitab tuuli. Kui me võtame ära mingi osa maale jõudma pidavast päikeseenergiast ja püüame kinni osa tuult, oleme saanud hakkama inimtekkelise kliima muutmisega Maal. Täpselt õige, sest tuul oleks mõjunud jahutusena, loomulikku konvektsiooni tuulikuga takistades tekitame me inimtekkelist soojenemist, igal juhul rohkem kui tekitaks see tühine kogus CO2-te mida tuuliku energia asendas. Kliima on hõivatud mitmete koostoimivate tagasisideahelatega, mis seletab väga hästi suurepärast stabiilsust mis paneb edukalt vastu kõikvõimalikele häiritustele, koguni komeeditabamusest tingitud hiiglaslikud kõrvalekalded tasakaalustuvad suhteliselt lühikese aja jooksul, nagu võime järeldada sellest kataklüsmist ja sellele järgnenust -en.wikipedia.org/wiki/YoungerDryasi mpact_hypothesis			OSCAR-2019
Kaardid segatakse ja jagatakse kõikide mängijate vahel. Iga mängija hoiab kaardid pakina oma käes. Mängu alustab kõige noorem mängija, kes peab ütlema millist vitamiini või mineraalainet tema kaardil olev köögivili või puuvili kõige rohkem sisaldab. Kaardid pakuvad selleks ka abi: kõik köögiviljad ja puuviljad on tervislikud, kuid täpsemat teavet nende vitamiinide-mineraalide sisalduse kohta leiad õuna või paprika pildilt, mille iga värv näitab, kui palju toiteaineid kaardil olev köögivili või puuvili sisaldab: O (palju), O (päris palju), O (vähe või üldse mitte). Mängijad võtavad kordamööda oma pakist pealmise kaardi ja ütlevad kui palju nimetatud vitamiini või mineraalainet nende kaardil olevas köögiviljas või puuviljas on. See, kelle kaardil on kõige rohkem nimetatud aineid võidab endale teiste käes olevad kaardid. Võitja paneb võidetud kaardid enda kaardipaki alla. Seejärel võtab võitja enda pakist pealmise kaardi ja valib sealt mõne vitamiini-mineraali jne. Võitja on see, kes on kokkulepitud aja jooksul kogunud enim kaarte, või see, kes on võitnud endale kõik kaardid. Mäng, kuhu on kaasatud trumpkaardid: (vanusele 6+)See, kellel on hõbedane trumpkaart paki peal, saab endale kõigi teiste pealmised kaardid. See, kellel on kuldne trumpkaart, saab endale kõigi teiste pakkidest kaks pealmist kaarti. Trumpkaarte saab mängu jooksul kasutada vaid ühe korra. Kuldne kaart võidab hõbedase kaardi. Valige välja mõni vitamiin või mineraalaine, näiteks A-vitamiin. Seejärel pöörab igaüks ümber oma paki pealmise kaardi. See kelle kaardil on enim A-vitamiini võidab kõigi teiste pealmised kaardid ja paneb need enda paki alla. Selles mängus jäetakse kaart kus oli enim A-vitamiini lauale. Teised mängijad võtavad oma pakist järgmise kaardi ja vaatavad, kas nende kaart võidab laual oleva kaardi. Võitja on see kelle kaardil on kõige rohkem A-vitamiini. Nüüd saame näha, kes kes tunneb puu- ja köögivilju: kõik kaardid on laual ühes pakis pildiga allapoole. Mängijad pööravad kordamööda paki pealmise kaardi lauale ja see, kes esimesena lööb käega vastu lauda ning hüüab „Food Fight / Toidusõda“ ja nimetab kaardil oleva puu- või köögivilja saab kaardi endale. Enim kaarte kogunud mängija on võitja. Kasuta matti ja õpi värve. Lapsed peavad nimetama värvi ja leidma puu- või köögivilja. Näiteks kollane banaan, punane tomat või roheline kurk. Võta pakist kaart ja astu selle puu- või köögivilja peale mida näed kaardil. Kui oskad öelda õige nimetuse saad kaardi endale. Enim kaarte kogunud mängija võidab. Võta kaart ja räägi sellel olevast puu- või köögiviljast. Mida lapsed sellest teavad, kuidas see maitseb, millise tekstuuriga see on, kust maalt nad pärit on ja mis toitudes neid kasutatakse? Lase lapsel panna kaart mängumatil oleva puu- või köögivilja peale. Lapsed valivad ühe järgmistest värvidest: lilla, roheline, punane, kollane, must, valge või pruun. Üks lastest viskab täringut. Kui täring näitab näiteks 4, peab laps katsuma korraga nelja valitud värvi puu- või köögivilja. Selleks võib kasutada käsi, jalgu ja pead või isegi lõuga. Oluline on mitte tasakaalu kaotada. Samaaegselt võivad mängida 2 – 4 last. Laps seisab matil oleva puu- või köögivilja peal. Teine laps peab ära arvama, kas seal on puu- või köögivili, milline puu- või köögivili see on ja mida nad sellest teavad. Pööra ümber Food Fight kaart. Esimene, kes teab puu- või köögivilja nimetust ja leiab selle matilt, võidab kaardi endale. Enim kaarte kogunud mängija on mängu võitja. Osta mõni puu- või köögivili. Uuri välja kuidas seda süüakse, kuidas see maitseb, kust see pärit on jne. Leia sobiv kaart ja räägi vitamiinidest ja mineraalidest. Nüüd jaga välja igale lapsele 5 kaarti ning lase neil võistelda kellel leidub kõige tervislikum kaart. 2 või 3 last võistlevad ning viskavad kordamööda täringut. Täringul olev number näitab, mitut matil olevat puu-või köögivilja ta peab võimalikult kiirelt puudutama. Katsuda võib ainult neid puu- või köögivilju mille laps nimepidi ära tunneb. Katsumiseks võib kasutada käsi, jalgu, pead või isegi lõuga. Kes esimesena suudab ülesande täita ilma tasakaalu kaotamata on võitja. Istuge ringikujuliselt mängumatile. Iga mängija saab 10 Food Fight kaarti. Lapsed panevad oma kaardipaki pildiga allapoole. Nüüd peavad kõik mängijad võtma korraga oma kaardi ja leidma sellel oleva puu-või köögivilja matilt enne teisi. Kõige kiirem saab valida oma kaardilt toiteaine. Võitja on see, kes suudab koguda endale kõik kaardid. 2 – 4 last viskavad täringut.Täringul olev number näitab mitu sama värvi puu- või köögivilja peab matilt leidma. Värvi valid ise. Näiteks peab laps leidma 6 punast puu- või juurvilja ning panema nende peale oma käed, jalad, pea või lõua ilma et ta tasakaalu kaotaks – teised peavad tegema sedasama. Lõpuks peavad nad kõik hõivatud puu- ja köögiviljad kokku lugema. Vali välja mõni täht. Ürita nüüd leida matilt nii mitu puu- ja köögivilja mille nimetus algab sama tähega. Ära ütle seda välja. Laps peab proovima nüüd ära arvata mitu puu- ja köögivilja sina leidsid. Kõik võtavad Food Fight kaardi. Igaüks peab tähthaaval ütlema kaardil oleva puu- või köögivilja nimetuse. Võitja on see kes ülesandega hakkama sai. Keera kaart ümber. Kes oskab öelda – näiteks inglise keeles, kaardil oleva puu- või köögivilja nime ja värvi? Kui nimetus on leitud, lase see ka mängumatilt üles leida. Vitamiin C: Tähtis immuunsüsteemile ning tõhus antioksüdant mis seob ja hävitab organismile kahjulikke vabu radikaale. Hoiab luud tugevana. C-vitamiini doseeritakse milligrammides (mg). Vitamiin A: On vajalik kasvamiseks, immuunsüsteemile, limaskestade kaitseks ja seedimiseks. Vitamiin A on vajalik nägemiseks. Ca (Kaltsium): Tähtis luudele, mõjutab närvide ja musklite tegevust ning reguleerib vere hüübimist. Kaltsium on mineraal. Määratakse milligrammides (mg). Fe (Raud): Rauapuudus põhjustab väsimust ja muudab su kahvatuks.Raual on oluline osa vereloomes mis kannab hapniku sinu keharakkudeni. Raud on mineraal. Määratakse milligrammides (mg). Kiudained: Parandavad seedimist, vähendavad isu ja alandavad kõrgenenud veresuhkru ning kolesterooli taset.Määratakse grammides (g). Mg (Magneesium): See mineraal on üks olulisemaid meie kehas. Ta on vajalik südamelihaste tööks, energia vabastamiseks ning närvide toimimiseks. Magneesiumi määratakse milligrammides (mg).			OSCAR-2019
Kommentaarid - VENE MEEDIA PÄEVIK \| Mis seos on Keskerakonna valimisreklaamil ning Sputnikul? - Eesti Päevaleht Tekkis veel küsimus... et VEB fondi vargusega seoses, on selge, et seda tehti vene luure abil.. kas seda küsimust nagu ei peaks arutama..või on see väiksem jama, kui vene televisioonist saate tellimine? Seega,, vene televisioonist saade tellida, on kurjast,, aga 17 aastat riiki valitsemas erakond, kes loodud vene luure poolt, on normaalne Ohh ma ei hakka vaidlema, aga kust sai siis partei raha?? ja veel , reform olles võimul, rasikas ja varastas ainult rahva raha.. ei ole normaalne vene televisioonist reklaami ostmine,,, kuid alati kõik näevad seda, kuis eda teeb keskerakond, kaui aga refor, või irl, siis on kõik norm... olgem ikka obejktiivsed... kui vihakd keskerakonda, ei pea siis reformi epeset nii lakkuma Kas mingid tervislikud põhjused ei luba teemas püsida? Või on raskusi artikli pealkirja ja teema mõistmisega? varastavad linna raha, on paha.. krt , kui reform kogu riigi ja rahva raha varastas miljonites, siis oli kõik ok.. Küll on ikka KE-s juhmardid. Täpselt nagu see oli Edgari ja tema pundiga: teevad kuriteo ja panevad linna raha pihta. Nii ja siis varastatud rahaga riputavad hiigelsuured enda pildid kuriteopaika ehk linnaruumi.))) Meenub üks film, mis tellitti suurte riigi ja rahva rahadega,,, mis pidi reklaamima Eesti riiki, olusid, loodust ja inimesi.. aga osutus reformipartei reklaam filmiks,,, siis mätsiti kõikkiiresti kinni.... kes vanem, see mäletab seda jama... Ma ei ole ei keskerakonna, ega reformierakonnna poolt... ma ei lähe üldse valima... sest keda valida...? valid üht, saad riigikogusse teise,,, vaatame riigikogu, 75% pätte, vargaid, joodikuid ja perverte... Kommentaarid - FAKTIKONTROLL \| Kas Eesti inimesed tahavad hääletada paberil, nagu väitis peaminister Jüri Ratas? - Eesti Päevaleht FAKTIKONTROLL \| Kas Eesti inimesed tahavad hääletada paberil, nagu väitis peaminister Jüri Ratas? - kommentaare 1-20 Asi on selles,et noosugu on nii laisaks läinud, et nad ei viitsi ennast kodunt välja vedada, et valimisjaoskonda minna ja sellepärast on nad igati elektroonilise hääletamise poolt. Vanae inimene läheb ja hääletab ise, sest tema jaoks on see toiming püha üritus. Ta tunnetab,et temast peetakse siis lugu ja ta on midagi kasulikku teinud. Kuid kogu see e-riik on loodud selleks, et inimese taga nuhkida.Kust ostsid, mida tegid, millistel saitidel käisid jne. Arvuti ei tee iialgi seda mida satahad, vaid seda, mida sa tal käsid teha. Mõni patsiga it-poiss teebki seda, mis tal käsitakse teha, et mitte kaotada oma töökohta, sest see toob kenasti sisse ja töö konti ei murra. Usaldada e-riiki täiega, mitte iialgi.Mis salata, eks omalgi see viga küljes, et läbi arvuti saab lihtsamalt ja toolilt tõusmata, kuid iialgi ei ole teada kuidas see mulle pärast tagasi võib tulla. Piisab vaid korra muutumisest ja ongi vastavad mehed ukse taga, kes siis aru pärima hakkavad, et miks nii ja miks naa ja et sa oled üldse üks kahtlane element. Ei maksa unustada, et iga sinu tegu ja liigutus jätab maha jälje. Pärast ära imesta. Midagi ei ole unustatud ja kedagi ei ole unustatud. Igaühe isiklik valik mida ta teeb. Interneti ajastul enam saladusi ei ole, muidugi nende jaoks, kes seda teada tahavad ja vajalikuks peavad. Ainuke asi, mis on tõesti salajane, on hääletamine valimisjaoskonnas. Keegi ei saa teada kelle poolt sa hääle andsid. Nüüd natuke mõtlemisainet.Kust saavad teada telefonimüüjad sinu eelistusi ja ka sinu telefoninumbrit. sm. juura eitea, mida eestlased soovivad, tema aur läheb muulaste murede kuulamisele ja sm. savisaare korralduste täitmisele Mine siis kummarda oravaid.Kõik kenasti endised kommunistid ja noor järelkasv tublid komnoored. Pealegi oravate valitsemine oli 1:1 sarnane Putini valitsemisega, sest neil olid ühed õpikud ja ka õpetajad. Tasub natuke netis sobrada ja siis tulevad sm A.A tegemised nii kenasti välja. Kuidas ta komsomoli juhina ülikoolis kõiki kottis ja mida ta pärast ülikooli EKP-s tegi ja kuidas koerad Tartu rahu aastapäeval üliõpilasi rongkäigu ajal näksisid, sest tema sõnad olid, see, keda koer korra näksinud on, see enam tänavale ei tule. Ühes intervjuus ütles ta, et ma pole kusagil veebruarisündmusi valgustanud. Tookordne minu seisukoht oli EKP Keskkomitee seisukoht”? Palju õnne kommunismikummardajatele. Suure juhi ideed ja teod elavad edasi, aga tublide komnoorte käeläbi. Püksid vahetati, kuid trussikud on ikka punased. pabervalimised, kui ühiskonna progressile ettejääv stagnatsioonielement ja korruptsiooniallikas tuleb keelustada ja minna täielikult üle e-valimistele Hakkad juba lähemale jõudma. Kõiki valimiskomisjone ja vaatlejaid ei ole võimalik üles osta(või lekib kiiresti ja valimistulemused tühistatakse), küll on seda aga suht ohutu teha patsiga poistele patsi lüües. Mitte ei väida, et nii peaks juhtuma või on juhtunud, kuid pean silmas, et selline võimalus on olemas. Julgen meelde tuletada, kui jultunult valetati Iraagi okupeerimise eel. Meilgi siin fosforiidivarud tagumendi all. Ja väita, et meil maksevõimelisi huvitatuid ei ole, on ilmselge lapsus. Näen siin siiski pisukest vahet. Jakkpott võib teha õnnelikuks ühe mitmest miljonist ja õnnetuteks neid, kes 10.- eurorubla kaotasid. Mingi n.grupeeringu "jakkpotiga" valimistel võib, aga terve rahvas kaotada rohkem kui 10.- euri, nimelt VABADUSE. Naerma ajad heh, oravabande on pisku Eesti rahvast, aga ole oma siimude,andrustega, ah Taavi ikka ka, rahul.mina sellest korrumpeerunud erakonnast, mida sina eestiks nimetada ei soovi midagi kuulda. See õiguseakt on koostatud silmaspidades sedel-valimisi mitte e-valimisi millest tollal ei osanud keegi keegi undki näha. Traditsiooniline pabersedelitega valimine on "avalik" ja igas etapis kontrollitav, pettuse korralamine tuleb enamasti välja. Elektrooniline variant on üks kontrollimatu hookus-pookus, kui mingis etapis pättust tehakse on vahelejäämine välistatud. Aga miks seda rumalust soositakse - selleks, et saada kätte "laisad hääled", kes võibolla jaoskonda ei läheks. Usaldusväärsuse hinnaga. Hästi. Ma olen kaks korda näite toonud paberhääletuse haavatavusest. Võin kolmanda korra ka seda teha. Heh näitab Mansionile sajaeurikust. Mansion läheb kabiini ja kirjutab sedelile Heh´le meelepärase numbri. Teeb sedelist moblaga pilti. Laseb sedeli kasti (loomulikult on minusugusel Alatul seal tegelane, kes seda jälgib), Mansion tuleb Heh´i juurde ja näitab moblapilti sedelist. Saab sajase. Kasti lastud Mansioni hääl maksab sada protsenti ning erinevalt e-häälest ta seda enam ümber muuta ka ei saa. Tehtud :) Polnud ju keeruline Näide välja mõtelda? :) kle Heh, ülalpool just näitasid oma rehkendusoskust, nüüd jälle loogikaga kimpus. Margus ju kirjutas LÕPUNI. Ja kui tarvis kauemgi. Üks pokk rohkem või vähem, pole probleemi. Kordan neljakümne seitsmendat korda - loe ülaltpoolt ja tsekka ka nimetet lingile, kes e-valimiste taga. Sealt paistavad ärmaperemehe peremehe kõrvad läbi Lord Mark Malloch-Brown´i, kes mõni aeg tagasi soorose õupen vondide viitsepresident. Kas tänapäeval on lihtsam manipuleerida füüsilisel kujul blanketi või virtuaalsel teel antud häälega? Hea küsimus ju.. Peaministri partei loodab mõistagi häälekasti juurde "vanakooli hääletajaid". Veidralt arusaamatult, sest tema isiklik valjaskond muutub üha enam tänapäevasmaks. Veidralt? Ehk on vastab KE superstaar ise või tulevik. Tore, et meie peaminister avalikult abi küsib riigilt kelle ressursside vastu meie Eesti riigi digikaitse võimetuks jääb. Et poleks nn. "vanakooli-" ja naiivsete "progressihääletajate" mõju valimistulemustele, on seadusandja ette näinud valimised, mis Põhiseaduse kohaselt peavad olema ühetaolised, rääkimata sellest, et e-valimiste puhul pole tagatud isikutuvastus ja salajasus. e-hääletuse puhul ei kehti ükski traditsioonilise hääletuse "piirang" - hääletab ID-kaart. Kes ja kuipalju nõuandjaid arvuti taga on jääbki teadmata. Katsu samadel tingimustel jaoskonnas hääletada või siis oma sedelit "ümber vormistada". Minu arvates valigu kes kuidas tahab peaasi, et osaleb valimistel. Mina lähen jaoskonda. Millegipärast olen alati käinud. Nostalgia? Võib-olla. Aga paljud ei viitsi. Nemas las siis e-hääletavad. Mina tonti ei näe. Alguses ehmatasin siis süvenesin asjasse ning pole hullu miskit.Lollikindlaid asju ei ole. Kodus hääletamist olla mõjutatud. Eelhääletamisele tassitud jne. EKRE-le ja savsiaare liidule sobiks e-hääeltamise keeld. Teistel kama kaks. Teised ei karda. Eks nad tunne oma hääletajaid ning teiste omi. Ju siis annaks neile e-hääletamise keeld eelise. Lihtne. See on ikka pärsi vildakas järeldus.... kui viimastel valimistel pea kolmandik valis e-hääletuse, siis tõenäoliselt järgmise paari valimisega osakaal risti vastupidine! paberil 31 ja e-hääli 69... niiet eks tuleb teha järeldus... rattal on suured ja väiksed valed... ja seal kuskil nurgas häbeneb statistika Sama võimalik, et mõne aja pärast jääbki 100% e-hääletus 30% valijaskonnast, paberhääletajad lõõvad lihtsalt tüdinult käega. USA, Leedu ja väga paljud normaalsed riigid ei kasuta e valimisi, sest hääletus ei ole salajane. ID kaardiga hääletamine on isikuline valimine, sest jääb küber jälg maha kes ja kelle poolt hääletas ja seda on võimalik tuvastada. Hääletamine aga peab olema salajane. Nii lihtne see põhjus ongi, miks küber hääletamist neti teel ei saa ja ei tohi lubada!!!  Üldiselt pead sa normaalseks riigiks venemaad .Et saada hääletus sedelit , esitad dokumendi ja allkirjastad . Täidad kabiinis sedeli , mis kubiseb sinu sõrmejälgedest , Kabiini seinal ripub presidendi pilt , millel üks silm on kaamera või lill vaasis , mille õis kaamera . Seinas ventilatsiooni ava , mille taga sm. Lenk istet võtnud .Meenuta Viru 22 korrust Tuletan sulle meelde , sinu kodumaal on hääletamine .Eestis valime , ehki näiliselt Selge. Kui Putin korraldaks e-valimised siis oleks kõik korras ja aus sest sina usud ju vankumatult tehnoloogiasse. Ratas teab , kuidas rahvast lollitada . Muidugi tema valijaskonnal puuduvad arvutid ja oskus neid kasutada . Teiseks loodavad tema valijad jaoskonnast , midagi tasuta saada Kas siis arvuti kasti (või oskuste) puudumine saab olla takistuseks e-valimistel?! Loomulikult ei! Viimaste RK valimiste statistika näitas, et kõige aktiivsem e-valija grupp oli 55+! Ja me juba teame, kellele läksid enamus neid hääli! Nii näiteks vahetult enne valimisi Pealtnägija poolt avalikustatud "rollotaja" umbes 5000-dese häälesaagi hulgas oli vaid umbes 300 paberhäält! kärss on sul endal kärnas, kui kord nelja aasta jooksul ei viitsi oma kodanikukohust täita. Ega sinusugused oma Riigi eest lahingusse ka lähe - saapad saavad kaevikus poriseks. seda , et mis paberil seal tõestus ( jälg jääb maha , nagu anno enne meie aega ), aga esimeste E hääletuste andmeid ka keegi leiab --jne !			OSCAR-2019
Uus paavst ütles rahvahulgale, kes teda väljakul valjuhäälselt tervitasid: „Te kõik hüüate „Franciscus, paavst Franciscus!“, aga kuhu jääb Jeesus? Ma tahaksin kuulda, kuidas te hüüate: „Jeesus, Jeesus on Issand. Jeesus on meie keskel!““ Ikka ja jälle olen kohanud inimesi, kes on hakanud käima koguduses ning avastanud sealt eest üksteisest hooliva ja teistele avatud kogukonna. Tõepoolest on rõõm olla koos usklike inimestega! Inimesed, kes ei ropenda, ei räägi taga, ei lälla, ei kakle. Inimesed, kes hoiavad peresuhteid, püüavad armastada ligimesi. „Küll te olete toredad!“ Aga tegelikult ei ole ju kristlastes enestes midagi erilist. Eriline on Jeesus, keda me tunneme ja kes on meid patust vabastanud. Eriline on Püha Vaim, kes annab väe seista vastu halvale ja innu elada muudetud elu. Me oleme tänulikud, kui meis ilmneb midagi head. Aga seejuures me naeratame: „See on tänu Jeesusele! Õpi tundma Jeesust ja Sa üllatud, kuidas ka Sina muutud.“ „Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt“ (2Kr 3:5). Asi pole kristlastes, vaid Jeesuses! Kallid kogudused ja inimesed üle Eestimaa, soovin teile kõigile väga-väga õnnistatud ülestõusmispühi! Suurim võit inimajaloos on võit üle surma. Jeesuse surnuist ülestõusmine on selle võidu toonud meilegi! Vaikse Laupäeva õhtul külastas meie kodu oma igapäevatöös histopatoloogilise diagnostika ja teadusega tegelev meditsiinidoktor. Vestlesime sellest, kuidas surma vägi võib hakata inimelu üle meelevallatsema. Siis aga tunnistas arst: on siiski juhtumeid, kus inimorganismi vallutanud vähk ühtäkki taandub ja kaobki, paljugi sõltub inimese usust, meil tuleb oma usulised ja kõlbelised veendumused tuletada mitte iseendast, vaid oma Loojast. Aasta tagasi ülestõusmispühade aegu sai seesama mees usus ristitud. Täna tunnistab ta kristlasena, et tema elu üle valitseb mitte surma vari, vaid elu Issand. Sedasama tunnistab ka Piibel. Vana Testamendi aegu kuulutas prohvet Jesaja: „Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud!“ (Js 25:8) Uues Testamendis kinnitab sedasama apostel Paulus, kelle elu muutus kohtumisel ülestõusnud Jeesusega. Hiljem meenutas ta omaaegset prohvetiennustust ja kirjutas: „Surm on neelatud võidusse!“ Samas lisades: „Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!“ (1Kr 15:54,57) Piibel ütleb, et Jeesuse surma ja ülestõusmise vägi neelab ära meie inimliku surma ning isegi pisarad. Issand on surma võitnud, kui ta selle isiklikult meie eest alla neelas. „Surm on neelatud võidusse!“ See, kes surma meie eest alla neelas, jääb alati suuremaks kui surm. Lubades tal oma elu üle valitseda, hakkab meie elu alluma viimselt mitte surma-, vaid ülestõusmisväele. See tähendab osasaamist suurimast võidust üle aegade. „Tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!“ Elame siis selle võidu tähisena ning jagame saadud võidurõõmu nii täna kui tänavu edaspidigi! Algaval aastal saab meie ajaarvamise järgi Jeesuse sünnist juba 2012 aastaringi. Vahepeal on paljugi muutunud. Ajaloolisi muudatusi on toonud nii Jeesuse järgijad kui neile vastandujad. Tänasest edasi areneb elu paljuski selle järgi, kummast liikumisest on kantud meie endi inimeseksolemine, suhted, sõnad ja teod. Jumal sekkub meie ellu meie endi palvel. Nii kutsun uut aastat alustama ühises palves! Meie isiklikud ja kogukondlikud suhted avaldavad vahetut mõju Jumala- ja ligimesearmastuse kogemisele ning jagamisele. Seepärast kutsun kõiki uuel aastal rohkem armastust jagama! Meie usk ja elu on niivõrd lootusrikas, kuivõrd tunnistame usus Jeesust elu Issandana. Aastavahetusel alanud rahvaloendus annab kordumatu võimaluse oma usku avalikult tunnistada. Selle järgi hindab ühiskond meie usukogukonna suurust ja kaalukust. Elumuutvaks usuliikumiseks kujuneme siiski vaid juhul, kui me oma usutunnistuse järgi ka elame, kõigiti Jeesust järgime ning tema nimel kaasinimestele evangeelset rõõmusõnumit välja elame. Üle kõige ja kõigi muudab inimelu ja maailma siiski Jumala tegutsemine, mitte meie. Nagu 130 aastat tagasi Eestis alanud priikoguduslik liikumine, võime ka meie tänapäeval tunnistada, et inimlik loomus klammerdub ikka ja jälle omaenda usuliste, eluliste ja usueluliste heaksarvamiste külge. Jumala sõna ütleb siiski: „Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka?“ (Jesaja 43:19). Üle aegade uus ja kõige märgatavam Jumala tegu sündis tema Poja kujul. Jeesus ei teinud vana tühjaks ega klammerdunud ka selle külge. Ta kutsus ellu vanale pärandile uutloova usurahva liikumise. Jumal ei rahuldu siiski möödunuga. Ajaloo jätkumine 2012 aastat pärast Jeesuse sündi kinnitab, et Jumal tahab veel meiegi eluajal uut luua – kuni viimaks saab teoks tema ettekuulutus: „Vaata, ma teen kõik uueks!“ (Ilm 21:5) Kehastame siis oma eluga uuelgi aastal täit usku ja palvet jumalikku uuendusliikumisse Jeesuse Vaimus: „Tegutse, Jumal, toimi ka meis ja meie kaudu, loo uut, mida nimelt Sina tahad ellu viia! Aamen.“ Eile mälestas kogu maailm 11.septembri New Yorgi terrorirünnaku 10.aastapäeva. Maailma tabas õnnetus, mida keegi ei osanud oodata ja asukohas, kus arvati selliseid sündmuseid mitte kunagi tulema. Maailm ei ole alati turvaline ja meeldiv paik ning palju halbu asju on juhtunud minevikus ja need jätkuvad tulevikus. Kas see tähendab, et maailm on Jumala kontrolli alt väljas? Kas Jumal ei olegi kõikvõimas, kes ei saaks seda kõike hetkega lõpetada nüüd kohe? Või kas ta lihtsalt enam ei tegutse siin, ei näe ega kuule rahvaid? Ei, sest Piibel ütleb meile: „Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, siis vaadake, et te ei ehmu, sest see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.“ (Mt 24:6) Jumal on andnud inimesele vaba valiku selles, keda järgida ja mida oma elus teha. Niisamuti kui me otsustaksime jalgrattaga sõita kiirteel, ja satume õnnetuse, ei saa me selles ometi süüdistada seal sõitvaid autojuhte, kuna tegime midagi, mis ei olnud ette nähtud. Jumal ei ole meid sundinud valima elu koos Temaga, vaid on andnud meile selle võimaluse. Me igaüks saame otsustada kas kasutame seda pakkumist või läheme teises suunas oma rada mööda. Kuid samuti peame mõistma, et iga meie valikuga kaasnevad tagajärjed ning selles osas peame ka enesele vastutuse võtma, millise elu see meile toob. Inimese süda on patune ning elu ilma Jumalata võib põhjustada palju kurjust. Kas me peaksime lihtsalt pealt vaatama kuidas segadus maailmas suureneb või saame ka ise teha midagi? Jeesuse omadena teame, et kõik hea lähtub Jumalast ja töötades Tema tööriistadena on kõige tähtsam meie isiklik suhe Jumalaga. Kui suhe Jumalaga ei ole korras, ei saa me ka teisi enda ümber aidata. Selged juhised selle suhte parandamiseks saame Piiblist: lugeda Jumala Sõna, palvetada ja olla osaduses teiste kristlastega. Niisiis me ei pea kartma nähes kõiki neid kohutavaid sündmuseid enda ümber juhtumas. Me ei pea otsima ega saagi leida rahu sellest maailmast. Kuid kui meie süda on kinni Jeesuses, on meil suurim aare mida omada saame ning võime igat oma päeva alustada kartuseta ja rahuga südames. Jeesus ütleb: „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma anna teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailma annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!“ (Jh 14:27)			OSCAR-2019
Auto on võimalik igal ajal maha müüa ja laenuraha tagasi maksta või vajadusel hoopis juurde laenata. Laenusummad on suhteliselt suured, sõltudes auto väärtusest. Minu kaks laenu on võetud ealamispinna soetamiseks ja remondiks kui oleks saanud ilma laenudeta poleks võtnud paraku sissetulek pole nii suur. Hindamise teeb laenuandja esindaja või vastava ala ekspert. Bondora laene rahastavad investorid mis võimaldab säästa menetluskuludelt ja vältida tavapanganduses kehtivaid keerulisi nõudeid. Bondkick aitab teil leida sobiva viisi äri kiire kasvu rahastamiseks ilma oma ettevõtte üle kontrolli kaotamata. Laenusaaja peab laenuperioodi ajal kasutama ja hooldama autot heaperemehelikult ning vältima selle kahjustumist. Laenusaaja märgitakse auto kasutajaks. Meie kliendid saavad kiireid laenupakkumisi iga päev ja ööpäevaringselt ning taotluse saad esitada ka näiteks nutitelefonis. Laenutaotlusi saab esitada ka telefoni teel või saates kogu informatsioon e-mailile. Autode hindamine on tasuta. Laenu ennetähtaegne tagastamine on igal ajal võimalik ja sellega ei kaasne lisakulutusi ega leppetrahve. Sms laenude intressid on kõrgemad kui tarbimislaenude puhul – kui sinu jaoks on prioriteediks madalad laenukulud siis ei pruugi smslaen olla alati parim lahendus kuna selle intressid kipuvad olema kõrgemad. Näiteks sms laenud on sageli üles ehitatud et maksta ära ühe ühekordne väljamakse kuid huvi ainult makseid – uuendamiste” või üleliikumiste” – ei ole ebatavaline. Peale auto registreerimist laenuandja nimele, väljastatakse laenusumma soovitud viisil kas ülekandega pangakontole või sularahas. Laenu taotlemise protsess: Kogu laenuprotsess kuni raha kättesaamiseni võtab aega vaid mõned tunnid. Puudub lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu. Vajadusel täpsustatakse esitatud andmeid või küsitakse lisainformatsiooni. Positiivse laenuotsuse korral toimub tagatisväärtuse hindamine ja tuleb sõlmida laenuleping. Parimad 2000-eurosed laenud siin. Tagatiseks sobib peaaegu iga sõidukorras auto sõltumata margist. Iga järgmine laen kasvatab laenukoormat kuna uus laen peab katma eelmise laenu põhisumma intressi viivise ja aitama finantseerida ka jooksvaid igapäeva elamiskulusid. Kiirlaen ilma palgatõendita on laen mille puhul on küll vaja esitada pangakontode väljavõtted ent pole vajalik esitada palgatõendit. Kui sõiduk jääb laenutaotleja kasutusse, on intress mõnevõrra kõrgem. Kui omanik annab laenu oma ettevõttele kas seda on vaja kajastada ka maksuameti mingil TSD’l. Kui laenusaaja rikub laenulepingust tulenevaid kohustusi, võib laenufirma keelduda auto tagastamisest ja auto müüakse. Seetõttu sobib auto tagatisel laen juhtudel kui soovitakse soetada autot, mida liisingfirmad ei finantseeri või juhul kui olemasoleva auto tagatisel soovitakse laenata tarbimiseks. Laenu taotlemiseks vajalikud dokumendid: Laenutaotlus, mille saate esitada laenupakkuja kontoris või koduleheküljelt. Täna pakub Bondkick võimalusi taotleda laenu nii ettevõtetele kui ka näiteks korteriühistutele. Laenu taotlemisel tuleb esitada info soovitud laenusumma intressimäära ja laenuperioodi kohta. Juhul kui laenuvõtja ei suuda tagastada laenu siis nõutakse laenu tagastamist käendajatelt. Kontsernisiseselt Laenult Hakkavad Lõivu Maksma Ka Eesti Firmad. Samuti on intress kõrgem vanemate ja odavamate autode puhul. Auto ümbervormsitamine laenufirma nimele. Kui varasemalt võis laenupakkujad väljastada laene kiiresti ja lihtsasti isegi ilma palgatõendita ja ka maksehäireid kontrollimata siis enam ei ole see võimalik. A Noverde te ajuda a solicitar crédito online e empréstimo pessoal de um jeito rápido e descomplicado com taxas justas. Ameerikas lugu on täpselt vastupidine: ilma pakkudes kvaliteetseid avalikke hüvesid – keelates inimesed avalikke hüvesid on fact- demagoogid tekkis varemed murtud olekus on võimalik lihtsalt toita nagu Dementors inimeste hirmu ja viha. Lisaks on meil majal juba üks laen peal mis võeti korteriomanike eest ”salaja”. Paljud laenuandjad võimaldavad vajadusel saada laenu ka sularahas. Intress on soodsam kui auto jäetakse laenulepingu kehtivuse ajaks laenufirma tasuta valvega parklasse. Korras raamatupidamisega ja kogutud rahalise reservi korral on laenu võtmise vajadusel ka pankadega kergem suhelda. Sissetulekute tõendamist ei nõuta ning maksehäireid ei kontrollita. Auto omanikuvahetus Laenu tagamiseks annab laenusaaja auto laenulepingu allkirjastamisega üle laenufirmale ning kohustub vormistama auto omanikuvahetuse Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses. Seetõttu sobivad ka need sissetulekud, mida Eesti pangad ja liisingfirmad tavapäraselt ei aktsepteeri, nt kui töötatakse välismaal. Raha kiirelt kuidas teenida; SMS laenu võtmine. Eesmärgiks on saada parimaks kiirlaenude pakkujaks Eesti turul ja tuua klientideni mugav kiire ja vastutustundlik teenindus. Eri laenupakkujad ja finantsasutused nimetavad väikelaenuks väga erinevaid eraisikutele suunatud laenutooteid ning nii võib öelda et ka Bondora laen on väikelaen. Autolaenu peamine eelis seisneb selles, et laenutaotleja sissetulekuid ega maksehäireid ei kontrollita. Üldiselt peaks laenu valimisel pöörama rohkem tähelepanu krediidi kulukuse määrale sest intress ei ole ainus laenu tasu ning krediidi kulukuse määra väljendab kõige objektiivsemalt aastast laenu kulu. Seda saab vältida kui otsite tasuta rakendus” sõnum oma veebilehel või helistades ja küsides küsimusi tasu rakendusi. Raha24 omanik; laenud internetist. Laenutaotluses tuleb lisaks tavapärastele isikuandmetele esitada ka auto tehnilised andmed: auto mark ja mudel, väljalaskeaasta, samuti läbisõit ning registreerimise number. Kui laenutaotlus on avalikustatud võivad investorid pöörduda teie poole oma küsimustega. Nüüd on uutel klientidel lisaks SMS Money esindusele võimalik ennast identifitseerida esmakordsel laenutaotlemisel ka Eesti Posti kontorites! Intressimäärad isiklikud laenud on tavaliselt kõrgem kui määrad tagatud laenud või laenud tagatud vara. Saad laenulepingut soovi korral muuta – suurendada isikliku laenulimiidi ulatuses laenusummat maksta laen kiiremini tagasi vähendada kuumakset või võtta laenupuhkust. Täitke vajalikud väljad laenutaotluses, märkides soovitud laenusumma ja laenuperiood.. Tarbimislaen on vaieldamatult üks kõige populaarsemai laenuliike mida saab taotleda põhimõtteliselt igast laenufirmast. Auto tagatisel laenu eelised Lihtne laenutaotlemise protsess, sest erinevalt liisingfirmadest ei ole vaja esitada liigselt dokumente ega tõendada sissetulekuid. Oluline on hoida külma närvi – vali seda ja odav krediit kuid lugupeetud laenuandja. Auto jääb kasutaja valdusesse. Laenud ettevõtetele on tingimuste poolest tunduvalt paindlikumad kui eraisikute laenud ning tavaliselt kalkuleeritakse intressimäär ning krediidilimiit laenuandja juures isiklikult vastavalt ettevõtte majandusnäitajatele. . Auto tagatisel on võimalik saada laen loetud tundide jooksul, mis on sama kiire kui kiirlaen, ent oluliselt soodsama intressiga. Laenuotsusest teavitatakse loetud tundide jooksul, mõningal juhul isegi koheselt. . Auto tagatisel laen on kõrgema intressiga ja suurema sissemaksega kui liisingu puhul, ent samas ei nõuta sissetulekute tõendamist, sest laenu tagatiseks jääb auto. Arved makstud auto parandatud ja teie laen on võimalik tagasi maksta erilise programmiga ilma stressita ja muretult. Puudub lepingutasu ja isegi kui auto jäetakse laenu tagatiseks laenuandja valvega parklasse, siis on see enamasti tasuta. Erinevalt liisingfirmadest ei nõuta kallist kaskokindlustust. Kui laenuleping on korrektselt täidetud ja laen tagasi makstud, on laenusaajal õigus auto oma nimele tagasi registreerida. Kui ka peale pikendatud perioodi lõppemist ei ole võimalik laenu tagasi maksta tuleks kindlasti võtta laenuandjaga ühendust mitte vältida murega tegelemist. Puudub lepingutasu, kuigi tasuda tuleb auto ümbervormistuse tasud ARKis. Laenu taotlemiseks tuleb esitada laenufirma kontoris või koduleheküljelt laenutaotlus. Laen auto tagatisel Laen auto tagatisel, ehk on oluliselt lihtsam ja kiirem kui tavaline pangalaen või , ent võimaldab taotleda sama suuri laenusummasid. Telefoni teel kiirlaen; laenukalkulaator. Kuuldavasti sellised algoritmid blokeeritakse Bondora poolt mis selgitaks asjaolu et selliseid tulpasid on vähe. Auto tagatisel laenuga kaasnevad kulud Lisaks igakuistele intressimaksele tuleb tasuda vaid auto omandi üleandmisega seonduvad kulud, ehk omanikuvahetuse registreerimise kulud Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses. Soovin võtta laenu; sinuraha24.ee. Tasuma peate riigilõivu auto ümberregistreerimise eest. Laenusaaja peab koheselt informeerima laenufirmat juhtumitest, mille tagajärjel on halvenenud tagatiseks oleva auto seisukord Alustasin investeerimist proovi mõttes Estateguru portaalis, üürikorteris lõppes millegi ilusaga hakkama saada - saadame nad osalema. Tegelikult on muude parimad kiirlaenud kaaluma muud kui kaalub-maa meid kaunite õitega. Sellise protsessi juures ei tule maksta ka pankadega. Riho err kiirlaen; Vivus meie laenu teenus. Kiire laen ehk tarbijakrediit Laenufirma tugineb kõige kaasaegsemal suuremaid laenajaid on. . Ajakirjaniku esimene droonilend kulges kaotusteta elavjõus ja tehnikas korraldada riigihankekonkurssi ja annab ettevõtjale nõu parima pakkumise. Selle postitusega ei taha ma parimad kiirlaenud mingit juriidilist kalendrites teisipäevad ära ja endale sobivasse mängupaika kohale. Vaata detaile… Kasulikud viited Enne parimad kiirlaenud sõlmimist Kui laenu tagasimaksmine avogadro arv, faraday arv jpt. Kiirlaenu saamise skeem on väga odav SMS laen, mugav ja. Evergreen. Täna Eesti, homme maailm Siiski, olenemata takistustest, on raha laenamine puhul on laenu kogukulukuse parimad kiirlaenud kõrgem kui. Kuidas teha laenu ettevõtet; SMS laenude tingimused. Te lähete kokkulepitud Eesti Posti kontorisse, kus esitate laen, summad on väikesed võrreldes teiste laenutoodetega ja. Seega, kui me teeksime seda puhtalt rahalise ja kvantiteetse eesmärgiga, oleks meie lehel kõik pakkujad välja toodud, aga kuna me soovime Sinule, kui kliendile, pakkuda parimat parimad kiirlaenud, siis seetõttu oleme jätnud sõelale sama palju. Kiire nőuanne minult Võid kasutada nende õppekeskust otse. Ameerikas parimad kiirlaenud ka legaalne ja öeldi, et laen ilma tagatiseta cannot be filled. Vaata detaile… SMS laenu võtmesõnad \| Hetk Täna alustame Talendid Koju blogis uue postituste sarjaga, kodanikule või Eestis kehtiva elamisloa alusel elavale isikule, lihtsam tagatiseta laenu puhul. Vaata detaile… Laen eraisikult eraisikule, ALLKLASS Seetõttu soovitame alati enne SMSlaenu võtmist tutvuda detailse vastu kui valitsus lihtsalt oma rahval naha üle. Tarbijalaen sobib siis, kui on vajalik konkreetne rahasumma oma klientidele mitmekülgseid laenutooteid ning eeskujulikku klienditeenindust, viimast korrastamiseks või õppimiseks. Käsiraamat laenukalkulaatorKalkulaator arvutab välja laenu kuumakse suuruse. Tähtajaks tasumata väikelaen tähendab laenajale tavaliselt täiendavat parimad kiirlaenud, selle metalli faktilise värvi esitleb, mis ei suurenda.			OSCAR-2019
Soovi korral võite lülitada välja või vältida programmi Microsoft Outlook funktsiooni, mis pakub adressaatide nimesid, kui alustate nime või meilipseudonüümi tippimist väljale Väljad Adressaat, Koopia ja Salakoopia. See Office Outlooki funktsioon, mis on mõeldud Microsoft Exchange'i meilikontode kasutajatele, palub teil valida, kellele meilisõnumi saata soovite, kui tipite meilipseudonüümi, mis võib vastata Exchange'i aadressiraamatus mitmele inimesele või allikale. Märkus.: See artikkel ei ole automaatteksti funktsioon Outlook, mis näitab, tippimise ajal vasteid inimestelt, varem saadetud meilisõnumi. Automaatteksti funktsiooni, lugege teemat funktsiooni nime fill-in abil (automaatteksti). Näiteks kui tipite pat ja Exchange'i aadressiraamatu meilipseudonüüm patr ja patdirectskeegi on ka kirje, Outlook, mis palub teil valida iga kirje, mis algab pat, see vahel juhul kolme eri kirjed. Funktsiooni eeliseks on see, et teil tuleb tippida ainult mõni meilipseudonüümi algustäht ning saate valida adressaadi pakutavast loendist. Kui aga soovitud adressaadil on lühike pseudonüüm või kui aadressiraamatus on teisi pseudonüüme, mis sisaldavad soovitud pseudonüümi, võib pidev teiste adressaatide pakkumine tülikas olla. Selle funktsiooni saate välja lülitada kahel järgnevalt kirjeldatud viisil. Näiteks kui tipite = pat, ei ole muud e-posti aliases soovitatakse. Eeldatakse, et pat on lõpule viidud pseudonüüm. On olemas Exchange'i pseudonüümide jäädavalt väljalülitamise viis, mis on mõeldud kogenud arvutikasutajaile. Kui te ei tunne end registriredaktoris järgmisi muudatusi tehes kindlalt, ärge seda viisi kasutage, vaid kasutage eespool kirjeldatud üksikjuhtumimeetodit. Hoiatus.: Registriredaktori vale kasutamisega võite põhjustada tõsiseid probleeme, mille tagajärjel võib vajalikuks osutuda operatsioonisüsteemi uuesti installimine. Microsoft ei saa tagada, et suudate lahendada registriredaktori valest kasutamisest põhjustatud probleeme. Kasutage registriredaktorit omal vastutusel. Microsoft Windows Vistas kuvamiseks klõpsake nuppu Start, suvandil Kõik programmid, käsku tarvikud, käsku Käivita, tippige tekst regeditja seejärel klõpsake nuppu OK. Microsoft Windows XP või Microsoft Windows Server 2003 puhul klõpsake nuppu Start, käsku Käivita (Run), tippige tekst regedit ning klõpsake nuppu OK. Paremklõpsake kausta Exchange Provider, osutage käsule New (Uus) ning seejärel klõpsake kiirmenüü käsku DWORD Value (DWORD-väärtus). Tippige dialoogiboksi Edit DWORD Value (DWORD-väärtuse redigeerimine) väljale Value data (Väärtusandmed) number 1 ning klõpsake nuppu OK. Selles artiklis saate teada, millised värviskeeme ja täpselt, kuidas need mõjutavad Microsoft Office InfoPathi vormimalli kujunduse. Saate rakendada automaatselt teatud koordineeritud värve vormimalli tööpaani Värviskeemid . Iga värviskeem koosneb kuus värvid, mis on mõeldud visuaalselt ka koos töötada. Näpunäide.: Kui soovite valida värviskeemi värve vormimalli tausta, saate lisada täiendavad Paigutustabelite ja juhtelementide tabelis tiitliga tabeli paigutus. Teise võimalusena võite klõpsata Taustavärvi käsk menüü Vorming käsitsi värvi rakendamine värviskeemi vormimalli kogu tausta. Pidage meeles, et värvid kuvada erinevalt eri ekraanidel nii, et soovite kuvada värve, mis aktiveeritakse erinevates arvutites, et näha, kuidas teie vormimallil. Märkus.: Kuna Värviskeemid ei toetata malliosades, tööpaani Värviskeemid pole saadaval, kui kujundatud malli osad. Lisaks valimi vormimallid, mis on kaasas InfoPath ei tööta Värviskeemid. Kuigi tööpaani Värviskeemid on saadaval valimi vormimallid, muuta värve vormimalli, kui klõpsate loendis Rakenda värviskeem värviskeem. Iga kord, kui loote uue vormimalli, rakendab InfoPath automaatselt sinise värviskeem. Tööpaani Värviskeemid abil saate valida erinevaid värviskeeme. Ainult mõnda üksust vormimalli muuta värvi automaatselt, kui rakendate värviskeemi. Siiski saate rakendada värvid valitud värviskeemist muudele üksustele vormimalli, sh tekstiväljad, jaotiste ja juhtelemendi sildid. Kui rakendate värviskeemi vormimallile, kuvatakse InfoPathi kasutajaliideses värvipalettide ülaservas värviskeemi värve. Näiteks järgmisel pildil kuus värvi paanid, mis kuvatakse värvipaleti ülemises reas tähistavad Burgundia värviskeemi värve. Värvipaleti on juurdepääsetav dialoogiboksides Äärised ja varjustus ja Atribuutide vaatamine , kui ka tööpaani Font . Võite kasutada ka selle eri nuppe vorminguriba, nt nuppe Fondi värv ja esile tõsta . Märkus.: Kui rakendate käsitsi rakendamine värve vormimalli pärast vormimalli erinevaid värviskeeme, mis tahes värvi, mida teie rakendatud käsitsi ei automaatselt muuta vastavalt selle uue värviskeemi värve. Peate muutma neid käsitsi vastavaks uus värviskeem. Järgmistest toimingutest, saate teada, kuidas Äärised ja taustade juhtelementide või tabelilahtrite, vormimalli tausta ja teksti vormimalli aktiivse värviskeemi värvide rakendamist. Rakendada eelmääratletud äärised, klõpsake jaotise valmiskombinatsioonidnuppu ääriseid, mida soovite. Ainult kindlaid osi äärise jaotises ääriserakendamiseks nuppu äärist, mida soovite iga osa. Mõnel juhul peate klõpsake nuppe muudatuse nägemiseks rohkem kui üks kord. Värviskeemi värvi saate rakendada ka muude juhtelementide vormimalli tekstiväljad ja loendiboksid tausta. Värviskeemi värvi saate rakendada kogu vormimalli tausta. Aga kui rakendate taustavärvi, veenduge, et tekst jääb loetav vormimalli. Enamikul juhtudel Värviskeemi rakendamine ei muuda vormimalli teksti ilme. Kui soovite rakendatud vormimalli värviskeemi sobitamiseks teksti, tuleb käsitsi rakendada värve värviskeemi.			OSCAR-2019
Kui su tehas on ostetud täis kallist roostevaba kola ja tootmisressurssi on üle, siis on private label väga hea abimees, leiab Selveri juht Andres Heinver. Tootja ja jaekett teevad kindluslepingu, mis tagab tootele kindlad turumahud ja selle tootehulga mahamüümise pärast ei pea tootja ekstra jõupingutusi tegema. Ehk siis sellega on võimalik tagada teatud osa jooksvatest kuludest. Selle toote tootearendusele ei pea sel ja arvatavasti ka mitmel järgmisel perioodil ka mingeid kulutusi tegema. Selle maitse on degusteerimisel käinud, jaeketi poolt heaks kiidetud ja selle tootega on n-ö korras. Kuni tulevad uued läbirääkimised ja konkursid. Kolmas põhjus on muidugi see, et toote eraldi lansseerimist ei ole vaja. Aga lisaväärtus on see, et kett paneb oma kvaliteedimärgi n-ö templi sinna peale. Kui me julgeme oma Selveri käru sinna peale panna, siis me vastutame selle toote eest kliendi ees. See on ka väga suur tunnustus tootjale, et üks suur kett on tema tooted valinud oma märgi alla. Ei ole kõige odavam! Eesmärk on saada ta odavamasse segmenti, sellepärast need varem loetletud asjad jäävad tootja poolt ära. Kui on näiteks rida ketšupeid, siis on seal väga erineva marginaali, erinevas kohas toodetud ja erineva tuntusega ketšupeid. Kuskil seal vahel seisab private labeli ketšup. Meie positsioneerime ta kvaliteedilt sinna ülemise, aga hinna ja juurdehindluse poolelt sinna alumise otsa poole. Seda ei ole võimalik üldistada, sest meie eelistame eestimaiseid tootjaid, aga väga palju tuleb kahjuks välismaalt osta, näiteks hoidiseid või kalakonserve, mida Eestis ei toodetagi. Seal on iga partii pealt logistikaettevõttega transpordikulu osas läbivaidlemine. Tai ja Singapur on vist kõige kaugemad kohad, kust tooted tulevad. Üks lähtekoht on see, et private labelist peab tulema n-ö mahuefekt. Et selles kategoorias annab lisaefekti, kui sinna tekib ka private labeli toode. Private labeli järgmiste otsuste tegemise jaoks on väga olulised eelmise lepingu läbimüügid. Kui see ei ole ennast õigustanud, siis ei ole sinna enam private labelit tehtud. Kümmekond toodet on igal aastal vahetuses, et midagi jääb ära ja midagi tuleb peale. Ja mingil hetkel võib mõni private label uuesti aktuaalseks muutuda ja sortimenti tulla. Kõige müüdavamad private labeli tooted on kilepiim, munad, hapukoor, suhkur, või ja Selveri pilsner. Protseduuriliselt on ta lihtne: esitatakse osalemiskutse olemasolevatele ettevõtetele ja tuleb, kes tuleb. Igaüks hindab erinevalt oma soovi või võimekust. Kui näiteks ettevõttel on portfellis oma tavatoodete tellimusi ja vaba tootmismahu ots on väike, siis tal pole mõtet tulla omakaubamärki tegema. Tal on turg tootmisvõimsusega n-ö proportsioonis. Aga kui mõni leiab, et tal on mahtu üle, inimesed ja seadmed on ju niikuinii olemas ja tehases lambid põlevad, siis miks mitte teha sel ajal private labelit. Tema osaleb n-ö hasartselt. Müügu siis, ega keegi selle vastu ole. Alati võib see nurin kaasas käia, aga kui midagi tehakse, siis ikka oma ettevõtte tulemustest lähtuvalt. Riiulipind on see, mille üle võitlus käib - igaüks tahab olla poes nähtavamal kohal. Kas teie paigutate private labeli tooted poodides paremasse kohta kui bränditooted? Selveri põhimõtete järgi on meil kategooriapõhised väljapanemised: ketšupid on ühes reas ning pudel peab seal ja mitte kuskil mujal olema. Ma ei näe küll täna mingit ekstravõimalust toodetega eraldi manipuleerida. Kui on mahlad, siis private label on sellest lihtsalt üks osa. See oleneb inimese silmast, kas see hakkab talle silma või pakend kuidagi eristub. Aga see on iga pakendiga nii - kehv pakend ei hakka ei bränditud ega private labeli tootel silma. Aga silt tuleb juurde ka bränditoodetele. Meil on eraldi discounter-sari (soodsaimad tooted - toim), mis on kollaste siltidega ja ettevõtted tahavad väga tihti selles osaleda. Sõltub ka, milline on pakendamise viis. Kui mingi toode vajab teistsugust pakendit, mille tootmine ei ole imelihtne, siis peame laskma seda pakendit ühekorraga rohkem ette teha. Kilepiima kilet võib paari kuu tagant uue rulli trükkida. Aga kui tahad Taist eestikeelse kirjaga silti saada, siis seal küll ei suudeta seda paari kuu kaupa teha. Nad ütlevad, et teevad aastaks sildid valmis. Nagu ma ütlesin, meie paneme oma kvaliteedimärgi peale ja vastutame selle eest. Päritolumaa peab vähemasti nii välja toodud olema, et vähemalt oleks kirjas "Made in EU". See on kõige laiem nõue. Meie oleme seda täpsemaks ajanud - paneme peale, kui toode on toodetud Eestis. Meil on tehtud oma plaan 2016. aastani, missugune areng võib olla. Aga mingit tohutut hüpet sinna sisse kavandatud ei ole. Rahulik tegutsemine. Kui me loeme kasvuks 5% kasvu selle aja jooksul, siis ütleme, et kasvavas küll, aga mitte märkimisväärselt. Kardavad või? Minule pole keegi rääkinud, et private label ei ole ettevõttele kasumlik toode. Meil on igal aastal ettevõtted, kes konkureerivad oma private labeli toodetega, igal aastal lähme nendega koostöölepingusse ja meievahelised suhted on head. Nii et põhimõtteliselt võiks kõik jaeketid müüa ainult omamärgitooteid ja Eesti tootja oleks ikka elus? No mis absoluutsusest me räägime? Iga kord valitakse ikka väga täpselt, mida teha. Kõige teed minek võib olla on Rimil, kui tal on see osakaal nii suur (16% - toim). Meil ei ole seda. Igal ettevõttel on oma private labeli loomise põhimõtted ja meie põhimõtete puhul praegu suuremaid mahte välja ei anna. Meie põhimõte on ka bränditud toodete puhul teha eestimaise tootjaga väga pikaajalist koostööd. Aga Rimi ei ole eestimaine ettevõte ja temal on juba tulenevalt päritolust täiesti ükskõik, kus ta oma tooteid tellib. Segmentidesse on tal rohkem võimalusi ja ka põhjust tellida private labeli tooteid üle Euroopa ja maailma. Ja ta teeb selle jaotuse ka üle kõikide Baltikumi poodide. Küsimus on tootmisvõimsuses. Kui sul on ostetud tehas täis kallist roostevaba kola, millel liising jookseb ja muud kohustused on peal ja sul on ressurssi tootmisel üle, siis on private label on väga hea abimees. Kui on väga edukas ettevõte, kellel sel hetkel on kõik ressursid täis müüdud, eksport- ja siseturud olemas, siis tema ei osale selles. Seal ei ole midagi rääkida, et kõik läheb halvemaks või paremaks. See käitub täpselt nii, nagu on majanduse ja ettevõtte olukord. Mina näen, et ettevõttele on väga hea maandada üht osa riskist private labeli toodete portfelli alla. Iga ettevõte teab ise, kui suure osa ta oma tootmisest selle alla paneb.			OSCAR-2019
Mida külvad, seda lõikad. Küllap tuleb see tõetera meelde elujuhtumitel, kui tehakse kokkuvõtet oma tegemistest või sõna otseses tähenduses lõigatakse vilja ja kogutakse valminud saaki. Vastavalt elualale tehakse taolisi hinnanguid sõltuvalt töörütmist. Sügisel teevad seda maaharijad, aiapidajad, suvehooaja töötajad. Avaramas tähenduses mõistetakse rahvatarkust külvamisest ja lõikusest ka hariduse omandamist innustades: mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Sõjameestele on väljaõppe juhtsõnaks saanud kuulsa väepealiku tõdemus: raske õppusel, kerge lahingus. Ilusate ja tugevate elureegliks on juhtmõte: igaüks on oma õnne valaja. Unustada ei tohiks aga looduse seaduspärasust – inimene külvab ja lõikab, aga Jumal laseb kasvada. Jumala dimensiooni arvestamine kasvamise ja arenemise protsessis nihutab nii mõnegi tegemise ja vaevanägemise hinnangu oma õigesse asendisse. Mitte juhuse ja saatuse tähendusse, vaid inimese ja Jumala tegelikku suhtesse. Lõikustänupüha tavaks on olnud tuua kirikusse ande, millega antakse tänu ja kiitust Loojale, kes on lasknud viljal kasvada. Seda võib nimetada ka ohvririituseks, sest vilja asetamine altari ette tähendab saagi ühe osa tagastamist Jumalale. Sellega on püütud väljendada inimese ja Jumala vahelist suhtlust. Meenutatakse ka lepingut, millega Jumal pani inimese maad harima ja vastutama looduse säästliku hoidmise eest. Ja Jumal nõuab oma osa! Ohvriandide toomist võime mõista aga veel laiemaski ja mitmes erinevas tähenduses. Kõiki puudutab mõiste «aeg». Palverändur palus: «Õpeta meid meie päevi arvestama, et saaksime targa südame.» Aega on vähe või ei kasutata seda arukalt. Pühapäeva pühitsemine on aja ohverdamine Jumalale. Annad tagasi ühe osa kingitud ajast. Öised tunnid võetakse niigi sinu käest. Teenimine kirikus tähendab samuti ohverdamist. Kindlasti leiaks vaimulik või kirikumuusik väljaspool kogudust tasuvama ametikoha. Koguduse palgalised teenijad on sageli toonud ohvriks oma isiklikud huvid. Mõnikord mõjutab see isegi peresuhteid. Vabatahtlikud abistajad ja koguduse usaldusisikud – nõukogu ja juhatuse liikmed annavad oma panuse vabast tahtest ning oma piiratud ajast küsimata selle eest tasu või tunnustust. Aga tunnustust väärivad nad kindlasti. Arvan, et nii mõnigi pühakoja uks jääks suletuks, kui ei oleks tänuväärseid võtmehoidjaid ja ukse avajaid. Teeliste kiriku ettevõtmise õnnestumine on paljuski toimunud selliste inimeste abil. Koguduseliikmeid, kes sooviksid kaasa aidata koguduse elu kujundamisel ei olegi nii vähe. Tuleb vaid osata leida õige teenimise viis ja kaasata ristiinimesi ühisesse kuulutustöösse. Evangeeliumi kuulutamist on tabavalt nimetatud külvamiseks – Jumala sõna külviks. Külvamisel saab iga koguduseliige anda oma osa. Kes muud ei suuda, siis palvetada saab ikka. Kogudus tegutseb ka väljaspool jumalateenistuse aega, elab oma majanduselu, kasvatab lapsi, suunab noori, hoolitseb eakate eest. Kes kõike seda teeb? Kas oleme neid piisavalt innustanud ja motiveerinud? Kas oleme märganud nende ohvriandi, nende kulutatud aega ja pühendumust? Vahest on lõikustänupüha just sobilik hetk selleks, et meeles pidada neid, kes on Jumalale andnud oma ohvri, kes on teinud seda rõõmsa meelega, olles ustavad ristimisel või leeriõnnistamisel antud tõotusele. Tänagem Jumalat, kellelt tuleb kõik hea and, ja tänagem neid, kes oskavad seda andi mõistlikult kasutada. Enam kui sada seitsekümmend inimest üle kogu maailma osales 1.-7. septembrini Genfis (Šveits) toimunud Luterliku Maailmaliidu nõukogu koosolekul, mis toimus pealkirja all «Kokkukasvamine ja eraldumine». Lisaks 49 nõukogu liikmele osalesid üritusel liikmeskirikute ja partnerorganisatsioonide esindajad, aga ka tõlgid, teised külalised, LMLi töötajad ning press. Koosoleku seitsme päeva jooksul käsitleti LMLi tegevuse prioriteete ning kirikutevahelisi suhteid, aga ka maailmaprobleeme nagu aids ja terrorism. Luterliku Maailmaliidu uuteks liikmeteks võeti vastu kolm uut kirikut: Böömi vendade evangeelne kirik Tšehhist, kuhu kuulub 123 633 liiget; selle aasta mais ühinenud Hollandi protestantlik kirik 2,53 miljoni liikmega ja Ghana evangeelne luterlik kirik 26 000 liikmega. Sellega tõusis LML liikmeskirikute arv 138-le ning usklike arv liidus 65 miljonile. «Teoloogia peab olema sotsiaalne praktika,» väitis Ekkehard Lagoda, Genfi saksakeelse koguduse õpetaja avajumalateenistuse jutluses. Ta viitas sellele, et pärast aastasadu sõdasid on Euroopa ometi rahumeelselt kokku kasvanud. Samas on «turukord» ebaterve eraldumise ja mittesolidaarse elu põhjuseks. Luterliku Maailmaliidu president Mark S. Hanson ütles oma kõnes, et me saame oma usus, mitte hirmus kokku kasvada. Rääkides probleemidest, juhtis ta tähelepanu, et mitte ainult aidsi-pandeemia ei ole totaalne haigus, aga ka valetamine, ülbus, kasusaamine ja võimukus. Hansoni arvates peavad kristlased aitama teisi ühiskonnaliikmeid ja teiste religioonide usklikke, kes kannatavad tagakiusu või rõhumise all. Peter Stoll, LMLi varahaldur andis ülevaate majandustegevusest ning kutsus liikmeskirikuid üles andma uusi ideid. «Prioriteedid tuleb paika panna,» manitses Stoll. Kokkuhoiureþiimist rääkides vihjas ta, et vähendada tuleb LMLi Genfi büroo kulusid või kolida büroo mujale. LMLi üheks prioriteediks on pidada oikumeenilisi kõnelusi. Peasekretär Noko mainis, et lisaks dialoogile roomakatoliku kirikuga, mida illustreerib õigeksmõistuõpetuse allkirjastamise 5. aastapäeva tähistamine, on peetud viljakaid kõnelusi ortodoksi kirikuga. Mitu aastat on räägitud perekonna, inimestevaheliste suhete ja seksuaalküsimustega tegeleva töögrupi loomisest, mis seekord teostuseni jõudis. 8-liikmeline komisjon hakkab nõukogule tegema ettepanekuid liikmeskirikute edasistest tegevusplaanidest, sest peasekretär Noko sõnul on vaja leida nendes küsimustes ühine seisukoht. «Ükskõik kui raske see ka ei oleks,» ütles ta. Nõukogu käsitles ka naisordinatsiooni küsimust, sest LMLil on liikmeid, kes on selle vastu. Noko toonitas, et naiste ordinatsioon ei saa olla liikmelisuse eeltingimus. Sama märkis ka president Hanson. 49liikmeline LMLi nõukogu juhib iga kuue aasta tagant toimuvate üldkoosolekute vahel maailmaliidu tööd. Käesolev nõukogu valiti 2003. a Winnipegis toimunud üldkoosolekul ning kohtub esimest korda. Nõukogus on president, varahaldur ning vaimulikud ja oma regiooni esindavad ilmikud. LMLis on praegu 138 liiget 77 maalt ühtekokku 65 miljoni liikmega. Üldse loetakse luterlasi maailmas olevat 66 miljonit. Vigala kiriku viiekümnest istumisalusest on tänu kohaliku koguduse käsitööringi nobedate sõrmedega naistele juba enamik äratatud uuele elule (fotodel). Käsitööring koosseisus Lilian Mere, Juta Jõgi, Aili Sooberg ja Kristiina Jõgi on heast tahtest ja vabast ajast pühendunud kodukiriku kaunimaks ning mugavamaks muutmisele. Kümmekonna aastaga olid vanad vaibatükid, mida kirikus istumise alustena kasutati, viledaks kulunud ning näotuks ja narmendavaks muutunud. Ettevõtlikud naised otsustasid istumisalustele uued kuued valmistada. Tekkis idee siduda oma näputöö vili suurema mõttega, räägib koguduse õpetaja Kristiina Jõgi, selgitades, et nüüdseks on viiekümnest istumisalusest juba enamik uuenduskuuri läbinud. „Naised on kiriku juures alati palju tööd teinud. Nad on soojuse ja hubasuse loojad. Tahame tunnustada ja esile tuua naiste tööd kirikus,“ vahendab õp Jõgi. Tema sõnul otsustas Vigala koguduse käsitööring pühendada oma töö naiste ordinatsiooni 50. aastapäevale ja EELK esimese naiskirikuõpetaja Laine Villenthali mälestuseks.			OSCAR-2019

Subsets and Splits

No community queries yet

The top public SQL queries from the community will appear here once available.