text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Minu ettepanek on kõigepealt luua Eesti jaoks tuumaenergeetika infokeskus, et kogu informatsioon tuumaenergia kasutuselevõtu mõttekuse ja ohtude kohta oleks avalikkusele kättesaadav, mitte ei juhindutaks vasturääkivatest isiklikest arvamustest.
Kui rahvale ei selgitata vägagi detailselt, mis kasu tuumaenergeetika annab ning missugused keskkonnamõjud sellega kaasnevad, siis tuumajaama ei tule. Näiteks vanemate inimeste teadvuses kestab fosforiidisõda tänaseni. Lugesin Postimehe artikli http://www.postimees.ee/110108/esileht/majandus/305564.php?valitsus-tostis-avalikkuse-ette-eesti-tuumajaama-rajamise kommentaare, kust on selgelt arusaadav, et arusaam on vilets. Näiteks arvatakse, et Eestisse on kasulik rajada ka uraanikaevandused. See aga oleks majanduslikult niivõrd ebaefektiivne tegevus, mille konkurentsivõime saaks tulla ainult keskkonna arvelt.
Ma olen sageli nõus roheliste partei mitmete seisukohtadega, aga ajuti kuulduvad argumendid, mis on vastuolus minu teadmistega. Üks selliseid on pidev viitamine tuumakütuse hinna tõusule kui takistusele – tegelikkuses on tuumaenergia hinna sõltuvus tuumakütuse hinnast väike ning teiste kütuseliikide puhul (fossiilsed kütused, biomass)kordi suurem. Teisest küljest ma ei saa olla nõus akadeemik Raukasega, kes arvab, et meie sinisavid on ideaalne koht tuumajäätmete matmiseks. Olen töötanud Rootsis tuumajäätmete matmist modelleerivas instituudis ning kindlalt veendumusel, et geoloogiliselt maapinnale niivõrd lähedal paiknev setend ei sobi tuumajäätmete matmiskohaks.
Põhjuseks on NIMBY printsiip – lühend sõnadest not in my back yard ehk mitte minu tagaaeda. Isegi kui referendumil valdav enamus Eesti elanikkonnast arvaks, et Eesti võiks ja peaks saama tuumariigiks, siis tuumajaama asukoha valik suvalisse Eesti regiooni vallandaks tõenäoliselt kohalike elanike meeletu protestilaine.
Selle tunnistuseks on mitmed läbikukkunud projektid, näiteks uute prügilate rajamine Ääsmäele ja Lagujale ning hetkel tekkinud probleemid Kõllestes. Uusi projekte on võimalik käivitada ainult eeldustel, kus kohalikud elanikud ja muud huvigrupid tunnetavad projektist pigem kasu kui kahju, selleks aga peavad nad teadma, mis see just nende igapäevaelusse kaasa toob. Kohalikud elanikud tuleb kaasata planeerimise algstaadiumis ning alternatiivide valikul kaaluda nende arvamust.
Selliseid jäätmeid on Suurbritannial tekkinud 2,3 miljonit kuupmeetrit, need püsivad kokkupuute korral elusorganismidega tapvalt radioaktiivsetena umbes miljoni aasta jooksul, eksperdid on nende matmise hinnaks arvutanud 85 miljardit naela.
Matmistehnoloogia peab tagama tuumajäätmete eraldatuse ökosüsteemidest geoloogilises ajaskaalas – sisuliselt miljoni aasta jooksul. Umbes 100 000 aasta kestel langeb jäätmete radioaktiivsus looduslike uraanimaakidega samale tasemele. Et geoloogilised protsessid jäätmeid ei ohustaks, plaanivad britid paigutada tuumajäätmed 500 meetri sügavusele.
Selline matmispaik on kristalsesse aluskorda juba loodud Rootsis Forsmarkis. Kõrge radioaktiivsusega tuumajäätmed paigutatakse raudkonteinerisse ning seejärel vaskkonteineritesse, mille oksüdeerumine on väga väike. Lisaks ümbritsetakse konteinerid metabentoniitse savi kihiga. Matmistehnoloogia väljatöötamisse ja selle ohutusarvutustesse panustas Rootsi riik sadu miljoneid kroone.
Uraani kõige suuremad kontsentratsioonid Eestis on Dictyonema-argilliidis, rahvakeeles diktüoneemakildas. Kui muutus aktuaalseks võidurelvastumine ja tuumapommide loomine, hakati uraani kaevandama sealt, kus vähegi teati seda olevat, muuhulgas ka Sillamäel just diktüoneemakildast 1948. aastal. Hiljem – ka tuumaenergeetika arenguga – leiti väga paljudes piirkondades maake, kus uraani sisaldus osutus suuremaks – 2005. aastal tootsid uraanioksiidi 17 riiki, sealhulgas Kanada (27.9%), Austraalia (22.8%), Kasahhi (10.5%), Venemaa (8.0%), Namiibia (7.5%), Niiger (7.4%), Usbekistan (5.5%), USA (2.5%), Ukraina (1.9%) ja Hiina (1.7%).
Kuigi uraani hind mõnevõrra tõuseb, ei tee see meie Dictyonema-argilliidi kaevandamist tasuvaks. Argilliidis on uraani keskmiselt 0.03%, uraanimaagis aga, mida on tasuv kaevandada – tavaliselt 0.1 – 0.25%, ja selliseid varusid jätkub maailmas veel väga kauaks. Idee Eestis uraani kaevandada oleks äriliselt sama hea kui luua banaanikasvatusi ja siis hakata 100 kr/kg kodumaiseid banaane müüma – selle asemel, et neid odavalt sisse vedada mujalt maailmast, kus nad päikese käes ise kasvavad…
Räägitakse palju Euroopa Liidust ja selle mõttekusest (ühest liidust tulime ja teise läksime…), vähem aga selle ajaloost ja mõttest. 1957. aastal allkirjastati Euratom leping arendamaks ühiselt Euroopas välja tuumaenergeetika. Loodi katsereaktorid Geelis (Belgia), Karlsruhes (Saksamaa), Ispras (Itaalia) ja Pettenis (Holland).
Tuumaenergeetika areng lõpetas maadejagamised energeetiliste kütusevarude pärast ja oli sisuliselt rahu tagatiseks. Kuskilt tuleb ju energiat saada. Energiaprobleeme on läbi ajaloo peetud poliitiliste hoiakute kujundajateks, mida praegu ilmekalt näitab ka gaasitoru rajamise surve Euroopa poolt – see on Saksamaa ja selle naaberriikide jaoks nii tähtis projekt, mis paratamatult kujundab poliitilisi hoiakuid.
Ilma tuumaenergeetikata aga oleks väga paljud Euroopa riigid veel suuremas sõltuvuses kütuste ja energia impordist. Prantsusmaa elektrienergeetikast on ligi 80% tuumaenergia.
|
OSCAR-2019
|
||
Janek Mäggi 12 000-eurosest toetusest: Kaljulaidi karjäär on omane esimese põlve monarhile - Eesti Päevaleht
Suhtekorraldaja Janek Mäggi ütles president Kersti Kaljulaiu Euroopa kontrollikojast saadavat ligi 12 000-eurost toetust kommenteerides, et suur osa üldsusest ei pruugi n-ö kõige saamise sobivust mõista, mis võib omakorda olla saatuslik mõlemale poolele.
12 000 eurot „pensioni” lisaks presidendipalgale on lihtrahva meelest küllap üsna raske taluda. Kersti Kaljulaid ei ole aga süüdi, et Euroopa Liidu ametnikud on sedavõrd ülekullatud, et kohalikel talupoegadel on juba hang ja vikat seljas ning nad tõttavad Kadrioru lossi maha põletama.
Hea, et president Kadrioru lossis ei ela. Selles diktaator Konstantin Pätsi jaoks ehitatud hurtsikus on halb aura, ruumi pole ning kuigi hädapärast töötada saab, tuleb koht kindlasti ära muuta. Teiseks ametiajaks president sinna kindlasti ei lähe.
Paljud kõrged riigiametnikud, nagu ka suurettevõtjad, on tajunud, et saavad liiga palju raha – teiste arvel. Seepärast annetavad nad ära suure osa tulust, mida nad enda meelest saama ei peaks / ei vaja. Näiteid on ka Eestis, mitte ainult Suureks Tehtud Ameerikas.
Kohalikud riigiisad-riigiemad on riigilt ja rahvalt suurhüvede saamist pidanud iseenesest mõistavaks. Ka Toomas Hendrik Ilves ei olnud süüdi, et EAS talle 190 000 eurot kinkis. Toonast raha hinda arvestades oleks tavakodanik pidanud sellise „laenu” puhul maksma kümneid tuhandeid intresse, nii et kingitus oli muidugi palju suurem. Aga avalikus ruumis ei näidanud president välja, et ta oleks midagi saanud justkui teiste arvelt. Kui nii läks, siis ongi õige. Vedas!
81 häälega ametisse valitud/nimetatud Kersti Kaljulaidi puhul on saatuse pilge muidugi palju suurem veel seetõttu, et ta on väga noor. Eesti riik peab teda ülal pidama kuni surmani. Võib-olla 40–50 aastat.
Maailmas on kombeks valida presidendiks inimesed, kes piltlikult öeldes pärast ameti maha panemist kohe ära surevad. Irooniliselt öeldes hea tervise juures raugad. Et ei jääks riigile/rahvale koormaks. Iisraeli president Shimon Peres (1923–2016) oli ametis veel 91-aastastelt, suri 93selt. Itaalia president Giorgio Napolitano (s 1925) sai 2015. aastal ametist lahkudes 90. Hüved ongi selleks, et vana tipp-poliitiku elu ei oleks surma oodates vääritu.
Kui president on eakas, siis ei vaja ta pärast ametist lahkumist endale uue rolli otsimist ja mõtestamist, mis ei olegi nii lihtne ülesanne. Ka Toomas Hendrik Ilves ei ole liiga küps, et päriselt pensionile jääda.
Avalikkuse jaoks on alati suur probleem, kui Keegi Saab Kõik. Ekspeaminister Andrus Ansip hurjutas reformierakondlasi, et kõiki ameteid üks erakond endale võtta ei saa. Kui peaminister juba on Reformierakonnast, siis president lisaks oleks liig mis liig. Ühtlaselt tuleb jagada nii ameteid kui ka hüvesid. „Kõigile midagi” põhimõte on nakatanud ka liberaale. Masse saab vaigistada rahaga.
Kuigi Kersti Kaljulaid ei ole süüdi, et ta on tänu kahele ametile – kontrollkojas ning presidendina – elanud nagu ABBA laulus „The Winner Takes It All”, ei pruugi suur osa üldsusest selle sobivust mõista. Ja selle mittemõistmine on saatuslik mõlemale poolele. Kaljulaidi karjäär on omane esimese põlve monarhile. Võitja võtab poliitikas kõik vaid korraks. Reformierakonnal ei ole täna ei oma presidenti ega peaministrit.
Kaljulaidi väike õnnetus on ka see, et isikuomadustelt ei sobi ta mitte presidendiks, vaid parteipoliitikuks, kes ajab alati oma jonni. Seepärast oleks ka peaministriks saamine keeruline, sest ta ei otsi koalitsiooni (ühisosa), vaid opositsiooni (mida kõik teised valesti teevad).
Raul Rebane oli tabav, kui ütles, miks tema presidendiks kandideerida ei soovi. „Ma ei taha teada, kes ma olen!” märkis Rebane. Presidendi amet on tõesti julm. Selleks tuleb valmistuda kogu elu, iga päev. Kaljulaid on juba mõne kuuga saanud teada, kes ta on. Aga seda ta teada tahtiski.
Pentus-Rosimannus: mis Teine Eesti Vabariik? Keskerakonna mängud järjepidevusega seavad meid suurde ohtu - Eesti Päevaleht
Vargsi, aga kindlalt on praeguse peaministripartei juhtivate poliitikute kõnedesse imbunud retoorika Eestist kui iseenda okupeerijast, Eestist kui okupandi kahjude enda kandja võtjast, ENSV sisulisest õigusjärglasest.
Kui aga peaministripartei esindajana parlamendi ees kõnelnu teatab juba Riigikogu puldist, et meil ei ole tegu mitte 100-aastaseks saava Vabariigiga, vaid Teise Eesti Vabariigiga, peaks see igal Eesti iseseisvusest hoolival inimesel ohukellukese helisema panema.
Peaministripartei esindajate taaskinnitatud ihalus "võtta vastu meetmed", et olla meele järgi naaberriigile, kes peab nõukogude impeeriumi kadumist eelmise sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks ja on aktiivselt üritanud seda tagasi pöörata nii Moldovas, Georgias kui Ukrainas, pole suvaline sünnipäevalaua jutt.
Kuni Keskerakond tolereerib oma esiridades Eesti järjepideva välispoliitilise joonega vastuollu minevaid avaldusi, seab sisepoliitikas regulaarselt kahtluse alla Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust ja aitab kaasa vaenuliku propagandakanali majandusedule, püsib Eesti ametliku välispoliitika kohal põhimõttelise suunamuutmise oht. Toomi ja Loone viimased avaldused meenutavad vägisi Neville Chamberlaini, kes arvas ka, et probleem on läänemaailma hea tahte vähesuses ja tuli Hitleri juurest tagasi oma arust igavese rahuleppega. Me kõik teame, miks ajalugu sellise naiivsuse üle pärast nuttis.
Eesti on rahvusvahelisel areenil olnud varasematel aastatel üks nendest, kes häälekalt hoiatab ebasõbraliku Venemaa erinevate aktsioonide eest. Meie taju ja teadmised siinse regiooni julgeolekuolukorra kohta, nende väljendamise julgus ja täpsus on midagi, mida hinnatakse Euroopas igati põhjendatult kõrgelt.
Möödunud kevadel omandasin Tallinna ülikoolis sotsioloogia magistrikraadi (sekka semester Soomes ja Tartu ülikoolis). Ülikoolis õppimisega paralleelselt õnnestus mul teha võrdlemisi palju erialast tööd, nende seas osalemine teadusprojektis uurijana, õppejõutöö ja õpetajatöö keskkoolis, teadusartikli avaldamine, ning saada ka kaks arvestatava suurusega stipendiumit iseseisvaks tegevuseks.
Hoolimata sellest, et teadusmaailm hakkas koduseks muutuma, otsustasin, et püüan kuue aasta pikkuste õpingute järel tegutseda akadeemilisest maailmast väljaspool.
Kaitsesin magistritöö juuni algul. Seejärel töötasin vabatahtlikuna ühes Prantsusmaa siidrifarmis. Tulin Eestisse tagasi detsembri alguses ning olen viimase kuu sisustanud elukoha- ja tööotsingutega. Nii olen hakanud märkama sarnasusi töö- ja kinnisvaraportaalide vahel. Mõlemad jätavad mulje, et häid pakkumisi on tuhandeid – vali ainult sobiv ja kandideeri! Aga eks „kõik ju teavad”, et „päris” töö- ja elukohapakkumised pole ealeski liikunud mitte portaalides, vaid seltskondlikel sündmustel ja tuttavate-tuttavate-tuttavate kaudu.
Praeguseks olen lennutanud CV kahte raamatupoodi – esimese puhul otse juhatajale, pärides vabade töökohtade järele (eitav vastus), teisele kandideerisin avaliku konkursi alusel (ei kutsutud töövestluselegi). Ma ei ole välistanud klienditeenindajana töötamist, ainukeseks kriteeriumiks on see, kuivõrd töö jätab aega ja ruumi enese harimiseks ja iseseisvaks mõttetööks. Nii olemegi (teiste kõrgharitud töötute) sõpradega mõnele peole, kunstinäituse avamisele või raamatuesitlusele minnes naljatanud, et läheme vaatame, ehk saab mõne põneva tööotsa ja leibagi lauale.
Kuna võin nüüd öelda, et olen vähemalt teatud piirini mentaalselt ja sotsiaalselt läbi tunnetanud sotsiaal- ja humanitaarteadustes kõrgharitud töötu perspektiivi igapäevaelule, panustan viimaseil päevil üles kerkinud selleteemalisse arutelusse.
Sotsioloog Airi-Alina Allaste pakkus oma artiklis „Noor, haritud ja töötu?” (EPL/LP 12.01) häid kontekstiloovaid tõlgendusi. Näiteks: hariduse kättesaadavuse tõus ei too tingimata kaasa suuremat tööhõivet ega garanteeri kõrgharitutele (erialast) tööd; mitmes valdkonnas tegutsemine on muutumas tavapäraseks, eriti kultuurisfääris. Ta väidab, et „tänapäeva ühiskonna haavatavaim rühm ei ole proletariaat, vaid prekariaat – kelle sekka kuuluvad sageli ka haritud inimesed, kes ei leia sobivat tööd”. Niisiis – kes on prekariaat?
Sotsioloog Andrew Ross väidab, et prekaarsus on tuletatud ladinakeelsest sõnast precor, mida võiks sõnasõnaliselt mõista kui „olema sunnitud oma töö säilitamist anuma ja paluma”. Üldiselt viidatakse prekaarsuse mõistega kõikvõimalikele ebakindlatele, paindlikele ekspluateerimise kujudele: illegaalsest, hooajalisest ja ajutisest töötamisest kuni kodustele või ajutistele töödele, mida tehakse alltöövõtjana, vabakutselisena või nn iseendale tööandjaks olles.
Muuhulgas tähistatakse selle mõistega ajutisuse ja ebakindluse laienemist töömaailmast väljapoole: probleemseks osutub eluaseme leidmine, tervisliku (sotsiaal)elu alalhoidmine. Ehkki nii Eestis kui ka mujal on prekaarsuse mõiste leidnud laialdast kasutust kunstiringkonnas ja kultuuritöötajate töömaailmale keskenduvas uurimistöös, on seesama Andrew Ross täheldanud, et mõistet võib laiendada üha enam ka intellektuaalsele tööle ülikoolides ja laiemalt teadusmaailmas, kus töölepingud ja teadusprojektid pea eranditult tähtajalised ning kus sageli otsitakse ülikoolitöö kõrvale ka lisasissetulekut.
Kui lugeda Margus Kiisi artiklit Eesti Ekspressis („Proletariaadi diktatuur”, 17.01), tundub, et prekaarsuse mõiste seletusjõud ei pruugi olla sugugi väike ka Eesti teadustöötajate puhul. Juhtubki, et me ei räägi enam konkreetsest rühmast, kes vajab „abi” ja tähelepanu (humanitaarid, kunstnikud), vaid töövaldkondade ülesest nähtusest, mis võib mõne aja möödudes tabada kasvõi IT-sektori inimesi, kes töötavad samuti projektipõhiselt ning saavad ladusalt tegutseda ka enda keele- ja kultuuriruumist väljapool.
Allaste pakub välja liberal-arts-tüüpi õppekavade juurutamise, Kiis soovib õppejõudude palgatõusu ning Linn Nagel („Kuidas ma tööd otsin”, EPL 15.01) ootab rohkem usaldust potentsiaalsetelt tööandjatelt; mina aga arvan, et mõistlik on jätkata arutelu ning oodata mõne tööta reaalteadlase, inseneri või IT-haridusega noore töötu lugu oma igapäevaelust. Võib-olla ilmneb siis, et tegemist ei ole vaid mõne üksiku filosoofi, sotsioloogi või ajaloodoktorandi probleemiga.
|
OSCAR-2019
|
||
Eile täitus õpetaja emeeritus teoloogiadoktor Voldemar Iljal 85. eluaasta. Auväärt kirikuõpetaja juubelit tähistati pühapäeval, 11. novembril Nõmme Rahu kirikus.Pidulikul jumalateenistusel teenisid peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja õpetaja Eve Kruus. Lauluga teenis kaasa koguduse segakoor, kes tähistas ka oma 94. sünnipäeva, koori dirigeeris ja orelit mängis Imbi Laas.Kirikusse oli tulnud ...
Mustjala, Tartu Maarja ja Tarvastu kogudus ning vaimulikud Rene Reinsoo, Peeter Paenurm ja Anna-Liisa Vaher. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed Leevi Kahm, Priit Kama ja Irja Vell.Aita meil Sinu silmadega näha inimeste häda. Anna armastust kõigesse, mida teeme, alandlikkust teha seda Sinu nimes. Näeme Sind enda ees. Käime ristiteed koos Sinuga. Tahame elada Sinu lähedal, vaadata Sinule, et õpiksime tegutsema kogu ...
Viiendat aastat korraldatud isadepäeva konkurss tõi isadepäeva jumalateenistusele Haapsalu toomkirikusse nii palju inimesi nagu tavaliselt suurte kirikupühade aegu.Et Haapsalus polnud teisi suuri isadepäevale pühendatud üritusi, oli toomkirik rahvast tulvil, ütles Haapsalu koguduse õpetaja praost Tiit Salumäe. Tuldi kogu perega. Et tegemist oli nelja konfessiooni koostööga, oli kirikulisi mitmest Haapsalu ...
Veiko Vihuri kaitses Hugo Rahamäe piiskopiks olemise aega käsitleva doktoritöö nädala eest. Kas ja kuidas muutus sinu enda jaoks pilt Hugo Rahamäest kui inimesest uurimise käigus?Ma ei saa väita, et mul oleks varem piiskop Rahamäest mingi eriline ettekujutus olnud. Suulise pärimuse põhjal oli tekkinud selline mulje, et tegemist on ebaõnnestunud kirikujuhiga, kes sunniti abielulahutuse tõttu tagasi astuma. ...
Eestpalves on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja peapiiskop Andres Põder ning piiskop Einar Soone.Palvetame kristliku hariduse eest sekulaarses ühiskonnas.Samuti on eestpalves Inglise kiriku Canterbury provintsi Rochesteri piiskopkond ja piiskopid Michael Nazir-Ali ning Brian Castle (Tonbridge’i piiskop).Palvetame jätkuva pühendumise eest Jumala sõna ja tegude kuulutamisele piiskopkonnas ja mujalgi.
RepliikJällegi on saabumas jõuluaeg ja muusikute nn tuuritamine kirikutes on uut hoogu saamas, millest annab tunnistust ka teisipäeval, 6. novembril ajalehes Linnaleht artikkel «Maarja ja Rain Simmul lähevad koos tuurile» ning EMT reklaamikampaania.Artiklist selgub, et tuuritamine toimub ja selleks on loa andnud ka Eesti kaunimad kirikud Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Kuressaares, Võrus, Viljandis, Keilas ja ...
Kaido Soomi doktoritöö käsitleb täiskasvanute leeritööd. Tööks ajendas teadlast EELK statistika, millest selgus, et 1990. aastate suurele konfirmatsioonibuumile järgnes järsk ja kiire langus. Olete nii magistri- kui ka doktoritöö kirjutanud leeritööst. Miks see teema on teile nii oluline? Teema on mulle isiklikult lähedane. Olen kirikus õpetanud palju leerigruppe ning ikka ...
Isadepäeval, 11. novembril valis Eesti Naisliit aasta isaks näitleja, lavastaja ja pedagoogi Lembit Petersoni (pildil), kes on kuue lapse isa ja kolme vanaisa. Saaremaa naiskodukaitsjad kuulutasid eelmisel reedel esimest korda välja Saare maakonna aasta isa, kelleks sai õpetaja Rene Reinsoo.Isadepäeval, mil eriliselt mõeldakse isadele ja isa rollile ühiskonnas, tunnustatakse Eesti aasta isale lisaks ka mitmel pool mujal tublisid mehi, ...
on parim valik, kui meelepärast kingitust on raske leida.Kinkekaarti küsige Eesti Kiriku toimetusest.Kinkekaardiga saate tellida oma lähedasele inimesele Eesti Kiriku kas aastaks (420 krooni) või pooleks aastaks (235 krooni).
Selle nädala esmaspäeval ja teisipäeval peeti Tallinnas rahvuskaaslaste programmi konverentsi. Tõdeti, et iga eestlane on oluline. Muidugi vajatakse neid kõige rohkem kodumaal, kuid eestlust ja eesti keelt tuleks hoida kõikjal, kus eestlasi elab.Eestlaste teenimises on olnud ja on jätkuvalt eriline osa kirikul. I Eesti kirikukongressil Tartus 31. mail 1917 vastu võetud resolutsiooni 1. punkt ütleb: «Eesti ...
Möödunud kolmapäeval toimus Tuusulas Jokela gümnaasiumis jõhker veretöö – noormees tappis koolidirektori ja tervishoiutöötaja ning kuus kaasõpilast. 18aastane Pekka Eric Auvinen tulistas oma koolikaaslaste suunas 76 korda, kokku oli tal varutud 500 padrunit. Lisaks üritas ta ühte ohvrit ja koolimaja põlema panna – süütevedelikku leiti nii põrandalt kui seintelt. Siis ...
Möödunud nädalal peeti Põltsamaal kuulutusnädalat, mis oli pühendatud kiriku taastamise 55. aastapäevale. Ühtlasi osutati tänu neile, kes tänavu kiriku tornikiivri värvimisel abiks olid.Kuulutusnädalal jutlustasid Põltsamaa kogudusega rohkemal või vähemal määral seotud vaimulikud, teiste seas eelmised õpetajad Rein Schihalejev ja Joel Luhamets. Kuulutusnädal kulmineerus ...
Homme, 15. novembril kaitseb Kaido Soom Tartu ülikoolis doktoritööd «Täiskasvanute leeritöö Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus ja selle arengustrateegia koostamine». Osalt omaenese kogemusele, aga paljus ka küsitlustele ja leeritöö analüüsile tuginev väitekiri on ajendatud EELK statistikast, mis kajastub leeritatute arvu kasvu ja kahanemist aastate lõikes. Leerituleku motivatsioonid, aga ka ...
Juhan Peegel 19.V 1919–6.XI 2007Suurmees on läinud puhkama. Suurmees, kelle jäljed on sügaval Eesti kultuuri- ja ajakirjandusloos ning tervete ajakirjanike-põlvkondade südameis. Tal on, millest puhata.Tartu Ülikooli emeriitprofessor Juhan Peegel lahkus meist 6. novembril 2007 oma 89. eluaastal. Viljakas teadlane, kirjanik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Tartu linna aukodanik ja Riigivapi IV klassi ordeni kavaler – need on tema ...
Edasi liiguti kohalikku rahvamajja koosolekut pidama. Algas kõik nagu ikka – tagasivaatega möödunud aastale. Liikmeannetajate arv oli vähenenud aasta jooksul 2318-lt 2258ni. Lõppenud aastal ristiti 97, leeritati 70, laulatati 15, maeti 185 inimest. Erinevaid jumalateenistusi ja talitusi peeti kokku 798 ja armulauale võeti 5121 inimest.
Seitsmes koguduses tegutseb pühapäevakool, viie kiriku juures peetakse piiblitunde, kuues koguduses tegutsevad erinevad ansamblid või muusikakollektiivid. Jüri kogudusel on valminud visioon maakasutusest, Jõelähtmes aga küpsemas Meele Valla idee.
Pärast kõigi koguduste esindajate sõnavõttu kinnitati ühiselt praosti aastaaruanne. Rahulikult möödusid ka järgmised päevakorrapunktid, kuni kätte jõudis aeg praosti valida. Peapiiskop Andres Põder rõhutas demokraatia olulisust ja pakkus sinodile välja kaks kandidaati – Jaanus Jalaka ning Tanel Otsa. Kohe täitus koosolekuruum pingetega, rahulik koosistumine muutus rahutuks ja sunnitud koosolemiseks, mõnele ehk põnevaks ärapanemiseks. Vastamisi seisid Jalakas ja Ots. Kas vana jätkab või saabub tema ots? Põnevust kui palju.
Praost on ju ameti poolest kirikuvalitsuse käepikendus, seega peaks valitsusel olema selge ja ühene nägemus oma kandidaadist, eelnevalt peaks tehtud olema eeltöö, läbi räägitud võimalike kandidaatidega ning siis langetatud oma selge ja ühene otsus, kes sinodile esitatakse.
Raske uskuda, et võib olla nii võrdseid kandidaate, et ühte teisele eelistada ei suudeta, nagu juhtus Jalaka ja Otsa puhul. Kandidaate peaks olema üks, kellega sinod nõustub või mitte. Sellega langeks ära hulga pingeid, vastandumisi ja ootamatuid üllatusi, kui kõik probleemid oleks osapoolte vahel klaaritud enne sinodit.
Jõelähtmel aga selgus, et ühele kandidaadile oli teine eelnevalt lubanud oma toetust selles ametis, siis aga mingite «jõudude» pealekäimisel ümber mõelnud ning unustanud toetuse loobumisest teatada. Ja palju siis inimestele on vaja nende tasakaalust väljaviimiseks? Nii plahvatas see demokraatliku sütikuga dünamiit just sinodil ja suppi pidi sööma hakkama juba enne korralist lõunat.
Praosti valimistel ei osalenud peapiiskop ja praost, ülejäänud 25 saadikut andis oma hääle ning tulemused jagunesid järgmiselt: Jalakale 12 ja Otsale 13 häält. Nii osutus uueks praostiks valituks Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots.
Pärast lõunat Jõelähtme pastoraadis otsustati ka abipraost valida. Nüüd oli kandidaate õnneks üks – Illar Hallaste. Saadikutelt sai ta 23 poolt- ja 3 vastuhäält ning osutus valituks.
Peapiiskop kõneles oma ettekandes liturgiliste uuenduste vajadusest, et tuua selgelt esile meie kiriku kese jumalateenistuse ja altari näol, et aktiviseerida kogudust osalema liturgias. Ta rääkis ka arengukava tähtsusest tuleviku mahamärkimisel ja sihtide seadmisel. Arengukava teemaga jätkas ka Juhani Jaeger, kes rääkis sellest, mis tehtud ja mis teoksil. Pärast mõningaid kriitilisi ja kahtlevaid küsimusi peeti ühine lõpupalve, lauldi «Õnnista ja hoia» ning mindi vaikselt ja kiiresti laiali.
|
OSCAR-2019
|
||
Alustasin sellest nädalast jälle oma jõusaali-hooaega. Poolmaraton sai joostud ja selle aasta jooksueesmärk täidetud. Nüüd tuleb jooks natuke tahaplaanile jätta ja jälle lihastega hakata tööd tegema. :)
Esmaspäeval ja teisipäeval lasin poolmaratonist jalgadel natuke puhata, aga kolmapäevast hakkas trenn jälle täie hooga pihta. :) Nii mõnus oli jälle jõusaalis rügada ja raskusi tõsta. Tunne on nii hea, kui jalad ja käed pärast õrnalt surisevad, kui seeriad tehtud on.
Taas sisseelamiseks teen praegu jõusaalipäevi, kus treenin korraga tervet keha. Varsti võtan ka endale ühe personaaltrenni ja treeningkava, et ka tulemused kiiremini tuleksid.
NII VINGE TRENN! Võtab mõnusalt võhmale, aga samas pole jälle selline, mida ei suuda. Batuudi peal hüppamine on lihtsalt FUN!
Ärkasin koos Siimuga 5 ajal, et kähku keeta valmis puder, see karpi panna ja jõusaali poole hakata sõitma. Tallinn on ju 35 km kaugusel.
Astusigi hommikul kell 6 RevalSpordi uksest sisse ja minu üllatuseks oli rahvast juba päris palju. Tegelikult olid saalis rügamas ainult mehed. Sisimas lootsin, et inimesi on vähe ja saaksin jõusaalis veel avastada uusi masinaid, mis sinna toodud oli, aga jätsin selle teiseks korraks. :)
Tegin jälle natuke sooja, jõusaalis ühe ringtreeningu ja seejärel 25 minutit jooksulindil jooksu. :)
Kokku läks natuke üle 1,5 h :) Siis hüppasin ruttu pessu ja nautisin oma putru, mille olin endale kaasa teinud :) Ostsin ühe mõnusa karbi/kausi, mis hoiab natuke sooja ka, ning mu lemmik odrahelbepuder, oli lihtsalt ideaalne.
Seega inimesed, kui te ei jõua minna trenni õhtul pärast kooli/tööd, tehke see trenn ära hommikul. Kes kodus, kes jõusaalis. Kasvõi 15 minutit !! :)
Laupäeval võis näha mind Buduaari turu moeshow'l, kus näitasime Donna Nordica imelisi kleite ja seelikuid ning Garderoob.net sügisriideid. Donna Nordica fänn olen ma juba ammu ja salaja unistan koguaeg nende kleitidest, seega mul oli siiralt hea meel sellel moeshowl osaleda. :) Kuigi kõige parem kõndija ja poseerija ma laval pole, kuid siiski oli kogemus jälle megatore !
Pilates on harjutuste süsteem, mis põhineb J.H. Pilatese õpetustel ja filosoofial, tänapäeva mõistes tervise- ja ravivõimlemisel. Pilateses on kombineeritud sügav hingamine ja kontrollitud liigutused, keskendumine harjutuste võimalikult täpsele ja sujuvale sooritamisele. Selle treeningmeetodi harrastamise tulemusel paraneb rüht, vähenevad või kaovad sootuks seljaprobleemid, tugevneb stabiliseeriv süvalihaskond, paraneb koordinatsioon, keskendumise- ja kujutlusvõime. Regulaarselt Pilatest harrastades paraneb painduvus, lihaskond muutub voolujoonelisemaks, füüsiline tasakaal, venitused ja lõdvestused on ühtlasi stressi maandava toimega. Pilates sobib kõigile - lastele ja noorukitele, nii naistele kui meestele, eakatele ja lapseootel naistele.
Seekord ei käinud ma Revalspordis, vaid Kostiveres toimuvas trennis, mida juhendas Kadi Truuleht. Kostiveres toimuvad trennid mitmel korral nädalas, mis on väga väga vahva, eriti neile, kellel pole võimalik spordiklubisse minna.
Igatahes mina sattusin pilatese trenni esmakordselt ja pean ütlema, et treening oli väga mõnus ja rahulik, kuid selle eest pingutama panev ja raske. Poose ja harjutusi oma keharaskusega oli üpris keeruline teha. Üleüldse olen natuke kehv keharaskusega treenimisel. Eelistan igakell kange :D
Muidu mulle trenn meeldis ja pühapäevahommikusse oli see ideaalne, kuid sain matil "püherdades/rullides" oma saba-, selja- ja puusakontidele üpris valus. Võibolla näitab see, et ülakeha on kondiseks muutunud :D AGA AINULT ÜLAKEHA! :D
See oli lihtsalt mega-maitsev. Kuna ma väga suur lillkapsa-põhjaga pitsa fänn ei olnud, siis see retsept on lihtsalt imeline. :)
Pruunista pannil hakkliha koos peeneks hakitud sibula, suvikõrvitsa ja sibulaga. Maitsesta soola ja pipraga.
Lao maisigaletid ahjuplaadile ja määri tomatipastaga. Seejärel pane sinna peale täidis. Kõige peale pane tomativiilud, fetajuust ja pizzamaitseaine(ürdid). Küpseta 180-200 kraadi juures seni, kuni juust on sulanud. Naudi kohe, sest muidu läheb põhi väga pehmeks. :)
Maitse oli igatahes võrratu ja isegi Siim mugis suure hoolega. Pildil olevad pitsad olid KÕIK MULLE !
Vahetasin ära küll patareid, aga ikka kaob treeningul pulss ära ja poole trenni pealt ütleb hoopis üles. Nõme, sest nii tahaks kalorikadu, pulsisagedusi jne teada, et mingeid kokkuvõtteid oma trennidest teha. Kahjuks ei ostnud ma seda poest, seega garantiid pole. Kas kellelgi on veel sellist probleemi olnud? Kas olete saanud parandada või ostsite uue?
Hetkel on unistustes osta endale POLAR M400 või Garmin Forerunner 225, mis mõõdab pulssi randmelt. Kahjuks on Garmin üpris kallis, mistõttu peab see investeering jääma hilisemaks. :(
Kusjuures hommikune trenn on tõesti väga hea ärataja ja muidugi hea tunne, et pärast enam ei pea tegema :D
Oleneb päevast :) Tavaliselt täisterapasta, kana, suvikõrvitsa, sibula, paprika ja kohvikoorega. :) Maitsestan india-maitseaine seguga. Kiire ja lihtne õhtul valmis miksida. Muidugi võtan erinevaid toite kaasa. Toitumiskavas on lihtsalt nii meeletult suur retseptidevalik. :)
|
OSCAR-2019
|
||
Plaanikomitee teadis täpselt mitu paari trussikuid või kummikuid inimene vajab või mitu pätsi leiba ta sööb.
See riigikord ignoreeris kaht peamist tõde. Kui on olemas nõudlus, tekib alati ka pakkumine ning inimene on ja jääb inimeseks kõikide oma nõrkustega.
Ma pole eriti originaalne, väites, et praegune Eesti meenutab mulle järjest rohkem mu kunagist elu ENSVs .
Mis mind aga viimasel ajal hämmastab, on see, et me võtame minevikust üle ainult halva ja jätame kõrvale positiivse. Võiks ju vastupidi?
Me võitleme rongide vastu, ja hääletame maanteede poolt. Ilmselt ei taastaks tsaariaegne võrgustik enam tollast regionaalset tihedust, ajad on teised ja õige aeg on möödas. Aga ikkagi. Raudtee vs neljarealine maantee. (olgu täpsustatud, et ma toetan RB läbi Tartu, sildadel või õhkpatjadel 21. sajandi mittepeatuva rongi varianti)
Me olime kõik vaktsineeritud, ja nägime ning veendusime oma silmaga, kuidas tänu vaktsineerimisele kadusid või peaaegu kadusid lastehalvatus, rõuged, difteeria, teetanus, punetised, leetrid...Miks me unustasime saadava hea ja jätsime meelde ainult selle, et kui kusagil keegi midagi müüb, siis saab ta paratamatult rikkaks?
Kas olete mõelnud, miks on Eesti kulinaarias nii palju piimatoite. Liha on erinevatel aegadel alati nappinud. Piim oli geograafiliselt ja klimaatiliselt ideaalne kohalik valguallikas, Kuna kliima võimaldas värsket saada ja süüa vaid mõned kuud, õppisime soolama, hapendama, kuivatama... aiamaa oli praktiliselt kõigil. Loodus hoolitses meie eest meie kliimasse sobival viisil.
Ma pole veel eriti vana, aga ma mäletan veel aega, kui midagi polnud. Liha ja või viidi Venemaale ning me pidime olema veganid. See polnud lahe, see oli häda.
Ma vahel mõtlen, mida mu vanavanemad sellest kõigest arvaks. Vanaema oleks pidanud loomapiinamiseks nõudmist, et kõik munad, mis kanad muneksid, peaksid olema viljastatud (ma jätan võrdluse inimestega toomata).
Samuti oleks ta pidanud poolemeelseteks tüüpe, kes laseksid lehmal pigem kannatada udarapõletikku, kui lüpsta piim välja. Ta oleks osanud ka öelda, miks tänased lehmad annavad kordades rohkem piima, kui nõukaaegsed. lehma on vaja nunnutada, hellitada, poputada...
Ta noogutaks tänulikult, kuuldes inimestest, kes keelduvad korjamast metsast maasikaid ja mustikaid, kuna need võiks olla nakatatud paelussiga.
Ja ta ilmselt minestaks, kui kuuleks, et kassi poolt püütud hiired ja linnupojad on vaja enne serveerimist läbi keeta.
Sel ajastul oli igal inimesel, loomal, taimel, asjal ja tegevusel oma koht, oma eesmärk. Oma funktsioon ja mõte kogu suures masinavärgis. Tugevam sõi nõrgema, sest nii on looduses ette nähtud.
Keegi ulmekirjanikest võiks läbi mängida stsenaariumi. Mis oleks, kui me homme keelustaksime tarbeloomade pidamise. Kõik lehmad, lambad, kanad, sead, hobused.. elaksid nagu tahavad, toituvad nagu tahavad, sigivad nagu tahavad. Inimkonda, nagu ka praegu, me siiski reguleeriksime edasi- parema meditsiiniga, ja sünnieelse selektsiooniga, saades suurima juurdekasvuga riikides rohkem mehi.
Metsloomadega jätkub nagu praegu: igal aastal kaob maailmast miljoni liigi kohta tuhat liiki Kliima soojeneb, mistõttu viljakat põllumajanduseks sobivat maad jääb vähemaks. Mis siis juhtuks? Oleks huvitav lugeda.
Tookord. Me sõime keeduvorsti, saia, šokolaadi ja jõime peale limonaadi, sest meil oli energiat liiga vähe. Puhast hapukoort segasime kakao ja suhkruga, et energiat saada. Ning see, mille saime, jooksime maha.
Nüüd me ei sunni lapsi liikuma, me ei küsi- mida saaksime teha, et inimesed kulutaksid energiat rohkem, kui nad tarbivad... vaid moondame toidu. Baltikum on täna üks pisike naturaalse toidu oaas. Leedus panustab riik mahekuvandisse. Aga meie tahame rohkem.
Kuna maksustamine käib tollikoodide järgi, siis ühe soojaga maksustame ka looduse. Ah et maitsestamata naturaalne jogurt saab sama kõrge maksu kui Coca Zero? Ja et värskelt pressitud apesinimahl kõige kõrgema maksumäära? Misteha. Reeglid. Norm. Plaan. Ärgu siis tootku.
Toit ei muutu rasva-suhkru- laktoosi-gluteenivabaks pühast vaimust. Vaid seda töödeldakse selleks spetsiaalselt, Osta järgmisel korral nt Soomest mõni suhkruga toode ( veendu pakendit lugedes, et seal on suhkur) ja küsi endalt, kuidas on võimalik, et nii väikese suhkrusisaldusega toode maitseb sama magus kui Eesti kõrgema numbriga toode. Ma ütlen sulle. On olemas suhkruaroom, mida ei pea pakendil deklareerima. Sama on soolaga.
Maksudest hullem on tegelikult antav sõnum: suhkruroog ja suhkrupeet on tervisele kahjulikud. Ära tarbi neid. Jälgi pakendit ja otsi väiksemat numbrit.
Ükskõik, milline on maksumäär, sama magususe saavutamiseks kulub ikkagi vähem sünteetilist magusainet, kui naturaalset suhkrut.
Me nägime millega lõpetas riik, kus kõik oli planeeritud, normeeritud ja kõik oli tasuta. Tõsi, NL ei olnud piisavalt rikas, et võimaldada tasuta koolitoitu ja ühistransporti.
"Ärge siis teenige nii palju kasumit" ütleb täna ühe ministeeriumi kantsler täiesti tõsiselt ühes telesaates. Ja järgmisel hetkel küsib: miks te ei investeeri, miks te ei maksa töötajatele inimväärset palka.
Ühes valdkonnas eraomand sundvõõrandatakse. Teises valdkonnas subsideeritakse omandisuhet, mis pole end viimase 25 aastaga õigustanud ja pannakse sellega eraomand kehvemasse konkurentsisituatsiooni.
Toona pidid lapsed õppima taluma rutiini ja raskusi, et olla valmis eluks. Nüüd peab elu (loe: tööandja)lapsega kohanema. (muuseas nii aristokraadid, kui ka kommunistid andsid oma lapsed kasvatada professionaalidele. Tõsi, erinevatel eesmärkidel ja motiividel. Aga ehk on ses mingi point?! :))
Lapsed pidid suviti töötama, seda nimetati töökasvatuseks. Jah, sel aastal nõudeid pisut leevendati, kuid endiselt on tänasel lapsel väga raske leida suvist tööd või muud meelelahutust.
ja nii edasi. Me unustame ja hülgame hea, ja võtame üle selle, mida me kõige vähem nautisime. Millest me tahtsime kõige rohkem vabaneda.
Me võitlesime selle eest, et poleks reegleid, plaane ja normatiive vaid võidaks terve mõistus. Et oleks õigus igal ühel ise olla ja otsustada.
Nad tahavad autoritaarsust, kõva kätt, vasakpoolsust, võrdsust. Ja see pole ainult Eesti teema. Nii on kogu maailmas Kui uskuda meediat, siis Jeremy Corbyn, Jean-Luc Mélenchon. Bernie Sander. Trump ja Savisaar. On noorte lemmikud
Kui ma varasemalt olen imestanud, et kuidas sai toimuda nt oktoobrirevolutsioon, või tulid Eestisse NL baasid või mis iganes ajaloosündmus. Siis täna ma pole enam kindel, et kasvõi need kaks nimetatud sündmust olid oma ajastu kontekstis nii traagilised, kui tänane ajalookäsitlus neid kujutab.
Igal asjal on oma aeg, ja kui aeg on küps, siis asjad toimuvad. Hoolimata või hoolides meie personaalsetest arvamusest ja heakskiidust. Lihtsalt aeg on küps. Millekski.
Kümmekond aastat tagasi oli aeg küps, et laulda " Peatage Lasnamäe". Täna oleks see ennekuulmatu. Või tsiteerides elavat klassikut hr. Lobjakas , see oleks " eestimeelsuse patoloogia".
Väidetakse, et selle taga on liiga mugav, lihtne, liiga hea, liiga valmis elu. Ma viskaksin õhku veel ühe mõtte. Äkki on see hoopis tasakaalu küsimus.
Äkki on igale inimesele siin elus ette nähtud mingi kogus reegleid ja norme. Ning pole vahet millal sa need ära kasutad. Kui mitte lapsepõlves, siis tulevad need täiskasvanueas.
Kapitalistidest töönarkomaanid on pakkunud oma lastele (kohustuste)vabakasvatust. Et oleks lihtsam, kui meil endil, et lastel oleks rohkem vabadust ja õigusi. Ja kompenseerimaks seda lõputut vabadust tahavad need lapsed nüüd reegleid,
Loomulikult, tegemist võib olla ka Jenseni poolt defineeritud turvatunde saavutamise illusiooniga. Segases maailmas, kus kõik muutub ja muudab ning pole kontrollitav, luuakse reeglitega endale illusoorne turvavõrgustik.
Mikk Salu on kenasti kokku võtnud rea asjadest, mida on plaanis täna, Eesti Vabariigis keelata: solaariumid, suhkur, kommid, e-sigaretid, õlu, siider, jogurtid , happy hour baarides, pähklid pubiletil, liiga magusad ja liiga soolased söögid, ajalehti müüvad lapsed, valed automootorid, valed mõtted, tätoveeringud, riigifirmade sponsorlus, kahjuliku reklaam massimeedias ( st seal kus me suudame).
See riik, millest ma kirjutasin võrdlusena, unustas, nagu öeldud kaks peamist tõde. Kui on olemas nõudlus, tekib alati ka pakkumine ning inimene on ja jääb inimeseks kõikide oma nõrkustega. Ja täna ei piira pakkumisi riigipiirid.
See on maailmavaateline küsimus. Sa kas usud, et inimene on mõtlemisvõimeline, vastutustundlik või usud, et inimene on nõrk. Nõrk, kes ei suuda kontrollida on soove ja ihasid, kelle jaoks tuleb keelata, piirata ja katta. Näiteks naised ja alkoholipudelid. Ja Eesti vaesed vanemateta koolieelikud, kes käivad ise poes ja teevad ise oma ostuotsuseid ja toiduvalikuid...
Aga nagu ma kirjutasin. Igaks asjaks on oma aeg ja ehk on täna aeg küps uueks vasakpoolsuseks ja seetõttu on ehk nõme nõuda talupojatarkust? Sest tsiteerides taas mu "lemmik" klassikut: Talupojatarkus linnas on kui looma amokki jooksmine.
PS. See postitus on Ally poolt algatatud " Tee kingitus EV 100 raames" ja kirjuta endast ja riigist. Tõsi, Allyl oli natuke teine teema, aga idee ja mõte on ju hea.
See kirjutis on nii hea, et mul polegi palju muud öelda. Ma imestan ikka selle üle, et kuidas on võimalik, et vaese taasiseseisvunud riigi algusaastatel oli võimalik toota kõrge lihasisaldusega vorsti ja puhast toitu ning nüüd enam ei ole - ometi olid inimesed ju tollal vaesemad. Ehk on tõesti asi selles, et me tahame liiga palju ja liiga odavalt, unustades ära selle, mida tegelikult lihtsalt vaja on.
Kunagi räägiti sellest meedias - tarbija tahab, et vorst näeks välja roosa, mistõttu tuleb sellesse panna sellist värki lisaks, mis vastaks tarbijate ootustele. Muidu müük langeb.
Mina seda keelamise või hea äraunustamise poolt nii väga ei taju. Aga riigiametis olles näen ma uskumatut kogust lakkamatut paberimäärimist, mis vist läheb natuke samasse teemasse.
Sa oled vist piisavalt noor, et ei mäleta, MIKS me N.Liidust lahkuda tahtsime. Lapsepõlv on ikka muretu ja helge.
Muidugi olid tolles riigis mõned asjad korraldatud mõistlikult aga need ei kaalunud üles tavainimeste vastu suunatud repressioone, kõike seda kurja ja inimvaenulikku mis sellega kaasnes.
Tundub, et mu jutu mõte läks kaduma. Kahju. Mu jutu mõte on täpselt vastupidine. Ma ei taha enam elada ENSVs ja eelkõige selle halvimate ilmingutega.
Mina olen piisavalt vana mäletamaks, et tavainimene võimu repressioone ei tundnud. Miilitsa üle irvitati, aga kardeti. KGB ajas omi asju, kui Wabariigist ei unistanud (või ei osanud unistada) ja sini-must-valget otseselt ei lehvitanud, siis nende tegemised sind ei puudutanud. Partei oli muidugi "ühtne" ja iga töölisnoor võis ülemust partei liinis sõimata, alatihti nii oligi.
Mina polnud ei pioneer ega parteilane, mingeid takistusi kuskile minekul ega olekul ei tehtud. Kuigi vanaonud põgenesid sõja lõpus Rootsi, sain peale instituudi lõpetamist töökoha KGB ankeedi täitmist vajanud asutuses ja ka reisid sotsmaadesse polnud probleemiks. Kokkuvõtvalt - minu nooruses, seitsmekümnendatel, ei täheldanud ma oma ringkonnas ei võimu repressioone ega inimvaenulikkust, aga ma polnud muidugi ka mingi dissident, isegi sini-must-valgeid laualippe hakkasin oma firmas valmistama alles aastal 1988 :D
Mehed, kelle noorus langes kaheksakümnendatesse, näiteks tajusid pidevalt Afganistani saatmise ohtu ja kes üritas selle eest hullumajja pääseda, sai seal selliste asjade osaliseks, mida praegu ei suudaks uskudagi.
Kui juba punkareid meenutasid, siis meie ajal oli poistel pikkade juuste teema, sõjalise kateedris tikuti kääridega kallal käima:D
Kusjuures ma ka ei mäleta konkreetseid repressioone. Meil elas vanatädi Kanadas ja vend käis külas ning onu ka. Pakid tulid läbi, kirjavahetus oli elav. Jõulude ajal käisime kirikus vanaemaga, samuti lihavõtete ajal. Maal elasime, lihtne pere. Ju me siis ei olnud see nn kahtlane element.
Joodikutest - minu meelest nõuka ajal ikka koheldi neid leebelt. Olid hoiatused ja vestlused, ravile saatmised aga ikka ja jälle said inimesed oma töö tagasi. Nägin seda maal ühes vabrikus sageli. Sopakad, kes võisid nädalaid eemal olla, ikka võeti tagasi kui tuurid möödas.
See ei tähenda, et jamasid polnud või et ma seda aega taga igatsen. Ei, mulle meeldib vaba riik ikka rohkem, kuigi osaliselt olen täiesti nõus sellega, mida sa kirjutad. Mitte väga ammu üks tuttav heietas nt, et tegelikult võib Põhja-Koreas olla ilmselt päris hea elada. Ei pea mõtlema ja muretsema. Kusjuures inimene on minust vähem kui 10a noorem ja näinud dokfilme jne. Mul on raske uskuda, et inimene igatseb totalitarismi sellisel kujul.
noh, mul oli tädi, kes kasvas üles Siberis, korjates järelnoppimise korras põllu pealt sibulaid, sest muud polnud süüa, teades, et kui vahele jääb, lastakse maha.
Kah tavainimesed. Lapsed, ei teinud ise eriti midagi, et võimudele ette jääda (kui seda põllu pealt sibulanoppimist mitte arvestada).
aga kindla korra ja selgete vastuste tahtmisest: kuulsin intekast, mis oli tehtud konservatiivsesse islamisse konverteerunud Lääne neiuga. et miks selline usuvahetus. Neiu vastanud, et kui tal usuasjade vastu huvi tekkis, siis üritas ta mitmelt vaimulikult uurida, mida teha, et õndsaks saada. Mis linnukesed peavad kastidesse olema tehtud, et paradiisi saada. Ja vaimulikud muudkui ajasid mingit keerulist juttu, et ei ole nii lihtne, et hüppad hopsti läbi selle rõnga ja saad taeva. kuni leidis selle ühe vaimuliku, kes andiski pmst selle tabeli ette: kui elad nii-nii-nii, siis saad taeva.
Igapäevaelus ma erilist normeerimist ei tunneta, rohkem häirib ebakompetentsus. On lihtsalt arusaamatu, kuidas nii palju asju tehakse lihtsalt rumalate inimeste poolt ja see läheb ringlusesse kui absoluutne tõde.
Suhkrumaksu oleks ma nõus maksma, et saaksin puhta südametunnistusega rasvuda. Selle maksu määramise alused on iseasi; minu tavainimese-loogika järgi tuleks maksustada ikka töötlemisprotsessis lisatud suhkur, mitte see, mis lehma või apelsini enda seest tuleb.
Hoopis iseasi on, millele seda suhkrumaksust laekuvat raha kulutatakse. Ideaalis võiks see olla ilma lisatud suhkruta piima- ja puuviljatoodete tunnetatav hinnalangus, aga ma saan kahjuks aru, et seda on liiga keeruline korraldada.
Millel küll põhineb arvamus, et lisatud suhkur on tervisele kuidagi oluliselt ohtlikum, kui looduslik :)? Keemiliselt on nii banaanis kui lauasuhkrus olev glükoos, fruktoos ja sahharoos identsed. Mõlematest saadu imendub peensooles.
Suhkru st energia st kalorite seisukohast on su kehal kama kaks kas sõid kilo mureleid ( 120 g suhkruid) või jõid ära 1,5 liitrit limpsi (120 g suhkruid)
Ta pole ohtlikum, ta on lihtsalt ülearune. Murelid sisaldavad ehk peale suhkru muudki kasulikku, limonaad vist mitte eriti. Ma saan aru, et rahvatervise eesmärk on saada murelist kätte kasulikud ained ilma liigse lisanduva energiakoguseta. Ses mõttes oleks õigem võrrelda "lihtsalt murelid" vs "murelid suhkruglasuuris" vms.
suhkru omastamine sõltub mingil määral ka muudest ainetest, mis toidu sees olemas on. valvenäited on tatar ja maapirn, mida seepärast veresuhkru äkilise tõusu vältimiseks soovitatakse.
On ikka vahe küll. Samasugune vahe nagu reffide exceli tabelil ja reaalsusel. Tabeli kohaselt oleme juba ammu 5 rikkaima hulgas - reaalsuses aga...
Väita, et inimese, jumal teab kust, töötlemise teel saadud valge suhkur, (mida lisatakse jumala random tootele) on samaväärne, looduslikult päikse, tuule ja sõnniku harmoonilisel koosmõjul aja jooksul tekkinud suhkrule ... khm.
Ma põhimõtteliselt ei vasta teile :) teie IQ on mingi miljon ja te leiate esimesest keemiaõpikust vastused :) :)
Ja minu reaktsioon oli pigem Sinu väidetele - mitte sellele, et suhkur on suhkur, sest leian, et taolisele teemale läheneda pelgalt kalorite seisukohast on veidi TAI(organisatsioon, mis peaks seisma eestlaste tervise eest, aga teeb kohalikele tööstushiidudele lobitööd) stiilis udutamine, mis on ju "faktiliselt" õige, aga sisuliselt ikkagi vale ;)
Noo :) :) Okei, siis vähemalt 140. Minu meelest olete te küll kõik superägedad ja targad naised ( see oli siis nüüd selle IQ kohta :))
Aga mu mõttekäik siin taga oli see, et ega te mind ju nagunii ei usu:) Et võetagu biokeemia õpik, siis on neutraalne.
Neutraalne küll, aga õpikutekste usun ma eriliselt vähe :) Enamasti on sealne info eriliselt surnud tarkus.
sellised nüansid tulevad kah mängu, et kui pika aja vältel see x grammi suhkrut keresse sisse tuleb.
ja lisaks kaloritele ei maksa unustada, et toiduainetest saadakse - kuigi kalorite hankimine on muidugi põhiline - ka muud vajalikku. arvestades, et kui keegi endale kiiresti kilo-poolteist mingit toitu-jooki sisse keerab, siis talle mõnda aega enam rohkem toitu sisse ei lähe, tuleks söödava toidukilo puhul vaadata ka seda, kas sealt saab muud vajalikku. sest kuskilt peab ju saama nii kaloreid kui ka lahustamatuid kiudaineid kui ka vitamiine kui ka mikroelemente jne. murel peaks selle koha pealt küll laiatarbelimonaadile ära tegema.
See on sama vaidlus juba kui meil köögis hommikuti. Kas panna suhkrut kohvi sisse või mett. Üks magus mõlemad aga osad arvavad, et mesi on tervislikum :)
Tervislik tervislikuks, aga maitse on ju täiesti erinev. Ma tean mitut inimest, kes ei suuda kohvi sisse mett panna, sest selle maitse käib kohvi omast üle. Ja kes täpselt samal põhjusel mõnes muus kohas eelistavad mett, sest sinna on seda spetsiifilist maitset vaja.
Aga tõsi ta muidugi on, et mees on lisaks suhkrutele üht koma teist veel. Suhkrute koha pealt pole muidugi erilist vahet, fruktoos ja sahharoos.
(mul endal on sedagi raske mõista, kuidas keegi saab üldse kohvi sisse midagi magusat panna, sest siis läheb ju kohv magusaks ja kellel seda vaja, hea kohv kõik raisus.)
Ammune tarkus ütleb, et kuniks tõde kingi jalga ajab teeb vale maakerale kolm ringi peale. Sama reegel kehtib praegu tarkuse ja rumaluse võidujooksu koha....
Itaalia v Prantsusmaaga võrreldes aja siin värsket krõbedat leiba nagu mingi emerson taga. puuviljadega on veel raskem, aga see on laiuskraadi vaadates osaliselt mõistetav. värske leiva haruldus mitte.
Mahe on nagunii EL igal pool samade reeglitega reguleeritud ja juurikas sõltub mullast ja päikesest.
(kommentaar kolmandale katsele, ma ei või, see blogi SÖÖB kommentaare, ma olen siin juba õppinud iga kord kommentaarikastis ctrl+A, ctrl+C lööma, et ei peaks alati uuesti tippima.)
Soola- ja suhkrukogustest ja -maitsest: tglt ma kuulsin, et üks kartulikrõpsutootja vähendas oma krõpsude soolasisaldust, maitset muutmata, lihtsa füüsikalise võttega: hakkas kasutama õhemaid soolateri. Sest sööja tajub keelega soolatera pinda, mitte seda, kui paks see on.
Ma ise olen sama kogenud koogiteol: üks teelusikatäis suhkrut rohkem või vähem ei anna üldse tunda, kui see lusikatäis on taina sees. Aga kui ma siputan selle lusikatäie või isegi pool lusikatäit koogi _peale_, on tuntav maitsevahe.
Aga arvestama peab meie tausta ja konteksti. Nagu ma kirjutasin, me tulime ühiskonnast kus oli energiapuudus. Pole ime, et pendel lendas kohe teise serva.
See on üks põhjus, miks ma ei tohi osta koju kevadlille küpsiseid. Ma ei suuda vastu panna nendele glasuuritäppidele ja nokin nood pealt ära. Küpsised võib koer ka ära süüa aga mida suurem glasuur, seda mõnusam nokkida :)
Sama eksperiment oli kunagi USAs tänaval - kui anda valida glasuuriga donut, suhkruga donut või lihtne, ilma dekoratsioonita plönn, valisid inimesed ikka ja alati glsuuriga. Ilusa roosa ja rammusa :P
nii selle kui ka paar postitust hilise dieedijutu kommentaare lugedes hakkab üha enam tunne, et ma elan mingis teises maailmas. Kanalt naha äranokkimine, iga päev mitu korda lihasöömine... müstika.
Ma vahtisin nimelt eile poes õnnetu näoga saialeti ees, sest ma tahtsin pontšikut vms rasvaküpsetist saada ja teadsin, et seal tavaliselt on. Aga peaaegu kõik olid glasuuriga ja kuidas ma söön midagi, mis näeb välja nagu guašiga segatud küünlavahaga värvitud plönn? sama hästi võiks juba kilekotte ja legoklotse süüa, need on kah ilusad värvilised.
niisiis ostsin ära kolm viimast ilma glasuurita sõõrikut, sest nende dekoreerimisel oli piirdutud viisakalt kaneelisuhkruga, mis ei näe rõve välja ega riku isuäratavat pontšikuvälimust ära.
ma oleks rohkem pontšikut tahtnud! ja seal oli pontšikuid! a ma ei saa ju neid süüa, kui nad on koleda värviga ära rikutud!
|
OSCAR-2019
|
||
AERIAL AD 7-seeria niiskuseemaldajad/ õhukuivatid on turul ühed kaasaegsemad kondensatsioon-õhukuivatid.
Tugev ja elastne korpus on äärmiselt vastupidav löökidele ning suure purunemiskindlusega. Korpuse materjal on taaskasutatav ning UV-stabiliseerimine kaitseb seda rabedaks muutumise vastu.
AD 7-seeria niiskuseemaldajaid on lihtne hooldada ja puhastada. Niiskuseemaldajaid võib transportida igas asendis – nii püsti kui ka pikali.
Niisked ruumid saab taas kasutuskõlblikuks muuta. Eluruumid muutuvad jälle tervislikeks. Kaob kopituselõhn ning ehitusmaterjalid, esemed, kunstiteosed, masinad jms. on päästetud hävimisest ning säilitavad oma väärtuse. Kondenseerunud vesi kaob külmadelt torudelt, esemetelt või seintelt alatiseks.
Inimese, esemete ja ehitusmaterjalide jaoks ohutu niiskustase säilib aasta vältel, kuid pärast seda tekib ikka üks või teine probleem.
Niiskuskahjustused tulenevad välis- ja siseõhu temperatuuri ja niiskuse kõikumistest ning avalduvad kohe, kui õhuringlus ja õhuvahetus on puudulik või ebapiisav (täpsemad füüsikalised näitajad edaspidi).
Tavatingimustes sisaldab soe õhk suuremas koguses vett kui külm õhk. Kui soe õhk puutub kokku külma objektiga, siis õhk jahtub ning ei suuda oma algset veekogust enam hoida. Liigne vesi kondenseerub külmale objektile ning tekivad veepiisad. Seda nimetatakse “kondensatsioonipunktiks”. Näide: keldriruumide seinad muutuvad märjaks suveperioodil ja aknaklaasid talveperioodil.
Hoonete niiskuskahjustuste teiseks põhjuseks on niiskuse absorbeerumine ja tungimine läbi müüride, betooni, kivipõranda ja teiste ehitusmaterjalide. See toimub vee imbumisena poorsetesse materjalidesse, samuti nirisemise või kalde tõttu, põhjustades kondenseerumist ning ehitusmaterjalide sooldumist.
Nii muutuvad ruumid niiskeks ning seda ei saa enam ventilatsiooni ja kütmisega kõrvaldada, kuna niiskust tekib juurde rohkem kui eemaldada jõutakse. Talvel ei saa püsivalt ventileerida, kuna energiakulud kasvavad märgatavalt.
Peale selle soodustab liigniiskus seente, bakterite ja hallituse kasvu müüridel ja tolmulestade levikut rohkem kui 45%, mis põhjustab tervisekahjustuste ohtu.
Niiskuskahjustused tulenevad ka hoone ja katuse lekkest, tormist ja üleujutusest ning samuti veesüsteemi lekkest või lõhkenud torust. Põhjuseks võib olla ka vee tekkimine külmadele torudele ja objektidele.
Niiskuskahjustuste põhjuseks võib olla ka suure võimsusega töötlemis- või tootmissüsteem nagu näiteks ujulates, kus vesi toodab pidevalt auru. Seda esineb ka toiduainetetööstuses, kus puhastamine toimub kuuma veega ning kõikjal, kus tööks ja puhastamiseks kasutatakse vett või auru.
Välisniiskus tungib hoonetesse ning säilib märkimisväärses koguses betoonis, kivipõrandates ja müürides ning tavapärastes ehitusmaterjalides. Salvestatud niiskus muudab toaõhu pidevalt niiskeks.
See kehtib nii keldriruumide kui ka esimese korruse ja kõrgemate korruste kohta nagu ka garaažide, hallide jms. kohta. Sissetungiva vee kogus sõltub olulisel määral soojustuse liigist ja teostusest..
Seetõttu on vanad soojustamata või vähese soojutusega hooned väljastpoolt rohkem veega läbi imbunud kui uued hooned. Vastupidine äärmus on ülitihe soojustus, mille puhul aknad sulguvad tihedalt. Need ei lase läbi väljastpoolt tulevat niiskust, vaid takistavad inimese ja loomade tekitatud ning toiduvalmistamise ja pesemise käigus toodetud niiskuse ruumist välja pääsemist. Seepärast on õhuniiskus sageli liiga kõrge ning viib oluliste niiskuskahjustusteni.
Vesi tekib niisketes ruumides juba väikeste temperatuurierinevuste korral. Tavapärane väärtus on 70 – 80% suhtelist õhuniiskust.
Igaüks teab oma kogemusest, et temperatuur ja niiskus avaldavad suurt mõju tervisele. Inimesele sobilik õhuniiskus ja temperatuur jäävad sõltuvalt inimese tervislikust seisundist ja valitud rõivastusest vahemikku 40 kuni 55 % ning 19 kuni 24° C. Kütmine tagab nõuetekohase temperatuuri, samas kui niiskus võib anda lisaväärtust. välistemperatuuri ja hoonest väljuva õhu arvel). Kui töö- või eluruumide õhuniiskus on püsivalt või pikema aja vältel väljaspool inimesele sobilikku vahemikku, on võimalikud tervisekahjustused. Tulemuseks võib olla reuma, ishias, rahutus, külmavärinad, hingamisteede haigused ja allergiad, samuti tolmulestade ja bakterite levik.
Seetõttu on õige, kuidi mitte liiga suur niiskus lisaks sobilikule temperatuurile vajalik ka inimese tervise huvides.
Niiskuse sissetungi vältimiseks tuleks kõigepealt teha kõik mõistlikud ja ökonoomsed ümberkorraldused. Näiteks täiendav soojustus, aurutõkked, tihendid jne.
Väga hästi soojustatud hooneid tuleb ventileerida märkimisväärselt sagedamini, mis on aga sellest hoolimata energiamahukas ning suurem soojustus toimib esialgsele eesmärgile vastupidiselt.
Nagu juba mainitud, nõuab kütmine ja samaaegne ventileerimine palju energiat, kuna välisõhk tuleb esmalt soojendada, et see ei sisaldaks niiskust. Paljudel päevadel aastas sisaldab välisõhk nii palju loomulikku niiskust, et täieliku kuivamise efekti ei esine praktiliselt kunagi.
Tehniliselt, füüsikaliselt ja ökonoomselt ainus õige meetod on niiskuse vähendamine õhuringluses energiasäästliku niiskuseemaldaja abil vajaliku väärtuseni (aknad ja uksed suletud). Selle süsteemi tulemust ei saavuta ükski teine.
AERIAL niiskuseemaldaja töötab selle põhimõtte kohaselt ning eemaldab õhust alaliselt liigniiskuse, protsessi kontrollitakse automaatse hügrostaadi abil.
Lisaks toimub läbi voolava õhu filtreerimine. AERIAL niiskuseemaldaja on eriti enrgiasäästlik. Seade töötab vastavalt soojust taaskasutava soojuspumba põhimõttele s.t., et kasutatakse ära õhus olemasolev energia. Sellega saavutatakse 3,5 korda suurem energiasääst kui kulutatud võimsus. AERIAL niiskuseemaldaja vajab üksnes 20 % tavalise küte + ventilatsioon süsteemi jaoks vajalikust energiast. Lisaks toimub kuivatamine regulaarselt ning seega toimib AERIAL niiskuseemaldaja inimesi, ehitisi ja esemeid säästvalt.
Pidev õhuringlus ja liigniiskuse eemaldamine vähendab vee küllastumisel tekkiva auru rõhku kogu ruumis. Keldris, tootmishallis või garaažis tekkinud või kondenseerunud niiskus tekib intensiivse aurumise ajal uuesti.
Kuivatusaega saab lühendada isegi kuni poole võrra, kui seada üles täiendavad õhupuhurid, eriti renoveeritavatel objektidel.
Ainult pidev kuivatamine vähendab niiskust, kuna niiskus tekib pärast ühekordset kuivatamist uuesti.
Kui ruumides kogu aeg ei elata, siis on aknad ja uksed pidevalt suletud. Kütmise korral piisab alalisest ventilatsioonist, et tasakaalustada niiskuse voolu väljastpoolt sisse. Tulemuseks on liigniiskus, hallitus ja kopitus.
Aurutamine ja kuum vesi muudavad niiskeks seinad, laed ja põrandaid. See soodustab seente ja bakterite kasvu.
Basseini vee aurumine, duši all käimine jms põhjustab kõrget niiskuse taset ja märgade laikude tekkimist.
Pesu, villaste esemete ja vaipade regulaarne kuivatamine ilma kõrgete temperatuurideta (väike temperatuuritõus) jms. erinevalt pesukuivatitest (mis sageli vajavad ühendust välisõhuga).
Külmad veetorud, pumbad, surveanumad ja muud paigaldised kannatavad kastepunkti puudujäägi tõttu. Niiskuseemaldaja võib tagada kogu rajatise kastepunkti kontrolli.
Üldise seisundi ja kliima parandamiseks. Allergiate ja hingamisteede haiguste kõrvaldamine. Lõhnaerosoolide
Niiske õhk tõmmatakse Niiskuseemaldaja tagakülje võre ventilaatori abil sisse ning see suundub õhufiltri kaudu aurustisse, kus toimub niiske õhu jahutamine ning liigse vee kondenseerumine. (Puudujääk kastepunkti temperatuurist). Vesi tilgub kogumislina kaudu kollektorisse. Kui kollektor saab täis, siis tuleb see tühjendada. Vee võib samuti vooliku abil kanalisatsiooni juhtida. Seejärel jahtunud ja kuivatatud õhk soojendatakse ning puhutakse kuivati esikülje võre kaudu välja. Toatemperatuuridel alla 20° C võib aurusti külmuda. Jäätumist väldib aeg-ajalt täisautomaatselt töötav sulatussüsteem. Temperatuuril 0° C või alla selle on õhu niiskusesisaldus madal. Seetõttu on mõistlik seadet selles temperatuurivahemikus mitte kasutada.
Niiskuseemaldaja tuleks asetada põrandale (liigub ratastel) või seinakinnise abil seinale (lisavarustuses).
Niiskuseemaldaja tuleb paigutada selliselt, et oleks tagatud optimaalne õhuringlus. Üksikuid esemeid saab kuivatada ka kile all. Mahtu vähendav ja energiasäästlik.
Õhust eraldatud vesi (kondensaat) absorbeeritakse mahutisse. Seda tuleb regulaarselt vastavalt kondensaadisisaldusele tühjendada. Mahuti täitumisest annab märku signaallambi süttimine. Niiskuseemaldaja lülitub seejärel välja.
Kui Niiskuseemaldaja suund ja kallak lubavad, siis võib seadmega otse ühendada ½” (12 mm Ø) vooliku. Mahuti eemaldatakse seadmest.
Kondensaati saab vooliku abil suunata ka suuremasse mahutisse seadmest väljaspool, et vahemaad suurendada, nt. kuivatamine ehitustegevuse käigus või ruumides, mida pidevalt ei kasutata.
Parem tervis ja heaolu ei ole rahas mõõdetavad. Kuid õhu kuivatamine on otstarbekas hoonete, esemete väärtuse ja tööprotsesside parandamiseks. Eriti hoonete renoveerimise käigus kerkib ikka esile mõni probleem, mille puhul kuivatamine on ainus võimalus.
Täisautomaatne AERIAL niiskuseemaldaja on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks ning see pole luksusese. AERIAL niiskuseemaldaja tasub end kiiresti ära võrreldes säästetud kuludega.
Pikaajalised kogemused ja vastupidavate materjalide tööstandard (kõik lehtmetallist osad nt. tsingitud ja kaetud), tugevad ja kontrollitud komponendid tagavad kõrgeima usaldusväärsuse.
|
OSCAR-2019
|
||
Lia ja Tiit Salumäe tulid Haapsallu 40 aastat tagasi. Inimesed on neid omaks võtnud ja nad ise ka tunnevad ennast siin hästi. Arvo Tarmula
Kui Haapsalu koguduse õpetaja Eerik Hiisjärv koguduse väikesele rühmale uut õpetajat tutvustas, seisis nende ees kõhn prillidega noormees. Suur jutumees ta ei olnud. Nõnda mäletab koguduse kauane juhatuse esimees Ülo Niin 40 aasta tagust kohtumist Tiit Salumäega.
Ülo Niin oli toona veidi üle 30, Salumäe 23. Sel pühapäeval tähistavad Tiit ja Lia Salumäe oma tööjuubelit. Nad on Haapsalu kogudust teeninud 40 aastat.
Tiit Salumäe töötas 1975. aastal konsistooriumis, kui Haapsalu õpetaja Eerik Hiisjärv määrati Tallinna toomkogudusse ja Salumäe 1. septembrist tema asemele Haapsallu. Esialgu kohusetäitjaks, sest õpetajaristi sai ta kuu aega hiljem, 5. oktoobril.
Haapsalu polnud Tiit Salumäele päris võõras koht, sest Ridala õpetaja Arved Paul ja tema abikaasa olid Tiidu vanemate head sõbrad. Tiit meenutab, et kord lapsepõlves jäid nad emaga Haapsalus hilja peale, nii et Ridalasse enam bussi ei läinud. Üks võhivõõras väheke vindine mees kutsus neid enda poole ööbima. Naine võttis nad kenasti vastu, nii et Haapsalu on Salumäede vastu algusest peale külalislahke olnud.
Läänemaal oli palju Venemaa eestlasi. Eriti Noarootsis ja Haapsalus, kust paljud olid läände põgenenud; Venemaalt toodi uusi asemele. See tähendas, et usk oli tähtis ja kirikut võeti tõsiselt. Inimesed olid hoolivad ja ohvrimeelsed, meenutab Tiit Salumäe. Ta nimetab Elviine Davõdovat, kes töötas polikliinikus riidehoidjana ja kaunistas kirikut lilledega. Kirikumees Johannes Orumets abikaasaga – nende peale võis alati loota. Oli Siberis käinud mees, abikaasa läks talle sinna järele, kui nende lapsed surid.
Raamatupidamist tegi Salme Suhhorukova, kes töötas Läänemaa muuseumis. Revisjonikomisjonis oli Hilja Brandt, kes võitles selle eest, et Haapsalu vana kalmistu jääks alles. Linnavõim tahtis selle sulgeda, nii nagu seda tehti Keilas. Haapsalu vana kalmistu püsib aga tänini. «Tegusaid inimesi oli palju,» ütleb Tiit Salumäe.
Tallinnas Nõmmel kristlikus peres kasvanud Lia oli lõpetanud 1975. aastal Georg Otsa nimelise muusikakooli ja suunatud Saaremaale. Abiellumise tõttu said nad suunamist muuta ja haridusministeerium pakkuski muusikaõpetaja kohta Haapsalus. Nädal hiljem oli teada, kellega Lia abielus on, ja jutt teine: kohta ei ole, saad vabadiplomi. Ei julgetud kirikuõpetaja naist kooli tööle lasta.
«Hakkasin kohe laulukoori juhatama,» meenutab Lia. Ta oli siis 19. «Esimene esinemine oli juba septembri keskel Metsakalmistu pühitsemisel ja surnuaiapühal.» Otsa-koolis õppis Lia koorijuhtimist ja muusikaõpetajaks, orel oli tal lisaeriala.
Nii nagu Kuusalu pastoraadis kasvanud Tiidule, polnud kirikuelu ka Liale võõras. Ta oli lapsest saadik ema ja isaga kirikus käinud, isa oli tal vennastekoguduse jutlustaja.
Et kirik oli riigivõimu surve all ja võim suhtus kirikusse vaenulikult, mäletab Lia tollest ajast, et nad elasid oma maailmas, linnaelu nendeni ei jõudnud.
«Ei, üksildasena ma end ei tundnud,» ütleb Lia. Tal oli seljataga neli rasket Otsa-kooli aastat. Õpingute kõrval töötas ta Otsa-nimelises koolis ka kontsertmeistrina, nii et kui äkki oli palju vaba aega, siis oli sellest pigem rõõmu. Pealegi käis ta Tiiduga igal nädalal Tallinnas kaasas – Tiit oli jätkuvalt ka konsistooriumis tööl.
«Hirmu koguduse ees mul ei olnud,» ütleb Tiit ja lisab pisukese muigega: «Olingi võib-olla väike vanainimene.»
Noortetööd tol ajal teha ei saanud, sest noori polnud ja ega seda tööd tohtinudki olla. Kirikutööd võttis võim kui nõukogude õitsva korra vastu töötamist.
Selline elu nõudis leidlikkust. Kui perre sündisid järgmisel suvel kaksikud tüdrukud, hakati koguduses emadepäeva tähistama. Ent lastetöö oli ju keelatud.
«Ütlesin vastu, et ristime lapsi ja minu kohus on kontrollida, kas vanemad kasvatavad lapsi korralikult,» meenutab Salumäe. Mingeid suures kirjas kuulutusi ei tohtinud väljas olla, eriti veel piltidega. Kuulutused tegi üks kunstiandega koguduseliige. Kui selle pärast läks võimudega õiendamiseks, ütles Salumäe, et koguduses on vanad inimesed, nad ei näe peenikest kirja.
«Nõukogude aeg oli vaimselt raske,» tunnistab Lia Salumäe. Kirik oli põlu all ja inimesed ei julgenud tulla kiriku juurde. Et koori lauljaid leida, käisid Salumäed kodudes küsimas, kas tahate koori tulla. Kui nii sai kokku 17 lauljat, oli Lia väga rõõmus. Kõik muutus, kui Eesti sai vabaks. Lia mäletab seda vabanemise tunnet: «Et võin kõike teha, et ma olen oodatud ja ühiskonnas hinnatud.»
Elu muutus. Üle 300 lapse käis pühapäevakoolis. Haapsalus käidi lastetööd õppimas. Kui ajalehes oli kuulutus, et ootame lapsi kirikukoori, pastoraadi aadress all, siis hakkas lapsi tulema ja tulema. 70 lapse vastuvõtmine kestis neli tundi. Oli ka neid, kes viisi ei pidanud, aga Lia võttis kõik vastu. Tegi kaks koori, põhikoor laulis kolmehäälseid laule, teine oli ühehäälne koor. Kolmehäälses 40, ühehäälses 30 last.
«Musikaalsus on arendatav,» ütleb Lia. «Kui seda õigel ajal teha, hakkavad kõik viisi pidama, vähemalt teiste kõrval.»
Aasta pärast, mais 1990, võttis koor Huopalahti koguduse kutsel ette reisi Soome. Välismaale sõit oli tol ajal uudisasi, 45 inimesele tuli teha välispassid ja viisad. Suur ajamine oli, aga kontsert sai antud.
«40 aastat on olnud ilus aeg ja Haapsalu on meid ilusasti vastu võtnud, oleme kasvanud koos kogudusega,» võtab Lia kokku Haapsalus elatud elu. Jaani kiriku remont sügaval nõukogude ajal, mil kõik oli defitsiit, õpetas inimesi tundma. Kogudus sai palju uusi aktiivseid liikmeid.
1977. a nelipüha järel algas Jaani kirikus suur remont, kogudus kolis baptistikirikusse. Usupuhastuspühaks oli kogudus oma kirikus tagasi. Uus betoonist lagi oli valatud, aga seinad veel krohvimata ja pinkegi polnud.
«Tolle aja kohta oli see uskumatu kiirus,» meenutab Tiit Salumäe. «See oli suur elukogemus. Ütlen ikka, et kiriku remont on ka koguduse remont.» Salumäel on mõneti kahju, et nüüd tellitakse firma ja talgutööd tehakse vähe. Ühine töö liidab inimesi.
«Oleme tundnud koguduse tuge. Meid on aidanud eestpalved ja kristlik kodu, kust me mõlemad tuleme,» ütleb Lia Salumäe aastatele tagasi vaadates.
Kui Lia läks kooli, õpetas isa teda, et usust ei tasu koolis rääkida, see on sinu südameasi. Jumalast sa koolis ei kuule ja jõuludest ei räägita.
Nii ka läks. Oma usku ei saanud kuulutada, aga nüüd kutsutakse kirikuõpetaja õpetajate päeva puhul kooli rääkima, võrdleb Lia olnut ja olevat. «Vaata, kuidas aeg muutub.»
Maria Strauss, koguduse nõukogu ja juhatuse liige, lastetöötegija ja koorilaulja, Lia ja Tiidu tütar:
Olen oma vanemailt õppinud pühendumust kirikutööle ja armastust kirikutöö vastu. Tunnen ka ise, et see töö võtab palju aega ja energiat, aga annab palju ka tagasi. Olen vanemailt õppinud pere väärtustamist, perega koos olemist, tähtpäevade ühist tähistamist. Püüan seda oma peres edasi viia. Kui olime väikesed, õpetas ema meile söögipalvet, leppimist ja andeks andmist – selleks oli põhjust ka, kui mängisime. Veel olen neilt õppinud Jumalat usaldama ja mitte üleliia muretsema.
Tiit on kindla sõnaga mees. Oleme talle teinekord vastu vaielnud, aga ta oskab oma plaane läbi suruda. Kui me kiriku remonti alustasime, teadis ta, kuidas asju ajada, kust midagi saab, ja saimegi jälle remondiga edasi. Katusekivid ajas välja.
Kui kirik sai tehtud, võeti üsna pea ette majandushoone ehitamine, kuigi paljud olid väsinud, ei tahtnud kohe jälle ehitama hakata. Tiit ütles siis, et tualetti ei ole ja surnukuuri ei ole, hakkame aga peale. Tõesti, meil polnud kirstu hoidmise kohtagi, rahvas tuleb kirikusse, kirst ees. Raha polnud ja midagi polnud saada, aga igaüks andis natuke. Nüüd tundub, et Jaanimaja on alati olemas olnud.
Pean kahjuks tunnistama, et kõik võõrsil elavad eestlased ei ole patrioodid ja on ka neid, kes ei taha midagi kuulda oma kodumaast ega suhelda emakeeles teiste eestlastega.
Soomes tööl käimine ja nn hea raha teenimine on väga raske temaatika. See hea suur raha on teenitud vere hinnaga. Pered purunevad, lapsed on unaruses, kodumajad tühjad … Meestel tekivad Soomes uued suhted ja elatakse kaksikelu, suur raha aga kulistatakse kurgust alla.
Naised rabavad tööd teha, hoolimata tervisest, heites nurka sotsiaalse elu ja lähedased, lapsed teiste hoolde ja kasvatada, kaotades kõik – eelkõige enda isiksuse. Petetakse mõlemat riiki, jättes maksud maksmata. Kasutatakse julmalt ära Soome sotsiaalsüsteemi ja riigi heatahtlikkust, tullakse tööle ebaseaduslikult, nimetatakse ennast oskustööliseks tegelikult seda olemata. Tööandjat ei austata, kohalikku keelt ära ei õpita, aga nuriseda ja kritiseerida juletakse küll.
Kirikusse jõuavad need Soomes tööl käivad inimesed, kes ei taha selles ärakasutamise ja alkoholi liigtarvitamise oravarattas olla, massiga kaasa minna. Tullakse otsima kohta ja keskkonda, kus võib jääda inimeseks, leida midagi hingele. Ollakse mures perede pärast Eestis; paljud on selle tõttu tagasi pöördunud või siis toonud pereliikmed endaga koos Soome. Need, kes kumbagi pole teinud, ongi see seltskond, kes leiab siit uue partneri ja läheb oma perest lahku või juba on lahutatud.
Mida kirik pakub, kuidas aitab? Oleme abiks just oravarattalt mahaastumiseks, pakume sotsiaalabi, erinevates harrastusringides osalemist, vabatahtlikku tööd ja hingehoidu.
Katete meistriks on Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid Marvi-Liina Riid ja Annika Aab, juhendajateks Reet Talimäe ja Anneli Vassar. Tekstiili kinkis kogudusele Ahvenamaa õpetaja Mårten Andersson.
Koguduse õpetaja Mart Salumäe sõnul on katete valmistamisest juttu olnud juba pikka aega, kuid tegemiseni ei jõutud. «Kirikuseaduses on öeldud, et kindlasti peavad olema punane ja valge, muud võivad olla,» lisas Salumäe. Temale teadaolevalt ei ole Pauluse koguduses tõesti enne paastuaja katteid eksisteerinud.
Kui umbes aasta aega tagasi õpetaja Andersson kogudusele riide kinkis, siis hakkasid tudengid altarikatete kavandit kujundama. Sellel talvel sai töö ühele poole ja kannatusaja altarit Viljandi Pauluse kirikus ehivad nüüd uued violetsed katted.
Altarikatted valmisid kultuuriakadeemia tudengitel semestriülesandena. Kavandite konkursist võttis osa viis tudengit, kogudus valis välja Annika Aabi kavandi. Aab jätkab ka edaspidi Pauluse kirikus – kevadel valmivad tema diplomitööna teised kiriku tekstiilid.
Violett on liturgiliseks värviks kirikus altarikatetena kasutusel advendi ja suure paastu ajal, kui inimesed ootavad rõõmsaid jõulu- ja ülestõusmispühi. Violetne on ettevalmistuse, paastu ja meeleparanduse värv, ka kannatuse, kurbuse, patukahetsuse ja ootuse värv. Seda värvi rõivaid kannavad renessansiaja maalidel patukahetsejad, nt Maarja Magdaleena, mõnikord kannab ka neitsi Maarja pärast Kristuse ristilöömist violetset rüüd. Lillat värvust on seostatud kuninglikkusega ja peetud keisrivõimu tähiseks, seetõttu on renessansskunstis violetti kasutatud Jumal Isa sümbolina.
Violett soodustab süvenemist ja aitab keskenduda meditatsioonile. Tema tähendusvarjunditena nimetatakse salapära, teispoolsust, igatsust, tahet, võimu, intensiivsust ja universaalsust.
|
OSCAR-2019
|
||
Triin palus kirjutada köögihundist – vaatas netist ja seisukohad on nii vastakad, et ei teagi, mis siis õige on. Aga praeguse biojäätmete sorteerimise kohustusega tahaks ta selle paigaldamist kaaluda, soovimata tekitada lisakeskkonnakahju.
Köögihunt on seade, mis paigaldatakse köögivalamu alla ja ühendatakse kanalisatsiooniga. Toidujäätmed sisestatakse koos külma veega ja köögihunt peenestab toidujäätmed väikesteks max 5mm suurusteks osakesteks, mis uhutakse kanalisatsiooni või septikusse.
Esmapilgul on lahendus geniaalne: elamisest kaovad toidujäätmeid, pole probleeme biojäätmetega – kõik läheb kanalisatsioonist alla. Müügiinimesed kiidavad takka: paljudes riikides soodustatakse köögihuntide paigaldamist.
Ja kui paigaldaksin oma kööki hundi, siis pääsen vähemalt selle prügisordi sorteerimisest ning komposteerimisest või konteinerisse tassimisest.
Olen käinud paljudes reovee puhastusjaamades, näiteks Manchesteri lähedal Boltonis. Kaasaegne (tegelikult juba aastakümneid tuntud ja kasutusel, aga meie mõttes ikkagi kaasaegne) tehnoloogia suunab reoveest eraldatavad orgaanilised jäätmed spetsiaalsesse reaktorisse, kus tekib lagunemise käigus metaan. Seda metaani kasutatakse eelkõige sellesama puhastusjaama varustamiseks elektri- ja soojusenergiaga. Järelikult, kui puhastusjaamal on töötlemisvõimsust piisavalt, siis see isegi soovib, et reoveega tuleks rohkem orgaanikat – saab rohkem elektrit. Selliste puhastusjaamade probleemiks on hoopis tormid suurte sademetega, mis suurendavad töödeldava vee hulka ning muudavad töödeldava vee lahjemaks.
Meil Eestis aga kasutatakse heitvee puhul osaliselt veel ka kõige algelisemat käitlemisstrateegiat – lahjenda ja pihusta, mis suunab veed oluliselt puhastamata keskkonda. Suuremates linnades on heitvee puhastusjaamad, mis püüavad reoveesetet ära kasutada, näiteks põllumajanduses. Selleks tuleb jäätmed komposteerida. Samas meenub Tartu veepuhastusjaama jääkide põleng aasta tagasi, vt http://www.postimees.ee/220107/esileht/siseuudised/240654.php. Seda me küll ei soovi.
Seega ei ole köögihundi suhtes ühtset vastust – kõik sõltub sellest, kuhu needsamad peenestatud jäätmed lõpuks jõuavad. Kui teil on oma eramajal septiline kogumissüsteem, siis saab see lihtsalt kiiremini täis ja maksate äraveo eest. Kui teie jäätmed lähevad ühiskanalisatsiooni, siis sõltub kõik sellest, kas töötlemine toimub või ei, kas töötleja saab kasvava mahuga hakkama ning kas ta oskab suurenenud orgaanikasisaldust ära kasutada – või, vastupidiselt, tekib hoopis uus probleem…
Nii et vastust tuleb otsida jällegi kohalikult tasandilt. Keskkonnahoidlik inimene peaks küsima, mis puhastusjaam sellest arvab – või, veelgi parem, puhastusjaam või omavalitusus peaks köögihuntide suhtes oma seisukoha kohalikul tasandil välja ütlema ja inimesi informeerima. Mujal maailmas aga on osatud orgaaniliste jäätmete juhtimine kanalisatsiooni ilmselt ka kasumlikuks muuta.
Enne kui lahata erinevaid teooriaid ja seda, kas maailmalõpp saabub 2009 või 2019, on minu arvamus geoloogina, et inimesel on suurushullustus. Ta elab geoloogilises ajas murdosa ning arvab, et tema eluajal või mõne järgneva põlve jooksul midagi väga olulist Maa geoloogilises ajaloos juhtubki.
Kõigepealt on vajalik tunnetada geoloogilist aega. Kuidas seda teha? Olen nii vana kui Maa… Võtame nii: olen peaaegu 45 aastane ning Maa on 4.5 miljardit aastat vana, järelikult minu senine eluiga projekteerub Maa vanusesse suhteskaalas 1:100,000,000 (üks sajale miljonile).
Ja nüüd pabistame, et 1 järgneva minuti jooksul, kuhu sisse mahub 6 järgnevat põlve, kustub Päike või Maa seest ei tule enam sooja või…
Ehk tasub minu kui Maa 45-aastase eluea puhul veel mainida, et inimese eellane Australopithecus ilmus mitte varem kui 15 päeva tagasi, pildil kujutatud neandertaallane ilmus mitte varem kui 1 päev tagasi, Ümera mehed pidasid lahingut alla 5 minuti tagasi, Mahtra mehed läksid mõisa alla 1 minuti tagasi ning Eesti taasiseseisvus 5 sekundit tagasi.
Ennast mürgitada siiski on võimalik väga kiiresti, ka sekunditega. See käib tööstusrevolutsiooniga alanud perioodi kohta, mille jooksul on inimene keskkonnaga väga kiiresti ja julmalt ümber käinud. Aga ka kogu selle tegevuse juures põhjustab ta muresid eelkõige iseendale ning loomadele-taimedele, mitte Maa sisemusele.
Leidsin Postimehe arhiivist üles oma üle 10 aasta taguse kirjutise. Päris huvitav praeguses kontekstis lugeda. Karikatuur on Urmas Nemvaltsi oma.
15-aastane Viktor Tokic elab oma isa Josipi ja teiste pereliikmetega Stockholmi eeslinnas Brandbergenis. Mõned nädalad tagasi oli Viktoril kooli kiire ja selle asemel, et prügi välja viies pappkarp papikogumiskonteinerisse ja vanapaber paberikogumiskonteinerisse visata, pani poiss vanapaberiga karbi suure prügi (vana mööbel jms) jaoks mõeldud lukustatava ruumi ukse taha. Majahaldajate nõukogu määras trahviks 500 SEK (koos käibemaksu ja arve esitamise tasuga 750 SEK ehk umbes 1400 EEK). Süüdlane tehti kindlaks vanapaberi hulgas leidunud vanade kirjade ja arvete järgi. Josip ei olnud arvet saades just rõõmus. Ta arvas, et majahaldajate nõukogu otsus on pisut üle pingutatud, ja palus asja veel arutada, pakkudes Viktori karistuseks prügiruumi koristamist. Nõukogu lükkas Josipi pakkumise tagasi, väites, et Viktor on piisavalt vana teadmaks, mis kuhu käib, lubades siiski võibolla loobuda käibemaksu nõudmisest. Ajalehereporterile väitis Viktor, et ükskõik kuidas olukord laheneb, oma viga ta enam ei korda. Pilk ajalehepildile, millel Viktor õnnetu näoga prügiruumi ukse kõrval seisab, veenab, et poisi sõnu tasub uskuda. Kohalikust tarbijakaitseühingust sai Tokicite pere pisut lohutust. Ühingu juhataja pidas majahaldajate toimimist küsitavaks, sest kulutused ebaõige käitumise tagajärgede likvideerimiseks pole samas suurusjärgus trahvi suurusega. Viktoril ja Josipil soovitati koostada uus palvekiri maksunõude tühistamiseks. Kui uus härdameelne palve tulemusi ei anna, vaidlustatakse asi ilmselt kohtus. Samas jookseb arve tasumata jätmise korral viivis ja lisandub maks iga uue meeldetuletuse eest. Info võlgade kohta jõuab varsti ka krediidivõimelisust kontrollivate firmadeni ning see võib ohtu seada näiteks tolmuimeja järelmaksuga ostmise. Peagi asuvad majade haldusnõukogud ilmselt trahve määrama ka Euroopa liitu trügivas Eestis. Loodetavasti ei ole prügi mahaloopimine meie rahvuskomme.
Helistasin Ragn-Sellsi infotelefonil 15155, et teada saada pisut konkreetsemalt, mida uus aasta prügimajanduses firma klientidele konkreetselt tähendab – kus jooksevad piirid eri prügiliikide vahel. Kuna sama probleemi käes vaevlevad ilmselt paljud, siis ehk on abi, sest asi on võrdlemisi keeruline. Elan Tartus ridaelamus ning sõlmitud on nn eramaja leping, st mul on oma konteiner ning mingisuguseid teiste siltidega konteinereid maja juures ei seisa.
1. Kui tegu on ohtlike jäätmetega – patareid, päevavalguslambid, vanad värvid, lahusti ja süütevedeliku pudelid, ravimid jne, st sellised, mille peale vaadates tunnete, et nende katkimineku korral neist välja tilkuvaid vedelikke või auruvaid gaase, samuti teadmata toimega ravimeid konsumeerides või nendega kokkupuutel võite koheselt saada mürgistuse, siis tuleb need viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis mõnedes linnades on näiteks osades bensiinijaamadest. See info on üldreeglina kohaliku omavalitsuse kodulehel.
3. Kui tegemist on paberi või papiga, siis on sellest võimalik uut paberit toota juhul, kui see on puhas ning selle küljes pole mingeid suuremaid plastikust või metallist vidinaid. Vanad ajalehed, pappkastid, telefoniraamatud jne. Nende jaoks tuleb üles leida sobilik kogumiskast.
4. Kui tegemist on klaasist, metallist, plastist pakendiga, mida ei saa raha eest tagastada ning mis on puhas – siis tuleb see panna pakendikonteinerisse. Aga näiteks õline ja kalajäänuseid sisaldav sprotikarp tuleks panna olmejäätmete hulka – selliste määrdunud pakendite taaskasutamine on tõsine probleem. Loogika on, et kui pakend on kergesti loputatav (nt piimajäänused), siis peaks selle ära loputama, kui aga pesemine on raskendatud ja ei saa solki kanalisatsioonist alla lasta, siis peaks panema olmejäätmete hulka. Samuti, kui toiduainepakend on tühi ja lihtsalt pisut veel mingi jogurti vms-ga koos, siis pole probleem see pakendite hulka sorteerida. Ka Tartus alustab Ragn-Sells nn Rohelise Kilekoti ringi, st tuuakse suur roheline kilekott ja sinna saab sellised puhtad pakendid panna. Praegu ei osanud neiu öelda, millal see realiseerub. Aga kummaline on, et selleks tuleb sõlmida omaette leping ning kogumine toimub erineval ajal võrreldes olmejäätmetega!
5. Aiapraht jt biolagunevad jäätmed (banaani- ja kartulikoored, närtsinud lilled jne) tuleb kas kompostida aias või paigutada biojäätmete konteinerisse. Loogika on, et peale vaadates need asjad loodusele kahju ei tee ning lagunevad ära. Seetõttu on mõttetu saata nad prügilasse, kus põhjustavad metaani eraldumist.
6. Kõik muud kodus igapäevaselt tekkivad jäätmed lähevad olmejäätmete konteinerisse. Olmejäätmete hulka aga ei kuulu ehituspraht, suured mööbliesemed, vanad aknad jne. Nende kõrvaldamiseks tuleb tellida konteiner või viia jäätmejaama.
Vaatasin ka Ragn-Sellsi kodulehel olevat Exceli tabelit kui sorteerimisjuhendit. Oops – süstlad tuleb panna olmejäätmete konteinerisse? Aga kui seal midagi sees on või leian koduaiast narkomaani äravisatud süstla? Just selle tõttu on selline tabel ohtlik, sest kui näiteks lapsed sellest juhinduvad ilma mõtlemata, siis on jama küll. Kõik peaksid ikkagi loogikat mõistma. Selle tabeli peaks hoolikalt üle vaatama.
– Puhtad pakendid konteinerisse, mille asukoha pean leidma – või sõlmida leping Roheliseks Kilekotiks, kui teenus saadavaks muutub
Seega tuleb prügi jaotada põhimõtteliselt seitsmesse eri ossa, ning igale asjale pealevaadates otsustada, missugusesse kategooriasse see kuulub…
Ragn-Sellsi neiu ütles veel, et autojuhil on õigus olmejäätmete konteiner avada ning kui sealt vaatab vastu tema hinnangul mittesobiv prügi, siis jätta ära vedamata, arve aga esitatakse ikkagi… Otsuse üle võib kaevata klienditeenindusse.
Mis saab aga, kui nüüd ühised konteinerid pakendite, paberi ja biojäätmete jaoks kiiresti täis saavad ja kuskile prügi panna ei ole? See olevat juba kohaliku omavalitsuse probleem, nii et Tartus peaksin pöörduma linnavalitsusse.
|
OSCAR-2019
|
||
Harju maakonnas sai riigikeeleõpetaja staatuse 1998/99. õppeaastal kolm õpetajat: Urve Karring (Keila Vene Gümnaasium), Mare Lilleorg (Maardu Põhikool) ja Asta Martõnjak (Paldiski Vene Gümnaasium). Harju maakonnas on 4 gümnaasiumi ja 2 põhikooli, kus õppetöö toimub vene keeles. Peale selle on kolmes koolis venekeelsed klassid. Kuna õpilaste ja õpetajate arv pole selle kolme aasta jooksul oluliselt muutunud, on tabelis 1 esitatud andmed seisuga 1.september 2000. Erandiks on Maardu Gümnaasium, kus 1998.aastal oli õpilasi 1684.
Seega annab maakonnas eesti keele kui teise keele tunde 41 õpetajat. Eesti keelt räägib emakeelena või valdab vabalt 33 õpetajat. Erialase ettevalmistusega on 19 ja eriala omandamisega tegeleb 7 õpetajat.
Kõikides vene õppekeelega koolides õpetatakse eesti keelt kui teist keelt vastavalt ainekavale. Kuigi eesti keele õpetamine muukeelsetes koolides algas 1.klassis kohustuslikuna alles 2000/2001. õppeaastal, tehti seda enamikus koolides juba varem.
See näitab, et koolide juhtkonnad väärtustasid riigikeele õpetamist ja võtsid selles valdkonnas midagi ette juba enne vastava seaduse jõustumist. Et maakonnas on piirkondi, mis on valdavalt venekeelsed, oli antud samm väga tähtis. Näiteks moodustavad Maardus eestlased umbes vaid 1/5 elanikkonnast, Loksal ja Paldiskis umbes 1/3, mujal on eestlaste osakaal suurem.
tugevama õppeedukusega klassides. Osaliselt eesti keeles õpetatakse eesti kirjandust Keilas ja Loksal. Lisaks sellele kasutavad muusika, käsitöö, kunstiõpetuse ja kehalise kasvatuse tundides pajudes koolides eesti keelt üksikute terminite või mõistete õpetamise tasemel nii klassi- kui ka kesk- ja vanema astme õpetajad.
koostöö ja infovahetuse korraldamine HMi, HO, kooli, ainesektsioonide ja õpetajate vahel eesti keele ja eestikeelse õpetamise valdkondades
Järgnevas anname ülevaate, mida lähtuvalt ülesannetest tegime ja mis on meie piirkonnas kolme aasta jooksul muutunud.
Üheks raskemaks probleemiks 1998/1999. õppeaastal olid uutel alustel toimunud põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid. Mõlemad eksamid tekitasid suuri probleeme, sest õpetajad said muutunud eksamikorraldusest teada alles teisel õppeveerandil ja ettevalmistusaeg jäi liiga lühikeseks. Kõigepealt tuli õpetajail endil uue olukorraga kohaneda, teha muutusi õppeprotsessis ja õpilaste ette valmistamiseks kasutada olemasolevast erinevat harjutusmaterjali.
koostasime ja süstematiseerisime eelpool nimetatud klasside jaoks nii harjutamiseks kui kontrollimiseks erinevaid materjale
organiseerisime koostöös Harjumaa HOga 12. klassi eesti keele kui teise keele õpetajatele õppepäeva Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses (aprill 1999) ja 9.klassi õpetajatele Eksamikeskuse juhataja L. Simmi tutvustava loengu põhikooli eesti keele eksamist (veebruar 1999)
Esimesel õppeaastal oli meie, Harju maakonna riigikeeleõpetajate, tegevuspiirkond suhteliselt väike, piirdudes põhiliselt vaid oma ja naaberkooliga. See aasta kulus n-ö sisseelamiseks. Lisaks täiendkoolituse organiseerimisele, tundide külastamisele ja analüüsimisele andsime ise lahtisi tunde ja viisime läbi emakeelepäeva. Osalesime koolitajakoolituse kursustel.
Järgmisel kahel õppeaastal (1999 – 2001) hõlmas riigikeeleõpetajate tegevus juba kogu Harjumaad. Et M.Lilleorg jäi lapsepuhkusele, jätkasime kahekesi. Piirkond oli suur, käisime igas koolis 1 - 4 korda. Meie eesmärgiks oli:
Tutvudes oma kolleegidega ja külastades nende tunde tundus algul, et õpetajad suhtusid meisse umbusklikult ja nagu kartsid pisut. Aga nähes, et oleme ainult nõuandjad ja abistajad, suhtumine muutus. Probleemide või küsimuste tekkimisel suhtlesime enamasti telefoni teel, kuna vahemaad on küllaltki pikad (Paldiski – Loksa).
Üheks tõsisemaks probleemiks kujunes ainekavade koostamine, mis oli väga aeganõudev töö ning vajas eriteadmisi. Vestlustest õpetajatega selgus, et ülesanne pole igale pedagoogile jõukohane, kas suure töökoormuse või lihtsalt vastavate oskuste puudumise tõttu. Ühiste jõupingutustega saime ainekavad valmis.
Palju arusaamatusi ja küsimusi tekitas põhikooli lõpueksami ja 12.klassi riigieksami ühitamine tasemeeksamitega, sest õpilaste dokumentide vormistamiseks jäi vähe aega. Meil tuli mitmeid ja mitmeid kordi nii koolide juhtkondadele kui ka eesti keele kui teise keele õpetajaile eksami läbiviimise reegleid või vahel isegi pisiprobleeme selgitada.
Kolm aastat tagasi hakati esmakordselt tähistama 14. märtsil emakeele- ja 26. novembril kodanikupäeva. Peab märkima, et emakeelepäeva tähistamine sujub ladusalt. Kodanikupäeva tähistamise traditsiooni kõikides koolides veel ei ole, sest mõnel pool pole selge, kes selle ürituse läbiviimise eest vastutab, kas kodanikuõpetuse või eesti keele kui teise keele õpetaja või huvijuht. Üks loodab teise peale. Harju maakonna koolides on kodanikupäeval toimunud:
Pärast kolleegide tundide külastamist analüüsisime neid ja vajaduse korral andsime nõuandeid ning soovitusi. Külastatud tundide põhjal jäi mulje, et meie õpetajad on asjalikud, kohusetundlikud ja töökad. Enamasti olid tunnid huvitavad, kasutati nii omavalmistatud näitvahendeid kui ka muud lisamaterjali. Paljud õpetajad suudavad õpilasi motiveerida ja neid pingutama panna. Praktiliselt igast tunnist saime ka enda jaoks midagi.
Külastatud tundides vältisid õpetajad vene keele kasutamist isegi keerulistes situatsioonides. Ka grammatikateemade käsitlemine eesti keeles on vanemates klassides laialt levinud. Eks seegi ole omamoodi keelekümblus.
Õpetajatel oli rohkem kui varem võimalusi osa võtta TPÜ täiendkoolitusest ja uute õpikute kursustest, samuti tööd alustanud eesti keele kui teise keele õpetajate võrgustiku regionaalsest täiendkoolitusest. Edastasime vastavat infot koolidele.
Taoliste koolituspäevade korraldamisele seadsid oma piirid aga pikad vahemaad ja transpordi sõidugraafikud, millega seoses paljud õpetajad kas hilinesid või olid sunnitud varem lahkuma. Lisaks tekkis probleeme ka koha peal koolides, sest õpetajatel olid tihti suured koormused ja raske oli leida neile asendajat. Pikkade tööpäevade, vahemaade ja transpordi tõttu oli raskendatud osalemine isegi (tasuta!) võrgustiku üritustel, mis toimusid reedeti kell 15.00. Tasulistel koolitustel käimist takistas lisaks loetletule veel rahanappus. Oleks tore, kui koolide juhtkonnad leiaks edaspidi võimalusi muuta reedene tööpäev eesti keele õpetajatele võimalikult lühikeseks, et nad saaksid soovi korral alati võrgustiku koolitustel käia, mis võiksid siis ka transpordi tõttu vastavalt varem alata ja lõppeda.
Kui 2000/2001. õppeaastal muutus kohustuslikuks eesti keele õpetamine alates 1.klassist, propageerisime koole andma eesti keelt kolm tundi nädalas. See üldiselt ei õnnestunud, sest tunnid oleks tulnud anda millegi arvelt.
Puutusime kokku veel ühe probleemiga. See on üldisem ja ei puuduta mitte ainult eesti keele kui teise keele õpetajaid. Nimelt asjaolu, et õpetaja tööd hinnatakse eksamite ja tasemetööde põhjal. Enamus kolleege leidis, et selline lähenemine ei ole õiglane, et tuleks arvestada ka õpilaskontingenti, nõrkade õpilaste osakaalu õpetatavate hulgas, laste eelnevat keeletausta.
Viimaste aastate jooksul on eesti keele kui teise keele õpetamise vallas palju muutunud. Abiks õpetajaile on ilmunud mitmesuguseid erinevaid õppe- ja metoodilisi materjale. Et aga ilmunu ei kata veel kõikide õpetajate vajadusi, otsitakse abi üksteiselt. Maakonna õpetajad vahetavad omakoostatud materjale, tunnevad vastastikku huvi üksteise tööde ja tegemiste vastu, on hakanud koos käima. See ja erinevatest koolitustest osavõtu suurenemine on meie riigikeeleõpetajaks oldud aja jooksul toimunud põhiline muutus. Ja kindlasti ka see, et koolides hakati tähistama uusi riiklikke tähtpäevi – emakeele ja kodanikupäeva.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kolm aastat riigikeeleõpetajana olid rasked, aga huvitavad. Külastasime ja analüüsisime tunde, edastasime infot, korraldasime info-, koolitus- ja õppepäevi, koostasime, paljundasime ja levitasime erinevaid õppematerjale, andsime metoodilisi soovitusi, aitasime ainekava teha.
Koostöö HM, HO ja meie piirkonna koolide juhtkondade ning eesti keele õpetajatega sujus hästi. Kogesime koostöövalmidust ja positiivset suhtumist. Ise väärtustame oma töös üle kõige maakonna õpetajatega tutvumist. Loodame tekkinud kontakte säilitada ja edasi arendada.
|
OSCAR-2019
|
||
Reedel, 15. novembril toimus Usuteaduse Instituudis konverents «Tallinna Püha Vaimu kirik ja kogudus aegade voolus».
16. jaanuaril tähistas Tallinna Püha Vaimu kogudus pidulikult eestikeelse koguduse 125. aastapäeva, sellele järgnesid terve kevade ja sügise vältel keskpäevatunnid – ühtekokku 13 korral – , mis tipnesid konverentsiga. Pika ajalooga, ulatudes 13. saj I poolde, pakub Püha Vaimu kirik huvitavat uurimisainet mitme kandi pealt. Nii oli konverentsile esinema kutsutud erinevaid teadlasi.
Need, kes ajalehte Eesti Kirik järjepidevalt lugenud on, mäletavad kindlasti aasta alguses ilmunud Juhan Maiste artiklit Püha Vaimu kirikust.
Ajas veel kaugemale tagasi läks Tallinna linnamuuseumi teadusdirektor Sulev Mäeväli, kes tuletas kuulajatele meelde ununema kippuvat fakti, et algselt oli Püha Vaimu puhul tegu hoopis seegiga, kuigi ka seek hoolitses ihu kõrval inimese vaimse heaolu eest. Kunagi 14. sajandil hakkasid seegi ja kiriku funktsioonid lahknema ning kiriku kõrvale ehitati uus ühekordne seegihoone, mida praegu tunneme Usuteaduse Instituudina.
Selle kõrval, mida tänapäeval otseselt käega katsuda saame, on kiriku ajaloos palju sellist teavet, mis unustuse hõlma vajunud ja mille kohta arhiivistki vaid vihjeid võib leida.
Missugust funktsiooni võis täita Püha Vaimu kirik keskajal, otsis vastust Tallinna linnaarhiivi teadur Tiina Kala oma ettekandes «Püha Vaimu kirik keskajal» ja kuidas elasid Püha Vaimu vaimulikud 17. sajandi esimesel poolel Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Liivi Aarma.
Kahjuks jäi ära ajaloolase Lilian Kotteri sõnavõtt «Püha Vaimu kirik rae keskaegsetes dokumentides». Kiriku kunagise sisulise olemuse ja vaimulikke ning nende elu puudutava poole kõrval pakub kirik, mille põhikuju on Tallinna ainsa kirikuna muutumatuna säilinud 14. sajandist, rikkalikku teavet arhitektuuri ja kunstiajaloo vallast.
Nii kuulsid osalejad Eesti Kunstiakadeemia õppejõult Eve Kohalt kiriku ajaloolistest vappvitraažidest, mille eksponeerimine on tänini lahendamata ja sellest, et kord ehivad vappvitraažide koopiad ehk kiriku lõunakülge. (Põhjakülge kaunistavad teadupärast Dolores Hoffmanni vitraažid.)
Orelite ajaloost rääkis orelihooldaja Toomas Mäeväli ja kellateadusest, mis Eestis paraku olematu, ning Eesti vanematest kirikukelladest kunstiajaloolane Juhan Kilumets. Oma haaravas ettekandes meenutas Juhan Kilumets, et ununema kipub oluline nüanss – igal kellal on oma hing ning seepärast kelli helistatakse, mitte ei lööda.
Erilist pinget tekitas ehitusinseneri Heino Uuetalu sõnavõtt – tegu oli ülevaatega 29. mail toimunud põlengust, mis kõigil veel valusalt meeles. Tund-tunnilt toimunut rohkete slaidide ja selgitustega kommenteerinud Heino Uuetalu juttu oleks võinud kaua kuulata, paraku seadis konverents ettekandele ajalise piiri. Jääb imetleda päästemeeskonna oskuslikku tööd ja otsustajate kiiret tegutsemist, insener Uuetalu otsust torn alla tõsta, mille eest ettekandjale olevat etteheiteid tehtud.
Kiriku eelmistest põlengutest ja restaureerimisest rääkis Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik.
Arvan, et kõik osalenud on nõus konverentsi korraldanud Margit Heinaga, kes tunnistas, et närveerinud küll omajagu, kuid kokkuvõttes oli konverents huvitav ja läks igati korda.
Tuleval pühapäeval on riigikogu valimised. Riiklikult üsna tähtis sündmus. Kahjuks inimesed ei suuda seda alati nii tõsiselt võtta. Valimised nagu otsustaks kõik, kuid samas tundub, et üsna vähe. Armas ametivend Priit Rannut, kes jõulude eel taevakoju kutsuti, ütles kord ühes jutluses, et meie valikuvõimalused on üsna piiratud. Paremal juhul saame valida, kas süüa tanguputru hapu- või ...
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) valis viimasel töökoosolekul uueks täitevsekretäriks ammuse töötaja, baptisti koguduse pastori Ruudi Leinuse.Vastutusrikkasse ametisse valiti Leinus kolme kandidaadi seast. Ruudi Leinus on seotud EKNi sekretariaadi tööga erinevate ametite ja ülesannete kaudu alates organisatsiooni asutamisest 1989. aastal. Viimati on ta asendanud senist täitevsekretäri Tauno Tederit, ka tema pika ...
Tänase Eesti Kiriku vahel on «Kolm isamaalist kõnet». Eesti Vabariigi 93. aastapäeva tähistamiseks Eesti Kiriku ning Pereraadio koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga korraldatud kõnevõistlusele saabunud 21 tööst märkis komisjon seitse paremat. Võidutöödest publitseeritakse kaks kõnekogumikku: eesti- ja venekeelne. Eestikeelses on esindatud Haapsalu gümnasist Harri Puskar, ...
Eesti Evangeelse Alliansi ja Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president, Salemi baptistikoguduse pastor Meego Remmel kaitses Walesi ülikooli juures oma doktoritöö.Remmeli töö teemaks oli «Vooruse tunnetusest anabaptistide ja eesti baptistilises primaarteoloogilises lauluvaras».«Teoloogilises perspektiivis võime me kõnelda kahest suunast – see on sekundaarne, teoloogide pärusmaa, ning primaarne, mis ...
Üheksa aastat tagasi ilmus Sirbis keeleteadlase Mati Hindi mõtlemapanev artikkel «Kas te olete tulemusele orienteeritud?» (Sirp, 22.02.2002), kus ta kirjeldab üldlevinud vastandamist tulemus versus protsess. Kas te olete orienteeritud tulemusele või protsessile? See küsimus on otsekui võlutest, mis ühesõnalise vastuse põhjal laseb otsustada, kas küsija ees istub otsusekindel tegija või ebamääraste ...
Pühapäeval, 27. veebruaril oli Katrin Lauri uue mängufilmi «Surnuaiavahi tütar» Haapsalu esilinastus, mis pühendati Haapsalu tuleõnnetuses hukkunute mälestusele. Filmi lõpukaadrid on jäädvustatud samas lastekodus.Film «Surnuaiavahi tütar» räägib väikelinnas elavast kaheksa-aastasest tüdrukust Luciast (Kerttu-Killu Grenman), kes on kasvanud maalilise külakalmistu ja ...
EELKs on kahjuks kogudusi, kellel pole arengukava, kuigi neid ei ole selle tegemisest vabastatud. Kirikuseadustikuga sätestatud arengukava ja selle täitmise aruande tähendust ei mõisteta.Arendada ei ole võimalik, kuid on võimalik luua ja hoida arengu eeldusi. Terviklik, läbimõeldud, visiooni, eesmärke ja sihte kirjeldav strateegia on arengu üks eeldus. Strateegia elluviimist kirjeldav dokument on arengukava. EELK arengukava ...
Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris peetakse pühapäeval kell 15 jumalateenistust, millel süüdatakse esimene advendiküünal ja tähistatakse Tori kihelkonna muinsuskaitse seltsi 20. aastapäeva.
Avatakse mälestusplaat 1944. aastal peetud Eesti kaitselahingute kangelastele. Esineb Tori segakoor, teenivad õpetaja Tõnu Taremaa ja kaplan Eduard Kakko.
Buss väljub Torisse kell 14.15 Pärnust Kaitseliidu maja eest (Pikk 20) ja toob ürituse lõppedes tagasi
|
OSCAR-2019
|
||
Meie veebilehelt alati leiad parimad eesti online kasiino 2018 juhised ja nende uudised, spordiennustuse- ja online bingo mängude info. Nii nagu Sind, haaravad ka meid kaasa erinevat tüüpi õnnemängud, kus saab võita raha.
Me oleme veendunud, et suur osa kasiinosõpru mängivad 2018. aastal Eesti online kasiinodes. Oleme kasiinomaastikul tegutsenud pikalt ning teeme koostööd mitmete kasiinodega, et pakkuda Sulle ja teistele Eesti mängijatele hetkel saadaolevaid parimaid pakkumisi. Pole miskit halvemat kui sattuda online kasiinosse, kus üritatakse mängijaid petta või jätta rahad välja maksmata. Sellised kasiinod kaovad turult kiiresti koos Sinu rahadega. Seega soovitame me mängida vaid Eestis litsentseeritud kasiinosaitidel. Meie poolt tutvustatavad saidid on läbinud põhjaliku kontrolli ning omavad litsentse kõigis maades, kus nad tegutsevad. Tutvustame ning teeme koostööd vaid turvaliste online kasiinodega. Koostöös Eesti kasiinodega pakume Sulle tavapärasest paremaid diile. Hetkel pakutavad parimad diilid leiad allpool olevast ülevaatest. Oleme siia kogunud nii tervitusboonused kui ka hetkel käimasolevad kampaaniad.
Soovime olla sulle abiks, olles kokku kogunud parimad kasiinod Eestis 2018 aastal. Tänu meie pikaajalisele kogemusele kasiinomaastikul ja heale koostööle Eesti kasiinodega saame olla sinu parimaks kasiino teejuhiks internetis. Kui sa soovid teada milline on parim kasiinosait, siis oled just õiges kohas.
Toome sinuni käimasolevad kasiino kampaaniad, boonused, tasuta spinnid ja ülevaated uutest Eestis pakutavatest online kasiinodest. Paljudele Eesti mängijatele meeldivad lisaks kasiinomängudele ka pisut teist laadi hasartmängud ja õnnemängud – näiteks spordiennustus, bingo ja kraapekaardid. Ka siinkohal tuleme appi ja toome sinuni kogu info nende populaarsete mängude kohta.
Eesti kasiino portaalina on meie eesmärgiks tuua sinuni kõik Eestis lubatud kasiinod. Eestis litsentseeritud kasiino on mängukeskkond, mida iseloomustavad turvalisus ja usaldusväärsus, kiire klienditugi, garanteeritud ja maksuvabad võidud. Eestis tegutsevatele kasiino operaatoritele on Eesti maksu- ja tolliameti poolt väljastatud kaughasartmängu tegevusluba. Kõik meie veebisaidil toodud kasiinolehed on meie endi poolt järele testitud ja seega saame tuua sinuni täieliku ülevaate – kasiinomängude valik, boonused, tasuta spinnid, sisse- ja väljamakse võimalused ja kiirus.
Netikasiinod, kasiino boonused, tasuta spinnid, värsked kasiino kampaaniad, uudised uutest slotimängudest teada-tuntud mängutootjate poolt ja loomulikult info uutest online kasiinodest on kõik meie lehel kättesaadav. Enam ei pea sa surfama internetis ja raiskama aega, et leida omale sobiv kasiino boonus või pakkumine. Kogu info on meie poolt kokku kogutud ja sina saad kasutada oma vaba aega õnnemängude nautimiseks, mitte ei pea seda raiskama kasiino boonuse või uue online kasiino otsimisele.
Meilt leiad kõige värskemad uudised Eesti kasiinomaastikul toimuvast! Kas sind huvitab, kellel on parim uue mängija boonus, lojaalsusprogramm või kus proovida eriti uusi ja tuusasid slotimänge?
Pole probleemi, sest nüüd leiad kõik info ühest kohast- uudised uute kasiinode kohta, uued mängud ja õnnelikud jackpottide võitjad. Lisaks saad teada, kuidas krüptoraha siseneb kasiinomängude maailma ning kuidas algaja mängijana teha lendstart!
Kõigile meeldivad eksklusiivsed pakkumised – rohkem raha mängimiseks ilma suuremat summat kulutamata! Sellest sektsioonist leiad eksklusiivsed superdiilid erinevates Eesti online kasiinodes.
Minnes poodi ja küsides oma ostult allahindlust, on see siis auto või elektroonika – on võimalus et Sulle seda ka pakutakse. Teades isiklikult kaupmeest on võimalus parema diili saamiseks veelgi suurem – isegi ilma küsimata. Samamoodi toimub ka kasiinoäri ning tänu meie suurepärasele koostööle parimate Eesti kasiinodega saame ka Sulle pakkuda paremaid diile!
Siit lehelt leiad spetsiaalsed pakkumised ja kampaaniad, mis on saadaval vaid meie lugejatele. Pakkumiste seas on nii tasuta spinnid, tasuta boonusraha, sissemakse boonused, suurendatud tervitusboonused koos ekstra spinnide ja muude lisahüvedega. Kõik need superpakkumised on saadaval tänu meie pikaajalisele ja heale koostööle Eesti parimate kasiinodega. Antud pakkumised on saadaval vaid meie saidi kaudu. Paljud neist pakkumistest on saadaval vaid lühikest aega, seega tasub võtta pakkumine juba täna. Samuti soovitame külastada seda lehte regulaarselt, sest uusi pakkumisi koos suurepäraste kampaaniate ja ekstra-suurte tervitusboonuste ja tasuta spinnidega lisandub pidevalt.
Meie kaudu saadavad eksklusiivsed pakkumised tulevad vaid Eesti parimatelt online kasiinodelt, mis tagavad turvalise ja läbipaistva mänguelamuse. Vaid parimad pakkumised, parimatelt kasiinodelt! Vaata meie eksklusiivseid kampaania pakkumisi allolevast nimekirjast.
Meile kõigile meeldivad uued mängud! Ole kursis uute kasiinomängude ja boonustega ja vaata uute mängude demo vidosid kõikidest uutest mängudest.
Igal nädalal avaldatakse mitmeid uusi slotimänge suurimatelt kasiinomängude tootjatelt. Kuulsad mängutootjad nagu Net Entertainment, Microgaming, Yggdrasil ja Quickspin avaldavad uusi mänge regulaarselt. Kõik parimad ning tuntuimad mängud avaldatakse koheselt ka Eesti kasiinodes, mida on võimalik mängida nii mänguraha kui ka pärisrahaga.
Inimloomuses on olla harjunud igapäevaste ja juba tuttavate asjadega. Meile meeldivad ikka need samad mängud, mida oleme mänginud juba kuid või aastaid. Kui sa soovid proovida uusi mänge, kuid ei soovi oma rahaga riskida mõnel uuel slotimängul mängimisega, siis ka selleks on lahendus. Enamus Eesti kasiinosid pakuvad võimalust mängijda mänguraha ehk nö. demorahaga. Uute mängudega tutvumiseks võid vaadata ka siin leiduvaid videosid.
Siit sektsioonist leiad alati uusimate mängud esitlusvideosid, mis on just avaldatud. Loomulikult ei tehta päris kõigi uute kasiinomängude jaoks videosid, vaid eelkõige just nende mängude jaoks, millesse on ka mängutootjal suur usk, et see hakkab mängijatele meeldima. Seega leiad siit videod kõige meelelahutuslikematest ja parimatest mänguautomaatidest. Turu parimad kasiinolehed avaldavad uued mängud oma lehtedel üldjuhul paari päeva jooksul peale mängu turule tulekut. Vaata siin leiduvaid videosid ja ole kursis uute mängudega – lisame uusi videosid iga nädal!
Spordiennustus on Eestis kogumas üha suuremat populaarsust, mida tõestab ka fakt et kõik suurimad uudisportaalid on pidevalt spordiennustus reklaame ja koefitsiente täis pikitud. Meie toome sinuni värsked spordiennustuse vihjed, uudised ja koefitsiendid, kogudes infot usaldusväärsetelt kihlveovahendajatelt ja spordiennustus portaalidest. Sulle on kättesaadav kogu info – spordiennustuse kampaaniad, boonused ja riskivabad spordipanused.
Eestlased on alati olnud bingo ja loto usku, tõestuseks fakt et igal kolmapäeval toimuv bingo loto on läbi aastakümnete olnud äärmiselt populaarne. Online bingo on uus viis bingo mängimiseks. Online bingo mängud toimuvad mitmes Eesti online kasiinos ööpäevaringselt, pakkudes lisaks põhimängu võitudele ka jackpotte, mis ulatuvad sarnaselt televisioonis toimuvale bingo lotole sadade tuhandete eurodeni. Üha enam on online kasiinodes levinud ka loterii tüüpi mängud ehk kraapekaardid. Kõigi nende mängude vürtsitamiseks toimuvad ka kampaaniad ja eripakkumised, mille kohta meie lehelt infot leiad.
Online casino Estonia ehk Eesti interneti kasiino teejuhina on meie eesmärgiks tuua sinuni kogu info kõigi Eestis lubatud ja litsentseeritud kasiinode kohta – soovime et Eesti mängijad saaksid parima mänguelamuse! Kõik Eestis lubatud online kasiinod on saadaval Eesti keeles ja pakuvad eestikeelset kliendituge. Eesti netikasiinode mänguvalikus on peamiselt slotimängud, lauamängud nagu rulett ja blackjack, live kasiino, bingo ja pokker. Eesti online kasiinodes on väga populaarsed igapäevased kampaaniad, kasiinoturniirid ja tasuta spinnide pakkumised. Sisse- ja väljamaksed toimuvad läbi üldtuntud maksevahendite nagu seda on internetipangad, krediitkaardid ja e-rahakotid. Sisse- ja väljamaksed on turvalised ja kiired.
Suur tänu, et külastasid meie kasiinolehte ja loodame Sind siin ka tulevikus näha. Näeme iga päev palju vaeva, et tuua Sinuni ja teiste Eesti mängijateni ligipääs parimale informatsioonile kasiinomängude kohta Eestis. Loodetavasti said oma küsimustele vastused ja tead nüüd kasiinomängudest pisut rohkem. Kui Sul on küsimusi või soovid rohkem infot Eesti online kasiinode kohta, siis palun võta meiega ühendust ja teeme kõik endast oleneva, et Sinu küsimustele vastata.
Täname külastamast ja soovime Sulle edu mängudes. Pea meeles, kõige tähtsam mängimise juures on meelelahutuslik element ja selle nautimine!
|
OSCAR-2019
|
||
Kui ülestõusnud Issand ilmus jüngritele, ütles Toomas: «Minu Issand ja minu Jumal!» (Jh 20:28). Väljendit «minu Jumal» on kasutanud ka Rutt (Rt 1:16), Taavet (1Aj 28:20), Taaniel (Tn 6:23) jpt. Moosesele tutvustas Kõigeväeline ennast kui Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalat (2Ms 3:16). Kelle Jumal ta siis on?
Tundub tobe küsimus. Väljendavad ju loetletud näited tõsiasja, et usk on inimese isiklik suhe Jumalaga. Püüdsin kord kiita üht inimest ja ütlesin, et ta on pärit usklike inimeste perest. «Jumalal ei ole lapselapsi,» sain järsu vastuse. Pidin nõustuma, sest ka Jeesus rõhutab usulise «otseühenduse» vajalikkust (Jh 15:5): «Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.»
Usk on tõesti väga isiklik asi, puudutab meie enesemõistmise alustalasid ega saa toetuda millelegi ega kellelegi muule kui vaid Jumalale enesele.
Siiamaani on kerge nõustuda. Raskemaks läheb, kui jälgime, milline on usu mõju ümbritsevatele inimestele. Näiteks jüngrite usk Jeesusesse tormisel merel sai õnnistuseks ka ülejäänud paatidele. Aabrahami palve puudutas otseselt Soodoma ja Gomorra linnade saatust. Kuigi uskmatuile meeldiks, kui usklike usk oleks ühiskonnast isoleeritud või vähemalt peidetud, annab meie isiklik usk siiski teise maigu kogu ühiskonnale nagu sool supile.
Jeesus ütleb: «Teie olete maa sool» (Mt 5:13) ja «… et nad oleksid üks …» (Jh 17:11,22). Niisiis oleme mõju tõttu, mida avaldame, seotud uskmatutega endi ümber, ja isikliku usuühenduse tõttu Jeesusega on seotud ka usklikud omavahel. See teeb usuküsimuse avalikuks asjaks.
«Tere! Ma pole sind ammu (juba aastaid) kirikus näinud,» ütlen oma koguduse liikmele. See on usu avalik külg, äärmiselt ebamugav, isegi ebaviisakana mõjuv külg. On siis minu hingeõndsus üldse minu koguduse vaimuliku asi!? Jumal kuuleb mu palveid ka kodus, teed käies või metsas marju korjates. Küllap sa palvetad metsas ja Jumal kuuleb sind ka seal. Nii on sul mugavam, sest mina ei saa seda kontrollida.
Siiski õndsaks teeb vaid see usk, mis meid teineteisega liidab ja teineteisest hoolima paneb. Õige usk elustab meis armastust ja sünnitab koguduses igatsust kokkusaamise järele. Kurat usub ka, et Jumal on olemas, usub rohkemgi kui meie – ega ta sellepärast veel õndsaks saa! Seda on keeruline öelda inimesele, kelle usk on nii isiklik, et kellessegi ei puutu. Pealegi olen mina ka patune ega või kellegi üle kohut mõista.
Moodsa inimese usuelu on kirjeldatud individualiseerunud religioonina. Nähtus pole iseenesest uus, kuid varem ei ole see saanud avalduda. Varem sidusid meid institutsionaalse religiooniga kohustus ja harjumus. Oli aeg, mil kõik ühiskonna liikmed olid kohustuslikus korras ka kiriku liikmed.
Eestis kadus niisugune kohustus teoreetiliselt veebruarirevolutsiooniga 1917 ja praktiliselt perekonnaseadusega 1926. Kauem jäi kestma harjumus. See kadus pika aja jooksul, üheks murdepunktiks kujunesid 1960. aastad. Protsess jätkub, religioon individualiseerub.
Institutsionaalne religioon tähendab kuulumist kogudusse, st usukaaslastele, enda ära andmist Jumalale. Individuaalne religioon käitub vastupidi: Jumal kuulub mulle, mina valin Jumala ja vahetan ta välja, kui ei sobi mulle. Sobimatuse põhjuseks võivad olla minu iseloom, meelelaad, kultuur, minu ootused Jumalale või mõne uskliku inimese eemaletõukav käitumine. Religiooni individualiseerumine on seega ilus nimi ülima isekuse kohta.
Kaudselt on individualismile teed valmistanud humanism. Näiteks humanistlikus kristluses on tähtsaimaks väärtuseks inimene ja mitte Jumal. Majanduses andis individualism hoogu rahal põhineva turumajandusliku elukorralduse ja linnaühiskonna tekkele.
Poliitikas väldib individualism ühiskonna või selle institutsioonide sekkumist üksikisiku ellu. Tulemuseks on näiteks liberalism, anarhism jms. Individualistid vastustavad kõiki filosoofiaid, mis lähtuvad eeldusest, et üksikisik peab ohverdama oma isiklikud huvid kõrgemate sotsiaalsete huvide ees. Aga just seda tegi Jeesus, kui ta meie eest ristile läks.
Individualiseerunud ühiskonnas ei saa kuidagi moes olla kellelegi kuulumine, enese ohverdamine või oma elu ära andmine Jumalale. Sest juba individualismi mõiste tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust. Kuidas on see kohaldatav religioonile, on hea küsimus.
Esmalt tuleks muuta Jumal ja tema pühakiri inimkultuuri osaks, ajalooliseks nähtuseks. Seejärel saab otsustada Jumala sobivuse üle tänapäeva. Ühtlasi saab usust «siinpoolsete» eesmärkide, kõrge moraali ja hea läbisaamise vahend. Ning siis on sõnadel «minu Issand ja minu Jumal» juba hoopis teine tähendus …
Vaikse laupäeva hommikul naasis mu paljunäinud ema töölt erakorralise meditsiini osakonnast ja lausus nördinult: «Hullumeelsus! Jäi mulje, et püüti võimalikult paljusid risti lüüa!» Meenus, et kui teenisin Rõuge kogudust ja suurel reedel Ruusmäe abikirikusse sõites turismitaludest möödusin, tõsteti seal nii mõnelgi korral alkohoolsete jookide kaste maha, ümber seltskond ülemeelikuid riigipüha tähistajaid.
Protestantlikus kultuuriruumis on suur reede ikka vaba olnud, aga eespool kirjeldatu tekitab küsimusi. Äkki ei ole sobilik lävepakku nii madalale lasta? Küllap ei jääks ühelgi kristlasel püha tähistamata ka ilma punase päevata kalendris. Teisalt tundub mõnikord, et tegemist on juba tuhmuva, siis jälle et varjusurmast ärkava märgiga kristlikust kultuuriruumist.
Vaikse laupäeva õhtu oli Pärnus udune nagu tihti kevaditi. Nii udune, et ei tea, mida oodata. Küllap sarnane jüngrite tunnetega, kelle õpetaja oli hauda asetatud. Mina ei osanud kuidagi oodata, et mu ristimata lähisugulane vaatab minuga kella poole kolmeni Yle TVst Soome õigeusklike ülestõusmisöö jumalateenistust. Vägisi vajusid silmad kinni, aga tema ei loobunud. Jah, meil on vist ikkagi vaja kristlikke punaseid pühasid!
Ülestõusmishommik algas kevadise värske valgusega, mis hõiskas koos rändlindude parvedega ning kõikide inglite ja usklike südametega: Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Halleluuja!
|
OSCAR-2019
|
||
Viagra on FDA volitatud kaalulangus täiendada Võrus Eesti. See hõlmab kõiki looduslikke komponente (erinevalt mitmest erinevate teiste dieedi tablette turul; -RRB- see ei olnud kohutav kõrvaltoimeid, nagu kiire südame löögisagedus või unsteadiness-- ja ka väga parim osa on see, et tegelikult toimib!
Toimeained selle dieedi kava tablett tööd, et suurendada metaboolse protsessi ja sulada füüsilise keha rasva rekordiliselt kiire kiirus. See tähendab, et oma isu on minimeerib ja sa ei pea, et pidev tunne nälga. Tänu sellele toitumise kava tablett, inimesed Voru Eesti hakkate nägema tulemusi sees mure päeva!
Tuleb siiski märkida, et kuigi sa võid absoluutselt täheldada vahet mõõdet oma midsection lihtsalt paar päeva pärast pildistamist seda dieeti tablett, üksikisikute Võru näe Eestis väga heade samuti kõige kauakestvaid tulemusi on need, mis teevad muudatusi oma eluviisi lisaks võtmist dieet pill. See koosneb dieediga samuti kasutavad koos pillide.
Viagra pole ime täiendada, kuid seal ei ole tagasilükkamise, et see on aidanud palju inimesi Võru slim alla nagu näete meie edulugusid. Tee enamiku oma retsepti järgides neid eeskirju, et maksimeerida oma võimalust viagra kaalujälgimine, samuti kontrollida seda rasvapõletuseks rutiinne suurepärane mõisted integreerida õigus oma päev-päevalt viagra rutiinne.
Kuigi viagra on fantastiline kaalujälgimise Võru Eesti, võib olla palju usaldusväärsem kui võtta ekstra toidulisandeid loodud suurendada kehakaalu vähendamine märksa samuti aidata kõrvaltoimeid. Soovitame kolm toidulisandeid abi teile oma kaalulangus reisi viagra; Phen375. Phen375 on kaalulangus täiendada loodud energiatõhususe suurendamiseks kraadi ja ka vähendada nälga, samuti mis võib võtta koos viagra suurendada oma mõju, või võib võtta üksi kui viagra võimalus, kui sa oled paus viagra.
Phen375 Võrus Eesti on multivitamiine tehtud spetsiaalselt neile kehakaalu koos viagra aidata kõrvaltoimeid nagu vähenenud vaimset seisundit, unehäired, samuti kurbus, kuid lisaks suurendada kaalulangus esitades kõik vajalikud toitained, mida vajate, et optimeerida oma viagra rasvapõletuseks tulemusi. Phen375 on lisatud ka mõeldud eelkõige neid, mis võtavad fentermiiniga toimib see, et lahendada üks kõige tavalisema negatiivseid mõjusid suukuivus, suurendades süljetoodangu. Mis kohutav maitse keskkonnasõbralikum tee, Phen375 on kergesti combineded veega säilitada suukuivus ära kogu päeva, pluss see suurendab oma viagra kaalujälgimise potentsiaali tõstmisega ainevahetusprotsesse, ja kõik ilma suhkrut, süsivesikuid ja kaloreid.
Erinevalt just see, mida mõned inimesed Võrus Eesti usuvad, viagra pole ime pill, mis võiks aidata teil kaotada kaalu ilma kasutamise või vaadates just see, mida tarbida. Viagra ei taga, et hämmastavalt põletada rasva või kaovad liigsed kilod, siis oled see sina, kes peab tegema rasket tööd. Kuid viagra teeb asjad palju lihtsamaks, vähendades isu samuti anda teile energiat. See näitab, et sa oled palju parem võimalus luua tervisliku ja tasakaalustatud toitumise harjumusi ning aina rohkem ülesandeid oma eluviisi. Siinsamas me kirjeldada ka lähemalt, kuidas täpselt viagra aitab teil kaotada kaalu alistamiseks nälga ja suurendada oma energia taset.
Sest palju inimesi Võru, millega rohkem kontrolli isu samuti isu hoiab oluline rasvade põletamist. See on tingitud asjaolust, et need, kes on püüdnud ja suutnud kaalust alla dieet ja kehaline üksi on tavaliselt probleem seotud küsimusi nälga vihjed, küllastustunde poliitika ja soovib samuti ühendatud toidu kinnisideed ja ka emotsionaalseid probleeme. Kuigi ei ole teada, kas see probleem pärineb tõttu geenides, vaimseid probleeme, või on tingitud paljude aastate söömine halvasti, reguleerides loomulik kemikaale juhtida küllastustunde vihjed, viagra aitab ülekaalu kliente võita tagasi kontroll oma tarbivad mistõttu võiks esimest korda kunagi varem.
Mis vähenenud isu, siis peaks ikka kogemuse tunne isu, kuid see on rahul vähem kaloreid võrreldes teil oleks kindlasti tavaliselt vaja enne võtta viagra. Paljud meditsiinitöötajad, samuti kaalujälgimise spetsialistid Võru nõus, et vähemalt 1200 kalorit tuleks võtta iga päev, kuid et see päev-päevalt jaotamine võiks olla kõrgem, sõltuvalt inimese hakanud kaalu ja kaotus vaja saada tervisliku ja tasakaalustatud BMI ja ka keha rasvasisaldust.
See on siis umbes sa, kus abi ja ka ettepanekuid oma viagra arst, teha vajalikke valikuid, kui tegemist on luua tervislikumat dieedi kava. See uus meetod söömine peab koosnema valiku tervislikku toitu, mis töötavad ka hoida nälga ära, nagu toidu kõrge kiudaine, valgu ja tervisliku ja tasakaalustatud rasva. Lisaks alandades oma nälga, viagra aitab teil saavutada rõhku vaja muuta oma toitumist tavade ilma häireta kaotas nälga näpunäidete samuti toidu isu. See näitab, et sa võiksid tarbida õigus toidule, et varustada oma füüsilise keha toitaineid ja vitamiine vaja täiesti tervist ja edukat rasvapõletust.
Eesmärk liigset kehakaalu ravi Võru abil Phentermine on saavutada ja ka hoida regulaarne füüsiline kehakaalu. On selge, et patsiendid I või II taseme liigne kaal on kergem saavutada tervislik ja tasakaalustatud füüsilise keha kaalu kui üksikisikute III või IV taseme liigset kehakaalu, isegi kui nad heita sama sordi kroone.
Seetõttu on soovitatav võtta Phentermine kaalulangus tabletid ootamata minut, kui äärmuslik kraadi liigne kaal näitab. Lisaks kaalu probleeme Voru Eestis on negatiivne mõju organismile ja võib vallandada haiguse kus Phentermine on vastunäidustatud (nt väga hüpertensioon samuti muudatused südame rütmihäired).
Meditsiinis on juhtumeid, kui Phentermine alandab inimese kehakaal 20-30 kg ja ka veel. Oluline rasva põletamine ei ole võimalik saavutada ilma kliendi soovile suurendada slim samuti ilma modifitseerimise eluviisi. Paljud ülekaalulised üksikisikute Võru võttes Phentermine on võimalik vähendada 5-15% esimese kehakaalu.
Phentermine ei ole imerohi rasvumise need kaalukaotuse toidulisandeid tuleb kasutada ühe tõhusam vahend ravis see haigus. Kõik patsiendid Võru võttes Phentermine kaalulangetamise tabletid tuleb järgida dieeti ja tõuseb kasutamise. Edu rasvumise ravi sõltub selle, kuidas patsient järgib neid soovitusi.
Kui rasvunud patsiendi Võru esteetiliselt näeb ravitulemused, ta on tugev motivatsioon lisaravi. Patsiendid, kes kasutavad Phentermine kaalulangus toidulisandeid soovitatakse säilitada kaalulangus päevikut. See lihtne protseduur võimaldab võrrelda juhtima erinevatel perioodidel kasutades Phentermine rasvapõletuseks tablette ja ka valida optimaalne toitumine raviskeemi ja parim treeningu.
Viagra kasutamine tõesti vähendab kaalu ja ka on tõhus stimulatsiooni liigset kehakaalu ravi. Liigne kehakaal ravi ravi läbi Phentermine aitab muuta elustiili. Pärast Phentermine kasutamine, individuaalne näeb selle eest, et ta on võimeline võitlema rasvumise.
Võite vabalt saada Phen375 ainult Võru alates ametlik kodulehekülg. Kui sa oled näinud seda mitmeid teisi veebisaite, see ei ole kindlasti originaal. Sul on hunnik võimalusi, kui tegemist on toitumine pillid. Kuigi mõned inimesed eelistavad ettenähtud fentermiini 37,5, teised eeldavad, et palju vähem äärmuslik Phen375 tahvelarvutid on palju paremini sobib. In the end, siis langeb kaal, kui te järgite juhiseid iga tablett, aga kui te kardate, mis käsitlevad, kuidas te võite tõesti tunne kogu menetluse või kas pill on ohutu, võtta aega, et uurida võimalusi enne sind .
Kui ostate meie allikas, siis piisavalt säästa raha, sest meil on mõned eripakkumisi teile. Just nüüd, saate salvestada oma kulutusi mingit sorti ostmist. Nad kujutavad endast samuti tarne ümber maakera ja tasuta üleandmise rahvale Võru. Kui te ei ole rahul tulemustega, võid saada oma raha tagasi.
Kui sa sooviksid slim alla, see ei kahjusta olla veidi abi, kui hakkate. Paljud inimesed Võrus Eesti kindlasti minna oma arstiga, et aru saada rohkem selle kohta, kuidas nad võiksid kaotada kaalu kiiresti ja ka turvaliselt. Sest mõned inimesed, saades dieet pill võib kinnitada, et on samm selles suunas, et tervist nad väärivad siiski, võrdselt igasuguse retseptiravimite asjad Phentermine 37,5 tuleb täielikult arvesse võtta ka kui vaatasin enne nad kasutada oma keha.
|
OSCAR-2019
|
||
Üks usin inimene jõudis ära kirjutada selle, mis mulgi meeles mõlkus. Kommentaarid on ootuspärased: a miks sa üldse lased oma lapsel telekat vaadata ja et päris elu ongi selline ja veel poole hullem.
Ma kuulun nende üksikute hulka siin riigis, kellele meeldib seksida, aga kade inimene, nagu ma olen, seda mitte pealt vaadata.
Ma ei talu ka vägivalda ja joomist ja suitsetamist. Selles konkreetses üllitises olid need veel omal kohal, aga kui keegi näiteks mõnes filmis raamatukogus suitsetab, siis ma lähen hulluks. Esiteks, intelligentsed inimesed tänapäeval ei suitseta. Teiseks, kes neid haisvaid raamatuid pärast tahab ja tuleohutusest ma ei räägigi...
Vägivaldsete stseenide ajal muretsen ma peamiselt selle pärast, et kes selle pärast ära koristab ning kuidas hukkunu omakestele teatatakse, et inimene suri mingi nõmeda kihutaja või pommitaja pärast.
Mind tõsiselt kurvastab ja häirib, kui noortele suunatud seriaalis juuakse vaheldumisi õlut ja viina.
Tõsi, on teoseid, kus alko-narko-seks ja peks on taotlus ja osa loost ja osa klikkidest ja osa teenitavast rahast. Ma natuke mõistan ka Eesti filmitegijaid. Sul avaneb see võimalus, teha filmi, mingi kord 10 aasta jooksul, ja arusaadavalt üritad siis panna sinna kõik, mis iganes pähe tuleb.
Väga raske on kirjutada/ luua sisukat teksti ja visuaali, mis kõneleks ise enda eest. Igaks juhuks tuleks ikkagi lisada mõned klišeed- üks seksisteen, ähvardav kodumaa taevas ja tühjad väljad. kassipoeg ja joodikud poe juures. Igaks juhuks. Sest kui pilt ja heli ei kõneta või ei ole massidele arusaadav, siis jääb ikkagi variant B, et need "kohustuslikud elemendid" toovad vaataja kinno ja annavad kriitikutele võimalus otsida tühjast mererannast ajatut sümbolit, metafoori ja sisu.
Aga väidan, et 90% juhtudel pole alko-narko-vägivalla-seksi stseenid loo seisukohast olulised. Ja just seepärast ma ei saagi neist aru.
Või miks peab aastalõpu telesaadetes jooma? Milline sõnum või sisu või väärtus jääks edastamata, kui Teet-Kristjan- Peeter-Hannes ei rüüpaks šampust vaid ei jookski midagi?
Kuidas saab täna veel olla inimesi, kelle meelest on suitsetamine lahe või vajalik? Ma ei viitsi üles otsida PM artiklit, kus keegi diip arvamusliider kirjutas pika artikli sellest. St siis seal ongi mu vastus, aga ma ei saa sellest ikkagi aru.
kõik need nimetatud on ju tegelikult " võimalused põgenemiseks"- Aga kui elu on nii lill, et see tekitabki depressiooni? Ja kas noored ikka mässavad? Ja mille vastu?
Neil ei ole enam piire. Kõik on lubatud. Mitte miski ei šokeeri. Ja kurb on, et ei suudeta midagi ägedamat välja mõelda, kui tsaariaegsed seks-peks-alko-narko kõrghetked.
Mu meelest on ikka väga - väga vähe neid noori, kes mässaks Edukas Läänes poliitilise süsteemi või siis interneti-privaatsuse-autoriõiguste või siis millegi muu vastu.
Noortega nimelt on sihuke värk, et nad tahavad kõike ära proovida ja lihtsalt pulli mõttes avalikkust shokeerida. Vähemalt mina omal ajal tahtsin. Mõned asjad olid muidugi haruldaselt totrad ja lausa eluohtlikud tagasi vaadates, aga ega siis mõistnud.
Ja vaatamata nooruse lollustele kasvab enamus üles normaalseteks inimesteks. Mul pigem ajab muigama ja tekitab nostalgiat kui noori mässamas näen :) Küll nad õpivad, et mida suurem jooma seda suurem pohmakas. Ja nende eest, kes sellest õigel ajal aru ei saa või kellel lihtsalt halb õnn hoolitseb Darwin - survival of the fittest :P
Aga film ja raamatud on ju lihtsalt meelelahutus, mis püüab peegeldada ekstreemseid momente, et huvitav oleks. Kes vaataks filmi ühe tavalise inimese tavalisest elust, liiga igav.
Kivirähk kirjutas tavaliste inimeste elust ja minu meelest oli see originaalne ja samuti nauditav, Seega on tegelikult võimalik, kui tahta,
Ok, noortel on vabandus. Aga milline on täiskasvanud loojate vabandus, et ei suudeta olla originaalne?
Tõsi, aga Kivirähk on ka omaette tase. Kardan, et neid on üksikuid, kes suudavad pea igal teemal nauditavalt kirjutada. Kokkuvõttes leian, et ikka tore kui proovitakse kirjutada. Maitse on ju lõpuks maitse asi :) Küll need kaovad iseenesest, kelle kirjutised rahvale ei meeldi ja ei müü.
mis omakorda tähendab, et kui mõnes vanas filmis võib suitsetamine olla lihtsalt taustategevus, vbla esteetiliste kaalutlustega, suits lehvib ilusti, siis mida edasi, seda rohkem saab sellest paljuütlev märk - vaadake, milline keskkond, seal isegi suitsetatakse.
No kuulge, aga Kertu oli ju ometigi väga hea film! Vähemalt mina olen küll niipalju seksistseene filmides näinud, ja sealjuures palju paljastavamaid, et mul poleks selle stseeni üle pähegi tulnud iriseda. No taevas hoia, see pole tõesti lastefilm, niipalju võiks vanemad sisukirjeldusest taibata. Mis pagana kell seda siis näitama peaks!?
Eesti ühiskonnas valitsevad sotsiaalsed-eetilised-moraalsed lõhed on suuremad kui kunagi varem. Alko-narko-seks-peks on paljudele noortele ja lastele igapäevane, argielu osa. Jah, see on šokeeriv, kuid teatavasti just see müüb ...
Juba Lenin ütles, et kinokunst on kõigist võimsam ja tänapäeva PR-profid: Vene ja USA teavad seda samuti ( olen vist varem kirjutanud, et juhtusin kuulama Raul Rebase analüüsI: Ta oli võtnud välja portsu USA filme ja näitas must- valgelt kuidas iga stseen ja detail oli läbi mõeldud edastamaks riigi (?) poolt soovitut sõnumit ja väärtuseid).
Nagu öeldud, ma tsensuuri ei taha. Aga mulle väga meeldiks, kui looja ise mõtleks selle üle, et näidates oma loomingut massidele on tal vastustus ja võimalus mõjutada ( eriti noorte) inimeste väärtushinnanguid ja maitset.
Nagu Bianka ütleb, Kertu oli ok Eesti filmi kohta ja rääkiski ( nagu enamik Eesti filme) muserdavast maaelust ning seal oli see vast ehk omal kohal, aga on sada muud raamatut- filmi, mis tõepoolest neid " nagu tegelikult elu on" paljastusi päris aus olles, ei vaja. Ja mis saaksid oma mõjuvõimuga korda saata hoopis midagi muud ja paremat.
Lisaks veel. Minu põlvkond ( khm) on kogenud, et paremini mõjub see, mis jätab fantaasiale ruumi. Tänaseks on juba kõike nähtud ja tehtud, inimesi on väga raske šokeerida
ja just seetõttu võiks olla looja jaoks auküsimus kuidas eristuda ja kas see eristumine peaks olema " ma panen siis veel rohkem, veel verisemalt ja veel brutaalsemalt" või on mingi variant B.
Sellega olen ma täitsa nõus, et fantaasiale peab ruumi jätma ja "veel rohkem verd , vägivalda, laipu ja actioni" hakkab ka minule ammu vastu. Siiski arvan, et "Kertu" filmis polnud liialdatud, vaid kõik oli just täpselt nii kuis pidi olema, et sõnumit edastada. Tahan üldse vastu vaielda su väitele, et see oli "Eesti filmi kohta OK". Minu meelest oli see üldinimlikult väga OK film.
Ma tõesti ei oska ennustada, kas selle seksistseeni "kardina taha" peitmine oleks seda filmi vähem mõjuvaks või hoopis paremaks teinud. Kunagi ei tea, millal "nüsimine" ületab piiri, millest alates kaotab emotsionaalses sõnumis. Filmi lõppedes pisaraid pühkides mõtlesin ma, et kõigil on õigus õnnele, ja võimukad kõiketeadjad (selle joodikuga sünnib sul vigane laps) või ühiskondlik arvamus (see mees magas kõigi naistega) ei pruugi sugugi õiged olla. Aga otse loomulikult praktilise inimesena möönsin, et kui küla joodik ja ullike hakkavad neil lapsi nüüd hulgi tootma, siis...
Olen 100 protsenti nõus, et meedias lokkav alko-narko-seks-peks on läinud üle taluvuse piiri. Aga mind hämmastas väga Su väide, et tänapäeval intelligentsed inimesed ei suitseta??? Mida pistmist on intelligentsusel suitsetamisega???? Lisaks paljudele tuntud kunstinimestele meenub esimesena Elle Kull - kas Sa tõesti väidad, et ta ei ole intelligentne inimene? See on juba liiga kitsarinnaline suhtumine...
Sa tõid näiteks nö eelmise põlvkonna. (Mina olen ka eelmine põlvkond). Mu väidet toetab statistika. Vaata, kui ei usu:)
nojah, ma ei viitsi otsida kas tegemist on põhjusliku seosega ja kas ei suitsetata sellepärast et.. või pärast seda.
Aga kui siiski oletada, et kõrgem haridus võrdub kõrgema intelligentsusega ja kui oletada, et kõrgem haridus tähendab ka teadlikumat tervisekäitumist, siis on numbrid ilmselged:
2004. aastal suitsetas igapäevaselt alg- ja põhiharidusega täiskasvanutest 43%, siis 2012. 37%. see number on vähenenud aga kõikunud u 30-40% vahel.
Seevastu kõrgharidusega inimeste seas näeme me selget langustrendi, kui 1994 aastal oli igapäevasuitsetajaid 31% siis 2012 aastal vaid 12%.
Ja nendele numbritele ( allikad TAI poolt korraldatud terviseuuring ja Eesti Terviseedenduse Ühing 2005) ning eelnevalt viidatud eeldustele tuginedes julgen ma väita küll, et kaasaegne intelligent ei suitseta enam .
"võrdub" on liialdus, sest statistika ei kehti kunagi igale viimasele kui erandlikule indiviidile, aga "korreleerub" on täiesti õige.
|
OSCAR-2019
|
||
Hea uudis tuli eile. Raporteerin, et lasteaiakoha saamise maraton on edukalt lõpetatud, meie mardikal on koht olemas.
Nii et liiga vara kurtsin, et vahetus ei läinud korda. Ikkagi läks. Seesama väike tüdruk, kelle koha me Tartus saame, hakkab jaanuarist käima Tallinna lasteaias meie endise koha peal.
Lugesin lasteaia kohta natuke tausta… Ja järsku tuli mulle meelde, et olen seal ka kunagi käinud. Kord ammuammu, umbes 12 aastat tagasi oli ansambel “Rock`n`Roll Speculative Band”, kes sealsamas ruumes õhtuti proove tegid ja mina olin esmakursuslasena Postimehes praktikal ja käisin neist seal lasteaias ööpimedas intervjuud tegemas, saalinurgas mänguasjad värisemas raju rocknrolli saatel…
Aga muidu, veereva kivi samblast rääkides, kas keegi New Yorgis elavatest blogilugejatest tahaks odavalt osta kasutamata fotoprinterit ja kasutatud printerit ning arvutit? Kõik on kaks aastat vanad. Kirjutage mulle.
Kasutatud arvutitest lahtisaamine ja arvutite ülikiire vananemine on muide ühed väga valusad keskkonnateemad. Kiirelt öeldes – arvutid EI ole maailma keskkonnasõbralikumaks teinud, telecommuting-töödega kokku hoitud kütus ei kaalu üles seda, kui palju arvutid reostavad. Ning loen statistikat: ka paberikasutus pole arvutitega vähenenud, hoopis suurenenud!
Ma just kirjutan sellest oma roheraamatusse (kui kirjastaja lubab, panen tekstid varsti siia ka üles, aga raamat ise tuleb välja veebruari lõpupoole).
Sain teada, et raadiosaade, mille Neeme Raud minuga Vikerraadiosse tegi, valiti lausa aasta Keskööprogrammi lemmikute hulka 😉 Ja läheb uuesti kordusse – homme, 20. detsembril kell 14 ja kell 19.
Keegi teadis öelda, et seda saadet pole arhiivis üleval, aga võibolla pannakse siis, kui kordussaade möödas.
Küll on vahva, et maailm on nii pisikeseks jäänud. Loen ammu Epup blogi, aga sõna pole suurt võtnud, nüüd ei saanud jätta ütlemata aitäh kordussaate aegade üles riputamise eest! Kell hakkab nimelt varsti kaks saama ja jõudsin ilusti oma kontoris Tartus arvutist õige raadio üles otsida! Nii et jään ootama. Ilusat pühadeootust ja kõike head saabuvateks pühadeks! Tere tulemast Tartusse! ( mis hetkel kena lumevaiba all)
muide, eile seda tõesti ei olnud veel üleval, sest ma otsisin ctrl+f abil nii “epp” kui “neeme” sealt lehelt ja ühtegi eppu ei leidnud. nüüd tegin refreshi ja oligi olemas!
Sattusin juhuslikult täna kuulama seda Epu kordussaadet vikerraadio keskõõprogrammist (täna kl. 14). Vapustavalt huvitav! Epp, kas Sa (vabandan sinatamise pärast, aga ehk on lubatud 70-aasatasele vanamehele) oled tartlane? Olen ise, ja sündinud Toomemäel, ja mu lapsedki.
Kas me noored saavad aru, kui sõnasõnaliselt elasime raudse eesriide taga? Ja kui avatud on meile nüüd maailm, eriti noortele, kellele võiks soovida samasugust hakkamist, nagu onn Epul.
Mulle ka juba sõber helistas, et kuulis mu nime raadiost:) Ja küsis su blogiaadressi, et sa tundud väga huvitav inimene olevat.
Mul on hea meel, et sa olemas oled! Nii mul kui ka ülejäänud maailmal on vedanud, et sa oled, Eppur.
Ei, ma ei ole Tartust pärit… Kui vaadata vanavanemaid, siis ma olen narmasjuurne (Järvamaa, Virumaa, Pärnumaa, Setumaa, Uuralid… ja esimesed 18 aastat ise hoopis Viljandimaa). Aga Tartus olen elanud oma pikale veninud tudengiea ja hiljem seal palju käinud, sest õde elab seal ja magistriõpingutel käisin seal.
Seda raudse eesriide asja, seda saab ette kujutada, aga kas me tegelikult suudame seda tunnetada? Ei usu.
Aga inglise keele kuulajatele – ka Justiniga oli hiljuti raadiosaade, inglisekeelsetele fennofiilidele (ja ka estofiilidele) mõeldud programmis.
Tere laanerannikult San Franciscost.Eesti, New York, San Francisco Huvitav. Mis puutub su prineritesse siis E-Bay voi isegi parem Greg’s List. Mul oli onupoeg, kes tootas San diegos 4 aastat ja laks tagasi Eestisse, pani kogu oma varanduse Greg’s Listile ja uhe paevaga oli koik lainud isegi koik kasutu ramps. California…
ahjaa, ma pean veel komplimenteerima epu häält, see oli nii mõnus kõrvale kuulata! mõtle ka raadiokarjäärile 🙂
Craigslist-ist: Minu 19-aastane poiss pani oma seismajäänud auto sinna müüki, arvas et ega kokkujooksnud mootoriga kosu ei taha ju keegi – esimese kahe tunni jooksul sai 6-8 kõnet ja järgmisel hommikul oli vanaraud müüdud… inimesele kes sellest võiduajamismasinat hakkab ehitama ja mootorist pole üldse huvitatud. Nii et – iial ei või teada mis sinu pakkumises kellelegi huvitavat on, paku aga julgesti!
Justin on rääkinud, et talle oli alguses paras kultuurishokk, kui Euroopas inimesed arvasid, et ta on USAst. Ta on ju New Yorgist! ;)Tal polnud varem üldse mingit samastumist paljude ameerika fenomenidega, millega eurooplased teda ühte patta panid.
Neeme Raua intervjuu oli igavesti lahe, ja ühinen eelnevate keelte ja kõrvadega, Sinu hääl on radiogeeniline!
Minu mõeldud seos sinuga: Kui mõnes Ekspressis või Päevalehes aastad tagasi reisikirjeldused jmt. ilmuma hakkasid, mõtlesin, et oled Epp, kes minuga samas klassis käis ja nüüd kuskil Bostoni kandis elab, kuid kui ühes leheloos su pilti nägin, sain aru, et me ikka ei ole ühes klassikaaslased…
Aga sellegipoolest väga tore on lugeda, mis teil seal toimunud on. Meil on 1a ja 7k poiss ja saab palju paralleele tõmmata teie Martaga. Lapsed on vahvad!
Loen neist ja tajun, et oled kõigile ülisümpaatne, ise kahetsen, et eile ei märganud kiita su häält, mis on terve ja toetav, mida üks kuulaja ära märkas. Buda õpetas virgumisele viivat õilsat kaheksaosalist teed, üks Tee aste on seal Õige Kõne või õilis Kõne. Minu tajus on Su kõne just sellne.
Kuulasin arhiivist just Sinu saadet 🙂 Kallis Epp, Sa ei pea muretsema, et Eestis jogurtitopsi üldprügisse pead panema, kuna meil siin MTÜ Eesti Pakendiringlus on hoolitsenud eraldi konteinerite paigaldamise eest.
Segapakendi konteineritesse võib panna kõikidest muudest materjalidest (metall, klaas, plast, kile jne) müügipakendeid – nende konteinerite sisu läheb hiljem sorteerimisele. — Pildilt nähtavat metallist konteinerit ette kujutades võid arvata, millist kolinat tekitab klaaspudelite luugist ükshaaval sissetoppimine või kui “mugav” on talvel sealtkaudu plasttopse, kilepakendeid vms sisse saada. Olen küll rohelise mõtteviisiga ja tahaksin prügi sorteerida, aga miks peab see sorteeritud prügist lahtisaamine nii ebamõistlikult ebamugav olema, ma ei taipa.
Ja need konteinerid on suurem osa ajast pilgeni täis, nii et minu prügikotitäis puhtaid pakendeid, mida naiivselt kogusin lootuses, et “kunagi viin kõik korraga ära”, on ikka veel kuuri all.
pole mina veel näind, et pakendi-konteiner täis oleks. kasutan vilmsi & vesivärava tänavate vahel olevat, tallinnas siis.
olen isekeskis mõelnud et kasvõi veekasutamise seisukohalt on tõesti arvutite tootmine vägagi kulukas tegevus…
Igalpool tuuakse ära kui mitu tonni vett kulub tonni paberi tootmiseks aga seda, kui palju 1 arvuti tootmiseks ei avaldata just healmeelel.
Aga arvutimajandus on mul eeskujulik… kõik vanad arvutid oleme arvutipuudust kannatavatele tuttavatele laiali jaganud, jupphaaval või tervelt.
|
OSCAR-2019
|
||
Terve elu mäesuusatamisega tegelenud A.Tamme võiks juba teada,et kuulus Austria kiirlaskumisradon Kizbühl,mitte kitsbüügel!
Mina tahaks kiia VSB laskesuusatamise kommentaatoreid Margus Uba ja Riho Järvelainenit. Need kaks olid väga asjaliku jutuga ning alati kontrollisid fakte kui milleski ebakindlad olid. Samuti väga rahulikud. Loodan neid eetris veel kuulda!
Teiseks jäähoki kommentaatorid VSBst – Vallot Pukk, Kaido Kadak, Ahti Kullervo Jõgi, Argo Kungla, Villem-Henrik Koitmaa ja Indrek Linde. Väga mõnus oli kuulata, seletati asjad lahti nii, et ka võhikud said kõigest aru. Eriti meeldis mulle see tandem kus mingi suurema võimaluse avanedes karjus üks kommentaator alati OIOIOI ja oli üldse selline hästi elav ja energiline! :D
Väga piinlik oli kuulata Mart Sanderi iluuisutamise kommenteerimist - labane ja halvustav suhtumine võistlejatesse; asjalikud olid Margus Ader, Tarmo Tiisler,Anna Saraškina,Anna Levandi; Marko Kaljuveer - edev mees - intervjuud tehes võiks ta ise küll kaadri taha jääda .
Piinlik oli kuulda Mart Sanderit iluuisutamist kommenteerimas - labane ja halvustav võistlejate suhtes;asjatundlikud olid Tarmo Tiisler,Margus Ader,Anna Levandi,Anna Saraškina; Marko Kaljuveer- edev mees! intervjueerija peaks ikka kaadri taha jääma!fookuses peaks olema ainult intervjueeritav ja mitte keegi teine - võtke õppust eurospordi reporteritest!
õretav kommenteerimine,kus ta värises vaimustusest oma muusikakommentaaridest ja võttis arvustada inimeste iluvigasid! Oli ebameeldiv sedavõrd,et ei saanud iluuisutamist vaadata,kui see isand oli mikrofoni taga!
Sander on ikka täitsa mõttetu mees. Kas tõesti kedagi teist polnud kommenteerima panna ? 100 % ämber ja häbi .
M.Sander häiris sest kippus subjektiivseid hinnanguid andma: kull ei sobinud inimese pikkus, kull oli kostuum labane...M.HERNITS ullatas kull ! Hea häälematerjal ja huvitavad ning asjalikud kommentaarid ,inimene teadis täpselt millest räägib.
Inimesed,mis teil viga on. Sander ja parim,kas midagi lollimat saab veel öelda. Selliste halvustavate väljaütlemistega mis tema suust tulid oleks õigem olnud ta sealt hoopis kõrvaldada. Vahepeal tundsime naisega lausa piinlikkust ta üleolevast ja mõnitavast jutust.
Tõepoolest,kuidas üks inimene ikkagi niipalju suudab-perfektselt jõuda igale alale ligi...Mart Sander-imemees!Tehke järgi Eesti mehed,te ei suuda ligilähedalegi...
Eile hilisõhtul vaatasin lühiuisutamise finaale ja üks kommentaatoritest,vist ka uisutaja,selgitas ja kommenteeris väga hästi lühiuisutamist ja võistluste käiku! Tubli!
Minu lemmikala on juba aastaid olnud iluuisutamine.Varematel aastatel meeldisid kommentaatid rohkem,sest tutvustati ka treenerid ja koreograafe.Mart Sander hiilgas iluuisutamise ajaloo tutvustamise ja oma oma isiklike sumpaatiatega muusika ja helilojate valikus.See hakkas hairima ja andis napi vomaluse iluuisutamise spetsialistidel uisutamist tutvustada.Sander on ikka vaga pohjalik ja edev mees.See on hea,aga alati ei ole see sobilik.Meeldisid Marguse ja eriti Anna kommentaarid.
Margus Aderi ülerääkimine Kaljuveerist ja Aderi rumalad kommentaarid olid nii häirivad, et viimaseid ülekandeid vaatasin ilma hääleta.
Kuradi maalivõltsija Gei-santake pane ennast põlema.Iluuisutamist ei saanud lihtsalt vaafata selle jobu GEI pärast.
Mart Sanderi muusikateaduslikeks mõtteavaldusteks ei ole OM see õige koht. Samuti on ebameeldiv kuulda, kes on nagu maadleja, kellel ikka jäme kints - vaataja näeb ju sportlast ja sellised kommentaarid pole lihtsalt viisakad. Anna Levandi suutis teda ohjata, kaitses sportlasi Sanderi mõttetute mõtteavalduste eest (Sander no see tüdruk on ju nii suur....- Levandi - ei, see tüdruk on 152 cm pikk) , Levandilt kuulis professionaalseid kommentaare ja see oli tore.
Margus Ader 10+ Oleks meil veel selliseid spetse. Murdmaast veidi kahju. Keegi oleks võinud abiks olla. Suusahüpped-kahevõistlus, eriti hüpete pool aabitsa tõed - TUBLI! Hokist võib vist asja saada, aga kui ainult naabrite edu-ebaedu kommenteerida; ei oska kosta. Hea, et Olle abiks oli. Pole viga - saab . Kohati oli väga hea nn vigursuusatamise programmi kommenteeringud. Ise sain kõvasti targemaks. Aitäh. Kui ise sees pole ega siis ei oska ka kõikke hinnata. Arutame - suhtleme .Võimast Iseseisvuspäeva!!!(olen parteitu)
Üllatas vanameister Lembitu Kuuse suur soleerimissoov - ta kohe mitte ei tahtnud lasta oma noorel kolleegil rääkida. Kui kaks ajakirjanikku üht ja sama asja kommenteerivad, peaksid nad ikka laskma teisel ka oma lauseid ja mõtteid lõpetada, mitte ise kogu aeg oma jutuga vahele pressima. Üllatas ka see, et ERR-i suusa- ja hokikommentaatorite arvates tunnevad kõik eesti televaatajad maailma kõiki sportlasi nägu- ja nimepidi, sest sportlaste rinnanumbreid tutvustati vaatajatele väga harva. Üllatas ka TV3-s iluuisutamist kommenteerinud Mart Sanderi häbematus arvustada füüsiliselt tipptasemel olevate sportlaste väljanägemist (sh ka nende puudeid, nagu kõõrdsilmsust).
Üllatas M.Sander. Ma ei suutnud uisutamist vaadata ja vahetasin kanalit. Piisas 5 minutist, kus iga lausega andis Sander mõista kui tark ja erudeeritud vaid tema on. Jube!!!!
Mind üllatas ebameeldivalt Lembitu Kuuse,kes rääkis kõikidele kaasreporteritele pidevalt vahele,ei lasknud kunagi paarilisel lauset lõpetada.Kahju oli kohe inimestest...Varasematel aastatel pole see nii teravalt kõrva riivanud.
selgitas rahvale ainult muusika päritolu, iluuisutamise üksikasju tema ei tunne. Ainult hindas uisutajaid , riietust, kes meeldis, kes ei. Kõige suurema jahmumise osaliseks sain kui ta hindas ühe iluuisutaja valitud muusikat.See koosnes tsa-tsast, o mami ja midagi oli veel. Uisutaja oli parim aga Sander ei saanud rahu, et kuidas küll noor tüdruk valis sellise muusika. Ta ohhetas seda veel mitu korda.Sellega tegeles Sander millegagi, mis tema probleem ei olnud. Väga tubli oli Anna.
Aitäh asjatundjaile ja Mart Sanderile nii asjaliku ja huvitava iluuisutamisvõistluse kommenterimise eest!
MART SANDER oli kohutav! võib-olla siiski ei peaks selline egoistlik eputrilla iluuisutamist kommenteerima. "Esinevad siiski maailma tipud ja kui pead kuulama kriitilist juttu odavast liftimuusikast, inimeste ebamusikaalsusest, viimse piirini aetud tüdrukutest, maadlejakintsudest, ülekilodest ja surmtõsidusest, lisaks pidevalt ka mõtestamata hüpetest - ehk võiks kommenteerija vahelduseks ka enesekriitiline olla?" - kommentaar facebookist!
Mart Sanderi komentaarid küll positiivselt ei üllatanu. Loopida halvustavaid kommentaare veidike ümaramaid iluuisutajaid, küll ei meeldi kleit, küll kintsud. Nagu Anna levandi ütles, et telviisor teebki inimesi paksemaks. Jäägu ikka oma liistude juurde!
Väga tore oli kuulata Anna Levandit koos Mart Sanderiga. Anna suhtumine ja kommenteerimine oli asjalik ja samas väga armas. Suure empaatiaga kommentaarid, Mart Sanderi teemaks oli rohkem muusikaline pool, seda valdas ta küll hästi, aga mõningad märkused nagu näiteks juudi jõulupuu või lehm(ad) libedal jääl jäägu küll ütlemata. Mulle tundus natuke liiga karmilt öeldud. Võiks edaspidigi kommenteerida, mina kuulaksin teda küll. Ja Anna Levandi oleks suurepärane, kui ta saaks Sanderiga koos seda tööd teha.
Ülimalt õnnestunud oli iluuisutamise kommentaatorite valik. Anne Sharashkini ja Margus Hernitsa soliidsed, asjalikud ja lakoonilised ilma liigse lobisemiseta kommentaarid panid ka võhiku jälgima asjatundja pilguga. Iluuisutamise ülekannetest sai nauditav etendus aga tänu Mart Sanderi huvitavatele kommentaaridele maailma paremikku kuuluva muusika ja sportlaste tutvustamisel.
Lugedes seda küsimust kommentaatorite kohta meenutan vastikusega olümpia avamistseremoonia kommentaatoreid, üks hullem kui teine. Ma ei tea, kes nad olid, aga üks vana, väsinud ja tuhmi häälega ja teine lausa kõnedefektiga: ei suutnud hääldada ei "s"-i ega "r"-i ja otsekui mingi ollus loksus suus. Kommentaarid olid sisutühjad ja igavad.
Tore oli kuulata, kuidas Mart Sander ennast eksponeeris ja sellest ise rõõmu tundis. Mart Sander ja Anne Sharashkin sobisid hästi kokku. Anne kõrge professioon iluuisutamisest ja sinna kõrvale Mart Sanderi samuti kõrge tase muusika ja nende palade valikute kohta. SUPER !
AGA viimasel päeval naiste üksiksõiduks oli vist väsinud ja lasi ohjad lahti, inetud kommentaarid esinejate kehaehituse kohta. Viimasel päeval rikkus oma maine ära. Kahju.
Tütarlaps nagu kapsapirukas hehee. Mulle meeldis Mart Sander ja tänu talle ju selgus, et muusika on väga paljudel ebaprofessionaalselt ja suvaliselt valitud, mis omakorda sooritust pärsib.
küll ei kuulnud, et Mart Sander oleks halvasti öelnud. Ta rääkis just leebelt ja hästi, kiitis, kui venelanna naeratas ja kaotas oma võidumaski, kurvastas, kui lapstäht oli nutuäärel. Anne šaraskiniga stuudios olles kostsid esimesel päeval ai-ai-ai- ja veel ai-ai-ai, sest tõepoolest kõik ainult kukkusid. Margus Hernits oli ka üsna asjatundlik. Anna Levandi oli eile veidi imelik. Kuigi nad leidsid Sanderiga ka lõpuks oma kooskõla. TV 3 iluuisutamine oli just positiivne ja asjatundlik. Meeldis ka Ivar Kruusenberg, asjalik, rahulik. Kahju oli Ago Markvardist, sest Lembitu Kuuse rääkis koguaeg üle ja vahele ja Ago jättis viisakusest oma lause alati pooleli.
Asjatundlik on muidugi Margus Ader. Aga ma imestan, kuidas ta suudab aasta-aastasse öelda Šipulini asemel Tsipulin ja Hantõmansiiski asemel Hantõmansinsk, isegi siis kui Marko Kaljuveer on vahetult enne hääldanud õigesti. Mees, võta ennast kokku ja kontrolli end, need 2 nime pole ju ülesaamatult keerulised.
Nii nõmedat sportlaste mahategemisi ja isiksuse ning välimuse vastu suunatud kadeduse näitamist suudab tõesti ainult Sander.See,et ta teab rohkem muusikapalade pealkirju ja nende loomise aasta arve ,ei anna talle õigust oma labast keelekasutust viljeleda sportlaste suhtes.Iluuisutamisest ei tea ta väga midagi.Edaspidi kommenteeri oma muusikale ja muusikuid.Kui sulle keegi ei meeldi jäta see enda teada.Sina oled ka väga paljudele ebameeldiv oma nilbete naljade ja eputamise poolest.Meeldisvad Kristjan Kalkun ja Elar Osila, väga sümpaatsed ja asjalikud kommentaarid.
Kommenteerisid asjalikul toonil, olid objektiivsed ja ei KARJUNUD eetris hüsteeriliselt nagu Lembitu Kuuse. Tänu Viasatile sain mõnedki alad rahulikult vaadata, muidu oleks need ETV pröökava kõneviisi tõttu nägemata jäänud.
Väga meeldis ka TV3 kooslus Sander-Ernits. Sander esindas nn võhikust televaatajat, keda ei huvita esituses "Axeli ringid ja uisukant" vaid ühtne harmooniline tervik. Kommentaarid muusika ja võistlejate tausta kohta olid huvitavad ja andsid igale etteastele nüansi juurde. Omajagu vürtsi oli tema jutus reeglina asjakohane.
Levandi ei meeldinud ja tunda oli, et koostöö Sanderiga ei sobinud kummalegi. Häiris ka pidev Levandi jutt esituse ajal!
Üllatas Sander. Kui kuulsin et tema komm uisutamist olin kindel et mina seda ei vaata. Hoopis posit. Üllatus.
Asi mis häirib paljude puhul on sportlaste in edge hääldamine. See on ikka päris kohutav. See võiks paraneda.
Minule meeldivad mart Sanderi kommentaarid esituste muusika kohta, sest arvan, et muusikal on iluuisutamisel suur tähtsus. Nii, et Mart Sander meeldib kommentaatorina.
Mart Sanderi kommentaaride tõttu vaatasin meelsasti ka üksiksõite. Sanderi sõnavara on rikkalikum ja kõne ilus. Meeldivad tema kommentaarid muusika kohta. Ta on teinud tööd ja viinud ennast asjaga kurssi ja püüab teha kommentaare huvitavamaks. Jõudu!
Lauspositiivseid komentaare suures eneseimetlemises laob vist siia kommentaariumisse sandri kohta sander ise. Mina ei tea miks selle või teise muusika uisutaja oma kava esitamiseks valib. Aga seda teab iga iluuisutaja ise . Va Sanderit kuulates meenus nõukaaegne haridusametnike koolitunni kontrollkäik, kus kritiseeriti õpetajat selle eest, et kraanikauss klassis on tolmune. Labasusi pildus hr Sander juba viimases laululusaates. Kõige rohkem meeldis eilse naiste gurlingu väga asjalik kommenteerimine asjatundjate poolt.
Väga meeldib vanameister Lembitu Kuuse!!! tal on tõeliselt hea hääl! suusatamise kommenteerimine ja Hr Kuuse käivad lausa kokku!!! KIITUS, VÕRRATU TÖÖ!!!
Halvas mõttes Anna Levandi: ei tulnud pöörded täis...2-ne hüpe jne., tubli...jne.- justkui ei jagaks ära, mis hüpe, mitu pööret jne.
Anna Levandi häiris aga veel rohkem Sotšis- häbenes ja põgenes, jättes ebaõnnestunud uisutaja üksinda väljaku äärde selle asemel, et uisutajat toetada.
Noor Uba , Margus vist.Täitsa mees koos paarilisega , kui vaja andmeid ajaloost ,ütles oodake ma vaatan oma märkmetest järele täpselt sama täpne , kui isa oli. Sander suutis ka iluuisutamise täitsa normaaolseks kommenteerida( ei arva sellest spordialast midagi aga huvi Sanderi võimete kohta pani päris vaatama ja ei pidanud pettuma ).
eile jahmatas Levandi iga paari sõna tagant "aaa" "aaa" "aaa" ee" ,,, ja siis järku kukkus Sander ka mökitama "aa " "aa" " aa".. Kutsugu selline kõrvalolev mökitaja korrale , mitte ärgu võtku malli. No rikkusid ära ja igasugune huvi kadus saate vastu ja peale teist Sanderi "aa"- vahetasin kanalit, ehkki olümpiaülekannete algul nautisin just Sanderi kommentaare.
no see uisutaja näeb välja nagu juudi jõulupuu see muusika sobiks kaubamaja lifti vene loom see on mingi kõõrdsilmne
Tahtsin väga iluuisutamist vaadata, kuid Sanderi ebaproffesionaalsed kommentaarid rikkusid asja ära. Tahaks midagi enamat kuulata kui ilus muusika, kole kleit või tants:( Kahju, et seekord nii läks:(
Kõiki alasid ei ole jälginud, aga Oliver Treufeldt ei tee vahet Austrial ja Austraalial ning võistlejate nimede ekraanilt mahalugemine tekitab ka probleeme. Kommentaarid sisutud ja kummalises keeles. Näiteks kukkunud võistleja kohta ültes ta: TEGI KUKKUMISE. No kuhu veel?
Mart Sander vaieldamatult kõige lahedam. Temal see ikkagi esimene kord võrreldes elukutselistega.Tänud TV3-le , et kõikidest aladest on ülekanded tehtud. Isegi kohustuslikke kavasid oli tänu Mardi mõnusatele kommentaaridele tore vaadata. Vahel ,jah, läks ta oma muusikamaailmaga hasarti aga eks kõrvalolev spets pidi siis teda vaigistada suutma. Tema šokeerivad märkused mind küll õhku ahmima ei pannud.( nagu mõnedel eelnevatel kommijatel) . See ju meie Sander! Tegelikult võiks nii mõnigi kritiseerija teada, et ta on uiske alla pannud ja lausa iluuiske. Sellest ju siingi kirjutatud. Mulle väga meeldisid tema teadmised mida ta lahkelt meiega jagas. Ta võiks ka seda meile öelda, kuidas saab 24 tundi venitada, et nii paljude asjadega tegeleda!
juba varem niivõrd labased ja üle võlli kommentaarid, et tehku ta mis tahes, kindlasti hakkab ta ka balletti tantsima, mul tõrge ta vastu. Kõik need kunsti võltsimised jne
Mart Sander - muidu ma iluuisutamist vaadata ei viitsiks aga tema kommentaaride taustal on see täitsa nauditav.
Ei tohi nii küsida, kes on üllatanud enam, sest osadel vaatajatel pole ligipääsu kõikidele kanalitele. Aga kui enamus kommenteerijatest on eelnev kokkupuude spordi või selle kommenteerimisega olnud siis Mart Sander pole vist spordi-vaatamisega eriti sina peal, aga seda enam ta üllatas- otsides esitatavas täiust. Kui tema teadis muusikapalade ajalugu siis oleks tahtnud, et just asjatundjad oleksid kõrval teinud rohkem selgitust, milliste imenippide alusel võitja ikkagi valitakse, mind ei huvita, et nimetatakse hüppeid, piruette, spiraale, samme jne.- eilses ülekandes jäi Anna poolne minu jaoks veidi lahjaks- kõik on tipud, aga mis on see, mis võitjast võitja teeb?? Kui seda ei seletata siis ma ei imesta, et Eesti sportlastel on kehvad tulemused tippvõistlustel, organisatsioonidel on ju tähtis osavõtt- kogu masinavärk on pandud raha teenima....Mulle just meeldis Mardi lähenemine Carmeni muusikale- oleks ju kummastav vaadata mõnda Brasiilia näitsikut vene sõdurivormis jne. Sama mõtet otsis ta ka aasia uisutajate muuska valikutes, Mart vaatas ja otsis harmooniat- ILUuisutamises peaks just seda ennekõike olema. Vaatasin enne just sama uisutamist Soomest, kus üheks kommenteerijaks oli Laura Lepistö- oli väga heatahtlik ja asjalik ning meenutused olid toredad kuulata.
Üllatasid tõeliselt eile hommikul Freestyle kommentaatorid, kes veerisid nimesid- lihtsalt jube, täna naistevõistluste ajal aga saabus üks kommenteerija suure hilinemisega- jube haltuura.
Muidugi üllatsid profid- ERR-ist, kes kiljusid kui eesti sportlane kaadrisse sai, olenemata olukorrast.
Aitäh tahaks öelda eilse curlingu kommenteerimisele- sai teada Eesti ja ka maailma curlingust...ning vähemalt näidati finaal ära- suusatamises võiks ju ka ainult finišit näidata??? Ei imesta, et meie kohalikel võistlustel on saalid tühjad- puudub oskus tuua erinevad spordialad ja inimesed kokku.
Väga meeldis Mart Sander kommentaatorina. Asjalik, parajalt piprane, suurte teadmistega tausta (muusika jne) kohta. Kunagi ei seganud sõidu ajal kommenteerimisega. Pärast Anu Sääritsa jubedaid kilkeid ja asjatundmatuid kommentaare oli see nagu sõõm värsket õhku! Tubli leid, TV3!
Täielik pettumus on tv3 valik panna sander uisitamist kommenteerima. Nii kui teine kommentaator suu lahti teeb, kes asja jagab ja rääkima hakkab segab ta vahel ja räägib muusikast ja muust maast ja ilmast. Seda, et rääkida mis apsakad olid või sportlaste taustast ei tea ta tuhkagi ning ei lase teistel ka rääkida. Kõik ei huvita need muusikapalade ajalootunnid, mida ta muudkui vatrab. Anna teistele ka sõna!
mulle ei meeldinud , et levandi rääkis kogu aeg kui esitus käis, mind ei huvita, et pool pööret jäi puudu ja pool pööret jäi puudu ning pidev korrutamine hüpete kohta. MA TAHAN ILUUISUTAMIST VAADATA JA KUULATA- kas on raske seda taibata.
Vaatasin eile juhtumisi jäätantsu...... vene päritolu usa esineja kohta pidas Sander enne esitlust pika ,väga halvustav monoloogi neiu eelmise tsatsa kava kohta (a la vilets musa,nõrk esinemine jne).
Esimestes ülekannetes, kus Sander rääkis rohkem muusikast, ta isegi meeldis mulle. Aga mida edasi, seda hullem - kritiseerida uisutajate välimust, kehaehitust, treenitust, jne! Ja see lõputu halvustamine. Hernitsaga koos oli seda kole kuulata, sest viimane kas ei jugenud või ei osanud Sanderit paika panna iluuisuitamise küsimustes-teadmistes. Anna Levandi oli hoopis rohkem tasemel - ta julges ja pani Sanderi teadmised (mitteteadmised), inetud kommentarid jne. paika. Tubli Anna!
Mart Sander on väga ebakompetentne kommentaator. absoluutselt kogu aeg jaurab oma muusikast ja muust maast ja ilmast ning ei lase asjatundjatel tehnilist poolt kommenteerida. vahel suisa seganud vahele või lihtsalt öelnud "ja-jah" ja jauranud ikka ebaolulist juttu edasi. ja kiita teda muusikaliste teadmiste kohta.. no kuulge, see on ju ette teada, millise muusika järgi keegi iluuisutaja esinema hakkab. natuke googeldada eelneval õhtul suudab ka II klassi õpilane.
Väga positiivselt üllatas Sander. Jah, ta vahepeal lahmib, aga see oli rohkem uisutamise alguses. Nüüd on ta vist vait sunnitud ja sellest on kahju, ta oskab tervikut näha. Uisuspets näeb konkreetseid asju. Ja kui igav oleks, kui lihtsalt kogu aeg oleks vaikus ja pärast pobin, oli hea hüpe. Eilset saadet oli pisut kehv vaadata, kohe näha, et nad Levandiga väga ei klapi ja Levandi ei suutnud midagi huvitavat rääkida ja Sander ka vahele eriti ei rääkinud. Sander on korraliku eeltöö teinud. Iluuisutamine peab meeldima ka pealtvaatajatele ja võhikutele, vastasel juhul võiks ala kinniseks kuulutada ja vaid spetsialistid üksteisega targutama saata.
Levandit palun ärge laske enam kommenteerima, midagi tarka ei räägi, teistel rääkida ei lase jne. šaraškina ja Ernits olid tublid.
Nõustun nendega, kes arvasid, et M. Sander üllatas väga ebaviisakate kommenaaridega naiste välimuste ja kehaehituste kohta. Väga ebaprofessionaalne käitumine tema poolt!
Uisutamist vaadates huvitab mind rohkem uisutaja, tema eelnevad tulemused ja tema etteaste vaatamine, kui Sandri kommentaarid muusikapala ja muusikapala esitaja eluloo kohta.
kõige nõmedam on Mart Sander. Ta iriseb iga pisiasja kallal, endal ei ole uisutamuisest aimugi. Kas ongi kunagi uiske alla saanud? Lihtsalt vastik on tema kommentaare kuulata. Ajab oma muusika jama, ise ka ei tea mis parajasti mängib. Tahab jube tark olla. Ise loeb paberilt maha. Kogemata sõi ise ennast sisse, kui avastas, et see mis parajasti mängis ei olnud see, mis paberil. Siis oli suu kinni, midagi ei teadnud. Mulle meeldis Anna Levandi, kes pani korduvalt selle Sandri suu kinni. Ta oli väga hea kommentaator ja kõige tähtsam, ta ei halvustanud mitte kedagi. Leidis igas uisutajas midagi ilusat ja tublit. Tore inimene. Edu Sulle, Anna.
KIndlasti Mart Sander. Väga mõnus oli kuulata lisaks tehnilistele kommentaaridele ka kommentaare muusika ja iluuisutajate tasuta kohta. Muide, tema kommentaarid andsid parema pildi selles osas, millist kava võistlejalt oodata võis.
Väga hea ja tasakaalustatud kommentaatorite paar on Lembitu Kuuse ja Tarmo Tiisler. Asjatundlikus ning mõnus huumor tegi ülekanded jälgitavaks isegi ilma eestlaste medalivõitlusse sekkumiseta.
Mart Sanderi kommentaarid häirisid tohutult - pole tal aimu ei iluuisutamisest ega naistest ja nende kehadest. Väga häirib oli kuulata, kuidas mõni tema arvates ei uisutanud piisavalt muusikasse (kui oli eelnevalt kukkunud) - Levandi seletas, et uisutaja ju kukkus, mis ajab rütmi sassi, tema ikka raiub oma joru edasi. Igasugused kommentaarid naiste kehakujude, kaalu, lihaste ja pikkuse pihta olid ka väga madalad. Mida teab üks geimees naistekehadest - ilmsegelt mitte midagi! Häiriv oli ka tema süvaanlüüs sellest, kuidas enamus sõitjaid valisid endale muusika, mida nad välja ei suutnud sõita - jutt sellest, kuidas 14- aastane peaks ikka rohkem suutma Carmenit jääl edasi anda - naeruväärne.
Vaieldamatult parim kommentaator oli minu jaoks Mart Sander. Koostöös Margus Hernitsaga tegid nad iluuisutamisvõistlused eriti nauditavaiks! Suur aitäh!
Kõige rohkem üllatas Margus Hernits, kes sarnaselt Sääritsale (kes ilmselt teadmatusest) räägib iluuisutamise kommenteerimisel "lutsu" hüppest. Lutz`i looja on austria iluuisutaja Alois Lutz, kes hüppas seda esmakordselt 1913. aastal, aga mitte lutsukala. Asjatundja, kui ta ikka asja tunneb, võiks siiski loobuda slängilikust "lutsutamisest" ja nimetada hüpet õigesti!
Lembitu Kuuse üllatab jätkuvalt murdmaa suusatamise kommentaariumis- aga ega ei kujuta kedagi teist ettegi seda tegemas! Jõudu ja jaksu Kuusele
Sander jah nii tubli:) Ja nii tore,kuidas ta need axlid ja värgid selgeks sai:) Lust oli tema ja pr. Šaraškini kommenteeritud võistlust vaadata - kuulata.
Kõige kohutavam kommentaator: Margus Hernits! Vaatasin tema enda tulemusi... olümpial on ta saanud kohti 20-26, aga oi, kuidas ta meie poisi (Romanenkovi) sõitu kohe mõnuga salvas! Nagu ise oleks omal ajal mingi Pljuštšenko olnud:) Ei ole ilus oma kaasmaalasti niimoodi halvustada. Kohe igalt poolt otsis vigu. Hüppe kohta ütles, et lilleneiud suudavad ka rohkem... Teiste riikide sportlasi aga kiitis mis hirmus. HÄBI!
Teistega jäin kõigiga rahule. Isegi Kuuse tundus tänavu mõistlikum kui varem:) Ei tea miks, aga alati on mulle meeldinud see meeldivalt r-i põristav Tarmo Tiisler:)
Mart Sander, ebaviisakate kommenteerimistega iluuisutajate välimuse, kehaehituse kohta, nii ebameeldiv ja vastik on olnud tema märkusi kuulata nagu teismeline ekraani taga. Ise ei jaga ta uisutamisest ja sellest kunstialast mitte midagi aga vaadata ei lasknud, pidevalt rääkis ja segas. Äärmiselt ebameeldiv on olnud.
Sander üllatas mind nii positiivselt. Tema teadmised muusikast on ju teada, aga eeltöö ja info omamine uisutajate kohta, lihtsalt hämmastav. Ja nii positiivne, ainult ülivõrdes kiidan teda. Asjatundlik, soe, siiras, tähelepanelik, rahulik, aus.
|
OSCAR-2019
|
||
Citadele panga juhatuse esimees ja Läti kommertspankade liidu juht Guntis Belavskis. Foto: citadele.ee
Äripäeva venekeelne sõsarväljaanne Delovõje Vedomosti vestles Riias Citadele panga juhatuse esimehe ja Läti kommertspankade liidu juhi Guntis Belavskisega sellest, mida arvab tema hiljuti Läti pangandust tabanud skandaalidest.
Lühidalt on lõunanaabritel viimase nädalaga puhkenud kolm skandaali: esitati altkäemaksu küsimise süüdistus Läti Panga presidendile Ilmars Rimševicsele, USA võimud kahtlustavad, et pank ABLV vahendas raha Põhja-Koreasse ning Norvik panga omanik Grigori Guselnikov avaldas, et keskpankur Rimševics pressis temalt välja altkäemaksu.
Üldiselt olen ma loomult õel optimist (naerab). Muidugi on nendele sündmustele ebameeldiv vaadata. See näitab, et selles sektoris pole kõik korras. Kuid veelgi ebameeldivam on see, et midagi on korrast ära keskpangas. Seepärast olin ma alguses väga hämmingus.
Sektoris käib enesepuhastus. Kuigi see on valus, viib see kokkuvõttes palju stabiilsema olukorrani. Kui siin on mõni nõrk lüli, siis on kõige parem pikalt mitte piinelda, vaid võtta kätte ja kõik ära puhastada. Just sellega pragu tegeldaksegi, koos USA regulaatoriga.
Mis aga puudutab keskpanga juhi kinnipidamist, siis ei saa ju iga Euroopa riik uhkeldada sellega, et nende korruptsiooniga võitlemise amet julgeb ette võtta ka kõrgemaid riigiametnikke. Ja kui ebameeldiv see ka pealtnäha ei paista, näitab see, et Läti on demokraatlik riik. Siin järgitakse Euroopa Liidu norme ja iga korruptsioonikahtlus tähendab ranget karistust.
Sellele juhtisid muide tähelepanu ka meie USA partnerid. Täna (neljapäeval – toim) oli meie juures USA riigisekretäri asetäitja, kes ütles, et näeb positiivsena seda, et me võitleme seaduse ja korra eest. Imeline kokkusattumus oli see, et kõik toimus ühe nädala jooksul: nii ABLV ja keskpank, kui ka Norvik oma nõudmisega… Kuid need on kolm eraldi juhtumit.
Ei ole. Enamgi veel, ükski neist kolmest juhtumist (väljaarvatud ehk Läti Pank) polnud eriliselt suur üllatus. Sellest kirjutatakse juba ammu. Õhus oli tunda, et midagi juhtub. Oleme kommertspankade liidus seda kõike jälginud ja teame, et pangandussüsteemile ei avalda need juhtumid mingit mõju. Kui, siis ehk teevad vaid pangad veidi närvilisemaks.
Seda kõike on lihtsalt ebameeldiv vaadata. See on ju teatud mõttes meie kõigi maine. Citadele pangal olid sel nädalal läbirääkimised Citibanki partnerite ja teiste Euroopa pankade esindajatega. Nemad vaatavad olukorrale nii rahulikult, et ma lausa imestan. Nende jaoks on olukord vähem valulik, kui see on meile siin.
Vastupidi. Kui me teeme selle kõik läbi, saab süsteem stabiilsemaks. Jätkub endiselt kõik see, millega me oleme tegelenud viimased kaks aastat: väheneb välisdeposiitide osakaal, kõrge riskiga kliente jääb järjest vähemaks. Pangad korrastavad oma ärimudelit. Lihtsalt, evolutsiooni asemel on väike revolutsioon. Kuid sellel on vaid head tagajärjed. Mõnda aega tuleb ilmselt selgitada meie partneritele ja kolleegidele – eestlastele, leedukatele –, mis toimub. Mina olen seda meelt, et kodanikul ja kliendil on alati parem teada, et korruptsioonivastane võitlus toimib ja et alati võidakse korruptante paljastada. Alati on parem tulla süüdistusega avalikuks, kui et peita seda kulisside taha, nii et keegi ei tea.
Ütlesite enne, et sellest on kirjutatud juba ammu. See tähendab siis jutte sellest, et mõnes pangas käis rahapesu?
Ma ei kasutaks nii kõlavat sõna. Kui me kommertspankade liidus alustasime sellega, et muuta kvaliteedi ja riskide kontroll tõhusamaks, siis nägime, et mõne panga ärimudel sõltub nii palju kõrge riskiga grupist, et nad ei suudaks juba füüsiliselt aastaga oma ärimudelit muuta. Sest nende jaoks tähendas see, et nad peaksid loobuma suuremast osast oma klientidest. Suurpangad on samuti kohati veel vana süsteemi pantvangid.
Mul pole selle kohta tõendeid, et juhtkond võttis teadlikult neid riske, aga liidus me näeme, et kui sai selgeks, et mõne panga ärimudel pole jätkusuutlik ja nad ei suuda meie partneritele anda garantiisid, siis hakkasid kõik oma ärimudelit muutma. Kuid mõned neist sõltuvad sellisest ärist 100%, seepärast ei saa nad seda teha üleöö. Liikumine oli õiges suunas, kuid… Nagu ütlevad ameeriklased: too little, too late.
Jah, välismaa kliendid üldiselt. Neid jagatakse mitmesse rühma. On nn riiulifirmad, seal on kõige kõrgem risk. Seepärast töötavad paljud pangad vaid nende ettevõtjatega, kellel on siin äri. Need on madalama riskiga. Kui mõnel eraisikul Moskvast või Peterburist on mõne Euroopa panga kaart, on see juba veelgi väiksem risk. Kuid selline inimene jääb ikkagi väliskliendiks.
(Naerab) Need pangad töötavad klientidega, kellega meie äri ei aja. Milleks meile siis turundus? Praegu me ei näe mingit kasu sellest, et saada kliente neist pankadest, näiteks ABLVst. See pole meie nišš.
Kas ma saan õigesti aru, et kommertspankade liit võttis hiljuti käiku uue auditisüsteemi, mida kasutati esimest korda 2016. aastal?
Ei, see sai tehtud regulaatori palvel. Need pangad, kes töötasid riskigruppi kuuluvate klientidega, läbisid selle auditi ja said teada järeldused. Liit rakendas hiljuti iseregulatsiooni uusi nõudeid. Need on veelgi karmimad kui regulaatori omad. Näiteks on meil kohustuslik järgida sanktsioone. Euroopa Liit ja keskpank ei nõua seda, ainult soovitavad. Meil ei tule pähegi neid reegleid mitte järgida. Kõik see peab meile tagama uue kvaliteedi. Sel pole seaduse jõudu, kuid me tegutseme selle nimel, et kõik liidu liikmed võtaksid need reeglid kasutusele.
Olen professionaal ja usun õigusemõistmise jõudu. Leian, et kui mingi ametnik on sattunud jama sisse ja rikkunud seadust, siis tuleb korraldada uurimine. Pidada kinni, küsitleda ja üritada selgust saada. Vaatamata sellele, et see lugu on toonud kahju meie rahvusvahelisele mainele, on see tegelikult väga positiivne. Kui me jõuame tõeni, siis saab Lätist maailmaareenil riik, kes on tuntud selle poolest, et hoiab korras oma riiklikud struktuurid. Tänu neile sündmustele usun ma õigusemõistmisse järjest enam.
AltkäemaksAuditEttevõtjaEuroopa LiitKohusKorruptsioonLeeduLätiPangadPangandusPankPõhja-KoreaRahaRahapesuSkandinaaviaSKPUSAÄrimudel
|
OSCAR-2019
|
||
Sellise toitumise juures tekiks mul momentaalselt loobumise mõte - aga eks inimesed, ainevahetused jms. erinevad.
Paraku peab latti allapoole laskma ja võtma rahulikumalt. Selle 3 kuu jooksul on juba nii palju ebaõnnestumisi olnud, koguaeg rajapeale saanud, libastunud jälle, rajapeal olnud ja jälle libastunud, ja nii juba 10 korda vahemalt, enesekindlus on igakorraga jarjest rohkem allapoole lainud ja nyd juba tavaparasest toitumisest on raske ka kinni pidada, nagu naha. Alguses oli asi tagasihoidlikum, aga nyd juba nii koguaeg, et paar paeva kalorid maas, paar paeva kontrollimatut ulesoomist. Seinast, seina ja suurest pettumusest tekib vajadus veel rangemad piirangud seada. Nagu naha, siis see ei kanna vilja, kui midagi ebaonnestub, siis tuleb ikka lahenemist muuta ja pigem teha asju vastavalt voimetele, kui punnida ikka vastu tahtmist ja oodata mingit imet.
Koike muidugi kirja ei saanud, aga polegi vajalik. Peaasi, et ise votan oppust ja olen saanud asjad peas labi toodelda
Kuna ei suuda kindlaks jaada asjadele. Siis teen rohkem tunde jargi, vahel soon natuke rohkem, vahel vahem, vaatan, et liiga palju ei sooks ega liiga vahe. Valgud hoian ikka uleval, see alati paigas
Mis siis ikka, aega jääb väheks, et maksimum välja tuua, 2 nädala pärast juba esimesed võistlused ja siis võib otsustada, kas ka Saksamaale minek, kogemusi ja uusi mõtteid ikka saab, võibolla ka mingi vorm tuleks...
Seega jh, kes mõtleb peale võistluseid, et miks polnud väga kuiv vms, siis ega ei saagi olla nii lühikese dieeditamisega Selleks peab ikka rohkem aega olema, arvestades hetkevormi. Vahepeal läks nihu kõik ja ega alati ei peagi väliselt välja paistma kõik, võib ju tunduda kõik korras olevat, aga reaalsus midagi muud. Ja ega kõigil omad probleemid, vahel käivad ülejõu ja midagi pole parata, kui läheb käest ära. Ükskord suudad tulla probleemidega toime ja teinekord ei saa üldse hakkama ja enam täiesti tavaliste asjadegagi, mis justkui oleks varem väga kergelt tulnud. Peaasi, et vigadest õppida ja midagi muuta ja eks aeg teeb oma töö. Vähemalt ei ole jõudnud poe taha istuma odekolonnipudel näpus või kuskile Kopliliinidele ennast süstima
Vähemalt mingigi enesekindlus on tagasi tulnud, alustasin vaikselt uuesti dieeditamisega nädal aega tagasi, tasapisi ja rahulikult kaloreid vähendanud, kui tundnud, et olen suuteline vähe rohkemaks, siis tulen veel allapoole vaikselt ja tõstan aeroobset koguaeg. Reaalsus on see, et kohe kalorid alla lükates piraki ja aeroobne täiega üles ajades ei kanna vilja praegu minu puhul, pigem jääb asi ka eneseusu taha kinni ja ega see vist mõistlik lahendus ka poleks, pigem tulevikus, kui juba keha tunneb paremini ja kogemusi rohkem.
Ja eks need kõige suuremad targutajad ja teadjamehed tulevad ikka pärast kommenteerima, et miks laval polnud vorm nii hea. Kuigi ilmselgelt sellistel pole mingit vormi ette näidata ja lihtsalt arvavad, et on jube heas vormis ja mis siin siis ära teha on korralik võistlusvorm selliste arvates-
Ei mina ei viitsi hakata kirjutama, kuidas kõik on ainult ilus ja tore ja näidata kõike ainult positiivses valguses ja rääkida inimestele mingit paska ehk jätta mulje, et mingeid tagasilööke pole peaaegu üldse ja kui peakski tulema, siis saab ka kohe üle sellest. Ideaalis olekski ju nii, et ühestki negatiivsest olukorrast ei lase ennast mõjutada ja kui mingi tagasilöök tuleb, siis kohe edasi liikuda. Vahel läheb tükk aega, et õppust võtaks ja lõpuks püsti tõuseks ja uuesti tegutsema hakkaks eesmärkide suunas, teinekord üldse on nii, et proovid ja proovid ja ainult justkui ebaõnnestud ja lõpuks pole mingitki usku enam, siis hakkad veel mõtlema, et polegi mõtet proovida, nagunii ebaõnnestud ju kohe jälle, tekib surnud ring ja tundub justkui, et lootust polegi enam, kuigi sügavas sisimas nagu ikka tunned veel, et ükspäev tuleb see päev, kus kõik õnnestub ja täidad oma eesmärgid ning tuleb edu. Isegi kui ei proovi kohe, siis vähemalt usud, et ükspäev saab ikka asja.
Vähemalt kulturism on üksasi, mis on viimane, mis tahaplaanile jääb ja kus kaob usk kõige viimasena. Kui seal juba asjad lookas on, siis on mujal juba ammu
Samas kui kulturismis lähebki kõik kehvasti, siis kannatab ka kõik ülejäänud ja kui läheb jälle hästi, siis edeneb ka kõik muu
Tahaks lihtsalt rahulikult liikuda eesmärgi suunas, mitte mõelda igapisidetaili peale, mis võib valesti minna ja mis võib valesti olla praegu. No ei saa hing rahu mitte ühtki päeva, alles siis koidab alles, kui korraks lööd käega. Ja kui uuesti edasi tegutsed, siis hakkab jälle sama jura otsast pihta.Siis hakkad endalt küsima veel, et äkki on see seepärast, et mulle ei meeldigi see, mis ma teen. Siis küsid enda käest, et mis mulle siis meeldiks? Kas oleks meeldinud rohkem jalgpalli edasi mängida, või meeldiks mulle harjutada mingit pilli või hoopis meeldiks olla kirjanik. Ei teki seda tunnet, et tahaks millegi muuga tegeleda, kui kulturismiga. Meeldib arutleda trenniteemadel ja anda nõu teistele ja viibida keskkonnas, kus inimesed tõstavad kangi, meeldib see teadmine, et arened edasi visuaalselt või oled selle ala juures tegija. Aga jh, siis tulevadki mängu igasugused mõtted ja tekib hirm, et kuskil läheb midagi täitsa persse kohe, kohe ja tunned, et täitsa lootusetu ja ei tulegi toime nende mõtetega. Ükpäev on vaja ju ikka jui mõtetega silmitsi seista, isegi, kui vabaned mõneks ajaks neist, põgeneda ju kuskile ei saa selle eest, mis peas toimub, vaja lihtsalt rahu leida oma peas.
Ega midagi kirja ei plaaninudki erilist panna, aga kui juba siia kirjutama hakkasin, siis mingid mõtted ikka oli vaja kirja panna, mis pähe tulid.
Eile trennis tegin natuke vist alaseljale liiga ja selline imelik terav valu lööb sisse teatud asendistes ja liigutusi tehes, no usun, et läheb kähku üle, kahtlen, et midagi hullu saab olla, väikse raskusega tegin rowingut ettekallutades ja ilmselt seda tehes käiski mingi väike nõks
Homme oleks muidu plaanis olnud jalga teha, aga jätan kolmapäeva peale, sest kõige paremini kahtlen, et saaks homme jalga teha, muidugi harjutusi, kus alaselg tuleb ka rohkem mängu, ei saa kindlasti teha ka kolmapäeval, aga koormuse saab ikka jalale kätte antud vast
ja siis tulevad need, kes alast midagi ei tea jutuga, et "Sul pole ju üldse pekki, mina küll ei näe seda" Võrreldes harju keskmise mehega või kellegiga, kes paks on, siis muidugi ju selliste kõrval pole ja olen väga heas vormis. Aga ei mõisteta ju seda teemat paraku Mõeldakse, et kulturism on lihtsalt "suured musklimehed" ja kes on suurem, see on kõige parem...
|
OSCAR-2019
|
||
Jook oli populaarne 1920. aastate lõpus nii USA-s kui Euroopas. Kokteilis kombineeruvad õnnestunult apelsini ja aprikoosi maitsed.
Juhul, kui ei õnnestu “ Royal Mint “ hankida, lisatakse sama maitse saamiseks šokolaadiliköörile tilk ´Crème de Menthe ´.
Nagu väidab Harry Craddock “ The Savoy Cocktail Book “: “ Võib kindlat väita, et see kokteil ei kuulu eskimode igapäeva menüüsse. Ilmselt valmistati esmakordselt Lõuna – Carolina’s – sealt ka nimi.”
Šampanjakokteile serveeriti tavakohaselt aperitiividena enne pidulikku sööki, kuid tänapäeval populaarsed igal ajal. Kokteilide valmistamisel kasutage alati kuiva sampanjat või vahuveini, mis on eelnevalt hästi jahutatud 6 – 8 o C juures. Ärge kunagi šeikige vahuveine koos teiste ainetega !
Kui Hispaania kuningas Alfonso XIII ametist kõrvaldati 1931. aastal, viibis ta kaua aega Prantsusmaal eksiilis. Seal segas ta järgneva kokteili.
Lisage Angostura suhkrukuubikule jahutatud klaasis. Lisage suur jääkuubik ja alkoholid. Pigistage sidrunikoort joogi kohal ja visake siis koor ära.
´ Sour ´ ilmus nii varakult nagu 1850-ndail. Valmistatakse vähese hulga magustajaga ja suhteliselt suurest kogusest värskest sidruni mahlast. Joomiseks on eraldi sour-klaas või siis old-fashioned klaas. Väike hulk soodavett on alati vabal valikul, alates 1880-ndaist, kui seda lisama hakati.
Jook vahendab konjaki ja Galliano lõhnaomadused Serveeritakse purustatud jääl old-fashioned klaasis koos lühikese kõrrega.
Väheseid long drinke, mis serveeritakse ilma kõrreta, sest kõrre pikkus takistab jooja nina tundmast meeldivat lõhna. Pikas saledas klaasis eraldub gaas soodaveest aeglasemalt. Joogi sünniaeg 1861 paiku Itaalias ja ristitud ameeriklaste järgi, kes eelistasid seda jooki.
Klassikaline kihiline jook. Ettevaatlikult , kasutades baarilusikat, kallatakse joogid kihthaaval. Kuna iga jook on eri tihedusega, saame värvilise kihtidega joogi.
Mahe, kreemjas jook, rõhutatud šokolaadi, kerge ploomi maitsega. Läbinisti magus, nagu suudlus inglilt.
Buck sisaldab alati värsket laimi või sidrunit, üht või mitut alkohoolset jooki ja kindlasti ginger ale (ingveri limonaadi );
Selgelt populaarsemaid ´shooter ´ jooke – pärineb 1980. aastate keskpaigast. Üks joomisviis on joogipind süüdata, torgata tavaline kõrs klaasi põhjani ja imeda vedelik ühe pika, kuid kiire sõõmuga.
Kahlùa valatakse likööriklaasi, üle baarilusika järgneb kooreliköör ja lõpetuseks Grand Marnier . Teine võimalus on Bailey’s Irish Cream valada klaasi viimasena. Tegelikult moodustab see kiht keskmise ja tõukab Grand Marnieri pealmiseks. Tulemus on apelsini-maitseline, kerge koore-viski kõrvalmaitse ja kohvi järelmaitse.
Paljud baarmenid valmistavad B – 52 Cointreau’ga, mis on loomulikult maailma üks parimaid apelsinikoorelikööre, kuid kalduvad teadmatult originaalretseptist kõrvale. Võib-olla panna retseptile : Kahlua, Baileyú Irish Cream ja Cointreau nimeks B – 53 ?! või B – 52 C
Valge rummi aluselisele Buck’ile võib lisada väikestes kogustes teisi maitseaineid nagu puuviljamahla, siirupit või likööri, mida teiste Buck’ide juures ei kasutata.
Kokteili autor Ales Ogrin Sloveeniast, kes saavutas selle joogiga I.B. A kokteilivõistlusel Singapuris 2000. aastal I koha. Suurepärane aperitiiv.
Puhasta banaan, lõika kolmeks ja aseta šeikerisse. Tambi puunuiakesega, lisa jää ja komponendid. Šeikida hästi intensiivselt, kurnata jahutatud kokteiliklaasi. Asetada garneer klaasi külge.
Kõik need kokteilid on väga maistvad ja võivad edukalt asendada magustoitu või olla paariliseks meeldival vestlusel toredal suvepäeval.
Pärit Veneetsiast, retsept on muutmata alates sünnist 1943. aastast, autoriks Giuseppi Cipriani ja sündmuseks Veneetsia kunstniku Bellini tööde näitus. Giovanni Bellini oli Veneetsia renessanssajastu tähtsamaid kuntsnikke.
3-4 väga küpset valget virsikut kooritakse ja püreestatakse. Nektar segatakse siirupiga, kurnatakse läbi marli ja külmutatakse külmaks. 3 cl nektarit valatakse jahutatud vahuveiniklaasi, pikendatakse vahuveiniga. Jook on kergesti vastuvõetav maitsemeeltele ja rahustav psüühikale..
Šampanjapudeli ohutuks avamiseks vabasta kõigepealt traatvõre, mis katab korki. Hoia pudelikaela ja korki puhta kuiva riidega ja keera pudelit õrnalt edasi – tagasi, hoides korki pidevalt surve all. Vabasta see niimoodi aeglaselt pudelilt. See peaks vabanema pigem väikese õhkamisega kui maad väristava pauguga, mis võib osutada väga ohtlikuks kui kork lendu läheb.
1790 põgenes prantslane dr. Pierre Ordinaire prantsuse revolutsiooni eest ja saabus Šveitsi. 1792. aastaks täiustas ta lõpuni retsepti, mis sisaldas 15 ravimtaime ja teisi taimi. Enne oma surma andis ta retsepti majapidajannale Henriot’le, kes kasutas seda abiks seedimishäirete korral. Üks tema kliente, major Henry Dubied, ostis retsepti 1797 ja hakkas seda hulgi tootma koos oma väimehe ja partneri, Henri-Louis Pernod’ga. Pernod mark sai nii populaarseks, et oli teatud aja osa prantsuse armee igapäevasest joogiratsioonist.
Populaarsuse haripunkt oli 1950. aastail. ´Black Russian ´ja selle muud värvi sugulased on ehtsad klassikud, mis on sündinud muude vodka baasiliste jookide voolus 50 – 60 ndatel. Ei ole maailmas ühtki baariletti, millelt need puuduksid.
Jahutatud õlu valatakse jahutatud vahuveiniklaasi, juurde valatakse jahutatud šampanja või vahuvein. See on kombinatsioon šampanja elavusest ja õlle süütusest. Pärast kokku valamist pole vajadust segada, kuna vahuveini gaseeritus segab mõlemad.
Tuntud ka ´Bismarck ´või ´Champagne Velvet ´ nime all. Loodi 1861. aastal Londonis. Prints Albert oli surnud ja korraldaja otsustas, et šampanja peab leinalaual olema, nii segas ta selle ja Guinnessi.
1921. aastal segas Fernand Petiot tomatimahla, vodka, soola , pipra ja worcestershire kastme omavahel. Kuigi tomat ja vodka olid juba tuntud kombinatsioon, nimetas ta oma segu Bloody Mary´ks, kes oli mõnedel andmetel Mary Pickford, tuntud filminäitleja. Prints Serge Obolensky palus tal hiljem jooki veelgi vürtsikamaks muuta, lisati tabasco kaste.
Väga paljud baarmenid eksivad selle suurepärase kokteili valmistamisel, arvates et ta koosneb põhiliselt viinast ja tomatimahlast, mis on väga ekslik. ´Bloody Mary ´on väheseid jooke, mis koosneb 8 erinevast ingrediendist!!
Valmistamisviise on mitmeid – isiklikult pean šeikimisega valmistatud kokteili maitselt parimaks; võib valmistada veel segamisklaasis ja otse klaasi.
Kui klient soovib, milles ta eelnevalt teid kindlasti ka teavitab, rohkem viina maitset tunda, siis viin ujutatakse lõpuks segule klaasis peale.
Valmistades “ Bloody Mary’sid “ või teisi pipart sisaldavaid jooke, järgib hoolikas baarmen, et näputäis musta pipart joogi pinnal on sama isuäratav kui lõpuni tõmmatud sigarillo. Riivitud valge pipar on juhuslikule vaatajale nähtamatu. Seguneb valge pipar mustast paremini, eralduv maitse on umbes sarnane.
Virgin Mary põhiretsept, aga ainult ilma viinata. Tuleb meelde jätta, et kõik kokteilid, mille nimes on sõna ´ virgin ´ on alkoholivabad joogid!!
Variatsioone on palju. Kõikide nende jookide valmistamisel tundke kindlasti huvi, kuidas kliendile jook maitses. Kui tuleb liiga terav, lisage juurde mahla ja vastupidi, kui liiga mage, täiendage maitseainetega.
Väga hästi on kujutatud ´Blue Blazer ´ kokteili valmistajat Harry Craddock’i raamatus “ Savoy Cocktail Book ´ 1933. aastal. Puulõikel on kujutatud joogi autorit, käed laiali valamas ühest nõust teise põlevat viskit. Ülal on kiri : “ Professor Jerry Thomas, möödunud aegade suurim baarimees, segamas oma kuulsat ´Blu Blazer’it ´
Thomas alustas oma baarmeni karjääri 1845.aastal 20 aastaselt oma kodulinna kõrtsis New Haven’is. Tema anne leiutada edukaid segusid viis hüüdnime ´professor ´ ja edasi oma põlvkonna kõige tunnustatumaks baarmeniks.
Selle joogi tegi Thomas kuulsaks täiustades viski süütamise tehnikat ja visates põlevat vedelikku kahe hõbekannu vahel.
Enne kui hakkate proovima selle kokteili valmistamist, siis kindlasti tutvuge oma baari tuleohutuse eeskirjadega.
Selle joogi valmistamisel, peaksid baarmenil olema õige varustus, eriti kindad, et ära hoida põletushaavad. Lühem ja lihtsam variant segu mitte süüdata ja jätta toatuled põlema. Jerry Thomas pidas jooki toonikuks külma ilma puhul.
Loodi 1960. ringis, mil Blue Curacao oli just välja ilmunud. Kohaks oli Harry’s Bar Pariisis, autoriks Harry poeg Andy MacElhone. Andy serveeris seda lühikese joogina koos 3 cl sidrunimahlga limonaadi asemel, mida tänapäeval sagedamini kasutatakse.
Datlitel eraldada kivid, lõigata kuubikuteks. Panna boolinõusse. Immutada konjakiga. Ananass lõikuda, puhastada, lõigata kuubikuteks. Kiivi lõikuda. Kakiploom* lõikuda, poolitada. Viljad panna boolinõusse. Kallata üle ühe pudeli veiniga. Kaanetatult lasta üks tund tõmmata. Enne serveerimist lisada ülejäänud vein ja vahuvein. Segada ettevaatlikult. Serveerida boolikruusis koos lusikaga.
Kakiploom on üsna tomati- või ka pirnikujuline mari, mille läbimõõt on 6 – 8 cm. Ploomiga pole tal midagi ühist. Süüakse toorelt või kuivatatakse nagu viike.
Virsikud, ananass ja melonid lõigata väikesteks kuubikuteks ja panna koos sõstarde ja vaarikatega boolinõusse. Pool pudelit valget veini ja suhkur kuumutada keemiseni ja kallata viljadele. Lasta jahtuda. Maasikad koos sidrunimahlaga segada mikseris ja kallata boolinõusse. Enne segamist lisada hästi jahutatud valge vein ja vahuvein.
Boolil on eriti tugev aroom. Kõige paremad õielehed on roosisordilt ” Zentifolie ”. Roosilehed ja suhkur segada ühe liitri rein- või mooselveiniga. Üheks tunniks panna kaanetatult külmkappi. Segu kurnata boolinõusse. Lisada ülejäänud vein. Enne serveerimist lisada vahuvein. Eriti kaunis on kui garneerida roosiõiega, mis asetada boolinõusse.
Sidrunikoorespiraalid ja ½ liitrit valget veini panna boolinõusse. Lasta 30 minutit kaanetatult tõmmata. Lisada sidrunite mahl, suhkur ja ülejäänud valge vein. Segada, kuni suhkur on sulanud. Täita vahuveiniga, lisada sidruniseibid. Serveerida booliklaasides.
Selle booli peab segama rummi või konjakiga, et viljad säilitaksid värvi ja vormi. Vaarikad ja suhkur segada ½ pudeli valge veiniga. 1 – 2 tundi lasta kaanetatult külmas kohas tõmmata. Siis lisada rumm või konjak ja ülejäänud valge vein. Vahuvein lisada enne serveerimist.
Tee panna eelnevalt soojendatud kannu. Kallata üle keeva veega. Lasta viis minutit tõmmata. Kurnata boolinõusse. Maitsestada suhkru ja vanillisuhkruga. Lasta jahtuda kaanetatult. Maasikad puhastada ja poolitada. Lõigutud ja seemnetest puhastatud apelsin ja banaan panna õhukeste lõikudena teesse. Lisada külm sidruni- ja apelsinimahl ja täita vahuveiniga. Asetada booli sidrunispiraal.
Retsepti autor Salvatore Calabrese ütleb :” Maitsval ja värskendaval kokteilil peavad olema nii meelelised kui energeetilised omadused. Üheks viisiks seda saavutada on kasutada ebatavalisi koostisosi nagu Bourbon koos Branca Menta’ga. Branca Menta’l on mündimaitse, mis kombineerub hästi sidrunimahlga, värske mündi ja Bourbon’iga andmaks teie maitsemeelele võimsa elamuse”.
Loetakse Ameerikas tosina soosituma kokteili hulka, suurepärane digestiiv õhtusöögi järel. Võib serveerida koos kohviga. Populaarsuse tipul 1960. ja 1970. aastail. Variatsioone on mitmeid: Alexander nr. 2 , kus tume kakaoliköör asendatakse heleda kakaolikööriga; ´Alexander Sisters´, kus brändi asemel kasutatakse džinni ja liköörina rohelist piparmündilikööri.
Klassikaline jook, kus tequila raudne tuum on ümbritsetud ´Kahlùa ´ pehmusega. Jooki võiksid juua ainult julged.
Klassik, mis on pärit samast ajast, mil “ Martini “ , on läbi teinud arvukaid variatsioone ja mugandusi. Olenevalt maitse-eelistusest või teda muuta mörudamaks või magusamaks vermutite kasutamisega. Sellest võib teha “ Golden Bronx’i “, lisades munakollase või “ Silver Bronx’i “, lisades munavalge.
Suurepärane aperitiiv. Värskelt pressitud mahl on vältimatu. Kunagi oli ´Bronx´ nõudlus nii suur, et näiteks “ Old-Waldorf Astoria “ tarbisid paar kasti apelsine päevas. “ Waldorf Astoria´t peetakse ka kokteili sünnikohaks, autoriks Johnnie Solon, kes tuli baari aastal 1899.
Johnnie Solon ei nimetanud kokteili Bronx’ väikelinna , vaid “ Bronx Zoo “ loomaaia järgi, kus ta nägi kummalisi loomi, mida hakkasid nägema ka tema kliendid, kes olid rohkem kui kolm ´Bronx´i joonud?!
Laim lõigatakse veeranditeks, tükid asetatakse jahutatud ´tumbler ´klaasi, viljalihaga ülespoole. Peale kallatakse siirup, väikese puust nuiakesega, uhmriga, lömastatakse laimid. Kallatakse peale Cachaça, segatakse. Täidetakse purustatud jääga, segatakse. Garneeritakse, serveeritakse lühikese körre ja väikese puunuiakesega.
Kokteili õnnestumine sõltub laimi valikust, mis peab olema keskmise suurusega, ühtlase värvuse ja tugeva koorega vili. Kuigi laime ja sidruneid tuleb alati enne viilutamist aromaatsete õlide eraldumiseks laual rullida, on see samm otsustav ´Caipirinha ´valmistamisel.
Variatsioonid: kui asendame Cachaça vodkaga, saame ´Caipiroshka ´, kui aga rummiga, siis ´Caipirissima ´.
Brasiilia rahvusjook, mida serveeritakse seal igas baaris. Tõlkes tähendab Brasiilias ´talupoja jook ´.
Miski ei tõsta peotuju kiiremini kui šampanja. Šampanjakokteilid on enamasti lihtsad ja rõhutavad meelsamini ühte amitset kui sisaldavad paljude maitsete segu. Parimad ja tuntumad kokteilid tehakse šampanja ja veel ühe joogi – apelsinimahla, Guinnesi või brändi segust, mis moodustavad koos vahutava kombinatsiooni.
Odavamad ja vähemtäiusliku maitsega, kuid siiski väga head on “ Methode Champenoise “ vahuveinid. Neid tehakse samade meetodite järgi kui šampanjat, aga toodetakse teistes piirkondades.
Tüüpiline 20-ndate aastate kokteil, mil Ameerikas kehtis keeluseadus. Võimalikult tugevate aroomidega püüti peita seadusevastaselt põletatud viinade alkoholimaitset. Kasutati rohkelt jääd, et lahjendada alkoholi. Isegi Harry Craddock segas Londoni “ Savoy Bar’is “ ´Cherry Blossom ´ kokteili rohke purustatud jääga ja serveeris seda jooki veel jääga täidetud klaasist.
Cobbler on keskmise suurusega jook, mille kogust on suurendatud rohke jääga. Kasutada võib alusena veini, likööri või viina, kuid ta peaks sisaldama ainult väikeses koguses sidruni- või laimimahla kui üldse – erandiks on Cherry Cobbler. Välimuse annab rikkalik garneeride valik ja kaunistus vastavalt aastaajale.
Konjaki meeldiv lõhn ja mündiliköör kombineeruvad õnnestunult purustatud mündi lehtede värske aroomiga. Suhkur toob esile mündi täieliku maitse.
Mündilehed pannakse ´old-fashioned klaasi ´. Lisatakse ½ teelusikatäit suhkrusiirupit. Mündilehed purustatakse puust nuiakesega ( muddler ), eraldamaks mündiessentsi. Klaasi kallatakse alkoholid. Segatakse. Klaas täidetakse purustatud jääga. Segatakse jälle. Serveeritakse kõrrega.
Campari ja sidrunimahl šeigitakse, kurnatakse jahutatud kokteiliklaasidesse. Brandy kuumutatakse kastrulis. Soojendatud brandy süüdatakse ja kallatakse leegitseva voona kokteili klaasidesse. Sobivam on kokteili serveerida õhtusel ajal.
Crusta´d serveeritakse suures suhkruäärisega veiniklaasis, mille äärelt ripub sisse sidruni- või apelsinikoorespiraal.
Retseptis võib kasutada igasuguseid alkoholialuseid, lisada tuleks väike kogus sidrunimahla ja purustatud jääd.
Pange alustassile suhkur. Hööruge veinipokaaliäärt sidrunikiiluga ja kastke suhkru sisse, nii et klaasiäär oleks tervenisti suhkruga kaetud. Asetage klaasi apelsinikoorespiraal vaheldumisi purustatud jääga. Koorespiraal peab jääma rippuma üle klaasiääre.Kallake joogikomponendid šeikerisse, loksutage hästi. Kurnake klaasi.
Kuuba oma troopilise kliimaga ja puuviljade rohkusega ning suurepäraste rummidega on loonud väga head tingimused paljude suurepäraste kokteilide, segujookide sünnile.
´Cuba Libre ´ei ole pelgalt coca + rumm. Segati esmakordselt Kuuba baaris 1900.aastal USA söjaväelase poolt. Joogi kõrgperiood oli kuni aastani 1919. Jättes välja džinni ja bitteri, saadakse originaalilähedasem jook:
Sisuliselt ´Bacardi cocktail ´+ dash grenadiini. Parim jääkülmalt pakutuna. Retsepti lihtsus on petlik: liialt rummi – maitse domineerib, liialt laimi – kibe ja terav, liialt suhkrut – võite kraanikaussi valada.
Valmistatakse neutraalsemate tequila´dega, millised kahjustavad vähem mustsõstra maitset.Likööriga ei tohi liialdada, mis rikub joogi maitse. Kui asendame ´Ginger Ale ´´Ginger Beer´iga ´annab see kokteilile iseloomu. Kunagi ei tohi asendada ´Seven – Up ´tüüpi gaseeritud jookidega.
Old – fasioned klaas täidetakse pooleldi jääkildudega, kallatakse liköör , brändi ujutatakse aeglaselt pinnale. Serveeritakse lühikese kõrrega.
Oma nimetuse saanud vikerpuuri järgi, mis saadeti koos mahlakonservidega briti kolooniatesse 18. sajandi lõpul. Gimleteid kasutati enne baarides vaatidesse augu tegemiseks ja termin kirjeldab nüüd väikest teravat kokteili.
Cobbleri väiksem versioon, sour tüüpi jook. Kui algselt kasutati puhast suhkrusiirupit, siis hiljem prooviti ka vaarika- ja ananassisiirupeid.
Fizz sarnaneb collins’iga, kuid teda alati šeigitakse enne soodavee või mõne muu vahutava joogi lisamist. Aluseks võib olla ükskõik milline alkohol. Gin Fizz kuulub baariajaloo edukamate jookide hulka. Pikka aega oli Gin Fizz Euroopas tantsupidude virgutusjookide kuningas. Alles eksootiliste jookide esiletõusuga on Gin Fizz’i tähtsus kahanenud. Gin Fizz’il on mitu varianti, mille hulgas on munavalget sisaldavad saanud erilise soosingu osaliseks.
Algupäraselt serveeriti flip’pe kastes kuuma punase rauatüki joogi sisse. Tänapäeval serveeritakse neid lühikesena, külmana ja muskaatpähkliga üle raputatuna.
Enamusel üle maailma tuntud joogisegudel on tundmatu isa. Oma maine eest peavad nad tänama mõnda õnnelikku seika, et nad on esinenud mingis tuntud romaanis, filmis jne. Võttes arvesse arvukaid võistlusi, mida baaripidajate liidud ja alkoholifirmad iga aasta on korraldanud, siis paneb imestama kui harva jõuavad võidukokteilid rahvusvahelisele turule. Üks harv näide on ´Golden Dream ´, mis saavutas 1959.aastal USA kokteilivõistlusel I koha.
1970ndail käis järgmine lugu rahva seas ringi. Kalifornia surflaua sõitja Harvey otsustas, et soovib oma tavalist ´Screwdriver’it ´ koos vähese Gallianoga. Pärast mitut drinki tuikus ta vastu mööblit ja seinu. Wallbanger’ist sai tema hüüdnimi ja edasi tuntud joogi nimetus. Galliano impordifirma kasutas oma head šanssi ja korraldas hiigelkampaania , saades suurt populaarsust oma suurepärasele taimeliköörile – Galliano.
Rumm ja konjak valatakse jääga täidetud segamisklaasi. Segatakse. Kurnatakse jahutatud kokteiliklaasi. Koor ja mesi šeigitakse teravalt jääga šeikeris, et mesi seguneks koorega. Segu ujutatakse üle baarilusikaselja rumm-konjak segu pinnale. Apelsini kooretükki pigistatakse joogi kohal, saades sellesse tilk apelsinimaitset. Garneeritakse füüsaliga klaasi äärel.
Originaalretsept loodi kohe pärast Teist maailmasõda. Autor on Iirimaa lääneranniku Shannoni lennujaama baarimees Joe Sheridan. Jook sai tõeliselt populaarseks, kui see jõudis kirjanik Stanton Delaplane’i kaudu 1952. aastal San Francisco restorani Buena Vista.
Asetage suhkur klaasi, kallake peale kuum kohvi ja segage, et suhkur lahustuks. Kallake alkohol, segage kergelt ja mööda baarilusika selga ujutage aeglaselt peale vahustatud koor. Garneerige ja serveerige koos kõrrega. Iiri tüüpi kohvi juuakse läbi vahukoore, seetõttu ärge kunagi kasutage teelusikat ega segage vahukoort kohvi sisse, sest siis rikute selle suurepärase joogi maitse.
Iiri kohvi meetodil võib valmistada hästi erinevaid vahukoorega kohvisid. Teadma peab, et võttes alkoholiks likööre, siis suhkrut ei ole vaja lisada.
Kui keegi soovib iiri kohvi meetodil valmistatud külma kohvi, siis soovitage Plantation Coffee ( vt. registris )
Laske igasse klaasi viinas leotatud rosin. Kallake peale viin või rosinatega eloattud viin. Jaotage võrdselt kuue klaasi vahel crème de cassis ( mustsõstraliköör) kogus. Alles enne serveerimist pikendage šampanja või vahuveiniga.
Variatsioon : Kir Framboise võtta crème de framboise või vaarikasiirup ja vaarikatega maitsestatud vodka.
Piccolo Koolituse õppeklassis valmistame õpilastega väga erinevaid kokteile ja hindame koos nende maitseomadusi. “ Laura “ on saanud alati kõikidelt maksimumhinded. Võib-olla lihtsuses peitubki maitsetõde?!
Londoni Savoy Hotel’li ´American Bar ´ peabaarmeni Harry Craddock’i poolt valmistatud kokteil, liigaasta tähistamise pidustustel 29. veebruaril 1928. aastal.
Grand Marnier on hea lisand paljudele kokteilidele, kui ei liialdata. Juhul, kui kokteili ei jahutata piisavalt, muutub see siirupitaoliseks seguks, milles liköör võistleb džinniga.
Segada hästi segamisklaasis, kurnata jääkuubikutega ja sidrunilõikudega täidetud highball või collins klaasi. Lisada maitse järgi coca cola. Garneerida.
Joovastava toimega pikk jook. Lihtsama versiooni jaoks võtta võrdsetes kogustes rumm, Cointreau, tequila ja sidrunimahl, pikendada cola’ga.
Selle joogi ajalugu on lähima uurimise all alates tema populaarsuse puhkemisest 1950-ndail. Omavahel võistlevad kaupmees Vic ja Donn Beach. Kuni kindlad tõendid Beachi loo kohta puuduvad, kuulub täieõiguslik autorinimetus endiselt Vic’ile. Oma raamatus
“ Bartender’s Guide “ Trader Vic räägib põhjalikult, kuidas jook sündis ja et sai nime tema sõprade hüüatusest . Siiski ei saanud Vic Trader takistada seda, et lugematuid “ Mai Tai “ mugandused rändavad maailmas ringi ja et seda kuulsat jooki segatakse peaaegu igas baaris isemoodi.
Kaupmees Vic ( 1902 – 91 ) oli oma põlvkonnas konkurentsitumaid restoranipidajaid. Tema troopiliste jookide kombinatsioon tõi inimesed järjekorda tänavale.
Eksootiline pikkade ´ cooler’ite ja peojookide pikendused on olnud nende väskendajate koostises juba alates Trader Vic aegadest, mil ta soovis populariseerida oma nn. polüneesia tüüpi rummijooke, alates 1930 ndatest. Tõsiasi, et keegi Polüneesias polnud kunagi näinud neid elegantseid show – hõngulisi joogikooslusi, pole oluline. Koostis ( puuviljad, vürtsid, maistsestajad kaugetelt maadelt, rummid ), pikendajad ( aromaatsed liköörid ) ja dekoratsioon ( kibuvits, orhideeõied) teatasid pühendunud joojale :” Seda juuakse troopilises paradiisis ”. Pikendajad lisavad naudingulisust ja põnevust igale joogile, troopiline või mitte.
19. sajandil oli Manhattan termin, mis vastas Manhattani jõest võetud joodavale veele; see pandi pudelitesse ja turustati laialdaselt.
Kokteili raudsest baasretsptidest on lähtunud sajad teised joogid, mis tõendab et jook on tõeline klassik.
´Dry Manhattan ´ versioonis itaalia vermut asendatakse prantsuse omaga, garneeriks tsitruskoorepõimik
Õigeks garneeringuks ´Manhattan’i ´juures on kokteilkirss, samas kui sidrunikoor kuulub ´Dry Manhattan’i ´ juurde.
Ideaalne päev serveerimiseks on “ Bobbie Burns Day “, 25. jaanuar, tähtpäev meenutamaks 18. sajandi Šoti poeeti Robert Burns’i.
´ Perfect ´ ( täiuslik ) – omadussõna vermutit sisaldavatele jookidele. ´Perfect ´ tähistab võrdsetest kuivast ja magusast vermouth’ist valmistatud jooki.
Praeguse aja ´Margarita’d ´on erineva värvi ja maitsega, millest ükski ei kannata võrdlust puhta , originaalse kokteiliga, mis levis 20. sajandi esimesel poolel.
Tequila kogus varieerub sõltuvalt tellija tequila kogemusest. Kui serveeritakse jääkuubikutel, siis tsitrusmahla kogus kahekordistatakse.
Kui kogemata on hangitud mescal ( koos arutult tapetud ussikesega ) tequila asemel, ei püreestata vaest loomakest, mis lisaks joogile ainult proteiini. Klaasi soolaga ääristades niisutatakse äärt laimi garneeriga. Klaas kastetakse peene soola sisse.
Kui kuiv vermut lisati esimest korda džinnile, ilmselt ajal, mil ´Noilly Prat ´ ilmus – 1843, sai segu ‘dzhinn ja prantslane’ tuntud kombinatsiooniks. Tõepoolest, need kaks nimetust moodustavad paljude Martini-stiili aluse 19. ja 20. sajandi retseptides.
´Martini ´ on üks vähestest ikka veel populaarsetest tänapäeval. Tema ajalugu näitab, et see kokteil on moejook, mille koostis muutub aegade jooksul.
Sageli on pakutud, et ‘Martini’ on tulnud sõnast ‘Martinez’ ja et viimane oli algupärane Martini. Lähem faktide uurimine tõestab siiski, et see oletus on vale. Standardne Gin cocktail oli 19. sajandi algul mõlemate nende jookide aluseks.
Kes retsepti koostas, jääbki saladuseks, kuigi üheks kahtlusaluseks on kindlasti itaalia-ameerika immigrandid, kes võisid väga hästi esitleda Martini rosso vermutit ja isegi retsepti ameeriklastele aastaid enne sordi laialdast levikut.
Igatahes on läbi aegade tuntud professionaalne täpsustus, et Martini tuleb segada ja mitte šeikida! Puristid väidavad, et loksutamine “ lõhub džinni “ ja põhjustab jää liigset sulamist jooki.
Martini on üks lihtsamatest jookidest – mahe,kuiv, kergelt aromaatne, ta on isikupärase maitsega, mida võib kohandada vastavalt isiklikule soovile.
Praegusel ajal võib Martinit valmistada ükskõik millise valge alkoholiga – rummi, tequila, džinni või viinaga. Martini annab tõelise valikuvabaduse. Pange kokteili kolm pärlsibulat oliivi asemel ja sellest saab ´Gibson ´. Võtke dash šoti viskit vermuti asemel ja teil on ´Silver Bullet ´ jne.jne.
Esimesed viited Dry Martinile hakkasid USA kirjanduses ilmuma 1903. aastast. Kuna ‘Martini & Rossi’ hakkasid importima oma kuiva vermutit Ameerikasse alles 1920-21, võib oletada, et vähemalt esimesed 17 aastat tehti kuiva martinit ainsast tol ajal saadaolevast vermutist Noilly Prat.
Kuiv versioon ületas vana ´Martini kiiresti populaarsuselt. 1930ks oli magus ´Martini´ oma aja ära elanud ja kukkus populaarsete jookide seast välja.
Tuleb kasutada õigeid vahendeid: segamisklaasi, jahutatud kokteiliklaasi, baarilusikat ja ´hawthorni ´ sõela. Jääkuubikutega Martini tuleb serveerida vastavas klaasis (rocks), mis on pooleldi täidetud purustatud jääkuubikutega. Selline serveerimine saab järjest kasutatavamaks.
Kõrgekvaliteetsed koostisosad on hädavajalikud. Jätke odavalt saadud džinnid tooniku jaoks; oma kuiva martini jaoks kasutage ainult parimat vermutit.
· Lisandiks võib olla oliiv või puuviljaspiraal jne. Kui puuvili on täpsustatud, vaadake selle vamistustehnikat ja tehke garneer kõigepealt.
· Jälgige, et klaas oleks põhjalikult jahutatud või täitke see purustatud jääga ja tühjendage jääst hetk enne kasutamist.
· Asetage ´hawthorni ´ sõel segamisklaasile ja kurnake kokteiliklaasi. Lisage soovitud garneer ja serveerige. Pärast sidrunikoorelaastust mahla väljapigistamist eelistavad mõned inimesed selle minema visata.
· Sidrunikoort pigistatakse ( õlide eraldamiseks ) ja höörutakse sellega kokteiliklaasiäärt. Sidruniaroom ja maitse täiendavad jooki. Maitse klaasiäärel annab vihje hästitehtud kokteili naudingust, mis joojat ees ootab.
Tavalise ´ Martini ´ garneeringud on traditsioonilised sidrunikoor ja roheline oliiv. Praegu eksperimenteerivad ´Martini ´ valmistajad tulemuslikult paljude garneeridega. Individuaalselt, mitte kombineeritult kasutatavaid variatsioone :
NB ! Kui soovitakse superkuiva Martini kokteili, näiteks suhtega 11 : 1, 15 : 1 või 21 : 1, siis on olemas kaks meetodit ühendamaks vermut džinniga :
· 1,5 cl vermutit mõõdetakse segamisklaasi jääle, segatakse intensiivselt ja kurnatakse seejärel prügikasti. Vermutiga kokku puutunud jääle kallatakse džinn, segatakse ja kurnatakse jahutatud kokteiliklaasi.
· Jahutatud kokteiliklaasi kallatakse 1 cl vermutit, keerutatakse käes märgumiseks. Vedelik visatakse välja. Segamisklaasi jääle kallatakse džinn, segatakse ja kurnatakse vermutiga märgunud kokteiliklaasi.
Juhul, kui jooja soovib veel-veel kuivemat, siis kallake jahutatud džinn jahutatud kokteiliklaasi ja lubage tal vermutipudelit silitada ?!?!
Mõned baarmenid kasutavad vermutipudeli külge kinnitatud pihustit väga, väga, väga kuivade ´Martini’de ´ valmistamiseks regulaarkülalistele. Efektiivne seade ahvatleb ´Martini ´ sõpru vermuti aurupilvega, mis moodustub iga kokteili valmistamisel baaris. Pihustit võib rakendada efektiivselt ka teatud kokteilide pikendamisel, mis sisaldavad aromaatseid alkohole. Teatud aromaatsete likööride ja brandide pihustamine atmosfääri tõstab aroomi intensiivsust. Pihustamine on üsna ökonoomne, kuna väikse koguse ´crème de menthe ´ kätte saamiseks tuleb kaua pihustada.
Valmistati esimest korda New York’is, ‘The Player’s Clubis’ mr. Charles Gibsoni, illustraatori auks. Räägitakse, et ta palus oma kuiva Martini’t serveerida oliivi asemel kokteilisibulaga. See lihtne soov tekitas ülemaailmse nõudluse antud kokteilile. ´Gibsoni ´puhul on tähtis džinni ja vermuti vaheline suhe, mitte vähem kui 8 : 1 ehk väga kuiv.
Siinkohal on täpsustus ‘šeigitud mitte segatud’, kuna jääga segamine jätab joogi täiesti selgeks, samas kui mr Bond eelistab hägust efekti ja šeikimisel saavutatud ekstra külmust.
Julep’it tuntakse arvatavasti juba 17. sajandist. Esimesed mündi julepid valmistati varjamaks töötlemata viski maitset. Erinevalt enamikest jookidest serveeritakse mündi julepit kindlal päeval: Kentucky Derby ( ratsavõistlus ) toimumispäeval, mis toimub iga aasta maikuu esimesel laupäeval Ameerika Ühendriikides.
Asetage mündilehed old-fashioned klaasi, kallake peale suhkrusiirup. Purustage puunuiakesega mündilehed. Laske natuke seista, et essentsil oleks aega mündist eralduda. Lisage alkohol, klaas täidetakse purustatud jääga. Segage baarilusikaga. Soovikorral võib pikendada soodaveega.
Jooki tuleks serveerida spetsiaalses hõbedases julepi kruusis, mis on väikese õllekannu kujuline või mõnes paksemapõhjalises ´tumbler ´klaasis, peaasi, et jook oleks stiilselt serveeritud. Joogi kaunistamisel on tähtis mündioksa olemasolu, kuna antud joogi juures on lõhn primaarse tähtsusega. Sellepärast tuleb kasutada ka lühikesi kõrsi, et jooja sukelduks joogi nautimisel ninapidi mündilehtedesse.
Klaas peab olema jääkülm. Sulanud jäävesi annab julepile omaltpoolt tugevuse ja kvalifitseerib ta long dringina.
· Kasutage suurt kruusi mahtuvusega 30 – 45 cl. Julep’it serveerides pange kruusi alla väike taldrik või klaasialus.
· Kasutage maitsestamiseks vaid noori õhukesi mündilehti, kaunistuseks võib kasutada isegi tugevamaid oksi.
· Valmistage julep’id ainult kõrgekvaliteetsetest alkohoolsetest jookidest, kuna mündimaitse tugevdab nii halva kui hea alkohoolse joogi maitseomadusi.
Kõige kuulsam julep on – Mint Julep, kuid Mint Julep’it võib valmistada ükskõik millisest põhialkoholist. Nii võime rääkida Bourbon Mint Julep’ist, Brandy Mint Julep’ist, Rum Mint Julep’ist jne.
Sega šokolaadipulber kuuma musta kohvi sisse ja lase jahtuda, lisa liköörid, sega ja vala härmatisega serveerimisklaasi. Pealispinnale kihita vahukoor, garneeri. Serveeri kõrtega.
Mündilehed asetatakse jahutatud collins klaasi, peale kallatakse suhkrusiirup. Mündilehed purustatakse kergelt. Laim poolitatakse ja pigistatakse mahl klaasi, üks laimipool lastakse klaasi. Lisatakse rumm, segatakse. Klaas täidetakse purustatud jääga, pikendatakse soodaveega, kergelt segatakse. Kaunistatakse mündioksakesega.
Purustamisel mündilehti ei pulbristata ega rebita väikesteks tükkideks. Joogi unikaalsus seisneb mündijäänuste klaasi jäämises.
Juues nimele ei mõelda – vaesed ahvid loovutamas oma seksuaalnäärmeid inimestele, kes loodavad oma elu pikendada – rikub isu.
· jahutamata klaasi korral : klaas täidetakse jääga, sinna valatakse 1,5 cl likööri, klaasi keerutatakse käes märgumiseks, jää visatakse välja. Klaasi jääb piisavalt likööri mõjutamaks ainult kokteili maitset. Enamik tunneb aniisi ainult mõtetes.
· kui klaas on jahutatud : klaasi valatakse tilk likööri, keerutatakse käes märgumiseks. Vedelik valatakse välja ja asendatakse seguga. Saavutatakse efekt nagu eelmisel, ainult liköör ei ole nii lahjendatud.
Joogi sünniaasta 1947, koht Los Angeles. Kõrtsiomanik Jack Morgan’il oli probleeme suure koguse ingveriõlle realiseerimisega. Koos sõbraga segasid nad vodka ja ingveriõlle omavahel, lisasid laimimahla ja tulemuseks oli suurepärane jook ´Moscow Mule´. Teade uuest segujoogist levis kiiresti ja peagi oli Smirnoff vodka nõutud kogu maal.
´Ginger beer ´ võib asendada ´Ginger ale’ga´, kuid siis tuleks lisada ka paar dash’i ´Angostura bitter’it ´ või pigistatakse laimisektor jooki, tuuma saamiseks.
1919. aastal otsustas krahv Camillo Negroni ´Casoni ´baaris Florence’s, et eelistab oma tavalist ´Americano’t ´ väikese džinniga. Nii jook sündiski ja sai kohe väga populaarseks.
Suurepärane aperitiiv. Mörudat armastavaile külalistele serveeritakse jook collins-klaasis, pikendatuna soodaveega ( soovitav eriti kesksuvel). Garneer lastakse kindlasti jooki, millest eelnevalt võite mahla jooki pigistatakse. Mahla magusus täiendab jooki.
Jahutatud ´old-fashioned ´klaasis purustatakse väikese puunuiakesega ehk ´muddler’iga ´ bitteriga immutatud suhkrutükk, apelsinilõik, kuni suhkur on lahustunud. Täidetakse ¾ klaas purustatud jääga ja lisatakse viski. Segagatakse ja lisatakse soovikorral soodavesi. Serveeritakse lühikese segamispulga ja körrega.
Bitteri ja suhkru koguse muutmine on osa ´Old – Fashioned ´paindlikusest. Võib lisada ´dash ´ apelsinilikööri. Pühendanud joojale on oluline, kas tehtud suhkrusiirupi või suhkruga. Suhkrusiirup magustab joogi, purustatud suhkrutükk kaks viimast sõõmu.
Ühel pideval baarikülastajal naisterahval oli 3 suurepärast kokteilide hindamistasandit. Kolmas on “ imeline “, teine “ selle eest võiks surra “, esimene “ parem kui orgasm “. Jook on pühendatud talle ja noorele daamile, kes saabus baari ja küsis baarmenilt Orgasm’i… Tal oli tõsi taga ning baarmen valmistas suurepärase digestiivse joogi.
Jooki võite soovitada neile, kellele meeldib ´Angostura bitter ´, sest vaid üksikud kokteilid toovad selle bitteri nii esile. Bitteri kogust võib muuta .Kui ´dash ´bitterit toob selle esile, siis ´splash ´ ( sorts ) viib domineerima. Tuleb hästi šeikida, et bitter korralikult seguneks. Kui bitterit läks liiga palju, või soovitakse mahlakamat maitset, lisatakse laimisektor, mis jooki pigistatakse.
Jook Ida – Preisimaalt. Teraviljaviin kallata väiksesse karikaklaasi. Klaasile asetada maksavorstiviil, ilma kileta. Määrida sinepiga. Vorst võtta keelele, juua peale ja mäluda vorsti. Võib ka vastupidi.
Väga populaarne kokteil maailmas. Jook on pärit Puerto Rico’st ja tähendab tõlkes ´kurnatud ananass ´. Colada’d on variatsioonid Piña Colada’st ja sisaldavad alati valget rummi, ananassimahla ja kookospiima. Mõnedes Kariibia maades serveeritakse seda kokteili õõnestatud ananassis ja tehakse värskelt segatud ananassi ja kookose viljalihast.
Värskeid küpseid kookoseid on keeruline töödelda, kuid vaeva tasub ära kookose nauditav maitse jookides. Hankimisel valitakse käes raske ja vedelikku täis vili
( raputamisel on loksumist kuulda ). Kõigepealt torgatakse läbi kookose ühes otsas paiknevad suured täpid, et vedelik lasta välja ja jäetakse alles. Selle võib külmutada või hoida 1-2 päeva külmkapis. Kui kesta soovitakse jooginõuna tarvitada, saetakse see pooleks ja eemaldatakse viljaliha. Viljaliha pruun kate eemaldatakse köögivilja noaga, valge osa riivitakse või töödeltakse mikseris, kuhu pannakse paar tükikest korraga.
Kookoskoore valmistus : vee asemel võetakse piim. Intensiivsem maitse saadakse kookose oma vedeliku lisamisel. Segu kurnatakse ja kasutatakse jookide valmistamisel.
Väga ergutav jook, sobib aperitiiviks. Põhiline on joogi juures külmus. Džinni austajad soovivad, et kokteiliklaas oleks eelnevalt bitteriga niisutatud ja enne džinni serveerimist sealt eemaldatud. Džinni võiks eelnevalt segamisklaasis segada .Pühendatud joojad eelistavad Plymoth Gin’i .
Kui joojale tundub kokteil liiga kange, serveeritakse jääkuubikutel (old-fashioned klaasis), lisatakse laimimahla ja toonikut maitse järgi.
Angostura retsepti töötas välja 1824.aastal dr. Johan G. B. Siegert, et leevendada Briti armee sõdurite rinnavalusi. Kuid peagi avastati bitteri uued võimalused jookides ja nii sündiski Pink Gin.
1879.aastal asutas Fred L. Myers rummi destilleerimiskoja Jamaikal ja tähistas seda sündmust kokteili valmistamisega, millele ta andis nime “ Planter’s Punch “.
Antud kokteilinimelisi retsepte on väga erinevaid, kuid kombinatsioon on jäänud samaks – puuviljamahl ja rumm.
Suhkruroost destilleeritud rumm on loomult magus, seepärast pole magustajaid vaja. Kui rumm on liiga kange,lisatakse apelsinimahla juurde. Võib pikendada soodaveega, kuigi parim serveerida traditsioonilise kokteilina. Kui jook tundub liiga magus, lisatakse´ dash ´ bitterit.
Martinique ja Guadaloupe saarel ( Antillides ) segatakse kohalik ´ Planteur ´ valgest rummist ning laimi-, apelsini-, maracuja- või greibimahlast.
Teine Prantsuse Antillide lemmik on ´ Petite Punch ´ – võrdses osas valget rummi ja suhkruroosiirupit, laimiviil ja jää.
Kihitamist kui traditsioonilist tehnikat tuntakse 1920. aastatest. Kihitamiseks läheb vaja vaid kindlat kätt. Kaunid värvikad joogid saadakse koostisosade hoolikal ühekaupa valamisel baarilusika abil. Alati alustatakse raskeimast vedelikust. Iga koostisosa paikneb teise peal.
Parima tulemuse saad valades kitsasse, sirgete äärtega klaasi – nii on ka kergem leida võrdseid koguseid, et kihid oleksid ühesuurused.
Kalla granaatõunasiirup kõige põhja, siis ujuta see üle järgmise joogiga, tumeda kakaolikööriga, hoides teelusikat pinna lähedal ja kallates hästi ettevaatlikult kuni seda on sama palju kui eelmist kihti. Korda seda protseduuri järgmiste jookidega. Kui tulemust külmetuses hoida, peaksid kihid säilima kuni üks tund.
Kõigepealt kallake klaasi Maraschino, siis tõstke lusikaga sisse munakollane, nii et see Marschino’ga ei segune, järgmiseks ümbritsege muna aeglaselt vaniljekordiaaliga ja viimaseks valage peale brandy.
Valmistades erinevaid ´ Pousse’sid ´tuleb kõige hoolikam olla koostisosade üksteisest lahus hoidmisega. Nõuab kindlat kätt ja hoolikat käsitlust, et õnnestuks täiuslik Pousse.
Sidrunitel peab olema sile koor. Koori terava noaga kollane koorekiht üsna õhukeselt, pane koored savinõusse; lisa suhkur ja sega põhjalikult peaaegu pool tundi lameda puutükiga, et eralduksid essentsõlid. Kalla peale keev vesi, ja sega kuni suhkur täielikult lahustunud.
Lõika ja pressi sidrunid, kurna mahlast välja seemned. Pane seemned kannu ja vala peale keev vesi, et eralduks liimaines nende ümbert.
Kalla poole sidrunimahl siirupisse, kurna vesi seemnetelt, ja lisa seegi siirupile, jälgides et siirup poleks liiga vesine. Järgmiseks lisa juurde suhkrut või sidrunimahla, et segu vastaks maitsele. Lõpuks lisa ja sega ülalantud koguses alkohole iga 3 kvardi ( u. 3 l ) limonaadi kohta, ja villi pudelisse.
Esmakordselt valmistati ´Henrico Ramos’e ´baaris New Orelansis. Retsepti varjati kiivalt kuni baari sulgemiseni 1920, mil jõustus Ameerika Ühendriikides keeluseadus.
Kihiline kunstiteos, mis saanud oma nime kõrbe kuningalt ( lõgismadu ) – kaunis vaadata, magus ja jõuline, kuid tappev !
Kahlua kallatakse likööriklaasi. Üle baarilusika ( teelusika ) järgnevad kakao- ja kooreliköör. Serveeritakse ettevaatlikult.
Jahutage kõigepealt segamisklaas, kurnake ära tekkinud vesi. Mõõtke koostisosad segamisklaasi, segage ja kurnake jahutatud kokteiliklaasi. Kaunistage sidrunikoorespiraaliga.
Jook toob joojas esile tema mustemad pooled ja vürtsitab õhtueine ning voodi vahelist tunde. Esimene maitse on maheda ´ tabasco ´ vürtsikus, edasi tuleb konjaki – koore tugev vanilje maitse. Lõpuks on piparmündi värske särtsakus koos kerge šokolaadi varjundiga.
On mitmeid versioone joogi sünni kohta 50 aastat tagasi. Arvatavasti segasid need kaks komponenti Iraanis USA õlitootjad. Ühel sünnipäevapeol kostitas peremees oma külalisi viina ja apelsinimahlaga. Kuna ei olnud purgiavajat, prooviti kruvikeeraja abiga apelsinipurki avada. Segujook maitses kõigile ja sealt ka nimi – kruvikeeraja.
Suurepärane kombinatsioon, kus rumm ja maasikaliköör kohtuvad prantsuse õunabrändi kirglikkusega. Garneeritakse värske maasika ja mündioksakesega klaasi äärel. Maasikavars lõigatakse ära ja asendatakse mündioksakesega.
Legend jätab selle joogi välja mõtlemise au ühele tundmatule kaptenile, kellel oli kombeks I maailmasõja ajal sõita külgkorviga mootorratatal läbi Pariisi oma lemmikbaari.
Sling oli algselt teatud punš, mida joodi kas külmalt või kuumalt. Peeneks seltskonna- joogiks muutus sling 20. sajandi alguses tänu ühele mehele.
Maailmakuulus kokteil loodi 1915.aastal, autoriks Hiina baarimees Ngiam Tong Boon, kes töötas Raffles Hotel’is Singapuris.
Kokteili sobib pakkuda hilisõhtul. Likööre võib kasutada erinevaid, kuid valge piparmündiliköör oleks parim. Pärast joogi serveerimist küsige alati jooja arvamust likööri koguse kohta. Parem lisage vähem, kui rohkem – juurde saab alati valada.
Stinger serveeritakse alati koos klaasi külma gaseerimata veega, mis tagab, et kokteili maitse ei mõju liiga raskekujuliselt.
Autoriks hollandlane Jaap Van Worcum. Kokteil võitis 2001. aastal Rio de Janeiro’s maailmameistrivõistlusel I koha.
Pange münt veiniklaasi, lisage suhkur, mis eelnevalt lahustatud väheses vees, siis brandy, ja lõpuks, täitke klaas purustatud jääga. Segage lusikaga, kuid ärge purustage münti. See on originaalne Lõuna – alade ( USA ) mündi Julep´i segamismeetod, aga brandy võib soovi korral viskiga asendada.
Galliano ja Strega valatakse jääga segamisklaasi. Segatakse. Kurnatakse kokteiliklaasi. Värske jääga segamisklaasi valatakse šampanja ja ´blue curacao´. Segatakse kergelt. Ujutatakse aeglaselt eelmise segu pinnale.
1519. aastal hakkasid Mehhikos sõdurid agaavi taimedest saadud kääritatud mahla destilleerima ja tootsid mezcali, mis tuleb kohalikust sõnast metl – ‘ agaav ‘ .19. sajandil sai Tequila linn tuntuks kõrgekvaliteedilise mezcali poolest. Mezcal sai tuntuks tequilana ja on tänapäeval omaette jooginimetus.
Nimed on võetud 1821. aasta Pierce Egal teosest “ Life in London “, mis kirjutab Jerry Hawthorn’i ja tema sõbra Corintose Tom’i päevastest ja öistest seiklustest. Retsepti autor on loomulikult Jerry Thomas.
Traditsiooniline talve jook, sama populaarne Ameerikas nagu kalkunipraad tänupühal või jõulude ajal laual. Heledate ja tumedate alkoholide kogust muudetakse vastavalt külaliste maitsele. Segu pikendatakse kuuma vee või piimaga või segu mõlemast, mis on enamuse eelistus. Kui valmistame ainult ühe alkoholiga, siis sarnaneb “ Egg Nog’iga “.
Segu võib valmistada rohkem või vähem suurendades või vähendades koostisosade koguseid antud retseptis.
Algupäraselt tehtud ´Old Tom Gin’iga ´ Londonis 1738 . aastal. Et leida seaduslikku kõrvalteed 1736. aasta džinni keeluseadusest, riputati ühes baaris üles kassikujuline ese. Kliendid panid rahasumma talle suhu ja tagumikust tuli vooliku kaudu õige mõõt džinni.
´Collins’ite ´perekond on küllalt suur, et igaks nädalapäevaks eri kokteil jätkuks – seda tänu erinevatele baasalkoholidele.
Et säilitada ´collins’i ´ kihisevust, võetakse jahutatud soodavesi, ega segata üle 3 sekundi, et minimaliseerida süsihappe eraldumist. Serveeritakse alati samanimelisest klaasist.
Grenadiinisiirupit valmistatakse originaalsest magustatud granaatõunamahlast. Võimaluse korral võetakse prantsuse grenadiini, mis teistest liikidest palju kuivem. Soovides lisamaitseid kokteilis, võib proovida teisi siirupeid – vaarika, maasika, mustsõstra.
Kokteil ´Zombie ´ valmis ühele külalisele, kes kannats pohmelli all ja teatas, et tunneb ennast nagu zombie, mis tõlkes tähendab võlujõul väheseks ajaks ellu äratatud laipa, Lääne –India saartel.
“ Zombie “ jookide valmistamiseks ei ole püsivaid retsepte, aga kindlasti tuleks jooki sisse segada vähemalt 3 sorti rummi.
|
OSCAR-2019
|
||
Madis Iganõmm: kes küll peataks riikliku kurjuse ja ülbuse võimutsemise meie kodumetsades? - Arvamus
Riikliku metsamajandamise keskuse (RMK) 18-aastase tegutsemisaja jooksul juhtus selle aasta alguses esimest korda nii, et kohalikud inimesed tulid oma kodumetsi planeeritavate raiete eest kaitsma, kirjutab spordiametnik Madis Iganõmm.
Inimesi teeb murelikuks metsades toimuv lageraiete massilisus, mis on kogu riiklikku metsanduse valdkonda üheselt hävitav. Kurb, kuid just sellele taktikale ja strateegiale on kogu praegune metsandus üles ehitatud. Kõik vahendid selleks on vaikivalt lubatud ja tulemust näeme kõikjal. Ökoloogiline ja sotsiaalkultuuriline osapool on kogu otsustamistest teadlikult eemaldatud.
Kuidas on siis võimalik, et esimest korda alles nüüd Kolgas kohalik kogukond reaalselt kaasati oma koduümbruse lageraiete aruteludele. Kindlasti on seda kaasamist püütud teha ka varem, aga tundub, et asja korraldati alati nii, et parem, kui kedagi ei tuleks – ja ega tuldudki.
Selline asjade käik andis hea võimaluse metsaalast teavitustööd ning avalikustamist mitte teha. RMK on üks osa riigi aparaadist, mis peaks riiki ja rahvast teenima kõige paremal moel. Politsei teeb regulaarselt ja läbimõeldult liiklusalast teavitustööd, sama näeme meditsiinivallas, kui arstid tutvustavad tegevusi tervise hoidmisel jne. Samamoodi loomulik on see kõikides riiklikes valdkondades, ka metsanduses peaks see nii olema. Aga kuidas sa ikka kasvatad iseenda tegevuse vastu inimeste teadlikkust ja seadusetundmist.
Kuritegelik ei ole mitte see, et riiklik metsandussektor ei ole tutvustanud ega avalikustanud kõige paremal moel oma tegevust meie kõigi ühise varaga. Kuritegelik on see, et teadlikult kasutatakse riiklikul tasandil ära inimeste teadmatust ja sisuliselt rikutakse sellise tegevusega meie kõikide elukeskkonda ja loodust mitme järgneva põlvkonna jaoks. Metsavahid, kes kõige paremini tundsid kohalike piirkondade taime- ja loomarikkusi ning oleksid olnud võimelised seisma huvigruppide huvide eest, olid esimesed, kes kõrvaldati. Kiiresti likvideeriti ka kompetentsikeskusena Metsainstituut. See, et endine metsatööstur määrati kõrgeimaks riigi looduskaitse juhiks, on eelneva loomulik jätk, nagu ka riigikontrolli koostatud hoiatava metsaauditi arvestamata jätmine. Kaasava tegevusena kinnitati metsanduse nõukogu koosseis, kus sotsiaalne osapool puudub üldse ja keskkonna esindajaid on kaks kuue vastu. Lisaks seadustati olukord, kus lageraiete puhul ei ole vaja teha keskkonnamõjude uuringut.
Nii jäävadki pesitsemist alustanud kaitsealused liigid või haruldased taimekooslused harvesteri roomikute alla. Seega kehtib meie riigis looduskaitseseadus ainult umbes 20 protsenti territooriumist ehk looduskaitsealadel. Mis sellest, et selle seaduse paragrahv üks räägib muuhulgas ka kultuuriloost ning esteetiliselt väärtuslikust looduskeskkonna säilitamisest.
Kõike seda vaadeldes tundub, et viimaste aegade üheks Eesti paremini ettevalmistatud kuriteoks oma rahva ja kultuuri vastu on hetkeliste kasumite nimel metsade ja looduse mitmekesisuse seaduslik hävitamine. Kas tõesti rabatakse ahnelt iga vähegi raiumiskõlbliku metsatukka ainult selleks, et «õpetajate» palka tõsta? Kolga rahva ja RMK esindajate esimesel koosolekul ütles üks õpetaja, et tema on nõus oma palgatõusuga ootama, peaasi, et kodumets jääks alles. Võib-olla tuleks kogu seda temaatikat käsitleda hoopis maadevahetuse kriminaalasja raames, sest tundub, et mõlemale protsessile pandi algus ühe ja sama laua taga.
Meile edastatakse eksitavaid arvutusmudeleid juurdekasvudest ja raieküpsustest, aga keegi ei ole seni välja ütelnud, et reaalset täiskasvanud riigimetsa on täna alles veel umbes veerand. Iga Eesti inimese kohta on meil riigi metsamaad 0,8 hektarit. Huvitav, millisena see minu 0,8 täna välja näeb? Võib-olla tasuks tinglikult igale eesti inimesele tema 0,8 hektarit seene- ja marjametsaks kihelkonnapõhiselt ära kinnitada.
Kolga rahvaga kohtumisel tulid välja mõned huvitavad seisukohad. Selle piirkonna Viru raba on üks RMK kõige külastavamaid rahvusvahelisi turismiobjekte. Nüüd kavatsetakse üks sinnasõidu teepool lageraidega maha võtta, samuti raba vahetus läheduses olev mets. Kohaletulnute protestile vastates selgus RMK seisukoht, et turistidele ka meeldib, kui nad näevad, et meil osatakse metsa korralikult majandada! Huvitav, millist uuringumeetodit keskkonnaministeerium selleks kasutas ning kus saab sellega tutvuda?
Veel jõuti tõeni, et suuri lageraieid on lihtsalt kõige odavam teha ja asi ongi ainult rahas. Niimoodi raiudes on saadav kasum kõige suurem. Kõik muud mõistlikud argumendid ja küsimused olid pärast selle väljaütlemist mõttetud. Selline ongi siis meil teaduspõhine ja tänapäevane viis metsi majandada. Selles kontekstis on arusaamatu, miks RMK kodulehel on kirjas, et nad järgivad elurikkuse hoidmiseks olulisi põhimõtteid ka majandatavas metsas, kus tehtavat loodussõbralikku metsatööd. Kuidas seda looduslikku elurikkust sõbralikult majandatavas ehk lageraidega metsamaastikul tagatakse on vast RMK asutusesisene saladus. Majandamiskasumile toetudes kavatsetakse ka viimaste seaduseparandustega suurendada veelgi lageraiete osakaalu. Millised on kõik lõplikud kasuminumbrid ja kuidas neid kanaliseeritakse, jäi paraku seekord rääkimata.
President tõstatas õigustatult aastapäevakõnes üles kurjuse teema meie kodudes ja palus olla tähelepanelik selle ärahoidmiseks. Kes küll peataks riikliku kurjuse ja ülbuse võimutsemise meie kodumetsades?
Venemaal pole kunagi olnud ajaloos olukorda, nagu on enamikul Lääne-Euroopa riikidest, kus öeldakse, et «näe, seal piiri taga elavad meie igavesed sõbrad». Momendil on naabritest lemmikvaenlaseks Ukraina, räägib Sirbis põhiseaduse üks autoreid, riigikogu liige Jüri Adams (Vabaerakond).
Domineerivale osale on endastmõistetav, et Venemaa on monarhistlik riik. Uut monarhismi peetakse hoolimata regulaarselt toimuvatest valimistest (tänapäeval peavad kõik monarhiad end demokraatiatena esitlema) täiesti loomulikuks. See ilmneb selgelt suhtumises president Vladimir Putinisse, keda tuleb käsitleda Vene monarhina. Ilmselt ei saa see monarhia olema pärilik. Kui monarh kukutatakse, ta lahkub ise või sureb, tuleb võimuvõitluse periood ja selgub uus monarh. Oletada, et Putini üks kõik mil viisil ametist lahkumise järel võiks Venemaa saada esindusdemokraatia teel moodustatud valitsuse, on naiivne ja põhjendamatu.
Lääne demokraatiale on omane teatud kannatamatus: ühtegi poliitilist jõudu ei peeta naljalt üle kahe parlamendiperioodi võimul ja kui võimulolijaile muud ette ei heideta, siis vähemasti seda, et on juba liiga kaua võimul oldud. «Me oleme tüdinud ja tahame kedagi teist.» Niisugusest demokraatiast, kus valitsused ja poliitika vahelduvad, nagu lääneriikides tavaks, Venemaa puhul rääkida ei saa, sealne olukord on vastupidine. Sellega, et Venemaa on sisuliselt monarhistlik riik, tuleb arvestada .
Venemaal domineeriva 75–80-protsendise enamuse maailmavaates on kokku sulanud kaks erinevat poliitilist ideoloogiat, mis muidu on olnud pigem teineteise suhtes võistlevad või isegi vaenulikud: imperialism ja natsionalism. Klassikaline imperialism käsitleb kõiki impeeriumisse kuuluvaid rahvaid võrdselt, natsionalismiideoloogia aga eelistab titulaarrahvust teistele. Natsionalist tahab kõigepealt, et võimalikult palju tema oma rahva asuala ja liikmeid kuuluks tema rahva põhiriiki. Sakslaste idee oli «Kõik sakslased isamaa koosseisu!», praegused vene natsionalistid tahaksid kõik venelased kodumaaks kokku koguda. Natsionalistlik ideoloogia üldiselt ei soovi, et rahvuse põhiriigis oleks suuri vähemusrahvusi.
Natsionalism ei pea olema tingimata teiste rahvuste suhtes vaenulik. Praegu on Euroopas tüüpiline natsionalism selline, mis ei halvusta teisi rahvaid. Niisugune on näiteks Eesti natsionalism, aga ka tšehhide, flaamide ja paljude teiste rahvuslus. Viimane tõsisem natsionalismi näide, mille puhul deklareeriti, et ollakse teistest parem, oli ilmselt serbia rahvuslus, mis suhtus näiteks albaanlastesse halvasti.
Natsionalistliku ideoloogia põhiline eesmärk on midagi, mida võiksime käsitleda terminiga «oma rahvuse õitseng». See võib olla rahvastel erinevalt tõlgendatud – eestlastel on sellest üks arusaam ja kreeklastel teine. Vene natsionalism kujunes välja peamiselt 19. sajandi teisel poolel, vastandudes väga selgelt imperialismile. Näiteks nõudsid vene natsionalistid teiste rahvaste venestamist, sealhulgas baltisakslaste eriolukorra hävitamist. Vene impeerium pigem vaenas omaenda natsionaliste ja toetas neid, kes olid imperialismi omaks võtnud.
Kui Nõukogude Liit lagunes, hakkasid kaks vana konkurenti, imperialismi- ja natsionalismiidee, taas omavahel jõudu katsuma. Maailmale uskumatult sulasid need kaks ideed ainulaadsel moel Venemaal kokku. Praeguse Venemaa enamus on imperialistlik – austatakse kõiki kunagisi Venemaa vallutusi, imperialism avaldub ka kaotatu taganutmises ja uutest suurtest vallutustest unistamises. Ja ühtlasi ollakse natsionalistid, kes on püstitanud loosungi «Vene impeerium ilma mittevenelasteta!».
Mingil hetkel inkorporeeris vene natsionalism endasse imperialismiidee. Uuemast ajast on teada terve rida impeeriume alates Portugalist kuni Ühendkuningriigini. Vene imperialism on muude impeeriumide omaga võrreldav, kõige olulisem erinevus on, et kõik muud impeeriumid, välja arvatud ida omad, nagu Hiina ja India, mis on alles tõusuteel, on lõpetanud ja surnud (isegi Türgi oma on sisuliselt lõppenud), aga Vene oma on ikka veel elav, nooruslik ja vallutushimuline.
Vene imperialismi traditsiooniline välispoliitika alus seisneb usus, et Venemaa on vaenlastest ümbritsetud: «Kõik riigid ja rahvad, kes Venemaad ümbritsevad, on meile vaenulikud.» Venemaal pole kunagi olnud ajaloos olukorda, nagu on enamikul Lääne-Euroopa riikidel, kus öeldakse, et «näe, seal piiri taga elavad meie igavesed sõbrad» või ollakse vähemalt teel selle poole. Momendil on naabritest lemmikvaenlaseks Ukraina.
Kui püüda teha eelnevast järeldusi, on esimene see, et Putin pole mitte põhjus, vaid tagajärg. Olukorras, kus Venemaa praegu on, toob mainitud 75–80-protsendine enamus pidevalt võimule jälle uue Putini, kui praegusega peaks midagi juhtuma. Niinimetatud kremloloogid, kes arvavad, et personaalsetest vahetustest või millestki muust võiks sündida põhimõttelisi muutusi, eksivad – põhiline poliitiline sisu jääb ettenähtavas tulevikus, võib-olla mitmeks põlvkonnaks, samaks.
Tegelikult pole Venemaa tulevikuga seoses kõige olulisem mitte see, mis toimub eelmainitud enamuses, vaid mis toimub ülejäänud 20–25 protsendi sees. Selles vähemuses käivad praegu väga intensiivsed alternatiiviotsingud. On püstitatud põhimõtteline küsimus, kuidas olla 21. sajandi korralik venelane, aga sellele küsimusele pole keegi veel eriti mõistlikku ja selget vastust pakkunud.
Järgmine järeldus on, et otsekohe, kui Putini, see tähendab imperialistliku-natsionalistliku monarhia, populaarsus väheneb, järgneb sõda, sõjaline vallutus või mõni sõjaline aktsioon, kus Venemaa annab kellelegi oma relvi, näiteks väljaspool Venemaad elavatele venelastele. Tundub, et kriitiline piir on, kui toetus langeb 55–60 protsendini – siis võetakse ette sõjaline aktsioon, mis toetust suurendab.
Võib prognoosida, et lähema kümne aasta jooksul saame näha uusi sõjalisi avantüüre. Kus nad aset leiavad, on omaette küsimus. Praegu tundub väga vähe tõenäoline, et need saavad olema läänesuunalised. Aga kuna «kõik Venemaad ümbritsevad riigid on vaenlased» ja kuna kõikides Venemaad ümbritsevates riikides lääne ja edela pool elab venelasi, on minu meelest kõige tõsisemad kandidaadid järgmisteks sõjalisteks seiklusteks Kasahstan ja Valgevene, aga ka kõik ülejäänud endise Nõukogude Liidu osad, näiteks Aserbaidžaan ja teised. Nimetatud enamuse teadvuses on need maad ajalooliselt õigusega kättevõidetud, aga nüüdseks alatult matuška Venemaa küljest ära rebitud. Kohti, kus Vene «keisririik» saaks oma sõjalist võimekust demonstreerida, on üsna palju.
Oluline on teada, et Putini keisririik püsib kolmel vaalal. Üks on see 75–80-protsendine toetus või teistpidi öelduna: nende soovide ja ihade teostamine, teine on sissetulekud naftamüügist ja kolmas, mis tegelikult on selle võimu sisu, on sõjalis-tööstuslik kompleks. Nõukogude ajal rääkisid marksistid, et maailma valitsevad sõjalis-tööstuslikud kompleksid, mis pole päris vale, sest need on olemas kõigis suurtes riikides. Näiteks Prantsuse sõjalis-tööstuslik kompleks on maailmas üks silmapaistvamaid ja sel on selge analoogia Venemaa omaga. Nimelt mõlema riigi puhul on väga oluline, et riik võimaldaks selle säilimise ja tagaks uued tellimused alates teadusest kuni otsese relvade tootmiseni.
Venemaa sõjalis-tööstuslikul kompleksil on kaks kaugemat eesmärki: relvade eksport väljaspool Venemaad alates suurtest relvakompleksidest kuni käsirelvadeni (praegu on nõutavaim kaup, mida nad pakuvad, sõjalised lennumasinad ja raketid ) ja see, et nende toodangut ostaksid pidevalt oma, Vene kaitsejõud. Mis võib nende vaaladega juhtuda? Praegu ilmselt mitte midagi. Venemaa võimule oleks praegu kõige ohtlikum see, kui sõjatööstuse kompleksil ei õnnestu enam maailmas või oma riigile relvi müüa. See käivitaks ühe teatud sisemise väga tõsiste probleemide ahela. Et nafta muutuks liiga odavaks, on vähe võimalik ja et natsionalistlik-imperialistlik ideoloogiline meelsus laguneks, on samuti väheusutav.
Vene tööstus- ja kaubandusminister Deniss Manturov Kalašnikovi automaadiga kaitsetööstusmessil Abu Dhabis 2015. aastal. / Scanpix
Jüri Adamsi analüüsi on intervjuu põhjal kirja pannud Teet Korsten. Adamsi mõttekäike aitas illustreerida Levada keskuse uuringujuhi, sotsioloog Aleksei Levinsoni tänavu mais Avatud Eesti fondi korraldatud foorumil «Venemaa hääled: avalik arvamus» peetud ettekanne. Foorum on järelvaadatav YouTube'i videokeskkonnas.
|
OSCAR-2019
|
||
Swimitation™ vann on uus lähenemine senituntud massaaživannidele ning hüdroteraapiale. Reguleeritav seljatugi ja kehajärgiv iste on väljatöötatud hoidmaks keha parimas ergonoomilises asendis nii treeningu ajal kui lõõgastumisel. Planeerides Swimitation kodu-spad, oled Sa endale loonud ka treenimisvõimaluse koduseinte vahel. Swimitation vann on ideaalne asendus Wellness-keskustes kasutuselolevatelemullivannidele, võimaldades pakkuda klientidele uudset teenust – koos privaatse treeningu ja süvalõõgastumisega. Swimitation on ideaalne treeningujärgseks lõõgastumiseks; Swimitation võimlemine on nauditav igaühele. See toob uusi kliente fitness-klubidele.Võrreldes teiste hüdroteraapia vannidega, loob Swimitation vann tingimused mugavamale ja tõhusamale taastusravile.
Swimitation™ vann on mõeldud nii lõõgastumiseks kui ka treeninguks. Selle vanniga saavad võimalikuks privaatne veetreening, toestatud lõõgastumine, hüdro- ja sooja vee teraapia. Neid kõiki saab kombineerida teiste heaoluprotseduuridega (näiteks aroomiteraapia, värvusteraapia, juhitud meditatsioon). Kogu treening on võimalik läbi viia kas või kinnisilmi! Uus vann võimaldab liigutada tervet keha, ilma et peaks kuskilt kinni hoidma. Seljatugi on reguleeritav ning tänu sisseehitatud ergonoomiliste joontega sadulalaadsele istmele on võimalik käsi ja jalgu vabalt liigutada – samal ajal on vanni kasutaja keha kindlalt paigal..
Swimitation vann on loodud selle sajandi inimestele, ajal mil pidevalt linnastuv maailm seisab silmitsi suurte väljakutsetega tervise valdkonnas – stress, vähene liikumine, üha rohkem ülekaalulisust ja südameveresoonkonna haigusi, seljavalud, istuv eluviis, kuiva silma sündroom jne. Pea kõigil inimestel on mingil määral stress, mis tuleneb mürast, saastest, töökoormusest, pere- ja majandusprobleemidest jne. Kuigi inimesed elavad üha vanemaks, mõjutavad ka terviseprobleemid üha rohkem inimeste elukvaliteeti ja heaolu. Luksuslik Swimitation vann on ideaalne nende väljakutsete ja vastuoludega hakkama saamiseks. Swimitation treeningsessioon hoolitseb ka sinu meelte eest: toestatud ja ohutu hõljumine võimaldab sügavalt lõõgastuda.
Swimitation seanss. Toimub kas lakke kinnitatud TV-st harjutuste videot vaadates, lihtsalt ujumist imiteerides või eratreeneri, füsioterapeudi juhendamisel.
Hüdroteraapia. Veeteraapia üks vanimaid teraapiavorme, mida praktiseeritakse meditsiinis efektiivselt ka tänapäeval. Uuringud näitavad, et soe vesi leevendab lihaspiirkonna ja liigeste vaevuseid, sealhulgas ka artriiti, reumat ja alaseljavalu, samuti vähendab põletikke ja paistetusi. Õige toitumise ja trenniga kombineerituna aitab veeravi vähendada kehakaalu, stimuleerida uriinitootmist ning ravida vedelikupeetust. USAs läbiviidud uuring näitas, et 2-3 korda nädalas sooja vee liikumisprogrammides osalenud patsientidel vähenesid valud 40% ning nende füüsiline funktsionaalsus suurenes märgatavalt. Lisaks valude alanemisele andis treeningprogramm suurepärase emotsionaalse laengu, aitas paremini uinuda ning arendas lihaseid. Swimitation vann muudab vesivõimlemise meeldivaks ja mugavaks. Samuti on veeteraapia ka suurepärane vahend stressi raviks alandades kortisooli taset.
Swimitation Fitness. Swimitation vanni ergonoomiline iste järgib selga ja kehakuju säästes liigeseid. Selililamang kaitseb lülisammast valede lihaspingete ja ülemäärase koormuse eest, lastes harjutustel mõjuda just sinna, kuhu vaja. Koostöös füsioterapeutidega on välja töötatud spetsiaalsed treening- ja venitusharjutused. Swimitation teostab unistused, sest pakub eratreeningut rahuliku muusika ja lõõgastava veevulina saatel. Kuna lamades saab liigutusi teha hõlpsalt ja rahulikult, sobib Swimitation treening suurepäraselt ka rasedatele ja südame- ja veresoonkonna haiguste puhul.
Swimitation lõõgastumine. Lisaks füüsilisele koormusele pakub Swimitation privaatset aega iseenda ja oma mõtetega. Swimitation vannis on võimalik end lõõgastada hõljudes mõnusas soojas vees. Vesi rahustab närvisüsteemi ning aitab lõdvestada pinges lihaseid ning leevendada lihasvalu. Mõõdukalt sooja (34-37°C) vannivee juures aeglustub pulsisagedus keskmiselt 6-10 löögi võrra minutis, veresooned laienevad, vererõhk langeb ja verevarustus paraneb. Vannis on võimalik toestatud hõljumine, millel on eeliseid hõljumispaagis hõljumise ja lõõgastumise ees. Toestus kehatüvele/lülisambale loob turvatunde, mis võimaldab sügavalt lõõgastuda, mida paljud hõljumispaagis saavutada ei suuda.
Kodu-spaa jaoks ei vaja sa enam muud kui Swimitation vanni, millel on olulisi eeliseid väikebasseinide ees –
Vanni madal veetase hoiab veekulud madalad ning annab võimaluse võtta vanni kaasa ka väikelaps. Kuivõrd veekulu on madal, muutub mõistlikuks ka treenimine kraanivees kemikaale lisamata.
Lisaks on vanni lihtne puhastada, sellel on basseinide ja mullivannidega võrreldes oluliselt parem veehügieen ning vanni käituskulu võrreldes erinevate spaatoodete või taastusravivõimalustega väga soodne. Modernne klaasfiiberplastikust tehnoloogia on ilmastikukindel ning võimaldab vanni paigutada ükskõik millisesse kliimasse, aeda, talveaeda või verandale.
Swimitation™ annab vanniskäimisele, vanimale spaa-elamusele, uue funktsiooni – fitness ja sügav lõõgastumine.
Swimitation vann pakub uut trendi tänapäevases maailmas, kus aina olulisemaks muutub liikumine, meditatsioon ning iseendas ravimisjõu leidmine. Ärksameelsus, kõigega ühenduses oleva meele eest hoolitsemine, on märgitud heaolutööstuse 2014. aasta übertrendiks.1 See uus trend põimib ärksameelsuse tehnikaid spaa- ja heaolutegevustega.2
Uudse ja mugava lahendusena on Swimitation vann ideaalne võimalus hotellides, tervisekeskustes ja spaades kasutusel olevatele mullivannidele ning väikebasseinidele, võimaldades privaatset treeningut ja süvalõõgastumist. Swimitation sessioonile saab liita
Swimitation seanss – eratreening, mis pakub füüsilist koormust ja toimib ka tõelise stressimaandajana.
Konkurentsis püsimiseks peavad spordiklubid suutma pakkuda mitmekülgseid treeningu- ja lõõgastusvõimalusi. Treeningu juurde pole vaja treenerit, klient saab harjutuste seansi läbida ka ise treeningvideo abil. Samas saab Swimitation seanssi pakkuda ka koos eratreeneri või füsioterapeudi teenusega – mõnusad tingimused privaattreeninguks on igal juhul loodud.
Swimitation vann võimaldab veesporti teha inimestel, kes ei või ei soovi ujuda avalikes basseinides, ei soovi käia jõusaalis raskusi tõstmas või grupitreeningutes. Swimitation treening on inimesele, kes hindab privaatsust, soovib mõõdukat füüsilist koormust, naudib veemõnusid või tahab lihtsalt lõõgastuda raskest töönädalast. Swimitation sessioon tähendab ka mõnusat pingelangust ja sobib trennijärgseks lõõgastumiseks intensiivsete treeningute harrastajatele.
Kuna lamades saab liigutusi teha hõlpsalt ja rahulikult, sobib Swimitation treening suurepäraselt ka rasedatele ja eakatele, aitab selja-, puusa- ja õlaliigese probleemide korral. Privaattreeningud muutuvad üha populaarsemaks ning ka olemasolevad treeningklubide liikmed soovivad proovida uusi treeninguid. Swimitation vann on spordiklubidele erakordne lahendus laiendamaks oma sihtgruppi ning hoida alles olemasolevaid kliente! Meelelise tegevuse ühendamine treeninguga on tõusev trend ning meie kombineerime eratreeningu ja lõõgastumise ka veeteraapiaga.
Motivatsioon treenida. Võrreldes teiste treeningutega on treeningsessioon Swimitation vannis üdini nauditav kogemus, trenn ei nõua emotsionaalset pingutust. Ühendades heaoluteraapiate erinevaid võimalusi (mullivann, aroomiteraapia jne), saab treeningsessiooni veelgi nauditavamaks muuta. See toob tervise vanni kasutajatele ja kliendid fitness-keskustesse.
veeteraapia sessiooni võib ohutult läbi viia ilma füsioterapeudi juuresolekuta, sest enamik kliente on kindlalt toestatud ning on võimalus luua spetsiaalseid teraapilisi treeningvideoid.
Kõige olulisem erinevus on toetuspunktis. Teistes hüdroteraapia vannides on keha toestatud kaelast, võimlema peab istudes või kusagilt kinni hoides. Liigutamisel keha liigub paigast ning seetõttu peab harjutuste tegemine olema aeglane ning peab tähelepanu pöörama keha paigalolekule – sellele, et millegi vastu end ära ei löö. Nii tekivad lihaspinged, võimlemine on ebamugav. Swimitation vannis on toestatud kogu kehatüvi.
Monika Ausmees (füsioterapeut, 20 aastat kogemust) kommenteerib: „Vesi ja vanni integreeritud iste toestavad liigeseid, tänu millele on treening tõhusam, ei lase tekkida lihaspingetel ning leevendavad liigestele avalduvat koormust. Nagu kõik veespordialad, on ka vesimassaaž kasulik muuhulgas ka nahale ning närvisüsteemile. Treening mõjub väga paljudele lihastele.“
Võimalus paljudele. Swimitation vann annab paljudele inimestele võimaluse kogeda veeteraapiat. Vaegnägijad saavad harrastada veesporti ilma kõrvalise abita. Vesiravi mõjub kasulikult autistidele ning Swimitation vann annab neile hinnatud võimaluse harrastada veesporti privaatselt. Reumat põdevad inimesed ei saa käia avalikes basseinides, kuna sealne veetemperatuur on nende jaoks liiga madal. Swimitation vannis on võimalik tõsta vee temperatuuri ning nautida valu leevendavat sooja vee teraapiat ning sooritada reuma korral soovitatavaid harjutusi. Nimetame veel ühe: südameveresoonkonna haiguste puhul on ujumine vastunäidustatud (ujumise intensiivsuse tõttu). Swimitation harjutustega on aga võimalik igal ajal puhata ning liigutusi aeglustada (vanni kasutaja ei pea end veepinnal hoidmiseks „piisavalt liigutama“).
Swimitation vann annab vanniskäimisele uue eesmärgi – fitness ja sügav lõõgastumine. See on esimene veespordiala, mida saab harrastada privaatselt. Swimitation vann annab uue mõtte hüdroteraapia vannile, muutes selle kõigile sobivaks fitness-vanniks.
Sadulalaadne iste on loodud keha harjutuste ajal paigal hoidma. Läbimõeldud disain järgib keha kontuure ning asetab kasutaja harjutuste ajaks ergonoomilisse asendisse. Käsi ja jalgu saab kogu ulatuses vabalt liigutada.
Kehatüve/lülisamba toestus loob turvatunde, tänu millele on võimalik sügav lõõgastumine, mida paljud hõljumispaagis saavutada ei suuda..
Treening- või veeteraapia sessioonid võivad toimuda privaatsuses ning klient saab valida endale meelepärase meedia või vaadata treeningvideot. Selles siledas vannis on palju lihtsam hoida veekvaliteeti kui avalikus basseinis või üldse basseinides. Seisvat vett ei ole, kõikidele pindadele pääseb lihtsasti ligi ning neid on ka lihtne puhastada. Samas on vann veekulu mõttes kokkuhoidlik.
Marko on füsioterapeut, personaaltreener ja kirjanik, kes on rahvusvaheliselt tuntud ka ühena kepikõnni (Nordic Walking) väljatöötajatest. Marko Kantaneva töötas välja esimesed Swimitationi harjutused ning on veendunud vanni positiivses toimes tervisele.
Esimese treenijana Swimitation™ vannis vaimustus ta sügavast lõõgastumisest, mida vann pakkuda suudab. Meditatsioon koos vabastava, lapsepõlve taaselustava lumeingli liigutustega lõõgastab tema sõnul lausa uskumatult.
Hästitoimivad liigesed ja treenitud lihased on hädavajalikud, et tunda end tervena. Swimitation™ harjutused panevad tööle kõik lihased ja liigesed, unikaalne seljatugi toetab sind samal ajal turvaliselt. Õlavöötme lihaste harjutused leevendavad ka pingeid, mida inimesed endasse igapäevase kiire elutempo ja stressi tõttu tahtmatult koguvad.
|
OSCAR-2019
|
||
See artikkel räägib Tallinna raudteejaamast; samanimeliste raudteejaamade kohta vaata lehekülge Balti jaam (täpsustus).
Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres. Jaam piirneb Tallinna vanalinnaga ja asub aadressil Toompuiestee 37.
Jaamast väljuvate rongide esimesed peatused eri suundades on Lilleküla, Kitseküla ja Tallinn-Väike. Algselt oli tegu läbisõidujaamaga, tänapäeval on Balti jaam tupikjaam.
Balti jaam on nii linnalähi- kui ka kaugrongide lõppjaam.[1] Samas asuvad linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatus.[2]
Go Hotel Shnelli ja Eesti Raudtee peahoone vahel asub 1953. aastal Kolomna tehases ehitatud auruvedur L-2317.[3]
Jaamast vanalinna pääseb Toompuiestee alt jalakäijate tunneli kaudu. 2005. aastal avati üle Toompuiestee ja Nunne tänava ristmiku fooriga jalakäijate ülekäik[4].
Balti jaama kinnistu, millel asuvad jaamahoone, Go Hotel Shnelli ja lähirongide paviljon, omanik on Go Groupi tütarfirma OÜ RealWay.[5]
Algselt kavandati jaamahoone Lillekülla, kuid linnavalitsuse nõudel toodi see kesklinnale ja sadamale lähemale Schnelli koplisse. Balti raudteel oli Balti jaam ainus I klassi jaam.[2]
Jaamahoone avati 1870. aastal (arhitekt Rudolf von Knüpffer), kuid ehitustööd lõppesid alles 1871.[6]
1941. aastal pani taganev Punaarmee jaamahoone põlema, ent hoone taastati 1945. aastal osaliselt. Aastail 1965-1967 ehitati jaamahoone täielikult ümber.
Balti jaama kahekorruseline paekivihoone (kuni 1965.aastani) oli sümmeetrilise fassaadiga. Üldilme andsid seinapinda liigendavad risaliidid, nurgaliseenid ja suured kaaraknad. Samas stiilis on ehitatud Tallinn-Väike jaamahoone.[7]
Sisenedes jaama peasissepääsust (kesklinna poolt), jõuti vestibüüli, kus asusid piletikassad (iga klass eraldi) ja pagasiruum. Paremasse tiiba jäi I ja II klassi reisijate ootesaal, restoran ja daamide ruum. Vasakul oli ootesaal III klassile. Mõlemast tiivast pääses otse perroonile.
2004. aastal toimus jaamahoones põhjalik ümberehitus. Toompuiesteelt perroonile tulid otseuksed. Piletikassad koondusid ühte kohta. Hoone otsa (vana taksopeatuse ja parkla kohale) ehitati kahetärnihotell, mis on ühendatud tunneli ja kolmanda korruse klaasgaleriiga.[9] Ümberehituse projekti koostas OÜ Arhitektid Muru & Pere ning sisekujunduse autoriks oli Taisi Kadarik.[10]
2005. aasta juulis avas peahoones remondi järel reisikeskuse hoone omandanud aktsiaselts Go Group, kelle juht Tiit Pruuli tahtis teha Balti jaamast "rahvusvahelise reisimiskeskuse – rännumeeste paradiisi hotelli, reisibüroo, restorani ja spaaga". Jaama kõrval avati Go Groupile kuuluv hotell Shnelli[14][13], mille nimekuju tekitas ajakirjanduses poleemikat[15]. Investeeringu kogumaksumus oli 93 miljonit Eesti krooni.[16]
Go Groupile tasus ootesaali ülalpidamiskulud samasse kontserni kuuluv Edelaraudtee. 2014. aasta algusest läks reisirongiliiklus üle riigifirmale Elron, kes Go Groupi sõnul pidas piisavaks väiksemat, 73-ruutmeetrist ootesaali; Elroni väitel algatas ootesaali vähendamise just Go Group, ehkki Elroni turundusjuhi Norbet Kaareste hinnangul "kasutatakse ootesaali vähe ning vajadus selle järele võib tekkida vaid eriolukordade puhul".[17] Nii või teisiti, 28. novembril 2013 avati Balti jaama reisikeskuses Selveri ketti kuuluv toidupood. Sel ajal tegutsesid jaamas ka postkontor, internetipunkt, restoran, reisibüroo ja osutati muid teenuseid.[18] 23. novembril 2013 avati jaamahoones Selveri kauplus.[19]
1965. aastal valmis avar, ülalt kaarakendega valgustatud linnalähedaste rongide reisijate paviljon. Saalis olid istekohad ja piletikassa boksid (20×20 meetrit).[2] Aastatel 2001–2016 kasutati kahekorruseliseks ehitatud hoonet kogupindalaga 1254 m² müügisaalina. Esimesel korrusel asusid turg ja Olympic Casino ning teisel tööstuskaupade letid. Keldrikorrusel paiknesid külmkambrid, laod, mänguautomaadid ja WC-d.[21]
2014. aasta juuni lõpul teatas ajakirjandus, et Balti jaama kõrvalhoone, kus paiknes ostukeskus, omandas Tartu suurettevõtjate Ülo ja Toomas Hage ettevõte Astri Kinnisvara OÜ, kes ostis aasta alguses ka Balti jaama turu ja veel kaks kõrvalkinnistut. Astri oli varem arendanud kaubanduskeskusi Tartus, Narvas ja Pärnus, millest tuntuim on Tartu Lõunakeskus. Uued omanikud väitsid, et neil pole hoonega kindlaid plaane.[22] 2014. aasta septembris ostis ootepaviljoni OÜ RealWay.[23]
2016. aastal otsustati maja täielikult renoveerida, kuna juurdeehitatud korrused mõjusid konstruktsioonile ohtlikult. Plaaniti maja taastada nii originaalilähedaselt kui võimalik: renoveerida esimese korruse fassaad nii, et perroonide poole tekivad seal kunagi olnud ajaloolised uksekohad, korrastada terrass ning taastada võimalikult suures mahus kaitse alla kuuluvad terratsopõrandad, mis olid seni olnud PVC- ja plaatkatte all peidus. Töödega loodeti lõpetada 2016. aasta hilissügiseks, kuid augustis polnud veel selge, mis hoones paiknema hakkab.[24][25]
Paviljoni ja peahoonet ühendab ühekorruseline osa.[2] 1997. aastal võeti lähirongide paviljon arhitektuurimälestisena kaitse alla.[26]. Ühendavas osas avati 2015. aastal esimene Statoil Eestis, kus ei müüda autokütust. Varem asus seal tšeburekibaar.
Jaamahoone keskruumi lage kaunistas enne Teist maailmasõda Peet Areni pannoo, kus kujutati kõiki liikumisvõimalusi alates jalakäijatest ja lõpetades rongiga. Einelaua seinal asus Roman Nymani maal "Aastaajad".[27] Pannoo hävis ümberehituse käigus 1947. aastal. Laemaalingu kavandid asuvad nüüd Viinistu Kunstimuuseumis Jaan Manitski kollektsioonis. Aastatel 1947–1965 olid peahoone seintel Punaarmee tagasitulekut jms kujutavad suured maalid. 2008. aastal avas Raoul Kurvitz reisikeskuses pannoo "Rong".[28]
Vaade Balti jaamale läänest, perroonide lõpust. Esiplaanil on 2005 ehitatud hotell Go Hotel Shnelli.
2012. aastal lammutati Balti jaamas vanad ooteplatvormid kõrgusega 110 cm ja rajati nende asemel uued platvormid kõrgusega 55 cm.[29]
Balti jaam kuulub Tallinna raudteesõlme koosseisu. Alates 1. jaanuarist 2014 lõpetas Edelaraudtee AS tegevuse Eesti-sisestel raudteeliinidel ning kõiki riigisiseseid raudteeliine hakkas teenindama – nii elektri- kui ka diiselrongidega – Elron (endine Elektriraudtee AS).
Tallinna–Pääsküla raudteeliin. See on esimene elektrifitseeritud raudteeliin Eestis ja Baltimaades, kus elektrirongid sõidavad alates septembrist 1924[30][31]. Liini pikkus on 11 km. Peatuskohti on 9, mis kõik asuvad A-tsoonis. See on ainus raudteeliin, mille algus- ja lõpp-punkt asuvad Tallinnas.
Tallinna–Keila raudteekiirliin. Liini pikkus on 26,1 km. Peatuskohti on 6. Pärast Urda raudteepeatust algab B-tsoon.
Tallinna – Keila – Klooga-Ranna raudteeliin. Reisijatevedu liinil avati juunis 1960[31][33]. Liini pikkus on 39 km. Peatuskohti on 18. Pärast Urdat algab B- ja pärast Niitväljat C-tsoon.
Tallinna–Keila–Paldiski raudteeliin. Reisijatevedu liinil avati novembris 1961. 1968 muudeti Pakri poolsaar kinniseks alaks ja Laoküla raudteepeatusse rajati reisijate kontrollpunkt.[31][34]. Pärast nõukogude vägede lahkumist Paldiskist kontrollpunkt likvideeriti. Liini pikkus on 48 km. Peatuskohti on 21. Pärast Urda raudteepeatust algab B- ja pärast Niitvälja raudteepeatust C-tsoon.
Tallinna–Keila–Riisipere raudteeliin. Reisijatevedu liinil avati septembris 1981[31][35]. Enne sõitsid elektrirongid kuni Vasalemmani (avati juulis 1965)[31][36]. Liini pikkus on 51 km. Peatuskohti on 21. Pärast Urda raudteepeatust algab B- ja pärast Kulna raudteepeatust C-tsoon.
Tallinna–Rapla–Viljandi/Pärnu raudteeliin. Alates 1. jaanuarist 2014 on võimalik sõita Tallinnast Pärnusse ka Tallinna–Rapla–Viljandi / Pärnu rongilt Lelles Lelle–Pärnu rongile ümber istudes.
Tallinna–Aegviidu raudteeliin. Reisijatevedu liinil avati augustis 1978[31][37]. Enne sõitsid elektrirongid kuni Kehrani (avati detsembris 1973)[31][38]. Liini pikkus on 56 km. Peatuskohti on 13. Pärast Lagedi raudteejaama algab B- ja pärast Parila raudteepeatust C-tsoon.
Balti jaam ehitati 1870. aastal valminud Balti raudtee (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliini) peajaamaks. Jaam avati 24. oktoobril (uue kalendri järgi 5. novembril) 1870. Siia suundus Paldiskist alanud raudteeliin, mis jätkus Peterburi poole uue raudteeliinina.[39]
1923. aastal alustati Tallinn-Pääsküla raudteeliini elektrifitseerimist. Elektriraudtee avati liiklemiseks 21. septembril 1924.[40]
1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal ründas jaamahoonet paarikümnemeheline lööksalk, mida juhtis Jakob Vakker. Vallutamise käigus tapeti seal olnud politseinikud ja teedeminister Karl Kark. Balti jaama tagasivallutamises osalesid 10. rügemendi allohvitseride õppekomando mehed.[41] Tagasivallutamise käigus hukkus tagasivallutamist juhtinud kolonelleitnant Hermann Rossländer.
1928. aastal ehitati jaama lähirongide platvorm ja Tallinna–Nõmme liinile pandi teine rööpmepaar.[40]
1941. aasta suvel süütasid taganevad NKVD-lased insener Jegorovi eestvõttel jaamahoone. Politruk Žuganov juhtis samal ajal Balti jaama telefonikeskjaama hävitamist. Jaama postkontorihoone süüdati kõige viimasena.[43]
Rongiliiklus Tallinna–Nõmme liinil taastati 23. septembril 1944, mõni päev hiljem sõitsid rongid ka Keilani. Tallinna–Pääsküla elektriraudteeliini korrastamine lõppes 1946.[44]
1965. aastal valmis lähirongide reisijate ootepaviljon.[2] 1967. aasta oktoobris avati täielikult rekonstrueeritud jaamahoone.[21]
Balti jaamast on kujunenud Põhja-Tallinna linnaosa keskus, millest tulevikus peaks saama Tallinna ühistranspordi terminal.[46]
Balti jaama piirkond (ligi 9,3 hektarit) hõlmab Toompuiestee, Tehnika, Rohu, Telliskivi, Kopli ja Suurtüki tänava ning Põhja puiestee ja Rannamäe tee vahelise ala. Piirkonnast põhja pool asub Kalamaja elamuala, loode ja lääne suunale jäävad Pelgulinn ja Kopli kaubajaam. Lõunas asub Kelmiküla. Kagu ja ida suunal paikneb roheline vöönd. Toompuiestee äärde jääb Toompark koos Snelli tiigiga. Rannamäe tee ääres on Tornide väljak ja Suurtüki tänava ääres Rannavärava mägi.
Maa-alal asuvad raudteeinfrastruktuuri rajatised. Suurim neist oli Balti Raudtee Peatehas (rajatud 1871), mis asus Balti jaama vastas. Tehases asus depoo 12 vedurile, laod ja töökojad Telliskivi tänaval. Suurem osa nendest ehitistest on lammutatud. Kopli tänava äärsetes hoonetes asub nüüd Balti Jaama turg. Aastatel 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus nüüd asub vaguniremonditsehh.[47]
Peahoone seinal on mälestustahvel 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kolonelleitnandile Hermann Rossländerile ja teedeministrile Karl Kargule.
Balti jaama vastas üle Toompuiestee asus 1974. aastal püstitatud monument 1. detsembri riigipöördekatses osalenuile. See monument viidi ära 1990. aastate algul[48]. Aastatel 1888–1920 asus seal raudteelaste rajatud õigeusu kabel (Balti jaama kabel) ja 1940.–1950. aastatel Jossif Stalini kuju.[2]
Esimesi trolliliine kavandati Balti jaama juba 1940. aastate lõpul marsruutidel Pirita – südalinn – Balti jaam, Kopli – Balti jaam ja Balti jaam – Pirita – Merivälja. 1954 kavandati trolliliini Balti jaam – Stalini väljak. Ükski neist ei käivitunud.[55]
Balti jaama liini said trollid hakata proovima alates 6. novembrist 1970. Et trollipargi ehitus oli pooleli ja 79 trollist käiku antud vaid 56, ei jätkunud esialgu trolle Mustamäe – Balti jaama liini jaoks. Nii hakkas 15. detsembril sõitma liin nr 4 Balti jaamast Estonia teatrini. 24. märtsil 1971 lasti käiku kavandatud Balti jaama liin nr 4, mis viib mööda Sõpruse puiesteed Keskuse lõppjaama.[56]
Tallinna üldplaneeringus on kavandatud Balti jaama piirkonda läbima linna põhimagistraal Põhjaväil, mis kulgeks piki Põhja puiesteed ning Kopli ja Telliskivi tänavat. Telliskivi raudteeülesõidu kohale tuleks eritasandiline ristmik. Reisijate ja Telliskivi tänava äärde kavandatakse jalgrattateed.[58]
Tulevikus rajatakse bussipeatuste alale maa-alune ühistransporditerminal, mis teenindaks nii linnaliini- ja linnalähibusse kui ka trolliliine.[59]
↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinn: entsüklopeedia. 1., A-M / (peatoimetaja Jaan Tamm; märksõnastiku koostaja Robert Nerman; eessõna: Hardo Aasmäe). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004. lk 30–31
↑ Erki Freiberg, Peeter Raidla: "Võlad puukfirmadele närivad Edelaraudtee kasumit" Äripäev, 27. jaanuar 2006
↑ 21,0 21,1 Jana Kadastik, Siim Sultson. Ainulaadne koorikkatusega hoone. Äripäeva Online – eriväljaanne, 6. oktoober 2008
↑ Balti jaama hoone – veel laeta, kuid juba uhke põrandaga, fotod Tallinna Balti jaama raudteepaviljoni remondist, postimees.ee, 2. september 2016.
↑ Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn: Eesti Raamat 1970. Lk 30–31
↑ Kertu Kalmus: "Tallinn plaanib Balti jaama maa-alust bussiterminali" Eesti Päevaleht 10. september 2008
Heathcliff Andrew Ledger (laiemalt tuntud kui Heath Ledger; 4. aprill 1979 Perth, Lääne-Austraalia osariik, Austraalia – 22. jaanuar 2008 New York) oli Austraalia meesfilminäitleja.
Iiri ja šoti juurtega Heath sündis ning kasvas üles Lääne-Austraalias Kim ja Sally Ledgeri perekonnas. Tema ja ta õde Kate olevat väidetavalt saanud nimed inglise kirjaniku Emily Brontë teose "Vihurimäe" peategelaste järgi.
Heath õppis keskkoolis teatrikallakuga klassis, kuid 17-aastasena lahkus koolist ja suundus koos sõbra Trevor DiCarlo'ga Sydney'sse, kus tal õnnestus samal aastal saada esimene tähtsusetu roll väikese eelarvega filmis "Blackrock".
Läbimurdeks suuremate filmide juurde osutus sünnilinnas Perthis filmitud telesari "Sweat", kus ta kehastas homoseksuaalset jalgratturit Snowy Bowlesi. 1997 tegi Ledger väikese rolli Eestiski tuntud seriaalis "Kodus ja võõrsil" ("Home and Away"), mängides surfer Scott Irwinit.
Rahvusvahelise tuntuse tõi Ledgerile Patrick Verona roll 1999. aastal valminud ameerika romantilises komöödias "10 Things I Hate About You", mis on William Shakespeare'i näidendi "Tõrksa taltsutus" kaasajale kohandatud versioon.
Sellest ajast alates on ta mänginud väga erinevaid rolle eritasemelistes filmides. Kindlasti väärib esiletõstmist osatäitmine Roland Emmerichi lavastatud Ameerika iseseisvussõda käsitlevas ajaloolises draamas "Patrioot" ("The Patriot") ja Marc Forsteri lavastatud romantilises draamas "Koletise ball" ("Monster's Ball").
Samal ajal on Ledgerit kritiseeritud nimirolli eest 2003 linastunud filmis "Ned Kelly", mis rääkis Austraalia 19. sajandi tuntuimast lindpriist. Ka samal aastal vaatajateni jõudnud religioosses müsteeriumis "Ordu" ("The Order") osalemist on peetud suhteliselt ebaõnnestunud rollivalikuks.
Heath Ledgeri tugevaimaks näitlejatööks on hinnatud homoseksuaalse kauboi Ennis Del Mari rolli 2005. aastal Ang Lee lavastatud romantilises draamas "Brokebacki mägi" ("Brokeback Mountain"). Selle osatäitmisega kandideeris ta 2006. aastal filmiauhinnale Oscar parima meespeaosalise kategoorias, kuid kaotas Philip Seymour Hoffmanile. Ledgeri võidu korral oleks temast saanud noorim selles kategoorias Oscari võitnud näitleja.
Aastal 2006 mängis ta Dani roll narkosõltuvuse probleeme käsitlevas Austraalia filmis "Candy". Aastal 2007 linastus lauljast Bob Dylanist jutustav film "I'm Not There", kus Heath Ledger on üks paljudest näitlejatest, kes kehastavad eri nimede all laulja erinevaid tahke ja eluperioode. 31. juulil 2006 kinnitas Ledger, et ta mängib Jokkeri rolli 2008. aastal linastuvas filmis "The Dark Knight", mis on järg filmile "Batman Begins" (2005).
22. jaanuaril 2008 leiti 28-aastane näitleja surnuna oma Manhattani korterist. Tema surnukeha avastas massöör Diana Wolozin, kes saabus kohaliku aja järgi kell 14.45 ja leidis veerand tundi hiljem Ledgeri voodist elutult lebamas. Arvates esialgu, et näitleja magab, püüdis ta teda äratada; kui see ei õnnestunud, helistas ta kell 15.26 kiirabisse. Kohale saabunud parameedikud kuulutasid Heath Ledgeri surnuks kell 15.36.
Surma põhjusena kahtlustati kohe retseptiravimite üledoosi, kuid esialgsel lahkamisel surma täpne põhjus ei selgunud. 6. veebruaril 2008 avaldatud ametliku lahkamisaruande kohaselt oli Ledgeri surm õnnetusjuhtum, mille põhjustas kuue erineva retseptiravimi üheaegse tarbimise tõttu tekkinud mürgitus. Ravimite seas olid laialdaselt levinud valuvaigisti Oxycontin ning ärevushäirete ja unetuse raviks kasutatavad preparaadid Valium ja Xanax.
Heath Ledger oli kihlatud näitlejanna Michelle Williamsiga, kellega ta tutvus 2004. aastal filmi "Brokebacki mägi" võtete ajal. Williams mängib selles filmis Ledgeri tegelaskuju Ennis Del Mari abikaasat Almat. Heath Ledgeri ja Michelle Williamsi ainus laps Matilda Rose Ledger sündis 28. oktoobril 2005. Ledgeri ja Williamsi suhe lõppes suvel 2007.
|
OSCAR-2019
|
||
19.veebruaril toimunud kohtumisel jäid osad küsimused aja puudusel vastamata. Järgnevalt on toodud tootjate poolt esitatud küsimused ja jaekettide juhtide vastused muutmata kujul.
Mis on sortimendi valikul oluline? Kuidas otsuseid tehakse (palun konkreetset kirjeldust ja viidet, ei taha üldist vastust, et vastavalt kliendi ootustele)
Janne: Toote puhul on kõige olulisem see, et kliendid tahaksid seda osta. Näiteks Prismas on müügil umbes 60 000 toodet. Töö, tõusta nende 60 000 seast esile, tuleb ära teha tarnijal, seda tööd ei saa ära teha jaekett.
Kadi: Igakuiselt käsitletakse jooksvaid olulisi tootepakkumisi, mis sisaldavad olemasolevate hankijate tootevahetusi, uudistooteid, tootmise lõpetamist jm tavapäraseid põhjuseid. Need võetakse vastu reeglina üks-ühele vahetusena kas hankija enda tootevalikust või vajadusel konkurendi vähemmüüva toote arvelt.
Kvartaalselt analüüsitakse planeeritud tooterühmade müüke ja käsitletakse antud rühmade uusi pakkumisi – uued sarjad või tootjad turul. Hankijatele on edastatud ajakava pakkumiste esitamiseks. Uue hankija kontakti puhul edastatakse antud info koos tähtaegadega jooksvalt.Toote valikul on oluline toote omadused, kvaliteet, hinnaklass ja võimalik lisaväärtus kliendile, st eristumine.
Vaido: Peamine on see, et pakutav loob lisaväärtust võrreldes keti senise sortimendiga (unikaalne toode, parem hind jne.). Lihtsalt dubleerivat brändi / toodet ei ole mõtet sortimenti lisada. Esmased sortimendi otsused teeb kategooria juht, lõplik sortiment kinnitatakse sortimendi nõukogu poolt, kus on esindatud kaupluse formaat.
Kadi: Parim lahendus on teha seda koostöös – jaekett sama või analoogtoote müügistatistika alusel, hankija oma kogemuse alusel erinevates kettides. Eriti oluline on see esmakordselt kampaanias osalevate toodete osas. Jaekett tagab omalt poolt kampaania sisseostuprognoosi. Selle mittetäitmine on hankija vastutus.
Vaido: Kampaaniate planeerimine on jagatud vastutus -- mõlema osapoole huvi on kampaaniat teha. Kett annab omapoolse ennustuse, tootja / maaletooja roll on juhinduda nii prognoosist kui ka oma eelnevate kampaaniate tulemustest.
Kas ei ole mitte nii, et private label suretab välja kohaliku tootja ja viie aasta pärast ei ole meil oma tootmist?
Janne: Kindlasti ei sureta. Kohalik toode on kliendile oluline, kuid arvan, et need kaks saavad suurepäraselt teineteist täiendada. Näiteks on nii mõnigi Eesti tootja saanud võimaluse siseneda ilma turunduskuludeta Soome, Läti ja Leedu turgudele Prisma private labeli alt. Private label annab hea võimaluse oma müügimahte suurendada. Samas tuleb silmas pidada, et vähemalt Prisma puhul ei ole omatoode mõeldud mitte kohalike toodetega konkureerimiseks, vaid sortimendi täiendamiseks. Olgu selle näiteks või asjaolu, et soodsaim kilepiim ei ole meil mitte private label, vaid kohalik kaubamärk.
Olen seisukohal, et töö kliendi südame võitmiseks peab siiski tegema tarnija. Kui see töö on hästi tehtud ei ole ka tundmatu private label nii suur oht.
Nii PL toodetele kui ka kohalike tootjate bränditoodetele leidub oma ostja. Meie PL piima- ja lihatooted on kõik toodetud koostöös Eesti tootjatega. Seekaudu pigem toetame täiendavate müügimahtudega Eesti tooraine kasutust ja tootjate suurema tootmismahu tagamist. Sisse toome PL toidukauba tooteid, mida Eestis ei kasvatata ega toodeta.
Vaido: Ei ole selle väitega nõus, täna toodab arvestatav hulk Eesti tootjaid kettide omatooteid ja on läbi selle suutnud oma efektiivsust suurendada ja ka lisaks alustada eksporti Eestist välja.
Janne: Sõltub natuke sellest, kas tegemist on toidu- või tarbekaubaga, kuid üldjuhul meie ketis ei tagastata kaupa. Erandiks on hooajakaup, mida võib tagastada ka pakendatuna mitte originaalkastidesse. Tagastamisele ei kuulu müügipraak.
Vaido: Peame liikuma sinna suunas, et tagastusi ahelas ei oleks - see ei loo juurde lisaväärtust, tekitab ainult juurde kulusid.
Arvan, et jaekettidele trahvide rakendamise asemel tuleb leida lahendusi probleemide ennetamiseks ja vältimiseks
Vaido: See sõltub poole vahel sõlmitud lepingust -- kui lepingus on selline võimalus loodud ja see on poolte vahel kokku lepitud, on see võimalik.
Kui riik tõstab alkoholi aktsiisis 01.01 viis aastat järjest, siis miks ketid ei ole nõus tõstma hinda samal ajal? Riigimaksu kulu on üks kuu tootjal. Miks?
Janne: Miks peaksid kõik konkurendid ühel kuupäeval hinda tõstma? Minu arvates ei oleks ka see loogiline.
Reaalsus on see, et paljud hankijad soovivad hinda tõsta rohkem kui ainult aktsiisitõusu võrra, mis muudab olukorra kliendile eriti valusaks.
Vaido: Isegi kui aktsiis tõuseb alates 1. jaanuar, on ahelas olemas varud vana aktsiisiga. Aktsiisi tõus ei muuda poolte vahel sõlmitud lepingut, uus hind saab hakata kehtima ikkagi ainult alates uuest sõlmitud hinnakokkuleppest.
Janne: Konkurents on vabas turumajanduses täiesti normaalne ja seda ei saa täielikult kõrvaldada. Prismas püüame küll lühiajaliste kampaaniate asemel panna rõhku pikaajalistele sooduspakkumistele.
Põhjused võivad olla erinevad – hankija enda turunduskampaania, väike tooteportfell, mistõttu soovitakse teha pakkumine mitmele ketile korraga vms.
Kadi: Juurdehindlusprotsent omamärgi tootele sõltub toote tüübist, tooraine hinnast turul ja paljudest muudest asjaoludest. Keskmine juurdehindlusprotsent on pigem võrdne või kõrgem võrreldes bränditoodetega.
Vaido: Ei ole väitega nõus -- keskmiselt on omatoodete juurdehindlus suurem kui brändi toodetel. Alati on erandeid (mõningad mahutooted), aga üldreeglina on omatoodete katted kõrgemad.
Kui minu toode on sama ja parema kvaliteediga kui keti omatoode, samas pakub jaemüüjale paremat marginaali ning on veel ka odavama hinnaga, siis miks mu toodet private labeli kõrvale ei võeta?
Janne: Aga kui on klientide poolt armastatud kohalik toode, siis eelistame Prismas kohalikku tootjat omatootele. See on meie põhimõte. Toome näiteks piimatooted. Soodsaim kilepiim on Prismas alati olnud kohaliku tootja oma, mitte meie oma bränd.
Vaido: Omatoode on jaeketi pikaajaline strateegia, parem marginaal ja rahaline võit bränditootel oleks lühialaline nägemus.
|
OSCAR-2019
|
||
Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin.
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid 1939. aastal Moskvas alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.[1] 23. augusti kuupäevaga leping allkirjastati peale südaööd ehk 24. augustil 1939.[2]
Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks.
Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma.
Kahepoolne mittekallaletungileping kehtis kuni Operatsioonini Barbarossa 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu.
1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa suursaadiku von Schulenbergi kaudu Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungi leping, koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu projekti põhiosaga. Suursaadik von Schulenberg palus välisasjade rahvakomissarilt V. Molotovilt vastuvõttu ning ta võeti vastu 21. augustil kell 15.00. Pärast seda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega 23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna Stalin oli selle kuupäevaga nõus.[3]
Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsioonini viia.
Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikite tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal.[4]
Ehkki leping sõlmiti Stalini algatusel, ei kavatsenud Stalin lepinguga võetud mittekallaletungi kohustusi Saksamaa ees täita, mida näitab ka tema põhimõtteline seisukoht. Stalin ütles: "Sõda võib peapeale pöörata igasugused lepped."[5] Kuid veelgi paremini näitavad Punaarmee ja Stalini seisukohti kõrgemate ohvitseride väljaütlemised. Kindralleitnant S. Krivošein, kes oli Punaarmee 25. soomuskorpuse komandör ja juhatas koos kindral H. Guderianiga Nõukogude-Saksa ühisparaadi Brestis Poola jagamise puhul, ütleb: "...Me sõlmisime sakslastega lepingu, kuid see ei tähenda meile midagi... Nüüd on parim aeg maailma probleemide lõplikuks ja konstruktiivseks lahendamiseks..."[6][7]
Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop maandus Moskvas 23. augusti keskpäeval ning suundus otsekohe Kremli. Kohtumine kestis kolm tundi. Lepinguprojekti arutelu alguses lausus Stalin, et selle lepingu juurde on vaja teha täiendavad kokkulepped, millistest me midagi kusagil ei avalda. Kõnealuste täiendavate kokkulepete all mõtles Stalin mõjusfääride jagamist. Nagu Ribbentrop hiljem selgitas, andnud Stalin mõista, et kui ta ei saa poolt Poolat ja Balti riike ilma Leeduta, kuid Liepāja sadamaga, siis võib ta (Ribbentrop) kohe tagasi sõita. Hitlerile kooskõlastamiseks saadetud telegrammis oli juttu veel peale Liepāja ka Ventspilsist.[8]
Samal õhtul kirjutati alla leping koos lisaprotokolliga. Kohtumine jätkus banketiga Vjatšeslav Molotovi kabinetis, kus läbirääkimised olid toimunud.[9].
Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda Saksamaa-Poola sõjaks.
Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis[10]. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril, nagu ta vastavalt lepingule tegema pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk. 3. septembril 1939 kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kuid millegipärast ei kuulutanud nad sõda Nõukogude Liidule pärast seda, kui viimane oli rünnanud Poolat 17. septembril 1939.
28. septembril sõlmiti NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise pakt, millega lasti Eestisse 25 tuhat punaväelast. Samasugune pakt sõlmiti NSV Liidu ja Läti vahel 5. oktoobril ning NSV Liidu ja Leedu vahel 10. oktoobril.
30. novembril ründas NSV Liit Soomet. Algas Soome Talvesõda; NSV Liit heideti kui agressor Rahvasteliidust välja. Tänu Soome vägede visale vastupanule ei õnnestunud NSV Liidul Soomet vallutada.
15. juunil 1940 okupeeris NSV Liidu Punaarmee Leedu, 17. juunil ka Eesti ja Läti. 17. juunil toimus NSV Liidu korraldatud riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis.
28. juunil okupeeris Punaarmee Rumeenia kuningriigi Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Need alad liideti NSV Liiduga ja moodustati Moldaavia NSV.
22. juunil 1941, seoses Saksamaa kallaletungiga NSV Liidule, kaotas Molotovi-Ribbentropi pakt koos salaprotokollidega oma kehtivuse.
Eesti, Läti ja Leedu sõjajärgne saatus määrati mitte ainult Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi lepinguga, vaid enamjaolt selle tagajärgede tõdemisega Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia poolt ja NSV Liidu tegeliku vallutuse de facto tunnustamisega, mis vormistati kokkulepetega Jalta ja Potsdami konverentsidel 1945. aastal, millega suurriigid kinnitasid hetkeolukorra püsivana järgmisteks aastateks.
23. augustil 1979 avaldasid 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku märgukirja (Balti apelli) ÜRO peasekretärile ning NSV Liidu, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada pakt kehtetuks allakirjutamise hetkest peale ning taastada Balti riikide iseseisvus.
23. augustil 1987 toimus MRP-AEG korraldatud Hirvepargi meeleavaldus Tallinnas, kus nõuti avalikult pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ja tagajärgede likvideerimist.
24. detsembril 1989 tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress pakti salaprotokollid õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest peale kehtetuks.
NSV Liidu Valitsus ja Saksa Valitsus, juhindudes soovist tugevdada rahu NSV Liidu ja Saksamaa vahel ning lähtudes NSV Liidu ja Saksamaa vahel 1926. aasta aprillis sõlmitud neutraliteedilepingu põhisätetest, jõudsid järgmisele kokkuleppele:
1. Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja igasugusest vastastikusest kallaletungist, nii eraldi kui koos teiste riikidega.
Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu vahelise mittekallaletungilepingu allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist Ida-Euroopas. Need läbirääkimised viisid järgneva tulemuseni:
1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas.
2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisła ja Sani jõe joonel. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel.
NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsus "Poliitilisest ja õiguslikust hinnangust 1939. aasta Nõukogude–Saksa mittekallaletungilepingule"
1. NSV Liidu rahvasaadikute kongress võtab teadmiseks 23. augusti 1939. a. Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingu poliitilise ja õigusliku hindamise komisjoni järeldused.
2. NSV Liidu rahvasaadikute kongress nõustub komisjoni arvamusega, et mittekallaletungileping Saksamaaga sõlmiti kriitilises rahvusvahelises situatsioonis, tingimustes, mil kasvas fašismi agressiooni oht Euroopas ja Jaapani militarismi oht Aasias, ning selle lepingu üks eesmärke oli juhtida NSV Liidult kõrvale läheneva sõja oht. Lõppkokkuvõttes seda eesmärki ei saavutatud, möödalaskmised aga, mis olid seotud Saksamaa kohustustega NSV Liidu ees, süvendasid sõnamurdliku natsliku agressiooni tagajärgi. Sel ajal seisis meie maa raske valiku ees. Lepingukohustused jõustusid otsekohe pärast allakirjutamist, kuigi leping ise kuulus kinnitamisele NSV Liidu Ülemnõukogu poolt. Otsus ratifitseerimise kohta võeti vastu 31. augustil Moskvas, ratifitseerimiskirjad aga vahetati 24. septembril 1939. a.
3. Kongress on seisukohal, et selle lepingu sisu ei lahknenud rahvusvahelise õiguse normidest ja riikide lepingupraktikast, mida rakendatakse niisuguse reguleerimise puhul. Nii lepingu sõlmimisel kui ka selle ratifitseerimisel aga varjati fakti, et ühtaegu lepinguga kirjutati alla salajane lisaprotokoll, milles piiritleti lepingupoolte huvisfäärid Läänemerest Musta mereni, Soomest Bessaraabiani.
Protokolli originaale ei ole leitud ei Nõukogude ega välismaa arhiividest. Ent koopiate, kaartide ja muude dokumentide grafoloogiline, fototehniline ja leksikaalne ekspertiis ning hilisemate sündmuste vastavus protokolli sisule kinnitavad selle allakirjutamise ja eksisteerimise fakti.
4. NSV Liidu rahvasaadikute kongress kinnitab käesolevaga, et 23. augusti 1939. a. mittekallaletungileping, samuti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sama aasta 28. septembril sõlmitud sõprus- ja piirileping kaotasid nii nagu teisedki Nõukogude-Saksa leppimused – vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele – kehtivuse momendil, mil Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, s.o. 22. juunil 1941. a.
5. Kongress konstateerib, et 23. augusti 1939. a. protokoll ning muud salaprotokollid, mis kirjutati koos Saksamaaga alla aastail 1939–1941, olid nii koostamismeetodi kui ka sisu poolest eemaldumine Nõukogude välispoliitika leninlikest põhimõtetest. NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piiritlemine nendes ning muud aktsioonid olid juriidilisest seisukohast vastuolus mitmete kolmandate riikide suveräänsuse ja sõltumatusega. Kongress märgib, et sel perioodil olid NSV Liidu suhted Läti, Leedu ja Eestiga reguleeritud lepingute süsteemiga. Vastavalt 1920. aasta rahulepingutele ja mittekallaletungilepingutele, mis sõlmiti aastail 1926–1933, kohustusid nende lepingute osalised kõigil asjaoludel vastastikku austama üksteise suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja puutumatust. Samasugused kohustused olid NSV Liidul Poola ja Soome ees.
6. Kongress konstateerib, et Stalin ja Molotov pidasid Saksamaaga läbirääkimisi salaprotokollide üle nõukogude rahva, ÜK(b)P Keskkomitee ja kogu partei, NSV Liidu Ülemnõukogu ja valitsuse eest salajas. Need protokollid olid kõrvaldatud ratifitseerimisprotseduuridest. Seega oli nende allakirjutamise otsus sisult ja vormilt isikuvõimu akt ega kajastanud kuidagi nõukogude rahva tahet, kes ei kanna selle sobingu eest vastutust.
7. NSV Liidu rahvasaadikute kongress mõistab 23. augusti 1939. a salajase lisaprotokolli ning muude Saksamaaga sõlmitud salajaste leppimuste allakirjutamise fakti hukka. Kongress tunnistab salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks. Protokollid ei loonud uut õiguslikku baasi Nõukogude Liidu suhetele kolmandate riikidega, kuid Stalin ja tema lähikond kasutasid neid ultimaatumite esitamiseks ja jõuga surve avaldamiseks teistele riikidele, rikkudes nende suhtes võetud õiguslikke kohustusi.
8. NSV Liidu rahvasaadikute kongress lähtub sellest, et keerulise ja vastuolulise mineviku mõistmine on osa uutmisprotsessist, mis peab tagama igale Nõukogude Liidu rahvale võimaluse vabalt ja võrdõiguslikult areneda tervikliku, vastastikku sõltuva maailma ning laieneva üksteisemõistmise tingimustes.
Allikas: NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja. 1989, nr. 29, art. 579.
↑ Küllo Arjakas, Faatum: Eesti tee hävingule 1939–1940. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939–1940. Molotovi – Ribbentropi pakti tagamaad: dokumente ja materjale. (Tallinn: SE & JS, 2009), lk 389–390.
|
OSCAR-2019
|
||
Reisides Venemaale soovitame varuda lisaaega seoses tugevdatud turvakontrolliga lennujaamades ja rongijaamades.
Teatud Venemaa Föderatsiooni piirkonnad ja linnad on välismaalastele suletud, nende piirkondade külastamiseks tuleb eelnevalt hankida vastavailt ametivõimudelt eriluba.
Seoses Eestis registreeritud autodelt registreerimismärgi varguste sagenemisega, soovitame need Venemaa suurlinnades ööseks autolt eemaldada või tugevamalt kinnitada. Kuna varastatud numbrimärkidest on huvitatud kriminaalne seltskond, kes kasutab numbrit ühekordselt mõne kuriteo sooritamiseks, siis on oluline, et numbrivargusest antaks kohe teada kohalikule politseile.
Saatkond saab Eestist Maanteeametist kontrollida andmeid ning vajadusel väljastada kuriteo ohvrile tõendi auto kuuluvuse kohta.
Sõidukiga piiri ületada saavad inimesed kolmes maanteepiiripunktis: Narva, Luhamaa ning Koidula piiripunktis. Eelnevalt saab endale broneerida interneti või telefoni teel piiriületuseks sobiva aja. Seda saab teha:
Otstarbekas on kanda endaga kaasas passi või passi kehtiva viisalehe koopiat. Lähtuvalt Venemaa Föderatsiooni seadusandlusest on politseitsatöötajatel õigus kontrollida dokumente ja välismaalase riigis viibimise legaalsust. Tegemist on regulaarse ja rutiinse kontrolliga tänavatel, metroosissekäikude juures ja rahvarohketes kohtades.
Venemaal reisides on soovitatav arvestada sugupoolte vahelisi käitumistavasid puudutavaid kultuurierisusi ja seadusandlust.
Õigeaegset väljasõitu takistavate asjaolude korral tuleb pöörduda koheselt lähimasse siseasjade passi- ja viisaosakonda ja olukorda kinnitada vastava tõendiga, näiteks ootamatut haigestumist arstitõendiga; autode rikkeid, röövimisi, avariisid, dokumentide kadumisi politsei tõendiga. Viisarežiimi rikkumise korral võidakse välismaalane kinni pidada, karistada rahatrahviga ja ta kohtuotsusega maalt välja saata.
Vene Föderatsiooni lennujaamades kehtib vedelike vedamise keeld käsipagasis. Keeld puudutab kõiki vedelikke olenemata pakendi (konteiner, tuub jne) suurustest, sealhulgas ka alla 100ml pakendid (näiteks isiklikuks tarbeks kasutatav kosmeetika, hügieenivahendid jne). Kui lendu alustatakse Venemaa lennujaamast või tehakse ümberistumine teisele lennule Venemaa lennujaamas tuleb kõik vedelikud paigutada äraantavasse pagasisse.
Erandina võib käsipagasis vedada ravimeid, spetsiaalset dieet- ja imikutoitu (sealhulgas lennu ajaks vajalik kogus rinnapiima). Kõik vedelikud peavad läbima kohustusliku kontrolli. Uus reegel ei puuduta neid kaupu, mis on ostetud n-ö “puhtast tsoonist”, sealhulgas Tax Free kauplused.
Juhime tähelepanu sellele, et Venemaal on õigus muuta riiki sisenemise ja seal viibimisega seotud reegleid ning ei pruugi sellest teisi riike koheselt teavitada. Seetõttu ei vastuta Välisministeerium sisenemistingimuste õigsuse ega nendest tekkinud kahjude eest.
Välisministeeriumile edastatud andmetel peab Eesti kodanik Venemaale reisimiseks taotlema viisat. Passi kehtivusaeg peab ületama viisa kehtivusaja kuue kuu võrra. Täpsemat informatsioon viisa taotlemiseks leiate Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna kodulehelt. Viisat saab taotleda Vene saatkonnast Tallinnas, konsulaatides Tartus ja Narvas või Vene viisakeskusest Tallinnas. Vastu võetakse ainult elektroonilisi viisataotlusankeete.
Pärast elektroonilise viisaankeedi täitmist ja välja trükkimist tuleb see koos vajalike dokumentidega esitada konsulaarasutusele.
Välismaalase passi omanikel on õigus Venemaal viisavabalt viibida kuni 90 päeva poole aasta jooksul.
Transiidiviisa annab välismaalasele õiguse läbida Venemaa Föderatsiooni territooriumi tingimusel, et ükski läbisõit ei kesta üle kolme päeva. Viisataotlejalt nõutakse sõidudokumentide (piletite) koopiaid kogu marsruudi kohta ning sihtriigi passi või viisat.
Lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud välismaalased, kes ei lahku lennujaama transiiditsoonist ning nende järgmine lend toimub vähem kui 24 tunni jooksul. Kui on vajalik lennujaamade vaheline transport või muul põhjusel lahkumine transiiditsoonist või järgmine lend on Venemaa siselend (sh Valgevenesse), on transiitviisa vajalik.
Kõik Venemaale reisivad välismaalased peavad täitma inglise või vene keeles migratsioonikaardi. Kaardid on saadaval piiripunktides. Täidetud kaarti tuleb endaga kogu aeg kaasas kanda. Kaarti vajate maale sisenemisel ning oma Venemaal viibimisest teavitamisel (end. ajutise viibimise registreerimine). Lahkumisel võetakse kaart piirivalveametniku poolt ära.
Venemaale ajutiselt sõitnud välismaalasel, kes viibib riigis üle 7 tööpäeva, tuleb oma viibimisest teavitada kohalikku migratsiooniameti üksust. Ka alaliselt Venemaal elav välismaalane peab oma pikemast kui 7 päevasest viibimisest mitte elukohajärgses Venemaa territoriaalüksuses teavitama kohalikku migratsiooniametit. Alates 29.01.2010 on vastavalt VF seadusele nr 374 kehtestatud registreerimise tasu 2 rubla iga ööpäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 200 rubla.
VF Välisministeeriumi soovitused välisriigi kodanikele riigis viibimise registreerimiseks: http://www.mid.ru/bul_ns_en.nsf/kartaflat/en08.01
|
OSCAR-2019
|
||
- Persooniloo pildistamised ajakirjale Kroonika (Jan Uuspõld, Koit Toome, Uku Suviste, Jana Kask, Birgit Õigemeel jpt)
„Aulikki on süsteemne ning praktiline moemaan, kelle mõttelend on kõrge ning fantaasiarohke, kuid jalad püsivad kaalutletult maaga ühenduses! Karakter, kes läheb kasvõi läbi seina!“
„Sihikindel, täpne, korrektne ja perfektne, ükski Aulikki disainitud rõivaese ei ole kandmiseks valmis enne, kui iga detail on paigas. Valmis loomingu nimel loobuma kasvõi unest. Väga andekas ja kindlameelne. Inimene keda imetleda ja kes on väga inspireeriv!“
"Ambitsioonikas perfektsionist, kellel on oma kindlale nägemusele ja stiilile lisaks ka moetundlik meel ning nende tulemusel sünnibki äratuntav ning iseloomuga looming."
„Siiras ja töökas tegelane, kelle usk inimeste headusesse on senini säilinud! inimene, kes soovib teha maailma veel ilusamaks!“
„Aulikkit iseloomustavad kõige paremini – sihikindlus, otsekohesus ja temast pakatav energia. Ta teab mida ta elult tahab ja ta püüdleb selle poole igal sammul. Ta ei taha lihtsalt elada vaid elada nii nagu talle meeldib. Tema otsekohesus on kindlasti üks omadus, mis on tal aidanud nii kaugele jõuda. Tänu sellele saavad asjad kohe toimuma nii nagu tema seda soovib ja ajakadu on minimaalne. Ta teeb kõike põhjalikult ja korrektselt, maksimaalselt hästi. Temast pakatav energilisus paneb tahes- tahtmata arvama, et tema ööpäevas on rohkem kui 24 tundi.“
„Aki naeratuse taga on peidus metsikult emotsioone, headust, armastust ning hunnikus hulljulgeid ja super häid ideid!“
„Hea meeskonna mängija! Temaga koos töötamine on tore kuna ta on hea huumorisoonega ja enamasti saab palju nalja, mis tekitab pildistamistel positiivse meeleolu.“
Enne kui ma Aulikkit ei tundnud, arvasin, et olen moekas. Ei olnud. Sain moekaks siis, kui minu garderoobi lisandus esimene tõeline Aulikki kleit. Sadagu nuge või saabugu maailma lõpp - kui Aulikki on eesmärgi püstitanud, siis nii see olema saabki. Sihikindlus on Aulikki teine nimi.
Need, kes tahavad ausust ja otsekohesust, on see siis stiili- või ükskõik millistes muudes küsimustes, koputage Aulikki õlale. See tüdruk on aususe ja otsekohesuse kõrgeim tase.
Aulikkiga on väga huvitav koostööd teha sest tema väljapakutud lahendused on üllatavad ja inspireerivad. Inimesena hindan tema otsekohesust ja siirust. Pildistamised on alati täis puhast rõõmu!“
Aulikki on pidevas liikumises. Ta ei seisa kunagi paigal nii otseses mõttes kui metafoorilises tähenduses. Ta õpib edasi, proovib uut, suhtleb vabalt, loob ennenägematut ja on järjest enam avatud põnevatele kogemustele mis elul pakkuda on. Esimesed suured sammud on tal juba tehtud aga kõrged lennud kindlasti veel ees!
Veel ilmumata raamat „Maretike Lillepott“ on lugu ühest mustast kassist ja noorest tüdrukust, kes ühel maagilisel ööl muutub haldjaks. Sel ööl langeb taevast alla enneolematult veider täht, mida ümbritseb udukogu. Kassi ja haldja teed ristuvad hiljem ühel sillal, mille alt voolab Emajõgi. Nende ühine maagiline seiklus algab sealt. Raamat on täis maagiat, mis teatavas tähenduses on samas ka autori biograafia. Lugude sisse on põimitud metafoore, imesid, dimensioonides rändamisi, reaalset maailma kui ka muistendeid.
Raamatu sisu aga rohkem avaldada ei saa, kuid näha saab minu esimesi raamatuillustratsioone ja mõtlesin neid teiega jagada.
28. märts 2011 Tartu Loomemajandus Keskuse galeriis Tartu Kõrgema Kunstikooli Maalingute osakonna IV kursuse graafika näitus „Hetkeseis“
3. september 2009 Narva Muuseumi galeriis Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste joonistuste näitus „Iga päev üks joon“
9. oktoober 2009 Rakvere Art Cafe’s Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste joonistuste näitus „Harilik inimene“
2-21. veebruar 2009 Vilniuse Adomas Mickeviciuse nimelises raamatukodus Tartu Kõrgemat Kunstikooli tutvustav näitus
Olen põhikoolis ja lasteaias käinud Rõuges. Keskeri hariduse sain Tartu Kunstikoolis, kunstilise kujundamise erialal. Pooleli on Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse erialala bakalaureus. Need maalid on enamused samuti tehtud koolitööna.
Sellel aastal lõpetasin Räpina aianduskoolis tekstiilitöö eriala. Taotlesin rahvakunsti ja käsitöömeistri teist kutset, mille tunnistus ripub samuti raamitult seinal.
Pea 6 aastat töötasin Võru Kultuurimaja Kannel dekoraator- kostümeerijana. Õmblesin näitlejatele kostüüme. Otsisin etendustele rekvisiite ja sättisin lava enne etendusi paika.
Kogu oma elu olen ma seega joonistanud, maalinud, õmmelnud, teinud käsitööd ja olnud juuksuriks oma sugulastele ja tuttavatele.
Minu nimi on Piret Jõgi. Olen joonistamise ja maalimisega tegelenud lapsest saadik. Esimesest klassist gümnaasiumi lõpuni käisin Võru kultuurimaja kunstiringis. Seal oli minu juhendajaks Asta Määrits. Õppisin lisaks joonistamisele ka savi- ja nahktööde tegemist. Peale gümnaasiumi lõppu jäi joonistamine tagaplaanile. Uuesti avastasin joonistamisvõlu enda jaoks 2003. aastal. Sellest ajast olen joonistamisega tegelenud aktiivsemalt – täiendanud oskusi erinevatel kursustel ning joonistanud ajaviiteks. Hariduselt olen inglise filoloog ning mu igapäevatöö on seotud inimeste koolitamisega. Päkapiku lasteaias käisin väiksena aastaid tagasi.
Minu joonistuste inspiratsiooniks on imepärased mäed, armsad lepatriinud, lilled, vihmapiisad ja jäälilled aknaklaasil, tuule sahin puudes, vihma hääl, kosutav muusika, erinevad emotsioonid, kallid inimesed mu ümber . . . Arvan, et kunst on märgata väikestes asjades kunsti ja see kunstiks luua. Kunst on ka väikeselt suur. Arvan, et meis kõigis on peidus see anne, mille abil saame luua ilu endile ja teistele. Igaüks meist oskab ja loobki kunsti omal viisil.
Enda joonistuste puhul pean oluliseks detaile ning soovi neid omal viisil ja kujul teistele edasi anda. Kindlasti on kõigi tööde tegemiseks tarvis suurt kannatlikkust, head inspiratsiooni ning aega ja oskust märgata ilu enda ümber.
Igal joonistusel on rääkida oma lugu. See lugu võib olla ja ongi iga looja ja vaataja jaoks erinev. Nii nagu ka iga inimene on kaunis, oluline, kordumatu, unikaalne, suurepärane, on ka iga lill, leht, puu meie ümber ilus, ainulaadne ja kordumatu. Oluliseks pean märgata ja hinnata seda kordumatust. Minu jaoks on loodus põhjatu inspiratsiooniallikas. Eriti aga lilled ja puud.
Oma joonistuste tegemiseks kasutan üldiselt imepeenikesi markereid (0.05 - 0.5 mm) ja täppide tegemiseks akrüülvärve. Visandist tegemisest valmistööni kulub umbes 5-6 tundi. Aegajalt katsetan ka söe ja vesivärvidega.
|
OSCAR-2019
|
||
Furunkuloos või näo sisepimplid põhjustavad palju probleeme. Nad tekitavad harivates kohtades valusaid tundeid, rikuvad nahka ja jätavad sageli näole jäljed maha. Lisaks põhjustavad nad valu ja nõuavad hoolikat ja pikaajalist ravi. Selle naha patoloogia eemaldamiseks peate teadma selle arengu põhjuseid.
Paljud inimesed kasutavad mitmesuguseid näo nahahooldustooteid. Kuid probleemne nahk ei parane, tuleb peamine põhjus. Tegelikult ilmuvad näopiirkonnad erinevatel põhjustel:
Naistel ilmneb akne näol koos günekoloogiliste häirete ja patoloogiatega. Sellisel juhul kestab ravi pikka aega ja nägu omandab ebatervisliku värvuse ja turse. Selleks, et teha kindlaks, miks näole on sisemised pimples, peate konsulteerima arstiga. Siis saate ravi alustada. Pinnaeksportimisel on lühiajaline edu ja probleem püsib.
Patsientidel, kes läbivad kortikosteroide, liitiumi soola ja naiste pikaajalist ravimit, mida kaitsevad suukaudsed rasestumisvastased vahendid.
Sageli võib selle põhjuseks olla madal füüsiline aktiivsus. Seedetrakti rikkumine põhjustab kõhukinnisust, soolestiku ränki ja keha üldist mürgistust. Seega, kui valida sisemise akne ravimeetodit näole, tuleb arvesse võtta kõiki tegureid.
Furuncles võivad erinevatel põhjustel ilmuda inimesele igas vanuses. See on tingitud rasunäärmete kanalisatsioonist, mille tõttu rinnakarjäär ei saa välja tulla ja põletik algab. Ilma väljalaskeava, ahvatleb ja põlvneb nahk. Furukunkel ilmub pinnale tuharaliidi kujul, seejärel punetab ja hakkab nägema. See valmib väga kaua, see võib ulatuda kuni 1 cm läbimõõduga ja põhjustab palju probleeme.
Angerja värvus võib olla valge, kollane või punane. Lokaliseerige ükskõik millises näo piirkonnas. Seda saab eristada vastavalt teatud kriteeriumidele:
Kui vistrikul on suur hulk nõelu, hakkab see uute vistrikulite moodustama. Kui proovite vistriku välja pigistada, ei tööta see. Inimene tunneb ainult valu ja punase-sinise plekid tema näol ja furunkell on suurem.
Kõigepealt on vaja mõista ühte reeglit, mitte kunagi puudutada isikut pesemata kätega. Kui vistrik on leitud, ei tohiks ennast ravida ja kasutada mehhaanilisi vahendeid selle eemaldamiseks. See on täis tagajärgi:
Subkutaanse keemispinna väljanägemise põhjuse väljaselgitamiseks peate uurima ja tegema vereanalüüse. Eksam võib olla keeruline:
Furunculosis'e ravimiseks on mitmeid viise, meditsiinilist ravi saab kasutada ja kasutada tänapäevaseid meetodeid. Subkutaanse akne raviks on mitu võimalust:
See subkutaansete vimpude vastu võitlemise meetod põhineb hapniku või osooni mõjul probleemsetele aladele. Selle meetodi tohutu pluss selle lihtsuses:
Protseduur seisneb osooni spetsiaalses aknavööndisse sissetoomises, mille järel see valmub mõne tunni jooksul ja seda saab eemaldada naha kahjustamata. Kui inimene mõtleb, kuidas eemaldada sisemine vistrik kiiresti näole, on see meetod kõige sobivam.
Suhteliselt efektiivne meetod, mis leevendab valu protseduuri ajal, mis seisneb sinise valguse mõjutamises põletikuliste protsesside käigus naha sügavuses. Selle kosmeetilise protseduuri tulemus on järgmine:
Kuid inimesele teada saanud vistrik, ei ole alati võimalik kasutada maja vahendeid, on parem pöörduda arsti poole etioloogia avastamiseks.
Kui ei ole palju akne, mitte rohkem kui 10, siis on piisavalt kosmeetikatooteid. Nad vähendavad rasvade näärmete sekretsiooni ja kõrvaldavad akne. See võib olla näo jaoks mõeldud vedelikud, geelid ja toonikud. Võite kasutada kosmeetilist geeli Differin.
Kui akne kogus ületab 10, siis üks väline kosmeetiline ravi ei piisa. Tavaliselt määrab arst hormoonravi. Põletikuprotsessi kõrvaldamiseks kasuta antibiootikume, see võib olla doksütsükliin. Ravi kestab vähemalt 28 päeva, sest sel perioodil on nahk uuenenud.
Heaks efektiks on retinooli sisaldav kreem. See aitab tugevdada epidermise struktuuri ja vähendada akne. Selle tulemuse saavutamiseks kasutatakse seda kreemi vähemalt kuus kuud. Tal on vastunäidustused, seetõttu on vaja arsti määramist.
Kui akne on väga laialt levinud ja sellel on rohkem kui 40 akne, ei anna väliseid vahendeid mingit tulemust. Soovitatav on Roaccutane, rasvade näärmete blokeerija. See vähendab rasuosa sekretsiooni, mikroobid hakkavad surema ja nahk järk-järgult puhastatakse.
Paljud inimesed küsivad endalt: kuidas kiiresti vabaneda sisemisest aknast näol. On olemas meetod, mida nimetatakse mesoteraapiaks. See koosneb pika peenikese vitamiinide koostisosa ja homöopaatiliste abinõude kasutuselevõtmisest. See võimaldab paar tundi vältida põletikulist protsessi ja kiirendada näo naha taastumist.
Kaasaegne inimene hoolib sellest, kuidas hea välja nägema. Lõppude lõpuks nüüd tõesti "kohtuda riideid." Ja täpsemalt, inimese väljanägemise järgi. Sellepärast on sisemine vistrik probleem, mida nad püüavad kiiresti lahendada. Oluline on teada, mis selle nähtuse põhjustab ja kuidas sellega toime tulla.
See probleem, nagu sisemine akne näol, on tüüpiline mitte ainult noorukieas ja vastavates hormonaalsetes muutustes, vaid ka täiskasvanute jaoks. See on põletikuline protsess, mis mõjutab rasvade näärmete kanalit. Suure hulga poopide kogunemine toimub nahaaluse kihi sisse ja selle tõttu moodustuvad tuhartikud näonaha erinevatesse osadesse ja isegi kehaosasse. Kõige tavalisemad vistrikohad on otsaesised, põsesarnad, põsed, käed ja seljaosad. Mõnel juhul on nahahaigused valusad - see näitab tõsist põletikulist protsessi.
Alguses on furunkell väike ja tihe, tõuseb naha kohal punase sõlme kujul. Valu ilmub seni, kuni valulise sisu välja tulevad. Tavaliselt valmib ta kaks või kolm päeva. Protsessi kiirendamiseks saab kasutada soojendamise survesid.
Sa ei saa vabaneda, keeb ise, sest see võib tekitada nakkuse levikut. Lisaks saab seda kergesti teistele saitidele üle kanda. Võite osta spetsiaalse sideme apteegis, mis on immutatud antibiootikumidega. Umbes furukliinide nahka ravitakse toonikuga või meditsiinilise alkoholiga. Selle lähedal on nahk tihendatud kleeplindiga. See takistab saastumist ja vähendab põletikku.
Tasub analüüsida, miks on sisemised pimples, sest põhjuse teadmine võib päästa ennast ebaõnnestumisest:
Põhiline põhjus, miks nahal on haridus - ebanormaalne hormonaalne süsteem. See toimub kolmel juhul - noorukite muutused, rasedus, menopaus.
Nahahaigused - Järgmine põhjus, miks vistrikud võivad ilmneda. Seetõttu on subkutaanse rasva tootmine häiritud. Üks näide on seborreya.
Immuunkrakkude funktsionaalsuse häired, mille tõttu patogeenne mikrofloor reprodutseerib näo erinevaid kohti.
Ebaõige toitumine. Rasvade, soolaste ja magusate toidu liigse tarbimise tõttu ilmnevad nahale tekkid.
Peale selle, et näopinnalistel sisepimlitel on oma põhjused, tuleks seda arvesse võtta - nende asukoht sõltub erinevate organite tööst:
Kui otsmikul ilmnevad vistrikud, peaks teadma, kas soolele on kõik korras. Selle põhjuseks võib olla düsbakterioos ja koliit.
Kui lokaliseerimine lõuendil, tõenäoliselt põhjustab see kilpnääret. Naha juuste folliikulid reageerivad muutustele hormoonide tasemel.
Kui huulte ja nina vahelisel alal ilmnes näol sisemine vistrik, võime rääkida südame-veresoonkonna süsteemi ja vaagnaelundite talitlushäiretest.
Põletik põske ja põske tekib kui sapipõie ja mao toimemehhanismid on ebaõnnestunud. Lisaks on soovitav uurida soolestikku.
Uurides, kuidas vabaneda pimples, peate teadma ühe olulise punkti - seda ei tohi mingil juhul välja tõrjuda. Eriti võimatu seda teha pesemata kätega ja ilma naha esialgse puhastamiseta. Sellise ravi tõttu võib põletik suureneda, mõnel juhul võib tekkida isegi vereinfektsioon. Kui on valesti võidelda vistrikudega kodus, siis võib esineda armid. Näohooldusvahendeid on raske eemaldada, sageli jäävad nad eluks, rikkudes seega kogu välimust.
Kuidas kiiresti lahti saada pimples? Esiteks peate konsulteerima arstiga. Dermatoloog hindab professionaalselt naha seisundit, kõiki kahjustusi. Sageli väljastab arst seedetrakti seisundi uurimiseks katseid. Juhul, kui ilmastikuv akne ei ilmu mao- ja soolte probleemide tõttu, saadab dermatoloog patsiendi kosmeetikule.
Vaakum. Selline võimalus aknast lahti saada ei ole ainult arsti kätes, vaid ka seadme rakenduses. Siin on haigus praktiliselt puudulik, selline ravi ei põhjusta ebameeldivaid aistinguid.
Galvaniseerimine. See meetod seisneb selles, et akne mõjutab väike jõud. See on vajalik maskide ja ravimite mõju suurendamiseks, mida varem näole rakendati.
Teine viis, kuidas akne kiiresti vabaneda, on koorimisprotseduur. Spetsialist soovitab tõenäoliselt protseduuri nimega mikrodermabrasioon. Siin kasutatakse mikrokristalle, mis täidavad sügavat puhastust. Võite ka proovida võitlust Jessneri koorimisega. Sisuliselt jääb samaks, kuid see mõjutab epidermise sügavamat kihti.
Desinfitseerimine Kas protseduur võitleb pimpete vastu nende avamisel ja õõnsuse puhastamisel, kus pool on olemas. Seda peaks läbi viima ainult kvalifitseeritud spetsialist. Vastasel korral saate provotseerida vastupidist mõju ja kahjustada keha.
Mõnikord juhtub, et valulikud pimples näol lähevad tõsistele etappidele. Eespool kirjeldatud protseduurid ei aita. Mida teha sel juhul kui raviks?
Naistel kehas võib olla östrogeeni puudus. Sellisel juhul eemaldab probleemi preparaat, mis sisaldab östradiooli.
Komplekside vastuvõtmine koos vitamiinidega A, B, C, E, oomega-3 ja omega-6 hapetega. Breweri pärm tegeleb probleemiga vistrikutes.
Autoheemia ravi - Selleks et võidelda sisemiste vistrikudega, süstitakse patsiendi lihasesse verd, mis on võetud veenidest.
Igapäevane pesemine koos tselluloosi või naistepuna ürtidega. Piisab, kui võtta üks supilusikatäis kogust ja valada mittetäielik klaasi keedetud vett.
Veel üheks aknele mõeldud raviks on apteegis valmistatud valmislahus. Iga päev hõõrutab nahka, kus oli haridus. Sageli sisaldab sellise "kõneleja" koostis salitsüülhapet - suurepärane abinõu, mis aitab eemaldada vistriku punetust.
Vee ja sidrunimahla kreemi efektiivsus suhe 1: 1. Pimples eemaldamiseks peate kasutama lahust kaks korda päevas.
Haigestunud nahaaluste pimples eemaldamiseks võite aaloe abiga pöörduda. Lehed lõigatakse mööda, kergelt tagasilöök ja rakendatakse pooleks tunniks ahju tekkimise kohale.
On lubatud eemaldada akne koduvõrgu abil. Võtke üks tl jahvatatud kohvi, segage teepuuõli (25 ml). Selliseid protsesse, mis leevendavad haigust, saab läbi viia kaks korda nädalas, mitte sagedamini.
Püsivate põletikuvormide tekkeks ei kahjusta välimust ja elu üldiselt, tuleks kindlaid meetmeid kinni pidada. Sa pead sööma ja vabanema halbadest harjumustest. Samuti on haiguse võimalik vältida, kui sellel on piisavalt magada ja mitte keha üle koormata.
On vaja kõrvaldada mitmesuguste patoloogiliste protsesside kehas olemasolevad sümptomid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõikidele kroonilistele haigustele.
Sa peaksid püüdma mitte nahka vigastada. Eriti kui akne puruneb, peaksite hoiduma soovist neid välja tõrjuda.
Noh, viimane nõu, kuidas teha akne välimuse vältimiseks: peate hoolikalt jälgima nahka kvaliteetse kosmeetika abil. Et suppressimine ei tekkinud, võite kasutada pesemise infusioone, mille koostises on ürte.
Arstid küsimuses, kuidas kiiresti naha moodustumist eemaldada, vastata, et üks ravimiravim ei ole piisav.
Toide tuleb normaliseerida. Toidus peaks olema olemas "õiged" tooted - need, mis sisaldavad suurt hulka vitamiine ja mikroelemente. Seetõttu tekivad pimples harvem, sest normaalne metabolism taastatakse ja rasvapõletikud töötavad normaalselt.
Teine viis, kuidas probleem kaob, on rohkem vedeliku kasutamine. See eemaldab kehast kõik nakkusetekitajad.
Immuunsuse tugevdamine - oluline punkt, kuidas akne vabaneda. Kui keha kaitsesüsteem nõrgeneb, on kahjulikud bakterid ja viirused tema jaoks suured probleemid. Mitme haiguse "kinnihoidmine". Suur sisemine vistrik koosneb, kuid mitte ükski ei pruugi ilmuda.
Ärge otsige viisi, kuidas oma haridust ise puhastada, on kõige parem pöörduda spetsialisti poole. Kui pimples vabaneda kodus, ei ole mingit garantiid, et te ei peaks selle probleemiga uuesti tegelema. Parem on õppida, kuidas patoloogiat ravida dermatoloogide või kosmeetikutega tõhusate vahendite abil. Kui vistril kannatab ja takistab vaikne elamine - see on koht konsulteerimiseks. Võimalik, et lahendus ei ole probleem nii lihtne, nagu see näib esmapilgul. Paljud naised sageli kiidavad - "Ma võitlevad pimples ise ja alati on see edukas." Kuid normi nähtus ei peaks olema püsiv, ja veelgi enam ei tohiks pryshchik olla haige.
Sisepimples, mis tekivad peamiselt noorukitel ja naissoost esindajatel, pakuvad mitte ainult psühholoogilist, vaid ka füüsilist ebamugavust - reeglina on lööbed valulikud.
Furunkuloosist (meditsiinilise haiguse tähistav termin) põevad inimesed peamiselt põletikku ja ärritust põdeva nahaga.
Igal juhul on furunculoosi põhjuste täpne väljaselgitamine ainult spetsialistide poolt - dermatoloog, endokrinoloog, gastroenteroloog. Pidevalt, süsteemselt moodustades abstsessid, peate nägema arsti.
tütarlased, kes kasutavad lanoliini baasil põhinevat kosmeetikat (selline vahend puhastab maske akne, kuid veelgi rohkem ummistab poorid, provotseerides teiste kosmeetiliste defektide välimust);
mehed ja naised, kelle erialane tegevus toimub tõsise õhusaastega või nafta, määrdeõlide ja muude kahjulike keemiliste ühenditega.
✓ arst kontrollib artiklitPunased moolid või angioomid viitavad healoomulistele kasvajatele. Reeglina ei kujuta nad endast ohtu. Pahaloomuline degeneratsioon on suhteliselt haruldane.
|
OSCAR-2019
|
||
Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
... läheb elu meie aias ikka edasi. Kiire on. Palju on kohustusi. Ja suvekuumus välistas üldse igasuguse aias tegutsemise. Nüüd siis lihtsalt korjan kõrsi ja varsi ja lötsi vajunud hostalehti. Mõtlesin küll, et paneks blogi kinni - no ei tule aia juttu ju. Aga täna hommikul tabasin end mõttelt, et ei saa kinni panna. Järgmine aasta jälle kevad. Aed peab edasi töötama. Jänksidele peab porgandit külvama. Loomapeeti ja muid imevidinaid.
Kahjuks ei ole see loomapidamine kõige lihtsam tegevus. Vahepeal saime mingi haiguse kah kuskilt kätte. Täiskasvanuil polnud midagi viga aga pisikesed jäid vist kõik haigeks. Kolm pisikest läks looja karja. Kurb. Eriti selle viimase pärast, sest siis jõudsin juba ravimiga kohale aga haigus oli juba mingit paratamatut kahju jõudnud teha. Najahh ... loomapidaja nukker saatus. Aga meil läks vist tegelikult hästi, et mingi hull viirus ei olnud. Loomaarst ütles, et iial ei või teada, jänes ei näitavat enne tõbesid välja kui juba hilja. Ja need tõved on kah kõik ühtemoodi. Ainult lahkamisega saadavat teada, et kas oligi hull surmatõbi või oli tobuke lihtsalt liigsest kapsast gaase täis. Või suutis sisse süüa mingi inimsilmale nähtamatu hallituse.
Mul nüüd kapp täis igasugu jäneste esmaabi ja puuride desinfitseerimise vahendeid. Loomapidamine on ikka raske töö.
Aga need kes alles jäid, kosuvad jõudsalt. Keksutavad ja möllavad. Söövad nagu segased. Igaühel oma iseloom ja kombed.
No seda ma mõtlen - kahju, et loomapeeti ei külvanud. Praegu annab ju otsida, et mis rohelist kraami veel kuskilt saaks. Põhiliselt on nad juba kuiva heina, graanulite, õunte ja porgandite peal. Kaerahelvest saavad kah. Aga värske roheline on populaarne. Uitan iga õhtu mööda põldu ja otsin piimanõgeseid ja valget ristikut. Need on ainsad, mis veel söödava välimusega on.
Heh. No see asi ka veel aia teemadel, et ei või iial teada, mis taim sul seal kord väärtustaim on ja suured kasud sisse toob. Kunagi ammu, kui mul see seemnast taime kasvatamise vaim peal oli, külvasin ka kolm mingisugust poest ostetud õunaseemet. Mees ütles, et see aasta nad olla isegi õitsenud aga vilja küll ei olnud. See-eest selgus nende kasu nüüd - sügisel. Huvitaval kombel hoiavad nad lehti kauem küljes kui teised puud. Jänksidele aga õunapuulehed maitsevad väga. Ja puukesed on täitsa suured, neid mul siin jagub ilulõikuda terve talve - oksi loomadele järada.
MInu aed sai küll selle põuaga korralikult pihta. Iluaed näeb välja nagu ... oktoobrikuu-aed. Lõikan kõrsi ja päästan, mis päästa annab. Kusjuures mõni sõnajalg üllatas mind. Ja mõni hostagi. No ses mõttes, et neid see pikk kuum ja kuiv periood ei seganud üldse - olid väga ilusad. Aga on kohti, kus aias pole tõesti muud kui kõrred maha ja ootame uut kevadet.
Omajuurse ploomipuu võrsed. Või on see kreek. Võtsime kevadel kaks puud maha ja maa all oleks see nagu plahvatanud - kõik maa võrseid täis. Proovisin roundupi kah neile määrida aga ei tundnud tolku olevat. Teisel pool maja võitlen remmelga võsudega (või on see mingi paju ...) ja seal on nagu paremad tulemused.
Piilusin jänkubeebide pessa. Nii põnev. Ma nii ootan juba pisikeste jäneste tulekut pesast välja. Natuke peab veel ootama! Kõrvalolev foto tehti eile, st 30. augustil ja järgmine veel kaks päeva tagasi.
Eks loe välja, palju neid seal pesas on. Tüdruk üritas lugeda, arvas, et 11. Mina lugesin neid vähem kokku. Aga eks sa ütle, et kelle pea või kelle pepu kui nad seal nii puntras on.
Pesa on neil tore - nagu linnupesa, pehme karvavooderdisega. Puudutada või paitada pole hea idee, sest kohe hakkavad tissi otsima, sebivad ringi ja vigisevad. Titad. Muidu magavad kogu aeg - nohisevad.
Emajänese meelest olen mina ohutu ja võin puuri talle sisse vaadata küll. Aga teiste jäneste vastu on suht äkiline, eriti selle noore emase vastu. Isase vastu oli kah puhta kuri, muudkui riidles ja urises, no aga siis tuli jooksuaeg ja on jälle armsakesed koos, musitavad läbi aiavõre. Rohkem ei saa, sest mina ei luba. Poegimine ei olnud talle just kõige lihtsam. Nooruke on ju. Järgmine päev oli ta kuidagi väga kõhna ja niruke.Las kosub korralikult. Ja kasvatab pojad suuremaks.
Ehitan siin seda va jäneseaeda (üks potjomkini küla ikka on :D ) ja eile vaatasin, et ilusa vihma tagajärjel jäneste aed tiba nagu porine. Eks nad ju kaevavad ja kraabivad kogu aeg. Viskasin siis ämbritäie rebaseliiva (ilus kollane ja kuivab kiirelt - jänksidele ka meeldib) ja posu õlgi sinna, kus neil pikutada meeldib. Siis oli mul seal aias kepsutamas isane, näitas kohe, et õled on priima kaup ja nendega saab igasugu pulli teha. Täna hommikul lasin jooksuaeda emase - Kiki - ja see hakkas kohe õlgi kokku koguma. Suu oli õlgi täis - õlehunnik oli suurem kui loom ise. Ohhoo! Vaatasin, et kus ta sellega nüüd põrutab. Õnneks läks omaenese puuri ja tekitas taha nurka siis midagi. Ehitab. Ehhee. Pesa!
Läksin siis tuppa mehele kah ütlema, et kuule, ikka saame jänksipoegi, ei ole Kiki niisama kurjaks jäneseks muutunud. Tal tähtis asi ajada. No mees läks ka vaatama. Tuli aga kohe tuppa ütlema, et mine pane see loom nüüd puuri kinni, istub teine vetsus ja kisub omal riideid seljast. Noh, neil üks jooksuaia nurk on see nn hea koht. Seal ta istus jah, ümberringi maa kõik karvadest valge. Ja kui pehmed need karvad on!
Eks ma ajasin ta puuri sisse. See oli hommikul kell 7 umbes. Praegu on kell 11.47 ja meil on nüüd 3 + ? jänest. Kiki puuri tagumises otsas on väike karvanutsak, kus sees on roosad ja pimedad puntrakesed. Ai-vai. Ma sain jänese-vanaemaks täna!
Ja pole see jänese sünnitamine midagi nii lihtne nagu youtube videotest võiks arvata. Vaene loom tegi ikka vahepeal väga haledat häält, vaeseke. Mingi hetk kepsutas mööda puuri ringi, nina ja jalad verised, siis kadus jälle puuri tagumisse otsa ja tegi haledat häält. Uskuge või ärge uskuge aga isajänes Joosu elas kõike hoolega kaasa. Kui hääled väga haledaks muutusid, üritas jõuga Kiki puuri sisse hüpata - no uks oli kinni, ei pääse ju sisse. Ja kui koer huvi hakkas tundma, muutus Joosu koera suhtes äkiliseks, üritas teda "rünnata" ja taga ajada. Õnneks sain kõrvalaia valmis, lasin Kaku puurist välja, siis oli Joosul natuke tähelepanu häiritud. Noh, tegelegu parem Kakuga, ärgu häirigu Kikit. Nagu nõukaaegne abielumees sünnitusmaja ukse taga :D
Mina nokitsesin aia kallal ja hiljem istutasin hostasid ümber. Ikka selleks, et värskelt tekkinud varjuala ära kasutada ja samas seda potjomkini küla natuke ilusamaks muuta. Viskasin Kakule kah natuke õlgi chillimiseks ja muudkui istutasin. KUi kastma hakkasin, tuli Kaku, uus jänes, minu juurde ja nõudis, et ma teda kastekannust joodaksin. Eks ta kuulis vee solinat kastmise ajal. Vat siis, eks tal lapsepõlvekodus on need automaatjootmissüsteemid. Et tahab nö torust juua. Mul ju kausis muidu vesi. Ja jõigi kastekannust. Kah tore kogemus.
Aga jäneste aed on nüüd suurem. Kaks aeda. Kummaski aias maja. Üks kaheruumiline, teine neljaruumiline ja kahekordne. Majade tagakülgedel hostade rida. SElle kahekordse taha võiks mingi ronitaime kah panna aga peab välja mõtlema, et millise. Mürgist ei tohi ja päikeseigatsejat pole mõtet.
4. PAADISILD!!!!!!!!!!! jääb järgmisesse aastasse jälle, see aasta tegime paadisilla korrastamise asemel mängumaja, kasvuhoone tuunimise, õunapuude lõikuse ja olime muidu toredad
7. liiga palju ka ei tasu planeerida, sest huvitav oleks teada, et kes selle kõik ära teeb. Mina vää?
Papagoitulp Snow parrot. Noored taimed on õrnalt hallikaslilla varjundiga, hiljem muutuvad säravpuhtaks lumevalgeks.
Darwinhübriid, Golden Apeldoorn. Vastupidavad kõigele, varase õitsemisega, minu igakevadine tervitaja juba palju aastaid
Tulipa silvestris. Metstulp. Esineb Eestis ka vabas looduses, tihti parkides. Sobib kasvatada murus ja suurte puude all. Võib muutuda invasiivseks!
|
OSCAR-2019
|
||
Kruvikeeraja on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 10-12 klasside näitestuudio. Tegevust alustasime 2006ndal aastal ning tänaseks oleme lavalaudadele toonud ligi 20 etendust. Inimesi, kes lavalaudu on kulutanud, on juba üle poolesaja.
Esimesed koosseisud on küll juba kooli lõpetanud, ent Kruvikeeraja rokib edasi. Värsked etendused ootavad juba kannatamatult lavalaudadele jõudmist – nii et hoia end Kruvikeeraja tegevustega kursis, hakka Facebookis meie fänniks ja mis peamine – tule vaatama, mida laval teeme. :)
All on valik Kruvikeeraja kavalehtedest. Etendusi oleme tegelikult lavale toonud rohkem - mõnel neist aga ei olnudki kava; mõnel on see teadmata kadunud. Mõnest etendusest oleme teinud ka mitu versiooni (näiteks "Suitsetamisest" mängisime erinevate truppidega nii 2010. kui ka 2016. aastal).
Kruvikeeraja on kaasa löönud ka mitmetes eriprojektides - kooli ballil, jõulupeol, See on turvaline IT klippide tegemisel jm.
Kooliteatrile andis Ande sõrme juba väga varases nooruses, kui algklassiõpilasena liitus Pelgulinna Rahvamaja näitestuudioga "Teatripisik" (juhendaja Helbe Sõerd).
Aeg möödus ja "Teatripisik" arenes "Teatriviiruseks". Gümnaasiumiõpinguid jätkas Ande taasavatud Tallinna 32. Keskkooli teatrisuunal (õpetajad Gerda Kordemets, Toomas Tross, Haide Männamäe, Sheila Kolk jt).
Olles põhikooli lõpetanud Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis, ei jäänud sealsed uksed talle ka pärast gümnaasiumisse astumist suletuks. Kümnendas klassis õppides hakkas ta seal juhendama näitestuudiot "Klaabu", mis mõned aastad hiljem "Kruvikeerajaks" ümber ristiti.
Igapäevaselt töötab Ande Eesti Meedia videostriimide juhina ning kasvatab kodus kaht superägedat last. Vabal ajal õpib ta TTÜs mehhaatroonikat, unistades, et oskab seeläbi kunagi robothiiri ehitada.
Sügisel tuli Ande isapuhkuselt tagasi ning jätkas Keerajate juhendamist. Lisaks temale viisid külalisjuhendajatena tunde läbi Rauno Meronen ja Roland Laos.
Sügisel keerasid kruvisid kaks tüdrukut, ent kevadeks oli koosseis pea täielikult muutunud ning liikmeid oli viis.
Lavale jõudsime vaid ühe etendusega - politseitöö rõõmudest rääkiva lavastusega "Joobes mees Tallinnas". Versioone etendusest oli aga mitmeid - lavale jõudsid kahe (Teenifestil Laulasmaal) ja kolme näitlejaga (Saaremaa miniteatripäevadel) lavastused.
2016/17 hooaega alustas Kruvikeeraja kahe juhendajaga - tüüri juures olid vilistlased Liina Salonen ja Anna-Maria Rebane.
Sügisel jõudis lavale meie seni edukaim luulekava "Laguned? Siis tuleb rohkem laulda". Jõgevalt, Betti Alveri luulepäevadelt naasti nii laureaaditiitli kui ka näitlejapreemiaga.
2015/16 hooaeg tõi kaasa mitmeid suuri muutusi. Suur osa trupi tuumikust lõpetas kooli. Ning kuna Ande läks jälle isapuhkusele, võttis juhtohjad enda kätte vilistlane Liina Salonen.
Ivo Saknusseni etendust "Suitsetamisest" on Kruvikeeraja mänginud ka varem ja teises koosseisus. Hooaegadel 2008/09 ja 2009/10 oli see Kruvikeeraja eriürituste etenduseks, millega astuti üles nii Apollo raamatupoes, Club von Überblingenis jm.
2014/15 hooajal nägid ilmavalgust kaks lavastust - luulekava "(t)ärkamine" ning matemaatikast inspireeritud etendus "Võta must tuletis".
"(t)ärkamise" juures mängisime taaskord blacklight lahendustega - see tähendab, et laval oli lisaks tekstile suur roll ka UV-valguses helendaval visuaalil. Jutustasime loo õnnelikust ükssarvikust ja olime selle üle õnnelikud.
Kuna Ande oli veel teisegi lapse isaks saamas, plaanis ta järgmise hooaja isapuhkusel veeta. Seepärast toodi "Võta must tuletis" lavale koos trupi liikme Liina Saloneniga. Liina sai kätt proovida, et järgmisel hooajal Kruvikeeraja juhendamine üle võtta.
Matemaatilist huumorit täis pikitud "Võta must tuletis" on Ande arvates üks ägedamaid Kruvikeeraja lavastusi läbi aegade.
Lavale jõudsid kaks etendust - luulekava "#OblikateVahel" ning Stephen Kingi õõvapõnevik "Carrie". Nagu aastaid varem etendusega "Lembitu masendav maailm", tegime ka "Carriest" talvel lühendatud treileri ning kevadel pika versiooni.
Etenduses "#OblikateVahel" üritasime ühendada luulekunsti ja sotsiaalmeedia - lavale jõudsid reaalajas pealtvaatajate tweedid. Kinnitust sai aga taaskord tõdemus, et ainult tehnoloogiale lavastust üles ehitada ei tasu - ikka veab miski alt.
Individuaalse töömahu poolest oli "Carrie" kindlasti üks raskemaid lavastusi, mille olime ette võtnud. Personaalsed proovid kõigi näitlejatega kandsid aga vilja - nimiosalist Milla Esta Koitmaad tunnustas ka Saaremaa miniteatripäevade žürii.
2012/13 hooaeg tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi. Ande läks isapuhkusele ning Kruvikeeraja juhendamise võtsid üle vilistlased Rauno Meronen ja Martin Junna.
Noortel juhendajatel oli meeletu menu - trupiga soovis liituda ligi 40 noort. Talveks jäid püsima pooled ning aasta lõpuks 14, kellest sai gümnaasiumi lõpetamiseni trupi tuumik.
Kuna Rauno ja Martin tegelevad improteatriga (toona Improgrupp Jaa!, nüüd Ruutu 10 koosseisus), oli ka ainuke lavale jõudnud etendus "Kelle jaoks klassikaline, kelle jaoks mitte" improkomöödia sugemetega.
2011/12 hooaega alustasime täiesti uue koosseisuga. Nagu ka 2007/08 hooajal uue trupiga alustades, jõudis selgi aastal lavale vaid üks etendus, “See on kunagi juba juhtunud”.
Analoogiaid 2007/08 hooajaga on teisigi – etenduse aluseks olid Douglas Adamsi tekstid ning ühe tegelasena oli laval Elvis. Ning kui 2007/08 proovisime laval laulda, siis seekord katsetasime blacklight‘i võimalusi.
Suvel osalesid Kruvikeeraja liikmed ja vilistlased näitljeatena "See on turvaline IT" õppematerjale täiendavates videoklippides.
2010/11 hooaeg tõi kaasa lausa kaks koosseisu, ent kummagiga neist ei õnnestunud end kahjuks korralikult käima tõmmata…
Üks etendus lavalaudadele siiski jõudis – osalesime Teenifestil lavastusega “4,8 viisi ravimaks murtud südant”. Etenduses tegid kaasa Kruvikeeraja vilistlased ning tegu oli kollaazhiga meie senistest etendustest.
2009/10 hooaeg oli Kruvikeeraja jaoks ilmselt kõige liikmeterohkem – trupis oli püsivalt 14 liiget. Pluss Lucy.
Lavale tõime luulekava “Lilla vihmaussi teekond ehk mehed ei nuta” ning etendused “Lembitu masendav maailm: HQ Trailer (In Stereo Where Available)”, “Lembitu masendav maailm” ja soendasime üles ka etenduse “Suitsetamisest”.
See hooaeg oli Kruvikeeraja pikaaegse tuumiku jaoks viimane – ees ootas gümnaasiumi lõpetamine. Kuna tegu oli ka viimase võimalusega festivalidel osaleda, soovisid kõik neist maksimumi võtta. Jõgeval see siiski ei õnnestunud – Martin jäi pärast etenduse andmist seagrippi ja ülejäänud trupil tuli õhtu tuppa suletuna karantiinis mööda saata.
2008/09 oli Kruvikeeraja jaoks üks edukaimaid. Kuigi mõned eelmise hooaja liikmetest lahkusid, ühines meiega sama palju esimesel hooajal kaasa teinud keerajaid. Lisaks veel 2,5 täiesti uut nägu. Ja Lucy. Kolme lahkunu jaoks oli tegelikult tegu vaid ajutise pausiga – nad otsustasid aastaks vahetusõpilaseks minna.
Esmalt osalesime Jõgeval B. Alveri luulepäevadel “Tähetund” luulekavaga “Teisel tudengiaastal”. Ning seejärel – nagu välk selgest taevast – lõi välja Martini kirjutamisanne ning lavale jõudis meie ülimenukas etendus “Kui teil tekib mõni mõte, siis sügage ennast, ja see läheb üle.” See etendus tõi Kruvikeerajale Saarema Miniteatripäevadelt ka laureaaditiitli.
2007/08 tõi kaasa täieliku koosseisu muutumise. Suur hulk senistest liikmetest lõpetasid põhikooli või gümnaasiumi ning ülejäänud otsustasid selle hooaja vahele jätta. Uued liikmed olid kõik kümnendikud, enamus ühest klassist. Ainult Karl oli paralleelklassist ning Alli, kes liitus poole hooaja pealt, koguni teisest koolist.
Neist keerajatest sai pikaks ajaks Kruvikeeraja tuumik. Enamus tegid trupis kaasa kuni gümnaasiumi lõpetamiseni.
Lavale jõudis sel hooajal vaid üks etendus, “Koopia”. Siiani on tegu ainsa etendusega, kus me oma olematut lauluoskust demonstreerisime.
2006/07 oli Kruvikeeraja jaoks esimene hooaeg. Tegelikult juhendas Ande juba aastatel 2003/04 ja 2004/05 Lilleküla gümnaasiumis näitestuudiot. Tookord kandis see nime “Klaabu”. 2005/06 hooaeg jäi vahele – ilmselt seepärast, et parasjagu lõpetas Ande gümnaasiumi.
2006. aasta sügisel sündis aga Kruvikeeraja. Aasta jooksul tõime lavale koguni 3 etendust ja ühe tantsu – luulekava “Kui surmale järgnema jälle peaks elu…”, tantsu “Free your mind!” ning etendused “Metsluiged: Rokivad tões ja vaimus” ning “Kõik on mõeldav”.
“Kõik on mõeldav” sai ka filmiversioonina linti võetud. Hetkeseisuga ta küll ainult musta materjalina hunnikul kassettidel vedelebki, aga ehk õnnestub see ühel päeval ka kokku monteerida.
Proove teeme üldjuhul kaks korda nädalas, õhtupoolikutel. Üheks prooviajaks on ilmselt kolmapäev, teine prooviaeg on veel lahtine - selle saame koos paika panna.
Kruvikeeraja liikmeteks on oodatud Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 10-12 klasside õpilased. Eelnev näitlemiskogemus ei ole vajalik, hea huumorisoon tuleb alati kasuks.
Mitte midagi. Näitestuudios osalemine on täiesti TASUTA. Kulutused tekivad ainult festivalidele sõitudega (osalustasud, transport).
Aasta jooksul on plaanis osaleda kolmel festivalil - novembris Betti Alveri luulepäevadel Jõgeval, jaanuaris Teenifestil Laulasmaal ning märtsis Saaremaa Miniteatripäevadel Kuressaares
|
OSCAR-2019
|
||
Ära vajunud ehitis on tõeline õudusunenägu. Õnneks on loodud tehnoloogia, mis selle probleemi lahendab. Erinevaid võimalusi on olnud ka varem, need on ajamahukad ja igapäevaelu häirivad.
Ureteki tehnoloogia on ära vajunud pinnaste parandamise viinud täiesti uuele tasemele. Nende välja töötatud unikaalse geopolümeeriga saavad siinsed ehitised vajumise probleemile kiire lahenduse.
“Väga palju probleeme on buumiaegsete, 2007.–2008. aastatel ehitatud majadega,” sõnab Uretek Balticu juht Roman Reiner-Latõšev. Peamine põhjus seisneb aluspinnastes, mis on jäänud korralikult tihendamata. Nüüd on tulemus vajuvate vundamentide, põrandate ning taristute kujul käes.“Kui põranda ja liistu vahele tekib vahe, on juba probleem,” selgitab Reiner-Latõšev, kelle sõnul viitab igasugune pragu sellele, et konstruktsioonis on tekkinud nihked või liikumised. Ja sellisel juhul peaks kohe ka spetsialisti poole pöörduma. Mida aeg edasi, seda suurem kahju tuleb.Reiner-Latõšev toob näiteks ühe korterelamu, mille põrandad on ajapikku ligi4 cm vajunud. Selle tulemusel on mitmetel esimese korruse korteritel seinad rebenenud keskelt lahti nii, et magamistoast on võimalik näha otse suurde tuppa.
Ureteki tehnoloogiaga saab need probleemid lihtsalt lahendada.Tulemus jääb püsima. Reiner-Latõsevi sõnul algab kõik materjalist – geopolümeerist. Ligi 40aastase töö ja arenduse tulemusena on jõutud täiesti unikaalse geopolümeervaikude seguni, mille paisumisomadust saab aluspinnaste kandevõime parandamiseks kasutada.Materjal on niivõrd püsiv, et ei lagune vees, kemikaalide toimel ega ka aja jooksul. Seetõttu pole ime, et mujal maailmas on see väga hinnatud ka tammide ja sildade aluspinnaste tihendamisel.Geopolümeeriga on pinnaseid võimalik parandada kuni 13 meetri sügavusele. “Kliendi jaoks on kogu tööprotsess muutunud väga mugavaks, saame aluspindu tihendada põrandaid lõhkumata ja nii, et ka kogu mööbel jääb omale kohale,” räägib Reiner-Latõsev.Geopolümeer süstitakse pinnasesse. Selle jaoks puuritakse 12–15 mm suurused augud. Sisetingimustes tehakse auk läbi parketi, plaaditud põrandal võimalusel vuugi vahele. Esmalt täituvad kõik tühimikud ja seejärel hakkab pinnas tihenema. Lõpuks liigub geopolümeer väiksemat vastupanuteed üles, mistõttu on välitingimustes võimalik ka üleliigne vesi pinnasest välja ajada.
Geopolümeeri käsitlemine nõuab erioskusi. Et pinnasesse jõuaks õige kogus materjali, peab kogu tööprotsess toimuma kindlal intervallil. Kui midagi läheb valesti, siis hiljem ei ole seda enam võimalik parandada. Kogu protsessi kontrollitakse ka laseritega.Vajunud ehitised tõstetakse ja stabiliseeritakse. Paljudel juhtudel tekitab aluspinnase vajumine väga suuri liikumisi ka ehitise konstruktsioonis. Seetõttu tuleb lisaks pinnase tihendamisele ehitist ennast (või põrandaid) tõsta ja stabiliseerida.Laohoonetes looditakse ja stabiliseeritakse põrandad nii, et ka riiulid koos kaubaga jäävad omale kohale. Parima tulemuse saavutamiseks on tõstetava pinnase koormamine raskusega hoopis vajalik. Ehk kogu loomulik raskus, mis antud kohas tavapäraselt asetseb, mitte ei või, vaid peabki jääma sinna kogu tööprotsessi ajaks.Reiner-Latõševi sõnul on tehnoloogia väga hästi vastu võetud ja 2,5 aasta jooksul saanud probleemidele lahenduse mitusada objekti.
Euroopa ja Eesti pangandusekspertide seas tehtud uuringus nõustus kolmandik küsitletutest, et pangandussektorit ootavad seoses Euroopa Liidu makseteenuste direktiiviga PSD2 ees põhjalikud muutused ning makseteenused võivad suures osas üle võtta tehnoloogiagigandid, nagu Facebook, Google ja Amazon, kirjutas Norra mobiilimaksete firma Auka.
Jaanuaris kehtima hakanud Euroopa Liidu makseteenuste direktiivil PSD2 on suur mõju nii pangandussektorile, finantstehnoloogiaettevõtetele kui ka e-teenuste ja -kaupade tarbijatele.
Direktiiv murrab senise pankade monopoli ning kohustab neid jagama kolmandate teenusepakkujatega rakendusliidest ehk enam ei ole pangal ainuvõimu kliendi pangakontol toimuva üle, seisab Auka pressiteates. Konto omaniku soovil võib tema kontolt hakata otse tehinguid sooritama kolmas osapool. Pankadel on muutuste läbiviimiseks aega 2019. aasta sügiseni.
Kui seni polnud Eesti pankade klientidel võimalik kasutada näiteks Alibaba makseteenust Alipay, siis uue direktiiviga selline võimalus tekib. Samuti saab nüüd luua rakendusi, millega on näiteks võimalik korraga näha ja kasutada oma erinevates pankades olevaid kontosid, teha makseid jne.
Põhjamaades mobiilimaksete teenuseid pakkuv finantstehnoloogiaettevõte Auka tellis uuringu, milles osalesid ka Eesti panganduseksperdid ja millest selgus, et 26% vastanute arvates võtavad järgneva viie aasta jooksul panga rolli suuresti üle kolmandad teenusepakkujad nagu Google, Apple, Facebook või Amazon.
Auka asutaja ja tegevjuht Daniel Döderlein selgitas, et praegu paistab Euroopas olevat eitamise faas ega tunnistata, kui suurt mõju PSD2 endast kujutab. "Eelmisel aastal võeti sarnane direktiiv vastu Indias ja pärast seda tõusis lausa plahvatuslikult Google'i sealse makselahenduse Tezi kasutajate hulk. Sellistel suurfirmadel on ju juba eelnevalt oma kasutajate kohta olemas tohutud andmebaasid, mida nad osavalt ka ära kasutavad," märkis Döderlein. "Põhjamaised pangad, mis ka Eestis tegutsevad, on siiski aru saanud ja näidanud, et Euroopas on võimalik sellistele muutustele vastu astuda, ehitades enda mobiilimaksete lahendusi."
Döderleini hinnangul võiks just Eestis saada siin teenäitaja teistele. "Pühendudes edaspidigi innovatsioonile, nutitelefonide laialdasele kasutamisele ning toimivale turvalisele ID-kaartide süsteemile on võimalik, et Eestist võiks saada järgmine maailma keskus mobiilimaksete massilisel rakendamisel."
Järgmise nädala neljapäeval korraldab Auka koostöös Norra saatkonnaga Tallinnas hommikuseminari "Is Estonia Europe's next mobile payments hub?".
|
OSCAR-2019
|
||
Pärast enam kui 80aastast pausi valmis kõrgkoolidele mõeldud õpik „Eesti kiriku- ja religioonilugu“ (Tartu Ülikool Kirjastus, 390 lk), mida autorid esitlesid 18. märtsil Tartu Jaani kirikus.
Raamatu esitlusele andis mõjusa sissejuhatuse pühapäevane jumalateenistus, kus Ülikooli-Jaani koguduse külalisjutlustajaks oli Tartu ülikooli teadusprodekaan, kirikuloolane dr Riho Altnurme. Teenistuse järel kõnepulti naastes jagas ta esitlusele tulijatega oma rõõmu, et pikk protsess oodatud tulemuseni on jõudnud. „Vajadus uuema kõrgkooliõpiku järele oli suur ja seepärast ongi ette võetud töö käesoleva õpiku avaldamiseks,“ selgitas Altnurme, tuletades meelde, et siiani on Eesti kirikuloo õppimise olulisemaks teoseks 1938. aastal avaldatud prof Olaf Silla õpik.
Lühikest sissejuhatust äsja ilmunud teosele tehes rõhutab Altnurme koostaja ja toimetajana, et teose käsitlus on territoriaalne, internatsionaalne ja oikumeeniline – nii palju, kui see vähegi õnnestus. Võrreldes varasemate käsitlustega on uuele õpikule lisatud Altnurme sõnul uusi peatükk: tänapäevane käsitlus nõuab kristlusele lisaks teiste religioonide ja religioossuse vormide ühisvaatlust. Ometi, rõhutas koostaja, pole võetud eesmärgiks anda põhjalik ülevaade kõigist Eestis tegutsenud usuliikumistest, vaid lähtutud on ikkagi kristluse ajaloost ning hoitud fookuses kavakindlalt traditsiooniline kirikulugu.
Periodiseering jaotab õpiku kolmeks osaks: kesk-, uus- ja uusimaks ajaks. Selline traditsiooniline jaotus seob oma piire oluliselt ilmaliku ajaloo sündmustega, mis ühtlasi on tavaliselt tähendanud muudatusi usuelus – ajaloos on kõik seotud.
Eelloos käsitletakse muinasusundit – niipalju kui sellest rääkida saab. Eesti keskaeg algab roomakatoliku kiriku mõju jõudmisega Eesti alale 13. sajandi algul. Uusaeg algab erinevate konfessioonide konkureerimisega Eesti ala pärast. Rootsi võimuga loodud luterlik kirik Eesti alal on juhtivaks kirikuks 17. sajandi algusest peale, kuigi 19. sajandil algab õigeusu kiriku laiem levik. 18. sajandi äratusliikumised luterlikus kirikus muudavad kiriku õpetuse lihtrahvale lähedasemaks. 19. sajandi rahvuslik liikumine toob kirikusse rahvusliku vaimulikkonna. Lähiajaloo märksõnadeks on rahvusriigi ja -kirikute loomine. Nõukogude okupatsioon annab tooni usu- ja kirikuvastaste hoiakute ja aktsioonidega. Uus algus Eesti taasiseseisvumisel 20. sajandi alguses on usuelu suuresti individualiseerinud.
Raske haiguse tõttu on tegijate hulgast surma läbi lahkunud teoloog Urmas Petti (1965–2016), kellele kui varalahkunud kolleegile teos ongi pühendatud. Altnurme tänab Petti pärijaid, kes Urmasest maha jäänud töid kasutada lubasid.
„Kas kirikulugu kui sellist ongi olemas?“ alustas retoorilise küsimusega Altnurme poolt kõnepulti palutud ajaloolane Anti Selart. Ta tunnistas, et kirikuajalugu ei saa lahutada üldisest ajaloost, aga näiteks 13. sajandist on väga vähe dokumente, mis ei ole seotud kirikuga. Kaasautorina nimetas Selart, et raamatusse saanud peatükkidest pole aru saada, kas autor on luterlane, katoliiklane või muust konfessioonist.
Veel autorkonnast sõna võtnud teoloog Toivo Pilli rõhutas koostöövaimsust, mis sidus heaks meeskonnaks 21 eri distsipliinide autorit. „Tegemist on mosaiigiga, millest ilmneb tervikpilt.“
Read more • Comments Off on Mosaiigikildudest tervikpildiks: ilmunud on kirikuloo õpik kõrgkoolidele
Kui me jõulude järel ikka ka aastavahetusel erilisemalt tänule, rahule ja lootusele avaneme, siis on tegu samuti ühe kauneima hingeseisundiga.
Hea sõnumi kandjana pakub muusika sellele otsekui väravat. Ja nõnda ammustest aegadest peale, mil juba 1717. aastal pühendas muusikaloo hiid, too vana hea Bach, reformatsiooni 200. aastapäevale kantaadi «Singet feste Burg»; mõneti hiljem veel ka 1. jaanuarile kantaadi «Singet den Herrn».
Ülejäänud poolteisekümnele üritusele viidakem lühidalt. Suuri kavasid tehakse veelgi neli: 3. jaanuaril Nigulistes «Õhtukontsert» (ka Mozarti kirikusonaatidega), 4. jaanuaril Estonia kontserdisaalis suur galaõhtu (ka Vivaldi «Aastaajad»), 5. ja 7. jaanuaril Nigulistes vastavalt taas «Õhtukontsert» teise kavaga ja «Orel+» viielt organistilt Bachi-Vivaldi ja Bachi-Ernsti kontsertidega.
Puhast orelimuusikat pakuvad alates 2. jaanuarist igal festivali päeval kl 16 Nigulistes turiste meelitavad pooltunnid, 4. jaanuaril kl 12 toimub pooltund ka EMTAs prof Uibo praeguste üliõpilastega.
Organistidest esineb suurem osa meie paremikust, külalisteks on seekord estofiilist Edouard Oganessian Pariisist, Aivars Kalējs Riiast ning esmakordselt juba rahvusvahelist tähelepanu äratanud Taras Baginets Jekaterinburgist. Üks külaline tuleb veelgi: tuntud viiulikunstnike Koganite dünastia noorim esindaja Daniel Kogan Moskvast.
Ning lõpuks nagu hingetõmbeks kutsus Uibo hea dramaturgivaistuga (festivali-) laupäeva õhtuks Tallinna Jaani kirikusse ansambli Arsis, mis kui kellade-kellukeste sümfoonia. Paraku – mis kaunis, see kallis: pääsmete hinnad on üksiti 15/10, 20/15 ning 1. jaanuaril koguni 25/15 eurot.
Aga eks valikud tingib juba ürituste tihedus – poleks ju mõeldavgi nädala jagu kaks-kolm korda päevas kõikjal Polyhymniat kummardada. Ega nii ei ole mõeldudki, sestap jälgigem kaalutletult teateid meediast. Kaalutletult? Vastus: päris eksida polegi võimalik!
|
OSCAR-2019
|
||
Hiljuti rääkis Iirimaal elanud tuttav, kuidas pärast 2004. aastal toimunud Euroopa Liidu n-ö suurt laienemisringi saabus Iirimaale hulganisti inimesi Poolast, kes lisaks Iirimaal töötamisele ja elamisele ka sealsed katoliku kirikuga seotud skandaalide tõttu tühjaks jäänud pühakojad täitsid.
Emeriitõpetaja Peep Audova meenutab kogumikus «Usk vabadusse» (2011), kuidas 1970. aastate alguses said paljud etnilised sakslased võimaluse asuda teistest Nõukogude Liidu piirkondadest okupeeritud Eestisse. Nad olid siin hinnatud töötegijad, hoidsid omavahel kokku ning väga paljud nendest olid usklikud: oli baptiste, luterlasi, katoliiklasi ja isegi mennoniite.
Aastaid tagasi pidasin aeg-ajalt Helsingis Alppila kirikus jumalateenistusi sealsetele eestlastele. Olin mõnevõrra üllatunud, avastades, et kena hulgake kirikulistest oli ingeri taustaga – inimesed, kes olid vaimuliku kodu leidnud mitte Soome ja soomekeelsete, vaid eestikeelse koguduse juures.
Küllap on iga kirikuline märganud, et meie kogudused muutuvad üha paljurahvuselisemaks. Tean mitmeid võõrsil elavaid koguduseliikmeid, kelle puhkuse juurde Eestis kuulub alati ka kodukirikus jumalateenistustel osalemine. Nendega koos on ka enamasti välismaalastest abikaasad ning mitmekeelsed ja mitmekultuurilised lapsed. Sageli on ka ristitavad või laulatatavad eri rahvusest.
Ehkki luterlust seostatakse tänapäeva Eestis ennekõike eestlastega, on ka meie kirikutes märgata aina enam teiste rahvuste esindajaid. Meie sisemisjoni tegevus on üha mitmekeelsem ning üsna paljudes kohtades toimuvad jumalateenistused mitmes keeles. See on kõnekas näide globaalsest kristlusest, millel on kahtlemata meie kirikuelu rikastav mõju. On ju ristikirik oma olemuselt üleilmne, rahvus-, riigipiiri-, keelte- ja kultuuriruumiülene kogukond.
Rõõmustav on, et kirikulisi tuleb väljastpoolt juurde. Samas on meie koguduste nimekirjades väga suur hulk neid inimesi, kes on kunagi ristitud ja konfirmeeritud, kuid kellel kogudusega mingil põhjusel praegu tegemist ei ole. See on suur, ent kahjuks sageli kasutamata potentsiaal.
Kipume koguduses sageli vaatama enda ümber olevatele inimestele ja võime märgata, kuidas ühed ja samad inimesed osalevad aktiivselt mitmetes tegevusvaldkondades ning tihti ka väsivad, sest vabatahtlikke «kohustusi» on liiga palju. Samal ajal oleme võib-olla unustanud need, kes meil on samuti olemas, ent kogudusega passiivses suhtes, kui üldse mingisuguses suhtes.
Evangelist Matteuselt võrdpilti laenates on meil rohkesti kasutamata talente. Püha Laurentsius on läinud ajalukku mh sellega, et viis keisri ette oma suurima olemasoleva vara − inimesed. Ka meie päevil pole kiriku suurim vara ja ühtaegu ressurss mitte (kinnis)vara või ühiskondlik positsioon, vaid inimesed.
Tähistame tänavu taasiseseisvunud Eesti Vabariigi 25. aastapäeva. 1991. aasta oli ka luterliku kiriku jaoks mitmes mõttes murranguline. Ent juba mõned aastad enne taasiseseisvumist hakkas ootamatu kiirusega kasvama inimeste huvi oma rahvuse, juurte, kultuuri ja ka kiriku vastu.
Usulise elavnemise protsess algas märksa varem kui poliitiline sula ja laulev revolutsioon, olles mitte ainult nende tagajärg, vaid ka eeldus, on tõdenud ühes artiklis emeriitpeapiiskop Andres Põder. Usuvabadus kui üks demokraatliku ühiskonna põhivabadus muutus samaväärseks teiste õiguste ja vabadustega. Rahvusliku taasärkamise ning Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise kaudu aitas ka rahvas luterlikul kirikul pärast pikki aastaid ühiskonna äärealadelt liikuda taas ühiskondlike sündmuste keskmesse ja kirikud täitusid rahvaga.
Neid aastaid meenutavad isiklikes ja koguduste fotoalbumites hetkejäädvustused arvukatest ristimistest, suurtest leerirühmadest ning paljude lippude, mälestusmärkide ja -tahvlite ning hoonete pühitsemisest. Impulss murranguks tuli taas mitte niivõrd kiriku seest, kuivõrd väljastpoolt.
Hiljuti hakkasime Haapsalu koguduses tegema ettevalmistusi 1991. aastal leeriõnnistuse saanud leerirühmade kokkutulekuks. Konfirmeeritute nimekirju üle vaadates ja andmeid kaasajastades avastasime, kui palju on ainuüksi ühe aasta jooksul konfirmeeritute hulgas neid, keda me kahjuks väga sageli kirikus või kiriklikel üritustel ei kohta.
Nendega kontakti taasloomiseks ning suhete värskendamiseks kogudusest kaugele jäänud liikmetega pakub nii käesolev kui ka järgnevad (juubeli)aastad ja sündmused sobilikke võimalusi. See on hea võimalus oma talendid kokku koguda ja seeläbi koguduste ellu vajalikku seesmist uuenemist ja värskust tuua. Ecclesia semper reformanda est!
Lastele on alati meeldinud laulda, olgu kodus või koolis, kirikus või laulupeol. Meeldib ka praegu. Mitmel pool Eestis on väga tublisid pühapäevakoolide laulurühmi või lasteansambleid, aga enamiku koguduste juures neid pole. Miks? Kuidas mõnes väikses koguduses saab ja teises, palju suuremas, mitte?
Vaimuliku lastelaulu areng on pikka aega olnud tihedalt seotud pühapäevakoolide arenguga. Kui 1990ndate alguses olid suured pühapäevakoolide rühmad, siis tekkisid ka lastekollektiivid. Vahepealsetel aastatel on pühapäevakooli lapsi vähemaks jäänud ja selle tagajärjel kidus ka lastelaul kirikus.
Igasugune muusikatöö vajab entusiasti. Peale professionaalsete muusikaliste oskuste on töös lastega oluline ka võime nendega head kontakti luua. Seega peab kiriku lastekoori dirigendis kokku saama kolm omadust: kristlik eluhoiak, professionaalsed koorijuhi oskused ning sobivus lastetööks. Isegi teatav annus lapsemeelsust tuleks kasuks.
Selliseid kirikumuusikuid kahjuks kõikide koguduste juurde ei jätku. Kas aga oskame hoida neidki, kes olemas on? Kahjuks tean mitmeid näiteid, kus aastaid kogudust teeninud hea muusik peletatakse kirikutööst eemale või suletakse lastekoor või pühapäevakool hoopis.
Muusikatöö üldse, olgu laste või suurtega, saab aktiivselt areneda siis, kui kokku langeb kaks mõjutegurit: 1) on olemas professionaalne kirikumuusik ning 2) on koguduse õpetaja ja juhtkonna toetus. Nii moraalne kui finantsiline.
Pikaajaline Eesti kogemus näitab, et eriti soodus pinnas tekib sel juhul, kui koguduse töötegijad on omavahel sugulased, õed-vennad või abikaasad. Siiski on oluline, et muusika areng ei satuks sõltuvusse sugulussuhete olemasolust.
Viimastel aastatel on lisandunud üks oluline jõud: kristlikud koolid. Neis kõigis on traditsioonikohaselt koorilaul juba tunniplaanis sees, tänu sellele on olemas ka mitmed hea tasemega ja kaunilt kõlavad koorid. On suur vahe, kas lapsel on koorilaul juba tunniplaanis või tuleb teda pärast tunde või nädalavahetusel veel eraldi lauluproovi kutsuda.
Ideaalis oleks küll tore, kui lauluhuvi isikliku mugavuse üles kaaluks, aga tegelikkuses on ikka nii, et kassipoeg tuleb ninapidi piima sisse torgata. Kui esimese maitse suhu saab, siis edasi on juba palju lihtsam!
Eriti keeruline on nädalavahetustel lauluproove korraldada, siis tuleb arvestada mitmete muude segajatega: lastevanemad, sõprade sünnipäevad, sõidud maale vanavanemate juurde, spordivõistlused, muusikakoolide kontserdid ja konkursid jne.
|
OSCAR-2019
|
||
Nad elavad hajusalt Ida-Aafrika riftivööndis Serengeti platoo lähedal Eyasi järve ääres umbes 1500 km² suurusel raskesti ligipääsetaval ja väheviljakal alal. Nende arv oli 1988. aastal hinnanguliselt 1000, aastal 2000 – 800 ja praegu hinnanguliselt 700.
Nad on traditsiooniliselt kütid-korilased ning üks viimaseid kivist tööriistu kasutavaid või kasutanud rahvaid. Moodsa ühiskonna mõju neile kasvab.
Nad kõnelevad hatsa keelt, mis on isolaatkeel, kuigi sel on tüpoloogilisi ühisjooni teiste khoisani keeltega.
Nimesid Kindiga, Tindiga, Wakindiga, Watindiga, Ndiga, Tindega, Tindigo ja Watindega kasutavad suahiili keelt kõnelevad rahvad. Need pärinevad tegusõnast -tindika 'katkema, ära lõigatud olema, puudust tundma, kaduma, lõppema' ning viitavad hatsade isoleeritusele. Ludwig Kohl-Larsen kasutas varianti Watindiga ning tõlkis seda kui 'põgenikud'.
Dmitri Olderogge nimetas hatsasid Ida-Aafrika bušmaniteks. Seda nimetust kasutatakse mõnikord tänapäevalgi, kuigi lihtsalt bušmaniteks pole neid õige nimetada.
Et nad kuuluvad antropoloogiliselt neegrirassi mõningate khoisani rassi joontega, peeti neid varem traditsiooniliselt khoisani rahvaste jäänukiks Ida-Aafrikas.
Hiljutine geneetiline uuring näitas, et nad on tegelikult rohkem seotud Lääne-Aafrika pügmeedega. Knight jt (2003) leidsid, et Y-kromosoomi haplogrupid on hatsadel esindatud peamiselt haplogrupi B haruga B2b (52 %), st sama allharuga, mis on olemas Aafrika pügmeede tüüpilistel esindajatel mbutidel ja akadel. Haplogrupi E allharu E3a suur osatähtsus näitab teatud bantude segu. Ülejäänud Y-kromosoomi haplogrupid on esindatud teiste E-subklaadidega.
Mitokondriaalne DNA on hatsadel esindatud haplogruppidega L2 (peamiselt pügmee päritolu subklaad L2a1) ja L3 (peamiselt Ida-Aafrika päritolu L3g) ning mitte ükski neist ei kattu Lõuna-Aafrika khoisani rahvaste omadega (L1d/L1k).
Täielik geenipilt eeldab, et hatsad olid algselt Y-DNA ja mtDNA haplogruppide B2b + L3a1 kandjad, hiljem aga võtsid vastu geenivoo bantudelt.[1]
Hatsade asuala on Tansaania põhjaosas Arusha piirkonnas, Singida piirkonnas ja Shinyanga piirkonnas.
Hatsad elavad kuival aastaajal traditsiooniliselt neljas piirkonnas: Eyasi järve lõunatipust läänes, Eyasi järve ning sellest itta jääva Yaeda soo vahel, Mbulu mägismaal Yaeda orust idas ning Mang'ola küla ümbritsevast orust põhja pool. Kuival ajal saavad nad hõlpsasti liikuda ühest piirkonnast teise. Kõige läänepoolsemale alale pääseb kas Eyasi järve lõunatipu kaudu, mis kuival aastaajal esimesena ära kuivab, või Serengeti platoo astangu kaudu järve lõuna kaldal. Ka Yaeda org on kergesti ületatav. Vihmaperioodil elavad hatsad nende piirkondade vahel või nendest väljaspool, sest need piirkonnad ei ole hästi ligipääsetavad.
1968. aasta kirjelduse järgi kasutab igaüht neist neljast piirkonnast kuni 150 inimesest koosnev rühm. Igal rühmal on nimi, mis tuleb piirkonna nimest. Nende rühmade koosseis küll vahetub, kuid nad on püsivamad kui koos elavate hatsade rühmad.
Veel 20. sajandi esimesel poolel elasid hatsad Eyasi järvest kirdes tasandikel ja eelmägedes kuivades rohtlates ja savannides. Kuid tsetsekärbse hävitamine hatsade territooriumil avas tee naabruses elanud karjakasvatajatele ja põlluharijatele.
Jahiga tegelevad ainult mehed üksikult või väikeste salkadena, mis üksikjuhtudel on kuni 15-liikmelised (näiteks jõehobujahil). Jahirelv on vibu, oda ei kasutata. Nooleotsad on enamasti kivist, mõnikord sepistatud vahetuskaubana saadud rauast. Tavaliselt kütiti vibuga pühvleid ja antiloope. Kasutati mürginooli. Jahti peeti kõige rohkem kuival aastaajal.
Korilusega ei tegele mitte ainult naised, vaid ka mehed, eriti aegadel, mil jaht on vähetõhus. Korjatakse metsikute taimede vilju, linnumune, kilpkonni jm.
Keskmiselt tegeldakse toidu hankimisega vähem kui kaks tundi päevas.[2] Umbes 80% toidust moodustavad korjatud mugulad, hariliku ahvileivapuu viljad ning söödavad lehed ja marjad. Ülejäänu moodustavad metsloomade liha ja mesi.[3] Põua-aastad ei too kaasa tõsisemaid raskusi toidu hankimisel. Arstlikud uuringud on näidanud, et hatsade toitumine on väga tasakaalustatud ning nad oma põlluharijatest naabritest palju tervemad.[2]
Kuigi Serengetil on jaht keelatud, teevad Tansaania võimud hatsadele faktiliselt erandi. Hatsad on ka ainus rahvas Tansaanias, kes ei pea makse maksma.
Osa hatsadest on rändavast eluviisist loobunud ning aitab põlluharijatel põldu harida. Traditsioonilise eluviisi on säilitanud 300–400 hatsat.
Hatsadel on esinenud malaariat, kollapalavikku ja tuberkuloosi aga ka trüpanosomiaasi. Neid kimbutavad luumurrud, kõhulahtisus, silma – ja hingamisteede infektsioonid. [4]
Suurema osa aastast veedavad hatsad okstest karkassiga rohust onnis. Onnid paiknevad lähestikku looduslikult kaitstud kohas.
Mõned uurijad on rõhutanud, et hatsade ühiskond on egalitaarne, st sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus on tühine. Andrei Korotajevi (1999) järgi on see veel egalitaarsem kui enamik primaatide seltsinguid. See joon ei ole ühine kõigile ürgühiskondadele, kuid Aafrika rahvastest on see veel bušmanitel ja pügmeedel.
Perekond on väike. Abielud on tavaliselt ambilokaalsed tendentsiga uksorilokaalsusele. Abielud on vabalt lahutatavaf. Sugulussüsteem on, nagu bušmanitelgi, bilateraalne. Sugulusterminid võivad laieneda inimestele, kellega tegelikult sugulust ei ole, (nagu ka bušmanitel ja Austraalia aborigeenidel).
Hatsade perekonnad moodustavad koos rändavaid rühmi. Tavaliselt minnakse uude kohta kord kahe nädala tagant. Nende rühmade koosseis ei ole püsiv ning oleneb liikmete soovist (konflikti korral minnakse teise rühma üle). Kogukondade territooriumidel pole selgeid piire, tegelikult võib iga hatsa elada, jahti pidada ja toitu korjata seal, kus tahab. Kuival aastaajal ühinevad hatsad 100 kuni 200 inimesest koosnevateks rühmadeks, vihmaperioodil elavad jälle eraldi kogukondadena.
Hatsade rühmadel ja kogukondadel ei ole pealikke, kuigi konkreetsetel inimestel on mõju nende isiklike omaduste tõttu. Kollektiivseid otsuseid langetavad mehed.
Hatsade arv aina väheneb. Issansud, mbulud ja maasaid tõrjuvad neid soodesse ja kõnnumaadele Eyasi järvest lõunas. Hatsade sõnul on nad viimastel kümnenditel kaotanud umbes kolmveerandi oma maadest.
Hatsadele jäänud jahi-, marja- ja meemaad on ohus. Asuala lääneosa paikneb eraomandis oleval jahialal, kus hatsad tohivad viibida ainult neile mõeldud reservaadis ja neil ei ole jahipidamisõigust. Yaeda orule, mis on tsetsekärbeste pärast olnud kaua asustamata, pretendeerivad nüüd karjakasvatajatest datoogad, kes puhastavad hatsade alasid mõlemal pool orgu oma kitsede ja veiste karjamaadeks. Metsloomadele peetakse jahti ja nad aetakse piirkonnast ära. Kaovad marjad, mugulad, mesi ja veeaugud, millest hatsad sõltuvad.
Mang'ola piirkonnast on saanud Ida-Aafrika tähtsaim sibulakasvatuspiirkond, mis tõttu sealne rahvastik on viimasel ajal oluliselt kasvanud. [5] Meediakajastuse tõttu on Mang'ola piirkonna hatsadest saanud turistide vaatamisväärsus. See on toonud kaasa nende esimese kokkupuute alkoholiga ja tuberkuloosiepideemia, mida on alkoholism on soodustanud.[viide?]
Hatsad püüavad oma õiguste eest võidelda, pöördudes Tabsaania valitsuse poole üleskutsega tõkestada nende põlisterritoorium naaberrahvaste eest, rõhutades oma elulaadi ökoloogilisust ja oma majandamisviisi pikki traditsioone.[6]
Oktoobris 2011 tunnistas Tansaania valitsus esimest korda ühe hatsade kogukonna õigust maale ning andis neile vastavad dokumendid.[7]
Suurem osa uurimisest on toimunud enne 1960. aastate keskpaika, mil nende elulaad ei olnud oluliselt muutunud. Arusaam nende traditsioonilisest elulaadist on kujunenud nende uurimuste põhjal.
↑ Alyssa Crittenden, Hadza Fieldsite in Tanzania, veebiversioon (vaadatud 21.01.2016)(inglise keeles)
|
OSCAR-2019
|
||
Uue hooaja esimese uuslavastusena jõuab Tallinna Linnateatri Hobuveskis lavale Mehis Pihla lavastus "John", mille autor on auhindadega pärjatud noor USA näitekirjanik Annie Baker. Mehis Pihla jaoks on "John" esimene lavatöö Linnateatris.
Tallinna Linnateatri ja Vana Baskini teatri „Miljoni vaade“, autor Paavo Piik, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Martin Mikson, kostüümikunstnikud Martin Mikson ja Anna-Liisa Pärt, valguskujundaja Merily Loss, muusikaline kujundaja Riina Roose. Mängivad Evelin Võigemast, Saara Nüganen, Egon Nuter, Argo Aadli, Märt Pius, Kalju Orro, Märt Keerutaja, Helene Vannari, Rain Simmul, Anne Paluver, Liina Tennosaar, Raivo Rüütel jt. Esietendus 26. V Tallinnas Toom-Kooli 9.
«Miljoni vaade» on mitmetähenduslik pealkiri, Paavo Piigi näidend sobib igati orgaaniliselt EV 100 teatrisarja «Sajandi lugu». Sisutihe kavaleht annab ülevaate sündmusrohkest kümnendist 2000–2010, mille suhtes ajadistants veel napp, kui mitte olematu. Näidendit läbistavad ajakajalised märksõnad teevad mälu hoobilt virgeks. Löövaks proloogiks kujuneb Arnold Rüütli valimine vabariigi presidendiks aastal 2001; jõuliselt pressib sisse pronksiöö, aprill 2007 vallandab peategelases ajaülese seostelaviini. Peene alltekstiga kõlab laval Ansipi loosung viiest rikkamast riigist, sellal teeb peategelane Ants redelil viis kobavat sammu laguneva lae poole.
Kas mäletate veel läinud kümnendi suurimat kinnisvaraafääride suslikut? Nüganeni lavastatud „Miljoni vaade” tuletab meelde.
Tõlkijad: Ernst Raudsepp ja Toomas Kail. Lavastaja: Elmo Niiganen. Kunstnik: Reinis Suhanovs (Läti). Kostüümikunstnik: Reet Aus. Valguskunstnik: Kevin Wyn-Jones (Suurbritannia). Helilooja: Jaak Jürisson. Muusikaline kujundaja: Riina Roose. Osades: Sandra Uusberg, Maris Lüüs või Teele Pärn, Külli Teetamm, Andres Raag, Kaspar Velberg, Priit Pius, Allan Noormets, Anu Lamp, Alo Kõrve, Piret Kalda, Andrus Vaarik ja Tönn Lamp. Esietendus 9. XII 2017 Tallinna Linnateatri Põrgulaval.
Gorki tuntuim tükk on kaootiline elulahinguväli vaesteöömajas, kus igaüks võitleb oma võitlust ja keegi ei tea, mis eesmärgil lahingut õigupärast peetakse või kes juhib vägesid. Või isegi mitu osapoolt ses lahingus on ja kes on kelle liitlane või vaenlane.
Tallinna Linnateatri ajaloost jookseb tugevalt läbi oma hoone ootuse teema. Arhitektuurivõistlus pani sellele loodetavasti punkti ja ehitus saab alata.
Linnateatri lavastuses "Põhjas" mängib 18 näitlejat, ja mitte ühegi osatäitmise kohta ei saa öelda, et töö on tehtud tuntud headuses. Sest on tehtud paremini.
Meelis Oidsalu analüüsib Tallinna Linnateatri lavastust „Preili Julie" ja leiab, et kohati pole laval toimuval midagi pistmist näidendi autori August Strindbergi algtekstiga.
20. märtsil kell 15.00 kuulutatakse välja Tallinna Linnateatri uue hoone ja hooviala arhitektuurikonkursi võidutöö. Uut hoonet on Tallinna Linnateater oodanud aastaid
Lavakunstikooli lõpuetendused on debütantide ballid, siin näeb uut verd, koos kõigi oma ootuste ja lootustega uute tulevaste suhete tekkeks, vähemasti publiku ja esitajate-lavastajate vahel, kui mitte enamat. Samas asetab see formaat teatud nõudmised - näiteks tuleb enda oskuste demonstreerimiseks vahel alla neelata rohkem laulu- ja tantsunumbreid kui tingimata vaja. Ka “Kratt” maksab sellele teatud määral lõivu, kuid üldmulje on sümpaatne.
28. lennu lõpulavastus "Kratt" otsib krattimise algeid tänasest reaalsusest ("Aktuaalse kaamera" kultuuriuudised)
Linnateatri vastremonditud Hobuveskis jõuab publiku ette eesti teatriloo järjekordne "Kratt". Lavakunstikooli 28. lennu bakalaureuselavastus ammutab ainest nii mütoloogiast kui ka teatriloost, otsides krattimise algeid ka tänasest reaalsusest.
Tallinna Linnateatri väikeses saalis on tunda suveöö leitsakut, jaaniöö nõiduslikkust, sõgedat kirge – preili Julie ja Jeani tants muutub aina tulisemaks, metsikumaks, nad pöörlevad/keerlevad maailma unustades.
17. märtsil esietendub Hobuveskis Tallinna Linnateatri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöölavastus "Kratt", mille lavastab lavakunstikooli 28. lennu tudeng Ingmar Jõela.
Jõulukuu esimesel päeval juhtusin olema raamatute keskel, avasin huupi ühe tsitaadikogumiku ning tähendasin üles lause: «Valguse levitamiseks on kaks võimalust: kas olla küünal või siis peegel, kust selle leek vastu kumab.» Autor Ameerika kirjanik Edith Wharton, kel sünniaasta Tšehhoviga ligistikku. Jõulukuu kümnendal päeval ehk teisel advendipühapäeval, kui kirjutan Elmo Nüganeni «Kirsiaia» lavastusele kärmet ja paratamatult põgusat vastukaja, tuleb tsitaat järsku meelde.
"Kirsiaed" on nii tuntud näidend, et enamik peaksid olema üldjoontes selle sisuga kursis. Samas ei saa milleski päris kindel olla, mäletan, et näiteks 1996. aasta Baz Luhrmanni "Romeo + Julia" linastumisel selgus, et terve rida kinost tulnud noori olid pisut šokeeritud, kuna nad lihtsalt ei teadnud, kuidas see lugu lõppeb. Olgu siis sellistele vaatajatele kohe lohutuseks öeldud väga vähese väärtusega spoiler, et "Kirsiaed" ei ole üks neid Tšehhovi näidendeid, kus mõni tegelane end või kedagi teist ära tapaks. Vähemasti mitte näidendi nähtava tegevuse jooksul.
Et Elmo Nüganen otsustas "Kirsiaeda" lavastada komöödiavormis, võis Linnateatri publikut üllatada, kuid see oli õnnestunud vahend näitamaks, et mis on meie elu muud kui komöödia!
Esialgsete prognooside kohaselt on Tallinna Linnateatri laiendamiseks vajalike ehitustööde maksumus aastatel 2018–2020 hinnanguliselt 20 miljonit eurot, millest ligi pool katab riik ning ülejäänu Tallinna linn.
«Tallinna Linnateatri kollektiiv ning teatrihuvilised on ammu ära teeninud korrastatud teatrihooned ning uue ja ruumika saali. Seetõttu otsustasime eraldada 2018. aasta riigieelarves 0,7 miljonit eurot hoonekompleksi projekteerimiseks. Oleme saavutanud põhimõttelise kokkuleppe, et järgnevatel aastatel toetab riik Tallinna Linnateatri juurdeehitust veel ligikaudu 9 miljoni euroga,» lausus peaminister Jüri Ratas.
Ratase sõnul panustab Tallinna linn omalt poolt olemasolevate vanalinna kinnistute arendamisse, asenduspindade võimaldamisse, aga ka teatritöökodade väljaehitamisse.
Tallinna Linnateatri arendamisel on seatud ajaliseks eesmärgiks, et 2018. aastal toimub teatrikompleksi projekteerimine ning aastatel 2019–2020 ehitustööd. Hoonekompleksi lõplik maksumus selgub pärast lähteülesande ja projekti valmimist.
Laupäeval korraldas Tallinna Linnateater kohtumise algava hooaja lavastajatega. Esimest korda lavastab Linnateatris Hendrik Toompere jr. Ta toob Eesti publiku ette Poola noorema põlvkonna kirjandustähe Dorota Masłowska näidendi, mille pealkiri on otsetõlkes „Kaks poola keelt oskavat vaest rumeenlast” ja mis vaatleb endise idabloki meelsusi võõravihast varandusliku ebavõrdsuseni.
Laupäeval, 22. aprillil jõuab Tallinna Linnateatri Väikeses saalis lavale Kaarel B. Väljamäe ja Diana Leesalu koostöös valminud uhiuus näitemäng «Kriipsud uksepiidal». Lavale astuvad kaksikvennad Priit ja Märt Pius, kes kehastavad lavastuses teineteise vendi.
„Jäneseurg“ on lavastus, milles peegelduvad kõrvuti ja põimunult Tallinna Linnateatri hetkeseisu voorused ja puudused," kirjutab Kadi Herkül Sirbis.
"Arvan, et Kalju Komissarov ehk Koma soovis oma karuse olekuga varjata sentimentaalsust, sest kui öelda asju natuke jämedamalt, robustsemalt, siis aitab see peita seesmist tundlikkust," kirjutab Elmo Nüganen oma õpetajast
«Jäneseurg» on Madis Kalmeti viiekümnes lavastus. Kalmeti lavastuste nimekirjas jääb komöödiažanr kindlalt vähemusse, ehkki ta on lavastanud kolm Moliére'i näidendit, neist «Scapini kelmused» (Rakvere teater, 1983) üks rõõmsamaid komöödiaelamusi mu teatrimälus. Ent Kalmeti pärisosaks on elutõsidus, kirjutab Pille-Riin Purje Postimehes.
Nikolai Gogoli romaanil, millest Hendrik Toompere võimsa lavastuse kujundas, on juubeliaasta. See ilmus 175 aastat tagasi Venemaal, kuid võinuks vabalt olla kirjutatud ka tänapäeva Eestis.
Tallinna Linnateatri Taevalaval näidati midagi, mida näha ei tahaks. Meie silmad rebiti aga jõuga lahti. Niisugune on elu, kui annad alla meelemürkidele. Niisugune on elu, mida on hull taluda, ja iga päeva aitab alustada vaid mõte, et seegi päev saab ükskord läbi. Säärased on ööd, kui pimedas toas tantsivad deemonid ega lase sul päästvasse teadvusetusesse langeda.
Laupäeval esietendus Tallinna Linnateatris Diana Leesalu uuslavastus "Inimesed, kohad ja asjad", mis räägib loo naisest, kelle jaoks on ainsad usaldusväärsed asjad elus uimastid ja alkohol. Näitleja Evelin Võigemast käis esietenduse päeva hommikul "Vikerhommikus" muljetamas.
Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit näitekirjaniku, kunstniku ja lavastaja Brett Bailey teatritee, mis algas veidi pärast apartheidi lõppu, on olnud kahtlemata vastuoluline. "Aastaid, kogu oma elu mõtlesin ma – võimalik, et üsna pragmaatiliselt –, kuidas teha teatrit, mis vastaks väljakutsetele uues Lõuna-Aafrika Vabariigis? Kuidas teha teatrit, mis räägiks nii musta kui valge publikuga?"
Saates "OP!" on sel hooajal igas saates paar minutit mõne näitleja päralt, kes räägib mõnest tähenduslikust hetkest oma elus. Sellega tähistab saade Eesti Näitlejate Liidu 100. juubelit. Seekord oli kaamera ees Andrus Vaarik, kes kiitis oma esimest teatriõpetajat kestva näitlemiskaifi eest.
Anu Lambi lavastus „Olin kodus ...“ on pisiasjadeni lihvitud, väga terviklik ja esteetiliselt nauditav kompositsioon, kus kõik vahendid on sõna ja mõtte teenistuses, kirjutab Kadi Herkül Sirbis.
5.–10. detsembrini toimuva teatrifestivali “Talveöö unenägu 2016: Plaan B” pileteid müüakse alates homsest, 1. oktoobrist Piletilevis ja Linnateatri kassas.
1. septembril esietendus Tallinna Linnateatri Hobuveskis Andrus Kivirähki monolavastus “Köster”. Nõustun Rein Veidemanniga, et Peeter Tammearu värvikast Julk-Jürist saab kindlasti näitleja üks suurtest osatäitmistest, kirjutab Meie Maa kolumnist Mart Soidro.
Tammearu kehastub väga veenvalt torisevaks ja kibestunud Köstriks ja avab Kivirähki sõnade kaudu saladuselaegast, kuidas muretust ja lõbusat poisist võib saada kogu inimsugu vihkav vanamees, kirjutab Erle Loonurm.
Kui üle pimeda saali hakkasid voogama teremini helid, meenus otsekohe seriaal “Midsomeri mõrvad”, mille tunnusloo meloodia on mängitud sellel vähetuntud instrumendil. Mõistagi pole valik juhuslik, sest Horowitzi sulest pärineb nii selle sarja stsenaarium kui jutuks olev näidend. Teremini helisse on sisse kirjutatud harmoonilised võnked, mis muudavad kõla salapäraseks, nii et see sobitub põnevuslugudega hästi.
Peagi algav sügis toob Tallinna Linnateatri repertuaari kolm uut erinäolist lavastust. Ühtlasi toimub detsembris järjekorras üheksandat korda rahvusvaheline teatrifestival "Talveöö unenägu".
Tallinna Linnateatri „Suveöö unenägu“ on nähtuist kõige suurejoonelisem, aga ka kõige külmem ja steriilsem, distantseeritum, isegi ebasõbralik, kirjutab Maris Peters.
|
OSCAR-2019
|
||
Lavastus „Teisest silmapilgust” ei loo illusioone venelaste Eestis integreerumisest, kuid ei õhuta ka pingeid. Loe edasi
Sellest, et võiks teha Vene teatri näitlejatega koostöös kahe kõrvuti elava rahva dialoogitusest lavastuse, on mitmes teatris räägitud juba aasta(kümne)id, kirjutab teatrikriitik Ott Karulin lavastust "Teisest silmapilgust" arvustades. Loe edasi
Kui lavastus "Teisest silmapilgust" välja tuli, tegi sellest uudise 25-miljonilise auditooriumiga RTV. On üsna erakordne, et üks Eesti esietendus jõuab mõne rahvusvahelise telekanali prime-time'i uudistesaatesse. Loe edasi
Tuled süttivad. Aga mitte prožektorid, vaid laetuled, mis ennegi põlesid. Justkui keegi tuleks teatama, et etendus jääb ära. Muretult marsib sisse kolm meest ja naine ja kutsuvad kogu seltskonna – tugeva vene aktsendiga eesti keeles – bussiga sõitma. Kuhu, selgub hiljem. Loe edasi
ETV "Aktuaalne kaamera": "Vene Teatri ja linnateatri näitlejad ühinevad täna etenduses "Teisest silmapilgust""
(kirjuta siia sissejuhatus) Täna, traagilise pronksiöö üheksandal aastapäeval jõudis publiku ette Tallinna Linnateatri ja Vene Teatri kaks aastat kestnud ühisprojekt "Teisest silmapilgust", mis püüab teatri vahenditega vähendada lõhet Tallinna Eesti ja Vene kogukondade vahel. Lavastajate Paavo Piigi ja Mari-Liis Lille juhitud projekti esimese sammuna üritasid ühist keelt leida teatritegijad ise, harjutades koos eesti ja vene keelt ja õppides tundma üksteise kultuuri. Üks projekti osalistest, Vene Teatri näitleja Aleksandr Žilenko tuli Eestisse vaid neli ja pool aastat tagasi, vahendas "Aktuaalne kaamera". Loe edasi
Kolmapäeval, 27. aprillil esietendub Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi ühine autorilavastus „Teisest silmapilgust”. Tandemi esimene koostöö „Varesele valu, harakale haigus...” räägib depressioonist. Uus võtab vaatluse alla veel valusama teema: venekeelse elanikkonna lõimumisprobleemid eestikeelsega. Lavastuses osalevad neli Linnateatri ja neli Vene Teatri näitlejat ning ka etendused toimuvad mõlemas teatris. Sel puhul ajas autorite-lavastajatega juttu teatrikriitik Veiko Märka. Loe edasi
27. aprillil esietendub Tallinna Linnateatri ja Vene teatri koostöös "Teisest silmapilgust", mis lahkab eesti ja vene kogukonna viletsaid või olematuid suhteid. "OPile" rääkisid lavastuse tagamaadest ja oma arvamustest sel teemal lavastaja Mari-Liis Lill ja näitleja Tatjana Kosmõnina. Loe edasi
27. aprillil kell 18 Tallinna Linnateatri Kammersaalis esietenduv "Teisest silmapilgust" mõtiskleb isiklike kogemuste ja ühiskondliku satiiri vormis eestlaste ja venelaste ühis- ja lahuselu üle Eestis. Paavo Piigi ja Mari-Liis Lille kirjutatud ning lavastatud töö on Tallinna Linnateatri koostööprojekt Vene Teatriga. Loe edasi
Alo Kõrve on lavastajana käsile võtnud teema, mis on delikaatne, ent puudutab otseses mõttes iga viimast kui inimest. See on surm. Õigupoolest need hetked, mis järgnevad sellele, kui inimesed enese või oma lähedase peatsest surmast teadlikuks saavad. Muidugi, keegi meist ei ela igavesti ning ikka ilgutakse, et elu ise ongi surmaga lõppev haigus. Ent kui kalender kätte antakse ja öeldakse, et vaat umbes-täpselt sel ajal see juhtub... Siis vist muutub tiksuv seinakell ühtäkki liivakellaks, mis loendab, kui palju on veel jäänud. Loe edasi
Linnateatri uuslavastus „See hetk” lahkab surma, elu ajalisuse ja hetke olulisuse temaatikat, kirjutab kriitik Katariina Rebane. Loe edasi
Kuidas leppida mõttega, et miski siin ilmas ei ole igavene? Sellele küsimusele püüab vastata Tallinna Linnateatris esietenduv ameerika draama "See hetk", vahendasid Aktuaalse kaamera kultuuriuudised. Loe edasi
Linnateatris peamiselt näitlejana töötav Alo Kõrve istub taaskord lavastajatoolile. Aprillis esietendub Hobuveskis tema eestvedamisel ameerika dramaturgi Michael Cristoferi näidend “See hetk”. Tallinna Linnateatri ajalehe jaoks usutles Alot sel puhul Diana Leesalu. Loe edasi
Sellest, et linnateatrisse raske on pileteid saada, kõneldi ka hiljutiste juubelipidustuste ajal tihti. Eks ole peamine põhjus ikka teatri suurepärasuses: vägevas näitlejakoosseisus, Nüganenis ja tema fluidumis. Aga ka mängukohtade väiksuses. Neid on küll üsna palju, kuid inimesi mahub sinna vähe. Ning piletite hankimine on kujunenud teatud hasardiks: mulle näis seekordsel etendusel, et teatrisse on sattunud inimesi, kel on sinna pääsemine õnnestunud, aga keda etendus ei huvita.
Teatritark Lea Tormis ehk Lope de Tormis, nagu teda tänaseni kutsuvad 1990. aastate lõpus lavakoolis õppinud, libistab sõrmedega mööda Voldemar Panso portreebüsti põske ja ütleb vaikselt: „Palju õnne, Volli!”. Linnateatri lavaaugus peetakse 1 minuti pikkusi õnnitluskõnesid 50-aastasele teatrile. Linnateatri Panso saalis on Mati Undi fotonäitus, millest kirjutab Margus Mikomägi. Loe edasi
Tallinna Linnateatri lavastuses „Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus“ käsitletakse küll murekohti, ent tegu on siiski pigem meelt lahutava, mitte rusuva lavalooga, kirjutab Piret Karro. Loe edasi
Kaks päeva pärast Linnateatri 50. sünnipäeva istub peanäitejuht Elmo Nüganen Raplamaal Kaereperes, Valtu seltsimajas. Saal on puupüsti täis, algab loeng „Lavastades Tammsaaret“, kirjutas Maalehes ja Teatritaskus Margus Mikomägi. Loe edasi
Täna 50 aastat tagasi jõudis publiku ette esimene Tallinna Linnateatri lavastus, toona küll Noorsooteatri nime all. Hetkel käib Laial tänaval pidu ja pillerkaar, sest esimese suure juubeli puhul on teatrimajas koos endised ja praegused töötajad ning linnateatri sõbrad, kajastas ETV uudistesaade Aktuaalne kaamera. Loe edasi
12. veebruaril peeti Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlas Linnateatri juubeli puhul korvpallimatši, kus kohtusid Linnateatri meeskond Tallinna teatrite koondisega. Loe edasi
50. tegevusaasta juubeli lävel seisvat Tallinna Linnateatrit iseloomustab mõtlemise nõtkus, harjumus leida tavatuid lahendusi, et teenida kunsti selles võluvalt kummalises majas, mis ei ole teatriks ehitatud. Teatri sünnipäeva puhul esitas Sirbi toimetaja Tambet Kaugema Linnateatrile kaks küsimust. Loe edasi
Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen käis teatri 50. juubeli eel "Ringvaates" külas, et rääkida nii sünnipäevast kui ka pidevalt väljamüüdud etendustest. Loe edasi
Tallinna Linnateatri juubelihooeg kulmineerub Lavaaugus, kui 11. juunil esietendub Jaanus Rohumaa lavastus „Suveöö unenägu“. Naasmisest koduteatrisse, kujutavast kunstist ja teistest sama pealkirjaga lavastustest, mis Eestis peagi aset leiavad, räägib temaga dramaturg Paavo Piik.
13. veebruaril täituva Linnateatri 50. sünnipäeva puhul käisid Anu Välbal külas Allan Noormets ja Elisabet Reinsalu. Loe edasi
ETV kultuurisaade OP! väisas Linnateatri näitust "Fotograaf Mati Unt". Juttu tehti näituse ühe koostaja, Mati Undi fotokogu omaniku Kalju Orro ning näitlejanna Kersti Kreismanniga Loe edasi
Näidendist rääkis kultuurisaatele OP! autor Tiago Rodrigues ning muljeid lavastusest ja tekstist jagas teatrikriitik Madis Kolk. Loe edasi
„Veidras orkestris“ püütakse mõtestada Kalamaja hipsterikultuuri, aga eesmärk täidetakse vaid vormiliselt ja nii on hipsterlus laval pelk kosmeetiline face-lift, kirjutab kriitik Ott Karulin. Loe edasi
Tallinna Linnateatril käib 50. hooaeg. Juubelihooajal on igati paslik rääkida inimestest, kes on loonud selle teatri näo. Kustav-Agu Püüman on olnud teatri peakunstnik ja jätkab tööd ka tänasel päeval. Loe edasi
Kaelkirjaku ja Karu hoogsad seiklused suurlinna ohtlikel tänavatel, sattudes veel lõpuks Musta Pantri küüsi... Kõlab kui lasteraamat. Vihjed «Väikesele printsile», «Alice’ile Imedemaal» või «Džungliraamatule» on küll kohased, kuid Tallinna Linnateatri uuslavastus «Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus» pole mingi lastelavastus, kirjutab teatrikriitik Madli Pesti. Loe edasi
14. novembril esietendus Tallinna Linnateatris Diana Leesalu lavastatud etendus "Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus", mis on jäänud juba silma enda väga julge ja halastamatu keelekasutuse poolest. Loe edasi
Prantsusmaa tunnustas Tallinna Linnateatri näitlejat Anu Lampi "Chevalier de Pordre du merite" ordeniga. Anu Lamp on tõlkinud näidendeid prantsuse ja inglise keelest. Loe edasi
|
OSCAR-2019
|
||
Noorsoo-/linnateater saab tuleva aasta 13. veebruaril pool sajandit vanaks. Märkimaks seda, ilmus „Olla!“. Raamat, kus 50 mälestust ja mälestuste mälestust. Kirjutab Margus Mikomägi. Loe edasi
Täna loodi uus fond, millega hakatakse koguma raha linnateatri näitlejate ja uue saali toetuseks. "Vaim on valmis, ainult liha on natuke nõder," ütles 91-aastane näitleja Leida Rammo, kes on fondi panustanud 1500 eurot, vahendas ETV saade "Ringvaade". Loe edasi
ETV kultuurisaade OP! võttis luubi alla laulva näitleja Hele Kõrve esimese sooloplaadi "Eluhõiked" - juttu tehti nii Hele kui muusika ja sõnade autori Maian Kärmasega, samuti esitas Hele ühe pala uuelt albumilt. Loe edasi
Laulev näitleja Hele Kõrve avaldas oma debüütalbumi "Eluhõiked", mille nimiloo ta ETV saates "Hommik Anuga" ette kandis.
Näitleja ja lauljatar Hele Kõrve andis välja oma debüütalbumi "Eluhõiked". Kõrve, kes on 18 aastat tagasi osalenud laulukonkursil "Kaks takti ette", tunnistas, et selle ajaga on tema hääl muutunud. "Pärast laste sündi on toimunud teatud mõttes muutus. Hääleulatus on läinud laiemaks, on tulnud madalamad toonid juurde ja ülemistesse nootidesse on tulnud ka tugevust," selgitas Kõrve ETV saates "Hommik Anuga". Loe edasi
Viimastel aastatel on näitlejanna Hele Kõrve pühendunud peamiselt perele, kuid peagi võib teda jälle sagedamini Linnateatri laval näha – 14. novembril esietendub Helega peaosas lavastus „Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus“, detsembris taastatakse Kõrve suurrolliga „Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.“. Lisaks valmib oktoobris tema ammuoodatud sooloplaat „Eluhõiked“, mida esitletakse kahel kontserdil, 20. ja 21. oktoobril kell 19 Salme Kultuurikeskuses. Plaadi valmimise puhul tegi Linnateatri ajalehe jaoks Hele Kõrvega juttu Diana Leesalu.
Kui kerjuspoiss Krabat (Märt Pius) jõuab oma rännakul Koselbruchi veskisse ja ta sinna õpipoisiks võetakse, on ta tänulik, sest juba ammu pole ta hommikul teadnud, kuhu õhtul magama heidab.
Terviklikum oli esimene vaatus, kuna see jäi suuresti Lembit Ulfsaki Tagasitulija ja Elmo Nüganeni Isa hoida: nende partnerlus oli kõige täpsem oma läbivas unenäoselguses, tundlik, südamlik, kirjutab "Tagasitulek isa juurde" arvustades kriitik Pille-Riin Purje. Loe edasi
Rodney Acklandi 1931. aastal kirjutatud “Veider orkester” ei kuulu küll XX sajandi tüvitekstide hulka, ent on korralikult kokku pandud näitemäng, mida võiks kirjeldada kui Gorki “Põhjas” heatahtlikult koomilist ja happy endiga teisendit. Ameerika-rumeenia päritolu Adrian Giurgea versioon Salme kultuurikeskuses mõjub paraku vaid lavastaja õhku täis eneseimetlusaktina, kirjutab teatrikriitik Kadi Herkül. Loe edasi
Tallinna Linnateater ja EMTA kõrgem lavakunstikool koos lavastaja Adrian Giurgea ning helilooja Jarek Kasariga asutasid noortebändi, mis kannab nime "Veider orkester" ning ülehomme jõuab publiku ette ka samanimeline lavastus Salme Kultuurikeskuses. Rodney Acklandi 1930. aastatel kirjutatud noortelugu on toodud tänapäeva ning mõjub oma problemaatikalt vägagi kaasaegselt, vahendas "Aktuaalne kaamera". Loe edasi
Adolf Šapiro “Tagasitulek isa juurde” on ilmselt üks tänavuse teatrisügise suurima põnevusega oodatud uuslavastus. Sest Šapiro-peatükk eesti teatriloos on aukartustäratav nii oma mitmekülgsuses kui õnnestumiste protsendis: enam kui 40 aastat on möödas tema “Kirsiaiast”, ent Mikk Mikiveri Lopahhini tants püsib ereda ja elusana; niisama nagu Linda Rummo ja Aarne Üksküla vedruna pingul duell Eesti esimeses “Kes kardab Virginia Woolfi?” tõlgenduses, kirjutab kriitik Kadi Herkül. Loe edasi
ETV kultuurisaade OP! käis koos Adolf Šapiroga külas Viive Ernesaksal ja ajas lavastajaga "Tagasitulek isa juurde" esietenduse eel juttu. Loe edasi
ETV Aktuaalse kaamera kultuuriuudised: "Tallinna Linnateatris esietendub Madis Kõivu näidend "Tagasitulek isa juurde". Lavastajaks on külalisena Adolf Šapiro.
Esimest korda 1993. aastal Eesti Draamateatris lavastatud näidend on muutunud eesti teatri tüvitekstiks, mille sümboolika ja keele mõistmiseks tundub hädavajalik kohaliku konteksti ja mõtteviisi tundmine. Loe edasi
Tallinna Linnateater andis juubelihooaja puhul välja teatriraamatu pealkirjaga "Olla!", mis on vihje 50 aasta eest Noorsooteatri asutamisel toimunud teatri nime avalikule konkursile, kust trupile meeldis kõige rohkem just „Olla“. Kogumiku alapealkiri on "50 mälestust ja mälestuste mälestust". Raamatu koostaja, teatriuurija Pille-Riin Purje, on kogunud raamatusse lood ligemale sajast Noorsoo- ja Linnateatris tehtud lavastusest. Kokku on poole sajandi jooksul lavale jõudnud aga üle 400 nimetuse. Loe edasi
Tallinna Linnateatri 50. juubelihooaja avamise eel rääkis peanäitejuht Elmo Nüganen, et Tallinna Linnateater on unikaalne. See koosneb 14 keskaegsest hoonest, mis asuvad üksteise kõrval ning kuhu sisse on pugenud kaasaegne teater. Sellist kompleksi, kus teatrihooned ümbritsevad vabaõhulava, ei näe tema sõnul kusagil mujal maailmas. Tallinna Linnateatri 50. juubelihooaeg on vaikselt alguse saanud ning selleks puhuks on väga põhjendatud uurida natukene Elmo Nüganenilt selle teatri käekäigu kohta – ta on olnud teatri peanäitejuht alates 1992. aastast, ehk võib öelda, et ta on olnud teatriga poole selle eluajast. Päev enne 50. juubelihooaja avaüritust (mida väisas meeletu hulk rahvast) sai Tallinna Linnateatris mõned sõnad vahetatud. Loe edasi
13. augustil aastal 1965 allkirjastas kultuuriministri asetäitja käskkirja Eesti NSV riikliku noorsooteatri asutamiseks, mis 1994. aastal nimetati ümber Tallinna linnateatriks. Täna, 50 aastat hiljem, astuvad juubelikontserdil üles nii tänased Linnateatri näitlejad kui ka mitmed üllatusesinejad, kes on ses teatris varem töötanud, samuti peatutakse teatri ajaloo võtmehetkedel, vahendas "Aktuaalne kaamera". Vaata videolõiku siit. Loe edasi
Täna möödub 50 aastat Tallinna Linnateatri asutamisest. Homme algaval Arvamusfestivalil avab linnateater oma ala. Tallinna Linnateatri lavastaja-dramaturg Paavo Piik rääkis "Vikerhommikus" lähemalt, mis linnateatril festivalil plaanis on. Loe edasi
„Melujanu“ annab vaatajale maitsenüansse ja varjundeid täis, ent teravusteta vaimse „lõunasöögi“, kirjutab Ele Pajula. Loe edasi
Nii tehnika kiirest arengust kui ka inimloomuse olemuslikust muutumatusest teadlik varaküps Martti Helde on võtnud ette 4D-tajuilma tõlkimise inimkeelde, kirjutab "Vanameest ja merd" arvustav Madis Kolk. Loe edasi
Paratamatult kõrgub Martti Helde esimese teatritöö “Vanamees ja meri” kohal Robert Wilsoni vari – võimsalt turundatud “Aadama passioon” esietendus vähem kui kuu aja eest ja “Vanamehe” mängukohast, Volta loftidest, kiviviske kaugusel.Ent loo pealkiri pole vähimalgi määral halvustav: Helde lavalises kompositsioonis on tõepoolest silmatorkavaid sarnasusi Wilsoni esteetikaga, kirjutab kriitik Kadi Herkül. Loe edasi
Sõna Linnateatri ja Von Krahli teatri ühislavastuses "Vanamees ja meri" ei ole. On väga palju videot, väga mõjusat muusikat, väga palju valgusefekte, lavasuitsu, koreograafiat. See kõik kokku moodustab lausa meditatiivse etenduse. Üleeile endises Volta klubi saalis esietendunud mastaapne visuaalne lavastus "Vanamees ja meri" ühendab omavahel Tallinna Linnateatrit ja Von Krahli teatrit ning mis kahtlemata kõrgub tänavuste oodatumate suvelavastuste esireas, kirjutab Jaanus Kulli. Loe edasi
"Meil oli eile kontrolletendus. See on päris piinarikas ühele filmilavastajale vaadata. Mul oli kogu aeg käsi krampis, sest tahaks nagu kogu aeg öelda midagi. Ma ei tea, kas ma suudan kõik need etendused seal ära olla, see on päris kurnav ühele lavastajale, ma saan nüüd aru teatriinimestest. Ma tahtsin proovida, ma tahtsin teada, mis on nende maailmade vahe, ma tahtsin lõpetada ka kooli ja näitlejatega lähedale saada mingi tüki osas ja seda ma ka saavutasin," rääkis lavastaja Martti Helde esietenduse päeva hommikul Terevisioonis. Loe edasi
Kultuuriuudised käisid enne esietendust Martti Helde debüütlavastuse "Vanamees ja meri" proovisaalis. Loe edasi
Evelin Võigemast on Martti Helde lavastuses «Vanamees ja meri» laval vaid viisteist minutit, kuid uhke kostüüm piirab ta liikumist rohkem kui kaks tundi. Loe edasi
Moskvas elav, tugevalt Baltikumi alusmüüriga ( Juhtis 30 aastat (1963-1993) Riia Noorsooteatrit. MM) lavastaja Adolf Šapiro teeb Linnateatris proove oma kaheksanda lavastusega Eestis. Neist esimene tuli lavale toonases Noorsooteatris 44 aastat tagasi. Lavastaja ütleb, et seda, miks ta ikka naaseb Tallinna ja Eestisse, on raske sõnades väljendada, ilma et ei läheks võltsilt pateetiliseks. Otsustame siis, et ei lähe. Mõni aasta tagasi Permis sain teada ja kuulda, et nõnda, nagu tema räägib Eesti näitlejatest (millise lugupidamise ja väärikusega!), ei räägi maailmas vist mitte keegi teine. Alljärgnev jutt on aetud 16. mail 2015 Linnateatri proovisaalis pärast Madis Kõivu näidendi „Tagasitulek isa juurde” proovi, küsis Margus Mikomägi. Loe edasi
Filmirežissööri Martti Helde nägemus pani kokku Linnateatri ja Von Krahli. Ruudu Raudsepp rääkis kohvikus Martti ning dramaturgi Jim Ashileviga sibulaklopsi kõrvale, kuidas sarnanevad-erinevad film ja teater ning mis plaan neil 3. juunil Volta kvartalis esietenduva lavastusega „Vanamees ja meri“ on.
Noore tunnustatud filmirežissööri käe all sündiv lavastus sünnib Ernest Hemingway raamatu "Vanamees ja meri" ainetel ning on vormiotsing, mis segab kino, teatrit ja tantsu, jättes sõna seekord vähemasse osasse. 3. juunil endises Volta klubi saalis, hoones 47B Loftid esietenduv visuaallavastus valmib Tallinna Linnateatri ja Von Krahli egiidi all ning seda mängitakse ainult sel suvel. Loe edasi
Üks päris sünge lugu on lavastatud, üks päris ilus sünge lugu, kirjutab Ele Pajula Sirbis "Krabati" kohta. Loe edasi
Tallinna Linnateatri esimeses tantsulavastuses "Melujanu" tõestavad draamanäitlejad, et nad suudavad end ka tantsukeeles igati professionaalselt väljendada. Kahjuks jääb uduseks, mida väljendatakse, kirjutab teatrikriitik Kadi Herkül. Loe edasi
Kultuuriloolane Aro Velmet, psühhoanalüütik Endel Talvik ning dramaturg-lavastaja Paavo Piik rääkisid raadio Ööülikoolis hingehaigustest. Loe edasi
Tundub, et just niisuguse küsimuse ees seisis Madis Kalmet, kui ta hakkas lavastama Jon Fosse „Sügise unenägu”, kirjutab Erle Loonurm Müürilehes. Kuidas panna laval ühtse kellavärgina toimima mitte ainuüksi tekst, vaid ka rütm, pausid ja vaikuses öeldu, rääkimata siis veel näitlejatest? Loe edasi
Nüganeni Mees ja Reinsalu Naine visklevad Madis Kalmeti „Sügise unenäos” lapsikuse ja elukogemuse vahel, kirjutab kriitik Liisi Aibel. Loe edasi
Päris esimene mõte pärast „Sügise unenäo” nägemist oli, et nägin väga vanaaegset ja päris teatrit, mis tänapäeval mõjub eksperimendina, kirjutab Margus Mikomägi. Loe edasi
Jon Fosse “Sügise unenägu” meenutab teksti vormistuselt rohkem luuletust kui draamateksti. Lühikesed repliigid, lõpetamata laused, aja-, mõtte- ja meeleoluhüpped. Sisuks ikka elu, surm ja armastus, kirjutab teatrikriitik Kadi Herkül. Loe edasi
Laupäeval esietendub Tallinna Linnateatris Norra kaasaegse näitekirjaniku Jon Fosse „Sügise unenägu", mille lavastaja on Madis Kalmet. Proovisaalis käisid Aktuaalse kaamera ja Eesti Raadio kultuuriuudised. Loe edasi
Hingematvalt võrratu! Massimõrvast eluga pääsenud noorte lugu puudutab kogu oma tundeskaalaga, kirjutab teatrikriitik Lauri Meri. Loe edasi
Diana Leesalu on end varemgi näidanud võimeka lavastajana, kuid nutikas ja terviklik «Krabat» kinnitas, et sellest noorest naisest ei saa mööda vaadata. «Krabat» on küpse ja kogenud, traditsioonilist teatrit hindava lavastaja töö, kirjutab Heili Sibrits. Loe edasi
Vikerraadio "Vikerhommikus" kõnelesid näitlejad, peaosa kehastav Märt Pius ja Meistri rollis olev Andrus Vaarik, et tehniliselt on see üks keerukamaid tükke teatri, aga ka näitlejate jaoks. Loe edasi
Diana Leesalu lavastatud “Krabat” on rikkalik ja efektne vaatemäng, kuid puudu jääb peamine – teatri- ja must maagia. Näitlejad sülitavad suust mune ja moondavad pulki rätikuiks, trikid on osavalt esitatud ja teenivad publikult üllatusohkeid. Ent lugu - kahe mehe, hea ja kurja, Krabati (Märt Pius) ja Meistri (Andrus Vaarik) vastasseis - jääb punktiirseks ja pinnapealseks. Loe edasi
31. jaanuar on käesolevaks aastaks poolsajandit tegutsenud Tallinna Linnateatris mustkunsti ja maagia päralt. Algselt Noorsooteatri nime kandnud ja tänaseks ebamaiselt populaarseks muutunud teatris tuleb 400. esietendusega lavale Diana Leesalu dramatiseeritud ja lavastatud muistsel vendide legendil põhinev lugu veskipoiss Krabatist. Loe edasi
31. jaanuaril kell 19 Põrgulaval esietenduva Otfried Preussleri samanimelise armastatud jutustuse dramatiseerijaks ja lavastajaks on Diana Leesalu. Laval on pea kogu Linnateatri noorem meesvägi, Maiken Schmidt ja vanameister Andrus Vaarik. Muistsel legendil põhineval lool on auväärne koht ka Linnateatri ajaloos - tegu on 1965. aastal Noorsooteatrina asutatud teatri järjekorras 400. esietendusega. Loe edasi
Jaanuar on ekspertide sõnul on aasta depressiivseim kuu - pikalt on pime aeg olnud, jõulud on läbi saanud ning suvi ja puhkus alles kaugel ees. Linnateatri tunnustatud lavastaja, Paavo Piik on depressiooni ise kogenud ja teab, kui raske on sellega toime tulla. Loe edasi
Hendrik Toompere „Surnud hinged“ jääb kontseptuaalselt harali, sisaldades huvitavaid lähtepunkte, kuid need on jäetud veenvaks tervikuks sidumata, kirjutab teatrikriitik Madis Kolk. Loe edasi
Tallinna Linnateatri festivalil Talveöö unenägu oli kavas ainult 4+1 lavastust, kuid seda paremini oli festival haaratav (ajaliselt) ja hoomatav (sisuliselt). Kõiki lavastusi läbis ühise teemana teatri piiridega mängimine, nihutamine ja samas ka lõhkumine. Ent seda lammutamistööd tehti nii, et asemele tekkinud piirid muutsid teatri mõiste selgemaks ja tajutavamaks, kirjutab Heili Sibrits. Loe edasi
Võtsin saalis istet kujutlusega, et lavastus käsitleb pigem parodeerivas võtmes tantsijaks olemist, võimendades või, vastupidi, naeruvääristades valdkondlikke stereotüüpe. Hea on, et eksisin. Laval oli ühe tantsija portree, ilma naeruvääristamiseta ning vinte peale keeramata. Kandvaks osutus aususe taotlus: kuigi kaasnes valikumoment selle osas, mida tantsijakarjääri nüanssidest publikuni tuua, mõjus see oma eheduses siiski ausana. Toonilt sarnanes see vestlusega, justkui räägitaks stiilis „nii lihtsalt on, nüüd siis teate.” Loe edasi
Kas naistesse suhtutakse ühiskonnas teisiti kui nendega samal ametikohal olevatesse meestesse? Kuidas mõista naise edasipüüdlikkust? Aga naise armastust? „Kuningannamängudes” uuritakse kolme erineva naise hingeelu, kes elavad maailmas, kus kuningannat mängib naine laval ühes stseenis ja kahe repliigi jagu, kirjutab Piret Karro. Loe edasi
„Remote Tallinn” pöörab fookuse subjektile keskkonnas, meie kogemisviisidele, tajule, sisseharjunud mustrite suhtelisusele, ent esitab lisaks sellele ka eksistentsialistliku varjundiga küsimusi. Rännak on ühtlasi ka mõtteharjutus, linnameditatsioon, millesse poetatud irooniamaigulisi, ühiskonnakriitilisi ja humoorikaid stseene. Loe edasi
Täpselt 50 eestlast rühib karjas läbi pimeduse. Kapuutsid silmini veetud, ei tõsta pilku poriselt maapinnalt. Tuuleiilid merelt plätserdavad nende tumedaid jopesid ilge lörtsiga. Neid juhib Üks Teadvus. Nad on Hord. Loe edasi
Teatrifestival "Talveöö unenägu", alapealkirjaga "Tõsised mängud", toob Eesti publikuni uutmoodi teatri Saksamaalt, Prantsusmaalt, USA-st ja Soomest. Festivali kuraatori Paavo Piigi sõnul ei leia programmist klassikalist teatrit nagu Tšehhov ja Shakespeare, vaid tegemist on kaasaegsete ja mänguliste lavastustega, mis räägivad tõsistel ja aktuaalsetel teemadel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Võimalik, et vendade Piikide näod on teile juba tuttavad. Muu hulgas plakatitelt, mis tutvustavad 8.–13. detsembrini Linnateatris toimuvat rahvusvahelist festivali Talveöö Unenägu, mida nad käesoleval aastal tandemina veavad. Loe edasi
Tallinna Linnateatri „Talveöö unenäo” eelmine festival kaks aastat tagasi oli keskendatud Ladina-Ameerika teatrile ning kaudselt on geograafia olnud varemgi valikupõhimõtte aluseks. Mida pidasid silmas, kui valisid lavastusi seekordsele festivalile alapealkirjaga „Tõsised mängud”? Loe edasi
Hendrik Toompere lavastatud “Surnud hingedes” on gogollikku groteski, eesti teatris nappivat mängulist intensiivsust ja nauditavalt tekstitäpset koomikat, kirjutab teatrikriitik Kadi Herkül Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaalis. Loe edasi
15. novembrist on Linnateatri laval võimalik näha tõlgendust vene klassiku Nikolai Gogoli ühiskonnakriitilisest satiirist „Surnud hinged". Lavastuse on dramatiseerinud ja lavastanud muidu Draamateatrist tuntud Hendrik Toompere juunior, ja see vaatab kriitilise pilguga ühiskonda, kus vohavad saamahimu, korruptsioon, valelikkus ja rumalus, vahendas "Aktuaalne kaamera". Loe edasi
15. novembril esietenduvast Nikolai Gogoli ühiskonnakriitilisest satiirist, "Surnud hingedest" rääkis lavastaja Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) Keiu Virrole. Loe edasi
Aro Velmet analüüsib depressioonile ja tervenemisele keskenduvaid Paavo Piigi ja Mari-Liis Lille lavastusi "Varesele valu..." ja "Harakale haigus..." ning kapitalistliku ühiskonnakorraldust käsitlevat Sander Puki lavastust "Armastus ja raha". Loe edasi
Vallo Kirs on „Hiirtest ja inimestest” lavastanud klaari ja ausa sõnumiga psühholoogilise teatrina, peegeldab Pille-Riin Purje Sirbis Linnateatri hooaja esimest uuslavastust arvustades. Loe edasi
Eesti näidendi kuul kirjutasid viis näitekirjanikku üheskoos uue näidendi. "Ükskord Häädemeestes" sündis Tallinna Linnateatris viie tunni jooksul ja oma panuse andsid Andrus Kivirähk, Mehis Pihla, Paavo Piik, Kristiina Jalasto ja Urmas Lennuk. Loe edasi
24. oktoobril kell 21.40 jõuab ETV ekraanile uus saade "Kontakt", kus publik kohtub Tallinna linnateatri näitlejatega. "Meil on lihtne – nad on meie trupist, see läheb tööplaani sisse, see läheb kirja nagu etendus" naljatas Henrik Kalmet "Ringvaates", lisades, et näitlejaid esinema saada polnud raske. Loe edasi
See on John Steinbecki kuulus tekst, mida isegi siin-seal gümnaasiumi kohustusliku kirjanduse programmis kohtab. Lugu on lihtne, ent üllas. Kaks sõpra – George (Mikk Jürjens) ja Lennie (Indrek Ojari) – otsivad 1930ndate suure depressiooni aegses Ameerikas farmitööd. Sellised ringirändavad tüübid, nagu näidend meile jutustab, olid tol ajal Ameerikas tavalised ja farmide tööjõurotatsioon sage. Loe edasi
Vallo Kirst tõestab lavastusega „Hiirtest ja inimestest“, et realistlikku külaelutükki annab hästi teha küll. Ja et Linnateatri trump on ikkagi andekas trupp, kirjutab Linnateatri hooaja esimest uuslavastust arvustades Jürgen Rooste. Loe edasi
Näidendikuule pühendatud teatri-OP!-is tegi Andrus Vaarik juttu noore lavastaja Vallo Kirsiga tema esimese töö - John Steinbecki "Hiirtest ja inimestest" - puhul Linnateatris. Näitlejakommentaari andis Aleksander Eelmaa. Loe edasi
ETV Kultuuriuudised väisasid Vallo Kirsi lavastuse, John Steinbecki jutustuse "Hiirtest ja inimestest" peaproove. Loe edasi
Linnateatri hooaja esimese uuslavastuse, Steinbecki "Hiirtest ja inimestest" on dramatiseerinud Vallo Kirs ja Tõnis Parksepp. Tegu on täiesti uue dramatiseeringuga; seda teksti on varem lavastatud Eesti Draamateatris (1966) ja Ugala teatris (1993). Loe edasi
Draama festivali raames peetud Tom Stoppardi "Utoopia ranniku" maratonmängimist käis vaatamas Ülo Vihma ning kirjutas, mida ta nägi ja mida ta ei näinud. Loe edasi
Istuda laupäeva hommikul kell seitse bussi ja sõita Tartust Tallinna, et vaadata kell kümme algavat etendust, on iseenesest juba piisavalt jabur idee, kirjutab Heili Sibrits. Aga et pärast kolm tundi ja kolmkümmend minutit kestnud etendust taas kohe (isegi kohvi ei jõua juua!) Tartusse sõita, et seal vaadata veel samal päeval kahte etendust (nende vahel on ka vaid napp pool tundi vaba aega!), tundub juba hullumeelsusena. Loe edasi
Tallinna Linnateatri hooaja avasündmusel "#Kontekst" käis külas Klassikaraadio saade Delta. Nele-Eva Steinfeldt rääkis juttu kolme lavastajaga, kes sel hooajal Linnateatris töötavad: Vallo Kirsiga (Ugala), kellelt esietendub oktoobri algul John Steinbecki "Hiirtest ja inimestest", ning Paavo Piigi ja Maiken Schmidtiga, kes ühiselt valmistavad ette tantsulavastust. Paavo Piik rääkis ka detsembris toimuvast Talveöö unenägu 2014: Tõsised mängud teatrifestivalist, mille kuraatoriks ta on. Loe edasi
|
OSCAR-2019
|
||
Möödunud suvel tegime koos näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lillega intervjuusid Eesti inimestega, kes on põdenud depressiooni. Nende hulgas oli mehi ja naisi, väiksematest ja suurematest kohtadest pärit, vanemaid ja nooremaid. Kes veel ei tea, siis depressioon puudutab Eestis hinnanguliselt kuuendikku elanikest. Tegemist on tõsise haigusega, mille üks suurimaid vaenlasi on suhtumine, et see ei ole mitte haigus, vaid nõrk iseloom või enesehaletsemine.
Nad kõik on noored. Kõige vanem on sündinud 1976. aastal ja noorim 1995. Nende kodu on Eestis. Neile on antud kõik võimalused. Nad on saanud käia koolis, neil on töö, perekond. Kaugelt vaadates paistab kõik korras olevat. Heili Sibrits arvustab Paavo Piigi ja Mari-Liis Lille lavastusi "Varesele valu..." ja "Harakale haigus..." Loe edasi
Kui vaatasite eile õhtul hinge kinni pidades ETVst kriminaalsarja "Kuritegu", siis otsige maa pealt ja maa alt võimalust osta pilet Tallinna Linnateatri lavastusele "Aju jaht, kirjutab Heili Sibrits. Loe edasi
ETV kultuuriuudised käisid Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri koostöös valmivate lavastuste "Varesele valu..." ja "Harakale haigus..." esietenduse eel proovisaalis. Videot vaata siit. Loe edasi
Tallinna Linnateatris esietenduv lavastus “Aju jaht” viib vaataja tavapärasest vägagi erinevasse keskkonda, pakkudes ühel ajal nii põnevust kui ka huumorit, kirjutab Äripäeva Puhkepäevas Tõnu Lilleorg. Loe edasi
Tallinna Linnateater pidas neljapäeval, 13. veebruaril oma 48. sünnipäeva. Tallinncity tuli sel puhul teatrisse kaameraga külla, et lähedalt vaadata, millist elu teatrimajas elatakse ning millised uued lood kevadel lavaküpseks saavad. Loe edasi
Alguses plaanisin seda etendust koos oma teismelisega vaatama minna, aga igaks juhuks ei läinud. See on küll koguperelavastus, aga 13aastased on vist kõige keerulisem sihtgrupp üldse. Ise vaatasin sama näidendi Noorsooteatri versiooni alla teismelisena telekast – mäletan seda, et olime isaga naerukrampides ja ema pidi lausa kodust ära minema, sest tema arvates oli sündmustik täiesti idiootne ja meie hulluks läinud. Kõige kriitilisemad ongi teismelised ja emad – nad ei armasta lapsikust. Teismelised on kriitilised sellepärast, et nad tahavad olla juba täiskasvanud, ja emad sellepärast, et nad ei jaksa seda jama pärast ära koristada. Loe edasi
Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri koostöö jätkub ka sel hooajal. Seekord on asja üle võtnud noored teatritegijad. Kevadine ühislavastus sünnib Paavo Piigi (Linnateatri dramaturg-lavastaja) ja Mari-Liis Lille (Draamateatri näitleja) eestvedamisel. Loe edasi
„Nelja aastaaja” kolmas tulemine Eesti teatrisse on Tallinna Linnateatri näitleja Alo Kõrve lavastajadebüüt, kirjutab Sirbis teatrikriitik Maris Johannes. Loe edasi
Linnateatri lavastus on kahe mälestustest vaevatud inimese üritus (ebaõnnestunud, aga kirglike katsete rida) veel kord armastada, kirjutab teatrikriitik Margus Mikomägi Alo Kõrve lavastusest "Neli aastaaega".
ETV Aktuaalse kaamera uudistesaade käis külas Alo Kõrve esimese lavastuse "Neli aastaaega" peaproovis. Vaata uudise videolõiku siit. Loe edasi
Kas Linnateatri äsja esietendunud uusversioon veerand sajandi tagusest hitttükist "Skangpoomijad" on parem või mitte? Tõnu Pedaru kirjutab ERR-i kultuuriportaalis.
„Kassirabal” on tugev ansamblilavastus, tulvil pingestatud partnerlust, kirglikke äärmuslikke stseene, kirjutab teatrikriitik Pille-Riin Purje. Loe edasi
Peategelaste mõtted, sõnad ja teod juhivad mängu, aga rabaatmosfäär ja kõrvaltegelased mängivad selle huviga jälgitavaks, kirjutab lavastuse "Kassirabal" arvustuses Margus Mikomägi. Loe edasi
Lavastaja Madis Kalmeti käe all jõuab täna Tallinna Linnateatri põrgulavale tänapäeva Iiri näitekirjanduse ühe hinnatuma autori Marina Carri näidend "Kassirabal".
Teatriõhus on sel sügisel palju internetti - kokku on esietendunud neli teatrilavastust, kus ühel või teisel moel on läbivaks teemaks internetiajastu. ETV kultuurisaade OP! väisas Cabaret Rhizome'i lavastust "Rhizomedia. Risomeedia" ning Diana Leesalu "Offline'i" Linnateatris. Loe edasi
Marina Carr sündis 1964. aastal Tullamore’is, Iirimaal. Teda peetakse üheks tähtsamaks kaasaegseks iiri näitekirjanikuks. Juba lapsena teatrist huvitunud Carr kirjutas koos õdede-vendade ja koolikaaslastega näidendeid ning lavastas neid koduteatris, kuhu seadsid sisse publikuistmed, eesriide ning prožektorina jalgrattalambi. Väikeses külaühiskonnas rääkisid kõik kõigi kohta lugusid ning igaüks täitis justkui mingit groteskset või koomilist rolli. Kõik see inspireeris Marina Carri, kes peab meelelahutamist, eneseväljendust ja tõstetud viisil kõnelemist inimloomuse osaks ning näidendikirjutamist elu lahtimõtestamise loomulikuks edasiarenduseks.
Diana Leesalu "Offline" on noortele mõeldud lavastus. Seega võiks öelda, et kui noor vaataja – 10. klassis õppiv noormees, kelle teatrikogemus piirdub keskmiselt kahe lavastusega aastas – peab nähtut põnevaks ja haaravaks, on teater eesmärgi saavutanud, kirjutab Heili Sibrits. Loe edasi
Diana Leesalu on üks neist lavastajatest, kes esindab Tallinna Linnateatri noort raskekahurväge. Ta on julge katsetaja, kuid tunnistab, et austab traditsioone ja on mõtetes ehk pisut konservatiivnegi. Üks on kindel – teatrit teeb ta südamega ja tema käekiri on äratuntav. See peegeldab elu koos kõikide võlude ja valudega. Loe edasi
Sirp vahendab lõhikatkeid Robert Lepage'i vastustest briti raadio- ja teleajakirjanikule John Tusale antud intervjuust. Loe edasi
Eestis näeb peagi visuaalteatri kahe suurkuju Robert Lepage’i ja Robert Wilsoni loomingut, kirjutab teatriteadlane Madli Pesti. Loe edasi
Robert Lepage'i "Kuu tagumine külg" hoiab vaatajat illusioonide kütkes, mida ta samas ka kummutab. Lepage'i fenomeni uurib teatriteaduse tudeng Kätlin Armei. Loe edasi
Kultuuriuudised väisasid Linnateatri ja samal päeval Laia tänava teises otsas toimunud Nukuteatri hooaja avasündmusi. Loe edasi
"4x10 minutit" näitemängude päevast 31. augustil rääkisid Delta saatele dramaturg Triin Sinissaar ning 10-minuti muusikali "forever jung" lavastaja ning 49. hooaja avasündmuse üks eestvedajatest Veiko Tubin. Juttu tuli ka uue hooaja plaanidest Linnateatris, Robert Lepage'i külalisetendustest "Kuu tagumine külg" ning teatrifestivalist Draama 2013. Loe edasi
Sõna- ja mõtteosavad Andrus Vaarik ja Henrik Kalmet astuvad kõigepealt üles 10-minuti näidendite lavastajatena Linnateatri hooaja avamisel ning seejärel tükis „Skangpoomijad“ (esietendub 29. oktoobril, lavastaja Andrus Vaarik). Paavo Piik vestles loovinimestega. Loe edasi
„Olen püüdnud õppida: isegi siis, kui midagi on täiesti valesti, imesta. Säästa oma närve. Ära muutu tigedaks. Üllatu.” Elmo Nüganen jälgib huviga, mis ümberringi toimub, et panna see õigel ajal ja õiges kohas kunstisse. Loe edasi
Suvelavastus “Pál-tänava poisid” ei inspireerinud kirjutama mitte ainult teatrikriitikuid ja kultuuriajakirjanikke, vaid ka blogijaid. Aksel (an affair with clothes) kirjutas oma nurga alt ja põnevalt, ja muuhulgas ka lavastuse köitvast visuaalsest küljest. Loe edasi
"Pean hoiatama, et selles artiklis räägin „Pál-tänava poiste” nii VAT-teatri versioonist kui ka Tallinna Linnateatri omast," kirjutab võrdleva arvustuse 12-aastane Markus Edvard Mälgand. Loe edasi
Tallinna Linnateatri suvelavastuses võib kõike kiita, aga kujundust lausa peab kiitma, kirjutab Heili Sibrits. Loe edasi
Ainult meesnäitlejate osalusel tehtud lavastuses näeb koreograafilisi poistemänge ja vanamoodsat aukäsitlust, kirjutab Kaarel Kress suvelavastusest "Pál-tänava poisid". Loe edasi
Aktuaalse kaamera kultuuriuudised külastasid suvelavastuse peaproovi, ajasid juttu lavastaja Mart Kolditsa ja näitleja Indrek Ojariga. Loe edasi
Eelmisel nädalal Eestis kultuurireisil käinud Stoppard ütleb, et Eesti teatri toon on tõsisem kui ta kodumaal tavaks, vahendab Andres Laasik. Loe edasi
Rahvusvahelise staari ja meie teatriinimeste vahel tekkis esimesest pilgust professionaalide südamlik side ja mõistmine, pani Andres Laasik tähele, jälgides Tom Stoppardi külaskäiku Eestisse. Loe edasi
Linnateatri, Draamateatri ja kirjandusfestivali HeadRead ühisel kutsel Tallinnat väisanud Tom Stoppard vestles festivalil Toomas Hendrik Ilvesega. Tund aega kestnud kirjandusõhtul vesteldi altruistlikust käitumisest, vabadusest, võrdsusest ja kultuuri toetamisest. Loe edasi
Külaskäigul Eestisse andis briti näitekirjanik, Linnateatris ja Draamateatris mängitava "Utoopia ranniku" autor sir Tom Stoppard intervjuu Eesti Rahvusringhäälingule. Loe edasi
ETV kultuurisaade OP! pühendas Linnateatri ja Draamateatri ühistööle "Utoopia rannik" terve pika saatelõigu, kus kõnelevad nii mõlema teatri näitlejad kui üksteist intervjueerivad lavastajad Priit Pedajas ja Elmo Nüganen. Loe edasi
Lavastajana on Priit Pedajas seekord lustinud just groteskivõtit pruukides, kirjutab Maris Johannes. Loe edasi
Tees ja antitees on veenvad, lootkem, et Ugala ja Vanemuise ühistöös jõutakse ka sünteesini. "Utoopia ranniku" mõlemat lavastust arvustab Madis Kolk. Loe edasi
|
OSCAR-2019
|
||
Eks see sõltub ikka ametist ka. Olen ühest töökohast jäänud ilma sellepärast, et küsisin 500.- palka. Sinna sai tööle väiksemate nõudmistega kandidaat. Ma ei kahetse.
Kui palju mehi kandideerib üldse töökohtadele, kus makstakse 500.- palka? Meil väitsid 3 magistrikraadiga naist, et nende jaoks on 500.- hea palk, oleksime nõus olnud rohkem maksma, aga kui ei taheta, mis siis ikka.
Kuigi, kui palk on numbrina ees, on ehk ka neil naistel, kes muidu ei söanda nii palju küsida, kergem? Ja konkreetne number võtab selle pinge maha?
Ja kes siis teile tööle võetakse, kas palju palka küsiv mees või tagasihoidlikuma palganumbriga leppiv naine? Kui tegu riigiasutusega, siis on ilmselt palgakäärid ette antud ja erafirmast suurem palgaga priiskamine enesestmõistetav, aga erafirmas tööle saamiseks on küll väiksem palganumber konkurentsieelis. Ehk peaks seda nõuannet veidi modifitseerima, et naised, riigiasutusse tööle kandideerides küsige suuremat palka :P
huvitav, kas see õpetajate puhul ka kehtib? kas leitakse pappi juurde, et veidigi mehi kooli meelitada?
Ma saan aru, et feministidelt saan litaka :), kuid kas tegemist pole meeste (soost tingitud) suurema riskivalmidusega. Palga küsimisel mängib mees nn. täispangale - jään sellest töökohast ilma, riskin järgmises kohas - kuni reaalsus toob soovid madalamaks. Naised ehk on alalhoidlikumad, lähevad töökohale kandideerimisel nn. kindla peale?
Ma pole täiesti kindal, et kuidas seda õigesti palgaga seostada, aga ükskõik, kas erafirma või riigiasutus, naist nähakse ohuna (kui on lapsed siis on palju lastega hoolduslehel, kui last pole küll siis varsti jääb rasedaks ja istub siis lapsega kodus, seejärel hakkab laps haige olema). Puhtalt seetõttu eelistataksegi mehi. Ehk just selle tõttu, et naised tunnevad ja teavad seda, et pigem eelistakse mehi (ei jää lapse puhkusele, harva lapsega hoolduslehel, mõni isegi ei lähe oma lapse jõulupeole) ja, et kuidagigi konkurentsis püsida siis küsibki naine madalamat palka (et saada eelis) või lihtsalt ongi nõus valikute puudumise tõttu madalama palgaga leppima.
No aga ütleme nüüd, et ma kandideerin tööle ja tean, kui palju naised tavaliselt küsivad. Ja tean, et on tõenäolisem, et mind palkab tavainimene mitte feminist - kui tal on nüüd neli naist, kes küsivad tuhat eurot, üks naine (samade oluliste "näitajatega"), kes küsib 1500 ja neli meest, kes küsivad 2000 - kui suur on tõenäosus, et võetakse see naine, kes tundub teistest põhjendamatult rohkem palka küsivat? Kui valitakse naine, sest talle peab vähem maksma, võetakse tõenäoliselt ta sealt madalamast kategooriast.
Jaa.. Meenub, kuidas tööl kandideerijate palgasoove läbi vaadates keegi (naiskolleeg, muide) ühe naiskandideerija palgasoovi kohta karjatas, et "selle raha eest saaks juba mehe!".
mu mäletamist mööda kirjutas Indigoaalane kunagi ka ise paarist sellisest "selle raha eest saaks juba mehe!" juhtumist.
Tegelikult köitis mind hoopis rohkem töövägivalla/-kiusamise teema, ja täpsemalt seaduste (töölepingu seadus vs avaliku teenistuse seadus) ebavõrdsus. Kui töötajal on õigus halva finišini jõudes tööleping erakorralisest üles öelda tööandja poolse töölepingu rikkumise tõttu + õigus küsida hüvitiseks kuni 3 kuu palk (teatud tingimustel ka rohkem) + õigus töötuskindlustushüvitisele, siis ametnikul on ainult õigus omal soovil lahkuda ja/või nõuda töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Viimane ühik "sätestatud ulatuses" pole mingi kindel number või numbrite vahemik, vaid tervisekahjustuse rahalise väärtuse tõendamine. Olen sellel teemal rääkinud rahandusministeeriumi avaliku teenistuse inimesega ja ta selgitas, miks nii juhtus, et ametnikud uue avaliku teenistuse seadusega töötajatega võrreldes halvemusse jäid.
Vot nii, notsu. Ütlege nüüd üksteise võidu, et töövägivalla kohta tegi Indigoaalane eraldi postituse, miks ma sinna ei kirjutanud :)
(leidsin Indigoaalase kunagise postituse üles, asjassepuutuv koht oli see "Ja palgasoov on teil naisterahva kohta ka väga kõrge?")
Ma julgen arvata seniste kogemuste põhjal, et meil võetakse siiski üsna subjektiivselt tööle- st inimene ise peab sobima, küsitava palganumbri järgi ei otsustata. Eks varsti näeb.
mees peab teadma mis ta väärt on, Milline on see number, mis paneb silma särama ja inimese innu ja hingega tööle. Kui see on meie jaoks liiga kõrge, siis teeme omapoolse pakkumise ja üritame kokkuleppele jõuda.
Aga ilmselgelt. Kui keegi on küsinud 1500, siis kapitalist talle 2500 pakkuma ei lähe. Ikka nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.
Minu esimene täiskohaga töökogemus. 1994, kui ma ei eksi. Töölevõtjaks kapitalistid - Eestis end avav välisfirma esindus, projekti vedasid Euroopast kohale tulnud kogenud spetsialistid. Kandideerisin koos kahe sõbraga arvuti-tehniku kohale. Küsiti meie palgasoovi - ma sõprade kohta ei tea, aga minu oma oli selline üliõpilaslikult tagasihoidlik. Järgmisel kohtumisel tehti mulle paberil pakkumine, mis oli poolteist korda suurem kui minu pakutu...
Läksin tööle, aga püsisin seal alla aasta. Itikate palgad tõusid sel ajal vist 2x aastas või umbes nii...
töö sai parim kandidaat, teistest tõesti peajagu üle. Naine, kes küsis naistest kõige kõrgemat palka...:)
|
OSCAR-2019
|
||
Kaasaegses arenevas ühiskonnas, kus meie koormused kasvavad päev-päevalt aina suuremaks, kasvab ka õpilaste koolikoormus. Õpetaja roll õpilase vaba aja ratsionaalsel aja kasutamisel on hindamatu. Just õpetaja on see inimene, kes aitab ja õpetab õpilasel oma aega õigesti planeerima ja otstarbekalt kasutama, andes kodus õppimiseks läbimõeldud ülesanded iseseisvaks tööks, mis motiveerivad õpilasi õppima, pakuvad neile piisavalt vaimset pingutust ja kindlustavad ka aine täielikuma omandamise.
Kui kaua aega kulutab laps kodus õppimisele? Uurimused annavad ootamatu tulemuse: viimase kümne aasta jooksul on kodus õppimisele hakatud üha vähem aega kulutama. Õpilane tuleb koju pärast trenni, huviringi ja püüab orienteeruda meeletus hulgas kodutöös. Kui tööd kuhjub ülearu, siis ei suuda, ei taha enam teha
Kui kaua peaks laps kodus õppima? Oluline on anda kodutöid arvestades õpilase vanust, huvi ja jõudlust. Teame ju, et väikegi ülesanne, mis ei tundu vajalik ja on igav, muutub raskeks, koormavaks ja ülearuseks. Kui õpitav on huvitav ja probleemid elulähedased, siis ei tundu õppimine koormav.
Lapsevanem soovib, et lapsed õpiksid analüüsima koolis ja ühiskonnas toimuvat, õpiksid saama aru õppimise olemusest ja sellest, miks ja kuidas õppida (õpiksid õppima), õpiksid mõistma enda, oma kaaslaste ja õpetajate tegevust ning eeltoodust lähtuvalt omandama oskused (sh õppimise oskused) ja teadmised. Laps peab õppima õppima ja töötama.
Lapsevanemad tahavad teada, mida lastele koolis õpetatakse, kuidas laps õpitust aru saab, mida kool teeb, et edasijõudmist parandada ja mida edasi õpetada kavatsetakse. Halb hinne koduse töö tegemata jätmise eest pole piisav info, kui ei selgu, mis oli selle põhjus (ülesanne jäi arusaamatuks, koduseid töid oli liiga palju, tunnis ei selgitatud materjali vms).
Õpetaja peab arvestama, et koduülesannete puhul on õpilane oma aja planeerimisel palju vabam kui tunnis. Osa õpilasi vajab süvenemiseks ja analüüsiks rohkem aega ning vaikust enese ümber. Kasulik on kui õpetaja annab kodutööks õpilasele iseseisvalt õpikust või käsiraamatust midagi lugeda või leida vastus mingile küsimusele.
· tarvidusel on vaja ka midagi pähe õppida. Siiski tuleks püüelda selle poole, et uus materjal jääb pähe kogu õppimisprotsessiga seoses;
· kodutöös peaksid olema tähtsal kohal igasugused loomingulised ülesanded, vastuste otsimine probleemküsimustele jne. Eriti oluline on see kesk- ja vanemas astmes. Tähtis on töö lisamaterjalidega;
Toon mõned näited külastatud tundidest, kus minu arvates kogu tunnis tehtud töö oli planeeritud nii, et õpilasel oleks kodus võimalus töötada iseseisvalt edasi ja tunda rahuldust tehtud tööst.
Õpetaja kasutab tunnis palju mänguelemente: sõnakaarte, pilte, palli, laulu, luuletust, liikumismänge ja paaristööd. Kasutades neid võtteid, suutis õpetaja luua elulähedase situatsiooni: õpilased mängisid rollimänge - juht, reisijad, piletikontrolör - ning tänu sellele omandasid kogu materjali tunnis. Kodus jäi neil vaid korrata luuletust ja laulu.
Õpetaja lasi õpilastel kuulata luuletust kassetilt, millele järgnes vestlus. Seejärel loeti luuletust kooris ning individuaalselt luges iga õpilane ühe rea. Nüüd asuti pildi järgi kodulooma kirjeldama, millele järgnes vestlus. Uued sõnad kirjutati vihikusse ja iga sõnaga koostati lause. Pärast seda kuulati lindilt teksti. Ülesande sooritamise käigus pidid õpilased vastama küsimusele: kellega kohtus tiiger? Järgnes ülesanne töövihikust, kus õpilased täitsid õige-vale testi. Koduseks ülesandeks jäi vastata küsimustele ja jutustada inimese sõpradest. Õpetaja suutis luua tunnis tööatmosfääri, mis soodustas õpilaste iseseisvat ja aktiivset tööd. Kodusele ülesandele eelnev töö oli põhjalik. Külastades samas klassis järgmist eesti keele tundi, veendusin, et kõik õpilased tulid koduse ülesandega edukalt toime. Jutustused olid huvitavad ja illustreeritud kas pildi või fotoga.
Kirja kirjutamine on üks põhikooli lõpueksami ülesannetest. Enne, kui anda õpilastele ülesanne kirjutada kodus iseseisvalt kiri, tuleb õpetajal klassis läbi teha põhjalik töö. Eelnevalt tuleb õpilastele selgeks õpetada kirja struktuur: kuidas pöörduda, millest alustada, millest kirjutada, kuidas lõpetada. Vaadeldud tunnis pakkus õpetaja õpilastele mõtlemiseks ainet, esitades küsimuse: mis teile meenub seoses sõnaga "sünnipäev"? Mõtlemisaega paar minutit aega ning seejärel koostati tahvlile ühine mõistekaart. Kirjeldatav tund oli erakordne, kuna klassis oli 30 õpilast (teine õpetaja puudus sel päeval) ja õpetaja suutis organiseerida tööle terve klassi. Õpetaja jagas õpilased 6-liikmelistesse rühmadesse. Kirja kirjutamiseks andis ta aega pool tundi. Kõik rühmad lõpetasid töö õigeaegselt. Nüüd anti oma töö edasi järgmisele rühmale, kelle ülesandeks oli kontrollida kirja struktuuri ja teha oma ettepanekud juhul, kui midagi oli puudu. Järgmine etapp oli sisu kontroll (kas teema on piisavalt avatud). Kolmanda vahetusega kontrolliti grammatikat. Mida andis selline töö? Esiteks koostasid õpilased oma kirja, teiseks oli neil võimalus lugeda ka teiste rühmade mõtteid, kolmandaks pidid nad teistele hinnangu andma. Õpetaja roll oli juhendada ja abistada. Kodune ülesanne: kirjutada individuaalselt kiri samal teemal. Pärast sellist põhjalikku eeltööd polnud see enam raske. Rühmatöö rakendamine pakub tuge nõrgematele õpilastele, kellel on raskusi sellist tüüpi tööde koostamisega. Õpetaja lõi tunnis õpikeskkonna, milles kõik õpilased tundsid end turvaliselt.
Õpetaja alustas tundi koduseülesande kontrollimisega, milleks oli dialoog Otepääst. Seejärel jagas ta õpilased rühmadesse. Iga rühm sai ülesandeks lugeda üks osa tekstist ning koostada 4-5 küsimust. Õpetaja aitas õpilastel rühmas ülesandeid jaotada, kuna neil ei olnud piisavalt rühmatöökogemusi. Aja möödudes sai töö suurepäraselt tehtud ja õpilased esitasid selle teistele rühmadele. Seejärel palus õpetaja I rühmal kirjutada vihikusse II ja III rühma poolt koostatud küsimused, II ja III rühm kirjutavad vastavalt I ja III; I ja II rühma küsimused. Seega sai iga õpilane endale vihikusse küsimused terve teksti kohta. Kodus pidid õpilased jutustama teksti pildi järgi, kasutades vihikus olevaid küsimusi. Külastades järgmisel päeval eesti keele tundi oli väga meeldiv kuulata õpilaste vastuseid, sest kodus tulid kõik toime ja tulemusega jäid rahule nii õpilased kui ka õpetaja.
Õpetaja kasutas tunnis kriitilise mõtlemise võtteid. Tunni alguses küsis õpetaja õpilastelt, mida nad teavad Võru linnast ja joonistas tahvlile tabeli.
Koos asuti tabelit täitma. Kõigepealt täideti esimene lahter, siis koostati küsimused selle kohta, mida taheti veel teada saada ja täideti teine lahter. Pärast seda pakkus õpetaja õpilastele lugemiseks teksti Võru linnast. Pärast lugemist täideti kolmas lahter. Lõpuks loeti ette, mida saadi teada ja kas töö käigus saadi vastused küsimustele. Sellele tööle järgnes kokkuvõte, tegemine, mis pakkus õpilastele suurt huvi. Koduseks ülesandeks jäi jutustada Võru linnast ja selle vaatamisväärsustest ning koostada giiditekst.
Võib tuua veel palju koduse ülesande seisukohalt õnnestunud tundide näiteid. Usun, et iga õpetajal on neid omalt poolt pakkuda. Lõpetuseks toon esile, mida tuleb silmas pidada seoses koduse ülesandega. Õpilastele antakse koduseks ülesandeks kirjutada referaate, esseid, ettekandeid, mis nõuavad õpetajalt täpset planeerimist ja selget eesmärgistamist, et oleks võimalik ka õpilasele selgitada, milleks on see töö vajalik, mida ta õpilasele annab ja kuidas on seda kõige otstarbekam teha.
Planeerides oma tööd (sh ka kodust ülesannet) soovitan juhinduda järgmisest tabelist, kus on välja toodud nii õpetaja kui ka õpilase tegevus:
eelteadmised, õpioskused, -strateegiad, toimingud õppesisuga (eesmärgile vastav analüüs, tõlgendamine vms,');
· planeerige koduülesandeid hoolikalt, arutage nende tegemise probleeme õpilastega ja vajadusel korrigeerige oma nõudeid.
· veenduge, et koduülesanded ei piirduks rutiinse tööga, vaid nõuaksid õpilastelt jõukohast mõttepingutust, tegevuse planeerimist ja probleemide lahendamist.
· looge tingimused, et õpilased tunneksid vastutust kodutööde korrektse sooritamise eest. Selleks kontrollige ja hinnake neid aeg-ajalt.
· Vajadusel paluge vanemaid, et nad looksid õpilastele tingimused kodutööde tegemiseks ja jälgiksid nende tegevust.
Kodusel ülesandel on väga oluline õpetuslik ja kasvatuslik roll. Sellest, kuidas suudab õpetaja organiseerida õpilaste tööd klassis ja suunata seda täitma ka kodus, sõltub nende meeleolu, soov õppida ja iseseisvalt teadmisi omandada.
Viive Ruus. Muutused õppeprotsessis. Haridusministeerium, Tallinna Pedagoogikaülikool. Tallinn 1996.
|
OSCAR-2019
|
||
Meie koolide õpetajad ja õpilased on juba aastaid kurtnud selle üle, et kool on ajast maha jäänud ning õpetamisvõtted, mida koolis kasutatakse, ei ole elulähedased. Oma artikli abil pakun eesti keele kui teise keele õpetajatele võimaluse muuta õppetöö lastele huvitamaks, järgides ühiskonna pidevast tehnologiseerumisest tulenevaid nõudmisi.
Võttes aluseks meeleorganid, mille kaudu tehnilisi õppevahendeid tajutakse, liigitatakse traditsioonilist õppetehnikat järgmiselt:
Arvuti eeliseks eelnimetatute ees on see, et ta ühendab endas neid kõiki – arvuti abil saab edastada heli, pilti, videot ja samas saab arvuti abil sooritada ka mitmesuguseid ülesandeid.
Järgnevalt vaatlengi arvuti kasutamise erinevaid aspekte – arvuti kui õpitahte ärgitaja, arvuti kui õpetaja abimees tundideks ettevalmistamisel ning õpiülesannete ja teadmiste kontrollimisel, arvuti kui õppetegevuse mitmekesistaja ning internet kui abivahend info hankimisel.
Et arvutist üldse mingisugust kasu oleks, peab ta olema varustatud meile vajalike programmidega. Isiklikult kasutan tekstitöötlusprogrammi Microsoft Word for Windows, mis on üks osa komplektist Microsoft Office for Windows. Selle programmiga olen koostanud tekst, teinud tabeleid, jooniseid, graafikuid ja ka kõike muud, mida on igapäevases töös vaja läinud. (Edaspidi toon kõik tekstitöötlusnäited Word 2000 järgi.)
Kui eesti keele õpetaja on otsustanud oma töös hakata kasutama arvutit ja internetti, siis järgmiseks loogiliseks sammuks on tihe koostöö arvutiõpetajate ja kooli infojuhiga. Selle eesmärgiks peaks olema eelkõige vajaminevate programmide hankimine (infojuhi kompetents). Praegu on koolidesse laiali saadetud tekstitöötlusprogrammid, “Väike eesti kirjanduslugu” ning APSTest. Loodetavasti saavad kõik koolid peagi ka programmide ERNI ning InterEstica omanikeks. Kasuks tuleks ka mõni Eesti kunsti- ning muusikaelu, aga ka loodust tutvustav programm.
Õpilaste piisava arvutioskuse tagamiseks peaksid mõlema aine õpetajad oma tööplaanid läbi arutama. Oluline on, et mingi ülesande sooritamiseks vajaminevad arvutialased oskused oleksid eelnevalt omandatud informaatika tundides ja keeleoskused eesti keele tundides. Näiteks enne esimese eesti keele ülesande sooritamist arvuti abil peaksid õpilased teadma, et erinevates keeltes teksti sisestamiseks tuleb klaviatuuriseaded ümber häälestada teisele keelele ja kuidas seda teha, samuti peaksid nad teadma, mis on “hiir”, “klõpsa”, “menüüriba”. Kõik muud oskused tulenevad juba konkreetsetest ülesannetest.
Uurinud oma õpilaste arvutikasutamise aktiivsust, võin öelda, et praegu kasutavad neist arvutit õppimiseks kõik, 5 aastat tagasi oli see protsent nullilähedane - see on tulenenud peamiselt informaatika–õpingute alustamisest juba 8. klassis.. Olles ise juba üle viie aasta aktiivne arvutikasutaja, otsustasin sellel õppeaastal hakata süstemaatiliselt arvuti ja interneti võimalusi kasutama ka õppetöös. Selgus, et asjast on huvitatud pea kõik õpilased (nii heade kui nõrkade õpitulemustega, nii poisid kui tüdrukud) ning õpitulemused arvutikabinetis läbiviidud tundides on paremad. Õpitulemustest aga veel niipalju, et raskem oli tööd edukalt sooritada neil õpilastel, kes olid tavatundideks valmistumisel harjunud “tuupima”.
Peab ka kindlasti nimetama, et need õpilased, kes tihti põhjuseta tundidest puudusid, ilmusid arvutitundi hea meelega ja puudumiste protsent ka teist tüüpi eesti keele tundidest langes tunduvalt.
Arvuti saab õpetajat abistada väga mitmel moel – tundideks ettevalmistamisel, tundide läbiviimisel, teadmiste kontrollimisel, koduülesannete mitmekesistamisel, õpitulemuste analüüsimisel, lisa-, jaot- ja näitvara säilitamisel jne, jne. Kui palju õpetaja töö lihtsustub arvuti kasutuselevõtmisega, sõltub iga õpetaja käsutuses olevatest programmidest ja arvutioskusest.
- arvuti kasutamine toimub tavaliselt iseseisvalt, seega määrab iga õppija ise talle sobiva kasutusaja, töötempo ja edenemiskiiruse
- paljusid teemasid on arvutis loomulikum esitada kui näiteks raamatus, kuna ei ole enam nähtav järjestikune, lineaarne esitusviis, sest arvutis võivad eri teemade vahelised seosed moodustada keeruka süsteemi.
- raamat on täiesti staatiline ja esitab vaid passiivselt teksti ja pilte, kuid arvutis saab esitatava materjali “panna elama”, sest peale staatilise teksti ja pildi saab kasutada mitmeid muid informatsiooni edastamise viise: häält, animatsiooni, interaktsiooni.
Tundideks valmistumine algab ju tegelikult õppeaasta algul tööplaanide tegemisega. Iga praktiseeriv õpetaja teab, et väga mitmesugustel põhjustel tuleb kooliaasta jooksul tööplaane mitmel korral korrigeerida. Arvutil koostatud ja säilitatud tööplaani saab korrektuure teha koos märkmetega, mis on kasulikud edaspidiste tööplaanide koostamisel. (Seda saab teha nii: märgista kommenteeritav sõna, vali ülemisest menüüribast Insert – Comment, kirjuta kommentaar) Need märkmed on näha ainult arvutiekraanil ja sedagi vaid juhul, kui me need avame, väljatrükilt nad puuduvad.
Tunnikonspektidesse saab kommentaaridega märkida ka selle, keda me tahame küsida, millistele aspektidele iga õpilase puhul erilist tähelepanu pöörata jne. Samuti saab arvutis koostatud hinnetetabelisse kanda iga hinde koos kommentaariga.
Tunnikonspekte tehes saab igale kasutatavale ja meie arvutis salvestatud või internetis paiknevale infoüksusele (tekst, pilt vmt) teha viite (märgista sõna/väljend, millest saab viide ning vali ülemisest menüüribast insert – hyperlink – browse for file – vali õige fail – OK – OK). Sellise viite olemasolu korral tunnikonspektis on võimalik viitele klõpsates avada viidatav materjal.
Internetiühenduse abil saab õpetaja leida kõige erinevamat materjali, salvestada seda oma arvutisse ning kasutada õppetöös. Hea tava kohaselt on pedagoogiliseks mittetulutoovaks tegevuseks kõikide materjalide kasutamine tasuta lubatud, nõutav on vaid viide autorile ja allikale (internetiaadress ning kuupäev, mil materjal internetist kopeeriti). Kui aga internetileheküljel on märge, mis nõuab autokaitse nõusolekut, tuleb seda aktsepteerida.
Hetkel saab tundide ajal kasutada arvutit eesti keele õppeks vaid väga vähestes koolides ning kuna nendegi koolide õpetajad pole saanud spetsiaalset arvuti abil võõrkeele õpetamise metoodikat ja võtteid käsitlevat koolitust, on praegu arvuti kasutamise rohkus ning efektiivsus sõltuv iga õpetaja oskustest.
Kõigepealt vaatlen juhtu, mil arvuti on ainult õpetajal. Lihtsustamaks meelespidamist, peaks õpetaja kandma arvutis olemasolevasse hinnetetabelisse tunni jooksul saadud hinded koos kommentaaridega, samuti saab tunni läbiviimisel üles kerkinud kitsaskohtade ja üle ootuste lihtsalt omandatu kohta teha märkmeid tunnikonspekti. See lihtsustab hilisemat tunni analüüsimist.
Kui õpetaja käsutuses on mõni presentatsiooni/esitlusprogramm (näiteks Microsoft PowerPoint), siis saab kogu tunni läbiviimisel vajaminev näit-, heli- ja lisamaterjal olla programmis ettevalmistatud (st järjestatud). Kasutades septsiaalseid abivahendeid, saab arvutit kasutada nii, nagu me oleme harjunud kasutama grafoprojektorit, heli- ja videoaparatuuri.
Tunni läbiviimisel on arvutitest loomulikult rohkem abi, kui ka kõik õpilased saavad töötada arvutitega. Eesti keele kui võõrkeele õpetamise seisukohast lähtuvalt saame kasutada arvutit:
- pikemad kirjutised, kus õpetaja rolliks jääb lause- ja tekstiehituse kontrollimine, sest arvuti osutab juba grammatika- ja ortograafiavigadele;
- pikemad või lühemad kirjutised, mille eesmärgiks ei ole grammatiliste või ortograafiliste teadmiste kontrollimine;
- erinevate dokumentide koostamine ja vormistamine (see on tingimata vajalik, sest eesti ja vene keeles vormistatakse ametlikke tekste erinevalt ning juba praegu nõutakse kõikjal dokumente ka eraisikutelt arvutitrükis,');
- teaduslikku laadi tööd ning referaadid (kõik ülikoolid aktsepteerivad vaid trükikirjas esitatud töid,');
- vanemas kooliastmes on meie kui eesti keele õpetajate ülesandeks muu hulgas ka õpilaste ettevalmistamine ülikoolides õppimisel ettetulevaga valmisolekuks. Oma kogemustele toetudes võin kinnitada, et pikemate või terminiterohkete tekstide tõlkimisel võib tekkida suuri probleeme. Samas on see ka heaks võimaluseks õppida kasutama tõlkeprogramme;
Eesti keele kui Eesti ühiskonda integreerumisprotsessi ühe osa seisukohast saab eesti keele õpetaja arvutit kasutada näiteks:
- selleks sobib suurepäraselt eesti õppekeelega koolidele mõeldud programm “M. Hennoste Väike eesti kirjanduslugu 9. klassile” (sisu poolest erineb veidi õpikust). Programmi vasakpoolsest menüüribast avanevad ülevaated Eesti kirjandusloost sajandite kaupa, iga sajandi alt avanevad portreed sel sajandil tegutsenud kirjanikest. Programmi ülemisest menüüribast avanevad iga kirjaniku kohta leheküljed biograafia, kirjanduslugu, bibliograafia, tekstid, apokriiva, autograaf, helinäide, test. Lisaks sellele on olemas ka otsimootor ning mõistete seletused.
- Kirjandustundide abimaterjalina võib kasutada õppeprogrammi ERNI – Eesti kirjanduslugu tekstides 1924-25. ERNI on interaktiivne kultuurilooline ruum, kultuurilooline arhiiv, arhiivraamatukogu, digitaalne kriitika antoloogia, kirjandus kriitiku pilguga ja rikkalik foto- ja kunstigalerii. ERNI on vabalt kättesaadav järgmiselt internetiaadressilt: http://www.utlib.ee/~ylo/erni/erni.html
- InterEstica on Eesti Tiigrihüppe sihtasutuse tellimusel valminud CD, mis tutvustab ca 1500 tekstifakti, 900 pildi ja 150 heliklipi abil viitkümmet eesti kirjanikku, kunstnikku, poliitikut, teadlast ja sportlast. Seda saab kasutada nii eesti kultuuritegelaste uurimiseks (uuri-režiim) kui ka arvutimänguna, kus tegelast iseloomustavate vihjete põhjal peab ära arvama tegelase nime. InterEstica kohta võib lugeda venekeelset Loone Otsa artiklit aadressil http://www.ise.ee/telemaatika98/vkogumik98/ots.htm , demo-variandi leiate aadressilt http://www.ttu.ee/users/jaak/estica.htm (ülespandud Jaak Henno poolt)
Õpetaja tööd lihtsustab programm tunduvalt – ära jääb tööde lugemise ja vigade märkimise vaev, sest seda teeb arvuti ise (v.a mittekontrollitavate tekstvastustega testid). Õpetaja peab vaid fikseerima tulemuse. Ainsaks probleemiks on see, et programm ei luba töid diferentseerida – näiteks kõik 8-ndate klasside õpilased on õpilasnimistus määratletud kui 8. klass (ka paralleelklasside märkimise võimalus puudub). Loodan siiski, et uuemates programmivariantides see probleem leiab lahenduse.
- pikemate tööde ja seina- ning laualehtede tegemisel aitab arvuti parandada vigu (vigane sõna on allajoonitud, parema hiireklõpsuga avaneb dialoogikast, milles pakutakse ortograafia poolest sobivamaid vorme)
- oluliselt paraneb väga ebakorrektse käekirjaga õpilaste teksti väljanägemine (saab valida erinevate kirjastiilide vahel)
§ kasuta üla- ja/või alaserva (header, footer), kuhu kirjutad töö ja enda andmed – nii tagad selle info olemasolu igal esitataval lehel
· kui loetelu esitatakse tulbas, peavad kõik üksused olema numereeritud või märgitud (bullets and numbering)
· tulbas esitatud loetelu iga üksuse lõpus on semikoolon, kui üksused on sisu poolest kaugelt seotud
· Koduülesandeid saab õpetaja paluda sooritada arvuti abil ainult juhul, kui ta suudab garanteerida, et kõikidele õpilastele on ülesande sooritamiseks ettenähtud aja jooksul tagatud võimalus töötada arvutiga. See jälle omakorda eeldab, et arvuti abil koduülesannete sooritamiseks peab õpilasel olema rohkem aega kui üks õhtu. On hea, kui nendest ülesannetest on teadlikud ka sama klassi arvutiõpetaja ning kooli infojuht. Sellisel juhul on võimalik leida kompromisslahendusi – näiteks mõlema aine tööplaanide ning tunnijaotuskavade kooskõlastamine, arvutite vabakasutusaegade määramine vmt. Ise olen leidnud oma kooli arvutiõpetajatega väga hea kontakti ning koduülesannete jaoks on informaatikatunni lõpus vajaduse korral jäetud õpilastele 10-15 minutit aega.
· harjutuste sooritamine arvuti abil on oluline eelkõige neile õpilastele, kel uute teadmiste aktiivseks omandamiseks kulub rohkem aega ning kes soovivad üht ja sedasama ülesannet sooritada mitu korda (väga halva keeleoskuse ning ka logopeediliste häiretega õpilased, samuti kerge vaimupuudega õpilased)
· info leidmine võib olla väga mitmesugune: info leidmine internetist, info leidmine mõnest (õppe)programmist; erinevates keeltes sama asja kohta info leidmine; erinevaks otstarbeks info leidmine; info leidmine individuaal-, paaris- või rühmatööna jne.
Milliseid ülesandeid saab sooritada arvuti abil klassi- või kodutöödena, vaatlen järgnevas 8. klassi (Reisisellid) baasil.
· Reisikuulutused : info leidmine internetist – millised turismifirmad pakuvad Eesti-siseseid reise, lühike info nende reiside aja, pikkuse, marsruudi ja muu olulise kohta
· Reisimarsruut : töö programmiga Regio Atlas – kasutades kaardiprogrammis pakutavat infot, tee lühike kokkuvõte marsruudile Kohtla-Järve-Mustvee-Alatskivi-Võru jäävatest huvipakkuvatest paikadest (nimetatud programm näitab tingmärkide abil ära kultuuri, ajaloo, kirjanduse jmt seisukohalt olulised kohad, klõpsates tingmärgile avaneb dialoogikast, milles on ära toodud täpsem info antud paiga kohta)
· “Russalka”: infootsing rollimängu käigus (olen turist x riigist ja otsin teavet “Russalka” kohta), ülesandeks oli leida info nii eesti keeles kui ka “turisti” emakeeles
· Hotellis : leidke internetist meie rühmale sobiv ööbimiskoht ning tutvustage seda paika klassile (asukoht, majutuskoha tüüp, hinnakiri, lisateenused, soodustused jne)
· Anton Hansen Tammsaare, Juhan Liiv, Oskar Luts, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Lydia Koidula: töö programmiga “Väike eesti kirjanduslugu”. Õpilastele on jaotatud töölehed, mille täitmiseks nad peavad leidma programmist infot.
· “Kalevipoeg”: millist infot pakub eepose kohta internet (leia originaalkujul tekst, ümberjutustus, illustratsioon, kriitika, tõlgendus jne). Leitud materjali asukoht tuleb õpilasel fikseerida ning saata e-posti vahendusel õpetajale (koos seletusega, mida kuskilt leida võib)
· perekond Raud : Eestis on tuntud väga mitu Rauda. Leia interneti vahendusel võimalikult palju kuulsaid Raudasid, nimeta, mille poolest nad tuntud on. (Kristjan, Paul, Eno, Mart, Mihkel jne)
· Teatris : viktoriin Eesti teatrite kohta, kusjuures iga vastuse juurde on vaja kirjutada ka internetiaadress, kust see vastus pärit on
· Kalendripühad : Kasutades vastavaid internetilehekülgi saada õpetajale e-postkaart, mille teksti oled valinud pakutavate hulgast (tekst ja pilt peavad olema teemakohased, sobima eetilisest ja esteetilistest vaatenurgast)
· Aastalõputöö : tee referaat mõnest Eesti paigast ning vormista oma töö arvutil (õpi kasutama sisukorra tegemise võimalusi (Index and Tables – Tables of Contents), teksti erinevaid tähtsusjärke (Style) ja muud teksti vormistamise seisukohalt olulist)
· KeeleWeb (http://ee.www.ee/ )on 1997 aasta suvel alustatud koostööprojekt, mille eesmärgiks on ühendada ühtsesse keskkonda:
- eesti keele sõnastikke (õigekeelsus-, fraseoloogiasõnaraamat, TEA Võõrsõnastik, antonüümi-, sünonüümi-, sagedus-, slängi-, murde- ja arvutikasutaja sõnastik Inglise-eesti-inglise sõnastik, viide oskussõnastikele võrgus),
- teatmeteoseid (Tesaurus, ENEKE, Infotehnoloogia terministandard 2382, kohanimed, isikunimed, arvud eesti keeles, eesti keele käsiraamat),
- keeletarkvara (morfoloogiline analüüs, morfoloogiline süntees, poolitus, õigekirja analüüs, keeletehnoloogiad, eesti tähestik)
MIKSIKEse kodulehelt võib leida õppekava ning õppekavale vastavalt põhilehed ning lisalehed. Materjale pakutakse ka teemade kaupa. Kontrolltöid saab ainult õpetaja, kes on kontakteerunud MIKSIKEsega ning saanud parooli. Enesekontrolliks on õpilastele välja pandud nn moodne kordamine. Eraldi lisamaterjali pakutakse tähtpäevade kohta. Õppematerjale saab ka tellida. MIKSIKEse kodulehelt avanevad viited mitmetele eesti keelega seonduvatele lehekülgedele.
Õpetajate portaal: uudised, artiklid, õppematerjalid, koolitarkvara, kursused, foorumid, viited, ainesektsioonid.
Kõik, millest eelnevalt kirjutatud, on enamusele eesti keele õpetajatest uus ning seepärast ehk ei julgegi igaüks hakata kasutama arvutit ja internetti õppetöös, kuid loodan, et ajapikku muutuvad ka sellised õpetamisvõtted kõigile eesti keele õpetajatele omasteks
|
OSCAR-2019
|
||
Teate, ma olen täiesti veendunud, et igal inimesel on mingid täiesti haiged kiiksud ja me oleme kõik omamoodi napakad. Kui ma ükskord kodus umbes mehe jala otsas rippusin ja demonstreerisin talle uhkelt enda šimpansimöirgeid, siis käis mõte läbi, et räägin teile ka siis, kui ebard ma olen ja diagnoosige siis ise, kas ma peaksin vaimuhaiglasse pöörduma või suudate minuga äkki mõnes punktis samastuda?
1. Ma ei näe inimesi. Einoo päriselt ka ei näe. Kui sa mulle tänaval vastu jalutad ja mulle jalga ette ei pane, siis ma lihtsalt ei näe sind. Ma lihtsalt enda tegemisi tehes ei otsi kunagi kellegiga silmsidet ja mind absoluutselt ei huvita, mis ümberringi toimub. Mees on veendunud, et ma olen lihtsalt pime ja kõik teised on veendunud, et ma olen liiga ülbe. Ei, ma lihtsalt ei näe inimesi.
2. Kellele meeldib lillelõhn, kellele värskete küpsetiste lõhn, aga mulle meeldib see lõhnakombo, mida leiab garaažist. Bensiin ja diisel segamini õliga – fantastika! Ma mäletan siiamaani kuidas mu elukaaslane lõhnas, kui ta töötas lukksepana ja koju jõudis. No mega! Ja mulle nii meeldib näiteks briketi põlemise lõhn. Jalutan mööda talvist teed ja tunned, kui keegi kütab ahju. No kurat kui hea! Ilusad lapsepõlvemälestused vist.
3. Nagu ma eelpool rääkisin, siis mul on enda mehega oma möirged – ära küsi. No tema häälitseb ühte asja ja siis mina teist. No tegelikult on väga palju imelikke asju, mis nelja seina vahel toimuvad. Ma ripun ta jalgade küljes ja räägin tema labajalaga, sest ma olen veendunud, et see toimib nagu telefon ja no kõige paremad tantsuliigutused sünnivad süüa tehes ja ma vahepeal kontrollin talle kõrva vaadates, kas ajutegevus ikka toimib… see päriselt tundub kodus nii normaalne, aga praegu on veidi imelik kirjutada küll 😀
4. Ma ei jaga sinuga enda hügieenitarbeid. Sa tahad laenata minu kammi? Kuule iuu! Kust mina tean, mis su peas toimub või ei toimu. Tahad laenata minu puudripintslit? Sa saad aru, et mulle ei ole vaja sinu baktereid ja probleeme enda näkku, et mul on endalgi neid piisavalt? Trussikuid ei taha laenata minult? Sama haige.
5. Suuhügieen on minu jaoks maailma kõige tähtsam asi! Sellega ma olen muidugi endale karuteene teinud, sest liiga agressiivsest ja tihedast hammaste pesemisest on mul igemed taanduma hakanud ja on ülitundlikuks muutunud, aga… no ma ei saa! Sa ei või minuga hommikul rääkida ka enne, kui sul hambad puhtad pole. Ja kui ma kuulen kuidas mõni kõvem möllutibi pani 24h jutti pidu ja ei harjanud peo käigus ühtegi korda hambaid, siis mul läheb süda pahaks. Appi!
6. Ma pesen enda juukseid korra/kaks nädalas ja vsjo. Jah, ma nühkisin neid ka kunagi iga päev, kuni vahetasin enda juuksehooldustooted välja ja mida vähem seda keemiat endale pähe toppida, seda kauem juuksed puhtana püsivad. Selle Fructise šampooniga su pea ongi reaalselt järgmiseks päevaks jälle must, sest see ei pese su juukseid korralikult puhtaks.
7. Ma käin kodus enamasti alasti ringi. Nagu miks ma pean ennast riidesse panema, kui ma ei taha? Kui mul Spartas õhtuti trenn lõppeb, siis tammun ka enamasti ilma aluspesuta autosse, sest seda vähem on mul kodus riideid ära võtta. Päriselt ka – kes on šoki garderoobis saanud, siis mul on päriselt ka vahetuspesu olemas, aga ma ei viitsi seda selga panna. Ja no rinnahoidjad, jah need on seksikad küll, aga gaad kui ebamugavad.
8. Mulle ei meeldi külas ööbida. No vaata eelmist punkti eks, aga no külas on alati padi liiga pehme ja madrats liiga kõva ja hommikusöögiks süüakse mingeid vorstisaiasid ja siis ma pean juba hommikul seletama hakkama, miks ma päriselt ka ei taha seda vorstisaia süüa ja öösel peab ju viisakuse pärast magama ka riietega ja sa pead alati ärkama siis, kui teistele sobib ja magama minema siis, kui teised lähevad ja no… ma ei taha teha asju nii, nagu teistele meeldib. Ja peale duši alt tulekut mul ei ole enda pehmet hommikumantlit ja kõik on valesti.
9. Mulle ei meeldi kontsadega kõndida. Kas ma olen päriselt ka ainus naine, kelle jaoks on need nagu piinariistad? Jah, ma panen need jalga, kui olukord nõuab, aga pärast koju jõudes on mul jalad ja põlved nii valusad. Nagu neetud olgu see inimene, kes kontsa välja mõtles – ma vihkan sind!
10. Ma vihkan värske kapsa söömist. No ei telli mina never Caesari salatit või burgerit, kus vahel on kapsas. Maailmas pole piisavalt majoneesi, mis selle kapsa heaks teeks ja see ei täida absoluutselt kõhtu, mitte minu oma vähemalt. Miks üldse kuskile on vaja seda kapsast panna? Kapsapirukas? Miks sa ei võiks mulle lihtsalt liha anda palun.
11. Ma langetan majanduslikult alati läbi kaalutud otsuseid. Kõiges! Miks mul on IPhone asemel OnePlus? Sest ma peaks täiesti sõge olema, kui ostaksin kallimalt omaduste poolest lahjema telefoni. Kui ma näen Sportlandis imeilusaid tosse, siis ma lähen parem kõrvale Rademari ja ostan need 20eurot odavamalt või ootan kaks kuud ja ostan need -50% kuskilt mujalt. Täishinnaga basmati riisi? Miks? Miks ma peaks ostma 3euri eest sama asja, mis nädala pärast on kampaaniahinnaga poole odavam? Ostan siis kolm pakki korraga. Haige, aga ma kalkuleerin kõike peas. Kooner? Võib-olla.
12. Ma vihkan, kui hommikul on kraanikausis nõud. Ma olen pidanud reaalselt maailmasõdu selle pärast. Hommikul ärgates peab olema kodu korras ja uus päev peab algama puhtalt lehelt. Ma ei hakka pudru tegemise kõrvale nõusid pesema. EI! Mul juba vererõhk tõusis, kui ma selle peale mõtlesin.
13. Ma joon kogu aeg ja mul on kogu aeg põiekas. No kui sa minuga Tallinnast Tartusse sõidad, siis pead arvestama vähemalt nelja põiepeatusega. No mul on kogu aeg janu ja ma joon päevas nii muuseas 3 liitrit vedelikku ära. Ei siin ei ole pistmist mingi fitnessi järgimise või tervise huina-muinaga, vaid mul on janu.
14. Ma ei kannata, kui keegi joob minu pudelist või sööb minu taldrikust. Pole jõhkramat asja, kui ma ostan poest Coca-colat ja keegi avastab, et tahab sealt lonksu võtta. Kui ma ei ole huvitatud sinuga tatti panema, siis veel vähem olen ma huvitatud, et sa mu pudeli täis ilastad. Rõve! Hambaharja ei taha minuga jagada? Ja mis komme on minna näppudega kellegi toidu kallale? Kui ma tellin endale friikad ja sa näppad minu taldrikult ühe, siis võid juba terve taldriku võtta, ma tellin uue.
15. Ma räägin kõvasti ja ma naeran veel kõvemini. Mu täditütar ütles, et see on suure suguvõsa sündroom – kui sa teistest üle ei karju, siis sind lihtsalt ei kuulata. No ma saan aru küll, et mind on kuulda reaalselt teisele poole maakera ka ja mu naer on liiga vali, aga… kuule, kui mul on naljakas, siis see ei pea olema piinlik ju, või peab? Tihti sa näed õnnelikke inimesi, mitte väga ju?
16. Ma arvutan alati peas toitude makrosid ja kaloraaži kokku. Isegi off-seasoni ajal, kui ma ei kaalunud suuremalt jaolt toitu, siis minu jaoks ei olnud taldrikul tükk liha ja riis, vaid seal oli nii ja naapalju rasvu, süsivesikuid ja proteiini. Kui ma poes valin ühe või teise paki vahel, siis otsustan alati makrode järgi, mis ostukorvi maandub.
17. Ma vaatan alati piinliku täpsusega säilivusaegasid. Tänase ja homse kuupäevaga asjad jäävad alati poodi. Ma haaran alati toidukraami kõige tagumisest reast ja kui hommikul on piimal eilne kuupäev, siis ma joon enda kohvi mustalt, aitäh, ja piimapakk lendab prügikasti.
18. Mul ei ole mitte mingi probleem olla nädalate viisi vihane. Mu mees teab seda eriti hästi 😀 Ja kui ma ei tunne, et ma olen konfliktis süüdi, siis ma parem kirjutan selle inimese enda elust välja, kui lähen ise millegi eest vabandama. Jääb ära. Ma ei ole üldse uhke selle üle, aga ma ei ole suutnud siiani seda muuta ja suure tõenäosusega ei muutu see ka tulevikus.
19. Kui ma ei suuda ennast kokku võtta, siis ma sõiman ennast. Jep! Vaimuhaige, ma tean. Kui ma pean hommikul trenni minema, aga ei viitsi, siis ma karjun kõva häälega peegli ees enda peale ja kui ma seisan kükipuuris ja ei jõua seda kükki teha, siis ma vaatan peeglisse ja mõttes annan piitsa endale. No see aitab! “Kaisa, kas sa oled f**king nõrk w?”, “Tavai, tahtsid seda pe*set endale, siis tee tööd”!
20. Ma vihkan kõhulihaste treenimist. No niiiiiii tuim nühkimine. Edasi ja tagasi, edasi ja tagasi. Bhhhh! Ja siis ma kuulan, kuidas naised lasevad iga päev 1000 kõhulihast, nagu mida muna? Oksele ei aja?
21. Mulle ei meeldi SPAd ja üleüldse kuskil vees vedeleda. Kui ma istun kohapeal 5 minutit, siis ma tahaks juba teha midagi. Miks ma peaks vannis vedelema? Nagu ma saan aru saunas käimisest (jumaldan sauna) ja ma saan aru järves ujumisest, aga miks ma kohapeal peaks lihtsalt ligunema? Ega ma mingi pelmeen ei ole.
22. Ma kardan järelmakse ja liisinguid. Mul ei ole siiani olnud ühtegi järelmaksu ega liisingut. Jah, varsti peaks hakkama päris enda maja peale mõtlema, aga ma kogun hoogu veel. Mulle tundub hirmus pangale võlgu olla
23. Ma nii räigelt vihkan, kui keegi ennast jõusaali minnes lõhnastab. See peaks rangelt keelatud olema! Palun, kui sa seda teed, siis ära rohkem enam tee. Su Versace võib täitsa hea olla, aga see muutub täiesti väljakannatamatuks, kui see higiga seguneb. Ma eelistaks iga kell tunda su tugevat higihaisu, kui su Versacehigi lehka. Öäkk! See lõhn muutub nii vängeks, et ma tunnen su kõrval olles isegi selle maitset.
24. Mulle ei meeldi lilled. Ma olen iga kell palju õnnelikum paari kõrvarõngaste, spordiriiete või kommikarbi üle. Täielik raharaiskamine. Ma pean neid lillevarsi veel lõikuma ja mu kass sööb need lilled enne ära, kui need närtsida jõuavad. Kui ma näen, et keegi sai 100 roosi, siis ma automaatselt arvestan, et 2,5eur/tk x 100tk = 250eurot. Selle rahaga oleks võinud midagi palju targemat teha 😀
25. Ma ei oska kange alkoholiga piiri pidada. Kui sa mulle tekiila ette paned, siis arvesta, et halvad asjad hakkavad kohe juhtuma. On täiesti normaalne, kui ma ühel hetkel tantsin laua peal või ratsutan seljas kellelgi. Nii, et sa enne ikka kolm korda mõtle, kui saatanale näpu annad. Minust tuleb ikka konkreetne metslane välja.
26. Ma ei oska kaotada. Ma reaalselt ei oska kaotada. On täiesti haige mõelda, et tähtis ei ole võit, vaid osavõtt. Nii saavad mõelda ainult luuserid! Sa ei saa ju mängida pokkerit või osaleda olümpial ja olla õnnelik, et pähe said. Kui ma ei võida, siis ma olen luuser! Ja ma ei kavatsegi teeselda, et ma olukorraga rahul olen.
28. Ma arvan, et eesti mehed on imelised! Miks neid materdatakse kogu aeg? Tublid ja töökad mehed, kes enamasti peavad enda sõna ja ei ürita olla need, kes nad pole. Eesti mees armastab sind tegudega, mitte sõnadega. Diego ja Ahmed armastavad sind sõnadega, aga nad ei vaevu tegudega seda tõestama. Kumb siis olulisem on?
29. Mul on raske inimestele kaasa tunda. No peamiselt sellepärast, et minu silmade läbi, teil ei olegi üldse mingit probleemi. Kui su tropist peika sind maha jättis, siis mina ei viitsi sulle küll kaasa tunda – sa peaksid käsi kokku lööma, mitte ulguma. Sa ei tunne ennast hästi? Ma ei tea, see on normaalne, et korra aastas sul pea valutab ja nohu on – mis sa tahad medalit saada nüüd meisterliku ohvri mängimise eest? No ei ole pärisprobleemid.
30. Ma ei kannata rumalust ja naiivsust. Mul pole näiteks õrna aimugi poliitikast ja ma vaevu tean, kes peaminister on. Seega, ma hoian suu kinni, kui seltskonnas keegi poliitikast rääkima hakkab. Aga see on täpselt see koht, kus härra ja proua kõiketeadjad hakkavad mingit rumalat käulat ajama teemast, mida nad ei valda. Ja kui keegi päriselt siiamaani usub, et inimesed on ilusad ja head, et maailmasse tuleb rahu ja headus võidab, siis ulatage oksekaussi. Naiivsus on vist isegi veel hullem kui lausrumalus.
Palun ütle nüüd, et sinu kiiksud on veel õudsamad, kui minu omad ja et ma päriselt ka ei pea nüüd nurgas ennast häbenema 😀
Tags: 30 fakti, alasti, ebamugavad rinnahoidjad, eesti mehed, faktid minu kohta, järelmaks, juuksehooldus, juuste pesemine, kaisa abner, kallos, kammi laenamine, kiiksud, kontsadega kõndimine, külas ööbimine, liising, lilled, mask, naiivsus, nõud kraanikausis, puudripintsli laenamine, rumalus, säilivusaeg, šampoon, suuhügieen, vaimuhaigla, vee joomine
Minul on Sinuga päris mitmed punktid samad. Alasti olek, võõras kohas ööbimine ja hommikused nõud, riisi ostmine jne. 😀 😀 Aga minul on hoopis küsimus punkti nr 6 kohta. Mis juuksetooteid sa siis kasutad? Vaevlen ka selle probleemi käes, et igapäev on vaja juukseid pesta ja noo üldse ei viitsi enam oma hommikuid sellega alustada. Käin nüüd trennis ka ja nkn õhtuti peale trenni peab juukseid pesema (siit ka küsimus, et kuidas sa saad mitte pesta juukseid peale trenni ja sauna, kui oled higistanud? imelik küsimus, tean :D) Olen lugenud igast ime trikkide kohta ja no ei viitsi ma mingit paska endale pähe määrida nagu nt kuivshampoon. Haises nii rõvedalt ning mul oli selline tunne nagu ma oleks üldse higistamisvastast vahendit, mis on mõeldud jalgadele, endale pähe lasnud 😀
No peale sauna pole varianti, siis peab nagunii pesema, aga peale trenni ma ei näe absoluutselt põhjust, miks ma neid pesema peaks ja ma käin 5x nädalas trennis. EI ole imelik küsimus, sest kui mulle juuksur kunagi ammu ütles, et juukseid on normaalne pesta korra nädalas, siis ma vaatasin teda suurte silmadega – pole ju võimalik? Aga tuleb välja, et on. Eiii see kuivšampoon on out! Olen proovinud ja ei sobi mulle absoluutselt.
Aga ega juuksehooldustarvikutega on sama nagu kõikide kreemide ja muude asjadega – see mis mulle sobib ideaalselt, ei pruugi teisele sobida.
Hahaaa 😀 Pöördun kohe Kallose poole ja nõuan reklaamitasusid. Anna teada, kuidas sulle nende sari meeldis. No mina olen neile igatahes täiega maha müüdud 🙂
Mina tunnen juuste suhtes, et just otsad lähevad kuivaks ja “mustaks” – pikad juuksed justkui koguvad igasugust sodi ja tolmu endasse. Kuivshampoonidest on minu aastatepikkune lemmik Sebsatian Drynamic. Maksab küll palju (keskmiselt 25 eur, jäktub u 1,5 kuud), aga ei lämmata, ei sügele, toimib väga hästi (teised on raharaiskamine, ausalt). Aga Kaisa Imeshampoonist muidugi kuulaks huviga.
Enamus kiikse võtan ka omaks. Kodus mehega räägime vahest ikka jube nilbelt ja ropult üksteisega, ikka heatahtlikult muidugi, ja siis mõtleme hirmuga, et mis siis, kui laps oleks – see ju paneb kõik kõrvataha ja pahvatab külas välja.
See külas ööbimine on minu jaoks ka suur taak – linnast väljas vanemate juures olen vabalt kaine ja sõidan ka kell 2 öösel tund aega koju, kui jään ööseks ja järgnevaks pooleks päevaks veel sinna. Kaloraaž tuleb ka peast ning talrikul on makrotoitained 🙂 Kuiv punane vein on vahel nauding, aga kraanikauss ja köök peavad õhtuti läikima! Kui leian mugavad kontsad, siis naudin nende kandmist. Ülikõrge jalavõlvi tõttu aga tihti ei leia neid, seega viimati käisin kontsades, mmm…. Ummm, 2 aastat tagasi? Lakknahast madal king on tihtipeale stiilsemgi.
Tänaval ja auto roolis vaatan viimasel ajal just nimme inimestele silma – katsetan, kuidas keegi reageerib. Vahel tundub, et kiire vestluski saab maha peetud. See on päris stimuleeriv sotsiaalne lõbustus. Kindlasti peab see toimuma liikumise pealt, muidu jääb liiga kutsuv ja vale mulje.
Hahhaaaa, tuleb välja, et ma siis olengi täiesti normaalne inimene…. või siis oled sina samuti kiiksudemaalt 🙂
Kaisa! Tubli! Täiesti normaalne oled. Kraanikauss peabki mustadest nõudest tühi olema, sest iga uus päev peab alguse saama positiivselt 🙂 Kui lapsi pole ja keha supervormis, siis miks ei võiks kodus alasti ringi lennata? Ja teiste juures ööbida on õudne – kõik asjad on valesti ja välja magada ei saa kunagi 100%.
29.punkt- mul sama asi! Ei oska kaasa tunda, kui just väga tõsine asi pole. Sa oled väsinud, sa oled paks, sul on köha, su kõht valutab, sa oled võlgu, sul on vähe aega? Mind ei koti, sest enamik asju on inimese enda vale teguviisi tulemus. 😁 Nt, kui keegi vingub, et on nii väsinud, aga samas räägib, kuidas ta ööläbi telekat vahtis, siis nagu ”tunnen kaasa”.😁
Suht karm on ennast niimoodi siit lugeda – aga samas, ega sa midagi valesti ka ei öelnud. Tundsin ka end päris mitmes punktis ära 😄
Keldrilõhn! Selline külm kartlite ja puidu lõhn nagu 😀 ma iga kord tõmban täiega suuri sõõme kui maale keldrisse puid tooma lähen !
Mul jäi peale pidu sõbranna ööseks ja ütlesin, et mul talle hambahari anda, et külaliste jaoks on mul ostetud. Ta ütles, et ei hakka raiksama, et kui ma nõus olen, võib MINU omaga pesta 😅
No ma räägin! see hügieenivärk on ikka nii erinev inimestel. Mitte et ma mingi bakterifriik oleks, aga still. Ma ei julge maal keldrisse minnagi, ma olen ennast õudukatest segi vaadanud vist. No ei julge! Seal elavad kõige suuremad kollid ja seal kummitab – sa ei tea w? 😀
Su blogi on väga äge, seda on mõnus lugeda ning seda eelkõige selle pärast, et see ei ole mingi ninnu-nännu, vaid otsekohene ja aus. Jätka samas vaimus, Kaisa.!!
Suured suured tänud sulle 🙂 Ma ei teagi nüüd, kas ma peaksin õnnelik olema või kaasa tundma 😀 kiiksuga oled! 😀
Whoop-whoop, Kaisa, otse kümnesse!! MEGAlahe lugemine jälle. Sa ikka oskad kuidagi nii oma mõtteid kirja panna, et lihtsalt rõõm on lugeda – ja muidugi äratundmine ka :). Just ükspäev läks mul jõusaalis reaalselt süda pahaks, kui mu kõrval vehkis trenni teha mingi tädi, kes oli ennast enne trenni ikka korralikult lõhnastanud ja need “aroomibukett”, mis sealt tulid kui higi voolama hakkas – OMG.
No täiega rõve! Saad aru, ma reaaalselt tunnen seda lõhna enda keele otsas ka no. Jõle! Hehehe, tänud sulle 🙂
29. Ma ei suuda inimestele kaasa tunda… Sooo true… See jatkuv soigumine ja pidev virisemine. Lihtsalt masendav ja kui midagi vastu julged öelda, siis olen mina veel suudi, et olen negatiivne. Selle soigumisega ma vöitlen töö juures pidevalt, no kogu aeg on töökaaslastel mingi häda, ausalt mul tekib ka masendus varsti vöi on juba. Kuid kaasa ma ei suuda tunda genereeritud hädadele
Ma olen võtnud ikka kaua hoogu, et ka mõni sõna sekka öelda. AGA see oli see pauk. Mida lugu! 😀 SUPER! Ma nagu konkreetselt kukkusin peaaegu tooli pealt alla ja ülemus arvab, et hommikuse hambaarsti visiidi tõttu ajati süstlad segamini või midagi, sest mul pole kombeks tööl südamest naerda. Ja usu, et kui ma seda teen, siis ikka VÄGA VALJULT! Nagu reaalselt ma võiksin 30+ sarnast asja ka enda kohta üles loetleda ja usu, SEE ON TÄIESTI NORMAALNE! Häbenemine on nõrkadele ja no ei sina ega mina ning veel need naisterahvad siin eelpool ei ole mingite pseudoprobleemidega väljamõeldud olevused. Ja millise sajandi peo saaks sinuga maha pidada – ma nagu päriselt ka alguses ei saa vedama ja pärast novei pidama kui ma just korraks magama ei jää, aga peale seda jätkub see pidu sealt, kus see minu jaoks pooleli jäi :D.
Lihtsalt fantastika! Ma päriselt ka imetlen inimesi, kellel on reaalselt ka sisu, mitte ainult tegu. Ja see hala – OMG! Laske maha! Ma küll suudan kaasa tunda, aga no andke andeks nagu ikka nendele päris inimestele ja nende päris probleemidele. Ja no sa ise ka kukuks istuli ja saaks hea kõhulihaste trenni nende 30 minu kiiksuga… 😀
Sa tegid minu päeva ikka paganama heaks. Ja see pole öeldud suusoojaks. Ma sooviksin, et ma saaksin seda tihedamini öelda! Tulista edasi!
Wauuu, ma sain praegu sellise positiivsusega piki tatti! Nii lahe, et võtsid aega kirjutada. Mind hakkas nii huvitama praegu, et huvitav, mis kiiksud sul kõik küljes on 😀 No alkohol, see on ikka julm kurja juurikas no 🙂 haahahaaaaa! Kurat ma ei oska kohe midagi öeldagi, vinge mutt oled! Kui mul dieet läbi saab, siis teeme ühed shotid no 😀
HAA! 😀 Ma tänan ja teen niksu. Kui sa piisavalt kannatlik oled, ma kogun nad kokku ja sulle kirjutan 😀 Whoop! Igatahes! 😀
|
OSCAR-2019
|
||
Selliste lehtede haldajad peaksid 30. juuniks veenduma, et nende HTTPS ühendused oleksid seadistatud järgmiselt:
Rõhutan, jutt on konkreetselt SSL standardist! SSL-i terminit kasutatakse nii meil kui mujal (valesti) iseloomustamaks paljusid turvatud ühendusi, kuigi enamik neist põhineb tänapäeval juba TLS standardil.
Meie hoolsatel, turvateadlikel ja standardiga ühilduvust soovivatel klientidel on aga võimalus haldusliideses paari klikiga keelata vanemate TLS versioonide kasutamine. Selleks tuleb Virtuaalserveri haldusliideses Veebiserveri seadete alt muuta sätet “Luba aegunud TLS versioonide kasutamine”.
Võib kerkida küsimus, miks me TLS 1.0 kasutust üldiselt ära ei keela? Põhjus peitub selles, et interneti sügavustes eksisteerib veel mitu kihti internetti, üks neist on nö “asjade internet” ja teine “skriptide internet”. Need on internetikihid, millel püsib hoomamatu hulk meid ümbritsevaid protsesse ja milles iga suurem muudatus tähendab meie klientide jaoks ettearvamatuid tagajärgi.
Üks sarnane varasem iidvana protokolli toe lõpetamine on meie jaoks näiteks lõppenud kõnega ühest logistikafirmast, mille käsiterminalid lõpetasid lennujaamas töö.
Erinevatel andmetel moodustab TLS 1.0 liiklus hetkel 5-11% kogu HTTPS-i abil turvatud ühenduste mahust.
Seetõttu oleme otsustanud, et jätame vanema TLS versiooni (TLS 1.0) kasutamise keelamise esialgu kliendi otsustada ning lükkame selle vaikimisi välja lülitamise veidi edasi, kuni teadlikkus on klientide hulgas veidi kasvanud.
SSL (Secure Sockets Layer) on standardina olnud maha kantud juba tükk aega tagasi, kuid lühend ise elab turvatud ühendusi sümboliseeriva terminina inimeste teadvuses veel edasi. Reaalsuses lasti selle standardi viimane suurem versioon välja 1996. aastal ning aastast 2015 on selle kasutus sisuliselt keelatud (https://tools.ietf.org/html/rfc7568).
SSL-i asendas 1999. aastal standard TLS (Transport Layer Security) versiooniga 1.0 ning sellele on järgnenud versiooniuuendused 1.1 (2006 aastal) ja 1.2 (2008 aastal). 2018. aasta märtsist eksisteerib, peale pikka ja vaidlusterohket arendustööd, standardi mustandina ka TLS versioon 1.3, kuid selle laiemasse kasutusse jõudmine võtab veel veidi aega.
Mõlemad on olnud haavatavad tänu mitmetele nõrkustele, mis kandnud vahvaid nimesid nagu POODLE, BEAST, FREAK, BREACH, CRIME jt ning nende ja muude selliste aukude lappimine ei ole lihtsalt jätkusuutlik.
Autor Ardi JürgensPostitatud 26. juuni 2018 26. juuni 2018 Rubriigid Zone.ee BlogSildid https,SSL,tls
Seekordne blogipostitus räägib turvasertifikaatide maailmas toimuvast madinast Google ja Symanteci vahel ning sellest, kuidas see internetikasutajaid mõjutab.
Google annab teada, et maailma üks suurimaid sertifitseerimiskeskuste omanikke Symantec on teinud turvasertifikaatide väljastamisel niivõrd palju vigu, et Google kahandab märkimisväärselt oma veebilehitseja Chrome usaldust Symantec’i poolt kinnitatud sertifikaatide vastu.
Kui Vinton Cerf ja Robert Kahn alustasid 1970-ndatel aastatel tööd interneti alustalaks saanud TCP/IP protokollistiku kallal, olid nad tõsise küsimuse ees – kas TCP/IP protokollistik peaks vaikimisi sisaldama ühenduste krüpteerimist?
Peale asjaolude kaalumist olid nad sunnitud TCP/IP protokollistikku krüptograafia vaikesättena sisse ehitamisest loobuma järgmistel põhjustel:
võrguliikluse krüpteerimine ja dekrüpteerimine nõudis ressursse, mida toonane riistvara ei olnud võimeline pakkuma;
ei olnud päris selge, kuidas jaotada võrgus osalejate vahel andmeside krüpteerimiseks vajalikke võtmeid (töö avalikel võtmetel põhineva krüptograafia arendamise kallal alles käis);
Ameerika Ühendriikide riiklik julgeolekuagentuur (NSA) omas äärmiseid reservatsioone krüptograafia avalikesse või kommertsvõrkudesse levimise suhtes.
Krüptograafia implementeerimine andmeside protokollistiku teistes kihtides oli hiljem küll võimalik, kuid tänu Cerfi ja Kahni otsusele ei saanud sellest esialgu interneti loomulikku osa.
keerukateks krüptograafilisteks operatsioonideks võimeline riistvara on nutiseadmete näol jõudnud tavakodanike taskutesse;
just tänu NSA-le on nii laiemal avalikkusel kui ka ärimaailmal äärmiselt suur huvi krüpteeritud andmeside vastu.
Seetõttu on täiesti loomulik, et krüptograafia teeb internetis just praegu oma pöördumatut võidukäiku ning selle kasutus on muutumas kõikide infotehnoloogiliste lahenduste eelduseks.
Lausa nii jõuliselt, et Google kavatseb peale üleminekuperioodi oma Chrome veebilehitseja aadressiribal hakata HTTP ühendusi tähistama järgmiselt:
Kõike eelnevat arvesse võttes on mul hea meel kuulutada avalikult välja see, mida mitmed insaiderid on juba tähele pannud: Zone.ee Virtuaalserveri kõik teenuspaketid toetavad turvalisi HTTPS tühendusi.
Lisaks on ka Virtuaalserveri I paketi kasutajatel võimalik saada osa Let’s Encrypt initsiatiivil tasuta väljastatavatest TLS sertifikaatidest, mida kliendi soovi korral väljastatakse, seadistatakse ja uuendatakse Zone serverites automaatselt.
Aga see pole veel kõik. Tavakasutajate mõeldes tegime ülemineku krüpteerimata HTTP ühendustelt turvalisematele HTTPS ühendusele ka senisest mugavamaks. Nimelt lisasime Virtuaalserveri haldusliidesesse täienduse, mis võimaldab ühe nupuvajutusega suunata kogu HTTP veebiliikluse ümber krüpteeritud HTTPS protokollile:
Selle käigus tehakse varasematest seadetest sõltuvalt kuni kolm muudatust, mille jõustumine võtab umbes 10 minutit:
lisatakse serverile SSL tugi ja seadistatakse see kasutama tellitud sertifikaati (kui seda varem polnud tehtud)
Kasutaja teha jääb vaid oma veebirakenduses baasurli muutmine. Kui täis-automaatne protsess riskantne tundub, siis võib mõistagi ka lisada Let’s Encrypt sertifikaadi, veenduda ca 10 minuti pärast HTTPS toimimises, teha veebirakenduses muudatused ja seejärel lisada kogu liikluse suunamise:
Kui HTTPS aktiveeritud loe lisaks: Kuidas kontrollida, kas HTTPS peale suunamine on õigesti tehtud? ja HTTPS ja HSTS ehk Strict-Transport-Security
Ja et tordil oleks ka kirss peal, siis on mul hea meel välja hõigata, et veel käesoleva kuu jooksul plaanime alustada kõikide uute Virtuaalserverite vaikimisi HTTPS ühendusega varustamist.
Zone Virtuaalserveri platvormile tellitud serverid, millele on tehniliselt võimalik HTTPS tuge lisada, saavad selle endale peagi vaikimisi kaasa ja mingit eraldi seadistamise vajadust enam ei ole.
|
OSCAR-2019
|
||
Jalgpalli Meistrite Liiga hooaeg on alanud! Kas Real ja Liverpool küündivad eelmise hooaja tasemeni? Igal juhul peab Real oma mängu leidma, sest Ronaldo teeb tegusid juba uues meeskonnas. Sina saad teha tegusi just praegu Olybeti spordiennustuses, kui mitmikpanuste pealt makstakse mängijatele raha tagasi! Kuidas nii?
Tee 5€ suurune 5-st valikust koosnev kombo tänaste UEFA Meistrite Liiga mängude peale ja kui üks valikutest peaks mööda minema, saad kogu tehtud panuse summa tagasi.
- 5-st valikust koosnev mitmikpanus peab olema tehtud tänaste jalgpalli Meistrite Liiga mängude peale
Betsafe Eesti endise nimega Triobet on eestlase jaoks küllaltki uus nimi. Triobet on alates selle loomisest olnud Eesti online-hasartmängude maailmas üks suurimaid tegijaid ja toetades paljusid suuri Eesti spordiliigasid, klubisid ja üritusi on eestlaste jaoks nimi väga hästi teada. 2017. aastal aga tehti läbi liitumine globaalse brändiga Betsafe, mis on peamiselt suunatud Suurbritannia ja Skandinaavia turgudele, kuid 2017. aastast pakub teenuseid ka Baltikumis.
Triobeti brändi ja kasiino näol on tegemist on ühe Eesti vanima online-kasiinoga, mis sai alguses juba 2004 aastal Jan Svendseni algatusel, kes on aluse pannud ka mitmele teisele kasiinole põhjamaade regioonis nagu näiteks Soomes ja Rootsis ülipopulaarne NordicBet ja suhteliselt uus, kuid Eestis üheks tugevaimaks tegijaks tõusev Coolbet kasiino. Triobeti võib julgelt pidada Eesti online-kasiinonduse ja spordiennustuse teerajajaks ja trendiloojaks.
Praeguse nimega Betsafe on osa suurest Betsson Group LTD kontsernist, kuhu kuuluvad ka sellised suured brändid nagu Betsson ja NordicBet, mis keskenduvadki põhiliselt Soome, Rootsi ja Norra mängusõprade lõbustamisele. Betsson Group on hiiglaslik kasiinoettevõtte, millel on kontoreid nii Rootsis, Suurbritannias, Maltal, Ungaris kui ka paljudes teises riikides. Seega on tegemist väga suure ja usaldusväärse firmaga, mille aktsiad on isegi noteeritud Rootsi börsil. Lisaks Eestile saavad Betsafe’i mänge ja teenuseid kasutada ka lätlased, leedulased ja muud Euroopa riigid. Eesti mängija leiab kogu mängudevaliku www.betsafe.ee veebilehelt.
Veebileht on üsna lihtsasti arusaadav ning lisaks traditsioonilistele spordialadele saab panuseid teha ka e-spordi, muusika, poliitika, äri, TV-sündmuste ja erisündmuste peale. Lisaks on valik “Päevapakkumine”, kus antakse ette üks panuste kombinatsioon ja koefitsient, mille mängija saab hõlpsalt panustamissedelile lisada.
Betsafe’i lehel leiab ka livescore-teenuse, kus saab silma peal hoida käimasolevatel põnevusmatšidel ning “Kuumimad Pakkumised” kategooria, mis annab hea ülevaate just praegu kõige populaarsematel matšidel ja spordisündmustel.
Tahad olla kursis uudiste, statistika ja arvamuslugudega kõige kuumemate spordisündmuste kohta? Siis heida pilk Betsafe’i blogile, mis annab hea ülevaate just kõige põnevamatest eesootavatest turniiridest, rallidest ja jalgpallikohtumistest! Samuti leiab blogist nipid ja strateegiad tulemuslikuks panustamiseks. Spordiennustus on põnev ajaviide, kuid lõppude lõpuks on see ka üks võimalus teenida korralik summa raha, kui sul on piisavalt teadmisi ja kannatlikkust. On olemas palju erinevaid strateegiaid ja nõuandeid, kuidas omale tagada kõige kindlam võit, kuid ükski neist ei tööta kunagi 100%. Aga võib-olla ongi just see spordiennustuse võlu? Nagu öeldakse, kes ei riski, see šampust ei joo! Üldreeglina siiski on võidu võti olla kursis panustamise reeglitega ning justnimelt koguda võimalikult palju informatsiooni mistahes mängu või sündmuse peale oma raha paned.
Lisaks üksik-ja mitmikpanustele saab Betsafe’i lehel teha ka süsteemipanuseid, mis tähendab, et süsteem otsustab sinu eest, milline panuste kombinatsioon käiku lasta. Sellel juhul ei saa mängija ise midagi valida vaid piletile pannakse süsteemi poolt mitu erinevat panust ning mängija saab otsustada, kas selline kombinatsioon talle sobib.
Juba mõnda aega pakub Betsafe “Cashout” funktsiooni, mis tähendab, et osade matšide ja sündmuste peale panustades saab mängija teatud osa oma tehtud panusest tagasi võtta, kui talle peaks tunduma, et sündmused ei arene tema soovitud suunas. See funktsioon ei ole siiski kasutatav kõigi panuste puhul vaid ainult vastava “cashout” märgistusega panuste puhul. Samuti ei saa cashout funktsiooni kasutada mistahes ajahetkel vaid ainult teatud ajani, kui mängus ei ole veel kõik otsustatud. Taoline funktsioon lisab mängu põnevust ning annab mängijale võimaluse oma meelt muuta ning nii mõnegi panuse “päästa”.
Uus mängija saab spordi peale panustamiseks 100€ eest tasuta panuseid. Selleks tuleb teha vähemalt 10€ sissemakse ja panustada vähemalt 10€ eest spordi peale. Seejärel saab mängija 25€ tasuta panuse. Esimese 4 kuu jooksul alates konto registreerimisest on nii võimalik saada igal kuul 25€ tasuta panus. Sealjuures on ainult tingimus, et 10€ tehtud panusel peavad olema minimaalsed koefitsiendid 1.5 või kõrgem ja kui mängija ei tee kuu aja jooksul ettenähtud summa eest panust, siis sellel kuul ta tasuta panust ei saa. Nagu ikka tasuta panustega kampaaniate puhul, kasutades tasuta panust saab mängija võidu korral kontole ainult netovõidu ning tasuta panuse algväärtust ei tagastata.
Tavaliselt leiab Betsafe’is heal juhul ühe või maksimaalselt kaks spordipakkumist, mis on keskmine, kuid võrreldes konkurentidega siiski väike arv. Kui võrrelda näiteks Tonybetiga, kus on väga palju väikeseid kampaaniaid või Coolbetiga, kus võib meeletu hulk spordipakkumisi lausa silme eest kirjuks lüüa! Samas kui kasiinopakkumisi on Betsafe’is konkurentidega võrreldes rohkem ning mängijad hoitakse tegevuses iga päev.
Viimasel ajal tehakse Betsafe spordiennustuses aeg-ajal siiski väga huvitava kontseptsiooniga “boosted-odds” spordikampaaniaid, kus etteantud kindla panuse summa ja kindla koefitsiendiga panustades või oma tehtud panuse tagasi teenida mitmekümne kordselt. Teistes Eesti spordiennustuse portaalides selliseid pakkumisi ei ole väga näha olnud, kui välja arvata hiljutine Optibeti analoogne kampaania Ott Tänaku võidu peale Türgis, mis jättis vägisi mulje, et kampaania formaat ongi konkurendi pealt maha kopeeritud.
Betsafe pakkus alles hiljuti taolist suurendatud koefitsiendiga kampaaniat samuti ralliässa Ott Tänaku võidu peale panustamisel ning poksiässade Mayweather- McGregor matši eel sai Eesti mängija teha iirlase võidu peale 1 eurose panuse hullumeelsena tunduva koefitsiendiga 50! Autsaider McGregor andis võitmatule ameeriklasele väga tugeva lahingu, kuid matši lõpus kustus täielikult. Iirlase võidu korral oleks Betsafe pidanud aga välja maksma päris kopsaka summa raha!
Betsafe ei paku allalaaditavat rakendust, mis on olemas näiteks konkurendil Coolbetil ega ka samu funktsioone nagu näiteks statistika mängude kohta, sisse tulevad panused ega nende suurus. Ammugi ei ole Betsafe’i mobiilne leht ainult spordiennustuste tegemiseks vaid sellel on koos nii kasiino, sport kui ka pokker. Just see teeb info leidmise mängija jaoks vahel keeruliseks ning kui uus klient alles alustab mobiilse lehe kasutamist võib mõne funktsiooni leidmine olla paras peavalu.
Mobiilne leht on mõnevõrra erinev desktop-versioonist, mis on ka mõistetav, kuid niivõrd suure informatsiooni hulga ja erinevate funktsioonide mahutamine ühte rakendusse on keeruline ülesanne. Kuitahes hästi seda teha püüda, siis lõppude lõpuks on kliendi jaoks sellise lehe kasutamine üsna vaevaline, samuti kannatab mobiilse lehe kiirus. Mõned funktsioonid, mis on saadaval desktop-spordiennustuses ei ole saadaval mobiilis. Näiteks ei saa mobiilis üles laadida mängija oma isikut tõendavaid dokumente. Samas on olemas panustamise ajalugu, mille leidmine võib esimesel korral osutuda üsna keeruliseks.
Kokkuvõttes on mobiilne leht Betsafe’i üks valupunkte, kuna tänapäeva inimesed kasutavad internetti ja mängivad mänge peamiselt just nutitelefonis ning kui veebileht on keeruline kasutada, siis võib mängija üsna kiirest panustamisest loobuda. Samas on peamised funktsioonid olemas ning natuke kannatust varudes saab panused täitsa tehtud.
Lisaks traditsioonilisele mängude eelsele panustamise(pre-match) ja mängude ajal panustamisele(live-bet) leiab Betsafe.ee lehelt ka palju muud põnevat nagu näiteks “Stars Club”, mis on ainult kõige lojaalsematele panustajatele mõeldud spetsiaalne klubi. Päris igaüks sinna ei pääse, kuid kui leiad, et Betsafe on sulle sobilik, võid aja möödudes sinna siiski kutse välja teenida.
Staaride klubis kannab sinu eest erilist hoolt VIP-kontohaldur, mis tähendab, et mängijale pakutakse väga ahvatlevaid erikampaaniaid ja pakkumisi, kus koefitsiendid ja boonuste summad panevad spordisõbra lausa õhku ahmima.
Lisaks eksklusiivsele boonuste paketile saavad Betsafe’i staarid osaleda ka tõeliselt prestiižsetel spordi-ja muusikaüritustel. Kuna Betsafe on Inglismaa valitseva jalgpallimeistri Manchester City üks sponsoreid, siis pole mingi probleem Betsafe’i kliendi jaoks ära käia miks mitte näiteks City kodustaadionil Etihadil mõnda põnevuskohtumist vaatamas!
Mis teeb Betsafe’i veel eriliseks on väga heal tasemel eesti-ja venekeelne klienditeenindus, mis on lahti E-R hommikul kella 10st kuni õhtul kella 23ni, L-P 12.00- 21.00. Muudel aegadel saab abi inglise keeles.
Betsafe on Inglismaa jalgpallihiiu ja valitseva meistri Manchester City üks sponsoreid ning aeg-ajalt tehakse kampaaniad, mille võitja saabki minna suuri staare oma silmaga vaatama. Poleks paha või mis?
Kui võrrelda Betsafe’i teiste Eesti spordiennustuse portaalidega nagu Olybet ja Coolbet, siis koefitsiendid on Betsafe’is võrreldavad või aeg-ajalt isegi paremad ning järjest enam pakutakse ka erinevaid panustamise liike ja mänge. Samas jääb vägisi mulje, et Betsafe’i näol on tegemist väga ratsionaalselt üles ehitatud brändiga, kus võrdselt tähelepanu pööratakse nii kasiinole, spordile kui ka pokkerile, samal ajal kui Coolbet ja Olybet on pühendunud peamiselt ainult spordiennustuse arendamisele.
Ajal, mil ka bet365 on taas Eestisse tulemas, on Betsafe’i spordiennustus keerulises olukorras jäädes konkurentidest sammukese tahapoole. Samas on betsafe.ee veebileht sobilik mängijale, kes armastab ühtviisi panustada spordi peale, aga ei ütle ära ka aeg-ajalt kasiinos slottide keerutamisele või pokkerilauas panuste tegemisele.
|
OSCAR-2019
|
||
Vastus võiks kõlada nii: “Sest nad on võimsad, nad on kaunikõlalised vaatamata oma vanusele, nende helide keskel on kuulajal lõpmata hea olla!”
Eeloleval nädalavahetusel Saaremaa kultuurikalendri info kohaselt Kaarma maalinnal toimuma pidanud Kaarma kolmas puhkpillipäev jääb osalejate puudumisel ära.
Kuressaare linnavalitsus kuulutas välja enampakkumise linnale kuuluvate Saaremaa Golfi golfiklubi aktsiate müügiks.
Kas töölepingud, mis jäävad kehtima uue seaduse jõustumisel, tuleb ümber vormistada? Kuidas toimida, kui töölepingus on tingimusi, mis ei vasta uue seaduse sõnastusele? Uue seaduse jõustumisel ei ole vaja töölepingutega […]
Üks naine lõi teist Politsei teatel lõi 3. juulil Salme vallas Lõmala külas 1963. aastal sündinud naisterahvas 1953. aastal sündinud naisterahvast. Vargad viisid tehnika Ajavahemikul 1. juuni kuni 2. juuli […]
Kuressaare linnavalitsus palus politseilt kaasabi leidmaks linnale tänavavalgusti lõhkumisega kahju tekitanud isikut.
Muhu valla ja maanteeameti vahel käivad läbirääkimised Liiva küla teedevõrgu ja parklate projekteerimiseks ning kergliiklustee rajamiseks Viira ja Piiri küla vahele.
Teisipäev, 7. juuli KINO Diva kl 18.05 ja 20.20 Kaunis bitch. Noortepõnevik. 40.– ÜRITUS Titerand kl 11–16 Ära kuiva, koli randa! Võimalus osaleda sportlikes mängudes, tegeleda kunstiga. Külla tulevad esinejad, […]
Nädal aega Ahvenamaal kestnud Saarte mängud olid saarlastele edukad. Koju toodi 25 medalit, mis on läbi ajaloo suurim. Samas tõi saarlaste delegatsiooni juht Mati Mäetalu välja, et koondise jaoks olid mängud ka mitmete nappide kaotuste mängud.
Juba neljandaid Saarte mänge järjest võib mängu tulemust näha treener Edgar Haaviku näost. Kui treeneri vuntsid on maha aetud, oli meeskond võidukas. Nii ka seekord.
Eelmisel nädalal väisas kodusaart endine siseminister, Eesti esisots Jüri Pihl. Tuleku põhjuseks ütles ta olevat olnud ema sünnipäeva. Ühtlasi kasutas Pihl aega oma erakonnale kasulikult – tegeles partei arendamisega, mis ongi kuni sügiseste valimisteni tema põhitöö.
Ajavahemikus 15. septembrist kuni 3. oktoobrini on Muhust Paenase küla rannast varastatud mootorpaat Nord 460D, reg nr VLK-939. Juhtunu osas alustati kriminaalmenetlust.
17. oktoobril kella seitsme paiku õhtul paluti Kuressaare linnas politseilt abi peretüli lahendamiseks. 59-aastane mees oli tugevas joobes, karjus ja märatses. Teataja oli mehe ema. Olukorra lahendamiseks tuli mees viia politsei arestimajja kainenema.
18. oktoobril kella nelja ajal kutsuti politsei Kärla poodi, kus joobnud klient ei allunud müüjate korraldustele. 65-aastane mees tuli olukorra lahendamiseks kainenema toimetada ja tema tegutsemise kui avaliku korra reeglite rikkumise osas alustati väärteomenetlust.
17. oktoobri hommikul kontrollis politsei Kuressaare linnas kergliiklejaid ja paraku selgus vaid pooletunnise kontrollimise tulemusena, et 34 jalakäijat, kellest 12 olid lapsed, ei kandnud helkurit.
Lisaks puudusid viiel jalgratturil pimedal ajal sõites märgutuled. Pimedal ajal ja halva nähtavuse korral on jalakäijale helkuri või valgusallika kasutamine kohustuslik ning jalgrattal peavad pimedas põlema ees valge ja taga punane tuli.
Nädalaga sai politsei 50 teadet, kirja läks 22 väärtegu ja üheksa kuritegu, politseisse toimetati 16 kodanikku, neist viis kainenema.
Kolmkümmend aastat kiirabis töötanud Mari Alle ütleb, et kui on konkreetne olukord, mis on sinu lahendada, ja kui see valu- või murepisar tänu sinu abile ära kuivab, on hea tunne. […]
Kui on tahe kaugtööd teha, ei ole takistuseks ka väikesed lapsed, tõestas Saaremaalt pärit Joosep Rooso.
Graafika: Liina ÕunHiljuti Loode metsas II maailmasõja aegse rannakaitsedzoti võsast väljaraiumise uudise valguses tõusis taas päevakorda asjaolu, et Saaremaa ajaloos tähtsat rolli mänginud militaarobjektid ootavad juba üle kümne aasta mälestiseks […]
“Kas teate, millal ma viimati juuksuris käisin?” küsib juuksuritoolil istuv halli habemega kirjanik ja filosoofiaõpetaja Genadi Noa. Kuna juuksur Jane Hain ega ajakirjanik ei oska seepeale midagi kosta, vastab mees […]
Aura on olemas igal inimesel, see on nähtamatu vaimne keha, mis on meie füüsilise keha ümber. Aura kui vaimse keha tervis ja heaolu on sama tähtsad, kui on seda meie […]
“Meil läks praegu just elekter ära,” annab teisipäeva ennelõunal Vaigu-Rannakülas lehemeest võõrustav hiiglasliku ettevõtte Enefit Energiatootmine endine juhatuse esimees Tõnu Aas teada. Huvitav kokkusattumus, sest just elektriga on varem Narva […]
Vähemalt neli Saaremaa põllumajandusettevõtet külvavad sel kevadel ühtekokku 180 hektarit maisi, mida on rohkem kui kunagi varem pärast Eesti taasiseseisvumist. Möödunud aastal 50 hektarile maisi külvanud Kõljala POÜ juht Tõnu […]
Euroopa Seemneassotsiatsioon ja MTÜ Eesti Seemneliit ei toeta praegusel kujul ettepanekut neonikotinoide sisaldavate ja mesilastele ohtlikuks peetavate taimekaitsevahendite keelustamiseks. Seemneliidu tegevjuht Karen Rätsep märgib maaeluministeeriumile saadetud pöördumises, et piirangud peaksid […]
Aprill on südamekuu, mil paslik rääkida südame tervisest. Paraku on südame-veresoonkonnahaigused nii Eestis kui ka mujal Euroopa riikides varase surma põhjustajana endiselt esikohal.
Närvisüsteem on võimeline vigastusega kaasneva valutunde meelde jätma ning nii võib inimene tunda valu ka siis, kui vigastust ennast enam ei ole. Saarte Häälele rääkis oma loo üks naine, kes […]
Väikese filmihuvilise piigana Iruste külas elades unistas Heleri Reek (31) alati Ameerikasse sõidust ja sellest, et ise Hollywoodis filme teha. Nüüd, mõnikümmend aastat hiljem, elabki ta Hollywoodis, annab endast linateoste […]
29 aastat tagasi tutvusid saarlastest aiandusseltsi liikmed Riia laadal lätlaste käsitööga. Huvireisi kaasa teinud Valjala käsitööhuvilise Alma Heinsalu pilk jäi peatuma postkaartidel, mida ehtisid kuivatatud lilled. Omanäolistele kaartidele mõeldes ei […]
Saaremaa vallal on tolmuvaba kattega teid 320 km ja kruusateid umbes 1200 km, millest on sel aastal plaanis hööveldada umbes 800 km.
Töö tõttu Tallinna vahet pendeldamisest väsinud kuressaarlane Anne Lember otsustas muuta hobi elatusallikaks. Nüüd, maastikuarhitektuuri ja -ehitusega tegeleva firma OÜ Annemaa omanikuna, peab ta paari aasta tagust kannapööret ainuõigeks. “See, […]
|
OSCAR-2019
|
||
Kommentaarid: KÜMNE MINUTI HUUMOR: "Nüüd on Helen ja Kalvi-Kalle mingid kuulsused ja mängivad dj-d. Mida me nendega teeme? Kunagi oli kapoti-Arvo. See on arusaadav."
Nad ei ole ju kuulsad. Kuulsusel ja tuntusel vahe vahel. Kuulsaks saab see, kes on teinud midagi suurt, olulist või muidu tähelepanuväärset. Kesise keele- ja mõtlemisoskusega isendid ei teinud küll end mitte millegagi kuulsaks. Pigem naerualuseks.
ja meie ei tooda immigrante sellepärast et neid päästa vaid et euroopat destabiliseerida....(usa kes kaost korraldab arvad et tahab päästa kedagi v ???) ja et rahvuslik iq langeks et meid oleks lihtsam kontrollida.ja tänu sellele vastuseisule oleme me omavahel siin nii ametis et ei saa oma tõelise vaenlasega sõdida kes meid orjatab laenudega a maksudega.
See tüüp on lihtsalt nii halb, et ei suutnud peale 1.56 edasi vaadata... Mine tee oma asju edasi aga see pole stand up... Väga nukker ego esitus...
Helen ja Kalvi-Kalle on toredad noored inimesed ja praegu kinlasti rohkem tuntud kui tavainimesed. Ma küll ei ole kirjutajast varem kuulnud, aga usun, et ta ei pea muretsema.
Kõik oli peaaegu chill ja siis läks näpust. Rootsi terrori teema. Ma ei suuda küll kaasa tunda mingile enesetappjale, kes sellega oma grupeeringu 15 saj. ideoloogiat või kättemaksu külvab. Mõtle korralikult läbi asi ja siis võta sõna. Viha või rassismi õhutamine on teine teema, aga neid sütikuga vendi on liiga palju. Mõistame hukka ja avaldame kaatunnet - need on kulunud sõnad ja järgmisel päeval ei morjenda see kedagi. Seega...Kui sa ei oska tsiviliseeritud keskkonnas elada, siis ära tule. Lihtne. Elu on liiga lühike, et elada seda teistele.
LAINETAVAD TÄNAVAD: Tugev vihmasadu muutis eelmisel nädalal India rahanduspealinna Mumbai tänavad jõgedeks. AFP/Scanpix
Ameerika Ühendriike räsinud orkaan Harvey tegi tormituulte ja üleujutustega palju pahandust. Nüüd valmistutakse seal orkaan Irma tulekuks. Sarnaste probleemide käes vaevlevad inimesed aga teisteski maailma piirkondades. Seejuures on mitmes riigis olukord USA omast kümneid kordi hullem ja ka hukkunuid on rohkem.
Nigeeria keskosas, Benue osariigis on pidanud enam kui 110 000 inimest augustis-septembris laialdaste üleujutuste tõttu oma elukoha maha jätma ja siirduma osariigi pealinna Makurdisse. Tuhanded teed, majad ja autod on jäänud üleni vee alla, mistõttu on sealkandis elamine muutunud võimatuks.
Indias augusti lõpus toimunud üleujutustes sai kannatada umbes 17 miljonit inimest. Katastroofipiirkonda jäi 200 linna ja 9000 küla, mille elanikud olid mitu päeva ilma toidu ja joogiveeta. Suurima hoobi sai Bihari osariik. Seal loodi üle 150 ajutise varjupaiga, kus on peavarju antud enam kui 160 000 inimesele. Mussoonvihmaga kaasnesid üleujutused, maalihked ja rusuvoolud. Isegi suurlinn Mumbai ei pääsenud üleujutusest, mistõttu seiskus linnas nii rongi- kui ka lennukiliiklus ja mõnes linnaosas oli vett ligi kaks meetrit.
Lisaks Indiale kestsid mussoonvihmad seekord pikka aega ka Bangladeshis ja Nepalis. Kolmes riigis on tänavu hukkunuid kokku üle 1200 inimese ja kümned miljonid elanikud jäid ilma oma kodudest. Näiteks Bangladeshis jäi vee alla ligi kolmandik riigi territooriumist ja kannatanuid oli ligi kümme miljonit. Tänavune üleujutus oli Bangladeshis viimase 40 aasta tõsiseim. Kuna peamiselt jäid vee alla põllumaad ja tuhandeid hektareid riisipõlde, siis võib see tekkida näljaolukord. Looduskatastroof hävitas Bangladeshis 700 000 maja. Nepalis purunes üle 80 000 maja.
India, Nepali ja Bangladeshi kõrval ei pääsenud üleujutustest ka Pakistan, kus ainuüksi Karachi linnas oli hukkunuid paarikümne ringis. Suurem osa nendest said surma elektri tõttu. Ka paljud külad Pakistani teistes piirkondades olid üle ujutatud, kuid võrreldes Indiaga olid Pakistani materiaalsed ja inimkahjud tunduvalt väiksemad.
Myanmaris tuli augusti keskpaigas üle kallaste mitu suurt jõge (Irrawaddy, Sittaung, Pathein jt) ja umbes 20 000 inimest pidi suurvee eest ummisjalu põgenema. Kaotsi läksid karjamaad, kinni pandi mitusada kooli, puudust tunti joogiveest.
Jeemenis põhjustasid paduvihmad katastroofilise olukorra Lahij provintsis Al Maqatirah piirkonnas. Nii tugevat vihma polevat riigis nähtud viimased 20 aastat. Umbes 20 inimest hukkus, veevool viis endaga kaasa kümneid autosid, hävis hulgaliselt elumaju. Kardetakse, et vihmad võivad kiirendada koolera levikut.
Sierra Leones oli augusti keskpaigaks mitu päeva vihma sadanud, mis omakorda põhjustas maalihke. See aga võttis 14. augustil kursi riigi pealinna Freetowni eeslinnade suunas. Looduskatastroofi ajal paljud elanikud magasid. Kui alguses teatati sajast hukkunust, siis üsna pea oli teada, et surma sai üle tuhande inimese. Hukkunute hulgas oli palju lapsi ja võib oletada, et nende surm oli üsna piinarikas. Kümned tuhanded jäid ilma eluasemest. Paljud maailma riigid avaldasid Sierra Leone juhtkonnale kaastunnet ja saatsid ka konkreetset abi, sealhulgas Eesti. Meie välisministeerium eraldas 30 000 eurot loodusstiihia tõttu kannatanute abistamiseks.
Nigeris on vihmad palju kurja teinud alates juunikuust. Isegi pealinnast Niameyst on tuhanded inimesed pidanud suurte üleujutuste tõttu lahkuma. Hukkunud on üle 40 inimese. Lisaks on purunenud palju hooneid, hävinud maanteid, hukkunud kariloomi.
Tänavu augustis olid peamised tulvaveepiirkonnad Primorje krai, Ussuriiski linn (pildil), Amuurimaa, Astrahani oblast, Stavropoli linn. Mitmes paigas oli vaja inimesi evakueerida ja neile ajutist elukohta otsida, sest sajad majad jäid poolenisti vee alla. Senini pole hukkunuid palju olnud, kuid mõni inimene on veekeerises siiski oma elu kaotanud.
4. septembril tabas Baškortostani pealinna Ufad võimas äikesetorm koos paduvihmaga. Midagi sellist poldud sealkandis nähtud 150 aastat ja seda võrreldi stseeniga õudusfilmist. Vaid poolteise tunni jooksul mattusid linnatänavad vee alla, moodustades jõgesid. Sillad muutusid aga jugadeks. Autod ei sõitnud, vaid ujusid mööda tänavaid. Poolteise tunniga tuli taevast alla sademete kuunorm.
suured katastroofid, kuid ka meil väikeses eestis sel aastal neid torme ja tormikesi minu meelest rohkem kui varem, oskab keegi lahti seletada kas meie tormikesed on seotud suurte taifuunidega, sügistormid veel ees.
Tänan artikli eest, paneb mõtlema, kas algab globaalne katastroof? Kahju, et meieni maalima kohta jõudev info on nii puudulik.
|
OSCAR-2019
|
||
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle. Itaalia ühendamise protsessis kutsutakse seda Kolmandaks Itaalia iseseisvussõjaks.
Sõja suurimaks tulemuseks oli võimu nihkumine Saksa riikide seas Austrialt Preisimaale, ja tõuke andmine kõigi Põhja-Saksa riikide ühendamisele Väike-Saksamaaks, mis välistaks Austria. Nähti ette Saksa Liidu laialisaatmine ja selle osaline asendamine Põhja-Saksa Liiduga, mis välistas Austria ja Lõuna-Saksa riigid. Sõja tulemuseks oli ka Austria Veneetsia provintsi annekteerimine Itaalia poolt.
Sajandeid oli Saksa-Rooma keiser, kes enamasti tuli Habsburgide seast, nominaalselt valitsenud kogu "Saksamaad" – Saksa-Rooma riiki. Tegelikult oli Kesk-Euroopa territoorium siiski jagatud mõneks suuremaks ja mitmesajaks väikeseks valduseks, kellest igaüks kiivalt säilitas oma de facto iseseisvust välise, eriti Prantsusmaa abiga. Austriat – Habsburgi keisrite eravaldust – oli traditsiooniliselt peetud Saksa riikide liidriks, kuid Preisimaa sai üha võimsamaks ning 18. sajandi lõpuks oli see üks Euroopa suurvõimudest. Keisririik kaotati ametlikult aastal 1806, kui Kesk-Euroopa poliitilist kaarti kujundas Napoleon. Saksa riigid sunniti Reini Liitu (Rheinbund), mis allutati Prantsusmaa mõjule kuni Prantsuse keisri kukutamiseni. Pärast Napoleoni sõdade lõppu aastal 1815 reorganiseeriti Saksa riigid jälle liitu: Austria juhitavasse Saksa Liitu.
Vahepeal, osaliselt vastusena Napoleon I võidukale prantsuse natsionalismile ja osaliselt kui alamklasside romantika ajastul ülistatud orgaanilisest tundest, sai pangermanismist selle aja võimas jõud. Enamuse saksa rahvuslaste lõppeesmärgiks oli kõigi sakslaste ühte riiki koondamine. Lõpuks kerkis esile kaks erinevat rahvusliku ühinemise ideed. Üks oli Suur-Saksamaa, mis kaasaks kõik saksakeelsed maad, kaasaarvatud (ja domineeriv) paljurahvuseline Austria keisririik; teine (mida eelistas Preisimaa) oli Väike-Saksamaa, mis välistaks isegi Austria saksakeelsed osad ja milles domineeriks Preisimaa.
Ettekääne konflikti kiirendamiseks leiti Preisimaa ja Austria vaidluses Schleswig-Holsteini administratsiooni üle. Kui Austria tõi vaidluse algul Saksa Riigipäevale ja otsustas kokku kutsuda ka Holsteini Riigipäeva, tungis Preisimaa Holsteini, deklareerides, et Gasteini konventsioon on seeläbi tühistatud. Kui Saksa riigipäev vastas osalise mobilisatsiooni pooldamisega Preisimaa vastu, kuulutas Bismarck Saksa Liidu lõppenuks.
Bismarcki käitumisele enne Austria-Preisi sõda on mitu erinevat tõlgendust, mis keskenduvad peamiselt sellele, kas "raudsel kantsleril" oli üldplaan, mis põhjustas selle sõja, Põhja-Saksa Liidu ja lõpuks Saksamaa ühendamise.
Bismarck väitis, et tema korraldas konflikti, et teostada Põhja-Saksa Liit, Prantsuse-Preisi sõda ja lõpuks Saksamaa ühendamine. Siiski vaidlevad ajaloolased, nagu A. J. P. Taylor, selle tõlgenduse vastu ja usuvad, et Bismarckil ei olnud plaani, vaid ta oli oportunist, kes kasutas ära soodsat olukorda, et end esile tõsta. Taylor arvab, et Bismarck manipuleeris sündmusi Preisimaale võimalikult kasulikumas suunas. Võimalikke tõendeid võib leida Bismarcki poolses Austria kaasamises Saksa-Taani sõtta, mida võib pidada tema diplomaatiliseks "meistriteoseks". Taylor usub ka, et liit oli "Austria jaoks test, mitte lõks", ja et sihikul ei olnud sõda Austriaga, mis on vastuolus sellega, mida Bismarck hiljem oma memuaarides liidu loomise peapõhjusena esitas. Preisimaa huvides oli kaasata liitu Austria nii, et liitlasväed saaksid kergesti alistada Taani ja selle tulemusena lahendada Schleswigi ja Holsteini hertsogkonna probleemi. Liitu võib seega pidada Preisimaa laienemise abina, mitte sõjaprovokatsioonina Austria vastu. Paljud ajaloolased usuvad, et Bismarck oli lihtsalt Preisi ekspansionist, mitte Saksa natsionalist, kes püüdleks Saksamaa ühendamisele. Gasteini konventsioonis oli, et liit Austriaga moodustati Austria sõtta meelitamiseks.
Bismarck lõi liidu ka Itaaliaga, kohustusega sõtta astuda, kui Preisimaa astub üksi Austria vastu kolme kuu jooksul. See leping garanteeris praktiliselt kohustuse Bismarckile sõjas Austriaga 3 kuu jooksul appi tulla, kindlustades, et kõik Austria väed ei ründaks Preisimaad.
Sõjakuulutuse ajastus oli täiuslik, kuna kõik muud Euroopa suurvõimud olid seotud liitudega, mis keelasid sissetungi, või oli koduseid probleeme, mis olid tähtsamad. Suurbritannial ei olnud Preisimaa ja Austria vahelises võimalikus sõjas majanduslikult või poliitiliselt midagi kaalul. Venemaa sissetung Austria poolel oli ebatõenäoline, kuna Austria oli toetanud Venemaa-vastast liitu Krimmi sõja ajal, ja Preisimaa oli toetanud Venemaad Poola rahutuste ajal, samas kui Austria ei olnud. Prantsusmaa sissetung Austria poolel oli ka ebatõenäoline, kuna Bismarck ja Napoleon III kohtusid Biarritzis ja väidetavalt arutati, kas Prantsusmaa sekkuks võimalikus Austria-Preisi sõjas või mitte. Keegi ei tea, mida arutati, kuid paljud ajaloolased arvavad, et Bismarck tagas sõja puhkemisel Prantsusmaa neutraliteedi. Lõpuks, Itaalia oli juba Preisimaa liitlane, mis tähendas, et Austria pidi võitlema mõlemaga, omamata ise liitlasi. Bismarck oli teadlik oma arvulisest ülekaalust, kuid siiski “ta ei olnud valmis seda kohe soovitama, kuigi tal oli soodne ülevaade rahvusvahelisest olukorrast".
Memoriaal Surmapatareile Chlumi lähedal, mis mälestab üht raskeimat võitlust Königgrätzi lahingus (3. juuli 1866)
Bismarcki võisid sõttaminekuks julgustada eelised, mida Preisi armee omas Austria keisririigi armee üle. Vastupidiselt, A. J. P. Taylor usub, et Bismarck ei soovinud sõda, kuna sõda "jätaks ta kontrollist ilma, ning ta jättis otsustamise kindralitele, kelle võimeid ta umbusaldas". (Kaks kõige tähtsamat isikut Preisi armees olid sõjaminister Albrecht von Roon ja kindralstaabi ülem Helmuth Karl Bernhard von Moltke.) Taylor vihjab, et Bismarck lootis sundida Austria juhid soodustustele Saksamaal, mitte provotseerida sõda. Tõde võib olla palju keerulisem, et kas Bismarck (kes suurepäraselt ütles: "Poliitika on võimalikkuse kunst") esialgu soovis sõda Austriaga, või et ta oli alguses sõja vastu Austriaga.
Aastal 1862 viis von Roon ellu mitu armeereformi (ja selle tegemiseks oli oluline, et Bismarck nimetati kantsleriks). Von Roon kindlustas, et kõik Preisimaa kodanikud olid väeteenistusekohustuslikud. Enne seda oli armee suurus fikseeritud varasemate seadustega, mis ei võtnud arvesse rahvastiku kasvu, tehes väeteenistuse sel põhjusel mitterahuldavaks ja ebapopulaarseks. Kuigi Preisi mehed jäid armeesse või reservi kuni 40-aastaseks saamiseni, pääses umbes üks kolmest (või mõnes piirkonnas, kus rahvastik industrialiseerimise tõttu oluliselt kasvas, isegi rohkem) ainult sümboolsesse teenistusse Landwehris (lõdvalt organiseeritud "kodukaitse").
Universaalne väeteenistusse kutsumine, mida kombineeriti aktiivse teenistuse suurendamisega kahelt aastalt kolmele, suurendas dramaatiliselt armee suurust. See pakkus Preisimaale ka reservarmee, mille suurus võrdus sellega, mida Moltke tegelikult Austria vastu kasutas. Kui Prantsusmaa oleks Napoleon III juhtimisel püüdnud sekkuda Austria poolel, oleks Preisimaal olnud neile vastu panna võrdne või suuremgi vägi.
Kolmeaastase tähtajaga tegevteenistus, mille kestel vägesid pidevalt treeniti, tagas ka parema treeningustandardi ja distsipliini kui Austria armees, eriti jalaväes. Mõned Austria väejuhid lubasid jalaväe ajateenijatel jäävalt kodudesse minna kohe varsti pärast nende armeesse sisseelamist, jättes pikaajalised kaadrisõdurid formaalseteks paraadideks. Ärasaadetud ajateenijaid tuli treenida praktiliselt nullist, kui nad kutsuti sõja puhkedes oma üksustesse. Austria ratsa- ja suurtükivägi oli siiski sama hästi treenitud kui Preisi kolleegidki. Austrial oli kaks võrreldamatut raskeratsaväe osa, kuid relvad ja taktika oli pärast Napoleoni sõdasid edasi arenenud ja raskeratsavägi ei olnud enam määrav jõud lahinguväljal.
Preisimaa ja Austria sõjaliste süsteemide tähtis erinevus oli, et Preisi armee asus kodupaigas, organiseerituna kui Kreise (ring), millest igaüks omas korpuse peakorterit ja allüksusi. Suurem enamus reserviste elas mõne tunni kaugusel väeosadest ja täielik mobilisatsioon toimus väga lühikese ajaga.
Kontrastina kindlustasid austerlased tahtlikult, et üksused oleks paigutatud kaugele aladest, kust sõdurid teenistusse kutsuti, et hoida ära armeeüksuste osavõtt separatistlikest mässudest. Mobilisatsiooni tulemusel oma üksustesse kutsutud ajateenijad või reservistid jõudsid sinna nädalaid hiljem, mis tegi Austria mobilisatsiooni palju aeglasemaks kui Preisi armees.
Preisimaa raudteesüsteem oli palju laiemalt arenenud, kui Austria oma. Raudteed tegid võimalikuks suurema arvu vägede teisaldamise, kui varem võimalik oli, ning võimaldasid ka vägede kiiret liikumist sõbralikul territooriumil. Preisimaa parem raudteevõrk võimaldas seega Preisi armeel palju kiiremini koguneda kui Austria armeel. Von Moltke, selgitades oma plaane von Roonile, täheldas: "Meile on hindamatuks eeliseks olla võimeline vedada meie 285 000-meheline väliarmee üle viie raudteeliini ja koondada need praktiliselt kahekümne viie päevaga ... Austrial on ainult üks raudteeliin ja 200 000 mehe koondamine võtab neil nelikümmend viis päeva." Von Moltke oli varem ka öelnud: "Miski ei saaks olla meile enam teretulnud, kui praegune sõda, mis meil olema peab."
Austria armee Ludwig von Benedeki juhtimisel Tšehhias (tänapäeva Tšehhi vabariik) võis varem nautida "keskse asukoha" eelist, olles võimeline järjest piki piiri ründearmeesid koondama. Preisimaa võime kiiremini koguneda nullis selle eelise. Selleks ajaks, kui austerlased olid täielikult kogunenud, ei olnud nad võimelised ründama mistahes Preisi armeed koos kohese rünnakuga tiivale ja tagalasse, mis ohustaks sideliine.
Lõpuks, Preisi jalavägi oli varustatud Dreyse lööknõelaga püssidega, tagantlaetavate püssidega, mis võimaldasid anda palju kiiremat tuld kui eestlaetavad Lorenzi püssid, millega oli varustatud Austria jalavägi. Prantsuse-Austria sõjas aastal 1859 kasutasid Prantsuse väed edukalt asjaolu, et selleaegsed püssid tulistasid sagedamini sihituna pika vahemaa tagant. Kiiresti vahemaad vähendades said Prantsuse väed läheneda, vältides liigseid tabamusi Austria jalaväelt. Pärast seda sõda hakkasid austerlased kasutama samu meetodeid, mida nad kutsusid Stoßtaktik (šokitaktika). Kuigi neil oli hoiatusi Preisi relvade suhtes, eirasid nad neid ja jäid toore Stoßtaktik kui põhimeetodi juurde.
Ühes osas oli Austria armee varustus parem, nende suurtükivägi koosnes tagantlaetavatest vintraudsetest suurtükkidest, kuid Preisi armees oli säilinud palju eestlaetavaid sileraudseid suurtükke. Uusi Kruppi tagantlaetavaid suurtükke oli aeglaselt võetud kasutusele. Sel juhul tuli teiste Austria armee puuduste valguses hoiduda nende suurtükiväe otsustavaks saamisest.
Aastal 1866 kasvas Preisimaa majandus kiiresti, osaliselt tolliliidu (Zollverein) tulemusena, ja see andis talle eelise sõjas. See võimaldas Preisimaal varustada armee tagantlaetavate püssidega, ja hiljem uute Kruppi tagantlaetavate suurtükkidega. Austria majandus, vastupidiselt, kannatas pärast 1848. aasta Ungari revolutsiooni ja pärast Prantsuse-Austria sõda. Austrial oli ainult üks pank (Creditanstalt) ja rahvas oli suurtes võlgades. Paljud ajaloolased (näiteks Andrina Stiles) usuvad, et Preisimaa majanduslik edu mõjutas sõja puhkemist. Konfliktil Austria ja Preisimaa vahel ülemvõimust Saksamaal oli tähtis majanduslik mõõde, oletades, et konflikt Austria ja Preisimaa vahel lahinguväljal tulenes nende pikaajalisest võitlusest majandusliku ülemvõimu üle.
Kõige olulisem põhjus sõjaks, väljaarvatud Bismarck, oli Preisimaa kuningas. Kuningas otsustas sõja kasuks vastumeelselt. A. J. P. Taylor ütles: “Wilhelm I, mitte saksa rahvuslased, tegi 1866. aasta sõja võimalikuks”. See ei olnud Bismarck, kes oli 1866. aasta sõja ainus põhjus, kuna kuningas tegi lõpliku otsuse ja tegi sõja võimalikuks.
Enamus Saksa riike olid Austria poolel Preisimaa vastu, kuigi Austria kuulutas sõja. Austria poolel olid Saksimaa, Baieri, Württembergi ja Hannoveri kuningriik. Lõunapoolsed riigid, nagu Badeni suurhertsogiriik, Hessen-Kasseli maakrahvkond, Hessen-Darmstadti suurhertsogkond ja Nassau hertsogkond ühinesid ka Austriaga.
Mõned põhjapoolsed Saksa riigid ühinesid Preisimaaga, eriti Oldenburgi hertsogkond, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond ja Braunschweigi hertsogkond. Itaalia kuningriik liitus sõjas Preisimaaga, kuna Austria hoidis Veneetsia piirkonda, mida Itaalia tahtis Itaalia ühendamise protsessi lõpetamiseks. Vastutasuks Itaalia abi eest Austria vastu lubas Bismarck mitte teha separaatrahu, kuni Itaalia omandab Veneetsia.
Muud võõrvõimud hoidusid sellest sõjast. Prantsusmaa keiser Napoleon III, kes eeldas Preisimaa kaotust, valis sõjast eemalejäämise, et tugevdada läbirääkimiste positsiooni aladel piki Reini, samas Venemaa Keisririik kandis veel vimma Austria vastu Krimmi sõja pärast.
Esimene sõda kahe suure mandririigi vahel seitsme aasta jooksul, see sõda kasutas palju samu tehnoloogiaid kui Ameerika Ühendriikide kodusõda, kaasaarvatud raudteed vägede koondamiseks mobilisatsiooni ajal ja telegraaf pikamaa sidepidamiseks. Preisi armee kasutas Johann Nikolaus von Dreyse tagantlaetavaid lööknõelaga püsse, mida sai kiiresti laadida, samas sõdur otsis varju maapinnalt, kusjuures Austria eestlaetavaid püsse sai laadida aeglaselt, ja peamiselt seistes.
Sõja peamised sündmused toimusid Tšehhias. Preisi kindralstaabi ülem Helmuth Karl Bernhard von Moltke valmistus sõjaks pedantselt. Ta mobiliseeris kiiresti Preisi armee ja viis selle üle piiri Saksimaale ja Tšehhiasse, kus Austria armee koondus sissetungiks Sileesiasse. Siin Preisimaa armeed, mida nominaalselt juhtis Wilhelm I, koondusid ning kaks poolt kohtusid 3. juulil Königgrätzi lahingus (Sadowa). Preisimaa Elbe armee liikus austerlaste vasakule tiivale ja esimene armee keskele, enneaegselt; nad riskisid ümberpiiramisega oma vasakult tiivalt. Seetõttu olenes võit teise armee õigeaegsest saabumisest vasakule tiivale. See saavutati staabiülem Leonhard von Blumenthali hiilgava tööga. Preisi eeskujulik organiseeritus ja kiirus otsustasid lahingu Austria arvulise ülekaalu vastu, ja võit oli lõplikulähedane, kus Austria kaotas langenutena ligikaudu seitse korda enam kui Preisimaa. Pärast seda lahingut otsis Austria kiiresti rahu.
Peale Saksimaa mängisid teised Saksa riigid, Austria liitlased, põhisündmustes väikest rolli. Hannoveri armee võitis Preisimaad Langensalza lahingus 27. juunil 1866, kuid mõne päeva pärast pidi alistuma vastase arvulise ülekaalu tõttu. Preisi armeed võitlesid Baieri vastu Maini jõel, jõudsid Nürnbergi ja Frankfurti. Baieri kindlus Würzburg oli Preisi suurtükiväe piiramisrõngas, kuid garnison kaitses positsiooni kuni vaherahu päevani.
Austria oli edukam sõjas Itaaliaga, võites itaallasi maal Custoza lahingus (24. juunil) ja merel Lissa lahingus (20. juulil). Giuseppe Garibaldi "alpikütid" võitsid austerlasi Bezzecca lahingus 21. juulil, vallutasid osa Trento provintsist ja liikusid Trento poole. Preisimaa rahu Austriaga sundis Itaalia valitsust otsima 12. augustil vaherahu Austriaga. Vastavalt 12. oktoobril sõlmitud Viini rahule loovutas Austria Veneetsia piirkonna Prantsusmaale, kes omakorda loovutas selle Itaaliale (vaata ka Kolmas Itaalia iseseisvussõda).
Austria-Preisi sõja tagajärjed. Preisimaa (tumesinine) ja selle liitlased (sinine) Austria (punane) ja selle liitlaste (roosa) vastu. Neutraalsed Saksa Liidu liikmed on rohelisega, Preisimaa territoriaalne kasv pärast sõda on helesinisega
Et hoida ära Prantsusmaa või Venemaa sekkumine, tõukas Bismarck kuningas Wilhelm I Austriaga kiiresti rahu tegema, sõda edasiste vallutuste lootuses mitte jätkama. Austria nõustus Prantsusmaa keisri Napoleon III vahendusega. Praha rahuga 23. augustil 1866 lõpetati Saksa Liit, kinnitati paljude Austria endiste liitlaste annekteerimine Preisimaa poolt ja püsiv Austria eemalejäämine Saksamaa siseasjadest. See andis Preisimaale vabad käed moodustada järgmisel aastal Põhja-Saksa Liit, liidendada kõik Saksa riigid Maini jõest põhja pool. Preisimaa valis Austria territooriumi endale mittehaaramise ja see tegi võimalikuks Preisimaa ja Austria liidu tulevikus, kuna Austria oli rohkem ohustatud Itaalia ja panslavismi poolt kui Preisimaa. Sõda jättis Preisimaa Saksamaal domineerivaks ja saksa rahvuslus sundis ülejäänud sõltumatud riigid liituma Preisimaaga Prantsuse-Preisi sõjas aastal 1870, ja siis kuningas Wilhelmi Saksa keisriks kroonimisega ühinema. Ühinenud Saksa riigid pidid saama üheks kõige mõjukamaks Euroopa riigiks.
Austria: Loovutas Veneetsia piirkonna Prantsusmaale, kuid siis andis Napoleon III selle Itaaliale vastavalt salalepingule Preisimaaga. Austria kaotas kogu ametliku mõju endise Saksa Liidu liikmesriikide üle. Austria lüüasaamisega oli antud löök Habsburgide valitsemisele; Keisririik kujundati järgmisel aastal Austria-Ungari kompromissiga ümber Austria-Ungari kaksikmonarhiaks.
Hessen-Darmstadt: Tagastas Preisimaale väikese territooriumi, mille oli aastal 1866 varem Hessen-Homburgi dünastia väljasuremisega saanud. Ülejäänud maa põhjaosa ühines Põhja-Saksa Liiduga.
Saksimaa, Saksi-Meiningen, Reuß-Greiz, Schaumburg-Lippe: Pääsesid annekteerimisest, kuid ühinesid järgmisel aastal Põhja-Saksa Liiduga.
Sõda tähendas Saksa Liidu lõppu. Sõja ajal neutraalseks jäänud riikidega toimus pärast Praha rahu erinevaid asju:
Liechtenstein: Sai iseseisvaks riigiks ja deklareeris püsivat neutraliteeti, samas säilitas tihedad poliitilised sidemed Austriaga.
Limburg ja Luksemburg: Londoni konverentsil aastal 1867 kuulutati mõlemad riigid Madalmaade Kuningriigi osaks. Limburgist sai Hollandi Limburgi provints. Luksemburgile garanteerisid sõltumatust ja neutraliteeti tema kolm naabrit (Belgia, Prantsusmaa ja Preisimaa), kuid ta taasühines Saksa tolliliiduga ja jäi liikmeks kuni 1919. aastani.
Austria kantsler Friedrich Ferdinand von Beust oli "kärsitu võtma Bismarckilt revanši Sadowa eest". Esimese sammuna "sõlmiti kiirelt" Ungariga Ausgleich. Beust "veenis Franz Josephit nõustuma Ungari nõudmistega, mis olid siiani tagasi lükatud". Kuid Austria ei toetanud Prantsuse keisri Napoeon III pakutud liitu, kui Itaalia oli ka liidu liige. Viktor Emanuel II ja Itaalia valitsus tahtsid selle liiduga ühineda, kuid Itaalia avalik arvamus oli ägedalt selle vastu nii kaua, kui Napoleon III hoidis Prantsuse garnisoni Roomas Pius IX kaitseks, eitades seeläbi Itaalia õigust oma pealinnale (Rooma kuulutati Itaalia pealinnaks märtsis 1861, kui esimene Itaalia parlament Torinos kokku tuli). Napoleon III tegi mitmeid ettepanekuid Rooma küsimuse lahendamiseks, kuid Pius IX lükkas need kõik tagasi. Vaatamata oma eelnevale toetusele Itaalia ühendamiseks ei soovinud Napoleon Prantsusmaa katoliiklaste viha hirmus survet avaldada.
Teine põhjus, miks Beusti soovitud kättemaksu Preisimaa vastu ei toimunud, oli fakt, et aastal 1870 oli Ungari peaminister Gyula Andrássy "jõuliselt vastu".
|
OSCAR-2019
|
||
Suurem asi tantsuekspert ma just ei ole aga päris hästi saan ma siiski aru sellest, et senini kümneid aastaid võtnud evolutsioon kunstilistes väljendustes on nüüdseks saavutanud metsiku tempo, mille käigus võivad ühe inimese ideed ja teostused saada uue vormi kõigest tundide jooksul (ja seda maailma teisel küljel).
Postitas Marko Puusaar , neljapäev, 11. veebruar 2010 at 20:35, in Sildid: echo360, konverents, loengusalvestused, õppimine
Viibisin 5. veebruaril 2010 Eesti Echo360 kasutajate esindajana Birminghamis toimunud kogukonna konverentsil ja sain sealt üksjagu huvitavat infot loengusalvestuste tuleviku kohta. Jagan siin nüüd endale peamiselt silma-kõrva jäänud teemasid konverentsilt.
Avaettekanne - üldiselt kasvav tudengite arv ning tudengite nõudlus mugavale ligipääsule õppematerjalidele on teinud erinevad multimeedial põhinevad õppematerjalid väga oluliseks. Automaatset loomist ja levitamist võimaldavad loengusalvestused on olulised tudengite kasvava nõudluse rahuldamiseks.
Echo360, Inc presidendi kokkuvõte eelmisest aastast - firma on väga edukalt arenenud ning jõudnud juba kasumisse oma investeeringu suhtes. Näha on, et Euroopa ja muu maailma kliendid vajavad tasemel tootetuge ning sellesse on firma käesoleval aastal ka oma ressursse investeerimas - tööle võetakse mitu uut klienditoe spetsialisti, kelle töö on pakkuda tuge ainult Euroopas asuvatele klientidele. Lõppsiht on pakkuda kõigile klientidele maailmas 24/7 tootetuge.
Versioon 2.7 - plaanitav avalikustamine detsembris 2010. Valikus on mitmeid uuendusi aga kindlat nimekirja veel pole. Peamiselt on kaalumisel järgmised uuendused:
Kõrgekvaliteedilise video ja audio salvestamise võimalus (ilma esitluseta). Siia juurde plaanitakse liita ka vabalt valitud videofailide üleslaadimise võimalus Echo süsteemi. Välised videod töödeldakse samuti veebis voogesitlusena vaadatavaks ning seotakse soovitud ainete/kursustega;
Video vaatamise võimalus lõikamise juures - muudaks võimalikuks videos nähtava järgi lõigata salvestusi;
Echo360 süsteemi laiendamise võimalustest andis hea ülevaate Dirk Young. Huvitav oli näha, et kuigi Echo360 näib väliselt välja ühe suure süsteemina, koosneb see reaalsuses väikestest ja loogilistest üksikosadest. Enamus väikeseid osi on võimalik viia üle eraldi serveri(te)le ning sedasi suurendada oluliselt süsteemi jõudlust ja töökindlust.
Näiteks on lihtne eraldada omaette serveritesse (veebiserver ja voogesitlusserver) lõppkasutajatele kättesaadavad väljundid. See omakorda tähendab, et vastavaid servereid on lihtne laiendada ning tavapärased keskserveri hooldustööd on võimalik läbi viia ilma lõppkasutajaid häirimata.
Wes Barnes rääkis konverentsil veel ühest olulisest teemast - kuidas kujundada valmis salvestuste säilitamise korda. Näidete hulgas oli näha nii äärmusi (salvestusi hoitakse alles üldse kuni semestri lõpuni või siis hoopis kindlalt vähemalt 7 aastat) kui ka kuldse kesktee valijaid.
Peamine sõnum kõigile oli siiski, et mõelge (ning arvutaga) enne suuremahulisi installatsioon, mis mahud ning vajadused teie koolil reaalselt on. Kõigile kehtiv põhimõte oleks, et hoidke salvestuste lõpptulemeid alles niikaua kui saate aga originaalmaterjalidest vabanege esimesel võimalusel - sedasi on mahtude poolest võimalik kõige lihtsamalt tasakaalu saavutada.
Huvi korral saab konverentsi ettekandeid vaadata ka salvestustest, mis on muidugi tehtud Echo360 süsteemiga ;)
Tallinn teeb meile taas ühe toreda kingituse - vorstiku (vaata "kohvik"). Kofkin on ikka kellegi suuuur sõber ja abiline, et sellise ilusa ja väärtusliku koha vorstikohvikuks keerata saab.
Rendihind 25kr/ruutmeeter??? Peetri Pizza käest tahtis Tallinn Liivalaia tänaval asuva keldri eest 130kr/ruutmeeter saada ja nüüd Harju mäel ollakse rõõmsalt rahul kommirahaga?
Kõlakoja kõrvale ehitatakse eraldi lava elava muusika jaoks. Eeee...kas kõlakoda ise pole mitte mõeldud elava muusika esitamise jaoks? Samal ajal tundub plaanides olevat kõlakoja kinni ehitamine, et sellest siis MäkVorstila teha.
Natuke enne jõule saime esikusse paigaldatud triiiiiibulise parketi ning jõulu teisel pühal alustas Simona suures esikus seinte maalimist oma erksavärviliste ideede alusel. Väike killuke (eelroog) valmivatest maalingutest:
Vahva on koos mõelda ning katsetada värvide mõju meeleolule - kaks seina on aluskatte poolest heleroosad, üks sein helekollane ning üks sein sai kontrasti andmiseks tumelillat tooni.
GratitudeLog on vahva Twitteri moodi leht, kus saad avaldada tänu endale ning teistele väikeste igapäevaelus rõõmu tegevate asjade eest. Proovisin seda ja hea on olla :)
Kui täna selle veebilehe leidsin meenus mulle, et tasapisi unustusehõlma vajunud vägivallatu suhtluse oluline osa on samuti nii enda kui teiste siiras tänamine. Valides iga päev välja vähemalt ühe tänamist vääriva asja enda juures möödunud päevast ning enda selle eest siiralt tänamine annab näiteks uneeelsele ajale mõnusa sooja tunde ;) Samuti soovitan siiralt panna tähele teiste häid tegusid ning neid premeerida oma rõõmsa tänuga.
Tänan sind, kallis lugeja, et võtsid oma hommikust/päevast/õhtust paar minutit ja minu kirjatükki lugesid.
Reedel (6. novembril) kohtus 6 vahvat m-õppe kursuslast Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse Apple arvutiklassis. Meenutan ja reflekteerin natuke siin nüüd selle kohtumise mälestusi. Lisaks räägin vahvatest m-õppe mängudest, mis selle kohtumise käigus sündisid ;)
Algatuseks tegi Priit Tammets kiirelt kokkuvõtte kursusel käsitletud teemadest ning andis meile veel kohapeal võimaluse m-õppe plusside ning miinuste üle väidelda. Väitluste käigus kerkis minu jaoks pinnale järgmine tõdemus:
Samuti nagu e-õpe pole asendanud tavapärast õppimist ei maksa m-õppest oodata tavapärase õppimise (või lausa e-õppe) väljasuretajat. M-õpe annab auditoorsele ja e-õppele uue perspektiivi ning personaliseerituse taseme, mis tõepoolest võimaldab õppida igal ajal ja igas kohas. Omamoodi võib m-õpe panustada isegi rohkem aktiivsesse kommunikatsiooni õppeprotsessis kui seda teeb e-õpe, sest taskus leidub mobiilne seade (olgu see siis mobiil, nutifon/taibufon või PDA) saab anda meile momentaalselt märku teiste olemasolust ühises m-õppe ruumis.
Kontaktpäeva teise poole läbiviimiseks jagunes 6 inimest kaheks grupiks (3+3). Mõlema grupi ülesandeks oli kokku panna üks m-õppe ülesanne/mäng, mida siis teine grupp prooviks läbi mängida. Kuna ilm väljapool TLÜ maja oli just kehvaks muutunud, siis otsustasime piirduda TLÜ enda kampusega, mida isegi minu üllatuseks oli kuramuse palju :)
"kohtumine tundmatuga" (Birgy Lorenz, Juri Tretjakov, Martin) - fotojutustus, mis tuleb luua stsenaariumi alusel üles leitud kohtades fotosid ja intervjuusid lavastades. Kokku oli vaja üles leida 5 kohta TLÜ kampuses ja siis vastavalt juhenditele lavastada foto või video selles kohas. Valminud pildid ja videod tuli esimesel võimalusel internetti üles laadida ning läbi Twitteri organisaatoritele saata.
"Minu privaatsus ja turvalisus Tallinna Ülikooli kampuses" (Ragnar Õun, Mati Kirikal, Marko Puusaar) - enda ümbruskonna avastamist võimaldav lühike mänguke, mille käigus pidid mängijad objektilt (seekord siis Tallinna Ülikooli peamaja) leidma kaks QR koodiga paberit (lingid Twtpoll küsitlustele) ning hindama nende paberite asukohas keskkonna turvalisust või privaatsust lähtuvalt nende enda vaatest. Lisaks oli vaja käia ise ringi mööda maja ning jäädvustada pildile ja tekstina (Twitter) oma hinnant leitud kohtade isiklikule privaatsusele või turvalisusele. Selle mängu eesmärk oli motiveerida inimesi märkama enda ümbrust ning hindama nii enda kui teiste võimalikku turvalisust ja privaatsuse just antud keskkonnas.
Meie grupil avanes võimalus proovida mängu "kohtumine tundmatuga", mille käigus sattusime vist peaaegu kõige kaugematesse nurkadesse TLÜ kampuses (pean tunnistama, et minul näiteks ei olnud aimugi Kunstiosakonna õppehoone olemasolust ;). Igatahes oli seda väga vahva proovida (minule kui kroonilisele seiklusmängude fännile oli tegemist üli-positiivse kogemusega). Mängu käigus sattusime küll mitu korda segadusse etteantud vihjetest (seiklusmängurid kutsuvad selliseid asju seenekateks) aga tavaliselt suutsime siiski ülesande ära lahendada - lahtine pea ja loominguline suhtumine ülesandesse aitab alati! Proovitud mängu eesmärk meie jaoks jäi samas natuke ebaselgeks aga kuna idee ise on haudunud hoopis põhikoolile mõeldes, siis oli täiesti hästi arusaadav, kuidas selline seiklemine ja võõraste käest info ning abi küsimine võib hariva loomuga olla.
Kogu kontaktpäev jättis minule väga hea mulje kursustest ja sellel osalejatest. Vabas vormis katsetamine ja väitlemine andis kokkuvõttes väga hea teadmiste pagasi, mis ainult formaalsetest materjalidest kindlasti välja oleks jäänud. Näiteks saime kogemusi erinevate mobiilirakenduste kiiksudest ning samuti õpiülesannete (meie puhul siis mängude) ettevalmistamisest. Ja kõigele lisaks andis omajagu värskust teemale juurde üldhariduses töötavate inimeste kohalolek, tänu millele saime mobiilindusele (ja selle kasutamise valukohtadele) veel ühe vaate juurde.
Priidu tagasihoidlik päeva juhtimine oli ka omamoodi mõnus, sest andis meile rohkem vabadust teemadega paindlikult käituda :)
|
OSCAR-2019
|
||
Mida tundlikum valdkond, seda rohkem tuleb andmeid kaitsta. Meditsiinisüsteem just selline on ja ELi uus määrus puudutab kõiki osalisi.
Mõelda tuleb mitte ainult samm edasi, vaid pikalt ette, sest täna tehtud dokumenteerimisviga võib aastate pärast end valusalt meelde tuletada.
Dokumenteerimis- ja andmeturbekohustus tervishoius kasvab tugevalt. Kui seni on ehk kõhutunde järgi toimides hakkama saadud, siis 25. maist tuleb senisest rohkem teavitada patsiente andmete töötlemisest, näiteks tuleb üle vaadata privaatsuspoliitika veebilehel.
Samuti tuleb senisest rohkem läbi mõelda tervise infosüsteemiga seotud tegevused, sest sissekanded tuleb teha seaduses ette nähtud ajal, parandused teha ette nähtud korras, igast liigutusest jääb maha jälg.
Advokaadibüroo TGS Baltic meditsiini- ja ravimiõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme ütleb, et nii Eesti kohtutes kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtus on selgelt intensiivistunud probleemid dokumenteerimisega tervishoius. “Mõni vaidlus on meie riigikohtuski olnud puhtalt dokumenteerimise teemal, näiteks on nõutud dokumentide parandamist,” lisab ta.
Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral on andmekaitse inspektsioonil õigus kasutada mitmeid sunnimeetmeid hoiatusest ja noomitusest trahvini välja. Trahvi saab määrata nii tahtliku rikkumise kui ka hooletuse puhul.
Üle ELi rakenduva määruse järgi on trahv n-ö kergemate andmekaitse rikkumiste korral kuni 10 miljonit eurot või kuni 2% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest – sõltuvalt kumb on suurem.
Raskemate rikkumiste korral kuni 20 miljonit eurot või kuni 4% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest.
Andmekaitse inspektsiooni esindaja Maire Iro möönab, et andmekaitseõiguse uuenemine ongi tekitanud ärevust eelkõige trahvidega seoses. Ta rõhutab siiski, et uue andmekaitseõiguse eesmärk ei ole senise karistuspoliitika muutmine ja trahvide esikohale seadmine.
“Trahvide määramine on olnud viimane abinõu – kui tegu on raske, pahatahtliku või korduva rikkumisega. Vajadusel saame rikkujale teha hoiatuse või ettekirjutuse trahvi määramata,” ütleb Iro. Ta kinnitab, et selles osas ei ole kavas senist praktikat muuta. Aastal 2016 jäid andmekaitse inspektsiooni poolt tervishoiuvaldkonnas tehtud trahvide summad vahemikku 32–460 eurot, 2017. aastal oli keskmine trahvisumma 70 eurot.
Trahv määratakse sellele, kes andmeid väärkasutanud on. “Valdavalt on tegemist juhtumitega, kus väärteo on toime pannud konkreetne töötaja, olgu siis pelgast uudishimust või omakasu eesmärgil, ning sel juhul määrataksegi trahv konkreetsele tervishoiutöötajale,” räägib inspektsiooni esindaja.
Õigesti täidetud dokumendid on eelduseks kvaliteetsele ravile – kui patsiendi ravi jätkub teise arsti juures ja eelnevaid dokumente ei ole või on need puudulikud, võib loota vaid patsiendi enda teadmistele ja mälule. “Kui vaadata aga tervishoiuteenuse osutaja ja arsti perspektiivist, siis dokumenteerimine on kindlasti üks tema ametialastest töökohustustest ja professionaalsuse osa,” märgib Luik-Tamme.
Patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg on viis aastat. “See on pikk aeg, mis võib hakata kulgema alles aastate pärast peale teenuse osutamist. Mida kellelegi viis või enam aastat tagasi tehti, ei mäleta tihti keegi,” rõhutab ta.
Advokaat tõdeb, et kirjatööd tuleb arstil lõpuks teha päris palju. Seetõttu soovitab ta kliinikutes kasutada infolehti tüüpiliste haiguste ja teenuste kohta, tuua seal välja, millised on riskid, millega tuleks hiljem kodus arvestada jne. Infolehe kaasa andmise võiks samuti fikseerida.
Sagedastest puudustest kõneldes toob advokaat välja, et tihti on dokumenteerimata, milline tervishoiutöötaja viis visiidi läbi ja kes teavitas patsienti. Samuti on nõustamise dokumenteerimine ebapiisav. “Kui on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata, siis pöördub tõendamiskoormis arstile ja tervishoiuteenuse osutajale,” paneb Ingeri Luik-Tamme meditsiinipersonalile südamele.
Olulised on puudujäägid raviskeemi ja tulemuste dokumenteerimisel. Nii pannakse mõne teenuse puhul raviskeem lausa lepingu osaks, näiteks hambaravis.
Etteheidete hulgas on veel seegi, et patsiendi suunamise põhjused ja analüüside määramise näidustused on dokumenteerimata ehk miks arst on pidanud vajalikuks analüüse tellida või inimeste eriarstile suunata.
Dokumenteerimise üldnõuete järgi tehakse kanne dokumenti teenuse osutamise päeval või hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul. “Selle eesmärk on eelkõige, et ajaline vahe ei läheks liiga pikaks, et andmed ei läheks meelest,” jätkab advokaat. Ka siin eksitakse aeg-ajalt.
Ta meenutab juhtumit, kus patsient kaebas andmekaitse inspektsioonile, et arst on tervise infosüsteemis vaadanud tema andmeid, ehkki ravisuhet sel hetkel ei olnud. Selgus, et arst siiski mitte ei vaadanud asjata patsiendi andmeid, vaid tegi alles neli kuud pärast visiiti sissekande. “Need on seigad, mida oleks andmekaitsereeglite järgimisel lihtne ära hoida,” lisab Luik-Tamme.
Küsimusele, kas üksikpraksist pidav perearst peab samuti andmekaitsespetsialisti määrama, vastab Maire Iro, et hoolimata sellest, mitu perearsti koos töötab või palju neil patsiente on, tuleb kõigil perearstidel tõesti andmekaitsespetsialist määrata.
Perearst Kersti Veidrik ütleb, et monopraksises mingit võimalust teenust osta või kedagi lisaks palgata ei ole. “Meil lihtsalt sellised ressursid puuduvad,” ütleb ta. Sellises väikeses perearstikeskuses on perearst lisaks põhitööle seega ka andmekaitseametnik, tööohutuse spetsialist ja veel palju muud. “Andmekaitsega tegeleme me tõesti ise,” kinnitab ta.
“Meil on olemas andmekaitsespetsialist, kes jälgib dokumenteerimise kohustuse täitmist, jälgib lepingulisi nõudeid, samuti andmekaitse nõuete täitmist töötajate poolt,” räägib Amjärv. Viimase alla kuuluvad näiteks krüpteeritud patsiendi info saatmine, töötajate nõustamine, samuti digiloo, -retseptuuri ja tervishoiu pildipanga konfidentsiaalsuse küsimused.
“Töötajatega on koosolekutel andmekaitse üsna sage koosolekute teema ja need koosolekud on ka protokollitud,” toob perearstikeskuse juht välja. Ka on andmekaitsenõuded ära toodud asutuse töölepingutes ja sisekorraeeskirjades.
|
OSCAR-2019
|
||
Nimelt on keegi HD-Taneli fännidest saatnud Elu24 toimetusele vihje selle kohta, et HD-Tanel on pervert*. Ning on lisanud vihjele juurde mobiilirakenduses Snapchat tehtud pildid koos seksuaalset alatooni sisaldavate tekstidega.
Peale vihje laekumist tormas kohusetundlik tundmatu Elu24 toimetaja inimesi perverdi eest hoiatama. Jah justnimelt tundmatu, sest artiklile ei ole lisatud autori nime või aliast, ning autorina on märgitud hoopis Elu24.ee. Ilmselt viitab see sellele, et ka autor ise häbeneb oma tööd / artiklit mille autoriks ta on.
Põhjused artikli häbenemiseks on ilmselgelt arusaadavad, sest sisuliselt kogu artikkel sisaldabki anonüümset vihjet, et HD-Tanel on pervert. Juurde on siis lisatud unise ilmega aluspesus ringi tatsuvast Tanelist. Ning piltidel on siis seksuaalse alatooniga sõnumid, mis ilmselt on saadetud pildil olevale kenale tütarlapsele. Mehed on juba kord sellised, kes kena tüdruku nägemisel võivad peaga mõtlemise asemel hakata mõtlema hoopis väiksema sõbraga, kes pead tõstab. Nii et selles mõttes ei ole siin uudist eriti näha, kuna see peaks juba enamusele ammu teada olema.
Lisaks saab artiklist veel teada, et seni YouTube vahendusel Eestis populaarsust kogunud HD-Tanel on vahepeal koos mingi superstaari-Toomase ja modelli-Hendrikuga** ka TV3 ilmatüdrukuks*** kandideerimas käinud. Ja see ongi kõik. Või oot, peaaegu oleksin juba unustanud lisamast selle kõige olulisema, et kogu seda üritust reklaamib “mingi loom”**** Swedbank’st.
Elu24 toimetusele saabus vihje, et kuulus YouTuber HD-Tanel on pesuehtne pervert. Pilt: Ekraanitõmmis Elu24 leheküljelt.
Siinkohal minu avalik pöördumine Elu24 toimetajate poole, kelle tööks on materjali kogumine, vihjete kontrollimine ja artiklite kirjutamine.
Ma mõistan teie rasket ja keerulist elu. See madal konkurentsivõimetu palk mida te täna teenite ei ole üsna tihti vastavuses teile jagatud tööülesannetega. Mistõttu on moraalilangus ja käega löömine kiire tekkima. Rääkimata siis sellest, et sõimata ei saa te mitte ainult lugejate käest, vaid ka ülemuste käest. Küll ei meeldi neile üks ja siis teine asi, ning samal ajal nõutakse kvaliteedi asemel tihti hoopis kvantiteeti.
Olgem ausad, artikleid ei saa siiski kirjutada konveier meetodil. Ühe artikli kirjutamine ei ole üldse nii lihtne töö nagu see kõrvaltvaatajatele paista võib. Ühte korralikku artiklit ei kirjuta 15 minutiga valmis. Ei, sellise vägiteoga ei saa oma parematel päevadel hakkama isegi Eesti tippajakirjanikud nagu Ainar Ruussaar, Mihkel Raud, Kaileen Mägi, või Tuuli Koch. Ei isegi “supermees” Kaur Kender ei ole selleks võimeline. Mistõttu tasub järgmine kord omale rahulikult aega võtta, rohkem uurida, materjali koguda, ja alles seejärel artiklit kirjutama hakata, kui on millest kirjutada. Ja kui peatoimetaja sellest aru ei saa, siis tuleb talle see selgeks teha või omale teine tööandja otsida.
Elu24 toimetusele saadetud vihje on siiski vihje, aga mitte uudis. Vihje kopeerimisega postkastist ja Elu24 portaali postitamisega saab hakkama ka välja õpetatud ahv. Tõsi suure tõenäoususega läheks täna ahvi palkamine selleks tööks Elu24 omanikele rohkem maksma, kui artikli “Noorte arvutimängurite iidol HD-Tanel on pervert?” autori palkamine. Aga on ka odavamaid vahendeid täna – arvuti ja sellel jooksev programm, mis tõstab vihjete postkasti saabunud vihjed otse Elu24 portaali.
Nii et kallis toimetaja kes sa Elu24 nime all postitad, järgmine kord palun näe natuke rohkem vaeva. Kui sa tervet artiklit ei jõua, tee pool, aga tee korralikult.
Ka ajakijanikud on perverdid. Sest oma ameti tõttu lihtsalt tuleb lähemalt uurida mis seeliku all tegelikult peidus on.
Kuigi artiklil puudub igasugune sisu on ajakirjanik suutnud siiski genereerida ühe korraliku klikimagneti. Nimelt on selle artikli kirjutamise hetkeks kogunenud Elu24 avaldatud artikli juures juba üle 160 kommentaari ja Facebookis on artiklit jagatud üle 590 korra. Kui võrrelda teiste postitustega samas keskkonnas, siis võib julgelt pakkuda, et eelpool nimetatud perverdi artikkel on Elu24 toimetuse tipphetk. Sest isegi teine populaarne ja palju vastukaja saanud artikkel “Uskumatu! MMS`i usku on ka Grete Klein ja Nancy! (71)“, ei ole pooltki nii populaarne.
Üldine pilt tänases meedias on kurb. Kas selline siis ongi uue põlvkonna ajakirjandus? Kas selliseid artikleid inimesed tahavadki täna lugeda?
Aga mida siis Elu24 lugejad arvavad, kas HD-Tanel on pervert või ei? Kommentaare on nii- ja naasuguseid. On neid kes arvavad, et pervert mis pervert, ja hea et hoiatati. Ja on ka neid kes usuvad et ajakirjanikul on vist väga igav olnud.
hale toimetus, häbenege: “See on päris haige artikkel isegi sopaajakirjanduse lipulaeva poolt. Sellele Tanelile soovin edu kohtus ja tal pole seal õnne vaja.”
DaTruth: “Väga tore, et see teema ikka jõudis kuskile. See kadus taneli lehelt nii ruttu, et ei saanudki aru mis juhtus. Loodetavasti nüüd inimesed saavad aru kellega on tegu. 30-aastane, töötu, laste raha pealt elav lapsi ahistav mees. Hea töö kes iganes elu24 vihje saatis ja inimesi hoiatas.”
Peale Elu24 artikli ilmumist üritasin kommentaare saada ka asjaosalistelt endilt, Tanelilt ja Ethelilt. Mõlemad keeldusid Elu24 artiklit kommenteerimast. Oma facebooki lehel kommenteerib HDTanel siiski nii:
Igasugu muid toredaid lugusi ka temast kuulnud, mulle rääkis vaid, et tal on nii raske elu, tal on vähk ja ei saa väga liikuda kuskile kuid ma meeldin talle jne jne. Oh well, kui meedia tahab midagi kirjutada siis las kirjutab, ei saa ju keelata.
Enivei olen ma seda teemat juba lahanud ligi aasta tagasi ja kokkuvõttes näeb too “tibi” 20+ välja, kena rinnapartiiga veel kusjuures ning niipalju kui ma ise kuulnud olen siis tehti lihtsalt kokkumängu. “
Kas HDTanel siis on pervert või mitte, jätan ma siinkohal asjaosaliste endi otsustada. Minul kui kolmandal osapoolel kes juures ei olnud, puudub igasugune informatsioon mis, kus ja kuidas asjad arenesid. Kuid kui tegemist oli tõepoolest alaealise ahistamisega, siis on tütarlapsel õigus sellest ametivõimudele teatada. Ning alaealistel on tavaliselt olemas ka vanemad, kes peaksid/võiksid last sellises olukorras abistada. Kui tõepoolest pandi toime õigusrikkumine, siis tuleks sellest mitte ajakirjandust teavitada, vaid hoopis ametivõime, kelle kohustuseks on algatada uurimine, mille käigus siis üksikasjad välja selgitatakse.
** Artikli kirjutajal pole kahjuks või õnneks õrna aimugi kes on superstaari-Toomas või modelli-Hendrik, nii et vabandame.
*** Vabandust, seda ametit kutsutakse täna vist ilmateadustajaks, vältimaks diskrimineerimist ja andes sellega võimaluse ka meessoost isikutele.
|
OSCAR-2019
|
||
Tutvumiskuulutus: Tutvun noormehega, kelle seiklemised suhetes on jäänud minevikku ja arvab, et oleks aeg stabiilne ning tõsine suhe luua. Võiksid iseloomult olla töökas, positiivse ellusuhtumise ja hea huumorisoonega, romantikameel ei teeks ka paha :) Ise olen rõõmsameelne ja aktiivne, hobideks on lugemine ja tantsimine. Laps(ed) pole takistuseks. Sponsorit EI otsi.
Tutvumiskuulutus: Olen neiu, kes sooviks tutvuda kena noormehega. Olen 18 aastane, brünett, roheliste silmadega, keskmise kehaehituega.Ta võiks olla hästi hooliv ja truu. Tore oleks, kui noormees elaks Viljandi lähistel.Kirjutage kasvõi igavusest!
Tutvumiskuulutus: Sooviks tutvuda mõnusast seksist huvituva mehega. Ei otsi ainult üheks korraks vaid kui kõik sobib siis ajaks asja pikemalt. Minu poolt ka saun välja pakkuda ja kui huvi on siis võime ka ühe mu vanema sõbrantsi seltsi võtta.
Tutvumiskuulutus: Hejja! Otsin noori ja seksikaid kutte, kellega koos rannas käia ja päikest nautida, juttu ajada ja mõnusalt aega veeta. Esialgu ei soovi midagi enamat, eks näis. Abielumeestega end ei seo! Sinu vanus võiks olla 17-27. Olge julged kirjutama, olen väga avatud, ilus ja sõbralik ja see on fakt!!!
Tutvumiskuulutus: 2 sõbrannadest naisterahvast otsivad ammuse fantaasia täideviimiseks ühte kahte meest, kes rahuldaks meid korraga nii anaalselt kui ka vaginaalselt ehk topelt burger.
Tutvumiskuulutus: Suhtleks leidmaks kedagi hoolivat, hella ja mõistvat. Peaasi, et me teineteise maailma ära mahuks ja seal ennast hästi tunneks. Meeldiks kui oled suhtevaba, mittesuitsetaja ja aktiivsema eluhoiakuga härrasmees.
Tutvumiskuulutus: Otsin kena meesterahvast, kes aitaks jalule hetkel elule alla jäänud neiu, kes õpetaks elama. Pealt näha ei ole väga vigagi, olen haritud, avatud mõtlemisega, viisakas ja aus. Vanus ja perekonnaseis ei ole määravad ja lapsed ei ole takistuseks. Eelistan pikemaajalisi pakkumisi.
Tutvumiskuulutus: Olen teoloogia naistudeng tartust otsin 25-35 aastast eesti meest, kellega arutleda elu üle, istuda kohvikus ja nautida lattet ja vallatleda minu väikses ahiküttega korteris. Romantiline plaan, kuid... Kas vaid minu jaoks? Olen tumeda peaga pruunide silmadega, 169 cm pikk. Meeldib kui mehed teavad mida nad naiselt ootavad...
Tutvumiskuulutus: sisustaks meeldejäävalt päevi, anna teada oma fantaasiatest ja korraldame ära, koht on Sinu pakkuda, vanuse suhtes eelistusi pole... võiksid olla võrtsjärve kandist kuskilt või autoga.
Tutvumiskuulutus: Olen Pärnu neiu, soovin leida oma ellu uusi lahedaid meestuttavaid. Olen vaba (ja vallatu) nii et kõik on võimalik!
Tutvumiskuulutus: otsin meest siis... kellega vahest kokku saada, kasvöi ajaviitmise eesmärgil - unustada kõik muu. ja kes tahab end vahel lõdvaks lasta.suhet ei otsi pigem armukese taolist. oman autot. ise vast suht ilus neiu, hoolitsen enda eest piisavalt, karvu pole kehal, nahk jumekas, juuksed kenasti lokkis.
Tutvumiskuulutus: Nooruslik naine sooviks tutvuda ausa huumorimeelse noormehega ...-48 et minna vastu koos romantilistele õhtutele.Võiksid olla ka natu romantiline.Üheöö suhet ei soovi
Tutvumiskuulutus: Püsisuhet.Olen kena välimusega naine ja mees peab olema samasugune.Kiri palun koos fotoga,vastan samaga.
Tutvumiskuulutus: olen 18 aastane tüdruk, kuna puudub kogemus seksi vallas. tahaks seda kogeda, kes oleks nõus anonüümseks jääma, samal ajal õpetades mind seksi nautima ja sellest lugu pidama. Tean et esimesed korrad ei pruugi olla mõnusad seega vajan arusaajat meest.
Tutvumiskuulutus: sexikas 19a pikkade kuldblondide juustega neiu (91/63/92) soovix leida (sex)sponsorit!!! k6ik ettepanekud teretulnud!
Tutvumiskuulutus: 23a neiu soovib tutvuda meeldivate noormeestega, kellele meeldivad täidlasemad neiud. NB! Pole paks, vaid lihtsalt mõnusalt vormikas ning enda eest hoolitsev kena neiu.
Tutvumiskuulutus: Noored tallinna tüdrukud ootavad ilusate ja rikaste poiste kõnesid et midagi põnevat teha :P *Ja sa ei kahetse!
Tutvumiskuulutus: Olen naine kes tutvux mehega kes tooks mu ellu ja päevadesse rõõmu ,armastust,ausut,üxteisemõistm ist ja olex toex alatisex . Kui leidub siin ilmas sellist meest,siis sa peaksid olema 30-42a.Mehine,aus,armastusväär ne,lapsiarmastav,töökas ja mitte liialdama alkohooliga.
Tutvumiskuulutus: olen 24.aastane noor kena rinnakas neiu,kes ootab meeste kõnesid ja sms-e,kes ei otsi püsisuhet,pind on olemas,teha saame kõike,helistage minu numbrile.
Tutvumiskuulutus: 174 cm pikk, 34 aastane, sinised silmad, blondid juuksed. Kui oled minust vanem, sõbralik, lahke, lapsi armastav, meeldiv ja helge meesterahvas siis ootan sinu kirja.
Tutvumiskuulutus: Olen kena ja ilus brünett neiu, elan üksinda ning käin tööl, kuidas sellest jääb väheks, et ära elada. Kuna mul suhet pole, siis olen vaba nautimaks seksi võõra, kuid meeldiva mehega. Olen 171 cm 53kg, sale, väikeste rindade ning väikse pepuga. Kui sa tahad mõnusat õhtut, kus on vestlus, vein ja seks ning oleksid nõus selle eest jätma 30€, siis helista mulle.
Tutvumiskuulutus: Kas mehed üldse julgevad vastata kui missivälimusega kaunitar otsib kaaslast? Proovime järgi - Sale, hea figuuri, kena näoga 22 a blond neiu otsib mõnusat 25 - 35aa meest igaks elujuhtumiks. Kui julged suhelda siis garanteerin, et sa ei kahetse ;)
Tutvumiskuulutus: Juba aastaid vaid ühele mehele pühendunud tagasihoidlik abielunaine soovib lõpuks ometi teha väikest kõrvalehüpet. Ehk on mõni mees, kes ka sooviks sama. Olen puhas, ei joo pilti taskusse, ei siutseta ja ootan ka diskreetsust. Kui vähegi huvi kirjuta, ehk saab asja?
Tutvumiskuulutus: 23/170/54 seksikas abielus naine soovib täna nautida voodirõõme mene kena mehega kuna oma mees on reisil ja korter vaba, ootan kirju kenadelt meestelt et vestelda(saada oma tel nr mulle).
Tutvumiskuulutus: Hei! Olen 28-aastane naine - kena ja mõistlik. Otsin alustuseks kaaslast, kellega oleks huvitav nii rääkida kui ka midagi ette võtta. Et saaks veel natukenegi elu huvitavamaks teha.
Tutvumiskuulutus: olen 20 a kena tüdruk ,naudin meeletult seksi!otsin rikast sponsorit!kui sulle meeldib piirideta seks-anaalseks,oraalseks-seks vabas looduses ,igala ajal ja igal pool!Meeldib naist suhu keppida ja pauku näkku lasta-võta ühendust!olen sinu armueseks!110% diskreetne
Tutvumiskuulutus: Olen rõõmsameelne kena välimusega tallinna neid. Otsin endale õpetajat kes tutvustaks mulle kõrgemaid seksikunste võib-olla vahetame isegi kogemusi? huvi oleks vaginaal ja anaalseks, kuid ei ütle ära ka oraalseksist. Arvad et suudad mind õpetada? võta ühendust!
Tutvumiskuulutus: Olen tavaline naine oma plusside ja miinustega.Otsin ühte ja õiget,(hetkel salajast) sõpra-armukest. Äkki on veel mõni selline mehelik mees olemas ja ootab just minu kuulutust.
Tutvumiskuulutus: Noore kena naise salasoov oleks hellitada keelega meest jalgevahelt(rimming)...pikalt ja kaua...tulen ise kohale...
Tutvumiskuulutus: Soovin tutvuda normaalse mehega. sama vanuse, või nooremaga, et aegajalt kohtuda ,
Tutvumiskuulutus: Seoses talve saabumise ja meelte nukraks muutumisega otsin salasõpra-sponsorit, kelega koos veeta mitmekülgselt ja stressivabalt vaba aega. Ise olen pehmemate vormidega brünett.
Tutvumiskuulutus: Ootan oma ellu mehi. Pakkuda suudan kõike mida nad elult loodavad. Oman pinda ja autot.
Tutvumiskuulutus: Olen pikemat kasvu, sale , heledama peaga. Normaalse välimusega naine. Sooviks tutvuda 21-36a mehega, kellega aegajalt kohtuda ja midagi mõnusat teha!
Tutvumiskuulutus: Kodusoojust ja truudust hindav noor Tartu naine tutvuks korraliku, mittesuitsetava mehega, et teineteise edasine elu õnnelikuks teha.
Tutvumiskuulutus: Ilus Tartu neiu sooviks kohtuda kenade rikaste meestega vanuses 18-23. Ootan sõnumeid.:)
Tutvumiskuulutus: Sooviks tutvuda kena ja hooliva meesterahavaga, kes ei peaks lugu ainult seksist! Kui on veel sellised siis ootan teie kirju :)
Tutvumiskuulutus: Tunned end üksikuna? Mina kaa. Olen 20. aastane vormikas neiu. Otsin hoolivat meest püsisuhte eesmärgil. Kirjuta mulle.
Tutvumiskuulutus: Äsja täisealiseks saanud neiu otsib kuni 25 aastast Tartu kutti, kes muudaks esimese korra unustamatuks! ;) Olen brünett, sale & avatud näpunäidetele (ikkagi esimene kord) ;) NB! Oluline on vastastikune diskreetsus. Kes on huvitatud, kirjutage!
Tutvumiskuulutus: Kena välimusega, hoolitsetud, avatud suhtumisega ja sõbralik naine sooviks tutvuda mehega kellega suhelda ja ka kohtuda.Ole sa vaba või võetud jagame saladust ja loome toredaid mälestusi.
Tutvumiskuulutus: Tervist!Sportlik rulluiskudega sõitmist armastav tütarlaps soovib tutvuda kenade poistega, kes sooviksid leida kellega koos olla jagada oma rõõmu ja muresid ning leida omale see õige või lihtsalt seksi eesmärgil. jään ootama ;) Olen lõbus ja vabameelne, pikemat kasvu, pikkade juustega, sale.
Tutvumiskuulutus: Kutsun külla mehe kellele meeldib hellitus ja eelmäng enne ilusat olemist. Kordi rohkem kui üks ja pikemad kui kolm minutit. Olen täna ja homme vaba.
Tutvumiskuulutus: Sale ja kena noor naine, ei ütleks ära intelligentsest ning nägusast sponsorist. Kirjuta, mida ootad Sina!
Tutvumiskuulutus: tutvuks kena mehega, kellele meeldib sex. eks siis paistab mis edasi saab ;) kui sex klapib ehk ka asjad varsti ühes kapis?
Tutvumiskuulutus: Kena naine tutvuks ühe ägeda mehega, kellega aegajalt kohtuda, et nautida üksteist ja nautida lihtsalt olemist...
|
OSCAR-2019
|
||
1. Järvamaa Spordiliit (ametliku lühendina JSL, edaspidi kasutatud Liit) on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik vabatahtlik piirkondlik spordiliit, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud sportliku tegevuse arendamisele Järvamaal.
2. Liit ühendab Järvamaal erinevate spordialadega tegelevaid, neid arendavaid ja toetavaid spordialaseid juriidilisi isikuid.
3. Liit koordineerib spordialast tegevust Järvamaal ja on Järvamaa spordi esindusorganiks Eesti Olümpiakomitees.
4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest ning käesolevast põhikirjast.
5. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.
9. Liidu eesmärgiks on spordi ja sportlike eluviiside arendamine ning selle tegevuse koordineerimine Järvamaal.
Koondab ja ühendab spordist huvitatud juriidilisi isikuid Järvamaal ja peab Liidu liikmete arvestust;
Propageerib spordiga tegelemist, sportlikke eluviise ja kaasab spordialaste mittetulundusühingute kaudu Liidu tegevusse erinevate spordialade esindajaid;
Koostab koostöös maakonna kõigi spordiklubide ja -aladega Järvamaa tiitlivõistluste ja Liidu võistluste juhendid, koordineerib, korraldab ning sõlmib lepinguid nende läbiviimiseks, süstematiseerib ja jäädvustab võistluste tulemused, koostab edetabeleid, komplekteerib ja lähetab Järvamaa koondisi võistlustele;
Kaitseb ja esindab oma liikmete ühishuvisid, teeb koostööd Eesti Olümpiakomitee ja spordiliitudega, riigiorganitega, kohalike omavalitsustega, mittetulundusorganisatsioonidega, äriühingutega, üksikisikutega nii kodu- kui välismaal, määrab vajadusel Liidu esindajad teistesse organisatsioonidesse;
Kindlustab materiaalse baasi Liidu jätkusuutlikkuse tagamiseks, selleks korraldab spordiüritusi, teostab tehinguid Liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärkide saavutamiseks vajaliku varaga, pakub tasulisi teenuseid, korraldab loteriisid ja ennustusvõistlusi, sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi;
Autasustab, toetab ja teeb asjaomastele asutustele ja isikutele ettepanekuid sportlaste, treenerite, kohtunike, sporditöötajate ja –aktivistide autasustamiseks;
11. Liit on maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid.
12. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud – mittetulundusühingutena tegutsevad spordiklubid, seltsid ja ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt Liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu.
13. Liidu toetajaliikmeks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa Liidu eesmärkide elluviimisele. Toetajaliikme ja Liidu vahelised suhted sätestatakse koostöölepingus.
14. Liidu liikmeks vastuvõtmist taotlev juriidiline isik esitab Liidu juhatusele vastavasisulise kirjaliku avalduse, millele lisab oma põhikirja, juriidilise isiku registreerimisotsuse, kirjaliku ülevaate oma senisest tegevusest (sh harrastatavate spordialade loetelu) ja liikmete nimekirja.
15. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus nõuetekohase avalduse laekumisele järgneval korralisel koosolekul. Liikmelisus jõustub juhatuse otsuse järgse ühekordse sisseastumismaksu tasumisega. Kui Liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse Liidu üldkoosolekul.
16. Liidu ühekordse sisseastumismaksu ja igaaastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise korra kinnitab Liidu üldkoosolek.
17. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilise isiku tegevuse lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liidu liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Liidu liikme eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus Liidus.
18. Liidu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel peale vastastikuste kohustuste likvideerimist Liidust välja astuda.
19. Liikme võib Liidust välja arvata üldkoosoleku otsusega, kui ta ei täida Liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt Liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata Liidu liikmemaksu kahe aasta vältel. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest ühe kuu jooksul kirjalikult teatada.
20. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liidu liikmel, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale.
osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud Liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse;
esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ja saada Liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
teha ettepanekuid Liidu liikmete, aktivistide ja toetajate autasustamiseks; Liidu liikmete, aktivistide ja toetajate esitamiseks autasustamiseks riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide stipendiumite ja autasudega.
järgima Liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
osalema oma esindajate kaudu Liidu korralistel ja erakorralistel üldkoosolekutel ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada Liidu üldkoosolek ja juhatus, omades selleks eelnevalt liikmete nõusolekut.
23. Liidu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõikide Liidu liikmete volitatud esindajad. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus võib erakorraliselt üldkoosoleku kokku kutsuda, kui seda nõuavad Liidu huvid. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma hiljemalt 30 päeva jooksul ka siis, kui vastava kirjaliku nõude koos põhjusega on esitanud vähemalt 1/10 Liidu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda vastavalt üldkoosoleku kokkukutsumise reglemendile. Üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning esialgne päevakord tehakse liikmetele kirjalikult teatavaks hiljemalt 15 päeva enne koosolekut. Ettepanekud üldkoosoleku päevakorra kohta tuleb esitada Liidu juhatusele kirjalikult hiljemalt 10 päeva enne üldkoosolekut. Juhatuse poolt kinnitatud lõplik päevakord koos materjalidega saadetakse liikmetele välja vähemalt 7 päeva enne üldkoosolekut. Üldkoosolek võib langetada otsuseid ainult päevakorda võetud küsimustes.
juhatuse või revidendi tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;
25. Üldkoosolekut juhatab juhatuse esimees või liikmete soovil üldkoosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Hääletamine on avalik. Juhul kui vähemalt üks hääleõiguslikest üldkoosolekul osalejatest nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
26. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selle kokkukutsumisel on järgitud kõiki põhikirja nõudeid. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul on esindatud Liidu kõik liikmed. Kui Liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest teisele üldkoosolekus esindatud Liidu liikmele. Kõigil Liidu liikmetel on hääletamisel üks hääl.
27. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Liidu liikmete esindajatest. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed. Liidu liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist ja lõpetamist.
28. Liidu põhikirja muutmise, tegevuse reorganiseerimise või lõpetamise otsustamiseks peab selle poolt hääletama üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirja muudatus jõustub alates selle registrisse kandmisest.
29. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või Liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud Liidu liikme või juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.
30. Liidul on juhatus, kes Liitu juhib ja esindab ning kes otsustab kõik küsimused, mis ei kuulu Üldkoosoleku ainupädevusse. Liidu juhatuse liikmete arv on viis kuni seitse. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Liidu juhatuse liikmetest vähemalt pooled peavad olema isikud, kes kuuluvad Liidu liikmeskonda. Juhatuse koosseisu valimisel osutuvad valituks enam hääli kogunud kandidaadid.
32. Juhatuse liikmed esindavad Liitu kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud juhatuse esimees, kes esindab Liitu ainuisikuliselt.
33. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele. Juhatuse liikmel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
34. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande.
35. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule süüliselt tekitatud kahju eest.
Organisatsioonide ja ühenduste liikmeks astumise ja väljaastumise ning erinevates projektides osalemise otsustamine;
Liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, Järvamaa koondvõistkondade, kohtunikekogude, treenerite nõukogude koosseisude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puudutavate üldküsimuste lahendamine;
Kontode ja arvete avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade väljaandmine.
Liidu liikmete, aktivistide ja toetajate autasustamine, Liidu liikmete, aktivistide ja toetajate esitamine autasustamiseks riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide stipendiumite ja autasudega;
37. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda aastas. Kutse juhatuse koosolekust osavõtuks saadetakse välja vähemalt seitse päeva enne koosolekut.
Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekutest võtavad hääleõiguseta osa Liidu tegevjuht ja kutsutud isikud. Juhatuse koosolekuid juhib juhatuse esimees, tema äraolekul juhatuse aseesimees. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab juhatuse esimehe hääl. Juhatuse liige ei või osaleda hääletusel, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt. Juhatuse koosolekud ja tehtud otsused protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
38. Liidu finants-majanduslikku asjaajamist ning liikmetele antud sihtotstarbelise abi kasutamist kontrollib revident või audiitor. Revident kinnitatakse üldkoosolekul otsustatud volituste ajaks. Revident ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada Liidus juhtival ametikohal. Juhatus peab võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revident koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.
39. Liidu tegevjuht on Liidu palgalise aparaadi juhiks. Tegevjuht vastutab juhatuse ees Liidu majandusliku tegevuse eest ning tegutseb juhatuse poolt antud volituste piirides.
40. Liidu tegevjuht esindab Liitu suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega volikirja alusel ja on allkirjaõiguslik Liidu nimel.
Liidu kinnitatud eelarve ja tegevuskava täitmise tagamine, majandusaasta eelarve ja tegevuskava projekti koostamine;
koostöös maakonna spordiklubidega Järvamaa tiitlivõistluste, suve- ja talimängude ja Liidu võistluste juhendite koostamine, võistluste koordineerimine ja korraldamine ning lepingute sõlmimine nende läbiviimiseks, võistluste tulemuste süstematiseerimine ja jäädvustamine, edetabelite koostamine, Järvamaa koondvõistkondade komplekteerimine ja võistlustele lähetamine;
füüsiliste ja juriidiliste ja isikute annetustest, toetustest ja eraldistest, sh eelarvelistest eraldistest;
Liidu põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevustest, heategevusloteriidest ja oksjonitest, intressitulust ja muudest laekumistest.
43. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele, tegevuse iseloomule ning käesolevale põhikirjale.
Liidu töötajatele ja juhtimis- või kontrollorganite liikmetele makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.
Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest.
Liit ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorganite liikmele ega ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega eelloetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale.
44. Liidu majandusaasta algab 01.jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril. Juhatus vastutab Liidu raamatupidamise korraldamise eest. Esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.
pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et Liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed Liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;
sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.
46. Liidu tegevuse lõpetamisel toimub Liidu likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui Üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijatel on õigus esindada Liitu ainult ühiselt.
47. Likvideerimisel läheb Liidu allesjäänud vara pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist sama tegevust jätkavale tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või riigile.
49. Liit (ühendatav liit) võib ühineda teise Liiduga (ühendav liit) üldkoosoleku otsuse alusel. Liit võib ühineda teise liiduga (teiste liitudega) ka selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga (liitudega). Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seaduses.
50. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel. Jaotumisel annab jagunev liit oma vara üle omandavatele liitudele. Jaotumisel loetakse jagunev liit lõppenuks. Eraldumisel annab jagunev liit osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale liidule. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult mittetulundusühinguna tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.
|
OSCAR-2019
|
||
Nutitelefon on muutunud nõnda tavaliseks, et seda võib näha iga lapse taskus. Seetõttu on nutitelefonidel määratu hulk rakendusi, mida tutvustab ajakirjas Tööstus ITspetsialist Kaido Einama.
Saatmine on lihtne – valid rullikute abil saadetava summa ja siis aadressiraamatust saaja nime. Vajalik on mobiilimakse leping (SEBs, Swedbankis või Sampos) ning raha kantakse üle hetkega.
Rakendus on väga uus ja seetõttu veel ka väheste võimalustega, kuid annab veebiressursid mobiilile mugandatud kasutajaliidesega metsas seikleja
kasutusse. Palju on veel teha, eriti kaardinduses, aga info on enamikus juba olemas. Rubriigis “minu ümber” näidatakse kasutaja asukohast sõltuvalt umbes veerandi Eesti suurusel maa-alal kõiki andmebaasi kantud objekte. Need kuvatakse Google’i hübriidvaates ehk satelliidipilt + teed ja objektid koos nimetusega. Objektide enda juures aga kaarti pole ja tuleb hakata koordinaate ise sisse tippima (need on infos antud). Ülimalt lihtne oleks need koordinaadid
Rakenduse kodulehel pole küll sõnagi, kes ja miks selle tegi, kuid domeeni on endale registreerinud Elisa Eesti ja kontaktid on samuti Elisa omad, seega võib ta olla kuidagi selle operaatoriga seotud. Rakendus teeb lihtsaid asukohapõhiseid mõõtmisi ja edastab tulemused serverisse, kus sada viimast kuvatakse ka Google’i kaardil.
otse kaardil olevate kontaktide järgi kas lisada need oma kontaktide hulka telefonis või helistada ühe “klikiga” otse tootjale. Rakendus peegeldab elavtoit.com-i veebis olevat informatsiooni. Veebi saab ka mobiilis kasutada, aga see on ebamugav.
Polegi päris Eesti rakendus, looja viide viib ühe Saksa inimese kodulehele. Aga mis siis – puudutab Eestit ikka. Tasuta rakendus kontrollib käibemaksu
numbrite kehtivust. Tasulise rakendusega saab neid kontrollida juba kogu Euroopa Liidu piires. Pole siiski elulise tähtsusega rakendus, sest veidi
Tegemist, nagu nimigi otseselt vihjab, on palgakalkulaatoriga. Kasulik nii tööandjale kui ka töövõtjale, kui need riiklikud protsendid pole igapäevasest
kasutamisest veel pähe kulunud. Aga spetsiaalse kalkulaatoriga on vähem arvutamist ka. Seega – iga päev ilmselt mittevajalik, aga vahetevahel
Eesti mobiilirakendusi on loodud kümneid, varsti on sada täis. Androidirakenduste maailmameres on see siiski vaid piisk ja tippu jõudmiseks polegi need enamasti
Laupäeval, 20. mail toimub järjekorras üheksas üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja "Öös on mänge". Publikule on viie tunni jooksul avatud kõik suuremad ja kümned väikesemad Eesti muuseumid ning lisaks mitmed galeriid, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi tuletornid ja looduskeskused – kõik üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid.
Muuseumiöö programmiga on sel korral taas liitunud uusi põnevaid paiku – esimest korda on ööl tasuta avatud näiteks Pokumaa; Tallinnas näitab Tallinna Ülikool vanalinnas Rüütli tänaval oma arheoloogiakogu, mis pole igapäevaselt publikule avatud; esimest korda muuseumiöö programmis osalevas Lääne-Virumaal asuvas Roela käbikuivatis räägitakse täistundidel kummituslugusid.
Programmis on ka igaaastased suurlemmikud nagu Eesti Bussiajaloo Selts, kes korraldab oma ajalooliste bussidega tasuta ringsõite Tallinna Bussijaamast, Eesti Kunstimuuseumi kõik filiaalid, Lennusadam, Tartu Ülikooli muuseum, jpt.
Tartus on muuseumiööl esimest korda avatud Eesti Rahva Muuseumi uus maja – lisaks näitustele korraldab ERM külastajakonverentsi, kus muuseumi tegemisega seotud inimesed räägivad lahti, kuidas ERM sündis – ning Rahvusarhiivi uus hoone Nooruse tänaval: nende kahe punkti vahel liigub Tartus koguni muuseumiöö eribuss.
Narvas pääseb vaatama Viktoria bastioni kasematte ning ka Narva muuseumit, mis vahepeal pidi muuseumiööl suletuks jääma, kuid on nüüd siiski külastajatele avatud.
Hiidlased avavad muuseumiööl koguni 16 paiga uksed – muuseumide kõrval mitmed kirikud ja tuletornid, nii et on põhjust viie tunniga tervele saarele ring peale teha.
Erakordselt avab muuseumiööl uksed Tapa raudteejaam, mille EKA tudengid üheks ööks elama panevad, küsides, milline peaks Tapa värav tulevikus välja nägema.
Tallinnas toimuvad taas tasuta vanalinna-ekskursioonid ning mitmel pool üle Eesti bussiekskursioonid, ning nendele retkedele tasub end kindlasti öö kodulehel ette registreerida.
Programmis osalevad muuseumid ja teised organisatsioonid avavad muuseumiööl oma uksed kell 18-23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Õhtut planeerides tasub alati uurida, mis konkreetses muuseumis toimub: muuseumiööl suurt sünnipäevapidu tähistav Tartu Mänguasjamuuseum näiteks suleb uksed siiski juba kell 22, et kõige väiksemad külastajad õigeks ajaks puhkama jõuaksid.
Kõige parema ülevaate sellest, mis igas programmis osalevas muuseumis täpselt toimub, leiab muuseumiöö kodulehelt programm.muuseumioo.ee.
Aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema on sel korral inspireeritud laste ja noorte kultuuriaastast; muuseumiöö publik saab teada, milliseid mänge on Eestis läbi aja mängitud, olgu need siis rahvamängud, spordimängud, laua-, tagaajamis-, rolli- või keksumängud.
Muuseumiööd korraldavad alates 2009. aastast koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. Täpsemat infot muuseumiöö kohta saab veebilehelt www.muuseumioo.ee ja Facebookist.
|
OSCAR-2019
|
||
Coolbet on Baltikumi ja Skandinaavia stiilis kasiinot-, spordiennustust- ja pokkeri mänge pakkuv online kasiino. Nagu igas vähegi tõsisemaltvõetavas kasiinos on neil palju kasiinomänge tuntud teenusepakkujatelt, kuid põhirõhk on lehe loomisel pandud siiski spordiennustusele. Seda näeb ka kampaaniate hulga põhjal, mida pakutakse spordiennustuses, kust leiab kaheksa erinevat tüüpi aktiivset kampaaniat, samal ajal kui kasiinomängijatele on saadaval ainult uue mängija boonus.
Kuna Eestis ei ole kuigi palju tipptasemel spordiennustuse portaale, siis Coolbet võiks olla üks tegija, kes selle koha täidab. Klientidele lubatakse pakkuda mitte ainult Eesti, vaid lause maailma parimaid koefitsient. Kvaliteedis kahelda ei tule, sest lehe looja on alusepanija mitmele teisele nüüdseks väga suureks kasvanud kasiino-ja spordiennustuse portaalidele nagu Triobet(nüüd uue nimega Betsafe) ja Skandinaavias ülipopulaarne NordicBet.
Hiljuti tuli Coolbet välja uue lahendusega, mis lubab reaalajas jälgida sissetulevaid panuseid, mida teevad teised kasutajad. Soovi korral on võimalik teiste mängijate panuseid kopeerida ühe lihtsa nupuvajutusega.
See on hea lahendus, mis teeb panustamise märgatavalt mitmekesisemaks ja põnevamaks, sest nüüd näeb klient spordisündmusele panustades lisaks koefitsientidele ka kui palju ning mis riikidest mängijaid on mängule panuseid juba teinud. Funktsioon on ühest küljest meelelahutuslik- võid seda uurida lihtsalt uudishimust või samuti koguda infot, kuidas teised panustavad ning selle põhjal üles ehitada oma panustamisstrateegia.
Vajutades € sümbolil matši juures saab mängija näha matši käivet ning matšile (1×2) tehtud panuste summat. Lisaks on näha ka iga päeva TOP 5 suurimat võitu.
Samuti pakutakse Eestis ainukesena uudset toodet nimega “Panuselooja”, kus klientidel on võimalik ise endale sobiv panus luua. Näiteks saad kokku panna sellise panuse, et Romelu Lukaku lööb järgmises mänguvoorus rohkem väravaid kui Harry Kane ja süsteem arvutab automaatselt koefitsiendid sellele panusele.
Coolbetis erinevatest spordialadest ja liigadest puudu ei tule. Silma torkab lehe peamenüüs eraldi sektsioon “Virtuaalsport”, mis on kiirelt populaarsust koguv ja ka Eestis juba menukas panustamiskategooria.
Sobiva panuse saab mängija teha leides spordialad ja sündmused lehe vasakul menüüs, kus spordialad on reastatud populaarsuse järgi ja eraldi on välja toodud ka “Kuumimad” kategooria. “Spordi top” menüüs all saab valida “Detailse” ja “Kompaktse” vaate vahel. Spordialade hulgas hakkab silma mitu spordiala-panustamiskategooriat, mida teiste Eesti spordiennustuse pakkujate lehelt ei leia, näiteks saalijalgpall, diskgolf, Austraalia Jalgpall, pesapall ja pokker.
“Live-bet” vaates on sündmustest hea ülevaade ning silma torkab uudne funktsioon “Mängijate panused”, kus saab samuti hea ülevaate tehtud live-panustest ning soovi korral neid hetkega kopeerida. Ja ka see pole veel kõik…Coolbetis on veel üks lahe lisaboonus- “Päeva Mäng”. Kui mäng, mille peale panustad, on igav ja lõppeb seisuga 0-0, saad kaotuse puhul oma raha tagasi kuni 20€!
Suureks plussiks on Coolbeti enda välja arendatud spordiennustuse rakendus. Lisaks reaalajas sissetulevate panuste, mängude käibe ja cashout funktsioonidele saad rakenduses mängida oma lemmik kasiinomänge, mugavalt panustada laivis ja navigeerida Coolbetis tunduvalt mugavamalt kui brauseris.
Kui kuskil Eestis on tõsiselt palju spordiennustuse pakkumisi, siis see koht on Coolbet- kampaaniate lehelt leiab ennustusmänge, kus ei pea oma raha üldse sisse panema, pakkumisi UEFA Meistrite Liiga, NFLi ja Premier League jaoks- midagi igale maitsele. Lisaks mitmepäevased Duubeldamismäng ja Triple-Up väljakutse, kus võimalik iga nädal jackpot võita. Uued mängijad saavad valida kahest valikust koosneva tervitusboonuse vahel. Tõeline spordiõbra paradiis!
Alusta Coolbetis mängimist 150€ sissemakse boonusega või võta hoopis 10€ tasuta panus igaks nädalaks aasta lõpuni
● Boonuse saamiseks tuleb teha vähemalt 10€ sissemakse ja saadud boonus läbi mängida vähemalt 6 korda minimaalse koefitsiendiga 1.7 või kõrgem
● 5€ tasuta panus igal nädalal aasta lõpuni, kui teed 50€ sissemakse kasutades boonuskoodi “5FREEBET”
● 10€ tasuta panus igal nädalal aasta lõpuni, kui teed 100€ sissemakse kasutades boonuskoodi “10FREEBET”
Kui tihti kurdavad mängija, et tervitusboonus on ebaproportsionaalselt suur võrreldes lojaalsetele klientidele pakutavate boonuspakkumistega, siis Coolbetis seda probleemi ei ole. Tõsiselt! Regulaarsed mängijad saavad näiteks juba sellel nädalal võita Duubeldamismängus 5000€ jackpoti! Ja seda lihtsalt spordi peale panustades!
● Jackpotist osa saamiseks tuleb mängijal alustada panustamist esmaspäeval, tehes 5€ – 20€ panus, koefitsiendiga 2.0 või kõrgem. Tehtud panuse tulemus peab olema teada hiljemalt järgmise päeva hommikul kell 10:00.
● Kui esimene panus õnnestub võita, tuleb mängijal teha järgmisel päeval uus panus, mille suurus peab olema võrdne eelmise panuse võidusummaga.
● Kui mängijal õnnestub sellel põhimõttel panustades võita kolmel päeval järjest, saab ta uue nädala alguses panuse summa, millega mängu alustati, tagasi.
● Mängijad, kes võidavad oma panused 7 päeval järjest, jagavad ära Jackpoti. Minimaalne jackpoti suurus on €5000 spordiboonust ja maksimaalne 10,000€. Kui ükski mängija ei võida 7 päeval järjest, lisandub järgmise nädala Jackpotile €1000.
Sarnase ülesehitusega toimib ka Triple Up mäng, mis toimub nädalavahetuseti ja kus peab tegema panuseid miinimukoefiga 3.0.
Spordiennustuse kampaaniate hulgas torkab silma mitu päris tasuta spordiennustuse mängu nagu “Coolbet Liiga” ja “Tasuta Meistrite Liiga” mäng. Selliseid ilma oma raha sisse panemata ennustusmänge naljalt teistes Eestis spordiportaalides ei leia.
Coolbet Liiga iganädalane auhinnafond on 550€ ning ennustada tuleb mängude täpseid skoore. Coolbet Liiga jaguneb iganädalasteks “raundideks”, punktid igast raundist liidetakse kokku Põhiturniiri edetabeli jaoks, kus mängijal on võimalik võita lisaks veel suuremaid auhindu.
“Meistrite Liiga Väljakutse” on sarnane Coolbet Liigale selle erinevusega, et ennustada tuleb eranditult Meistrite Liiga mängude skoore. Võistlus jaguneb samuti iganädalastesks raundideks auhinnafondiga 550€ nädalas, kuid lisaks on edukamatel võimalus võita 10 000€ jackpot + 1000€ turniiri üldvõitjale.
VIP-programmi Coolbetis väidetavalt ei ole, kuid lähemalt uurimisel selgub, et eksisteerib VIP-klubi, kuhu pääseb ainult kutsetega ning selleks tuleb olla Coolbeti lojaalne klient. Mida see täpsemalt tähendab, jääb saladuseks, kuid tõenäoliselt eeldab see suurte summade peale panustamist. Igal juhul, kui õnnestub pääseda VIP-klubisse, siis saab mängija tagasi igal nädalal 10% netokaotustest. Näiteks kui mängija kaotab 100€, saab ta järgmisel nädalal sellest 10€ tagasi. Lubatakse ka eriboonuseid ja VIP-mänedžeri teenuseid.
Coolbet paistab silma oma aktiivse tegevusega ühiskonnas toetades Eesti sporti. Peasponsorina kaunistab Coolbeti logo jalgpalliklubide JK Tallinna Kalev ja Pärnu Vaprus särke. Samuti ollakse Pärnu Võrkpalliklubi üks suurtoetajatest. Jäähokis on käed löödud Eesti Jäähokiliiduga ja alates 2018/2019 hooajast kannab Eesti Hokiliiga nime “Coolbet Hokiliiga”. Lisaks antakse oma panus spordiharrastajatele mõeldud “Coolbet Rahvaliiga” amatöör võrkpallisarja korraldamisel.
Coolbet on spordiennustajasõbralik koht, sest lehel on lihtne navigeerida, kõik vajaliku leiab kergesti üles ning saiti ei ole üle koormatud liigse infoga, mis mängijale ei paku huvi. Samuti tutvustatakse mängijale uudseid funktsioone, mida teistes spordiennustuse portaalides(veel) saadaval ei ole.
|
OSCAR-2019
|
||
Sügismasendusest räägitakse sageli kui millestki möödapääsmatust, mis enamust meist kord aastas tabama peaks ja millest vabaneda saab alles siis, kui "» talvedepressiooni aeg käes. On siis see kurikuulus sügismasendus olemas ja mida temaga ette võtta?Psühholoog
arvab, et sügismasendust esineb tegelikkuses vähem kui sellest räägitakse. "Meil on ka talvetusk, kevadväsimus ja suvetüütus,"? ütleb Elenurm. "Inimese tajud on seotud ta emotsioonidega, igasse nähtusesse, ka aastaaegadesse, suhtume nii, nagu seda tõlgendame. Sügist saab tõlgendada väga positiivselt - kui ilus lehtede langemine, kui kena karge hommik, kui mõnusalt saan laualambi hämaras valguses mõtteid koondada ja millessegi süveneda, enam pole Päikest, mis kutsub seiklema, välja, uusi asju ette võtma. Teine võimalus on mõelda, et vastik sadu, pori, puud raagus, taevas madal ja hall. Sügise tõlgendamine, kas masendavaks või rõõmustavaks, on teatud mõttes harjumus - automaatne, kunagi kätteõpitud suhtumine."
Psühholoog tõdeb, et tõesti, suitsiidikatseid on kõige rohkem aprillis ja novembris ning teatud juhtudel on sügiselgi oma osa meeleolu languses, aga selle mõju ei tasuks ka ületähtsustada ja kõikehaaravaks muuta. Mõnikord võib sügismasendus olla heaks sildiks, et lihtsalt oma ängistust, kurbust või väsimust välja elada ja mitte öelda, mis selle taga on, ütleb Elenurm. Kui keegi räägib (sügis)masendusest, on see ometi sõnum mingi mure kohta, mida ei tasuks ehk märkamata jätta.
Kõige lihtsam viis muresolija aitamiseks on temaga juttu ajada - mitte ilmtingimata sellest murest, võib ka muudel teemadel. Iseasi, kas ta seda tahab. Ega n-ö käehoidmine pole ka alati hea variant, pigem pakkuda mingeid ühiseid tegevusi, kutsuda ta endaga kaasa kas või kõndima või teatrisse, et ta tähelepanu murest eemale juhtida. Aga neid pakkumisi peab tegema delikaatselt, teist mitte haletsedes või riivates. Teiste toetust tahetakse küll tunda, ent mitte haletsemist.
Hea rohi (mõõduka, mitte ravi vajava) masenduse vastu on piisav hulk meelepäraseid tegevusi. Kui inimene midagi pühendunult, paraja mõnusa pingega teeb, siis kergematel juhtudel unustab oma masendusegi. Tõsise masendusega tuleks siiski psühholoogi või psühhiaatri poole pöörduda, aga teisele taolist nõu anda on väga raske. Mõnikord tehakse selliste ettepanekutega rohkem kahju kui kasu.
üleminek suviselt muretuselt sügisesele töisele rütmile võib mõnikord teatud kohanemisraskusi tekitada. Neid aitavad mahendada igasügisesed rituaalid. Paljud inimesed on oma tegevustes natuke automaadi moodi: tahavad korduvaid asju, tunnevad ennast turvaliselt siis, kui enamus asju toimub tuttaval moel, selgitab Elenurm. Korduvad tegevused, rituaalid tagavad turvalisuse tunde. Kui firmas on välja kujunenud mingid sügisesed rituaalid, aitavad need suvelt ümber lülituda uuele töörežiimile. Kohaneda on kergem, kui säilitame teatud harjunud rütmid ja teame, et sügisel teeme alati ühtesid ja samu asju.
Eesti Ehituses, kus Elenurm töötab personalijuhina, on kombeks sügiseti läbi viia arenguvestlused. Sügisel võiks üle vaadata ka koolituspakkumised - kes mida sel aastal õppida võiks, seda enam, kui kavandatakse nagunii järgmise aasta eelarvet ja arutatakse firma arenguplaane.
Paljud kurdavad sügisel vähese valguse üle. Elenurm soovitab koguda endasse valgust - näiteks vaadata aknast välja taevast. Hästi mõjub ka elava tule silmitsemine. Teisest küljest arvab ta, et eks sügisel peabki harjuma väiksema hulga valgusega, me peaksime rohkem looduse rütmidega kaasas käima. üleminek kunstlikule valgusele võiks toimuda tasapisi, ehk alles hilissügisel vajame seda rohkem. Elenurm ütleb, et vastavalt sellele kui palju on jõutud suvel "akusid"? laadida ja mis sündmused on elus olnud, tunneb inimene ka vajadust valguse ning muudegi asjade järele - vajadused muutuvad, ühel sügisel võid tunda suuremat valgusenälga kui teisel.
Aga mida teha siis, kui suures kontoris istuvad koos erinevate vajadustega inimesed, näiteks üks tahab täistulesid, teine eelistab vaid väikest laualampi? Eks see on paratamatu, et päris 100% rahul ei saa suuremates tööruumides kõik olla. Kui võimalik, võiks püüda eraldada oma töökoha kas või taimedest või akvaariumist moodustatud n-ö vaheseinaga ja kasutada sellisel enda poolt märgistatud privaatsel alal nii palju lampe kui vaja.
Kontoris võiks olla looduse rütmidega harmoniseerivad värvilaigud: kollaste lehtede ajal ergutavad kollased ja punased toonid, mis lähevad talve poole vaikselt üle sinisteks ja helelillakateks ja varakevadel uuesti helerohelisteks ja kirkalt kollasteks. Jõuluvärvid on teadagi punane ja roheline. Keegi ei hakka neli korda aastas seinu värvima, meeleolu saab detailidega luua. Mõned firmad võtavad maale teatud ajaks rendile.
Sügisel aitab organismil paremini kohaneda ka toiduvaliku muutus. Nii loomad kui inimesed hakkavad vastu talve rasva koguma, selle järele tekib lausa vajadus. Külmadelt salatitelt, mis on suvel head, võiks üle minna soojematele ja vürtsikamatele toitudele, soojadele jookidele. See on loomulik, kui sügisel rammusamat toitu tahad. Ära satu sellest paanikasse kui sügisel isu kasvab, ära hakka ennast süüdistama. Kui organism nõuab, siis rahulda esmane vajadus, aga püüa ennast siiski ka taltsutada ja piiri pidada, et mitte hiljem kasvanud kehakaalu pärast masendunud olla. Sügisese vähese valgusega päevadel on oluline lubada endale pool tunnikest või tund väljas liikumist just valgel ajal. Kes on suvel palju värskes õhus intensiivselt liikunud või sportinud, peaks seda kindlasti jätkama ka ilmade halvenedes.
leiab, et keskkond ja aastaaegade vaheldumine kindlasti mõjuvad emotsioonidele ja tunnetele, aga üksnes sügise kaela ei tasuks ka oma masendust ajada. Pole ühtegi teist aastaaega, kus oleks nii palju erksaid värve nagu on sügislilledes ning teiselt poolt - rajuse, tormise ilmaga ei saa tekkida masendust, sest selline tugev, intensiivne emotsioon ei seostu masendusega. Ilm küll mõjutab inimest, aga pole see lähtepunkt, millest meeleolu alguse saab, ütleb Pervik.
Ruumis mõjutavad emotsioone ja meeleolu kõige rohkem värv ja valgus. Kindlasti peab töökoha, aga ka kogu ruumi valgustus olema läbimõeldud ja piisavalt tugev. Hästi valgustatud ruum tõrjub juba iseenesest sügisese tusatuju eemale. Jõuluvalgustused näiteks mõjuvad meile positiivselt, olenemata sellest, kas nad meeldivad meile või mitte. Neist tuleb helge emotsioon. Valgusevaesel ajal tuleks Perviku arvates proovida kinni püüda nii palju valgust kui vähegi võimalik. Kas pakse vanaemadeaegseid aknakardinad on ikka üldse vaja, võib-olla loobuda neist?
Perviku sõnul aitavad heledamad toonid sügismasendust peletada. Kel on oht masenduse tekkeks, see peaks teadlikult vältima süngeid, tumedaid toone. Juba väikeste erksavärviliste detailide abil saame meeleolu positiivselt mõjutada. Ei saa tekkida masendust, kui joon hommikul kohvi helekollasest tassist või panen lauale apelsini - see ju nagu väike päike.
Mõjub ka see, mis värvi riideid kanname. Ka sellega stimuleerime ennast juba hommikul, aga harikult lähtub riietuse valik sellest, milline emotsioon parajasti on. Võiks võtta endale põhimõtteks, et pahas tujus just kiuste panen rõõmsavärvilised rõivad selga. Aga kellel siis tujutuna sellised asjad meelde tulevad?
Milline värv kellelegi positiivselt mõjub, on individuaalne. On inimesi, kellele väga meeldib näiteks soliidne must-valge, aga mõnele võib see mõjuda masendavalt. Olles sunnitud viibima endale mitte sobivate toonidega keskkonnas, tuleb proovida lisada sinna endale meelepäraseid detaile.
Ega avatud kontoris küll väga palju omaloomingut saa kasutada, aga vaheseinte abil saab luua siiski mingi endale meeldivate elementidega ala, valida kas või kaustade kaaned seda värvi, mis hea tunde tekitavad. Tänapäeva kontorimööbel on võrdlemisi neutraalsetes toonides, sinna sobib erinevaid detaile lisada küll. Ent on ka kontoreid, kus kogu interjöör on firmastiiliga paika pandud, kus üldse ise midagi muuta ei saa.
Kontoris mõnusaks töötegemiseks sobivad üldiselt paremini heledamad toonid. Enamus inimestest eelistabki ümbritsevas ruumis just heledaid, pehmeid toone. Kindlasti ei tähenda see aga seda, et ruum peaks olema üleni ühevärviline. Paras annus erksust ja kontrasti lisab igale ruumile sära, ütleb Pervik. üldisem keskkond võiks olla piiratud värvidega, aga samas need pinnad, mis jäävad välja aktiivsest vaateväljast, näiteks põrandad, võivad olla vägagi erksad, see ei sega töötegemist. Ja kui sügismasenduses olija käib nagunii nina maas, siis ongi hea, kui pilk kohtab rõõmsat pinda.
Pervik meenutab, et kunagi uude töökohta minnes sai ta endale maja ainsa oranži kirjutuslaua. Esialgu tekitas nii ebatavaline ja silmatorkav laud temas võõristust, ta loopis laua pabereid täis, et oranži pinda võimalikult vähe näha oleks. Aja jooksul hakkas pabereid aga hoopis ükshaaval ära korjama ning tal on siiani igatsus selle laua järele, mis oli tegelikult vahva, tekitas igal hommikul positiivse emotsiooni.
ütleb, et sügismasendus on siiski olemas. Seda on teaduslikult uuritud, peamiselt Skandinaavias, ja leitud, et see puudutab 3-4 protsenti elanikkonnast. Rohkem on märgatud sügismasenduse ilminguid põhjapoolsemate laiuskraadide elanikel, aga põhjusi sesoonse masenduse tekkeks on ilmselt teisigi kui ainult laiuskraad, kus elad. Näiteks Islandil pole täheldatud nii palju sügismasendust kui mujal Skandinaaviamaades. Tõenäoliselt on oma osa sügismasenduse tekkes ka geneetilistel faktoritel.
Sesoonset depressiooni ehk sügismasendust iseloomustab kerge või mõõdukas meeleolu langus, väsimus, suurenenud söögiisu, unisus, ärrituvus. Need sümptomid tekivad tavaliselt oktoobris-novembris ja kaovad veebruaris-aprillis. Selline seisund võib tõsiselt segada inimest, aga sageli ei tulda selle pealegi, et abi otsida, räägib Järv. Sügismasenduses lastel võib tekkida kooliprobleeme.
Sesoonse depressiooni vastu võib kasutada valgusteraapiat, mida dr. Järve sõnul tehakse mitmes Eesti spaas. Kui kodus lihtsalt palju lampe põlema panna, siis see pole päris sama, sest valgusteraapias kasutatav ere valgus on 200 korda tugevam toavalgustusest. Kasu on juba mõnest seansist, aga sageli soovitatakse teha 1-3nädalane kuur (iga päev seanss) ja kuu-paari pärast kuuri korrata. Vastunäidustusi valgusteraapiale pole, see ei sobi vaid teatud ravimite tarvitamise ajal.
Nagu igasuguse masenduse puhul, tasub ka sügismasenduses abi otsida psühholoogilt või psühhiaatrilt.
|
OSCAR-2019
|
||
Hetkel saate lugeda juba peaaegu igast spordiblogist muljeid SEB TALLINNA MARATONIST. Ka mina ei jää teistele alla ja kirjutan. See on aasta tippsündmus ja suur spordipidu. Miks mitte seda koos tähistada. :)
Eile jooksin ära oma ELU ESIMESE POOLMARATONI! Tunne oli vägev, kuigi mind valdas väike pettumus iseendas. Ma niiväga sihtisin aega alla kahe tunni, aga kahjuks tuli aeg 2:01:55. Oleksin ma jooksnud 2 minutit kiiremini, oleksin saanud eesmärgi täidetud. Kuni 18nda km'ni tundus ka reaalne ka joosta joosta ära poolmaraton ajaga 1:5-:--. Mis juhtus, kuuled kohe. Esmalt alustan poolmaratonile eelnenud nädalast ja maratonipäevast.
Poolmaratonile eelnenud nädalal oli plaanis kaks kergemat trenni. Teisipäeval tundsin aga oma vasakus hüppeliigeses kerget valu. Järgmiseks päevaks läks valu nõnda tugevaks, et raske oli isegi kõndida. Õrnalt tuikas ka teine jalg. Kreemitasin enda jalakesi Deep Reliefi geeliga ja sain astuda ainult juhul, kui sidusin jala elastiksidemega kinni. Päris nutune seis oli. Mõtlesin, et pühapäevane jooks on küll metsas, sest sellise jalaga poleks olnud joosta võimalik. Õnneks hakkas reedeks valu kaduma ja laupäeval oli jalg täitsa enam-vähem. Positiivsus tuli tagasi. :)
Reedel alustasin vaikselt süsivesikute laadimisega. Suurendasin hommikusi pudruportse ja vähendasin menüüs rasva ja valgu koguseid. Sõin neid ikka, aga vähem kui tavaliselt. Eriliselt hea oli laupäevane falafelli wrap, mida ostsin Raudalu Konsumis asuvast Wrapp n Rollist. Sealne teenindaja tegi ka kohe tuju heaks.
Nautisin süsikate laadimist täiega ja ei tundnud isegi ühtegi süümekat, nagu olen tavaliselt tundnud, kui midagi "halba" söön. Mugisin täis ka oma sefiiri isu. :) Sefiir koosneb muide 99% süsivesikutest ja pole ka sees rasva, mistõttu on eriliselt sobilik enne maratoni ja poolmaratoni.
Laupäeva õhtul panin valmis ka jooksuriided ja geelid. :) Tellisin SiS kodulehelt endale kestvussportlase stadripaketi, kuhu kuulusid einevad geelid, elektrolüütidega joogid, süsivesikutega joogipulbrid, taastusjoogi pulbrid ja energiabatoonid. Rajale võtsin kaasa kaks geeli ja ühe võtsin sisse enne starti. :)
Olen viimasel ajal olnud väga halva unega. Ärkan nädalavahetusel hommikuti juba enne seitset. Saaks ju vähemalt poole päevani põõnata, aga mina teen plaksti hommikul silmad lahti.
Õnneks maratoni-hommikul ärkasin kell 8 ja olin väljapuhanud. Sättisin juuksed patsi ja riided selga, ning asusin putru sööma. Oleksin tahtnud süüa putru moosiga, aga moosi mul hetkel polnud. Tegin oma tavalise soolase pudru asemel ikka magusat. Panin pudru peale mett ja natuke sefiiritükke. :) mm.. magusalaks pikaks ajaks. :) Tunnen, et rahuldasin kõik oma isud nende paari päevaga. :)
Segasin pudelisse valmis endale ühe spordijoogi ka, mida sain enne võistlust vähehaaval juua. Jõudsime Siimuga Vabaduseväljakule u kella 10 ajal. Uudistasime Sportlandi telgis ja saime isegi paar asja. Mina sain püksid ja maika, mille üle väga õnnelik olen. Spordiriided on hakanud ka vaikselt suureks jääma. Siim sai ka endale lühikesed püksid ja trennisärgi, sest lubas koos minuga hakata varsti jõusaalis käima. :) Loodan, et ta peab oma lubadust ka, sest oleks nii tore koos trennis käia. Võibolla hakkan siis tema arengut ka siin blogis kajastama.
Kõlas stardipauk ja panin oma PolarBeati tööle, mis loeb kilomeetreid ja on ka ühenduses mu pulsivööga. Kahjuks olin ma unustanud pulsivöö patareid vahetada ja juhtuski see, mis juhtuma pidi. MA EI NÄINUD OMA PULSSI!!! Parem vist oligi, sest ma arvan, et ta seal 170-180 kandis oli.
Algus läks päris hästi. Kerge oli joosta, aga juba teisel kilomeeetril suutsin jalga trammirööpas natuke väänata. Õnneks polnud hullu ja jooksin edasi. Siis tundsin kuidas seest hakkas valutama ja pistma. Kui tavaliselt pistab ühest kohast, siis seekord valutas TERVE KÕHT! Terav valu, aga joostes hakkas õnneks parem. Valu ei kadunudki täielikult ära kuni lõpuni välja.
Kilomeetrid aina läksid ja aeg oli hea. 10 km vahefinišis oli mu ajaks 56 minutit. Suutsin hoida sama tempot kuni 17-18nda kilomeetrini, aga siis juhtus midagi jubedat. Ma sain esimest korda tunda, mida on mõeldud "seina" all. 16ndal kilomeetril võetud kofeiiniga geel mõjus jubedalt. Tundsin kuidas süda läks rütmist välja ja sisikond tahtis seest välja hüpata. Aeglustasin tempot, kuni pidin korraks rahustuseks paarsada meetrit kõndima. Kahjuks ma oma algtempot tagasi ei saanudki. Vastu tuli juba vanalinn ja viimane lõpp. Oleksin ma natuke kiiremini lõpu jooksnud, oleks aeg tulnud 100% alla 2 tunni.
Lõpetasin siiski hea emotsiooniga ja loodan, et saan juba kevadel oma tulemust parandada. Esimese poolmaratoni kohta olen ma enda üle täitsa uhke, kuigi see 1 minut ja 55 sekudit jäävad eluks ajaks kripeldama. Teinekord tean juba rohkem mida peaksin silmas pidama ja õpin oma vigadest. Mõtlesin enne poolmaratonile minekut, et järgmisel sügisel jooksen SEB Tallinna Maratonil maratonidistantsi, aga poolmaratonil joostes sain aru, et jooksen enne vähemalt 3 poolmaratoni enne kui midagi suuremat ette võtan. Loodan,et järgmisel suvel võtan ette rohkem jooksuvõistlusi.
Ma usun, et sellega pole mu jooksuhooaeg läbi, aga hakkan sellest nädalast panema juba suuremat rõhku lihastrennile. :)
Finišisse jõudes ootas musi mind juba Suhsidega ja saime hakata kodu poole liikuma. Lasin medalile oma aja ka ilusti graveerida. Loodan, et neid medaleid koguneb mulle veel üksjagu.
Õhtul ma kahjuks magama minna kohe ei saanud, vaid ees ootas koolitöö. Õppisin õhtul veel kella poole 12ni ja hommikul tegin kell 5 silmad lahti, et teha kooli kaasa lõuna ja pooleli jäänud koolitükid ära lõpetada. :)
Tere, mul küsimus nende jäätiste kohta. Nimelt, kas neid võib siis piiramatult süüa või mida nad üldse sisaldavad? Tänud ette ära juba :)
Hei ;) Coppa della Maga on valmistatud naturaalsetest koostisosadest ja sisaldab ehtsat koort ja piima. Samuti on seal sees päris puuviljad ja pähklid. Suhkru asemel on kasutatud steviat, aga meile kasulikud rasvad on jäätises siiski olemas. Päris süütuks teda lugeda ei saa,sest sisaldab suurel määral päris koort jne, aga patukorraks sobib ideaalselt. Eriti neile,kes väldivad suhkrut ja tahavad midagi tervislikumat. Kahjuks pole jäätis rahotile kuigi tervislik. :( Mul on pildi peal kõik maitsed,mis Eestis saadaval ja üks tops maksab 7-9 eurot. Mina sain õnneks need Coppa della Magalt auhinnaks :)
Aitäh, armas Laura. :) Ka mina ei jooksnud varem lenneldes, pigem lohisesin mööda maad. Õnneks jäi kaalu vähemaks ja oli ka kergem keha jooksurajal kaasa vedada ;)
Tõesti tubli jooks :) ma pole kunagi neid geele maitsenud, kardan vastikut maitset :D maratoni ka pole jooksnud, aga kunagi ehk võiks.
|
OSCAR-2019
|
||
Eno Tõnisson on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi lektor. Kaitses doktoritöö 2017. aasta lõpus. Ta on õpetanud matemaatikat ja informaatikat ning nende õpetamist. Viimastel aastatel on koos kolleegidega korraldanud ka eestikeelseid programmeerimise e-kursusi ("Programmeerimisest maalähedaselt", "Programmeerimise alused", "Programmeerimise alused II").
Programmeerimine ehk programmeerimiskeeles kirjutamine on levinud lähenemine, mille abil arvuteid tööle käsutada. Kui anda arvutile (mis võib olla integreerunud väga erinevatesse seadmetesse) käsk “keeda mulle kannutäis teed”, ei pruugi teed siiski saada, sest see käsk võib olla arvutile arusaamatu. Arvutid kui väikestest juppidest ehitatud masinad suudavad esialgselt sooritada ainult väga lihtsaid tegevusi nagu näiteks kahe arvu liitmine ja tulemuse säilitamine. Keerukam käsk on võimalik ainult mitme lihtsama käsu sooritamise abil. Kui me anname sellele käsule nime ja hoiame käsu alles, saame me seda kasutada teiste käskude osana. Lõpuks saavutame olukorra, kus üks käsk teebki seda, mida me lõpuks tahtsime. Lihtsaimaid käske kombineerides saame luua käsu “keeda mulle kannutäis teed”, mis näiteks röstib meile röstsaia. Arvuti ainult täidab käske, nende sisulise korrektsuse eest vastutab programmeerija. Programmeerimiskeeleks nimetame keelesüsteemi, mille abil on võimalik arvutile käske anda. Programmeerimiskeeli on loodud terve hulk, sarnaselt inimkeelega on mõned teistest palju levinumad.Igas programmeerimiskeeles on oma reeglistik, mille vastu eksides programm kas ei käivitu üldse või toimib valesti. Reeglid on ranged - ka üks puuduv tühik või liigne kirjavahemärk võib programmi ära rikkuda. Süntaktiliselt katkised programmid on tihti kergesti parandatavad, samuti juhivad programmeerimiskeskkonnad juba programmi koostamise ajal võimalikele ebakohtadele tähelepanu. Lisaks rangetele keelereeglitele on programmide kirjutamisel välja kujunenud erinevad stiilid, kombed ja soovitused. Kuigi programm võib toimida ka neid eirates on neid järgides teistel programmeerijatel ja autoril endal programmist lihtsam aru saada. Näiteks on programmeerijal muutujale või funktsioonile nime valimisel põhimõtteliselt suur vabadus, kuniks süntaks on korrektne. Praktikas on mõtet kasutada sellist nime, mis kirjeldaks nimetatava olemust ja sisu, olles samal ajal loetavalt lühike. Kui nüüd järgida reegleid ja soovitatavalt ka stiili, kombeid ning soovitusi, on meie käes väga võimas vahend. Vormingu mõttes lihtsa teksti (tähe-, numbri-, tehte- ja kirjavahemärgid, tühikud ja reavahetused) abil saab panna asju juhtuma: nii Google’i otsimootor kui Facebooki suhtlusvõrgustik on ehitatud üles väikestest programmiosadest. Tõsi küll, et nende taga on tuhandeid tunde arendustööd (Google’il on üle kahe miljardi rea koodi). Aga juba suhteliselt väike programmeerimisoskus annab vabaduse - väljendusvabaduse. Ettekandes käsitleme mõnda konkreetset näidet, mida inimesed on kursuste lõpus teinud. Näiteks programm, millega saab teatud määral analüüsida kirjandusteost, nt "Tõde ja õigust". Arutame, kellele on vaja (kasvõi elementaarset) programmeerimisoskust ja kuidas seda saada? Miks sajad ja isegi tuhanded inimesed osalevad meie eestikeelsetel programmeerimise MOOCidel? Ettekande alguses ei ole eelnev programmeerimisoskus nõutud. Küll ettekande jooksul vajalikud oskused tulevad.
Tänapäeva inimolu kujundavad kõige enam ökoloogilised ja tehnoloogilised arengud, need on seadnud küsimuse alla humanismi põhiväärtused, millel on püsinud moodne humanitaarteadus. Päevakorral on üleskutsed ületada inimkeskne maailmapilt (posthumanism) ja parendada inimest tehnoloogia toel (transhumanism). Mis on selliste üleskutsete tagajärjed humanitaarsele uurimistööle? Millised on humanitaaria väljavaated posthumanismi ja transhumanismi ajastul? Kas humanitaaria pakub lahendust tänapäeva ökoloogilistele probleemidele või on ise üks selle probleemi peamisi põhjustajaid? Ettekanne võtab arutada nende ja teiste teemaga seotud küsimuste üle.
Seoses digitaalhumanitaaria võidukäiguga viimasel aastakümnel on paljude käsitluste keskmesse tõusnud ka digitaalselt sündinud (born-digital) kirjandusnähtused, mida on nimetatud digitaalseks ehk elektrooniliseks kirjanduseks. Digitaalset kirjandust on loodud ja uuritud alates 1980. aastate lõpust ja defineeritud valdavalt kui oluliste kirjanduslike tunnustega teost, mis kasutab ära arvutitehnoloogia võimalusi. Enamasti iseloomustab digitaalset kirjandust kas hüpertekstuaalsus, eri meediumite ühendamine (nt kirjalik tekst, pilt, video, heli) või ka interaktiivsus, lugejate aktiivne roll sedalaadi kirjandusteoste lugemisel. 21. sajandil võime rääkida lisaks sotsiaalmeedia kirjandusest (nt tviteratuur, Facebooki ja Tumblri luule, kirjanduslikud blogid jms). Tulevikuperspektiivina võiks ennustada, et potentsiaali uuteks ja üllatavateks kirjandusnähtusteks saaks olla virtuaalreaalsuse ja liitreaalsuse tehnoloogia kasutamisel. Sellised arengud aktualiseerivad aga kirjanduse piiride teema ja tõstatavad küsimuse, millal on kirjandus veel üldse kirjandus.
Tema ettekandes kuuleme kirjalikkuse ja lugemise erilisusest teiste kommunikatsiooniviiside juures. Saame vastuse küsimusele, kas digirevolutsioon on tegelikult hoopis analoogrevolutsioon ja kas palju videosid vaadanud inimene on sama, mis palju lugenud inimene. Ühtlasi kuuleme sellest, milline tähtsus on info vastuvõtu tempol ja kas jalgrattatrennis peaks olema mootorrattad.
Tõde on inimsuhetes kindlasti oluline, ent milline tõde võimu- ja inimsuhetes toimib? Kas "tõe kriteeriumid", mida kasutame akadeemilises arutluses ja kirjatöös kattuvad nende kriteeriumitega, mida rakendame (ala)teadlikult väljaspool klassiruumi? Kas 2016. aastal jõudsime "tõejärgse, tõepõhjata" poliitika ajastusse? Kuidas tõe-liselt tänases poliitikas osaleda?
Teemat avab Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor ja riigiteaduste bakalaureuseõppe programmijuht Alar Kilp.
Kolmandaks esinejaks on audiovisuaalpärandi uuskasutuse teadur Maarja Ojamaa, kes räägib teemal "Metaandmed ongi sõnum".
Maarja Ojamaa kirjutas oma doktoritöö transmeedialisuse teemal Tartu Ülikooli semiootika osakonnas ning tegutseb praegu järeldoktorina Tallinna Ülikoolis. Lisaks loob ta koos semiootika osakonna transmeedia uurimisrühmaga veebipõhiseid humanitaarainete õpikeskkondi (Kirjandus ekraanil, Ajalugu ekraanil jt).
Oma uurimistöös keskendub ta hetkel digitaalsetes kultuuripärandi andmebaasides sisalduvatele metaandmetele. Üheks huvipakkuvamaks nende hulgas on filmide jt kunstitekstide sisu- ja vormitasandit kirjeldavad märksõnad. Nende käsitlemisel otsib Maarja vastust küsimusele, kuidas tekstide märksõnastamine erinevates andmebaasides ja arhiivides (nt EFIS, Europeana, aga ka Netflix, Spotify jpt.) mõjutab tekstide endi ja neis vahendatud maailma vastuvõttu. Sel teemal kogutud mõtteid jagab ta ka sügiskoolis.
Sügiskool tõukub Marshall Mcluhani kuulsast teesist "Meedium ongi sõnum" ning võtab uurida, kuidas mõjutavad eri meediumid sõnumit ennast.
|
OSCAR-2019
|
||
Pakuti valget kala, ahjus tehtud. Sina paned tavaliselt sinna peale ikka mingeid köögivilju või lisandeid. See oli täiesti lihtsalt kala.
Siis oli tavaline keedetud kartul. Lihtsalt värske kurgi viilud. Ja tomativiilud. Tomatile riputati suhkrut peale!!
Minu lapsepõlvekodus oli nii ja naa. Kui ema viitsis, siis tegi. Aga mida vanemaks ma sain, seda sagedamini oli laual külm hapukoorekaste. Mille võis tegelikult ka salatiks lugeda, kuna seal sees oli roheline ja viljad.
Aga tegelikult on selle loo juures huvitav hoopis see, et me ei tea, kuidas inimesed tegelikult söövad. Pidudel ja kui spetsiaalselt külla sööma kutsutakse, siis ikkagi üldjuhul natuke pingutatakse ja pakutakse parimaid palu. Need miljardid toidupildid meedias- ma pakun, et umbes pooled on ikkagi lavastatud ja tuunitud. Ja teine pool nii uskumatu toiduporno, et palun öelge mulle, et pered oma lastele ju ikkagi sellist toitu ei anna, ju?
Ma loen palju toidublogisid, aga mulle väga meeldib hoopis Notsu oma ( lugeja palub ka pilte, kui saaks. Tänan). Just seetõttu, et see on nii rändom ja selline, kuidas ma ise ja tegelikult süüa teen. Täna nii, homme naa. Mis kodus on, ja kuidas on isu.
Paar aastat tagasi kirjutasin ma teemal Toitumisuuring (siin on viimane, kokkuvõttev osa). Täna on see uuring valmis ja tulemusi järjest tutvustatakse. Üllatus üllatus- selgub, et liha ja maiustusi süüakse liiga palju. Aga teine üllatus on see, et köögi- ja puuviljadega nii pahasti polegi, kui karta oli.
Võta näiteks praegu väga popp suhkru- ja soolateema. Kas keegi kunagi kodus mõõdab, mitu keeru ta soola toidule peale keerab. Või kohvisse pandud lusikatäisi loeb..?
Igaljuhul. Tegelikult oleks päriselt ka huvitav teada. kui paljud pered tegelikult järgivad taldrikureeglit (annan parima)?
Ei järgi üldse midagi, kui aus olla. Teen seda süüa, mis parasjagu tahan, kui ei viitsi, ei tee ning söön näiteks leida võiga või krabipulki majoneesiga. Kui midagi kohe süüa pole, keedan muna või teen omletti. Kui me poeg ei taha sööki, mis ma tegin, sööb hommikusöögikrõbinaid piimaga või kiirnuudleid.
Kui ma viitsin salatit teha (riivitud peet, majonees, küüslauk, ma muud salatit ei tee, vaid sööme tomatit soolaga, porgandit krõmps-krõmps, redist krõmps-krõmps), on see üldiselt ainus Tehtud Toit. Sinna kõrvale võib vast ahjus sooje juustuleibu teha, aga vaja pole. Täiesti vabalt on salat siis söögikord.
Kui suppi ei tee, siis teine võimalus on, et teen maisimannaputru (lemmikpuder nii mul kui pojal, miks siis midagi muud, onjo) või kustardit e. sametsuppi. Kui toit on tahke (ja mitte ülalnimetatud salat ega mingi munavärk), on ta enamasti kas
Jahukastet ei tee mitte kunagi, see on kulinaarne jõledus. Praadi selle matuselaua-mõttes ei tee ka üldse mitte kunagi.
Kohvisuhkrulusikaid loen ikka, kuidas ma muidu tean, et maitse õige on. Kolm, kuhjaga. Tass on muidugi ka paras toober.
Soolaga on nii, et laste titaea ajal tekkis harjumus toidule üldse mitte soola panna, nüüd ikka vahel panen, kui meelde tuleb. Aga soola saab igaüks oma maitse järgi panna, isegi Unistaja on ära õppinud, et soola lisamine ei paranda alati maitset (eriti kui ta tunneb, et on liiga soolane).
Ma loen liiga väheseid toidublogisid, et teada, mis see toiduporno Sinu meelest on. Meil antakse küll igasugust imelikku toitu ja mõnda neist lapsed lausa eelistavad. Näiteks pärast keetmist pannil juustu ja sibulaga praetud riis või limase olemisega kartulipüreesupp. Aga pildistama ma neid parem ei hakka. :)
Mu mõte oli pigem see, et mu vaadete ja põhimõtetega ei lähe kokku see, kui lapsele serveeritakse õhtusöögiks 2 värvilist pakki.
Fbs on 2 gruppi (neile kel ideid vaja). Soodsad kodused toidud ja Dinner Mumspiration. Seal näeb ikka kõike. Kui lai ja kirju ja kirev on see maailm... :)
ma ei oska kastmeid teha... no selle ahjukala, kartuli ja toorsalati kõrvale ma näiteks kastet ei tee, kes tahab, võtab majoneesi. mõne toidu kõrvale teen külma kastet hapukoore ja küüslauguga.
aga selliseid kastmeid nagu toidusaadetes näidatakse, pole ma isegi proovinud kunagi teha. et algul kuumutan köögivilju, lisan puljongit ja veini vmt ja lasen paksuks keeda - ei kujuta ette, et see minu käes toimiks.
muidu sööme üsna vaheldusrikkalt ja tervislikult. kui toorsalatit ei viitsi teha, siis käib salatiks toores hapukapsas. tomati- ja kurgisalat käib hapukoorega, muu kraam oliiviõliga. köögivilja üritan igale toidule sisse panna.
sellest ajast, kui lapsed kodust läinud on, ei ole tegelikult enam iga päev korralikult süüa teinud, aga vähemalt ülepäeva ikka. mõne sellise laisa päeva toit on näiteks koorega keedetud kartulid marineeritud heeringaga, konservherned ja törts majoneesi - eriti vist ei kipuks jah FB-s sellega eputama (mitte et ma seda muidu teeksin).
Toidutegemine on sissejuurdunud harjumus, millest on keeruline vabaneda. Nüüd, kui lapsed suured, siis vähem, kuid ikkagi. Pealegi mulle maitseb hea toit ja ka tegemine on kuidagi lõõgastav või päeva lõpetav.
Samas nn home made fast food'i tegemine argipäeviti just väga olemist ei rõõmusta. Home Made Fast Food'i iseloomustab see, et toidu tegemis alustamisest kuni taldrikul oleva toiduni ei tohi kuluda rohkem kui tund aega. See sai alguse sellet, kui lastega lasteaiast koju jõudsime, siis käis pidev küsimine, et millal söök valmis saab.
Taldrikureeglist ei tea ma miskit, kuid alati on toidu juurde midagi värsket. Vastavalt tujule, mille järgi isu on. Täiesti vabalt võib selleks osutuda hapukurgikogus või marineeritud seened vms. Kastmed on olulised. Oleneb vaid mida ja mille juurde ja palju aega on.
Ja juba mu abikaasa omal ajal meenutas, et kallis Naine, liha ei ole maitseaine. Köögiviljad teevad lihtsalt toidu värvilisemaks ja on mahlasemaks, kui pelgalt kuiv kartul või riis või tatar. Toidu kõrvale ei käi ei leib ega jook.
Ma olen täielik võilevafriik. just nimelt leivasöödik. puhas rukkileib ja salat ja kurk või tomat või paprika ja avokaado jne. aga see iseseisev toidukord ja tavaliselt kuulub hommikusse.
Söömisharjumused on erinevad jah. Kõik oleneb ka sellest, kes päeva jooksul mida kuskil sööb. Paljud ei teegi argipäeviti õhtuti kodus süüa.
Taldrikureeglit ei järgi aga midagi värsket läheb alati taldrikule muule toidule lisaks. Salatiks ongi tavaliselt kas miski kapsaline (jääsalat, hiinakapsas vms) tomati ja kurgiga ning õlikastmes. Või siis klassikaline tomat, kurk, hapukoor. Kui viitsimist rohkem siis vanakooli riivitud porgand või peet.
Jahukastet eriti ei tee, mingid kindlad toidud vaid saavad alati koos kastmega serveeritud. Paneeritud ja praetud valge kala näiteks. Enamasti on salat ise juba piisavalt "märg" lisand.
Leiva toidu juurde söömine on pigem nagu toidu massi suurendamine. Kuna meil jagub põhitoitu piisavalt siis pole leiva järgi vajadust. Ega väga toidu kõrvale ei joo ka. Vahel teed või mahla, lapsele vett.
Kui teiste inimeste toidulaudu piiluda siis vahel läheb meel natuke kurvaks. Eriti kui tegemist on väikelastega peredega, kus põhitoiduks on kas makaronid viineritega või kraam poe soojaletist. Värsket kraami ei peeta oluliseks. Kust see väike inimene ikka kõike sööma õpib kui kodus vaid paari toitu pakutakse?
No väga huvitav lugu nende kastmetega. Üldiselt ei ole ma väga osav kastmete valmistaja - just sätin ja võtan hoogu, et teha ära sparglid ja sinna juurde hollandaise, korra olen proovinud ja täitsa tuli välja. Aga hoogu peab võtma. Ma hakkasin nüüd mõtlema et me ei söö väga palju toite mille juurde kastet oleks üldse tarvis. Eelkõige vist tuleneb sellest, et päris keedukartulit sööme väga harva, ja siis tavaliselt ntx hakklihakastmega või kukeseenekastmega. Kui on miski ahjupraad siis on kastmeks lihtsalt praeleem. Muidu sööme pigem ahjus tehtud kartuleid (libafriikad - st friikatuli kujuga aga muidu ahjus tehtud) või kartuliputru. Ise söön üldse rohkem vokitud köögivilju, pisemad lapsed seda eriti ei armasta muidugi. Aga kui on mingi liha või kala (viimati nt aretasime ise Viini shnitslit teha) siis on sinna juurde pigem megasuur kogus salatit (enamasti õliga). Niiet ma ei teagi kuhu see kaste siis käima peaks. Kui oskaks neid parimate prantsuse gastronoomiatraditsioonide kohaselt valmistada siis ilmselt teaks paremini. Leiba sööb meil peres üks kodanik, aga selle eest peaaegu et ka leivasupi kõrvale ;-). Lapsed joovad toidu kõrvale mahla ja seda kommet ei suuda ma välja juurutada. Puhas oma viga. Ise joon vett.
Ma söön enamasti mingit valku koos salatiga ja juurde ei midagi, või mõnikord tatar, riis. Perele teen kastme ka. Pastat ma ei taha, kartulit ka eriti enam mitte. Leiba ainult võileivana, mitte millegi kõrvale.
Salat iga toidukorra juures on hea, aga praegusel aastaajal on sellega palju nuputamist: toitelahuses kasvanud salat, tomat ja kurk ei isuta, aga iga kord porgandit riivida ei viitsi.
Väga huvitav lugemine. Tuleb välja, et üks kommentaar annab mulle teie kohta kordi rohkem infot, kui teie blogide igapäevane lugemine viimased 5(?) aastat .. :) :)
2016 vastlapäevast hakkasin ma pidama nn paastu " maksimaalselt 1 x päevas liha". Ehk siis eesti keeles: ma suurendasin hüppeliselt süsivesikuid ja vähendasin valgu/rasva koguseid. Ma võtsin alla 5 kilo ja see püsib siiani.
Kui kookidega saaks alla võtta, oleks ma kärbes. Kohutav harjumus alati lõunasöögi juurde magustoit haarata, ilma tuleb kohe nälg. Ei tule muidugi :) aga siis on kontoris kommid, kuivatatud puuviljad, banaan jne, pigem söön õnnetu magustoidu kohvikus enne ära kui näksin järgmised 3h kogu arg midagi köögis.
Aga muidu olen ma väga laisk, sest minu meelest peab olema korraliku prae või supi tegemiseks aega ja hea tuju.
Hommikuti on mul kaks võileiba, musta seemneleivaga, mida ma tellin regulaarselt ühelt väikepagarilt. See hoiab seedimise korras ja regulaarse.
Lõunat söön väljas ja eelistan suppe, eriti klassikalisi aga kui supp ei ahvatle, siis vaatan kuidas tuju. Õhtul peaks korralikult süüa tegema aga kui ma olen veetnud ligi tunni ummikus, siis ma ei viitsi poodi minna. Otse koju, kapist kas võiku või banaan, tee ja hmm kommid-küpsised. Ma hoian end magusaletist eemale reeglina ja ei osta koju kraami aga mingil põhjusel need ikka mul kodus ette jààvad. Eriti talvel. Mina söön külmaga rohkem kui soojaga.
Kui ma kokkamiselainel olen, siis proovin põnevaid retsepte. Toidu kõrvale midagi ei joo, vahel teed pärast või kohvi. Kohv on meega, alati, pool tl. Ja piimaga.
Küpsetan! Kooke-karaskeid-sepikut-kaneelirulle-küpsiseid-jogurtitorte jne. Kaks aastat sain suht min magusa hoida, nyyd on see jama jälle tagasi. Autovahetuse puhul kinkis salong kilose tordi ja ma sõin selle üksi viie päevaga ära. Närviline aeg oli ka, kes joob.. kes sööb eksole :p
KUI ma taas oma söömise käsile võtan (see käib lainetena), siis reeglina püüan nii, et nädalas oleks 1 kalapäev, 1-2 lihapäeva ja suppi. Tavaliselt keedan pühapäeval rohkem ja siis söön mitu päeva. Piimatooteid tarbin palju. Ise teen jogurist smuutit hommikuti, kohv on piimaga, leib võiga.
Ühesõnaga kui asi puudutab söögitegemist, siis ma olen kohutavalt laisk. Koomiline on aga see, et tööl arvavad paljud, et lisaks kudumisele ma kogu aeg kokkan. Ja mul ei õnnestu neid veenda, et see pole tõsi.
Ma teen enamasti kolme komponenti st juurvili või salat (alati hapukoorega), suur süsivesik - tatar, kartul, riis, pasta ning lisaks kala või liha. Sedasi saavad kõik midagi - liha mittesööja saab juurviljaga süsivesikuid, lihasööjatele siis kas liha juurviljaga või süsivesikuga. Samas suppi saab süüa nii, et liha on lihtsalt eraldi, kes tahab, see võtab.
Kaste on ikka selline soe asi, lihaga või praeleemega. Hapukoor käib meil vist peaaegu kõige juurde. Leib mitte. Poiss joob piima, mina ja tütar söögi kõrvale ei joo. Muidu joome vett ja teed ja kohvi ja veini.
Suhkrusööjaid meil ei ole. Kommid lähevad pahaks, ja kui ei ole harjunud magusat sööma, siis tundub tavaline poeõun lihtsalt nii läägelt magus, et seda ei ole võimalik süüa
Mul läks nüüd kõht tühjaks! Sõin õhtul peale trenni ühe porgandi ja nüüd kõht koriseb toidujutu peale.
Vanasti öeldi ikka soust,aga eks kaste on sakslikum sõna, kuigi kuidagi ei seostu eestlaste poolt kokku keedetud jahu, vee ja koorega.
Loen neid toidunimekirju kommentaarides ja natuke häbi hakkab. Ma olen väga laisk ja vilets söögitegija. Kastmeid ei tee sellepärast, et ma olen lihtsalt laisk. Tihti on kastmeks lihtsalt hapukoor. Ja ma ei saa aru, kust võtavad inimesed selle aja, et iga päev niimoodi kokata! Minu elus on ka olnud aeg, mil ma tegin iga päev korralikult süüa (sellest, mis kätte saada oli, me olime üsna vaesed), see oli senikaua, kuni ma lastega kodus olin. Siis läksid lapsed lasteaeda ja ma ise tööle ja no lihtsalt ei jaksanud enam niiviisi. Ja siis ma lahutasin, üks suur söödik jäi peres vähemaks ja ma olen veel vähem kokkama hakanud. Lapsed sunnikud ei taha paljusid toite, mis mulle meeldivad, nii on nad kasvades olnud sunnitud ise omale süüa tegema hakkama.
Oh, toidust ja kommetest võiks palju rääkida. Ja võimalustest. Ja maitse-eeslistustest. Olen olnud mõnda aega ka toidupangalt abi saaja (siin väikelinnas on see korra 2 nädala tagant) ja vahel ikka võttis kukalt kratsima, mida teha 12 1,5l pudeli limonaadiga? Ja järgmisel jagamisel ju jälle? Ja sellises koguses saia ja leiba? No ei jaksa lihtsalt. Vahetevahel on olnud ikka mitmekesisemaid ja toitainerikkamaid variante ka.
Lisaks veel see, mida jagatakse euroopa toiduabiga. Suhkur, riis, tatar, makaronid, tangud, helbed. Kust see vaene inimene nende tärkliste kõrvale värsket võtab? Tõenäoliselt ei võtagi.
Kastmeid ei tee, sest ei oska. Tegelikult peaks harjutama ja ära õppima. Seniks sööme hapukoort kastme asemel, mis pole ikka päris see ja iga asja kõrvale ei sobi.
|
OSCAR-2019
|
||
Ükskord on ikka esimene kord, võib elus mitmete asjade kohta öelda. Kuigi wand-tüüpi vibraatorid ei ole mind kunagi kõnetanud, pakkus Ulakas Kaunitar mulle võimaluse just seda tüüpi vibreeriva sõbra värskeks omanikuks saada. Tegu ei ole mu esimese täiskasvanute mänguasjaga, kuid olen siiani eelistanud taaslaetavaid tooteid, mille välimus on sedavõrd petlik, et võin need julgelt kapi peale unustada, kui pere külla tuleb.
Sest kuskilt minevikumälestustest (ilmselt mõnest filmist), tuleb mul silme ette pika juhtmega hirmsuur aparaat, mille kasutus on veidi segadusttekitav. Ühest küljest peaks ju olema tegu seksleluga, aga need on nii suured ja imeliku kujuga. Ulaka Kaunitari tüdrukuteõhtult on meelde jäänud, et heal vibraatoril on G-punkti tabamiseks mõnus kaarjas kuju, aga wandidel on ümmargune pea kummalise varre otsas. Nii ma igatahes ühte täiesti tavalist wandi ette kujutasin.
Vaatan ilusat roosat lelu enda ees, mis kannab nime Tickler Rosy Toyfriend Flexible Wand (heal lapsel mitu nime) ja pean ütlema, et esmamulje sellest on võrreldes minu ettekujutusega väga positiivne.
Lelu ei ole sugugi nii suur (vaid 21 cm pikk), kui ma kartsin ja samuti ei ole sel pikka seinakontakti käivat juhet, sest Rosy töötab patareidega. Muidugi mõista varusin ma neid endale hulgim, sest mine tea, äkki satun hoogu. Toode töötab nelja AAA patareiga. Üks kriteeriumeid, mille järgi alati mänguasju valin, on kvaliteet ja selle parim mõõdupuu on materjal, millest toode on tehtud. Soovitan soojalt kõik need võdisevad ülipehmed kummisest materjalist tooted poodi jätta, sest sattusin mõni aeg tagasi lugema artiklit, kus kirjutati selliste toodete tootmisprotsessist ja seal kasutatavatest ühenditest ning mulle piisas sellest, et nende kasutamist seostatakse vähi ja viljatuse tekkega. No, thank you!!! Ühesõnaga tagasi Rosy juurde: kehasõbralik silikoon, millest toode on tehtud, vastab igati minu kõrgetele nõudmistele. Lisaks meeldib mulle, et ma saan programme valida. Hea on tõdeda, et minu esimesel wandil on kuus erinevat programmi, lisaks saab muuta vibreerimise tugevust ja sel on lausa kaks mootorit. Ma ei kujuta ette, et kõik inimesed peaksid olema voodis ühesuguste soovidega, seega on loogiline, et mul peab olema valikuvõimalus – isegi ainuüksi minu soovid kõiguvad kuufaaside lõikes äärmusest äärmusesse.
Ma olen alguses ikkagi väga skeptiline, sest ma ei saa peale vaadates päris hästi aru, mismoodi seda wandi siis kasutama peaks. Üldiselt on wandid mõeldud kogu keha massaažiks, aga väidetavalt saab neid ka seal allpool edukalt rakendada. Seega alustan kaela- ja õlalihaste massaažiga ja pean ütlema, et selle tööga saab mu Rosy suurepäraselt hakkama, lisaks on see vaikne ja ei ärata ka kõrval korteris elavaid pensionäre.
Kuid erootikapoe müügihitilt ootaksin muidugi rohkemat, kui seeniorite massaažiapraadilt, seega liigun sinna, kuhu vallatud meeled kutsuvad.
Esiteks pean ütlema, et Rosy parim omadus seisneb selles, et sel on ülimalt paindlik pea, seda saab kangutada ja painutada keha vastu just sellise nurga all ja survega, et ma lihtsalt ei suuda end peatada ja katsetan lelu ka seespidiselt. Kuna ma pole kunagi olnud väga massiivsete mänguasjade fänn, piisab mulle täiesti sellest, et sisestan ainult ümmarguse tipuosa, kuid usun, et kindlasti leidub neid, kes eelistaks seda kaugematesse sügavustesse asetada. Siiski, kui sisestada ainult Rosy pea, tuleb välja jälle minu isiklik lemmikkülg uuest mänguasjast: ma saan varreosa panutada igas võimalikus suunas, kui vahepeal vaheldust tahan, saan lülitada välja tipuvibratsiooni või siis vastupidi, minu lemmikprogrammideks on aga just need, kus vibratsioon on vaheldumisi mõlemas mootoris ja mul ei ole vaja muud teha, kui leida õige lähenemisnurk ja surve.
Minu ainuke abimees Rosy kõrval on Lelo vee baasil libesti, mis muudab Rosy pealispinna siidiselt libisedaks ja puhastusvahend, millega tänan oma uut sõpra orgasmiderohke õhtu eest.
Järgmisel korral ronin sellega juba vanni ja mine tea, võibolla leiab tulevikus minu juurde tee juba mõni suurem ja võimsam sau, nagu need, mida Lelo pakub. Alustuseks on Rosy aga ideaalne ja nimi on ka sel ilus. Seega soovitan, soovitan ja veelkord soovitan, kui sul on mänguasju juba kuhjaga, aga pole veel wandi proovinud. Samas aga sobib see ideaalselt ka esimeseks leluks, sest vaid sina otsustad, kuidas täpselt Rosy oma naudingutesse kaasad.
Postitanud 17.12.2015 - Daisi Kuuse teemal Lelud, Pesu | Armastatud jõuluklassikud kommenteerimine on välja lülitatud
Nagu lubatud, jätkame täna jõulukingituste teemal. On aeg paljastada tooted, mis on eelmiste aastate jooksul kõige tihedamini jõuluvana kingikotti jõudnud.
Postitanud 12.12.2017 - Ulakas Kaunitar teemal Lelud, Pesu, Segud | Kingispikker: 2017. aasta uudistooted kommenteerimine on välja lülitatud
Siin need on, 2017. aasta uudistooted, millest kingisaaja eelmisel aastal veel unistadagi ei osanud.
Postitanud 02.03.2018 - Ulakas Kaunitar teemal Blogi, Meelelahutus | Kuidas paarid erootikast kasu võiks lõigata? kommenteerimine on välja lülitatud
Postitanud 11.08.2017 - Ulakas Kaunitar teemal Lelud, Meelelahutus, Vaba teema | Retsept vallatuks õhtuks kommenteerimine on välja lülitatud
Vallatu õhtu korraldamiseks ei ole tegelikult mingit retsepti vaja, sest nagu teiste heade asjadega, tuleb kõike teha tunde järgi. Aga kui tunnet ei ole ja pea tühi, siis teinekord kulub meile kõigile üks lihtne retsept marjaks ära.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma olen 26 ja mul ei ole lapsi – laske mind maha palun! Martin Helme siin esines mingi aeg sõnavõtuga, et 27-aastane lastetu naine on ühiskondlikult kahjulik element. Kurb, sest ma saan pooleteist kuu pärast 27 ja mul pole vähimatki plaani veel lapsi saada. Hei Helme! Ma olen värdjas!
Kui ma kunagi 9. klassi lõpuaktusel küsisin enda ühe klassiõe käest, millised on ta edasised plaanid, siis ta vastas mulle päris konkreetselt: “Võtan endale rikka mehe, jään koduseks ja saan lapsi.” Ma jäin teda sõna otseses mõttes mokk töllakil vaatama ja ei osanud too hetk midagi vastu öelda. Praeguseks on ta lapsi saanud küll, aga puudu on see rikas mees ja tööl peab ta samuti käima.
Ma ei ole kunagi unistanud sellest rikkast printsist valgel hobusel, kodus istumisest ja pere loomisest. Mulle pole kunagi lapsed tundunud nunnud ja ma ei ole mitte kunagi suutnud ennast ette kujutada koduperenaisena. Jah, tuleb tunnistada, et teismelisena ma olin täiesti veendunud, et 25. eluaastaks elan ma enda majas linnast väljas, mul on 2 last ja tore mees. Noh, unistuste mees mul on, enda korter ka, aga 25selt lasin ma hoopis endale tissid panna. Praegusel hetkel unistab mu mees sellest majast linnast väljas, aga minule tundub õudne elada kuskil tsivilisatsioonist eemal. Kui mu mees mu kätt palus, siis teate, mis oli mu esimene hirm? Et nüüd hakkavad kõik ootama neid lapsi… sest ega me kõik ju abiellume laste pärast ja ühe naise elu tipphetk on laste saamine. Ilma lasteta ei saa olla õnnelik! Pole võimalik!
Mul on selles suhtes jopanud, et mu mees on ainult 23 aastane – jepp! Ära küsi! Ma isegi ei suuda uskuda, et ta nii noor on. Aga ka temale tundub, et tal on veel terve rida tähtsamaid asju, millele panustada, kui laste saamine. Meile mõlemale meeldivad sõprade põnnid, täpselt korraga 4 tundi ja kõige rohkem siis, kui nad uksest välja jalutavad. Lapsed on täiega toredad, kui neil on hea tuju ja energiat palju. Aga reaalsus ongi see, et see kestab 4 tundi korraga ja siis tuleb looduskatastroof.
Don´t get me wrong! Ma olen täiesti kindel, et ma kunagi ka need lapsed saan, aga mis kuradi jant sellega on, et sa mulle neid elu eest peale pead pressima? Vähemalt korra kuus suudab mõni isehakanud sõbranna panna maha kuskil pirni, et “Noh Kaisa, millal siis sina sedapsi jääd?”, “Mees on, kihlunud oled ka, mida sa veel ootad?”, “Lapsed on ju nii nunnud! Saaks koos kärutada.” Kuule fuck this shit ausalt! Kuule kas mind kotib, et sa jooksutossud ostsid, aga ikka jäme oled? Sa lahutad enda meelt sõbrannadega klatšides ja igavusest nokid siis mehega tüli. Sulle ei tundu kahtlane, et mees eelistab õhtuti parem sõpradega saunas olla, mitte sinuga midagi ette võtta? Ma võiksin sulle esitada statistilise tabeli, mis näitab, kui palju rohkem raha ja ajurakke sul alles oleks, kui sul lapsi poleks. Aga see pole minu asi, sest mul on enda elu ja mind ei koti, mida sa teed, peaasi, et sa õnnelik oled! Ja kas ma oleks päriselt su silmis kuidagi rohkem väärt, kui mul oleks kodus laps – või isegi kaks? Tahad minuga koos kärutada ja sõbrannasid klatšida? Unista edasi!
Parim kino oli muidugi üks sünnipäev, kus üks keskealine mees tegi mulle üle laua selgeks, kuidas ma olen juba nii vana ja minu rong on läinud ja ühe naise elu mõte ongi laste saamine ja kui ma sama ei arva, siis ma olen üks mõttetu naine. SELGE! Mul hakkab veri vemmeldama, kui mind kritiseerib sellel teemal inimene, kes pole enda laste kasvatamisega hakkama saanud. Eks kõige kõvemini taovad ikka vastu rinda need, kes tegelikult kardina taga häbenema peaks.
Sama teema on nende kunagiste sõbrannadega siis. Jep! Ma olen jäänud suhtlema üksikute sõbrannadega, kes on saanud emaks. Miks? Tead mulle tundub, et pool nende ajust on automaatselt lastele doonerdatud. Õudne on seda kirjutada, aga nii ma mõtlen. Nii, kui sünnitus on lõppenud, on nad täiesti veendunud, et nad võivad mulle hakata märkusi tegema titeteemadel. Ma saan aru, et sul sünnib laps ja ta tundub sulle maailma kõige nunnum asi üldse, aga… sa ikka saad aru, et see tundub nii ainult sulle eks? Mul pole isegi mõttesse tulnud, et hakkaks enda kassi kellegile sülle suruma või kerjama, et keegi talle pai teeks. Ta on ju ka täiega nunnu, aga ma saan täiesti aru, kui sa karvu vihkad või sulle nii ei tundu. Ja kui mu kass oksendab karvapalle välja, siis ma ei arva, et see nunnu on. Täiega rõve! Mul läheb endalgi süda pahaks… aga kui su laps teeb krooksusid ja paneb su rinnale ketti, siis ma peaks arvama, et see on nunnu, ja et seda peab kindlasti mainima ühisüritustel?
“Kaisa! Kuule mu laps kakas, äkki tahad nii harjutamise mõttes tal mähkmeid vahetada? Sul ju läheb ka seda kunagi vaja?” Kuule halloooo! Mu kass si**us liivakasti – sa ei taha seda ära koristada? Mis kuradi pakkumine see on? Sul endal pole piinlik seda üleüldse välja käia? Öäkkkk! Kuule äkki ma teeks su mehele parem ühe blowjobi, sest ma kuulsin, et sa ei pidanud sellega väga hästi hakkama saama. Mis arvad?
Aga päriselt. Kui ma vaatan ringi enda tutvusringkondades, siis mul tõmbab junni jahedaks – päriselt. Ma tean mõnda üksikut perekonda, kus minu silmade läbi asjad korras on. Ma tean tervet hunnikut naisi, kes on avalikkuse ees need #hässtääg #proudmommy kandidaadid, aga nädalavahetuse tulles üritavad elu eest enda lapsed vanaemade juurde ära sokutada, et siis neile pohmelliga pühapäeval järgi minna. Ma tean tervet hunnikut naisi, kes on lapse saanud, sest kardavad enda sponsorist ilma jääda, ma tean naisi, kes saavad mehe käest nii vanade mälestuste auks iga nädal peksa ning kuidas siis esmaspäeva hommikul lepitakse lillekimbu peale… ma tean naisi, kes tutvustavad enda lapsele iga poole aasta tagant uut issit… ma tean isegi ühte naist, kes sünnitas mehele lapse, sest ta mees lubas talle selle eest Mersu osta. Nagu kui fucked up see maailm on?
Võib-olla kogu see tänapäeva emmede asi ongi mind nii ära ehmatanud. Enda ideaalmaailmas ma tahan olla ema, kes tahab olla ema. Ema, kes ei taha enda lapsi kuskile ära sokutada, kes leiab neile aega ja kes teeb kodust sellise koha, kus nii lastel kui mehel oleks hea olla. Ideaalne ema peaks suutma alati kõrvale jätta enda ego, aga praegusel hetkel ma ei tunne, et ma tahaks seda… ma tunnen, et mu elus on nii palju asju tegemata ja nii palju asju nägemata ja ma ei ole huvitatud enda lapsi terroriseerima, et kuidagi kompenseerida enda unistuste mitte täitumist. Jah – su printsessi kõrva peale on astunud elevant, aga ikka sa topid teda igasugustesse lauluringidesse, sest sinust endast ei saanud kunagi lauljat. Ma ei taha! Ma ei taha olla selline ema, nagu need #proudmommyd on… Ma ei taha olla selline ema, nagu sina, kes sa kurat võiksid enda eluga tegeleda.
Tags: hirm laste ees, ideaalne ema, kodu mängimine, laps vs kass, laste saamine, mähkmete vahetamine, mul pole lapsi, peale sünnitust, pere loomine, perekond, proudmommy, sõbranna sai lapse, ühiskondlik surve, unistus lapse saamisest
Aitäh õhtuse naeruteraapia eest 😂 ma olen 27 ja mul on aastane laps aga No see jutt oli tõesti hea ✌️
Ja kuigi mina sain lapse 20 aastaselt ja no mitte kuidagi ej tundnud ennast siin jutus puudutatuna(õnneks 😄), siis ma ikkagi mõistan väga hästi… Mul on lemmikloomade puhul samasugune tunne, nagu Sinul lastega… no võivad nunnud olla ja kõike, aga endale ei taha ja ausaltöeldes pole vaja mulle neid paitama ka tuua- ùldse ei tõmba mind 😉
No hallleluuuuuja! Ma ei saaks rohkem nõus olla. Ja jumal tänatud, et teid on siia palju kokku tulnud, kes ei tunne ennast sellest postitusest puudutatuna. Teile peaks medalid tegema 🙂
Sama😂Saan paari kuu pärast 28 ja no sain alles hiljuti loengu endast noorema meesterahva käest, mis kurat on mu vigastus, et ma lapsi ei taha🤦♀️Ju siis pole veel see aeg. Rahu! Minu elu😄
Sattusin sind jälgima Instagramis ja selle kaudu leidsin su blogi. See postitus oli esimene, mida lugesin. Kui aus olla, siis olin sinu teksti ja kõnepruugi pärast šokis, heas mõttes. Sest kui palju on meil Eestis blogijaid, kes lubavad olla ausad, kuid ikka kukub ninnu-nännu välja. Värskendav on lugeda asjadest nii nagu nad on. Kindlasti jään sind edasi jälgima 🙂 Ahjaa, mina küll loengud kunagi eriti ei saanud, kuid esimene laps sündis kui olin 32 … ja väga õige aeg minu jaoks, sest muidu oleks jäänud ära iseendale elamine ja maailmas rändamine!
Tore, et siia sattusid 🙂 No siinkohal jagunevadki arvamused kaheks – kellele tundub minu kõnepruuk ja maailmavaade liiga toores ja kellele mõjub värskendavalt. Arvan, et mõlematel pooltel on õigus oma arvamusele, aga mina jätkan enda joont 🙂 Ma ise kaldun ka arvama, et kui enda elus on nö enda koht leitud, siis leiavad ka oma koha lapsed.
Ma arvan, et kõik emad, kes suutsid seda lugeda ilma solvumisnoodita, teile tuleks teha kummardus 🙂 Te rokite!
Ma olen lausa 30a ja kindel mees jne olemas, aga ei suuda mõelda ka tittedele veel, õnneks mees samal arvamusel 😀 Minu arust mõned naised muutuvad peale lapse saamist peast täitsa napakaks või siis lasevad oma välimuse käest vms. Eks ma plaanin ka ühe lapse vast kunagi saada, aga loodan, et mõistus jääb siis alles 😀
No seda enam, kui olete mehega samal meelel. Kui sa juba praegu kardad, et niimoodi võib juhtuda, siis seda enam ma arvan, et sinust saab kunagi täiesti mõistuse juures ja hoolitsetud välimusega ema 🙂 Aitäh sulle.
Kõige tähtsam on teha seda mis meeldib ja elada nii et oled õnnelik. Alati on mõni kade või sinust targem inimene kes tahab sulle selgeks teha kuidas sa oma elu elama pead.
Absoluutselt nõus. Sama palju, kui on inimesi, on arvamusi. Ma pole lihtsalt päris aru saanud, kes need kõige targemad on, kelle sõnu kuulama peaks 😀 Tänud sulle 🙂
Lugesin ja tundsin täpselt ära end, kui olin 20-25, nagu oleks kirjatüki kirjutanud mina. Aga 28 kui suured peod peetud (ja neid ikka jagus aastateks), välismaal elatud, , tundsin, et tahan oma elus muutust ja käis plõks, tahtsin saada emaks. Minu suurim hirm oli, et muutun igavaks, paksuks ja keegi ei taha suhelda. Läks vastupidi, beebi kaasas, reisisin, seltsisin ja trenn personaaltreeneri käe all, nägin välja ilusam ja õnnelikum, kui kunagi varem. Ei soju ma lastest, kui lastetute sõbrsnnadega väljas olen ja oma lapsi ma teistel nunnutada ei palu. Kuid seda kirjatükki oli lausa kole lugeda, usun, et kui jõuad perioodi, kus me kõik käinud oleme, siis sa nii enam ei Lahmi. Olen nüüd 35 ja elu täitsa ok, polegi veel imelikuks muutunud ja vanamehe kallal ka ei noki.
Kusjuures siinkohal olen ma täiesti nõus. Mõni naine puhkeb alles peale lapse saamist nö õide ja näeb nii oma välimuselt kui ka olemuselt palju parem välja kui nooremana. Aga nagu sa kirjutasid, siis tundsid ennast kirjatükis ära nooremana… ja see on täiesti okei, kui sa praegu ei suuda minuga samastuda. Ja muide – su mehel on vedanud 🙂
Täpselt minu mõtted! Olen 27, suvel juba 28. Mehega 10a koos, juba 3 aastat abielus ja minu suurim hirm on lapsed. See, et kogu see lapse ümber trall kui ta käes on hoopis rikub suhte ära. Ma vihkan rutiini ja kodust olemist….depressioon pole ka võõras, seega seda pelgan ka pärast sünnitust.
Mul tekkis siinkohal küsimus, et kas su mees jagab sinuga su arvamust? Aga no vauuu – 10a koos ja 3a abielus – loodetavasti teen järgi ja lähen möödagi. Kusjuures tegelikult mulle natuke tundub, et kui see trall ära lõppeks, siis võib-olla käiks kiiremini see “klõps” ära. Aga praegu on nagu see peale sunnitud olukord, mis tekitab nagu veel rohkem hirmu ja trotsi.
Iivet ju peab keegi tõstma. 😀 Tõesti ei peaks muretsema sellepärast, et kuna last saada. Ise olen 23. Olen abielus aasta. Enne enda abikaasaga kohtumist mul polnud mõtteski saada lapsi. Isegi talle suhte alguses ütlesin, et jään rasedaks teen abordi. Kuid nüüd kui olen rohkem koos olnud abikaasa ja näinud kuidas ta tegeleb oma esimese lapsega siis tuli kohe lausa isu lapse järele. Võib olla ‘mind lükkaski see, et abikaasal on juba laps ja ta on imeline isa.
Hehee, mees jättis oma “vana” lapsega naise maha ja sa tahad sellisele veel last teha? 😀 ei mõista naisi kes ringilaskjatele lapsi sünnitavad.. Kindlasti see mees jätab ka sinu maha ja läheb uuele ringile, sa väärid paremat. Naised valige oma lapse isaks ausad mehed, mitte ringijooksjad 😛
Miks sa eeldad, et just mees oma eelmise naise maha jättis ja ringilaskja on? Maha jätta võivad ka naised ja ega siis ringilaskmine pole maailmas ainus lahkumineku põhjus.
Aga mina olen kahjuks pealt näinud vaid seda et mehed tahavad uutele ringidele minna ja iga järgnev naine on lahkelt nõus ka kohe sünnitama. Pärast need naised pingutavad üksi titaga ja jagelevad mehe tähelepanu eest.. Pole kena. Enne mõistus ja siis laps, nii on kõigile parem.
Selle iibe koha pealt on muidugi see lugu, et maailm on üle rahvastatud 😀 Eestisse pole millegi pärast need inimesed jõudnud veel. Aga mine sa tea, äkki abielu muudab mindki? Elame, näeme…
Nii super lugemine, olles küll 32a ja 3 lapse ema, olen siiski sinuga nõus 🙂 ,Ise käin tööl,taas koolis, trennis,reisin, pidutsen ja teen kõike seda mida tegin enne lapsi. Isegi uued tissid panin 😀 . Ma vist hoolitsen enda välimuse eest praegu rohkemgi kui enne lapsi. Mind ei näe iial isegi kodus kandmas dressipükse . Ka siis kui lapsed väikesed olid. Minu põhimõte oli kohe selline, et ka mehel peab kodus silmailu olema ja lapsed ei saa iial takistuseks elamast elu,mida tahan, Tunnistan ka seda, et mina näiteks üritan vältida seltskondi või sõbrannasid,kellel on lapsed.Sest siis ei suuda keegi rääkida midagi peale laste. nagu muud elu enam polekski.
Vau, kõigepealt müts maha, sest 3 last on ikka saavutus. Kui vanad su lapsed praegu on, kui küsida võib? Ma olen nii positiivselt šokis su kommentaarist praegu. Sinust sai mu iidol vist just, sest mina käin kodus ainult dressipükste ja mehe T-särkidega – vaene tema 🙂 Aga ülilahe, et sa sellise mõttelaadiga oled. Ainult kõike head sulle!
Täiega õige suhtumine, ma olen küll kolme lapse ema, aga iga naine saab oma lapsed, siis kui ta ise valmis on, mitte siis kui teised tahavad!!!
Huvitav postitus. Nimelt esimene, mida Sinult loen. Päris karmilt kokku pandud, aga tegelikult ma saan aru milles sisu seisneb. Sa VEEL /ÜLDSE ei taha, aga keegi ei luba sul sellise otsusega elada. Veel hullem on see, kui mõni meie vanune tahab ja kohe, aga ei SAA … sellest ei saa ju kõigile rääkida, samas kõik peavad vajalikuks küsida. Seega selle postituse pealkiri võiks minu meelest olla pigem, et maha tuleks lasta need küsijad kelle suud see vastus isegi ei toida.
Ma ei saa seda muidugi kindlalt veel öelda, aga ma kaldun arvama, et need lapsed ikkagi tulevad…lihtsalt ootavad oma õiget aega. Täpselt, nõus! Kusjuures ma ei kujuta isegi ette, mis tunne veel nendel paaridel võib olla, kes ei saa mingil põhjusel lapsi. Panid mind mõtlema kohe.
Ma absoluutselt ei loe blogisid. Ma ei tea, mis stiilis blogi sa ise siin pead. Mu sõbranna jagas seda postitust Feissbuukis ja ma pidin selle avama kuna olen 29 ja lapsi ei soovi veel. Pidin selle lingi lihtsalt avama. Ja ma ei pidanud pettuma! Väga väga väga hea lugemine ja aus jutt! Amen! 🙂
Haha👊 Lausa lust lugeda Su soravat juttu. Kuigi olen ise ema ja (võibolla!) vahel unustan end titeteemandusest jutustamas, sest see on tõesti suur ja aktuaalne osa mu elust, siis ausõna püüan end talitseaa lastetute sõbrannade juuresolekul. Mäletan hästi aega enne oma beebit, kuiiiiii pingesse võis ajada üks lõputu titejutt😤
Nii tore, et leidsid aega tagasisidet anda. Titejutud on täiesti normaalsed, kui neid on mõistlikus koguses. Mind huvitab ju samamoodi, kuidas sõbrannade lastel läheb, aga kui see jutt langeb juba detailidesse ja venib pikaks, siis muutub see piinavaks. Jaaa, ja kusjuures, kui sa selle nüüd välja ütlesid, siis jaaa! Ma arvan mitte keegi ei saa mitte kunagi rahul olema sellega, mida sa teed või mida sa tegemata jätad. Tulevik on helge 😀
Mina olen ema- 2kordne ka veel. Nimeks Kaisa, nagu näha ja 27 olen juba täis 😀 Täitsa huvitav oli lugeda- mul on vanem õde, kellel ka lapsi pole ning vanavanemad ikka torgivad, et millal siis. Tema pole kunagi suutnud neile lõplikult asja selgeks teha, et aega on veel( ta saab alles 30- pole ju kirstulävel, ega?) Mina sain 1, lapse juba 21 aastaselt ja noorem õde sai 20selt, seega on teda juba 6 aastat survestatud. Tänu sellisele julgele väljaütlemisele julgen arvata, et saan õest ka nüüd rohkem aru ning ehk oskan ise ka vanadele miskit vastu öelda või siis teda kuidagi toetada. Tänks! 🙂
Nii kurb kui naine jääb rasedaks surve pärast 🙁 Aga samas kõige suuremad survestajad ongi just vananevad naised (ja mehed), neile on järeltulijad nii tähtsad, bioloogia värk. Usun et järeltulevad põlved ei survesta enam üldse, praegu on lääne ühiskonnas murdepunkt, vanad veel survestavad lasteteemaga aga uued inimesed muutuvad järjest mõistvamaks. Inimkond saab targemaks ja aktsepteerib igaühe vaba valikut.
Tänud sulle, et sa leidsid aega mu blogi lugeda ja hea, kui suutsin natuke mõtteainet tekitada. Ma arvan, et vanavanematele polegi võimalik sellist asja selgeks teha – ilmselgelt nad ootavad ju lapselapsi. Aga vanaemade ja -isade rõõmuks ju neid ikka tegema ei hakka.
Tubli naine oled! Soovin et kõik naised julgeksid oma tõekspidamiste järgi elada, rohkem eneseusku please. Eriti jube kui naine jääb rasedaks mehe pealekäimise pärast. Mehed sünnitagu ise kui suur lapsevajadus on, aga jätku naised rahule. Naistel on õigus ise oma keha üle otsustada. Ja nii ongi!
Nõus! Kuigi ma arvan, et palju rohkem naisi on jäänud rasedaks niimoodi, et mees pole tahtnud isaks saada. Aga see selleks. Ma arvan ka, et see, mida me teeme enda kehaga on ainult meie enda asi. Aitäh motivatsiooni eest! 🙂
“ma arvan, et palju rohkem naisi on jäänud rasedaks niimoodi, et mees pole tahtnud isaks saada.” Ma arvan täpselt sama, lihtsalt see on sellepärast et naistel on ainult teatud aeg mil nad rasestuda saavad. Ja kui mees sel ajal (veel) lapsi ei taha, miks naine peaks tema pärast lastetuks jääma? Kui teist meest ei taha? 🙂 Tean neid luguseid liigagi hästi: mees ei tahtnud last, naine ei sundinud peale, elasid rõõmsalt koos, lõpuks mehel tuli suur titeisu aga naine nii vana ja ei rasestunud, mees jättis maha ja tegi nooremaga mitu titte. Mis sa sellest arvad? Mina arvan et see on ebaaus.. Sama ebaaus nagu laste pealesundimine.
Kui Redditit või muid taolisi lugeda siis leidub väga palju rasedaid naisi kes on väga õnnetud ja kurdavad et ei taha rasedad olla aga mees sundis ja nad jäid nõusse, alles hiljem said aru et see on viga..
Kui varem määrisid naised lapsi pähe siis tundub et nüüd määrivad mehed lapsi pähe.. Isegi mersude eest.. ..ja osad naised on nõus.. Sellises kahtlases suunas heaoluühiskond liigub.
Ma olen võib-olla liiga sinisilmne ja võib-olla minu mees on mingilt teiselt planeedilt, aga ma siiski arvan, et suhte point ongi see, et mõlemad inimesed saaksid selles suhtes õnnelikud olla. Ja ma arvan, et kui ühe inimese südamesoov on lapsi saada ja teine inimene seda ei mõista, siis sellisel suhtel tulevikku pole. Mina jätaks selle suhte kus see ja teine. See pole üldse võrreldav teema, aga mina enda peas ei kujutaks elusees ette, et ma kulgeksin enda mehega kuidagi teises elutempos. Kui mu mees ei peaks lugu normaalsest toidust, unest, trennist, siis kuidas me üldse koos eksisteerida saaksime? Kui meil ei oleks ühiseid visioone või huvisid, siis kuidas see suhe üldse toimida saaks? Kui mees ütleb, et tema tahab lapsi 10a pärast, aga mina tahaks juba praegu, siis kas ma päriselt ka ootaks siis 10 aastat? Ma kahtlustan, et mitte.
Aga lase siis emakas välja lõigata kui lapsed nii kohutavad on. Siis pole kunagi sellist ohtu ka, et “tööõnnetus” võiks juhtuda ja bikiinivormi ära rikkuda. Tujurikkujal oli kunagi selleteemaline väga andekas sketš kus üks naine oligi hädas, et oli vaja lastefarmerit, et oleks rohkem aega bodybumpis ja fitnesis käia, et mis mõttes mingi räbala peale oma hinnalist aega raisata?
Tubli, sa jõudsid vist isegi kaks lõiku enne ära lugeda, kui näpud klaviatuurile lõid. Võid endale pika pai teha. Kui kunagi aega saad, siis võid artikli lõpuni ka lugeda.
Mulle tundub, et meestel on kuidagi laadnam selle lastevärgiga. Mehed on nagu hea vein, mis ainult ajaga paremaks läheb 🙂 No selle viimase pärast ma ei pea muretsema, täiesti olemas, ainult aega oleks natukene vaja 🙂
Aru ma ei saa, mis seltskondades inimesed liiguvad, et neid koguaeg nii tohutult survestatakse laste saamisega!? Enda arust on mul päris suur tutuvusringkond, suur suguvõsa jne ja olen 29a püsisuhtes, ei ole keegi küll kunagi survestanud või etteheiteid teinud, et miks mul iuba last ei ole. Pigem paar inimest niisama uurinud, kas on laste plaani ja kui vastan, et mitte, siis keegi ei torgi edasi. Ja mul küllalt lastetuid tuttavaid ja ei tea küll, et mingi survestamine käiks. Tänapäeval on nii normaalne, et lapsi saadakse 30+ vanused. 20ndates inimesed on ju noorukesed veel 😀 Mulle tundub, et naised ise mõtlevad oma peas välja, et kõik survestavad neid, sest nad salamisi juba ise mõtlevad laste peale…
Ma just tahtsin tuttavaks saada sinu sõprade ja suguvõsaga 😀 Väga eluterve mõtlemine ja mulle meeldib su lähenemine asjadele. Viimasele mõtisklusele teab igaüks ise vastust… ma ajaks tagasi, aga ma ei saa kõikide eest rääkida.
Super! Lugesin postitust postimees.ee pealt ja kohe pidin ‘siia’ tunnustust avaldama tulema. Kiidan ja väga hindan seda jõulist ning otsekohest siirust.
Eriti meeldib võrdlus on kassiliivaga ja seda juba ilma intrigeeriva ‘blowjob’ viiteta (ja ma hindan viimast väga!) ;D
*Vb oleks ka ilma isata lapsi vähem, kui kõik kohe peale vanemate kodust lahkumist, pere ei tahaks ‘mängida’…ning siis avastades fakk, oma elu ja jooksmised jäid tegemata… selle ‘mängu’ pooleli jätavad..?
Lugesin vist oma 2 korda algusest lõpuni selle teksti läbi ja vist 5x sirvisin veelkord.. Ma täiesti mõistan ja saan aru sellest, suht häiriv on see survestamine ja see lapsesaamine on iga inimese enda asi.. Ma küll ise ennast selle tekstiga ei võrdle, sest ma veits teistsugune vist :D. Ka minul pole ümberringi olnud inimesi, kes lastega peale käiks või pommitaks pidevalt, et kuna ma ise neid saama hakkan või pole nii tõsiselt seda ise märganud/teadvustanud.. Samuti mängib rolli ka minus see, et ma olen terve elu olnud nö “lasteinimene”, ehk siis hoopis vastand paljudele teistele- pigem kui seltskonnas on laps (eriti veel näiteks imikueas), siis olen mina just see, kes tahab seda last pigem nunnutada, hoida ja anda vanemale hetk aega teistega jutustamiseks ja tõesti isegi heameelega võin selle mähkme tal vahetada (nö harjutada). Nagu ma ütlesin, ma vist imelik 😀 Hetkel olen 25 ja muidugi ka ootan oma esimest last, keda ma ka ise väga tahtsin ja keda ka mees tahtis. Lihtsalt üks hetk tundsin, et kõik on stabiilne ja korras ning vaja oleks pisikest, kuid suurt muutust elus. Kordagi pole kahetsenud, et rase olen nüüd. 🙂 Hetkel pole ka täheldanud seda, et ainult vatraks oma sõbrannade hulgas rasedusest või pressiks ka neile seda peale. Elan oma elu, mitte teiste oma. Ma ei näe sel mõtet, sest lapsi saadakse ikka enda pärast siis kui on selleks õige aeg ja tunne, mitte kellegi teise survestamisel ja inimesed võiksid sellest aru saada. Minu enda suurim lootus on ainult see, et kui ma muutunud tüütuks oma lapsega (kindlasti ei sunniks ma neid mähkmeid vahetama, või peale toitmist krooksutama- see on minu laps ja ise pean temaga tegelema) sõbrannade hulgas, siis nad võiksid seda ka ausalt öelda, sest kindlasti leiaks mingi lahenduse.
Tuleb olla tõesti aus ja konkreetne, kui keegi pressib peale, siis julmalt tõmmata pidurit ja tõesti kasvõi julmalt käed rinnale panna ja öelda- aitab. selleks on õige aeg, siis kui mina seda tahan ja seda tuleks austada. Punkt.
Loodan, et su ümber olevad inimesed rahunevad nüüd maha ja tõmbavad ka tagasi. Seega kõike head ja paremat sulle 🙂
Suured tänud pika ja avameelse vastuse eest. Mul on hea meel, et oled leidnud elus endale koha ja nüüd ka pere planeerid. Olen absoluutselt nõus. Ma olen aus ja konkreetne ka päriselus, mitte ainult blogis, seega olen juba päris paljusid tutistanud ning päris paljud vist juba kardavad mind selle titeteema pärast. Pole hullu 😀 Sa oled täpselt see eluterve inimene, keda ma postituse lõpus tervitasin. Kõike head sullegi 🙂
Oled tohutult motiveeriv naine. Su mõttemaailm on väga vinge! Kirjutad ausalt ja ehedalt asjadest nii nagu nad on – super lihtsalt!
Su otsekohesus on nii värskendav võrreldes muude blogidega. Elan Sulle väga kaasa! Jätka samas vaimus!
Vauu, seda on küll väga meelitav kuulda. Ma üritan hoidagi seda joont, et ma ei hakka kuskilt pastakast midagi välja imema ja kõike glasuuritult kaunistama. Nõup! Tuleb välja täpselt see, mida ma mõtlen ja lugeja enda asi on siis otsustada, kas ta sellega nõustub või mitte. Mul on hea meel, et sa lugesid välja siit selle positiivse noodi, sest ma päriselt ka olen täpselt praegu ja täpselt sellist elu elades õnnelik 🙂
Väga aktuaalne teema minu ja mu kaaslsel viimased paar kuud (26a & 29a). Nii hea on lugeda, et on ka teisi naisi ja mehi kes ei tee lapsi lihtsalt laste saamise pärast. Hakkasime kaaslasega arutama, et miks inimesed lapsi saavad? Pole ühtegi ausat põhjapanevat vastust lastevanematelt…
Lugesin su postituse kaaslasele ette ja südamesse tuli selline rahu. Tean, et saan kunagi emaks, millal see juhtub, täna ei tea ega tahagi teada. Selle asemel otsustasime võtta koera, siis ei teki küsimusi, et millal siis lapse saate? 😀 Juba saime, nelja jalaga. Temast saab meie seltsiline kes on meile toeks, lastele pead olema sina kogu maailm, ma ei ole selleks valmis.
Väga suurepärane vastus! Ma olen täisti kindel, et küll tulevad teil need lapsed ja küll tulevad meil ka, aga täpselt siis, kui me arvame, et selleks on õige aeg. Mul on nii hea lugeda, et reaalselt kellegile oli kasu ka selle postituse lugemisest. Aitäh sulle 🙂
Ma olen küll ema, aga kohe mitte kindlasti see #proudmummy tüüpi ema ja ma nii naersin su postituse peale ja ainus mida ütlen on, et su mõttekäik on ikka nii õige kui veel olla saaks! High Five selle peale!
Esimest korda loen su blogi ja woww! Minu mõttekaaslane! Mul on 1 laps kuid…iga jumalama kuu, kui mitte nädal, pean ma mõnele nolaiferile seletama miks ma abielus ei ole , sest laps ju on…mõni julge on öelnud et ma elan patust elu-lapsega ja mitte abielus.
Liiiiiga tihti kuulen ma küsimust, miks ma juba teist last ei saa, laps kasvab ja tahab mängukaaslast…nagu mida helli. Minge tööle või otsige omale hobid #proudmummy’d . Mina tunnen ennast hästi, kõik on nii nagu ma olen soovinud…ja kellegi ütlemise peale ma küll uuesti rasestuma või abielluma ei hakka 😀
Isssssandjumaaaal! Palun A4 seletuskiri nüüd siia, mille kuradi pärast sa abielus pole? Ja teine A4 tuleb teemal “teine laps” 😀 Nagu ma aru saan, vahet pole, mida sa teed või ei tee, ikka on häda. NO ikka on halvasti, ikka pead aru andma. Kurat küll 😀 Tulevik ei ole helge…
Mina ei ole kunagi aru saanud mik ma peaks last tahma ? Ainuke kelle eest mul on elus õigus otsuseid teha, olen mina ise. St – kui ma loon kellegi uue ja siis hakkan teda enda järgi voolima…eee, mulle ei meeldi kunagi kedagi ümber teha. Inimene on ilge egoist ja emotsioonidel põhinev organism – kogu aeg tahab midagi – küll reisile, küll kutsikat ja uut kleiti. Siis mingi hetk mõtlb, et oo, teeks uue inimese. Aga kes tema eest vastutab? Äkki ta ei taha iialgi Sinu moodi olla ega üldse sellises maailmas/ pereski kasvada ? See oleks kuidagi väga egoistlik otsus minu jaoks. Mingi ego rahuldamine. Ja maailmal pole küll sooja ega külma kas sul on laps või mitte – maailm on niigi ülearhavastatud ja paarikümne aastapäras on Euroopa niikuinii moslemimaa, kuna nemad sigivad hirmus kiiresti.
Ainuke, keda ma saan kamandada olen mina ise ja minu otsused peaksid mõjutama nii palju kui võimalik ainult mind.
Lapsi saadakse loomalike instinktide tungil. Ma ka eelistan oma madalate loomainstinktide asemel end harida, silmapiiri laiendada ja rahu leida🤗 oma nõmedaid geene pole mul vaja edasi anda, isegi kui jään igavesti üksinda siis see on okei. Peaasi et leian rahu ja mõnusa kulgemise.
Vau! Ma lugesin selle kommentaari 2x läbi ja ma ei oska ikkagi mitte midagi öelda. Nagu puuga oleks pähe saanud – sa oled veel ausam ja otsekohesem kui mina 🙂
Totaalselt nõustun sinuga Kaisa! Tore et oled suutnud head sisukohad ritta seada, kuigi jah kohati päris vänge suuvärgi saatel, kuid siiski kiidan heaks. Mina 28a olen samal seisukohal, et minu jaoks on hirmutav, kuidas ilusad haritud naised lapse saades muututavad pm napakateks- kõik nende arutelud on sisiustatud vaid lasteteemadel, nad ei ole enam objektiivsed millestki muust rääkima ega huvituma. Lisaks on paha vaadata kuidas mehed on jäetud ilma igasuguse helluse ja tähelepanuta ja neid kasutatakse ära vaid rahakottidena, sellest ka meeste liikumine järgmise naise juurde. Me kõik oleme inimesed, kes soovivad tähelepanu ja hellust. Lapsed on imelised olendid, kes väärivad jäägitult sinu tähelepanu ja armastust, see et sa paned lapse tahvelarvuti ette, et ise messengeris istuda ei ole minu jaoks parim varint. Ideaalis tahan enne enda unistused ja soovid täita- oodata seda hetke, kuniks tunnen et nüüd olengi valmis lapsi saama. Sel hetkel kui see juhtub, pühendun pereelule, samal ajal ka kõik e muud edasi tehes ja mitte oma lastetuid sõbrannasid survestades. Las igaüks elab ise enda elu, ilma teiste kallal nokkimata.
Sinu sõnad on täpselt nagu minu suust tulnud. Kirjutan alla ja olen igati nõus. “Ideaalis tahan enne enda unistused ja soovid täita- oodata seda hetke, kuniks tunnen et nüüd olengi valmis lapsi saama.” AAMEN!
Tänud julguse ja aususe eest! Olen 47 ja lastetus on minu teadlik valik. Väidetavalt pidi kunagi saabuma meeletu kahetsus. Siiani pole saabunud, ootan põnevusega! 🙂
Aamen!!!!!! Olen ise samuti ühe lapsega aga täiesti nõus kõigega mis siin kirjas! Ja vb on minust natuke silmakirjalik nõustuda selle osaga, et osad emad kaotavad mõistuse ja muud maailma enam ei eksisteeri.JAH mulle on ka minu laps mulle maailm, aga ma ei arva, et teiste jaoks peaks olema. Tahaks sõbrannaga rääkida ka girlstalki, mitte ainult kuulata, mida ta laps täna ütles ja tegi ja issand kui naljakas see oli..Sorry, sinu jaoks ongi naljakas aga mitte minu. Ja muidugi lastega emad jagavadki oma kogemusi ja päeva AGA mitte 24/7. Julm noh 😀 Ma ei tea , mul pole vajadust jagada tervele maailmale mitu hammast tal on vöi mitu magamata ööd meil on, siis ma ei saa aru miks osad arvavad, et nende tittede elu peab kõiki huvitama detailselt.
Siin ongi minu meelest vahe nendel proudmommydel ja emadel. Need esimesed võtavad minu kirjutist kui rünnakut nende vastu, emad aga saavad hea kõhutäie naerda ja saavad aru, et see postitus ei käi kuidagi nende pihta. Laps peabki olema ühe ema maailm ja see on normaalne. Sa ei kujuta ise ka ette, kui hea meel mul seda kommentaari lugeda on. Palun rohkem eluterveid inimesi siia maailmasse, palun 🙂
No mul on samuti hea meel, et lõpuks kuskil keegi selle teema nii õigesti kokku võtab.Ja no rohkem võiks tõesti selliseid naisi olla, kes mõtlevad peaga. Just nagu sina, et laps ei ole iluvidin, mis ilmtingimata olema peab,igale ühele oma,kes tahab,kes mitte.Absoluutselt ei näe probleemi.
Olles kolme lapse ema 😁 siis väga lahe postitus. Meie saime kaksikud peale 10a kooselu, et see küsimuste laviin mis eelnes oli päris kohutav, sest no 28 ja ikka pole lapsi? ja pesamuna tuli 5a hiljem aga tead, mis on naljakas, nüüd küsitakse et millal neljas tuleb??? No wtf? Elage oma elu 😂 mina treenin oma esimeseks ironmanniks ja naudin elu lastekarjast hoolimata ja koos nendega 😁 edu sulle kirjutamisel
Vauuuuuu! See on selline võistlus, mis tõmbab minul sõna otseses mõttes jahedaks. Tõsine inimvõimete proovilepanek – väga lahe! On võimalik sinu teekonna kohta kuskilt lugeda? Hoiaks hea meelega ennast kursis. Ja no õige! Ma arvan sinust on su lastele ikka megahea eeskuju ja teistelgi on, mida õppida 🙂
No minu blogi ilmselgelt kahvatub sinu otsekohesuse kõrval 😀 Ma olen see ninnunännutaja 😀 aga kui ikkagi tahad järjekordset igavat blogi lugeda siis siin -https://regiinatrennijutud.wordpress.com/ või noh vaata ravialla siis on põnevam ka vb 😛
a tead, mis mulle sinu juures meeldib 🙂 Kui sa trenni teed siis oled nii mõnusalt keskendunud, ei käi peegli ees poosetamas ja pilte tegemas 😀 Vaid punnitad, nii et higilappab ja krimass ees 😀 Noh ehedalt noh 😀 Eks ma teinekord lehvitan Spartas 🙂
No sa oled nüüd ehtne näide, kuidas ma olengi totaalselt pime inimene, sest ma võin vanduda, et ma pole sind Spartas näinud. Aga samas ma ükspäev ei märganud isegi, kui mu mees trenni tuli, enne kui ta mulle otsa jooksis… et see vist ongi normaalne minu puhul 😀 Tule lehvita jaaa! No ma räägin, kes on need inimesed, kes trennis ilusad välja näevad? Nagu päriselt? See ei ole võimalik ju 😀
Mis inimestest sa ümbritsetud oled?! 😀 Lugesin neid erinevate emade kirjeldusi, ausõna, ei kõla nagu sama maailm, milles mina elan…
Olen 27 ja lapsi ei ole, aga iga päevaga tunnen üha rohkem survet selle pärast, et mis naine ma selline olen, et ei ole. VAnus juba selline ju,
Kuule ära jama, mul on vähem kui nädala aja pärast sünnipäev ja 27 koidab. Oota mida ma just lugesin praegu? Lapsendama? Appi, no see on mingi järgmine tase juba. Sellist ideed pole mulle veel keegi serveerinud. Kuule jaa, mis selle vana ajaga üldse on? Jah mu emal oli samamoodi selles vanuses 3 last ja mu vanavanaemal oli selleks ajaks 11 last, aga siis? 😀 Mu tütar (poeg? kes iganes) suure tõenäosusega saab vanemaks alles keskeas ja siis? Aga no tead hea on kohe lugeda, et minu probleemid on siis palju väiksemad võrreldes sinu omadega 😀 Halleluuja!
Olen jälginud su instat ja täna sattusin blogi lugema! Super tekst! Kiidan! Krt tõesti pole see kellegi asi millal naine lapse saab ja kas üldse tahab neid! Mina kuni endometrioosi avastamiseni ei soovinud ka emaks saada aga peale seda mõtlesin ümber. Olen 25 aastane ja poja saab 3 aastaseks. Jh ma ei tahagi rohkem lapsi ning oi kui suuri silmi tehakse selle peale. Tahaks nii mõndagi krõbedat öelda aga olen vait olnud! Jh ma samamoodi ei taha seda tite värgendust rohkem läbi teha. Keep going girl!
Väga hea kommentaar ja aitäh selle eest. Nagu ma aru saan, siis vahet ei ole, mida sa teed või ei tee – rahule ei jäeta ikkagi. Tavaliselt just kui naine emaks saab, siis hakkab just seda titevärgendust nagu hindama ja igatsema, aga näedsa. Aga iga asi juhtub elus põhjusega ja võib-olla oligi seda kõige halba just vaja, et mingeid prioriteete muuta. Ja ma sülitan nüüd kolm korda üle õla. Võib-olla mu prioriteedid polegi paigas veel, täiesti võimalik…
Lisaks juurde selle kuidas ma ei kannata seda ninnu-nännu-tuti-pluti tooni kuidas emmeksed oma linnupoegadega räägivad. Oi sa mu tupsuke lähme peseme kännud puhtaks. Oi sa mu tibuke tõmbame musi puhtaks vms. Jaa siis veel see et igast sammust tuleb fb märge jätta ja pilte lisada. Pole huvitav vaadata kakast last ja emme õhetab rõõmust. Poja väiksem oli siis ma lausa vältisin teisi tite mammasid. Ma ei suutnud ainult seda tite juttu kuulata. Paha lausa hakkas. Jh oma pojast võiks ma raamatu kirjutada aga tahaks ikka inimese kombel vestelda. Jaa ausalt mul meestest kahju kelle naine peale sünnitust ogaraks muutub ja elu tiirleb-pöörleb lapse ümber. Päris nii ikka ei saa. Isegi psühholoogid on öelnud et enne kõike tuleb paarisuhe ja siis laps. Kui mehe ja naise vaheline suhe on harmooniline on ka laps õnnelik. Kahju meestest kes ligi aasta seksi ei saa! 😁 Jaa üle üldse võiks tulla pilvede pealt alla ja rääkida ausalt mida tähendab lapse kasvatamine. See pole teps mitte lihtne. Emadus on kurnav ja vägagi. Laastab tugevalt kui pole piisavalt tugiisikuid.Pole lihtne mudilasega kes avalikus kohas röökima pistab vms. Laps on rõõm aga samas pole imestada et paljud naised valivad lastetu elu. Kõik pole loodud krunn peas pliidi ette vaaritama jaa tema ümber mitu põngerjat toimetamas. 🙂 Elame avatud ühiskonnas kus ei tohiks ükski valik olla tabu!
Vauuuu! Ma tahaks selle peale aamen karjuda. Tõsiselt. Täpselt nii ongi, mina ei tea kuidas need aasta titemammad jõuavad üldse intagrami neid täiuslikke pilte voolida, sest laste kõrvalt ei jää ju selleks lihtsalt aega. Kogu see emadus on minu meelest ka kuidagi nii roosaks ja rõõmsaks üritatud puhuda, sest ma ei tea ühtegi ema, kes oleks roosa ja rõõmus ja ilusti puhanud ja värske. No pole olemas! Aga paarisuhte koha pealt ma olen nõus, olen isegi kuskilt kuulnud seda ja olen absoluutselt nõus. Kui ainult lapsele keskenduda, siis suhe kannatab ja kui suhe kannatab siis kannatavad lapsed. Ja kui mina ühel päeval hakkan enda laste “kännusid ja mummusid” pesema, siis laske mina maha 😀
Kõige hullem on veel see, et kui sul ongi laps, hakkab pihta jutt, millal väike õde või vend tuleb ja plää-plää-pläää.
Ise olen 30 ja mul on 2 last, aga kohati tundub, et inimesed, eriti need, kes ka emad on, arvavad, et teisi jututeemasid ei tohikski olla, kui ainult lapsed ja nendega seonduv. Nt kui ma lähen välja, siis miks kuradi pärast on vaja ikka ja jälle hakata lastest rääkima??
Imelik, et abielu ja lapsed on nagu lahutamatud, kui abiellud, siis peavad laosed tulema või kui lapse saad, siis PEAD abielluma- ei pea ju, kus see kirjas on??!!
Kaisa, Sinu seisukoht mulle meeldib, sest lapse saamine on isiklikasi ja séda teab igaüks ise, millal, kus ja kellega selle otsuse vastu võtab 😀
Ma saan su mõttemaailmast aru . Siia riiki ei tahaks enam ühtki last ausaltöeldes sünnitada – peab au andma neile kes jäävad truuks oma otsusele neid üldse mitte saada. Mina sain lapse 17-aastaselt, ja nüüdseks on sellest möödas juba 6a. Alles praegu ma tunnen et mul hakkab mu oma elu vaikselt nö “tagasi tekkima” . Olen olnud selles “proudmommy” situatsioonis ja kanaema kes netis titehilpe müüb ja no… ma ise ka ennast ei tunne ära kui ma ajale nüüd tagasi vaatan. Või kui vaatan nt oma hiljuti sünnitanud sõbrannasi – kas ma olingi päriselt ka selline “tibuemme” kes titega koos “püksi pissis” ja kellel “esimene hammas tuli” . Nüüd näen kõrvalt seda koguaeg – ja mulle ei meeldi see. Ma ei ütle et ma oma last ei armasta- ta on kogu mu maailm, kuid teist korda ma kogu seda “koduse emme” tralli ilmselt niipea kogeda ei taha
Mis survestajatesse puutub siis mul alguses oli teistmoodi- oli selliseid tuttavaid “oii, lastel oleks ikka koos ju tore kasvada, mis sa selle teisega ikka viivitad” , kes ise endal vist sarisünnitamise käigus pressisid ka omal ajud ühes lapsega välja. No aru ma ei saa , mul alles paranesid rebendid ãra ja juba hakatakse mingi teise lapse juttu ajama .. Ja sellist juttu kuuliski ainult sellistelt kes siis ise neid lapsi vorpisid 1-2 aastaste vahedega
Niiet, kui sulle käivad närvidele küsimused “millal lapse saad?” , siis tea et kuskil tüüdatakse mind pärides millal ma teise(või kolmanda saan) 😂 .
Aga su viisakust nende suhtes on imetlusväärne- ma ei suutnud küll viisakaks jääda inimese suhtes kes mult päris millal teine tuleb kui esimene laps kõigest 9-kuune oli🤣
See oli tõesti hea lugemine, sest ma tunnen täpselt sama 😀 Mina olen naine, kes lihtsalt ei saa lapsi loomulikul teel ja isegi mulle suudetakse nina alla hõõruda, et millal sa siis selle lapse ükskord saad, et sa juba hakkad vanaks jääma, kuigi olen 26 ja kohe kohe 27. Leian samuti ,et lapsele tahaks rohkemat pakkuda, kui ma hetkel suudaksin. Noorena tahtsin ka emaks saada kiirelt, kuid hetkel ei käiks ma kõrgkoolis ja ei töötaks samaaegselt heas ettevõttes.. Ma parem arendan end, et oma lapsi tulevikus kunangi samuti suudaksin väärikalt kasvatada.
Ja võib-olla ei olegi mulle lapsed mõeldud 🙂 Võib-olla olen ma üldse karjäärimutt 🙂 seega (Y) hea kirjutus.
Nii tore, et kirjutasid! Ma mõistan nii ühte poolt, kui teist poolt ja ma ei saagi aru, et mina ei lähe ju ette heitma kellegile, et tema enda elu on kuidagi “poolikuks” jäänud ja miks keegi peaks mulle ette heitma, et mina ei soovinud sellist rada minna. Ei tea. Äkki ma pole isegi laste jaoks mõeldud? Kurat seda teab. Ma ei tea isegi, aga las ma saan sellest ise aru. Ooo, tule ütle teine kord tere – ma olen ise nii pime kana, et ega ma enda ümber teisi ei näe ju 😀 Tervitan vastu ja spartakad rokivad! 🙂
Minul ei küsinud niiväga sõbrad või sugulased vaid töökaaslased hoopis mis on eriti nagu… imelik. Kui lapsepuhkusele jäin siis nüüd ootavad tagasi. Otsustagu ära 🙂 kohati mulle tundub et see nagu niisama mingi suusoojaks jutt ka kui muud öelda ei oska
Hahahaaa 😀 väga hea. Kuule võib-olla tõesti, pole midagi tarka öelda, siis küsitakse laste kohta. Võimalik 🙂
|
OSCAR-2019
|
||
Enne kui rääkida sellest, kuidas neuroturunduse uuringuid kasutada, tuleb mõista, mis on neuroturundus. See on aju, biomeetria ja käitumislike uuringutega saadud tulemuste rakendamine – mõistes paremini meie ostuotsuseid mõjutavaid alateadvuse ja emotsionaalseid protsesse, saame arendada turundus- ja äriprotsesse. Lähemalt räägib Tiptop Insights OÜ juht Robin Gurney.
Vastuse annavad numbrid. Neuroturunduse uuringu- ja äriassotsiatsiooni (Neuromarketing Science and Business Association, mille liige on ka Tiptop Insights OÜ) andmetel on tegemist 2 miljardi dollari suuruse äriga. Sõltumatute uurijate hinnangul kasvab neuroturunduse tehnoloogial põhinev müük lähiaastatel oluliselt. Tiptop Insights OÜ (www.neuromarketingtips.eu) tegeleb neuroturunduse rakendusliku poolega ja me teeme koostööd üle 130 ettevõtte ning 70 ülikooliga. Seega võib julgelt öelda, et paljude ettevõtete arvates neuroturundus toimib, ning nad investeerivad sellesse valdkonda.
Selleks et neuroturundusest tegelikult kasu saada, on vaja tajuda klientide psühholoogiat – see ongi asja põhimõte. Neuroturundus pole üksnes tehnoloogia, vaid see on ka kultuuri küsimus, kui turundajad kasutavad oma töös inimese alateadvuse protsesse. Muide, paljud brändid ja turundusagentuurid juba kasutavadki neuroturunduse põhimõtteid, ilma et nad seda teaksid!
Ajutüvi ja väikeaju kujutatuna dr. Greg Dunni ja dr. Brian Edwardsi kunstiteosel. Väikeaju on usaldusväärne, kuid kipub olema teatud määral jäik ja sundiv.
Neuroturunduse ekspertide Patrick Renvoisé’ ja Christophe Morini arvates peaksid turundajad tähelepanu pöörama sellele osale ajust, kus tehakse otsuseid – see on väikeaju (nn vana aju). Need otsused tehakse pärast „arupidamist“ suurajust (ehk nn uuest ajust) ning vaheajust saadetud sisendi üle.
Nobeli majandusauhinna laureaat, psühholoogiaprofessor Daniel Kahneman näitas, et meie ajus on kaks peamist süsteemi. Süsteem 2 ehk nn aeglane aju on tark ja loogiline aju ning süsteem 1 ehk sisalikaju on kiire, aga primitiivne aju. 30 aasta pikkuse uurimistöö põhjal tegi Kahneman järelduse, et süsteem 1 on endiselt juhirollis.
Teadlaste sõnul on tung osta meie ajju teatud määral sisse programmeeritud. Stanfordi ülikooli psühholoogia ja neuroteaduste õppejõu Brian Knutsoni sõnul käivitus sama protsess meie esivanematel, kui nad toitu otsisid.
sellele ei meeldi eriti rääkimine või tekst, vaid see eelistab visuaalset poolt (seepärast ongi pika artikli lugemine nii raske töö);
visuaalid on tõesti olulised. Nagu väidab Antonio Damasio: „Me ei ole mõtlevad masinad, mis tunnevad, vaid oleme tundvad masinad, mis mõtlevad“;
Ühes artiklis ei jõua käsitleda kõiki neid tuhandeid nippe ja vihjeid, mida neuroturundus ja -teadus ning neuromajandustestid pakuvad, seega olgu siin ära toodud peamised nõuanded.
Inimese usaldus tuleb võita kohe. Paku prooviks tasuta toodet-teenust või muud asja, mis näitab, et sa usaldad klienti.
Esimene mulje on määrav. Esimene külastus su kodulehele, sinu reklaam ja kogemus, mis klient sinu toote või teenusega saab, on ülitähtis ja tõrge tekib kohe, kui see ei vasta esimesel kontaktil tema ootustele. See tekitab negatiivse hoiaku selle brändi või ettevõtte suhtes.
Hästi toimib see, kui kutsud inimesi midagi tegema või kasutad teisi meetodeid sihtgrupi otseseks mõjutamiseks. Kui soovid, et keegi vaataks välireklaamil või ekraanil kindlasse kohta, siis pane sinna nool, joonista selle ümber ring või veel parem, tee pilt nii, et keegi vaataks seal reklaamis selle poole.
Kasuta kliendiga rääkides lihtsaid ja kergelt mõistetavaid sõnu, mida ajul on lihtne töödelda. Lühike lause on parem kui pikk. Kasuta kirjas lihtsat fonti (samas võib keerulisem font paremini tähelepanu tõmmata, seega vali see vastavalt pakutavale tootele või teenusele).
Inimesed tunnevad ennast hästi ja käituvad positiivselt, kui keegi naeratab, nii et kasuta naeratavate inimeste pilte oma reklaamis. Usaldatavalt mõjuvad ka näiteks inimesed, kelle silmapupillid on suured.
Parem on öelda, et „ära kuluta või kaota nii palju“ kui „säästa“. Me pöörame kaks korda suuremat tähelepanu kaotuse või kulutuste vältimisele kui edu saavutamisele.
Selle reklaami edu taga on naeratus (mis suurendab ostusoovi) ja silmad (mis haaravad tähelepanu). Neuroteadlased on tõestanud selliste kujundite positiivset efekti.
Otsi üles mõni Eestis tegutsev ettevõte või organisatsioon, mis pakub neurotestimise teenust äriettevõtetele. Suhteliselt odav meetod on näiteks silma jälgimise metoodika kasutamine kampaaniate eeltestimisel.
Õpi ise teste tegema ja hangi selleks vajalikud seadmed ning tarkvara. Internetist leiab selle kohta kursusi.
Turundajad ja loomeinimesed hindavad uusi vaatenurki ja neuroturundus pakub neid. Veebis on palju neuroturunduslikke nõuandeid, mis annavad teada, kuidas käivitada tundeid ja emotsioone, mis juhivad ostuprotsessi ja teisi äriotsuseid.
Kui küsida testgrupi inimestelt, kes on näinud põgusalt mõnda reklaami või uue disainiga toodet, mida nad sellest arvavad ja mida nad tunnevad, siis tulemus ei ole sama, mis saadakse mõõtmiste teel. Kui inimesed saavad võimaluse nähtu-kuuldu üle järele mõelda, siis kaob reaktsiooni ehedus. Paljude neuroturunduse uuringute aluseks on inimeste tegelikud reaktsioonid, mida pole filtreeritud ja mida loogika või ratsionaalne mõtlemine pole veel muutnud.
|
OSCAR-2019
|
||
Tervitan teid, head lugejad, rõõmusõnumiga: Kristus on surnuist üles tõusnud! Teame, et vahel on Kristuse kirikut võrreldud laevaga, mis kannab meidki läbi süü ja surma rahusadamasse.
Ülemaaliste mõttetalgute eelproovis arutleti, kuidas Eesti võiks mereäärsest riigist muutuda mereriigiks. Ilmselt läheb vaja nii laevu kui laevnikke. Alati peab jätkuma inimesi, kes on valmis asuma pardale. Nagu laeval pika reisi järel vahetub meeskond või vähemalt osa sellest, nii ka kirikus.
EELKs toimuvad iga nelja aasta tagant juhtorganite valimised. Tänagem neid, kes oma ülesande on ustavalt täitnud, ja soovigem õnnistust neile, kes vahetuse üle võtavad! Kuu lõpul peab oma viimase istungjärgu kirikukogu senine koosseis. Kogudustes valiti äsja nõukogu ja juhatuse uued liikmed, samuti esindajad praostkonna sinodisse. Praegu peetavatel sinodi koosolekutel valitakse kirikukogu saadikud ja sügisel kogunev kirikukogu otsustab konsistooriumi liikmeskonna üle.
Neid, kes meie kirikus valitavate usaldusisikutena ametis, on üle paari tuhande. Tahtes otsida argumente rahvakiriku mõiste toetuseks, sobib selleks päris hästi maad kattev kihelkondlik-koguduslik omavalitsussüsteem. Ometi ei sõltu tulemuslikkus üksnes inimeste hulgast, vaid ka oskustest ja pühendumisest. Mõlemad on arendatavad.
Koguduste juhtkonna ja kaastööliste koolituskursusi saab tellida EELK Misjonikeskuselt ja kindlasti oleks just nüüd õige aeg sellega tegelda. Läbi võiks lugeda ka 2006 ilmunud raamatu «Abiks kiriku kaastöölistele». Palju häid sõnu on öeldud eelmisel aastal alguse saanud juhatuste esimeeste konverentsi kohta. Järgmine konverents, kuhu kõik esimehed on oodatud, toimub sügisel. Samuti kuuluvad koguduse viljaka juhtimise juurde ühised palvehetked ja Jumala sõna uurimine.
Põhikirjaliselt on nii nõukogu kui juhatuse ülesandeks «olla koguduse vaimulikule toeks koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel ja edendada koguduse tegevust». Kui vaadata aastaaruannet, siis näib, et vahel see ei teostu, et ei osata seda tuge kas pakkuda või kasutada. Meie 165 kogudusest oli 25 sellist, kus juhatus ei käinud aasta jooksul kordagi koos või pidas ainult ühe (seadusest tuleneva) koosoleku.
Võimalik, et koosolekuid peeti tegelikult rohkem, kuid nad jäid ametlikult vormistamata. Protokollilisi koosolekuid peeti keskmiselt ligi neli korda aastas. Kümmekonnas koguduses toimus 10–12 juhatuse koosolekut – nende hulgas on nii suuri linna- kui väikesi maakogudusi. On seda vähe või palju? Arvan, et juhtorganite ja sinna valitud inimeste näol on kirikul olemas suur, kuid tihti alakasutatud ressurss.
Nõukogul ja juhatusel on koguduse elus tegelikult äärmiselt oluline roll. Kogudus ei saa olla «ühe mehe orkester» – kui tubli ka õpetaja poleks. Koguduse elu juhtimine on kindlasti meeskonnatöö. Meeskonnatöö vajab aga planeerimist, kokkuleppimist ja kokkuharjutamist. See nõuab kannatlikkust, alandlikkust, avatust ja empaatiat. See nõuab aega.
Juhatus ei tarvitse hakata reaalselt tööle, kasutama oma liikmete talente, valmisolekut ja entusiasmi, kui kokku saadakse ainult mõnel korral aastas. On vaja õppida ühiselt tajuma olukorda, hindama probleeme, nägema perspektiivi ja prioriteete. Seetõttu julgustan koguduse juhtkonda võimalikult sageli kokku saama, asju lõpuni lahti rääkima, tundma end ühist lugu harjutava orkestri või võistluseks valmistuva jalgpallimeeskonnana.
Meeskond laeval teab, et kuigi ülesanded on erinevad, sõltub nende täitmisest kõigi käekäik. Ka kirikus on vastutus suur, kuid tööle kutsuja ja ülesande andja on viimselt Kristus ise. Tema on kapten laevas, Tema armastus innustab. Meeskonna usaldusest Tema vastu sõltub ka inimeste usaldus kiriku vastu. Teie olete sillaks ühiskonna ja kiriku vahel! Teie tunnete olusid ja oskate panustada sinna, kus seda vajatakse, mõistetakse ja toetatakse. Teist sõltub koguduseliikmete kaasatus jumalariigi töösse. Ehk vajab ka kirik mõttetalguid ja ühise tegutsemise tahet, et saaksime kristliku maailma äärel asuvast rahvast taas ristirahvaks. Õnnistust meeskonnale ja tuult purjedesse!
Võiks arvata, et otsese tähenduse kindlakstegemine on üsna lihtne. Paraku ei ole pühakirja puhul paljudel puhkudel sugugi kindel, milline mõte on otsene. Näiteks. Paulus, rääkides abikaasade suhtest, kirjutab: «Naised, olge oma meeste vastu otsekui Issanda vastu, sest mees on naise pea, nagu Kristus on koguduse pea, tema ise on oma ihu Päästja. Kuid nagu kogudus alistub Kristusele, nõnda alistugu ka naised meestele kõigis asjus. Mehed, armastage oma naisi otsekui Kristus on armastanud kogudust. [---] Nõnda peavad mehedki armastama oma naisi nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast. Keegi pole ju kunagi vihanud iseenese ihu, vastupidi, ta toidab ja hellitab seda otsekui Kristus kogudust – oleme ju tema ihu liikmed. ‘Seepärast jätab inimene oma isa ja ema maha ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks’ [1Ms 2:24]. See saladus (kr mysterion, ld sacramentum) on suur: ma räägin Kristusest ja kogudusest. Kummatigi, igaüks teiegi seast armastagu oma naist otsekui iseennast, naine aga kartku meest.» (Ef 5:31–32) Kas see käib otseselt abielulise käitumise, abielu kui sakramendi või hoopis Kristuse ja koguduse suhte kohta? Ilmselt käsitletakse kõiki korraga.
Kristluses tõlgendatakse Vana Testamenti – juudi silmis meelevaldselt! – allegooriliselt. Olulised ei ole kunagised sündmused kui sellised, vaid nende aplikatsioon Kristusele resp. kristlastele. Uus Testament algab Matteuse evangeeliumiga, Matteus aga kasutab ohtralt nn refleksioontsitaate, s.t Vanast Testamendist võetud seiku, mille puhul ta leiab, et need on just Jeesuse elus täide läinud. Näiteks Jeesuse nimepaneku (Mt 1:22 jj), Egiptusesse põgenemise (Mt 2:15) ja Petlemma lastetapmise (Mt 2:17 jj) puhul korratakse aina: «Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu.»
Samamoodi kordub Jeesuse kannatuse kirjelduses (Mt 27:9 jt). Kuid Matteus ei ole ainus, kes tahab oma rahvuskaaslastele tõestada, et Jeesus oli tõotatud Messias, kelle elus läks täide ettekuulutatu, näiteks Jeesuse ristimisel kostab taevast Ps 2:7 ja Js 42:1: «Sina oled mu (armas) Poeg, täna ma sünnitasin sinu / sinust mul on hea meel» (Mt 3:17, Mk 1:11, Lk 2:21).
Võiks öelda, et Vana Testamendi kiriklikul kasutamisel ongi allegooria põhiline, eriti oli ta seda muidugi algusaegadel. Näiteks. Paulus ütleb: «Vennad, ma ei taha ju, et teil jääks teadmata: kõik meie esiisad olid pilve all ja kõik läksid läbi mere ja kõik ristiti Moosesesse pilves ja meres ja kõik sõid ühtsama vaimulikku rooga ja jõid ühtsama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis käis nendega kaasa: see kalju oli aga Kristus» (1Kr 10:1–4). Edasi järgneb rida hirmutavaid näiteid 40aastasest kõrbeteekonnast, mille lõpul on tõlgendamise juhis: «Aga need asjad on juhtunud neile kujundlikult (kr typikos), kirjutatud aga hoiatuseks meile, kelle kätte jõuab aja lõpp» (1Kr 10:11).
Anagoogiline ehk eshatoloogiline tähendus on suurel osal prohvetiennustustest lõpuaja kohta, ka nendel, mida tõlgendatakse allegooriliselt Kristuse kohta käivateks. Näiteks. Jõululaupäeva liturgilisel jumalateenistusel loetakse esimeseks lektsiooniks florilegium Vana Testamendi ettekuulutustest Kristuse kohta (1Ms 3:15, 12:2, 26:4, 49:8,10; 5Ms 18:18 jj; Ps 89:4 jj; Mi 5:1; Ml 3:1). Kui võtta aga mõned salmid juurde eest- või tagantpoolt, on selge, et veel enam räägivad need pühakirjakohad tulevasest aioonist.
Piirdugem vaid viimasega, mis jätkub: «Aga kes suudab taluda tema tuleku päeva? Ja kes jääb püsima tema ilmudes? Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu pesupesija leelis. Ta istub, sulatab ja puhastab hõbedat, ta puhastab Leevi poegi ja selitab neid nagu kulda ja hõbedat: siis toovad nad Issandale õige ohvrianni. Siis meeldib Issandale Juuda ja Jeruusalemma ohvriand nagu muistseil päevil ja ammuseil aastail.» (Ml 3:2–4) Ja mõni salm edasi on konkreetsed juhised, kuidas Jaakobi lastel tuleks käituda: «Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu [jne]» (Ml 3:10). Kõik neli tähendus- ja tõlgendustasandit on leitavad, aga põhiline on taolistes tekstides eshatoloogiline, s.t see, mis ei täitunud Kristuse sünniga ja mida peab alles lõpuajalt ootama.
Tänapäeva eksegees oma ajaloolis-kriitilise meetodiga kardab subjektiivsuse hädaohtu ja sellest sugenevaid väärinterpretatsioone, mis pühakirja neljakordse mõttega võivad kaasneda. Kõigepealt kurdavad tänased eksegeedid ajaloolise ja kontekstuaalse mõtlemise nappust, mis sellele meetodile omane on. Ta ei võta kuigivõrd arvesse ilmutussündmuse ajaloolisust, ka ei arvestata piisavalt pühakirja tekkimisel mõjunud inimlikku faktorit.
|
OSCAR-2019
|
||
Ja kuigi leotamine võib esialgu tunduda uudse ja mõttetu lisatööna, siis võime siinkohal eeskuju võtta traditsioonilistest kultuuridest, nt. Aasia rahvastelt, kes seda toidutöötlemisviisi iseenesestmõistetavalt juba ammustest aegadest kasutanud on.
Nagu teada, on olemas kahte tüüpi ensüüme – seedeensüümid ja metaboolsed ensüümid. Kui seedeensüümid aitavad meie kehas toitu osakesteks lagundada, siis metaboolsed ensüümid mängivad võtmerolli igas viimases kui bioloogilises kehaprotsessis. Ensüümiinhibiitorid seevastu kahjustavad ensüüme ja pärsivad nende tööd, näiteks võivad nad kinnituda ensüümide külge ja takistada neil seeläbi molekulidega haakumast. Sageli tarbituna võivad eelloetletud viljades sisalduvad ensüümi inhibiitorid meie seedesüsteemile seega päris tugevaks lisakoormuseks olla.
Tavaliselt soovitatakse pähkleid, seemneid ja teravilju leotada soojas vees, õunaäädika või sidrunimahlaga pisut happeliseks muudetud vees või soolvees (umbes 1 spl meresoola nelja tassi pähklite kohta) ca 7-24 tundi. Kiiritamata mahepähklite ja -seemnete puhul võib selle aja jooksul märgata juba esimesi märke idanemisest.
Ligi seitsmetunnine leotamine neutraliseerib suure osa teraviljas olevast fütiinhappest, pähklite ja seemnete puhul võib aidata isegi lühemast ajast. Nii näiteks piisab India pähklite leotamiseks 4-6 tunnist, muidu muutuvad need vees limaseks. Mandlite ja makadaamia pähklite puhul sobib 7 tunnine leotamisaeg; Kreeka pähklite, maa – ja pekaanipähklite puhul on aga soovitav leotusaeg 12 tundi.
Pähkleid võib tarvitada kohe peale veest välja võtmist, kuid enamasti eelistatakse neid siiski eelnevalt madalal temperatuuril (kuni 65 kraadi Celciust) kuivatada. Seda võib teha nii avatud ahjuuksega kui toidukuivatis (dehüdraatoris). Vähemoluline pole seegi, et leotamine parandab märgatavalt paljude pähklite maitseomadusi, nii näiteks kaob Kreeka pähklitelt neile iseloomulik pisut kibedapoolne maitse. Eriti head on aga leotatud ja krõmpsuvaks kuivatatud mandlid.
Kaunvilju soovitatakse leotada happelises (nt. õunaäädika) vees vähemalt 12 tundi enne keetmist. Erinevad oad, läätsed, kikerherned ja herned on suurepärased taimse valgu, raua, tsingi, magneesiumi ja vajaliku aminohappe lüsiini allikad. Kahjuks on nende tarvitamine siiski paljudele vastumeelne, kuna peale kaunviljade söömist ollakse tihti hädas gaaside ja puhitusega. Kaunvilja pelgavatele inimestele võib tulla kasuks teadmine, et leotatud ja seejärel keedetud kaunviljad reeglina kõhuprobleeme ja gaase ei tekita. Ühtlasi väheneb tunduvalt ka kaunviljade keetmisele kuluv aeg.
Postituse rubriik on Mõtteainet, Nõuanded, Tervis ning märksõnadeks on antitoitained, ensüümid, goitrogeenid, kreeka pähklid, pähklid, seemned, soja.
Heitlikud sügisilmad võivad proovile panna ka kõige treenituma immuunsüsteemi. Külmade saabudes hakkavad telereklaamid taas kihama soovitustest haarata esimese köhatuse või halva enesetunde märkide juures “turvaliste“ gripiteede ja valuvaigistite järele. Ka beebidele ja väikelastele on välja töötatud oma nunnud, lastesõbralikes pakendites doosid. Ja murelikul emal polegi muud probleemi, kui mõelda välja võimalikult leebe viis lapsele rohu manustamiseks.
Kõik see olekski imetore, kui teadusuuringud ei kajastaks järjest sagedamini ohtlikke varjukülgi, mis populaarse “külmetusrohu” paratsetamooli tarvitamisega kaasas käivad. Ka populaarne teledoktor Oz on oma saates välja öelnud, et paratsetamooli toimeaine atsetaminofeen on USA-s juhtival kohal maksakahjustuste põhjustamises. Seda eelkõige põhjusel, et inimesed tarvitavad paratsetamooli iga väiksema valu puhul tihti ja suurtes kogustes, andmata endale aru, kui raskeid tagajärgi see nende maksale ja kogu organismile kaasa toob. Rusikareegel on see, et igasuguste maksaprobleemide puhul tuleks paratsetamoolist kindlasti hoiduda ja valida alternatiivne lahendus.
Hiljutised uuringud on aga esile tõstnud veel ühe ohtliku, lapsi puudutava tendentsi. Juba paar aastat tagasi avaldas European Journal of Public Health teadustöö, milles selgus, et lastel, kes on enne oma esimest sünnipäeva saanud korragi paratsetamooli, on 60% suurem risk astma tekkeks. Hispaania Coruna Ülikooli teadlaste väitel on astmarisk seda suurem, mida sagedasem on olnud kokkupuude paratsetamooliga, võimendudes lausa 540% nendel beebidel, kes on paratsetamooli saanud vähemalt korra kuus. Ka 2010. aastal Uus-Meremaal avaldatud uurimistöö väidab, et lastel, kellele on esimese 15 elukuu jooksul manustatud paratsetamooli, on suurem oht kannatada hiljem nii allergiate ja teiste autoimmuunhaiguste all. Lisaks annab Londoni Imperial Kolledžis tehtud uurimus teada, et raseduse ajal tarbitud paratsetamool võib avaldada mõju veel sündimata lapsele, tõstes tema riski kannatada hilisemalt astma ja atoopilise dermatiidi all. Teadlased on spekuleerinud, et paratsetamool võib langetada keha ühe võimsaima antioksüdandi glutatiooni taset nii veres kui kopsudes ning põhjustada seeläbi õrnade kopsukudede kahjustumist.
Kõik see kutsub üles valvsusele ja paneb mõtlema. Haiguste ajal peaks meie ainukeseks mureks olema just oma keha kuulamine ja organismi iseeneslike tervenemisprotsesside toetamine. Miks riskeerida nii enda kui oma lapse tervisega, kui on teada, et keemiliselt allasurutud kehasignaalid lähevad küll peitu, kuid väljenduvad hiljem uute ja palju tõsisemate haigustena…? Lisaks muule on uuringud sedastanud fakti, et tavaline mesi aitab külmetushaiguste puhul sama hästi või isegi paremini kui medikamendid.
Siinkohal olgugi ära toodud mõned toitumisalased ja looduslikud abinõud esimeste haigusilmingute puhuks:
Loobu esimeste külmetus/viirusnähtude avaldudes koheselt „valgetest toiduainetest“ – rafineeritud teraviljast ja jahust tehtud putrudest-saiadest-küpsistest ning suhkrut sisaldavatest maiustustest. Teatavasti toituvad bakterid glükoosist ja just selleks keha kõik “tühjad” süsivesikud ka kiirelt konverteerib.
Väldi haiguse ajal piimatooteid! Piimatoodetes sisalduv kaseiin ehk liimvalk tekitab organismis täiendavale seedepingele lisaks ka ohtralt lima, mis bakterite ainevahetusest tekkinud mürkainete väljutamisele ja paranemisprotsessidele sugugi kasuks ei tule.
Hoidu kiivalt suhkrut täis karastusjookidest ja poemahladest. Tarbi nende asemel suures koguses vett ja lahjendatud vormis magustamata koduseid ja toormahlu. Vesi aitab organismist toksiine välja uhtuda ning töötab seega puhastusprotsessidele kaasaaitavalt. Mahlades sisalduvad bioflavonoidid ja vitamiinid aitavad leelistada keha ja hävitada patogeene.
Väldi raskesti seeditavat toitu (s.h. liha ja juustu). Haiguse ajal keskendub keha pisikutega võitlemisele ja seedeprotsessid on sel ajal teisejärgulised. Loomse valgu (eriti liha) seedimine on pikaldane protsess, mille käigus vabanevad roisubakterid suurendavad seedepingutust. Vali toiduks hõlpsalt seeditavad söögid (aurutatud aedviljad, kerged supid ja co) ning hoia portsjonid tagasihoidlikud. Tervendavate omaduste poolest tuntud kanapuljongist tehtud „gripisupp“ on aga tõesti kasulik, kuna sisaldab rikkalikult aminohapet tsüsteiini, mis aitab vedeldada lima.
Hoidu stimulantidest! Metüülksantiine sisaldavad joogid nagu kohvi, kakao ja must tee ei sobi haiguse ajal, kuna ärritavad magu ja kurnavad immuunsüsteemi. Asenda need sulle sobiva taimeteega. Taimedest pärit toimeained aitavad vedeldada ja väljutada lima ning tõstavad oma puhta energeetikaga keha üldisi vibratsioone.
Haiguse ajal unusta alkohol (paar pitsi pipraviina esmase külmetustunde leevendamiseks ja vereringe elavdamiseks on siiski lubatud). Alkohol paneb täiendava koormuse sinu maksale, mis juba niigi täistuuridel ületunde teeb. Vein ja õlu aitavad kaasa organismi hapendumisprotsessidele ning rõõmustavad seeläbi baktereid. Tõve ajal kasuta lahjendatud alkoholi (viina või piiritust) ainult keha või jalataldadele määrimiseks – pindmisi veresooni laiendades kutsub see esile palaviku alanemise, rinnale määrituna leevendavad eeterlikud aurud ka köha ja kergendavad hingamist.
Kasuta endale sobivat immuunsüsteemi ergutit. Supertoonikuna on haiguste perioodil kuulsust kogunud külmkapis hoitav jõhvikate-küüslaugu-mee ja aaloe segu. Apteegipreparaatidest võib soovitada punast päevakübarat ja greibiseemne ekstrakti (vali tervisepoest mahetoode). Tugeva immuunsüsteemi stimulandina ei ole punane päevakübar siiski soovitav allergikutele, kel juba niigi probleeme liigvõimendatud immuunvastusega.
Nii külmetus/viirushaiguse ilmnedes kui selle kestes on soovitav tarvitada suures koguses C-vitamiini. Päeva jooksul võiks tarbida vähemalt 1g heakvaliteedilist, looduslikust allikast (nt. Acerola kirsist) pärit C-vitamiini. Parima imendumise saavutamiseks tuleks seda manustada 200 mg kaupa (ehk siis viiel korral päevas). Teatavasti on inimene merisigade ja nahkhiirte kõrval üks vähestest loomaliikidest, kelle organism pole haiguse ajal võimeline C-vitamiini tootma, seda seoses evolutsiooni käigus häirunud maksaensüümiga (L-gulano-laktoon-oksüdaasiga). Pea kõikidel teistel loomadel hakkab organism haiguse või vigastuse ajal tootma suures koguses C-vitamiini, aidates seeläbi tõsta keha antioksüdantset fooni ja aktiveerida immuunsüsteemi. Kaasa lisaks acerola kirsi ektraktile menüüsse ka rikkalikult tsitruselisi, kodumaiseid astelpajumarju ja kibuvitsateed.
Võta aeg maha! Anna kehale aega taastuda ja puhka ennast korralikult välja. Sinu keha on sulle tänulik tähelepanu ja hoole eest, mida talle osutad.
Postituse rubriik on Nõuanded, Tervis ning märksõnadeks on C-vitamiin, maks, mesi, paratsetamool, punane päevakübar, tühjad süsivesikud.
|
OSCAR-2019
|
||
Teatrisse minemise ärevust oli õhus tunda juba paar päeva enne. Mitmes peres räägiti lastega üldse teatris käimisest ning sellest, kes mida oli varem vaatamas käinud.
Põlvamaal asuva perekodu lapsed, kes on enamjaolt külastanud oma kodu lähedal asuvat Vanemuise teatrit, olid vaimustuses teise linna teatrisse sõitmise võimalusest. Uudishimu oli suur ja õhinal oodati osasaamist tuntud muinasjutu lavastusest. Ida-Virumaa peres küpsetati koos lastega kaasa hulk pirukaid, et oleks tee peal mõnus nosida.
Viljandisse sõites oli tore jälgida imelist värvide mängu, millega eestimaine loodus sügisel ikka ja jälle üllatab. Ka meeletu udu, mis vahepeal kogu ümbruse enda alla mattis, oli omamoodi põnev vaatamisväärsus.
Eelmisel päeval loeti osas peredes lähemalt ka Viljandi linna kohta. Kohtumist Ugala teatri – Viljandi linna pärliga – oodati väga.
Suur osa lapsi oli esimest korda Ugalas, kasutades enne etendust võimalust selle toreda majaga lähemalt tutvuda. Tänu heategevusfondile on paljudel peredel olemas kogemus, ja seega ka võrdlusmoment, teiste teatritega, aga siin tundus kõik nii uus ja huvitav.
Neile, kes enne Ugalas käinud olid, pakkusid uuendatud teatri telgitaguseid omajagu ahaa-elamusi, tore oli näha maja nüüd, pärast renoveerimist, uues hiilguses. Suuremad tüdrukud arutlesid, kui moodsaks ja hubaseks kõik on tehtud.
Lapsed, kes eespool istusid, nägid hästi kogu etenduse ajal ka näitlejate emotsioone ning olid ka ise justkui tegevuse sees. Eriti põnevaks läks laval siis, kui torm viis Dorothy kodunt kaugele ja ta sattus võlumaale.
Lastele meeldisid kõik tegelaskujud. Plekkmees oli viisakas ja härrasmehelik ning asus alati oma kaaslasi kaitsma – hea, et ta leidis lõpuks ka südame, et armastada. Hernehirmutis oli väga lõbus ja tegi palju nalja. Lõvi võis väliselt näida hirmuäratav, aga mõjus oma arglikkuses nunnu ja armsana. Arg Lõvi tundus paljudele lastele alguses imelik, sest lõvid ju pole tavaliselt arad! Põnev oligi vaadata, kuidas iga tegelane etenduse jooksul arenes ja leidis just selle, mida ta soovis. See pani lapsi ka enda soovide ja unistuste peale mõtlema.
Väga meeldis lastele ka Dorothy laulmine ja tema ilus valge kostüüm. Etenduse lõpus tekkis lastel korraks tunne, et Dorothy ei saagi enam koju tagasi. Aga lõpp hea, kõik hea: Dorothy sai aru, et kodu on kõige parem paik siin maailmas.
Ühele väikesele poisile meeldisid väga laulud ja tegelased, aga ta kartis suurt plakatit, kus põlesid punased silmad. Poiss pani silmad kinni, võttis kasvataja käest kinni ja palus: „Ütle, kui ta on ära läinud!“
Järsku tuli lavale Põhjanõid, kes sätendas ja oli väga ilus. Smaragdlinn aga oli rohe-roheline ja seda pidi läbi roheliste prillide vaatama. Lapsed imestasid, kui nägid tiibadega ahvi ja tiibadega karu. Aga selge: laval oli ju muinasjutt, kus võib kõike juhtuda.
Lastele meeldis see, kuidas kuri Läänenõid järsku üles sulas. Ja see, et Lõunanõid sõitis tasakaalu-liuguriga. Ja imeline kala, kes järsku lavale ujus ja niisama järsku kadus. Kokkuvõttes jõudis näidendi mõte lastele väga hästi kohale: hea võidab kurjuse.
Üks perevanem kirjutas, et väga vahva oli jälgida, kuidas pere pesamuna õhinal jutustas etenduse sisu oma nägemuse järgi ümber: kuidas kuri nõid ära sulas, veepiiskade pärast. Pärast seda lauset oli ohe ja uus mõte, et kõik inimesed võiksid olla head ja sõbralikud, siis ei sula keegi veega ära. Vahvad nõiad oma naljakalt kohmakates kostüümides pakkusid aga ka omajagu huumorit.
Lapsed arvasid veel, et ka päriselt võiks olla võlureid ja tore oleks, kui ühel päeval kuus läheks kõik soovid täide.
Ühe pere autistist laps jälgis seekord etendust juba suurema huviga kui varem, mida oli kasvataja sõnutsi tõeliselt hea kõrvalt näha. Temagi arutles, mida nägi ja kuidas tekstist aru sai – rõõm oli kuulda, et ta mõistis ja jälgis mõttega etendust. Ka venekeelse emakeelega lapsed olid elevil ja elasid laval toimuvale ärksalt kaasa.
Kui etendus lõppes, said lapsed võimaluse pildistada end koos tegelastega ja küsida lemmiknäitlejatelt autogramme. Kuna kaasa mängis ka kõikide laste suur lemmik Adeele Sepp, siis oodati väga, et saaks just temalt autogrammi küsida. Laste jaoks oli see väga tähtis ja huvitav osa teatripäevast. Pidulik õhkkond pani lapsed isegi teistmoodi käituma. Nad tundsid, et toimub midagi erilist.
Lavatagune ekskursioon oli põnev, Cipollino näidendi kostüümide ja rekvisiitide nägemine valmistas palju rõõmu neile lastele, kes olid seda etendust näinud.
Iga pere sai pärast etendust kingituseks „Võlur Ozi“ raamatu, kuhu autogramme küsida, mida kodus lugeda ja teistele näidata.
Pärast etendust sai teatri juures ka pilti teha – kõik pered kasutasid võimalust kauni hoone taustal poseerimiseks. Osa peresid jõudis lossimägedes värskes õhuks ka väikese pikniku maha pidada, kus kinnitati keha ja jagati oma teatritundeid.
Tagasiteel arutasid lapsed etenduses nähtu üle. Eriti meeldisid neile kavalehtede vahel olnud rohelised prillid, mida sõidu ajal ees hoiti ning millega mööda vuhisevaid puid vaadati – küllap nägi nii mõnigi laps nüüd ka Eestimaad omamoodi Smaragdlinnana.
Säde asus juba bussis innukalt kingituseks saadud „Võlur Ozi“ raamatut lugema. Kodus võttis ta oma pere väiksemad lapsed kampa ja tutvustas ka neile selle vahva loo tegelasi. „Topeltvõit!“ rõõmustas kasvataja.
|
OSCAR-2019
|
||
Armas Jumal, võta oma kaitse alla Peterburi Jaani kogudus ja kirik, mis sel pühapäeval saab endale uue elu.
Eestpalves on Inglise kiriku Canterbury piiskopkond ja peapiiskop Rowan Williams ning piiskop Trevor Willmott. Samuti on eestpalves Rootsi kiriku Karlstadi piiskopkond ja piiskop Esbjorn Hagberg.
Olen harjunud mõttega, et ülestõusmispühad on kevadel, ajal, mil kõik ärkab ja tärkab, siis kui igal päeval on looduses näha elu algust ja arengut. Ka inimesed muutuvad rõõmsamaks ja lootusrikkamaks, kui päikesevalgust saab järjest rohkem. Kevadel on lihtne ja südamelähedane mõtiskleda Jeesuse ülestõusmise üle. Kevadel saab looduses nähtava kaudu Jumala võim pimeduse, külma ja surma üle igaühele lihtsalt mõistetavaks.
Praegu on aga sügis. Lehed pudenevad puudelt, et mullaks või tuleroaks saada, iga algav päev on eelmisest veidike lühem, juba vaevavad inimesi külmetushaigused, juba kurdetakse valguse vähesuse üle. Sügisel kogeb inimene: surmal on ikka veel jõudu. Lilled närbuvad ja kaovad, rohi kolletub, inimese päevadele on seatud piir. Aeg voolab. Igal päeval pean millelegi hüvasti ütlema. Igapäevased ajaleheuudised jutustavad sündmustest, mis inimelusid lõpetavad.
Aga ka kõige vihmasemal ja masendavamal sügispäeval kehtib seesama kirjasõna: Jeesus on üles tõusnud. Surma võim on murtud, valge ette, kõigile nähtavaks on saanud hoopis igavene elu.
Ajuti on mul tunne, nagu oleksin kahe võimsa veskikivi vahel: tahan uskuda, et Jeesus on surma võitja, sagedamini kogen aga elu kaduvust. Reaalsus seab end vastastikku tõotustega, kannatused terviklikkusega, kahtlused usuga, hirmud lootusega. See muserdab mind.
Kuhu mul on oma koormaga minna? Jeesuse juurde, kes on teinud surma jõuetuks. Ja kuigi pean leppima teadmisega, et ka minu elupäevi on piiratud arv, et pean laskma minna armsaks saanud hetkedel, tean, et see kõik on vaid nähtav. Tähtsam aga on see, mis nähtamatuks jääb.
Evangeeliumi kaudu on ka minu ellu tulnud valgus. Olen kindel, et see nõnda on isegi siis, kui ma ei mõista, mis parasjagu sünnib, kui ma päris hästi aru ei saa, kes ma olen, kui sündmuste seosed tunduvad segased. Ka siis tahan ma uskuda, et Jeesus on toonud selguse minu ellu.
Pühakirjatõotuse ja tegeliku elu vastasseis tundub mõnikord tõesti ületamatu. Kogen seda inimestega vesteldes pahatihti. Teisalt märkan, et vastasseis sünnib tegelikult selle läbi, et tahame ise olla mõõtjad ja mõõdupuud, ise otsustada, missugune meie elu olema peab ja usaldame liialt vähe Tema hoolde, kelle evangeeliumi läbi on maailmal elu ja kadumatus. Alati ei ole kerge asetada oma elu ja tegemisi Jumala kätesse. Ometigi on nii kosutav avastada, et mis ka ei juhtuks, surmal ei ole lõplikku võimu minu üle. Sügise ja talve järel tuleb taas kevad. Neist avastustest sünnib rahu, rõõm ja tänulikkus.
12. veebruaril võis Laiuse linnuse varemetes näha tegelasi, kes lähemal vaatlusel tänapäeva sobituda ei tahtnud – sajanditetaguste vormikuubede tõttu tundus, nagu oleks aeg tagasi läinud. Iga väiksemgi koht kodumaal peidab endas tükikest ajalugu, millest me ise alati teadlikudki ei ole. Nii mõnelegi võib olla üllatus, et Laiusel on pikemalt peatunud Rootsi kuningas Karl XII. Pärast võidukat lahingut Narva ...
Alljärgnev artikkel, mis analüüsib EELK piiskop Jakob Kuke palvepäevadeks kirjutatud karjasekirju, pärineb 20 aasta tagusest käsikirjalisest kogumikust «Teoloogilisi lühiuurimusi ja artikleid prof. Ago Viljari 75. sünnipäevaks». EELK Usuteaduse Instituut. Tallinn. 1985. Käesolev kirjutis ei suuda ammendavalt analüüsida piiskop Jakob Kuke karjasekirju ja sellest lähtuvalt tema teoloogilist suunda. ...
Teisalt on sellisest usu tunnistamisest välja kasvanud kiriklikud usutunnistused, kus teoloogilise järelemõtlemise tulemusena kerkib usu faktilise poole kohta väljendusi, mis ei kuulu enam vahetusse kogemussituatsiooni. Kreeka sõna usutunnistuse kohta symbolon tähendab `kokkulepe; tundemärk' (symballo = kokku ühendama), mis on saavutatud usku puudutavate õpetuslike tõdede (credenda) väljendamiseks. Hiljem on ...
Alates 20. veebruarist saab Tartu Peetri kirikus iga kuu kolmandal pühapäeval kuulata orelimuusikat. Kontserdid toimuvad keskpäeval kell 12 ja on tänu Tartu Kultuurkapitali toele tasuta. Annetused järgmiste kontsertide tarvis on muidugi teretulnud. 20. veebruaril esineb Aare-Paul Lattik ja tema õpilased Olga Kulikova ning Denis Kasparovitch (G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool). Kavas on F. Cuoperini, J. S. Bachi, F. Mendelssohni looming. ...
10. veebruaril esitleti Eesti Rahvusraamatukogus esimese põhjaeestikeelse piibliväljaande, 1715. aastal Tallinnas trükitud Uue Testamendi faksiimiletrükki.Varasema eestikeelse kirjasõna ühest olulisemast teosest, mida ligi 300 aastat tagasi trükiti 500 eksemplari, on Eestis säilinud vaid mõni. 1715. aastal Tallinnas ilmunud «Meie Issanda Jesusse Kristusse uus Testament ehk Jummala ue Sädusse Sanna» kujunes ...
Kuni meedia on ainus, kes kuriteo ohvrite vastu huvi tunneb, ei saa ohvrid vajalikku abi. 22. veebruaril tähistatakse üle-euroopalist kuriteoohvrite toetamise päeva. Sel aasta on teemaks meedia ja ohver. Eesti olevat kõrge kuritegevustasemega riik. Võibolla tõesti. Vähemasti on igal telekanalil oma päti ja politseiniku saade ning lehed pakuvad oma jao juurde. 20sõnalisest lühiuudisest saame teada, et X peksis Y ...
Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele. Õp 14:34Armsad õed ja vennad! Pöördudes teie poole oma esimese karjasekirjaga, tahan kõigepealt väljendada tänu usalduse, eestpalvete ja toetuse eest minu ametisseasumisel peapiiskopina. Ainult üksteist toetades saame olla Kristuse tunnistajad meie rahva keskel, teenida Teda ja kaasinimesi. Meie aeg on suurte muutuste ja ülesannete aeg. Meie riik on ...
Need sõnad kirjutab Martin Luther, kelle surmast 18. veebruaril möödub 459 aastat. 10. novembril 1483 sündinud Martin Luther oli omal ajal kindlasti üks enam kõneainet pakkunud kirikutegelane ja on selleks jäänud ka praegu –meie sajandilgi on Lutheri tulihingelisi kiitjaid ja põlgajaid. Ainult usust Lutheri õpetuse keskmes seisab usk Kristusesse ja Jumala Sõnasse. Inimese püüdlused tegudega patte lunastada ...
Laupäeval, 19. veebruaril tähistab oma 60. sünnipäeva Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe.Ümmarguse sünnipäevaga seoses tiirlevad 40 aastat kirikutööd teinud õpetaja peas kahesugused mõtted: «Paljudes asjades võin juba rahulikumalt elu ja töö peale vaadata. Eks elus on olnud ka väga kiireid perioode, kuid nüüd on selline õnnelik aeg kätte ...
Jüri Allik (55) on Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor, psühholoogiaosakonna juhataja ja Eesti Teadusfondi Nõukogu esimees. Ta on kahtlemata üks maailmas enamtsiteeritud Eesti teadusemehi ning osaleb mitme olulise rahvusvahelise psühholoogia-alase ajakirja toimetamises. Koos Robert McCrae'ga on ta toimetanud ja andnud välja kogumiku «Isiksuse viiefaktoriline mudel läbi kultuuride» (The Five-Factor ...
Eestpalves on Inglise Kiriku Yorki provintsi Carlisle piiskopkond ja selle piiskop Graham Dow, samuti Penrithi piiskop James Newcome. Palvetame piiskopkonna viisaastakuplaani «Ellujäämisest taaselustumiseni» eduka kordamineku eest. Samuti on eestpalves Norra Kiriku Stavangeri piiskopkond ja selle piiskop Ernst Baasland. Palvetame piiskopkonnas rajatud uute koguduste arenemise eest. Eestpalveteemad ja viited piiskopkondade veebilehtedele leiab ...
Siis mõned kirjatundjad ja variserid vastasid talle: «Õpetaja, me tahame sinult näha tunnustähte!» Aga tema ütles neile: «See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, ent talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht, sest nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd. Niinive ...
Kes me oleme? Mida me teeme siin maailmas? Me oleme tolmukübemed. Sina oled Kõik. Ole meie kõige ülevam isand, kõikide maailmade valitseja, kõigi rahvaste pelgupaik, ammendamatu tarkuse varamu, kõigile halastuse andja, vaevadele leevenduse tooja, vaeste valude vaigistaja, eksinute eestkostja, patuste päästja, palujate lootus. Jumala kuu- ja päikesevalgus, Sinu valgusest on valge selle maailma päev. Selleks ongi Jumala ...
Nädal oli emotsioonidest nii kummis, et ei teagi, kas ja kus seda auru välja lasta. Taban ennast rohkem palvetamast, nii teed käies kui magama heites, nagu kirjas. Püüan teha hästi neid asju, mida oskan, ja selitan tasapisi identiteeti. Kes käisid Tallinnas Maarjamaa haridusseltsi konverentsil, on küllap kah enda olemise üle rohkem mõelnud.
Olga Schihalejev tõi välja, kuidas eri ainete õppekavades on põhimõtteliselt võimalik religioonist rääkida, aga seda võib teha ka võtmes, kus kujutatakse uskliku inimese maailmapilti kui midagi väga algelist ja naeruväärset. Tekkis ka küsimus, milliseks võib kujuneda nende laste saatus, keda kasvatatakse kristlikus vaimus, kuid kes satuvad (kooli)keskkonda, kus usklikkust pigem puuduseks peetakse.
Oleme nende mõtete ja küsimustega oma peres juba mõnda aega kokku puutunud. Valisime oma vanimale lapsele kristlikke väärtusi tunnustava kooli, üks põhjusi muidugi see, et väärtused, mida kodus oluliseks peame, võiksid seda olla ka koolis.
Tõlgendamine on alati üks tähtis ja tore asi. Kui ma esmaspäeva hommikul oma töölaua taha jõudsin, oli keegi toimetuse postkasti saatnud kirja, mil pealkiri «Kas Eesti on Maa-väliste külaliste vastuvõtuks valmis?».
|
OSCAR-2019
|
||
Eelmisel nädalal võtlesin gripiga ja sellel nädalal tunnen ennast lõpuks hästi, mis tähendab ka muidugi seda, et olen taaskord 100% trennilainel :) :)
Läbi said ka minu personaaltreeningud Susan Keinastiga. Ma ütleks, et investeerisin 120 eurot niiii õigesse kohta. Jäin tõeliselt rahule. Õnneks klappisime väga hästi ja trenn oli ka lõbus.
Esimeses trennis saime Susaniga tuttavaks ja tutvustasin natuke ka ennast. Samuti rääkisin ära oma eesmärgid ja soovid, miks ma tema poole pöördusin. Esimeses trennis tegimegi terve keha treeningu ja sellega vaatas ära treener minu üldise vormi ja selle, kuidas mu tehnika on.
Minu eesmärgiks oli ennast jõusaalis rohkem arendada ja välja rabeleda algajate jõusaalikavast, sest see ei pannud mind piisavalt proovile. Soovisin teha rohkem harjutusi vabaraskuste ja plokkidega.
Teises trennis hakkasime läbi tegema Susani koostatud treeningkava. Jagasime lihasgrupid kahele päevale. Jalad-selg ning ülakeha-kõht. Teises trennis tegime tuvust alakeha trenniga. Väljaasted lõid mõnusalt pulsi üles ja panid mind proovile. Samuti oli kavas sees ka mu üks lemmikutest: jõutõmme.
Trenni lõpetasime kõhulihaste harjutustega, mis on minu jaoks üpris piin, sest kõhulihased suhteliselt nõrgad. Siiski suutsin vastu pidada ka trenni lõpus olevad 3 seeriat planku. Saavutus :D
Hakkan jõusaali kava tegema vähemalt 3x nädalas. Ehk ühel nädalal 2 ülakeha ja 1 alakeha ja teisel nädalal 2 alakeha ja 1 ülakeha trenn.
Sain oluliselt enesekindlust jõusaalis juurde. Varem ei julgenud teiste masinate poole väga vaadatagi, sest kartsin, et teen midagi valesti. Nüüd teen oma kava suurima rõõmuga ja motivatsioon on reaalselt laes! :) :)
Ka tema muretses endale personaaltreenigupaketi koos treener Siim Kelneriga ja ma pole oma Siimukest ammu niii elevil näinud. Ta pakkis oma spordikotti samasuguse rõõmu ja õhinaga, nagu 1.klassi laps enne esimest koolipäeva.
Siimu sõnul jäi ta trennidega väga väga rahule ja mis sest, et praegu on raskused väikesed, kuid vähemalt sai ta selgeks tehnika ja oskab nüüd midagi teha.
Eilne (28.01) päev oli lihtsalt trenni koha pealt pöörane. Mõne jaoks on 3 trenni päevas normaalne nähtus, kuid mina pole seda ammu harrastanud.
Läksin jõusaali mõttega teha ära oma jalatrenn, mille ma ka tegin :) Andsin endast suhteliselt kõik ja lõpuks olin päris plätu. :D
Siis märkasin, et kohe algab BOSU trenn ja ma polnud seal päris ammu käinud. Muidugi kasutasin ma juhust ja läksin ka, sest tavaliselt on see olnud üpris rahulik minu jaoks. Eile aga pandi selline tempo peale ja pulss oli koguaeg laes. Higi voolas ja võttis korralikult läbi.
Sõitsin pärast trenni koju ja mugisin veel oma kohupiimakooki (retsept postituse lõpus). Iga valgusfoori taga seistes sai üks amps ikka haaratud. Oii, kuidas mul neid ampse vaja oli, sest energia oli otsakorral. Siis jõudis õhtul kell 7 koju Siim, kes küsis, kas me täna ZUMBASSE ei lähegi.
Vaatasin kella ja mõtlesin, et TEEME ÄRA! :) Tõmbasin uued trenniriided selga ja kell 8 algas juba zumba. Treener oli kavasse pannud mõned uued tantsud ja koju jõudes tahtsin lihtsalt lõpuks maha istuda.
Täna andis eilne väike ülekoormus kenasti tunda. Jalad olid juba hommikul valusad, aga mida kell rohkem tiksus, seda enam andsid sääred ja hüppeliigesed valu.
Need 6 õnnelikku saavad treenida 6 kuud professionaalsete treenerite käe all, lisaks erinevad terviseuuringugud ja uued jooksutossud jnejne. Kõik mis asjaga kaasas käib. :)
Kui mina sinna 6 sisse ei pääse, võtan kindlasti mõne treeneriga ise ühendust ja teekond maratonini võib ikkagi alata.
Täna toimus siis tavaline jooksutrenn, kus tegime erinevaid jooksuharjutusi, lõikude jooksimist jne. Lõppes venitustega. Tehti ka pildid ja video, miks just mina peaksin jooksma saama. :)
Kui tuleb interneti hääletus ja peaksin juhuslikult olema 18. seas, siis olge toredad ja andke mulle võimalus/hääl :)
Tegin endale kiirelt kooli kaasa haaramiseks kohupiimakoogi, mis meenutab oma olemuselt rohkem kohupiimavormi, kuid mulle just selline meeldib. :) Kokku tegin korraga 4 portsu, ehk jagasin lõpuks koogi neljaks. Kes tahab võib teha ka ühe- kaks portsu väiksemas vormis jagades koostisosad lihtsalt 4ks.
1 ports - "banaanipannkoogid riisijahuga" - asendasin riisijahu odrajahuga, banaani jõhvikatega ja kasutasin lahjat kohupiima
Ohjah, tänane oli ikka põnev õhtu - ja nii palju tuttavaid nägusid kuskilt, kuidagi... parklas küsis Helemai sissepääsu kohta mult ja hiljem kommenteeris, et "jube tuttav oled.. oled Sa Kristiina?" Ma olin mingi "eeee, jaa" ja kui tutvustas end, siis jõudis kohale, et minagi olen temast kuulnud ja lugenud - Eesti on ikka NII väike. Aga Sulle hoian pöidlaid pihus, et ikka saaksid projekti. Kuigi usun, et teie, ka teiste, treeneritel on väga raske valik.. edu!
Põnev oli tõesti ja tahtsin ka sinuga pärast trenni rääkima tulla, aga ei sattunud sind enam nägema :) kunagi peame vea parandama,eks ;)
Ega 3 trenni päevas niikuinii normaalne igapäevaselt pole :D Vahel harva võib ju hulluks minna. Aga ühes korralikust täiesti tavatreenijale piisab. Sai ka kunagi käidud nii, et 2 trenni tegin järjest. Oi, kui loll tegu minust oli :) Mõne aja pärast põlesin läbi, eriti, kui toitumine treeninguid ei toetanud. Aga tubli oled. Jõusaal selles suhtes põnev koht, et nii palju erinevaid harjutusi, nii palju võimalusi miskit muuta. Ja kui hea personaaltreener selja taga, siis on lust ja lillepidu. Edu maratonile treenimisega ;)
Mina käisin ka kunagi osadel päevadel nädakas 3x trennis aga siis oli üks hommikul ja kaks õhtul ning õnneks olid 2tk pigem rahulikud (yogafunc jne) seega polnud hullu. Käisin nii 2x nädalas ainult ning trennivabu päevi oli 3 ikka tavaliselt.
|
OSCAR-2019
|
||
Küll aga oleme hakanud rääkima kasutatud autode ostmisest, remondist - kõigest, mida selle laenuga teha saab. Content marketingi puhul on suurim probleem see, et seda on päris raske mõõta. Meie tahame Bigbankis ikka kõike arvuliselt mõõta ja analüüsida, aga sellega on natuke keeruline.
Näiteks kasutatud autode ostmise nippidest rääkides on see hulk inimesi, kes konkreetselt sellele content marketingi artiklile või videole reageerib, ikkagi üsna väike. See muidugi ei tähenda, et see kõik lõppude lõpuks ei mõjuks - inimene loeb, saab teada, et pakume ka autoostuks laenu ja jõuab pärast mingit muud kanalit pidi meieni.
Võib öelda, et meie põhiväljakutse ongi see, et kuidas aru saada, kas just contenti-osa meie müügile mingit mõju avaldab.
Aga on ka edukaid näiteid. Tegime suve alguses Stop! ja Rooli Võim telesaadetes sisuturunduslood. Sellistes olukordades on lihtsam ka laenutootest rääkida, sest inimene on tol hetkel nii meelestatud, et talle ei hakka see vastu. Saated olid eetris nädalavahetusel, kui meie kodulehe külastatavus on tavaliselt väiksem, aga saadete ajal tõusis hüppeliselt nii kodulehel viibijate kui laenutaotluse esitajate arv. Samasugust asja tegime remondilaenu puhul saates Nurgakivi ja ka see töötas väga hästi.
Martin: Online meedias tundub tihti, et märge „sponsoreeritud artikkel“ peletab inimesi eemale, vähemalt meile esialgu tundus nii. Tegelikult pole see siiski tõsi, eriti kui sul on korralik pealkiri ja normaalne sisu nagu päris uudisartiklis ning sa kohe ei väida, et sinu toode on kõige parem.
Brändid ei väida enam, et nemad on parimad, vaid räägivad sellest, mis inimesi tegelikult ka huvitab, mis on kliendi probleemid jne. Analüüsida tuleks just neid põhjuseid, miks klient konkreetselt sinu poole pöördub.
Kai: Üldiselt kirjutame oma artiklid ja postitused ikka majasiseselt, meie turundusosakonnas. Alates suve algusest on meile Facebooki postituste tegemisel abiks ka sotsiaalmeediaagentuur.
Suuremates väljaannetes avaldatavad turunduslood paneme tavaliselt ise kokku, keeleliselt ja muidu aitab neid veidi kõpitseda väljaande toimetus, tihti on nad abiks ka loole sobiva pealkirja leidmisel, sest nemad teavad kõige paremini, kuidas lugeja tähelepanu püüda.
Martin: Mõningaid asju oleme proovinud teha ka koos PR-firmaga, aga nad pööravad liiga palju tähelepanu sellele, kuidas meid reklaamida ning tarbijat huvitavad sisulised teemad jäävad varju.
Kai: Tegelikult on pressiteade ja sisuturundus kaks eri mõistet. Sisuturundus peab jätma inimesele mulje (kuigi seal on kirjas, et tegu on sisuturundusega), et see on ikkagi tõsine ajakirjanduslik artikkel, samaväärselt huvitav, kasulik, naljakas.
Martin: Võin hästi ausa vastuse anda. Nad kõik räägivad sulle seda suure pildi juttu siis, kui nad sulle müüvad, aga reaalsuses on nad kõik kahjuks väga pealiskaudsed. Tegime siin hiljuti kuude kaupa koostööd ühe meediaagentuuriga, seinad olid plaane täis. Eesmärgiks oli kaardistada kliendi teekond: mis ja kes teda otsuse tegemisel mõjutab, kuidas ta reageerib; milline roll on sisuturundusel, kuidas ta Facebookis käib jne. Kui nendelt siis lõpuks kampaaniat tellima hakkasime, saime vastu ikka Postimehe ja Delfi sitehat bännerid. Kokkuvõttes on kvaliteetset meediaagentuuri tööd on turul väga vähe.
Martin: Selles osas on sul õigus, jaa. Usun, et tõde on kusagil vahepeal. Samas näen ma ka seda, et tekkinud on uus generatsioon agentuure, kes pakuvad igasuguseid tulemuspõhiseid lahendusi.
Martin: Neile oleme samamoodi teinud natuke sisuturundust, näiteks positiivseid case study’sid. Hea näide oli näiteks Suva sukavabriku lugu, kus lühidalt rääkisime laenu andmisest ja koos probleemi lahendamisest, saime neilt selle jaoks ka positiivse kommentaari. Pärast seda saime kohe umbes 15 kõnet väikeettevõtjatelt, kellel oli sarnane probleem.
Julgen öelda, et selles segmendis loeb väikeettevõtja samamoodi meediat ja teeb selle põhjal otsuseid. Väikeettevõtjate finantseerimise vastu on suurpankade huvi täna madalam ja just selliste lugude kaudu on väikeettevõtjat lihtsam üles leida, talle lahendusi pakkuda. Reklaam või otsepostitus ei lahenda kliendi jaoks seda probleemi ära, talle tuleb luua tingimused, kus ta ise tahab meie poole pöörduda.
Kai: Ausalt öeldes on minu suurim challenge aastal 2016 see, et kuidas kohaneda jaanuaris veelgi karmimaks muutunud reklaamiseadusega ja seda arvesse võttes oma sõnum ikkagi tarbijani viia. Hetkel ei saa me tegelikult kommunikeerida toodete müügiargumente ja kampaaniasõnumeid - meie reklaamide sisu on seaduse tõttu väga piiratud. Sellest tuleneb ka põhjus, miks me viimasel ajal oleme rohkem energiat suunanud content marketingi - see on see koht, kus me saame natukene oma tootest ka reaalselt rääkida. Muidugi tulevad siin mängu jälle uued takistused: keegi ei taha ju lugeda intressidest ja meie toote tingimustest, lausreklaami sellisel juhul teha ei saa, toode tuleb integreerida huvitavasse sisusse.
Martin: Laiemalt võttes on see meie sektori üldine probleem - tuleb olla vastutustundlik, tarbijat ei tohi ahvatleda mittemõistlikku otsust tegema jne. Puhtalt turunduslikus mõttes on praeguse aja puhul huvitav see, et traditsioonilised turunduskanalid nagu tele ja raadio on tihti palju efektiivsemad kui moodne digimeedia, mis on tihti ka kallim ja ülehinnatud, aga mida justkui „peaks“ kasutama;
Teiseks muidugi ka eelpool räägitud mõõtmise teema: millise mustri järgi klient käitub ja kuidas näiteks kodulehe sisu vastavalt sellele muuta. Põhiküsimus ongi see, millal ja mis olukorras kliendile mingit pakkumist uuesti kuvada ja retargetingi teha, kas ta saab oma küsimustele õigeid kanaleid pidi vastuse, mis põhjusel ta ära ütleb jne.
Kai: Näiteks laenutaotluse täitmisel oli meil lahter, kus inimene märgib meediumi, mille läbi ta meist kuulis. Inimesed täitsid küll, aga see info polnud kokkuvõttes eriti adekvaatne, tihti valiti esimene ettejuhtuv variant.
Martin: Mobiilse krediitkaardi puhul rääkisime küll lausa intervjuu vormis oma tavaklientidega juttu. Kui me seda toodet tegime, võtsime oma kliendibaasi ette ja helistasime - iga nädal oli fookusgrupp, umbes 10 inimest käis kohal. Näitasime neile toodet, uurisime ja rääkisime juttu - mitte küll selles vormis, et kust ta täpselt tuli, vaid pigem selleks, et teada saada, mis on talle ostuotsuseid tehes oluline. Näiteks eelmisel aastal Swedbanki vastu tehtud terava „rebasekampaania“ puhul vestlesime inimestega, kes pärast kampaania lõppu Swedbankist oma laenud meile üle tõid. Rääkisimegi 2-3 tundi nendega juttu: miks nad oma laenud meile üle tõid, miks see oli neile oluline, mis järeldusteni nad jõudsid. Selgus, et inimesi häiris nende justkui anonüümne positsioon suurpangas, tunne, et nad ei ole panga jaoks olulised; nad olid selle peale solvunud. Meil said nad kohe meeletu tähelepanu osaliseks, märkasime nende tegevust, helistasime ja hoidsime neil silma peal.
Käisime laiendatud juhtkonnaga Ameerikas kümnel erineval startupil külas, kus selgus taas, et äri üks põhitõdedest make what people want kehtib - see tuleb kõigepealt endale korralikult selgeks teha ja siis selle põhjal otsuseid langetada. See tõde kehtib startupidel ka värbamise puhul: nad ei otsi tohtutult kogenud professionaale, vaid noori inimesi, kes oskavad õige koha peal teistsuguseid küsimusi küsida - miks asju just nii tehakse, miks mitte naa. Sama lugu on teise sektori inimestega - näiteks finantssektoris võib vabalt töötada tuumafüüsik. Kui tegu on targa inimesega, siis küll ta selle finantspoole ka selgeks saab, aga see väärtus, mis ta endaga kaasa toob on veel olulisem, sest eesmärgiks on ju kliendile paremat teenust pakkuda.
Digiajastul on aeg, millal ettevõte tarbijaga kontakti saab luua, tunduvalt lühem kui varem ja seda tuleb osata ära kasutada - sa ei saa keskenduda ainult oma brändile, vaid pead leidma üles selle, mida inimene tahab, mis teda kõnetab.
Kai: Pigem natuke kasvab, kuigi täpselt see veel paigas pole. Efektiivsuse mõttes ootame ikka paremat tulemust - tähtis pole mitte niivõrd eelarve, vaid see, palju igast välja läinud eurost tagasi saame.
|
OSCAR-2019
|
||
Online kasiino ehk internetikasiino sarnaneb mängudevaliku poolest tavalisele kasiinole, mille peamiseks eeliseks on võimalus mängida hasartmänge kodunt lahkumata oma internetibrauseris. Online kasiinode mänguvalik hõlmab endas järgnevaid mänge: rulett, blackjack, erinevad lauamängud, slotimängud ehk mänguautomaadid, lisaks erinevad loteriid kraapekaardid ja bingomängud.
Enamikes online kasiinodes saab mängida pärisrahaga, boonusrahaga ja mängurahaga. Peale sissemakse tegemist saad sa koheselt alustada mängimist pärisrahaga sulle sobivas kasiinomängus. Enne pärisrahaga mängimist soovitame testida erinevaid kasiino- ja slotimänge mängurahaga. See on hea võimalus tutvumaks mängu ja selle reeglitega pärisrahaga riskimata.
Tõepoolest online kasiinos on võimalik võita raha, kuid iga mängija peaks teadma, et pikas perspektiivis on eelis kasiinodel ning olenemata sellset kui palju sa võidad, oled sa lõpuks siiski kahjumis. Erandiks võivad osutuda vaid juhtumid, kus mängija võidab seitsme- või kaheksakohalise jackpoti.
Litsentseeritud kasiinode mängud on ausad ja võidud täiesti juhuslikud. Seega pole mõtet uskuda igasuguseid “võidustrateegiaid” ja “skeeme” – neid lihtsalt ei eksisteeri.
Kahjuks leidub internetis hulgaliselt veebilehti, mis tituleerivad ja esitlevad ennast online kasiinodena, kuid mida nad siiski pole. Sellised lehed lihtsalt varastavad su raha ning sul pole võimalustki võita ega oma võite välja maksta.
Enamik sellistest lehtedest on kergesti äratuntavad – nende veebilehtede disain on üldjuhul väga halb, puuduvad kontaktandmed, hasartmängude korraldamise luba ja litsents. Tavaliselt pakutakse ka kosmiliselt suuri boonuseid.
Kui sa ei suuda online kasiino veebisaidilt leida kerge vaevaga nende kontori füüsilist aadressi ja kontaktandmeid, siis on suur tõenäosus et tegu on petulehega ja sinna ei maksaks mitte mingil juhul oma raha deponeerida.
Online kasiinode slotimängud toimivad läbi mängutootja serveri. Tänasel päeval on populaarsemateks slotimängude tootjateks: NetEnt, Microgaming, Playtech, Novomatic, Thunderkick, Quickspin, WMS jpt. Nende tootjate poolt loodud slotimängudel on paika pandud kindel tagasimakse protsent. Kasiinodel pole võimalik mõjutada seda, kas mängija võidab või kaotab.
Eraldi väärivad äramärkimist progressiivse jackpotiga mänguautomaadid, kus jackpoti võidud võivad ulatuda kümnetest tuhandetest kuni kümnete miljonite eurodeni. Sellised suured jackpotid kogunevad tavaliselt tänu sellele, et mängud on ülevõrgulised ja erinevate online kasiinode mängijate poolt tehtud panustest kogutakse raha ühtsesse jackpoti reservi.
Muidugi on olemas ka programmeeritavad slotimängud, mille tootjaks on üldjuhul mõni tundmatu firma. Sellised mängud leiavad aset otseses kasiinoserveris ja nende mängude tulemusi on kasiino omanikel võimalik mõjutada. Seetõttu soovitame mängida vaid saitidel, kus pakutakse tuntud mängutootjate poolt loodud slotimänge.
RTP ( ehk tagasimakse protsent, inglise keeles return to player) on protsent, mis makstakse mängijatele slotimängudes pikas perspektiivis tagasi. Kui mänguautomaadi RTP on 95%, siis tähendab see et pikas perspektiivis saab mängija iga investeeritud 1 euro kohta tagasi 95 senti.
Suurim RTP ehk tagasimakse protsent on tänapäeval NetEnt ja Microgaming mänguautomaatidel – keskmine tagasimakse protsent on nende mängudel 96%.
Pole võimalik täpselt öelda, milliseid slotimänge mängida – kõik sõltub sinu maitsest. Siiski on tähtis teada, et on olemas madala variatsiooniga ja kõrge variatsiooniga slotimängud.
Madala variatsiooniga slotimängudel on võimalik võita palju tihedamini, kuid enamasti on võidud üsna väikesed (kuni 400-kordsed panuse suhtes). Kõrge variatsiooniga slotimängudes on võimalik võita väga suuri summasid, kuid nende mängimiseks vajad sa ka suuremat rahasummat, sest on suur tõenäosus et lühikeses perspektiivis need lihtsalt söövad sinu raha ära.
Kasiino peab omama Eesti kaughasartmängu korraldamise luba ehk litsentsi. See on kõige tähtsam kriteerium, sest ainult Eestis litsentseeritud kasiinod on turvalised ja garanteerivad, et saad oma võidud ilusti kätte. Lisaks on Eestis lubatud kasiinodes saadud võidud täielikult maksuvabad.
Sisse- ja väljamakse võimalused (soovitavalt online rahakottide ehk e-walletite kasutamise võimalus)
Registreerumisvorm on enamasti lihtne ja kõigile arusaadav. Konto registreerimisel täida kõik väljad sisestades korrektsed ja õiged andmed, sest vastasel juhul võib tekkida raha väljamaksmisega probleeme.
Kõik personaalne info, mis sa registreerumisel sisestad on konfidentsiaalne. Muretsemiseks pole põhjust, sest andmed on vajalikud vaid konto kinnitamiseks ja isikutuvastuseks. Kui sul tekib registreerumisel probleeme, siis palun kontakteeru kasiino klienditoega. Parim ja kiireim viis selleks on live chat ehk live klienditugi.
Alustuseks tuleb sul valida sissemaksemeetod, millega soovid oma kontole raha kanda. Kõige populaarsemad maksemeetodid on internetipank, krediitkaardid ning e-rahakotid (Skrill ja Neteller). Meie soovitame sissemakse tegemisel privaatsuse huvides kasutada Skrill’i või Neteller’it, sest neid kasutades ei jää sinu pangakontole mingisugust jälge sellest, et oleksid online kasiinos mänginud.
Online kasiinod annavad mängijatele võimaluse saada erinevaid boonuseid või tasuta spinne ehk keerutusi slotimängudes.
Eesti kasiinod pakuvad peamiselt kolme tüüpi boonuseid. Sissemakse boonused, ilma sissemakseta boonused ja tasuta spinnid.
– Sissemakse boonus – tavaliselt saad suurima sissemakse boonuse oma esmasel sissemaksel. Enamike sissemakse boonuste saamiseks tuleb kasutada boonuskoodi.
– Ilma sissemakseta boonused – boonus, mille kasiino annab sulle konto registreerimise eest. Sissemakseta boonused jäävad tavaliselt suurusjärku 5-20 eurot ja need tuleb enne väljamaksmist läbi mängida.
Nõuanne: kui peaks juhtuma, et oled kasiinos kaotanud suure summa, siis ära kõhkle ja küsi klienditoest kompensatsiooniks boonust, boonusraha või tasuta spinne.
Ükskõik millise kasiino boonuse, spordiennustuse boonuse või mis iganes boonuse võtmist loe kindlasti läbi boonuse reeglid. Enamikul kasiino boonustel on läbimängimistingimused, mis tähendab et enne boonuse vabastamist ja raha väljavõtmist tuleb see teatud arv kordi läbi mängida.
Peaaegu et iga kasiino boonusega kaasnevad läbimängimisnõuded, mis jäävad vahemikku 20-50 korda. Mida suurem on boonuse läbimängimise nõue, seda raskemaks osutub boonuse läbimängimine. Head boonused on üldjuhul need, mille läbimängimisnõuded jäävad vahemikku 20-35. Halbadeks või raskesti vabastatavateks boonusteks loetakse neid, kus läbimängimisnõue on 40-kordne või suurem. Näide: kui said kasiinolt boonuseks 100€ ja läbimängimisnõudeks on 30, siis tuleb antud raha enne väljamakse tegemist läbi panustada 100€*30 ehk 3000€ väärtuses.
Antud tingimustele tähelepanu pööramine on väga tähtis, sest rikkudes vaid üht reeglit võid kaotada kõik boonusega saadud võidud.
Selleks et saaksid oma mängukontolt raha välja kanda tuleb läbi teha konto kinnitamine ehk isikutuvastus, mille näol on tegu standard protseduuriga. Konto kinnitamiseks on mitmeid põhjuseid – kasiinos lubatud vanuse kontroll (Eestis vähemalt 21. a), isikusamasuse tuvastus ja topeltkontode loomise ennetamine ühe ja sama isiku poolt.
Ekraanipilt maksesüsteemi kontost, millelt tehti sissemakse (näiteks panga või e-rahakoti ekraanipilt, kus on näha sinu konto number ja nimi)
Kõikides Eestis litsentsi omavates kasiinodes mängimine on väga turvaline ja kõigi mängijate rahad on tagatud. Seepärast soovitame probleemide vältimiseks mängida ainult Eestis lubatud kasiinodes (link to page where all est licensed casinos are shown). Siiski toome välja mõned probleemid, mis võivad tekkida.
Eestis litsentseeritud kasiinod teostavad sinu väljamakse üldjuhul maksimaalselt 24 tunni jooksul, olenemata väljamakse viisist. Teatud perioodidel, nagu näiteks riigipühad, nädalavahetused jms. võib tekkida väljamaksetega paari päevaseid viivitusi, kuid see on üldiselt täiesti normaalne. Juhul kui sinu väljamakset pole siiski paari päevaga töödeldud, soovitame ühendust võtta vastava kasiino klienditoega.
Võimalus, et sinu online kasiino mängukonto lukustatakse saab tekkida ainult siis kui oled rikkunud mõnda reeglit. Kõige tihedamateks rikkumiste põhjuseks on:
|
OSCAR-2019
|
||
Kuus aastat tagasi sai 3D pastor Jakob Remmel Jumalalt kutsumise, et ta rajaks koguduse. Jakob hakkas selle eest palvetama ja jagas visiooni ka oma lähemate inimestega ja nad palvetasid ka selle eest. 5 aastat tagasi sai kogudus rajatud. Ühel päeval toimus esimene teenistus ja kohale tuli meeskond kümne liikmeline. Alguses ei olnud kogudusel nii palju raha, et korraldada teenistust igal nädalal, seega käidi koos üle nädala kokku saamas. 2014. aastal 5. septembril toimus Tallinnas Campuse avateenistus Club Prives. Praeguseks juba on koguduse liikmeid 106.
Kui sa veel ei tea veel täpselt, mis on 3D kogudus, sul on vastuseta küsimusi või sul tekkis hoopiski huvi, siis oled oodatud koos tähistama 3D koguduse 5. aastapäeva mis toimub 6. septembril kell 14:00 Tallinnas Club Prives või Tartus Athena keskuses. Võtta sõber või sõbranna ka kaasa ja näeme teenistusel! Tule nagu oled!
Tooma missa on omanäoline noorte- ja perejumalateenistus, kus saavad end oodatuna tunda erineva usukogemusega inimesed, otsijad ning kahtlejadki. Missa on mõeldud nii kristlastele kui mittekristlastele, kes otsivad oma teed.
Tooma missa läheneb teistmoodi muusikale ning liturgiale. Missa on lühem kui tavaline pühapäevane jumalateenistus, muusikat teeb ansambel. Tooma missa ülesehitus on vabam, teenistuse ajal on võimalik paluda eestpalvesoovi või kirjutada see sedelitele, mille eest hiljem palvetatakse.
Lisaks igakuistele Tooma missadele toimuvad Jaani kirikus ka Tooma palvused igal teisipäeval kiriku katakombides kell 17:30.
Juba terve aasta oleme võinud tähistada ühiselt Eesti Kirikute Nõukogu teiste liikmeskirikutega Maarjamaa 800. aastapäeva. Juubeliaasta ettevõtmisi jagub Eesti erinevatesse kirkutesse ja kristlikesse kogudustesse veel käesoleva kalendriaasta lõpuni ning järgnevassegi aega.
Nõnda on Rooma-Katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan kutsunud pühapäeval 6. septembril kõiki Eesti kirikute juhte edastama allolevat kutset ka oma kirikute liikmetele, et julgustada neid osalema kell 12 Tallinnas Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse Katedraalis toimuval missal, kus uuendatakse Maarjamaa pühendamist Jumala Emale Maarjale. Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder on nimetanud seda sündmust Maarjamaa juubeliaasta krooniks.
Kuna on pühapäev ja meie kirikutes kogunevad kogudused jumalateenistustele, ei ole paljudel meie seast vahetu osalemine katoliku kirikus toimuval missal võimalik. Seetõttu kutsun omalt poolt üles kõikides meie kogudustes Maarja sünnipäeva ehk ussimaarjapäeva eel või järel toimuvatel jumalateenistustel meenutama Eesti- ja Liivimaa pühendamist Pühale Neitsi Maarjale, kutsuma üles meeleparandusele ning palvetama meie Isamaa ja rahva kristliku tuleviku pärast.
Pühapäeval tähistatakse Eestis esimest korda üle-Euroopalist kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva, mille puhul helisevad ka kõigis kolmes Balti riigis kirikukellad.
Ettepaneku luua uus traditsioon ja helistada igal aastal aastal 23. augusti õhtul kõigis kolmes Balti riigis kirikukelli, tegi augusti alguses Eesti Evangeelse Luterliku kiriku (EELK) peapiiskopile Urmas Viilmale Tallinna aselinnapea Taavi Aas. Viilma edastas ülekutse teistele balti riikide kirikupeadele.
23. august, mil tähistatakse üle-Euroopalist kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva, on ühtasi ka kolme Balti riiki läbinud Balti keti aastapäev.
Tallinnas toimub pühapäeva keskpäeval Vabadussõja võidusamba juures tseremoonia, kus asetatakse pärgi ja palvuse viib läbi Eesti Evangeelse Luterliku kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma. Kõne peavad justiitsminister Urmas Reinsalu, Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ja diplomaatilise korpuse esindaja Suurbritannia suursaadik Christopher Holtby. Pärgadepanekule järgneb Okupatsioonide muuseumis rahvusvaheline konverents.
Read more • Comments Off on Pühapäeval mälestatakse kirikukellade helinaga kommunismi- ja natsismiohvreid
Damaskusele tagasi vaadates ei mäleta Adnan Saad muud, kui kvartalit raputavaid plahvatusi ja pidevat hirmu sugulaste pärast. Seetõttu on uus elu Varssavis tõeline õnnistus: rahvas jalutab tänavail ja valitsus väärtustab inimelu.
Sel ajal kui kaasmaalased sadade kaupa üle maa ja mere Euroopasse pürgivad, osteti Saadile kuu aega tagasi lennupilet Poolasse, kirjutab Financial Times. Siin on tal naise ja pisitütrega maja, tasuta keelekursused, arstiabi ja kulutamiseks raha.
Kuidas nii hästi? Sest Saad ja ta pere on kristlased. Lisaks Poolale on paljud idapoolsed Euroopa maad võtnud kursi sellele, et vastu võetakse vaid Jeesuse järgijatest põgenikke.
Poola on nõustunud võtma vastu 50 kristlaste peret Süüriast – eraorganisatsiooni initsiatiivil ja peaministri nõusolekul.
Slovakkia on öelnud, et võtab sõjast räsitud riigist vastu 200 põgenikku, kuid vaid pühendunud kirikulisi. Tšehhi rakendab sama kriteeriumi tänavuseks plaanitud 70 pere puhul.
23. augustil möödub 76 aastat Molotov-Rippentropi Pakti ja selle salaprotokollide solmimisest, millega lepiti Natsi-Saksamaa ja Noukogude Liidu vahel kokku omavahelises mojupiirkondade jagamises Euroopas ja Balti riikide annekteerimises. Et juhtida maailma tähelepanu sellele pool sajandit varem toimunud Hitleri-Stalini sobingule moodustasid ligemale kaks miljonit inimest 1989. aasta 23. augustil Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud 600 kilomeetri pikkuse katkematu inimketi ning alates 2009. aastast tähistatakse kogu Euroopas 23. augustit kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevana.
Mälestuspäeva väärikaks tähistamiseks pöördus Eesti kirikujuhtide poole Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas palvega helistada sel päeval Eestimaa kirikutes mälestuskelli. Ühtlasi tegi ta ettepeneku luua sellega uus traditsioon, mille kohaselt voiksid igal aastal 23. augustil heliseda ühel ajal koigi kolme Balti riigi kirikute kellad.
Pöördusin ettepanekuga Läti peapiiskop J?nis Vanagsi ja Leedu piiskop Mindaugas Sabutise poole ning olen saanud vastuse, et Läti ja Leedu luteri kirikud ühinevad mälestuskellade helistamise üleskutsega.
Seoses sellega palun 23. augustil kell 19.00 helistada koikides kirikutes, kus see on voimalik kommunismi ja natsismiohvrite mälestuseks kirikukelli.
Kolmapäeval kukkus USA nafta hind kuue aasta madalaimale tasemele ehk maksis 41 dollarit barrel. Üha enam analüütikuid ja kauplejaid prognoosivad, et juba õige pea võib hind langeda 30 dollari juurde.
Saksamaa jalgpallikoondise ründetäht Thomas Müller hakkaks Manchester Unitediga liitudes teenima miljon naela kuus, mis eurodes tähendab umbes 1,4 miljoni suurust palka.
|
OSCAR-2019
|
||
Pensionipõlve pidav kirjanik Eet Tuule avaldas järjekordse Saaremaa-teemalise romaani “Metsatalu saladused”.
Autori üheksandas teoses seiklevad juba noorteromaanist “Sundsuvitaja” tuttavad tegelased koos oma uute noorte sõpradega Saaremaa külades ja teedel. Peamiselt ikka Saarekülas ja Tornimäe-Kübassaare kandis ning samuti Kuressaares.
“Muide, uue raamatu kaanepildil peegeldub auto tahavaatepeeglis lõiguke külatänavast. Võimalik, et mõni terase pilguga Saareküla elanik tunneb koha ära,” ütles autor ise.
Ka aasta alguses ilmunud Tuule teise värske raamatu “Eraku eksitus” tegevus toimub valdavalt Saaremaal. “Kohanimesid on seal küll väheke muudetud ja maakaarti veidi “nihutatud”, kuid taas on mõned paigad äratuntavad,” nentis autor.
Eet Tuule on Mustamäel elav pensionieas ornitoloogist kirjamees. Kingli külast pärit Tuule lahkus perega kodusaarelt 1953. aasta lõpus.
“See on mulle püha maa – kõik see Kingli, Audla, Ridala ning eriti Saareküla ja Tornimäe,” ütles ta mulluses Saarte Hääle leheloos.
Saaremaa vallavalitsus kuulutab välja riigihanke, mille tulemusel hakkab prügiauto külastama ka Mustjala, Kihelkonna, Salme, Torgu ja Pihtla piirkonda, kus korraldatud jäätmevedu seni puudus.
Saaremaa valla jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel ütles, et korraldatud jäätmeveo sisseseadmine kõikjal Saaremaal tuleneb jäätmeseadusest. Seadus võimaldab korraldatud jäätmeveost vabastada alla 1500 elanikuga omavalitsused, kuid valdade liitumise järel elavad kõik saarlased üle 30 000 elanikuga vallas, kus korraldatud prügiveost pole pääsu kellelgi. “Praegu ongi selline imelik olukord, et Salme aleviku inimestel ei ole kohustust oma prügi ära anda, aga tõelistel äärealadel elavatel Eeriksaare ja Kuusnõmme poolsaare inimestel on,” rääkis Koppel. “Rääkimata siis Kübassaarest ja teistest sellistest kohtadest.”
Loodetavasti viisid korraldatud jäätmeveost eemalejäänud piirkondade elanikud oma prügi jäätmejaama, ehkki tuhahunnikud viitavad ka prügi põletamisele. Osa elanikest kasutab ka OÜ Prügimees vabaturu teenust, kuid vähemalt pooled ehk tuhatkond korraldatud jäätmeveost kõrvalejäänud majapidamist ei kasuta Koppeli andmetel ka seda.
Katrin Koppel rääkis, et korraldatud jäätmeveo hankedokumendid kooskõlastas vald teenuskeskuste juhtidega juba kevadel, info saadeti välja ka osavallakogudele. Eeldatavasti jõuab korraldatud jäätmevedu Mustjala, Kihelkonna, Salme, Torgu ja Pihtla piirkonda veebruaris. “Kindlasti hakkame me elanikele prügiveo muudatusi ka tutvustama,” lubas Katrin Koppel.
Kuhu muidu kaevata saab, kui naaber ladustab ja põletab prügi oma krundil? Tuulega on pool küla seda sodi täis.
Teil seal ida pool kehtib korraldatud jäätmevedu juba oma kümme aastat, siis Katrin Koppeli “jutu” järgi sellist prügi põletamist seal olla kindlasti ei tohiks, kuna seal veab prügi veel Ragn-Sells, kes on kõik jäätmevedajad oma teenusega haaranud, tegemist saab olla vaid naabri sigareti margi vahetusega, mis Teid häirib.
Prügi põletamisest tuleks teavitada Keskkonnainspektsiooni (tel 1313 või valve@kki) või valda (vald@saaremaavald.ee).
Halloo, kas keskkonnainspektsioon, naabri sauna ahjust tuleb kummiku lõhna, palun tulge kontrollima!
Enamus inimestest kasutab siiani juba kümmekond aastat Prügimehe teenuseid, Salme aleviku elanikud annavad oma prügi ära ainuüksi puhtast intelligentsusest, mitte nagu ametnik ise, kes käseb prügi ka sealt vedada, kus vaid maja ahervare püsti. Ametniku poolt hea märk just enne valimisi kõik süsteem segi pöörata, sest konkursi pikkus pidavat olema vaid vähem kui aasta. Kuuldavasti pidavat olema kättemaks Prügimehele, sest järgmise aasta lõpuga tuleb terves maakonnas uus konkurss korraldada aga selle piskuga ei saanud oodata!
Vallaametnikud ei kandideeri riigikogu valimistel. Huvitav, mille seisneb kättemaks, kui Prügimees hanke võidu korral saab päeva pealt kaks korda rohkem inimesi teenindama hakata, sest korraldatud jäätmeveoga kaasneb kohustus jäätmeid üle andma hakata. Kas äriettevõte ei peaks olema huvitatud turuosa suurendamisest? See on hirmus kättemaks küll, kui potentsiaalselt on võimalik käivet ja kasumit kasvatada… Ajuvaba jutt.
Prügimees teenindab antud piirkondi, ning näha seal sellist piirkonna suurenemist on utoopia kuubis!
Muidugi kui iga lagunenud sarale ja suvekodule ei panda kohustust leping sõlmida. Teades ligipääse, ehk sõidetavaid teid, kui neid teedeks saab üldse nimetada, siis tahaks seda suurenemist näha. Mida see kiirkorras korraldatud 11 kuuline hange siis annab, ainult seda, et tekib konflikt tulevase vedaja, keskkonnapeaspetsialisti ja rahva vahel, aga seda me ju kõik enne Riigikogu valimisi ju tahamegi.
Millist käivet kasvatavad sendised kotilepingud, võrreldes tehtud kulutustega see kott kuskilt äärealalt kätte saada!
valija Sõrvest, peab ikka olema piiratud silmaring, et näha kogu prügitemaatika taga ühte ainsat kurja ametnikku, kes justkui oleks kõikvõimas! Ametnik ei korralda hanget, ei koosta jäätmeseadust, ei korralda ka riigikogu valimisi. Ametnik teeb oma tööd, mis tal on kästud teha ja mille eest ta palka saab, lähtuvalt seadustest. Täiesti jabur on seostada mingit hanget mingi kättemaksu, valimiste, maailmalõpu või ei tea millega. Et nii kaua, kui mingid valimised on ukse ees, mida juhtub iga 2 aasta tagant, istugu ametnikud niisama, peaasi, et keegi närvi ei läheks? Halloo? Kui see hange oleks aasta pärast ja selle piirkonna inimestele, kes siiani pole kohustatud prügi üle andma, lajatataks täie rangusega seadusest tulenevad nõuded selga, et siis oleks parem või? Hankes osalemine on vabatahtlik, ei ole vaja osaleda, kui on nii suur hirm, et sellest jääb riigikogu valimata või tekib kohutav konflikt müstiliste võimetega ametnikuga.
Vastus veelkord Saarlasele! Tark tegu oleks korraldada korraldatud jäätmevedu järgmise aasta suve lõpul, sügise algul, algustähtajaga 01.01.2020.a. Siis oleksid lõpenud Saaremaal jäätmeveo lepingud eri piirkondades, mille tulemusena oleks saanud korraldada kolm uut konkurssi, just nii nagu Saaremaa vallalolikogu on vastu võtnud Saaremaa jäätmehoolduseeskirja. Praegu välja kuulutatud veo leping tekitab vaid segaduse, olgu selleks võitjaks Prügimees või Ragn-Sells. Segadus aga kandub just valimiste perioodi, võib olla, et keegi saavutab sellega eelise, samas keegi vöib sootuks hääli kaotada. See pole ju firma teha, teada on, et prügi ja valimised omavahel kokku ei sobi.
Kui ametnikul on tööpuudus, siis võiks tegeleda tõesti teiste asjadega, kõigepealt koostada korralik seadusega ettenähtud jäätmevaldajate register, mis on aastapikkune töö teiste töökohustuste kõrvalt, kus kirjas korralikult katastritunnused, täpne aadress, kodaniku nimi, mitmed kontakt aadressid. Tegelgu bio-jäätmetega, kaua võib neid saarlaste endi raske raha eest mandrile vedada! Aastast 2023 ei tohi enam bio-jäätmeid olmeprügis olla, kuidas selleni jõuda. Jäätmejaama rendileping lõpeb samuti järgmise aasta lõpuga, mis sellest saab, kuidas seda vallal ülal pidada, kuidas majandada?
Kui tahetakse probleemsete kohtadega tegeleda, siis peakski tegelema ju probleemidega? Hetkel kuulun ka nende hulka, kel leping puudus, kuid linna sõites tõin prügi Kudjapele mõne euro loovutades. Kas see kohustuslik leping meid põletajatest ja metsa alla vedajatest tegelikult ka ikka vabastab….
Kui pealinna proua nii mõtleb, et korraldatud jäätmevedu lahendab kõik probleemid, enam ei põletata, ei viida metasa alla, ei sokutata oma prügi pakendikonteineritesse, või sootuks võõrasse, siis ta on lihtsalt pimedusega löödud, ei enamat!
Ei suutnud linnas pakendikonteinerite risustamist vältida, ei suuda sellisel kujul seda korraldatud prügivedu ka maal saavutada.
Kui mujal räägitakse korraldatud jäätmevedu on ajast ja arust, vaja minna üle mingile teisele mudelile, siis meil pressitakse seda võimuga peale.
Tellin prügikotilepingu korra kvartalis, maksan mõned sendid ja käitlen oma prügi edasi nii nagu siiani, kas see on siis lahendus. Ega ikka ole!
Ainult ametnikud võivad näha siin ühte piirkonda, ainüksi teekonna Kuressaare-Pihtla-Mustjala-Kihelkonna-Salme-Torgu-Kuressaare pikkus on 215 km ja räägivad veel keskkonna säästmisest. Seda enam, et sõit käib üle juba korraldatud jäätmeveo piirkonna. Tundub, et Prügimehele ärategemise soov on mõnel ametnikul nii suur, et selleks kõlbavad kõik vahendid: hankes valeandmete esitamine, mitte-millegagi põhjendatavate ulmeliste prognooside esitamine hankes jne. Ärgu nüüd “vabaturu” piirkonna elanikud solvugu aga Katrin Koppeli arvates viite te aastas metsa alla või põletate ära vähemalt 350 tonni prügi just nii suur on hankes vahe jäätmete tegeliku koguse ja Katrin Koppeli prognoosi vahel.
Prügimees ja CO võiks tegeleda oma põhitegevuse ehk jäätmekäitluse ja -veoga ning vähem kommentaariumis aega veeta. Kui kõnealune ettevõte hankel pakkumise teeb ja selle võidab, siis mis kättemaksust on jutt? Kui bussiettevõte saab teenindada rohkem liinikilomeetreid, kas see on kättemaks ettevõttele? Kui prügivedaja saab teenindada rohkem kliente, kus on kättemaks? Ja mille eest? Kui kõnealune piirkond on seni korraldatud jäätmeveoga katmata, siis see on järelikult piirkond hanke mõsites, millele teenust otsitakse.
Prügimehel teenindab antud piirkondasid kaks veokit igapäevaselt, mis jutt see on, et kõnealune piirkond on jäätmeveoga katmata. Seal ei ole tõesti nimeliselt “korraldatud jäätmevedu” aga jäätmeid on sealt veetud juba paarkümmend aastat kui mitte rohkem.
Prügimehe fännklubile, jäätmeseadust tuleb lugeda. Kui seaduses on kirjas, et korraldatud jäätmevedu on kohustuslik selles KOVis, kus elab teatud arv inimesi, siis nii on. Mingit vahet pole, kas seal kandis nö vabatahtlikkuse alusel sõidab 1, 2 või 5 prügiautot päevas. See ei ole korraldatud jäätmevedu seaduse mõistes. Lihtne, üks ON, teine EI OLE. Seniks, kuni seadus ei ütle, et korraldatud jäätmevedu on mõttetu, võib sellest saunas naistega arutleda, aga see jutt ei maksa midagi. KOV kohustus on järgida seadusi ja täita nendega KOVile pandud kohustusi, meeldigu see mõnele ettevõttele, prügipõletajast tädi Maalile või mitte. Seadused on täitmiseks kõikidele ühte moodi.
Aga kui mul on leping Prügimehega, kas see siis jääb mul ikka jõusse ja minu jaoks ei muutu midagi?????
Kui Prügimees ei võida, tulevad lepingud ümber teha võitjaga, tulevad uued graafikud ja paljud kohad, kus vilets ligipääs, tee kitsas, muldtee, puud tee ääres, puudub ringikeeramis võimalus, tee on lahti lükkamata, jäävad vedudest sootuks ilma, või tuleb vedada oma prügikast sinna kus tee on sõidetav.
tubli saarlane sul õigus, seadusi tuleb täita – ajaloost mäletame – tuli käsk ja esimese kolhoosi vabariigis tegid saarlased, tuli käsk ja esimesena likvideerisid kolhoosid samauti saarlased, enim pandi kartulit ruutpesitsi ja ka maisikülvis olid saarlased esirinnas. Isegi kui seadus otseselt ei nõua – täidame ametnike soove, sest nemad ju ammetis ja teavad – me juu SAARLASED
Huvitav, miks inimestel ahjud ja pliidid on . Veelgi enam, sodi põletamist on harrastatud iidsest ajast ja loodan, et see ei vaibu ka lollide võimule tulekuga. Ja kui ei põleta, siis võib sellest mõne aja pärast hunnikus mulla juurde kasvu saada. Kui rumalad on võimul, siis on lollid teod.
Vahemärkusena – olen märganud, kuidas mõni vend toob kottide, mitte koti viisi oma sodi Järve ranna prügikastidesse. Ju need seal selleks ongi, et oleks näha – siin käivad puhkajad , meres sulistajad ja seda polkude kaupa. Tõelised prügitootjad siis.
Kui kaua veel kestavad need lollused selle prügiga? Kui talvel suure lumega need prügiautod kinni istuvad, või keelduvad paljudesse kohtadesse sõitmast, lõpeb see jama! Tehke kõigepealt teed korda ja kindlustage talvel lumekoristus 100%.
Helista prügivedajale,lepite graafikus kokku ja ongi lahendus olemas.Kasutasin seda varianti ja ongi kõik.Proovi jărgi.
Artikli pealkiri on laus vale,kõiki neid piirkondi külastab prügiauto ka praegu ja väga regulaarselt.
Olen aastaid prügi ise ära viinud. Nüüd kui prügiauto õue sõitis tundus see mulle mõnitamisena. Sellise asjaga saaksin kenasti ise hakkama ja saan ka edaspidi. On see ise kohale toodud jaksame ka ise ära anda kuhu vaja. Aga tarkust palume ikka kõigile!
Vaata kurb ongi see, et ametnikud ei täida oma töökohustusi, vaid tahavad kõik oma töökohustused seaduste täitmise kaela veeretada. Ametnike töökohustus on oma valla territooriumil kontrollida jäätmekäitlust. Jäätmekäitlus aga tähendab, et kui ametnikul tekib kahtlus, et kodanik ei käitle oma tekitatud jäätmeid seaduspäraselt, siis tuleb seda kontrollida. Kui kontroll tuvastab seaduserikkumise kodaniku poolt, siis tuleb karistada rikkujat, nii lihtne see jäätmekäitlus ongi, ega siis korraldatud jäätmevedu mida ametnik korraldab taga mingit korda.
|
OSCAR-2019
|
||
Ei-ei, mitte et mul poleks midagi kirjutada, tegelikult on liigagi palju kirja panna, aga mul olid käsil viimased nädalad enne eksamisessiooni. Nimelt lõpetan ju sellel suvel gümnaasiumi. :) Muide, kes tahab õnnitlema tulla, siis saab seda teha Gustav Adolfi Gümnaasiumis 21.juunil! :)
Täna oli ka koolis tutipäev ja sain oma lasteaia ajast päris lehmakoti viia viimast korda tutipäevale. See on näinud nii minu õdede, täditütarde kui ka mu enda põhikooli tutipäeva. Niiet päris staažikas vissi. :D
Lisaks on juhtunud veel nii palju huvitavat ja head! Ma ei teagi millisest otsast alustada. :D See on see, kui blogisse kaua aega ei kirjuta. Annan oma tegemistest ikka jooksvalt märku ka oma Facebooki lehel, niiet mingid pidepunktid mul siiski kirjutamiseks on. :)
Üks märkimisväärne sündmus selle kahe nädala jooksul oli Tartu Parkmetsa jooks. Minu jaoks tähendas see 2016 võistlushooaja algust. Olin sellel nädalavahetusel Võrus ja sealt mu hommik algaski :) Sõin enne jooksu mõnusa pudru, kuhu panin sisse ka chia-seemneid ja kaerakliisid.
No ports tuli nii üllatavalt suur, et enne võistlusi oli isegi natuke raske olla. Õnneks oli veel ees sõit Võrus Tartusse ja toit sai natuke seedida ;)
Jooksu alguses kahtlesin, kas mõte T-särgiga joosta on ikka hea, sest tuul oli mega külm ja päikest ka väljas polnud. Samas teadsin, et ka jakiga on liiga palav. Niisiis andsin oma jope ikkagi Siimu kätte ja asusin oma oranži jooksupartneri pluusiga starti. See oli hea mõte, sest kohe kui start oli antud, hakkas paistma soe päike.
Rada oli 7 km pikk ja pool sellest kulges mööda tänavaid, samas pool oli pargis puitlaastust tehtud jooksurajal. Oii, see pehme rada ajas pulsi üles ja raske oli ennast edasi vedada. Siiski oli adrenaliin suur ja lõpuni ma jooksin. Ajaks tuli 00:36:02! Võin tõesti rahule jääda!
Uus nädal läks taas meeletu kiirusega. Muidugi teen ka hoolikalt oma jooksutrenne Taivo Püi koostatud treeningkava järgi. Nii tore on vaadata, kuidas kiirused sama pulsi juures lähevad järjest paremaks ja paremaks. Seega tõesti see aeglaselt "loivamine/ jooksusammu imiteerimine", mida ma vahepeal tegin, mõjus hästi :)
Pudruhullusest pole ka siiani üle saanud. Kõige parem on see, et saada on ka juba värsket murulauku, mis passib soolase pudru sisse koos kodujuustuga IMELISELT!
Toitumisega läheb mul hetkel väga hästi :) Olen kuidagi lainel ja isegi kaal näitab alanemismärke! Juhheiii :)
Hetkel on mu lemmik vahepalaks ja isegi lõunasöögiks üks kodujuustusalat, kuhu sisse segan kurki, tomatit, paprikat, redist, valgeid ube, hapukoort ja kodujuustu :)
Reedel võtsin taas suuna Võru poole. Seekord sõitsin ilma Siimuta ja läksin oma enda suksuga. No ütleme nii, et olen oma auto üle meeletult õnnelik ja nii hea on olla sõltumatu ja sõita siis, kui mul endal vaja on, aga vahepeal tunnen puudust suuremast mootorist ja paremast edasiminekust. Okei, see nüüd polnud väga blogi teema, aga panin mõtte kirja. :D
Reede õhtul läksin veel klubisse. Olin peol täiesti kaine, sest mul pmt nulltolerants alkoholile. See lihtsalt ei käi minu eesmärkidega kaasas ja tunnen ennast ka järgmisel päeval väga halvasti. Lisaks nullib see kõik minu siiani saavutatu. Keha kohe üldse ei salli alkot. Vähemalt mu sõpradel veab, sest kaine autojuht alati olemas. Võrus esines Club Capitalis Terminaator.
Sättisime ennast kohe lava ette ja ütleme, et Termikas oli mega vinge! Lavale tulid nad kell 2 öösel ja laval olid nad üle tunni!!! Lõpuks väsisin nii füüsiliselt ära, et ei jõudnud isegi enam kaasa laulda :D
Magama sain umbes öösel kell 4 ja hommikul tegin silmad juba 9 paiku lahti. Terve laupäeva olin uimane ja loid. Selle peale ütles mu ema, et mulle ikka peol käimine ei sobi :D
Ausalt öeldes ei sobi jah. Sellepärast pigem mõnulengi nädalavahetusel Siimu kaisus ja naudin niisama. Üldse ei jaksa ringi mürgeldada.
Pühapäeval oli aga päev hoopis kiirema tempoga. Silmad tegin lahti juba kell 7 hommikul, et valmis seada kõik asjad ja teha valmis ka väike esitlus. Nimelt toimus Lasva Rahvamajas tervise päev, mille peategelaseks olin seekord mina. :)
Alustasin tervisepäeva väikese loenguga tervislikust toitumisest ja edukast kaalulangetamisest. Rääkisin oma teekonnast ja jagasin nippe selleks, et anda oma kaalulangetusele algus.
Tervisepäeva teises osas hakkasime katsetama erinevaid putrusid. Panin mängu kõik oma pudrumeistri oskused :)
Mul on meeletult hea meel, et inimesed jäid ülirahule ja pudrud maitsesid kõigile. Nii vahva päev oli! Herkulessilt said kõik osalejad toredaid kingikotte ja Fitlapiga loosisime ka välja 1 aastase kasutusõiguse.
Nüüd, kus kool on lõpuks peaaegu läbi, on ka aega uute retseptide jaoks. Leidsin internetist ühe vahva idee suvikõrvitsapannkookide jaoks. No nii head said! :)
Riivi jämedama riiviga suvikõrvits. Pigista kätega välja liigne vedelik. Sega suvikõrvitsa hulka hakitud sibul, odrajahu, muna ja riivitud juust. Maitsesta segu soola ja pipraga. Vormi käte vahel taignast pätsikesed ja küpseta pannil mõlemalt poolt pruuniks. Kastmeks sega kokku hapukoor ja jogurt. Soovi korral haki sisse sibulapealseid või murulauku. Maitsesta soola ja pipraga. Serveeri pannkoogid koos kastmega.
Vispelda kokku muna, odrajahu ja natuke vett. Lisa maitseks soola. Aja pann kuumaks ja nirista sellele oliiviõli. Vala tainas pannile ja prae pruuniks. Pane pannkoogi vahele juust, spinat, tomat ja kanasink. Maitsesta veel soovi korral pipra ja soolaga. Võid vabalt lisada ka murulauku või basiilikut.
Ma nii meeletult tänan teid, et hoiate alati kätt pulsil ja motiveerite mind ka tegutsema! :) Aitäh, aitäh, aitäh! :)
|
OSCAR-2019
|
||
Igaüks, kes on kokku puutunud tõlketeenuste ostmise või müümisega, on vähemalt korra sattunud lugema kehva tõlketööd. Kas ebaõnnestunud tõlke põhjus on oskamatu tõlkija? Kas odav tõlge on alati kehv tõlge? Loomulikult oleneb tõlke lõpptulemus suurel määral tõlkija oskustest ja kogemustest. Lähemal uurimisel selgub, et üllataval kombel mõjutavad kvaliteeti veel mitu tegurit, mis pole seotud ei tõlkija oskuste ega ka tõlke maksumusega. Peatume neist neljal olulisemal.
Vead algtekstis teevad tõlkimise oluliselt raskemaks, sest tõlkija peab lähtuma originaalist. Originaalis tehtud vigade tõlkest väljajätmine võtab aega ja vajab lisasuhtlust teksti koostajaga. Kiireloomuliste tööde puhul ei ole selleks piisavalt aega. Oma kogemuse põhjal tõlkevallas tean, et kaheksa tõlketööga kümnest on alati kiire või väga kiire.
Väga pikkade lausete tõlkimisel võib mõte tõlkes kaduma minna või olla raskesti arusaadav. Kui lause tervikmõtet on raske tabada või tõlgendusvõimalusi on mitu, siis peab tõlkija ülemäärast vaeva nägema ja kirjutaja teksti dešifreerima. Mida lühemad ja konkreetsemad on laused, seda lihtsam on nende tõlkimine ka teistesse keeltesse. Soovitatavalt võiks lause jääda 20 sõna piiresse, pikim ei tohiks ületada 30 sõna.
Tekst peab olema kirjutatud läbivalt ühtlases stiilis, näiteks sinatamine vs. teietamine; teadus-, ajakirjandus- või ametikeel vs. vähenõudlikum argikeel. Tuleks arvestada, et mõnda keeleruumi sõbralik sinatav tekst ei sobi. Muidugi on ka stiil maitseasi. On kaubamärgi omaniku enda otsustada, kuidas oma lugejatega eri turgudel suhelda eelistatakse. Mõned eelistavad kasutada ametlikku stiili („Dear Ms. Jones“), teistele meeldib jällegi lihtne ja personaalne stiil („Hello John“). Traditsiooniliselt on tõlkija ülesanne järgida originaalteksti stiili või tõlge sihtkeele kultuuriruumi tavadele kohandada. Saab nii ja naa või ka kolmandat moodi – see on sinu otsustada.
Originaaltekst pole tegelikult veel valmis, aga tekst on juba tõlkesse saadetud, et see kiirelt valmiks. Pidevate muudatuste tegemine ja kiirustamine segab sujuvat tööprotsessi. Kui rutakalt ja katkendlikult töötamine muutub harjumuspäraseks, siis tekitab see kõigile asjaosalistele stressi ja kulutab väärtuslikku tööaega, mis paistab välja töö tulemustest.
Peale tavapärase tõlkimise tuleks lasta tõlked alati üle lugeda teisel keeleinimesel. Üldjuhul sobib selleks toimetamine ja korrektuur, mille käigus kontrollitakse tõlge veel kord üle. Äriliselt kriitilisema tähtsusega tõlgete puhul tuleks lasta need ka kolmandal keelespetsialistil värske pilguga üle lugeda (nt veebisisu tuleks ka kontekstis testida). Mida rohkem silmapaare saab tekstiga töötada, seda parem on tulemus. Siin on rusikareegel „Mida rohkem, seda uhkem“.
Tõlgid igal aastal uuesti dokumenti, mille oled varem tõlkida lasknud ja maksad alati kogu töö eest 100% uuesti. Näiteks majandusaasta aruanne, mille sisu muutub vähe.
See kõik juhtub siis, kui puudub korralik tõlkemälu, sõnavarabaas ja kaubamärgi jaoks pole loodud keelelist stiilijuhendit. Tõlkemälu kasutamine kajastub ka eelarves, sest korra tõlgitu eest ei pea tasuma täissummat. Tõlgete taaskasutamise võimalus aitab hoida sõnavara ja teksti stiili aastast aastasse igas tellimuses ühtlasena. Sõnavaraloend tuletab tõlkijale meelde, kuidas mõnd sõna tõlkima peab. Näiteks kas tõlkida sõna „müügipind“ inglise keelde kui „sales area“, „sales space“ või „shelf space“. Stiilijuhend annab tõlkijale tervikliku ülevaate sinu kaubamärgist, keeletunnetusest ja ootustest tekstidele, et mõista, kuidas sinu tekstid lugejat kõnetama peaksid. Keelevara = tõlkemälu + sõnavaraloend + stiilijuhend.
Enne tõlkimist tuleb sõnastada ootused valmistõlkele. Tõlkepartneri jaoks on oluline teada, millise mõõdupuuga sa tulemusi vaatled. Selle järgi saab valida keelespetsialistid ja töövahendid, panna kokku keelevara ning seada ootused lõpptulemustele, sh planeerida ka tõlgete eelarve.
Ühe võimalusena võib keelekvaliteedi mõõtmiseks paika panna veatüüpide nimekirja (nt grammatika, stiil ja terminoloogia). Oluline on määratleda ka vigade raskusaste, nt eelistuslik, kerge või raske. Nõnda saab tõlkeid hinnata kokkulepitud alustel. Kui hakkad tõlkeid sel viisil hindama, siis tuleb see ka dokumenteerida ja loomulikult asjaosalistega oma standardit jagada. Hindame sarnase mudeli alusel ka oma tõlkijaid ja toimetajaid. On tavaline, et mõne jaoks on ka komaviga raske eksimus, teisel jälle on sellest kama kaks. Ka meie klientide seas on mõlemat tüüpi inimesi.
Kas tõlked mõjutavad sinu äritulemusi ja müüginumbreid? Kas tõlgitud tekstid toovad uusi kasutajaid või kliente? Näiteks kui kasutajad ei saa aru sinu kasutusjuhenditest ja helistavad abisaamiseks hoopis klienditeenindusse või ei tee veebist päringuid ning sinu e-poe ostukorvi hülgamise protsent on suur. Kui tõlked on kehvad, ei pruugi kasu olla ka tublidest müügiinimestest ega ilusast disainist.
Tõlge ei pruugi õnnestuda, kui tõlkijal pole piisavalt teavet selle kohta, mis on teksti eesmärk ja milline on tõlke sihtrühm. Tõlkele seatud ootused määravad ka vajalike töövõtete ja töövahendite valiku. Tõlkija suurepärastest keeleteadmistest ja pikast kogemusest ei piisa. On vaja näha ka suurt pilti. Kogu kirjalik materjal, k.a selle tõlgitud versioonid, peab olema eesmärgistatud ja mõõdetav.
Kui sa pole rahul oma tõlgetega, siis võta seda kui võimalust enda jaoks asjad läbi mõelda ja tõlgetele konkreetsemad ootused seada. Ülevaatlik tõlgete haldamine tagab ka paremad äritulemused. Kui sa ei taha sellega tegeleda või sul pole veel üheks lisategevuseks piisavalt aega, siis kirjuta meile. Anname nõu, kuidas tõlgete tellimine tulemuslikuks muuta.
|
OSCAR-2019
|
||
Piusas leidub haruldast valget liiva, mis väga hästi sobib klaasi valmistamiseks. Selle kaevandamisel tekkisid maa-alused käigud - koopad. Koopad kaevati aastail 1922-1966 ning nende kogupikkus ulatub üle 10 km. Alates 1966. aastast kaevandatakse Piusas liiva karjääriväliselt - seega uusi koopaid enam juurde ei tule. Olemasolevaid koopaid ohustab karjääride laiendamine ja varingud, mille tagajärjel koobaste pindala pidevalt väheneb.
Nahkhiirte peamised ohustajad on koopaid külastavad inimesed. Talvituvad nahkhiired on väga tundlikud igasuguse häirimise suhtes; isegi ainult rääkimine maa all häirib nende und ja sunnib neid kulutama energiat uue talvituskoha otsimiseks.
Kõik Piusa koopad on looduskaitse all. Keelatud on neid kahjustada, sinna prahti viia, seal lärmata või muul viisil ohustavalt tegutseda. Koobastes ega nende ümbruses ei tohi teha lõket, telkida, prahistada jms.
Koobastes talvituvad nahkhiired on looduskaitse all ja nende talveund ei tohi segada. Nahkhiirte puudutamine või neile lähenemine alla 1 m on keelatud - see segab talvitumist ja on inimesele eluohtlik hammustuse kaudu levivate haiguste tõttu.
Külastuseks on ette nähtud ainult MUUSEUMIKOOBAS (Piusa poe taga) - selles on ohtusid vähem nii inimestele kui nahkhiirtele. Nahkhiirte talvitumise perioodil (septembrist aprillini) on keelatud koopas kõva häälega rääkida või muul viisil loomi häirida.
Devoni liivakivi paljandid. Kõrgeim neist on Suur-Härma müür (43 m) ehk Keldri müür. Jõeniidult avaneb vaade, mis nagu ei kuulukski Eesti maastikku. Meie ees on Härma küla all olev Eesti kõrgeim devoni liivakivi paljand. Oruperv küünib siin 43 meetrini. Lausalist paljandit on näha kuni 19 meetri kõrguseni. Paljandi pikkus on kuni 150 meetrit. Kohalikud elanikud nimetavad paljandit oma küla järgi Härma Mäemiseks müürimäeks, harvemini siinse veski järgi Keldri müüriks. Veskile on nime andnud paljandi lõunapoolses otsas liivakivis asuv vana kelder. Tähistatud rada läheb nüüd metsavaheteele, pöörates paremale. Siin pakub huvi jääajajärgse päritoluga liigestatud reljeef tüüpilise palumännikuga selle peal. Peagi näitab suunaviit Härma Alumise Müüri peale.
Härma Alumine müür ehk Kõlksniidu müür (20,5 m) on Piusa ürgoru üks kaunimaid. Tema mitmevärviliste murranguliste kihtide mäng on loonud tõelise loodusskulptuuri. Paiga lummust suurendab veelgi liigirikas niit jõekäärus. Paljandi vasakpoolses osas võib märgata metsavendade punkri jäänuseid.
Vastseliina linnuse püstitamist alustasid Tartu piiskop ja Liivimaa ordumeister ühiselt 1342. aastal. Linnust ehitati ümber 15. sajandi II poolel ja ka rootslaste valitsemisajal 17. sajandil. Võimas piirilinnus oli oma arhitektuuri poolest ainulaadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal.
Keskajal oli Vastseliina linnus katolikus maailmas tuntud palverännakute sihtkohana. Siin kummardati imettegevat püha risti, mis asus lossikabelis ja millega oletatavasti on seotud linnutorni säilinud küljel tänini nähtav ladina risti kujutis. 1697. aastal olevat Vastseliina linnuses peatunud oma esimesel välisreisil viibiv Peeter I koos saatjaskonnaga. Pärast kannatadasaamist Põhjasõjas linnust enam ei taastatud.
1772. aastal ehitati nüüdsest Vastseliina asulast 2 km kaugusele kirik, mis sai oma praeguse välisilme XX sajandi alguses. Kirikus asub vendade Kriisade orel ja Fr.L. von Maydelli altarimaal.
Mida sa leiad Setomaal? Inimasustus on siin väga vana, viimaste arheoloogiliste leidude põhjal ligi 5000, võimalik, et isegi 10 000 aastat vana. Säilinud on oma keel, elukombed, kaunid ja kogu maailmas omapärased rahvariided. Kuulus on setode regivärsiline rahvalaul, kus esslaulja oskab improviseerida ja kohapeal laule luua. Setode tantski on omapärane. Kaunilt peen ning värviline on setode käsitöö ja maitsvad nende toidud. Vaatamisväärsusi pakuvad setode kinnised sumbkülad, mis on ehitatud nii, et isegi naabrimehe õuele ei näe.
Setod kuuluvad apostliku õigeusu kirikusse. Nad on elanud kahe kultuuri, ida ja lääne kultuuri mõjuväljas. Ääreala seisund on andnud võimaluse lisaks mõlema kultuuri mõjutustele säilitada soome-ugri hõimudele algupäraseid kombeid. Sajandeid tagasi on Setomaa olnud kui eikellegimaa, millest korduvate sõdade ja tülide ajal käis üle kord üks, kord teine pool.
Kuna Setomaa asub Eesti hetkel toimival idapiiril, siis võib Lüübnitsas, Podmotsas ja Tonjas hea ilma korral silmitseda Venemaa randa ja Meremäe mäe otsast näha Petseri kloostri kuldseid kupleid. Setomaa on siiani paljudele avastamata, kuid pakub ainulaadseid võimalusi neile, kes soovivad nautida ürgse looduse kaunidust, setode omakultuuri ning soovivad tunda sajandite hõngu.
Hakati otsima oma juuri, korraldama huvitavaid üritusi ise neist rõõmu tundes ja seda huvilistele jagades. Leelepeod, kuningriigipäevad, koduloopäevad, vanad traditsioonid (jaanipäev, lihavõtted, jõulud, seto pulm), laadad.
Leelopäevad on üle kolme aasta korduv traditsioon, kus kõik leelokoorid üle Setomaa saavad oma oskusi näidata. Seal võib näha nii laste-, meeste- kui naiste leelokoore.
Iga aasta suvel kuulutatakse üheks päevaks välja Seto Kuningriik. Seal valitakse välja Peko asevalitseja maa peal üheks aastaks - ülemsootska. Lisaks selgitakse välja sootskale vajalikud parimad toidu- ja joogivalmistajad, lauljad, tantsijad, vägimehed, käsitöömeistrid. Iga kuningriigipäeva lõpus hõikab sootska välja järgmise kuningriigi toimumiskoha.
|
OSCAR-2019
|
||
TV3 on Eesti juhtiv kommerts-telekanal, mis on head meelelahutust pakkunud juba kümme aastat. Kontoril hoiab selles firmas silma peal Katri Kippasto.TV3 kuulub rahvusvahelisse meediakontserni MTG (Modern Times Group), mis on suurim tasulise ja tasuta televisiooni operaator Põhjamaades ning suurim kommertsraadio-operaator Põhja-Euroopas. Kontserni kuuluvad ka Viasat ja raadiotest Star FM ning Tele2 Power Hit Radio - nende kõigiga suheldakse tihedalt, tehakse koostööd ja tegutsetakse lausa ühes kontoris.
Katri töötab TV3 sekretärina alates 2002. aasta maikuust. Töökoha leidis tal tuttava soovitusel. "Kuigi kindlasti ainult soovitusest ei piisa - enne tööpostile asumist tuli käia mul ka töövestlusel ning ette näidata nii ülikoolidiplom kui hinneteleht."
Katri bürootööks erialast ettevalmistust küll ei oma, ta on lõpetanud hoopis TTü Kõrgema Majanduskooli ärijuhtimises ja usub, et see on igati sobiv selles valdkonnas töötamiseks.
Eelnevalt on Katri omandanud kogemusi juhiabi rollis ühes toredas raamatupidamisteenuseid pakkuvas firmas ja seetõttu on tal ka arvestatavad teadmised numbritemaailmast. Sekretäri ametit ei pea Katri küll teadlikuks, aga õnnestunud valikuks enda jaoks siiski.
Esimene tööpäev TV3-s on Katril hästi meeles: "Suurim hirm oli see, et kui telefon heliseb, ei oska midagi öelda. Õnneks helistas esimesena meie finantsjuht, et uurida kuidas mul läheb ja järgmine telefonihelin ei tundunudki enam nii hirmuäratav. Alguses ei teadnud ka seda, kas kolleege peab sinatama või teietama, aga see selgus ka kiirelt- kõik sinatasid," meenutab Katri.
Katri tööülesanded otseselt teleprogrammi kavandamise ei seondu, aga tema sõnul tuleb ikka ette, et programmiosakond küsib mõne filmitreileri või uue sarja avaepisoodi kohta ka Katri arvamust. Hoolimata telekanalis töötamisest, Katri ise tunde teleri eest ei veeda. "Kodus ma väga suur telekavaataja pole, tööl mängib televiisor küll terve päeva - hoian silma peal. Kui telekat vaatan, siis ikka kindlasti TV3-e - see oli mu lemmikkanal juba enne siia tööleasumist. Lemmiksaadeteks/sarjadeks on kindlasti "Seitsmesed uudised"?, "Dr. House"?, "C.S.I.:Kriminalistid"?, "Kes tahab saada miljonäriks?"?." Viimane on juba aastaid vaatajanumbrite põhjal üldse TV3 populaarsem saade.
Hommikul on Katri esimesteks töödeks mailide üle vaatamine, pilguheit kodulehele ning kohvi keetmine. Tavaliselt on eelmisest päevast juba ootamas "to do list"?, kuid võib juhtuda, et selleni ei jõuagi, sest kiiremad asjad tulevad vahele. Katri arvates on tähtis vahet teha olulisel ja väga olulisel.
Tööpäevad lähevad Katri sõnu kähku, sest tegemist on piisavalt. "Mõnikord tekib päeva esimene rahulikum hetk alles kella kolme paiku." Päeva tähtsaks osaks peab Katri ka lõunaaega: "Käin lõunal koos meie raamatupidajatega - see on puhkehetk ja söök üheskoos - saab kõhu täis ning südamest naerda ja hea tuju korraga!"
Lisaks jooksvatele sekretäri tööülesannetele nagu dokumendihaldus, külaliste vastuvõtt, kontorisse vajaliku tellimine, telefonile vastamine, reisikorraldus, protokollimine, skännimine, tegeleb Katri veel TV3 kodulehtedega - ta on administraator ning talle kuuluvad ka töökeskkonnavoliniku kohustused. Lühidalt kirjeldab Katri oma rolli selliselt: "Tegutsen selle nimel, et kõigil oleks tööl hea olla! Selle ameti eesmärk on aidata teisi." Just sellepärast usubki Katri, et sekretäriks sobivad teatud tüüpi inimesed.
Nagu igas ametis, tuleb ka Katril vahel ette apsakaid ja kriisiolukordi. "Kõige lihtsamaks näiteks, mis mind puudutab, võib tuua tehniliste põhjustel subtiitrite puudumise, millele televaatajad kohe reageerivad," toob ta näiteid.
Ebameeldivaimaks peabki Katri oma töös seda, kui televaatajad sõimavad: "Kui nad sõna otseses mõttes telefonis röögivad asjade pärast, milles ma absoluutselt süüdi pole." Samas saab sääraste üliaktiivsete vaatajatega Katri sõnul pidevalt nalja: "Küll küsitakse, mis kellani me lahti oleme, sest soovitakse ostma tulla madratsit, mida TV-shopis müüakse Või siis selline mure, et mida peab tegema, et "Totaalse muutumise kodu-eri"? ei valiks ainult Ameerika peresid, vaid tuleks ka siia. Nalja teeb ka inimeste arusaam televisioonist - tihti kiputakse arvama, et TV3 toodab ise kõik ekraanil olevaid omasaateid, kuid tegelikult on selleks eraldi tootjafirmad."
Katri arvates on kindlasti sekretäritöö eri ettevõtetes erinev. "Igal ettevõttel on oma tööstiil ja spetsiifika. Samas oleneb kõik sellest, kuidas sind koheldakse ning sinusse suhtutakse. TV3-s tunnen, et mind hinnatakse ja väärtustatakse."
Katri sõnul meeldib talle oma töö ja sekretäri amet väga. Ta ei usu ka, et sekretäri ametikoht oleks talle hüppelauaks kusagile kõrgemale pürgimisel. "Näiteks TV3-s töötamise ajal on mulle pakutud tööd ka kahes erinevas osakonnas - müügis ja marketingis, kuid tunnen, et see, mida hetkel teen, on minu jaoks siiski see kõige õigem!"
Tänu kuulumisele MTG kontserni liigub TV3-s väga kirju seltskond ning kõikvõimalike otsuste tegemisel on koostöö rahvusvaheline. Tavaline suhtlemine käib Londoniga, sageli ka Läti, Leedu ja Põhjamaadega, kus tegutsevad samuti TV3 kanalid, suures osas sama programmiga, mis Eestis. Seetõttu ei möödu Katril päevagi, mil ei oleks vaja suhelda inglise keeles ja parajasti täiendabki Katri end inglise ärikeele kursustel.
Mõnusat tööõhkkonda iseloomustab Kati arvates oma firma tunne ning see, et iga osakond ei seisa enda eest, vaid kõigil on ühine eesmärk.
Katri kiidab oma kolleege, öeldes, et kollektiiv väga tore, inimesed sõbralikud ja südamlikud, leiavad alati aega, et aidata. "Seda öeldi mulle juba siis, kui käisin esimest korda TV3-s vestlusel ning see vastab tõele."
Särasilmselt tööd tegema motiveerivadki Katri äärmiselt toredad kolleegid: "Paremaid töökaaslasi annab otsida. Armas on see, kui oma tuppa tulles leiad ümbriku, millele on peale kirjutatud - avada võib alles kodus - kodus saad aru, et kolleeg on sind tahtnud lihtsalt millegi toredaga üllatada. Või siis peale paaripäevast töölt eemal viibimist öeldakse, et me tundsime sinust puudust."
Juhilt ootab Katri sama, mida igalt teiselt inimeselt. "Esmalt inimlikkust. Kindlasti on tähtsad ka huumorimeel, tarkus, intelligentsus, oskus teha õiglaseid ja õiged otsuseid. Ei saa nuriseda - mul on ülemusega vedanud, oskan teda hinnata, loodan, et tema mind ka."
Aastas toimub meil TV3-s neli suuremat ühisüritust - hooaja avapidu, jõulupidu, TV3 sünnipäev ning suvepäevad. Lisaks sellele veel palju väiksemaid üritusi - vastlapäev, tihti tähistakse igasuguseid kummalisi rahvakalendripäevi (pärtlipäev, luukapäev) kas siis loosimisega, kus iga loos võidab või ühise koogisöömisega.
Katri usub, et ka igapäevaselt saab sekretär hoida üleval meeskonnavaimu. "Tihti polegi palju vaja, piisab sellest, kui hallil päeval kapist kommid välja võtta ning oled suutnud kellegi päeva paremaks muuta!"
Katrit on ka kolleegid kiidusõnade vääriliseks pidanud. Parimaks tunnustuseks peab Katri kahel TV3 sünnipäeval saadud auhindu: 2003.aastal - "Kolleeg, kelleta kohe kuidagi ei saa"? ning aasta hiljem "Toredaim kolleeg"?. Samas teeb talle suurt rõõmu ka see, kui ülikiirel tööpäeval tuleb mõni kolleeg suure hunniku materjaliga, mida oleks vaja skännida ning pärast leiab Katri oma mailboxist toreda luuletuse
Katri leiab, et üldjuhul peavad töö asjad jääma ikka tööaja piiridesse ja vaba aeg on millekski muuks. Samas tõdeb ta, et teeb temagi väikeseid erandeid, kui tööl ikka väga kiired ajad on. Rahulolu tööga on Katri arvates oluline, sest tööl veedetakse väga suur osa oma ajast. Ometi on äga tähtsad ka pere ja sõbrad, niiet tegelikult usub Katri, et tasakaal on veel kõige määravam.
Vahel teeb Katri sekretäritööd ka väljaspool tööaega, tema hobiks on nimelt Eesti meistrivõistluste etappidel rallis sekretäriks olemine. Suvel on tema lemmiktegevusteks telkimine, grillimine ja matkamine. Veel meeldivad Katrile spinning ja bodypump. Ning õmmelda armastab ta ka.
"Katri on TV3-e väike päike. Alati heatujuline ja abivalmis - kõlab justkui liiga lihtsalt! Kui aga arvestada, et just need väärtused kipuvad meie stressirohkes ühiskonnas kaduma, siis uskuge, me oskame seda oma tormava elustiili juures hinnata! Katri annab meile oma säraga palju rohkem, kui ise arvata oskab ja TV3 külalistele parimat visiitkaarti ei kujutaks hästi ettegi. Ega ma täpselt teagi, kus nii häid sekretäre tehakse, kuid arvan, et kõik sõltub ikka inimesest endast. Kui oled ise õnnelik, kiirgad seda ka väljapoole. Nonii, kui keegi nüüd arvab, et just tema firmasse kuluks selline väike päike marjaks ära, seda enam, et Katri peale sekretäritöö veel ka näiteks raamatupidamises kibe käsi on, siis ärge mitte lootkegi - teda me ära ei anna!"?
|
OSCAR-2019
|
||
Reformierakonna valimisnimekirja teise numbri Kaja Kallase esitatud küsimustele vastab üksikkandidaat Indrek Tarand.
Te olete ennast reklaaminud kui kommunistidega võitlejat, ometi hääletasite Euroopa Parlamendis enamasti koos nendega. Kuidas seda vastuolu seletate?
Minul pole olnud vaja pintsakut pahupidi pöörata ja liberaali teesklema hakata. Ma olen seda juba maast madalast. Euroopa Parlamendis hääletavad sagedasti roheliste argumenteeritud positsioonide poolt mitte ainult „nordic green left" saadikud, vaid ka Briti konservatiivid ja Verhofstadti liberaalid.
On olnud üks kord, kus olen toetanud kommunistide parandusettepanekut kahe käega: nimelt soovisid nad ära kaotada äriklassi lennupileti eest tasumise. Kahjuks hääletasid Rahvapartei, sotsiaaldemokraadid ja ALDE selle hea mõtte maha.
Lõpetuseks, Kaja – eurokommunistid on naljakavõitu inimesed, kuid nad pole teinud koostööd okupatsioonivõimuga. Minu jaoks on omaaegne NLKP liikmelisus absoluutselt võrdne Hitleri parteisse kuulunud fanaatikute kuritegudega. Muide, sellist võrdsust on sedastanud ka seesama Euroopa Parlament, kuhu te kandideerida püüate.
Olete öelnud, et teete Euroopas kõik selleks, et Andrus Ansipist ei saaks Euroopa Komisjoni volinikku. Kas te ei leia, et oma riigi esindajate mustamine Euroopa tasandil toob Eestile kahju?
Aeg on taibata tõsiasja, et Eesti on Euroopa Liidu osa, mitte väljaspool seisev üksus. Euroopa demokraatlikku protsessi kuuluvad lahutamatult diskussioonid ja vaidlused, mis peavad põhinema informatsioonil. Igaühel europarlamendis peab olema teave, et Eesti soovib volinikuks saata inimest, kes vastutab majanduse langustrendi juhatamise eest ja on endine nomenklatuurikommunist, nõukogude armee poliitohvitser.
Need on Andrus Ansipi elu tõsiasjad. Mustamine oleks, kui ma need välja mõtleksin. Ja tegelikult on asjaolud sellised, et see ebademokraatlik vangerdusplaan (Siim Kallas peaministriks), mille ma juba ühispingutusega parlamentaarses avatud võtmes peatasin, oleks Eestile ka tegelikku kahju toonud. Kui teid peaks europarlamenti valitama, saate oma silmaga kaeda, kuidas ma oma lubaduse teise poole teostan ning loodetavasti kujuneb teist ses asjas minu võimas liitlane.
Kuivõrd olete Euroopas teinud sellesisulisi kaebekirju, siis kas teie arvates tuleb Euroopasse minnes sidemed oma kodumaa ja selle poliitikaga katkestada?
Võib-olla Eesti riigikogus tõesti käsitletakse parlamentaarse kontrolli täiesti tavalist vormi nimega arupärimine „kaebekirjana". Mina olen oma kirjavahetuse Barrosoga avalikult esitanud ja loen seda vägagi heaks kirjaks. Sest Euroopa Komisjoni volinikul on just nimelt keelatud mistahes liikmesriigi sisepoliitikas osalemine ja seda eelkõige huvide konflikti vältimiseks. Euroopa Parlamendi liikmel sellist piirangut loomulikult pole ja just sellepärast saan ma aktiivselt osaleda ka Eesti poliitilistes protsessides.
Võiksin pikemaltki kirjutada Brüsselis töötajate reeglitest ja eetikakoodeksitest, aga piirdun vaid küsimusega: mis sai sellest teie lubatud riigikogu eetikakoodeksist ja kas juhul, kui mõni teie sugulane eksib koodeksi reeglite vastu, pole see enam asjakohane?
Olete Euroopa Parlamendis hääletanud Euroopa Ühendamise rahastu vastu, sealhulgas Rail Balticu rahastamise vastu. Mis põhjustel? Kuidas on see hääletus Eesti riigile ja rahvale kasulik? Mis on teie alternatiiv?
Vaat kui halb, Kaja, kui te ise infot otsida ei oska ja piirdute parteiliste abimeeste ettesöödetuga. Arto Aas ilmselt edastas sellise väite? Kui külastate näiteks http://www.votewatch.eu/en/connecting-europe-facility-draft-legislative-resolution-vote-legislative-resolution-ordinary-legisla.html#/%23%23vote-tabs-list-2 , siis näete oma silmaga, et küsimus rajaneb väärinformatsioonil. Mina hääletasin just nimelt Rail Balticu rahastamise poolt. Aga ma luban, et kui peaksite valituks osutuma, siis ma õpetan teile kiiresti ära need nõksud, kuidas poliitiliselt olulist infot leida ja tekitada.
Kui te ei osutu taasvalituks Euroopa Parlamenti, mis on teie edasised plaanid poliitikas? Kas Keskerakond esitab teid jälle presidendikandidaadiks?
Ei, Kaja! Sedapuhku esitavad mind 2016. aastal presidendikandidaadiks nii sotsiaaldemokraadid kui ka Reformierakond, sest neil kummalgi pole minust paremat võtta. Keskerakond lihtsalt toetab ja paistab, et 2/3 häältest ongi käes.
TSIT: Minu jaoks on omaaegne NLKP liikmelisus absoluutselt võrdne Hitleri parteisse kuulunud fanaatikute kuritegudega.
ÕL VIDEO | NAISED VERSUS MURU: kas nobedamini niidab murutraktor, vikat, trimmer, muruniiduk või jänes? | Õhtuleht
Ühel kaunil suvehommikul ajasid neli Õhtulehe naist maalritunked selga, panid valged töökindad kätte, et siidikäpad kannatada ei saaks, ja otsustasid pikaks sirgunud murule ja umbrohule pärast jaanipäeva üks-null teha.
Niitmisvõistluse stardis olime nelja erineva riistapuuga: niiduk, trimmer, traktor ja vana hea vikat. Viiendaks võistlejaks võtsime jäneseproua nimega Lilli. Milline naine saavutas murulahingus esikoha?
Õhtulehe naiskond otsustas end proovile panna ja erinevates töödes käe valgeks saada. Kui kord tuli jutuks, millise riistapuuga kõige kiirem ja mugavam muru on niita, otsustasimegi, et proovime järele! Õnneks võttis meid vastu Arbavere puhkekeskus, mille peremees kõik seadmed kenasti meie tulekuks ritta seadis ja 5x5 meetrit suured niitmiskastid valmis mõõtis.
Arvasin enne katset, et traktoriga on mul teiste ees selge eelis. Mitte ainult seetõttu, et ma ka varem sellega niitnud olin, aga traktori teralaius ja kiirus teevad ülejäänud riistapuudele kindlalt silmad ette. Favoriidi staatust kinnitasid enne starti ka kogenud muruniitjad. Ja mis see siis ära ei ole – keera võtit, timmi neli kangi paika ja minek!
Võib-olla oli see liigne enesekindlus, võib-olla lõi blondiini mõistus välja, aga tegin esimesed kaks tiiru nii, et traktori terad polnud maadligigi. Nii palju siis nelja kangi loogikast. Hea, et kõrval pädevamad nõuandjad hõikasid ja häbist päästsid, muidu oleks ilmselt jänes enne mind oma tööpäeva lõpetanud. Kaks ringi tühjalt tehtud, läks kolmas juba sihipäraselt niites ning tulemus oli silmaga näha. Muigasin teiste maalappe vaadates. Kvaliteedivõit kuulub igatahes mulle.
25ruutmeetrine maalapp hakkas ühel hetkel vastupanu osutama ja mu puudulik manööverdamisoskus võttis võiduvõimaluse. Kahelt poolt äärest ringselt alustades jõudsin keskele välja, kus enam ümberpööramine nii lihtsalt ei läinud. Maaomaniku rõõmuks niitsin manööverdamise tõttu ära vähemalt 50 ruutmeetrit muru. Ja isegi siis sain auväärt teise koha! Üks on kindel – 23 kraadi ja lauspäikesega on muruniitmine küll paras enesepiinamine. Eriti selle valge kostüümiga, mille sees oli kraade küll kaks korda rohkem.
Uskusin, et valge maalrikombinesoon, mis kaitses minu kollast kleiti roheliseks saamise eest, ei vaja trimmeriga põristades mingisuguseid aksessuaare. Eksisin.
Kui hakkasin pläriseva riistapuuga heinamaa poole kõndima, hõikas kogenud trimmerimees mulle järele, et vaja oleks külge installeerida ka traksid, kuhu trimmer kinnitada, ning pähe tuleb panna kiiver, mille küljes ka kõrvaklapid ja näokaitse. “Ahhaa,” mõtlesin ma endamisi ja puhkesin naerma. Nähes oma kollase kiivri ja näokaitsmega välja nagu mesinik, lükkasin ma trimmeri otsapidi nõgestesse. Rohelist löga lendas igasse ilmakaarde ja trimmer möirgas nagu põrgukoer Kerberos.
Olen küll varem näinud, kuidas mu isa trimmerdab ning pärast emalt pahandada saab, et on kogemata trimmerijõhviga tema floksidel pead maha lasknud, kuid ise polnud ma varem selle riistapuuga nii lähedalt tutvust teinud. Tallasin pöidlaga pisikest punast gaasipedaali, endal käed vibreerimas. Oranži värviga ära märgistatud maalapp, mis mul puhtaks trimmerdada tuli, võttis päris kiiresti ilmet. Kui nägin silmanurgast, et niidukiga murule vastu astunud Merilyn oli juba käed võidurõõmukalt taeva poole tõstnud, ei olnud enam mulgi palju minna.
Kokku põristasin ma üle põlve ulatuvas umbrohus mõne minuti ning plats saigi enamvähem depileeritud. Töö kvaliteet aga küll kriitikat ei kannatanud, sest minust jäid maha veel üsnagi kõrged rohututid – oleks pidanud ikka kogenenud muruniitjaid kuulama ja laskma jõhvil ringi käia rohkem maapinna lähedalt.
Pean tunnistama, et enne seekordset muruniitmist ei olnud ma vikatiga rohkem kokku puutunud, kui seda pildilt näinud. Okei, ehk korra ka päriselus, kuid käes ei olnud ma seda kindlasti varem hoidnud. Samuti ei ole ma oma mäletamist mööda varem murugi niitnud.
Kui projekt jutuks tuli, kilkasin kohe: „Mina tahan vikatit!“ Tundus lihtsalt selline vägev riistapuu. Telekast olen küll näinud, kuidas vikatiga töötatakse ja see ei tundunud eriti raske. Kuna ma ei olnud päris kindel, mispidi vikatit siiski käes tuleb hoida ja kuidas sellega täpselt vehkida, palusin puhkekeskuse peremehelt kiiret instruktaaži. Tema ütles, et vikatikand tuleb maadligi hoida ja terav ots püsti. Tõmbasin enne võistlust siuh-säuh kõrvalvõsas paar korda ja tundus, et toimib küll.
Kui stardipauk käis, läksin korralikult hoogu. Tundus, et muru lendab igas kaares, kuigi ma vikatit kõrgele õhku ei tõstnud. Hiljem selgus, et lendav muru tuli minu kõrvalplatsi trimmerdavalt Geidilt. Õnneks langes ka minu platsilt muruvõsa silmnähtavalt. Pärast üht minutit sain aru, et kuuma ilmaga kannatab ikka rahmeldada – higi voolas ojadena juba pärast paari tõmmet. Kuigi vikat pidada natuke nüri olema, sain üsna kiirelt oma murulapi puhtaks. Mis sest, et neljandana lõpetasin.
„Vikati peale pandi see tüdruk, kes on varem ka vikatiga niitnud, jah?“ uuris perenaine, kui olime töö ära teinud. Kuuldes, et ma arvatavasti esimest korda elusast peast seda tööriista näen, kerkisid perenaise kulmud kuklasse. Järelikult olen vikatiga päris pädev! Kiirust ainult vaja treenida. Ja eks suuri platse niites saab lõpuks ka musklid.
Jänesed on teada-tuntud rohusööjad ja nii mõtlesime, et meie võistluses võiks olla ka viies variant – looduslik tegelane, kes muru oma kõhtu peidaks. Selleks, et jäneseproua Lilli plehku ei paneks ja ümberringi sebivate traktori, niiduki, trimmeri ja vikati ette ei jääks, ehitasime talle keset oma muruplatsi ka aediku.
Lilli muidugi oli päris pontsakas tädi ja oleks aediku vabalt ümber lükanud. Kui jänese omanik Priya looma aedikusse pani, tundus, et too hakkab küll kohe kärmelt tööle. Kalpsas aias ringi ja näksis muru. Andsime talle umbes 15 sekundit edumaad, kuid nii kui oma masinatele hääled sisse lõime, mõtles Lilli ilmselt, et aitab küll sest jamast ja viskas end hoopis aedikusse külili. Sellesse asendisse jäi ta ülejäänud ajaks. Seega – kes arvab, et jänes on hea viis muruniitmiseks, siis te eksite rängalt. Ei pea vist mainimagi, et meie võistluse auväärt viimane koht just Lillile kuulus.
Lihtne ja mugav manööverdada – esimesed mõtted, mis tulid pähe enne niitmise alustamist. Eks ole varem ka muru niitnud ja ka hästi hakkama saanud. Polnud vaja meest otsida, kes niiduki käima tõmbaks. Ainukest konkurentsi nägin murutraktoris, aga ainult selle hetkeni, kui silmasin pindala, millel võistlema hakkasime. Sain aru, et traktoriga on raske kiirelt 25 ruutmeetri peal manööverdada. Teadsin, et võit on kotis ja seda ta oligi. Muidugi polnud selles küsimustki - võit tuli pika puuga, nii et jõudsin veel pikali visata ja koos jänesega päikest nautida.
Raskust valmistas veidi masina töövõimekus – tahtis välja suretada end koguaeg. Selleks pidin natukene niidukiga mängima ja teda hellitama. Vahepeal oli aukude ja küngaste tõttu ka raske liikuda, kuid toore naise jõud käis üle ja sain hakkama. Eriti lihtne oli kurve võtta. Peab tunnistama, et pea hakkas küll veidi tiirutades ringi käima, kuid õnneks polnud lõpp kaugel. Eks kindlasti on traktoriga suuremaid ruutmeetreid lihtsam niita, aga ise lükates saab trenni tehtud ja puude alla ning kitsamatesse kohtadesse pääseb paremini. Tuleb muidugi anda au ka vikati- ja trimmerinaisele, polnud kerge töö. Kindlasti ootan juba järgmisi mõõduvõtmisi ja katsumusi.
Popansamblist Meie Mees tuntud laulja Aivar Riisalu, kes ka aastaid poliitiku ametit pidanud, on otsustanud pürgida Tartu linnapeaks.
IRL-i Tartu osakonna juhi Peeter Laursoni sõnul on Riisalul selleks kõik eeldused – ta on ettevõtlik, kogemusega ja haritud inimene ning tal on ideid Tartu linna arendamiseks.
„Tartu patrioodina tahab ta, et linnas oleks asjad paremini korraldatud ning siin pakutaks alates lasteaiast maailmatasemel haridust. Lisaks tuleb saada korda linnaliiklus ja vähendada tasulise parkimise ala,“ selgitas Laurson.
Aivar Riisalu sõnul on ta elult saanud pea kõik soovitu ning seetõttu on nüüd aeg ühiskonnale tagasi anda. „Minu soov on, et Tartu oleks võimaluste linn kõigile. Siin on vaja omakasupüüdmatut lähenemist linnajuhtimisele, sellest on viimasel ajal puudu jäänud,“ ütles Riisalu.
Riisalu erakondlik minevik on kirju. Mäletatavasti astus Aivar Riisalu 2014. aastal Keskerakonnast välja, sest ei seedinud Edgar Savisaart. Juba järgmisel päeval liitus ta IRL-iga. Sel kevadel avaldas ta teravaid märkusi IRL-i aadressil. Pettunud Riisalu ei välistanud toona ka Keskerakonda naamist.
„Maailmavaateliselt ma olen endiselt keskerakondlane, aga Eestis ei ole enam ühtegi parteid, kellel oleks maailmavaade,“ sõnas Riisalu kevadel Õhtulehele.
„Mind kutsutakse iga päev mitte üksnes tagasi Keskerakonda, vaid ka Reformierakonnaga liituma. Ma ei taha aga täna poliitikaga aktiivselt tegeleda. Ma tunnen end jube hästi istudes oma tehasedirektori laua taga.“
Ent veel kevadel ei olnud ta rahul poliitikale lisaks ka Eesti majandusega ning lubas ka oma ärid siit minema liigutada. „Teen ettevalmistusi, et oma sõnad teoks teha,“ ütles Riisalu toona ning lisas, et ilmselt viib elutee ta kusagile Euroopasse. „Loomulikult ma tahan vanas eas oluliselt paremas kliimas elada. Selles suunas liiguvad mul väga konkreetsed asjad.“
Kommentaarid: JÄRGMINE PEATUS | LA-s elav Eesti muusika- ja filmimees Brad Jurjens räägib, kuidas Hollywoodi pääseda
|
OSCAR-2019
|
||
Varustus Majas on miinimumvajadustele sisustatud puukütte-pliidiga köök, laud-pingid, kamin ja saun (küttepuud olemas). Magamisvõimalus 2. korruse põrandal, magamisvarustus peab külastajal endal kaasas olema.
Elekter puudub. Väljas on käimla, avalik lõkkekoht (lõkkekohas võib viibida iga kaitseala külastaja, RMK ei saa metsamaja kliendile tagada privaatsust!), laud-pingid ja puukuur.
Matkavõimalus Endla järve matkarada (8 km), Männikjärve raba õpperada (7,3 km), Männikjärve matkarada (2,2 km)
Vaatamisväärsused Kaasikjärve raba, Endla järv, lodukaasik, Endla puisniit ning erinevad metsakooslused. Kui võtta ette pikem jalgsimatk, saab uudistada ka Männikjärve raba.
Metsamaja antakse kasutusse ülepäeviti, st erinevate seltskondade kasutuskordade vahele peab jääma vähemalt üks ööpäev. See on tingitud metsamaja eraldatud asukohast, mis muudab maja hooldamise keeruliseks ja aeganõudvaks.
Kohalesõitmise õpetus Tartu- Piibe mnt 60. km (viit Kärde), keerata Kärde mäel vasakule ja sõita ümber Kärde Rahumaja ning siis keerata vasakule ning sõita otse ca 1 km, kuni tee läheb kaheks ja hoida paremale. Siis sõita ca 2 km kuni metsatukani ning keerata paremale ja sõita ca 50 m infotahvli juurde ning jätta sõiduk enne tahvlit tee äärde (ettevaatust, tee võib olla raskesti läbitav). Liikuda mööda Endla järve matkarada kuni jõuate Endla järveni. Keerata paremale ja liikuda järve äärt mööda kuni jõuategi metsamajani (infotahvli juurest ca 3 km). Metsamajja võib minna ka Toomalt, esialgu mööda Männikjärve raba õpperada, edasi Mustjõe äärt pidi mööda Endla järve matkarada Endla järve äärde (kokku ca 5 km).
Olles käinud Eestimaa looduses erinevates kohtades ja erinevates piirkondades hakkab loodushuviline märkama, et mets ei ole alati igal pool ühesugune, ei ole ka kõik rabad ja sood päris ühte nägu. See mis mõjutab iga koha isikupära sõltub tihtilugu sellest kuidas on loodus viimase 10 000 aasta jooksul seda piirkonda kujundanud ja millised jäljed on viimane jääaeg jätnud.
Kahjuks sõltub ka inimesest väga palju – sellest mida ta mõtleb, otsustab ja kui palju ta tahab loodust enda vajaduste rahuldamiseks ümber kujundada. Paljuski tänu inimesele pole tänaseks kunagisest Suur-Endlast muud järel kui rida väiksemaid järvi. Endla järv ise on hetkel kunagise Suur-Endla võrreldes väike tiigike, ent see väike tiigike veepinnaga 287ha on ikkagi kunagise hiiglase ilus jäänuk, mis muudab ja kujundab tänagi veel piirkonna loodust.
Loodushuvilistel on suurepärane võimalus rentida Endla järve kaldal kena kahekordset palkmaja. Maja esimesel korrusel on kööktuba ja saun, teine korrus on magamise jaoks. Majal on kaks rõdu kust avaneb suurepärane vaade järvele.
Sõltuvalt aastaajast soovitan julgematel huvilistel kasutada rõdusid väliööbimiseks. See pakub nii mõningaidki huvitavaid kogemusi - on see siis öine tähistaevas või kevadine linnulaul või mink, kes maja ümbruses toimetab.
Endla looduskaitseala loodus on päris huvitav. Sealsetel matkaradadel liikudes pole harvad juhtumid kui võite näha mõnda tetre metsa või raba servas lendu tõusmas. Samuti tasub alati binoklit käepärast hoida, sest tihti võib märgata merikotkast mõne kuivan puu otsas istumas, mis on mõnel Endla järve saarel, või kalakotkast veepeeglikohal lendamas. Vaadata on nii mõndagi.
Endla järve ümbruses on end sisse seadnud ka selline ilus ja armas loomake nagu mink. Maja ukse ees istudes on mul õnnestunud teda korduvalt näha, samuti ka laudteel kõndides. Aastaid tagasi istusin vaatetorni jalamil ja tegin piipu, mink toimetas kaldal, minust mõnede meetrite kaugusel. Peale mõningast askeldamist tuli ta mulle lähemale, peatus minu ees, vaatas mind hetke uuriva pilguga, hüppas mu matkasaapale ja sealt edasi jooksis torni alla. Selline kogemus on vägagi erutav.
Samuti on mul õnnestunud jälgida pikalt Mustjõe kaldal istudes koprapere toimetamist. Üks noor kobras ujus minust pooleteise meetri kaugusel kaldast välja ja hakkas seal olnud noort kaske langetama. See tunne mis tekkib kui istud puud langetavast koprast kolme meetri kaugusel on kirjeldamatu, seda tuleb ise kogeda.
Selleks et kohtuda looduse keskel loomadega tuleb muidugi omada looduses olemise ja liikumise kogemust. Üks peamiseid reegleid on see, et liigu üksi või kaksi, aga mitte seltskonnaga. Ära lobise ja ära sahista riietega. Õpi tundma jälgi ja märke loomade tegevusest. Ära kasuta tugevalõhnalisi hügieeni vahendeid, lase riietel eelnevalt mõned päevad õues seista. Ole kannatlik ja rahulik – oska oodata. Need on väikesed näpunäited, mis peaksid suurendama võimalusi metsaloomadega kohtumiseks.
Endla looduskaitseala pakub rikkalikult sulle looduselamusi kui sa neid oskad leida. Neid keda paeluvad pigem füüsilised väljakutsed, võivad vabalt võtta ette ringi Endla matkaradadel. Kilomeetreid saab seal ühe päeva kohta koguda piisavalt, et arstide poolt soovitatav sammude kogus täis saada. Neid kellel, aga veel sellest puudu peaks tulema soovitan ette võtta suurem ring kui lihtsad matkarajad pakuvad. Nimelt võib Kärde poolt Toomale tagasi minna ka mööda külavaheteid ja nii saab juba päris hea füüsilise koormuse kätte.
Need kes võtavad ette teekonna Endla looduskaitsealale võiksid külastada ka looduskaitsealale jäävat allikate sihtkaitsevööndit. Metsamaja juurest sinna küll jalgsi matkata ei saa, aga need kes küsivad keskusest omale kaardi leiavad need imekaunid allikad kindlasti mööda teid liikudes üles. Niiöelda söögiisu tekitamiseks võin öelda, et saate näha kahe jõe lätet, suurima veeanniga allikat ja sügavaimat allikat ja purskavat allikat – mäng väärib küünlaid.
Allikatel olles soovitan võtta erinevatest allikatest vett pudelitesse ja nende maitseomadusi võrrelda, väikene vahe peaks olema märgatav.
Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga. Loe pikemalt
|
OSCAR-2019
|
||
Hotellid Mullion – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Mullion, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Mullion hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
Linna nimi on tõenäoliselt keldi päritolu; ka tänapäeva saksakeelne Berg ('mägi') viitab linna asukohale Alpide mägisel jalamil.
Tänapäevane Bergamo linn asub kohas, kuhu rajasid iidse linna keltide hulka kuuluvate Tsisalpiini gallialaste cenomani hõimu inimesed. Aastal 49 eKr sai linnast Rooma omavalitsusüksus Bergomum, kus elas selle tipphetkel ligikaudu 10 000 elanikku. Kuna tegemist oli Friuli ja Raetia vahelise sõjatee olulise keskusega, hävitas Hunnide Attila selle 5. sajandil.
Alates 6. sajandist oli Bergamo koos Brescia, Trento ja Cividale del Friuliga ühe langobardide Põhja-Itaalia olulisima hertsogiriigi asukohaks ning sealseks esimeseks hertsogiks oli Wallaris. Peale seda kui Karl Suur oli Lombardia kuningriigi vallutanud, sai Bergamost Auteramuse (suri 816) valitseda olnud krahvkond. 19. sajandil leiti linna lähedalt oluline vahemikku 6.–7. sajandini dateeritud Lombardia aare, mida hoitakse Briti Muuseumis.[3]
Alates 11. sajandist oli Bergamo sõltumatu Itaalia kommuun, mis osales ka 1165. aastal keiser Friedrich I Barbarossa alistanud Lombardia Liigas. Kohalikud gvelfide ja gibelliinide kildkonnad olid vastavalt Colleonid ja Suardid. Nende kahe kildkonna vaheline vaenutsemine tõi kaasa patriarh Omodeo Tasso perekonna põhja poole põgenemise ligikaudu aastal 1250; kuid Tasso naasis hiljem Bergamosse, et korraldada linna kullerite tööd. See viis viimaks keiserliku dünastia Thurn und Taxis, keda üldiselt peetakse esimese kaasaegse postiteenuse korraldajateks, tekkeni. Alates aastast 1264 oli Bergamo vahelduva eduga Milano võimu all. Aastal 1331 andis Bergamo end Böömimaa valitseja Jani võimu alla, kuid Milano Viscontid vallutasid Bergamo tagasi.
Peale lühiajalist Malatesta dünastia võimu all olemist (aastast 1407) läks piirkond 1428. aastal Veneetsia vabariigi kontrolli alla ning jäi sinna kuni aastani 1797. Ka tänapäeval võib nii mõnegi linna ehitise kaunistusena näha Veneetsia vabariigi sümbolit Püha Markuse lõvi.
Vahemikus 1797 ja 1815 olid Bergamo ja selle maa-alad osa Põhja-Itaalias Prantsusmaa ja Napoleoni domineerimise ajal tekkinud poliitilistest üksustest.
Aastal 1815 sai Bergamost Viini kongressi otsusega osa Austria keisririigist. Giuseppe Garibaldi vabastas linna aastal 1859 osana Itaalia teisest iseseisvussõjast ning Bergamost sai osa Itaalia kuningriigist. Tänu panusele, mis Bergamo Itaalia ühinemisse andis, tuntakse linna ka nimega Città dei Mille ("Tuhande linn"). 20. sajandi jooksul sai Bergamost üks Itaalia kõige industrialiseeritumaid linnu.
Tegemist on ka ühega vähestest Itaalia linnadest, millele ei saanud Teise maailmasõja ajal osaks suuremat hävingut.
Bergamol on muusikaajaloos silmapaistev koht. Bergamo Santa Maria Maggiore kirikul, mille ehitamist alustati aastal 1137, oli püsiv ja hästi dokumenteeritud rohkem kui kaheksasada aastat kestnud muusika ja laulmise õpetamise traditsioon. Kui linn oli Veneetsia kontrolli all, imporditi ka veneetslaste muusikastiil; konkreetselt hakkas koorilaulu saatma suur instrumentaalansambel. Heliloojad, nagu näiteks Gasparo Alberti, kirjutasid mitmehäälset muusikat, kasutades kahte orelit, orkestrit ja vioolasid – muusikastiil, mida tavapäraselt seostatakse Veneetsiaga, kuid mis õitses Santa Maria Maggiore hea akustika tingimustes.
Linna järgi on saanud nime ka selle piirkonna rahvale omane rahvatants bergamasca. Linnaelanikke tuntakse nimega bergomasci ning sealsed inimesed on olnud tuntud oma janditamiste poolest: ka William Shakespeare'i näidendi "Suveöö unenägu" tegelane narr Nick Bottom viitab nende tantsustiilile. See ebaharilik tantsuvorm andis Claude Debussy'le võimaluse dissonantside ja ebakorrapäraste intervallide leidmiseks oma klaveriteosele "Bergamasque'i süit".
Tuntud Bergamos sündinud muusikute hulka kuuluvad Gaetano Donizetti, Pietro Locatelli, Antonio Lolli, Gianluigi Trovesi, Roby Facchinetti, Alfredo Piatti, Fabrizio Frigeni ja Gianandrea Gavazzeni. Üks 17. sajandi alguse kõige progressiivsemaid heliloojaid Claudio Monteverdi järel oli Alessandro Grandi – Bergamo kapellmeister (maestro di cappella) aastani 1630, mil ta katku suri. Tema ametikoha võttis aga üle veelgi progressiivsem helilooja Tarquinio Merula, kes on varajase sonaadi üks alusepanijaid.
Linn jaguneb kaheks osaks: Bergamo Alta ehk Üla-Bergamo mäe otsas kesk- ja renessansiaegse vanalinnaga ning moodne Bergamo Bassa ehk All-Bergamo selle all. Kahte linnaosa ühendab lisaks käänulisele tänavale ka köisraudtee.
Ülalinna keskmeks on Piazza Vecchia. Selle ümbritsevate ehitiste hulgas on 16. sajandi lõpus ehitatud Biblioteca Civica, 12. sajandist pärinev kohtuhoone Palazzo della Ragione ja 12. sajandi Torre del Commune igal õhtul kell 10 lööva kellaga.
Arkaadid ühendavad Piazza Vecchiat Piazza del Duomoga. Siin asub klassitsistlik toomkirik, 1476. aastal kondotjeer Bartolomeo Colleoni hauakambrina ehitatud kaunis Colleoni kabel ja romaani stiilis Santa Maria Maggiore kirik.
Bergamos tegutsesid ka maalikunstnikud Giovanni Paolo Cavagna, Francesco Zucco ja Enea Salmeggia ning kõik nad on teinud töid Santa Maria Maggiore kirikusse.
|
OSCAR-2019
|
||
Täna, emakeelepäeval, kutsub Vikerraadio saade "Huvitaja" kõiki kuulajaid juba viiendat korda osalema e-etteütluse võistlusel.
Kell 10.30 loetakse eetris ette etteütluse tekst, mis tuleb kirjutada Vikerraadio koduleheküljel etteütluse aknasse. Võitja on kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulaja.
Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, ent võitjad selguvad eri kategooriates eraldi: õpilased; täiskasvanud; filoloogid ja emakeeleõpetajad; muu emakeelega inimesed. Etteütlusi saab saata kuni kella 11-ni. Kell 12.15 algavas saates "Uudis+" kuulutavad Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja, vanemteadur Peeter Päll ja ajalehe Postimees keeletoimetaja-korrektor Maris Jõks välja võitjad.
Baltimaade esimene Hilton hotell avas uksed vähem kui 1,5 aastat tagasi, olles üks nooremaid Tallinna hotelle. 202 numbritoa ja 10 konverentsiruumiga hoones asub 140-kohaline restoran The Able Butcher ja eforea spa, mis pakuvad külastajatele põnevaid toiduelamusi. Üks on kindel – jõulupidu Hiltonis on meeldejääv ja eriline!
Mõelge läbi ürituse kontseptsioon – kas üritus on galaõhtusöök, püstijalavastuvõtt, ametlikum või vabamas õhkkonnas toimuv, tantsulisem jne. Nii on kõige lihtsam korraldajatel kui ka endal kiiresti parima tulemuseni jõuda.
Arutage läbi eelarve ja seejärel saab koos hotelliga leida parima lahenduse vastavalt võimalustele: milline on menüü, ruumikasutus, kas juurde on vaja ka agentuuri või korraldate kõik ise?
Esitage konverentsiteenuse pakkujale väljakutse ja uurige, mida huvitavat neil välja pakkuda on, et osalejatele üritus meeldejäävaks ja põnevaks muuta!
Olete jõuluürituse korraldamisega hilja peale jäänud? Aastalõpu eel täituvad kuupäevad küll kiiresti, kuid tasub siiski konverentsikorraldajaga ühendust võtta. Võib-olla on populaarsemad kuupäevad küll juba võetud, kuid paindlikult lähenedes õnnestub üritus korraldada ehk argipäeval? Need päevad on ka suurem tõenäosusega veel kutsutute kalendrites vabad.
„Oleme jõulupidudeks loodud spetsiaalsed jõulumenüüd, mis teevad kliendi jaoks peoplaneerimise lihtsamaks. Samas arvestame muidugi ka erisoovidega. Abistame lisaks ruumide pakkumisele ürituse korraldamisega – leida bändi, parimaid tehnikalahendusi, foto- ja videoteenuse pakkujaid. Suudame vastu tulla ka erilahendustele, näiteks saab meie ballisaali sisse tuua isegi auto,“ tutvustab Hilton Tallinn Park tegevdirektor Daniel Habersatter.
Hilton Tallinn Parkis on 10 erineva suurusega konverentsiruumi, millest kõige suuremasse – ballisaali – mahub galaõhtusöögiks üle 300 inimese. Lisaks on hotellis üle 900 m2 fuajee, mis sobib hästi vastuvõttudeks, suuremateks kogunemisteks ja pidudeks. „Ei maksa siiski karta, et meie hotellis on ürituse pidamiseks oodatud vaid suured seltskonnad. Tegelikult sobib hotell ka väiksemate gruppide vastuvõtuks. Meeleoluka jõuluõhtusöögi võib korraldada ka hotelli steakhouse-restoranis The Able Butcher või mõnes väiksema suurusega seminariruumis,“ ütleb Habersatter.
Hiltonis järgitakse konverentsiteenuse pakkumisel Meet with Purpose põhimõtted, mille eesmärk on korraldada üritusi keskkonnasäästlikumalt. Näiteks kasutatakse kohvipausidel kohalikke ja hooajalisi toiduaineid nagu marjad, kalad ja leivatooted.
Restorani The Able Butcher kontseptsioon tugineb esmaklassilise lihapoe väärtustele, kus liha on osaks restorani DNAst. Restorani tulles läbitakse enne lauda istumist põnev teekond: sissepääsu juures tervitab külastajaid restorani võõrustaja, kes juhatab nad lihavaliku juurde, mis asub spetsiaalses lihalaagerdamise ruumis. Sealt saab valida meelepärase tooraine, mida meistrid asuvad valmistama. Seejärel külastatakse veiniruumi Red Room, mis pakub valikurohkust ja maitsvaid veine maailma erinevatest piirkondadest. Külaskäiku jääb meenutama külastajatest tehtav meeleolukas polaroidfoto lihalaagerdamise ruumi juures, mis pälvib oma olemusega restoranis enim tähelepanu.
Restoranis kasutatakse parima kvaliteediga liha ning menüüs pannakse erilist rõhku kohalikule toorainele. Esindatud on lai valik lihasid tervest maailmast, kuid külastajate lemmikuks on siiski kujunenud kodumaised Karni hõrgutised.
Peakokaks on enam kui 15-aastase kogemustepagasiga Alexander Kaiser Saksamaalt, kelle kodurestoranide hulka on kuulunud muuhulgas ka Münchenis asuv viie tärni hotell Bayerischer. Ta armastab liha ja talle meeldib köögis just enim valmistada erinevaid vorste. Muuhulgas saab The Able Butcheris maitsta ka peakoka vanaema retsepti järgi tehtud vorste, lisaks pakutakse jõulude ajal restoranis nii jõuluõhtusööki kui pühade brunche. Täpsem informatsioon kodulehelt www.theablebutcher.ee.
Konverentsikeskus pakub ürituste korraldamisel ka catering-teenust. Vastavalt ürituse iseloomule saab konverentsiosakonna meeskonnaga valida enda jaoks sobiva menüü suupistetest soojade roogadeni. Nii restorani- kui ka konverentsimenüüs kasutatakse hooajalisi saadusi ning kohalikku toorainet – Eesti liha ja väiketootjate tooteid nagu Muhu leib ja Andre farmi juust.
Hotelli tegevdirektori Daniel Habersatteri sõnul on Hilton võtnud eesmärgiks pakkuda konverentsikülastajatele tavapärasele seminaripäevale lisaväärtust. „Näiteks pakume oma konverentsikülastajatele võimalust pärast tihedat päeva lõõgastuda spaas. See on hea võimalus muljeid vahetada veidi vabamas keskkonnas, sest tihti kiirustatakse pärast koolitust või seminari koju ning järelaruteludeks aega ei jää.“
Ka saab seminaripäeva jooksul külastajatele pakkuda erinevaid tegevusi, et ikka meel virk ja vaim värske püsiks. Näiteks võib ühe osa seminarist teha püstiseisulaudade juures ja julgustada inimesi rohkem liikuma, pakkuda võimalust pauside ajal välja värsket õhku hingama minna. Samuti võib luua ka kohvipauside ajaks väikese puhkeala, kus saab kõrvaklappidest muusikat kuulata või miks mitte ka lühikesele onsite-massaaži sessioonile minna. Olenevalt ürituse suurusest ja inimeste arvust saab lisategevusi varieerida.
Loomulikult võib jääda ka ööbima. Hiltonis on 202 tuba, sealhulgas 27 eksklusiivset sviiti ning tõeliseks lõõgastuseks eforea spa, mis pälvis hiljuti ka ainukese Eesti spaana maineka luksusspaade auhinna. eforea spad tunnustati kui 2017. aasta parimat Ida-Euroopa regiooni äriklassihotelli spaad ehk Luxury Business Spa’d ja parimat uut spaad ehk Luxury Emerging Spa’d.
|
OSCAR-2019
|
||
Sageli mõeldakse, et kaalukirurgia on viimane õlekõrs eriti ülekaalulistele inimestele, kel kaalunumbrid juba üle saja kilogrammi jõudnud. Mina nii ei arva, sest tegelikult teab igaüks hästi, kustmaalt ta enesetunne eriti halvaks läheb ja ülekaal muutub pidevalt kuklas kummitavaks mureks.
Minu jaoks, kes ma olen 160 sentimeetrit pikk naisterahvas, oli selliseks piiriks näiteks 80 kilogrammi. Olen suurema osa oma elust kehakaaluga võidelnud ning katsetanud kümneid erinevaid kaalulangetusviise. Tõsi, mõned neist on osutunud ka edukaks ja kõige rohkem olen kaloreid lugedes ja hullupööra trenni tehes kaalu kaotanud 20 kilogrammi poole aastaga. 8 – 10 kilogrammiseid kaalulangetusprojekte on olnud mitmeid, kuid alati on mingil hetkel tahtejõud otsa saanud ning kõik kaotatu on tagasi tulnud ning nagu sel puhul tavaliselt ikka juhtub, on mõned kilokesed veel pealegi tulnud.
Seega olin oma 83 kilogrammiga lõpuks jõudnud punkti, kus ma polnud kunagi varem nii palju kaalunud. Isegi mitte enne sünnitama minekut. Häirivaks ja elu segavaks muutus seegi, et ühtäkki olin hakanud ennast häbenema: ma ei tahtnud jääda piltidele, vältisin seltskondlikku väljas käimist ja igasugune isu sportida oli kadunud. Päris kindlasti ei soovinud ma endale sellist elu. Seda enam, et peres on kasvamas alles kaheksa-aastane elav poisslaps, kellele on kõrvale vaja tegusat ja sportlikku ema.
Nii otsisingi abi kaalukirurgiast ega ole seda otsust siiani kahetsenud. Otsustasin sleeve- tüüpi operatsiooni kasuks, sest oodatav kaalulangus polnud nii suur ning meeltmööda tundus olevat seegi, et magu funktsioneerib endist viisi edasi ja seal toimuvad ka edaspidi imendumisprotsessid.
Tõsi, operatsiooni kujutasin ma oma vaimusilmas ette oluliselt kergemana. Aga tegemist on siiski tõsise operatsiooniga, millest taastumine pole sugugi naljaasi. Tuleb olla kannatlik, positiivne ja täis tahtejõudu.
Kõige raskem oli pärast operatsiooni harjuda sellega, et päris igat asja suhu pista ei saa. Mina kippusin oma võimeid ülehindama ning tekitasin endale korduvalt ebamugavusi süües valesid asju või tahtmatult liiga palju. Aga kogemustest õpid ja lõpuks oskad juba hoiduda nendest toiduainetest, mis maos raskustunnet tekitavad. Mina näiteks ei saanud enam süüa liha ja kartulit koos, samuti hakkasid mulle vastu koorepõhised rammusad salatid.
Kahe kuu jooksul tuli söömist ikka hoolega jälgida. Söögikorrad olid pigem ebameeldivad kui meeldivad, sest tõid enamasti kaasa ebamugavustunde. Mõnda aega andsid endast märku ka kerged kõrvetised. Pärast kahte kuud muutus aga kõik kergemaks. Vastikus toidu vastu kadus, seedimine muutus kuidagi kergemaks ja alateadlikult oli tekkinud juba oskus arvestada, mida võib süüa muretumalt ja millega tuleb olla ettevaatlik. Kõrvetised on nüüd üliharv nähtus ja neid on vaid siis, kui olen millegi rasvase või magusaga patustanud.
Oma toiduvalikul pean esmatähtsaks valke. Nii näiteks on eriliseks lemmikuks saanud skyr, proteiinijogurtid, smuutid, kodujuust ja munaroad. Lõunaks ja õhtuks püüan ikka süüa midagi lihavamat (seda küll väikses koguses) ja sinna juurde köögivilju, kartulit või teravilju. Ühesõnaga varem põhiliselt rammusast lihast ja kartulist koosnenud menüü on muutunud oluliselt tervislikumaks. Seda, et lõpetaksin söömise kohe kui tunnen raskust kõhus, ma veel õpin, sest olen harjunud taldriku kombekohaselt tühjaks sööma. Aga teen juba ka selles osas edusamme.
Oma suurt lemmikut – kohvi saan jätkuvalt juua, kuid nüüd lisan sinna vahukoore asemel piima. Gaasiliste jookidega on muidugi suhted sassis, sest mullid ei tundu maos ühestki asendist head. Paar lonksu kannatab ehk läbi häda välja, kuid kulinal juua ei saa ja ausalt öeldes pole vaja ka. Kuna ma ei suuda kuidagi juua paljast vett, siis joon selle asemel iga päev kauplustes müüdavat vitamiinivett, millest valin joomiseks võimalikult väikse suhkrusisalduse ja suure B12 vitamiini sisaldusega joogid. Neid on õnneks palju. Mõnikord olen nälja- või janu leevenduseks ostnud ka valmis valgujooke.
Kehakaal on pool aastat olnud stabiilses languses ehkki mõnikord pärast isukamat söömisperioodi olen kaalule roninud kindla veendumusega, et number on suurem kui eelmisel korral. Aga nii pole kordagi veel juhtunud. Operatsioonieelseks eesmärgiks seatud 23 kilogrammi ehk siis kaalulangus kuni 60 kilogrammini on poole aastaga peaaegu käes. Täpselt kuus kuud pärast operatsiooni kaalusin 60,7 kilogrammi ehk siis olen kaotanud lühikese ajaga 22,3 kilogrammi.
Ausalt öeldes ei uskunud ma, et see käib nii kähku. Arvasin, et jõuan eesmärgini aasta või pooleteisega. Nüüd ootan huviga, millal kaal seisma jääb ja algab teatav tagasilangus. Tean, et pean siis hästi tubli olema ja veelgi hoolikamalt oma toidulauda jälgima ning ka liikumisele senisest enam rõhku panema.
Seni olen liikunud mõõdukalt. Läksin küll tagasi võrkpalli trenni, kuid see on vaid kord nädalas. Kord nädalas või üle nädala olen ka ujumas käinud ja ujunud siis sihikindlalat 40 x 25 meetrit ehk kilomeetri korraga. Kõndimas käisin paar kuud kohe pärast operatsiooni, kuid siis jäi see koduste kohustuste tõttu soiku. Suvel olen plaani võtnud paar korda nädalas käia rulluisutama ja kord nädalas rannavollet mängimas. Sügisest tahan aga alustada jõusaalis treenimist, sest kõhnumisest lõdvemaks jäänud nahk ja vähe toonuses keha ei näe sugugi hea välja.
Enesetunne on mul hea. Operatsioonijärgselt olin muidugi nõrk ja väsinud, kuid see tunne möödus esimese kuuga. Hakkasin korralikult võtma kliinikust soovitatud vitamiine (kompleks A – Z, D-vitamiini ja kaltsiumtsitraati) ning tõenäoliselt tänu nendele olen ennast ka suurepäraselt tundnud. Energiat jagub ja mingit nõrkust pole kordagi peale tulnud.
Nüüd kevadel, kus paksemad talveriided on seljast läinud, tuleb mul peaaegu iga päev kellegi küsimusele kehakaalu silmnähtava languse kohta vastata. Väikelinnas teavad ja tunnevad kõik mind kui paadunud dieeditajat ja eksperimenteerijat ning seetõttu uudistatakse, kas mul on jälle mõni põnev dieet käsil. Ma pole oma salenemise põhjust kellegi eest varjanud ja olen ausalt öelnud, et tegemist on loodetavasti elukestva muutusega, millele aitas kaasa tänapäevane kirurgia. Enamasti see üllatab inimesi, sest arvatakse, et ma polnud ju nii paks, et pidanuksin seda tegema. Olengi siis selgitanud, et see on tegelikult enesetunde küsimus ja selleks, et abi saada ei pea ennast viimse piirini paksuks sööma. Olen öelnud uudistajatele ka seda, et raskem osa seisab mul alles ees, sest siis, kui organism on kohanenud, algab tõsine töö kehakaalu säilitamise nimel.
Enda suurimaks ohuks pean magusaid ampse. Varem eelistasin ma iga kell soolast magusale, kuid nüüd taban ennast üha sagedamini midagi magusat suhu pistmas, sest paar kommi või üks jäätis mahuvad kenasti kõhtu ja tekitavad mõnusa täiskõhutunde. See pole aga kaugeltki tervislik. Seega püüan ennast harjutada kaasas kandma tervislikumat laadi müsli- või valgubatoone ning mandleid-pähkleid.
Kokkuvõtvalt võin öelda, et pool aastat pärast operatsiooni on kõik suurepärane. Minu elukvaliteet on palju muutunud, tunnen ennast jälle julge ja elurõõmsana. Oleksin ülimalt õnnelik, kui see oleks nii ka aasta või kahe möödumisel. Realistina tean, et see sõltub väga suures osas minust endast. Loodan siiralt, et saan hakkama ega riku magu uuesti välja venitades või ebatervislikku toitu süües saadud võimalust ära.
Alustades algusest, siis pean mainima, et enne operatsiooni dr Kauriga käisin ka teise arsti juures konsultatsioonil. Esimese arsti juurest tulin ära tunnetega, et ma ei taha sinna operatsioonile minna. Arst oli täiesti osavõtmatu, konsultatsioon kestis viis minutit. Küsiti ainult KMI kohta ja millal tahan tulla. Ei jäänud muljet, et tahan ennast selle arsti kätesse usaldada. Seejärel mõtlesin, et päris loobuda ka siiski ei soovi ning panin dr. Kauri konsultatsioonile aja. Vahe eelmise arstiga oli nagu öö ja päev.
Oli tunda, et arsti tõesti huvitab sinu käekäik, arst uuris taustainfot, miks sa oled sellesse olukorda sattunud ning mida peaks edaspidi teadma operatsioonijärgsest elust. Üldse ning samuti oli minu jaoks väga oluline, et dr. Kaur seletas kõik riskid ja võimalikud tüsistused väga lihtsas eesti keeles ära. See võttis kohe pool hirmu ära, sest tegemist on siiski suure operatsiooniga.
Haiglasse minnes ja terve haiglas oleku aja, tundsin, et minu käekäigust tõesti hoolitakse. Peale haiglast koju saamist olin ka varustatud arsti numbriga, kuid õnneks on seda vaid ühe korra vaja läinud ning siis ka vaid seetõttu, et sain restoranist toidumürgituse ja vajasin iiveldusevastast rohtu. Operatsioon ise läks hästi, taastumine kiirelt – kodukontoris hakkasin tööle umbes nädal pärast operatsiooni.
Operatsioonist on täna möödas täpselt 7 kuud – minu KMI on 24,6. Kokku on kaal langenud umbes 29-30 kg. Enesetunne on väga hea, enesekindlus on tõusnud ja tundub, et see mõjutab ka muid valdkondi minu elus. Tean, et paljud paarid lähevad lahku peale operatsiooni, kuid minu abielu on sellest ainult võitnud. Tunnen, et oleme tugevam meeskond kui eales varem.
Ma arvan, et kordamine on tarkuse ema ja tean, et nii mõnedki operatsiooni läbinud on öelnud sama: ma kahetsen vaid seda, et ma seda varem ei teinud
Kui Johanna 23 aastaselt abiellus oli ta oma ideaalkaalus. 160 cm juures kaalus ta 60 kg. Abiellumisele järgnes 3 toreda lapse sünd ja 60 kg lisandumine.
“ Olin tüüpiline jo-jo kaalulangetaja. Proovisin kõikvõimalikke erinevaid tooteid ja teenuseid – s.h Kaalujälgijad, Herbalife, Nutrilett. Suutsin mitmeid kordi langetada kaalu ca 20 kg, aga endine kaal taastus ruttu. Olin liiga hea toiduvalmistaja ja armastasin maiustusi, kaalulangetamine iseseisvalt ei õnnestunud kuidagi”, jutustab Johanna.
Johanna kaal tõusis 123 kiloni ja arstid hakkasid tema kaalule tähelepanu pöörama. Vererõhk oli kõrge, samuti veresuhkur.
Risk haigestuda II tüübi diabeeti kasvab koos kaalu tõusuga. Igal aastal haigestub ca 3% suure ülekaaluga inimestest II tüübi diabeeti.
Maovähendusoperatsiooni abil on võimalik viia see risk 0,5%-ni, mis on sama kui kogu elanikonna keskmine, kommenteerib Dr Kaur.
“Tekkis suur väsimus- peale tööd läksin otse koju ja magasin. Koos lastega ei jaksanud enam midagi teha. Väsisin sellest kõigest ja hakkasin otsima väljapääsu. Netis surfates jõudsin otsusele, et maovähendusoperatsioon on see, mida tahan. Käisin Dr Kauri konsultatsioonil 2014 aasta juulis ja otsustasin maost möödajuhtiva operatsiooni (gastric bypass) kasuks.”
Johanna operatsioon toimus augustis 2014. Johanna taastus operatsioonist kiirest. Esimese nädalaga langes kaal 3 kg. Tööle naasmine oli operatsiooni järgse toitumise koha pealt küll väljakutse, aga kaal langes siiski. Saavutatud tulemused ja arsti kannustamine viisid Johanna selleni, et ta hakkas jooksmas käima.
“Alustasin ikka väga lühikeste distantsidega, peagi märkasin, et jaksan rohkem. Mida rohkem kaal langes, seda rohkem jaksasin ja mida rohkem jaksasin, seda õnnelikumaks muutusin.”, räägib Johanna.
“Olin alati unistanud, et kui saan 40 tahan olla paremas vormis. See unistus täitus. Novembris kui 40-s sünnipäev saabus, näitas kaal 82 kg!
Johanna kaalulangus on küll järjest aeglustunud, aga pole veel täiesti peatunud. Praegu aprillis 2015 on tema kaal langenud pisut üle 50 kg.
Bariaatriline kirurgia on täna üldtunnustatud kõige efektiivsema rasvumise ravimeetodina. Kaal hakkab langema kohe lõikuse järgselt ja pole üllatav kui 1 kuu peale operatsiooni on patsient kaotanud 12-15 kg oma kehakaalust. Kaal langeb 12-18 kuu vältel peale operatsiooni. Patsiendid kaotavad oma ülekaalust 50-100% ( keskmiselt 70%). Tulemus sõltub algsest kehamassi indeksist, füüsilise aktiivsuse tasemest ja patsiendi edukusest oma eluviisi muutmisel peale lõikust. Sama oluliseks kui kaalulangust pean kirurgilise ravi soodsat mõju kaasuvatele haigustele ja nende riskidele tulevikus sellest lisanduva elukvaliteedi ja eluaastatega ehk pikema ja parema eluga.
“Paljud asjad on muutunud. Olen rõõmsam ja energilisem, jaksan veeta aega oma lastega, ka sekselu on saanud hoogu juurde. Proovin kuni elu lõpuni seda tulemust säilitada ja olla õnnelik!”, lõpetab Johanna oma loo.
Tervis ja enesetunne on väga head ja olen väga rahul tehtud otsusega. Medicoveri tervisekontroll aprillis andis sellele ka kinnitust. Tänaseks olen kaotanud 17,5 kg (kaalun 66,7 kg) ja loodan et kaal langeb veelgi. Koos kaalukaotusega on lisandunud enesekindlus ja heaolutunne.
Ma ei jõua küll ära süüa kogu maailma toitu, aga samas on väga hea, et ma ei pea piirama ennast toitu valikute osas ja võin süüa, mida tahan. Koguse piir on kiirelt tuntav ja tekib hea täiskõhu tunne. Kui teised näiteks töö juures sünnipäeval söövad lõunaks taldrikutäie toitu, siis mina jagan selle terveks tööpäevaks osadeks. Positiivne on ka see, et endisest vähesest alkoholi tarbimisest on saanud minimaalne.
Ma küll ei tea, kas minu tagasiside on päris adekvaatne, kuna minu algkaal ei olnud nii suur, kui enamusel ülekaalulistel. Aga väidan kindlalt, et rõõm raha olemasolust ei ole nii suur kui heast enesetundest ja väljanägemisest.
Andrus (37 aastane) on maovähendusoperatsiooni järgselt kaotanud oma kehalt 50 kg ja hankinud endale parema elu. Enne operatsiooni tundus tulevik talle täiesti tume ja lootusetu.
Nooruses oli ta olnud aktiivne sportlane. Ta oli siis 199cm pikk ja kaalus 105 kg. Umbes 30 aastaselt hakkas aga tervis muret valmistama – vererõhk tõusis ja pidev väsimus vaevas. Paari järgneva aasta jooksul kaal muudkui tõusis ja enesetunne halvenes.
„Umbes 5 aastat tagasi, kui kaalusin 125 kg saatis perearst mind diabeedi uuringutele. Tulemused näitasid, et veresuhkur on kõrge ja vajan kiiresti ravi. Ravitulemused olid aga kehvad, tervis halvenes, kaal tõusis edasi ja kannatasin pideva väsimuse all. Veresuhkur kõikus, veresuhkuru näit oli 8-15“, räägib Andrus.
„Mitme aasta vältel proovisin erinevaid dieete ja üritasin oma toitumisharjumusi muuta, aga ei suutnud neist pikemalt kinni pidada. Aasta ennem operatsiooni, sain ma II tüübi diabeedi diagnoosi ja insuliiniravi algas. Veresuhkru kõikumine lisas söögiisu, kaal tõusis 149 kiloni. Olin siis 35 aastane ja uskusin, et oma 40 sünnipäeva ma võibolla ei näe. Olin alla andmas ja mõtlesin, et elan kuni suren.“
Andrusle oli aga õnne, kuna üks tutav rääkis talle maovähendusoperatsioonist, mis on üks tõhusamaid võimalusi II tüübi diabeedi ja ülekaalu ravis.
„Peale info otsimist internetist otsustasin pääseda sellele operatsioonile võimalikult kiiresti, kuna Haigekassa järjekord oli ca 2 aastat, siis valisin tasulise operatsiooni“ mainib Andrus.
Andruse operatsioon toimus 2012 aasta kevadel. Enne operatsiooni kaalus ta 149 kg ja süstis insuliini 5 korda ööpäevas. Operatsiooni järel ei ole ta vajanud insuliini enam kordagi, sama kehtib vererõhurohtude suhtes. Tema veresuhkur on püsinud 4,2-6,3 vahel, mis on normaalne.
2,5 aastat peale maovähendusoperatsiooni kaalub Andrus 98kg, tema kehamassiindeks on 24,5 kg/m2, seega on ta üks õnnelikest, kes on saavutanud oma ideaalkaalu. Ta on taas aktiivne sportlane ja osales eelmine suvi ka triatloni võistlustel.
– „Patsientidel, kes on põdenud II tüübi diabeeti alla kahe aasta ja kes ei ole veel insuliini ravil, on maovähendusoperatsiooni järgselt suurepärane võimalus terveneda. Samuti on head võimalused patsiendil, kelle diabeet on kestnud kauem (aga alla 5 aasta) ja kes samuti veel ei vaja insuliinravi.
– Veresuhkur võib normaliseeruda juba päev pärast operatsiooni nagu Andruse puhul, kuid tavaliselt toimub see kahe esimese nädala jooksul,“ kommenteerib dr Kaur.
– Kaks aastat peale operatsiooni on 75-80% kõigist patsientidest, kellel oli diabeet, veresuhkur normis. Viis aastat peale operatsiooni on veresuhkur normis 52-68%-l endistest diabeetikutest.
– Tõenäoline kaalulangus 2 aastat peale maovähendusoperatsiooni on ca 70-80% ülekaalust, mis on 27-30% kehakaalust. 3-4% patsientidest saavutab oma ideaalkaalu.
Suuremas ohus on just mehed: rasvumine, eriti siseorganite rasvumine nn õllekõht, uneapnoe, kõrge vererõhk, kõrge kolesterool ja kõrge veresuhkur võivad viia enneaegse surmani. Seetõttu peaks mehed kaaluma maovähendusoperatsiooni tunduvalt enam kui seni.
Olen väga rahul. Kõike saan süüa peale magusa. Ei mingit magusat ei saa suhu pista kohe tekib dumping syndroom. Aga olen sellega harjunud, et magusat ei saa ja ei tahagi enam. Piisab banaanist või mõnest muust magusast puuviljast või juurviljast nagu bataat jne. Toidupoed on ainult kole väikseks jäänud kuna paljudesse osakondadesse ei ole enam asja.
Kõiges mis suhkruga magus tuleb eemale hoida ja see ei ole raske kui meenub dumping syndroomi taas üleelatud hetk mis võtab tavaliselt 1 tunni siis on möödas aga ei soovita kellelegi sellist üleelamist.
Kaalus ei ole palju kaotanud. Tänase seisuga kaalun 105 kg (4 kuud peale operatsiooni). haiglas olles olin 120 kg. kõrghetk on olnud 139 kg. Läheb tasapisi aga kindlalt.
Minu lugu on üsna tüüpiline. Juba lapsest peale olin teistest veidi suurem ja priskem, kuigi ei söönud enda meelest rohkem kui teised ning olin piisavalt aktiivne. Kuni 15 eluaastani harrastasin kergejõustikku, kaalu tõttu olid põhialadeks kuulitõuge ja kettaheide. Murde- ja kasvueas üleliigne polster kadus ja minust sai üsna sale poiss. Peale keskkooli lõppu sõjaväkke minnes kaalusin 195cm pikkuse juures 100 kg.
Seejärel hakkas kaal tasapisi jälle tõusma. 24 aastaselt kaalusin juba 160 kg. Kiired tööpäevad vaheldusid pidudega nädalavahetustel. Liikumiseks polnud mingit motivatsiooni, palju mõnusam oli diivanil vedeleda, juua õlut ja süüa kõike head ja paremat, mis aitas unustada kaaluprobleemi ja upitada madalat enesehinnangut. Lühikesteks perioodideks suutsin alla võtta isegi kuni 35kg, aga kõik katsed langetatud kaalu hoida nurjusid.
– Dieedi ja trenni abil langetuatud kaalu on võimalik püsivalt säilitada vaid tugiisiku või -grupi toel. Dr Ilmar Kauri sõnul suudab vaid 1% kaalulangetajatest saavutatud kaalu hoida iseseisvalt ilma välise abi ja toeta.
27 aastaselt hakkas minu igapäevaelu muutuma järjest raskemaks. Seljahädad süvenesid, põlved hakkasid valutama, versuhkur tõusis. Minu kehamassi indeks oli 42-43 kg/m2, olin juba eluohtlikult rasvunud.
– Patsientidel, kes on põdenud II tüübi diabeeti alla kahe aasta ja ei vaja veel insuliini ravi on suurepärane võimalus maovähenduslõikuse abil diabeedist vabaneda.
– Veresuhkur võib normaliseeruda juba päev pärast operatsiooni, tavaliselt toimub see 2 esimese nädala jooksul.
Aasta aega veeratsin peas mõtet maovähendusoperatsioonist, lugesin ja uurisin selle kohta internetis ja jõudsin lõpuks Dr Kauri juurde konsultatsioonile. Kuna Haigekassa järjekord oli ca 2 aastat, siis otsustasin tasulise operatsiooni kasuks – tahtsin pöörata uue lehe oma elus veel enne 30-seks saamist.
Pabistasin ja närveerisin pisut enne operatsiooni, aga otseselt karta midagi ei osanud. Teadsin, et olen heades kätes. Kõik läks suurepäraselt, haiglast lahkudes sain koju kaasa väga head juhised toitumise ja muu kohta ning minu teekond kergema ja tervema elu suunas sai alata.
Diabeedi riskist enam ei räägi. Kõik näitajad alates vererõhust ja lõpetades kolesterooliga on normis. Möödunud suvel jooksin oma elu esimese poolmaratoni – olen sama inimene, kes poolteist aastat tagasi jaksas vaevalt lähimast toidupoest õlu näpus koju jalutada!
Minu järgmine lähim eesmärk on läbida täispikk Stockholmi Maraton, ja seda koos mind opereerinud kirurgi Ilmar Kauriga, kes on juba kogenud maratoonlane.
– Tõenäoline pikaajaline kaalulangus maovähendusoperatsiooni järel on 70% ülekaalust (mis on ca 27% kehakaalust). 3-4 % maovähendusoperatsiooni patsientidest saavutavad oma ideaalkaalu.
– Maovähendusoperatsioon vähendab oluliselt riski surra enneaegselt südame- ja veresoonkonnahaigustesse.
– Eriti ohustatud on mehed: rasvumine, eriti siseorganite rasvumine (nn õllekõht), uniapnoe, kõrge vererõhk, kõrge kolesterool ja kõrge veresuhkur – võivad viia enneaegse surmani. Seetõttu peaks mehed kaaluma maovähendusoperatsiooni palju enam kui seni. Dr Kauri patsientidest on 20% mehed ja 80% naised.
Kaalulangus on tänasega (7 kuud peale oppi) 40 kg Kõigun 83-86 kg vahel. Teen regulaarselt trenni 3-4 korda nädalas. Sisimas loodan 10 kg veel alla saada, kuid tasa ja targu! Kui aus olla siis ma ei kaalu end enam nii tihti nagu varem. Nädalas vb korra. Riideid kannan nüüd suuruses 38-42, vahel lihtsalt peab proovima.
Elu on muutunud väga palju pärast mvo ja kaalulangust. Kõige tähtsam minu enda jaoks on enesetunne. Palju rohkem energiat ja tahtejõudu! Paratamatult olen vaikselt garderoobi välja vahetanud. Väga mõnus tunne on kui saad asju valida, mitte nii, et võtatad selle riidehilbu, mis sulle tervest poest ainukesena selga läheb. Olen ka palju enesekindlam! Kaalukaotust näevad ka inimesed minu ümber. Palju komplimente ja häid soove kuulen tänaseni. Elu on muutunud ainult paremaks!! Olen mõelnud mitmeid kordi, et jumal tänatud, et ma selle otsuse/operatsiooni tegin! See justkui andis mulle uue võimaluse täisväärtuslikku elu elada. Ja et sattusin just Teie juurde on puhas lotovõit! Suurepärane personal!!
Tere! Kohe,kohe on kolm kuud operatsioonist möödas ja muutused on väga suured Olen űlimalt tänulik kogu Teie Fertilitase meeskonnale !!! Teete oma tööga paljud inimesed õnnelikuks!! Kaalu olen kaotanud 31 kg ja enesetunne on super!! Trenn teeb oma töö ja loomulikult toitumine. High five dr.Kaurile!!
Olen teile sünamest tänulik, et selle kõik ettevõtsin. Elu on hoopis teistes värvides ning ei tea vahel kohe kuhu seda energiat rakendada!
Minul on nüüd juba üle aasta operatsioonist, mis muutis minu elu. Olen hetkel oma parimas vormis ja ma olen 42 aastane. Minu kaal on langenud 35 kg ning tasapisi esialgu langeb veelgi, tervis on korras, vererõhk normis. Teen trenni rohkemgi kui kunagi varem, võtan osa fitness üritustest, ma ei pelga enam ennast näidata ja ma jõuan tegutseda. Tegelikult tahaksin ma väga inimestele tutvustada seda võimalust, kuid kahjuks olen ise terve selle aja vältinud seda teemat, sest kuulen tagasisidet, mille sisu mina muuta ei saa st inimesed ei ole valmis võtma seda kui abivahendit, see on ikkagi operatsioon jne õudne, õudne, pärast oled tagasi paks jälle, sa ei saa enam kunagi süüa nii nagu varem???? Muidugi on ka erandeid, kuid mina kuulsin alguses ikka negatiivset tagasisidet ning eelistasingi oma kaalulangust enam mitte reklaamida. Nüüd ma tean, et ma ei ole paksuks loodud ja ma võin ka treenides saada endale unistuste keha. Ühesõnaga, see oli minu elu parim investeering.
Mul on läinud väga-väga hästi. Operatsioon muutis mu elu (nagu te ilmselt kõikide patsientide käest kuulete :)) ja eranditult paremaks!
Olen dr Kaurile ja tema meeskonnale väga tänulik ja soovin teile kõigile edu ja palju tänulikke patsiente!
|
OSCAR-2019
|
||
28. oktoobril toimus Hageris Lääne-Harju praostkonna erakorraline sinod, et välja selgitada praostkonna õpetajate ja sinodisaadikute eelistus EELK peapiiskopi valimisteks. Sinodi liikmed seadsid üles Joel Luhametsa, Tiit Salumäe ja Randar Tasmuthi kandidatuuri. Peale arutelu toimunud salajasel hääletusel, milles osales 17 sinodi liiget, sai 10 häälega enim toetust Joel Luhamets. Oma kevadisel sinodil oli Lääne-Harju ...
Vastavalt 1. detsembril 2001 jõustunud perekonnaseaduse muudatustele anti vastava ettevalmistuse saanud vaimulikele õigus riigiametnikuna sõlmida riiklikult abielu. Registreerimisõigust taotlevad kirikuõpetajad peavad kõigepealt läbima koolituse, kus neile selgitatakse kogu protseduuri. Sellele järgneb vaimulike atesteerimine, mille käigus vaimulikud kirjeldavad kogu protsessi ja täidavad abieluakti ja abielutunnistuse ...
Elav Jumal, armas taevane Isa. Tänu Sulle, et võime kindlad olla nendele tõotustele, mis Sinu sõnas seisavad. Sa oled tõotanud oma kiriku rajada alusele, millelt see ei kõigu. Aita, et me ei tunneks hirmu muutliku elu tõmbetuulte käes. On pilkajaid ja kahtlejaid, ära lase meil neist väärata. Hoia meid sellel Kaljul, mille Sa oled rajanud kindlaks päästeks ja lõplikuks sadamaks. Me palume meie kiriku ja ...
Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi meist ei sure iseenesele, sest kui me elame, siis elame Issandale ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme, me oleme Issanda päralt. Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand. Rm 14:7-9 Elame ajastul, mis rõhutab individualismi. Inimene - see kõlab uhkelt. Kõik peab olema inimese teenistuses. Mistahes ...
Eestpalves on Inglise Kiriku Canterbury provintsi Norwich'i piiskopkond ja selle piiskop Graham James, samuti Thetfordi piiskop David Atkinson ning Lynni piiskop James Langstaff. Palume Jumalalt õnnistust piiskopkonna misjonialgatusele «Teed käies». Samuti on eestpalves Rootsi Kiriku Luleå piiskopkond ja selle piiskop Hans Stiglund. Palvetame piiskopkonna ja selle koguduste ühtsuse eest, et nad võiksid olla selgeks tunnistuseks ...
Nils Bernhard Sachris on lõpetanud Westholmi gümnaasiumi. Tartu Ülikooli arstiteaduskonda astus 1942 ja lõpetas 1956. Töötanud pärast ülikooli lühikest aega Kuressaares ja Võrus, asus ta röntgenoloogina tööle Tartu Linna Kliinilisse haiglasse, kust läks 1991. aastal pensionile. Auväärt arst on tuntud hea radioloogi, kuldaväärt õppejõu ja värvika isiksusena. Autasustatud ...
Lugupeetud peapiiskop! Austatud linnajuhid! Armas toompraost! Head Toomkoguduse nõukogu esindajad! Tänan teid südamest mulle osaks saanud tähelepanu eest!Maarja medal ja kultuuripreemia liidavad mind selle auväärse seltsiga, kes Maarja medali varem on saanud. See tähelepanu osutamine on mulle liigutav, sest selle kaudu olen ma liidetud eesti rahvaga ja Eesti kiriku ajalooga. On ju Eesti juba kaua aega tagasi saanud eriliselt neitsi ...
Eileõhtuse hingedepäeva kontserdiga lõppesid üheksandad toompäevad, mille motoks oli seekord «Mälestused kõnelevad».Neli päeva kestnud toompäevad olid tõesti rohkete mälestustega täidetud: tähistati Hugo Lepnurme 90. sünniaastapäeva, peapiiskop Jaan Kiiviti 10. ametisseseadmise aastat, tutvuti Toomkiriku rikkaliku ajalooga, pühapäeval oli usupuhastuspüha, teisipäeval ...
Usklikkus ja Eesti ühiskond - allpool püüame avada selle teema erinevaid aspekte, toetudes omapoolses analüüsis neid probleeme sotsioloogiliselt käsitlenud autorite H. Hanseni, M. Remmeli, R. Leinuse jt töödele. Kirjutises ei tule juttu usulistest elamustest jmt, mis nõuaksid süvendatud lähenemist inimeste sisemaailmale. Alljärgnevalt esitan andmeid usku suhtumise - nii tõsiusklike, ükskõiksete kui ka ...
Novembri lõpus asub EELK Kirikukogu valima uut peapiiskoppi. Tänase seisuga on Eesti Kiriku veergudel ja kaudsemalt muus Eesti meedias laiemalt arutletud seeüle, millised omadused peaksid kirikujuhil olema ning milline peaks tema funktsioon ülepea välja nägema.On nimetatud omadusi nagu pastoraalsus, delegeerimisoskus, teoloogilised teadmised, rahvusvahelise suhtlemise võime, administraatori anne jne.Omal moel on kõik need ...
Laupäeval meenutati Kullamaal kuulsat pastorit ja keeleuurijat Heinrich Gösekeni tema 400. sünniaastapäeval.
Kullamaa kiriku peavärava juures avati Gösekenile mälestuskivi, mille valmimisele aitasid kaasa vallavalitsus ja eraannetajad ning kahe meetri kõrguse graniidimüraka tegid valmis Kohila kiviraidurid. Kultuurimaja juhataja Loit Lepalaane sõnul on kivile paigaldatud tekst tema koostatud ja asjatundjatega kooskõlastatud.
Mälestuskivi avamisele järgnes traditsiooniline kultuuriajalooline konverents ettekandjatega Tartust ja Tallinnast. Kultuurimajas oli vaadata näitus, mille ühe osa sisustas Eesti Piibliselts. Õhtul peeti kirikus mälestusteenistus, kus teenis õpetaja Lembit Tammsalu ja mängis ERSO metsasarvekvartett.
Saksamaal Hannoveris 1612 sündinud ja Rostocki ning Königsbergi ülikoolis õppinud Heinrich Göseken tuli Läänemaale Rootsist 1638. aastal. Kullamaal oli ta õpetajaks 1641. aastast kuni oma surmani 1681 ning on maetud kirikusse.
1660. aastal ilmus tema Kullamaa kihelkonna murraku põhjal välja antud eesti keele grammatika koos saksa- ja ladinakeelse sõnastikuga. Ka on ta tõlkinud eesti keelde 127 kirikulaulu.
Võluv kontsert, mis kannab endas Hispaania võrratute katedraalide hingust. Lõuna-Euroopa muusika renessansiajastu suurmehe Antonio de Cabezóni (1510-1566) kaunid peened teosed kõlavad Tallinn-2011 kultuuriprogrammi kinnitatud kontserdisarjas "Kirikupühad Maarjamaal" ainulaadse vanadel puhkpillidel musitseeriva ansambli Ministriles de Marsias ettekandes. Kuulda saab siinkandis haruharva kõlavat muusikat, mis täitis sajandite eest tänaseni imetlust tekitavaid kirikuid, pakkus hingekosutust tolleaegsetele inimestele ning võlub publikut tänaseni. Ansambel Ministriles de Marsias on tuntud üle kogu suure Hispaania ning ka enamikus teistes Euroopa maades. Nüüd pakub Corelli Music ka Tallinna publikule unustamatut õhtut selle unikaalse koosseisuga.
Hispaania ansambel jõuab Maarjamaale kolme eraõigusliku kontserdikorraldaja meeldivas koostöös – jõud on ühendanud Haapsalu ja Viljandi Vanamuusikafestivalid ning Corelli Music. Suurimad toetajad on Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu ning Eesti Suursaatkond Madridis ja suursaadik hr Toomas Kahur.
Gustav Suitsu luuletuse «Kerkokell» (kirjutatud suvel 1912, võibolla jaanipäeva ja jaagupipäeva vahel) mõistmiseks tuleb tunda luuletaja kirja 24. maist 1902 (vkj) Kolga-Jaani pastorile Villem Reimanile. Luuletus on lähtekohalt tõsieluline: koos abikaasaga jõudis Suits Helsingist Võndu ajal, mil tema ema Liis (snd Kerge) oli 1. jaanuaril 1912 asetatud juba puusärki.
Kirikukella lõi tõepoolest Suitsu isa vend Jaan (1853–1927), kes töötas Võnnu külakoolmeistrina 1874–1892, misjärel vallandati sealt vormiliselt vene keele oskamatuse tõttu, kuid on võimalik, et ka kui joomatõbine. Gustav Suitsu isa Hindrek (snd 1846) oli surnud 1890, seega andis ta koolmeistriameti vennale üle veel eluajal. Kuna «Kerkokell» on luuletus poja suhetest emaga, jäi isa teksti kompositsioonist kõrvale. Just isast, seetõttu ka lellest, Gustav Suits Villem Reimanile kirjutabki.
Hindrek Suitsust jäid maha abikaasa, 22aastane tütar ja 7aastane poeg, vennast ametijärglane, kes ühtlasi oli üks poisikese kahest ristiisast, ja 100 rubla raha. Gustav Suitsu hilisema (1928) tunnistuse kohaselt olid tema vanemad vennastekoguduse liikmed, ema täpsemalt «vali pietist». See võis tähendada, et Liis Suitsule ei meeldinud mehevenna joomakombed, mille tõttu võis mõni koolitund ära jääda või tuli töötasust puudu ja on mõeldav, et Jaan Suits küsis venna leselt juurde.
Igatahes väitis Gustav Suits Villem Reimanile, kuidas oma lell Hindrek Suitsu pärandatud raha enesele pettis. Küsida laenu poja koolitamiseks väimehelt Daniel Loddi’lt (1871–1944), kelle ülal pidada olid haiglane abikaasa, kolm last, ämm ja naisevend, käis vastu Liis Suitsu põhimõtteid, nii et lõpuks pääses noor Suits kooli edasi Tartus tänu õemehe järeleandlikkusele ja Võnnu tollase, pärast Tartu Jaani koguduse õpetaja Gustav Axel Conrad Oehrni (1855–1922) rahalisele otsetoetusele.
Eelnevast saab järeldada, et pietism oli Gustav Suitsu lapsepõlvekodus ennekõike emapoolne mõtlemisviis, mis nõudis kokkuhoidlikkust ja võibolla keelas poisikesele vallatused koos teiste külalastega. Veel isa eluajal, aastal 1889, olevat Gustav Suits enda sõnade järgi lugenud läbi Piibli. Nendes sõnades on põhjust kahelda, sest Suitsude kodus sai tartukeelsena leiduda ainult Vastne Testament. Ilmselt seda ta Piiblina mõtleski. Selle juurde juhatas teda kirikuõpetaja.
Hernhuutlikku kirjavara õpetas talle kodu, kuid – toetudes jällegi Suitsu enda sõnadele ka luuletuses «Võnnu motiive» (ilm. 1953) – peamiselt lell, toosama, kellele Suits aastal 1902 tegi etteheiteid. Need faktikillukesed lubavad «Kerkokella» tõlgendada ka kui küsimust, kas surmakella võib lüüa inimene, kes pole kadunuga pietistlikul kombel läbi saanud.
Aastal 1928 andis Gustav Suits mõista, nagu oleks Gustav Oehrn sajandivahetusel soovinud, et tema ristipoeg õpiks teoloogiks. Suits ei osuta selgesti, kes või mis tõukas teda mujale. Ta kirjutas ühesõnaliselt: «käärisin». Me jahvataksime ajaloo aga väga puruseks, kui mõistaksime käärimise all üksnes seesmist konflikti luterliku teoloogia ja tollase ateismi vahel.
Luterliku teoloogia vastu võis olla nimelt ka Gustav Suitsu ema, kes kindlasti pidi suutma luterlust ja hernhuutlust eristada, sest Suits ei maini kuskil, nagu oleks tema kodu olnud ses suhtes leige. Sedaviisi arutledes võime väita, et Gustav Suits kääris pigem emaliku kasvatuse ja luterliku kiriku kui vaimuliku maailma ja jumalaeituse vahel. Siit siis ahastav pöördumine Villem Reimani poole: «aga mul puudub o m a i s a !! Seda on kõige juures märgata». Oma isa, see on Gustav Suitsul kõnealuses kirjakohas vaimne teejuht.
|
OSCAR-2019
|
||
Enamik online kasiinod pakuvad boonuseid. Kasiino boonused on mõeldud eelkõige uutele klientidele, kuid tihti peale premeeritakse kasiino boonusega ka vanu häid kliente. Nii palju kui on erinevaid online kasiinosid on ka erinevaid kasiino boonuse pakkumisi. Osad online kasiinod pakuvad nii öelda tasuta raha, kuid tegelikkuses tuleb arvestada sellega, et suure tõenäosusega kaasneb sellega ka mingi konks. Täiesti tasuta kasiino boonused on pigem harv erand.
Kõige rohkem levinud online kasiino boonus on esmase sissemakse boonus ehk tervitusboonus. See on boonus, mis võimaldab saada esimese sissemakse tegemisel tasuta lisaraha ja/või tasuta spinne. Reeglina tähendab see seda, et deposiidi tegemisel lisatakse sinu sissemakse summale 50% või 100% boonusraha. Tavaliselt kaasnevad tervitusboonusega ka tasuta spinnid mõnes populaarsemas slotimängus.
Teist tüüpi boonus on tavaline sissemakse boonus – sisuliselt sama mis esmane sissemakse boonus, mida pakutakse varasemalt sissemakse teinud klientidele. Mitmed Eesti parim kasiinod on ka oma tervitusboonuse paketi jaotanud mitmeks osaks, mis tähendab et lisaks tervitusboonusele on võimalik saada ka teine, kolmas ja neljas sissemakse boonus.
Kolmandaks kasiino boonuse tüübiks on ilma sissemakseta kasiino boonus. Ilma sissemakseta kasiino boonuseks on kas boonusraha või tasuta spinnid, mis lisatakse uue kliendi kontole kohe peale konto avamist.
Mängijad kes mängivad tihti ja teevad palju panuseid, saavad kasiinodelt ka rohkem pakkumisi ja hüvesid. Selleks on enamik online kasiinod loonud ka oma lojaalsusprogrammi. VIP pakkumised ja lojaalsusprogramm baseeruvad enamasti sellel, kui palju on klient teatud ajaperioodi vältel panuseid teinud. VIP mängijad saavad osa VIP boonustest, mis on üldjuhul tavalistest sissemakse boonustest paremad ja lihtsamini läbimängitavad. VIP boonused on enamasti parimad kasiino boonused, mida internetikasiinod oma mängijatele pakuvad. Lojaalsusprogrammiga kaasneb mitme online kasiino puhul ka punktisüsteem, kus sul on võimalik teenitud VIP punktid rahaks vahetada.
Suurem osa Eesti kasiinodest on hallatud välismaiste ettevõtjate poolt ja seega on Eesti kasiino boonused suurte välismaiste kasiinodega võrreldes täiesti konkurentsivõimelised. Eesti kasiinode boonused ja nendega kaasnevad tasuta spinnid on siiski kokku pandud mõeldes spetsiaalselt Eesti mängijate peale. See tähendab, et kasiino boonused ja nende suurusjärgud on loodud keskmise Eesti mängija poolt tehtud sissemaksete ja panuste järgi. Niisamuti on ka tasuta spinnid saadaval just eestlaste seas populaarsetel slotimängudel.
Kui sa oled otsustanud võtta online kasiino boonuse, tasuks seda kindlasti kasutada oma lemmikmängudel. Juhul kui sa ei ole vastavas kasiinos omale lemmikmängu leidnud või on mänguvalik pisut kitsas, soovitame vaadata progresseeruva auhinnafondiga slotimängude poole, kus on ootamas lisaks tavapärastele liinivõitudele jackpotid. Olles võtnud kasiino boonuse, mille tingimuste täitmine võtab nagunii omajagu aega, on jackpot slotid väga hea valik. Tõsi, progressiivsed jackpotid on küll üsna haruldased, kuid kasiino boonuse abil saad suurendada jackpoti võitmise võimalusi.
Paljud Eesti kasiinod pakuvad igal nädalal regulaarseid boonuseid ja korraldavad loosimisi, kus saab lisaks rahale võita reisipakette, kodutehnikat, nutiseadmeid ja teisi auhindu. Populaarseimad kasiino pakkumised on näiteks kolmapäevaboonused, reedeti pakutavad sissemakse boonused, nädalavahetuse boonused ja ka tasuta spinnide boonused. Sellised pakkumised on tavaliselt saadaval eksklusiivselt vaid Eesti mängijatele.
Isegi parimate kasiino boonustega kaasnevad läbimängimise tingimused. See on tõsiasi, millega tuleks arvestada enne ükskõik millise kasiino boonuse võtmist. Läbimängimise kohustus on nõue, mis tähendab et enne kui sa saad oma sissemakstud raha ja boonusraha või tasuta spinnidest võidetud raha välja maksta, tuleb boonusraha teatud arv kordi läbi panustada ehk mängida.
Kindlasti tuleks arvestada ka sellega, et igakord kui online kasiino pakub sulle mõnes slotimängus tasuta spinne, siis on suur tõenäosus et nendega kaasneb ka läbimängimise kohustus. Küll on Eesti kasiinode seas ka erandeid, kus tasuta spinnidega teenitud võitudele läbimängimis tingimusi ei lisata.
Eesti online kasiinod, mis pakuvad oma klientidele kasiino boonuseid on kõikide boonuste tingimused selgelt välja toonud ja varjatud konkse ei peida. Arusaamatuste ja probleemide vältimiseks tasub alati lugeda online kasiino boonuse reegleid ja infot läbimängimise tingimuste kohta. Kui oled omale mingi boonuse valinud, tasub alati teha kindlaks et oled tingimustest õieti aru saanud. Juhul kui midagi peaks jääma arusaamatuks või segaseks, soovitame kindlasti kontakteeruda online kasiino klienditoega.
Kasiino boonuse võtmisel tuleb kindlasti arvestada asjaoluga, et enamasti pole sul enne boonuse tingimuste täitmist võimalik oma sissemakstud ja võidetud raha välja kanda. Kasiino boonusega saadud võidud saab välja maksta vaid siis, kui kõik läbimängimise tingimused on täidetud. Juhul kui sa soovid peale sissemakset kasiino boonusest loobuda, siis tuleks seda teha koheselt. Kasiino boonusest on võimalik loobuda vastava internetikasiino veebilehel, katkestades boonuse või küsides selleks abi klienditoelt. Kui online kasiino poolt pakutud kasiino boonuse tingimused on täielikult täidetud, siis muutub kogu kontol olev raha automaatselt pärisrahaks ja see on võimalik koheselt välja maksta.
PAF ei ole mingi tavaline spordiennustuse portaal- kaugel sellest. Tänapäevasel kujul online-panustamise keskkond sai alguse Rootsis Ålandi saartel juba 1966. aastal ühendades hulka erinevaid heategevusorganisatsioone(sealhulgas “Save the Children” ja “Soome Punane Rist”) ja kogudes sel viisil raha humanitaar -ja sotsiaalsete projektide jaoks. Kuni tänase päevani on sama mõtteviis jäänud ettevõtet iseloomustama. PAFi teenuseid saab kasutada lisaks teistele riikidele Soomes, Rootsis, Eestis, Hispaanias ja Itaalias.
PAF on lühend “Play Among Friends”(“mängi koos sõpradega”) ja peale kolme aastakümmet kogu kasumit heategevusele annetades otsustati 1999. aastal ajaga kaasas käia ning teenuseid ka internetis pakkuma hakata. Tänaseks on PAF kasvanud rahvusvaheliseks ettevõtteks ning näiteks 2016. aastal annetas PAF Group heategevuseks 20€ miljonit.
PAF.ee veebilehel on väga mugav ja lihtne navigeerida, sest kuigi leiab infot heategevuse jms. kohta, mida igalt lehelt ei leia, siis keskkond on loogiliselt üles ehitatud ilma midagi segavat egaüleliigset pakkumata.
PAF spordiennustuse leht on traditsioonilise ülesehitusega, kus vasakul ääres on reastatud spordialad , live-panustamine, statistika, “algab varsti” ja “live-skoor ja tulemused”. Lehe üleval ääres saab otsingufunktsiooni kasutades mugavalt ja kiirelt leida oma lemmikspordiala, -liiga või võistkonna. Sellest all on peamenüü, kust saab mugavalt leida populaarseimad spordialad, käimasolevad mängud, boonused ja pakkumised ning panustamise ajaloo. Midagi üleliigset ei ole, kuid spordiennustuse lehe üldine mulje on pisut igav ja mitte eriti põnevusttekitav.
Lisaks Skandinaavias populaarsetele spordialadele nagu jäähoki, tennis, korvpall, kergejõustik, võrkpall, lauatennis jt, leiab PAFis ka üllatavalt palju alternatiivseid spordialasid nagu Ameerika jalgpall, pesapall, hobuste võiduajamine ja koerte võidujooks.
Live-panustamine avaneb uues aknas kuvades ka live-statistikat ja infot mängude kohta. Samas kui live-striime PAF ei paku. Koefitsiendid ei paista silma millegi erilisega, kuid on täiesti konkurentsivõimelised.
Uutele mängijatele PAF-spordis pakutav boonus on üsna tagasihoidlik. Kui Betsafe’is saad 100€ eest tasuta panuseid ja Coolbetis võib saada igal nädalal 10€ tasuta panuse aasta lõpuni, siis PAFis saad esimese sissemaksega 10€ pärisraha. Ei kõla ka just halvasti, sest tehes 10€ sissemakse, saad 10€, millele läbimängimise tingimused puuduvad ning lisaks 25 tasuta keerutust slotimängus Thunderbar. Samas spordi peale panustaja jaoks on olulisem suur tervitusboonus kui 10€ pärisraha.
Kui tervituspakkumine kõrvale jätta üllatab PAF väga mitmekesise kampaaniate valikuga. Leiab nii erinevaid tasuta panuse pakkumisi, loosimisi, päris tasuta ennustusmänge jpm. Näiteks osalevad kõik, kes teevad mistahes summa eest mistahes ajahetkel spordiennustuses panuse päevaloosimises, mille auhindadeks on kakskümmend 5€ väärtuses tasuta panust.
Jackpot Pool on PAF-spordiennustuse uusim mäng, mis asendab varasemaid Supertoto ja Superscore ennustuskuponge. Poolsid on spordisündmuste ennustamise mängud, kus mängija teeb ühe ennustuspiletiga seeria erinevaid spordipanuseid. Mida rohkem ennustusi mängija täpselt ennustab, seda suurema summa ta võidab. Kui kõik ennustused lähevad täppi, võidad jackpoti.
Tähelepanuta ei saa jätta ka Pafi tagasimaksete süsteemi, kus kaotatud panuste summa on võimalik hõlpsalt tagasi teenida. Põhimõte on selles, et kui teed panuse mänge võitjale ja mäng ei lõppe normaalajal ning kaotad panuse lisaminutitel löödud värava(jalgpallis), sest mäng lõppes bullititega(jäähokis), sest mäng lõppes lisaajaga(korvpallis), sest mäng lõppes otsustavas setis kiire lõppmänguga(tennis), tagastab PAF mängijale tehtud panuse väärtuse.
Lisaks veebis panustamisele korraldab PAF ka live-spordiennustuse turniire näiteks eelmise aasta Pafi Live Betting Championshipi Ahvenamaal pani kinni Jussi Soomest ja läks koju 2000 eurot rikkamana.
PAFi veebileht on optimiseeritud ka mobiilis ja tahvelarvutis mängimiseks ning sarnaneb peaaegu üks-ühele desktop-lehega. Funktsioonid töötavad sujuvalt nii iOS kui Androidi kasutajatel ning vajalik info on kergesti leitav. Lisaks soome, inglise ja eesti keelele saab mobiilset lehte kasutada ka hispaania, rootsi ja vene keeles.
PAFi väljamaksed toimuvad automaatselt seega on need väga kiired võttes tavaliselt aega kõige rohkem 24 tundi.
Samut on neil Facebooki, Twitteri ja Google+ kontod, kus saab samuti tõstatada mängimisega seotud teemasid ja alustada arutelusid.
PAF spordiennustus on midagi erinevat, kuid see ei tähenda, et see halb on. Spordiennustuse leht on funktsionaalne ja kõik on olemas, kuid puudu jääb särtsakusest ning mõne jaoks võib kujundu tunduda tõeliselt igav ja uinutav. PAF on suutnud ühendada hasartmängud heategevuse, meelelahutuse ja sotsiaalse läbikäimisega.
Boonuste koha pealt jätab soovida uue mängija tervituspakkumine, kuid see korvatakse mitmete huvitavate ennustusmängudega, mõned neist isegi tasuta mängimiseks.
Veebileht ei hiilga glamuuri ja küllusega, kuid on siiski lõbus ja väga lihtsasti navigeeritav. Spordialade ja sündmuste valik on soliidne ning koefitsiendid konkurentsivõimelised. Live-striim puudub, kuid PAF on siiski soe ja kodune koht, kus turvaliselt ja mõnusalt aega veeta.
|
OSCAR-2019
|
||
Klient on kuningas, klient maksab sulle palga, kliendikesksus toob konkurentsis edu. Vabandust, aga sellise mõtlemisega võid sa olla rongist juba maha jäänud…
Bloombergi andmebaasi 3000st tehnoloogiafirmast vaid 7 on suutnud teha käivet üle 2,5 miljardi dollari. Üks neist on HCL Technologies – käive pealt 4 miljardit dollarit ning seal töötab üle 82 000 inimese. Ehkki paljud neist Indias, kust firma ka pärit, on tegevuspiirkonnaks piltlikult öeldes maailm. HCL Technologies kohta on tehtud Harvardi Ülikoolis juhtumiuuringuid ja nende juhtimiskultuurile viitab Forbes kui “maailma kaasaegseimale”. Mida nad seal Indias õige söövad (loe: teevad), et nad sellise aupaiste ära on teeninud?
HCL Technologies pööras mõned aastad tagasi oma toimimise loogika pea peale. Piltlikult öeldes võeti organisatsiooni püramiid ja pöörati pea peale – eesmärgiga viia vastutust tippjuhtidelt töötajatele. Nad ise kutsuvad seda “Töötajad kõigepealt” filosoofiaks. Ja väidavad, et klient tuleb alles pärast töötajat – kui töötaja teeb tööd pühendumuse ja vastutusega, siis saab ka klient parima toote ja teenuse.
Kuidas nad seda “Kõigepealt töötajad” teevad? Mõistagi koosneb see paljudest tükkidest – kõrged eetika ja töö standardid, tegudes rakendatud (ilmselt mitte ainult sõnades) tugevad väärtused – usaldus, paindlikkus, läbipaistvus ning mitmesugused “nipet-näpet”, mis teevad töötajad elu lihtsamaks (näiteks eraldi inimesed, kes aitavad väljakutsetega toime tulla – midagi coach´i laadset, või siis süsteem, mis aitab toimet tulla igapäeva teemadega, nagu arvete maksmise korraldamine jne).
Ent kõige mõjusam tundub olevat firma juhi Vineet Nayar´i hoiak ja kaheosaline sõnum: “CEOs, get out of the way” (…ja laske inimestel tööd teha) ja “We all are Employees” ehk me kõik, alates firma presidendist kuni eesliini töötajateni oleme töötajad, töövõtjad ja meie oleme need, kes väärtust loovad.
Värske Sekretäri erilehe kaanelugu ei portreteeri juhiabi, vaid juhti ennast. Naistippjuht Kai Realo (49) on pidanud juhiametit pea 25 aastat, sellest viimased viis aastat on ta töötanud Circle K Eesti AS peadirektorina. Kõnekas ja vähe teada on aga tõik, et oma esimese sammu karjääriredelil astus ta ka ise sekretärina. Lähen uurin tema käest, kui olulist rolli juhiabid tema igapäevatöös mängivad.
Statoili kontsernis aastast 2005. Aastatel 2005–2012 AS-i Eesti Statoil kontseptsioonijuht, alates 2012 Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i peadirektor.
Punkt kell neli olen Tammsaare ärikeskuses ja vajutan Circle K kontori ukse taga kella. Jõuan end juba kiruda, sest nõnda järsku, minutipealt saabuda tasub ainult hommikusele palvusele. Kuid võtnud sekretäri lahkel juhatusel istet, ilmub koosolekuruumist minimalistlikult halli riietunud Kai ja teatab: „Täna on olnud üks koosolek teise otsas, mul läheb veel viis minutit!” Tunnen kergendust, sest jõuan teha veel veidi märkmeid ja mõtteid kohendada.
Õppisite TTÜ-s majandusinseneriks. Kuidas Te pärast ülikooli lõpetamist sekretäriametisse sattusite?
Kui ma 1991. aastal programmeerijana ülikooli lõpetasin, siis selgus, et minu kirg programmeerimise vastu ei olnudki nii suur. Kuid mis oli kõige suurem erinevus – see oli esimene aasta, kui inimesi enam tööle ei suunatud. Töökoha leidis mulle hoopis õppejõud, kelle kolleeg otsis Viimsi valda tehnikasekretäri. Olin ainuke inimene, kes oskas kasutada arvutit, faksi ja koopiamasinat. Tagantjärele mõeldes oli see vahva ajajärk ja ehkki ma töötasin sekretärina, olin ma teatud mõttes ka tehnikakunn.
See andis mulle kõigepealt arusaamise, mida sekretärilt oodatakse. Tehnilisest küljest andis see mõistmise, kui oluline on juhiabi ja sekretäri roll just tugipersonalina, sest ega mul juhina ei ole juhtimises abi vaja, ma ei ole juhtimispuudega inimene, vaid mul on vaja inimest, kes teeks midagi, mida ma kas ise ei jõua teha või milleks mul kompetents puudub. Juht ei pea ju olema suurepärane organisaator või väga hea administraator.
Sellepärast on äärmiselt vahva omada juhiabi või sekretäri, kes on oma valdkonnas väga initsiatiivikas ja avatud silmadega. Näiteks meie praegune kontoriassistent Lembi on mind väga positiivselt üllatanud: ta näeb asju, mis vajavad selles valdkonnas muutmist, teeb ise ettepanekuid ega oota, et juht seda teeb. Ja sellest suuremat kergendust ei saagi olla, kui sa tead, et see valdkond on meil nüüd inimese käes, kes sellega ise toimetab.
Konverents toimub 5. oktoobril Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Tutvu konverentsi programmi ja esinejatega ning registreeri end soodushinnaga!
Lembi on olnud mulle suurepärane meeldetuletus, miks on juhiabide roll juhtimistöös äärmiselt oluline – igaüks teeb seda, milles tema parim on.
Minul ei ole päris isiklikku abi mitte kunagi olnud. Ma olen eluaeg töötanud kontsernides ja nende Eestis asuvad tütarettevõtted ei ole kunagi nii suured, et juhtidele antakse isiklikud abid. Harilikult käivad isiklikud abid kaasas mittekontserniettevõtetega, kus struktuurid ei ole nii väga paigas ja kus sa oled vabam ise otsustama, et milliseid inimesi ja kuhu sa rakendad.
Kuid ega ma ei tunnegi isiklikust abist erilist puudust, sest abi järele tekib vajadus enamasti siis, kui mul on vaja teha mitu presentatsiooni, ja siis oleks väga tore, kui keegi paneks kõik tähed ühte formaati ja vaataks, et eelmistest slaididest ei oleks jäänud mingeid imevigureid sisse.
Või teine asi, kui tuleb koostada keeruline reisiplaan. Siis on väga hea, kui keegi teab, kus sa oled ja mis sa teed ja mis sa järgmisena tegema pead, ning aitaks sul olulisi asju meeles pidada. Kuid selle jaoks on jälle tehnilised vidinad, hangid endale iPadi ja sünkroniseerid kõik kalendrid. Ma arvan, et Eestis on see pigem harv nähtus, kui juhid vajaksid füüsiliselt abi oma töö tegemiseks.
Meie kontsernis on Euroopa piirkonna juhil oma isiklik assistent ja ka isiklik nõuandja, sest tema tiirleb juba rahvusvahelisel orbiidil ja siis tal on puhtalt füüsiliselt vaja abisid, kes tal midagi ära toovad näiteks keemilisest puhastusest. Aga ma ei kujuta ette, et Eestis esiteks peaks keegi heaks stiiliks seda, et sul on assistent, kes su riideid keemilisest puhastusest ära toob.
Võib-olla nimeliselt ma ei tookski kedagi välja, aga nagu ma ütlesin, siis hiljuti meile tööle tulnud Lembi on mind väga positiivselt üllatanud. Ükspäev ma just küsisin tema käest, kuidas ta saab olla kogu aeg heas tujus, ei ole ju võimalik, et inimene on kogu aeg heas tujus.
Assistendi töö on juba sellepärast väga raske, et tegelikult sul on keeruline oma töös hästi hakkama saada, kui sa oled kas emotsionaalselt jahe või, karda jumalat, kui sa oled halvas tujus, sest sinu tööst sõltub väga palju see, kuidas sa teiste inimestega hakkama saad ja kui hästi sinu töö läheb. Sa aitad neid, toetad neid ja sa pead saama teatud mõttes ka midagi vastu. Ja sellepärast ongi Lembi olnud minu Statoili- või Circle K aegsete abide seas kirgas moment, ehkki nad kõik on olnud väga lahedad inimesed.
Ka Age oli võrratu inimene, kelle puhul hindasin väga kõrgelt seda, et ta oli orgunnimeister. Ei ole asja, mida ta ei suudaks organiseerida. Kui temaga koos läksime rühmareisile, siis tal oli see detailideni ära korraldatud.
Otseselt mitte, sest koosolekuid me protokollime ise ja oma presentatsioone teeme ise. Lembi roll on tagada, et kõik asjad, mida me kontoris vajame, olemas oleksid, et kontor oleks avatud siis, kui peab, ja et kõikvõimalikud nipet-näpet asjad oleksid aetud.
Olen Circle K-s olnud viis kuud ja seetõttu on suurimat katsumust nii lühikese aja kohta välja tuua raske. Eelkõige on see aeg olnud põnev, täis erinevaid ja huvitavaid kogemusi ning positiivseid inimesi.
Kõige vastutusrikkam ülesanne on hoolitseda selle eest, et kontorist kunagi kohvipiim otsa ei saaks.
Kontori seisukohalt kindlasti see, et ta saaks kõigi kontori inimestega hästi läbi: et tema ei tekitaks teistele stressi ja teised ei tekitaks talle stressi. Ma olen näinud mõlemat varianti ja kumbki ei ole hea. Koostöö toimimise eeldus on, et suhted on väga hästi paigas.
Äriliselt on aga tema kõige vastutusrikkam ülesanne kontori üldkulude eelarve koostamine ja selle jälgimine, sest kui sa teed väikese valearvestuse, siis see nõuab pärast ikka nutitamist.
Ma arvan, et Dilberti koomiksini läheb tal veel aega, sest naeravad need, kes on vähemalt aasta kontsernis töötanud. Nad mõtlevad, et täitsa lõpp – keegi teeb selliseid koomikseid ja et see on täpselt nagu meie elust.
Kui tuleb arenguvestluste või eelarvestamise periood, siis pinge maha võtmiseks saab need Dilbertid jälle välja võetud. Nii mõistetakse, et kõik, mis sind tabab, ei ole ainult sinuga seotud, vaid et elu nii käibki ja väikest huumorit tuleb ka leida vahetevahel.
Dilberti looja Scott Adamsi sõnul armastavad tema koomikseid nii töötajad kui ka keskastme juhid, sest nende arvates seal kujutatu nende kohta ei käi, kuid kõrgemad juhid vihkavad seda. Teie puhul on läinud vastupidi, kuidas nii?
No võib-olla on see eestlaslik, et sa suudad olla eneseirooniline. Ehk tõesti ameeriklasest juhti ma ei kujuta ette naermas Dilberti üle, aga brittide ja eestlaste kerge eneseirooniline nali ongi väga unikaalne. Ma olen olnud seltskonnas, kus on olnud meie Balti või Skandinaavia kolleegid, ja nad ei saa aru, kui eestlased teevad eneseiroonilist nalja. Nad mõtlevad, et kuidas sa saad iseennast alavääristada, kuid eestlane saab sellest aru. Teatud mõttes näitab see inimese tugevust, kui ta suudad vahel ka endaga seotud asjade üle nalja visata.
Kas te nõustute Dilberti printsiibiga, et kõige lollimad inimesed edutatakse sinna, kus nad kõige vähem kahju saavad teha – ehk siis juhtkonda?
Ma saan seda küll kinnitada, et seda on juhtunud, kuid ma ei saa öelda, et kindlasti just Eestis, sest kes ikka tahaks võtta sellist asja omaks. Aga ma pean tunnistama, et paari sellist juhtumit olen ma Euroopa tasandil näinud küll. See kõlab halastamatult, aga vahel nii juhtub.
Viimane juhtum oli seotud lisaülesannetega, sest et kui sa ei kavatse ära teha enda töidki ja saad lisaülesandeid, siis sa ei tee neist ju kumbagi ära. Aga see on täiesti okei, sest suures kontsernis nii juhtubki, peaasi, et on vastutaja ära määratud. See, et keegi midagi tegemata jätab, käib protsessiga kaasas ja kui sa tead, et keegi selle tegemata jätab, siis ongi mõistlik anda see töö kellelegi, kes selle täiesti kindlalt tegemata jätab.
Need on naljad, millest võib-olla kontsernis mittetöötanu ei saa aru, aga kui sa vaatad oma igapäevatööd, siis teinekord tulevadki täiesti mõttetud ülesanded, mis võib-olla kontsernis äriüksuse mõttes on mõistlikud, aga kuna see on natukene ka nagu Vene sõjavägi, et kõik peavad marssima, siis vahetevahel mõni ülesanne ei ole kõige mõistlikum. Küsimus ongi selles, et kellele sa need mittemõistlikud ülesanded delegeerid.
Hindan inimestes väga iseseisvust. Ja kui sekretär on oma valdkonna spetsialist, siis iseseisvus oma valdkonnas tegutsemiseks on väga tähtis. Et teda ei pea keegi üles keerama, talle ei pea keegi tema töid meelde tuletama ja ta teab, mis ta tegema peab, ja ta suudab oma tööd planeerida.
Ideaalne sekretär mitte ainult ei tea, mida ta tegema peab, vaid näed oma valdkonda laiemalt ja saab aru, mida peaks muutma või parendama, et tööd veelgi rohkem hõlbustada.
Muidugi on ka usaldusväärsus oluline ja sinna kuulub ka tähtaegadest kinni pidamine ja kogu see täpsuse pool. Kui sa oled toetav personal, siis igal juhul sinu tööd hinnatakse selle järgi, kas sa oled saanud õigeks ajaks valmis või mitte.
Neljas omadus ei ole seotud professionaalsusega, vaid isiksuseomadustega. Hästi tore on teha tööd inimesega, kellele on loomu poolest kaasa antud heatujulisus. Ma ei ütle, et sekretär peaks olema kogu aeg õnnelik, aga emotsionaalne stabiilsus ja elujaatav hoiak on ääriselt mõnusad. Sest teinekord, kui sul on olnud nii raske päev ja sa näed enda kõrval inimest, kellel on positiivne hoiak, siis sellest täiesti piisab, et endalgi enesetunne heaks läheks.
Erinevate isiksuseomadustega inimeste palkamise all olen mõelnud ennekõike seda, et inimesed täiendaksid üksteist. Seal on alati risk, et kui ühist puutepunkti on hästi-hästi vähe, siis kas see üksteise täiendamine on abiks või ta muutub pigem raskendavaks asjaoluks, sest inimesed keskenduvad rohkem erinevustele, mitte ühisosale.
Pean ütlema, et see on olnud vahetevahel keeruline. Kui inimese mõningad käitumismustrid nagu informatsiooni töötlemine või töö tegemise viis erinevad ülejäänud meeskonna omast, siis erinevuste mitteaktsepteerimine võib pidurdada sünergia tegelikku teket. Kuid meeskonnatunnetus saab tekkida siis, kui teatud asjades on väärtushinnangud ühesugused. Tavaliselt ei lähegi asjad lõhki mitte kompetentside pärast, vaid selle pärast, et inimesed ei suuda aktsepteerida kellegi viisi teha asju teistmoodi.
Mina olen see vanakooli juht, kes peab ennast tõenäoliselt ümber harjutama. Ma esimesena vaatan ikkagi inimese teenistuskäiku, et saada esiteks aru, milline on tema töökogemus, kes on olnud ta tööandjad, milliseid ameteid ta on pidanud ja kas see kõik on tema vanusega vastavuses.
Ma tean, et see on muutumas, ja ilmselt tuleb mul hakata end ümber harjuma. Tänapäeval on hakanud võimaluste järgi hüppamine ja töökohtade palju kiirem vahetaminetrendiks saama. Kui vanasti ei peetud väga heaks maineks, kui sa olid vähem kui kaks aastat kuskil töötanud, siis nüüd peame sellega harjuma. Inimene otsibki kogu aeg paremat võimalust ja arenguperspektiivi. Kuid ajalooliselt olen ma vaadanud ennekõike kogemuste ja oskuste pagasit ja siis läinud riburadapidi haridustee ja kõige muu poole.
Olete öelnud, et IT õppimine on pannud teid loogiliselt mõtlema ja emotsioonidega on Teid pea võimatu mõjutada.
Jah, see on ühest küljest minu tugevus ja teisest küljest nõrkus. Keerulistes olukordades ma püüan otsida välja ikkagi põhjust ja põhjust ei saa sa kunagi teada, kui sa lähed emotsioonidega kaasa. Loomulikult võib see teinekord näida liiga kalkuleeritud lähenemisena, aga üldjuhul see ikkagi õigustab end, sest emotsioone on nii ehk naa hästi palju, kui asjad on läinud halvasti või kui inimeste vahel on suhted halvad.
Kui palju pöörate tähelepanu töötajate tunnetele ja eluraskustele hea emotsionaalse sisekliima huvides?
Ma tajun, kui inimestel on midagi paigast ära, aga ma ei ole kanaema tüüpi juht. Ma ei torma inimest kohe küsimustega pommitama ja ma ei näita kiiresti üles suurt emotsionaalset hoolivust. Pigem ma jälgin seda asja ja kui ma näen, et inimene on valmis rääkima, siis ma teen selle esimese sammu. Või kui ma näen, et inimene ei saa seda esimest sammu tehtud, siis ma leian selle võimaluse, et esimene samm teha. Teatud asju ma lihtsalt ka teadlikult ignoreerin teinekord.
Viimased pühendumuse uuringu tulemused näitasid, et ma kaldun olema juht, kes on valmis andma oma töötajatele väga palju vabadust ja iseseisvust. Ja see on tõsi: ma ei hinga neile kuklasse ja ma ei tüüta inimesi asjadega, mis mulle hetkel lihtsalt pähe löövad, sest ma tean, et neil on tööd teha, ja ma tean ka seda, mida nad teevad ja kuidas teevad.
Oma hoolivust näitan ma välja pigem sellega, et jätan neile aega isiklikuks eluks ja hobidega tegelemiseks, samuti annan neile vabaduse enda tööaega ja kogu oma valdkonda ise kujundada.
Ma ei ole seda tüüpi juht, kes sekkub hommikust õhtuni sellesse, kuidas keegi ennast tunneb. See on võib-olla ka minu natuuris kinni, sest ma ei oota seda ka ise. Ma ei oota, et keegi tuleks hommikul ja küsiks minult, et no Kai, kuidas täna tunne on, kas läheb töötamiseks või ei lähe töötamiseks.
Minu jaoks kõlate nagu ideaalne juht. Kuid kui emotsionaalselt alasti Te ise julgete oma töötajate ees olla?
Ma arvan, et see on vajalik. Esiteks, kui sa oled juhina milleski vale otsuse teinud, siis ei tähenda, et sa seitse korda vabandad, vaid piisab, et sa üks kord tunnistad, et tegid vale otsuse. Ma oma vigu tunnistan.
Ja teiseks ma arvan, et on väga aus oma inimestele öelda, milles sina juhina arenema pead. Näiteks nagu ma äsja ütlesin, ma ei ole hommikust õhtuni sülle võttev ja pead silitav juht. Seetõttu olen oma meeskonnaga kokku leppinud nii, et kui kellelgi on sülle vaja, siis ta tuleb ja ütleb ja siis ta võetaksegi sülle ja tal silitataksegi pead. Sest ilmselt ma ise kõiki sülletahtjaid ei märkaks.
Seda võib nimetada ka usalduslikuks suhteks oma alluvatega, sest sa oled samamoodi inimene nagu nemadki ja nad saavad aru, et kui sa teinekord ei märka, et on vaja kedagi sülle võtta ja pead silitada, siis see ei tule mitte sellest, et sa ei taha seda teha, vaid et ka sina inimesena kõike lihtsalt ei hooma.
Ja mis mind veel iseloomustab – ma teen tugevat eneseiroonilist nalja vahetevahel, mille poolest ma ka oma töötajate seas populaarne olen, sest eks igas naljas ole alati natuke tõde sees.
„Kriitilist tagasisidet õpin andma nii kaua, kuni elan. Sest esiteks, kellele meeldiks anda kriitilist tagasisidet. Kui see ei ole karjuv vajadus, siis ma enamasti ei kutsu inimest ainult negatiivse tagasiside saamiseks, vaid räägin töö puudujääkidest näiteks arenguvestluse käigus, kus see moodustab orgaanilise osa muust tagasisidest.”
Kuid halvad asjad tuleb igal juhul Realo arvates letile laduda, sest vindumine, kus õhus on teada, et asi ei ole nii, nagu peab, hakkab lõpuks välja paistma nii tema suhtumisest kui ka mujalt. Ja seni, kuni see ei ole selgelt välja öeldud, jääb inimese sisse tunne, et midagi on valesti, aga ta ei saa aru, mis on valesti.
„Kõige keerulisemad on olukorrad, mis nõuavad kiiret reageerimist. Siis ma ikkagi tõmban selle plaastri korraga pealt ära. Ma ei usu, et on võimalik teha sellist sandwitch’i, kus sa kõigepealt kiidad inimest, seejärel annad talle negatiivset tagasisidet ja siis kiidad edasi. Sel juhul tekib inimeses veel suurem segadus.”
Kuid see on harv nähtus. Täna sattus lihtsalt nii. Aga eks ikka tuleb ja ma arvan, et see on minu jaoks juhina väga suur tunnustus, kui töötajatel on julgus tulla tippjuhi juurde rääkima asjadest, mis on neile rasked. Pisar tuleb ju silma sellest, et sul on raske rääkida, mitte sellest, et sul on nii kurb.
Juhina on mul väga hea meel, et mul on töötajatega selline suhe, et nad saavad tulla minu juurde avatud südamega rääkima.
Kuidas on inimeste ootused ja arusaamad tööst viimase kümne, kahekümne aasta jooksul muutunud? Kas lihtsalt palga pärast töötamist on jäänud vähemaks?
Kaks asja on kardinaalselt muutunud. Kunagi oodati tööandjalt väga palju tööväliseid hüvesid. Mul on istunud siin laua taga härrasmehed, kes tahtsid saada võistlusspordiratast ja treeninguriideid ja takkaotsa veel reedeti vabu päevi ka, et maratonidel osaleda.
Lisaks palgale oodati väga palju ka kompensatsioonide ja igasuguste piletite kinni maksmist, see on küll ära kadunud. Ja see on väga meeldiv, sest kui me räägime palgast, kuhu ei jää sisse peidetud hüvesid, siis tööandjal on palju lihtsam aru saada, mis on selle töötaja hind ja kas me saame kaubale või mitte.
Kunagi töötasime Inglise kolledži spordihoones ja osa inimesi küsis töövestlusel esimese asjana, et kas teie alla ujulasse tasuta saab. See oli päris huvitav algus töövestlusele.
Teiseks on kasvanud ootused juhtidele. Kui kunagi kannatasid inimesed välja, kui juht käitus nendega, kuidas juhtus, siis nüüd ikkagi oodatakse, et juht suhtub sinusse ka respektiga. Ja ka kolleegid peavad olema toredad inimesed. Ei saa ainult rääkida, et meil on siin selline mega organisatsioon, vaid sa pead tegelikult elama seda elu, sest kui see tööelu ikkagi ei vasta sellele, mida sa oled reklaaminud, siis need inimesed, kes on tulnud, ei püsi ka pikalt. Need on kõige suuremad muudatused, mida ma kohe välja oskan tuua.
On kaks asja, mis palganumbrit mõjutavad. Üks on see, kuivõrd entusiastlik ma olen. Kui see on midagi, mida ma kõige rohkem maailmas teha tahan, siis see palganumbri osakaal langeb.
Ja teine, mis palka mõjutab, on pingutus versus tasu. Näiteks kui mina noor olin, siis ma olin nõus ennast alt üles töötama lihtsalt sellepärast, et saada järgmisele karjääritasemele, ja minu jaoks ei olnud see palk kõige olulisem, vaid oluline oli saada jalg ukse vahele. Nüüd ma näen, et see protsess toimub väga kalkuleeritult. Rohkem mõeldakse selle peale, et kui palju ma ikkagi pean oma aega ja energiat sellesse investeerima. Ja isegi palk ei suuda mõnda inimest piisavalt motiveerida, sest pingutus tundub liiga suur.
Tahaksin kunagi töötada äärmiselt innovaatilises valdkonnas ja selliste meestega nagu Guy Kawasaki, kes on sellised evangelistid ja tegelevad tulevikuteemadega. Mul ei ole see veel õnnestunud, olen alati down-to-earth-valdkondades olnud, kus klient on väga lähedal ja toode on kliendile väga lähedal.
|
OSCAR-2019
|
||
Keskkonnaministeeriumi 7 korruse akendest avaneb võimas vaade sadamale ja kevadpäikeses vastu silleradavale merele. Ere Valgemäe sõnul küll väga tihti seda vaadet nautima ei jõua, sest eelkõige tuleb ju tööd teha.
Ere on Keskkonnaministeeriumis referent. Tema kinnitusel sekretäri ametinimetust Keskkonnaministeeriumis ei tunta. On referendid ja administraatorid, aga nende töö on muidugi igati sarnane sekretäritööga. Nii ministril, abiministril kui kantsleritel on oma referendid. üldise asjaajamise eest vastutab asjaajamise büroo, kus siis tegeletakse kogu ministeeriumit hõlmava tugitegevusega - registreeritakse e-postiga saabunud kirjad ning suunatakse antud küsimusega tegelevale struktuuriüksusele. üldtelefonile vastab administraator, kes suunab kodanike kõned edasi vastava alaga tegelevale ametnikule.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, taastootmise ja arvestamise korraldamine, keskkonnajärelevalve. Keskkonnaministeeriumi missioon on luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise.
Ere ülesanne abistada ministrit ja abiministrit. "Suhtlen ministri ja abiministri vastuvõtule soovijatega ja edastan nende probleemid ning vajadusel kooskõlastan ministri või abiministriga kohtumise aja. Vastan telefonikõnedele ja korraldan ministri ja abiministri poolt läbiviidavaid nõupidamisi ja kindlustan nende ettevalmistamise jne", kirjeldab Ere oma igapäevast tööd.
Kuigi minister Villu Reiljan on kindlasti ka särav poliitiline figuur Eesti majanduselus, siis Ere näeb oma tööd siiski riigitööna, mitte poliitikana. Ja kuigi Ere on töötanud ka eraettevõttes, eelistab ta riigisfääri: "See tundub mulle kuidagi stabiilsem."
Tegelikult Ere Tallinnast pärit ei ole. "Olen sündinud ja kasvanud looduskaunis kohas, sealt ka minu loodusearmastus. Pärast keskkooli lõppu läksin õppima Räpina Kõrgemasse Aianduskooli, kus minu erialaks oli keskkonnakaitse." Referendi ametisse jõudis Ere juhuslikult. Erialast haridust tal ei ole, ise on ta end jõudumööda erinevatel kursustel ja seminaridel täiendanud.
Küll aga peab Ere oluliseks, et igal Keskkonnaministeeriumis töötaval inimesel oleks loodushoidlik maailmavaade. ühised hoiakud liidavad inimesi ja aitavad ka töösuhetes paremaid tulemusi saavutada. Liiatigi arvestatakse ministeeriumi igapäevases tööprotsessiski sedasama ideoloogiat. "Mina ikka püüan säästa büroo põhilisi kulumaterjale. Väldin liigse arvu koopiate tegemist, eelistan kahepoolset trükkimist, võimalusel 4 lk lehe kohta, dokumendimustandite väljatrükkimisel kasutan rikutud paberit (vanade ja mittevajalike dokumentide teist poolt). üritan kokku hoida elektrit, kogun eraldi taaskasutatavad jäätmed: paber, joogipakendid."
Ere ei pea referendiametit hüppelauaks pürgimaks kõrgemale-kaugemale, küll aga on ta päri, et kui töö end ammendab või tehakse tõesti parem pakkumine, siis tuleb edasi liikuda. Enda tööelus Ere veel suuri eesmärke seadnud ei ole, aga tulevikuunistuseks on elada mõnes Eestimaa looduskaunis kohas. "Kellena töötan, seda küll praegu öelda ei oska. See oleneb ka sellest, kuidas elu meil Eestimaal kujuneb - kas hakatakse väärtustama ka elu maal"
Ere leiab, et nii nagu igas teises ametis on ka temal raskemaid päevi ja ebameeldivamaid ülesandeid. Kui on kriisolukorrad, nagu näiteks hiljutine õnnetus Loode-Eestis seoses kaubalaeva Runner 4 uppumisega tekkinud õlireostusega, siis olid ka Ere päevad pingelisemad. Aga nii pingeliste hetkede, kui ka rutiini leevendamiseks aitab Ere sõnul loodusesse põgenemine. "Kui ikka sest linnaelust villand saab, lähen nädalavahetuseks maale. Käin korra looduses ja jälle tuleb energiat juurde."
Ere hindab töösuhetes inimesi, kes ei ela oma halba tuju kolleegide peal välja ja kes on ausad ja otsekohesed. Bürootöötaja peab tema arvates olema sõbralik, abivalmis, tal peaks olema oskus teisi inimesi ära kuulata. Ja muidugi peab oskama naeratada. Ja püsivus on samuti oluline. "Kuna inimene veedab tööl suure osa oma ajast, siis on väga tähtis, et talle meeldiks see, mida ta teeb ja need inimesed, kellega ta koos töötab."
Töökollektiiviga võetakse ette ka toredaid üritusi. Kaks korda aastas toimuvad ühised üritused kõigile - suveseminar ja jõulupidu. Need on sellise suurusega organisatsioonis nagu Keskkonnaministeerium hädavajalikud. Inimesi on palju ja sinna seitsmendale - juhtkonna korrusele, kus Ere töötab, enamus neist ei satugi. Seega saab ühistel koosviibimistel paremini inimesi tundma õppida. Traditsiooniks on saanud ka igakevadised puudeistutamise talgud, kus oma inimesed rõõmuga kaasa löövad. Just eelmise nädala teisipäeval toimuski 2006 aasta talgupäev. Käesoleval aastal istutati mändi, ühtekokku ligikaudu 4000 taime.
Ere kiidab ka oma ülemust, kes peab eriliselt meeles igasuguseid tähtpäevi, nii on tal ka sekretäride päev alati meeles. "Selle päeva puhul saan lilli ja mõne kommikarbi, suuremalt midagi küll ei korralda. Oli selgi aastal sekretärde päev tavaline tööpäev, nagu iga teinegi."
Väljaspool tööaega, kahel õhtul nädalas - teisipäeval ja neljapäeval - käib Ere inglise keele kursustel. Vabal ajal meeldib talle ka lugeda. "Tavaliselt on mul pooleli mitu raamatut ja vastavalt tujule valin raamatu, mida loen. Käin üsna sageli ka maal. Kui linnas olen, püüan käia teatris, aeg-ajalt kinos. Maal olles kas lihtsalt puhkan, käin looduses jalutamas või aitan emal üht-teist teha."
|
OSCAR-2019
|
||
Seisukohalt Bitcoin partnerlusprogrammet teil on mobiilisõbralikud kasiinod, millel on helde pakkumisega, on teil võimalused valikul Gossip Slots Affiliates ja FunClub Casino affiliate program. Mõlemad pakuvad erinevaid mänguautomaate alates 3D teenindusaegadest kuni klassikaliste teenindusaegadega. Neil on isegi lauamängud, videokokker ja virtuaalne võistluskõne, mida saate reklaamida ja raha teenida. Kuid milline programm pakub paremat komisjoni plaanide, turundustööriistade ja maksetingimuste komplekti? Tutvuge läbi selle Gossip Slotsi ja FunClub Casino Affiliates võrdleva ülevaate.
Enamik sidusettevõtete otsustab, kas liituda konkreetse programmiga või mitte, pakutavate komisjoni plaanidega. Pealegi, Bitcoin affiliate marketing ei ole lihtne. Seetõttu peate valima soodsad komisjoni plaanid. Nüüd vaadake, mis Gossip Slotsi ja Funclubi kasiino vahel saab sidusettevõtete häält teenimishindade osas.
Funclub Casino sidusprogramm pakub erinevaid teenimisplaane. Võite valida kas tulu jagamise kava või CPA tehingu. Samuti võimaldab programm teil lisada täiendavat tulu kava järgi. Funclubi kasiino promootoriks olemise eelis seisneb selles, et tulu, mis saate laua kasiinost, erineb kasumilt, mida saate mobiilikasiino kasumilt. Töölauas kasiinost saadav kõrgeim aktsiate määr on 35% ja mobiilikasiino alates 37%.
Gossip Slots Affiliate, teisalt pakub teile jagamisskeemi. Lisatulude saamiseks võib teil olla täiendav komisjonitasude kava. Programm ei pruugi pakkuda Teile alternatiivseid teenimisplaane nagu CPA, mida pakub rivaaliprogramm, kuid Gossip Slots Affiliates võivad anda teile 45% tuluosa. Isegi parem, saate oma esimese kuu 75% sissemakse aktsiakursi ja oma teise kuu jooksul 50% rev-protsendi.
Komisjoni plaanid on Gossip Slots affiliate programm on paremad, sest teate, et isegi kui netomängutulude nõue on natuke kõrge, makstakse teile aktsia maksumäära kuni 45%. Ja kui jätkate oma siduspartnerlusega veebisaitide loodud liiklust, siis on teil paremad võimalused tulude jagamise skeemi maksimaalseks kasutamiseks. Võite isegi sihtida suuremahulisi rullureid ja levitada oma sidusreklaamide lingid erinevate sotsiaalteenuste platvormide vahel, et kergesti jõuda ülempiirini.
Teie partnerkontoga veebileht ei ole täielik ilma reklaamplakatideta ega muude reklaamidega. Gossip Slots ja Funclub Casino Affiliates pakuvad neid materjale, et aidata teil rohkem mängijaid tuua. Saate neid materjale paigutada valdkondadesse, mis võivad teie potentsiaalsete mängijate tähelepanu kergesti juhtida.
Et teada saada, kas teie reklaamitööriistad ja teie turundusstrateegia on tõhusad, saate vaadata kahe programmiga kaasnevaid partnerite aruandeid. Kontrollige, kui palju te teenite iga päev ja vaadake oma mängijate tegevust. Teil ei ole vaja oma kasumit küsida, sest need aruanded näitavad mõlema sidusprogrammide läbipaistvust.
Võistlejad pakuvad sama väljamaksegraafikuid. Mõlema Gossip Slotsi ja Funclub kasiino promootorid saavad oma tulu 10-ileth iga kuu. Ja negatiivseid saldosid ei kanta järgmise kuu juurde, mis annab teile suurema tõenäosusega kasumi.
Funclub Casino promootorite jaoks võite saada oma väljamakseid mis tahes järgmiste makseviiside kaudu: pangaülekanne, PayPal, Neteller ja Skrill. Gossip Slotsi tütarettevõtete jaoks võite saada oma vahendustasu mängija konto, pangaülekande, Western Union / MoneyGrami kaudu või kulleriga.
Mõlemad programmid annavad sulle partnerkontoga juhte, et saate igal ajal abi saamiseks ühendust võtta. Gossip Slotsi tütarettevõtted võivad e-posti või Skype'i toega ühendust võtta abimaterjaliga, et saada vastuseid lisaküsimustele. Kuid Funclub Casino partnerid võivad oma partnerfirmadesse juhtida e-posti või telefonikõne kaudu.
Võite eeldada, et mõlema programmi tugimeeskonnad on saadaval 24 / 7 ja vastata teie päringutele, kui teie sõnum on saabunud. Võite isegi küsida nõuandeid, mis võivad teie veebisaiti parandada.
Kui tegemist on turundustööriistade, tugikanalite, väljamaksete tingimustega ja toodetega, on need kaks programmi kaela ja kaela. Kas olete liitunud Gossip Slots affiliate programmiga või Funclub Casino Affiliates, pakutakse teile tõhusaid reklaamivahendeid, mis võivad tuua rohkem mängijaid. Kui vajate abi, võite jõuda oma partnerfirmani kahe abikanali kaudu mõlemast programmist. Lisaks saadavad kaks programmi oma sissetulekut 10-i kauduth negatiivse saldo ülekandmisi. Ka mõlema kaubamärgi reklaamimine on teile lihtne, sest mõlemal on suured mängukogemissüsteemid ja pakutavad müügiedendused.
Ainus erinevus kahe programmi vahel on teenimisplaan. Funclub kasiino pakub 20% 37% rev aktsiate määra, samas kui Gossip Slots annab teile 25% 45% rev aktsiate määra. Ka Gossip Slotsi partnerprogramm annab teile esimesel kuul käivituskordaja 75% ja järgmisel kuul 50%. See tähendab, et teie võimalus teenida tulu on suurem koos Gossip Slots Affiliates, eriti sinu esimese kahe kuu jooksul sidusettevõttega.
Isegi kui Gossip Slots Affiliates võidab selle võrdleva ülevaate, võite endiselt liituda Funclub Casino sidusprogrammiga. Kuid kui soovite saada programmi, mis pakub paremat komisjoni struktuuri, minge Gossip Slots affiliate programmisse.
|
OSCAR-2019
|
||
Johann Magnus Gustav von Essen (venepäraselt Иван Николаевич Эссен; 30. september (vkj. 19. september) 1759 Kalvi mõis – 20. juuli (vkj. 8. juuli[1]) 1813 Baldone, Kuramaa kubermang) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane.
Essen astus 12-aastasen sõjaväkke ja 1772 arvati ta reamehena Izmailovski kaardiväepolku ning samal aastal sai ta kindral Ossip Igelströmi vanemadjutandiks. 1775. aastal teenis ta porutšikuna Našeburgi[viide?] musketäripolgus. 1781. aastal teenis ta 2. järgu majorina Suzdali ja hiljem Smolenski polgus. 1783–1785 võttis osa sõjategevusest Poolas, sai raskelt vigastada ja 14. juunil 1786 läks 1. järgu majori auastmes erru. 1788. naasis ta teenistusse ning määrati Narva musketäripolku ning hiljem Eestimaa jäägrikorpuse 3. pataljoni.
1788–1790 osales Essen Vene-Rootsi sõjas ning 1792 ja 1794 võttis osa sõjategevusest Poolas. Maciejowice lahingus ülesnäidatud vapruse eest autasustati teda Georgi ordeni 4. klassiga.
1797. aastal määrati ta Tšernigovi musketäripolgu komandöriks ja ta sai kindralmajori auastme. 1799. aastal osales ta kindralleitnant Hermanni juhitud 1. diviisi koosseisus Hollandi sõjaretkel. Pärast Inglise-Vene armee mitmeid lüüasaamisi ja kindralleitnant Hermanni vangilangemist määrati Essen allesjäänud Vene vägede komandöriks. Essen näitas end andeka ja taktikaliselt tugeva väejuhina ning peatselt ülendati ta kindralleitnandiks.
1802. aastal sai ta Smolenski sõjakuberneriks ja Smolenski sõjaväeringkonna jalaväeinspektoriks. Järgmisel aastal sai ta Kamenets-Podolski sõjakuberneriks ja Dnestri sõjaväeringkonna jalaväeinspektoriks. 1805. aastal oli ta korpusekomandör Grodno ja Brest-Litovski rajoonis. Järgmisel aastal osales tema juhitud korpus sõjategevuses Dnestri ääres. Piirati Türgile kuuluvat Hotini kindlust, mis alistus 1806. aasta novembris. Seejärel liikus Esseni korpus Poolasse. Ida-Preismaal võeti osa lahingutegevusest Prantsusmaa vastu. 1807. aastal veebruaris sai Esseni korpus Ostrołęka lahingus prantslaste käest lüüa.
27. aprillil 1812 määrati ta Riia sõjakuberneriks, olles samal ajal ka Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangu tsiviilülemjuhataja.
Riia sõjakubernerina ei olnud tema tegevus kuigi edukas. Kolmes balti kubermangust võeti sõjaväkke vaid vähem kui 40 000 meest. Samuti ei võtnud Essen ette olulisi samme linna kaitse tugevdamiseks ning kui Preisi vägede edasiliikumist ei suudetud takistada ja kaotati lahing Iecava all lasi Essen põletada Riia eeslinnad. Tugeva tuule tõttu väljus tuli kontrolli alt ning jättis hulga linnakodanikke peavarjuta (linna 33 000 elanikust ligi 10 000 jäid koduta). 1812. juunis määrati Riia sõjakuberneri kohalt Liivi- ja Kuramaa kindralkuberneriks ja juba oktoobris asendati Essen markii Filippo Paulucciga. Essen ravis end seejärel Baldone kuurordis, kus ta uppus ühe vanniprotseduuri käigus. On oletatud, et ta tegi enesetapu.
George Dawe maalitud Magnus Gustav von Esseni portree asub Ermitaaži 1812. aasta isamaasõja galeriis.
Magnus Gustav von Essen abiellus 1796. aastal Margaretha Euphrosine von Stackelbergiga (1760–1841), kes oli Taagepera mõisniku Heinrich Johann von Stackelbergi (surnud 1781) ja Ozolmuiža mõisast pärit vabapreili Auguste Sophie von Mengdeni (1726–1774) tütar. Abikaasa vanaisa Fabian Reinhold von Stackelberg oli Taagepera mõisnik, Rootsi kapten ning Pärnu ja Tartu [majandus-]asehaldur.[2]
18. saj. lõpus, kui arenev tööstus hakkas nõudma suurel hulgal mehaanilist energiat, leiutati paljudes vee- ja tuuleenergiat mitte omavates kohtades auru jõul töötavaid seadmeid. Need nn. atmosfäärimasinad koosnesid tavaliselt silindrist, milles keeva vee aur tõstis üles raske kolvi. Kolvi jõudmisel silindri külgseinas oleva avani väljus aur atmosfääri ning kolb langes alla. Sellised masinad tulid edukalt toime vee pumpamise või raskuste tõstmisega, kuid ei suutnud anda tööstusmasinatele vajalikku stabiilse kiirusega pöörlemist. Probleemi lahendas James Watt 1788. a., leiutades tänaseni kasutusel oleva aurumasina.
Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. Kuidas seda teha nii, et masin töötaks stabiilselt ja ökonoomselt, on tänaseni üks tähtsamaid tehnoloogilisi probleeme. 95% tänapäeva energeetikast põhineb soojusmasinatel.
Üks näide soojusmasinast on aurumasin. Tänapäeval elektrijaamades kasutatavates aurumasinates soojendatakse vedelas olekus vesi mitmesaja atmosfääri suuruse rõhu all, kuni see umbes 500’C juures aurustub. Paisumisel surub veeaur vastu turbiini labasid, tehes tööd ning väljub siis palju madalamal temperatuuril. Seejärel jahutatakse veeauru veelgi (võetakse soojust ära), millega viiakse ta tagasi algolekusse. Kondenseerunud vesi pumbatakse tagasi boilerisse ning tsükkel algab jälle otsast peale.
Klassikaline (Newtoni seadustel põhinev) termodünaamika lähtub kolmest aluspostulaadist, mida nimetatakse termodünaamika printsiipideks ja nummerdatakse nagu Newtoni seaduseidki - esimesest kolmandani. Nagu mehaanika liikumisintegraalid, kujutavad ka termodünaamika printsiibid loodusseadustest tulenevaid tehnoloogilisi piiranguid.
Kujutab endast energia jäävuse seaduse kirjapanekut: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga.
Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks.
Absoluutne nullpunkt vastab keha väikseimale siseenergiale ja on termodünaamilise temperatuuriskaala alguspunkt. Absoluutne nullpunkt on põhimõtteliselt saavutamatu, ehkki talle saab jõuda kui tahes lähedale.
Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. “Kahjulik” soojus on see, mis tuleb anda masinale mehaanilise töö saamiseks. Kasuteguri arvutamiseks on valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne.
|
OSCAR-2019
|
||
Pühapäeval sai Kemerovo suurest kaubandus- ja ostukeskusest Zimnjaja Višnja kümnetele inimestele surmalõks – hoones puhkes tulekahju, inimesed ei suutnud sellest välja saada ning põlesid elusalt.
Ohvrite arvu poolest on eilne tragöödia üks Venemaa viimase saja aasta suuremaid: praeguseks on erakorraliste olukordade ministeerium teatanud 64 hukkunust, kelle seas on palju lapsi. Teadmata kadunud on 11 inimest, vahendas RIA Novosti.
Ohvreid võib olla veelgi rohkem, sest suure keskuse katus kukkus sisse ning palju võis selle alla inimesi jääda, ei tea keegi. Esialgsete versioonide kohaselt oli tegemist kas süütamise või juhusliku süttimisega. Algatatud on kriminaalasi ning seoses sellega uurimise all neli inimest.
Tuli puhkes kohaliku aja järgi keskpäeva paiku, kui keskuses oli tipptund. Pealtnägijate kinnitusel oli ainuüksi neljandal korrusel, kust tuli lahti läks, mitusada inimest.
Peamiselt külastasid Zimnjaja Višnjat eile lastega pered, aga ka koolilapsed, kellel on praegu koolivaheaeg. Hoone meelelahutussektoris neljandal korrusel asus ka kolme saaliga kino. Ja saalid olid lapsi täis, sinna oli tuldud koos klassijuhatajaga klasside kaupa.
Ühe versiooni kohaselt oli süttimise põhjuseks lühis karussellis, mis asus kino kõrval mängualal. Sealt võis tuli levida pallimere pallidele ja batuutidele. Teise versiooni kohaselt on süüdi teismelised, kes olevat süüdanud siseruumis porolooni. On veel üks oletus tule allika kohta: küünlad, mis põlesid ühe laste peo laual.
Loetud minutite jooksul lahvatas leek üle kogu neljanda korruse, levis mööda plastikut, sealt edasi kolmandale ja alumistele korrustele. Tuletõrjujad kustutasid majas tuld umbes 20 tundi. Kõige keerulisem oli ligi pääseda kahele kinosaalile, lisaks oli osa hoone neljandast korrusest kolmandale varisenud. Kui palju selle varingu all võib inimesi olla, ei tea praegu keegi.
Pealtnägijad, kes olid toimunu ajal keskuses, räägivad, et tuletõrjesignalisatsioon ei hakanud tööle ning need, kes olid kinosaalis, kuulsid koridorist inimeste karjeid. Seanss jätkus ja inimesed olid pimeduses. „Istusime naisega esimeses saalis ja korraga tundsime kärsahaisu,“ jutustas RIA Nostile kohalik elanik. „Signalisatsioon ei töötanud, isegi tuld ei pandud põlema. Jooksime saalist välja ja viskusime trepist alla, edasi tänavale. Kogu korrus oli juba mattunud paksu suitsu, algas paanika.“
Inimeste sõnul jooksid teises ja kolmandas saalis multifilmid ning seepärast olid saalid lapsi täis. Suurem osa neist hukkus, jõudmata isegi ruumist välja, kirjutab Vene uudisteagentuur.
Koridorides oli hullumaja, inimesed ei teadnud, kuhu joosta. Turvamehi, kes oleksid võinud inimesi organiseeritult välja juhatada, polnud. „Keegi külastajatest karjus, et tuleb joosta vasakule, sest seal on evakuatsiooniväljapääs. Kuid see oli lukus. Mehed üritasid kõrval olevaid uksi ja aknaid lõhkuda, aga siis hakati karjuma, et peab jooksma peatrepi juurde. Otsustasin sinna joosta, kuigi me tütrega isegi ei teadnud, et ega seal midagi ei põle. Oli juba ükskõik, kõik mattis hinge. Minu otsus oli õige, meie pääsesime,“ meenutab RIA Novostiga rääkinud naine, kes toimetati ülemiste hingamisteede põletusega haiglasse. Tema tütar pääses tervena.
Seda, et evakuatsiooniväljapääsud olid suletud, kinnitab netis ringlev ka video, millel on näha, kuidas inimesed lõhuvad uksi, et pääseda põlevast hoonest. Päästjate saabumiseni rabelesid inimesed nagu suutsid. Olukorra muutis keerulisemaks see, et kõik neljanda ja kolmanda korruse vahelised trepid ja vahekäigud olid paksus suitsus. Need, kellel ei õnnestunud pääseda, sattusid lootusetusse lõksu. Mõned neist lõhkusid aknaid ja hüppasid sealt välja.
Koolilapsed, kes jäid neljandale korrusele kinosaali, saatsid oma lähedastele mobiiliga teateid, jätsid hüvastijätusõnumeid sotsiaalmeediasse… 13aastane Maria jõudis sõpradele rääkida tulekahjust ja nendega hüvasti jätta – see kirjavahetus levis sotsiaalmeedias kulutulena. Koos Mariaga hukkus ka tema ema. 12aastane Maija, kes samuti oli sel saatuslikul päeval selles põlevas hoones, kirjutas oma VKontakte kontol: „See on lõpp.“ Need sõnad olid prohvetlikud.
Sotsiaalmeedias vapustas inimesi veel üks ekraanitõmmis. „Kohe pärast tulekahju algust helistas mulle kinosaalist nõbu Vika. Ta rääkis, et kõik põleb, et kinosaali uksed on blokeeritud – ta ei saa välja, ei saa hingata. Ütlesin talle, et võta riideid seljast ja kata nina kinni. Ta vastas, et ütle emale edasi, et ma armastasin teda. Ütle kõigile, et ma armastasin neid. Ja kõne katkes.“ Vika saatusest pole seni midagi teada, lisab RIA Novosti.
Inimesed filmisid toimuvat nii sees kui väljas. Pühapäeval ilmus netti karm video, kus oli näha noormees, kes rippus end viimse jõuga hoides karniisi küljes, aga kukkus sealt otse asfaldile. Praegu on ta raskete vigastustega haiglas. Viimaselt korruselt hüppas näiteks alla 11aastane poiss, kelle mõlemad vanemad hukkusid põlengus. Kukkudes raskelt viga saanud poiss ise on haiglas kunstlikus koomas.
Päästjad tegid kõik, mis sellises olukorras võimalik, kirjutab RIA Novosti. „Põleng oli väga keeruline, suur ala, ja muidugi tekkis palju küsimusi keskuse üldise tuleohutuse kohta. Põhjused tuleb hoolikalt välja selgitada, et öelda, kes vastutas rikkumiste eest, mille tõttu sai võimalikuks selline kohutav asi. Mitmekorruseline kaubandus-meelelahutuskeskus oli puhkepäeval rahvast täis. See kõik raskendas oluliselt päästjate tööd – kust otsida inimesi, kui palju neid on…“ rääkis väljaandele erakorraliste olukordade ministeeriumi Siberi osakonna juhi asetäitja, kindralmajor Aleksandr Jeremejev.
Eesti Päästeamet teatas, et analüüsib Venemaa kaubanduskeskuse põlengut ning et Eestis tulekul on kaubanduskeskuste tuleohutusreidid.
Eestis toimus viimati kaubanduskeskuses põleng veebruaris, kui puhkes tuli Rocca al Mare kaubanduskeskuse ventilatsioonisüsteemis, mis levis katuseparklasse.
Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambing ütles, et Eestis on päästemeeskonnad üldjuhul tutvunud selliste objektidega ning suuremate objektide kohta on operatiivkaardid, samuti on tehtud kaubanduskeskustes õppuseid.
Viimastel aastatel on Eestis kauplustes ja kaubanduskeskustes toimunud üle 20 põlengu. Enamus põlenguid on puhkenud just väiksemates poodides, harvemini kaubanduskeskustes. Aastal 2015 oli selliseid tulekahjusid 25, aasta hiljem 20, eelmisel aastal 21. Selle aasta esimese kahe kuuga 4. Peamised põhjused on maja seina lähedal asuvate prügikastide põlengud ja elektrisüsteemide rikked, kuid põlema on läinud ka mobiiltelefon ja pesumaja kuivati.
Eesti lähiajaloo suurim kaubanduskeskuse põleng toimus 2009. aasta märtsis Tallinnas Mustika keskuses. Põleng algas tehnikapoe laoruumidest ja levis kustutussüsteemi rikke tõttu müügisaalidesse, tuli sai ulatuslikult levida seetõttu, et majas ei töötanud automaatkustutussüsteem.
Tules hävinud kaubanduskeskus Zimnjaja Višnja avati 2013. aastal. Hoone ise on ehitatud 1936. aastal ja oli kasutuses Kemerovo kondiitritehasena. 1977. aastal hoonet laiendati ning selle tulemusena loodi Kemerovo kondiitritoodete kombinaat. Kinnistul oli administratsioonihoone, söökla, ladu jm. 2006. aastal lõppes seal finantsraskuste tõttu tootmine.
RIA Novostiga rääkinud kohalikud ütlevad, et kogu keskuse planeering oli ajuvaba – kinosaalidest väljumine oli ebamugav, ja näiteks selleks, et istuda saalis viimasesse ritta, tuli siseneda teiselt poolt, minna alla, ekraani eest läbi ja seejärel jälle trepist üles. Teine väljapääs aga oli olnud alati kinni.
Tulekahju tõttu on üle kuulatud neli inimest, kelle seas on keskust majandava firma juht ning tulekahju arvatava puhkemise koha rentnik. Ülekuulamisel käis ka koduloomade loomaaia esindaja – loomaaed ise on pärast tulekahju kõrvaldanud sotsiaalmeediast kõik oma kontod.
Zimnjaja Višnja omanik on meedia teatel Nadežda Suddenok, Kemerovo oblasti endine rahvasaadik. Kommentaaridest on ta keeldunud, kuid tema kaitseks astus suhtluskanalis VKontakte välja tema poeg, kes ütles, et ema oli vaid peadirektor, mitte keskuse omanik. Poeg ütles veel, et tuleohutuse eest ema ei vastutanud ja lisas, et „kõik vilistasid kontrollimisele“.
Viimati kontrolliti keskust 2016. aastal ning selle käigu järel ei tehtud ühtegi negatiivset kommentaari.
Öelda, mis põhjustas tragöödia, on praegu ilmselgelt vara, ütles eriolukordade minister Vladimir Putškov. Kriminaalasi on algatatud mitme paragrahvi alusel, uurimist viib läbi Uurimiskomitee, kes saatis Moskvast kohale uurijate meeskonna.
HaiglaHooneKatusKaubandusKinoLapsedMeelelahutusOhutusPealtnägijaPuhkepäevPõletusSotsiaalmeediaSurmTuleohutusVenemaa
Enn Pandi ja Ain Hanschmidti firma Infortari Lasnamäele plaanitav Tallink City meelelahutus- ja kaubanduskeskus võib esialgses suurejoonelises plaanis ehitamata jääda, ehkki midagi Infortar Lasnamäele ehitada soovib.
"Siiamaani töötame selle kallal, aga sada protsenti ei ole kindel," ütles Pant intervjuus Eesti Ekspressile vastuseks küsimusele, kas Lasnamäele kerkib Tallink City meelelahutus- ja kaubanduskeskus.
Pant nentis, et kaubanduskeskusi on palju, neist mõned on tühjad ning samuti on tõusuteel netikaubandus. "Kindlasti tuleb midagi Lasnamäele juurde," ütles Pant, ent ei soostunud avaldama, millisel kujul.
"Oleksime olnud juba neli-viis aastat avatud, aga meie ehitusplaane hoiti pikalt kinni," lisas Pant Ekspressile ning märkis, et projekti hoidis tagasi Tallinna linn.
Äripäev kirjutas esimest korda 2006. aastal, et AS Infortar rajab Tallinnasse meelelahutuslinnaku Tallink City, millest peaks saama Tallinnale samasugune sümbol nagu sümboliseerib Eiffeli torn Pariisi. Tookord oli projekti valmimisajaks planeeritud 2010. aasta. Projekti kogumaksumus pidi olema 4,5 miljardit krooni (288 miljonit eurot).
2007. aastal sai meelelahutuskeskuse detailplaneering Lasnamäe linnaosa heakskiidu ning ehitus pidanuks algama järgmisel aastal. 2008. aastal aga selgus, et projekt seisab ning Hanschmidt vaikib. Tallinna linnaplaneerimisamet ootas toona mais juba viis kuud Infortari kooskõlastusi planeeringu märkustele.
|
OSCAR-2019
|
||
ARMASTUS ENESEREKLAAMI EESMÄRGIL: Pornokunni sõnul teesklesid nad Kristiga vabameelset armunud paari vaid selleks, et meedia neist kirjutaks. Kristi ütleb, et armulugu oli tõsine. Andres Treial
Õhtuleht avaldab 70. sünnipäeva puhul artikleid arhiivist. Lugu ilmus ajalehes SL Õhtuleht 4. oktoobril aastal 2001.
Praegu Pornokunnina tuntud Aivar Palumäe on olnud kohtu all süüdistatuna grupiviisilises vägistamises. Tütarlapse alastikiskumise eest määrati talle karistuseks kolm aastat üldre˛iimiga parandusliku töö koloonias.
Põlva kohtu kinnine istung peeti 23. jaanuaril 1984. aastal. Võru tööstustehnikumis õppinud, alaealiste asjade komisjonis arvel olnud 17aastane Aivar Palumäe oli ainus kuuemehelisest kambast, kes tookord siiski vägistamise paragrahvist pääses.
"Välja mõeldud kuulujutt! Kuid sobib ülihästi mu imagoga," lükkab Palumäe jutu sündsusevastastest vägitegudest esiti ümber. Vanglas oleku võtab ta siiski omaks. Kokku saanud ta viis aastat istuda.
"Tegu oli hoopis röövimise ja kaklemisega, ühesõnaga arveteklaarimisega," ütleb Palumäe põhjuseks ja lubab toimikuid näha tuua. "Põhimõtteline poliitiline keiss. Üks tüüp Afganistanist, kes oli seal inimesi tapnud, oli siin autoriteet. Arvas, et on kõva tegelane. Minu jaoks oli ta aga killer, ning sellel tasandil läkski nugade peale. Pidin vastu andma. Siis tahtsin välismaale põgeneda, aga KGB võttis kinni. Vaat selle eest istusingi. Olin siis 17," kõlab Palumäe jutt.
Tegelikult käsitles kriminaalasi siiski hoopis muud, nagu näitab SL Õhtulehe käsutuses olev kriminaalasja toimik.
Nii arutanud poisid tunnistajate sõnul vägistamisele eelnenud õhtupoolikul. Algatuseks joodi end korralikult purju.
A. Palumäe tungis 1983. aasta 3. septembri öösel Võru linnas Pioneeride tn. 7 (praegune Vabaduse - toim.) maja hoovis huligaansel ajendil kallale kannatanule, kelle kiskus alasti: rebis katki temal seljas olnud kleidi ja aluspüksid, milline tegevus on eriti küüniline ning inimväärikust alandav. Riideid rebides lohistas ta kannatanut mööda maad. Nende tegudega A. Palumäe rikkus jämedalt ühiskondlikku korda ja avaldas ilmselt lugupidamatust ühiskonna vastu.
Poistekamp oli tütarlapse Võru keskväljakul kaljaputka taha kuuride varju põõsastikku selili murdnud. Sel ajal kui ninamees vahekorda üritas, hoidsid teised vastupuikleva tüdruku jalgu ja ülakeha ning käperdasid kannatanu vastuhakust hoolimata teda, kust suutsid. Vägistamine jäi pooleli, kui miilits kohale jõudis.
A. Palumäe tunnistas end täielikult süüdi ja seletas, et tal oli möllutuju, ning seepärast rebiski võõra naise alasti ja viskas kleiditükid hiljem prügikasti. Kuid... lahkus hoovist, ja edasistes sündmustes ei osalenud.
Lisaparagrahvi teenis 22. novembril kinni peetud Palumäe kolm päeva hiljem vahi alt pagemisega, kui teda Võru polikliinikust tagasi kongi konvoeeriti. Kohtupsühhiaatria ekspert oli uurinud, kas vahialune pole psühhopaatiliste iseloomujoontega isiksus.
Palumäe varjas end 27. novembrini Võru linnas, millal ta miilitsatöötajate poolt tabati. A. Palumäe tunnistas ennast täielikult süüdi, seletas, et tahtis veel vabadust maitsta ja sellepärast põgeneski.
Aivar Palumäe süüasjad olid tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütluste, asitõendite ja sündmuskoha vaatlusprotokollidega. Palumäe on riiete lõhkumisega tekitatud kahju täies ulatuses hüvitanud ning kahetseb tehtut, kinnitab kohtuotsuse koopia.
End pornoteatri mäned˛eriks nimetav Aivar Palumäe on ajakirjanikele väitnud, et on rohkem kui 13 aastat elanud õnnelikus abielus naisega, kellega tal on kaks kooliealist last.
"Ma pole kunagi Aivariga abielus olnud," lükkab Aivar Palumäe laste ema Kristi ehk Krissu jutu ümber. "Olen alati olnud vaba naine, me lihtsalt elasime koos. Praegu oleme juba mõnda aega lahus," selgitab Võrust pärit, praegu Tartus elav kena ja kleenuke naine SL Õhtulehele. Suhetesse lõi väidetavalt mõra Palumäe pornokuningluse algus ning tutvumine ustava jüngri Seksi-Kristiga.
Oma seksilembese nimekaimu võimalikku armulugu Aivariga ei soovi Krissu kommenteerida. "See on puhtalt Aivari asi," jääb ta napisõnaliseks.
"Lapsed on Aivarile väga tähtsad. Nende eest hoolitseb ta väga," näeb Krissu endises elukaaslases ka head.
"Ega me ametlikult registreerinud pole jah. Kuid igatahes elame endiselt koos," lausub Aivar Palumäe enesekindlalt. Põhjendades, et kuna teda ennast polnud juures, ei teadnud ta naine, millest tahetakse kirjutada. "Porno pole mu ainus tuluallikas. Minu üks roll on artistlik, teine perekondlik. Viimast ei saa maha parseldada."
Palumäe väitel oli armusuhe Seksi-Kristiga vaid näitemäng suure kunsti nimel. "Oleme endiselt lavapartnerid, kellel mõlemal ka isiklik elu. Kristil on arusaaja boyfriend, minul elukaaslane."
Tartus õigusteadust õppiv Seksi-Kristina tuntuks saanud blondiin kinnitab, et on nii isiklikud kui ka tööalased suhted Aivar Palumäega lõpetanud.
"Vahepeal oli meil ikka tõesti armulugu. Aga kui ma keeldusin Aivariga abiellumast, muutus kõik," tunnistab ta. "Olen Aivari laste emaga kohtunud, kuid minu teada ei ela nad praegu koos."
"Nad on Krissuga varemgi lahus olnud, kuid Aivar on alati tagasi läinud. Eks ühised lapsed liidavad," räägib sõbra pereelust internetifirma CMA arendusjuht, modellina tuntud Elmer Põld .
Aivariga sõbrunes toona Võrumaal Misso kultuurimaja kunstilise juhina töötanud Elmer üheksakümnendate alguses. Siis kutsuti pikajuukselist Palumäed Pula Pauluseks või lihtsalt Pulaks.
"Raske sebija, kes on kõigega tegelnud - ostnud, müünud, vahetanud. Oleme koos bändi teinud, diskosid korraldanud, äri ajanud. Kui Vene piir veel lahti oli, vedasime naftat, bensiini, vaske. Naistepäeva aegu üritasime Põlvast odavalt kokkuostetud punaseid nelke Venemaale müüa. Viisime need ühte piiritalusse varem ära, ise sõitsime kordonist tühja autoga läbi. Et hiljem toome lilled salaja järele. Mitu korda käisime, enne kui piirivalvuritele vahele kukkusime," meenutab Elmer vanu aegu.
Diskodel köetud maakultuurimaja külapealt laenatud puudega nii kuumaks, et lõpuks lõid tüdrukud rinnahoidjate väel tantsu.
Purjus Aivarit Elmer ei mäleta. Samuti ei meenu talle, et pärast tollaseid pidusid oleks jubedaks k...... s läinud. "Aivarile meeldib uusi noori tüdrukuid võtta, nendega pulli teha. Mis ta selles Seksi-Kristis küll leidis? Hingesügavust või?" esitab Elmer küsimuse, millele ka ise vastab: "Leidis lihtsalt vähe teistsuguse ala, kust kuulsuse profiiti lõigata! Arvan siiski, et ta võtab seda seksivärki teatava irooniaga kui üht suurt joke´i. Aivar pole lollakas, kes ei oskaks muud teha."
"Eestlane seksib vähe. See on meie nõrk koht," arvab 63aastane Kalju Palumäe, kellel on Pornokunnist pojaga hea klapp.
Aivar sündis perre esimesena. Teine poeg ajab Ameerikas juba mitmendat aastat mitmesugust äri ja noorim laps, tütar, on Tartus meditsiiniõde.
"Tavaline poiss. Suhteliselt üle keskmise õpilane. Kirjandid olid head. Soovitati minna keskkooli, aga Aivar tahtis Võru tööstustehnikumi." Isa mäletamist mööda otsustas poiss Võru kasuks eelkõige mõnusa elukutse pärast. Kool jäi lõpetamata. Paar kuud enne eksameid pandi tulevasel mööblitisleril käed raudu.
"Ma tööfanatt, lastele jäi vähe aega," kahetseb isa. "Võrus oli poiss veelgi kaugemal ja omapead, see oli viga. Puberteediiga, kambad, pahandused, siis veel see. Kui ta oli juba eeluurimise all, läks närvi, lükkas miilitsa ümber ja jooksis minema. Tundsime terve perega, kuidas olime pilgu all, kuni ta kätte saadi. Tunda oli, et sellise poja isa enam agronoomiks ei taheta. Tunda oli, et lasevad lahti. Ma lasin parem ise jalga." Isa redutas (töötas agronoomina) naabermaakonnas terve kuu. Siis tuldi järele, pakuti tööd ja poolikut maja - tule, ehita ise valmis.
"Ta lõi hästi läbi, pakkus seda, mida rahvas vajas. See on tema kõige parem ala - poollõbusalt tõsist juttu ajada -, aga siis tegi avarii! Põrn ära, tervis aastaid kehv, raadiol oli kriips peal."
Iseendale on ta broneerinud 1) terviseõpetuse, 2) ravimtaimekasvatuse ja loomapidamise, 3) metsaäri. Viimasega tegelevat ka Aivar. Veel ärib poeg (ostab, teeb korda ning müüb) vaikselt kortereid, kuid kõige avalikumalt ja kõige rohkem teeb teadagi mida.
"Ma olen tema Pornokunniks olemisega leppinud. Seksile on tervise huvides vaja suuremat tähelepanu."
Seenior ei näe juuniori jüngrites ja tupemaalides, rivikeppides ning osa rahva närveldamises probleemi. "Poleks Aivarit, oleks tulnud keegi teine, kes oleks hakanud seksist rääkima läbi pula. Võib-olla on viga ainult selles, et Aivar peaks rohkem märku andma, et kõik on naljaga seotud.
Mind ennast kasvatati kah 50 aastat teises suunas, alles ülikooli tervisekursustel sain seksuaalõpetust. Oleks ma enne kursust pornokunnist kuulnud, ma oleks talle raginal kallale läinud, aga nüüd..."
"Ka inimese seksuaalne käitumine vajab juhtimist. See on üks osa tervisest. Seni oli seks alahinnatud, aga enam ei ole. (Vana lippab riiuli juurde ja haarab sealt vastavaid kirjalikke allikaid.) Tervislik seks on ka üks Aivari mõtteid, nii et tihti arutame ja paljus oleme ühel meelel, olgugi et tema tegutseb omas vormis."
Prilliraamide särades räägib Kalju Palumäe joogadest, tervest ja tõbisest organismist, bioenergeetikast, seksuaalenergiatrennist. Juba 3000 aastat tagasi tehtud Indias kindlaks, et organism saab kõige suuremat energiat vaagnapõhjalihaste töö kaudu, milline protsess leiab aset just seksis.
3000 aastat hiljem rakendub sama teadmine Lõuna-Eestis kahel moel. Esiteks teeb teadmamees kaks korda päevas (muude harjutuste ja pea peal seismise sekka) päraku sulgurlihase pingutamise ja lõdvestamisega trenni ning teiseks õpetab ta sama oma tervisekursuslastele.
"Kui see süsteem on enam-vähem korras, oled ka terve," kiidab isa. "Me vähe seksime, see on meie nõrk koht. Mul on siiani veel huvi naiste ja seksi vastu. Aivaril on see võib-olla pärilikult saadud."
"Ta on mul leppinud. Olen üldiselt suhteliselt tugeva enesevalitsemisega, ei alkoholi, ei suitsu..."
Kui televiisoris on Pornokunn Palumäega film või saade, lööb Viitka rahvas kahte lehte - ühed ehk naised keeravad teleka kohe kinni, teised ehk mehed (vähemalt osa mehi) vahivad (või vähemalt vahiksid) seksivärki hää meelega.
Pottsepp valdab informatsiooni, kuidas Pornokunn Piusa veeres seksvilmi vändates lapju (=labidas) vartpidi tüdrukule tagumikku pistis ja siis sellega takti lõi.
Viitka naispooltel on omakorda andmeid, kuidas juba Võruski on lugupeetud pedagoogid loobunud saate "Klaver põõsas" vaatamisest pärast seda, kui saate ˛üriis istus Aivar Palumäe.
Viimane Pornokunni elusuuruses nägemine oli viitkalastel paar nädalat tagasi. Kurdavad, et kunnil pole kombeks teretada ega juttu rääkida. Käbi olla selleski kännust kaugele kukkunud, sest nii isa Kalju kui ema Sale on tuntud tublide ja korralikkude inimestena. Papa Palumäe tervisehuvi ja tervisetalu ei paku viitkalastele pinget. Neil pole aimugi, et 1985 luges haiguste rünnaku alla langenud eluaegne agronoom läbi esimese artikli paastumisest ja - sattus vaimustusse. Kaks aastat hiljem õnnestus Palumäel tervishoiuministri allkirja abil end akadeemik Nikolajevi 18päevasesse paastulaagrisse sokutada. Sealtpeale pole ta enam grippi põdenud.
1991. aastast alates korraldab Kalju Palumäe kodus terviselaagreid (ravimteed, lusikatäis mett, söökidest rääkimise keeld, suitsetamisest loobumine pluss loengud, saunatamine, massaa˛id ja matkamine), mida tänaseks on 600-700 krooni eest külastanud 1114 inimest.
1997 astus suurepärases vaimses ja kehalises vormis taimetoitlane TÜ kehakultuuriteaduskonna juures terviseõpetuse täienduskursustele, mille järel kirjutab (neljaliikmelises töörühmas) oma terviselaagrilisi uurides magistritööd "Ebastabiilne kehakaal ja südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid". Analüüsitakse paastujate verd, mõõdetakse rasvakihi paksust, otsitakse seoseid eluviisi muutuse ja tervise vahel. Oleks asi bluff, ei juhendaks töörühma TÜ kehakultuuriteaduskonna dekaan.
Said lapseke ikka ööseks koju ka või peadki erakonna kontoris konutama ja komme toksima? Aga nojah, broileri karjäär ju edeneb. Kasu sellistest laias laastus ei ole sit.tagi.
tuleb teha nii, et see rõivas tuleb välja vahetada. ta ei saa ju asjaga üldse hakkama. saamatu lapseke
Vabaerakonnale võibki saatuslikuks saada ühtsuse puudumine ridades. Kord esineb Herkel. Samas tuleb ei tea kust, nurga tagant mingi punase tübeteikaga jorss ja räägib sama erakonna nimel miskit muud. Leppige enne kokku ja siis olge erakond!
no kui ei kutsutud, siis saame varsti teada, milline on sotsiaaldemaokraatlik konjunkturism. Mikserit näitas täna telekas - oli teine juba ootusärevalt läikiva näoga ja kirikuõpetaja maneeridega - ju ta ikka püüab iga hinna eest reformikommunistidele meeldida
Jube lihtne on pehmodest sotsidega asju ajada ja irl-i Reinsalu kuulab vaid pea maas, saaks vaid kuidagi pildile jääda.
Osaliselt toimub automaat-tsensuur. Nagu Te kirjutate kommentaari, sõltumata sisust, kus sisaldab sõna P_ ooo _lit _sei korrektselt kokku kirjutatult, nii kommentaar jääb ilmumata. Neid sõnu on veel. Ma ei viitsi kõiki neid siia üles laduda, aga neid saab automaatselt sõnaraamatu ja veebirakenduste testmis-tarkvaraga otsida. Katsetage!
|
OSCAR-2019
|
||
Eneseturundus, Ettevõtja igapäevaelu, Ettevõtlus, Inspireeriv, Kuidas oled nähtav, Mida ma oskan, Persoonibrändi kujundamine
Ühel päeval, kui minu 10. aastane vennatütar mul külas oli, rääkisime, kelleks ta tahab saada ja mis talle meeldib teha. Kiirelt jõudsime selleni, et ta näitas mulle Maria Rannavälja ja paljude teiste Eesti juutuuberite kanaleid ja rääkis, mis talle nende juures meeldib JA, et ta sooviks ise ka üks päev oma kanaliga alustada. Sel hetkel sai mulle aga selgeks, et uue generatsiooni noored on varsti rohkem mõjutatud juutuberitest kui oma vanematest, onudest-tädidest ja isegi oma klassikaaslastest. Kes siis on need youtuber-id ehk juutuberid, kes on tänases maailmas uuteks mõjuisikuteks muutunud?
Juutuuber – Juutuuber on sisulooja, kes laeb regulaarselt üles videoid veebikeskkonda YouTube. Video sisul ei ole tähtsust senikaua, kuni pole rikutud Creative Commonsi reegleid – see võib olla beauty video (video ilu teemadel), storytime video, fashion (mood), traveling või gaming (reisi või arvutimängu jälgiv) video – peaasi, et ei ole varastatud kellegi teise loodud sisu, ehk on autori omalooming, tihti peale autori oma elustiili kajastav lugu. Jah, youtuberite maailmas on palju inglise keelseid väljendeid, seega ole selleks valmis ka siinses postituses. Kui varasemalt võis Youtube klippe pigem pidada vaid meelelahutuseks, siis täna on see arvestatav töö, kus juutuber saab kas otseselt või kaudselt oma tegevuse eest veebikeskkonnas tasu. Järjest keerulisem on juutuberil saada tasu läbi Google-i ehk Youtube-i haldaja enda, kuid kasvanud on koostööd brändidega või talendiotsijad näevad youtuberis sobivaid esinemisoskusi, modellipotentsiaali, väärtusi, mis neid toetavad, ning tasud tulevad just nendest ühistöödest ja oskustest, mis on nähtavaks saanud läbi järjepideva Youtube-i kanalisse videote laadimise ja oma tegevuse avalikustamise. Sellest, kuidas noored eelistavad traditsioonilistele töödele juutuuberi positsiooni, räägib ka artikkel siin.
Youtuber on videomeedia looja, kes oma teoste levitamiseks kasutab YouTube’i platvormi. Youtuber on justkui režissöör, operaator, valgustaja ja osatäitja samal ajal. Kõike seda siis vastavalt enda oskustele ja vajadustele – YouTube’is on videote žanreid väga palju ning mõni vajab põhjalikumat produktsiooni, mõni eeldab jälle head jutuvestmise võimet. – Aivi Aavik, Eesti Youtuberite Agentuurist Creat.ly
Nagu Aivi Aaviku kommentaarist välja lugeda on võimalik, ei tähenda Youtube-i kanali avamine lihtsalt oskust kaamerasse vaadata ja see video Youtube-i üles laadida. Kuigi samas – paljud ju nii ongi alustanud. Professionaalse ja järjepideva Youtuberi oskustepagasisse (või sõprade oskustepagasisse) kuuluvad eelmainitud operaatori, valgustaja, isikupära, jutuvestja oskused, mis aga kõik käivad tavaliselt mingi lisaoskuse ümber – kes tegeleb meigikunstiga, kes arvutimängude kommenteerimisega, kes teaduse populariseerimise, kokanduse, brändingu või mille kõigega veel. “YouTuberiks olemine eeldab väga tugevat kirge ja palju tahet, sest suur tõenäosus on, et enne, kui sisulooja enda “näo” leiab, peab ta tegema väga palju tööd. Tehnilised oskused on teisejärgulised ning tulevad kogemuste käigus,” lisas Aivi Aavik. Üks kaks videot Youtubis ei tee sind youtuberiks. Enamasti kujuneb järjepideval sisuloojal välja oma teemad, alguses ehk üks, hiljem aga hargneb see mitmeks või muutub vastavalt inimese enda sisemisele kasvule või väärtustele ja huvidele.
Juutuuberite ühisteks joonteks võib pidada meelelahutuslikku osa, enamik neist soovib enda jälgijatele pakkuda positiivseid, naljakaid ja naerma panevaid videosid. Iga juutuuberi kanal on erinev ning nad loovad sisu oma isikupärast lähtuvalt, mis on ka persoonibrändi seisukohalt üks tähtsamaid aspekte – kuidas esitleda ennast teistele ning sealjuures teistest eristuda.
Kui sulle meeldib filmindus ja video maailm ning veedad tunde YouTubes või kui kaamera armastab sind, sulle meeldib rääkida mõnest teemast, mille vastu sul on suur kirg ja soovid seda paljudega jagada, siis miks mitte ise alustada enda YouTube kanali loomisega.
Videoid luues õpid palju nii iseenda kui ka video tehnika kohta, pead pidevalt arendama end kui valdkonna eksperti, saama karmi ja head tagasisidet vaatajatelt, mis omakorda aitab iseend arendada ja õppida ühtkoma teist juurde. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei jookse ükski lisaoskus mööda külgi maha ning iga nähtavus võib viia lähemale unistuste tööle ja suurepärastele koostöödele. Või võibolla ongi youtuberiks olemine sinu jaoks unistuste töö ja võimalus oma potentsiaali rakendada?
Eesti üks tuntumaid juutuubereid Maria Rannaväli videopõhisest sisuloomisest “Sotsiaalmeedia on andnud mulle palju julgust enda esitlemisel video vahendusel kui ka avalikel esinemistel. Olen rohkem tähelepanu pöörama hakanud enda diktsioonile, kuidas selgemini ja arusaadavamalt rääkida” (Vaata tema kanalit: https://www.youtube.com/channel/UCUiboWHLBFwuu0nCVYbRMEA)
Huvi videote vastu tärkas minus juba 12-aastaselt. Esimesed aastad tegime sõpradega videoid ainult enda jaoks. Üks hetk kui YouTube muutus ka Eestis väga populaarseks, sain ma välismaa suurtelt youtuberitelt nii palju inspiratsiooni, et otsustasin hakata tootma videod spetsiaalselt YouTube’i jaoks.
Youtube’i videote tegemine on minu lemmikhobi. See on minu jaoks võimalus jagada teistega enda mõtteid ja loovust. Ma armastan kogu protsessi alates stsenaariumi kirjutamisest kuni filmimise ja monteerimiseni välja. Samuti on see ettevalmistus mulle tulevikuks, sest soovin ülikooli minna õppima filmindust.
Tänu YouTube’le on mul võimalik teenida taskuraha, et investeerida paremasse tehnikasse. Samuti avaneb mul palju võimalusi teha koostööd põnevate inimestega ja saada uusi kasulikke kontakte. Lisaks muidugi on mul välja kujunenud toetav vaatajaskond, kes annab mulle pidevalt motivatsiooni. Kõige suurem väärtus, mis ma YouTube’e videote tootmisest saan on nauding.
Kes ei otsiks turundajat, kes oskab ise häid videosid luua, neid kokku monteerida ja seeläbi sotsiaalmeeida kanalitesse tarbijat vaatama panna. Või karismaatilist inimest, kes oskab suhelda just kindla sihtgrupiga? Rääkida nende keelt. Maailm ja tehnika muutuvad tulisel kiirusel, tuleb olla kursis kõigi uuendustega, et infoküllusest pakatavast maailmast kuidagi välja paista. Praegune kuum trend on influencerid ehk mõjutajad igal sotsiaalmeedia platvormil. Victoria lisas olulise aspekti, mis on uue generatsiooni jaoks – ja tegelikult ka muutunud uute võimaluste kaudu oluliseks ka “vanale” generatsioonile – nauding oma tegevusest ja võimalusest loovust väljendada.
Põhjuseid sisuloojaks hakata on kindlasti rohkem, kuid siin on mõned, millele mõtlema hakata. Kui sul on endal raske valida, kas Instagram, Youtube, podcastimine või blogimine on sulle ja sinu valdkonnale sobiv ning kuidas tegelikult alustada, võta ühendust ja leiame koos lahenduse.
Väärtuslikud kontaktid, uued koostööpartnerid ja tuttavad – Eestis on isegi olema juutuuberit agentuur Creat.ly (https://creat.ly )
Teenida raha – mitmed brändid lausa otsivad endale sbivat juutuuberit kellega koostööd teha. Turundusmaailm on infulencerite ehk mõjutajate käes!
Muuta maailma – luua sisu, et mõjutada ka teisi tervislikumalt toituma, loodusest rohkem hoolima, rahaga targalt käituma või mis iganes su süda soovib, et sind ümbritsevad inimesed teeksid.
Teha asukohavaba tööd ja reisida – Tee enda seiklustest välismaal äge video ja võib-olla leiad järgmiseks reisiks juba finatsvahendid läbi koostööde.
Sellele küsimusele, kas Sinus peitub juutuuberi ehk videoblogija potentsiaal või hoopis kirjutaja ehk blogija hing või omad suurepärast silma fotograafia näol ja hakkad Instagramis aktiivsemalt tegutsema, oskad sa vastata vaid ise. Leia see õige tee ja meedium ning astu sisse põnevasse ja väljakutseid täis sisuloomise maailma!
Et oma otsus teha, uudista siinset persoonibrändi blogi ja erinevaid nõaundeid blogimise, sisuturunduse ja eneseturunduse kohta.
|
OSCAR-2019
|
||
Aeg läheb nii kiiresti, et ma märkasin paar päeva tagasi ehmatusega, et meie pulmadeni on jäänud ainult 9 kuud aega. Ja ehmatusega… mitte sellepärast, et ma seda ei ootaks – väga ootan! Vaid me ei ole jõudnud sellega kuidagi üldse tegeleda. Tegelikult alles natuke aega tagasi Siim ütles, et kui tal oleks olnud aimu, kui palju pulmad maksma lähevad, siis ta ilmselt ei oleks selle ettepanekuga niiviisi kiirustanudki ja rääkis mulle tükk aega, et ei, meil ju ei ole rahagi, et nii suurt üritust maha pidada. Mina muidugi ütlesin talle vastu, et tema tegi ettepaneku ja nüüd ei ole enam muud varianti. 😀 Praeguseks tundub, et ta on vist natuke rahunenud ja ikka ei taha enam edasi lükata.
Tegelikult viis mind pulmalainele ja mõtetele tagasi pulmamess, mis oli eelmisel nädalal Tallinna lauluväljakul. Kutsusin oma armsa sõbranna Kristi kaasa, et koos temaga vaadata, mis ideid sealt kaasa haarata. Minu õnnetuseks oli Mia Isabela selleks hetkeks väga vässukas juba, vankris ta ei ole nõus magama jääma ja niiviisi läkski mul pool auru sellele, et tema meelt seal hoopis lahutada ja ega ma väga süveneda ei saanudki, mis seal oli või pakuti. See-eest tegi Kristi seal suurt uurimistööd ja õhkas lõpus rõõmsalt, et sellest oli väga palju kasu. Ühe mõtte, millele me olin ka tegelikult ka varem mõelnud, sain ma sealt vist juurde – kasutada PhotoBoothi. Äge ju kui külalised saavad endale meie õhtust kaasa võtta vahva jäädvustuse. Aga loomulikult pean ma enne meie eelarve ja ka Siimuga aru pidama.
Viimastel päevadel olen ma väga palju pulmadele mõelnud ja saan aina rohkem aru kui palju pisidetaile on, mille peale mõelda. Aga sellest hoolimata ei taha ma kasutada pulmakorraldaja abi, kuna minu arvates ei tule pulm siis täiesti meie enda nägu ja lisaks kõigele tundub see ka asjatu lisakulu eelarvesse. Õnneks on meil olemas väga palju andekaid sõpru ja tuttavaid, kellelt me saame abi paluda. Minu pruutneitsid (keda on muide lausa 6) ütlesid, et nad väga ootavad, et ma ka neid rakendaksin, seega tundub, et abikäsi ja mõttekaaslasi mul on. Tegelikult on mul sõbrannadega üldse väga vedanud. Nemad 6 on olnud minu elus kõik kirjeldamatult tähtsal kohal, hoolimata sellest, et enamik neist elab minust kaugel ja 2 isegi liiga kaugel. Sellest hoolimata on minu süda alati nendega ja ma olen täiesti kindel, et nende südamed ka minuga.
Praeguseks hetkeks on meil olemas mõned väga tähtsad asjad. Kõige tähtsam – oleme üksteisel olemas. Tähtsuselt teine, pulmakoht. Nagu varasemalt juba maininud oleme, siis panime selle kinni juba eelmise aasta varakevadel. Meie õnneks, sest selleks suveks on nüüd kõik nädalavahetused neil vist broneeritud, kui kuulujutud tõele vastavad. Igaljuhul sai meile väga südamelähedaseks Ohukotsu küün, mille kohta ma loen facebookist siiani ainult positiivset tagasisidet ja näen imeilusaid ning soojasid pilte juba toimunud pulmadest. See on suur, omanikud tundusid imelised inimesed ja seal sees tundsime me mõlemad Siimuga, et jah, see on see koht.
Samuti oleme me välja valinud omale pulmabändi, milleks on Artjom Savitski bänd. See otsus tuli ausalt öeldes väga lihtsalt. Esiteks on Artjom mulle väga armas inimene ja mis saaks olla veel parem kui minu pulmas laulab inimene, kelle iga sõna läheb mulle südamesse. Teiseks meeldib Artjomi muusika nii minule kui ka Siimule. Tema kõige kuulsamad laulud pärinevad ajast, mil me ka veel üsna tiinekad olime ja kõiki tema laule kõva häälega kaasa laulsime. Suudame siiani tema laule peast kaasa laulda. Ja siis muidugi Artjomi meeletult võimas hääl. Ma olen siiralt arvamusel, et ta on üks Eesti võimsaima häälega meeslauljaid, kes kahjuks ei ole veel väga hea tiimi alla sattunud ja on seetõttu väga alahinnatud. Aga ma olen kindel, et tema kõrge lend tuleb ka üks hetk. 🙂 Lisaks oma repertuaarile laulab ta pulmades ka teisi nii välismaa kui ka Eesti tuntud laule. Usun, et ta muudab meie pulma väga ilusaks ja suudab igale pulmakülalisele hinge minna. Merepäevade öölaulupeol jutustades ütles ta, et oli valmis juba sel suvel meie pulma laulma tulema, aga sai siis ajakirjandusest teada, et oli minust valesti aru saanud ja aastake tuleb veel oodata. 🙂
Meil on veel hunnik väga tähtsaid asju, mida meil pole. Pulmaisa, toitlustus, fotograaf pulma jäädvustamiseks ja pole ka aimu, kuidas ja kes võiks tseremoonia läbi viia. Rääkimata siis kõikidest pisikestest asjadest nagu kutsed, dekoratsioonide ideed, pulmakleit, pulmaülikond, transport jne jne. Igaljuhul plaanin ma teid meie edaspidise arenguga kursis hoida ja kindlasti küsin ka teie käest hoolega soovitusi.
Käisin sel suvel 3-s erinevas pulmas,ühel neist oli pulmaisaks Milling. No üle prahi oli see ikka! Ma siiamaani vaimustuses,kui vinge üks inimene olla võib ja õhtu suudab ta kindlasti meeldejäävaks muuta! Hind ilmselt on üsna hirmutav tavainimese jaoks aga ausalt igat senti väärt! 😊
Artjom esines ka meie pulmas ja jäime väga rahule- rahvas rokkis terve õhtu (Y) Pulmaisaks oli meil Tauri Tallermaa, kes oli samuti superluks- juba enne pulmi saime palju kokku ning ta õppis meid tundma 👍
Kui küsida tohib ja saladus pole, siis mis teie eelarve kõik kokku läheb praeguste eelduste kohaselt?
|
OSCAR-2019
|
||
Topics: Elurikkus. Ökosüsteemid , Süsteemide üleminek jätkusuutlikkusele , Kliimamuutustega kohanemine ,
Roheline taristu pakub häid lahendusi keskkonna-, sotsiaal- ja majandusprobleemidele ning tuleb seega täielikult integreerida eri poliitikavaldkondadega. Kuna EEA valmistub avaldama aruannet rohelise taristu rolli kohta ilma- ja kliimamuutustega seotud loodusohtude leevendamisel, vestlesime aruande põhiautori Gorm Digega, kes on territoriaalse keskkonna-, poliitika- ja majandusanalüüsi projektijuht.
Euroopa Komisjoni teatises rohelise taristu kohta on seda kirjeldatud kui vahendit, mis toob looduspõhiste lahenduste kaudu ökoloogilist, majanduslikku ja ühiskondlikku kasu, aitab mõista looduse poolt inimühiskonnale pakutavaid hüvesid ning kaasab investeeringuid nende hüvede säilitamiseks ja suurendamiseks. Teisisõnu on see looduslike, poollooduslike ja rohealade võrgustik, mis osutab inimeste heaolu ja elukvaliteedi aluseks olevaid ökosüsteemiteenuseid.
Roheline taristu võib pakkuda samas ruumialas palju eri funktsioone ja hüvesid. Need funktsioonid võivad olla keskkonnaalased (nt bioloogilise mitmekesisuse kaitse või kliimamuutustega kohanemine), sotsiaalsed (nt liigvee äravoolu või roheala tagamine) ja majanduslikud (nt luues töökohti ja tõstes kinnisvarahindu). Võrdlus halli taristu lahendustega, millel on tavaliselt üks funktsioon (nt vee äravool või transport), muudab rohelise taristu atraktiivseks, sest see võib lahendada korraga mitu probleemi. Tavapärast halli taristut on endiselt vaja, kuid seda saab sageli tugevdada looduspõhiste lahendustega.
Näiteks võib rohelist taristut kasutada kanalisatsioonisüsteemidesse ning lõpuks järvedesse, jõgedesse ja ojadesse voolava valinguvee koguse vähendamiseks taimestiku ja pinnase loodusliku talletamis- ja imamisvõime kaudu. Rohelise taristuga kaasnevad hüved võivad sellisel juhul olla süsinikdioksiidi suurem sidumine, paranenud õhukvaliteet, linna soojussaare efekti vähendamine, täiendavad looduslikud kasvu- ja elupaigad ning puhkealad. Rohealad annavad panuse ka kultuuri- ja pärandmaastikku, tagades paikade omanäolisuse, ning linna- ja linnalähipiirkondade maastikku, mille keskel inimesed elavad ja töötavad. Uuringutest selgub, et rohelise taristu lahendused on vähem kulukad kui hall taristu ning pakuvad kohalikule majandusele, sotsiaalstruktuurile ja keskkonnale laiemalt mitmesuguseid kaasnevaid hüvesid.
Roheline taristu on suhteliselt uus ja keerukas mõiste ning sellel puudub laialdaselt tunnustatud määratlus. Samuti napib kvantitatiivseid analüüse ja näitajaid. Seetõttu on poliitikakujundajatel raske rohelist taristut poliitmaastikuga integreerida. Teatavad rohelise taristu osad kalduvad sellest suundumusest siiski kõrvale. Näiteks ökoduktidel ja sellistel looduslikel veemajandussüsteemidel nagu rohekatused on üldiselt selge funktsioon ning nende tulemuslikkuse hindamiseks on olemas mõõdikud.
Rohelise taristu majanduslik põhjendamine võib samuti näida keeruline, kuid lisaks eespool kirjeldatud hüvede pakkumisele on see sageli odavam, vastupidavam ja jätkusuutlikum. Selle asemel et asudes kohe rakendama halli taristu lahendusi, nagu tammid ja torustikud, peaksid planeerijad kaaluma kõigepealt lammide või märgalade taastamistest saadavat kasu. Lisaks on roheline taristu ette nähtud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga, kuid see ei ole ainult elurikkuse kaitsmise vahend. See võib anda olulise panuse regionaal- ja maaelu arengu, kliimamuutuste, katastroofiohu juhtimise, põllumajanduse ja metsanduse ning keskkonnaga seotud ELi poliitikaeesmärkide täitmisesse.
Milline on Euroopa rohelise taristu poliitika ja mida tehakse eespool nimetatud probleemide lahendamiseks?
ELi rohelise taristu strateegias soovitatakse integreerida roheline taristu täielikult ELi poliitikaga, et see saaks kogu ELis territoriaalse arengu tavapäraseks osaks. Strateegias leitakse ka, et roheline taristu võib anda panuse mitmesse ELi poliitikavaldkonda, mille eesmärke on võimalik saavutada looduspõhiste lahendustega, ning seob rohelise taristu kasutamise tööhõive ja majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020".
Lisaks on elurikkuse strateegia eesmärk tagada, et „2020. aastaks säilitatakse ja parandatakse ökosüsteeme ja nende teenuseid: selleks luuakse roheline infrastruktuur ning taastatakse vähemalt 15% kahjustatud ökosüsteemidest". Samuti kutsutakse selles liikmesriike kaardistama ja hindama ökosüsteemide ja nende teenuste seisundit oma territooriumil. See töö aitab hinnata ökosüsteemiteenuste majanduslikku väärtust ning toetab selle väärtuse lisamist ELi ja liikmesriikide arvepidamis- ja aruandlussüsteemidesse.
Rohelist taristut tunnustavad ka muud ELi poliitikavaldkonnad, eelkõige seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm, 2014.–2020. aasta regionaalpoliitika, veepoliitika raamdirektiiv, nitraadidirektiiv ja üleujutuste direktiiv ning ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia.
Loodetavasti suurendavad kõik need algatused rohelise taristu kasutamist poliitikavahendina ja toovad kaasa praktilisi kohalikke lahendusi.
EEA on korraldanud poliitikakujundajate ja üldsuse toetamiseks rohelise taristu uuringuid. 2011. aastal avaldati rohelise taristu ja territoriaalse ühtekuuluvuse aruanne, milles rõhutatakse rohelise taristu avastamise ja mõõtmise vahendite väljatöötamise olulisust ning antakse riiklike ja piirkondlike prioriteetide ja eesmärkide seadmiseks vajalikku teavet. Seda kasutati ka ELi rohelise taristu teatise koostamisel.
EEA uuringus „Euroopa rohelise taristu ruumiline analüüs" hinnatakse rohelist taristut kui ökoloogilist ja ruumilist mõistet, mille abil saab tutvustada ökosüsteemi olukorda ja vastupidavust, kaitsta elurikkust ning tuua inimestele kasu edendades ökosüsteemiteenuseid, nagu kliimamuutuste leevendamine, elustikule põhielupaikade tagamine ja elupaikade ühenduvus.
Valmimas on EEA jätkuaruanne „Looduspõhiste lahenduste uurimine – rohelise taristu roll ilma- ja kliimamuutustega seotud loodusohtude mõju leevendamisel". See näitab eelmistele aruannetele tuginedes, kuidas roheline taristu aitab leevendada kõige kulukamate ja hukatuslikumate loodusohtude hulka kuuluvate äärmusliku ilma ja kliimaga seotud sündmuste negatiivset mõju Euroopas ja kogu maailmas. Aruanne keskendub teatavat liiki sündmustele, mida praegused kliimamuutused suure tõenäosusega võimendavad, näiteks maalihked, laviinid, üleujutused ja tormilainetus. Lisaks käsitletakse aruandes rohelist taristut ja ökosüsteemiteenuseid, mis panustavad ülemaailmse kliima regulatsiooni.
|
OSCAR-2019
|
||
Häbiväärselt ammu pole teieni toonud ühtegi retseptipostitust, aga seekord parandan vea kohe mitmekordselt. Uksetaha maandus hunnikus mõnusat toidukraami ja mis mul muud üle jääb kui kokkama hakata.
Ja teate mis, seekord ei tule siit mitte ühtegi salatit ega kooki, vaid hoopis ühed mõnusad burgerid. Mõni mõtleb, et terviseblogi on juba käest läinud, aga lohutan teid sellega, et teeme need burgerid palju tervislikumas võtmes.
Kui mõtlen ühele njämmale burgerile, tuleb kohe silme ette Uulitsa sibulamoosiga burks, mis on ulmeliselt hea. Aga nagu J mulle kord ütles, siis kõik hea on paksuks tegev või amoraalne. Kusjuures jutt jumala õige, aga tegelikult tahaks ikka head burgerit nii ka nautida, et ei peaks kaalule astudes alla neelatud burksi kõiges süüdistama. Kuigi tegelikult pole üldse ennast mõtet seal kaalu peal närvi ajamas käia. 😃
Tavaliselt teeb burgeri äärmiselt kaloririkkas rasvasus. Kastmeks määritakse valgele saiakoorikule rammusat majoneesi ning kõige vahel on rasvast tilkuv pihv. No minu jaoks ei kõla see üldse isegi isuäratavalt. Aga kui asendada majonees natuke lahjema, kuid 100x maitsvama kastmega ja täisrasvase liha asemel kasutada mõnusat delikatess-veisehakkliha, siis oleme teinud juba korraliku edusammu tervislikuma toidu poole. Kindlasti ei tasuks unustada ka valget nisujahu, millest üldjuhul burgerikuklid tehtud on.
Burgeri kaks tähtsamat elementi on mõnus mahlane pihv ja mõnus pehme kukkel. Nendega on mind kokkamisel aidanud Eesti Pagar ja Rakvere LK. Eesti Pagari pehmikud on minu köögis oma koha leidnud juba alates sellest, kui nad poelettidele jõudsid. Nüüd hiljuti tulid veel müügile ka värvikirevad pehmikud, kuhu on sisse “peidetud” hulganisti köögivilju, aga samas on nad ikka megapehmed, nagu nende nimi ka vihjab. Ja toidu sisse köögivilju peita, on parim nipp, millega enda ja oma pere toidulaua mitmekesistada. Minul on seekord kasutusel Peedi-porgandi-pastinaagi-pihlaka Pehmik ja Kanepiseemne-Tatra Pehmik.
Ja mis burger see ilma pihvita oleks. Isegi taimetoitlased saavad burgeri vahele ühe mõnusa läätse- või kikerhernekotleti meisterdada. Inimestele, kes ei jaksa ise kotletitainast meisterdada, on Rakverel olemas American burger noorveiselihast tehtud burgeripihvid ja ainukeseks vaevaks on need ainult grillile või pannile panna. Nende burgeripihvide juures on positiivne nende 83% veiseliha sisaldus ja päris mõistlik rasvasisaldus. Võrreldes tavalise seguhakklihaga, kus on rasva 23-28g, on American burgerikotletis ainult 15g. Kuna tegemist on sellise on-the-go tootega, siis üks retsept tuleb imelihtne ja hästi klassikaline, seega võite võtta burgeri meisterdamise ette kogu perega ja võtta ka lapsed kokkamisele abiks.
Aja pann mõnusalt kuumaks ja pane sinna peale Rakvere American burger veiselihapihvid. Keera neid iga 3 minuti tagant, kuni kotlett on saavutanud sulle meeldiva küpsusastme. Minule meeldib, kui pihv on sees ilusalt roosa. Kastme jaoks sega kokku Alma kreeka jogurt ja sinep ning maitsesta soola ja pipraga. Määri kanepiseemne-tatra pehmikule kiht sinepikastet, seejärel laota peale salatileht, tomat, esimene viil juustu ja kotlett. Sooja kotleti peale pane teinegi õhuke juustuviil, et see seal mõnusalt sulaks. Kõige peale hapukurki ja teinegi pehmikuviil. Pehmiku võid soovi korral ka enne rösterist läbi lasta.
Kotis leidus ka minu ammune lemmiktoode- Rakvere Lihaveise delikatesshakkliha, mille rasva% võrreldes American urgeriga on veelgi väiksem. Nimelt sisaldub 100 g hakklihas kõigest 6g rasva. Tegu on 100% noorveise hakklihaga ja muud üleliigset see ei sisalda. Kuna tegemist pole valmis burgeripihviga, saab kotletitaigna sisse lisada erinevaid köögivilju ja maitseid, mida me ka järgmises retseptis teeme. Proovi lisada järgmine kord oma burgerikotletile ka näiteks riivitud suvikõrvitsat või porgandit ja ma usun, et sa üllatud kui mahlane võib üks kotlett olla. :) Kuna antud hakkliha rasvasisaldus on väiksem, annab see võimaluse lisada ka rohkem teisi maitsvaid lisandeid, nii, et kaloraaž hullumeelselt lõhki ei läheks.
Kellele ei meeldiks punapeedi ja kitsejuustu kombo. Mina igatahes armastan seda sajaga. Järgmises retseptis mõtlesin alguses meisterdada ühe mega njämma röstpeedihummuse, kuid, et asja mitte üleliia keeruliseks ajada tuletasin meelde ühte oma lemmiktoitu- peedikotletid. Mu ema teeb maailma parimaid peedikotlette ja tahtsin ühe mahlase peedikotleti teha ka burgeri vahele. Kui sulle meeldib, võid ka kitsejuustu enne pannile panekut ära karamelliseerida. :) Ja mis sobiks peedikotletiga paremini, kui Peedi-porgandi-pastinaagi-pihlaka Pehmik, mis on äärmiselt pehme ja õrnalt magusa maitsega. Kui sul burksi tegemise isu pole, siis proovi sinna lihtsalt peale määrida natuke maapähklivõid ja oled taevas.
Kõigepealt valmista kotletitainas. Riivi keedupeet peene riiviga. Haki sibul hästi peenikeseks ja pressi küüslauk läbi küüslaugupressi. Sega kõik kotleti koostisosad ilusti segi. Vormi taignast matsakad kotletid.
Kastme jaoks riivi kurk peene riiviga, raputa peale soola ja jäta 10 minutiks seisma. Seejärel pigista välja üleliigne vesi. Sega kokku kreeka jogurt, pressitud küüslauk, kuivaks pigistatud kurk ja sool/pipar.
Aja pann kuumaks ja prae kotlett mõlemalt poolt kuldpruuniks. Õli pole pannile vaja lisada, kui tegemist on hea panniga.
Määri pehmiku alumisele osale tehtud tžažiki-kastet. Järmisena aseta kastme peale salatileht ja seejärel pontsakas peedikotlett. Kotleti peale puista kitsejuustu ja kõige peale vaarikaäädikas marineeritud sibularõngaid.
Loodan, et leidsite retseptide hulgast endale midagi meelepärast ja andke siis ikka mulle ka teada, kuidas burksid välja kukkusid. :)
|
OSCAR-2019
|
||
Oleme juba mitmeid aastaid arutanud perearstide seltsi juhatusega kui ka re-sertifitseerimise töögrupiga vajaduse üle muuta seni kehtivat re-sertifitseerimise süsteemi. Muudatuse vajaduse tingib esmalt see, et üha enam liigutakse Euroopas passiivselt koolitustel osalemiselt aktiivse tegevuse ja enesearendamise poole, mis sisaldab endas ka kohustuslikku kvaliteedialast tegevust. Teisalt oleme juba aastaid arendanud välja veebilahendusel põhinevat täienduspunktide kogumise võimalust ning väga palju perearste juba sel teel oma re-sertifitseerimise dokumendid ja aruanded juba esitabki.
Seega ootab kõiki neid, kes oma pädevust soovib lasta hinnata, ees kaks olulist muudatust alates 1. jaanuarist 2016:
1. Kogu pädevuse hindamise protsess viiakse üle veebipõhiseks- andmeid saab esitada EPS kodulehe koolituskeskkonna kaudu
2. Pädevuse hindamiseks vajalikke punkte saab koguda aktiivse erialase ja kvaliteedialase tegevuse eest, lisaks on võimalik saada osa täienduspunktidest oma töö sisuka analüüsi eest.
Protsess ise jääb selle mõttes samaks, et 5 aasta jooksul on vajalik koguda 300 täienduspunkti. Sellest 300-st kogutakse 270 punkti erinevate kursuste, loengute ja muu aktiivse tegevusega. Täpsem loetelu täienduspunktide kogumise võimalustest on esitatud alljärgnevas tabelis.
Osalemine erialasel koolitusel või konverentsil (lisada nimekiri koolituse teemadest, toimumise aeg ja koht) 1 akadeemiline tund = 1 täienduspunkt*
Koolituse läbiviimine tervishoiutöötajatele, arst-üliõpilastele või arst-residentidele (loetleda üles koolituse teema, toimumiskoht ja kuupäev) 1 akadeemiline tund = 3 täienduspunkti*
Arstiteaduskonna üliõpilase juhendamine (nimetada üliõpilase nimi , ajavahemik kui kaua praktikal viibis ) 5 täienduspunkti aastas, kokku on võimalik saada 5 a jooksul kuni 25 täienduspunkti, kui juhendamine toimus igal aastal
Artikkel ajakirjas Perearst või teistes eestikeelsetes ajakirjades (v.a. teadusartikkel ajakirjas Eesti Arst) 10 täienduspunkti
Õppevahendi loomine (nt käsiraamat, metoodiline juhendmaterjal patsiendile või arstile, video jms)- nimetada pealkiri, väljaandmise aasta 40 täienduspunkti
Ülikoolide ja teiste teadusasutuste uurimistöödes osalemine oma patsientidega (v.a. ravimuuringud jt, tasustatud uuringud) 20 täienduspunkti
Muud enesetäienduse võimalused (individuaalse õppe programmid, internetipõhised koolitused jms). Koolituskeskonnas Svoog ühe loengu kuulamine ja küsimustele vastamine annab 1 täienduspunkti, rahvusvaheliste internetipõhiste koolituste läbimist arvestatakse vastavalt CME täienduspunktidele
* Arvestatakse Eesti Perearstide Seltsi, teiste erialaseltside, ülikoolide, kliinikute ja teadusasutuste korraldatud üritusi. Ravimifirmade korraldatud üritusi täienduspunktidena ei arvestata.
Oma töö analüüsi esitades on võimalik koguda 30 punkti. Analüüs koosneb 5 eri osast, iga osa eest antakse punkte erinevalt. Punktide maksimaalmäär sõltub eeskätt kriitilisest analüüsist ja perearsti enda kui ka praksise arengulistest eesmärkidest.
Töö sisulist kirjeldust hindab üks komisjoni liige, juhul kui hindamise käigus tekib hindamisega seotud küsimusi või on hindamine keerukam, kaasatakse hindamisse komisjoni esimees.
Töö sisuline analüüs peab saama hindajatelt vähemalt 20 punkti. Kui punktide arv on väiksem, siis palutakse eneseanalüüsi täiendada.
- perearsti ja temaga koos töötava pereõe vastuvõttude, telefonikontaktide ja koduvisiitide arv viimase viie aasta jooksul aastate lõikes koos analüüsiga
Maksimumpunktid (5 p) saab kui analüüsid on sisulised, on arutletud trendide üle nii visiitides kui ka telefoni teel toimunud nõustamistes. Peaks olema selgelt näha pereõe roll meeskonnas.
-viimase aasta esmase haigestumise analüüs (vaba tekstina ette antud väljas, kuni1500 tähemärki, analüüs ei ole koopia aastaaruandest vaid arutelu selle üle, millised on olnud haigestumise trendid ning mida see on tähendanud perearstipraksise töö kontekstis)
- viimase 5 aasta töö krooniliste haigetega – (sama, kui eelpool, vaba tekstina, kuni 1500 tähemärki, kirjeldatakse haigestumise trendid, võimalikud murepunktid, ning saavutused krooniliste haigetega tegelemisel)
- ennetustöö suunad viimase 5 aasta jooksul – (vaba tekstina, kuni 1500 tähemärki, kirjeldatakse, millised on ennetustegevuses patsientide peamised sihtgrupid, millisel põhimõttel ennetustegevust alustatakse (kas patsiendi soovil, näidustuse selgumisel, proaktiivselt sõeludes, millised on peamised saavutused ennetuse vallas.
– perearsti käeline tegevus ja lisapädevused viimase 5 aasta jooksul (vaba tekstina kirjeldada ära kõik tegevused ja omandatud lisapädevused)
– Minu kõige tugevamad küljed perearstina (kliinilised ja organisatoorsed) (vaba tekstina kuni 1000 tähemärki)
– Minu kõige nõrgemad küljed perearstina (nii kliinilised kui organisatoorsed) (vaba tekstina kuni 1000 tähemärki)
– Möödunud 5 aasta kõige olulisemad saavutused ja kordaminekud perearstina (vaba tekstina kuni 1000 tähemärki)
– Möödunud 5 aasta jooksul kõige suuremad probleemid ja nende võimalikud lahendused (vaba tekstina kuni 1000 tähemärki)
c. Koolitused, mida eelpooltoodud enesearenguks vajan (vaba tekstina, nimetada kursused, kirjandus, konverentsid vms, mida peetakse vajalikuks läbida)
– Minu erihuvid (vaba tekstina, nimetada sellised, mida ilmtingimata perearsti töö ei pea sisaldama, aga millest ollakse arstina huvitatud ja soovitakse ka patsientidele pakkuda)
– Järgmiseks 5 aastaks sean endale perearstina järgmised eesmärgid (vaba tekstina, nimetada konkreetsed eesmärgid, kuni 1500 tähemärki)
– Osavõtt Eesti Perearstide Seltsi tegevusest, teiste erialaseltside tegevusest ja muu ühiskondlik tegevus (vaba tekstina, kuni 2000 tähemärki)
Maksimumpunktid saab (8p) kui analüüs on sisuline kõikides valdkondades, kui on selgelt aru saada, milline on edasine arenguplaan, koolitused on määratletud ning eesmärgid järgnevaks 5 aastaks on seatud ning realistlikud.
5. Kokkuvõttev hinnang oma viimase viie aasta jooksul tööle (vaba tekstina kuni 2000 tähemärki, hinnang peab tuginema eelpooltoodule ja olema võimalikult objektiivne).
Palume kõikidel perearstidel viia oma täienduspunktide kogumine veebipõhiseks, kuna paberkandjal materjale me enam vastu ei võta. Need, kes on oma täienduspunktide andmeid kogunud juba varem oma veebikontole, on see üleminek lihtne. Neil, kes seni seda teinud pole, palume varuda selleks aega ja kannatust ja see siiski ära teha. Edaspidi on juba palju lihtsam. Re-sertifitseerimine toimub 2 korda aastas: kevadel (märts-aprill) ja sügisel (november-detsember). Kevadel re-sertifitseeritud saavad sertifitseerimise tunnistuse 5 aastaks nii, et perioodi alguseks on käimasoleva aasta 1 jaanuar. Sügisel palume esitada dokumendid nendel, kes soovivad sertifitseerimise perioodi alguseks järgmise aasta 1. jaanuari. Resertifitseerimine on tasuline. Resertifitseerimistasu on Eesti Perearstide Seltsi liikmetele 60 EUR, Eesti Perearstide Seltsi mitte kuuluvatele arstidele 180 EUR. Tasu tuleb resertifitseerimisele eelnevalt kanda Eesti Perearstide Seltsi arveldusarvele EE671010102001436008 märksõnaga „resertifitseerimine“.
|
OSCAR-2019
|
||
Krediidiinfo juht Alar Jäger ütles Äripäevale, et maksehäireregistri uusi teenuseid kannustas välja töötama kasvanud nõudlus ning soov lisaraha teenida. Suurim muudatus on see, et nüüd pääseb igaüks eraisikute krediidiajalugu vaatama otsustamaks kasvõi korteri väljaüürimist.
Eesti pangad asutasid ametliku maksehäireregistri 2001. aastal. Register sisaldab viivitusse jäänud makseid nii ettevõtete kui ka eraisikute kohta. Seejuures loetakse ametlikuks maksehäireks võlgnevust, mis vastab kolmele tingimusele:
Kui varem sai veebi vahendusel vaadata vaid ettevõtete maksehäireid, siis nüüd pääseb iga soovija eraisikute infonälja rahuldamiseks välja töötatud E-seifi kaudu ligi ka kaaskodanike võlaajaloole, kui kinnitab, et kasutab andmeid krediidiotsuse langetamiseks ning maksab raporti eest maksehäireregistri haldaja nõutud summa.
"Senini ei olnud mõistlikku keskkonda eraisikutele," rääkis Jäger. Eraisikute võlad on tõusnud aga valusalt päevakorda kasvõi üürilepingute sõlmimisega. Samas on tarbijail hädasti vaja firmade tausta uurida kopsakat ettemaksu küsivate mööblimüüjate ning turismifirmade puhul.
Jägeri sõnul on uus maksehäirekeskkond vanast parem, sest pakub kompleksseid andmeid. Maksehäired võivad tekkida n-ö üleöö ja seetõttu pole mingit garantiid, et täna puhas reisikorraldaja, kes 20 000 kroonise ettemaksu kasseerib, reisi ka läbi viib. Sestap vahendab Krediidiinfo teavet ka ettevõtte juhtide ja omanike ning nendega seotud teiste firmade kohta.
"Teine pool on siis see, et saab kontrollida ka iseenda infot," lausus Jäger. „Kui näiteks pass ära varastatakse, saab vaadata, kes on teinud infopäringuid ja näha, ega need polnud SMS-laenu firmad. Saab aga kontrollida ka seda, missugune inimene välja näeb, kui ta panka läheb."
Kui varem sai ettevõtete laenu- ja liisingumaksete häireid vaadata tasuta, siis praegu pääseb Krediidiinfo kodulehel tasuta ligi vaid maksuvõlale, kuid neid andmeid saab iga huviline tasuta kätte ka maksu- ja tolliameti kodulehelt. Nii firmad kui eraisikud peavad laenu- ja liisingumaksete seisuga tutvumiseks maksma.
Jäger kommenteeris, et varasema tasuta maksehäireraporti liigitas Krediidiinfo turundustegevuse alla. Praegu pole sellist turundust enam vaja. Jäger ei osanud samas öelda, kui palju tasuliseks muutunud teenus ning põhimõtteliselt uued teenused Krediidiinfole raha sisse toovad.
Viimase paari kuu jooksul on maailmast kostnud sõnumeid, kus leitakse, et majanduskriis on lõppemas või oleme teel kohesele tõusule.
Tõepoolest, finantsturud on läbi elanud suurima kriisi peale 1930nda aastate Suurt Depressiooni ning uuesti tõusule pööranud. Reaalmajandusse jõuavad aga need muutused 6-12 kuu möödudes. Alljärgneval joonisel sinise värviga märgitult näeb tänase kriisi arengut võrreldes teiste suurimate majanduskriisidega, aluseks on võetud USA aktsiaturud, kui parim ühtne ja üldine indikaator finantsturgude tervise kohta (http://dshort.com/charts/bear-markets.html?four-bears).
Kas täna võiks olla juba hetk, kus teha esmaseid järeldusi ettevõtjate ja juhtidega, mida sellest majanduskriisist õpiti? Kas õppetund veel kestab või saab teostatud muutusi juba analüüsida?
Alates 2009nda aasta jaanuarist on Ernst & Young teinud rohkem kui 40 000 intervjuud juhtide ja ettevõtjatega selgitamaks välja, mis võiks olla parim tee kriisist välja. Alljärgnevalt leiate lühikese kokkuvõte peamistest järeldustest.
Alates Lehman Brothers’i kokkukukkumisest 2008 aasta septembris kuni käesoleva aasta veebruarini oli tunda tõelist ülemaailmset paanikat: halvimad stsenaariumid olid arutluse all, tänapäevane majandussüsteem oli haige ning parandamisega oli kiire; hirm kandus üle ettevõtjatelt ja juhtidelt koostööpartnerite, tarnijate ning klientideni.
Alates hetkest kui riigid käivitasid majanduse stimulatsioonipaketid, tekkis teatav rahunemine ning paanika asendus ratsionaalse mõtlemisega. Samas tulid esile suured kahjumid, mis lõid pinnase uute pingete tekkimiseks – seekord investorite ning ka riigi poolelt, et suurendada ettevõtete läbipaistvust ning juhtimiskvaliteeti. Erinevaid riske oli buumi aegadel alahinnatud. Vähenenud nõudlus ning siiani keeruline finantseerimiskliima sunnib jätkuvalt kulusid vähendama ning otsima vastust küsimusele, kas ärimudel, mis töötas laitmatult üleeile ja ka veel eile, vajab põhimõttelisi muudatusi?
1. Ärimudeli hindamine – uued tooted, turud ja potentsiaalselt uus lähenemine muutunud majanduskliima tingimustes.
2. Paindlikkuse suurendamine – parandada ettevõtte paindlikkust ning optimeerida protsesse, mis võimaldavad reageerida kiiremini muutunud keskkonnas.
3. Optimeerida kapitali kasutust – leida võimalusi rahakasutuse parandamiseks ning likviidsuse suurendamiseks.
4. Optimeerida ettevõtte ulatust turgude mõistes – ratsionaliseerida toodete/teenuste kombinatsiooni vastavalt valitud turgudele – varasemate aastate kasv on võimaldanud tooteportfelli paisutada (liialt) suureks.
5. Kiirendada juhtimisotsuste vastuvõtmist – teha ning viia ellu juhtimisotsuseid varasemast kiiremini, kasutades koheselt kättesaadavat ja läbipaistvat juhtimisinfot.
6. Uuesti ellu äratama süsteemse riskide juhtimise – tuvastada ning juhtida riske ning viia need kooskõlla üldiste eesmärkidega, et omada paremat kontrolli kogu ettevõtte üle.
7. Tugevdada juhtimismeeskonda – buumi aeg vajas tellimuse vastuvõtjaid, tänane majanduskliima eeldab erinevat lähenemist – valida ning hoida kriitilist juhtimiskompetentsi, kes aitab ettevõtte uuele kasvule.
8. Tugevdada huvirühmade (omanikud, üldsus, partnerid, kliendid) enesekindlust – taastada ja hoida huvirühmade enesekindlust, suurendades ettevõtte läbipaistvust ning parandades kommunikatsiooni.
Need kaheksa eesmärki eristusid juhtide ja ettevõtjate kohtumistel kui olulisemad jututeemad. Juhid teadvustasid, et on aeg muutusteks, olukord sunnib selleks. Iga sektor ning loomulikult konkreetne ettevõte seab endale ise omad prioriteedid, kuid ülaltoodud 8 põhimõtet annab aluse uueks kasvuks.
|
OSCAR-2019
|
||
Kirjutan Teile vastuseks meie E.E.L.K. Konsistooriumi ja Peapiiskopi saadetud kirjadele, milledel pole kuupäeva märgitud, aga millede ümbrikul on 27. augusti 2008 postitempel, mis tähendab, et need kirjad saabusid teile kas augusti viimasel päeval või septembri esimestel. Vabandan oma kirja saatmise hilinemist. Ma olin augusti lõpust kuni septembri keskpaigani puhkusel.
Esiteks puudutan peapiiskopi poolt välja kuulutatud hääletussedelite tagastamise sundnormi ja sellest tuletatud hääletusest mitte osa võtnud koguduste hääleõiguse tühistamist ja sellega Kirikukogust välja lugemist.
Selline sundnorm (tehtud Põhimääruste (PM) Peatükk 8 – mitte paragrahv, nagu kirjas on nimetatud – Paragrahv 43 alusel) on lubamatu, sest see nõuab Põhimääruste muutmist, ilma et 2/3 Kirikukogu üldarvust pooldavad seda. Põhimääruste muutmise otsuse läbiviimiseks on vaja “kaks kolmandikku kirikukogu liikmete üldarvust (!)” põhimääruste 7. Peatüki 33 paragrahvi seadluse alusel. Peapiiskopile ega Konsistooriumile pole antud põhimääruste muutmise õigust ilma Kirikukogu kahe kolmandiku nõusolekuta. Neil pole õigust välja kuulutada sundnorme, mis on seotud otsustega, mis muudavad kiriku kuuluvust ja valitsemist väljaspool põhimäärustes antud kirikuseadlusi ja norme. Peapiiskopi-konsistooriumi sundnorm loeb kogudused, kes ei hääleta ühel või teisel põhjusel Kirikukogust välja.
“Kuna hääletamissedelid võetakse kõik korraga lahti mõned päevad pärast 15. Nov.2008, loevad need hääletussedelid, mis kannavad 15. nov. 2008 postitemplit.”Siin tekib küsimus, et kas teise kui 15. novembri 2008 postitempliga hääletussedeleid ei loeta ja kuulutatakse kehtetuks. See on tõsine küsimus peapiiskopi ja konsistooriumi põhimäärusest mööda mineva vastamise sundnormi välja kuulutamise valguses.
Peapiiskop ja konsistoorium ei võta arvesse, mida põhimääruste paragrahv 6-s peapiikopi piiskopi ametiga ümber vahetamine tähendab meie kirikule.
1. “Ühinemisel moodustatakse Välis Eesti Piiskopkond oma konsistooriumiga” kelle ülemkarjane on EELK (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eestis) peapiislop (Tallinnas, Toompeal). “E.E.L.K. (Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik, Eestist pagulusse tulnud ja nüüd Välis Eestisse paigutatud) peapiiskop asub EELK Välis Eesti piiskopkonda juhtima piiskopi ülesannetes.” Ühinemise puhul saab meie kirikust korraga midagi, mis siiamaani pole olemas olnud, s.o. piiskopkond, mis on alistatud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile.
2. Peapiiskopi ametiõigused on loetletud meie põhimääruste 2. Peatüki 6. Paragrahvis “Peapiiskop juhib kiriku kõrgeima vaimuliku juhina tervet kirikut, praostid, peapiiskopile alludes…” (6 peatükk, 24. paragrahv). Ka piiskop teenib meie põhimääruste alusel peapiiskoppi: “Piiskop allub otseselt peapiiskopile ning töötab viimaselt saadud tegevuse juhtnööride alusel” (6. peatükk, osa 1. paragrahv 1.). Ja peapiiskop, mitte piiskop, on konsistooriumi president, vt. PM 8. peatükk, 38. paragrahv. Piiskop on oma ameti poolest konsistooriumi presidendi asetäitja.
3. Nende ja teiste põhimääruste seadluste ja normide põhjal kaob Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik oma põhimääruste alusel iseseisva kirikuna kellel on enesekorraldamise ning omavalitsemise õigus. Sellele võimalikult osutab lause konsistooriumi kirjas: “Ühinemine on jätkuv protsess”.
Ülaltoodud informatsiooni põhjal võib tõdeda, et koguduste varanduste haldamine ja nende üle lõpliku otsuse tegemine on põhimääruste alusel konsistooriumi ja peapiiskopi, kui konsistooriumi presidendi käes. Kirjas osutatud 8. peatüki 41. paragrahvi seadlus 21 ütleb, et EELK varanduste järelvalve kuulub konsistooriumile (mitte kogudustele). Ja selle üle otsuste tegemine, võõrandamise (müümise ja pantimise, jne.) kirikukogule (PM 7. peatükk 34. paragrahv, seadlus 10).
Siiamaani pole meie kogudused neid seadlusi tunnud ega nendega arvestanud, peale mõne. kes on oma tegevuse lõpetanud. Ühinemise tulemusena läheb aga kõrgeim valitsuse instants Eestis olevale peapiiskopile ja peapiiskopi kantseleile ja kantslereile.
Meie soov on alati olnud Eestit ja Eestis olevat kirikut, kogudusi ja üksikisikuid abistada. Seda on tehtud läbi aasta kümnete okupatsiooni ja taasiseseisvuse aegadel. Meil ei ole administratiivset struktuuri vaja, et nii teha. Meie kogudused ja kirik on saatnud sadade tuhandete dollarite mõõdus toetusi Eestisse. Me tahame seda ilma muudatusteta edasi teha.
Soovitan meie praostkonna, USA Esimene praostkond, koguduste juhatustel ja nõukogu liikmetel kirikute, E.E.L.K. (välismaal) ja EELK (Eestis), ühinemise küsimust arutada ja tõsiselt hinnata selle tagajärgi.
Kui aga ühinemine meie koguduste vastuseisust hoolimata toimub, on meie praostkonna ja ka Chicago praostkonna kogudustel ühiselt edasi toimida ja efektiivselt edasi elada, nagu oleme seda siiani teinud. Sellest võimalusest anname teada hiljem, kui see peaks aktuaalseks muutuma.
Apostel Paulus õpetas: Sest teie seas peab olema lahkõpetusi, et saaks ilmsiks, kes teie seas on püsivad katsumistes. 1. Korintlastele 11:19
«Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked? Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?» (Js 58:6–7). See lõik paari nädala tagusest jutlusetekstist kinnitab, et paastuajal peaksime mõtlema selle üle, mis on valesti ühiskonnas ja suhtumises kaasinimestesse.
Mõned ütlevad, et nurisemiseks pole põhjust, ja on uhked selle üle, et Eestit peetakse edukaks üleminekuriigiks. On tõsi, et erinevalt paljudest teistest postkommunistlikest maadest õnnestus meil kehtestada demokraatia ning suhteliselt lühikese ajaga saavutada poliitiline ja majanduslik stabiilsus. Võrreldes Kolmanda Maailmaga ning ka paljude Ida-Euroopa riikidega on Eestis märksa vähem vaesust, vägivalda ja ebakindlust tuleviku ees.
Ent kuidas saame rääkida edust, kui oleme selle suhtelise heaolu eest maksnud väga kõrget hinda? Kuna Balti riikide majandusreformid olid väga radikaalsed, põhjustasid need ka rängemaid sotsiaalseid tagajärgi kui näiteks Poolas, Tšehhis või Ungaris. Eestis vähenes sündimus 1990. aastatel drastiliselt, meeste keskmine eluiga langes 61 eluaastani, hüppeliselt tõusis enesetappude ja alkoholisurmade arv.
Ent vast veelgi suuremat kahju on meil teinud mõtteviis, mis nonde reformide ajal ühiskonnas juurduma hakkas. Kuna igaüks olevat oma õnne sepp, polevat vaja pead murda, kuidas teine inimene omadega hakkama saab. Mitte niivõrd poliitikute hoolimatus, kuivõrd valijate soovimatus kõrgemaid makse maksta on põhjuseks, miks näiteks päästjatele ja lasteaiaõpetajatele ei maksta õiglast palka ning pensionäridel on raske ots otsaga kokku tulla.
Meil on kristlasigi, kes tsiteerivad Margaret Thatcherit ning leiavad, et vaba turg tagavat ressursside õiglase jagamise. See näib olevat vastuolus Piibli üleskutsetega rikkuse vabatahtlikuks ümberjaotamiseks.
Tasub meenutada, et mitte ainult sotsiaaldemokraatlik ideoloogia, vaid ka katoliku kiriku sotsiaaldoktriin ja kristlik-demokraatlikud parteid on olnud euroopaliku heaoluriigi loomise taga. Ning mitte ainult praegune paavst, vaid paljud teisedki mõjukad kirikutegelased on kritiseerinud kasumiahnust ning astunud välja vaeste ja rõhutute kaitseks. EELK on sotsiaalse õigluse ja solidaarsuse teemadel aga suhteliselt vähe sõna võtnud.
Ent kas ta üldse peakski? Võib-olla mitte, sest ega kiriku asi ole mittekristlastest enamikule moraali lugeda, kuidas nad elama või ühiskondlikke suhteid korraldama peaksid. Kuid kristlik kogukond ei tohiks muganduda üldiste arusaamadega, vaid peaks meelde tuletama, mida Piiblil rikkuse, vaesuse ja ligimesearmastuse kohta öelda on. Ehk kunagi jõuame siis niikaugele, et algkoguduse kombel pole ka meie kogudustes vaeseid inimesi. Aga alustada võiks sellestki, et tõsiselt pingutada kõigile hingekarjastele äraelamist tagava palga maksmise nimel …
|
OSCAR-2019
|
||
Hoiatus: Järjestamisvõti "Smith, James Edward" tühistab eespool oleva järjestamisvõtme "Ellis, John". Kategooria:Suurbritannia teadlased Kategooria:Suurbritannia bioloogid Kategooria:Sündinud 1759 Kategooria:Surnud 1828
Mantissa Plantarum Altera, (lühend. Mant. Pl. Alt.), on botaaniliste kirjeldustega teos, mille toimetajaks on Rootsi loodusteadlane Carl Linnaeus. See ilmus trükis 1771. aastal.
Mantissa Plantarum Altera oli järg 1767. aastal avaldatud Mantissa Plantarum 'ile Systema Naturae 12. trüki lisale.
Saksa loodusteadlane Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer) kirjeldas hõlmikpuud teoses "Amoenitates Exoticae" (1712). Linne olevat oma teaduslikul nimepanekul toetunud tema kirjeldustele ja muutes Ginkyô Ginkgo 'ks eksis ta jaapani keele osas.[1](Hegi, 1981; Masing, 1986; viidanud Sander, Elliku ja Paivel, 5:1990)
Saksa botaanik ja paleobotaanik Karl Mägdefrau (8. veebruar 1907 - 1. veebruar 1999) proovis oma teoses “Paläobiologie der Pflanzen” (1942) taastada algse Ginkyô.[2]
Hõlmikpuulised on maailmas kasvanud 280[3] miljoni aasta eest, enamik perekondi on välja surnud. Käesoleval ajal kasvavatest taimedest liigitatakse sugukonda taimeperekond hõlmikpuu koos selle ainsa liigi hõlmikpuuga (Ginkgo biloba L.).
↑ Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 5, 1990
Hõlmikpuuseeme (Semen Ginkgo Bilobae) on emase hõlmikpuu luuviljas paiknev pistaatsiapähkli-kujuline seeme, ekslikult nimetatakse vahel ka „pähkliks“. Hõlmikpuuseemned on traditsiooniline hiina toit ja neid kasutatakse traditsioonilises Hiina ja Jaapani meditsiinis köhavastase ja rögaeritust soodustava toime tõttu.
Hõlmikpuu seeme areneb umbes 4 mm pikkust seemnealgmest. Vili on ploomikujuline ja tema välisiht on lihakas. Sisemine seemnekate on kõva. Ain Raali arvates on võimalik seemnekestal olevate väikeste pikisuunalsite harjakeste arvu põhjal kindlaks teha milline puu seemnest kasvab: 2-harjalistest seemnetest arenevad emas- ja 3-harjalistest isastaimed. (Raal, 397:2010a)
Euroopasse tõi hõlmikpuuseemned Nagasakist, oma Jaapani reisilt 1689-1691 arvatavasti Saksa naturalist, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer). Mõnede allikate kohaselt on tema toodud seemned istutatud Utrechti botaanikaaeda.
Hõlmikpuuseemneid tarvitatakse Hiinas, Koreas ja Jaapanis söögiks. Seemned on magusad[2], nende maitse jääb kartuli ja magusa kastani vahepeale.[3]
Hiinas on neid toiduks tarvitatud vähemalt 2. sajandist alates. Puu oli haruldane ja selle küpsetatud vilju on peetud delikatessiks. Hiina keisrikoda sai neid andamina kaguprovintsidest, kuni prints Li Wen-ho (kes elas 11. sajandi esimesel poolel) lasi istudada mõne hõlmikpuu oma residentsi lähedusse. Ta pidi esimeste viljade valmimist ootama suurema osa oma elust. Esimest 3-4 vilja serveeriti kuldkandikul.
Hõlmikpuuseemnete pakkumist teetseremoonial on kirjalikult mainitud alates 1492. aastast. Alates 18. sajandist on seemneid pakutud suupistena sake (riisiveini) juurde.
Seemned pannakse männivarraste otsa ja maitsestatakse soolaga ning grillitakse. Hõlmikpuuseemneid keedetakse, röstitakse ka küpsetatakse koos teiste juurviljade ja lihaga[4] ja kasutatakse täidistes, suppides, magustoitudes. Seemned on hästivarustatud müügikohtdades saadaval ka konserveeritult, ja Ameerikas Hiina poodides võidakse müüa kui „Valgeid pähkleid“ ( bai-guo).
Kuna hõlmikpuuseemned on hooajalised, need valmivad sügisel enne lehtede langemist, siis müüakse neid ka kuivatatult ja soolvette pandult. Populaarsus USA-s on kasvanud, kuid see pole väga laialdane, sest ameeriklased ei ole eriti tuttavad selle kasutamisega toidus.[6]
Söögiks tarvitatakse ka seemnetest pressitud rasvõli.[8] Rasvõli on kasutatud ka kütuse valmistamiseks ja valgustusõlina.[9]
Seemneid tuleb käsitseda ettevaatlikult, sest kokkupuude viljade mahlaga, sisaldavad tõenäoliselt urušiooliga väga sarnast ühendit)[10] võib mõnel inimesel allergilist põletikku (vt ka urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit) tekitada[11].
Seemned sisaldavad mõru ühendit- tõenäoliselt 4'-metoksüpüridoksiini (ginkgotoksiin) (seda sisaldavad ka hõlmikpuulehed), mis võib lagundada B6-vitamiini, seega soovitatakse neid enne söömist termiliselt töödelda[12], seega tasub lastel neid seemneid tarbides tähelepanelik olla. On teateid mürgistuse kohta lastel, kes on söönud 15 kuni 50 või ka kuni 574 seemet. Mürgistuse sümptomid on oksendamine, kõhulahtisus, krambid, teadvusekaotus ja surm (ühe allika kohaselt suremus 27% [13]). Hõlmikpuuseemne toidumürgistuse korral on manustatud veenisiseselt B6-vitamiini (2 mg/kg kohta).[14]
Ain Raal, "Farmakognoosia: õpik kõrgkoolidele", Tartu Ülikooli Kirjastus, Toimetaja: Udo Margna, Illustreerija: Franz Eugen Köhler), lk 334, 2010
Owen Johnson. "Euroopa puud", tõlkinud Olev Abner, Anu Kaur ja Ivar Sibul, Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 20, 2005
Ginkgoliid B on keemiline ühend, mida looduslikult leidub hõlmikpuu (Ginkgo biloba L.) lehtlehtedes aga ühendit sünteesitakse ka sünteetiliselt; liigitatakse ginkgoliidide klassi.
Ginkgoliid B on trombotsüüte aktiveeriva faktori (peamiselt basofiilidest vabanev fosfolipiid[3] retseptori (PAF-R-i) (kuulub G-valguga seotud retseptorite hulka) antagonist.
PAF aktiveeritakse peaaju hapnikupuuduse korral ja see osaleb mh ka patoloogilistes põletikulistes protsessides aga ka südame- ja veresoonkonna talitluses.[4]
1988. aastal sünteesisid Harvardi Ülikooli keemiaprofessor dr. Elias J.Corey (12. juuli 1928) jt[5], ginkoühendi ginkoliid B.
Hoiatus: Järjestamisvõti "Piippo, Sinikka" tühistab eespool oleva järjestamisvõtme "Smith, James Edward". Kategooria:Soome botaanikud Kategooria:Sündinud 1955
EGb 761 ka Ginkgo biloba ekstrakt 761 (extract of Ginkgo biloba 761) on kuivatatud hõlmikpuulehe standardiseeritud ekstrakti kodeeritud nimetus, millel on mõnedele organismidele bioaktiivne toime ja see on mitmete hõlmikpuuleheravimite koostises.
Üsna suur osa paari viimase aastakümne jooksul hõlmikpuule tehtud katsetest on läbi viidi läbi standardiseeritud leheekstraktiga EGb 761, mis on harilikult (atsetooni-vee ekstrakt vahekorras (60 : 40).
EGb 761-e tootmiseks vajalikku toormaterjali - hõlmikpuulehti saadakse erinevates riikidesse rajatud hõlmikpuuistandustest. Hõlmikpuud kasvatatakse lehtede saamiseks peamiselt Hiinas, Prantsusmaal ja USA-s.(Piippo ja Salo 373:2007)
EGb 761 keemiline koostis erineb looduslikest hõlmikpuulehtede keemilisest koostisest, osade allikate kohaselt kaovad või kõrvaldatakse tootmisprotsessis katehhiinid, steroidid ja osaliselt ginkoolhapped jmt.
Hõlmikpuuekstraktis leiduvad flavonoidid ja ginkgoliidid käituvad antioksüdantidena ja alandavad organismis vabade radikaalide hulka.
EGb 761 evib toimeid nii kolinergilistele (seostatakse mäluprotsessidega), dopaminergilistele kui serotonergistele süsteemidele. EGb tõstab peaajus mitmete neurotransmitterite, nagu dopamiini, noradrenaliini ja atsetüülkoliini taset, selle täpseid mehhanisme ei tunta. Tõenäoliselt hoiab EGB 761 ära adrenaliini ja noradrenaliini vabanemise, misläbi evib toimeid peaaegu kogu organismi talitlusele.
Ekstrakti toimel aju veresooned laienevad ja vere ringluse takistus väheneb, see võib ka trombide teket ennetada. Hõlmikpuuekstrakt takistab isheemiliste kahjustuste teket.
Hõlmikpuuekstrakt vähendab vereliblede koaguleerumist, alandab aju kolesterooli- ja glükoosisisaldust.
Ekstrakt soodustab kudedes metaboolseid funktsioone. Hõlmikpuuekstrakt võib mõningal määral takistada nii ealistel kui stressist tingitud põhjustel tekkivat serotoniini aktseptorite vähenemist ajus ja suurendada nende retseptorite sünteesi.
Hõlmikpuuekstrakti toime närvidele on protektiivne, see suurendab närvirakkude aktiivsust ja pikendab nende eluiga. Ta tekitab juurde kohti, mis aktiveeruvad kolinergiliste vahendajaainete mõjul.
Sellel on ühendus GABA-A ja GABA-B retseptoritega, AMPA (kvistsilaat) ja CCK A (koletsüstokiniin). Ginkgoolhapped võivad leevendada ängistust, eriti amentoflavoon mõjutab GABA-bensodiasepiiniretseptoreid. GABA tegevus hipokampuses võib kaasa aidata närvirakkude säilimisele ja leevendada dementsusest põhjustatud mälukaotust. Hõlmikpuuekstrakt võib ära hoida vananemisega kaasneva muskaliinkoliergiliste retseptorite ja α/2-adrenoretseptorite vähenemise hipokampuses.
EGb 761 võib edasi lükata Alzheimeri tõppe haigestunutel mitmete kognitiivsete võimete kiiret langust, inhibeerides Alzheimeri tõve alg- ja keskfaasis tekkivat degeneratsiooni, hoida ja parandada vanurite tähelepanu, keskendumis- ja õppimisvõimet. Hõlmikpuuekstrakt on Alzheimeri tõve aeglustajana osutunud kliinilistes kastetes sama tõhusaks kui sünteetilised kolinesteraasi inhibiitorid (takriin, donepetsilliin, rivastigmiin ja metrifonaat). (Piippo ja Salo, 374:2007)
Hõlmikpuuekstrakt võib mõjuda ainult seenioritele vaid ka noorematele inimestele, parandades nende keskendumisvõimet, lühimälu ja reaktsiooniaega. Mälu parandamiseks on optimaalseimaks kombinatiooniks (ainete tarbimise mõttes) hõlmikpuuekstrakt koos harilikust ženšennist valmistatud preparaatidega. Lisaks kognitiivsetele võimetele võib ekstrakt tõstab ka inimese enesehinnangut oma võimete, meeleolu ja sotsiaalsete oskuste suhtes. Ajurabanduse läbielanutel paraneb hõlmikipuuekstrakti tarbimine aju verevarustust, paranevad motoorsed ja vaimsed võimed, mälu, meeleolu ja käitumine. Neile kes kogevad sügavat depressiooni võib ekstrakt soodustada uinumist ja vähendada öiseid ärkamisi, koos ingveriga mansutatuna võib leevendada ängistust. Hõlmikpuuekstraktist üksinda depressiooni ja ängistuse leevendamiseks ilmselt ei piisa, kuid teda võib kasutada koos teiste ravimitega, nii näiteks toimis psühhoosiravim Haldol koos ekstraktiga paremini. (Piippo ja Salo, 375:2007)
Hõlmikpuu standardiseeritud ekstrakt võib pärssida hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealise telje (HPA-telg) suhtlust ja seeläbi ka stressireaktsioone, millega kaasnevad ängistus, masendus ja paanikahood. (Piippo ja Salo, 376:2007) Hõlmikpuu alandab glükokoritkoidide (sünteesitakse neerupealise koores) (ka stressihormoonid) sünteesi– depressiooni ajal eritub rohkem stressihormoone. Hõlmikpuuekstrakt hoiab ära stressiga seotud 5HTiA-retseptorite tundlikkuse languse.
Hõlmikpuuekstrakti kasutamine avaldab selgeid toimeid ka nii meeste kui naiste seksuaalelule - suurendades seksuaaliha, seksuaalset erutust ja orgasmi.
Meestele toimib ekstrakt soodsalt vere voolamisele peenise korgaskehas aga see võib toimida ka ateroskleroosi või mõne antidepressandi põhjustatud impotentsuse või seksuaalse võimetuse korral.
Ekstrakt sobib ka migreeni, menstruatsioonihäirete, menopausi vaeguste, kõrgmäestikutõve ja vanuritel peapöörituse korral. (Piippo ja Salo 375:2007)
Soovitatav päevaannus on 120 kuni 240mg kuiv-ekstrakti. Kui soovite seksi intensiivsemaks muuta siis tuleks võtta 1 tund enne seksuaalvahekorda tavalisest suurem annus. Tõhusaimaks peetakse just standardiseeritud leheekstrakte (50:1), mis sisaldavad vähemalt 24% flavonoide, 6% terpeenlaktoone ja 3,1% ginkoliide A, B, C ja J, 29% bilobaliide ja kuni 5 ppm ginkoolhappeid.
Enamasti ei ole hõlmikpuuekstrakti manustamised kaasa toonud tõsiseid kõrvalmõjusid. On teatatud seedehäiretest, peapööritusest, südame rütmihäiretest, peavalust ja silmaverejooksust.
Ei soovitata kasutada koos MAO-blokaatoritega, aspiriini ja verevedeldajatega, nende ainete toime tugevneb ja võib esile kutsuda verejooksu. (Piippo ja Salo, 376:2007)
Hõlmikpuuekstrakti sisaldavad tabletid, kapslid ja tinktuurid on mitmetes riikides käsimüügipreparaadid.
Hõlmikpuuekstrakt ( 50 mg) koos ameerika ženšenni ekstraktiga (200 mg) võib parandada lapseea tähelepanu- ja aktiivsushäire sümptomeid lastel vanuses 3 kuni 17 aastat. [7]
EGb 761-e turustamine sai alguse 1977. aastal, kui Saksa farmaatsiaettevõte Dr. Willmar Schwabe GmbH & Co. selle müügiga algust tegi.
Taimsete ravimite komitee (lüh TRK; inglise keeles HMPC) on Euroopa Ravimiameti poolt 2004. aastal loodud komitee, mis annab teadusliku arvamuse traditsioonilistele taimsetele ravimitele.
Taimsete ravimite komitee abistab Euroopa Liidus taimsete ravimitega seotud protseduuridel ja registreerimisel, valmistades ja avaldades teaduslike järelduste, mis käsitlevad taimede meditsiinilisi kasutusviise, kokkuvõtteid.
Komitees on harilikult esindatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, praeguse seisuga Eestil esindajat pole.
2015. aasta augustikuu seisuga on HMPC avaldanud 152 monograafiat neile pääseb ligi Euroopa Ravimiameti koduleheküljel.
Bilobil intense (Ginkgonis extractum siccum raffinatum et quantificatum) on taimset päritolu preparaadi nimetus, mis koosneb mitmetest koostisosadest, sh hõlmikpuu lehtede standardiseeritud ja rafineeritud kuivekstraktist. Bilobil intense on saadaval mitmel pool maailmas kõvakapslitesse pakendatuna ja on käsimüügiravim.[1]
Farmakoterapeutiline grupp: psühhoanaleptikumid. Toimeaine hõlmikpuulehed kuulub teiste dementsusevastaste ainete rühma.
ATC-kood: N06BA02 ja ATCvet-kood: QN06BA02. ATC-kood N06BA02 hõlmab nii hõlmikpuulehe ektrakti, kui hõlmikpuulehe pulbrit.
Bilobil intense on registreeritud Eesti Ravimiregistris, müügiloa hoidjaks ja tootjaks on märgitud KRKA d.d., Novo mesto, Sloveenia.
Tavapärane annustamine ajutegevuse funktsionaalsete häirete korral on 1 kapsel 2 korda päevas ja jäsemete arteriaalse verevarustuse häirete korral 1 kapsel kas üks või kaks korda päevas, hommikul ja/või õhtul.
Ekstrakti toimeaineteks on flavoonglükosiidid, ginkoliidid ja bilobaliid. Üks kõvakapsel sisaldab 120 mg hõlmikpuu lehtede standardiseeritud ja rafineeritud kuivekstrakti (35-67:1), ja see vastab 26,4 kuni 32,4 mg flavonoididele (flavoonglükosiididena); 3,36 kuni 4,08 mg ginkgoliididele A,B,C ja 3,12 kuni 3,84 mg bilobaliididele.
Väga harva on esinenud kõrvaltoimetena peavalu, seedetrakti kergeid häireid, ülitundlikkusreaktsiooni (väljendub naha punetuse, paistetuse ja sügelusena), seedetrakti, aju ja silma verejooksu.
Bilobil intense kapslid võivad sekkuda mitmete ravimite ainevahetusse, mida metaboliseeritakse tsütokroom P450 süsteemis, seetõttu soovitatakse konsulteerida arstiga.
Ka epilepsiaravimite, nagu valproehape ja fenütoiin, tarbijad võiksid enne hõlmikpuu taimsete preparaatide tarbimist nõu pidada arstiga.
Bilobil intense kapsleid ei soovitata tarbida kui kasutatakse ravimeid, mis takistavad vere hüübimist (nagu antikoagulandid, atsetüülsalitsüülhape, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid), kuna nende samaaegne tarvitamine võib suurendada verejooksu tekke riski.
Hõlmikpuu lehtede kuivekstrakti toimeid ei ole uuritud väga palju alla 18. aastastel, rasedatel ja lapsi rinnaga toitvatel naistel, seega soovitatakse eelnevalt nõu pidada oma arsti või apteekriga.
Abiaineteks kapsli sisul on laktoosmonohüdraaat, maisitärklis, talk, ränidioksid, magneesiumstearaat (E572), veeldatud glükoos jmt, see võib osutuda problemaatiliseks laktoosi ja glükoositalumatuse korral.
Hõlmikpuulehtedeks nimetatakse ka hõlmikpuu perekonda liigitatud kuid käesolevaks ajaks väljasurnud puuliikide fossiilseid lehti.
Hõlmikpuu lehed on taime organid. Hõlmikpuu lehed on isaspuudel ja emaspuudel täielikult sarnased. Lehed asetsevad vahelduvalt, on 6–9 (20) cm laiused[2] rohelise, pruuni või must ja värvusega. On aretatud ka valgete ja kirjude lehtedega sorte. Sügiseti enne maha langemist muutuvad nad kollaseks.
Lehed on lehvikukujulised, basaalroodsed, enamasti kahehõlmalised, pikkvõrsel vahelduvalt ühekaupa, lühivõrsetel 3–6 kaupa männastes või kimbus.[3]
Hõlmikpuud on kasvanud maakeral vähemalt 200 miljonit aastat ja nende karakteristikud on aja jooksul üsna vähe muutunud, nii loetakse kriidiajastu taimefossiili Ginkgo adiantoides 'e Heer, (1878) lehti hõlmikpuu omadest eristamatuteks ja seetõttu nimetavad mitmed autorid teda elavaks fossiiliks ("elus kivistis" Charles Darwin[4])
Hõlmikpuud kasvatatakse lehtede saamiseks peamiselt Hiinas, Prantsusmaal ja USA-s.[5] (Piippo ja Salo 373:2007)
Kirjalike allikate kohaselt kuuluvad nii USA-sse kui Prantsusmaale rajatud hõlmikpuuistandused firmale Dr Willmar Schwabe & Beaufor. Prantsusmaal kasvatatakse hõlmikpuud Garnay Ginkgo istanduses, tuntud veinipiirkonnas Bordeaux's.[6]
Hõlmikpuulehti kogutakse, olenevalt kasvukoha kliimast kas juuli (USA-s), augusti (Hiinas) või septembri/oktoobri kuus (Prantsusmaal). Lehed kistakse puudelt manuaalselt (Hiinas) või mehaaniliselt (USA-s, Prantsusmaal).[7]
Hiinas ostavad väikekasvatajatelt hõlmikpuulehti kokku, kuivatavad ja pakendavad ning transpordivad ettevõtted, "Tancheng Luyuan Ginkgo Co." ja "Pizhou Zhongda Ginkgo Leaves Co. Ltd."[8]
USA-s on kasvanduse pindalaks 450 ha, Prantsusmaal 480 ha ja Hiinas kogutakse lehti 1000 kuni 3000 hektari suuruselt alalt. Toodangu mahtudeks on 2005. aasta andmete kohaselt USAs kuni 1100 t, Prantsusmaal 1400 ja Hiinas 2000 tonni.[9]
Hõlmikpuu lehtede keemiline koostis on varieeruv sõltudes nii hõlmikpuu kasvukohast, tema arengufaasist aga ka mitmetest teistest teguritest.
Hõlmikpuulehed sisaldavad mitmeid keemilisi elemente, nagu fosfor, väävel, kaalium, kaltsium, skandium, tsink, molübdeen, telluur, düsproosium, iriidium, plii[12], kuid nende sisaldus on varieeruv ja sõltub paljudest teguritest.
Enamik paari viimase aastakümne jooksul hõlmikpuuga tehtud katsetest viidi läbi standardiseeritud leheekstraktiga, mille kodeeritud nimetus on EGb 761. Leheekstraktil on aktiivne toime, mille tingib kogu lehes olev ainekompleks.[5]
Hõlmikpuu on mikroobidega nakatumise suhtes üsna kindel[13], kuid mitmed seeneliigid võivad hõlmikpuulehti nende kasvu ajal koloniseerida, nagu Glomerella cingulata, Phyllosticta ginkgo ja Epicoccum purpurascens).[14] Uuringute kohaselt on terve välimusega hõlmikpuulehtede pruunidel laikudel tuvastatud ka Phoma sp. (Phoma herbarum), Curvularia sp. (Curvularia brachyspora) ja kerahalliku (Aspergillus sp.) perekonna seeni. Hõlmikpuulehtede teepuru (saadakse lehtede purustamisel) pruunidel laikudel aga perekondade kerahallik, Chaetomium sp., Fusarium sp., Penicillium sp. ja Aureobasidium sp. liike.[15]
Euroopa Liidus loetakse taimseks ravimiks ravimit, mis sisaldab toimeainena üksnes ühte või enamat taimset ainet või ühte või enamat taimset valmistist või ühte või enamat taimset ainet segatuna ühe või enama sellise taimse valmistisega.
Taimsete ravimite komitee (TRK) taimse ravimi EMA/324406/2015 19. novembri 2015. aasta teaduslike järelduste kokkuvõtte kohaselt sisaldavad hõlmikpuulehest valmistatud ravimid kas kuivatatud lehtede pulbristamisel või kuivekstraheerimisel saadud erilist taimset valmistist.
Kuivekstraheerimise käigus lahustatakse taimne materjal atsetoonis ja kuivekstrakti saamiseks aurustatakse.[17]
Taimsete ravimite komitee teaduslikud järeldused meditsiiniliste kasutusalade kohta indikeerivad, et hõlmikpuulehest ravimeid, mis sisaldavad kuivekstrakti, võib kasutada (tõendid teaduskirjandusandmetel vähemalt 10. aasta jagu) kerge dementsusega täiskasvanutel vanusega seotud kognitiivsete häirete (vaimsete võimete halvenemise) leevendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.
Hõlmikpuulehepulbrit sisaldavaid ravimeid võib (tõendid baseeruvad vähemalt 30 aastat kestnud traditsioonilisel kasutusel, sh vähemalt 15 aastat EL-is).[17]
Hiinlaste väitel on hõlmikpuu lehtede ja seemnete ravitoimet tuntud juba 2800 aastat eKr. (Piippo ja Salo, 374:2007)
Hõlmikpuulehed on olnud Jaapanis paljude perekondade mon 'idel juba šoguni Ashikaga Yoshimasa (1436–1490) ajal välja antud heraldikas. Tokugawa šogunaadi asutaja Ieyasu Tokugawa esivanemad kasutasid embleemil ilmselt kolme hõlmikpuulehte kolme mõõgaga.[18]
↑ Ain Raal, "Farmakognoosia: õpik kõrgkoolidele", Tartu Ülikooli Kirjastus, Toimetaja: Udo Margna, Illustreerija: Franz Eugen Köhler), lk 333–343, 2010
Ginkgo adiantoides oli hilis-kriidiajastust kuni Miotseenini üsna laialt levinud ka põhjapoolsematel aladel. Euroopast kadus ta lõplikult 2,5 miljonit aastat tagasi.
Hirase Sakugorō (jaapani keeles 平瀬作五郎; 12. veebruar 1856 – 4. jaanuar 1925) oli Jaapani kunstnik ja kunstiõpetaja ning harrastusbotaanik. Ta sündis Fukui samurai perekonda. Jaanuaris 1894 avastas ta hõlmikpuu preparaati uurides õietolmu torus liikuva flagellidega hõlmikpuuspermatosoidi[1], teise allika kohaselt 1896. aastal. Hirase töötas sel ajal Tokyo Ülikooli Botaanikaaia laboratooriumis kunstnikuna. Hiiglaslik hõlmikpuu, kellelt Hirase uurimismaterjali sai, kasvab seal siiani. Selle juurde on asetatud mälestustahvel.[2]
↑ Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 8, 1990
Hoiatus: Järjestamisvõti "Sakugorō, Hirase" tühistab eespool oleva järjestamisvõtme "Piippo, Sinikka". Kategooria:Sündinud 1856 Kategooria:Surnud 1925 Kategooria:Jaapani kunstnikud Kategooria:Botaanikud
Punakas kannatuslill (Passiflora incarnata L.) on malpiigialaadsete seltsi kannatuslilleliste sugukonda kannatuslille perekonda kuuluv mitmeaastane ronitaim.
Punakas kannatuslill on kiirekasvuline, mitmeaastane poolheitlehine[1] ronitaim. Ta kasvab 9 kuni 10 m pikkuseks. Vars ja köitraod on puitunud. Lehed on sõrmlõhised ja umbes 15 cm pikkused, leheserv on saagjas. (Piippo ja Salo, 77:2007)
Õiepõhi on kaelataoline. Õis kannab nii emakaid kui tolmukaid. (Raal, 655:2010) Punaka kannatuslille õied õitsevad vaid ühe päeva.(Piippo ja Salo, 77:2007) Õied on valged või helelillad, keerulise ehitusega ja 5-9 cm diameetriga. Viljad on kollased, umbes 5 cm pikkused[2] söödavad marjad.(Raal, 655:2010)
European Medicines Agency taimsete ravimite komitee teaduslike järelduste kokkuvõte kannatuslilleürdi ravimite meditsiiniliste kasutusviiside kohta baseerub traditsioonilisel kasutusel, see tähendab, et kuigi puuduvad kliinilistest uuringutest saadud piisavad tõendid, on tõenäoline, et need taimsed ravimid on efektiivsed, ja on tõendeid, et neid on sel viisil ohutult kasutatud vähemalt 30 aastat (sh vähemalt 15 aastat Euroopa Liidus). Kannatuslilleürdi kasutamisel ei ole vaja meditsiinilist järelevalvet.[4]
Ravimina kasutatake kannatuslille kuivatatud taimetee, tablettide, tinktuuri, kapslite, vedela või tahke ekstrakti, vannitoodete, närimiskummi ja homöopaatiliste preparaatidena. (Piippo ja Salo, 76:2007)
Kliiniliste uuringutele toetudes väidetakse, et toime on tõhusam lastel. Teda kasutatakse närvinõrkuse, ärevuse, uinumisraskuste, unehäirete, neurovegetatiivse düstoonia, klimakteeriliste vaevuste, kroonilise alkoholismi, hüsteeria, närvisüsteemist tuleneva südamepekslemise ja närvisüsteemi häiretest tulenevate seedekulglavaevuste korral.(Raal, 656:2010) Ka üleväsimuse, neurasteenia, neurooside ja krampide korral. (Piippo ja Salo, 76:2007)
Kannatuslille preparaatidel on liikumisaktiivsust ja lihaspinget lõdvestav toime. See sobib üliaktiivsetele, närvilistele ja pingul inimestele. Ka keskendumisvaeguste ja liigse seksuaalse erutuse raviks. (Piippo ja Salo, 76:2007)
Mõju on efektiivsem koos sarnase toimega ravimtaimedega, nagu näiteks harilik palderjan, sidrunmeliss ja humal. (Raal, 656:2010)
Kannatuslille suits, tee ja kapslid võivad mõjuda stimuleerivalt ja neid kasutatakse marihuaana asemel. (Raal, 656:2010)
Kannatuslilles leiduvad harmaan ja harmaliin võivad stimuleerida emakalihast, seetõttu soovitatakse taime tarvitamist vältida raseduse ja lapse rinnaga toitmise ajal. Samuti ei tohi teda tarvitada koos alkohoolsete jookidega. (Piippo ja Salo, 77:2007)
Põhja-Ameerika indiaanlased on kannatuslille lisanud toonikumina joogivette ja kasutanud teda rinnalapse võõrutamisel. (Raal, 656:2010)
19. sajandi lõpul raviti USA-s kannatuslillest valmitatud tinktuuri abil unetust, hüsteeriat, nõrganärvilisust, langetõbe, närvivalusid ja alkoholismi.(Piippo ja Salo, 76:2007)
1916. aastal soovitati Prantsusmaal sõja ajal taime kasutada ängistuse leevendamiseks.(Piippo ja Salo, 76:2007)
Punaka kannatuslille õie ehitust on kristlikus mütoloogias mõtestatud selliselt, et 10 õielehte sümboliseerivad Jeesuse ristilöömise juures viibunud 10 apostlit.(Raal, 655:2010) Välja on jäetud reeturid Juudas ja Peetrus. (Piippo ja Salo, 76:2007) 5 tolmukapead aga Jeesus Kristuse haavu. 3 emakat viitavad kas Jeesuse ristis olnud kolmele naelale või kujutavad Kristust koos kahe kurjategijaga ristidel. Lisakrooni peetakse okaskrooni võrdkujuks. Õiealusel olevad 3 kõrglehte aga viitavad Kolmainsusele, köitraod köitele ja piitsadele. (Raal, 655:2010) Lehed viitavad aga süüdistajatele ja taime väänlev kasv nõrga kristlase vajadust Jumala külge klammerduda. (Piippo ja Salo, 76:2007)
Kannstuslille kõiki toimeaineid ja näidustusi käesoleval ajal ei tunta. In vitro katses on kannatuslille lehtedest valmistatud ekstraktil bakterite- ja seentevastane toime.[6]
Merimänd oli Soome aasta ravimtaim 2008, tema koore ekstrakt on üks enim uuritud loodusravim maailmas.
Merimänni kooreekstrakt on looduslik taimeekstrakt.Helsinki Ülikooli professori Raimo Hiltuneni arvates on see ainulaadselt tugev looduslik taimne antioksüdant, sisaldades 40 eri aktiivset ühendit. Kooreekstrakt takistab vere LDL-i ehk nn paha kolesterooli oksüdeerumist, vähendab trombide teket, kaitseb rakke vabade radikaalide eest.
USA-s on merimänniekstraktile tema südame- ja veresoonkonnahaigusi takistava mõju kohta väljastatud kaks patenti.
Antioksüdandina on meremänni ekstrakt 50 korda aktiivsem kui E-vitamiin ja 20 korda aktiivsem kui C-vitamiin. Kollageeniga liitudes tugevdab koeehitust, alandab turseid kogu kehas, muudab naha siledaks.
Pycnogenol on Prantsusmaa rannikul kasvavate merimändide värkest koorest vesi ekstratsiooni teel valmistatud looduslik ekstrakt. Pycnogenol 'i kvaliteedinõuded on määratud Ameerika Ühendriikide Farmakopöas.
Pycnogenol i kasutatakse vereringe häirete, õietolmuallergia[4], allergia, astma, kõrvade tinnituse, hüpertoonia, lihasvalu, valu, osteoartriidi, diabeedi, lapseea aktiivsus-ja tähelepanuhäire, endometrioosi, menopausi sümptomite, düsmenorröa (valulik menstruatsioon), erektsioonihäirete ja retinopaatia korral. Kasutatakse ka südame ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks, sh insult, südamehaigus (CVD), veenilaiendid.
Pycnogenol 'i kasutatakse ka vananemise aeglustamiseks, naha seisukorra parendamiseks, sportliku võimekuse ja meeste viljakuse parendamiseks.
Autoimmuunhaiguste, nagu hulgiskleroos, süsteemne erütematoosne luupus, reumatoidartriit jt, korral võib immuunsüsteemi talitlus kiireneda ja haiguse sümptomeid intensiivistada. Immunosupressandid reageerivad Pycnogenol 'iga.[5]
Indias kasutatakse sasi-vesikaagi lehtedest valmistatud preparaate (sanskritis Brahmi) kognitiivsete võimete, mälu ja õppimise parendamiseks[2]valuvaigistina, epilepsia korral. Teda kasutatakse ayurvedas astma, bronhiidi, düspepsia, kuseteede haiguste jmt haiguslike seisundite korral, ka ärevuse, ängi ja depressiooni korral.[3]
Letargilist entsefaliiti esines peamiselt Euroopas (1920/1921), Põhja-Ameerikas ja Nõukogude Liidus 1915 kuni 1930, 1924. aastal oli epideemia Suurbritannias[1]. Esimese maailmasõja ajal ja peale seda raporteeriti kümneid tuhandeid haigusjuhtumeid, mõnede autorite arvates surmas epideemia hinnanguliselt ligi 20 miljonit inimest (C. Keith Conners 2000[2]; Rafalovich 2001; viidanud Lange jt 2010)[3] teistel andemtel ligikaudu 500,000 inimest.[4]
Kaasajal on haigusel mitmeid nimetusi, sh Von Economo entsefaliit. Eesti keeles kannab ka nimetust unitõbi[7][8] ja see liigitatakse neuropsühhiaatriliste haiguste hulka.
RHK-10-s on letargiline entsefaliit liigitatud kesknärvisüsteemi viirushaiguste hulka, koodiga A85.8.
Von Economo sõnul oli EL kesknärvisüsteemi kaasatusega akuutne peaaju hallaine põletik (polioentsefaliit), mille kliiniliselt dokumenteeritud juhtumite prognoos oli: suremus 40%, täielik tervenemine 14% , osaline tervenemine (puudujääkidega) 26% ja krooniline invaliidistumine 20%.
Haigusel kirjeldatakse akuutset ja kroonilist faasi. Akuutne letargiline entsefaliit algas palaviku, ülemiste hingamisteede nakkuse, farüngiidi, somnolentsuse, asteenia, silmalihaste halvatuse ja rea liikumist piiravate häiretega. Kroonilisele staadiumile olid iseloomulikud, kuid mitte alati, tüsistused mis andsid märku kuude või aastate pärast. Jääknähud ilmnesid parkinsonismina, mida nimetati entsefaliidijärgseks parkinsonismiks, selle arvele võib 20. saj keskpaigani lugeda kuni pooled parkinsonismi juhtumid. Letargilise entsefaliidi patoloogilised uuringud ei ole oluliselt tuvastanud põhjuseid, kuid on tuvastanud vaheaju ja keskaju kaasatusega polioentsefaliidi[9].
Letargilise entsefaliidiga seostatakse 27 erinevat sümptomit, sh unetus, emotsionaalne ebastabiilsus, ärrituvus, kangekaelsus, valetamine, varastamine, halvenenud mälu ja tähelepanu, isikliku hügieeni puudujäägid, tikid, depressioon, halvenenud motoorne kontroll ja hüperaktiivsus (Kessler 1980:18; viidanud Rafalovich).
Letargilise entsefaliidi sümptomaatikat kirjeldasid iseseisvalt kreeka päritolu Austria neuroloog Constantin Alexander von Economo (1876–1931) ja Prantsuse neuroloog Jean René Cruchet (1875–1959). Cruchet märkas haigust prantsuse sõduritel Verdunis 1915/1916 aasta talvel. Ta ei tuvatanud haiguse nakkuslikku olemust, merisigade eksperimentaalne nakatumine tal ebaõnnestus.
Von Economo esitles oma artiklit, milles ta kirjeldas letargilist entsefaliiti, “Viini Psühhiaatrite Seltsile” (Vienna Psychiatric Society) 1917. aasta aprillis. Haiguse kirjeldus sisaldas nii sümptomaatikat kui liigitust kolmeks kliiniliseks sündroomiks: somnolentne-oftalmopleegiline, hüperkineetiline ja amyostatic–akinetic vorm. Temal ja von Wiesner'il õnnestus haigusesse surnud patsiendi aju kõvakesta aluse koega primaate inkubeerides ka neil haigestumine eksperimentaalselt esile kutsuda.[10] Nakkuse põhjustajat neil tuvastada ei õnnestunud. Esimese maailmasõja lõpus levinud letargilise entsefaliidi ja Hispaania gripi pandeemiad indikeerisid haiguste ühist allikat. Von Economo aga seda hüpoteesi ei toetanud, kuna tema poolt 1916. ja 1917ndal analüüsitud 13 letargilise entsefaliidi juhtumi korral ei esinenud patsientidel gripi sümptomeid.[11]
Letargilise entsefaliidi patoloogilised uuringud tuvastasid keskaju hallaine ja nuclei basales 'e entsefaliidi koos lümfotsüütide infiltratsiooniga.[12]
Entsefaliidi kõrvalmõjud olid võrreldavad entsefaliidi enda fataalsusega. Usutavasti kahjustas entsefaliit pöördumatult patsienti füüsiliselt või mentaalselt (Rafalovich 2001; viidanud Lange jt 2010). Paljudel epideemilise letargilise entsefaliidi seljatanud lastel ilmnes märkimisväärselt ebanormaalset käitumist. Neid tüsistusi kirjeldati kui entsefaliidijärgseid käitumishäireid (“postencephalitic behavior disorder”) (Barkley 2006a; Rothenberger ja Neumärker 2005; viidanud Lange jt 2010). Sagedasemate vaatlusleidude hulka kuulusid isiksuse muutused, emotsionaalne labiilsus, kognitiivsed puudujäägid, õpiraskused, unetus, tikid, depressioon ja halb motoorne kontroll (Conners 2000; Kessler 1980; Rothenberger ja Neumärker 2005; viidanud Lange jt 2010). Kirjelduste kohaselt muutusid need lapsed “hyperactive, distractible, irritable, antisocial, destructive, unruly, and unmanageable in school. They frequently disturbed the whole class and were regarded as quarrelsome and impulsive, often leaving the school building during class time without permission” (Ross ja Ross 1976:15; viidanud Lange jt 2010). Ometi ei oleks enamik haigestunud lapsi vastanud nüüdisaegsetele lapseea aktiivsus-ja tähelepanuhäire kriteeriumitele. Vaatamata sellele on entsefaliidijärgsetel käitumishäiretel oma roll nii lastel esineva hüperaktiivsuse kui aktiivsus- ja tähelepanuhäire kontseptsiooni arengus (Rothenberger ja Neumärker 2005; viidanud Lange jt 2010).
Mitmete autorite arvates võib letargilist entsefaliiti siduda lapseea aktiivsus-ja tähelepanuhäire sümptomaatikaga. Teiste arvates on seos spekulatiivne ja samuti ei kattu sümptomaatika kaasaegse hüperaktiivsusega laste sümptomaatikaga. Tüsistused, mis võiksid pakkuda huvi aktiivsus-ja tähelepanuhäire ajaloo uurijatele on neuropsühhiaatrilised - katatoonia, obsessiiv-kompulsiivne häire, mutism jt.
Bradley õppis Cornelli Ülikoolis. Pediaatriaalase väljaõppe sai ta Harvardi Meditsiinikoolis. Enne laste psühhiaatriahaiglasse Emma Pendleton Bradley Home 'i, tööle asumist 1933. aastal läbis ta internatuuri Pennsylvania haiglas ja residentuuri New Yorgi Babies Hospital 'is.[1]
Laste psühhiaatrihaigla asutas Bradley vanaonu George Bradley ja sellele pandi nimi tema tütre järgi, kes kannatas letargilise entsefaliidi tüsistuste käes.[2]
1937. aastal manustas psühhiaater Charles Bradley Emma Pendleton Bradley Home in Providence 'is, Rhode Islandil, mille direktor ta oli[3], probleemseks peetavatele (halvasti kohanevatele) lastele tema poolt teosatud pneumoentsefalogrammi kõrvaltoimena tekkinud peavalu leevendamiseks bensedriini (amfetamiini). Tugevaid peavalusid bensedriin ei leevendanud, kuid juba nädala pärast märkas Bradley bensedriini saanud laste käitumises muutuseid, paranesid nende õppeedukus, sotsiaalsed interaktsioonid ja emotsionaalne vastus.
Bradley avaldas bensedriini lapskatsete kohta tradaolevalt kaks uuringut. Esimese uuringu tarbeks valis ta 30 haiglas olevat last ja teise uuringu tarbeks, mis kestis 3. aastat, 100 haiglas olevat last. Uuringutes osalenud lapsed olid vanuses 5 kuni 14 aastat, enamalt jaolt poisid ja normaalse intelligentsiga. Uuringute sisuks oli tabletivormis bensedriini saanute reaktsioonide uurimine[4].
1941. aastal läbiviidud uuringud tuvastasid bensedriinil mitmeid toimeid probleemseks peetavate lapspatsinetide käitumises: 54 lapse käitumine paranes, 21 lapse käitumises muutusi ei täheldatud ja 19 lapspatsiendil tekitas ravim psühhomotoorset aktivatsiooni. 6 lapspatsiendi õppeedukus paranes kuid käitumises muutsi ei toimunud. 7 lapspatsiendil hakkas amfetamiini manustamise järgelt kliiniliselt halvem - need olid lapsed kellel oli probleeme hüperaktiivsuse ja ärritunud käitumisega ja neid süvendas ravim veelgi.[5]
Tema poolt läbiviidud katsed panid aluse lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire psühoofarmakoteraapiale.
Hoiatus: Järjestamisvõti "Bradley, Charles" tühistab eespool oleva järjestamisvõtme "Sakugorō, Hirase". Kategooria:Ameerika Ühendriikide psühhiaatrid Kategooria:Sündinud 1902 Kategooria:Surnud 1979
Dopamiini transporterite funktsiooniks kesknärvisüsteemis on dopaminergilise neurotransmissiooni reguleerimine, sh neurotransmitteri dopamiini tranportimine (juhtimine) neuroni sünapsist tsütosooli.
Dopamiini transporterite ja dopamiini roll autonoomse närvsüsteemi osade, nagu näiteks sümpaatiline närvisüsteem, poolt innerveeritavates elundites pole teada.
Farmokoloogilised ained võivad toimida ka dopamiini transporterite aktiivusesse ja sekkuda dopamiini neurotransmissiooni. Dopamiini transporterite inhibeerimine (dopamiini ülekande pärssimine) arvatakse mitmete keemiliste ainete toimemehhhanismiks. Seda silmas pidades on välja töötatud lapseea aktiivsus-ja tähelepanuhäire ravis kasutatavad metüülfenidaati (näit Concerta, Ritalin ) sisaldavad ravimid. Aga transporterite inaktiveerimsiega tuleb toime ka kokaiin.
Dopamiini transporterite ja östrogeenide seosed pole selged, kuid uurijate arvates on siin tugevad ristumised, kuna naistel võib mitmesuguste ainete kuritarvitamine, sõltuvushäirete näol, eriti raskelt kulgeda. Ka pole selged dopamiini transporterite ja geenide ning dopamiini seosed testosterooniga. Dopamiini neurotransmissiooni mõjutavate psühhostimulantide igati reguleeritud manustamise toimel on täheldatud noorukitel kasvupeetust, mitmete ebasovoitavate psüühiliste seisundite esinemissageduse tõusu jpm.
Conners'i skaala (Conners Scale) on psühholoogi Keith C. Connersi poolt 1969 välja töötatud küsimustik, mis algselt oli mõeldud arstidele minimaalse aju düsfunktsioonihäirega laste ja noorukite käitumise psühholoogiliseks hindamiseks ja manustatud psühhotroopsete ravimite efektiivsuse hindamiseks.
Arvatakse, et Conners töötas skaala välja just kliiniliste ravimiuuringute käigus, kus lastele manustati metüülfenidaati (Ritalin) ja sooviti hinnata muutusi nende käitumises.
Algselt olid Conners'i skaala tasuta, kuid 1980.aastal omandas õigused Multi-Health Systems (MHS).[1]
Conners'i skaala on muutustega haiguste klassifikatsioonides kaasa läinud, selle parendatud ja täiendatud versioone kasutatakse aktiivsus-ja tähelepanuhäire hindamisvahendina, nii näiteks sisaldab on Conners 3™ võimalust hinnata käitumist Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (DSM-5) ADHD sümptomite skaalal.
Käibel on mitmeid laste ja noorukite emotsionaalsete ja käitumuslike probleemide edasiarendatud hindamisskaalasid:
Adderall XR on kesknärvisüsteemi stimulant. Psühhotroopse retseptiravimina leiab kasutust mitmetel näidustusel. Seda kasutatakse lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire korral lastel vanuses 6-12 eluaastat, noorukitel 13-17 ja täiskasvanutel.
Adderall XR-i pakendis on, olenevalt riikide poolt ravimitele kehtestatud eeskirjadest, ravijuhend, mida soovitatakse lugeda enne ravimi manustamist.
Narratoloogia on teadusharu, mis tegeleb narratiivide (lugude), nende struktuuri ja mõju uurimisega inimese tunnetusele.
Termin 'narratoloogia' pärineb Tzvetan Todorovilt. Olulisi töid narratoloogia alal on kirjutanud vene formalistid, Vladimir Propp, Jonathan Culler, Paul Ricœur, tänapäevastest uurijatest Gregory Currie ja Paul Cobley.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma hakkan alates sellest nädalast Postimehesse vabal teemal kolumnit kirjutama – esimene on siin http://www.postimees.ee/240508/lisad/arter/332569.php. Kahjuks kärpimise arvel läks esimesest loost peaaegu välja see nüanss, et mängides pisikese venelasega meie 4aastane Marta mitte ainult ei õppinud vene keelt, vaid ta ka õpetas eesti keelt.
Ma muidugi pidin nuuskima kohe kommentaaridesse ka (kunagi ju ei tea, kas ees ootab sõimlemine või on vastupidi, mõni huvitav ja konstruktiivne kommentaar).
Oligi seekord ka üks konstruktiivne . Minu arvamus, et venekeelsed lasteaiad tuleks kaotada, saab huvitava vastuarvamuse –
Lastel on tõesti lihtne keeli üles korjata, kas aga lõimumine nii lihtne on, et muudkui kaotame vene lasteaiad ära ja probleem lahenenud… Minu arvamus on järgmine. Tuleks kaotada, jah. Aga tuleks tekitada mingi kvoot, et kuidas neid lapsi jagada, kui palju venekeelsetest peredest lapsi saab vastu võtta. Üks mu tuttav aednik rääkis, et paljud vene pered TAHAVADKI tänapäeval panna oma lapsi eesti lasteaedadesse, et neid lihtsa vaevaga kakskeelseteks saada, aga lasteaiad EI TAHA võtta liiga palju venelasi – sest kui on rühmas juba rohkem kui veerand vene lapsi, siis nad võtavad üle ja kogu rühm hakkab vene keelt nende järgi ahvima, st õppima, rääkima. Isegi eestikeelsel kasvatajal on seda raske juhtida. Oleneb muidugi ka, kui suur on see rühm ja kui palju kasvataja juhtida suudab. Tavaliselt on rühm suur ja kasvataja ei suuda…
Sest vene laste temperament on kuumem, nad võtavad rühma üle. Toimub integratsioon küll, aga nn valele poole. Seda on Tallinna lasteaedades küll juba juhtunud. Kui sellele temperamendifaktorile ei mõelda süsteemi käivitades, siis… saavad küll Petrone taolised kosmopoliidid rõõmustada, et nende laps saab endale vene keele külge, aga pisikesed venelased eriti eesti keelt ei pruugi saada ikka.
Jah, võibolla tõesti? Ma ei ole sellist olukorda (veerand venelasi, kolmveerand eestlasi) ise ju kogenud, aga see kõlab peaaegu usutavalt, et teatud olukorras “venelased võtavad rühma üle”. Huvitav, kuidas lasteaiast rääkides annab sõjandustermineid kasutada. Aga eks see ju olegi kultuuride lahinguväli.
Ja – kuigi igasugused “kvoodid” kõlavad ehmatavalt, tegelikkuses kasutatakse neid nii USAs kui Lääne-Euroopas mitmel pool. Võibolla on selle kommentaatori kvoodi-idee tõesti tulevikus rakendatav, arvestades Eestis levinud kirjutamata (ja ka kirjutatud) seadust, et integratsioon tähendab eelkõige venelaste sulamist eestlastesse.
Minu erinevus vist võrreldes paljude teiste eestlastega on see, et mina tõepoolest loodan, et mu lapsed õpivad ka vene keele korralikult selgeks. Nii et kui päris aus olla, siis mina ise ei põeks, kui mu laps satuks segalasteaiarühma, kus “venelased võtavad üle”. Minu laps saaks ju siis ühe keele juurde ;), ega ta siis eesti keelt ju unusta. Ning ma siiski ei usu, et on võimalik vene lastel see lasteaed niimoodi läbida, et eesti keelt üldse külge ei jääks. Isegi kui nad vahepeal “võimu üle võtta” suudaks ;).
See postitus avaldati lapsed, poliitika kategoorias siltidega Lisa silt 24 mai 2008 , autoriks Eppppp.
Kui vanemad oleksid aktiivsemad oma lapsi kasvatama, siis eesti lapsed ka ei kardaks suhelda ja ei toimuks mingit “ülevõtmist”.
Aga igasuguste keelekümblustega tuleb olla ettevaatlik, sest laste andekused keelte alal on erinevad. Minu tutvuskonnas on kaks perekonda, kellel on kakskeelsusest ka probleem tekkinud. Üks on Ungari-Kanada perekond, elasid ka vaheldumisi mõlemas riigis ja kui tütar oli 15 aastat vana, siis osutus, et ta ei suuda korralikult kummaski keeles kirjutada, nii inglise- kui ungarikeelsete esseede peale murdsid õpetajad käsi, et mida see tüdruk küll keelega teeb.
Teine tuttav perekond olid itaallased, kes elasid Panamas ning tulid sealt Itaaliasse tagasi, sest nende laps ei suutnud ennast ei itaalia ega hispaani keeles väljendada ja ei tahtnud lõpuks enam üldse rääkida.
Need võivad olla küll erandid, kuid samas vaadakem, kui palju on inimesi, kes praktiliselt ei suuda ühtegi võõrkeelt omandada või mandavad juba teise võõrkeele viletsasti. Kohustuslik koolisüsteem (s.h lasteaed) peaks tagama kindlasti ka selle, et inimene vähemalt ühe keele omandaks.
Mina reformiks muidugi lasteaiasüsteemi üldse pisemate rühmade peale (6-10), seal jõuab kasvataja jälgida ning siis võiks olla küll nii, et lasteaiad võtavad vastu lapsi sõltumata emakeelest, aga vajadusel võib komplekteerida ükskeelseid rühmi – rühmad ju puutuvad kokku ka, siis need, kes suudavad ja tahavad omandavad teist keelt ka.
Selles kommentaaris ongi õige iva sees! Olen selle eripäraga tööalaselt ka kokku puutunud, erinevatest allikatest kuulnud, just lõimumise kontekstis. Ja eks see lihtsalt kultuuride ja temperamentide erinevus ole, mingi maast-madalast olelusvõitlusega harjutamine ka timgimata midagi ei muuda 🙂
Mu tädi on abielus venelasega. Ääretult tore perekond. kodus räägivad vanemad omavahel vene keeles, lastega eesti keeles. Samas oli tädipojal koolis eesti keel kahe kolme vahel sinnamaani, kui keskkooli minnes meie pere juurde kolis – siis oli kogu aeg ainult eesti keel koduseks keeleks.
ütleksin selle lõimumise kohta seda, et minu klassis oli palju vene lapsi. nad rääkisid ja õppisid ilusasti eesti keeles, neil olid koolis eesti sõbrad.
ja siis sain ma eelmise aasta mais ehmatusega teada, et ka minu (endise) klassi kaks vene poissi olid aprilliöödel lõhkujate ja ras-si-ja karjujate hulgas. väga kurb oli seda teada saada.
Lugesin sinu reisist Barcelonasse ning edukalt lõimunud sisserändajana (seda kohalike hinnangul) on mul, nagu ka paljudel teistel katalaanidel, valus lugeda kuidas lisaks hispaanlastele ka turistid katalaani kultuuri ja keelt eiravad ja alahindavad. Jah, tõsi see on, et siin räägitakse hispaania keelt, aga kas keegi ka teab, et kohalik etniline rahvas räägib hoopiski katalaani keelt?
Kohalik õpe käib lasteaiast keskoolini teoreetiliselt katalaani keeles. Nii et enamus siinsest rahvast mõistab katalaani keelt probleemideta. See on hea saavutus, kui arvestada, et viimase 70 aasta jooksul on katalaanide osakaal pideva immigratsiooni tõttu langenud umbes 90%-lt alla 50% ning viimase 10 aasta jooksul on Kataloonia rahvastiku arvukus tõusnud tervelt miljoni inimese võrra, kes on enamuses sisserändajad Lõuna-Ameerikast (hispaaniakeelsed) ja Aafrikast (enamasti õpivad ära hispaania keele). Kas on see riigi poliitika, et tulevikus vähemuses olevad etnilised rahvad oma iseseisvuspüüetes kunagi enamusse ei jääks? Mulle tundub nii, sest Katalaani valitsusele ei taheta sugugi volitusi anda sisserände piiramiseks.
Igapäevaselt kasutavad katalaani keelt aga juba palju vähem inimesi, võib-olla ainult 40% ja turistide ees langeb see protsent nulli. Mis otseselt pole turistide süü, aga kaudselt siiski on, sest enamasti nad mingit huvi üles ei näita kohaliku keele ja kultuuri vastu.
Nii et võib rääkida sellest, et katalaanid on väga hästi lõimunud hispaania ühiskonda. Nagu sa ütlesid: “Toimub integratsioon küll, aga nn valele poole.” Ja sellest on kahju, sest iga päevaga on katalaani vaim kaduvam. Ja veel rohkem kahju on sellest, et paljudel katalaanidel endal pole kahju.
Mis isegi minu jaoks on aga lausa solvav, on see, et maailmakuulsad artistid nagu Antoni Gaudí, Joan Miró, Josep Carreras ja Pau Casals muutuvad väljaspool riigipiiri hispaanlasteks Antonioks, Juaniks, José-ks ja Pabloks.
Siinne rahvas on üldjoones väga uhke oma kakskeelsuse üle. Minu arvates aga hõisatakse enne õhtut, sest et räägitakse ja kirjutatakse halvasti nii ühes kui ka teises keeles. Ja pigem kirjutatakse-räägitakse halvemini ikkagi kohalikus keeles – keeles mida räägivad (teoreetiliselt) 10 miljonit inimest ja mis on euroopa keelte hulgas seitsmendal kohal rääkijate arvukuse poolest.
Pille, tean küll katalaani keele ja kultuuri kohta, isegi nii palju, et unustasin sellest siia kirjutada. Mul oli kunagi Barcelonas 1980ndate lõpus, 1990ndate alguses kirjasõber, ajalootuden Octavi, suur vabadusvõitleja.
Ise olen varem õppinud hispaania keelt ja lihtsalt selleks, et keeli mitte enda jaoks segi ajada, jätkasin selle keelega ka Barcelonas oma asjade ajamist.
Oma nüanss, võid seda kommenteerida, kas vastab tõele, aga mina olen seda lugenud: suur osa teenindajates Barcelonas on hispaanlased, linna sisserännanud. Nii et taksojuhile või ettekandjale ongi see suure tõenäosusega emakeel. Katalaanid on rohkem (kõrg)keskklass.
Lennujaamas lennukit oodates sõbrunesime ühe katalaaniga, kes õpib Tartus eesti keelt ja ajalugu, Mark oli ta nimeks.
Justin küsis ta käest, et kas see võib kohalikke katalaane solvata ka, kui turistid hispaania keeles nende poole pöörduvad. Mark ütles, et kindlasti mitte. Ütles, et tema enda jaoks on ka segane, mis keeles pöörduda teenindajate või ka suvaliste inimeste poole tänaval, sest näost ei saa ju aru, mis on inimese emakeel, nii et sageli võib juhtuda, et kaks katalaani räägivad omavahel tänaval hispaania keeles või kaks galiitslast räägiad katalaani keeles.
Sellest katalaani-värgist ma ei kirjutanud, sest ei mahtunud, eks ma katsu sellest kunagi kusagil mujal laiema lugejaskonnaga kohas kirjutada, näiteks oma “Reisikirjade” raamatus.
enamus teenindajatest Barcelonas on tõesti sisserännanud (kastiillased, andaluuslased, lõuna-ameeriklased, pakistanlased jne), aga mitte kõik. Nagu ka Tallinnas minu viimaste tähelepanekute järgi on seda venelased. Vahe on aga selles, et siinsed teenindajad räägivad vaid hispaania (ema-) keeles, Tallinnas aga eesti (võõr-) keeles.
Enamust katalaane otseselt ei solva, kui nende poole hispaania keeles pöördutakse, sest nad on rohkem kui veendunud, et ühtki välismaalast nende keel absoluutselt ei huvita ja neil on lausa sünnist saati selge, et kui kellelgi on välismaalase nägu, siis temaga peab rääkima hispaania keeles – isegi kui too sellest midagi ei jaga. Kaudselt see aga tekitab rahvuslikku rahulolematust ja stressi, sest iga päevaga märgatakse, et ollakse ikka enam vähemuses ja oma emakeele kasutamine on päev-päevalt keerulisem. Ühesõnaga – oleks nagu oma kodus aga nagu poleks ka. Kurb, eksju? Välismaalaste kõrvu arvatavasti see ei ulatu, sellega jageletakse rohkem oma “koduseinte” vahel. Paljud katalaanid usuvad, et nad kannatavad nn Stockholmi sündroomi all ja seetõttu on neil lausa psüühiliselt raske uskuda, et neil on igati võrdväärne keel ja kultuur ning et nad saaksid ka isepäi maailmas hakkama.
See pole ka ime, kui arvestada, et Franco ajal võis katalaani keeles rääkimise eest vanglasse sattuda. Mu elukaaslase ema jutustas mulle, kuidas tema jaoks on võimatu rääkida kohalike andaluuslastega oma emakeeles (kuigi nad saaksid kõigest aru), sest on korduvalt lapsena emakeele rääkimise eest karistada saanud. Ja ometi peab ta ennast tuliseks vabadusvõitlejaks ja osaleb igasugustel keelekaitsmise üritustel.
Kahju on jah sellest katalaani värgist. Samas. elasid Franco üle, küll elavad ka turistid üle ;). Ega turiste kauaks jää, varsti tuleb kütuse- ja majanduskriis, arvan ma.
Kui järele mõelda, on Kaja üks minu parimaid sõpru. Ja pikaajalisemaid ka. Ma olen selline, kellel tekivad kiired ja põgusad sõprused, ja siis nad vajuvad ära, et uuesti aktiviseeruda mõne aja pärast. Tihedat igapäevast lähedast sõpra, või sõb pole mul ammu olnud.
Aga Kajast. Ma sattusin talle esimest korda külla siis, kui ta esimene laps põrandal roomas, nüüd lendab see neiu juba rahvusvahelise magistrikraadi poole. Nii et umbes 20 aastat. Kajaga oleme olnud kolleegid ja oleme öösel veini joonud ja südant puistanud, ja ma olen alati teadnud, et ta on mitut pidi ürgandekas inimene. Ta valis mingil hetkel enda selle poole arendamise, kus on matemaatika ja äri (EMT-s), aga ma kogu aeg lootsin, vahel natuke utsitasin ka, et ta edasi kirjutaks!
Kunagi ammu, kui ma töötasin ajakirja Favoriit kirjanduspoogna kokkupanejana, oli mu ülesandeks leida häid Eesti novellimeistreid. Kaja pakkus ennast ise. Mäletan, kuidas kirjastajalt küsisin: “Mis arvad, kas võib avaldada häid lühijutte, kui autor on täiesti tundmatu kirjanikuna?” – “Eee… mmm… oleneb…” – “Täpsemalt, autor on Kaja.” – “Kaja? See meie Poni naine Kaja?” (Kaja toonane abikaasa Jüri Pino ehk Poni oli meie ringkondades tuntud jutumeister, kirjutas nii Kullerisse kui Sekserisse, ehk mäletate neid väljaandeid, olime kõik samas kirjastuses). – “Jah, see Kaja.” – “Ei tea…. Vist mitte…” – “Mina avaldaks. Aga võta lugeda! Siis otsusta.”
Ja järgmisel päeval ütles kirjastaja, ning ka peatoimetaja, kes olid tekstidega tutvunud: “Muidugi avaldame.” Nii ilmus kirjandusnimede vahele ühe noore ajakirjaniku jutupoogen, ja sain mitmelt lugejalt tagasikaja, et need olevat kõige paremad üle pika aja. Kajal on nimelt komme kirjutada selgelt. Kirjandusringkondadesse kuulumiseks ehk liiga selgelt.
Mul on siiamaani kahju, et Kaja pole oma toona ilmunud ja sahtli-lugudest ühte lühijutukogumikku kokku pannud. Kaja, kui sa seda loed, siis ma tuletan meelde, et ühel hetkel ma hakkasin neid isegi sisse lööma, sest sa ütlesid, et sul pole neid alles ja et võiks ju veidi kaaluda küll jutukogu… Nii et kui kunagi nii peaksid otsustama, siis mul on see fail kusagil alles.
Ja samas ei suhtle me vahel sisuliselt kuude kaupa (või kui, siis töiselt, sest ühel valgustushetkel taipasin teda kutsuda projektipõhiselt Petrone Priti toimetajaks ja nüüd on ta meie nn raudvara, samas töötades ka EMTis edasi täiskoormusega. Tegijad jõuavad.) Igatahes mina ei teadnudki, et ta noorsooromaani kirjutab, enne kui ta seda oma blogis mainis, et on valmis ja vaatame, kas tuleb sel teemal veel uudiseid… Mul oli kohe see tunne, et kindlasti tuleb.
Raamat “Elu algab homme” “Hetk enne homset” (selle raamatu üks ja ainus häda minu jaoks on, et pealkiri ei jää meelde mulle) – siin, palun tutvuge. Ja siin on Kaja oma blogisse korjanud teiste arvustajate kilde.
Siit tuleb ka minu nö arvustus. Ma kopeerin siia (adressaadi loal) selle kirja, mis ma talle saatsin pärast raamatu lugemist.
“Kaja, tead, juhtus nii, et su raamat sattus sahtlisse ja minu enda elu parajasse pöörisesse. Täna õhtul nägin raamatut ja lugesin ühe hooga läbi. Väga hea ja ilus!
Nii palju ülevat, hinge haaravat… Pole tähtis, kui vana sa oled. Mu pensionärist tädi ütles ka, et ta oli seda niisuguse huviga lugenud, et täitsa üllatas teda. (Eesti keele õpetaja, kes vääääga palju raamatuid ilmas lugenud.)
Ja nii head, elusad tegelased olid! Pahaendelisust oli, kahtlustasin ka vahepeal liine, mida ei juhtunud (et Mario võib midagi paha teha näiteks).
…Armastusest kirjutad nii hästi. Mulle tuli mu esimene armastus meelde. Seesama teise, julgema, täiskasvanulikuma “saatusliku tüdruku” lugu oli ehk minulgi. Arvan, et selline “Kätlin” on vist peidus iga naise minevikus, ja on vist igaühel meil noorusest meeles see üks väga oluline ja tegelikult pooleli jäänud suhe.
Igatahes ma hakkasin enda peale mõtlema ja see on väga hea raamatu tunnus, kui enda sees niimoodi mingi 25 aastat vana sahtel lahti lööb.
…Ja tegelastest mitte keegi polnud otseselt halb ega otseselt hea, kõik oli nii eluline. Karakterid. Seesama femme fatale Kätlin on üks arhetüüp, keda naisteajakirjades ja kas või meie “Minu”-sarjas praegu üsna palju promotakse, selline vabahing nais-nipernaadi. Ja ega ta olegi ju paha. Lihtsalt süüdimatu. Appi, ka selles tunnen end kuigivõrd ära :), ja järelikult jälle sulle aitäh, et peegli andsid, millega endasse vaadata.
…Aga ma ütlen veel kord, see luuletuste sisse panek oli ehk just see kõige geniaalsem stiilivõte, see, mis minus sellise nutma hakkamise tunde tasapisi tekitas, mida kaugemale öö kulges ja mida rohkem raamatu maailma sisse end lugesin. Tekkis ka huvitav vormivaheldus: sinu tekst ja luuletused. Üks aitas teist.
…Nii et kui ta seal lõpustseenis pidi peategelane ise autoga sõitma, keset varahommikut, esimest korda elus, see oli nii ilus ja sümboolne ja siis ma tõesti poetasingi paar pisarat ka.
…siis oli epiloog. Et mis sai edasi n aastat hiljem… Huvitav, kas sa mõtlesid ka selle ärajätmisele? See oli selline kainestav ja irooniline, läks nagu vastuollu (aga mitte halvas mõttes, pigem üllatuslikus mõttes) selle eelmise lehekülje autosõidu emotsiooniga.
Mina isiklikult oleksin selle “karmi reaalsuse” pitseriga lõpu ära jätnud, pigem jätnud sellise “otsad lahti” lõpu maanteel, kus kõik on võimalik. Umbes et ahetav taevas, kust tähed ikka veel paistsid ja ta tundis, et ikkagi on kõik võimalik, kõik on veel juhtumata… midagi sellist.
Nüüd võtsid võimaluse lugejal unistada, et Kitty ikkagi võttis end kokku ja sai superstaariks, või et Janno ja Erle said ikkagi kokku. Võtsid ka võimaluse fan fictioniks, või siis andsid neile rajad liialt ette. Mulle kui unistajale oleks meeldinud otsad-lahti lõpp :).
…Aa, veel, Facebook teemana ja suhete liimina. See oli üllatav esimesel hetkel, kui julgelt sa selle teema sisse tõid, ja siis sain ma aru, et nii see ongi, see on maailma osa pöördumatult ja just nii see ongi. Tegi loo veel elulisemaks. Ja ikkagi, minu jaoks tekitas see FB-teema ka mingi keel-põses iroonilise kvaliteedi teksti.
…Mis veel. Tuli meelde, kuidas me kunagi ammu rääkisime “Hay emanda” raamatust, sina vist soovitasidki seda mulle. Sa ütlesid: “Mul poleks häbi, kui see oleks minu kirjutatud” või umbes nii. Kuigi see oli ju, jah, nn naistekas. Ma olen seda raamatut hiljem mitu korda lugenud ja sealsed tüüpid ja olukorrad on mul hästi tugevalt sees. Seal on naise ümber kolm meest. Ja mingil hetkel sind lugedes tuli peegeldus, et sinu raamatus on ka nii, noor naine (st tüdruk), tema ümber kolm noormeest. (Janno, Joosep, Mario.) See on lihtsalt väga kõditav emotsioon, igale naislugejale meeldib end sellise peategelannaga samastada.
…Kitty liin oli ka huvitav, see muusika ja õrna talendi kirjeldus. (See muusikaliini sissetoomine oli ilmselt ka põhjus, miks su raamat filmiprojektiks valiti; kuhumaale see muidu jõudnud on?)
Kuigi samas oli see liin mulle kõige ära arvatavam, kohe, kui võimalikku lapsepõlvevägistamist mainisid, mõtlesin, et nii, see jõuab kindlasti kusagile raamatu kulminatsioonis. Teiste liinide puhul ma ei osanud isegi ära arvata, kuhu need jõuavad. Mingil hetkel mõtlesin, et kas upubki keegi veel ära? Väga reaalne hirmuõhustik oli. Siis mõtlesin, et kas viidki Mario ja Erle kokku või lased Joosepikesel välismaale minna femme fatale kannul… Ja et kas sentimentaalsus sinus saab võitu ja lased printsil ja printsessil ehk Jannol ja Erlel uuesti kokku saada… (Kaalusid sa seda?)
“Epp, aitäh Sulle! Ma täiega ootasin (ja kartsin) sinu arvamust, aga nüüd tuli see nii positiivne, mida ei julgenud unistadagi :).Selle lõpu, Janno-Erle kokkusaamislootuse osas on muide mitmed teismelised lugejatüdrukud mulle kirjutanud, et niiii-ii kahju, et nad ikka kokku ei saanud uuesti. Ja Christian Routh, üks välisretsensentidest, kes filmiideede konkursil minu stsenaariumi nõustas, ütles samuti, et filmis võiks jääda õhku positiivne noot ja see võimalus avatuks jääda. Eks ma siis teengi nii. Ise olin ilmselt liiga kinni täiskasvanuratsionaalsuses ja teadmises, et in real life sellised noored armulood teist võimalust ei saa.Ja eks ma selle „Mis neist sai“ tegin kah sellepärast, et asja enda jaoks ära lõpetada. Aga oleks võinud tegemata jääda jah, jätta mõtlemis- ja kujutlusruumi.
Mis filmivärki puutub, siis saime edasi esimesest, ideekonkursi voorust ja teisest, treatmenti voorust (ma pole kindel, aga arvan, et sealt said vist küll kõik edasi). Kolmandaks kohtusime ühe väliskonsultandiga (Eesti Filmi Sihtasutus tõlkis need treatmentid inglise keelde ja laskis väliskonsultantidel hinnata), meiega kohtus Christian Routh, kes andis nõus osa tegelasi ja tegevusi välja rookida, sest filmi ei mahu kõik muidu ära.
Samuti pean Erle-Joosepi vanemad rohkem avama, Routh soovitas näiteks, et rõhutada isas rohkem seda külge, mis ilmnes suhtumises Kätlinisse (et enne talle meeldis, aga niipea kui oma poja tulevikku hakkas ohustama, muutus isa tema vastu vaenulikuks) – et isa oleks kalkuleerivam ja karjeristlikum.
Kõige rohkem valmistab mulle muret aga see, et nii produtsent Katrin Laur kui Routh ütlesid, et filmi jaoks on peategelane Erle liiga hea, ma pean teda tublisti isekamaks ja vastikumaks kirjutama, just alguses. Aga mina ei näe Erlet iseka ja vastikuna, vaid just sellise hea tüdrukuna! Aga ma nõustun, et temas puudub karakteri areng, isegi see suurekssaamise liin ei tule väga tugevalt välja…
Kirjutasime muidugi veel edasi, aga aitab küll tsiteerimisest. Igal juhul, pean pöialt, et Kaja stsenaarium ka järgmisest voorust edasi saaks ja lõpuks filmiks jõuaks! Nagu asjassepuutuvad teavad, siis 90% filmiprojekte jäävad toppama (võin protsendiga mööda panna, eks see oleneb ka tõlgendustest).
P.S. Muide, ka “Minu Eesti” põhjal plaanitud film on kusagile toppama jäänud, stsenarist leiti, aga siis jäi (nagu ikka) rahastuse taha ja pole ammu uudiseid kuulnud.
|
OSCAR-2019
|
||
Kakumäe Surfikool : ‼️TT Race EMV, Kite open võistlus toimub pühapäeval 23.09.2018‼️ VÕISTLUSTE AJAKAVA 23.09.2018 Rajasõidu ametlik võistluspäev 10.00 – 11.00 Registreerimine 11.30 Kiprite koosolek 12.00 Esimene võimalik start 18.00 Viimane võimalik start ☕KAUAI cafe on avatud terve päeva. Saun on soe ja külma ei pea kartma. Kohtume juba pühapäeval Kakumäe Surfikoolis. https://www.facebook.com/events/1111503095691995/permalink/1115787255263579/
Kakumäe Surfikool : ‼️TÄHELEPANU‼️ Liiga tugeva tuule ja tehniliste tingimuste pärast toimub tõenäoliselt Kite open 2018/ TT RACE EMV võistlus pühapäeval 23.09. Täpsema info edastame 21.09 Vabandame segaduse pärast. Tuult ja päikest soovides! https://www.facebook.com/events/1111503095691995/permalink/1115013578674280/
Erakoertekool : Tere, olen noor tudeng, õpin veterinaariks ja sattusin praktikale koertekooli. Minu hoole alla sattus üks väga terane ja sõbralik peni, kes tahtis olla koguaeg inimese lähedal. Proovis tihti käia tagumistel käppadel ja matkida inimese liigutusi. Aja möödudes sain aru, et ta tahab mulle kurta mingit muret. Pika töö tulemusena tekkis meil teineteisemõistmine. Õppisin tundma teatud käpamärke ja häälitsusi ning erinevate katsete põhjal hakkasin aru saama, mida koer mõtleb. See võttis mul aega 7 aastat. Koera põhimure oli mulle anda mõista, et nad ei ole surfikoerad. Nad ei taha surfata ega ka supata. Nad ei taha instas ka olla. Neile ei meeldi tegelikult üldse pildistamine, eriti välguga. Neile meeldib, kui peremees neid silitab, süüa annab ja mängib. Nad tahaks lihtsalt jalutada ja selle pulga ära tuua, mis neile visatakse ja samal ajal nuusutada teisi koeri ja nende loikusid. Mitte et peremees ei kao surfama ega jäta neid tugeva tuule kätte värisema ja päikese kätte kuivama. See pidi suurim piin neile olema. Rand on täiesti out. Koeraplats ja metsarada on in. Nii et mõelge selle peale ja kindlasti on teil oma arvamus, kuid päriselt pole surfikoeri olemas.
Algajatele : Selle asemel et püünsis või katal mööda kive ennast ja oma lohet vigastada, võiksite Pärnusse minna. Seal õpite enamkasutatavad liigutused ära ja siis vaatame edasi. See 4 tundi autosõitu ja üks päev avaral biichil madalas vees harjutamist võrdub 10x katariinaga.
An : ise plaanis ka täna kohe Laulasmaale kimada, loodan, et tuulepoiss trikke ei tee seal. Püünsi on lemmik, aga vahepeal tahaks vaheldust ka.
Nulltone : Mis seal Pirital muidu head on? See on supi, teiba ja foilimeeste pärusmaa. Loherahvas oli Püünsis täna enamus. Mõned Kakus ja mõned Stroomis.
Näputööline : Otseselt ei tegele, aga kaudselt teeb iga teine või vähemalt kolmas adekvaatne õmbleja selle jope valmis. Masin ja skill on tähtis, see, et materjaliks osutus vana kabrinja, teda ei koti.
Kakumäe Surfikool : ‼️TÄHELEPANU‼️ KOTA Kakumägi 2018 võistlus jätkub homme 13.09 kell 10.00 algusega. Kohtume juba hommikul Kakumäel! Tuult ja päikest soovides!
&re : Vastan Kakumäe kohta... rannas ikka puhanguline, aga poolsaare tipus, linnusitasaare juuures ilusad 3 meetrised lained.. muljetavaldav... kui nüüd homse lõunani sama suund ja nii tugev, peaks olema korralik rull.
vipguest : Mingil eesti muusika auhindade aftekal lobises Sünne Valtri välja, et ta tahtis uue bändi teha, no mingi Patuse Poole välismaa variant, millega minna suurt nutsu teenima ja siis ta oli nimeks valinud Duotone. Aga huia bellatki. Nüüd tal mingi uus singel valmis, aga pole grupil nime...
kenakala : võtke kaks osa valget kärbseseent ja kolm osa punast kärbseseent ning te ei tunne tuule järgi enam kunagi vajadust
TulevaneKoolitaja : Mis värk ikkagi seal Viirelaiul selle kaasa võetava alkoholi keelustamisega ikkagi on? Tahaks ennast ikka ju korralikult magama juua pärast megaloope üle laiu. Kohapealt ostmine ei tule kõne alla, sest kõik papp on lohe varustuse peale hakkama pandud. Kui ma hoian enda Star Dollarit põlvekõrguses vees ja käin ainult seal samas trimpamas, kas siis on okei? Ei tea, kas eeter ja kergemad droogid on lubatud? Võib-olla hoopis kütust nuusutada? Ootan ettepanekuid ja selgitusi.
petslane : Seentega oli ka väga ühekülgne valik -- praktiliselt ainult kärbseseened, enamasti valged, mõned üksikud punased
Jüri : See nädalavahetus siis läksid asjad niikaugele, et meeleheitel surfarid tulid minu juurde, ja küsisid, Jüri, kas sa saad meile mingit põllutööd anda? Siis on meil vähemalt talveks olemas koht, kus sõita. Kuna tegime kokkuleppe, et aegajalt hakkavad surfarid tuulevaikse ilmaga käima mul põllul talgute raames abis, siis olete jälle teretulnud talvel (NB! alles paksu lumega) minu põllule sõitma!
karin : Petslane, tseki seda ka : maps.meteo.pl , seal mudi näiduk tuule peale ja lohista pilt eesti kaardi kohal. Täitsa normullalt on pihta pannud. Kui selle järgi homse ranna valid ja sõita saad, oled mulle shoksi sees
petslane : Nii ilmatargad, kas tuleb homme korralik sõidutuul või ei tule? Eesti Ilmateenistus lubab põhjarannikule täiesti kobedat idatuult, aga Windguru ja norrakate meelest on asi üsna null...
TippKoolitaja : Hei sõber ujuja! Proovisime sind kätte saada, aga olid ilmselt ujumas. Telefon ei vastanud. Tahtsime öelda, et panime ka oma konteinerid lukku ja läksime "kes tariifale kes taisse". Tuleme tagasi jälle kevadel. Sinu niiske rätik koos speedodega ja poolik pudel rummi on konteineri tagumise vasaku nurga all. Kena aastavahetust meie poolt!
Loheparandusprigaad : Ses mõttes, et kui tegu on ühe ja ainult ühe ärakukkunud ventiiliga, siis paned iseliimuva uue ca 15 euri. Aga samal ajal mõtled, et lohel on veel ca 6+ ventiili, mis võivad ära kukkuda (North vanem?), siis tasuks alumisse kommentaari suhtuda tõsidusega. Ca 150 euri on ring ja unustad mingid liimid ja muud jamad.
Loheparandusprigaad : Osta uus balloon. Ära hakka mäkerdama. Kirud pärast kõiki, kaasa arvatud oma naist ja koera.
Ujuja : Igaks juhuks mainin ära, et ujujate ala on endiselt olemas, kuigi poid on ära korjatud ja sõbrad rannavalvurid on end talveks kokku koristanud. Ujumisala on püha! Hoia eemale! Tegin Tallinna linnale ettepaneku suurendada ujumisala Merivälja muulist kuni Tiskre otsani, sest ujuda on mõnus. Üks väike ala jääb tippkoolitajatele, sest nemad on tegelikult bisnessmänid ja oskavad ametnikele meelepärased olla. Üks kõrge ametnik käis tippkoolitaja juures ning sai "üsna odavalt" kama, seega avaldus ujumisala laiendamiseks on pea-aegu kinnitatud.
petslane : Vinüüliliim liimib ballooni ja ventiile hästi. Müüakse paremates ehituspoodides. Peab ainult ettevaatlik olema ja liimi hästi õhukese ühtlase kihina panema, muidu tõmbab õhukese materiali krussi.
Muff : mis liimiga võiks liimida ballooni küljest lahti tulnud ventiili? ning kust seda võiks leida? ventiil liimist lahti tulnud, mitte rebenenud.
petslane : Ma olen Salmistust põhja-kirdega Andineemele kruisinud ja seal natuke triibutanud. Sõita saab ja kive siin-seal ikka on. Aga peale sealt ei läheks, pole pointi, Salmistu on parem.
tynis : Andineeme tundub olema pigem põhjatuule koht. Idatuulega jääb mets ja poolsaar liiga ette ja NW tuulega on Pedassaar ees. Puhta läänega on Neeme mõnusam. Aga jah burksiputka...
Vennad : Üldiselt on andineeme salmistu noorem vend, kus mõned kivid rohkem. Sõita muidugi saab. Wifi ja rannasöögiputka on ka olemas lausa.
foiliäss : Loomulikult ma olen äss. Minu vastused olidki esitatud kavalalt, et näha, kes sellest asjast veel midagi jagab. Ühel hetkel lihtsalt ma tõmbun tagasi ja mul on vaja mantlipärijat. Ässa mantlipärijat.
To foiliäss : Northil pole race hüdrofoili, vaid mingi freeride plönn, skshape ei tooda lohesid ega hüdrofoile vaid carbonpoome ja laudu. ja kõige oluliseme jätsid mainimata, viimsed neli aastat nr1 hüdrofoil on olnud USA-s toodetav Mikes Labi foil,hinnaga üle 3000usd/tk, mida isegi järelturult pole võimalik osta, sest keegi ei müü neid lihtsalt maha. Top 10-s oli 9 Mikes Labidega sõitjat ja üks Enata teamrider. Kuule foiliäss, oled sa ikka äss või wannabe?
Foiliäss : Vastupidiselt teile oli mul väga väsitav eepiline sessioon. Kütsin üksinda 2 ms tuulega üks 100 kilomeetrit maha. Ainuke meeldejääv moment oli see, kui panin mastiga ragina lestaparve sisse. Õudne fileepidu hakkas peale seda kajakatel. Wood sisse ei lülitanud, aga üks hüpe oli kindlalt 7 meetrine.
Trollihirm : Eks siin veel hakkab nalja saama. Ma olen teinud statistikat, et kui 7+ päeva pole tuult, siis keeravad ka tavalised surfarid ära ja hakkavad värisema ja seosetut juttu valju häälega ajama. Muidu kalendrisse ja aknast välja vaadates võiks nagu midagi "sügistormide" laadset taevast alla tulla...
&re : Pets, vaata Poolakate ja Leedukate ennustust... need on väga täpselt viimasel ajal ennustanud ja sõita on saanud suurepäraselt seal...
petslane : Ma hoopis siin vaatan ilmaennustust -- kasongi nii? Tänavune tarkusepäeva surf Pärnus jääb ära!?? Või tuleb mingi eriti nõrguke?
TrikiTrailer : Ma ei saa aru miks kõige siledama ja magusama koha pealt rannas peab muudkui peale ja maha tulema. Normaalselt freestyle’i üldse teha ei saa...
Kalameesteühing : Pidasime ka vajalikuks omaltpoolt siia postitada teadaande lumesurfaritele. Palume sellel talvel mitte tulla segama kalade normaalset talvitumisperioodi. Nimelt lumelauaaga järsult üle jää ragistades ärkavad ehmatades unest üles noored kalad, kes ei leia vajalikult hulgal hapnikku ja toitu ja seetõttu hukkuvad. Maardu ja Harku järve kalameeste ühing
Jüri : Härra Ujuja ja tippkoolitaja ja kõik ülejäänud tuuletallajad - see talv ma teid oma põllul näha ei soovi! Palun käige suusatage lapimaal oma isu täis või minge kiviõlisse ja laske seal mäest alla ilma oma tobedate langevarjudeta! Põld on harimiseks, mitte narritamiseks!
Foiliäss : Talve soovin seetõttu, et tahaks lihtsalt puhata. Tahaks perega olla. Raamatut lugeda. Põrandat pesta. Ma olen iga jumala päev merel olnud, sest see foil kaabib ise minema ilma tuuleta ja siis mina lohise ainult järgi. See surf on teinud mind täielikuks sõltlaseks või õigem oleks isegi öelda - ohvriks - ja olen võõrandunud igapäevaelust.
Ujuja : Hoidke piip ja prillid talve eest! Seda teab iga naljatila, et jäätunud pinnal ei saa ujuda - kratsib marraskile. Teiseks on külm, palju üle tunni ei jõua jääpankade vahel triivida. On ka positiivset, kõik pro-surfarid ja luubitajad on läinud Brasiiliasse, Lõuna-Aafrikasse ja mujale surfama. Minu hea sõber (too tippkoolitaja) on Eestis ning kui lumi maas, siis rummipudel suupealt ära ja käib põldudel raha teenimas. Päris hea klotsi ajab sellega talvel kokku. Arutasime just ükspäev sauna eesruumis tippkoolitajaga, et võiks mingi bisnessi püsti panna. Aga mingit väga head ideed ei tulnud...
Foiliäss : Minu mõistes on igasugune (kasvõi õrn) õhuliikumine juba puhumine. Kaasaarvatud tugevam puuks. Ausaltöeldes olen väsinud igapäev üksi surfamisest. Tuleks juba talv...
Veelonhea : Nohh, täna ka puhus. Alguses viimsis, siis koplis. Suuremat sorti lennukid lendasid rahulikult. Tuleb võtta viimast, varsti on need koledad mütsid peas ja sussid jalas. Ja rannast leiad ilusate naiste asemel üksikuid koerajunne ja raagus puid...
Tippkoolitaja : Täna peale edukat sessiooni tahtsime omavahel väikese klõmaka rummi teha külmarohuks, aga selgus, et ujuja on selle endale sisse kuuganud. Nii et järgmine kord, ujuja, ootame sind küll meie juurde läbi astuma, aga tule oma palun pudeliga. See rumm ei olnud mõeldud lihtsalt ära kaanimiseks, vaid kergelt trimpamiseks. Ilmad juba jahedad ka...
ju : uued tippkoolitajad tulemas. Ujuja, saad omale järgmiseks hooajaks uued sõbrad kellega ikka rummi edasi visata.
EcosurfClub : Kuna kile-ja plastiku reostus vallutab mered ja ookeanid, siis millised on ökosurfari alternatiivid? Kas paberlohe, looduses lagunevast kilest lohe või sõita vana varustusega seni kuni midagi innovaatilist välja mõeldakse. Surfar võiks ju oma panust keskkonna- ja looduse kaitseks kuidagi välja näidata. 5 l. Jeebiga randa ja iga hooaeg uus värviline kile on nii 2015.
Ujuja : Trollid ja kollid on kapis, eriti kui on pme. Ükskord nägin päris Trolli, aga ma pole kndel, kas ta oli päris, kuna olime ühe Eesti tippkoolitajaga teinud kahepäevase rummi-laagri ühes kenas secret spotis. Võis olla ka mõni ülepäevitunud surfar... Aga nii rumalat juttu pole ammu kuulnud, et kalad viia Soome lahest ära, piisab ju sellest, kui kilekotid pakendis hoida. Aga aitäh muretsemast, sõber!
Kilekotimees : Annan Teile, kallid "ujujad" 2 nädalat aega. Siis toimuvad teatud muudatused. Tuul läheb tugevamaks. Vesi on endiselt soe. Ja kõik ujumis- ja rannaalad muutuvad nõiaväel surfialadeks. Kus siis hakkame lahmima! Soovitan bassu kuukaardi ära osta, äkki on praegu suvehinnaga!
Ujuja : Aitäh Meri! Jummala õige jutt, meri on ja jääb inimestele ehk ujujatele. Go basic or go home. Lestad on üleliigsed, rääkimata tuulelohedest!
Ujuja : küll tuleb hülgemöla. Kalameeste foorum on mujal, siin ikka 100% surfijutt või midagi sellist. Meri soe ja tuul tulemas, seega kilekotivennad kohe varsti jälle platsis. Ükspäev rääkisin jälle eesti tipp koolitajaga (serdid olemas ja puha) ning ta arvas, et peaks ranna jagama kaheks - ujujate ala ja koolitusala. Mingid luupivad ja triibutavad naljatilad võiks minna Maardu järvele. Petitsioon on kohe valmis ja T. Mägi ja muud igalepoole allkirja alla andvad tüübid on tigedaks aetud ning toetavad meid. Olge valmis!
Kalamees : Õnneks Euroopas enam aastast 2020 ei võigi ilma rahvusvahelise ujumisorganisatsiooni sertifikaadita vabasse vette ujuma minna. Loodetavasti paneb see asjad merel paika ja lisaks on ka endal plaanis ujumisinstruktori paberid ära teha. Väike lisaraha kulub alati marjaks ära.
toKalamees : Tegu vois olla ujujaga kes pole labinud ujumiskoolitust voi moni paikeseloojangu ujumisgrupist maha jaanud ja eksleva ujujaga.
Kalamees : Mind just häirivad need üksikud kõvad ujujad. Lähen hommikul vara või õhtul hilja (et just saaks rahus püüda) merele või järvele ja tükk aega olen kükitanud ja koha sisse söötnud ja kala hakkab võtma - siis tuleb mingi wannabe ujuja pladistab mööda ja hingeldab ja ongi kogu kalapüük. Ma näen ta näost juba, et tal on külm ja ebamugav vees ja ta väga ujuda ei taha, aga see ironmän on nii moodne ju. Ükskord pidin sellise algaja ironmäni konksuga kaldale ka sikutama, oli oma võimeid ülehinnanud. Nii et minge ujuge bassus, kui toss välja läheb, ronite redelist üles ja kobite koju. Kalameestel oma leib vaja teenida.
Ujuja : Pagana mõnus on ujuda kui pole neid kilekotivendasid ega teibakakerdajaid merel ees tuterdamas. Tegin eile pikema otsa liblikat Püünsist Kakumäele. Väga chillll. Õhtul ikka väike rumm Eesti tipp koolitajatega, kes olid nati nördinud, et pappi ei tulnud väga palju, sest kuival maal teooria ees saab küsida ainult 50€ per kärss.
Ujuja : Tere sõbrad, kas mind mäletate? Puhakasin vahepeal soojal maal, kuna Eesti meri on see aasta nii jahe. Suve alguses viskasime rummi tipp-koolitajatega ning saime headeks semudeks. Leidsime ühise vaenlase - lohetajad raisk. Mulle ei meeldi, kui te töllerdate meres, kus peaks ujuma! Koolitajatele ka ei meeldi, et nad ei saa pappi teenid, kui te viuh-viuh algja ees oma haake teete. Surfake kuskil jões või midagi!
WorkClub : Kas voistlusalas on ikka koolitamine lubatud ja kui ei ole siis kes saamata jaanud tulu korvab ?
petslane : Vaata, ma ei usus üldse, et Salmistul maatuulega midagi oli. Aga katal sai sõita, päris liivaranda ei saanud, lohe hakkas kotti kukkuma, kuid muuli otsa juures oli juba üsna ok. Ja Paljassaare põhjaotsas oli flat mis flat ning tuul oluliselt tugevam kui Püünsis.
Üksikhunt : Petslane, mul sama asi, sõitsin täna Salmistul ja imestasin, et nii hea tuul ja miks keegi ei tule. Helistasin kõigile ja üks sõber (algaja) juba peaaegu oleks tulnud, aga ta läks lolli peaga Pärnu, tegi seal paar õlle ja ütles, et ei saa rooli istuda.
ABros : Katal on täna motikameeste kokktulek. Kellel soovi rebeli pealt harley selga minna, siis võib sealt läbi astuda.
Madis@NoWork : Laisk Lohe kaardile tuleb spotte koguaeg juurde. Punased kohad on siis tõesti kohad, mis võiks head olla või on kuulnud, aga pole ise käinud veel. Valgerannas Laisk käis see aasta Surfilaagris aga pole veel seda värvi uuendanud
Laisk : Punased kohad olid tol kaarditegemise hetkel kaarditegijatel ise läbi käimata, aga kuuldud-teatud-vaadatud jne. Kuna seal ka surfilaager oli, ja kämpingud puhkekülad, siis on aja küsimus, et see värv muutub. Aga värv polegi peamine. Spott on spott.
KK : Tere. Kas keegi oskab vastata sellisele küsimusele, et miks Laisk Lohe on märkinud Valgeranna surfikohana punaseks? Kommentaare kahjuks seal juures ei leidnud.
bõhja : Põhja tuulega ei tohigi lohetada! Kas te siis ei mäleta kuuekümneneljandama aasta kokkulepet, kus Põhja kaare tuuled broneeriti ära järgmiseks 100ks aastaks teibameestele?
Mr. korrektsus : Põhjatuulega saab lohetada põhjarannikul, mis on piisavalt avatud tuulele, et tuul oleks ühtlane ja puhuks suunaga merelt maa poole.
TembuVembu : Kakumäel 1 pihv tegi täiega silma mulle kui backrolli ära maandusin. Diil oli põhimõtteliselt lukus. Ainus variant oli jätkata trikkidega. Unhooked railey'ga oli armastus juba kivisse raiutud. Ei kahetse. Parim otsus mu elus. Vabandan kui kellegi sõidujoont segasin, asi oli kriitiline ei tahtnud kõrgust kaotada. Peace.
to aleks : Olen nõus, et algajate ala ja "sõitjate" ala on kuidagi üheks sulandunud. Ja olen ka seda meelt, et algajatele peaks jätma ruumi oma esimeste startite tegemiseks. Eriti segamini on need alad Kakumäel. Ilmselt selle ranna populaarsuse pärast. Seda muidugi eeldusel, et algajad ka ise lähevad harjutamise alale, mis kakumäel vette minnes jääb vasakule ca 300-400 meetrit
aleks : siiski ei mõista miks vaja ühel samal surfaril kaks tundi järgest sõita edasi tagasi 3m kaugusel, arvatavasti see on erand äss (oma arust)
to aleks : Hästi, püüan selgitada Kakumäe näitel. Valdavalt sõidetakse Kakukal SW-W tuultega, mis tähendab, et välaja tuleb sõita vasakul halsil. Selleks, et piisavalt kõrgust võtta, tuleb alguses üsna mitu otsa teha pealemineku ala lähistel ning piiranguteks on siinkohal ujumisala ja tihe liiklus. Seega kui tahta kiiresti vabasse vette saada kõrgust minimaalselt kaotades, siis ei tulebki oma kursi hoidmiseks teinekord algajatest võrdlemisi lähedalt mööduda. Omaette lugu on muidugi pealemineku alas tembutavate "freestyleritega"...
Salme : Koolitajad oskavad valida kõige magusama koha ja aja rannas- palun suunake neid, et leitakse koht, kus liiklusele ette ei jääda. Esimest korda autot ka ju Viru ringil ei käivita!! Salmistul on näiteks hea, rand on pikk ja lai. Kakumäel on halb, vetteminek kitsast ribast, kus ees on tavaliselt 2 koolitavat kampa. Proovi siis neist eemale hoida...
to aleks : kui hakkad oskama, siis saad teada ning ühtlasi mõistad, et su küsimus pole just väga asjakohane.
aleks : Lgp "need kes oskavad", te ju näete kus on algajad kes alles õpivad veestarti. Miks on vaja meist kogu aeg 3m kaugusel edasi tagasi sõita?
Wannabetuulefriik : Ma ise kardan, et stroomi tuuleaugud olid tingitud sellest, et keegi läks täna kakumäel 14 gaastraga peale ja see oli pidevalt vees, samal ajal kui teised 9-tega loope keerutasid. See gaastra üles alla kõlkumine tingis tuule ebaühtlase käitumise naaberrannas. Ilmselt.
murf : Püünsis oli suht super, õhtu poole hakkas natuke tembutama ehk vahepeal oli vähe ja siis jälle lajatas. Veetase oli ka kõrgem kui reedel ning vetikat palju vähem.
An : Stroomi tuul oli täielik käkk täna. Pole nii rõvedalt aukliku tuulega ammu kui üldse sõitnud. Kella 17 paiku kannatas nibin nabin 12sega peale minna, aga vahepeal kustus nii ära, et lihtsalt jäi hoog seisma, siis käis jälle pauguga üle. Ei olnud kõige parem valik täna. Püünsi oleks stabiilsem läänekaga olnud.
|
OSCAR-2019
|
||
Mkm : Väheusutav. Tänane tuulesuund ei sobi meie randadesse ja kui sobikski, siis tugevus on algajatele liiiga tugev ja proo-dele liiga nõrk, nii et ma pakun, et täna on üle-Eestiline lohesurfivaba päev. Võibolla paar hullu kärbest ainult viskavad seal laulakal mõned pearingikäimaajava tireli ja see on kõik.
murf : Kuidas Laulakal ja Stroomis vesi on, vetikasaasta palju? Püünsi on parajalt täis ja vaataks homme heameelega mõne teise spoti.
Tuuleveskiremont : &re, kas kõrvalised isikud ise ei saa midagi teha selleks, et kui see tuuleveski 3 päeva maas on, et ta tööle saaks? Eriti timm oleks vaadata just sellel perioodil, kui põhja-loode-läänetuuled puhuvad ehk siis nüüd.
Antsuke : Peaks mainima. et eile oli ikka viimasepeal tuul- mõnus stabiilne ja puha. Pole vist maarjamaal sähergust rahulikku ja ühtlast kogenudki. Peale sõitu sai veel otse kaldal asetsevasse suitsusauna konti soojendama. Mmm supra!
Loheparandusprigaad : Kui vooliku ots murdus ära, siis selleks on uuesti liimitav universaalne lai onepump ventiil või originaal ventiil, vahet pole. Hind ca 15 euri ja 15 minutit ja küta vette tagasi.
An : Püünsis surfajad peavad ettevaatlikud olema. Kalda lähedal sõites rigamiskohast veidi eemal vees oleva kivi küljes pole enam seda pudelit ning kivi on üsna märkamatu. Täna õnnestus kaks korda nibinnabin mitte pihta saada. Ehk teibamehed või keegi paneb mingi aeg pudeli tagasi, ilmselt tormidega ära tulnud.
imre : Väänas oli tore surfi meenutada täna! Aga pidin tühja ribiga sõitma..... väiksel balloonil murdus vooliku ots ära. Kas on kellelgi varuosadeks mõni vana lohe seisma jäänud? Sooviks siis oma 10,5 Obsessionile ribi ballooni saada, pikkus umbes 140cm. Imre 56676656
petslane : Selline kes ajab sul lohet rigades liinid sassi või poetab tuulevaiksel päeval uue kivi liivasesse randa.
petslane : See veel puudus, et kitezone foorumisse maanduks mõni Putini troll või Priit Kutser, ikkagi päris surfitroll, keda võib hämariku ajal surfates ka reaalselt kohata
An : mis värk nende tuuleandmetega on? Miinisadam juba tükk aega rivist väljas, samas ei näe ka siin paremal enam andmeid? Mingi laialdasem probleem?
Lihtsaltmõtlen : Erinevalt sellest muust nimekirjast, ma tegelt ka surfan. Ja täna kildu ei tule, täna tuleb hea läänekas ja rannas pole aega netis istuda või jou-jou juttu ajada. Ma käin seal ainult surfamise pärast.
petslane : Üldiselt öeldakse, et trollidega ei tasu suhelda, aga seekord ma tahan siiski tänu avaldada: Heasüdamlik troll, aitähh, et oma vaimukustega meie tuju üleval hoiad! Palun edaspidigi vähemalt üks kild päevas! Ja alati veel ägedam kui eilne!
Lihtsaltmõtlen : Kas sõitma õppimisega kaasnevad ka surfisõbrad? See on hinna sees või must be? Lihtsalt sõita ilma rannas hängimise ja semutsemiseta ka tohib? Noh nii, et lähed kohale, pakid oma mandi lahti ja hook, näitad pöidlaga üles ning esimene asja jagav tüüp laseb su lohe üles. Või peab temaga ennem kindlasti tuttavaks saama?
Istunjamõtlen : Kui sa põhitõed oled selgeks saanud, siis järelikult oled õppinud sõitma ka. Ja siis järelikult on sul tekkinud ka surfisõpru, kes tutvustavad sulle natuke muid kohti ka ja saate koos käia. Aga selle eelduseks on see, et uurid läbi lingid, mis sulle anti ja alusta maakaardist ja loogikast. Põhjatuul pärnusse ei sobi näiteks, võin juba ette ära öelda.
Istunjamõtlen : Minu jaoks on üks suur müsteerium see, kuidas inimene on õppinud surfama, mitte teades, kus surfata. Loomulikult ei pea teadma kõiki omapäraseid ja kaugemaid kohti nagu Presidendi flät või Vergi või Österby. Aga nagu põhiasjadest võiks siiski aru saada. Muidu sa lähed ju maatuulega surfama ja siis on vaja jälle maksumaksjal mingi kopter kinni plekkida. Tee kõigepealt selgeks põhispotid ehk siis Stroomi, Kakumäe, Püünsi, Paljassaare, Pärnu, Salmistu, Vääna. Piritat ma meelega ei nimetanud, sest see on rohkem teibameeste pärusmaa.
Üllatustuul : Ja üks lisanipp on ka paljudele surfaritele, et tänavuse erakorralise suvega puhuvad paljudes randades termotuuled, nii et sõita saab ilma prognoosita ja seda mitte üldse kõige suurema lohega.
tynis : Alex: tee maaameti aerofotod https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis lahti ja vaata kas rand kuhu tuul peale puhub on liivaribaga ning ilma kivideta. Kui tundub et on, siis mine sõpradega uurima. Üksi ära igaks juhuks mine.
kaspar : aasta alguses sai spotte otsida ka teibameeste lehelt http://wiki.surf.ee aga see on nende koduka uuendamise käigus katki tehtud
Alex : Lgp lohe surfarid. Minule kui algajale keeruline aru saada kus ja mis tuulega on võimalik surfata. Kas te oleksite nii toredad ja jagaksite infot, täiteks: kirde tuulega saab sõita Katariinal, põhja tuulega ..., huvitab Harjumaa ja Pärnumaa. Tänud ette!
BestMan : Noh esmane koolitus ongi see, et te peate oma suhtumist muutma. Kui lendad loobiga 20 cm vees ja crashid rämedalt, nii et kõik ehmatavad ja lohe lööb vastu randa laste ja naiste vahele pauguga, siis sa pead tegema näo, et oled kõige tuusam vend spotis ja järgmise matsu paned veel karmiga. Kõigi peale, kes on kobamad kui sina, nende peale röögi, pritsi veega, sõida lähedalt mööda, tekita ohtlikke olukordi ja proovi liinid kokku viia. Kui see laabub, siis tulete reaalsele koolitusele raha eest. Ülbemad näod valin ise välja, kes saavad.
Katariinal : oli täna perfektne tuul 12 lohele. Lohesid oli 6 ringis. Vesi oli jahedavõitu aga karastav. Kõik oli viimase peal. Aitäh, et te kohale ei tulnud!
69SurfClub : Väike updeit - kuna huvi on olnud meeletu (ilmselt kalipsos surfamine on siis juba eilne päev ja ei paku pinget ega lõõgasta piisavalt argirutiinist), siis meeste kohad on täis klubis. Hetkel võtame vastu naisliikmeid piiratud ja sedagi piiratud koguses.
69SurfClub : Kõik võetakse vastu olenemata trapetsitüübist ja lohemargist ja seksuaaleelistusest. Meie konteineris on muide peegel põrand.
69surfclub : Väga meeldiv, et inimesed on läinud avatumaks ja tolerantsemateks ja on tekkinud huvi alasti surfi vastu. Kui saame kokku vajaliku hulga huvilisi, siis korraldaksime esialgu natuke privaatsemas kohas surfilaagri ja miks mitte järgmine kord juba kakumäel või nagu nimigi ütleb Paljas saares.
Rikkur : Igal pool saab iga tuulega sõita. Lihtsalt mul on oma kaater ja turvamees, seega ma kütan maatuulega vahest viimsist sisse ja välja tulen kus tahan. Sina alex õpi tuule tugevuse vaatamine, tuule suunad ja maakaart selgeks.
See : vist on jah mingi kata äss. Sõidab saabastega ka vahest ja reguleerib liiklust. Ma ei julgenudki sõitma minna enam. Lohe ja liinide pärast ei karda, lihtsalt koguaeg ei jõua selja taha ja üles vaadata, et mingi tüüp allatuult sulle selga ei lendaks. Siis ei päästa enam kiiver ka.
Katal... : ...polnudki täna ainult vorstipidu, ilusaid tsikke oli kah sekka. Mõnel isegi trikoo kenasti kannivahele tõmmatud A ühte PRO-d oli ka huvitav vaadata. 9m2 BEST lohe ja hallika õmblustega trussikuid meenutava kalipsoga. Loope lendas pealemineku fläti peal allatuult, siis jooksis mööda veepiiri oma lohega ülestuult jälle ja uuesti. Vahepeal seletas mingile algajale, et see segab tema esinemist ning peaks minema ülespoole koolitajate juurde. Siis tuli järgmise tiiruga randa vaatamata mis ta ümber toimub ning pani ühe mahatulijaga lohed kokku. Äkki tahtis patsu lüüa niimoodi? Hetk hiljem leidis, et jube lahe on ühe teise tüübiga keset pealeminekuala juttu ahada, mõlemal lohed püsti ja nii mingi 5-10 min, siis läks oma loope ja rannajooksu edasi tegema. Skills rsk, peaks ta juurde vist koolitusele minema. Kas see ongi see kuulus loopimees, kes armastab teiste ees loope rullida nii, et päid piltlikult öeldes lendab? Avalikult keegi ei kritiseeri, aga omavahelistes juttudes kutsutakse pehmelt öeldes jobuks. Krt, nimi ei tule meelde hetkel.
palja tilliga : to nuudel. nudistidest surfarid kohtuvad pikakaril aga öösiti, sest mupo nalja ei mõista
nuudel : Vabandan ette ja taha, mende ees kes kusimust ebasundsaks peavad. Kuid kas lohetajatel oma nudistide grupp ka on ?
Hipster : Hamster on uus väga trendikas surfiloom. Kannad põues ja lohekotis. Võtad kaasa supitama ning hiljem jood lõkkeääres temaga koos rummi. Hea on ta mägiaivari teibiga siduda lohe külge kui loope teed. Reisile kaasa ka hea lihtne võtta. Rõhutan - väga moodne, hip ja pop. Kõik rannas viskavad sulle rutska ning instagrammis hamstriga pepupildid saavad minimaalselt 1000 like. #yolo #sex #pop #shalallaa
loomik : Kobras on muidu väga tore surfiloom, ei karda vett ega midagi, ainult lauda ei tohi talle hambusse jätta mängimiseks...
Loomaotsingul : Tere, küsin ka targematelt nõu. Nimelt viimasel ajal on väga moodne endale surfikoer (väiksemat sorti nässu kellega supata jne) soetada. Küll aga on mul kassi ja koera allergia. Kas on veel mõni loom, kes ei kardaks vett ja kvalifitseeruks surfiloomaks? No et päris naerualuseks rannas ei jääks.
Ükskord : Kakumäel oli küll selline tunne, nagu oleks võõrasse linna (Hong-Kong) sattunud liikluskeerisesse. Proovid vette minna, siis tuleb üks äss luubiga nina alt läbi, pritsib vett ja sõimab näo ka täis. Siis kogud julgust, vaatad ringi, hakkad minema ja uuesti sama jama. Jäingi kuivale ja läksin teise spotti. See vist rohkem talispordikeskus, sinna mingi mägi tekkinud ka.
algaja liikleja : kas ka merel kehtivad samad kirjutamata reeglid nagu tänaval tavaliikluses? Ehk kui sõidad tuntud saksa brändidega, siis suunatuld pole vaja näidata ja paremakäe reegel siis ei kehti
Algajasurfar : Tynis, millise ballooniga sa ise sõidad ja kas saaks ükskord seda proovida? Olen siin erinevaid stiile proovinud. Teibavärk mulle selle kuumaga ei istunud, sest kui olin jõudnud varustuse randa tassida, siis pilt ees virvendas ja vette enam ei tahtnudki minna. Lohe ja balloon on kergemad kanda.
Teine koolitaja : Üldiselt on tal õigus, et meri on vaba. Aga kui sa ennast nii kindlalt ei tunne, siis miks ronida teiste vahele? Natuke ülestuult on ju vesi vööni ja vaba trajektoor, kus sõita. Kui load said, siis ka ju kohe peatänavatele ei tormanud, alustab natuke tagasihoidlikumalt. Pluss nende õppijate lohed liiguvad etteaimamatult üles alla vasakule paremale, väga raske on seda ette ennustada ja mööda saada.
Serbs : Tere! Mulle rääkis koolitaja, et rand on meie kõigi oma ja sõida kus tahad. Samas ei saa ma üldse sõita ju seal, kus teised kuna lohesid on niiiiii palju. Veestarti tehes on tunne nagu oleks kogu aeg kellegi ees ja siis nad sõidavad mööda eest ja tagant ning mina istun lohe küljes ja ootan. Kas ma peaksin lihtsal jõuga lohe tsooni tõmbama ja eeldama, et teised saavad mööda? Koolitaja saatis mind sõitma Paljassaares täpselt sinna, kus käis põhi action, kuna ütles, et ära mine koolitajate juurde, seal õpivad ja meri on meie kõigi oma. Sileda ja madala vee peal pidi olema kergem õppida ka, kuid lohesid ju niiiii palju.
Mack Giver : Pirital me oleme nii ka mõõtnud, et ma proovin sõita suhteliselt ranniku ääres ja sõber siis sõidab mööda pirita teed autoga sama kiirelt ja siis teine sõber üle juhi õla tagaistmelt filmib telefoniga auto speedomeetrit. Seda saab muidugi hea tuulesuunaga teha ainult.
EMV2018 : Eks ta ikka vast kvalifitseerub.. ole hea laadi fail võistlusele ja vaatame, kas mõõdab ikka kord sekundis... saame jooksvalt lisada seadmeid..
tynis : Heeliumiga lohed on pro big-air värk. Alsuta suurimast mis leaid ja kui maa peale tagasi tuled siis võta väiksem.
SL21 : Surfilaager oli vastupidiselt Teie võhiklikule muljele vägagi õnnestunud ja juba järgmine aasta on meil plaanis paigaldada veel rohkem dringiesindajaid (obolon on lubanud tulla suure megatelgiga, lisaks veel erinevad craft õllerüüped ja üllatusena ka Absindi telk). Suure nõudluse tõttu kaalume surfilaagri tegemist seekord teisipäevast pühapäevani, mille tõttu muidugi festivalipassi hind kujuneb siis ligi 95.- euroseks. Esinejatega on lepingud sõlmimisel, aga pooleldi on oma nõusoleku Armin andnud. Loodame saada Euroopa suurimaks elustiilifestivaliks ja ootame ligi 50 000 külastajat. See on esialgne (võibolla võhikutele veidi utoopiline) plaan. Saladuskatte all võin ka üllatada lainesurfareid, sest rahvusvahelisel platvormil on meil plaan algatada ühisrahastus, millega rendime USAst maailma kõige suurema lainemasina ja paneme selle otse Pärnumaranda. SL21 piletid tulevad early birdina müüki 75 euriga juba augusti lõpust, soovitame kasutada võimalust, kui ei taha ilma jääda!
Algajasurfar : Otsisin täna terve päev surfiklubidest seda heeliumi surfi palli, aga keegi ei teadnud, millest räägin. Vabandan ette oma võhiklikkust, aga kuna see pall tõmbab üles, siis kas sellega tehakse sellist wakestyle sõidustiili? Kas nendel pallidel on ka mingid suurusnäitajad (m2)? Kuna veel ei tea, mis stiil sobib, siis tahakski kõike kohe proovida.
Kaspar : Vaatan siin ,,surfilaager 20,, pilte fesaris ja ei jää muljet, et etendus üleliia rahvastatud oleks...?MIS SEAL PUUDU või-ja ÜLELIIGNE on-oli?
Ranno : Madrats oli minu oma. Hakkas üle käima ja lendas pauguga pooleks. Tuul oli hea ,tōmbasin uue ülesse ja vana unustasin pärast randa. Järgmine päev sōitsin spets tartust Salmistusse, et oma jama ära koristada aga keegi oli ette jōudnud. Vabandused! Puhas rand on mulle alati oluline olnud.
Eilihaegakala : Mida rohkem ma vaatan, siis see Kaljulaid ei ole ei surfari ega ka poliitiku nägu. Nagu see suvine tuul, et ei saa aru, kas puhub või ei puhu.
Napsulaager20 : Alekokk, Nautimus, Santanos jne. Hommikust õhtuni on enamusel klaasid käes. 3 inimest teeb Myfitnessi telgi ees kükke. Võimas "Laager" tuleb tunnistada
Klaabu : Homme lasen mõnuga üksi triipu meie nii ilusa Eesti põharannikul ja mõtlen, et mis küll neid topskeid sinna lääne eesti koertnenäitusele ajas, ja seda veel raha eest? Loodan, et teil keebid kaasas, supijoogat on jube jama teha, kui tahad kõigevägevama poole palvega pöörduda ja siis sajab pirnikujuline vihmapiisk otse pirni.
Madrac : Korjake kokku ja tehke pilt ja FB, äkki inimene kaotas ja võtaks tagasi. Ma ei tea madratsist ka midagi, mis ulatuses neid parandatakse ja kui katki ta oli. Muidu jah ikka prügimäele. Mina järgin alati seda reeglit, et veest välja tulles, kui käed vabad viin mingit plastisitta prügikasti. Mis siis, et laias plaanis see ei muuda midagi, aga homme ma ei astu sama pudeli või kilekoti otsa kui samast kohast vette lähen.
Katavärk : Bikiinivoor oli tasemel ja üleüldse rõõm on näha, et järjest rohkem on naisõpilasi tekkinud. Seetõttu võiks igasugused ässad üritada ikkagi kuidagi neid aljagaid vältida ja kui nad ikka ette jäävad, siis korra seisma jääda ja käega orientiir kätte näidata, kus neil turvalisem harjutada oleks mitte niisama röökida ja siis loope teha flati peal. Muidu möödus see kolmepäevane surfilaager üllatavalt rahulikult. Ainult üks liin vist läks katki.
tynis : Kellegi katkine madratslohe vedeleb teist päeva Salmistul laiu peal. Omanik võiks selle ära koristada või käsitööringile rüiuvaipade tegemiseks viia.
|
OSCAR-2019
|
||
Organisaator : Kas lähipäevadeks organiseerime ka kuidagi surfarid ära või teeme mingi eelregistreerimise, et kes verkki, kes salmistule, kes katariinale, kes lohusallu? Kui me läbimõtlemata suure hurraaga kõik huupi korraga peale jookseme, siis tekib räme ummik ja pahandus hoopis. Siis jälle oota paar nädalat tuult ja paranda liine ja kuula iga õhtu kodus seda naise kidisemist.
Tiit&Teet : Vabandame kõikide surfarite ees, hetkel on lohede kokkuost meetri hinnaga ajutiselt peatatud. Ladu on hetkel täis kvaliteetset kilet. Täna näiteks Viimsis noor sportlik perekond oli väga uhke, kui laotasime nende 24 m2 magamistoa täispuitparketile kaks DICE kirjaga kattematerjali ja asusime maalritöid teostama.
Jamaikaman : Vesipiibu jaoks kasutatavad põlemismaterjalid tuleb ka kodus hoolikalt läbi mõelda, sest seal laagris pidid olema mingid imelikud koerad kes kõike nuusutavad ja klähvivad, kui mingi lõhn ei istu.
Eluaegnelainelauahip: Kõikidele vanadele olijatele ja ka uutele tulijatele paneks südamele, et proovida hoida enamvähem koguaeg (kindlasti pildistamise hetkedel) kätt selles hang-loose/shaka seisundis. (Kes ei tea siis see et väike sõrm ja pöial püsti)
to Vorstipidu : Surfiürituste raudreegel on see, et mida vähem tuult seda rohkem “surfareid”. Alko pärast ei tasu muretaeda see on juba Lätist kohal, maasees, merepõhjas ja kui vaja tuuakse juurde
Surfipolitsei : Alksi kohta niipalju, et rahakott peab puuga seljas olema, purju saab ainult baarist. Sellest aastast on mobiilne röntgen väravas - kõik lohekotid valgustatakse läbi ja absoluutselt IGA rummipudel ja käsiõlts läheb prügihunti, olenemata keda sa tunned või paned.
Surfipolitsei : Lohed alla 15 m võib rahumeeli koju jätta. Tuleb üks suurem alkoholipruukimine, surfibeebide tegemine ja uue alana sellest aastast koertenäitus. Saab kõikide nuhvikutega instalakse klõpsutada ja niisama üksteisega 4 päeva "jou mis teed, nukid" teha.
Müstiku Vorstipidu : Jou raffas ! Kas Surfilaagri ajal puhkumist lubab ja kui ei siis kas oma joogiga sisse lastakse ?
instruktor : Elafonisist - räägin ainult enda kogemusest 4-5 a. tagasi juulis. Nädal aega oli +35 ja ühelgi päeval ei olnud niipalju tuult, et oleks üldse mingi surfimõte saanud tekkida. Omal asju kaasas ei olnud ja ei olnud ka mingit põhjust laenutusvõimalusi otsida. Võib-olla oli tegemist mingi anomaaliaga, aga mulle jäi mulje, et see oli tavaolukord. Saar ise ei ole mingi surfiparadiis, kus sõidad autoga randa ja rigamiseks on 100 m liivaranda. See mainutud rand on pärapõrgus, kuhu tuli mööda kitsaid mägiteid sõita ja mingit surfi-klubilist tegevust ma seal kohapeal ei märganud. Tegelikult ka ei otsinud.
Ela ja foniisi : Petslane miks ei sa lähene globaalselt asjale ja ei võta ühendust kohaliku surfiklubiga? See, et instruktor sattus võibolla kunagi sinna tuulevaiksel nädalal, ei tähenda, et iga aasta iga juuli on sama. Prognoos näitab küll praegu tuult ja reeglina on see kohapeal üldse tugevam. Nii et ma lähtuks kohapealsest infost ja ühe lohe korral ja valikuvõimaluse korral võtaks kaasa hea tuuleulatusega aparaadi. Või siis vähemalt võimalikult õige. Olen küll ja küll reisil kahe lohega käinud, nii et suurt kotist välja ei võta, kuna tuul on tugevam, kui prognoos.
petslane : kod. instruktor, räägi veel sellest Elafonisi tuuleaugust -- millal käisid ja mitu päeva järjest sai lohetamisest puhata? Statistika järgi peaks seal kogu suvi pidev loodetuul olema, sarnane nagu Rhodosel, küss ainult, kui suur lohe kaasa võtta? Ja kuidas laua rent päevaks-paariks?
Tiit&Teet : Erandiks on Best ja North kirjaga kangas, nende hind on 5.- eur/meeter. Lihtsalt väljend Best on igale maamatsile tuttav ja North on väga minev kaup praegu edukates põhjamaades (Soome-Rootsi-Norra), kus on meil palju objekte pooleli.
Tiit&Teet : Jou surffi raffas. Tuletame veelkord teile meelde, et ostame meetri alusel väiksemaid lohesid, kuna sõber siin ütles, et alates 15 meetrise lohega saab kolm kuud sõita. Lohed lähevad maalritöödele katteks ja maakohtadesse pensjonäridele puuriida kaitseks. H: 4.- eur/meeter. Nööride olemasolu ja õhupidavust ei kontrollita!
Võsakoolitaja : Iga teine IKO koolitusele tulija sõidab randa Uberiga. Miks ta küll ei tee seda litsenseeritud ja väljaõpetatud valge pluusi ja lipsuga taksojuhiga? Mis võlusõna see IKO siis on? Lihtsalt üks kaval masinavärk, mis on väljamõeldud selleks, et teenida (roppu) raha asjadelt, mis peaksid vabale inimesele olema tasuta - see on meri ja tuul. Muidu maailmas on veel tegijaid lohesurfi organisatsioone - IKA näiteks.
instruktor : Elafonisi juulis - põrgukuumus ja täielik tuuleauk. Saad lohetamisest välja puhata. Aga ilmselt aastad ei ole ka vennad. Luuavarrestki pidavat teinekord pauku tulema
petslane : Elafonisi rand Kreetal -- kas keegi on hiljuti seal lohetamas käinud? Kuidas tuuleolud juulis?
Takine : Tuult pole, mis selle vööga ikka pihta hakata. Muidu see on musta valgega, nagu FB-s pilt oli. Aga eks teisipäeva õhtul keegi hakkab otsima, kui kolmapäevaseks kirde laksuks asju pakib. Muidu silme ees on see trapets, aga omanik ei meenu...
tynis : Paralepasse unustatud Dakine trapetsi võtsime kaasa. kes puudust tunneb helistab 5014803 ja oskab seda kirjeldada.
Tuuleanalüüs : Tegelt ütlen siis välja, see kas maha võtta või juurde panna, sõltub tuule suunast. Aga see teid vist väga ei koti. Et kui puhub, siis peab igalpool sama tugevalt puhuma eks. Nii koplis kui viimsis. Sõitjana peaks ju teadma, et isegi konkreetses spotis puhub tuul väga ebaühtlaselt sõidutrajektoori ulatuses.
Tuuleanalüüs : Muidugi vanasti pidi Kakuka läänetuulest vähemalt medra maha lahutama, et teada saada stromka reaalsus. Nüüd on asjad vastupidi jah?
Peakokk : Täpselt nii Petslane - meil oli täna sadamas päevasupiks talu hernesupp. See võis osadel kipperitel tõesti kaane alt tõmmata.
An : mis anomaalia Stromkal on? Kakumäe surfiklubi mõõtja näitab 7m/s, Püünsi samuti, Stroomis on 10m/s..
Liiklus : Koolitajad koolitavad põlve või vöökõrguses vees. Kellele ei sobi või ei oska seal sõita, siis palun 30 meetrit ülestuult on vaba vesi. Või kirdetuulega Salmistu, kus pole koolitajaid. Või muuga, kus pole sõitjaidki, kühvelda palju tahad. Las nüüd need algajad õpivad rahulikult. Niigi julged inimesed, et eilse ja üleeilse ilmaga vette ronisid. Äkki siis tuleb surfimaastikule uusi smurfe ka juurde, eriti naissoost. Muidu on koguaeg nii jube Mysticu vorstipidu, et süda läheb pahaks.
murf : Nojah, kõva jutt PRO. Nüüd mine õpeta koolitajaid rannas teemal, kus on ok koolitada ja kus mitte A tõsiselt rääkides, siis ei ole märganud küll eriti neid ringivahtijaid või märguandjaid enne pööret. Ju mu algaja silm siis kehv, vaatan järgmine kord hoolikamalt. Tavaliselt näeb pealeminekualas loopivendasid, kuhu nemad liigituvad?
Ralliäss : Minu jaoks teeb just sõitmise huvitavaks, kui saab rahva vahel oma trajektoori planeerida. Edasi tagasi triibutamine on poooooring.
Liiklus : Mu arust iga mitte esimest hooaega sõitja peabki üle õla vaatama ja valima sobiva hetke ümberkeeramiseks, andes sellest vajadusel märku. Ja edasijõudnud võiks osata juba downloobiga selle soorituse ära teha, kui väga torm ei ole. Nii saab edukalt tagasõitjast kaarega mööda. Üldiselt põhitrajektooril sõites saab seljagataga sõitja ka juba aru, millal võiks ümber keerata ja läheb esimesena tagasi, aga ringivaatamine on ju loogiline. Nii nagu ka päris liikluses ja tänaval. Või oled mingi silmaklappidega hobusearu? Siis jah on õigustatud igal hetkel lohe selja taha viimine, aga arvesta sel juhul sellega, et liini meeter on 1 eur ja seda läheb minimaalselt 23 meetri kaupa vaja.
tynis : To murf: eestis on vähe levinud, pole eriti tihedat sõitu. mujal võid saada vähemalt sõimata kui jätad taganttulejatele märku andmata
Niko : Salmistu rannas on üks "prügikonteiner", mida tegelikult keegi ametlikult ei paista puhastavat... Olge mehed võtke oma prügi rannast kaasa. Kui mõni käsi tühjaks jääb ehk isegi mõni võõras plastiku tükk samuti. Kui tuul pöörab lendab kõik see plastik sealt merre.
murf : Eks iga aastaga lähe liiklus tihedamaks ja olud kitsamaks. Eile u. 15 0-ni üsna OK, mahtus ära küll ja hullu laveerimist polnud, kuigi paar napikat sai, kui halsivahetusel avastad kedagi kohe enda sabas sõitmast. Eks peab peegleid kasutama või enne üle õla ikka vaatama A mis ajast need teibamehed on Katal hakkand käima?
Koolitaja : Vabandused. Eile oli tõesti korralik kaos, sest õpilasi oli palju ning lisaks veel mõned iseõppijad, seega oli raske vasakul ohutult ära mahtuda.
KOOLITAJATELE : Hoiame Katrinnal ikka vasakusse tsooni! Väga ebameeldiv oli eile 15 koolitaja vahel vigurdada. Lugupidamist!
Tiit : Kuna tegelikult poom vähe kasutatud ja osad liinid välja vahetatud kuna sõlm tuli sisse. Ei ela mere ääres ja seega minu 2012 aasta poom vähem kasutatud kui mõne venna aasta vana. Tegelikult vaatan ka uut poomi aga seni kogemus ütleb et kaks poomi on parem kui üks.
ai russ noh : Miks nii vana poomiga jännata? See conversion kit peaks olema 2014 poomidele alates, aga arvestades selle hinda ja tõenäoliselt su väsinud liine, mis varsti vahetust vajavad, siis miks mitte osta mingi uuem vähekasutatud poom?
Tiit : Keegi airush poomide paranduse või varupsadega tegeleb.? Depower rihm läks läbi. Tahaks vahetada cleat süsteemi vastu ja olemas conversion kit aga poom 2012 ja nii väga lihtsalt ei sobinud. Et kellel kogemust või teab kes võiks osata töö ära teha
Tantsuke : Loomulikult kannatab. Aga kirdetuul on stroomis selline, et puhub 5-10 meetrini. Mis tähendab, et ühel hetkel sõidad, järgmisel hetkel kukub lohe pähe. Muidugi seal rocca pool on enamvähem, aga võib juhtuda, et kaldale pead kõndima. Normaalne oleks võtta väiksem lohe ja Katariinale minna. Rääkimata sellest, et Salmistul on praegu 20+ lohet.
Preester : Mina ootan teid pühapäeval kõiki kirikusse. Võiksite sellest tuuletallamisest natukene puhata ja ennast vaimselt puhastada ja patud andeks paluda.
Naljahammas : Üks läbi aegade hea surfinali on ju see olnud, mida võid kaks korda teha ja ikka kõik naeravad. Üks läbi aegade hea surfinali on ju see olnud, mida võid kaks korda teha ja ikka kõik naeravad.
An : Stromka juba suht sarnane laulupidu. Kakumäel vist isegi veidi rohkem ruumi ära hajuda. Eriti kui pealelõunat rohkem loodesse/põhja keerab, saab Tiskre pool rahulikult libistada.
&re : Stroomi jaamale esmaabi antud ning toimib jälle http://windchilly.com/ ... äike tegi siiski kurja ja tuult ei süüdistaks! Uus elekroonika jaamal sees ja teie teenistuses...WindChilly
Vindtšilli : Kas sellest tuulepiprast peab teada andma kuskile või mida peaks tegema, et 35 tundi vanu andmeid ei näeks? Viimasel ajal nende kõvade tuultega on hakanud see tuulepipar hanguma.
Briiz : Eks kui ikka tõsine nõrga tuule fänn olla, siis aitab ainult madrats. Ja sealt viimane samm foil täiuslikkuse poole.
Briiz : 13m lohe võiks vabalt olla 100 kg kaaluva sõitja põhilohe. Vaiksetuule lohedeks nimetab terve maailm 15-17 m lohesid. Kuigi - alla 4ms tuulega enamvähem ükski neist sõitma ei hakka. Mõni varem, mõni hiljem. Pluss vaikse tuule jaoks on vaja 150-160 cm laudaust.
Arstitädi : Soovitan silmaarsti juurde vastuvõtule minna ja prillid välja lasta kirjutada. Otse selgeltnägijaks...
Tõsinemure : Kas kõigil näitab, et järgmine nädal puhub esmaspäevast reedeni tuul või on mul nutiseade nakatunud mingi viirusega? Olen väga mures, kuna tuult pole ammu olnud ja jõudsin juba lohe maha müüa ja foili tellida Hiinast. Mis viirusetõrje on kõige parem?
Eeldaja : Eeldan, et trapetsi omanik hakkab halama umbes laupäeval. Siis kui on vaja pühapäevaks asju pakkida. Enne on savi, sest tuult nagunii põle. Ja kui ongi, siis mingi sirts pärnus.
Jekaterina : Kes unustas oma trapetsit 7.06 Püünsil? Palun võta ühendust ja tule selle järgi. 58114393. (Poomi omanik leitud)
Soovitus 2 : Täpselt nii see on, sõida põhitrajektoorist 20 meetrit välja ja saad üksida kulgeda. Ässad tahavad nii ranna ees kui võimalik darkslaidi teha, aga ära pane neid tähele, kui vette saad, eemaldu kaldast. Seal eemal on ikkagi vesi puusani reeglina ja tuulgi tiba tugevam.
kas ainult minu mure: Mulle meeldib lohetada, kuid viimased kogemused populaarsetes surfikohtades on mind lohesurfist eemale tõuganud. Probleemiks ülerahvastatus, ruumipuudus, ujumisalad jne. Kahjuks nii julge veel ei ole et päris üksi kuhugi eraldatud kohta julgeks minna. Andke häid ideid kus Tallinna lähedal on rahulikumad lohesurfi kohad. Surfi juurde tulin just sellepärast, et linna stressirikkast keskonnast eemale saada.
Antsuke : Mulle on jäänud küll mulje, et 99% kõvatatakse ringi ja kui tuult on, siis 2 % sõtimisest.
Lagerfeld : Kui anybody veel ei tea, siis laulakal on nüüd tuulemõõtja. See näitab lisaks ka tuulesuunda. Pannes need kaks väärtust kokku - saab teada SEISU. Seis iseenesest on veitsa kusine, kuna üks väärtustest on vale, aga lõppkokkuvõttes sõidetav.
An : Big Air võistlusel oli selles mõttes enamvähem võrdne, et kõik osalejad kasutasid sama seadet - WOO-d. Küll aga allpool toodud artiklist selgub väga suur erinevus 1.0 ja 3.0 versiooni vahel (2.0-ga ei võrreldud). Seega kesiganes kasutas veel 1.0 versiooni, siis ei pruukinud õigeid andmeid saada. Aga muidu pole väga vahet nagu. Päris aiateibaid ei näita ning täppisteadust ju ka taga ei aja.
petslane : Kas keegi viitsib võtta oma Woo 3-e, sättida üles üks korralik videokaamera abil mõõtmise süsteem: pika fookusega teleobjektiiv, suhteliselt täpselt mõõdetud poi kaugus, kust hüpata? Hea kui saab veel aegluubis kaadri -- tuleb täpsem. Seejärel panna kõrvuti Woo tulemused ja videolt mõõdetud-arvutatud kõrgused, avaldada tulemused? Muidu tekib veel arvamus, et too uus Woo on mingit sorti antigravitatsiooni seade...
Turist : Väljamaal hinnatakse bigairi nagunii silma ja hüppe tehnilise aspekti järgi. See voodoo on välja mõeldud selleks, et kuidas igalt hüppemehelt paar sotti kätte saada ja vastutasuks saate omavahel kõvatada.
woo : kuna seadmed peksavad segast siis arvestatakse näiteks 10 hüppe keskmine. parim hüpe võib olla natuke kaheldav. Infoks lihtsalt.
To big air : ... ja leidsin kenasti lingilt. Vähe võhikumale oleka hea lugeda ka kasutatud varustuse ja tiimi kohta. Jaksu korraldajatele edaspidiseks.
Tuuleveski : Teeme siis nii, et see nädal keegi ei küsi, kas tuul puhub. Pigem tuleb ise leida omale sobiv spott põhjarannikul ja õige suurusega lohe. Ja proovida töölt kuidagi ära viilida ka.
Märgatudrannas : Eile rannas kohtusid pilgud väga kena naisterahvaga, tumedamad juuksed. Tundus, et tegemist oli surfariga, kuna tal oli peas mysticu nokamüts. Kahjuks ei jõudnud juttu rääkima tulla. Kui seda loed, võta palun ühendust!
lääne lohe : aga käisin kohas Madise (tulemärgi/paagi alt merele minek). ca kl ~17 paiku ja käismõõtjaga tuul 6,5 m/s ja sõit tehtud olin üksi. aga kohalik herefordi karjataja teadis rääkida, et eila oli lohesid siin väga palju olnud ....
BIG AIR Kakumäe 2018: ‼️FINAL CALL‼️ Tähelepanu võistlejad ja kaasaelajad. Big Air Kakumägi 2018 päevakava 04.06.2018 16.00-17.00 registreerumine võistlusele. 17.30 kiprite koosolek 18.00-19.00 võimalik start 19.30 super finaal 20.30 autasustamine NB! Kavas võib tulla muudatusi vastvalt ilmale. Kohtume juba homme Kakumäel! https://facebook.com/events/173673749976416/
lääne lohe : to: pessimist: ei olnud teadlik Paldiski mõõtjatest. tänud vihje eest. nüüd internetist otsin ja leian , et ainult ts.ee pakub paldiski tuult. hetke andmed time 13:11; w direction: 311 w speed: 1,0 .pole vist usaldusväärne.
Pessimist : Läänelohe, sa oled ikka optimist, et keegi istub Paldiski rannas lohekoti otsas ja vahib ekraani, kas sa küsid tuule kohta või mitte. Paldiskis on lausa 2 tuulemõõtjat ja kui kaardi ette võtad, peaksid aru saama umbkaudseltki, kas kannatab minna ja mis suuruse lääne lohega.
tynis : Neemel hoitke randa toovast teest vasakule. Teest otse ja paremale jääb suplusrand ja kivid. Ärge seal sõitke ega õppige sõitmist ujujate vahel
Kristiin : Teadaanne kõigile, kes selles aastal tahavad lohesurfis osavamaks saada, alustan selles aastal nii pea kui grupp koos Freeride/Freestyle lohesurfi trennidega. Rohkem infot: https://www.facebook.com/events/600337406991886/
Paavo : Jänku peal. Samas eile õhtul samade numbritegai 12-18 m2 pumpasid või kohati jalutasid. Tasub veel tund-kaks oodata, kui kannatab.
BIG AIR Kakumäe 2018: ✅FINAL CALL✅ Prognoosid püsivad kenasti esmaspäevaks. Homme saate soojaks ennast hüpata, tuult peaks jaguma珞珞珞 ➡️Tööinimeste peale oleme mõelnud. Esialgne päevakava: 16.00-17.00 registreerumine võistlusele. 17.30 kiprite koosolek 18.00-19.00 võimalik start 19.30 super finaal 20.30 autasustamine Kavas võib tulla muudatusi, täpsem info 03.06 õhtul. Sky is the limit! https://facebook.com/events/173673749976416/
Tallinnlane : Täna Stromkal ka liigub ? Kui ei, siis kuhu Tallinna lähistele võiks minna elu uurima?
NimetagemindMariaks : Ka minul on nüüd seda lugedes olemas negatiivne kogemus ühe instruktoriga, kelle käitumismuster on täpselt sama ja ka nimi algas M tähega. Teooriatunnis ma ei pannud midagi halba tähele, kuid teisel kohtumisel haakis ta kuidagi mingi pandlaga minu trapetsi külge seljatagant, ise väites, et nii ma ei "lenda ära". Sellele järgnes loomulikult ka ebasünnis keha-asendi korrigeerimine ja suunamine (minu jaoks lihtlabane käperdamine). Õnneks oli kalipso seljas, aga minu surfitšakrad on vist küll alatiseks suletud. Ma ei taha isegi enam rannas käia. Töökaaslane just mõnitas mind, kui ma spreipäevitusse järjekordse aja broneerisin...
pihtimus : mangi ohvrite ülestunnistustest julgust saanuna olen asunud õiglust otsima lohesurfi instrukturi M asjus, kes ahistas aastaid tagasi mind koolitates ning koduteel mulle sappa haakides.tehes siivutuid lähenemiskatseid, lubades oma uut poomi näha ning silitada
Saunataat : Nüüd, kui Kalevipoeg tuleb, siis võiks talle kõrgele pähe panna ühe usaldusväärse ilmajaama, mida keegi ei saaks häkkida.
Saunataat : Olen kuulnud saunas kõlakaid, et seda Pirita mõõdikut on tuunitud tavalise köögilehtriga. See seletab, miks seal näitab koguaeg tuult, aga ühtegi lohet näha pole. Kunagi tehti see naljaviluks, aga klubi avastas, et nii meelitab rohkem surfareid randa, keda siis teiba ja foiliusku võrgutada.
kalevipoeg : Kas Tallinna lahte Kalevipoja kuju rajamine on lõpule jõudnud? Küsin, sest Pirtal puhub puhanguti 26kn NE samal ajal miinisadamas 8-10kn
Piisavalt tark : Lepime ühes asjas kokku, et hüdrofoil sõidabki sellise tuulega, mida tavainimene ei nimeta "piisavaks". Teiseks põhjustab see ettearvamatu kesäloma ja aurinko selliseid termonätakaid, et ole ainult mees ja foilita.
Jüri : Miks mitte, tänan tähelepanu eest. Minul pole põlluinfo jagamise vastu absoluutselt mitte midagi. Hetkeolud siis nagu ikka kõigil aednikel ja põllumeestel - kuivus. Meeleeetuuu kuivus. Maa tahab juua. Taim tahab juua. Rohujuur ja lible tahab juua. Varsti võiksin oma põllule panna teise nime ja see on kõrb. Seetõttu paneksingi südamele, kui mõni surfar satub põllu äärde uudistama, siis ärge suitsu tehke. Suitsukoni maha viskamine võrdub tuletõrje kutsumisega.
To HYDROFOIL : Vaatasin eile tuulenäitajat ja ei näidanud tuult. Oli siis termokas lisaks? Äkki ka täna siis midagi seal?
Salme : ja eks ka talv juba kukesammul hiilib. saab õnneks jüri põllu infot hakata jälle siin foorumis monitoorima.
Salme : Täiskasvanud inimene, kes ennast kassiks nimetab ja surfifoorumis kõike tõsiselt võtab, vääriks juba iseenesest maskoti tiitlit. Aga muidu... võtke üks rumm koolaga ja vahatega laudu ja vuntse. Küll see tuul ka tuleb ja varsti saab regulaarselt hakata jälle salmistus tünga saama.
Termotuul : Tere, tahtsin teada anda, et kui jõuan, siis hüppan ka täna katalt läbi päeva peale. Kuna graafik on ettearvamatu, siis aega ei oska lubada. Eile ka korra käisin. T. Tuul
Kissssu : Käisin just apteegis ja küsisin Anti-D vitamiini. Vist üleküllus. Aga tänud Kasss panuse eest Eesti surfiellu ja müü nüüd oma varustus noortele soodsalt maha. Ise hakka kepikõnniga või mõne muu rahulikuma alaga tegelema, mis ei sõltu ilmast või liigestest luudest ja silmanägemisest. Või rahvatants - väga mõnus seltskondlik koosviibimine.
Kiisssu : Kas tõesti ühtegi surfisõpra pole? Internet ju on, et vähemalt tuulesuunda ja tugevust hinnata. Mul on terve eesti surfirandadest nii pildid kui teada, kes seal sõidab. Ja nii vihjeks võin öelda, et kui korra kuus puhub lääne või loodetuul minimaalselt 6 metra, siis sõidetakse Kakumäel, Stroomis, Pirital ja jumal teab veel kus. Lahja on, aga sõidetakse jah.
Tuuleteadlane : Pigem ikka 5ms ja arvestame sinna väikese termo effekti ka juurde, mis annab tubli ja mõnusa suure lohe päevakese. Teibamehed muidugi ärge hakake oma KAMA autosse ja randa tirima, sest parklakohti niigi napib ja et teist hakata nagu poidest üle hüppama - selle jaoks vist tõesti tuulekest napikeseb.
Tiitjateet : Meil oli ammu plaanis Tallinnmadalale, Presidendile ja Püünsisse teha eliitsurfiklubide kett, aga ei saa ehitusluba. Viimsi keskmine elanik on nii rikas, et sellele ei pea never lohe müügist mingit % alla tegema, pigem üles, siis ta saab naabrile öelda, et ostis kallima ja moodsama lohe. Oleks tahtnud jah seda rikkurite auru natuke merre välja lasta ja samal ajal ise cashis supelda aga tundub, et plaan lükkub edasi.
TiitjaTeet : Toon näite, kus üks pettunud surfar müüs täna oma Bandit lohe meile 25 euroga, ja läheb saadud raha eest supimatkale. Kaasa lubas osta kasti läti õlut ja nautida õhtut. Ütles, et nii ta vähemalt tunneb, et tema hing ja keha saavad kasvõi korraks rahuldust. Kui lohe toanurgas seisab, teevad sinna hiired pesa ja see kangas ei kõlba isegi enam ehitusele.
TiitjaTeet : Tere! Kellel on lohesid seisma jäänud tuule puudumise tõttu, siis me värvime oma meeeskonnaga tihti uute korterite lagesid ja saaksime neid kasutada kalliste põrandate kaitseks värvipritsmete eest. Ostame lohesid meetri hinnaga, aasta ei ole tähtis ja balloonid võivad olla katki.
Keskkonnavolinik : Seda odoori saame seal veel sügisel ka nautida. Keegi ei tea, palju seda ammoniaaki neil maha läks. See pole mingi koerakakajunn, et tõstad kühvlile, paned prügikotikesse ja unustatud.
Turumutt : Need teibamehed tahtsid äkki oma “kama” turundada, ei usu hästi et tänapäeval keegi rannas niisama juttu viirsib ajama tulla.
Ohver : Sa metslane minegi sinna kilekotimeeste spotti. Omasugustega mõnusam, leiab kohe ühise keele ja pole probleeme. Lisaks ole ettevaatlik, teibameestel on mingi kiiks ja nad nimelt himustavad kilekotimeeste naisi.
Inkasso : Esimese asjana tuleb see laht võlgade katteks käest võtta ja seejärel laiskvorstidest turskadele haamrid ja rehad kätte anda ja tööle saata.
Metslane : Ei ole see eesti ainuke koht, kust tuul kadunud. Istun kreekas rannas shortsid jalas (kalipsot alla panna pole vaja). Teipamehed siin täna kaarutasid vaikse tuulega. Küsimus suurele ringile, kes käinud Ixia beachil surfamas? Eile käisin teibameestega juttu tegemas, kõik sujus rääkisid kuidas 4.8 on hea ja sõbra 4.2 on veel parem. Ma ei saanud muffigi aru, aga tundus okei teema, noogutasin kaasa. Pidime juba homme koos peale lendama, aga siis mainisin et ma rohkem nagu kilekotimees rsk surfivana ütles, et see siin on teibameeste laht ja tõmba taksoga 10km eemale. Olen siin uurinud ja meri ikka vaba kõigile. Samas need teibamehed päris tursked ja neil hunnik jette ka varutud, ega muidu veepealt kätte ei saaks
Jooga vai laana : Lisaks veel omaltpoolt seda, et ükskord joogatunni ajal puhus kerge tuul ja ma sain sellest kurguvalu ja turtsusin öö läbi. Et see külmetus üle läheks, pidin mitu tundi lõviasendit tegema ja see omakorda kurnas mu nii ära, et ma ei läinud järgmine päev töölegi.
instruktor : Aerutamine ja sõudmine ongi nüüd uus SURF. Pole tuult vajagi st. parem oleks kui polekski kunagi tuult. Tuul tekitab lainetust ja segab surfamist. Kujutad ette, kuidas ma seda joogatunde läbi viin kui tuul puhub ja meri lainetab. Ega ikka ei kujuta küll!
Ennustaja : Jah aga paraku see asi, mida meil pole, ongi idatuul. Ja kui hoolikalt vaadata, siis meil pole üldse tuult. See eesti surf sureb lihtsalt nii välja. Varsti on selline pilt, et instruktorid istuvad rannas, sügavad kubet ja hakkavad uberi juhtideks kõik ja siis meenutavad roolis neid aegu, kui veel tuul puhus. Ainuke pluss on see, et maainimesed saavad endale ägedate kirjadega kiled puuriida peale vihma kaitseks.
Jokk : Katariinaga on mõneks ajaks jokk. Käisin seal jalutamas, täiesti jube hais. Ja see pidavat seal veel nädalaid hõljuma, kui mitte kuid.
Trend : on siiski Mysticu shorts ja jope, sest siis oled sa tegija ja teretulnud ässade gängi. Ja saad osaleda tuulevaiksetel ilmadel selles mängus, et kelle püksid mul seekord kotis on ja siis me vahetame neid jälle tagasi. Mängu liider on automaatselt see, kes on suutnud mõne tsikiga hilbu vahetusse lasta.
maniac : Kas tollele supilauale ka kuskilt korralikud pikad uimed saab, et paremini ülestuult läheks? Ja sträpid?
Kakumäe_Surfikool : 19 mai algusega kell 11.00 toimub Surfi Kirbukas Kakumäe rannas surfialal. Oodatud kõik müüma, vahetama, ostma kasutatud surfivarustust. Vaata lisaks https://facebook.com/events/229618460935839/
instruktor : ilma joga teadmisteta on keeruline SUP'i värki päriselt ajada. Lähen nüüd kammin aerutajate ja sõudjate foorumid ka läbi. Te kuradi surfajad ei saa sellest SUP'i värgist niikuinii muhvigi aru.
Sup instructor : Ma olen vaadanud, et see aerulaud või siis moodsamalt öeldes SUPitamine on aasta aastalt populaarsem. Kas aerulaua instruktoriks ka on võimalik õppida ja kus seda teha saaks? Sõitnud olen, aga tahan ennast edasi arendada. Kas heale aerulaua instruktorile tööd ka pakkuda on? Oskan võõrkkeeli, pillimängu ja häid anekdoote vesta.
hallpea : to uus: kindlapeale alusta aerusurfist, mis on kiireim liikumisvahend veepeal, seda lihtsalt peab kogema, aerusurf ehk sup on nii äge et võtab põlvist nõrgaks, lisaks saad osa võtta supitajate võiduajamistest, mis lööb isegi pealtvaatajatel põhja alt, rääkimata osavõtjatest
to uus : ära pane vana teksti tähele, vahel hakkavad mõned indiviidid kuuma päikese ja tuulevaikse ilma tõttu suust vahtu välja ajama ja lähevad kärna, sitemal juhul hakkab mõni kodanik lenini kogutud teoseid deklameerima. kõige lihtsam on sul alustada surf.ee
vana : Sinust ei saa surfarit, loobu parem eos. Et kust ma seda tean? No kui inimesel on asja vastu tõsine huvi, siis ta peilib välja omale mugava kas kodukoha lähedal või mis iganes tingimustel ranna või klubi, käib ja kiibitseb seal. Algul kaugemalt, pärast lähemalt. Siis juba käpid salaja teiste varustust. Siis juba küsid luba, et käppida. Siis uurid, kes õpetab ja mida ja kus. Aga kuna sul huvi pole, siis parem tegele netisurfiga edasi. Tuleb odavam ja ka ohutum.
Kaspar nw.ee : To Mailkel. Seadused rakenduvad eestis koheselt Haapsalu ja Läänemaa LK piirangute kaart surfaritele on hetkel töös. Juulis peaks valmis saama, siis viskan siia infi. Natuke huumorit ka - kas lohesurfiliit langeb halvemasse seisundisse.. kui RIIGIKOGU?
Tunnistaja : Sellesse keeldu tasub suhtuda ettevaatlikkuse ja tähelepanuga. Kuulsin vanade kalameeste käest, kuidas lohesurfi alguseaegadel üks väikest kasvu tegelane ka vilistas kõikidele keeldudele ja ühel hetkel tuli pilliroost välja pelikan ja tegi oma suure nokaga üks null lindude kasuks. Kalamehed said pärast pesa lähedalt äranäritud sträppidega laua kätte. Ju siis see ei olnud nokkamööda niiöelda. Ma ei tea, kas vanasti oli carbon ka laua sees, et see võibolla päästis laua.
mel : 7ndal paar tundi triibutasin seal,linna poolt läksin peale.Laiud linde täis,hoidsin distantsi, minu pärast paanikat ei tekkinud.Kui välja tulin olid linnuvaatlejad rannas linde pildistamas,keegi noomima ei tulnud.
Aspiriin : Tere Triin, kas surfamas käisid ja ega Sa ei külmetanud? Kui nõrkus peal, siis võta mind!
Informaator : Kusjuures vaikselt hakkab jah Kakult ja Pirtsilt värske inff laekuma. Koerajunnid ja praht korjatakse lähinädalatel kokku. Esimesed bikiinid peaks ka selle aja möödudes avalikkuse ette tekkima. Samamoodi avatakse ka surfiklubid. Mõni nädal veel kannatust Rasmus ja siis anna kuuma. Juhul kui muidugi tuult on.
Triin : Kas keegi homme päevasel ajal surfama minejatest saaks mind Kadriorust peale võtta? Kui keegi hea inimene nõus mind peale võtma siis anna teada aegsasti nr: 58057828. Nb: Ilma kuivhaalarita ja bussiga randa lohetama sõitmine garanteerib vast külmetuse.
Viimsipimbo : Mulle väga meeldib, kui maskuliinsed kehad keerlevad merel. Muidu oli üks igav hall, ainult kajakad ja kalamehed. Tulge julgesti!
Surfar : Mina enam püünsis ei surfagi, kuna pirita teel on ummikud ja sinna on igavene pain sõita. Lisaks on seal mõned kivid ja vinguvad külainimesed, kes alati sind oma pilguga puurivad, kui lohe julged kotist välja võtta.
Parkimiskontrolör : Samamoodi kui on seenehooaeg, me ei saa keelata inimesi, kes pargivad auto tee äärde. Samamoodi surfihooajal vabal maal mina lähen vette ja pargin auto nii, et ei segaks liiklust ja ei segaks kõnniteel liikujaid. Omalt poolt luban, et ei pargi poeparklasse, aga pargin auto kasvõi bussipeatuse taha, peaasi et buss pääseb sõitma ja lapsed üle tee.
Parkimiskontrolör : Vot kakumäe veel, kus on rajatud parkla ja päris suur tegemist on rannaga ja haljasalaga jne. Aga mis puudutab püünsit, siis minu arust pole mitte mingit vahet, kas auto pargib bussipeatuses või 100 meetrit eemal. Poeparkla pole ka üldse poe oma - kuigi jah, viisakusest ja inimlikkusest võiks poeparkla vaba hoida, inimene tuleb pargib ostab oma piima ja läheb edasi. Oleks nõme küll kui parkla surfiautosid täis on. Aga kui sportlased pargivad oma auto tee äärde ja teevad sporti, siis võiks moka maas hoida. Seda enam, et ju keegi seal miljonäride poolsaarel bussiga ei sõida, see on rohkem sümboolne või paarile lapsele ja pensionärile tehtud, et oleks lihtsalt olemas.
püünsikas : Tundub, et meite kandi jalust nõrgad on nüüd Kakumäe avastanud. Well done. Muidu parkisid heal juhul poeparkla täis, nõrgemal päeval ei jõudnud bussipeatusest kaugemale parkida.
kakumäelane : Hea lohesurfar, kes sa käid Kakumäel surfamas. Palun pargi oma auto parklasse, mitte kergliiklusteele või poolenisti rannaliivale. Viimasel ajal on kahjuks randa siginenud kas väetid veesportlased, kes ei jaksa oma kama parklast randa tassida või siis on tegemist lihtlabaste ossidega. Ette tänades.
Kilekotimees : Oh mind te üldse ei sega, mulle meeldibki just neid teibaid nagu obstaaklitena ja poidena kasutada, millest saab vuhinal üle hüpata. Ma isegi võin vahest aidata teil kama autosse tassida.
Teibamees : Kuulge rumalad metsaloomad, võtke üks chill-pill ja olge realistid, kuna lohe on booooooooring. Ikka korralik kaigas kätte, laudauks alla ja püünsi flätile värisema. Tuult teed ise ja kui igav hakkab, siis kutsud omasugused kõik kokku, nii kenasti ühte parve, ja passid kilekotimeeste sõidutsoonis. Krt, see elu on ikka ÄGE! Ahjaa, ja kui mõni kilekotimees peaks veega pritsima, siis saad Chuck Norrise killer pilgu ja mõne ropu sõna takka.
Koer : Kass ikka püünsis. No tuul oli selline, et hooaja alguses isutas, aga tegelikult suvel või sügisel poleks hakanud kõvaks ajama niiöelda.
Teibamees : Ükskord tõmblesin tuuletul ilmal tühjalt oma mastiga, kuid ükshetk läks meelest, mida tegema pean. Teibavennana natuke aeglane mõte kah noh. Siis olingi rannas naine, kurat teab, kelle oma... ju mõne kilekotika. Võtsin endale.
Pääsenu : Ükskord läksin surfama ja jätsin poolkogemata naise randa. Ega ma ise järgi ei läinud pärast ja ta ise kah ei tulnud koju. Vist koperdas mingi teibamehe otsa, nagu hiljem kuulsin.
Keenjus : Seda et trapets jääb randa, olen näinud. Et laud jääb randa, on ka ok. Kalipso oksa peale kuivama, täitsa loogiline. Aga kurat kuidas sa lähed lohega koju, nii et kott kaldale jääb, on küss. Peab ikka täitsa närvis olema lohe peale, et raiud selle pagassist sisse ja kihutad koju.
Northrider : Ats äkki keegi austajanna pistis sulle väikese üllatuse, aga ei teadnud, millega sa sõidad. Mis seal head on, äkki olen huvitatud?
Kakumäe_Surfikool : Hei Lohesõber! Oled oodatud Big Air Kakumägi 2018 lohesurfi võistlusele. Toimumisaeg 14-25.05.2018 Vaata lisaks https://www.facebook.com/events/170995310228589/
Andrus : Vaatasin jah, et oleks seal luitel hea olnud pildistada, aga olin täiesti ettevalmistamata ning kummikuid ei oma Tahtsin saada aimu zoomi võimekusest ning fookusest. Kunagi ehk jaksab hankida vähe adekvaatsema süsteemi.
Fotograaf : Järgmine kord mine kummikutega sinna järgmisele liivasele alale ja hakka sealt tulistama. Nii lahjade riistadega nii kaugelt pole mõtet kogemusi hankida, sest neid lihtsalt ei tule. Aga alguseks hea seegi Kui mütsid peast ja sussid jalast tulevad surfaritel, siis ma näitan paari huvitavat pilti.
Andrus : https://photos.app.goo.gl/FfqThTu8OlJI283t1 Proovisin oma uut 100 eurost objektiivi täna Kakumäe rannas. Kui oleks kogemust kaamera taga rohkem, siis oleks midagi paremat saanud aga ehk keegi tunneb end ära ja tahab kasutada.
Tuulemõõtja : No on mis ta on, tuleb anda aega inimestele reguleerimiseks. Äkki on roostes, äkki on kadunud. Aga lõppkokkuvõttes saab selle tuule ka tuletada ja kui suund on teada, siis täna pidi seal lainetama küll.
Targajutumees : Õnneks hakkab vaikselt läänekaare tuul puhkuma ja merevesi soojenema, siis ei pea enam siin lolli juttu ajama.
Kõhtkäibläbi : Aa ei poisid - ärge mõelge kohe halvimat, ma ei käi koguaeg seal. Lihtsalt enne ühte surfi tegime sõbraga hiinakat Pirital ja siis hiljem külmas vees ja lõõtsuvas tuules tõmbas see järsku kaane nii alt ära, et...
Kõhtkäibläbi : Suvel muidugi poe taha, aga talvel või sügisel, kui tuul tugevam, käin taara vastuvõtus ikka.
Püünsi : Mis see pisikese peni piss ikka teeb? Tõeline Püünsikas käib ikka poe taga kaka-junnimas. Mõni vähem arglik laseb lausa kottide alla...
Rannalõvi : Mul isiklikult pole bikiinimeres kannikate vahel rigamise vastu absoluutselt mitte midagi. Peaasi, et mammid on klähvivate sülekoertega sinna ei roniks. Kusjuures mõni peni konkreetselt kuseb lohekoti peale nagu põõsale, nägin seda ise Püünsis.
av : See "Surfiala kaldal läheb jällegi suuremaks, kus lohesid rigada" on muidugi ainult teoorias nii - kui on päikseline ilm siis ronivad päevitajad ikka rigamisalasse lebotama...
Kakumäe_Surfikool : Kakumäe Surfikool liigub tõesti natuke vasakule poole ja surfiala liigub ka rohkem vasakule, kuid see on marginaalne kaotus Arvestades, et kuni Tabasalu pangani saab rahulikult surfata madalas vees. Surfiala kaldal läheb jällegi suuremaks, kus lohesid rigada.
@Kakumäe_Surfikool : Kas vastab tõele, et surfiklubi nihkub paarkümmend meetrit Tiskre poole ning seetõttu kitseneb ka surfiala?
andreas LF : to Surf: foili teemal - ma olen kaks hooaega foiliga sõitnud, lühidalt - hoopis teine maailm võrreldes twintipiga triibutamisega. foiliga õppimisel peab kannatust olema. inetist leiab videosid ja kui huvi päriselt, siis oleme oma tiimiga valmis õpetusi jagama. universaalne foili kombo hetkel müügis 700 euro eest - Foil Fish - selle lauaga saab ka ilma foilita madalas vees.
Snõuboarder : Ma olen vahest erandkorras käinud abis küll põllul oma lohedega, aga nipp on selles, et ma olen Argo atra kasutanud. See läheb jõuliselt otse läbi pinnase. Vaod on nagu joonlauaga tõmmatud. Ma arvan isegi, et Murakas ei küta nii hästi.
petslane : Snõuboarder, kuulujutud käivad, et põllumees pidi isegi täiesti korraliku summa maksma, kui lohe abil kevadkünni ära teed. Jüripäeval Jüri põllule prooovitööks mõned vaod sisse tõmmata oleks üsna sobiv. Kui tahad proovida, leiame sulle kuuri alt väikese adra. Aga hoiatuseks -- adraga õiget vagu hoida ja samal ajal lohet juhtida tahab üsna palju vilumust, arvatavasti pead enne kuskil tühermaal harjutama...
Snõuboarder : Ega kellegil heal inimesel pole infot, mis seisus Jüri põld ja järved hetkel on? Sisetunne küll ütleb, et aeg oleks hakata kalipsot panipaigast välja otsima, aga lootuskiir siiski tuhmub viimasena.
eksvaatab : Mul sama plaan, et kui triibutamine ära tüütab ja enamus lihtsamad trikid selged on, siis võiks foili proovida. Hetkel ma näen foili eelist ainult selles, et nõrkade Eesti suvetuultega paaruta nagu vana kunn. Ja sõitmine annab nagu lendamise effekti - hõljud vee kohal vaikuses.
tynis : eks aastakese paari pärast tekib järelturg ja hinnad tulevad alla - seni on muudki mida õppida ja harjutada.
tynis : eks mõtted ikka on et võiks olla foil, kuni need maksavad kasutatud auto mõõdus, seni vaatan eemalt.
Surf : Kas olete foili laua peale mõelnud? On keegi soetanud soetamas või kuidas on esimese triibuni jõutud? Uut foili kama on siin igal tootjal väljas, on kellelgi miskit kaasa rääkida?
Kaspar : TO: SUUDPUHTAKS ma telefonitsi võin vastata su küsimustele. Teen seda isiklikust huvist- otsin hetkel lohesurfi ettevõtmisesse instruktorit. Tel +372 58 28 58 68
Dseimi Oliver : Sellega ma olen appsoluutselt nõus, et 12 metra tuult on parim õhtusöök ja mereõhk teeb vabaks ja õnnelikuks ja kohtumine sõpradega on chill. Aga et sellest tuulest ikka korralikult kõhu täis saaks, pead ise merel sõitma ja lustima, mitte kubemeni vees seisma ja vaatama, kuidas keegi bodydräägib ja Sinu või leivaisa liine sõlme keerab ümber adru.
Juss : Elustiil ei too rikkust majja, küll aga südamesse rahu ja kui rahu on südames, siis ootamatult, võib isegi õelda et enesele uskumatul moel kulud langevad, vahest tuulevaikuses istudes saad aru, et eilne õhtusöök oli 12 metra tuult, veidi soolvett ja liivaterakest....aga see selleks. Lohesurfikoolitaja nii nagu ka ripsmetehnik kes on oma alal hea, on loonud oma klientuuri mis reeglina kasvab ju soovitustel, suust suhu, küünelt küünele, tuulest tuulde, piisava koguse kundede olemasolul teenid omale vastava paksuse leivaviilu. Erinevalt küünetehnikust ei pea sa kohamaksu maksma, aga kui tunned et on raske üksi alustada koolitajana, siis otsi eesti surfitiimid ülesse ja paku oma teenust läbi nende, sel juhul küll tekib sulle leivaisa ja pead jagama vastavalt kokkuleppele, mis on ka õiglane kuna sinu senises kliendi portfellis surfiõpilased puuduvad. Kuigi hea nipp oleks ju ära kasutada sinu jälgijaid instas ja youtubis, kui jälgijaid on palju ja nad näevad sind ühel hetkel füüsilist funny nautimas erinevates eesti randades, siis see ju tekitaks iseenesest tohutu klientuuri ja silmailu kõikidesse spottidesse ja sa oleksid ise leivaisa. Kas sa surfad ka?
Suupuhtaks : Tere, olen ajaga kaasaskäiv inimene. Olen olnud nii kinnisvaramaakler, ripsmetehnik, küünetehnik, proovinud ka vahelduva eduga olla youtuber ja instagrammer. Nüüd ei tea, kas hakata personaaltreeneriks, toitumisnõustajaks või hoopis Teie poolt välja pakutud ja kiidetud lohesurfi instruktoriks. Olen jah niiöelda ummikseisus isegi. Miks keegi ei räägi lohesurfi instruktori majanduslikust poolest - kui palju maksab see dokument ja koolitus ning kui palju läheb aega, et eelkõige see raha tagasi teenida ja seejärel endale hakata leiba teenima. Ja seejärel vorsti leiva peale. Jah, koolituse hinnad on küll teada tuntud üle maailma IKO koolides, aga kui palju sellest jääb instruktorile ja kui palju võtab leivaisa ära?
&re : Männikul oli küll äsja kalamees keelu eirates peal.. aga kas Pirita on jäävaba? Kannatab laupäeval keeluvabalt merele minna?
To jeck : Kindasti vaata üle ka El cotillo spotid.. saare põhja otsas on korralik laguun ning saare põhja poolsel lääne kaldal leiab korralikud atlandi lained, kus käivad nii lohetajad kui lainesurfarid.
Triin : Windguru pole eriti adekvaatne Fuerteventural, pealelõunal võib tuul puhuma hakata aga windguru ei pruugi tuult näidata. Saare põhjaosas Corralejo ligidal Flag Beachis on kohati terav kivine põhi, kus end ära lõhkuda võib (soovitan igal juhul kalipsot ja susse kanda naha kaitseks). Soovitan saare lõuna poole minna Sotavento laguuni lohetama. Kui seal high tide on täitub muidu liivane rand veega, siis on seal nagu paradiis, kus on põlvekõrgune flat ning saab üle liivariba merre hüpata, kus tugeva tuulega vägev lainetemöll. Üldine reegel on kohalike sõnul selline, et saare lõuna pool on tavaliselt vähem tuult kui saare põhja osas.
Martti : Kristiin on tubli et viitsib tegeleda ja toob Teile koolituse koju. Enamus instruktoritest ei saagi universaalset koolitajat, mõni koolitab lapsi, mõni algajaid ja keegi teeb trikikoolitusi. Hea et on võimalus saada Eestis IKO paber ja kui huvi siis ise edasi areneda.
Kristiin : @Konstruktor - tavaliselt ma ei viitsi sõna siin väga võtta, sest tihti kipub niisama jauramiseks minema. Aga kuna korraldan neljandat korda IKO instruktori koolitust - siis tean väita, et iga mees ei tule seda tegema, ikka need kellel suur huvi ja tahtmine. Tegin ise oma litsentsi aastal 2009, kui olin suhteliselt algaja, kogemus tuleb igas asjas ajaga. Sellist situatsiooni ma hetkel ei näe, et igaüks rannas on koolitaja - kursusel on vaid 8 kohta ning järgmise kursuse korraldan alles aastal 2020.
Konstruktor : Peaasi et seda lolli olukorda ei tekiks, et kaks sõpra saavad rannas kokku, üks küsib teiselt, mis teed. Ah lohesurfi instruktor olen. Mis ise? Kuule ma ka instruktor. A kes see seal on? Ka instruktor? Keda me siis õpetame? Kurat küll! Ühesõnaga - lohesurfi instruktor peab olema oma ala fanatt, kes oskab peaaegu kõike, teab peaaegu kõike ja on ise triibutamisest peaaegu tüdinenud. Mingi värske kollanokk võib oma IKO kaarti kodus imetleda. Rannas on ta rookie. Thats it.
Kristiin : Hei kõigile! Sellel aastal korraldab Surftown jälle IKO instruktori koolitusele ning sellele eelnevalt assistendi koolituse (vajalik enne instruktori koolitust). Kuna huvi ei ole olnud viimastel aastatel meeletult suur, siis järgmine koolitus on planeeritud suvi 2020. Kellel vähegi mõttes instruktori paberid ära teha, koolitada Eestis või välismaal (saan ka läbijatele tööd pakkuda ja tean, et ka teised surfikoolid otsivad instruktoreid), siis kindlasti kasutage võimalust. Rohkem infot linglilt https://surftown.ee/koolitused/iko-itc-lohesurfi-instruktorite-koolitus/ ning alati võib mulle julgelt kirjutada või helistada 56691870
Näljane hunt : Tibisid võiks rohkem randa jõuda. Jube vorstipidu on koguaeg! Seoses sellega ma annan hea idee lipumeestele - chikkidele koolitus odavamaks teha. Nagunii neist pooled sõitma ei hakka pluss endal on timm koolitada, kui saab kanni ka näppida. Idee eest sikspäkid tulen võtan rannast ära kevade poole.
Uudishimulikule : Eks koolitusel käidagi, et asjast aimu saada. Alles siis saadakse aru, et nõuab palju vaba aega, tahet, julgust raha jne. Mõni uljam ostab kohe ka kalli varustuse ja siis paari aasta pärast üritab siin sellest sama hinnaga lahti saada, kuna pole kordagi kotist välja võetud.
Uudishimulik : Aga mis värk sellega on, et koolitusel käib 10 inimest, aga reaalselt Katariinale jõuab 1. Kas ikka valiti vale spordiala, jäi midagi natuke ebakindlaks ja ei julge tulla või käiakse ainult kuskil väljakal sõitmas? Tegelt ma tean vastust, aga ootan lipumeeste kommentaari.
Ettevõtlik : Võrgu- ajastul pole vaja randa, põllule, mäele jõudagi. Vaatad klippe, loed foorumeid, jätad kõik trendivad seisukohad ilusti meelde ja välja ilmud ainult koolitaja lippu maasse lööma.
Vanapeer : Hommikul kui kires kukk ja päike tõusis, olid tegijamad juba merel.. kohtuti rannas ja prognoosist ei teatud ööd ega mütsi.. lõkkeääres teinekord neid jutte kuulata on äge...
Noor Kala : Mul on küssa vanadele kaladele. Et nimelt, kui veel Feissat ja Instat olemas ei olnud, siis kuidas te ennast vette ja mäele suutsite vedada? Praegu jääb mulje, et ühtegi triipu ei vees ei lumel ei tehta mingi uduse telefonipildita? Ma ise käisin Tuhakal sõitmas ja telefon oli autos. Kas tegin midagi valesti või võtate mind omaks?
Salme : Vähem möla pikem piip. Ma täna 18 Jüris põllul. Kahju, et varem ei saa, tööinimest põld ikka nöögib. Kes veel?
Hüljes : Mul tuli triip ilus pikk triip, a siis avastasin, et eelmine triibutaja on kõik paberi ära raisand. Kas keegi rulli paberit tooks, muidu jäängi potile isuma
Surfar : Tundub, et vee ja lume puudumine on mõned päris sassi keeranud. Tegelikult on mõnelpool vaba vett küll ja päike ka paistab. Õige riie selga ja tuld kodanikud surfarid. Vähem möla, pikem triip!
Ilma Taat : Etteruttavalt neile, kes nägid täna massive lumetuisku ja küsivad, et ohh kas nüüd järved on nädalavahetusel jälle lumised, siis ohh ei. Tegemist oli vihmaga, mis oli maskeerunud lumehelvesteks. Ootame rahulikult kuukese ja surfame kõik rõõmsalt vees.
Salme : Naistele suured ei meeldi, varjutab päikse hoobilt ära. Seega kündke ikka põldu nende suurtega. Põllumehel ideaalselt päevitusest talinisu.
rannajoon : võibolla sa Väikselohemees sõidad kuidagi pooletoobiselt? Tsikkidest mööda sõites selg sirgu, pilk selgeks, puusad ette. Hiljem ainult vali välja, keda peale surfipäeva kaasa võtta.
Lucifer Rising : To küssa: Hooked või unhooked "Railey" pole ka päris surf, kes tahab teha selfiet jäätükkidega võiks ka olla OK. Vesi aastaringselt külm, et kui päris seal ei sõida kus lapsed losse ehitavad. People Please Peace.
Väikselohemees : Öeldakse, et "kellele ema ja kellele tütar"? Aga olen ka mina näinud rannailmaga ujumisalas surfajaid, kes kujutavad vist ette, et naisterahvad neid imetlevad ja väikselohemehed neid kadestavad .... kumbki variant pole väga usutav
Jüri : Ah mis seal valvata. Põllul lund pole. Eks te minge lõhkuge oma konte ja varustust kui soovite. Mina kevadel kombaini eest lohesid ja käsi jalgu ära korjama ei hakka.
Suurelohemees : Sõltumata brändist on suure lohega sõitmine fann. Et miks? Sest sa kruisad õhkõrna briisi saatel ranna ühest otsast teise ja seda saadavad kadestavad pilgud. Reeglina naisterahvaste, kes rannas päevitavad.
Küssale : Sa ära vaeva end selliste küsimustega. Sõltumata brändist on suurte lohedega sõitmine üks piin. Kui ikka tuult ei ole, siis tegele kasvõi triatloniga.
küsimus : kes oskab öelda,milline on core xr3/4/5 suurte lohede13-15m2 poomisurve?foorumid annavad täitsa vastuolulist inffi
Murelik kodanik : Jüril käed-jalad ikka tegemisi täis. Kes põldu valvab, kui Jüri triatlonil vetelpäästet korraldab?
Kristiin : Abipalve surfaritele Ironman 2018 vetelpääste korraldajalt Jüri Hiiemäe: 2018 toimub mitu triatlonivõistlust, kus vajan ujumisrajale vetelpäästjaid (VP). Kui sel aastal oli Pühajärvel 1,9 km rajal 54 VP, siis IM TLN 3,8 km rajale vajan 100 - 120 VP. St, et 2x rohkem kui seni. Tuleb uhke spordipidu. Rajal on 2000 võistlejat ning nende hulgast tuleb üles leida abivajaja. Vajadusel peab tal nina vee peal hoidma ja kaldale viimiseks päästepaati aitama. Rajal (vee peal) tuleb olla ~ 4 tundi. Mis puudutab VP-d, siis on oluline, et ta täidab täpselt oma ülesannet ning ise vee peal hätta ei jää. Seda, et hakkama ei saa, pole vaja karta - kõik tehakse puust ja punaseks ette. Neil, kel on augusti esimene nädalavahetus vaba, on hea võimalus olla osa millestki suurest - täispikast IRONMANist. Tegemist oleks vabatahtlikega. Saab süüa-juua ja majutust. Vabatahtlikele on särgid ja kultuuriprogramm Peale IM TLN 2018 on toimumas veel 2 suuremat triatloni võistlust. 14.-17.juuni - Ironman 70.3 Otepää - 55 päästjat 19.-22.juuli - Tartu Mill - Euroopa MV (2500 osalejat, sh inva) - 70 päästjat 02.-05.august - Ironman Tallinn 2018 (täispikk, 2000 osalejat) - 120 päästjat Võistlused kestavad mitu päeva: distantsid lastele, rahvale ning põhivõistlused tegijatele. Selge see, et te igale poole ei jõua ja igal võistlusel ei saa ka kõik päevad kohal olla. Olulised on põhivõistluste päevad (ja sellele eelnev päev), sest just siis vajame max arvul päästjate osavõttu. Huvilised saavad kontakteeruda: Jüri Hiiemäe jyrihiiemae@gmail.com või Triina Trei triina.trei@gmail.com
odratolgus : Sõõrlõsed on kõik lume endale krabanud, kas Põhja-Eestis on kuskil veel sõidu tingimusi?
reelika : to Küssa: sa oled nii äge, mul võttis põlvist nõrgaks ja ihu läks imelikuks. palun kirjutaveel midagi
Küssale : Pole hullu, mingi 3 kuud tuleb veel oodata. Jaanipäevaks viskab mõni harv aasta veetemperatuuri lausa +15 peale.
Küssa : Mul üks kiire küssa, et kas keegi teab, millal tuleb kevad ja see ollus ja pläust ära sulab? Tahaks räigelt vette minna, nii et, mõnus ka on. Mitte väriseda ja mingi selfi ära teha, et oujess hooaeg avatud. Talisuplemine pole surf. Saage sellest aru, kamraadid.
petslane : Kuidas Haapsalu kandis jääolud? Kas vesi on peal? Või mingi muu ollus, mille peal kantida saab?
PõhjaEeestiÄss : Aususe huvides võiks Eesti vete oma ka korraldada. Sott kuskil punase mere flätil lasta või katariinal on ikka öö ja päev. Seda enam et ühes asutuses puhub tuul 10 h nagu fööniga ja teises mitte. Ühes on 5 km flätti ja teises mitte. Aprillis on ju pooled tolgused ja viilutajad kuskil välislähetuses. Kaasa arvatud mina
Ahoy : Kõik Saare kadakaviilutajad ning Hiiu odratolgused, Pärnu lainelõikurid ning Lõuna- ja Põhja-Eesti surfarid. EV100 km "Challange" Endomondos lisatud ning auhind õige magus. Teretulemast osalema: http://www.endomondo.com/challenges/36237090
õhtuleht : Kurat nad ei suuda isegi ühte illustreerivat lohesurfipilti leida, veel vähem et Madisest endast. Täitsa lamp. Muidugi tore, et ta võitis. Ässam oleks muidugi, kui Tai kuningriigis võita Tai poksis. Tai ja lohesurf on suht selline nii ja naa vist...Poole saaremaa kadakaviilutajad oleks seal vist meistrid.
Mikk : Mul hetkel 3 kuud juba olnud, järgmine nädal tehakse süst, ehk sellest abi. Iste trapets on päris hea, sellega olen lühemaid sõite teinud.
Iff : Kas kellegil siin on selgroost disk välja sopistunud. Ilma opita mitu kuud on läinud enne kui trapetsi uuesti ümber olete saanud panna?
Järvetaat : Vastupidi, mul just on liiga vähe aega, et oodata kuskil foorumis kellegi poolt antud hinnangut. See aeg tuleb ära kasutada sõitmiseks ja hankida lume ja tuuleinfo vastavatest kohtadest või enda visuaalsete järelduste põhjal - seda kas põld ja järv on sõidetav, tahan ma oma silmaga näha. Tänu sellele õudsale näoraamatule ma tean ilma aknast välja minematagi, kus keegi sõidab ja kuidas olud on Aga pole hullu, infojagamine on igati okei jne
to järvetaat : Selleks see koht ju ongi , et jagada ja küsida infot ? Kõigil pole võibolla niipalju aega kui sul , niisama ringi kimada igalpool
Järvetaat : Indrek, mis surfar sa oled, et ei viitsi isegi järve äärde ennast kohale vedada ja vaadata, mis olud on? Kui ma ütleks, et olud olid ideaalilähedased, tuul puhub igapäev - siis sa läheks või? See käib kõige teiste kiibitsejate kohta ka, kes küsivad, kas ikka lohe veab...kas ikka põllul on lund. Mine vaata kas veab ja kas on olusid. Surfar mai äss.
LaurP : Täiesti kaine, lihtsalt see lahter väike ja lõikab teksti pooleks. Kui edasi tagasi kerida ülesse alla ja kuskil sõnastust muuta, siis tulemus ongi pooletoobine. Lisaks seda rida mis 3mas on ma ei näegi.
johhaidii : lauriP, su jutt meenutab google tõlget a-la "tere, kuidas sina täna teed, võta mind läbi minu iimeil" ära parem kirjuta kui sopsus oled
LaurP : Kogemus Pallaselt. Foilid sakkisid vaikse tuulega kuna pakkisid ja 17m2 täispumbatav, mis kuju hoidis.töötas etemini. Lõpuks on sõitjas kinni ja täispjmbatavate lohedega sõitjal on ka vaiksema tuulega täispumbatavaga sõita. Mina ei paneks mingit imet sellele paksema tuulele vaid lihtsalt sellele, et kui ei pea veepeal hoidma siis ongi võimalik vaiksema tuulega sõita. Ei ole see mingi tuule tiheduse teema.
mutimullaauk : petslasel õigus, täna keegi sõitis 11m2 madratslohega silmnähtavalt kiiremini, kui ülejäänud 12+ pumbatavatega
tuulekuru : Talvise 5 ms tuule ja suvise 5 ms tuule vahe on vägagi tuntav. Külm õhk kannab palju paremini lohet, seega on talvel vaja meetreid palju vähem. Raskemaks jah teeb jällegi lumepaksus. Minul kerib puudri sees laua ots lume alla ennast. Jäise harku järve peal, kui lohe õhku tõuseb siis liigud.
petslane : Küss, kas "kannatad" sõita või "rõõmustad" sõita? Kannatamiseks läheb ilmselt vaja 3-5 m/s tuult, et lohe enam-vähem üleval püsiks, rõõmu jaoks tahaks veidi rohkem. Ja paksus lumes kõige nõrgem tuul, mis lohet veel üleval hoiab, ei pruugi sind liikuma vedada...
&re : Juba lõunaajal sätiks kuhugi küll... on kellelgi infot kas Jõelähtme põld juba piisavalt paksu lume all?
Marko : Pidasin siin väikestviisi sünnipäevapidu ja hiljem avastasin, et mingi võõras number on helistanud. Oll, kui see sina olid, siis kõlla uuesti, ole vunts.
tynis : Kas keegi kasutatud Ozone Edge'i 9-10m2 või analoogset müüb? Kes tahab pakkuda, võib kirjutada tynisreimo@hot.ee
&re : Kas kellelgi Apple Watch juhtub olema ja saaks testida, kas kellaga mõõdetud kõrgus on kasutuskõlbulik? https://itunes.apple.com/app/id1220676251
Keegi : Eks ta nii ja naa ole jah. Ei tea ju kuidas sa sõidad ja kaalud. Ma ise surun ühe 9 või 10 ikka kotti. Jõle nõme on kui 12 üle käib aga tahaks trikke harjutada soojas vees või teisest küljest on nõme, kui asjata väikese lohe kaasa tassid. Pead enne reisi otsustama. Kergetel inimestel ja naistel on ikka väiksem kui 12 ka kaasas üldiselt. Transa vist on odavam, kui rentida sessioniks lohe. Session oli vist 50 kui ma ei eksi, võibolla eksin.
Keegi : Ühesõnaga enamus ajast oled vees, vaja ainult 2 õiget lohet kaasa võtta ja kui tõesti on mingi jama(d) päev(ad), lähed kaabliparki või snorgeldama või puhkad niisama bassu ääres.
Keegi : Ega sinna kevadeti ja sügiseti ei ronitaks nii massiliselt, kui tuulevaikus oleks. Aprillist novembrini on seal kõrghooaeg. 70% aastast puhub tuul 5.5-8 m/s. Kui on plaan minna reisile, siis kiirema info saab googeldades või mingi konkreetse surfiklubiga ühendust võttes siit või sealt.
Nilss H : Holger osta omale korralikud uued surfipüksid pikema säärega. Nendest vanakooli lühkadest spordipükstest vajuvad jah kotid välja, kui natuke lohakamalt istud.
El Gouna : to Nilss H. Kas kahele kohti on seal hane seljas ja kas surfivarustuse vedamise eest tuleb hanele eraldi sööki jagada??
Poiskene : Saaremaal oli 5 kraadi sooja, räästas tilkus, 10 ms tuult, tennised olid porised ja lirtsusid ning oksapüss tegi piuh piuh. Õhus on kevade lõhna ja mõtted on juba vesisurfis.
Kuldvillak : Ma pigem küsiks omaltpoolt, kas on veel keegi, kes märtsis-aprillis El Gounasse ei lähe?
Kaspar nw.ee : Haapsalus jää paksus 6-11cm- eile mõõtsin. Jää paksuse erinevus tingitud siis mesohaliinsusest, nädalaga tavaliselt paksus veidi ühtlustub. Voosi kurk veel ei kanna. Österby ja Haapsalu vaheline jää on ikka eriti sile, ma nii siledat jääd ei mäletagi.
Mart : Minek nädala lõpus Hurgadasse ja prognoos on lubav. Kas keegi oskab kogemusest soovitada häid spotte Hurgadas? (El Gounas olen paar korda käinud ja need on teada). Tänud ette!
Jäämees : No ja jää kannabki? Ma olin jumala kindel, et järv üldse jäässe ei lähegi veel niipea. Eelmine talv sõideti rahulikult mööda jääd tavalise lumelauaga Harkus.
Martti : Ma pole pole matkauisku kasutanud, peaks stabiilsem olema kui saad korralikult saapa külge kinni. Hokikag hakkavad 55 km/h vibama. Kiiruisk peaks hea olema aga suht kallid. Mul on kaks paari 43nr uiske homme kaasas, tule proovi ennem kui ostma lähed
Martti : Tavaliselt kui on hea jää siis uisk alla ja kuuma! Vaata jäiga saapaga uisk et oleks mugavam kantida ja jalg toestatud. Homme plaan minna proovima, kui jää kannab
Kihnu : Kui oled sadama tõkke puu juures.Sealt vasakut kätt on muruplats,kus punane hoone.Seal platsil lasime lohed ülesse ja sealt samast merele.
Tanel : keegi osakb aidata - kus munaliau juures sõidetakse - kus vette ja kus kõige parem on.. sinna lubab homme 10ms....
Martin : Kas kellegil on rentida või müüa tandem lauda ja trapetsit? Hea oleks kasutatud variant. Võibolla polegi sellel nii äge lapsi sõidutada, kui tundub ja siis ei seisa raha lihtsalt nurgas
Metslane : Pühapäeval jõulusurf Väänas?Kui prognoos peab ja temp. ikka plussis, siis endal plaanis minna.
Metslane : Mina õppisin Mui-Nes, ja seal oli ranna äärde tõmmatud kogu ranna pikkuses poidega võrk (jämeda silmaga), lisaks suured lained. Tagantjärel olen mõelnud, et kas see oli haide pärast sinna pandud Edasijõudnud panid sellest üle ja neid vist väga ei seganud, aga algajana olin pidevalt kas liinidega, lohega või jalgupidi selle võrgu ja poide otsas. Jubedalt häiris ja natuke jube oli ka. Kurb ja traagiline lugu, ise proovin igasugu võrkudest ja poidest võimalikult kaugele hoida. RIP.
tynis : Ühest artiklist jäi mulje nagu oleks ta krashinud, ning seejärel takerdunud juhtliini pidi ümber poi. Miks ta safetyt ei saanud kasutada ei selgu.
petslane : Kui kahe poi vahel on nöör või peenem köis, nagu seal tavaliselt on, siis võib sellesse vabalt takerduda ja tugeva lainetusega ära uppuda. Sama hästi võib eestis kalavõrkudesses kinni jääda. Vaevalt, et keegi hakkab meres hulpivaid igasuguseid nööre "ära keelama", pigem on ikkagi surfarid omal vastutusel ja antud juhtumit võib lugeda lihtsalt õnnetuseks.
Kar : Tahaks teada milline see poi kinnitus oli, et sinna saab kinni jääda? Loodetavasti panustatakse selle ümbertegemisele kui teavitustööle, mis peaks surfareid tuulega rannast eemale hoidma.
heleri : Sal'i saare Sharkbay'st rääkida, siis statistika järgi algavad tuuled detsembrist ja kestavad maini vist. Usun, et kui kirjutad Mitu & Djo surfikooli, siis nad jagavad kõige paremat infot. Mitu sõidab F-One varustusega. Olin saarel 22. nov kuni 5. dets ja sõidupäevi tuli 11. November ongi selline kahtlane kuu seal. Viimased päevad puhus 12-15m/s. Vesi on soe, kalipsoga palav aga sõideti. Lükra vajalik, 50faktor ka
petslane : Vat Purikas, novembris-detesembris jääb siin surfiaega vähemaks sellepärast, et tuul puhub pimedas, mitte et külm oleks. Kui ikka lõuna ajal on vaikus ja tuul juhtub tõusma õhtul viie-kuue paiku, siis jääb see tuul kasutamata.
Purikas : Rõõm näha seda entusiasmi jne, aga surf peab olema ikkagi nauding, mitte mingi n...s läbi vihma, lume ja jää. Üldse kuidagi tundub, et osad inimesed olid vähem aktiivsemad siis, kui +10 oli veel august september. Ärge põdege, kohe on kevad, päike paistab ja topetkäpik on ajalugu. Vaja aint paar verivorsti ära süüa.
petslane : Kui õhk on korralikult miinuses, siis läheb kuivhaalar mõnusalt jäässe nagu raudrüü. Kui see liialt ahistama hakkab, siis supled natuke vees ja liguneb jälle pehmemaks. Samamoodi saab laua jala-aasad pehmeks ja depoweri lahti, kui vaja jõudu reguleerida...
&re : Eila Ööris 1.5 kraadi, lörts ja 10 metra tuult. Tunnike pidas ilusti vastu. Jahe hakkas siis kui vette käisin, aga topeltkäpikud ja sõrmed ok..
Purikas : Kui ikka liinid jäässe lähevad, siis on aeg kaldale tulla ja järgi mõelda, et äkki tasuks oodata kevadet või minna lumelauaga üks tiir teha. Ise ei näe mitte mingit naudingut poolt päeva kalipsode ja termostega külma käes mässata, selleks et veerand tundi vette saaks.
Elmo : Roostal ikka sai mõned aastad tagasi jääaugus sõidetud kohe kui esimene veesilm jääalt vabanes. Võis olla ca -5c kandis. 15mintsa sai oldud vees ja siis autosse soojenema. Kusjuures 5/6 kalipsoga veel. Kuivhaalariga sõitjad olid kauem veel. Põhiprobleem, et näpud külmuvad ära. Enam pole sellist piinamise isu kui algaastatel aga huvitav kogemus ikkagi.
Metslane : Miinusega pole proovinud ja pole plaanis ka. 0-2c kannatab veel sõita, aga ikka kuradi külm on. 4-5c on täitsa sõidetav. Õhutemperatuuriga samaoluline on ka veetemperatuur. Kui vesi ikka 0 c ümber siis pikem suplus tõmbab kohe akud tühjaks.
Antsuke : Mis on miinimum välistemp, millega kannatab lohetada vee peal? Scumbag brain mäletab, et alla nulli väga ei saa.
max : tere kõigile, plaanin hurgadasse nädala pärast, kas on soovitusi/kogemusi millise hotelli juures on kõige paremad lohesurfi tingimused või el gounas. ette tänades Max
Mati : Kas keegi veel kalipsoga ka surfab või kõik on haalaritesse pugenud? Pole sel hooajal külmaga vette jõudnud ning tahaks teada, mis suunas peaks oma varustust täiendama. Kunagi sai märtsi kuus lausa 5/3 kalipsoga sõidetud (termokihid olid all) ning pold häda midagi, kuid praegu nii eriti vette ei kipu.
Raigo : Pirita oli luks täna, Stroomist hüppasin ka läbi, aga seal polnud pooltki seda tuult, mis puhus Pirital
ats rastapats : ahoi! 1. kas keegi plaanib homme hommikul püünsisse minna? 2. kas keegi on nädalavahetusel saaremaal ka sõitmas? Kuhu veel võiks edela/lääne litriga minna, peale Ööri?
@kris : maitse asi. 3mm lobster oli laupäeval palav, kaevasin oma täiesti lagunenud ja nüüdseks "avatud peopesadega" 3mm sõrmikud välja ja tundus paras. Aga hoopis need 2mm on seni kõige mõnusamad olnud https://www.oxbowshop.com/gants-wiimereux-noir-pe17.html
kris : Milliseid kindaid te praeguse ilmaga (õhk-vesi 5..6 kraadi) kasutate? 5mm sõrmikud või labakud või lobsterid? Ja kas kõik ikka sobivad poomi otsas rippumiseks? 3mm sõrmikutega on päris valus
sten : Erkki, olen ekslikult ilmselt sinu kindad Püünsist kaasa võtnud, vabandan. Palun võta ühendust, tel 5536631.
petslane : Erkki, ära nukrutse, number suuremad ongi paremad, pole nii tihkelt ümber ja käed ei hakka nii ruttu külmetama
Matthew : Kas sa proovid kindaid enne ärasõitu kätte alati? Kindlasti saab aru, kui järgmine kord neid kätte proovib.
Erkki : Täna püünsis läksid mu 5 mm-sed Gul kindad jalutama nii kaua kui liine lahti kerisin.Leidsin rannalt samasugused,aga suuremad ja märjad.Küsisin kōigilt kes ligidal olid,aga keegi enda omaks ei tunnistanud.Huvitav kui keegi sassi ajas kas siis aru ei saanud,et kindad olid kuvad ja nr.väiksemad.
Meeli : Tere, otsin eestimaise reklaami tarvis surfareid võttepäev on 8/11 ning aega läheks u 4h. osavõtt on tasustatud. huvilistel palun oma pilt ja kontakt saata reedeks 3 novembriks casting@cuba.ee
petslane : Täna pidi surfama kristlike põhimõtete järgi: kui põhjatuul ja jäine lumepuru sulle vasaku palge pihta valusa laksu annavad, siis keerad alandlikult parema palge ette.
tp : Kaotasin Kakumäel täna hommikul Nobile T5 laua lainetesse ja ei suutnud üles leida enam (valge-kirju, oranžide sidemete, käepideme ja uimedega). Kui kellelegi peaks silma jääma, siis võiks märku anda 58144961.
&re : Täna ja homme on viimane päev kui saab GPS Kiirussõidu EMV tulemust sõita ja osalemise eest jagab Kitezone preemiaks igaühele purgi mett! https://www.facebook.com/photo.php?fbid=2109860359039713&set=gm.295247630963314&type=3&theater
Snõuboord : Sain paar tundi Jüri põllul sõita, kui Jüri ise jahipüssiga tuli paugutama. Üldiselt veel oli vara, ebamugav on sõita, kui oras põlvini on ja lumelõrtsisegu 5 cm. Muidu esimesed vaod triibud sain ära teha, riided jumala porised ja lohe kahh lõhki. Aga eks Oleg tahab ka talvel vorsti osta leivale.
Jüri Põld : Juba on natuke lund peal ja ootan sügiskünni mehi ja naisi. Adrad või noh lauad alla ja kündma!
Ev : tsaarlane, täna sõitsin ka mändjalas, aga see on esimene kord saaremaal.Seda üksi kohta juba tean)Loodan et homme ka midagi toimu
tsaarlane : EV selleks saarema infoks on FB-s üks koht. Muidu täna küteti täiega Mändjalas. Kurat siin puhub iga päev kuskil tuul noh...
&re : Lähen ja katsun ka Ophelia jäänustele pihta saada. Tugevast tuulest kahjuks eriti palju alles pole.. vaatame suunda hommikul. Kui läände keerab siis pigem Pirita või Kakumägi...
slk : kas keegi homme hommikul u. 9 ajal piritale või püünsisse ka läheb, hirmsasti tahaks sõita, aga üksi väga ei viitsi tugeva tuulega mässata
Rasmus : Tere, Xenrsri app on mingil põhjusel läinud kaduma apple appstorest, on keegi veel selle probleemiga lähiajal kokku puutunud?
tynis : Ankrul on omad miinused, kui randa on vähe, siis peale tuule suuna muutumist olen krduvalt avastanud et lohe püsti toetamise kohta pole enam. Kõrkjate ja okste vahel ka ei soovita kasutada (proovitud)
petslane : Aga mahavõtmine on palju tülikam, too liiva sisse kruvitav ankur ka palju ei aita, kui liini pikkuse jagu ruumi pole. Ning lohe võib maa peal rapsiva tuule käes ikka kannatada saada. Jällegi lased vette, tirid ühte liini pidi lohe enda juurde, pärast kuivatad ja pusid ülejäänud sassis liine
ehitussurfar : Kambaga raha kokku panna ja igasse sellisesse kohta, kus on oht, et tuul puhub, aga satud üksi, valada maasse mingi rauast toru kus rõngas külge keevitatud. Kott segu pluss toru per auk ja palju neid kohti ongi...2-3 siinkandis.
petslane : Tugeva tuulega lohe üleslaskmine pole eriline probleem, katal, kus lainet pole, lased kasvõi veest üles.
LaurP : Tegijad pange nüüd töötava liivakruvi link siia? Tugevama tuulega ei taha ikka selflaunchi teha, või siis koos tugeva närvikõdiga.. neid spotte l3idub kus häi linnituspunkte ple.
petslane : Sai sõita mõlemas, nii russalka all kui ka katal. Võib öelda, et katal oli tuul paar meetrit sekundis tugevam ja samavõrra ühtlasem.
petslane : to Kas keegi: pigem Russalkale, praegu põhja-kirde vahel ja prognoos lubab veel rohkem põhja keerata.
petslane : Mulle tundub, et homme puhub lõuna ajal Russalka all poolsuure lohe tuul. Igatahes proovima võiks minna...
väike päike : Ma vist panen kuuese müüki ja hakkan kuueteistkümnest endale otsima. Krt, kui puhub siis öösel ja kui päeval, siis kusagil mujal.
väike päike : ärge virisege, käisin suvel mitmel päeval ka teile paistmas. Ise te sättisite endale tööpäeva sellele ajale.
petslane : Kata ja Riina, sügisel peab lõunast või edelast puhuma! Siis on soe ja võib Püünsi või Pärnusse tõmmata.
Kata ja Riina : Eile peale viite toimus vahtkonnavahetus ilmajaamas ja uus tulija keeras suuna kirdesse ja lisas 10 meetrit olemasolevale otsa. Üks inimene ainult kaifis seda üritust kuni pimedani!
Metslane : Tahaks ka Vääna, aga tünga jaoks natuke kaugele sõita. JJ vist sõidab viimane postitusest üle tunni möödas.
Kristiin : Hei kõigile, kes soovivad lohesurfi instruktoriks saada. Olen varasemalt juba postitanud siia info, aga tuletan veel meelde, et IKO ITC koolitus on toimumas mai lõpus juba. Kellel on huvi, siis andke endast juba märku, sest kohad on limiteeritud, maksimum 8 inimest grupis. Samuti, ka need kellel on IKO instruktori litsents aegunud, saavad läbida kursuse uuesti, et oma litsents jälle kehtima panna Link siin:https://surftown.ee/koolitused/iko-itc-lohesurfi-instruktorite-koolitus/
An : puhub üle maa ju sisuliselt, hakib kindlasti korralikult. Pigem oodata kui rohkem ida poole pöörab.
Kagu Tuul : Tere, Mina olen jah Kagu Tuul ja minuga saab homme lõdvalt uhada Katariinal. Puhun praktiliselt terve päev läbi ja mind ei koti üldse, et te ära väsite.
tiirutaja : Terve järgmine nädal on selline tiirutamine et ei jäkksa ära oodata. Saab nii Pärnut kui Tallinna!
Andre@WindChilly : Kas keegi Vergi sadamast kedagi tunneb, kes oleks huvitatud tuulemõõtjast? Windchilly online ilmajaama paigaldaksime meeleldi koostöö vormis ülesse ning sadama kodulehele tuleks rohkesti klikke juurde, kui nende kodulehel tuult vaatamas käima hakatakse...
Raigo : To Ev: Tead võib-olla ei jõuagi Alternatiiv on Katariina... Kahjuks seal mõõtjat ei ole - projekt järgmiseks hooajaks.
petslane : Seda muuga kohta on tegelikult õiglane Randvereks nimetada. Randvere kirikuküla asus seal juba sajandeid, Muuga sadama läänepoolseim nurk kerkis merre aga alles nõukaaja lõpus.
slk : Tulin just Vergis maha, pealeminek üksi on suht keeruline, kuna sadama territooriumil pagitab ja keerutab korralikult, aga kui sadama territooriumilt välja saad siis mulle juba täitsa sobis, laine kikker tuli lauale otse kümppi sisse ja tagapool tuul ka parem.
Antsuke : to Raigo: Tule peale lõunat hoopis Pärispeale. Seal on üks võrdlemisi mõnus rand, Google mapsist saad eeltööd teha, Pärispea kalakasvatusest jääb kohe põhja. Liivarand on, rigada saab ka hästi ja vesi on sügav - kaldalt võib peakat hüpata. Kui tuul on hea, siis on korralik laine ka.
Raigo : Vergis selle suunaga juba praktiliselt võimatu. Täielik maakas.. Küsiks siin kohal ise hoopis nii, kuidas täna Salmistu selle suunaga on ning kuidas oli seal parkimisega?
Tarvo : To Gerli: Ennem kui nii klähvima hakata teise inimese kallal võiks veidike peakest kasutada. Äkki see nn kalamees pakkus talle lauda ennem kui ta oli sinu kadunud lauast üldse lugenud.
LaurP : Eeldad, et Võrtsjärvel on tuul 1/2 Pärnust ja võtad 9m2. Kohalejõudes paugutab kuni 19ms. Kaks korda pikki näppe saanud, ära alahinda Võrtsjärve,Võrtsul puhub.
Gerli : to Ärimeesnossov: Vabandust, aga kas sa oled loll või mängid lolli? Kui sa tead, et selline laud on kadunud ja sulle pakuti Epicu lauda, siis on sinu käitumine küll antud hetkel pisut kummaline. Ja millest järeldad, et pakkuja oli kalamees? Sellisel juhul pead seda isikut teadma, kes sulle lauda pakkus. Ühesõnaga, kui su jutt nüüd mingi häma ei ole, siis ole mees ja võta minu või Rihoga ühendust.
karin : ikka tasub otsida ja paraplaaner vägagi abiks. mõni aasta tagasi leiti niimoodi minu laud ülesse. boonus asja juures oli muidugi laua punane värv.
petslane : Kunagi teadjad ütlesid, et kõige parem pidi olema lauda otsida motoparaplaaniga. Otsi mõni selline vend välja. las lendab Ihasalus. Mis nad muidu tühja Pirital löristavad, seal lauda ju pole..
Riho : To: Ärimeesnossov Kas oskad öelda selle kalamehe kontakti või kuidas temaga ühendust saada? Kus kandis lauda pakuti? 5071378
Jane : Kutse. Kas sa tead, kus tuul puhub 97% ajast, vesi on 27C, õhk 30C, päike paistab 9h päevas, sõita saab nii ookeanilainetes kui ka siledates laguunides? Õige vastus: https://surftown.ee/event/brazil-camp/ See kõik on Sinu, kui tuled meiega oktoobris Brasiiliasse!
laupäev : kui puhub, siis Pärnus on hea sõita Pärnus. Või mis trikiga see küsimus nüüd oli? Pärnus ei saa ju sõita Haapsalus?
av : Vastavalt definitsioonile ei ole võimalik saarele kuiva jalaga saaada, muidu see ei oleks saar, eks. Ja kuhu sa saada tahad, kas Pedassaarele või sellele liivaluitele kus tavaliselt rigatakse? See viimane oli u nädal tagasi vist maaga ühenduses, kuigi ise läksin otse, st läbi vee...
Ärimeesnossov : Mingi kalamees pakkus küll Epicu lauda müügiks, aga hind jäi kalliks ja seetõttu jäi laud ka ostmata. Pilku peale ei visanud, ei tea kas olid see Troid või midagist muud.
andreskutsar@neti.ee: Otsin soodsalt või vähe kasutatud varustust. Twintip split. Tormilohe 6m - 7m. Foililaua komplekt. Palun pakkumised ja pildid saata E kirjaga. andreskutsar@neti.ee Otsustavaks saab kauba hind.
erkkiPSC : Homme oleme NAISH lohevarustust näitamas Saaremaal Tehumardis kella 14-18 vahemikus. Astuge julgelt ligi, saate tutvuda uuema Naish'i varustusega ning kasutage võimalust võrdlemaks enda kamaga. Rohkem infot +37253440919
Antsuke : To Petslane: otsustasin ikka koduranda Pärispeal Purekari neeme juures proovida, paar purjelaua venda kihutasid ka sinna suunda. Kui on hapu, siis lähen tsekin Tapurlat
LaurP : Tapurla - olen seal rannas käinud. Randa oli ikka, kuid risti rannaga lohe ülesse lasta,eks saab küll, kui lohe on veepool, mõned kivid tundusid olema mitte liiga palju, kuid peaks saama sõita küll. Kui lähete andke teada kuidas oli!
Kristiin : Eile Pirital võistlustel unustasin randa või kuhugi klubi ümbrusesse oma trapetsi, pärast enam ei leidnud, kui keegi äkki haaras kaasa, siis see oli Liquid Force ARC trapets suuruses XS, neid Eestis samasuguseid rohkem ei ole, pilt siin: http://liquidforcekites.com/product/harnesses-and-vests/arc/
Antsuke : Ma võiksin täiesti mõelda Vergi peale, kuna pesitsen Pärispeal ja seal on ida tuulega poolhapu. Mõte käis eelnevalt läbi minna Tapurlat uurima.
slk : tuul peaks ühtlasem ja tugevam olema, kuna tuleb üle mere, salmistus puhub üle kivide ja kändude
Aleks : Kadunud just Püünsis Cabrinha ja RRD lohe kottid, pumbad oli sees. Kas keegi tead puudamist midagi?
ErkkiPSC : Täna kell 15-18 vahemikus saavad huvilised uuemat Naish lohekama proovida ja võrrelda! Astuge ligi ja kasutage võimalust.
FCS : Thruster. Uimetaskuid mõtlesin jah (inserdid või need mustad jubinad mis laua sees). Kes või mis on Gvidol?
FCS : Tere, Surfilaual uim alt ära. Oleks tarvis 2 FCS "Plug"-i (kus müüakse?) ja oskate soovitada millist liimi/epot nende paigaldamiseks kasutada?
Mats : Kellel on kogemust Core GTS 3 lohedega. Sooviks plussidest ja miinustest väikest ülevaadet. Aitäh!
An : tänud Kakumäe surfikoolile eilse sauna eest. Sügiseste ilmadega võiks isegi koguaeg olla ülimalt mõnus oli peale paaritunnist sõitu saunas üles soojenda.
murf : Kuidas viimasel ajal Laulasmaal ka elu käib? Tänase suunaga rahvast palju või kõik Kakukal? Pole seal aastaid juba käinud
kakumäe_surfikool : ♂️Prognoosid homme tuulised! Tulge Kakumäele surfama! Oleme avatud juba kella 10.00. Homme toimub lisaks Muinastulede ÖÖ üritusele ka EMV, SUP-i IV etapp võistlus. Kõik on oodatud võistlema ja kaasaelama. Saun tuleb kohale juba hommikul ja peale surfamist on kõigil huvilistel võimalus keha soojendada. KAUAI cafe on avatud! Maitsvad söögid ja karastavad joogid pakkumises Õhtul teeme lõket ja hea muusika eest vastutavad DJ Mart Jõgiste ja DJ Lauri Villau. Lisaks värimuusika ja karastavad kokteilid壟 Saadame suve kenasti puhkama! Kohtume juba homme Kakumäe rannas! https://www.facebook.com/events/473891816302358/?acontext=%7B%22action_history%22%3A%22[%7B%5C%22surface%5C%22%3A%5C%22page%5C%22%2C%5C%22mechanism%5C%22%3A%5C%22page_upcoming_events_card%5C%22%2C%5C%22extra_data%5C%22%3A[]%7D]%22%2C%22has_source%22%3Atrue%7D
An : tänud, aga enamus rihmasid, mis leidus, olid kas liiga pehme kiuga või liiga väikse niidi/õmblusega. Ehk siis ei ole piisavalt sakke hammaste jaoks.
petslane : An, õmble 2 õhukest rihma ükstise peale kokku. Aga muidugi katseta enne kas pandlast ikka läbi käib...
An : suht harjunud juba rihmaga süsteemiga. ja vanale lohele/poomile ei näe mõtet mingit uut erilahendust hakata aretama kui on võimalik vanast asja saada. Sain lõpuks Bauhausist sarnase rihma (tibake on õhem, aga ehk kannatab ära), mis sai nüüd ka külge aretatud. Peab veel mere peal katsetama, et kas toimib korrektselt. Aga korralikku paksemat rihma oleks siiski vaja.
To an : Ise viskaks selle rihma majanduse minema. Ei peaks olema keeruline seda nööri peale ringi teha. Kaasaegsed lahenduse kõik nööriga, vist.
slk : sõida kangapoed läbi, Kadaka tee 44 sealt leidsin kunagi enda trapetsile uue rihma, ma pole kindel kas see pood veel alles on, aga üldiselt kangapoodides neid rihmasid igas suuruses, laiuses ja värvuses
An : Hei! Kas kellegil võiks leiduda nailonrihma? Vaja oleks 25mm laiust musta värvi tugevat ja tiba paksemat rihma. Läheb depowerile (praegune ära kulunud). Leidsin ühe sarnase valge, mis oli lohega kaasas, et lohet kokkupakituna kinni hoida. Aga vaja oleks 2tk musta (ca 1,2m/tk). Ehituspoed/Abakhan sai läbi käidud - neis oli laiuselt sama, aga liiga õhukesed. Peab olema veidi paksem ja tugevam, et klambri hammaste taha pidama jääks.
petslane : Noh kui pappi nagu muda, siis lihtsalt 2 m2 vahe pole mingi näitaja -- peab ikkagi igaks olukorraks olema kogu rivi 2 m2 vahedega: lainesõit race, freestyle
lohe suurus : Ilmselt ei ole see lainelohe su esimene? Valik sõltub pigem sellest, mis sul enne olemas on. Kui sul on 10 m2 olemas, siis võta 7-ne. Kui on 9 olemas, siis võta 6-ne. Kui sul on ainult 12 või suurem, siis võta 9-ne ja sellest väiksem on alles kolmas lohe. Ei ole väga keeruline teadus.
Niko : 10a kogemusega on välja kujunenud järgmised Vääna päevad: kas 8-12ms tuul, või 10-16ms. 1-2 korda aastas 15ms+. Kaalun 80kg, mulle sobivad hästi 8m2 ja 6m2 set. Kui oleks Ristnasse asja, siis 7m2 ja 5m2. Ringi vaadates, paljudel meestel Väänas 7 + 5/5.5 setid lainesõiduks lohega (70-80kg) raskematel 9-ne. Kui oleks üks lohe, siis ilmselt 7-ne.
LaurP : Oleneb oskustest. Kes suudab juba hästi liuelda lainelaual sellele meeldivad väiksemad. Eestis tuleb laine tugeva tuulega. Minu 90kg juures 5'8'' lauaga jääb siis tihti 7m2 suureks. Peab kaklema sellega. Samas, kui oled algaja siis tahad just suuremat, et see hoiaks sind veepeal ja pöörded ka nii agresiivsed ei ole, et peaksid tahtma väiksemat. Eks tasub lohe proovida, algajale meeldib kindlasti selline, millel poomi põhja tõmmates tuleb jõud taha, saad lainele järele. Algul ajastused lainele saamiseks niikuinii veits möödas.
petslane : Matthew, aravan et sul tasuks teha väike uurimustöö: käia tuuliste ilmadega populaarsetes lainesõidu randades, teha vaatlusi kogu päeva lõikes, kirjutada lohede arv ja suurus üles, arvutada hiljem keskmine. Võib oletada, et nii 50 kuni 100 vaatluspäeva järel saad juba päris täpse tulemuse.
to Metslane : Võta maaletoojatega ühendust ja testi erinevaid brände. Maksab 0€. Kui sul on kodurand/spot kus sõidad, siis soovitav seal testida varustust. Seda "maailma parim" reklaamteksti võid sa iga brändi tootekirjeldustest varaste hommikutundideni lugeda. Üldjoontes sama tüüpi lohed erinevatel tootjatel on sarnaste omaduste, kujuga, aspect ratio'ga, strut'ide arvu, bridle tüübiga, jne. Pisikesed erinevused on pigem "maitseasi" ja taandub rohkem sellele millne logo/bränd/lohekott sulle rohkem meeldib ning mis taustalugu sa lõkkeääres naabrimehele rääkida tahad.
petslane : Ei tule sealt mingit kapot, tuleb hoopis mupo ja teeb ettekirjutuse, et logol sõna "Best" tuleb üle kleepida sõnaga "Worst", muidu saab reklaamiseaduse alusel trahvi
Bruno : to Tynis: Lainesoidu harjutamiseks soovitaksin sulle BWS lohesid. Pakkuda on 6-8-10 aastast 2014, vahe kasutatud ja ilma parandusteta koik. Olen ise BWS lohesid kasutanud 2010 a alates ja siiani arvan et parimad allatuule triiviga lohed, mida olen proovinud. Vaga tugevad lohed ja kannatavad suurt tuuleulatust. Huvi korral kirjuta bruu@icloud.com
tynis : lainesõidu harjutamiseks raskemale sõitjale millist lohe soovitad? 7.5 Kahoona on ja olen sellega üsna rahul - kui juhtub selle jaoks sobivat tuult olema.
Gerli : 1. augustil unustatud Hiiumaal Suureranda 45 cm F-one poom. Kui kellelgi on mingit infot poomi võimaliku asukoha kohta, helista või saada sms 56269616.
An : ma ei tea kuidas täna Tallinnas on, aga Pärnus igatahes tuult palju! Ja vihma ka (veel) ei saja.
Jyrca : Kas Püünsis ka veel lohet sõidetakse? Või kus sellise suunaga täna tallinna ümbruses peale minnakse? Olen mõnda aega eemal olnud ja vb on asjad muutunud, siis igaks-juhuks uurin
&re : Saarlane ütles et linnuvaatlushooaeg on lõppenud ning lohelennutamine lubatud.. päris tuuliseks läheb.
petslane : Kuidas Sõrves praegu seis on? Lubatakse sõita? Vanasti oli ikka augusti esimene nädalavahetus parima Sõrve tuulega...
petslane : Lohe muutub aeglaseks ja raskesti juhitavaks. Võibolla lendab, aga sõidumõnu vaevalt et saad.
tk : Kas kellegi on kogemust väikese poomiga suure lohega sõitmisel? Mul on 10,5m Naish ning Cabrinha 35cm laiusega poom. Kas kannatab?
&re : 4Energia, Elisa Eesti AS ja Eesti Lohesurfiliiduga koostöös valmistame online ilmajaama. Prototüüp paigaldatud Stroomi Surfiklubisse https://www.am.ee/WindChilly .. tuult Stroomis näeb siit Tuulepealne maa tabelist või http://windchilly.com
LaurP : Surphy - kas stopper on ikka alles? Selle poomil on poole peal lisa stopper, mis takistab poomi täiesti ülesse minemist, kui midagi juhtub siis sellest keskmisest stopperist läheb poom üle ja kaugemale, andes 1 astme safety.
petslane : Surphy, crossbow 2008-r "käteulatust" teeb lühemaks kõige labasem depoweri punasest otsast tõmbamine -- poom on normaalse juhtimise ajal lähemal. Kui "keskmist osa" lühemaks teha, siis võib juhtuda, et power ei tule poomi käest lahti lastes täiesti maha ja see võib algajale olla päris hirmuäratav kogemus. Pigem õpeta sõitjat nii, et de-power oleks tavaliselt sõites alati pooles vinnas ja poom meeldivalt kerge.
&re : mul on omatehtud speedi laud üle, kui seinale ei sobi, võib ahju pista, saab vähemasti hea leili...
Kaimar : Kellel oleks seismajäänud veivikat müüa sõbrahinnaga , oleks tarvis paigaldada Smurfisauna seinale . Kirjutage - kaimar.halliste@gmail.com või 5750 3231 Tänud ! =)
murf : Millega pumbal tihendit määrida? On vist kuivaks jäänud, igatahes teeb mingit vilisevat häält.
Surphy : jätkame siis sellesama poomiga, aga kui väikesel naisel on lühikesed käed, siis lühemaks tohin ikka seda keskmist osa teha, et ta lohet purjestama ulatuks? Kas keegi siinolijatest oleks nõus meid abistama?
petslane : Vanal crossbow-l ainult poomi väljavahetamisest pole abi. Peab ka bridle'i kinnituskohad ära muutma. Ilmselt ei tasu vaeva, kui just hull vanade lohede ümberehtaja pole. Too Crossbow oli algajale omal ajal üsna hästi sõidetav ka nonde rullikutega, peaasi et rullikud kiinnikiilunud pole.
@surphy : Kui ma õigesti mäletan, siis Crossbow 3 ametlikult "1 on 1" süsteemi ei toetanud aga hakkajad mehed piiri taga on seda siiski proovinud... well, tulemused pole just kiita olnud http://www.kiteforum.com/viewtopic.php?t=2373417
Surphy : Õpilane tuli tundi, Cabrinha Crossbow 3 (2008) lohe ehk see rullikutega keeruline süsteem. Kas sellele lohele saab panna 2009 või hilisema poomi, et oleks lohe nagu peab...
&re : Miinisadam nagu lubaks midagi aga homme on parem päev ja suund... nädalavahetus aga iseäranis tubli, kui prognoos jääb
Mihkel : petslane, hooajal lubab seal enamvähem igapäev tuult. Mäletan ka tuuletuid päevi järjest 5 vist kõige rohkem. Müüdi õpilastele 10 päeva pakett koos majutusega kus 7 päeva selle sees lohesurfi koolitust ja pigem sai need kõik tehtud.
surfiturg : Kas ainult minul on probleeme surfiturule kuulutuste lisamisega või vaevab sama mure ka teisi?
Mihkel : Olin aastaid tagasi seal pikemalt, peamiselt Alvor ja Lagus, kus elasin. Nende kave vahel on kena laguun. Alvoris saab ka lainet sõita. Lagosest Sagrese poole ja kaasaarvatud on rohkem laine kohad. Kool, mille alt vahepeal koolitusi tegin paikneb Lagoses - Algarve Watersports. Neil on olemas kõikvõimalik rendivarustus, viimati pakkusid ka majutust.
petslane : Kas keegi jagaks kogemusi Lõuna-Portugali kohta -- vahemik Faro-Sagres? Kuidas seal lauda rentida saab, kui ei viitsi enda oma kaasa võtta?
FredFrzn : You , keegi teab kust saaks osta surfilaua vedamiseks katuse rihmasid vms./ et ei peaks panema raame ja värke ? Mingi patjadega süsteemi nägin kuskil kunagi.. Aitäh!
Metslane : Homme võiks väikse hommikusurfi teha. Pirita vist selle suunaga ei tööta. Kas Russalka all saaks? Katariina peaks vist ok olema.
Hõberemmelgas : Tänud kõigile, kes kohale tulid. Homme lähme hauale püksteta. Oll, kahju, et sa ei saanud seekord osaleda. Annan sulle teada, millal järgmine kogunemine.
Kar : Enne insenerlahendusi uurin sihtotstarbeliste variantide võimalusi Aga mõttel on jumet, kuna 40 eurtsi letihind ühe logoga shvammi eest tundub veidi priiskamisena arvestades, et katuseraamid ise maksid uuena 20 euri.
Hõberemmelgas : Kodanikud surfarid, kaitseme koos puid. Olen ise ka surfar, kuid merele täna ei jõudnud, sest politsei viis mind minema.
tynis : Igal juhul tuleb silmad lahti hoida. Inimesed võivad ujuda ka väljapool ujumisala. Sõltumata sellest kus lohetaja ujuja laiaks sõidab - süüdi jääb alati lohetaja.
tööinimene : ujumisalas ei käi, ujumiseks vesi liiga külm veel minu jaoks aga on rõõm kuulda, et Stroomis on asjad paigas ning koolitajad teevad koolitusi seal kus vähem sõitjaid on üsna nõme oleks ka kui meil puhuks tuul sama tihti kui Tarifal :-O
LaurP : Eks stroomi on popiks saanud, kes tahab rahulikult omaette keskenduda ja skilli pushida see sõidab 40 min linnast välja ja surfab üksinduses.
Kristiin : Vastuseks lohekoolituste diskusioonile, Stroomi rannas pole mina sellega see aasta probleemi näinud, Surftown kasutab 12m2 liine, seega vajame palju vähem ruumi, kuni veestardini siis. Loomulikult valivad instruktorid ka koha, kus sõitjaid vähem - sest uskuge mind - koolitajana on ka tüütu, kui peab õpilasele stop stop ütlema. Koolitustel lähtume alati sellest, kus on rohkem ruumi. Meie rand on väga suur ning ruumi on kõigi jaoks, kes ei usu - käi ära Tarifal, kus nende 3 koolituse asemel on 50 koolitust
Kaimar : To tynis: Kui saad selle liini lahti ûhendada siis sààstad end liinide vahetusest. Mina keerasin enda liinid ûmber nii et karvane koht on nyyd kohapeal kuhu rullik ei ulatu. Ja soovitan kyynlavahaga kokku mààrida liini, siis ei kulu see kergesti
An : tynis - endal vahetasin ära bridle liinid. kuna otsad olid õmmeldud, siis lasin Olegil samasugused teha. Bridle rullikuid peaks enne iga kasutamist puhastama ja rulliku vabalt tiirlema saama, siis ei hakka hõõruma ja kulutama.
tynis : Lohel on need bridle'd millel rullikud jooksevad pisut "karvaseks" muutunud. Oskate soovitada kas hakata ise ehitama või on keegi kes teab mida ta teeb?
To SurfiSmurf : Arusaadav kuid tuult ei saa nautida kui niigi vàikese ala peal(peale ja mahaminekutsoonis) on korraga 3koolitust ja 2 megaloopbodydraggerit . "Ôige jutt!5+" kàis selle kohta et koolitama peaks veidi eemal et liiklust ei raskendataks, ning siis vàldiks ka seda et keegi ujumisalast krûssamiseks ruumi varastab.
SurfiSmurf : Tööinimene ja "To tööinimene": kui tundsite end Kristiini soovitusest väga puudutatuna, siis ilmselt on süda patune. Lugeda tuleks ikka tervet lõiku, mitte ainult ühte sõna. Kõikidele surfaritele - on surfareid, kelle korrale kutsumine on lõppenud rämeda vastusõimuga ja ignoreerimisega. Ehk siis ma pooldan sõitmist surfiks ettenähtud alas ja palun ka teistel, kes näevad rikkumist, kutsuda ka rikkuja korrale. Ja kes ei usu, et sanktsioonid on vastikud, meenutagu eelmise aasta kammi Püünsis!!! Austust ja hoolivust teiste, enda ja meie ühise hobi vastu - ainult nii saame tuult nautida.
tööinimene : ja ikka on tööinimene süüdi, väga kurb Huvi pärast viitaks lisaks ka punktile - Keelatud on lohekoolitus avalikus surfialas! Ilmselt kaarti ei pea siia kopeerima.
LaurP : Mingid poid olid jah, kardan et pärast eilset neid juba seal ei ole. 1+m lainete vahele poid panna on hea ju. Siiani ei ole Väänas probleeme olnud. Ujujatest hoiad eemale ja kõik.
Merisiil : Sattusin eile sel aastal esimest korda väöna-jõesusse. Märkasin sealgi poisid. Kas nüüd seal ka ujumisala tehtud?
Kristiin : Kallid kaassurfajad! RANNAHOOAEG HAKKAB 1 JUUNI - see tähendab, et surfamine ujumisalas on KEELATUD! Ei loe, et ilm on halb, või on punane lipp või rahvast pole! Kui tulete randa, kus varem surfanud ei ole - tutvuge rannareeglitega, samuti tähistavad rannaala - RANNAALA silt ja poid. Sellest aastast teeb MUPO ka 80 eurot trahvi ujumisalas surfamise eest. Kahjuks täna saime kõne rannavalvelt, et surfajad on ujumisalas ning poideliin on katki sõidetud. Stroomi rannas on LAI surfiala - miks minna ujumisalasse?!!! Ja kõige kurvem on see, et seda teevad oskajad sõitjad, nö vanad olijad. Panen kõigile südamele - et selline käitumine on kaassurfajate mitte respekteerimine - me kõik tahame, et saaksime Tallinna lähistel randadel sõita, kui me reegleid pidevalt rikume, tähendab, et mingi hetk on võimalus, et surfialad kaotatakse ära - ning siis palun väga - sina tööinimene, pead sõitma kilomeetreid peale tööd, et surfama minna ja ilmselt siis kukub ka tuul ära.... Seega palun mitte olla isekad ja arvestada ka teistega, kelle jaoks on oluline, et surfialad püsiksid alles.
kakumäe_surfikool : RRD lohevarustus saadav proovimiseks, lohed lauad. Astu surfikooli juurde ja küsi proovimiseks varustust. Tutvu varustusega www.fan.ee
petslane : Maarjamäe flat on umbes hukkunud langevarjuri ja hukkunud kaardilugeja mälestusmärgi all. Üsna kivine, aga parem kui ujumisala poide tagune pudrupõld.
petslane : Igatahes Maarjamäe flatil oli kella kuue paiku päris mõnus tuul, sai Viimsilaste ummikule ülalt alla vaadata
karin : Lahepea tänav lõpeb suure parklaga. Sealt jalutuskäik randa on lühike maa, jõuab tassida küll.
&re : Lisasin Uimeahvi mõõtja Saaremaal paremal asuvasse online tuuletabelisse. On kellelgi infot, kus see mõõtja täpsemalt asub? Rannas, raekojaplatsil, Uimeahvi väliterrassil?
LaurP : ?? Kalipso müüjatele pannakse uutele kalipsodele neid tükke luku alla jne kaasa Kui kalipso.ee - le käivet teed ja ilusti küsid, siis usun, et saa mõne tükikese.
?? : kust saada õhukest neopreeni kalipso paranduseks. Ribasid nt. Kalipsol pikad triibud-lõhed, liimiks paigad peale esialgu.
Bent : Nojah. Kui keegi Salmistu lähedal siis andke teada. Seal ikka tõmbab mõnusalt sellise nurgaga tavaliselt, kuigi vist võiks olla vähe rohkem lääs või ENE
Guma : No mitte umbes aga päris täpselt. Aga jah, ma tellisin lausa suht uue Ozone push away ja kavatsen seal halja dynema otsaga korraliku sõlmga pöörli otsa kinnitada. Kattega osa on 46 cm nagu vanal, niiet peaks 5+ klappima. Dynema tugevusvaru peaks ka sõlmega enam kui piisav olema. Selline lahendus.
Guma : Petslane. Kui nimetan, siis alguses on haudvaikus ja hiljem hüsteeriline naer. Tegemist on 2006 aasta Ozone Instinctiga. Aga olles nyyd asja rohkem uurinud, kõlbab sinna misiganes loop ja depower. Lohe on nimelt nii vana, et trimm ja juhtliini aasad on kõik ylevalpool pöörlit. Pole vaja mingeid peeni läbiviike ega muud taolist.
Guma : Kuidas me nimetame kooslust chicken loopist depower liini lõpuni? Ongi kokkuvõtvalt depower line? Mu vanal lohel oleks vaja selline kooslus asendada. Ühes otsas chicken loop ja teises depoweri otsas silmus. Vedeleb kellelgi? Vaataks üle. Äkki sobib ja saab kaupa teha. Kõik viited ja vihjed sellise koosluse leidmiseks internetiavarustes on ka teretulnud. Guma25@hot.ee.4
Hanuri : Võtsin eile viimasena Püünsist 19.30 ajal kivide pealt kaasa laua koos poomiga. Kes tunneb puudust helistagu 53653220
petslane : Tegelt, ega tost Ujujast pole ammu midagi kuulda olnud? Äkki on vaeseke kuivale jäänud või hoopiski ennast surnuks joonud?
petslane : Parem õhtupoole Püünsi, seal on nii madal, et kui meile foorumist teada tuntud "Ujuja" vees on, siis ta selg vähemalt paistab ja teab üle hüpata...
Tanel : Väänas meri võttis sussi jalast ja hoidis endale. Ujub. Nägin, aga lained ja tul ja lohe... ja no ei saanud kätte. Kui keegi märkab: must AquaLung suss, madal 2mm... 43nr.. kuhgi puu alla võib panna....
Andre : Keegi väânas kollast core pumpa rannas vedelemas ei nâinud? Tuul puhkus nii julmalt silma, et ei nãinud mis kus oli!
&re : Locosys GT-31, GW-52 ja uus GW-60 on nimekirja eesotsas. Garmineid ilmselt lugematu hulk, aga oluline on et sagedus 1Hz või rohkem ja kätte saad seadmest või tootja pilvest .FIT või .GPX formaadis faili, mida laadida võistlusele.
kakumäe_surfikool : Kes saab laenata 2 tk WOO uut seadet võistluse korraldamiseks palun andke teada? Tänud Risto tel: 56686766 info@kitesurf.ee
&re : Pärnus terve päev puhus ilusti ja tänud MaxWave surfiklubile Naish lohede testipäeva eest. Nagu omaaegne lohepalavik...
Surf : Kui paksud vanamehed püünsis väikeste lohedega peale lähevad võiks teada anda. Ajaks siis enda kõhu ka diivanist välja.
Kakumäe_Surfikool : Whoop whoop, ilmataat lubab meile sooja ja tuulist laupäeva. Kõik uued ja vanad sõbrad on oodatud hooaja avamist tähistama. Tegevust jagub terveks päevaks. Kohtume juba laupäeval Kakumäe rannas! Life is better@the beach https://www.facebook.com/events/169969123519535/
to foililaud : kasutatud combo saab umbes 1000-1500 eest, otsi FB-s ülesse grupp kiteracing2hand - sealt leiab pea iga päev hea hinnaga foilikama
to foililaud : surfhouses on ka kogu komplektid(foil + laud) saadaval, mine kiika poodi ja aja juttu. netis pole kõike üleval
Kakumäe_Surfikool : 60-70 lohe käis täna peal. Õhtu lõpetasime saunatades See nädal tasub veel tulla Kakumäele, prognoosi nagu lubab
An : väga tubli! Ehk saab suuremad kivid ja ohud ära märgistada - pudelite või mingi lipukesega vms. Seal tagapool vist oli mingi betoonmoodustis ka..
FredSurftown : Ma võin õelda et stroomis vasakul kaldal ma kasutasin antud mõõna kenasti ära ja kimasin seal ringi aiakäruga, päris palju on ka rannas seda ulpivat kriidi kivi nii sõidu alas, kui ka kaldal.. ja sain kokku korjatud
Aga : eelnevast artiklist lähtuvalt ettepanek Stroomi ranna surfiklubidele: et kui nagunii tugevalt reklaamite ja kutsute inimesi surfama, siis ehk võtta ühiselt kätte ja puhastada surfiala ohtlikest kividest ja esemetest? Mida rohkem sõitjaid, seda suurem oht, et keegi end kuskile kivi või betoonkolaka otsa katki-vigaseks sõidab. Mõõnadega näeb ära, kus on vähegi ohtlikumad kohad ja saab ehk üht-teist ära koristatud. Lihtsalt ettepanek turvalisema surfiranna huvides
iff : To Metslane, sõidan (omast arust) tallinna lahes laevalaineid. Kui minna kaugele lahe keskele, siis saabuv roheline tallink teeb ilusad künkad, millega saab race/touring supilauaga sõita pirita randa. Uus väljuv FSTR katamaraan teeb püünsi surfist natuke linna poole madalikul korraliku laine põhjatuulega. Väljuv FSTR teeb ka Aegna edelatippu hea seti, millest jõuab 1 või 2 korda proovida midagi teha. Laeva möödumisest tuleb laine randa ca 15 min, graafikuid näed kodukatelt
Raigo : Vergi jaoks suund liiga üleval, puhub maalt seal.. Mahus on see suund lux, kivid jäävad spoti allatuult nurka, kuhu eriti ei sõideta.
Metslane : Kuidas seal Mahus kividega? Plaanis oli Salmistusse minna, aga ilmsetl jääb lahjaks. Vergi natuke lähemal kuidas suund sobib?
elfjelinek : Hei, kui kellegil juhtub olema surfilaud mida ei kasuta (nt pisut katki) ja valmis seda müüma oleks tänulik. Laud läheks seina disaini elemendiks.
tynis : Ühtlasi võiks sääre LKA lähedal keelustada üle keskealiste ja binokliga meeste liikumine. Kindlasti võib keegi teha ka pildi kus binokliga mehe taustal on lendu tõusvad linnud ja nimetada seda tõendusmaterjaliks.
erik : kavandatavast sääre kaitsealast: http://www.saartehaal.ee/2017/05/04/saare-looduskaitsealale-tugev-vastuseis/
Metslane : Tere, Kas keegi oskab rääkida laevalainel surfamisest. Väidetavalt tänapäeval laine väiksemaks jäänud. Oskab keegi nõua anda, et kus oleks parim koht seda lainet püüda ja mis kellast kõige suuremad sisse tulevad?
&re : Pärnu.Surf Center ja Piraat.ee korraldab lohesurfi kiirussõidus algajatele, et uued tulijad saaks omavahel võistluspinget tunda ning samaaegselt hakata ka kogenud kiirussõitjatele kandadele astuma. Osaleda saavad kõik mehed, kel 70km/h piir ja naised, kel 50km/h piir veel ületamata. Meeste ja naiste parimale panime hooaja lõpuks auhinnaks ülimugava Underwave Imperial löögivesti. http://piraat.ee/mereroovlite-seiklussari/ PÄRNU.SURF ROOKIE RIDE 2017
Kristiin : Surftown korraldab IKO ITC instruktorite koolituse 3-7 juunil Stroomi rannas. Siinkohal üleskutse kõikidele instruktoritele, kelle IKO litsents on aegunud ning soovivad seda uuesti teha (neid on meil juba päris palju), meil on veel paar kohta jäänud! Sooviavaldus saatke palun info@surftown.ee https://surftown.ee/koolitused/iko-itc-lohesurfi-instruktorite-koolitus/
Raigo : Jah, kui puhub kirdest, siis peale minek veidi raputab Aga üldiselt nii kui muulist mööda saad, tuleb kohe ka laine. Vaatasin, et ennustus tõusnud ka, tuleb karm teema
LaurP : Vergis väga mõnusad lained aga lahe teises otsas, kui sadam. Kui keegi lainet tahab sõita siis Vergi lahe teine ots super. Siis võiks peale ka kuskilt sealtpoolt minna. See sadama juures on päris huvitavad tuuleaugud Speed ala on ulme, kuid madal. 2 kivi jääb kiiresti meelde ja nähtavad Edu
Viirelaid.ee : Hommik, meeldetuletus, et homme on Viiretiir 2 üritus, ühise stardiga Virtsust üle lahe Viirelaiu poole. Turvab päästekaater ja kohapeal ootab soe saun, osavõtjaid/sõitjaid ca 20 hetkel ( lisaks ylejäänud tulijad ) Kõik on oodatud ilusat ilma nautima. Rohkem infot facebook.com/saarele
&re : Seoses laupäevase tormiga, kas lohe on mehitamata või mehitatud õhusõiduk? https://lennuluba.ee/ Punased ja sinised on kontrollitavad alad, kus lendamiseks on reeglina vajalik lennuluba. Sinises alas saab Lennuameti eriloa saanu lennata kuni 60 m kõrgusel 250 m raadiuses taotluseta. Eriluba peab siiski olema!? Ehk et kui kavatsed hüpata ja lennata vastavas piirkonnas, tuleb taotleda selleks luba ja lunastada riigilõiv?
Ljova : Kostivere kandis kraavist leitud kott lainelauduri surfikamaga. Uimed, sträpid jpm, kolm kalipsot. Kui keegi tunneb puudust, anna siin märku. Mõned kamad täiesti kilepakendis. Ilmselt kellegilt varastatud.
Raigo : Sadamas põhimõtteliselt. Pisike muruplats, mis ulatub poolsaarena vette kohe sadamas sees. Rigada saab veel ka sadamamaja taga rannas ning seejärel sõita ümber muuli spotti sisse.
Raigo : Kuna tuul veidi ülevalt kirde poolt, siis võib Vergi laine tulla eriti ilus. Samuti on lusti spiidi harrastajatel, alla tuult sopi lõpus leiab 400m pika sileda kanali, kus kihutada.
Matthew : Kui Vergit proovinud ei ole, siis mine proovi. Lemmik koht Eestis nii harva kui seal sõita saab. Peegelflat ja suured lained.
&re : Laupäevaks päris kena prognoos - oskab keegi öelda, kas ida pool kirdega mingit pikemat peegelsiledat ala ka leidub mõnes lahesopis?
Kristiin : Kes soovib sellel aastal lohesurfiga algust teha või teil on mõni tuttav, kes seda teha soovib, siis saab juba sellel pühapäeval endale põhiasjad selgeks teha https://www.facebook.com/events/427733757602497/
Paavo : Täna kannatas VJ-s 5/4 kalipsoga 1.5h isegi paljaste kätega sõita Järgmiseks korraks on kindad siiski kodunt üles leitud
RistoK : Väänas all rannas sai kenasti sõita 5 ja 7 m2 lohega. Tuul olin sideshore puhas. Lainet oli väike
Paavo : VJ-s ei kannata tänase suunaga ilmselt sõita, isegi mitte Liivaluite tee otsast minnes, kus muidu SSW enam-vähem sõidetav on. VJ-sse homme, vast kl 13-14 paiku, mil lubab läänetuult (aga kraad 3x jahedam).
petslane : Rendikamaga on alati see risk, et pole sobivas mõõdus või on parasjagu väljas ja pead ootama, või pead eriti räbala varustuse eest liiga palju maksma. Kui ei viitsi kõike vedada, võta lohe ja trapets ja rendi laud koha pealt, Prasonisis puhub Juulis-Augustis praktiliselt iga päev ja kui väga hästi puhub, siis võiks lühike kalipso ka olla, 10+ m/s tuulega hakkab pikapeale jahe.
Kristjan : Ei tea kas suuremale mehele trapetsi leiaks rendist reis ise on rohkem perereis aga ûhe päeva mõtlesin merel olla ja selleks ajaks oma varustust pole mõtet võtta ma arvam
petslane : Rhodosel sai käia hea mitu aastat tagasi, renti ma ei kasutand, oli oma kama kaasas -- suuremale mehele 12-ne ja 9-ne lohe oli paras. Rendiputkasid leidus mitmes popimas surfirannas. Aga hea koht on Prasonisi, ülejäänud sihuke tavaline pudrupõld.
Kristjan : Kas keegi käinud rhodosel surfamas, mis seisud seal on? Kuidas see varustuse rent toimib jne? Aitäh
Kakumäe_surfikool : aprillis läheb töölemõõtja koos kaameraga üles. Ilma saab vaadata http://www.kitesurf.ee/ilm-kakumael/ WG prognoosid töötavad, aga live info vana
erkkiPSC : Neile, kes tahavad lohede tüüpidest ja omadustest paremini aru saada ja mõista, miks üks lohetüüp on mingiks sõidustiiliks parem kui teine, siis soovitan vaadata. Robby Naish ja Damien Girardin seletavad asja lahti Naish'i lohedevaliku näitel.. http://www.naishkites.com/kite-lowdown-naish-2017-18-kite-range/
&re : TALI LOHELAUA KIIRUSSÕIDU EESTI MEISTRIKS TULI SILVER KATTAI http://lohesurf.ee/?p=4754 , samuti võitis ta Piraadivõistluse talialad, vaid meremiilis ja tunnisõidus edestas Silverit vanameister Indrek Ahun http://www.kitezone.ee/upload/winterspeed2017.html - palju õnne võitjatele, tänud kõigile toetajatele ja osalejatele! Head veehooaja algust.
petslane : 5-st läksin peale, 8-ni sai sõita. Kogu aeg puhus nii 8-10 m/s. Algul sai 12-sega peale mindud, teises pooles tõstis 9-ne ka üsna kõrgele. Kaldal oli jah tuulevaikus, aga vee kohal puhus
Mihkel : Kogu pinge lohe ja piloodi vahel on eesmistes liinides. Eesmiste liinde hargnemiskoha kauguse vahe kandub yle ka lohe juhtserva kujule. Stallimisest on teenad ka mitmetes testteamide foorumites. Ma pole ise aerodynaamika ekspert, seega ylearu detailidesse ma ei lähes. Ar
LaurP : Räägi stallimisest? Oskad seletada ka, mille pärast? Relaunchi vb isegi mõistan, kuna lohe peab pöörama ümber mingi liini punkti (hargnemiskoha). Kui Hargnemiskoht lohele lähemal oleks nagu parem relauch ja kaugemal halvem, kui just lohe nagu juust läbi ei paindu
Mihkel : seesama hargnemiskoha kaugus lohest on oluline kuidas lohe toimib. Lohe võib hakata kergelt "stallima", raskem "relaunch". Safety system peaks olema ikkagi varuga disainitud ja toimima, kuid lühem poom on väiksmeale lohele ja suurema lohega võib juhtuda, et safety puhul ei jää kogu pinge ühele liinile. Lühem poom teeb ka lohe aeglasemaks nagu öeldud.
LaurP : To Kaloss: Algajal võib isegi hea olla, kui lohe lollusi ei tee aka on aeglane. Sõita saab ikka. Kui raha rohkem, siis osta suurem poom juurde. Ainuke lohega kokku disainitud asi poomi juures on keskmiste liinide hargnemiskoht (5 liinilisel komplektil veel keerulisem). Algaja eniways sellest aru ei saa. Mine sõitma
Andreas@NoWork : Lohe pöörab aeglasemalt. Muud märkimisväärset vahet ei ole. Mõni eelistabki aeglasemat lohet. Seega kui enda maitse kannatab, siis midagi ohtlikku selles ei näe.
Kaloss : Kas oskab keegi öelda, kui raske on algajal õppida lohega sõitma mille poom on lohe suurusele ettenähtust väiksem?
Martin : Tervitus. Palun nõu kelle juurde saaksin minna oma lohet kokku õmblema? Õmblusest on lahti tulnud ca 30cm jagu. Teeks korda enne kui ribad taga
petslane : Täna lubab tööinimese tuult, peale 5-te ja otse läänest. Nii et: Kõigi Maade Proletaarlased surfama!
xtremkite.ee : Ennem kui alustad hooaega kontrolli üle oma varustus ja kui tunned et vajad abi siis aitame sind loheballooni, poomi ja laua parandamisel. Küsi nõu xtremkite@gmail.com
Kristiin : Hei! Minust on saanud viimasel ajal suur Crossfiti sõltlane, hea viis kuidas ennast talvel ilusti vormis hoida, kuna ma jääkaru ei ole ja külm liigestele hästi ei mõju (mul plaan ikka aastaid spordiga tegeleda ) siis soovitan kõigil tulla proovitrenni, rohkem infot leiate siit: https://www.facebook.com/crossfitim/photos/a.566504146770386.1073741828.565952446825556/1317659238321536/?type=3&theater Meil on seal juba tekkinud oma surfarite punt ka
Sääre : Kes järelvalvet teostab? Veljo/Mati & muud Sääre kangelased? Vaatavad 24/7 ja luuravad põõsastes?
erik : natuke pikem artikkel tulevase sääre kaitseala kohta http://www.saartehaal.ee/2017/03/04/saare-looduskaitsealal-laheb-lohesurfamisega-keeruliseks/ . üritasin guugeldada seda veljo volke ja mati martinsoni 2011. aasta ekspertiisi aga pole midagi leidnud. mõlemad härrasmehed on eesti ornitoloogiaseltsi liikmed ja FIEd. mis tähendab toodavad ekspertiise raha eest. teades hr martinsoni suhtumist lohesurfi võib arvata et antud ekpertiis pole eriti subjektiivne ega meie suhtes just soosiv. tuleb välja et põristav paat ei peletagi linde. või asi on hoopis selles et mootorpaatidega sõidavad seal rikkad suvemajade omanikud? mõni kord tundub et keelud mõtlevad välja mingid kõige väiksema astme ametnikud või sootuks asjaarmastajad FIEd, kuid keelu tühistamiseks pead läbi meedia tagama ühiskonna ja kõrgete ametnike ja ärimeeste toetuse, kuni kohtuni välja. kaitseala pole veel kinnitatud, seega keskkonnaministeerium peaks korraldama mingi avaliku arutelu või midagi sellist. oleks huvitav teada millised "rahvusvahelised uuringud on kinnitanud lohesurfi negatiivset mõju haudelinnustikule" ja millise metoodika järgi on tehtud volke ja martinsoni ekspertiis "antud ala kohta"
Kristiin : Kui keegi sooja igatseb, siis Surftown läheb aprillis Tarifale 31 märts kuni 18 aprill, esimeseks nädalaks (kuni 10 aprill) on meil pakkuda veel 2 vaba kohta ning teiseks nädalaks rohkem, rohkem infot siin: https://www.facebook.com/events/1693698697614857/ Hinnainfo ja broneerimine: info@surftown.ee
to Surfar : Kui kuskil midagi ära keelatakse siis see on eel kõige poliitiline otsus. Kui on aktuaalne poliitika piirata lohesurf linnukaitse sildi all ja alustatakse ka ala keelustamisega siis seda hakataksegi tegema jupi kaupa. Lihtsalt keelde kuulama jäädes ja värisedes ongi tulemus nukker. Kui on hakkajaid mehi siis sellega tuleb võidelda. Kui sa Surfar pihta ei saa kuidas eluke meil siin eEstis käib siis palju õnne.
Surfar : Ennustajad, Võlurid, Nõiad, UFO'd, Putin, Trump, Immigrandid, NSVL. Discovery Channeli vandenõuteooriad ja muud sarnased teemad võiks siit jutukast eemale jääda. Keegi ei viitsi seda virtsa lugeda.
to to erki : Tahtsid browseri aadressiribale delfi.ee kirjutada ja eksisid kogemata siia? Või on lihtsalt tabletid võtmata?
to erki : Kehtestatud kord näeb ette eestlaste omal maal liikumise piiramist. Aastas tuleb eestisse 7000 muulast arvan, et see on valitsusele veel vähe tulevikust ei taha mõeldagi. Ega ei ole palju minna kui on eestlased omal maal vähemuses ja uus peremehed teevad kohalike immigrantidega nende jaoks "hoitud" lindudest halal-i. Vsjo nasha
tuisk : Kusjuures sellest korrast hoiti üsna hästi kinni ja lindude pesitsusajas seal eriti ei käidud (mõni pigem võõras sinna ikka eksis). Kui hakatakse nii konkreetselt ainult lohesurfareid ühe kiusliku vanamehe pärast kottima, siis kardan, et see rikkumine läheb seal paraku oluliselt massilisemaks.
&re : GPS Speedi mõõtmiseks lõpuks ometi uus seade Eestis ja kel speedi vastu huvi, siis teretulemast meeskonda : http://piraat.ee/surfiblogi/gw-60-speedpirate-pakkumine/
Surfar : Woo 2.0 -> tellimine -> "Estonia" nüüdsest Woo ametlikul kodulehel e-poes otsetellimise sihtkohana olemas. Kaljulaid annab mulle pidulikult teenetemärgi homme, et täiendavalt tänada pole vaja.
&re : Nii tihe sadu, midagi ei näinud, lõin vedelaks täna homme uued katsed. Silver aga sai hea kiiruse kirja: http://www.kitezone.ee/upload/speed2017.html
RYLKeio : Kristjan ei tegele mõndaaega juba müügiga, samuti ei tegelend viimaste müüdud asjade garantiiga. Ise tellisin lätist edasimüüjalt viimati. Garantiiteema on otse Hollandiga... Siiani töötavad need viimased...
Erki : Täna oli/on Pirita väga ok, peal enamasti 10-12 lohed. Kaldas on paar meetrit jääd aga sellest saab lihtsalt üle. Jõuab veel
MP : Kohalijud räägivad, et Püünsi jääs / jääpudrune. Kas mõni surfiinimene saab kinnitada v. ümber lükata? Kuhu homme minna?
Erki : Pirita kaamerast oli just näha et keegi läks vette, üks kaldal veel vähemalt üks inimene. Tuleb ka kalipso välja otsida ja ~13 0 Piritale minna.
kalmer : kaimar, kasuta siin Ctrl+F : ats rastapats : hei, erinevused on täiesti tuntavad. näiteks 2012 läheb käima vaiksema tuulega kui 2013, samas 2013 on kiirem ja väiksema poomisurvega. 2014 SB tundub kiirem ja väiksema poomisurvega kui 2012. mul on 2012 aasta 8m2 ja 12m2, mille plaanin peagi välja vahetada. kui tahad proovida, helista 56 907 878 20/0713 0
Metslane : Kuidas jääolud? Nädalavahetusel võiks varba märjaks teha. Vääna kaamera näitab kaldal mingid jääpudru, aga vesi ikka lahti. Milline muidu Pirital seis.
Jane : Ilusat sõbrapäeva! Ideaalne võimalus laupäeval Harkul kõigile neile, kes tahavad muretult lumesurfata. https://www.facebook.com/events/387067261658140/
Kindlustus? : Kena pühapäeva! Kunagi tegin ekstreemsporti katva reisikindl seltsis, mille nime (AIM??) ei mäleta aga mingil hetkel teadmata põhjusel oli teistest parim valik. Kas on arvmusi või soovitusi? Tavaseltsis tundub kulukam. Tegin vist 12p kehtiva ja maksis 150eurot.
Siim : Käisin veebruaris paar aastat tagasi 2 nädalat. Kõik päevad puhkus, 2 päeva oli üle 20 m/s ja sõita ei saanud kuna polnud väiksemat lohet kui 9.
Niko@kalipso.ee : Fuerte kohta niipalju, et kohalikud ütlesid, et puhub mai kuni september/oktoober sisuliselt iga päev, talvel tuult ei ole, reeglina tuleb tormidega. Käisin lainelauda sõitmas 2 nädalat jaanuaris, tuult näitas Windguru 12-15knotsi iga päev, reaalselt tuult oli 2 päeva äkki ja sedagi 12m2 lohele. Aga see eest swell oli jumala iga päev
Raigo : Kas Harku järvel kannataks ka õhtupimeduses sõita ? St kuidas mõjutab lumi ja linnavalgus teemat? Pole varem käinud seal
Raigo : Flag beachil on sul lihtsalt rohkem skilli, harjumist ja kannatust vaja, et hakkama saada ja sõitu nautida.
Erki : Flag beachi kohta ütleks küll kõike muud peale hää, kui su eesmärk just topless pensionäride vaatamine ei ole. Fuertel tasub õige veetaseme korral Sotavento lagooni minna või siis õige tuulega El Cotillo kandis sõita. Veetaseme kohta saab infot Rene Egli lehelt
Metslane : Lanzarote käidud. Muidu täitsa tore saar, randu on küll, aga seekord tuule suuna ja tugevusega ei vedanud (lohesurfi jaoks on fuerteventura kindlasti õigem koht).
petslane : Pirital norrakad ennustavad "Gentle breeze, 5 m/s from west" täna kogu päevaks. Aga tegelikult on 8, päike paistab ja õhk 3C. Sinna ma lähen...
&re : Harkus klassika - mega pagi lõunakaarest ja ilma hea kandita võimatult sile jää, samas korralikult kaanetatud. Lõunane sutsakas suuskadega kirjas... SpeedPirate 2017 Ice Challange kutsub võistlema: http://www.kitezone.ee/upload/speed2017.html
Kasss : Cabrinha 2017 varustust saab tellida 20% soodustusega kuni 20 jaanuar! Kui keegi huvitatud, siis anna märku 58 047 689
Sellised lood : Kullas poomid see tava teema ühel vennal oli igavene pirakas kuldne ja raske poom läks siis peale ja rohkem pole teda näha olnud. Kohalikud vennad sel nii rikkad , et ise ei hakka ennast märjakski tegema, vesi seal vastik soolane ka . Euroopast toodud instruktorid siis surfavad kuidsa jaksavad kahe go proga otsa ees ja sheigid ise kaifuitavad live pildis 3d prillidega .
Paavo : Homme võib ka Vääna-Jõesuusse korralikku surfipidu ennustada. Lubab +7C, päikest ja 10-11 ms pea läänetuult. Homseni!
to MP : Õiget Pro'd ei koti viisakus, pargib nagu talle meeldib ja üldine viisakus on võõrsõna. Vähemalt nii tundub seal Püünsis osasid tegelasi vaadates. Poe ees on neil õigus parkida LE-le viidates ja kollasel joonel annab vist ennast Pro'ks pidamine õiguse parkida. Jalad on ju nõrgad ja käia ei jõua pärast loope Häid pühi kõigile!
MP : Püünsi neh! Olgem ikka jätkuvalt parkimisega viisakad, laseme külainimese poe ette jne! Kõigil rõõmsam olla ja ei hakata keelupoliitikat ajama.
Ok : Hei, kas keegi parnakatest oskab soovitada ,kas homme oleks mōistlik pärnu randa tulla voi tuleks haademeestele minna ?
Hei. : Tänud reiside info eest. Kindlasti leian siit midagi . To Terve. Sinu mõttel on tõetere t2iesti ju olemas . Mõnysaid pyhi.
Terve : mõistusega välistaks Egiptuse, Türgi ja Süüria. aga, kes ütles, et me lohesurfarid terve mõistusega oleme? Häid pühi!
Andreas@NoWork : Jõulusurf 24.12 Püünsis koos meediasse sattumise võimalusega. Jõuluvanad eriti teretulnud!
Andreas@NoWork : @Surf. KOViga suhtlus on alati teistsugune kui mere ääres surfaritega. Siin ei ole ebainimlikku suhtumist, rahvusküsimust vms kibedat kohta minu arust. Eks nad püüavad aru saada ja kui neile asja selgitada, siis läheb juba päris heaks suhtumine. Aga surfarid ei ole suurim prioriteet ja asjad liiguvad riigisektorile omasena aeglaselt. Aga asja saab kui rauda taguda.
Surf : To Andreas@NoWork. Kuidas tundub peale broileritega suhtlust. Kas see Eesti eestlasele ongi enam? Et kui ka midagi nii kui tehakse siis just kui seal taga inimest enam ei nähta ja kui nähakse siis mitte oma rahvusest.
Kristiin : To Hei: Surftowni grupp läheb nüüd jaanuaris Sansibarile, märtsis on meil plaanis El Gouna, aprillis Tarifa ning oktoobris lähme jälle Brasiiliasse. Kogu info on ka üleval meie kodukal ja Facebooki lehel ürituste all, küsimused ja hinnapäringu saab saata info@surftown.ee https://surftown.ee/reisid-ja-laagrid/
Andreas@NoWork : @njuufa. Tegelt kokkulepe oligi nii, et LS järgi pargime. Nagu pikemas jutus kirjutasin, siis niikaua kuni vald rajab mere äärde tee serva parkimiskohad, käib anarhia edasi. Poe ees ei ole seaduse järgi keelatud parkida - see on riigi maa. Samas toob see kaasa kohalike ja poe pahameele. Soovitus vallast on parkida purjelaudurite parklasse kuni see täis. Pärast seda juba omal valikul, k.a poe ette. Kollase joone mõjualas on parkimine omal vastutusel. Kohalik järelevalveametnik oli suvel jube agar seal menetluskutseid välja kirjutama. Vald lubas suhelda MNTga. Äkki saame paari aasta perspektiivis parkimiskohad. Taotlesin ka ajutisi parkimist lubavaid märke, kuid nagu näga, siis see pole tulemust andnud.
Mikk : See 30m silt seal pole liiklusmärk, vaid niisama tekst, et need eemale hoida, kes ei tee liiklusmärgil ja suvalisel lollusel vahet.
dwn : a, mis see 30 min parkimist silt ei kehti seal siis või kui riigikeelt ei oska, siis võib parkida?
njuufa : nagu me teame siis selle parkimisediili lasi vald kohe järgmisel päeval põhja. Parkimine käib Liiklusseaduse järgi. Nn poeesine on kõigile parkimiseks.
Matthew : Loodetavasti nihutatakse see kabiin normaalsemasse kohta muidu seda vaga kasutama ei hakata vist. Küsimus: kes teadis kivide uputamise kohta ja teab kust sellist teenust tellida saab või pumpa/paati rentida saab?
dwn : kas püünsis on mingi uus parkimise diil ja võib poe ees parkida või? Või talvel ei huvita see teema poe omanikku ja valda?
LaurP : Ins, pigem arutatakse selle üle, kas megaloop on see, kui sõitja on korraks paralleelselt lohega. Kas ta tõmbab ennem loobi, kui on ta on jõudnud tippu. Front v back hand. Kas sõitja peab vabalangema pärast loopi. Peakohal loop teeb ka täisringi ära ja jõuab ülesse
luubist : megaluup on kas miljonikordse suurendusega suurendusklaas või laeva aerupaat kuhu mahuks ligi mijon sõudjat
&re : GPS kiirusvõistlus SpeedPirate selleks hooajaks lõppenud. Tänud toetajatele ja palju õnne võitjatele: https://piraat.ee/ - Uuel aastal uue hooga!
Ins : Megaloop on see, kus lohe jõuab üles tagasi enne maandumist ehk täisringi ära teha, nii lihtne see definitsioon ongi
Theloop : Luupe on kahesuguseid. Ühed kus lohe on surfarist ülevalpool ja teised, kus lohe käib madalamalt kui surfar https://youtu.be/UmXCbQWAPOE
Jõulud : Homme kell 12 panen maxwave butiigi ukse taha sussi sisse või kui sussi pole siis ukse vahele 2 pääset terviseparadiisi veeparki.Surfipäkapikk.
LaurP : Megaloopile ei ole siiamaani ühest definitsiooni välja mõeldud. Mis hetkest loop on mega.. Eks see tekst siin algas veepealsetest loopidest ja siis jõudis megaloopini. Kasss: 2015 tuli 9m2 CB Switch 4ndaks King of Airis. Pigem see loopimine jääb selle taha, kes poomist kinni hoiab
Ins : Loopi saab teha iga lohega, hoiad ühte kätt peal kuni 360 ja valmis. Megaloop on aga hoopis midagi muud, et tehke enne selgeks millest jutt!!
LaurP : Ma olen oma silmaga näinud ainult Ainolat 10+ m kõrgusel loopi tõmbamas. Videotest ka kedagi veel. Ei räägi mingist peakohal loopist. Julgeks väita, et selliseid Eestis alla 20ne. Peakski tegema EstLoop võistluse, Hollandlastel ja Louna-Af tüüpidel loop suht põhi rebel trikk. Ma võin aidata korraldada, sest ma ise pehmo Petslane tuleb näitab kuidas asi käib
petslane : Andreas, alla 10-e meetri kõrgusel loopi tõmmata on üldse pehmode värk! Ja kui keegi juhtub lihtsalt vee peal ilma liikumissuunda muutmata allatuult loopi tegema, siis teeb pärast kaldal karistuseks kümme kükki!
Andreas@NoWork : Mul on paar head luubi lohe mudelit täitsa olemas proovimiseks Bestilt ja Ocean rodeolt. Helista 5064411 või andreas@nowork.ee ja saab proovida õige ilmaga
freerider : kõikide lohedega saab loopi kergelt visata, aga õige loopi tunnetust tunneb freestyle/wakestyle lohega.
Kasss : Küsimus Cabrinha Switchblade kohta, kas selle lohega, nt 12m2 saab lihtsalt teha loopi või selle lohega raske loopida?
LaurP : &re see on softi küsimus, mitte seadme võimekuse. Selle info saab kätte reaalselt. güroskoop + nn kompass annavad selle info küll edasi. Eks nende toodete juures see soft maksabki. See chip ise maksab 10 dollarit ja on suuruses 4x4x1mm
petslane : Kas keegi on veel tähele pannud, et mingist (serveri) tarkvarauuendusest alates, ei näita Xensr hüppeid kaardil enam joone peal vaid kuskil joone kõrval?
&re : See omadus ilmselt rohkem veivimeestele ja purjelauduritele huvi pakub kui twintipi meestele, aga kui replay teed oma sessioonile, siis 3D sensoriga näed täpselt, kuidas laud mis asendis kogu sõidu olnud. Ehk et mitte ainult GPS joone vaid ka täpse sõidu koopia laua vaatenurgast saad analyysida ning järeldusi teha...Siit ehk kõikse paremini näha kuidas asi toimib: https://vimeo.com/176373302
&re : PIQ ja Woo võrdluse leiab siit: http://www.wetestkites.com/2016/07/31/north-piq-vs-woo-sports-jump-height-and-air-time-part-1/ .. Erinevalt Xensrist, kummalgi pole GPS ja 3D sensoreid... aga kui juba vees hüpates kohe tahad hüppekõrgust näha, siis PIQ omab displayd ja Xensr pakub võimalust nutikellaga liidestada ning hüppe kõrgust reaalajas käepeal näha...
Ivar : Tere, kas kellelgi on kogemusi või infot kuidas selline vidin ennast õigustab võrreldes nt. Woo või Xsenr konkurentsiga? https://piq.com/
An : tänan pakkumiste eest, aga soodsa all ei mõelnud uut lohet "poest" ehk siis mitte sellises hinnaklassis nagu siin pakkumised tulid. Pigem mõtlesin, et ehk on kellelgi mõni seisma jäänud lohe, millest soov mõistliku hinna eest vabaneda.
slk : Võtsin täna väänast kellegi mahajäetud surfisussid kaasa, kui keegi tunneb puudust siis helista numbrile 5254654 ja kirjelda sussi!
&re : Ikka, kui päike välja tuleb.. Proovimiseks kaasas Peeter Lynn Escape V5 9 ruutu luubi/freestyle lohe.. Kes tahab, hüppa rannas ligi ja näita mida oskad.
An : mul hetkel uue laua tellimisprotsess pooleli, aga soovitan SU-2 Eesti poole pöörduda Facebookis. Tal saab pakkuda nii müügiks kui rendiks, eks ise valid kumba eelistad.
mihkel : Kas on keegi kellel hetkel twintip splitboard nurgas seisab? Äkki saab kaubale, et laenata seda ajavahemikus 22.11-2.12. Tegemist oskusliku sõitjaga, nii et mõistan lauaga heaperemehelikult ümber käia
rahutu maanooruk : pildid õnnelike nägudega lohetajatest jüri põllul on tegelikult vale signaal neile, kes sinna sõitma tormavad,sest puuder on ikka veel nii õrn,et lume all olev muld lõhub lauda!
Alex : Tere! Millised on peamised Snowkite-i põllud/platsid Tallinnas ja Tallinna lähistel? (Peale Jüri põllu ja Harku järve)
petslane : Kui paks see lumi seal jõelähtme põllul juba on? Mul ader teritamata ja künnivaod võivad kõverad tulla...
tynis : Ringtee poolne osa on küntud, aga talivilja ei paista nagu peal olevat. Hetkel on lund vähe ja maa pehme nii et eks see sõitmine seal paras kündmine on
ain : Küsimus peaks vist olema, et "kas keegi hakkab Eestis müüma?" sest see GW60 ei ole veel kusagil ametlikult müügil, novembri lõpus peaks tulema...
&re : Kaimari ilmselt hakkab tooma: http://www.kaimari.ee/ - Novembri lõpp/detsember ehk saadaval... aga pakimajanduses aasta lõpp ja ilmselt kaubad kiiresti ei liigu, kuid võid neilt uurida kas ja millal saab..
JJ : See aasta võeti esimest korda minul Väänas laine ära lainesurfari poolt Ja tüüp sõitis suhteliselt pikal sellel.
slk : olen muidu väänas näinud lainesurfareid ka, varem vaatasin neid ka veits imeliku pilguga, et nagu päriselt väää , aga nüüd tahaks ise ka ilgelt proovida, kui mälu ei peta siis võtsid härrased laineid tavaliste surfilaudadega ?longboard äkki vms?
slk : tänud, lainesurfi SUP lauale olen ka mõelnud, kuid siin tekibki küsimus, et ega nii suure lauaga vist vastutuult ja vastu laineid väga tore kaugemale merele saada pole, muidugi kogemus puudub, äkki mõned lainesurfarid oskavad kommenteerida. Endal olekski just huvi ilge tormiga merepeal lainet võtta, need laeva lained suurt huvi ei paku, aga no ma pole varem muidugi proovinud ka. Kas sellel lingil kuskil mõni hinnakiri ka, esimese laksuga ei leidnud.
SicEstonia : to sik: saad sõita lainet või downwinderit sup lauaga. Lainet peab teadma kuhu tekib. Nt praamlaeva möödumisel russalka, pirita, püünsi, aegna saare juures. Tuulega saad väänas ja ristnas ka overhead laineid, kuigi aerutamine vastutuult ei ole kerge. Kui lauda soovid osta v proovida, siis vaata siit ja võta ühendust: http://www.facebook.com/sicestonia
&re : Eestis ehk laine SUP toimib? ... saab aerutada ja lainekestest alla lasta... tõsist lainesurfi naljalt ei harrasta lainete puudumise tõttu, kui just Pidulasse ei satu Põhjatormiga...
slk : Oskab keegi nõu anda, millise surfilauaga oleks kõige parem Eesti tingimustes lainesurfiga tegeleda? Lohesurfiga enam tegeleda ei saa, aga jubedalt tahaks tagasi veepeale saada.
An : sry, siin ei lase tühja rida vahele panna, 3 linki läksid üksteise otsa. Enivei twintipi puhul võimalik 3 varianti: eco, tavaline ja carbon. Üksiku laua eest hetkel küsitakse 650/800/900 EUR.
Grga Pitic : An, kas sellest lauast miskit pildimaterjali ka leidub. On sul umbes ettekujutust, kui palju twintip-i hind võiks olla?
An : Tere, küsimus laiemale ringile: kas on keegi veel huvitatud custom-made käsitööna valmistatavast splitboard kiteboardist? Võimalik lasta teha endale sobivates mõõtudes nii twintipi kui lainelauda, lisaks veel ka foile. Materjaliks nii puit kui täiscarbon (veidi kallim). Valmistaja asub Itaalias ning omab aastatepikkust erinevate lauatüüpide valmistamise kogemust. Endal on soov lasta teha full-carbon split-kiteboard. Ehk siis laud spetsiaalselt reisi jaoks. Carbonist ca 140cm suuruse laua kaal on ca 2,2kg!! Enivei kui on veel huvilisi, andke märku ja saab tellimuse sisse anda. Mida rohkem soovijaid, seda soodsamat hinda saab küsida. Tuult!
piraat.ee : Uus kell GPS Speedsurfingu sõpradele: GW-60. Täpne nagu GW-52, veekindel nagu GT-31: sobib nii Piraadivõistlusest kui Eesti Meistrivõistlustest osavõtmiseks http://www.kitezone.ee/bb/download/file.php?id=170
&re : Parkimine muutusteta... ehk et tagumine parkla ikka remondis... aga rannahooaeg läbi, niiet rannahoone juurest peale!
?? : kunagi käis siit mingi link läbi, kus sai vaadata üle maailma, et kes kus surfab või mingit surfikama müüb (ma ei mäleta täpselt kumb neist just sellel saidil oli). üritasin altpoolt leida, kuid ei õnnestunud. saab keegi uuesti linkida?
An : tänud, seda infot tahtsingi kuulda. Eks kaalun enda jaoks variandid läbi ja ehk riskin ja proovin ka siis veidi suurema kiletatud kotiga minna. Kliendiinfot annavad segast infot ja põhiline on ikka see, et peab plekkima. Kuna minek 3-ks nädalaks, siis kindlasti peale varustuse veel muid riideid ja asju ka kaasas. Aga eks saab jah 4 inimese (sh lapse eest 23kg) peale asjad ära jaotatud. Põhiline küsimus oligi, et kas surfitavaari saab "silma kinni pigistades" pagasist läbi. Tänud vastajatele!
Andreas@NoWork : Mul sarnane kogemus. Ainsa äraantava pagasina oli mul papist "kastike" kaenlas. Sisuliselt tõmbasime laudadele papi teibiga ümber ja kille sisse. Sees neli lohelauda ilma sträppideta. Läks ka ilma igasuguse lisamaksmiseta läbi Indiasse ja tagasi. Kõik enda jaoks vajalik oli käsipagasina lennukis. Lennukis keelatud esemed jms andsin sõbra äraantavasse pagasisse. Teema maas.
to An : kirjutasin eile, et ei ole pidanud siiani lisa maksma. Olen kasutanud 150x50x25 cm kotti, kuhu mahtus ära kõik vajalik: laud, 3 lohe, poom, pump ja kalipso. Kaal tuli ca 20 kg. See oli mu ainuke kott, mille ära andsin. Keegi ei köhinud kuigi oli mõõtmetelt (mitte kaalult) suurem kui lubatud. Ei olnud mingi golfikott vaid nn Prolimiti surfikama kott. Järgmine kord proovin sama veel suurema kotiga, kuhu kavatsen twintipi asemel lainelaua sisse toppida. Proovisin juba ja pakkisin ära - ei suutnud kuidagi üle 20 kg kaalu tekitada.
An : ma olen pikem ja suurem. Ka lumelaud on nt 168cm ja jalad kõige laiemas asetuses. Täiesti normaalne tunnetus on.
Surt : To; an. 145cm ja twin tip??? Siis peaks uue laua vaatama . Milleks selline kolakas üldse, pikkus ei anna suurt midagi suht eilne päev. Laua õige laius teeb päeva. Siin oli juttu splitist , tore asi annab teatud mugavuse reisil miinuseks mõnevõrra suurem kaal.
Sleeve : Pane oma 145cm laud eraldi sleeve sisse (uimed ja sträpid maha) see jääb nii õhuke ja kerge, et neil on jummala kama. Ja siis võta 2xkotid kaasa v kuidas piletid lubavad. Golfikotti ei vaata keegi never
Karin : Üks option veel : Kaur ja vist ka Erkki müüvad kokkupandavaid laudu, võibolla on nad nõus ka rentima. Kui sul on mitu lendu ja kindel maksmine ees, siis raiska parem see raha millegi mõistliku peale
An : karin - tavalise koti mõtled ju eraldi pagasit. Ehk siis surfikott üks, tavapagas teine. Sellisel juhul ju tuleb kindlasti lisaks maksta. Minu mõte oli, et kas saaks ainult ühe surfikotiga hakkama - selle sisse paneks oma muu stuffi ka kui võimalik. Ei hakkaks eraldi kohvriga üldse jaurama. Lihtsalt laua suuruse tõttu läheb see pagas lubatud standardsuurusest välja (laud ise 145 juba). Ma usun, et kui mahutaks kuni 140cm sisse ära, siis muidugi pigistataks silm kinni. Aga omajagu suurema puhul kardan, et hakatakse nokkima. Väiksematel-kergematel inimestel on üldse kergem reisida, kõik asjad on väiksemad ja võtavad vähem ruumi
karin : An kust sa nii raske lohe ja laua oled leidnud? Nali naljaks, plätud-uimed-sang tuleb nagunii ära küljest võtta, selle pool kilo paned tavalisse kotti, pumba ja poomi paned ka tavalisse kotti. Mitme lohe peale üle 1 poomi pole mõtet ka võtta. Lohekotid jäävad samuti koju. 1 laud ja 12m2+9m2 üle 15 kilo ei ole läinud ja see mahtus kenasti 140cm lauakotti ära (natuke tahab sättimist ja mõtlemist paigutuse üle). 7m2 läks seljakotti ja ülesse lennukisse. Siiani pole ükski lennufirma lisa küsinud. Jõudu pakkimisel!
Kristiin : To An Vaatasin ise nüüd pagasitingimused üle ja golfikott on sul nagunii tasuline. Seega tavapagas on 23 kilo, kokku mõõdud 158, mina paneks kõik lauakotti ja ütleks et see ei ole üle mõõtude, varem olen nii saanud küll
An : viimasele vastajale - kas kilode osas jälgisid 15 või 23kg piirangut? Et kas kasutasid nt golfikotti kogu oma pagasi jaoks ning lootsid, et läheb isegi mõõdust suuremana tavapagasina arvesse?
An : no lohed mahutaks ju selle 23kg ja tavapagasi sisse ära. Lauaga on ainuke probleem, et läheb mõõtudest välja (mul 145cm). Ainult laua rent ehk ei tohiks nii kulukas olla..? Kaalusin oma varustuse ära - laud + 1 lohekomplekt pumbaga tuli juba 11kg. Teine lohe ei mahugi enam 15kg sisse ära, trapetsist jms-st rääkimata.
to An : Ei ole väga palju lennanud, aga mõned korrad on juhtunud. Minu kogemus on olnud positiivne, isegi meie Nordicaga. Olen kogu kama mahutanud ühte kotti ja jälginud, et kilod oleks normi piires. Vaatamata koti lubatust suurematele mõõtmetele ei ole mult lisatasu siiani küsitud. Ei ole välistatud, et järgmine kord nii hästi läheb. Aga eelneva kogemuse põhjal võtan ka edaspidi oma kama kaasa ja kui tuleb maksta, siis tuleb. Võimalus on 50/50. Rendi puhul tuleb sul 100% maksta ja kui tähas sõita rohkem kui 3-4 päeva, siis maksad kindlasti rohkem kui lennufirmale.
Kristiin : To An: olen päris palju lennanud ning tingimused on alati iga lennufirmaga erinevad, see on normaalne, et vahest tuleb maksta. Isiklikult eelistan alati oma lauaga sõita, rent tavaliselt tuleb suht sama hind välja. Eniveis, kui antud juhul on sul golf tasuta, siis soovitan pakkida täpselt 15 kg kotti ja öelda, et see on golfikott nagu enne mainitud, aitab, kui lauakoti peale on kirjutatud golf. Kui sul mingid kiteboarding kirjad - teibi üle.
An : mu küsimuse mõte oli selles, et kuidas teised on surfitrippidel käinud - kas toppinud kogu oma varanduse (surfikama, tavariided jne) ühte suurde golfikotti või siis kasutanud eraldi pagasit ja maksnud surfivarustuse eest lisa?
An : kuna Nordica pakkus ainukesena lühikese ajaga otselende, siis pidi paratamatult nende teenuseid kasutama. Nende hinnakirjas on sporduvarustus eraldi välja toodud. Golfikott läheb "väike" suurusklassi ning tasuta on lubatud ainult kuni 15kg ja pikkus max 140cm. Kuigi põhipagasi puhul on lubatud kaal ikka 23kg. Keskmise suurusega sporditarvete puhul ühe suuna lisa juba 70 eur. See paneb juba mõtlema, et kas tasub lauda kaasa tassida ja kas poleks mõtekam kohapealt see laenutada, tuleb ehk soodsam.
petslane : Kotte ei kisu keegi lahti, et vaadata mis seal sees on. Aga röntgeniga läbivalgustades paistab kohe ära, kumb on, kas lohelaud või golfikepid
Surt : Nordicast ei tea midagi ja ei taha teada ka. Mis puudutab normaalseid lennufirmasid siis keegi ei hakka sinu kotis sorima kas on ikka Golfi kamad. Endal kaks lohet, laud, trapets, pump ja muu isiklik kama samas ühes kotis kuid mitte üle lubatud 23 kilo, ilmselt võib erinede erinevate vedajatel. Kui ütled, et on golf ja kilod ei ole üle kui muidugi golf on tasuta siis nii see on ja läheb nulliga. Ilmselt abiks ka Golfi kirjadega kott. Lennujaama töötajad kipuvad kotte loopima ja lohistama ja tihti lugu on kotid puruks süüdlaseks laua serv mis seest poolt koti katki lõikab. Soovitan ehitus poest torude isolatsiooni pehmendus osta ja see ümber laua keerata ning varustuse kott pakke kilesse kruttida. Siiani ei ole keegi tahtud kotti vaadata seal ju ka 100 kihti kilet ümber ja lisaks kott nii kui uus.
An : küsimus surfivarustusega lendamise kohta - kuidas on kogemused Nordica ja teiste lennufirmadega? Kas olete kogu oma kraami ja asjad mahutanud ühte kotti ära ja rohkem eraldi pagasit pole olnud, kas see kott on olnud eraldi tasu eest? Nordica klienditeenindaja väitis, et suure tõenäosusega kontrollitakse kas golfikoti sees on ikka golfivarustus ning muid asju selle sees vedada ei lubata. Eraldi surfilaua kaasa võtmine tähendab spordivarustuse lisatasu maksmist (70eur suuna kohta ehk 140 eur edasi tagasi). Kuna edasilend veel eraldi järgmise lennufirmaga, siis ilmselt seal tuleks nagunii maksta. Nüüd ongi dilemma, et kas plekkida mõlemad lennufirmad juurde või siis rentida nt laud kohapealt ja võtta ainult lohed kaasa.
Veiko : Tänud Matthew ja Atss! EIi lähegi sinna surfama, aga paha ju ei teeks mõned triibud seal ka kirja saada. Oma kama küll kaasa vedada ei viitsi ja tundub et mingi kite varustustuse rendi võimalus on seal ka olemas. Lombok on kindlalt plaanis. Äkki keegi oskab öelda palju maksab auto praami pilet Lomboki ?
atss : samad kogemused. lohesurfikoole küll nägin mõnda, mingisugune hooaeg on väidetavalt juuli, aug, sep aga tuul on pigem selline 15 ruuduse peer. aga kui laine surfi otsid siis seda saab aasta läbi. kui lähed, soovitan kõrvalsaar lombok ka üle vaadata, vähem massturisimi ja lained sama head
Matthew : Balil surfanud nii Kutas, Sanuris kui ka Nusa Duas. Ei ütleks, et Bali nüüd mingi lohesurfi sihtkoht võiks olla. Saab aga ei ole miskit erilist. Samuti ei ole mõtet Gili saartele lohetama minna.
Surftown : Kui peale jõulu söömaorgiat on vaja uuesti vormi saada, siis kõige parem on seda teha surfates Lähme 5ndal jaanuaril kaheks nädalaks Zanzibari, kus on mega suur laguun ja väljas lained. Kui tahad liituda meiega, siis rohkem infi on FB eventi lehel: https://www.facebook.com/events/143631932761496/ ja huvi korral kirjuta info@surftown.ee
An : Hei! Kas keegi on käinu Mehhikos, Cancunis ja selle lähiümbruses surfamas? Kuulaks soovitusi, et kuhu minna, kas võtta rendikas ja kus mõistlikum ööbida jne?
Niko : Kunagi kui filmi trailer välja tuli läks NoWork Zone FB gruppis sõnavahetuseks, et kui äge oleks Eestis suurel ekraanil filmi näha ja tänu Andrease, Peedu, Kerli ja Kaili aktiivsusele lohesurfarite kõige märjemad unenäos saavad teoks: 6-ndal novembril, kell 18 0 näeb 4K kvaliteedi ja 5.1DS heliga Mustamäe Apollos suures saalis esimest täispikka lohesurfi filmi koos sellele kaasneva atmosfääriga! Tänud kõigile, kes toetasid filmi linastumist ja kaasamõtlesid: http://lohesurf.ee/?p=4636
MP : Jep. Lähemal (mõnedele ). Ja mu teada võiks sadamakaide tõttu flätti tekkida, aga seda peaks veel uurima. Kive tagapool pole, tundub igati ok
Kristiin : Kellel külmas kopp ees, lähme novembri alguses El Gounasse, rohkem infi meie ürituse lehel: https://www.facebook.com/events/1747891892144274/ ja küsimused võib saata info@surftown.ee
petslane : Vanasti mindi üle ühe tühja krundi ja siis jup maad mööda rannakivisid. Aga nüüd vist sinna tuhjale krundile kerkib midagi... Veidike ida poolt liivarannast pääses ka ligi merd mööda.
Nali : Lohusalus pole surfaritel probleem ca 500m kamadega jalutada, Salmistus ka. Aga vot Püünsis poeparklast kaugemalt ei jõuta jalutada. Irw, seal vist käib nõrkade või vanurite seltskond koos. Mõni istub vahepeal veel bussijaamas jalgu puhkamas ja tuulevarjus ka ning libistab õlut.
sss : Kivide jaoks pole vaja traktorit vaid kompressorit. Uhud kivide alt liiva ära ja kivid "upuvad".
An : praeguse mõõnaga oleks väga hea Püünsis surfiala kividest puhastada. Kellegil mõnda traktoristist/kopamehest sõpra-tuttavat pole, keda appi kutsuda? Tuleks ise ka ja paneks käed külge. Usun, et tulijaid oleks veel.
Salmistu : Kuna tuul oli pigem idast kui kirdest ehk üle maa, siis oli väga puhanguline. Midagi head ei olnud.
Paavo : Lohusalus pole ühtede kamadega erilist häda alla 500m jalutada. Olen 1430+ tõkkepuu juures riietumas.
sss : Praeguse tuulega saab katariinal sõita mõlemal pool. Põhiliselt sõidetakse aga kaist lõunapool.
küss : Kas keegi jagaks infot, kuidas Lohusalus üldse merele ligi saab? Kas on mingi salatee või on ainuke võimalus auto maanteele jätta? Suvel oli seal metsateel tõkkepuu ees. Ilmselt seda katki ei ole veel sõidetud?
kris : väga lahedad pildid..kahjuks ei viibinud kohal aga ehk tuleb täna sama hea päev kui eile ...soovitage kohta
Jordan : Tervist. Ostan gopro "kite mount" tarvikut. Kui kellegil on üle ja tahab maha müüa. Siis 55512009 või vahesoo.jordan@gmail.com
&re : Uus firmware on tõsiselt optimistlik, aga vahet pole. Sama andur, sama soft kõigile. Võrreldav üle maailma. Martti maailma, Euroopa ja Eesti rekordiomanik! Palju õnne! https://my.xensr.com/leaderboard/#!country/Estonia/Kiteboarding/
LaurP : Peaparklas oli 3 autot. Hommiku poole oli tuul lõunast, siis läksn maja juurde ja üle silla. Nüüd keeras õigeks.
Andreas@NoWork : Põhisõiduala jääb Pandju saareribast paremale ja seal on ka kivivaba, aga kui midagi juhtub, siis paned allatuult sadama poole.
Andreas@NoWork : Püünsis Pandju saareribast vasakule ehk linna poole leidub ilus 150m ala üles- ja allatuult, kus kivivaba; kaldast alates 30 m kuni saareni. Niikaua kui seal püsid on super. Ühtlaselt madal ja lainet pole.
petslane : Max, ma kahtlustan, et see tõde pigem selline, et eelnevad vanemate Xensr'i versioonidega tehtud rekordid on "õhku täis". Korraliku õnnestunud hüppe tunneb ise ära ja kui eile olid mingid poolõnnestunud tulemused Xensir-i järgi kõrgemad, kui tänased hästi õnnestunud, siis tasub peamiseks kahtlusaluseks lugeda ikkagi tarkvara versiooni vahetust.
petslane : Kas too uus Xensr'i tarkvara on nüüd väga konservatiivne, et üle 10-e meetri on ülimalt raske saada? Täna olid Püünsis hullud iilid ja sama hullult kõrged lennud, aga numbrid näitasid suht tagasihoidlikku tulemust...
Metslane : Esimene sügistorm on kohal. Sai teist katsumas käidud, päris tahe oli. Püünsis pole mingit lainet. Tugeva tuulega võib natuke kartulipõlluks minna. Algajale püünsis lõunakas hästi ei sobi, kuna kisub kitsaks, ja võib allatuult lootsisadama poole ära vajuda. Muidu püünsis madal ja lainet pole, seega algajale justkui sobib.
An : Püünsi lõunatuulega pole algajatele sobiv koht. Teistele selline maitse asi. Sisuliselt merele ja tagasi risti üle laine sõitmine. Isiklikult eelistan läänekaarega sinna minna.
&re : Homme 30. september on prognoos nii hea, et teeme etapi Häädemeestel Lohesurfi GPS kiirusvõistluses ära. Kuna tegemist on tööpäevaga, siis jätame sõidu aja vabaks. Igaüks kes saab, tuleb siis kui saab ja tulemused võib üles laadida ka õhtul pimedas. Kohapeal saab tasuda nii EMV kui Piraadivõistluse osaluslitsentsi tasu. Kellel tasutud, sellel tasuta! Homme Häädekal näeme. Tulemused siis homme õhtul selles tabelis: http://www.kitezone.ee/upload/jyrka2016.html
&re : Lõpuks ometi näitab uueks nädalaks vähe kobedamat tuult... Et siis uus firmware peale ja Eesti, Euroopa ja Maailmarekordeid purustama! Hetkel suht madalad kõrgused tabelis... https://my.xensr.com/leaderboard/#!country/Estonia/Kiteboarding/
An : sry, me vist kirjutasime samal ajal sama juttu sisuliselt. Ning pidasime samade inimestega täpselt sama kirjavahetuse läbi. See läbipaistev korpus pidi vanema versiooni puuduseks olema küll, foorumites päris palju kurdeti selle üle. Seega ma isiklikult ootaks uue korpusega versiooni.
An : sain Xensr-st vastuse ka. Euroopa kliendid otse USA-st tellida ei saa, vaid tellimusi vahendab ikkagi UK edasimüüja. Suhtlesin ka selle edasimüüjaga ning on võimalik jõuda mingile diilile ja tellida suurem kogus neid. Võiksin võtta teema enda peale, aga oleks hea teada palju oleks reaalseid huvilisi uuele versioonile? Pidi Euroopas saadaval olema november-detsember.
Matthew : Olen nüüd kirjavahetuses olnud Xensriga ja jagan teile infot. Euroopas saab Xensrit osta http://www.watersportsworld.co.uk/. Uus versioon tleb letti Novembri lõpp või Detsembri algul. AGA tegelikult on niiet praegu letis olevad Xensrid neil on juba uue riistvara ja tarkvaraga. Ainukene erinevus Novembris välja tuleval versioonil on see, et pealmine korpus on tehtud rohkem läbipaistvam, et oleks LEDe paremini näha. Selle info sain siis UK edasimüüjalt. Võtsin uuesti ühendust emafirmaga ja kinnitasid seda: Vanemal versioonil on juba 100% sama sisemus ja edasi on tootearendus ainult tarkvaraliselt. Inglismaa edasimüüja tegi mulle näiteks praegu pakkumise, et ta matchib hinna USi 199 dollariga ja lisaks tuleb transport. Tõenäoliselt oleks siis mänguasi järgmine nädal käes, kui läbipaistev korpus ei huvita. Ma ei näe põhjust miks peaks tootjafirma sellist asja valetama. Haters gonna hate, niiet võite sama kirjavahetuse ise läbi proovida.
Salme : suvel polnud päikest, sügisel pole tuult.....nii need staarid eestist lahkuvad ja mitte midagi teha pole.
Vils : Ärge kiirustage Xensr-i ostmisega enne, kui asi on stabiilne ja töökindel. Mul teine juba kolm kuud garantiis ning küsimise peale, et kaua läheb on vastus kogu aeg sama: As soon as possible
An : saatsin neile väikse kirja küsimusega, et kas tuleb EU-sse mingi ports ja saaks orderi siit teha. EU kliente tuleb kindlasti ka tuhandetes, seega oleks loogiline.
&re : Panin tellimuse sisse aga tolli kohta hetkel ei oska öelda. Kui nad saadavad otse Usast siis ilmselt ikka toll otsa. Aga kui eurooplastele deliverdavad oma Euroopa edasimüüjate kaudu siis ehk mitte. Elame näeme..
Matthew : Kirjutasin Xensri inimestele ka, aga mõtlesin, et uurin siit ka üle. Kas keegi on Xensri kodulehelt seda tellinud? Saadetakse välja see USAst? Siin võtab toll kinni ja küsib maksu ka?
ViireTiir : Lohesurfivõistlus ViireTiir 2016 toimub 30 september – 2 oktoober ( 2ööd ja 3 päeva ) Tule saa osa mõnusast surfi nädalavahetusest Viirelaiul. Vaata lisaks https://www.facebook.com/events/581020382101918/
andreas LF : to Surt: vana teema juba, aga olen küll Bagasbas'is käinud, link videole oli postitusel juures. saab paremat kui askeetlik elu. eks igale ühele oma, küsimus oli surfist, mitte peo panemisest.
Kristiin : Tere hommikust kõigile! Kellele lohesurf nii väga meeldib, et tahaks seda ka teistele õpetada, siis panime paika järgmise aasta rahvusvahelise IKO ITC instruktori koolituse kuupäevad, et saaksite selle juba varakult oma kavasse panna! http://surftown.ee/koolitused/iko-itc-lohesurfi-instruktorite-koolitus/ Koolitus toimub 5-9 juuni Surftownis, Tallinnas, Stroomi rannas! Eelnevalt on vaja läbida IKO assistendi koolitus, mis tuleks teha ära enne novembrit ning ainuke koht kus seda teha on Surftown. Rohkem infot: http://surftown.ee/koolitused/iko-assistendi-koolitus/ Assistendi koolitus tuleb läbida enne Novembrit, kuna alates järgmisest aastast reeglid muutuvad, see tähendab, et koolitus läheb pikemaks (10 päeva) ning seetõttu ka kallimaks! Infot saab: info@surftown.ee või +37256691870 Kohad on limiteeritud ning eelnev registreerimine vajalik!
Andreas@NoWork : Lennuga Fortalezasse ja sealt edasi kava täpsustamisel. Ilmselt üks koht jääb Cumbuco. Jne. Kirjutame FBs, saab sisukanm jutt....
Andreas@NoWork : Meil kambaga Brasiiliasse minek 2-17 nov. Sinna ootaks veel kaaslasi Eestist. Lennupiletid peab ise sebima, sest meil ostetud, aga majutused ja asjad saame veel koos orgunnida. Oma huvist võib teada anda andreas@nowork.ee või mulle FBs kirjutada
Preili : Aitäh soovituste eest! Vòtan Allaniga ühendust! Eestis sòidaks hea meelega, aga töökohused ei luba paraku saan talvel kuu aega puhkust ja siis hea meelega surfaks terve aja. Pidutsemist ei otsi, kui Bagasbas on vaiksem koht, siis super. Tuult kòigile!
Metslane : Eile pirital üks sõitis foil laua ja foil lohega. Tuul oli olematu 3-6 m/s. Tundus, et sellel tegelasel oli päris mõnus.
rahutu maanooruk : kas eestis keegi foiliga ka sõidab? on keegi proovinud, et kui kiirelt peale saab?
&re : Hea mõte, eeltellides pakuvad päris head hinda ka: http://store.xensr.com/products/Xensr-Air-3D-GPS-NEW-VERSION/ - aga noh, novembri lõpus vist algab deliverdamine ja krt teab kaua see tegelikult tuleb, niiet suure tõenäosusega alles järgmine hooaeg saab rõõmu tunda vidinast...
An : uus Xensr tundub täitsa asjalik olema - ühenduvus nutikella, Endomongo jne võimalustega. Kui seni sai mõeldud, siis nüüd peaks küll soetama.
Surt : TO;LF Kas oled ise Filipiinis Bagasbases käinud? Kui meeldib askeetlik eluviis siis see on õige koht. Peale tuule võiks ka elu olla.
andreas LF : to Surt: et nagu miks? tuul puhub stabiilselt, laine ja flat'i võimalus, lisaks veel lainesurf ning cwc kaablikas. mis siis veel puudu?
|
OSCAR-2019
|
||
Noorhärra : Kui rahulikult õppida tahad, siis harjuta eestimaa randades, kas Pärnus või Laulasmaal või kus iganes ja siis mine Filipiinidele. Boracay on kindlasti umbes, aga seal mitmed väikesed saared, kus eraldi paatidega käiakse, eks mõni teadjam annab paremat nõu.
Preili : Hei, soovitage palun häid kohti algajale Filipiinidel sel Tavel. Boracay pidi liiga ülerahvastatud olema. Tahaks rahulikult õppida
6:28 : Kas keegi päikesetõusu sessioonile püünsisse homme liituks? Kunagi tegime pre-work sessiooni ja oli kärbseid kohal küll
An : koht kogu aina rohkem populaarsust, midagi pole öelda. Ise käisin ainult reedel ja ka siis oli õhtul minnes linnapoolne teeäär pikalt pikalt autosid täis.
petslane : Murf, Püünsis polnud mingi laulupidu. Mulle öeldi kohe selge sõnaga ära: "Püünsis on täna ilge Kakumäe!"
murf : Püünsis oli ikka kõva laulupidu, polegi sellist näinud. Tynis, Vääna jõgi on ikka seal, kus ennegi. Neemel ikka Jägala jõgi, aga rand tõesti lai ja tavarahvale võiks ruumi jätta küll.
Neeme : olgem jahh hoolivamad Neemes, nädalavahetusel seal palju peresid ja jätame ka neile koha mere ääres - selleks ju ranna jagamine tehtud saigi, sest k6ik ei adu loheliinide ohtlikkust ja ei hoia eemale (ja noeipeagi kui seal ujumisrand)... Koolitamine kivide vahel on küll patt - koolitatav ei tea ju et seal kivid ja jalutajatele palume ka ikka turvatsoon jätta...
tynis : Neeme koolitajad ja surfajad: jälgige silte. Neeme rand on jagatud puhkamise ja ujumise rannaks - see väike kivine rand kohe sisse tuleku juures on ujujatele. Seal algajate koolitamine on üsna ohtlik kuna veealune on kive täis. Surfirand, jääb sissetulekust vasakut kätt, on üle 1km liivaranda kuni Vääna jõe suudmeni - seal on oluliselt ruumikam ja ohutum. Tuleb ainult naaaaatuke vasakule jalutada. Sinnapoole kus vanasti auto sai jäetud. Ujumisrannas käivad pidevalt inimesed lastega, seal on lihtsalt tülikam lohega olla.
Alexey : Tere kõigile. 13. augustil kaotasin ma Pirital lohetades oma laua ära. See oli valge ja sinisekirju Spleene laud. Palun andke teada, kui keegi on seda kuskil näinud. 5363 5036
Guma : Hommikul saadab lapsed aktusele ja ise Püünsisse. Peaks mõnusalt karge hommikusurfi saama. On keegi veel sarnase plaaniga?
Piraadiuudised : Vanameister Martti tõusis AIRPirate võistlusel laupäeval teisele kohale 16.9meetrise õhulennuga..
AIRPirate : Laupäev oli Põhja-Eestis korralik litter. Vanameister Martti tõusis AIRPirate võistlusel teisele kohale 16.9meetrise õhulennuga..
AIRPirate : Laupäev oli Põhja-Eestis korralik litter. Vanameister Martti tõusis AIRPirate võistlusel teisele kohale 16.9m http://www.kitezone.ee/upload/speed2016.html?jumps=1
AIRPirate : Laupäev andis Põhja-Eestis hea litri. Õhulennud väga kõrged. Vanameister Martti tõusis 16.9'ga Piraade hõppevõistlusel teisele kohale http://www.kitezone.ee/upload/speed2016.html?jumps=1
Väänasse tulijatele : Ilmselt õhtuse ürituse jaoks on paigaldatud vette tellingud 2tk, mis kahjuks on tähistamata. Üks neist nähtav, kuid teine murdlainetes. Et keegi endale ohtlikult viga ei teeks.
Pärnu : Oskab keegi soovitada, kus täna pärnumaa kandis sõiTa? Kas pärnubsellise suunaga on ok voi tuleks kuhugi minna ? tänud
Kakumäe Surfikool : Laupäeval 27.08 toimub King of the AIR Kakumägi 2016 ehk Big Air lohe hüppevõistlus. Tule osalema! https://www.facebook.com/events/165383127230511/
Surfar : Püünsis kõik hästi ka, lendavad 9m kuni 12m, tuuld kuskil 9-10m/s. Hetkel on vaid 3 surfareid. Ja muidugi päike.
ja : kellelgi ei ole mingit õigust Vääna randa terveks päevaks kinni panna, äärmisel juhul ei pääse pealelõunat autoga päris mere äärde
Kakumäe Surfikool : 27.08 näitab päris tugevat tuult Kakumäele. Kuidas oleks ühe BIG AIR võistlusega? https://www.facebook.com/FansurfSurfikool/photos/gm.1759660970913198/1085933661500564/?type=3&theater
Ins : Ise lähen ka Taisse kevadhooajaks - veebruar, märts - Eestist tuleb veel surfareid kaasa, rendime suure kastika ja sõidame kõik rannad ja wakepargid pundiga läbi ja elu väga odav. Kuu aega tagsihoidlikku hotellituba on 200 euro ringis
Ins : Nagu juba ütlesin siis Hua Hini parim hooaeg on Märts Aprill Mai. See kevad puhus sisuliselt iga päev - 19 ruudust lohet ja wakeparki ei läinud kordagi - vot nii hästi puhus. Aga Hua Hini enda rannas keerab enne loojangut side- sideoff tuuleks ja väga puhanguliseks - auguliseks. Soovitan surfata Cha Ami kandis või kuskil Hua hini Cha Ami vahepeal - 17knots näiteks
Ins : Jaanaur Veebruar on tuul Phuketis - Friendship Beach Chalong Bay - tuul pigem nõrk ja hommikusel ajal 4-8 ms aga ülepäeviti peaks ikka surfata saama.
Ins : Tais on tuulega tegelikult nii - november, detsember on parim koht Chumphon - Thung Wua Laen Beach. Detsembrikuus kusjuures tuul praktiliselt iga päev 10 ms ja rohkemgi - suund NE.
Kristiin : Mina olin Tais Pranburis, vahest isegi puhus 10 m/s, aga kindlasti mitte iga päev. Tai on täiega äge muidugi, aga tuul iga päev ei puhu. Mina sõitsin tuuleta ilmadel kaablipargis - Black Mountain kaablipark ja nüüd on ka Kitecable Pranburis ja kui puhus olin merel
Surf : To Tynis. Tai on tore ja kindlasti soovitan sinna seiklema minna. Tuultega on Tais reeglina kehvasti kui kuu jooksul üle 6m tuult ei anna siis see on Tai. Kui surf on teemaks siis tasuks pigem vaadata Mui Ne Vietnami või siis Filipiinidel Boracay.
Ins : Vaidlen vastu, märts-aprill on praktiliselt igaks loojanguks 10 ms käima puhunud. Spotiks soovitan 17 knots kitesurf center
Ev : Milline on Vergi kohta info olemas, kuidas seal surfzona, kas saadamast alla kuni kaldani?Ja milline on veetase ? Tänan vastuse eest, tuleb kasulikuks.
Andreas@NoWork : NE ja E - Katariina, Klooga, Salmistu, Valkla jne; SE - Katariina (suht paha). Rohkem ei oska soovitada. Saared kõigu suundadega.
Somm : Kas Püünsi surfarid peale ohkimise ja kusemise midagi ise ei suuda ära teha?Isegi Soomlased ei ohi nii palju ja teevad rannas talgud ja kõik on rahul.Kõvad mehed on need ,kes kutsuvad teisi midagi tegema ja ise munevad ja loodavad ,et mõni vallamees tuleks rahuldaks kodus naise ära.
Kasss : Oskate öelda, mis seal Egiptuses toimub? Kas on turvaline sinna minna? El Gouna. Millal paremini minna, et päike ja tuul oleksid, kas jaanuari alguses või veebruari lõpus?
Niko : Kui väiksemat lohet pole, siis lööb põhja alt ära Lahendus oleks hoopis tormilind, mitte nr1 ja nr2 lukk kalipsos
Nr1ja2 : Kas nr 1 ja 2 tegemiseks ka lukku on kalipsodel, ilma et peaks seljast võtma häda tegemiseks?
Niko : Väike kommertlik teadaanne: O'Neill sügis-talv 2017 kollektsioon on kohal. Eest, taga, ilma lukuta - sinu valik. Rohkem infot: http://www.kalipso.ee
kivipallur : kivide upputamine pole iseenesest mingi suur kunst, vajalik paat, võimsam veepump ja kivid saavad pinnasesse uputatud. Pumba millega pinnas kivide alt ära uhtuda peaks saama tööriistalaenutusest.
An : ma olen need kivid enamvähem selgeks õppinud (üks killer on siiski madalas osas peidus), kuid see pigem võõraste ja algajate turvalisuse huvides. Eks lihtsam oleks kõigil sellevõrra. Imetlemiseks jagub kivist randa sealkandis hulgaliselt.
petslane : An, need kivid lisavad vürtsi! Suure tõusuga polegi teisi peaaegu näha ja sõita saab igal pool! Natuke lühemad uimed on ka speedi jaoks kasulikud -- veetakistus väiksem ja tippkiirus paar km/h suurem.
An : kui tehtaks korralikud parkimiskohad, puhastatakse sissemineku osa suurematest-keskmistest kividest (nt suurema mõõnaga), siis saaks kokku superluks surfispoti. Tõenäoliselt see kividest puhastamise osa jääb ainult unistuseks kui just ise jõudu kokku ei võta ja ühiselt ära ei tee.
Andreas@NoWork : @esteet: Jah, muru saab songitud. Eks tuleb püüda parkida nii tee peale kui võimalik. Samas kui valla lubadus peab ja kunagi sinna parkimiskohad rajatakse, siis kaob muru sootuks. Olukord tingib seda, sest tegemist Põhja-Eesti pea ainsa surfikohaga, kus edela- ja lõuna tuulel hea kvaliteet on. sellel kohal on suur potensiaal.
invaliid : Mis siis täna toimus? Kakumäel olid 2-3 vahel ainult mõned lohed peal ja tundus, et vennad mõnulesid. Veidi vihma tibutas, aga vesi kõrge ja tuul hea. Ei ühtegi õpilast ega õpetajat! "Invaliidiks" jäin kahjuks rattasõiduga- see on kole riist, aga ehk homme jälle merel.
esteet : Tegelikult on kõik inimesed ilusad ja head, aga nad teevad vahel valesti, aga nad ei tea, et teevad valesti. Mulle tundub lõpuks, et pean tänase jooma lõpetama. Vabandan jutuka risustamise pärast. Homme jälle tuul ja vihm, minge nautige ilusat surfipäeva!
esteet : Nõme on see, et kui ongi mingi kokkulepe mere pool murul parkimiseks, siis väga kiiresti muutub see muru poriauguks nagu juba eelnevalt näha oli. Kes on see hea ja tubli maanteameti või valla ametnik, kes laseks panna veidi killustikku muru sisse ja kõik oleks korras. Muru haljendaks, bussid sõidaks turvaliselt, surfarid ja muidu vaatlejad pargiks, kõik oleks õnnelikud ja rahul.
esteet : Need, kes märja kalipsoga poes käivad, arvavad, et on väga lahedad ja kõik poodlejad neid imetlevad, et imetlust veel võimendada, siis võtku järgmisel korral täis lohe ka poodi kaasa.Siis alles näeb selle lohe tõelist suurust ja võimsust. Taarapunktis riietujad on lihtsalt tähelepanuvajaduse all kannatajad
esteet : No tuleb ette, et lööb põhja alt ära, kas pohmellist või tuulehirmust. Mine siis pika pilliroo vahele ja toimeta seal vaikselt, kedagi ei sega ja endal ka mõnus. Need on esteedid, kes ei kuse hädaga puu alla, aga lähevad lifti kusele ja sitale. Pärast tulevad liftist ontliku näoga välja ja kirjutavad kaebekirju, et lifti peegel oli näpujälgedega
pyynsilaine : Ostke ikka poest miskit ja toetage kohalikku ettevõtlust aga nr 1 ja ka 2 ikka omasse kalipsosse ja hiljem kodus tyhjendad...
An : way to go! Väga õige ja loogiline jutt ning nagu näha on ka arutelul tulemust. Ise olen üpris tihe Püünsi külaline, kuid pole kordagi seal häda teinud, poes käinud, kuskil putkas riideid vahetanud jne. Põhiline probleem on ja jääb ikkagi parkimisega. Kui inimene tahab seaduse mõttes korrektselt parkida, siis tal lihtsalt polegi selleks võimalust (kui purjevennad on parkimiskohad hõivanud). Tõsiselt kiiduväärt suhtumine valla poolt ning loodetavasti jõuab asi ka reaalse tulemini. Püüame siis enda poolt ka kokkuleppeid järgida ning ütleme edasi neile, keda näeme teisiti käitumas. Kõiki kontrollida polegi võimalik, kuid kui enamus käitub korrektselt, siis ka see muudab palju.
erik : huvitav, keegi püünsi parkimisreeglite rikkumistega uhkustajatest pole varem poe alla sittumist endaks võtnud. aga, noh, arvestades et teil pole ka wc-paberit kalipso all kaasas, tervitage teine teist sooja käepigistusega edaspidugi
Rasmus : Tubli töö Andreas, sellest infost võib järeldada, et kõik ei vihkagi meid seal vallas . Et poega mitte tülli minna võiks mõni klepsuvend teha poe uksele vastava klepsu, mis keelab tilkuvana poes viibida, kindlasti oleks see ennetav vahend. See roojamise ja riiete vahetamise lugu loodame, et rohkem ei juhtu. Vastasel juhul võib kuri poe omanik patustajate pildid saata ja eks siis tuvastame kõik koos siin foorumis neid
Andreas@NoWork : PÜÜNSI ARENGUD Käisin täna Viimsi vallas arutamas Püünsi surfikohaga seotud probleeme, esindasin Eesti Lohesurfiliitu. Kohal oli hulgaliselt valla esindajaid, sh kaks abivallavanemat; Harju Tarbijate Ühistu haldusjuht ja Püünsi poe juhataja; Purjelaualiidu esindaja ning Püünsi külavanem. Markeerisime järgmised probleemid: - Pargitakse poe ette, mistõttu poe külastajatel ei ole kuhugi parkida; rahvas pahane; - Eiratakse parkimist reguleerivaid liikluskorraldusvahendeid, mis keelavad peatumise/parkimise; - Pargitakse haljasalal; - Käiakse tilkuvate kalipsodega poes; - Vahetatakse riideid poe taga taara tagastuspunkti putkas; - Roojatakse poe taha (nii nr 1 kui ka 2!!!, videosalvestis olemas - kinnitus, et tegemist surfaritega); - Varustus segab kergliiklustee kasutajaid (peamiselt purjelaudurid). Selgitasin, et mõned aastad tagasi oli kehtiv kokkulepe, et poe ees ei pargita ja tohib parkida mere äärses tee servas muru peale. See muutus pärast kollaste joonte tegemist ja peatumist keelavate märkide paigaldamist. Selgitasin, et surfarid on vaba ja iseseisev rahvas; puudub üldine kontrolliv organ ja sunivahendid. Pargitakse nii nagu võimalus ja mugav on. Palusin arvestada sellega põhjendusel, et teistmoodi asi lihtsalt eluliselt ei toimi. Valla poolt tundsin märgatavat toetust. Ühtlasi asusin seisukohale, et kõik peale parkimise probleemide ei ole vabandatav ega tolereeritav (märjalt poeskäik, roojamine, kergliiklustee kasutajate segamine, riiete vahetamine taarapunktis). Samas rõhutasin veelkord, et olen üksnes sõnumitooja ja ei saa, taha ega kavatse surfikogukonda kontrollima asuda - see ei oleks ka võimalik. Pikemalt arutelu lahkama ei hakka. Huvilised küsivad juurde kommentaarides. Jõudsime järgmiste kokkulepeteni: - Vald suhtleb Maanteeametiga ja taotleb parkimise lubamist nagu vanasti ehk mere äärses tee servas muru peal. See on ajutine meede. Pikemas perspektiivis rajatakse parkimiskohad alates ülekäigukohast kuni purjelaudurite parkimiskohtadeni. Tungiv soovitus on kasutada olemasolevaid parkimiskohti kuni nende täitumiseni ja alles siis parkida muru peale. Niikaua, kui ei ole ajutist meedet rakendatud ehk parkimist lubavaid märke paigaldatud, on põhimõtteliselt anarhia edasi. Palusin külavanemal niikaua politseid mitte kutsuda, aga patrull satub ikka sinnakanti, sest käib 2x päevas endise esileedi residentsi kontrollimas. - Vald teeb mingisuguse riiete vahetamise putka. - Vald paigaldab tualeti. - Surfarid ei pargi poe ette, vaid mere äärde muru peale (kuni parkimise lubamiseni omal vastutusel). - Surfarid ei käi tilkuvate riietega poes. - Surfarid ei rooja nähtavale kohale ja nr 2 võiks üldse mujal teha. - Surfarid ei sega kergliiklustee kasutajaid. Soovin head!
Rasmus : Tuleb vist sunniviisiliselt vallajuhtidele surfi koolitused teha. Küll siis asjad paika loksuvad kui nad konksu otsas on
Mikk : Tore et teemaks läks. Andreasele mõte, et hetkel on käsil merekultuuriaasta ja augustis peaks veel olema veel otsene pühendus merespordile. Selle raames on endale õigusi välja võidelnud isegi talisuplejad. Antud olukord, kus meresporti takistatakse ja olgem ausad, üsna alusetult ja on oht, et eestaslikult visatakse veel kaikaid kodaratesse, siis ma usun, et merekultuuriaasta on nõus seda kajastama. Ühendust võib võtta näiteks kristi@meremuuseum.ee.
Andreas@NoWork : Jah, see on plaanis. Sama oli ka valla soov, sest seonduvalt purjelaudurite tegevusega on samuti pretensioone. Praeguse seisuga kohtumine järgmine teisipäev.
erik : Andreas, soovitan kaasata ka purjelaudureid enda poole. nende liidul on mitu tegu selles vallas. nemad olid pirita ranna, stroomi ja kakumäe surfi alade eest tln linnavalitsusega läbirääkimas. soliidsemad tüübid kah
Guma : To njuufa. No paari parkimiskorraga saad ehk seda (legaalne või mitte) asja ajama hakata . Hoia siis kursis meid.
Rasmus : Püünsi elanikele tuli selline kiri postkasti: Rohuneeme poe ees on muutunud parkimiskord. Tähistatud korralduse kohaselt on lubatud poe esises parklas kella olemasolul parkida kuni 30 minutit ainult poe klientidele. Palun kõigil paigaldada parkimiskell armatuurlauale- kontroll on tihe ja igasugune "unustamine" võib kaasa tuua rahalise trahvi. Põhjuseks on, et enamus seal parkijatest pole siiani olnud poe külastajad ja paljudel kohalikel elanikel on olnud raskusi autoga poe ees parkimisel.
murf : Andreas, edu ja jõudu! Oluline oleks teada saada mis nende jaoks suurimad probleemid meiega ja ka "lasnamäekatega" on ning millised võiks olla lahendused nende arvates.
Andreas@NoWork : Hei. Ma võtan selle asja oma ajada. Pean silmas siis just vallas ja muude vajalike instantsidega läbi rääkimist. Plaan on paluda audientsi esialgu vallas, kus osaleksid küla, poe ja valla esindajad. Siis vaataks edasi. See on plaan ja reallsete tegudeni ma enne paari nädalat ilmselt ei jõua. Püüan varsti vastava kirja valda saata ja otsida üles ka poe esindaja kontakti. Hoian kindlasti kõiki kursis. Olge mõnusad!
Mida siin loota : Juba ammu peetakse rahvast kui kasuliku karja. Te ju lollikesed kujutate ette, et kui ei piiksu läheb mööda. Midagi ei lähe järgmine kord joonitakse need kollased jooned paksemaks ja pikemaks keevitaks makse juurde ning jagatakse igale eestlasele neeger kukile. Kurat, aita valida see valitsev klikk järgmine kord maha.
Olev : Püüsis läks tormiks ja hakkas minu tänastest oskustest üle käima jäin paar korda hätta - Tänud kahele surfarile kes 2x mulle merel laua tagasi tõid. Ning tänud kolmandale surfarile kes vaatamata sellele et ma talle peaaegu otsa sõitsin säilitas rahu ning tegeles olukorra lahendamisega - Respect
murf : Ristokru, ma sinuga täitsa nõus, et ega siis midagi paremaks lähe. Aga samamoodi jätkates hullemaks võib küll minna, seni on ju läinud. Hetkel me näeme, et ega teine osapool probleemiga ei tegele. Samas kas me ise tegeleme? Hetkel toimub mõlemalt poolt ainult teise osapoole süüdistamine ja teisel osapoolel on kahjuks võimalik ka meile kitsendusi peale suruda. Loomulikult saame omapoolse kättemaksuna poeparkla kinni parkida, aga seejärel on oodata vastaspoole vastusamme. Mulle tundub, et selline taktika ei too meie jaoks positiivsemat tulemust. Mida siis teha? Kas jätkame endistviisi või üritame kohaliku elanikkonna ja -võimuga kompromissi ja teineteisemõistmist leida? Variant nr1 puhul arvestame siis sellega kohe, et võimalusel vald keerab meile veel käru ja kui see juhtub, siis saame siin jälle edasi-tagasi isekeskis arutada miks nii on ja kes on süüdi ja kui ma nüüd kollase joone peal edasi pargin, siis kui suur on tõenäosus politseilt trahvi saada. Aga see hiljaks jäänud arutelu meid siis enam ei aita. Variant nr2 puhul peaks läbi mõtlema, milline meie arust oleks see lahendus kus meil on hea ja kohalikele ka väga pinda ei käi. Ja kindlasti ka seda, et mida me omaltpoolt oleme valmis tegema olukorra paranemiseks/parandamiseks või neile vastu pakkuma. Kui me läheme jutuga, et me ainult tahame jne., siis karta on, et kaugele me ei jõua. Ei maksa loota, et maanteeamet ja vald hakkavad lihtsalt meie jaoks olukorda parandama, ilma et me ise midagi vastu pakuks või kompromissivalmis oleks. Asja võti on koostöö ja kui me ise seda teha ei soovi, siis ei soovi ka teine osapool. Ennetades mõnda tegelast, siis jah, ma pole valla või külavanema jutul ise käinud ja ei tea kui negatiivsed nad meie suhtes on, kas siis objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Arvan, et seal ei peakski igaüks eraldi käima, vaid keegi peaks oleme see hääletoru kogu selle Püünsi surfarite seltskonna eest. Iseküsimus kes see olla võiks ja kes viitsib sellega tegeleda? Korduvalt on mõni pakkunud, et Surfiliit võiks seda teha. Samas miks nemad peaks seda tegema? Kas me oleme kõik seal liikmed ja neile liikmemaksu maksnud, et ootame nende abi meie soovide eest seismisel? Selleks, et keegi meie hulgast selle käsile võtaks, selleks oleks vaja ka omavahelist üksteise mõistmist ja vajadusel reeglitest kinni pidamist. Muidu on vastaspoolel 100 argumenti miks asjad on nii nagu on ja võib olla veel hullemaks lähevad. Lasnamäe kontingent ja mõned meie seast kel kõigest alati pohh, no need jäävad alati. Aga kui enamus meist suudab ka teistega arvestada ja vastaspoolega viisakas olla, siis on lootust ka teineteise mõistmisele ja olukorra paranemisele. See lihtsalt minu arvamus ja võite nüüd mutta tampida omaltpoolt. Ma lähen sõidan seni Püünsis
ristokru : Kui me oleme viisakad ja enam Püünsi poe ette ei pargi siis ei tehta ka midagi. Nii sinisilmne ei tasu olla,et tuleme neile vastu ja küll siis nemad tulevad ka meile! See kollane joon kaob vaid siis kui trahvimise asemel nad tegeleks probleemiga! Probleem on,et Pandju ümbrus on populaarne ja mitte ainult surfarite poolest. Päike paistab ja on soe siis on terve lasnämägi samuti poe ees ja teede ääres. Lihtsalt oleks pidanud tegelema probleemiga mitte,et tõmban kollase joone ja korras. Siis ei pea ju probleemiga tegelema...
to njuufa : Vot see ongi tüüpilise surfari mõtlemine, ainult minu õigused ja minu mätta otsast. See, et püüaks natuke ka kohalike peale mõelda, see ei koti. Riigimaa ja blablablaa. Kas ei tundu natukenengi loogiline, et kui me tahame kohalikega hästi läbi saada ja seda, et nad ei hakkaks meile kaikaid kodaratesse loopima, siis võiks vastastikune viisakus eelkõige meie endi poolt eelkõige tulla? Eelnevatel aastatel on ju siit korduvalt läbi jooksnud tagasiside kohalike ja valla poolt, et palun ärge parkige kaupluse parklat ja bussipeatust kinni. Kas saime aru? Bussipeatuse juurde pargiti suvalt, ei kottinud osasi tegelasi, tulemuseks parkimiskeeld ja trahviv politseinik. Ma ei tea kas see poeesine on riigimaa või mis iganes, aga küll see vald seal ka oma kaika meile kodarasse paneb kui väga tahab, kasvõi 30min parkimise piiranguga, halvemal juhul suudab mõni kohalik lõpuks Asja nii kaugele ajada, et Pandju juures üldse keeld kehtestatakse. On meil seda vaja? Pole ju raske aru saada, et kui kohalikud ei saa enam kauplusesse tulles sinna parkida ja tuulistel päevadel on meil seal laulupidu ehk ka teeääred autosid täis, siis kohalike vimm meie vastu kasvab. Miks nad peaksidki meid armastama kui meie nende ees- või tagahoovi s.tale tuleme. Näitame respekti nende suhtes, küll siis nemad näitavad ka.
ristokru : Selle taga on peale vuntsi ka Alar Mik kes vihkab kõike mis liigub.Kui ta saaks siis keelaks ta ka veelgi rohkem asju ära. See Püünsi poe surfaritele keeramine on vaid üks tema maiuspalasi. On palju külateid kus ta tõmbad ka otse maja ette kollaseid jooni,et sina kes elad oma majas ei tohi ka maja ees parkida Siin kohal mainin ,et autod ei seisa keset teed.
njuufa : ja siinkohas annaks edasi palavad tervitused hülgevuntsile - püünsi külavanemale. Juhul kui keegi tuleb teile parkimismuret kurtma siis oleks hea saata need inimesed külavanema jutule, tal on allkirjade kogumine käpas. Vast kogub veelkorra, et saaks need kollased jooned sealt ära.
An : njuufaga nõus - kui keelatakse ära parkimine kohas, kus seda on juba pikki aastaid tehtud, siis leiavad inimesed uue koha ning kui poe ees on riigimaa, siis on see võrdselt kõigile kasutada. Ei oma tähtsust kas see on 5-ks minutiks või 5-ks tunniks. Riigimaa ei saa teenida eraisiku/äriühingu huve (milleks on kauplus). Ehk siis kui valla poolt orgunniti sinna parkimiskeeld, siis võivad valla elanikud ise ka kaugemale parkida kui poe eest kohti pole. Nagu öeldi - kes ees, see mees. Ja mingit surfamise keelamist poe ette parkimise pärast ei tule never ever.
njuufa : WTF to: to mikk. Külarahvas soovis saada värvilisi asfaltikaunistusi ja sai need. Ei näe põhjust miks külarahvas ei võiks oma jalgu persest välja võtta ja natuke jalutada. Poe esine on maanteeameti maa ja surfar pargib sinna kus on vaba koht, täpselt samuti nagu poekülastaja
to mikk : Aga kas sul on raske paar sammu ise kaugemalt teha ja tundub ebaõiglane, et kauplusesse tulev kodanik saab parkida kaupluse ees ning sina mitmeks tunniks surfama minnes peaksid 100m jala kõndima? Ehk aus oleks see kui surfarid tundideks kõik kohad okupeerivad kaupluse ees ja ostjad peavad parkima kuhu saavad? Vägisi ikka tüürime sinnapoole, et vald selle pulli seal üldse ära lõpetab. Ei saa osadest tegelastest kahjuks aru. Surfata jõuab tunde, aga jalgsi kõndimine käib üle jõu. Laulasmaal pole probleem, et randa ei saa sõita ja tuleb läbi metsa kõndida, aga Püünsis peab otse spoti saama autoga. WTF?!
An : mis märk seal on siis? Pühapäeval ei näinud nagu midagi. Äkki saab keegi pildi teha ja linkida?
Mikk : Kas see püünsi poe parkimiskeelumärk on omaalgatuslik liiklusmärk? Ehk karistatav väärteoga ja parkimine seal tegelikult lubatud? Kuna tegu pole poe maaga, siis ma ei näe et poekülastajatel oleks nendele kohtadele rohkem õigust. Lõppude lõpuks peab keegi jalutama kaugemalt ja siin võiks kehtida kes ees, see mees, õigus.
AndreKoovis : Karini kitsa lauaga seekord ja Edge 7 lohe. Päris mitu korda rebis üle 80 kui olime Reinuga kahekesi peal. Hiljem rahvast rohkem peeglil ja väiksemgi virvendus kahjuks nullib võimaluse...
TT : Paluks infot,kust saaks abi ,kui lohe lekib ehk ei pea õhku.Balloonide või ventiilide remondi teenust!
To tynis : Kasutan põlve tuge sõitmiseks. Neid tugesid on päris palju erinevaid . Soovitan sul minna ortoosikeskusse . Nemad oskavad sind kindlasti aidata. Ilma haigekassata on nende hinnad 75-400 eur. 75 eurine tugi koos kylje raudadega(tugevast riidest) teeb oma töö juba ilusti ära.
Kar : Betti rääkis, et Olümpial peale purjelaua võistlusi kasutatakse ratast ja rulli. Kas need mingid uued rummisordid, mida ma ei tea?
Zut : Hei. Me tegime iOS jaoks äpi, mis teavitab päev ette, kui su lemmikkohas on hea surfituul. Või saad äppi kasutada ka mugavalt lemmikkohtades järgmise 48h prognoosi vaatamiseks. Äppi demo ja tutvustusvideod (ka allalaadimise lingi) panime oma veebi: https://surfcast.plepic.com/app/ — tahaks hea meelega saada tagasisidet, kas ja mida veel timmida võiks. Siinsamas või äppi kaudu või veebis olevale meilile. Tänud!
Guma : Tänusõnad surfarile, kes mu sini-musta Nobile laua kenasti Püünsis kaldale toimetas, kui omal suts tegemist oli !
tynis : Kes kasutab põlvetuge kalipso peal? Oskate soovitada millist hankida mis lohetamiseks võiks sobida ja merevett ei karda.
Laulasmaa surfiklubi: Tänasest on laulakal wc(ennem laudisteed) võssis ei pea enam käima, aga oma paber igaks juhuks kotti.
mull : Surf.ee lehega ja Pirita kaameratega pole väidetavalt midagi muud kui tehnilised probleemid mille lahendamisega tegeletakse.
Kaimar : vääna peaks edelaga ok olema aga tundub et seal tuleb rohkem lõunast kui edelast kuna tuul teeb nalja :/
Ingmar : Kas kellelgi on pakkuda mõistliku hinnaga (ilmselt kasutatud) poomi või ka ainult chickenloopi. Poom peaks olema nelja võrdse liinipikkusega ja kõik liinid otsast silmustega. Homse ja ülehomse tuule eel läks chickenloop parandamatult katki. Kirjuta siia kontakt või anna märku 5029246 kui on midagi pakkuda, mis mind aitaks.
Rlf : Muidgi võiksid kasutajad maksta!, aga kas keegi teab täpsemalt, mis peab tegema, et pirita kaamerapilti näha?
to äss : jah, pass kaasa ja homme Ristnasse ... kui oled tubli, siis kolmapäeva õhtul antakse kasutajatunnus ja parool. Eeldusel muidugi, et liikmemaks on tasutud
An : kui tegu riigile kuuluva teega ning haldajaks maanteeamet, siis ilmselt tuleb sinna pöörduda ja selgitada, rääkida. Konkreetselt just parkimiskohtadega bussipeatusest edasi. Eile käisin ise õhtul suht hilja, pood pandi juba kinni, kuid tundus, et poe ette on parkimiskohti nagu juurde tehtud. Kuid surfipäevadel jääb kindlasti väheks. Tulebki selgitada, et inimesed tahavad korrektselt seadust rikkumata parkida, et sporti tegema minna, kuid tee renoveerimisel pole sellega täielikult arvestatud.
Andreas@NoWork : Hei Mikk. Ma olen selle Püünsi teemaga aastaid käinud rääkimas-selgitamas küla koosolekutel ja vallas kui "lindude kaitse" eesmärgil sooviti surfamine ärea keelata. Mida sa praegu selle tegelemise all silmas pead? Ehk mõni konkreetsem idee? Lugu selles, et tee on MNT haldusalas ja vallas jutuga väga kaugele ei jõuaks. On juba tegelikult ka räägitud-küsitud mõni nädal tagasi. Kõik on teretulnud jagama ideid, et kuidas edasi. Konstrukttivselt palun
TTV : Tormi Taltsutajate Vennaskond annab kolmeks järgnevaks päevaks tormihoiatuse. Saab teha head kiirust ja kõrgust. Mida rohkem läänes asud, seda parem.
mikk : Vbl Eesti Lohesurfiliit oskab ja viitsib selle Püünsi teemaga tegeleda? Sry ei tunne sealt kedagi ise.
An : kui ma oleks Viimsi/Rohuneeme kohalik elanik, siis läheks julgeks ja üritaks surfikoha eest rääkida ja seista. Aga olles veidi kaugemalt, siis ilmselt tekiks ametnikel küsimus, et "kes sa oled?". Kohalike suhtes ollakse kohe kindlasti teisiti meelestatud.
petslane : taikonaut, mul on idee: tuleb ametnik ja situb surfari liivakasti. Surfar otsib jälle ametniku liivakasti üles ja situb sinna -- siis on õiglus majas, mõlemad haisevad ühtemoodi
taikonaut : mulle selline mõõdukas aktiivsus istub, äkki tõesti keegi teine teeb midagi. ma senikaua ootan ja kogun järgmiseid ideid
ain : An, nüüd, kui teeremont on sisuliselt valmis, on vast pisut hilja midagi rääkima hakata. Aga kellel rahakott kannatab, siis parkige seal kollasel joonel ja ehk siis jõuab asjapulkadele ka kohale, et probleemi lahendus ei seisne mitte parkimise keelamises vaid parkimiskohtade loomises
An : äkki keegi võtab ja suhtleb vallaga seoses selle kollase joone ja parkimiskohtadega? Kui see koht ilusti ära organiseerida, ei sega ei jalakäijaid, bussiliiklust ega võta ka palju ruumi. Kollase joone mõte kaob ju ära kui teisel pool bussipeatust hakkab kogu mass parkima. Teinud kohe parem sinna ka parkimiskohad. Ei ole ju see ainult surfaritele, vaid linnast käib päris palju jalutajaid ka.
petslane : Kui tuleb väike trahv või ei tule üldse, siis võib edasi seista seal kollaste joonte peal. Võtke seda kui parkimistasu
Kuri surfar : Täna Pyynsis tuli politsei ja tegi mõnedest seal seisav autodest fotosid. Kysimus on: kas tuleb siis mingi trahv ja kui jah, siis kui palju.
to An : Seal vist Weekendi territooriumi piires rand ujujatele hetkel kinni ja seetõttu sõidavadki seal nii julgelt. Mõni lasi lavani välja.
Siim : Liimisin sarnase asjaga Bison liquidrubberiga kalipsot, mille peale hakkas liimitud koha kõrvalt neopreen lõhenema. Peaks midagi elastsemat olema.
Metslane : Võibolla ajan segamini, aga mingi liim läks kuivades jube kõvaks. See sama liquisole äkki, taedjamad võivad parandada mind. Kalipsot olen parandanud neopreenliimiga (saab surfi/sukeldumispoodidest) suuremaid auke: niit ja nõel +neopreenliim.
An : Pärnus Terviseparadiisi live-kaamera üleval: http://www.terviseparadiis.ee/kaamera.html Kel huvi, siis saab Weekendi möllu läbi veebi jälgida. Osaliselt surfiala ka peal. Hetkel mingi vend sõitis ka ujumisalas (!).
Mart : Kas kellegil on häid soovitusi millist liimi kasutada kalipso parandamiseks. Parandatav osa on ca 2cm ja ei ole neopreenist läbi.
An : algajale mitte, kisub liiga sadama poole ära. Muidu isiklikult Püünsi üks mu lemmikkohtadeks Tallinnas. Püünsis on alati oma "elu". Kui linnas tuul ei puhu või vähe, siis seal puhub korralikult. Madalat ja flätti on ka, kuigi tihtipeale on üpris chopine. Kivisid jätkub, kuid spoti tundma õppides saab peamised meelde jätta. Algajatel soovitaks kindlasti kiivrit kanda (teistel ei teeks ka muidugi paha).
tynis : Kui õnnestub saada "ametlik" parkimiskoht siis ei ole jalutamist rohkem kui Laulakal, Salmistus või Neemel.
kuulutus : Müün ära oma parkimiskoha Püünsis. Olen valmis kirjalikult kinnitama, et tuulistel päevadel sinna oma nägu ei näita.
murf : Mida vähem uusi Püünsi tuleb, seda vähem murulapil parkijaid Me ei viitsi kaugemalt kõndida kui uued lähemad kohad ära võtavad
Olev : @tynis, olin ka esimest korda eile, mulle meeldis: kaldast kaugemal merel oli vibe fine ja teisi ei olnud. Kuid jah kaldal ruumi ikka väga vähe ning konkureeriv atmosfäär kohtade pärast võib kohati tekitada mingi võbeluse, või ma ei tea, vist, äkki
tynis : Käisin eile Püünsis esimest korda. Ei meeldinud. Kuidagi närviline vibe oli. Arvestades et, kesklinnast tuleb 10 min kauem sõita et, jõuda Laulakale või Neemele, siis Püünsi jääb pigem väga meeleheitlikeks puhkudeks.
Surf : Infoks siis, et eile saime osaliseks politsei sõbralikule visiidile Rohuneemes. Tehti pilti ja oli vahva. Trahvi ei tehtud kuid ilmselt jaht on maksurahale nüüdseks alanud. Kui pargite siis parkige rohkem sõidutee peale siis on OK. Kui on sõiduki rattad haljastuse peal on kuri kurkust edaspidi raha võtmas. Kas haljastus on see kruus riba ka sel asfaldi kõrval on ka küsimus?
segane : Jah, ma üritan just paaniliselt lääne poole põgeneda seal lootsisadama lähistel. Aga see mõõtja on hulluks läinud ja peksab mind selja tagant kogu aeg. Jube valus on.
An : Püünsi mõõtja peksab segast vist, suunad tagurpidi läinud. Tallinnmadal on läänekas, aga Püünsi paneb idat..
To Olev : Püünsis on laine väga väike ja õige tuulega peaaegu lausa flät. Mõned kivid on seal olemas, kuid need kindlasti märkamate ei jää
Laur : Hei! Eile (31/07/16) kadus Kakumäel üks Epic Oxygen laud laintesse ning välja ei ilmunudki. Leidjal palun toimetada laud surfiklubisse ning minuga ühendust võtta: 56508359.. Suured tänud!
erik : Magedaks kisume ise: ei tasu võimu kohe süüdistada kui ise pole korra tagamiseks midagi teinud. esiteks, lohusalu – kõik on eramaa ja kui mõni ilusam päev surfamiseks või päikese võtmiseks siis liiklus on meeletu ja pargitakse kuhu hing ihkab; teiseks, laulasmaa – sama lugu, eriti kui päevitajad avastasid laudtee ranna poole hakkas tee äärde parkimine liiklust segama; hetkel maantee remondi käigus vald ehitab parkimiskohad sinna, ja hea näide meie suhtumises sellesse - vaatamata sellele et ruumi möödunud pühapäeval oli seal viisakaks parkimiseks rohkem kui vaja ikka leidus üks väikese tilli sündroomiga parkimisgeenius kes pani oma pikendusvahendiga sissesõidu (era)tee kinni! kolmandaks, vääna-jõesuu – vald sai RMK’lt ala üle, aga ala korrashoiu jaoks on ka raha vaja, keegi peab ka randa ja parklat korras hoidma. vastasel juhul kõik parkla alad erastatakse ja rohkem sinna ei pääse; neljandaks, püünsi – kõik kes seal käivad on ise süüdi praeguses olukorras. kui soovid autoga otse rigamiskohta sõita osta see maatükk ära. vastasel juhul ole pai ja pinguta natuke paarisaja meetri kõndimiseks; lühidalt, ise oleme süüdi kui korda ei suuda hoida randadel
petslane : Noh, too Püünsi asi on ikkagi selge kius, kui vaadata, et kollase joonega on ära keeleatud täpselt see teelõik, kus surfarid tavatsesid parkida ja ei grammigi rohkem ega vähem. Oleks liiklusohutus keelajatel mõttes olnud, siis võibolla tasuks poe ja bussipeatuse juurest mingi 50m edasi ja tagasi ära keelata. Aga praeguse seisuga pole surfikohast 100m linna pool, kus parkimine veel lubatud, tee mitte kuidagi teistsugune või ohutum. Lihtsalt seal polnud kombeks enne parkida.
zenku : Külastasin ka Laulasmaad pühapäev ja seal on tõesti tublit tööd tehtud. Tee on korda tehtud ja tundub, et lahendatakse ka parkimise koht ära teedeehitajate poolt. Samas Lohusalu minu lemmik kohta enam autoga ligi ei pääse, pansioni ala on kinnipandud, kuid jalutades pääseb veel ligi.
ain : Paistab, et asi ei ole siiski päris lootusetu - Laulasmaal on "surfarite teeotsa" lähedal üks plats tekitatud, hetkel kruusaga kaetud, aga kui kergliiklustee asfalteerimiseks läheb, siis ehk asfalteeritakse see ka ära. Kohaliku surfiklubi inimesed võiks kommenteerida, kas nad tegid selleks mingit lobitööd ka või kuidas/kelle algatusel see asi seal toimub.
Magedaks kisub : Mis riigis me elame? Ei ole ammu Lohusalus käinud, paigaldati sinna maanteeameti poolt kohe kui kõrge riigi ettevõtte juht sinna oma elukoha püstitas parkimist keelavad märgid. Väänas ka ei ole enam mere äärde läinud, väänati tasuline parkimine 5 euri päev, suht lähedal asetsevas Tabasalu ujulas on ujula kompleks kasutamine 5 euri päeval kasuta terve päev koos saunade ja mullivannidega. Mere äärde minemise eest nööritakse suht krõbedalt võrreldes ujula kompleksi rajamise investeeringuga. Püünsis siis kohalikud jõmmid suruvad surfareid minema? Kellel neid seaduserikkumise tunnistajaid ikka vaja? Eks ole ju kehva kui ebaseaduslikult rajatud paadi sillad ja muud ebaseaduslikud ehitised mis otsaga meres ilutsevad. Hea ju kui müüdav maanteeamet kohe varnast võtta keelame parkimise turvalisuse kaalutlustel lihtsalt ära. Tehtud.
Siim : Kirjutasin valda, vastas Alar Mik: "Rohuneeme tee on riigimaantee ja kuulub Maanteeameti haldusalasse. Maanteeamet on tähistanud teel parkimise keelu kohad ja kui keelualas pargitakse, siis need sõidukid saavad trahvi. See, et sobilik koht lohesurfiks on Pandju sääre juures, ei välista asjaolu, et sõiduk pargitakse eemale parkimiskohale peale varustuse maha laadimist. Kaupluse esine parkla peab võimaldama ka kaupluse külastajatel seal parkida, kui tullakse ostu tegema. Surfajatele ja lauduritele on parkimiskohad rajanud vald ja need rekonstrueeris ja joonis üle Maanteeamet. Bussipeatuse ümbruses ja haljasaladel ei ole lubatud parkida – seal asuvad ülekäigukoht ja peatuse ümbruses peab olema ohutuse tagamiseks piisav nähtavus. Palume järgida kehtivat liikluskorraldust – see on rajatud selleks, et tagada liiklusohutus."
petslane : Karmo, need märgid on sinna pandud puhtal kiusu pärast. Kui 100m linna poole pargid, siissõidetakse teepeenar täpselt sama moodi poriseks. Ja kui sinna ka keelumärgid pannakse, siis jakkavad surfarid majade poole parkima ja kellelgi jälle kiun lahti. Vallapealikel 10 km heas korras tee üleasfalteerimiseks raha jätkub, aga paarisaja meetri laiendatud teepeenra jaoks on kahju... Mis nad siis tulevad meie õuele surfama!
Surf : Karmo mis viisakusest sa siin räägid. Kohaike uropededest võimurite jaoks pole sind olemaski. Aeg on ise mees olla.
Karmo : Täna Püünsis olid päris head olud, kes käisid ilmselt teavad. Iseasi aga on jube kurb vaatepilt - peatumiskeelu märke eiratakse, üks punane Primera oli parkinud lausa kergliiklusteele pääseva tee kinni jne. Värskelt tehtud haljastusest oli muld(ja pori) mööda teed laiali sõidetud... Jah, teeremondiga oleks võinud sinna ju võimuesindajad parkimisala pikendada, aga olgem ikkagi viisakad ja järgime märke, samuti ei ole vaja päris viimasele meetrile ligi pääseda... Mõistlikust eelkõige
petslane : Kusjuures skim pole niisama ka ainult laste mänguasi. Mõni aeg tagasi juhtusin kohta kus suured mehed järsu luite pealt alla ookeanilainele otse vastu jooksid, laine peale said ja siis mitukümmend meetrit laine peal ligulesid nigu surfarid muiste. Koht oli ka selline väljaulatuv nukk, kust lained natuke mööda veersid, nii et sõidusuund oli kogu aeg diagonaalis kaldast eemale, nii sai pikema sõidu. Laine kõrgus võis murdumise hetkel olla umbes paar meetrit -- mehest natuke kõrgem.
Kasss : Kas keegi saaks anda tagasisidet skimboardi kohta!? Soov osta lapsele, võib olla ise prooviks ka Kas tasub sellist vidinat osta? Kas see liugu laskmine pakub üldse huvi? Tnx
ristokru : Kõigi jutus on iva sees. Püünsis olles nägin ka vahest kui auto oli bussikas ja ka mainisin seda auto omanikule kui teda nägin. Seda oleks pidanud kõik tegema. Paraku ei näinud kedagi rohkem seda tegemas. Kas see oleks aga muutnud midagi Püünsi parkimist keelavate ja kollaste joonte tegemist,seda me ei tea. Pigem seal taga on Super inimesed nagu Püünsi külavanem ja Viimsi vallas töötav Alar Mik. Ainult kiidusõnad neile,et üritavad sporti välja suretada! Surfarid on neile pinnuks silmis kuna suretame ju Panju lindude elu saarel ja vanad inimesed ei saa rahus seal enam elada jne. Samas käib päevas hordidena terve lasnamägi Panjul. Neid ei huvita üksi keelav silt aga see on nagu lubatud...Minumeelest on see väga idiootlik käitumine Valla poolt! Pigem oleks võinud teha tee äärde parkimiskohti juurde ja mure lahendatud. Nüüd järgmine häda,et surfarid pargivad jälle poe ette
murf : Drogba, ma vist kirjutasin liiga keeruliselt kui sa mu jutu mõttest aru ei saanud. Seletan siis natuke lihtsamalt. To Mart poolt öeldud lause: Stroomi rannas sõidavad ujumisalas peamiselt vene keelt .... , näitab et seal leidub piisavalt ka eesti keelt rääkivaid eestlasi, kes ujumisalas sõitmist lahedaks peavad. Seega probleem pole ainult selles, et venekeelsed reeglid rannas puuduvad. Probleem on mõningate indiviidide ajumahus. Kas nüüd jõudis mu eeloleva posti sisu kohale? Kui nüüd rääkida sellest mida mina olen nende korralekutsumiseks teinud, siis tõesti mitte midagi. Stroomis ja Kakumäel surfamas ei käi ja lihtsalt korrapidajaks pole ka kohale sõitnud. Püünsis pole sel hooajal bussipeatuses parkijaid näinud nendel kordadel kui ise seal olnud. Seega jah, olen 100% süüdi selles, et s.ttagi pole teinud. Aga teinekord soovitan 2x lugeda, kui esimese korraga aju ei tonka. Tuult ja kainet meelt ning mõistust kah kõigile!
Drogba : Jube ägedas toonis siin mõned kommid. Ärge rohkem peale võtke. Sõidaks siis kollektiivselt idiootidele lõuga jne. Räme stress on, ärme rohkem bussipeatuses surfa ja ujumisalas ei pargi, muidu erik ja murfil...ja sitakärbsed
erik : mõnda troppi tõesti aitaks õigele teele vaid karistus. lõua hoop või ametniku trahv, vahet pole. tähtis on see et saaks aru, kas parkimiskeeld püünsis või kogu suplushooaja surfamiskeeld pealinna piirides on nende "idiootide" tegude tagajärg. kindlasti ükski siin kirjutajatest süüdi pole, jumal hoidku! see oli keegi teine kes tõstis või pani maha tropi lohe ilma et seletaks talle et ujujate alas sõita ei tohi ja et kindlasti bussi peatusesse parkis too rullnokk, mitte mina. siltide keel pole tähtis, tähtis on see mida sina tegid et "idiootsust" vähendada. ise ma suvel nendes sitakärbeste randades ei käi, aga kui linna randadel suplushooajal surfamise keelatakse, siis mina tean, et sina oled selles samamoodi süüdi kui need ülalmainitud idioodid. pakun et nendes pealinna randades pole tõsiseltvõetavat autoriteete. olemasolevad surfikonteinerid on vaid pulgakommi müüjad kes ainult feissbuukis sõna võtavad.
murf : Idioodid on idioodid ja vahet pole mis keelsed nad on. Nagu eelpool olevast postist näha -Stroomi rannas sõidavad ujumisalas peamiselt vene keelt rääkivad inimesed. - siis järelikult leidub küllalt ka eestikeelseid surfareid, kel ajude asemel pähkel. Vene rahvusest tegelasi vaevalt siin foorumis palju käib ja siit nad seda infot ei saa, seega tuleks meil rannas neid sellest teavitada ja korrale kutsuda. Aga samas on siin foorumis küllalt meie omas keeles rääkijaid piisavalt olnud, kes leiavad õigustust miks nad ikkagi omavad privileegi ujumisalas oskusi näidata. Ega raha eest intelligentsust ei osta, seda on ajalugu korduvalt näidanud. Laseme aga samas vaimus edasi ja pärast kaebame kuidas keegi surfareid ei armasta ning kõik tavakodanikud meie peale kadedad on ning hammast ihuvad. Meie ju pole milleski süüdi.
Keeleoskus : Keeleoskuse puudumine ei vabasta Eesti seaduste täitmisest, sama moodi ka muude reeglitega...
To Mart : Stroomi rannas sõidavad ujumisalas peamiselt vene keelt rääkivad inimesed. Sildid, mis eraldavad surfi- ja ujumisala, on ainult eesti keeles ja kogu teavitustöö üldse ainult eesti keeles. Palju õnne ei aita, kui tahad, midagi ära teha, siis proovi jõuda vene keelt rääkivate surfariteni
Mart : Palju õnne meile kõigile, surfamise keelamine Eesti rannas tuleb igapäevaga järjest lähemale, tänud osadele meist, kes siiani pidevalt reegleid rikuvad! Palun hoiame ujumisaladest eemale! Kerli Otti kirjutas: Eesti Lohesurfiliit käis taas kaitsmas lohesurfarite huve surfirandades kehtivate reeglite teemal linnavalituses. Võib aru saada, et kui tuul keerab või merel midagi juhtub, siis satutakse olude sunnil ujumisalasse. Aga MUL EI OLE MEIE KAITSMISEKS MIDAGI ÖELDA, kui ilma mingi põhjuseta sõidetakse ujumisalas. Väga piinlik on istuda koosoleku laua taga ja nentida, et MEIE hulgas on neid, kes LIHTSALT RIKUVAD REEGLEID! Nüüd on koostöös surfiklubide ja G4S’iga märgistatud ujumisalade piirid kogu ulatuses! Kui sõidad sellest üle, siis oled SINA see, kelle pärast arutatkse Tallinnas surfamise keelamist! Täna võime veel näidata, et me hoolime õigusest surfata Pirital, Kakumäel ja Stroomis ning saame näidata eeskuju ning kutsuda kaassõitjaid reeglitest kinni pidama. Ehk piirdutakse vaid rikkujate trahvimisega. NB! Merele mahuvad tegelikult ju kõik ära. Tuleb õppida sõitma ka sügavas vees ja ülestuult! Kui sa seda ei oska, siis võta täiendkoolitust!
liim : To Edder: õhuventiilid võid ise ära liimida või ära vahetada, vt surfshop'is nt on parandus ja vahetuskomplekte
LaurP : Vormsis on mitmeid huvitavaid kohti. Regio aerofotodelt (mis avaneb ka kaart.delfi.ee) saab kõige paremini spoti luuret teha ja näed kivid ka ära. Wave spotina oleks Saxby, NW,NWW. Siis Tjuka lähedal flätt. Seasaare - Vormis vahel + voosi tuulevõimendus. Hosbyst Läänes, Rumpo ps. jnejne. Tegelikult spotte rohkel kui küll.
Tanel : Vormis: enne küsisin, nüüd vastan. Kes plaanivad näd vahetust v siis puhkust.. Sinna tasub minna küll - ma küll algaja, aga seal lahe sõita. Palju madalat vett. Kindlasti mõnes kohas on suuremad kivid vee all, kui matsu paned, siis ... ehk pole need selles kohas saab hullata. Triibu pikkus võib olla üle kilomeetri ühele poole, niikaua kui viitsid sõita. mõni pilt on siin: https://drive.google.com/open?id=0B-gUz5snPeUpVDZianVtdU0zRnc Haapsalust 45min praamiga. Pilet auto ja 2 in on 13€. Seal ei saja kunagi ja puhub peaaegu koguaeg...
Surfar : Salmistus puhub 7-10 ms, aga see madalik, kust tavaliselt lohet ülesse tõstakse on vee all, väga vähe ruumi.
to:tynis : saab küll vee välja. Kõige kindlam on viia kiirelt parandusse https://et-ee.facebook.com/surfmaniac/ või kuivatada ja parandada ise. Abiks youtube. Pane laud auk alla poole seisma seni kuni otsustad mida teha.
tynis : Kui veivikas on vesi sees, kas ja mis annab teha? Lisaks sellele et, auk kinni panna. Ma olen aru saanud et sellest vahtplastist vett välja ei saa enam?
ats rastapats : disclaimerina pean siinkohal märkima, et minu hinnagud põhinevad isiklikel kogemustel ning ei pretendeeri absoluutsele tõele
ats rastapats : hei, erinevused on täiesti tuntavad. näiteks 2012 läheb käima vaiksema tuulega kui 2013, samas 2013 on kiirem ja väiksema poomisurvega. 2014 SB tundub kiirem ja väiksema poomisurvega kui 2012. mul on 2012 aasta 8m2 ja 12m2, mille plaanin peagi välja vahetada. kui tahad proovida, helista 56 907 878
Annely : Kas cabrinha switchblade aastatel on ka mingi vahe? Mõtlen , et kas mingi aasta mudelit väga hea ja vastupidi? Hetkel vaatan 2012 aasta mudelit. Kui kellegil pakkuda switchblade mudelit siis võiks ka sellest teada anda
&re : Kalipsovaba surf Kakumäel oli kuni märjaks saamiseni tip top...suvi...ehk neljapäev jälle töömesilastelegi tuult.
Drogba : Kuule aga mis takistab sul sinna parkida kus see on lubatud? Poe esine ja poe tagune on parkimiseks. Või juba stressad ette, et arvatavasti tulevad märgid? Nkn tulevad. Nii nagu tulid ka hügevuntsi soovil tee äärde. Ette põdeda veits nagu pole mõtet.ja surfaritele häält ei kuula seal nkn keegi
Guma : An - mul käis sama mõte peast läbi. Püünsi poe parkla oli laupäeval-pühapäeval surfarite autosid täis ning kliendid ligi ei pääsenud. Ise parkisin pühapäeval poe taha (öeldi, et kaubaautot ei tule), kuid tööpäevadel peab kaubaautole ka kindlasti ruumi jätma. Eks ta ilmselt aja küsimus on, millal sinna parkimist piirav ajaline limiit (nt 30min) üles pannakse. Bussipeatusest linna poole parkimisest - kollane joon saab küll otsa, kuid kas teiselpool teed asuv ristmik lõpetab parkimise keeluala mere pool? Peab Le-st järgi vaatama. Ei mäleta. Iseenesest oleks huvitav teada, et milline huvigrupp teeäärse parkimise nii kõvasti ette võttis. Ise oleks pakkunud bussijuhte (kuid siis võinuks keeluala ju lühem olla) või linnukaitsjaid. Taluturu äärne teepeenar on ka lukku pandud. Sellest vast linnukaitsjad ei hoolinud.
An : ise ka Pirita paadipoest omajagu otsasid ostnud ja poomi liine vahetanud. @erik - ma ei maininud kordagi, et see 200m raske jalutada on, lihtsalt eilne parkimiskorraldus oli esmakordne, sest koguaeg on pargitud otse surfikoha ees (väikema ajumahuga inimesed ka bussipeatuses). Nüüd on see koht keelatud. Samas kaupluse parkla keelatud pole, kuid ilmselt ei ole kaupluse omanik väga õnnelik kui surfarite autod mitmeks tunniks parkla kinni panevad. Seega jääb kas see 200m kaugusel parkimiskoht või siis bussipeatusest linna poole.
petslane : Siim, kui ehituspoest (ntx bauhaus) dyneema nööri leiad, mis originaalile võimalikult sarnane, siis peab see sama hästi vastu kui originaal. Samuti on Pirita paadipoes piisavalt lai valik otsasid. Kui ise aasa punuda ei oska, siis löö googlesse "rope splice tutorial"
Siim : Vaja poomile jõuliine, 6mm depower liini ja 3mm safety liini. See mis ehituspoes müüakse on jama, ei jõua iga nädal vahetada. Samas ei ole huvi ka originaali tellimisega 50 eurost vabaneda. Soovitage palun.
erik : hmm, paarsada meetrit seljakott lohega, 140 sentimeetrine laud ja pump kõlab tõesti ületamatu katsumus suurele (kui mälu ei peta 197/110) mehele... kindlasti nüüd purjelaudurid irvitavad oma kahemeetriseid laudu mängides kahe näpuga veeservani lükkamas
Andreas@NoWork : Super An! Kivisid vähemaks iga kell! Selle parkimisega tekkis mõte, et linna poolt tulles saab autod jätta kasvõi paremale poole tee peale, nii et murule ei sõida. See vist peaks isegi liiklusseaduse kohaselt lubatud olema. Niiviisi ei riku märgi reegleid. Muidu infoks, kes veel ei tea, et päris aktiivne jutt käib Facebookis siin grupis: https://www.facebook.com/groups/888375381289073/ Kõik teretulnud!
An : Püünsis mõnus päev. Kui kella 15 paiku läksin, oli mingi 3-4 lohet, aga hiljem pikalt üksinda. Kas kõik Pärnus ära? Enivei Püünsis uus liikluskorraldus - bussipeatusest Rohuneeme tipu poole on 200 meetrit kollane joon ning bussipeatuse läheduses ka parkimise-peatumise keelumärk. On tehtud parkimiskohad selle 200m lõppu, kuid seal mugavam purjeinimestele. Teoreetiliselt tundub, et lubatud on parkida bussipeatusest linna poole. Üritasin surfikat 2 keskmise suuruse kivi võrra turvalisemaks teha, ühe tõstsin suure killerkivi peale, mis hetkel peaaegu vee all ning teise tõstsin maariba peale samas joones suure killerkiviga. Loodame, et vesi kohe ära ei uhu neid.
Andrei : Ootad just õige kiirusega tuult? http://windalert.me saadab Teile esimesena tuuleinfot reaalajas just siis, kui soovitud tuulekiirus on käes! http://windalert.me abiga oled rannas esimeste seas!
|
OSCAR-2019
|
||
Hiljuti sattusin jutustama oma ettevõtjast sõbraga, kes jagas igale tööandjale tuttavaid rõõme ja migreenihoogudele sarnaseid peavalusid: üles-alla käivaid numbrilisi näitajaid, oma teenusega laia maailma minekut (kas selleks ollakse ikkagi päriselt ka valmis?!) ning kõike inimestega seonduvat, sest mõned küll tulevad ja liiga paljud jällegi lahkuvad. „Millest sa tööandjana unistad?” uurisin. Pärast pikka pausi sain vastuseks: „Sellest, et olla unistuste tööandja – pesitseda inimeste silmis ja südames!”
Mida unistuste tööandjaks olemine tähendab? Miks see on üldse oluline? Kuidas inimeste unistustesse ja südamesse pugeda? Taolisest oma organisatsioonile omasest aroomikast brändiloomisest siin juttu tulebki.
Liigagi sageli arvatakse, et tööandja bränd ja ettevõtte bränd on sünonüümid. Tegelikkus on siiski miskit muud. Näiteks Apple on suunatud oma toodete osas just sellisele sihtgrupile, kes elab-hingab innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi. Samas, kas selle turunduses ja brändisuunitluses on miskit, mis tooks (ilma spekuleerimata) välja, milline on see ettevõte töökohana? Seega, sinu kui tööandja bränd pajatab maailmale loo sellest, mida tähendab olla sinu ettevõtte töötaja. See on mainelugu, mis ei eksisteeri vaid haaravates lööklausetes sinu kontoriseintel ning kodulehel – see on lugu, mis päriselt ka elab. Tegudes, lugudes, sõnades sinu inimeste ja sinuga ühel või teisel moel kokku puutunud inimeste suu läbi. See lugu ei koosne vaid faktidest ja numbritest, umbes nii, et tänavune käive on võrreldes eelnevaga kasvanud x%. See on lugu muljetest, kogemustest, emotsioonidest ja väärtustest! Ja täpselt nagu iga lugu pole mõeldud massidele, on sinu loo eesmärk tööandjana kõnetada just neid n-ö enda masti inimesi, et olemasolevaid töötajaid inspireerida ja potentsiaalsete talentide tähelepanu köita. Jutustades ja jagades oma erilisust tööandjana märkad peagi, kuidas maagia alates kasvavatest numbritest kuni õnnelike töötajateni hakkab juhtuma. Tõsilugu!
Sellele on vaid üks vastus: sinule kui tööandjale omane lugu ongi sinu inimeste unistuste lugu. Selle loomisel pole kindlat valemit ega instruktsioone, küll aga on selles kõrges hinnas ehedus, loovus, väärtushinnangute sidumine igapäevasesse tegevusse ja järjekindlus selle loo elamisel ja jagamisel. Kõik standardne, näiteks kodu ja tööelu tasakaal, paindlik tööaeg, lastehoid kontoris, sportimisvõimalused, koolitused jms on üksnes vahendid. Küll aga peab olema selge arusaam, miks just need hüved ja kuidas need aitavad sinu inimesi edulugude loomisel. Atraktiivne töökoht ei ole vaid nimistu präänikutest – see on läbimõeldud strateegia, mis põhineb just sinu ettevõttele omasel missioonil, visioonil ja väärtustel ning mis üheskoos loovadki sinu inimesi kõnetava loo. Tekita just selline keskkond, mis innustab inimesi sinu ettevõttesse jääma, täiest hingest panustama ja seda sügava uhkusega ka teistele parima töökohana soovitama. Nii need unistused kulutulena levivadki ja edulood organisatsioonina päevavalgust näevadki!
Koolilõpetajad, tööga juba hõivatud talendid, aktiivsed tööotsijad – kõik huvituvad mainekast tööandjast. Mida, kuidas ja miks läbi inimeste silmade jutustatuna on võimas ning määrav. Ja selline maineloomine on hindamatu, aga ka vältimatu! Nii et loo oma inimestele just neid toetav keskkond ja nad on sinu parimad saadikud teiste tegijate suunamisel sinu juurde.
Palk on oluline, aga see pole kõik ja tänapäeva talent eeldab enamat. Kui hiigelpalga maksmine pole eelarvest tulenevalt võimalik, siis mida sa tööandjana pakkuda saad? Kas sa võimaldad paindlikku töövormi? Kas sul on linna vingeimad üritused? Limiteerimata kohv ja suupisted? Võimalus ja vabadus ära teha tõeliselt suuri, maailma muutvaid tegusid? Jaga seda ja sinu inimesed leiavad tee sinu juurde!
Värbamine ei ole lihtsalt ametikoha täitmine kellegagi. Hea töökeskkonna säilitamiseks tuleb selle meeskonna sünergiaga arvestada ja mõelda läbi, milline inimene sobib just sinu ettevõttesse. Oma aroomi loomisel vormi enda sõnum ja lähenemine tööandjana just selliselt, et see kõnetab sinu sihtgruppi. Ole avatud oma ettevõtte väärtuste, eesmärkide ja kultuuri edasiandmisel ja nii ei raiska sa ka aega neile, kes on selgelt pigem mõne teise ettevõtte inimesed. Aeg on raha!
Hea mainega tööandjaga otsitakse kontakti regulaarselt, mistõttu on üsna tavaline, et enne töökuulutusega avalikkuse ette astumist on sul juba üsna korralik soovijate andmebaas tekitatud. Nii jääb ära kogu kulukas värbamisprotsess alates kuulutuste avaldamisest kuni tõeliste tegijate ärarääkimiseni (ja viimase peale võib kuluda kuid – fakt!). LinkedIni uurimuse kohaselt on tugeva tööandja brändiga ettevõttel oma konkurentidest keskmiselt 43% madalamad värbamiskulud. Pole sugugi paha, eks ole?!
Tööandja brändi iva ei seisne üksnes talentide enda juurde meelitamises, vaid edukas ettevõte saab alguse just seest õnnelikult hingavast töökultuurist: sinu töötajatest, nende rahulolutundest ja pühendumusest. Kas sinu ettevõtte töötajad tunnevad uhkust just selles ettevõttes töötamise üle? Kas nende motiveeritus on nähtav ka ettevõtte numbrites, sh suuremas produktiivsuses ja väikses tööjõu voolavuses? Ja lisaks mainitule tähendab õnnelik töötajaskond ka suuremat kliendibaasi, sest töötajast õhkuv tunne „päriselt on ka hea” on kliendi jaoks usutav ning oluline.
Tööandja bränd elab sinu inimeste silmis ja südames, seega puuduta nende meeli läbimõeldult, kõnetavalt ja iga päev. Iga aroom on isiklik ja isikupärane, seega lõhna just selliselt, et see on sinulik ja ka sinu inimeste lemmikparfüümiks. Sest just täpselt nii sa unistuste tööandja oledki!
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.