text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Melvin Smiley (Mark Wahlberg) on meeldiv ja tagasihoidlik noormees, kes ei suuda taluda kui keegi temast halvasti arvab. Seetõttu elab ta sügavalt üle agressiivse videolaenutaja ähvardusi, seetõttu on ta lasknud hulgal inimestel endale mugavalt pähe istuda. Üks neist on juudist kihlatu Pam (Christina Applegate) oma suguseltsiga, teine tumedanahaline armuke Chantel (Lela Rochon) oma salapeikaga ja kolmas kolleeg Cisco (Lou Diamond Phillips) oma ülbusega. Kõik nad on varmad Melvini heasüdamlikkust süümekateta oma kasuks kasutama ja tema raske tööga teenitud pappi oma tasku nihverdama. Melvin, nagu ka kolleegid Cisco, Crunch ja Vince, teenib hästi - ta on nimelt palgamõrvar...
Ühel päeval organiseerib alalises rahahädas Cisco väikeseks lisatööks pisikese inimröövi. Kui aga selgub, et jaapani magnaadi röövitud tütar Keiko (China Chow) on nende endi bossi Parisi (Avery Brooks) ristitütar, on tõsine kuri karjas. Loomulikult korraldab Cisco seepeale süüdlaseks semu Melvini, kelle koju tibi varjule on viidud. Samal ajal, kui kättemaksuaktsioon tuure kogub, istub too pahaaimamatult köögis ja vaaritab kinniseotud Keikoga koshertoitu. Seejuures jõuavad mõlemad veel ka vastastikku ära armuda...
Mõnel filmil lihtsalt ei vea. Kui "The Big Hit" oleks linastunud aastakese hiljem, oleks tast saanud ilmselt päris korralik kassatükk. Kuid aprillis 1998 oli "Matrixini" jäänud veel pea täpselt aasta, mis tähendab, et plahvatuslik huvi kõige vähegi Hong Kongi laadse vastu oli veel tulevik. Seetõttu jäi ka see iseenesest täiesti korralik meelelahutusfilm, mis nii hiinlasest lavastaja tehtud kui sealkandi stiilis aktsiooni sisaldamas, piletiostjate väärilise tähelepanuta. Siiski, need kõigest 13 miljonit, mis tegemiseks kulus, teenis ta ju USA kinodes siiski kahekordselt tagasi. Hea ehk seegi.
DVD-l pole sarnaselt filmiga samuti suurt viga. Super Jewel Case'i pakendatud plaat sisaldab päris hea pildiga filmi ennast ja pisut ka lisakraami. Heli on inglise (DD5.1 ja DS) ja saksa (DD5.1) keeltes, tiitreid lisaks veel kolmeteistkümnes endisest idablokist Skandinaaviani. Lisade seas on treiler, mõned jääkstseenid, lavastaja Kirk Wongi kommentaar, peaosaliste biograafiad ja algaegade ketastele iseloomulik DVD kui uue koduvideokandja ülevoolav promoklipp.
Korralik meelelahutusfilm, kus aktsiooni ja huumorit just parajas koguses annustatud. Vaatamata loo mõnele üsna uskumatule aspektile on ta siiski päris lustakas ja toimib kui kellavärk. Mulle igatahes meeldis tüki rohkem kui nii mõnigi hoopis enam haibitud aktsioonilugu. Mõnus meelelahutus.
Keegi ei kahtle, et olulisim nimi animatsiooniajaloos on Walt Disney. Kuigi ta ise polnud teab mis joonistaja, ei oleks tänane multikamaailm ilma tolle geniaalse visionääri ja koordinaatorita päris kindlasti see, mis ta täna on. Aga mikipapa pole kaugelt ainus animageenius. On neid ka Ameerikas, kuid siiski tuleb ainus autor, kelle taset, tähtsust ja mõjusid Disneyga kõrvutada annab, hoopis Jaapanist. See mees on Hayao Miyazaki.
Kuigi tegelikult maailmas ülekohtuselt vähe tuntud, pole Miyazaki multikavallas sugugi uus tegija - juba 60-ndail läks ta tööle Jaapani juhtivasse animestuudiosse Toei. Käsikirjutajaks-lavastajaks asus ta küll alles järgmisel kümnendil, mil teleseriaalide järel oli lõpuks järg tema enda esimese täispika filmi - "Lupin III: The Castle of Cagliostro" (1979) käes. Kuigi takkajärgi Miyazaki tulevaste pärlitega võrreldes pisut lihtne ja lapselik, sai sellestki tolle aja parimaks Jaapani animelooks peetav kinotükk.
Kuid Miyazaki pole ainult joonisfilmilavastaja. Tema põhitööks peetaksegi pigem enam kui tuhandeleheküljelist mangasarja "Nausicaä of the Valley of Wind". Too eepiline ökoloogialugu võttis valmimiseks autorilt koguni 13 aastat tööd ja kuulub vaieldamatult mitte vaid koomiksi-, vaid sama kindlalt ka sci-fi klassikasse. Väga meisterlik must-valge manga on Miyazaki enda poolt ka aastaks 1984 animeks võlutud, tõsi küll, nagu ka Shirow Masamune "Ghost in the Shelli" puhul, jõudis siingi kinolinale vaid murdosa toimunust.
Absoluutselt kõik Miyazaki filmid on kodumaal olnud massiivsed kinosündmused, kõik lood on kujunenud ülemaailmseks animatsiooniklassikaks. Ühes kolleeg Isao Takahataga aastal 1985 asutatud stuudio Ghibli (hääldus: Dzhiburi) on ekraanile toonud hulga tippfilme, sealhulgas ka mitu Miyazaki lugu. Ulmeline "Laputa: Castle in the Sky" (1986), südamlik "My Neighbour Totoro" (1988), noore nõia lugu "Kiki's Delivery Service" (1989) ja "Porco Rosso" (1992) on kõik tõelised pärlid. Viimases loos näiteks peategelaseks siga Porco, kes punast vesilennukit kamandava lennusangarina Aadria mere kandis õhupiraatidega võitleb ja kabareelauljanna Ginaga semmib. Loos esineb seale seltsiks ka teine Miyazaki lemmikmotiiv - lennundus ja õhusõit. Siiski pole ükski neist filmidest rahvusvaheliselt sääraseks hitiks saanud kui aastal 1997 valminud "Printsess Mononoke" - "Mononoke Hime".
Too film kujunes koheselt kõigi aegade edukaimaks Jaapani filmiks üldse, jäädes kodumaal kassaedult alla vaid sama aasta megahitile "Titanic". Erinevalt varasemaist, sai see lõpuks ülemaailmseltki kella külge pandud ja jõudis nii ka paljude teiste riikide kinoekraanidele. Tõsi, tihtipeale vaid festivalide või spetsürituste kavva kuuluvana. Kuna ilmselgelt oli tegu ühe kõigi aegade parima multilooga, võeti ka selle filmi ingliskeelse versiooni tegemist tavatult tõsiselt. Rolle sisse lugema palgati näiteks Claire Danes ja Gillian Anderson, teksti suupäraseks ja sujuvaks kohendama aga koguni Neil Gaiman, kommentaare mittevajav koomiksi- ja fantaasiakirjanik. Ja ta tegi tõeliselt head tööd. Isegi niivõrd, et kohati minevat tema kirjutatu tegelaste suude liikumisega paremini kokku kui originaal!
Miyazaki filme iseloomustavad mitu asja. Eelkõige sisu, mis eales vaatajat ei alahinda ega lange sadu kordi nähtud shabloonidesse. Hoopis vastupidi, tema filmid on reeglina väga omapärased, olles samas ka niivõrd universaalsed, et ei tekita ka jaapanivälises vaatajas mingit tõrget. Ka animatsioon on tõeliselt tipptasemel. Kuigi Jaapanile omaselt ei kasuta ka tema USA-likku tegelaste dünaamilist deformeerimist, on animatsioon reeglina perfektne ja liikumine väga sujuv ja silma rõõmustav.
Olen palju mõelnud, mis eristab Jaapani animatsiooni traditsioonilisest Ameerika ja kasvõi meie oma Eesti multifilmindusest. Ja olen jõudnud järeldusele, et see on lähenemine. Loomulikult on animes juba puht joonistuslikult palju omapärasid, kuid siiski - peamine erinevus on see, kuis tegija üldse asja kallale asub. Kui iga Ameerika või Eesti tegija teab juba algusest, et ta hakkab animafilmi tegema, siis Jaapanis tundub see olevat üpris kõrvaline aspekt - joonisfilmi loomisele lähenetakse samal moel kui "pärisfilmi" tegemisele. Esmane on sisu, tegelased ja toimuv, seejärel see, kuidas see kõik filmiks muuta. Alles siis tuleb vorm ehk joonispilt. Lihtsalt animet luues lendab fantaasia suunas, mida näitlejatega filmida kas ülikallis või üldse võimatu on. Sellest ka teemad, montaazh, kompositsioon ja kaameranurgad, mida tõepoolest valge inimese animafilmides ei näe ja mis vahel üldse unustada laseb, et tegu multifilmiga. Just säärane on ka "Printsess Mononoke".
Sisust pikemalt ei räägikski, jätaks selle äärmiselt detailse ja nüansirohke joonisfloo igaühe enda avastada. Siiski, väike hoiatus - lugu on üle kahe tunni pikk ja seetõttu vajab hoopis enam aega ja pühendumist kui maksimaalselt pooleteise tunni kanti küündiv tavapärane kinoanimatsioon. Ka on sisu tõepoolest kohati liialt realistlik, keerukas ja ka vägivaldne, et väiksematele vaatajatele sobida. Kuigi visuaalselt on pilt kohati ikka suisa uskumatult ilus ja ma kipun tegelikult arvama, et vaataks seda suuril silmil ka see, kel veel rääkimaõppiminegi ees seisab.
DVD-st rääkides peaks kõigepealt vast paari sõnaga puudutama tolle ketta sünnilugu. Nimelt kuuluvad Studio Ghibli filmide videoleviõigused ei kellelegi teisele kui Buena Visale ehk teiste sõnadega Disneyle, kusjuures seda isegi Jaapanis. Mis tekitaski fännides tõsise kartuse, et Ghibli lugude DVD-d ei saa tulema sugugi filmide väärilised. Oli ka muidugi põhjust, kuna Buena Vista DVD-d ei hiilanud pikka aega tõepoolest mitte millegi muu kui kõrge hinnaga. Kõige enam kardeti, et DVD-le ei jõuagi originaalversioon, vaid kõigest ingliskeelne dublaazh. Viimane ju seekord küll tõeliselt hea, kuid siiski mitte originaalheliriba. Ja nii ka juhtus. Peaaegu...
Sest 2000. aasta augusti lõppu välja kuulutatud DVD sisu teatavakssaamine vallandas Internetis pretsedenditu pahameeletormi. Kõigest mõne päevaga lähetati Disneyle mitu tuhat protestikirja, kus sooviti filmi originaalversiooni ja tõotati puudulikku ketast mitte osta. Mispeale juhtus see, mida keegi ilmselt väga ei lootnudki - paar nädalat enne ilmumist teatas Disney, et DVD-d augustis ei tule. Kahtlemata juba suures osas valmis pressitud DVD ilmumine lükati määramata ajaks edasi, kusjuures tulevaselt diskilt lubati algselt planeeritust rohkemat.
Mõni kuu hiljem, vahetult enne jõule siis "Princess Mononoke" lõpuks ilmus. Ja kuigi starwarslik kaanekujundus pole suurem asi ja DVD ise kaugel spetseditsioonide materjalirohkusest, on see siiski päris korralik ketas. Pilt on anamorfne ja nii hea, et klassikalise joonisanimatsiooniga DVD-dest on raske võrdset leida. See on tõepoolest äärmiselt kvaliteetne ja detailirohke. Vahel on näha ka tolmukübemeid, kuid sellele vaatamata ületab pildi kvaliteet tõepoolest pea kõik varemnähtu. Heli on loomulikult Dolby Digital 5.1 ja seda nii inglise, prantsuse kui originaalversioonis. Tiitrite valikust leiab nii Gaimani variandi kui originaalversiooni täpse tõlke, pakkudes niiviisi jaapani keelt mitteoskajale tänuväärt võrdlusvõimaluse.
Lisamaterjali poolest on ketas kahjuks õhuke. Treilerile lisaks ei ole siin muud kui dokfilmike, seegi vaid 5 minutit pikk. Selles promojupatsis saavad sõna päris mitmed asjaga seotud inimesed, vilksamisi näeb ka animatsioonilaua taga istuva Miyazaki selga. Kahju siiski, et dokfilm niivõrd lühike on, film vääriks oluliselt enamat. Seda enam, et Jaapanis on ilmunud kolmest videokassetist koosnev komplekt "The Making of Mononoke Hime", mis suisa KUUS TUNDI 40 MINUTIT kestab! Lisamaterjali peaks seega ju ülikülluses leiduma. Jaapani DVD on aga ilmumas alles aasta 2001 novembris, mistõttu tolle tõenäoliselt mahukam sisu on veel kauge tulevik.
Kuid ka nii pole põhjust viriseda. Maailma üks olulisemaid animafilme on briljantsena DVD-l ja sellisena vältimatu lisandus iga animatsioonihuvilise kollektsiooni.
Aeg: 20 000 aastat enne tänast päeva. Maailm on kattumas jääga ja kõik loomad, kel vähegi jalgu ja oidu, on asunud teele soojema lõuna suunas. Mitte aga mammut Manfred - kõigest tüdinuna seab see elukas oma sihiks risti vastupidise. Rahulikult tal aga oma rada käia ei õnnestu, sest teele satuvad ette esmalt vahetpidamatult plärisev laiskelajas Sid, siis kaotsi läinud inimimik ja lõpuks last jahtiv mõõkhammastiiger Diego.
Tollel kaslasel on kurikaval plaan nii lapsuke kui - miks ka mitte - tõsist söömat tõotav mammut oma tiigrijõugu juurde juhatada. Odadega inimeste poolt räsitud tiigrid ihkavad nimelt kättemaksu. Manfredil ja Sidil on aga hoopis teine plaan - nunnu põnn elusa ja tervena oma suguharu rüppe tagasi toimetada. Ja nagu edasi ette tulevad juhtumised näitavad, ei ole vastu tahtmist kaasa mängiv Diegogi just päris kalestunud elajas...
20th Century Foxil pole animatsiooni vallas just väga palju vedanud. Nende "Anastasia" oli päris arvestatav hitt, isegi sedavõrd, et lihtinimesed seda tänapäevani Disney filmiks peavad. Seejärel aga põrutas "rebase" multikamasin täie hooga puusse. "Titan A.E." oli igas mõttes sedavõrd suur ebaõnnestumine, et sundis stuudiot kogu oma Phoenixi animatsiooniosakonda sulgema.
Mitte aga multikatest lõplikult loobuma, nagu nüüdseks näha. New Yorgi Blue Sky Studios valmistas aastal 2002 Foxile moodsa 3D-animatsiooni "Ice Age". Täispikk kinotükk osutus vägagi edukaks ja ajas kokku suure kuhila kassatulu. Kinnitades ühest küljest, et korraliku loo ja kvaliteetse teostusega võib tegelikult iga stuudio animatsiooni vallas edukas olla. Ja samas tsementeerides äärmiselt ekslikku arvamust, et tavaline joonisfilm enam inimesi ei huvita ja ainus õige tee ongi liikuvad pildid arvutis animeerida.
Hämmastav küll, kuid sellele arvamusele on jõudnud isegi Disney juhtkond - ka too tänapäevasele animatsioonile aluse pannud stuudio on kinoekraanidele suunatud joonisfilmide valmistamise praktiliselt lõpetanud. Seda kummalisem on lugeda, et 3D-animatsiooni absoluutne tipptegija Pixar on teel risti vastupidises suunas - nemad nimelt on ette valmistamas oma esimest täispikka joonisfilmi. Mis loomulikult tõestab taas seda, mida iga terve mõistusega inimene teab - mistahes filmi puhul on siiski põhiline korralik käsikiri. Pixar, kes seda lihtsat reeglit alati silmas on pidanud, on kahtlemata ka uuel alal äärmiselt edukas.
Aga tagasi "Jääaega". Debüütlavastaja Chris Wedge'i juhtimisel valminud lugu pole küll päris Pixari mõõtu saavutus, kuid ega palju ei puudu. Lugu, mida kaasakiskuvalt jutustada, on täiesti olemas. Siin on seiklusi ja silmailu, teraseid ja natuke lollimaid nalju, tobedaid ja tigedaid tegelasi, seega kõike, mida ühes Ameerika malli multikas olema peab. Kusjuures - kõik see toimib, vaatamist on nii suurel kui väikesel.
Eriti peab kiitma filmi visuaaliat. Tegijad on endale aru andnud, et ülidetailsed tekstuurid ja taustad käivad nii raua-, softi- kui ajalimiidile ilmselt üle jõu. Seetõttu pole püütudki DreamWorksi "Shreki"-sorti muinasmaad luua, vaid on mindud stiliseerimise teed. Nii maastikud, elusolendid kui nende karvakasv on kõik veidi nurgeliselt kohmakad, muutes hetketi ehk läbi kumavad konarused teadlikuks stiilivõtteks. Samal ajal on ka animaatorid teinud päris head tööd. Küündimatu ja koba arvutianimatsioon paistab ju oma sujuvas tuimuses ka võhiklikule vaatajale väga hästi silma. Siin midagi sellist pole ja loomakeste liigutajad väärivad täit tunnustust.
"Ice Age'il" on multifilmina eestlaste jaoks veel eriti suur tähendus. "Vanemad" inimesed meenutavad heldusega oma lapsepõlve teleekraane, kus pea kogu multikatoodang oli maakeelde pandud. Kusjuures väga hästi, tollased tegijad olid oma ala tõelised meistrid. Vaatasin isegi mõne aja eest originaalheliga "Kolmanda planeedi saladust" ja, tee mis tahad, eestikeelsed tegelaskujud on juba tämbritelt hoopis muhedamad. Tänapäeva lastele pole seda mõnu aga antud - suur näiteseltskond käib tele-eelarvele ilmselgelt üle jõu. Kinoäri pole aga oma väikestest vaatajatest ja nende sünkroontõlkivatest vanematest siiani suuremat hoolinud.
Kuni "Jääajani". Seekord otsustasid maaletoojad riskida ja katsetada, kuivõrd kohalik keel filmi kassaedule kasuks on. Tõuke mõttele andis loomulikult kodumaise multika "Lepatriinu jõulud" ootamatult suur kassaedu. Ja kasu oli - filmi käis avanädalavahetusel kaemas koguni 11 829 vaatajat, neist tervelt 10 514 valis Janno Põldma juhtimisel sündinud ning Anu Lambi, Lembit Ulfsaki, Marko Matvere ja teiste tippnäitlejate häältega varustatud eestikeelse variandi. Number on muuseas pea täpselt neli korda suurem kui tõlkimata "Shreki" saavutus... Kokku kogus "Jääaeg" 103 754 vaatajat, olles sellega 2003. aasta lõpu seisuga iseseisvusaja edukuselt neljas kinolinastus.
Kuid filmi ajalooline roll ei piirdu ainult kinosaaliga. Saatus tahtis, et "Jääajast" sai ka esimene rahvusvaheline animafilm, millest ilmunud mitte ainult eesti titritega, vaid koguni eesti heliga DVD! Kusjuures mitte mõni suvaline, vaid täiesti korralik, kvaliteetne ja lisaderohke ketas.
DVD näeb alustuseks päris ehtsa DVD moodi välja. See tähendab, ümbrise trükikvaliteet on hea, kujundus arusaadav ja loogiline ning tekst grammatiliselt korralik. Seda viimast tuleb siinmail päris harva ette... Diskile endale on küll lisatud kahes slaavi keeles kirjad, kuid see ei suuda üldmuljet õnneks rikkuda.
Üheaegselt 2. ja 5. regiooni DVD Pal-pilt on anamorfne ja samuti OK. Originaalhelile lisaks on siin vene, bulgaaria ja eesti heliribad. Kuigi ümbris väidab, et erinevalt teistest on eesti heli DD 2.0-formaadis, tundub siiski, et ka see on tegelikult DD 5.1. Tiitrikeeli on veelgi rohkem, eelmainituile lisaks rumeenia, läti ja leedu.
Loomulikult on eesti heli ja tiitrid need, mis sellest DVD-st tähelepanuväärse teevad. Huvitav ongi märkida, et need on üksteisest üsna erinevad! Oletada võib, et tiitrid on needsamad, mida kinos näha sai, kõne aga hilisem kohandus, mis räägitavat suude liikumisega sünkroniseerida püüdis.
Tiitrid paistavad originaaltekstist üsna üks-ühele kinni pidavat. Sellest ka mitmed probleemid - vahel on tekst natuke puine ja kasutatud väljendid eesti keeles üsna kummaliselt kõlavad, vahel tuleb ette ka veidraid tõlkeapsakaid. Väga võilille moodi taime nimetatakse seal näiteks korduvalt "seanupuks"... Lihtlabane roheroosa arbuus on aga järjekindlalt melon (inglise watermelon ehk?), seda kusjuures ka heliribal.
Tiitritega on seotud ka paar pisikest kala. Miskipärast lõpeb iga titreeritud klipp, sealhulgas film ise, keelt tähistava inglise sõnaga. Eesti puhul on selleks "Estonian". Lisaks näitab pleier pakutavate tiitrite loetelus eesti keelt koguni kaks korda. Üks neist ei toimi ja ei saagi aru, kuidas või miks ta sinna on sattunud.
Heliriba on parem. Kohati on küll seegi üsna kohmakas, filmi alguse väljasuremismängu-nali kasvõi. Kuid Anu Lambi nauditav laiskloom veab peaosalisena filmi üsna hoogsalt edasi. Ega teistelgi helindajatel viga polnud, tuntud häälte tuvastamine ongi vaatamisel veel üks lisatahk. Siingi suurt kritiseerida pole, kui, siis ehk mammut oleks võinud veidi sarkastilisem olla. Ja kogu helipilt üldse veidi selgem ja säravam - saaks kõneldust pisut paremini aru. Aga muidu, kõlbas kuulata küll.
Filmile lisaks leiab DVD-lt ka ohtralt lisakraami. Siin on kommentaaririba, neli treilerit ja kolm Foxi logo promolupsu, kuus kommenteeritud jääkstseeni, klipp eri keeltes katketega, kolm animatsioonietappide võrdlust ja humoorikas lõik filmikatkeid kommenteeriva Sidiga. Hoopis huvitavamad on aga kaks filmi tegemisest pajatavat lüheldast dokumentaali ning seitse pisiklippi. Filmi loomisloost annavad need päris hea ülevaate, pikem neist on ka peatükkideks jagatud. Parim lisandus on aga kahtlemata "Scrat's Missing Adventure: Gone Nutty", 4:36 kestev lõbus lühifilm juba tuttava tammetõruhullu orava järjekordsest äpardusest.
Eriti tänuväärne on see, et ka mitmed lisandused on eesti keelde ümber pandud - tiitrid on nii jääkstseenidel kui dokumentaalidel. See on aga juba rohkem kui ühelt DVD-lt isegi oodata oskaks.
Loomulikult on huvitav teada, kuivõrd kannatab meie "Jääaeg" välja võrdluse USA topelt-DVD-ga. Üllataval kombel päris hästi. Puudu on filmi täisekraanversioon ja lastele mõeldud mängud, kuid kumbki pole just suur kaotus. Ainsad USA DVD-l leiduvad lisad, mida tõepoolest näha oleks soovinud, on pildigalerii ja samade tegijate aastal 1998 Oscari võitnud varasem lühilugu "Bunny". Neid siinsel DVD-l pole, kuid see on ka tõepoolest ainus kahetsusväärne puudujääk. Isegi menüüd on animeeritud ja USA kettaga äravahetamiseni sarnased.
"Jääaeg" oleks igati korralik DVD ka ilma eesti keeleta. Maakeelne heliriba ja tiitrid teevad sellest koguperefilmist aga tõeliselt väärt lisanduse igasse kollektsiooni - soovitan osta, kuni DVD-d veel müügilettidel leidub. Lisatiraaþi ju siinmaal naljalt ei tehta.
Olen täiesti veendunud, et maailma animatsiooniklassika oma keelde ära helindamine on tõelise kultuurrahva jaoks vältimatu ettevõtmine. Kapitalistlik Eesti on teinud oma esimese tõsisema sammu, loodame, et see ei jää viimaseks. Meie lapsed oleks seda igatahes väärt küll.
|
OSCAR-2019
|
||
Umbes sellise küsimusega hakkab pihta enamus CEO-kelmuse kirjavahetustest – ja viimastel päevadel on nende hulk järsult kasvanud. Suvi, firmades on osa inimesi puhkamas ning suhtlevad teistega äärmise vajaduse korral lühikeste, mobla-ekraanilt tipitud sõnumitega.
Kontorisse jäänutel on aga puhkajate asendamistega käed-jalad tööd täis ning olukord natuke uus ja ilma sisse harjunud käitumisreegliteta.
Näiteks võiks reedel, napilt enne lõunapausi, assistent Anne postkasti saabuda selline kiri tegevjuht Tiiult:
Ääremärkus: see ja järgmised kirjad on pärit ühe meie turvateadliku kliendi suhtlusest päris kelmidega. Nimed ja aadressid muudetud, fiktiivse firma nimi pärit ühest sotsmeedia-eksperimendist. Igaks juhuks ka tavakohane hoiatus “don’t try that at home work” – vaevalt, et neil sind maksma petta õnnestub… aga äkki võtab keegi trollimist südamesse ja leiab mõne turvaprobleemi mille ärakasutamise-katseks sa veel valmis pole.
Raamatupidaja on puhkusel, aga lõunalt naasnud Anne ülesandeks on kontor iga ilmaga toimivana hoida ja Tiiu saab peagi täpsustava küsimuse:
Samuel on ilmselt rahamuul, kes on “töökuulutuse” peale olnud nõus oma kontole saabuvast rahast 90% sulas välja võtma ja Western Union’i kaudu edasi saatma.
Anne jääb hetkeks kirja uurima – aga peagi on postkastis järgmine kiri Tiiult, kellel ilmselt on maksega kiire:
Nagu näha, sai Google Translate jälle natuke tööd teha ning kellegi nobedad näpud kopeerisid vastused Outlook’i.
Järgmine kord ei pruugi aga pettus nii kergesti märgatav olla, sest suhtluse kulg on üsnagi etteaimatav ja pole keeruline paarkümmend tüüpvastust inimtõlgilt tellida. Tegemist on ikkagi levinud kelmuseliigiga ja küllap leiab selle läbiviimiseks asjakohastest veebidest nii õpetusi kui ka tekstinäiteid. Brian Krebs’il on hea lugu veidi erinevast pettuseliigi ehk “vene kohtinguteenusest” toimimisest.
Keerulisemate CEO-kelmuste puhul on tegemist ühe osapoole e-postikonto ülevõtmise ning päris arve võltsimisega. Sellist näidet kirjeldab Andris postituses Tõestisündinud lugu e-posti võltsimise tõttu kaotatud rahast ja ühte banaalselt lihtsat postikontosse sissemurdmist lahkas Ardi loos “Paha Panda” varastab postkaste.
Sedapuhku pole aga tegemist konkreetse firma vastu suunatud kuluka harpuunimisega ning Tiiu ja Anne kontaktid leiti pigem firma kodulehelt:
Veebifragment kelmidega kirjavahetust arendanud firma kodulehelt, pildid “Anna Malvara” loo juurest. Olgu lisatud, et mõlemad on 100% sünteetilised ehk 3D-renderdatud – Tiiu on pärit Renderpeople galeriist ja Anne leidsin üles ühest 3ds Max’i õpetusest.
Robotid skannivad tuhandete firmade veebe, korjates kokku e-posti-aadressid ning nendega seotud nimed ja rollid. Keegi hoolas inimene puhastab andmed ja müüb need kena Exceli-tabelina ahela järgmisele lülile maha – hinnajärk ilmselt sent per firma.
Ja see järgmine lüli saadab laiali spämmi, kus saatja real on kenasti From: Tiiu Kask <tiiu@malvara.ee>, kiri on saadetud mõne pahaaimamatu firma serverist (Return-Path: <vd@somehackedwebsite.com>) ja Outlook’i vms e-postikliendi puhul vastamisel kasutatav Reply-To aadress viitab kolmandale, samuti kelmi kontrolli all olevale serverile, kus kasutajanimest sõltumatult jõuavad kõik kirjad “operaatori” postkasti (Reply-To: "Tiiu Kask" <tiiu@vd-scammersdomain.org>):
Anne saab kogu suhtluse käigus kirju, kus saatjaks oleks justnagu õige Tiiu – aga tehes Reply läheb vastus vale-Tiiule.
Ma heameelega räägiks siinkohal vajadusest lisada oma domeenile SPF-kirje, mis võimaldab postiserveritel kontrollida, et malvara.ee kirju tohib saata ainult see üks ja õige server (loe: 3 tehnoloogiat, mis aitavad kirjad kindlalt kohale toimetada ja Kuidas kontrollida väljuva e-posti SPF+DKIM+DMARC toimimist?)… aga kuigi see on 100% mõistlik liigutus, peitub tegelik võti ikka meie endi peas – valmisolekus kelmust ära tunda ja kokkulepitud käitumisreeglites:
tea, et kiirusele rõhumine on sageli märk soovist sind tavapärasest erinevalt käituma panna ja e-posti on lihtne võltsida
vähimagi kahtluse korral kontrolli saatja tegelik soov üle, kasutades selleks alternatiivset sideviisi (loe: helista sulle teadaolevale, mitte kirjas toodud numbrile) või kasuta vastamise (Reply-To) asemel edastamist (Forward) sisestades teise osapoole aadress ise To-lahtrisse
sellise kelmuse ohvriks sattujad ei ole rumalad või hooletud – teine pool on suhtluse üles ehitanud lähtudes väga heast inimpsühholoogia tundmisest ning iga sammu läbi mõelnud, praktiseerides sellist tegevust “üheksast viieni” ehk põhitööna
Tänud kõigile, kes on võtnud vaevaks meile kirjanäidiseid saata ning eriti uudishimulikule “Annele”, kes tahtis teada mis toimub peeglitaguses maailmas 🙂
E-posti saatja tuvastamine muutub spämmiga võitlemise tõttu üha olulisemaks ning tehniline lahendus on “paneme domeenile ranged SPF+DKIM+DMARC reeglid peale, välistame võõrastel meie nimel kirjade saatmise ja kõik on jälle hästi”.
Hästi lühidalt: kõik kolm on DNSi ehk domeeni nimeserverisse lisatavad kirjed. SPF on nimekiri serveritest, mis tohivad sinu domeeninimega e-posti saata. DKIM lisab väljuvale e-postile digitempli, mis võimaldab vastuvõtjal kontrollida saatja õigust domeeni nimel posti saata. DMARC kinnitab, et SPF ja/või DKIM on kasutusel ning võimaldab tellida raporteid väärkasutuse või reeglitele mitte vastavate kirjade kohta.
Üsna lihtne on mõni e-posti saatmise kanal ära unustada ja tekitada olukord, kus osa varem saadetud kirjadest spämmiks loetakse. Sageli on korraga kasutusel veebimeil, e-postiprogrammid arvutis ja mobiilseadmes – aga kirju võivad meie nimel saata veel ka:
Väga mugav lahendus testimiseks on mail-tester.com – lehe külastamisel kuvatakse sulle unikaalne aadress, saates sinna test-kirja saad tulemuseks hinde ja selgitused:
Nii näeb näiteks välja tulemus, kui saatja tuvastamist võimaldavad kirjed on seadistamata ning skoor 7/10:
Aga proovime teistpidi, lisame domeenile soovitatud SPFi ja saadame kirja välja ühest mujal asuvast arvutist – näiteks on raamatupidaja “palgaprogramm” või Outlook seadistatud kasutama internetiühenduse pakkuja postiserverit, müügimehed saadavad pakkumisi välja läbi teenusepakkuja serveris töötava veebipõhise CRM-tarkvara vms:
Nagu näha, on olukord muutunud raamatupidaja või müügimehe jaoks hullemaks ja see on ka põhjus, miks me ei saa, taha ega tohi “jõuga” kõigile klientidele SPF’i lisada – küll aga tegime selle ise lisamise võimalikult lihtsaks ning aitasime mail-tester.com eestindada.
tee nimekiri kõigist lahendustest, mis võivad sinu domeeni nimel posti saata – milline SMTP-server on kasutajate arvutites-telefonides seadistatud, millist tarkvara nad veel kasutavad (küsi kõigil, ka laomehelt), kontaktivormid veebis, uudiskiri, e-pood jne
kui tundub, et kõik kasutavad Zone servereid – siis võid SPF+DKIM+DMARC toed sisse lülitada ja asuda umbes veerand tunni pärast testima (selle aja peale peaksid kõik Zone nimeserverid andma sama tulemust)
kui kasutad ka muid teenuseid, siis uuri nende käest järgi soovituslik SPF kirjele lisatav IP-aadress või “include:” ning kohanda SPF-kirjet vastavalt, DKIM lubamisel arvesta, et see puudutab ainult Zone serverite kaudu saadetavaid kirju
TESTI – võta mail-tester.com pealt test-aadress ning saada sinna kiri oma Outlook’ist või Mail’ist. Kontrolli tulemust. Saada mobiilist (võid kasutada sama aadressi või genereerida uue – lehte värksendades näed alati viimati saadetud kirja tulemust). Tee oma e-poest proovitellimus registreerides kliendi test-eposti aadressiga. Lase laomehel saata üks saateleht, test-aadressile mõistagi. Jne.
Kui mõni saatja ei sobi, siis kohenda SPF-kirjet. Selle sisu formaat on väga lihtne, näiteks lisades MailChimpi serverid ja ühe konkreetse IP:
Kui oled täiesti kindel, et kogu väljuv post kasutab ainult SPF-kirjes olevaid aadresse, võid ~all asemele panna ka -all – see ütleb üheselt, et nimekirjas mitte olevatest serveritest tulev post tuleks spämmiks lugeda. Enne SPF (ja DMARC) kirjete rangemaks keeramist tuleks aga ette võtta DMARC pakutav võimalus koguda raporteid domeeni nimel saadetava ja reeglitele mittevastava posti kohta ning siis liikuda edasi samm-haaval.
Olgu lisatud, et seadistused jõustuvad ca 15 minuti jooksul ning DKIM digitempel lisatakse veebimeilist ja Zone SMTP kaudu saadetavatele kirjadele, Pakett II ja III puhul ka veebiserverist saadetavatele. Teiste teenuste DKIM-kirjed saab lisada tavapärasel viisil ehk nimeserverite alt.
Hiljuti karmistas Google kogemata paariks tunniks oma e-posti teenuse GMail reegleid ja näitas maailmale, kuidas e-posti legitiimsuse kontrolli tõsiselt suhtutakse. Tulemuseks oli kuni 50% sisenevate kirjade blokeerimine väikettevõtetelt, kuna nende kirjade autentsuses ei olnud võimalik veenduda.
Väljakutse vastu võetud! Täna lihtsustasime kolme tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitavad e-posti juhuslikku rämpspostiks märkimist vältida.
Võitlus müra- ja rämpspostivabama interneti nimel nõuab aina enam ohvreid ausate infoedastajate hulgast. Mida tihedamaks muutuvad rämpsposti püüdmisel võrgusilmad, seda rohkem jääb nendesse kinni olulisi kirju, ausaid pakkumisi ja väärtuslikke uudiskirju. Võin vaid oletada, kui palju jääb tänu e-kirjade väärklassifitseerimisele ettevõtetel tulu saamata.
TL;DR – selleks, et e-kirjad prügikasti ei potsataks, tuleb vajutada kolme nuppu, video postituse lõpus. Kui nupud vajutatud, siis loe edasi: Kuidas kontrollida väljuva e-posti SPF+DKIM+DMARC toimimist?
SPF ehk Sender Policy Framework pakub domeeni omanikule võimalust spetsiaalselt vormindatud DNS kirje abil seadistada milliste serverite või andmesidevõrkude kaudu tema domeenist kirju välja saadetakse. Ühtlasi laseb see määrata, kuidas kirju käitlevad serverid peaks suhtuma tundmatust allikast pärit kirjadesse.
Krüptograafilise kinnituse e-kirja pärituolu kohta annab tehnoloogia nimega DKIM ehk DomainKeys Identified Mail. DKIM põhineb avaliku võtme krüptol. Domeeni omaniku käsutuses on võtmepaar, mille avalik osa avaldatakse DNS kirjena ja privaatse osaga allkirjastatakse kõik domeenist väljuvad e-kirjad.
DKIM annab vastuvõtjale SPF-ist veelgi täielikuma kindluse kirja saatja seose kohta kasutatud domeeniga. Ühtlasi moodustatakse kirja mitmete komponentide alusel digitempel, mille kontrollimine aitab kirja saajal veenduda selles, et saadetud kirja pole teekonnal muudetud.
Mis seejuures kõige meeldivam, kirjade digitaalne signeerimine võib täielikult toimuda serveris. DKIM on seetõttu kasutaja seisukohast lihtsalt kasutusele võetav, kuna ei nõua tööjaamas lisatarkvara või erilist e-posti kliendi häälestust.
DMARC ehk Domain-based Message Authentication Reporting and Conformance põimib SPF ja DKIM tehnoloogia ühtseks e-posti aadresside võltsimist välistavaks poliitikaks.
DMARC poliitikaga saab e-posti vastuvõtja serverile teada anda, et SPF ja/või DKIM kontrollide ebaõnnestumisel tuleb valida üks järgmistest tegevustest:
Ülalnimetatud tehnoloogiate juurutamine on varasemalt nii meil kui ka mujal olnud eelkõige edasijõudnu tasandil tehniliste oskustega inimeste või organisatsioonide päralt.
Nüüd oleme Zones toonud nende kasutuselevõtu tavakasutaja käeulatuses. Valmistasime “Minu Zone” keskkonda loonud lihtsa kasutajaliidese, mis võimaldab Zone serveriteenuse kasutajal efektiivse e-posti turvapoliitika jõustada vaid kolme klikiga.
Eelpoolmainitud tehnoloogiate aktiveerimisel lisatakse kliendi DNS tsooni SPF kirjed, mis teatavad maailmale, et Zone võrgust tulnud kirju võib usaldada rohkem, kui mujalt saabunuid. Ühtlasi luuakse kliendile krüptograafiline DKIM võti, millega allkirjastatakse kõik Zone serveritest lähtuvad kirjad.
Kui nii SPF kui ka DKIM on aktiveeritud, siis jõustatakse ka DMARC poliitika, mis teatab maailmale, et kirjad mis ei vasta SPF-is ja DKIM-is kirjeldatule, tuleks panna karantiini, ehk rämpsposti hulka.
Ainus mille eest klient peab hoolt kandma, on see et ta tulevikus saadakski reaalselt oma kirjad välja just Zone serverite kaudu.
Loodan väga, et loodud võimalus aitab meie klientidel oluliselt maandada legitiimsete kirjade rämpsuks klassifitseerimise riski ja aitab neil nii konkurentsivõimelisemaks ja edukamaks saada.
P.S. See launch oli meil plaanitud järgmisesse nädalasse, aga seoses teema aktuaalsusega (eilne Gmaili intsident), kulutasime hilisõhtuseid töötunde, et asi kiiremini üles saaks.
|
OSCAR-2019
|
||
Täna ja homme kogunetakse jälle Paides, et arutleda ühiskonda puudutavatel erinevatel teemadel. Kavas on üle 160 arutelu. Ehitusuudised toovad välja üheksa arutelu, mis võiksid huvi pakkuda arhitektuuri, ehituse ja kinnisvara alal tegutsevatele inimestele.
Universaalne disain on lähenemine, mille puhul järgitakse, et kogu meid ümbritsev keskkond (avalik ruum, hooned, tooted, teenused jne) oleks kujundatud ja ehitatud nii, et seda saaksid kasutada kõik inimesed, võttes arvesse erinevate sihtrühmade eripärasid. Eripäradeks võivad olla puudest, vanusest, inimese kasvust (laps vs. täiskasvanud) või muust reaalelulisest situatsioonist (nt ema lapsevankriga) tingitud asjaolud. Seega universaalne disain keskendub lahendusetele, mis võimaldaksid meil kõigil osaleda aktiivses ühiskonnaelus.
Osalejad: Veronika Valk (arhitektuuri- ja disaininõunik, Kultuuriministeerium), Meelis Joost (Eesti Puuetega Inimeste Koda), Kristo Priks (MTÜ Ligipääsetavuse foorum), Daniel Kotsjuba (disainer), Kaia Iva (Sotsiaalkaitseminister)
Energiatõhusus ja keskkonnahoid ehituses on maailmas järjest enam kõlav arenguteema. Arutelus otsime Eestile sobivaid ja kasulikke energiasäästlikkuse rakendamise lahendusi. Räägime liginullenergiahoonetest, olemasolevate hoonete renoveerimisest ja linnaplaneerimisest. Otsime vastuseid küsimustele: kui keskkonnasäästlik on energiasäästlik ehitus? palju energiasäästlik ehitus tegelikult maksab ja millal see ära tasub? kui reaalne on energiasäästlikkuse rakendamine Eesti võimaluste juures?
Küsime, kuidas kavandada elukeskkonda nii, et linn oleks loodusressursside ammendaja asemel pigem ressursi ja energia tark kasutaja, senisest teadlikum ressursside n-ö ringleja, taastootja. Vaatame linna toimimist mitmes mõõtkavas linnamööblist materjali, hoonete, taristu ja liikuvuseni ning arutleme linliku ringmajanduse käivitamise viiside üle. Milliseid looduses toimivaid protsesse ja mehhanisme võiksime linnakeskkonna kavandamisel ja käitumisharjumuste suunamisel eeskujuks võtta?
Ühiskonnas on üleval teema, et inseneriharidus ja -teadus on ühiskonnale äärmiselt tähtsad, ent õpilasi ja seega tulevikuteadlasi napib. Mis on selle põhjused? Arutelu tulemusel võiks selgeks saada kitsaskohad ning formuleeruda suunad, mille põhjal oleks võimalik tulevikus inseneriharidust paremini pakkuda ning noored tuleksid seda ka omandama, tagades sellega Eestile vajaliku uue inseneride põlvkonna nii praktikas kui ka teaduses.
Eesti kultuuri säilimine on üks riigi põhiülesandeid. Osa siinsest kultuurist on ehitismälestised, mille säilimiseks on riik kehtestanud väga konkreetsed nõuded ja seadnud Muinsuskaitseameti nende täitmise üle järelevalvet teostama. Samal ajal ei ole riik talle endale kuuluvatele ehitismälestistele sageli hea peremees, eelistades mälestiste kasutusse võtmisele nende müümist. Mida saavad osapooled teha selleks, et riigi tegutsemine talle kuuluvate ehitismälestiste suunal oleks neid väärtustav?
Osalejad: Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor; Veronika Ilsjan, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik; Neddy Kramer, GoProperty AS; Indrek Kesküla, Eesti Mõisakoolide ühendus MTÜ, Väike-Maarja vallavanem
Igaühel meist – koolijuhil, õpetajal, õpilasel, lapsevanemal, arhitektil – on oma nägemus kaasaegsest õpikeskkonnast, kuid kuidas vormida need mõtted ruumiliseks? Kuidas sünnib hea kooliruum, mis oleks inspireeriv, õppimist toetav, turvaline ja paindlik? Kuidas olemasolevat kooliruumi parandada ja peidetud väärtusi üles leida? Missugune roll on selles heal lähteülesandel, kus on püstitatud eesmärgid ning koondatud võimalused, soovid ja vajadused? Tuleviku leidur vajab kasvamiseks toetavat ja innustavat ruumi, kuid missugune see on?
Arutelu juhid:Katrin Koov (Eesti Arhitektide Liidu president, EKA õppejõud ja Arhitektuurikooli õpetaja) ja Elo Kiivet (Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor ja Arhitektuurikooli õpetaja).
Väikelinnade ajaloolised linnasüdamed oma tühjalt seisvate majadega on kujunenud väheneva elanikkonna ilmekaks tunnistajaks. Väärtuslike puithoonete, roheliste aedade ja olulise arhitektuuri-, kultuuri- ja turismiväärtusega piirkonnad võiksid olla koduks noortele peredele või väikeettevõtjatele, aga kahjuks ei leia need asukaid. Kuidas saavutada nende ajalooliste puitlinnade areng ja pöörata üldjuhul takistuseks peetav riiklik kaitse hoopiski kasumlikuks?
Peagi hakkavad kehtima kõikidele uutele hoonetele liginullenergia nõuded, mille kohaselt peaks hoonetes kasutatav energiakogus olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest. Kuhumaani on aga energia tarbimise vähendamine mõistlik ja millal tuleks keskenduda vajamineva energia võimalikult tõhusale tootmisele? Kas käsitleda hoonete energiatõhususe teemat eraldi iga hoone lõikes ja toota energiat kohapeal või vaadelda tiheasustusalade energiavarustust kui terviksüsteemi ning planeerida hoonete energiatõhususe nõuete saavutamist koos?
Osalejad:Jarek Kurnitski (Tallinna Tehnikaülikool, Ehituse ja arhitektuuri instituut), Priit Koit (Utilitas OÜ, EJKÜ), Karin Sillmann (Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium, ehitus- ja elamuosakond), Aivar Uutar (Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Liit)
Keskkonnamõjude uuring, tasuvusanalüüs… kõike, mida annab vaidlustada, on Rail Balticu puhul justkui vaidlustatud, samas rühib projekt edasi järjekindlalt nagu vedur Poola piiri poole. Miks me ikka veel vaidleme?
Ehituse tulevikuteemadeks on energiatõhusus, elamufondi renoveerimine, KOVi üürielamute toetamine, korterelamute eksport ja suured taristuprojektid. Tööjõud ja ehitusmaterjalid pidevalt kallinevad ning järjest enam tuleb kõiki osapooli kaasata, tagada ohutus ja loodussääst. Tagada tuleb ehitatud keskkonna majanduslik, ökoloogiline ja sotsiaalne säästvus. Ehituse keerukus suureneb ja sektori tootlikkus väheneb, küsitav on rahvusvaheline konkurentsivõime. Milliseid lahendusi pakub tehnoloogiline areng, täpsemalt ehituse digitaliseerimine?
Osalejad:Viljar Meister (Tallinna Linnakantselei, linna haldusdirektor); Indrek Moorats (ELL Kinnisvara juhatuse liige, Digitaalehituse klaster); Jarek Kurnitski (Tallinna Tehnikaülikool, ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor); Risto Vahenurm (digitaalehituse valdkonnajuht, MKM)
|
OSCAR-2019
|
||
Ma olin üsna mures, et kuidas seda 10-aastast piigat lõbustada. Polnud vajadust! Tüdruk võttis KOHE juhtimise üle. Laotas laiali oma ehted ja muu varanduse. Soris meie kappides ja tütre asjades. Tõelise töövarjuna jälgis ta iga mu tütre sammu.
šokk saabus siis, kui tütar läks dussi alla. Alissake kohe ukse taga prõmmimas. Ma küsin, et mis vaja. Tal vaja minna hambaid pesema. Ma ütlen, et oota, näed ju et on hõivatud… aga tütar, tegi ukse kogemata lahti- arvas, et ju midagi olulist, kui teine ukse taga peksab. Ja vupsti, oli Alissa sees ja jagame ju kõike, eks…
No täiskasvanud inimene võtab end kokku ja kannatab ära. Loed tunde kogu selle külastuse lõpuni. Ja.. siis üllatasid nad mind sellega, et “vast alles homme hommikul sõidavad ära…” wtf????
Ma tundsin end tõepoolest nagu mingis laulus või filmis. Tulevad võõrad, lärmakad, aktiivsed, kõvahäälsed. Annad neile oma parimad palad, lõbustad, pakud süüa juua, paned oma voodisse magama. Ja nad ei kavatsegi ära minna. Sätivad end järjest mugavamalt sisse.... :)
Marina oli 8 aastat Hispaanias elanud ja seal abielus olnud, Asi läks lörri ja ta oli nüüd jälle kodumaal tagasi. " Noored" olid teineteist paar kuud tagasi leidnud ja nüüd on armastus ja kõik muu.
Ma käisin just vaatamas etendust " Köster". Ma ei tea, kas te olete seda näinud? Autor on Kivirähk, ehk siis naer läbi pisarate. See, konkreetselt, oli väga kurb tükk, mis lühidalt öeldes rääkis sellest, kuidas me vanemaks saades kaotame oma mina ja lapselikkuse. Hakkame oma hinge eest hoolt kandma ning muutume tõsisteks täiskasvanuteks.
Vaatasin, ja sain aru, et see tükk ei kõneta mind, sest mul on täpselt vastupidine probleem. Kuidas saada normaalseks tõsiseltvõetavaks täiskasvanuks. Marina on kõik see, mida mina pole. Viimase vindini hoolitsetud. Kingituseks tõi mulle kreeme- maske "mida meie naised ju vajame.." (ma pole ilmselt naine).
Mul on seljas dressipluus. H ja Mist, tõsi. Täitsa uus ja aukudeta ja puhas. Kui kassikarvad välja arvata. Pikk seelik, mille ma sain 25 aastat tagasi Rootsi humanitaarabist.
Marina on täismeigiga, brändiriietega, lihvitud. Sõna otseses mõttes läigib ja hiilgab. Asjalik, jutukas, supersuhtleja.
Ma siin hiljuti kirjutasin 100st reisipildist ja mitte keegi ei uskunud, et on inimesi, kes tõepoolest neid vaatavad ja näitavad. Me veetsime terve õhtu vaadates odnoklassinikitest üle kõik Marina reisipildid. Selle mäe ja kiriku ja puu ja hotelli kõrval.
Kui Eesti ja Valgevene ajalugu ja taust viimastel aastatel on üsna sarnased olnud, siis suurim lõhe tekib hetkel, kui me hakkame rääkima Venemaast, Ma olen teatavasti natsionalist.
Jutuks tuli Eurovisioon. Saime teada, et eelmisel aastal oleks pidanud võitma Lazarev, kelle hitt on siiani edetabelite esimestel kohtadel ja üldse. Kuidas on võimalik, et võidab mingi Krimmi tatarlaste deporteerimisest rääkiv laul. Väljamõeldud sündmus, halvasti esitatud ja üldse mis on poliitikal asja lauluvõistlusele.
Me väitsime, et meie edetabelites pole Lazarev ei esimesel ega üldse mingil kohal. Aga sa saad aru, et see on mõttetu vaidlus.
Ma lülitasin end välja hetkel, kui jutuks tulid vaesed Vene sportlased, keda ebaõiglaselt dopingutarvitamises süüdistati. Ja mitte ainult neile ei tehtud liiga, vaid neid diskrimineeritakse, kuna Lääne- Eurooplastele on samad ained lubatud. Ma ei tea, kuidas mu mees suudab rahulikuks jääda.
Ilmselt see ongi küpsuse näitaja, et sa suudad jääda erinevate arvamuste vahel tasakaalukaks. Säilitada külalislahkuse, kuid samas selgitada ka oma positsioone.
Iseenesest on see kummaline tunne. Ilmselt midagi sama tundsid meie suhtes NL aastatel väliseestlased. Sa oled paratamatult natuke kaasatundev ja patroneeriv. Aga tegelikult saad nende jutu järgi aru, et nende elul pole viga midagi. Kommunaalkulud on tühised, Lääne pahed pole eriti kohale jõudnud. Hiinlased on teinud korralikke investeeringuid. Äritegevust ei keelata. Ja mis väärtus on sõnavabadus? Niimoodi. lihtsa inimesena, pole see teema.
Hoopis meie peame muretsema. Mis saab eurost. Mis saab euroliidust. Mis saab suhetest Venemaaga. Meie toiduhinnad vs keskmine palk on täna küll soodsamad, aga ka meil on liiga suur hulk inimesi, kes ei saa keskmist palka ja kel pole sugugi tore elada.
Ja nüüd ma siis häbenen. ja siis ma mõtlen, et mille üle ma õieti kurdan. Et mul on külalised, kes suruvad mind harjumuspärasest rutiinist välja?
Aga mina väljusin hiljuti siis kui selgus, et keegi on televisioonis väitnud, et me oleme oma küüditamised ise välja mõtelnud ja ajaloo 90ndatel ümber kirjutanud. Vot sellised asjad ikka väga solvavad.. ja inimesed mitte ei provotseeri või naiivsusest räägi midagi, mida nad on kuulnud, vaid nad usuvadki seda. Ja räägivad televisioonis kogu rahvale. Kuidas see võimalik on?! Kas me sellist Eestit tahtsime eksole :P
Ma olen juba leppinud lõbusa tõsiasjaga, et ma ei kasva kunagi päriselt suureks ja ma üldse ei arva, et kosmeetikafirmade reklaami ohvriks minemine oleks esimene samm sel täiskasvanu raskel teel. kuid teise üliigava pika jutu kuulamine o kül väga täiskasvanulik. lapsed never ei ole nõus pikalt mingit jama kuulama-vaatama. näitlejad ju ka räägivad, et kui teatritükk ikka lastele ei meeldi, siis nad hakkavad omade asjadega tegelema. ma olen suutnud sellise kena vahepealse variandi leiutada. näiteks ma ei ole nõus poliitikast rääkima inimestega, kes sellest nii ei räägi, nagu mulle meeldib. ma ütlen neile täiesti viisakalt, et sorry, ma oi soovi sel teemal rääkida, et kui on vaja, et me riidu läheme, siis ma võin rääkida, aga ma tegelikult ikka ei soovi.
muideks, mul on sulle komplimente ka vaja edasi rääkida. ma tutvusin paar nädalat tagasi Andra Teedega ja ta kiitis, et talle meeldivad minu ja sinu blogid. et me oleme mõlemad sellised, kellel on teiste arvamusest ükstaspuha ja kirjutame ikka sellest, mis meile tegelikult meeldib,, aga massidele ei pruugi meeldida. selline kompliment siis :)
mu arust on nii suur tähelepanu oma välimusele pigem teismeliste kui täiskasvanute teema. vähemalt kui ma ise näen mõnda eriliselt ärasätitud keskealist inimest, siis tuleb kohe mõte pähe, et ta on sisimas teismeline. kuigi vbla on asi selles, et mulle jäävad silma need, kes on ära sätitud liiga silmatorkavalt, bling ja värk (ja brändiriided, mis on silmatorkavalt brändiriided), ühesõnaga - need, kes sättimist tglt väga hästi ei oska. neid, kes oskavad, ei pane tähele, sest tulemus on, nagu nad näeks lihtsalt juhuslikult nii head välja.
hinge eest hoolitsemisest - odot, kui Kivirähal oli hinge eest hoolitsemine iseenda kaotamise tähenduses, siis on tal küll midagi viltu. Hinge eest hoolitsemine peaks ju tähendama, et ei reeda seda, mis on oluline, ei müü ennast maha, "kuri ilm las udutab, ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab."
Kivirähki point oli läbi absurdi, et kannad hinge eest hoolt ja olen korralik tõsine eestimeelne täiskasvanu. Tead küll ta stiili ;) ja teeniarahvas ja lapsed, need on sellised ullikesed, kes hinge eest hoolt ei kanna ja muidu lõkerdavad.
aga välimuse osas. oi.oi. seal on vahe sees, kas teismelise hoolimine või täiskasvanulik. Täiskasvanud naisel on maniküür, pediküür, juuksur tip top. Puhas eakohane riie seljas jne. Vene ja Läti naistel on seda kõike veel eriti ekstra.
Mul on piinlik öelda, et nimekirjast on nii mõnigi kriteerium täitmata. Mu ema väidab, et näen välja kui asotsiaal. Ja tal on üsna õigus. Kui inimeste sekka lähen, siis katsun ikka pea ära kammida :)
lihtsalt ma mõtlesin, et brändiriided, millest on kaugele näha, et brändiriided, ei ole nagu väga eakohane.
mul on üks kaltsukast leitud brändiseelik, mis on, tunnistagem, kohutavalt hea seelik, seepärast ma ta ostsingi, aga ma ei saa teda kandes pluusi seeliku sisse toppida, kuigi nii sobib mulle paremini. Miks? sest logo laiutab värvli peal ja kuhu ma lähen niimoodi, sillerdav logo keset kõhtu, piinlik kuidagi, nagu mingi uusrikas. Kui mõnikord nt tantsides logo peidust välja poeb, siis vabandan kiiresti, et see on kaltsukast saadud.
Tuleb ta jee nii lihtsalt. Ega see ei ole mingi silt, et lõikad ära või harutad lahti. Koosneb üksikutest kristallikestest, mis on ükshaaval värvli külge kinnitatud (ja tuleks sealt ükshaaval lahti katkuda ja võimalik, et jätaks endast liimijäljed või rebendid maha, nii et pärast oleks ikkagi logo keset kõhtu, aga nüüd juba liimijälgedest või narmendavatest kohtadest logo).
Kui see logo ikka väga häirib, oleks ehk hoopis mõttekas sinna mingi sobivat tooni tagasihoidlik lapp peale õmmelda. Väike aplikatsioon :) Laiem paelajupp vms.
sellega on veel selline ambivalentne lugu, et iseenesest on see väga ilus logo ja sillerdavad asjad meeldivad mulle pealegi. pmst on seelik tervikuna sellega väga ilus. aga avalikult näidata julgen ainult siis, kui olen kindel, et kõik teavad, et ma ostsin selle kaltsukast.
kunagine naaber märkis ükskord, et kaks tema kõige snoobimat tuttavat on üks, kellel peab kõik olema uus ja kallis (klaasid vähemalt Villeroy ja Boch jne), ja mina, kes ma vajuks maa alla, kui keegi mind nähtaks olukorras, mis näeks välja, nagu ma oleks meelega mingi nähtava logoga asja ostnud.
Mina vaatan meelsasti reisipilte, kui need on tõesti pildid reisist ja mitte reisija(te)st stiilis "Siia minu parema õla taha jäi üks jube nunnu maja, katusenurk paistab pildiserval".
Aga kes see Lazarev on? Mina muidugi kuulsin Eesti minevaastast eurolugu ka esimest korda siis, kui me lastele popkultuuri tutvustamise mõttes perekondlikult lõppvõistlust vaatasime ...
Mul käis ju sügisel hiinlane. Kogu porgandikaksamisest ja konnasilitamisest hoolimata on mul nüüd hiinlastefoobia ja kardetavasti pean enne järgmise hiina sohvasurfari majjalaskmist palderjani sisse võtma ja tabletipurgi taskusse pistma, et kõige hullemate hetkede puhul tablettidest kinni hoida. Hullude hiinlaste puhul ahjuroobist kinnihoidmine ei aita. Kultuuride erinevus, mis teha - ja võib-olla oligi see eksemplar kiiksuga. Ma arvan, et seal Valgevenes on ka igati toredaid ja maailma asjadest meie moodi, tähendab, õigetpidi arusaavaid inimesi. Ainult et seekord kohtasid Sa Marinat.
Mõtlen, et kui keegi juba külla kutsutud, siis peab külalist ka viisakalt ja kenasti võõrustama, mitte netis kritiseerima.Enda eest hoolitsemist patuks ei pea, eriti torkavad hoolitsemata ja lohakad keskealised silma,kuna noorele võib üht-teist andeks anda, nad niigi ilusad.
See oli päris mitu aastat tagasi, kui vanad sõbrad tahtsid külla tulla. Sauna ja. Tulidki. Senikaua oli päris tore, kuni üks meestest minu köögis filosofeerides juhuslikult ja kontrollimatult oksendama hakkas (naine küll kasis teda jooksvalt puhtaks). Mitu liitrit õlut seal keres üle ääre ajama hakkas, kes seda täpselt teab. Ja siis tahtis teine mees (kogemata) sauna põlema panna. Ja siis ei tahtnud nad järgmisel päeval kuidagi koduteele asuda. Oeh. Nad on küll tahtnud veel külla tulla, aga ma lihtsalt väldin neid. Tudengiajal sai küll koos maailma parandatud, aga nüüd oleme me elanud endid täiesti erinevatesse maailmadesse.
Sellest ajast olen külaliste suhtes veel umbusklikum. Minu kodu peaks olema minu kindlus, mitte suvaline tare, mis möödaminnes täis oksendatakse ja muuseas põlema pannakse, ise seda märkamatagi.
|
OSCAR-2019
|
||
Stress on teema, mis on läänemaades väga aktuaalseks muutunud. Kuid sellegipoolest ei pöörata stressile sageli tähelepanu ega tegeleta sellega, lastes tagajärgedel räsida nii oma keha, hinge kui vaimu. Kogu maailmas tunnustatud ja hinnatud hingamistöö ekspert ning vaimse hingamise liikumise juht Dan Brulé jagab oma raamatus "Lihtsalt hinga" nõuandeid, kuidas õige hingamisega saab ennetada ja leevendada stressi.
Me kannatame tohutult paljude stressi poolt põhjustatud füüsiliste, emotsionaalsete ja psühholoogiliste probleemide all, kuid enamasti ei tegeleta selle põhjustega, vaid sümptomitega.
Teatav hulk stressi on inimesele tegelikult kasulik, isegi vajalik. Meil on vaja endas vastupidavust arendada. Oluline on, kuidas me sellele reageerime ja sellest mõtleme. Õige suhtumise puhul võib stress olla väga informatiivne ja arendav.
Ungari endokrinoloog Hans Selye, kes on termini "bioloogiline stress" kasutusele võtja, on öelnud, et kui ta oleks inglise keelt paremini osanud, oleks ta kasutama hakanud hoopis sõna strain (pinge), sest just seda ta silmas pidas. Sellest tulenev segadus tekitas diskussiooni teemal "hea" ja "halb" stress. Eeldame hetkel, et stress on "halb". Oletame, et tegemist on sellise stressiga, mida on vaja välja ravida, vähendada, millest on vaja lahti saada. Läheneme asjale holistiliselt - käsitleme seda kui vaimu, keha ja hinge teemat. Õnneks on hingamine keskne nii keha, mõistuse kui südamega seotud asjades. Hingata saab stressi vähendavalt, aga ka kasvatavalt ja võimendavalt. Vaatame neid meetodeid lähemalt.
Üldine rusikareegel on, et sügav ja aeglane hingamine on "stressivastane". See tähendab aeglast, diafragmat hõlmavat hingamist, ideaalis kiirusega kuus kuni kaheksa hingetõmmet minutis, või isegi aeglasemalt, kui see hingajalt lisapingutust ei nõua.
Teine viis stressi maandamiseks on hingata välja kauem kui sisse. Venita väljahingamine tahtlikult pikemaks ja keskendu lõõgastumisele ja vabastamisele. Protsessile aitab kaasa meele vaigistamine, sisemonoloogi juhtimine ja teadlikult positiivsete sisenduste kasutamine.
Üks paremaid stressi maandamise ja ennetamise õpetajaid, keda ma tean, on Ela Manga. Ta ei ole ei sõjaväelane, tippsportlane ega tippjuht. Ta on tark, arukas ja meeldiva olemisega naine, arst, kes töötab ja elab Johannesburgis Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tema elu eesmärgiks on teadlikkuse ja meditsiini ühendamine. Dr Manga eriala on "energiate juhtimine" ning ta on sel teemal avaldanud raamatu "The Energy Code". Tema meetodi abil saab stressi ja läbipõlemisega töötada nii indiviidi kui meeskonna tasandil. Ta õpetab oma klientidele, õpilastele ja patsientidele seda, mis vahe on loomulikul ja taastaval energial ning stressi tekitaval ning kurnaval "adrenaliseeritud" energial.
Oma raamatus kirjutab ta nii: "Me seisame silmitsi ülemaailmse personaalse ja kollektiivse energiakriisiga. Kiire elutempo ja väsimus on saanud moodsas elustiilis tavapäraseks nähtuseks. Zombistumine on muutunud igapäevaseks kollektiivseks seisundiks. Statistika näitab,et läbipõlemine on alarmeerivalt sage ja levinud nähtus. Me ei saa endale lubada, et energiast hakatakse rääkima alles siis, kui kõigi tervis on täiesti läbi ja inimesed ei saa oma eluga enam hakkama ... Kaasaegne elu eeldab, et me areneme ja kasvame pidevalt. Energia juhtimine on üks neist oskustest, mida ellujäämiseks õppida on vaja."
Dr Manga õpetab energia juhtimist "energia viie seaduse" abil. Oleme temaga koostöös iga seaduse jaoks loonud hingamisharjutuse ja meditatsiooni.
Energia liigub lainetena. Kogu loodus pulseerib aktiivsete ja passiivsete seisundite vaheldumises; kõrge ja madala energia rütmilise tõusu ja mõõnana. Me näeme seda ookeanilainetes, kuufaasidega seoses, aastaaegades, oma südame töös ning muidugi hingamises. Ka meie rakkude töö sõltub energia võnkumisest ning seepärast peame oma süsteemi tasakaalu viima. Seda saame teha hingamise abil: hingates sisse (mis aktiveerib autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise haru) ja välja (mis aktiveerib parasümpaatilise osa) sama pikkusega hingetõmmetega.
Hingamisharjutus. Hinga sisse ja välja üks-ühele mustriga. Sõltuvalt oskusest ja enesetundest või energeetilisest seisundist võib see näiteks tähendada, et hingad sisse ühe sekundi ja välja sekundi; hingad sisse kaks sekundit ja välja kaks sekundit; või neli sisse ja neli välja, kaheksa sisse ja kaheksa välja jne. Sisse- ja väljahingamiste vahel on tilluke paus - väga selge ja konkreetne üleminek.
Liikumine, kasvamine ja avardumine sõltuvad lainetest ja tsüklitest, aga ka tasakaalukeskmest, mis püsib paigal. See on nagu tormi kese. See on loomuliku energia ja loovuse tegelik allikas, mida võib sageli mägedes ja ookeani ääres olles tunnetada. Selle energia- ja inspiratsiooniallikaga ühenduses olles tunneme rahu, rõõmu, mõistmist, usaldust ja kontakti oma sisetunde ja tegeliku väega.
Hingamisharjutus. See vaikusehetk on nii sisse- kui väljahingamise keskpunktis. Kui null on näiteks tühi ja kümme täiesti täis, siis viis on just see õige punkt. Kui sa pole piisavalt kogenud hingaja ega tunne seda neutraalset punkti ära, siis hinga lihtsalt sügavalt sisse, lõdvestu ja hinga suure kergendusohkega välja. Kui õhk iseenesest enam vabalt välja ei voola, on neutraalne keskpunkt käes. Püsi selles. Puhka selles. Lõdvestu.Mediteeri.
Naturaalne ehk loomulik energia väljendub meis füüsilise keha, meele ja südame kaudu. Väga oluline on mõista ja toetada kõiki kolme energiaväravat ning arendada kehalist, vaimset ja südame intelligentsust.
Hingamisharjutus. Kõigepealt kujuta ette, et sa hingad sisse läbi oma aju keskpunkti (käbinäärme). Keskendu oma aju keskpunktile nii sisse kui ka välja hingates (näiteks kaks või kolm hingetõmmet). Seejärel hinga sisse läbi alakõhu, kohaga, mida hiina keeles nimetatakse dan tien'iks või jaapani keeles hara'ks. See on keha raskusjõu keskpunkt, mõni sentimeeter nabast allpool, täpselt keha keskel. Hinga kaks-kolm korda ja seejärel keskendu oma südame keskpunktile. Hinga läbi selle punkti, hinga oma südamega (taas kaks-kolm korda). Korda seda tsüklit, viies oma tähelepanu kordamööda kehale, meelele, südamele.
Iga elusolend on loova energia ainulaadne väljendus. Maailmas pole kahte täpselt ühesugust puud või puulehte. Pole kahte ühesugust inimest. See tähendab, et me kõik väljendame ja tugevdame oma energiat meile ainuomasel moel.
Hingamisharjutus. Siin võid sa väga loominguline olla. Mõtle ise välja huvitavaid mustreid, mängi rütmiga, kiirusega, mahuga, heliga jne. See on improviseeritud hingamine, umbes nagu improviseeritud tantski. Harjutuse mõte on olla loominguline, mänguline. Lihtne näide: hinga rütmiga "üks, kaks, tša-tša-tša" või hinga valsirütmis: "üks, kaks, kolm, üks, kaks, kolm". Või hinga sisse väikeste sõõmudega ja välja pika ohkega. Reegleid pole. Lase oma loov energia valla. Sa võid teha ka nii, et iga hingetõmme on eelmisest erinev. Lähtu sellest, mis on sulle mugav ja tundub mõnus.
Füüsikas ütleb energia jäävuse seadus, et energiat ei saa luua ega hävitada (see ei teki ega kao), see muundub ühest liigist teise. Energia pole kunagi konstant. See on alati liikumises ja muutumises. Näiteks vaimuenergiat saab muundada füüsiliseks energiaks ja füüsilist energiat emotsionaalseks.
Hingamisharjutus. Kui sa oled stressis või ärevil, püüa väljahingamist pikendades seda emotsionaalset või vaimset energiat muundada füüsiliseks kineetiliseks energiaks. See aktiveerib uitnärvi, mis stimuleerib parasümpaatilist närvisüsteemi. See on kiire ja lihtne viis oma "seisundi muutmiseks".
Dr Manga kasutab hingamistööd ka selleks, et aidata inimestel tundeid n-ö läbi tunda. Tunnetele ruumi tehes ("tundes, mitte toites"), loome uusi neuronite ühendusi. Ta on oma klientide abistamiseks välja töötanud energiakoodi THT.
Paljudel inimestel on soov kaotada väga palju kaalu väga lühikese ajaga. Näiteks on vaja mahtuda pulmakleiti või näha peenike välja kooli kokkutulekul. Et seda saavutada, ei kohkuta tagasi ka radikaalsete meetmete ees. Inimene teeb väikse arvutuse: kui ma niipalju päevi nälgin või söön vaid näiteks 600 kcal, siis peaksin kuue nädalaga kaotama umbes 10 kilo.
Tervislik kaalulangetamine on aga pool kuni üks kilo nädalas, seega saab kuue nädalaga maksimaalselt kuus kilo alla võtta. Samas peab arvestama, et kaalukaotuse suurus päevas, nädalas jne on väga individuaalne. See oleneb sellest, kui palju on ülekaalu, millise koostisega see on, kaua on ülekaalus oldud ja milliste meetmetega kaalu langetatakse.
* liiga madal toidu energiasisaldus, mida tekitavad paastupäevad, dieedid, osade vajalike toitude vältimine jms;
Mõnikord unustatakse ära, et elus püsimiseks vajalikke toitaineid on kõige parem ja õigem saada toidust, mitte toidulisanditest. Toidus on toitained õiges vahekorras ning nende imendumine sealt on kõige parem. Süües saledaks on õigeim viis.
1. Nälgimise puhul läheb organism üle nn säästurežiimile ning kaalulangetamine võib hoopis seiskuda.
2. Organism vajab aega kohanemaks kaalu langemisega. Kokkukukkumine liiga vähese söömise tagajärjel on veel kõige parem tagajärg, võib minna ka hullemini.
3. Liiga madala energiatarbimise juures ei saada kindlasti kõiki vajalikke toitaineid. Uuringud on näidanud, et aeglase kaalulangetamise puhul (kui inimesed hindavad ümber oma liikumis- ja toitumisharjumused) suudetakse saavutatut ka paremini säilitada. Sellistel puhkudel ei teki ka nn kaalulangetamise jojo-efekti, kus kiirele langusele järgneb tõus (tihti alustatud kaalupunktist suuremagi numbrini), sest inimene ei ole muutnud mitte oma toitumisharjumusi, vaid saavutanud kaalulanguse nälgimise või imelike toidukombinatsioonide abil.
Kui inimene alustabki kehakaalust allavõtmist normaalse kaalulangetamise põhimõtteid silmas pidades, võib ühel hetkel talle ikkagi tunduda, et tempo ei ole piisav ning ta hakkab vähendama energiakogust või tegema paastupäevi, kuigi selleks ei ole vähimatki vajadust. Soovi kaalu kiiremini langetada võib tekitada ka kaalu alanemisega seotud tunne - ma saan sellega hakkama - ning inimene hakkab ennast rohkem piitsutama. Tõuget selleks annavad nii teiste inimeste positiivsed märkused kui ka see, et võimalik on osta riideid, mis enne selga ei mahtunud või ei sobinud. Siiski tuleb ennast sundida jääma truuks valitud eesmärkidele (soovitud kehakaal ja selle saavutamiseks planeeritud aeg) ning mitte minna kaasa tekkiva eufooriatundega.
Väiksema energiavajadusega päevad võivad olla õigustatud, kui õige toitumis- ja liikumisrežiimi järgimisel jääb kehakaal püsima ning enam ei lange. Sellistel puhkudel tuleb üle vaadata saadav energiakogus ja füüsiline aktiivsus ning vajadusel esimest langetada või teist suurendada.
Kehakaalu seismajäämine võib olla seotud ka mõne toitaine vähesusega toidus, mis aga on otseses sõltuvuses söödud toidu kvaliteedist. Kui välistada toidud teatud toidugruppidest, näiteks liha- ja piimatooted, jääb organismil kohe vajaka osadest toitainetest. See kõik kajastub organismi tervises ja ka kaalulangetamise tempos.
Kõige sagedamini tehakse seda viga, et hakatakse sööma võimalikult vähese rasvasisaldusega tooteid. Tasakaalustatud toitumise puhul on aga rasvade osatähtsus toiduenergiast 25-30% ning kindlasti ei tohi see langeda alla 20% kogu tarbitud toiduenergiast. Kui inimene hakkab rasvu kartma ning neid väldib, on tagajärjeks see, et rasvu saadakse vajalikust vähem, mis omakorda toob kaasa häireid organismi töös, kahjustub nahk, juuksed jne. Õige on piirata küllastunud rasvhapete (leidub peamiselt loomse päritoluga toidus) tarbimist, kuid et rasvade kogus ei langeks allapoole soovitatavat, peaks menüüsse lisama kala, pähkleid, seemneid ja õli. Liiga vähese rasvatarbimise puhul väheneb ka rasvlahustuvate vitamiinide (A, D, E ja K) saamine ning häirub nende omastamine.
Liiga väikese energiatarbimise puhul võib tekkida ka vitamiinide ja mineraalainete defitsiit. Kui süüa päevas alla 1600-1700 kcal, peab menüüd väga hoolikalt planeerima, et toidust saaks kätte kõik vajalikud toitained. Kui jälgitakse vaid energiakogust, kuid mitte seda, millisest toidugrupist milliseid toite sööma peab, siis enim kipub kannatama järgmiste toitainete saamine:
Kui inimene on elanud suhteliselt mitteaktiivset elu, siis tuleb füüsilise koormuse tõstmisel olla äärmiselt ettevaatlik. Näiteks jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2-3 korda kehakaalust suurem. Juba kehakaal 10% üle normi võib regulaarsel jooksutreeningul viia vaevusteni (labajalg, hüppeliiges, säär, põlveliiges, selg, puusaliiges). Seetõttu on ülekaalu puhul parim alustada rahulikult ning valida sobiv tegevus järgmiste seast: jalutamine, kepikõnd, jalgrattasõit, ujumine, suusatamine, tantsimine.
Kehakaalu normaliseerudes võib jätkata jooksmisega. Liiga intensiivne treening võib mõjuda halvasti ka südamele, seetõttu tuleks enne tõsisemate treeningute alustamist kindlasti konsulteerida arstiga ja teha koormustest. Füüsilise koormuse ajal tuleks jälgida pulssi ja enesetunnet. Pulsisagedus ei tohiks kindlasti ületada maksimaalset lubatut (220 miinus vanus) ning optimaalseks treeningpulsiks loetakse 60-70% maksimaalsest sagedusest.
Inimene võib treenimisest sattuda ka sõltuvusse, kas siis tahtlikult või tahtmatult. Kuna füüsiline tegevus kulutab energiat, võib inimene proovida igast suutäiest vabaneda trenni tehes. Ja kuna treenimine suurendab heaolutunnet, millele lisandub veel rõõm kaotatud kilodest, võib inimene ka tahtmatult ennast üle treenida. Kõik peab siiski jääma mõõdukuse piiridesse - nii söömine, kaalulangetamine kui ka füüsiline koormus.
Kui kaalulangetamine, toitumine ja liikumine on muutunud kinnisideeks, siis on ka toitumishäired kerged tekkima. Üldjuhul saavad need küll alguse teiste tehtud kriitilistest märkustest (anoreksia ja buliimia puhul) või siis soovist eriti tervislikult toituda (ortoreksia puhul), kuid ka see, kui inimene mõtleb päevas tunde toitumisele ja kaalu alandamisele,on ohumärk.
Kaalu alandamine muudab inimese enesekindlamaks ja atraktiivsemaks. See omakorda kutsub teistes inimestes esile imetlust, aga võibolla ka inimlikku kadedust või tekib neil tunne, et tegemist on täiesti uue inimesega. Kui kaalulangetaja oma arvamusi toitumisest ja kaalualandamisest teistele peale ei suru, kõiki ümbritsevaid kaalu alandama ei sunni ning suudab toitu nautida teiste inimeste seltskonnas, neid oma käitumise või märkustega häirimata, on kõik korras. Kui aga märkate enda juures kasvõi üht eelpool loetletud tunnust, siis tuleks aeg maha võtta ja tõsiselt järele mõelda, sest ka selline käitumine võib olla märk võimalikust toitumishäire tekkimisest.
|
OSCAR-2019
|
||
Uurimine alles algab ja kõik spekulatsioonid on enneaegsed. Arvatakse, et kaevandusse õnnestub ohutult siseneda alles mõne kuu pärast. Siiski on BBC juba avaldanud kommentaari kaevanduste päästeteenistuse eksperdilt Andrew Watsonilt Suurbritanniast, mida siinkohal ka vahendan.
Tegelikkuses ei saa Tšiili ja Uus-Meremaa õnnetusjuhtumeid omavahel võrrelda. Tšiilis kaevandati vasemaaki ning sealse tugevatesse kivimitesse rajatud sügava kaevanduse ohud olid kõik inimesest otseselt sõltuvad. Selliseid ohte saab vältida kõrgete tööohutusstandardite ja hea planeerimisega.
Söe kaevandamisel aga on lisaks looduslikud ohud: metaani eraldumine, isesüttimine, metaani ja tolmu segu plahvatused, süsinikmonooksiidi ja divesiniksulfiidi teke ning settekivimite lasundi poolt tingitud varinguohud. Kõiki neid ohte püütakse ära hoida kõrgete standardite, regulatsioonide ja hea korraldusega. Mis siis ikkagi võis minna valesti?
Esimene plahvatus oli ilmselt metaaniplahvatus. Selle oleks pidanud ära hoidma ventilatsioonisüsteem. Metaan on plahvatusohtlik, kui seda on õhus 5% ja 15% vahel. Suurbritannias on seatud eesmärgiks metaani sisaldus alla 1%. Kui see tõuseb 1.25 %-ni, peatatakse automaatselt elektrivarustus ning 2% juures kõik kaevurid evakueeritakse.
Pike Riveri puhul pidi metaanisisaldus olema arvatavalt tõusnud üle 5%. Seega, on võimalik, et hoiatussüsteem oli puudulik või oli seire ebapiisav.
Kui plahvatus toimus, kadusid tõenäoliselt ära kommunikatsioonivõimalused, kaevandusõhu seire ning ventilatsioon. Sellisel juhul ei ole päästjatel piisavalt informatsiooni, kuidas päästetöid läbi viia. Ventilatsiooniavade kaudu kaevandusõhust proove võttes on võimalik teada saada, missugune on gaaside sisaldus peale plahvatust. Samas ei saa niiviisi teada, missugused kaevanduse piirkonnad on ohutud ja millised mitte.
Plahvatus võis tugevasti kahjustada ventilatsioonisüsteemi ning põhjustada varinguid. Kaevureid on sellisteks juhtudeks treenitud otsima ohutumaid kohti.
Kuna päästjad kaevandusse ei sisenenud, siis tõenäoliselt näitasid proovide tulemused, et sisenemine oli liiga ohtlik. Päästjate kasutuses on tänapäeval 17 kg raskune varustus, millest jätkub hingamiseks kuni 4 tunniks. Arvestades aga, kui kaugele päästjad oleksid pidanud Pike Riveris liikuma, on ka selline tänapäevane varustus ilmselt ebapiisav. Kokku oleks edasi-tagasi tee pikkuseks olnud umbes seitse kilomeetrit, läbitavus oleks tõenäoliselt olnud varingute tõttu raske ning lisaks ventilatsiooni puudumise tõttu oleks olnud ülipalav.
Selle asemel, et kaevandusse siseneda, puuriti maapinnalt puurauk. See võttis aega. Puurimise tulemusena selgus, et gaaside koostis kaevanduses oli sisenemiseks ohtlik.
Päästjate seisukohalt oli olukord kindlasti frustreeriv. Kui oleks olnud lootus, et päästemeeskond võib inimesi päästa (arvestades päästevarustuse tehnilisi piiranguid), siis ilmselt oleks kaevandusse sisenetud.
Uus-Meremaal on kaevandusstandardid samal tasemel kui Suurbritannias ning küsimus, mis täpselt läks valesti, jääb uurijate lahendada.
Lisan omalt poolt veel, et Pike River Mine (otseses tõlkes Haugijõe kaevandus) paikneb Uus-Meremaa Lõunasaarel 46 km Greymouthist idas. Tegemist on hiljuti käiku lastud söekaevandusega, mille vastu protestisid nii kohalikud elanikud kui Greenpeace. Esialgsete plaanide kohaselt pidi tootmine algama 2008. aasta esimesel poolel ning kaevandamise maht ulatuma miljoni tonnini aastas, tegelikkuses jõuti tootmiseni alles 2010. aasta alguses ning kaevandamise plaani aastaks 2011 vähendati 0.32-0.36 miljoni tonnini.
Seitsme meetri paksune Brunneri söekiht paikneb 150-200 m sügavusel ning kihi kallakus on 5 kraadi, kaevandamiseks on rajatud 2.3 km pikkune tunnel.
Piirav 18 minuti reegel, selle pidev jälgimine ja peast rääkimine Tartu TEDx konverentsil ei võimaldanud kõiki varem välja mõeldud assotsiatsioone esile tuua. Seetõttu esitan mõtted ka kirjalikult.
Veel 25 aastat tagasi oli olukord informatsiooni leviga Eestis sootuks teistsugune. Meil oli üks eestikeelne telekanal, kaks peamist raadiokanalit, ajalehed, ajakirjad. Veebimeediast, suhtlusvõrgustikest ja mobiiltelefonidest ei osatud isegi unistada mitte. Informatsiooni levi oli rangelt kontrollitud.
Samas on infoajastu võidukäik kaasa toonud ka negatiivset. Mitmed veebimeedia väljaanded kubisevad kirjavigadest. Paar aastat tagasi kirjutasin Õpetajate Lehele küsimuse, mida nemad arvavad veebimeedia õigekirjaprobleemidest ja kas midagi ehk õnnestub teha. Sain vastuseks, et veebimeedia ongi õigekirja hukk. Kas nii lihtsalt me alla annamegi?
Meeletu informatsioonitulva seas kindlaid valikuid tehes õnnestub leida toetust oma arvamusele ja seda kenasti serveerida, jättes märkimata, et on ka teisi algallikaid, mis väidavad sootuks muud.
Leiutaja Thomas Alva Edison on öelnud: „Keha peamiseks funktsiooniks on toimetada aju ühest kohast teise.“ Kui kombineerime selle ameerika poeedi Robert Frosti ütlusega „Aju on imepärane organ: ta käivitub hommikul kohe peale tõusmist ning ei peatu enne, kui oled jõudnud tööle“, siis näeme, et laupäeval TEDx üritusele kehade poolt kohale toodud ajud on üks väheseid ühismõtlemisi üldse, mis maailmas toimub.
Samuti on üha raskem leida sissepääsu inimeste infovälja. Selleks kasutatakse veebimeedia poolt mitmeid trikke: pealkirju, mis ei vasta sisule ning sensatsioonide otsimist sealt, kus neid ei ole.
Teadlaste töö tulemuste jõudmisel avalikkuseni on kolm peamist eesmärki. Jätan selles ettekandes kõrvale teadlaste poolse omavahelise infovahetuse.
Meedia ei tohi külvata hirmu viitega teadlaste arvamusele, mida tegelikult kunagi ei ole olnud. Internet kubiseb maailmalõpu kuulutajatest. Maiade kalendri arvatava lõpuga seonduvalt aastal 2012 on kokku klopsitud täiesti suvalised ja teaduslikult põhjendamata versioonid, miks just sel aastal midagi peaks juhtuma. Eristuvad sellise hulluse külvamiselt teenijad ning lihtsalt inimesed, kel on probleeme eneseväljendusega, on lugenud läbi ühe või kaks hirmu külvavat raamatut ning jagavad oma ’teadmisi’ kogu maailmale.
Jah, näiteks Yellowstone’i supervulkaan hakkab kunagi kindlasti purskama, kuid kas see saab olema 10, 100, 1000 või 10000 aasta pärast, on teadmata. Lisaks ei saabu siis maailma lõpp, suur osa Põhja-Ameerikast saab kaetuks tuhakihiga ning toimub globaalne jahenemine. On väga vähe tõenäoline, et selline aktiivsus avalduks kahe aasta pärast, sest vulkaani aktiviseerumise eelindikaatorid peaksid olema juba nähtavad.
Täpselt sama moodi on kõikide teiste geoloogiliste ohtudega, mida aastaga 2012 seostatakse. NASA astrobioloog David Morrison tahaks maailmale rääkida huvitavat meie universumist, kuid tema poole pöörduvad pidevalt hüsteerias noored, kes on viidud sisuliselt enesetapu ääreni. On naeruväärne arvata, et maiad nägid ette midagi, mida meie oma tehnoloogia arengutaseme juures ei suuda näha.
Inimese suurimaks vaenlaseks ei ole mitte geoloogilised ohud, vaid inimene ise. Asjatu hirmu külvamine on üks viise, kuidas inimene iseennast hävitada püüab.
Antud ettekande kontekstis on 2012 sümboliks, mis nõuab äärmiselt korrektset käitumist arengutest ja ohtudest teavitamisel. Absurdsus on lubatud Hollywoodile, nagu me nägime filmis „2012“. Hollywood aga oli poliitiliselt korrektne, muutes maailmalõpu teaduslikus mõttes nii jaburaks, et kinost väljudes seda enam ei usutud. Ilmselgelt saavutati see vaatajate arvu arvel ning saadi ka karmi kriitikat, kuid hoiti ära ülemaailmne paanikalaine.
Selles pole midagi halba, kui nn kollased meediaväljaanded ja loomulikult ka kogu muu meedia teadlaste tööle tähelepanu pöörab. Lausa vastupidi, see on üks osa meie elukestvast õppest. Samas lihtsalt, haaravalt ja seejuures korrektselt kirjutamine nõuab väga suuri oskusi. Teadus muutub kogu maailmas üha trendikamaks. Kuid kahtlastest allikatest ja ebakorrektselt tõlkimine ning lõpuks veel õigest kontekstist täiesti eemal oleva pealkirja panemine põrmustab teadlaste töö tegelikud tulemused. Üle kogu maailma levivad legendid, millel pole teaduslikkusega enam mingit seost. See pole sugugi vaid Eesti probleem, see on kogu maailma probleem.
Kui kirjutis algab sõnaga teadlased, mille järel on koolon, mõtlen alati – mis nüüd siis tuleb. Mõned näited.
Lisasin omakorda sellise pildi, et uudist veelgi naljakamaks muuta. Tegelikult uuriti Saksamaal väikest gruppi inimesi, 62 juhuslikult valitud autojuhti proovisid autot parkida ning mehed parkisid selles väikeses uuringus kiiremini ja täpsemalt kui naised. See aga ei tähenda, et naiste oskused soovida jätavad.
Tegelikult ainult osadel naistel on geneetilised iseärasused, mille puhul on leitud võimalik seos kohvi tarbmise, rindade suuruse ning ka rinnavähi tekke vahel. Kindlasti aga ei ole kohvi tarbimine peamine faktor, mis seda kõike määrab. Sama hästi võiks autoga Tartust Tallinnasse sõites põhjatuule korral panna pealkirjaks “Tuul lükkab autosid Tartu poole”.
Jällegi lisasin pildi, mis põrmustab pealkirja. Loomulikult on ka varem teada, et steriilsemad elutingimused suurendavad allergiariske – seda oleme me Eestis tajunud. Samas halbade elutingimuste tõttu hukkuvad maailmas miljonid lapsed. Kas me võime niiviisi pealkirjaga ülbelt naljatleda?
Samas hakkas mind tõsiselt huvitama, kas mees õhtul närvilisena koju tulles ning kausitäit toorest punast liha nähes tõepoolest rahuneb. Juhtumit algallikatest uurides selgus, et Kanada McGilli ülikooli teadlased olid katsealustele meestele näidanud siiski küpsetatud liha pilte. Täpsustus, et liha oli söögiküps, jäeti tegemata ajalehe Vancouver Sun poolt ning niiviisi levis uudis koos toore liha piltidega üle kogu maailma. Nii et, armsad naised – olge ettevaatlikud teieni jõudvate teadustulemuste rakendamisel ning küpsetage liha ära, kui meest rahustada soovite. Või veel parem, las ta teeb seda ise.
Punane liha antud ettekande sümbolina tunnustab intelligentse meelelahutuse pakkujaid, kuid nõuab toetumist korrektsele originaalallikale ning taunib valetõlkeid ja kontekstist väljarebimist.
Teaduse kommunikatsiooni kolmandaks ja kogu ühiskonna arengu mõttes väga oluliseks eesmärgiks on suunatus kindlatele sihtgruppidele – ettevõtjatele ja noortele. Ülikoolid ja teadlased on endiselt ettevõtluses ja koolinoorte õpetamisel vähe kasutatud ressurss.
Ettevõtjatega koostöö piiratust ilmestab üle kogu maailma levinud legend. Kord anti teadlaste grupile ülesandeks uurida, miks farmi lehmad niivõrd vähe piima annavad ning esitada ettepanekud selle parandamiseks. Teadlaste rühm käis kohapeal asja uurimas, tegi arvukalt mõõtmisi keerulise aparatuuriga ning saatis lõpuks farmerile aruande.
Aruanne algas lausega „Arvutuste lihtsustamiseks eeldame, et teie lehm on kerakujuline ja paikneb vaakumis…“ Farmer sulges aruande ning keeldus teadlastele tasumast. Samas olid teadlased teinud kõik õigesti – selleks, et keerukat ülesannet lahendada, tuleb kõigepealt süsteemi lihtsustada ning hiljem kontrollida, kuivõrd oluline üldse on, et lehm kerast erineb ja paikneb atmosfääritingimustes. Tulemused aga olid kommunikeeritud täiesti valesti.
Oma töös näen ikka ja jälle, et teadlaste ja ettevõtjate koostöö ei ole piisaval määral vahetu ja põhjalik. Defineeritakse lähteülesanne, vaieldakse lepingu tingimuste üle ning ikkagi lõpevad paljud aruanded sageli lausega, et uurimistöö tulemusena midagi väga kindlat väita ei saa ning et kindlamate tulemusteni jõuda, on vaja veel kolm korda rohkem aega ning kümme korda rohkem raha. Teadlased ja ettevõtjad peaksid alati töötama ühise meeskonnana kogu projekti kestel ning kus seda on saavutatud, on ka tulemused paremad.
Teadustulemuste ja teadmiste viimisel noorteni oleks vajalik näidata, et teadmised ja teadus ei pruugi tuua kiiret rikkust, kuid teadmised ja oskused on ainsad ressursid, mille kasutamine neid mitte ei vähenda, vaid suurendab. Muutuvas maailmas on teadmised ka kindlaimaks pensionisambaks. Elukestev õpe aga on põnev ja pakub palju huvitavaid väljakutseid. Oleme liigselt kinnistunud erinevate haridustasemete hindamisele ning ei arvesta sellega, et näiteks ettevõtluses edukas olemiseks on vajalikud sellised oskused, mida haridussüsteem terviklikult ei paku.
Lugu sellest, et teadlased elavad elevandiluutornis ja keegi ei tea, mis seal toimub, on legend. Sellist juttu ajav inimene pole lihtsalt vaevunud üles leidma õigeid infoallikaid. Näiteks on Eestis olemas novaator.ee, fyysika.ee, ERR-i teadusrubriik jne, sealt saab informatsiooni ka sekunditega ning enamgi veel – teadlastelt on võimalik ka küsida.
Heeliumi abil hääle peeneks muutmine on jõudnud juba ka meie telekanalite mängudesse. Nalja on palju ja kindlasti on neid, kes soovivad samuti järele proovida.
14. novembril 2010 suri Põhja-Iirimaal 13-aastane tüdruk Jordan McDowell. Surma arvatav põhjus: heeliumi sissehingamine, hapnikupuuduse teke, südame seiskumine. Seejuures võib hapnikupuudus tekkida sekunditega. BBC lisas arsti hoiatuse, mille kohaselt lapsed ei tohiks heeliumiga sel viisil mängida. Eriti ohtlik on otse suhu lasta tugeva surve all olevat heeliumi.
14. detsembril 2009 leiti Riverside’is (USA, Kalifornia) oma toast surnuna 17-aastane Micah David. Poisi isa rääkis, et Micah ostis Walmartist väikse heeliumikanistri. Politseiametniku jutu järgi oli poiss lasknud gaasi kilekotti ning pannud kilekoti pähe. Niiviisi ta leitigi.
Ka gaaside müügiga tegeleva ettevõtte AGA ohutusjuhis räägib heeliumiga seotud otsesest ohust: „Heeliumi sisalduse tõus sissehingatavas õhus tekitab lämbumisohtu. Heeliumi sisalduse tõusu ei ole võimalik määrata aistinguliselt. Puhta heeliumi sissehingamisele järgneb meelemärkuseta olek ja vältimatu surm.“
Et oht reaalselt eksisteerib, seda võib aru saada ka Hinnavaatluse foorumist. Kasutaja G80 on kirjutanud: „No olen isegi päris mitu korda heeliumipalliga nalja teinud. Kui järjest palju heeliumi sai hingatud, siis läks tunne imelikuks, sest keha ei saanud hapnikku enam. Aga muidugi, kui õhku pole enam ja hingad heeliumi sisse, siis kaotadki teadvuse natukese aja pärast ja sured, kui hapniku ei saa. Aga heelium otseselt “mürgine” ei ole.“ (Kirjavead parandatud.)
Guatemala ja Saksamaa linnadesse tekkinud augud jäävad käesolevat aastat ilmestama. Tegelikult midagi müstilist muidugi geoloogilisele ajaskaalale viidates sellistes protsessides ei ole. Pinnasekihi all on väga paljudes piirkondades lahustuvad kivimid – lubjakivid, kips, evaporiidid (näiteks haliit NaCl, sülviin KCl). Suure kokkusattumusena võib tunduda see, et suured augud tekkisid just sel aastal ja linnades ning ei olnud seotud vanade kaevandusaladega. Samas tekkis samasugune auk Guatemalas ka 2007. aastal.
Et vee imbumisel maapinda on lehtri tekkimisega seos, seda näitas augu teke Guatemalas troopilise tormi Agatha ajal, kui 12 tunni jooksul sadas 108 mm vihma ning põhjustas lisaks riigis üle 140 maalihke. Maalihete puhul aga midagi müstilist me ei tunneta.
Väiksemad varingulehtrid suurde meediasse ei jõua, näiteks selle aasta juulis kadus maa sisse auto Tampas Floridas.
Meie jaoks aukude aasta tipphetk saabus novembri alguses. Kui Guatemala City on aukude linnaks juba muutunud, siis Saksamaa väikelinnas Schmalkaldenis siinsamas Euroopas tekkinud auku ei oska sealsed geoloogid esialgu täpselt seletadagi. Praeguseni on pakutud Guatemalaga sarnast põhjust. Samas selle augu teket selles kohas poleks osanud mitte keegi ette ennustada – nagu ka Mehhiko lahe naftakatasastroofi ning Ungari punase muda juhtumit. Kuigi olen suhteliselt kindel, et Saksamaa geofüüsikud asuvad nüüd asja kallale ning püütakse geofüüsikaliste meetodite abil ka teisi maa-alused tühimikke leida.
Samas ei maksa unustada, et karstilehtreid on ka meil Eestis. Sisse varisevad nii kaevandustühimikud kui looduslikud karstikoopad. Kõige tuntum looduslike protsesside tulemusena tekkinud auk on Uhaku karstilehter, kuhu kaob Erra jõgi.
Kes aga mäletab Virumaa Teataja hiljutist uudist? 28. mai 2010 hommikul avastasid töölised Ubjas OÜ Männiku Farmi maadel umbes nelja ruutmeetrise ning 7-8 meetri sügavuse augu – tegemist on sisselangenud endise Ubja kaevanduse šahtiga, mis olnud pool sajandit suletud. Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgenson ütles Virumaa Teatajale, et analoogseid juhtumeid on tulnud ette ka varem ja tõi näiteks Kukruse kandis tekkinud langatuse, kus auku kukkus mullikas.
Võib siiski arvata, et linnastumisel on aukude tekkega seos olemas. Rahuliku infiltreerumise asemel pinnasesse suunatakse sademevesi linnades kiiresti voolukanalitesse, sademeteperioodil kannab suure kiirusega liikuv vooluvesi purdmaterjali endaga kaasa. Väikeste aukude teke linnades on väga sagedane.
Nii et kuigi meile tundub, et varingulehtrite teke on midagi müstilist, tekib neid ikka ja jälle ning ka meil siin Eestis.
Kuidas võib tekkida varingulehter linnades? Selle selgitamiseks on tehtud lihtne poster. Ise lisaksin sellele pildile vooluvee uuristava ja purdmaterjali ära kandva tegevuse eriti tänavate all.
One of the World Largest Sinkholes (sisaldab ka jooniseid sellest, kuidas looduslikud varingulehtrid tekivad)
Filed under: Eesti, Geoloogia, Haridus, Katastroofid, Keskkond, Põhjavesi, Rahvusvaheline | 3 kommentaari »
|
OSCAR-2019
|
||
1.1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Perearstide Selts (edaspidi Selts), mis on asutatud 3. detsembril 1991.a. Tartus;
1.3. Selts on mittetulunduslik eraõiguslik juriidiline isik, mis põhineb perearstide vabatahtlikul ühendusel, mis tegutseb tervishoiu arendamiseks ning Seltsi liikmete õiguste ja huvide kaitsmiseks;
1.4. Selts juhindub oma tegevuses kehtivast seadusandlusest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast;
2.1. Seltsi eesmärgiks on peremeditsiini kui tervishoiuteenuse arendamine ning oma liikmete ühiste huvide esindamine ja kaitsmine;
2.2.8. teeb koostööd teiste seltsidega, organisatsioonidega, teadusasutustega ja kõrgkoolidega kodu- ja välismaal;
2.3. Seltsil on õigus teostada kõiki seaduslikke tehinguid; koguda sihtotstarbelisi annetusi; saada sponsorabi, sõlmida kokkuleppeid Eesti kui välisriikide füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
2.4. Selts vastutab oma kohustuste täitmisel kogu oma varaga. Seltsi liige vastutab Seltsi kohustuste täitmise eest varalise osaluse piires.
3.1. Seltsi liikmeteks võivad olla kõik füüsilised isikud, kes aktsepteerivad Seltsi eesmärki ja põhikirja ning tasuvad iga-aastast liikmemaksu;
3.2.1. Seltsi liige on liige, kes osaleb aktiivselt Seltsi tegevuses ja kellel on liikmemaksu tasumise kohustus;
3.2.2. Seltsi auliikmeks võib Juhatuse otsusega nimetada isiku, kes on olulisel määral kaasa aidanud Seltsi eesmärkide saavutamisele. Kõik Seltsi juhatuse esimeheks valitud isikud on Seltsi auliikmed. Auliikmed on vabastatud liikmemaksu tasumise kohustusest;
3.3. Liikmeteks vastuvõtmine toimub füüsilise isiku kirjaliku avalduse alusel Seltsi juhatuse otsusega;
3.4. Seltsi liikmeks vastuvõtmisest keeldumine vormistatakse Seltsi juhatuse otsusega ja otsus peab olema põhjendatud ning seadusel tuginev.
Seltsi liikmeks vastuvõtmisest keeldumist võib taotleja vaidlustada järgmisel Seltsi üldkoosolekul, mille otsus on lõplik;
3.5. Seltsi liikmelisust ja liikme õiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma korral liikmelisus lõpeb.
4.1.1. valida ja olla valitud Seltsi juhatusse, osakondade juhtorganisse, töörühmadesse või kontrollorganitesse;
5.2. Liige on kohustatud tasuma liikmemaksu jooksva kalendriaasta jooksul, st. hiljemalt jooksva kalendriaasta 31.detsembriks;
5.3. Seltsi juhatusel on õigus majanduslikel põhjustel vabastada isik sisseastumismaksu ja /või liikmemaksu tasumise kohustusest isiku põhjendatud taotluse alusel.
6.1. Liige võib Seltsist välja astuda igal ajal ühekuulise etteteatamisega, arvestades liikmemaksu tasumise kohustusega vastavalt põhikirja punktile 5.2. Liige esitab kirjaliku väljaastumise avalduse Seltsi juhatusele;
6.3. Seltsist väljaarvatud liiget teavitatakse Seltsi juhatuse otsusest kirjalikult ühe nädala jooksul arvates otsuse tegemise päevast. Väljaarvatud liige võib juhatuse otsuse vaidlustada järgmisel üldkoosolekul, mille otsus on lõplik;
Seltsi üldkoosolek on otsustusvõimeline kui kvooruminõue on täidetud. Kvoorumi arvutamisel lähtutakse asjaolust, et piirkonnas (maakonnas) tegutsevatel Seltsi liikmetel on üks mandaat 5-le(viiele) Seltsi liikmele. Kvooruminõude täitmiseks on vajalik vähemalt 75 mandaadi esindatus;
7.2.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
7.4 Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Seltsi liikmetest;
7.5 Üldkoosolekust võivad osa võtta kõik hääleõiguslikud liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on üks hääl. Ka auliikmetel on hääleõigus. Isikute esindajaks võib olla volikirja alusel ainult teine Seltsi liige;
7.7. Kui Seltsi Üldkoosolekul ei ole täidetud kvooruminõuet, siis kutsub juhatus alates kvooruminõude mittetäitmisest mitte vähem kui kolme nädala pärast kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline sõltumata Üldkoosolekul osalevate liikmete arvust;
7.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Seltsi liikmetest või nende esindajatest;
7.9 Põhikirja muutmiseks on vajalik üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete või nende esindajatest nõusolek ja Seltsi eesmärgi muutmiseks vähemalt 9/10 liikmete nõusolek ning muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult;
7.10 Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku;
7.11.1. Seltsil on osakonnad, mis on maakonnapõhised, s.t. igas maakonnas (s.h. Tallinn) tegutsevatest Seltsi liikmetest moodustub Seltsi maakondlik osakond, mida võidakse nimetada vajadusel ka piirkondlikuks organisatsiooniks.
7.11.2. Seltsil on kokku 16 osakonda ehk piirkondlikku organisatsiooni – Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Tallinn, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa.
Seltsi juhib ja esindab Seltsi juhatus. Seltsi juhatus on ühe kuni üheksa liikmeline. Seltsi juhatus valib juhatuse esimehe, kui juhatusel on ülekahe liikme;
8.2. Seltsi võib esindada kõigis õigustoimingutes juhatuse esimees ainuisikuliselt või kaks juhatuse liiget üheaegselt;
8.3.4 teeb koostööd riigi ja kohalike omavalitsustega ning mittetulundus- ja äriühingutega Seltsi eesmärkide elluviimiseks ja ülesannete täitmiseks;
8.3.8 on aruandekohustuslane Seltsi üldkoosolekule ja seltsi varaga ümberkäimise asjus seltsi revisjonikomisjonile;
8.3.9 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ja esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest;
8.3.12 Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete lihthäälteenamus. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav juhatuse esimehe hääl;
8.3.13 Seltsi liikmete huvide ja õiguste esindamiseks kõigis Eesti maakondades ja Tallinnas (edaspidi nimetatud Piirkond) võidakse moodustada osakondi. Kõik antud Piirkonnas töötavad perearstid, kes kuuluvad Seltsi, moodustavad Seltsi antud Piirkonna osakonna. Osakond, millel peab olema vähemalt kaks Seltsi liiget ning mis ei ole iseseisev juriidiline isik, on oma üldkoosolek ning juhatus, mis lähtuvad oma tegevuses käesolevast põhikirjast;
9.1.4. Seltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest ühekordsetest tuluüritustest saadavatest summadest, finantstulust, soetatud inventari üürist;
10.2 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist Ühingu arvele läheb vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult mittetulundusühingu eesmärkidele vastavalt.
|
OSCAR-2019
|
||
Polevsko on paeluv koht, kust igaüks leiab enda jaoks midagi huvitavat. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Volkskunde- und Mühlenmuseum ja Kralovsky golfiklubi.
Ükskõik kas reisite töö asjus või puhkama, Polevsko on täis hotelle igale maitsele. Kui sinu sihtkoht on Polevsko, ootab sind Hotels.com saidil 21 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 17%. Soodsad hotellitoad on saadaval hinnaga alates 13 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Polevsko ja selle lähipiirkond pakub.
Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik.
Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988. aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. aastal.
Kivirähk osales 1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Isamaa kandidaadina ja sai 455 häält.[1]
Tema raamatut "Rehepapp" oli 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.
Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi.
Eesti Päevaleht nimetas Kivirähka Eesti mõjukaimaks kultuuritegelaseks nii 2015.[2] kui ka 2016. aastal.[3]
"Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täiendatud trükid 2001, 2008 ja 2013 Varrak)
Soomekeelses tõlkekogumikus "Tallinnasta pois – groteskia virolaista proosaa" (Absurdia, 2003) ilmusid Kivirähki jutud "Miesten kongressi" (tõlkija Petteri Aarnos), "Vahva nainen" (tõlkija Seija Kerttula) ja "Ugri" (tõlkija Iiris Heino).
"Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel" (lavastatud Eesti Draamateatris 2010; lavastaja Hendrik Toompere juunior)
Andrus Kivirähki ema on endine nukunäitleja Ingrid Kivirähk (sündinud 1931). Tema vend on sotsioloog Juhan Kivirähk.
Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin Kivirähk, Liisa Kivirähk ja Teele Kivirähk. Neil on papillonitõugu koer Robin.
Eva Kübar: "Näidendeid on palju vaja, romaane jõuab veel sada aastat lugeda" Postimees, 10. jaanuar 2009
Ülo Külm: Usutlus: Andrus Kivirähk: "Kirjanduses ei saa erinevaid autoreid mõõta!" Nelli Teataja, 3. veebruar 2012
Uue romaani "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust" esitlus Rahvusraamatukogus, vestlevad Andrus Kivirähk ja Mart Juur. Arvustus.com, 04. aprill 2013
NAERA UUESTI: Juure ja Kivirähu õel huumor vürtsitas euroõhtut: pähe said nii paksud, geid kui ka Jaak Madison, www.Publik.ee, 20. mai 2015
Veiko Märka: Andrus Kivirähk. Väliselt tagasihoidlik, silmapaistmatu ja ebateatraalne – aga millised ideed! Eesti Päevaleht, 9. detsember 2016
Futurism (ladina keeles futurum – tulevik) on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool.
Futuristide esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 20. veebruaril 1909 Pariisis ajalehes Le Figaro. Manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis, et "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!".
Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles varasemaid ideid edasi arendati. Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, näiteks esitada ühel pildil ajas järjestikuseid olukordi või seisundeid (jooksvat koera kujutati mitte nelja, vaid kahekümne jalaga).
Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat.
Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega (nt Marinetti Mussolini fašismiga).
Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus.
Itaalia futurismi võtmekuju on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on tal olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga (Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "Futuristlik elu").
Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga.
Vene futurismi kõige novaatorlikum esindaja oli Vladimir Majakovski, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi. Futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks, kuid nad ei püüdnudki teistele meeldida. Nende esimene manifest kandis pealkirja "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".
Majakovski propageeris lihtsustatud vulgaarset luulet. Tema stiil tugines linlikule kõnepruugile, kus ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks.
14. märtsil 1919 ilmunud anarhistliku ajakirja "K Svetu" ("Valguse juurde") 5. numbri kohaselt tegutses Harkivis fanaatiline anarhofuturistide ring.
Eestisse jõudis 1910. aasta manifest kõigepealt ajakirjanduse vahendusel. Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes Lääne-Euroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses[1]. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt[2].
Eesti kirjanduses olid futuristid koguteostes "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir.
Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon.
Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekti ennast kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika").
Rein Kruus, "Futurismi kajastusi eesti trükisõnas enne 1917. aastat" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 6, lk 337–347 ja nr 7, lk 397–406
↑ Valve Hinnov, Aastad 1907–1917 eesti kunstikriitilise mõtte arengus, TKM kogude teatmik, 1988, lk 39
|
OSCAR-2019
|
||
Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu sama palju kui eelneva 10 aastaga, peagi lisandub ka uusi sihtkohti.
Kasvule on kaasa aidanud madalad kütusehinnad ja kasvav majandus, ütles Tallinna Lennujaama juht Piret Mürk-Dubout Äripäeva raadiosaates „Ettevõtte edulugu“.
Sihtkohtadest lisanduvad Kopenhaagen ja Kiiev, tulevikus pole välistatud ka New York. Reisijate jaoks peaks lendamine muutuma järjest mugavamaks, teenused digitaliseeritakse ja check-in ning pagasi transport muutuvad lihtsamaks.
Kui kaardilt vaadata, siis ei tohiks Tallinna lennujaama olemaski olla, sest asume Helsingi ja Riia lennujaama vahel. Ometi tegite tulemuse, mis sobiks alustavale idufirmale. Kuidas nii?
Tõesti, Tallinnal suurt ruumi ei ole. Meie üks põhifookusi on aga Eesti majanduse areng, lennujaam moodustab 3 protsenti Eesti SKPst. Eelmisel aastal tulid meile appi suhteliselt madalad kütusehinnad, lennukite kättesaadavus on olnud hea ning suurt toetust pakub ka majanduskasv. Liisinguhinnad on madalad, julgetakse ette võtta uusi liine ja rohkem istekohti. See viis rekordilise tulemuseni, kasvasime 19 protsenti aastas. Kasvasime mullu rohkem kui eelneva kümne aastaga. Kokku läbis Tallinna lennujaama 2,65 miljonit reisijat. Sellest umbes pooled on ärireisijad.
Kas sellel aastal võib kukkuda ka see kolme miljoni reisija piir? Kas varsti hakkab laevareisijate arvuga võrreldavaks muutuma?
Kui eelpool nimetatud trendid jätkuvad, siis jah. Lennundus on tegelikult väga volatiilne valdkond. Minevik on näidanud, et ühe aastaga võib kukkuda 40 protsenti. Konservatiivne prognoos on aga 8-10 protsenti sellel aastal. Peaks lisanduma vähemalt 200-250 000 reisijat. Helsingi ja Tallinna koridorini on veel pikk tee.
Kokku oli 18 objekti. Olime arvestanud, et Eesti Euroopa Liidu eesistumine algab 2018. aastal, aga see tõsteti pool aastat varasemaks. Kõige olulisem oli varem valmis saada julgestuskontroll. See pidi valmis saama aasta lõpuks, aga tegime kaks korda kiiremini. Avasime 30. juuni hommikul kell 9, päev enne eesistumist. Ühe liini kaudu saab turvakontrolli läbida tunnis nüüd kaks korda rohkem inimesi. VIP vastuvõtuala laienes 2,5 korda.
Tahame olla lennufirmade jaoks atraktiivsed, et nad oleksid nõus kommertsriske võtma ja Tallinnasse lendama. See on riskantne, sest lennukid peavad olema õhus. Kõige kasulikum on lennata keset Euroopat, teha kahetunnised lennud. Eestisse lendamine võtab aega 3,5 tundi ja täna ei ole seda kindlust, et liinid on jätkusuutlikud. Oleme tasumäärad hoidnud 10 aastat samal tasemel, sest see tõstab konkurentsivõimet. Teiseks on meil olemas boonusplaanid uute liinidega alustamisel. Tähtis on ka koostöö riigi ja EASiga. Kindlasti on vaja teadlikku tegutsemist, et näiteks odavlendude klaster ei muutuks liiga suureks nagu Leedus mõned aastad tagasi juhtus.
Odavlendude üldine poliitika ja kitsendused ei sobi ärireisijatele. Ärireisijate voog sai Leedus selle tõttu pihta ning kannatasid ka hotellindus ja turismitööstus. Neil ei ole ilmselt ka piisava kvaliteediga lennuteenused. Teine teema puudutab reisijat. Reisija teenindus, lennujaama funktsionaalsus ja kvaliteet. Need peavad olema tagatud.
Kui palju on praegu lennufirmasid? Kas järgmise 1-2 aasta jooksul tuleb ka uusi sihtkohti? Kas New Yorgi otselend pole enam utoopiline?
Sellel aastal lisandub kindlasti Wizzair, veel 3-4 lennufirmaga käib läbirääkimine, et nad alustaks Tallinnast lende. Sihtkohtadest tulevad juurde Kiiev, Kopenhaagen. Londonisse hakkavad lendama WizzAir ja AirBaltic. New Yorgist rääkides – unistama peab ja unistada tuleb julgelt. Siin tulevad appi uued lennumasinad, mis tarbivad 50 protsenti vähem kütust. 5-7 aasta pärast on mandritevahelised lennud võimalikud väiksemate lennukitega. Töötame selle kallal.
Nordica kasvas 2016. aastal 69 protsenti, mis on rekordiline kasv. Nad on võtnud sihtkohtadena fookusesse Makedoonia, Rumeenia ja kindlasti kasvab ka tšarterlendude osakaal.
Miks on Norcial nii hästi läinud? Madalalt on lihtne tõusta, aga see kasv on olnud prognoosidest kõrgem.
Üks põhjus on nende jätkusuutlik strateegia. Nad vaatavad kasvusuutlikkust Eestist, selle tasuvust ja samal ajal on väga aktiivselt hangitud alltöövõtte. Nii põhjas kui ka Euroopas üldisemalt on alltöövõtud väga hästi käima läinud, see on taganud hea tasemega hinnapoliitika. Püsti on saadud ka hea kommunikatsioon. Reisijat kuulatakse, mis on taganud kasvu. Suur faktor on ka majanduse üldine kasv. Turvakontrollis, kus tekkisid järjekorrad, on selgelt näha, et palju on klientuuri, kes on hakanud esmakordselt lendama.
Meie puhaskasumist moodustab kaubandus 74 protsenti. Meie jaoks on see ainuvõimalus, kaubandus kompenseerib selgelt ka lennunduskulude kasvu. Meil on 10 kauplust ja 10 toitlustuspakkujat. Loodan, et see rivi muutub mitmekesisemaks. Selle jaoks on meil plaanis mitmed hanked, et seda pakkumist veel enam laiendada. Kohe sellel aastal on alustamas uus duty free, kõige suurema kaubanduspinnaga pakkuja Baltona. Osa on avatud, uus suur kauplus avatakse märtsis. Tahame tekitada ka huvitava ja mitmekesise toidutänava. Kui küsida, kus hommikust süüa, siis inimesed oskavad nimetada ainult ühe koha.
Just, see sama kartulisalati ja smuuti koht. Rohkem võiks olla valikut peredele ja erinevatele klientidele. Soovime suurendada ka mugavusteenuste osakaalu. Inimesed ei teagi, et lennujaamas on olemas garderoob, kuhu saab oma lõunamaale lennates oma talvekasukad jätta. On ka ärikliendile suunatud uusi teenuseid ja kiire läbipääsu teenused.
Eesti on digitaalsusega väga harjunud. Tahame juurutada võimaluse ise check-ini teha, oma pagas ära anda ning teha seda kõike võimalikult mugavalt. Soovime laiendada e-kommertsi võimalusi, et kaubad oleks võimalik juba kodus ette tellida. Tahame laiendada ka kliendiga internetis toimuvat suhtlust, et anda talle piisavalt vara teada, milline on taksode olukord, kui pikad on ootejärjekorrad. Me ju teame kõiki parameetreid.
Kolme aasta investeeringute maht on rekordiline – umbes 130 miljonit eurot. Järgmisel aastal kulutame sellest kõige rohkem. Sellel aastal ehitame peamiselt parkimismaja, mis muudab parkimise veidi ebamugavamaks. Kohti siiski jagub. 70 miljonit kulub lennuliikluse ala rekonstrueerimisele, mille eesmärk on keskkonna saastamist vähendada. Lennujaama saame vabalt laiendada veel vähemalt 6 miljoni reisijani. Ei oska aga unistada, mis aastal see võiks kätte jõuda.
|
OSCAR-2019
|
||
TALLINN, 21. detsember, BNS - Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) liikmeskonna järgmise aasta palga alammäära ja palgatingimuste läbirääkimised jõudsid lõpule, leppega saavutatud palga alammäär on 7475 krooni.
12. detsember 2006, BNS Newswire. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kuulutas 7. detsembril Läänemaal Roostal toimunud maakondlike arenduskeskuste võrgustiku aastalõpuseminaril välja 2006. aasta parimad maakondlikud arenduskeskused.
13.12.2006, BNS Newswire. Täna Riigikogus kinnitatud järgmise aasta riigieelarves tõuseb Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonna eelarve esmakordselt üle kaheksa miljardi krooni piiri.
14/12/06, Valitsuse briifingruum. Tuginedes rahandusministeeriumi juures tegutseva kohalike omavalitsuste saneerimiskomisjoni analüüsile otsustas valitsus eraldada neljale finantsraskuses olevale kohalikule omavalitsusele saneerimiskavade toetuseks kokku 8,5 miljonit krooni.
TALLINN, 11. detsember, BNS - Sotsiaalministeeriumi poolt välja kuulutatud rahvusvaheliste läbirääkimistega riigihanke sotsiaalteenuste andmeregistri loomiseks võitis TietoEnator Eesti AS pakkumine, teatas ministeerium.
12/12/06, BNS Newswire. President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna Kadriorus alla otsustele kuulutada välja Riigikogus 22. novembril 2006 vastu võetud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse.
29.11.06, ELL + EMOL. Pöördumine seoses palvega jätta välja kuulutamata Riigikogus 22. novembril 2006. a vastu võetud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seadus, mis muudaks põhimõtteliselt üldarstiabi seni kehtivat korraldust.
TALLINN, 04. detsember, BNS - Rahandusministeerium teeb ettevalmistusi kaks aastat tagasi kalevi alla pandud ökoloogilise maksureformi elluäratamiseks, kirjutas Äripäev. Riigile tooksid ökomaksud aastas umbes kaks miljardit krooni maksutulu juurde.
TALLINN, 4. detsember, BNS - Riigikontroll märgib auditis, et taastusravi vajajatest sai seda vaid 19 protsenti ning nendestki ainult pool õigel ajal.
TALLINN, 22. november, BNS - Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab koolidel suurendada vajadusel klasside täituvuspiiri.
TALLINN, 18. november, BNS - Pärnu linnapea Mart Viisitamm hakkab alates järgmisest aastast teenima 45.748 krooni kuus ning juhul kui teiste enim teenivate linnapeade palk ei tõuse, saab temast enim teeniv linnapea Eestis, kirjutab SL Õhtuleht.
TALLINN, 12. november, BNS - Sel nädalal Eestis viibinud Euroopa Komisjoni esindajad andsid kiitva hinnagu Eesti plaanile aastatel 2007-2013 eraldatavate struktuurivahendite kasutamiseks.
TALLINN, 14. november, BNS - Eesti 1,34 miljonist elanikust elas selle aasta 1. jaanuari seisuga Tallinnas ja Harjumaal 521.313 inimest ehk 38,8 protsenti, selgub statistikaameti esmaspäeval avaldatud andmetest.
TALLINN, 15. november, BNS - Riigikogu võttis kolmapäeval vastu tulumaksuseaduse ja maamaksuseaduse muuutmise seaduse, millega kohalike omavalitsuste tulubaas suureneb 100 miljoni krooni võrra.
09.11.2006, BNS Newswire. Homme, 10. novembril peab Tallinnas oma töökoosoleku Euroopa Liidu Regioonide Komitee Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) fraktsioon.
TALLINN, 6. november, BNS - Rahvaliidu volikogu väljendas esmaspäeval vastu võetud avalduses rahulolematust haridus- ja teadusministeeriumi poolt välja pakutud uue üldhariduskoolide rahastamismudeliga.
TALLINN, 25. oktoober, BNS - Riigikontrolli hinnangul on toetuste jagamine kohati läbipaistmatu ning samaks eesmärgiks jagatakse toetusi erinevatest allikatest.
TALLINN, 25. oktoober, BNS - Riigikontroll heidab aastaga pikaajalisi laenukohustusi kokku poole miljardi krooni võrra suurendanud omavalitsustele ette liiga hoogsat laenamist.
TALLINN, 16. oktoober, BNS - Tallinna linnapea Jüri Ratas tegi esmaspäeval linna arenguteenistusele ülesandeks kaasata edaspidi rahvusvaheliste ürituste organiseerimisse erinevaid ameteid ja teenistusi, et hoida Tallinna mainet.
TALLINN, 12. oktoober, BNS - Viimasel ajal kiiresti kasvanud hinnad ehitussektoris võivad tekitada probleeme Euroopa Liidu abirahade toel tehtavate keskkonna- ja transpordiprojektide realiseerimisel.
9.–12. oktoobril toimub Brüsselis Euroopa Liidu regionaalpoliitika iga-aastase tippsündmus – Avatud Uste Päevad, Euroopa regioonide ja linnade nädal 2006.
TALLINN, 5. oktoober, BNS - Valitsus kinnitas neljapäeval rahandusministeeriumi eelnõu, mille alusel makstakse välja Euroopa Komisjoni 19 miljoni kroonine toetus möödunud aasta jaanuaritormi kahju hüvitamise kulude katteks.
TALLINN, 5. oktoober, BNS - President Arnold Rüütel ütles kolmapäeval kohtumisel maavanematega, et praegune omavalitsuskorraldus vajaks tõsist ülevaatamist.
TALLINN, 4. oktoober, BNS - Mitmed vallajuhid on nõutud, sest uus koolide rahastamise mudel ähvardab anda neile tulevast aastast õpetajate palkadeks senisest veelgi vähem raha, kirjutab Tartu Postimees.
TALLINN, 3. oktoober, BNS - TNS Emori küsitluse andmeil tõusis septembris toetus Euroopa Liitu kuulumisele Eesti kodanike seas rekordilisele 74 protsendi tasemele, teatas EL-i teabetalitus.
TALLINN, 2. oktoober, BNS - Esmaspäeval Kadriorus kogunenud presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud pidas vajalikuks tegevust jätkata, teatas presidendi kantselei.
TALLINN, 28. september, BNS - Esialgsetel andmetel oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) selle aasta teises kvartalis 11,7 protsenti suurem kui eelmise aasta samas kvartalis, teatas statistikaamet.
TALLINN, 28. september, BNS - Valitsus kiitis neljapäeval heaks huvikooli seaduse eelnõu, mis eelnõu välja töötanud haridusministeeriumi hinnangul loob mitmekesisemad ja kvaliteetsemad võimalused huvialadega tegelemiseks.
TALLINN, 28. september, BNS - Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, millega suureneb kohalikele omavalitsustele residendist füüsilise isiku maksustavast tulust eraldatav määr 11,9 protsendini.
TALLINN, 24. september, BNS - Ljubljanas toimuv Euroopa Liidu Pealinnade Liidu (UCEU) peaassamblee valis Tallinna järgmiseks aastaks organisatsiooni presidendiks.
TALLINN, 8. september, BNS - Teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni TALO juhatuse esimees Ago Tuuling ütles BNS-ile, et palgaläbirääkimiste reedese kohtumise tulemus oli positiivne null.
5. september 2006, Rahandusministeerium. 31. augustil lõppes Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide taotlusvoor üksikprojektidele. Tähtajaks laekus 310 projektitaotlust kogusummas 4,6 miljardit krooni, mis on ligi 13 korda rohkem ette nähtud 364 miljonist kroonist.
TALLINN, 24. august, BNS - Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval valitsuse istungijärgsel pressikonverentsil, et keskvalitsus ei tohiks kirjutada kohalike omavalitsustele ette, milleks nad oma raha võivad kasutada.
TALLINN, 21. august, BNS - Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) peasekretäri Randel Läntsi arvates ülehindavad Keskerakond ja Rahvaliit oma võimet valijamehi ära osta.
TALLINN, 1. august, BNS - Üle 85 protsendi Eesti omavalitsusjuhtidest on mehed, naisjuht on vaid kuuel linnal ja 26 vallal.
27.06.2006, BNS Newswire. Täna kuulutas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo välja kõigeperesõbralikuma omavalitsuse 2004-2005, kelleks osutus Noarootsi vald. Uuringu kohaselt paistis Noarootsi vald silma mitmekülgsete toetuste ja teenustega lastega peredele.
TALLINN, 27. juuni, BNS - Eesti tuleviku-uuringute instituudis valminud uuring tuvastas, et kui Tallinna elukeskkond ei muutu atraktiivsemaks, elab 2030. aastal pealinnas 264.000 inimest ehk umbes sama palju kui pool sajandit tagasi, kirjutab Eesti Päevaleht.
TALLINN, 29. juuni, BNS - Tallinna linnapea Jüri Ratas andis neljapäeval Brüsselis Euroopa Komisjonile üle memorandumi, millega tehakse ettepanek hakata välja andma Euroopa rohelise pealinna tiitlit.
TALLINN, 30. juuni, BNS - Kui riigikogul ei peaks õnnestuma augusti lõpus presidenti valida, koguneb parlamendi ja kohalike volikogude liikmetest koosnev valimiskogu tõenäoliselt 23. septembril, selgub riigikogu kantselei valimiste osakonnas valminud ajakavast.
15. juunil toimus Brüsselis Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni teabevahetuse peadirektoraadi koostöös korraldatud laiaulatuslik foorum “Debate Europe: Going local. Forum on Regional and local authorities’ media” (piirkondlik ja kohaliku omavalitsuse meedia), kuhu olid kaasatud üleriigiliste omavalitsusliitude pressiesindajad, trükiste ja veebilehtede toimetajad ning meedia esindajad. Eestist osales nimetatud üritusel Linnade Liidu pressiesindaja Kaidi Roots, Postimehe välisuudiste toimetaja Arko Olesk, omavalitsusliitude Brüsseli esindaja Anne-Ly Reimaa.
TALLINN, 22. juuni, BNS - Läänemere kaitse komisjoni Helcom riikide esindajad otsustasid kolmapäeval Vilniuses kustutada Läänemere valupunktide nimekirjast kolm Eesti linna - Tallinna, Paide ja Pärnu, kirjutab Pärnu Postimees.
TALLINN, 20. juuni, BNS - Eesti ametnike seas suureneb aasta-aastalt naiste osatähtsus, selgub uues avaliku teenistuse aastaraamatus avaldatud statistikaülevaatest. Nii ongi 62 protsenti Eesti ametnikest naised, teatas riigikantselei.
TALLINN, 20. juuni, BNS - Tallinna linnavalitsus tahab sõlmida Helsingi linnavalitsusega grafitivastase koostöölepingu, et hoida ära seinte sodimist kummaski linnas.
HELSINGI, 19. juuni, BNS - Kultuuriminister Tanja Saarela kinnitas esmaspäeval Turu kui Soome kandidaadi Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaks, teatas agentuur STT.
TALLINN, 19. juuni, BNS - Soome Panga endise asepresidendi Esko Ollila hinnangul peaks Eesti uus president olema teenäitaja, kes samas koondaks lõhenenud rahva.
TALLINN, 12. juuni, BNS - President Arnold Rüütel rõhutas esmaspäeval Laulasmaal kohalikele omavalitsustele pühendatud Põhja- ja Baltimaade konverentsi avades, et omavalitsuse roll ühiskonnaelu korraldamisel on pidevalt kasvanud ja kasvab veelgi.
TALLINN, 11. juuni, BNS - Esmaspäeval algav Põhja- ja Baltimaade kohaliku omavalitsuse arengukonverents keskendub omavalitsuste korraldusele ja reformidele.
09.06.06, BNS Newswire. Esmaspäeval, 12 juunil kell 17:00 kirjutavad Paldiski linnapea Kaupo Kallas ja Eesti Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi Kunstiakadeemias, Tallinn Tartu mnt. 1, alla koostöölepingule, mille eesmärgiks on ühelt poolt leida Paldiski linna üldarhitektuuri teadusliku ja innovaatilise lahendust, mis tagaks linna arengu pikemas perspektiivis ja teiselt poolt katta Eesti Kunstiakadeemia teadustööde rakenduslikke vajadusi.
TALLINN, 9. juuni, BNS - Avatud Eesti Fondi uuringu kohaselt paistab Eesti euroliidu uute liikmete seas silma passiivsusega liidu idanaabrite suunal, kirjutab Eesti Päevaleht.
08.06.2006, BNS Newswire. Riigikogu liige Marika Tuusi sõnul tehti tervishoius oluline viga, kui poliitikud otsustasid 1990. a. lõpus muuta haiglad äriühinguteks.
2. juuni 2006, BNS Newswire. Valitsuses heaks kiidetud riigi eelarvestrateegiaga eraldatakse 2007. aastaks regionaalministri valitsemisalale 862 miljonit krooni enam kui
TALLINN, 15. mai, BNS - Euroopa 15 linna esindajad ja Eesti Linnade Liidu esindaja allkirjastasid esmaspäeval Tallinnas Euroopa rohelise pealinna memorandumi, tehes Euroopa Komisjonile ettepaneku algatada rohelise pealinna tiitli väljaandmine.
30. mai 2006, EOK-i koduleht. Eesti Olümpiakomitee ja Kultuuriministeeriumi läbi viidud uuringu kohaselt toetatakse Eestis sporti 1,4 miljardi krooniga aastas. „Mõnevõrra üllatuslikult selgus, et kõige suuremad spordi rahastajad Eestis on 600 miljoni krooniga omavalitsused,“ ütles EOK president Mart Siimann.
01.06.2006, ELL. Esitame elektrooniliselt vastamiseks kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduse korralduse uuringu küsimused. Käsitletavaid teemasid on 13. Uuringu läbiviimine on kooskõlas ELL 2006. a esimese tegevussuunaga “Kohalike omavalitsuste poolt tagatavad avalikud teenused ja tulubaas”. Palume linna/valla/alevi vastused saata esimesel võimalusel (hiljemalt 20. juunil käesoleval aastal).
1. juuni 2006, BNS Newswire. 1. juunil avas rahandusministeerium Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide üksikprojektide taotlusvooru, mille kogumaht on 364 miljonit krooni. Toetust saavad taotleda kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud.
1. juuni 2006, BNS Newswire. 4. juunil saab meie sinimustvalge lipp 122-aastaseks, on Eesti lipu päev. Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalgest kujunes meie rahvuslipp, seejärel riigilipp.
A. Sõerdi, A. Ansipi, T. Veskimägi kommentaaridega. Riigi eelarvestrateegia (RES) on dokument, milles Vabariigi Valitsus esitab oma eelarvepoliitilised põhimõtted, tegevuse peamised eesmärgid ning majandusolukorra analüüsi ja arenguprognoosi, sealhulgas valitsussektori tulude prognoosi.
tähistamisega liitunud Pärnu ja Viljandi. Naabrite päeval kutsutakse inimesi üles oma naabreid külastama või neid endale külla kutsuma. Eelmisel aastal tähistati naabrite päeva 450 Euroopa linnas.
TALLINN, 28. mai, BNS - Valitsus koguneb kolmapäeva hommikul erakorralisele istungile, et arutada riigieelarve strateegiat.
23. mail 2006 lõppes lõputööde kaitsmisega ELL ja TTÜ humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi koolitusprogramm “Koostöö ja tasakaalustatud arengu juhtimine”. Koolitus toimus riikliku arengukava meetme 1.4 "Haldussuutlikkuse tõstmine" alameetme "Juhtimiskoolitus" raames osalejate kaasfinantseerimisel.
18.05.06, Valitsuse briifinguruum. Valitsus toetas koalitsioonierakondade fraktsioonide poolt algatatud eelnõu, millega soovitakse muuta halduskoostöö seaduse sõnastust, mis ei võimalda mõistlikult täita jäätmeseaduses sätestatud eesmärki jäätmeveo- eri või ainuõiguse andmise kohta ega soosi omavalitsuste koostööd.
TALLINN, 17. mai, BNS - Kohalike omavalitsuse esindajate lihtsamaks kaasamiseks üleriigilisse palgaleppesse on kavas muuta kaht seadust.
TALLINN, 10. mai, BNS - Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul täpsustub 2007. aasta riigieelarve maht pärast rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi valmimist juulis või tõenäolisemalt augustis.
11.05.06, VV briifing. Määrus kehtestatakse maareformi käigus maa munitsipaalomandisse andmise reguleerimiseks. Määruse eesmärgiks on maksimaalselt lihtsustada maa munitsipaliseerimist ja vähendada maa munitsipaalomandisse andmise otsustamiseks nõutavate dokumentide hulka.
TALLINN, 10. mai, BNS - Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo kuulutas kolmapäeval kõige nutikama omavalitsuse tiitli saajaks Ahja valla Põlvamaal.
TALLINN, 9. mai, BNS - Tallinna linnavalitsus kavatseb kolmapäeval heaks kiita Euroopa rohelise pealinna memorandumi, mille Euroopa linnajuhid järgmisel esmaspäeval Tallinnas allkirjastavad.
TALLINN, 09. mai, BNS - Rahandusminister Aivar Sõerd andis teisipäeval erakorralisel valitsuskabineti nõupidamisel ülevaate riigi eelarvestrateegiast aastateks 2007-2010, mis on jõudnud koostamise lõppjärku.
TALLINN, 04. mai, BNS - Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) suunas eelmisel aastal keskkonnakasutusest laekunud vahenditest ja rahvusvahelistest fondidest keskkonnaprojektide toetusteks kokku 953,4 miljonit krooni.
04.05.2006, BNS Newswire. Täna allkirjastasid Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni juht regionaalminister Jaan Õunapuu ja Omavalitsusliitude Koostöökogu juhid, Eesti Linnade Liidu esimees Margus Lepik ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Kurmet Müürsepp, läbirääkimiste vahe-protokolli 2007. aasta ja 2007-2010 aasta kohalike omavalitsuste eelarvete osas.
TALLINN, 26. aprill, BNS - Valitsus arutab neljapäeval rahandusministeeriumi esitatud kava, mille kohaselt tellib riik viis uuringut, mis peavad toetama ökoloogilise maksureformi elluviimist.
TALLINN, 27. aprill, BNS - Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatus valis neljapäeval TALO uueks esimeheks kultuuritöötajate ametiliidu juhi Ago Tuulingu.
TALLINN, 26. aprill, BNS - Enamik parlamendierakondi ei toeta Rahvaliidu ettepanekut muuta oluliselt Eesti praegust haldussüsteemi ja suurendada omavalitsuste ja maakondade rolli, ideed on valmis kaaluma Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond.
PÄRNU, 25. aprill, BNS - Rahvaliidu regionaalarengu ja omavalitsuspoliitika foorum teatas teisipäeval, et soovib oluliselt muuta Eesti praegust haldussüsteemi, suurendades selleks omavalitsuste ja maakondade rolli.
24.04.06, ELL. Norra ja EMP finantsmehhanismide üksikprojektide taotlusvooru avamine lükkub juriidilistel põhjustel esialgu umbes kahe nädala võrra edasi, st. umbes mai lõppu.
20. aprill 2006, OÜ Interinxilt. Uudse võimalusena Amphorasse lisandunud X-tee põhine kirjavahetus annab võimaluse asutustevaheliseks turvaliseks ja kiireks infovahetuseks.
TALLINN, 18. aprill, BNS - Üle 90 protsendi kohalike omavalitsuste ametnikest peab koolitustel osalemist oluliseks, selgus konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia OÜ korraldatud uuringust.
17. aprill 2006, BNS Newswire. Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) avaldab muret õpilasesindustes valitseva rahalise olukorra pärast. Õpilasesinduste rahakott on sõltuma pandud paljudest teguritest, kõige rohkem aga direktori koostöövalmidusest ja heast tahtest.
TALLINN, 12. aprill, BNS - Neljapäevani saavad asjaosalised esitada ettepanekuid Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise üldiste suuniste osas järgmiseks perioodiks, euroraha neli rakenduskava kinnitab valitsus kava kohaselt mais.
TALLINN, 10. aprill, BNS - Märtsi lõpu seisuga on maaregistris registreeritud 510.648 katastriüksust ehk 3,657 miljonit hektarit maad, mis teeb 80,9 protsenti Eesti pindalast.
6. aprill 2006, BNS Newswire. Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatus pöördub keskkonnaministeeriumi poole täiendusettepanekuga lisada maade munitsipaliseerimise korra eelnõusse omavalitsuste arenguks vajalike maade taotlemise võimalus.
Keskkonnamõju hindamise seaduse vastavus EL direktiivile - Advokaadibüroo Raidla & Parnterid analüüs
05.04.2006, BNS Newswire. Riigikontroll julgustab kohalikke omavalitsusi senisest enam uurima toimetulekutoetuse taotlejate tausta, et tagada abi jõudmine tõepoolest vaid nendeni, kes seda vajavad ja mitte neile, kellel piisavalt vara, et ise hakkama saada.
18:20, 4. aprill 2006. Tervislike Linnade Võrgustikku kuuluvat seitse Eesti linna alustavad koos Soome linnadega terviseliikumise strateegia koostamist.
Awards". Tänavu esmakordselt käivitatava konkusi korraldamisega soovitakse välja selgitada, tunnustada ja laiemale avalikkusele esitleda silmapaistvamaid tegevusi ja tegijaid, kes on panustarud piirkondliku ettevõtluse edendamisse.
21. märts 2006, BNS Newswire. Rahandusministeeriumi täna avalikustatud 2006. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt on järgmise aasta riigieelarve maht 70,1 miljardit krooni. See on 8,6 miljardit ehk 14,1 protsenti rohkem kui kehtiv 2006.aaasta riigieelarve.
15.03.2006, BNS Newswire. Viljandimaa Omavalitsuste Liit on püstitanud õige ja õiglase teema seoses riigiasutuste reorganiseerimisega kaasaskäivate väiksemaid piirkondi halvemasse olukorda asetavate mõjudega.
TALLINN, 15. märts, BNS - Haigekassa juhatus otsustas kolmapäeval vastavalt keskerakondlasest sotsiaalministri Jaak Aabi ettepanekule peatada haigekassa maakondlike büroode sulgemise, teatas sotsiaalministeerium.
TALLINN, 14. märts, BNS - Tallinna ja Tartu linnajuhid avaldasid teisipäeval president Lennart Meri surma puhul kaastunnet tema omastele ja kogu rahvale.
TALLINN, 10. märts, BNS - Rahandusministeerium ootab täiendusettepanekuid Euroopa Liidult aastatel 2007-2013 Eestile eraldatava struktuurivahendite kasutamise osas.
9. märts 2006, BNS Newswire. Täna, 9. märtsil, tegi regionaalminister Jaan Õunapuu peaministrile ülevaate siseministeeriumi valitsemisala strateegilise arengukava projekti rahvastiku ja regionaalvaldkonna eesmärkidest ja tegevustest aastateks 2007-2010.
09.03.06, Vabariigi Valitsus. Valitus kinnitas tänasel istungil avalikult kasutatavate kohalike teede investeeringuteks eraldatud 265 miljoni krooni jaotuse omavalitsusüksuste lõikes.
08.03.2006, BNS Newswire. KredEx avab 2006. aasta toetusprogrammi kohalikele omavalitsustele, mis võimaldab omavalitsustel osta, ehitada ja renoveerida üürikortereid õigusjärgselt tagastatud majade üürnikele.
TALLINN, 06. märts, BNS - Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) jagas tänavuse keskkonnaprogrammi esimeses voorus 216,7 miljonit krooni, suurimate summadega toetas keskus veekaitseprojekte ja jäätmekäitlust.
16. veebruar, Regioonide Komitee pressiteade. Haapsalu linnapea Teet Kallasvee nimetati Euroopa Liidu Regioonide Komitee asepresidendiks.
TALLINN, 1. märts, BNS - Tallinna linnavalitsus soovib seadusega sätestada pealinna staatusest tulenevad riiklikud funktsioonid ning nende täitmise ja rahastamise korra.
28.02.2006, BNS Newswire. Maailma üks tuntumaid majandusajalehti Financial Times avaldas oma ajakirjas fDi artikli Tartu linna tulevikust ja arengust, millest linnapea Laine Jänes rääkis oma hiljutisel visiidil Suurbritanniasse.
TALLINN, 15. veebruar, BNS - Kolmapäeval kirjutas veel üheksa Eesti omavalitsust alla koostöölepingule, millega avaldati toetust Tartule Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimisel.
TALLINN, 13. veebruar, BNS - Valitsus kiitis esmaspäeval kabinetinõupidamisel heaks Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamise eesmärgid, prioriteedid ja valdkondlikud rakenduskavad aastateks 2007-2013.
TALLINN, 9. veebruar, BNS - Tallinna linnapea Jüri Ratas tegi Tartu linnapeale Laine Jänesele ettepaneku teha koostööd hoolimata sellest, kumb linn kultuuripealinna tiitli võidab.
TALLINN, 9. veebruar, BNS - Valitsus tõstis neljapäeval munitsipaalkoolide õpetajate palga alammäärasid, mis on püsinud muutumatuna 2003. aastast saadik.
03.02.06, EAL. Eesti Arhitektide Liidu üldkogu pöördumine Eesti Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja kohalike omavalitsuste poole.
TALLINN, 2. veebruar, BNS - Omavalitsusliidud seisavad vastu haridusministeeriumi ametnike soovile panna neile kohustus kontrollida senisest rangemalt laste kooliskäimist, kirjutab Postimees.
29. jaanuar 2006, BNS Newswire. Esmaspäeval, 30 jaanuaril kell 12.00 tutvustab linnapea Jüri Ratas Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis ( Vabaduse väljak 7) Euroopa Rohelise pealinna ideed, mille eesmärgiks on ökoloogiliselt puhta linnakeskkonna väärtustamine ja säästva arengu alase tegevuse tunnustamine.
TALLINN, 31. jaanuar, BNS - Jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells ärijuhi Agu Remmelga sõnul peaks tänaseks Eesti ligi saja omavalitsuse poolt olema korraldatud 250 prügiveo konkurssi, tegelikkuses on korraldatud vaid 21.
TALLINN, 1. veebruar, BNS - Mittetulundusühing Eesti Metsaselts otsustas käesoleval aastal metsapealinna tiitli anda Kunda linnale, kirjutab Virumaa Teataja.
30. jaanuar 2006, BNS Newswire. Korraldatud jäätmetevedu ja Tallinna linna jäätmeveopiirkondadeks jagamine vähendab prügiveoautode poolt tekitatavat liikluskoormust ning müra- ja õhusaastet ja ennetab keskkonna prahistamist.
30. jaanuar 2006, BNS Newswire. Õiguskantsler Allar Jõks saatis Riigikogule ettekande palvega arutada kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud streigikeelde ning viia streigipiiranguid sisaldavad sätted põhiseadusega kooskõlla.
23.01.06, ELL. Riigikantselei ootab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning kohaliku omavalitsuse üksuste liitudelt projekte 23. jaanuarist 6. märtsini. Toimuvad ka teabepäevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning nende liitude ametnikele, kes vastutavad taotluste ettevalmistamise eest.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuna mu postkasti potsatab igapäev palju kirju, siis kahjuks võib mõni jääda kahe silma vahele. Samuti juhtub nii ka mõne kommentaariga ja kui avastan, siis on vist liiga hilja vastata.
Seega annan teile võimaluse küsida absoluutselt kõike, mis teid minu juures huvitab, alatest kaalulangetusest, trennidest, lõpetades minu enda eluga.
Küsimused kirjutage siia postituse alla, facebooki (nii blogi lehele või isiklikult), emailile ja kuhu iganes :) Kui soovite jääda anonüümseks, austan teie otsust! :)
Võtsin juba mitu päeva hoogu, et teha siia väike aasta kokkuvõte, kuid siiski jõudsin otsusele, et seda ei tule.
Võin pidada aastat 2015 ülimalt edukaks ja huvitavaks aastaks. Ma saavutasin enamat, kui ma oleks osanud loota. Kahjuks ei kujunenud küll aasta lõpp selliseks, nagu ma oleks lootnud, kuid uuel aastal uue hooga, eks!?! :)
Kopeerin siia oma postituse, mida jagasin enda isikliku Facebooki seinal. :) Sain sinna pandud kõik vajaliku. :)
Võin öelda, et 2015 oli lihtsalt metsik ja samas ka üks parimaid aastaid mu elus. Olen tuttavaks saanud nii paljude inimestega ja mulle on avanenud meeletult uusi võimalusi. :)
1. Esmalt olen muutnud oma välimust kardinaalselt ja tänu sellele on mu enesekindlus tõusnud lakke. Hakkasin pidama edukalt blogi ja katsetama tervslike retseptidega.
3. Osalesin modellikonkursil, kus läks üllatavalt hästi ja sain finaali ning eripreemia. Coppa della Maga modellikonkurss avas mulle võimaluse osaleda ka moeshowl, mis oli minu jaoks uudne ja elus oodanud, et sinna saan.
4. Saavutasin "Eesti Parima Pudrumeistri 2015" tiitli, millega kaasnes palju auhindu ning külastus Ringvaatesse ja StarFm'i. Tänu sellele on minuga koostööd teinud nii palju erinevaid inimesi ja firmasid alustades Herkuless Eestiga :)
5. Töötan alates novembrist Fitlapis ja minu retsepte saavad katsetada ka Fitlap.ee veebipõhise treening- ja toitumisnõustajaga liitunud inimesed.
Kui soovid vaadata säravamaid hetki, mu aastast, siis on need kõik olemas minu vanemates blogipostitustes. :)
Aastalõpp läks minul rivist välja, sellega kaasnes kaalutõus ja rahulolematus. Igal hommikul ärkan mõttega, et täna tuleb hea päev ja olen jälle "endine" mina, kuid ikkagi suudan poole päeva pealt söögiga metsa minna. Ja magusasõltuvus on ka lihtsalt metsik. :)
Kevadel olin real, kuna elasin täiesti eraldi ja ostsin endale külmkappi ainult vajaliku ja muud ahvatlused puudusid. Nüüd on nii Võru kodus kui ka Siimu juures iga nurga peal midagi head.
Täiesti kohutav, kuidas iga asi, tundub nii hea ja tahaks koguaeg kõike näksida. Mul pole elu sees nii hullu kommet olnud :(
Kui veel septembris ja oktoobris olid mu kõhul lihased, siis nüüd pole neid enam kusagil. Ma üritan sellest nõiaringist ruttu välja saada, sest ma tõesti ei taha enam olla selline, nagu kunagi :)
Vana-aasta õhtu oli toitumise koha pealt katastroof. Sooja söögi sõin kava järgi ja pakkusin kogu lauale täidetud paprikaid, mis meeldisid kõigile väga :)
Aga kui jõudsime snäkilaua taha istuma, siis käis vahet-pidamata üks söömine ja näksimine. Niiet, isegi täna oli kaalule astudes selline tunne.
Valasime ka tina ja minu kuju oli ainus, millelt ei suutnud keegi midagi välja lugeda. Selline ühtlane sigri-migri.
Siiski leidsin sellele ka tähenduse ja usun, et kirjeldab minu aastat hästi, kuna tulemas on paljud elus väga tähtsad muutused.
Sigri-migriline kuju tähendab, et su elus on tulekul segane periood ja pead hästi järele mõtlema, missugust teed valida.
Õnneks on alanud uus aasta trenni mõttes edukalt. :) Ka vana-aastaõhtul käisin jooksmas ja tegin seda ka ühe teise eesmärgiga. Nimelt korraldab Marathon100 iga kuu SUUNTO virtuaaljookse, kus saad ka osaleda sina. :) Uuri lähemalt marathon100.com, või otsi üritus üles Facebookist. :)
Taaskord on mu vana jooksujakk suureks jäänud ja külmaga pidin ruttu laenama ühe paksema jaki Siimult. Kahjuks ei lasknud see üldse õhku läbi ja üpris piin oli joosta. :)
Samuti käisime 1.jaanuaril Siimuga kohe ühel 12km'sel ringil kõndimas. Nii mõnus karge ilm oli ja külm näpistas põski. Just see mulle talve juures meeldibki. :)
Eile sattusin üle mitme pika aasta (ma arvan, et vähemalt 5-6 aastat) taas Võru Spordikeskusesse trenni tegema. Kuna kraadiklaas näitas väljas -18, siis ei tulnud väljas jooksmine isegi päevakorda.
Läksin siis kergejõustikuareenile ennast liigutama. Tegin 40 minutilise intervall-jooksutrenni. See tähendab, et tegin tavalise jooksu vahele kiireid lõike ja kiirendusi. Üks viga siiski oli. Ringe joosta oli üpris igav. Peale minu oli seal veel jooksmas üks ProRunneri jooksuklubi jooksmas ja paar tükki tegin jõutrenni, seega laupäeval väga palju rahvast sportimas polnud.
Siit ka küsimus: Kas keegi on ProRunneri liige ja räägiks mulle oma kogemustest? Samuti tahaksin nõu, kust saada head jooksu treeningkava :)
Jooksmine on küll taas päevakorras ja paika on ka pandud 2016 aasta jooksuvõistlused, kus tahaksin osa võtta. :)
NB! Vabandan halva kvaliteedipärast, aga mu telefon ja selfie-stick ajas oma asja päris hästi ära. :)
Anna kommentaarides teada oma uue aasta eesmärkidest ja ka sellest, kuidas sulle videoblogi meeldis :)
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Perearstide Seltsi (EPS) juhatuse meeles mõlkus juba aastast 2008 mõte esmatasandi tervishoiutöötajaile suunatud koolituskeskuse avamisest, kuid erinevatel põhjustel oli keskus siiani loomata. Täna saab rõõmuga teatada, et aastal 2016 on hea mõte saanud teoks ning Esmatasandi Koolitus-arenduskeskus (EKAK) sündinud.
Esmatasandi Koolitus-arenduskeskus (EKAK) on Eesti Perearstide Seltsile kuuluv keskus, mis hakkab tegelema just esmatasandi meeskonnale mõeldud koolituste korraldamise ja vahendamisega ning kvaliteediarenduse tegevustega peremeditsiinis.
Eesti Perearstide Seltsi (EPS) juhatus on mõlgutanud mõtteid koolituskeskuse avamisest vähemalt aastast 2008, kuid erinevatel põhjustel oli keskus siiski senini tegemata. Eks head mõtted vajavadki pisut settimisaega. Täna aga saab aastat 2016 lugeda EKAK-i sünniaastaks.
Me elama tuhandete võimaluste ajal – koolituskeskusi ja -võimalusi on palju ning igaüks neist otsib oma nišši.
On suuri konverentse, ravimifirmade korraldatud seminare, haiglate korraldatud koolitusi. Ka õdedele mõeldud koolituste valik ja kvaliteet on viimastel aastatel oluliselt paranenud. See teeb meele rõõmsaks. Kuid tuleb märkida, et igapäevatöös on siiski puudu praksise majandamisoskust ja haige kliinilise käsitlemise oskusi arendavatest praktilistest koolitustest.
Väikerühmakoolitustel, mida EKAK hakkab korraldama, on võimalus täiendada praktilisi oskusi, samuti väikeses kolleegide ringis häbi tundmata küsida „rumalaid küsimusi“, asjadest omas tempos aru saada ja seejärel targemana oma igapäevatöösse tagasi minna.
Perearstikeskused on enamasti (loodavatest tervisekeskustest hoolimata) väikesed organisatsioonid. Me toimime suurtest haiglatest ja eriarstisüsteemist erinevalt. Meil on vaja saada hakkama oma väikese kollektiivi piiratud ressurssidega ja seda väga erinevates olukordades. Meil puudub „paks rasvakiht“ raha-, aja- või personaliressursi osas. Seega on väga vajalik, et vahetaksime kogemusi ja õpiksime üksteiselt, kuidas praksist majandada ning tööd optimaalselt ja ressursisäästlikult korraldada.
Lisaks on vaja igapäevatöös patsientidega jagada meeskonnasiseselt rolle nii, et tegevusi mitte dubleerida või sootuks tegemata jätta. Oht rööprähklemise tõttu kiiresti läbi põleda on eriti monopraksistes väga suur.
kuulasime dr Le Vallikiviga Šveitsi kolleegide kogemusi väikerühmakoolituste korraldamisest (Quality Circles), mida Euroopa perearstid eri riikides on tänaseks harrastanud juba aastakümneid (Šveitsis nt alates 1970. aastatest).
Väikerühmakoolitused toimuvad enamasti piirkonniti lähikonnas töötavate perearstide (miks mitte ka pereõdede) osalusel kord kuus. Koos valitakse välja sobiv teema, iga osaleja toob kohtumisele kaasa antud teemasse sobiva haigusjuhu, need arutatakse üheskoos läbi ning käsitletakse ka teema kohta olemas olevat ravijuhist või teadusmaterjale.
Tegevus toimub väikeses ringis, osalejaks 10–15 inimest. Vahetatakse kogemusi antud teema käsitlemisel, arutatakse käsitluse ravijuhisele vastavust ning kohtumise lõppedes valitakse järgmise kohtumise teema ja koht.
Mõnes riigis kogunetakse kohtumisele alati kindlas õpperuumis, mõnes aga käiakse sellise piirkondliku väikerühmakoolitusega ühest praksisest teise. Viimasel juhul toimub lisaks ka naaberpraksise külastus, mis lisaväärtusena annab võimaluse midagi oma keskuse jaoks juurde õppida.
EKAK alustab väikerühmakoolituste käimalükkamisega ka Eestis. Esimesena kutsume kokku ärksad kolleegid eri piirkondadest ning käsitleme seljavalusümptomaatikaga haigusjuhtusid. Loodame selle kohtumisega pakkuda indu ja tuge ka piirkondlike haigusjuhtude arutelude tekkeks. EKAK-i egiidi all on võimalik piirkondliku haigusjuhuarutelu eest ka osalejatele täienduspunkte anda.
Perearstid ja pereõed on oma ametini sageli jõudnud väga erinevaid teid pidi. See tähendab, et üks neist oskab paremini üht ja teine teist tegevust oma töös. Igapäevatöö aga nõuab õigete otsuste tegemist ka halvemini tuttavas valdkonnas. Piinlik on tunnistada aastaid töötanuna, et ma ei oska hästi. Seega on väikerühmaõpe hea koht lünkade täiendamiseks nii õele kui arstile.
Hea on, kui ühtlustame näiteks haavade käsitlemise praktikat, laiendame liigesesiseste süstide oskajate arvu, parandame EKG lugemise oskusi nii õdede kui arstide hulgas jne. Kõike seda saab teha väikeses ringis, kus iga osaleja saab julgesti kätt proovida ja küsida.
EPS-il on olemas e-koolitusplatvorm, mis arendati välja täienduskoolituskeskkonna PrimCareIT projekti raames, suuresti tänu dr Eret Jaansoni ja PrimCareIT projektijuhi Kristjan Krassi tööle.
Pärast projekti lõppemist on platvorm olnud ooteseisundis ning nüüd, EKAK-i raames, on plaanis e-koolituste väljatöötamine, et hoida kokku aega liikumisel ühest punktist teise ning pakkuda kõigile võimalust õppida omas tempos ja sobival ajal.
On suurepärane tunne, kui tead, et võid kelleltki alati nõu või julgustust saada. Eriti kui mõelda alustavate noorte arstide või geograafilises eraldatuses töötavate kolleegide peale.
Mentorlus EPS-i sisekeskonna Svoog vahendusel on PrimCareIT projekti raames juba läbi proovitud, platvorm selleks on olemas ning nüüd, EKAK-i raames, püüame seda uuesti elule aidata. Lisaks „premeeritakse“ mentoriks olemist ka täienduspunktide saamisega.
Info on kättesaadav pereõdede ja perearstide meililistides, EPS kodulehel ning meditsiiniportaali Med24 kalendris.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuigi vibraatorid on tänapäeval magamistoas sagedased mõnutekitajad, kardetakse, et pikaaegsel vibreeriva sõbra kasutamisel on negatiivsed kõrvaltoimed.
Tihti ollakse veendunud, et vibraatori kasutamine muudab naise tundetuks ja selleta ta enam finišisse ei jõuagi. Kuidas on lood tegelikult? Kas neil uskumustel on ka tõepõhi all või on tegu pelgalt pikalt kuival olnud külanaiste kadeduse ja dildomüüjate müügistrateegiaga?
Indiana Ülikooli poolt läbiviidud uuringust selgub, et üle 50% USA naistest kasutab vibraatorit. Lisaks faktile, et vibraator on väga lõbus mänguasi, on see ka suureks abiks, kui naisel on raske orgasmi saavutada või tippu jõudmine liiga kaua aega võtab. Tegelikult pole leitud tõestust, et vibraatorist saaks sõltuvusse jääda või et selle kasutamine naised tundetuks teeks.
Vastupidi, suurenenud verevool suguelunditesse ja närvide stimulatsioon muudab naudingud hoopis võimsamaks ja tõstab tundlikkuse taset, ütleb dr Marsha K. Guess Colorado Ülikooli uuringu põhjal.
Tõsi, iga tööriista, kodumasina ja isegi mänguasja puhul tuleks kõigepealt endale selgeks teha, kuidas seda kasutada. Uskuge või mitte, aga ka seksleludega tuleb kaasa kasutusjuhend ning Ulakas Kaunitaris anname hea meelega selgitusi, kuidas üht või teist lelu kasutada. Reaalne kahju, mida vibreeriv sõber võib tekitada, ei ole seotud vibratsiooniga, vaid võimalusega, et inimesed ei tee endale selgeks toodete kasutamis- ja hoolduspõhimõtteid:
Lelusid tuleb puhastada spetsiaalse puhastusvahendiga, et hävitada selle külge kinnitunud bakterid. Kui lelu kasutatakse mitme erineva inimese poolt, kaasneb hügieeninõuete eiramisega ka suguhaigustesse nakatumise risk. Loe edasi meie blogist.
Lelude kasutamisel tasub silmas pidada, millise piirkonna jaoks on mänguasi loodud. Kui kasutada anaalmängudeks toodet, mis pole spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud, riskid teadlikult sellega, et lelu sooltesse peitu lipsab ning ummistuse tekitab, lisaks tekib vajadus traumapunkti külastada.
Sekslelu valides pööra tähelepanu materjalile. Vali meditsiinilisest silikoonist mõnuvahend ning jäta valikust välja kõik kummilaadsest materjalist vibraatorid ja dildod, sest kartma ei pea mitte vibratsiooni, vaid kummilaadse materjali töötlemisel kasutatud ftalaate, millel usutakse olevat seos viljatuse ja vähi tekkega. NB! Usalda vaid tuntud tootjaid, kes loovad oma lelusid koostöös naistearstidega ja osta vaid originaalpakendis tooteid!
Kui kasutad vale libestusvahendit, võid avastada, et su lelu on mõne aja pärast kaotanud oma esialgse tooni ja muutunud poorseks ning hakanud koguma baktereid – kuldreegel on, et vee baasil libestid sobivad kõikide leludega; õlide baasil libesti puhul pead leludega sobivuse kohta pakendilt infot otsima (mõned õlid sobivad leludega kasutamiseks, teised mitte); silikooni baasil libestid hoia aga heaga silikoonleludest eemal (vedel silikoon ja tahke silikoon ei sobi kokku, kuna reageerivad omavahel).
Kui seks on liiga intensiivne, on alati oht, et midagi läheb nihu. Seepärast jää nii partneri kui leluga vallatledes ausaks ja tunnista üles, kui seks on sinu jaoks liiga jõuline ja odavat pornofilmi meenutama hakkab. Kui partner kasutab lelu sinu peal, ole ise abiks, öeldes, mis nurga alt lelu siseneda võiks või äkki eelistad üldse välist stimulatsiooni.
Günekoloog Jessica Shepherd ütleb, et vibraatori kasutamine on suureks abiks naistele, kes ei tunneta oma keha ja naudingupunkte veel piisavalt hästi. Kui naine saab teadlikuks sellest, milliste piirkondade stimulatsioon või fantaasiad teda erutavad, saab neid võtteid kasutada edukalt ka vibratsoonivabadeks naudinguteks.
Ülalmainitud Indiana Ülikooli uuringu põhjal on vibratsioonist endast tulenevad negatiivsed kõrvalmõjud võimalikud, kuid siiski haruldased (3% küsitletutest märkis kõrvalefektina valu, kuid põhjalikum analüüs valu põhjuste kohta puudub: seega ei saa välistada ei vale kasutust ega ka isiklikke tervislikke põhjusi).
Seksuaalset erutust saab tekitada mitmel viisil: visuaalselt, suuliselt, füüsiliselt. Neist viimase jaoks võib kasutada keelt, sõrmi, peenist või vibraatorit – ühe kasutamine ei välista teist ega muuda naist teiste erutajate vastu tundetuks.
Kuigi meie suguelundid on üpris vastupidavad, tasub meelde jätta, et mõned tsoonid on õrnemad kui teised: nt G-punkt. Kui G-punkt ei funktsioneeri hästi, siis on tõepoolest võimalus, et ta on veidi oma tundlikkusest kaotanud. Hea uudis on see, et G-punkti tundlikkuse vähenemine ei ole kuidagi seotud vibratsiooniga, vaid valede võtetega voodis ja liiga karmi seksiga (täpselt samaväärselt saab G-punktile haiget teha nii vibraatori, dildo kui ka peenisega!). Õnneks on võimalik G-punkti tundlikkust lihtsate koduste võtetega taastada. Kui tunned, et vajad selles osas veidi silmaringi avardamist, tule meie G-punkti loengule.
Kokkuvõttes pole leitud tõestust, et vibraatori kasutamine oleks ohtlikum kui dildo või peenisega lustimine (ka hügieeninõuded on kõigi kolme puhul ühtviisi olulised!). Kui sa ei usu meid, võta appi Google ning imesta, mis kõik võib seksi ajal ka ilma vibraatorita nihu minna.
Postitanud 20.06.2014 - Ulakas Kaunitar teemal Lelud | Külastus tagauksest kommenteerimine on välja lülitatud
Ees on aasta valgeim öö ning jaanipäevaks kõrgeks kasvanud rohi lausa kutsub vallatlema. Kuna kiireks kähkukaks leiab võimalusi kergesti aastaringselt, siis kasutagem aasta kõige valgemat ööd millekski, mis nõuab aega, rahulikku kulgemist ja teineteise kehade täielikku tundmaõppimist.
Postitanud 16.03.2014 - Ulakas Kaunitar teemal Lelud | Sekslelu reisikaaslaseks? kommenteerimine on välja lülitatud
Tehes puhkuseplaane või valmistudes suveseiklusteks kaugete maade ja merede taga, ära unusta koju abimehi, mis su naudingute eest hoolt kannavad.
|
OSCAR-2019
|
||
Tallinna ümbruse puhkeala keskuseks olev Viimsi külastuskeskus avati 2010. aasta kevadel endises Viimsi metskonna kontoris.
Nüüdseks on avatud külastuskeskuse õuel asuv renoveeritud mõisaaegne karjalaut, kus asub püsinäitus „Metsas on väge!“, mis ootab igas vanuses inimesi, et katsudes, vaadates, uurides ja nuputades oma metsavägi leida.
Lisaks näitusele pakume loodusprogramme ja temaatilisi õppepäevi nii lastele kui täiskasvanutele, samuti tutvustame metsapuhkuse võimalusi üle Eesti.
võimalik rentida külastuskeskuse ruume nõupidamisteks, seminarideks, koolitusteks; kuni 3 tundi 15 EUR /tund, terveks päevaks 70 EUR
Vaatamisväärsused Külastuskeskus asub Tallinna ümbruse puhkealal, mille lähiümbruses asuvad Viimsi Vabaõhumuuseum ja Rannarahva Muuseum. Samuti on külastamist väärt Haabneeme rand.
Kohalesõitmise õpetus Sõita Tallinnast Viimsisse ning Viimsi ringteel sõita Rohuneeme suunas. Külastuskeskus asub linna poolt tulles vasakut kätt. Aadress Rohuneeme tee 29.
Esimene võimalus on sõita bussiga nr 114 kesklinnast otse külastuskeskuse juurde, peatuse nimi on "Meremärgi".
Teine võimalus on sõita linnaliinibussiga nr 1A lõpp-peatusesse „Viimsi keskus“ ja jalutada külastuskeskuseni või istuda ümber Viimsi bussile V1, peatus väljumiseks on „Meremärgi“.
Näitus on mõeldud igas vanuses inimestele, nii paadunud linnainimestele kui tõelistele loodusesõpradele. „Metsas on väge!“ tutvustab metsa poolt inimesele pakutavaid hüvesid ning metsa tähtsust looduskeskkonnale: mets on oluline töö- ja soojaandja, inspiratsiooniallikas ja spordisaal, peavari ja pelgupaik, sahver ja varakamber, ilu looja ja puhkekoht.
Näitusel on 28 eksponaati, mille hulgas on nii vidoeklippe, interaktiivseid mänge, õppematerjale ja mitmeid põnevaid erilahendusi.
Näitust saab läbida iseseisvalt või koos juhendajaga, lastegruppidele on ette valmistatud õppeprogrammid. Näitus on eesti, inglise ja vene keeles.
Külastuskeskuse näitus sai oma ideealge RMK rändnäituselt „Jälg metsas“, mis ringles Eestimaal aastatel 2008-2010. Kui näitus oli oma rännud rännanud, tekkis mõte paigutada näitus püsivalt Viimsi külastuskeskuse kõrvalhoonesse. Kuid üllatuseks selgus, et suur mõisaaegne karjalaut jääb olemasoleva näituse jaoks liiga kitsaks. Just samal ajal avanes võimalus taotleda lisarahastust Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine“. Pärast positiivset rahastamisotsust 2010. aastal korraldasime ideekonkursi, et leida uudne lahendus rändnäituse sobitamiseks külastuskeskuse kõrvalhoonesse. Ideekonkursi võitis töö "Metsavägi", mille autoriteks on Annes Arro ja Hanna Karits.
Kõrvalhoone renoveerimisprojekt valmis Tartu Arhitektuuribüroos, tööd teostas Sulane OÜ. Ekspositsiooni valmistas tootearendusbüroo Ten Twelve OÜ koostöös loovagentuuriga Pult, programmeerimis- ja elektroonikalahendused tegi The Systems OÜ, eksponaadid ja mööbli tootis Red Hat Group Design OÜ, ruumielemendid Osaühing Supra Mööbel. Lisaks neile andsid panuse näituse valmimisse paljud teised abilised ja suur hulk RMK töötajaid.
Majaprogrammid on kõikidele sihtrühmadele ning kestavad tavaliselt kaks tundi külastuskuses või loodusmajas. Tutvustatakse kas kohalikku piirkonda,
Allolev on Viimsi külastuskeskuse programmivalik ja soovi korral täitke tellimusvorm, mille leiate programmi kirjelduse juurest. Kui Te ei leia programmivalikust päris sobivat või sihtrühmakohast programmi, aga huvi on, siis küsige pakkumist!
Kuidas end metsaretkeks ette valmistada, kuidas käituda tõelise loodusesõbrana, mida tähendab säästlikkus, mis on igaüheõigus – õpime seda metsarajal koos praktiliste tegevuste ja mängudega.
Õppeprogrammi jooksul tõdeme, et mets on terviklik elukooslus, kus elus- ja eluta loodus on omavahel tihedalt seotud ning igal üksikosal on metsaelus täita tähtis roll. Uurime, kas oma roll metsaelus on ka inimesel.
Kas me üldse teame, mis asi see mets on? Kellele ja milleks teda vaja on? Kas inimene saaks ka ilma metsata hakkama? Tädu rajal toimuva programmi käigus proovime leida vastused nendele küsimustele ning mõista metsade tähtsust inimesele ja loodusele.
Jalutuskäigul Keila-Joa pargi loodusrajal koos retkejuhiga tutvume Keila-Joa mõisa ja pargi ajalooga ning pargimetsa loodusega.
Programmi eesmärgiks on tunnetada loodust erinevate meeltega ning õpetada lapsele märkama loodust enda ümber ja seal toimuvaid muutusi seoses aastaaegade vaheldumisega.
Kevadel on looduses kõik pidevas muutumises. Et märgata kevade saabumist, tuleb oma meeled lahti hoida ja mets on selleks just sobiv paik. Õppeprogrammi jooksul vaatame, kuulame, maitseme, puudutame, nuusutame ja tunnetame kevade saabumist.
Eestimaal kasvavaid kodumaiseid puuliike on palju – umbes sama palju, kui ühes klassis õpilasi. Nii nagu igal lapsel on nimi ja iseloom, nii on see ka igal puuliigil. Kindlasti on ühel puul lisaks nimele jutustada veel huvitavaid lugusid.
Talvise metsaretke käigus uurime, kuidas metsaloomad, linnud ja taimed talve karmid tingimused üle elavad.
Kas oled tundnud, kuidas mets sind puudutab? Mis on metsas kaalul? Kus peitub metsa vägi? Need on vaid mõned küsimused, millele Viimsi külastuskeskuse püsinäituse juhendatud retkelt vastuse leiad.
Teeme tutvust meie tuntumate metsaelanikega nii looma- kui taimeriigist ning nende tegemistega jõulueelsel ajal. Programmid toimuvad 23. november-23. detsamber!
Programm, mis toimub külastuskeskuse vastvalminud näitusemajas, pakub igale osalejale võimalusi avastada, uurida ja nuputada, milles peitub metsa vägi.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui nägin telekast, kuidas meisterkokk Eric Lanlard oma saates Glamour Puds seda lihtsat aga suurepärast magustoitu valmistas, tekkis mul vastupandamatu isu seda ise järele proovida. Tegemist on sellise magusroaga, mida mina nimetaksin lihtsalt veidi pidulikumaks või külluslikumaks saiavormiks aga kuna see kuulus retsept pärinevat 19. sajandi algusest, siis ei söandanud ma seda nime muutma hakata, olgu ta siis pealegi inglisepäraselt pudding ja veel pealegi Diplomat - uhke eks! Koostisosi olin ma aga paraku sunnitud pisut muutma, kuna siin ei leia ma sellist saia nagu brioche ja ka suhkrustatud puuviljadest oli meil kodus vaid Küprose reisilt pärit apelsinikoore hoidis. Ehee, ja rummi tilkagi meil ka majas ei leidunud, see sai asendatud hoopiski luksuslikuma XO konjakiga. Hmmm, njah, neid muudatusi sai vist lõpuks kokku juba nii palju, et ma oleksin võinud ka vabalt seda rooga Luksuslikuks saiavormiks ümber nimetada ja kogu retsepti leiutamise au endale võtta... aga see ei oleks üldsegi nii põnev eks. :)
Kuna meil kodus saia ei sööda, siis ei hakanud ma suurt röstsaia ostma, ning ostsin hoopis ahjusooja ümmarguse prantsuse saia. Vahele põikeks veel veidi Istanbuli kaubandusest, et meie poe pagariletis müüakse tavalist pikka prantsuse saia, 1/2 prantsuse saia ja ka päris pisikesi 1/3 saiu. Niimoodi murdarvud ongi kohe nimes kasutusel, ma pole enne sellist asja näinud, et tundus huvitav mainida. Eestis on see väiksem sai nimega pikuke (juustupikuke vähemalt on või oli kui ma seda kunagi Fazeri saialetist ostsin).
Lõikasin vajaliku arvu saiaviile, pintseldasin neid mõlemalt poolt sulavõiga ja röstisin ahjus krõbedaks ja kuldkollaseks. (Röstsaia kasutades, peaks saiast enne vormi suurused kettad välja lõikama.)
Munad kloppisin suhkruga lahti, lisasin vanilje ja piima. Vormi põhja esimeseks kihiks läheb röstitud sai, selle peale rummised puuviljad (koos rummiga), siis natuke munasegu, ja niimoodi kihid kuni kolm viilu ühe vormi kohta on kasutatud. Ülejäänud 3 saiaviilu lõikasin pooleks ja katsin nende viiludega vormi. Tilgake munasegu veel peale ja krõbeda tulemuse saavutamiseks ka pruun suhkur kõige otsa ning siis vormid ahju. Retsepti järgi peaksid nad ahjus olema 1 tund. Minul aga olid saiad juba 40 minutil nii pruunid, et pidin küpsetamise lõpetama.
Mina soovitaksin seda magussööki nautida täiesti mahajahtununa kuigi saates tundus, et Eric sõi seda üsna kohe peale ahjust väljavõtmist.
Sellise tähtsa sündmuse puhul valmis meil täna kodus magus koogike, selline lihtne ja kodune nagu väike armas Eestigi.
Samamoodi võiks teha ka õunakooki, soovitus sugulastele, tuttavatele, kes kodumaal õuntesse upuvad :)
Kõigepealt koorisin ja tükeldasin pirnid kaheksandikeks sektoriteks, eemaldasin ka südamiku osa. Seejärel karamelli osa. Selleks sulatasin ahjukindlas klaaspoti kaanes või, lisasin suhkru ja segasin puulusika abil läbi. Suhkur ei sula vaid hakkab võiga koos mullitama. Ladusin pirnisektorid mullitava segu peale, ei surunud neid põhja ega ka seganud ja lasin suhkrul niimoodi karamellistuda. Selleks peaks kuluma 10-20 minutit oleneb kasutatavast pannist ja pliidikuumusest. Kuna mul metallsabaga ahjukindlat panni ei ole, kasutasin klaasist ahjuvormi kaant ning selle pärast ei julgenud kuumust gaasipliidil väga kõrgele lasta. Vahepeal puistasin pirnide peale ka kaneeli.
Keerasin ahju 200 C soojenema ja valmistasin kiirelt purutaina. Mõõtsin kõik ained kaussi, näppisin või koos teiste ainetega ühtlaseks puruks. Kui karamell oli pirnide vahel ilus karamellipruun, keerasin gaasi kinni, jagasin purutaina ühtlaselt pannile pirnide peale, õrnalt silusin pealt ühtlaseks ja tõstsin vormi kuuma ahju umbes 25-30 minutiks kuni purutainas oli pealt ilus pruun. Koogi keerasin kohe kuumalt serveerimistaldrikule ümber, koputasin kergelt ja eemaldasin vormi.
Serveerisin kuumalt koos jäätisega. Kook on superhea ka täiesti iseseisvalt ja jahtununa - maiusta nii kuidas endale meeldib.
Ma vist ei ole veel rääkinud, et meie uue kodu lähedal on iganädalane värske kraami turg, vaid 500 m ja kogu hooajaline juurika ja puuviljavalik on minu ees, mitte küll nii suur ja küllusliku valikuga kui see turg, millel me sõbrantsidega armastame Aasia pool käia, aga ajab asja täitsa ära. Mis Euroopa pool turul teisiti on, on see, et siin pakuvad suurte seljas kantavate korvidega mehed teenust kauba tassimise osas. Nad käiksid sinuga terve turu truult kaasas, ostukotid saaksid tema õlule laadida ning ta aitaks selle ka kenasti sulle koju tassida. Me sõbrantsiga seekord ei kasutanud nende teenust kuna ostsime nii vähe, et isegi meie, haprad tütarlapsed, jaksasime oma ostukotid vaevata koju kanda, käisime seal seekord pigem uudistamas. Huvitav oleks aga teada, et mis selline teenus maksta võiks, või on sellega nii, et oma südametunnistuse järgi? Või siis protsent ostudest nagu restoranis jotsi jätmine? :) See viimane oleks isegi mõistlik, mida rohkem ostad, seda raskem ju vaesel mehel tassida.
Eelmine kolmapäev sai siis selle tänase salati jaoks kõik värske kraam turult varutud, salati valmistamiseni jõudsin aga alles täna, kuidagi nii kiiresti on aeg lendand ja kõik päevad mingeid toimetusi täis... Turult varutud värskest kraamist said kodus aga kohe uus ports värskeid hapukurke hakkama pandud, et tegelikult algas mu salatitegu juba eelmine kolmapäev. Sealt samast kurgiteost pärinevad ka marineeritud küüslaugud, mis pole enam üldse nii tugeva küüslaugu maitsega, et sobivad ideaalselt siia salatisse.
Keetsin koorega kartulid ja munad valmis. Lasin neil jahtuda. (Muna võib ka vahetult enne serveerimist keeta, saab salatile mõnusad soojad munasektorid lisada.)
Koorisin keedetud kartulid ja lõikasin nii, et jäid suuremad kuid suupärased kuubikud. Redisest lõikasin rattad, kurgist samuti, tilli hakkisin peeneks ja segasin kõik kausis kartulile hulka. Lisasin sortsu õli, soola ja pipart ja proovisin võimalikult ettevaatlikult segada, et kartulit mitte liialt pudruks lõhkuda.
Uue kodu sisustamine ja korrastamine käib täie hooga... eile ja täna siis jälle väikesed edasiminekud. Kardina kangad said valitud, kuigi meil veel mööbel pole kohale jõudnud, et suht mälu järgi käis see kõik aga loodan, et valik sai hea, vähemalt kardinad iseenesest mulle väga meeldisid, nüüd jääb loota, et nad ka lõpuks kõik kokku sobivad.
IKEAst sai ostetud garderoobikapp, kapi jupid lasime lisatasu eest endale koju tuua ja tellisime ka montaaži kuna endal siin tööriistu napib. Miks ma seda aga räägin? Maksime kapi kohaletoomise ja kokkupaneku teenuse eest, ja see summa ei olnud üldse mitte väike! Ja kuna kapp sisaldas ka riidepuude riputustorusid ja sahtlite käepidemeid, siis need anti meile poes kohe kaasa, et me need väiksed jupid ise koju tooks. Olgu, meil ju pole raske neid ise koju tuua, muidugi saame hakkama. Aga, mis montaaži käigus täna selgus, et kuna me need asjad tõime ise koju, siis ei leidunud neid ka töömeeste montaažilehel ja nad esialgu keeldusid neid paigaldamast (seekord oli ainult 2 meest, ei olnudki 3, hihii :) ). Ma siis tegin töömeestele kurba nägu, et meil pole akutrelli ja muid tööriistu, et need asjad külge saada ja käisin seal kapi ees mõtlikult, ei oska ju nii palju keelt ka, et kõik selgeks rääkida. Ja üleüldse, mu arust kapp on koos ja töö teostatud siis kui kõik jupid, mis sinna külge peavad käima on ka seal küljes, kuidagi teisiti on minu jaoks täiesti arusaamatu ja ebaloogiline. Vanemal mehel hakkas ilmselt minust kahju ja hakkas neid vaikselt sinna ette mõõtma ja akutrelliga sahtlitele auke puurima... noorem aga oli tõre ja tükk aega pomises miskit, et me ei olevat selle paigaldamise eest maksnud jne ...vahel on ikka hea olla naine, vähemalt ühel mehel hakkas must kahju ja kapp sai otsast lõpuni kenasti kokku pandud. ...huvitavalt ikka käivad siin need asjad...
Kui nüüd blogi teema juurde tulla siis niinimetatud müslikäki mõte oli mul juba ammu, lõpuks sain selle ka teostatud ühe leivateo käigus, kui niikuinii ahju olin sunnitud kuumaks kütma. Järgmine kord teeksin aga poole koguse, sest algul polnud mul plaanis nii palju erinevaid kuivatatud puuviljasid kasutadagi aga lõpuks said retseptile lisatud kõik kapinurgas seisnud mustad ploomid, virsikud ja viigimarjad.
Kaerahelbeid ja pähkleid röstisin kuumas ahjus oma 10-12 minutit, vahepeal käisin neid segamas ka. Liiga pruuniks pole neid mõtet ka röstida, ebameeldiv kõrbemaitse võib juurde tekkida. Tõstsin välja ja lasin pisut jahtuda.
Mõõtsin kuivatatud puuviljade kogused välja ning hakkisin neid pisut väiksemaks, et hiljem blenderdada lihtsam oleks. Puuviljad segasin kokku kaerahelveste ja pähklitega ning blenderdasin kolmes osas üsna peeneks massiks (osad pähklid jätsin terveks, arvasin, et nii on vahvam). Kui kõik peenestatud sai, sulatasin šokolaaditükid koos võiga mikrolaineahjus (10+10+10 sekundit, vahepeal segades). Lõpuks segasin šokolaadi "müslipuru" sisse, lisasin kondenspiima ja tekkis selline voolitav mass. Kuna kogus oli suur, siis tegin kaks pikka vorsti küpsetuspaberi abil. Osa veeretasin peopesas ka ümmargusteks trühvliteks. "Müslivorstid" panin külmikusse tahenema, et hiljem käia külmiku ust kulutamas ja endale sealt vorstist maiustamiseks viile lõigata.
Oleme nüüd juba varsti nädal olnud oma uues kodus. Kallis härra sai ka paar vaba päeva võtta, et me saaksime kõik kenasti lahti pakkida, mööblikauplustes kolada, teleka, interneti ja telefoni ühendused korraldada jne... nende viimastega on veel lugu lahtine, telefonimees käis siin, kontrollis ühest ja teisest pistikust, ei saanud signaali, siis tulid 3 kohalikku Türgi ustat (türgi keeles usta tähendab meistrit), kes tulid kohale tegelikult kliimat elektriga ühendama, aga leidsid selle telefoni ja interneti signaali üles kuskilt seina blokist. Kliima paigaldus oli muidugi ka omaette komöödia - tulevad kaks noormeest, paigaldavad tuppa kenasti kliimaseadme seinale üles, rõdul aga kliima teine pool jäeti nende poolt seinale paigaldamata (sein olevat liiiga nõrk ja seade kukkuvat alla, kuigi meie kõigil naabritel on need seadmed kenasti seinale paigaldatud rõduded, mõnel isegi mitu tükki ühte seina) nii ja ka elektriga nemad ei ühendand, pistsid lahtised juhtmeotsad pikendusjuhtme pistikusse, et meile kliima töötamist demonstreerida, ja päris ühendamiseks pidime eraldi elektriku kutsuma. Päris huvitav siin see töökorraldus, ma oleks arvanud, et kui tuleb kliima paigaldus, siis teenus on ikka algusest lõpuni, et asi lõpuks oleks nii nagu peab, kõik töötab ja kõik on rõõmsad. Aga nii lihtsalt need asjad siin Türgis ei käi tuleb välja. Tuli siis elektrik, 3 meest!!! peaelektrik ja tema 2 abilist (mitu pead on ikka mitu pead! (a la ...Mitut blondiini läheb tarvis elektripirni vahetamiseks?) :) ...ja kliima saigi elektriga ühendatud, lisaks ka telefoni ja internetiühenduskohad leitud! Juhuuu! Telefon peaks nigu väidetavalt nüüd toimima, aga kui me aparaadi pistikuga ühendasime, siis oli see küll tumm, hmmmmm, keegi vist peab nüüd veel eraldi telefoni ühendama tulema :)))
Poest ostetud tehnikale garantii saamine on siin ka veits teine lugu kui Eestis. Meile toodi külmik, pesumasinad, TV ja ka mõned väiksemad kodumamasinad koju kenasti kohale, järgmine päev pidid mehed tulema, et need ka kenasti paigaldatud saaks. Ja meie ei tohtinud ühtegi pakendit ise avada, muidu garantii ei kehti!!! Ok, ma saan aru veel nende suuremate asjade puhul, et külmik ja pesumasinad aga telekas??? Usta tuli, võttis teleka karbi lahti, ühendas elektriga, näitas kuidas telekas töötab ja saime ka garantii :) ...jah, eks kõigile ole tööd vaja eks?! ;)
Olgu, tuleme nüüd sujuvalt tagasi söögiteemadele. Eile valmis meie uues köögis esimene kook kauaoodatud kolimise puhul. Suurem kook läks härrale tööle, sest nad seal juba ammu tundsid huvi, et millega ma kodus tegelen, et neile enam miskit ei küpseta, pisikese proovikoogi tegin ma endale ikka kaa. Ja kuna meil siin on ramadan ja islamiusulised peaksid päevasel ajal paastuma, siis tegin lahjema koogi, jogurtist, vahukoort ei lisanud seekord üldse. Ja kuna siin maal on ramadani pidamine vabatahtlik, siis mu härra osakonnas vaid üks neiuke paastubki, ma loodan, et ta siis tükikese koju kaasa võtab, et pärast päikseloojangut ka pisut magusat mekkida.
Keerasin ahju 200 kraadile soojenema. Määrisin küpsetusplaadi õhukese kihina toiduõliga, mille peale panin küpsetuspaberi, ja silusin selle plaadi külge.
Munad vahustasin suhkruga nii kohevaks vahuks, et visplijäljed püsisid 10 sekundit vahu peal. Teise kaussi olin valmis sõelunud kuivained ja need omavahel seganud. Segasin kahes osas jahusegu ettevaatlikult munavahule. Valasin taina küpsetusplaadile, silusin õrnalt ühtlaseks kihiks ja küpsetasin 12-15 minutit.
Samal ajal valmistasin ette tööpinnale puhta köögirätiku, mille peale raputasin suhkrut, et biskviit sinna hiljem külge ei jääks. Küpsenud biskviidi keerasin kuumana käterätile, küpsetuspaber ülespoole, eemaldasin paberi, raputasin biskviidile natuke suhkrut peale ja keerasin alates kitsamast otsast koos rätikuga rulli. Lasin sel seni jahtuda kuni valmistasin ette šarloti kreemi.
Pesin ja puhastasid marjad ja lõikasin väiksemateks tükkideks (viinamarjad pooleks, maasikad kaheksaks). Kallutasin jogurti marjadele, lisasin suhkru ja vanilli ning segasin ühtlaselt läbi.
Rullisin biskviidi tagasi lahti, katsin ühtlase kihi moosiga (soovitavalt hapukam, mul oli tikri toormoos) ja keerasin biskviidi rulli, nüüd aga pikemast otsast alustades. Lõikasin umbes 1 cm paksused viilud.
Võtsin ilusa ümara kujuga klaasist salatikausi, vooderdasin selle seest poolt toidukilega ja katsin kausi põhja ja küljed seest poolt tihedalt rullbiskviidi viiludega.
Paisunud želatiini kuumutasin mikrolaineahjus 10 sekundit, selle ajaga jõudis želatiin lahustuda ja mis oluline, keema veel ei tõusnud. Lisasin selle vedeliku kiirelt segades šarloti kreemile, et želatiin veel hanguda ei jõuaks ning kogu kreem ühtlane saaks. Kreemi valasin kaussi biskviidiviiludele, silusin pealt siledaks, katsin kausi toidukilega ning tõstsin külma vähemalt 4 tunniks.
Mul seisis kook külmikus üleöö, järgmisel hommikul eemaldasin kausilt kile, kummutasin koogi serveerimisalusele ning eemaldasin ka kausivooderduskile.
Selle koogiga sooviksin õnne soovida ka kolmele tänasele sünnipäevalapsele. Ja küll need "lapsed" juba teavad, keda ma siinkohal silmas pean. Kallistused teile sinna kaugele Eestimaale!
|
OSCAR-2019
|
||
Ma tahaks täiega minna rattaga sõitma, aga mul on selleks mingit mutrivõtit vaja, mis on maal. Ja nii ma siis unistan aegadest, kui ma sõitsin iga päev Õvilt põhimõtteliselt linna välja ja kuradi hea oli pärast olla. Eks ma väntan siis oma trenažööril, mis teeb sellist häält, nagu oleks seal viis koera sabapidi vahele jäänud ning maja hakkaks ümberringi lagunema.
Ja mul on homme kell kuradi 8 autosõit, ma ei tea, kes mu mõtteid siis valitses, et lasi mul selle aja kirja panna. Sest terve ülejäänud päev on mul vaba, ärkan lihtsalt mingi 7 üles, et tund aega sõita.
Magamistoa akent ei saa öösiti lahti hoida, sest meil on mingid riiukuked siin Raadil. Eile oli ikka hull sõda lahti. Ning kui nemad ka ära koju läksid, hakkas see äiksetorm pihta. Ehmatasin end müristamise peale üles ja esimene mõte oli “Oh kurat, kas välisuks sai kinni!” :D Kartsin vist, et keravälk lipsab sealtkaudu sisse.
Hommik väga targem polnud, korraliku äiksega tööle, sada vammust seljas, niii külm oli… ning töölt tulles sulasin peaaegu ära.
Praegu tuulan buduaaris ning esimene teema, mis silma hakkas, oli pealkirjaga “heaküll tegelt ka nüüd tõsine teema”. Mina mõtlesin, et peab kedagi enekast ümber veenma hakkama, aga näed siis: “ustame selle tüübi kes tahtis mulle meeldida ja keskendume sellele isikule, kes mulle endale meeldib nimelt on asi selles, et ma ei ole talle seda öelnud..niinii…peaaegu 6
Reedel sammusin oma kõliseva õllekotiga mööda linna bussikasse. Kadi võttis Lähtelt peale ning läksime Juku sünkarile…kus olid kõik ta meeskonnakaaslased ja perekonnaliikmed. Veits outsider oli olla :D Aga sai vähemalt vana endise õpetajaga neli sõna juttu ajada ja Juksile õllepudeliümbriseid meisterdada. Seina valisime ka piltide jaoks välja!
Eile käisin maal ka, sai üle pika aja issiga natuke nalja tehtud. Luud-kondid selle tagajärjel küll valusad, aga mis seal ikka. Ja ma ei tea… iga kord seal käies tunnen end totaalse külalisena, peretuttavana. Ma ei tea enam isegi, kus asju hoitakse. Naljakas. Ma olen seal majas pea sünnist saadik elanud, kuni 19aastaseni, ja nüüd siis nii… Kõik on nagu sama ja jälle ei ole ka. Eks see ole see suureks saamine. Mis toob mu järjekorras viienda vingumisteemani, issssand ma olen nii vana -.-
Taylor Swift laulab oma “22” hitis, et jee, öö läbi pidu ja hipsteriteks riietumine, eksidest rääkimine, jee. Samal ajal kui mul on miljon maailmamuret õlgadel ja mõtlen, kuidas küll oma praegust täiskasvanuelu planeerida, et ma tulevikus saaks normaalset tööd kah teha.
Järka nädalavahetus on sünnipäev, ja ma absoluutselt ei tea, mida sellega ette võtta või kas üldse midagi teha. Iseenesest tahaks küll, siis jälle mõtlen, et ei viitsi, nii palju oleks orgunnimist, et mu Tallinna sõbud saaks ka tulla.. Ja siis kuradi Sixten röövis ka mu õige sünkari päeva ära!! :D:D Või see, road trippp….
Mul on pea kah katki, sest üks teatud isa toppis eile mulle kalaluud pähe ja ilmselt tõmbas otsaga katki, sest räige koorik on ja terve peanahk valutab.
Märt tellis Sportsdirectist miljon asja jälle. Tuli koju, vaatas tükk aega pakki ja küsis “Kas kuller sai su kätte? Tõi sulle paki ära?”. Eii, hoian lihtsalt suurt kilekotti diivani vastas…
Olin plaaninud küll põhjalikumat postitust mõnusast nädalavahetusest, mis sai veedetud Haanja metsade vahel ning korraks ka Lätis, aga ma olen niiii väsinud. Mõtlesin, et on hea idee rattaga maale, Õvile, vändata (ja tagasi ka muidugi). Üks ots oli veidi üle 15 kilomeetri. Muidu poleks hullu olnud, aga tagasi linna sõites oli pea kolmveerand maast suur tuul otse vastu ja ma ausalt vahepeal mõtlesin, et hoolimata suurest pedaalide sõtkumisest ma jään lihtsalt seisma. Koju jõudmine polnud kah mingi kergendus, sest ma pidin viiendale korrusele ronima… kuuendale, kui arvestada ka keldrit, kuhu ma ratta ära viisin :D Et siis kokkuvõtte asemel tuleb üks väike postitus paljude (peamiselt toidu)piltide ja paari retseptiga.
Alustan söögipostitust lindudest… Okei, neid toonekurgi me küll ära ei söönud, aga vaadata on nad ilusad küll. Kuigi pesa on neil naabertalus, siis päevad läbi tsillimas käivad nad Märdi vanaema katusel. Lubage tutvustada, Henri ja Matilda :D
u 200 grammi külmutatud-kooritud krevette (võib julgelt rohkem panna, ma unustasin ära, et nad tõmbuvad küpsetades kokku :D)
Valmistuskäik on väga lihtne: haki ära sibul, paprika, šampinjonid, küüslauk ja lõika-rebi suitsupeekon ribadeks. Prae sibul, paprika ja seened. Veidi aja pärast lisa küüslauk, külmutatud köögiviljad ja peekon. Kui köögiviljad on mõnusad krõmpsuvad-pehmed, lisa krevetid. Kes soovib mahedamat tulemust, siis sellest piisab. Mina tegin juurde vürtsika kastme, ehk lisasin tomati-tšillikastet, veidi sojakastet ja natuke ketšupit. Serveerides lisasin juurde pooleks lõigatud kirsstomateid. Maitsestamiseks kasutasin sidrunipipart, rosmariini ja basiilikut. Nomnomnom.
Vaja läheb suvikõrvitsat, oma äranägemise järgi maitseaineid, -taimi ja kõrvale näiteks kodujuustu-tomatisalatit. Mina tegin austri-, tšilli- ja sojakastmest kõigepealt marinaadi, kastsin u poole cm paksuseks lõigatud viilud mõlemalt poolt kastme sisse ja siis ahjuplaadile. Maitsestasin küüslaugu, sidrunipipra, basiiliku ja rosmariiniga, hiljem lisasin veidi juustu. Peale sobib väga hästi ka värske petersell.
Mina panin viilude alla ka ema tehtud sooja tomati-sibula”möginat”. Ma täpselt ei mäleta, kuidas selle tegemine käis, aga noh, ega see väga raske pole :D Pannil praed sibula-küüslaugu, lisad tomatit, tšillikastet (tema tegi ketšupi-tomatikastme ja lisas tšillipastat). Mingil ajal lisas ta veidi koorega segatud jahu, et asi tummisem tuleks… aga saab ilmselt ka selleta. Igastahes, kokkuvõttes tuli tegelikult üks mõnusalt kerge ja maitsev roog, väikse vürtsika kõrvalmaitsega.
Praemuna hommikusöögiks on igapäevane asi, täna proovisin üle pika aja poolvedelaks keedetud muna, nomnom!
Isu täidetud šampinjonide järgi ei kustu vist iial, seekord sai üks suurem laar korraga tehtud. Ja lõkkel küpsetatuna maitsevad nad ikka kordades paremini :)
Kui ma juba siin mõni postitus tagasi raamatutest kirjutasin, siis võiks ilmselt loetleda üles ka paar filmi, mida hiljuti kinos vaatamas olen käinud.
Esimene on loomulikult paljukiidetud “Klassikokkutulek”. No mis ma öelda oskan, sisu on üsna lihtne ja arusaadav kõigile, igasugused killud, juhtumid ja lõõpimised ajasid südamest naerma ja lõpp oli armas. Ideaalne komöödia!
Kuigi mulle tohutult meeldivad mõttega linateosed, kus peab pidevalt ajusid ragistama, siis vahel on hea lõõgastuda lollikindlaid filme vaadates. Jah, seal on kohati labased jalaga-perse naljad, aga elu on niigi tõsine, miks mitte kellegi okseõnnetuste üle naerda, eks. Viimasel ajal on jälle hakatud selliseid filme tootma, mõni aasta tagasi võeti vist Hollywoodis pähe, et kõik komöödiad peavad olema sügava sisu ja moraalitsemisega ja südamlike naljadega. On ka selliseid filme vaja, aga sõpradega koos filmiõhtuid korraldades on just kõige lahedamad “Klassikokkutuleku” tüüpi filmid.
Seda võrreldakse küll “Pohmakaga”, minu arust oli pigem sarnasus aga “Ameerika Piruka: Klassikokkutulek” linateosega. Sisu oli filmil lihtne ja kergesti jälgitav, aga kui ma nüüd järele mõtlen, oleks tahtnud mingit kindlamat keskpunkti. Alguses arvasin, et keskmeks saab raju pidu, mis aga liiga kiiresti otsa sai. Siis jälle mõtlesin, et hoolimata kõigist viperustest ja oma ebakindlusest Malmsteni tegelane lihtsalt tuleb ja tulistab puusalt ülimaheda kõne..aga seda ka ei juhtunud. Kuigi see kõnepidamine oli üks naljakamaid kohti, oleks ma natuke ikka mingit epic juttu kuulda tahtnud :D
Mis mulle veel silma jäi, oli see, kui tuimad kõik klassikokkutulekul olid. Ma praegu kujutan küll ette, et kui 25-aasta kokkutuleku oma lennuga teeme, siis on meil meri põlvini- arvestades, kes meie klassis käisid. Või no, ma olen raudkindel, et kui meie omadest keegi oleks kõne ajal nats roopinud, oleks Markus ja Andrus esimestena kõveras naernud ja järgmised 25 aastat kerget mõnitust teinud :D
Okei, võib-olla räägib praegu minus mitte-veel-nii-täiskasvanulik Liis, kes on veel päris noor ja kelle keskkooliaeg oli kõigest (whaaata, kõigest??) 6 aastat tagasi, aga ma väga tahaks loota, et meie kokkutulek on tulevikus vinge, mitte. tuim ja igav pidulik bankett.
Natuke aega hiljem käisime vaatamas “Deadpooli”, mille kohta kruvis juba 9gag ootused kõrgeks. Ryan Reynold on üks mu lemmikumaid komöödianäitlejaid ning Deadpooli kehastades lõi ta naelapea pihta. Film oli vägivaldne ja täis roppusi. Seda kõike ma teadsin, aga ometi kui olid stseenid pea maha lõikamisest, lödiks tambitud inimestest või paljaste kotudega Ryanist, oli korra wtf-hetk küll.
Kirjutan kiirelt sisu ka lahti- endine eriüksuslane tegutseb nüüd palgamõrvarina, armub ilusasse neiusse ja tal avastatakse vähk. Et sellest lahti saada otsustab ta osaleda geenimutatsioonikatses. Ehk temast tehakse mutant, ta saab supervõimed ja tänu sellele hävineb vähk. Talle aga natuke valetatakse ja superkangelase asemel tahetakse ta enampakkujale orja pähe maha müüa. Muteerumise käigus saab ta küll omale võimed, aga ta välimus hävineb täielikult, nahk on kaetud nagu põletusarmidega. Ja siis film keskendubki sellele, kuidas ta üritab tabada meest, kes selle katse eest vastutab.
Nalja sai kõvasti. Aga päris palju oli selliseid viiteid ning nalju pärismaailma ja eriti Marveli stuudio kohta. Et kui sa mõnest asjast midagi ei tea, ei pruugi sa neist aru saada. Näiteks Märt ei huvitu eriti popkultuurist, nagu kõik need Avengerid ja X-mehed, mina tean neist ainult tänu hilistele öötundidele ja 9gagile. Mind ja Märti need tögamised ei häirinud, aga kujutan ette, et kui keegi pole nendega üldse kursis, siis on raske aru saada.
Kuna Deadpool on üks Marveli koomiksite tegelastest ja otseses seoses X-meestega, oli palju viiteid ka sellele. Jah, naljakas oli küll.. aga ma ei tea, kuidas ma suhtun filmidesse, mis on täis actionit ning äkki tuleb peategelane nö sellest maailmast välja ja teeb nalju päriselu kohta. No näiteks kui läks X-meeste maja uksele koputama, et paar abilist kaasa võtta, siis tulid sealt naljad “Hahaaa, stuudiol polnud raha rohkem näitlejaid palgata, et ainult te kaks siin olete??” või sageli pöördus Deadpool otse vaataja poole ja rääkis temaga. Samas oli Deadpooli tegelaskuju nii haigelt süüdimatu, et kõik need vahepalad olid nagu rusikas silmaauku :D
Mis mulle veel meeldis, oli see, kuidas muidu on kõik superkangelaste filmid maailma päästmisest või suurema kahju ära hoidmisest.. “Deadpooli” mõte oli leida üles mees, kes teeks peategelase ilusa näolapi jälle korda ja ilusaks, sest välimus on ju väga tähtis :D
Humoorikas ja huvitav lähenemine, popkultuuri üle ironiseeriv ja kõige (sealhulgas ka enda) üle nalja viskav film. Kui on tahtmine minna vaatama tempokat actionkomöödiat, kus peategelane on ropp ja natuke sotsiopaat, siis soovitan küll! :)
“Vehklejat” ei käinud ma küll kinos vaatamas, aga natuke räägin ka sellest. Eks see ole teada, et ma pole mingi filmikriitik ja kui nii paljud asjast jagavad inimesed seda kiidavad, siis see ju peab hea olema.. Aga mulle miskipärast see nii sügavat muljet ei jätnud.
Jah, Märt Avandi tegi mu arust väga hea rolli. Teema ise oli tõsine ning eestlastele ka väga südamelähedane. Kaadrid olid tõetruud, film ise nurkalt hallivõitu, mis sobis filmi mõttega kokku… aga midagi jäi nagu puudu. Minu jaoks oli see veidi liiga pealiskaudne film teemast, mis on ju nii sügav.
Mulle väga meeldis Avandi suhtlus lastega, kuidas ta õppis nendega ümber käima, kuidas alguses nendega kannatamatu ega osanud hästi õpetada. Mulle meeldis Ulfsaki vanaisa roll ja talle järeletulek oli tõesti kurb koht.. Laste sõit Leningradi ja nende võistlus oli ka väga hästi välja mängitud + see hilisem väike pinge, kas pisike tüdruk toob võidu koju või ei, no super.
Aga näiteks kogu Avandi minevik ja talle järgi tulemine-ära viimine otse võistlussaalist mängiti minu jaoks nii pealiskaudselt ja tühiselt välja, et ei tekkinud nagu mingeid erilisi emotsioone. Seda enam, et pea järgmine stseen oli juba sellest, kuidas ta rõõsa ja tervena rongilt maha astus ning tagasi tuli.
Ma saan aru, et see filmi sügavus ongi pigem aimdusega seotud, et tuleb kasutada oma kujutlusvõimet ja ise juurde mõelda. Ma arvan, et enamik selle aja inimesi suhestusid filmiga väga ning neile läks see hinge. Mina, kes ma sündisin turvaliselt põhimõtteliselt Eesti Vabariiki, ei ole seda õnneks läbi elanud. Seda raskem oli mul aga ise see pilt kokku panna ja filmi sisse elada. Näiteks “Mandariinide” puhul tuli see sõja-aja lihtsate inimeste elu ja vastaspoolte suhtumised nii hästi välja, et polnud üldse vajadust olla sama asja läbi elanud, ometi puudutas film hinge.
Ma ei ütle üldse, et see oleks halb teos olnud. Vaatamist väärt kindlasti! Aga päris Oscari-vääriline ka mitte.
|
OSCAR-2019
|
||
Nagu eelmisel aastal julgelt välja kuulutasin, sõitsime ka sel sügisel Põhja-Norrasse seiklema, sihtpunktiks Lofoodid. Meie Norra 1.0 ehk Nordkapi reisipäeviku leiab siit.
Lofoodid on kaljusaared, mis paiknevad 67. ja 68. laiuskraadi vahel ning kerkivad merepinnast järsult 700-1100 meetri kõrguseni. Mägede vahel ootavad külastajat kalurikülad, liivarannad ja suviti ka keskööpäike. Saari ühendavad sillad ning (sh merealused) tunnelid. Lofootidel kuivatatakse igal aastal umbes 16 miljonit kilo lõhet ning arhipelaagi ligikaudu 25 000 püsielanikku ei taha enam midagi kuulda "Frozenist". Filmi peetakse põhjuseks, miks 2015. aasta suvel külastas Lofoote lausa miljon inimest. Liig on liig.
Reisist on tegelikult paar nädalat möödas, aga sain alles nüüd pildid valmis. Meie arvuti on suremas ning kui panna kokku v ä g a suur hunnik fotosid ja v ä g a aeglane masin, kus Photoshop enam normaalselt ei toimi, saab tulemuseks tohutu aja- ja närvikulu. Tuli vastu päevi, mil mõtlesin, et jätan järeltöötluse üldse pooleli ja jätkan alles siis, kui uue arvuti ostame (see tunne, kui oled pool tundi mõne foto kallal nokitsenud ja siis äkki jookseb PS niimoodi kokku, et midagi ei anna päästa). Sel juhul oleks see postitus aga alles järgmisel aastal sündinud.
Teele asusime taas neljakesi – mina, Rauno, Kerli ja Jane. Kui eelmisel aastal valitses matkabussis sooline tasakaal, siis seekord tuli Raunol üksnes naiste seltskonnaga leppida. Meil ülejäänutel oli Nordkapi kogemus seljataga, aga Janel mitte. Ta polnud varem üldse põhja poole reisinud ega nädalakest matkabussis veetnud. See on ikka hoopis teistmoodi elu.
Startisime reede hommikul ja tagasi jõudsime järgmise laupäeva õhtul. Kilomeetreid kogunes umbes 3400 ning ööbisime nii Soomes, Norras kui ka Rootsis. Nordkappi külastades ei mahtunud üks osa Soome käsivarrest ehk riigi loodepoolseim ots meie plaanidesse kuidagi ära, mistõttu sõitsime nüüd koju Kilpisjärvi kaudu.
Päike paistis ning juba poole kümneks olid kohvrid autosse tassitud ja kogu seltskond stardivalmis. Püsisime kenasti graafikus ning midagi hädavajalikku maha ei unustanud. Igaüks leidis endale autos mugava koha, näiteks mina hakkasin Eestis tehtud pilte töötlema. Reisi esimene ja viimane päev on alati kõige üksluisemad, seega alguses ning lõpus pole erilist mõtet aknast välja vahtida.
Paar tundi hiljem hakkas sadama ning nii kuni järgmise päevani välja. Ausalt öeldes oli see kõik natuke déjà vu, sest ka eelmise reisi algus möödus hallides toonides. Aga ühe suure erinevusega! Nimelt avastasin Põhja-Rootsis, et mul on sokid märjad. Selleks ajaks olime kindlasti kuus-seitse tundi teel olnud.
Raunost sai kähku detektiiv – küll helistas ta bussi omanikule, vaatas üle wc, võttis lahti tooli alla peidetud veepaagi jne. Kusjuures minu taibukas mees kahtlustas kohe, et see müstiline vesi pärineb rehvi juurest, kuid jättis saju tõttu selle variandi kontrollimise kõige lõppu.
Vihma kätte minekust ta aga ei pääsenud, sest loomulikult oligi süüdlaseks just tagumise rehvi porilaud, kus laiutas lapse pea suurune auk. Rauno püüdis selle kuidagi ära lappida. Esiteks kinnitas ta sinna autost leitud kruvide abil ühe pooleks lõigatud plastikpudeli, järgmiseks lisas mõned kilekotid, mida tuli veel korduvalt juurde toppida. See oli nagu must auk, mis ei tahtnud kuidagi täis saada. Bussi tagumise osa põrand koos vaibaga oli läbimärg ning lausa kaks pikka päeva ei saanud ma kanda oma armsaid villaseid sokke. Tragikoomiliseks muutis olukorra fakt, et omanik oli bussiga vaid mõne nädala eest hoolduses käinud ning seal eraldi ära maininud, et neil purunes hiljuti rehv. Hea töö, mehed.
Terve päev möödus sõites (üle 700 km) ning ööbimispaika saabusime alles hilisõhtul. Matkabussidele mõeldud plats oli vastikult porine ja üllatavalt täis. Parkisime auto ära, aga umbes kaks minutit hiljem tekkis probleem, sest meie kõrvale pargitud sakslased väitsid, et oleme neile liiga lähedal ja seletasid midagi tuleohutusnõuetest (saksa täpsus!). Meile oli reserveeritud koht nr 10 ja just sinna me ka parkisime. Rauno uuris asja ja avastas, et paarikese buss seisab hoopis meile lubatud kohal. No igatahes arvasid nemad, et meie võiksime ümber kolida ja kuna keegi pikemalt vaielda ei viitsinud, sõitsimegi kümme meetrit eemale ja valisime uue numbri. Saime küll märksa porisema paiga, aga jäime ellu.
Panin endale igaks juhuks varase äratuse, sest lootsin päikesetõusu näha. Selle asemel vaatas mulle vastu paks udu. Ma ei pannud öösel tähelegi, et kohe meie käpingu kõrval voolab jõgi. Kõndisin tiirukese ja kobisin tagasi magama. Paari tunni pärast ärkasid ka teised ning üheksa paiku saime edasi liikuda. Vähemalt põrand oli enam-vähem kuiv ja sadu lõppenud.
Avastasime, et ka Põhja-Rootsi on imekaunis ning sealne maastik meenutas meie eelmist Norra reisi. Ilm oli pilvine, aga mõnusad värvid päästsid päeva.
Mida lähemale Norrale jõudsime, seda ilusamaks muutus ka loodus ning kuigi sõit oli pikk (üle 500 km), lubasime endale mõned üksikud peatused, et vaadet nautida. Ühel hetkel ronisime lausa bussi katusele. Seda sai juba eelmisel aastal harjutatud.
Kusagil (mul pole õrna aimugi, kus) Rootsis vaatas meile vastu nii võrratu maastik, et otsustasime seal kinni pidada ja lõunat süüa. Mina kasutasin võimalust bussist välja hüppamiseks ning läksin seiklema.
Lõpuks hakkasin väikese lapse kombel iga paari minuti tagant küsima, kas oleme juba Norras, sest aknast välja vaadates tundus, et muud võimalust ei saagi olla. Soome ja Norra maastiku vahel on ikka märksa suurem erinevus. Sõitsime muudkui kõrgemale ja kõrgemale ning taamal paistsid lumised mäetipud ja tuulegeneraatorid.
Sel momendil, kui üle piiri sõitsime, täitis bussi rõõmukisa. Või noh, mina ja Kerli kiljusime, samal ajal kui Rauno ja Jane magasid. Peatusime mingis bensijaamas, mille vastas avanes võrratu vaade merele. Jätsin "Rahva teenrite" podcasti järelkuulamise pooleli ja jooksin pildistama.
Uuesti bussi istudes avasin üle pika aja Facebooki. Ma ei suutnud enda silmi uskuda, kui nägin, et ERR jagas teadet Aarne Rannamäe lahkumisest. Saate aru, seda saadet, mida ma parajasti kuulasin, juhtiski Rannamäe. Kõik jäi seisma ja pean tunnistama, et tema ootamatu surma vari saatis mind terve nädala jooksul. Ma ei hakka siin pikalt lahti seletama, miks ühe teleajakirjaniku lahkumine, keda ma isiklikult ei tundnud, mind niimoodi mõjutas. Igatahes on juhtunuga veel praegugi raske leppida. Rannamäe viimane "Rahva teenrite" saade on mul siiani lõpuni kuulamata.
Reis aga jätkus ning terve teekond Lofootidele oli nagu üks hiiglaslik postkaart. Mida lähemale jõudsime, seda rohkem tuli vastu tunneleid, sildu, pisikesi külasid ja mõistagi mägesid.
Ööbimiseks valisime Lyngvær Lofoten Bobilcampingu, kuhu saabumine ei lähe mul kunagi meelest. Kämpinguni oli veel umbes 5 kilomeetrit, kui nägime kogu reisi kõige võimsamat päikeseloojangut. Mäed justkui põlesid. Ainult et teed on seal kitsad ning käänulised, seega peatuda saime alles viimasel hetkel. Jõudsin napilt paar pilti teha.
See oli meie esimene öö Norras ning mõistsime kohe, et meil oleks vaja sularaha. Nordkapi reisi ajal veetsime Norras vaid ühe öö ning kämpingus, mis kuulus soomlastele (Alta). Selgus, et Lofootidel pääseb sooja duši alla ainult siis, kui sul on taskus vähemalt 10 NOKi. Meil ei olnud (jah, tõelised amatöörid). 10 NOKi tähendas nelja minutit sooja vett. Nii pesingi esimest korda elus kraanikausis juukseid. Magama minnes kuulasin bussi katusele langevate vihmapiiskade robinat ja palvetasin, et hommikul päike paistaks.
Ei paistnud. Selle asemel ootas meid torm. Taevas oli hall, vihma sadas ning tuul alles kogus hoogu.
Käisime ära Lofootide läänetipus, kus paikneb külake nimega Å, kuid kõleda tuule tõttu ei peatunud me seal pikemalt. Just Å's lõpeb Euroopa maantee E10.
Ilma tõttu tuli meil oma plaane muuta ning mägedes seiklemise asemel otsustasime hoopis mõnda restorani külastada. Väljavalituks osutus Krambua, kus hinnatakse kohalikku toorainet ning armastatakse oma kliente üllatada, st päevamenüü oleneb saagist ja sellest, mis kokka parajasti inspireerib. Hinnad olid krõbedad, aga jäime oma valikutega väga rahule. Mina tellisin ahjus hautatud paltuse, mis maksis 315 NOKi.
Pärast lõunat sõitsime veel natuke ringi ja üritasime leida töötavat panka. Sellest kujunes võimatu missioon, mis ajas lõpuks lihtsalt naerma. Mõnda panka, mida kaart näitas, polnud üldse olemas, teine oli suletud ja kolmas vahetas raha ainult kindlatel päevadel. Õnneks leidus ka selliseid kämpinguid, mis nõustusid eurosid kroonide vastu vahetama.
Järsku tundsin, et varbad on jälle märjad, seega peatusime ja Rauno jätkas bussi parandamist. Õnneks sai asi korda ja rohkem see auk meid ei kimbutanud.
Öö veetsime kämpingus nimega Ramberg Gjestegård, mis meenutas pigem hipikommuuni. Mul pole boheemlaste vastu mitte midagi ja olen isegi kohati paras hipi, aga sealne oli mulle liiast. Igas nurgas haisesid kellegi sokid või saapad, kogu kämpingu peale leidus ainult paar dušši, igasugused pinnad olid silmnähtavalt räpased jne. See oli kindlasti kõige jubedam koht, kus peatusime. Lisaks veel torm, kusjuures mõni hull ööbis telgis. Vastu ööd läks torm ikka päris kõvaks ning tuul jõudis isegi meie suurt bussi raputada.
Panin endale jällegi varajase äratuse ning veendusin, et telgid olid öö üle elanud. Torm oli lõpuks vaibunud, kuid kahjuks jäi päikesetõus ühe suure mäe taha peitu. Läksin sellegipoolest randa värsket õhku hingama.
Olin ärgates elevil, sest teadsin, et lähme Reinebringenit vallutama. Just see vaade mind Lofootidele meelitaski. Olin Reinebringeni kohta juba eelnevalt lugenud ja teadsin, et tegu pole sugugi kerge ettevõtmisega (448 meetrit põhimõtteliselt otse üles), aga otsustasin, et ma ei anna alla, saagu mis saab.
Reine'i minnes sõitsime uuesti päev varem läbitud teel, aga aknast paistis täiesti teistmoodi pilt. Mäed on muidugi iga ilmaga võimsad, aga selgel päeval andis ümbritsev loodus kordades vägevama laengu.
Reine'i kaluriküla, kus 2016. aasta seisuga elab 309 inimest, on põhjusega nimetatud terve Norra kõige maalilisemaks külaks. Tegu on ka Moskenesi valla administratiivse keskusega.
Reinebringeni tippu viiv rada saab alguse umbes kilomeeter külast eemal ning lootsin südamest, et vähemalt algus on lihtne. Läks aga teisiti ning öine torm ei teinud olukorda sugugi paremaks. Kohe, kui maanteelt rajale astusime, läks raskeks.
Paarkümmend minutit hiljem tuli meile vastu üks väga viisaka välimusega trepp ja jõudsin naiivselt mõelda, et kõige karmim osa ongi läbi. Eksisin rängalt. Trepi kõrval seisis hoiatus selle kohta, et vana raja seisukord on väga halb ning parajasti ehitatakse uut. Uut rada, st seda ahvatleva välimusega treppi, paluti mitte kasutada, sest see on pooleli. Nagu tõelised turistid, otsustasime ülejäänud rahvaga kaasa minna ja ikkagi mööda neid "keelatud" treppe üles ronida.
Esiti asusime teele neljakesi, kuid Kerli andis esimesena alla, jäädes treppide juurde ootama. Ronisime kolmekesi edasi, kuid äkitselt sai trepp otsa ja ees ootas džungel. Rada kadus põhimõtteliselt ära (mis on ka loogiline, sest see oli ju pooleli) ja läksime sealt, kust tundus, et keegi on juba ees astunud. Tundsin kohati tõelist surmahirmu, eriti alla vaadates, ning sageli ei saanud kinni hoida muust kui taimevartest.
Olime juba lõpule üsna lähedal, kui Jane teatas, et ta enam ei suuda. Näis, et vähemalt pooled neist, keda kohtasime, tippu ei jõudnudki. See "üsna lähedal" tähendas veel paarkümmend minutit ronimist, ent kui me lõpuks kohal olime, tahtsid mul rõõmust ja meeletust pingelangusest lausa pisarad silma tulla.
Ma ei teagi, millega Reinebringenil kogetut võrrelda, sest füüsiliselt oli see kindlasti üks kõige raskemaid asju, mida olen teinud. Vaevalt et ma ilma Raunota vastu oleksin pidanud. Koos (olgugi et mudase ja higisena) tippu jõuda oli aga vägev. Kallistasime, õnnitlesime üksteist ellujäämise puhul, tõmbasime hinge ning nautisime vaadet. Uskuge või mitte, aga tipus oli soe JA tuulevaikne.
Umbes kümme minutit oli elu lill ja maailmas polnud ühtegi muret. Seejärel hakkas tasapisi kohale jõudma, et kõht on tühi, juua tahaks ning allaminek seisab veel ees. Tippu jõudes oli meil pudelipõhjas vaid tilgake vett, mille sõbralikult ära jagasime. Süüa polnud me üldse kaasa võtnud (jällegi, nagu tõelised amatöörid). Jälgisime kadedusega, kuidas teised matkalised meie ümber seljakotist veevarud, võileivad, šokolaadid ja muu hea kraami välja otsisid ning piknikku pidama asusid. Mis seal ikka, meie sättisime ennast jälle liikvele. Mulle, kes ma kardan kõrgust, sai väga ruttu selgeks, et tagasitee on kolm korda hullem.
Kui üles ronides said vatti eelkõige jalad, siis laskudes tegid suurema osa tööst käed. Ühesõnaga järgmisel hommikul valutas kenasti kogu keha. Muidugi olime nüüd targemad ja läksime otse vana raja peale. See oli küll mõnevõrra parem variant, kuid sain hästi aru, miks turistidel soovitatakse uue raja valmimiseni Reinebringenist üldse eemale hoida. Enamiku ajast olime jalgupidi ojas, kus vahetevahel ka käsi loputasin, sest need olid küünarnukkideni porised.
Raja lõpuosas saime ülejäänud reisikaaslastega jälle kokku ning sammusime üheskoos vapralt finišisse. Reinebringeni vallutamine nõudis kolm-neli tundi, ehkki maad tuli kokku vaid natuke üle kilomeetri. Huvi pärast googeldasin, kas kõik on sealt terve nahaga tagasi tulnud, ja selguski, et see mägi on vähemalt ühe inimelu nõudnud.
Kõht korises, seega võtsime suuna Reine'i Statoili. Veendusime, et head kohvi saab ainult Eesti Statoilist, kuid sealsed burgerid olid uskumatult head (või oli meil kõht nii tühi). Kohalikus toidupoes maksime nelja tomati eest umbes neli eurot, seega salat läks sel päeval kalliks.
Aga küla ise oli tõesti armas. Just selline koht, kust võiks rorbu (kalurimajakese) rentida ja idüllist mõnu tunda.
Kõhud täis, otsustasime üle vaadata kõrvuti paiknevad Hauklandi ja Utakleivi rannad. Need on sellised pikad paradiisihõngulised liivarannad, mis kutsuvad suvel Lofoote külastama. Kusjuures ühest rannast teise pääseb ka jalutades.
Teel olles jäid looduse kõrval silma ka lambad. Kui Nordkapi reisil pidi ette vaatama, sest iga hetk võis mõni põder põõsast välja hüpata, siis Lofootidel on täpselt sama seis, ainult et põtrade asemel üllatavad autojuhte lambad. Neid on tõesti kõikjal ja nad on meisterlikud mägironijad. Meist igal juhul osavamad.
Saabus aeg ööbiskohta minna. Valisime välja Brustranda Sjøcampingu, millest kujunes meie tänavuse reisi lemmik. Ilus loodus, vähe rahvast ning puhtad ruumid – mida muud võiks hing ihata. Meil vedas lausa nii palju, et saime auto järve äärde parkida. Sel õhtul istusime eriti pikalt õues, grillisime ja mekkisime Jägermeistrit. Jõudsime Janega isegi kiire fotosessiooni ette võtta.
Viimane päev Lofootidel. Mingit konkreetset plaani meil polnud, niisiis külastasime neid vaatamisväärsusi, mis seni veel nägemata jäänud.
Henningsvær üllatas. Mäletan, kuidas teised uurisid, miks me sinna sõidame ja mina vastasin, et pidi hea vaade olema (see aga on Lofootidel peaaegu et raudkindel reegel, mitte erand). Olin kiiruga selle küla endale küll üles märkinud, kuid see oli ka kõik.
Teed läksid muudkui kitsamaks ja vaated võimsamaks. Vastu tuli ka Rørvika rand, mis meenutas mingit ebamaist helesinist laguuni. Nimelt jääb sealne liivarand justkui kahe veekogu vahele. Ühel pool meri ja teisel pool üle kivide vulisev oja. Pluss üks hiiglaslik kivi, mille otsa ronides ennast kivikuningannaks kuulutasin.
Üle mõistuse kitsaste tänavatega Henningsvær paikneb mitmel väikesel saarel, mis on nii täis ehitatud, et tundub, et majad tõusevad otse merest. Ja sinna viib nii kitsas sild, et selle ületamiseks tuleb foori taga oma korda oodata. Sillalt avaneb vaade, mis meenutas mulle kummalisel kombel Pariisi. GPS juhatas meid jalgpalliväljaku kõrvale. Jah, selles mõnesaja elanikuga külas oli jalgpalliväljak.
Kui peaksin Reine'i ja Henningsværi vahel valima, siis ehkki otsus on r a s k e, annaksin hääle viimasele.
Järgmine ja ühtlasi viimane ööbimispaik Lofootidel: Sandsletta kämping, mida samuti ainult hea sõnaga meenutan. Kahjuks jõudsime sinna jällegi õhtuhämaruses. Lastega reisijatele sobiks Sandsletta eriti hästi, sest lisaks hädavajalikule leiab sealt ka väikese kohviku ning jänesed ja haned.
Esialgu plaanisime veel ühe päeva Lofootidel veeta, aga kuna hommik tuli koos vihmaga, võtsime pähe, et sõidame juba päev varem Tromsøsse. See tähendas küll väga pikka sõitu, aga sajuse ilmaga oleksime niikuinii bussis istunud.
Üle poole päevast läks nii, et ma ei teinud ühtegi pilti, kuid õhtu saabudes hakkas taevas selginema ning tuli auto kinni pidada. Lofootidel ei saanud looduse põhjal veel arugi, et suvi on läbi, kuid põhja poole sõites võttis meid vastu sügisvärvide pillerkaar.
Ilmataat ei suutnud kuidagi ära otsustada, kas tuleb torm või mitte, sest puhuti kiskus taevas väga tumedaks, seejärel sadas, siis jälle piilus pilvemustrite keskelt päike jne.
Õhtul jõudsime Lofootidel nähtuga võrreldes märksa kaasaegsemasse Tromsø kämpingusse. Minu maitsele oli see isegi liiga modernne. Uksi avati kiipkaardiga ning hubasusest polnud juttugi. Samas on Tromsø ikkagi üle 70 000 elanikuga linn, seega ei tasunud seal maalähedast kämpingut lootagi.
Ärkasin ja läksin uurima, milline meie kämping päevavalguses välja näeb. Olime linnale üsna lähedal (pakun, et mingi 20min jalutuskäigu kaugusel), kuid parklat ümbritses mõnus sügis.
Kohe meie bussi kõrval kaunistasid parklat ilupõõsad, mille sügis oli punaseks värvinud ning loodus ära ehtinud. Kükitasin seal mõnda aega ja klõpsisin.
Esimese asjana käisime linna vaatamas ning Tromsø jättis väga hea mulje. Seal võiks kindlasti põhjamaise kultuuriga täidetud päeva veeta, kuid meie kuhugi sisse ei astunud, sest ees ootas teekond tagasi Soome.
Kui ainult värvidest rääkida, siis tegi Põhja-Norra Lofootidele silmad ette. Sügis on minu lemmikaastaaeg, mida võiksin jäädagi suu ammuli vahtima ja pildistama.
Kohe, kui Soome piiri lähedusse jõudsime, ilmusid teedele põhjapõdrad. Siiani polnud me ühtegi põtra näinud, kuid äkitselt olid nad igal pool ja kehtestasid omad liikluseeskirjad.
Kilpisjärvel tervitasid meid sellised põhjapõdrad, kes inimesi sugugi ei kartnud ning fotograafidele leplikult poseerisid.
Kämpinguks valisime Tundrea ning kuna kell oli alles kuus ja ilm ilus, valisin välja ühe paarikilomeetrise matkaraja ja asusin teele. Keegi teine ei viitsinud kaasa tulla, aga võin öelda, et nad jäid paljust ilma. Sügis at its best. Kilpisjärvi on muideks paik, kust võib korraga näha nii Soome, Rootsi kui ka Norra mägesid.
Kuna Kilpisjärvi on täiesti arvestatav turismikeskus, panime ennast üle pika aja viisakalt riidesse ja käisime kohalikus restoranis kokteilil. Sel puhul sai isegi üks selfie tehtud.
Ilma mõttes oli õhtu täiuslik, ainult et väga-väga külm. Lofootidel püsis temperatuur tunduvalt kõrgemal. Öösel mõtlesime veel külabaaristki läbi hüpata, aga uksed olid kinni (vaatamata tee äärde pandud sildile, mis väitis, et baar on kaheni hommikul avatud). Kahtlustan, et ühtegi klienti polnud ja omanik läks koju magama.
Reisi lõpuosaga läks meil nii, et plaanisime ööbida Ylläksel, mis on põhja mõistes väga elav keskus, täis poode, restorane ja pubisid. Otsustasime Ylläksen Ykkös Caravani kasuks ning proovisime sinna ka ette helistada, kuid keegi ei vastanud. Kohale jõudes müüdi otse meie nina ees viimane vaba paik ära. Pettumus oli suur, sest olin seda õhtut pikalt oodanud.
Tiirutasime siis natuke aega ringi ja püüdsime uue plaani välja mõelda. Lõpuks otsustasime, et sõidame ära Pellosse ja lähme päev varem koju. Raunol oli esmaspäeval 4.45 äratus, seega tegime endale teene.
Kämpingute valik oli seal kandis väike, aga just Arctic Campingus pääsesime viimaks sauna. Lofootidel ja ka norrakatele kuuluvas Tundreas polnud mitte kusagil normaalset sauna (või noh, mõnes kohas oleksime suure raha eest sauna pääsenud küll, aga näiteks 150 eurot paari tunni eest tundus meile ikkagi liiga kallis).
Õnneks lõppes see halvasti alanud päev rõõmsal noodil, sest sealne luksuslik saun oli hiigelsuur ja kohe Tornionjoen ääres. Võtsime leili ning mina olin see hull, kes ka kaks korda ujumas käis.
Viimane päev oli, nagu võiski arvata, igav. Sõitsime hommikust õhtuni, tehes vaid paar üksikut peatust. Hankasalmele jõudsime umbes kell kaheksa. Bussi koristamise rõõmu jätsime pühapäevaks.
Teile, kes te selle postituse lõpuni vastu pidasite ja loodust armastate, tahan öelda, et kui vähegi võimalik, käige Põhja-Norras ära. Annan omapoolse garantii, et see on kogemus, mida te mitte kunagi ei unusta. Matkabussiga reisime on küll aeganõudev, aga samas on see suhteliselt soodne ning mugav.
Ma ei oska veel öelda, kas me ka järgmisel aastal Norrasse sõidame, aga igal juhul lähme Lofootidele kunagi tagasi. Keskööpäike on mul veel nägemata.
Aitäh! Vaated olid tõesti võimsad ja nii igal pool. Kui oma silmaga näinud poleks, ei suudaks peaaegu et uskudagi, et selline paik üldse olemas on :)
|
OSCAR-2019
|
||
Puurid on endiselt müügis, kuulutus on lihtsalt aegunud Link piltidele . Jenny on suuruse poolest muidu sobilik. Miinusteks selle puuri puhul on väiksed uksed ja horisontaalsed võred. Kui mul Eddie üksi seal elas, siis välja murdmisega probleeme ei olnud. Seevastu armastas Eddie võredega kolistada. Kui sel kevadel Ferrero juurde tuli (ligi 2,8 kg-ne poiss), siis hakati uksi juba väänama. Ütleks nii, et see puur ajab asja ära, lihtsalt ebamugav on endal toimetada sellega.
Muidugi nõu võib ikka küsida. Selleks oleks vaja infot. nt. Mis su eelarve on? Kui palju päevast peab tuhkur puuris veetma? jne
Tuhkur peaks veetma päevas ikka päris palju puuris! Hommikul lähen kooli kell kaheksa,ja koju jõuan kõige hiljemalt kolmeks!Aga tavaliselt olen kaheks kodus!Tavaliselt ärkan ma kell kuus hommikul siis on mul tunnike aega tuhkruga mängida ja siis,kui kool läbi saab siis on ka mitu mitu tundi mul aega temaga tegeleda!Puuris peaks ta siis ainult siis,kui ma koolis olen ja öösel! mis te arvate ?
Mina Jenny puuri isasele tuhkrule ei ostaks, kes vähegi laamendaja on, siis võred tõmmatakse poole päevaga kõveraks. Väike luuk on ka puuri juures ülisuur miinus. Olen ise kunagi kasutanud ja see liivakasti välja võtmine ja puuri laiali lammutamine ajas mind iga päev vihaseks.
Toetan Heleri arvamust, puuri küljeuks, mitte pealmine luuk, peab olema piisavalt suur, et ilusti pissikast välja saada ilma liivakasti kallutamata või puuri lammutamata, st ukse laius 30cm. Muidu on see nagu pimesooleop teadagi mille kaudu.
Mul hakkas suurest jõllitamisest silme ees virvendama, aga luuke ma küll puuril ei näe. Küsiks hoopis, et oled sa kindel, et sul on üldse puuri vaja? Tegu kalli asjaga ja ilmaasjata pole mõtet seda osta. Tõhul pole puurist sooja ega külma, tema võib magada ka sokisahtlis.
Mina ka luuke ei näe, ei peal ega küljel. Kuidas see võimalik on? Nagu näha, on tegemist Savic'i puuriga, kuid üldiselt olen nõus Gunnariga.
Samuti arvan, et tõhul ei peaks olema spets tuhkru puur ja hiiglaslik. Tegelikult sobib tuhkrule ka suurem küüliku või tšinšiljapuur, seda muidugi eeldusel et tuhkur on seal vaid öösel. Minul on Imac Double 100 puur, ning kuna sel on need luugid kuhu majake käib, siis tuhkur lihtsalt lükkas need üles ja lippas mängima, nüüd on need kinnitusklambritega kinni. Minu puur maksis kasutatuna 50 euri ja tegelikult pole mul seda vajagi, kuna tuhkur on seal vaid öösiti.
Aga kus ta puur olema hakkab? Kui sinu toas, millel eelduslikult on uks ees, siis täpselt seal ta sinu äraolekul ongi, lahtiselt. Pissikast toanurka ja kõik.
Väiksel kutsikal võib olla algselt probleeme suures toas vetsu jõudmisega. Alguses võiks mingi puur ikka olla, et ei tekiks halba kommet oma hädasid valesse kohta teha.
Uks on jah suhteliselt kõrgel, liivakasti sealt igapäevaselt välja upitada on päris tüütu. Vaata veel ringi, kindlasti tuleb neid pakkumisi ja ega Sul kiiret ei ole puuriostuga.
Mis te arvate,kas see sobiks tõhule? http://www.okidoki.ee/item/1942679/ Kui ma müüjalt küsisin kas see tuhkrule sobib siis tema vastas järgmiselt!:Meie enda tuhkur elab sellises, sest hästi tihe võre. Suurema vahega võrest suutis ta enda läbi punnitada. Võre natuke ju paindub ka. Teiseks on tal paras kõrgus. Esimese puuri ostsin tuhkrule hästi kõrge ja siis hakkas mööda puuri ülalt alla kakama, koristamist oli palju ja vaatepilt jube!
Kui tuhkur pool päeva puuris veedab, on see puur minu arust liiga väike. Tuhkru hooldamise teemas on eraldi alateema, kus on näidatud erinevate kasutajate puure. Mine uuri natuke seda ka, usun et siis saad paremat aimu, mida otsida.
tekkis küsimus, et kas tuhkrule sobib selline puur mis on valmistatud keevisvõrgust? See on muidu loomadele mõeldud võrk. Ja kui suur peaks olema puur mis on mõeldud ühele tuhkrule. Võtan esimest korda tuhkru, seepärast ainult üks . Ja kas tuhkrul siis igav ei hakka kui vahest käia teise tuhkruga jalutamas(ikka neljakesi, mina, tulevane tuhkur, sõbranna ja tema tuhkur).(see viimane lause nüüd off topic )
Parem oleks osta poest või kasutatuna tavaline puur. Kui tuhkur on puuris vaid öösiti, magab, sööb ja käib potil seal, sobib hästi ka suurem/kõrgem küülikupuur. Jalutama võid ikka minna, selleks on omad teemad.
Minu meelest on sellest võrgust juba juttu olnud. Sellega lõhub käpad ära - kui selle peal kõndida või seda mööda ronida ja seda kraapida.
Oki,mina käisin peale, et ta ostaks selle ja siis ta ostiski selle eile 27-dal. Aga me tahaksime kindlasti ise puuri teha, sest see tuleb odavam ja siis saab seda teha endale meelepäraselt nii, et see sobib korteriga, suuruse mõttes, et kuidas ja kuhu see sobib ja kuhu mitte. Oskab keegi soovitada või on endal ise tehtud puuriga kogemusi, et millist võrku teie kasutasite mis käppasid ei lõhu ?
Suuremal osal tuhkrutel on kihv(ad) katki. Niiet tavalise tuhkrupuuri võrega võib ka tuhkur hambad katki teha.
Muidu puuri suurused oleksid sellised: kõrgus 1m 50cm, laius 84cm ja sügavus 60 või 70 cm, et kas selline sobib siis ühele tuhkrule või on seda liiga palju ?
|
OSCAR-2019
|
||
Ei pea olema selgeltnägija, et nelja graafikut kõrvutades selgelt aru saada: globaalse heaolu kasvu mudelit ei ole olemas ning turumajandus ei suuda energiakriisi ära hoida.
1. Inimeste arvu jätkuv kasv. Prognooside kohaselt elab aastal 2050 meie planeedil 10 miljardit inimest, perioodil 2010-2050 sünnib juurde 3 miljardit inimest (kasv 43%). Kuigi kasv toimub arengumaades, vajab iga inimene ikkagi energiat.
2. Energia tarbimise kasv 1 inimese kohta. Primitiivne inimene vajas elutegevuseks 2000 kcal päevas. Tehnoloogilise ühiskonna inimene tarbib päevas 240000 kcal – 120 korda rohkem kui primitiivne inimene. Kõik riigid on seadnud eesmärgiks SKP kasvu, selle eesmärgi realiseerimine on senini tähendanud ühtlasi energia tarbimise kasvu inimese kohta. Esimesed arenenud riigid teevad plaane energiavajadust pigem vähendada, aga arenguriikide arenguplaanid on seotud energia tarbimise kasvuga.
3. Energiaallikate struktuur. Pool inimeste poolt tarbitavast energiast saadakse nafta ja maagaasi töötlemise ja oksüdeerimise kaudu. Hüdroenergia, tuumaenergia ja taastuvenergia allikate osatähtsus on väike ja nende plaanitud kasv suudab heal juhul rahuldada esimeses ja teises punktis välja toodud kasvu, põhimõtteliselt asendamata naftat ja gaasi.
4. Nafta ja gaasi varude lõppemine. Enamike stsenaariumide kohaselt oleme just hetkel tootmise ja tarbimise tipus. Toodud on üks stsenaariumidest, kuid üldine loogika teatud variatsioonidega on sama.
Süsteemi analüüsides ei oma arengud taastuv- ja tuumaenergeetika suundades, mida plaanitakse reguleerida kliimakokkulepete ja süsinikukaubanduse kaudu, eriti vajalikku mõju. Enne kui midagi olulist ja asjalikku suudetakse maailmas ära teha, võib saabuda globaalne energiakriis, mis esmalt tabab transpordisektorit. Lainena kaasneb toidukriis, sest kasvab nõudlus põllumajanduspindadel energiakultuuride kasvatamiseks.
Eesti on energiakriisi suhtes heas lähtepositsioonis. Elanike tihedus on väike ning võimalus biomassi kasvatada ja biokütuseid toota elaniku kohta väga suur, võimalus on kasutada tuuleenergiat ning rajada tuumajaam ning arukalt kasutada põlevkivi, muuta hooned energiatõhusateks. Ometi kui globaalne energiakriis tabab meid ootamatult, tõusevad importkütuste hinnad lakke ning elu on ka meil häiritud.
Palju veel aega on, pole teada, seda ei julge keegi täpselt ennustada, maailma süsteem on liiga keeruline ja sõltub poliitilistest otsustest. 2015? 2020? 2025? 2030? Samas peaks olema igaühele selge, miks on vaja doteerida taastuvenergeetika lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu, miks on vaja vähendada sõltuvust importkütustest. Eestil on võimalus kombineerida tuuleenergia tarbimine ja transpordisektor, arendades välja elektritranspordi suures mahus.
Lisavõimalus on loobuda tarbimise kasvu põhisest arengumudelist üldse. Kõige paremini kirjeldaks sellist mudelit ehk sõna ‘ebapopulaarne’. Tarbimist vähendav käitumine tundub meile hetkel pealesunnituna ja meedias nimetatakse seda surutiseks.
Elame huvitaval perioodil – naftaajastu tipus. Aga kas me käitume nii, nagu tuleks käituda tipus olles, või läheb nii nagu tavaliselt – ammu prognoositud sündmused saabuvad ikkagi ootamatult?
Lõpuks ka üks investeerimispankuri poolt tehtud 8-minutiline videoklipp. Loomulikult võib internetist leida igasuguseid klippe, kuid see on piisavalt lühike ja konkreetsete arvudega argumenteeritud.
Filed under: Aeg, Eesti, Energia, Keskkond, Kliimamuutused, Maavarad, Rahvusvaheline, Teooriad | 45 kommentaari »
Paljud Winston Churchilli tsitaadid ajavad ikka ja jälle muigama, samas paljastavad ka meie igapäevast tööd ja elu. Kasvõi pealkirjas olev ‘History will be kind to me for I intend to write it’. Alljärgnevalt on toodud valik Churchilli tsitaate. Kas ja kui palju sellest õppida – jääb igaühe enda otsustada.
Poliitikul peab olema võime ennustada, mis juhtub homme, järgmisel nädalal, järgmisel kuul ja järgmisel aastal. Lisaks peab poliitikul olema võime seletada, miks kõike seda ei juhtunud.
Pidevad ja jätkuvad jõupingutused on meie potentsiaali avamise võti, mitte meie tugevused ega intelligentsus.
Mulle meeldivad sead. Koerad vaatavad meie peale üles. Kassid vaatavad meie peale alla. Sead kohtlevad meid kui võrdseid.
Liiga sageli on tugev ja vaikne mees vaid sellepärast vait, et ta ei tea, mida öelda. Ning tal on tugeva mehe reputatsioon vaid seetõttu, et ta on olnud vait.
Kriitika üle ei pruugi saada kokkuleppele, kuid see on vajalik. Kriitika täidab sama funktsiooni, mis valu inimese keha puhul – äratades tähelepanu ebatervest seisundist.
Vaadates tagasi elu probleemidele mäletan üht vanameest, kes ütles oma surivoodil, et tema elus oli väga palju muret ja häda, millest enamust iialgi ei juhtunud.
Laias laastus võib inimesed jagada kolmeks: ühed, kes tapetakse arvetega, teised, kes muretsevad end surnuks ja kolmandad, kes surevad igavusest.
Palun olge nii kena ja pange oma järeldused ja soovitused ühele leheke oma aruande algusesse, siis ma võin seda isegi lugeda.
Golf on mäng, mille eesmärgiks on lüüa väga väikest palli veel väiksemasse auku relvadega, mis on selleks otstarbeks eriliselt viletsalt disainitud.
Parim kaitse õhurünnaku vastu on hävitada vaenlase lennukid võimalikult lähedal nende lähtepunktist.
Rahvas, kes proovib end maksude kaudu küllusesse viia, on nagu mees, kes seisab ämbris ja püüab end sangast õhku tõsta.
Britid on maailmas unikaalsed. Nad on ainsad inimesed, kellele meeldib kirjeldus, kui halvasti asjad tegelikult on – soovides kuulda ka halvimat.
Ameeriklaste peale võib alati loota, et nad teevad õiget asja – peale seda, kui nad on proovinud ära kõik muu.
Leedi Nancy Astor: ”Winston, kui sa oleksid minu abikaasa, ma mürgitaksin sinu tee.” Churchill: ”Nancy, kui ma oleksin sinu abikaasa, ma jooksin selle tee ära.”
Filed under: Aeg, Eluviis, Haridus, Ideed ja leiutused, Muud huvitavat, Rahvusvaheline | Leave a comment »
Tänase saate ‘Aeg Luubis’ jaoks paluti mul kommenteerida tuumajäätmete matmise küsimust. Toimetaja lähteülesanne oli mahutada viieminutilisse ülevaatesse ära kogu teema, sealhulgas võtta kolme eksperdi kommentaarid! Kui püüdsin veenda, et selle keerulise teema puhul on vähemalt kakskümmend argumenti ja probleemi, mis tuleks kõik lahti rääkida, sain vastuseks – saame aru, aga saateformaat nõuab viieminutilist ülevaadet!
Sellise aja jooksul saab välja tuua ehk kolm probleemi ja argumenti, mis tähendab, et ülejäänud 17 jäävad käsitlemata. Väitsin, et mistahes kombinatsioon kolmest saab olla subjektiivne ja ei ava probleemistikku kogu oma komplekssuses.
Toimetaja poolt saadetud eelkommentaar oli järgmine: “Tuumaenergia – CO2-vaba tootmine. Samas lauses ei esitata aga mitte kunagi fakti, et umbes neli protsenti tekkivatest ohtlikest jäätmetest ei ole töödeldavad ning tuleb matta turvaliselt aastasadadeks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on arvutanud, et Eesti vajaduste jaoks oleks mõistlik 600-700 MW võimsusega jaam – mis on nii väike, et selle jaoks tundub ühe miljardeid kroone nõudva hoidla rajamine isegi kahjulik. Jääkide väljavedamine. Ainsana võiks tulla kõne alla Venemaa ja Rosatom, mis lubab väidetavalt tema käest ostetud kütusejääke tagasi võtta. Näiteks Prantsusmaa kulutab ladustamiseks sobivat savist pinnast uurides igal aastal ligi 250 miljonit krooni, ent ka seal ei saa ladustamist alustada mitte varem kui kümne aasta pärast. Sama seis on Soomes ja Rootsis.”
Kõrgradioaktiivsed jäätmed tuleb matta turvaliselt 100000 aastaks, kuna selle aja jooksul on radiatsioonitase alanenud looduslikuks. See tähendab, et matmistehnoloogia peab arvestama ka järgmist võimalikku jääaega 10000 aasta pärast. Osalesin just hiljuti Rootsi SKB projektis, kus uuriti liustikuvee võimalikku mõju matmispaigale. Just seetõttu tehakse matmispaik 500-800 m sügavusele graniitsete kivimite sisse, vaskkonteineris tuumkütuse äratöötanud vardad ümbritsetakse lisaks metabentoniitse savi kihiga.
Sellise tehnoloogiaga matmiskohta on juba asutud ehitama Soomes Olkiluoto tuumajaama lähedal ja valmima peaks aastaks 2020 ning olema kasutatav aastani 2118. Sama tehnoloogia võetakse kasutusele Rootsis ning seda oleks tõenäoliselt võimalik kasutada ka Eestis, selleks aga on vajalik teha täiendavaid geoloogilisi uuringuid. Samas me ei peaks oluliselt investeerima tehnoloogia väljaarendamisse.
See on õige, et mida väiksem on tuumajaam, seda suuremad on protsentuaalselt kulud matmispaiga rajamiseks. Aga see on majanduskalkulatsiooni osa, milles mina ei ole kompetentne spekuleerima. Sõnaühendil ‘tundub kahjulik’ pole siin mingit tähendust.
Hoidla lõpphind sõltub väga mitmest asjaolust. Kõige tähtsam on kindlasti kasutatud kütuse maht, mis omakorda oleneb reaktorite arvust, nende võimsusest, tegevusajast, koormusest ja kütuse omadustest. Jäätmete ruumala ja ladustustihedus määravad omakorda lõpphoidla suuruse. Mida suurem hoidla, seda kallimaks muutub hind.
Soome rajatava Olkiluoto lõpphoidla hinnanguline kogumaksumus on ligikaudu 3 miljardit eurot, millest investeerimiskulud moodustavad 650 miljonit, tegevuskulud 2118. aastani umbes 2100 miljonit ning dekomisjoneerimis- ja sulgemiskulud 250 miljonit eurot. Vajalikud summad kogutakse jooksvalt osana elektri müügi hinnast tuumaenergia ettevõtete käest ja paigutatakse riiklikku tuumajäätmekäitlusfondi, kuhu 2007. aasta lõpuks oli raha kogunenud 1,6 miljardit eurot.
Samas peame arvestama, et Onkalo hoidla on suur, sinna paigutatakse paljude reaktorite jäätmed. Tuumaelektri hind Soomes on kogu aeg sisaldanud hoidla maksumuse osa ning on ikkagi olnud konkurentsivõimeline.
Jääke ei pea hakkama ladustama kohe. Kõikjal maailmas on neid aastakümneid paigutatud vaheladudesse ja elektri tootmise käigus kogutud vahendeid hoidla rajamiseks. Hoidlat hakatakse rajama mitmete kümnete aastate möödumisel peale tuumajaama käivitumist.
Samas on võimalik, et kõrgradioaktiivsed tuumajäätmed võtab tagasi tarnija. Väide, et seda võiks ainsana teha Venemaa, on vale. Kõigepealt sõltub kõik sellest, missugune seadusandlus arendatakse Eestis välja. Näiteks Soome seadusandlus keelab jääke välja vedada ning ainsaks lahenduseks ongi hoidla rajamine. Näiteks IRIS-tüüpi reaktor, mida arendab Westinghouse, näeb ette võimaluse, et vahetatakse välja kogu reaktori südamik – vana viiakse minema, uus tuuakse asemele.
Kokkuvõttes arvan, et tuumaenergeetika ja sealhulgas tuumajäätmete matmine on nii oluline teema, et sellele pühendada 5 minutit jätab üles rohkem küsimusi kui annab vastuseid. Eestis on kompetentseid inimesi selles valdkonnas, näiteks Enn Realo TÜ Füüsika Instituudist, kel on olemas vastused enamikule küsimustest. Paraku ei ole teadlasi vaevutud telekanalitesse teemat lahkama kutsuma või on kutsutud teadlasi, kellele tuumaenergeetika on pigem hobi kui erialalistel teadmistel põhinev arendustegevus. Näeme, kuidas ühed ja samad teadlased või poliitikud on sisuliselt eksperdid kõikidel elualadel. Kutsun telekanaleid kõigepealt küsima, missugusele eriharidusele nad oma arvamuses toetuvad, ning seda lahkama. Ning pühendama teemale enam kui 5 minutit!
Enda kohta julgen öelda, et õppisin ja töötasin Stockholmis KTH.s kuus aastat instituudis ja töörühmas, mis tegeles kõrgradioaktiivsete tuumajäätmete matmise modelleerimisega. Töötati välja Rootsile sobilik tehnoloogia, millega keskkonnariskid on välditud 100000 aastaks. Sisuliselt täpselt samasugune tehnoloogia võetakse kasutusele Soomes Onkalo kõrgradioaktiivsete jäätmete lõppladestus.
Peale ‘Aeg Luubis’ saate vaatamist jäidki küsimused õhku. Toomas Trapido poolt näidatud maavärinate kaart ja väide, et väikesed maavärinad ja metaan on lõppladestule ohtudeks, on vastuväide sadadele põhjalikele uurimistöödele ja selleks kulutatud sadadele miljonitele SEK-idele, FIM-idele ja eurodele Rootsis ja Soomes. Seda ei saa pidada tõsiseks, sisuliselt vaidlustas Trapido kogu Soome ja Rootsi lõppladestute kontseptsiooni. Sealjuures Soomes on lõppladestut hakatud juba rajama. Samuti Rein Einasto väide, et tuumajäätmeid võiks matta Maardu graniidikaevandusse, aga tuumajaam peaks paiknema suurlinnale lähemal kui näiteks Pakris, on kahjuks vastuolus maailma praktikaga ja regulatsioonidega. Tuumajaamu ei ehitata suurlinnade külje alla. Kahjuks välistab 5-minutiline saateformaat igasuguse diskussiooni.
Filed under: Aeg, Eesti, Energia, Geoloogia, Haridus, Keskkond, Rahvusvaheline, Reostus | 5 kommentaari »
Kõrbestumine, kahjurite levik, haritava maa kvaliteedi langus ning erosioon on ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) vastse aruande kohaselt juba vähendanud Aafrika põllumajandustoodangut regiooniti kuni 2 korda ning toidukriisi tingimustes viimase kahe aasta jooksul suurenes toidupuuduse all kannatajate arv 100 miljoni inimese võrra. Sellest hooilmata on prognoos, et Aafrika rahvaarv suureneb lähima 40 aasta jooksul 770 miljonilt inimeselt 1.75 miljardi inimeseni! Kas üldse on tulevikulahendusi?
ÜRO jätkusuutlikkuse komisjon avaldas 14. mail New Yorgis aruande ‘Keskkonna toidukriis’, mis lisaks probleemide väljatoomisele pakub ka reaalseid lahendusi.
Veepuudus on Aafrika üks põhiprobleeme ning riskiaste järjest kasvab. Samas näitavad arvutused, et Aafrikas sajab vihma koguses, millest jätkuks 13 miljardile inimesele. Uus perspektiivne suund on vihmavee saagi kogumine ja varude loomine.
Senine välisabi on seisnenud peamiselt otseses toiduabis – selle asemel tuleks suurendada varustamist põllumajandustehnika, väetiste ja seemnetega, järgmises etapis aga luua jätkusuutlik ökoloogiline põllundus, kasutada kohalikke orgaanilisi väetisi. Samuti peaks toiduabi programm laiendama Etioopias juba proovitud väikelaenude ja väikekindlustuse skeeme.
Puhta energia projektid (tuule-, hüdro- ja päikeseenergia kasutamine) on Aafrikas alles algusjärgus. Hetkel on arendamisel 100 uut projekti 20 erinevas riigis. Keenias luuakse Ida-Aafrika riftivööndisse mitmesaja megavatist geotermaalsel energial põhinevat elektrijaama, 2020. aastaks peaks koguvõimsus ulatuma 1300 MW-ni. Victoria järve ümbruses katsetatakse erinevaid kliimasõbralikke maaharimisviise, sealhulgas hinnatakse süsiniku sidumist mullakihti, mis oleks farmeritele täiendavaks sissetulekuallikaks.
Aafrikal ei ole valikut, majanduse ja põllumajanduse areng peab ületama Aasia saavutused – seda tingimustes, kus niisutuseks vajalikku vett pole nii lihtsalt saadaval kui Aasias, infrastruktuur on puudulik ning kliimamuutuste ja maa degradeerumise mõju tugevam. Aasia roheline revolutsioon põhines peamiselt väetistel ja Himaalaja liustikuvetel. Vihmavee ärakasutamine peab olema seotud süsteemidega, mis tagavad mulla viljakuse ning vähendavad kahjurite mõju.
Samuti on selgunud, et üle poole maailmas toodetud toidust rikneb või visatakse jääkidena minema – nii ebaefektiivne on inimese toiduahela korraldus. Ka Aafrika ranniku kalakasvatuste ning põllumajandustoodangu saagi varumise järgsed kaod ulatuvad 25-50%-ni.
Mullaerosioon üksinda põhjustab Aafrikas saagikuse langust 2-40%, keskmiselt 8%. Kliimamuutuste võimalik mõju loob veelgi suuremaid riske. Põuad on viimase 20 aasta jooksul põhjustanud Aafrika kariloomade huku 22-90% ulatuses, keskmiselt 40%. Maailma viljapõlde kahjustavad 9ooo putukaliiki, 50000 patogeeni ja 8000 umbrohuliiki.
Paljudes Aafrika piirkondades on väetiste kasutuseks vaid 1-2 kg/ha võrreldes kuni 100 kg/ha maailma teistes piirkondades, samas maksab väetis Aafrikas infrastruktuuri puudulikkuse ja maismaatranspordi suure kauguse tõttu kuni 7 korda rohkem. Lisaks teeb väetistekasutus farmerid väga haavatavaks maailmaturu naftahindadest.
Kui arengut Aafrika põllumajandussektoris ei toimu, on oodata toiduainete hindade tõusu 30-50% ning eriti haavatav on linnade elanikkond.
Aafrika põllumajandussektorisse on senini investeerinud vaid Hiina, Lõuna-Korea, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, Jaapan, Malaisia ja India. Oluliseks seejuures on biokütuste tootmise arendamine.
Omaette võimaluseks on maaviljeluse viis, kus haritaval maal kasvatatakse segiläbi erinevaid vilju ja isegi puid (intercropping). Selline esmapilgul ebaefektiivne meetod on tegelikult Aafrika tingimustes vastupidavam ning jätkusuutlikum.
Tartu Ülikool käivitas seminaride sarja, mille käigus annavad ülikoolide teadlased ülevaate peamistest uurimistöödest ja trendidest nii Eesti ülikoolides kui kogu maailmas. Lisaks ettevõtjatele on oodatud ka otsusetegijad, konsultandid, teadlased, üliõpilased jne, kes on huvitatud kaasa mõtlema, kuidas teadustulemused praktikasse jõuavad.
Esimeseks valdkonnaks oli ENERGIA 22. mail 2009 – energia tootmine, muundamine, salvestamine ja säästmine.
Ettekanne loob pildi, millal, missugused ja mis skaalas (kodulahendused, hoonestu jne) konkurentsivõimelised lahendused turule jõuavad ning mille kallal intensiivselt töötatakse.
Majade kütteks võiks kuluda ca 10 korda vähem energiat, see on kõige suurem realiseerimata potentsiaal
Hoonete ehitamise/renoveerimise tempo – millist mõju kogu energiavajaduse pildile võib pikas perspektiivis oodata?
Kui palju ja missuguseid kütuseid on veel avastada? Mis toimub maailmas põlevkivide kasutuselevõtu vallas? Miks uute elektrijaamade rajamisel tuleb koheselt kaasata geoloogid?
Eesti meedias on kõlama jäänud palju ebakorrektset informatsiooni tuumaenergia kasutamise kohta. Ettekanne kummutab üldlevinud müüdid.
Filed under: Aeg, Eesti, Energia, Gaasitoru, Geoloogia, Haridus, Keskkond, Kliimamuutused, Maavarad, Rahvusvaheline | 2 kommentaari »
’Maailmalõpp saabub kolme aasta pärast?’ Kirjutis teatas, et teadlased soovitavad praeguse ülemaailmse majanduslanguse pärast muretsemise lõpetada ja elunaudingutele pühenduda. Uudisest sai kiirest portaali üks kõige loetumaid.
Kui küsisin, kes need teadlased on, sain vastuseks, et kirjutist ei maksa tõsiselt võtta, sest see on ju Elu24. Tõepoolest, veebisait www.thenewsvault.com, millelt artikkel olevat tõlgitud, reklaamib ennast tsenseerimata uudiste edastajana ning saab sissetuleku seksikohtingute ja alasti beibede reklaamide vahendamisest. Aga ’uudis’ teadlaste soovituste kohta on võetud kusagilt fanaatikute foorumist. Ükski teadlane ei ole väitnud, et 2012. aastal tekib globaalne katastroof, sealhulgas tsunamid, maavärisemine, viljaikaldus, haiguste levimine. Ning et infrastruktuurid ja linnad kaovad ning inimkond on oma algusajas – koopas elamise juures tagasi.
Ajakirjanik arvas, et võib-olla võiks sel juhul sõna ’teadlane’ jutumärkidesse panna ning ütles, et portaal on suunatud eelkõige noortele… Lisaksin: ja rumalatele? Saime kokkuleppele, et ega ikka ükski teadlane niimoodi öelnud pole küll.
Kui aga kellelgi tekkis huvi, miks see teema minu jaoks oluline tundub, siis võib lugeda varasemaid kirjutisi. Lihtsalt peagi näete, et paljud inimesed üle kogu maailma panevad tõepoolest enne 21.12.2012 käe oma elu kallale või lasevad teistel seda teha. Kas ka siin Eestis, sõltub meist endist ja kindlasti ka ajakirjandusest.
Filed under: Aeg, Eesti, Haridus, Katastroofid, Keskkond, Rahvusvaheline, Teooriad | 12 kommentaari »
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) võttis vastu avalduse kiriku rollist Eesti ühiskonnas ja leidis, et ka kirikul on kanda oma oluline osa ühiskondlikus diskussioonis.
Tartus kogunenud kirikukongress rõhutas oma avalduses, et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on oma töös ja teenimises suunatud Eesti rahvale ning kannab kaasvastutust ka Eesti rahva ja kultuuri eest. Kirik on enda sõnul identiteedi ja kogukonna alustala ning rahva hariduse ja kultuuripärandi edasikandja. Kirik eristab küll usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlik-poliitilist ühiselu, kui osaleb siiski ühiskondlikus maailmavaatelises arutelus, kandes ühtlasi ka sotsiaalset vastutust.
«Vaba rahvakirik eristab usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlikku poliitilist ühiselu. Vaba rahvakirikuna elame maailmavaateliselt ja religioosselt mitmepalgelises ühiskonnas. Katsed eirata erinevate eluorientiiride tähendust ja mõju ühiskondlikule elule või pidada neid üksnes privaatsfääri kuuluvaks on osutunud lühinägelikeks. Vajalik on usuliste ja maailmavaateliste veendumuste avalik tunnistamine ning nende üle ja nende vahel toimuv diskussioon. Vaba rahvakirikuna on meie ülesanne tunnistada ja mõtestada kristlikku usku avalikus dialoogis.»
Reformatsiooni 500. aastapäev tähistab Berliinis ligikaudu 140 000 inimest, nende seas ka Ameerika Ühendriikide eelmine president Barack Obama, kes avaldas toetust Angela Merkelile ja kritiseeris teravalt Donald Trumpi poliitikat.
Berliin. Neljapäev, 25. mai. Juba hommikul kella poole üheksa paiku ringi liikudes oli näha, et midagi on teistmoodi kui tavaliselt. Kõikjal Saksamaa pealinna tänavatel säras õnnelikke nägusid, oli kuulda naeru ja elevil vestlust. Vähemalt pool rongijaamades ringi liikuvatest inimestest oli kogunenud nelja-viieliikmelistesse rühmadesse. Kaelas oli neil oranž pael või sall, mis viitas sellele, et nad võtavad osa 36. evangeelsest kirikupäevast – neli päeva kestvatest pidustustest. Sel korral on kirikupäev pühendatud 500 aasta möödumisele ajast, mil Martin Luther naelutas legendi järgi Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi ja pani aluse evangeelse kiriku tekkele.
Tavapärasest rohkem oli näha ka politseinikke ja kiirabitöötajaid. Saksamaa meedia teatel turvab pidustuste ajal Berliini tänavaid ja sündmuste toimumispaiku 6000 politseinikku, kelle esialgu plaanitud arvu suurendati pärast Manchesteri terrorirünnakut. Samuti on korraldajate sõnul nüüd rohkem tähelepanu pööratud sellele, et keegi autoga rahva sekka sõita ega kahtlaseid esemeid üritustele kaasa võtta ei saaks. Sündmuste toimumispaika sisenedes tuleb kõigil külastajatel kott ette näidata ja kui sealt midagi keelatut ei leita, kinnitatakse koti sanga ümber roheline pabeririba.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) tähistab tänavu sajandat sünnipäeva. Tartus peetud juubeli-kongressil tõdeti, et kirik on oma positsiooni küll kindlustanud, kuid on valdkondi, kus kiriku hääl võiks tugevamalt kõlada.
1917. aastal toimus Tartus esimene eesti koguduste esindajate kirikukongress. Tartus vastu võetud deklaratsioon, milles märgiti, et Eesti luterlik kirik on vaba rahvakirik kodumaal ja asundustes, oli Eesti Evangeelse Luterliku kiriku sünniaktiks. Sada aastat hiljem võeti samuti vastu deklaratsioon kiriku rollist Eesti ühiskonnas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Rahvakirik täna ennast siis ümbersõnastades või mõtestades ei tähenda mitte seda, et kogu rahvas kuulub kirikusse, vaid tähendab seda, et luteri kirikul on rahvakirikuna vastutus teenida kogu rahvast,” ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Tänavu tähistatakse üle kogu maailma suurejooneliselt Reformatsiooni 500. juubeliaastat. Eestis liitub sellega veel ka saja aasta möödumine siinse evangeelse kirikukorralduse reformist, mis viis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku sünnini vaba rahvakirikuna.
Tartus mõlemat tähtpäeva pühitseva kirikukongressi raames esitleti laupäeval, 27. mail reformatsiooni aastapäevale pühendatud tervikasja: postmarki ja esimese päeva ümbrikku.
Postmargi ja ümbriku on kujundanud Riho Luuse ning millel on kujutatud Keilas asunud Martin Lutheri mälestussammast. See 1862. aastal Kumna mõisnik Georg von Meyendorff korraldusel Keila pastoraadi lähedale püstitatud pronksist mälestussammas reformatsiooni suurkujule Martin Lutherile oli ainus omataoline kogu Vene keisririigis ning selle selgitavad kirjad olid esmakordselt eesti keeles. Nõukogude võimud eemaldasid kuju 1949. aasta detsembris.
Sel aastal möödub esimesest kirikukongressist, mis tõi kaasa suure muutuse meie kiriku korraldusse, 100 aastat. Esimesel kirikukongressil Tartus 31. mail ja 1. juunil 1917 sõnastati Eesti vaba rahvakiriku projekt.
Kongress kogunes Treffneri gümnaasiumi hoonesse. Kuid peagi selgus, et sealsed ruumid ei mahuta osavõtjate hulka ja kongress toodi üle toona veel ehitusjärgus oleva Tartu Pauluse kiriku kõrval asuvasse hoonesse aadressil Riia 25. Nüüd on Tartu Pauluse kirik lõplikult valmis saanud ja väärika tähtpäeva tähistamiseks on see kõige sobivam koht.
3. sajandi algusest pärit Jõelähtme kirik on oodanud uut katust tornile kümme aastat, kuid ka viimasel kahel aastal pole olnud toetust piisavalt. Nüüd uut tornikiivrit ehitatakse, kuid osa raha on endiselt puudu.
Jõelähtme kirik on tähelepanuväärne kultuurikants Peterburi tee ääres. Hoone ehitati 1220. aastatel ja ehkki algsest väljanägemisest kellelgi aimu pole, arvatakse, et kirikul võis olla koguni kolm torni – tegu oli nimelt kindluse ja kaubakirikuga ning ühte torni kasutati, et laepealsele kauba- ja viljakotte vinnata, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Kirikus on olnud vaimulikuks Gustav Schüdlöffel, kes 19. sajandi alguses hakkas koguma Kalevipoja-lugusid.
“Meil on olnud siin Schüdlöffeli nimeline baltisaksa soost vaimulik ja tema on esimene, kes võttis kasutusele nn uue kirjakeele,” selgitas Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja.
Muusikapeo ürituste peakorraldaja on kuuendat aastat kultuurimaja direktorina Anneli Kundla, temaga koos kultuurimaja kunstiline juht Aire Levand. Vallavanem Tõnu Aavasalu toetab muusikapäevi igal võimalusel, üritusse on kaasatud teabejuhi ja filmikroonikuna Suure-Jaani vallavalitsusest ka ajalehe „Leole“ peatoimetaja Leili Kuusk ning festivali iga-aastane fotograaf Jaanus Siim. Korraldamisel on abiks paljud kohalikud kultuurilembesed ja ettevõtlikud inimesed. Omanäoline muusikapidu pakub kodumaist igale maitsele ja eale ning on märgatavalt osanud endaga kaasa tuua ka nooremat huviliste ringi ja kuulajaskonda.
Tänavu on muusikafestival taas enda hõlma alla võtnud ülemaalise vaimuliku laulupäeva, mis kannab nimetust „Üks kindel linn ja varjupaik“ ja leiab aset laupäeval 17. juunil.
|
OSCAR-2019
|
||
1934. a maikuu pakkus muusikasõpradele palju elamusi, juba peeti ka laulupäevi ning konservatooriumi järjekordsete lõpetajate seas oli kirikukontsertidel tuntust kogunuid. 1. mail leidis aset praostide ja konsistooriumi ühine koosolek. Arutati, keda võiks oma Jumala juurde läinud Jakob Kuke asemele piiskopiks valida. Üles seati kolm kandidaati: assessor A. Kapp, prof dr H. B. Rahamägi ja assessor J. Varik. Eelmiste aastate eeskujul toimus ka nüüd Tallinna Jaani nelipühi ...
Kuusalu, Järva-Peetri ja Lihula kogudus ning õpetajad Jaanus Jalakas, Lea Heinaste ja Kaido Saak. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed Martin Urva, Anne Kalajas ja Jaak Kastepõld.
Kõigeväeline Jumal, taeva ja maa Issand, meie Isa Jeesuses Kristuses, Sinu südamesse saadame oma igatsused ja palved. Varja ja hoia meie põlist kodu ja rahvast. Juhata oma vaimuga valitsust ja kõiki, kes seisavad rahva teenistuses, et nad kõikumatult käiksid õiguse ja armastuse teel.
11. mail tuleb Tartu Pauluse kirikus ettekandele gregooriuse laul ja 20. sajandi prantsuse orelimuusika.
Nii saavad kokku varajane kristlik laul ja 20. sajandi kõlaruum, kus minevik on leidnud tänapäevase kaja. Kontserdielamuse eest palutakse teha annetus.
Äsja lõppes Saksamaal Hamburgi lähedal Bad Segebergis konverents «Vähem raha – rohkem šansse kirikule». Konverentsil küsiti, kas raha on õnnistus või needus, kust tuleb raha kirikule jmt.
Küsimusele, kust pärineb EELK raha, vastasin konverentsil otse: Saksamaalt! Nagu näitas naerupahvatus, meeldis see vastus sakslastele. Ka meeldis neile, kui vastasin nende naispiiskopi väitele «raha seob energiat», et ka vaesus seob energiat.
Maksureform põhjustas kirikusse suunduvate rahade hiiglalanguse Saksamaal, kus – nagu enamasti mujalgi lääneriikides – kirikumaksud korjab riigi maksuamet. Vähem raha toob kaasa puuduse ning saab olla õnnistuseks ainult juhul, kui ergutab leidma uusi võimalusi.
Uued võimalused ei tähenda ainult uusi finantsvahendeid, et säilitada vanad kiriklikud struktuurid. Mitte ainult rahaliste, vaid muudegi arvude vähenemine on tabanud suurkirikuid läänes, kus noorsugu aina kaugeneb kirikust.
Konverentsil kõneles hollandlane, kuidas nende kirik aina kahaneb ja koondub. Inglase sõnul on neil paljud kirikuhooneid (isegi keskaegsed) juba praegu maha müüdud, lootes riiklikule kultuurimälestiste kaitse seadusele. Rahapuuduse tõttu peab neil osa preestreid oma palga teenima mujalt. Vana Euroopa ilmselt kaob, sest mistahes institutsioonid pole võimalikud ilma rahata.
Lübeckis kohtasin esimest korda Saksamaal kütmata kirikuid. Ainult toomkirik ja katoliku kirik olid veidi leiged, seevastu Jakobi-Kirche ning suur ja imekaunis Maarja kirik, kus tegutses kuulus Dietrich Buxtehude (kelle juures õppis veel kuulsam Johann Sebastian Bach), olid jääkülmad.
Lübecki Petri-Kirche põles (nagu teisedki kirikuhooned) Teises maailmasõjas, kui inglaste pommirünnak linna maatasa tegi. 1960natest on see kirik «sekulariseeritud» – hoone kuulub küll kirikule, kuid seda kasutatakse kunstisaalina. Kunstisaal on aga talveperioodiks suletud, sest pole raha.
Rahauputuse kõrgaeg oli sakslastel 1960ndatel, mil ehitati viimane uus pühakoda Põhja-Elbe kirikus. Ja nagu ütles kord saksa katoliku kiriku preester Rein Õunapuu: «Moodsate kirikute puhul otsekui aimati ehitades, et nad tuleb ükskord ka maha müüa. Olles tasaste lagedega, sobivad nad suurepäraselt tööstushooneteks.»
Rahanappus on tabanud aina suuremat osa saksa ühiskonda. Käärid rikaste ja vaeste vahel on suurenenud. Üha rohkem inimesi ei saa enam tulevikku planeerida, sest võivad igal ajal võõrtöölistele töö kaotada. Räägitakse, et suuruselt kolmas türgi linn maailmas (Ankara ja Istanbuli järel) olevat Berliin.
Meil vahel kardetakse sakslaste ilmalikkust. Pole põhjust karta, saksa kristlus on sekulariseeritud juba ohutuks: see ei tõmba enam kedagi ja neil on võhm väljas. Nüüd saame meie oma NL-aegsete kogemustega toetada tänulikult neid, kes ülisuurte rahasummadega on toetanud pikka aega meid.
Milliseid uusi võimalusi võiksime siis näha kirikule? Mis tõi meid endid kunagi kirikusse? Konverentsil ütles taas too inglise mees, kellega nõustusid ka saksad: «Alati peab meil olema visioon tuleviku kohta – visiooni puudumine tooks kaasa hävingu!»
Mis oleks meie visiooniks? Meie ideaaliks on olnud keskaeg. Kuid sinna tagasi ei saa, sest siis tuleks protsendivõtmine (ja sellel põhinev majandus) kuulutada taas surmapatuks (Jaques Le Goff, «Raha või elu»). Küllap väljendab keskajaigatsus tegelikult põhjust, mis tõmbas meid kirikusse: kirik oli ainus nähtav paik keset nõukogude halli ilmalikkust, kus oli kohal sakraalsus ja kus vahendati jumalikku teispoolsust sakramentaalselt. Seega kehtib ka vastupidi: kui kirikus pole enam tunda jumaliku transtsendentsi «müsteeriumi», siis kirik kantakse maha. Jeesus Kristus kannab kiriku maha ja siis pole lootagi, et inimesed kirikut vajaksid.
Kas oleme juba maha kantud? Võibolla küll, kui pidada «kirikuks» bürokraatiaaparaati, mis pigem varjab kui vahendab jumalikku Püha – ja mis küsib palju raha. Kuid ehkki rahajumal on karm jumal ning kannatab ainult rahalisi argumente, on meie Jumal halastav Isa, kes kannab oma lapsi ka uutes oludes.
|
OSCAR-2019
|
||
Marju Lepajõe Harju maakonnaraamatukogus Keilas Enn Soosaare eetilise esseistika auhinda vastu võtmas. Tiiu Pikkur
Enn Soosaare mälestuseks tema sünniaastapäeval, 13. veebruaril välja antava eetilise esseistika auhinnaga pärjati sel aastal religiooniloolane, filoloog ja tõlkija Marju Lepajõe.
Esseistika auhinda välja andev žürii koosseisus Ülle Madise (esimees), Viivi Luik, Erki Kilu, Neeme Korv, Hannes Rumm, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik, valis laureaadi 39 kandidaadi hulgast. Lõpuks jäi sõelale neli nominenti: Eero Epner, Mihhail Lotman, Tarmo Soomere ja Marju Lepajõe.
Laureaadiks valitud Tartu Ülikooli patristika ja klassikaliste keelte lektori Marju Lepajõe sulest ilmus ajakirjas Akadeemia essee „Tarkus ja õiglus kaitsevad kõiki. Reformatsiooni mõjust hariduskäsitusele Eestis“ (Akadeemia nr 1, 2017). Lisaks tõstis žürii esile tema ettekannet „Tõejärgse maailma uudised. Ebajumalate aeg?“ Postimehe arvamusliidrite lõunal.
Marju Lepajõe sõnul on Soosaare esseistikapreemia kolmes mõttes väga huvitav: esiteks meie naabermaades sellist preemiat ei ole, teiseks erilisuseks on Enn Soosaar ise. „Kahtlemata on ta suur eeskuju oma pühendumuselt, eruditsioonilt ja hoolikuselt. Tema tõlked on juba uued originaalid.“ Kolmandana soovis Lepajõe rõhutada midagi, mis on kohane just Eesti Vabariigi juubeli eel: „Eestikeelne literatuur ehk kirjasõna, mis on komponeeritud kunstiliste taotlustega, see ju algab teatud mõttes esseest.“
Auhinda, mis president Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul nimetati eetilise esseistika auhinnaks, annab välja Enn Soosaare sihtasutus. Preemia laureaadiks saab autor, kes on oma kirjutistega aidanud levitada ja arendada ühiskonnas väärtusi, millele Enn Soosaar pühendas kogu oma viljaka loometegevuse. Varasemad laureaadid on Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul, Hent-Raul Kalmo, Margus Laidre ja Jüri Reinvere. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia 3000 eurot, mille on välja pannud LHV Pank.
Enn Soosaar (1937–2010) oli üks parimaid ameerika kirjanduse tõlkijaid Eestis. Vahetult enne Eesti taasiseseisvumist ja järgnevail kümnenditel sai tuntuks kolumnistina avaldades üle 700 kirjutise ühiskondlik-poliitilistel ning kultuurilistel teemadel. Tema isa Albert Soosaar oli Hageri Lambertuse ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja.
Enn Soosaare sihtasutuse asutaja on Tallinna Ülikool, mille audoktor Enn Soosaar oli. Sihtasutuse tööd kureerivad Tallinna Ülikool, Eesti kultuuriministeerium, Tallinna linn, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistoorium ja mitmed üksikisikud.
Teisipäeval, 29. aprillil tähistab Eesti kaitseväe peakaplan emeeritus dr Tõnis Nõmmik oma 75. sünnipäeva.
Ehkki kuldne iga lubaks juba rohkem aega iseendale pühendada ja näiteks mälestusi kirja panna, on juubilar endiselt aktiivne tööinimene. Veel ei ole tulnud aeg pensionipõlve pidada.
Kaitseväe kaplaniteenistuse ühe maaletoojana ja selle ülesehitajana 2006. aasta novembris peakaplani ametist erru läinud, asus ta kohe teise suure institutsiooni – politsei – kaplaniteenistust rajama. «Oleme saanud nüüd selle koos Jaan Jaaniga (politsei peakaplan – T. P.) käima lükata ja see läks paremini kui omal ajal kaitseväe kaplaniteenistuse alustamine. Üheks põhjuseks kindlasti kaitseväe- ja vanglakaplanite olemasolu, ühiskond on harjunud sellise ametiga.»
Jätkub koostöö politseikaplanite käsiraamatu väljaandmise ettevalmistamisel ja Euroopa politsei eetikakoodeksi tõlkimisel inglise keelest.
Täiskohaga töötab Nõmmik kaitsejõudude peastaabi nõunikuna ja ta on ka peastaabi ohvitseride kogu esimees. «Nõunikuna täidan kaitseväe juhatajalt ja peastaabi ülemalt saadud ülesandeid alates kaitseväe esindusülesannetest mitmel pool kuni trükiste väljaandmise korraldamiseni, tööpõld on lai. Olen kaitseväe esindaja Sõjahaudade Hoolde Liidus ja Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingus ning tegutsen Eesti Akadeemilises Sõjaajaloo Seltsis ja Akadeemilises Teoloogia Seltsis.»
Ent kaitseväekaplanitegagi ei ole side katkenud. Alles hiljuti palus peakaplan major Taavi Laanepere Tõnis Nõmmiku kaplanite õppepäevale loenguid pidama. Aga koos nõu pidamist tuleb ikka ette ja töö ühe katuse all peastaabis teeb selle lihtsamaks.
Katkenud ei ole ka vaimulikutöö. Hea rootsi keele oskajana peab Tõnis Nõmmik regulaarselt jumalateenistusi Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus õpetaja Patrik Göranssoni asendajana, aeg-ajalt on teda palutud Nissi kogudust teenima ning hea mitu korda aastas võib õpetaja Nõmmikut kuulda ja näha teenimas sõjameeste mälestuskirikus Toris.
«Igavust ma ei tunne,» nendib juubilar, lisades, et kahjuks ei ole jätkunud aega tegelda Eestis talle nii südamelähedase ja Kanadas aastaid tehtud skauditööga.
Kümneaastasena sõjapakku sattunud, kooli- ja elutarkust saatuse tahtel mitmel pool maailmas õppinud ja viimased kolmteist aastat taas Eestis elanud mees on tegelikult kogu elu üks kõva isamaalane olnud. Naljatamisi end endiseks väliseestlaseks kutsudes on Tõnis Nõmmik kogu elu Eestit hinges kandnud, on lõpmata tänulik Jumalale, kes teda juhtinud sel teel.
Juubelisünnipäeva aga muudab eriliseks tõik, et esimest korda tulevad isa sünnipäevale Eestis kõik tema lapsed: Kadri oma mehe Brendoniga, Hendrik ja Tiiu sõidavad siia Torontost, Maimul ei ole kauge tulla, sest tema elab juba aastaid Eestis. Tegelikult on Nõmmiku lapsed kõik korduvalt Eestit külastanud. Kanadas sirgunud lastest on isa ometi oma esivanemate kodumaa patrioodid kasvatanud. Eesti Kiriku toimetus ühineb juubilari õnnitlejatega ja soovib rohket Jumala õnnistust edaspidiseks!
|
OSCAR-2019
|
||
fenomen?ikka kuidas sai alguse suur eesti venestaja tipp poliitiku tee,kuidas seltsimees end korruptsiooni mässis ja eesti rahva selja taga diile tegi piutleristidega
ja okupatsiooni väedki olid veel eestis, see pole vähe tähtis faktor, et meil läks, nagu läks ja suurtest punakommaritest said kõige tulihingelisemad eestlased, irw
rahva rinne kui selline oli tehtud nsvl-isiseselt perestroika kaitseks, kuigi moskvas ja meie reeturitest kommude ladvik teadis juba siis, et nsvl-i varsti enam pole, pigem on see rahvarinne kommude salaplaan oma võim vabas eestis kindlustada, mille pärast ka loodi interrinne, et oleks ka justkui vaenlane, kellega võidelda, tegelt pärast viina pitsi taga itsitati pihku, kuidas ikka rahvast lollitada saab nii kergelt , tänu ersp-le ja eesti kongressile ei õnnestunud savisaarlastel ja rahvarindelastel luua uut eesti vabariiki ja eesti ruttu venemaa rüppe tagasi juhtida
Oeh. Sm Savisaar polegi kaua pildil ilutsenud. Delfi ei leidnud kas täidet ja fantaasiat, sest oli tarvis taas tähelepanuvajaduses ja võimuiharuses põdurat Tallinna volikogu liiget upitama hakata, kellele seadused ei kehti? Kas tavaeestlane peab teadma "Savisaare fenomenist", et ise enda fenomen luua?
Mis Savisaaresse puutub siis Tegelikult keegi meist ei tea mis on olnud savisaare poliitilised eesmärgid. Asju mida me savisaarest päriselt teame on üsna vähe, nt see, et ta on ajanud erinevat poliitikat kui meie ametlik valitsus ja ajanud oma poliitikat valitsuse tahte ja eesmärkide vastaselt aga me ei tea reeglina mis on selle poliitika eesmärk. Savisaar on olnud lähedane veneelanikkonnaga ja hoidnud soojasid suhteid venemaaga ehk siis eesti valitsuse ametliku vaenlasega.
Aga päris küsimused mida me peaksime küsima on mis eesmärki teenivad need pealtnäha nn eesti vaenulikud käigud poliitikas kus savisaar on sõbrustanud meie valitsuse vaenlasega, kas nende käikude eesmärk on kahjustada eesti riiki ja rahvust või nende eesmärk on hoida Globaalst staatus Quot, kus eesti jääb välispoliitikas sõltumatuks ja Üritab hästi läbi saada nii Euroopa kui ka Venemaaga, vaatamata sellele, et valitsus on otsustanud teisiti, valitsuse vastu töötamine ei tähenda veel eesti vastu töötamist.
Kahtlus reetmiseks või eestluse vastaseks oleks see, kui Savisaar oleks levitanud eestile tundliku informatsiooni või nõrgestaks eesti julgeolekut.
Praegu keda saaks reetmises süüdistada on Reformi erakond kes kahjustas eesti julgeolekut lõhestades eesti ühiskonna jagades selle eestlasteks ja venelasteks ja valides suuna milles venemaa ei saaennast kindlalt tunda ja soovib eestit kahjustada just selle lõhestatud ühiskonna kaudu.
Praegu on just savisaar hoidnud riiki stabiilsena kuna on hoidnud selle Venekeelse massi rahuolevana, kui see muutub rahutuks siis destabiliseerub riik kiiresti meil ei ole niipalju vanglaid, et nendesse 300 000 inimest panna, seega on mõistlikum saada hästi läbi.
Ega KGB igasuguseid suvalisi tolguseid omale agentideks ikka ka ei võtnud. Nad ikka valisid! Ja see fakt, et Edgar koos Siimuga läbisid sõela edukalt on täna juba ajalugu.
Tarmo Vahter, VABA RIIGI TULEK, AS Eesti Ajalehed , Tallinn 2011 Iseseisvusotsus 20. august 1991, kell 23.02 Ülemnõukogu, Tallinn, Eesti
Kui Ülo Uluots kuulis 115. toas sõlmitud kokkuleppest, sai ta väga pahaseks. Ta hakkas kirjutama parandusettepanekut, et visata iseseisvusotsusest välja Põhiseaduslik Assamblee. Ülo Nugis märkas, et Uluots tegeleb millegi kahtlasega. Nugis astus ta juurde, pani rusika nina alla ja teatas: „Uluots - mitte üks piuks. Parandusi ma vastu ei võta ja sulle ma sõna ei anna! Venelastega on niigi tegu.“ Uluots otsis nüüd üles Arnold Rüütli, kes seisis saalist väljas siseõuele avaneva akna juures. Rüütel kuulas Uluotsa mure ära, laiutas käsi ja ütles, et ei tea. Vihane Uluots viskas oma parandusettepaneku prügikasti.
Rahvuslus on meil saanud (õigemini - muudetud) erakondliku poliitilise võitluse kaalukeeleks kõige primitiivsemates ärapanemise vormides, et pööbel ikka mõistaks - keda peab valima.
See " v a l v e k o e r " on hästi toidetud, et mitte öelda - ära o s t e t u d , pealegi - sidrunirahadega, nagu ka õigusemõistmine on sisse söödetud.
Ajalookogemustest formuleeritud postulaat p õ r a n d a a l u s t e valitsemisest töötab. Ka kõige suurem p õ r a n d a a l u s t e valitsemine lõppes krahhiga, tänu millele ma vabaks saimegi.
Paraku võimu h a a r a s i d siis meie endi p õ r a n d a a l u s e d ja selle haaramise kibedaid vilju sööme tänini.
Vaevalt see vana partorg mõne raamatuga maha on saanud kui ettekandeid KGB-le raamatuks mittelugeda.
RR juhid tulevased keskerakondlased tahtsid IME (Ise Majandav Eesti) Venemaa koosseisus,versus Eesti iseseisvuslased.
Kui aastal 1991 keelustati Eestimaa Kommunistik Partei kui kuritegelik,Pandi partei nimekirjale uus pealkiri - Eestimaa Keskerakond.Maakommunistid,kolhooside ja sovhooside ninamehed,läksid Rahvaliitu,osa hakkasid sotsideks,üksikud reformijateks osa pisiparteidesse.Isamaaga ühinesid isamaalised eestlased minevikust olenemata.
Nüüdseks on Rahvaliit ja Isamaa kadunud,Keskerakond oma Kremlinäo paljastanud.Kolhoosiesimehed on alles.Rahvaliit oli metsa ja maa välismaalastele müümise ja Elektrijaamade erastamise vastu.
Juhuslkult oli Savisaar see, kes EKP 1991 keelustas. Tõsi, see EKP oli juba marginaliseerunud ja nutikamad EKP tegelased olid loonud ühenduse nimega Vaba Eesti.
RR, (rahva reeturite) liikumine ja selle suur vanglassündinud juht oli puhtalt KGB nurisünnitatud vääksakas, oktoobrilapse märk otsaees. Olin noore "marurahvuslasena" töökollektiivi saadikuna sellel esimesel kongressil. Kogusin oma mandaadile seal osalenud kuulsuste autogramme, Edgarilt sain ka ja pisut siis sm IMEmehega rääkida. Küsisin siis, et millal taastame EW , paneme trikoloori Pika Hermanni ja krooni eest omale eluks vajalikku muretsema. Edgar vaatas mulle kui provokaatorist ullikesele otsa ja lausus- vaadake noormees, ära rohkem käi nende rahvavaenlastest retside Hirvepargi kogunemistel, rikute oma tuleviku ära. Meie võimuses on vaid IME, mille raames saame sm Gorbatšovi glasnostile kaasa aidata. Mingit Pätsust mahajäänud EW. enam ei tule, sellele lootjaid on käputäis ja neistki saadakse jagu...
Tulevik tema kindlaid seisukohti ka tõestas, ei tahtnud ta midagi EW taastamisest kuulda ja isegi omariikluse taasväljakuulutamise tervisenaps ei läinud tal kõrist alla. Vaevalt nüüd sellepärast, et pakkujaks oli eelmise vabariigi kukutaja tütar vaid tema senine kolme tähelisse lühendisse peitunud salajane tööandja oleks sellele viltu vaadanud. Hilisemat teame juba kõik- RR-st sai sujuvalt interrinne ja tänapäeva toomed, kõlvatud, ivanoovad, looned, korbid jne sm täitsa riigivõimu juures. Edgari jaoks ikka midagi südantsoojendavat, Eesti rahva jaoks aga paha uni.
Mõned üksikud tahaplaanile jäävad erandid välja arvata, siis poliitikute puhul pole fenomeniks isegi see, et nad ei suuda puhta nimega lõpuni välja vedada ennast. Pole mõtet pushida mingit legendi, et Edgari puhul mingi fenomen eksisteeriks.
Fenomen sai alguse sellest, et pool aastat peale Hirvepargis toimunud miitingut tuli Moskvast käsk mitte kaotada initsiatiivi "kodanlik-natsionalistlikele lääne käsilastele" ja kohalikud kommunistid aktiviseerusid.
rahva rinne oli eesti rahva lollitamise rinne, mis võimaldas eesti taasiseseisvudes jääda kommudel soojadele kohtadele ja varastada oma rahva tagant, kes pole neid muiodugi kiunagi huvitanud, las rahvas närib kardula koori, me joome šampust
rahvarinne oli ja mälestus temast ka aga poeale selle astus 30 aastat tagasi komparteisse Eiki Nestor ja on seal siiani. Ilmselt kartis, et kui küüditama hakatakse siis saavad temasugused sotsid vaguniuksi väljastpoolt sulgeda mitte ei ole hirmu äraviimise eest mida ilmselt peale put.si oleks tehtud rahvarinde omadega.
unustage see nurisünnitus rahvarinne ja kommude kuritegu oma rahva vastu, aeg ülesse ehitada eesti vabariik, ilmas igasugu rahva ja interrinneteta
selliste mõistuseta lumehelbekestest nürisünniustega nagu mustjõe ei ole iialgi midagi üles ehitatud
Siinsed mustjõed ja muud anonüümsed luuserid võivad lõputult Delfis jaurata, ajalugu see ei muuda. Ja Savisaar on üks väheseid eestlasi, kes on muutnud maailma ajalugu.
Edgar Savisaare fenomeen on samasugune nagu Kersti Kaljulaidi. Ühe pani paika idapoolne suurriik, teise läänepoolne, täpsemalt Ameerika mandril asuv suurriik.
Jutustavad jah,et Rahvarinde lõi Savisaar? 1939.a. aastal ,kui Kremlil oli olemas plaan Soome vabastamiseks,siis oli neil plaan võimu oma mõjusfääris hoidmiseks ,plaan luua Soomes Rahvarinne,mille kaudu oleks saanud Soomet rahulikult hoida oma käpa all. Soomlased ei teadnud sellest õnnelikust tulevikust midagi ja hakkasid vabastajatele vastu. Meil läks õnneks,sest Kreml sai lepingu,mille järgi võõrrahvad said siia jääda kõigi õigustega jne.
Kahjuks nii ongi. Meil puudub juht. Käib pidev kemplemine võrdsete vahel. Me vajame suurt juhti,kes hakkama saaks. Küll ta ükskord tuleb. Lootus jääb!
|
OSCAR-2019
|
||
Tänaseks päevaks ei ole päris selge, kust Blackjack täpselt alguse sai. Sellegipoolest ollakse üksmeelel, et tänapäevasel kujul mängitav Blackjack on saanud mõjutusi mitmelt erinevalt mängult. Moodsale Blackjackile sarnast mängu mängiti juba 18. sajandil. Blackjack on väga sarnane “Vingt-et-un” või inglise keeles “Kakskümmend-üks” nimelisele mängule. See on pannud ajaloolisi arvama, et Blackjacki ongi otseselt välja kasvanud sellest mängust.
Blackjack on armastatud mäng ja ajaviide miljonite inimestea jaoks üle maailma ning andnud inspiratsiooni paljudele klassikalistele filmidele sealhulgas “21”, “Mängur” ja “Vihmamees”. See erakordselt lihtne lauamäng on suutnud pildile jääda väga pikaks ajaks ning mängijaid paistab endiselt jätkuvat.
Nagu paljude mängude puhul, siis ka Blackjacki juures on kõige võluvam just selle lihtsus ning võrdlemisi väike reeglite arv. See tähendab, et võid selle mänguga algust teha kõigest peale paari minutilist tuvustamist! Mängu eesmärk ongi väga lihtne- mängija üritab koguda piisava hulga kaarte, et nende väärtuste summa oleks võimalikult lähedane arvule 21. Samas tuleb vältida suurema summa kui 21 kogumist ning üle mängida diileri kaardid. Kuigi see võib kõlada näiliselt lihtne, on siin palju trikke ja strateegiaid, kuidas ikkagi diiler üle mängida. Vaatame lähemalt, kuidas seda mängu mängitakse.
Nüüd tead, kuidas Blackjacki mäng alguse sai ja kuidas seda mängida. Jääb üle vaid leida enda jaoks sobiv kasiino, kus oma õnne proovida. Miks mitte visata pilk peale meie kasiinode välimäärajale, kus anname ülevaate ainult usaldusväärsetest kasiinodest, mis vastavad kõigile reeglitele ning kus saad ennast alati turvaliselt tunda. Paljud kasiinod, mis leiad BitcoinCasino lehel pakuvad ka spetsiaalseid Blackjacki laudu mobiilis ja tahvelarvutis mängimiseks.
Hoia silma peal ka boonuspakkumistel, mida erinevad kasiinod pakuvad. Tavaliselt on igas kasiinos saadaval uue mängija tervitusboonus või kindel arv tasuta spinne slotimängudel mängimiseks. Nii, et miks mitte seda võimalust kasutada?
Blackjacki mäng käib mängija ja diileri vahel ning võidab see, kes kogub omale saadud kaartide väärtustest summa, mis on võimalikult ligilähedane arvule 21. Sealjuures ei tohi võetud kaartide summa ületada arvu 21. Summa arvutamisel võetakse arvesse ainult kaardi numbrilist või pildile antud väärtust, mitte aga kaardi masti. Kõige väärtuslikem kaart on äss, kuna selle puhul saab mängija selle väärtust valida ning kasutada kas väärtusena “1” või “11”, pildiga kaardid on igaüks väärt 10 ja numbrilised kaardid 2-10 vastavalt nende numbrile.
Mäng algab panuste tegemisega, mille järel jagab diiler kellaosuti suunas igale mängijale ja endale ühe avatud kaardi. Seejärel jagab diiler mängijatele kellaosuti suunas välja veel igaühele ühe avatud kaardi ning seejärel sama põhimõtte järgi ühe varjatud kaardi. Kui mängija esimesed 2 kaarti on 10 ja äss, siis on ta saanud “Blackjacki” ja võidab automaatselt käes(juhul kui diileril ei ole sama kombinatsioon).
Kui iga mängija ja diiler on saanud kätte kaks kaarti, saavad mängijad valida järgmiste variantide vahel;
- Split (poolitama, kaheks jagama) - esialgse käe jagamine kaheks või enamaks uueks käeks, lisades mängu iga uue käe eest algpanusega võrdse summa. See valik on võimalik ainult siis kui kaks esimest jaotatud kaarti ühel käel on sama väärtusega.
Kui kõik mängijad on oma valiku teinud, on diileri kord, kas võtta üks lisakaart või mitte kaarte juurde võtta, olenevalt, kas tema kaartide väärtuste summa on 16-st madalam või kõrgem. Tänapäeval on live-kasiinodes võimalik mängida erinevat tüüpi Blackjacki variante. Näiteks “Vegas Strip Blackjack” kasutab kuue segatud kaardipaki asemel kaheksat ning lubab vastupidiselt tavareeglite kasutada käest loobumise valikut ka mängu hilisemas faasis.
Nagu iga teise mängu puhul soovitame alustada väiksemate summadega, et reeglid selgeks saada ning mitte riskima rohkema rahaga, kui saad lubada endale kaotada.
Veebis Blackjacki mängimisel on palju eeliseid võrreldes tavakasiinos laua taga istumisega. Tehnoloogia areng on olnud nii kiire online-kasiinod pakuvad Blackjacki elamust, mis on sarnane tavakasiinos mängimisele, kuid erinevat tüüpi mänge on enam. Veebis kohtad ka live -diilerit, kuid ise võid nautida mängu mugavast tugitoolist või teisest maailma otsast! “Rummy”, “Spanish 21” ja “Double Attack Blackjack” on näiteks mõned Blackjacki tüübid, mida tavakasiinos leida on üsna harukordne.
Kõigele lisaks saad veebis mängides ligipääsu eripakkumistele ja boonustele, mida tavakasiinodes ei pakuta. Online kasiinod teavad, et Blackjacki mängija armastavad boonuseid seega on üsna hõlbus leida just boonuspakkumisi Blackjacki mängimiseks nagu näiteks tasuta mängukorrad ja sissemakseboonused. Vaata julgelt meie kampaaniate lehte, kus kõik aktiivsed boonuspakkumised on välja toodud.
Blackjack on lihtne mäng, kuid kui tahad oma mängutaset viia uuele tasemele, loe võimalikult palju Blackjacki strateegia kohta! See võib aidata sul maja eelist vähendada kuni 0%-ni ning võimaluse diilerile koht kätte näidata! Maja eelis sõltub vastavalt mängitava Blackjacki tüübist, selle reeglitest ja valikutest, mis mõjutab sinu võiduvõimalusi. Soovitame proovida erinevaid Blackjacki tüüpe, leida enda jaoks kõige sobivaim ning lasta oma strateegiad käiku!
McGregor ja Nurmagomedov saavad kokku laupäeva öösel 6. oktoobril toimuva UFC229 võitlusõhtu peamatšis.
Sa võid leida tavalised koefitsiendid kuni 1.60+ Khabibi ja 2.55+ Conori võidu peale. Leia parim pakkumine ja vali oma lemmik!
UFC fännid on seda vastasseisu oodanud juba kaua ning lõpuks on see teoks saamas. Alles hiljuti ründas McGregor oma 30-pealise sõprade kambaga brutaalsel moel bussi, kus oli sees ka Khabib Nurmagomedov. Kas tegu oli tõesti kavala reklaamitrikiga? Igal juhul on iirlane teo eest lausa kohtu alla antud. Kõik see lisab laupäevasele matšile ainult pinget juurde, liiatigi soovib venelane kätte maksta iiri poksijale inetute solvangute eest.
UFC 229 võistlusõhtu toimub Las Vegases T-Mobile Arenal ning fännid hoiavad hinge kinni. Kas tõesti suudab mitu aastat ringist eemal olnud iiri megastaar kastanid tulest välja tuua? Või on tegu lihtsalt ärplemisega? See on juba sinu otsustada, sest tõde teavad vähesed. Igal juhul on venelane Nurmagomedov matšiks hästi valmis ning oma sõnul elu parimas vormis!
Khabib Nurmagomedov on matši eel kindel favoriit, kuid omad võimalused on ka Conoril, kes oma eelmise esituse ajal Ameerika ühe aegade parima poksija Mayweatheri vastu suutis osutada väga südi vastupanu.
|
OSCAR-2019
|
||
Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.
Teatriliit annab Eesti teatri aastaauhindu välja alates 1961. aastast ning need tunnustavad teatritegijaid möödunud aasta saavutuste eest. Laureaadid kuulutati välja rahvusvahelise teatripäeva pidulikul auhinnagalal 27. märtsil Ugala teatris. Õhtujuhid olid Andres Tabun ja Terje Pennie.
Žürii liige Madis Kolk ütles "Aktuaalsele kaamerale", et eelmisest hooajast on raske tuua välja üht kindlat tendentsi või teemaderingi. "Küll aga saab reaktsioonina välja tuua seda, et lavastuste teemad muutusid mitte sotsiaalsemaks, vaid igavikulisemaks," sõnas Kolk ja nentis, et sama võis näha ka väiketeatrites. "Riske võeti ebasentsatsiooniliste materjalidega," selgitas ta ja tõi välja, et kui on ärevad ajad, siis ei hakka inimesed seda ärevust sotsiaalseks ketrama, vaid moodustatakse oaase ja saarekesi.
Endla teatri valgusmeister Karmen Tellisaar, kes võitis etendust teenindava töötaja preemia, sõnas, et hea valguse saladus on koostöö. "Valgusmeistri töös ei ole midagi keerulist, minu arust on see lihtne ja tore töö," ütles ta ja selgitas, et ta on Endla teatris teinud igasugust tööd. "Hetkel mulle tundub, et valgustaja töö meeldib mulle väga ning võikski selle juurde jääda."
Eesti Draamateatri näitleja Liisa Saaremäel ei tahtnud avaldada ei enda lemmiklavastajat ega ka -lavastust. "Ma tahaks jutustada puudutavaid lugusid nii hästi kui võimalik, see võtab kokku kõik selle, kuhu ma tahaksin liikuda," sõnas ta ja kinnitas, et parimad lahendused sünnivad koostööst.
Vandaal lavastuses "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika” (Eesti Draamateater) ja osatäitmine lavastuses "Ma pigem tantsiksin sinuga” (R.A.A.A.M ja Vaba Lava)
Osatäitmine lavastuses "Paradiis” (Von Krahli Teater) ja Sarah lavastuses "Aadama õunad” (Kinoteater ja Nargen Festival)
Aida ja Senta karakterite psühholoogiline ja muusikaliselt nüansseeritud tõlgitsus Verdi ooperis "Aida" ja Wagneri ooperis "Lendav hollandlane" (Rahvusooper Estonia)
Vioolamängija Niina Mets on Vanemuise orkestris töötanud üle 50 aasta, sellest palju aastaid ka vioolarühma kontsertmeistrina. Raske on Vanemuise orkestrit ilma temata ette kujutada. Tänaseni on särav, energiline ja elurõõmsa hoiakuga Niina positiivseks eeskujuks paljudele kolleegidele
Ariel lavastuses "Tormˮ (VAT Teater), osatäitmine lavastuses "... ja Sõna sai lihaksˮ (EMTA Lavakunstikool), Dejanira lavastuses "Mirandolinaˮ (VAT Teater), osatäitmine lavastuses "Idioot FMˮ (EMTA Lavakunstikool), Neenu Moor ja Pille-Riin lavastuses "Ekke Moorˮ (Kuressaare Linnateater ja VAT Teater), Jane lavastuses "Veider orkesterˮ (Tallinna Linnateater), Maša ja Emake lavastuses "Uhkus ja eelarve" (Endla Teater), Celimene lavastuses "Misantroopˮ (Eesti Draamateater), Karin Luts lavastuses "Elagu, mis põletab!ˮ (Adamson-Ericu muuseum) ning Olga ja Karolina lavastuses "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonikaˮ, Tüdruk lavastuses "Becket ehk Jumala auˮ, Tüdruk lavastuses "Mäedˮ, Kate lavastuses "Armunud Shakespeareˮ (kõik Eesti Draamateater)
Muusikajuht Olari Elts, stsenaristid, lavastajad, kunstnikud Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, animaatorid Heta Jäälinoja ja Aggie Pak-Yee Lee, live mix Maarja Pärsim, animatsiooni mix Alyona Movko
Lavastus "Pööriöö uni" (Teater NO99, ERSO, Eesti Kontsert): suurejooneline performatiivne, lavakunsti väljendusvahendeid uudselt ühendav, eksistentsiaalseid küsimusi esitav tervikteos
Viljakas väärtdramaturgia vahendaja ning ladusa ja mahlaka keelega tõlkija, kes on eestindanud tekste inglise, saksa ja rootsi keelest. Aastatel 2015–2016 tulid tema tõlkes lavale Tom Stoppardi "Põhiküsimus”, Richard Beani "Üks mees, kaks bossi” ja Staffan Göthe "Veebruariöö”.
"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.
Eha Komissarov selgitas "OP-is", et Damien Hirst pärineb Briti kõige vaesemast kihtist ning ta õppis 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate algul Goldsmithis. "Õige pea defineerisid hulk tema kaasõpilasi end Hirsti egiidi all "post-punk kunstigeneratsiooniks" ning võtsid endale nime "Young British Artists"," sõnas ta ja lisas, et kaua ei saanud see kesta, sest Damien Hirst oli liiga suur ja võimas. "Ta tegi endast brändi, ta ei olnud enam inimene, ta oli nagu Coca-Cola või Mercedes-Benz."
"Damien Hirst on maailma kõige rikkam kunstnik, ta on saanud rikkaks oma tööde müügist ja oma raha väga edukast investeerimisest, ta kuulub, kui ma ei eksi, Briti 300 kõige rikkama perekonna hulka," kinnitas Komissarov ja lisas, et Veneetsia näituse "Treasures from the Wreck of the Unbelievable" jaoks on kulunud Hirstil 200 miljonit dollarit. "Tabloidmeedias küsitakse juba, kas Damien Hirst laostas ennast või osutub tõeks tema ennustus, et ta kulutas 200 miljonit, aga ta kavatseb teenida nende teoste müügist miljard dollarit."
"Sellel näitusel võtab Damien Hirst ette kõige karmimad ja tõsisemad teaduslikud uurimused ja hakkab sinna tükkhaaval sisse ajama irooniat, absurdi, vihkamist, lollitamist, mängu, mida iganes," tõi Komissarov välja ja tõdes, et Veneetsias mängib Hirst maha parima aardeleiu maailmas. "Terve vägev filmimeeskkond on saadetud India ookeani, sinna on laevastud tohutu laevahukust maha jäänud antiikväärtuste tallermaa, selles ülesehituses on tõe ja fiktsiooni ärasegamisega mindud isegi nii kaugele, et seinatekstis väidetakse, et mõned siinsed tööd on algupärased."
|
OSCAR-2019
|
||
Mis saaks olla parim viis olulise töötaja lojaalsuse tagamiseks ning temas tõelise omanikutunde tekitamiseks, kui talle ettevõttes osaluse andmine. Plaanis on osalusoptsioonide maksustamist veelgi leevendada. Milliseid präänikuid osalusoptsioonide osas pakutakse ning milles seisneb piits, selgitab advokaat Siim Maripuu.
Advokaat selgitab: kas hoolas juhatuse liige võtab äriühingust välja sularaha ja jätab arved esitamata? (10) 30.01.2017
Elus tuleb kõike ette ja kolm aastat on pikk aeg. Seetõttu ongi eelnõu kohaselt võimalik optsiooni maksuvabastust ka osaliselt kasutada, kui kogu kolm aastat ei ole veel täis. See on aga lubatud üksnes kahel juhul. Esiteks siis, kui kolmeaastase optsioonilepingu kehtivuse ajal võõrandatakse omaniku poolt kogu osalus selles ühingus, mille osanikuks töötaja vastavalt lepingule peaks saama.
Teiseks siis, kui töötaja kaotab töövõime või hukkub. Sellistel juhtudel on maksuvaba osa, mille suurus vastab proportsionaalselt lepingu sõlmimisest kuni sündmuse saabumiseni võrreldes kogu optsiooniperioodiga (mis võib olla ka pikem, kui kolm aastat). Plaanitav regulatsioon võiks anda ka mänguruumi optsioonide andmisel, kui näiteks osaluse müük on ette teada. Siiski tuleb ka siinkohal tõdeda, et muudatus saab lahendada töötaja jaoks üksnes olukorda, kus ta omaniku võõrandamisotsusest või enda tervislikust seisundist tulenevalt võib osalusoptsiooni kaotada. Et see kuidagi optsiooni kasutamist tööandja jaoks atraktiivsemaks muudab, ei ole usutav.
AINULT ÄRILEHES: Mida leping näitab, kas uued reisiparvlaevad peavad olema uued või mitte? - ärileht.ee
Eile tekkis keskerakondlase Jaanus Karilaidi ning TS Laevade juhi Kaido Padari vahel sõnasõda. Esimene väitis, et lepingu järgi peavad 1. oktoobrist sõitma hakkavad parvlaevad olema uued. Padar vastas, et igal juhul ei pea ning nad on arvestanud ministeeriumipoolsete trahvidega. Ärilehe käsutuses on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja TS Laevade vaheline leping. Vaatame, mis seal selle kohta kirjas on.
Eile tekkis segadus, kui keskerakondlane Jaanus Karilaid tõi välja, et alates 1. oktoobrist saarte vahelist parvlaevaliiklust korraldama hakkav TS Laevad peavad lepingu järgi tingimata kasutama uusi parvlaevu. Laevafirma on ise tunnistanud, et kõik uued parvlaevad õigeks ajaks liinile ei jõua. Võib-olla ei ole oktoobri alguseks kohal ühtegi tellitud alust. TS Laevade juht Kaido Padar ütles oma vastuses, et uute parvlaevade reeglit lepingus ei ole. Vaatame järgi.
Parvlaevad peavad lepingu alusel vastama mitmetele tingimustele. Juba esimene punkt kõlab sedasi. Reisiparvlaevad peavad „olema spetsiaalselt lepingu tarbeks ehitatud uued reisiparvlaevad." Edasi tulevad punktid reisijate arvu, parvlaevade mahutavuse, laadimise aja ja paljude muude detailide kohta. Selle järgi on õigus Jaanus Karilaiul. Uute parvlaevade nõue on lepingus selgelt sees.
Aga vaatame edasi vedaja ehk TS Laevade kohustuste alla, kus asub teiste seas punkt 4, mille järgi on vedaja tõepoolest kohustatud teenuse osutamiseks kasutama reisiparvlaevu, mis vastavad eelnevatele tingimustele, kuid vedajal on ministeeriumi kirjalikul nõusolekul õigus kasutada liiniveoks ajutiselt ka lepingu punkti 10 alapunktides 8 ja 11 sätestatust väiksemaid reisiparvlaevu, kui selline vajadus on tingitud reisiparvlaeva tehnilisest rikkest, korralisest remondist, ilmastiku- või jääoludest või veetasemest.
Jaanus Karilaid: laevahankelepingut on kõige puhtamal kujul rikutud, kes selle eest vastutab? (75) 20.08.2016
„Väiksema reisiparvlaeva kasutamisel arvestatakse reisitasuks ühe reisi eest 80% tavapärase reisitasu maksumusest. Kokkulepitust suurema reisiparvlaeva kasutamisel täiendavat tasu ei maksta. Vedaja teavitab väiksema reisiparvlaeva kasutamisest ja selle põhjusest viivitamatult ministeeriumi," on lepingus kirjas.
a) 150 sõiduautot (laiusega 1,85 m ja pikkusega 4,65 m) või vastavalt muud sõidukid (veoautod, autorongid, bussid jne);
11. punkt kõneleb sõitjatest. Reisiparvlaev peab omama päästevahenditega varustatud sõitjakohti vähemalt 600 sõitjale, sh omama sisesalongis istekohti vähemalt 400 sõitjale.
Niisiis võivad parvlaevad ajutiselt olla ka väiksema mahutavusega kui lepingus toodud. Samas ei tohiks hilinenud parvlaevad minna ei tehnilisese rikke, korralisese remondi, ilmastiku- või jääolude ega ka veetasemest tuleneva probleemi alla. Ka Kaido Padar ütles eile Ärilehele, et ministeeriumi poolsete trahvidega on nad arvestanud. Iga asendusparvlaeva puhul arvutatakse välja, kui palju see trahvi kaasa tooks. Hiljem teenitakse raha tagasi sellega, et uusi parvlaevu tootvad Türgi ja Poola tehas peavad hilinemiste eest omakorda maksma leppetrahvi TS Laevadele.
Maksimaalne trahv oleks seejuures 5 miljonit eurot, kuid lepingus on välja toodud ka väiksemad trahvid. Nii võib trahvisumma maksimumäär olla ka 100 000 eurot, kui TS Laevad „mõistliku aja jooksul" oma probleemi kõrvaldavad.
Niisiis on TS Laevad kohustatud hankima ja vedama tõesti spetsiaalselt lepingu täitmiseks valmistatud reisiparvlaevadega, aga ajutiselt võivad nad kasutada ka vanemaid pille. Küsimus on selles, kui suure trahvi ministeerium riigifirmale määrab ja kui palju on näiteks "mõistlik aeg".
Olgu öeldud, et TS Laevade poolt ostetud Regula, mis tõenäoliselt samuti 1. oktoobrist ajutiselt liinile läheb, mahutab 105 autot ning 400 reisijat. Oleks tore teada, milline trahv selle parvlaeva pealt alla neelata tuleb.
|
OSCAR-2019
|
||
Soovitused kaasamiseks • Ärge tehke integratsiooniprojekti, kui see pole teie eesmärk. Sellele on lihtsam raha saada, kuid see teeb raskeks venekeelse sihtgrupi aktiviseerimise. Näidake sihtgrupile selgelt, kas teie huvi on õpetada talle eesti keelt ja kultuuri või tahate, et ta teeks midagi ühiskonna heaks. Mõlemat korraga küsida võib osutuda paljuks. • Tehke asju vene keeles, sõbralikult ja mitteformaalselt. • Leidke kakskeelne vahendaja, kes hoolib teie tegevuse eesmärgist ja usub, et venekeelsete inimeste kaasamine on hea mõte. Võite selleks olla ka ise, kui aega ja oskust on piisavalt. • Kutsuda valimata kõiki tähendab ainult teha iseendale kahju (järele proovitud). Tuleb kutsuda ja tegeleda võimalusel adekvaatsete ja intelligentsete inimestega – määratlege oma sihtgrupp konkreetselt. • Kõige olulisem – lähenege isiklikult. Otsige kontakte venekeelsete suhtlusringkondadega tutvuste ja sotsiaalvõrgustike kaudu (venekeelne publik enamasti ei kasuta Facebooki, vaid kasutab В Контакте – vk.com). Lähenege nii juhuslikele sihtgrupi esindajatele kui ka otsige inimesi, kes on kuskil juba teie tegevusvaldkonna vastu huvi või aktiivsust üles näidanud. See on väga keeruline, nõuab tööd, kuid on ainuke, mis annab püsiva tulemuse. Pealegi on suur tõenäosus, et keegi tunneb kedagi, kes on oma algatusvõimega silma paistnud. • Ärge heitke meelt, kui esimesed huvilised siiski loobuvad. Õige inimene ongi haruldane.
aru, aga teised liikmed hakkasid minuga kohe suhtlema ning kõik sujus,” ütleb Timofejev. Sama vabaühenduse juht Lauri Luide lisab: “Me ei ole selleks midagi eraldi teinud, erineva kodukeelega noorte tulemine oli väga loomulik.” Samas ta tunnistab, et üritusi korraldatakse sel moel, et kõik suhtleks omavahel võimalikult palju ja atmosfäär oleks alati hästi sõbralik. Noorte kaasamiseks kasutatakse sotsiaalvõrgustikke ja levitatakse infot oma sõprade seas. Mittetulundusühingu kodulehe põhitekstid on varsti ka vene keeles üleval.
Tõlkimine ei aita alati Mõnel organisatsioonil on ette näidata vastupidine kogemus: üks Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi eestvedajatest Indrek Riigor viitab mõne kolleegi poliitilisele meelestatusele. “Venekeelseid õpetajaid oli meie liikmeskonnas niigi vähe, aga peale pronksiööd läksid needki vähesed kaduma,” ütleb Riigor. Tema sõnul napib Eesti koolides innukaid mõlemat keelt oskavaid õpetajaid: “Eks ma tunnen neid kõiki. Kõiki kolme.” Ta toob välja, et halva keeleoskuse tõttu ei saa õpetajad koolitustel räägitust arugi. Samas, kõik seltsi oluline info tõlgitakse ka vene keelde ning liikmed ei tule ikka üritustele või kui ka ilmuvad kohale, siis ei võta aktiivselt osa. Vähese osaluse põh14
justeks peab Riigor ka seda, et mõnele just vene õppekeelega koolis töötavale õpetajale käib üle jõu isegi 10-eurone aastamaks, või ei viitsi eakamad õpetajad üldse millestki osa võtta. Eriti ei aita ka MISA toetus seltsi iga-aastasele suvekonverentsile – lõpuks istuvad eestlastest õpetajad venekeelses töötoas, kuna venekeelsed lihtsalt ei ilmunud kohale.
Struktuursed muudatused Üks võimalusi mitte-eestlaste meelitamist tõhustada on venekeelse(te) inimes(t)e palkamine või kaasamine vabaühenduste endi poolt. Eesti Väitlusselts on üles ehitanud suure ja toimiva võrgustiku: venekeelsed väitlusklubid tegutsevad Narvas ja Tallinnas, Eesti meistrivõistlusi väitluses peetakse ka vene keeles. Väitlusseltsi kommunikatsioonijuht Katerina Danilova leiab, et kuna väitlejate keeleoskus ja enesekindlus on väga olulised, siis paljud vene keelt emakeelena kõnelevad noored ei tuleks ilmselt kaasa, kui neile pakutaks üksnes eestikeelseid osalemisvõimalusi. Aja möödumisel hakkavad mõned aga ka inglise ja eesti keeles väitlusi pidama. Halb on sellise mudeli puhul see, et sama organisatsiooni liikmeskonda kuuluvad inimesed ei pruugi teineteist üldsegi tunda – noored on küll kaasatud, kuid eesti- ja venekeelne võrgustik on omaette.
Narvast ja Võrust pärit n-ö tavaväitlejate teed ristuvad väga harva. Omapäraseks õnnestunud kaasamismudeliks on Keskerakonna Noortekogu (KENK) valitud lähenemine. Aseesimees Vladimir Svet ütleb, et tal puudub täpne ülevaade sellest, mis kodukeelega liikmed partei noorteorganisatsiooni kuuluvad, kuid ilmselt peegeldub liikmeskond KENK-i juhatuse koosseisus – eestlasi ja venelasi on pooleks. Küsimusele, kas tema liitumise põhjuseks noortekoguga oli venelaste ja Keskerakonna üldine klapp, vastab Svet eitavalt, öeldes, et siin loeb poliitiline vaade. Noored tulevad kokku oma tuttavate kaudu, enamasti tullakse üritustele uudishimu pärast ja tihtipeale jäädakse. Mõned edasijõudnud jätkavad ka linnaosade vanemate või kultuurikeskuste juhtidena ... Miks just Keskerakonnal õnnestub venekeelseid noori paremini meelitada? “Meie erinevus teiste parteide noortekogudest seisneb selles, et meil ei ole eraldi struktuuri venekeelsetele – kõik on üheskoos ja organisatsiooni töökeeleks on eesti keel,” kinnitab Svet.
Mõtle, milleks kaasata Venekeelsete inimeste kaasamisel vabaühenduse tegevusse kaasamise enda pärast ei ole kindlasti mõtet. Asudes kaasama, tuleks hoolikalt läbi mõelda, keda ja milleks. Kui olete jõudnud selleni, et kultuurilist mitmekesisust peab tõstma, tasub erinevaid mitte-eestlaste kaasamise variante omavahel võrrelda ja neist parim valida või mitut kombineerida. Mõnikord on möödapääsmatu lisaressursside kulutamine – näiteks kodulehe või ürituste tõlkimiseks. Inimesi meelitab ligi ka oma eesmärkide selge kommunikeerimine ja sõbralik õhkkond ühistel koosviibimistel. Eraldi “venelaste klubide” jms struktuuride tekitamine organisatsiooni sees ühest küljest kaasab küll aktiviste, teisalt aga ei vii eri rahvusest inimesi kokku – jätkatakse suhtlemisega omakeskis. Kõige tõhusamaks kaasamiseks on vaja venelaste osalust organisatsiooni juhtimises hea eeskujuna näidata ning mitte jaotada inimesi emakeele põhjal. Suurima toetajate hulga või liikmeskonna võib saavutada ainult kõiki eestimaalasi kaasates, mis omakorda tõstab vabaühenduse legitiimsust eri sihtrühmade silmis – olgu selleks otsesed kasusaajad, rahastajad
|
OSCAR-2019
|
||
Olen viimasel ajal märganud, et hästi suureks on on muutunud igasuguste trenni- ja terviseblogide osakaal. Lisaks tundub, et sügise uus trend on tervislikumalt toitumine ja kaalu langetamine. Iseenesest on see ju väga super, enda ja tervise käsile võtmiseks ei pea ootama kevadet, bikiinihooaega või aastalõppu, et siis üks suur lubadus teha. Olen isegi juba tükk aega mõelnud, et tuleb ka oma toidulaud kriitilise pilguga üle vaadata ning lisada päevakavva natuke rohkem liigutamist ka, kui ainult viiendale korrusele kõndimine :D Koos selle mõttega hakkas peas arenema ka üks väike ideepoiss, mis juba hakkab ilmet ka võtma.
Olgem ausad, peaaegu üksi naine pole oma kehakaaluga ideaalselt rahul, nii ka mina. Alati mõtlesin, et ohh, võiks alla võtta, võiks trenni teha. Ainult mõtteks see jäigi, sest ma ei tunne end kohutavalt ülekaalulise või paksuna, pole kunagi olnud seda õiget tõuget või innustust. Eks selline kõhn pliks tahaks ikka olla ja kilosid mängleva kergusega kaotada, aga no kurat, ma ju armastan süüa :D
Sain aru, et pean oma toidulauda ja eluviisi muutma alles siis, kui avastasin, et viimase viie aastaga on kaalunumbrile lisandunud ilus number 15. Nagu whaaaat??? Eks selles olen ise süüdi, ma olen kohutavalt laisk trennitegemise osas ning ma üldiselt sporti teha ei armasta. Oma roll oli mitmeaastasel istuval tööl laste mängumaal, kus pea iga kord toodi mullegi torti, pitsat, kartulisalatit ja muud head paremat. Töö-ajad (nagu ka praegusel tööl) olid hektilised, õhtused ning kindlast päevakavast polnud juttugi. Ka pregu on mul istuv töö, tihti pean tegema öiseid vahetusi.
Lisame siia stabiilse pere-elu ehk kolm korda päevas korralikud ja suured söögiportsud, uute retseptide katsetamised, filmiõhtud, istumised sõpradega, kus laual alati krõpsud ja käes klaas siidrit-veini… Ma ei näinud varem mingit ohumärki, sest kilod lisandusid tasapisi, märkamatult, ei olnud mingeid drastilisi muutusi. Kui aga lõpuks hakkasin võrdlema viie aasta tagust kaalu praegusega, alles siis sain aru, et võiks end käsile võtta.
Aga nagu ma ütlesin, ma olen väga laisk inimene ja ma lihtsalt ei viitsi mööda erinevaid netilehti otsida mitmeks toidukorraks uusi retsepte, võtta arvesse, et need peaks olema ka tervislikud ning seda iga päev. See on lihtsalt tüütu ning võtab palju aega. Mina tahaks sellist ühte kindlat lehte, kus on KÕIK olemas. No põhimõtteliselt toitumiskava.
Võtsin siis ühe FBs laineid lööva tegijaga ühendust, lootsin saada personaalse, elu, töö ja rahakotiga sobiva kava, aga ei läinud nii hästi. Kui võrdlesin enda oma paari teise inimese omaga (kelle eesmärgid, elustiilid, kaalunumbrid olid hoopis erinevad), siis põhimõtteliselt oli tegu copy-pastega. Personaalsest lähenemisest polnud juttugi. Lisaks kaks korda päevas erinevat sorti liha (ja vahepalade) söömine mõjus päris kurvalt mu rahakotile. Jah, ma võin ju ise asendada kavas olevaid söögikordi, otsida ise retsepte… aga sellisel juhul kaob minu jaoks kava MÕTE täiesti ära.
Lõouks sain aru, et ei piisa ainult tahtmisest ja salati osakaalu suurendamisest. Alustuseks tuleb muuta oma mõtlemist, kõik saab alguse sellest, kui hästi sa omale eesmärgid selgeks sead ning aru saad, et tervislik toitumine on elustiil. Mitte kauplemine, et näe, sõin lõunaks salati, nüüd võin endale terve tahvli šokolaadi lubada või KUI ma söön nii-nii vähe/tervislikult, SIIS ma võin süüa Sirka burksi.
Hakkasin otsima retsepte, vähendasin kartuli, makaronide ja muude nisutoodete osakaalu (mis on raske, sest ma ARMASTAN praekartuleid ketšupiga :D)… aga kogu see otsimistegevus oli niiiii tüütu. Üks retsept ühel lehelt, teine teiselt, kolmas hoopis mujalt… Ma tahaks üht konkreetset lehte, kus oleks olemas variatsioon ainult tervislikke retsepte ja kus on kirjas ka kõik toitumisalane teave. Kahjuks on kõik sellised, mis mulle vähegi huvitavad tundusid, aga ingliskeelsed.
Sellepärast otsustasingi luua ühe taolise blogi ise. Sellise, mis pole segatud trennitegemise ja harjutustega, sest minu jaoks on näiteks igav lugeda, mitu kätekõverdust keegi teeb või mitu kilti joosta suudab. Natuke võtab lehe valmimine veel aega ning kuna ma üksi ei jõuaks seda nii palju uuendada, kui ma tahaks, võtsin kampa sõbranna, Kadi. Ehk siis tahtsingi oma pika blogipostitusega jõuda sinnamaale, et olen viimased kaks nädalat (või veidi vähem)muutnud oma toidulauda tervislikumaks, hakanud kodus veidi rohkem end liigutama, kaotanud 4 kg ja kavatsen hakata enda leitud-tõlgitud retsepte jagama ka teiega :)
Ma ei tea, milline su toidulaud on aga mina avastasin enda jaoks pruuni riisi ja täisteramakaronid. Peale selle, et need on palju kasulikumad, on need minu suureks üllatuseks ka palju maitsvamad. Peale pruuni riisi proovimist ei taha ma valget nähagi :D
Pruun riis on juba pikalt mu toidulaual olnud, täisteramakaronid avastasin nüüd hiljuti, kui hakkasin rohkem retsepte uurima. Aga täitsa nõustun- valget riisi ei taha enam küll :D
Ma igalt poolt kuulsin varem ka, et täistera-makaronid on igas mõttes paremad, hea reaalselt teada, et ongi :)
Jaa! Ootan ka häid retsepte! Endal kaaluprobleeme pole, kuid vahepeal tahaks midagi tervislikumat ka süüa (ja pakkuda söömiseks). Täisteramakaronid ja tume riis juba ammu menüüs, kaalun tulevikus ja mõne teise jahu kasutamist kui nisujahu… aga pelgan natuke nende kõrvalmaitset :)
Just, pakkuda söömiseks midagi tervislikumat tahaks mina ka. Mõtlen just igasuguseid snäkke vms. Tüüpiline, et tavaliselt nt filmiõhtu-snäkilaual esindavad tervislikumat poolt ainult lillkapsas ja porgandid, tahaks ainuüksi seda mitmekesistada :)
Kusjuures ma hakkasin ise rukkijahu kasutama (kastmetes, paneerimises jne) ning vahet pole üldse tunda :)
Seleta siis lahti ka see, mis sinu jaoks tervislik toit on. Sest neid ideid ja teooriaid ja tõekspidamisi on palju palju, leia siis see tõde enda jaoks sealt üles…
Tegelikult ma toitun suures osas lchf-i põhimõtete järgi. Neil on muidu retseptiblogi ka (http://lchfeesti.blogspot.com/p/retseptid.html), kuigi ma pole ise sealt väga palju katsetanud…mulle meeldib just üksikult retsepte otsida või enda jaoks kohandada :D Ja kord nädalas on patupäev ka :P Või tihedamini, kui külas peab käima rohkem…hmm…tugevamat iseloomu vaja vist ikka :D
Eks seal teises blogis tuleb pikemalt sellest juttu jah, mida me tervislikuks peame. Aga põhimõtteliselt olen samuti enda jaoks lchf avastanud ning üritan seda järgida, eemaldada oma toidulaualt nisutooted, aga samas süüa ikkagi mitmekesiselt. Ja noh, piirata tugevalt alkoholi, kiirtoidu ja poolfabrikaatide kasutamist. Kuna elu on kiire, siis ilmselt ilma täiesti ei saa (just nt valmistoit, viinerid jne), aga üritan neid mitte ainult mugavusest tarbida :)
Jagan ühte blogi, mille otsa ise hiljuti sattusin. Jagab mõnusaid retsepte, saad ehk inspiratsiooni:
Ma arvan, et ma tean, kellest jutt käib.. Mina ka kunagi tellisin personaalse kava (mitte küll sellelt fb-i "tegijalt", aga siiski inimeselt, kes seda müüs ja nimetas ennast eksperdiks). Ja kui see siis kohale jõudis – läks mu õhin kohe üle.. Mingist personaalsusest ei olnud haisugi (ei selle suhtes, et kui tihti ma liigun, mida ma tavaliselt söön jne). Väga üldine tekst. Ja üks päeva näidismenüü oli siis ees, aga sama, mis sul – mu rahakott oleks automaatselt katki kui ma pean lõunaks sööma veiseliha ja õhtuks muud liha.. :D ja vahepalaks värskeid marju (keset talve).. :D Niiet jään väga ootama sinu uut blogi!! :)
No täpselt! Mu ootused olid ikka väga kõrged, eriti kui eelnevalt oli meil pikk-pikk kirjavahetus mu tööpäevade, vabade päevade, harjumuste jne suhtes…
|
OSCAR-2019
|
||
Valitsuskomisjoni esimees Jaak Aab tervitas koosolekul osalejaid ning andis ülevaate riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste seisust.
Taavi Aas tõstis esile, et omavalitsuste olukord on paranenud, kuid erimeelsuseid on endiselt. Eesmärk on, et omavalitsuste mured oleks riigi eelarvestrateegias markeeritud.
Jaak Aab tõi välja, et riigihalduse minister on esitanud taotluse omavalitsuste rahastamise suurendamiseks (tulumaksu, tasandusfondi, kohalike teede hoiu eraldise ja maakonna arendustegevuse vahendite suurendamiseks). Ühtegi otsust ei ole ning esitatud taotlusi ei ole kinnitatud, läbirääkimised jätkuvad.
Jüri Võigemast märkis, et liidud on täpsustanud läbirääkimiste lähtealuseid, sest mõned teemad on lahendatud.
Selgitati, et eelnõus on eelarvetabelid eelmisest aastast. Tabeleid uuendatakse ja pikendatakse 2022. aastani majandusprognoosi avalikustamise ning valitsuses riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste otsuste järgselt. Õpetajate palgakasvu täiendavaid võimalikke vahendeid ei ole tabelites hetkel kajastatud.
Jaak Aab selgitas, et üldine suund on sihtotstarbeliste toetuste suunamine tulubaasi, et suurendada kuluautonoomiat. Järgmisel aastal on plaanis üle viia jäätmehoolduse ja sotsiaaltoetuste ja teenuste korraldamise vahendid. Uued toetusmeetmed on mõned aastad sihtotstarbelisena ja seejärel suunatakse tulubaasi osaks.
Jüri Võigemast märkis, et tulumaksu osakaalu ja tasandusfondi kasv on omavalitsuste tulubaasi kasvu prioriteediks.
Jaak Aab vastas, et võimalikud muudatused selguvad riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus valitsuses.
Ain Tatter sõnas, et teede omandipõhise jaotuse analüüs on valmimas. Teede inventeerimisanalüüs on endiselt töös (esialgne hanke tööde tegija ei suutnud projekti lõpuni viia), loodetavasti valmib esmane versioon aasta lõpuks. Lisaks jaotatakse projektipõhiselt veel vähemasti 2019. a juhtumipõhist investeeringutoetust, mis nüüdsest lisandus kohalike teede hoiu eraldisele.
Jaak Aab täpsustas, et analüüsid näitavad selgemini võimalikku teede korrastamise rahastamisvajadust ning omandijaotuse korrastamise vajadust.
Jaak Aab rõhutas üle, et ootame tagasisidet omavalitsuste hariduskulude arvlemise jätkamise teemal, mille vastamise tähtaeg on täna.
Jüri Võigemast vastas, et liidu poolt on omavalitsustele hetkeseisu tutvustatud ning kaardistatud omavalitsuste otsused. Enamus omavalitsusi nõustuvad arvlemisega. Omavalitsusliidu ettepanek on muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätteid.
Piret Sapp lisas, et haridustoetuse tulubaasi andmise võimalusele tuleb lisaks tegevuskulude arvlemisele selgeks saada, kes vastutab keskhariduse pakkumise eest. Struktuurifondide kasutamisel on Eesti võtnud eesmärgiks, et aastaks 2020 oleks alla 100 gümnaasiumi ning see on ühine eesmärk, mida tuleb arvestada. 2017/18 õppeaastal on 164 gümnaasiumiastmega kooli. Gümnaasiumihariduse vastutust tuleb vaadata koos kutsehariduse vastutusega.
Liidu poolt esitati ettepanek gümnaasiumite arvule seatud indikaator ja selle täitmise tähtaeg üle vaadata.
Diana Kalvik selgitas, et sotsiaaltoetuse ja teenuste osutamise toetus antakse alates 2019. a omavalitsuste tulubaasi. Esitatud on lisataotlus toimetulekutoetuse korraldamise kulude kasvuks, otsust veel ei ole.
Andrus Jõgi selgitas, et vahendite tulubaasi tõstmisel soovitakse kujundada rahastusskeem, mis võimalikult vähe erineks tänasest toetusest. Tasandusfondis saab seda läbi parameetrite suunata. Tulumaksu osas on keerulisem.
Diana Kalvik lisas, et raske ja sügava puudega lapsehoiu teenuse osas mahte ei suurendata, sest hetkel on samadel eesmärkidel võimalik kasutada ESF meetmeid. Asendus- ja järelhoolduse teenuse osas esitati lisataotlus palgakasvuks, kuid otsust veel ei ole. Tulubaasi saab üle anda kõige varem 2021. a.
Jaak Aab võttis kokku, et jäätmehoolduse osas on olnud mitmeid arutelusid taotluste ja aruannete osas. Eesmärk on tõsta vahendid tulubaasi, mille järgselt ei ole aruandlus enam vajalik ning omavalitsus täidab ülesannet vastavalt seaduse nõuetele.
Mihkel Juhkami märkis, et omavalitsuste poolt on soov analüüsida seni saadud uute ülesannete (endised maavalitsuste ülesanded) tulude ja kulude suhteid.
Andrus Jõgi sõnas, et omavalitsuste tulubaasi kujundamisel on dividenditulu väga volatiilne ning ka rahvusvahelised organisatsioonid ei soovita KOVide tulubaasi kujundada ebakindlate tuludega.
Jüri Võigemast tõstis esile, et Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse poolt on ettepanek lükata edasi rahvastikuregistri seaduse kavandatud rakendamine 1. jaanuarini 2019 ning leida lahendused omavalitsuste tulubaasi vähenemise küsimusetele ja kompenseerimisele.
Jaak Aab vastas, et probleem on teada, kuid kindlat otsust edasilükkamise ettepanekuks ning vastava eelnõu väljatöötamiseks ei ole. Tuleb jätkata arutelu ja läbirääkimistega ning tegeleda aktiivselt elanike teavitusega.
Jüri Võigemast kinnitas, et omavalitsusliit nõustub infotehnoloogia keskseks koordineerimiseks eraldatavate vahendite järkjärgulise vähenemisega järgneva nelja aasta jooksul. Liit analüüsib, millised muudatused on vajalikud.
Jüri Võigemast märkis, et liidu ettepanekud läbirääkimiste 2019. a riigieelarve lõpp-protokolli saadetakse mais-juunis. Ettepanek lõpp-protokoll riigihalduse ministri ning omavalitsusliidu esindaja poolt ühiselt peaministrile üle anda.
Kaie Küngas kirjeldas, et töökorras on läbivalt muudetud Omavalitsusliitude Koostöökogu Eesti Linnade ja Valdade Liiduks. Lisaks on tehtud sõnastuslikke täpsustusi töökorras, et reeglistik oleks arusaadavam ning tehtud muudatusi tulenevalt väljakujunenud praktikast, vähendades vorminõudeid.
Angelika Kallakmaa tegi ettepaneku lisada, et läbirääkimiste koosoleku materjalid peaks esitama kolm tööpäeva enne koosolekut.
Vahe-protokoll allkirjastatakse riigi eelarvestrateegia andmete täpsustumise järgselt ning allkirjastatakse digitaalselt. Korraldavad kontaktisikud Kaie Küngas ja Jüri Võigemast.
Kohalike omavalitsuste portaal Koostöökogu seisukohad 2004. aasta eelarveläbirääkimiste tulemuste osas
Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2004 läbirääkimised > Koostöökogu seisukohad tulemuste osas
Käesolevaga saadame Teile Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohad 2004. aasta eelarveläbirääkimiste seniste tulemuste kohta.
Peame kahetsusega nentima, et kahjuks ei ole tänase seisuga sõlmitud kokkulepet Vabariigi Valitsuse ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioonide vahel 2004.a eelarvete osas.
Sellele vaatamata on läbirääkimiste käigus jõutud mitmetele mõlemaid pooli rahuldavatele kokkulepetele. Omavalitsusliitude Koostöökogu hindab kõrgelt läbirääkimiste käigus seni saavutatud tulemusi.
Omavalitsuste seisukohalt on läbirääkimiste sõlmprobleemiks eelkõige omavalitsuste tulubaasi küsimus. Tulubaasi osas sooviksime leida lahendust, mis oleks kooskõlas läbirääkimiste käigus varem kokku lepitud põhimõtetega. Nimetatud põhimõtted kajastuvad ka valitsuse koalitsioonileppes . Praeguse seisuga ei saa nõustuda valitsuse delegatsiooni poolt välja pakutud tulumaksu proportsiooni langetamise otsusega omavalitsuste kahjuks, sest läbirääkimiste vahekokkulepe 5.augustil 2003 kirjutati alla teadmises, et valitsuse poolt on pakutud tulumaksu jaotamises 48 % brutotulult kohalikele omavalitsustele.
Lisame oma kirjale eelpoolmainitud seisukohad ning loodame leida positiivset lahendust meie sõlmprobleemile tulubaasi osas. Omavalitsusliitude Koostöökogu on jätkuvalt valmis otsima lahendusi ja kompromisse teiste eriarvamuste suhtes.
Lisa: Omavalitsusliitude Kooostöökogu seisukohtadele 2004.a eelarveläbirääkimiste tulemuste kohta 1 eks 10 lehel
|
OSCAR-2019
|
||
Tšiili kaevurite õnnelikust pääsemisest tehtud meediasündmus on kergitanud meedia huviorbiiti kogu maailma kaevandusõnnetused. Juba on ilmunud ka uued uudised, et nii Ecuadoris kui Hiinas on kaevurid lõksu jäänud. Samas plahvatuste ja varingute korral paljudel juhtudel ei pruugi kaevuritel isegi olla mitte mingisugust pääsemislootust, eriti söekaevanduses.
Esiteks, suurt rolli pääsemises mängis geoloogia. San Jose kaevanduses ei teki erinevalt söekaevandustest mürgiseid ja plahvatusohtlikke gaase. Avatud tunnelites saab vabalt ringi liikuda. Varing toimus sadu meetreid ülalpool meeste töökohast, jättes allapoole piisavalt õhku – tunnelite kogupikkus varingukohast allpool oli üle 2 km. Kõrge temperatuur (+30 – +33 kraadi) oli küll tüütu, kuid hüpotermia oht, mis ähvardab madalatesse söekaevandustesse lõksu jäänud kaevureid, puudus. Copiapo paikneb Atacama kõrbe piirkonnas, mis on maailma kõige kuivem koht. Samas sügaval kaevanduses on lisaks tardkivimitele niisked savikihid. San Jose kaevanduse vesi võis olla küll pisut happeline ning põhjustada oksendamist, kõhulahtisust ja kõhuvalu, kuid ei olnud tappev ning võimaldab kümnete päevade jooksul ellu jääda. Samas õnnestus meestel kasutada vett kaevandustehnika radiaatoritest, mis oli kaevandusveega võrreldes tõenäoliselt isegi puhtam.
Teiseks, kui kaevandusplaanid oleksid olnud täpsemad, siis oleks puurimistega ühendus meestega saadud kiiremini kui 18 päevaga. Seega – puudulikud plaanid tingisid selle, et kaevureid võib tõesti pidada kangelasteks, sest väga väheste vaid paariks päevaks mõeldud toiduvarudega suudeti hakkama saada väga pikka aega, olles samas teadmatuses, kas nende elus olemisest saadakse teada või mitte. Alles kaheksandal puurimiskatsel saavutati ühendus ning tagantjärele võib vaid spekuleerida, kuivõrd loteriiks pääsemine kujunes. Oma osa pääsemises oli ka sellel, et tegu oli väikse kaevandusega ja mehed omavahel lähituttavad, paljud isegi omavahel sugulased. Meeskond oli ühtne ja see ei murdunud kogu 69 päeva jooksul.
Kolmandaks, meedia tähelepanu oli nii suur ka seetõttu, et õnnetus toimus Tšiilis, mitte näiteks Hiinas – ning kuna ajalises mõttes oli tegu ’maailmarekordiga’, kuna me kõik jahime ju rekordeid… Kui paljud teavad ja mäletavad, et käesoleva aasta aprillis päästeti 115 kaevurit Wangjialingi kaevandusest peale 8-päevast lõksusolekut, 38 kaevurit aga jäid seejuures kadunuks?
Kõige suurem teadaolev inimohvritega kaevandusõnnetus toimus 26. aprillil 1942 Benxihu söekaevanduses (Benxi, Liaoning). Söetolmu plahvatus tappis 1549 kaevurit. Seejuures oli linn okupeeritud jaapanlaste poolt (1931-1945).
Üldist statistikat on tehtud vähe, ametlilkel andmetel näiteks hukkus 2008. aastal Hiina kaevandustes 3215 inimest ja seda tutvustati kui positiivset trendi – 15% langust aastast 2005. Kuid teadaolevalt töötavad 80% Hiina umbes 16000-st kaevandusest illegaalselt ning suurim hulk õnnetusi leiab asset just seal.
Otsesed inimohvrid aga on vaid söetööstuse üks külg. Kel pole kahju kolmest minutist, soovitan kindlasti vaadata järgmist videot.
Kui aga Hiinat võib pidada ekstremaalseks näiteks ja paljud muud asjad on sel maal samuti ekstreemsed, siis kaevandusõnnetusi juhtub kõigis kaevandusriikides.
Inimohvritelt 2. kohal on 10. märtsil 1906 toimunud õnnetus Courrières’i söekaevanduses. Jällegi oli tegemist söetolmu plahvatusega, hukkus 1099 kaevurit, nende hulgas palju lapsi. Umbes 600 inimest pääsesid, kannatades põletushaavade ja mürkgaaside mõju all. Üks 13-liikmeline grupp pidas maa all vastu 20 päeva, toitudes ohvrite toiduvarudest ning tappes ühe kaevanduse hobustest.
Jällegi oli tegemist metaani ja söetolmu plahvatusega. 14. oktoobril 1913 toimunud katastroofis Senghenyddi söekaevanduses Lõuna-Walesis hukkus 439 kaevurit. Kes otseses plahvatuses kannatada ei saanud, surid süsinikoksiidi ja hapnikupuuduse toimel.
21. jaanuaril 1960 mattis varing 437 kaevurit Coalbrooki söekaevanduses. Vaatamata 2 nädalat kestnud päästetöödele ei õnnestunud ühtegi kaevurit päästa.
Kurba statistikat õnnetustest, kus on olnud sadu inimohvreid, võiks jätkata… Peamiselt on olnud tegemist ikka ja jälle söekaevandustega. USA suurim õnnetus oli 6. detsembril 1907, kui Lääne Virginias Monongahi söekaevanduses hukkusid ametlikel andmetel 362 meest ja alaealist poissi, arvatav hukkunute arv aga läheneb 500-le. Ligi pooled hukkunutest olid itaallasest sisserändajad. Ainuke ellujääja oli Peter Urban, kes leidis rebaseuru ning suutis välja ronida, enne kui mürgised gaasid temani jõudsid. Ta hukkus kaevandusvaringus 19 aastat hiljem.
Võrdlev analüüs USA-s on leidnud, et töö söekaevurina tähendab keskmiselt 1100 elupäeva kaotust – seega on söekaevurite eluiga keskmiselt 3 aastat lühem. Võrdlevalt suitsetamine 1 pakk päevas vähendab keskmist eluiga 1600 päeva võrra.
Kokkuvõttes Tšiili õnnetus oli eriline ja võib öelda, et võrreldes muude kaevandusõnnetustega oli rahvusvahelise meedia tähelepanu ebaproportsionaalselt suur.
Kui jutt läheb innovatsioonile, kohtab Eestis ikka ja jälle tublisid analüütikuid, kes meie riigi põhiprobleemina toovad välja patentide väikese arvu. Ehk just seetõttu on ajakirjanikud valmis igast meie patendist ja patenditaotlusest suisa omaette loo tegema. Ka Tartu Ülikooli helistatakse pidevalt ja küsitakse, mitu patenti teil on ning soovitakse ka nimekirja. Ühtlasi pean isiklikult sageli seletama, miks just niipalju on ja kas võiks ka rohkem olla. Just seetõttu viin end pidevalt kurssi arvudega, et ootamatu telefonikõne peale saaks kiiresti vastata – meie patendiportfellis on hetkel 38 leiutist erinevates kaitsmise staadiumides ning ühe teadusraha ühiku kohta oleme selle näitajaga Euroopa ülikoolide seas kindlalt üle keskmise.
Näiteks Helsinki Ülikooli patendiandmebaasis on 92 patendiperekonda, samas kui sealne teaduseelarve on üle 6 korra suurem kui Tartu Ülikoolil. Oxfordi ülikooli teaduseelarve aga on üle 13 korra suurem ning tehnosiirdega tegelev ettevõte ISIS Innovation manageerib 400-patendilist portfelli.
Kuid kõik see on ainult pinnavirvendus. Patentide arv iseenesest on küll hea indikaator ülikoolide hindamisel ja kui patendiportfell on olematu või ülikõhn, pole arvatavalt tegemist tugeva teadusülikooliga. Eestis on arvestatav patendiportfell olemas nii Tartu Ülikoolil kui Tallinna Tehnikaülikoolil. Kuid kui portfelli võib lugeda juba arvestatavaks, siis pole paksus eriti oluline – sama hästi võiks küsida, mitu liitrit kütust auto võtab ning kiita neid, kel see arv on suurem. Kui veoauto või traktor võtab palju kütust, on see arusaadav – Hummerit aga pole küll mõtet pidada…
Samuti ei tähenda patentide väike arv riigis seda, et me peaksime patentide arvu suurendamise seadma lõppeesmärgiks, mille nimel tegutseda. Patendid on lahutamatu osa ärimaailmast ning leiutistele õiguskaitse taotlemisel on mõte siis ja ainult siis, kui on selge ja kindel plaan selle pealt tulu teenida ning vastavas suunas ka tegutsetakse.
Euroopa Patendiorganisatsioonile EPO 2005. aastal esitatud patenditaotluste arv, mida kasutab riikide innovatsioonivõimekuse võrdluses ka 2009. aasta European Innovation Scoreboard, toob välja väga suured erinevused Euroopa riikide vahel.
Miljoni elaniku kohta esitati Eestist vaid 7 EPO patenditaotlust, samas kui Euroopa Liidu keskmine oli 115. Kas keegi teab veel mõnda indikaatorit, mille puhul Eesti mahajäämus Euroopa Liidu keskmisest on enam kui 16-kordne?
Samas ainult ülikoolide poole vaatamine sellises situatsioonis on väga eksitav. Patendimaailma avastamine nõuab kõigepealt arusaama, milleks patente üldse vaja on – ning milleks on neid vaja ülikoolidel ja milleks ettevõtetel.
Ülikoolide teadlaste poolt käsitletakse patente sageli teadustöö kõrvalproduktidena, kuid selline suhtumine peaks muutuma. Üks põhiprobleeme on selles, et kui teadusartikli oskab teadlane ise valmis kirjutada, siis patentide keelt ja ülesehituse loogikat tunnevad ja oskavad patendibüroode töötajad ja mõned ülikoolide spetsialistid. Ülikooli patendid viitavad eelkõige teadustöö kvaliteedile ning rakendatavusele ja annavad signaale koostööks ettevõtetega. Väga vähesed ülikoolid on suutnud oma patendiportfelli edukalt teenima panna ning suures osas on tegemist ka loteriiga, samas on edukad ülikoolid selles valdkonnas eranditult ühtlasi tugevad teadusülikoolid. Ülikoolide kontekstis aga on leiutiste kaitsega mitte tegelemine võrreldav hammaste pesemata jätmisega. Seda lihtsalt tuleb teha.
Ülikooli eesmärgiks ei ole patente hoida, vaid võimalikult kiiresti suunata ettevõtlusse. Juba leiutistele õiguskaitse taotlemisel peaks olema ettekujutus nende baasil arendatavatest toodetest ja teenustest ning nii regionaalsest kui globaalsest nõudlusest nende järele – ning vastavate arendustega tuleb hakata koheselt tegelema, kui teadlased on oma leiutistest teada andnud.
Hoopis teistsugune tähendus ja sisu aga on patentidel ettevõtetes. Need on osaks äristrateegiast ja –taktikast. Teadusmahukatele kasvuettevõtetele on patenditaotlused ja patendid vajalikud investorite ja suuremate koostööpartnerite tähelepanu köitmiseks. Suurtes tehnoloogiaettevõtetes aga on patentidel reputatsiooni, turunduse, konkurentide arendustegevuse aeglustamise, vajaduse korral konkurentide ründamise ja kaitse ning litsentse vahetades ka vastastikuse arengu tagamise rollid. Nokia näiteks esitab igal aastal umbes 1000 patenditaotlust ning ettevõtte patendiportfellis on umbes 11000 patenti – see number muutub nii kiiresti, et ka Nokia kodulehekülg ei anna täpset arvu. Võrrelgem seda Eesti patentide arvuga! Viimase 20 aasta jooksul on Nokia panustanud teadus- ja arendustegevusse üle 35 miljardi euro – ületades selle perioodi keskmisena igal aastal näiteks 15-kordselt praegust Tartu Ülikooli eelarvet.
Ülisuur patentide arv aga on eelkõige vajalik ettevõtte kaitseks. Samas alustas Nokia 2009. aasta oktoobris patendisõda Apple’i vastu ning hetkeks on toimunud nii Apple’i poolne vasturünnak kui Nokia uus pealetung…
Eeltoodust lähtuvalt saab selgeks, mida patentide arv elanike arvu kohta tegelikult tähendab. Mida suurem on see number, seda rohkem on riigis kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid, seda mahukam on nende teadus- ja arendustegevus ning seda suurem on globaalne konkurents nende ettevõtete tegutsemisvaldkonnas. Ülikoolide patentide arv on seejuures marginaalne. Kahjuks tundub, et vaid vähesed Eesti ettevõtted on sidunud leiutiste kaitse oma arengustrateegiasse. Üldine arvamus on, et see maksab palju ning tulud on kaheldavad.
Patendiga või patentidega kaitstakse tavaliselt vaid osa tegelikust leiutisest. Samas – kui vähegi võimalik – on vaja teada, mis on tuleviku tooteks, kes on peamised konkurendid ning missugused juba olemasolevad patendid piiravad leiutise kaitset ja toote arendamist. Punane tsoon ülaltoodud joonisel on kõige olulisem – selles tekib reaalne konkurents ning seetõttu võivad ilmneda ka vastastikused süüdistused, kui see tähelepanuta jätta. Konkurentsis püsimiseks on vajalik leiutisi kaitsta, ühtlasi aga peab väga täpselt tajuma, kuidas konkurendid end kaitsnud on. Samuti tuleb midagi jätta enda teada, et patenditaotluse alusel konkurendid ei saaks kohe oma arendustegevust tõhustama hakata. Mõnikord aga on targem ja kavalam oskusteave hoopis salajas hoida. Seetõttu – veel kord – patentide arv iseenesest on kõrgtehnoloogilise ettevõtluse tagajärg ja ühtlasi selle taseme indikaator ning ei tähenda, et igal võimalikul juhul tuleks hakata kõike patenteerima, et teistele riikidele ‘järele jõuda’. Samal ajal igal ettevõttel peaks olema oma intellektuaalomandi strateegia ja taktika üldise äristrateegia osana.
Patendimaailm pole ka nii korralik ja lihtne, kui ilusates ettekannetes tavaliselt räägitakse. Eduka ettevõtte rajamiseks mingis riigis piisab näiteks, kui otsida patendiandmebaasist just seal kaitsmata tehnoloogiline lahendus. Samuti on abiks patent, mille tasusid omanik ei ole suutnud maksta. Lisaks võidakse patendi väljaandmisest keelduda, kuna leiutist ei peeta uudseks või on see välja tuletatav üldisest tehnoloogia arengutasemest. See avab jällegi võimaluse oma ettevõtet arendada ilma kellegi õiguskaitset rikkumata.
Ülimalt naiivne aga on arusaam, et midagi välja mõeldes ning seda kas kasuliku mudeliga või patendiga kaitstes on varsti ukse taga järjekord investoritest ja ettevõtetest, kelle rahakukrute paksuse vahel siis tublil leiutajal õnnestub valida. Tavaliselt on ikkagi niimoodi, et kui inimene ise toodet valmis ei tee või partnereid ja sõpru ei leia, siis jääb leiutis lihtsalt paberile ja tehtud kulud võib maha kanda. Nii mõnedki praegused miljardärid on suutnud veenda oma vanemaid ohverdama riidekappi või pesumasina sisse peidetud mustade päevade ja matusteraha ning niiviisi väiketootmise käima pannud.
Et Eesti ettevõtted suudaksid üha enam patendimaailma võimalusi tundma õppida ja kasutama hakata, ei piisa tõenäoliselt teoreetilistest loengutest. Vaja on, et kogu selle maailma avarust avaksid suurte kogemustega ettevõtjad, kelle jaoks patentidelt teenimine on olnud igapäevaseks tegevuseks. Kui neid Eestis ei ole, tuleb neid leida mujalt. Ehk siis hakkab ka meie patendiindikaator lõpuks õiges suunas liikuma – kõrvuti tehnoloogiaettevõtete üldise arenguga.
|
OSCAR-2019
|
||
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): plaadil 11-realine süviskiri:
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): horisontaalne veidi kaarjas pragu, kõik neli nurka katki (murdunud tükid lahtised) – enamik kahjustusi põhjustatud piirdeaia eemaldamisega, hauaplaadis on 6 piirdevõre postiauku. Piirdeaed (raudsepis, monteeritud, nurkades valatud messingist (?) ilunupud;
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Würtembergi printsess Augusta Carolina Friderica Luisa lihtne, servast laugja profiiliga hauaplaat, mille kujundus piirdub plaati peaaegu üleni katva kirjatekstiga surnu nime, päritolu, seisuse ja eludaatumite kohta.
(Reinhold Uhke. Kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö Kullamaal. 1928. suvel. TÜ raamatukogu fond 55, nim. 3 sü 96, lk. 29-35): … Haud asub praegu kantsli külje all, kuid varemalt on see teisal seisnud. Ümbruskonnas on peetud seda hauda saladuslikuks hauaks, sest sinna olevat maetud kõrgest soost naisterahvas, kes olevat surnud Koluvere lossis ülekohtust surma. Teatakse rääkida, et see kõrgest soost surnu olnud varju surmas ja Kullamaa kiriku surnu kambris ülesärganud, kus lapse sünnitanud. Nende kuulujuttude kohta ei ole koha peal mingisugust kirjalikku dokumenti… Praegu ei asu see hauakivi ja raudvõre mitte enam sääl kohal, kuhu neid 1819. aastal paigutati ja kuhu oli printsess maetud. Seda kõnelevad vanemad Kullamaa inimesed, et see hauakivi ühes teda ümbritseva raudaiaga on keset kirikut, kus see asus, ära tõstetud kantsli alla, kus ta praegu asub. Tõstmine sündinud õpetaja Eberhardti ajal ja sellepärast, et rahvas selle üle valju nurinat avaldanud, et niisugune raudaed teravate otsadega keset kirikut asub, kus igapühapäev suurema rahvatungi juures inimesed oma riided lõhki käristanud. Selle kohta muud tun nistust ei ole, kui haua koht, mis asub teiste rüütlu haudade vahel ja on kaetud praegu laud põrandaga.
Eestikeelses tõlkes kõlab see: Siin puhkab rahus Augusta Carolina Friderica Luisa Braunschweig-Wolfenbütteli vürsti tütar Friedrich Wilhelm Karli Würtembergi vürsti ja Viiburi linna asehalduri abikaasa sünd. 3. dets. 1764 surn. 14. sept. 1788. Et aga 11. nov. 1819.a. protokolli ja 7. dets. aruande järgi printsess suri 16. septembril, siis on plaadil antud surma daatum vale. See viga on ent seletatav teksti kivisse raiumisel: I peab olema V järel, mitte selle ees.
Nii puitplaadi all olev haud kui ka eelpool toodud teksti kandev kiviplaat moodustavad saladusliku haua, mis omal ajal sai alguse kirikust paar kilomeetrit põhja pool asuvast Kolovere lossist. Selle haua kohta sugenes palju suulist materjali, millest aga valdava enamuse moodustavad oletused ja kuulujutud. Ent sellest hauast on ka mitmes keeles kirjutatud ja peale selle on olemas veel ametlikud protokollid. Saladuse selgitamiseks tegi meie kaasmaalane parun Harald Toll ära tänuväärseima töö.
Sügise hakul aastal 1782 tuli Würtembergi prints Friedrich Wilhelm oma õemehe, Vene troonipärija Pauli kutsel koos oma abikaasaga Peterburi. Siin määras keiserinna Katariina II ta Soomemaa asehalduriks Viiburi. Prints oli enne seda olnud Preisi kuningas Friedrich Suure teenistuses. Abielus oli ta Braunschweigi-Wolfenbütteli vürsti tütre Augusta Carolina Friderica Luisaga: Printsess Augusta oli abielludes vaevalt 16 aastane. Vaatamata nelja lapse olemasolule perekonnas ei olnud printsi ja printsessi omavaheline vahekord kuigi hea… Vaenulik vahekord jõudis oma haripunktile aga 17. detsembril 1786, mil printsess Augusta ärritatult keiserinna kabinetti tormas, nuttes tema jalgade ümbert kinni haaras ja oma abikaasa toorutsemiste vastu kaitset palus. Keiserinna jättis printsessi enda juurde Ermitaaži, printsile andis aga aastase puhkuse… Veel sama aasta viimastel päevadel saatis ta printsessi Eestimaale Kolovere lossi kindral von Pohlmanni hoole alla, kes oma tegevusest pidi aru andma keiserinnale…
Üheaegselt Augusta saatmisega Koloverre võttis keiserinna ka kontakti tema isaga… Kevadel 1787 saabus Braunschweigi hertsogi volinik selle korraldusel Peterburi ja tõi kaasa tingimused, milliste täitmisega isa olnuks nõus laskma tütre abielu lahutada.
Veel ei jõutud asja selgitamisega lõpule, kui saabus teade, et noor, alles 23 aastane printsess on Kolovere lossis 16. septembril aastal 1788 surnud.
Otsemaid pärast printsessi surma tekkisid ümbruskonnas kuuldused, et ta pole surnud õiget surma… Kaks päeva hiljem viidi printsessi laip punase esametiga kaetud, kuldnarmastega kaunistatud ja kruvidega suletud puusärgis Kullamaa kiriku juures olevasse kabelisse… Sametiga kaetud puusärk pandi veel lihtsamasse tammepuust sarka ja lasti ilma mingi kirikliku talituseta hauda, kuna matjal, kindral Pohlmannil ei olnud mingit surmatunnistust praostile ette näidata.
… Sügisel aastal 1819 viibis Vene keiser Aleksander I Varssavis, kus ta kohtus Würtembergi kuningas Wilhelm I-ga. Kuningas palus keisrilt, et see tema ema laiba, mis on sängitatud ühte Eestimaa maakirikusse, laseks kiriklikult matta kas samasse kirikusse või selle lähedusse ilma erilise kõmuta. … Puusärk avati ja leiti, et 31 aasta jooksul täiesti kõdunenud laip oli harilikus asendis “selili, käed rinnal”. Kuigi laiba vaatlus oli pealiskaudne ja toimus arvatavasti arsti juuresolekuta, piisas sellestki piiripanekuks liialdavaile kuuldusile seoses printsessi omaaegse surmaga. Et puusärgis muud “tähelepanuväärset” ei leitud, siis suleti see jälle ja paigutati sündsaks peetud kohta kaevatud hauda teiste hauakambrite keskel kiriku altaripoolses osas. Matmist toimetas tolleaegne Tallinna Toomkiriku ülemõpetaja dr. Baessler 7. detsembril…
Kuid sellega lugu veel ei lõpe. Pühalikule talitusele vaatamata ei antud printsessi luudele ka hauas rahu. 13. märtsil 1851 tunnistati vajalikuks hauakividega kaetud kiriku põranda parandamine. Sel puhul avati “parun Pilari nõudmisel” ka printsessi haud. Kui alguses toodud ladinakeelse tekstiga hauaplaat üles tõsteti, tuli ka kõdunenud puusärgi kaas sellel kogemata ära. Selle toimingu juures viibiva koguduse köstri andmeil, mida ka õpetaja Paul Eberhard 7. aprillil 1885 kinnitas, lamas avanenud puusärgis säilinud luukere korralikult, kuid üsa kohal olid nähtaval ka väikese, ilmselt alles ilmale tulemata lapse kondid. Kahe luustiku olemasolust, “hertsoginna ja sündimata lapse omast” avatud printsessi puusärgis kõneleb ka Th. V. Bernhard oma “Venemaa ajaloos”.
Printsessi haud oli ka veel aastal 1889 endisel kohal keset kirikut, nagu see on märgitud 1819. aasta protokollis, ja ümbritsetud ligemale meetrikõrguse raudtaraga. Et aga hauakivis täheldati mõra, mille tõttu üks kivipool hakkas rohkem vajuma, siis paigutati kogu hauakivi möödunud sajandi 90. aastate algul mõne meetri võrra põhja poole, kuna selle senine asend takistas ka rahva liikumist kirikus. Samal ajal toodi ka kantsel kiriku peauksele lähemale. Nii avanes võimalus paigutada hauakivi koos seda ümbritseva raudtaraga kantsli ette. Puusärk aga, mida hauakivi tõstmisel kummalisel viisil polevat üldse näha olnud, jäi endisesse kohta ja kaeti puitplaadiga. Praegugi on mainitud puitplaat printsess Augusta Carolina Friderica Luisa tegeliku haua kohal. Mõned aastad tagasi kergitati kiriku remondi ajal plaadi äärt ja veenduti, et haua põhjas on näha ainult puhas liiv… Ka kivist hauaplaat on kantsli ees omal kohal, kuhu see paigutati üle 80 aasta tagasi. Raudtara hauakivi ümber pole aga hästi püsti seisnud, mistõttu see sealt on kõrvaldatud ja säilitatakse praegu kabelis.
Silikaattellistest trepikoja ja täiskeldrikorrusega Tallinna-tüüpi puitelamu on tavapärase 2-korruse asemel 3-korruseline. Kõrge sokkel on krohvitud ja poolkelpkatus kaetud valtsplekiga. Sümmeetrilise esifassaadi keskel on sihvakas silikaattellistest trepikojamaht koos ümarkaarse astmikportaalina lahendatud peasissepääsuga, millel valgmikuga tahveluks. Selle kohal on läbi teise ja kolmanda korruse ulatuv trepikoja aknaava, mille ees neli väikeseruudulist kahe poolega akent. Trepikojamahu lõpetab sakmikfriisiga eraldatud lainjas frontoon, mille viiluväljal ümarkaarne aken. Teised hoone seinad on puitprussidest ja kaetud profileeritud horisontaallaudisega. Esifassaadil on akende vahelisetel seinapindadel kasutatud ka horisontaallaudist. Säilinud on räästa- ja nurgapilastrid. Hoones on kokku 13 korterit.
|
OSCAR-2019
|
||
Hiljuti ilmunud “Analüütiline psühholoogia” on kindlasti parim teos, alustamaks Carl Gustav Jungi elu- ja teadusvaadete uurimist.
Carl Gustav Jung ei ole Eestis tundmatu, kuid on kahtlemata väga mitmeti mõistetav autor. Hariduselt oli ta klassikaline psühhiaater, aga otseselt psühhiaatria teemal kirjutas vähe. Jungi loengud ja tekstid on enamasti seotud võrdleva mütoloogia, religiooni ja psühhoanalüüsi teemadega, kaasaja tähenduses psühholoogiat leiab tema töödes vähe. Pole juhuslik, et Jung on jätkuvalt kogu maailmas üks enim loetud mõtlejaid. Kui vaadata tema elutööd tänapäevases kontekstis, tuleb nähtavale mitmekülgsus, hiilgavalt informeeritud õpetlase tüüp. Oma töödes seob ta psühholoogia, filosoofia ja religiooniloo pikaaegsed traditsioonid. Jung oli eelkõige visionäär, kes avas psühhiaatria ja nõustamispsühholoogia ukse spirituaalsele maailmavaatele.
Raul Rosenberg põuakahjudest: maksumaksja ei suuda toetusega ebamõistlikke otsuseid kinni maksta - kommentaare 1-14
Huvitav kuidas põllumees 100aastat tagasi siis majandas kui euroliitu ja toetusi polnud? Meie põllumees on ära rikutud nende Brüsseli rahapakkidega..Ise ei suudeta enam midagi teha! Aga kui vaadata meie tootjate hindu turgudel ajab nii naerma kui nutma! Need on poole suuremad kui meie naabritel,kes samuti euroliidus toimetasvad..
Tase, aga kas sa tead ka kui palju saab euroopaliidu põllumees toetusi, võrreldes Eesti põllumehega? Prantsuse põllumees ei teagi mis on kuivati. Aga ikka on neil vähe ja korraldavad meeleavaldusi oma raske elu üle.
Mujal on see asi veel rohkem kreenis jah. Aga ca 1,5 kuud tagasi oli Ekspressis kena artikkel kus kõigepealt 1 põllumees rääkis, et sellist põuda ja ikaldust pole tema veel näinud.
EE oli teinud sinna taha korra kiire googelduse ja ennäe imet iga aasta kohta oli vähemalt 1 artikkel, kus keegi põllumees aegade suurimat ikaldust kurtis.
See aasta oli kuiv tõepoolest aga põllumeestega, kahjuks, on juba ammu see karjapoisi ja hunt karjas jutu mek man.
teraviljakasvatajad ei arvesta(ei räägi), et tänu kuivadele ilmadele olid ka kuivati kulud tunduvalt madalamad.
Need kartulikasvatajad, kes kasutavad väetisi ja toodavad peale keetmist siniseks tõmbuvat toodangut, hädaldavadki väikese saagi üle.
Siin pole midagi targutada, organid nõudku eesti põllumehele välja samasugused toetused nagu Keskeuroopas! Kamp ametnike muneb ja meie oluliselt halvemas kliimas tegutsev põllumees peab sama hinna eest oluliselt rohkem investeerima!
midagi. Brüsselil on vastus valmis ja see polegi tegelikult vale. Saate täis toetused siis kui teie maa hind, tööjõu hind ja maksud saavutavad vana euroopa taseme. Seni, kuni need sisendid on tunduvalt odavamad, tuleb leppida ka väiksema toetusega.
Kreeklaste aastatepikkuse tahtliku ja süstematiseeritud varastamise maksame kinni, aga põllumees lihtsalt teeb valesid otsuseid ja vastutagu ise (igaüks ju teab kui lihtne on ilma ennustada).
meil on ju vabaturg. Kaupade sh põllumajtoodang vaba liikumine. töötlejatel taanist sealiha osta on odavam kui eestist osta. Siin peaks appi tulema -- eelista eestimaist -- aga hind on sageli tugevam argument kui patriotism ja vb ka kvaliteet. Eestlased on üldse kuidagi ääretult silmakirjalikud variserid -- ühelt poolt justkui armastatakse pööraselt kõike kodumaist, teisalt käib kodumaiste tootjate toetamine täiega pinda. Me ju tglt ei tea, miks on välismaalt tulev kraam odavam. Milliseid lisatoetuseid maksavad euroopa riigid lisaks eurotoetustele OMA põllumajandustootjatele, -eksportijatele.
Tead palju Taani oms seakasvatajale dotatsiooni maksab et see siga üldse kasvataks????? Või palju saksamaa oma lehmapidajale?
Jah, Saksa pankade ebamõistlikud otsused Kreekale laenude andmises maksab meie maksumaksja ilma kobisemata kinni, sest olgu majandus hea või halb, saksa pankur ei pea ometi kahju kandma. Las ebamõistlikud otsused maksab kinni keegi teine.
Jah ja kui me bensu tahame siis tuleb Iraagi ja Afganistani sõjad kinni maksta. Peale Euro ja bensiini on meil mustmiljon asja veel mida me hirmsasti tahame ja nurisemata maksame aga veidral kombel pole ühtegi mõitlikku asja mis nurisemata makstaks. Maksumaksja rahast halatakse ju ainult siis kui keegi midagi asjalikku välja pakub.
no põllumajandus on 1 neid valdkondi, kus pea kõik inimesed tunnevad end ekspertidena -- nad teavad põllumajandusest kõike! Tuleb külvata, koristada, saak müüa ja raha, sajad tuhanded laekuvad arvele, lisaks muidugi MEELETU raha TOETUSTE näol. Kommide põhjal tundub, et 90% sooviks, et eestis plmjandus praegusel kujul lõpetataks (nagu mart laar kunagi soovitas, sest poolast saab kõike palju odavamalt sisse osta). Jah oleks ju vahva, kui eesti põllumaad kuuluksid 100% ulatuses välismaalastele -- st omanikud oleksid välismaalased ja töölised eestlased. Vana hrjumuspärane olukord taastatud. Pelegi poleks see siis enam eesti põllumajandus, seega mis seal toimub ja kui palju rahva raha raisataks -- TOETUSED -- poleks enam eestlaste mure.
Meil on põllud korras, kasutame vaheaastaid ning kasvatame vahekultuure et põllul muld korras oleks. See aasta andis muld meile korraliku eeskuljuliku viljasaagi. Glüfoaate ega mürke ei kasuta kuna see tapab mulla ära. Ärge jagage toetusi arulagedatele põllumeestele kes mürgitavad meie toidulauda ja rikuvad kaevuvett !
See eeskujulik saak võis ju kusagil servas tulla, kui õigel ajal tilk vihma tuli. Olen pidevalt ilmajaama radaripilte jälginud ja paiguti võib sadu küll olnud olla. Aga siin Harjumaa keskel ei ole küll nii tulnud, et ka loigud maas oleks. Korra suvel tuli hoog äiksevihma, nii et kartuli vaovahel oli vesi, pärast seda kuivatas ja kõrvetas ära. Nüüd siis on nii palju niiskust, et kartul hakkas kasvama, ehk saab oma aiamaalt veel midagi, aga võiks siiski rohkem niiskust olla.
seni kuni eesti põldudel kodumaised tootjad toimetavad on kõik kontrolli all. Niipea kui eesti põllud välismaalastele kuuluma hakkavad alles näed KUI palju tglt saab igasugu glüfosaate ja muid vahendeid mulda puistata. Eestis kasutatakse plmjkeemiat tunduvalt vähem kui läänes.
Üllatavaid asju saan siin teada:) Et siis väetiste kasutamise korral mõjub põud ja mahetoodangu puhul kasvab kartul ikka mühinal? Kas mitte ei sõltu see mullastikust - tänavu olid paremas olukorras nn savistel muldadel kasvatatu, liivasossis ei kasva midagi.
Nõukaajal oli ka põllumehel 5 välisvaenlast! Kevad, suvi, sügis talv ja rahvusvaheline imperialism! Siis aga nii räigelt küll ei kräunutud!
Muide, ammu on juba probleem, et maad ja metsa ostavad kokku välismaalased ja väheneb oluliselt põllumajanduslikult viljeldav maa. Jääb ainult tänada ja tunnustada neid, kes veel viitsivad vaeva näha. Kui see generatsioon päris vanaks saab, ega siis noored seda vaeva ja valu küll ei viitsi näha.
Lugedes artiklit jääb mu mulje et Raul Roosenbergil on tegelikult nimed ka ette teada kes saavad selle 20 miljonilise laenu kätte. 200-le laenu tahtjale jagub täpselt 20 milli ära maksimum summat võttes
|
OSCAR-2019
|
||
Võistluste teisel päeval kujunesid tuuleolud hoopis vastupidiseks ilmajaamade poolt prognoositule, mis lubas kuskil 5 m/s tuult, aga „puhus“ hoopis idast ning oli sama napp kui esimesel võistluspäeval.
Toimunud sõitudest vaid üks läks arvestusse ning sellegi lõpp osutus äärmiselt loteriiks. Teise sõidu esimesel ringil, peale ülemise märgi võttu ja mõningast spinnakeride all „tiksumist“ võistlus katkestati. Tagantjärgi teoretiseerides, oleks võinud ju lasta ka teisel, ehk meie grupil see ring lõpuni sõita, sest esimestel, ehk suurtel jahtidel, seda võimaldati ja päris palju oleks võinud selle sõiduga arvestuses muutuda. Päris nulli kiirus igatahes ei langenud ja kuna meil oli võrdselt punkte Tuulelauluga, aga neil olid eelnevalt välja sõidetud paremad kohad, siis lootsime, et katkestamist enne ringi lõppu ei tule. Teades meie jahi kere kujust tulenevalt mitte nii teravalt tihttuules minekut nendes vaiksetes tuuleoludes, olime paaril korral paremat tuult otsinud ja Polariste grupist veidi eraldunud ning sellega tõele au andes ka veidi hävinud. Spinnakeriga tagant tulles lootsime selle vahe tagasi sõita ning olud plaani realiseerumiseks olid täiesti reaalsed. Samuti olid vägagi headel positsioonidel meie teised tublid konkurendid, kellel esimese sõidu lõpp vägagi tihedaks rebimiseks kujunes ning nende omavahelist mõõduvõtmist oleks olnud tore jälgida.
Aasta aega tagasi olime täpselt samuti Tuulelaulu järel teisel kohal, aga siis oli gruppe ühe võrra rohkem ning võistlusmoment auhinnalistele kohtadele omasugustega suurem.
Loodetavasti osaleb järgmisel aastal sellel vägagi toredal võistlusel oluliselt rohkem jahte, et saaks moodustada omavahel võrdsemad võistlusgrupid.
Eeloleval nädalal plaanime võistlustest osaleda KJK kolmapäevakul ning laupäeval Mereakadeemia poolt korraldataval Tormilind CUP´il.
Ammu oodatud hooaja avaregatt sai lõpuks teoks ning toimus õnneks ikka oluliselt paremates tingimustes kui kartsime. Tuult oli merel täiesti piisavalt, küll veidi muutlik ja pagiline, aga siiski täiesti sõidetav. Neljandas grupis oli väljas vaid kolm jahti, lisaks meile veel Eneli ja Tuulelaul.
Meile oli see hooaja täitsa esimene väljasõit sadamast peale talve, aga mõlemad konkurendid olid eelmisel päeval käinud juba trenni tegemas, mis on kindlasti õige suhtumine. Meie tegimegi siis esimese trenni nö. võistluste käigus :). Kohtunikud olid tänu heale purjetamisilmale pannud võistlusraja päris pika: 8-; 2+; 6-; 2-; 6+ ja finiš ikka Pirita jõel, TOP ´i kai peal.
Kuna start anti väikese osavõtu tõttu kõikidele jahtide gruppidele koos, siis proovisime mitte ennast mõne suurema jahi alla „kinni“ sõita ja neid jälgides, ning sobilikku „ava“ otsides, unustasime tõsiasja, et nende purjede kattevari on merel ikka palju kaugemalt tuntav, ning jäime starti ikka parasjagu hiljaks. Paremini ei läinud meie grupi omadest teistelgi, ning esimeses pöördemärgis olime kõik üksjagu koos, lisaks oli sinna üllatuslikult liitunud ka jaht Gemma, kes küll tänu mõõdukirja mitteomamisele ei võistelnud, aga oli ikkagi nõuks võtnud tulla sinna trenni tegema, mis tegelikult kujunes pigem paaril korral selliseks teiste võistlejate segamiseks, aga kuna meie poolt loodetud lõpptulemus sellest ei muutunud, siis see selleks. Väga tore on näha, et uus jaht koos küll juba heade vanade tuttavate purjetajatega jaht Merihundi eelmise hooaja meeskonnast on meie grupiga taas liitunud ja loodetavasti saavad nad peatselt oma mõõdukirja korda ning päriselt võistlema.
Märgi võtmine läks hooaja esimesele sõidule kohaselt suhteliselt rabedalt ning tänu sellele jõudis meile järgi ka jaht Eneli, kellega koos siis kord üks ees, siis teine, spinnakeridega Katariina kai juurde loksusime, sest ka tuul oli stardiga võrreldes oluliselt vaibunud. Katariina märgis olime küll Enelist seesmised, aga kuna sõitsime spinnakeriga neist kauem, ei pööranud me piisavalt kiiresti kohe ümber märgi ära ja lasime hooaja alguse kohta suhteliselt üllatusliku manöövri teinud Eneli enda ja märgi vahele.
Kokkupõrke vältimiseks isegi korra vallasime ja sellega olimegi ennast Eneli purjede kattevarju „mänginud“ ja hakkasime veidihaaval maha jääma. Üritasime seda taktikaliselt tasa teha ja korra rohkem merele ära pautida, aga saime päris kiirest aru, et olime tänu pidevalt pööravale tuulele ikka väga valel teel ja keerasime tagasi. Siis sattusimegi uuesti kokku varemalt mainitud jaht Gemmaga..
Sealt edasi aga midagi kirjutamist väärt põnevat ei toimunudki, pidasime Eneliga ajalist arvestust ja kuna nende ja meie vahe viimases pöördemärgis tundus piisav, et tasus edasi pingutada, siis nii ka tegime. Kokkuvõtteks siis parandatud ajas kolme jahi hulgast teine koht, Tuulelaulu järel ning Eneli ees ja sellega võib tänase päeva kordaläinuks lugeda. Tulemused ise on üleval siin.
Kuna tegemist oli ikkagi eelkõige uue purjetamishooaja avamise üritusega, siis kell neli heisati pidulikult Kalevi Jahtklubi lipp
ja tutvustati kohalolijatele hooaja plaane ning sponsoreid. Peale ametlikke sõnavõtte, jagatigi kätte autasud kõikide gruppide parimatele. Kogu toimunust saab parima ülevaate piltide kujul siit.
Meie järgmine etteaste peaks meeskonnal olema juba kolmapäeval kui toimub KJK kogu hooaja, päris oktoobri lõpuni välja kestvate kolmapäevaste seeriavõistluste esimene etapp.
|
OSCAR-2019
|
||
OlyBet kasiino on loodud Eesti ja rahvusvahelise tuntusega Olympic Casino poolt. OlyBet’i kaubamärgi all tegutseva õnnemängude portaali teenuste valikus on spordiennustus, kasiinomängud, live kasiino ja online pokker. OlyBet oli esimene Eestis litsentseeritud online kasiino, tõsi küll toona alustati nime all Olympic Online. Peale paari tegutsemisaastat muudeti internetikasiino nime ja Olympic-Online asendati uue brändinimega OlyBet.
OlyBet on ainuke netikasiino, kus Eesti mängijatel on võimalus mängida hasartmängutarkvara tootja Playtech mänge. Varasemalt pakuti ka Playtechi poolt loodud iPoker pokkeriplatvormi, kuid pärast brändi taasloomist kolis OlyBet’i pokkerituba Microgamingu võrgustikku.
Kuigi OlyBet on Eesti üks suurim online kasiino, siis veebileht ja selle kasutajamugavus jätavad paraku pisut soovida. Veebileht on peale vaadates lihtne ja üheselt mõistetav, kuid kampaaniad ja infolehed on üsna hajutatud ja uuel kliendil võib vajaliku info leidmisega esialgu raskusi tekkida.
Kasiinomängude alajaotustes orienteerumine on tõeliselt keeruline ja kindla mängu leidmine on teatud juhtudel väga raske. Kahjuks puudub ka mängude otsing, mis lahendaks nii mõnedki probleemid.
OlyBet on hetkel Eestis ainuke online kasiino, kus uued mängijad saavad oma kontole ilma sissemakseta boonusraha ehk promoraha.
Kasutades konto registreerimisel OlyBet’i boonuskoodi “OLYBET“, saab mängija oma kontole ilma sissemakset tegemata automaatselt tasuta 10 eurot kasiinoraha. Kasiino boonusrahale kehtib 50-kordne läbimängimise kohustus (boonusrahaga tuleb slotimängudes teha 500€ väärtuses panuseid enne kui seda on võimalik välja maksta).
Kasutades konto registreerimisel OlyBet’I boonuskoodi “OLYBETSPORT“, saab uus klient oma kontole ilma sissemakset tegemata automaatselt tasuta 10 eurot spordipanustamise raha. Spordipanustamise rahale kehtib ühekordne läbimängimise kohustus spordiennustuses minimaalselt 1.60 koefitsiendiga. Peale 10€ spordiennustuste tegemist on võidetud summa vaba panka kandmiseks.
OlyBet’i mängijad saavad esmase sissemakse tegemisel 100% kasiino boonuse summas kuni 200€. Boonus lisatakse juhul kui mängija kasutab sissemakse tegemisel OlyBet’i promokoodi “OLYBETFIRST“.
OlyBet mängukeskkonnas on sisse- ja väljamaksete tegemiseks saadaval kõik tuntud maksevõimalused. Kõik tuntud Eesti internetipangad – Swedbank, SEB, Danske Bank, LHV ja Krediidipank. Loomulikult võetakse vastu ka krediitkaardi makseid. Saadaval on ka tuntud online e-walletid Skrill ja Neteller.
OlyBet’i mänguvalikus on tuntud tootjate Netent, Microgaming ja Playtech kasiino- ja slotimängud – samuti ka erivad lotomängud ja kraapekaardid. OlyBet kasiino suureks eeliseks on see, et see on ainuke kasiino, kus Eesti mängusõbrad saavad Playtech mänge nautida.
Kuna mängude otsing puudub ja mängud on sorteeritud väga kaootiliselt on kahjuks raske öelda kui palju slotimänge hetkeseisuga pakutakse, kuid kindlasti on see esinduslik ja konkureerib teiste Eesti kasiinodega.
OlyBet online pokkerituba toimib Microgaming pokkerivõrgustikus. Nagu kasiinomänge nii on ka pokkerit võimalik mängida mobiilis.
OlyBet’i eestikeelne klienditugi on erinevalt paljudest teistest Eesti online kasiinodest avatud ka peale südaööd. Live Chat klienditugi on avatud ajavahemikul 09:00-03:00. Samuti on võimalik kontakteeruda ka e-maili teel, kus vastus saabub tööpäevadel üldjuhul paari tunni jooksul. Kliendituge võib pidada eeskujulikuks – küsimustele ja võimalikele probleemidele leitakse kiired vastused ja lahendused.
OlyBet’i mobiiliversioonis on võimalik teha spordiennustusi, mängida enamikke kasiino ja slotimänge ning pokkerit. Pisut veidraks võib pidada seda, et avades mobiilis või mõnes muus nutiseadmes OlyBet veebilehe, tuleb esmalt menüüst eraldi siseneda mobiilikasiinosse. Üldlevinud praktika tänapäeval on, et nutiseadme kasutajad suunatakse automaatselt mobiilisõbralikule lehele.
Samas puudub OlyBet mobiilikasiino lehel võimalus teostada sissemakseid ja väljamakseid. Ehk avaneb just seepärast vaikimise OlyBet’i tavaline veebiversioon, et mängija saaks kasutada sealset lisafunktsionaalsust.
Mängides OlyBet kasiinos liidetakse sind automaatselt VIP programmiga. Iga kasiinos tehtud panusega ehitad üles oma VIP-staatust. OlyBet VIP klubis on 10 erinevat taset: VIP1 – VIP10.
Uued registreerujad tõstetakse automaatselt kohe tasemele VIP2. Edasised VIP tasemed sõltuvad sinu kalendrikuu jooksul teenitud punktide summast. Mängijapunktide teenimiseks tuleb panustada mängude, kasiino või live-diileri sektsioonis.
Mida kõrgemal VIP tasemel oled, seda rohkem antakse ka hüvesid. Hüvedest suurim on igakuine VIP boonus. VIP kliendid saavad igal kuul kuni 350€ kasiino boonust.
OlyBet on Eesti suurim veebikasiino, mis pakub kahtlemata laia hasartmängude valikut – kasiino, spordiennustus, pokker. Kõik uued mängijad saavad boonuskoodi kasutamisel 10 eurot boonusraha, mida on võimalik vastavalt kasutatud boonuskoodile kasutada kasiinos või spordiennustuses.
Tegu on ainsa online kasiinoga Eestis, mis võimaldab mängijatel raha sisse ja välja maksta ka päriskasiinodes. Loomulikult saab rahalisi tehinguid teha ka läbi online kassa, kus on olemas kõik internetipangad, krediitkaardid ja e-wallet’id. Eestikeelne Live Chat klienditugi on võrreldes enamus konkurentidega avatud mitmeid tunde kauem. Jääb vaid loota et lähiajal läbivad uuenduskuuri ka veebileht ja mobiilikasiino, mis hetkel veel kohati soovida jätavad.
|
OSCAR-2019
|
||
Järjekordne kolmapäevak äärmiselt vaiksetes tuuleoludes on peetud ning rajaks neljandale grupile olid kohtunikud pannud välja: 3- (Laevatee faarvaatri kolmas tooder); 8- (stardiliini poi); Finiš Pirita jõel.
Start oli meil pigem keskpärane kui hea, sest jõudsime liini lähedale esimese hooga liiga ruttu ning tegime seetõttu veel ühe lisapöörde, et mitte valestarti saada ning uuesti hoo ülesse saamine vaikses tuules võttis veidi rohkem aega kui oleksime tahtnud. Vaatamata sellele olime päris ok positsioonil ning suhteliselt meie grupi eesotsas. Kuna enamus jahte pautis veidi peale starti paremale, siis tegime seda meiegi, vaatamata ilmaennustuses lubatud tuule keeramisele, sest sellega oleme ennemgi alt läinud ja võistlusrada ei tundunud samuti nii pikk, et sellele ennustusele panustada. Kuna kolmas märk asub praktiliselt lahe keskel, siis oli kõigil vägagi vaba valik, et millist poolt rajal kasutada. Eespool juba öelduna, valisid enamus peale Leila, kas parema või keskmise rajapoole, aga nagu ikka, edenes vanameister Priit enda valitud rajal piisavalt kiiresti ning kui pealtuule märki jõuti, oli ta Leilaga kõikidel jupp maad eest ära sõitnud. Meie krüssasime valdavalt raja keskele ja hiljem pigem paremalt poolt, pidevalt pautides, et mitte liiga pikalt ühte halssi sõita, sest tuul "mängis" samuti.
Blanca lipsaski ühel hetkel meil eest minema ning vaid see, et tegime viimase paudi märgile piisavalt varuga ning saime "käiku" sõites sinna otse välja sõita, tõi meid uuesti neile lähemale. Märgis olime kuskil grupi keskel ja läksime sealt ilma halssi tegemata Katariina kai poole kuigi enamus proovis sõita otse, mis aga vaikses tuules meie jaoks just parim valik ei tundunud. Meiega tuli nö. "nurka" kaasa vaid Carol, kes näitas täna samuti väga head minekut, mis ka igati nende lõpptulemustes kajastus.
Märki saimegi sõita vaid täiesti rahulikult ühe halsiga, kus vahetult enne märki kohtusime Minni ja Eneliga, kes sõbralikult spinnakeridega kõrvuti märgi poole kulgesid. Kindlasti tänu sellele, et neil oli omavahel piisavalt palju tegemist, õnnestus meil nende nende kahe vahele jõudes viimane märk ära võtta ja finiśisse suunduda. Minnist meil füüsiliselt päris mööda saada ei õnnestunudki, aga see polnudki absoluutselt vajalik, sest meie vahe finišis olid vaid loetud sekundid, mis korrigeeritud ajas on ikka minuteid.. Pingutasime küll muidu üsnagi kõvasti, sest sõbralik konkurent Blanca oli täiesti silmnähtavalt lähedal ja see aeg tasa sõita meil kokkuvõttes ka õnnestus.
Seekord oli meil korrigeeritud ajas tulemuseks siis kolmas koht Leila ja Tuulelaulu järel ning kaheteistkümne sekundiga Blanca ees, mis on küll suhteliselt napp, aga siiski parem aeg. Nagu ennem korra juba mainitud, sai väga tublit sõitu teinud Carol viienda koha ja Minni kuuenda, seejärel Eneli, Merihunt ning Astraia.
Järgmine start on normaalse ilma korral meie tiimil plaanis laupäeval, KJK Sügisregatil ning siis jällegi järgmise nädala kolmapäevakul.
Mereakadeemia poolt korraldatav traditsiooniline võidusõit Tallinna lahel, toimus seekord veidi kõvemas tuules kui tavaliselt. Kohale oli tulnud üllatavalt palju väiksemaid jahte ning võistlus oli ikka päris tõsine tegemine, mitte lihtsalt perepuhkus merel. Rajaks oli seekord siis pandud 1+; 6-; 2+; 6+ ja finiš jõel.
Start anti võrreldes juba mugavalt sisse harjunud raadio asemel vaid lipuga ja vist lasti mingit signaali pasunast samuti, aga seda polnud tuule tõttu praktiliselt kuuldagi. Samuti oli tõsiselt tegu osadel paatkondadel kohtunike laeva teadetetahvlilt võistlusrajal olevate märkide võtmise vasaku/parema märgistuse kindlaks tegemisega. Kogu see segadus päädis siis sellega, et esimest pöördemärki võtsid meie grupist kõik vale poordiga ning Leila lisaks ka kolmandat. Hoolimata sellest, et kõik suuremad jahid olid seda teinud vastupidi … Meie arvates oli tahvel küll korrektne, vaid veidi väikses kirjas vormistatud, aga seda juba märkide rohkuse tõttu.
Startisime meelega vasaku halsiga ning plaanisime minna tuult püüdma rohkem merelt, et siis otse märki sõita, aga kuna vahepeal tundusid kalda all olevad jahid kiiremini edenevat, tegime paudi alla plaanitust varem, mis oli esimene viga. Rohkem merele hoidnud Juko ja Madicken said sealt mingil hetkel parema tuule ja nurga ning platseerusid paremini gruppi tagasi. Nagu juba öeldud, siis tegid kõik pöörde märgis valesti, mistõttu otsustasime ise samuti märki vastupidi võtta, sest nii paljud ju ometi ei saa eksida :)… Hiljem selgus, et teised arvasid samuti, seega probleemi nagu polnudki. Sõit Miiduranda, kuuendasse märki oli tavaline ja ainukest „põnevust“ pakkus Juko, kellel oli spinnaker toppi mingil põhjusel kinni jäänud ja alla enam ei tulnudki. Märgist sõitsime kohe paudiga Katariina kai poole, aga kuna tuul keerutas ikka väga pidevalt ja meile traditsiooniliselt ebasoodsalt, siis vahepeal pidime endale tunnistama, et Madicken, kes oli valinud veidi teise strateegia mere poolt, tuhises kaugelt ülevaltmeist mööda ja oligi märgis meie ees.
Katariina kai märki võttes purunes meil masti juurest kõva plaksuga kontrasoodi alumise ploki pöörel ja väga vähe jäi puudu, et selle allesjäänud osaga ei oleks saanud pihta meie noorim liige Henri. Selle klaarimisele kulunud hetkede jooksul aga tuhisesid meie konkurendi juba spinnakeridega tagasi Miiduranna poole ning see sõit oli meile põhimõtteliselt sõidetud. Lisaks veel halsi ajal meie vahel väike ebakõla vahetult kuulimuna märgis ning päästa polnud seekord enam midagi :).
Sõidu võitis juba eelpool mainitud Madicken, kes sai nende jaoks vist esimese auhinna soodsa palli ning muidugi ka äärmiselt õnnestunud sõidu tulemusel. Tublid ja palju õnne! Teisele kohale jäi Leila ning kolmas oli Blanca. Siis juba auhinnaliselt kohalt väljas tulid Tuulelaul ja meie ning Carol ja tabelis viimane oli Juko, kes sõidu spinnakeriga juhtunud äparduse tõttu hoopis pooleli jättis.
Autasustamine oli nagu tavaks äärmiselt pidulik, koos Mereakadeemia juhtide poolsete kõnede ning muidugi traditsioonilise kringli ja teega. Järgmine start on meil juba kolmapäeva õhtul toimuval Delfi kolmapäevakul ja eks proovime siis vast veidi paremini esineda..
|
OSCAR-2019
|
||
Kuid see ei lähe lihtsalt. Planeedilt Haggis saabuvad appi kaks jedi'd, Obi Van ja Rob Roy, kes eeslikujulise Jamaika mudahüpiku seltsis printsessi planeedile ÜRO toimetada lubavad...
Aga rakett läheb katki. Hädamaandumine planeedil ABBA viib nad kokku väikese poisiga, kes tehnikast midagi taipamata lendava juudist elevandi juures remondimehena orjab. Et saada vajalikku varuosa, sunnitakse poissi (kes on loll nagu saabas) eluga riskides reaktiivkaarikus Ben Huri mängima. Ime küll, väike Anakin sõidab ainsana raja läbi ja võidabki.
Jupp olemas, rebitakse ka poiss kaasa (tema rootslannast ema maha jättes) ja sõidetakse abi otsima. Prinsess on seejuures ohutuse eesmärgil maskeeritud kammerneitsiks ja vastupidi ning mitte keegi ei tunne teda ära. Vee all kohtutakse mudahüpiku sugulastega ja kutsutakse nood ka appi, põigeldakse ära suure pikselkala eest ja vallutatakse lõpuks printsessi loss tagasi. Seejuures kohtub discount jedi Rob Roy punasenäolise sarviku Darth Mauliga. Kuna tollel on kahe otsaga päevavalguslamp, saab Roy, nagu arvata võiski, hävitavalt lüüa. Poiss aga satub vahepeal vastaste raketti, vajutab valesid nuppe ja hävitab nii kogemata kombel kogu vaenuväe. Toimub paraad ja kõik saavad medalid. Või... ei, see viimane vist oli ikka ühes teises filmis...
Léon on tagasihoidlik mees. Harimata emigrant Itaaliast, nagu ta on, elab ta vaikselt oma New Yorgi tagasihoidlikus elamises ja teeb oma tagasihoidlikku koristajatööd.
Või siiski mitte. Cleaner Léon koristab nimelt inimesi - ta on kohaliku pisikese maffiacapo Tony (Danny Aiello) parim hitman, mees, keda kunagi ei tabata, mees, kes saab kõigega hakkama, mees, kes tabab alati märki. Miski eelenvast peab siiski paika - vähenõudlik Léon elab tõepoolest askeetlikku elu, joob piima, treenib ja hoiab oma teenitut onu Tony käes hoiul.
Kõik see rutiin keeratakse pea peale, kui tema naaberkorteri peremees saab hakkama pahateoga - nihverdab kohaliku narkoärika Norman Stansfiledi (Gary Oldman) pakikesest kõrvale märkimisväärse osa ainet. Kuna too on ühtlasi ka kohalik politseiohvitser ja üldse pisut tasakaalutu persoon, lõpeb asi nii nihverdaja kui tema pere surmaga. Ainsana jääb ellu loodrist 12-aastane plika nimega Mathilda (Natalie Portman), kes koolist popitades end Léonile piima tooma pakkus. Poest tagasi, näeb ta toimuvat ja suundub nuttu alla surudes Léoni ukse taha...
Léoni elu saab segi paisatud. Vähe sellest, et võluv Mathilda ta endale kasuvanemaks valib (et mitte öelda enamat), ta on ka ülimalt hakkamas Léoni tema leivatöös abistama. Seejuures loodab ta jõuda hetkeni, kus suure sõbra tark- ja riistvara tal oma väikevenna eest kättetasumist võimaldab...
Tegu on Luc Bessoni ühe legendaarsema filmiga, kus taaskord peaosas tema vana semu Jean Reno. Film on tõeliselt hea ja terviklik, mistõttu on üsna veider (kuigi mõistetav), et ameeriklased selle kärpimise omamaise turu tarvis vajaliku leidsid. Nimelt eemaldati loost mõned Léoni ja Mathilda mitte vast päris platoonilisest suhtest pajatavad lõigud (mida, tõsi küll, sealt vaid rikutud meel välja võib lugeda). Kuid ka muud, sest film jooksis USA kinodes suisa 24 minutit lühemana. Vähe sellest, lugu sai sealmaal isegi uue nime - "The Proffessional". Siiski on fännid alati just prantsusmaist nn. "Integral Versioni" hinnanud. Kuna päris pikka aega oli see aga DVD-na saadaval vaid Jaapanis (sealgi jewel case'i pakendatud absoluutselt lisavaba ja isegi menüüdeta väljalaskena), oli see vaatamata oma kallile hinnale üks hinnatumaid sealtmaiseid importe. Nüüd on siis lõpuks ka see versioon ametlikult USA-s (ja Euroopaski) müügilettidel.
DVD - Besson on teada ja tuntud kui lavastaja, kel ei meeldi eriti oma filmide tekkelugu DVD-kettal lähemalt valgustada. Millest on kahju, sest nii mõnegi tema loo taustu oleks päris kena lähemalt kaeda. Samas ei saa ma ka teda enam päris hukka mõista, sest tegelikult on tal mingil määral õigus. Olen viimasel ajal vaadanud mitut lausa väsitavalt palju lisakraami sisaldavat diski. Nood ei kurna mitte vaid oma mahu ja kohatise käsitlusebamugavusega, vaid kahjuks näitavad ka, kui palju higi, vaeva ja nikerdamist on ka väliselt elegantse ja muheda filmiloo taga ("Men in Black" Limited Edition DVD). Ja tõepoolest, mõningal määral saab filminauding nii rikutud küll...
Niisiis, DVD. Pilt on hea nagu Bessoni DVD-del ikka. "Viies Element" ja "The Messenger" jäävad ületamata, kuid kvaliteet on neile päris lähedal. Ka helile ei ole midagi ette heita, leidub see siin nii 5.1 DD kui kahekanalise surroundstereona. Lisaks on võimalik Eric Serra muusikat päris eraldi heliribalt nautida, kusjuures seda kogu oma 5.1 säras ja kõlas.
Lisade poolest, nagu öeldud, ketas küll ei hiilga. Biograafiad, kolm treilerit (lisaks "Big Blue" ja "The Messengeri" omad) ning tiitrid neljas keeles ongi vast kõik. Menüüdki ei kuulu just kujunduselt parimate kilda, igale klikile järgnev sunniviisiline ja pikavõitu plahvatuseanimatsioon aga suisa häirib.
Ja veel pisut negatiivset - nimelt selgus, et 15. augustil 2000 USA-s ilmunud DVD Dolby Digital heliriba tagakanalid on palju vaiksemad kui võiks ja peaks. Viga on ju kerge tuvastada, kui samas hoopis ruumilisem Serra muusikariba kuulata... Seetõttu otsustas Columbia pakkuda rahulolematutele võimaluse oma ketas ostukoha kaudu uuest tiraazhist pärineva vastu välja vahetada. Internetiklientuurile, kellest väga paljud ketta ette tellisid ja seega just vigase DVD omanikuks said, on asi loomulikult tülikas ja vahel ka võimatu ettevõtmine. Seetõttu võib arvata, et nood, kelle helisüsteem stereoga piirdub, vahetama ei kipugi... Kas ketas korralik, saab juba kaanelt kontollida - vigase partii kood on COL04730DVD, korras diskil COL06196DVD.
|
OSCAR-2019
|
||
ÕHTULEHE VIDEO | Kas olümpiapronks Kaspar Taimsoo nõuanded jätavad kaks sõudmisamatööri pinnale? | Õhtuleht
ÕHTULEHE VIDEO | Kas olümpiapronks Kaspar Taimsoo nõuanded jätavad kaks sõudmisamatööri pinnale? (1)
Kujutage ette, et te jooksete jalgpalliplatsile ja teie putsapaelad seob kinni Jose Mourinho isiklikult! Sarnast luksust tundsid möödunud nädalal oma sõudmisdebüüdi teinud Õhtulehe ajakirjanike duo.
Meie paarisaerulise kahepaadi seadsid töökorda mulluse aasta Eesti parim treener Matti Killing ning olümpiasportlane Jüri-Mikk Udam! Nagu sellest veel vähe oleks, täitis minu ning kolleeg Mart Treiali juhendaja rolli üheksakordne täiskasvanute tiitlivõistluste medalist Kaspar Taimsoo. Taas sai tõestust fakt, et nimekatest lootsidest ei piisa, kui sportlastes endis sisu vähem kui keskmises märulifilmis.
Esimeseks katsumuseks osutus teekond Tallinnast Viljandisse. Iga jõuvankris neelatud kilomeeter tegi vaimu ning jalad sültjamaks – millesse me end mässisime? Kõige eksistentsiaalsemad küsimused kostusid huulilt Imavere poe ees, näpus banaan, taamal piimandusmuuseum ning kurjakuulutavad vihmapilved. Olukorda ei teinud kergemaks Mardi sõber Peeter, kes teatas telefonitsi, et raudselt lõpetame Viljandi järves.
„Kes vette pole kukkunud, pole õige sõudja,“ hõikas Rio olümpial paarisaerulise neljapaadi koosseisus pronksmedali võitnud Taimsoo rõõmsalt, kui olime folgipealinna pärale jõudnud, ning lisas, et ta pole kindel, kas ta ise tänase tuulega veekogu peale treenima läheks. Pole vist tarvis märkida, et meile need infoühikud suuremat optimismi ei süstinud.
„Sõudmine tundub väga lihtne, aga kõik professionaalide poolt tehtud asjad tunduvad lihtsad,“ muigas Killing. „Olgu see kas või kampsuni kudumine, ikka paistab, et mis ta siis ära ei ole.“
Spordisõbrad olümpiamedalisti Kaspar Taimsoo valvsa pilgu all kurjakuulutavas sõudepaadis. Martin Ahven
Esimesed sekundid Viljandi järve meelevallas olid tontlikud. „See paat läheb täna kindlalt ümber, nii palju võin ma teile lubada,“ hüüdis Treial seljatagant. Triivisime abituna looduse rüpes nagu jääl liuglevad hirved. Targemate õpetussõnad olid kui hane selga vesi. Killing lõkerdas. Udam kõgistas naeru.
Kriitilisi olukordi oli Viljandi järvel mitmeid. 30 aasta vanune paat värises meie ahtrite all tihti, lisaks tekitasid hirmu laagris olnud allveeorienteerujad, kelle treeningala poole me pahaaimamatult suundusime. Korraks saime umbes 50 meetrit korraliku tempoga läbida, kuid kui rütm murdus, vajusid aerud vägisi vee alla, kadus tasakaal ning võimust võttis vana sõber kõikumine.
Tõele aru andes, korraga meil sõuda ei õnnestunudki. Siis me oleks raudpolt keset järve uperkuuti teinud. Meie tegevusplaan nägi laias laastus välja järgmine: Mart üritas sõuda, mina tasakaalu hoida.
„Kitsas paat tagumiku all, käed sõlmes, asju liigub päris palju,“ mõtiskles meid mootorpaadis saatnud Taimsoo selle üle, miks me kõige julgemad polnud. „Kui elus esimest korda suusatada, on jalad ka ilmselt kanged ja oled pool aega tagumiku peal maas. Mingid kepid ja suusad käte ja jalgade küljes kinni – misasja? Ma arvan, et see on sõudmisega mingil määral võrreldav.“
Pärast umbes 45 minuti pikkust ukerdamist jõudsime tagasi kuivale maale. Rõõmsana ning veidi nukralt kodusadamas. Olime umbes sama osavad sõudjad kui beebid on molekulaarbioloogid. Ei peitunud meis Jüri Jaansoni. Mingilgi tasemel koossõudmise jaoks oleks tarvis veel kolme-nelja sõudetrenni. Killing loopis siiski kiidusõnu.
„Väga lihtne on kahel algajal kahepaadiga ümber minna,“ sõnas ta lohutuseks. „Muidugi, ümberminemine tuleb siis, kui saad kindluse ja arvad, et nüüd see asi tuleb. Aga tuulte meelevalda te ei jäänud, selle tuulega kõik tagasi tulla ei suuda. Jäite pinnale, lati alt läbi ei hüpanud!“
Tegelikult hüppasime. Algne plaan oli meil pärast põgusat treeningut olümpialastega mõõtu võtta. Tahtsime näha, kui palju me profisportlastele näiteks 250 meetri distantsil kaotaks? 200 meetrit? Aga tänu meie suutmatusele paati sõudmiseks kasutada vajus idee põhja. Õnneks meieta.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov sõnas esmaspäeval meediale, et Venemaa sportlaste Pyeongchangi mängudelt toodud medalid näitavad selgelt, et 23. taliolümpiamängud kulgesid Venemaa jaoks edukalt. "Venemaa spordis on peamiseks näitajaks medalid. Sellest vaatenurgast lähtudes on täiesti võimalik rääkida sellest, et need olümpiamängud olid meie jaoks edukad," sõnas Peskov ajakirjanikele. Pyeongchangi mängudele kokku 168 sportlast saatnud Venemaa sai kuldmedali üle rõõmustada vaid kahel korral. Kaks päeva enne olümpiamängude lõppu avas nende kullasaldo 15aastane iluuisutaja Alina Zagitova. Mängude viimasel päeval krooniti nende meestekoondis ka jäähoki olümpiavõitjaks Kokku jäi Venemaa sportlaste saldoks Pyeongchangi mängudelt 17 medalit (2 kulda, 6 hõbedat, 9 pronksi). Ühest medalist jäid venelased mängude ajal ka ilma, sest curlingu segapaarismängus koos abikaasa Anastasija Brõzgalovaga pronksile tulnud Aleksander Krušelnitski jäi dopi
7. aprillil toimuvad Tallinnas Kalevi Spordihallis XXXI Kristjan Palusalu mälestusvõistlused maadluses. Võisteldakse nii vaba- kui ka kreeka-rooma maadluses, kokku võtab kõrgetasemelisest võistlusest osa enam kui 200 sportlast. Võitu läheb püüdma ka olümpiahõbe ja kahekordne maailmameister Heiki Nabi, kes võistleb kaalukategoorias 130kg. Eesti esimaadleja Nabi võtab eesootavat võistlust tõsiselt.
"Tegemist on ikkagi Eesti suurima turniiriga ja on väga suur rõõm selle üle, et see on kasvanud võrreldes varasemaga palju suuremaks. Võistlus peetakse aukarust äratava Kristjan Palusalu mälestuseks ja kohal on väga tugev tase. See on väga hea, et saame kodupublikule professionaalset maadlust näidata," sõnas Nabi, kelle jaoks on laupäevane võistlus esimene jõukatsumine pärast kolmekuulist võistluspausi.
"Viimati võistlesin detsembris. Nüüd olen teinud paar laagrit ja tegelenud ettevalmistusega ja tahakski võistlustelt näha eelkõige seda, kui kaugel mu vorm on ja kas on muutusi võrreldes aasta lõpuga," analüüsis ta.
Võistluste käiku mõjutava faktorina tuleb kindlasti esile tuua ka tõik, et erinevalt Nabist on laupäeval toimuvad võistlused paljudele sportlastele EM-i eelseks vormi testimise võistluseks. "EM-ile minevate sportlaste vorm peaks küllaltki heas seisus olema ja see tähendab, et minu jaoks ei saa võistlused kindlasti kerged olema. Võib öelda, et kuna ma pole ammu võistelnud ja koduvõistlusel tahad väga hästi esineda, siis isegi natukene on närvi tunda," selgitas Nabi.
|
OSCAR-2019
|
||
Purjetamishooaja lõpp hakkab vähemalt regattide nimesid vaadates küll vaikselt selleks aastaks lähenema.., aga õnneks oli ilm vähemalt seekord veel suhteliselt soe ja tuult keskmiselt ning sekka päikestki piisavalt. Sedakorda olid kohtunikud märkideks pannud märgid nr: 5- (Tallinna faarvaatri keskmine poi); 8- (stardiliini poi) ja finiš ikka jätkuvalt Pirita jõel, olümpiarõngaste juures. Meeskonnast olid meil esindatud peaaegu kõik peale Henri, ehk Toomas, Jaan, Margo, Raini ning Indrek.
Stardist saime minema päris korralikult ning suutsime seda kohta ka mingi hetke kiiremate ja teravamalt sõitvate konkurentide vastu suhteliselt edukalt hoida. Sõit ise sarnanes vägagi eelmisele kolmapäevale, vaid raja pikkus oli teine ning tuulgi puhus alguses peaaegu samast suunast. Kuna eelnevalt oli puhunud suhteliselt vali tuul, mis oli paraja laine ülesse keerutanud, siis nüüd, tuule pidevalt vaikides, oli nö. „vana“ laine ikka veel olemas ning krüssus sõitu see kindlasti lihtsamaks ei teinud. Kuna pealtuule märk oli ka suurtele laevadele kohustuslik „võtta“, siis siiberdas neid meil ümber ikka omajagu ning tõesti hea meel on selle üle, et osade suurte laevade kaptenite suhtumine on ikka suhteliselt mõistev purjetajate suhtes ning alati oma kui tugevama õigusi nõudma ei kiputa, vaid proovitakse regatti sõitvad alused ikkagi mööda lasta. Leila läks stardist, nagu ka eelmisel kolmapäeval, parema halsiga merele, Blanca, Minni jne. läksid mingil ajahetkel ikkagi vasaku halsiga raja keskele ära ning sedasama tegime meiegi.
Edasi käis pidev edasi-tagasi pautimine märgi suunas ja mingit väga erilist eelist ei tundunud olevat meie jaoks kummalgi halsil, et seda saaks pikemalt purjetada. Saime suhteliselt hea positsiooni enamuste pautide järel ning visuaalne kontroll teiste aluste paiknemise üle peale Leila, oli enamvähem kogu aeg olemas. Suhteliselt lähedale märgile jõudes olime küll sunnitud Minni endast mööda laskma, aga vahed kõikide jahtide vahel olid piisavalt väikesed, et olla ikkagi konkurentsis.
Nagu ikka pikkadel krüssudel tavaks, sõitis Leila jällegi ei tea kust kohale :-) ning oli esimeses märgis jupp maad kõikidest ees, seejärel võtsid märgi Blanca, Tuulelaul, Merihunt ja Minni koos meiega, edasi väikese vahega Eneli ning Carol. Sealt algas purjetamine tagasi Pirita poole, kus kõik jahid võtsid Leila järel suuna otse ja päris taganttuules viimasele märgile, mis asus veidi Pirita muulidest Tallinna pool merel. Meie plaan oli juba algselt võtta kurss jällegi veidi teise nurga alt, ehk sõita pakstaaktuules nurka, et vaikses tuules vähegi käiku hoida, sest tuul vaikis üsnagi selgelt. Meiega koos tulid veel vaid Eneli ning Carol.
Valmistasime selle kursi valikuga küll konkurentidele parajalt rõõmu, sest neile omakorda tundus, et oleme otsustanud Noblessnerisse kohvi jooma suunduda, aga kui plotteri järgi vaadates õiges kohas halsi ära tegime, siis saime praktiliselt otse märgi poole suundudes ikkagi suhteliselt rahuldava kiirusega sõita. Eelnevalt olid vist ka osad suuremad, ehk teise grupi jahid sama taktikat kasutanud, vähemalt nii meile tundus. Korra küll tuul praktiliselt vaikis ning pidime kiiruse säilitamiseks halsside abil paar korda nurka muutma, aga õnneks seekord ebaõnn meid ei tabanud. Nende manöövrite tulemusena jõudsime aga pidevalt ja lausa silmnähtavalt lähemale ees liikuvatele Leilale ning Blancale. Vahetult viimasesse märki jõudes saime päris hästi järele Minnile ning Tuulelaulule ja neist märgis ka möödusime, sest Minni pidi halssima. Märgis õnnestus meeskonnal kõik suurepäraselt ning suhteliselt teravalt koos spinnakeriga krüssates sõitsime edasi Pirita poole, jälitamas Leilat ning Blancat, ning loomulikult lootsime hoida oma positsioone tagant tulijatega, mis ka õnnestus.
Finiśis olime sedakorda siis füüsiliselt küll kolmandad, aga korrigeeritud ajas saime esimese koha, edestades väga head sõitu teinud Leilat ning tubli kolmanda koha saanud Blancat. Edasine lõppjärjestus koondprotokollis oli: Minni, Tuulelaul, Merihunt, Eneli ning Carol.
Järgmine start on meil jällegi plaanis kolmapäeval ning siis kui ilmaolud lubavad, sõidame kaasa laupäeval toimuval KJK Karikavõistlusel.
Möödas on siis järjekordne ja arvult juba kaheteistkümnes kolmapäevak. Seekordne võistlusrada neljandale grupile oli välja pandud suhteliselt lühike: 1-; 6+; Finiš jõel.
Start, mis anti meile koos suuremate, ehk kolmanda grupi jahtidega, läks seekord siis üle pika aja suhteliselt nukralt, kuna jäime parajalt kahe suurema jahi taha kinni ning sealt kiirelt pääsemiseks pidime planeerimatult pautima. Õnneks ei olnud meie siiski vist ainukesed, kes seal stardis seekord eriliselt ei säranud..:-). Igatahes leidsime meie ümbert pärast esmase segaduse likvideerimist veel hulga teisigi kaasvõistlejaid, kellega mõõtu võtta.
Tuule käitumine oli järjekordselt äärmiselt kummaline, ning nagu sellel suvel ikka tavaks ning tuli suht-koht täpselt jälgida tuule pidevaid pöördeid, sest muidu oleks olnud allajäämine teistele jahtidele nii käigu kui kõrguse erinevuses ikka päris suur. Krüssuotsal esimesse märki, sõitsime enamuse ajast Blancaga üsnagi lähestikku ja proovisime erinevaid seadistusi kasutades meie käiku üleval hoida, mis ka vist enamvähem õnnestus. Minni ja Tuulelaul olid koos Leilaga meist veidi eespool. Esimese raja märgi, mis asub Russalka vastas, võtsimegi mälu järgi Blanca järel ja vahetult Eneli ees.
Sealt siis edasine spinnakeriga allatuule ots viis meid Miiduranna sadama all asuva "Kuuli munani", ehk kuuendasse märki. Leila ja Tuulelaul koos Minniga
suundusid otse esimesest märgist merele, aga meie sõit Blanca & Co, ga kulges enamvähem kaldale lähema hoides. Kuna ühel hetkel tundus kiirus konkurentidega võrreldes langevat, tegime veidi enne algselt planeeritud kohta sellel hetkel halsi kui tuul tundus järjekordselt rohkem tahapoole pööravat ning kiirus logi järgi samuti langes. Tundus, et seekord läks see õnneks, sest märgis positsioneerisime ennast uuesti kindlalt Blanca taha ning algas tihttuules sõit Pirita muulide poole. Kuna Tuulelaul,Leila ja Minni, kes olid veidi ennem jõudnud, olid läinud märgist uuesti merele, aga meiega koos olnud Blanca hoidis koos Merihundiga Miiduranna alla, siis valisime meiegi rajal selle poole. Hiljem analüüsides oleks merelt vist ikkagi veidi võitnud, aga suutsime käigu enamvähem ülesse saades ikkagi ennast konkurentsis hoida.
Vahepeal saime isegi päris jupp maad merelt sõitnud Minnile ja Leilale lähemale, aga siis ühe lühikese paudiga sõitsime käigu korraks päris sadama lähedal totaalselt kinni ning pidime Blanca, kellest olime mingi ime läbi veidi ettegi saanud, endist mööda laskma. Muulide vahele jõudsime nagu tavaks, koos suuremate, ehk teise grupi jahtide esimese otsaga ning pidime seal katmisest pääsemiseks veidi planeerimatuid pöördeid sooritama, aga lõpptulemustes see järjekorda küll õnneks ei muutnud.
Kokkuvõttes saime Tuulelaulu ja Leila järel kolmanda koha ning ega me tänu untsu läinud stardile paremat ei lootnudki. Järgmise võistluse plaanime teha laupäeval peetaval ja Tuulelaulu tiimi korraldataval veerandtonniste lühirajasõidul ja siis jällegi järgmisel kolmapäeval.
Ilm oli super ilus, lainet praktiliselt polnud, tuul keskmine ja kõik eeldused meie jahile hea tulemus välja sõita olid algselt olemas. Rada oli arvestades nõrka tuult ja prognoosi, mis näitas selget vaikimistrendi, seekord üllatavalt pikk: 7-; 6-; 2-; 6+ ja finiś traditsiooniliselt jõel. Start õnnestus meil väga hästi ja olime esimesest märgist tulles meie grupis kolmandad ning positsioon oli sama ka teises märgis, aga siis algas midagi sellist, mida me isegi unes ei oleks osanud karta...
Nimelt oli Minni stardis suutnud välja suruda (ja väiksemate jahtide vastu vist kurjaks ajada) kiiremate jahtide hulgas seilava Brigitta, kes pidi tiiru ümber kohtunikelaeva tegema ja meile siis täpselt kuuendas märgis järgi jõudis. Teades nende ja meie jahi kiiruse erinevust ning roolis olnud kipperi kogemusi, olime 101% kindlad, et märgivõtt toimub neil kiirelt ja nad halsivad õigele kursile, ehk järgmisesse märki. Andsime neile korralikult ruumi ja tegime samal ajal spinnakeriga halsi, aga Brigitta pealt hakati hoopis endale parema halsi õigust nõudma ja kurssi märgile nad ei võtnudki, isegi vist ei plaaninud, vaid hakkasid seal alles eriti aeglaselt toimetades spinnakeri heiskama. Kuna olime juba üksteisele füüsiliselt niivõrd lähedal, et kuhugi pöörata ei olnud ja meil spinnaker teisel halsil ja nemad meie taga tuulevarjus, siis nii me külg – külje kõrval teistest jahtidest ja nende kursist eraldusimegi.. ja väga vales suunas. Vaatasime nukralt kuidas Minni ja Eneli märki võtsid ja uhkelt spinnakeride all kaugenema hakkasid ning loomulikult tegid sedasama ennem selgelt meil küll ees, aga vägagi lähedal olnud Leila ja Tuulelaul. Aeg mis kulus, et sealt lõpuks pääseda, tundus igavikuna ja nii see ka meie grupis valitsevat ja sekundites arvestatavat konkurentsi teades ka oli.. Ikka mitu head minutit triivisime seal katamaraani mängides ja kui siis lõpuks sealt pääsesime, oli juba liiga hilja, et kuhugi tavalise sõiduga järgi jõuda. Oleks me kohe teadnud, et nad halssida ei plaani, oleksime ise kiirelt tagasi halssinud või siis vägisi spinni kinni hoides pautida üritanud, aga see on vaid oleks.. ;-). Olime toimuvast niivõrd üllatunud, et selle peale lihtsalt ei tulnud ja tagantjärgi ollakse ju alati targad.
Lõpuks jälitama pääsedes korra küll tundus, et nagu saaksime spinnakeriga konkurentidele lähemale, aga siis oli meie kord sellesse neid varem kimbutanud tuuleauku sattuda ja tundeks see vaid jäigi. Katariina kai, ehk teise märgi võtsime meie grupist selgelt viimasena ja kuna keset lahte oli tuul vaiksem ja kaotada polnud nagunii enam midagi, siis sõitsime suhteliselt vabalt ja kiirust hoides, pikka halssi maa poolt tagasi kuuendasse. Kõik konkurendid meie grupist aga läksid märki lahe keskelt ja pressisid vist vägagi teravalt, mis kindlasti vaikses tuules meie trump ei ole. Lootsime leida maale lähemalt veidi kõvemat tuult ja tundus, et veidi parem (aga kahjuks mitte piisavalt) see seal ka oli, sest tagasi kuuendasse märki jõudes olime Minnile ja Enelile vähemalt enda hinnangul küll lähemale saanud. Märgist edasi, Piritale oli juba tuul vägagi vaba , aga õhtu lähenedes loomulikult järjest ja järjest vaikiv. Loomulikult, nagu meil veel vähe ebaõnne oleks olnud, sättis ennast meile vahetult kuulimuna betooni kõrval tuulele ette mingi kummaline punaste purjedega piraadilaeva meenutav suuremat sorti alus, mis sundis meid veidi loodetud trajektoorist loobuma, aga see takistus oli kõige eelnenu kõrval olematu.
Muulide juurde jõudes oli selge, et tuul vaikib ja kohe vägagi kiiresti, seega proovisime ikka kuidagi mitte pautides ja „hooga“ olümpiarõngaste toodrist mööduda, mis ka tõsiselt kiiruse arvelt õnnestus ja vaid üks paut juba praktiliselt olematus tuules oli vajalik, et jõuda kohtunikeni, aga kahjuks küll juba lootusetult hilja. Seekordne sõit lõppes meile siis viie jahi hulgast viimase kohaga, aga kuna sõidu ajal toimusid kõik meeskonna manöövrid peale spinnakeri tõstmise laitmatult, siis otseselt millegi üle arutleda polnud ja seekord läks lihtsalt nii ning järgmine kord teame olla ettevaatlikumad ja mitte eeldada, et kõik jahid sõidavad võidusõidu ajal võidu :-).
Sõidu võitis järjekordselt ja teenitult Leila oma tuntud headuses, teine oli Tuulelaul ja kolmas Minni, kellele järgnesid siis Eneli ning meie. Meeskonnast ei suutnud keegi päris täpselt meenutada, millal me viimati päris viimased olime, aga vahelduseks ongi ju päris värskendav :-).
Kuna Tallinnas toimub Laserite EM, siis laupäeval ja kolmapäeval suurtele jahtidele võistlusi ei toimu, siis meie järgmine start on loodetavalt sõit ümber Naissaare järgmisel laupäeval.
Järjekordne Eesti Mereakadeemia poolt korraldatav Tormilinnu regatt on lõppenud ning teeme allpool väikese ülevaate.
Hommikused ilmaprognoosid olid suhteliselt vihmast ning praktiliselt tuulevaikset sõitu lubavad, seega otsustasime sõita neljakesi, et paadi kaalu mitte liigselt ülesse ajada ning sadamasse jõudes täpselt sellised olud meid ees ootasidki. Valmistusime mõttes juba veidi pikemaks päevaks, sest eelmise nädalavahetuse „plekk“ oli veel selgelt meeles..
Vahetult enne starti hakkas taevas veidi selginema ja sündmustest ette rutates võib öelda, et veidi aja pärast vihm lakkaski ning ilm oli purjetamiseks vägagi ok, mis meile täpselt sobis.
Märkideks olid kohtunikud valinud 1+, 2+ ja finiš Pirita jõel. Otsustasime startida vahetult stardiliini poi juurest, sest kuna esimene märk ei olnud päris otse vastu tuult, tundus sealt kõige parem otse märki välja sõita ja see otsus oli õige. Äärmiselt suure üllatusena aga leidsime me endid sealt poi juurest stardisignaali kõlades täiesti üksinda :-) ja saime täiesti rahulikult vabas tuules märki sõita. Märgi võtsimegi meie grupist esimesena, jälitajatest kõige lähemal Tuulelaul, kellele järgnesid Minni ning Leila. Viimane startis kohtunikelavale kõige lähemalt ja sellega esimesel krüssuotsal veidi alguses kaotas.
Sõidul spinnakeriga teise märki sõitsime meie n.ö. "nurka" suurest reidil seisvast Ameerika sõjaväe transpordilaevast maa poolt, samas Tuulelaul ning Minni läksid vahetult laeva kõrvalt merelt. Tundus, et muidu oli kõik õige, aga veidi läksime selle nurgaga liiale, ehk sõitsime üle, sest märki jõudes olime algselt ilusti ja turvaliselt taga olnud Tuulelaulule edu käest andnud ja jõudsime sinna praktiliselt ühel ajal. Leila valis esimesest märgist alates täiesti vastupidise nurga ja kardinaalselt teiselt poolt, ehk keset lahte, mis talle ka kokkuvõttes edu tõi ning teise märgi võttiski tema esimesena, järel vahetult Tuulelaul ja meie. Minni oli samuti suhteliselt lähedal ja samas järjestuses ka Katariina kai juures asuvast nr. 2 märgist finiśisse suundusime.
Kuna vahemaa meie ja teiste jahtide vahel oli silmaga hinnates täiesti piisavalt väike ja tuul suhteliselt vaba, (ning juba veidi tugevam kui enne) siis saime ilma liigse rapsimiseta otse Piritale sõita.
Finiš võeti meie grupile vahetult muulide juures, sest kohtunikud olid arvanud, et meil läheb vaikses tuules raja läbimiseks oluliselt rohkem aega ning neil oli tükk tegu, et jõuda suurte jahtide juurest tagasi enne meid, finišit võtma, aga kõik sujus kokkuvõttes väga hästi. Kuna suuremate jahtide gruppidele oli pandud välja pikem distants, siis jäi meil neid oodates piisavalt aega ka seltskondlikuks eluks Leila pardal, mida allpool olev pilt ka ilmekalt illustreerib :-).
Aegade koefitsendiga ümberarvestamise tulemusena olime esimesed meie, siis järgnesid vanameister Leila ja Tuulelaul ning neljas oli samuti head sõitu teinud Minni.
Autasustamine toimus KJK lipuväljakul koos traditsioonilise kringli ja teega ning loomulikult koos Eesti Mereakadeemia rektori kõnega..
Saime siis jälle tagasi selle nädala alguses tagastatud rändkarika ning võime päeva meie tiimi jaoks jaoks äärmiselt kordaläinuks lugeda :-).
Täname väga kõiki meile pöidlahoidjaid ja regati korraldajaid ning loodame, et ka edaspidi see tore üritus toimuma saab!
Järgmise stardi plaanime teha kolmapäeval ja kui meeskonnal vähegi mahti, siis kahe nädala pärast sõita ümber Naissaare, traditsioonilisel Terra Feminaariumi regatil.
Tänaseks on toimunud juba kolm kolmapäevaõhtust võidusõitu, millest kiire ülevaate siin teemegi. Põhimõtteliselt on kõik sõidud sarnanenud teineteisele, nii välja pandud raja kui ka suhteliselt vaiksete tuuleolude poolest. Sõidetud on lühirada, ehk purjetajate keelest „vorsti“ mille „ülemine“, eht vastutuulemärk on viidut täpselt vastu tuult stardiliini suhtes. „Alumine“ on stardiliini poi ja nende ümber siis kaks ringi keerutataksegi ning finiš on ikka olnud Pirita jõel, TOP´i kai peal. Esimesed kaks õnnestus meile soodsaid tuuleolusid arvestades võita ning kolmandal olime teisel kohal meie grupi arvestuses. Kõik on sujunud kenasti ja meeskonna töö ning märkide võtud on toimunud ilma väga oluliste sekeldusteta ning järjest tõusvas joones. Mingit erilist seika välja tuua esimestest sõitudest ei ole, välja arvatud viimasel sõidul, kus meist oluliselt kiirem ja teravamalt sõitma pidav jaht Minni, meile Tuulelaulu eelmise hooaja tiimist laenatud roolimehega, pidevalt küll ees ja taga figureeris ja oma manöövritega väga oluliselt meie võistlust Tuulelaulu poistega segas.
Kiirete manöövrite sooritamises pole mitte midagi halba kui neid sooritatakse kõiki purjetamises kehtestatud reegleid silmas pidades ja nende sooritamisel ka ohutusreegleid arvestatakse, aga parema halsiga sõitvale jahile vasakuga peaaegu otsa sõita ja siis ennast kai peal tubliks tituleerida on küll selgelt palju. Pidime kurssi märgile muutma, sest oma õiguse tagaajamine võib suhteliselt kurvalt ja kallilt lõppeda, mida on ka meie klubis juba korduvalt tõestatud... Kuna jahtide teoreetiline kiiruse ja krüssunurga erinevus juba jutuks tuli, siis tipnes viimane nende manööver meile tagant poolt tulles, samal halsil rämedalt peale sõitmisega ja meie poolt nõutud allatuule jahile ruumi andmisele mitte reageerimisega. Kokkuvõttes kaotasime julgelt erinevates situatsioonides kembeldes oluliselt rohkem aega kui oleks olnud vajalik meie hetkel peamise konkurendiga võistlemiseks ning sõidu võidust jäi puudu 43 sekundit.., mille võime julgelt selle arvele panna :-).
Koondtabelis oleme hetkel kolme sõidu kokkuvõttes Tuulelaulu ees napilt liidrid, aga kohe-kohe peaks olema valmis mitmed veel sellel hooajal mitte võistelnud jahid meie grupist ning võistlused lähevad kindlasti palju põnevamaks. Järgmine võistlussõit (E4 karikavõistus, kus eelmisel hooajal olime teisel kohal) toimub juba laupäeval ning pühapäeval, kuhu läheme põhiliselt trenni eesmärgil, sest nelja grupi liitmisel kaheks, on väiksematel jahtidel suuremate ja kiiremate ees ikka väga vähe lootust, aga saame ennast võrrelda meie võistlusgrupi omadega.
KJK hooaja avavõistluse start anti esimesel mail kell 12 päeval ja nagu tavaks on saanud, toimus peale seda Kalevi Jahtklubi ametlik hooaja avamine ning pidulik lipu heiskamine klubi lipuväljakul.
Päev algas meie meeskonnale suhteliselt vara, umbes kella üheksa paiku, sest enamus soote, plokke ja muud olulist tõime jahti alles hommikul. Lisaks tuli paigaldada veel grootpuri; windex masti toppi viia ja kontrollida veelkord üle masti trimm. Lõpuks kõik vähegi haakuvad kohad kinni teipida, et kogemata purjede sinna takerdudes midagi katki ei rebeneks.
Meie arvestusgrupis oli esimeseks stardiks oma alused ja mõõdukirjad valmis saanud vaid kolm jahti ning kuna merel sellel aastal meist peale jahtlaev Minni veel teised käinud ei olnud, siis lootsime purjede trimmi üle vaadata ja meelde tuletada ;-) n.ö. töö käigus ja otseselt endale muid eesmärke ei seadnud. Seda enam, et ilm oli esimese mai hommikul suhteliselt tuuline ja prognoos lubas tuule veelgi järkjärgulist tugevnemist. Võttes arvesse ilmaprognoosi, valisime eespurjeks foka, mis varasemalt on sellistes oludes ennast tavaliselt õigustanud, aga juba etteruttavalt võib öelda, et seekordne otsus oli vale. Veelgi valem oli otsus genua rulli keeratuna kajutisse kotti jätta, sest sellisel kujul selle töökorda seadmine võtab ikka üüratult aega. Tavaliselt oleme purjed ikka enne võistlust lappesse pannud, aga seekord jäi kõik täpselt nii kui talvekorterist tulles oli.
Märkideks olid seekord 7+; 6-; 2-; 6+; ja lõpuks finiš jõel, TOP´i olümpiatule juures. Peale stardipaugu kõlamist ületasime liini teisena, aga kuna konkurendid Tuulelaulult olid valinud suure eespurje, siis kõrgust hoida me nendega koos ei suutnud ja „vajusime“ vaikselt alla. Esimeses märgis jõudis meile järgi ka Minni ja siis veidi omavahel sõbralikult pusides, andsime eespool liikuvale Tuulelaulule teenimatult palju edumaad käest. Olukord muutus meie jaoks eriti hulluks kui tuul järjest rohkem vaikis ja meie väike eespuri enam absoluutselt jahti edasi ei vedanud ning lausa nõudis vahetamist. Teise märki juba kolmandana jõudes oli selge, et nii jätkata ei saa ja asusime tegutsema. Selles, et see eespurje vahetamine esimesel sõidul (eriti arvestades ülaltoodud asjaolusid) nii ootamatult kaua aega võtab, polnud muidugi midagi üllatavat, aga jäime ikka parajalt eesliikujatest maha. Minni ja Tuulelaul
sõitsid avamere poole ja meie valisime vahepealsest „boksipeatusest“ tingituna vastupidise halsi ning lootsime mingi ime läbi järele jõuda. Praktiliselt „Katariina kai“ märgi juurde jõudes hakkas kaldaäärne tuul jälle veidi keerama meile ebasoodsamaks ning pidime veel ühe lisapaudi tegema. Spinnakeriga sõit sujus kõik hästi ja veidi keeranud tuul andis meile võimaluse halssida oluliselt varem kui eesliikujad. Peale järjekordselt „kuulimuna“ märgi võtmist oli meil võimalus vahepealseid pilvealused pagisid kasutades jõuda eesliikujatele isegi veidi lähemale.
Väike intsident oli veel Pirita muulide vahele jõudes kui tuli välja, et vaatamata vägagi soodsaks pööranud pakstaaktuulele, oli meie spinnaker all kajutis laiali ja pidime finišeerima genuaga. Õnneks piisas seekord kiirusest, et arvestuslikult tõusta teisele kohale, küll napilt 14 sekundiga Minni ees ja ca. 2 minutiga Tuulelaulu järgi. Kokkuvõttes võib selle võistlussõidu kordaläinuks lugeda, aga kindlasti kehtib siin reegel, et trenn ei ole liiast ning mõningad elementaarsed ettevalmistused tuleks ikka kai peal varem ära teha. Äärmiselt suured kiidusõnad tuleb öelda Minni meeskonnale, kes eelmise hooajaga võrreldes on oma jahi ikka väga ilusasti liikuma (ja ka tehniliselt tip-top korda) saanud ning kindlasti pakuvad suurt konkurentsi kõikidele „veerandtonnistele“ sellel hooajal.
Alustasime seekordse ja praeguseks juba alanud hooaja kevadtöödega aprillikuu keskel kui võtsime maha talveks kajuti peal olnud katted ning pesime ning puhastasime poordid ja teki spetsiaalselt selleks mõeldud vahenditega. Tänu sügisel vahetult peale veest välja tõstmist ette võetud korralikule pesule, läks see tegevus suhteliselt valutult ning tulemusega võis samuti rahule jääda.
Eelmiste hooaegade tähelepanekute põhjal oli meil veeliin (ala, milleni jahi poord pidavalt vees „istub“) pehmelt öeldes liiga täpne ja pidevalt oli osa mürkvärvist vaba poordi vees ning suve lõpuks kogunes sinna päris arvestatav kiht igasugu sodi, mis jahi käiguomadustele kindlasti kaasa ei aidanud.
Niisiis otsustasime mürkvärvi uuendades tõsta jahi veeliini viis sentimeetrit kõrgemale, sest vana joon oli sellest ajast püsinud muutumatuna kui jahis ei olnud veel korralikku mööblit ning magamiskohti, ehk enne meie poolt mingil ajahetkel teostatud kapitaalremonti oli jaht ikka väga oluliselt kergem. Plaanisime juba vägagi ammu seda veeliini kõrgemale tõsta, aga ikka ja jälle jäi see millegi taha toppama, aga seekord tegime selle siis teoks. Eelmisel hooajal alla pandud mürkvärv oli seal korralikult siiani kinni, seega piisas mõningatest kosmeetilistest parandustest ning alla läks vaid üks õhuke kiht uut ja sama tüüpi mürkvärvi.
Otsustasime, et poordile, veeliinist kõrgemale tuleb ka n.ö. disaintriip ja millalgi poordilt eemaldatud jahi nimi läheb sinna samuti tagasi.
Asjade toreda kokkulangemise tulemusena kohtasime klubis kai peal tublit purjetajat Alarit, kelle kaasa Pille töötab disainibüroos ning kes äärmiselt kiiresti meile kõik vajalikud spetsiaalselt jahtidele mõeldud kleebised muretses ja hea nõuga abiks oli.
Kleebiste paigaldamist tahtis küll külm ilm nurjata, aga õnneks vedas viimasel hetkel ilmaga ja saime kõik tööd valmis praktiliselt vahetult enne jahtide vette tõstmist ning olime jälle enda poolt seatud graafikus. Kandsime poordile veel mitu kihti vaha ning põhimõtteliselt olid sellega kõik vajalikud kai peal tehtavad välistööd valmis - jahi lasime vette kahekümne neljandal aprillil, koos enamuse Kalevi Jahtklubi alustega ja sellega võiks siis uue hooaja avatuks kuulutada. Juba jahi vees olles lakkisime ära kõik seda vajavad puitdetailid ning tegime tekil ning kajutis sees veidi värviparandusi.
Kokkuvõttes tuleb öelda äärmiselt suur tänu meie meeskonnast Toomasele ja Jaanile, kes enamus töid jahi väga põhjalikust puhastamisest kuni vahatamiseni põhiliselt enda peale võtsid ja seda väga edukalt ning hästi tegid! Samuti väga suured tänud kõikidele meie sõpradele, kes nii nime fondi disainimise kui paljude muude tegevuste juures hea nõu ja jõuga abiks olid ;-)!
Järgmise olulise asjana võtsime ette jahiga võistlemiseks vaja mineva ORC Club´i mõõdukirja iga aastase kohustusliku uuendamise ja kuna enamus meie tublidest konkurentidest olid oma jahte nii kaalunud kui igal viisil mõõtnud, ei jäänud meilgi muud üle. Võtsime siis meiegi, koos praktiliselt uueks muutunud ja tohutu noorenduskuuri läbi teinud jahtlaev Eneli kapteni Jensiga, plaani see protseduur ära teha. Nagu see ikka tavaks, siis mingil ajahetkel tundus, et plaan jõuda mõõdukirjaga valmis hooaja esimeseks võistluseks luhtub, sest kaal, mida Eestis peamiselt jahtide mõõtmiseks kasutatakse, oli taatlemises, aga õnneks saabus õigel ajal nii kaal kui mõõtja, kes kaalu õigsust kinnitama peab ning kõik sujus pea suurepäraselt. Kaalumise tulemustes olime ise samuti veidi üllatunud, (ehkki jahti vette tõstes oli kraanal olev kaal selle protseduuri ette võtmiseks juba päris palju põhjust andnud, näidates 1800 kg..) sest jaht kaalus eelmiste aastate mõõdukirjas olnud 1532 kg asemel täpselt 1735 kg ja oli seega vägagi palju raskem.
Kindlasti on siin oma osa sellel, et varem ei olnud keegi võtnud vaevaks seda kaalumise protseduuri läbi viia ning aluse kaal oli arvutatud nii, et mõõdetud oli parda kõrgust vee piirist, mis vähemalt meie puhul oli kindlasti selgelt vale. Olime aastaid olnud konkurentsitult kõige kergem Conrad 25R Eestis ja seega oleksime varem jahti kaaludes, oma konkurentsivõimet varasematel aastatel kui me veel suurt midagi võistlemisest arugi ei saanud, oluliselt tõstnud :-).
Eelmise aasta võistlusväärtusest oleme me tänu uuenenud kerefailile ning muutunud ORC valemitele küll oluliselt kiiremad, aga kaalumise tulemusena ning koos mõõtjaga veel mõne olulise ja vähem olulise mõõdu täpsustamisega, peaks olema meie arvestuslik võistlusväärtus nüüd küll äärmiselt täpne. Veidi norides on tegemata veel vaid masti kaalumine ning raskuskeskme mõõtmine, aga plaanime sellegi ära teha esimesel võimalusel kui masti näiteks hoolduseks või talvehooajaks jahi pealt maha võtame.
Kahe juba tänaseks toimunud võistlussõidu kokkuvõte ilmub siia lähiajal, seega palume jätkuvalt tähelepanu..
|
OSCAR-2019
|
||
Meil on rõõm kutsuda teid eesti-saksa jumalateenistuse Saksa riikliku telekanali ZDF (Teine Saksa Telekanal) otseülekandele pühapäeval, 11. juunil kell 10 Talllinna Rootsi-Mihkli kirikusse (Rüütli 7/9).
Jumalateenistusel osaleb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Muusikaliselt saadavad jumalateenistust teiste seas vanamuusikakoor Vox Clamantis ja Mart Siimer orelil. Samuti on meil rõõm kuulda kõnelemas Indrek Treufeldti Eesti Televisioonist.
Kitsukesed ruumid Aleksandri tänavas Tartus olid esmaspäeva pärastlõunal rahvast tulvil. Uksed olid aga avatud ja inimesi tuli aina juurde. Õhus oli tunda pidulikkust ja veidi ärevustki, sest nüüd kohe saab tegelikkuseks unistus – tööd alustab Eesti esimene hingehoiukeskus.
Tartu Hingehoiukeskuses alustavad tööd viis noort inimest: Tartu Teoloogia Akadeemia tudengid Evi Eedla, Imre Aria, Katrin Ots, Maarja Niinepuu ja vilistlane Veelika Jõgi.
Avasõnad Tartu Hingehoiukeskuse avamistseremoonial lausus Imre Aria. Ta tänas kõiki ülikuumal suvepäeval saabunuid, kes tulid osa saama ühisest rõõmust. Tööleasuvad hingehoidjad on saanud oma erialase koolituse Tartu Teoloogia Akadeemiast. Nende koolitajaks on olnud Naatan Haamer, kes ise on hingehoidja ametit pidanud üle kümne aasta.
Imre Aria kinnitas, et hingehoidjad ei paku inimestele valmis lahendusi, vaid need sünnivad mure lahtirääkimise käigus iseenesest. Keskuse töötajate ülesanne on olla hea kuulaja ning vestluspartner ja seda tahavad nad kõik olla. Keskus ei kavatse ühegi teise organisatsiooniga konkureerida, vaid loodab koostööle kõigi sotsiaalsfääris tegelevate asutustega, psühholoogide ja psühhiaatritega, et ühise töö tulemusena leida abivajaja murele lahendus.
Sümboolse lindilõikamistseremoonia viis läbi Tartu Teoloogia Akadeemia rektor Eenok Haamer lausudes: « …et siin, selles paigas, oleks ikka uks lahti neile, kes abi vajavad.»
Pühitsustalituse alguseks luges õpetaja Eenok Haamer salmi: «Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete ja mina annan teile hingamise» (Mt 11:28). Just vaevatute ja koormatute jaoks saavad olema avatud hingehoiukeskuse uksed. «Küll on hea, et teie ei ole mitte pidufirma, kes kutsub enda juurde lõbusaid ja heatujulisi inimesi, vaid et te olete valmis nende vaevatute ja koormatute jaoks olema tähelepanelikud, mõistvad ja armastavad.»
Eenok Haamer märkis, et kui akadeemia 1992. aastal avas oma uksed, siis ei osanud ta sugugi arvata, millised saavad olema selles koolis tehtava töö viljad, ent nüüd näeb ta neid rõõmuga. Õpetaja Haamer nimetas noori hingehoidjaid lõpmata toredateks ja vaprateks inimesteks, kellest on kõigil heameel.
«Sellepärast pühitsen mina selle hingehoiukeskuse paigaks, kus mõistvad inimesed ootavad abivajajaid, kus valitseb armastus ja mõistmine, kannatlikkus ja alandlikkus, et seda tööd teha. Issanda nimel pühitsen selle paiga rahupaigaks ja rõõmsa koosolemise paigaks, et Issanda õnnistus oleks alati sellel kohal ja te võiksite alati Teda selle eest tänada,» kõlasid pühitsussõnad õpetaja Haameri huulilt. Ühispalve ja õnnistussõnade läbi said õnnistatud ka kõik keskuse avamisele saabunud inimesed.
Avamise puhul anti sõna ka külalistele. Hingehoiukeskuse tegijaid olid tervitama ja õnnitlema tulnud Naatan Haamer, Tartu Laste Turvakodu, linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna, Tartu Ülikooli esindajad ja sponsorid firmast Tartu Linnaehitus.
Uus hingehoiukeskus on avatud. Teeb rõõmu, et keskuse vastu on ilmutatud elavat huvi. 4 inimest on registreerunud hingehoidjate vastuvõtule. Hingehoiukeskuse tegutsemise tarvis jätkub raha esialgu vaid pooleks aastaks. Hakatuseks saadi vajalikku toetust hasartmängumaksu nõukogust ja Tartu Linnaehitusest.
Nüüd on keskuse töötajate ülesandeks tõestada oma missiooni vajalikkust, et edaspidist toetust taotleda juba Tartu linnavalitsuselt. Jääb loota, et neid saadab edu, selleks õnnistust neile.
10. veebruaril esitleti Eesti Rahvusraamatukogus esimese põhjaeestikeelse piibliväljaande, 1715. aastal Tallinnas trükitud Uue Testamendi faksiimiletrükki.
Varasema eestikeelse kirjasõna ühest olulisemast teosest, mida ligi 300 aastat tagasi trükiti 500 eksemplari, on Eestis säilinud vaid mõni. 1715. aastal Tallinnas ilmunud «Meie Issanda Jesusse Kristusse uus Testament ehk Jummala ue Sädusse Sanna» kujunes ühenduslüliks 17. sajandi rootsiaegse ja 18. sajandi veneaegse pietistliku eestikeelse kirjasõna vahel.
Väljaande ilmumine sai teoks tänu Eesti Rahvusraamatukogu koostööle firmaga Euroimmobiliare, kes Uue Testamendi väljaandmist rahastas. Kolm aastat tagasi tuli Rahvusraamatukogule kiri Itaalia saatkonnast sõnumiga, et üks siin äri ajav mees soovib toetada eesti kultuuri ja seeläbi oma nime jäädvustada.
2003. aastal ilmuski AS Euroimmobiliare presidendi Massimo Guerrini toetusel F. R. Kreutzwaldi koostatud populaarteadusliku pildiajakirja «Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on» faksiimiletrükk.
Järgnes Uue Testamendi faksiimiletrüki tutvustus. Tegijate sõnul oli kõige töömahukam ja aeganõudvam digiteerimine. Digitaalkoopia tehti rahvusraamatukogu haruldaste raamatute kogus säilitatavast 1715. aasta esmatrükist ja nüüd on lisaks raamatule olemas digitaalkoopia. Lehekülgi on raamatus üle viiesaja, teos ilmus 550 eksemplaris, millest 50 on nahkköites.
Raamatu esitlusel ütles Massimo Guerrini avasõnad eesti keeles, edasi itaalia keeles jätkates tunnistas ta oluliseks hetke, «mil tuntakse end lõpmatult väiksena teose suuruse kõrval».
Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm rõhutas eesti kultuurilukku püsiva jälje jätnud kahe teose faksiimileväljaande tähtsust: «Need on raamatud, mille mõju ja tähendust meie väikese rahva arengule Euroopa kontekstis on raske ülehinnata.»
Uue Testamendi uustrüki saatesõnas annab keeleteadlane Kristiina Ross ülevaate testamendi pikast ja keerulisest tõlkeloost. Esitrükis ilmus praost Christian Hoppiuse kultuurilooliselt tähtis saksakeelne eessõna, milles leidub üks esimesi ülevaateid eestikeelse kirjasõna ajaloost. Eessõna on esmakordselt eesti keelde tõlkinud ja põhjalike kommentaaridega varustanud teoloogiadoktor Toomas Paul, kes nimetab 1715. aasta Uut Testamenti harulduseks säilinud eksemplaride vähesuse tõttu.
Esmatrüki tundmine on piibli-uurijatele oluline, kui tahta jälgida teksti arengut. Seetõttu on oluline harulduse kättesaadavus. Seda kinnitas ka Tartu Ülikooli Uue Testamendi õppejõud Peeter Roosimaa.
Eesti Piibliseltsi esimees Tiit Salumäe andis üle tänukirja, millega piibliselts tunnustas Rahvusraamatukogu ja hr Guerrinit toetuse eest Uue Testamendi trükkimisel.
Kuigi iga põlvkond trükib ja tõlgib ise Piibli, tuleb Tiit Salumäe sõnul olla tänulik abi eest, «mille läbi olete teinud võimalikuks selle väärtusliku teose kättesaadavuse tänapäeva lugejale».
Lõpuks toon väljakirjutuse 1715. a trükist Matteuse evangeeliumi 11. peatüki 28-29 salmist: Tulge minno jure keik/ ke waewatud ja koormatud ollete/ minna tahhan teile hingamist sata. Wotke ennese päle minno ikke/ ja õppege minnust/ et minna ollen tassane/ ja süddamest allandik/ siis leiate teie hingamist omma hingele.
|
OSCAR-2019
|
||
Minu käest paluti ka soolaseid retsepte ja palun väga, panen teile siia minu lemmiksupi ja maitsva ja tervisliku burgeri, mida saate ise järele proovida. :)
Pruunista pannil kanatükid. Lisa sinna tükeldatud sibul, küüslauk, paprika ja tšilli. Seejärel lisa pannile ka soovikorral muid köögivilju. Maitsesta vastavalt soovile maitseainetega ja kalla peale natuke keedetud vett. Kata pann kaanega ja hauta natuke. Kui vett on jäänud liiga väheks kalla juurde ja lisa pannile munanuudlid ja kookospiim. Keeda veel u 4 minutit. Siis pigista suppi natuke sidrunimahla, et maitseid tasakaalustada. Soovi korral lisa veel ürte ja rohelist sibulat. Soola asemel võid panna ka teriyaki või sojakastet. :)
Sega kokku hakkliha, hakitud sibul, ürdid, sinep ja muna. Maitsesta soola ja pipraga. Vormi segust kotlet ja aseta see mõneks ajaks külmkappi. Samal ajal tükelda valmis paprika, tomat, kurk ja lehtsalat.
Prae kotletti mõlemalt poolt 3-4 minutit. Rösti või pruunista rukkikukkel ja määri alumisele poolele tomatipastat või salsat. Sinna peale aseta lehtsalat, seejärel paprika, siis kotlet, tomat, lehtsalat, kurk. Ülemisele kuklipoolele võid määrida natuke sinepit ja asetada see kõige peale. :) Head isu !
Toitumiskava sisaldab personaalset toitumiskava täpselt teie jaoks välja arvutatudsadade retseptide ja retseptikirjeldustega
Lisa siia alla kommentaaridesse, kas sa oled enne toitumiskava järgi söönud ning miks tahad fitlapi proovida. :)
Alustasin hommikut akna ääres seistes ja endamisi mõeldes, et mis eilsest ilusast ilmast sai. Kas pean tõesti vihmaga jooksma? Ärkasin juba üsna varakult ja peas käis pidev mõte, et mida peaks sööma, et ka joostes kõht ei koriseks. Sain kõhu ilusti täis ja siis jäi oodata õde, kes minu juurde enne jooksu tuli. Õnneks elan üsna Lauluväljaku lähedal(1,3km) ja läksime jooksule sörkides.
Kui ma päris aus olen, siis kartsin natuke oma esimest jooksuüritust. Ma ei olnud piisavalt ennast ettevalmistanud, sest koolis läks kiireks ja ei saanud jooksma nii palju, kui oleks tahtnud.
Jooksin jooksu ära ajaga 0:37:10, mis teeb keskmiseks km ajaks 5:19. Väga super ju :) Olen selle ajaga hetkel väga rahul, arvestades seda, et polnud hetkel väga trenni teinud. :)
Lähen käin juuni alguses ka Revalspordis ja teen uued mõõtmised ja ka fitness testi. Siis saan võrrelda tulemusi võrreldes 2014 jaanuari ja aprilliga :)
Järgmises postituses on TEILE ÜKS SUUR ÜLLATUS ! Hoidke kindlasti silmad-kõrvad lahti, sest räägin lähemalt mis-kus-kuidas :)
Vabandan siiralt kõigi ees, et pole kirjutanud. Lubasin teha juba eelmisel nädalal sissekande, aga kahjuks läks koolis asjadega väga kiireks. Nüüd sain vähemalt kompleks-eksami tehtud ja pingelangus on peal. Ahjaa.. uurimistöö sai ka kaitstud. :)
Uurimistöö kaitsmise päeval sai üks väike kook valmis tehtud. Kuna ma olen vaimustuses hetkel rabarberitest nii koogi sees kui ka keedetuna koos õunaga, siis teen seda igal võimalikul juhul. Rabarber on ka selline toiduaine, mida saan oma toitumiskavas süüa piiramatult. Tegemist on toorjuustukoogiga, milles mul ühes märtsikuu postituses juttu oli. Seekord ei teinud ma kooki lihtsalt klassikalise toorjuustukoogina. Otsustasin, et segan munad, mis käivad toorujuustu ja kohupiima hulka hoopis mandlijahuga, mis käis põhjaks. Nii saingi mõnusa koogikese. Toorjuustu ja kohupiimasegu läks vahele. :)
Vahusta muna koos steviaga tugevaks vahuks. Lisa mandlijahu, küpsetuspulber, kaneel, kakao ja rabarberitükid. Vooderda vorm küpsetuspaberiga ja määri kookosrasvaga. Küpseta põhja 180-200 kraadi juures u 20 minutit. Näed kui kook on tõusnud ja pealt küps.
Jahuta kook maha, lõika pooleks, ning määri kreem vahele ja peale. Mina panin vahele ka natuke walden farmsi karamellikastet.
Kook oli suhteliselt hapukas, sest ei sisalda suhkrut. Muidugi võib ka kasutada kookospalmisuhkrut kelle kavasse või menüüsse see sobib. :)
Pane lihtsalt 1 rabarberivars koos 1 õunaga potti, lisa NATUKE vett, kaneeli ja steviat ja keeda seni, kuni kõik on pehmeks keenud ja moodustunud on paksem kissell või moosi moodi asi. Maitseb koos kohupiimaga suurepäraselt.
Rabarberit saab lisada veel õunakooki, millest ma kirjutasin postituses, kus rääkisin "Banaanipannkoogi retseptist", lisasin veel sinna natuke ingverit ja maitses jumalikult !!! Selle retsepti tegin koos riisijahuga. :)
Samuti tegin ühel päeval väikesesse vormi vahepala suuruse koogi, kuhu panin banaani asemel marju ja muidugi rabarbereid ja kohupiima asendasin selle puudumise tõttu kodujuustuga.
No tänane postitus sai korralikult kooki täis. Aga selliste kookidega on tõesti võimalik alla võtta. Fitlap programm on oma asenduste ja retseptidega nii võrratu, eriti kui veel on fantaasiat neid kombineerida ja muuta. Igast retseptist saab luua 10 uut !! :)
Kes ei usu, et kookidega alla saab, siis minu -20 on peaaegu täis. Panin huvi pärast pilte ka kõrvuti ja no vahe on sees. :) Olen veel hädas oma jalgade ja alakõhuga.
PALUN PALUN SOOVITAGE ALAKÕHU HARJUTUSI !!! Ma ei saa jalgade tõsteid teha, kuna puus kipub ise jalutamas käima, aga võibolla on midagi muud tõhusamat ! :) :)
|
OSCAR-2019
|
||
Paljudele meeldib online slotimängude mängimine ja kasiinode ning mänguautomaatide valik on tänapäeval hämmastavalt suur. Online slotid on tänapäeval muutunud väga populaarseks ja seetõttu on arendatud tuhandeid erinevaid slotimänge igale maitsele.
Mänguvalik on nii lai, et olenemata sellest kas sulle meeldivad klassikalised „ühekäelised bandiidid“ või modernsed 3d graafikaga mängud, igaühe jaoks leidub sobiv slotimäng. Enamus online kasiinodes saab slote proovida tasuta või mängurahaga, mis annab mängijale hea võimaluse proovida erinevaid slotte ilma oma rahaga riskimata.
Tänapäeval on väga palju slotimängude tootjaid ja seega on võimatu kõiki eraldi välja tuua. Allpool on väljatoodud ja ära mainitud suurimad mängutootjad, kelle mängud on nii Eestis kui ka ülemaailmselt kõige tuntumad ja usaldusväärsemad ja kasutusel enamikes Eesti turul tegutsevates online kasiinodes. Slotimänge on võimalik tasuta proovida ka enamike mängutootjate veebilehtedel, et saada aimu nende poolt toodetud slottide olemusest ja tutvuda mängudega.
Net Entertainment kasiinomängud on ilmselgelt Eestis kui ka mujal maailmas kõige tuntumad. Netent slotid on vaieldamatult parim valik kui me räägime graafikast, heliefektidest ja meelelahutuslikust aspektist. Netent mänguautomaadid alustasid populaarsuse kogumist aegadel, mil tulid välja läbi aegade tuntuimad online jackpot-slotid Mega Fortune, Arabian Nights ja Hall of Gods. Samuti on Net Entertainment poolt loodud ka sellised aegumatud klassikalised slotimängud nagu Dead or Alive, Starburst, Gonzo’s Quest ja paljud teised.
Teine ja samuti üks suurimaid kasiino mängijate poolt armastatud mängufirma on Microgaming, kes on kasiinomängude tootjate turul olnud kõige pikemalt ja on tuntud tehniliselt heade ja head meelelahutust pakkuvate kasiino slottide poolest. Microgaming on tuntud ka suurimate jackpottidega slottide poolest, mille hulka kuuluvad näiteks Mega Moolah, Major Millions ja mitmed teised progresseeruvate jackpottidega slotimängud.
Play’n GO on Eesti mängijate seas kindlasti Netent ja Microgaming kasiino slottide järel tugeval kolmandal kohal. Play’n GO slotimängud on eriliselt hakanud populaarsust koguma just viimase paari aasta jooksul, tänu ülimalt heale graafilisele poolele ja põnevatele ning erilistele boonusmängudele.
Need on vaid mõned tõsisemad mängutootjad, kes valmistavad kvaliteetseid ja huvitavaid online slotimänge. Nende kõrval väärivad ära märkimist ka sellised slotitootjad nagu Betsoft, WMS, Yggdrasil Gaming, NYX ja Playtech. Kõik loetletud mänguarendajad toodavad kõrge kvaliteediga mänge, mistõttu kasutavad nende tarkvara paljud online kasiinod, et laiendada oma kasiinomängude valikut.
Paljudele meeldivad just klassikalised slotimängud, mis koosnevad tavaliselt kolmest rullikust ja mõnest võiduliinist ning on lihtsasti mõistetavad. Neid mänge kutsutakse tihti ka „ühekäelisteks bandiitikes“. Tavaliselt kasutatakse nendes mängudes klassikalisi slotisümboleid milleks on number seitsmed, jokkerid ja erinevad puuvilja sümbolid.
Klassikalised vanakooli slotimängud pole küll niivõrd huvitavad kui tänapäevased videoslotid, kuid paljudele meeldib nende lihtsuses peitub võlu.
Suurim valik kasiinomänge on selgelt edasiarendatud mänguautomaatide ehk videoslottide seas. Need slotimängud on 3D graafikaga, mis baseeruvad flash ja/või HTML5 tehnoloogial, tänu mille on antud mängude graafika muljet avaldav. Videoslotid on meelelahutuslikud ja kaasahaarvad boonusmängu funktsioonid meenutavad tihti rohkem videomängu kui slotimängu.
Paljude videoslottide teema baseerub mõnel kuulsal filmil või bändil. Näiteks võib tuua sellised mängud nagu Frankenstein, Southk Park, Dracula, Jurassic Park, Terminator, Game of Thrones, Hellboy, Jimi Hendrix, Guns N’ Roses ja paljud teised.
Paljud online kasiinod annavad uutele mängijatele spetsiaalseid sloti boonuseid, et slotimänge tasuta proovida. Registreerides konto ja tehes esimese sissemakse, antakse kasiinoboonusele lisaks tavaliselt ka sloti boonus, mis tähendab et saad mõnel populaarsel slotimängul tasuta spinne.
Mängutootjad võistlevad omavahel et teha parimaid slotte online kasiinode jaoks ja selle tulemusena leiame online kasiinodest tõeliselt muljetavaldavaid slotimänge. Tuntud mängutootjad avaldavad uusi videoslotte praktiliselt iga kuu, vahest võib ühelt tootjalt ilmuda lausa mitu uut slotimängu ühe kuu jooksul.
Kõige populaarsemad slotimängud on progressiivse ehk kasvava jackpotiga mängud. Progressiivne ehk kasvav jackpot on jackpot, kus slotimäng võtab igast tehtud panusest väikese protsendi lisades selle progressivsesse jackpotti. Sellised jackpotid võivad kasvada kümnetesse miljonitesse eurodesse, enne kui üks õnnelik võitja saab kogunenud jackpoti endale.
Ajaloo suurimad jackpotid online slotimängudes on olnud mängudes Mega Fortune ja Mega Moolah. Nende mängude suurimad jackpotid on korduvalt kasvanud enam kui kümne miljoni euro suuruseks, purustades mitu korda ka maailma rekordeid.
Mega Fortune on loodud mängutootja Netent poolt ja lisaks Mega jackpotile on antud mängus ka kolm väiksemat kasvavat jackpotti.
|
OSCAR-2019
|
||
Kõrgematele Stsenaristide ja Režissööride Kursustele Moskvas, Suur-Tišinski põiktänaval, Tišinski turu ja Poola suursaatkonna vahel,
kes mulle oma kodus, Jõevaksali lähedal, Leningradi maantee 112 - 249, Venemaa pakaselistel talvedel vaarikateed, vorstivõileibu ja filmidraamatehnika saladusi jagasid,
ent iseäranis eluaegsetele sõpradele Andrisile Lätist, Ghivile Gruusiast, Muzafarile Tadžikistanist, Koljale, Nadjale ja Tennole Moskvast ning Oksanale Sverdlovskist (Jekaterinburgist), peale selle veel kõigile teistele igalt poolt mujalt üle toonase kummalise riigi, kes mingil moel, olgu rohkem või vähem, olgu seltskondlikult või lihtsalt niisama, olid selle kooliga seotud, ning kes kõik kokku ei õpetanud mind sugugi vähem kui mu armsad ja targad õppejõud.
Rütmikas dramaturgia valitses maailmas aja kulgemist ammu enne inimese ilmumist – öö ja päev, suvi ja talv vaheldusid, tuuled paisusid mõnikord tormiks, siis lõi välku, purskas sügavustest tuld ja värises maa. Dinosaurustel käis hirm kerest läbi ja nad karjusid täiest kõrist. See juhtus vähemalt 65 miljonit aastat tagasi, ehk mõni päev hiljemgi. Ja kui brontosaurusel sai kõht täis, siis ta mõmises heameelest.
Kui ma olin teismeline, käisin ma Tartu lähedal Tähtvere metsas jooksutrenni tegemas. Mets oli täis rästikuid, kõik kartsid neid madusid. Aga ühel kenal kevadel panid nad kõik üheskoos jooksu. Musttuhanded ussid muudkui roomasid ja roomasid Emajõe poole, ujusid üle jõe ja kadusid Tartu-kandist sootuks.
Lugematul hulgal sai neid loomi Tallinna maanteel autorataste all surma, aga nemad ei hoolinud sellest. Milline road-movie, pesueht odüsseia! Või võtame näiteks linnud! Teele, teele kurekesed, ikka, ikka lõuna poole, kus Egiptimaa!
Kui palju on dramaturgiat looduses! Isaste taplusest ma ei räägigi, ent me kõik teame, et loomadki mängivad.
Sipelgaarmeed peavad suuri, kavala strateegia järgi eeskujulikult organiseeritud sõdu, sõjast dramaturgilisemat tegevust on kaunis raske välja mõelda. Töökatel sipelgatel on ka oma lupardid, kellel on kogu aeg sakk peas ning kes sülitavad ja ühiskonnas kehtestatud normidele, vastanduvad teistele. Dramaturgia aga eeldab vastandumist. Kihulased annavad õhutantsuetendusi, haipoeg õgib oma õed ja vennad, kuniks jääb ainukeseks sellest kurnast, ja nii kuulub talle üksinda ema arm ja hoolitsus. Ka isakaru laseks oma poegadel kevadnäljasena hea maitsta, kui vaid emakaru lubaks! Kägu muneb oma muna võõrasse pessa, millest algab kaunis enneolematu lugu. Ja mõnikord ei mune, vaid viib noka otsas võõrasse kurna teiste munade vahele. Käomuna on pisike, sellest koorub suur poeg, kes kõik on kasuvennad-kasuõed pesast välja viskab ning endalt pisemalt kasuvanematelt aina süüa ja süüa nõuab. Kui inimene õppis tundma loodust, õppis ta selgeks tragöödia ja draamatunnetuse. Kägu on ju selgelt antagonist, teda toitev väike armast laululind protagonist.
Inimene või tema Darwini-nägu eellane sattus tekkides dramaturgilisse maailma, mida rohkem ta elu tundma õppis, seda enam ta tunnetas dramaatikat, seda, kuidas üks üks hetk, üks osis vastandub teisele, seda, kuidas elada saab ainult raskustega võideldes. Meie tsivilisisatsioonid on sündinud jõgede kaldal, olgu neiks jõgedeks siis Niilus, Jangtse või Eufrat-Tigris. Tsivilisatsioonihällides vaheldub väljapääsmatu olukord väljapääsmatu olukorraga – kord tulvab suurvesi, seejärel piinab põud, kusjuures mõlemad on ühtaegu head ja halvad, mõlemast on ühtviisi kasu ja kahju, mõlemas peitub sisemine vastandus ehk oksüümoronlikud.
Inimene on ise looduse osa, ise looduslikke rütme täis – mõelge vaid oma kehatalitlusele, südamele, verele, ainevahetusele jne. Mõned neist välistest-sisemistest asjadest talle meeldisid, teised ajasid vihale. Külmad ilmad vaevalt et kellelegi nahkamööda olid, ja mis head tõi pimeduski? Välk süütas laaned ja niidud, vulkaanid ja maavärinad külvasid hukatust. Tuju tegid räbalaks biorütmid, kui need kõik miinustesse langesid. Ja enne seda, kui inimene artikuleeritud kõne selgeks sai. Aga päike ja peotäis marju, need tasusid hullud pitsitused, muutsid paine rõõmuks.
Niisiis, damaturgia pulseerib inimese ümber ja veres, on meie jaoks üks luu ja liha, midagi pärisoma, midagi füsioloogilist ja midagi vaimset.
Juri Lotman jagab kogu inimese käitumise kaheks – vahetu (näiteks töine käitumine) ja vahendatud, semantiline käitumine. Semantiliselt käitusid loomad ammu enne inimese ilmumist. Kui nad jahti pidasid, et endale toitu hankida, siis loom käitub lähtudes praktilisest vajadusest ja loom toimib sel juhul tegelikult. Loom kasutab ka märgilise iseloomuga žeste – paljastab kihvu, liputab saba, langetab pea, et väljendada kas valmisolekut võitluseks või sõbralikkust. Paaritumise eel ja teinekord järelgi vuhivad loomad tantsida, teevad samme täis informatsiooni ja koreograafiat. Dramaturgia ja kogu loomingulisuse algus siin peitubki. Oma kaugetel esivanematelgi näeme käitumise märgilist iseloomu, see muutus aina keerulisemaks ja keerulisemaks (ütleme, et aina märgilisemaks), arenes riituseks, ilmalikeks ja religioosseteks pidudeks ja mängudeks. Erilised sõnad, eriline liikumine, kõne iseloomu eriline muutmine, muusika, laulmine, žestide ja toimingute range järjestus kujundasid välja rituaali. Praktilise ja rituaalse käitumise vastastikune toime avaldub mängus. Mängulist käitumist võime täheldada juba loomadel, ent inimest saadab see hällist hauani. Mängija teab, et ta ei asu tegelikus maailmas. Mängija on end pannud tinglikusse maailma. Mängija loom ja mängija inimene ei pea jahti, vaid ta nagu peaks jahti. Mängulise käitumise spetsiifika seisneb selle mitmetähenduslikkuses. Mäng on praktilise ja tingliku käitumise samaaegne realisatsioon, mitte aga selle vahetu järgnemine ajas. (Lotman1, lk. 184-185). Kui me hakkame filmi vaatama, sukeldume meiegi tinglikku maailma.
Maailma vastupeegelduses inimese sees tekkis idee hea ja kurja võitlusest. Ja inimene väljendas seda tundmust küll tantsides, küll lauldes, küll trumme põristades, nii-öelda sünkretistliku kunsti vormis, kus kõik kunstiliigid – koreograafia, muusika, kujutav kunst (tätoveeringud ja maskid), kirjandus, teater jne - toimivad veel ilusti koos. Muuseas, tänase päeva audiovisuaalne kunsti liigub samas samas suunas.
Nii antiikse Hellase kui vana-mehhiko teater ulatavad tagasi loodusrahvaste viljakusdeemonite falloslike tseremooniateni. Dionysose auks korraldatud tantse ja atika komöödiad saab võrrelda vana-mehhiko kostümeeritud pidustustega, Austraalia aborigeenide kängurutants korroborii on tegelikult nende eepos, dramaturgilises koreograafiakeeles väljendatud eepos. Ega kõik eeposed pruugi olla verbaalses keeles nagu “Iilias” ja “Kalevipoeg”.
Savi- ja kivitahvlitel, Egiptuse püramiidides avastatud ja hiljem dešifreeritud tekstidest on paljud tegelikult stenaariumid, need kirjeldavad inimeste-tegelaste tegevust mingis kultuslikus tseremoonias. (Phyllis Hartnoll, lk. 7) Nõnda on stsenaarium väga vana ja iidne žanr.
Tänapäeva draamateosed on pärit aastatuhandete vanusest rituaalidest, ent neid ei seo ainult see fakt. Rituaali lõi lootus näha imet. Filmi asume vaatama sama sooviga südames. Mõlemal juhul elame kaasa, ja mida jäägitumalt, seda parem. Kaasaelamine oli kõige ehtsam sünkretistliku kunsti ajal, mil publik, autor ja osalised olid veel lahutamata. Kaasaelamise tipuks oli/on mõlemal juhul katarsis.
Dramaturgiavajaduse tekitab veel meie mängulust ja matkimisvajadus, ja, nagu me teame, mängivad ja matkivad juba loomad. Laps kogub tarkust mängides ja matkides, sama teeb kassipoeg. Inimene ongi õppinud mängima koos loomaga, mäng arenes kultuuriks. Kes meist ei oleks kassipoega mängitanud, koerale terekätt pakkunud?
Dramaturgiale iseloomulikust bipolaarsest maailmast jutustavad meile pühad raamatud, ehk nagu neid mõnikord teaduslikult nimetatakse – baastekstid.
Nii Jeesust, apostleid, Vana Testamendi prohveteid ja patriarhe, Muhamedi ja Koraani-tegelisi kiusab Saatan, suur Antagonist, kes on sündinud inimlikust dramaturgiatarbest, sellest, et mäng koos püsiks.
Kaua te taoksite vutti ühte väravasse? Te vajate vastast, sest siis kopeerite te elu. Mis te arvate, kas keegi viitsiks läbi lugeda Piibli, kui seal ei tegutseks Saatan? Ei, sest see ei vastaks siis lugeja tajutud elumudelile. Täpselt samuti ei vaataks paljud lõpuni antagonistita filmi, inimesed lahkuksid kinost või lülitaksid televiisori tõetruumale ja põnevamale kanalile.
Uue Testamendi populaarseim osa Ilmutusraamat on suisa krestomaatiline dramaturgiatekst – seal tegutsevad pingsas kompositsioonirütmis protagonist ja antagonist (kangelane ja vastukangelane), seal on teema ja vastuteema, idee ja vastuidee, loogika ja antiloogika, tees ja antitees (mis vaataja peas sünteesuvad), läbiv tegevus ja läbiv vastutegevus. Dramaturgia seisnebki vastandamises. Palgest palgesse seatakse rikkus ja vaesus, unistused ja tegelikkus, ilu ja inetus, võim ja mäss, kodu ja kodutus, kord ja kaos. Või siis unenägu -hallutsinatsioonid ja tegelikkus. Mõju ja vastumõju on alati võrdvastupidise jõuga, nagu sätestab Newtoni kolmas seadus, dramaturgiareeglite ärakiri. Hiljem näete, et tegevust saab aktiviseerida ainult vastutegevust aktiviseerides. Ega Newton oma geniaalse idee peale ei tulnud mõnd Shakespeare’i tükki vaadates?
Dramaturgia olemuse kirjeldus sisaldub Rene Descartes’i õpetuses, just Descartes sõnastas lõplikult mõju- ja vastumõju seaduse, inimese käitumist pidas ta determineerituks ja reflektoorselt põhjendatuks, kartesianistlik filosoofia tegeleb binaarsete opositsioonidega (mees ja naine, objekt ja subjekt, loom ja masin, keha ja mõistus, täpselt nagu dramaturgiagi. (Kennedy, 18)
Uue Testamendi Johannese Ilmutuses kasvab permanentne konflikt üle katastroofiks. Seal on Johannese näol olemas isegi Jutustaja – no klassika mis klassika! On proloog, ekspositsioon, sõlmitus, dispositsioon, kulminatsioon, peripeetia, konklusioon ja epiloog. On algus, keskpaik ja lõpp. On pöörakud. On väljapääsmatu olukorrad, on draamasituatsioon, viimane Georges Polti klassifikatsiooni järgi VId – inimkonna hukk.
Leiame pühast tekstis enamuse stsenaristi töövõtteid nagu professionaalsete stsenaristide kirjutatud filmikäsikirjas.
Proloogiks on loomulikult situatsiooni algne paikapanek – Jeesus Kristus ilmutab end Johannesele, annab käsu kirjutada (peatükk 1). See on käivitab põhjus. Kes on siin Jeesus? Kui me kunagi igitegelasteni jõuame, siis näete, et käivitaja ja sõnumitooja, Johannes ise aga teeline. Ekspositsiooniks on mööda maailma ringipaisatud Efesose, Smürna, Pergamoni, Tüatiira, Sardese, Filadelfia ja Laodikea koguduse, ja neis valitseva olukorra tutvustamine (peatükid 2 ja 3). Esimene pöörak on ja sõlmitus algab 4. peatüki algusest, kui “... hääl, mida olin kuulnud otsegu pasunat rääkivat minuga, ütles “Astu siia üles, ja ma näitan sulle, mis pärast saab sündima!”” See on koht, kust ei ole enam tagasiteed, loole on antud suund, millest tuleb lõpuni kinni pidada. Kuni 5. peatükini kestab algus, sealt algabki keskpaik ehk dispositsioon, mille vormiks on nägemused Jumala tallest, Pitserite lahtitegemisest, lunastatutest taevas, seitsme pasuna puhumisest jne, jne ning mille sisuks siis Kristusest Protagonisti ja Saatanast Antagonisti vaheline katkematu võitlus. Kristus esindab tegevust, Saatan vastutegevust, tegevust aktiviseeritakse vastutegevuse aktiviseerimisega, vastutegevust aktiviseeritakse tegevuse aktiviseerimisega, seda nimetakase loo dialektiliseks loogikaks. Kõik käib tõusvas joones, gradatsioon lummab meid, kuidagi ei pane raamatut kõrvale, tahame teada, millega see asi siis lõpeb. Kulminatsioon algab 18. peatükist Baabüloni langemisega, kui Metsaline tõuseb merest ja hiljem ka maa seest, kulminatsioon lõpeb 20.peatüki kümnenda salmiga, kui taevast langenud tuli Saatan ning Googi ja Maagoogi rahvad ära sööb. 20.peatüki 11.salmist (surnute ülestõusmine ja viimne kohus) kuni selle peatüki viimase, 15.salmini kestab peripeetia. 21. peatükk kuni 22.peatüki 5.salmini on konklusioon (Uus taevas ja maa ning Taevane Jeruusalemm). 22.peatüki 6.salmis raam (jutustamine) sulgub, alanud epiloog kuulutab Kristuse tulekut. (Ilmutuse 1-22)
Jeesuse, Buddha ja Muhamedi elukirjeldused on seiklusrikkad road-movie’d, draamasituatsioon vaheldub draamasituatsiooniga, protagonist või/ja antagonist pääseb väljapääsmatust olukorrast välja ainult selleks, et sattuda uude ja hullemasse väljapääsmatusse olukorda. Täpselt nagu elus – vihma järel lumi, tulemäe purske järel maavärin ja surm. India suureepose “Mahabarata” valitseb riiki pime raadža Dhritarashatra, tegemist on enneolematu looga. Pime nägija! Seda ei ole varem olnud. Tegelasi ja karaktereid kunagi edasipidi analüüsides tõdeme, et õige karakter peabki sisaldama oksüümoroni – olema kas aus varas, süütu kannataja, puutumatu prostituut, narkoärikast narkopolitseinik või midagi sarnasti. Ja loomulikult puhkevad pimeda nägija eestvõtmisel sõjad, sõjad, sõjad, mis on väga dramaturgilised tegevused. Seal on näiteks Pandavate armees seitse korda 21 870 elevanti, 21 870 sõjavankrit, 65 610 ratsameest ja 109 350 jalameest. (Bhagavadgita, lk.105) Sõdalasi nagu sipelgaid! Ja sõjad nagu sipelgail! Tõesed panoraamstseenid kolm-neli tuhat aastat enne Sergei Bontsartšuki “Sõda ja rahu”.
Need on vanad iraani kaksikjumalad, absoluutsed peegelpildid, zoroastrismi peajumalad, üks jäägitult hea, teine parandamatult kuri. Ja aegajalt lähevad nad vahetusse, täpselt nagu filmi jälgides, kui (veel) ei mõista, kumb peategelasest on antagonist, kumb protagonist. Ja maailm püsib koos Ahura Mazda ja Ahrimani permanentses võitluses, taplus nende vahel ei rauge hetkekski. Kui mina noor ja kinohaige olin, öeldi meil Tartu Supilinnas, et madin oli nõnda käbe, et ei saanud sotti, kes omad, kes venelased. Loomulikult käis see nõukogude sõjafilmide kohta, mida me parema puudusel üksteise järel neelasime. Ahura Mazda loob 16 headuseriiki, Ahriman vastukaaluks 16 kurjuseriiki, ja need on äravahetamiseni sarnased, nagu ka Ahura Mazda ja Ahriman ise. (Mifõ..., lk. 140 kuni 142)
Filmikäsikirja kirjutades mõelge nende kahe peale. Kui te olete lasknud natuke headusel võita, tooge kohe Ahriman mängu, maailm ilma dramaturgilise pingeta igav ja ilmetu maailm.
Ükskõik, kas pühad tekstid on loodud meile (suuresti) anonüümseks jäänud autorkonna poolt või kirjutatud Jumala dikteerimisel, tõestavad nad meile raudkindlalt – dramaturgia on meil veres, dramaturgia on meie seestpoolne tellimus, üks meile looduse poolt sisestatud kriteeriume, mille järgi me kas teadlikult või ebateadlikult hindama kõike, mida näeme, kuuleme või talume. Loodusest (inimese seest ja tema ümbrusest) liikus dramaturgia kultuuri, ja on jäänud sinna meie õnneks püsima.
Ärge uskuge pappe, kui nad ütlevad, et pühad tekstid on säilinud tänu õpetuseivadele, mis neis leida võib. Ei! Manitsevaid moraaliepistleid on tohutult kaduma läinud, põhjus, miks ühed on kasutuses ja teised kas unustuses või hävinud, ei ole eetiline, vaid esteetiline. Kadunud tekstid lebavad aegade mulla all seetõttu, et neis ei olnud elu ja dramaturgiat, karaktereid ja enneolematuid lugusid. Võrreldagu näiteks Piibli dogmaatilisi osi ning Piiblist välja jäänud, kirikuisade poolt aktsepteerimata apokriivasid, minugi pärast kas või Johannese ja Tooma evangeeliumi. Viimane on üksluine ja põrguigav, täis nahkseid targutusi, mille kõlbeline väärtus pole sugugi kasinam kui piiblisse sissevõetud lugudel. Kas tõesti lähtusid kirikuisad oma kirikukogudel enda teadmata draamaprintsiibist? Ise nad väitsid, et valikuotsuse tegid nad Jumala näpunäitel. Ausõna, ma ei taha riivata kellegi religioosseid tundeid – kui need juhtuvad olema -, ent lubatagu küsida, ehk lähtus siis Jumal siis draamaprintsiibist? Et kui dramaturgiline pinge on olemas, siis jätame piiblisse sisse, kui ei ole, kuulutame apokriivaks, ah?
Ja veel üks asi, enne, kui täna asume filmi vaatama. Teie tulevane käsikiri sisaldagu ennekõike tegevuse visuaalseid kirjeldusi, ja sedagi annab õppida baastekstidest. Võtke näiteks sellestsamast Johannese Ilmutusest ükskõik missugune lõik, lugege see läbi, ning enam-vähem kohe tekib silme ette seal kujutatud pilt. Proovime? “Ja suur tähis sai nähtavaks taevas: naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas. Ja ta on käima peal ning ta kisendab tuhudes ja piinleb sünnitusvaludes. Ja taevas sai nähtavaks teine tähis, ning ennäe: suur tulipunane lohemadu, kel on seitse pead ja kümme sarve ning ta peadel seitse peapaela. Ja ta saba lohistab ära kolmandiku taevatähti ning viskab need maa peale. Ja lohe seisab naise ees, kes on sünnitamas, et niipea, kui ta on sünnitanud, süüa ära ta last. [- - -] Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohemaoga, ning lohemadu sõdis ja tema inglid, ning lohemadu ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas. Ja suur lohemadu visati välja, see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad – ta visati maa peale ja tema inglid visati ühes temaga.“
On ju kujukas? Ja teate mis! Pole oluline, kas Saatan on päriselt olemas või mitte, oluline on, et tegemist on kogu meie elu ja mõtteid dramaturgiseeriva fenomeniga. Ehk sellepärast on ta tekitatudki, olgu Jumala või meie fantaasia poolt? Saatan vastab meisse kodeeritud draamavajadusele, ta on suur antagonist, keda leiab kõikjal. Siit lähtub vastuidee, vastuteema, vastutegevus, ilma milleta ei taha me elada.
Eks me kõik kuidagi teame-tunneme, mis on dramaturgia, see on see, kui ekraanil on tegevuse käigus kõik täiesti loogiliselt pea peale pööratud, kui alates peapeale pööramisest on kõik saanud uue sisu, kui iga tegevusel, iga repliigil on müstilise-ootamatu-lummava-naljaka kõrvaltähendus, mis raudselt domineerib sirgjoonelise otsetähenduse ees. Kunst ongi ju see asi pluss midagi muud, ja meie ihkame haarata just seda midagi muud. Teame ja tunneme... Aga eks katsu sa seda kuidagi kuuenda meelega tajutut defineerida!
Draama tähendab kreeka keeles tegevust, ja sellega on suuresti määratud paljud seda tüve kandvate terminite sisu. Juba esimeses, 1935. aastal ilmunud eestikeelses draamaõpikus seisab: „Draama ei jutusta, vaid kujutab; veel rohkem – kujutatavat sündmust näidatakse. [---] Dramaatika (e. draamakirjanduse) põhiolemuseks ehk peatunnuseks on jutustava elemendi esitamine tegevuse abil e. dramatiseeritult. Dramaatika teisteks eritunnusteks on: a) dialoogiline vorm, b) olevikuline esitus, c) võitluse printsiip, d) tugev kontsentratsioon e. keskestus, e) tugev kondensatsioon e. tihendus.“(J. Meerits, lk. 4)
Lisaksin vaid, et tegevus olgu soovitavalt aktiivne, ehkki me tulevikus näeme, et erandkorras tegutsevad filmides ka passiivsed peategelased. Veel peab täpsustuseks ütlema, et meie siin, see tähendab mina, eristan tegevust ja sündmust. Tegevus allub tegelase tahtele, sündmus mitte.
Niisiis, üldjuhul ei mingit mediteerimist ega tukkumist, vaid las protagonist alul põgeneb, seejärel võitleb ja võidab.
Kui dramaturgia matkib oma dramaatilisusega loodust, siis draamateos peegeldab-jäljendab-matkib tegelikkust ning väljendab autori(te) ideid-mõtteid tegevuse ja dialoogi kaudu, mida siis teevad näitlejad, olgu ekraanil või vahetult mingis etenduspaigas - näiteks laval või tänaval või püha tule ümber tantsides.
Kõik moodsa dramaturgia elemendid on tajutavad loodusrahvaste rituaalides, etendusis ja tantsueepostes, nagu ka Hollywoodi klišeede järgi tehtud nn blockbusterites. (Horton, lk. 16)
Draamatehnika tähendab teadvustatud dramaturgia olemuse valdamist, see olemus ise jaguneb kõrgeks kunstiks ja täiesti äraõpitavateks käsitöönippideks.
Antiikne Hellas oli oletatavasti sõnalise draamakunsti esimene õitseaeg (ehkki sellele aule pretendeerib ka Vana-Hiina), seal tunti kaht meeleolult ja sisult täiesti erinevat teatrit – nimelt üllast, toretsevat ja klassitsistlikku draamat, mida tragöödiaks nimetati, ja peamiselt jantlikul improvisatsioonil baseeruvat satiirilist ajaviitekomöödiat, niinimetatud miimi. Nii on see kakssuhtumine jäänud meie meie päevini, kord me mugistame filmi vaadates naeru, kord poetame pisara, ehkki filmižanreid võime kokku lugeda tervelt paarsada. Nii et kui keegi pilkavalt ahvib järele teie liigutusi või teie kõnemaneeri, ärge vihastuge, tegemist on sama inimliku omadusega, mille pinnalt on tekkinud komöödia. Žanriloogika järgi teilt oodatakse kas kulmukortsutust, karvaseks minemist, näost roheliseks tõmbumist või raevutsemist (olenevalt teie iseloomust), ja nõnda oletegi kohe parodeerija partnerina mängu tõmmatud.
Kindlasti võtsite kirjandus- või teatriajalooloenguil läbi Aischylose, Sophoklesi ja Europidese loomingu, mäletate, et nemad olid tragöödiate autoriteks, neid tekste läks tarvis igakevadistel Dionysose-pühadel – need kestsid kolm päeva järjest vabas õhus, pealtvaatajaks enam-vähem kõik ateenlased, igal päeval esines üks autor oma kolme tragöödiga ja neile järgneva saatürdraamaga, ühtlasi autorid võistlesid omavahel. (Sophokles, lk. 81) (viide) Komödiograafideks olid Kratinos, Eupolis ja Aristophanes. Tollest kaugest ajast on tulnud tänasegi eesti teatrite mängukavva mõned näidendid, eriti Sophoklesi “Kuningas Oidipus”, mille puhul on tegemist millegagi, mis on üsna lähedal absoluutsele dramaturgiale, aga ka Europidese “Elektra”. Aristophanese teadaolevast 44 komöödiast on meieni jõudnud tervelt 11. (World Drama, lk.28) Kehvad asjad viskame minema, alles hoiame ainult need, mida meil vaja läheb, tsivilisatsiooni mälu valiku printsiip sarnaneb kirikuisade otsustustega, mida võtta piiblisse, mis kõrvaldada apokriivadesse.
Antiikse Hellase dramaturgiasaavutusi võrreldakse ikka Inglise teatri kuldajastuga Elisabethi aegadel, tragöödia isa Aishylost oleks siis nagu Marlowe, Sophokles nagu Shakespeare. (Nicoll, lk. 26) Kõik tänapäeva filmide konfliktid ja muud dramaturgiaelemendid on võetud tegelikult antiik-Kreeka tragöödiatest, mida on põhjalikult käsitlenud Aristoteles. (New Hollywood Violence, lk. 113)
Nii “Kuningas Oidipus” kui “Elektra” on intsestilood, lisaks veel isa- ja ematapmise lood, nõnda et pange kõrva taha – mitte mingil juhul ei tohi vältida nn suuri, teravaid ja haaravaid teemasid, ja kui te ei väldi, püsib ehk teiegi looming kaks ja pool tuhat aastat. Ütleme, et „Oidipus“ on ekraniseeritud vähemalt kakskümmend korda (arvatavasti rohkemgi), „Elektra“ vähemalt üheksal juhul.
Ei juhtu ju nn päriselt kuigi segeli, et keegi magaks oma emaga, et keegi tapaks oma isa. Nii on see elus, elu matkiv dramaturgia nõuab aga enneolematut lugu. Tõega tuleb liialdada, et see paistaks tõepärasem, hüperboliseerimine on võti unustamatuse ja kunsti juured. Neitsist sündimine, surnust ülesäratamine, Saatana maa peale viskamine ja vee viinaks muutmine tunduvad üksikepisoodidena selge ülepakkumisena, kuid kontekst mahendab hüperboole, pill ei ole lõhki puhutud, lugeja-vaataja pilk on raamatusse-lavale-ekraanile naelututud. Dramaturgia ongi loo esitamine niimoodi, et vaataja ei tüdineks. (Jouko Aaltonen, lk. 46)
Meie ei vaagi siin, kas William Shakespeare kirjutas oma näidendid ise või tegi seda keegi teine (näiteks samanimeline isik?), meie tõdeme, et Shakespeare’il ei olnud kerge.
Kas te teate, kelle ja millega ta publiku pärast konkureerima pidi? Londonlased armastasid vaadata avalikke hukkamisi! Aah, kui magus tunne tuli peale, kui kurjus sai karistatud! Ja filmidest-näidenditest ootame me sedasama.
Shakespeare’i ajal ei mängitud ainult inimeste eludega, londonlasi kihas veel kukevõitlustel, milliseid peeti taraga piiratud aedades, areenil taplesid kuked ning hasartsed pealtvaatajad vedasid kihla, kumb kumma paremasse ilma saadab. Või seoti karu pika rihmaga posti külge kinni ja metsalooma peale ässitati näljased koerad. Publik vahtis põnevusega, kas koduloomad saavad metsakuningast võitu. (Anikst, lk.52) Te mõelge, milline dramaturgia valitses nende etendustes. Õhkkond oli täis pinget, ja Shakespeare’il oli, mida õppida. Arvate, et tänane vaataja on nii-öelda kultuursem? Ma ei tahaks kellelegi halba varju heita, ja seetõttu ma oma seisukohta välja ei ütle.
Selge, et Shakespeare’ilt nõuti nii komöödiad kui tragöödiad, mis inimesi paeluvad, kuna võitlus publiku pärast oli äge.
Mida veel öelda sissejuhatavalt draamateoste kohta, enne kui hakkame asja põhjalikumalt, risti ja põiki käsitlema?
Draamateost iseloomustavad raudkindel kompositsioon, ootamatud pöörded, erinevalt proosast veel ajaline piiritletus. Ei ole ju võimalik istuda järjest pool päeva või pool ööd teatris või kinos! Kuigi, jah, teada on isegi mitmetunniseid filme, kuid kas keegi on teist neid näinud? Ei ole, järelikult ei ole olemas, kuna ei levi. Televiisori tagagi jääb vaatajal aega napiks, isegi lohisevaid seriaale jupitatakse, et pööbel neisse lollil kombel hullumoodi armuks.
Draamas peaks soovitavalt puuduma autorikõne, mis annaks hinnanguid tegelaste või olukordade kohta, Jutustaja juurde me millaski jõuame. Proosas võite te otse öelda, et see tegelane, kellest juttu tuleb, on võluv ja armas või siis igavene masuurikas, ei tunne au ega häbi. Dramaturgia vajab eelkõige kujutamist, mitte seletamist, ainsaks kõneks teie tulevastes filmikäsikirjades peaksid olema dialoogid, repliigid ja monoloogid, kaadritagune kõiketeadev Jutustaja-hääl ja seletavad vahe- või lõputiitrid olgu põhjendatud.
Draamateosed pääsevad inimese hingele ja kirgedele lähemale kui romaanid. Neis väljendub paremini inimese olemus, kuna nad jäljendavad-peegeldavad-matkivad elu ehtsamalt. Filmi- ja teatrikeel on elukeelega lihtsalt samalaadsem kui proosa- või muusikakeel. Tegelane laval või ekraanil sarnaneb inimesega elus, ja see on draama toimejõu põhjuseks. Meie elu seisneb suuresti tegevustes, draamateoses on samuti. Tegevus- ja kehakeel olgu laval või ekraanil toimib meile mõjusamalt kui verbaalkeel. Selle kohta üks kurioosne tõestus - liberaalsemates tsensuuriühiskondades oli tihti nõnda, et raamatus võis kirjutada, kuid teatris etendada, veel vähem kinos või televisioonis näidata ei tohtinud. Võimud teadsid draamateoste mõju, ja see ei olnud sugugi ainult poliitiline. Ka ei väsinud masside omaaegne iidol Vladimir Lenin kordamast – kõige tähtsam kõikidest kunstidest on meile filmikunst. Mõistate? Kas vähe on olnud revolutsioone ja mässe, mis on lahti läinud teatrilavalt? Dramaturgia on teatrist voolanud tänavale, seal saanud teoks. Prantsuse revolutsioonid, Poola üliõpilasülestõusud, 1968. aasta Praha kevad, kõik need algasid teatrist. Filmi tegema teisitimõtlejad ei pääsenud, kuid tee teatrisse lavastama oli neil mõnikord lahti.
Draamateose puhul on ka vaataja sündsuslävi tunduvalt kõrgemal kui raamatulugejal. On asju, mida vaadata ei kannata, kuid mis lugemisel ei tundugi eriti koledad. See ei puuduta ainult seksi, vaid ka vägivalda, verd ja laipu.
Sõnake fuck on inglise-ameerika proosas kogu aeg eksisteerinud, ent kinno pääses see alles 1965.aastal, soliidsemad telekanalid püüavad neid vältida meie päevini, harvad erandid tehakse klassikale.
Draama olemus seisneb erinevate tegelaste püüdluste konfliktides, nõnda võib esimese reeglina öelda väga lihtsalt – kui pole karaktereid ja nende vahelisi kokkupõrkeid, siis ei ole ka draamateost.
Niisiis, draamateosed pärinevad sünkretisliku kunsti ajast, mil tervikuks olid ühendatud koreograafia, sõna-, näite-, kujutav kunst, muusika jne, tänasel päeval saab ringi täis, samas suunas rihivad moodsad audiovisuaalsed kunstid ning häppeningid ja videoart.
Me oleme siin kogu aeg rääkinud sellest, kuidas etendustes matkitakse elu, vahel olen ma ka elul ja lavastatud elul lasknud pahupidi minna.
Tänases maailmas levib nn Chicago koolkonna kultuurantropoloogiline õpetus, mille järgi inimeste igapäevast elu vaadeldakse kui dramaatilist mängu, milles inimesed, sarnaselt tegelasi kujutavate näitlejatega, täidavad oma sotsiaalkultuurilisi rolle. Sotsiaalne reaalsus oleks siis etenduspaik ning ühiskondlik normistik kirjutab ette stsenaariumi.
Võibolla oleme ringiga alguses tagasi? Esimesed nn stsenaariumid, mis kirjutamata kujul olid valminud inimese-looja peas, rajanesid samuti ühiskondlikul normistikul ning panid osavõtjad ümber lõkete tantsu lööma. Järgmine põlvkond stsenaariume, mida me kivi- ja savitahvlitelt juba kirjalikul kujul leiame, käsitlevadki ühiskondlikku normistikku, määravad ära inimese tegevuse rituaalides.
Kui ma Moskva filmikoolis filmidraamatehnikat õppisin, oli kombeks öelda – küsimusele, mis on filmidramaturgia, vastas juba Aristoteles, ning juhtus see ümmarguselt kaks ja pool tuhat aastat enne filmikunsti leiutamist. Kui stsenaarium on üle viie tuhande aasta vana, siis filmidramaturgia teooria on tublisti noorem.
Enam-vähem kõik draamatehnikaõpikud algavad austuskummardusega Aristotelesele, ka kõige varasemad, rääkimata uuematest. Ka meie Luule Epneri tööd ei ole erandid. (Epner1, lk. ???) (Viide) 1938. aastal Moskvas ilmunud V.K. Turkini “Dramaturgija Kino” on veel kiidulauludega kitsi (Turkin, lk. 122), ent edasi ei peeta enam piiri. “Üle kahe tuhande aasta vana ja kirjutatud piiratud arvu näidendite analüüsimise järel, on “Poeetika” esimene ja jääb ehk parimaks katseks mõista, mis asi on draama ja kuidas see töötab. Paljalt 10-tuhande sõna pikkune essee ei käsitle ainult näidendeid, kus sa sellega, see käsitleb ilmselgelt ka filmindust, teose tuumikideid peab arvesse võtma iga näitekirjanik ja filmidramaturg.” (Blacker, lk. XII) Just Aristoteles tegi revolutsioonilise avastuse - igal lool olgu algus, keskpaik ja lõpp. (Elliot Grove, lk.24) Dramaturgiahüpoteeside loomisel on kasutatud Aristotelese teisigi kirjutisi peale “Poeetika”. Dudley Andrew ehitab oma teooria alguse üles Aristotelese “Metafüüsikale” toetudes, eristades dramaturgias samuti mateeriat, vormi, liikumist ja lõppeesmärki. (Andrew, lk.7)
Mulle tundub vahetevahel päris uskumatu fakt, et algupäraste näidendite kõrval ei ole kaotsi läinud antiikse Hellase teoreetiline sõna, ja kindlasti ei ole selle säilimine juhuslik, meil, tohutu suurelt inimkollektiivil, kõigil, kes pärast Aristotelest elanud, kõigil praegu elavatel ja ilmselt ka kõigil tulevikus sündivail inimestel, läheb neid tekste vaja. Viimaks on meil nüüd eesti keeleski olemas eraldi raamatuna Aristotelese “Luulekunstist” (Poeetika), varem pidime seda hälli lugema 20 aastat tagasi ilmunud ajakirjast “Keel ja Kirjandus”. Tõlkijaks, muuseas, minu pinginaaber esimesest klassist Jaan Unt. Ma tean, et te ei viitsi, aga ma soovitaksin teil ikkagi see teos korralikult läbi lugeda. Ma tean, et te ei usu, ent ma olen veendunud, et tulevikus hakkate siis paremaid filme tegema, paremini filme toimetama või paremaid artikleid kirjutama.
Peab ütlema, et “Poeetika” tekst on üsna segane, sellega võiks tõestada kõike, mida ikka ja jälle draamaõpikuis tehaksegi. Prohvet ei tohi kunagi ajada sirget ja ühemõttelist juttu, muidu võetakse ta vahele.
Aristoteles käibib dramaturgiapühaku funktsioonis, inimesel peab ju olema tootem, keda ihust-hingest austada. Kui juba tänavapuhastajatel on oma pühak, miks ei võiks siis olla dramaturgidel, keda Aristoteles ise pidas hingepuhastajateks? Ekstranüansi lisab tõik, et Aristoteles oli peaaegu ateist, tema pisut religioosne kummardamine on erilise, just nimelt dramaturgilise värvinguga, kuna sisaldab ühekorraga ei’d ja ja’d. Aristotelese fanaatik on nagu moslem, kes Mekka suuna kogemata valesti määrab ning andunult palvetama kukub – teeb õiget asja, ent suti kõveriti.
“Poeetika” ei olegi vist olnud mõeldud nn laiemale lugejaskonnale, teos on esoteeriline ehk akromaatiline, tekst on pigem lektori märkmete taolist, mis oli mõeldud Aristotelese õppeasutuse – Lykeioni ehk peripateetikute kooli - siseseks kasutamiseks lähimate õpilaste jaoks või isegi mitte seda. On ka arvatud, et “Poeetika” ei ole muud, kui mõne Aristotelese õpilase loengumärkmed, kusjuures see õpilane ei ole alati suutnud õpetaja mõttearendusi sisuliselt jälgida ega ka korralikult üles tähendada. (Aristoteles, lk.10-11) Viited
Aristoteles hakkab dramaturgiast rääkima juba teises lõigus, edasi võrdleb eri kunstiliike ja autoreid Homerost, Sokratest, Timotheost, Sophoklest ja teisi, juttu on koguni paroodiast, maalikunstist, värsimõõdust, meloodiast, komöödiast, tragöödiast ja millest veel.
Minu meelest algab just Aristotelest kriitikute hierarhiseerimistõbi, see rahvas kehtestab iseennast loojaid ritta ja edetabelisse seades, millel minu meelest on priileivasöömise maik. Pange tähele, et mina ei mõjuta teid kuidagi väites, et see on hea ja see on halb film. Ise peate otsustama, mis teile meeldib ja mis mitte. Tõsi, vaadatavate filmide valikuga ma ju teid kuhugi kallutan, ent paljud filmid olete analüüsimiseks valinud teie ise, niisiis, töötlete teie ka mind. Aristoteles kiidab Homerost ja veidi ka Sophoklest, teised autorid saavad kõvasti võtta. No mis sa ütled – “Luule aga jagunes luuletajaile omaste iseloomude järgi: väärikamad jäljendasid tegevusi, mis olid ilusad ning omased samasugustele inimestele; tavalisemad halbade tegevusi, luues kõigepealt pilkelaule, nii nagu esimesed hümne ja kiidulaule. Enne Homerost pole meil nimetada mitte kellegi niisugust luuleteost, kuigi on tõenäoline, et neid on palju; pärast Homerost aga on, näiteks tema enda “Margites” ja teised sellised.” (Aristoteles, lk. 21)
Eks ole, täpselt nagu tänase päeva arvustajatsura, kes häbitult pauh ja pauh hinnanguid langetab, et oma nina püsti ajada!
Aristotelesel tragöödiad etenduvad (Aristoteles, lk. 33), sama kreekakeelse sõna tähenduseks on ka võistlema ning seda sõna kasutati veel süüdistaja ja süüdistatava jõukatsumise puhul kohtuduellis. (Aristoteles, lk. 91) (viide). Igatahes on etendus passiivsem, sisaldab vähem dramaturgiat kui võistlus, jõukatsumine, konkureerimine, rinnapistmine, kahevõitlus, rivaalitsemine. Kujutage ette, milliseid kohustusi see esitaks näitekirjanikule, kui teatris tükki ei etendata, vaid nendega konkureeritakse, mis ei olegi ju vale. Kes ei tahaks kõige parem olla? Muuseas, kinos ja telekas filmid jooksevad, ei käi, ega ole, jooksma- verbi sees on juba nõudmine teose tegevustiku tempo ja dünaamika kohta. Ja see jooksmine pärineb etümoloogiliselt vaataja poolt, tähendab, niisugune on turu nõudmine, kui veidi irooniline olla. Inglise keeles on veel lihtsam – film on movie, ja kõik on selge, see on peaaegu tagaajamine, eks ole? Meie keeles on olemas mõnus arhaism liikuvad pildid.
Tragöödia, millest kahtlemata on välja kasvanud tänase päeva dramaturgia, oli juba Aristotelese ajal huvitav žanr. Kõigepealt, see eksisteeris ainult ühes kohas, nimelt Ateenas ja ainult 5.sajandil enne Kristust, mujal, hiljem ja varem enam mitte. Tragöödia oli otseselt seotud Ateena demokraatiaga, kui see hääbus, kadus olematusesse ka antiikne tragöödia, ja see avastati uuesti alles renessansiajal, kui rahval tilkhaaval jälle sõnaõigust hakkas tulema.
Tragöödiate lugu põhineb müütidel, ent publik ei tulnud teatrisse ainult müütide uusi ülessoojendusi vaatama, tragöödiatesse oli pikitud kaasaegset ainest, mis rahvast kütkestaski.
Tragöödiad telliti ja loodi toonaste suursündmuste puhul, milleks oli kreeklaste võit pärslaste üle (449-448 eKr) ja Peloponnesose sõjad (431 – 404 eKr), nõnda et ei ole midagi uut päikese all! Minu lapsepõlves olid pooled nõukogude filmid nn Suurest Isamaasõjast, ja teisi kui nõukogude omasid peaaegu kinodes ei jooksnud. Mõned tragöödiad (Aishylose triloogia “Orestes” viimane osa “Eumeniidid”, Sophoklesi “Philoktetes”, Eurpidese “Iphigeneia Taurises”) olid õnneliku lõpuga – vastu tulles publiku soovile. (Sophokles, lk. 89) Õppige! See soovitus on ühtaegu nali ja teistaegu ei ole seda.
Aristoteles ongi kõige kuulsam tragöödia-uurija, just tema kiitus on “Kuningas Oidipuse” küllap jäädavalt draama kullafondi paigutanud.
“Näib, et tervikuna on luulekunsti sünnitanud kaks ja seejuures looduslikku põhjust. Jäljendamine on inimestele lapseeast kaasa sündinud, ja nad erinevad teistest elusolenditest selle poolest, et inimene on kõigist jäljendavaim ning oma esimesed õpingud teeb jäljendamise abil; jäljendused aga valmistavad kõigile rõõmu.
[---] Et jäljendamine on meile looduspäraselt omane nagu ka harmoonia ja rütm (värsimõõdud aga on osa rütmidest, see on ilmselge), siis juba alguses loomu poolest võimekad vähehaaval edenedes ettevalmistamata etteastetest luule. [--- ] Näitlejate arvu viis esimesena ühelt kahele Aischylos, ta vähendas kooriosi ja andis esikoha kõnele; Sophokles tõi sisse kolm näitlejat ja lavamaalingu. Ja veel, mis puutub suurusesse; olles alustanud väikestest lugudest ja arenenud saatürdraamast, naljakast sõnastusest, omandas tragöödia alles hiljem oma kuulsuse. [---] Komöödia aga on, nagu me ütlesime, halvemate iseloomude jäljendus, kuigi mitte kogu pahelisuses, vaid osaliselt, sest naljakas on inetust vaid osa. Naljakas on ju mingi valutu ja kahjutu eksimus või inetus, just nagu naljakas mask on midagi inetut ja moonutatut ilma valuta. [---] Kuid pole teada, kes tõi käibele maskid, kes eeskõned, näitlejate hulga jms. Lugude loomine pärineb Sitsiiliast, ateenlasest aga hakkas esimesena üldisi kõnesid looma Krates, loobudes jambilisest laadist. [---] Tragöödia püüab, kuivõrd võimalik, olla ühe päikeseringi piires, või kui, siis vaid pisut sellest väljuda, eepos pole aga ajas piiratud ja seepoolest erinebki. Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud, teatud suurust omava tegevuse jäljendus, jäljendus erinevates osades erineval kujul maitsestatud kõnega, jäljendus, mis jäljendab tegevaid isikuid endid, mitte neist jutustades, jäljendus, mis kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellistest läbielamistest. [---] Ja et tragöödia on tegevuse jäljendus, tegevuses aga on mingid tegevuses olijad, kes paratamatult on nii- või teistsugused iseloomu ja mõtete poolest, sest nende põhjal me nimetame ka tegevusi nii- või teistsugusteks, siis on tegevustel loomu poolest kaks põhjust: mõtted ja iseloom, ning nendele vastavalt kõigil kas on õnne või ei ole. Tegevuse jäljendus on lugu, sest looks nimetan ma just sündmuste kokkuseadet; iseloomuks seda, millele vastavalt me tegevuses olijaid nii- või teistsugusteks nimetame; mõtteiks aga seda, kui palju nad kõneldes midagi tõestavad või siis üldisesse puutuvat arvamust väljendavad. Niisiis, oleks vajalik, et tragöödias oleks kuus osa, millele vastavalt tragöödia on nii- või teistsugune – need on lugu, iseloomud, sõnastus, mõtted, väline ilme ja meloodialooming. Kaks osa tähendavad seda, millega jäljendatakse; üks – kuidas jäljendatakse; kolm – mida jäljendatakse; peale selle muid osi ei ole. [---] Ent tähtsaim neist on sündmuste ülesehitus. Sest tragöödia ei jäljenda mitte inimesi, vaid elu ja õnne, ja õnnetus seisneb tegevuses ning ka eesmärk on mingi tegevus ega mitte omadus; vastavalt iseloomudele on inimesed nii- või teistsugused oma omadustelt, vastavalt tegevusele aga kas õnnelikud või vastupidi. Niisiis ei olda tragöödias tegevuses mitte selleks, et jäljendada iseloome, vaid iseloomud võetakse sisse tegevuse pärast, nii et tragöödia eesmärgiks on sündmused ja lugu, eesmärk aga on kõige tähtsam. Ja veel, tegevuseta ei saaks tragöödiat olla, iseloomudeta aga saab. [---] Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel on mingi suurus, sest on olemas tervikuid, millel pole mingit nimetamisväärset suurust. Tervik on aga see, millel on algus, keskkoht ja lõpp. Algus on see, mis ise ei asu paratamatult pärast pärast midagi muud, kuid pärast teda on või tekib loomulikuna mingi teine; lõpp on vastupidi see, mis on loomulikul viisil pärast midagi muud ja pärast teda on miski teine. Niisiis, ei pea hästi kokku seatud lood algama sealt, kus juhtub, ega lõppema seal, kus juhtub, vaid kasutama nimetatud vorme. [---] Öeldust ilmenb, et luuletaja ülesandeks pole kõnelda sellest, mis toimus, vaid sellest, mis võib toimuda ja on võimalik ka tõenäolisusele ja paratamatusele vastavalt. (---) Aga et tragöödia pole ainult lõpetatud tegevuse, vaid ühtlasi ka hirmu ja kaastunnet äratavate sündmuste jäljendus, sellised on nad aga kõige enam siis, kui toimuvad ootamatult ja üksteise tagajärjel (sest sel viisil on imetlusväärset enam kui siis, kui nad juhtuksid iseenesest ja juhuslikult... [---] Pöörak on, nii öeldud, tehtava muutus vastupidiseks, ja seda, nagu me ütleme, tõenäolisusele või paratamatusele vastavalt, nii nagu “Kuningas Oidipuses” teataja, tulles Oidipust rõõmustama ja vabastama hirmust ema suhtes, teatab talle, kes ta on, ja põhjustab vastupidise... [---] Äratundmine on, nagu nimigi tähistab, on muutus teadmatuselt teadmisele ja ühtlasi kas sõprusele või vaenule nende vahel, kes on määratud saama kas õnnelikuks või õnnetuks; kauneim äratundmine on siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad nagu “Kuningas Oidipuses”. (viide)
Aitab, edasi loete ise! Ainult et nii palju, et meie kasutaksime siinkohal sündmuse ja sündmustiku asemel termineid tegevus ja tegevustik, näitleja asemele tegelane, iseloomu asemel karekter. See mööndus kehtib ainult minu jutu piires, pole ju humanitaariavallas kehtestatud täpset ja kohustuslikku terminoloogiat, nõnda et igaüks võib rääkida ja kirjutada, kuidas talle on suupärane.
Eks ole, poleks paha, mõned lõigud võiks ajalehte panna ilma autorit mainimata ja kindlasti mõtlevad paljud lugejad, et see on eile kirjutatud. Aristotelese mõtted on arusaadavaks teinud tekstirestauraatorite töö, Aristotelese eksegeesiga tegeleb hulk rahvast, meil Eestiski on olemas selles vallas maailmatasemel mees, tänu kellele me nüüd seda klassikalist teksti emakeeles lugeda võime.
Jäljendamissoov, seega ka jäljendamise pealtvaatamise soov, on loomupärane asi, ning seega me aitame inimesi, kui me kirjutame häid filmikäsikirju ja kui neist tehakse häid filme. Keskajal olid näitlejad koos timukatega Euroopas lindpriid, neid ei võetud ühiskonda – kui sa juba lavale ronid, siis seadusekaitse on sinu jaoks liiast. Ent vähemalt näitlejate puhul oli see sügav eksitus. Keskaegne eurooplane pühendas ennast Jumalale, ta ei tahtnud olla identne iseendaga, ta kartis oma mina, mine tea, mis hullu sealt sisemusest võib välja tulla, ja püüdis keelata enda jäljendamise, et mitte paljastuda hirmuks endale ning enda arvates ka teistele.
Tegelikult toimub ju filmi vaadates kaks jäljendamist – üks asi on see, mida näitlejad jäljendavad ekraanil. Teine asi aga see, mida vaataja jäljendab oma peas, kusjuures see teine loomulikult sõltub esimesest. Ja vaataja tahab olla sarnane oma protagonistidega, tahab temaga suisa samastuda.
Aristoteles ei pea silmas siiski mitte tegelikkuse automaatset kopeerimist-matkimist näitleja poolt, “...vaid loomingulist tegevust, mis taotleb küll sarnasust jäljendusobjektiga, kusjuures viimane reprodutseeritakse nii, nagu ta meie meeltele ilmneb, kuid samal ajal on eemärgiks ka üldise avamine üksikus, objektist üksnes võimalusena olemasoleva, puudulikult avalduva olemuse väljendamine ning psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine kunstiteose nautijate suhtes. Poeetiline tõde erineb tegelikkusest ning ka see, mis on võimatu, kuid (subjektiivselt inimese jaoks) tõenäoline, on parem võimalikust (ja objektiivselt eksisteerivast), kuid mitteveenvast.” (Aristoteles, lk. 66)
Teiegi stsenaristiareng võiks käis dramaturgiaajaloo eeskujul – esmalt lühifilmid, alles seejärel pikemad.
Aristotelest peetakse nn kolme ühtsuse teooria loojaks, nimelt aja-, koha- ja tegevusühtsuse teooria loojaks (Herbert, lk. 36), ehkki sellele leidub ka vastuvaidlejaid, ja mainitakse ainult tegevusühtsust. (Teatraljnaja Entsiklopedija, lk. 277) . Noh, ei hakka vaidlema, kuid vähemalt kaks ühtust on Aristotelesel kindlasti kirjas – tegevusühtsus ja ajaühtsus, ja filmis ongi kõige tähtsam neist esimene.
Aristoteles nõuab kujutamist, mitte seletamist. Aristoles pidas kunsti ja tragöödia eesmärgiks hinge puhastust ehk katarsist. Kas leidub inimesi, kes ei ole sellega nõus?
Meie laename Aristotelest oma loengusarja järjekorra – lugu (stoori, narratiiv), karakterid ja dialoogid, Aristotelese kaks viimast teemat - välise ilme ja meloodialoomingu, mis tähendavad kostüüme ja maske ning koorilaule ja näitlejate ja koori vahelisi partiisid (Aristoteles, lk. 88) – jätame kõrvale, ja nendega ei tegele, kuna meie räägime endiselt filmist enne kaamera käima panemist.
Ärgu süüdistatagu mind kommertskino propageerimises, ent minagi olen Aristotelesega ühel arvamusel – lugu on tähtsam kui karakterid, kusjuures loomulikult peab lugu alluma karakteriloogikale. Aristoteles on minust radikaalsemgi hollywoodlane, mina ei söandaks kuulutada, et film võiks eksisteerida ainult tegevuse najal, ilma karakteriteta.
Aristotelese juttu algusest, keskpaigast ja lõpust näen mina kui tegevustiku enne-nüüd-pärast keti, aga samuti kausaalse seose nõudmist, millest mõlemast minagi püüan edaspidi ühtteist rääkida.Asume siis asja kallale. Teeme sügava tänukummarduse Aristotelesele ja ning hakkame dramaturgiat vaatlema draamasituatsiooni kaudu, mille Aristoteles on kuidagi kahe silma vahele jätnud, ehkki tema karakterikäsitluses on selle alged ilusti näha.
Draamasituatsioon tekib siis, kui tegelast mõjutavate psüühiliste, füüsiliste ja vaimsete asjaolude mõju on suurem, kui ta taluda suudab. (Brewster and Jacobs, lk.29) Draamasituatsioon on see, mis muudab olukorra pöördumatult teistsuguseks. (Polti1, lk. 8)
Draamasituatsioon või siis veidi pikemalt öeldes dramaatiline situatsioon pingestab kogu filmi või vähemalt enamuse aja filmist.
Dramasituatsiooni ühe või mõne episoodi ulatuses nimetame me väljapääsmatuks olukorraks, väiksemat sorti raskusi ja tõkkeid takistuseks ja raskusteks. (Aleksandr Mitta, lk.49). Tegelaste väljapääsmatut olukorda nimetatakse anglosaksi maailmas tihti segaduseks-korratuseks-lagaks (mess), ohtlikuks olukorraks (predicament) ja kriisiks (crisis). (Neill D. Hicks, lk. 32)
Dramaturgiline pingestatus tekib siis, kui (pea)tegelane ületab pidevalt takistusi, sattub ühest väljapääsmatust olukorrast teise ning on kogu aeg (ehk vaid epiloog maha arvatud) draamasituatsioonis. Ingliskeelses kirjanduses on käibel termin dramatic tension, mida me võimegi tõlkida draamapinge(status)ks, väljapääsmatu olukorra märkimiseks on sõna tableau, mille tõlkevaste oleks dramaatiline pilt, elav stseen. Üsna tihti on inglise keeles aga terminid dramatic situation ja tableau identsed, teinekord eristatakse situatsioonist kui just selle dünaamiline osa. (Brewster and Jacobs, lk. 37). Meilgi on mõnevõrra keeruline eristada draamasituatsiooni ja väljapääsmatut olukorda, humanitaaria on juba niisugune valdkond, kus eksaktsed definitsioonid ei kehti, kus ikka ja jälle leidub terminites vasturääkivust või osalist kattuvust
Mulle tundub, et draamasituatsioon aktsepteeritud terminina tuleb teatrimaailma prantsuse keelest ning jäi püsima lõplikult pärast Georges Polti esitatud 36 draamasituatsiooni, millest rohkem dramaatilisi olukordi ei olevatki. Võibolla on õigem öelda: termin tunnistati omaks pärast raamatu “Les trente-six situationes dramatiques Georges Polti” üleüldist väljanaermist, sest mis liidaks inimkonda rohkem kui ühine vaenlane, keda on nii meelepärane üheskoos tolaks tembeldada!
Juba me teame, et draama tuleb siis kreekakeelsest sõnast tegevus, prantsuse situation tõlkevaste on eelkõige asend ja asupaik, alles seejärel olukord ja situatsioon, ning seega oleks Polti siutation dramatique nagu ise dramaturgiline nähtus, kuna sisaldab liikumise ja paigalseisu vastuolu – äärmiselt dünaamiline tegevus ja suhteliselt staatiline asupaik, seega on oskussõna ise oksüümoron.
Iseenesest mõista on draamasituatsioonis või väljapääsmatus olukorras loo tegelased, just nende teel on ka takistused ja raskused, mis peaksid loo arenedes ainult süvenema.
Ühes filmis on tegelased harilikult ühes draamasituatsioonis, väljapääsmatu olukord aga toimib episoodi tasemel, kusjuures kuidagiviisi on võimalik olukordki ühes filmis on tegelased ainult ühes väljapääsmatus olukorras. Siis on meil tegemist kas väga hea või väga halva filmiga, usun, et teisi variante siin ei ole.
Hegel eristab situatsiooni puudumist ja kindlaksmääratud situatsiooni, kusjuures situatsiooni puudumise näiteks toob ta vana-kreeka ja egiptuse skulpuurid, ka kristlikus kultuuris kujutakse nii Jumalat kui Jeesust samuti ilma situatsioonita. Pole situatsiooni, pole tegevust, pole ka vermitud karakterit, kuna just situatsioon ja tegevus vermib karakteri. Hakkab situatsioon välja kujunema, hakkab tekkima individuatsioon ja karaktergi, esimene etapp ongi situatsiooni puudumisest, vaikusest ja rahust, üleminek liikumisse ja ilmekusse. Ka egiptlastel on skulptuure, kus jumalaid on kujutatud liikumatu pea, tihedalt vastu keha surutud kätega, ent juba väljasirutatud jalaga, mis teeks nagu esimese sammu. Kreeklased kujutavad oma jumalaid puhkushetkel, istumas, rahulikult kaugusesse vaatamas. Nii või teisiti annavad need algelised situatsioonid skulptuuridele juba esialgse kindlaksmääratuse. Situatsiooni saab veel enam kindlaks määratud siis, kui tekib mingi eesmärk, mis on kätkenud skulptuuri olemusse, kui skulptuur on kujutatud juba välisilmaga seotud tegevuses ning väljendab oma sisu. (Hegel, lk. 209 – 211). Hegel jõuabki aruteluga Goethe romaanideni “Wilhelm Meisteri õpiaastad” ja “Wilhelm Meisteri rännuaastad” juurde, analüüsib Wilhelm Meisteri karakterit – te mõistate, kuhu ma sihin – kui liikumatust skulptuurist saab liikuv tegelane, siis on üheaegselt määratud kindlaks nii situatsioon kui karakter, ent just draamasituatsioonis ja/või väljapääsmatus olukorras rabelemine paneb tegelase liikuma. Väljapääsmatust olukorrast lihtsamad komistuskive ja barjääre aktiivse (pea)tegelase teel nimetame me takistustekeks, väljapääsmatuid olukordi ja takistusi kokku raskusteks, kusjuures reegliks oleks, et raskused peavad süvenema. Takistus on lihtne tõke tegelase teel, raskus veidi keerulisem.
Episoodidramaturgiaks on tihti väljapääsmatu olukord, episoodi- ja tervikudramaturgia seob kokku draamasituatsioon, kuna kõik väljapääsmatud olukorrad peavad olema tingitud draamasituatsioonist. Mida sidusamalt, seda parem.
Katastrooffilmides (disaster epic) on harilikult üks väljapääsmatu olukord, sel juhul langevad draamasituatsioon ja väljapääsmatu olukord kokku, seda juhtub mõnes muu žanri filmiski.
Väljapääsmatu ise olukord koosneb 1) väljapääsmatusse olukorda sattumisest, 2) väljapääsmatus olukorras olemises, 3) alternatiivsest lahendist, 4) väljapääsmatust olukorrast väljapääsemisest, mis peaks olema samas ka uude ja soovitavalt hullemasse väljapääsmatusse olukorda sattumine. (Mitta, lk 55-65)
Aga mis on alternatiivne lahend? Mõnes mõttes on see ehk kõige tähtsam, sest just see tekitab dramaturgilist pinget vaataja peas. Alternatiivne lahend on vaataja vaimusähvatus filmi aktiivse jälgimise ajal, kuidas tegelane oma väljapääsmatust olukorrast välja pääseb. Vaataja leiab oma lahendi ja autorite pakutud lahendus peab ühtaegu sellele vastama ning samas sellest suuresti erinema. Vaataja peaks loomulikult üllatama, ent samas endale rõõmsalt laupa lüüa ja rõõmustada – ma peaaegu, et tabasin ära!
Väljapääsmatut olukorda võibki metafoorselt nimetada ka lõksuks ehk veidi argoolikumalt supiks, ja tegelane peab hirmsat vaeva nägema, et sealt välja pääseda, eriti filmi viimastes väljapääsmatutes olukordades.
Täna telekas popupaarsed nn reality show’d ongi (ilma loogiliselt ülesehitatud loota) väljapääsmatud olukorrad, inimesed (osatäitjad ei ole tegelased klassikalises mõttes) pannakse madudega klaaspuuri, džunglisse ja mitmele poole mujale, telepublik ragistab ajusid, otsib neile väljapääsu. Mäletate, me rääkisime ühel eelmisel loengul, et Shakespeare’i ajal Londonis võitlesid inimesed karudega – niisiis, ei ole midagi uut päikese all.
Käärid vaataja poolt oodatud lahendi ja autorite poolt antud lahenduse vahel ongi dramaturgia. Mängufilmi autorite lahendus peab olema samaaegselt žanri järgi ette määratud tinglikkusetasandil, see peab olema ühteaegu tabatav ja üllatav. Juri Lotman kasutab siinkohal terminit ennustamatus. “Plahvatushetk on ennustamatusehetk. Ennustamatust ei tule mõista kui lõputuid ja täiesti piirituid võimalusi ühest seisundist teise. Igal plahvatushetkel on üleminekuks uude seisundisse oma valik võrdselt tõenäolisi võimalusi. Väljapoole selle valiku piire jäävad need muutused, mis on etteteadaolevalt võimatud.” (Lotman3, lk. 141). Niisiis, vaatajat ei tohi haneks tõmmata tinglikkusereegleid äkki muutes, vaataja peab tõdema, et autorite lahendus väljapääsmatust olukorrast väljapääsemiseks oli tegelikult ennustatav, tal jäi äraarvamisest vaid tsipa-tsipa puudus. Viime kokku oskussõnad – Lotmani seisund oleks siin tekstis väljapääsmatu olukord, Lotmani üleminek siin tekstis väljapääsmatusse olukord sattumine või siis väljapääsmatust olukorrast väljapääsemine.
Kas draamasituatsioonid võivad saada otsa, seda on igal aastal mõni tudeng küsinud. Ja see on hea küsimus, näitab kaasamõtlemist ning mõistmist, seda asja on uurinud suured draamateoreetikud.
Prantsuse teatrikriitik Georges Polti luges läbi 1200 kõigi aegade ja rahvaste draamateost, jälgis 8000 tegelase elu ja saatust ning esitas 1868. aastal postulaadi, et kõik, mis nendega juhtub, on paigutatav kokkuvõttes 36 dramaturgilisse situatsiooni.
Hegel esitab oma “Esteetikas” (Hegel, lk, 215 – 226) konfliktide tüpiseeringu, millel on sarnasust ja isegi kokkulangevusi Polti klassifikatsiooniga.
Draamasituatsioonide limiteeritus on olnud aruteluks Polti tööst varemgi, oma aja suurima kultuurierudiidi Johann Wolfgang von Goethe juures.
14. veebruaril 1830 kirjutas Goethe erasekretär Johann Peter Eckermann oma päevikusse “Vestlused Goethega tema elu viimastel aastatel 1823-1832”:
“Seepeale räägib Goethe [Carlo] Gozzist ja tema teatritegemisest Veneetsias, kusjuures improviseerivad näitlejad saavad kätte pelgalt süžeed. Gozzi olevat arvanud, et leidub vaid kolmkümmend kuus traagilist situatsiooni; Schiller olevat uskunud, et leiduvat rohkem, aga tal ei olevat õnnestunud isegi nii paljusid leida” (Eckermann, lk. 527)
Meil, Euroopas on niimoodi, et jääb nii, nagu Goethe on öelnud. Ameeriklased võivad endale lubada luksust Goethet ignoreerida, meie mitte, meile on ta tõekuulut aja.
Poltiga umbes samal aja tegeles sama probleemiga veel prantsuse romantiline kirjanik Gerard de Nerval, kes suutis neid tuvastada 21 draamasituatsiooni.
Minu õpingute ajal tehti ikka nalja ning paluti välja mõelda 37. draamasituatsioon. Ülesanne ei olkes nagu olnud täidetav, ka tundus kogu Polti liigitus kuidagi hõlmamatu ja üsna segane. Enamus draamaloolasi on pidanud vajalikuks kummutada Poltit, ent nuputada üks juurde, sellega ei ole hakkama saadud, peamiselt just Polti klassifikatsiooni laialivalguvuse ja ülearu suure abstraheerituse tõttu. Poltit võibki ümber lükata ainult sellest küljest, et kuulutada tema töö ülearu üldistatuks.
Kui jõuame loenguteni “Mässud lood struktuuri vastu”, siis näete, et me ei leia ainult 37.draamasituatsiooni, vaid hoopiski uue aegruumi, kus Polti poolt avastamata draamasituatsioone võib leida hea hulga.
Polti on nülginud detailide naha ja eemaldanud konkreetsuse liha, rookinud nähtavale kondid, mis tõesti ei jäta eriti esteetilist muljet. Aga ta polegi pakkunud oma luukerede paraadi kunstina, ta ei olegi soovinud, et need peaksid publikule meeldima.
Neid 36 draamasituatsiooni on peetud ka “põhilisteks süžeedeks”, neid siiski naeruvääristamiseks hanejalgadesse asetades.
Siiski on meie tähelepanu juhitud asjaolule, et Polti toodud näited ei käi ühe episoodi kohta, vaid eeldavad pikemat episoodidesse jagatud, arenevat lugu. Mulle tundub Harald Peebu kasutatud põhisüžee isegi täpsem ja asjakohasem kui Polti enda pruugitud draamasituatsioon, mina nimetaksin neid põhilugudeks. Jah, need on paljad skeemid, neile tuleks siis lisada hullupööra ehedat elu,aga keegi ei olegi neid pakkunudki eheda kunsti pähe.
Polti on oma draamasituatsioonide klassifikatsiooni avaldanud mitmes teoses, ka nende vahel on erinevusi.
Ise ma prantsuse keelt ei valda, olen sõnastikuga rida ajanud (Polti1) ning peamiselt ingliskeelset allikat kasutanud (Polti2). Polti ajaloo poolt kolikambrisse heidetud teosed näidetana olen ma välja jätnud, asendanud enda omadega, nõnda et kogu vastutus langeb mulle, teie peaksite lisama lahtritesse oma filme ning miks mitte ka näidendeid ja romaane?
Imelikul kombel on erinevatel tõlgetel üllatavalt suuri lahknevusi, mõned autorid-ümberpanijad on lubanud endale täiendusi näidete ja elementide osas. Tõsi mis tõsi – Poltil on situatsioonielementide loetelus mõnikord mainimata jäänud komponent, mis peaks seal ilmtingimata olema. Näiteks XIII situatsioonis puudub Poltil armukadeduse põhjus, XXVI situatsioonis hullumeelsuse põhjus, XIX situatsioonis paljastamine või tõe ilmsikstulek, XXX situatsioonis põhjus olla Jumala vastu jne. (Turkin, 84)
Mina esitan need 36 draamasituatsiooni klassifitseeringu enda poolt ümberjutustatuna ja mugandatuna kokkuvõtlikul ja lühendatud kujul, täiesti vastutan ma ise näidete paigutuse eest lahtritesse. Olen seda ülesannet lasknud aastateviisi lahendada tudengeilgi, ja ei jõua ära imestada, kui suured võivad olla määrangute erinevused. Ei, ma ei pea sugugi enda asetusi ainuõigeks, selline sättimine sügavalt subjektiivne asi, seda teha pigem tunde järgi kui raudkindla argumentatsiooni alusel. Asjal ongi mõtet pigem õppimise ja draamasituatsioonidesse vaagimise nimel, eesmärgil midagi lõplikult sätestada ning igaveseks paika panna.
Situatsiooni elemendid: 1) tagakiusaja, 2) tagakiusatav, kes palub abi, varjupaika, kaitset jne ning 3) jõud, kellest kõik sõltub, kusjuures see jõud-võimuesindaja ei otsusta asja kohe, vaid kõigub kord ühele, kord teisele poolele, ja mida tungivamalt teda paluda, seda enam on ta kahevahel.
11-aastane Danny Morrisson soovib isalt, Frank Morrisonilt kaitset oma võõrasisa eest Harold Beckeri „Mineviku varjudes“
Robert Redfordi „Hobulausujas“ kaotab neljateistkümnene Grace ratsutamisõnnetusel jala ja langeb sügavasse depressiooni, ka hobune Pilgrim ei kuula enam sõna, tema ema Annie läheb koos tütrega Montanasse kuulsa hobustetervendaja Tomi juurde, ema armub Tomi, tütre ja hobuse enesetunne paranevad.
Penny Marshalli komöödias „Olla suur“ soovib pisike Josh olla suurem, et pääseda karusellile ning järgmisel hommikul on ta kolmekümnese kasvu, kuid teismelise tunnete ja mõistusega, tema ema ei tunne teda ära, ja nii ta põgeneb kodust.
Sergei Gerassimovi „Ajakirjanikus“ sõidab ajakirjanik kaugesse linna nimega Gornouralsk, et leida lakkamatute kaebuste kirjutajat, ent satub ise kaebusterünnaku alla.
Steven Spielbergi “Kolmas otsus”, kus mõrvaennetusbüroo tööd hakkab uurima USA peaprokuratuuri uurija.
Spielbergi „Hai lõugades“ pääsevad rannanautijad ja suvitusärimehed inimsööjast haist tänu kolme päästja kangelaslikkusele.
David Hogani filmis „Tagaotsitav nr 1“ päästab salarühm ebaõiglaselt tapmises süüdi mõistetud seersant James Dunne’i surmanuhltusest.
John Fordi tummwesternis „Raudruun“ mõrvatakse isa-Brandon, tapmisest õnnekombel õnnekombel pääsenud poeg-Brandon täidab isa unistuse raudteest.
Andrew Davise filmis „Jälitatav“ palub oma naise mõrvas alusetult süüdistatud peaegelane doktor Richard Kimble abi juhuslikult möödaminejalt oma süütuse tõestamiseks.
Akira Kurosawa filmis „Dersu Uzala“ päästab põlissiberlane Dersu Uzala Vene maadeuurija kapten Vladimir Arsenjevi hukatusest, ent kui aastaid hiljem kapten suure ekspeditsiooniga tagasi tuleb, et Siberit uurida-vallutada, mõistab Dersu Uzala, et uus tsivilisatsioon on tema rahvale kahjulik.
Jacques Tati „Minu onu“, ükskõik, kuhu monsieur Hulot ka appi ei läheks, seal läheb ikka midagi untsu.
Andrew Davise filmis „Jälitatav“ lahendab peategelane Richard Kimble oma naise mõrva ja maksab selle eest kätte.
Mel Gibsoni filmis „Kartmatu“ tõstab legendaarne Šoti vabadusvõitleja William Wallace inglaste vastu mässu, kui nood tema naise tapsid.
„Lolitas” tapab Ramsdale’i linnakeses Euroopast tulnud kirjanik Humbert elumehe Clare Quilty, kes on võrgutanud temalt varaküpse Lolita.
Mihhalkovi filmis „Päikesest rammestunud“ maksab NKVD-lane Dmitri-Mitja diviisikomandör Kotovile kätte selle eest, et Kotov ta kunagi välismaale luurama saatis ning seejärel tema armastuse Marusjaga abiellus.
Shakespeare’i näidendi „Richard III“ nimitegelane on küürakas, kes maksab maailmale kätte selle eest, et temast lugu ei peeta.
Situatsiooni elemendid: 1) elav mälestus lähedase inimese solvamisest, talle kahjutekitamisest, tema enda ohvrimeelsusest teiste sugulaste vastu; 2) sugulane, kes kättemaksu teostab; 3) sugulane, kes on solvamistes ja kahjutekitamises süüdi.
Harry Potter õpib Sigatüüka Võlurite ja Nõiduse Koolis, sellepärast et kõige vägevam ja julmem võlur lord Voldemort tappis ta ema ja isa ning maksab sel moel kätte oma kasuvanematele.B
Tarkovski filmis „Ivani lapsepõlv“ hakkab 12-aastane Ivan Teises maailmasõjas luurajaks, kuna sakslased on hävitanud tema küla, tema vanemad.
Elemendid: sooritatud kuritegu või saatuslik viga, mille eest oodatakse karistust või arveteõiendamist.
„Videvikus“ jälitab eradetektiiv Harry Ross alul neid, keda tööandja käsib, hiljem avastab tööandja kuritöö.
Fritz Langi „M“Spielbergi filmis “Püüa mind, kui suudad” jälitab FBI agent Carl Hanratty noort ja virtuooslikku kelmi Frank Abagnale juuniorit, kes oleks nagu suutnud olla lennuki piloot, arst ja advokaat, saamata veel 21 aastasekski.
Kar-wai Wongi filmis „Valmis armastuseks“ arvavad Tony Leung ja Maggie Cheung, et nende abikaasadel on suhe ning püüavad seda avastada.
McMurphy võitleb filmis “Lendas üle käopesa” tegelikult kogu USA riikliku psühhiaatriateenistuse vastu, mida esindab Suur Õde Ratched.
Mehhoob Khani filmis „Ema India“ võitleb naine nimega Radha traditsioonilise külaelu säilimise eest ajal, mil Lääne merkantistlikud väärtused tungivad igal pool peale.
Bill Duke’i “Sügavkäsitluses” imbub narkopolitseinik Russel Steven kuritegu ja temast saab narkodiiler, ta imbub selle kavalusega narkojõuku, kus ta üha kõrgemale ja kõrgemale tõuseb, viimaks selgub, et narkoäriga on seotud selle maailma vägevad.
Hitchcocki filmis “39 astet” põgeneb mõrvas süüdistatav süütu Richard Hannay teda jälitavate politseinike eest.
Shakespeare’i „Veneetsia kaupmehe“ Shylock on juut, keda peetakse kuradi käepikenduseks ja kristluse hauakaevajaks.
Elemendid: 1) vaenlane-võitja, kes ilmub kohale isiklikult, või siis sõnumitooja, kes toob hirmsa teate mingist kaotusest, krahhist jne; 2) võidetud ja alistatud valitseja, pankrotistunud pankur, laostunud ettevõtja jne
Hitchcocki filmis “39 astet” püüavad Richard Hannay ja jäine blondiin paljastada välismaist spioonivõrku.
M. Night Shyamalani filmis “Märgid” tekivad igale poole üle maailma viljapõldudesse salapärased ringid ja siblivad ringi rohelised mehikesed. Mida nad küll tahavad?
Michael Curtize „Casablancas“ võitlevad Rick, Ilsa, Victor, Renault ja teised nn head natsionaalsotsialismi vastu.
„Raudruun“ ja teised westernid. Kõigis klassikalistes ja žanripuhastes westernites kangelane oma võidu vilja ei maitse, ikka tuleb tal lahkuda.
„Hüljatud“, nii Victor Hugo romaan, kui ka kõik selle rohked ekraniseeringud, kaasa arvatud Bille Augusti oma.
Kenji Mizoguchi filmis „Jutud pärast vihma“ jätab õhulossides elav pottsep Genjuro maha oma naise Miyagi, kelle sõdurid vägistavad ja prostituudiks müüvad.
Filmis „Moskva pisaraid ei usu“ on peategelane Katarina mõlemas seerias hüljatud mehe, alul Ratškov-Rudiku, seejärel
Elemendid: 1) keegi, kes võib mõjuda teise inimese saatusele ja toob talle kaela teenimatu õnnetuse; 2) nõrk inimene, kes satub teise inimese või õnnetusjuhtumi ohvriks.
Filmis “Piinatud geenius” läheb professor Nash hulluks, hakkab põdema skisofreeniat ja hallutsinatsioone nägema.
Mati Veiko Õunpuu ja Rain Tolgi „Tühirannas“ hülgavad nii sõber kui abikaasa, hiljem tunneb hüljatust Edvard.
Põrgupõhja Jürkal röövib Kaval-Ants seaduseparagrahvi järgi kogu varanduse Jüri Müüri filmis „Põrgupõhja uus vanapagan“.
Westernis „Mustad piisonid“ juhivad võitlust kolonisaatorite vastu indiaanlaste pealik Victorio ja indiaanišamaan Nana.
“Unistajates” kujutatakse noorsoorevolutsiooni 1968. aasta Pariisis, tõsi, peategelased Isabelle ja Theo mässavad isemoodi.
Elemendid: 1) jultunud tüüp; 2) objekt, mille poole või mida saada jultunult püüeldakse; 3) isik, kes hakkab vastu
Joel Coeli filmis „Fargo“ teeskleb võlgadesse uppub automüüja Jerry Lundegaard oma naise, et pressida tolle isalt, oma äialt välja lunaraha.
John McTiernani filmis „Jaht „Punasele Oktoobrile““ vabastab Nõukogude allveelaeva leedulasest kapten Maro Remedius ennast punapropaganda mõju alt.
Elemendid: 1) mõistatuse esitaja, millegi varjaja; 2) mõistatuse lahendaja; 3) mõistatus või salapärane teadmatus
Akira Kurosawa „Rashomonis“ esitavad roimar, vägistatud naine ja tapetud mees igaüks oma versiooni jõhkra kuritöö kohta.
John Frankenheimeri filmis “Ronin” tuleb vaatajal ära arvata, kes mängib vastaspoolega kokku, kas ameeriklane, sakslane, venelane, inglane, naispealikust iirlanna või prantslane.
Sopheklesi „Kuningas Oidipuse“ ja Pier Paolo Pasolini filmi „Oidipus Rex“ Oidipus juurdleb, mis on katku põhjuseks, hiljem mõistatb, kes küll võis tappa tema isa Laiose.
Filmis “Kodanik Kane” otsitakse, mida tähendab surija huultelt libisenud viimane sõnake Rosebud, otsimise käigus paljastub kröösus Kane’i tühisus.
Filip Janukovski „Riiginõunikus“ paneb riiginõunik Fandorin politseiniku tunnistama, et too osales revolutsioonilise löögirühma poolt toime pandud tapmises.
Philip Noyce’i „Kondikogujas“ tegutseb Manhattanil sarimõrvar, kes jätab igale kuriteopaigale maha varjatuid vihjeid järgmise roima kohta. Elust tüdinud uurija Lincoln hakkab mõistatama, kes on kurjategija ja mida on tahetud nende salasõnumitega öelda.
Elemendid: 1) püüdleja või anuja; 2) vahemees või kohtunik, kellest sõltub saavutamine-taotlus, kes ütleb ära, aitab või vahendab; 3) vastane, kes ei lase saavutada.
Püütakse saada omanikult asi, ametikoht, raha või nõusolek näiteks abiellutakse kas kavaluse või jõuga.
Püütakse saada või saavutada midagi ilukõne ja veenmisega pöördudes otse võimumehe või omaniku poole.
Püütakse saada või saavutada midagi pöördudes arbiteri poole, kellel on autoriteeti langetada otsus.
Alan J. Pakula „Pelikani memorandumis“ avastab neiust juuratudeng kahe ülemkohtu eesistuja mõrtsuka, tema avastus satub Valge Maja pressipealiku käte, kes hakakb kiusama neiut ning soovib teda tabama. Viimases hädas pöördub neiu reporteri poole, kes teda tõesti aitab.
Alan Crosland „Džässilauljas“ on viis põlvkonda Rabinowitzeid on olnud ameti sünagoogi juures, ent noorim poeg Jakie võtab endale ameerikaliku nime Jack Robin ja hakkab džässilauljaks.
Filmis „Tuulest viidud“ jääb Scarlett hoolimata kõigist püüdlustest ja lõksudest ilma Rhett Butlerist.
Roger Kumble’i „Julmades mängudes“ veab seelikukütt Sebastian oma küünilise poolõe Kathryb Merteuiliga „Jaguari“ peale kihla, et võtab kõrgseltskonna eliitkooli direktori tütre Anette Hargrove’i süütuse, ent armub kõrvuni, ja on siis täielikus pigis.
Bernando Bertolucci „Konformistis“ astub Marcello fašistlikusse salapolitseisse eesmärgiga tappa Mussolini vaenlane, ent peagi mõtleb ta mälestuste mõjul ümber.
Fellini „La dolce vita’s“ kaotab andekas ja kuulus kolomnist Marcello Rubini oma laiskuse ja kaasajooksikluse tõttu terava sule.
Lähedaste vihkamine materiaalsel põhjusel (näiteks poeg vihkab isa omakasu ajendil, abikaasa abikaasat mõne eksituse tõttu).
Filmis „Mõrtsukatöö Morgue’i tänaval“ teab detektiiv August Dupin on tütre Claire’i kihlatud peigmehe Adolphe Le Boni kohta, et too armastab kihluda rikaste pruutidega.
Erich von Stroheimi „Saamahimus“ rivaalitsevad hambaarstiks hakanud kaevur McTeague ja tema parim sõber Marcus Saksa immigrantide tütre Trina pärast.
Penelope Spheerise komöödias „Wayne’i maailm“ konkureerivad Wayne ja Garth õiguse eest pääseda televisiooni talk-show’le, ent ka võluva Cassandra pärast.
Spielbergi esimeses filmis „Amblin’“ („Kimades“?) konkureerivad juhuslikult kõrbes kohtunud noor mees ja naine, kui nad teekonda ühiselt jätkavad.
Elemendid: 1) truudusetu abikaasa; 2) petetud abikaasa; 3) petmine ise, see tähendab, et keegi kolmas, nimelt armuke
Afektiseisundis hull sooritab roima, tahab süüdata või kuidagi teisiti hävitada võõra töö, näiteks kunstiteose.
Boris Hlebnikovi ja Aleksei Popgrebski “Koktebelis” joob isa maha töökoha, oma positsiooni ja varanduse.
Elemendid: 1) ettevaatamatu; 2) ettevaatamatuse ohver; 3) heatahtlik nõuandja, kes hoiatab hooletuse eest ja 4) ässitaja
Ettevaatamatuse või kergeusklikkuse pärast õnnetuse toomine endale või kellelegi teisele, näiteks Eva Aadamale.
Elemendid: 1) tema (abikaasa); 2) temake (naine); 3) ülestunnistus (verepilastuse puhul näiteks selgub, et abikaasad on lähedases suguluses, mis keelab armusuhte nii seaduse kui moraali järgi
Bergmani „Ussimunades“ tundub nagu keelaks peategelase Rosenbergi ja Manuela lähenemise asjaolu, et Manuela oli Rosenbergi surnud venna Maxi naine, ent tegelik põhjus on sellest, natsirežiim oma sumbunud õhustikuga ei sobi üldse hingelisteks tunneteks.
Tšehhovi „Onu Vanjas“ ohverdavad onu Vanja ja tema õetütar Sonja oma elu andetu kehkenpüksi Serebrjakovi heaks;
Shakespeare’i tragöödia „Antonius ja Kleopatra“ Kleopatra kõik armulood ja armukeste vahetamised on tehtud Egipuse huvides.
Philip Kaufmani „Eliitlendurites“ riskivad mehitatud kosmoselaeva „Mercury-7“ astronaudid oma eluga, et päästa sõber ja kolleeg Yaeger.
Filmis “Elu on ime” lepib Luka viimaks vangide vahetusega serblaste ja bosnialaste vahel ning annab ära oma armastuse Sabahhi.
järgi tehtud Chantal Akermani filmis „Vang“ kaotab kirest vaevatud Simone mõistuse, tahab oma biseksuaalset partnerit Ariane’i täielikult omandada.
Elemendid: 1) kangelane, kes ohverdab; 2) lähedane, kes tuuakse ohvriks; 3) ohverdamise motivatsioon
Elemendid: 1) esimene rivaal (kerjus või muidu nõrk; 2) teine rivaal (tugevam); 3) rivaalitsemise objekt
Shakespeare’i „Veneetsia kaupmehes“ konkureerivad kõigi poolt põlatud juut Shylock ja pärisveneetslane Antonio.
Rene Vilbre „Röövlirahnu Martinis“ rivaalitsevad koolidirektori tütre Marta pärast paha poiss Martin ja kooli popim poiss Kevin.
Hoolimata sellest, et abielurikkumine on ise draamasituatsiooniks, vaatleb Polti seda veel eri liigina kui vargust ja reeturlikkust.
Andrew Bermani filmis „See võiks juhtuda igaühega“ on peategelane Charlie abielus Mureiliga, kuid armub Yvonne Biasisse, Muriel omandab seejärel lotovõidunud saadud miljonid dollarid.
Jerry Zuckeri filmis „Esimene rüütel“ peab leedi Guinevere abielluma oma rahva õnne nimel kuningas Arthuriga, kuigi ta on kiindunud vaprasse võitlejasse Lancelot’ti. Kui Lancelot kuningas Arthuriga liidu sõlmib, on Lancelot taas kohal.
Stefan Zweigi samanimelise romaani järgi tehtud Max Ophülsi filmis „Kiri tundmatult naiselt“ põeb Lisa Benrdli hukutavad kirge kunstnik Stefani vastu, kes on lihtsalt tühine ja pealiskaudne naistemees.
Doug Limani komöödias „Härra ja proua Smith“ igavlevad oma abielus John ja Joe Smith, kuniks avastavad, et mõlemad on kuulsad palgamõrvarid. Siis võtavad nad sihikule teineteise.
Shakespeare’i näidendi „Macbeth“ nimitegelane tapab Šotimaa vana kuninga Duncani, kõrvaldab oma naise ja poja, võimule pääsemise ja võimul püsimise nimel.
Elemendid: 1) ambitsioonikas inimene; 2) see, mille poole ta ihaleb; 3) vaenlane või rivaal, kelle tegevus on takistuseks.
Moliere’i don Juan näidendist „Don Juan ehk kivist külaline“, samuti mitmed teised don Juani töötlused.
Elemendid: 1) kadetseja või kiivuse tundja; 2) kadeduse või kiivuse objekt; 3) oletatav rivaal; 4) väärarusaama põhjustaja või tema paljastaja.
Stanley Kubricku „Lasid märgist mööda“ on armunud William ja Alice mõlemad teineteise suhtes meeletult armukadad.
Frank Darabonti filmis „Shawshanki (Tihnikukoiva?) lunastus“ mõistetakse Andy Dufresne süüdi täiesti alusetult.
Charles Crichtoni komöödias „Kala nimega Wanda“ asub Wanda võrgutama advokaati, et päästa teise jõugu poolt süüdlaseks mängitud ja kohtu ette toodud oma poiss-sõpra George.
Elemendid: 1) süüdlane; 2) süüdlase ohver või tema viga; 3) see, kes osib paljastamise eesmärgil süüdlast.
“Araabia Lawrence’is” piineab Lawrence’t asjaolu, et ta ei tunne piinu pärast vajaliku hukkamise sooritamise pärast, vaid hoopis nautis tapmist.
Max Ophülsi filmis „Kiri tundmatult naiselt“ kohtub peanist Stefan Brand aastakümneid hiljem temast noorusarmastusest rasestunud Lisa Berndliga.
Ingmar Bergmani „Personas“ kaotavad ja leiavad oma identiteedi nii näitleja Elisabeth Vogler kui meditsiooniõde Alma.
Bonnie Hunti filmis “Tule tagasi” armub Bob Crace’i, kellesse on siirdatud tema liikluskatastroofis hukkunud armastatud abikaasa Elisabethi süda.
Komöödias „Kui Harry kohtas Sallyt“ leiavad noored ülikoolilõpetanud teineteist, kaotavad ja leiavad jälle.
Jim Jarmuschi filmis „Võõram kui paradiisis“võidetakse hasartmängudes raha, et see jälle maha mängida.
William Kareli müstifikatsioonis „Kuu varjupool“ paljastatakse ameeriklaste Kuu-lennu väidetav bluff
Bergmani „Ussimunas“ otsib peategelane Rosenberg oma surnud venna Maxi abikaasat Manuelat, selle otsimise käigus paljastub natsirežiimi olemus.
Jonathan Clazeri filmis „Sünd“ tuleb peategelase Anna juurde kümneaastane poiss Sean, kes väidab end olevat Anna kümme aastat tagasi surnud abikaasa.
Elemendid: 1) hullunud lähedane inimene; 2) see, kes kaotab lähedase inimese ja jälgib; 3) lähedase inimese surmas süüdlane,
Ollakse jõuetu midagi ette võtma, et päästa lähedast inimest, kui ollakse tema surma või kadumise tunnistajaks.
„Schmidti teekonnas“ kaotab peategelane Warren Schmidt alul töö, seejärel sureb ta armastatud naine Helen, siis ei taha temaga tütar kohtuda, sõber osutab aga kunagiseks Heleni kallimaks.
Sofia Coppola „Süütutes enesetappudes“ kaotab ema igasuguse huvi elu ja maailma vastu pärast tema 13-aastase tütre Cecilia enesetappu.
Nii, selle semestri ülesandeks jääb leida igasse lahtrisse üks teos, soovitavalt film, kuid võib olla ka näidend või romaan, meie siirdume draamapinge tekitaja väiksema osise, nimelt väljapääsmatatu olukorra juurde tagasi.
Loengute põhjal koostatud "Filmidraamatehnika" on mõeldud tudengitele ja kõigile teistele asjahuvilistele. Teosega tutvumiseks kasuta otsisõnu – režissööride ja stsenaristide nimesid, filmide pealkirju, draama ja filmitermineid. Viimaseid leiad esmalt sisukorrast, pärast tekstist. Teos ei ole mõeldud ühe hooga pauhti! läbilugemiseks. Pigem entsüklopeediaks, kust alati stsenaristikaabinõu leiab.
Blogimootori spetsiifika tõttu lisasin peatükkidele meelevaldsed avaldamiskuupäevad, et säiliks raamatule kohane algusest-lõpuni järjestus.
|
OSCAR-2019
|
||
Käisin eile kinos „Näljemänge“ vaatamas. Olen nii-nii kaua oodanud seda filmi. Juba poolteist aastat. Raamatu kõik osad olid superhead (hästi, viimane võib-olla veidi vähem) ning ma tõesti ei jõua filmi järge ära oodata. Teiste mängude areen on huvitavam ja lahedam – juba sellepärast, kuid ka seepärast, et järjes tutuvtakse uute tegelastega nagu Finnick, Annie ja teised ning nendest oli lausa lust lugeda.
THG („The Hunger Games“) põhineb Suzanne Collinsi samanimelisel triloogial, mille tegevus toimub tulevikus ja loo peategelaseks on Katniss Everdeen (see nimi on üks lahedamaid peakangelanna nimesid, ei ole tavaline ja jääb hästi meelde ning kõlab ka ilusasti), kes elab Panemi 12. ringkonnas. Panem on riik, kus valitsevaks korraks on diktatuur ning Panemis oli kunagi 13. ingkonda. Nüüdseks on alles jäänud 12, sest ringkonnad tõstsid Kapitooliumi (ehk siis pealinn ja valitsus) vastu mässu ning 13. ringkond tehti mässu mahasurumise käigus maatasa. Sellest ajast peale on korraldatud iga-aastaseid näljamänge, mille osalejateks on igast ringkonnast kaks inimest: üks poiss ja üks tüdruk. Noored viiakse Kapitooliumisse, kus neil avaneb võimalus end mõned päevad treenida, neid tehakse ilusaks, nad jagavad intervjuusid, söövad maitsvaid sööke, magavad ja elavad luksuslikes elamutes. Aga.. Kui see nädalakene (tegelikult ma ei mäleta, kui pikka aega nad raamatus Kapitooliumis veetsid, aga vist oli kuskil nädalapikkune aeg) läbi saab ja oma võimeid on demonstreeritud ning toetajaid, sponsoreid kogutud, minnakse areenile. Seal algab sõda laste vahel, kes võitlevad surmani. Mängu mõjutavad mängumeistrid, keda kontrollib Kapitoolium. Mänge kantakse üle igas ringkonnas ja Kapitoolium mõtleb neist kui pidustustest. Areenilt väljub ainult üks – võitja, kes saab au, kuulsuse ja rikkuse osaliseks.
Film oli üsna tõetruu, kõik tähtsamad stseenid olid linateosesse kaasatud. Ma üritan väga, et mitte spoilereid anda, sest olen lugenud raamatut ja näinud filmi ning raske on end tagasi hoida, sest see lugu hõlmab endas nii palju. Enne raamatute lugemist olin hästi skeptiline, aga võin käsi südamel väita, et ma pole peale „Tappa laulurästast“ ja mõne teose/sarja veel nii head raamatusarja lugenud. See mängib nii inimühiskonna pahedele, plussidele, inimese tunnetele kui ka seiklustele. Isegi neile, kes ei suuda armukolmnurgata raamatut lugeda, on nendegi jaoks tagaplaanil midagi. Suzanne Collins on suutnud jutustada lugu inimkonna julmusest, rääkides seda läbi traagika ja kurbuse, huumori ja sarkasmi. Kui oled raamatuid lugenud, siis olen üpriski kindel, et filmis pettuda ei tule, kuigi tundus, et kohati kiirustati stseenist stseeni, et intensiivne raamatumaterjal tervenist ära katta. Minu puhul on hea ka see, et olen raamatud juba kaua aega tagasi läbi lugenud ning kindlasti, kui oleksin hiljuti uuesti luegnud, oleksin ka veidi rahulolematu, kuid kõiki pisidetaile ei saagi 400leheküljelisest raamatust pooleteisetunnisesse filmi kokku pressida, sest filmi käsikiri on ju tegelikult imepisikene, seega võiks veidi mõistvam olla.
Nii, filmist endast siis natuke. Mind häiris vist kõige rohkem see, et osa oli tehtud nö käsikaamera variandis, kus pilt kõikus ja värises. Võib-olla tundub see tegijatele realistlikum ja tõetruum, aga vaatajal on ebamugav, kui ta ei suuda fokuseerida toimuvat ja pilt käib lihtsalt üles-alla, üles-alla. Pole eriti tore. Üldiselt, nagu juba varem ütlesin, olid kõik tähtsamad momendid vähemal-suuremal määral sees ja mul ei tekkinud kordagi hetke, kus oleks igav olnud. Kui tavavaatajale, kes pole sarja lugenud (kusjuures ma lugesin, et THG eelmüügipileteid on üle maailma müüdud rohkem kui ühelegi teisele filmile, k.a. „Videviku“ filmidele, mis on ju maailmas hoolimata nende üle tehtavast naljast siiski väga populaarsed), oli lõpp arusaamatu ja jäi nagu lahenduseta, siis mulle meeldis see väga. Raamatus me president Snow viimaseid momente pärast võitja koju jõudmist ei näinud, kuid nüüd oli selge, et midagi peab selle võitja suhtes tegema ja Snow ilme näitas seda suurepäraselt. Keegi ei astu Kapitooliumi vastu ja ükski taoline tegu ei jää karistamata..
Jennifer Lawrence oli pff.. Mul polegi sõnu. Imeline. Suurepärane. Usutav. Kaunis. Tugev. Raamatus kujutasin Peetat pikemana ette, seepärast on koomiline vaadata, et Josh Hutcherson on Lawrence’iga samapikkune ja kui tüdruk kontsad alla paneb, siis lühemgi. Iseloomult on Josh siiski sajaprotsendiliselt Peeta ja polekski saanud kedagi paremat Peeta Mellarki karakterit kehastama palgata. Liam Hemsworth tuli Gale Hawthorne’i rolliga kenasti toime, sest Gale’ist me esimese raamatu jooksul palju ei kuule, seetõttu kõik stseenid, kus Gale’i nägime, olid hästi välja mängitud. Effie Trinketi, Haymitch, Cinna, Caesar Flickermani, Seneca Crane, Primrose Everdeen, Snow, Cato ja Rue olid samuti hästi castitud ja kõik olid usutavad ning raamatule truud karakterid.
Ma ei suuda tegelikult midagi öelda enam nii, et ma mingeid tähtsamaid momente ära ei rikukus, seega ma ütlen vaid, et mulle väga meeldis ja isegi, kui te pole raamatuid lugenud, siis soovitan vaatama minna. Film ei kajasta mitte ainult mänge või seda, kui vaene Katnissi ringkond on ja kui rikas ja naeruväärne on Kapitoolium, vaid filmil (ja ka raamatutel) on palju sügavam mõte, mille igaüks peaks iseenda jaoks üles otsima. Tõesti, hea film oli ja ootan huviga, mida põnevat ja uuenduslikku on järgmises filmis. Ja veelkord, Jennifer Lawrence on suurepärane ning juba ainuüksi tema pärast võiks seda filmi vaadata.
Ok, enne, kui lõpetan, pean veel mainima, et Lenni Kravitz ja Cinna? I had my doubts, aga see mees tegi vähese ekraanil oldud aja jooksul imelist tööd ja Cinnat (kui mu lemmik tegelast) oli suurepäraselt kujutatud ning mul ei jäänud suhu nö halba maiku, et just tema Cinnat kehastama valiti. Oleksin tahtnud, et Haymitch oleks rohkem ekraaniaega saanud, kuid stseenid, milles ta osales, olid kõik head.
|
OSCAR-2019
|
||
Aasta algusest langetas Läti riigile iseloomulike puu- ja juurviljade käibemaksu seniselt 21 protsendilt 5 protsendile. Kuid vaatamata sellele on paljudes kauplustes hinnad jäänud kas samaks või langenud õige vähe, nentis väljaanne.
Novembris võttis Seim vastu käibemaksuseaduse parandused, millega langetati Lätile omaste õunte, marjade, puu- ja juurviljade käibemaks 5 protsendi peale. Kõnealuste toodete hulka ei kuulu eksootilised puuviljad, nagu banaanid. See-eest nii kohalike kui ka näiteks Poola õunte hind kukkus märkimisväärselt. Hinnasula kohaldatakse näiteks ka mustikate, vaarikate ja maasikate, aga ka pirnide ja ploomide puhul.
On veelgi hämmastavamaid näiteid, kirjutab DB. Kartulikilo maksab Tallinnas 0,27 eurot, Vilniuses 0,25 eurot, aga Riias 0,36 eurot. Seejuures on ainult Lätis ülimadal, 5% käibemaks.
Või veel: õuna Jonagold kilo maksab Vilniuses 0,90 eurot, Tallinnas 1,39 eurot, aga Riias 1,23 eurot. Seejuures detsembris, kui Lätis maksustati puu- ja juurvilju veel 21protsendise määraga, maksis kartul seal 0,42 eurot ning see Jonagoldi õun 1,30 eurot kilo.
Miks maksavad Lätis alandatud käibemaksuga tooted rohkem? Kas peaks uskuma kaupmehi, kes väidavad, et on vähendanud oma puuviljade ja juurviljade lõpphinda, küsis DB. Glube rahustas, et kaupmehi pole põhjust süüdistada ahnuses. „Oleme kontrollinud ja veendunud, et pärast käibemaksumäära alandamist vähenes kettides ja kauplustes puu- ja juurvilja hind,“ rääkis ta. „Kuid tuleb arvestada, et puu- ja juurviljadele ei kehtestata pikaaegset hinda, nagu näiteks suhkru või jahu puhul. Värskete toiduainete hind muutub praktiliselt iga päev. See tähendab, et kui mõnel ketil lõpeb kaup ja ta tellib uue, siis on selle hind teine, kas kõrgem või madalam. Igal juhul on see normaalne protsess.“
Glube sõnul saab alles suve alguseks lõplikult teada, kuidas on kohalike puu- ja juurviljade hind muutunud, sest siis tuleb turule esimene kodumaine saak. Praegu müüvad kauplused peamiselt importkaupa.
Miks siis Leedus ja Eestis, kus on märksa kõrgem käibemaksumäär, on need tooted sageli odavamad, jätkab küsimist DB.
„Siin pole ühest vastust, sest igal riigil ja igal kaubandusketil on oma tarnijad,“ selgitas põllumajanduskoja juht. Ta lisas, et eri riikides on erinevad maksusüsteemid, samuti erineb elektri ja gaasi hind ning on erinev konkurentsiolukord. Näiteks Leedus on tema sõnul jaekaubanduses palju teravam konkurents kui Lätis – seal on lisaks Maximale ja Rimile veel Norfa ja sakslaste Lidl.
Kuid Lätis on toodete kvaliteet märksa parem, rõhutas Glube. „Hiljuti ma võrdlesin banaanide kvaliteeti Läti ja Eesti kauplustes, ja meil on see parem – banaanid olid palju kollasemad ja magusamad.“
Põllumajanduse aseministri Ringolds Arnitise sõnul pole kahtlust, et käibemaksu alandamine kannab vilja. „Kohalike tomatite kilo hind langes euro võrra,“ tõi ta näite. „Peamine, et ostja peaks meeles: kui me poleks käibemaksu alandanud, siis oleks värskete viljade hind praegu palju kõrgem. See tähendab, et maksualandus aitas vältida järsku hinnatõusu. Nii et pole põhjust paanikaks, vaatame asja pragmaatiliselt.“ Käibemaksu langetamise eesmärk oli toetada kohalikke tootjaid ning võidelda varimajandusega, rõhutas ta.
Mis aga puudutab kurke, mille hind pärast uut aastat kolme nädalaga järsult tõusis, siis on Arnitisel ka sellele selgitus. „Kõik on lihtne, varem said kauplused kurke Getlinilt (köögiviljakasvataja Getlini Eko SIA – toim), aga neil lõppes partii ja nüüd tarnib kurke Baltijas darzeni, kes tõstis hinda, sest neil kasvasid 25% lisakulud gaasile. Teiste sõnadega ei saa nad hoida endist hinda, seda, mis neil varem oli.“
DB märgib, et uuest aastast kehtima hakanud aktsiisitõus pole puu- ja köögivilja praegustele hindadele veel sisse kirjutatud. „Seda saame näha hiljem,“ ütles Glube. „Selge see, et aktsiisi mõju tuleb, kuigi pole teada, kui suur see on.“
Lätis alanes uuest aastast küll puu- ja juurviljade käibemaks, kuid need on endiselt kallimad kui naabritel Eestis ja Leedus. Läti põllumajanduskoja juht Inguna Glube ütles Läti Raadiole antud intervjuus, et esimese kuu möödudes saab teha vaid esialgseid järeldusi. Kui võrrelda, palju maksid Riias puu- ja juurviljad detsembris ja nüüd jaanuaris, siis on hinnalangus märgatav, rääkis Glube. Kuid kui vaadata Balti riikide turgu tervikuna, torkab silma, et Leedus ja Eestis on peaaegu kõik juur- ja puuviljad odavamad kui Lätis. „Neil on suur käibemaks, 21 protsenti, meil on 5, aga meil on hinnad ikkagi kõrgemad,“ nentis Glube.
Leedu madalamaid hindu selgitab põllumajanduskoja juht kliimaga. „Leedu on lõuna pool ja paljusid vilju on seal odavam kasvatada kui meil,“ selgitas ta.
Eestis aga on tooted palju madalama kvaliteediga. „Kui vaadata ringi Tallinna ja Riia kauplustes, siis on näha, et meil on palju suurem valik ja tooted pole nii sarnased. Eestis pole käibemaksu alandatud, aga Tallinna kauplustes on nädala lõpul müüdavad banaanid juba kehvapoolsed. Meil on ikka täitsa teine kvaliteet,“ rääkis Glube.
AktsiisEuroGaasImportJaekaubandusKaubandusKliimaKonkurentsKvaliteetKäibemaksLeeduLätiPõllumajandusTallinn
|
OSCAR-2019
|
||
Naiste üheks esimeseks organismi vananemise tunnuseks on krimassi kortsud. Siiski tasub teada, et tänapäeval ilmuvad need naha muutused juba noortel tüdrukutel, kahekümnendates ja ajaga need vaid süvenevad. Nii et see on tõsine probleem, mitte ainult esteetiline, vaid ka psühholoogiline, mis mis tuleks nii kiiresti kui võimalik kontrolli alla saada. Ravimiturul on palju erinevaid kreeme, ampulle ja isegi süste. Üks huvitavamaid ja samal ajal enim valituid seda liiki tooteid on Perle Bleue Active Retention Age – mille poolest erineb see teistest preparaatidest?
Esiteks juhib tähelepanu preparaadi vorm, mis on saadaval spetsiaalses komplektis. See sisaldab Perle Bleue kreemi ja imelise ekstraktiga salapäraseid ampulle, aga ka väikest segajat, mis võimaldab hügieeniliselt ühendada mõlemad toimeained ja kasutada neid peaaegu koheselt.
Ühes väikeses viie milliliitrises komplekti lisatud ampullis on globaalses mõttes uuenduslik komponent, mis pakub enneolematuid tulemusi vananeva näonahaga võitluses. Selle kõrgelt kontsentreeritud lumevetika ekstrakti on teadlased üle maailma, juba suutnud ristida efektiivsemaks vahendiks kui hüaluroonhape või botox! Mis on lumevetikas nii erilist? Esiteks on see taim äärmiselt vastupidav ebasoodsatele keskkonnatingimustele – siinkohal tasub mainida, et see elab ja kasvab ainult madalatel temperatuuridel. See saab hakkama külmas, toores, säilitavas kliimas, mis on väga rahustav nahale.
Perle Bleue preparaadis sisalduv lumvetika ekstrakt aktiveerib nn naha ilu geeni. See on konkreetne fragment inimese DNAs, mis avastati alles 1997. aastal Jaapani teadlaste poolt. Selle täpsed toime mehhanismid ei ole täna veel teada, kuid me teame, et geen mängib suurt rolli rakkude uuenemise protsessis. Seega aktiveerib Perle Bleue kreem naha rakkude suurema kollageeni tootmise ning taastab kudede tugevuse ja paindlikkuse. See parandab näo kuju, kus kaovad kõik süvendid ja sooned ning ülejäänud kreemi komponendid taastavad naha tooni, taastades selle noorusliku välimuse.
Tasub teada, et selle preparaadi innovaatiline koostis ei põhine ainult lumevetika ekstraktil. Kreem sisaldab ka krookus sibula ekstrakti, mis samuti saab ilmsalt läbimurdeliseks kosmeetikatööstuse koostisosaks. See aitab lumevetikal toota kollageeni ja elastiini, aga ka vastutab parema epidermise ja pärisnaha rakkude kommunikatsiooni eest, tänu millele tungivad toitained labi nende palju kiiremini ja sujuvamalt. Esineb spetsiifiliste kasvufaktorite sekretsiooni kasv ja seetõttu hakkab nahk taastama oma endist, õiget struktuuri.
Peale selle sisaldab Perle Bleue Active Retention Age ka sheavõi lisa, mis on äärmiselt rikas vitamiinide allikas ja mis mõjutab naha bioloogilist aktiivsust. See sisaldab vitamiine A ja E, mis toimivad antioksüdantidena – vähendades vabade radikaalide aktiivsust ja seega väldib väikesi geneetilisi mutatsioone, mis vastutavad naha vananemise eest.
Enne kui preparaati müüma hakati, pidi see läbima mitmed kliinilised uuringud, mis tõestasid selle efektiivsust ja ohutust nahale. Uuringud viidi läbi mitmetes teadusasutustes üle kogu Ameerika Ühendriikide, aga testide järelevalvet teostas USA Dermatoloogia Instituut. Tänu ulatuslikele, põhjalikele uuringute skaalale kreemi komponentide toime testimiseks, õnnestus meil kokku saada 150 naist igast Ameerika Ühendriikide nurgast. Õnnestus tõestada, et Perle Bleue Active Retention Age preparaadi regulaarne kasutamine kolme kuu jooksul, vähendab kortse ja muid enneaegse vananemise märke koguni 95 protsenti! See on kahtlemata turul parim tulemus ja selle tagab toote kõrgeima kvaliteedi.
Nii head uurimiskeskuste arvamused üle USA, tegid kortsudevastasest Perle Bleue Active Retention Age komplektist kohe populaarse toote. Kosmeetika ajakirjad kirjutasid rahustavate omadustega lumevetika omadustest ja selle mõjust noorusegeeni aktiveerimisele. Just üks selline artikkel püüdis Hollywoodi ilukliiniku tähelepanu, kellel on suur kogemus esikaane staaridega. Dr Lisa arvab, et Perle Bleue ühendab kõiki funktsioonid, mis peaksid ühes tõelises noorendavas seerumis olema. “Preparaadi uuenduslik koostis on midagi, mis kohe esimesest hetkest alates hakkas minu kujutlusvõimet töötlema. Siiski pidin ma enda peal kogema, kas kreem on ka tegelikult nii efektiivne nagu seda kirjeldatakse – nii ma alustasin kolmekuulist ravi, mille katkestasin peale kuu möödumist. Miks? Kuna selle ajaga saavutatud tulemused ületasid meeldivalt minu ootusi – jätkuv kreemi kohaldamine ei olnud enam vajalik, sest mu nahk oli viidud võimaliku noorendamise piirini “- rõõmustab Dr. Lisa.
Perle Bleue preparaadi kõrge efektiivsus on vaid üks paljudest argumentidest, mida selgelt räägib terapeutiline ravi. Teine võib aga olla madal hind, mille eest saad mitte ainult uuenduslike komponentide kogumi, vaid ka pileti nooruse ja ilu maailma. Me saame kaks eraldi komponenti, mida saab kasutada koos või eraldi – diskreetselt ja mugavalt. Kõik need omadused teevad Perle Bleue Active Retention Age´st kõige veenvama pakkumise kortsudevastaste preparaatide turul.
Selle kreemi kirjeldust lugedes mõtlesin – järjekordne kallis kreem, millel on vilets toime- siiski otsustasin riskida ja ostsin selle. Kasutan juba paar nädalat ja mul on raske uskuda. Näen välja mitu aastat nooremana!
Otsustasin riskida ja osta kreem perle bleue. Juba pärast paari korda näen, et mu naonahk on märgatavalt siledam nagu oleksin kaotanud paar aastakest.
Kasutan seda juba üsna kaua ja tõesti soovitan teeb imesid, on tõhusam kui kallid iluteenused kosmeetiku juures.
Ostsin selle emale kingituseks. See on elegantses purgis ja jätab tohutu mulje. Loodan, et on ka nii tõhus, kui kirjeldatakse.
Olen 42-aastane ja kahjuks on seda juba minu näost näha. Ostsin perle bleue ja kaotasin paari nädalaga kümme aastat. NÄen välja nooruslik ja tunnen end ka suurepäraselt!
Sain selle kreemi kingituseks ja olen vaimustuses. Ise ma ilmselt ei oleks seda kunagi ostnud ja sellest oleks kahju, sest see kreem teeb imesid. Vaevalt kahe päevaga hakkasin välja nägema nooremana. Nahk on paremini toidetud. See kreem on ikka imeline. Soovitan soojalt!
Kas see kreem ei põhjusta nahaärritusi? Kas seda võib kasutada igale nahatüübile või on mingid välistused? Ja millises vanuses võib alustada selle kasutamist?
Kasutan seda kreemi juba kaks nädalat ja olen tõesti vaimustuses. Näen välja palju nooremana, mida kinnitavad mulle kõik ümberringi!
Kõik, mida siin kirjutatakse, kõlab paljutõotavalt. Kas keegi on seda kasutanud? Millised on teie muljed?
ostsin selle ravikuuri kosmeetikult 120 eest tk! Ja see olevat olnud soodushind! Ma ei teadnud, et võib osta vahetult ja palju odavamalt!!! Ravikuur on fantastiline likvideerib kõik aja märgid.
Mul on kosmeetikust sõbranna ja ma tean, et ta kasutab seda kreemi paljude klientide puhul. Just tema soovitas mulle seda, aga ütles, et kui ostan veebist on palju odavam kui tema juures ilusalongis. Ta oli õigus!
Kasutab juba mõnda aega, tean, et isegi mees hakkas seda mult näppama sest nägi tulemusi minu peal. Tellisin just järgmise kreemi x kaks, et temaga seda jagada 😉
Mõnus lõhn, imendub hästi ja tulemusi on märgata juba pärast esimest kasutamist. Ma ei näe välja oma vanusele vastavalt ja nii see ju olema peabki!
Kreemi sain õelt. Teadsin juba varem, et toimib sest tema ka kasutab seda. Nüüd näeme mõlemad palju nooremad välja.
Sain selle kreemi kunagi sõbrannalt USA-s! Ja siis toimis imeliselt. Mul on hea meel, et nüüd võib seda osta ka meil! Tellisin juba kaks pakendit!
Kasutasin palju kortsudevastaseid kreeme aga ükski neist ei andnud piisavaid tulemusi, tuttav veenis mind ostma perle bleue ja tunnistan, et lõpuks mu nahk on tõesti palju siledam ja parandas ka mu näoovaali
Kaalusin kaua kas tasub proovida. Olen kasutanud juba nii palju kortsudevastaseid kreeme, et ma ei arvanud, et on üldse võimalik, et mingi kreem toimib. Aga siiski proovisin ja peab tunnistama, et tulemused ületasid minu ootused. perle bleue tõesti aitab!!!
Kasutab ja olen kreemiga väga rahul. Olen varem kasutanud erinevaid kortsukreeme ja ükski neist ei ole olnud niivõrd tõhus.
sain selle kreemi õelt, varem olin vaimustatud tema nooruslikust välimusest. Nüüd teab selle saladust! Näen ise nädlaga mitu aastat noorem välja!
kreem toimib ideaalselt. Mul ei ole ilusalongides käimiseks, aga Perle Bleue asendab neid suureparaselt
Karoliina – Perle bleue sain mehelt sünnipäevajs hakkasin kasutama ja olen tulemusest vaimustatud. Seda võib võrrelda tulemustega, mida saavutakse kallite teenustega ilusalongis
Pärast raha kulutamist kallitele kreemidele, mis tihti ei toiminud, ilusalongide teenustele, mis ei andnud eriti pikaajalist tulemust, otsustasin osta kreemi perle bleue ja see üllatas mind meeldivalt. Tulemused on väiksemad kui siin piltidel näidatakse, aga sellest hoolimata on see siiski nähtav paranemine!
otsin head kortsudevastast kreemi. Mul ei ole ei raha ega aega spa-le või ilusalongidele. Kui teie kommentaare loen motlen, et perle bleue on hea valik ja ilmselt ma selle ikkagi ostan
minu ema kasutab seda kreemi ja on sellega väga rahul. Ükskord ka kasutasin seda ja tean, et sellel on meeldiv ja seda on lihtne peale kanda. Minu puhul on tulemus tohutu aga mul on ainult mikrokortsud silmade ümber
Mina sain kreemi emalt sest ta kasutas seda ise ja kui märkas pühade ajal, kuidas mind mõjutab ületunnitöö, võttis ta kapist kreemi varupakendi ja andis mulle. Nädalaga nägin välja juba tohutult paremini. Noorem, värskem, isegi hommikul ei olnud ma enam nii turses!
Perle bleue kasutab nädal aega seega on mul raske hinnata selle tõhusust, ehkki teatud tulemusi on juba märgata. Igal juhul on kreemil mõnus lõhn ja seda on kerge nahale kanda.
Mulle ostis mees selle sunnipäevaks. Kaalusin, kas võin seda kasutada sest mul on väga tundlik nahk?
kasutan seda kreemi kaks nädalat ja nahk on seetõttu palju siledam, sellel on parem värvitoon ja üldiselt näen palju noorem valja
mina varastan seda kreemi naiselt. Kasutan kuna tõesti on tõhus nahk on noorem! Ma ei teadnud ainult et see on nii kallis
Mina ostsin selle kreemi ilusalongist hullu hinna eest! See on kohutav, kui palju ma üle maksin aga kreem ise on hea ja kindlasti kasutan seda ka edaspidi
Olen kosmeetik, soovitan kreemi perle bleue kõikidele klientidele ja kasutan ka ise, sest annab tõesti palju. Nahk on sile, paremini toidetud, näeb märgatavalt noorem välja, parandab ka näojooni.
kasutab lühikest aega seega ei ole mul veel väljakujunenud arvamust aga igal juhul on kreemil meeldiv lõhn, ilus pakend ja nahale on lihtne kanda
|
OSCAR-2019
|
||
Martin Vällik skeptik.ee eestvedajana on avalikult vaidlustanud ühe lause Tuhala nõiakaevu kaitsjate pöördumises, nimelt selle, et Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, millest neli saavad alguse Tuhala jõest. Martini eesmärgiks on taunida väljaütlemisi, mis ei põhine teaduslikel uuringutel ning antud juhul on skeptik.ee teravik suunatud konkreetselt nn vitsameeste vastu. Tegelikult on kogupilt loomulikult palju laiem.
Selles, et kohalikud elanikud kasutavad mingi arendusprojekti vastu võitlemisel ära kõikvõimalikke argumente, pole midagi uut. Nii näiteks leidsid Hiiumaa hiigeltuulepargi vastu võitlejad, et tuulikud reostavad põhjavee, tiivikulabade liikumine põhjustab inimestel krampe ning tuulikute läheduses ei saa tegelda ökoloogilise põllumajandusega. Protestiaktsioonis oli välja toodud ka palju asjakohaseid probleeme, kuid need kolm argumenti olid küll olulisust arvestades naeruväärsed.
Keskkonnamõjude osaline üledramatiseerimine algas Eestis juba fosforiidisõja päevil, kui fosforiidi kaevandamise mõjusid selgitades joonistati hiigelsuur põhjavee depressioonilehter, mis ulatus Tallinna ja Tartuni. Tol ajal oli see teaduslik falsifikatsioon suunatud võitluseks Eesti vabaduse eest ja seetõttu otsekui andestatav. Küsimus on, kelle vastu võitleme me nüüd, vabas Eestis? Hiiumaa hiigeltuulepargi vastu võitlejad suunasid oma argumendid välisarendajate vastu, kes oleksid kasutanud kohalikku ressurssi ning kasu maakonnale ja kohalikele elanikele oleks olnud minimaalne. Ühe põhiprobleemina on välja toodud tuulikute müra. Vaatasin läbi tuuleparkidega seonduvad müraprobleemid Inglismaa näitel. Järeldus oli lihtne – kuni 800 m kaugusele on tuulegeneraatoreid vaiksel ajal tõepoolest kuulda, kui aga tuul on generaatorite poolt, siis erandjuhtudel ulatub mürafoon ka 2 km kaugusele.
See müra pole võrreldav ei elutoas puhuva õhksoojuspumbaga ega linna- või maanteemüraga, aga loomulikult – kui ma seda vaiksel hilisõhtul või öösel kuulen ja kui see mind häirib, siis mul on probleem. Mitte tervislik, aga pigem psühholoogiline. Keegi kusagil pani tuulegeneraatori püsti, täidab taskuid ning kõik see toimub minu kannatuste arvel. Ja mida rohkem ma sellele mõtlen, seda enam see kõik mind ka närvi ajab – tulemuseks on magamata ööd, stress, peavalu. Ja nüüd näitavad teaduslikud uuringud, et seesama müra ongi tervisekahjustuste põhjuseks. Ongi, aga kaudselt. NIMBY (not in my back yard, mitte minu tagaaeda) printsiip on ülivõimas. Kas me kunagi saame sellest ka üle ja kuidas? Olen sel teemal ka varem kirjutanud.
Ühelt poolt me kõik räägime ettevõtluse tähtsusest, sest ainult ettevõtluse areng toob lõppude lõpuks riigi kassasse raha ning tagab tööpuuduse vähenemise. Kui me kaevandame lubjakivi ja toodame killustikku rajatava tee lähedal, säästame me killustiku transpordiga kaasnevad veokite kütusekulud, liisingukulud ja amortisatsiooni ning vähendame ka keskkonnamõjusid, mis kaasneksid transpordiga kusagilt kaugemalt. Me võime luua kuitahes palju sotsiaalseid töökohti, kuid raha, millest need kinni maksta, on genereeritud algselt ettevõtjate poolt. Teiselt poolt on avalik arvamus ettevõtjate suhtes endiselt väga sageli ülinegatiivne, käsitledes ettevõtjat kui vereimejat, kes püüab rahva ja antud juhul keskkonna hävitamise arvel rikastuda. Mida lähemal inimeste kodule toimub pisutki keskkonda muutev ettevõtlus, seda enam võimutseb teine arvamus. Just selle nimel kuhjatakse kokku kõikvõimalikud argumendid arendusprojekti vastu ning vahet pole, kas need on teaduslikud või pärinevad vitsameeste suust ja sulest. Eesmärgiks on kokku koguda võimalikult palju protestiallkirju ning mida suurem on argumentide arv, seda rohkem allkirju saadakse kokku.
Samas, teaduslikus mõttes on sellisel allkirjakogumisel ka negatiivne külg. Nimelt kui kasvõi üks argument on kaheldav, võib kaheldavaks pöörata ka kogu pöördumise sisu.
Missugune on siis tegelik olukord? Ka Martin Vällik pisut üledramatiseerib, väites, et 11 kilomeetrit pikk maa-alune jõgi oleks teaduslik sensatsioon mitte ainult Eestis, vaid kogu maailma mastaabis. Kes soovib, võib kasvõi lugeda artiklit 153 km pikkusest maa-alusest jõest Mehhikos – ja antud juhul on tõesti tegemist jõega, mida speleoloogid jälgivad ise maa all kogu pikkuses, mitte georadarite või vitsade abil.
Eks kõik algabki sellest, mida me nimetame jõeks. Meil puudub kokkulepe, kui suur peaks olema karstikoobas ja kui suur veevool, et me võiksime öelda – tegemist on maa-aluse jõega. Näiteks võib leida maa-aluseid jõgesid käsitlevast aruandest korduvalt, et nn maa-alune jõgi voolab edasi oja kaudu, st suubub ojja. Kuidas nii, jõgi suubub ojja? Me ei saa ju väita, et iga allikas toitub maa-alusest jõest? Me ei saa ka rääkida, et meil Eestis ongi kõik palju väiksem ja kui veel jõgi on maa all, siis on ta veel väiksem, palju väiksem maapealsest ojast.
Et maailmas mingitki muljet avaldada, peaksid meie koopauurijad ja akvalangistid neid jõgesid füüsiliselt läbima ja alles siis võiksime rääkida pisutki mingisugusest sensatsioonist. Kahjuks on meie lõhedesüsteemid tegelikkuses nii kitsad, et ükski inimene sinna sisse ei mahu. Maailmas on nii palju fantastilisi karstikoopaid, et meie ükskõik mis vahendite abil määratud ‘jõed’ ei paku maailmas erilist huvi. Küll on Nõiakaev maapinnal tõepoolest omapärane.
Nii ongi mõistatus lahendatud. Meie maa-alused jõed ei ole tegelikult jõed, vaid lõhelises ja karstunud lubjakivis voolav lõhevesi.
Kokkuvõtvalt aga pole kohalikele inimestele olulist vahet, kui suur peaks olema jõgi, et seda võiks nimetada jõeks. Nende jaoks on tähtis, et oleks tõepoolest ära tõestatud, et plaanitava kaevanduse mõju neid huvitavale loodusele ja kaevudele on ebaoluline või puudub. Seetõttu on kogu diskussioon selle üle, kas on jõed või mitte, ainult ühest küljest teaduse ja pseudoteaduse piire otsiv ning teisest küljest terminoloogiline. Kohalike elanike jaoks on see diskussioon suhteliselt ebaoluline.
Veebilehel http://www.tuhalanoiakaevuleappi.com/ on välja toodud väljavõtted akadeemik Anto Raukase ja geoloogiadoktorite Hella Kingu ning Katrin Ergi arvamustest. Need on tõsiseltvõetavad arvamused, mille alusel tõepoolest langeb põhirõhk ja vastutus hüdrogeoloogidele, kes viivad läbi põhjavee modelleerimist. Modelleerimise võimalusi ei tohi alahinnata. Just Eesti hüdrogeoloogid on selgelt paika pannud, kui kaugele kaevandused Ida-Virumaal peaksid jääma olulistest keskkonnaobjektidest – näiteks Kurtna järvedest või Selisoo rabast, et riskid oleksid maandatud. Senini ei ole eksitud, mudelid on olnud piisavalt täpsed.
Et iga Eestimaa inimene saaks aru, kuidas põhjavesi lubjakivides liigub, soovitan vaadata Bionina saadet. Veebilehelt http://www.ut.ee/199254 valige Bionina 5. saade ’Joogivesi’ ja seal 8:10 saate algusest annab hüdrogeoloog Andres Marandi lihtsa ja selge ülevaate toimuvast.
Kui hüdrogeoloogid viivad läbi hüdrogeoloogilist modelleerimist karstialal, siis on see ränkraske töö, mis peab vastama kõikidele küsimustele – kaasa arvatud sellele, missugune on tõenäosus, et veevool kaevandusse saab olema tõepoolest nii suur, et see mõjutab olulisi keskkonnaobjekte, sealhulgas Nõiakaevu. Kui tõepoolest kaevandusse avaneks nii suur veevool, mida keegi võib nimetada kujundlikult ka maa-aluseks jõeks, siis ei ole ilmselt majanduslikult otstarbekas sellist kaevandust rajada, kuna vee väljapumpamise kulud oleksid suuremad võimalikest tuludest. Kaaluda võib kaevandamist vee alt ilma veetaset langetamata. Kõik on omavahel seotud.
On veel üks oluline aspekt, mis raskendab modelleerimist. Nimelt, kui kaevandamise käigus on plaanis lõhkamistööd, võivad need lõhelisust küllaltki olulisel määral mõjutada.
Kokkuvõttes, propageerides teaduslikku maailmavaadet, usaldaksin ma Eesti hüdrogeoloogide modelleerimisoskusi, kuid jälgiksin väga tähelepanelikult, kas ja kuivõrd mudeli piirtingimused arvestavad teadmatustega põhjavee võimalike suurte liikumiskiiruste suhtes, kas on läbi mängitud ’halvimad võimalikud’ stsenaariumid ning missugune on nende stsenaariumide mõju ümbritsevale keskkonnale. On siililegi selge, et kaevandada tohib vaid siis, kui kaevanduse mõjud piirkonna hüdrogeoloogiale on kompenseeritavad, ebaolulised või puuduvad ning selles osas saavutatakse kohalike elanikega kokkulepe. Kindlasti kohe ei saa väita, et regionaalne hüdrogeoloogiline modelleerimine on võimatu. Samas kui negatiivne stsenaarium eksisteerib, isegi väga väikese tõenäosusega, järgneb järgmine küsimus – kes ja kuidas võtab vastutuse, kui see realiseerub.
Andes au küll paljude inimeste, sealhulgas geoloogide hulgas levinud ohutunnetusele, valdavad Nabala piirkonna hüdrogeoloogiat Eestis kahtlemata Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogid. Minul isiklikult on väga raske kahelda Rein Perensi ekspertarvamuses, mille ta avaldas juba 2009. aasta juunis:
“Täiesti mõistetav on akadeemik Anto Raukase ja Ants Talioja mure nõiakaevu saatuse pärast. Põhjavee modelleerimistulemused näitavad, et kavandatavate paekarjääride mõju nõiakaevuni ei ulatu. Lohutust pakuvad lõigud Ants Talioja raamatust «Tuhala»: «…Ometi ei ole tegemist arteesia kaevuga, kus survet põhjustab põhjavesi.
Nõiakaevu paneb keema Tuhala jõgi, mis voolab pooleteise kilomeetri ulatuses maa all. Mõõtmised näitavad, et see (nõiakaevu keemine) juhtub siis, kui suurvesi tõstab Virulase koopa ava kohal veetaseme nõiakaevu rakete servast 2,35 m kõrgemale. Tuhala jõe vooluhulk peab olema vähemalt 5000 l/s. Vajaliku vooluhulga tagab Mahtra soostikust ja Leva rabast tulev vesi, mis muudab nõiakaevu vee veidi pruunikaks.»
Leva raba jääb Nabalast 18 km lõuna poole, mistõttu nõiakaevu veerežiimi seostamine Nabala piirkonna võimalike paekarjääridega ei ole kuidagi põhjendatud.”
Lihtne loogika on selles, et selle arvamuse alusel toituvad Tuhala jõgi ja ühtlasi Nõiakaev lõunapoolsetest soodest ja rabadest, samas kui kõik plaanitud kaevandusalad jäävad loodesse. Kindlasti on vaja hinnata võimalike kaevanduste mõju kogu piirkonnale, kuid tundub, et Tuhala Nõiakaev on valitud küll sümboliks, samas Nõiakaev ise ei saa kohe kuidagi ohus olla. Rein Perensi arvamusele toetudes akadeemik Anto Raukas eksib, sest Nõiakaevust kilomeetrite kaugusele loodesse jäävad kaevandused ei saa kohe kuidagi mõjutada Tuhala jõe veetaset Nõiakaevu lähistel ega toitumisala, mis paikneb Nõiakaevust hoopis lõunapool.
Me võime uisapäisa tormata üleskutsetega kaasa ja jätta täiesti läbi mõtlemata, kas kampaania autorid on oma juhtumi korrektselt üles ehitanud. Me võime anda oma allkirja siiras usus, et kõik ongi nii lihtne ja selge nagu me loeme. Ka antud juhul, lugedes Eesti TA Looduskaitse Komisjoni arvamust, olen sellega 100%-liselt nõus, nii olekski vaja teha.
1. Enne otsuse tegemist kaevandustööde lubatavuse kohta on vaja täpsustada Nabala karstiala terviklikkust ja ulatust ning eri piirkondade omavahelisi seoseid.
2. Tuleb viia läbi täiendav kogu ala loodusväärtuste teaduslik inventuur ja eri piirkondade looduskaitselise väärtuste hindamine.
3. Läbi viia kogu piirkonna veerežiimi täiendav geofüüsikaline ja hüdrogeoloogiline uurimine, mille alusel saab hinnata kavandatavate kaevetööde mõju allikatele, allikasoodele, juba olemasolevatele kaitsealadele ning kohalike elanike poolt tarbitavale põhjaveele. Senised hinnangud ei arvesta karstinähtustega selles piirkonnas.
Kuid allkirjade kogumine käib hoopis Tuhala Nõiakaevu kaitseks. Seega, kui on tõepoolest lihtsalt näidatav, et Tuhala Nõiakaev toitub lõuna poolt, siis pole seost plaanitud kaevandustega tegelikult üldse olemas.
Märkus. Väljavõtete tegemisel antud kirjutisest ja muudetud kujul avaldamise korral palun väljavõtted ja muudatused kooskõlastada. Kirjutis lahkab probleemi kogu olemust ning mistahes lõigu eraldi esitamine ilma ülejäänud kontekstita moonutab antud arvamusloo mõtet.
Üks kommetaar siiski: NIMBYst ei pea tingimata lahti saama, osa NIMBY küsimuseasetusest ei ole mitte see, et “asju mitte mingil juhul ei tohi minu tagaaeda ehitada”, aga see, “kui keegi ehitab minu tagaaeda midagi, peab mulle tooma rohkem kasu kui kahju, miks keegi peaks minu tagaaia pealt suuri kasumeid teenima ja mulle sellest pisku jagama.” Mõnikord tekib NIMBY ka vastuseks lihtsalt algataja puudulikule kommunikatsioonile, kui ei suudeta kohalikele täpselt näidata, kuidas nemad asjast osa ja kasu saavad.
Tuulikute puhul, lisaks igasugustele imelikele argumentidele, oligi minu arvates oluline ka see, et Eesti ega Hiiumaa ei saa sellest pargist suurt kasu midagi ja tegelikult võiks meil endal olla strateegiline huvi sinna midagi ehitada.
Näide Rootsist, kus terve linn – Kiruna – kolitakse rauamaagi kaevandamise nimel teise kohta. Mõned hooned (nt kirik, raekoda…) võetakse osadeks ja ehitatakse uuesti üles. Samuti ühe kuulsa inimese haud. Kogu projekt läheb maksma vähemalt 15 miljardit SEK-i, arvatavalt veelgi rohkem. Muidugi olid ka probleemid, sest kaevandus oli jõudnud linnale juba liiga lähedale – ilmsed keskkonnamõjud olid juba väga suured. Kogu ümberkolimise maksab kinni kaevandusfirma LKAB. http://www.arileht.ee/artikkel/369534
Kahjuks on see tõsi, et vahel tuuakse keskkonnakaitsealaseid argumente selleks esile, et muid eesmärke täita. Üsna palju on neid, kes soovivad ettevõtlike inimeste tegemisi torpedeerida ainult seepärast, et kõik jääks endiseks, loodust tuuakse oma tahtmiste ja soovide kilbiks.
Viimasel ajal on trendiks muutumas veel see, et kui kuskile tahetakse midagi luua, siis algatatakse seal looduskaitseala loomine (nt. Ruhnu lähedal on mingi ala, kuhu ei taheta lasta meretuuleparki planeerima ega ehitama).
Eks ole meilgi siin kodukandis, Muraste looduskaitsealas, üht-teist kõrva taha panna. Kokkuvõttes on igal asjal mitu otsa.
|
OSCAR-2019
|
||
JUURTE JUURDE TAGASI: Pikki aastaid Hiiumaal elanud Gennadi Aavik tunnistab koduna vaid mereäärset Saaremaad.
Verevähi diagnoosi tõttu ameti maha pannud endine Hiiumaa haigla peaarst Gennadi Aavik leiab tröösti jumalasõnast ja turgutab end Kõiguste külas maalähedase eluviisiga.
“Mul on suur talupidamine, aeg kulub märkamatult,” räägib kolm aastat tagasi ränga haiguse tõttu surmaga silmitsi sattunud Gennadi Aavik. Arstide ja jumala abiga vintsutustest läbitulnud 78-aastane mees peab mesilasi, käib kalal ja jahil ning tunneb rõõmu lähedastest.
Kolm aastat tagasi diagnoositi Gennadil raskekujuline leukeemia. “Raviefekt kahtlane, ellujäämislootus halb,” oli raviarsti sõnum pärast analüüsidega tutvumist. Viimased 16 aastat Hiiumaa haiglat juhtinud Gennadi Aaviku elutöö meedikuna sai järsu lõpu ning algas võitlus elu ja surma peale.
Eriliseks tegi Gennadi ravi see, et esimesena Eestis pakuti talle võimalust tüvirakkude siirdamiseks 75-aastasena. Siiani oli siinmail sellist protseduuri tehtud vaid kuni 65-aastastele. “Minuga tehti Eesti rekord ja võib-olla olen kusagil statistikas ka,” muigab ta ise. Tõenäosus paranemiseks oli küll vaid 40 protsenti, ent kaotada polnud enam midagi.
Õhkõrn elulootus polnud Gennadi sõnul ületamatult talumatu ja suurt traagikat ta ei tundnud. “Eluaastaid on üksjagu, palju on tehtud ja lapsed on jalad alla saanud,” põhjendab ta. Arstina oli ta samasuguseid olukordi näinud sadu ja sadu.
Kolmandal haigevoodis veedetud päeval kostis koputus palatiuksele. Sugulaste eestkostel astus Gennadi juurde haigemajja jumalasulane ja palus luba vestluseks. Vaimulik oli Tallinna nelipühakoguduse Eelim pastor Olius Thaling, kirju minevikuga mees. Ehkki Gennadi pidas end usukaugeks inimeseks, polnud tal siiski põhjust jutuajamisest keelduda. “Kui Olius oli minuga rääkinud poolteist tundi, muutus mul seest kergeks,” meenutab Gennadi, kelle sõnul leidis temaga aset imeline muutus, millega kaasnes üllatav vabanemise ja lõõgastumise tunne. “Pärast seda läks mul hinge pealt kergeks, ma võtsin usu vastu ja see kergus jäigi püsima.”
Nüüd kuulub endine Hiiumaa haigla peaarst Eelimi kogudusse. Uut testamenti loeb ta jutti neljandat korda järjest ning käib aeg-ajalt Orissaare koguduses palvetunnis.
Vähiravi algusest möödub peatselt kolm aastat, mis annab lootust paranemisele. Enamasti naaseb haigus esimese kahe aasta jooksul, hiljem tõenäosus uuesti haigeks jääda väheneb. Kuuldavasti anti ka pastor Olius Thalingule vaimsetest sfääridest teada, et Gennadi saab terveks.
Gennadi Aavik on sündinud mandril, kuid veetis lapsena kõik oma suved ja koolivaheajad Saaremaal vanaema juures. Tema ema suguvõsa pärineb Kihelkonna kandist, isa oma Laimjala mailt. “Saaremaal on mu juured, ma ei tunnista muud kui mereäärset Saaremaad,” räägib Gennadi. Ka naabersaarel elatud aastate jooksul veetis Hiiumaa haigla peaarst oma vaba aja Saaremaal ja pidas siin mesilasi. “Ma ei muutunud hiidlaseks, midagi ei ole teha. Ajab naerma, aga nii see on.”
Eluaeg pikki tööpäevi teinud arst räägib, et pensionipõlve rahuliku elu omaks võtmine nõuab aega. Isegi siis, kui ta haige oli, olid mõtted väga tihedalt tööga seotud. “Ei läinud päeva, kus ma ei mõelnud mitmeid-mitmeid kordi Hiiumaa haigla peale.”
Nüüd mööduvad Gennadi päevad mitmesuguste koduste toimingute tähe all, nagu näiteks küttepuude varumine. Ka käib ta paadiga merel kalavetel ja kuulub Laimjala jahiseltsi. “Tapmine mind ei köida, aga mingisugune jahikirg ikkagi tekib,” tunnistab elupõline anestesioloog. “Võtan asja kainelt: loodust tuleb reguleerida ja ega inimene ilma orgaanikata ei elaks.”
Lausa fanaatilist huvi, ja seda lapsest saadik, tunneb Gennadi mesilaste vastu. Juba keskkooli ajal läks ta mesinduskursustele ja käis suvevaheajal praktikal Kuusalu suures mesilas. “Mul oli isal kodus 70 peret ja mina pidasin neid,” sõnab ta.
Tiial soovitan üht teist lehte ka lugeda. Seal on Vilma Raunistelt ülepäeva mõni “Maimu oli kolhoosi ajal tubli lehmalüpsja” tüüpi kirjand.
No need Vilma Rauniste kirjutatud lood on kõik stiilis, et tule eile meile ja võta homne ajaleht ka kaasa.
Väga tore lugu ja väga tore uudis. Minul selle mehega seotud toredad lapsepõlvemälestused! Tema suvekodu asub minu lapsepõlvesuvede kodu juures ja me olime suvesõbrad tema lastega. Kui onu Gennadi käis Kuressaares, siis ta alati tõi termoses meile lahtist jäätist. Polnud ju 80-ndatel veel autosid ja jäätis oli ka haruldane. Nendel väga tore pere, kes igati väärib võimalust isa ja vanaisaga veel väärikas vanuses aega veeta! Tugevat tervist ja toimekaid pensionipäevi igal juhul!
Ilmastikutingimused võivad kahjustada töötaja tervist ja seetõttu on riietusel töövõime säilitamisel oluline osa. Tööandja on kohustatud oma kulul andma töötajale sobiva tööriietuse vastavalt ilmastikutingimustele.
Kui välitingimustes töötamisel on tööriietega külm ja/või pole piisavat võimalust ennast soojendada, siis tuleb sellest teavitada tööandjat ja otsida üheskoos lahendusi, kuidas tööriietust ja puhkamise korraldust täiustada. Tööriideid valides on tööandjal mõistlik arvestada töötajate ettepanekutega, et leida sobivad ja mugavad tööriided.
|
OSCAR-2019
|
||
A.H. Tammsaare tee 89a korterelamu paikneb väljakujunenud Mustamäe elurajooni sisekvartalis. Olemuselt moodsa geomeetriaga hoone on projekteeritud olemasolevasse keskkonda sobima nii vormilt kui ka olemuselt. Hoone tume fassaad sulandub ümbritsevasse rohelusse, tuues seda samas esile. Mängulisust lisavad kontrastiks olevad heledad detailid koos eri mõõdus ja raamistikus akende ning rõdudega. Hoovialale on loodud avar vaateväli, tehes hoone esimese korruse pinnalt maksimaalselt avatuks.
Uude 6-korruselisesse kahe trepikoja ja liftidega korterelamusse ehitatakse 64 kodu. B-energiaklassiga kodude ruumilahenduse planeerimisel on silmas peetud tänapäevase inimese vajadusi. Valikus on 1-4-toalised kaasaegsed korterid pindalaga 27,6-84,2 m2. Iga korteri juurde kuulub sellega samal korrusel asuv praktiline panipaik. Kõikidel kodudel on vaadete nautimiseks rõdu. Koduõue haljastuse valikul on lähtutud piirkonnale iseloomulikest puu- ja põõsaliikidest. Kõrghaljastusena istutatakse mände, vahtraid, kevadeti kaunilt õitsvaid sireleid ja kirsipuid ning madalhaljastusena pakuvad õiteilu põõsasmaranid ja enelad. Koos hoonega rajatakse erinevate atraktsioonidega mänguväljak ja puhkeala vaba-aja veetmise võimalusega. Parkimine on lahendatud osaliselt esimese korruse tasapinnas hoonealuste väliskeskkonnale avatud parkimiskohade näol ning osaliselt maa-aluses parklas. A.H. Tammsaare tee 89a valmib detsembris 2019.
Rõdud ja aknad Naturaalse betoonpinnaga monteeritavatest raudbetoonelementidest rõduplaadid kinnituvad fassaadile metallist tõmbidega. Soovijad võivad rõdu kinni klaasida lähtudes arhitekti koostatud klaasijaotuse joonistest. Korterite aknad ja rõduuksed on PVC profiilidest ja kolmekordse klaaspaketiga.
Vesi ja kanalisatsioon. Korterite sanitaarruumidesse on paigaldatud valamud, kahesüsteemsed WC-potid, segistid ning vee- ja kanaliotsad pesumasinale. Vannitubades on vann või dušš. Veevarustus ja kanalisatsioon on korteritesse monteeritud täielikult seina- ja põrandasiseselt. Korteri veetorustiku sisendšaht asub vannitoa ripplae taga. Paigaldatud on vee avamise ja sulgemise kraanid ning külma ja sooja vee kauglugemisega kulumõõtjad. Küte. Soojavarustus on lahendatud linna kaugkütte baasil. Korterites on radiaatorküte ja korteripõhine kaugloetav soojusmõõtmine. Ventilatsioon. Igal korteril on korteripõhine soojustagastusega ventilatsiooniseade ja eraldi kohtäratõmme köögipliidi kohalt (pliidikubu tarnib ja paigaldab korteri ostja). Elektripaigaldis. Kahetariifsed kaugloetavad elektriarvestid paiknevad iga korruse elektrikappides. Korterite tugev- ja nõrkvoolu elektrikilbid asuvad süvistatult esikutsoonis või garderoobis. Esikusse on paigaldatud videofonoluku süsteem, mis võimaldab lisaks välisuksele võtta ühendust ka naaberkorteritega. Vannitubade põrandatesse on paigaldatud elektriline põrandaanduri ja temperatuuriregulaatoriga juhitav põrandasoojendus. Korterisse on paigaldatud autonoomne suitsuandur ja esiku ning sanitaarruumide valgustus. Valvesignalisatsiooni võimaluse tarbeks teostatakse kaabeldus sõrmistiku ja korteri välisukse magnetanduri paigaldamiseks. Korterisisene andmesidevõrk teostatakse CAT6 kaabeldusega, mis võimaldab korteriostjal liituda meelepärase kaabeltelevisiooni, telefoni ja andmeside teenusepakkujaga. Hoone on varustatud tulekahjusignalisatsiooniga. Territoorium ja parkimine Korteriomanike tarbeks rajatakse 70 parkimiskohta, millest 39 on lahendatud esimese korruse tasapinnal väliskeskkonnale avatuna ja osaliselt hoonega kaetult. Ülejäänud 31 parkimiskohta asuvad hoone maa-aluses suletud garaažis. Panipaigad asuvad korteritega samadel korrustel. Hoone sissepääsud on sobilikud ratastooliga liikumiseks kuna puuduvad trepid. Prügiruum on lahendatud lukustatavana kinnises ruumis. Hooviala korrastatakse ja haljastatakse ning rajatakse prügiruum.
Meelelahutus ja sportimisvõimalused Jõudsalt arenevas Mustamäe asumis on tegevusi igale maitsele. Linnulennult mõnesaja meetri kaugusel asub mitmekesist tegevust pakkuv Mustamäe keskus, kus on nii Apollo kino, MyFitness spordiklubi, mitmed söögikohad ja poed. Jalutuskäigu kaugusel asub kaasaegne Tere tennisekeskus Golden Club, peagi uksed avav ujumis- ja SPA võimalustega Mustamäe spordikompleks ning tuleva aasta kevadeks renoveeritav Kaja kultuurikeskus.
Kauplused ja kohvikud Sisseostude tegemiseks on lähim Mustamäe Keskuse toidupood, kuid maitseelamusi pakuvad nii samas majas kui ka naabruses asuvad kohvikud ja restoranid. Avastamisrõõmu pakub Lotte Kohvik, mille kirju valik sobib nii pisiperele kui suurematele. Kiiresti ja mugavalt pääseb läheduses asuvatesse Kristiine ja Rocca Al Mare kaubanduskeskustesse. Mustamäe kodu ligidal leidub mitmeid omanäolisi söögikohti ja kaupluseid.
Koolid ja lasteaiad Kodumajast kilomeetri raadiusesse jääb mitmeid koole ja lasteaedu. Mugav ja turvaline on pisematel kodu lähedases lasteaias käia. Mõneminutilise jalgsikäigu kaugusel asuvad Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Saksagümnaasium, veidi eemale ka Audentese era- ja spordikool. Kooliteed jätkavatele uudistajatele pakub mitmekesist õpikeskkonda Mustamäe au ja uhkus – TTÜ.
Pargid ja mänguväljakud Kodu läheduses on mitmeid parke, haljasalasid ja mänguväljakuid. Mõnesaja meetri kaugusel asub igal aastaajal partidest kihav Parditiigi park, mõnevõrra eemal ka Kadaka park ja laste mänguväljakutega Männi park. Tähelepanelikult ringi jalutades on Mustamäel ja Männi pargis oravaidki näha. Lemmiklooma peremehel on suurepärane võimalus nüüd oma sõpra treenida lähedal asuvas Kadaka pargi koerte jalutusväljakul.
Tervishoid Keha ja vaimu eest kannab hoolt igaüks. Uue kodu vahetus läheduses asub Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Lastehaigla ning samuti Mustamäe tervisekeskus.
Ligipääs Uued kodud asuvad ühistranspordiga hästi varustatud Mustamäe südames. Lähimad bussi ja trollipeatused asuvad kodumajast mõnesaja meetri kaugusel ning tagavad kiire ühenduse teiste linnaosadega. Siit on mugav sõita nii kesklinna, mere äärde, kaubanduskeskustesse, Balti jaama ja sadamasse. Oleme hästi ühendatud!
|
OSCAR-2019
|
||
Mul oli juba ammu teada, et 2.01.18 algab valmistumine kevadhooajaks ja dieedid ja kõik sellega kaasnev triangel hakkab pihta ja sul pole õrna aimugi, kuidas ma seda ootasin. Treener veel luges sõnad peale, et aastavahetusel tuleb korralik pidu maha pidada, et hing tükiks ajaks rahul oleks. Ja kui ma siis enne aastavahetust treeneriga maha istusin, siis mul vajus suu kõveraks, kui ta käskis nüüd nädal aega puhata ja hakkama saada ainult kahe trenniga ja kaloraaži kärpimise lükkas 8.01.18 kuupäevale. Mida muna? Puhata on alati mõnus, selle vastu pole mul midagi, aga hakkame nüüd juba peenikeseks eks!? Käskis veel sünnipäeval (4.01) ka rihma lõdvemaks tõmmata ja siis ametlikult algust teha.
No mõeldud tehtud. Mida ma ei kuulanud oli muidugi see sünnipäeva rihma lõdvemaks tõmbamine ja näedsa! Kui treenerit ei kuula, on kohe vanakurat seljas! Juba sünnipäeva õhtul suutsin haigeks jääda. Kurat! Kõik täispauk palavikud ja nohud ja köhad ja no see sama tripper, mis see levib siin ümberringi. Puhkasingi täie lauluga kodus diivanil viinasokke tehes ja küüslaauku süües. Mõnes mõttes oli nagu kergendus ka, sest kuna ma olen ainult korra aastas haige, siis suure tõenäosusega on ülejäänud aasta siis muretu. Palavikust sain jagu, aga see kuradi nohu ja köha, see ei anna siiamaani rahu. Aga vääksumine on nõrkadele ja mingi tripper ei tule siin mulle dikteerima midagi. Esmaspäevast läks trall lahti ja eks ma hingan siis lõpustega, kui ninaga ei saa. Selle haiguse juurde me tuleme veel tagasi, sest ma tahan teid kutsuda ühele lahedale üritusele, aga sellest juba allpool.
Mis mu treeningkavas siis muutus? No need hirmsad 5×15 seeriad kadusid ära. No see oli küll kergendus. Einooo päriselt, proovi ükskord jalga raiuda mingi 6 erinevat harjutust ja 5×15. Sa võta kirst kaasa igaks juhuks.
Point on siis selles, et rasked trennid peavad olema reaalselt nii rasked, kui üldse olla saavad ning iga kord peaks üritama trennis progresseeruda ehk siis raskuseid lisada. Ja kerged trennid peavad olema reaalselt nii tilu-lilud ja taastavad, et jõuaks rasketel nädalatel korralikult lammutada. Treener luges sõnad peale veel taastumise koha pealt, mis nüüd on olulisem kui kunagi varem. Korra nädalas pean tegema aeroobset 45min, mille suure tõenäosuseaga jätan nädalavahetustele. Nagu mingil kummalisel kombel on see klapid peas mäkke kõndimine ja enda mõtete mõlgutamine mulle meditatsiooni eest. Ja eriti hea on magada nädalavahetusel kaua, süüa kõht korralikult täis ja siis teha ära cardio ja lõpuks veel ilusti rulliga kogu keha läbi käia. Sellest foam rollerist ma olen varem ka rääkinud ja see on päriselt ka imetoode.
Mis kaloraažiga juhtus? Varem olin ma siis 2400kcal peal ja süüa sai ikka päris korralikult. Naljakas oli muidugi see, et mida rohkem sa sööd, seda rohkem sa jõuad süüa ja lõpuks tundus enda peas see 2400 täiesti tavaline menüü, samal ajal, kui kõik teised inimesed ümberringi hoidsid peast kinni, kui palju võib üks naine süüa. Aga enivei, selle 2400 tõmbasime siis 300kcal väiksemaks, ehk siis uus stardipositsioon on 2100kcal. Tuletan siinkohal meelde, et eelmist dieeti ma alustasin 1750kcal pealt ehk siis arva ära, kui palju lõbusam on dieeti alustada 2100kcal pealt? Nagu öö ja päev. Sisuliselt söön ikka tavainimese mõistes suuri koguseid ja täiesti tavalist toitu. Kuna möödas on kärpimisest ainult 3 päeva, siis ma ei saa anda mitte mingit adekvaatset infot veel, mida teeb kaal või mis üldse toimub. Etteruttavalt võin öelda, et kaal on siiani igal hommikul tõusnud, aga analüüsime ikkagi asju siis, kui on millegi põhjal analüüsida. Pealegi naisteasjad peaksid ka iga kell startima, mis viib alati kaalunumbri lakke.
Treener luges omalt poolt veel sõnad peale, et ma jälgiks raudse pilguga enda rasvade tarbimist, et ma enda naisteasjadega jälle metsa ei jookseks (nagu eelmine dieet) ja sisuliselt kogu muusika. Mingeid kivisse raiutud makrosid ma ei saanud, peaasi, et rasvad ja valgud ilusti söödud oleks. Kõikidele kapsa ja keedukana söödikutele võin hinge kriipimiseks öelda, et minu “soovituslike toiduainete” nimekirjas on ilusti sees taluvõi, hapukoor ja sai. Nuta või naera. Mina panin küll igatahes suure kajaka naeru ja ei suutnud ära imestada, kui normaalne siiani kogu protsess on olnud. Mitte mingit teadust, söö nagu harju keskmine inimene ja tee vormi. Mul on päriselt ka sisetunne, et see dieet lähevad asjad ikka hoopis vastupidi kui eelmine, kuigi rasva on vaja alla võta topeltpalju. Elame-näeme.
Ma tegin ilusti esmaspäeval ära ka enda before pildid ning hakkan teile siis jooksvalt andma ka võrdluspilte mingi aja jooksul. Päris hirmus oli ikka vaadata tegelikult neid. Kange tahtmine oli kohe poseerima hakata, et kuskilt mingigi joon saledam tunduks, aga ei! Jäi jutt, et oleme ausad ja mingit kägu ei aja. Vaatame siis need progressipildid koos läbi ja loodetavasti kellelgi süda üles ei ütle. Plaanin teile jagada veel enda menüüd, et te päriselt ka näeksite, et ma taaskord ei aja kägu ja et päris ausalt on võimalik targa treeneri abiga täiesti normaalselt lavavormini jõuda. Kui sul on aga midagi, mida sa veel tahaksid, et ma kajastaks, siis palun anna mulle kommentaaridesse või postkasti märku ja teeme ära!
Nagu ma eelpool mainisin, siis tahtsin sellest haigusest lähemalt rääkida ja teile ühte üritust jagada. Kunagi ma alustasin blogi pidamist Brenafitnessi leheküljel ja mu armas sõbranna Sille korraldab VaimuKeha – Õnneliku Elu Konverentsi , kus räägitaksegi haigeks jäämise tegelikest põhjustest, migreenist, toidutalumatusest ja kõigest muust, mis meie elu tugevalt mõjutab. Ma ei ole oma loomu poolest absoluutselt nö vaimuinimene, aga oma 27 eluaasta jooksul olen ma sellest küll aru saanud, et inimese mõttejõud võib teha teda kas haigeks või terveks ning meie sisemine pool peegeldub tihti meie füüsilises pooles. Sa ei usu? Miks näiteks inimesed puhkusel olles haigeks ei jää? Miks alati pikalt pingelises seisundis olles pea valutama hakkab? Miks ühel inimesel on kõikvõimalikud talumatused ja haigused alati küljes, kui teisel pole ühtegi allergiat ja ta on vaevu kunagi haige? Oled sa selle peale mõelnud? Mina igatahes lähen kaasa mõtlema, sest ka minust sai haigus võitu just siis, kui ma olin emotsionaalselt teinud läbi suure katsumuse.
Rikkad ostavad pileti kohapealt ja löövad sularahapaki lauale, ilusad ja targad kasutavad pileti ostmisel minu sooduskoodi 😉
Selle haigeks jäämise koha pealt lisaksin, et inimesed jäävad küll puhkusel haigeks. Ja seda väga lihtsal põhjusel- pingelangus 🙂
Jaa, täiesti õigus. Ma ise olen vist nii stressivaba inimene, et õnneks sellist asja veel ette pole tulnud. Aga tõsi ta on 🙂
Põhikooli ajal olin pühaviha täis, et no kuidas ma haigeks ei jää, samal ajal kui teised kodus haiged on ja puhkavad pean mina koolis käima.
Gümnaasiumi ajal juba mõtlesin no vot, küll minul on tugev tervis, ei mina haigeks jää. Traditsiooniliselt jäin haigeks ainult iga aasta suve paiku 1 korra ning seega ma olen ka selline “korra aastas haige”. Ja nüüd siiani olen veendumusel, et küll mul on tugev tervis 😀 Äkki tõesti mõttejõud.
Ema rääkis, et kui ma väiksena lasteaeda minna ei tahtnud, siis “jäin haigeks”. Olin täpselt nii kaua haige kui arsti juures oli vaja käia(kontrolliks, kas ikka olen haige) ja peale seda polnud midagi viga 😀 😀
Ma tunnistan, et ma kooli ajal mõtlesin päris tihti ennast haigeks. Kummaline oli ka see, et isegi kraadiklaas venitas palaviku välja, täpselt senikaua kuni vanemad olid tööle läinud. Ma ei oskagi seda loogiliselt selgitada kuidagi, aga mõttel on päriselt ka jõud. Selle tervise osa pealt, mina usun, et on võimalik ennast terveks ka mõelda. Kui ma tunnen ennast õhtul kehvasti, aga on nagu maru vale aeg selleks, siis ma lihtsalt korrutan endale, et mul ei ole aega selleks ja ma ei ole haige ja muidugi tõmban klõmaka pipraviina ka, kurat seda teab, äkki teeb pipraviin töö ära, aga no järgmisel päeval on korras.
Kirjutasid, et esimese dieedi ajal läksid naishormoonid paigast. Kui kaua võttis aega, mens.tsükli taastumine ja korrapärasus?
Hohohohhoooo, hea küsimus. Selleks läks isegi oma 6 kuud, kui ma ei eksi. Hea indikaator, et kehas olid asjad ikka konkreetselt metsas.
Ma küll lavale kunagi ei pretendeeri aga trenni teen enda jaoks, et hea oleks olla. No natuke kõhulihast võiks olla ja sangad tahaks ka ära kaotada AGA see söök on nii ahvatlev. Muidu pole hullu aga 1 nädal enne naisteasju tuleb see isu- söönkõikäramiskoduson-ja see rikub kõik ära. Mõni kuu suudan normaalne olla ja mitte alla anda aga teine kuu jälle läheb kõike topelt ja pärast mõtlen et miks ma nii tegin. Pole lihtne. Aga edh sulle Kaisa. Hoian pöidlaid 😉
Aga näe, sa saad täpselt aru, kust need sööstud tulevad. Kui sa suudaks selle enda peas nüüd iga kord enne uut sööstu läbi mäelda, siis äkki suudaksid ennast paremini tagasi hoida. Ma tean täpselt, mida sa tunned. Ja kõige haigem ongi see, et kui sööd kõhu magusat täis, siis pärast seda tunned ennast kehvasti. Kurat noh! Jälle! Ma olen enda mehele sõnad peale lugenud selle tarbeks. Päris mitu korda on ta mul näpud sahtli vahele tõmmanud 😀
|
OSCAR-2019
|
||
ühtlasi tervitan siinkohal (mitte eestlasest) kolleegi, kes mulle täna ütles “ma ei suuda usaldada inimesi, kes alkoholi ei joo”. tänks, polnud seda värskendavat seisukohta juba mõned head aastad kuulnud!
kõige jubedam asi hüaluroonhappe juures on tema nimi. “hape” kõlab nagu midagi söövitavat ja “hüaluroon” ei kõla üldse kuidagi, sest kes suudab sellise sõna välja öelda? mina annan poole ü pealt alla enamasti. ja meenutan hea sõnaga roo-loorkulli.
tegelikult on HH (inglise keeles lühendatakse HA) täiega ohutu. see on üks aine, mida inimese keha ise toodab ja mis hoiab nahas niiskust kinni (ühe HH molekuli kohta tuhat veemolekuli või midagi sellist). vanemas eas (khm) ei tooda keha seda enam nii palju kui enne. ehk siis – kui niisutada nahka sama palju kui nooremana (näiteks üldse mitte nagu me kõik teismeeas. või natuke kreemi pärast näopesu nagu paljud meist kahekümnendates), on ta vähem niisutatud.
vähemniisutatud nahk näeb välja veidi lõdvem, veidi kortsulisem, veidi tuhmim kui niisutatud nahk. lisaks võib ka lihtsalt tunda olla, et… näonahk nagu kisuks ja hirmsasti tahaks midagi leevenduseks peale määrida sinna.
variante selle olukorra haldamiseks on tohutult: võib ignoreerida, võib mingit meiki peale panna, võib lihtsalt rohkem kreemitada. kuna mina olen üks neist, kellel niiskuspuudus päriselt ka tunda annab, siis ma ignoreerida ei saa; meikida ei oska; ja rohkemkreemitamiseks olen liiga laisk. siis tulebki mängu hüaluroonhape seerumi kujul või kreemi sees.
glamuursest nimest hoolimata ei ole HH tegelt mingi eriti kallis koostisaine ja tänapäeval pannakse seda päris paljude normaalses hinnaklassis kreemide sisse. aga oma kreemiotsinguid ma siin ükspäev juba kirjeldasin… ühesõnaga, olen läinud seda teed, et kasutan HH-t pigem seerumi kujul.
seerum on selline vedelamapoolne asi, mida pannakse näkku enne kreemi ja mille osakesed peaksid olema väiksemad ja suutma seega sügavamale naha sisse välja jõuda. aga kas nad tegelt ka nii väiksed olla saavad, et naha pealiskihist, mis on ju inimest igasuguse jama sisselaskmise eest kaitsma mõeldud, läbi jõuavad… no mina ei tea.)
nii jõuamegi servapidi mu lemmikbrändini: The Ordinary. see meeldib mulle spst, et nad enamasti lihtsalt võtavad ühe või paar toimeainet, panevad need väiksesse pipetiga pudelisse ja kirjutavad sinna peale, millega tegu. ilusate nimede ja värviliste pakendite peale rõhku ei panda. niisiis näeb mu majapidamine välja nagu väiksem apteek (aga ei lõhna nii, sest paari märkimisväärse erandiga need tooted lihtsalt EI LÕHNA) ja kasutan vestluses vabalt sõnu nagu “hüaluroonhape” või “retinool”. ja et misse kõik maksab? suurt midagi ei maksa. oma HH-seerumit (Hyaluronic Acid 2% + B5) ostan tavaliselt kolm pudelit korraga ja ikka jääb tasuta shippingu piirist (25 naela) kõvasti puudu.
olen teisi sama hinnaklassi HH-seerumeid ka proovinud, aga pöördun alati selle ühe juurde tagasi. teiste brändide omad on kuidagi kleepuvad ja The Ordinary enda Marine Hyaluronics on üks neid väheseid erandeid kogu nende tootevalikust, millel on lõhn – vaevumäratav, aga ebameeldiv:( muidu see imendub veel paremini kui minu lemmik, ehk siis hetkega.
maitea, kas te märkasite, aga kogu selle niiskusejutu juures olen osavalt vältinud sõna “kuiv” kasutamist. kõlab veidi uskumatult, aga see on ilumaailmas nii kontroversiaalne teema, et ma lihtsalt ei julge seda veel rünnata. võibolla kunagi võtan ette.
internaatkooliraamatud on muidugi selline üsna… sirgjooneline žanr, meeldib või ei meeldi. mulle meeldib, olen isegi väikestviisi ekspert sel alal. ja eksperdi hinnang on: see raamat siin on omas kategoorias täitsa hea!
valem on sada aastat vana ja hästi läbiproovitud: hellitatud (siinkohal ameerika) preili saadetakse briti (siinkohal lausa šoti) tütarlaste internaatkooli, et teda veidi taltsutada ja talle õpetada elu põhiväärtusi nagu lojaalsus, õppeedukus ja obskuursed meeskonnamängud (maahoki!). alguses on raske, siis hakkab meeldima. ilmnevad ootamatud talendid, luuakse eluaegseid sõprussidemeid, pannakse paika ülbest bitchist klassikaaslane ja võidetakse möödaminnes ka majakarikas.
“New Girl” suudab selle kõik üsna veenvalt esitada 21. sajandi versioonis – lisanduvad ka poisid (ma olen suht kindel, et ainus kontekst, kus Enid Blyton oma raamatutes iial mõnd poissi mainis, oli, kui tuli selgitada, miks mõni tüdruk oli teistest ulakam – tal oli kodus vend või mitu. aga kõik ta tüdruktegelased suutsid veeta eluaastad 11-17 ilma kordagi meessoo peale mõtlematagi. see-eest olid nad head rohkemates obskuursetes meeskonnamängudes – lacrosse!), mobiiltelefonid, piimakohvid ja California IT-tööstuses rikkaks saanud vanemad.
igal tähtsamal tegelasel on oma väike saladus (nagu viitab ka sarja nimi), enamus neist üsna läbipaistvad algusest peale, aga paar üllatust viskas ikka sisse minu jaoks ka. ülemäära sentimentaalseks ei mindud, leidus paar kõva häälega itsitamise kohta ja lõpp jäi kenasti lahti järgmiste osade jaoks. usun, et see võib täitsa Blytoni-vääriline saaga tulla; jooksujalu just järgmise osa järele ei lähe, aga kui raamatukogus või odavpoes näppu jääb, plaanin kindlasti veel lugeda.
|
OSCAR-2019
|
||
Hiljuti langetas Baden-Württembergi Liidumaal Karlsruhes istungeid pidav Saksamaa konstitutsioonikohus suisa ajaloolise otsuse, mille kohaselt pole riigi elanikkond mitte kahe-, vaid kolmesooline. Mees- ja naissoo kõrval eksisteerib Saksamaal nüüd ka kolmas sugu, mille esindajaid nimetatakse praegu interseksuaalideks.
VALIK PEAB OLEMA SUUREM: Kui seni on Saksa õigusruumis elavatel inimestel olnud võimalus määratleda end kas mehe või naisena, siis Karlsruhe põhiseadusliku kohtu arvates peab valik olema laiem – inimene võib vabalt olla ka kolmanda soo esindaja.
Vastavalt Piiblile lõi jumal inimese eranditult kahesoolisena – mehe ja naisena. Tegelikult on juba ammustest aegadest alates siia ilma sündinud inimesi, kellel on nii mehe kui ka naise soolised tundemärgid. Suure tõenäosusega ei hakka ka ristiusu tõdesid hästi tundvad religioossed inimesed eitama, et nn interseksuaalid on samuti jumala looming.
Sellest hoolimata on mõned fundamentalistid Karlsruhes asuva kõrge kohtu otsust, millega interseksuaalsus kuulutati kolmandaks sooks, teravalt kritiseerinud, kirjutab ajakirjanik Heribert Prantl ajalehes Süddeutsche Zeitung (SDZ) ilmunud artiklis.
Tema sõnul eelistaksid usufanaatikud, et inimesed, kelle kehal on mõlema soo tunnused, teeksid täiskasvanuks saades põhimõttelise valiku ja kuulutaksid end vähemalt juriidiliselt kas meheks või naiseks. Nii on seda tehtud inimkonna kogu pika ajaloo vältel…
Neid võiks kutsuda pe dedeks. Siis pole tõesti oluline, kas tal on auk või ripub miskit vedelat allapoole.
SEE KÄIB PUUSA SISSE: Doktor Aare Taul näitab proteesi, mis kohe patsiendi puusa rändab. Puusaliigese proteesimiste arv on Kuressaare haiglas kahanenud, sest haigekassa selleks piisavalt raha ei eralda.
Tervise Arengu Instituudi andmeil tehti mullu Saare maakonnas viis aastat varasemaga võrreldes pea pool tuhat kirurgilist operatsiooni vähem.
“Eks see, kui palju lõikusi teha saab, sõltu haigekassa rahastamisest,” tõdes Kuressaare haigla kirurg Aare Taul, lisades, et neid patsiente, kes ise oma operatsiooni eest maksavad, pole praktiliselt olnudki.
“Pool aastat teeme lõikusi ja teisel poolaastal pärast kolme kuud on rahaline seis juba selline, et peame vaatama, mida me saame teha ja mida mitte,” kirjeldas dr Taul. “Siis lõpetame plaanilise töö ära ja jääbki põhiliselt erakorraline töö.”
Kuigi sellest, et haigekassa antavast rahast ei jätku, on räägitud juba aastaid, pole dr Tauli sõnul paremuse poole muutunud midagi. “Muidugi oleks meil võimalus rohkem operatsioone teha, aga see jääb raha taha.”
Möödunud aasta kohta avaldatud statistika näitab, et maakonnas tehti 1336 operatsiooni, neist enamik ehk 893 haiglaravil ehk statsionaaris. Päevakirurgias, kus patsient vajab ravi või uuringute tõttu jälgimist mõne tunni jooksul ega ööbi haiglas, toimus 443 operatsiooni. 737 operatsiooni puhul kasutati üldanesteesiat.
Viis aastat varem, 2010. aastal oli operatsioonide arv seevastu 1879, neist 1063 tehti statsionaaris ja 816 päevaravis. Üldanesteesia tehti patsiendile 917 korral. Kõige suurem on maakonnas tehtud operatsioonide hulgas luu- ja lihaskoe operatsioonide osakaal. Neid oli 2012. aastal 443 ja mullu 298.
Murtud luid pandi paika nii mullu kui ka viis aastat varem pea sama palju, vastavalt 94 ja 97 korral. Viis aastat varasemaga võrreldes on vähenenud endoproteesimiste ehk tehisliigese paigaldamiste arv. 2012. aastal tehti selliseid lõikusi 71, mullu aga 60. Puusaliigese täielike proteesimiste arv aga on kahanenud 37-lt 28-le.
Seedetrakti ja põrnaoperatsioonide arv vähenes 322-lt 253-le, naha- ja nahaaluskoe operatsioonide oma 191-lt 143-le.
Est-For Invest OÜ Eestisse kavandatav puidurafineerimistehas võib kaudselt tõsta ka Saaremaa paberipuidu hinda.
Saaremaa suurima metsafirma Reta Puit OÜ asutaja Rein Kirst ütles, et suure tõenäosusega Saaremaa paberipuu kauguse tõttu tselluloosivabrikusse minema ei hakka, sest autotransport on võrreldes laevatamisega kallis. Seetõttu tuleb tehase võimalikku kasu siinsetele metsaomanikele käsitleda oletuslikus võtmes ja teoreetilisena.
Eesti paberipuit läheb praegu ekspordiks Skandinaaviasse ja Saksamaale, samuti saavad sellest arvestatava osa AS-i Toftan saeveski ja pelletitootja Graanul Invest. Uue tehase valmimine kasvataks nõudlust aga siseturul ja tõstaks seeläbi Eesti metsamaterjali hinda praegustel välisturgudel. Kuivõrd suur osa Saaremaal ülestöötatud metsast müüakse Roomassaare sadama kaudu Saksamaale ja Skandinaaviasse, siis võib siinne metsaomanik loota oma metsa eest tulevikus kõrgemat hinda. Seevastu nii Toftan kui ka Graanul Invest võitlevad tselluloosivabriku ehitamise vastu, et säiliks praegune hinnatase, mis eriti Kesk-Eesti puidu puhul võib tselluloosivabriku käivitamise järel kõvasti tõusta.
Kuigi saarlastest metsaomanike ja ülestöötajate jaoks on tselluloositehase rajamisest tulenev majanduslik kasu praegu ikkagi vaid oletuslik, pooldab Rein Kirst tehase rajamist, sest see annaks võimaluse töödelda paberipuit ümber kodumaal. Mõistagi peab paberipuu nõudluse kasvuga kaasnema riigipoolse kontrolli tõhustamine raiete üle, sest tehase käivitamine võib ahvatleda ebaseaduslikele raietele. “Üsna palju on selliseid metsa taksaatoreid, kes metsamajanduskavades vassivad ja võimaldavad rohkem raiuda, on äraostetavad,” rääkis Kirst, kelle sõnul on metsamajanduskavadega vassimist ette tulnud ka Saaremaal. “Meie taksaatorid on korralikud, aga taksaatori saab tellida kust iganes.”
Saaremaa metsaühingu liige Mati Schmuul pakkus, et kui tselluloositehas tuleb Pärnu kanti, siis võib hakata sinna minema ka osa Saaremaa paberipuust. Lõuna-Eesti puhul see kõne alla ei tule.
Palju sõltub, millist puitu tehas tarbima hakkab. Näiteks haavapuud Saaremaal eriti pakkuda pole. Kui aga tootmisel läheb loosi ka mõni väheväärtuslik lehtpuu, siis sellest võib mingi osa Saaremaa metsaomanikest juba kasu saada. “Kõik on vahemaas kinni, Sõrvest niikuinii ei tasu vedada, aga alates Valjalast juba küll,” sõnas Schmuul.
Praegu müüb metsühing oma liikmete puidu suuremalt jaolt Reta Puidu vahendusel välismaale, sest varasem koostööpartner Sikassaare saeveski on aastapäevad juba remondis. Ida-Saaremaa lankide puit läheb aga parema hinna tõttu ka Pärnu sadamasse. Septembri algul pani metsaühing ise Kuivastu sadamast ühe puidulaeva teele. Enne laeva laadimist seisis puu sadamas poolteist kuud virnas, sest enne 1. septembrit sadam puitu laevale laadida ei lubanud. “Oleks laev pika viivituse tõttu tulemata jäänud, siis oleks väga kehvasti olnud,” rääkis Schmuul. “Uskumatu, kuidas riik meil siin reguleerib elu ja olu.”
Rääkides viimaste aastakümnete jooksul aset leidnud metsaraie mõjust Saaremaa metsavarule, ütles Rein Kirst, et tegelikult pole siinse metsa pindala ja tagavara sugugi oluliselt kahanenud, vaid metsa tagavara praegu pigem suureneb. Küll aga langeb väga kiiresti vanade metsade ja ka keskealiste metsade osakaal. Selles on oma roll vassivatel taksaatoritel, kuid teisalt on Kirstu sõnul omaniku suva, millal ta oma metsa raiub. Noore metsa eest jääb tasu küll kesisemaks, aga elatakse täna ja praegu ning seetõttu tahetakse raha kohe kätte saada.
|
OSCAR-2019
|
||
Soov alati kaunis välja näha - see on üks inimese igavestest püüdlustest. Inimesed on läbi aegade oma välimusele väga suurt tähelepanu pööranud ja ka meie päevil on see teema endiselt aktuaalne. Kauni välimuse üks komponentidest on kahtlemata ilusad juuksed.
Miljonid naised maailmas värvivad juukseid. Aina vähemaks jääb neid, kes tulevad juuksurisse ainult juukseid lõikama - juuste värvimine, et eriti hästi välja tuua lõikuse aktsendid, on saanud moodsa soengu peaaegu kohustuslikuks elemendiks. Keemiliselt lokitud värvimata juukseid peetakse aga lausa halvaks tooniks.
Täna, kui pikad juuksed on jällegi au sisse tõusnud ja lõikuste osas valitsevaks stiiliks minimalism, on nimelt juuste värv see, mille abil saab esile tuua oma individuaalsust, rõhutada kõike seda, mis kaunis ja varjata puudusi.
Kui varem kehtis reegel, et sooje toone kombineeriti ainult teiste soojade toonidega, siis praegu selline piirang puudub. Enam ei ole haruldane, et juuste värvimisel kasutatakse korraga 10-12 erinevat tooni, kusjuures värvikombinatsioonid võivad olla täiesti ekstreemsed - näiteks sinine, roosa ja oranzh. Maailma on vallutanud American Color värvimistehnika, mille võtmesõnaks on piiramatu fantaasia värvitoonide valikul ning kus värvide kihid võivad vahelduda nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Sellisel moel on võimalik saavutada kordumatuid värvide mänge.
Blond naine kui veetluse võrdkuju on alati moes olnud. Erinevalt ammustest aegadest on tänapäeval igasuguste blondeerimisvahendite, püsivärvide ja toonerite abil võimalik saavutada loendamatul hulgal erinevaid blonde toone.
Esimesed juuksevärvid, mis kunagi kasutusele võeti, olid pärit loodusest. 6000 aastat tagasi olid egiptlased need, kes hakkasid hennaga juukseid ja küüsi värvima. Vana-Rooma impeeriumist on aga meieni jõudnud teadmine,et pähklituumast saadud preparaadi abil saab juustele anda pruuni tooni.
19. sajandi lõpus avastas saksa keemik August Hoffman paraphin lendiamin'i, mis sai juuste värvimise ajaloo pöördepunktiks. Selle aine segamisel vesinikulahusega saadi juuksevärv, mis andis juustele erinevaid naturaalseid toone. Varsti aga märgati, et värvi kasutanud inimestel tekkisid peanaha kihelus ja mürgistuse tundemärgid.
1906. aastal avastasid keemikud Kolman ja Wolfenstein, et värvimise ajal moodustub selles segus kahjulik aine - hinondimiin, mis antud reaktsioone esile kutsub. Läbi mitmete keemiliste katsete leidsid nad aine, mis neutraliseeris hinondimiini mõju, ja juuste värvimine muutus kahjutuks. Või peaaegu kahjutuks: tänapäeval on nii kõrge keemilise kontsentratsiooniga juuksevärvid keelatud.
Juuste värvimise kunst seisneb selles, et saavutada soovitud toon, sealjuures juuste struktuuri rikkumata. Juuksevärvid jagunevad nelja rühma:
Kõikidel püsivärvidel on juustele tugev mõju, mille tulemusel juuksed võivad kaotada läike, muutuda hapraks ja elutuks. Seetõttu tuleks enne juuste värvimist kindlasti võtta arvesse juuste seisukorda, et leida kõige ohutum ja sobivam variant.
Tänapäeval pööratakse suurt tähelepanu ammoniaagisisaldusele juuksevärvis, üsna paljudes juuksevärvides on see kuni 4,6%. Paljud juuksevärvide tootjad on pühendanud aega ja vaeva sellele, et vähendada kahjuliku ammoniaagi sisaldust juuksevärvides. Optimaalne ammoniaagisisaldus on 0,6-2,8%.
Juuste toon-toonis värvimisel on soovitav kasutada püsivärvide asemel hoopiski kergvärve. Kaasaegsed kergvärvid sisaldavad juuksestruktuuri kaitsvaid ja hooldavaid, konditsioneerivaid toimeaineid, mis muudavad juuksed pehmeks, läikivaks ja kergesti kammitavaks.
* soovite anda juustele säravama, intensiivsema tooni, kuid juuste olukord ei ole piisavalt hea püsivärvi kasutamiseks juustesse hakkavad tekkima esimesed hallid karvad
* pärast juuste või juuksesalkude blondeerimist, et anda juustele ilus toon ja läige ning ühtlustada juuste struktuuri.
Peab meeles pidama, et toonivad värvid ei tee juukseid heledamaks - nendega on võimalik juukseid värvida ainult toon-toonis või siis tumedamaks. See kehtib ka heledate juuste puhul - kergvärvi abil saab heledate juuste tooni muuta intensiivsemaks ja lisada nüansse.
Toonivad värvid ei tungi nii sügavale juuksekiududesse kui püsivärvid. Kergvärvi osakesed tungivad läbi juukse kutiikuli ja ümbritsevad ühtlase kihina korteksi, jättes puutumata juustes sisalduva keratiini.
Toonivate värvide püsivus sõltub aga juuste struktuurist - poorsetel ja/või kahjustatud juustel püsib värv kauem. Toonivate värvide plussiks on ka see, et värv kulub juustelt maha ühtlaselt, jätmata märgatavat ranti väljakasvanud juuksejuurte ja värvitud osa vahel.
Geelvärv on uue põlvkonna juuksevärv, mis on välja töötatud madala keemilise kontsentratsiooniga või naturaalsete komponentide baasil. Geelvärv erineb kõigist teistest oma unikaalse koostisega. Kuigi geelvärvi ammoniaagisisaldus on väga väike, suudab see juuksevärv täielikult hallid juuksed katta ning muuta juukseid 2 või isegi 3 tooni võrra heledamaks. Ka annab geelvärv juustele väga tugeva läike.
Õigesti valitud juuste toon mitte ainult ei rõhuta soengut, vaid toob esile ka näo omapära ja väljendusrikkuse. Seepärast tuleb eriti hoolikalt läbi mõelda, kas ja kuidas juuste toon harmoneerub näo värvigammaga.
, seetõttu peaks juuste põhitooniks valima mõne sooja tooni kuldse või vasekarva nüansiga. Sellise nahatooniga inimene peaks vältima sinakaid ja violetseid toone. Heledal nahal on tavaliselt roosakas alatoon, mõnikord ka hallikas või isegi sinakas. Sellise näonaha tüübi korral tuleks otsustada külmade toonide kasuks ja vältida kollakaid toone.
naha omanikel tuleks hoiduda juuste pleegitamisest või heledate salkude värvimisest näoäärsetesse juustesse. Kõige paremini sobivad siis pruunid, isegi sinakasmust ja violetsete nüanssidega toonid.
Loomulikult on need soovitused vaid väga üldised põhitõed. Iga inimene on kordumatu ja seetõttu tuleb tooni, värvimistehnika ja juuksevärvi valikule läheneda individuaalselt.
|
OSCAR-2019
|
||
Palmipuudepühal täitus 70 aastat Lagle Parekil, varem tuntud kui Eesti annekteerimisega mitte leppinu ja selle eest Nõukogudemaal poliitiliselt neli aastat kinnipeetu. Esimeste vabade valimiste järel 1992–1994 siseminister ning nüüd Pirita kloostri külalistemaja sõber, ühingu Caritas Eesti osakonna üks asutaja.
Lagle elab ilmikuna Pirita kloostri juures. Ta ise nimetab end kloostri sõbraks, sest birgitiinide ordu liige ta pole ja palka pole sealt ka mitte kunagi saanud. Kuuldused tema nunnaks saamisest ei vasta samuti tõele.
Et nunnatõotuse üks oluline osa on kuulekus, õnnestub nunnaks olemine ennemini noores eas, kui iseloomu veel vormida annab ja seisukohad lõpuni kujunemata. Eriti niisugusel inimesel, kes enda eest jäägitult on pidanud väljas olema ja võitlema, ei õnnestu oma tahet enam kuigi hästi painutada selles suunas, nagu organisatsioon seda nõuab. Ilmikuid on alati kloostrite juures elanud, klooster vajab neid mingil määral toimetamiseks.
Lagle möönab, et paljud vanainimesed on pöördunud Pirita birgitiini nunnade poole palvega elada elu lõpp nende seas või vahetus läheduses. Aga see pole kahjuks võimalik.
Lagle selgitab: «Igal harukloostril on oma suund sissetulekute saamiseks, birgitiinidel on see enamasti seotud majutuse pakkumisega. Diakooniavõimalus on loodud ainult ühele Rootsis asuvale sõsarkloostrile, Tallinnas jääksid nunnad hätta päris vanade ja abitutega.»
Kloostriga on Lagle seotud aga selle taastamisest peale ja see juhtus tema enda jaoks müstilistel asjaoludel: «Tegelikult olen ma ju kogu aeg siin asju korraldada aidanud.
Pöördeliseks minu käesoleva eluperioodi kujunemisel sai kohtumine ordu ülemabtissi ema Teklaga. Töötasin siseministrina, kui ta tuli taasiseseisvunud Eestisse ja mina võtsin ta vastu, sest usuasjad kuuluvad siseministri haldusalasse.
Selle visiidi ajal selgus ka, et uue kloostri rajamiseks tuleb osta maa ning juba selle juures sain olla abiks. Mu enda arvates on see just neid väheseid vääramatuid ettemääratusi eluteel. Selliseid sündmusi on vähe, kuid mõned siiski, usutavasti igaühe elus.
Meie vahel tekkis algusest peale eriline side, mida võiks nimetada nii vaimseks kokkukuuluvuseks kui kauniks armastuseks. Ema Tekla on mulle öelnud, et ta tajus mind esimesest hetkest peale nagu õde, ta tundis mu kohe ära, sest oli niisugust und näinud.
Palves puhastatud vaim näeb sageli tähenduslikku und. Nii astuvad su ellu pealtnäha ootamatult täiesti võõrad inimesed ja on kohe lähedasemad kui mitmed vanad sõbrad või lähisugulased.
Mina und ei näinud, kuid tundsin väga suurt muutust iseendas, tõmmet selliste väärtuste ja elulaadi poole, nagu kandsid endaga Püha Birgitta ordu õed. Vaimselt toimus minu kasvamine kloostri juurde sealt peale, aga muidugi aste-astmelt.
Kloostri taasloomise käigus käisin palju Rootsis ja Itaalias sõsarkloostrites, nõukogude ajal kasvanuna oli meie elust üks vaimulaad puudu ja ma sain ehk hilinenult sellest osa. Ju mulle oli see kõik ette nähtud.»
Vaimsel kasvamisel on igal oma astmed. Sinna hulka peab Lagle kindlasti lugema ka oma käigud pühale maale. Ta on korraldanud nüüd juba üheksa korda sinna sõite ja teab, et ega veel ei pääse, sest inimesed tahavad temaga tuleval kevadel jälle minna, kui vähegi võimalik.
Birgitiinide klooster pakub majutust nii Petlemmas kui Jeruusalemmas, peaaegu Õlimäel. Ise arvab Lagle Parek, et on juba piisavalt sealseid pühapaiku külastanud.
«Kui välja arvata vähesed, nagu Jeesuse Sünnikirik Petlemmas ja Püha Haua kirik Jeruusalemmas, on Kristuse eluga seotud paigad enamasti tähistatud modernsete ehitistega, mida küll kindlasti tasub külastada.» Kuid arhitektuuri alal töötanud inimesena teab ta väga hästi, kui palju on Eestis endas muistseid pühakodasid, mis mõjuvad väga võimsalt, sügavale hinge.
«Arvestades seda, et tänapäevane inimene, kes ütleb end palverännakule minevat, ei erista täpselt, kas ta läheb leidma Jumalat, saama jumalikku kogemust või hoopis otsima iseennast, tundub mulle, et pole suurt vahet, mis suunas minna.
Miks minna üldse nii kaugele, kui meie Maarjamaa on tulvil mõjuvaid pühapaiku, looduslikke ja inimtekkelisi?»
On arusaadav, et suure vaimse surve all elades ja töötades vajab iga inimene püha ruumi oma sisemuses, olgu ta usklik või mitte, isegi ükskõik on, mida ta usub, peaasi, et oleks millessegi uskuda. Et sellist ruumi enda hinges luua ja puhtana hoida, on vaja natuke teistest eemale minna. Selleks pakub Eestimaa palju võimalusi.
Nii võib ta ise rännates targemaks saanuna kinnitada. See ongi oluline, millega Lagle Parek praegusel eluperioodil tahab tegelda ning tegelebki. Kaardistab mõjusaid pühapaiku Eestis, mõtleb detailidele, mis võiks esiletõstetuna Eestit ilmekalt esitada.
Ta tunneb ka mõnevõrra turismi ja teab, et välismaalased saabuvad lühikeseks ajaks, soovivad ühe päevaga saada meie maast ettekujutust. Hoolimata sellest, et nii lühikese ajaga on see raske, saab ometi pakkuda parimat. «Näiteks väikesaared, ütleme, üks päev Pranglil. Siis – Mohni saarel on Jaan Manitski loonud 24kohalise majutuse.»
Miks ei võiks võtta ette palverännakut Padiselt Harju-Madisele nagu mungad sadade aastate eest? Aglonast, kus Maarja end ilmutas, minna Vahtsõliina, kus püha krutsifiks?
«Aeg näitab, kuidas meil läheb. Praegu on mul veel natuke ebakindel tunne. Ma tean, et kui asi õige, siis ta leiab toetust.»
Isa Karl Parek lasti maha kui Eesti Vabariigi kaadriohvitser. Ema Elsbet Parek oli Pärnu muuseumi direktor
Esimesel advendipühapäeval võeti Soome Evangeelses Luterlikus Kirikus kasutusele lisavihik 1986. aastast kehtiva lauluraamatu juurde.
Ühel käesoleva aasta juulikuu pühapäeval, kui olin teenimas Soome Kempele koguduses, teatas organist jumalateenistust ettevalmistaval koosolekul, et trükist on tulnud lauluraamatu lisavihik, mis on saabunud kogudusse ja milles on uued laulud. Koos otsustasime valida suurema osa pühapäevastest lauludest just sellest lisavihikust. Kogudus laulis uusi laule üsna hästi.
Kuigi lauluraamatu lisavihikut kasutatakse kogudustes juba kuid, võeti see ametlikult kasutusele alles esimesel advendipühapäeval. Soome kiriku lauluraamat pärineb aastast 1986, sisaldab 632 laulu, palveid ja erinevate talituste kordi. Vajadus uute laulude järele oli ammu olemas, seepärast otsustati koostada lauluraamatu uus lisavihik, milleks loodi 2011. aastal vastav komisjon.
Uutes kirikulauludes sooviti rõhutada kaasaegseid teemasid ja tuua esile tänulikkust. Tähelepanu pöörati nii laulude keelele kui meloodiale. Laulude lisamise eesmärk on kõnetada ka kirikust võõrandunud inimest. Lisaks soomekeelsele lisavihikule anti välja ka rootsikeelne. Soome- ja rootsikeelse lisavihiku kaudu tuli juurde 147 uut laulu. Osa neist on Soome heliloojate looming, osa aga tõlgitud teistest keeltest.
Enamikus kogudustes on lisavihik juba olemas ja kasutusel. Samuti asutakse trükkima lauluraamatuid, kus on sees lisavihiku laulud. See annab kogudustele aja jooksul võimaluse minna samm-sammult üle lauluraamatule, mis on täienenud uute lauludega.
Kotimaa pühendas palju ruumi Tartu Pauluse kirikule. Soome luteri kiriku ajaleht Kotimaa käsitles 24. septembri numbris artiklis «Valon voitto» viiel leheküljel Tartu Pauluse kiriku taaspühitsemist (fotol).
Kiriku taaspühitsemise ajal viibis Eestis Kotimaa peatoimetaja Mari Teinilä. Tema ja Tuija Hyttise tehtud ja loo juurde lisatud 13 fotot loovad positiivse emotsionaalse fooni.
Mari Teinilä intervjueeris õp Eenok Haamerit, kelle lapsepõlvekodu oli Pauluse kiriku tiibhoones ja kes teab hästi kiriku ajalugu. Vahendatud on ka 101aastase koguduseliikme Felita Viikna muljed kiriku ajaloost ja taaspühitsemisest. Samuti oli huvitav lugeda konservaator Annes Hermanni kogemustest seoses Pauluse kirikuga.
Loos on pööratud tähelepanu Pauluse kiriku seotusele Soomega alates arhitekt Eliel Saarinenist ja lõpetades nende soomlastega, kes on andnud oma panuse kiriku taastamisse käesoleval kümnendil. Mainitud on sedagi, et kiriku taaspühitsemisel osales kolm Eliel Saarineni venna lapselast.
Meil on soomlastega palju ühist. Üks, mis meid seob, on Tartu Pauluse kirik. On meeldiv, et põhjanaabrid neid sidemeid oma ajakirjanduses esile toovad.
|
OSCAR-2019
|
||
Autoostu tuleks alustada oma vajaduste ja huvide ning reaalse maksevõime määratlemisest. Ära tee ostuotsust kiiruga ja puhtalt emotsioonidest lähtuvalt. Sageli viitavad automüüjad suurele huvile konkreetse auto vastu ning rõhutavad, et kui huviline kohe ei otsusta, võib ta autost ilma jääda. Kui korralik eeltöö ja põhjalik kontroll on tehtud ja tegemist on tõepoolest hea autoga, siis võib müüjal ka õigus olla ja otsustamisega kaua oodata ei maksa.
Üldiselt on kasulik teha eeltöö ära kodus ning võtta valikusse internetist leitud autod. Praktiliselt kõik Eestis müüdavad autod on üleval internetis automüügiportaalides (Eestis suurim Auto24.ee) ja/või automüügifirmade kodulehtedel. Kui margieelistus on paigas, on kasulik külastada tootja esindaja kodulehte. Esindused müüvad samuti hulgaliselt kasutatud autosid, aga sealt võib saada ka muud kasulikku infot. Kui auto on internetist välja valitud, siis järgmine samm on kontrollida müüja usaldusväärsust.
Esmalt vaata äriregistrist, kas autot müüb era- või juriidiline isik. Eraisiku käest osta on odavam, kuid eraisikutevahelisi vaidlusi lahendab vaid kohus. Sõltumata aga sellest, kas tegemist on eraisikust müüja või ettevõttega, tuleks uurida müüja tausta.
Firma kohta saab infot Krediidiinfo kodulehelt, samuti äriregistrist. Majandusaruandeid saab vaadata küll tasu eest, kuid see pole võimaliku pügada saamise riski kõrval märkimisväärne. Ohumärk on, kui firma on tegutsenud väga lühikest aega, selle põhikapital on minimaalne, äriregistri kannetes on palju muudatusi ning puudub koduleht. Lisaks võiks kontrollida, kas automüügifirma kuulub Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liitu (AMTEL), mille liikmeks saavad vaid usaldusväärsed ja korrektsed ettevõtted. Et autoostjate elu lihtsustada, koostab AMTEL lähiajal usaldusväärse müüja põhikirja ning hakkab müüjaid sellele vastavalt akrediteerima.
Eraisikust müüja taustakontrolli puhul aitavad samuti päringud internetis ja suhtlusportaalides. Ka eraisikute kohta võib saada infot Krediidiinfost. Kui eraisik pakub mitut autot, võib olla tegemist varjatud ettevõtjaga, ja tasub olla ettevaatlik.
Eestist pärit auto puhul kontrolli võimalikke avariisid. Seda saab teha Liikluskindlustuse Fondi kodulehel. Lähiajal avab maanteeamet Eestis registreeritud sõiduki ajaloo kohta uuringu tegemise rakenduse, lihtpäringuid saab ka praegu teha. Avariilisust saab kontrollida vaid nendel autodel, mis on olnud liiklusõnnetuses kannataja pool.
Kontrolli ka auto andmeid sõiduki tehasetähise ehk VIN-koodi alusel vastava margi esinduses, vajadusel tee seda koos omanikuga. Kui andmeid ei väljastata või varjatakse, ei tasu seda sõidukit osta.
Tasub vaadata suurte autoturgude portaale ja võrrelda Eestis pakutavaid autosid analoogsetega Euroopa Liidus (EL). Reeglina pärinevad kasutatud autod EL-i suurematelt turgudelt ja peaksid Eestisse toomisel pigem kallinema kui odavnema.
Pea meeles, et automüügiplats on reeglina vahendaja ja seal müüdava auto andmed on esitanud auto omanik. Väldi müügiplatsil tehtud nii-öelda eripakkumisi, need on alati seotud suurema riskiga. Reeglina müüakse nii autosid, mille puhul võib põhjalikum eelkontroll paljastada ebameeldivaid üksikasju.
Kui auto dokumendid vastavad räägitule, siis järgmise sammuna tuleb auto üle vaadata ja kindlasti teha kokkuleppel müüjaga võimalikult pikk proovisõit. Auto korrasolekut on võimalik kontrollida müüja juures ise, kuid kui ise ei ole just asjatundja, tuleks kaasata autotehnikat hästi tundev spetsialist. Kindlam on siiski viia auto lähimasse sama margi esindusse. Kahtlust peaks tekitama see, kui müüja soovitab teha tehnilise ülevaatuse mingis konkreetses kohas. See võib viidata võimalikule kokkumängule.
Autot üle vaadates pööra tähelepanu kolmele põhiasjale: auto üldine seisukord, dokumendid ja võimalik avariilisus. Jälgi sõiduki kulumisastet, kontrolli selle mõõteriistade ja muude seadmete korrasolekut. Näiteks on vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on 100 000–200 000 kilomeetrit.
Auto täpset kulumisastet öelda on praktiliselt võimatu. Tihti vahetatakse salongi kulumisjärgede peitmiseks istme-, rooli-, pedaalide ja käigukangi katted ja poleeritakse auto.
Peidetud avariilisus on palju ohtlikum kui muudetud läbisõidunäit. Avariilisuse avastamiseks peaks kontrollima tihendite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsima plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Veel tasub kontrollida, kas uste ja muude keredetailide vahed on ühtlased. Värvi- ja pahtlikatte paksust saab mõõta lihtsate seadmetega.
Ebaausad automüüjad on ostnud kokku hulgaliselt autode teenindusraamatute blankette ja lasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid, millest sünnib kokku võltsitud teenindusraamat. Seega ära usalda auto teenindusraamatut, vaid auto läbisõitu võiksid tõendada erinevad kuluarved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta.
Sõlmi alati kirjalik ostu-müügileping, kus on fikseeritud auto müüja, hind, sõiduki andmed, lisavarustus ja seisukord, läbisõidu näit. Lepingusse tuleks kirja panna kõik, milles ostja ja müüja on kokku leppinud. Korralikud müüjad koostavad alati sõiduki loovutamisel ka sõiduki üleandmis-vastuvõtmisakti. Võimalusel tasu ostu eest pangaülekandega, nii jääb tehingust jälg ja võimalikke vaidlusi on hiljem palju lihtsam tõendada. Pöörake tähelepanu, kellele raha kannate: kas lepingus olev isik ja müüja on ikka samad. Sularahatehing ei pea tähendama petuskeemi, kuid suurendab kindlasti riske. Müüja peab andma ostjale sõiduki ostu eest tasumist tõendava dokumendi.
Paraku pole mitte kõik müüjad piiri taga ausad ning enamik siin toodud hoiatustest peab paika ka välismaalt autot ostes. Tellimisel toovad sobivaid autosid välismaalt tasu eest ka mitmed Eesti firmad. Kui ostad aga auto Eestist tunnustatud müüjalt, on võimalik probleemide tekkimisel abi saada, seda kuni auto väljavahetamiseni.
Kindlasti ei tasu sõlmida auto ostu-müügilepingut välismaa eraisikuga. Eraisikult ostmisel ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga. Kui ostad auto välismaalt vahendajalt, tuleb enne ostu kindlaks teha, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ja kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel. Samuti on oluline teada, kas vahendaja on ostnud auto enda nimele ning kas ta müüb seda edasi juriidilise või eraisikuna.
Välismaalt auto ostmisel on ka oht, et võõrkeelse lepingu sõlmimisel võid kirjutada alla tingimustele, millest Sa tegelikult aru ei saa.
Samuti tasuks enne autoostu teisest riigist mõelda selle peale, et auto maksumusele lisandub veel kulusid, näiteks transpordi- ja kindlustuskulud. Teatud juhtudel võib lisanduda ka käibemaks, mida ostja maksab Eestisse jõudes, samuti sõiduki registreerimistasud.
Kui auto on ostetud EL-i liikmesriigi autokaupluses ehk müügileping on sõlmitud juriidilise isikuga, siis on müüja kauba eest vastutav vähemalt tarbekaupade müüki ja nendega seotud garantiisid puudutava EL-i direktiivi järgi. Konkreetse müüja vastutuse kindlaksmääramisel tuleb aga alati lähtuda selle konkreetse riigi seadustest, kus kauba müüja asub.
Kahtluse korral jäta tehing tegemata. Pigem kontrolli rohkem kui vähem. Kui aga kõik tundub korras olevat ja ostu-müügilepingu võiks allkirjastada, tasuks müüjaga kokkuleppel ikkagi käia vastava margi esinduses, et kontrollida auto andmeid ja teha ülevaatus. Suuremad vead tulevad kindlasti välja. Alati on soovitav kaasata ostu-müügiprotsessi tuttav auto asjatundja ning võimalikult vähe uskuda müüjate mesimagusat juttu, eriti auto endise omaniku (naisterahvas või pensionär, kes autoga ainult pühapäeviti kirikus käis jne) kohta.
|
OSCAR-2019
|
||
Hooaja neljas kolmapäevak oli seekord küll kõike muud kui rahuliku ilmaga huvipurjetamine :-). Tänu piisavalt kõvale tuulele, mis puhus kuskil 10+ m/s läänest, olid kohtunikudki pannud võistlusrajaks 2-;8-;2-;Finiś jõel.
Startides oli meil selge soov teha seda kaatri juurest, aga positsiooni paika sõites jäi meile ette kiiresti liikuv Astraia, kellest pidime tuule tugevust arvestades mööduma suhteliselt ohutus kauguses. Jäime selle manöövriga küll nüüd nende ning Blanca purjede kattevarju. Tänu selgelt segatud tuulele, tegime peale starti väikse paudi veidi kõrgemale ning sõit Tallinna alla võis alata. Kirjutamata reegliks on juba saanud, et sellise tuule korral sõidetakse otse linna alla välja ja siis otse märki. Meie suureks üllatuseks olid osad kiiremate jahtidega konkurendid valinud pigem alumise rajapoole ning linna alla jõudes olid nad meiega veel koos. Esimesse pöördemärki jõudes olime täiesti konkurentsis sees ning kiirelt aru pidades panime väiksema spinnakeri, et mitte liigselt lengerdades kohti kaotada. Sõit spinnakeriga tagasi allatuulemärki oli päris keeruline tugeva tuule tõttu, aga saime hakkama ilma ühegi viperuseta. Märki jõudsime koos Tuulelauluga ning meie taha jäi ka vahepeal ees olnud Astraia, kellel oli väikseid probleeme spinnakeriga kuna seal ei sõitnud peal päris kogu nende enda meeskond. Sõit uuesti teise märki käis sama stsenaariumi järgi, mis ennem ja midagi uut ei kujutanud endast. Sõidu suurim viga meie poolt oli see, et viimsel allatuuleotsal Katariina kai juurest Piritale sõitsime ikkagi oma väiksema spinnakeriga. Seda siis eelkõige ohutuse huvides, kuigi tuul oli vahepeal veidi järgi andnud. Kaotasime sellega küll veidi kiirust ja eelkõige aega, mida oleks õige napilt vaja olnud, et tabelis teisele kohale platseeruda. Veidi eespool olevad konkurendid tundusid kõik suuremaid spinnakere kasutavat ning sellega nad eest ära ujusidki.
Tulemuseks jäi siis meile tabelis kolmas koht Blanca ning Leila järel ning Tuulelaulu ning meiega koos finiśeerunud Astraia ees. Registreerunud oli veel kolm jahti, aga erinevatel põhjustel otsustasid nad vahetult enne starti siiski loobuda võistlemisest. Tulemusega võib igati rahule jääda ja tänud meeskonnale, kelle töö oli perfektne. Järgmine start on meil nagu juba varemgi mainitud, laupäeval toimuval Tormilind CUP ´il.
Teine päev kevadisel lühirajavõistlusel erines esimesest eelkõige selle poolest, et tuult oli merel veidikene rohkem, aga muus osas ikka sisuliselt sama „trolliliin“, et kogu rajasõit läks reeglina parema halsi tuntava eelisega kahe pöördega märki välja ja siis otsejoones spinnakeriga tagasi :-). Seekord sai siiski peetud kõik planeeritud neli sõitu ning selles mõttes läks päev igati korda.
Midagi eriti välja tuua nagu ei oskagi, sest suhteliselt ühesugused olid kõik sõidud. Stardid läksid kõik korda ja kuna võtsime kogu sõitu pigem trennina, kus harjutasime kokku töötamist Muhu Väina silmas pidades, siis kindlasti kannatasid meie tulemused veidi selle all. Kokkuvõttes võime siiski rahul olla, sest oma eelmise päeva positsiooni hoidsime. Esimesel sõidul läks hea tulemus ühe suure, Cherie nimelise jahi spinnakeri kattevarju nahka ja seda mitte ainult meil... Cherie oli ennast ülemisse pöördemärki kinni sõitnud ja siis sealt pääsenuna meie taha sattunud. Täiesti arusaamatu on, et miks peab sõitma pealtuule väikestest jahtidest mööda, olles enda pundist pea ringi maha jäänud, sest sellega varjab ta ju tuule ära väga kaugelt ja pikalt ...
Eneli blogis kirjeldatud asjaolu nagu oleks Viru pärast starti vastutuules nende ees seisnud, on küll ainult nende enda fantaasia, sest sõitsime samas käigus meie "all" oleva Jukoga ning nende "peal" oleva Blancaga. Pealegi oligi meie üks eesmärkidest trenni tegemise kõrval ju olla nendest protokollis ees, mis ka enamustes sõitudes õnnestus. See, et me hooaja esimesel sõidul pöördemärgis oma alltuule jahi eelist ei kasutanud, ei tähenda sugugi, et me seda edaspidi ei teeks. Samuti jääb meile väga arusaamatuks nende protest Blancaga, mida juhtusime vägagi lähedalt nägema ning mis meie arvates kindlasti seda väärt polnud. Eelkõige juba selle pärast, et nende kohta koondkokkuvõttes ei ohustanud Blanca oma esimesel päeval mitteosalemisele kohe kuidagi. Viimase sõidu keerasime endal ise lõpuks juba laiskusest tuksi kui lootsime kiiresti üllatuslikult meiega liitunud Madicen ´i spinnakeri kattevarjust otse välja, ehk eest ära :-) sõita ning lihtsalt ei viitsinud eraldi halssima hakata. „Tiksusime“ seal ikka lubamatult kaua aega ning selle nahka läks kokkuvõttes kogu päeva muidu suhteliselt hea tulemus, sest vahe kolmanda kohaga oli täpselt minut, kuhu mahtus veel kolm jahti.
Väga head sõitu tegi päeva lõpupoole meiega sarnase jahi Caroli meeskond ning loodetavasti saavad nad rohkem aega terve oma meeskonnaga koos sõita, et meie gruppi lisaks põnevust juurde luua ning kindlasti kõrgematelegi kohtadele kandideerida. Samuti väärib eraldi ära märkimist Blanca, kes vaid kolmekesi sõites uskumatult hästi ja kiiresti seda tegid ning kui nad oleksid osalenud ka esimesel päeval, siis oleksid kohad lõplikus protokollis olnud kindlasti teised.
Kokkuvõttes jäi meile siis üheksa jahi hulgast neljas koht. Jagus ju nii põnevust kui „plekki“ ning loodetavasti jäid kõik osalenud meeskonnad kogu üritusega rahule ja otse loomulikult tänud ürituse korraldajatele ning kohtunikele, kes järjekindlalt seda kahepäevast regatti aastaid on vedanud. Auhinnad olid küll selles mõttes kuidagi lahjemaks jäänud, et meeskondadele enam lisaks karikale eraldi medaleid ei jagatud, aga loodame, et see oli lihtsalt juhus, mitte reegel. Tulemusi saab vaadata siit ning link Delfi uudisele koos võitjate autasustamise piltidega on siin.
Järgmine sõit on plaanis juba traditsioonilisel „kolmapäevakul“ ning soodsate tuulte korral tahaksime kindlasti kaasa sõita laupäevasel Mereakadeemia poolt korraldataval „Tormilind CUP“ ´il, sest oleme kaks aastat järjest sealt rändkarika koju viinud.
Käimasolev lühirajal purjetamise nädalavahetus sai sisse esimese hoo, õigemini katkestati siis kui õige hoo sisse sai, aga ju siis sai sellest tõeliselt heitlikust ilmast korraldajatel villand ning samuti pani asjad paika võistlusjuhend.
Kõigepealt lükati esimest starti edasi tunnike ja siis kui start lõpuks anti, siis algas alles lahe tuuleloto, milles reeglina pole meil kunagi väga vedanud. Loodetavasti veab meil siis ikka kuskil mujal ...;-).
Kohe pärast esimest starti, mis õnnestus ajaliselt päris hästi ning me isegi ei kasutanud viisakalt liinil enda alumise jahi eelist konkurendi vastu, (sest pika ilusa ilmaga võistluspäeva esimeses stardis pole see meie meelest üldse mõistlik tegevus) aga alati me nii muidugi ei arva. Plaanisime tegelikult minna otse merele, aga kuna olime meie kiirematest konkurentidest allpool, siis ei olnud mõtet seda pikalt teha ning plaan B läks käiku. Seega pautisime ühena esimestena ära ning sama tegi hiljem umbes pool meie grupist. Veidi peale meie pauti aga keeras tuul, ning need, kes merele sõitsid, said uhkelt otsejoones märki välja purjetada, aga meid viis tuule selline keeramine sootuks konkurentsist. Teine ring oli juba täitsa nagu „trammiga“ sõita ning üllatusi ei pakkunud. Neli algselt pikemalt merele sõitnud jahti sõitsid juba täiesti oma sõitu ning meie teise nelikuga oma, mille tulemuseks siis saime esimese sõidu kokkuvõttes viienda koha.
Kuna vahepeal paigaldati tänu pööranud tuulele ümber pealtuule pöördemärgid, siis läks sellega ikka omajagu aega ning teise stardi alguseks vaikis vahepeal juba täitsa normaalselt puhuma hakanud tuul jällegi. Kohe nii, et tekkis küsimus, kas üldse starti jõuame, aga jõudsime, seekord küll veidi hilinenult . Paremaks ei läinudki ning poolel teel pealtuule märki kustus see viimane tuulekegi sootuks. Seisime siis seal suhteliselt puntras koos ning üritasime siis nö. „hea ja kurjaga“ ;-) seda viimastki tuuleõhku püüda. Proovisime ainsana isegi spinnakeri abil liikuma pääseda, aga mida polnud, see oli tuul. Halenaljakas oli vaadata kuidas ca. 400 meetrit eemal suuremad jahid parajas kreenis vahustes lainetes krüssavad ja meil pole peale nende poolt tulevate lainete, mis niigi käiku pidurdasid, mitte midagi edasi liikumiseks vajalikku ning needki lükkasid meid pigem tagasi. Astraia kapteni Ülari poolt seal seismise ajal lõõpides öeldud sõnad, et see vast ongi tõeline „huvipurjetamine“, olid kohe eriti omal kohal.
Lõpuks, kui tõeliselt kaua oodatud tuul meieni jõudis, siis oli seda loomulikult jälle rohkem kui küll :-). Kuna peale pikka paigal seismist olid jahtide vahed väga väikesed, siis läks päris lahedaks võidupurjetamiseks, kust ei puudunud kiired manöövrid ning pidev põnevus, mida kõik ju sinna otsima olidki tulnud. Meie kohaks selles sõidus sai peale aegade korrigeerimist kolmas ning päeva kokkuvõttes oleme tänu esimesele, mitte just parimale sõidule neljandal kohal.
Eelpool kirjeldatud seismise valguses oli küll suhteliselt arusaadav see kohtunike otsus, et viimase sõidu finiš võetaks vastu ülemises pöördemärgis ning selle kohta tuli ka raadiost teateid piisavalt. Hiljem, tuule tugevnedes seda otsust muuta oleks neil olnud ajaliselt ning tehniliselt vist võimatu, sest oldi juba ju kohal. Kuna võistlusjuhendis oli viimase stardi hiliseimaks ajaks märgitud 15:00, siis sai ka kogu võistluspäev selleks korraks läbi. Järgmine start antakse siis loodetavalt homme kell 11:00 ja eks paistab, mis saab, sest prognoos tuule suhtes on oluliselt vaiksem kui tänaseks ennustatu …, aga loodame siiski lahedat võistluspäeva.
Sellel hooajal juba kolmas kolmapäevane võistlus oli selles mõttes eriline, et kui eelnevalt on kõik sõidud peetud vaikses või keskmises tuules, siis seekord oli stardis tuult kuskil 8-10 m/s ja otsustasime liigse rapsimise vältimiseks sõita väiksema eespurjega. Kohtunikud olid vaatamata väga heale sõidutuulele pannud võistlusraja seekord päris lühikese: 2+; 6+ ja finiš jõel. Enamus meie konkurente sõitsid samuti väiksema/vanema purjestusega ja seetõttu ei saagi väga teada, et kas me tänu sellele purjevalikule midagi väga kaotasime või mitte. Starti jäime lubamatult palju hiljaks, aga õnneks olime endalegi suureks üllatuseks seal alles meie grupi keskel ning kiirus oli samuti päris okei - seega väga probleeme untsu läinud algusest polnud.
Sõit läks stardist otse Tallinna sadama alla ja sealt siis kahe paudiga märki. Kuna suurtele, ehk teise grupi jahtidele anti tänu nende nende üldisele valestardile uus lähe meist viis minutit hiljem, siis sõitsid nad loomulikult meist hooga „üle“ ning segasid meist endist sõltumatult "kaarte" kogu grupis. Õnneks sellega küll meile midagi märkimisväärset ei toimunud, aga siiski - ei peaks andma suurtele jahtidele starti peale väikseid, sest siis sõltub ikka väga palju suuremate jahtide kaptenite viisakusest …, aga nagu juba öeldud, siis seekord probleeme väga polnud.
Vahetasime väiksema eespurje küll kohe peale esimest märki allatuuleotsal ära suurema vastu, aga kasutada seda enam ei saanudki. Sõit teisest märgist finišini, mis seekord oli jällegi viidud Pirita jõe suudmesse, muulide vahele, toimus ainult spinnakeriga. Vahepeal küll üsna teravalt, aga samas täiesti mõistlikult, mitte väga kangutades. Selle eespurje vahetusega küll venis veidike pikemaks meie vahe eespool olevate jahtidega, aga õnneks mitte oluliselt. Kuna esimesed kaks Polarist, Blanca ja Tuulelaul said märki välja sõita vaid ühe paudiga ning olid ka stardis meiega võrreldes ikka väga tublid :-), siis nendega võistelda meil seekord ei õnnestunudki ning keskendusime lihtsalt enda sõidule.
Finiśisse jõudsime küll füüsiliselt neljandatena, aga pärast aegade ümberarvestamist olime kolmandal kohal, Tuulelaulu ning Blanca järel. Kokku oli meie grupis seekord väljas seitse jahti, kellest Astraia küll kahjuks mingil põhjusel võistluse pooleli oli jätnud. Mingit sõitu meie võistlusrajal tegi ka eeldatavalt meie grupi jaht Juko, aga seda küll ilma kehtiva mõõdukirjata ning nende tulemust ei arvestatud.
Kui ilm vähegi normaalne on, plaanime osa võtta nädalavahetusel toimuvast E4 karikavõistlusest, sest siis toimuvad lühirajasõidud oleks meile suhteliselt hea trenni eest, aga sellest, et kuidas ja kas see õnnestus, kirjutame juba järgmine kord.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma olen nüüd tõsiselt ette võtnud tööturult väljumise kava. Mingeid lubadusi ma täna anda ei julge, sest ma pole kindel, et ma sügisel, viimasel hetkel, ikkagi põnnama ei löö.
Mu eelmisel töökohal. kus iga hommik võis üllatada struktuuri- või juhtkonna- või omanikemuutusega, suutsin ma seda seadust tsiteerida üsna peast. Et suvalisel hetkel, kui kutsutaks kabinetti ja öeldaks...
.. meil on väga hea meel, oled andnud tubli panuse ja me hindame sind väga, aga nüüd on nii, et kas jätkad koristajana või kirjutad ise avalduse...
Selgub, et elu on läinud palju kergemaks. Pikast seadusest on saanud lühike, mis õieti midagi ei luba ega keela. Ainult kommentaare lugedes selguvad nüansid.
Selge on see, et oma rahale, Sellele rahale, mida ma ise olen aastakümneid riigile maksnud, on mul õigus ainult siis, kui mind koondatatakse ( või noh, jään haigeks või muud üsna vähetõenäolised variandid).
Tähtajalise lepingu sõlmimiseks on natuke liiga hilja, sest siis katkeks staaz, mille põhjalt seda hüvitist arvestatakse. Ja nii ongi.
Mul pole nii palju kujutlusvõimet, et veenda oma tööandjat mind koondama,. See oleks nii otsitud ja läbinähtav, et. see ei tule kõne alla.
Need, kes siin räuskavad iibe üle ja et lasteaiakohti ei jaksa riik pakkuda ja et mingi regionaalpoliitikaga peab tegelema ja transporti pakkuma ja et töötus on kõrge jne. võiksid selle üle mõelda. Meil ei olegi nii lihtne ilma tööta olla. Oleks võimalik olla turvaliselt töötamata, küll sünniks ka lapsed, lasteaiakohti poleks vaja ja metsakülasse ei pea bussiliine vedama.
Kui sa ükskõik millisel põhjusel enam ei jaksa ja tuled ära ise või kokku leppides tööandjaga. Siis oled üksi. Mida teevad need, kel palk oli väike ja sääste pole?
Mul oleks õigus vaid töötutoetusele ja ka see on seotud tingimustega, et ma otsin tööd. Aga ma ju ei taha tööd. selle pärast ma ju töölt ära tulengi?!
On ju olemas inimesed, kes paaniliselt otsivad tööd. Ja siis minusugused, kes ei taha tööd teha. Miks siis mitte teha minusugustel tööturult väljumine lihtsamaks, et need teised saaksid minu asemel tööle minna.
Mida solidaarsus, ma ütlen. Sama ju ka muude ajadega. Alkoholi- ja tubakaaktsiis suunatakse kultuuri, mitte tervishoidu. Kütuseaktsiisist makstakse pensioneid või midagi, aga ei lapita teid. Ja nüüd siis võetakse mu raha ja see makstakse ainult Ida viru kaevuritele.
Ma olen andnud oma nooruse, tervise, närvid, teadmised, oskused, energia ja iga kuu palgast mingi summa sellele riigile.
Ja nüüd, kui ma olen kui tühjakspigistatud sidrun ja tahaks natuke hinge tõmmata, ei saa ma oma sissemakstud raha endale.
Ja tänu sellele seadusele olengi ma nüüd Iirimaal. Kuna palkade maksmiseks raha enam ettevõttel polnud, siis üritas tööandja töötajatega kokkuleppele jõuda. Mina valisin oma tähtajatu lepingu muutmise tähtajaliseks lepinguks, et kiire lõpp teha piinadele. Ootamatult muutis aga riik toetuste süsteemi ja senise 90 protsenti palgast toetuse asemel hakkasin saama hoopis pool palgast, mis jättis mu väga kehva olukorda töötu üksikemana, kel pangalaenud kaelas olid (korterilaen, õppelaen ja korteri omaosa jaoks võetud väikelaen). Ettevõtte loomiseks antavale toetusele ma ei kvalifitseerunud, sest õppisin täisajaga magistriõppes sellel ajal. Sotsiaaltoetustele ei kvalifitseerunud, sest mul ju ometi oli oma korter ja alimendid laste töötult isalt ametlikult välja nõudmata. Olid toredad ajad, kui iga viies inimene Eestis oli töötu ning aasta hiljem see töötutoetuste vähendamisest alles hoitud raha investeeriti kuskile taga-Kaukaasiasse või taolisse kohta... 15 aastat töötamist ja sotsiaalmaksu maksmist, kuid kui mul endal seda lõpuks korraks vaja oleks läinud, siis irvitati näkku. Peaminister soovitas meedias inimestel välismaale tööd otsima minna või ennast harida, et tööturul paremini läbi lööks... Ja siin ma nüüd siis olen.
Üks asi veel tuli meelde tollest ajast - kuidas valitsus mõnitas Keskerakonna loodud bussisaatjate töökohti, mis tegelikult oli õlekõrs sotsiaaltoetuste juurde neile, kes pidid nö omal soovil lahkuma töölt või otsitud vabandustega vallandati jne. Ühesõnaga mõeldud inimestele, kes mingil põhjusel ei saanud töötuskindlustustoetust. Neil oli õigus sellele toetusele jälle, kui kuus kuud tähtajalise töölepinguga töötamist jälle selja taga oli, nagu neil bussisaatjatel see lepingu pikkus täpselt oligi. See bussisaatja töökoht oli linna poolt leitud võimalus aidata oma vaeseid ellu jääda.
Tee tööd, siis tuleb ka armastus. See on eestlaste mantra. Tegelikult teen mina oma (poole koha tagajärjel, täitsa vabatahtlikult) kodustel äripäevadel ka tööd - kantseldan lapsi, valmistan süüa, korraldan pesuasjandust, kaevan aias maad jne, aga see ei ole Töö. Sest Töö on ainult maksustatav osa. Et ma sellega tagan viie kodaniku enam-vähem aastase maheaedvilja vajaduse ja tänu sellele jaksan oma riigitööl olla efektiivsem ja kasulikum, ei huvita kedagi.
kas see "maksab tööandja" ei ole tehniline küsimus? pmst arvestatakse ju töötajat otsides, et tema töölesaamise hind on nii-ja-nii palju raha. See, et osa sellest rahast läheb otse maksuametile, mitte kõigepealt töötaja kätte ja tema kaudu sinna edasi, on juba vormistamise vahe. Milleks seda raha mitme ülekande vahet solgutada, kui saab kohe otse maksuametile üle kanda.
ses mõttes, et ma olen FIE ja esitan arved kogu summa peale, sh kõik maksud, ja maksan need siis ise maksuametile ära. Aga ma ei näe, et väga suurt sisulist vahet oleks. Ikkagi teen mina töö ja see keegi, kellele ma seda teen, peab selle saamiseks iks summa maksma, ja sellest iks summast läheb lõpuks ligikaudu kaks viiendikku maksuameti kontole.
Ma ikka mõtlen, et siis pole see õige töö kui ei taha. Vale koormus, vale töö, vale seltskond, just name it.
Maksude osas. Mina mõtlen nii, et minu pealt makstud maksudest saavad samal ajal pensionärid oma pensioni, emmed-issid oma vanemapalga ja töötud oma abiraha. Lisaks mina oma ravikulud ehk ka, juhul kui mul peaks arsti vaja minema (siiani teoorias).
Riigieelarve on ju eelarveaastapõhine ja midagi "tulevikuks" koguda ei saa, peale pensionifondide muidugi. Ma pole vist eales mõelnud, et ma makse makstes midagi ette kogun, see ei ole ju maksusüsteemi loogika üldse. Ehk et muuda loogikat ja vaatenurka :)
Sotsiaalmaksuga olgu peale, solidaarsus, aga tollest kohustuslikust töötuskindlustusest oleks (mälu järgi) nagu halvema maiguga lugusid kuulnud.
St ühest küljest peaks see kõik minema töötukassale, aga inimesi, kes seda reaalselt näevad, on imevähe. Nii et ei saa ennast eriti lohutada sellega, et "sellega aidatakse neid, kellel on rohkem vaja". No ja lisaks arusaadav, et inimesed, kes alustasid selle maksmist soodsama seaduse järgi, ei ole väga õnnelikud, kui seadust töötaja kahjuks muudeti.
Ei ole välismaa mitte igal pool marjamaa. Näiteks ÜKs on tööseaduses, et omal soovil töölt lahkumisel ekstra raha või kompsensatsiooni küll ei maksta (va muidugi töölepingus sätestatud juhtudel) ja kohe enda töötuks registreerimine abiraha saamise eesmärgil pole ka kindel. Koondamistasu makstakse seaduse järgi.
|
OSCAR-2019
|
||
Optibet on 2013. aastal alguse saanud Läti kasiino-ja spordiennustuse portaal, mis pakub oma teenuseid peamiselt Skandinaavia riikides ja Baltimaades. Eestis tegutsemiseks on Maksu-ja Tolliamet väljastanud neile 4 erinevat tegevusluba. Enamik Optibeti mängijaid ongi pärit Balti riikidest, kuid tehakse pingutusi Euroopa vallutamiseks.
Tegemist on üsna lihtsakoelise portaaliga, mis esmapilgul millegi erilisega silma ei paista, kuid on mõnus alternatiiv tagasihoidlikule panustajale, kes alles tutvub panustamise maailmaga ja kelle jaoks on oluline lihtsus, kiired väljamaksed ja tasuv lojaalsusprogramm ka spordiennustajale. Optibet defineerib ennast kui “Kõige kodusem ennustusportaal” ning seda see ka kindlasti on. Ei midagi üleliigset, kuid kõik toimub, on lihtne ja arusaadav.
Optibeti spordiennustuse leht on jaotatud kolme veergu- vasakul spordialad, keskel peagi algavad mängud ning kõige paremal populaarsed panused ja muud valikud. Soovitud mängu ja koefitsiendi valimise järgselt ilmub panustamislipik lehe paremale äärde. Punane, hall, must ja valge värvid teemad lehe üsna emotsioonituks ning kohati tundub, et ka lehe graafika jätab soovida. Samas ei ole midagi üleliigset ja vajaliku leiab kiirelt üles.
Vasakul asuv otsingufunktsioon aitab leida just mängijale huvipakkuva sportlase, liiga või meeskonna, sellest allpool paikneva rippmenüü abil saab mugavalt mänge filtreerida algusaja järgi. Lehe alumises osas on ära toodud “Tulemused”, “Live tulemused” ja “Statistika” kategooriad, mille alt leiab kasulikud lingid, kus mängude kohta mugavalt infot hankida. Paremal üleval ääres leiab Optibeti mängijate päeva 5 kõige populaarsemad mängu.
Optibeti Eestis asuvate mängijate jaoks on loodud eraldi domeen www.optibet.ee, kus saavad panuseid teha ja veebilehte külastada ainult Eestis territooriumil viibivad mängijad.
Optibet on lihtne ja tagasihoidlik spordiportaal, kuid ometigi leiab siit mitu huvitavat funktsiooni, mida konkurendid ei paku. Üheks nendeks on “Ühe kliki panus”, mis tähendab, et saad panuse teha lihtsalt ja kiirelt ühe klikiga ning see ei vaja mingit täiendavat kinnitamist. Päris mugav või mis? Ühe kliki panuse tegemiseks pead selle esmalt aktiveerima lülitades selle “ON” asendisse. Kui oled funktsiooni aktiveerinud, siis liikudes hiire kursoriga mistahes mängu koefitsendile, tuleb nähtavale aken, milles valid panuse suuruse ja vajutad “Tee panus” nupule. Peale panuse kontrollimist ja selle kinnitamist näed teksti “Aktsepteeritud”. Kui teed järgmise “Ühe Kliki Panuse”, siis selle suurus on sama, mis oli mängija eelmise “Ühe Kliki Panuse” valitud panuse väärtus.
Kui teed tihti kombosid, siis hoia kindlasti silm peal täiendatud koefitsientidel. Mis need siis endast kujutavad? Aeg-ajalt võidakse panustamiseks pakkuda erinevaid spordisündmusi mitmikpanusena, mille koondkoefitsient on kõrgem, kui teha panused samadele sündmustele eraldi.
Nagu ikka Eesti spordiportaalides on põhirõhk jalgpallil, korvpallil, jäähokil ja tennisel. Keskendutakse just Balti regioonis ja Skandinaavias populaarsete spordialade pakkumisele. Kui sa otsid eksootilisi või mõnes teises riigis ehk populaarset spordiala, liigat või mängu, siis Optibetis sa ei pruugi seda leida, kuid kohalikud liigad on see eest väga hästi kaetud. Kahjuks puudub live-striimi võimalus.
Kui soovid teha suuremat panust, kui näidatud maksimaalne panus, saada Optibetile sellekohane e-mail support@optibet.ee ning sinu panus võidakse läbi lasta.
Kui tahad alustada kohe korraliku boonusega, siis tee vähemalt 10€ sissemakse ja see duubeldatakse kuni 100€. Boonuse saamiseks tuleb kasutada boonuskoodi SPORT100. Näiteks, kui teed 10€ sissemakse, saad 10€ boonust lisaks ja mängid 20€-ga. Kui teed 100€ sissemakse, saad 100€ boonus lisaks ja alustad mängimist 200€-ga. Pane tähele, et pakkumine kehtib ainult mängijatele, kes ei ole Optibetis spordiennustuse esimest sissemakseboonust ära kasutanud.
Kui sulle meeldib riskivabalt panustada, siis tee vähemalt 15€ sissemakse boonuskoodiga SPORT30- nii saad kaks 15€ väärtuses riskivaba panust. Kui esimesed panused lähevad nihu, siis pole hullu- riskivabasid panuseid kasutades saad oma raha tagasi 100% ulatuses. Mis veel parem- tagastatud raha on päris raha ning sellele ei kehti läbimängimise nõuet. Pane tähele, et seda pakkumist saavad kasutada ainult mängiad, kes ei ole varem Spordiennustuse tervitusboonust Optibetis kasutanud.
Lisaks uue mängija boonustele on rohkelt ka muid spordikampaaniad, näiteks torkab silma kaks kampaaniat jäähoki huvilistele- midagi, mida teistes Eesti spordiportaalides naljalt ei kohta. NHL cashback pakkumises võib mängija saada 250€ cashbackina tagasi, “Jäähoki väljakutse” pakub 25€ riskivabu panuseid igal nädalal.
Opibetil ei ole oma allalaaditavat mobiilirakendust, kuid panuseid saab teha läbi nende mobiilse lehe, mis võimaldab üsna mugavat kasutajakogemust.
Optibetis kogud iga panusega boonuspunkte, mille saad piisava hulga punktide olemasolul vahetada raha vastu.
Sisse-ja väljamaksete tegemiseks saab kasutada kõik levinumaid Eesti panku: Coop Pank, Swedbank, SEB, LHV, maksekarte VISA ja MasterCard, e-rahakotte Skrill ja Neteller ning maksesüsteemi PaysafeCard.
Väljamaksed on Optibetis tõeliselt kiired- kui mõned lehed lubavad kokku maad ja ilmad, siis Optibetis saad oma võidud kiirelt kätte isegi, kui see on sinu kõige esimene väljamakse.
Abi saab nii chati, e-maili kui ka telefoni teel. Eestikeelne chat on avatud iga päev kella 9 hommikul kuni 9 õhtul. E-post: support@optibet.ee, telefon: +372 614 0033
Kui oled Optibeti klienditoele kirja saatnud, saad operatiivselt jälgida oma tehtud päringute olekut ning orienteeruvat vastuse saamise aega.
Optibet on hea koht algajale panustajale, keda huvitavad peamisel kohalikud liigad ja sündmused. Lisaks tavapärasetele üksik-ja mitmikpanustele saad teha ka üle/alla, süsteempanuseid ja händikäp-panuseid.
Klienditeenindus võib olla ehk aeglasem kui konkurentidel, kuid kõik probleemid saavad lõpuks lahendatud.
|
OSCAR-2019
|
||
Igaühel on vaba voli valida lahkunud aastast välja sündmused, mis teda enam kõnetasid ja meeldejätmist väärivad. Eesti Kirik ei koosta aastalõpus ede- ega tagatabeleid. Ma ei tea, on see hea või halb. Paljud meediaväljaanded teevad tabeleid, et suruda nappidesse ridadesse üks Issanda aasta, mis oma kirjeldamatus mitmekesisuses seda õigupoolest nagu ei võimaldagi. 13. detsembri lehes trükkisime ära peapiiskop Urmas Viilma advendikõne, kus ta tõi välja 50 mõjutu loetelu. Mõtlemapanev, kui seda uuel aastal uuesti üle lugeda.
Igaühe jaoks on olnud aasta ainukordne ja eriomane. Vaat oma isikliku aastalõputabeli võiks küll teha. Ma usun, et paljudes peredes see ka nii on, nagu meilgi, kui pereisa istub aasta viimasel päeval laua taha, avab kroonikaraamatu ja lisab sinna veel viimased sissekanded, mis just meie pere jaoks jäävad möödunud aastat meenutama.
Aastate eest, kui ERM ei olnud veel oma uues majas, kutsusid nad üles peresid detailselt kirja panema ühe argipäeva tegemised. Tegi seda meiegi pere. Küll ainult enda jaoks. Sirvisime nüüd seda kausta ja kogu päev jooksis justkui uuesti silme eest mööda. Mina ostsin sel päeval endale kostüümiriide, millest tükikese kleepisin ka paberile, ja käisin sel päeval kolleegidega Ugala teatris (kaustas on teatripilet). Kui sündis meie pere noorim tütar, hakkas tema kaheksa-aastane õde beebipäevikut pidama. Tegi seda just temale omaste oskuste ja õigekirjavigadega, pilte juurde joonistades. Nüüdseks on sellest üsna äraloetud kladest saanud noorimale tütrele väga kallis mälestusese.
Kallid mälestusesemed. Ehk on igal perel kapinurgas kastike, kus hoiul oluliste reliikviatena kirju, pileteid, riideesemeid ja miks mitte ka ärakuivanud õis pruudikimbust. Üks minu hea sõber võttis hiljuti ette tõelise revisjoni kallites mälestusesemetes ja otsustas igast teadlikult elatud aastast säilitada vaid kaks eset, olgu selleks kasvõi mõni sõidu- või teatripilet, kiri kallimalt, tunnistus. Väljaviskamisele läks ruumipuudusel kaks suurt pappkastitäit asju. Kalleid mälestusesemeid.
Eesti Kirik alustab taasilmumise 28. aastaringi. Kas te kiriku liikmena kujutate ette elu ilma oma ajaleheta? Paljud asjad ja inimesed tunduvad meile enesestmõistetavad seni, kui nad on olemas. Alles nende kadumisel seisame justkui augu serval. 2017. aasta oli suurte kaotuste aasta. Jaanuaris kutsuti isakoju Ruhnu legendaarne kirikuõpetaja Harri-Johannes Rein. Detsembris kaotas alma mater oma rektori Volli Kalmu. Ja paljud suured jäid nende kahe lahkumise vahele.
Kas me oskame hoida omasid? Maalehes (28.12.) ütleb näitleja Jaak Prints: „Omade hoidmist saab juba lapsepõlves inimesele õpetama hakata. Minu arvates on see meie, eestlaste probleem. Austuse kadumine maksab meile ühel päeval kätte.“
1. jaanuari hommikul sotsiaalmeediast ja veebiportaalidest (ajakirjanik ja õppejõud Priit Hõbemägi) alguse saanud arutelu selle üle, miks pärast presidendi kõnet hümni ei mängitud, on paljudele punaseks rätiks ajal, mil asume eriti intensiivselt tähistama Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, mis, tõsi küll, juhatati sisse juba 2017. a aprillis Mihkli kirikus.
Priit Hõbemägi jagab: „Ning ma mõtlen, et kas see on nüüd vabariigi sümbolite ja eesti rahva iseolemise vaikse kustutamise algus? Sest kui meenutada lõppenud 2017. aastat, siis oleme kuulnud, et meil pole enam vaja rahvusriiki, et perekond ei ole püha, rahvusülikool ei pea kaitsma emakeelt, et igaüks võib olla eestlane … Vabandage väga, aga kellele seda Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva üldse korraldatakse? Eestis elavatele, soovitavalt moodsalt identiteedita, rahvustundeta, emakeeleta inimestele? Aga neid see vanaaegne värk ju enam ei huvita!“
Traditsioone ning sümboleid ei või lihtsalt heast peast prügikasti visata. Need on nagu kallid mälestusesemed, mis tuleb siidpaberisse pakkida ja hellalt hoida.
Võltssallivus? Sellest kirjutab kirjanik Viivi Luik (EE, 27.12.): „Võltssallivus on tekitanud olukorra, mis aegamööda uuristab pinna jalge alt nendel inimestel, kelle olemasolu tõttu maailm praegu veel kuidagiviisi toimib, nimelt professionaalsetel, pühendumusega oma kutsetööd tegevatel inimestel, südametunnistusega inimestel.“ Kuulake kanaarilinde kaevanduses!
Ajaleht Helsingin Sanomat avaldas 20. aprillil päevakajalise portreeloo Tallinna soome koguduse õpetajast Hannele Repost.
Lugu kannab pealkirja «Pastorisärk tekitab Eestis kahtlusi» ja analüüsib Eesti usulist olukorda soomlasest kirikuõpetaja silmade läbi. Nagu pealkirjas mainitud, on suhtumine pastoriks olemisse Helsingis ja Tallinnas erisugune.
Pastorisärk tekitab Eestis pigem kahtlust. Kiriklikke talitusi korvati Repo hinnangul ilmalike riitustega ja see on viinud usu rolli vähenemiseni. Kirik on ajaloos olnud Soome pastori hinnangul Eestis baltisakslaste suur valge kivikirik, mis jääb inimestele kaugeks, ja ta tooks oma kogudusele Soomest pigem väikese ja koduse punase puukiriku.
Väga positiivsena toob Repo esile Eesti matusekultuuri, mis on inimlähedane ja kus puusärk on avatud ning inimesed saavad surnuga rahus hüvasti jätta.
Üldise usulise olukorra käsitlemise kõrval tutvustatakse põhjalikult ka ingerisoomlaste käsitööd. NSVL järel tuli Repo hinnangul väärtuste seas esikohale raha ja lugu lõpeb küsimusega, kas äkki majanduskriis ei too vanu väärtusi tagasi aukohale.
|
OSCAR-2019
|
||
Täna kell 10:15 Amsterdamist startinud Malaysia Airlines'i lend MH17 tulistati 14:15 (mõlemad ajad Greenwichi järgi) Donetski lähistel alla. Traagilise sündmuse kohta on esitatud erinevaid ja vasturääkivaid versioone. Oma valede poolest tuntud vene propagandistlik kanal RT teatas, et lennuki hävitasid Ukraina võimud, kes arvasid, et selle pardal on president Putin. Ukraina pool süüdistab loomulikult neid, keda ta nimetab terroristideks. Ei saa välistada ka võimalust, et tegu on lihtsalt Venemaa aktsiooniga.
Kuna mul puuduvad igasugused sõltumatud andmed, ei julge ka midagi kindlalt väita. Siiski, RT versioon tundub mulle väga ebausutav ja mitte seepärast, et minu sümpaatiad konfliktis on selgelt Ukraina poolel. Kuid sellest võib-olla millalgi hiljem. Praegu aga tahan vahendada Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) klipi, mis sisaldab väidetavat terroristidevahelist infovahetust.
Kell 17:32 (15:32) sai selgeks, et tegu on tsiviillennukiga ja on palju tsiviilohvreid. Mingit relvastust ei ole. Kuid isegi seejärel kahtlustatakse, et tegemist on spioonidega, kes on Ukrainasse saadetud (kuid see on juba teiste militantide vahelisest vestlusest).
Praeguseks võib juba üsna kindlalt väita, et tegu oli venepoolse aktsiooniga. Venemaa saatis mässulistele mitte üksnes vastava relvastuse (antud juhul BUK, vrd üksikasju), vaid ka meeskonna, kes sellega opereerib, nii et lask tehti mässuliste poolt hõivatud territooriumilt Venemaa sõjaväelaste poolt. SBU hõivatud kõnes raporteerib kohalik välikomandör Igor Bezler GRU polkovnikule Geraninile.
On massiliselt kaudseid tõendeid, näiteks võimude käitumine pärast intsidenti. Ukraina pool teatas kohe, et tahab igakülgset rahvusvahelist juurdlust, mässulised aga küll lubasid algul rahvusvahelisi eksperte, kuid siis takistasid nende juurdepääsu sündmuskohale ja segavad igati nende tööd. Pealegi selgus, et mässajad rikkusid kuriteopaiga ning plaanisid mustad kastid Moskvasse saata. Mis, muide, võib-olla ei olekski kõige halvem mõte, see paneks otsekohe Moskva rahvusvahelise surve alla, kuna tegu oleks rahvusvahelise õiguse rikkumisega. Ning välisminister Lavrov juba teataski, et sellist kingitust nad ei soovi.
Oluline on ka inforuumi täitmine. Ukrainapoolsed sõnumid on selged ja ühemõttelised. Venemaa erinevad kanalid annavad hulganisti segast ja vastuolulist informatsiooni. Putini lennuki versioon, tundub, on juba vananenud, nüüd käiatakse teemat, et lennukit juhtisid Ukraina dispetšerid ning juhtisid selle lõksu. Edasi on kaks varianti: kas ikkagi ise ukrainlased tulistasidki selle alla või ajasid vaesed mässulised meelega segadusse. Teiselt poolt aga teatatakse, et oleks mässulised lennuki alla tulistanud, oleksid rusud langenud hoopis Venemaa territooriumile. Rahvusvahelised eksperdid on mõlemad versioonid ümber lükanud: ukrainlased ei ole kedagi sellesse koridori meelitanud, see oligi vaba. Oht lendudele pidi algama 7700 meetrist allapoole, Boeing lendas aga kõrgemal. Mis aga puudutab rususid, siis need kukkusid täpselt sinna, kuhu oleksid pidanud väidetavast tulistamiskohast langema.
Tähtis on mitte üksnes see informatsioon, mis on kättesaadav, vaid ka see, mis puudub. Öösel sain näha selget vahet: Ukraina pool aina täiendas informatsiooni, mis aga puudutab Venemaad ja mässulisi, siis seal oli tegu mitte üksnes informatsiooni täiendamisega, vaid ka pideva kustutamisega (et Strelkov-Girkin kustutas oma rõõmusõnumid pärast lennuki allatulistamist, on jõudnud ka rahvusvahelistesse agentuuridesse).
Mul on mõned küsimused, ei oska kellegi käest küsida ja netifoorumites ei tundu asjatundlikke vastajaid olevat...
* Tegemist ei ole esimese separatistide ja nende Vene ülemuste vaheliste telefonikõnede avalikustatud lindistusega. On jäänud mulje, et räägitakse tavaliste mobiiltelefonidega. Tavaliste telefonidega ja nii lahtist tekst! Kui ma kujutan ennast nende asemele, siis ... juhul kui peaks kasutama krüpteerimata tavatelefoni, siis ei tohiks mingil juhul asjau nimetada nende õigete nimedega, siis tuleks kasutada koodnimetusi, et lekitamiste korral ei oleks sellel olulist propagandistlikku kasutusvõimalust. (Vaevalt, et Paet nüüd enam tavatelefoniga analoogilist juttu ajaks)
* Kuuldud telefonikõned loovad tervikmulje, aga detailid jäävad kohati (minu kesise keeleoskuse tõttu) segaseks. Näiteks "dvuhsotõi" (kahesajas?). Taolisi detaile oli seal veel. Palun täpsustusi, erinevaid tõlgendusvõimalusi.
1. Jah, nii kummaline kui see ka ei tundu, räägitakse tavaliste mobiiltelefonidega. Lõigu alguses on V. Geranini nime all ka vastav number. Ajakirjanik Ilja Barabanov helistas sellele ja selgus, et tõepoolest on tegu GRU polkovniku Vassili Nikolajevitš Geraniniga, kes aga ütles, et ei tea asjast midagi. Sellegipoolest tundis Barabanov tema hääle ära. Veidi hiljem oli see telefon välja lülitatud. Siin võib näha vastavat diskussiooni tema twitteris: https://twitter.com/barabanch/status/489853341657477120. Minu meelest teevad siin vea nii mässulised kui ka Ukraina SBU, kes kiirustab neid kõnesid avalikustama. Kas nad ei saa tõepoolest aru, et tegu pole enam ammu propagandasõjaga, vaid lihtsalt sõjaga? Luureandmetega nii ümber ei käida.
2. 'Dvuhsotõi' seletas gaal juba ära, antud juhul ei tähenda see tsingist kirstu, vaid lihtsalt laipa. Militant nägi laipa ja teatab, et tegu on tsiviilisikuga. Ning tema häälest on tunda, et ta ise on nähtust kohkunud. Seda videot on vahendanud ka Delfi ning kommentaatorid juhtisid juba tähelepanu tõlkeveale. Jutt ei käi sajapuudasest lennukist vms, vaid sellest, et tegu on 100% kindlusega tsiviilisikutega. Kui juba, siis parandaks seal ka ühe iluvea: Delfis seisab "Nähh... lendavad", salvestusel aga "neh*** lennata". Esimene tähendab retoorilist küsimust, umbes, miks nad lendavad, teine aga avaldust: ärgu lennaku.
Vene infoagentuurid räägivad juba rahvale muinasjutte, et enne allatulistamist, lendasid lennuki kõrval 2 Ukraina hävitajat. See võib tähendada, et venelased kardavad oma PVO käsi mängus olevat.
Jah, aitäh, asjakohased viited (esimest olen näinud). Siiski tuleb meeles pidada, et tegemist on Ukraina-poolse informatsiooniga. See võib olla õige, kuid nõuab ikkagi teatud kriitilist meelt.
Nii et ikka totaalne ajuloputus. Kommentaari autor, muide, elab Lätis. Küllap on ka siin sedalaadi mõtlejaid.
Lennuki mustad kastid näivad olevat ukrainlaste käes, mis on veidi kummaline, sest need peaksid olema küll esimesed asjad, mille pahalased oleksid pidanud enda kätte haarama. Tundub siiski, et lennuk tulistati alla eksikombel ja tegemist ei olnud tahtliku provokatsiooniga. Lihtsalt osapoolte käitumise loogika on selline. Samuti vajab see buki-asi täpsemat uurimist, sest ka ukrainlastel on need relvastuses ja kusagil väideti, et irredentistid (ma kasutaksin pigem seda kirjeldust) said nad trofeena, millest võib tulla ka ikkagi oskamatus sellega ümber käia. Käib infosõda ning kui me tahame olla objektiivsed, siis välistada ei saa ka seda võimalust.
|
OSCAR-2019
|
||
Kommentaarid: KÜMNE MINUTI HUUMOR: " Mootorrattur Andre, kui sa tahad üllatust oma tüdruksõbrale teha, vii järgmine kord lilled ja šokolaad, mitte ära kihuta 200-ga mööda tänavaid."
Äksi nõida tunti kui väga täpse pilguga selgeltnägijat, Suride dünastia ravitsejad tegid jalutud käijaks ning pimedad nägijaks
NEED SILMAD... Äksi nõid ühes oma lemmikkohas - Werneri kohvikus. Tal olid kirkalt sinised silmad, mis kontsentreerumisel muutusid liikumatuks ja tühjaks, mõne jaoks koguni õudseks. Repro raamatust "Tundmatu Äksi Nõid"
Läbi sajandite on vaat et igas Eesti külas elanud tark või posija. Mõni neist nõidadest oli koguni nõnda väekas, et tema juures käidi ka teispoolt riigipiiri. Kas nende näol oli tegemist tõeliste erivõimetega imetegijate või loodus- ja rahvatarkuse kandjatega, jätab folklorist Reet Hiiemäe lahtiseks. „Eks looduse poolt antud hea inimesetundminegi on erilisuse märk,“ leiab ta. „Ning piiri, kust algab maagia ja kust psühholoogia, pole olemas.“
Vägevate nõidade jada Eestis ulatub kaugele enne Kaika Lainet ja Vigala Sassi ning nende juurde käidi kauge maa tagant, sageli koguni Lätist ja Venemaalt, juba 1800ndate lõpus. Vanem põlvkond vast mäletab või teab veel möödunud sajandi keskpaigas tegutsenud Äksi nõida Hermine Jürgensit (eluaastatega 1892-1976) ning Valgamaa ravitsejat Anton Taitsi ehk Noort Surit (1902-1956).
Ja ütlen, kes Eestis raha teenimise eesmärgil teevad teenuseid -nõiad, ka kristlased... Enne mõelge kuhu enna...
SUVINE GALERII | Millised Maarjamaa kuulsused veel (peale Mangi) ihu paljastada pole kartnud? | Õhtuleht
Suuremate väljaannete veebikülgedel lööb praegu laineid suvine galerii Eesti kuulsast teadjamehest, ennustajast ja nüüd ka kurikuulsas tšakra-avajast Igor Mangist, kus too rannamõnusid nautides keset melu pükse maha ei karda võtta. Millised tuntud Eesti inimesed aga veel oma hännaalust pole kartnud ilmarahvaga jagada?
Filmist „Klass“ ning seriaalidest „Ühikarotid“ ja „Köök“ tuntud pöörasema iseloomuga Lauri Pedaja on minevikus igasugu lolluseid teinud. Muuhulgas on mees, kas siis kogemata, või meelega, demonstreerinud ka end Aadama ülikonnas ja iga võimaliku külje pealt.
Ühel kodupeol oli noormees nõnda ülevas meeleolus, et kiskus nii endal kui teistel riideid seljast. Piltide meediasse jõudmise üle noormees väga muret ei tundnud. „Ilus prink perse, mis seal ikka häbeneda!“ kommenteeris noormees 2008. aastal Elu24-le.
2014. aastal postitas mees aga Instagrami ühe täitsa süütu selfie, mille allkirjas aga seisis, et kui see pilt saab 500 meeldimist, viskab ta kõik riided seljast ja postitab endast sellise pildi. Pilt koguski piisavalt pöidlaid ja nii poseeriski noormees Instagramis täiesti porgandpaljalt.
Mõne aja pärast kustutas noormees aga pildi Instagramist, põhjendades, et ta emme ei olnud asjast vaimustuses. Mis aga internetti postitatud, jääb sinna igaveseks!
Tanel Padar on minevikus olnud tõeline peo- ja möllumees. Nüüd on muusik maha rahunenud ja hakanud elama rahumeelset ning spordirohket elu, kuid pildid ja teod minevikust jäävad arhiivi alles igaveseks.
2005. aastast jääb ajalooraamatutesse kirja sündmus „Reporteri“ aastalõpusalvestuselt, millest sai Padari ülemeelikuse tõttu kümbluspidu.
Alasti rokkar kargas lumehangest kümblustünni, lasi meessaatejuhil selga pesta ja lõpuks kergendas end üle rõduääre.
„Head vana aasta lõppu!“ lausub „Reporteri“ saatejuht Olaf Suuder aastalõpusaate lõpetuseks. Sedapuhku ei juhi Suuder saadet aga mitte telestuudios, vaid istub Kanal 2 toimetuse Maakri tänava kõrghoonerõdul kümblustünnis.
Vesi aurab, ümberringi õõtsuvad jõulukuused, vardas grillib rasvast tilkuv põrsas, õhku kärgatab ilutulestik… ja kõige selle keskel trallib ülemeelik Tanel Padar, metsik parukas peas.
Padar nautis vannimõnusid keset salvestust, kasutades parukat pesukäsnana ning küürides sellega ka teisi tünnisaunis istunud mehepoegi. „Tanel läks ülemeelikuks. Ta püüdis kõiki musitada ja kallistada. Kaasa arvatud mind…Väga lõbus oli,“ naerab „Reporteri“ saatejuht Jörgen Fogel, kes isegi tegevustest osa võttis.
Padar ei olevat olnud purjus, vaid lihtsalt lõbusalt jokkis ning pudelitelt korkide maha keeramisega oodati Fogeli sõnul ikka esinemise lõpuni. Pidu lõppes möllava rokkari jaoks aga tõelise aplombiga – nagu rokkarile kohane, tatsas Padar rõduservale ja kergendas end.
Eesti esibravuuritar Anu Saagim on oma kauni ja pringi keha üle uhke ning on seda täies hiilguses demonstreerinud ajalehe- ja ajakirjaveergudel juba aastakümneid. Saagim on alasti aelenud nii piimas kui vahukoores, poseerinud alasti nii rasedana kui tippvormis.
Vahel on naine alastusse ka kistud täiesti vastu tahtmist, näiteks 2008. aastal Õllesummeril, kui naine kuumal suvepäeval selga oli pannud vaid napi suvekleidi ning koju jätnud ka trussikud. Muidugi tegi tuuleiil bravuuritarile 1-0 ära.
Anu tunnistas, et tõesti jäid tal tol päeval püksikud jalga panemata. Saagim seletas, et Marilyn Monroe kleiditrikk kukkus tal välja täiesti spontaanselt. "See ei olnud mul ette kavatsetud. Kükitasin vahepeal laua alla. Sellepärast ma olingi pabinas. Oleks mul vähemalt stringidki all olnud! Mul olid sellised võrgust poolsukakad, mis moes on. Ma tõesti ei pannud alukaid sinna alla," muigas ta ja selgitas, et ei kannagi suvel kleidiga aluspükse. "Ma harrastan seda suviti. Aga vahel talvel ka pidudel, kui on selline... No ma ei hakka rohkem lahti seletama. Aga jah, nii ta on – ei kanna!" lõkerdas ta.
Aastaid tagasi ühel Blacky plaadipresentatsioonil oli juba heliproovi ajal Lea Liitmaa korsett nii paljastav, et helimehe esimesed sõnad olid: „Lea, sul on kaunid tissid!"
Seesama korsett oli sama ulakas ka esinedes, kui Lea rinnapartii sellest otse laval rahva ees välja vupsas. „Ega ma ei põe selliste asjade pärast, sest muusik peab laval andma endast kõik. Kui sa hakkad selle pärast muretsema, kuidas sa välja näed, siis langeb kogu kontserdi kvaliteet," teab Lea omadest kogemustest rääkida.
Mõne kuu tagune juhtum, kus Õhtulehel õnnestus lava taga Lea järjekordne paljastus pildile saada, polegi lauljatari sõnul suurim saavutus: „Lava taga toimub ju erinevaid asju ja me vahetame seal ka riideid. Kui fotograaf oleks hüpanud sisse õigel ajal, oleks ta suisa alastipildi saanud," naerab Lea. Blacky lauljatari sõnul on selliseid intsidente peaaegu võimatu ära hoida.
Kunstnik Martin Saar elas vahepeal Hollywoodis ning sai ka vist sealsed kombed endale külge. Nimelt postitas mees Facebooki foto, kus sõitis uhke kabrioletiga, endal pepu paljas. Pildiallkirjaks märkis mees "Hello" ehk "Tere". Saare sõnul tahab ta, et tema elu oleks rohkem fun!
Strippar Marco ehk Marco Tasane on igal aastal üritanud Kroonika meelelahutusauhindu väisata. Tavaliselt ta kutset saanud pole, kuid see meest ei takista ning nii mõnelgi korral on ta siiski end peole sisse sokutanud. Nii ka 2014. aastal, kui võttis endaga kaasa ka kunstniku ja tuntud feministi Fideelia- Signe Rootsi.
Kui peole saabudes kandis Roots veel kaunist punast mantlilt, siis fotoseinani jõudes otsustas ta mantli seljast visata. Mantli all polnud naise keha katmas aga enam ükski riideese. Aktsioon meeldis väga bravuuritar Anu Saagimile, kes uhkelt koos feministiga poseeris.
|
OSCAR-2019
|
||
Kooskõlastusringile saadetud määrusemuudatus lihtsustab mõnede narkootiliste ainete ja muu hulgas ka ravikanepi ravieesmärgil kasutamist. Samas ei ole sotsiaalministeeriumi kinnitusel tegu sammuga kanepi kättesaadavuse parandamise poole ning seni on erikomisjon saanud määruses käsitletud ravimite taotlusi minimaalselt.
2005. aastast kehtinud määrus nägi ette, et I nimekirja kuuluvaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sai meditsiinis kasutada juhul, kui arst oli esitanud põhjendatud taotluse ning selle pidi kooskõlastama sotsiaalministeeriumi erikomisjoni liige.
Sellesse nimekirja kuuluvad ka kanep ja selle töötlemisproduktid nagu näiteks hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne.
Niisugustel ravimitel ei ole sageli müügiluba, mis tähendab, et ravimi välja kirjutamiseks tuleb arstil esmalt esitada taotlus sotsiaalministeeriumi erialakomisjonile ning pärast sealt kooskõlastuse saamist ravimiametile. Seejärel peab arst ravimile retsepti koostama ja ravimi kasutamise vajadust põhjendama.
Järgmiseks menetleb retseptitaotlust ravimiamet, kes teavitab otsusest arsti, see omakorda patsienti, kes saab positiivse otsuse korral lõpuks apteeki ravimit ostma suunduda. See aga ei tähenda, et patsient kohe ravimi kätte saaks - apteek broneerib retsepti, tellib ravimi hulgimüügifirmast, sest müügiloata ravimid ei ole enamasti kohe kättesaadavad, ning teavitab haiget, kui ravim lõpuks kohal on.
Möödunud reedel tervishoiu- ja tööminister Jevgeni Ossinovski allkirja saanud ja kooskõlastusringile saadetud määrusemuudatuse tõttu jäävad eelkirjeldatud protsessis kaks esimest sammu ära ehk arst ei pea enam sotsiaalministeeriumi erikomisjoni taotlust esitama ega seda pärast heakskiitu ravimiametile saatma.
"Muudatustega vähendame bürokraatiat Eestis müügiluba mitteomavate teatud narkootilisi aineid sisaldavate ravimite kasutamiseks," selgitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer ERR-ile, kelle sõnul on senine taotlusprotsess olnud keeruline.
Ta lisas, et ka tulevikus hindavad ravimi vajalikkust ja selle väljakirjutamise põhjendatust nii inimese raviarst kui ravimiamet.
"Muudatus puudutab ravimeid ja nende kättesaadavust, tegemist ei ole mingil juhul sammuga kanepi kui sõltuvusaine kättesaadavuse parandamise poole," rõhutas Volmer.
Kannabinoidravimitest on näiteks Marinol ja Cesamet sellised, mida muu hulgas kasutatakse keemiaravi tõttu iivelduse ja oksendamise all kannatavatel haigetel, kes tavapärastele iiveldus- ja oksendamisvastastele ravimitele ei reageeri.
"Keemiaravist indutseeritud iivelduse leevendamiseks on hetkel mitmeid väga tõhusaid ravimeid ja arstid ei näe praktilist vajadust kanepi kasutamiseks," tõdes Sillaste mõlema ravimi vajalikkuse kohta.
Ka on nende ravimite hind tema sõnul väga kõrge - Marinoli ühe kuu maksumus jääb 200-800 USA dollari vahemikku ja võib ulatuda ka üle 1000 dollari ning Cesameti kuutagavara maksab umbes 2000 dollarit, mistõttu pole kindel, kas haiged ja riigi ravikindlustusüsteem on võimelised seda ostma või kompenseerima.
Ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja kohusetäitja Katrin Kollist ütles, et mullu menetles ravimiamet 5140 müügiloata ravimi taotlust, millest ainult üks puudutas I nimekirja kuuluvat narkootilist või psühhotroopset ainet.
Alates 2014. aastast on ravimiametile esitatud kolm taotlust kõnealusesse nimekirja kuuluva aine meditsiinilisel eesmärgil kasutamiseks. Need on puudutanud delta-9-tetrahüdrokannabinooli+kannabidiooli sisaldavat suuõõnespreid Sativex.
"Standardiseeritud THC sisaldusega meditsiinilisel eesmärgil kasutamiseks mõeldud kanepile ei ole ühtegi taotlust esitatud," märkis Kollist.
Õiguskomisjon jäi kanepi tarvitamise legaliseerimise osas eriarvamusele, kuid ravikanepi osas oli üksmeel
Tarbijakaitseameti hinnangul pole ettevõtjad 1. juunist kehtima hakanud alkoholireklaami karmimaid piiranguid piisavalt korralikult järginud.
Tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna juht Hanna Turetski ütles Postimehele, et tarbijakaitseamet on saanud mitmeid vihjeid ning on kaardistamas hetkeolukorda.
"Esialgselt saab öelda, et paraku ei ole ettevõtjad uusi alkoholireklaami nõudeid piisava hoolsusega jälginud," nentis Turetski.
1. juunist jõustusid reklaamiseaduse muudatused, mis piiravad oluliselt alkoholireklaami. Lisaks varasematele piirangutele keelustati muudatusega täielikult alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias ning piirati veelgi alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades.
Alkoholireklaamides on nüüd lubatud edastada vaid neutraalset teavet, välistatud on inimeste näitamine, atmosfääri kirjeldamine ja lugude jutustamine.
ERR.ee kirjutas eelmisel nädalal, et kui varem kasutasid kauplused võimalust allahinnatud alkoholi reklaamlehtedes ostma kutsuda, siis juunist alates ei tohi neis enam soodushindu näidata.
Nii võibki leida mõne poeketi reklaamist alkoholipudeli kujutise juurest kirja "Hind poes", mõni teine kauplus avaldab aga lihtsalt alkoholipakendi pildi koos infoga selle koguse ja päritolumaa kohta.
Samuti ei tohi alkoholi reklaamida sotsiaalmeedias, välja-arvatud alkoholikäitleja enda veebilehel ja sotsiaalmeedia kontol.
|
OSCAR-2019
|
||
Ükskõik kas reisite töö asjus või puhkama, Le Brethon pakub mugavaid majutuskohti kõigile. Kui sinu sihtkoht on Le Brethon, ootab sind Hotels.com saidil 328 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 20%. Soodsad hotellitoad on saadaval hinnaga alates 27 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Le Brethon ja selle lähipiirkond pakub.
`Abd al-`Azīz bin Abdul Rahman bin Faisal bin Turki bin Abdullah bin Saud bin Abdul Aziz bin Muhammad as-Sa`ud, tuntud ka Ibn Saudina (15. jaanuar 1875 Ar-Riyāḑ – 9. november 1953), oli Saudi Araabia esimene kuningas aastatel 1932–1953. Ta rajas Saudi Araabia kuningriigi võitluses teiste Araabia poolsaare kõrberiikidega, varem oli ta valitsenud Nedždi, mille valitsejaks sai ta 1902. aastal.
Vaen brittide toetanud Hidžazi poliitilise ja usulise valitseja Ḩusayn ibn ‘Alī vastu sundis teda eemale jääma araablaste ülestõusust I maailmasõjas, milles osalesid Ḩusayn ja Faisal I. Ent I maailmasõja järel laiendas Ibn Saud vahhabiitide usulahu abil oma valdused Punase mere rannikuni, hõivas Džidda ning muslimite pühad linnad Meka ja Mediina (mis ajas rikkaliku sissetuleku palverändajate teenindamisest). 1921. aastaks oli kogu Kesk-Araabia allutatud Ibn Saudi võimule ja 1924 tungis ta edukalt Hidžazi, purustades Ḩusayn ibn ‘Alī, kes oli 1919. aastal kuulutatud enda kõigi araabia maade kuningaks. Jaanuaris 1926 kuulutati Ibn Saud Hidžazi ja Nedždi kuningaks, 1932 ühendati need territooriumid Saudi Araabia Kuningriigiks. 1934 ründasid Saudi relvajõud Jeemenit ja hõivasid territooriume lõunas, kaasa arvatud Najrani ja Jizani linna.
1939 avastati Araabia poolsaarel nafta, naftakontsessioonid anti Briti ja USA kompaniidele ja eksport algas 1946. Esimese naftabuumi ajal 1947–1952 muudeti endine karjuskuningriik moderniseeruvaks riigiks, kus naftatulem kasvas 10 miljonilt 212 miljoni dollarini aastas. II maailmasõja ajal oli Ibn Saud jäänud neutraalseks, kuid soosinud Ühendkuningriiki ja USA-d. 1945. aastal asutas ta Araabia Liiga, et etendada araablaste ühtsust.
Ibn Saudi isa oli Nedždi sultan Faisal, kelle pealinnas Er-Rijadis ta sündis. Al-Saudi perekond oli domineerinud Kesk-Araabia poliitikas alates 18. sajandi keskpaigast, mil temast sai vahhabiitide fundamentalistliku islamiseksti lipukandja. 1891 hõivas Er-Rijadi rivaalitsev Põhja-Araabia Rašiidide dünastia ja Ibn Saud sunniti minema koos isaga pagulusse. Isa loobus troonist poja kasuks, kes kasvatati üles Kuveidis. 1902 vallutas Ibn Saud ülestõusnud beduiinide abil Er-Rijadi tagasi ja taastas oma kuningriigi. 1914 kontrollis ta juba suurt osa endistest Türgi valdustest Pärsia lahe ääres ja 1915 tunnustasid britid teda Hasa (Ida-Araabia) ja Nedždi emiirina.
Ibn Saud oli klassikaline araabia hõimupealik, kes ühitas oma sõjalise tubliduse suure arvu naiste ja lastega. Ta juhtis maad nagu perekonnariiki, abiks 43 poega. Vanim poeg Saud nimetati 1933 kroonprintsiks ja sai Ibn Saudi surres 1953 kuningaks. Teine poeg Faisal oli välisminister.
Edwin alustas kunstiõpinguid portretisti ja maastikumaalija Isaac Williamsi juures, kes oli õppinud John Neagle'i ja saksa päritolu ajaloomaalija Christian Schussele juures. Neljateistaastasena läks ta New Yorki. Ta töötas sealse kirjastuse Harper & Brothers illustraatorina. Seal sõbrunes ta oma kolleegide Francis Davis Milleti, Edwin Blashfieldi ja Alfred Parsonsi, Lawrence Alma-Tadema ja Frederick Barnardiga.
Ta saadeti 1878 Inglismaale koguma materjali Robert Herricki luuletuste illustreerimiseks. Aastal 1882 jäi ta Londonisse elama. Kui Millet kolis Broadwayle, läks Abbey temaga kaasa, moodustades kunstnike koloonia, kuhu kuulus ka John Singer Sargent.
Algul töötas Abbey põhiliselt sule ja tindiga, mida ta käsitses väga osavalt, kuid hiljem hakkas maalima. Ta illustreeris Oliver Goldsmithi ja William Shakespeare'i teoseid. Ta oli ka poliitikaajakirja Harper's Weekly illustraator.
Pidev töö võimeka ja menuka illustraatorina ei mõjunud hästi tema võimalustele ja mainele tõsise kunstnikuna. Teda köitis keskaegne ja inglise kirjandus, mille illustratsioonid jõudsid tänu Harpersi suurtele tiraažidele laiade hulkadeni.
Pärast abiellumist asus Abbey elama Bostonisse Morgan Halli, kuhu ta rajas stuudio oma kuulsaima töö ettevalmistamiseks. Tegemist oli seinamaaliga "The Quest of the Holy Grail" ("Püha Graali otsimine") Bostoni Avalikus Raamatukogus, mis temalt, Sargentilt ja Augustus Saint-Gaudensilt 1890 telliti. Töö valmis 1902 ning selles avaldub talle iseloomulik ajaloolise ja pseudoajaloolise ainese käsitus. Varem olid Abbey ja tema kirjastusekolleegid menuga orienteerunud rohkem prerafaeliitlikele žanrimaalidele, seinamaal oli aga teatraalsemat laadi. Seda joont jätkas ta ka 1890. aastate lõpus Shakespeare'i illustreerides.
Hilisemate tööde seas on ühiskondlikele hoonete sisekujundusi, sealhulgas seinamaalid Pennsylvania osariigi kapitooliumile Harrisburgis. See jäi tal lõpetamata, töö viis lõpule Sargent.
Tablett (ladina tabuletta) on kõva doseeritud ravimvorm, mida saadakse toime- ja abiainete pressimisel. Tabletid võivad olla kaetud või katmata.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuigi e-poed võimaldavad valida sekslelusid enda nime ja nägu ostule juurde kleepimata, on rida põhjuseid, miks mänguasjade ostmiseks tasub poodi kohapeale tulla.
Mõne jaoks tähendab see oma mugavustsoonist väljumist, kuid seksi puhul tähendab rutiinist väljamurdmine ja piiride ületamine alati võitu naudingute vallas. Pealegi, miks peaks häbenema seda, et sinus on hullutavat mängulusti ja vallatuid mõtteid?! Ühine lelu-shopping on kui osa põnevast eelmängust, aga kui see ei ole piisav, veenmaks sind virtuaalsest maailmast meie juurde tulemiseks, anname hulganisti põhjuseid juurde:
Jah, see on tõsi! Isegi kui sa pole kunagi endale lelu valinud, tabab sind poes erinevaid tooteid vaadates mingi äratundmine. Nii nagu pruudid tunnevad kleiti valides ära selle õige, mis sära silmisse toob, tunneb ka su keha ära lelu, mis just sulle kõige paremini sobib. Klienditeenindaja saab nõustada kuju, materjali ja funktsioonide osas, aga isegi kui sa seda tunnistada ei taha, siis põhjus, miks hakkad lillale jänkule roosat puidust dildot eelistama, peitub sinu keha sügavamas teadmises, mis sobib sulle kõige paremini. Kõige rumalam on hakata end ümber veenma, sest su keha teeb õige otsuse hetkel, mil võtad erinevad lelud kätte ja tunnetad neid. Lihtsalt usu, et lelu hakkab sinuga rääkima ja ära unusta kuulata! Ostes lelusid eelnevalt katsumata saad usaldada vaid teiste inimeste kommentaare, aga kas sa tõesti usud, et kõigile inimestele meeldivad voodis täpselt ühesugused asjad? Võime kinnitada, et kindlasti mitte!
Erootikapoe külastus on osa eelmängust, kuid meie juures saad muuta külastuse veelgi privaatsemaks, broneerides paketi “Õhtu kallimaga”, mis tähendab, et pood on vaid sinu ja kaaslase päralt ning teil on võimalus erakordseks kohtinguks. Klaasikese kihiseva joogi kõrvale tutvustakse teile viise, kuidas magamistoas särtsakat meeleolu hoida ja tooteid, mis on loodud just paaridele. Õhtu jooksul saate hulgaliselt seksikaid ideid ja ergutust uute fantaasite sünniks. Sekslelud ei ole loodud selleks, et voodis lihast ja luust kaaslasele konkurentsi pakkuda, vaid selleks, et nendega mängida! Miks küll täiskasvanud inimesed nii lõbusasse ja nauditavasse mängu aegajalt sellise valehäbiga suhtuvad?
Ihadest õhetavas keskkonnas on lihtsam end avada. Kui sa pole päris kindel, millistest leludest ja stimulaatoritest kallim huvitatud on või kahtled, kas kallim eelistaks oraalseksi ajal maiustamiseks maasikat või suhkruvattti, on oht vale valik teha. Koos poodi tulles saate mõlemad oma eelistustest rääkida ning vajadusel sisetundelt abi küsida. Tihti jäävad mehed hätta sellega, millise suurusega vibraatorit või dildot oma kallimale valida ning kipuvad lähtuma arvamusest “Mida suurem, seda parem”. Tihti aga ei pea see arvamus paika.
Sekspoe külastusega käib alati kaasas selline tunne, nagu teeksid teiste silme all midagi, mida avalikult pigem ei tehta. Eriti põnev on, kui saad keelatud vilju mekkida koos kallimaga. Sekslelude, iha tekitavate parfüümide ja feromoonide ning erootilise pesu keskel olemine ei saa lihtsalt külmaks jätta!
Erootikapoe külastus annab võimaluse näha tooteid, mille olemasolust sul aimugi polnud. Lisaks sellele, et sa ei ole osanud selliseid tooteid tahtagi, on e-poes piltide järgi teinekord isegi raske aru saada, kuhu miski üldse käib. Tihti usutakse, et anaallelude ja BDSM vahendite kasutamine võib mõnu pakkuda ainult teatud kitsale sihtgrupile, kuid selliste eelarvamuste küüsis olemine võib ilma jätta naudingutest, millest te ise veel unistadagi pole osanud. Siiski on hea väga ekstreemseid oste teha koos kallimaga, sest teise inimese piire tuleks alati austada. Kui tegu on aga esimese lelu ostmisega ja olete väga-väga tagasihoidlikud, siis teadke, et te pole esimesed ega viimased. Oleme ka sellega harjunud ning oskame soovitada tooteid algajatest edasijõudnuteni.
Meie juurest lelu soetades saad usaldusväärset infot materjalide, tootja, toodete hooldamise ja garantii kohta. Kas sa teadsid nt, et kummilaadsest materjalist pehmed ja “naturaalse” välimusega lelud on tihti töödeldud ftalaatidega, millel on leitud seos vähi ja viljatuse tekkega? Ei teadnud? Ega keegi sulle e-poes seda ütlema ei hakka ka, kui sa just Ulaka kaunitari e-poes ei ostle, sest meilt selliseid tooteid ei leia, meie prioriteediks on toodete kõrgeim kvaliteet ja kasutajate tervis!
Ootame teid ühisele lelu-shoppingule kohtingupaketiga või ilma, oleneb, kui vallatud ja julged olete.
Postitanud 24.01.2018 - Ulakas Kaunitar teemal Kondoomid, Meelelahutus | HEX – revolutsionäär kondoomide hulgas kommenteerimine on välja lülitatud
Kas mäletad, millised olid mobiiltelefonid 30 aastat tagasi? Aga kondoomid? Tegelikult polnud kuni HEXi tulekuni kondoomid muutunud viimased 70 aastat.
Postitanud 03.02.2017 - Ulakas Kaunitar teemal Lelud, Meelelahutus, Vaba teema | Voodielu särtsakaks ilma leludeta! kommenteerimine on välja lülitatud
Väga palju räägitakse, kuidas tekitada magamistoas särtsu, kuid igaüks ei taha oma partnerit kinni siduda, piitsutada ega vibreerivat sõpra voodisse kaasa võtta. Selleks, et magamistoas jahtunud tundeid üles soojendada, ei pea sugugi kõige võimsamat lelu koju tassima.
Postitanud 16.03.2018 - Ulakas Kaunitar teemal Lelud, Meelelahutus | Minu esimene wand-vibraator kommenteerimine on välja lülitatud
Kuigi wand-vibraatorid ei ole mind kunagi kõnetanud, pakkus Ulakas Kaunitar mulle võimaluse just Rosy wandi omanikuks saada. Siin on mu muljed.
|
OSCAR-2019
|
||
Eile käisin teatris ja Peep (mu treener) kirjutas mulle, et teisel jaanuaril hakkab siis ametlikult dieet pihta. Ma teadsin seda juba, aga see kinnitus tekitas nii palju rõõmu. Ja kui ma ütlen rõõmu, siis igaüks võib ise praegu pildi ette maalida, kuidas ma seda rõõmusõnumit vastu võtsin. Nagu ikka – suur kajakas naeru ja näpud püsti! Mees muidugi vaatas mind kõrvalt nagu pooletoobine, sest miks üks inimene peaks tahtma dieeti pidada? Mis mul viga on? Päriselt, mis mul siis viga on?
No lihtne nagu hapuoblikas! Ma olen siin trenni littinud nagu poolemeelne – no päriselt! Neid jala ja tuharatrenne ma olen sisuliselt nagu sünnitanud. Ja esimest korda elus olen ma vilksamisi näinud mingit jala- ja tuharalihast. Nagu minul? Üliäge! Ma olen alati arvanud, et mul on lihtsalt need “sitad geenid”, aga tutkitki! Nagu ma juba ühes eelnevas postituses kirjutasin, siis Peep oli minu kunagist treeningkava nähes sisuliselt pihku itsitanud. Ma tegin jõusaalis jalga küll, aga mingite tilu-lilu raskuste ja tilu-lilu harjutustega. Pole ka ime, et see ülakeha niimoodi eest ära tõmbas, sest õlga ja selga olen ma lammutanud alati nagu supernaine.
Ja no ma olen ju juurde võtnud võrreldes eelmise lavavormiga 10,4kg. Ma arvan, et iga naine saab aru, et see on emotsionaalselt päris raske. Mulle reaalselt ei lähe selga riided, mida ma kandsin kevadel. Jah, lavavorm ei ole absoluutselt tervislik ning kuni 5kg on täiesti okei juurde koguda, aga nii palju? Jah, see on puhtalt kõik minu enda rumalus ja isudele järgi andmine. Aga tühja sellega… Ma näen enda peegelpildist, et see ei ole puhas rasv, sest ma olen kunagi varemgi 70,4kg kaalunud, aga siis ma olin ikka konkreetne mauk. Vot sellepärast ma ei soovitagi kellelgi kunagi enda kaalunumbrit vaadata. Ma tean naisi, kes kaaluvad 60kg ja nad meenutavad muffinit, samal ajal kui mina 60kg kaaludes olin nagu kuivatatud kilu.
Vahepeal ma otsustasin… okei, mina ei otsustanud tegelikult midagi… Märten kutsus mind pesupilte tegema. Ja tegelt mu esimene emotsioon oli, et ma ei lähe. No kurat mis pesupilte ma teen, kui ma ei tunne ennast just kõige mugavamalt enda kehas. Lõpuks otsustasin ikkagi minna, sest mida mul ikka kaotada on. Päris põnev oleks teha endast jäädvustus enne dieeti ja siis dieedi lõpus ja siis vaadata, mis on muutunud. Ja damn, hea otsus oli! Tulemus võttis mul endal ka karbi lahti – päriselt! Tegemist on muidugi väga andeka fotograafiga, aga eelkõige see andis mulle jälle positiivse laengu ja võimaluse näha ennast kõrvalt. Ma näen endiselt hea välja! Jah, ma ei ole enda vormiga üldse rahul, aga sellest olenemata ma näen kuradi ilus ja seksikas välja! Mõnikord me ise ei näe ennast kõrvalt nii, nagu näevad seda teised… keegi peaks meile seda meelde tuletama. Jah – ka mina vaatan mõnikord peeglisse ja löön pilgu maha. Ma olen ka inimene.
Ma karjusin siin suurima enesekindlusega välja, et minu eesmärk on minna kevadel 2018 Euroopa Meistrivõistlustele ja seda ma ka teen. Mul ükskõik kuidas, mul ükskõik, mida ma selle jaoks tegema pean, ma võin kasvõi patja nutta ja nurgas kassida, aga ma teen selle ära! Kui mina juba ütlen, siis mina teen! Ja ma lähen enne kasti, kui hakkan enda sõnu sööma. Ja ma tõsiselt loodan, et ma olen piisavalt tööd teinud enda vormiga, et täie enesekindlusega peale lennata. Süda on vähemalt rahulik, sest ma tean, et ma olen kõik teinud, mis minu võimuses. Kõige tähtsam ongi minu meelest võistlemise puhul see, et sa ei saaks hiljem endale etteheiteid teha. Sa võid jääda kasvõi viimaseks, aga kui sa tead, et sa oled kõik teinud ja ennast ületanud, siis see on põhiline. No ilmselgelt kaotama ma ei lähe, pole variant!
Miks ma veel dieeti ootan? Sest olgem ausad, mu eelmine dieet läks lõpus ikka nii kuradi kohutavaks ja sellest väljatulek oli tõsine katsumus… võinoh, mitte katsumus – totaalne läbikukkumine. Ma tean nüüd, mis mind ees ootab, mu mees on enda närvikava ka valmis pannud ja ta teab, et kui ta järgmine kord jälle mu võileiva söömise eest kesta peale saab, siis minus räägib nälg, mitte mina ise. Igatahes. Mind ei peaks enam üllatama kõik need emotsioonid ja madalseisud ning ma loodan, et ma oskan nendega paremini toime tulla. Seekord on muidugi vaja maha raputada 2x rohkem, kui eelmine dieet, aga mul ei ole absoluutselt mitte mingit põhjust enda treeneri võimetes kahelda. Mina pean lihtsalt noogutama ja tegema kõike, mida ta ütleb. Kõik, kes on varem olnud dieedil, teavad kui ülioluline on usaldada enda treenerit, sest dieedi lõpus on su ajust alles jäänud makaron ja sa kahtled absoluutselt kõiges. Palju lihtsam on mitte üle mõelda ja lihtsalt noogutada ja teenida.
PS! Ärge mu treenerile ja poseerimisvõlurile (Peep & Eleri Reinart) rääkige, et ma neist nii vaimustatud olen – lähevad uhkeks veel.
Mul on praegu vist mingi täielik eufooriahoog ja positiivsuse ülelaeng, aga ma tõsiselt usun, et ma olen hea selles, mida ma teen. Ma päriselt usun, et kui see rasv maha raputatud saab, siis mul jääb endalgi karp lahti, milleks mu keha on suuteline. Ja üle mõistuse vinge oleks näha enda all lihaselisi jalgu ja pähklit meenutavat tagumikku. Neid kahte asja, mida ma arvasin, et ma mitte kunagi ei saa. Ma ise korrutan kogu aeg, kuidas igaühe enda kätes on enda keha voolimine ja ma tahan olla elav tõestus, et sa võid olla kes iganes, kui sa vaid väga soovid.
Mul on endal lihtsalt nii naljakas praegu heita pilk korra tagasi minevikku. Väikeküla tüdruk, kelle õudusunenäod olid kehalise kasvatuse tunnid, sest ma olin kõikides asjades alati (eel)viimane. Joosta ma ei jõudnud, palli visata samuti mitte… teatejooksud ja cooperi testid – ma vihkasin neid! Ma sain üks veerand kehalise nelja, sest ma ei suutnud tõmmata lõuga – ei suutnud! Üks veerand sain kehalise nelja, sest ma ei suutnud teha kätekõverdusi. Mida kuradit!? Ja siin ma olen… Okei, seda hundiratast ma ei suuda siiani teha. Mille kuradi jaoks seda üleüldse vaja on? Ja kes kurat üldse koolis kunagi mõtles lapsi hinnata hundirataste eest? Aga see selleks… Äkki ma praegu kompenseeringi enda mingeid täitumata unistusi? Kes seda teab… võib-olla.
Aga ühte ma tean, fitness paneb mu silmad põlema. Paneb niimoodi põlema, nagu mitte ükski asi pole varem pannud. Ja damn… see tunne on hea!
Tags: bikinifitness, dieedi algus, dieet, eleri reinart, enne ja pärast, euroopa meistrivõistlused, fitness, halvad geenid, jalatrenn, juurde võtmine, kaalunumber, kehaline kasvatus, lavavorm, peep reinart, pesupildid, sitad geenid, treener, tuharatrenn, võistlusdieet
No ma kaalun kuskil 55.5 kg (168 olen pikk)ja mul on reaalselt pekisangad. Kui teised küsivad,et millest ma räägin, siis ma ise tean,et need on olemas ja mul ei ole mugav olla. Ma võin peenike olla, aga ma olen see peenike paks 😀 Sellepärast me teengi 3x nädalas trenni ja vaatan ka ikka, mida suhu topjn endale. Kõik selle pärast,et endal oleks hea olla. Niiet Kaisa, Sa saad sellega kindlasti hakkama. Hoian Sulle pöialt 😉
See on selline kaal, mida ma ei hakka vist mitte kunagi nägema… juhul kui mõlemad jalad peavad kaalul olema 😀
Kõige tähtsam ongi iseendaga rahul olla ja kui sa ise tunned, et olemine pole mugav, siis ongi õige midagi ette võtta. Eks see olenebki nii inimesest, kellel koguneb rasvkude puusadele, kellel kõhule, kellel ülakehale, kellel kuhu iganes. Minul koguneb see just pigem puusadesse ja mingil määral ka kõhule.
Ma tean täpselt mida sa tunned! Ma ei jõua kunagi ära oodata, millal ma jälle dieedile saaks 😀 Ma hakkan valmistuma enda 4ndaks võistlushooajaks aasta alguses ja kui ma praegu vaatan, milline ma olin oma esimesel võistlusel, siis ma ei suuda ära imestada, mida korralik trenn ja toitumine teha võivad. Olen samuti hetkel kuskil 10kg raskem kul oma viimasel võistlusel ja ma ootan huviga, mis nende kihtide alt välja kooruma hakkab! Aegajalt on jah raske oma kehaga sober olla, aga me ise näemegi ennast teistmoodi kui kõrvaltvaatajad. Sa näed igatahes super hea välja ja hoian sulle pöialt ettevalmistumisel ja võistlustel!
Meil on täpselt samad emotsioonid siin. Ma tahaks ka nii näha juba, mida see aasta siis kehaga teinud on. Aga neljas hooaeg juba- wauu! Loodetavasti jõuan ka nii kaugele. Ma arvan, et iga inimene, kes on kasvõi korra lavalt läbi käinud, ei näe enam mitte kunagi ennast nii, nagu varem. Mingi täielik puue on peas no 😀 Ikka igatsed enda kõhulihaseid ja haiglaslikult madalat rasvaprotsenti, kuigi tead, et see pole mõistlik. Suured tänud sulle 🙂 🙂 Loodetavasti jääd enda vormiga rahule ja ainult edu edaspidiseks.
Ma tean, et sa ehk ei mõista, aga su praegune vorm on juba ilus 😀 … tervislik ja tõesti seksikas. Võiksid mingid update pildid teha ala iga kuu tagant, et seda imelist vormi veel jagada 🙂
Kusjuures super mõte! Tõsiselt hea mõte. Enda jaoks ma teen neid pilte nagunii, miks siis mitte ka blogisse panna. Aga sul on õigus jaa, enda peas ma näen ennast praegu natukene teistmoodi kui teised 🙂
|
OSCAR-2019
|
||
Meil siin on asjaajamine võrdlemisi lihtne, järjekorrakultuur on jäänud minevikku, sertifitseeritud ID-kaardiga saab suurema osa asjadest korda saata sekunditega ja võibki tekkida mulje, et elu üleüldiselt ongi lihtne ning meeldiv. Kuni me satume väljamaale.
Eesti on vahva mudelriik – elame siin umbes kolmekesi ja enamik teenuseid on telefonikõne kaugusel. Kui sul veab, saad oma asjad aetud rakenduses. Tahad koju internetti, valid vastava numbri ja paari tunni pärast on olemas. Tahad firma luua, umbes sama asi. Ainult pangakaardiga võib minna terve igavik – nädal aega. Kõik asjad on põhimõtteliselt käeulatuses, süsteemid töötavad sujuvalt nagu kehv novell – sisestad ühest otsast avalduse ja teisest väljub teenus. Ideaalne.
Aga see, kes on elanud välismaal, teab, mis on bürokraatia ja ootamine. Oleme küllap kõik kuulnud uskumatuid horror-lugusid välismaisest asjaajamisest ja pole ka ime, et läänemail retseptirahustid nii populaarsed on, et neid lausa merevees sisaldub. Uurisin tuttavailt, millised on nende kogemused.
3) Misjärel anda allkiri paberilipikule, kinnitamaks, et sa ei soovi Rootsi sotsiaaltoetusi. Pärast mõningast küsitlemist võetakse su avaldus menetlusse ning antakse vastu makseorder. Sellega soovitatakse minna panka ja maksta ära ID-kaardi riigilõiv.
5) Sind juhatatakse lähimasse kihlveokontorisse, mis võtab teenustasu eest vastu makseid sulas ja kaardiga. Siin saad maksta riigilõivu.
6) Kui maksetõend on käes, tuleb kannatlikult istuda ja oodata. 3–4 nädala möödudes saabub teade, et sind on elanikuks registreeritud.
10) Seejärel saab esitada varem täidetud taotluse koos maksetõendiga, küsitakse paar küsimust ning antakse uus number ja post-it isikukoodiga.
11) Uue numbriga tuleb oodata, kuni sind hõigatakse, et mõõta sinu pikkus. Mõõdetud tulemus kirjutatakse mainitud post-it’i peale, misjärel sulle antakse uus number. Pärast pooletunnist ootamist saad…
12) …minna järgmise laua juurde, kus võetakse post-it ära ja tehakse ootamatult veebikaameraga pilti.
13) Taas aeg kannatlikkuseks, sest nüüd saad oodata nii kuu-poolteist, kuniks postkasti tuleb kiri, et võid kaardile järele minna.
14) Klassikaline numbriga järtsutamine, millega nüüdseks loodetavasti juba harjunud oled, ja kaart ongi käes, palju õnne!
See kaart avab aga Rootsis kõik uksed ja sinu vintsutused saavad kuhjaga korvatud. Saad teha endale pangakonto. Saad teha kliendikaarte. Saad jõusaali liikmeks astuda. Ja üldse tõestada, et oled inimene, mitte kaamel Ida-Euroopast.
Kuuldavasti võib mõnel juhul ka kergemalt minna, aga üsna tüüpiline viis Suurbritannias pangakaart saada sisaldab kahekordset aadressi tõestamist. Üheks tõenduseks sobib üürileping, aga see peaks olema sõlmitud tuntud kinnisvarafirma kaudu. Kui elad tüüpilise idaeurooplase kohaselt kõigepealt sõbra diivanil, kuni endale otse omanikult soodsa korteri leiad, siis sa muidugi Suurbritannia pangakaardi saajaks ei kvalifitseeru.
Päästvaks kuldvõtmekeseks võib osutuda tööandja tõend, et töötad nende juures, oled aus maksumaksja ja kõik on hästi, aga taaskord peab tõendusvõimeline ettevõte olema suur ja tunnustatud. Mida enamik potentsiaalseid tööandjaid muidugi ei ole.
Pädevaks tõendiks loetakse ka ükskõik mis arvet, mis sinu nimele sulle postiga koju tuleb, aga kuidas sa sõlmid lepinguid ja saad arveid ilma pangakontota?! Siinkohal võib kuudepikkune ootamine saada lahenduse juhuslikult sülle kukkunud õnneliku saadetise kujul maksuametilt, mis pannakse teele ehk nii iga poole aasta tagant (ja mis võib sind muu hulgas rõõmsalt teavitada, et maksad liiga palju makse), ja ongi pangal piisav tõend, et vastaval aadressil sa elad, kui juba maksuamet (või ükskõik kes piisavalt tunnustatud) sulle sinna kirja saadab. Palju õnne, saad asuda pangakaarti taotlema!
Kui inimene vahetab suve lõpus kodu, et alustada septembris kooliteed, on mõistagi üks esimesi olulisi asju kardinate aknale kinnitamise järel telekomifirmale helistamine, sest koju on vaja internetti. Kui kõnealusest firmast uuritakse, kas kolmapäeva pärastlõunal kella 14 ja 20 vahel sobib, mõtleb inimene, et päris pikk vahemik küll, mil kodus olla, aga saame hakkama, ülehomme veel kooli pole, ongi võimalik lugeda ja muid asju teha, milleks internetti vaja ei ole(?).
„Väga hea, me tuleme siis kolmapäeval, 23. oktoobril kella 14 ja 20 vahel,” ütleb lahke hääl telefonis.
Õnneks seepeale hääl leebub, mõistab sind joonelt ja sõnab: „Kui teil nii kiire sellega on, siis me võib-olla leiame ühe aja 21. oktoobri ennelõunal.”
Süsteemid, kui need üldse töötavad, ketravad hoomamatu aegluse ja keerukusega. Kohalikud ei oska kurta, sest nii on alati olnud. Inimesi on palju rohkem ja selge see, et kõik teised tahavad ka neid teenuseid ja järjekorrad on osa elust ja süsteemidega pole mõtet võidelda, sest need töötavad omasoodu, ja väikse inimese halin mattub kuhugi riigipühade, siestade ja nädalavahetuste alla. Vahepeal võib muidugi juhtuda, et su taotlused kaovad kuhugi paberihunnikutesse ja millestki pole jäänud elektroonilist jälge, halvimal juhul tuleb otsast alustada. Elu lihtsalt on selline.
Ilmselgelt on ootaja aeg pikk, aga iseäranis väljakannatamatu sellele, kes pole ootamisega harjunud. Minuvanused ja nooremad eestlased vist polegi eriti midagi ootama pidanud. Ei korterijärjekorras, ei suhkrusabades. Vahest ainult lennujaamades. Mõni küll ootab jõule ja teine suve, aga aastaaegade kulg on paratamatus. See on samamoodi iseenesestmõistetav, kui välismaise asjaajamise tõhusus seda ei ole.
Eestlasel on ilmselt kõvasti rohkem mure- ja kärsitusgeene kui eluterveks eksistentsiks vaja oleks, ja igasugused väntsutused vallandavad kaasasündinud iivelduse ootamise suhtes, sest aeg jookseb. Juba rahvakalender paneb päeva täpsusega paika, millal peab loomad aasale laskma, millal heina tegema, mis ajaks peavad välitööd tehtud saama jne. Kiire on. Mida kauem tuleb oodata, seda kõrgemale nihkub mureheebel. Ebaõiglaselt on näiteks Vahemere maades umbes 200 ühesuguse ilmaga päeva aastas, heal juhul saad selle aja sees mitu saaki ja pole erilist muret, kui koristad vilja homme, mitte täna. Võib veel ühe päeva rannas vedeleda. Alati on aega.
Aga eestlasel on ka aega. On ka 24 tundi ja seitse päeva. Ta lihtsalt ei pruugi sellest alati aru saada.
Kiirustamiseks on vaja aeglust – see annab kiirusele õige suuna ning tagab nii isiklikus kui ka ühiskondlikus plaanis kohanemis- ja muundumisvõime.
|
OSCAR-2019
|
||
(selle osa, kuidas ma jõudsin otsuseni, et mul on vaja rahvariideid, jätan vahele, muidu me ei jõua kunagi kuhugi välja. hästi lühidalt, seos minu pagulas- migrandi- globaalse eestlase eluga päriselt ei puudu, aga pole ka kuigi otsene.)
igatahes, mul hakkas vaja olema rahvariideid. eesti omi. aga ei pea just palju süvenema selleks, et avastada, kui palju erinevaid neid olemas on. küll hämmastab mind veidi, kui palju on inimesi, kes lihtsalt teavadki, millise kihelkonna rahvariideid nad endale tahavad. ehk siis – selgub, et kõik on kusagilt pärit!
mina, teate, ei ole pärit mitte kusagilt. lapsena ma arvasin, et ma olen Tartust, aga nüüdseks olen ma Tartus elanud tükk maad vähem kui poole oma elust (pole ka paista, et see protsent lähiajal suurenema hakkaks); ja teadaolevalt olen ma kogu oma suguvõsas, nii isa- kui emapoolses, esimene inimene, kes Tartus sündinud on. mingeid juuri mul seal seega justkui ei ole.
ema poolt pole mul juuri ka kusagil mujal. teistel inimestel olid mingid… esivanemate talud, kus põlvkondade kaupa elati. minu esivanemad olid need moonakad, kes igal jüripäeval uude mõisa kolisid! mõned ka vabrikutöölised või isegi insenerid, aga elasid ikka seal, kus parajasti hea elada oli ja kus tööd oli. (vt ka: pagulane, migrant, globaalne eestlane. oh, kui te vaid teaks lugu onu Johnnyst, mu vanavanaema nõost, kes elas oma elu briti meremehena!)
isapoolse suguvõsaga on lood pisut paremad, seal on tuvastatud vähemalt üks esivanemate talu. paraku asus too Vormsi saarel ja kui me räägime rahvarõivastest, siis… ei. lihtsalt ei. sellest ajast saadik, kui ma tuvastasin, millised näevad välja Vormsi naise rahvariided, olen ma kõik oma sidemed selle kandiga täielikult maha vaikinud (seda projekti hetkel küll torpedeerin üsna edukalt. ärge seda siis palun minu vastu kasutage). aga näiteks mu isaema vanemad sündisid üldsegi Venemaal. miks, ma ei tea. vt ka: globaalsed eestlased.
sellistele juurtetutele nagu mina pakuvad rahvarõivaeksperdid, et no vali siis lihtsalt, millised riided sulle kõige rohkem meeldivad. nüüd me juba räägime! kuna olin juba tükk aega Eesti kaarti selle pilguga analüüsinud, siis hakkas tunduma, et ma võin kõigepealt valida välja ilusad riided ja siis otsida sinna juurde sobivad esivanemad, sest kui Kihnu ja Setumaa välja jätta, siis igal pool mujal on võimalik keegi leida.
nii ma Hiiumaa riieteni välja jõudsin. sealsed seelikutriibud on ilusad kirevad ja mulle hirmsasti meeldivad rõhud ja muu kila-kola, mida hiiu naine endale puusale riputada tohib. väheoluline polnud mu jaoks ka see, et Hiiumaal kandsid neiud põlle. (feministina ma kohe ei salli seda abielunaise staatuse näitamist riiete kaudu, mida rahvariidepuristid ka 21. sajandi koorilauljalt nõuavad. kusjuures ma ei ole isegi abielus ja ikka nad nõuavad. ohjah.)
umbes aastajagu tagasi olingi mugavas olukorras, kus mul olid käepärast korraga mu ema, isa ja Eesti kihelkondade kaart (koos rahvarõivaste piltidega!), nii et rivistasin nad kõik üles ja esitasin tellimuse: kas mul on mõni esivanem mõnest Hiiumaa kihelkonnast pärit?
minule olid sealtsamast kaardi servalt silma jäänud Pühalepa riided, mis on oma laheda punasepõhjalise seelikuga (teist värvi triibud on voldi põhjas peidus ja tulevad ainult kõndides nähtavale) alati ühed mu lemmikud olnud, nii et uurisin ahnelt edasi, et kas sealt ei ole kedagi. selle üle lubas isa järele mõelda.
mõni päev hiljem saingi talt geni.com ekraanitõmmise, kus oli kirjas, et aastal 1743 sündis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas Kärdlas (Kertel) minu isaisaisaisaisaisa Anders Mårtensson.
ega ma olen Hiiumaal käinud küll. vähemalt neli korda! ükskord põhikoolis klassiekskursioonil, ükskord mingi firma suvepäevadel, ükskord välismaa külalistele Eesti kaunimaid kohti näitamas ja ükskord sukeldumisreisil, mille jooksul ilm ei lubanud sukelduda, mistap ronisime hoopis kõigisse tuletornidesse ja kaalusime surfamaõppimist. lisaks olen mitu korda käinud kajakiga Hiiumaa-lähedastel laidudel lambaid hülgeid vaatamas ja tehniliselt võttes on selleks tulnud Heltermaa sadamas jalg maha panna.
aga lugesin “Minu Hiiumaad” ka ju ja tundub täitsa okei koht päritolemiseks. luban, et lähen sinna nüüd millalgi pikemalt ka!
Rootsi või, ma ei tea, Mani saare rahvariideid ei taht? Lähem tuua, ja kindlalt oleks ka sealt mingi juurevõsu leidnud.
Nii hea lugu :D Ja nii läbini eestlaslik, et kui sa ei tea, kust sa pärit oled, siis vali lihtsalt mingi koht välja ja raudselt on mingid juured seal olemas :D
Globaalsete eestlastega võib ka see lugu olla (su vanavanemad, ma mõtlen), et kunagi kaugel ajal olid sellised asjad nagu uusmaasaajad. Minu emapoolse vanaisa vanemad läksid Orlovi oblastisse uusmaad saama ja minu vanaisa on seal sündinud. Pärast tulid nad Eestisse tagasi.
Ma ise olen pidanud mitu korda viisakalt kõrvale põiklema kohaliku ingerisoomlaste seltsi kutsetest nendega liituda, sest ehkki mul on juured ka seal, siis ma ei tunne end kuigipalju ingerlasena. Aga niipalju küll, et ma ei pea end ka puhastverd eestlaseks :D
Tehniliselt võttes pole sa üldse esimene oma suguvõsas, kes on Tartus sündinud. Sinu ema on küll dokumentide järgi Tallinnas sündinud, aga seda seetõttu, et ta vanemad olid sel ajal Tallinnasse sisse kirjutatud. Tegelikult tuli ta ilmale Tartu sünnitusmajas. Sealasamas Toomel, kus sinagi sündisid.
jaah? mida kõike internetist teada ei saa. ma pole seda Tartu sünnitusmaja lugu enda teada küll enne kuulnud :)
katsu sa siin mingeid juuri maas hoida, kui inimesed isegi sünnitamas käivad kuskil, kus nad üldsegi ei ela. (nad ju ei elanud Tartus sel ajal? või elasid? miks?)
Tõepoolest, miks? Kas ma ei taibanud küsida või läks mul vastus meelest ära? Kas vanaema Tiiu mitte ei töötanud Tartus mingis lasteaias peale pisipeda lõpetamist?
Ma seda põlleasja ei teadnudki. Kui Hiiumaa kirikuraamatuid sirvida ja perekonnalugusid kuulata/lugeda, ilmneb, et neiu ja abielunaise eristus (eelkõige see, kellele tehakse lapse saamise eest häbi-häbi) ei olnudki vähemalt selles ajas, kuhu praegune suuline pärimus ulatub (st e-v vanaemade vanaemade jutud) nii oluline. Vallaslapsi juhtus ikka väga sageli ja enamasti neid vist pigem tervitati kui häbeneti. Ja vallasema ei jäänud enamasti eluks ajaks vallaliseks, isegi hea oli, kui sai “karjalapse kauba peale” vms. Kuigi see suhtumine olevat vist üldse eesti kultuuris kaua teistsugune püsinud kui Lääne-Euroopas, kunagine matriarhaalne ühiskond jne.
Ma valisin ka rahvariided enam-vähem selle põhjal, et seelikutriip meeldis kõige rohkem (Nõo). Juurtest on seal ette näidata ainult vanaema hruštšovkakorter. Aga no midagi nii valget kui Emmaste rõivad ma näiteks ei suudaks ilmselt kanda. Ei saa muru peal istuda ega midagi.
|
OSCAR-2019
|
||
Märtsis ja aprillis mängib Eesti Riiklik Nuku- ja Noorsooteater veel mõne korra monoetendust «Markuse evangeelium», mis 2006. aasta jõuludel esmakordselt koostöös Eesti Piibliseltsi ja muusikaühinguga Crescendo Eestis lavale jõudis.«Markuse evangeelium» jõuab publikuni Andres Roosilehe esituses. «Markuse evangeelium» jõuab publikuni Andres Roosilehe esituses. Lavastus läheneb evangeeliumile ...
Korduvalt sammun sellest samast kivikuhilast mööda. Ta muutub kogu aeg. Isegi paju võttis uue hoo sisse ja hakkas kasvatama urbe. Linnud juba teevad oma peatumisi seal ja päike soojendab kõike. Ühel päeval hakkab vist õitsema. Ilma et mina oleksin midagi selle heaks teinud. Ilma et mina oleksin pajatanud klimatoloogiast ja selle muutustest üldse. Elu taastub, nagu elu peabki taastuma. Sest elu on üks ja ta on igavene. ...
Tartu Jaani kirikus on aprilli lõpuni avatud Tartu Pauluse koguduse laste kunstiringi maalinäitus «Värviline evangeelium».Laste piibliainelised pildid on värviküllased ja optimistlikud. Näitusele on välja pandud 17 maali 14 autorilt. Käsitletud teemad pärinevad Vanast ja Uuest Testamendist.Tartu Pauluse koguduse kunstiring töötab juba kolmandat aastat. Eelkõige on ring mõeldud kooliealistele lastele ...
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlke aastapreemia sai Tartu ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi prof Kalle Kasemaa.Nominente võõrkeelest eesti keelde tõlkimisel oli 5, rahalise auhinna ja mälestuseseme pälvis teoloogiadoktor Kalle Kasemaa uuskreeka keelest tõlgitud Nikos Kavvadiase romaani «Vahikord» eest. Esimest korda sai ta kultuurkapitali preemia 1995. aastal heebreakeelsete tõlgete ...
Mõni aasta tagasi puhastasime ühe Viljandimaa kaevumeistriga vana kaevu. Aastaid ei olnud keegi sealt vett joogiks tarvitanud. Kaevu seisnud veest tühjaks pumbanud, vinnasin ämbriga üles kruusa ja setteid. Mu elevus oli suur. Appi kutsutud kogenud mees oli napisõnaline: „Noh ega ma enne midagi öelda oska, kui oleme põhjani jõudnud. Mõni kaev on suur mõistatus – peaks nagu õige koha peal olema, aga vett ei anna. Teinekord võib kaev olla üsna kõrge koha peal, aga vesi ei kao kunagi.“
Tunde vaikuses higistamist kuni viimaks: „Noh, valmis! Vinna see viimane täis üles, hakkas lahinal kui allikast tulema, täitsa elava soone peal,“ kõlas kaevu sügavusest rõõmus hääl.
Selle koduõue kaevu, mida koos puhastasime, kaevas kord mees, kes Vorkuta vangilaagrist 1950ndate lõpus vigasena kodukohta tagasi oli jõudnud. Söevagonett oli tal kaevanduses lömastanud käe, see aga ei takistanud teda ühe käega oma perele maja ja kõrvalhooneid ehitamast, kaevu kaevamast ja ausalt ning töökalt elamast. Ainukesel fotol, mis mul peremees Herbertist on, istub ta naeratava näoga laua taga, millel lebab avatud pühakiri. Herbert oli ristikoguduse elav kivi päevani, mil Issand talle uue taeva ja maa avas, elava Jumala linna juhatas, kruusi eluveega ulatas. Aga Herberti kaevatud kaev tuletab mulle iga kord, kui vett ammutan, teda meelde, ka seda, et ma kingitusena ammutan seda, mille kallal pole vaeva näinud.
Ilmutusraamat on kirjutatud ajal, mil Jeesuse ja Jumala tõe tunnistamise pärast ristikogudus kohutavat tagakiusu ja kannatusi pidi taluma. Nii nagu Lunastaja Kolgata keskmisel ristil surmapiinades vaevles, kannatasid tema järgijad põgenikena, kodututena, surmamõistetutena. Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, nemad rahuldatakse – oli ta rahvale õpetanud mäelt. Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, kõike muud antakse teile peale selle. Püüa elavat vett, oli ta naisele rääkinud esiisa kaevul. Neid ja paljusid teisi õpetusi hoiti südames, anti edasi isadelt lastele ja hoiti elud puhtad Looja ees, ka keset pööraseimat sugupõlve.
Elava Jumala elustavaid sõnu tuleb igaühel täna otsida ja tallele panna. Mitte muganduda sogase maailmaga, sest hing närbub seni, kuni pole leidnud Eluallikat, millest juues janu tõepoolest kustutatakse. Vaimse raskemeelsuse, haiglase kurvameelsuse ja tühjade lootuste kaevudest ammutame rahvana kahjuks hoogsasti iga päev. Raske on maailma pakutavast lahti rebida ja tunnistada, et hing igatseb kui hirv puhaste veeojade järele. Aga seni, kuni inimlaps tunnistab, et on ise kõige algus ja ots, joob ta elu kibedat needevett.
Juulis 1984 sõitsime loomavagunis läbi Kasahstani kõrbe. Üle kolme nädala hirmsas palavuses polnud meil nelja mehe peale vaguninurgas rohkem vett kui 80-liitrine auto siserehvi mustast kummist „burdjukk“, mille vesi oli kuumuses kummi- ja naftamaiguline. Selle sogaga keetsime kuivainetest sõdurisöögi ja loputasime nägu. Mu sõber ja alluv, Donetskist pärit soldat Sergei kannatas kõhuvalude ja kõrbepalaviku käes. Mäletan, kuidas igas kolgasjaamas asjata otsisime puhast vett, ja kuidas pärast nädalaid kannatusi viimaks hõiskasime, kui ühes piiriäärses auulis ootamatult voolava veekraani ääres peatusime. Ainult tõeliselt janune mõistab puhta vee hindamatut väärtust. See, kellel on piisavalt käes, raiskab hoolimatult oma meeletuses. Sageli ununeb möödunu kiiresti ja süda muutub taas ülbeks, meel suureliseks.
Sama aasta sügisel seisime saatusekaaslastega Baikali kaldal ja nägime, kuidas ühest suitsevast tehasest voolas lai heleroheline keemiaoja maailma ühte puhtamasse loodusimesse. (Tuli see pilt äkki meelde, kui tunneme suurt muret plaanist Tartu lähedale tselluloositehas rajada.) Kümned, vahest sajadki endeemilised Baikali looma- ja taimeliigid on jäädavalt hävitatud. Käsk ütleb meile kõigile selgesti, et sina ei tohi (loodut, sh loodust) tappa.
Prohvetid on rääkinud, milline tulevik ootab rahvaid, kes unustavad elava Jumala, milline saatus on hõimudel, kes suurustades hülgavad Jumala õiguse, teevad kurja Issanda silmis. Nad kaotatakse. Maa sülgab nad välja. Neid ei mäletata; või kui meenutatakse, siis ainult needmiseks. Arvan, et Vello Salumi ja paljude meie keskel elanud ja elavate jumalameeste ja -naiste prohvetlikke hoiatusi pannakse tähele siis, kui Rail Baltic, miljarditehas ja uued maardlad, põlislaante hävitamine on oma kibeda tõe avaldanud.
Jeesus kuulutas pärast 40-päevast paastumist ja kurjaga võitlemist kõrbes: parandage meelt, sest Jumala riik on lähedal! Uuendada ja puhastada tahab Jumal Jeesuses meie kõigi elusid, et puhastatu täita selge ja elutoovaga. Palugem ristirahvana üheskoos, et surmaalistaja Jeesus, kes on A ja O, algus ja ots, võtaks meid oma lasteks ning oleks meile ainsaks, tõeliseks Jumalaks – Päästjaks surmast, patust ja kõigest rüvedast.
|
OSCAR-2019
|
||
Tundub, et igal kümnendil lööb Hollywoodist üle omamoodi pubekafilmide hiidlaine. Seitsmekümnendal sai ühe seesugusega tuule tiibadesse isegi George Lucas, kaheksakümnendail keksis säärases kinolinale Madonna. Üheksakümendatel paiskus kinodesse tohutu hulk tiiniõudukaid, mis lõpuks iseenda parodeerimisse sumbus. Kuid olgem ausad, üks tõeline pubekafilm ei keerle ei õuduse ega draama ümber. Tõeline tiinifilm on komöödia ja selle teemaks S E K S.
Just siuke on ka "Ameerika õunapirukas", mis vastab täpselt mõlemale kriteeriumile. Neli keskalõpule lähenevat sõpra on kohutavas mures, kuna vastassooga pole asjad veel nii kaugel kui ilmselt võiks. Ümberringi liigub nii tõelisi kui bluffivaid eakaaslastest isaseid, mistõttu kompleksides kamp otsustab teema tõsiselt ette võtta. Viimaseks tärminiks saab kevadpidu ehk brom, mis üleüldse, kui filme uskuda, tundub USA tiinimütoloogias olevat Normanidia maaletõusu või siis vähemalt iseseisvussõja mõõtu ettevõtmine.
Tegelikult on "American Pie" päris hea film. Ilmselt tutvustamist vajava suure hulga tegelaskujude tõttu käivitub asi veidi konarlikult, kuid kui hoog sees, on lugu täitsa lahe. Naljad on naljakad, arhetüüpsed tegelaskujud pakuvad pisut äratundmisrõõmu isegi siinmaisele ja ka stoori ise ei tekita piinlikkust. Ja mida siis ühelt komöödialt veel tahta.
Osatäitjaid on siin tõepoolest palju ja ette lugeda pole neid vast mõtet. Kõige muhedam ongi tegelikult hoopis üks eakamaist asjaosalisist, peategelase, pirukapilastajast Jimi (Jason Biggs) papa (Eugene Levy), kes kõigest väest nii-öelda lahtisest uksest sisse murdes pojakest allvööasjades harida püüab. Tuttavatest nägudest astub ette ka "Buffy the Vampire Slayer"-sarja Willow ehk Alyson Hannigan flöödimängijast geeki Michelle'ina ja ilmselt tutvustamist mitte vajav Mena Suvari kooritips Heatherina. Ja muidugi ei tahaks mainimata jätta ka brünetti kaunitari Shannon Elizabethi, kelle vabameelne vahetusõpilane Nadia filmi anatoomilise silmarõõmu eest edukalt hoolitseb. Poisterahvad saavad kah oma osadega korralikult hakkama, kuid nende nimed vajavad meelde jätmiseks siiski veel mõnd mainimist väärt etteastet.
Universali "Collector's Edition" sarja DVD-sid olen korduvalt kiitnud, on see ju juba formaadi algusaegadest peale tipptasemel diske pakkunud. Ka "pirukas" pole erand, vaat et vastupidi. Anti ju sellest filmist välja koguni kaks DVD-d, mõlemad lisakraamist pungil. Üks neist sisaldamas R-reitinguga kinovarianti, teine aga Unrated-versiooni, mis kuuldavasti pisut lisastseene sisaldamas. Kohati on variantides erinevus täiesti olemas. Filmi kuulsaim koht - too pirukapilastamine - toimub kinoversioonis, kui treilerit uskuda, kööginurgas nahistades, siinse ketta variandis aga kõhuli köögilaual. Lisandusi on veelgi, nendest täpsema ülevaate saamisks soovitan netist üles leida mõne sealse võrdlusarvustuse.
Ketas on tõepoolest kopsakas. Kommentaariribas osaleb lisaks vennastepaarile lavastaja Paul Weitz / produtsent Chris Weitz ka käsikirjutaja ja kolm peaosalist, mistõttu, just nagu arvata võibki, on selle salvestamisel olnud lusti laialt. Kaks ja pool minutit jääkstseene aga midagi ülinaljakat ei paku. Kuid ega pole kaugelt kuiviklikud needki.
Oma alateema lisades on muusika. Soundtrack-CD promoklipp läheb sujuvalt üle grupi Tonic looks "You Wanted More". Lisaks leiab filmis kõlavad hulgalised lustigrunge (jee! minu välja mõeldud uudissõna!!! :-) lood ka suisa omaette menüüst, kus koguni 22 neist otsekohe filmist leitavad, kuulatavad ja identifitseeritavad on. Hea idee, mida võiks musarohketes filmides teinegi kord kohata. Täpselt samasugune menüü laseb otse ligi ka kahekümnele kuumemale killule.
Muu värk on tavapärasem. Treileri, biograafiate ja DVD-Rom materjalide kõrvale soovitab Universal veel mõnda oma DVD-d, "The Blues Brothers", "American Graffiti" ja "Animal House" on ka treileritega varustatud. Eraldi on välja toodud veel kaks reklaamrulli, mis uuemaid kinotükke promomas - Jim Carrey tõsisemat sorti komöödia "Man on the Moon" ja Ethan Hawke'i "Snow Falling on Cedars". Esimene neist kuulsa koomiku Andy Kaufmani elust pajatav ja teine visuaalselt väga ilus David Gutersoni romaanil põhinev ilmselt sõjajärgne ajastudraama.
Bruce Willis on tasemel kuju. Vaatamata sellele, et tal võimalus iga liigutuse eest megasummasid kasseerida, teeb ta meeleldi kaasa ka lihtsalt huvitavates asjades, nagu näiteks "12 ahvi". Ka "Kuues meel" on film, mille tegemiskulud kõigest 12 miljoni kanti jäid. Samas on ta ainuüksi USA-s sisse toonud 300 miljonit ja möödunud kõigi aegade rahatabelis sellega isegi mõnest "Tähesõjast". Filmi meeletu kommertsedu ja Oscaritest ilma jäämine ei muuda aga midagi. "Kuues meel" on tõepoolest väga hea ja täielik tase.
Kuigi tegu ju nii-öelda õudukaga, ei ole siin filmis kahte asja. Esiteks kõiksugu spetsefekte, mis sageli suisa peosaliseks kipuvad ning teiseks kääksuvat ja närvesöövat taustamuusikat. Selle asemel on delikaatne, kuid seda mõjuvam heliriba, kus pillidele lisaks inimeste (ja loomade) hingamist kasutatud. Koos rahuliku, kuid samas kohati päris keerulise kaameratööga on M. Night Shyamalan, kes nii rezhissöör kui käsikirjutaja, suutnud jäädvustada väga endassehaarava filmiloo. Loo, millest enne vaatamist on kasulik võimalikult vähe teada.
Dr. Malcolm Crowe (Willis) on lastepsühholoog, kes püüab aidata 9-aastast Cole Seari (Haley Joel Osment). Cole'il on probleem. Ta nimelt näeb surnud inimesi... Eelnevat kuulutab iga sellest filmist rääkiv reklaamlugu ja see on ka kõik, mida filmi nägemata teada tasub. Seega on see ka kõik, mida mina siinkohal sisust kirjutan.
Nüüd DVD-st. Buena Vista suudab alati millegi ebameeldivaga üllatada. Imelik kohe, kuidas mõned ikka oskavad. Karp on imelik, plaadi väljavõtmiseks tuleb seda kõvasti painutada ja kangutada. Kui DVD mängimas, selgub, et lisaks tavahoiatustele tuleb enne menüüsse jõudmist üle vaadata-kerida mitu sundtrailerit, mis oma igavuses neetult tülikad on. Ka iseenesest kenades menüüdes liikumist markeerivad alljooned on väga koledad. Hämmastav kobakäplus igatahes.
Jama on ju selles, et film on väga hea. Nagu ka tegelikult diski sisupool, sest loo läbi vaadanuna on huvitav vaadata kõike seda, mis asja tausta valgustab. Filmi- ja intervjuujuppe on päris mitu, nagu ka treilereid ja väljajäetud lõike. Igatahes oli meeldiv õhtu, mis toda diski esmakordselt vaadates veedetud sai. Sest, nagu öeldud, on film tase ja oma edu igati väärt. Vist tõepoolest parim asi omas vallas, mida mina olen juhtunud nägema.
|
OSCAR-2019
|
||
Eile oli Mõntu sadam saginat täis. Laeval Miramar olid sinna Saksamaalt saabunud vendade Sõnajalgade endi projekteeritud elektrituuliku detailid. Sadamas töid juhatanud Oleg Sõnajalg ütles, et tuulik on ainulaadse konstruktsiooniga ja nende poolt ka patenteeritud.
Uus tuulik on tunduvalt suurem kui seni nende poolt Salmele püstitatud kuus tuulikut. Et laevatrümmis oli ruumi, tõid nad lisaks kohale ühe kasutatud tuuliku olemasolevatele varuosadeks.
Uue tuuliku torniosa tuleb 115 meetrit kõrge. Tiivaots käib aga ringi 180 meetri kõrguselt. Tiivikulabad pikkusega 57 meetrit olid vedukauto jaoks üsna piiri peal koorem. Kokku koosneb tuulik umbes 10 000 detailist.
Saartehääl viitsib ikka igalepoole jõuda. Alati on midagi vaadata. Piltide poolest jääb mulje et see üks tiib on ikka väga suur!
Paneb ikka mõtlema kuidas ikka sellisele bisnessile jala ukse vahele sai. Eks paneb selline edu ikka mõtlema küll. Nagu eespool näha on kadedus kerge tulema.
Kui need tuulikud kasu ei toks, ei pandaks ühtegi püsti. Ega talumees loll polnud, kui kunagi jahvatamiseks pukktuuliku püsti ajas.
Kunagi pole talumehe pukktuuliku juures olnud ka “EAS, Leader, Eesti Hüvanguks …” jt struktuurifondide logosid.
Küla Karla täädis pajatada, et need tuugenid tulla otse Siiriuselt. Sääl Liiri ning Lõõri tegelevat nende nonteerimise ja komplekteerimisega. Tuugeni tiibu kasutavad need laulutädid aga heliharkidena, et ikka helinoodistikus püsida ja siis ISSANDA-JUMALA poole oma loitsulauluid teele läkitada.
Täna kell 17.25 teatati häirekeskusele maastikupõlengust Pihtla vallas Sagariste külas. Teataja sõnul põles mets umbes 100 ruutmeetri ulatuses. Põlengukoht jäi Kuivastu-Kuressaare maantee 122. kilomeetrile, umbes Reeküla teeristi kohale. Tuli oli alguse saanud raielangilt ja […]
Eesti eramutest on kindlustatud ligi kolmveerand, korteritest aga vaid kolmandik ning pangalaenuta kodu kindlustama ei kiputa. ERGO Insurance SE kindlustusdirektori Andres Konsapi sõnul näitas mullu tehtud küsitlus, et Eesti korteritest […]
Kuigi esmaspäeval teavitas politsei elanikkonda 43-aastase mehe kinnipidamisest, keda kahtlustati Kuressaare lähiümbruses varguste toimepanemises, ei lõppenud sellega vargused Saare maakonnas. Juba ööl vastu teisipäeva varastati Kuressaares Marientali teel laost tööriistu. […]
Hankevaidluse tõttu Kuressaare linn sel turismihooajal linna jahisadamat veel korda ei saa. Riigihangete vaidlustuskomisjon otsustas küll, et EAS-i ja linna koostöös uuendatava sadama projekteerimis- ja ehitustööd teeb EBC Ehitus, kuid […]
Kuna Kaali põhikool jätkab sügisest 6-klassilisena, peab 11 praegust 6.–8. klassi õpilast valima edasisteks õpinguteks uue kooli. Koondamisteate on saanud viis õpetajat. Kooli kodulehe andmeil on sel õppeaastal 6. klassi […]
Üleeile tulid müüki Ruhnu laeva e-piletid. Kohe esimesel päeval oli taas suur nõudlus Pärnu–Ruhnu piletite järele. OÜ Väinamere Liinid teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul müüdi esimese üheksa tunni jooksul Ruhnu liinidele […]
Täna korraldab Kuresaare linnavalitsus linnateatris seminari “Minu laps, alkohol ja tulevik”. Kuressaare linnapea ja kohaliku alkoholipoliitika töörühma juhi Madis Kallase sõnul on kahetunnisele seminarile oodatud lapsevanemad nii Kuressaarest kui ka […]
Peaaegu aasta tagasi, 2014. aasta muuseumiööl kuulutas Saaremaa muuseum välja fotokonkursi “Aastaring 150-aastases Saaremaa Muuseumis”. Tööde esitamise tähtajaks sai sealsamas välja kuulutatud 30. aprill 2015. Nüüd on see päev kätte […]
Ornitoloogidest, disaineritest ja kunstnikest žürii kulutas aasta linnu – viu – teemalise särgikavandite konkursi parimateks autoriteks ka Aste põhikooli õpilased. Kuni 12-aastaste grupis kuulus kolme parema kavandi hulka 4. klassi […]
Politsei pressiesindaja Kaja Grak teatas, et seoses ümberehitustöödega politsei ja päästjate ühishoone politseipoolses pääslas on mõneks ajaks muutunud dokumentidega tehtavate toimingute ajad. “Seoses plaaniliste ümberkorraldustega ei ole kliente võimalik teenindada […]
Kohus karistas 37-aastast meest teise inimese terariistaga löömise eest tingimisi vanglakaristusega. Andrest süüdistati selles, et tänavu veebruari algul lõi ta teist inimest terariistaga kaks korda selga. Kohus tunnistas mehe süüdi […]
RMK paneb tänavu riigimetsa kasvama 18,7 miljonit puud ehk 14 puud iga Eestis elava inimese kohta. Saaremaa riigimetsadesse istutatakse üle poole miljoni väikese puu. Saaremaa riigimetsadesse istutatakse tänavu 441 000 […]
Eesti Päevalehe andmetel saab Reformierakonna fraktsiooni esimeheks endine kultuuriminister Urve Tiidus (fotol), põhiseaduskomisjoni esimeheks aga Kalle Laanet. Varem on Reformierakonna fraktsiooni esimees olnud ka Jaanus Tamkivi. Valimistel sai Tiidus 4117 […]
Prokuratuur saatis kohtusse saarlaste ja võrulaste sõpruskonna ja nende firmade süüdistuse, mille järgi kolm ettevõtet ja nende juhid valmistasid ette pinda soodustuskelmuseks. Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Erm ütles Saarte Häälele, […]
Kuna Tartus või Tallinnas toimuvast õppetööst osavõtmine on sealse tunniplaani tõttu Saaremaa inimestele töö ja pere kõrvalt pea võimatu, alustasid tegusad saarlased möödunud aasta septembris tegutsemist magistriõppe Saaremaale toomiseks. Kontakteeruti […]
Teisipäeval kella 9 paiku hommikul juhtus liiklusõnnetus Kuressaare linnas Tolli tänav 27 maja juures, kus 16-aastane poiss sõitis jalgrattaga vastu tee ääres seisva veoauto Iveco Daily vasakpoolset kastinurka ja kukkus. […]
Tänase Saarte Hääle kinnisvaraküljel räägime kodu kindlustamisest. Vanasõna ütleb, et parem karta kui kahetseda. Mis selle loo kontekstis tähendab: parem oma eluase kahju vastu kindlustada kui pärast kahju sündimist kahetseda, […]
Neljapäev, 9. aprill ÜRITUS Seminar “Minu laps, alkohol ja tulevik” kell 17.30 Kuressaare linnateatris. Seminari viib läbi Terve Eesti Sihtasutuse juht Riina Raudne. Loodusõhtu “Vabatahtlikud Robinsonid ehk Elust Kesselaiul” kell […]
JÄÄR Võimalik, et tunned täna puudust seltskonnast ja lõbusast suhtlusest. Sul on täna raske taluda üksindust. SÕNN Oled valmis kulutama palju raha ja energiat oma välimuse ja riietuse peale. Otsid […]
PRIA hinnangul ei ole Koit Kelderi OÜ Põldemulgu Pöide pruuliseadmete müügiga rikkunud toetuse viieaastase sihipärase kasutamise reeglit, kuna laiendas lihtsalt tootmistegevust.
OÜ Põldemulgu müüs tootjafirmale Fleck tagasi nelja aasta eest PRIA toetuse abiga soetatud pruulikoja sisseseade, mida firma kasutas siiani Pöidel. Juba suvel käivitas Pöide pruulikoda õlletootmise Kuressaare kunagise elektrijaama hoones, kuhu hangiti uued, suuremat tootmismahtu võimaldavad seadmed.
PRIA reeglistiku järgi tuleb toetusega hangitud vara sihipäraselt kasutada vähemalt viis aastat. Põldemulgul on aga Pöide pruulikoja seadmete hankimiseks ja Austriast Saaremaale transportimiseks mõeldud 90 900 euro suuruse toetuse eraldamisest möödas neli aastat. PRIA siin probleemi ei näe.
“Ettevõte on PRIA-t teavitanud, et laiendab oluliselt tootmist ja muudab tegevuskohta,” selgitas Saarte Häälele PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik. “Kui toetuse abil soetatud seadmed vahetatakse sellega seoses välja uute ja suuremate vastu, siis lähtub PRIA olukorra hindamisel sellest, et tootmistegevus, milleks toetust saadi, jätkub,“ märkis pressiesindaja.
Endiste seadmetega seoses kehtinud viieaastane sihipärase kasutamise kohustus läheb n-ö üle uutele seadmetele. „Kuna ettevõtja on ka PRIA-t projekti muudatusest teavitanud, siis toetuse reeglite eiramist pole,“ kinnitas Sarv-Kaasik.
Koit Kelder ütles Saarte Häälele, et PRIA seisukoht on hea uudis. „Tegi tuju paremaks,“ sõnas ta ja lisas, et müügi eel konsulteeris PRIA-ga, kuid ametliku seisukoha kujundab asutus alles siis, kui on tekkinud konkreetne kaasus. Antud juhul seda ei ole.
|
OSCAR-2019
|
||
Tootmisettevõtete tootlikkuse madal tase on Eesti ettevõtete peamiseks probleemiks praegustes majandusoludes. Tootlikkuse taseme tõstmine aga võimaldab märkimisväärselt kokku hoida tootmiskulusid, mis omakorda annab eelise maailmaturul konkureerimiseks. Käesoleva bakalaureuse töö probleemiks oli uuritava ettevõtte AS Chemi-Pharm liiga kõrged tootmiskulud, mis pärsivad eksporditurul edukat konkureerimist. Töö eesmärgiks oli läbi kulude ja tootlikkuse analüüsi leida viise tootmiskulude kokkuhoiuks ja tootlikkuse tõstmiseks. Käesoleva bakalaureuse töö teoreetilises osas kasutati nii eesti kui välisautorite teoreetilisi ja praktilisi seisukohti ja nõuandeid. Eesti autoritest on rohkem kasutatud E. Kalle erinevaid väljaandeid, kusjuures ei saa jätta mainimata, et tootlikkuse ja tootmise alast eestikeelset kirjandust on väga vähe. Enamik sellealasest kirjandusest pärineb paarikümne aasta tagustest aegadest ning ei ole praegustes majandusoludes enam asjakohane. Bakalaureuse töö empiirilises osas anti ülevaade AS-ist Chemi-Pharm, seal kasutatavast kuluarvestussüsteemist ning tootmisprotsessist. Seejärel analüüsiti vastavalt tootmisprotsessi etappidele tootmiskulude tekkimise aluseid ning nendest tulenevalt on autor teinud ettepaneku kasutusoleva tellimuspõhise kuluarvestussüsteemi asendamiseks toimingupõhise kuluarvestussüsteemiga. Toimingupõhine kuluarvestussüsteem võimaldaks objektiivsemalt kajastada toodete omahinna kalkuleerimist ning paremini kirjeldada püsivkulude osakaalu tootmiskuludest. Uuritava ettevõtte tootlikkuse näitajate analüüsist selgus, et ettevõtte peamiseks kitsaskohaks tootmiskulude osas on liiga kõrged püsivkulud tooteühiku kohta. Ettevõttele kuuluvad tootmisseadmed võimaldaksid toota kuni 3 korda rohkem, kui seda 2011. aastal tehti. See tähendaks tootmist kolmest vahetuses ning selline tootmiskorralduse muutus vajaks ka rohkem tööjõudu. Kuid kuna praegusel hetkel moodustavad suurema osa tootele omistatavatest tootmiskuludest püsivkulud, oleks võimalik sellise muudatusega nende osa tootele vähendada. Siiski oli autori arvutuste kohaselt ettevõttes kasutatavate tootmisseadmete koormatuse aste kõrgem kui keskmine mittearvprogrammjuhtimisega tootmisseadmete koormatus. Tootenomenklatuuri muutuste analüüsist selgus, et viimane on mõnel määral ettevõtte poolt mõjutatav ning sellega võib saavutada ka tootmiskulude kokkuhoidu. Uuritavas ettevõttes suunati tootegruppide osakaalu muutust riigihangetel edukalt osalemisega, mis võimaldas turustada rohkem madalama tootmisomahinnaga tooteid. Samas ilmnes, et materjalikulude kokkuhoidu on raskem saavutada, kuna Eesti siseturul ei ole piisavalt tooraine pakkujaid hinnakonkurentsi tekkeks ning maailmaturult sisseostmine tooks endaga kaasa ebamõistlikult suure kapitalipaigutuse ning ladustamispinna puuduse, kuna ostetavad kogused peaksid olema väga suured. Autori ettepanekud AS Chemi-Pharm tootmiskulude vähendamiseks ja tootlikkuse tõstmiseks olid järgmised: 1. Toimingupõhise kuluarvestussüsteemi kasutuselevõtt. 2. Tootmistarkvara kasutuselevõtt. 3. Tootmistööliste palgasüsteemi muutmine. 4. Tootmisüksuse või kogu ettevõtte asukoha muutmine. 5. Tootmiskorralduse diagnostika läbiviimine ettevõttes. 6. Tootmistööliste tööviljakuse kronometreerimine. 7. Tootlikkuse näitajate korrapärane leidmine ning analüüsimine. Autori hinnangul oleks vaja muuta AS-is Chemi-Pharm kasutusel olevat kuluarvestussüsteemi. Hetkel kasutusel olev kuluarvestussüstem ei anna vajalikku ülevaadet tegelikest toodete omahindadest, kuna puudub ühe toote tootmisele kuluv ajaarvestus. Tootmistarkvara kasutuselevõtt vähendaks autori hinnangul tootmisjuhi koormatust tooraine ja valmistoodangu üle arvestuse pidamisel vähemalt 50%. Samuti võimaldaks see anda täpsemat ülevaadet erinevate töötajate tööviljakusest ning luua aluse uue premiaalmäärustiku sisseviimiseks. Autori poolt läbi viidud tööaja kronometreerimisest selgus, et tootmistööliste tööviljakus erineb töötajateti kuni 27%. Tootmistööliste premiaalmäärustiku muutmine tootlikkuse põhiseks võimaldaks tootmistöölisi motiveerida efektiivsemalt oma ülesandeid täitma ning seeläbi tõstaks tootmisüksuse tööjõu tootlikkuse taset. Tootmisüksuse või kogu ettevõtte kolimine linnaäärsesse tehnoparki võimaldaks ümberlaadimise- ning transpordikuludelt kokku hoida kuni 15%. Autori arvutuste kohaselt on peale täisautomaatsete villimisliinide soetamist tootmisüksuse keskmine tunnitootlikkus aastas tõusnud vaid 13,2%. Planeeritud 30%-list tõusu ei ole siiani saavutatud, mistõttu oleks autori hinnangul vajalik läbi viia tootmisüksuses tootmiskorralduse diagnostika, millele järgneks parendusprojekti koostamine. Ettevõtetes, kus on juba mainitud parendusprojekti rakendatud, saavutati kuni 40%-line tootlikkuse kasv. Pidev tootmistööliste tööviljakuse kronometreerimise ning korrapärane tootlikkuse näitajate leidmine annaks võimaluse objektiivsemalt analüüsida tootmisüksuse tööjõu tootlikkust ning selle muutumist aastate lõikes. Seeläbi oleks võimalik kiiremini määratleda kitsaskohti tootmiskorralduses ja tootmisplaneerimises ning leida viise nende parendamiseks. Autori hinnangul võiks käesolev töö huvi pakkuda nii uuritavale ettevõttele kui ka teistele juba tegutsevatele või alles loomisel olevatele tootmisettevõtetele, kelle eesmärgiks on toodangu väiksema tootmisomahinna saavutamine ja tootmisüksuse tootlikkuse tõstmine ning seeläbi uutele turgudele laienemine.
|
OSCAR-2019
|
||
Tänane spordipäev kulgeb suuresti jalgpalli ootuses, sest kell 21.45 võõrustab Ragnar Klavani koduklubi Liverpool Euroopa Meistrite liiga poolfinaali avamatšis AS Romat. Püsi Õhtulehe lainel ja ole spordimaailmas toimuvaga operatiivselt kursis!
Vahelduseks ka värav, kus Salah osaline pole. Aga see polegi oluline. Firmino lõi Liverpooli viienda.
Salah'l on endiselt väljakul piisavalt ruumi, et oma maagiat näidata. Seekord leiab egiptlane üles Firmino.
Salah pääses taas jooksma, kuid egiptlane ei hakkanud oma kübaratrikki otsima, vaid söötis rahus Mane'le, kes vormistab seisuks 3:0.
38. minutil oleks võinud mäng juba tehtud olla, aga .... Lovren virutab nurgalöögist tulnud palli LATTI!
Viis minutit hiljem tabab Mane küll korralikult palli ning nahkkera lõpetab ka väravas, kuid abikohtunik fikseerib korrektselt suluseisu!
Žalgiris edu kahanes vahepeal küll 7 peale, kuid viimasele veerandajale minnakse ikkagi vastu 67:50 eduseisus.
Täna algas Prantsusmaal Purjetamise Maailma Karika 3. etapp. Olümpiapurjetamise tippvõistluse avapäeva lõppedes on Deniss Karpak Finn-klassis 37ndal , Karl-Martin Rammo Laser-klassis 39ndal ja Anna Pohlak 56ndal kohal.
Enam kui 670 purjetajat ja rohkem kui 400 purjekat võitslevad 46 riigi lipu all sel nädalal Purjetamise Maailma Karika (Sailing World Cup) 3. etapil Prantsusmaal Hyereses. 24. - 29. aprillini on vastakuti maailma parimad olümpiaklassi purjetajad eesmärgiga võidelda välja koht juunis Marseille’s toimuvale maailma karikasarja finaalregatile. Eestlasi esindavad suurvõistlustel Deniss Karpak, Karl-Martin Rammo ning Anna Pohlak.
Purjetamise Maailma Karikas (Sailing World Cup) on kõrgetasemeline võistlusseeria olümpiapurjetamises, mis käesoleval hooajal koosneb oktoobris toimunud Gamagori etapist, jaanuaris aset leidnud Miami etapist, aprillis peetavast Hyeres’i etapist ning juunis Marseille's toimuvast finaalregatist. Maailma karikal on aegade jooksul osalenud enam kui 2000 tipp-purjetajat rohkem kui 75 riigist üle maailma.
Leedu meeskonda toidavad kahepunktivisked (11st 9), samas kolmesed on 7st 1 ning vabaviskeid pole teenitud.
Žalgirise ja Olympiacose mäng on saanud oma alguse ning kuueminutilise mängu järel on Leedu klubi 11:13 kaotusseisus.
Levadia jalgpallimeeskonna poolkaitsja Muamer Svraka pisipoeg leidis Õhtulehest enda pildi! (Kuvatõmmis)
Uue peakorraldaja esimene tutvus ratsaspordi suurvõistlusega toimus Pariisi MK-finaali ajal. Hetkel käib töö 5-7. oktoobril aset leidva Tallinna Horse Show korraldamiseks.
Laupäeval Tallinnas peetud triatloni Ironmanil juhtis pikalt Marko Albert, kuid lõpuks pidi ta leppima kolmanda kohaga. Naiselikku sära tõi teiste seas võistlusele Pyeongchangi taliolümpial neljanda koha saanud kiiruisutaja Saskia Alusalu, kes osales kuulus koos ujuja Heli Hiiemäe ja jooksja Kaisa Kukega parimasse naiskonda!
180 kilomeetrit jalgrattasadulas. Peaaegu nagu Tallinnast Tartusse! Ja ihuüksi vändates, sest Ironmanis on tuules sõitmine keelatud. Kas Alusalu ei peljanud seda kõike? Ning kuidas ta üldse sellele natuke hullumeelsele ettevõtmisele sattus?
„Sain kevadel ühe rulluisutaja kaudu info, et võiksin Heli isa Jüri Hiiemäe arvates ratast sõita. Alguses natuke ehmatas, aga kui tuli telefonikõne, vastasin kiiresti jaatavalt!“ rääkis Alusalu, et pikka mõtlemist polnud. Reaalsus jõudis kohale alles nädal enne võistlust, uue hooaja eelsest esimesest jäälaagrist naastes: nädala pärast ongi käes!
„Mul on kevadest saati all ikkagi 5000 rattakilomeetrit. Ma ei kartnud, et sureksin täitsa ära. Tõsi, nii pikka rattadistantsi korraga polnud ma varem kunagi läbinud, ka treeningul mitte. Pikim ots oli olnud 160 kilomeetrit, sedagi grupis. Nagu sõidaksid Tallinn-Tartu otsa üksi. Lisaks on triatlonis ranged reeglid – teise võistlejaga peab vahe olema vähemalt 12 meetrit ning kui sõidad mööda, peab see toimuma 25 sekundi jooksul. Samas on aeglasem rattur kohustatud kiirema mööda laskma. Ei saa öelda, et mis see ära ei ole. See võistlus pani mind mõtlema ja võtsingi seda kui väljakutset, mis sobib väga hästi minu treeningukavasse,“ tutvustas Alusalu teda vallanud mõtteid.
Ironmani rattavõistlus sobis talle oluliselt paremini kui kuu aja eest osalemine Guinnessi rekordi toonud 100 x 10 km jooksus. „Rattaga sõidan väga palju, kuid ma ei jookse üldse,“ selgitas ta.
Alusalu sõnul tähendas triatlon lahedat kogemust. Ta nägi, kui palju on sagimist juba päev varem, ta oli vaimustunud raja ääres kaasa elanud fännidest. „Ja tohutu respekt nende vastu, kes terve niisuguse distantsi läbivad!“
Küll manitses tippuisutaja, et ükskõik millisel võistlusel osalemiseks peab olema piisav ettevalmistus. „Tähtis on võtta asja mõistusega. Juba ujumisbasseini kõrval nägin, kui paljudele vetelpääste appi pidi minema. Rattaraja ääres askeldas kiirabi juba kogu aeg. Ei saa niimoodi teha, et ühel päeval otsustad võistelda ja kohe lähedki.“
Alusalu läbis 180 km pikkuse rattadistantsi suurepärase ajaga 4:58.43, mis tähendas enam kui 36-kilomeetrist keskmist tunnikiirust. „Rattatreeningutel on mu kiirus pigem 30 ringis, aga sain siin Sportlandilt laenuks spetsiaalse eraldistardist sõiduks mõeldud ratta. Aeg üllatas, kuid kaasaelajad andsid väga palju jõudu juurde – suur aitäh! Rada oli mitmekülgne ja sobis kiire sõidu jaoks. Ümbruse nautimiseks polnud aega – ikka tahad ju sõita võimalikult kiiresti! Polnud eriti tuuline, vahepeal sadas küll vihma, kuid see pigem jahutas mõnusalt,“ valgustas Alusalu hea aja valemit.
Ta alustas ettevaatlikult. „Et tegemist oli võistkonnaga, siis ei taha kedagi alt vedada ega millegagi riskida. Järgisin hoolikalt võistlusreegleid, võtsin enne raudteeülesõite hoo maha, et rehv ei juhtuks purunema.“
Saskia Alusalul on pärast Pyeongchangi taliolümpial ühisstardist uisutamises saadud neljandat kohta piisavalt motivatsiooni püüda edaspidi veelgi paremaid tulemusi. Ta rõhutab, et väga palju jõudu lisavad fännid, kes talle kirjutavad või soovivad üritustel autogrammi ja koos pildistada.
„Et jääl midagi ära teha, peab olema väga korralik põhi. Olen suviste treeningutega rahul. Alustasin rattasõiduga – maikuu ilmad olid selleks ideaalsed, juunis tuli juba rohkem sekka jõusaali ja rullidel sõitmist. Juulis viibisin kolm nädalal Inzellis esimeses jäälaagris,“ tutvustas Alusalu.
Küsimuse peale, kas ta puhkas ka pärast olümpiahooaega, puhkes uisutaja naerma, sest tavainimese mõttes puhata ta õieti ei oskagi. „Enne olümpiat ütlesin treenerile, et kavatsen pärast hooaega teha kolme kuu pikkuse pausi. Ma pole viimased viis aastat õieti puhanud. Ent niipea, kui OM ja MK-finaal läbi said, otsustasin, et ma ikka ei tee pausi. Tunnen end kõige paremini, kui päevas korra-kaks harjutan. Märtsis ja aprillis polnud mul mingit kava, mais sain tihti rattasadulasse. Samamoodi meeldib mulle jõusaalis käia ja rullidega sõita, õhtul mõnda järve ujuma minna.“
Selle nädala lõpus osaleb Alusalu Tallinna rulluisumaratonil, seejärel läheb kümneks päevaks Valgevenesse laagrisse. Võistlushooaeg algab novembris.
|
OSCAR-2019
|
||
Maidla Kooli üheks suuremaks eeliseks on sealne keskkond: ilus koolimaja, palju ruumi mitmesugusteks õuesõppetegevusteks, õu, mida jagavad nii lasteaia- kui koolilapsed.
Maidla Kool alustab õppeaastat uuenenud sisuga – uuenenud on õppevahendid, valmimas on kooli uus arengukava, mis paneb paika lähima aja planeeritud uuendused, koolis alustab tööd mitu uut õpetajat ning augusti lõpus võtab Ruth Eliaselt direktorikohustused üles Meelike Abroi.
jooksul suuri ehitustöid mõisakompleksis tehtud ei ole. See aga ei tähenda, et kooli uuendamine ja parandamine oleks seisma jäänud. Vastupidi. Uus kooliaasta algab senisest kvaliteetsemate ja nüüdisaegsemate õppevahenditega – lisaks kooli arvutiklassile ning õpetajatele soetatud uutele arvutitele muretseti loodusainete õppimiseks kasutatavat tehnikat (pH-, CO2- ning gaasilise hapniku sensorid), dataprojektorid, aga ka huvikooli tegevuseks vajalikke instrumente ning seadmeid multimeediaklassile. Kokku investeeriti sellesse 27 720 eurot.
Suurimaks uuenduseks koolis on siiski õpetajaskond, alates direktorist, kes asub ametisse vahetult enne kooliaasta algust. Peale tema on Maidlas veel mitu uut õpetajat, kes hakkavad õpetama vene ja inglise keelt, lisaks võetakse ametisse logopeed. Praegu otsitakse veel matemaatika ja eesti keele õpetajat. Kui esimese koha täitmiseks on praeguseks soovi avaldanud kaks inimest, siis eesti keele õpetaja ametikoha täitmiseks käivad praegu usinad otsingud. “Eesti keel on kooli üks tähtsamaid õppeaineid ning kindlasti saab see koht ka täidetud – ehkki avaldusi sellele kohale pole esitatud, tahame uurida, kas Kiviõlisse ja Lüganusele, kus samuti eesti keele õpetajat otsitakse, on avaldusi laekunud. Kindlasti me inimese leiame, kasvõi enda tutvusringkonnast,” kinnitas Abroi, et just kaadriküsimuste lahendamine on saanud tema esimeseks ülesandeks Maidla koolis. “Õpetajaskond ongi kõige olulisem küsimus – kui töötajad on head, on õpilastel koolis parem ning vanemad on rahul,” lisas ta.
Abroi peabki koolis kõige olulisemaks lapsi. “”Märka õpilast” võiks olla meie moto,” ütleb ta ning leiab, et märkamist ja aitamist vajavad kõik, olgu nad siis õpiraskustega või vastupidi, väga andekad. Õpilasel peab olema koolis huvitav ning ta peab tundma, et saab koolis hakkama. Väikeses koolis nagu Maidla on selline asi võimalik.
Märgata ei tule aga mitte ainult lapsi, vaid ka vanemaid ning nende nägemuste ja ideedega tuleb arvestada nii palju kui see on võimalik. Nüüdki, kui valmimas on kooli arengukava, on vanemate aktiivne kaasarääkimine väga teretulnud ning Abroi leiab, et nende pakutud uuendustega tuleks kindlasti ka arvestada. Nii palju, kui seadusandlus ja võimalused lubavad. “Loomulikult ei saa me eirata hariduslikke määruseid ning õppekavadele pandud nõudeid, kuid need ettepanekud, mis on mõistlikud, saavad kõik rakendatud. Näiteks praegu on juba sisse kirjutatud ühiste õppeeksursioonide korraldamine,” tõi ta näite.
Kool peab olema avatud ka vanematele. Värske direktor leiab, et kui vanem soovib tulla tundi jälgima, siis peab talle selleks võimaluse andma. Koostöö erinevate huvigruppide vahel peab toimima ning see annab parima lahenduse.
“Selge on aga see, et muudatused ja uuendused koolis ei tohi käia üleöö,” kinnitab Abroi, et haridusasutus peab olema stabiilne ja turvaline ning suured ja äkilised muudatused lükkavad selle kreeni. Seetõttu tuleb asju teha järk-järgult ja rahuliku tempoga.
Maidla Kool alustab oma uut õppeaastat sarnaselt eelmisele aastale, kui pärast suuri muudatusi lisandusid lasteasutus ning huvikoolitegevused. Ka sellel aastal alustab lisaks alus- ja põhihariduse andmisele tegevust huvikool, kus on laulustuudio ja jalgpallitreeningud. Uuendusena kaalutakse ka kandlemängu lülitamist huvikooli – algõppe saavad lasteaialapsed sealselt õpetajalt Pille Kekkilt, kes võiks kandlemängu neile ka huvikoolis õpetada.
“Kas see nimekiri võiks veel täieneda, oleneb paljuski ka uutest kooli tulevatest õpetajatest. Mina näiteks olen hariduselt saksa filoloog ning võiksin õpetada saksa keelt. Loodan, et ka teistel õpetajatel on tagavaraks midagi, mida võiks lastele lisaks tavalisele õppetööle pakkuda.
”Kui viimastel aastatel on koolis käivitunud kodutütarde tegevus, siis uus direktor näeks hea meelega, et aktiivselt hakkaksid toimetama ka noorkotkad.
Suuremad uuendused peaks paika panema koostamisel olev kooli uus arengukava. Arengukava võtab üle need uuendused ja plaanid, mis olid sisse kirjutatud eelmisesse. Muuhulgas tähendab see, et jätkatakse liiklusõppega ning lastele jääb võimalus koolis hommikusööki süüa. Tuleb aga ka uuendusi, millest olulisemad puudutavad vast just huvikooli, kuhu tahetakse lisaks lastele kaasata ka täiskasvanud. “Idee on selles, et kogu valla huvitegevust puudutav osa võiks koonduda ühe organisatsiooni alla ning see võiks olla huvikool,” ütles arengukava kokku pannud Ruth Elias. Sel juhul hõlmaks huvikool kõiki vanuserühmi ja tegevusi alustades beebikoolist kuni memmede laulukoorini välja. “See annaks võimaluse juhendajaid koolitada, ühtlustada neile esitatavaid nõudmisi ning toetada nende tegevust – neil oleks koht, kust abi küsida, samuti saaks seal suhelda ning kogemusi jagada.” Laias laastus agab uus arengukava huvikooli neljaks suunaks: õpilaste tunnijärgsed tegevused, muusika-, kunsti- ja spordisuund, kogu pere huvitegevus ning täiskasvanute huvitegevus. Perede huvitegevuse all peetakse silmas seda, et ajal, kui vanem toob lapse trenni või ringi, leiab ta kohapeal ka ise tegevust ning vastupidi – sellel ajal kui emmed-issid tantsu löövad, ei pea lapsed igavlema, vaid neile pakutakse mitmesuguseid käelisi tegevusi. “Nii keraamika kui ka projektipõhisena koolis tegutsenud sõudmise puhul on vanemad uurinud, kas ka neil oleks võimalus midagi teha. Kasvõi sellesama tegevusega liituda. Ja miks ka mitte – määrav pole ju vanus, vaid tahe,” tõdes Elias. Uus arengukava on praegu koostamisel. Peagi tuleb selle avalikustamine, kus sellega saavad tutvuda ja oma ettepanekuid teha kõik valla elanikud.
Koolilastel kestab veel koolivaheaeg, õpetajatel suvepuhkus. Uue direktorina igatsen juba kooli. Endise õppealajuhatajana olen harjunud augusti keskel tööle asuma, et teha algavaks õppetööks põhjalikke ettevalmistusi. Maidla koolis pean end kurssi viima kõikide valdkondadega, tutvuma õpilastega, nende vanematega, õpetajatega…
Ma olen lapsest saadik tahtnud õpetajaks saada. Põhikoolis ja hiljem keskkoolis õppides palutigi mõnikord tunde asendada, põhikoolis õppides lubasid õpetajad laste töid kontrollida. Teadsin juba 5. klassis, et minust saab saksa keele õpetaja. Saksa keelt ja kirjandust õppisingi süvendatult endises Rakvere 1. keskkoolis. Saksa filoloogi hariduse omandasin Tartu ülikoolis. Olen õppinud Saksamaal ja Austrias.
Sageli räägin oma õpilastele, et saksa keele omandamisele aitas kaasa kirjavahetus Saksamaa kooliõpilastega, kellega suhtlen senini. Oma õpetajatööd alustasin Põlula koolis saksa keele õpetajana. Kuna elasin koolimajas ning internaat oli samas majas, töötasin ka öökasvatajana. Ma olen ikka õpilastega igasugustel ettevõtmistel kaasa löönud – olgu see siis füüsiline töö, matkad või laagrid.
Põlula koolis töötades sain oma pedagoogiliseks tegevuseks tõeliselt hea karastuse, kuna üsna noore õpetajana tehti mulle ettepanek töötada õppealajuhatajana. Edasi tuli tegevus Rakvere gümnaasiumis, kus õpetasin saksa keelt ning töötasin õppealajuhatajana. Minu vastutusalaks oli võõrkeeled. Selles koolis arenesin ja arendasin ennast. Eriti meeldejäävaks kujunes õpilasvahetus Saksamaal asuva sõpruskooliga.
Kui ma RG algklassiosaga Rakvere vene gümnaasiumisse läksin, õppisin seal lahendama hoopis teistsuguseid olukordi ning olema tolerantne vene õpilaste ja õpetajate suhtes. Mingil hetkel tundsin, et see töö ei rahulda mind, jäin RG põhitegevusest eemale. Ootamatult tuli pakkumine asuda õppealajuhatajana tööle Kunda ühisgümnaasiumi. Palju oli imestajaid, et nii raskesse kooli tööle lähen. Iga uus algus on raske. Vahel on ka lõpud rasked.
Maidlasse tulen ju tegelikult teist korda. Ei olnud ma siiski möödunud aastal veel nö valmis, lahkusin ning õpetasin aasta Aseri keskkoolis saksa keelt. See aasta andis mulle meelekindlust. Otsustasin uuesti kandideerida, sest koht on nii suurepärane ja eks natuke kripeldas ka, et lahkusin.
Tööd ja muret on üksjagu – kõige raskem ülesanne on leida eesti keele ja matemaatika õpetajad. Rõõmustab see, et üle pika aja asub tööle logopeed-klassiõpetaja. 1. klassi asub juhatama/õpetama laste ja lastevanemate poolt armastatud õpetaja Hedi Kadover.
Olen tänulik Ruth Eliasele, kes on palju tööd teinud kooli dokumentatsiooniga. Uuel õppeaastal tahan pühenduda tööle õpetajaskonnaga ning kõigi teistega, kelle jaoks kool midagi tähendab.
Tänases ühiskonnas peab õpetaja ennast pidevalt koolitama ja õppima, et ajaga kaasas käia. Väga oluline on kooli- ja lapse arengupsühholoogia tundmine.
Minu jaoks on laps kõige olulisem. Õpetajatena peame andma endast maksimumi, et aidata kaasa lapse arengule. Samas on veelgi olulisem koostöö lapsevanemaga.
Uue kooliaasta lävel soovin kõigile üksteise mõistmist, toetamist, väärikust ja lugupidamist ning et lapsed ikka Maidla kooli õppima tuleksid!
|
OSCAR-2019
|
||
Kassi hoid kodus võimaldab kiisudele pai teha ja vajadusel medikamente manustada. Esmaspäeva hommikul Joosep näitas keelt peale rohu andmist. Kiisu sõi vähe ja pidi iga natukese aja tagant peo pesalt ravikrõbinaid juurde andma, kust ta mõned ampsud võttis.
Õhtul Joosep ei tahtnud, et me ära läheksime. Kassi hoid kodus võimaldab säilitada lemmiku reziimi ja see vähendab tema stressi. Meelitasin peopesalt sööma ja andsin talle natuke hakkliha.
Teisipäeval sai Ringo külastatud. Kiisuke oli õnnetu ja igatses oma perenaist taga, istudes aknal ja konservi oli järgi jätnud.
Ringo ootas jälle akna peal, kui lemmikuhoidja saabus. Kiisuke oli seekord kõik söögi ära söönud, nii et ainult natuke krõbinaid oli järgi. Kass küsis kassihoidja käest ohtralt pai 🙂
Samuti sai kiisu Trilla külastatud, kes sai palju pai ja rohtu ning kiisu hoidja omakorda sai nurru sessiooni. Vaata Trillakest siin
Täna käisime lapsega Ringol külas. Ringo mäugus ja jälitas meid. Lõugas ka palju. Selleks, et kiisuga tegeleda saaksin, pidin beebi linasse panema. Ta võõrastes kohtades ei lase midagi ilma temata teha eriti.
Hommikul sai külastatud Trillat, kes rohtu ootas ja paisid ka ning seejärel kiisu Joosepit. Tema sai mitut rohtu ja paisid ka. Hommikul istus kiisu Joosep hoidja süles ja nurrus.
Pühapäeval käisime kiisukese Alberti juures pai tegemas ja toimus rohu andmine. Kassihotellides rohtu ei anta (pai ikka tehakse). Peale rohu andmist kiisu asus nurruma, kuigi veidi vist kurvastas ka omanike ära mineku üle. Õnneks nurrus ikka ja läks sööma ka. Loodan, et homme on tal parem tuju.
Oma kodus on kassidel parem olla, kui võõras kohas. Nii on neil vähem stressi ja nad on õnnelikumad.
Esmaspäeval Albertil külas käies oli tal nüüd parem enesetunne. Lõi nurru, nügis ennast vastu hoidjat ja küsis pai. Seda peale rohu andmist.
Teisipäeval Albert tuli uksele vastu, tsekkis Eve Maari üle ja läks wc-sse soojendama. Beebile meeldis kiisu juures ringi jalutada. Albert küsis peale rohu andmist pai
Kolmapäeva hommikul Basil ja Eve Maari vaatasid teineteist hommikul, nii nagu nad meeldiksid teineteisele:)
Bonita Wittoryo Sun uudistas Eve Maarit ja rõõmustas, et olime tal kahekesi külas. Meil läks seal kaua aega, kiisu terve see aeg kappas ringi väga rõõmsalt ja mänguhimuliselt
Albert sai pai, tegi kaheksaid, rohu valmistamise ajaks kadus tualetti ära ja siis pärast jälle nurrus.
Reedel käis lemmikloomahoidja külas kõigepealt Basilil, siis Wittoryol ning Albertil. Õhtul sai jälle Basili paitatud. Kõik kiisud ikka rõõmustasid ja nurrusid, ka Albert rõõmustas külastuse üle. Rohu peale pahandas, aga muidu nurrus. Hoidja ütles kiisule, et rohkem ei pea üksi olema.
Laupäeval oli Trilla ja Basili külastuste aeg jälle kahel korral päevas. Mõlemad rõõmustasid ja said ohtralt pai ja lõid vastutasuks kõva nurru. Trilla on selline kiisu, kes ise sööb rohtu, aga tahab pai saada seal juures.
Pühapäeval ootas hommikul Trilla ja Basil ning õhtul tahtis Trillakene jälle rohtu ja pai saada. Kahjuks läks Trilla seinakell katki, mis kukkus maha ukse kinni panekul.
Reedel käisid lemmikuhoidjad kassipsühholoogia loengul. Lootsime vist rohkemat uut teada saada, kui räägiti. Näiteks ta ütles, et kassidel tekib suhetes hierarhia, kui võtta mitu kassi. Seda iga kassisõber ja kassiomanik teab, ta oleks võinud näiteid tuua, kuidas probleemi lahendada.
Samuti rääkis ta, et miks kassid karpidesse ja kilekottidesse ronivad. Kuna kilekoti suue moodustab maagilise ringi ja seal sees on nad vaimude eest kaitstud.
Kui aus olla, siis usun küll maagiat, vaimudesse ja telepaatiasse, aga kilekottidesse ja kastidesse ronimine on hoopis muuga seotud. Ise pooldan teooriat, et kassid ronivad kastikestesse või diivani ja seina vahele pragudesse peitu justkui urgu. Kus on hea süüa/magada peidus teiste kiskjate eest.
Ta rääkis loo kassist, kes elas vanadekodus ja see kass läks nende vanurite juurde enne lõppu neid ära saatma, kes ära surid. Oli eksimatum kui sealsed arstid. Ütles, et kassid on selgeltnägijad.
Tegelikult tõenäoliselt tundis see kass “lõpu” lõhna. Teatud protsessides rakud muutuvad või lagunevad ning haigused ja protsessid eritavad lõhna, mida see kass tundis.
Tähtsast asjast rääkides, kassid lakuvad ennast hästi hoolega puhtaks, et neil lõhna küljes ei oleks (siis hiir ei tunne). Seetõttu asutakse puhastama end ka hoolega peale omaniku käest pai saamist. Sellest tulenevalt vajavad kassid abi karvapallide väljutamisel.
Eile Dotty mjäugus uksel, küsis natuke pai ja siis kadus teise tuppa. Mängida ei viitsinud, kui üritasin meelitada. Vaata temast facebooki pilte siin.
Täna Dotty küsis rohkem pai ja hoolega nurrus ka mulle. Ütlesin, et varsti ta ei ole enam üksi ja omanikud on reisilt tagasi.
Kodus olles on loomal vähem stressi, kui hotellis kus on võõrad lõhnad, – koht, – inimesed ja võõrad loomad ning tema pereliikmeid pole (keda ta igatseb).
Samas, koerad on erineva iseloomuga, mõni on harjunud käima igal pool ja ei põe palju asukoha vahetust. Mõni koer ei suuda üldse üksi olla. Võta meiega ühendust, et konsulteerida, et kas Su lemmikule on parem hotell või isiklik hoidja, kes teda külastab Sinu puhkuse ajal.
Üldiselt OMAS kodus peret tagasi oodates on loomadel vähem stressi, eriti kassidel. Kassid elavad asukoha vahetust raskemini üle kui koerad.
Paljud kassid lähevad hotellis (mujal kui oma kodus, võõra inimese juures) lausa nii stressi, et ei taha enam süüa. Kassid võivad suurest kurvastusest karvu maha ajada. Koertel juhtub seda kodust eemal olles vähem, kui kassidel, kuid Sina, omanik tunned oma lemmikut kõige paremini.
Lemmikuhoidja palkamise juures on hea see, et loom saab jääda oma kodu keskkonda ja tema IGAPÄEVANE rutiin jääb samaks. Samuti kastab Lemmikuhoidja Sinu lilled, võtab posti kastist välja, vajadusel toob lemmikule süüa juurde ning vajadusel viin Su lemmiku arsti juurde.
Lemmikuhoidja teenus on sobilik ka siis, kui on vaja lemmikule rohtu anda, aga loomakliinikus olema ei pea. Lemmikloomahotellis ei anta rohtusid loomadele. Sobib ka nõrga närvikavaga loomadele või on lemmik pidanud näiteks mitu korda perega koos kolima, siis ei ole hea teda hotelli viia.
Samuti sobib lemmikuhoidja nendes peredes, kus on mitu lemmikut ja nii omas kodus hoidmine tuleb odavam kui kõik lemmikud hotelli panna.
Lisaks saadavad Lemmikuhoidjad igatsevale omanikule pilte tema lemmikust, et omanik näeks kuidas tema kiisul või koeral läheb, samal ajal kui ta ise reisil on.
|
OSCAR-2019
|
||
Kõigest 17% kinnisvarabuumidest on lõppenud krahhiga, sai USA pangahoiuste kindlustamise korporatsioon vastuseks, kui lasi analüütikutel läbi närida eluasemehindade statistika, mis seal riigis viimase 30 aasta jooksul on kogutud.
Kui veel lugeda, kuidas krahhi defineeriti – krahh on rohkem kui 15-protsendine hinnalangus viie aastaga –, kipub huulile väide, et jutud Eesti ja eestlaste heaolu ähvardavast kinnisvarakrahhist on liialdatud. Isegi kui kinnisvara hind langeb, ei ole see tõenäoliselt järsk ega suur langus, võiks väita USA kogemusi Eestisse üle kandes.
Ent Tallinna (nagu ka mitme teise Eesti linna) korterihinnad on kerkinud kiiremini kui USA buumide puhul. Tallinnas, Tartus ja Pärnus on rahuldavas seisukorras eluruumide keskmine ruutmeetrihind kolme aastaga tõusnud saja protsendi ringis, reaalarvestuses ehk inflatsiooni arvesse võttes kümmekond protsenti vähem. Jutuksolevas analüüsis liigitati buumiks juba olukorrad, kus kinnisvara reaalhind tõusis kolme aastaga üle 30 protsendi.
Samas on ka USA linnades ette tulnud päris tormakaid buume – 60–70-protsendist reaalhinna tõusu kolme aasta vältel. Kaugeltki kõigile neist pole järgnenud krahhi ja kui ongi järgnenud, siis on hinnalangus võrreldes tõusuga olnud aeglane ja väiksem. Väga harva on viie aasta hinnalangus ületanud 30 protsenti. Põhimõtteliselt võiksid Eesti korteri- ja majahinnad käituda buumi lõppemisel isegi vähem tormakalt kui USA-s, sest inimesed on siin paiksemad ega vaheta majanduslikel põhjustel väga kerge südamega elukohta.
Niisiis kui mõelda, mis Eesti kinnisvarahindadega buumi lõppemisel võiks juhtuda, saab silme ette manada pigem viis-kuus aastat kestva stagnatsioonilaadse olukorra kui kiire 30–40-protsendise hinnalanguse.
Aga mis võiks buumile lõpu teha? Senikaua kui euribor püsib madalal ja pangad lahkelt laenu pakuvad, eestlaste himu avaramale elamispinnale kolida või olemasolevat kapitaalselt renoveerida ilmselt ei vaibu. Euribori tõusu ei pea praegu kartma tänu eurotsooni suurte riikide nigelale majanduskasvule. Pankade lahked laenupakkumised ei tohiks ka lõppeda, kuni Eesti majanduses laabub kõik sama kenasti kui viimastel aastatel. Lisaks aitavad mõnes piirkonnas nõudlust hoida välismaalased – miks mitte omada suhteliselt odavas EL-i liikmesriigis, kuhu odavlennuliin toob paari tunniga, kena korterit, kus saab veeta nädalavahetusi või pensionipõlve.
Teisalt on korterite üürihinnad mõnel pool (näiteks Tallinna kesklinnas) viimasel ajal langenud, mis peaks hinnatõusu pidurdama hakkama. Ei tasu ju investeerimishuvilistel kortereid järjest kõrgema hinnaga osta, kui nende üürileandmisest saadav tulu samal ajal hoopis väheneb. Lõpuks jõuab kätte punkt, kus kinnisvara ja üürnikega sekeldamise asemel on tasuvam raha pangahoiusel hoida.
Piirkondades, kuhu maju ja kortereid ostetakse eeskätt enda tarbeks, mitte väljaüürimiseks, tekib jälle küsimus: kui kaua saavad hinnad ilma nõudlust suretamata kerkida kiiremini kui inimeste sissetulekud? Laenutähtaja pikendamisega saab laenu kuumakseid küll jõukohasemaks muuta, aga sellisel lahendusel on piirid, nii psühholoogilised kui ka füüsilised.
Mis tõsisesse kinnisvarakrahhi puutub, siis see pole väljastpoolt kinnisvarasektorit tuleva tõuketa tõenäoline. “Elamuhinnad ei hakka kukkuma üksnes sellepärast, et nad on läbi teinud buumi. Hinnalangus ei teki kohalikest majandusoludest sõltumatult. Tõsised majandussŠokid – millega sageli kaasneb rahvastiku väljaränne ja kahanemine – näivad olevat põhiliseks põhjuseks, mis suudab elamuhindu järsult kukutada,“ leidsid ülalnimetatud uuringus osalenud USA analüütikud. Ka 1990. aastate alguse Soomes kukkusid kinnisvarahinnad mitte eelneva kümnendi kiire tõusu pärast, vaid seetõttu, et Vene turu kaotamine jättis hulga soomlasi töötuks ja kiirelt tõusnud Euroopa rahaturu intressimäärad (u 5 protsendipunkti kahe aastaga) muutsid laenumaksed suuremaks.
Eelneva jutu põhjal võiks eluasemeostjaile anda kaks soovitust. Esimene: kui tahate osta eluaset ning leiate maja või korteri, mis teile meeldib ja vastab vähemalt kümmekonnaks aastaks kõigile te soovidele ja vajadustele, siis ostke see ära. Võimalus, et samaväärsed elamised on kahe või kolme aasta pärast müügis mitukümmend protsenti odavamalt, on väike.
Teine: kui tahate osta eluaset, aga ei leia sellist, mis teile tõeliselt meeldiks ja sobiks, siis ärge tehke mööndusi ja parem oodake ostuga. Võimalus, et viimaste aastate kiire hinnatõus saab lähiaastail otsa ja asendub tükiks ajaks stagnatsiooniga, on päris suur. Euribori tõusu pärast pole ka põhjust muretseda – 10–30 aasta pikkuse laenutähtaja vältel jõuab euribor mitu korda tõusta ja langeda; pole suur traagika, kui nüüdsed soodsad laenupakkumised kasutamata jäävad.
Tallinna linnavalitsuses ja Põhja-Tallinna valitsuses saab 19. detsembrini tutvuda Paljassaare tehissaarte detailplaneeringuga ning seda motiveeritult kritiseerida.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul võib skandaalse poliitiku ja koolipapa Märts Sultsi kunagisest jaburast valimisideest tõesti kerkida geniaalne kinnisvaraprojekt. Kopli liinide ja Paljassaare mereäärse piirkonna arendamine nin väljaehitamine võtab samas aega aastakümneid.
Abilinnapea Andrei Novikovi hinnangul sobituvad tehissaared kaasaegseks elu- ja ärikeskkonnaks muudetava Paljassaare sadamaalaga hästi.
Tasub tähele panna, et teine suuremahuline Paljassaare detailplaneering, mis hõlmab mitme eraomaniku käes olevaid sadamakinnistuid, on kinnisvaraarendaja Bolton Realestate eestvõttel menetluses juba alates 2009. aastast ja vahepeal ei toimunud seal mitte mingeid arenguid. Tänavu hakkasid asjad aga taas liikuma ning planeering jõudis augustis teede ja tehnovõrkude lepingu sõlmimise faasi.
Tänavu oktoobris vastu võetud tehissaarte detailplaneering võimaldab rajada Põhja-Tallinnas detailplaneeritud 27,98 ha suurusele maa-ja veealale kolm omavahel ühendatud tehissaart, kuhu on kavandatud üks kuni 9-korruseline maa-aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4-korruseline maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1-korruseline ärihoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga ning linnusaar.
|
OSCAR-2019
|
||
Meeste tantsupeo suurimaks saavutuseks peavad korraldajad seda, et tantsima on toodud nii koolipoisid kui noored mehed ja muudes maades katkenud meeste tantsutraditsioon püsib Eestis elavana.Foto: Sergei Stepanov
Hiljaaegu külastas Meeste Tantsupeo 4 ehk MTP4 peaprodutsent Madis Orav Tallinnas Kalevi staadioni tutvumaks võimalustega korraldada aasta 2020 pidustused väljaspool Rakveret.
„MTP4 osas ei ole Rakvere linnaga täna ühtegi siduvat kokkulepet,” nendib Orav. Mis tähendab, et linn on peo kultuurikavasse kirjutanud ja võim kasutab seda mainekujunduseks, kuid eeldatakse peo toimumist inertsist, mitte ise panustades. „Paraku pole saadud kokkuleppele ka riigiga püsiva eelrahastuse osas olgugi, et tegu on üle-eestilise üritusega,” selgitab Orav.
„Rakvere linna juhid pole soovinud minuga kohtuda, peo sisulisi külgi arutada,” mainis peo idee autor ja pealavastaja Maie Orav meenutades ka eelmise peo kentsakant linnapoolset toetust. „Linn andis 10 000 eurot ning peale pidu esitas arve 12 000 eurole. Lisaks staadioni üür.” Orava sõnul pole paremuse poole liikunud ei viieaastasele peoprotsessile linnalt püsifinantseeringu saamine ega mitte ka staadionitribüüni suuremaks ehitamine.
„Aga selleks Rakverel raha on, et vedada kesklinna nädalavahetuseks tonnide kaupa liiva rannavolle mängimiseks,” pahandab Rakvere senise mainekujunduse ühe tugilata looja, riigi kultuuripreemia nominent Maie Orav.
„Rakvere käib vaimselt alla, ei mõisteta: iga kultuuri pandud euro toob kolm tagasi,” on Orav murelik. Ta mainib olulise mainekaotusena ka Rakverele suurt rahvusvahelist tähelepanu toonud jõulukuuskede autori Teet Suure linna teenistusest lahkumist.
Seega on kolmel peol olnud kokku 9100 osalejat ja 30 800 peltvaatajat, ühtekokku 39 900 kaasalööjat. Kui igaüks neist jättis Rakverre 15 eurot, teeb see kokku enam kui 500 000 eurot lisaraha.
„Kindlasti ei taha MTP Rakverest ära kolida. Aga sellist suurt ettevõtmist ei saa korraldada ilma omavalitsuse väga selge ja tugeva toetuseta, ka rahalise toetuseta,” kommenteeris olukorda MTP finantsjuht Jaanus Reisner. Ta lisas: „Kolm MTP-d on toimunud Rakveres, ent arvestades peo järjest suuremat populaarsust, ei saa korralduslikult jääda eelmisi kopeerima. Peame otsima lahendusi koostöös omavalitsuse ja riigiga, kuna pole mõeldav, et sellise suure rahvakultuuriürituse maksavad kinni ainult osalejad ja pealtvaatajad.”
Reisner rõhutas: „Kui linnajuhid peavad oluliseks MTP jäämist Rakverre, tuleb leida lahendused nii eelarve, kui ka kogu muu tehnilise korralduse osas, pelgalt linnajuhtide soojadest sõnadest jääb väheks.”
Sel taustal küsis Maaleht Rakvere linnavalitsuselt kommentaari, et milline on Rakvere linna tänane rahaline panus MTP4 ettevalmistamisse, kas ja millised arutelud peo toimkonnaga on toimunud, kas ja kui palju on MTP toimkond täna kaasatud Rakvere laiema kultuuripoliitika laiemasse kujundamisse, kas ja millal on kavandatud Rakvere staadioni istekohtade arvukuse suurendamine?
Vastus tuli lühike: „Meile teadaolevalt on aastal 2020 Rakveres toimumas Meeste Tantsupidu ja linn teeb korraldajatega selle õnnestumiseks kindlasti koostööd. Olen korraldajatega mõned kuud tagasi kohtunud, kuid linnal veel lõplikke kokkuleppeid MTP4 osas sõlmitud ei ole.” Nii kirjutas abilinnapea Triin Varek.
Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm ütles, et kuigi Euroopa Liit toodab jätkuvalt märgatavalt rohkem sealiha, kui ise tarbib, on Eestis pilt muutunud vastupidiseks. Olle Hormi sõnul on Euroopa Liit suutnud tõusta maailma juhtivaks sealiha eksportööriks, kuid Eesti ujub vastuvoolu.
“Euroopa tootjaid on edu saatnud eelkõige Aasias, nt Hiinas ja Jaapanis,” märkis Olle Horm. “Tootmise, tarbimise ja ekspordi tasakaalustumine on viinud sealiha hinna Euroopas tõusule ning see on jõudnud endisele tasemele. Turu normaliseerumine on heaks perspektiiviks tulevikus, kuid ei lahenda just Eesti tänaseid probleeme. Minu kui ettevõtja ja kodaniku jaoks on väga kurb tõsiasi, et Eesti ei suuda enam ennast ise ära toita ja me peame liha sisse ostma.”
“Paljud Euroopa riigid peavad oma riigi toiduainetega isevarustamise võimet poliitiliselt ülioluliseks ning isegi turvalisus- ja julgeolekupoliitika osaks,” märkis Olle Horm. “Tänu sellele on põllumajandus ja toiduainetetööstus paljuski riigi poliitikast sõltuv. Eesti on täna suures mängus kahjuks selge kaotaja. Eestis kestab vastupidiselt Euroopale seakasvatuses kriis paraku edasi. Maaeluministeeriumi andmetel on sigade arv Eestis eelmise aastaga võrreldes langenud 23% ehk ca 80 000 sea võrra.”
“Sigade ja veiste tapamahud on langenud 5-8%, mis on, arvestades sektori stabiilsust ja mahukust, väga tugev langus – see avaldab laiemat mõju ka sektori tööhõivele,” ütles Olle Horm. “Liha- ja lihatoodete ekspordikäive oli 3 kuuga 16,6 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes varasema aastaga 9,8%. Põhjusi on mitu: esiteks raskendab Eestis möllav Aafrika sigade katk eksporti. Teiseks ei oma Eesti ettevõtted väljundit ahvatlevatele Aasia turgudele nagu Hiina ja Jaapan.
“Selliste arengute juures ei kata Eesti seakasvatus 20% ulatuses kodumaist nõudlust ning Eestist on saanud tõsine liha netoimportöör,” sõnas Olle Horm. “Viimasel kolmel kuul on eelmise aasta sama ajaga võrreldes Eestisse liha- ja lihatoodete import kasvanud 6,7% ehk 27,1 miljoni euroni.”
“Eesti lihaturul, kus tootjad kopeerivad üksteise hitt-tooteid piltlikult öeldes momentaanselt, on konkurents väga tihe,” sõnas Olle Horm. “Osad tootjad on end ümber profileerinud töötlejateks. Kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordivõimekust pidurdab madal efektiivsus ning kaubamärkide puudus välisturgudel. Meil ei ole oma tugevaid rahvusvahelisi kaubamärke, millel oleks muljetavaldav läbilöögivõime naaberturgudel.”
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti usulist maastikku on sageli kirjeldatud mosaiigina, kuid arvan, et asjakohasem on seda kirjeldada kui kollaazi, mis koosneb väga erinevatest nähtustest, mida on võimalik seostada mõistega religioon või religioossus. Kui selle maastiku silmatorkavamad osad on suuremad usulised ühendused, kes on end sellistena registreerinud ka juriidiliste isikutena, siis väikemaid ja hoopis teistsuguseid nähtusi võib kohata erinevate samaani-, reiki- või näiteks astroloogiakursustena, aga samuti vaimuilma hämartsoonis, mida täidavad erinevad ravitsejad, ennustajad, selgeltnägijad.
Kas pidada viimaseid osaks Eesti religioossest maastikust, võib olla küll tõlgendamise küsimus, kuid arvan, et suures pildis ei tuleks neid unustada. Ning selliselt asuvad Eesti usulisel maastikul üheaegselt nii mitrate ja kuldsete kaasulatega piiskopid kui ka dressipükstes võluvitsaga energiasambaid otsivad teadmamehed ja -naised või energeetilisi operatsioone teostav Ridala Hardi.
Tänase Eesti religioosse maastiku kujunemisel on oluliseks 1980. aastate lõpu taasiseseisvumise protsess ning 1990. aastate algus, kui religioon ja religiooniga seonduv liikus jõuliselt laiema ühiskonna huviorbiiti ning nõukogude riigiaparaadi kontroll religiooniga seonduva üle samm-sammult lõdvenes.
Sellel perioodil elavnes kirikute ja koguduste tegevus (mh laste- ja noortetöö), senini varjatult, n-ö põranda all tegutsenud usutraditsioonid alustasid avalikku tegevust (islami kogukond, jehoovatunnistajad), samuti saabus mitu uut usutraditsiooni (mormoonid, erinevad karismaatilised kristlased, bahaistid, transtsendentaalse meditatsiooni teostajad jt) ja organiseerusid seni hajusalt eksisteerinud usurühmad (maausulised, budistid).
Seda ajajärku iseloomustab samuti rahvusliku ja usulis-kultuurilise identiteedi samastamine (eestlased – luterlased, venelased – õigeusklikud, tatarlased – islam, armeenlased – armeenia apostlik kirik jne). Perioodi, mille lõpuks võib pidada aastaid 1993–1994, iseloomustas eriline religioosne aktiivsus nii religiooni otsijate kui pakkujate poolelt, mis põhjustas ajuti ilmaliku ühiskonna ning usuliste ühenduste vahelisi vastasseise (näit Elu Sõna tänavamisjoni keelamine Tartus 1993).
1993 riigikogu poolt vastu võetud kirikute ja koguduste seadust võib pidada mingis mõttes religioosse maastiku teatud stabiliseerumise alguseks. Hoolimata luterliku kiriku esindajate soovist tagada Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule avalik-õigusliku institutsiooni staatus ja kehtestada usuliste ühenduste mitmetasandiline õiguslik regulatsioon, kus pikema ajaloo ja suurema liikmeskonnaga kirikutel olnuks suuremad õigused võrreldes ülejäänutega, jäi see kavatsus teostumata ning kõikidele kirikute ja koguduste registrisse kantud usulistele ühendustele laienesid ühesugused õigused ja kohustused.
Järgnevate aastate jooksul Eesti usuline maastik stabiliseerus – osa, varasemal perioodil populaarsust kogunud kirikuid ja usuliikumisi kaotas oma järgijate hulka (nende hulka kuuluvad üheaegselt nii erinevad ühendused nagu EELK kui ka transtsendentaalne meditatsioon), teised usulised liikumised, mis olid 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses tuntud näiteks uuelaadse karismaatilisusega, argistusid ning lõimusid loomulikuks osaks Eesti uuest usulisest maastikust (nt Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Elu Sõna). Samal ajal jätkus uute vaimsusõpetuste ja -praktikate saabumine Eestisse, osa neist moodustab tänaseks mitmetahulise nn alternatiivse vaimsuskeskkonna, omalaadse vahetsooni sekulaarse ühiskonna ja religioossete institutsioonide vahel (nt erinevad jooga-kursused, samaanilaagrid jt).
Tänase Eesti usulise maastiku kirjeldamist tuleb alustada sellest materjalist, millele – vähemalt osaliselt – järgnev ülevaade toetub. Ühelt poolt annab ülevaatele nn ametlikust religioossest olukorrast allikmaterjali kohtute registriosakondades registreeritud usulised ühendused, teiselt poolt on ülevaatlikumaks allikmaterjaliks Eesti elanikkonna usuliste veendumuste kohta aastal 2000 läbi viidud rahvaloendus.
Aasta 2007 (25.01.2007) alguseks oli kohtute registriosakondades registreeritud 537 usulist ühendust (kogudust). Valdav enamik neist olid kristlikud kogudused, mis kuulusid erinevatesse kirikutesse või koguduste liitudesse. Selliseid kirikuid on usuliste ühenduste registrisse kantud üheksa. Samuti on registrisse kantud üheksa koguduste liitu, nende hulgas kaks mitte-kristlikke traditsioone esindavat liitu (Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ja Eesti Baha’i Koguduste Liit). Kirikutesse ja koguduste liitudesse ei kuulu mainitud koguarvust üksnes 62 usulist ühendust. Samas on neist valdav osa erinevad kristlikud kogudused. Üksnes üheksa neist esindavad mitte-kristlikke traditsioone.
Mida ütlevad need arvud? Need võivad anda osalise ülevaate usuliste ühenduste geograafilisest levikust, infrastruktuurist ja ettekujutuse liikmeskonna arvukusest, kuid mõlemal juhul tuleb silmas pidada, et erinevate usuliste ühenduste juures tähendavad sama nimetuse all olevad arvud sageli hoopis erinevaid asju.
/.../Ja kahetsuse pisar tekkib silmaJoont mõnda nähes ema vanas näos.Vist oleks ema nägu jäänud sellest ilma,Kui targem aru oleks olnd mul peas.Jõud imeväene peitub ema näos;Huul naeratleb, – läik soe silmades.Ja ahastust kui polekski ta elus;Ei miski reeda piina südames.Ta üksi kannab oma rasket saatust;Ta valu teada ainult Jumalal;Väär lobiseda kanda antud ristist, Vaid päikest nähku maailm tema näol.Laps ristikandja, sarnast ilmet nähes –On vait, ei räägi oma muredest.Pea ...
Me nõuame kurjategijale õiglast karistust. Nii kõneleb meie õiglustunne, aga ka hirm, sest kuriteo ohvriks võib langeda igaüks. Kas «õiglane» karistus on vangla? Paljudele tundub see nii, sest nõnda on aastakümneid olnud: kuritegu on vägivald riigi suhtes ja riik toimetab kurjategijaga, kuidas seadused ette näevad. Samas pole kurjategijate karm karistamine kuritegevust vähendanud, küll on aga vanglad ülekoormatud ning nende ülalpidamiseks kulub palju maksumaksjate, sh ...
Emadepäev on kõigi emade päev. Kuigi sel tähtpäeval on tavaks avalikkusele esitleda naisi, kel ette näidata keskmisest enam järeltulijaid, pole emaks olemisel laste arv esmatähtis. Sellisele mõttele jõudsin, kui olin pöördunud küll ühe, küll teise pisut lasterohkema vaimuliku abikaasa poole palvega jagada kirikulehele mõtteid emadusest ja saanud äraütleva vastuse. Ilmselt oleksin ise niisamuti talitanud, sest meie, naiste jaoks ei ole selles rollis ju midagi erakordset. EELK ...
Ometi kord on Eesti Vabariigi rahvastikuministri büroo teinud ka midagi püsivalt vajalikku. Koos Eesti Kultuurkapitaliga on ta toetanud Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühingu raamatut «Isevärki Peipsiveer. Eesti vanausuliste folkloorist ja pärimuskultuurist» (Tartu, 2008). Selle autoriteks on etnoloogid Nadežda Morozova ja Juri Novikov, tõlkijateks Zemfira Lampmann ja PhD Marju Kõivupuu, kellest viimane on ka kogu teose toimetaja ja kommenteerija. Illustreerinud on ...
1. aprillil kohtusid Tallinna lennujaamas üheksa vaimulikku erinevatest Eestimaa piirkondadest, et sättida end ühisele reisile Saksamaa poole. Eesmärgiks tutvuda paikadega, mis seotud Martin Lutheri elu ja tööga, süveneda seeläbi tema pärandisse ja otsida iseendis selle vastukaja ning äratundmist. Ja kindlasti kandis meist igaüks endas ka isiklikke ootusi selle reisi suhtes. Kaheksale meist potsatas rõõmus teade Matthias Burghardtilt postkasti just enne jõule, teatades: ...
Olete te mõelnud, miks just see päev, püha vaimu väljavalamise päev, on see päev, mida me peame kiriku kui Kristuse ihu sünnipäevaks?Vastuse sellele küsimusele leiame ju ehk jüngrite käitumises enne ja pärast nelipühapäeva, või oleks jüngrite hulka õigem arvata ka paljud teised inimesed, kes kiriku ülesehitamise töös osalised olid... Siis võiksime ju hoopis öelda, et selleks käitumise muutumishetkeks on Püha Vaimuga täitumise hetk. Mis siis on see, mis jüngrites muutus ...
Juba aastaid on mitmes Soome koguduses tavapärase pühapäevakooli kõrval tegutsenud Interneti-pühapäevakool. Pühapäevakooli korraldavad kogudused juba palju aastaid nii koolieelikutele kui ka kooliealistele lastele. Tavapäraselt tulevad lapsed kiriku juurde nädalalõpupäevadel. Nüüd on mitmes Soome koguduses võimalik pühapäevakoolis käia ka Interneti-lehekülgedel. Koguduse leheküljelt leiab linke pühapäevakoolis kasutatavate materjalide juurde, samuti on seal näpunäiteid ...
Väe ja võimuga korraldatakse maailmas elu. Nii on olnud ajaloos ka kristlusel. Kaugeltki alati pole väge ja võimu õigesti kasutatud. Sest kus on võim, seal pole tarvis vaimu. Vaim muutub siis kergesti üksnes teoreetiliseks mõisteks usutunnistuses või õpetuses.See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Sk 4:6Väe ja võimuga korraldatakse maailmas elu. Nii on olnud ajaloos ka kristlusel. Kaugeltki alati pole väge ja võimu õigesti kasutatud. ...
Klaas ääreni valatud täison lummavalt eredat valgust,jook pimestab silmi ja näib –see on kõige uue algus.Kas jagub sealt klaasist ka mullepaar sõõmu jõudu ja vägevõi põletan juues kurgu,kui kiirustan, olen liig äge.Tean proovimatagi seda,kui väga ma vajan valgust.Kuid millal see päev ükskord algab,on mul selleks üldse õigust... Daisy Lappard
21. aprillil oli esimene tööpäev EELK Misjonikeskuse uuel sekretär-assistendil Janika Kurushevil (fotol). «Minu misjonärist ema Anu Väliaho saatis mulle e-kirja teatega, et siin otsitakse sekretäri,» ütleb Janika. «Mõtlesin, et kuna olen ema kaudu nagunii misjoniga seotud, siis on misjonikeskuses kõik tuttav ja ma saan hakkama. Olen omal ajal aidanud ema sõbrakirju edasi saata jms teinud. Misjonikeskuses olin käinud palju kordi, rõõmus sekretär Ester oli alati ukse peal ...
Vigala koduses kogudusemajas ootas 18. aprilli keskpäeval hõrk kohvilaud Pärnu praostkonna sinodilisi. Lea Jürgenstein Kohvilauajuttu siiski kaua ei aetud: pärast jumalateenistust pisut vahukoorekooki meenutavas kirikus ootas ees asjalik koosolekupäev, mille keskmes praosti aruanne, pikitud mõne koguduseõpetaja lühikese sõnavõtuga.Koormatud vaimulikudPärnu praostkonna 12 kogudust teenib praegu 8 vaimulikku. Praost Enn Auksmanni hinnangul on olukord nukravõitu, sest mullusest ...
Paapua Uus-Guinea 600 saare rohkem kui 800 keelt ning mitmekesine infrastruktuur pakuvad tõlkeprojektides osalejatele rohkeid väljakutseid. Ühinenud Piibliseltside tõlkekonsultant dr Stephen Pattemore on juba harjunud, et kohalikud tingimused pole alati need, mida võis eeldada, ning reisiplaanid muutuvad sama kiirelt kui ilm. Ühinenud Piibliseltsid püüab julgustada kohalikke tõlketöö vastutust enda peale võtma. Enamik pole aga sellist tööd kunagi teinud ning vajaka jääb ka ...
|
OSCAR-2019
|
||
Tallinna Jaani kiriku galeriis on 8. märtsini avatud noore kunstniku Marta Stratskase näitus „Ma lasen armastuse sisse“. Näituse kuraator on Erkki Juhandi.
Näitusel välja pandud suuremõõtmelistel maalidel on teatud sakraalne ülevus ja inimlik püüe mõista oma olemust sellises tervikus, mille kandvaks teljeks osutuvad seestpoolt vaadatuna keskaegne basiilika kui maailmakäsituse ideaalvorm ja viljapõllud, mis sümboliseerivad kasvavat küpsevat leiba. Nii vaimu kui ka ihu toiduse, nii saadetud lunastuse kui ka süü sümbolid. Kõlama jääb palve: „Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!“ (Mt 5:11).
Maalidelt võib leida ka gootilikku lähenemist, kuid seda vaid marginaalselt. Maalide põhirõhk on nii sakraalsel ülevusel kui ka kunstniku lapsepõlvele viitaval kodu mõiste kujutamisel voogavate viljapõldude kaudu. Kunstnik liidab inimkätega loodud kirikuhoone sisemuse absoluutse korrapära ning vaba ja õrna koduihaluse ja mõiste ühtseks kunstiliseks tervikuks.
Tallinna Jaani kiriku galeriis vaadata oleva näituse tuumaks on igipõline misjonlik kuulutus: astu sisse, saa osa, ära pelga, lase ennast armastuse seisundist kanda; võib-olla isegi võidad hirmud ning lased ennast sügavalt ja mitmetahulisest sõnumist puudutada.
Olulise aktsendina on näitusel maal, mis kujutab Colosseumi oma julma verejanulise vaatemängu ja meelelahutusliku madalusega. Selline vastandus annab vaatajale võtme, avamaks kunstnik Marta Stratskase näituse mitmetahulist maailma.
Ka siinse koguduse tegemised ning noore hingekarjase Tauno Toompuu (31) rahvamehelikkus on pühakoja lävepakku paljudele madaldanud.
Istume koguduse õpetajaga kiriku kõrval kogudusemajas, kunagises tõllakuuris, mida kohalikud teavad noortemajana. Äsja on lõppenud Viru praostkonna sinodikoosolek, kus Toompuu valiti jätkama abipraosti kohusetäitjana. Koosolekul jutuks olnud koguduste liikmesannetajate teema inspireeris ka meie jutuajamist. Kuidas Rakvere kogudus endale uusi liikmeid saab?
«Võimalusi on mitu,» kinnitab Toompuu, päritolult Virumaa mees, kes on Rakveres koolis käinud. Ta rõhutab esmatähtsaks suhtumist. Kogudus peab näitama, kui väga iga inimene kirikule korda läheb. Andmebaasist korjatakse Rakveres kunagi ristitute andmed ja saadetakse leeriikka jõudnutele koju kutse. Kui esimesele teatele ei reageerita, korratakse saadetist. Kaks aastat on Rakveres seda valemit pruugitud.
Õpetaja sõnul ei ole «saak» arvude keeles suur, aga mingi protsent ometi. «Peab ju tegutsema, et kirik nende inimeste teadvusse jõuaks,» arutleb ta. «Tegelikult on inimestel ikka endil ka huvi olemas, tullakse konkreetse sooviga koguduse liikmeks saada,» lisab õpetaja. Võib-olla kolmandiku motiiviks on saada konfirmeeritud kiriklikuks laulatuseks.
Tehtud on ka laustänavamisjonit, kus jagatakse lendlehe tüüpi reklaamlehti ning linna keskväljakule on üles seatud mikrofonid ja kõlarid. «Kindlasti peab erinevaid mooduseid ning keeli kasutades säilitama ettevaatlikkuse. Et atraktsiooni otsingutega kristliku sõnumi tuum kuidagi kaduma ei läheks või moondatud ei saaks,» toonitab Toompuu olulist aspekti.
Milline kuvand on kohalikul vaimulikul, uurin edasi. Tauno Toompuul on seda raske kommenteerida, küll teeb ta endast oleneva, et Rakveres kirikhärra asemel kirikuõpetaja oleks. Vaimulik, kelle juurde inimesed tulevad nii mure kui rõõmuga.
«Oleme püüdnud leida võimalusi koos tegutsemiseks,» räägib ta, viidates mitmele linnavalitsuse ja koolide ettepanekule. Nii näiteks on ühel Rakvere koolil juba traditsiooniks saanud tähistada vabariigi aastapäeva kirikus: «See ei ole jumalateenistus, õpilased laulavad ja direktor peab kõne, aga minu roll vaimulikuna on see palvega sisse juhatada ja õnnistamisega ära lõpetada». Sumo MMi ajal avati kirik Jaapani flöödimuusika kontserdiks.
Üldiseks tavaks ongi saanud, et suuremate ülelinnaliste ürituste puhul jõuab mõni etteaste ka kirikusse. «Rakvere linnas pole kirik mingi eksklusiivne nähtus, mille väärtust põlistab ajaloolisus, vaid tal on ka tänapäeval oma funktsioon. Isegi mitteusklikud peavad seda nägema,» rõhutab Toompuu.
Toredaks traditsiooniks on sügisesed oikumeenilised kirikupäevad, kus kõik Rakvere konfessioonid ühiselt kristlikku sõnumit esitavad. «Kristlastel on üheskoos ühiskonnas sõna võtta lihtsam ja mõjusam kui igaühel eraldi,» leiab Toompuu.
Koostöös kiriku kõrvale ehitatud veekeskusega pakuti Soome turistidele jõulude ajal võimalust saada ekstra teenistust kirikus, see oli hinnapaketis sees.
Et kirikus toimuks lisaks pühapäevastele jumalateenistustele ettevõtmisi, nõuab suurt kommunikatsioonivalmidust. Peab käima, küsima ja rääkima. Siis liigub lisaks ideedele ka raha. «Mulle meeldib see projekti tasandil tegutsemine. Et sarnaselt teiste MTÜdega teeme oma pakkumised ja küsime rahastust konkreetsele ettevõtmisele,» arutleb Toompuu. Siis on ka paremini mõistetav, et kogudus teenib kogukonda.
Muidugi ei ole Rakvere kogudus vaid väljapoole suunatud, tegemisi jagub ka kitsalt omadele. Nii tegutseb siin vanematele inimestele mõeldud naiskoor ja noorematest koosnev segakoor, regulaarselt saavad kokku eakad ja ebaregulaarselt noored, koos käib pühapäeva- ja leerikool.
Vabatahtlike osatähtsus on suur. Nii teeb raamatupidamist ja tegeleb arhiiviga tasuta koguduse liige. Jumalateenistuse eel ja järel toimetavad kirikus kindla järjekorra alusel kaheksa kirikuvanemat. «Inimeste ring, kes näevad, et kirik on oluline, ja soovivad appi tulla, on lai. Vaimulikuna ei ole ma kunagi üksinda,» kinnitab Tauno Toompuu.
Kogudusesisese teabe vahendamiseks on loodud soliidse ning operatiivselt täieneva sisuga koduleht www.kolmainu.ee, kus saab tutvuda koguduse ajaloo ja ametikandjatega ning sündmuste kavaga, samuti lugeda meedias ilmunud kogudust puudutavaid artikleid ja toimunud üritustest. Ära on toodud ka olulised Interneti-lingid ning Interneti-portaalis Twitter seisvad päevakajalised uudised. Koduleht pakub kinnitust, et Rakvere Kolmainu koguduse elu on sündmustest tulvil. Küllap suuresti tänu tegusale koguduseõpetajale.
|
OSCAR-2019
|
||
Eestpalves on Inglise kiriku Canterbury provintsi Truro piiskopkond ja piiskopid William Ind ning Royden Screech (Saint Germans’i piiskop).
30 aastat tagasi taas avalikkusesse toodud sinimustvalge võib nüüd Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone taustal lehvida, ilma et 10aastane lipukandja peaks kartma repressioone võõra võimu poolt. 1988. aastal Tartus toimunud muinsuskaitseklubide V kokkutulek kulmineerus ligi 10 000-pealiseks rahvakogunemiseks Raadil, kus nõuti Eestile vabadust ja Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadil. Täitunud on mõlemad ootused – Eesti on vaba ja ERM on Raadil. Liina Raudvassar
Laupäeval, 14. aprillil tähistati Eesti Rahva Muuseumi 109. sünnipäeva kontserdi ning akadeemik Anu Raua ülevaatenäituse „Isamaastikud“ avamisega.
Et üks päev võib nii palju eriilmelisi ja ometi ilusti kokkusobituvaid sündmusi ühe katuse alla mahutada, leidis veenva kinnituse laupäeval. Trotsides kiusatust nautida ilusat ilma vabas looduses, said ometi kõigi ERMi peamajja jõudnute „kahjud“ kuhjaga korvatud. Elamust, mida ei sünni patta panna, jagus igale maitsele.
Jakob Hurda saalis sai vaadata portreefilmi „Rein Taagepera – kahemõtteline Eesti“. Õieti oli tegemist veel pooleli oleva linateosega, sest huvilistele pakuti täispikkuses intervjuusid eestlasest ameerika politoloogi kaasteelistega nii Eestis kui USAs, dokumentaalkaadritel põhinev film ootab veel oma viimast lihvi.
Esitlusel, mille korraldas filmistuudio Navona, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut ja Eesti Muinsuskaitse Selts, said sõna filmi idee autor Trivimi Velliste ja režissöör Peeter Simm, samuti portreteeritav ise, kes maailmakodanikuna peab oma kodulinnaks Tartut, kus ta 1933 sündis ja kust võõrvõimu hirmus koos perega 1944 emigreerus.
Samas sai sõna Tartu Kutsehariduskeskuse direktor (endine ERMi juht) Tõnis Lukas, kes meenutas 30 aasta taguseid sündmusi siinsamas Raadil, mil 14.–17. aprillini toimuvate Tartu muinsuskaitsepäevade raames nõuti häälekalt Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadil.
Pärast kohvipausi jätkus päev Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks loodud Rasmus Puuri ja Doris Kareva kantaadi „Unes nägin ma Eestimaad“ ettekandega. Suurvormi esitasid solistid ning Pärnu linna koorid ja orkester autori juhatusel.
Oma isikunäituse avamisel rõhutas emeriitprofessor ja akadeemik Anu Raud oma rõõmu, et tema vaibanäitus toimub justnimelt ERMis. „Olen siin käinud rohkem kui poolesaja aasta jooksul küll lapsena ema käekõrval, üliõpilasena ning lugematuid kordi õppejõu ja juhendajana koos üliõpilastega,“ ütles Anu Raud.
Näitusel on eksponeeritud enam kui 50 Raua vaipa perioodist 1968–2018. Lisaks legendaarsetele töödele „Kogujad“, „Rehi“ ja „Koda“ on eksponeeritud mitu täiesti uut vaipa, sealhulgas näituse nimivaip „Isamaastikud“.
1867. aastal pühitsetud Tallinna Jaani kirikut kui väljaku arhitektuuriansamblisse sobimatut hoonet on mitmel korral ohustanud lammutamine. Esimest korda tuli see kõneks 1936. aastal. Allikas: digitaalarhiiv DIGAR
Valgas osalesid 1. septembril jumalateenistusel algkoolide õpilased, lastevanemad ja õpetajad. Räpinas, kus koolialguse jumalateenistus peeti 27. septembril, laulis pühapäevakooli lastekoor.
Noor-Eesti kirjastus andis õppeaasta alguseks paljude kooliõpetajate soovil välja «150 palvust koolidele». Raamat oli vajalik neile õpetajaile, kes polnud usuteadust õppinud, kuid pidid korraldama koolides hommikupalvusi.
13. septembril kogunesid aga kooliõpetajad Tartu ülikooli suurde auditooriumi, et osa saada Koduse Kasvatuse Instituudi korraldatud «koduõhtust». Kõne all olid lapse ellu puutuvad probleemid. Teemal «Mida ootavad lapsed oma kodult» esines Koeru pastor A. Pähn.
6. septembril oli vaimulik laulupäev Kullamaal, millest võttis osa 14 laulu- ja 4 pasunakoori. Pidulikul jumalateenistusel kirikus jutlustas piiskop Rahamägi. Neile, kes kirikusse ei mahtunud, jutlustas Ridala õpetaja Koch. Laulupidu ise toimus ilusas männimetsas Liivamäel. Oma peokõnes rõhutas piiskop Rahamägi vaimuliku laulu tähtsust eestlaste elus. Ühendkoori juhatas Johannes Hiob, soololauludega esines köster Karl Tuvike. Laulupäeva puhastulu läks Kullamaa kiriku uue oreli ehitamiseks.
Samal päeval pühitseti Narva Peetri kiriku uus orel. Ka siin rõhutas piiskoplik vikaar Sommer vaimuliku laulu tähtsust. Elamuslik oli August Topmani mängitud koraal «Üks kindel linn ja varjupaik». Esines koguduse noorteühingu Astra segakoor. Õhtul toimus kontsert-jumalateenistus silmapaistvate orelikunstnike (A. Topman, M. Tari, H. Lepnurm, P. Penna), laulja T. Pajo ja kornetisolist A. Veske ning segakoori Astra osavõtul. Uue, 3 manuaali, 38 registri ja 2506 vilega oreli olid ehitanud vennad Kriisad.
Pärast suuremat remonti pühitseti 6. septembril Vastseliina kirik. Kirikulisi võttis orelimänguga vastu organist J. Saarniit. Need, kes ei mahtunud kirikusse, kuulasid jumalateenistust läbi lahtiste akende. Pühitsuskõne pidas praost Lauri 84. Taaveti laulu teemal.
Remondijärgseid pühitsemisi oli teisigi. Nõo kirikus musitseerisid 13. septembril sel puhul koor ja puhkpilliorkester. Õnnistamistalituse pidas praost Lauri, jutlustas õp Erits Kambjast.
Rasina kauniks saanud kirikus peeti 13. septembril õp A. Eini käe all pidulik jumalateenistus, esines puhkpilliorkester P. Saava juhatusel.
Nõmme Rahu kirikus oli lõppenud osaline remont ja saadud uued pingid. Sel puhul 27. septembril korraldatud jumalateenistusel jutlustas õp A. Eilart ja laulis Nõmme Meestelaulu Seltsi koor E. Viliberti juhatusel.
29. septembril, mihklipäeval pühitseti remondi järel Juuru kirik. Talitusel osales ka Juuru õigeusu preester.
Õigeusu Simeoni kirik pühitseti pärast remonti 5. septembril suure pidulikkusega. Sündmus langes ühte ülempreester Nikolai Pätsi 65. sünnipäevaga.
Tallinna Kaarli kogudus ei unustanud selgi kuul oma vanakesi. 6. septembril oli koguduse vanadekodu aias järjekordne vabaõhu-jumalateenistus muusika, loterii, ameerika oksjoni ja rikkaliku einelauaga. Lauldi pasunakoori saatel. Armastusandeid oli toodud rohkesti.
Ambla kirik kutsus sel päeval kokku oma koguduse lesed. Leskede päevale pühendatud kontsert-jumalateenistus kujunes erakordselt rahvarohkeks, peale 300 lese oli tulnud üritusele 2000 inimest. Kadunute kalmudele asetati pärjad.
12. ja 13. septembril oli Kirblas Lääne praostkonna lastetöö tegelaste konverents. Kõne all olid lastetöö eesmärgid ja vahendid. Peajumalateenistusel laulis noortekoor õpetajaproua M. Rebase juhatusel, orelil saatis ja soolopalasid esitas õp F. Poolakes.
Kodaveres oli 20. septembril lastepüha. Laulsid pühapäevakooli lapsed ja kevadised leerilapsed. Võeti nõuks lastepühi korraldama hakata igal aastal.
Tallinna praostkonna õpetajate õhtud algasid 10. septembril piiskopi korteris, kuhu tulid kõik pealinna pastorid abikaasadega. Piiskop rääkis kristluse seisukorrast ja tulevikuväljavaadetest. Järgmine õhtu toimus 20. septembril praosti kt H. Pöhli juures.
Rakvere Rahvaaias peeti 13. septembril Virumaa I isamaalikku päeva ja lõikuspüha. Jumalateenistuse laule saatis Tallinna garnisoni puhkpilliorkester Hindrek Lukase juhatusel. Jutlustas õp A. Sommer.
Pidulik oli 13. september Vändras, kus seati ametisse õpetaja Karl Raudsepp. Piiskoppi võtsid kiriklas vastu pühapäevakooli lapsed organisti kt prl Mürgi juhatusel. Jumalateenistusel lauldi selleks puhuks trükitud laululehtedelt. Musitseeris kohaliku haridusseltsi koor Mihkel Lüdigi juhatusel. Mälestussamba juures peeti veel teinegi jumalateenistus. Karl Raudsepp oli sündinud 26. märtsil 1908, Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas 1932.
20. september oli suurpäev Paides, kus tähistati minister Kaarel Eenpalu osavõtul Püha Risti kiriku viimase ülesehitamise 150. aastapäeva. Pidulikul jumalateenistusel jutlustas Järva abipraost A. Pähn, esinesid H. Tamjärv ja A. Härma ning koguduse koor Sihvardi juhatusel. Nende teenimiseks, kes ei mahtunud kirikusse, olid välja paigutatud valjuhääldid.
Tähistati ka rahvuslipu päeva ja lõikuspüha, kus osales piiskop Rahamägi, kelle kõne teemaks oli «Kes silmaveega külvavad, need lõikavad hõiskamisega». Õhtusel vaimulikul kontserdil kirikus esinesid H. Tamjärv, A. Härma, orelikunstnik J. Varandi ning Paide ja Türi ühendatud meeskoor J. Zeigeri juhatusel. Kõneles H. Annast Amblast.
Ilmus ka Johannes Eelnurme raamat koguduse minevikust, kust võis leida andmeid altari, oreli, ristimisvaagna, köstrite jt kohta. Toimunu kanti üle raadios ja filmiti.
Võnnu kogudus pühitses 20. septembril piduliku jumalateenistusega kiriku aastapäeva. Jutlustas Võru praost M. Heinam Kanepist. Solistina esines A. Viira Võõpsust, laulsid kiriku mees- ja segakoor köster A. Soo juhatusel.
26. septembril andis Tartus ja 28. septembril Tallinna saksa teatris kontserdi 70-liikmeline Dresdeni Kreutzkoor Rudolf Mauersbergeri juhatusel. Tegemist oli nn poiste segakooriga, kus laulavad kirikukooli õpilased. Kavas oli eelkõige klassika, kuid ka moodsam muusika ja saksa rahvalaulude töötlused. Koori vokaalsed ja tehnilised võimed olid kõrgel tasemel. Publik koosnes peamiselt sakslastest.
27. septembril toimus rohkesti kontsert-jumalateenistusi. Lohusoo kirikus tähistati köster K. Sildniku 10 aastat teenistuses. Esinesid laulu- ja pasunakoor ning solistid.
Rikkaliku kavaga vaimulik kontsert oli piiblipüha puhul Koeru kirikus. Jutluses rõhutas õp A. Sommer Jumala sõna tähtsust ja jõudu. Esinesid Ia Uudelepp (sopran), J. Reintam (bass), A. Tõnisson (viiul), Harri Kõrvits (tšello) ja Johannes Veeber (orel). Kõlas Beethoveni, Bachi, Melartini, Saebelmanni jt muusika.
Tallinna Kaarli kiriku koor Alfred Karindi juhatusel oli külas Hageri kirikus. Beethoveni, Bachi jt klassikute kõrval olid huvipakkuvad Mart Saare vaimulikud laulud. Karindi esines ka orelil, solistina oli kaastegev Paula Virges. Jutlustas õp Koppel.
Võnnu kihelkonna Peravalla palvemajas kontsert-jumalateenistusel jutlustas õpetaja A. Ein, esinesid Peravalla segakoor August Tanni juhatusel ja köster A. Soo orelil.
Septembris tõusis üles idee asutada kutseline kirikukoor, et paremal tasemel ette kanda Bachi jt meistrite suurvorme. Arvati, et piisaks ühest 20-liikmelisest koorist, mis asuks ühe Tallinna kiriku juures. Arvati, et koor võiks esineda ka maakirikutes.
19. ja 20. septembril toimus Harju-Jaani koguduse katsumine, mis osutus esimeseks visitatsiooniks iseseisvusajal. Jumalateenistusel jutlustas õp A. Tooming. Leiti, et kogudus oli saavutanud «häid tulemusi Issanda viinamäel». Tähelepanu äratas köstri uus elamu.
Tallinna Jaani kirikut ähvardas lammutamine. Sellele kohale taheti püstitada vabadussõja mälestussammas. Pakuti tasuta krunti Pärnu maanteele ja lubati ehitada tasuta uus kirik. Kogudus leidis, et kirik ja pühakojaalune maa on püha ning ei sobi muuks otstarbeks. Kesklinnast kauge asukoht põhjustanuks nurinat 40 000 koguduseliikme hulgas.
Pukas aga valmis esimene kiriklik hoone – H. Oengu projekti järgi ehitatud metodistide palvela, mis avati tänujumalateenistusega 20. septembril. Talitust juhtis õp A. Kuum Tartust.
18. septembril suri Königsbergis 63 aasta vanuses Tartu Peetri koguduse esimese õpetaja Wilhelm Eisenschmidti poeg Johannes Otto Theodor Eisenschmidt. Ta oli töötanud Peetri koguduse abiõpetajana ning pikemat aega Rakvere, Kodavere ja Paide saksa koguduse pastorina.
|
OSCAR-2019
|
||
Tervis Plussi kolumnisti, mitme menuka raamatu autorit Justin Petronet on aastaid painanud kõhuhädad. Et oma keha korralikult puhastada, veetis Justin kuus päeva paastulaagris. Nüüd jagab ta muljeid ja kogemusi!
Istun ühe erilise maja fuajees. See on häärberi stiilis maamaja Tartust edasi metsa poole. Kaks aastat tagasi olin ka ühes samalaadses kohas – seda nimetati paastutaluks ja selle akendest võis näha vaid põlde ja puid. Arvatavasti aitab selline ümbrus inimestel hingerahu saavutada.
Kui ütlesin oma Ameerika lähedastele, kuhu ma seekord lähen, siis kasutasin sõna “spaa”. Kuigi Eestis ei kutsu keegi seda kohta spaaks. Tavaliselt nimetatakse seda siin laagriks. See termin ajab mind segadusse, samamoodi nagu “paastutalu”. Kui ma mõtlen laagrist, tulevad mulle silme ette telgid, kanuud, ujumine, vorstide kärsatamine... Kui ma mõtlen talust, siis tulevad meelde lambad ja lehmad ja viimaste lüpsmine... nende piimast koore tegemine...
saab siin “laagris” tõepoolest minna, aga ärge mitte lootkegi vorsti või piima. See on koht, kuhu inimesed tulevad selleks, et olla ilma toiduta. See on nälgimislaager. Mulle tuleb meelde hoopis termin “koonduslaager”.
Tegin seda nalja meie n-ö hommikusöögi ajal Indrekule, ühele toredale kiilaks aetud peaga Pärnu kutile. Tundus, et ta ei saanud mu naljaüritusest aru. Ehk oli see ka tõesti halb katse.
“Muidugi ei söö! Sellepärast ongi selle nimi paastulaager! See on laager, kus sa paastud.” No muidugi, Sherlock. Selge.
Indrek tuli siia, sest ta oli lugenud meie laagri peaarsti Natalia Trofimova raamatut “Paastuga terveks”. Veel mitu eestlast meie laagrivahetuses tulid siia just tänu sellele raamatule, mis tutvustas neile paastumise imelisi külgi. Kaks naist mainisid motivaatorina ka lootust kaalus alla võtta.
Esimesel päeval oli meil vestlusring, kus pidime sõnastama, miks me siia sattunud oleme. Siis otsustas igaüks ära ka oma plaani: mitu päeva veetoidul olla. Kõige vähem kolm, kõige rohkem seitse.
Minu plaan oli kolm päeva. “Kas sul on ka varasemaid paastumise kogemusi?” küsiti minult. Ja ma rääkisin, kuidas mu elu esimene kolme-päeva-paast möödus Viljandis Lusika talus, ja kuidas talu nimi tuletas mulle alatasa sööki meelde, ja kui õhtuti sauna läksin, tõi suitsulõhn mu silme ette värskelt küpsetatud leiva...
ilmselt oli koonduslaager tõesti halb nali. Siit, kus ma praegu istun, võin kuulda Katy Perry rütme sporditoas ja piiluda naisi, kes on sättinud end meie “toidunurka”, “puljongi” järjekorda. Keskpäeviti annavad laagrijuhid meile nimelt sellist vett, mille sees on ilma soola ja maitseaineteta mõned porgandid ja kartulid ära keedetud. Selle vee nimi ongi puljong.
Ka praegu istun ma siin fuajees ja kogun jõudu. Uut meeampsu ei tahaks võtta. Mind hoiatati: kui liiga palju võtta, siis rikub see mu paastu ära.
Üks asi, mis paastumise ajal juhtub – su aju lülitub ümber teisele lainepikkusele. Kui ta saab aru, et nüüd mõnda aega süüa ei saa, siis ta harjub sellega. Vahel küll käib peast läbi mõttepilt, kuidas sa näiteks hüppad bensiinijaamast läbi ja tellid endale muna, juustu, tomati, sinepi ja hapukurgiga võileiva... Aga siis tuleb järgmine mõte: kuidas see mulle suhu mahuks? Ja oleks ikka väga imelik midagi nii rasket oma kõhtu saata...
Aga unes nägin, kuidas mu naine andis palaval suvepäeval mulle jäätise ja palus seda hoida. Aga jäätis mu käes hakkas sulama. Ainult üks väike limps, ütlesin ma endale unes. Ainult üks! Ja siis ärkasin üles. Kuulsin poolunes doktor Trofimova häält mulle meelde tuletamas: paastust välja tulemise ajal on jäätis rangelt keelatud! Ja üldse oleks parem sellisest suhkrutoidust hoiduda.
on puhastumine. Ma olen tulnud siia selleks, et teha oma kehale üks korralik puhastav läbipesu, loputada end nii väljast kui ka seest.
Kaalukaotus tuleb selle põhieesmärgiga lihtsalt kaasa. Iga päev on meil isiklik arstiaeg, kui kaalutakse ja mõõdetakse. Mina kaotasin kolme paastupäevaga neli kilo. Ma ei teadnud, kas peaksin selle üle uhke olema, aga vist küll, kui arst mind õnnitles: “No vaata seda, ühe päevaga on maha läinud kilo ja 600 grammi!”
Aga sellega koos tuleb ka nõrkus. Vähe sellest, et trepist on raske üles saada, isegi raamatut ei jaksa lugeda – ega kirjutada. Ega pöörata tähelepanu sellele, mida inimesed sulle räägivad.
Suure osa laagriajast olen veetnud voodis pikutades ja läbi katuseakna taevast vaadates, kõhu peal soojaveepudel, mis peaks mu seedimissüsteemile head tegema, nii et see oleks nõus oma seinte küljest lahti laskma kõik sinna aastate jooksul settinud saasta. Just seda ma peangi silmas, kui räägin sisemisest puhastusest. Mõtled ju küll, et iga kord WCs istudes tühjendad ja puhastad end seestpoolt ära, aga päris nii lihtne see pole. Kolm päeva järjest lasin teha endale soole sügavpuhastust – vesi sisse, vesi välja, istud ühe aparaadi küljes ja imestad, mida kõike su sooltest ikka veel välja uhada saab.
Ühe meie loengu ajal kuulsin lugu mehest, kes olla nelja-aastaselt kopika alla neelanud ja saanud selle nüüd, 40 aastat hiljem, sügavpuhastusmasina abil sooleseina küljest kätte. Hoidsin ka silmad huviga lahti, mul oli lapsepõlvest meeles, et üks Star Warsi mänguasi läks kord müstilisel kombel kaotsi, aga ei, seda mu sooltest siiski välja ei tulnud. Lihtsalt sappi ja kivikesi.
palju paremini kui enne siiatulekut. Ma ei tulnud ju põhjuseta, kõhuhädad on mind juba aastaid painanud. Ma olin õppinud ära tundma, mismoodi mu organism reageeris ühele või teisele toidule, mis tekitas erinevat sorti kõhuvalusid, mis tegi tuju kehvaks, mis pani pea valutama, mis ajas kõrvad lukku. Neid hädasid pole mul siin paastulaagris olnud. Ma tunnen end sisemiselt puhtama ja tervemana kui varem.
See ei ole mitte imeline, plaksuga toimuv tervenemine. See on pigem rahulik ja vaevaline tee, aga ma arvan, et õiges suunas. Ka mõistus on kuidagi klaarim – küll aeglane, aga samas puhas. Imeline on tunnetada, mismoodi on su sooled ja aju seotud. Kui sa täidad end säilitusainete, sünteetiliste värvide ja muu kräpptoiduga, siis ära oota muud kui segadust, stressi ja depressiooni. Aga kui puhastud sellest kõigest, on ka tarkvara puhas. See on nagu sülearvuti üleseadistamine.
Paastulaagrist rääkides ei saa mööda minna ka hellituselemendist. Iga päev saab siin vana head üle keha massaaži, ja lisaks saab valida heina-, mee-, Tai, Jaapani ja näiteks veealuse massaaži. Meemassaaži ma küll ei võta, see tundub justkui piinamine: nälgiv inimene meega kokku määrida. Aga naised panevad end järjekorda. Võib-olla loodavad nad, et naha kaudu saadud mesi on sama hea kui sisse söödu?
Naised on meie laagrivahetuses peamiselt vene rahvusest: Eestist, Moskvast, Helsingist, Riiast... Mulle tundub, et vene naised hindavad selliseid esoteerilisi kohti veel enam kui eesti naised. Või on see lihtsalt juhus, et meie vahetus on nii kokku juhtunud? Igatahes olen ma sattunud justkui väikesele Venemaale ja pursin viimaste jõuvarudega venekeelseid sõnu. Vahel istun puhketoa nurgas ja vahin koos teistega telekat, kust tuleb näiteks vene keelde dubleeritud Jamie Oliveri kokasaade.
kui vaatan, mismoodi Jamie segab kokku kuskussirooga. See pole nälg. See on pigem ängistus. Mõnda aega kaalun seda emotsiooni, siis otsustan end püsti ajada.
Kui olete nii pikk nagu mina, siis tuleb paastumise ajal väga ettevaatlikult püsti tõusta. Kõigepealt seinast kinni hoida ja oodata, kuni must silme eest ära läheb... Alles siis võib teele asuda.
Võtan suuna välisukse poole. Iga päev tuleb värskes õhus kõndida umbes kümme kilomeetrit, see peaks energiat juurde andma, vere liikumas hoidma.
Kõigepealt jalutan ringi ümber häärberi, siis suundun metsarajale, mööda kasealleed ja väikese oja äärt. On jäiselt külm, linnud sirtsuvad kevadet kuulutada. See on eriline tunne, siin ilusas looduses kõndida, üks samm korraga. Mõtteid justkui polegi. See on vist lähim seisund meditatsioonile, mida ma eales tundnud olen.
on mul raske jälgida. Neid peetakse küll ka eesti keeles, mida ma peaksin oskama, aga tundub, et mu aju on puhkeseisundis. Suudan keskenduda vaid lühikeseks ajaks ja siis läheb sisemaailm taas uitama.
Siiski õnnestub paar tarkusetera kinni püüda. Näiteks soovitatakse igal nädalal üks päev paastuda, kogu elu. Ja milline nädalapäev see olema peaks, see sõltub su sünniajast. Mina kui Skorpion peaksin igal neljapäeval vee peal olema.
See esoteerikajoon intrigeerib mind, aga samas on paastumise põhjendus täiesti meditsiiniline: paastuv organism minevat üle sellisele režiimile, mis esimese asjana põletab energiat nendest kehaosadest, kus ta tunnetab probleemi. Põletikurakud, vähirakud – need süüakse ära.
Kuulen ka, et umbes kolmveerand inimese immuunsüsteemist sõltub sellest, milline on ta seedekulgla floora. Säilitusainete ja muu sünteetilise keemia ning suhkru sööjate soolestik on tavaliselt segi keeratud. Parim puhastus on paast ja värskelt paastunud soolestikule soovitatakse teha elavate probiootikumide kuur. Need on siinsamas fuajees pudelites müügil.
laagripäev. Tavaliselt sa paastud teatud arvu päevi ja siis taastud – ehk tuled paastust välja – täpselt sama arvu päevade jooksul. Mina paastusin tegelikult vaid kolm päeva. Neljandal ja viiendal päeval sain kaks korda päevas püreestatud magedat juurviljasuppi. Täna anti mulle nii-öelda päris toitu – kartuleid, porgandeid, lillkapsast, kõik pehmeks keedetud, veidi tilli peale riputatud.
Uskuge või mitte, ma ei kugistanud seda ühe hooga alla. Tundus, et see võttis päris palju aega, lillkapsapudi korralikult läbi mäluda ja alla neelata.
Üsna suur probleem oli aga selle roa magedus. Kui keegi ei vaadanud, ajasin end püsti ja heitsin igaks juhuks pilgu ühisruumi kappi: ega seal juhuslikult soolatopsi pole? Muidugi ei olnud.
Jah, ma tean, ma ei tohi praegu soola süüa, sest sellest võib paistetus tekkida; ja ma pean lähipäevade jooksul jooma nii palju vett, kui jaksan, sest mu soolestik ikka veel pehmeneb ja puhastub ning võib veel jama välja lükata. Protsess nimega elu ei ole sellega läbi, kui ma paastulaagrist lahkun, ja see on minu valik, mismoodi ma siit edasi lähen.
|
OSCAR-2019
|
||
Sademete vee kokkupuutel kivimites ja setetes sisalduvate mineraalidega need vähem või rohkem lahustuvad – sõltuvalt lahustuvusomadusest. Eestile on iseloomulik karbonaatsete mineraalide (kaltsiit, dolomiit) väga laialdane levik muldades, setetes ja loomulikult karbonaatkivimites. Karbonaadid lahustuvad palju paremini kui näiteks liivakivide peamine mineraal kvarts. Selle tulemusena sisaldab nii pinna- kui põhjavesi sageli kõrgeid lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisisaldusi. Seejuures on lahustunud kaltsiumi sisaldus Eesti põhjavees tavaliselt 1.5-10 ning keskmiselt 3 korda suurem kui magneesiumi sisaldus.
Kõigepealt, vee kõrge karedus iseenesest ei kujuta mingisugust ohtu inimese tervisele. Tegelikult võivad karedal veel olla pehmest veest hoopiski paremad maitseomadused (see on individuaalne) ning lisaks saab inimene karedast veest rohkem organismile vajalikke kaltsiumi ja magneesiumi. Vihmavett ju me eriti jooma ei kipu just selle viletsate maitseomaduste tõttu. Eesti maapõues on juba 5-10 m sügavusel enamuses kõik poorid ja lõhed veega küllastunud ning erinevatelt sügavustelt maapõues (veelademetest veepidemete vahel) saame erineva kvaliteediga ja tavaliselt kvaliteetset põhjavett. Samas aga on väga kõrge karedus indikaatoriks, et vees on suures kontsentratsioonis anioone. Missuguseid – see oleks vajalik välja selgitada.
Kui vesi on kare, siis seep ei vahuta ja pesemine on raskendatud. Seetõttu sisaldavad tänapäevased pesuvahendid aineid, mis vee karedust vähendavad. Pesuvahendi doseerimine peaks olema seatud vastavusse vee üldkaredusega. Lisaks, kui vesi on kare ja seda kuumutada, siis settib keedukannude, pesumasinate, boilerite, soojusvahetite ja muude seadmete küttekehadele krobeline ja kõva katlakivi kiht. Tegemist on peamiselt kaltsiumkarbonaatidega (mineraalid kaltsiit, aragoniit ja vateriit). Need mineraalid on selles mõttes omapärased – kui tavaliselt temperatuuri tõustes lahustuvus suureneb, siis neil hoopis väheneb.
Vajadusel saab kuumutamise abil vee karedust vähendada. Sellist karedust nimetataksegi mööduvaks ehk karbonaatseks kareduseks. Kareda vee kuumutamine veekannus, kus põhja tekib katlakivi, ongi tegelikult vee mööduva kareduse eemaldamine. Nii et – võite kodus selle asemel, et öelda ’Palun keeda vett’, väljendada end ka teaduslikumalt: ’Palun eemalda vee mööduv karedus temperatuuri tõstmise abil.’ Just seetõttu tekib ka boilerite vee temperatuuri hoidmise korral väga kõrgena ning pesu pesemisel kõrgemal temperatuuril rohkem katlakivi.
Lisaks aga on olemas mittekarbonaatne karedus, jäävkaredus ehk püsikaredus. Positiivseid kaltsiumi- ja magneesiumiioone võivad lisaks negatiivsele vesinikkarbonaatioonile tasakaalustada veel ka näiteks sulfaat- ja kloriidioonid. Jällegi, kui näiteks maapinnale sadanud vesi on kokku puutunud kipsiga, siis on see lahustunud ning lahusesse on läinud kaltsiumi- ja sulfaatioonid. Kipsi lahustuvus aga kuumutamisel hoopis suureneb ja vee karedus ei vähene. Vesi on endiselt kare.
Et karedusest täielikult võitu saada, on välja mõeldud mitmeid meetodeid. Näiteks on kaltsium- ja magneesiumfosfaadid halvasti lahustuvad. Veele lisatakse fosfaate ning kaltsium ja magneesium settivad välja. Teine variant on katioone vahetavate ioniitide kasutamine, asendades Ca- ja Mg-ioonid näiteks H+- või Na+-ioonidega.
Kuna lisaks Ca-, Mg- ja HCO3- – ioonidele esineb lahuses ka teisi ioone ja kompekse, ei saa vee karedust mõõta pH-meetriga.
Kellel on vajalik täpselt vee üld- ja muutuvat karedust määrata (näiteks akvaariumiomanikel), siis selleks on olemas vastavalt GH ja KH testid, mida müüakse näiteks loomatarvete poodides.
Ühik mg-ekv/l kaltsiumi puhul tähendab 20 mg/l ja magneesiumi puhul 12 mg/l. Seega, kui vees on 120 mg/l kaltsiumi ja 12 mg/l magneesiumi, siis on karedus 7 mg-ekv/l ja vesi on väga kare. Sel viisil on võimalik üldkaredus vee keemilise analüüsi andmetest lihtsalt välja arvutada.
Vee-ettevõtete vee tarbijad peaksid informatsiooni vee kareduse kohta saama ettevõttelt. Samuti on otstarbekas küsida, kui suurtes piirides karedus kõigub. Näiteks Tartu Veevärgi kodulehe andmeil on Tartus joogivee üldkaredus 3,8- 8,6 mg-ekv/l – seega kare ja väga kare. Samas kõigub see suurtes piirides, mistõttu akvaariumide omanikud peaksid ikkagi ilmselt tegema detailsemad testid.
Tallinna Vee kodulehe andmetel on vee üldkaredus põhjavee tarbijatel (Nõmme, Pirita, Tiskre, Saue, Pillado) 2-5 mg-ekv/l ning puhastatud Ülemiste järve vee üldkaredus 3.5-5 mg-ekv/l. Täpsemad andmed ning mööduva ja jäävkareduse vahekorra saab igaüks ise kodulehelt vaadata.
Puurkaevude omanikel on karedus määratud puurkaevu passis. Üldiselt on vähetõenäoline, et isikliku puurkaevu vee kvaliteet, sh karedus aja jooksul oluliselt muutub.
Loomulikult saab piiluda ka keedukannu põhja – kui kannu kasutamisel ikka juba kuu pärast on vaja kannu puhastada, siis on karbonaatne karedus suur (sõltub loomulikult ka igapäevase kasutuse intensiivsusest). Katlakivi tekkega peaks järelikult arvestama ka teiste kodumasinate puhul.
Septembri alguses levis Eestis kulutulena äriuudis: Eesti suurim tugevus globaalse konkurentsivõime seisukohalt on malaaria vähene esinemine. Tõepoolest, WEF raporti kokkuvõttest Eesti kohta otsekui ilmnes, et Eestile oli pandud pingereas esikoht malaaria vähese esinemise tõttu. Numbri 1 nägemine riigi tulemuskokkuvõttes (lk 152) oli ilmselt tõepoolest nii ebatavaline, et uudise pealkirjas polnud enam kahtlust.
Kokkuvõttes 1.-71. koha jagamine 139 riigi hulgas, mille kohta öelda, et ’oleme esikümnes’, on küll liiast. Enamgi veel, raporti leheküljel 406, kus sama indikaator on lahti seletatud, ilmneb, et neile 71 riigile seda indikaatorit üldse ei rakendatud (score n/appl). Ka selleks polnud vaja teha mingit suurt uurimust, vaid lihtsalt vaadata malaaria leviku kaarte.
Eesti meediaruum tundub endiselt olevat igasuguste edetabelite suhtes äärmiselt vastuvõtlik, tegu on otsekui lastehaigusega – mis nad seal laias maailmas meist küll jälle arvavad. Siiski tuleks igasuguste uuringute metoodikasse samuti süveneda.
|
OSCAR-2019
|
||
Olen loonud ise 2 kodulehte (käesolev ettevõtlusportaal ja www.eneseareng.ee) kasutades WordPressi tasuta kujundusi. Lihtsate kodulehtede puhul on wordpressi eeliseks lihtsus, mugavus ja rohked juhendid (õppevideod, blogid, artiklid), mis võimaldavad kodulehte luua eelnevate IT-alaste teadmisteta.
Kõigepealt on oluline enda jaoks läbi mõelda kellele ja miks kodulehte on vaja. Sellele aitab vastata oma kliendi ja tema info tarbimiste eeliste tundmine. Sellest sõltuvad palju edaspidised valikud.
Kõige olulisem erinevus kodulehe ja Facebooki lehe vahel on see, et kodulehe puhul on nn omand ettevõtja käes, kuid Facebooki lehe puhul ettevõtja justkui rendib reklaampinda (analoogselt nagu kunagi esitati andmeid infokataloogi). Juhul kui Facebook muudab oma reegleid või üldse lõpetab tegevuse, siis ka kaob seal asuv leht. Lisaks on võimalik turundada Facebooki lehte vaid Facebookis, traditsioonilist kodulehte mujal otsingumootorites (nt Google, neti.ee jms). Facebooki lehe koostamine võtab aega mõned minutid ja on tasuta. Kodulehe loomisele eelnevad nii domeeni registreerimine kui ka platvormi/tarkvara valik millele koduleht luuakse. Juhul kui ettevõtte jaoks on Facebooki leht oluline (kuna nt klient asub Facebookis), siis parim lahendus on luua koduleht ja siduda see ära Facebooki lehega (analoogselt nagu on käesolev ettevõtlusportaal tehtud). Selline lahendus võimaldab kasutada Facebooki kui turunduskanaline, sisu aga asub kodulehel ja mida on võimalik ka lisaks Facebookile reklaamida muudes kanalites.
Kõigepealt on oluline registreerida domeen ehk kodulehe aadress (va kui ei ole plaan koduleht teha mõnele blogi platvormile nt blogspot). Domeeni saab registreerida mõne registripidaja juures. Ühel koolitusel küsiti: “Kas on mõistlik registreerida domeen Eestis või välismaal?” Vastuseks oli, et tänapäeval väga vahet ei ole (nt kui tegu on .com domeeniga), kuid samas on Eestis kindlasti kiirem ja lihtsam suhtlus registripidajaga.
Kogemus: “Mina väärtustan registripidajaga kontakti väga kõrgelt, kuna on mitmeid olukordi olnud, kus peale mõne omal käel tehtud arendamiseapsu käigus on koduleht “katki” läinud. Nendes olukordades olen saanud koheselt probleemid lahendatud ja haldaja on kodulehe taastanud enne kui rike on mõju hakanud avaldama”.
Domeeni registreerimine on tasuline. Hind sõltub sellest kas osta alguses vaid “majutus” ehk broneerida endale domeen või siis alustada ka kodulehe loomisega.
Aegajalt ka küsitakse “Kuidas töötab täpitähtedega domeen?” Minul on kogemus ühe domeeniga olemas ja lühike vastus on – ei tööta hästi, sest otsingumootorid (nt Google) ei tunne täpitähti. Seega sõltumata minu jõupingutustest, see koduleht jäi Google’ile nähtamatuks. Õppetund – kui vähegi võimalik, siis soovitan leida domeen milles ei esine täpitähti.
Eestis tegutseb hetkeseisuga 43 registripidajat, kelle juures on võimalik domeeni registreerida ja “majutada”. Sobiva registripidaja valik sõltub ettevõtja enda vajadustest ja ootustest.
Kogemus: “Mina olen valinud registripidajaks Elkdata ehk www.veebimajutus.ee , kuna mulle meeldib kiire klienditeenindus ja võimalus, et peale registreerimist on mul võimalik wordpressi sisuhaldussüsteem ehk tarkvara avada vaid 1 klikiga, sest muu tehniline ettevalmistustöö on juba minu eest kõik ära tehtud.”
Kodulehe loomine on tänapäeval jõukohane igale ettevõtlikule inimesele. Kuid siinkohal on oluline varuda selle tegemiseks aega ja uudishimu. Tellides kodulehe loomise teenus sisse, siis on oluline arvestada järgmiste soovitustega:
Teenuse sisseost eeldab kõigepealt iseenda jaoks kodulehe funktsioonide ja disaini läbimõtlemist. Hea oleks nt koguda kokku erinevaid kodulehti, mis tuua näiteks, luua kodulehe menüü ja kirjeldada ära kliendi liikumine kodulehel. See on oluliseks infoks arendajale;
Arendaja valik. Lihtsamate kodulehtede loomise hinnad algavad ca 300 EUR-st, kuid võivad ka vabalt ulatuda ka 1000-10 000 EURini. Mida selgemalt saab kodulehe sisust ja vajadusest aru ettevõtja, seda mõistlikumaks võib ka tema jaoks kujuneda hind.
Arendaja valikul uuri kõigepealt kogemusi tutvusringkonnast ja äkki leiad ka selle abil sobiva koostööpartneri.
Kogemus: “Sõltumata sellest kes teeb kodulehe, mõistlik on see luua tarkvarale, mida on lihtne kasutada ja hallata. Ebamõistlik on iga lihtsa täienduse puhul pööduda arendaja poole. See on ka üks põhjus, miks mina olen valinud wordpressi, kuna seda mõistavad paljud arendajad ja ma ei ole seotud ühe koostööpartneriga.”
Kodulehe sisuhaldussüsteeme on erinevaid. Valik lähtub sageli individuaalsest kogemusest või tuttavate soovitustest. Nagu eelpool öeldud olen mina kasutanud WordPressi, kuid professionaalsed arendajad seda pigem ei soovita kuna tegu on väidetavalt paindliku süsteemiga vaid teatud piirideni. Tõsi, nii ta on. Nimelt WordPressi koduleht koosneb justkui erinevatest puzzle tükkidest ehk pluginatest, millest lood ühtse terviku. Aegajalt on olnud vaja õige plugina otsimiseks kulutada tunde või küsida abi professionaalide käest, kuna sobivale lahendusele eelnevad 5 pluginat ei sobinud valitud kujundusega. Lisaks WordPressile olen teinud kodulehte ka Joomlas, mis osutus veelgi keerulisemaks ja kohmakamaks ning vajas pidevat arendaja abi.
“Wix või Voog: kumb on parem tööriist lihtsa kodulehe tegemiseks?” (Elkdata, 24.07.2017) (sisaldab wix, voog, wordpressi, drupal võrdlusi).
E-pood on võimalik luua olemasolevale lehele või on ka võimalik luua e-pood mõne suurema keskkonna platvormile Astri, Etsy, Shopify või Facebook), avada e-pood spetsiaalse tarkvara abil nt Webshopper, Shoproller, Woocommerce, Prestashop või Magento.
Ettevõtlussoovitused liiguvad tänapäeval selles suunas, et kõigepealt on hea teha nn esimene koduleht lihtsate ja kiirete vahenditega ja seejärel siis luua juba leht, mille arendusse investeerida nii aega kui raha. Ükski koduleht ei tööta kui see kasutajatele ehk potentsiaalsete klientidele ei meeldi.
Konkurentsitihedas ärikeskkonnas ei piisa enam vaid kodulehe loomisest. Oluline on tegeleda nii SEO-ga kui ka siduda leht ära Google Analytics programmiga (tasuta), mis võimaldab muuta koduleht internetis nähtavaks, jälgida klientide liikumist lehele ja lehelt välja. See omakorda annab kasulikku infot nii turunduskanalite valikuks kui tootearenduseks.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui Eestis suhtutakse Margaret Thatcherisse valdavalt positiivselt, siis Suurbritannias on see suhe tunduvalt komplitseeritum. Et seda mõista, peab teadma, milline oli Suurbritannia enne ja milliseks kujunes see pärast Raudse Leedi võimuletulekut.
Eesti seisukohalt on paruness Thatcheri pärand valdavalt positiivne. Ta pidas väsimatult ristisõda Nõukogude impeeriumi ja sotsialismi vastu, mida oli eluaeg vihanud. Tema jõuline välispoliitika Iirimaal, Falklandi saartel ja mujal õhutas läänt selga sirgu ajama ja kommunismi purustama. Ta ei suutnud ennustada Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, aga nii see läks. Margaret Thatcheri majanduspoliitikast sai eeskuju, mille järgi Mart Laar ja teised asusid 1990. aastatel Eesti majandust ümber kujundama.
Suurbritannias reageeriti parunessi surmale mitmeti: mõned leinasid, mõned juubeldasid. Selle mõistmiseks tuleb teada, milline oli Suurbritannia enne ja mis on juhtunud pärast.
Ma alustan eelnenust. Suurbritannia enne Thatcherit oli päris masendav koht. Kõik oli sõna otseses mõttes kuradile lendamas, seda võis iga lapski näha. Minu varaseimad mälestused on istumisest pilkases pimeduses elektrikatkestuste ajal, mille põhjustas 1974. aasta kaevurite streik. Kaevurite streik oli edukas ja nad kukutasid valitsuse.
Inflatsioon oli meeletu. Ma võisin säästa taskuraha kommide jaoks ja siis avastada poodi jõudes, et sellest ikka ei jagu, sest hind oli vahepeal juba tõusnud.
Teles näidati poliitilis-päevakajalist saadet «Weekend World» («Nädalalõpu maailm»), mida ma iga pühapäeva hommikul vaatasin. See oli jubedam kui õudusfilm. Iga kord, kui hakkas mängima avamuusika, tõmbus mul kõht krampi. Nädal nädala järel korrutati lastele, et Suurbritannia vaob Kolmandasse Maailma. Selleks ajaks, kui me saame täiskasvanuks, pole enam töökohti, meelelahutust ega Inglismaa tulevikku. «No future for you,» nagu laulis Sex Pistols.
Vaevalt jõudsid mõelda, et ega enam hullemaks minna ei saa, kui läks veel hullemaks. 1979. aasta «tusameele talvel» otsustasid streikida juba kõik. Inimesed surid, sest haiglatöötajad streikisid. Inimesi ei maetud, sest hauakaevajad streikisid. Minu kodulinna tänavad olid kaetud rämpsuga, sest prügikoristajad streikisid. Kõikjal sibas ringi rotte.
Siis tuli võimule Margaret Thatcher. Muutused ei toimunud üleöö. Kuid ta astus vastu sõjajärgsele konsensusele, kuidas tuleks riiki juhtida.
Esimesel ametiajal oli Margaret Thatcheri prioriteet inflatsiooni kärpimine. Järgides põhimõtteid, mille oli paika pannud Milton Friedman, vähendas ta raha pakkumist. Inflatsioon tõepoolest vähenes, aga tööpuudus suurenes tohutult. Ta ei läinud sellest hoolimata kompromissile. Paljud arvasid, et ta on südametu ja talle on oluline vaid järeleproovimata majandusteooria tõestamine, mitte aga mure selle pärast, et inimestel pole tööd. Seda ei ole talle seniajani andestatud.
1983. aastal võitis Margaret Thatcher teised valimised. Selle kohta, miks nimelt ta need võitis, on praeguseks kirjutatud palju mõttetust. Lubage mul see otse välja öelda: ta ei võitnud valimisi Falklandi sõja tõttu. Churchill võitis maailmasõja ja kaotas ikkagi 1945. aastal peaministrikoha.
Kuid Thatcher võitis valimised ja sama tegid konservatiivid terve põlvkonna vältel, sest «tusameele talve» inimesed opositsioonilistele leiboristidele ei andestanud.
Seejärel asus ta erastama majandusharusid, laskis konkurentsivõimetutel ettevõtetel pankrotti minna – umbes nii nagu seda tehti 1990. aastatel Eestis – ja kärpis võimsalt ülitugevate ametiühingute tiibu.
Ta koondas tubli söevaru, et suruda maha tugev ülemaaline kaevurite ametiühing, mida juhtis vastik väike kommunist, Savisaare tüüpi mees nimega Arthur Scargill.
Toona ei käinud vaidlus töötasu või -tingimuste üle – vaidlus käis selle üle, kas kaevandused üldse töötavad või mitte. Kaevandustes töötas üle poole miljoni inimese. Terved kogukonnad sõltusid kaevandustest, mis tagasid neile sissetuleku ja kujundasid nende identiteeti.
Kaevandused olid aastaid töötanud kahjumiga ja Margaret Thatcher asus neid turumajanduse raudset loogikat rakendades sulgema. Tõsi, tema vaenlased väitsid, et sulgeda polnuks tegelikult vaja ja Thatcheri tegelik eesmärk oli murda kaevurite ametiühing, mis oli varem kukutanud konservatiivide valitsusi.
See, kes 1980. aastatel mõnes kaevanduslinnas üles kasvas, ilmselt vihkab toda naist. Thatcher hävitas terve kogukonna samm sammu haaval, viisil, mida võis sama hästi pidada isiklikuks kättemaksuks.
Kõik Suurbritannia vanemad tööstusharud – laevaehitus, autotööstus, terasetööstus – olid koondunud põhja, Šotimaale, Kesk-Inglismaale ja Lõuna-Walesi. Kõik need erastati, mõned kärbusid, mõned kadusid sootuks. Tänapäeval pole näiteks alles enam ühtegi Inglismaale kuuluvat vähegi suuremat autotootjat.
Seepärast oldi – ja ollakse siiani – vihased. Ma saan sellest hästi aru. Inimesed ei muutu niisama lihtsalt. Olukord on just nagu filmis «Shawshanki lunastus»: vangile tullakse teatama uudist, et pärast viitkümmend vanglas veedetud aastat lastakse ta vabaks, vang ründab sõnumitoojat ja pannakse selle eest isolaatorisse.
Töö kaevanduses on põrgulik. Kaevurid veedavad oma elu maa all, rõskes ja räpases augus, kus nad õieti ei näegi päikest. Üks ema ütles tollal: kui varem üritasid naised vältida oma poegade sattumist kaevandusse, siis kaevurite streigi ajal võitlesid nad selle eest, et nad sinna siiski saaksid.
Lõpuks jõudis Thatcheri sõnum kohale ning inimesed haarasid kinni muutustest, mida teadmusmajandus tõotas. Algul oli see raske, kuid inimesed leidsid siiski tööd või lõid ise linna finants- või teenindussektoris töökohti.
Minu kodupaigast, mis oli olnud kahe suurema tööandjaga väike tööstuslinn, sai suur linn, mis kihab väikestest moe- ja pudukauplustest, meediast, meelelahutus- ja elektroonikatööstusest.
Suuremad linnad, nagu Glasgow, Sheffield või Cardiff, lülitusid rasketööstuselt finantsalale, meediale, turismile, IT-le ja elektroonikale. Võttis aastaid, aga lõpuks olid isegi tööstusega seotud linlased vastu tahtmist sunnitud nentima, et peaministril oli olnud õigus.
Paruness Thatcher ei pakkunud inimestele üksnes retoorikat muuta oma elu ja luua ise oma tulevik, vaid andis selleks nende käsutusse ka tööriistad, tõelised finantstööriistad.
Miljoneid seni munitsipaalmajades elanud inimesi veendi ostma oma maja, millega kaasnes tohutu allahindlus. Kui hinnad kerkima hakkasid, kasvas miljonite inimeste heaolu. Samamoodi veendi inimesi ostma varem riigile kuulunud ettevõtete aktsiaid.
Tasuta kõrgharidus meelitas ligi tohutult uusi õppureid. Söekaevurite poegadest ja tütardest said ülikoolides ajakirjanikud ja reklaamitöösturid. Mõned neist neavad tänini Thatcherit – tänamatud sellised!
Kuid sugugi mitte kõik ei kohanenud. Ja selles ongi kogu uba: see, mida inimesed Thatcherist arvavad, sõltub suuresti kogukonnast või perekonnast, kus nad 1980. aastatel elasid.
Viha paruness Thatcheri vastu oli nii suur, et teda süüdistati ka asjades, mida ta kunagi teinud ei olnud. See, et Margaret Thatcher hävitas heaoluriigi, on puhas müüt. Suurbritannias on heaoluriik tänini täiesti selgelt näha. Tervishoid ja haridus on kõigile tasuta. Sotsiaalhoolekanne on nii laialdane ja nii vohav, et kõik tunnevad kedagi, kes seda kuritarvitab.
Parunessil oli ja on ideoloogilisi vaenlasi. Praegu ütlevad paljud, et ta oli lausa naiste iidol – ja tõepoolest, seda ta oli. Ent paruness ise vihkas tänapäeva feminismi, mida pidas õigustatult marksistlikuks liikumiseks. Feministid omakorda vihkasid teda. Toona teadsid kõik – ja nüüdseks on kõik mugavalt unustanud –, et tema edu näitas, et feministid on valel teel, et nende patriarhaaditeooria, nagu hoiaksid mehed naisi tagasi, on väär.
Temast ei saanud konservatiivse partei juht ja seejärel peaminister mitte seetõttu, et ta oleks ise sellesse ametisse pürginud, vaid sellepärast, et tema kaaslased palusid tal juhikohale asuda. Teda tuli selleks veenda.
Kui naisi on võimuametites vähem, siis mitte seetõttu, et meestel on selleks privileeg, vaid sellepärast, et naised ei ole motiveeritud sellistes ametites olema. «Ma ei võlgne midagi naisliikumisele,» kõlasid Thatcheri kuulsad sõnad.
Margaret Thatcher ei olnud täiuslik. Lõpu eel hakkas ta muutuma selleks, keda ta kõige rohkem vihkas, nimelt autoritaarseks juhiks. Veendunud Euroopa-pooldajast sai veendunud Euroopa-vastane. Ta uskus, et kogu Euroopa projekti on üle võtnud sotsialistid. Samuti olid ekslikud tema seisukohad Saksamaa taasühendamise suhtes.
Kuid lõppude lõpuks on David Cameronil õigus: paruness Thatcherit jäädakse mäletama kui üht suurimat Suurbritannia rahuaegset juhti.
Ta oli niivõrd uhke Suurbritannia saavutuste ja õige käitumise üle ja nii teravalt türannia vastu, et oleks huvitav spekuleerida, kuidas võinuks kulgeda Eesti saatus, kui sõja ajal oleks hoopis tema Suurbritanniat juhtinud. Ma usun, et kui ta oleks tegutsenud 1940. aastatel, poleks ta sallinud seda, et maa, mida olime Vabadussõja ajal abistanud, satub nõukogude võimu alla. Attlee ja isegi Churchill ei võtnud midagi ette. Thatcher oleks võinud võtta.
Oma elu jooksul sai ta hakkama oluliste asjadega. Ta parandas suurema osa Suurbritannia elanike elujärge. Ta muutis minu rämpsust ja rottidest küllastunud linna meeldivaks, rohelust täis, õitsvaks kohaks. Mina ise võin julgelt öelda, et ta tagas minu oleviku – ja andis tuleviku meile kõigile, mitte ainult brittidele, vaid ka eestlastele ja teistele maailma rahvastele.
Kas meil on plaanis teha lähema kümne aasta jooksul midagi uut? Midagi suurt? Millele pühendume? Kas tulevikule? Või vaidlemisele, kas kaks kord kaks on neli, küsis endine peaminister ja Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas (Reformierakond) advokaadibüroo Tark ja Postimehe majanduskonverentsil «Kuidas võita järgmine kümnend?».
Kohtusin 1995. aastal valimiskampaania käigus inimestega. Seletasin majanduse ümberkorralduse ideid. Mulle öeldi: teil on ilmselt õigus, aga meil pole aega oodata!
Eile kuulsin ühelt avaliku elu tegelaselt, kellele oli ühel äsjasel kohtumisel öeldud sedasama: me tahame olevikult kõike, meid ei huvita, mis te tulevikus lubate. Mõtlesime selle peale, et loome Oleviku Eesti Erakonna ja jagame kõik laiali, mis suudame. Ei mingeid investeeringuid, võtame laenu, mille laseme tulevikus kinni maksta.
Olevik on üldiselt kena. Eestis pole kunagi nii hästi elatud kui praegu. Me oleme maailma 50 rikkama riigi hulgas. Meie inimarengu indeks on kõrge.
Aga tulevik? Tulevikus on meid palju vähem. Aastal 2040, prognoosib statistikaamet, et meid on 100 000 võrra vähem. Tühjaks on jäänud väikelinnad, noorte osatähtsus ja töövõimeline elanikkond väheneb, vanemate inimeste osatähtsus kasvab. Järelikult muutub ka valijate struktuur.
Teist aastat järjest väheneb ettevõtete kasum. Pole kasumit, pole tööd, pole investeeringuid. Välismaised otseinvesteeringud Eestisse on järsult vähenenud. 2009 tuli sisse 1,3 miljardit eurot, 2015. aastal 116,9 miljonit. Tulevikku vaadates peame olema realistid. Peame suutma teha poliitilisi kompromisse oleviku ja tuleviku vahel. Olevik peab toetama tulevikku.
Ilfi ja Petrovi kuulsas romaanis «Kaksteist tooli» on episood, kus Stargorodis lastakse käiku trammiliin. Selle avamisel tahtis peainsener Treuhhov rääkida trammist, aga hakkas nagu vastu tahtmist rääkima hoopis rahvusvahelisest olukorrast. Mõeldes järgmise kümnendi peale ei saa ka mina üle ega ümber rahvusvahelisest taustast, mis seda kümnendit paratamatult kujundab. See kümnend jaotub kaheks. Kõigepealt kaks aastat kuni 2019. aasta valimisteni Euroopa Liidus ja ka Eestis, ja siis ajastu sealt edasi.
Hollandi valimised toimuvad 15. märtsil. 23. aprillil toimub esimene ja 7. mail Prantsusmaa presidendi valimiste teine voor. See võib muuta Euroopat. Sakslased valivad parlamendi selle aasta septembris. Kuni selle ajani ja ka veel mõni aeg pärast seda on nad kinni oma sisemistes vastuoludes ja vaidlustes. Iga päev räägitakse midagi uuest USA presidendist Donald Trumpist. Iga päev toob mingeid uudiseid, aga mitte suuremat selgust, mis tegelikult juhtuma hakkab. Kahe lähema aasta jooksul saame tõenäoliselt tegeliku pildi. Ärme alahindame Trumpi toetust USAs. 44 protsenti kindlaid toetajaid on palju.
Igal juhul on lääneleer kahe lähema aasta jooksul ebakindel ja ebaselge ja ka lõhestunud. Peame lootma parimat, aga olema valmis halvimaks.
Uus USA president on pooldanud Euroopa Liidu lagunemist ja NATO kadumist ajalukku. Venemaa soov on täpselt sama. Ameerika Ühendriigid on siiamaani alati toetanud ühtset Euroopat, Euroopa Liitu. Venemaa, ka endine Nõukogude Liit, on alati soovinud ignoreerida Euroopa Liitu kui riikide vabatahtlikku ühendust. Igal võimalusel on nad püüdnud asju ajada liikmesriikidega eraldi, lõhkuda Euroopa ühtsust. Nüüd näib uus Ameerika Ühendriikide president soovivat ajada asju samamoodi – liikmesriikidega eraldi. Uue USA administratsiooni peaideoloog Steve Bannon kohtus nädalapäevad tagasi Saksa suursaadikuga USAs ja väljendas just sellist arvamust.
Ka Euroopas, isegi tema juhtasutuste koridorides on meeleolusid, mis leiavad, et riikidevahelistel otsesuhetel pole häda midagi. Väikesed riigid jäävad sellises olukorras üksi. Me oleme juba täna rohkem üksi kui kunagi varem taasiseseisvumise järel. Eesti on tolmukübe maailma poliitilisel maastikul. Meie liitlased on endiselt olemas, aga kui me soovime neile probleeme tekitada, siis peame arvestama, et neil ei tarvitse meie jaoks aega ega huvi olla.
Õnneks me ei tea, missuguseks kujuneb USA poliitika tegelikult. Uus president üritab oma valimislubadusi ellu viia. Seda ei saa alahinnata. Maksupoliitika lõpetatud ettepanekud pidavat laekuma augustis.
USA uus administratsioon kavatseb oluliselt vähendada ettevõtluse maksustamist. Ettevõtte tulumaksu (business tax) määr kavatsetakse langetada 35 protsendilt 20-le. Kavandatakse ka ettevõtete investeeringute maksuvabastusi – paneme tähele, Eesti tulumaksusüsteemi pooldajad ja vastased!
Kõige suurema maailmamajandusliku mõjuga on idee nn border adjustment’ist. Lihtsustatult on see impordi maksustamine täiendava maksuga ja ekspordile maksuvabastuste kehtestamine. Inimkeeli: kaup, mis tarbitakse USAs, peab olema maksustatud samavõrra nagu USAs toodetu. See võib tähendada kuni 300-protsendilist hinnatõusu mõnedele kaupadele, 1,1 triljonit USD lisatulu eelarvele. Tegemist pole millegi muu kui kaitsetollide kehtestamisega. See on juba USA enda ettevõtted suurde tülli pööranud.
Vaesemad tarbijad kaotavad hinnatõusu tõttu, aga see ei näi kuigi oluline teema olevat. Tuleb arvestada, et majandus-, eriti kaubanduspoliitika valdkonnas on presidendil suur võim. Plaanis on mitte arvestada enam laenuintresse kasumimaksu arvestamisel. See muudab laenamise vähem soodsaks. Ning vähendab pankade tulusid. Oma esimeses kõnes Kongressile lubas ta küsida raha (1 triljon dollarit) infrastruktuuri investeeringuteks.
Trumpi plaanid mõjutavad ka meie, see on Euroopa Liidu poliitikat. EL on hiiglasuur kaubandusblokk. Väliskaubandus on ELi pädevuses. Euroopa Ühisturg oli protektsionistlik ja ka praegu on üleskutsed suuremale protektsionismile tugevad. Tuletame meelde naiste pesu sisseveole tollide kehtestamise katset, Hiina päikesepatareisid, teraseimpordi piiranguid. Suurbritannias toodetud Nissani autodele kehtestatakse 10-protsendiline tollimaks, mis on Nissan-Renault’ kontserni pannud kaaluma tootmise üleviimist Suurbritanniast kusagile mujale. Turukaitse meetmete rakendamise korral suureneb sisekaubanduse osatähtsus majanduses. Veelgi olulisemaks muutub edukus Euroopa siseturul. Selle aasta 27. jaanuaril kehtestas Euroopa Liit Hiinast sisse veetavatele teatud terasetoodetele (torud) tollitariifid 30,7–64,9 protsenti. See on Euroopa terasetootjate lobi suur võit.
Mida ei tohiks teha lähema kahe aasta jooksul? Me ei tohiks tagasi pöörata, loobuda sellest majanduspoliitikast, mis meid on teistest eristanud ja meile ka konkurentsieeliseid toonud. Need on madal maksukoormus, tasakaalus eelarve, lihtne maksusüsteem, ettevõtte ja ka üksikisiku tulumaksu süsteem, e-administratsioon, andmete üks kord küsimise põhimõte, jms. Siiamaani oleme ajanud omapärast, teistest erinevat majanduspoliitikat. See on ajanud naabreid tigedaks, toonud meile välisinvesteeringuid ja ettevõtlust. Meie rahareformi hakkas IMF soovitama ka teistele üleminekuriikidele ja mõned (Bulgaaria näiteks) ka järgisid meie eeskuju. Meie ettevõtte tulumaksu reform äratas tõsist tähelepanu, täna on midagi analoogset rakendatud mujalgi. Ka USA maksureformi kavades on ettevõtte tulumaksu muutmine.
Minu majanduspoliitilised vaated toetuvad põhimõttele, et kõik on hea, mis toetab aktiivsete inimeste algatusvõimet, töökust ja kohusetunnet. Möönan, et teatud ümberjaotamine on ühiskonnas paratamatu ja vajalik, aga olgu seda siis nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.
Mingi hiinakeelne jutt «palgavaesusest» ja «palgalõksust» jääb mulle muidu arusaamatuks, välja arvatud, et nendega seotud maksumuudatused ei toeta ei algatusvõimet ega töökust ning on seega mulle vastunäidustatud.
Kas meil on plaanis teha lähema kümne aasta jooksul midagi uut? Midagi suurt? 30 aastat tagasi lasti põhja uue ooperiteatri ehitus. Midagi pole välja tulnud Baltimaade ühisest aatomielektrijaamast. Üsna lootusetu näib olevat sellise vedelgaasiterminaali ehitamine, mis teenindaks mitut riiki.
Kolmveerand kaupadest veetakse riigist riiki veoautodega. Oleks päris loomulik, kui meil oleks juba ammu valmis neljarajaline autotee Tallinnast Pärnusse ja Iklasse ja sealt edasi läbi Läti ja Leedu Poolasse ja kaugemale Euroopasse. Seda teed, mida aeg-ajalt ikka meenutatakse nime Via Baltica all, ei ole ega tule. Sest mainitud riigid ei suuda iialgi omavahel kokku leppida.
Loomulikult jõuan välja Rail Balticuni. See on suur tulevikuprojekt. Ma ei hakka siin võitlema kogu selle projekti vastase demagoogiaga. Ütlen vaid, et kui see projekt õnnestub nurjata, siis pole (ega tule) meil enam ühtki tulevikuprojekti, millel oleks mingi laiem, piiriülene väärtus, mis seoks Eestit muu maailmaga. NATO tanke ma siia ei arvesta.
Muide, Eesti iseseisvuse tasuvusuuring on siiani tegemata! Tõsi, NSVL Riiklik Plaanikomitee tegi ühe uurimuse, mis tõestas, et iseseisev (isemajandav) Eesti ei saa hakkama. See jäeti täiesti tähelepanuta, kui Eesti iseseisvus 20. augustil 1991 taastati!
Kõik Euroopa riigid tahavad hea tööjõu juurdevoolu. Euroopa Liidus töötab umbes 230 miljonit inimest, 23 miljonit on töötud. Eesti on ju avatud kogu Euroopa Liidu tööotsijatele. Ometi ei ole mingit massilist trügimist Eesti tööturule märgata. Meie tegeleme innukalt hirmude üleskütmisega seoses võimalike tööotsijate sissevooluga.
Šveits leevendas rahvaküsitlusel kodakondsusseadust. Selles riigis on 31,7 protsenti elanikest immigrandid, kolmandik on kodakondsed. Portugal on soodustanud ukrainlaste, brasiillaste ja oma endiste kolooniate inimeste sisserännet. Kas meie suudame ja julgeme muuta välismaalaste seadust, nii et Eesti muutuks avatumaks?
27. veebruaril 1905, 112 aastat tagasi ilmus üks tekst, mille pealkiri oli «Noorte püüded», tagasihoidliku alapealkirjaga «Üksikud mõtted meie oleviku kohta». See on vapustavalt kaasaegne tekst: «Meil Eestis ei ole sallivuse põhimõtted teisitimõtlejate kohta veel nüüdki kaugelt mitte mõjule pääsenud, seda vähem siis veel tol tormisel ajal. Võitlus sai lihtsalt vastaste hävitamiseks. Kaotati aade silmist, mille eest või vastu sõditi, ja nähti ainult isikuid, kellede poolt või vastu võideldi. Vastased ei tundnud enesel enam midagi ühist olevat, nad unustasivad ära, et nad ühise Eesti emakese lapsed on. Sellepärast oli iga mõte, iga tegu, mis vastaste poolt välja läks, juba sellepärast kõlbmata, et ta vastaste oma oli. Ja sellest siis tuli, et ka kõige lihtsamate küsimuste kallal häbemata kombel jonniti.»
|
OSCAR-2019
|
||
Märt Ridala Microlinkist arvab, et peaks analüüsima, missugused välised mõjud kujundavad Eestit aastani 2030 – et oskaks Eestis oma elu ja tegevusi paremini planeerida. Selleks on loodud ka spetsiaalne veebisait Eesti 2030. Näen ka ise sellise analüüsi järele vajadust, sest meediast tulevad tõlkeuudised näiteks kliimamuutuste kohta on stiilis ‘soojeneb ja arvatust palju kiiremini’ või ‘alanud on jahenemisperiood’, ning paljudel juhtudel lisatakse, et need või teised teadlased on selle ära tõestanud. Teen otsa lahti ning avaldan mõned esimesed fragmendid sellest, mis ees võiks oodata.
Alustan sellest, et ühtegi teaduslikku teooriat ei ole võimalik tõestada – on vaid võimalik näidata, et hetkel andmeid teooria kehtivuse vastu ei ole, ning seetõttu võib teooriat aktsepteerida. Näitena võib tuua kalkuni, keda toideti igal õhtul kell 9 – kui sadas vihma, kui paistis päike, kui oli juba pime, kui puhus tugev tuul… Ning kalkun arvas, et nii on igavesti – kahjuks lõppes tema elu jõululaual. Kliimamuutustega on asi veelgi keerulisem – on aegridasid ja parameetreid, mis väidavad üksteisele vastu ning mida saab mitmeti tõlgendada. Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on hüppeliselt tõusnud, kuid tõestada, et just see põhjustab kliimamuutusi, ei ole võimalik. Saab anda tõenäosuslikke hinnanguid, näiteks väidab ÜRO juures tegutsev Intergovernmental Panel on Climate Change: tõenäosus, et kliima soojenemine on täiesti looduslik protsess, on väiksem kui 5%. Samamoodi peaks aastal 2030 Maal elama 9.3 miljardit inimest, 2.6 miljardit inimest rohkem kui praegu – kui kasv jätkub ennustatud tempos.
IPCC on prognoose teinud aastani 2100, seejuures maailmamere tõusuks aastaks 2100 pakuvad eri mudelid 90-880 mm ning globaalse temperatuuri tõusuks 1.1-6.4 kraadi, kusjuures siiralt usutakse, et kui emissioone piirata, siis poleks temperatuuri tõus aastaks 2100 suurem kui 2.9 kraadi. Küsimus on, kas siin võib olla nn kalkuni-efekt ning soojenemise asemel trend pöördub hoopis jahenemise poole. Vastus on ilmselt, et võib küll, me ei saa olla soojenemise jätkumises 100% kindlad, kuid hetkel on soojenemise uskujad skeptikute üle valdavas ülekaalus.
Järelikult tuleb teadmatuses teha riskianalüüs. Selle kõige lihtsam mudel on järgmine: kui soojenemist tegelikult ei toimu ning me midagi ei tee, või kui soojenemine tegelikult toimub ja me suudame võtta efektiivsed abinõud kasutusele, on kõik korras. Jääb järele kaks varianti: võtame abinõud kasutusele, aga ei olnud põhjust ning kulutame (asjatult?) ressursse; või me ei tee midagi – aga probleem tegelikult eksisteerib ning me saame veel midagi teha. Mis kaalub mille üles? Kui tõesti probleem on ja me ei tee midagi, siis järgnevad põlvkonnad küsivad meie käest – kuidas oli võimalik nii juhm olla, te ju ‘peaaegu kindlalt’ teadsite, aga ei teinud mitte midagi… Seega kehtib lihtne vanasõna ‘pigem karta, kui kahetseda…’
Nüüd on ilmselt õige hetk tuua sisse ‘Peak Oil’ – nafta paratamatu lõppemine senise tarbimise juures. Mistahes stsenaariumist me lähtume – on mõningane vahe, kuid see on ka kõik. Inimesed, kes sünnivad aastail 2030-2050, näevad oma elu jooksul naftaajastu langust. Inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri. Isegi suured uued naftaleiud ei kõiguta seda loogikat: kui Brasiilia ranniku lähedalt tõepoolest õnnestub ammutada 33 miljardit barrelit, on see praeguse tarbimise juures globaalses mõttes vaid 1-aastane pikendus.
Uute võmaluste otsinguil kasvava energiavajaduse rahuldamisel vastandavad taastuvenergeetikud end tuumaenergeetikutele. Kivisöele toetuvad energeetikud püüavad rääkida ‘puhtast söest’, otsides võimalusi süsinikdioksiidi eemaldamiseks, sama käib põlevkivienergeetika kohta. On selge, et väga pikas perspektiivis võidab selle võitluse taastuvenergeetika, kuna tehnoloogia areneb järjest edasi, kuid lähiaastakümnetel säilub rohkesti söejaamu ning ehitatakse uusi tuumajaamu.
Hoopis tugevam perspektiiv ärilises mõttes avaneb naftahindade tõustes Eesti põlevkivile – erinevalt kivisöest on põlevkivist suhteliselt lihtne toota vedelkütuseid. Teravalt püstitub küsimus, missugused keskkonnakahjustused on põlevkivikeemiatööstuse puhul aktsepteeritavad ning kui kõrgelt eriti tekkivad tahked jäätmed maksustatakse. Tekib surve kasutada ära viimanegi tonn põlevkivi – juhul, kui selleks ajaks pole välja arendatud näiteks täielikult tuuleenergeetikal baseeruvat elektritranspordisüsteemi.
10. Suhteliselt väikesed mõjud transpordile, energiasektorile, tööstussektorile; osa mõjudest võivad olla ka positiivsed
Kliima jätkuval soojenemisel tähendab see Eestile eelkõige varasemaid kevadeid, pehmemaid talvi, suuremaid torme ja üleujutusi. Suureneb metsatulekahjude oht, siia hakkavad kolima liigid, mille levila on hetkel tunduvalt lõunapool. Rääkida saab ka positiivsetest mõjudest: metsakasvu kiirenemine, turismipiirkonnana atraktiivsuse kasv jne. Probleemid Lõuna- ja Kesk-Euroopas, kus juba praegu on probleeme veevarudega ning suurte üleujutuste ja tormidega, süvenevad ning seal on summaarne mõju märkimisväärselt suurem kui Eestis.
Kliima soojenemise jutt Eestis vastab mudelile, mis ei arvesta võimalikke kiireid muutusi Golfi hoovuses ja üleüldse maailmamere hoovuste süsteemis. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Leitud on, et Golfi hoovus on 30% aeglasem kui perioodi 1957-2004 keskmine, samas seos kliimamuutustega pole üheselt selge. Golfi hoovuse nõrgenemine võib kaasa tuua Põhja-Atlandi merevee ja maismaatemperatuuri jahenemise. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on samuti suhteliselt ebaselge, seetõttu kardetakse, et kliima soojenemise tõttu tekitatud muutused (näiteks jää sulamine) võivad selleni viia. See võib põhjustada õhutemperatuuri järsku langust Põhja-Euroopas ning realiseerub hoopis teistsugune stsenaarium.
Selline teadmatus ja määramatus annab ainet informatsiooni väga erinevaks tõlgendamiseks, ning seda ka tehakse.
Võõrliikide suhtes spekuleeritakse, et rändkarp on just soojenemise tõttu Läänemeres vohama hakanud, kuigi talle soolane vesi eriti ei meeldi. Maailma Loodusfondi 2000. aasta aruande kohaselt võib Eestis kaduda 2/3 looduslikest elupaikadest, vaid Islandil on mõju suurem, Soomes sama suur. Kõige keerulisem saab olema liikide saatus Soomes, kus 60% liikidest peavad kolima kiiremini kui 1000 meetrit aastas, mida teadlased peavad enamikule taimeliikidest võimatuks. Soomes on ohus 2,3% liikidest ja Eestis alla 2%. Näiteks kannatab kliima soojenemise all herilane (!). Selline kolimine 1000 meetrit aastas põhjapoole on negatiivsemates stsenaariumides levinud, Eestis oleks selliseid liike 35%.
Ohud seoses invasiivsete liikidega (võõrliigid, mis on inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistunud uue areaaliosa looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades, kus nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu) on järgmised:
Inimene soovib, et olukord jääks stabiilseks, olemasolevad elupaigad säiliksid, sest nii meie liikide kolimine põhjapoole kui lõunapoolsete liikide kolimine siia vallandab terve jada erinevaid protsesse, mis viivad tervikuna bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele.
Globaalse soojenemise kartus on viinud tugeva emotsionaalse stressi tekkeni. Shotimaa laps palus, et ema end peale surma tuhastada ei laseks – tekivad kasvuhoonegaasid! Välja on arvutatud ühe tuhastamise jooksul tekkivad emissioonid – otseses protsessis umbes 50 kg, aga kui arvutada kogu protsessi emissioonid – tuhastamiseks kulutatud kütus, kadunukese ja matuseliste transport, ärasaatmisruumi küte jne, siis veel palju rohkem.
Innovaatiline Shotimaa firma mõtles välja uue tehnoloogia – selle asemel, et surnukeha tuhastada, peaks seda keetma või õigemini aurutama 170 kraadi juures, siis ei teki emissioone.
Tavalised pulmatraditsioonid põhjustavad samuti liiga palju emissioone – uus äri ökopulmade organiseerimise näol on avanenud.
Al Gore’i filmi näitamine Inglismaa koolides põhjustas lastel hirmuunenägusid. See arvatakse olevat parim viis täiskasvanuid harida – laste hirmude kaudu, sest lapsed võtavad oma mured koju kaasa ning ka täiskasvanud pööravad sellele tähelepanu. Koolides on globaalne soojenemine väga sagedaste arutelude teemaks, millest lapsed saavad sageli aru viisil ‘me kõik saame surma’.
Läänemaailmas on au sisse tõusnud ‘enviropreneur’ – ärimees, kes hoolib keskkonnast ja oskab ühtlasi raha teha. ‘Rohelist turundust’ peetakse võimaluseks edukat äri rajada ja ajada. Teadus on kokku korjanud ja avaldanud nii palju fakte ja uuringuid, et ei ole mingisugune probleem roheliseks turunduseks kogu kuhjast välja korjata õige rodu ärikontseptsiooni toetuseks.
« Tuuleenergia ja elektriautode ühildamine saab reaalsuseks Boliivia ja Venezuela presidentide võitlus biokütuste vastu »
Kui kliimasoojenemise põhjus ei ole tegelikult inimeste poolt tekitatud C02 emissioon, siis ometi mõjutab C02 emissiooni piirangud oluliselt majandust nt vähemalt mingil perioodil kallineb elekter. Sams peaks tulemuseks olema puhtam keskkond ja “rohelisem” tulevik. Võimalik, et see küll piirab majanduskasvu ja konkurentsivõimet, kuid kas need on peamised?
Tänud Erikule meie plaani koostamise algatuse reklaamimise eest ja enda mõtete kirja paneku eest! Meie eesmärgiks projektiga http://eesti2030.bravehost.com koostada kollektiivse aju abil Eesti jaoks plaan juhuks kui üks või mitu globaalset häda peaks realiseeruma. Kui kliima soojenemise puhul võib veel mingeid kahtlusi esineda, siis nafta otsa lõppemine on kurb reaalsus. See toob kindlasti kaasa ka kõiksugu negatiivseid tagajärgi mille vältimiseks peaksime juba täna hakkama valmistuma. Ka kliimasoojenemise puhul on meil vaja plaani ja meetmeid selleks puhuks kui rängad tagajärjed ilmnevad mitte Eestis vaid mujal ja kanduvad meile üle emigrantide laine, hinnatõusu, finantsturgude ebastabiilsuse, üldise majanduslanguse või muud teed pidi.
Rasmuse mõttekäigule veel kommentaariks (parafraseerides Gore-i), et valik planeedi ja majanduse vahel ei ole ju tegelikult mingi valik. 🙂 Mida sa ikka rahaga teed kui Maa ei ole enam väga elamiskõlblik.
Jättes emotsioonid kõrvale ja vaadates ainult majanduslikust vaatevinklist. Kliimakriisist tulenevad kahjud on rahaliselt väga palju suuremad võrreldes ennetamiseks kuluvaga.
Kui palju maksab näiteks see, et me ei saa varsti enam meres ja Peipsis ujuda, sest saastatuse ja soojenemise tõttu on kogu aeg meri täis sinivetikaid? http://pub5.bravenet.com/forum/393974020/fetch/937255/
Kliima soojenemine on kasulik Eesti põllumeestele ja kiirendab ka metsa kasvu. Samuti vähenevad küttearved talvel. Hetkel on seos kliimakriisi ja inimesese vahel veel tõestamata. Olen nõus, et saastusega tuleb võidelda, aga kui on selge, et CO2 piiramine vähendab muu saaste tekkimist. “Roheline energia” on hetkel sõnakõlks ja tema konkurentsivõime nõrk.
|
OSCAR-2019
|
||
11. märtsil naasid Keeniast ajutiselt kodumaale toodud misjonärid Aafrikasse, et poolelijäänut jätkata. Teiste seas eesti päritolu Rael Leedjärv, kes on Soomes tegutseva Rootsi Luterliku Evangeeliumiühenduse (Svenska Lutherska Evangeliföreningen i Finland – SLEF) misjonär.
Möödunud rahutustest väga palju jälgi ei märka, kui ringi sõita. Maanteel on küll siin-seal sulanud augud asfaldis – põlenud jäljed teetõketest. Kuid inimestel on oma lugu jutustada. Neil on suur vajadus oma muret ja läbielamisi meiega jagada. Nii et üks oluline ülesanne praegu ongi lihtsalt olla kuulajaks.
Meie töö on nüüd hoo sisse saanud. Minu kolleegide ülesanded olid tagasi jõudes peamiselt seotud ühe hädaabi projektiga. Abirahast, mis Soomes ja ka Eestis aasta algul koguti, osteti maisiseemet ja kunstväetist, mida mu kolleegid koos piiskopkonna töötegijatega jagasid kõikidesse piiskopkonna kogudustesse töötegijatele ja vaesematele peredele.
Ka meie lehes oli üleskutse Keenia rahutustes kannatanuid rahaliselt aidata. Kuidas meie abi reaalselt kohale jõudis?
Kõik annetused, mis laekuvad Misjonikeskuse kontole Keenia kriisiabiks, kantakse üle SLEFi misjonitöö kontole ning sealt omakorda ELCK (Keenia luteri kiriku) kriisiabi kontole ja peaks sealt tasapisi jõudma abivajajateni toidu, tekkide, telkide jm hädavajaliku näol.
Misjonäriks saadakse, kui Jumal annab südamesse kutse sellele tööle ja kui tuleb ka konkreetne kutse misjoniorganisatsioonilt – ehk teisisõnu nii sisemine kui ka konkreetne (väline) kutse on vajalikud.
Minu jaoks oli see sisemine kutsumine ligemale 10 aasta pikkune protsess, enne kui tuli konkreetne kutse SLEFi misjonijuhilt.
Väikese tüdrukuna unistasin moekunstniku karjäärist – üsna teine äärmus misjonitööga võrreldes. Õmblemine kuulub siiamaani mu lemmikhobide hulka.
Usun, et esmatähtis on Jumala kutse ja Tema annab siis ka tööks vajaliku «varustuse» vaimuandide näol. Loomulikult peab misjonäril olema teatud annus kohanemisvõimet, kannatlikkust, suhtlemisoskust ja praktilist meelt. Kõigist kenadest isiksuseomadustest jääks ikkagi väheks, kui ei suuda Jumalat usaldada. Oluline on eelkõige hoiak Taevaisa suhtes: et olen teadlik oma nõrkusest ja Tema kõikvõimsusest.
SLEFi puhul oli neli aastat tagasi Keenia küll ainus valik. Et tegu on väikese misjoniorganisatsiooniga, siis on SLEFi misjonitöö üle 40 aasta toimunud üksnes Keenias. Alles nüüd viimastel aastatel on lisandunud koostöös teiste misjoniorganisatsioonidega ka Piibli tõlkimine (tõsi küll, ka see projekt on Keenias) ning kogudusetöö Lähis-Idas.
Ettekujutus on alati natuke idealistlikum kui tegelikkus. Oli minulgi alguses ju ettekujutus, et misjonäri töö on hästi vaimulik töö. Sellega, et ma tegelikult tegelen koolitusprojekti juhtimisega – tegelen rahaga ja istun kontoris arvuti taga –, harjumine/leppimine võttis natuke aega.
Algusest peale olin teadlik, et mul on vaja tohutult palju õppida, et suudaks võõras kultuuris töötada. Ometi tuli veidi ootamatuna täieliku abituse tunne, mida esimestel kuudel kogesin – seda võib ehk võrrelda uuesti käima õppimisega –, kui ei julge üksi kuhugi sõita, ei tea, mida võib turult osta ja mis võib tervisele kahjulik olla jne.
Rootsi keel on Keenias n-ö koduseks keeleks, sest kõik mu lähemad kolleegid on soomerootslased. Selleks ei ole filoloogiharidus muidugi hädavajalik, kuid näiteks misjonäride koosoleku sekretärina on õpitud eriala mulle küll suureks abiks olnud.
Kõige raskem on otsustada, keda aidata ja kelle abistamisest loobuda – ei ole võimalik aidata kõiki, kes abi küsivad. Hirmus raske on öelda «ei» inimesele, kes on sinult abi tulnud küsima. Paraku on see misjonäri argipäeva osa.
Loomulikult on otsene evangelisatsioon ja kogudusetöö endiselt misjonitöö väga oluline osa. Kuid sellega misjonitöö ei piirdu. Diakoonial on meie töös väga oluline roll, aga seegi ei ole mitte lihtsalt kausikese supi jagamine näljastele, vaid püüame pigem aidata inimese elu taas jalgele, et ta suudaks hiljem omal jõul toime tulla. See on hirmus oluline abivajaja inimväärikuse taastamiseks.
Selles mõttes on meie AIDSi-orbude koolitusprojekt tegelikult diakooniatöö projekt – soovime anda noortele võimaluse oma eluga tulevikus paremini toime tulla ja selleks on haridus väga oluline vahend.
Suure osa oma tööajast veedan kodukontoris arvuti taga kõikvõimalike kirjatöödega. Rohkem kui 50 noore õppemaksude projekt eeldab ju teatud «paberimajandust», lisaks sellele ka erinevad artiklid ja aruandlus Soome, nii juhtkonnale kui ka misjoniinfoks. Ennelõunati on tihtipeale ka kokkusaamised õpilastega, kellel on kooliga seoses mõni mure, või mõne projekti kaastöölisega, kes noori koolides külastavad.
Pärastlõunati on enamasti veidi rohkem aega kirjatöödele keskenduda. Umbes selline on üks tavaline päev kontoris, kui ei tule mingeid suuremaid ootamatusi, näiteks elektrikatkestuste (üsna tavalised Keenias, see välistab ju töö arvutiga) või muu taolise näol.
Hoopis teine lugu on aga nn Kisumu-päevadega – linnas asjaajamiste päevadega. Ühe sellise reisi ettevalmistamine võtab juba sageli pool päeva aega ja tegemiste nimekiri saab pikk.
Linna asjaajamised varieeruvad õppemaksude pankadesse maksmisest kuni autoteeninduseni või paljundusmasina remonti viimiseni, lisaks kõik muu, mis sinna vahele jääb. Et asjaajamised oleks võimalik sooritada ühe päeva jooksul – seda Aafrika oludes, kus peaaegu midagi ei toimi nii, nagu oodatud –, see vajab detailset läbimõtlemist ja hoolikat koordineerimist ning valmisolekut vaatamata kõigele plaane muuta.
Oleme kolleegidega ise ka imestanud, et enamik misjonäre on naisterahvad. Keegi ütles kord, et naised on Jumala kutsele vastuvõtlikumad ja julgemad sellele järgnema. Ma ei tea, võib-olla. Naismisjonärid on ju tegelikult hilisema aja suundumus, näiteks 19. sajandil olid enamik misjonäridest mehed.
Ei saaks küll öelda, et misjonäriamet oleks eriti naiselik amet. Mõtlen siinkohal kõigile autoratastele, mis tuleb ise ära vahetada, ja arvutitele, mille «hingeelu» tuleb tundma õppida, et töö sujuks, ja paljudele muudele praktilistele n-ö meeste töödele, mis olude sunnil tuleb ise ära teha.
Loomulikult on tööjaotus, eelkõige oluliste sisuliste ülesannete puhul. Jutlustamine on näiteks üks tähtis ülesanne, mille jätame meeste hooleks. Ja naiste ülesanded on enamasti diakooniatöö või pühapäevakoolitööga seotud. Eri misjoniorganisatsioonides see muidugi varieerub, saan rääkida vaid oma lähetajaorganisatsiooni eest.
Mille poolest Keenia kristlased sarnanevad näiteks Eesti või Soome kristlastega (või erinevad meist)?
Meil kõigil on üks Issand ja Päästja, see tähendab, et me kõik oleme vennad-õed Kristuses. Samas on väga palju erinevusi. Mulle on alati tundunud, et Keenia kristlased elavad oma argielu tihedamalt koos Jumalaga; neil on Taevaisa vastu suurem usaldus kui meil. Osalt on selle taga tohutu vaesus, milles enamik neist elab.
Neil ei ole võimalust loota omaenda edukusele või erinevatele sotsiaalsetele garantiidele; neile on üheselt selge, et üksnes Jumala abiga võivad nad eluga toime tulla. Lääneriikides loome me – ka kristlased – endile pettekujutlusi, et saame ise hakkama. Meil on nii palju õppida Aafrika vendadelt-õdedelt!
Jaa, Eesti vajab misjonäre. Ja vajab palju eestpalveid, et eestlaste hulgas võiks tekkida uus vaimulik ärkamine.
Minu tööperiood on, jah, lõppemas. Ma ei unista otseselt uutest misjonimaadest, kui see on Jumala plaan ja tahe, tulen ehk siia tagasi. Kuid praegu ei ole veel selgust, kus ja mis ülesanded Taevaisa mulle edasiseks on mõelnud. Nende aastate jooksul Keenias olen õppinud rohkem Taevaisa usaldama ja Tema plaanis elama.
|
OSCAR-2019
|
||
Mu esimestest ametiaastatest meenub, et maakogudustes tuli veel sajandivahetuse eel jumalateenistuste aega sobitada nii bussi sõiduplaani kui lüpsiaja järgi. Maarahva majapidamises olid ju ikka lehm ning mõned pudulojused.
Ajad muutuvad. Tänased lapsed küsivad, et mida tegi karjane. Homsed lapsed hakkavad küsima, kes oli bussijuht.
Vanas Testamendis võrreldakse Jumalat karjasega: „Issand on mu karjane …“ (Ps 23:1). Ka kuningaid nimetatakse Piiblis rahva karjasteks. VT pärimusest kumab läbi mälestus ajast, mil rahvas ja kari rändasid koos. Kes juhtis karja, juhtis ka rahvast. Jeesuse päevil oli karjase amet samuti ülioluline. Kari toitis, kattis ning andis toorainet käsitöölistele. Karjakasvatus oli strateegilise tähtsusega majandusharu.
Jeesuse tähendamissõna heast karjasest oli ja on tugev poliitiline avaldus. „Mina olen hea karjane“ (Jh 10:11). Järelikult teised, lasku end kutsuda mistahes kõlavate aunimetustega ja omagu kuitahes suurt võimu ning esindagu kelle tahes huve, ei ole.
Usul ja usklikel on aegumatu ning eemalt vaataja jaoks eriliselt seletamatu vägi ka tänapäeva maailmas. Ikka on leidunud neid, kes on tahtnud seda endale kahmata kas usku hävitada püüdes või usklikke oma erakondlikes huvides ära kasutades. Aga kõigi nende kohta kehtib Jeesuse sõna: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel.“
Käisin koraalimaratonil ja sain sealt väga positiivse elamuse. Üritus kestis järjest 33 tundi ning selle aja jooksul lauldi läbi kõik 484 koraali mitmel erineval viisil. Laulud kõlasid solistide, ansamblite, kooride ning kogudustest tulnud lauljate esituses. Lauldi saatega ning a capella.
Pillidest olid kasutusel orel, süntesaator, klaver, viiul, kannel, saksofon, torupillid, kitarrid, flöödid, Orff-instrumendid, mõni koraal lauldi Suure-Jaani puhkpilliorkestri saatel.
Maratoni start oli kolmapäeva hommikul kell 9 «Kiriku laulu- ja palveraamatu» esimese lauluga «Au, kiitus olgu igavest» ning lõppes, kui tablool keerati ette number 484 ehk laul «Dona nobis pacem». Kõik laulud olid jaotatud teemade kaupa nelja suurde etappi ning iga uue etapi eel oli väikene paus, et hääled ikka lõpuni vastu peaksid.
Põnevaim aeg kirikulaulude laulmiseks oli muidugi öö ja üllataval kombel jätkus ka selleks ajaks lauljaid ning kaasaelajaid. Laul oli sel ajal kitarri ja saksofoni saatel meeldivalt mahe ning flöödimäng päikesetõusu ajal lisas oreli ja süntesaatori mängule mõnusat vaheldust.
Kiriku seinte vahel valitses rahu ja põnevus finišisse jõudmise eel, küllap kogesid seda kõik osavõtjad. Kohapeal registreerinuid oli üle 300.
Koraalimaraton lõppes neljapäeva õhtul kell kuus piduliku lõpupalvuse ja armulauaga. Jagati diplomeid kaasabilistele ja tänati maratoni peakorraldajaid: Viljandi Kultuurikolledþi kirikumuusika õppetooli juhti Ene Salumäed ja Viljandi Pauluse kogudust eesotsas õpetaja Mart Salumäega. Ekstra diplomi sai üks eakam naisterahvas, kes kogu selle aja kirikus viibis ja kordagi kirikust lahkumata rõõmsalt kaasa laulis.
Maraton tõestas igati lauluraamatu praktilisust, mitmekülgset laulmisvõimalust ning jätkuvat kasutamiskõlblikkust. Koraalimaraton on lõppenud, kuid kes pühapäeva hommikuti ikka virk on ja kirikusse jõuab, see võib veel lauluraamatu juubeliaastast osa saada suust ja südamest lauldes.
Möödunud aasta viimasel päeval ostis kristlik raadiojaam Raadio 7 hoone aadressil Välja 18, et jätkata selles üle kümne aasta kestnud tegevust. Seni töötati rendipinnal Lastekodu tänaval. Otsus soetada raadiole rendipinna asemel oma kinnistu, sündis kaks aastat tagasi majanduslikel kaalutlustel. Sobivat paika raadiojaama uue kodu tarvis otsiti kaua.
Aasta lõpul soetatud maja vajas esialgu väikest kohandamist, töödega tehti algust märtsis. Mõni ruum tehti raadiotöö iseärasustele sobivamaks: vaheseinte lisamisega moodustusid väiksemad toakesed stuudiote tarvis. Uues majas on nüüd uudiste-, operaatori- ja lindistamisstuudio. Otsesaated jõuavad eetrisse selleks otstarbeks kohandatud stuudiost. Oma paik on nüüdsest noortesaadete tegijail. Eraldi on olemas toimetajate ruum.
Kolimisajaks valiti ülestõusmispühade aeg, mis tundus olevat kuulaja seisukohalt kõige valutum. Nii sai eetris kõlada pühade meeleolust kantud muusika, samal ajal, kui tehnikat ja sisustust ühest paigast teise toimetati.
Kõige raskemaks ja vastutusrohkemaks ülesandeks oli saatjaantenni teisaldamine vana maja katuselt uue maja katusele. 13. aprillil jõudis tegijate rõõmuks saatja signaal uuest paigast teletornini kohe esimesel katsel. Pisut keerulisem oli edastada heli. Pärast tehnilist ülevaatamist ja vea parandamist jõudis vastuvõtjani ka heli.
Ülestõusmispüha hommikul, 16. aprillil läks esimene saade teele juba uuest paigast. Ehkki saateid hakati tegema juba Välja tänaval, võttis lõplik kolimine aega aprilli lõpuni. Nüüdseks on raadiojaam täielikult uues kodus. Tegijad tunnevad rõõmu uutest võimalustest senisest ligi kaks korda suuremal pinnal.
Direktor Helle Aan ütles, et Raadio 7 on siiani soovinud jõuda iga eestlaseni. Pikemas perspektiivis tahetakse jõuda nendenigi, kelle emakeeleks on vene keel.
Tulevikule mõeldes püütakse suurendada raadiosaatjate arvu. Hetkel on neid neli: Tallinnas (103,1 MHz), Tammsalus (96,1 MHz), Pärnus (88,6 MHz) ja Puhjas (92,1 MHz). Lähiajal on plaanis püstitada saatjad mitmesse Eesti väikelinna. Reaalajas saab raadiot kuulata internetiaadressil www.raadio7.ee.
Helle Aan lisas, et seoses kolimisega muutus vaid aadress (Välja 18, Tallinn 10616). Maja asub Mustamäe tee alguses Ekskaubamaja vastas Marja poe läheduses. Bussi- ja trollipeatus kannab tänava järgi samuti Välja nime. Kõik muud sidepidamiskanalid jäid samaks. Raadiosse saab helistada samadel telefoninumbritel ja aadress ei muutunud ka internetis. Ruumide õnnistamistseremoonia jääb juunisse.
Eesti rahva elus on sel aastal rida tähtpäevi, mis meie iseolemises olulist osa mänginud. Osa neist on seotud kurbade mälestustega, osa neist paneb aga südame heldusest rõõmustama.
Kui eile heiskasime vabariigi 86. aastapäeva puhul lipud, siis esmaspäeval, 23. veebruaril tähistasime president Konstantin Pätsi 130. sünniaastapäeva. Presidendi mälestuseks korraldas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis 22. veebruaril konverentsi.
Palju on kirjutatud ja räägitud Holstrest pärit apostliku õigeusku talupoja Rabina Hansu pojapojast Konstantin Pätsist, kellest pärast Riia vaimuliku seminari lõpetamist oleks pidanud preester saama, aga kes hoopis enne seminari lõppu Tartu ülikooli õigusteadust õppima asus ja kellest sai üks vaba Eesti riigi loojaid ja selle esimene president.
Et president Konstantin Pätsiga seotud teemade ring on lai, keskenduti konverentsil lühikesele, kuid Eesti ajaloos siiski olulisele perioodile, presidendiks oldud ajale 24. aprillist 1938 kuni 23. juulini 1940. Siia mahtus päevakohaselt akadeemik Peeter Tulviste meenutus presidendist kui Teaduste Akadeemia asutajast ja tema auliikmeks kuulutamisest 60. sünnipäeva puhul 23. veebruaril 1939. Mis kõneleja etteastest eriliselt kõlama jäi, oli lause, et väikese riigi suurmehed on riigi sümboliks.
Ülevaate presidendi ringreisidest Tartumaale, Saare- ja Muhumaale ning Pärnumaale sel poliitiliselt pingestunud ajal tegi professor Jüri Ant, kes märkis, et presidenti võeti kõikjal vastu suurte austusavaldustega. Sõitude eesmärk oli sisendada rahvasse optimismi, püüda teda enam kokku liita.
«Kui mujal maailmas ikka tapeldakse, püüame meie ikka oma riiki ehitada. Loodame, et suurematel nii palju mõistust on, et väikerahvad rahule jäetakse,» olla Päts sel ajal öelnud. Ka pareeris esineja viimasel ajal sageli tõstatatud etteheite, kas Päts oli ikka kursis laias maailmas toimuvaga, ja vastas veendunult, et ikka oli ja tegutses täie vastutusega.
Veel sai konverentsil kuulda Indrek Jalase ettekannet Presidendi Kantselei tööst aastatel 1938–1940 ja prof Mati Grafi sõnavõttu presidendist kui poliitikust ja riigimehest. Enim elevust aga tekitas Peep Pillaku kokkuvõte meie seast lahkunud arheoloog Vello Lõugase päevikutest, milles ta kirjutab kahest ekspeditsioonist 1989 mais ja 1990 juunis Venemaale Kalinini oblastisse Buraševosse, kus Konstantin Päts 18. jaanuaril 1956 vangistuses suri.
Ühtekokku kaevati kahel aastal lahti 46 hauda ja kui enam lootust presidendi säilmeid leida polnud, need siiski leiti reedel, 22. juunil kell 11.30 ja pärast pingelist kojusõitu ületati võidupüha, 23. juuni hommikul 1990 kell 9.32 Eesti piir – meie president oli koju tagasi jõudnud.
Konverentsi korraldanud 1. detsembrist 1995 asutatud MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi hoolekogu vanem ajaloolane Küllo Arjakas ütles intervjuus Eesti Kirikule päeva kokkuvõtteks: «Rääkida Eesti riigi tekkest, kujunemisest ja arengust on ilma Konstantin Pätsita täiesti võimatu ülesanne. On päris selge, et ilma Pätsita ei oleks olnud Eesti riiki, nii nagu ta oli aastatel 1918–1940. Suure tõenäosusega ei oleks meid täna siin Teaduste Akadeemia saalis arutlemas meie ajaloo üle.
See on teatav töö, mida olen püüdnud ajada läbi aastate, ülal hoida nii Konstantin Pätsi kui teisi riigivanemaid, neid uurida, koguda nendega seotud materjale ja esemeid, mida on vähe järele jäänud. Võtan seda teatava hobina, mis aitab üle saada mõnedest raskematest päevadest, mida meil kõigil elus juhtub.»
Nagu sünnipäeva puhul ikka, ei saadud seegi kord läbi muusikata. Sajakonnale saalisviibijale esinesid meeleolukate ooperiaariatega Janne Ševtsenko ja Väino Puura, klaveril saatis Riina Pikani.
President Konstantin Pätsi mälestuseks toimus tema sünnipäeval, 23. veebruaril Tallinna Metsakalmistul mälestustseremoonia ja Tallinna Pedagoogikaülikooli akadeemilise raamatukogu raamatumuuseumis avati presidendile pühendatud juubelinäitus.
Umbes aasta kestis ülemaailmne eluloovõistlus „Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus“, mille kuulutas välja Eesti kirjandusmuuseum ja mis lõppes 1. jaanuaril.
Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus ütles Eesti Kirikule, et võistlusele laekus 191 elulugu. Vabariigi aastapäevaks oli neist läbi loetud umbes pooled. Kirjutajatest kõige rohkem oli 1950ndatel sündinuid. Laekunud tööde hulk oli küll ootuspärane, kuid Hinrikuse sõnul oleks oodatud aktiivsemat osavõttu viimastel aastatel välismaale kolinutelt.
Ta ütleb loetu põhjal, et võrreldes esimese eluloovõistlusega 1999. aastal ei ole inimesed muutunud, ikka püütakse endast hea mulje jätta. Võistlusele pealkirja otsides peeti silmas, et teema oleks vabalt tõlgendatav. Armastuslood on praegu populaarsed ja viitavad täitunud või ka täitumata unistustele ning armastuse teema lisas võistluse konteksti patroon luuletaja Kristiina Ehin. Armastuseta isamaa vastu ei oleks põhjust ka eelolevat juubeliaastat tähistada.
Kolm lugu on loetavad kirjandusmuuseumi kodulehel. Kanadas elav kirjanik Eerik Purje (fotol, snd 1927) kirjutab: „Oma elu olen ma elanud eestluse nimel. See pole retoorika, selles väljendis pole midagi pateetilist. See pole ülepingutatud patriotism, mis minus kõneleb. Mulle on lihtsalt eestlus alati olnud sama vajalik kui igapäevane leib ja sellepärast on mu võimed ja oskused, nii head-kurjad kui nad on, olnud rakendatud eestluse teenistusse alates hetkest, mil tõstsin oma jala üle kodumaa piiri.
Minu „eestlane olen ja eestlaseks jään“ ei ole Leesmendi ega Mattiiseni pealt maha kirjutatud. Ma pole eestlane sellepärast, et see on „uhke ja hää“, vaid sellepärast, et ma ei saa sinna midagi parata. Sellepärast, et ma kellekski teiseks ei kõlba.“
Rutt Hinrikus ütleb, et elulugude andmebaasis on ligikaudu kolm tuhat teksti, millest kümme protsenti on avaldatud. Ka laekunud tööd jäävad kultuuriloolise arhiivi fondidesse ja on uurijatele kättesaadavad, et jälgida inimese ja ühiskonna suhteid, uurida, kuidas muutuvad inimeste hoiakud. Ehedamad elulood koondab kirjastus Tänapäev raamatusse „Eesti rahva elulood“, mis peaks ilmuma järgmise aasta veebruariks.
|
OSCAR-2019
|
||
“Kustutatud stseene” “Minu Ameerika 3-st”: veel beebigeeniuste kasvatamisest | Elust kirju: Epp Petrone ajaveeb
/Pilt on võetud aadressilt babyshowers.net. Mulle meeldib praegu siin blogis “kollast” värvi ajada, võibolla seoses päikesepuudusega./
Üks oluline sündmus 1990ndatel, mis beebide-harimise-buumi tekitas, oli toonase presidendipaari Bill ja Hillary Clintoni kokku kutsutud niinimetatud ajukonverents. Väidetavalt oli plaanis lihtsalt juhtida tähelepanu laste arengu kolmele esimesele eluaastale, aga välja kukkus nii, et obsessioon “beebide õigest harimisest” sai riikliku toetuse.
Naljakas on see, et nii, nagu klassikalise muusika stimuleeriv mõju ajule pole teaduslike uuringutega õieti tõestatud, samamoodi pole tõestatud, et elektroonilised vidinad oleksid lapse arengule paremad kui näiteks klotsidega mängimine või tagaaias ringi tatsamine. Pigem on suudetud vastupidist tõestada.
Mulle meenub kunagi ülikoolis selleteemalisest loengust pähe jäänud ütlus: hea turundaja on see, kes oskab võtta ühiskonnas viirusena levinud hirmu, pöörata see ümber ja müüa siis inimestele päästerõngana tagasi. Nii ongi üks levinud ameerikalik hirm “Äkki meie laps on kehvem kui teised?” müüdud rahvale tagasi hunniku elektrooniliste mänguasjade näol.
Katsun ennast analüüsida: miks pole mina lapsevanemana eales tundnud vajadust kaasa minna selliste mänguasjadega? Võibolla sellepärast, et minus ei ole hirmu, et mu laps on teistest kehvem? Minule saaks selle asemel müüa lihtsa vaevaga mõnda päästerõngast selle hirmu vastu, et meie planeeti ei jätku mu lastelastele, kui raiskamine samas tempos jätkub…
Üks on selge: kui olen vahel sattunud Ameerikas tavalisse mänguasjapoodi, siis kipuvad sealsed asjad mind pigem ahistama kui et tekitavad vajaduse neid koju viia. Kaisukoer, kelle seest kõlab patareide abil Mozart, või mängukaru, kes räägib prantsuse ja hispaania keeles, et lapsele keeli õpetada ja muidugi „aju stimuleerida”. Need kaks võlusõna on lisatud ka sildile, mis kaisukaru kaela seotud. Kõike, mis võimalik, tuleb tänapäeva Ameerika beebivanematele reklaamida harivana.
Olen kuulnud selle fenomeni kohta ka köögipoole-lugusid. Näide ühest reklaamiagentuurist: esialgne prooviklipp rääkis magavast emast-isast, kes ärkasid lapse kisa peale, sirutasid käe puldi poole ja panid käima hällilaulu meloodiaga seadelise beebivoodi küljes – ning said edasi magada. Selgus, et lapsevanematest kontrollvaatajatele ei meeldinud sugugi, et neid nii egoistlikult kujutati. Uus reklaamklipp tehti teistsugune. Ema ja isa joovad köögis teed, kui laps hakkab teises toas nutma. Hetkeks on vanemad ärevil, aga siis ütleb üks teisele: “Ära muretse, ta õpib ise end rahustama ja see on ta arengule ääretult kasulik.” Nende sõnadega vajutab ta puldist käima muusika beebivoodi küljes, ning nutt vaibub.
See reklaam sobis lapsevanematele väga hästi! Kuigi laps ju ei rahustanud end ise, elektroonika võttis talt võimaluse õppida i s e end rahustama? Sellele paradoksile ei pööranud mitte keegi kontrollvaatajaist tähelepanu, see polnud oluline, niipea kui “arendamise” võlusõna oli mängu toodud. Reklaam läkski käiku ja müüdi palju kaupa.
Aga California osariigis Haywardis on loodud uhke nimega Sünnieelne Ülikool, Prenatal University. Sealsetel kursustel õpetatakse tulevastele emadele, kuidas oma loote tähelepanu kanaliseerida ja kuidas aidata tal juba üsas oma sõnavara kasvatada. Näiteks on raseduse viiendal kuul tudengite üheks tunniplaani osaks löögimäng, kus ema kommunikeerub ja reageerib patsutusega, kui laps kõhus lööma hakkab – paljud emad teevad seda ju nagunii, mõtlen ma, aga küllap on ülikoolikursusel seda uhkem ja kindlam teha. Seitsmendal raseduskuul hakkab ema lisama oma tegevusele kõva häälega sõnu: “Patsutan”, “Masseerin”, “Pigistan,” “Raputan”. Kursantidele jagatakse kätte spetsiaalsed megafonid, mille abil oma kõhuga paremini rääkida. Ja mõni nädal enne sündi hakatakse kõhubeebidele juba õpetama sõnu, millega nad emaihust välja tulles kõige esimesena kokku puutuvad. Sündivatele lastele antakse ülikooli poolt ka kraad: baby superior. See sõnapaar tähendab otsetõlkes, et kraadikandja on teistest beebidest „üle”, seega on nad konkurentsiühiskonna hõõrumistesse tõmmatud juba enne sündi.
Samasuguse beebiharimisega jätkatakse ka pärast sündi. Imikutele ja väikelastele pakutakse Ameerikas tuhandeid klasse: viipekeel, muusika, sport. Paljud lapsevanemad läbivad väikeste beebidega neid klasse ja peavad neid enesestmõistetavaks eelhüppeks eelkooli – sest mida paremasse eelkooli laps saab, seda suurem on võimalus, et laps “ei kuku läbi”.
Mul on silma jäänud beebidele mõeldud DVD-de alguskaadrid. Väikesed, umbes kuuekuised lapsed mängivad klotsidega või taovad neid üksteise vastu. Laste juurde ilmuvad sildid “tulevane arhitekt”, “tulevane helilooja”, „tulevane teadlane”. Mitte keegi ei ole seal “tulevane tisler” või “tulevane kokk”. Plaanima ja arendama peab suuremalt!
Kusagil siin tahaks sosistada: aga kas pole kõige tähtsam hoopis see, et su lapsest saaks õnnelik inimene?…
← “Kustutatud stseene” “Minu Ameerika 3-st”: beebigeeniuste kasvatamisest Kommenteerimine on taas vaba →
Seda laste ülearendamist on juba eestiski märgata, näiteks see suur tung koolikatsetele ja eliitkoolidesse.
“Mis ei tapa, teeb tugevaks” onju? Ehk et kui laps läbi ei põle ja närvivapustust ei saa, siis võib teda ju utsitada küll. Mõni laps just igavusest läheb “raisku” – lihtsalt sellepärast, et koolis on igav sest tal on juba ammu selge, millega teised lapsed veel pusivad (ja siis hakatakse tunnist puuduma ja “lahedatega” nurga taga suitsu tõmbama). Aga samas psühholoogiliselt sedasama last klassi vahele jätta ka ei saa, sest võib-olla on tal vanemate laste hulgas raskem hakkama saada kui äkki teda veel seal kiusatakse ka ja…
Isiklikult minul kangesti vedas et sain just eliitkooli sellisesse klassi kus pea pooled lastest olid ühesugused: kangesti tahtsid õppida ja mida kiiremini, seda parem – ja kes nii väga ei tahtnud (st. oleks tahtnud puhata ja mängida), need tõmmati vooluga kaasa. enamus, vähemalt. Aga jah, igaühele selline asi ei sobi, kohe üldse mitte. Ja kuidas sa ometi lapsevanemana ette tead, kas sobib või mitte? Sest ega kui ei proovi, siis ju ei tea, või mis?
Phmslt on tegu range kasvatusviisiga, nö Hiina stiiliga. Arusaadav, et see raamat põhjustas USAs tormi, lapsed on seal nagu väikesed türannid, kui laialt üldistada. Ja mul endal kodus ka samas hädad, oleme Justiniga ilmselt liiga pehmed.
Seepeale soovitaks ka ühe eestikeelse raamatu – http://www.apollo.ee/product.php/0951623, “Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid” :).
Mina lugesin ka toda tiigriema ja emotsiooniskaala vönkus kogu aeg täiega. Teatud hetkel oli tunne, et JUST, JUST nii peabki ja kohe järgmisel hetkel tahtsin toda mammat raputada ja paluda lapsed rahule jätta. Eriti siis, kui nad isegi puhkusel olles nagu hullunud kari klavereid taga otsisid, et tütar ikka mitu tundi päevas harjutada saaks. Mis nooremasse tütresse puutub, siis tema oli nii kövast puust, et ema sealt läbi ei närinud ja tütar ei allundki löpuni diktatuurile. Ema astus löpuks ise sammu tagasi, sest asi vöttis ikka päris hirmutava pöörde. Ta oleks selle plika totaalselt ruineerinud.
Selles, kui võimekat last lubada vanemate laste ülesandeid lahendada või suisa klass edasi tõsta, ei ole midagi halba – kui lapsele see meeldib ja sobib. Ja Eestis on see lubatud ka. Pidevalt igavlevast lapsest käitumisprobleemidega lapseni on päris väike samm. Korduvad uuringud on näidanud, et EI ole nii tähtis, et lapse sõbrad aastapealt samavanad oleksid, peamine on siiski see, et tal oleks nendega samad huvid ja samamoodi mõtlemine.
|
OSCAR-2019
|
||
...okei, tegelikult on neid nädalaid juba natuke rohkem, aga ma teen väikse vahekokkuvõtte 10 esimese nädala osas, sest just need esimesed 10 nädalat on meil Piigaga Koertekool Kratt uue kutsikakursuse jaoks hoolikalt dokumenteeritud. Need 10 esimest nädalat möödusid piimahammastega ja kõige usinama kasvamise tähe all ning lõppesid sellega, et piimahambad kukkusid välja ja plikatirtsust sai noor neiu. Selle ajaga ei ole me õppinud just kuigipalju trikke, kuid oh kui palju elust enesest! Trikke jõuame me õppida terve elu, samas kui eluoskuseid on kõige parem omandada juba maast madalast :).
Oleme õppinud teineteist tundma. Minu jaoks on Piiga väga huvitav nähtus oma muretuses, jonnakuses ja kirglikkuses. Ta kardab väga väheseid asju ja saab väga kiiresti ehmatusest üle. Ta suhtub kõigesse entusiastlikult ja elu ise paneb tema silmad põlema. Selle kirega käib kaasas loomulikult ka trots, sest alati ju kõike mida tahad, ei saa ja Piiga meelest see on väga nõme. Piiga ise on õppinud, et mina olen temast natuke kangekaelsem, et tublid käitumised saavad premeeritud ja kui tal on mingi mure, olen mina tema jaoks alati olemas.
Me oleme käinud mitmekümnes erinevas kohas. Vaiksetes kohtades ja saginat täis kohtades. Pimedates kohtades ja huvitavalt lõhnavates kohtades. Piiga on õppinud, et uued kohad on huvitavad ja turvalised!
Me oleme näinud erinevaid inimesi, loomi ja asju. Mõni on pannud kukalt kratsima ja imestama, mõni elevusest kilkama ja mõni isegi natukene ehmatanud. Piiga on õppinud, et uued tutvused on toredad, isegi kui algus ongi natuke kõhe. Samuti on Piiga õppinud, et igale vastutulijale ei ole kombekas sülle hüpata ja tere öelda.
Me oleme turninud erinevate asjade otsas ja avastanud, kuidas asjad liiguvad. Mõni asi on huvitavam kui teine, mõni natuke ehmatav või ebamugav. Lõpuks on selgunud, et tegelikult kõik jalgealused on päris lõbusad.
Me oleme kuulanud erinevaid asju. Eemal haukuvaid koeri, kuke kiremist, rongi vilinaid, pauke ja kolkse. Me oleme aru saanud, et hääled ei tee haiget ja neile ei pea erilist tähelepanu pöörama.
Oleme lihvinud oma sotsiaalseid oskuseid teiste koerte ja inimestega suhtlemisel. Algselt pealetükkiv rüblik on hakanud pisut oma impulsse kontrollima ja teistega rohkem arvestama. See on saanud rohkelt premeeritud erinevate jätkuvate mänguvõimalustega.
Oleme harjutanud erinevate hooldusprotseduuride talumist ja küünelõikus, pesu ning läbivaatused on meie jaoks lapsemäng. Veterinaarkliinikud on Piiga lemmikud kohad, kuhu siseneb ta alati rind kummis ja rõõmsal meelel.
Oleme õppinud kõrvuti elama. Niimoodi, et mina tegelen Piigaga ja pakun talle oma energia maanduseks sobivaid väljundeid ja tema püüab anda endast parima, et teisi mitte kiusata ajal, kui ei ole Piiga aeg. Samuti on Piiga õppinud ise magama minema, mis on temasugusele energiapommile väga raske katsumus olnud.
Oleme õppinud koos jalutama. Niimoodi, et mina ei tiri Piigat ja Piiga ei tiri mind. Seda viimast vähemalt siis, kui ma Piigalt seda palunud olen. Samuti oleme õppinud koos püsima, kui Piiga ei ole rihma pidi minu külge aheldatud. Alguses lihtsamates keskkondades, hiljem isegi ahvatluste kiuste. Ühe väikse huskylapsega tuleb neid oskuseid lihvida veel palju.
Me oleme õppinud koos mängima. Jälgima, et ei teeks mängukaaslasele haiget, haarama mänguasjast tugevalt ja kirglikult ning tooma mänguasja tagasi kohe, kui see on kätte saadud. Oleme isegi õppinud, kuidas mänguasjani pääsemiseks tuleb vahel mõni lihtne trikk teha.
Oleme õppinud koos õppima. Klikkerist ja maiustest veelgi olulisem on see, et meil on koos lõbus ja me arvestame teineteise tunnetega. Mina arvestan sellega, et Piiga trennid oleksid talle jõukohased ja ta ei peaks töötama siis, kui ta seda ei suuda. Piiga on õppinud keskenduma kogu trenni vältel meie koostööle ja mitte tegelema kõrvaliste asjadega. Trennid on Piiga lemmik tegevus ja neid ootab ta alati innukalt. Mina ka!
Kindlasti unustasin palju asju ja mõnest asjast ma isegi ei tahagi siinkohal väga rääkida. Näiteks on Piiga õpetanud mulle haldamise ninja-taset (kes ei tea, mis on haldamine, siis lugeda saab SIIT). Ta on õpetanud mulle, et vahel ma siiski ärritun liiga kergesti ja et ma tegelen vahel tagajärgede, mitte ennetamisega. Ta on aidanud mul paremini mõista oma õpilasi, kes vahel ikka jäävad samade asjadega hätta. Kutsika kasvatamine on suur töö. Eriti kui sul on väga aktiivne kutsikas, kaks murekoera ja kass, kes tundub kohati kõigist kolmest kõige hullem :D. Aga me oleme komistanud, me oleme õppinud ja me oleme muutunud. Käitumist vormivad ikka tagajärjed :). Ja nagu näha eeltoodust, siis me oleme jõudnud saavutada väga palju suuri asju.
Nende 10 nädala kokkuvõtteks võingi öelda, et mul hakkab vaikselt tekkima arusaamine sellest, kes on koer nimega Piiga. Ta on rõõmsameelne, lustlik ja armas koer ja ühtlasi koer, keda mul väga vaja oli (täpselt nagu ülejäänud kolm eelkäijat).
Kutsika sotsialiseerimine ja toredaks pereliikmeks kasvatamine on suur töö, mida tuleb teha teadlikult ja rutiinselt. Selles eas tegemata jätmised või valed teod võivad saata koera kogu tema elu. Kuna see teema on nii oluline ja nõuab rohkem teadmisi ja oskuseid, kui esmakordsel (või isegi mitmekordsel) koeraomanikul võtta on, olen mõelnud pikalt sellele, kuidas saaksin abiks olla. Töö murelike koertega, kogemus oma seniste koertega ja kogemus paljude muretute baaskursuse koertega, on näidanud mulle, kust saavad probleemkäitumised alguse ja mis peamine- kuidas neid saaks ära hoida. Ma ei väida, et ma tean sellest kõike. Eeltoodud tekst olgu selle kinnituseks, et ka mina õpin endiselt. Siiski olen ma nüüd terve suve pühendanud uue kutsikakursuse hoolikaks kokkupanekuks ja selle aasta oktoobrikuus teemegi avapaugu.
See kutsikakursus saab olema äärmiselt mahuka videotega rikastatud teooriamaterjaliga ja kontakt-tunnid hakkavad toimuma erinevates kohtades, selleks et sotsialiseerimise kasutegur oleks maksimaalne. Kursuse põhifookuses saab olema sotsialiseerimine kogu oma lihtsuses ja keerukuses ning selle kõrval õpime eluks vajalikke oskuseid, mida peaks oskama iga koer- olgu ta siis sportkoer või perelemmik. Igal kursuse nädalal on õpilastel võimalik näha kolme väga erineva päriselt olemas oleva kutsika teekonda ja treenimistegevusi samas vanuses ja samas treeningetapis. Puhtalt selleks, et kuiva teooria kõrval oleks näha ka see, kuidas asjad päriselus toimivad ja meie õpilastel oleks enda koera treeningteekonna kõrvale olemas võrdlusmoment.
Kel kutsikas kodus kasvamas ja huvi selle kursuse vastu tekkinud, siis oktoobri II nädalast me alustame. Hetkel veel kodulehe kaudu registreerida ei saa, kuid e-posti teel saab juba oma soovist ka teada anda :).
Lisan lõppu ka ühe vahva video Piiga eilsest trennist, kui ta esimest korda õppis seda, et kausist sööma asumiseks tuleb luba oodata:
Viimasel ajal on avastatud siin samas Eestis mitmeid „kutsikatehaseid“ ning ringlevad lood koertest, kelle ostmise järel on ilmnenud suured varjatud vead, mis on muutnud uue omaniku elu põrguks. Koera otsival inimesel, kel puudub vastav tutvusringkond, on väga keeruline teha teadlikku valikut ja suur risk lasta ennast petta. Olen välja toonud 5 koeramüüja tüüpi, kellelt koera ostmist tasub vältida, et teha koeraotsijate elu natukene kergemaks.
Kui sa leiad internetist kuulutuse, kus antakse tasuta ära ilusat tõukoera ja kuulutuse teksti järgi tundub, et tegemist on väga toreda koeraga, tekib paratamatult vaimustus ja tahtmine see koer endale võtta. Kuid küsi enne endalt, miks peaks keegi otsima uut kodu koerale, kes on nii perfektne? Karta on, et hädas inimene ei kirjuta kuulutusse ausalt ära, millised on koera koduotsimise tegelikud põhjused. Siin tuleb ise detektiiv olla:
Ära anda, sest üürileandja ei luba koeri pidada? Tavaliselt on siin põhjuseks see, et koeral on mõni käitumisprobleem, mis teeb tema olemasolu majaelanike või korteriomaniku jaoks problemaatiliseks. Võib-olla ta haugub või laamendab üksi koju jäädes? Võib-olla ta üritab trepikojas vastutulijaid rünnata? Võib-olla on aga põhjus hoopis füüsiline- koer põeb tihti põiepõletikku ja on raske toas pidada. Mõnikord tõesti on üürileandja kõige kurja juur...aga vastutustundlik inimene otsib siis endale uue üüripinna, mitte ei otsi koerale uut kodu. Võttes sellistelt inimestelt koera, võime eeldada samavõrd pinnapealset suhtumist koera iseärasustesse ja kuigi koera koduotsimise põhjus oli üürileandja pahameel, siis uues kodus võivad üllatusena avalduda probleemid, mis üürileandja pahameelt tegelikult tingisid.
Ära anda allergia tõttu? Jah, mõnikord tõesti on allergia päriselt olemas. Samas on see koerainimeste seas teada tuntud levinuim „hädavale“ koerast vabanemiseks. Tihti seisnebki allergia selles, et koeral on mingi tülikas käitumisprobleem või tervisemure, millega ei taheta ega suudeta enam tegeleda.
Ma ei ütle, et teise ringi koeri ei maksa võtta, kuid neid võttes tuleb arvestada, et kõik mis hiilgab ei ole kuld ja probleemkoeraga kooselu keerab tihti inimeste elu ikka kohe täielikult pea peale. Kas sa oled valmis veetma edaspidi kõik vabad hetked trenniplatsil, harjutama koeraga ettevaatlikult iga päev ise-enesest mõistetavaid asju nagu kammimine või palkama suure raha eest treeningperioodil talle hoidjat, sest ta hakkab üksi jäädes hullumeelse moel märatsema? Kui sul on oma elu, töö, lapsed jne...siis võib-olla oleks parem investeering korralikult kasvatajalt korraliku ja terve kutsika või koera ostmine.
Su tuttaval on kuldne retriiver ja tema sõbral oli samuti. Ühel päeval otsustasid nad teha ühe vahva pesakonna. Mõlemad koerad on väga toredad ja armsad, mis siis et emane koer natuke lonkab ja isane uriseb, kui tema söögikausile läheneda. Kutsikad saavad tõutunnistused ja kõik on justkui korras. Aga siiski ei ole sellisest pesakonnast koera võtmine kuigi tark mõte. Miks? Sest see on umbes sama, kui osta auto inimeselt, kes on auto ise kokku klopsinud- see ei pruugi olla sõidukõlbulik ja see ei vasta suure tõenäosusega tänaval liiklemiseks vastavatele nõuetele. Kas sa kujutaks ette, et maksaksid sellise auto eest sarnast hinda, kui salongist välja veereva spetsialistide poolt kokku pandud ja heaks kiidetud auto eest?
Aretus on väga keeruline valdkond, kus edu saavutamiseks peab aastaid õppima. See ei ole kunagi nii lihtne, et võtad kaks samast tõust koera ja teed ära. Selleks, et kutsikad tuleksid vaimselt ja füüsiliselt terved, peab kasvataja tundma hästi vanemate õdesid-vendi, onusid-tädisid, nende täit haiguste tausta ja iseloomu eripärasid. Kui ka vanemad ise on terved ja tragid, võivad nad kanda oma geenibaasis erinevaid jubedaid haiguseid või iseloomuprobleeme ning pärandada need oma järglastele. Tihti aga puudub emotsiooni ajel pesakonna tegijal kriitikameel, et hinnata isegi otseseid vanemaid. Eelkirjeldatud lonkamine võib tähendada, et emaskoeral on kuldsete seas levinud düsplaasia probleem ja haige koera järglased tulevad samuti suure tõenäosusega haiged. Raskema astme düsplaasia korral kujuneb koera operatsiooni hind vahel tuhandetesse eurodesse ja ka siis ei pruugi su koer elu lõpuni omadel jalgadel kõndida. Isase urisemisprobleem võib samuti kahe silma vahele jääda, sest lapsepõlvest teavad ju kõik et söövat koera ei tohi segada. Samas on retriiveritel nende apluse tõttu viimasel ajal hakanud levima tõsiseid ressursivalvamise probleeme, mis tingivad konditüki pärast pereliikmete ründamist või äravõtmise hirmus palli alla neelamist (operatsiooni hind küündib 1000 euro ringi). See omadus on pärilik ja võib isalt pojale pärandudes ka võimenduda. Seega võib emotsiooni ajel tehtud pesakonnast palju halbu üllatusi tulla.
Kas need juhud ei ole mitte üliharvad? Facebookis on eraldi grupid ristatisideme rebenditega ja düsplaasiaga koerte omanikele, kus kümned inimesed räägivad oma kurbi lugusid sellest, mismoodi nad on pidanud koera raviks suure laenukoorma kaela võtma või kui südantlõhestav on näha oma kallist koera koost lagunemas. Käitumisprobleemide ulatust on raske hinnata, sest paljudel juhtudel otsitakse sellistele koertele kas uus kodu, või pannakse nad silma alt ära aianurka- kasvatajaid tihti sellest kõigest isegi ei teavitata. Ainuüksi koertekoolist Kratt on ühe aasta jooksul läbi käinud üle 100 murekoera. Sarnased numbrid käivad läbi ka teiste probleemkoertega tegelevate spetsialistide juurest. Küsi oma koeraomanikest tuttavatelt, kas nende koer kardab midagi (üksijäämist, pauku, arste, meesterahvaid, teisi koeri vms), kas ta on kunagi kedagi hammustanud või on tal mõni eriliselt tüütu omadus. Pärast kümnendat inimest hakkab vaikselt selgeks saama, kui vähe on tegelikult koeri, kellel probleemkäitumisi ei esine. See ei peaks olema nii. Teadliku aretusega on võimalik koerte käitumisprobleemide esinemissagedust kontrolli all hoida.
Lisaks ühekordse pesakonna tegijatele on ka sarnast tüüpi kasvatajaid ja kenneliomanikke. Ainus, mis neid eelnevast kutsikatootjast eristab, on kennelnime olemasolu ja fakt, et nad ei tee ühte pesakonda, vaid teevad seda regulaarselt. Mõnikord on nad väga aktiivsed näitusel käijad ja nende koertel on tehtud lihtsasti mõõdetavad terviseuuringud, kuid kogu muu vajalik kodutöö aretuse teemadel on jäänud selle kõrval tegemata. Neil pole õrna aimugi, millise iseloomuga on nende aretusemase isa või ema ning nad ei ole iial kuulnud, et käitumisprobleemid võivad olla pärilikud.
Sellised kasvatajad valivad aretuskoeri selle järgi, millised koerad neile koju on sattunud ja millised vastassoost koerad kuuluvad tema sõpradele. Vahel tuleb neile endalegi üllatuseks, et pesakonna ema ja isa pärinevad ühest ja samast vanaemast (on sugulased) või et kilpnäärme alatalitusega koer annab kilpnäärme alatalitusega järglasi. Sellise olematu teadlikkuse ja läbimõtlemata paaritamise tagajärjel sünnib paratamatult seinast seina koeri. Mõni koer on väga tore, terve ja normaalne, nende omanikul vedas. Teine on kõigi nurkade alt vaadatuna probleemne. Selline aretustöö on kui vene rulett.
Lisaks vigadele paarivalikul, ei võta sellised kasvatajad tavaliselt omale pesakonna kasvatamise ajaks pikemat puhkust ega tegele kutsikatega eriti teadlikult. Kuna kutsika arengus on esimeste kahe kuu jooksul toimuv ülimalt olulise tähtsusega, võivad selles vanuses tekkinud sotsialiseerimispuudujäägid saata sinu koera tumeda varjuna kogu tema elu. Paljud käitumisprobleemid saavad alguse juba ammu enne päriskoju minemist.
Milleriks nimetatakse inimesi, kelle jaoks on kutsikate tootmine äri. Neid iseloomustab pidev kutsikate saadavalolek, mõnel on korraga lausa 4-5 pesakonda ja aastaringselt. Selliseid kasvatajaid ei ole Eestis väga palju, küll aga müüvad nad edukalt ja odavalt oma „toodangut“ naaberriikides. Milleri tunneb ära top-shopi laadse kodulehe või müügijutu järgi. Esilehel on tavaliselt terve hulk nunnusid kutsikapilte, iseloomustav tekst on kas muinasjutuline või puudub üldse. Aretuseesmärke pole samuti välja toodud. Kuulda võib ahvatlevaid pakkumisi stiilis- osta üks, saad teise peale kauba või ostes 24 tunni jooksul, saad hinnas 20% alla. Miks selliseid kasvatajaid vältida?
Nende koerte aretuses mängib olulist rolli kutsikate hulk, mitte kvaliteet ja aretusvalikute tegemine on eriti juhuslik. Lisaks ei saa oodata, et kaootilises keskkonnas, kümnete kutsikatega konkureerides, kasvab kutsikast normaalne koer. Kui kutsikaid on korraga väga palju, puudub enamasti ülevaade nende toitumusest, siseparasiitidest, käitumisprobleemidest või tervise seisukorrast ja halbu üllatusi võib tulla väga kergesti. Lisaks on suureks probleemiks emaskoerte heaolu, sest kui Kennelliit on kehtestanud reegli, et emaste koerte pesakondade arv on koera heaolu silmas pidades rangelt reguleeritud, siis milleritel sünnitavad emased iga jooksuaja järel ja oluliselt rohkem kui nende tervisele hea on. Ülekasutatud emaslooma tunned ära nt läbivajunud selja, haiglase üldmulje ja ülikulunud hammaste järgi.
Miller-tüüpi kasvatajad ei sõlmi enamasti ostu-müügi lepingut ega vasta sinu kirjadele ega kõnedele pärast tehingu toimumist. Samuti armastavad nad disainida wordis ise ilusa ja ehtsana näiva tõupaberi, mis on kõike muud kui ametlik dokument. Tihti müüvad nad oma kutsikaid läbi vahendajate, et vett veelgi sogasemaks muuta. Nende jaoks on see äri ja ei midagi muud. Neilt kutsikat ostes toetad nende äritegevust ja võimaldad neil edasi tegutseda. Kutsikate päästmiseks on palju mõistlikum plaan teavitada Loomakaitse seltsi ja aidata organiseerida milleri tegevuse lõpp. Seejärel võid teha veel ühe heateo ja pakkuda sealt päästetud koerale kodu.
Lisaks eelnimetatutele liigub turul ka palju tõelisi pettureid, kelle tunnuseks on Google translatega tehtud müügikuulutused, vahendajate kaudu kutsikate müük, eriti erilised värvitoonid ja udupeened eritõud ja eriti libe ja kahtlasena näiv jutt. Nende otsa komistab kõige tõenäolisemalt läbi okidoki või teiste müügiportaalide kuulutuste ning kui normaalses kuulutuses näed sa piltidel samu kutsikaid ning tekst tundub loogiline, siis nende kuulutuste puhul tekib hoolsal vaatlejal palju kahtluseid.
Tihtilugu tegelevad seda tüüpi müüjad paberite võltsimisega ja kaovad pärast müügitehingut maa alla. Kui nad küsivad ettemaksu, siis võid üsna kindel olla, et sa ei saa isegi kutsikat. Sellistest kuulutustest mine suure kaarega mööda.
Pisut puhkust kulub aeg-ajalt ära kõigile koertele. Muretu russelipoiss Enno käib linnakärast närve puhkamas maakodus igal nädalalõpul. Murekoertega on selline rutiin aga eriti kasulik ja oluline. Autor Kristina Grau
Haldamiseks nimetatakse koerakoolituses seda tegevust, kus me välistame soovimatute käitumiste praktiseerimise keskkonna muutmise abil. Haldamisest rääkides küsivad inimesed tihti: Kas probleemide vältimine ei aita kaasa probleemi süvenemisele? Tänases postituses katsun selgitada miks see nii ei ole ja miks haldamine ikkagi nii tähtis asi on, et ma julgen seda nimetada isegi tähtsaimaks osaks käitumisteraapia protsessis. Alustamegi sellest, mis rolli mängib haldamine treeningplaani juures.
Kui treeningu tähtsust mõistavad hästi enamus inimesi, kes koertega on kokku puutunud, siis haldamine jääb kahjuks tihtipeale tagaplaanile. Ometi sõltub treeningu edukus alati sellest, kui hoolikalt on käitumist treeningperioodi kestel hallatud. Miks nii?
Esimene põhjus, miks me kasutame haldamist muret tekitavate käitumiste juures, on ohutuse tagamine. Kui me tõkestame koera ligipääsu ärritile või ärritite ligipääsu koerale, ei saa muret tekitav käitumine avalduda. Inimreaktiivset koera inimestest isoleerides saame me välistada selle, et keegi inimene saab hammustada. Sama kehtib ressursse valvavalt koeralt ressurssidele juurdepääsu tõkestamisel või talle ressursside omamise ajal rahu tagamisel. Üksindusahistust põdevat koera üksi mitte jättes välistame me aga koera võimaluse ennast vigastada. Levinuim haldamisvahend koerte puhul on aga jalutusrihm. See külge ja voila!- välistatud on ära jooksmised, teiste loomade taga ajamised, naabriaeda jooksmised, auto alla jäämised ja muud võimalikud viisid surma saada või pahameelt külvata :).
Teine põhjus miks me haldamist kasutame, on käitumise praktiseerimise võimaluse vähendamine. Nagu me kõik teame, siis harjutamine teeb meistriks. See kehtib ka koera käitumise puhul- kui koer saab regulaarselt harjutada soovimatut käitumist, püsib see käitumine nö elus.
Meile kõigile on tuttav see tunne, kus me TEAME mismoodi me reageerima peame aga ometi me teeme automaatselt ikka vanaviisi. See probleem tekib sellest, et ajus liigub informatsioon kergemini edasi juba niiöelda sissetallatud neuroloogilisi radu pidi ja uute radade juurutamine võtab aega. Mida rohkem saab meie või meie koera organism praktiseerida neid sissetallatud radu, seda väiksem võimalus tekib uute alternatiivsete radade sissetöötamiseks. Ja nii juhtubki, et kui koeral on valida teist koera nähes eemaldumise ja haukumise vahel, siis haukumine tuleb tal nii automaatselt, et eemaldumisel ei tekigi mingit võimalust.
Seega võib öelda, et kui me välistame haldamise abil soovimatu käitumise õppeperioodiks, ei saa koer seda neuroloogilist kanalit enam pideva kasutamise abil elus hoida ning aja jooksul muutub haldamisega välistatud käitumine seetõttu nõrgemaks või hääbub sootuks.
Kolmas põhjus on seotud premeerimisajalooga. Kõik loomad käituvad üldjoontes nii, nagu on varasemalt ära tasunud. Seega kui meie koera soovimatu käitumine on näiteks teiste koerte peale haukumine, siis ta on üsna veendunud, et just see käitumine aitab tal peletada teised koerad endast eemale ja vältida seeläbi nendega kokkupuudet. Kui me tahame seda probleemi lahendada, tuleb meil koera veenda, et teised koerad ei ole ohtlikud ning parim viis konflikti vältimiseks on hoopis ümber keeramine ja eemaldumine.
Selleks, et koer hakkaks eelistama seda teist varianti esimesele, on vaja aga tingida olukord, kus ta on konflikti vältimisel edukas just seda teist teed valides ja samal ajal tuleb välistada kõik olukorrad, kus ta teist koera nähes haukuma saaks hakata. Koer, kes kogeb kuuel päeval nädalas, et tema haukumine aitab hirmutavaid olendeid eemale peletada ning üks kord nädalas seda, et eemaldumine võimaldab konflikti vältida, saab 6 x rohkem kinnitust sellele, et vana käitumine töötab hästi ning seetõttu ei ole ta nii aldis eelistama uut käitumisviisi vanale. Premeerimisajalugu lihtsalt soosib vana käitumismustrit edasi.
See on üks näide reaktiivse koera haldamisest. Selleks, et saaksin oma koera üksi autosse jätta, on mul vaja välistada, et ta mööduvaid koeri näeks, kuni ta ei ole õppinud teiste koertega toime tulema ilma minu juuresolekuta. Pildil nähtav vineer-boks sobib selleks hästi :).
Neljas põhjus seisneb selles, et praktika käigus emotsionaalne käitumine üldiselt intensiivistub ja muutub üha tugevamaks, kuni võib kujuneda päris sundmõtteks välja. Seda tingivad verre paiskuvad stressihormoonid, mis ei lase organismil rahu seisundit taastada. Näiteks kui koeral on kombeks haukuda aiast möödujate peale, siis tema organismi paiskub vastavalt ehmatuse suurusele adrenaliin ja teised juurdekuuluvad hormoonid ning koera üldine erutuse tase tõuseb. Iga möödujaga paiskub vereringesse juurde uus ports hormoone, samas kui eelmise üleelamise jäägid ei ole veel jõudnud lahtuda. Seega esimese mööduja peale haugub koer lühemalt, teise peale pisut pikemalt ning kui koer on olnud juba terve päeva üksi aias ja saanud lakkamatult haukuda kümnete möödujate peale, siis õhtuks on meie koer juba paras närvipundar, keda on väga raske haukumise pealt ära meelitada ning kes hakkab haukuma iga väiksemagi krõpsu peale.
Kui selline asi vältab kuid, saame me lõpuks endale koera, kes aeda pääsedes jookseb otsemaid aia serva ootele ning kütab ennast ka möödujate puudumisel lõpuks nii üles, et hakkab haukuma. Möödujate korral on ta aga juba nii üle erutatud, et igasugune mõistuseraas on peast justkui pühitud ning koer võib minna sellisesse afektiseisundisse, et on ohtlik nii endale kui teistele. Kui me alustame alles siis käitumisteraapiaga, kestab see oluliselt pikemalt kui siis, kui me oleksime haldamisega välistanud käitumise kohe selle tekkimise järel.
Kõige imelisem osa haldamise juures seisnebki tegelikult ranges haldamisplaanis, mida nimetatakse ingliskeelses kirjanduses ka kortisooli puhkuseks. Kortisool on aine, mis vallandub verre koos adrenaliiniga, kuid erinevalt adrenaliinist jääb see organismi püsima pisut pikemaks ajaks. Väikse ehmatuse korral võib see kesta mõne päeva, suurema šoki korral aga isegi üle nädala. Terve see aeg, mil kortisooli jäägid veres heljuvad, on koer ärevam, närvilisem ja ületab võitle-või-põgene künnise plahvatuslikult kiiremini. See tähendab, et ka hoolikalt läbimõeldud treeningul võib piisada vaid pisimast valearvestusest ja me ületame koera taluvusläve.
Seda teadmist arvesse võttes saame me aga oma treeningplaanile anda tohutu tõuke, kui me rakendame pisut pikemal perioodil radikaalsemat haldamispoliitikat. Kui me välistame näiteks 10 päeva jooksul oma koera jaoks täielikult igasugused erutavad ja ärritavad olukorrad ning hoiame teda peaaegu nagu vati sees, siis 10 päeva pärast trenni tehes võib meie koer meid oluliselt üllatada oma arengus ja üldises ärevustasemes. Vältida tuleks siis üheaegselt nii ärritiga kokkupuuteid ja stressirohkeid rutiinimuutuseid, kui ka adrenaliinirohkeid möllumänge. Nende asemel võiks pakkuda koerale rahulikumaid tegevusi nagu ninatöö, võimlemine ja enesekontrolli harjutused.
Toon ühe reaalse näite Ronni varal sellest, kui suur vahe on trennidel enne ja pärast kortisooli puhkust:
Detsembris juhtus meil järjest mitu väga paha äpardust, kus lahtised koerad pääsesid Ronnile liiga lähedale ja ta ehmatas. Lisaks oli tema stressitase püsivalt üleval katusel liikuva lume tõttu (see hääl hirmutab teda) ning ta oli mul mingi osa päevast üksinda aias, kus ta sai haukuda möödujate peale. See tähendas, et kuigi ma haldasin hoolikalt tema kokkupuuteid teiste koertega, oli ööpäevas piisavalt aega, et ta siiski saaks kogeda väiksemat sorti reaktsioone ning see hoidis kortisooli taseme tema veres püsivalt üleval. Kui ma sellise Ronniga tegin koerareaktiivsuse trenne, siis märkasin ma juba jalutama minnes, et tema võime rihma lõdvana hoida oli pärsitud. Samuti tema kuulmisvõime ja huvi maiuste vastu. Teist koera silmates võis ta esimese hooga kiunatada või isegi haugatada. Igal juhul kiirenes tema pulss ja hingamine märkimisväärselt. Veendunud teise koera kauguses ja ohutuses, rahunes ta üsna kiiresti maha ja me saime üldiselt vahemaad vähendada umbes 10 meetrini ilma, et ta oleks teise koera suhtes ebamugavustunnet väljendanud.
Jaanuaris tegin ma Ronnile 10 päevase kortisooli puhkuse, mille vältel oli ta praktiliselt minu külge liimitud. Ta ei olnud sel perioodil üldse üksi aias, magas meie juures, käis minuga tööl kaasas ja jalutamas käisime ainult kohtades, kus ma olin 100% veendunud et ta ei tunne isegi teise koera lõhnu. Nädala lõpus läksime me taas oma reaktiivsustrenni tegema. Juba jalutama minnes tundsin ma, et mul on palju rohkem koera kui tavaliselt- Ronni hoidis rihma lõdvana, sõi hea isuga ja oli igatepidi väga heas tujus. Teist koera silmates Ronni vaatas teda momendiks ja kalpsas siis kutsikalikult pehmete lihastega minu juurde preemiat otsima. Saime vahemaa vähendada lõpuks selliseks, et jalutasime koeri kõrvuti ja lasime neil teineteist nuuskida. Kogu selle aja oli Ronni väga kontaktialdis ja muretu.
Sama asja oleme saanud katsetada ka mõne murelike koerte grupi õpilasega ja selle efekt on alati olnud uskumatu. Sisuliselt ühe trenniga oleme saanud vähendada vahemaid või tõsta raskusastet rohkem, kui muidu mitme nädalase tööga. Puhas maagia, kui küsite minu arvamust! :)
Ja seepärast ma ütlengi, et haldamine on kõige imelisem vahend murekäitumiste lahendamisel. Jah, ma tean, et seda on kohati raske korraldada, kui mitte öelda võimatu...aga sellise efekti nimel tasub ikkagi proovida. Ka poolikult tehtud haldamine on parem kui mitte midagi ja kui teil on võimalik oma koera niimoodi rangemalt hallata kasvõi 10 päeva üks kord paari kuu tagant, siis ma siiralt soovitan seda ikkagi proovida. Uskuge mind, see üllatus on väga magus!
Kui te olete aga lõputust haldamisest väsinud, on veel viimane võimalus liituda sellesuvise Murelike koerte treening-grupiga ning lisada haldamisele teraapiatöö:
|
OSCAR-2019
|
||
Kuna suures firmas on inimesi palju, siis ilmselgelt on vaja nendevaheliseks kommunikatsiooniks luua süsteem. Ühel hetkel avastad, et sul on küll väga-väga kiire, aga see aeg on täidetud tabelite, graafikute täitmisega, Uute süsteemide ja maatriksite leiutamisega, Memode ja powerpointide lugemise- tegemisega. Ja koosolekud-koosolekud-koosolekud.
Hullult tekib juurde pesudotegevusi, mida tehakse selleks, et õigustada oma ametikohta või mitte uppuda rutiini või siis lihtsalt sellepärast, et inimesi on nii palju.
Suurel firmal on üldiselt ka raha rohkem. Positiivne tulem on koolitused, hindamisvestlused, töötingimused, üritused.. negatiivsem see, et kuigi hommikust õhtuni räägitakse efektiivsusest, hakkab süsteem iseennast sööma. Numbrid on suured, kulutused ja investeeringud suured. Kõik on automatiseeritud ja reglementeeritud ja inimene unustab sageli terve mõistuse ning selle, et kui süsteem eksib, tuleks võtta lihtsalt telefon ja asi korda ajada, mitte ignoreerida.
Mängureeglid on paigas. Ja see on omamoodi hea. Sa ei pea põdema palgatõusu pärast. Kõik teavad mida nad tegema peavad ja üldiselt ei tee kriipsugi rohkem.
Kui väikeses firmas võib juhtuda, et tööle võetakse hariduseta inimene- tema oskuste, suhtumise või siis sellepärast, keda ta tunneb. Siis suures firmas on reeglina tööl kvalifitseeritud ja haritud inimesed. Kuna konkurss on suur, siis kannatab valida ja riisuda koor.
Lisaboonus, kui firma on rahvusvaheline. Kogemus, kuidas erinevus tõepoolest rikastab, kuluks tegelikult ära igale eestlasele.
Suurim miinus ja pluss samaaegselt, on firma suurus. Suurte laevade pööramine võtab aega. see on paratamatus. Ning mind on see viinud rohkem kui korra motivatsioonikriisini- sa teed ja teed, aga midagi ei muutu. Sest Riias/ Stockholmis/ Brüsselis öeldi nii. Ja nii on alati olnud.
Huvitav on see, et pole vahet, kas tegemist on väikese, suure või keskmise ettevõttega. Kui kaardistatakse ettvõtte probleeme, siis täiesti kindlasti joonistatakse tahvlile kaks teemat: info ei liigu! ja meeskonnatöö on kehv.
Ma vaatan ja kuulan alati huviga neid entusiaste ( erakonnad, teater), kes unistavad võimalusest, et suurem kui 15 inimest seltskond saaks toimida täiesti demokraatlikult. Minul sellist kogemust ei ole. Ikka tekib keegi, kes väidab, et " see konfidentsiaalne info võib välja lekkida", "seda on liiga vara öelda, tekib asjatu paanika", " neil puudub otsustamiseks suur pilt ja kompetents" jne. Ikka tekivad väiksemad grupid, ikka tunneb keegi end kõrvalejäetuna.
Riigiettevõttes ma töötanud pole, aga kõrvalt vaadates tundub mulle, et see on suurfirma ruudus. Samad pseudotegevused, esitlused, memod, koosolekud ja töö, ilma milleta inimkond tegelikult ei hukku. Ja abstraktne raha, mida on alati vähe, aga samas teda kogu aeg jätkub.
Tööjõu arvelt hoiab tööandja üldiselt kokku. Mis tähendab hea asjana seda, et sa oled laia profiiliga ja teed kõike mida vaja, aga negatiivsena, kuna koormus on hiiglaslik, siis tegeled vaid tulekustutamisega. Unistamise, mõtlemise ja uute asjade loomise aega lihtsalt pole.
Suurim pluss on see, et sa reaalselt näed oma töö tulemust. Kui sina ei tee, ei tee mitte keegi. Ja kui sa teed, siis toimuvadki reaalsed muudatused.
Väikestel firmadel on reeglina raha vähe, mistõttu jäävad vahel realiseerimata päris head ideed või investeeringud, Samas sunnib rahapuudus leidlikuks ja nutikaks.
On inimesi, kes töötavad kooli lõpetamisest pensionile minekuni ühes kohas. Minusuguse rahutu hinge jaoks, kes kiiresti tüdineb, puuduvad väikeses firmas karjäärivõimalused. Kui sa just tegevjuhi kohta endale ei napsa, või ei suuda iga paari aasta tagant revolutsiooni korraldada, siis ühel päeval hakkab igav.
Ma väga sageli vaidlen vanematega nende laste karjäärisoovituste osas. Paljud tahavad, et laps õpiks midagi konkreetset. Minu meelest tuleks sinna alati juurde küsida ( lisaks sellele, et ala peab meeldima, huvitama jne). Kas seda tööd saab teha töövõtjana ja tööandjana. Mitu selle ala firmat Eestis üldse on- kui ülemus on loll, on sul siis variant B. Kas selle haridusega saab tööd nii Eestis kui välismaal? Kas selle hariduse baasilt saab teha karjäärimuudatusi ja kui palju (kui kallilt) on vaja selleks ümber õppida. Kas see elukutse on ka 10 aasta pärast olemas. Siis, kui kaovad arvutid?
Minu isiklik seisukoht on et vähemalt keskastmejuhid, spetsialistid ja tippjuhid kindlasti peaksid aeg- ajalt töökohta vahetama. Et näeks erinevaid firmakultuure, võimalusi, töövõtteid.
Mul tekib allergia, kui tänaseks 200 + töötajate arvuga juht heietab endiselt mälestusi ajast, kui ta garaazis alustas. Erineva suurusega firmasid lihtsalt peab erinevalt juhtima, Ja kui inimene pole mitte kusagil mujal olnud, siis ei saagi teda süüdistada, et ta seda ei oska.
Esiteks, üldiselt (vanem) eesti omanik ei usalda oma kallilt palgatud spetsialiste. Ta on liiga lähedal. Tal on kindlasti naine ja ämm, kellel on oma arvamus. Kuna see on tema raha, millega sa toimetad, on tal sekkumiseks ka õigus. Üsna tihti viib ämma seisukoht siiski rappa ja meeletu energia kulub pidevalt müügitööle, tõestamisele, selgitamisele ja veenmisele.
Teine probleem, ma usun, muutub ajaga, Kuna omanikud on täna ise juba ligi viiekümnesed, siis hakkab kaduma veendumus, et 45+ tuleks maha lasta. Usutavasti on meil paarikümne aasta pärast nii nagu Skandinaavias: ettevõtet juhivad hallipäised ja raske tööle saada on hoopis noortel, kogemusteta inimestel.
Liigne intelligentsus ja kahtlemine, küsimuste esitamine ning rohked kogemused võib olla boonuseks, aga pigem mitte.
Ettevõtlus on elustiil 24/7 ja sul on kergem, kui sul on energia, riskijulgus ja fanaatiline ühesuunaline mõtlemistüüp.
Kõik autod ja boonused ja peod tuleb sul endal reaalselt välja teenida. Neid ei saadeta peakontorist või kusagilt.
Nagu öeldud, inimesed on erinevad. Kui täna küsiks kuldkalake- kuhu sa soovid tööle minna? Jääksin ma hätta. Sest sellist firmat Eestis enam pole. Kõigis heades firmades olen ma juba töötanud ja tagasi enam minna ei tahaks. Ma tahan uusi asju.
Ainus võimalus oleks vahetada tegevusala, aeg- ajalt ma isegi neid pakkumisi kaalun... ja siis ikka loobun, sest teadmine, et oled mingil alal, mida ka naudid, ekspert.. on väga magus, ahvatlev, turvaline ja mõnus.
Ma olen ammu mõelnud, et eestisuguses väikeriigis võiks ametlikult kehtida rotatsioonisüsteem. Et teatud ametiala inimesed vahetavad mingi perioodi järel omavahel firmad. Saaks inimene uusi kogemusi, ettevõtte värsket hingamist jne.
Ma pole mitme aspektiga nõus aga ma ei saa kommenteerida ka, konfidentsiaalsus ennekõike. Ainult nii palju ütlen, et ka suurfirmas võib olla mitmeid nn sisemisi organisatsioone - oma väikese eelarvega, oma muutumistega, oma eesmärkidega. Infoliikumine pole reeglina siis probleem, suure terviku nägemine ja mõistmine on.
Lisaksin valikukriteeriumitesse veel mõned - ajakasutus & paindlikkus. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma aega hindan. Võimalus hoida aega kokku ja töötada maal kaugtöövormis on minu jaoks üks väheseid motivaatoreid, mis veel toimib.
|
OSCAR-2019
|
||
Kodus võib teha ennetavaid harjutusi, et vähendada pinget kaelas ja parandada vereringet kaelalihastes.
On terve rühm harjutusi, mida soovitatakse teha iga päev hommikuti, et kaelalihaseid tööks ette valmistada. Neid soovitatakse teha ka lõdvestamiseks, kui tööpäev on läbi. Harjutuste tegemiseks istuge ilma seljatoeta, puusad ja põlveliigesed 90-kraadise nurga all ning lõug kergelt rinnale suunatud, et vähendada survet kaela veresoontele.
Hoidke kätega küünarnukkidest kinni ja tõmmake neid allapoole. Hoidke mõlemast küünarnukist kinni ja pöörake neid päripäeva, seejärel vastupäeva. Korrake seda 3–5 korda.
Sirutage käed aeglaselt selja taha ja tõmmake seejärel aeglaselt üles. Ajage käed sirgeks ning tõmmake neid paremale ja vasakule. Korrake seda 7–10 korda.
Lamage seljal, jalad põlvedest painutatud. Asetage midagi pehmet nende alla, mis suudaks hoida jalgade raskust. Jätkake sügavat ja kerget hingamist 10–15 minuti jooksul, püüdes kogu keha täielikult lõdvestada. Lamage selili põrandal, käed ja jalad välja sirutatud ning nimmepiirkond vastu põrandat surutud. Sirutage!
Selili lamades tõmmake kord ühte, kord teist põlve kätega kõhu suunas. Tõmmake ühest jalast, kuni teine jalg on sirgelt maas.
Selili lamades tõmmake mõlemaid põlvi kõhu suunas, nii et te venitate selja alaosa. Pärast seda minge aeglaselt tagasi esialgsesse asendisse ja korrake seda 10 korda.
Olge neljakäpukil, tõstke üles parem käsi ja vasak jalg. Hoidke seda asendit 5 sekundit ja seejärel liikuge tagasi esialgsesse asendisse. Tehke seda harjutust 10 korda ühe käe ja jalaga ning 10 korda teise käe ja jalaga.
Laskuge neljakäpukile ja viige oma tuharad lihaseid venitades tahapoole. Hoidke seda asendit 5 sekundit, seejärel liikuge aeglaselt tagasi algasendisse ja korrake seda 10 korda.
Lamage paremal küljel, sirutage vasak käsi pea kohale, painutage paremat jalga ja hoidke vasak jalg sirgena. Puudutage vasaku põlvega vasakut küünarnukki ja seejärel sirutage. Tehke seda harjutust ka parema põlve ja parema küünarnukiga 10 korda.
Kehakaalu kontrolli all hoidmine. Uuringud näitavad, et me peame harjutustega nädala jooksul põletama vähemalt 2000 kalorit. Seda on palju rohkem, kui põletatakse soovitatud 30‑minutiliste mõõdukalt intensiivsete harjutustega, mida tehakse viis korda nädalas. Mõned allikad soovitavad teha harjutusi iga päev 66 minutit. See nõuab väga palju aega, kuid seda saab kergesti saavutada, kui sõidate jalgrattaga tööle või kooli ning muudate selle osaks oma iganädalasest harjutusteprogrammist. Jalgrattaga sõitmine põletab 300 kalorit tunnis, nii et kui te teete seda kaks korda päevas, annab see kokku päris suure numbri.
Rühi parandamine. Sobivalt kohandatud jalgrattaga sõitmine aitab rühti parandada. Küsige oma kohalikust jalgrattapoest nõu, kuidas ratast kõige paremini oma kehaga sobitada.
Terve vaim. Ei ole mingit kahtlust, et jalgrattasõiduga kaasnevad füüsilised harjutused vähendavad selliste probleemide riski nagu depressioon, stress ja ärevus.
Terved luud. Et jalgratas toetab teie keha, ei pea jalgrattasõit alati raske harjutus olema (kuigi see sõltub teie tehnikast). See tähendab, et jalgratas sobib inimestele, kellel on teatud luu- ja liigeseprobleemid. Osteoporoosi eest kaitsmisel võib rattasõit olla vähem tõhus, kuigi kõik harjutused aitavad mingil määral luid ja lihaseid tugevdada.
Ujumine ei ole ainult suurepärane harjutus, sellel on teatud seisundite ja vigastuste puhul ka ravitoime.
Ujumine on hea võimalus toonuse tõstmiseks ja kehakaalu langetamiseks, sest ujudes peate te oma keha liigutama vastu veetakistust. Ainult mõned ujumisliigutused kaasavad enamiku lihaseid, mis treenib keha suurepäraselt. Kui te lisate kiirust, saate ka suurepärase aeroobse treeningu.
Veetakistus on õhutakistusest kümme korda suurem, mistõttu vees põletatakse rohkem kaloreid. Ameerikas läbi viidud uuring näitab, et vees tehtud harjutustega kaotab inimene kuni 25% rohkem kaloreid kui ujumisliigutuste tegemisel õhus.
Ujumise teine suur eelis on see, et vesi toetab kehamassi ega koorma liigeseid. Te saate hea koormuse, maksmata selle eest põlvede, puusade või selgrooga. Uuringud näitavad, et harjutamine vöökohani vees vähendab liigeste koormust 50% võrra ja harjutuste tegemine rinnuni vees vähendab seda isegi kuni 75% võrra.
Kuigi ujumine on hea spordiala liigeseprobleemide, nt artriidi puhul, ei aita see kaitsta luuhõrenemise e osteoporoosi eest, sest see ei ole raskuste kandmise harjutus.
Ujumine on suurepärane treening raseduse ajal. Vee kehakaalu toetav efekt on eriti hea raseduse hilistes etappides, kui rasedal on raske liikuda.
Alustage lastega ujumas käimist varakult. Enamik inimesi soovitab lapsed juba käima hakkamisel ujumistundidesse viia, kuid enne basseini viimist tuleb lapsed immuniseerida. Küsige nõu spetsialistidelt.
Jooksmine võib olla kõige parem viis vormi saavutamiseks: see on odav, seda võib teha igal ajal ja igal pool ning – mis kõige tähtsam! – see on väga tõhus.
Jooksmine on mitmete spordialade lahutamatu osa ja see on üks kergemaid viise enda vormi parandamiseks. Jooksmist on mitut erinevat liiki: sörkimine, murdmaajooks, võidujooks ja maratonid, kuid enamik jooksjaid jookseb lihtsalt naudingu pärast ja vormis püsimiseks.
Tegelikult ei ole jooksmisel ja sörkimisel vahet, kuigi sörkimist kirjeldatakse sageli kui aeglast jooksmist. Mille kasuks te ka ei otsustaks, te vajate häid jooksukingi ja natuke entusiasmi.
Igasugune jooksmine – aeglasest sörgist sprindini – parandab südame ja kopsude tööd. Sprintimine on anaeroobne treening (hapniku tarbimiseta) ja vajab suurt lihasjõudu; pikamaajooksmine on aeroobne treening (hapniku tarbimisega) ja nõuab lihaste vastupidavust.
Jooksmine võib säilitada või suurendada luutihedust, aidates seega osteoporoosi algust edasi lükata. Samas võib jooksmine lisada liigestele suuremaid koormusi kui väiksema mõjuga alad, nt kõndimine ja jalgrattaga sõitmine.
Iga jooksmistreeningu lõpus jahtuge järk-järgult maha. Lõpetage trenn aeglase sörgi või kiire kõnniga, kuni teie südame löögisagedus ja hingamissagedus on enam-vähem taastunud. Tehke venitusi, kuni te veel soe olete.
Üha enam inimesi otsustab oma tervist parandada kepikõnni abil. On mitmeid meditsiinilisi seisundeid, mis vajavad käimiskeppide kasutamist.
See on aastaringselt harrastatav sport, mida saab teha õues ja looduses ning see on ideaalne samm vastupidavuse saavutamiseks. Kepikõnnil on mitmeid eeliseid. Kergesti õpitava tehnika tõttu saab selle spordiala kiiresti selgeks. Minimaalse surve tõttu liigestele on selline kõndimine ideaalne inimestele, kellel on liigeseprobleeme. Kepikõnd sobib suurepäraselt eakamatele inimestele. Kui käimiskeppe õigesti kasutada, annab see täiendavat treeningut õlgadele ja õlavarre lihastele. Käimiskeppidega kõndimine hõlmab 100 või enam lihast, see on hea selgroole ja ülakehale ning aitab vältida põlvekahjustusi. Käimiskepid on mõeldud käimiseks ja need aitavad parandada inimese füüsilist seisundit. Kepikõnd kombineerib huvi looduses viibimise ja vormisoleku vastu. Käimiskepid aitavad inimestel käia kiiremini ja kasutada aktiivsemalt käsi. Seetõttu kasutatakse rohkem energiat, mis arendab lihaseid. See on eriti tänuväärne, sest kepikõnd:
|
OSCAR-2019
|
||
ohoh! aga kust ta teadis, et ma JUST seda plaanisingi teha, seda kreemi silmade lähedale määrida? ma vist ikkagi olen kuulus ja kuskil ilukuluaarides juba räägitakse mingist uuest ülbikust, kes ei oska ise põsepunagi kasutada, aga plaanib leida SPFiga kreemi, mis silmi kipitama ei aja (vt ka: tarkade kivi, Gordioni sõlm, ringi kvadratsioon). kõik eksperdid ostsid popcorni valmis ja bookmarkisid siinse lehekülje ära. sümpaatne tšehhitar oli ainus, kes võtts vaevaks ullikest hoiatada.
ega mul enda meelest päevakreemile mingeid erilisi nõudmisi ei ole. noh, minu tavalised kriteeriumid:
võiks kuidagi saada ilma läbustamata (kreemi puhul see tähendab, et ma eelistan tuube ja pumbaga pudeleid neile totsikutele, kust tuleb sõrme või, jumal hoia, spaatliga kreemi koukida)
võiks olla saadaval kuskil internetipoes või suvalise lennujaama tax-free poes või mõnes riigis, kuhu ma regulaarselt satun (ok, selle viimase peaks vist ka tõstma üldnõuete hulka, millele kõik mu ostetavad tooted peavad vastama)
noh. näiteks praegu leiduvad mul majapidamises Selle Õige Päevakreemi rollile niisugused kandidaadid:
Superdrug Optimum – mul oli neilt tegelikult üks täiesti hea kreem, mis vastas enamusele nõuetele, aga ma jõudsin seda kasutada ühe pudeli ja siis nad võtsid selle tootmisest maha. see, mis ma asenduseks ostsin, on liiga rasvane, ja ma olen Superdrugi peale solvunud ja sealt enam järgmist otsima ei lähe.
Clinique Moisture Surge 72-Hour Auto-replenishing Hydrator – okei, see on tõesti väga mõnus praktiliselt lõhnatu absoluutselt mitterasvane äärmiselt niisutav kreem, mis kahjuks on pakitud vastikusse purki, ei sisalda päikesekaitset… ja on liiga kallis. ma isegi ei tea, kui kallis, sest ostsin ta Hiina-reisi lõpus lennujaamast mingi paki järelejäänud jüäänide eest, mille kurssi ma algusest peale korralikult ei tajunud ja millest ma meeleheitlikutl vabaneda soovisin, et ei peaks nendega valuutavahetusse minema. igatahes Euroopa hinnaga ostaksin ma teda juurde ainult siis, kui ta oleks ideaalne, aga ta ei ole.
Ryor Trio-Active cream SPF 30 – see on tegelikult üks päris tugev kandidaat, sest on pumbaga pudelis, sisaldab kõike, mis vaja, on täpselt napilt mitte veel liiga rasvane ja ei ole ka kuigi kallis… ainus häda on see, et tegu on tšehhi tootega ja isegi Prahas oli seda keeruline leida. mistõttu ma pole teda raatsinud korralikult isegi katsetada, sest kogu aeg on tunne, et kohe saab otsa ja siis ma ei saa teda kunagi enam juurde. aga nüüd just avastasin, et seda saab ühest salakohast ikkagi UKs ka tellida, nii et… jah. võibolla.
The Ordinary Natural Moisturizing Factors + HA – varsti te saate teada, et The Ordinary on täiega mu lemmikbränd, nii et loomulikult ostsin ma nende hüaluroonhappega kreemi. mis on tuubis ja ei lõhna ja ei maksa peaaegu mitte midagi – check, check, check – aga on päevakreemiks minu maitse jaoks ikkagi rasvane (no ma olen tõesti nõudlik. nad turundavad seda spetsiifiliselt kui mitterasvast kreemi.) ja saab kasutust ainult õhtuti.
Essex ihupiim – sellega on nüüd küll imelik lugu. seda, et see on ihupiim, sain teada umbes üleeile oma apteegitšekki vaadates. mulle soovitas seda näokreemiks üks väheseid kosmeetikuid, kelle juures oma elus käinud olen, ja viimased vähemalt 15 aastat on mu kodus seda alati leidunud. minu meelest ei müüda seda mitte kuskil mujal maailmas peale Eesti apteekide ja ühe Läti netipoe. tuubis (saadaval ka hiiglaslikus pumbaga pudelis, olen kasutanud, aga too ei ole käsipagasisõbralik), ei lõhna, maksab kolm viiskend, imendub kiirelt… Isegi kui ma leian Selle Õige Näokreemi, ega ma Essexist ikka ei loobu.
ideaalkreemiotsingud niisiis esialgu jätkuvad, seni aga… kasutan Essexi kreemi all hüaluroonhappeseerumit ja peal/hulgas päiksekaitsekreemi. tundub, et need teemad tuleb ka veel eraldi ette võtta ühel päeval. või koguni kahel.
eks ma muidugi kartsin veidi, et jooksen ilublogijana suure hooga lati alt läbi, aga nii avalik kui privaatne tagasiside lugejatelt on kinnitanud, et see latt ei ole siin seltskonnas eriti kõrgel:P soorituspinge maha võetud ja soojendusteemad (st. iluprotseduurid, millest olen ainult kuulnud) läbitud, lähme järgmise taseme juurde: iluprotseduurid, mida ma teen ka.
peenem rahvas ütleb muidugi hot cloth cleansing, aga tegelt ka – selle asja nimi, kui määrid näkku mingit puhastavat vahendit, natuke hõõrud ja siis soojas vees märjaks tehtud lapiga maha pühid, on ju näo pesemine?
(veel peenem rahvas räägib ka “double cleansing“-ust, aga kuna tolle mõte on kõigepealt ühe vahendiga meik maha võtta ja siis teisega nägu puhastada, siis see, kes meikida ei oska või ei viitsi, saab auhinnaks ühe etapi vahele jätta, tundub ju õiglane?)
näen juba ette, et siit hakkab tulema küsimusi: mis vahend? kui soe vesi? mis lapiga? rahu, ekspert kohe seletab.
näopuhastuseks mõeldud kosmeetikat on kogu maailm täis, alustades tavalisest seebist ja lõpetades uskumatute kõrgtehnoloogiliste ainetega, mis protsessi käigus värvi, temperatuuri ja/või olekut muudavad. minu valikukriteeriumid on lihtsad (ja kehtivad ka kogu muule iluarsenalile): ei tohi ülemäära palju maksta, võiks võimalikult vähe lõhnata ja peaks ka minusugusele kobakäpale olema kasutatav ilma suurema läbustamiseta. viimane kriteerium välistab kohe seebi, sest see nõuab näo märjakstegemist enne kasutamist, ja igasugused vedelad tooted, sest need on… märjad.
mu lemmikuteks on saanud puhastuspalsamid (cleansing balm) – sedasorti möginad, mille saab purgist välja koukida enamvähem tahkel kujul, aga nahale määrides sulavad kehatemperatuuri mõjul vedela(ma)ks, siiski mitte tilkuvaks. kui rahakott kannatab, siis Clinique’i Take the Day Off palsamit ei löö miski üle; Body Shopil on väga mõnus Camomile Sumptuos Cleansing Butter; ja mis ilublogija ma oleks, kui mul poleks soovitust ka korea kosmeetika vallast: innisfree apple seed cleansing oil balm. (Kahjuks sellega piirdub kogu mu kogemus ja teadmine korea kosmeetikast. Ja minu meelest ei ole seda toodet Euroopas võimalik osta; ma sain Shanghaist. #humblebrag)
ma olin ikka päris vanaks juba elanud, kui ma lõpuks teada sain, mille jaoks on mõeldud need väiksemõõdulised froteerätikud, mille peenemate hotellide vannitoast lisaks vanni- ja käterätile leiab. see ongi näopesurätt! selliseid võib endale Ikeast või apteegist osta viiese paki viie naela eest, ei pea hotellist varastama. ja ma ostaks pigem värvilised anyway, sest need hakkavad väga tihti pesus käima.
kasutamine käib nii: kastad räti kuumaveekraani alla (mandrieurooplane keerab segisti sellisesse asendisse, et vesi tuleks nii kuum, kui käed/nägu välja kannatavad), väänad välja, puhastad näo palsamist. loputad ja kordad. tugev hõõrumine on pigem soositud ja mõjub veits näokoorimisena ka. kui juhtusid kasutama seda ripsmetušši, mis sooja veega maha tuleb, siis tasub kummagi silma juures tempo maha tõmmata ja natuke leotada.
kui vesi oli piisavalt kuum, siis pärast nägu kuivatada pole tarvis, kuivab ise ja väga kiiresti. kui sul pole sellised sepakäed nagu mul, siis vbla tahad kuivatada. tohib. näopesuräti paned kas kuivama või pessu, sõltuvalt sellest, mitu korda ta juba käigus on olnud ja kui must või puhas tundub.
ma olen ise ka absoluutses hämmingus, KUI pikalt ma just suutsin kirjutada… näo pesemisest. aga ma pean ühe asja veel siia lõppu ära rääkima, nimelt on mul kena harjumus see protseduur ette võtta õhtuse hambapesu eel või järel. hommikuti miskipärast on olnud tunne, et mis ma siin ikka rätitan, tõmban kiirelt vatipadja ja mitsellaarveega üle. aga nüüd saab mu näovee pudel tühjaks ja ma otsustasin, et enam uut ei osta, sest tegelikult on see ikka päris jube, kui palju neid vatipatju prügikasti koguneb. hakkan lihtsalt hommikuti ka nägu pesema. (puhastusjärgselt neile vatipatjadele peale vaadanuna saan kinnitada, et mustus, mida maha pesta, on kohe päris kindlasti olemas. seda, miks mu nägu magades mustaks saab, ma seletada ei oska.)
vaatasin eile peeglisse ja tuli järsku meelde, et unustasin ilublogi esimeses postituses kirjutada kõigest, mida ma oma kulmudega ei tee. niisiis: ma ei kasuta kulmupliiatsit, kulmupuudrit, kulmuvaha ega ühtegi muud kulmutoodet. ma ei ole kunagi oma kulme kitkunud ja pole seda lubanud teha ka kellelgi teisel.
(ok, väikse erandina, vahetult pärast Londonisse kolimist käisin uudishimust proovimas, mida kujutab endast threading. selgus, et tegu on ääretult piinarikka ja ebahügieenilise viisiga kulmude kitkumiseks. olete lapsena kunagi niidist ja nööbist vurri teinud ja siis oma juuksed sinna kogemata vahele jätnud? vot asendage mõttes juuksed kulmudega ja nööp ühe mossis aasia prouaga, selline tunne.)
ei saa öelda, et ma kulmuteema peale elus just palju mõelnud oleks, aga mõned aastad tagasi täheldasin, et maailm on mulle järele jõudnud ja et minu kulmud (nii lähenemine kui tulemus) on all the rage. vt ka: Cara Delevingne:
|
OSCAR-2019
|
||
Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada AS Eesti Statoili kuvand tööandjana tudengite seas. Uuringus kasutati veebiküsimustikku, mis sisaldas ka semantilise diferentsiaali skaalat. Ankeetküsitluse valimi moodustasid õpilased ja üliõpilased, kes õpivad järgmistes koolides: Eesti Maaülikoolis, Tartu Ülikoolis, Tartu Kutsehariduskeskuses, Tallinna Majanduskoolis, Tallinna Teeninduskoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis teeninduse ja majandusega seotud erialadel, kellest 147 oli naised ja 33 mehed. Valimiks oli valitud Tartu ja Tallinna koolid, kuna nendes kahes linnas on ettevõttel enamik teenindusjaamu. Vastuste saamiseks kasutati veebikeskkonda, kus koostati küsimustik ja mille kaudu saadeti see respondentidele vastamiseks. Uuringust selgus, et AS Eesti Statoili kuvand tööandjana tudengite seas on positiivne, samuti ei erinenud kuvand oluliselt mees- ja naisvastajatel. Vastajate arvates loob AS Eesti Statoili positiivse imago ettevõtte tuntus ja kaasaegsus ning ettevõtte stabiilsus tööturul. Tudengid iseloomustavad ettevõtet järgmiste omadussõnadega: sõbralik, professionaalne, kiire, usaldusväärne, avatud, kindel, meeldejääv, arenev, kasulik ja atraktiivne. Tulemusi vaadates võiks tudengite arvates AS Eesti Statoil olla tööandjana paindlikum, koondunum ja võrdsem. Tudengite arvates on AS Eesti Statoili imago pigem positiivne. Suheldes tudengitega ja uurides nende soove ja vajadusi, on AS Eesti Statoilil võimalus luua nende vastajate seas, kes ei osanud võtta kindlat seisukohta, ettevõttest positiivne kuvand. Tudengite vastusest saab järeldada, et 32,6% vastanutest on huvitatud AS Eesti Statoilist kui tööandjast, 26% soovitaks ettevõtet tööandjana oma tuttavatele, kuid kohe tööle AS Eesti Statoili tuleks kõigest 3,9% respondentidest. Potentsiaalsed töötajad oleksid AS Eesti Statoilile veel vastajad, kes ei osanud eespool toodud küsimustes seisukohta võtta. Tudengid olid nõus väitega, et AS Eesti Statoilis saab palju suhelda inimestega. Respondentide arvates on AS Eesti Statoilil hea maine ja hea asukoht. Vastanutest pooled tudengid teadsid ka võimalusest, et ettevõte pakub töötamist ka kooli kõrvalt ning et töögraafik koostatakse töötaja soove arvestades. Uuring näitas, et tudengid ei tea kas AS Eesti Statoili on raskem tööle saada kui mujale, kuna nad pole praeguse hetkeni kandideerinud ettevõttesse tööle. Ülevaadet ei omatud organisatsiooni poolt töötajatele pakutavatest koolitusvõimalustest ega sellest, kui suur on ettevõtte töötajate töökoormus. Tudengid saavad põhilise informatsiooni AS Eesti Statoili kohta internetist, tänapäeva infoajastul on just arvuti see, mille kaudu leitakse vajalikku informatsiooni. Lisaks saadakse informatsiooni ka televisioonist ja sõpradelt. Vähesel määral saadakse AS Eesti Statoili kohta informatsiooni oma koolist ja värbamiskeskustest. Kõige rohkem soovisid tudengid saada täiendavat informatsiooni karjäärivõimaluste kohta AS Eesti Statoilis. Sooviti teada, milliseid ametikohti AS Eesti Statoilil üldse on pakkuda ehk ettevõtte struktuuri, ametikohtade kirjeldusi ja kuidas toimub ametiredelil edasiliikumine, soovitati korraldada töövarjupäevi tudengitele ning pakkuda praktikavõimalusi ettevõttes. Lisaks olid vastajad huvitatud palgast. Palga kohta taheti teada, kuidas see kujuneb ja kas on olemas lisateenimisvõimalused ehk boonused, ning sooviti rohkem teada töökohustustest, mida täpsemalt oodatakse tööleasujalt, ja nõudmistest kandideerijatele. Töökohavaliku kriteeriumitest oli näha, et vastajad pidasid küllaltki oluliseks töötasu suurust. Suurema osa tudengite, 61,4% vastanute, brutopalga ootus jäi vähemikku 601-900 eurot. Töökoha valikul peeti oluliseks ka, et ettevõte võimaldaks arendada end isiksusena ja töökoha stabiilsust. Vastajad pidasid tähtsaks häid suhteid kolleegide ja juhiga. Vähemtähtsaks peeti töötamist välismaal ja töökoormust. AS Eesti Statoili puhul huvitusid tudengid ka tööajast ning graafikutest. Taheti teada tööpäeva pikkust ja kas ka osalise koormusega on võimalik AS Eesti Statoilis töötada ning kui paindlikud ollakse töögraafiku koostamisel ning vastajad huvitusid veel koolitusvõimalustest ning tööandja poolt töötajatele pakutavatest hüvedest. Huvi avaldati veel töötaja turvalisuse kohta, ettevõtte tuleviku plaanide, personali omavaheliste suhete ning tööjõu voolavuse ja haridustaseme kohta.AS Eesti Statoili kui tööandja eelistena teiste sarnaste jaemüügiettevõtete ees domineerisid vastusevariandid, nagu AS Eesti Statoili tuntus, ettevõtte hea maine, stabiilsus, ettevõtte suurus, paindlik töögraafik ja usaldusväärsus. Veel tõid tudengid välja nüüdisaegsust, konkurentsivõimet, professionaalsust, karjäärivõimalust, paremat palka ja töötajate koolitusi. Lisaks oli mainitud tudengite poolt ka jätkusuutlikkust, juhtimisstiili, töötajate omavahelisi sõbralikke suhteid, häid töötingimusi ja seda, et AS Eesti Statoil võtab tööle ka siis, kui töökogemused puuduvad, ning samuti võetakse tööle tudengeid. AS Eesti Statoili peamise puudusena märgiti vahetustega tööaega, mis nõuab tööl käimist ka öisel ajal. Lisaks toodi välja veel AS Eesti Statoili jäikus/rangus tööandjana, suur konkurents töökohtadele, karjäärivõimaluste puudumine, väike palk, kuid samas kõrged nõudmised. Märgiti ära töötajate suur töökoormus ja rangete reeglite hulk, mida pidevalt tuleb järgida, üleolev suhtumine töötajatesse ning lisaks on töö teenindusjaamas pingeline ja ohtlik. Küsitluses osalenute arvates saaks AS Eesti Statoili kui tööandja atraktiivsust tõsta tudengitele suunatud reklaamiga. Ettevõte peaks ise käima koolides ja tutvustama end kui potentsiaalset tööandjat, et AS Eesti Statoil paistaks tudengitele tööandjana atraktiivsem. Lisaks pakuti, et ettevõte saab tudengitele atraktiivsem olla, kui ettevõte pakuks suuremat palka, karjäärivõimalusi, looks tudengitele praktikakohad, pakuks aktiivsemalt tööd, mitte ainult kodulehel, vaid ka koolides, ja muudaks tööaegu paindlikumaks. Ettevõte võiks rohkem panustada töötajate koolitamisele, muutuda tööandjana sõbralikumaks ja muuta töökeskkond turvalisemaks.
|
OSCAR-2019
|
||
Suure tõenäosusega võib sellest saada sinu lemmikpuhkusepaik. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Monument aux morts de Varennes-sur-Allier ja Kunstimuuseum Musée d'Art Brut. Ära unusta külastamast paiku nagu Lapalisse'i turismibüroo ja Vichy Opera.
Töö või puhkusereis? Saint-Felix pakub majutusvõimalusi igaks otstarbeks. Kui sinu sihtkoht on Saint-Felix, ootab sind Hotels.com saidil 15 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 24%. Tubade hinnad alates 22 EUR/öö. Allpool näete, millise kategooria hotelle Saint-Felix ja selle lähipiirkond pakub.
Kõhutants (ingl. k belly dance, pr. k danse du ventre) on läänelik nimetus traditsioonilisele Egiptuse tantsule. See on tantsustiil, mille alla loetakse tänapäeval mõningaid Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Anatoolia piirkondade folktantse kui ka nendest välja kujunenud lavatantse.
19. ja 20. sajandi kunstis domineeris romantism. Paljud Euroopa ja Ameerika kunstnikud (näiteks Eugène Delacroix, Jean-Léon Gérôme jne) sõitsid "müstilisse itta", et maalida eksootilisi stseene valgusküllastest tänavatest, haaremitest ja kanapeedel lamasklevatest odaliskidest; ning paljud kirjanikud kirjutasid samadel teemadel. Idamaine ehk orientaalne tähendas tol ajal sisuliselt kõike, mis jäi Inglismaast ja Lääne-Euroopast ida poole.
Toomaks oma kodanikeni tükikest eksootikat, millest nad seni ainult lugenud olid, ja tõestada, et ka "idamaalased" on inimesed nagu me kõik, oma kultuuri ja kommetega, korraldati 1889. aasta Pariisi maailmanäitus, kus oli esmakordselt võimalik näha Prantsuse koloniseeritud alade Maroko, Alžeeria ja Tuneesia rahvatantse. Nende esitamisel oli rõhk folkloori tõepärasel edasiandmisel, mitte meelelahutusel. Tants võlus vaatajaid eelkõige oma erilisuse poolest. Peagi oli vastavatud vodevilliteatris Moulin Rouge´is võimalik näha idamaiselt rõivastatud tantsutüdrukuid, kes maailmanäitusel esinenud Ouled Naili tantsijaid jäljendada püüdsid. Nende tantsu hakati rahvasuus kutsuma danse du ventre ehk kõhutantsuks.
Pariisi maailmanäitust väisanud ameeriklane Sol Bloom kutsus kogu alžeerlaste küla endaga kaasa Ameerikasse, kus neil avanes võimalus esineda 1893. aasta Chicago maailmanäitusel. Sol Bloom avas terve tänava Midway Plaisance, kus erinevad rahvad ja kultuurid oma muusikat, tantsu ja muid kunste demonstreerisid. Kõik esinejad olid tulnud kohale oma kodumaalt ning paljud olid juba varem üles astunud 1889. aasta Pariisi maailmanäitusel. Publik ei olnud piisavalt huvitatud ja Sol Bloom pidi leidma võimaluse, kuidas tähelepanu tõmmata. Ta kutsus kohale tantsijad Pariisi tantsuteatritest, pani nad tööle ühes Pärsia paleed jäljendavas teatris ja hakkas nende "idamaiste tantsude" eest piletiraha küsima. Publikule mõjusid šokeerivalt korsettideta naiste julged liigutused ja etendusel oli tohutu menu. Sol Bloom võttis eeskuju Prantsusmaal saadud kogemustest, tõlkis prantsuskeelse kõlava väljendi danse du ventre inglise keelde ning nimetaski oma edukat tantsuetendust belly dance ehk kõhutantsuks.
Pärast idamaiste tantsude edu mõlemal maailmanäitusel ilmus kõhutantsijaid erinevatesse lokaalidesse ja vodevillidesse nagu seeni pärast vihma. Paari tantsijat said kuulsaks lavanimega "Little Egypt", kuna nende araabia päritolu eesnimesid oli ameeriklastel raske meeles pidada. Neid peeti parimal juhul julgeteks, halvimal vulgaarseteks. Idamaine folkloor ja rahvatantsud, millest uus moesuund kunagi tekkis, jäid meelelahutuse ja seksiäri varju. Seda tendentsi on märgata veel tänapäevalgi.
Kõhutants (inglise keeles belly dance / oriental dance / middle eastern dance) tähendab põhimõtteliselt sama, mis kabaree kõhutants (inglise keeles “cabaret belly dance“). Lähis-Idas mõeldi selle all esialgu raks baladi ja selle variatsioonidega esinejaid, tänapäeval viidatakse terminiga peaaegu alati kabaree kõhutantsule, ehk sellele, mida lääne inimesed tavaliselt “kõhutantsu” all ette kujutavad. Raks sharki arenes eelkõige Egiptuses, aga ka Liibanonis ja Türgis. Raks Sharki alla kuuluvad järgmised terminid:
Egiptuse tantsijatele omane kõhutantsustiil. Egiptuse kõhutants õitses aastatel 1940–1990, pärast seda perioodi on stiili populaarsus, eelkõige sünnimaal, kahanenud, peamiselt islami fundamentalismi populaarsuse kasvu tõttu, aga ka huvi tõttu lääneliku kultuuri (muusika, tants, riietus) vastu noorte seas. Seetõttu on tänapäeval enamus egiptuse stiili kõhutantsijaid mitteegiptlased. Tantsitakse kas orkestri (ja laulja) või salvestatud muusika saatel. Muusikaks on tihti ühe kuulsa artisti või helilooja (tavaliselt kas Omm Kalthoum, Abdel Halim Hafez või Farid el Atrash) loomingu adapteeritud ja tantsuks kohandatud variant. Paljud uuemad lood on juba originaalis tantsuks sobivad. Kuid kasutatakse ka folkloori, instrumentaalmuusikat ja popmuusikat.
Kostüümid on läbi ajastute pisut muutunud, kuid domineerib kaheosaline kostüüm, mille seelik liibub ülevalt tuharate ja puusade ümber ja altpoolt kas rohkem või vähem laieneb. Egiptuse kõhutantsu on tavaline tantsida ka kaunistatud pikas kleidis, mis jätab kõhu kaetuks. Liigutused on orienteeritud muusikaliste filigraansuste ja arabeskide peegeldamiseks keha kaudu, oluline roll on miimikal ja tantsija tõelistel emotsioonidel, mis tekivad muusikapala sõnade tõlgendamisel. Palju mängitakse vaatajaga, hoitakse teda pidevas janus rohkema järele.
Oryantal dansı Türgi tantsijatele omane kõhutantsustiil. Neid võib näha peamiselt turistidele korraldatud “Türgi õhtutel”, kus nad on osa tihedast programmist, kus astub üles ka türgi folktantsijaid ja tantsuansambleid. Türgi kõhutantsijad on tihti mittetürgi päritolu, muusikud tihti roma päritolu, türgi traditsioonilise muusika järgi kõhutantsu tantsimine on suhteliselt harv nähtus, kasutatakse pigem salvestatud egiptuse instrumentaalmuusikat või türgi araabiapärast instrumentaalmuusikat, tihti ka trummisoolosid, araabia popmuusikat.
Kostüüm on paljastavam kui näiteks egiptuse kõhutantsukostüüm: vööni ulatuvad lõhikud, mis paljastavad mõlemad jalad, rikkalik narmaskaunistus liigutuste maksimaalseks rõhutamiseks. Liikumise poolest on türgi kõhutantsustiil nagu egiptuse stiilgi, pisut balletist mõjutatud (pöörded, kehahoid, käed jne.), kuid liigutused on pigem orienteeritud maksimaalsusele ja vaatajale oma keha võimete demonstreerimisele, näiteks hämmastatakse vaatajat järjestikuste tugevate löökidega erinevates keha piirkondades, näiteks: puus, rind ja pea, või pikkade intensiivistuvate väristustega. Samuti kasutatakse tihedamini põrandal (isteasendis, põlvili vms) tantsimist, sügavaid seljast tahapaindumisi, tsimbaleid.
Raks Sharqi Lubnani Liibanoni tantsijatele omane kõhutantsustiil. Nii nagu geograafiliselt asub Liibanon Egiptuse ja Türgi vahel, nõnda on sealne kõhutantski mõjutatud mõlemast n-ö suuremast õest. Geograafilisest asukohast on tingitud ka peamine erinevus: liibanoni traditsioonilise tantsustiili dabke mõjud. Dabkes on selgesti eristuv rütm, ning dabket tantsideski märgitakse jalaliikumistega ära rütmiaktsente. Seega on liibanoni kõhutantsijal pisut erinev muusikatunnetus. Samuti on Liibanon võrreldes Egiptuse ja Türgiga lähemal Pärsia lahe piirkonnale ja sealsetele stiilidele (khaliji), seega mängivad liibanoni kõhutantsijad, mõjutatud khalijist, rohkem juustega ja oskavad ära kasutada juuste paeluvast liikumisest tingitud efekti.
Kostüümis kasutatakse küll sügavaid lõhikuid, nagu türgi kõhutantsukostüümiski, kuid mis tavaliselt paljastavad jala ainult teatud liigutusi või pöördeid sooritades. Enamasti tantsitakse kontsakingades, orkestri (ja laulja) saatel või salvestatud araabia muusika taustal. Liikumine on energiline ja dünaamiline, liigutused on tugevalt rõhutatud ja kooskõlas eelkõige rütmi, seejärel meloodiaga.
Kabareestiil tähendab põhimõtteliselt sama, mis raks sharki / belly dance / oriental dance. Kabaree on ööklubi, kus õhtu jooksul astub üles mitu esinejat, tavaliselt lauljad-tantsijad. Ameerikas võeti see termin kasutusele 1960. aastatel, kui ameerika tantsijannad hakkasid esinema idamaistes kabareedes San Franciscos, Los Angeleses ja New Yorgis.
Kuid ka Kairos oli juba enne 1960. aastaid tantsijatel kombeks oma publikule meelelahutust pakkuda ning tantsijad esinesid koos orkestri ja lauljaga. Hollywood ja Kairo võtsid üksteiselt pidevalt snitti, Egiptus adapteeris hollywoodiliku nägemuse idamaisest tantsukostüümist ja orkestrimuusikagi oli inspireeritud klassikalisest euroopa muusikast. Ameeriklased tõlgendasid oma kultuurile võõraid liikumisi eksootiliste ja väljakutsuvatena, lisades oma esinemisse näiteks salliga numbreid ning teiste tantsustiilide (jazz, ballett jne) elemente. Nõnda areneski välja kabareestiil, mille tänapäeval tunneme ära nii Egiptuses, Liibanonis, Türgis, Soomes, Brasiilias, paljudes riikides üle maailma, sätendavate kaheosaliste kostüümide, perfektse soengu ja meigi ning kogu etendust ümbritseva glamuurse aura järgi.
On artisti tõlgendus mingist etnilisest või traditsioonilisest stiilist. Tants valmib vastavalt artisti arusaamadele ja fantaasiale sellest stiilist. Näiteks on paljud mustlastantsud, mida esitavad laval mitteroma päritolu inimesed, täielikult fantaasiatantsud, millel on reaalsusega vähe ühist.
On segu kahest või mitmest stiilist. Nõnda võib segada näiteks flamenkot ja Egiptuse stiili, latiinot ja Aafrikat, Aafrikat ja Egiptust jne.
On modernne fantaasiastiil, mis tekkis San Fransiscos 1960. aastatel. Kostüümid on inspireeritud lähis-ida, kesk-aasia ja india rahvarõivaist ja ehetest, kasutatakse nii traditsioonilist kui ka tänapäevast lähisida muusikat, keskaasia muusikat, india muusikat, nende omavahelisi ja elektroonilise mikse, ka techno- ja klubimuusikat. Liigutustes on rõhk konkreetsetel käteliikumistel, puusatööl ja kõhulainetel. Esitatakse tavaliselt grupis ja improviseeritult.
|
OSCAR-2019
|
||
21. septembril alustab uus noorte piibli- ja misjonikursus õppeaastat Talu laagrikeskuses. Kursus koosneb üheksast nädalavahetusest Talus, kodutöödest ja kevadhooajal toimuvast praktikast.
Tartu Jaani kirikus kõlab klassikaline ja uus helilooming kammerlike koosseisude esituses. Süvamuusika austajale avaneb haruldane võimalus nautida kontserte sügishooajal kolmapäeviti (erandiks on 1. november – neljapäev). Algus kell 19. Hooajapääse (30 €) tagab sissepääsu 12 kontserdile.
Tänase pühapäeva teemaks on „Meie ligimene“. Nõukogudeaegne kultuurikatkestus on lahustanud mõiste ligimene algse tähenduse (koguni ÕS pakub ekslikult vasteks kaasinimene). Paraku osutub meie tunne/eelhoiak tollesse nn kaasinimesse vägagi erinevaks olenevalt sellest, kas tegu on abikaasa, suvalise võõra või hoopis pommivööga tegelasega. Mitte keegi ei saa meid sundida kohtlema neid ühetaoliselt – isegi agapē najal. Jeesus alustas aruka õpetajana hoolivuse õpetamist lihtsaimast: mitte vaenlase, vaid ligimese – st lähedase – armastamisest. Inimese eest hoolitsemisel, kes on kõige rohkem sinu moodi ja kellest saad aru.
Kaks esmikvenda olid kõige „ligimesemad“. Ometi olid nende rollid ebavõrdsed. Titeootel Esiema igatses miskipärast just poega. Oh imet – soov täituski rõhutusega, et Kain oli mees. Teisena sündinud Aabeli puhul polnud see enam kõneväärne. Juhtumisi olen ise sündinud teise lapsena, ent esimese pojana. Ja üsna pea nägi ilmavalgust ka mu järgmine vend Tõnu. Lastena olime väga lähedased, kogu aeg ikka koos, peaaegu nagu kaksikud. Samas olin mina vanemana alati liidri rollis ja sain suvalt panna väikevenda tegema oma tahtmist. Vähe sellest, minu isa armastas mind nimetada kummalise rõhuasetusega troonipärijaks. Viimasest ei mõiganud ma toona midagi, aga aim enda paremusest ja mingi (teenimatu) tunnustus on jäänud mind eluaeg mõjutama. Nii et kogemus Kaini-Aabeli paarsusest on mulle üdini tuttav.
Kain on täitsa lahe olla. Sellesse rolli sündinud oodatud (!) pojad riisuvad vanemate armastuse koore. Nad jõuavad ikka ette ja saavad oma tahtmise. Justkui õigustatult, loomulikult. Ootuspäraselt tõusevad nad juhtideks valitsema ühiskonda. Nad saavad enamat vastutust ja nii on kõigile parem.
Sootuks teine lugu on Aabelitega. Nemad on just nagu hiljaks jäänud. „Igavesed teised“, kellel määratud varju, abiratasteks jääda. Kelle minapilt on kuidagi kõhnem, vähem bravuurikas. Kelle nn õigustatud ootusi ei mõisteta. Muide, maailma esimesed superpopulistid olid kes? Karl Marxi filosoofia läks rahva hulka ja toimis pärmina, sest pakkus Aabelitele lootust saada Kainideks. Selles valguses on esimeste vendade lugu Piiblis nagu äraspidine: tegelikult olnuks põhjust pilku maha lüüa ja vimma pidada mitte Kainil, vaid Aabelil. Pigem just tema pidanuks tegema maailma esimese revolutsiooni ja kukutama võimult „valitseva klassi“, kehtestades kauaigatsetud võrdsuse.
Aga võta näpust. Sedapuhku on pühakirja kriitilise luubi all mitte Aabelite probleem toime tulla oma kadedusega, vaid hoopis Kainide kalduvus ennast ja oma staatust ülehinnata. Et mis hakkab juhtuma siis, kui armas totu väikevend su üle mängib ja su äkki nagu tolaks teeb? (Eelöeldu valgel saab mõistetavaks esmikpoja Eesavi raev oma kavala vennakese Jaakobi vastu siis, kui talle pärale jõudis, millest ta oli ilma jäänud mingi näruse supi pärast. Või Jaakobi suuremate poegade mõrvarlik viha isa lemmikust pesamuna Joosepi vastu, kes kekutas oma kirju kuuega.) Ehk siis lutsulikus võtmes: mida tundnuks Joosep Toots, kui avalikus rammukatsumises Raja Teele ees oleks Jorh Adniel Kiir temast mingi salaliku viguriga jagu saanud ning jala ta kõri peale pannud?! Kiirele oli järjekordne kaotus üsna kergelt üle elatav. Tootsi jaoks tähendanuks see aga kogu maailma purunemist ja lõplikku häbistust. Kaini kiiks on olla võidumees.
Kaini sündroom ei avaldu ainult ootamatus julmuses/hoolimatuses oma vähemate vendade vastu, aga üldse väheses kriitikataluvuses. Viimaks veendumuses, et olen ilmeksimatu ega pea mitte kelleltki mitte kunagi vabandust paluma. Nõnda põrutavad läbi sajandite üha uued Kainid – pimedate-kurtidena kõikidele hoiatustele – jälle täispurjedes vastu oma hukatusele.
Olgu peale, kui sinu poolt allahinnatud vend ligimesena sult vaiba alt tõmbab ja sa troonipärijana avastad end narrirüüs, oma kõige lähedasemate olulisemate inimeste, aga ka avalikkuse ees, siis on see üks kibedamaid kogemusi. Aga kui palju talumatum on see, et sind on luuseriks arvatud mitte väikevenna, vaid Jumala enese poolt!
„Miks on su pilk maha löödud? Miks mõõdab see (vähema) venna ohvrisuitsu kaldenurka?“ Kristlastena, vaimulikena on meil, usklikel esmikel – erinevalt uskmatutest –, võimalus end testida, enne kui lootusetult hilja. Aga juhtub, et oleme selle ikkagi maha maganud ja avastamas end mitte Jumala eriõnnistuse, vaid hoopis needuse alt, kui leiame end staari mäetipust, elu keskmest pudenenud põrmu, unustusse, põlgusse. Ahastamas: „Minu karistus on suurem, kui suudan kanda!“ Ometi isegi siis Jumal ei hülga meid, pannes peale salapärase „Kaini märgi“, mis kaitseb meid ja jätab pilu uueks võimaluseks.
|
OSCAR-2019
|
||
Ostja – Müüja käest kaupa ostev täisealine füüsiline isik ja alaealine (14-18-aastane) füüsiline isik, kellel on olemas vanemate või hooldajate nõusolek (välja arvatud juhul, kui alaealine isik käsutab oma sissetulekut iseseisvalt), juriidiline isik või loetletud isikute volitatud esindaja;
Eeskirjad – Ostu-müügi Eeskirjad, mis sätestavad Ostja ja Müüja omavahelised suhted, õigused ning vastutuse;
Käesolevad Eeskirjad on pooltele kohustuslik õigusdokument, mis reguleerib Ostja ja Müüja õigusi, kohustusi, kaupade ostu ja nende eest tasumise tingimusi, kaupade tarne ja tagastamise korda, poolte vastutust ning muid kaupade ostu-müügiga seotud sätteid Müüjale kauba ostmisel.
Ostja, kes esitab Müüjale Tellimuse, on kohustatud tutvuma käesolevate Eeskirjadega ja kinnitama, et on nendega tutvunud siis, kui ta esitab andmed, mis on vajalikud Lepingu sõlmimiseks ja Tellimuse tarnimiseks.
Müüjal on õigus Eeskirju igal ajal muuta, võttes arvesse õigusaktides sätestatud nõudeid. Ostjat informeeritakse Eeskirjade muudatustest internetipoe kaudu.
Ostja, ostes telefoni teel, esitab Müüjale andmed, mis on vajalikud Lepingu sõlmimiseks, Tellimuse vormistamiseks ja tarneks;
Ostja esitab Tellimuse ja dokumendid, mis on vajalikud liisinguettevõtete poolt pakutava krediidilepingu sõlmimiseks.
Ostjal on õigus kauba ostu-müügi lepingust loobuda ja kaup tagastada. Ostja on kohustatud Müüjat sellest kirjalikult informeerima, märkides kauba(d), mida soovitakse tagastada ja kauba tagastamise põhjuse, nagu näeb ette 2002 juuli 1 jõustunud Eesti Vabariigi Võlaõigusseaduse 4 jagu „Sidevahendi abil sõlmitud lepingud eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks“ punktis 56. Õigus lepingust taganeda võib tarbija internetipoest ostetud kaupa tagastada 14 (neljateistkümne) päeva jooksul.
Ostja võib kasutada Eeskirjade punktis 4.1.4 ette nähtud õigust ainult sel juhul, kui kaup ei olnud kahjustatud ega rikutud, kauba välimus pole oluliselt muutunud ja seda pole kasutatud.
Juhul kui Ostja ostab Müüja käest kaubakomplekti ja kasutades Eeskirjade punktis 4.1.2. ette nähtud õigust, soovib loobuda mõnest kaubast (kaupadest), on Ostja kohustatud tagastama Müüjale kogu kaubakomplekti. Juhul, kui vähemalt üks komplekti kaupadest ei vasta Eeskirjade punktis 11.3. sätestatud nõuetele, on Müüjal õigus keelduda tagastatava kaubakomplekti vastuvõtmisest.
Ostja on kohustatud tasuma kaupade eest ja võtma need vastu käesolevates Eeskirjades sätestatud korras.
Ostja, kes teeb ostu internetipoest, kohustub pidama kinni käesolevatest Eeskirjadest ja muudest tingimustest, mis on esitatud internetipoes ning Eesti Vabariigi õigusaktides.
Müüjal on õigus oma äranägemisel kehtestada Tellimuse summa, mille puhul teostatakse Ostja Tellimuse tarne tasuta. Selle summa suurus on märgitud Müüja tarnetingimuste juures.
Kui Ostja püüab kahjustada internetipoe töö stabiilsust ja turvalisust või ei täida oma kohustusi, on Müüjal õigus viivitamatult ja ilma hoiatuseta piirata või peatada internetipoe kasutamisõigus.
Kui Ostja valib Eeskirjade punktis 8.1.3. ette nähtud maksmise viisi – sularahas kauba tarnimise ajal, võtab Müüja Ostjaga ühendust tema poolt märgitud kontaktidel, kui tellimuse täitmisel on tekkinud ebaselgusi. Müüja võib Ostjat teavitamata tellimuse tühistada juhul, kui Müüjal ei õnnestu saada Ostjaga kontakti 3 (kolme) tööpäeva jooksul.
Müüja kohustub käesolevates Eeskirjades ja Internetipoes kehtestatud tingimustel võimaldama Ostjale internetipoe teenuste kasutamise.
Müüja kohustub austama Ostja õigust isikuandmete puutumatusele ja käsitlema Ostja poolt märgitud andmeid oma isiku kohta ainult Eeskirjade lõikes 12 ja Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras.
Müüja kohustub tarnima Ostja tellitud kaubad tema poolt märgitud aadressile Eeskirjade lõikes 9 sätestatud tingimustel.
Kui Müüjal oluliste asjaolude tõttu pole võimalik tarnida Ostjale tellitud kaupa, on Müüja kohustatud pakkuma analoogse või omaduste poolest võimalikult sarnase kauba. Kui Ostja keeldub analoogset või omaduste poolest võimalikult sarnast kaupa vastu võtmast, peab Müüja tagastama Ostjale makstud raha 3 (kolme) tööpäeva jooksul, kui Ostja on kauba eest juba tasunud.
Kui Ostja kasutab Eeskirjade punktis 4.1.2. ette nähtud õigust ja kui Eeskirjade punktis 4.1.4. on olemas tingimus, peab Müüja tagastama Ostjale makstud raha 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates tagastatava kauba kättesaamise päevast.
Elektrooniline pangandus – see on ette tasumine Ostja poolt kasutatava elektroonilise panganduse süsteemi kaudu. Kui kauba eest tasutakse sellisel viisil, genereeritakse elektroonilise panganduse süsteemis kauba eest tasumine vastavalt Ostja Tellimusele. Ostja kannab raha üle Müüja poolt valitud vastava panga arveldusarvele. Vastutus andmete turvalisuse eest lasub sellisel juhul pangal, kuna kõik rahalised operatsioonid toimuvad panga elektroonilise panganduse süsteemis.
Pangaülekandega – see on ette tasumine, kui Ostja kannab raha üle oma arveldusarvelt Müüja arveldusarvele vastavalt esitatud Tellimuse arvele.
Sularahas kauba tarnimise/vastuvõtmise ajal – Ostja maksab kauba eest kauba tarnimise/vastuvõtmise ajal kaupa tarninud Müüjale või tema poolt volitatud esindajale või Müüja füüsilistes kauplustes.
Kaardiga Müüja füüsilistes kauplustes – Ostja tasub kauba eest võttes kauba vastu Müüja füüsilistes kauplustes.
Pangaülekandega pärast kauba tarnimist – Ostja tasub kauba eest teatud perioodi jooksul, mille suhtes ta lepib eraldi Müüjaga kokku ja allkirjastab eraldi koostöölepingu.
Kasutades liisinguettevõtete poolt osutatavat krediidilepingute sõlmimise teenust – see on tasumise viis, kui Ostja (füüsiline isik) ja liisinguettevõte sõlmivad lepingu kauba Müüja käest ostmise kohta.
Tellides kaupa võib Ostja valida kauba tarnimisviisi, s. t. kasutada Müüja volitatud esindaja poolt osutatavat kauba tarnimise teenust või võtta kauba vastu Müüja füüsilistes kauplustes.
Ostja või muu Tellimuse koostamisel märgitud isik peab kauba vastu võtma Müüja füüsilistes kauplustes, kui Müüja on kinnitanud, et Tellimus on juba valmis.
Kui Ostja esitab Tellimuse tööpäeval enne kella 16:00, tarnib Müüja või tema volitatud isik kauba 1-2 tööpäeva jooksul. Kui esinevad häired või on kaubapuudus, on Müüja kohustatud viivitamatult informeerima Ostjat võimalikust pikemast kauba tarnimise perioodist ja kui Ostja sellega nõustub, jätkab Müüja Tellimuse täitmist.
Kauba Ostjale üleandmise ajal peab Ostja koos Müüjaga või tema volitatud isikuga kontrollima saadetise ja kauba (kaupade) seisundit ning allkirjastama saadetise üleandmise-vastuvõtmise dokumendi. Pärast seda, kui Ostja on allkirjastanud saadetise üleandmise-vastuvõtmise dokumendi, loetakse, et saadetis on üle antud nõuetekohases seisundis, kaubal ei ole kahjustusi, mille tekkimise põhjuseks võiks olla tootmispraak ning et Tellimus (kaubad) on komplekteeritud õigesti (ei esine puudusi, mida saab tuvastada kauba välise ülevaatuse ajal). Kui Ostja märkab, et saadetise pakend on kahjustatud (kortsunud, märg või muul viisil väliselt kahjustatud), kaup (kaubad) on kahjustatud ja/või esineb mittevastavusi kauba (kaupade) komplekteerimisel, peab Ostja selle märkima saadetise üleandmise-vastuvõtmise dokumendile ning koostama Müüja või tema esindaja juuresolekul vabas vormis saadetise ja/või kauba (kaupade) kahjustuste/mittevastavuste akti. Kui Ostja ei teosta neid toiminguid, on Müüja vabastatud vastutusest kauba kahjustuste eest, juhul kui selliste kahjustuste põhjuseks ei ole tootmispraak ning kauba vale komplekteerimise, juhul kuid neid mittevastavusi saab avastada kauba välise ülevaatuse ajal.
Iga Müüja poolt müüdava kauba omadused on üldiselt märgitud iga kauba juures olevas kauba kirjelduses.
Müüja ei vastuta selle eest, et Internetipoes oleva kauba värvitoon, kuju või muu parameeter ei vasta kauba tegelikule suurusele, kujule ja värvitoonile Ostja poolt kasutatava arvutiekraani omaduste tõttu.
Müüja annab teatud kauba liikidele teatud aega kehtiva esemete kvaliteedigarantii, mille konkreetne kehtivusaeg ja muud tingimused on märgitud selle kauba kirjeldustes.
Müüja poolt antav kvaliteedigarantii ei piira ega kitsenda tarbijate õigusi, mis on sätestatud õigusaktides kauba mittesobiva kvaliteedi või teenuse korral.
Müüja ei osuta kauba garantiihoolduse teenuseid, suunates igal konkreetsel juhul Ostja garantiiteenindust osutavasse keskusesse.
Neil juhtudel, kui tuginedes õigusaktidele on konkreetsele kaubale määratud teatud kasutuskõlblikkuse tähtaeg, on Müüja kohustatud müüma sellise kauba Ostjale nii, et tal oleks reaalne võimalus kasutada sellist kaupa kuni kasutuskõlblikkuse tähtaja lõpuni.
Müüdud kauba puudujäägid kõrvaldatakse, ebakvaliteetne kaup vahetatakse ümber ja tagastatakse juhindudes Eesti Vabariigi Võlaõigusseadusest.
Kui Ostja soovib tagastada kaupa Eeskirjade punktis 11.1 märgitud juhtudel, peab Ostja pöörduma Müüja poole ja esitama kirjaliku kauba tagastamise taotluse. Seda tuleb teha vastavalt Eeskirjade punktile 4.1.2.
kaup peab olema säilitanud kaubandusliku välimuse (rikkumata etikett, terve kaitsekile jne. Punkti ei rakendata, kui tagastatakse ebakvaliteetne kaup);
kauba tagastamisel tuleb esitada kauba ostmist tõendav dokument ja kirjalik kauba tagastamise taotlus.
Müüjal on õigus keelduda Ostja poolt tagastatava kauba vastuvõtmisest, kui Ostja ei pea kinni selles paragrahvis sätestatud kauba tagastamise korrast.
Ostja võib tagastatava kauba ise viia Müüja füüsilistesse kauplustesse märgitud tööajal või saata kasutades enda poolt valitud kullerteenuseid. Juhul, kui kaup tagastatakse tuginedes punktis 4.1.2. ettenähtud õigusele, peab kauba tagastuskulud tasuma Ostja. Kui tagastatakse vale ja/või ebakvaliteetne kaup, on Müüja kohustatud võtma kauba vastu ja vahetama selle ümber analoogse sobiva kauba vastu. Juhul kui Müüjal ei ole analoogset kaupa, peab ta tagastama Ostjale kauba (kaupade) eest makstud raha.
Kauba tagastamine ja ümbervahetamine toimub juhindudes Eesti Vabariigi õigusaktidest.ja internetipoe kauba tagastamise ja ümbervahetamise reeglitest.
Raha tagastatud kauba eest kantakse kõigil juhtudel üle maksekorraldusega ja ainult maksja pangakontole hiljemalt 30 päeva jooksul alates taganemisteate jõudmisest meieni, eeldusel, et olete sama tähtaja jooksul kauba tagastanud.
Ostja, esitades Tellimuse Müüjale, peab esitama isikuandmed, millele tuginedes saab Müüja Ostjat identifitseerida, kauba kohale toimetada, võtta ühendust kui on vaja lisainfot või (Ostja nõusolekul) kasutada neid otseturunduse eesmärgil.
Ostja, esitades Tellimuse, nõustub, et tema e-maili aadressile ja telefoninumbrile saadetakse informatiivsed teated, mis on vajalikud kauba tellimuse täitmiseks.
Kui Ostja soovib, et tema e-maili või telefoninumbrit ei kasutataks enam otseturunduse eesmärgil, peab Ostja sellest Müüjat informeerima.
Müüja kinnitab, et Ostja poolt märgitud isikuandmeid käsitletakse ainult kauba ostmisel Müüja käest ning otseturunduse eesmärgil (v a juhul kui Ostja teatab eeskirjade punktis 12.3 sätestatud korras, et ei soovi tema isikuandmete kasutamist otseturunduse eesmärgil). Müüja kohustub mitte avaldama Ostja isikuandmeid kolmandatele isikutele, välja arvatud Müüja partneritele, kes osutavad kauba tarnimise või muid Ostja tellimuse nõuetekohase täitmisega seotud teenuseid. Kõikidel muudel juhtudel võib Ostja isikuandmeid avaldada kolmandatele isikutele ainult Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras.
Isikuandmed, mida Ostja kasutab teostades korraldusi oma kreedit- või deebetkontodelt Müüjale pangasüsteemides, käideldakse turvaliselt, kasutades turvalise ühenduse SSL (inglise k. Secure Socket Layer) sertifikaate. Kogu vastutus nende isikuandmete eest lasub pangal, mille teenuseid kasutab Ostja.
Ostjal kui andmesubjektil, on õigus saada infot selle kohta, kuidas käsitletakse tema isikuandmeid, neid korrigeerida, kustutada või mitte nõustuda nende käsitlemisega.
Selleks, et Ostjal oleks võimalus teha oste täisväärtuslikus Internetipoes, sisestab Müüja Ostja arvutisse (seadmesse) infot – “küpsiseid”. Sisestatud infot kasutab Müüja Ostja kui endise internetipoe külastaja tuvastamiseks, info säilitamiseks ostukorvi pandud kauba kohta, andmete kogumiseks kodulehekülje külastatavuse kohta. Ostjal on võimalus vaadata üle, millist infot (“küpsiseid”) on Müüja sisestanud ja ta võib kustutada osad või kõik sisestatud “küpsised”. Ostjal on samuti õigus mitte nõustuda, et infot (“küpsiseid”) sisestatakse ja kasutatakse tema arvutis (seadmes), kuid sellisel juhul võivad teatud internetipoe funktsioonid olla Ostjale kättesaamatud. Ostja, aktsepteerides Eeskirju, nõustub, et tema arvutisse (seadmesse) sisestatakse infot. Selle nõusoleku võib Ostja igal ajal tühistada, muutes oma brauseri seadistusi või pöördudes Müüja poole.
Ükskõik millise taotluse või korralduse, mis on seotud isikuandmete käsitlemisega, peab Ostja esitama Müüjale kirjalikult. Müüja, saades Ostjale vastava taotluse või korralduse, saadab Ostjale hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul kirjaliku vastuse.
Kui Ostja ei nõustu käesolevas Eeskirjade paragrahvis toodud Isikuandmete kaitse sätetega, kaotab Ostja õiguse kasutada internetipoe teenuseid.
Ostja vastutab täielikult esitatud andmete õigsuse eest. Kui Ostja ei esita täpseid isikuandmeid, ei vastuta Müüja sellest tulenevate tagajärgede eest ja omab õigust nõuda, et Ostja hüvitaks otsese kahju.
Müüja vabastatakse ükskõik millisest vastutusest neil juhtudel, kui kahju tekib seetõttu, et Ostja, eirates Müüja soovitusi ja oma kohustusi, ei tutvunud käesolevate Eeskirjadega vaatamata sellele, et vastav võimalus talle anti.
Kui Müüja Internetipoes on viited teiste ettevõtete, organisatsioonide või isikute netilehekülgedele, ei vastuta Müüja seal oleva info või teostatava tegevuse eest, ei halda ega kontrolli neid netilehekülgi ja ettevõtteid ega esinda isikuid.
Müüja ei vastuta Ostja ja Müüja partnerite, kelle teenuseid Ostja tellib, nõuetekohase mõlemapoolsete kohustuste täitmise eest.
Kõik käesolevate eeskirjade täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokku leppida ei õnnestu, lahendataksevaidlused Eeesti Vabariigi seadustes sätestatud korras.
|
OSCAR-2019
|
||
Sõjafilmide seas on allveelaevalood omaette nähtus. Kui tänapäevased "Kurskid" on tõelised veealused linnad, siis maailmasõjaaegsed sõidukid olid pigem ujuvad konservikarbid, kus iga ruutsentimeeter arvel. Seetõttu on ka just allveefilmides tihtipeale klaustrofoobilist pinget ja draamat, mida muus sõjavallas raske saavutada. Sekkub ju siin võitlusse ka loodus, mis oma vääramatute veemassidega vahel hirmutavamgi kui vastase torpeedod ja süvaveepommid. Just selline osavalt vaataja foobiatel mängiv film on ka "U-571", lugu USA allveelaevast, mille meeskond üsna dramaatiliste sündmuste tulemusena saab enda valdusse sakslaste geniaalse koodimasina "Enigma".
Matthew McConaughey, Bill Paxton, Harvey Keitel, Jon Bon Jovi ja teised kehastavad USA allveelaevnikke, kes saavad ülisalajase ülesande leida ja hõivata äsja vigastatud saksa allveelaev. Tõelisest eesmärgist on aga vaid harvadel aimu - leida laevast Enigma, kirjutusmasinalaadne seade, mille abil sakslased liitlasvägedele mõistmatuid salasõnumeid edastavad. Seejuures peab kogu operatsioon toimuma ülikärmelt, et saksa pool oma laeva kogu täiega uppunuks peaks ega oskaks aimata koodimasina vastase kätte jõudmist.
Loomulikult ei lähe aga kõik nii libedalt kui plaanitud. Just ülevõtmishetkel tabab USA allveelaeva ekslev torpeedo, mispeale vastase laevalael viibivatel jänkidel jääb üle vaid omaenda allveepaadi ja kaaslaste uppumist jälgida. Nii saab tundmatu veesõidukiga mingil moel kodusadamasse seilamine ainsaks võimaluseks ellu jääda ja ülesanne täita. Seejuures soovitavalt nii, et ei omad ega võõrad seda põhja ei pommitaks...
DVD, mis seekord isegi topeltplaat, on skandinaavlastele suunatud. Esimesel kettal on tavapäraselt film, saatjaks neljas põhjamaises keeles tiitrid. Kummaline küll, aga soome tiitrites jäi mul silma hulgaliselt vigu, kusjuures just selliseid, mis mind arvutitekstideski eriti ärritavad - tihtipeale on puudu kirjavahemärgi ja sellele järgneva sõna vahele kuuluv tühik. Kui eelmainitu välja arvata, võib diskiga siiski rahul olla - peale filmi enda on siin nii kino- kui teletreiler, samuti lavastaja Jonathan Mostow' päris huvitav kommentaar.
Teinegi ketas algab pika neljakeelse hoiatustekstiga. Kel muud teha pole võib neid ju lugeda, saab näiteks teada, et antud ketast ei tohi vaadata ei bussis ega puurtornis. Või et väljaspool EU-d on müük keelatud. Normaalne inimene aga klikkab ärritunult "next chapter"-nuppu ja maabub menüüdes.
Lisamaterjali leiab lisadiskilt päris palju, vähemalt sõjaajaloost huvitatu peaks leidma küll kuhjaga vaatamist. Paar interjuud peaosalistega, kaadritagune amatöörvideofilm ja tavapärane telepromo kajastavad filmi sünnilugu. "U-505 Archive footage and photographs", "Making U-571", "Capture of U-110", "Hannifin" ja "Enigma" valgustavad loo ajaloolist tausta ja sellega seotud riistapuid. Siit saab ka selgeks, et brittide kadedusemaiguga pahameelel, põhjuseks väidetav järjekordne hollywoodlik faktide USA kasuks väänamine, on pisut liialdatud - Enigma anastamine polnud kaugelt ühe operatsiooni tulem. Jah, otseselt filmi aluseks olnud sündmused toimusid tõepoolest brittidega. Kuid aparaate ja koodivihikuid nopiti saksa laevadelt korduvalt, tervikpilt kujunes ilmselt kogu värgi koosmõjul. Päris põhjalik materjal, mis vajab igatahes vaatajalt nii huvi kui aega.
Kui DVD taseme määraks selle sisukus, oleks antud topeltplaat ära teeninud tublid plusspunktid. Kuid oluline on ka film ise ja selle esitluskvaliteet. Ja siin saabuvad probleemid. Film ise on päris hea, samuti heli, mis tekitab pea täieliku kohalolutunde. Kahjuks pole aga pildiga lood sugugi nii säravad...
Kui USA DVD sobivat vaat et demodiskiks, on selle Pal-ketta pildis midagi põhjalikult paigast. Ma olen väga paljudelt DVD-delt stoppkaadreid võtnud, kuid pole vist kunagi kohanud nii defekset pilti. Nimelt võib siin praktiliselt igal sammul kohata kaadri jagunemist "ruudukesteks". Just sellisteks "klotsideks" jagatakse videopilt seda kokku pakkides ja loomulikult ei peaks neid hiljem maha mängides näha olema. Siin aga on, kusjuures täiesti selgelt. Seejuures pole põhjuseks ka kiire liikumine, eriti eristatavad on nad just ühtlastel värvialadel. Miks, beats me.
Kui lõpuni aus olla, siis filmi vaadates tegelikult kõike seda väga ei märkagi - see on lihtsalt piisavalt kaasakiskuv. Kuid ma ei näe siiski mingit põhjust, miks ei võiks pilt siin DVD-l hoopis-hoopis parem olla.
"U-571" igati korralik ja kaasahaarav sõjafilm. Kuigi aegade parimaks allveelaevalooks jääb siiski "Das Boot", pole seegi siin papist paadifilm. Nagu nüüdseks korduvalt tõestatud, saab ühe korraliku veealuse sõjaloo luua vist küll ainult saksa allveelaevast. Ja korraliku Hollywoodi DVD osta USA-st.
Vahel on hea, kui filmi ilma eriliste ootusteta vaatama asuda. Disney aasta 2000 joonisfilm "Emperor's New Groove" hoidis enne detsembrikuist kinnojõudmist niivõrd madalat profiili, et filmi olemasolugi tuli mulle üllatusena. Tavaliselt ju taotakse ja tuututatakse juba pikalt ette, kruvimaks vaatajate ootusi ja raamatupidajate lootusi võimalikult viimase vindi peale. "Groove" aga sisenes kinodesse kuidagi vaikselt. Ja ega tõepoolest treileridki filmist midagi erilist ei lubanud, pigem meenutasid reklaamklipid primitiivsevõitu joonisega neurootiliselt tõmblevaid lühimultikaid kui täispikka kinotükki.
Seetõttu oli ikka päris suur üllatus, kui DVD 77 minutit pika joonislooga pöörlema sai. Sest film osutus heaks! Tõepoolest, "Emperor's New Groove" on üks vaadatavamaid Disney täispikki joonisfilme üldse, seejuures veel ka kõigest eelnevast ikka üsna erinev.
Kuzco on ürgse indiaaniriigi kõikvõimas valitseja. Mitte miski pole talle keelatud, sealhulgas ka idüllilise külakese asemele maitsetu suvilalossi rajamine. See talumees Pacha meelehärmiks ülbel valitsejanolgil plaanis ongi ja tundub, et miski ei suuda panna toda oma ennasttäis meelt muutma. Siis aga sekkub saatus. Kusco vallandab oma nõuandja, "üle mõistuse hirmuäratava" vanamoori Yzma, kes seepeale oma endise leivasa mõrvata otsustab. Kuid Izma abiline, lihtsameelne lihamägi Kronk tuksib ürituse, mistõttu imperaator hoopis kõnelevaks laamaks muutub. Mis muidugi ju tapmist ei takistaks... kui heasüdamlik hiid sellega üldse hakkama saada suudaks. Kott laamaga satub masendunud Pacha vankrile, kes koju jõudnuna endise imperatori avastab. Ja nüüd tuleb otsustada, kas juhatada ülemus paleesse nõiarohtude juurde tagasi ja riskida oma kodu kaotamisega või jätta ülbikust kobakäpp iseenda hooleks...
Film on tõepoolest hoopis erinev kui Disney täispikad kinotükid üldiselt olema kipuvad. Aastakümneid joonismuusikale valmistanud stuudio on (ilmselt tekkinud kõvade konkurentide tõttu) seekord asjale teistmoodi lähenenud. Stingi sulest pärit laulud kõlavad siin vaid loo alguses ja lõpus, sissejuhatav trallitus Tom Jonesi hääle ja olemisega jumbu esituses on ka ainus juhus, kus joonistegelane laulu lahti lööb. "Groove" on zhanripuhas jooniskomöödia, kus muusikat pole rohkem kui mistahes muus sarnases filmis.
Nalju on palju ja need on enamasti head. Korduvalt esineb nn "neljanda seina murdmist" ehk siis olukorda, kus tegelased oma joonisfilmiseisusest aru andes filminarratiivist välja astuvad ja otse vaatajaga suhtlema asuvad. Sisse on juletud pikkida ka Disney kohta ikka üpris harukordset puhast absurdihuumorit, millel loo kulgemise seisukohast kõige vähimatki rolli täita pole. Kuid mis on seda naljakam. Aktsioonikohad on väga hästi monteeritud ja niivõrd hüsteeriliselt "over the top", et ajavad kummalisel kombel itsitama ka siis, kui katkend juba mitmeid kordi nähtud.
Ja muidugi ei saa jätta märkimata, et tegu on üpris mitmekihilise komöödiaga. Osa nalju läheb lastele (ma loodan vähemalt) päris kindlalt kaduma ja on suunatud ainult täiskasvanud vaatajaile. Viited homokultuurile (või koguni sodoomiale?), esimene rase tegelane Disney joonisfilmis, Eartha Kitti meenutav (ja tema häälega rääkiv) Izma kogu oma jubeduses... siin on mõndagi, mis suurt inimest muigama paneb.
Ka kujundusele ja animatsioonile pole midagi ette heita. Joonis pole sugugi nii primitiivne kui esmapilgul paistab, veidi nurgeline stiil on väga dünaamiline ja väga hästi animeeritav. Kusjuures, selle filmi animaatorid ei pelga pause. Kui vaja, on dialoogis märkimisväärselt pikki vaikuselõike, kus tegelaste miimika ja näoilmed paari pisinüansiga enam ütlevad kui pikas aktsioonilõigus sahmides. Tõepoolest, ka animatsioon on siin ikka tõeliselt ja isegi harvanähtavalt hea.
DVD kuulub, nagu Disney'l viimasel ajal kombeks ilmutada ja mul osta, topeltdiskide sekka. Seega, taas kord üks disk filmi ja teine põhjalikku boonuskraami sisaldamas. Ilmunud on küll ka tavalisele filmisõbrale mõeldud üksikdisk, kus ka kõik põhiline peal, kuid tõeline animahuviline tunneb loomulikult huvi just nimelt topeldiski vastu.
Tegelikult mulle tõsiselt meeldib see, kuidas Disney oma DVD-sid kujundab. Kui võrrelda sama filmi tavadiski mitmeplaadise spetseditsiooniga, siis on sihtgrupp juba kaanelt näha. Tavaline DVD on ilus ja kirju, peategelane kaanel võimalikult värviliselt pilku püüdmas. Spetseditsioonid on aga hoopis huvitavama väljanägemisega. "Tarzani" kaanel oli näiteks peategelase pliiatsijoonis, siinsel aga maitsekas pseudoreljeefne kujutis.
Esimene ketas on siis filmidisk. Peale päris hea pildi (kus edge enchancement ainult arvutiekraanil märgatav) ning Dolby Digital ja DTS-süsteemides helide on siin veel kommentaar, totravõitu "laamatantsu" video, üpris lühike triviamäng, DVD-Rom materjalid weblinkide ja veel paari mänguga ning treilerid. Viimased on küll põhimõtteliselt juba eelmistelt spetseditsioonidelt tuttavad, kuid "Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi" tulevase DVD ja uusima disnika "Atlantis" treilerid on siin varasematest tiba erinevad.
Teise kettaga on lood keerulisemad. Tegelikult isegi palju keerulisemad. Nimelt ei hakanud see mul esimese hooga üleüldse tööle - Hollywood+ draiverid ei suutnud seda DVD-d üldse diskiks tunnistada. Creative dxr3 draiverid toimisid ja asi käivitus, kuid pildigaleriisid mööda navigeerida ei önnestunud ka sellega - suvalise galerii esimeselt üheksa thumbnailiga leheküljelt järgmisele lihtsalt ei pääsenud, vajutus viis hoopis eelmisse menüüsse tagasi. Ja nii kõikjal. Samas, PowerDVD-ga toimis disk normaalselt, nii et mine võta kinni, kus viga. Niipalju on aga igatahes selge, et Disney plaatide masterdajatel on oma töö kvaliteediga massiliselt probleeme. Arvitipleierid ei ole kaugeltki ainsad DVD-seadmed, mis jukerdama kipuvad.
Ega teise ketta sisugagi just väga rahul saa olla. Idee iseenesest on hea - pakkuda inimestele kaks varianti ohtra lisakraamiga tutvumiseks. Esimene variant on tavapärane, kus alammenüüdest "Developement", "Story and Editorial", "Layouts and Backgrounds", "Animation", "Putting It All Together", "Music and Sound" ja "Publicity" vaataja ise klippe ja pilte kaeda saab. Teine aga võimaldab puldi unustada, mugav asend võtta ja lihtsalt vaadata - "The Animation Groove" näitab järjest kõiki animatsiooni eri staadiumite võrdlusklippe, "The Studio Groove" on aga paarikümneminutine dokfilm, mis Disney multika sünniloost ülevaate annab.
Nagu öeldud, on idee iseeneset hea. Ülevaadet on sel moel (ja õiges järjekorras) hoopis mugavam vaadata, kui samu klippe arvukates alammenüüdest otsida. Kuigi, ka see võimalus on olemas.
Probleem on vormis. Loo kaks lavastajat, kes juba ketta käivitumisel interaktiivset iba ajama hakkavad, põevad raskekujulist Lassiteri sündroomi. Lahtiseletatult tähendab see seda, et nad püüavad oma filmist ülevaadet andes sama sundimatud, muhedad, informatiivsed ja innustunud olla, Kui John Lasseter oma semudega "Toy Story" superboksi lisadiskil. Aga nad ei ole, kaugel sellest. Kogu debiilset tõmblemist on tegelikult lausa piinlik vaadata. Õnneks on nad vahel ka tõsisemad, muidu kipuks neist üsna halvasti arvama.
Kui eelnev välja arvata, on tegu tavapäraselt soliidse materjalihulgaga. Taas kord saab näha, kuivõrd palju tööd vajab juba filmi ettevalmistus, kuivõrd palju fantastilisi pilte joonistavad kontseptskunstnikud. Kui miinuseid otsida, siis kahjuks libisetakse väga põgusalt üle sellest, kuis tänapäeval filmikaadrid siiski valmivad - enam ei istu ju hulk kindla käega naisterahvaid laudade taga ega joonista-värvi filmikaadreid atsetaatkiledele. Isegi filmikaameraid praktiliselt pole - kogu värvimis-komponeerimistöö toimub arvutites ja digitaalselt. Sellest kõigest oleks võinud tõepoolest hoopis pikemalt pajatada.
Tegelikult jääb siiski kogu lisakraamist kahjuks üpris õhuke mulje. Siin ei ole midagi, mis seda teistest varemilmunutest eristaks või esile tõstaks. Ühe erandiga. Sest filmikettal leiduv kommentaar on tõeliselt hea ja tegelikult ilmselt isegi minukuulduist üks parimaid, vähemalt animakommentaaride seas. Äärmiselt huvitav kuulata ja parasjagu informatiivne. Ka ei püüa siin tegijad kõigest hingest coolid olla ja mõjuvad sel moel hoopis sümpaatsematena.
Aga tegelikult kuulus komplekti veel kolmaski disk. Kilest paljastus topelt-Amaray tagakaanele kinnituv ümbrik, milles CD-Rom-ketas arvutimängu "Atlantis - Search For The Journal" demoga. Muuseas on sel kettal ka paar videoklippi, üks neist asja aluseks oleva julesverneliku filmi viikingeid sisaldav proloog, mis kuuldavasti kinoversioonis ei sisaldugi. Seega, kui ka mängima ei kisu, on siiski kasulik ka sellele pilk peale visata. Klipp on igatahes hea ja annab märku, et "Groove" ei jää viimaseks disnikaks, mis ka suuremat inimest köita püüab.
Kuna film on tõepoolest vaadatav, siis miks mitte sellega just DVD-l tutvust teha. Sest tundub, et kui savikanad välja arvata, siis täiskasvanud eestlast kinosaalis omapäi multikat vaatamas ikka naljalt ei kohta. "Uus gruuv" sisaldab aga nii mõndagi just nimet täiskasvanule ja vaevalt, et filmielamus väiksem saab kui mõnd tavalist kinotükki kaedes.
Korduvatki vaatamist kannatav disknikas, boonusketas ühtlasi ka päris tõhus test - kui pleier sellega hakkama saab, siis võib riistaga rahul olla.
Märkus: kunagi hiljem ja uute draiveritega boonusketast proovides töötas ta ka H+ softiga, kusjuures toimis ka pildigaleriides navigeerumine. Samas on menüüde vahetumine ikkagi väga aeglane, mistõttu tuleb siiski osaliselt kriitika kehtima jätta.
|
OSCAR-2019
|
||
Aastail 1988 toimus ühel Põhja-Rootsi surnuaial veretöö kolme süütu ohvriga. 3 aastat hiljem valmis kahel maailmanimega rootslasel - draamakirjanik Per Olov Enquistil ja filmirežissöör Jan Troellil - selle sündmuse alusel film. Filmis "II Capitano", mis püüab motiveerida mõrvarite käitumist, on story esitatud dokumentalistlikus laadis (filmis on olulisel kohal kaadritagused vestlused Minna ja uurija/psühholoogi vahel). Otsest psühhologismi filmist siiski ei leia, tegelaste hingeelu avatakse süžee arenedes.
Lähenedes teemale põhjamaiselt, on Enquist ja Troell vältinud oma filmis ootuspärast naturalismi. "II Capitano" pole film, mis viib välja noorte kurjategijate õigustamiseni (vastupidiseks näiteks võib tuua klassikalise gängsteridraama "Bonnie and Clyde"). "II Capitano" põhisõnum on hoiatav.
Jari, kes laseb end II Capitanoks hüüda, on teataval määral maniakaalne tüüp. Tema isiksuse arengu selles suunas on põhjustanud nii kooliaegsed üleelamised (mida filmis üsnagi šabloonselt näidatud) kui ka muud tegurid. Ta indiviidi on vorminud anarhistlik mõtteviis ja massikultuuris sisalduv vägivald. Vägivalla veetlus on suurim. Vägivald, nagu vabaduseideegi on selgrooks suuremale osale rockkultuurist, mille kandjaks Jari on.
Rocki ja vägivalla ühtekuuluvus on filmis toodud välja küllalt konkreetselt - ühes episoodis näitab taustal olev televiisor laval tulistavat Sid Vicious'i (kaadrid filmist "The Great Rock´n´Roll Swindle"). Teadupoolest tappis Sex Pisolsi legendaarne bassist oma sõbratari, hiljem ka enda. Ühest majadest, millesse Jari oma teekonnal sisse murrab, leiab ta jahipüssi. Kuid kuni mõrvahetkeni kujutab relv tema käes põhiliselt vaid fetišistlikku lelu.
Kõikvõimalikes ameerikalikes põnevusfilmides ja ka rockitekstides kohtame tihti meest, kes ei kohku tagasi millegi ees ning kel pole enam midagi kaotada – desperaadot. Selle rolli on enda eluks laenanud ka Jari. Sellisena on ta hirmuäratav oma ühiskonnakaaslastele, kuid ta kannab ka endas hirmu. Jari kuritegu - rootsi perekonna tapmine - on samuti seotud hirmuga. Ühel hetkel jõuab ta äratundmisele, et ta ei tohi enam põgeneda. Ta kardab kooliaegse alanduse kordumist, mis viiks ta enesehinnangu lõplikku langusesse. Olles nüüd, relva läbi võimsam, maksab ta ühiskonnale kätte oma mineviku eest.
Peale kuritegu käitub Jari endiselt külmavereliselt. Vägivallajoobumus ning teadmine, et ta on talitanud oma iidolite vääriliselt, ei lase tal kogu tõde enda jaoks teadvustada. Ta on enesekindel nagu loom, kes ei tunne süüd (Jari repliik: "Mõnikord ma tunnen, et ma olen ise ka loom"). Ka põgenemisel politsei eest näivad Jari ja Minna metsloomadena, kellele peetakse ajujahti.
Filmijutustus on esitatud naise (Minna) silmade läbi. Minna on Jarile täielikuks vastandiks - ta pärineb ilmselt hästikindlustatud ühiskonnakihist, omab stabiilset närvikava ning tal on kindel ettekujutus oma elu rahulikust ülesehitamisest. Erinevalt Jarist tal on mida mängu panna, mida kaotada. Jari murrab äkiliselt sisse Minna maailma ja lööb segi ta senise elulaadi. Ta on destruktiivne jõud, mis tungib võõrasse ellu.
Olles kord juba mehega kaasa läinud, ei suuda Minna enam sidet purustada. Valitsevaks pooleks on siin mõistagi II Capitano, kes deklareerib: "Mina olen kapten ja sina minu sõdur, aga mitte vastupidi." Filmis jäi selgusetuks, miks nõustus Minna selle alandava suhtega. Kas peitus selles alateadlik tahe alluda tugevamale, vahekorra põnev uudsus (arvestades feminiseerunud Põhja-Euroopat), või lihtsalt naiselik kavalus?
Esialgu pakub kooselu II Capitanoga Minnale põnevaid kogemusi, alternatiivi senisele elurutiinile, kuid peagi soovib ta naasta oma senise elulaadi juurde. Kuid saatuslikule reisile, mille sihiks Amsterdam, läheb ta Järiga kaasa nagu nende esimesel kohtumiselgi. Minnale jääb küll arusaamatuks sõidu eesmärk, kuid jälle allub ta II Capitano käsule. Olles piisavalt naiselik ja alalhoidlik nõuab ta siiski alatihti tagasipöördumist. Pidev teelolek varastatud autoga tekitab kasvavat pinget. Ka noortevaheline armastus, mis on küll tulvil tugevat kirge, mitte aga hellust, ei lahenda pinget, vaid suurendab seda veelgi.
Filmi autoritele on üheks oluliseks küsimuseks, milline oli Minna osa tragöödias. Kas oli ta ohver nagu mõrvatudki või II Capitano kaassüüdlane? Otseselt võttes polnud ta küll süüdi toimepandud mõrvades, kuid ta ei suutnud neid ka ära hoida. Filmi lõpuosas ütleb Jari, et kapteni ja sõduri rollid on vahetunud. Kas on ta tajunud tüdruku teatavat vaimset üleolekut, mis halvas mehe eneseusalduse ja teadvuse kontrolli? Kas ei aimu ka sellest filmist strindberglikult komplitseeritud mehe-naise suhet?
II Capitano ihaluseks oli sõita Amsterdami, hipide ja vabaduse linna, et sealt iial enam mitte naasta. Kuid jõudes Rootsi, kaotab eesmärk jõuda "tõotatud linna" oma tähtsuse, palveretk muutub sihituks kihutamiseks mööda hommiku-udus Põhja-Rootsi maanteid, kuni kuritöö sulgeb lõplikult valiku. Vägivald hävitab vabaduse, mitte ei loo seda, nagu kohane wildwestlikule müüdile.
Kokkuvõttes: lugu ühest nurjunud väljapääsupüüdest. Mõttetud mõrvad, mis lõid veritseva haava Rootsi turvaühiskonda ja teiselt poolt ameerikaliku vabaduseillusiooni purunemine Põhja-Euroopa reaalsuses.
|
OSCAR-2019
|
||
SUUREPÄRANE ASUKOHT PÄRNU RANNARAJOONIS! Kaatriga ja paadiga otse maja kõrval asuvale kaile! Kahetoaline mugavustega korter kuni 5 inimesele otse jõe kaldale jääva modernse kahekorruselise maja esimesel korrusel. Kõik puhkuseks vajalik on käe-jala juures: paariminutilise jalutuskäigu juurde jäävad SPAd, veekeskused, jahisadam. Päevitamisvõimalusega majakatuselt on võimalik jälgida linna kultuuriüritusi. Suplusrand ja rannapromenaad on 5-8 minutilise jalgsitee kaugusel. Pärnu südalinn ja suuremad kaubanduskeskused asuvad samuti 7-10minutulise jalutuskäigu kaugusel. Korteris on avatud köögiga elutuba, magamistuba, duširuum+WC. Kokku on korteris 2+3 magamiskohta: 2 voodikohta magamistoas (võimalik eraldada 2 üheinimesevoodiks), 2 lisakohta diivanvoodil (hinna sees) ja 1 lisakoht madrats-voodil (hinna sees). TV. Korteril on oma parkimiskoht maja juurde kuuluvas tõkkepuuga parklas. Maja sisenemine võimalik ka mööda kaldteed.
Kahetoaline stiilne modernne suvituskorter kuni 4 inimesele Pärnus. Korter asub 2017.aastal valminud väiksemas korrusmajas. Piirkond on vaikne ja turvaline. Voodikohti on 2+2: kaheinimesevoodi magamistoas ja diivanvoodi elutoas. Parkimine kinnises aias (1 autokoht) või maja kõrval parkimisplatsil. Teie puhkuse muudavad mugavaks 500m kaugusel asuv toidupood Suurejõe Selver ning spordihall, 200m kaugusel paikneb Pärnu jõgi ja ujumiskoht ning Jaansoni terviserada. Jalutuskäigu kaugusele jääb Pärnu Tennisekeskus. Veekeskus Tervise Paradiis asub 2km kaugusel.
SUPER ASUKOHT - RANNAST 300m! Majaosa väiksemast hoovimajast kuni 5 inimesele Pärnu rannarajoonis. Väga hea asukoht - suplusrand jääb kõigest 300 m kaugusele, suvekohvikud, restoranid, pubid, kuursaal, kesklinn, SPA-d, suviste ürituste toimumiskohad, laste mänguväljakud - kõik jäävad vaid lühikese jalgsikäigu kaugusele! Majaosa esimesel korrusel asub kööktuba ja duširuum+WC. Katusealuses on avatud magamisruum. Trepile võimalik ette paigutada lasteturvavärav. Kokku on 4+2 magamiskohta: Katusealune magamistuba: 4 üheinimese paksu voodimadratsit Elutuba: diivanvoodi. TV. WiFi. Pesumasin. Grillimisvõimalus. Aias istumise võimalus. Parkimine kinnises aias (2 autokohta). Lemmikloomi lubatud max 2.
SUUREPÄRANE ASUKOHT PÄRNU RANNARAJOONIS - SUPLUSRANNA VAHETUS LÄHEDUSES (2-3 minutit jalgsi!). Väike, 1toaline suvituskorter kuni 4 inimesele asub suplusrannast kõigest paariminutilise jalutuskäigu kaugusel. Lähedale jääb ka hulgaliselt kohvikuid, restorane, ürituste toimumispaiku, park, lastemänguväljakud. Väiksemale perele sobiv korter asub ajaloolises, 1857.aastal valminud kunagises mõisahoones, II korrusel. Maja asub otse randa viiva tänava merepoolses otsas. Maja ümbritseb väga avar kinnine hoov. Korteris on tuba, köök ja duširuum+WC. 2+2 magamiskohta ( kaheinimesevoodi ja diivanvoodi). TV. WiFi (lisatasu eest). Hoovis on majaelanikele laud+toolid. Parkimine maja kinnises hoovis asuval parkimisplatsil.
Ruumikas 4toaline korter kuni 7 inimesele Pärnu kesklinnas 2006.aastal valminud maja II korrusel. Korteris on suur kööginurgaga elutuba, 3 eraldi asuvat magamistuba, vannituba koos dušinurga, SAUNA ja WC-ga. Elutoast viib otseuks rõdule. TV. Internet (WiFi) oma arvuti kasutajale. Pesumasin. Laste söötmistool. Parkimine maja ees kinnises hoovis (1 autokoht, tasuta). Võimaluse korral, vabade kohtade olemasolul võimalik parkida veel ühel autol (autokohta ei garanteerita). Maja lähedal tänaval tasuline parkimisala. Maja õuealal lastele väike mänguväljak. Kõik mõnusaks puhkuseks ja vaba aja veetmiseks väikese jalustuskäigu kaugusel: rand 10-15 minutit jalgsi, turg kohe maja naabruses, südalinn oma arvukate pubide, restoranide, kohvikute, suveürituste toimumiskohtadega alates 5 minuti tee kaugusel.
Avar 4- toaline korter Pärnu kesklinna ja rannarajoonis. See majutusasutus on rannast 18 minuti kaugusel. Pärnu kesklinn jääb 1,2 km kaugusele. Majutusasutuses on tasuta WiFi-ühendus ning kohapeal saab eraparklas tasuta parkida. Korterile kuuluub terrass ja siseõu. Külaliste käsutuses on ka köök, kus on nõudepesumasin, küpsetusahi ja mikrolaineahi. Lisaks on olemas külmkapp, kohvimasin ja veekeetja. Kohapeal grillimis võimalus. Ümbruskonnas on populaarseks tegevuseks rattasõit ning kohapealt saab jalgrattaid rentida. Pärnu Uue Kunsti Muuseum paikneb majutusasutusest 1,2 km kaugusel.
Kahetoaline mugavustega korter 5 inimesele Pärnu kesklinna piiril. Maja jääb veidi eemale suure sõidetavusega tänavatest. Suplusrand ja veekeskus jäävad 1,3 km kaugusele. Pärnu südalinn oma arvukate pubide, restoranide, butiikidega jääb 2 km kaugusele. Kaubanduskeskused alates 300 m. Korter asub 2002.aastal valminud väiksemas korrusmajas 3. korrusel. Majas on lift. Korteris on avatud köögiga elutuba, magamistuba, duširuum+WC. Elutoast viib otseuks rõdule. Rõdumööbel. Voodikohti on kokku 2+3: 2 üheinimesevoodit (võimalik kokku lükata), diivanvoodi ja välivoodi. TV. Internet oma arvuti kasutajale. Pesumasin. Parkimine maja kõrvale jääval parkimisplatsil (1 autokoht, tasuta). Weekend festivali ajal lubatud broneerida alates 18. eluaastast, juhul kui kõik majutujad on 18aastased (tagatisraha 200 eur).
Kolmetoaline mugavustega korter kuni 7 inimesele Pärnu kesklinnas eramaja III korrusel. Kõik mõnusaks suvepuhkuseks 10-20 minutilise jalgsitee kaugusel: liivarand, südalinn, kaubanduskeskused, turg, kohvikud, restoranid, pubid, park, suviste ürituste toimumiskohad jm. Korter asub eramaja III korrusel. Korteris on ruumikas avatud kööginurgaga elutuba, 2 eraldi asuvat magamistuba, duširuum+WC. Elutoast viib otseuks suurele (35 m2) terrassimööbliga rõdule. TV. Wifi. Pesumasin. Magamistubades on 3+4 voodikohta (lai kaheinimesevoodi, üheinimesevoodi, 2 diivanvoodit). Soovi korral lisaks välivoodi (lisatasu eest). Parkimine maja kinnises hoovis (1-2 autokohta, tasuta). Parkimisvõimalus ka maja kõrval tänaval (tasuta).
Suveapartment Pärnu kesklinnas Karja tänaval. Randa ja kesklinna on 15 minutit jalgsi. Apartment asub paari korteriga maja II korrusel. Korteril on suur õhtupäikese poolne suletud katuseterrass. Terrassimööbel. Katuseterrass on küll naaberkorteriga ühine, kuid eraldatud vaheseinaga. Hubaselt sisustatud apartmendis on eraldi asuv köök, suur läbikäidav elutuba ja magamistuba, dušš+WC. Voodikohti on 4+2: magamistoas kaheinimesevoodi, elutoas lahtikäiv külalistevoodi ja diivanvoodi. Elutoas aitab ruumi jagada ja privaatsust lisada sirm. Parkimine maja suures hoovis. Kui on soov grillida, siis ka see on maja hoovinurgas muruplatsil võimalik (grillimisvahendeid ei pakuta).
|
OSCAR-2019
|
||
12.juunil kell 17.00 kohtusid Rocca AL Mare Eesti Vabaõhumuuseumis erinevate Tallinna Lasteaedade hoolekogude esindajad, kellega arutasid teiste seas Lastevanemate Liidu koolitajad hoolekogude kitsaskohti ja häid lahendusi. Liivia Tuvike Lastekaitse Liidu Koolituskeskuset tutvustas „Kiusamisest vaba lasteaed” projekti.
Eesti Lastevanemate Liit ja Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liit kutsusid augusti viimasel laupäeval ehk 30. augustil kell 11 – 14 kokku eelmisel õpiaastal suuremat aktiivsust ja head tahet näidanud lasteaedade juhatajad ja hoolekogud. Kohtumispaigaks oli Tallinna Kadaka Lasteaed Mustamäel.
Päevakorras oli kaks teemat: esmalt, miks ja kuidas investeerida oma aega ja võimalusel ka raha lasteaia toetamiseks. Arutelu juhtis mentor Asko Talu, üks Eesti parimaid kvaliteediprotsesside ja isikliku arengu asjatundjaid. Teiseks rääkisime sellest, kuidas lapsevanemana tunnustada neid inimesi, kes aitavad igapäevaselt lasteaias meie laste arengukeskkonda luua. Arutelu juhtis Aivar Haller, kes on mentorina aidanud viimase paarikümne aasta jooksul üles ehitada mitmeid ettevõtteid, organisatsioone ja kogukondi.
Kahe teema vahele jäi väike vaheaeg, et osavate kokkade suupisteid maitsta. Jagus põnevat tegevust ka lastele, kes said õues omi mänge mängida kolme tubli õpetaja kaasabil. Osales umbes 30 – 40 täiskasvanut ja samapalju lapsi.
Kohtumise lõpus tunnustasime toimiva ja hea koostöö eest teatripiletitega lasteaia direktoreid ja hoolekogude esimehi.
25.september – Kasekese Lasteaias toimus hoolekogu koolitus. Mõtteid koolituselt – hoolekogul võiks olla oma aastaplaan ja selle peamine eesmärk oleks toetada lasteaia aastaplaani just traditsiooniliste sündmuste läbiviimisel (õpetajate päev, jõulud, isadepäev jne).
2.oktoober. Pressiteade õpetajate päeva puhul, juhtimaks avalikkuse tähelepanu lasteaiaõpetajate tunnustamisele. Pressiteatele reageeris Ülo Vooglaid, kes saatis nii teate kui ka oma täiendava teemaarenduse alushariduse tuleviku osas Riigikogu hariduskomisjonile ja haridustöötajate listi, kus see omakorda tekitas arutelu.
Koostööprojekt geniustallinn.haridus.ee.GeniUS mudel on mõeldud paremate lahenduste leidmiseks avalike teenuste kujundamisel linnades, kasutades avatud innovatsiooni põhimõtteid.
Yorki linn Inglismaal algatas avaliku foorumi „GeniUS“ ideede, loovuse, koostöö ja innovatsiooni edendamiseks. GeniUS mudel tekkis ideest, et parimad lahendused leitakse erinevate huvigruppide kaasamisel.Tallinna Haridusamet osaleb partnerina projektis, mille käigus oodati huviliste ideid ja mõtteid haridusteemalise väljakutse lahendamiseks.
Töörühma kuuluvad Tallinna Haridusameti, Tallinna Koolijuhtide Ühenduse, Tallinna Alusharidusjuhtide Ühenduse, Tallinna Õpilasesinduse, Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Tallinna Ülikooli, Eesti Kvaliteediühingu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Nordea Panga esindajad.
16.oktoober – Kihnu Lasteaias koolitus. Tekkis väga põnevaid mõtteid, kuidas lapsevanemad saaksid anonüümselt kodulehe kaudu oma muredest hoolekogule kirjutada.
28. oktoobril osales TLHLesinaine Pille Raud Arhitektuuri- ja DisainigaleriisEesti Arhitektide Liidu aastanäituse avamisel ja uuris, milline võiks olla üks tuleviku lasteaed.Näitus “Mängiv inimene. Kaheksa visiooni lasteaedade arhitektuurist”keskendus lastele mõeldud ruumile.Põhirõhk ideede teostamisel oli lapse arenguks vajalikul aktiivsusel ja lapse jaoks ruumi atraktiivseks muutmisel.
Näituse avamise eel toimus vestlusring lastele disainitud keskkonnast, kus osalesid lisaks arhitektidele Haridus- ja Teadusministeeriumi Üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson ja lasteaia Väike Päike tegevjuht Grete Miilen.
Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäituste sarja käivitajaVillem Tomiste sõnul on just arhitektidneed, kes saavad katsetada reaalse maailma ja kunsti vahelise piiriga, et uusi ideid realiseerida.
18.november – etendus „Alustame algusest” Vaba Lava teatrikeskuses, vaheajal ühise kohvilauga. Tunnustamise sündmus head koostööd tegevatele hoolekogudele. Osales 9 lasteaeda. Meeleolukas taaskohtumine heade koostööpartneritega.
23.november – Koolitus Lasteaed Päikene Põhja –Tallinnas. Koolituselt tekkis erinevaid mõtteid lapsevanemate kaasamise osas: kutsuda lasteaeda lapsevanemaid koos lastega tegelema (aidata lapsevanematel õppida oma lapsega mängima), et lapsevanem saaks rohkem infot, mida lasteaias siis päeval tehakse (kuidas toimub õppimine, millest päev koosneb?). See teadmine aitaks väärtustada ja toetada õpetajate tööd. Kuidas seda teha – näide: üks ema veetis päeva lapse lasteaias ja pildistas lapsi päeva jooksul ning tegi sellest näituse ja jagas teiste lapsevanematega. Enamasti on õpetaja lasteaia sündmustes korraldaja rollis (hoolekogu võtaks korraldaja rolli enda peale ja nii jääks õpetajatelevõimalustutvustada, mida nad lasteias teevad ning vastata küsimustele).
3. – 4.november– GeniusUS seminar leidmaks lahendusi „Kuidas kujundada kodulähedane lasteaed ja kool sinu ootustele vastavaks”. Piret Soosaar TLHL juhatuse liige juhtis töögruppi „Kuidas tagada avatud ja innovatiivne õpikeskkond „ ja TLHL esinaine Pille Raud osales seminari zürii töös.
11.november – Haridusameti Hoolekogude teabepäev,kahe ettekandega. Pille Raud tutvustas TLHL lähiaja suuremaid tegemisi („Toetan ja tunnustan” kampaaniat, aktiivgrupi tööd, infokanaleid –uudiskirjaga liitumise võimalust ja kodulehte) ning Piret Soosaar jaVlada Schotter tutvustasid liidu koolitusi.
26.november – Seminar „Hoolekogu kui võimalus” Tallinna vabas waldorfkoolis, arutelu hoidis Aivar Haller.
28.november – GeniusUS seminari kokkuvõttev kohtumine, kus arutati, kuhu ideedega edasi minna. Kuidas arendada edasi töögruppides tekkinud ideid ja need tööle panna.
|
OSCAR-2019
|
||
Kommentaarid - Seadus lubab äpitakso rooli ka üleväsinud juhi, kelle tööpäevad venivad vahel 14-tunniseks - Eesti Päevaleht
Seadus lubab äpitakso rooli ka üleväsinud juhi, kelle tööpäevad venivad vahel 14-tunniseks - kommentaare 1-9
Taksojuhtide SÜÜL toimunud õnnetuste statistikale mul ligipääs puudub, samas olen kindel, et see on ka tavastatistika põhiselt 10% kõikidest toimunud õnnetustest.
Kindlustusekselibürokraadid aga arvavad, et taksojuht peab neid 10 korda suurema summaga ülal pidama.
Isegi kui seadusega on kõik korras ja 9 tundi kahe vahetuse vahel, võid sa ikkagi kaugliini bussis saada magamata ja väsinud juhi, sest kee4gi ei arvesta koju ja töölesõiduaega. Kui sa kell 22 lõpetad, siis tangid ja sõidad bkoju ja sinna jõuad heal juhul 23, siis kohe magama sa ei saa, sest on vaja pesta, midagi süüa ja uinud heal juhul südaööl, kuid ärgata on vaja kell 6, et kell 8 välja sõita. Oleme kui palju rääkinud juhtkonnale, aga see on nagu hane selga vesi.
Õnnetusi põhjustavad inimesed, mitte kilomeetrid ega tunnid. Mõni suudab juba esimese 5 minuti jooksul paugu ära panna, teine on võimeline asju kontrolli all hoidma pika tööpäeva lõpuni. Ja pole vahet, kas tegu bussijuhiga, rekkamehega, kas sõiduauto katusel on taksoplafoon või mitte.
Inimesed on erinevad ja erineva võimekusega, millest ka nende erinev ohtlikkuse tase. Mis peakski olema aluseks kindlustustariifide määramisel, kes satub ühtelugu õnnetustesse, neile kõrgem tariif, kes üldse avariisid ei tee, neile võiks suisa esimeste arvelt peale maksta.
Tundide ja kilomeetrite alusel lahterdamine ei võta arvesse inimese erinevusi, ometi just neis peituvad õnnetustesse sattumise peapõhjused. Ja inimene ISE peab tundma, millal ta väsib, kas ta iseloom ÜLDSE sobib rooli taha asjatama. Ennast ja oma võimeid peab tundma, ei tohi üle oma varju hüpata. Kuidas selleni jõuda, ma tõesti ei tea.
Tõenäoliselt tuleb inimest juba maast madalast ka enese suhtes vastutustundlikumaks kasvatada. Kui midagi juhtub, siis on see OMA viga, millest tuleb osata õppust võtta. Mitte pole kõik teised süüdi. Kukub laps liumäel, siis on liumägi süüdi. Vaat nii me jõuamegi süüdimatuseni ja needsamad kukkujad hakkavad hiljem ka autoroolis regulaarselt õnnetustesse sattuma. Sest tee oli libe, päike paistis silma, märk ei paistnud välja, mis iganes. Vaataks peeglisse.
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "24h" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
1000 km erasõitu maantel või 600 km rahvusvaheliste vedude rekkajuhi tööd külmetusega koos kolme peale või mahalaadimisega = 350 km taksotööd pealinnas. Selline on vahe. Kuidas tean? 25 aastane rekkajuhitöö kogemus rahvusvahelistel vedudel ja 8 aastane taksojuhi töö pealinnas.
Tegelikult tuleks see asi seadusega paika panna. Mis sõidujagamine see on, kui juht teeb nädalas üle 60 tunni tööd? See on pesuehtne takso ju.
Ma saan aru, et sõidujagamine on see, et kui ma ise sõidan punktist A punkti B ja mingi äpi vahendusel võtan peale inimese, kelle marsruut sobib minu omaga ja siis jagan oma sõitu teise inimesega.
Seadusega tuleks piirid ette panna, et kui palju maksimaalselt selle sõidujagamisega sõita tohib ja kui selle piiri ületad, siis on valik, et kas maksad trahvi või organiseerid, et oled taksodega võrdväärne.
Mina ütleks, et probleem on see, et inimesed sõidavad täiskoormusega sõidujagamist, et pääseda taksonduse nõuete täitmisest, kuigi ise olemuse poolest ei erine taksodest mitte millegi poolest.
No kuulge, need äpitaksojuhid peavad ju ka liiklusseadust täitma, kas sellest ei piisa? Peab nagu imikule kõik ära nämmutama? Kui kusagil on selge sõnaga öeldud, et autot ei tohi juhtida väsinud olekus, siis peaks sellest ju piisama? Ikkagi kirjaoskajad inimesed? Ja liikluseksamigi kunagi sooritanud, et juhilube saada. Miks peaks seda igal pool mitu korda veel üle kordama? Nii seda keeldude ühiskonda ehitataksegi. Ikka alt tuleva nõudmise peale. Siis peaks ka kirjutama, et äpitaksot juhtiv kodanik peaks omama kehtivat juhiluba.
Sellise lähenemisviisiga võiks küsida aga miks siis seaduses on eraldi regulatsioon taksodele, kus kehtestatakse taksodele erinõudeid. Kui inimene sõidab täiskoormusega sõidujagamist, siis on tegu ju taksoga, millele peaks samuti kehtima kõik nõuded, mis on ka taksodele.
Praegu on ju olukord, kus meil on kaks ühesugust asja, mis nimetavad end erinevalt ja omavad erinevat regulatsiooni. Praegune olukord on ju reaalselt see, et on tekitatud jokk skeem, kuidas sõita piraat taksot.
Või tuleb seadusi hakata alles siis parandama, kui asi kontrolli alt väljub, et sisuliselt enam taksosi polegi, sest taksod liiguvad samuti sõidujagamise peale üle?
Taksodele on eraldi nõudeid ikka kehtestatud ilmselt põhjusega, kuigi võiks mõelda, et jah nad ei tohi olla väsinud ja peavad omama juhilube nagu kõik teisedki juhid.
Seaduse ees peavad olema kõik võrdsed, et kui nii hirmsasti tahad taksot sõita, siis oledki takso ja täidad taksodele mõeldud nõudeid samuti.
Ja kapitalistid löövad kontoris käsi kokku, et leidub lolle, kes nende kasumi nimel rapsivad. Lõpetage ära see "hooramine" ja austage iseennast ning valige töö, kus te ei pea endast nõnda palju andma. 6-8h on normaalne.
Oma autoga õhtul töölt koju sõitvad inimesed on samuti väsinud. Kui rohkem kui 8-tunnise väsimusega auto juhtimine tõesti nii hirmus ohtlik on, äkki peaks siis tööpäeva ametliku pikkuse üldse lühemaks tegema, et keskmisel inimesel nii hommikune töölesõit kui ka õhtune kojusõit kaheksa tunni sisse ära mahuksid?
|
OSCAR-2019
|
||
Naisena peate võtma vastutuse oma tervise eest. Vanus ei tohiks siin mingit rolli mängida. Alati on võimalik teha pööre paremuse poole, isegi kui teete vaid väikese sammu korraga. Valige teadlikult, mida te sööte, millal ja kuidas liigute ning mida muud te elus teete. Kui te kord olete endast oma jõuallika leidnud, mõjutab see põhimõte teie isiksuse kõiki aspekte: füüsilist, emotsionaalset, finantsilist ja vaimset.
Sisemine rahu saabub, kui vaigistate meele ja lasete lahti oma peas toimuvast jutuvadast. Istuge toolil ja asetage paljad jalatallad kindlalt vastu põrandat. Tunnetage, kuidas jalad maapinda puudutavad. Kujutlege, et teil on juured, mis lähevad säärtest ja jalalabadest põrandasse. Istuge mugavalt vaikses ruumis. Pöörake tähelepanu oma kehale ja nahale. Seejärel pange tähele oma hingamist. Jälgige, kuidas hingeõhk siseneb teie kehasse ja täidab teie jalasääred, jalalabad, kõhu, rinna, selja, pea ja käsivarred. Kujutlege, et olete võimeline nägema, kuidas hingeõhk väljub kehast. Jälgige hingeõhu liikumist. Kui teete seda harjutust iga päev, hakkate kogema sisemist rahu kõigis oma olemuse aspektides.
Endast hoolimise, tänulikkuse, rõõmu ja kõigesse ümbritsevasse armastava suhtumise energeetiline vibratsioon toob inimellu harmoonia. Väga paljud tänapäeva naised pole rahul oma välimuse või kehakujuga ja muretsevad oma kaalu pärast. Armastus enda vastu ja armastuse-energia üldse on kõige kõrgema sagedusega ravim, mis olemas on. Kui saate ühendust enda sees oleva sisemise armastusega, valdab kogu teie olemust sisemine harmoonia. Vaadake iga päev peeglisse, vaadake ennast tervikuna. Kuulake ja pange tähele oma hingamist, kui te oma meelt rahustate. Peeglisse vaadates öelge endale: "Armastan ennast. Armastan ennast tervikuna. Armastan elu tervikuna. Ma olen ilus inimene." Nüüd andke endale peeglis väike musi.
Sisemise harmoonia tugevdamine loob tervendavat energiat, mis tagab üleüldise tervise ja heaolu igal tasandil. See toimib järgmiselt.
Esiteks, hoolitsege oma füüsilise keha eest, pakkudes talle puhast toitu. Teiseks, hoolitsege oma mõttemaailma eest, mõelge puhtaid mõtteid. See tähendab, et toidate oma meelt pidevalt õnnelike, positiivsete, meeldivate ja elutervete mõtetega. Kolmandaks, hoolitsege oma emotsioonide eest, lubades endal oma tundeid ära tunda ja tunnistades koheselt emotsioone, mida te kogete. Laske lahti. Neljandaks, hoolitsege oma vaimu eest hingamis- ja meditatsiooniharjutuste abil, mis lasevad teie meelel rahuneda, nii et võite tunda oma hinge selle ehedaimal kujul.
Sisemise tasakaalu abil kandub harmoonia ka teistele inimestele: perekonnale, kogukonnale ja kogu maailmale.
Kui mõni teie eluaspekt on tasakaalust väljas, võib see avaldada halba mõju teid ümbritsevatele inimestele ning levitada tasakaalutust ja kaost kõigis suundades. Kui teil õnnestub saavutada sisemine tasakaaluseisund, siis kiirgate seda ka teistele. Tasakaaluseisund saavutatakse:
Tänulikkus ja väärtustamine on tähtsaimad energiad tervise ja heaolu saavutamiseks. Avaldage tänulikkust hommikul ärgates ja õhtul enne magamaminekut. Seiske vaikses ruumis ja öelge: "Tänan sind, Universum. Tänan, et olen olemas. Tänan Maa ja kõige elava eest." See on kõik, mida peate ütlema ja tegema.
Kõik teie mõtted, sõnad ja teod avaldavad mõju teie keha tervisele ja heaolule; teie mõtted, sõnad ja teod mõjutavad ka teie suhteid teiste inimestega. Mõelge bumerangile: see, mida endast eemale heidate, tuleb teile tagasi palju suurema jõuga. Kui te kellestki halvasti mõtlete või tahtlikult halba teete, saastate te sellega oma meelt, keha ja vaimu. Hoidke oma mõtted, sõnad ja teod puhaste ja positiivsetena.
Igal toidul on võnked. Meie elujõud tuleb toidust, mida me sööme. Toidust saadavat elujõudu võib määratleda ka selle vibratsiooni kaudu. Mida kõrgem võnkesagedus, seda rohkem elujõudu me sellest toidust saame. Soovitan teil süüa hea energiaga toitu. Olge varmad tarvitama mitte ainult head värsket toitu, vaid ka mitmekesist toiduvalikut. Toidu ja enesetunde vahel on otsene seos. Teie siseelundid, aju ega hormoonid ei saaks toimida ka veeta. Keha pidev veega varustamine aitab olulisel määral ära hoida mitmeid probleeme, nagu näiteks kuseteede haigused, kõhukinnisus, kõrge vererõhk, südame- ja veresoonkonna haigused, kognitiivsete funktsioonide häired, hammaste haigused, sapikivid ja glaukoom. Veepuudus võib halvendada füüsilist ja kognitiivset toimetulekut, sealhulgas erksust, mälu ja keskendumisvõimet.
Keha sisemise energia liikumahakkamine on oluline, et tervenemisprotsess saaks alata. Kui energia voolab vabalt, saavad keha enda tervendamisprotsessid tööle asuda. Hapnikul on selles protsessis oluline osa; hingamisharjutused, mis suurendavad kudede varustamist hapnikuga ja mürgiste ainete väljahingamist, on puhastavad ja elustavad.
Meil on võime toetada oma paranemist ning ennast ja üksteist noorendada oma tasakaalustatud füüsilise ja metafüüsilise energiaga.
Kui oleme tasakaalus, omeme rahulikud ja mõjume rahustavalt inimestele meie ümber. Uskuge endasse ja oma sisemisse jõusse.
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.