text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Hasartmängud on meelelahutuse vorm, mida naudivad miljonid inimesed üle maailma. Suure osa hasartmängu mängijate jaoks on see lihtsalt nauditav hobi, millega aeg-ajalt oma vaba aega sisustada. Siiski on olemas teatud grupp inimesi, kes ei soovi oma hasartmängu käitumist kontrollida. Kui hasartmäng muutub kellegi jaoks väikesest meelelahutusest tema elu kontrollivaks osaks ja hakkab tekitama tõsiseid probleeme, siis on suure täenäosusega tegu hasartmängu õltuvusega.
Hasartmängusõltuvus on klassifitseeritud vaimse tervise probleemina, millel on palju sarnaseid teiste sõltuvusvormidega.
Hasartmängusõltuvus sarnaneb teiste käitumishäiretega, nagu näiteks püromaania, kus inimesel on äärmiselt suur tung süütamisele, või kleptomaania, kus inimene kontrollimatult varastab. Kõigi nende sõltuvuste puhul ei suuda inimene kontrollida ma käitumist, isegi kui nad saavad aru et peale enda teevad nad sellega ka kahju oma lähedastele.
Uuringud näitavad, et keskmiselt muutuvad õnnemängud ja hasartmängud probleemiks 2-3% inimeste jaoks, kuid see number võib regiooniti ja riigiti ka pisut erineda. Pole just üllatav, et hasartmängusõltlaste number on kõrgem regioonides, kus hasartmängud on suur osa kultuurist.
Näiteks on uuringutes leitud, et Las Vegases, mis on maailma kasiinode pealinn on täiskasvanud püsielanike seas 3-4% patoloogilisi mängureid ja õnnemängude sõltlasi.
Kui sellised uuringud on tehtud umbes 10 aastat tagasi, siis võib kindlalt väita, et need numbrid on tänapäeval kasvutrendis just tänu internetikasiinode levikule. Uueks kasvavaks trendiks on ka sotsiaalsete kasiinomängude ja mobiilikasiinode kasutamine nutiseadmetes.
Raske on välja tuua kui palju hasartmängu sõltlastest otsivad abi. Hasartmängusõltlaste abistamiseks on loodud hasartmängusõltlaste ühingud. Osad probleemsed mängurid suudavad aja jooksul ka oma probleemidest iseseisvalt välja tulla ja muuta oma mängu- ja käitumisharjumusi. Samal ajal paljud sõltlased ei otsi läbi aastate või aastakümnete kordagi abi ja elavad enamuse oma täiskasvanu elust suure psühholoogilise sõltuvuse all.
Väga üldistatult öeldes võib öelda, et hasartmängusõltuvus ja probleemid tekivad inimeste võimetusest oma käitumist kontrollida. Paljudel võib hasartmängusõltuvus alguse saada täiesti süütutest loterii- ja bingomängudest. Samas on täheldatud, et kiire tulemusega mängud nagu seda on mänguautomaadid ja slotimängud tekitavad suurema tõenäosusega sõltuvust. See tuleneb sellest, et tulemuse teada saamiseks tuleb teha vaid üks klõps, klikk või keerutus.
Hasartmängusõltuvuse välja kujunemine toimub ajajooksul ja see ei juhtu kindlasti ühe või paari õnnemängude mängimise sessiooni järel.
On olemas ka riskifaktorid, mis suurendavad hasartmängusõltuvuse arenemise võimalust. Nendeks riskifaktoriteks on teised sõltuvust tekitavad ained nagu seda on alkohol, narkootikumid jms.
Võib tunduda, et probleemse mängurluse sõltuvuse sümptomid on lihtsasti ära tuntavad, siis tegelikkuses see päris nii ei ole. Paljud inimesed kelle jaoks hasartmängud ja õnnemängud on kujunenud probleemiks suudavad enesele aru andmata oma tegevusele leida ratsionaalseid põhjendusi ja peita probleemi olemust.
Sõltub vanemate, perekonna või sõprade poolt laenatud rahadest, et oma hasartmängu kahjusid ja võlgasid katta
Vastutustundliku mängimise idee on eelkõige online kasiinode ja hasartmänguoperaatorite, mängutootjate ja teiste õnnemängudega seotud ettevõtmiste poolt loodud kontseptsioon.
Kõik Eesti online kasiinod mõistavad hasartmängude mängimisel tekkivaid potentsiaalseid ohte ja seepärast pakutakse olulise lahendusena mängijale võimalust piirata oma õnnemängudele kulutatavat aega, kulutuslimiite ja enesevälistus võimalust erinevate tehniliste lahenduste näol.
Eesti seaduste kohaselt ei tohi võimaldada alla 21-aastasele õnnemängu kohas viibimist või mängimist. Siia hulka loetakse nii maapealsed kui ka online kasiinod. Spordiennustus portaalides spordipanuste tegemine on lubatud alates 18-aastastele.
Eesti internetikasiinod pakuvad oma mängijatele võimalust määrata kulutuslimiit. Kulutuslimiit on summa, millest rohkem pole sul võimalik 24 tunni jooksul rohkem kulutada.
Kui tunned, et soovid või lausa peaksid mängimisest pausi võtma, siis saad kasutada ensevälistust. Enesevälistuse saab tavaliselt määrata päevaks, nädalaks, kuuks või pooleks aastaks. Selle aja jooksul ei saa sa valitud online kasiinos mängida. Kui sa blokeerid vaid teatud sorti õnnemängud, siis kehtib üldjuhul 7-päeva reegel. See tähendab, et kui sa soovid näiteks kasiino mängud taasaktiveerida, siis tuleb sellest mänguoperaatorile teada anda, peale mida tuleb oodata nädal et ligipääs soovitud mängudele taas avataks.
Igal eesti kodanikul on võimalik omale seadistada mängukeeld. Lisaks maapealsete kasiinode ja online kasiinode mängukeelule on võimalik piirata ka klassikalise loterii ja spordiennustuse mängimist. Avalduse mängimise piirangu seadmiseks saab teha mängukohtades, maksu- ja tolliameti teenindusbüroodes ja ka e-maksuametis/e-tollis. Sellise piirangu seadmine on Eesti seaduste kohaselt võimalik kõigil Eesti kodanikel ja see on vabatahtlik.
Patoloogiliselst hasartmängusõltuvusest vabanemiseks aitab vaid pikaajaline kontsentreeritud ravi. Lihtsama koelise sõltuvuse puhul võib olla kasu ka psühholoogilisest nõustamisest.
Eestis tegutseb ka hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskus, kus spetsialistid tegelevad hasartmängusõltuvuse, arvuti- ja internetisõltuvuse hindamise, nõustamise ja psühhoteraapiaga.
Lisainformatsiooni leiab hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse kodulehelt, mis asub aadressil www.15410.ee või helistades mänguriliini numbrile 15410.
Paf on oma uute mängijate vastu eriti helde, ses kõik, kellel veel kontot ei ole, saavad registreerimise eest 25 tasuta spinni pluss lisaks veel 10€ boonuse, kui teevad 10€ sissemakse. Lihtne ja lõbus! Muuseas tasuta spinnid saad eriti koomilisse ja unikaalsesse “Pehmed & Karvased” slotimängu, mis on Pafi enda loodud mäng ning kus poliitikud saavad päris korralikult vatti. Muuseas, kui tasuta spinnidest võidad ühe kena summa, siis läbimängimisnõuet sellele ei ole ja raha saad kasvõi kohe kasiinost välja kanda oma pangakontole. Kaotada ei ole midagi!
See ei ole aga veel kõik…Mängijad, kes loovad kontol 5.11.-21.11.2018 ja teevad selles vahemikus ka vähemalt 10€ sissemakse, osalevad suures auhinnaloosis, mille võitjad lendavad kaaslase või sõbraga otse kuumale Hispaania päikesesaarele Gran Canariale! Võiks ju!?
|
OSCAR-2019
|
||
Anton Tšehhov (Антон Павлович Чехов, Anton Pavlovitš Tšehhov; 29. jaanuar (17. jaanuar vkj) 1860 Taganrog – 15. juuli 1904 Badenweiler, Badeni suurhertsogiriik) oli vene näite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst.
Tšehhov on eelkõige tuntud oma novellide poolest. Tema jutustuste tavalised tegevuspaigad olid vene väikeasulad, jutustused käsitlesid hingeüksildust, raisatud õnne jms teemasid. Tuntud on ka tema psühholoogilised näidendid, kus valitseb kurb ja lootusetu meeleolu.[1]
Tšehhovi näidendeid "Kajakas", "Onu Vanja", "Kolm õde" ja "Kirsiaed" on palju mängitud ka Eesti teatrites.
Anton Tšehhov sündis 29. jaanuaril 1860 Taganrogis. Ta oli kohaliku poodniku Pavel Jegorovitš Tšehhovi ja tema abikaasa Jevgenia Jakovlevna Morozova kuuelapselise pere kolmas laps. Tema isa oli sügavalt õigeusklik ja väga despootlik mees, kellel oli kombeks oma lähedasi türanniseerida ja füüsiliselt karistada. Oma kirjas vend Aleksandrile kirjutas Tšehhov: "Despotism ja vale inetasid meie lapsepõlve sel määral, et ma ei saa sellele kuidagi mõtelda ilma õuduse ja jälestuseta. Tuleta meelde hirmu ja vastikust, mida tundsime nendel kordadel, kui isa tegi lõunalauas kohutava stseeni tema meelest liiga soolase supi pärast või kui ta kohtles ema nagu täielikku idiooti ..."[2] Antoni ema oli suurepärane jutuvestja, kes rääkis lastele lugusid sellest, kuidas ta oma riidekaupmehest isaga mööda Venemaad ringi rändas.[3] Tšehhovi isapoolne vanaisa Jegor Mihhailovitš Tšehh oli endine pärisori.[4]
Anton Tšehhov õppis ühe aasta kohalikus kreeka koolis, seejärel jätkas õpinguid Taganrogi vene gümnaasiumis (praegu Tšehhovi-nimeline gümnaasium). Vabal ajal käis ta laulmas Kreeka õigeusu kloostris ja isa juhendatud laulukooris.
Aastal 1876 kuulutas Tšehhovi isa Pavel Jegorovitš end maksevõimetuks ja kartuses sattuda võlavanglasse põgenes Moskvasse. Tšehhov jäi Taganrogi veel kolmeks aastaks, et lõpetada gümnaasium ja müüa allesjäänud perekonnaasjad. Ta jäi elama oma isakoju, mille omanikuks oli nüüd endine kohtuametnikust üürnik Gavriil Parfentjevitš Selivanov. Selivanov on kaupmees Lopahhini prototüüp näidendis "Kirsiaed". Üüri, õpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde[5] ja kirjutas sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus, kus ta luges Cervantese, Turgenevi, Gontšarovi ja Schopenhaueri teoseid.[6]
Aastal 1879 lõpetas Tšehhov gümnaasiumi, siirdus Moskvasse ja astus Moskva ülikooli arstiteaduskonda.
Moskvasse jõudes leidis ta eest vaesunud perekonna. Tema isa elas teises linna otsas oma tööandja juures ja teenis napilt kolmkümmend rubla kuus, vanem vend Aleksandr elas samuti mujal, aga ülejäänud perekond koos paari kostilise ja üürnikuga elas Püha Nikolai kirikule kuuluva maja keldrikorrusel. Sellises olukorras võttis Tšehhov enda kanda perekonna rahaasjad.[7] Ülikooli kõrvalt hakkas ta rahateenimiseks kirjutama ajakirjadele artikleid, följetone ja humoristlikke jutustusi. Oma kirjutisi lasi ta avaldada pseudonüümide Antoša Tšehhonte, Inimene ilma põrnata ja Antoša all.[8]
1882. aastal tutvus Tšehhov Peterburi nädalalehe Oskolki peatoimetaja, kirjanik Leikiniga, kes pakkus talle võimalust avaldada oma jutte nädalalehes. Esimene kirjutis ilmus 20. novembril 1882 Tšehhonte nime all.[9] Pärast seda hakkasid Tšehhovi jutud regulaarselt nädalalehes ilmuma.
1884. aastal asus Tšehhov leiba teenima raviarstina, kelleks ta ise end eelkõige pidas. Kuigi enamikku oma patsientidest ravis ta tasuta, paranes tema elujärg tunduvalt. Sama aasta detsembris halvenes Tšehhovi tervis järsult, ta hakkas verd köhima ja kannatas kuiva köha all. Kuigi 1886. aastal haigus ägenes, ei tahtnud ta ei endale ega lähedastele tunnistada, et põeb tuberkuloosi.[10]
1886. aastal tegi Tšehhov esimese reisi Peterburi, kus Peterburi tolleaegse suurima päevalehe Novoje Vremja asutaja ja peatoimetaja Aleksei Suvorin pakkus Tšehhovile võimalust teha lehele kaastööd ning lubas maksta kaksteist kopikat rea eest. Sellest algas nende pikaaegne sõprus. Esimene avaldatud jutt oli "Hingepalve".[11] Tšehhonte nime all ilmusid selles päevalehes veel "Roimar", "Hingevaev" ja "Jääger". Viimane jutt avaldas tugevat muljet Dmitri Grigorovitšile, kes saatis Tšehhovile kirja, milles tunnustas teda nii: "Teil on tõeline anne, talent, mis tõstab teid noorema generatsiooni kirjanike hulgas väga kõrgele kohale." Kirja lõpus avaldas Grigorovitš arvamust, et Tšehhov peaks järgmise kogu "Kirjud jutud" avaldama oma õige nime all.[12] Kuid selleks ajaks oli jutukogu juba trükitud ja autori nime muuta oli hilja.[13]
Tšehhovi järgmine novellikogu "Videvikus" ilmus 1887. aastal. See saavutas edu ja Peterburi Teaduste Akadeemia kirjandusosakond määras 1888. aastal Tšehhovile selle eest Puškini auhinna.[14]
1887. aastal võttis Tšehhov ette reisi Ukrainasse, et näha veelkord steppi, mis teda lapsepõlves väga vaimustas. Pärast tagasijõudmist kirjutas ta jutustuse "Stepp", mis ilmus Severnõi Vestniku märtsinumbris ning sai kriitikutelt ja lugejatelt sooja vastuvõtu. "Stepp" on lugu üheksa-aastase poisi Jegori reisist läbi stepi linna, kuhu ta kooli läheb.[15]
Sama aasta sügisel palus omanimelise teatri direktor Korš Tšehhovil näidendi kirjutada. Pärast mõningast keelitamist Tšehhov nõustus ja näidend "Ivanov" valmis kümne päevaga. See esietendus Moskvas 19. novembril 1887.[16] 31. jaanuaril 1889 etendus "Ivanov" Peterburis ja erinevalt Moskvas toimunud läbikukkumisest saatis seda tohutu publikumenu.[17]
Pärast vend Nikolai surma 1889. aastal kirjutas Tšehhov enda sõnade järgi "ränkraske loo, mis võib inimese ära tappa" – jutustuse "Igav lugu" ja näidendi "Metsavaim". Kumbki teos kriitikutele ei meeldinud ja Tšehhov sattus masendusse. Uue jõu endas leidis ta vend Mihhaili kriminaalõiguse loengul tehtud märkmeid lugedes. Tšehhovi kinnisideeks sai mõte: "Kogu meie tähelepanu on suunatud kurjategijale kuni kohtuotsuse väljakuulutamiseni, kuid pärast seda, kui ta on vangi pandud, unustame ta täielikult. Aga mis toimub temaga vanglas?" Tšehhov otsustas sõita Sahhalinile.[18]
Aastal 1890 sõitis Tšehhov Sahhalinile, kus ta soovis uurida Siberi sunnitööliste elu, lootis end lahti rebida igapäevaelu rutiinist ja saada uut elujõudu.[19] Tema teekond Moskvast Jaroslavli kulges rongiga, sealt edasi laevaga mööda Volgat ja Kama jõge Permi ning sealt rongiga Tjumeni. Tjumenist liikus ta Baikali järveni hobuvankriga ning sealt edasi vaheldumisi vankri ja laevaga Vaikse ookeanini.[20]
Kokku viibis Tšehhov Sahhalinil kolm kuud. Selle aja jooksul täitis ta oma käega üle kümne tuhande küsitluslehe (need on hoiul Moskvas Lenini muuseumis), nägi pealt vangidele ihunuhtluse jagamist ning kohtas naisi ja lapsi, kes olid sunnitud tegelema prostitutsiooniga.[21]
Tšehhov viibis kodus vaid paar kuud. Juba märtsis-aprillis 1891 võttis ta koos Suvoriniga ette reisi Euroopasse. Külastati Viini, Veneetsiat, Firenzet, Roomat, Napolit, Pompeid, Nice'i, Monte Carlot ja Pariisi.[23] Kirjas õele kirjeldas Tšehhov Itaaliat kui jumalatest õnnistatud maad. "Itaalia, rääkimata juba tema loodusest ja soojusest, on ainuke maa, kus veendud, et kunst on tõepoolest kõige valitseja ..."[24]
Aastal 1892 ostis Anton Tšehhov Melihhovo küla lähedal mõisa, kus ta elas koos oma perega 1899. aastani. Seda elu nimetas Tšehhov "lordi eluks", sest lisaks kahele põllutööd teinud sulasele olid perekonna teenistuses ka kokk ja toatüdruk.[25]
Melihhovos käis väga palju külalisi, teiste seas ka noor luuletajanna Tatjana Štšepkina-Kupernik ja kunstnik Issaak Levitan, kes maalis Melihhovos palju pilte. Oma kirjas Suvorinile kirjutas ta: "Külalised, külalised, külalised ... Iga möödasõitev intelligent peab oma kohuseks minu poole sisse keerata ja pisut soojendada, mõnikord isegi ööseks jääda. Muidugi on meeldiv olla külalislahke, kuid hing tunneb ju mõõtu. Moskvast pagesin just nimelt külaliste pärast."[26]
Aastal 1892 kirjutas Tšehhov jutustuse "Hüpik" ning novellid "Minu naine", "Naabrid" ja "Palat nr. 6". Rohkemaks tal aega ei olnud, sest Melihhovos vajati teda rohkem arstina. Kui 1892. aasta juulis ohustas seda piirkonda koolera ja maakonna tervisenõunik palus epideemia vältimiseks Tšehhovil tegelda profülaktikaga, siis Tšehhov nõustus.[27] Haigete isoleerimiseks laskis ta ehitada barakke.[27]
Ta enda tervis sel ajal aga halvenes. Lisaks tuberkuloosile ja südamepekslemisele tegid talle muret hemorroidid. Ainsad, kellele ta tihkas oma haigustest rääkida, olid vend Aleksandr ja sõber Suvorin. Kirjas sõbrale kirjeldas ta oma olukorda nii: "Valu, sügelus, ei saa istuda ega käia ja kogu kehas on säärane pinge, et pane või nöör kaela."[28]
1892. aasta lõpus lõpetas Tšehhov koostöö Novoje Vremjaga ja hakkas oma jutte avaldama Russkaja Mõslis.[29] Aastal 1893 hakkas selles jaokaupa ilmuma tema uurimus "Sahhalini saar". See köitis isegi valitsuse tähelepanu sedavõrd, et kirjutisest ajendatuna viidi läbi reforme, mis leevendasid sunnitööliste elutingimusi. Samal aastal ilmusid veel "Tundmatu mehe jutustus" – novell, mille kirjutamist Tšehhov oli alustanud juba viis aastat varem, kuid tsensuurihirmus kartis seda lõpetada – ja "Must munk".[30]
Näidendit "Kajakas" hakkas Tšehhov kirjutama 1894. aastal Melihhovos, mõisa aias puude varjus asuvas väikeses majakeses, mille ta oli lasknud endale ehitada, et saada vähegi rahu lõputust külalistevoolust. "Kajaka" esialgne variant valmis novembris 1895, kuid see ei meeldinud Tšehhovile endalegi ning kirjutades Suvorinile ütles ta: "Olen pigem rahulolematu kui rahul, ja lugedes oma äsjasündinud näidendit, veendun veel kord, et ma pole mingi dramaturg."[31] Aastal 1896 tegi Tšehhov siiski näidendi kallal veel tööd ja 20. augustil 1896 andis Peterburi tsensor loa näidendi lavaletoomiseks. See esietendus 17. oktoobril 1896 Peterburi Aleksandra teatris.[32] "Kajaka" esietendust tabas fiasko ning ajalehekriitikud ja kirjanikud (sh Lev Tolstoi) hindasid näidendi väga halvaks. Vaatamata sellele tõi teine etendus, mis toimus 21. oktoobril, kaasa tõelise edu. Lavastuse peaosatäitja Vera Komissarževskaja kirjutas Tšehhovile: "Tulen teatrist. Meie võitsime. Edu on täielik, üksmeelne. Küll mulle meeldiks teid praegu siin näha, veel rohkem meeldiks, et te kuuleksite, kuidas publik karjub: "Autor! Autor!""[33]
1896. aasta lõpus, pettununa sõprades ja tuttavates, tõmbus Tšehhov Melihhovosse ja hakkas kirjutama jutustust "Talumehed". Samuti võttis ta ette uue koolihoone ehitamise naaberkülas Novoselkis ja osales valitsuse poolt väljakuulutatud rahvaloenduse korraldamisel.[34]
21. märtsil 1897, kui Tšehhov viibis Moskvas, algas tal tugev verejooks. Tšehhov sattus kopsuhaiguste eriarsti doktor Ostroumovi kliinikusse, kus tal diagnoositi kaugelearenenud kopsutuberkuloos. Arsti ettekirjutuse järgi pidi ta elama maal, säästma jõudu, sööma küllaldaselt ja eelkõige loobuma igasugusest arstipraksisest.[35]
Aastal 1898, pärast isa surma, otsustas külma Venemaa talve eest Krimmi siirdunud Tšehhov osta Jaltasse maja, kus plaanis elada koos ema ja õde Mariaga. Ta ostis väikese suvila Kutšuk-Kois, kuhu ta kohe sisse kolis, ja krundi Autkas, kuhu plaanis ehitada maja.[36] Veidi enne seda hakkas Tšehhovi ammune sõber Vladimir Nemirovitš-Dantšenko Moskvas "Kajakat" lavastama. Nimelt oli ta rajanud koos lavastaja ja näitleja Konstantin Stanislavskiga teatri Hudožestvenno-Obštšedostupnõi Teatr, millest sai varsti Moskva Kunstiteater, ning uskus, et saab hakkama lihtsuse ja loomulikkuse esiletõstmisega "Kajakas", mida ta ise pidas silmapaistvaks teoseks. Teatritrupp koosnes noortest näitlejatest, kes unistasid murda vene teatris tol ajajärgul valitsenud ilukõnelise näitlemismaneeri, et tuua lavale loomulikkus ja lihtsus.[37] 17. detsembril 1898 etendus "Kajakas" Moskvas ja triumfeeris. Arkadinat mängis Tšehhovi tulevane abikaasa Olga Leonardovna Knipper ja Trigorinit Konstantin Stanislavski.[38]
Tšehhovi kutsest hoolimata jäid ta ema ja õde Maria esialgu elama Moskvasse. Trotsides haigushooge, hoidis Tšehhov Autkas majaehitusel silma peal, külastas koole ja korraldas korjanduse Samara puudustkannatavate laste jaoks.[39] Kui Tšehhov 1899. aastal Melihhovos asunud maja maha müüs, tulid ka ema ja õde Jaltasse elama.[40] Ka Jaltas oli Tšehhovi maja ühtelugu külalistest tulvil. Seal käisid Lev Tolstoi, Maksim Gorki, Fjodor Šaljapin, Ivan Bunin, Olga Knipper, kes sai lähedaseks sõbraks Mariaga, ja paljud teised.
27. oktoobril 1899 esietendus Kunstiteatris "Onu Vanja" (ümbertehtud "Metsavaim").[41] Publik võttis tüki väga hästi vastu ja pärast teistkordset etenduse vaatamist kirjutas Gorki Tšehhovile: "Jälle "Onu Vanja". Jälle. Lähen veelkord seda tükki vaatama, võtan pileti ette. See tükk on tohutult sisukas, sümboolne, vormilt täiesti originaalne, võrratu asi."[42]
16. jaanuaril 1900 sai Tšehhov teada, et ta valitakse Teaduste Akadeemia kirjandusosakonna liikmeks.[43] 25. augustil 1902 loobus ta akadeemikutiitlist, andes selgelt mõista, et põhjuse selleks andis nn Gorki afäär.[23][44]
25. mail 1901 abiellus Anton Tšehhov Olga Knipperiga. Laulatusest ei teatatud kellelegi ning selle juures viibisid ainult neli hädavajalikku tunnistajat: Olga poolt vend ja onu, Tšehhovi poolt kaks juhuslikku tudengit. Pärast laulatust sõitis abielupaar Nižni Novgorodi ja sealt edasi Aksjonovisse sanatooriumisse.[46]
Tšehhovite abielu kujunes kirjavahetusabieluks – Olga jätkas töötamist Moskva Kunstiteatris, Tšehhov oli arsti soovituse järgi sunnitud elama Jaltas. Paar vahetas kirju üle päeva, paar korda aastas käidi teineteisel külas. Olga Knipper vaevles süümepiinades, et ei ole oma haige mehega koos, ning kuigi Tšehhov kaebas kirjades üksilduse üle, rahustas ta naist sõnadega: "Kui me ei saa olla koos, pole see ei minu ega sinu süü, see on selle va saatana süü, kes külvas minusse haigusepisiku ja sinusse kunstiarmastuse." Aastal 1902 oli Olgal nurisünnitus ja see abielu jäigi lastetuks.[47]
3. juunil 1904 lahkus Tšehhov abikaasaga Moskvast, sõitis Berliini ja sealt edasi väikesesse kuurortlinna Badenweilerisse Schwarzwaldis.[23][49]
Anton Tšehhov suri 15. juulil (2. juulil vkj) 1904 Badenweileris kell kolm öösel, 44-aastaselt.[23][50] Henry Troyat kirjeldab Tšehhovi viimaseid minuteid biograafias nii: "Arsti nähes ajas Tšehhov end patjade najale istukile ja kuuletudes ülimale viisakusrefleksile, võttis kokku oma saksa keele oskuse ning ütles rahuliku tõsidusega: "Ich sterbe." ("Ma suren."). Arst tegi sealsamas kamprisüsti ja laskis tuua pudeli šampanjat. Tšehhov võttis pokaali, mis talle ulatati, pöördus Olga poole ja ütles nõrga naeratusega: "Ma pole ammu šampanjat joonud." Jõi klaasi tühjaks ja laskus vasakule küljele. Paari hetke pärast ei hinganud ta enam, olles lahkunud elust oma hariliku lihtsusega."[50]
Tšehhovi põrmuga kirst jõudis Moskvasse 22. juulil rohelises rongivagunis, mille uksele oli suurte tähtedega kirjutatud: "Austrite vedu". Sellega kogu absurdsus ei lõppenud. Osa Tšehhovi sõpradest liitus matuserongkäiguga, kus mängis sõjaväeorkester. See matuserong liikus Mandžuurias surma saanud kindrali Fjodor Kelleri kirstu järel. Õige pea sai Tšehhovit ära saatma tulnud sadakond inimest oma eksimusest aru ja liitusid üliõpilastega, kes kandsid kirstu õlgadel. Esialgu liiguti Kunstiteatri ja seejärel Russkaja Mõsli hoone ette, kus peeti lühike leinatalitus ning kus nendega liitus juba suurem rahvahulk.
Anton Tšehhov maeti Novodevitši kloostri kalmistule isa kõrvale.[51] Aastal 1933 maeti Tšehhovi ja tema isa põrm ümber Novodevitšje kalmistule.
Oma elu lõpuaastatel kogus Tšehhov kokku kõik ajalehtele ja ajakirjadele kirjutatud lühijutud, humoreskid, följetonid ja jutustused, et need kogumikuna avaldada. Kogumiku väljaandmisega tegeles kirjastaja A. Marks, kes ostis Tšehhovilt nendele autoriõigused 1899. aastal. Esimene kogumik ilmus 1899. aasta lõpus, teine 1903. aastal.[23]
Aastal 1996 andis Anatoli Konenko välja Tšehhovi "Kameeleoni" miniatuurse trüki, mis on maailma väikseima raamatuna kantud Guinnessi rekordite raamatusse. Teose suurus on 0,9×0,9 mm, selles on 30 lehekülge, kolm värvilist illustratsiooni ja Tšehhovi portree. Igal leheküljel on 11 rida teksti.[52]
"Reisimärkmeid ja kirju". Tõlkinud Paul Viires, Johan Tamm, Silvia Liiberg, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963
"Ariadna ja teisi jutustusi ning novelle armastusest ja abielust". Tõlkinud Väino Linask, Rein Põder, Hans Luik, Enn Murdmaa, Anna Tulik, Paul Viires, Eesti Raamat, Tallinn 2004 ISBN 9789-985-654-682
"Jutustused". Tõlkinud Väino Linask, Enn Murdmaa, Madis Küla-Nurmik, Friedebert Tuglas ja Paul Viires, Punane Raamat, Tänapäev, 2007 ISBN 9789-985-622-797
"Humoorikad jutustused". Tõlkinud Väino Linask, Enn Murdmaa, Madis Küla-Nurmik, Friedebert Tuglas ja Paul Viires, Punane Raamat, Tänapäev, 2007 ISBN 9789-985-6251-32
"Kajakas" (esietendus 23. novembril 2006; Eesti Muusikaakadeemia Kõrgem Lavakunstikool; lavastaja Ingo Normet)
Anton Tšehhov oli abielus vene teatrinäitleja Olga Leonardovna Knipper-Tšehhovaga, kelle Saksamaalt Elsassist pärit isa töötas Venemaal insenerina. Olga Knipper suri 90-aastaselt ja on maetud koos Anton Tšehhoviga Moskvasse Novodevitšje kalmistule.
Aleksandr Tšehhov (1855–1913), proosakirjanik ja kirjastaja. Oli kaks korda abielus. Teisest abielust oli poeg, hilisem tuntud näitleja ja teatripedagoog Mihhail Tšehhov.
Seoses Tšehhovi 150. sünniaastapäevaga andis Venemaa Kultuuriministeeriumi välja mälestusmedali "150 aastat A. P. Tšehhovi sünnist". Selle medaliga autasustati isikuid, kes on andnud tähelepanuväärse panuse Anton Tšehhovi loomingulise pärandi tundmaõppimisse ja tutvustamisse. Eestis sai medali Elmo Nüganen ja Vene Teatri näitleja Sergei Tšerkassov.[55]
Aleksandr Kuprin, "Jutustused". Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 439–467 ("Tšehhovi mälestuseks", tõlkinud Georg Grünberg)
Sergei Issakov, "Anton Tšehhov eesti kirjandus- ja kultuurielus (Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 11, lk 669–680 ja nr 12, lk 710–721
Ivan Bunin, "Tšehhov" (mälestusi). Tõlkinud Maiga Varik – Looming 2004, nr 4, lk 603–609 (samas numbris ka uustõlge: Tšehhovi novell "Tudeng", tõlkinud Hans Luik)
|
OSCAR-2019
|
||
↑ "Nüganenile ja Tšerkassovile anti üle Tšehhovi mälestusmedalid". err.ee. Kasutatud 11.03.2012. Eesti.
Sajaani-Šušenskoje Pjotr Neporožni nimeline hüdroelektrijaam asub Jenissei jõel Venemaal Hakassias Sajanogorski lähedal, seismiliselt aktiivses piirkonnas.
Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaam oli Venemaa suurim elektrijaam ja maailmas energiatoodangult neljas hüdroelektrijaam kuni see 2009. aasta augustis avarii tagajärjel seiskus. Taastamistööde tulemusel taaskäivitati turbiin number 6 24. veebruaril 2010.
Jaama rajamine algas ametlikult 4. novembril 1961. Hüdroelektrijaama esimene turbiin hakkas täiskoormusega tööle 1978 ja 1988 oli hüdroelektrijaam põhiosas valminud. Jaamas töötas kümme РО-230/833-0-677 marki vertikaalturbiini 194-meetrise veesamba (umbes 19,4 atmosfääri) survel. Iga turbiini võimsus oli 640 MW. Jaama keskmine aastane elektrienergiatoodang oli 23 500 GWh. Jaama väljundpinge oli 500 kV. Peamised energiatarbijad olid ümbruskonna alumiiniumitehased.
Hüdroelektrijaama tamm on eri andmetel 242–245 meetrit kõrge ja 1066–1074,4 meetrit pikk. Tammi laius on alusel 105,7 ja harjal 25 meetrit ning ta moodustab harjal 600-meetrise raadiusega segmendi, mille nurk on 102°. Tamm on projekteeritud taluma maavärinaid tugevusega kuni 8 palli ja on selle poolest kantud Guinnessi rekordite raamatusse[1]. Tammi ehitamiseks kulus umbes 10 miljonit kuupmeetrit betooni. Umbes 30 miljoni tonnisest veesurvest 40% antakse tammi servade kaudu edasi looduslikele kaljudele, ülejäänu tasakaalustab tamm oma kaaluga. Tammi sees on eri kõrgustel 10 galeriid, millest alumised on imbvee ärajuhtimiseks, ülemised tammi seisukorra jälgimiseks. Loodud veehoidla on 621 km² suurune ja 31,3 km³ mahuga ning kannab nime Sajaani-Šušenskoje veehoidla ehk Sajaani meri. Jaamast allavoolu asub Majna hüdroelektrijaam, mille peaülesanne on Sajaani-Šušenskoje jaama veetarbe kõikumistest põhjustatud Jenissei vooluhulga muutuste vähendamine.
Jaama omanik on osaliselt riigile kuuluv ettevõte RusHydro, mille elektritoodangust andis jaam umbes 25%.
Eksperdid on mitu korda juhtinud tähelepanu elektrijaama tammi ohtlikule olukorrale. Tammi seisukord on suure surve all oleva vee filtratsiooni tõttu sedavõrd halvenenud, et ta ei pruugi enam taluda kevadiste suurvete, mis viimastel aastatel on olnud eriti suured, survet.[2][3]
1993. aastal immutas Prantsuse ettevõte tammi konstruktsioone betooni lagunemise (sideaine väljapesemise) peatamiseks eriliste vaikudega, mis parandas olukorda [4]. Hiljem on sarnaseid töid teinud Vene ettevõtted.
Algselt nii gravitatsiooniliselt (60% koormusest) kui horisontaalselt (40% koormusest) kaarena ehitatud tammi vundamendi nõrgenemine ja deformatsioon on põhjustanud olukorra, kus tamm võtab enamuse survest vastu kaarena. Suurenenud horisontaalkoormus ületab tammi projekteeritud tugevusvaru ja tamm on seega purunemisohtlik. Purunemine tekitaks suuri üleujutusi, sealhulgas Krasnojarskis.
Tähelepanu on juhitud sellele, et turbiinid nr 1 ja 2 paigaldati 1978 ja 1979 ja on oma ressursi ammendanud. Turbiinid tootnud Leningradi tehase spetsialistid külastasid viimati elektrijaama 1993. aastal.[5]
11. septembril 2009. tegi RusHydro avalduse tammi olukorra kohta[6]. Selles teatati, et tamm ei ole ohtlikus seisus. Jutud tammi ebastabiilsusest ja nihkumisest polevat olnud õiged. Aastate jooksul olevat tammi deformeerumine ja nihked vähenenud, kuigi suurim, 141,5-millimeetrine nihe mõõdeti 2006. aastal lukustava nr 33 sektsiooni juures. Lubatud maksimaalseks nihkeks oli 145 millimeetrit. Samuti polevat oluliselt muutunud temperatuurivuuk tammi ja masinasaali vahel, mis on ca 50 mm. Jutud tammi nõrkusest olevat olnud samuti alusetud, kuna tamm on projekteeritud 2,4-kordse tugevusvaruga.
23. mail 1979, kevadise suurvee ajal tungis vesi aeraatorite kaudu masinasaali ja uputas esimese töötava turbiini [7]. Tamm ei olnud veel valmis ega suutnud suurvett tõkestada. Vee masinasaali tungimist püüti takistada jahukottidega, mida veeti kokku üle kogu Hakassia, kuid see ebaõnnestus. Palju jahukotte kanti allavoolu ja kohalikud elanikud püüdsid neid jõest välja. Seejärel püüti tammi metallsiibreid purustada kohale toodud tankide tulega, aga seegi ei andnud vajalikku tulemust.[8]
Kevadine suurvesi (ülevool 4500 m³/s) lõhkus 80% ulatuses vee ülevoolukaevude betoonpõrandad. Purunesid 2 meetri paksused betoonplaadid ja kohati uhuti aluskaljud kuni 7 meetri sügavuselt ära [9].
Kevadine suurvesi purustas ülevoolukaevu põranda [10]. Tammi vundamendi juures uhuti ära umbes 30 000 m³ pinnast ja konstruktsioone kuni 6 meetri sügavuselt.
Kevadine suurvesi (ülevool 4400 m³/s) lõhkus aprillis hiljuti remonditud ülevoolukaevu. Suuremate purustuste vältimiseks vähendati edaspidi vee taset veehoidlas 5 meetri võrra.
3. oktoobril andis Gostehnadzori juht Vladimir Kutin pressikonverentsi avarii põhjuste uurimise tulemuste kohta. Asutuse kodulehel oli kättesaadav vastav akt. Sellest selgub, et vahetult enne avariid, 17. augustil kell 1.30, oli Bratski hüdroelektrijaamas tulekahju, mis viis rivist välja piirkonna elektrisüsteemide juhtimise ja kommunikatsioonid. Tulekahju tagajärjel kadus elektrivõrgu ja elektrijaamade, kaasarvatud Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama, kaugjuhtimine. See sündmus ei olnud siiski avarii põhjuseks.[11]
Aktist selgub, et probleemid avarii põhjustanud turbiiniga number 2 algasid õige pea päast selle käivitamist 1979. aastal. Aastatel 1980–1983 oli palju probleeme selle turbiini laagritega, tihenditega, samuti võlliga, mis koormuse all deformeerus ja vibreeris.[11]
Suuremad remondid tehti turbiinile aastatel 2000, 2005 ja 2009. Remontide käigus parandati tööratta väsimuspragusid ja kavitatsioonkahjustusi, laagreid, jne. Turbiin oli lähenemas oma ametliku tööressursi piirile, milleks tehas oli määranud 30 aastat. Viimase remondi järgselt oli turbiini vibratsioon ja võlli loks tugilaagri kohal lähedal selle lubatud maksimaalsele väärtusele ja suurenes pidevalt. Juulis ületas see lubatud piirid ja jätkas kasvu kiirenevas tempos. 16.–17. augustiks oli vibratsioon kordades suurem teiste jaama turbiinide omast ja laagri loksumine vahetult enne avariid juba 0,84 millimeetrit.
Jaamas kasutatud turbiinide probleemiks on/oli kitsas efektiivne tööpiirkond. Turbiinidele oli lubatud töötada võimsuse vahemikes 0–265 megavatti (võimsusvahemik I) ja 570–640 megavatti (võimsusvahemik III). Esimene piirkond oli turbiini madala kasuteguriga, teine, kõrge kasuteguriga režiim oli aga väga kitsas. Kolmas, 265–570 MW (võimsusvahemik II) režiim oli ülemineku piirkond, kus turbiini tööga kaasnes vee pulsatsioon ja hüdraulilised löögid. Võimsusvahemikus III ei olnud turbiinide töö soovitatav nagu ka >640MW alas (võimsusvahemik IV).
Avarii eelsel päeval toodi reservist välja turbiin number 2. 17. augusti ööl oli tema ülesandeks jaama väljundvõimsuse reguleerimine. Sellest tulenevalt muutus turbiini võimsus pidevalt ning see töötas sageli ebasoovitavas režiimis (võimsusvahemik II). Avarii ajal oli selle väljundvõimsus 475 MW ja veetarve 256 m3/s.
2009. aasta jaanuarist kuni märtsini remonditi turbiini number 2. Selle käigus asendati selle vananenud juhtimissüsteemid, samuti remonditi turbiini tööratast. 30-aastase töötamise järel oli turbiini tööratas pragunenud ja selle labadesse tekkinud kavitatsiooni tagajärjel kraatrid. Need vead parandati metalli juurdekeevitamisega. Paraku jäi tööratas ise aga tasakaalustamata.[12]
Peale remonti oli turbiini nr 2 vibratsioon märgatav kuid jäi allapoole lubatud norme. 16.–17. augusti öösel suurenes turbiini nr 2 vibratsioon tugevasti ja jaama personali poolt tehti mitmed katsed turbiini peatada. Muudeti selle võimsust, seda mitmel korral 600 MW kuni 100 MW vahemikus. Peatamiskatsete käigus tõukus turbiini rootor mingil põhjusel üles ja survestas turbiini kaant. 17. augusti hommikul, vahetult enne õnnetust oli turbiini number 2 juures umbes 50 inimest. Jaama direktor Nikolai Nevolkol ei viibinud jaamas, sest tal oli sünnipäev. Keegi kohalolnutest ei julgenud teha otsust edasise tegevuse suhtes turbiiniga nr 2.[12]
17. augustil 2009 umbes kell 8.15 kohaliku aja järgi[13] toimus jaamas avarii. Kohalikud elanikud kuulsid tugevat kärgatust [14]. Jaamas oli avarii hetkel kuni paarsada inimest [14][15]. Kell 4.42 Moskva aja järgi teatati, et purunesid 3. ja 4. veejuhe (ühe versiooni järgi transformaatori plahvatuse tulemusena), mille eel või tagajärjel purunesid eri andmetel masinasaali sein ja lagi[16] ning masinasaali tungis vesi[17] vooluhulgaga umbes 2000 m³/s [viide?]. Õnnetuse hetkel töötas 10 turbiinist 9 ja jaama võimsus oli 4400 MW [18].
Esialgne avarii toimus 2. turbiini juures. Kõlas tugev kärgatus. 80 poldiga kinnitatud olnud turbiinikaas lendas õhku ja 920 tonnise kaaluga rootor paiskus oma pesast välja[12]. Seejärel paiskus ruumi veejuga [18]. Jaama juhtpuldis vallandus häire ja jaama võimsus langes nulli [18]. Kell 9.20 suudeti käsitsi sulgeda turbiinide pealevoolusiibrid [18]. Umbes kolme tunni pärast suudeti käivitada avariitoide diiselgeneraatori abil ja kell 11.50 alustada tammi ülevoolusiibrite avamist [18]. Siibrite avamine lõpetati kell 13.07 [19].
Esmavaatluse järgi purunesid täielikult turbiinid 2, 7 ja 9. Tugevaid kahjustusi said turbiinid 1 ja 3. Kergeid kahjustusi said turbiinid 4 ja 5. Sisemisi kahjustusi said turbiinid 8 ja 10. Oluliste kahjustusteta jäi turbiin 6. Transformaatorid 1 ja 2 purunesid täielikult, transformaatorid 3, 4 ja 5 on rahuldavas seisukorras.[18]
Teistel andmetel sai turbiin nr 2 kell 8.15 hüdraulilise löögi ja purunes. Kogu generaator kaaluga umbes 900 tonni paiskus oma pesast välja [13]. Seejärel tungis vesi masinasaali [20]. Tehase endise direktori sõnul võis põhjuseks olla turbiini rike [21]. Tugevaid purustusi said turbiinid nr 7 ja 9. Hoone lagunedes kukkusid selle konstruktsioonid turbiinidele nr 3, 4 ja 5 [22][19]
Kõige väiksemaid kahjustusi sai õnnetuse hetkel remondis olnud turbiin nr 6, mille taaskäivitamist lähiajal peeti võimalikuks [23].
Avarii ametlik põhjus tehti teatavaks 3. oktoobril pressikonverentsil, mille andis Gostehnadzori juht Vladimir Kutin.
Avarii uurimine näitas, et leitud 49-st (kokku oli neid turbiinil 80) turbiini kaane kinnituspoldist 41 omas metalli väsimuskahjustusi mille suurus 8 poldil ulatus 90 %-ni poldi ristlõikest. Kuue poldi uurimine näitas, et õnnetuse momendil puudus neil mutter. Kõikide asjaolude põhjal jõuti järeldusele, et avarii põhjustas vibratsioonist tingitud turbiini kinnituspoltide väsimuspragunemine ja selle tagajärjel nende purunemine.
Turbiin 2 oli jaamas ainuke millel kasutati uut elektrohüdraulilist pöörlemiskiiruse regulaatorit.[24]
Meedias peeti avarii põhjuseks kas hüdraulilist lööki või transformaatori plahvatust [25]. Terroriakt välistati [25]. Ametlikult teatati esialgu vaid, et tegemist oli tehnilise põhjusega [26]. "Rostehnadzori" teatel (28. augustil) oli ka hüdrauliline löök välistatud[27].
Endise Irkutskenergo direktori Viktor Bobrovski sõnul võis avarii põhjus olla oskamatu turbiini käivitamine või siis piirkonna hommikuse voolutarbe maksimumi tõttu tekkinud koormuse äkiline kasv turbiinile.[15] Kõik oleks võinud lõppeda ilma ohvrite ja oluliste purustusteta kui oleks rakendunud jaama kaitsesüsteemid. Paraku ükski neist ei toiminud[15]. Kuna vee pealevoolusiibrid automaatselt ei sulgunud, siis 2. turbiini purunemist tekkinud elektrikatkestuse järel koormuseta jäänud turbiinide pöörlemissagedus hakkas tühikäigul tõusma kuni nende purunemiseni[15]. Bobrovski sõnul on kõige taga asjaolu, et piirkonna energiasüsteemist püütakse lõigata vaid maksimaalselt kasu, ning ei pöörata enam piisavalt tähelepanu nii seadmete kui töötajate olukorrale ja kompetentsusele.[15]
Avarii tagajärjel tõusis Jenissei veetase allpool paisu kuni 0,5 m [14], mis põhjustas mitmes jõeäärses asulas paanikat. Tekkis ulatuslik õlireostus [16]. Esialgsetel andmetel paiskus transformaatori plahvatuse tagajärjel [21] jõkke umbes 20 tonni õli [20]. Õlireostuse ja/või jõevoolu paaritunnise katkestuse tagajärjel hukkus piirkonna forellikasvatustes umbes 400 tonni forelle [29].
Piirkonnas tekkis elektrienergia defitsiit, mis suudeti kiiresti kõrvaldada. Osaliselt seiskus töö 6 tehases, sealhulgas alumiiniumtehastes [14]. Elektri puudujäägi katmiseks suurendati Bratski hüdroelektrijaamas võimsust 2400-lt megavatilt 3700 megavatini ja Krasnojarski hüdroelektrijaamas 2500-2700-lt MW-lt ligi 4000 MW-ni [30]. Lisaks suurendati piirkonna soojuselektrijaamade võimsust ja katkestati plaanilised remonttööd piirkonna elektrijaamades.
Venemaa erakorraliste olukordade ministri Sergei Šoigu sõnul oli tegemist suurima hüdroelektrijaamas toimunud katastroofiga maailmas [13].
Oletati, et jaama taastamisele võib kuluda aastaid [32][33] ja taastamismaksumus võib olla mitukümmend miljardit rubla [23]. Vähemalt 3 turbiini tuleb täielikult vahetada [13]. Kuna jaam oli kindlustatud, siis eeldatavasti on otsene rahaline kahju minimaalne [34].
Hakassias kuulutati 19. august leinapäevaks ja Abakanis tühistati 22. augustil toimuma pidanud linna aastapäeva tähistamine [36]. 17.–28. augustiks kuulutati Hakassias välja erakorraline olukord [37].
|
OSCAR-2019
|
||
Lapsed lähevad sageli endast välja ja selle põhjuseks on nende ebaküpsus. Just vanema suutlikkus sellisel hetkel rahu säilitada aitab neil välja arendada enese rahustamiseks vajalikud närviühendused. Kuid enamikul meist on siiski keeruline empaatiat säilitada, kui laps endast välja läheb.
Bingo! Paljud meist on omandanud lapsepõlves teadmise, et meie tunded on vastuvõetamatud ja isegi ohtlikud. Nii et kui meie laps läheb endast välja, siis vallandub meis just see pisike meie sisimas olev laps. Ohutuled löövad sähvima. Me läheme paanikasse nagu ikka, kui oht ähvardab. Me tahame üksnes sellest kõigest eemale pääseda (see tähendab põgeneda) või tunneme ootamatut vihahoogu: me tahaksime ta suu kinni panna (see tähendab võidelda) või muutuda täiesti tuimaks (see tähendab paigale tarduda).
Vaata, just sellepärast peavad väikesed lapsed auto turvatoolis selg sõidusuunas istuma! (7) 31.10.2016
Aga kui võtta laps empaatiatundest sülle ja lasta tal neist tunnetest vabaneda? Aktsepteerida tema käitumist vaatamata sellele, et see on suunatud meie vastu, ja mitte võtta seda isiklikult? Enamiku vanemate jaoks on see liiga raske. Ja kõik head kavatsused lendavad nelja tuule poole.
Kuid iga laps kogeb hirmu, viha, ärritust ja kurbust. Neil on vaja neid tundeid väljendada ja neil on vaja, et me neid kuulaksime. See õpetab neid aja jooksul oma emotsioonidega sõbraks saama, nii et nad suudavad neid valitseda. Meie oleme neile eeskujuks. Laps õpib meie pealt, kuidas reguleerida oma emotsioone ja käitumist.
Seega, mida me siis saame teha oma sisseharjunud reaktsiooniga, kui laps endast välja läheb, ning kuidas talle toeks olla?
➢ Tunnistage oma tundeid. Paanika, mis tekib, kui me lapse negatiivseid emotsioone näeme, on meie enda lapsepõlvest pärit probleem. Ainus viis sellest lahti saada on mõista, kuidas see meid toona mõjutas. Öelge oma kasvavale paanikale: „Suur tänu, et mind lapsena kaitsesid. Aga nüüd ma olen täiskasvanud inimene. Need tunded on normaalsed.“
➢ Tuletage endale meelde, et tegu ei ole hädaolukorraga. „See on täiesti loomulik, et ma niimoodi tunnen, kui laps on endast väljas. Aga olgu, mis on, ma saan hakkama.“ Tegu pole ähvardava ohuga, vaid teie armastatud lapsega, kes vajab praegu teie armastavat toetust. Kui teie aju saadab jätkuvalt häiret välja, siis öelge sellele, et tegelete selle probleemiga hiljem.
➢ Tuletage endale meelde, et tunnete väljendamine on hea. Laps tunneb neid tundeid nagunii. Küsimus seisneb ainult selles, kas te suhtute sellesse normaalselt, et ta neid väljendab, või õpetate talle, et need on ohtlikud. Lapse emotsioonid vallanduvad kohe, kui ta neid tunneb. (Muuseas, just lapse mahasurutud emotsioonid vallanduvad ette hoiatamata ja panevad ta jonnima.) Kui te ei suuda lapse jonnimisse jaatavalt suhtuda, siis üritage oma automaatse eitava hoiaku asemel võtta seda nii, nagu see oleks normaalne, täpselt nii nagu teistelgi kordadel, kui laps teid vajab.
➢ Võtke pinge maha. Teil ei ole vaja last n-ö korda seada või olukorda parandada. Te peate lihtsalt olemas olema. Laps ei vaja seda punast tassi või mida iganes, mille pärast ta nutab – ta vajab seda, et te kogu selles tunnetesegadikus teda armastusega aktsepteeriksite. Tema pettumus, viha või kurbus on normaalsed ja mööduvad ilma, et teil oleks vaja teha midagi muud, kui teda lihtsalt armastada.
➢ Hingake sügavalt sisse-välja ja valige armastus. Iga otsus on oma põhiolemuselt samm kas armastuse või hirmu teed pidi. Las see sügav hoolimine, mis te oma lapse vastu tunnete, annab teile vaprust valida armastuse. See pole mitte üksnes armastus oma lapse vastu, vaid armastus ka selle väikese lapse vastu, kes te ise omal ajal olite, ja armastus selle lapsevanema vastu, kes te praegu olete. Hingake sisse ja välja ning
lausuge endamisi: „Ma valin armastuse.“ Tundub kuidagi jaburalt lihtne? Aga uurimistulemused näitavad, et see aitab. Te võite valida ka mõne teise efektiivse mantra: „See läheb mööda... Minust sai inimene ja temast saab ka... Ma saan sellega hakkama....“ Mis iganes teile sobib.
➢ Taluge oma emotsioone ilma, et te midagi ette võtaks. Kui tahate, võite ju hiljem tegutseda. Või isegi mõne minuti pärast – siis, kui olete maha rahunenud. Praegu aga lubage endal neid tundeid tunda. Tehke see läbi, hingates sisse ja välja. Kui vaja, lausuge selle emotsiooni nimi. Heakene küll – viha. Aga mis on viha all? Valu? Hirm? Pettumus? Pöörake tähelepanu, kuidas see teie kehas tunda annab.
➢ Ärge ajage asju keeruliseks. Lapsel on vaja, et te oleksite tema emotsioonide vallandumise tunnistajaks ja annaksite talle teada, et ta on nendele vastikutele tunnetele vaatamata ikka endiselt armastust väärt. Selgitused, läbirääkimised, kahetsemine, karistused, nõuanded, tema jonni analüüs või katsed teda lohutada („Pole midagi, aitab nüüd nutust.“) panevad selle loomuliku emotsioonide väljendamise protsessi lukku. Ärge sundige teda end sõnades väljendama: kui ta on nii endast väljas, siis ta ei saa ratsionaalselt mõelda. Selge see, et te tahate teda „õpetada“, kuid las see ootab natuke. Laps pole võimeline õppima enne, kui ta on maha rahunenud. Te ei peagi midagi eriti ütlema – oluline on teie rahulik ja armastav hääletoon. Midagi sellist ehk:
• Sa käsid mul ära minna – ma lähen siis pisut eemale, aga ma ei taha sind niisuguste hirmutavate tunnetega üksi jätta..
➢ Leidke viis, kuidas käsitleda omaenda tundeid. Just lapsevanemaks olemine on see, mis vallandab kõige ürgsemad tunded. Teil on vaja auru välja lasta, mis tähendab nende tunnete tundmist ja lihtsalt hingamist selle protsessi ajal, ilma et te mingeid samme astuksite. Mõnel õnnestub see kõige paremini päevikut pidades või nuttes, kuid võib juhtuda, et teil on vaja kedagi, kes teid lihtsalt ära kuulaks. Inimest, kes ei üritaks teile nõu anda. Inimest, kes poleks šokeeritud, kui te tunnistate, et teil on vahel tahtmine laps vastu seina tõugata või ta toidupoodi jätta. Sest see inimene teab, et kõik on aeg-ajalt midagi sellist tundnud, aga ei teeks seda ju tegelikult eales. Teil on vaja inimest, kes ei läheks paanikasse mõttest, kas selliste tunnete tundmine on ikka teile või teie lapsele hea. Inimest, kes laseb teil nutta ja on teile toeks samamoodi, nagu teie olete toeks oma lapsele.
Lapsevanemale on see raske töö, lastele aga suur kingitus. Kuid on hea teada, et niipea kui me suhtume kogu lapse tundeskaalasse jaatavalt, õpivad nad oma tundeid juhtima nii, et see ei tee neile halba. Tegelikult näete te positiivseid tulemusi juba kohe pärast igat „jonnihoogu“, millesse te olete suhtunud armastusega, sest laps tunneb end palju paremini, kui on tundekoormast vabaks saanud. Ja seda nimetatakse tingimusteta armastuseks.
Dr. Laura Markham kirjutab veebilehe AhaParenting.com peatoimetajana lapsevanematele teemadel, mis hõlmavad perioodi lapse sünnist kuni teismeeani. Laura Markhamil on Columbia ülikooli filosoofiadoktori kraad kliinilise psühholoogia alal ja ta on nõustanud paljusid peresid. Kahe lapse emana (ja üheksa lapse tädina) seisab ta nii laste kui nende vanemate huvide eest. Dr. Markham on kirjutanud veebilehtedele, mis jagavad lapsevanematele näpunäiteid, sadu artikleid laste kasvatamisest ning on ekspert Mothering.com ja Pregnancy.org veebilehtede juures.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui mu mälu mind ei peta, siis spets loomatoidud ilmusid müügile u 20 aastat tagasi. Kuidas eelnenud tuhandete aastate jooksul kassid- koerad toidetud said, nii et karv läikis ja tuju oli hea, jääbki vist saladuseks.
Hüva, ma olen ka piisavalt laisk, et mitte ise kokata-keeta ja ma peaaegu ka usun, et kartuli-kastme peal kasvanu elu võib olla mõned aastad lühem kui tasakaalustatud spetsiaalselt disainitud roogade manustajal.
Üldine levinud meelsus netis ütleb, et supermarketi toit ei kõlba kuhugi: kelle kass on saanud Whiskasist neerukivid ja kelle oma hoopis ära surnud.
Miks- olen ma nüüd küsinud juba päris mitme kaupluseketi müüjalt, loomaarstilt, "ei kõlba supermarketi toit kuhugi".
Miks ja kas peaks looma toitma fileega? Millal ma ise sõin küülikut, parti ja tuunikala? Kuna enamik müügiolevatest kassitoitudest on globaalsete korporatsioonide toodetud, siis ma väga-väga kahtlen, kas nad saavad lubada endale kõlbmatut ja tervisehäireid põhjustavaid tooteid. Tekkiv (PR) kahju oleks ju meeletu.
Väide 2: Supermarketi toitudes on sool, mis muudab toidu maitsvamaks. Ok, selle argumendi ostan ma ära: nagu inimeste puhul, tõstab sool vererõhku ja mõjub neerudele koormavalt.
Aga, mina ju ei usu. Ma tahan veenduda. Kuna see maailm on tõepoolest hiiglasuur, siis keskendusin esimeses järjekorras mind huvitavale: kiisueine ( kass alla aasta) ja nn märg toit. Millegipärast, mu kiisu jumaldab sellist sülti. Ja mul pole nagu ka põhjust seda keelata:)
Paljukirutud Whiskasi ja paljukiidetud LLK lemmikut Royal Caninit toodab sama korporatsioon: Mars. Royal Caninil on isegi eestikeelne leht- mis on häbiväärne hunnik õnnetust.
Whiskasil on seevastu väga uhke (ingliskeelne leht). Millel üllatus-üllatus- sellist brändi nagu Whiskas Junior ei eksisteerigi. Eraldi brändi otsing viib idaeuroopa slaavikeelsetele lehtedele. Mida ma kahjuks ei valda. Ingliskeelsel lehel on küll kenasti toodete koostised kirjas, aga, kahjuks ei müüda neid kenasid pakikesi meie poodides.
Nestle on seevastu oma reklaamitööd edukalt teinud, Pea kõik tema brändid: kuuluvad ka LLK valikusse ja neid soovitatakse.
Sheba- teate küll, see reklaam kus imearmas Eva Longoria oma nunnut kiisut toidab- no, kuidas saaks see söök olla mittesobiv...? küsib kodulehele sisenedes, et kust sa pärit oled.
Eesti päritolu, mu kallid, ei sobi. Valetades end näiteks britiks, ei anna ka see midagi juurde. Kodulehel puudub taas info toitude koostise kohta.
Lemmikloomatoitude pakenditel olevat infot reguleerib Söödaseadus. 2009 aastal kurdab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 767/2009, et märgistus on puudulik ja karmistab pisut nõudeid. Kuid endiselt puudub toitude tootjatel kohustus märkida pakendile, kui palju siis tootes seda halba soola on või millise koostisega on pakis olev liha.
NB! Gourmet ja Perla on mõeldud täiskasvanud kassidele. Kahjuks nende brändide all kiisueinet müügil polnud.
Whiskas seevastu hiilgab väga kõrge lisatoitainete sisaldusega. (Mul on häiriv tunne, et äkki on ühikud valesti? aga pakendil on niimoodi kirjas. Ju siis on ca 5 korda rohkem kui teistel?)
Na (looduslik? oleks loogiline) on koostises välja toodud ainult Hill`sil. Soola pole koostises kirjas mitte kellelgi.
Mitte midagi ei oska järeldada. Seda, et tootes on puhas liha ja seda on palju, pead uskuma ainult müüja ütluse põhjal. Koostist varjab isegi tootja.
Valiku võib teha vastavalt maitsele: kas rohkem mineraalaineid ja vitamiine või siis eelistada kõrgemat valgusisaldust.
Kui su kiisu sööb kodutoitu, pole hullu midagi kui sa teda sellega toidad. Minu oma ei joonud piima ega söönud kala. Sünnist saadik oli saanud krõbusid ja ma olin sunnitud talle ka neid edaspidi ostma. Vett ikka jõi õnneks... Mulle oli see ikka pikalt hämmingut tekitav asi, et kass ei söö kala! Isegi mu koerad söövad ja ma ise ka, pika hambaga, vahel.
Aga söögiga läks nii, et kui raha oli, sai paremat (lemmikloomapoest) ja kui polnud, siis vahelduseks kehvemat (supermarketist). Õudselt armastas neid pehmeid kiisueineid aga regulaarselt neid osta on tsipa kulukas.
Ühele koerale ma ostan tuttava kenneli kaudu süüa otse maaletoojalt. Kenneliomanikel on enamusel maaletoojatega nn kennellepingud ja nad võimaldavad oma kasvandike omanikele toitu tellida selle alusel. Hinnad erinevad lemmikloomapoodidest palju ning kokkuhoid on märgatav. Osta tuleb muidugi suur kott, sest seal on omad koguselised miinimumpiirid aga siiski, kg hind loeb. Teine on mul diagnoosiga vanur ja saab kliinikutoitu.
Mnjah, siin on veel üks teema. Kui uskuda internetti, siis loom saab erinevatest toitudest stressi st peaks toitma ühega. Seni, kuni ta on väike, saab katsetada.
Ja siin ongi ilmselt trikk. Kui suudad pisikese maitseelistuse endale võita, siis on ta nö lõpuni su lojaalne tarbija, Ses osas teevad Whiskasid jms väga head tööd ja sellest ilmselt ka üks osa vastuseisust.
minu oma oksendab kitekati lihtsalt kohe välja, nii et isegi kassi enda isu ei saa uskuda - sööb meeleldi, aga kõht ei kanna.
loomaarst ütles, et enamik poekrõbinaid sisaldab lihtsalt liiga vähe liha, kassi seedimisega ei sobi köögiviljad.
Krõpsud tahaks ma ka ära võrrelda. Praegu on loomakliiniku Purina, aga see pole tal kindlalt esimene eelistus.
Meie "seda kassid ostaksid" katsetuskogemused erinevate toitudega on viinud Royali krõbinate (pikakarvalistele toakassidele) ja Gourmet pasteetide (just pasteedid, mitte tükkidega konservid) juurde. Nüüd oleme juba aastaid neid kasutanud, paraku pole enam mõelnudki nende sisalduste peale.
Minu kass hakkas mind vaeseks sööma nende profitoitude peal ja loomaarst väitis kõikide kõikide viimsetegi hädade põhjuseks supermarketi kassitoidud. Seega läksin üle toortoidule ja kass toitub värskest räimest ja kanapugudest. Toon turult, maksavad umbes euro kilo. Vahel annan süüa tehes talle riba kanafileed või tüki sealiha. Elajas on rõõmus ja läikiv.
Minul on kolm üpris tervet kassi, vanuseks 12, 5 ja 5 aastat. Söövad Whiskase krõbuskeid, suvalisi märgtoite, kanakarkasse (kui keedan ja midagi üle jääb) ja hiirtoitu - elame maal, kõik käivad õues. Karv läigib ja nurr käib. Purinat ja muid taolisi toite ei võeta suu sissegi, need oleme külahulgustele tarbimiseks ukse taha pannud. Samas üks täiesti toakass sai küll Whiskase krõbinatest põiekivid, võta siis kinni, mis kassile parem on.
Oo, kassitoit :) Internetis on selle teema kohta lõputuid arutelusid. Ma pehme toidu analüüsini pole jõudnudki, see on niikuinii rohkem maius. Aga krõbinatest ostan neid, milles kõige rohkem proteiini. Kass, erinevalt koerast, on lihasööja, seega viimasel ajal olen vaadanud, et oleks ka võimalikult vähem teravilja. Teisest küljest jällegi - ja seda ütles mulle üks loomaarst - kui kass saab õues käia ja seal endale ise hiiri jm püüab, siis pole suurt vahet, mille muuga sa teda toidad.
Toortuhk ei ole lisatud toitu vaid on nn. põlemise jääk, mis teostatakse teatavatel tingimustel teatud ahjudes ja mida suurem on jääkaine, tuha, protsent ses toidus, seda suurem on teravilja osakaal (ärge uskuge libekeelseid müüjaid, kes väidavad vastupoidist - vaadake kotilt toortuha protsenti. Kui kotil oleva toortuha protsent on üle 6, võite kindel olla et üle poole selles toidus olevate komponentide toorkaalust moodustab teravili)
Segase koostisega odavad poekrõbinad kipuvad loomakestel (eriti isastel ja kastreeritutel) tekitama põiekive.
Toidu koostise määramiseks tehakse põlemistest. Orgaanilised ained: rasv- valk-süsivesik põlevad ära. järele jääb anorgaaniline osa ( vitamiinid, mineraalid, põlematud jäägid jne), mida nimetatakse üldnimetusega :toortuhk.
Neeruhädasid põhjustavat mineraalainetest peamiselt magneesium ja paha on lisatud suhkur ja lisatud sool.
Ehk siis ülalolevast valikust Gourmet (mineraalid ja erinevad suhkrud on koostise tabelis peitu jäänud) ja Purina ei sobiks suhkru pärast. Hill`s magneesiumi pärast ja Whiskas liiga kõrge tuhasisalduse pärast.
Tänapäevased kassitoidud on justnimelt mugavustooted. Kui sa just ei eelista ise hiirte püüdmist ja nende kassile serveerimist.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuivat kalluse ravi varsiga varrega on võimalik apteegi ja rahvakeelsete abinõude abil. Peamine on kasutada neid vahendeid regulaarselt. On teada, et need kasvud põhjustavad inimestele mitte ainult ebamugavust, vaid ka mitmeid valusaid tundeid.
Sellised vormid nõuavad arstlikku konsultatsiooni ja diagnostilist uurimist. Ta määrab ülesehituse tüübi ja taseme, valib õige ravi.
Kõigist ülalmainitud ravimeetoditest on need eriti efektiivsed meditsiiniasutuse teenuste koronaalide puhul. Kogenud spetsialist eemaldab spetsiaalsete steriilsete vahendite moodustumise, kahjustamata tervet kude, hävitades täielikult sissekasvormi. Tuleb märkida, et isegi väike järelejäänud juur aitab kaasa uue kogunemise lokaliseerimisele.
Sageli on laste jalad kõhule kuivad. Välja kasvab, kui laps käib sageli paljajalu, kannab märja soki või ebameeldivaid kingi.
Kui märkate, et hiljutised tilgad on kujunenud kuivaks kalluseks, peate pöörduma spetsialisti poole. Sellised toimingud hoiavad ära sügava kahjustuse nahale ja vähendavad plantaarsete vähkide ohtu. Arst määrab valutu ja kiire ravi, mida saab väljendada meditsiinilise kipsi kasutamisel.
Kui kallus ei kao, kasvab see ja põhjustab valu, võib esineda infektsioon. Diagnoos võib luua dermatoloogi. Kui tuvastatakse sissekasv või selle muutumine, määratakse laseride eemaldamine.
Traditsiooniline meditsiin on sujuvaks võitluseks kuiv tuumaga mais. Esitatud segud rakendatakse aurutatud jalgadele, kaetud paberiga (kompressor) ja tugevdatud sidemega. Kandevõimega jalgadel rakendatakse terapeutilisi salve üleöö, sokk pannakse peal.
Hommikul pestakse lahust sooja veega, kahjustatud jalgu töödeldakse pehmendava beebikreemiga. Must, väike punkt kalluse keskmes näitab ravi efektiivsust!
Kui ohutusnõudeid ei kasutata, suurenevad võimalused maisi moodustamiseks. Töökeskkonnas on vastuvõetamatu kandma laia sokleid ja mitte-fikseeritud sisetalli, mis murrab kingade sees. Samuti on ohus inimesed, kellel on halvenenud jäsemete, immuunsüsteemi ja diabeetikute vereringe.
Esialgu ilmub niiske kallus "dropsy", mis tulevikus muutub kuivaks. Kui te ei tee õigeaegset ravi, siis kuivatamine muutub keeruliseks, moodustab varda, mis sügab nahka.
Kuivat kallus (natoptysh) kuivatamine jalgade sõrmedel võib olla mitmel viisil. See võib aidata mitmesuguseid rahvuslikke ravimeid, apteekidest valmistatud ravimeid või kosmeetilisi protseduure.
Kõige tõhusam viis on eemaldada naha paksenemist kosmeetiliste protseduuride abil. Niisiis, tavaline pediküüri aparaat võib naha pehmuse tagastada, eemaldades jämeda ülemise kihi.
Keratolüütiline geel - tõhusalt toidab nahka ja küllastustab niiskust, kõrvaldades tramplitud naha. Kui te regulaarselt sellist ravimit kasutate, aitab see mitte ainult kalluseid lahti saada, vaid ka taastada nahk tervislikule välimusele.
Kips salitsüülhappega - selles plaastris olev hape kiiresti lahustab rohke naha kasvu. Plaast on probleemsele saidile ja seda ei eemaldata kahe päeva jooksul. Seda protseduuri tuleb korrata 3 või 4 korda.
Vann koos okaskontsentraadi ja meresoolaga. Võtke 2 täis suurt kotti igast koostisosast ja lahustage see ühe kuuna puhta veega. Võtke vann kolmandaks tunniks ja siis pimss hoolikalt probleemse alaga.
Aloe leaf. See tööriist võitleb tõhusalt ainult suhteliselt värskete vormidega. Protseduur toimub enne voodit. Lõika aaloe lehest, loputage hoolikalt ja eemaldage koor. Võtke varbad kuumas vees ära. Bintikom fikseerige aleviku leht probleemsesse kohta ja jätke see hommikuni.
Sibul compress. Väga tõhus. Kooritud ja pooleldi sibulat, tuleb asetada 24 tundi äädikhappes. Selle sibula tükk paigutatakse kuivale kallusele ja kinnitatakse krohviga. Hoidke 12 tundi ja vahetage uus tihendus. Reeglina kaob koolitus pärast 2 päeva.
Kuidas ravida varbaga rinnapiima? Selleks kasutatakse ravimeid, millest enamik on tehtud salitsüülhappe baasil. Esitatud komponent põletab moodustumist ja koos bensoehappega pehmendab nahka rakke ja kudesid.
Esitatud ravimeid kasutatakse kahjustatud piirkondades. Kakskümmend päeva hiljem on see paranemine, kallus ei kahjusta ega suurene märkimisväärselt. Pärast rahaliste vahendite kasutamist on kasutatud jalavanni.
Kips "Salipod", see sisaldab salitsüülhapet ja fenooli. Enne plaastri liimimist kahjustatud nahapiirkond aurutatakse ja kuivatatakse. Kips-ravim kinnitatakse kaheks, kolmeks päevaks. Seejärel eemaldatakse ja pehmendatud nahakihid eemaldatakse.
Kips "Compide" kujutab endast erinevaid kallusetüüpe, sealhulgas vardat. Sellel on silikoonist sissekanne, mis takistab hõõrdumist ja leotamist, mis suurendab märkimisväärselt hõõrumist.
Mitte kasvatatud kallakuid saab töödelda salajaga. See pehmendab ja desinfitseerib nahakihti. Parema efekti saavutamiseks pärast salvi manustamist määratakse plaaster. See hoiab ära uute ägenemiste esinemise.
Kui kasvajatega kaasneb pankrease sekretsioon, puista see haav "Baneotsioniga". Allergiliste reaktsioonide korral lõpetage kohe ravimite kasutamine.
Kui mingil põhjusel te ei saa arstiga külastada, siis võib kalluse ravi varrega läbi viia folkemeetoditega.
Eemalda mais on võimalik söögisoodaga ja pesemisseebiga. Asetage anumasse kaks liitrit sooja vett, lisage 2 spl. lusikad sooda ja nii palju seepi. Saadud lahuses laske jalad alla kolmekümneks minutiks. Seejärel koorige kõva naha pimsskiviga ja kasutage pehmendavat kreemi.
Rake mõni küüslauguküünt, lisage 250 grammi veiniäädikat. Lahust tuleb infundeerida vähemalt 14 päeva jooksul. Aja jooksul kasutage toodet kompressina. Peamine kallus pärast 2 nädala möödumist pehmendab, valu sümptomid kaovad.
Kandke propolüsi kahjustatud alale, kinnitage see kleeplindiga ja jäta üleöö. Kümne päeva jooksul on positiivne tulemus meeldivalt meeldiv.
Eemaldage kuiva tuumakarbi kaheks supilusikatäis vesinikperoksiidiga, mis tuleb lisada ühe liitri sooja veega. Loputage jalgu lahusesse vähemalt ühe tunni jooksul. Seejärel puhastage karmid, valutuid jalgade tsoonid pimsskiviga ja määrige paksu koorega.
Ärge unustage: kuivade kallakute hooletu ja vale ravi võib põhjustada allergiaid, põletusi, armisid, nakkusi tervislikel nahainetes.
Rahvatervise meetodid ja ravi ravimitega ei suuda alati korralikult toime tulla kuivade kallustega. Mõnel juhul täheldatakse kogunemise uut lokaliseerimist, eriti seennakkus.
Laserkiir hävitab mitte ainult tihenemist ja juurimist, vaid ka kõiki nakkuslikke baktereid. Põletikulisi protsesse praktiliselt ei täheldatud, taastumisaeg kulgeb valutult ja kiiresti.
Eksperdid ei soovita ravida kuiva moodustumist tuumaga ise, et mitte nakatuda seenhaiguste vastu. Lisaks ei pruugi ravimid ja rahvapreparaadid alati haigusega toime tulla. Seejärel hakkab hakkliha põlde põlema ja põletama.
Puurmasin on valmistatud spetsiaalse friisiga. Eriti ettevaatlikult, ilma tervet koe vigastamata, hävitab friis maisi ja eemaldab varda. Pärast haava varbkollektiivi läbimist rakendatakse viirusevastast salvi.
Laser suudab ravida kõige tähelepanuta jäetud ja vanamoodsa tuumikulausi jalgadel. See põleb täielikult root, hävitab nakkushaigused. Põletiku või uute retsidiivide esinemise tõenäosus on minimaalne.
Krüoteraapia on kurnade kuivatatud näriliste töötlemine, kasutades lämmastikku. See 30-sekundiline aine aitab kiiretel jämedatel keratiniseeritud kudedel eraldada.
Kui kuival mais on ulatuslikud mõõtmed ja naaberkudede kahjustus, määrab spetsialist kirurgilise eemaldamise.
Kosmeetilised, professionaalsed protseduurid, mida kasutatakse kuivade, koronaarsete kõnniteede kõrvaldamiseks, on piisavalt tõhusad. Nad võimaldavad esitatud probleemi lahendada vaid ühe seansi jooksul.
Valusümptomite kõrvaldamiseks on vaja välja selgitada mitmesugused vormid. Siis on selge, milliste ravimite kasutusele võtta.
Plantar. Need on moodustatud peatuspiirkonnas, neil on kollane värv. Tavaliselt tekib jalgade hõõrdumine sisetalla või spordiga. Esitatavat tihendite tüüpi on kaasas tugev valu ja ebamugavustunne. Probleemi kõrvaldamiseks tuleks jalatsid muuta ja "salitsüültäidise" manustada regulaarselt, üleöö "Salipod" plaaster.
Vesi. Need kallused ilmuvad varvastele või jalavööndisse. Nad on täidetud selge vedelikuga. Kui puudutad, on valu. Põie iseenesest ei soovitata. Kui kile on ikka katki, kohe kohtlege haav antiseptiliselt.
Bony. Need kallused on kõige valusamad ja ebameeldivad tihendid. Need on lokaliseeritud istmikunappide luukoe liigesedes. Mis tahes surve suu kreeni osas põhjustab neoplasmi tugevasti haiget. Ainult kirurg suudab selle kalluse eemaldada.
Bunions on kasvu, mis ilmuvad suurtel varbadel. Seda soodustavad sünteetilised, ebamugav jalanõud, mis jalutades vajutab pöidla ühist osa. Esitatud kasvajad on igapäevaselt haavatavad. Valusümptomite vabanemiseks tuleb aeg-ajalt asendada sobimatud kingad.
Sisemised kallused on tihendid, mis koosnevad sügavast naha alla paiknevast korkist ja vardast. Inimnevad kasvajad eemaldatakse rahvapõhimõtete abil või ravimaine abil.
Sisemine kallus on tingitud välistest teguritest, näiteks väikeste kivide, liiva või klaasi saamiseks kingades. Nad ärritavad naharakke, põhjustades kondenseerumist.
Kuidas ravida kalluseid varvastel, millel on sisemine lokalisatsioon? Selliste tihendite eemaldamine toimub spetsiaalsetes kliinikutes või riistvara pediküürirajatistes. Maisi puuritakse koos südamikuga. Kuid esitatud menetlus ei sobi pikaajalistele või tähelepanuta jäetud vormidele.
Jalakujulised kubised põhjustavad alati ebamugavust ja valu. Kõik, kes vähemalt üks kord oma elus kogesid seda ebameeldivat probleemi. Kuid sageli ilmneb kallusega tutvumine, kui tundub, et see on lümfisüsteemi täis paisunud nahapall. On juhtumeid, kus naha sarvjas kihis tihendatakse, mida nimetatakse kuivaks kallale. Mis see on? Mis põhjustab kuuma kalluseid, millised on selle kõige paremad viisid? Kõnealuste küsimuste üksikasjalikumalt käsitlemine on otstarbekas.
Peamised probleemid kuivade kallakute ilmnemisel on ebamugav kingad. Pole tähtis, kui palju kingi maksab, kuid kui need on väikesed, ilmub tingimata maisi. Ärge arvake, et kõik on suurepärane, kui võtate kingad suurema suurusega. Püsivalt hüppades, seljapikendused toovad endaga kaasa ebamugavuse, isegi varjatud puuvillased rattad ei aita. Kokkuvõtteks võib öelda, et kingad tuleks osta ainult sobiva suurusega ja terviklikkusega. Kitsad, libedad kingad põhjustavad pärast esimese pika jalutuskäiku alati jalgade ja sõrmevalu.
Suure kontsaga armastajad peaksid mõtlema sellele, mis on veelgi olulisem - tervislike jalgade olemasolu või võime tunda stileti kontsad. Sünteetilised sokid, naiste sukkpüksid peaksid võimaluse korral olema jalgadel, sünteetilised materjalid ei lase jalgadel hingata, sest see põhjustab ka kuivade kallakute ilmnemist. Nahast, sünteetilistest ja kummist aseainetest valmistatud kingad ei tekita vähem probleeme. Õhu ringlust, soojusvahetust rikutakse, jalgade higistamine, jalatsitega kokkupuutel on põletustunne, valu ja sellest tulenevalt - mais.
Kuivat kalluse väljanägemise põhjuseks on eraldi hügieen. Dermotropic liiki viirus, mis on sisenenud nahka jala mittevastavuse põhireeglid kanalisatsiooni, mis viib moodustamine tuum või root maisi, mis on palju raskem ravida ja rohkem. A-vitamiini keha puudus suurendab eelsoodumust kuivade kallusjuhtumite ilmnemisele.
Kuiva maisi segiajamine midagi muud on väga raske. Keratiniseeritud naha koht, mis pole sellel pressimisel tundlik, ei ole lümfis. Ebamugavust jalgsi ajal on lihtsal valusündroomil võimalikuks maisi moodustumise algusjärgus. Pärast nahakihi tihendamist kaob valu, kuid just sel hetkel võib oodata ebameeldivat "üllatust". Kuiv mais, kui ta seda õigeaegselt ei tee, hakkab juur sügavale nahale sisse.
Kuiva kogunemise ravi võib olla pikem ja keeruline. Sellised corn varrast on parem eemaldada, sest see läheb krooniline haigus, ja mikroorganismid lõksus sisemise nahakihtidesse põhjuseks põletik, mis võib viia mitte ainult punetus ja välimus tugev valu, aga ka jaotamise ichor mõningatel juhtudel, veri. Jalade füsioloogilise struktuuri tõttu esineb sageli kolmanda, neljanda varbaga või nende vahega tüvi kuiva mais.
Selleks, et mitte maha jätta, tuleb perioodiliselt hoolikalt uurida jalga ja varvaste pinda. Professionaalne pediküüri spetsialist, kes regulaarselt külastab teda, ei talu näriliste ja kuivade kallakute välimust. Kui olukord on juba jõudnud selleni, et mais on ilmunud, ei tohiks kaotada aega ravi alustamiseks.
Kõige populaarsemateks peetakse vahendeid salvide ja kreemide valmistamiseks, mis on ette nähtud kuivade kallusjuhtumite tõrjeks. Kuivate kallide ja kärnide eemaldamiseks mõeldud apteekide seast saate koguda salve, mis sobivad teile eelarvega ja vastavad vajadustele. Seda tuleks arvestada: kõiki salve kohaldatakse ainult maisi piirkonnas, vältides tervena naha löömist. Selleks tuleb kipsi tükis välja lõigata auk, mille suurus on mais, nii et lõigatud servad langevad kokku oma kontuuridega. Pärast ravimi manustamist tõsta topelt teise kleepuva plaastriga.
Salitsilliline salv. Ravim on väärtuslik, kuid mitte vähem kui teiste ravimite ravimitena. Salitsillilist salvi kasutatakse hästi kalluse välimuse alguses. Salitsüülhapet, mis on osa, tapab mikroobe, nakkus, põletik peatustega taastamiseks nahakoe jalalaba ja varvaste pärast kadumist keemiline maisi.
"Super antimosoliin". Salv vabastab nõtkunud ja kuivadest kallakudest, pehmendades jalgade jämedat nahka. See juhtub karbamiidi ja piimhappe abil, mis on ravimi osa. Kuiva kallus jämeda naha piirkonda tuleks iga päev määrida paljude salvadega, katta kilega ja kinnitada liimkrohviga. Kasutada salvi soovitatakse kuni probleemi täielikku kõrvaldamiseni ja moodustumiste vältimiseks.
Kleebi "5 päeva". See on mõeldud kuivade naha väljakasvu kiireks pehmendamiseks. Lanoliin ja vaseliin, mis on kompositsiooni osa, avaldavad kiiret mõju karastatud kuivadele aladele, mis mõne päeva pärast saab ohutult eemaldada.
"Bensatiliin." Salv sisaldab salitsüül- ja bensoehappeid, millel on antiseptiline ja keratolüütiline toime, mistõttu pehmendamine ja paranemine toimub väga kiiresti. Enne salvi soovitamist on soovitatav auruti suu vann, seejärel kuivatage kuiv nahk. Kandke plaastrit salvirakenduse kohale.
Kuiva kaltsuse raviks on võimalik kasutada spetsiaalseid plaastreid. Surnukleebiseid kasutatakse vastavalt ühele skeemile: enne nende kasutamist tuleb jalgu pesta seebiga ja kuivatada kuivalt. Pärast plaastri liimimist veenduge, et selle terapeutiline osa asetseks ainult maisi piirkonnas, kui see satub tervele nahale, võib tekkida ärritus.
Salitsilliline plaaster "Salipod" sobib ainult kuivatatud "trampliga" jala naha eemaldamiseks. Partikulaaraga immutatud salitsüülhape mõjutab kuivatatud tera pehmenemist. Meditsiinis on selle happe antimikroobsed omadused juba ammu teada ja neid on praktikas edukalt rakendatud. "Salipod" sisaldab lanoliini, mis vajadusel pehmendab nahka, männi kampoli, võitleb bakteritega. "Salipodil" pole kleepuvaid omadusi, nii et see tuleb fikseerida tavalise liimkrohviga.
"Võistleva" plaastri kasutamine kaitseb maisi selle kaudu, et see moodustab mikrokrete kaudu baktereid. Kompid koosneb kolloidetest ainetest, mis säilitavad liimiga optimaalse niiskuse, mille tõttu kuiv nahk kasvab pehmendamiseks ja on kergem eemaldada. Mitmed välja lastud tüüpi kipsid "Compide" aitavad lahendada kalluse probleemi eri etappidel. Ultra õhuke kiht muudab plaastri kasutamise ajal nähtamatuks, kaitseb nahka niiskuse, bakterite, hõõrdumise eest.
Kips "Urgo" on spetsiaalselt konstrueeritud ainult kuivatatud kärnide jaoks. Immigratsioon salitsüülhappega aitab keratiniseeritud nahapiirkonnas pehmendada ja kaitsev padi kaitseb aktiivsete ainete tervena nahka. Enne voodisse asumist kanda Urgo kipsi veel mitu päeva, kuni vormid täielikult kaovad.
Meetodeid krüoteraapia (vedel lämmastik, cautery) või eemaldades keemiline calluses laser, viimase võimalusena, kui dermatoloog diagnoositud, et on olemas varda kuivale nahale sopistus. Niisugustel juhtudel toimimine on vajalik viivitamatult, sest juur kasvab väga kiiresti ja võib anda ulatusliku haru, mis raskendab ravi. Pärast lõppu korra ja täielik taastumine, olles ettevaatlik, et määrida õrna nahka antiseptiline uuendatud ja kaitsta seda plaastriga.
Maisi juure eemaldamine vedela lämmastikuga on valutu ja väga efektiivne. Vardikihiga keevitatud vatitampoon langetatakse lämmastiku suitsuga konteinerisse ja määratakse maisi. Menetluse sagedust määrab arst, sõltuvalt probleemi hooletusest. Mitme protseduuri järel lastakse nahk külmumise hetkel tagasi. Selle eemaldatud kihi all ilmub uus terve nahk. Kui juur on väga sügav, viiakse läbipuhumise protseduur läbi, kuni varda täielikult hävitatakse.
Laserite eemaldamine on kõige radikaalsem meetod. Spetsiaalaparatuur kuivatatud maisi pulgaga põletatakse, keskendudes keskmisele, kuumutamisele ja kihile kihtide aurustamise teel. Selle juurest vabanemiseks hävitatakse kõik bakterid, viirused ja mikroorganismid, mis seda haigust tekitavad. Kuiva kalluse laserväljana läbimise järel ei esine retsidiive.
Kasutades populaarseid meetodeid, mis võimaldavad eemaldada kuiva kalluset, võite iseseisvalt probleemist lahti saada. Kui mõne aja möödumisel ei toimi efekt, tuleb tüsistuste vältimiseks pöörduda arsti poole. Kavandatud retsepte testitakse aastatepikkuse praktikaga. Kuid pimesi juhiseid järgides ei ole vaja: üks isik sobib, ei saa alati organismi ja asjaolude füsioloogiliste omaduste tõttu alati aidata.
Keetmine oma haiguslugu salvi ei võta aega, kuid tulemused võivad konkureerida kalleid ravimeid: 30g tinktuuri punapipart 30 g ammoniaagiga, 30 grammi kamprit, 12 g Mageveepuurimishiivad käsn, 75 ml alkoholi segu põhjalikult. Kandke salv kuiva ja puhta jalga, pakkides seda terveks ööks. Efekt intensiivistub, kui enne salvi manustamist eemaldatakse jala vannis.
Küüslaugu salvil on teatud lõhn, seega on öösel parem kasutada. Paar küüslauguküünt ahjus küpsetatakse, lihvitakse ja segatakse sama kogusega võid. Kandke maisile, siduge su jalga. Protseduur viiakse läbi igal teisel päeval.
See retsept on ette valmistatud, kuid selle tegevus on seda väärt, et aega veeta. Lisage sibulakoori vähese 9-protsendilise äädika kogusega ja jätke suletud kaanega kaanega kaks nädalat. Vaseliini kantakse kuiva kalluspiirkonnale, peal asetatakse äädikat immutatud kooritud sibul ja kinnitatakse sidemega. Mõne ravi puhul muutub jalgade või varvaste nahk täiesti puhtaks ja siledaks.
Kartulikest aitab võidelda väga tiheda kuiva kallus. Tükeldatud riiv, mis on mähitud marli või sidemetükkiga ja mis on haavatud ööpäevaringselt probleemse kohaga. Hommikul pese jalad hoolikalt, pühkige, kandke kuiva salvi koos tervendava salvi või toitev kreemiga.
Kõik teavad sibulate tervendavat omadust. Kooritud kooriku külge tuleks asetada mitu kooritud lambipirnit jalga, kus on kuiv kallus, jalgade ülaosas, panna kilekotti ja sokki. Protseduur toimub öösel. Hommikul loputage seebiga hästi ja eemaldage pealmine mais. Korda igal õhtul kuni täielik taastumine.
Kui aaloe kasvab teie aknale, arvan, et teil on lahtihedad kuivad kallused. Lõika lehe tükk, koor, nii et jääks ainult liha. Kinnitage sidemeid ja öösel või lindil või kleeplindil jala või sõrme kõvastatud kuiva nahaplaadiga. Hommikul märkate, et mais on palju pehmem, eemaldage osaliselt ülemine kiht, püüdes mitte kahjustada jala ja sõrmede talla.
Elementaarse seebi-sooja lahus aitab vabaneda kuivas kallus jalad. Proportsionaalselt ühe liitri sooja veega, peate valama kolme supilusikatäit söögisoodat ja ühte lusikatäit pesu seebi laastudest. Jahutage jalgu umbes 30-40 minutit, kuni vesi jahtub. Pehmendatud maisi kiht tuleb hoolikalt kraapida pediküüri tööriistadega. Pühkige jalad kuivaks. Määrige kallus pehmendava antiseptiliste koortega.
Väikese kuiva kalluse eemaldamiseks sõrmse sobivale vannile meresoolaga. Ühe liitri vees lahjendage kaks supilusikatäit soola. Võttes jalavann peaks olema vähemalt 15 minutit, pärast mida tükk pimsskivi või spetsiaalse küünte faili pediküür proovida puhastada off pealmise mais.
Et vältida naha karmide kasvu uute mooduste tekkimist jalgadele, tuleb hoolikalt jälgida isiklikku hügieeni ja muuta sokid ja sukkpüksid õigeaegselt. Mugavad kingad õige suurusega - peamine tingimus vältida korduva callosities. Kui on olemas probleeme jalatsite ortopeediliste sisetallade struktuuriga, mis pehmendavad hõõrdumist ja vabastavad jalgade väsimust. Kui teete pediküüri, peate olema äärmiselt ettevaatlik, et mitte kaotada esialgset kuiva kalluse, mis tuleks õigel ajal eemaldada.
Väga olulised on kalluse probleemi pühendatud maniküüri ja pediküüriga tegelevad nõukogud. Sellist isikut, kes kunagi ei tunne jalgade hõõrumisel valusaid aistinguid, eriti kui see on uus, ei ole. Kuidas vältida märgade kallakute esilekutsumist ja vältida nende üleminekut keratiniseeritud kuivale, mis võib root eemaldada? Vaadake pakutud videot: viirast eemaldamise meetodid on lihtsad, ligipääsetavad ja tõhusad. Soovitame teil kuulda videol olevaid soovitusi.
Suvel oli koolilane poeg end väikeste sõrmedega kõva kangusega, mida ta õigel ajal ei öelnud, aga mu naine ja mina ka vaatasime. Septembris, kui ma kooli läksin, panin kingad ja me mõistsime, et laps kannatas. Ma pean küsima apteeki apteekrilt, kes soovitas salitsüülilist salvi. Poja ravi esimestel päevadel oli raske, kuid 7-10 kalluse ajal ei olnud enam päevi. Ravim on odav, kuid see aitas kiiresti.
Mu õde - suurepärane õhukeste kontsadega fan, mida rahvana nimetatakse juuksenõeliseks. Ma mõtlesin alati, kuidas ta seni pole oma käeulatuses ja tallakes kinni jäänud. Selgus, et ta kasutab ennetuslikel eesmärkidel konkureerivaid õhuke plaastreid. Kleebi ette nii, et corns ei ole. Siin selline kavalus.
Hiljuti olid asjaolud sunnitud Internetis teavet otsima. Mu abikaasa sai haige, kuiv kallus. Otsustasime koduvõimalust proovida. Öösel asetage tükk sidruni kõva koha kohta varba, pakitud nagu kompress. Mahl mitu tundi roostetakse ülemine kiht, hommikul oli see hõlpsasti eemaldatav. Õhtuti kuumad suupisted vannis ja gaasiga kiirendasid seda protsessi. Kahe nädala jooksul vabastati tavalisest tsitrusviljast valus kallus.
Igaüks võib silmitsi probleemiga, kui omandada kallus varbadesse. Et seda õigeaegselt ära tunda, soovitame teil hoolikalt läbi vaadata kavandatud fotod, mis näitavad erinevate kuumade kaltsusioonide esinemise eri etappe sõrmedel. Selliste teadmistega varustatud relvadega saab vältida ebameeldivaid, valusaid tundeid, mis kaasnevad kuiva kalluse tähelepanuta jäetud vormi käsitlemisega.
Sageli puutume kokku selliste nähtustega nagu varbaküüsid. Mõnikord on olukord siis, kui naine hõõrus blister varba sandaalid uus või mees põletik maisi varbale ebamugav töö kingad. Sellistel juhtudel on oluline mõista kogu tõsidust, sest see on ainult jäämäe tipp.
Ja me kõik teame, mis on valus nähtus. Loomulikult sõltub sellest, kui kiiresti hakkate neid koosseise ravima. Loomulikult ei ole mõtet hakata ütlema, et kõik probleemid tuleb lahendada, kui nad saabuvad, ja ei usu, et see, mis ennast välja nägi, läheb iseenesest edasi.
Muidugi, isegi kõige lihtsamad kasvud vajavad ravi, kuid ainult siis, kui alguses, kui see on just paiskama, võib vale jalgade hooldus põhjustada haava nakatumist ja nakatamist. Samuti võib tagajärg olla küünte pöördenurga moodustamine, mis on kodus täiesti raske eemaldada.
Ja veel, juhtub, et meil pole aega oma jalgu jälgida, oleme töös kokku pandud või on muid põhjusi. Siis me kindlasti ei pööra tähelepanu väikestele villidele sõrmedel. "Noh, mis kahjustab varba jalga, läbib see ja nüüd on olulisi tegevusi" - fraas, millest me kõik teame.
Ent kui nad põlevad, hakkavad nad tekitama suurt ebamugavust ja peksma, siis on traditsiooniliste ravimeetodite rakendamine liiga hilja.
Niisiis, mida teha, kui mais on põletikuline ja jalg on paistes? Kõigepealt on oluline mõista, et peaksite selle küsimusega nõu pidama dermatoloogiga. Kuna sellisel juhul muutub olukord tõsiseks.
Arst hindab olukorra tõsidust ja soovitab muidugi kõige paremini põletikku jalgade raviks ja leevendamiseks. Ärge hakake kasutama rahvatervise ravimeetodeid, kui teil on väga halb enesetunne ja problemaatiline koht paistab kohutavalt, eriti kui teil on suur vilets kallus teie jalgadel.
Apteekid tahavad ikkagi diabeetikutele sularaha sisse osta. On olemas mõistlik kaasaegne Euroopa ravim, kuid seda hoitakse vaikselt. See
Kõige tõhusamad täna jalgade põletiku ravimiseks on jagatud kahte rühma - meditsiiniline ja rahvapärane. P>
spetsiaalne plaaster, mis on immutatud antimosooliga. Selline plaaster soodustab põletiku eemaldamist, eemaldab valu ja kiirendab kasvajate ravi, pidades silmas kudede pehmendamist. Pärast sellise plaastri kasutamist, kui põletik tõuseb, saate pimsskivi lõplikuks puhastamiseks.
antiseptilised ja desinfitseerivad ravimid: jood, särav roheline lahus (zelenka), miramistiin, baneotsiin jt.
Kõige populaarsemate rahvapäraste abinõude hulka, mis eemaldavad kalluse põletiku ja võtavad vastu seda, saab tuvastada järgmised:
aaloe mahl ja lehed - ravim, mida kasutatakse põletikule ja mida tihendatakse. Ta on ennast soovitanud suurepäraseks meetodiks kärnide ravimisel;
Kõige tähtsam on see, et kui protsess on edasi lükatud, siis haav muutub põletikuliseks ja põletik levib naabruses olevatele tervislikele kudedele, pöörduge koheselt arsti poole. Tõenäoliselt määratakse teile antibiootikumid ja haav puhastatakse.
Mul oli diabeet 31 aastat. Nüüd on ta hästi. Kuid need kapslid pole tavalistele inimestele ligipääsmatud, nad ei soovi apteekide müüki, see pole neile kasulik.
Hõõrdejõu või survejõu pikaajalisest mehaanilisest mõjust tagajärjel suu jalajälg ilmnevad kallused, mis tavaliselt ei kujuta endast tõsist ohtu inimeste elule ja tervisele.
Vaatamata põhjustatud ebamugavuste pärast pööratakse sageli vähe tähelepanu pöörata õigeaegse ravi küsimusele, mille tagajärjel valatakse mais, on ilmnenud põletik.
Kuivad kallused (napotüübid) moodustuvad suure arvu keratiniseerunud rakkude akumuleerumise tõttu piiratud alal nahas, moodustades rod, mis ulatub suhteliselt suurele sügavusele.
Raske kaalu ja ebaloomulik jalgade asetus suurendab survet nahale, reageerides vigastusele maisi moodustumisega.
Kui varras peksis üles, Põletik tekib tavaliselt siis, kui inimene püüab ennast maisi eemaldada pimsskividega, pediküüri kellu või kääridega. Tavaliselt ravitakse koos keratiniseeritud alaga tervislikku naha osa ja tekkivad praod või haavad tekivad infektsioonid.
Sama tagajärjed on seotud salitsüülhappe sisaldavate corns ja preparaatide vahendite kasutamisega. Agressiivne koostis mõjutab tugevat nahka, mis viib põletikuliste nähtuste esinemiseni.
Wet Corns on jagatud vette, vere- ja veresoonteks. Esimeses nimekirjas on mullid, mis on täidetud vedelikuga ja mida inimesed nimetasid "tilkadeks". Sellistest kahjustustest on lihtne lahti saada, nii et paisuprogrammi nakatamine toimub väga harva.
Raskem on toime tulla veriste ja veresoonte kallastega. Veresoonte piirkonnas esinevad veresooned, mille tagajärjel tekib põie sees läbipaistev vedelik. Ravi on pikk ja sellega kaasnevad mitmed ettevaatusabinõud, mis on vajalikud haava juhusliku avanemise ja nakkuse vältimiseks.
Peamised tunnused, mille abil saate iseseisvalt kindlaks teha, et teie köis on põletikuline, on järgmised:
Must põletikuline: mis siis, kui te ei suutnud infektsiooni vältida, ja arsti külastamist tuleb mõneks ajaks edasi lükata?
Nõutav võtke anesteetikumi ja põletikuvastane ravim. Kuna selline vahend sobib Ibuprofeeniga, ühendades mõlemad omadused.
Veel on see vajalik isoleerida kahjustatud piirkond kaitsekatte abil, mis on valmistatud puuvillast ja kipsist. Sobiv on ka spetsiaalne hüdrokolloidi kips, mis on ette nähtud paranemise kiirendamiseks. Hüdrokolloidkips ei vähenda mitte ainult hõõrdumist, vaid ka absorbeerib vedelikku, kui mull avatakse.
Täiendav töötlemine toimub 3% vesinikperoksiidi lahusega, samuti streptotsüdipulbri pulbrid. Võite kasutada Baneocini, Tyrosuri või mõnda teist antibiootikumi sisaldavat salvi.
Ärge viige visiit arsti juurde isegi kui võetud meetmed on kaasa aidanud põletikulise protsessi märkimisväärsele aeglustumisele.
Väike põletik, mis algas kasvu moodustumise varases staadiumis, eemaldatakse, kasutades järgmisi vahendeid:
krohv, mis on immutatud spetsiaalse ravimiga ja annab analgeetilist, põletikuvastast ja pehmendavat toimet. Keratiniseeritud kudede piirkond pehmendab, nahk normaliseerub ja tavalise pimsskivi abil on võimalik kalluse jala puhastada;
Võite kasutada ka jaapani sokke sarvist. Enne nende kasutamist lugege juhendeid kasutamata jätmiseks.
Hea tulemuse saavutamine põletikuliste nähtuste vastu võitlemisel igasuguste kalluste nakatumise korral võimaldab kasutada rahvapäraseid ravimeid kombineeritult ravimite ravimitega.
Aloe. Kasutatakse mahla ja lehti. Kolmeaastase aloe lõigatud lehti hoitakse külmkapis vähemalt kaks päeva.
Seejärel tõmmake mahl välja või kasutage kogu lehte. Aloe valmis, on vaja rakendada põletikualale, katta kilega ja siduda sidemega.
Kummel. Kummelapteegi lilledest valmistatakse infusioon, mis lisatakse vanni sisse sooja veega. Selles vannis peaks jalg olema vähemalt 15 minutit.
Seejärel pühkige jalad ettevaatlikult ja määrige põletikuala Vishnevski salvega. Viimane samm on kaitsta töödeldud ala bakteritsiidse plaastriga.
Propolis. Tavaliselt võib taruvaigu tselluloosi valmistada iseseisvalt või osta apteeki. Järgnevalt kasutage seda kompresside jaoks, vaheldumisi põletikulise piirkonna ravimiseks Vishnevsky salvi, Streptocide või Levomekol salvi.
Ennetavate meetmetega, hoiates näriliste, tilkade või karvastatud koosseisude välimust, eksperdid soovitavad:
Nagu iga teine probleem, Neoplasmi põletik jalgadele on kergem vältida, kui oma käitlemisega tegeleda. Seda ei ole raske teha, sest ravimid on saadaval mõnes apteegis ja neil ei ole kõrgeid kulusid.
Samuti on olemas palju traditsioonilise meditsiini retsepte, mis tõhusalt kõrvaldab probleemi küüslaugu, aloe, äädika, kartulite, sidrunikooride, propoliidi, taimsete infundeerimistega. Ära oota, et küsimus lahendatakse iseenesest. Seaduse järgi.
Mändid esinevad sageli käte ja jalgade liigse hõõrdumise tagajärjel. Varvade ja jalgade tihendite põhjus on ebamugav, kitsad kingad. Metsad tekitavad kõndimisel ebamugavust, võivad olla väga haavad ja isegi põletikulised. Kuidas töödelda maisi toe? See aitab kaasaegsetele riistvarauuringutele ja traditsioonilisele meditsiinis.
Jalgade kallakutest kannatavad nii mehed kui ka naised võrdselt. Uued, tasakaalustamata jalanõud, ebamugav padjad, ebakvaliteetsed materjalid põhjustavad liigset hõõrdumist. Sõrmedes, varvaste, jalgade ja kreeni kohal moodustuvad ümmargused deformatsioonid. Jalaga maisil võib olla mitut tüüpi:
Märgseid koostisi nimetatakse ka tilkadeks või villideks. Naha all hõõrde tulemusena koguneb lümf. Kui kahjustatud ala ei peatu, võib tegu lõhkeda, verejooks. Kui nakkus satub, võib haava põletik ja supressioon tekkida.
Kuivad koosseisud on surnud rakkude kogunemine. Sellised vormid ilmuvad tavaliselt jalgadele (kobarad), võivad esineda sõrmed ja varbad.
Bunion on suur varba mais. Kuigi kallus nimetab seda haigust valeks. Punioni välimus on seotud liiga kitsaste kingade kandmisega. Luud nihkuvad normaalsest kohast, liiges võib hakata vedelikku kogunema ja põletikku arenema.
Kui esimest korda kuluvad uued kingad, pika jalutuskäigu järel moodustuvad märjad villid. Need võivad olla suured ja väikesed, sõltuvalt mõju tugevusest. Väikeste, kitsade kingade pikk kandmine tekitab sünteeti jalgade arengut, sõrmede ja põõsaste vaheliste abrasiivide väljanägemist. Tüvega viljad ilmuvad valede kingade või viiruse tegevuse tõttu. Seda versiooni on üha rohkem väljendanud dermatoloogid.
Kuidas õigesti ravida kalluse sõrmega? Väikest niisket hõõrumist ei tohiks töödelda. Nad lasevad ennast kiiresti välja, välistades füüsilise tegevuse nahale. Prokalyvat või lõigatud moodustamine ei saa, peate lihtsalt ravima blisteri sooja veega ja seebiga.
Suure märde hõõrumine vajutamisel on tavaliselt väga valulik, on nendega kõndimine ebamugav. Selliseid formulatsioone tuleb ravida.
Samamoodi võite maisi eemaldada varvaste vahele. Ravi ei kesta kaua. Puhastamata kooriku lõikamine ei saa. Avatud sait on väga haavatav, on see pikk kasvav ja haigettekitav.
Pehmeid kudesid ravitakse spetsiaalse ravimipaigaga. See kaitseb kahjustuste hõõrumist ja tõmbab kogunenud vedelikku.
Suured niisked kallused, kui neid koormast ei eemaldata, lõhuvad sageli ise. Avatud ala sees saab infektsiooni. Selle vältimiseks peate toimima vastavalt plaanile:
Kui ükskõik milline sümptomit ilmneb, vajate arsti abi. Ärge ignoreerige probleemi, infektsioon võib süveneda ja levida teistesse kudedesse.
Kergeid ravimeetodeid on kergete jalgade kallaletungidega ravida. Traditsiooniline meditsiin on alati abiks valmis.
Soolavannid. Mahutis valatakse ühe liitri sooja veega, vala lusikatäis soola (keedetud või mere). Jalaga, kus sõrmede vahel on kallus, lastakse pool tundi vanni.
Vanemad koos kummeli või tselluloosi nuumamisega. 1 liitris vees tõmle supilusikatäit kummelilõiget või saialõhna. Langetage jalg vanni pooleks tunniks. Protseduure võib korrata hommikul ja õhtul, kuni kulumine ei õnnestu.
Kui varvaste vaheline kallus on väike, on ravi kiire. See kaob pärast 1-2 protseduuri. Suure kalluse korral pead sa kõvasti tööd tegema.
Kuivat kahju kulunud nahale on palju raskem ravida kui märg. Eriti kui see on juurtega. On mitmeid ravimeetodeid.
Soda jalgade vannid. Lihtsaim meetod sobib väikestele tihenditele. Vannid tuleks teha kaks korda nädalas 30 minutit. Surnud nahk eraldub järk-järgult ja kogunemine kaob. Protseduuride jaoks ei saa jalad pimsskiviga hõõruda.
Kreem ja salv. Apteekides on laias valikus kummist valmistatud tooted. Nad aitavad vabaneda surnud rakkudest ja taastada naha tervist, esimese ja teise kihi dermis terviklikkust. Kõige lihtsam keratolüütik on salitsüülne salv (10%).
Kipsi kuivatamiseks mõeldud kips. Toodet müüakse igas apteekis. Enne krohvi kasutamist tuleb aurutada, pühkida kuivaks. Plaaster on pitseeritud ja jäetakse kolm päeva.
Kui seeninfektsioonide tagajärjel ilmnevad kallakud, peate pöörduma dermatoloogi poole. Rahvuslikke ravimeid ei saa siinkohal abistada ja ravimeid võib võtta ainult raviarst.
Laserteraapia on kõige tõhusam viis kuivade kärnide raviks. Selle abiga võite eemaldada tihenemise juurtega, seente tekitatud moodustamisega.
Ära karda laserit kasutada. See protseduur on täiesti valutu, sest seda tehakse kohaliku anesteesia kaudu, vigastuste oht on minimaalne. Laserit eemaldades võite tellida vaid kindlaid salongi, millel on hea erivahendid.
Pöialt "luu" vabanemine võib toimuda ainult kirurgiliselt. Ravi ei saa edasi lükata. Aja jooksul areneb lihase kudede põletik.
Pärast defekti kirurgilist parandamist on rangelt keelatud kanda kitsaid jalatseid, kõrgajalatsi. Ainult mugavad ja pehmed kingad.
Ülaltoodut ei saa teha. Lõikamine, habemeajamine võib põhjustada infektsiooni ja põletikku. Tihendite pimsus on ebaefektiivne, suureneb uuesti.
Kui te ei vabane kõhulahtisuse, ebameeldivate jalanõude väljanägemise peamistest põhjustest, annab mis tahes ravi ajutise tulemuse.
Mustad ja kuivad kussid varvastel tekitavad palju ebamugavusi. Nad saavad neist vabaneda väga kiiresti, kui neid ei viida raviga. Kui te ei saa tulemusi ise, peate konsulteerima oma arstiga.
|
OSCAR-2019
|
||
Betsafe Eesti asutati aastal 2004, kandes algselt nime Triobet. Alates 2014. aastast kuulus Triobeti mängukeskkond Betsson gruppi, kuhu kuulub enam kui 15 tuntud hasartmängude pakkujat. 2017. aastal koondus Triobet Betsson gruppi rahvusvahelise kaubamärgi Betsafe alla, pakkudes mängijatele veelgi suuremat mängude valikut ja rohkem kampaaniaid.
Betsafe hasartmängude valikusse kuuluvad kasiino- ja slotimängud, live kasiino, pokker, spordiennustus ja livebet ja uuenduslikud live mängud. Kasiino ja spordiennustuse kõrval on kõrgelt hinnatud ka Betsafe pokkerituba, kus korraldatakse nii Eesti kui Baltikumi mängijatele suurepäraseid eriturniire ja kampaaniaid.
Koheselt peale Betsafe kaubamärgi alla koondumist, lisandusid hasartmängude valikusse ka uudsed live mängud. Live mängude näol on tegu õnnemängudega, mis toimuvad reaalajas ja nende tulemustele on võimalik erinevaid panuseid teha. Valikus on 9 erinevat tüüpi live mängu ja kõiki mänge viivad läbi pärisdiilerid.
Kõigis pakutavates hasartmängude kategoorias korraldatakse igakuiseid ja nädalasi erikampaaniaid, mis pakuvad küllaldaselt lisaväärtust. Näiteks võib välja tuua igakuised tasuta spinnide pakkumised, spordiennustuse boonused, riskivabad panused, pokkeri freerollid ja muud võistlused.
Kõik Betsafe mängud on kättesaadaval ka mobiilis, mobiilseadme kasutajatel avaneb automaatselt spetsiaalselt nutiseadmetele kohandatud leht, kus kõik mängud ja spordiennustused on kiirelt leitavad.
Betsafe veebileht on selge ja üheselt mõistetav. Menüüs on eraldi välja toodud sport, kasiino, live kasiino, pokker ja ülevaatlik pakkumiste leht. Pakkumiste lehele on koondatud kõik käimasolevad kasiino-, spordiennustuse ja pokkeri kampaaniad. Samuti leiab kiirelt kogu info nii Betsafe kasiino kui ka pokkeri lojaalsusprogrammi kohta.
Betsafe kasiino uued liitujad saavad kohe peale registreerumist 20 tasuta spinni eksklusiivses Netent mängus Wolf Cub.
Peale tasuta spinnide aktiveerimist ja kasutamist on võimalik sisse nõuda esimese sissemakse boonus 100% summas kuni €150.
– Spordisõpradele annab Betsafe kuni €100 väärtuses tasuta panuseid. Peale €10 suuruse panuse tegemist vabalt valitud sündmusele koefitsiendiga vähemalt 1.50, lisatakse sinu Betsafe kontole automaatselt tasuta panus väärtuses 25€. Seda pakkumist saab kasutada ka järgneva kolme kuu jooksul, seega kokku saad €100 väärtuses tasuta panuseid.
Sisse- ja väljamakseid saab BetSafe teha SEB ja Swedbank internetipankade vahendusel. Pangakontolt sissemakse tegemise eeliseks on minimaalse sissemakse limiidi puudumine, st. soovi korral on võimalik kontole kanda vähem kui üks euro.
Samuti saab makseid teha ka VISA või Mastercard krediitkaarte kasutades. Skrill ja Neteller e-rahakotid on samuti võimalikud variandid ja nende eeliseks on kiired väljamaksed, mis enamikel juhtudel toimuvad koheselt.
BetSafe pakub kliendituge nii e-maili kui Live Chati teel. Kiiremate lahenduste saamiseks soovitame kasutada Live Chat vestlusakent, kus eestikeelne klienditugi on avatud tööpäeviti kell 10:00-23:00 ja nädalavahetustel kell 12:00-21:00. Muudel kellaaegadel on võimalik live klienditoega kontakteeruda inglisekeeles või e-maili teel aadressil klienditugi@betsafe.ee
BetSafe klienditugi on väga professionaalne ja sõbralik. Klienditoe töötajad on teadlikud ja abivalmid ka kõige keerulisemate tehniliste probleemide tekkimise korral. Võib julgelt väita, et BetSafe klienditugi on üks Eesti parimaid.
BetSafe mobiilne veebileht on kiire ja oma olemuselt sarnane tavalisele arvutis avanevale saidile. Betsafe mobiilne sait tagab ligipääsi sinu lemmikspordialadele, kasiinomängudele ja pokkerile. Mobiilne spordiennustus annab ligipääsu enam kui 13 000 sündmusele, kust leiad kõik lemmikspordialad.
Mobiilses kasiinos ei teki samuti ühtki igavat hetke, sest kõik mängud Gonzo Quest’ist Starburstini on kättesaadavad. Mobiilil saab mängida ka BetSafe live kasiinos. Ka BetSafe pokkerituba on mobiilselt kättesaadav, pakkudes erinevatel tasemetel rahalaua mänge ja Blaze pokkerit.
Igal BetSafe lojaalsel kliendil on võimalik saada BetSafe VIP klubi liikmeks. Mängides BetSafe kasiinos teenid mängijapunkte, mis viivad sind erinevatele VIP tasemetele. Kõik mängijad alustavad Pronks tasemelt. Teenides mängijapunkte on võimalik liikuda Hõbe, Kuld, Plaatina, Teemant ja Kuningliku teemanti tasemele.
Mängijapunkte teenides, saad vastavalt oma VIP tasemele järgmisel kuul preemiapunkte, mis on võimalik vahetada pärisrahaks. Mängijapunktidel baseeruvale VIP programmile lisaks saadetakse mängijatele VIP kliendi boonuseid ja eripakkumisi.
BetSafe on üks vanemaid ja tuntumaid hasartmängude pakkujaid Eestis, olles seega ülimalt usaldusväärne.
Eelnevalt, mil Betsafe kasiino tegutses Triobeti nime all, võis miinusena välja tuua slotimängude valiku suuruse. Peale Betsafe kaubamärgi alla kolimist võib öelda, et erinevate slotimängude valik on suurenenud lausa kolm korda. Eelnevalt leidis kasiinost umbkaudu 300 slotimängu, kuid nüüdseks on valikus enam kui 900 mänguautomaati, mille arv suureneb pidevalt.
Väga hea klienditoe, ülikiirete väljamaksete (Skrill, Neteller) ja korraliku VIP programmi olemasolu tõttu on BetSfe mitte ainult subjektiivse hinnangu tõttu, vaid ka reaalsuses, üks Eesti mängijate esmaseid valikuid kodumaiste veebikasiinode seas.
|
OSCAR-2019
|
||
Mikul on see kõige tavalisem WCkast. Väikese natuke kõrgema äärega ja halli värvi. On see meil esikus.
Benil on suur pesukauss, sellel on korge äär ja välja ei tule midagi. See on meil rodu peal, nii ei haise ka midagi...
Meil on WC-ks tavaline loomapoest ostetud plastmasskast,aga meie oleme erilised selle poolest,et kasutame liiva asemel paberit.Muidugi tuleb seda siis iga kord peale kasutamist puhastada...Ta on väga korralik kasti kasutaja:hyp:ja liiva puhul ma kardan,et ajab jalgadega toa liiva täis...Asukoht on ka kummaline - nimelt kapi otsas,nii et iga kord,kui ta sinna hüppab,teeb trenni!:P
Mina ostsin hiljuti ka selle wc-majakese, kusjuures kolmnurkse, et saab asetada nurka ja võtab vähem ruumi.
Varem oli tavaline plastik-kast. Nüüd elamine hulga puhtam, kuna kass enam liiva välja ei kraabi. Kuid mure selles, et Arabella käib wcs nüüd ainult kakil, pissib ta aga kraanilkaussi või nõuderesti peale - nii et ei ole kuigi lõbus.
Aga see kolmnurkne pissimaja on hästi vahva, kuid vaatasin, et minu Marius sinna sisse küll ei mahuks:D- liiga väike ja kitsas Talle.
Minu ema kodus elav kass käib esikus asuvas "lahtise katusega" kassi wc-s ja minu juures elav kass käib ka esikus olevas katusega kassi wc-s, aga liiva ajab ta sellegipoolest jubedalt kastist välja :roll:
Nn katusega kast ja liiva tassib ikka natuke käppadega välja ja ühe korra oli ka suures kraapimishoos liivahunnik ukse ette välja kühveldatud:D
Chassiusel on tavaline kast, asub esikus ja esik on kassiliiva täis. Suvilas on samasugune kassikast, ainult väiksem ka asub köögis. Suvilas kasutame naturaalset rannaliiva, mis Chassiusele eriti meeldib ja seda on terve maja täis. Samas kui meil Chassiust veel ei olnud, olid ka kõik kohad liivased, ise tassisime seda tuppa jalatsite ja riietega, niiet pole kass kõiges süüdi midagi.
Jossul on kinnine kast. Uks peaks ka ees olema, aga ta on veel liiga väike ja ei jõudnud seda ust lahti lükata. Kunagi hiljem paneme selle ette tagasi.
Meil on majake,millel ka uks,kuid selle pidime ära võtma,kuna Nupsu keeldus minemast siis lihtsalt.Aga muidu meeldib talle see ja samas ka katusega hea,sest tal komme kraapida ka mujalt,näiteks pistab käpa uksest välja ja siis kraabib põrandat.Aga meil asub see vannitoas.
Aga jama natikene,kuna kui ta sealt välja tuleb,siis toob käppadega alati liiva kaasa.Ja vannitoas põrand koguaeg liivane.Kasutame kassiliiva.
Suurim katusega majake, mis ma meie kaubandusvõrgust leidsin. Linnas kasutame EverCleani ja maal komposteeruvaid puupelleteid. Asukoht vastavalt vannitoas ja maal nn. taluköögis.
Meil ka katusega maja, ainult ust ei saa ette panna, sest Chico ei lähe uksest läbi lihtsalt, kardab. Alguses motlesin et raskem on puhastada, aga pole midagi hullu, parem on isegi, sest nad ei kraabi seda liiva alusriiet ära enam.
Teise kassi tulekuga on meil nüüd kaks wc-d.Kassid otsustasid nii,et kastis käiakse kakamas ja kausis pissimas!Paberit ma enam ei kasuta ja palju mugavam on.:)Enam ei pea peale iga kasutamist puhastama.Võib rahulikult kodust pikemaks ajaks ära minna.
Lubasin endale, et ei hakka oma traktorist ennem teemat tegema, kui nahkhiirt peal ei ole. Nüüd on see minu käes juba pea kolm aastat olnud ning... oli kah tagumine aeg siis kleepekas ära tellida.
Esimene auto, seega pisikesi õnnetusi on aja jooksul olnud ning kõiki asju pole veel päris välja silunud - küll ka need jõuab. Igatahes, liigutan oma remondipäeviku pigem siia, siis natuke isegi lihtsam järge pidada sel.
Igatahes, autoks on 1999. aasta aprillis tooteliinilt maha roomanud Passat B5'ga. Edasi viivad seda esimesed rattad ning aiste vahel igikestev AFN tüüpi 1.9 turbodiisel. Teisisõnu - traktor. Värvuselt - hall, (metallik), diisel.
Igatahes. Auto minu käes siis olnud alates 2014. aasta juulist ning ostes oli LS 257 000. Alates 2016. aasta algusest olen ka enda jaoks remondipäevikut pidanud:
zyllu kirjutas: Ootamas on uued pidurikettad-klotsid ette, mõned salongiplastid ning esiukse alumine hing, mis vahetusse lähevad. Siitkohalt ka küsimus - kuidas kõige valutumalt seda hinge vahetada saab?
Mina enda Passatil vahetasin uksehingi järgmiselt. Kõigepealt ukse ja kerevahelised juhtmed lahti (pistik asub juhijalge kõrval plastiku taga), seejärel ülemisel hingel väike polt mis asub kummikatte all (osadel versioonidel on ka alt mutter) ja alumisel hingel ukseküljest alumine polt lahti. Peale seda saab ukse ülesse tõstes kätte, hinged tõstad nö. pooleks. Peale seda saab alumise uksehinge poritiiva poolsele poldile kenasti ligi ja teise poldi mis salongi poolt on keeratud saab samuti sealt plastiku tagant kätte, vastav auk olemas. Soovi korral saab ka uks maas kenasti uksepoolse osa ära vahetada, see on tegelikult vajalik ainult paigaldamiseks.
Kokku panemisel mina poritiiva poolset polti kinni ei keeranud, ainult selle salongist. Peale seda tõstsin ukse ette ja reguleerisin sobivaks, üsna "tore" töö ja kulutab aega ja veidi närve. Peale seda uks uuesti eest ära ja poldid korralikult kinni. Samas on see töö seda väärt, enda autol vahetasin ka pool ülemist hinge (kerepoolset osa ei saa vahetada lihtsasti), kuna loksus. Enne pidi kõvasti lööma, et ukse kinni saaks siis nüüd läheb rahulikult lükates.
Juhiukseni täna ei jõudnudki. Korra tõstsin eest ära ja siis avastasin, et 40mm torx ikka ei habla seda värki. Sai 8mm kaksteistkant/tähik või kui iganes seda kutsutakse ligi võetud ja hoopis vasaku tagumise ukse lahti lammutatud. Jootsin sisu üle, puhastasin ära. Enam arvuti veakoode selle ukse juures ei näita, salongivalguse tõmbab käima ning lombivalgus särab. Murelapseks sai hoopis nn lukusüdamiku kinnihoidmismehhanism, mis otsustas laiali pudeneda. Oma kaks tundi nuputasin, kuidas rõngas kokku tagasi käib. Aga kokku sain (nüüd jäi teine tagumine uks ka ripakile, kuna sealt piiludes otsustas kinnitus jooksu panna). Homme ka päev - vast jõuab kõik uksed korda tehtud ning ka pagass (sealne valgus enamus ajast lihtsalt väreleb, veakoodi ei näita).
Kui aknamehhanism poleks laiali jooksnud, siis oleks tunni võrra kiiremini isegi valmis saanud. Aga nüüd on lõpuks nii, et kesklukk läheb salongist ühe klõpsuga peale ja lükkab kõikide uste lukud alla. Puldist vajutades teeb ikka kaks klõpsu nagu ennem. Aga need topelt lülitused on pigem kõrvalistuja poolses tagumises ukses. Kas mõne lülituse viga? Nüüd on jäänud veel tagaiste väike korrastus sealt kus alguses nihu läks ning taga luugi lüliti üle vaadata valgustuse osas. Tegelt peaks sinna paar lisalampi juurde ka panema, aga sedagi jõuab hiljem.
Peabki tegema kaks klõpsu lukustades, teisega läheb safe lock peale ehk enam seest lingist ust lahti ei saa (vargavastane teema). Samamoodi avades teeb kaks klõpsu. Seest lukustades teeb ainult ühe, kuna safe locki peale ei panda ja saad seest lingist ust avada.
Niisiis. Kesklukk töötab väga hästi. Aga... tõdemus on see, et nii pagassi kui esiuste avamist/sulgemist ei registreerita korrektselt. Salongivalgus põlema ei lähe ning lombivalgusele peale tulevad pinged on natuke ebamäärased - jäävad 2 ja 5 voldi vahele (muutub väga kiirelt). Vast siis ukselukustuse mikrolülitid ikka, eksole? Need mis lukustusmehhanismi poolel on mitte keskluku moodulis?
Eesmised pidurid hoolduse saanud - tavapärane supporti puhastus, kolvi otsa puhastamine roostest, "päris" tolmukaitsed peale pandud, uued kettad ja klotsid ette alla pandud.
Täna võttis oma kuus tundi, et saada udutuled ette. Seda lihtsal põhjusel et lahtivõtmine läks kiiremini kui kokku ladumine.
Audi A6 C5 FL udutuled, läks nn riputusribaga (perforeeritud metalllint) otse bumperi külge - reguleerimise võimalus on siiski olemas. Plastid panin praegu epoksiidliimiga peale, kuid saab veel neidki tulevikus sättida. Laias laastus (ehk eemalt vaadates) võiks isegi tulemusega rahule jääda, kuigi alati saaks paremini. Mingi hetk pean parema koha massi võtmiseks leidma (praegu vedasin aku juurest, kuna ninas olevate metallpindade pealt massi kätte ei saanud). Pildid lisan lähipäevil.
Teistel teemadel - sügisel alla pandud tagumised kettad annavad vist ka väikest vibrat, uued pidurid kiuksuvad-vilistavad sõites ning Statoili pesulas käies läks pool ämblikku jooksu. Peab uue kleepsu tellima ning tulevikus sörkivat vältima. Või leidma parema variandi kleebise panemiseks.
Huumor on see, et tootjaspekkide järgi läheb nullist sajani samuti 11,5 sek. Natuke piitsutasin, sain Waze'ga 180 kellapeale. Oleks teed veel 20 km olnud, oleks vb isegi selle 189 tippkiiruse välja pigistanud
Tõmban ühele väga pikale saagale joone alla. Roolisüsteem on lõpuks korras. Mida ma selle all mõtlen? Seda, et kui auto 3 aastat tagasi ostsin (LS 257 000), siis juba tundus rool raske. Võrdlus oli venna B5.5'ga mil väga kerge. Ju siis vanal mudelil peabki sedasi olema... igatahes. Üks purunenud vedru ning silla lõhkumine ning roolilati suure lõtku tekkimine tipnes eelmisel sügisel taastatud roolilati ostmisega. Ning sealt algas tõsine saaga. Lõtk sees, rool käib ikka raskelt. Hea küll. Vahetasin kogu roolisamba ära, katsetasin nelja erineva roolisamba kardaaniga. Ikka jama sees. Siis hakkas kooruma vaikselt tõde - kas pumba tootlikkus / süsteemis takistused või latt. Ei, viga ei saa ju taastatud latis olla - tegelikult kah. Siis vahetasin pumba - Gefist sai kasutatud pump võetud ja korra ka ümber vahetatud. Vahetan ka voolikud, tagasivooluklapid. Puhastan paagi filtri. Ei midagi. Vahepeal ka rihmavahetus. Muutust ei ole. Viimases hädas sai siis uus lati vahetus ette võetud - vahetati täna ära. Tubli töömees tegi veel enne kuute sillastendi ka ära ja... te ei kujuta ette mis rõõm oli peale seda autoga sõita. Nii kerget rooli ma pole veel tundnud. Auto hoiab kenasti joont ka tugevamas külgtuules ja... hoopis teine tera. Nüüdseks LS 326019. Ehk 60k km kestnud jama sai lõpuks lahenduse. Nüüd tuleb lihtsalt teise rooliga ümber harjuda...
Kusjuures, loo moraal - taastatud latid ei ole head. Kaks viga sel - nii suur lõtk oli sees kui ka keskmine tihend vist lekkis (kuna võimendust sisuliselt ei olnud).
Ei saa laupäeval niisama rahulikult olla. Pikalt olen mõelnud, miks pagassi tuli sedasi väreleb. Nüüd tean - väike pinge jääb peale (kas pirni kontrolliks?) ning LED läheb selle pealt juba värelema. Igatahes, lukk lahti võetud, üks pehastatud pistik puhastatud ja juhtmed kontrollitud - nüüd töötab ka pagassi valgus. Lisaks kiire fix numbritulele, seal vajas ka üks kontakt puhastamist ning nüüd on tagantpoolt asjad paremad.
Ära hõiska enne õhtut. Väike trip põhjarannikule ning tagasi jõudes (+400 km sõitu siis) avastasin, et roolivõimendi ikka täisvõimsusel ei tööta. Kasutasin siis seda vana head lähenemist pööra ühele poole max välja, teisele poole. Jäta mootor seisma kui max väljas on... jah tunda oli et roolivõimul surve kukkus mootori seisma jätmisel (ehk asi toimib nagu) ning hiljem oli ka tiba kergem aga... no ingel kust seda viga nüüd otsida?
Avastasin et latist paaki tagasivoolu voolikus olid ka mingid klapid sees... vb peab tulevikus sellegi vooliku profülaktika mõttes ära vahetama. Igatahes, tegin veel ühe süsteemi läbiloputuse (varsti peab vist keskkonnajaama minema) ning vahetasin igaks juhuks ka paagi ära mille lammarist kaasa võtsin (eelnevalt break cleaneriga läbi pestud). Praegu rool kerge... vaatame näeme mis lähipäevad toovad.
Ebayst tellisin endale parkimisandurid, komplektis ka mugav pisike ekraan. Täna võtsin kätte paigaldasin süsteemi ära. Õnneks kogu tagaosa ei pidanud lahti võtma – kui tuled eest olid võetud, sai juhtmed stangetala pealt kenasti ära veetud. Keskmoodul pagassiluugi mootori lähedale kinni. Juhtmed liistude alt ette välja ning monitor maandus kõrvalistuja poolse A piilari ette. Ajakulu paigaldusele ~1,5 tundi. Mingi hetk panen ka pildid lisaks.
Uuendan siis vanakese teemat natuke ning lisan ka lubatud pildid. Parkimisandurid on muutunud väga suureks mugavuseks - ei saa aru kuidas seni sõidetud sai. Andurite juhtmoodul istub naftapaagi luugi mootori lähistel ning tagurdustulede pealt võtsin toite.
Lisaks sai taha paigaldatud täna porilapakad. Ebay kaup, 4 tk kokku 6 jevri, ootasid pool suve peale panemist. Eesmised jäid originaalid.
Jätkasin ka pikema saagaga - eesmised udutuled. Kuna üks peale liimitud kate otsustas jooksu panna, siis vahetasin mõlemad välja. Poest uued Audi udutulede ümbrisplastikud, nurka natuke maha ja ette. Ülejäänud võre võtsin natuke lühemaks, et uutele plastikutele ruumi teha. Alati võiks paremini, aga siiski päris viisakas tulem. Kollane "möga" mida seal näed, on vana epoksiidliim, mida ei suvatsenud kohe maha nühkida. PS: kõige olulisem tjuuning on ikka musta markeriga kruvipea värvimine.
Lisaks ühendasin udutuled automaatseteks päevasõidutuledeks (sildasin tuledepistikus klemmi 3 (TFL) ning klemmi kaheksa (eesmised udukad) omavahel. Kaitse ka just in case vahele loomulikult.). Eesmised udukad ise saavad signaali tuledesse minevast kaablikimbust (vanadel oli põhitulede sees udukad), mistõttu tulem sai korralik. Süüde sees - tuled peal. Keeran parkide peale, kustuvad udukad. Keeran udukad peale, tulevad taha. Sama ka lähitulede asendis. Ning kaugtuledele lülitades kustutab udukad ära.
Talve ootuses sai ka slongiradikas veelkord ennatlikult läbi pestud. Ikka ei viitsi salongi lahti lõhkuda, et radiaatorit ära vahetada. Ning kui juba hoogu sattusin, käisin ka parema eesmise ukse luku külmjooted üle - ei saa alati aru, kas kinni või lahti see. Nüüd jääb veel tagumise parema ukse luku korrastus, aga kuna klaas on siinile liimitud / teibitud, siis ennem ma seda teha ei saa, kui uus klaas kõrval võtta (või ukseplekke vahetama hakkan). Alati lihtsalt ei lähe signa kesklukuga koos peale.
473 kilomeetrit läbisõit Sügiskruiisiga - seda siis koduukse eest koduukse ette. Pardakompuuter väidab üldiseks keskmiseks 3,7 olevat; kruiisi paagimeetod andis hoopis 4,9 sajale. Peab ühe Tartu-Tln-Tartu mõõte ära tegema paagimeetodil ning siis kuva vastavalt korrigeerima.
Augustis oli TÜV aeg, mistõttu ootas seegi käimist - võtsin täna siis teema päevakorda. Kõik normis, sillad korras. Halb üllatus tuli tükkideks õlivarda krae näol, mis vist seletab ka natuke langenud õlitaset. Tagumised kettad kergelt kaheksas, tuli stendis välja; vahetus ootab sobivat aega. Samuti soovitas välja vahetada rooliotsad, kuna kerge kolks oli ikkagi sees ning viga arvatavasti seal. Homsest on töökoht selline, kus sillastend kohapeal olemas - siis võib isegi profülaktika mõttes selle ette võtta.
Põrutasin väiksemal hool täna kurvist välja võssa. Kände ega kraave ette ei jäänud ning sain omal jõul välja - midagi hullu vist ei juhtunud. Homme töö juures tõstan üles ja vaatan üle mis toimub – arvatavasti odav rabe mootori põhjakate läheb prügikasti. Muus osas mingeid spekulatsioone ei tee - mahlad paistavad sees püsivat, eks homme näeb mis täpsemalt.
Jap, töö juures vaatasime hoolikamalt asjad üle - õõtsad on terved, mahlad püsivad sees ning muid komplikatsioone ei tekkinud. Ainult odav põhjakaitse läks hingusele. Mis toob selleni - kas kellelgi on korralikku metallist isetehtud põhjakaitset müügis või teeks soodsa hinna eest ühe valmis?
Lisaks sai nädalavahetusel uks eest ära tõstetud ning kaua ootel olnud juhiukse hinge ära vahetatud. Tiba tahab veel sättimist (kasvõi vastust), kuid liigub paremini kui varem. Hing ise tuli A6 C5 pealt.
Eile tegi roolivõimu pump julma häält. No mis siis ikka - vaatasin vedeliku taset - paak kuival. Vaatan pumpa - see roheline. Pisike pesu ja kontroll tipnes õnneks ainult ühe vaseseibi vahetamisega.
Vanakene nõuab vaikselt pensionile. Ei teagi, mis temaga ette võtta. Teha investeering ning tibens-tobens korda või hakata vaikselt hoopiis uue poole vaatama. Välja tulnud vead ehk to-do list ees:
Paar kuud tagasi otsustas katuselt lakk kooruma hakata - oli saanud suurema kivitäkke ja sealt lõi lahti. Kas nüüd üle värvida või mitte kogu auto, selles on küsimus.
Ning üks hull asi - kesklukk ei käi enam puldist. Vahetasin patareid ära - ei midagi. Proovisin kaabliga sobitada uuesti - ikka mitte midagit. CCM ise toimetab - vähemalt kaabliga laseb ligi. Vist peab uued kiibid võtme sisse kusagilt ostma või tellima.
Ei tundu mitte midagi ületamatut olema aga eks pead mõtlema kas ja kui kaua veel selle autoga sõita plaanid/ viitsid. Kui uuema auto plaanid peas keerlevad siis värvimisel mõtet pole.
Eks see sõltub vist värvimistööde hinnast... peab ikka uurima, kes soodsalt ja hästi ära teeks - siis saab konkreetsemalt edasi mõelda.
Kuigi, soov on ikka särtsakama mootori ja nelikveo järgi. Ning arvestades seda, et vahepeal sõidangi ainullt 10 km tööle ja teine samapalju koju mööda maanteed - ehk on bensiinimootor isegi mõistlikum (just talve seisukohalt).
|
OSCAR-2019
|
||
3 päeva on jäänud veel Eesti Blogiauhindade hääletuse lõpuni ja sellel korral pole ma asjast üldse nii elevil, kui olin eelmisel aastatel. Miks? Kohe jutustan teile.
Marimell on EBA korralduse poole pealt saanud igal aastal kuhjaga puid alla. Küll ei meeldinud inimestele koht, küll auhinnad, küll toit ja eelmisel aastal kiruti veel Ženjat ka. Ma üritasin küll eelmisel aastal Mari-Leenu natuke kaitsta ja Ženja ongi Ženja ja minule läks ta huumor eelmisel aastal vägagi peale. Kõik oli tibenstobens. Ja Mari-Leen teeb ka ju üksinda suurt tööd, et seda korraldada, kuid sellel aastal puudutas mõni probleemkoht ka isiklikult mind.
Tänavustel blogiauhindade jagamisel jätavad kandideerimata paljud "suured" blogijad, kellel oleks olnud kindlad võidud oma kategooriates taskus. Ka mina oleksin peaaegu jätnud sellel aastal oma blogi esitamata ja natuke kahetsen, et seda ei teinud. Mitte seetõttu, et oleksin nina püsti ajanud ja öelnud, et ma olen 2 aastat järjest kolmandaks jäänud ja nüüd olen hull tegija, vaid seetõttu, et minu kategooria oli algselt üldse välja jäetud.
Kui oma nime kirja hakkasin panema, ei leidnud ma terviseblogi kategooriat mitte kusagilt. Olid ainult trenni-ja spordiblogid. Aga sorri, ma pole päris trenniblogija, sest väga eeskujulikuks trennitajaks mind küll pidada ei saa. Praegugi pole pea kuu aega trenni jõudnud.
Ma olin reaalselt marus, sest tervis on kõige olulisem asi, mille eest inimesed hoolt kandma peaksid ja wellness blogindus on tõusev trend kogu maailmas. Ma saan küll aru, et blogiauhindade korraldaja ei pea tervisest suuremat lugu, aga mina ja paljud teised inimesed peavad.
Minu suure kisamise peale lisas siis Mari-Leen kokandusblogi kategooriasse juurde ka sõna terviseblogi, ehk kokku tuli "Kokandus- ja terviseblogi" kategooria. Täielik absurd!! Terviseblogi ei pea ilmtingimata olema kokandusblogi.
Registreerisin ennast küll sinna ära, aga olen nagu üksik hunt lambakarjas, sest kõik blogijad, kellega olen eelnevalt ühes kategoorias olnud, on trenniblogide all. Mina võistlen hoopis Retseptisahtli blogiga ja see pole ju kuskilt otsast aus või normaalne. Kõige kurvem on see, et paljud ei leia mu blogi isegi õigest kategooriast üles, sest keegi isegi ei vaata kokandusblogide alla. Ja see kui ma aastas 2 korda retsepte jagan, ei tee minust kokandusblogi. Tahaks reaalselt kõik kuu peale saata.
Heameelega ei läheks sinna jagamisele üldse, aga kuna tahan väga näha paljusid trenni- ja spordiblogijaid, kellega muidu olen kategooriat jaganud, siis ikka lähen. Kuigi mul on piinlik... Eriti piinlik korraldaja pärast, kelle jaoks on tervis täielikult tagaplaanil. Tervis on elu alustala ja kui pole tervist, ei saa me ka sportida, kokata, pildistada, teha aiandusblogisid või mis iganes kategooriad seal veel olid.
Ehk kõik minu armsad 3120 sõpra, meil on veel võimalus näidata kui oluline on terve keha ja vaim. Hääle saad anda sellel lingil : https://eba.marimell.eu/eba2018_h/
Nii kifid tüdrukud, kelle tegemisi olen ma algusest peale jälginud. Lisaks jagame ühte kirge, milleks on söömine :D
Üdini aus veganist ema, kes elab Inglismaal. Jällegi väga vahetu ja äge blogi, millel silma peal hoian. Mulle meeldib ausus, mitte sisseostetud reklaam.
Selle kategooriaga oli raskuseid, sest kõik on nii omad inimesed, seega valisin 2 emaili alt mitu korda, et kõigile lemmikutele saaks hääled. :)
iseoledpaks.ee - Mariliisi muhe jutt on võlunud mind juba algusest peale. Lisaks on tegemist ülikifti naisega! :)
lauriita.eu - Laura on taas inimesena ülimalt armas. Jällegi olen jälginud tema tegemisi algusest peale ja rõõm on näha, et ta on nüüd oma elus leidnud selle, mis ta silma särama paneb.
Kadunud hing on lõpuks blogi üles leidnud. Olen tegelikult täitsa elus ja terve. Vahepealne periood on olnud lihtsalt väga veider ja mul pole olnud väga head kirjutamissoont. Ära olen öelnud ka mitmetele "koostööpakkumistele", sest lihtsalt tundsin, et ma polnud võimeline kirjutama ja retsepte välja mõtlema. Rallisin hoopis natuke rattaga mööda linna ja kogusin ennast.
Üritasin järjele saada ka oma kooliasjadega, sest semestri lõpp on käes ja ma olen muidugi kõik viimasele minutile jätnud...
Ega otseselt midagi halvasti polnudki. Lihtsalt ma polnud päris mina-ise. See pidevalt lobisev ja positiivne Helena läks korraks kuhugi uitama ja mina ootasin teda kannatlikult koju tagasi. Tundub,et nüüd suutsin ta kinni püüda.
Oh, ma pole siia kohe nii ammu kirjutanud, et vahepeal olen ära jõudnud olla lausa kahel antibiootikumi kuuril, käia ära Taanis ja lasknud endal hamba välja tõmmata.
Taani oli tegelikult hästi tore. Inimesed olid nii sõbralikud ja vahvad. Käisime matkamas, sõitsime jalgratastega, pidasime keset paksu metsa piknikut ja laulsime, söötsime metskitsedele porgandeid ja käisime tänavatoitu söömas. Tundub justkui ideaalne puhkus, aga mind polnud justkui päris kohal ja ei suutnud sisemas asju nautida nii palju kui oleksin seda muidu teinud . Ühel hommikul lobisesid tüdrukud voodis mitu tundi maast ja ilmast, aga mina kuulasin apaatselt tahtmata midagi öelda, ega lisada. Veider, veider tunne oli. Ja kui ma muidu olen ennast pidanud ekstraverdiks, siis tundsin, et Taanis lõid välja kõik minu sees peidus olnud introvertsed omadused. Võibolla oli asi ka Taani reisile eelnenud Holistikas ja juurdlesin oma peas veel neid asju. hmm.. ei tea.
Ja kui ma päris aus olen, siis ega ma täpselt ei teagi mis mu hinge näris. Muidugi üheks pooleks oli see, et mu vaim januneb muutuste järele. Vaikselt tiksus peas mõte sellest, et tahaksin ka endale tööalaselt uut väljakutset. Skuup on marukift ettevõtmine ning Mirje ja Jaanika on ühed armsamad inimesed, keda ma oma elus kohanud olen, aga enam mu silm ei sära samamoodi nagu varem. Südames näris hirmus süütunne tüdrukute ees, et tahaksin Skuupist veidikeseks kõrvale astuda ja järsku tundus, nagu ei oskaks ja suudakski ma midagi muud teha. Kõrgharidust olen ju alles omandamas, vene keelt ei oska ja sada muud häda veel. :D
Koostasin nimekirju plussidest ja miinustest nii enda kui ka ka töö puhul. Siis üritasin panna kirja kõik oma oskused ja töökohad kuhu võiksin sobida. Kui lõpuks suutsin enda jaoks mõista, et kõik, mida ma oma elus teen, on minu enda vaba tahe ja otsus, siis mu raske tunne ka natuke vähenes.
Tegingi CV uuesti aktiivseks ja sortisin töökuulutusi. Välistasin koheselt toitlustuse ja teeninduse töö. Tahaks proovida midagi täiesti teistsugust ja avastada endas külgi, millest mul võibolla pole varem aimugi olnud. Tahaks lihtsalt pea ees (okei, pigem jalad ees) külma vette lennata, nagu nädalavahetusel Võrus tegin.
Õnneks pole mul mingit suurt pinget ja tähtaega, mis ajaks pean endale midagi uut leidma ja see on päris suur kergendus. Töö otsimisega hakkasin juba praegu pihta sel lihtsal põhjusel, et ma tahan kogemusi. Just, kogemusi vestlustel ja töö otsimisega. Varasemalt on kõik tööd ise minuni tulnud ja ma pole pidanud suurt kandideerimiskadalippu läbi tegema.
Siiani olen käinud vestlusel kahes ettevõttes ja juba need kogemused on olnud täiesti erinevad. Ühes sisustusfirmas sain kandideerimisel viimasesse vestlusvooru, aga kuuldes, kuidas endiste töötajate suunas visati kriitikanoote, loobusin kanditatuurist koheselt. Jällegi teises ettevõttes oli mulje vestluselt rohkem kui positiivne. Lähen kolmapäeval uuesti ja hoian pöidlaid, et kõik hästi läheks.
Igatahes kui näete mõnd mõnusat töökohta, mis võiks ka mu elavale loomule sobida, siis andke märku. :)
Ja kuna ma pole olnud viimasel kuul kuigi eeskujulik blogija, siis teatan teile siin blogiauhindade hääletusest alles 10 päeva enne hääletuse lõppu, sellel ajal kui teised blogijad hoolega sheerivad infot juba mai algusest peale.
Kui sulle mu kirjutised korda lähevad, siis olen tõeliselt tänulik Sinu hääle eest. See tähendab mulle palju :)
Igas kategoorias oma lemmikblogijat valida pole kohustuslik, aga kui mõnes kategoorias on lemmikuid mitu, siis võid hääletada korraga 3 blogija poolt.
|
OSCAR-2019
|
||
Bussiootepaviljonid Hellenurme kergliiklustee Varemed, rakkekaev, reoveetrass Lustimäe puhkeala Autokeskus Prügimajad Ärihoone Vaatlustornid Oisu perearsti vastuvõturuumid Bensiinijaam Elamukrundid Rekonstrueerimistööde omanikujärelvalve Tootmis- ja abihooned Teekonstruktsioon Tääksi paisjärve puhkeala Suitsusaun Rohuküla sadama laoplats Jõgeva valla tiheasustusega alad
Seltsimaja Kõnnitee Teekatete taastustööd Videovalvesüsteem Vee-ja kanalisatsioonitorustikud, teed Otepää-Järvesalu 10 kV kaabelliin Elva Haigla 15 kV ja Elva Keskkooli jaotusalajaam Jahisadama mööbel Krimmi alajaama 0,4 kV võrk Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee tunnelid Tervise Arengu Instituudi sissepääsud Lastekodulaste asenduskodud Tervise Arengu Instituut Valga päästeteenistuse depoo Õppetöökodade hoone sisustus Ehitsugeodeetilised tööd
Tootmishoonete kõrvalhooned ja rajatised Elamud Autotee ja sild Alajaamade ümbrused Hüdrauliliste katsete süsteem Alajaamade turvasüsteemid Gaasitorustik Tootmishoone Tootmis- ja büroohoone Traktori teenus Tankla kinnistu Vatsla tee Töö-ja tehnoloogiahoone
Elamukrundid Sild Korterelamud Käru terviserada Põhja-Eesti Regionaalhaigla Haigla ja kultuurimaja ehitusjärelevalve Lasteaed Buratino omanikujärelevalve Automaattankla Kaasiku farm Külaplats
Vee-ja kanalisatsioonitrass Vana-Ihaste tänavad Sademeveetorustik Marja, Meloni ja Piiri tänavad Are vallamaja Haljastud Killustiku vedu
Panga maastikukaitseala parkla Korvtõstuk Vee- ja kanalisatsioonitorustik Arvutid ja monitorid Kuusalu aleviku kaugkütte torustik 0,4 kv jaotusseadmed Reoveekanalisatsioon Tootmishooned Veetorustik
Harvendusraie ja kokkuveoteenus Kirde regioonis Võhma-Vihiküla 15 kV fiider Suure-Jaani-Võhma 15 kV elektivõrk Aespa ja Carmeni alajaama ühendusliin Lautrikoht Välisvõrgud Elektrivarustus Teenistusruumide ventilatsioon ja konditsioneer Teeääred Raudteetammi dreentoru Sojaubade töötlemise tehas
Märjamaa keskraamatukogu sisustus Sadeveekanalisatsioon Riigimaantee nr 24124 Viljandi-Suure-Jaani Administratiivhoone Kuremäe kool Päovere tee Pereelamud Kauplus Tallinna Ülikooli spordi- ja töökodade hoone Juurdepääsutee, parkla Lennujaama navigatsioonituled Õlitehase elektrostaatiline filter Gradiiri hoone Energiaploki pöörlevad mehhanismid Aruküla-Kallavere õhuliin
Kuressaare Põhikool Kunda sadam Vee-, sademevee-, drenaazi- ja kanalisatsioonitorustikud Pala Põhikool Leisi avatud noortekeskus Elamukrundid Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse praktikamaja Keskküttetrass ja soojusvahetid
Kõrvemaa koolitus- ja turismikeskus Veevarustus, kanalisatsioon ja küte Laagri Ehitusmarket Inventariseerimisjoonised Kaugküttevõrk ja ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised Kiviselja ja Raudtee tee Ärihoone Sild Maantee 11262 Ruu-Ihasalu
Tootmishoone Maantee nr 11340 Tallinn-Saku-Laagri Kaubanduskeskus Vee- ja kanalisatsioonitrassid Kütusepark Varikatused Vooluveekogud Keskküttetorustikud Soojustorustikud Arukas energiasüsteem Elamud Administratiivhoone Tugimaantee nr 65 Võru-Räpina Järve terviserajad Parkimiskohad Gaasitehas Garaažid Kõnnitee Veski tänav
Kirna reoveepuhasti Mööblitehas Sindi Muusikakool Laevaliikluse jälgimise radar Autoteenindushoone Tsemendimuuseum Heimtali mõis Elektrisoojenduse seadmed Voodite eralduskardinad Infotehnoloogilised komponendid ja lisaseadmed Küttepuud Turismitalu Turbiini soojusisolatsioon Sadevee ärajuhtimine Mahutipargi alajaama killustikualus Rannikujärvede uuringud Liiklussõlm kahe sõidu- ja veoautode parklaga Eesti elektrijaama haldushoone
Pereelamu krundid Tänavavalgustus Järva-Jaani veemajandusprojekt Elamud Korterelamu Kasesalu park Korterelamu Korterelamu Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Raudtee ülesõidukohad Laudakompleks Videovalvesüsteem Vee- ja kanalisatsioonirajatised Võsu-Vergi-Söeaugu ristmik
Sõmera külaplats Vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitorustikud Elamud Laohoone Korterelamud Ladu-tootmishoone Korterelamu Tõrva-Pikasilla maantee Prandi PÜ-60/Laimetsa maaparandussüsteem
Vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitorustikud Elamurajoon Maxima kauplus Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rõsna ja Suure-Suntsi sillad Liiklussõlmed
Jääkreostuse likvideerimine Vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitorustikud Päevakeskus ja varjupaik Sadama järelevaatajate hoone
Korterelamu Äri- ja eluhoone Kuriste kirik Hotell ja ärihoone Alajaama katus ja fassaad Patjala alajaama fiider 1 Joaveski TP fiider 1 Alajaama piirdeaed ja sissesõidutee Rooslepa bussiootekoda-infopunkt Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Teekattetööd Turbiinigeneraatorite fermid Vesinikulao vahepaagid Generaatoriruumide ventilatsioon Elektrijaama siseteed Maantee nr 5 asfaltkate ja jaamasisesed teed
Utteosakonna hoone Püünsi haridus- ja kultuurikeskus Illumäe kabel Laohoone Kogudusehoone Nõrkvoolusüsteemid Riigimaanteede ristmik Mootorikütused Korterelamu
Tõnise kinnistu hoonestusõigus Järlepa haridus-ja kultuurikeskus Tartu Peetri kirik Võrkpalliväljak Korterelamu Puhkekompleks
Pindamistööd Tootmis -ja laohoone Vändra prügila Lehtse Põhikool Elamurajoon Kuusalu aleviku kaugkütte torustik Vehendi Puhkekeskus Kõnnitee Kirikumaa kinnistu Elamurajoon Suure-Jaani Gümnaasium Kubija järve teemapark Karu tee
|
OSCAR-2019
|
||
Laste hambapastad ei ole ilma fluoriidita. Vastupidi, nendes on fluoriidi kogust hoopis suurendatud võrreldes varasemaga.
jaah? aga mida siis tehakse selleks, et põnnid seda sisse ei sööks? (fluoroos ju minu teada põhiliselt allaneelamisest tulebki, mitte ettenähtud kasutusest)
erinevalt Kristiinast (taas kord usaldan sind – ma pole kursis sellega, et tal sedasorti vaenlased oleks) mul mingit isiklikku ristisõda parabeenide vastu käsil ei ole. samas peab nentima, et mu majapidamises leiduvad kosmeetikatooted on põhiosas parabeenivabad. lihtsalt tundub, et kui valida asju nii, nagu mina valin, siis parabeenidega tooteid eriti sõelale ei jää. aga ma teadlikult nende välistamisega vaeva pole näinud, praegu lihtsalt googeldasin mõned brändid läbi ja tuleb välja, et saab ilma hakkama suht kenasti.
kle kamoon, talongiajal tegid paljud ISE kodus seepi ja ka minus tekkis koolikeemia vastu (mis seni oli huvi pakkunud ainult teoreetilise ajugümnastika mõttes) ootamatu praktiline huvi: kas ma saaks käepärastest vahenditestt ise seebikivi teha?
te saate muidugi kõik aru, et see komm pidi minema Kauri “mismõttes käsitööseep”-kommentaari vastuseks, aga miskipärast tuli valesse kohta.
Ma tunnen end alati nagu mingi ühiskonnast väljatõugatud hälvik, kui ma pean tõdema fakti, et MITTE ÜKSKI öko-šmöko-looduslik-toode pole mulle mitte kunagi sobinud. Mulle on isegi üritatud selgeks teha, et viga on ilmselgelt minus, mitte tootes. Näiteks ma ükskord pesin end tükk aega ainult mingi käsitööseebiga, lihtsalt sel põhjusel, et see seep oli mul olemas ja ma tahtsin selle ära kasutada, mitte suvaliselt minema visata. Ühel hetkel aga ilmnes asjaolu, et ma lihtlabaselt haisen higi järele vaatamata sellele, kui tihti ma end selle seebiga pesen. Ma ei mäleta, kelle blogi kommentaarides ma seda lugu veel kirjutasin, aga mulle vastati umbes nii, et ise olen süüdi, et trenni teen ja higistan, seep on kahtlemata sada korda parem variant kui tavaline dušigeel. Ma ei tea. Ma valisin siiski selle variandi, et pesen end tavalise dušigeeliga ja ei haise.
ma nii huvi pärast küsin, kas see seep ise ka sõnniku järele lõhnas? sest see on minu max ökokogemus – kuulus Aleppo seep, millesse on, ee, kogunenud aastatuhandete jagu idamaade kehahooldustarkusi või umbes nii – aga vannituba kahjuks haiseb üsna lauda moodi, kui see kasutusele võtta :D
juhuslikult jäi minu Aleppo seebi eksperiment samasse ajavahemikku kui mingi Aleppo suurem pommitamine. ühel hetkel tundsin, et minus tekib teatav poolehoid süüria valitsusvägede suhtes, sest kujutasin ette, et kui kogu linn samamoodi haiseb, siis polegi ehk suur kaotus, kui ta maatasa tehakse. selle mõttekäigu järel viskasin seebi muidugi välja. ütle veel, et aroomid inimest mõjutada ei suuda!
“Tavaline käsitööseep” on huvitav fraas. 10 aastat tagasi poleks see sõnapaar vist mõeldav olnud. Mis mõttes tehakse seepi käsitööna JA loetakse see veel normaalseks pealegi?!?
Hissand siin on nii huvitav! Mina paluks postitust komedoonide ja pooride suurust vähendavate toodete teemal. Kindlasti.on viimase 7 aasta jooksul mingeid imevigureid leiutatud.
a mul on põhiline šampoonikriteerium see, et ta jätaks ka Tartu kareda veega pestes juustesse võimalikult vähe setet (see on näha sellest, kas pärast pesu läheb juuksehari hallikat saasta täis või mitte). ja mis tahes uue šampooni puhul on jube raske ennustada, kui kerge teda korralikult välja loputada on.
kui see väljaloputamine õnnestub, siis tulevad ka läikivaid juuksed ja silikoon ei mängi siin mingit rolli.
kareda vee puhul on vist sügavpuhastavad šampoonid paremad. vt ka selline mõiste nagu “chelating shampoo”. minu juuksed lähevad sellise asja peale takuks, aga võibolla sinu privilegeeritutele sobib :)
mul lähevad peamiselt siis takuks, kui ma vette sidrunhapet ei pane. no ja kui mõni šampoon seda sodi kah pähe jätab, siis mõjub ka see takusena, kuni šampooonisodi on maha kulunud. st sodijätvate šampoonidega pesemise järel saab pea õieti puhtaks alles nii 3.-4. päeval pärast pesemist.
no ja siis on see dilemma, et sodi tundub kõige vähem jätvat Eesti kohalik Organic Shopi väga odav šampoon – ja juuksed jäävad ilusad ka, aga sellega hakkab pea rutem sügelema kui setterohkemate tahkete Vene šampoonidega, mis on praegu ainsad tahked šampoonid, mis mulle kättesaadavad on (Tartus ei müüda enam ei Bomb Cosmeticsit ega Lushi – ja nüüd ei müüda seda vene oma enam ka, aga mul on väike tagavara). nii et ma üritan siin nüüd mingit rütmi leida – et paar pesu Organic Shopiga ja siis jälle vahepeal tahke rasuste juuste šampooniga (mis tõmbab nii puhtaks-kuivaks, et vähemalt poolteist nädalat on hooletu).
3.-4. päeval pärast pesemist? poolteist nädalat? ma pesen iga päev juukseid :) kui ÜLDSE trenni ei tee, siis vahel harva suudan ühe päeva vahele jätta, aga selle päeva teine pool on juba üsna vastik.
Nodsu, juhuks, kui Sa pole näinud: Nurme teeb ka tahkeid šampoone, mul näiteks õnnestub need sidruniveega (ja just Tartu kareda veega) üsna edukalt välja loputada. Neil on kolme sorti. Nt http://www.nurme.eu/et/a/tahke-sampoon-kanepioliga-100-g Ma olin päris rahul, kui need leidsin, aga kõigile ei pruugi ilmselt sobida.
Aga see, kui tihti peab pead pesema, sõltub ikka päris palju õhusaastest ka. Juba Tartu õhk (mis tundub küll vahel linna väiksuse kohta ebaproportsionaalselt saastane) sunnib mind palju tihedamini pead pesema kui elu maal. Stress ja värk muidugi ka. Lisaks keha enda mõistatuslikele mehhanismidele.
Kittty, peapesu tihedusest: mu peapesu on isegi ilma kuivatamiseta vähemalt pooletunnine protseduur. Sellele järgneb 5-6-7 tundi kuivatamist (föön ajab mumst elektrit täis ja ma olen isegi liiga elektrit täis. teiseks föön müriseb, nii et ma kannataks selle käes kogu föönitamise aja.)
ja nagu öeldud, halvasti õnnestunud loputuse või vale šampooniga on nad alles 3.-4. pesujärgsel päeval korralikult puhtad (sest siis on ka kogu šampoon peast kätte saadud).
See on juuste pikkuse negatiivne pool. Plusspool on see, et nad ei lähe nii ruttu rasvaseks kui lühikesed – siilikat pesin ma samuti iga päev või üle päeva (aga siis oli magamisasend juba juuste asendist väljaloetav). Nii et praeguse seisuga loen ma šampooni, millega on nädal pärast pesu NÄHA, et vajavad jälle pesemist, juba tülikaks. Ma eelistan selliseid, millega mul on nädala pärast valikuvõimalus, kui parajasti ei ole seda 5-6-7 tundi pesuaega võtta.
Ilmselt mängib siin rolli ka treenitus – juuksed hakkasid aeglasemalt rasvanema, kui ma olin ükskord haige ega julgenud 2 nädalat pead märjaks teha. Pärast seda nad ei arvanudki enam, et peaks nädalaga rasvaseks minema.
no vot just seda juuste treenimist ma proovisingi, aga nad ei allunud sellele treeningule selle mõne nädalaga ja see oli mu jaoks nii kohutavalt ebameeldiv protsess, et rohkem ma seda ei venitanud. tegelt juba kolmandaks päevaks ma ei suutnud enam meenutada, milleks ma end nii piinama pean.
see on küll õige, et lühemad juuksed lähevad kiiremini rasvaseks. ja lahti kandes lähevad kiiremini kui patsis. minu jaoks on piir seal, et kui juuksed on nii lühikesed, et patsi enam ei ulatu, siis on nad pesemispäeva õhtuks juba mu jaoks talumatud. seega nii lühikeseks ma enam ei lõika.
ja Mirjam, mulle need Nurme omad hästi ei sobi. Rasvaste juuste oma küll pesi korralikult ja jättis ilusaks, aga tahtis väga pikka sidrunhappeveega loputamist – palju pikemat kui muidu. Niipea, kui ma piirdusin ütleme 5 kausitäie sidrunhappeveega nagu tavaliselt (PÄRAST põhjalikku voolava vee all loputamist mõistagi), jäid ilgelt takused.
Siis ostsin prooviks teist sorti, teepuuõliga vist. See suutis juuksed jätta korraga nii takuseks kui ka rasvaseks.
aga Kitty, kui sulle on 3.-4. päev pärast pesemist müstika, kas sul pole kunagi selliseid šampoone sattunud, mis sette pähe jätavad? või pole teil seal selline vesi? või lihtsalt pole sul nii tülikad juuksed?
vbla on see settevabadus muidugi sama omadus, mis teeb sulle silikoonid vajalikuks. kuigi ma kahtlustaks, et kui ma iga päev peseks, oleks ka mul mingit abi vaja, et läigiks. vähemalt juuksurid räägivad, et vähem pesta on parem (õigemini, see juuksur, keda ma viimati kohtasin – 2002. aastal).
mulle on kindlasti sattunud selliseid šampoone, millega pesemise järel on tunne, et juuksed ei saanud puhtaks. aga mulle pole iialgi pähe (hehe) tulnud sellises olukorras 3-4 päeva oodata, et näha, kas lähevad puhtamaks:D võimalusel pesen samal päeval uuesti ja hiljemalt järgmisel!
aga minu juuksepikkuse juures jällegi on nii, et trenni lõpuks tilgub higi patsi otsast alla ja juuksed on kogu pikkuses läbi ligunenud. ja ma püüan ikka iga päev või ülepäeva nii higiseks saada. ma arvan, et selles olukorras harvemini pesemist ei soovitaks isegi ükski juuksur:)
tõepoolest – seal tantsukoolis, kus ma pesin iga 3.-4. päeva tagant, olid ka mul tõepoolest takused. kogu juuksepikkus üritas mulle öelda, et lõpetagu ma see jama ära, aga peanahk irvitas kurjalt ja pritsis higi välja, nii et harvem pesta ei saanud.
mnjah, ma ei saaks sette ilmnedes samal päeval juba sellepärast üle pesta, et reeglina mul lihtsalt ei kuivagi samal päeval ära. Mõnikord ka järgmiseks hommikuks mitte. Šampoonisodi ilmneb ise alles siis, kui on ära kuivanud.
no ja kui ma olen pool päeva kuni päev juukseid kuivatanud, siis ega kohe ei taha uuesti märjaks teha küll. eriti talvel.
.,, ok, liialdasin, juuksed ei olnud üleni (sest neid on nii palju, et läbileotamiseks kuluks ikka omajagu higistamist), vaid juurte juurest märjad. ja kui nad olid pestud, siis esimesed paar päeva oli sellest hoolimata talutav – ma ei higistanud neid rasvaseks, vaid tõesti lihtsalt märjaks. Ja ilmselt oli see suht lahja niiskus, sest tõesti hakkas lõhna tunda olema alles 3.-4. päeval, nii et ma pidin ülejäänud juuste kuivusest hoolimata pesema.
|
OSCAR-2019
|
||
Komme minna aasta pikimal päeval surnuaeda esivanemate hauakääbastele, et mälestada meie eel käinuid, kuulata enda hingekosutuseks jumalasõna ja pidada lahkunutele mälestuspalvust, on Eestis kaugeleulatuv traditsioon, mis elujõuline EELK kogudustes tänapäevani. Sellest, et vanal Võrumaal on see üks olulisemaid pühasid, andis tunnistust ka tänavune jaaniaeg.
Võidupüha ennelõunal ei olnud Vastseliina kalmistu värava ees, millel julgustav kiri «Tulge tagasi, inimese lapsed» ja surnuaiapoolsel siseküljel tekst «Minu Isamajas on palju eluasemeid», just kerge autole parkimiskohta leida. Avaras kalmuaias liikusid inimesed, silma järgi ehk tuhatkond, küll salguti, küll üksikult omaste ja tuttavate haudade vahel.
Veel ruttamisi sätiti küll juba eelnevalt korrastatud haudu, paigutati vaasi lilli, süüdati küünlaid, tõmmati kalmuliiva sümmeetrilisi triipe. Kääbaste vahel liikudes loeti hauakividelt tuttavaid nimesid, meenutati neid, keda enam elavate kirjas pole, ent kelle mälestus endiselt kallis. Otsekui külalistena kooljate linnas, kuhu kord kõigi meie teed suubuvad.
Oli aga hulgaliselt neidki, kes vaimuliku kutsel keskplatsile paigutatud kantsli esisele kogunesid surnuaiapüha jumalateenistusest osa saama. Vastseliina Katariina koguduse õpetaja Toivo Hollo nimetas jutluses, et surnuaiapüha on selle kandi inimestele kallis tava, mida peetakse südames ka kodukandist kaugel olles. See ühendab põlvkondi ja silub erimeelsused, sest Jumala palge ees oleme kõik võrdsed.
Vähemalt kord aastas katsutakse jõuda kodukalmistule esivanemaid mälestama. «Nii on meie kandis kombeks,» kordas õpetaja ühtepuhku, andes mõista, et see, mida ühiselt toimetatakse, on nõnda selles kodumaa nurgas sajandeid püsinud. Küll parematel, küll pahematel aegadel.
Õpetaja sõnad jõudsid tänu võimendusseadmetele üle surnuaia, muutes kabeliaeda jõudnud ühtseks koguduseks. Nii oli näha, kuidas mitmed inimesed oma hauaplatsile istuma jäädes talitusest osa said.
Vana komme on seegi, et omaste palvel mälestab õpetaja nimeliselt kihelkonna kadunukesi, kusjuures nii 70 kui seitsme aasta eest lahkunuid, küll Vastseliina kalmuaeda sängitatuid, aga ka võõramaa mulda saanuid. Mõtlik meeleolu valitses koguduse keskel, kellest lõviosa vanema põlve inimesed, need, kelle mõtted noortest sagedamini igavikuteedel. Kui mälestuslaul lauldud, kutsus õpetaja kõiki soovijaid armulauale, mida sealsamas lageda taeva alla sätitud altariruumis jagas.
Nii nagu Vastseliina koguduses, toimub ka naaberkoguduses Pindis suvine surnuaiapüha 24. juuni asemel päev varem, 23. juunil. Pindi koguduse õpetaja Argo Oleski sõnul tõi väikese nihke traditsiooni elu ise: pärast jaaniõhtut oli inimestel raske uut päeva varahommikul alustada. «Vanemad inimesed kurtsid, et noored on veel jaaniõhtust väsinud ning ei saa küüti pakkuda,» selgitab ka õp Hollo, kommenteerides, miks on otsustatud surnuaiapüha jaanipäevalt võidupühale üle tuua.
Mõlemas koguduses on tavaks tähistada kalmistupüha koguni kaks korda suve jooksul. Need, kel jaaniajal pole võimalik tulla, saavad seda teha teisel pool suviharja augustis. Mõlema pastori kinnitusel on tegemist kogukonda ühendava ettevõtmisega, mis toob kirikuaeda ka kirikukaugeid inimesi. «Sealpoolsuse asjades» on Jumalata raske, näikse inimesed nõustuvat, kui ka mitte oma sõnades, siis vähemalt meeltes.
Õp Olesk meenutab oma lapsepõlvest, kuidas vanaema käekõrval Vastseliina kalmistu surnuaiapühal käis, kus olnud meeletu rahvahulk koos. Kuidas kõik inimesed seadsid ühtäkki sammud kalmistule, see jättis väikesele poisile võimsa mulje ja elukestva mälestuse, kinnitab Võrumaa päritolu vaimulik aastatetaguseid emotsioone vahendades.
Kuidas ajalugu võib korduda, sellest sain osa jaanipäeval Urvastesse jõudes, kus vana traditsiooni kohaselt surnuaiapüha ikka 24. juunil peetakse. Jah, lasipuude külge seotud hobuste asemel olid ümber Urvaste Urbanuse kiriku ning selle lähistel Uhtjärve veerele rajatud surnuaia esisele küll autod pargitud, ent mõte, mis rahva pühade ajal kodust kabeliaeda tõi, oli ometi sama.
Seda kirjeldab väga ilusti Urvaste kihelkonnast pärit kirjamees Peeter Lindsaar (1906–1990) oma paguluses avaldatud raamatus «Koduküla»: «Jaaniöine ülemeelik rõõm vahetub pisut nukra ja harda meeleoluga. Jaanipäeval tõtatakse elavate külast kooljate külla – minnakse kooljate linna külastama. Varakult korrastavad lähemad omaksed nende kalmud, sest halb on, kui kadunuile külla tulijad leiavad kalmu ehtimata.»
Lindsaare kirjeldust praegusega kõrvutades on paralleelid ilmsed. Kuidagi ei tahtnud nõustuda juhuslikult pealtkuuldud kahekõnega, kus üks vana mees teisele koduses võru murdes kurtis: «Olõi´ aja inämp endise, taa asi kaos kah aigapite, küll sa viil näet.» Ehk meenutas ta oma nooreea aegu, mil kalmuaeda enam rahvast kogunes, või oli tegemist lihtsalt eluõhtule jõudnule omasega, millest ka Lindsaar kirjutab:
«Tähtsam on teadmine, et pääle kalmu külastamist sääl istutakse hardal mõtisklushetkel koos lahkunutega ühises osasaamises. Seda muidugi eriti need, kes ise maisel elurännakul kalmistule juba päris lähedale jõudnud. Noortel on veel aega sellele mõelda.»
Lindsaare meeldetuletust, et «kõik on kooljad», toonitas surnuaiateenistusel ka Urvaste õpetaja Üllar Salumets, kes oma jutluses käsitles allegoorilist keelt kasutades Jumala juurde jõudmist, kus pikal rännakul määrdunud kuuele antakse asenduseks puhtad valged rõivad. Õpetaja kõneles usust ja selle mõiste mitmetähenduslikkusest, peatus lootust andval usaldusel Jumala vastu, troostis leinajaid ning mälestas omaste palvel kadunukesi.
Koguduselaulu toetas Antsla puhkpilliorkester. Ja just nagu sajandi eest, mil Peeter Lindsaar siin oma tähelepanekuid tegi, oli ka nüüd surnuaia peateel liikumine katkematu. Siis, kui elavad surnutele külla tulid.
Itaaliasse saabunud põgenike seas, kellel paavst Franciscus selle aasta suurel neljapäeval jalgu pesi, oli ka kolm muslimit. Internet
Eesti Kiriku veergudel on viimasel ajal palju arutletud selle üle, kuidas peaksime suhtuma islamiusulistesse. Esitatud on erinevaid, sageli täiesti vastukäivaid seisukohti. Üsna sama võib öelda ka mujal maailmas toimuva debati kohta kristlaste ja muslimite suhete üle.
Organisatsioon Open Doors hoiatab, et kristlaste tagakiusamine on maailmas kiiresti süvenev probleem. Mullu tapeti usulistel motiividel üle 7400 kristlase ja rünnati 2400 kirikut. Eriti raske on olla kristlane sellistes riikides nagu Põhja-Korea, Iraak, Eritrea, Afganistan, Süüria, Pakistan, Somaalia, Sudaan ja Iraan. Peale Põhja-Korea ja Eritrea on kõikides neist domineerivaks religiooniks islam.
Pole siis ime, et paljud nende riikide kristlased peavad islamit olemuslikult vägivaldseks religiooniks. Näiteks äratas äsja rahvusvahelist tähelepanu mõjukas Poola ajakirjas Wprost ilmunud intervjuu süüria päritolu protestandi Miriam Shadeediga, kes organiseerib kristlastest põgenike Poola kutsumist. «Islam tuleb keelata. Kaitskem ennast, kuni pole veel hilja,» oli tema sõnum eurooplastele.
Mitmes Ida-Euroopa riigis leiavad taolised üleskutsed avalikkuses soodsat vastukaja. Lääne-Euroopas väldivad soliidsed meediaväljaanded küll nii äärmuslike seisukohtade levitamist, kuid sealgi on märgata umbusu kasvu muslimite vastu.
Mõnedki eurooplased näivad kartvat, et islam ühes sellega seostatavate võõrapäraste kommetega nende kodumaal võimust võtab. See tundub küll välistatud olevat. Esiteks on muslimeid praegu Euroopas nii vähe, et isegi hoogustuva sisserände korral ei suudaks nad niipea rahvastikus enamust saavutada. Samuti näitavad uuringud, et sisserännanute teises põlvkonnas väheneb ka laste arv.
Pew Research Centeri ennustuste kohaselt võiks 2050. aastal niisiis vaid 10% eurooplastest olla muslimid. Teiseks on veenvaid andmeid selle kohta, et Euroopas üles kasvavate muslimite noorest põlvkonnast on paljud vägagi vastuvõtlikud ümbritseva liberaalse ja sekulaarse keskkonna mõjudele. Näiteks ainult 20% Prantsusmaa noortest muslimitest käib regulaarselt mošees ning kolmandik Saksamaa muslimitest ei palveta peaaegu kunagi. 32% muslimina üles kasvanud USA elanikest loobub aga täiskasvanuna oma esivanemate usust sootuks.
On islamimaidki, kus sekulaarsete võimude jõupingutused on paljuski vilja kandnud ning päris suur osa elanikkonnast võtnud omaks läänelikud hoiakud ja elustiili (Albaania, Aserbaidžaan, Türgi, osaliselt Tuneesia). Teisest küljest on mitmes sisserände lähteriikidest aga populaarsed arusaamad, mis meie elukorraldusega kuidagi kokku ei sobi.
Mõtlemapanevad on Pew Research Centeri poolt 2013. aastal korraldatud uuringu tulemused, mille kohaselt toetab enamik Afganistani (99%), Iraagi (91%) ja isegi Egiptuse (74%) muslimitest šariaadi kehtestamist riikliku seadusena. Paljudes islamimaades on tõsiseid probleeme naiste ja erinevate vähemuste õigustega.
Mõnel pool leiab rahva enamik koguni seda, et islamiusust ärapöördumist tuleks karistada surmaga. Palju rahvusvahelist tähelepanu on pälvinud näiteks kristlasest pakistanlanna Asia Bibi juhtum, kes mõisteti 2010. aastal surma prohvet Muhamedi väidetava solvamise pärast. Otsust pole seni täide viidud, kuid Pakistani ühiskonnas ilmsiks tulnud toetus karmidele karistustele pühaduseteotuse eest on mõjunud maailma avalikkusele šokeerivalt.
Pole ime, et konservatiivsete vaadetega muslimeid on jõudnud ka Euroopasse. Sellest sugenenud kultuuridevahelised arusaamatused ja konfliktid kujundavadki kahjuks paljude eurooplaste arusaamu islamist. Kölni joobnud ahistajatel ja ISISe terroristidel on keskmise vaga muslimiga küll äärmiselt vähe ühist, kuid nendegi teod on põhjustanud eelarvamuste süvenemist.
Näib, et lääneriikide kristlaste enamik suhtub muslimitesse küll heatahtlikult, kuid siingi on erandeid. Näiteks kuulsa USA evangelisti Billy Grahami poeg Franklin kinnitas oma toetust skandaalse presidendikandidaadi Donald Trumpi seisukohavõtule, et muslimitele tuleks kehtestada riiki sisenemise keeld. Enamik USA kristlikest arvamusliidritest avaldas siiski selle üle nördimust.
Näiteks Lõuna Baptistide Konvendi esindaja Russell Moore kinnitas: «Igaüks on tehtud Jumala näo järgi, seega isegi inimesi, kellel on ebapopulaarsed religioossed vaated, ei tohi kasutada poliitilise mänguvahendina.» Tema sõnul tuleb austada ka nende inimeste väärikust, kelle tõekspidamisi ei jagata. Pealegi olevat ilmselge, et enamik muslimitest ei kujuta mingit julgeolekuohtu. Konservatiivsete vaadete poolest tuntud Lõuna Baptistlik Konvent on 15 miljoni liikmega üks USA suurimaid usuühendusi.
Moore põhjendas oma seisukohta niisiis usuvabaduse põhimõtte austamisega. Suur osa kristlastest läheb aga veelgi kaugemale, otsides usulisi ja poliitilistest huvidest tulenevaid kokkupuutepunkte muslimitega. Et ka muslimite seas leidub rohkesti neid, kes kristlastesse avatult ja sõbralikult suhtuvad, on ristiusu ja islami dialoog saanud viimasel ajal üheks rahvusvaheliste kiriku-uudiste populaarsemaks teemaks.
Dialoogis osalejate motiivid ja eesmärgid on seejuures erinevad. Mõned rõhutavad kahe religiooni ühisosa; heaks näiteks selle kohta on eestlannast muslimi Kätlin Hommik-Mrabte koostatud lasteraamat «Kes tegi maailma». Teiste jaoks on aga oluline religioonidevaheline koostöö vägivalla, sallimatuse ja sotsiaalprobleemide vastu võitlemisel. Eriti tuleb esile tõsta mõõdukate muslimite rolli tagakiusatud kristlaste kaitseks väljaastumisel.
Leidub neidki, kes leiavad, et sõbralik, vastastikusest lugupidamisest kantud religioonidevaheline dialoog on parim viis misjonitöö tegemiseks. Üks selliseid on Chawkat Moucarry, Süüria päritolu evangelikaalne kristlane, kes on kirjutanud mitmeid raamatuid kristlaste ja muslimite suhete teemal.
Moucarry arvates peab kristlaste suhtumine muslimitesse olema «inkarnatsiooniline, kaastundlik ja kriitiline. See peaks puudutama rohkem muslimitest inimesi kui islamit. Jeesuse Kristuse jüngritena on meil kahekordne kohustus armastada oma muslimitest ligimesi nagu iseennast ja jagada nendega head sõnumit. Need kaks käsku ei käi mitte ainult käsikäes, vaid kõige parem on, kui teine neist on esimese väljendusvormiks».
Muidugi on muslimitegi seas neid, kes sõbraliku dialoogi kaudu kristlasi hoopis islami õigsuses veenda loodavad.
Kristlaste ja muslimite dialoogi propageerib aktiivselt ka roomakatoliku kirik. Eriti suurt meediakajastust pälvis see teema seoses paavst Franciscuse visiidiga Kesk-Aafrika Vabariiki, mis toimus mullu novembris. Selles riigis on pikemat aega möllanud kodusõda, mis viimastel aastatel on omandanud kristlastest enamuse ja muslimitest vähemuse vahelise konflikti värvingu.
Paavsti, kes keeldus visiiti tõsistest julgeolekuriskidest hoolimata ära jätmast, võeti entusiastlikult vastu nii kirikutes kui mošees. «Kristlased ja muslimid on vennad,» kuulutas Franciscus keskaafriklastele. Ta rõhutas ka, et sallimatust ja vägivalda esineb iga religiooni puhul ning ei saa öelda, et see oleks islamile olemuslikult omane.
Mõned katoliku kiriku sisesed konservatiivsed ringkonnad on Franciscuse rõhuasetuste ja ühiskondlike seisukohtade suhtes aga teatavasti avalikult kriitilised. Ka avatud suhtumine islamiusulistesse on nende meelest üksnes järjekordne näide paavsti naiivsusest poliitilistes küsimustes.
Küllap tuleneb erinev suhtumine muslimitesse osalt kristlaste erinevatest kogemustest. Ja mõnes mõttes on õigus mõlemal poolel, sest ka muslimite seas puudub üksmeel suhtumises kristlastesse.
Kui tahame hinnata, kas mõni konkreetne inimene on meie potentsiaalne sõber või vaenlane, on seega usutunnistuse küsimisest vähe kasu. Osa muslimite suhtes on võõristus ja umbusk põhjendatud, teistega võime elada aga rahus ja üksteisemõistmises.
Mati Sinisaar (50) on kindel, et ühel päeval saab Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse noortemaja valmis niikuinii. Pikaaegne Peeteli koguduse juhatuse esimees ja tänavalaste abistamisele pühendunud mees on oma elus kogenud nii tõuse kui mõõnu.
Peeteli kogudus ja sotsiaalkeskus elavad ühe katuse all ja neid lahutada on võimatu. «Sünergia tekib ühise töö tulemusena.» Oma tööst rääkides rõhutab Mati, et see on meeskonnatöö, kus igal on oma roll. Ta on just kirjutanud kirja Põhja-Tallinna linnaosavalitsusele, et saada lõplik kooskõlastus noortekodu ehituse alustamiseks. Seda maja on oodatud juba kümme aastat.
«Kui me alustasime hoone planeerimisega, saime palju nõu Taani ja Soome kristlikelt keskustelt. Öeldi, et ega meil kerge olema saa, läheb 10–15 aastat, enne kui ühiskond mõistab, mida me tahame teha.» Märtsis täitubki 15 aastat sellest, kui Peetelis hakati tänavalastega tegelema. Loodan, et nüüd ka juba mõistetakse, et see, kuidas meie lapsi aitame, töötab.»
Mati on elupõline nõmmelane, Hiiu põhikooli järel õppis kutsekoolis elektrikuks. Siis võeti ajateenistusse. «See oli väga väärtuslik elukool. Teenisin enamiku aega Murmanski lähedal, teisi eestlasi seal polnud. Vene keele oskus pärineb kõik sealt ja seda läheb mul kogu aeg vaja. Õppisin mõistma ka vene inimest.» Edasi töötas kodumasinate parandajana ja pikka aega autoelektrikuna.
Üheksakümnendate alguses tahtis Mati nagu paljud teisedki ruttu rikkaks saada. «Mõtlesin, et hakkan ettevõtlusega tegelema. Sai tegeldud kõigega, mis raha sisse tõi. Küll lahkuva Vene sõjaväega äri aetud, küll Vene põllumajandustehnikat müüdud. Ja mitte alati ei olnud see kõik päris legaalne äri. Ma arvasin, et kui palju raha teenin, siis saan õnnelikuks.»
Raha tuli ja väliselt vaadates läks ju väga hästi. Kuid mida rohkem raha tuli, seda õnnetumaks Mati sai. «Lõpuks ma ei tahtnud enam nii edasi elada, kuid ei saanud sellest ringist välja ka. Asi läks nii hulluks, et mul kadus igasugune eluisu ära.»
Mati vanemad olid kirikuinimesed ja Piibel on kodus alati olnud. Mati oli hinnanud seda kui ajalooraamatut. «Aga kui ma oma eluga ikka väga ummikus olin, hakkasin Piiblit lugema. Ja see sõnum oli hoopis teine, Jeesuse sõnum otse voogas minu sisse. Kõik, mida ma valesti olin teinud ja kuidas peaks tegema, oli Piiblis kirjas. Kuid ma olin veendunud, et inimestele saab küll andeks antud, aga mina olen nii palju pattu teinud, et andeks ei saa.»
Oli 1996. aasta november, elu mõte oli lõplikult kadunud. «Otsustasin veel enne siit ilmast lahkumist Jumalalt andestust paluda. Kui ma põlvitasin ja ütlesin, et Jeesus Kristus, Jumala poeg, palun anna mulle andeks, siis sel hetkel läks silme ees kõik korraga pimedaks. Kui silmad avasin, siis olin täiesti uus mees. Kõik häbi, hirm ja sundmõtted, mis mind pool aastat olid valitsenud, olid äkki kadunud. See oli andeksandmine. Mind valdas kirjeldamatu tänu ja rõõm.»
Mati püüdis jätkata endist ärimeheelu, ent taas hakkas kõik ummikusse jooksma. Kord Pärnust koju sõites tundis ta end halvasti, peatas auto ja proovis Piiblist abi leida, aga sõnad olid tühjad. Läks metsa alla ja palvetas kaua. Võttis siis uuesti Piibli kätte ja äkki hakkasid sõnad selguma.
«Mind valdas uuesti suur tänu ja rõõm. Sain aru, et olen minemas sinna, kus olin juba kord olnud. Ütlesin oma ärisuhted üles.»
Edasi viis elu teda kokku Avo Üprusega. «Ma vajasin kedagi, kellega rääkida. Avo oli ainus, kellest ma olin midagi kuulnud, tema esinemisi näinud ja artikleid lugenud. Esimene kohtumine venis üsna pikaks, rääkisime mõlemad, mida elus kogenud olime. Avo küsis mult, kas ma tahan näha, milline elu Eestis tegelikult võib olla. Ta võttis mu kaasa Ämari vanglasse, Kaagvere erikooli ja Tartu Kristlikku Kodusse. Ma ei uskunud, et keegi nii võib elada. Seni arvasin, et Eestis elavad kõik hästi.»
Avo rääkis kodanikuvastutusest, et kiriku ülesanne on hättasattunuid aidata, ja soovist Peeteli kirik taas üles ehitada. «Avo veendumus suutis ka mind sütitada ja olen siiani Peetelisse jäänud.» Mati ütleb, et kindlasti oli ta perel, eriti abikaasal, raske tema elu keerdkäikudega kaasas käia. «Kuid abikaasa on mind mõistnud ja minu otsuste ainuvõimalikkusest aru saanud. Ma pole kordagi kahetsenud ja tänan iga päev Jumalat, et sain uue võimaluse elada.»
Mati on hämmastavalt õpivõimeline ja eesmärgikindel. Ta on ka selline, keda näib olevat kerge rünnata, aga – oh imet – rünnakud ei anna tulemusi. Ta ajab ikka oma joont edasi ja alles pika aja jooksul hakkab see moodustama arusaadavamat kujundit. Alles siis saavad ründajad aru, et ründealus oli väär.
Ma olen ikka öelnud, et ta on kirikliku erinoorsootöö sisuline algataja ning lipulaev. Muidugi on midagi tehtud ka enne seda päeva, mil me Matiga esimest korda Kaagvere erikooli sõitsime – oli vist 1996 –, aga keegi pole teinud otsivat tänavatööd sellise pühendumuse ja järjekindlusega ega saavutanud sellist tulemust. Tänavatöö vundamendile, isiklikele usalduslikele suhetele tänaval aega veetnud ja sageli juba väga noorena sõltuvusse langenud lastega, on Mati ehitanud nii institutsionaalse pikaajalise hoolduse kui toetava peretöö mudeli. Selles mudelis on esikohal lapse huvid, tema hariduslikud vajadused, sotsiaalsed oskused ja toimetulek kuritegudeta.
Mati on meeskonnainimene, ta ei ole jõuliselt juhtiv ja korraldusi jagav. Ja tema meeskond on aastatega välja kujunenud ning sama pühendunud. Kuigi Peeteli kogudus ja sotsiaalkeskus teineteist täiendava tandemina vastavad kogukonna vajadustele ühes kindlas nišis, on tegemist avatud ja sotsiaalselt tundliku tervikliku kogukonnaga. Me hoiame üksteist ja ei unusta ka aastate eest oluliselt panustanud inimesi.
Usuliselt on Mati avatud ja siiras, enam madal- kui kõrgkiriklik. Meie partnerite hulka kuuluvad erinevate konfessioonide kogudused, ordud ja vabaühendused, see tähendab, et Peeteli kogudus ning selle juhatuse esimees Mati Sinisaar on oikumeenilise suhtumisega võitnud paljude usalduse.
|
OSCAR-2019
|
||
Fašism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele ja kultuurilistele tunnustele tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist. Fašistlikus riigis kuulub kogu võim riigile ja selle juhile, nagu autoritarismis. Fašistlikus riigis on suur rõhk peatada kõik dekadentsi ehk ühiskondliku allakäigu nähud, luues repressiivne ja sotsiaaldarvinistlik keskkond, kus nõrkust ei taluta ning eri ühiskonnaklasse tihti ahistatakse. Fašistlikeks põhiväärtusteks on, nagu need olid kirjas Vichy Prantsusmaa rahvusembleemil: töö ehk kohustused, perekondlikud väärtused ja isamaa.
Fašism tõusis esile Euroopas 20. sajandi esimesel poolel. Fašismile on iseloomulik kritiseerida kapitalistlikke ja kommunistlike majandussüsteeme, liberaaldemokraatlikut poliitilist süsteemi ning nendega seotud liialt mõõdukaid konservatiivseid erakondi ja liberaalsete erakondade ühiskondlikku liberalismi, mida fašistid peavad dekadentsiks. Fašistide arust muutis maailmasõda liberaaldemokraatia poliitiliseks igandiks ning vaid sõjaliselt ja isikuliselt mobiliseeritud autoritaarne riik suudab vastata ühiskondlikele ja majanduslikele kriisidele ning kaitsta oma rahvast. Fašistide jaoks pole vägivald objektiivselt halb ning nad usuvad, et see on vajalik rahva huvide kaitseks.
Algses ja kitsamas tähenduses on see autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 1922–1943, ja mille juht oli Benito Mussolini. Fasišmi nimetust on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning muudele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fašismiks on omane eelkõige Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja käskis neid nimetada fašistideks.
Fašismil kui ideoloogial puudub iseloomustav majandussüsteem. Fašismi majanduslik osa põhineb temale eelnenud sündikalismil, mis ise loodi vastuseks kommunistlikule majandussüsteemile. Kõiki kolme loetakse sotsialismi vormideks, milles tööstusressursid kuuluvad töölistele ühel või teisel moel. Fašismis organiseerivad äriomanikud rahvale tööd, kaupa ja teenuseid läbi rahalise motiivi ja firmade loomise, kuid neile ei anta erilist kaitset riikliku survestamise ega sõjaväes teenimise eest ja nad ei tohi oma meetmete läbi riikliku ainuvõimu kõigutada.
Sõna fascismo tuleb sõnast fascio (mitmuses fasci), mis tähendab "kimpu" poliitilise või relvastatud rühmituse (Fascio di combattimento) ja ka rahvuse tähenduses. Samuti seostatakse seda ladina keele sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega – kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees.
Fašism pole selgesti eraldatav mitte ainult poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. Fašismil, mis kritiseerib nii ennast kui ka teisi, on iseseisev lähtekoht ja suhtumismõõdupuu – järelikult ka teostamise lähtekoht – paljude probleemide lahendamiseks. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab patsifismi, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Fašismi põhimõtte järgi viib ainult sõda inimenergiad maksimaalse kõrguseni. Järelikult doktriin, mis lähtub rahu eelpostulaadist, on fašismile võõras. Samuti on fašistlikule vaimule võõrad kõik internatsionalistlikud ja sotsiaalsed konstruktsioonid. Samas pooldab fašism oma lähedaste hoidmist. Fašismi doktriini juurde kuulub oma perekonna, vanemate ja nõrgemate austamine.
Fašismi iseloomustab autoritaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine fašistliku parteiga, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja jälgimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Vaenuõhkkonda tekitatakse poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega. 20. sajandi kulgedes II maailmasõja poole said fašismi tunnusteks sõjakas šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja patriotismi nimel korda saadetud massiterror vähemusrahvuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu.
Algul hõlmas fašistlik teooria ka majanduse korraldamist põhimõttelisel tasemel, mis tulenes otseselt sündikalismi teooriatest, milles kommuunidega sarnanevad üksused ehk sündikaadid, mis keskendusid ametitele ja tööstusüksustele ning et meritokraatlik tööjaotus ja võrdselt kättesaadav haridussüsteem aitab üle saada aristokraatiast ja luua õiglase ühiskonna. Sündikalistlik süsteem sisaldaks ka ametiühinguid, mida fašism ja natsionaalsotsialism üldiselt maha surusid. Sündikalismis võib leida ka teatud anarhistlikke elemente. Musta Rinde (Kampfgemeinschaft Revolutionärer Nationalsozialisten) looja Otto Strasser uskus, et Adolf Hitler oli reetnud partei algsed kapitalismivastased vaated. Paljud Musta Rinde ja ka Natsipartei vasakpoolsed elemendid tapeti pikkade nugade ööl.
20. sajandi fašistlike riikide majandussüsteeme on olnud keeruline lahti mõtestada. Need liikusid väga kiiresti sündikalismi sotsialistlikest ideaalidest riigikapitalismi poole. Tulemuseks oli tihti kiiresti muutuv lähenemine majandusasjadele. Mussolini majanduspoliitikat on erinevate analüütikute poolt nähtud nii ettekavatsetuna kui ka täiesti improviseerituna.[1]
Adolf Hitleri majanduspoliitika rõhus Saksa rahva mobiliseerimisele ja II maailmasõjaks valmistumisele. Hitleri võimuletuleku ajaks aastal 1933 oli Weimari vabariigi majandus stabiliseerunud. Selleks ajaks oli vabariigi hüperinflatsioon juba 1924. aastal peatatud Reichsmargi kasutuselevõtuga. Sellest hoolimata oli riigis töötuse protsent 30%.[2] See number langes kiiresti, kui Hitleri valitsus eemaldas naised tööjõu hulgast ja keelustas ametiühingud. Vahemikus 1933–1938 langesid Saksa tööliste palgad 25%. Aastal 1937 töötas keskmine Saksa kodanik 47 tundi nädalas. Juba 1934. aastal keskendus Hitler taasrelvastamisele ning kogu majandus liikus selles suunas. Riigipanga president Hjalmar Schacht visati valitsusest 1937. aastal välja, kuna ta oli riigi militariseerumise vastu.
19. sajandi lõpul loodud fašistlikud ja paremäärmuslikud ideoloogiad said alguse vastupanust ratsionalismile, materialismile, positivismile, ülemklassile ehk buržuaale ja demokraatiale. Peamised argumendid on need, et olemasolev kapitalistlik majandussüsteem, liberaaldemokraatlik poliitiline süsteem ja rõhk üksikisikute õigustele ja vabadustele tekitavad ühiskondliku nõrkuse, võõrandumise ja üleüldise allakäigu.
Sajandilõpu ehk fin de siècle'i mõtlejad toetasid emotsionalismi ehk tunnetepõhist filosoofiat, irratsionalismi ehk ebaratsionaalsust ja subjektivismi ehk eraisiku vaatenurga kujunemist ja selle põhjal käitumist. Üks tähtsatest filosoofidest sellel ajal oli sakslane Friedrich Nietzsche, kelle lähenemine elule põhines kriitikast budismi vastu, milles ta väitis, et inimene peaks omaks võtma kõik kannatused, selle asemel et neid vaigistada või vältida, nagu on põhiteemaks kristlikus usus. Nietzsche massipoliitikat ei toetanud, kuid ta ideed võeti palju hiljem Adolf Hitleri juhitud Natsi-Saksamaa juhtkonna poolt niivõrd omaks, et tema kirjandust hakati seal isegi kohustuslikus korras levitama.
Üheks fašismi tähtsamaks alustalaks kujunes sotsiaalne darvinism, mis väitis, et inimese füüsiline ja ühiskondlik olemus on vahetu ning inimseisund on lõputu tugevamate ellujäämine. Sotsiaaldarvinism vaidles positivismile vastu, et inimeste ellujäämine ja paljunemine ei tulene ratsionaalsest valikust, vaid pärimusest ja keskkonnast ning ka rassist. Antiratsionalism põhines ideel, et inimene pole ratsionaalne olend, vaid et ta otsused ning seega ka otsused, mis on tehtud demokraatia raamistikus, põhinevad alati emotsioonidel ja ühiskondlikel suhetel.
Gaetano Mosca kirjutas, et igas ühiskonnas võtab "organiseeritud vähemus" täieliku võimu "organiseerimata enamuse" üle, mis moodustavad ühiskonna ainsad kaks tegelikku klassi. Prantsuse monarhistlik rahvuslane Charles Maurras väitis, et rahvusriik peab looma orgaanilise ühtsuse, mida peaks juhtima ainuvõimul asuv monarh. Prantsuse revolutsiooniline sündikalist Georges Sorel rõhutas poliitvägivalla õigustatavust ning revolutsioonilise poliitreligiooni olemasolu vajadust. Tema sõnul oli demokraatia lausa reaktsionääriline nähtus, mis on puhtalt aristokraatlik.
Kohalikest oludest lähtuvalt omandas fašism eri maades erisuguse kuju. Fašistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (Võitlusliit). 1921 kujunes sellest Rahvuslik Fašistlik Partei. Esmakordselt kehtestatigi fašistlik kord Itaalias (1922–1943), seejärel Saksamaal (1933–1945) ja teistes maades. Saksamaal esines fašism natsionaalsotsialismi nime all. Itaalia ja Saksamaa eeskujul ja toetusel tekkisid fašistlikud organisatsioonid I ja II maailmasõja vahelisel ajal ka paljudes teistes riikides. Hispaanias nt Falang, mis tuli kindral Franco juhitud putši tulemusena võimule aastal 1939. Austrias kehtis 1934–1938 fašismist mõjutatud autoritaarne diktatuur, nn klerikaalfašism. Samasugune režiim oli Portugalis alates 1930. aastatest. Fašismile iseloomulikke jooni esines Ungaris 1930. aastail, Bulgaarias 1935–1944, Kreekas 1936–1944, samuti Ladina-Ameerika riikides, Jaapani militaristlikus režiimis ja mujal.
Algselt tähendas fašism Benito Mussolini 1919. aastal rajatud Itaalia Võitlusliitudest (Fasci Italiani di Combattimento) alguse saanud poliitilist liikumist, mis tuli Itaalias 1922. aastal võimule.
Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Selles lähtub fašism futurismist.
Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldub eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine.
Korporatiivne ühiskonnamudel – otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms organisatsioonide baasil.
|
OSCAR-2019
|
||
AA VISIOON STUUDIO toob ETV ekraanile alates 11.septembrist 2016 uue sarja "Iseolemine" - lood erivajadustega inimestest, kes vaatamata puudele või ootamatule terviserikkele on otsustanud tegutseda, leida omale sobiv töö ja tunda end iseseisvana. Saatetsüklis võetakse tähelepanu alla ka töövõimereformi eri aspektid, sellega seotud hirmud, takistused ja lahendused. Kuulame tööandjate ootusi ja hinnanguid, kuidas võiks suurendada usalduslikku koostööd töötukassaga ja luua paremaid tingimusi erivajadustega inimeste rakendamisel. "Iseolemise" saatejuht on Margus Saar, toimetajad Christel Karits ja Iiris Saluri, produtsent-rezissöör Aarne Kraam.
Algab Margus Saare teekond eriliste inimeste juurde, kes vaatamata keerulisele haigusele või puudele on püüdnud leida tee, kuidas ise toime tulla. Esimene kangelane Janek Kapper on juba 20 aastat võidelnud raske soolehaiguse - Crohni tõvega.
Üks hooletu peakas üheksa aastat tagasi tähendas Denissi jaoks seda, et ülejäänud elu tuleb veeta ratastoolis. Saade Iseolemine uuris, mida see tegelikult tähendab.
Margus Saare teekond viib seekord Madise juurde, kes täisealiseks saades sai ka diagnoosi - skisofreenia.
Ivo Tinno avab Margusele oma koduukse. Avab vasaku käega, sest parem käsi pärast saeraami vahelt läbi käimist enam igale käsklusele ei allu.
Pärast ajus veresoone lõhkemist ei tundnud Silva oma lapsi ja oli kaotanud suure osa oma oskustest. Usk endasse tuli ootamatust suunast.
Kunstnik ja ettevõtja Helina Tilk on juba aastaid pakkunud oma kunstikojas tööd ka paljudele erivajadustega inimestele. Uurime, miks ta seda teeb ja mis see talle endale annab?
Maiu lõpetas ülikooli, sai hea töökoha ja plaanis karjääri, kui tema tervis hakkas ootamatult hääbuma. Kuidas viia ellu oma unistused?
Diagnoosi „tsüstiline fibroos“ väljaütlemiseks tuleb võhikul esmalt tükk aega oma suud sättida. Janno on selle diagnoosi järgi pidanud sättima aga kogu oma elu.
Pärast kolme ajuoperatsiooni sai Liina 16 aastaselt diagnoosiks epilepsia. Täna on Liina 23. Kuidas leida oma koht elus, kui sul on nii keeruline haigus?
Öeldakse, et autismispektrihäirega inimestel puudub empaatiavõime. Autistid väidavad, et empaatiavõimet nende suhtes napib hoopis nn normaalsetel. Uku aitab avada tundmatut maailma saates Iseolmine pühapäeval.
Näägutamisest tüdinenud Gunnar (Andres Raag) haarab ohjad enda kätte ning Meeta(Piret Kalda) plaan külastajaid " Hea teeninduse päevaga" premeerida,ei kulge tänu sellele kõige edukamalt.Kuni Anne(Marta Laan) Roberti( Tõnn Lamp) võimalikes orientatsioonides eksleb,õnnestub Mardil (Mart Toome) patsient Steve (Erki Laur) käest elu muutev nakkus hankida.
Kõik Anne (Marta Laan) pingutused Robertit (Tõnn Lamp) endale lähemale saada luhtuvad järjekordselt. Poja Mardi (Mart Toome) pärast muretsev Aino (Anu Lamp) tuleb meditsiinikompleksi korda majja looma ja Kaie (Lee Trei) mahhinatsioonide tulemusel leiab Anne end Mardile korraga tükk maad "lähemalt" kui ta soovinuks
Robert (Tõnn Lamp) toob oma tütre Margareti (Heliis Taal) Annele (Marta Laan) töö juurde hoidmiseks. Mart (Mart Toome) ei pääse oma kabinetti ja selle vallutanud vahkvihas Kaie (Lee Trei) pöörab kogu päeva "pea peale". Olukorra lahedab pisike Margaret (Heliis Taal) ja "pikkade käiste" abil rahustatud Kaie pakub päeva lõpus midagi meeliülendavat.
"Kodutu" Kelluke (Hilje Murel) on end Anne (Marta Laan) poole sisse seadnud ja on sellega noore psühhiaatri närvid korralikult proovile pannud. Mardi (Mart Toome) energia kulub end noore psühhiaatri tarvis vormi ajades. Gunnar (Andres Raag) ja Anne saavad lahendavad erimeelsusi. Kaie võtab vaevaks Meetalt (Piret Kalda) "tolm" maha pühkida ja mõned iluprotseduurid teevad "mutiga" imet.
Kelluke (Hilje Murel ) on psühhiaatriakabinetist oma isikliku elamise teinud ja see on Anne ( Marta Laan ) endast välja viinud.Mart ( Mart Toome ) saab enda sisemise kindluse leidmiseks pihku "krõbedate" ülesannetega teraapiaprogrammi, mille koomilised ülesanded tal täitma asuda tuleb. Anne tutvub Roberti ( Tõnn Lamp ) "naispoolega" ja see kohtumine käib tal üle jõu.
Robert (Tõnn Lamp ) tuleb sisekujundusspetsialistina Anne (Marta Laan) tööruume üle vaatama ja naine tunneb end stiilse noormehe kõrval lihtsakoelise maatüdrukuna.Õrnasüdameline Mart (Mart Toome) teeb esimese "tõsise" katse Annega "sebida" ja see ei ole maailma stiilseim katse. Päev lõpp kompenseerib väntsutused üleelanud psühhiaatrile siiski kõik ja küllaga.
Perearstikeskuses ööbinud õde Kelluke (Hilje Murel) on õhtul unerohuga üle pingutanud ning hommikul tööle saabunud Anne (Marta Laan) vajab kabinetti pääsemisel abi.Gunnar (Andres Raag) paigaldab kohvikusse uut kohvimasinat ja Meetal ( Piret Kalda) tuleb väärt masina hinnast alla saamiseks Dr. Mart Vallikivi kaudu töömehele "imettegevaid" sinakaid tablette hankida.Perearst, dr. Vallikivi (Mart Toome) on Kaie (Lee Trei) kihutustöö abil psühhiaatrist juba enam kui sisse võetud.Anne ise otsib pinksalt lahendust,kuidas end staararhitekt Roberti (Tõnn Lamp) nägemisulatusse sokutada.
Uue komöödiasugemetega draamasarja esimene osa viib meid meedikute maailma ja juba avaosas näeme,et nemadki on "ainult inimesed".Väikelinna rahust ja vaikusest praktise just Tallinnasse üle kolinud noor psühhiaater Anne ( Marta Laan ) ja tema õde Kelluke ( Hilje Murel ) kohanevad uues keskkonnas kiirema elutempoga.Linnas vajab inimene autot,seega ka sõiduõpetajat ja Anne kasutada olev Gunnar ( Andres Raag ) on selles suhtes klassik.Noore psühhiaatri teed ristuvad stiilse ja väljapeetud Robertiga.( Tõnn Lamp) Psühhiaatriakabineti vastas,perearstikeskuses,Dr. Vallikivi ( Mart Toome) südames tärkab noore psühhiaatri saabudes lootusesäde,mida tema loomupärasest susserdajast pereõde Kaie ( Lee Trei ) omatahitsi ja lõbuks suuremaks puhuma asub.Omamoodi hoiab kõigel majas toimuval pilku peal tervet kompleksi toitlustava kohviku perenaine Meeta (Piret Kalda) Kõik silmale avanev lihtne ja puhtinimlik,ei ole vaatajale võõras ning rõõmsaid ning kentsakaid äratundmishetki jagub telerite taha kodudesse küllaga ja rohkem.
Psühhiaater Dr.Anne Johanson - Marta Laan : Piirilinnast Valgast oma praksise Tallinnasse ümber kolinud psühhiaater,heas sportlikus vormis,kena välimusega 26 a. naine. Ta eesmärk on iseseisvus. Eelnevas elus on olnud jõuka, lihtsa metsaärimehe naine,kes on oma naisele ette ja taha kõik alati ära teinud,oma lihtsal kombel tema eest hoolitsenud.Annet on tema eelnevas elus peetud oma mehe käevanguks,lahutamatuks osaks.Valgast ärakolimise eest ja puiduärimehe südame murdmise eest ei suuda ei eksmehe ega Anne enda vanemad naisele andestada.Samuti Anne eelnev tutvusringkond:Neil läks ju nii hästi,neil oli kõik olemas, miks pidi Anne üldse seal Valgas psühhiaatriakabinetiga jandama,see segastega jandamine määris pigem abikaasa reputatsiooni ja see,et Anne väikelinna "unelmate" elust loobus ja Tallinna põgenes,on nende arust sulaselge ametialane "ärakeeramine".Inimene kes sellisest elust loobub on hull!Suhtles nende hulludega,kuni endal ka krõks ära käis.Ainus,kes Annet isiksuseks peab ja iga tema otsuse kinnisilmi heaks kiidab on temaga koos emigreerunud psühhiaatriaõde "Kelluke".
Anne tahab selgusele jõuda,kes ja kui palju on ta ise.Iseolemise vajadus on nii suur,et tal on teinekord raskusi mõistlike nõuannete kuulamisega ja ennem laseb ta end oma vitsadel nuhelda kui kusagilt"mõistuse häält"kuulda võtab.Otsused,mida ta vastu võtab on kohati halenaljakad,aga ta ise on nende esimeste iseseisvate sammude üle ääretult uhke.
On valmis aitama ja suuteline abistama viimast kui elusolendit peale iseenda.Õrn,tundeline,perfektsionist,unistab ideaalsest partnerist,kes tema sisemisele vabadusele tõkkeid ei seaks,enda ülikõrgete nõudmiste tõttu ei õnnestu tal hoolimata lakkamatutest püüdlustest midagi välja valida.Armas sasipundar oma lapsikute siseheitluste ja tõekspidamistega.
Mai Kelluke (psühhiaatri õde) - Hilje Murel : Psühhiaatriaõde,Annega koos Valgast Tallinna emigreerunud 35-40a.,lihtne,veidike nurgelise olekuga tööinimene.Kolis Tallinna töö pärast,aga kõik Anne "eelmise elu inimesed",on veendunud,et Annel tuleb ta enese huvides silm peal hoida,tema eest hoolitseda ja vaadata,et naine endale oma lihtsameelsuses ja saamatuses viga ei teeks.Kelluke on ise saamatu mis kole aga sellest arusaamiseks tal ajusagarat ei ole.Ta on naine nagu "rooste" ükskõik mida ta puutub, see koost laguneb.Kelluke on Annesse kiindunud.Aga sisimas on niisamuti veendunud,et mingist piirist alates on Anne hull,sest mõistuse juures inimene sellisest unelmate elust,nagu Annel olnud,ei loobuks.
Perearst Dr.Mart Vallikivi - Mart Toome : Perearst,32,arstiõpingud cumlaudega lõpetanud.Eluaeg Tallinnas elanud poissmees,siiamaani emaga ühe katuse all elav veidrik.Väga tark,väga eluvõõras.Naiste suhtes on tal psühholoogiline tõrge,nüüd kui majja on ilmunud kaunis psühhiaater,valmistub mees naisele endast kõik ära rääkima.See on viimaks naine kellele end avada.Mart on veendunud,et pruugib tal ainult oma rikas,tundlik ja ainulaadne sisemus Anne ees pahupidi pöörata,on ka naisel selge,miks tema,Mart,on see tõeline,ainuke ja õige.Mardi minevikus on kaaslaste tagakiusamist,praktika käigus ja tõttu poolelijäänud günekoloogiaõpingud.Kümned traumaatilised kogemused vastassugupoolega.Talle on lapsest peale ennustatud suurt tulevikku ja madal perearstistaatus ei tee temast kõige õnnelikumat meest, Anne ei jää muud üle kui mehele psühholoogiliseks toeks hakata ja nõuandeid andma asuda.Nõuanded on head ja kuldaväärt,aga nende järgi käitumine viib Mardi koomilistesse ja uskumatult totratesse olukordadesse.Televaatajal on Mardist kahju.Sest jobuks olemise kõrval on temas väga palju inimlikku ja siirast.Marti iseloomustab häbenemine.Kui võimalik siis ta võiks igal ebamugaval momendil punastada?Ja omakorda seda ka häbeneda.
Kaie Smirnova (perearsti õde) - Lee Trei :Pereõde,31.Kena välimusega intelligentne noor naine,Anne vastand.Kui esimene on malbe,siis Kaie on tõeline püss,vasimatu peoloom ja organisaator.Muuhulgas strippab aegajalt mingis eliitklubis,omab seoses sellega korraliku sissetulekut,ja on loonud olukorra,kus töö juures on ülemuse ja alluva suhe omavahel segamini läinud.Kaie jaos ei ole mingi küsimus sekundiga intriigi püsti panna ja omajagu karvu majas kakutaksegi peade küljest just tema tõttu.Kõige selle juures aga kena ja avara sisemusega inimene.Pärineb väga vaesest perest,väga kesistes oludest,on väga iseseisev,hoolitseb teistele märkamatult kusagil hooldekodus elava venna eest.Kes on ka tema meditsiiniõpingute põhjuseks.Naise sisekosmos on avar.
Robert Grossman (staararhitekt) - Tõnn Lamp: 30 ringis,ülikena,ülimaitsekas,üliviisakas ja ülitaktitundeline.Tipparhitektiks õppinud erinevates maailma eliitkoolides kuni Oxfordini välja,elanud New Yorgis,Pariisis ja Sveitšis.Jõukas ja lugupeetud.Endast ta oma tagasihoidlikkuse tõttu väga lihtsalt midagi ei ava,aga kõik mis seeriate jooksul avaneb on Anne jaoks ülivõrdes.Selle mehe ümber jääb palju salapära.Anne otsib temas meest,Robertil on laps,13 aastane tütar,mehel on omakorda varjatud huvi,et ta tütar Annega lähedaseks saaks ja plika Aanne pealt peent naiseksolemist õpiks.
Gunnar (sõiduõpetaja) -Andres Raag :40-ndates autopede.Lihtsad,madalalaubalised naljad,sisseehitatud taktitundetus.Maailma parim autojuht.Igal kevadel kui naistel seelikud lühikeseks lähevad mõlgib paar korda autot.Meelistegevuseks on ümbritseva liikluse kritiseerimine.
|
OSCAR-2019
|
||
Kahtlemata põhjustab riigiabiga seonduv ärevust kõikidele ettevõtetele – nii saajatele kui nende konkurentidele. Konkurendid on ebaseaduslikust riigiabist mõjutatud, kuivõrd ebaseadusliku riigiabi saamisega kaasneb konkurentsieelis, mis võib kahjustada nende majandustegevust. Euroopa Kohus on rõhutanud, et konkurentsieelisest ebasoodsalt mõjutatud isikuid peab kaitsma. Aga mida saab ebaseadusliku riigiabi saaja konkurent enda kaitseks ette võtta?
Konkurendi tähtsaim teadmine on, et tal on õigus pöörduda enda kaitseks kohtusse kohe, kui on toimunud standstill-kohustuse rikkumine. Standstill-kohustuse rikkumisega antud abi ongi ebaseaduslik riigiabi.
2. Komisjoni küll teavitatakse abi andmise kavatsusest, kuid ei oodata ära Komisjoni heakskiitu ja abi antakse juba enne seda.
Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et kui abi antakse enne Komisjoni heakskiitu, tuleb see koos intressiga tagasi nõuda. Seega ei ole Euroopa Kohtu seisukohaga kooskõlas see, kui abi nõutakse küll tagasi, kuid alles pärast Komisjoni negatiivset otsust.
Oluline on tähele panna ka seda, et Komisjoni heakskiit ei kõrvalda juba toimunud standstill-kohustuse rikkumist. Seega – saadut tagasi maksma ei pea, kuid ikkagi tuleb maksta intressi perioodi eest, mil saaja käsutuses olev abi oli ebaseaduslik.
Haldusaktiga antud abi puhul saab konkurent nõuda kahju hüvitamist (RvastS § 7 lg 1), sealjuures võib konkurenti huvitada saamata jäänud tulu hüvitamine. Nimelt - ebaseaduslikust riigiabist tingitud konkurentsieelise tõttu võib konkurendil jääda saamata tulu. Kahju hüvitamist saab konkurent nõuda ka seadusega antud abi puhul (RVastS § 14 lg 1). Vaadates õigusnorme lähemalt, tuleb ilmsiks, et need võivad olla mõneti vastuolus Euroopa Kohtu seisukohtadega. Muuhulgas nõuab RvastS § 14 lg 1, et kahjuhüvitise nõudja peab kuuluma „eriliselt kannatanud isikute rühma“, kuid Euroopa Kohtu praktika sellist nõuet ette ei näe. Antud nõue ei tohiks siiski saada konkurendile takistuseks, sest Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva sätte peab Eesti kohus jätma kohaldamata.
Eesmärgiks on, et õiguskaitsevahendid peavad võimaldama konkurendil oma õigusi efektiivselt kaitsta.
Kuivõrd ebaseaduslik abi annab saajale konkurentsieelise, võib vastavalt olukorrale olla vajadus taotleda kohtusse pöördumisel esialgset õiguskaitset – s.t. paluda kohtul reguleerida vaidlusalust olukorda määrusega kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Konkurent saab põhjendada esialgse õiguskaitse vajalikkust sellega, et ebaseaduslikust abist tingitud konkurentsieelis mõjub halvasti tema ettevõtte majandustegevusele. Ettevõtte majandustegevuse halvenemist on Eesti kohtud oma praktikas näinud kui pöördumatut tagajärge, mis õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamist.
Kahju hüvitamisest rääkides on konkurent ka siin huvitatud saamata jäänud tulu ehk puhtmajandusliku kahju hüvitamisest. Puhtmajandusliku kahju hüvitamist saab nõuda siis, kui õigusnorm kaitseb ausat konkurentsi.
Standstill-kohustuse aluseks olev Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 108(3) on otsene mõju ja see kaitseb ettevõtete õigust ausale konkurentsile. Seega peaks konkurent saama standstill-kohustuse rikkumisel nõuda ka puhtmajandusliku kahju hüvitamist.
• ilma Euroopa Komisjoni eelneva heakskiiduta antud abi on ebaseaduslik ning konkurendil on õigus pöörduda enda kaitseks kohtusse;
• konkurent saab esitada nii haldus- kui tsiviilõiguslikke nõudeid, vastavalt sellele, kas riigiabi anti haldusakti, seaduse või tehingu alusel.
Seoses inimkonna kasvuga ning ressurside piiratusega, pole jätkusuutlikumale käitumismudelile pikemas perspektiivis alternatiivi. Kirjutades allpool taaskasutusest, on selge, et jätkusuutlik mudel hõlmab mõtteviisi muutust, mille osadeks on näiteks uute materjalide ja alternatiivsete energiaallikate kasutussevõtt, vähem energiat tarbivad tooted, ühekordsete toodete asendamine korduvkasutavatega ja põllumajanduses liigse keemia vähendamine. Allpool tooks esile ühe globaalse trendi ning kaks Eestit puudutavat olulist teemavaldkonda taaskasutusega seoses mis on märgilised 2018. aastal, kirjutas MTÜ Eesti Elektroonikaromu ja MTÜ Topsiringi juht Aivo Kangus.
Globaalses mõttes on Eesti hõreasustatud, suhteliselt puhta õhu ja piisava magevee varudega riik. Jäätmete taaskasutamine on võrreldes muude tootmistega võrdlemisi madala lisandväärtusega majandustegevus ühe käideldava tonni kohta. Mõelge korraks kui palju maksavad arvutis või sõiduautos sisalduvad materjalid toorainena ja palju lõpptootena. Järelikult on mõistetav, et käitlustoiming tehakse jäätmete tekkekohale optimaalses läheduses.
Nii Eestis, kui laiemalt on igapäevastest jäätmetest kõige komplitseeritum ja raskemini materjalina käideldav jäätmeliigiks erinevad plastid. Hiina on ajalooliselt arenenud riikide jäätmete suurim käitluspartner, kus võrreldes näiteks Eestiga ei ole piisavalt puhast vett ja õhukvaliteet jätab soovida. See on oluline tegevuste planeerimise eeldus. Erinevalt paljudest riikidest on Hiinal riigil jäätmete väärindamise osas pikaajaline visioon. Vähendades taaskasutamiseks imporditavate jäätme alumisi kategooriaid, liikuda järjest puhtamate ning kõrgema kvaliteediga jäätmete käitlusele. See võimaldab teha kõrgema lisandväärtusega tooteid ning vähendada ümbertöötlus protsessis tekkivat saastet. Seda poliitikat kutsutakse national swordiks ehk rahvuslikuks mõõgaks. Kuigi see poliitika on aastatepikkune, oli paljudele mugavam pressitud jäätmed tehniliselt keeruka probleemina laevaga ekspordiks saata. 2017. aasta septembrist jõustunud madalama kvaliteediga jäätmete sisseveo keelustamine on nii USA kui Euroopa riikide jäätmekäitlejaid siseriiklikult sorteeritud jäätmetele rakendust leidma. Eelkõige on tegemist madalakvaliteediliste plastpakendijäätmetega, puhtad kilejäätmed on alati rohkem maksnud kui näiteks vanametall. Suurte riikide puhul on 2018. aastal vähemasti väheväärtuslike plastjäätmete ekspordi osas tegemist paradigma muutuse aastaga, need kes räägivad põlevate silmadega ekspordist, seisavad tegelikult eituse viimases faasis vastu tupikseina. Kokkuvõtlikult on järjest raskem "eksportida vastust" vaid materjalide taaskasutamine muutub globaalses mõistes lokaalsemaks.
VIDEO: Väliüritused muutuvad prügivabamaks: Topsiring asendab tulevikus ühekordsed topsid kiibiga varustatud nutikate korduvkasutustopsidega (5) 03.04.2017
Sarnaselt Eestiga toimib enamuse jäätmete taaskasutusse suunamise motiveerimine rahalise sunnimeetme abil tootjale. Ehk kui ettevõte ei panusta enda tegevuse tulemusel ja tarbijate käes olevate jäätmete taaskasutamisse suunamisse, siis rahaline kulu on mitmekordne võrreldes taaskasutamisega. Tootjateks on näiteks kaupa pakendavad ja müüvad ettevõtted, rehvide ja elektroonika maaletoojad. Aasta lõpus tulnud riigikohtu lahendite taustal on ilmne, et praegu tootjatelt vastutuse üle võtnud organisatsioonid tegeliku vastust ei kanna. Seda õiguslikult kehvasti koostatud kehtiva jäätmeseaduse sõnastuse tõttu. Teiseks ei oma organisatsioonid ega nende jäätmekäitlejatest partnerid piisavaid rahalisi vahendeid, et probleemide korral jäätmete taaskasutamisega seotud tegevusi finantseerida. Probleemide all pean silmas taaskasutamiseks saadud vahendite kulutamist, ilma, et liigiti kogutud jäätmed saaks taaskasutatud.
Rehvide ning elektroonika osas toob 2017. aastal menetletuses olev jäätmeseadus riigile piisavad rahalised garantiid tootjatelt või neid esindavatelt organisatsioonidelt. Vähemasti probleemtoodete osas tekkib mingi vastus taaskasutuse kui eesmärgi täitmise osas. 2017 kandis riik 300 000 eurot Raadile kuhjunud rehvide käitluskulusid tootjate/rehvide maaletoojate asemel. Minimaalselt 10 korda suurem kulu tuleb arvestada, et käidelda kogu minevikus tekkinud rehvitaak mida, menetluses olev jäätmeseaduse muudatused ei puuduta. Need miljonid on meie kõigi raha.
Et mitte lõpetada kurbades toonides, tahaks südamelähedase teemana esile tuua mõtteviisi muutust ja vastuse võtmist just kohalike omavalitsuste poolelt. On mõistetav et mitmed organisatsioonid, festivalid ja toitlustkohad on üles näidanud lugupidamist enda klientide suhtes, mitte pakkudes neile jooke ühekordsetest ja pehmetest topsidest. Topsiringi idee algatajana on mul hea meel Vastse-Kuutse vallavalitsuse ja Tallinna algatuste üle. Esimene neist korraldas suvised vallapäevad Topsiringiga koostöös oluliste jäätmetekketa. Tallinn astus suure sammu arenenud Euroopa riikides levinud väärtushinnangute suunas, suunates 2018. aastast avalikel üritustel Tallinna territooriumil tegutsevaid toitlustajaid rakendama korduvkasutatavaid topse. Sisuliselt on Tallinn muutuste eestvedaja, olukorras kus Eesti riik peab 2020. aastaks saavutama oluliselt suuremad materjalide taaskasutamise kohustused. Ka pakendimaterjalide taaskasutamise sihtarvude tõstmine Eesti EL eesistumise üks saavutusi. Olgu võrdluseks toodud et Prantsusmaal tervikuna kaovad 2020. ühekordsed nõud käibelt.
Selline administratiivne surve taaskasutamisele/keskkonnahoiule võib tunduda ebaproportsionaalne ja ettevõtlusvabadust piirav, kuid see pole nii. Toon ühe teise näite. Euroopa Liit on keelustanud võimsate hõõglampide müügi, luues sellega võimaluse kordades säästlike LED lampide laialdasemaks levikuks. On tehtud arvutusi, et selle muudatuse tulemusel hoitakse kokku energiakogus millest piisab 11 miljoni keskmise majapidamise elektrivajaduse katmiseks. Taaskasutamine ning jäätmete käitlus laiemalt on majanduspoliitiliste otsuste objektiks, mis nõuab läbimõeldud otsuseid.
|
OSCAR-2019
|
||
"Pinocchio" oli niisiis esimene tõeline täispikk Walt Disney joonisfilm, mis DVD-le jõudis, tehes otsa lahti esialgu veel kaheksale limiteeritud väljalaskele. Uuemate uudiste valguses aga suisa pea kõigile Disney lugudele, mis järgnevate aastate jooksul ilmnema peaksid. Kas ka ilmuvad, jääb tulevikus tuvastamiseks...
Tegu on niisiis tõelise klassikaga. Esimene Disney pikk film, "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" jõudis kinodesse 21. detsembril 1937, teine, toosama puunuku lugu, 7. veebruaril 1940. Toda filmi tehes tegelesid joonisgeeniused veel paljuski nonde nõksude ja trikkide, seadmete ja töövahendite väljanuputamisega, mille abil viimased viiskümmend aastat on oldud maailma multifilminduse lipulaevaks. Tõsi küll, Disney surmale järgnes tugev kriis ja peataolek, kuid viimasel aastakümnel on taas enam-vähem reele saadud. Kuigi mitte päris, sest enam ei ole nad ainsad joonisfilmijad ja konkurentide loodu on sageli oluliselt huvitavam kraam.
Aga see film on tõepoolest tase. Kuivõrd hästi on asi animeeritud, kasvõi näiteks kassipoeg Figaro, on hämmastav. Oli ju tollal animatsiooni testimiseks ainus võimalus pildid filmilindile võtta, mis tegi protsessist oluliselt aeglasema ja kohmakama kui see on tänapäevasel arvutitega hellitatud ajal. Mõelge ise - juba esimese Eesti Vabariigi ajal tegi Disney seltskond filme tasemel, milleni suur osa maailmast pole siiani küündinud. Ja mitte ainult mult pole tasemel, ka kaamera liikumine "pildi sees" on kohati hämmastavalt keeruline. Ja akvarelltaustad niivõrd detailirohked ja ruumilised, et uskumaks, et tegu joonistusega, peab asja raamatulehekülgedele trükituna silmitsema. Näiteks kasvõi raamatu "The Illusion of Life" lehekülgedelt, mis on kõigi aegade võimsaim animatsiooniteemaline raamat ja mis mul, ehee, olemas on. :-)
Disk - loomulikult siin lisamaterjali ei ole, kui naljakas vanaaegne kinotreiler välja arvata. Kuid ausalt öeldes kaalub see, et mul on kodus võimalik "Pinocchiot" niivõrd kvaliteetselt vaadata, üles kogu ladestunud di$neyvastasuse. Olen ma tegelt' ju nii mõnegi plaadi eest rohkem maksnud, ette tellides oli võimalik ka nood kallid disnidiskid kätte saada 40%-lise allahindlusega.
Need, kes mingil põhjusel Alien Legacy 4-disc set (1999) ja Alien Quadrology 9-disc set (2003) koju toomata jätsid, saavad nüüd kollektsiooni kauplusest enam vähem sama hinna ja mõninga materjalikaoga - 4 karpi 8 diskiga. Suurest hirmust etemate osade lettidelt kadumise ees ostsin esialgu esimese ja kolmanda, juttu teen hetkel aga esimesest.
Ma olen ise sci-fi suur austaja ja mida enam see standardist kõrvale kaldub(Donnie Darko, Pi, Gattaca), seda parem muidugi. Vanematele filmidele ma nii kõrgeid nõudmisi ei esita. Samas, ega ma neid eriti vaadata ka ei viitsi. Suuremal osal lihtsalt pole seda visuaalset võlu ja põlvkond vanad hirmutamistrikid ei tööta täna sugugi.
Miks Alien nii hea välja kukkus, sellest võib lisadediskilt tundide kaupa kuulata. Põhjuseks oli peamiselt idee loojate-kandjate sõda filmikompaniiga, kellele algsed tumedad toonid liiga ekstreemsed tundusid, rääkimata Hansruedi Gigeri oopiumiuimas leiutatud tulnukakujust, mis on siiamaani üks kõige ilgemaid peletisi kinolinal ja teleriekraanil mu meelest. Näitlejad olid käsikirja suhtes skeptilised. Ennustati B-kat vusserdist. Ja stuudio oli muidugi valmis kõigeks, et asi nii ka läheks. Idee midagi liiga uutmoodi teha võinuks tähendada kinosaalide tühjaksjäämist. Pulp Fictioni seanssidelt olla paljud ameerika inimesed segaduses lahkunud, kuna nende peakolud ei suutnud ajaliini segiajamist õigesse järjekorda paisata. Mindi ja kiruti kindlapeale, et mõned filmid peaksidki ainult Canne`i filmifestivalile jääma. Sama jama oli Gigeri ja tema ekstreemse seninägemata ning sünge elukaga. Pildikogust on näha ka, et just Gigeri tööd filmile oma näo andnud on. Muu kujundus (kosmoselaevade algupärased versioonid ja Nostromo sisu) näeb kena Hollywoodi keskmine välja, aga meie, paljunäinute, mõistes tähendab see pigem ikka kesist. Filmi sisu kohta ei hakka vahutama. Saab lugeda siit ja sealt. Õhkkond on aegumatu, muusika kogu eluks kõrvus kummitamas ja pinge kerkib aste astmelt ka kümnendal vaatamiskorral. Isegi väga steriilsed suhted ei mõju häirivalt, kuna keskkond ja sündmused toetavad neid igati.
Lisad on seekord tõesti asjalikud. See tähendab võimalikult palju informatsiooni filmi tegemise kohta mitmelt osapoolelt ja suhteliselt vähe katkendeid, millega uuemate teoste making of lõike lõhestatakse. DVD „targad“ lisad on mu meelest tänapäeval üldse legendiks kujunemas. Kohati isegi suurfilmidel. Matrix Reloadedi tundidepikkust andekiitmist ja möla sajast erinevast tajumistasandist on lihtsalt igav kuulata (vaatama peab ka veel lisaks). See selleks. Veel Alieni boonusdiskil. Tavapärased pildigaleriid, täielik storyboard koos kommentaaridega, Ridley Scott koos valitud seltskonnaga audiokommentaari andmas(filmikettal), Sigourney Weaveri testesinemine, tekstid jne. Tõesti hästi palju materjali kolmes alateemas: pre production, production ja post production. Filmiplaadilt leiab nii 1979 aasta esmaversiooni kui ka parandatud pildi ja heliga 2003 aasta oma. Viimane sisaldab endas minimaalselt (ca 6min) seninägemata materjale. Teisel osal on täiendatud materjali 20 min ja kolmandal lausa poole tunni jagu. Paneb suu vett jooksma küll. Järgmiseks Alien 3 arvustus. Osa 2 jääb ilmselt järgmist kuud ootama. Meil kõigil on argimajandusaugud, mis kõiksugu kogumise arengut agaralt takistavad.
|
OSCAR-2019
|
||
TRIFAS 200 tabletid on eriti näidustatud haigetele, kellel neerude talitlus on tugevasti nõrgenenud (kreatiniini kliirens vähem kui 20 ml minutis ja/või kreatiniini kontsentratsioon seerumis =rohkem kui 6 ml/dl).
Uriini jääkerituse säilitamine raske neerupuudulikkuse korral, seda ka dialüüsi ajal, kui esineb veel märkimisväärne uriini eritumine (rohkem kui 200 ml 24 tunni jooksul), samuti siis, kui esinevad vedeliku kogunemised kudedes (ödeemid) ja/või kehaööntes või kui haigel on vererõhk kõrge.
TRIFAS 200 tablettide kasutamine on näidustatud ainult haigetele, kellel on neerude puudulik talitlus, mitte aga patsientidele, kelle neerude funktsioon on normaalne.
TRIFAS 200 tablettide annus määratakse igal juhul individuaalselt vastavalt neerude puudulikkuse raskusele.
Tavaliselt alustatakse ravi 1/4 TRIFAS 200 tabletiga päevas (50 mg torasemiidi). Mitteküllaldase uriini erituse korral võib päevast annust tõsta 1/2 TRIFAS 200 tabletini (100 mg torasemiidi) ja maksimaalselt 1 TRIFAS 200 tabletini (200 mg torasemiidi).
TRIFAS 200 tabletid neelatakse alla hommikusöögi ajal koos vähese vedeliku hulgaga ilma katki närimata.20Torasemiidi biosaadavus ei olene söömisest.
- normaalne või mõõdukalt vähenenud neerude talitlus (kreatiniini kliirens rohkem kui 30 ml minutis ja/või kreatiniini kontsentratsioon seerumis vähem kui 3,5 mg/dl) ülemäärase vee ja elektrolüütide organismist lahkumise ohu tõttu.
Lisaks peab kindlate vaheaegade järel kontrollima glükoosi, kusihappe, kreatiniini ja lipiidide taset veres (vt. Kõrvaltoimed).
Kui mõnel juhul pole võimalik välistada veresuhkru taseme kõrgenemist, peab hoolikalt kontrollima süsivesikute ainevahetust, et kindlaks teha latentset või manifestset suhkurtõbe.
Torasemiid suurendab teiste hüpotensiivsete ravimite, eriti ACE-inhibiitorite toimet. Kui ACE-inhibiitoreid manustatakse samal ajal või pärast torasemiidi kasutamist, võib tekkida ohtlik vererõhu langus.
Torasemiidist tingitud kaaliumi kadu võib suureneda, kui samal ajal manustatakse digitalise preparaate.
Probenetsiid ja mittesteroidsed antiflogistikumid võivad inhibeerida torasemiidi diureetilise ja hüpotensiivse toime.
Kui kasutatakse salitsülaatide suuri annuseid, võib torasemiid suurendada toksilist toimet kesknärvisüsteemile.
Samaaegselt torasemiidi suurte annuste kasutamisel võib aminoglükosiidi rühma antibiootikumide ja tsisplatiinide audio- ja nefrotoksiline toime tugevneda.
Torasemiid võib tugevdada ka teofülliini toimet ning kuraaretaoliste medikamentide relaksatsiooniefekti.
Lahtistid ning mineralo- ja glükokortikoidid võivad suurendada torasemiidist tingitud kaaliumi eraldumist organismist.
Kasutades samal ajal torasemiidi ja liitiumi võib seerumis liitiumi kontsentratsioon suureneda ja sellega tugevneda ka liitiumi toime ja kõrvaltoimed.
Samal ajal kasutatav kolestüramiin võib takistada suu kaudu antava torasemiidi imendumist ja vähendada selle toimet.
Raseduse ajal võib torasemiidi manustada ainult äärmise vajaduse korral ja alles pärast ja riski suhte ranget vaagimist. Küllaldased kliinilised kogemused selle ravimi kasutamise kohta raseduse ajal veel puuduvad.
Torasemiidi kasutamise ajal ei või last rinnaga toita, sest ei ole teada, kas torasemiid läheb rinnapiima.
Torasemiid mõjutab reaktsioonivõimet nii tugevasti, et sõidukite juhtimine ja masinate käitamine on takistatud. See kehtib eriti siis, kui ravimist alustatakse, kui ravimpreparaati vahetatakse või kui samal ajal tarvitatakse alkoholi.
Olenevalt annusest ja ravi kestusest võivad tekkida vee ja elektrolüütide tasakaalu häired, eriti hüpovoleemia, hüpokaleemia ja/või hüponatreemia.
Eriti neil haigeil, kellel väga tugev uriini eritus põhjustab vee ja elektrolüütide suure äravoolu, võib tekkida hüpotoonia, orienteerimatus ning üksikjuhtudel tromboos, südame ja aju isheemia, võib-olla südame arütmiast angina pectoris, äge müokardi infarkt ja teadvuse kadumine.
Harva võivad tekkida gastrointestinaalseid häireid (näit. isutus, gastralgia, iiveldus, oksendamine, diarröa, obstipatsioon).
Haigetel, kellel urineerimine on raskendatud (näit. prostata haiguslikust suurenemisest), võib uriini suurenenud eritumine põhjustada uriini peetuse ja põie väljavenituse.
Harva on leitud kusihappe ja glükoosi kontsentratsiooni suurenemine ning rasva (triglütseriidid, kolesterool) kõrgenenud tase veres.
Intravenoossel manustamisel võib mõnikord tekkida äge ja isegi fataalne ülitundlikkusreaktsioon (anafülaktiline shokk), mille puhul on vajalik kiire arstiabi.
Torasemiidi kasutamise ajal on vajalik regulaarselt määrata seerumis naatriumi, kaaliumi, kreatiniini ja uurea kontsentratsiooni ja veresuhkru taset ning vereliblede arvu. Eriti neil haigeil, kellel on veres kõrgenenud rasva tase, tuleb regulaarselt määrata kolesterooli ja triglütseriidide kontsentratsiooni (vt.4.4.).
Intoksikatsiooni kliiniline pilt ei ole teada. Üleannustamise puhul võib tekkida tugev diurees ja sellega seoses eritub organismist suuremal hulgal vett ja elektrolüüte. Mõnel juhul ilmneb somnolentsus, meeltesegasuse sündroom, sümptomaatiline hüpotensioon, vereringe kollaps või gastrointestinaalseid sümptome.
Torasemiidile spetsiaalset antidooti ei tunta. Üldiselt intoksikatsiooninähud kaovad, kui annust vähendada või ravimi manustamine lõpetada ning kui samal ajal asendatakse vedeliku ja elektrolüütide hulk (seejuures vastavaid näitajaid pidevalt kontrollides!)
Manustada kaaliumkloriidi lahust, näit. alkaloosi esinemisel 7,4% (1 molaarne) kaaliumkloriidi lahust, atsidoosi esinemisel 10,01% (1 molaarne) kaaliumbikarbonaadi lahust, mõlemal juhul lisatuna kandevlahusesse.
Ettevaatust! Haigel, kellel on krooniline neerude puudulikkus, võib kaaliumi asendamine põhjustada hüperkaleemiat.
Manustada naatriumkloriidi lahust, näit. alkaloosi puhul 5,8% (1 molaarne) naatriumkloriidi lahust, atsidoosi korral 8,4% (1 molaarne) naatriumbikarbonaadi lahust, =lisatuna mõlemal juhul kandevlahusesse.
Selleks lahjendada 1 ml kaubastatavat adrenaliini lahust (1: 1000) 10 ml-ni ja süstida esialgu sellest 1 ml (3D 0,1 mg adrenaliini), kontrollides pulssi ja vererõhku (Ettevaatust! Võivad tekkida südame rütmihäired.). Adrenaliini võib korduvalt manustada.
Järgneb intravenoosselt vere hulga asendamine. Näit. manustada plasmaasendajat, inimese seerumalbumiini, täielikku elektrolüütide lahust.
Hiljem manustada intravenoosselt glükokortikoide, näit. 250-1000 mg prednisolooni või selle derivaadi ekvivalentset hulka. Glükokortikoidide manustamist võib korrata.
Lastel peab adrenaliini ja glükokortikoidide annust vähendama vastavalt nende vanusele ja kehakaalule.
Inimesel saavutab intravenoossel manustamisel diurees maksimumi kiiresti esimese tunni jooksul, suu kaudu manustamisel 2-3 tunni järel ja püsib kuni 12 tundi.
Tervetel katsealustel oli annustamise piirides 5-100 mg diureesi suurenemine võrdeline annuse logaritmiga ("High-ceiling activity"). Diurees võib suureneda ka siis, kui teiste diureetikumide (näit. distaalsemalt toimivate tiasiidide) toime on puudulik ja neerude talitlus on kahjustatud.
Haigetel, kellel on raske või väga raske krooniline neerude puudulikkus, põhjustab torasemiid ödeemide kadumist ja kõrgenenud arteriaalse vererõhu alanemist.
Pärast suu kaudu manustamist imendub torasemiid kiiresti ja peaaegu täielikult. Maksimaalne tase seerumis saabub 1-2 tunni vältel.
Rohkem kui 99% torasemiidist on seotud plasmavalkudega, tema metaboliidid M1, M3 ja M5 on seotud vastavalt 86%, 95% ja 97%. Tema ilmne jaotumismaht (Vz) on 16 l.
Inimesel tekib torasemiidist ainevahetuse käigus kolm metaboliiti: M1, M3 ja M5. Teiste metaboliitide esinemise kohta andmed puuduvad. Metaboliidid M1 ja M5 tekivad fenüülringi metüülrühma astmelisel oksüdeerimisel karboksüülhappeks, metaboliit M3 aga ringi hüdroksüleerimisel. Metaboliidid M2 ja M4, mis on leitud loomkatsetes, ei ole inimesel kindlaks tehtud.Torasemiidi ja tema metaboliite iseloomustab annusele lineaarne kineetika, s.t. maksimaalne kontsentratsioon seerumis ja ala seerumi taseme kõvera all suurenevad võrdeliselt annuse suurenemisega.
Tervetel inimestel torasemiidi ja tema metaboliitide terminaalne poolväärtusaeg (t=½) on 3-4 tundi. Torasemiidi totaalne kliirens on 40 ml/min., renaalne kliirens umbes 10 ml/min.
Tervetel katseisikutel leiti umbes 80% manustatud annusest torasemiidi ja tema metaboliitidena uriinis. Sellest on torasemiidi keskmiselt 24%, metaboliiti M1 umbes 12%, metaboliiti M3 umbes 3% ja metaboliiti M5 umbes 41%. Peamisel metaboliidil M5 ei ole diureetilist toimet. Umbes 10% farmakodünaamilisest mõjust kuulub metaboliitidele M1 ja M3 kokku.
Neerude puudulikkuse korral jääb kogu kliirens ja eliminatsiooni poolväärtusaeg muutumatuks. M3 ja M5 poolväärtusaeg on aga pikenenud. Farmakodünaamiline aktsioon jääb muutumatuks, toimeaega ei mõjuta neerude puudulikkuse raskusaste. Hemodialüüsil ja hemofiltratsioonil torasemiid ja tema metaboliidid oluliselt ei elimineeru.
Haigetel, kellel on neerude talitluse häire või südame puudulikkus, on torasemiidi ja metaboliidi M5 eliminatsiooni poolväärtusaeg veidi pikenenud, aga uriiniga erituvate ainete hulk on samasugune nagu tervetel. Seepärast ei esine torasemiidi ja tema metaboliitide kumulatsiooni.
Biosaadavus on umbes 80-90%. Täieliku imendumise korral on "first pass effect" maksimaalselt 10 - 20 %. Kahe uurimise andmetel oli pärast söömist torasemiidi (ajast sõltuv) imendumise määr alanenud (madalam Cmax ning suurenenud tmax), kuigi torasemiidi totaalne imendumine ei ole söömisest mõjutatud.
Kroonilise toksilisuse tekitamise katsetel (torasemiidi manustati suu kaudu 26, 52 ja 78 nädalat) leiti koertel neerudes annusest sõltuvaid morfoloogilisi muutusi (tuubulite laienemine, interstitsiaalne nefriit, interstitsiaalne fibroos) ning veres uurea ja kreatiniini taseme tõus, kui päevane annus oli suurem kui 1,8 mg/kg.
Emastel rottidel põhjustasid annused, mis olid suuremad kui 6 mg/kg päevas, võrreldes kontrollrühmaga niisuguste morfoloogiliste muutuste tugevnemise ja kreatiniini ning uurea taseme mõõduka lineaarse tõusu. Isastel rottidel sedastati sama tulemus, kui annus ületas 10 mg/kg päevas.
Kui torasemiidi manustamine lõpetati, taandarenesid koertel ja rottidel need kirjeldatud muutused. Kirjeldatud hälbeid põhjustas loomadel tugev diureetiline toime ja vee ning elektrolüütide ainevahetuse muutus.
Kantserogeensuse uurimisel ei leitud hiirtel ja isastel rottidel neoplastilisi muutusi. Emastel rottidel ilmnesid annuste puhul, mis 139 nädala vältel ületasid 6 mg/kg päevas, annusest sõltuvad neerukasvajad (tubulopapillaarsed adenoomid ja kartsinoomid). Niisuguseid muutusi seostatakse torasemiidi tugevama diureetilise toimega emastesse rottidesse.
Inimestel niisuguste neerukasvajate tekkimine ravi järel ei ole ootuspärane, sest inimestel kasutatavad annused on oluliselt väiksemad kui kartsinogeensuse uurimisel emastele rottidele manustatud hulgad.
Kasutades katseloomadena rotte ja küülikuid ei leitud teratogeenset toimet. Embrüotoksiline toime nende liikide puhul oli juba väikestel annustel (2-5 mg/kg päevas).
Kogemused selle ravimi kasutamisel rasedatel ja imetavatel naistel on väge vähesed. Ei ole teada, kas toimeaine läheb rinnapiima.
|
OSCAR-2019
|
||
Nühkisin ükspäev alukatest verd välja ja mõtlesin: see juhtub mu elus juba umbes kolmesajandat korda.
Ühel hommikul oli lina verine. Ma ei saanud šokki ega polnud ehmatanud, sest ma teadsin mis see on. Oli "Tütarlapsest sirgub naine", oli "Avameelselt abielust", koolis oli vähemalt kaks loengut, kus poisid aeti minema ja meile, tüdrukutele, räägiti mida ja kuidas. Ja oli anatoomia tund, kus teema jutuks tuli. Ma ei mäleta enam nö ajaliini, et mis oli enne ja mis hiljem. Aga kindlasti polnud mingit infopuudust.
Mingis raamatus õpetati tegema sidemeid. Loogika oli sama, mis vatimarlimaskidel. Meie kodus marlit ei kasutatud: ka see oli kaheksakümnendate keskel defitsiit. Õnneks oli meil tutvused meditsiinis,
seega oli vannitoa nurgas suur-suur kott, täis vatti. Vatt kinnitati haaknõelaga pükste külge ja edasi jäi üle ainult palvetada.
Elu õpetas varsti, et nutikas on panna neil päevadel jalga kaks paari aluspükse. Esiteks hoidis see vati paremini paigal. Teiseks oli lekkimise korral suurem tõenäosus, et veri ei jõua seelikuni. Ja kolmandaks. Tagavara.
Ajal, mil ma koolis käisin, oli kooli WC kabiine kolme sorti. Esimestes puudusid kabiinidel uksed sootuks. Teistel olid uksed, aga need ei käinud lukku.
Kui tüdrukuid süüdistatakse väheses meeskonna- ja koostööoskustes, siis oli vähemalt üks olukord, kus sa lihtsalt pidid suutma teha koostööd. Olema kellegi sõber. Sest neil kellel sõpra polnud, oli kempsus käimine väga keeruline.
Kolmandatel kabiinidel olid uksed ja lukud, aga need olid tõelised haruldused. Meile seletati, et need on mõeldud õpetajatele ja tegelikult me ei tohikski neid kasutada.
Ma õppisin klassis, kus olid peamiselt tüdrukud. Kuid mingil põhjusel me menstruatsioonist ei rääkinud. Vähemalt selle seltskonnaga, kellega mina tihedamalt läbi käisin.
Kuna mina käisin koolis ruudulise seeliku ja pluusiga, siis polnud mu koolivormil ka taskuid. Enda meelest tegin ma geniaalse käigu. Tagavara vati rulliks keeratud ja ajalehepaberisse pakitud nutsakas sai peidetud aluspükste vahele. Nii sai muretult, suvalisel ajal, kui õnnestus leida turvaline kemps, sidet vahetada. Ja klassist siiralt- ei, mul ei ole päevad näoga, keset tundi välja jalutada.
Elu on vahepeal edasi läinud, kuid tarkus, et alati. Alati. Peab olema kotipõhjas tagavaraks midagi, on jäänud. Sest ikka ja jälle tuleb keegi ja küsib häbelikult- ega sul juhuslikult sidet või tampooni kaasas pole.
Ma olen aru saanud, et päevade nö iseloom on väga selektiivselt pärilik. Näiteks olevat mu tädil olnud päevad "möödaminnes. Ta ei pannud tähelegi. Natuke määris".
Ema oli ka see, kes andis mulle, teismelisele valust vaevatud plikale pihku pudeli viinaga ja õpetas. Kui valu võtab silmanägemise, siis kalla üks korgitäis ja joo see korraga ja kiiresti ära.
Nende 300 + korraga pole ma siiani aru saanud, milline materjal on ok ja milline mitte. On puuvilla, mis laseb vere kenasti välja ja sellist puuvilla, mis seda ei tee. On sünteetikat, ms käitub sõbralikult ja vastupidi.
Õppinud olen vaid seda, et nutikas on mitte kasutada valgeid riideid. Mustalt, kui ka plekk tekib, paistab see oluliselt vähem välja.
Ma olen rohkem kui korra meeleheitel pöördunud günekoloogi poole. Saanud verejooksu lõpetamiseks süsti ja krõbistanud purkide kaupa vikasooli, mis väidetavalt aitas kaasa vere hüübimisele.
Korda sai sellel hetkel, kui ma hakkasin võtma rasestumisvastaseid tablette. Aga see oli väga palju aastaid hiljem.
Ma olen mõned korrad üritanud teha tablettidesse vahe sisse. Et hormoonid ja keemia jne. Teate küll. Kõige kauem pidasin vastu aasta. Ja see oli üks kohutavamaid aastaid mu elus. Ma olin absoluutselt töö- ja eluvõimetu. Närviline, tundlik, pea pööritas ja süda oli paha. Rääkimata sellest, et sõber kuupuhastus tuli temale sobival ajal, temale sobiva kestusega ja talle sobiva vahega. Sa kaotad oma elu üle kontrolli.
Ühesõnaga. Tänaseks olen ma otsustanud, et ükskord suren ma nagunii ja sinnamaani soovin ma elu nautida.
Meil oli koolis lubatud, et sa võisid kehalise tunni alguses paluda õpetajalt vabastust "tervislikel põhjustel". Alati lubati. Aga mulle tundus usalduse kuritarvitamisena seda teha mitu kuud järjest, nagu oleks olnud vajalik.
Seega omandasin ma järgmise tarkusetera: mõõdukas liikumine teeb ainult head. Jah, see oli väga ebamugav: pesemisvõimalused olid tookord riietusruumides mmm.. huvitavad. Aega kahe tunni vahel oli vähe. Rääkimata riskist, et tunni lõpus oled verest läbi leotatud ja ka tagavarariided on juba otsas ja sul polegi enam midagi selga panna...
Ma olin tookord väga aktiivne ja tegus tüdruk. Ning see, et ma kogu aeg pidin kontrollima, ega mu tagumik verine pole, segas elu ikka väga.
Koolis, aulas olid meil mõned toolid, mille põhjad olid punased. Mul pole täna aimugi, olid need värvitud või värvunud. Aga kooli ees luuletuse esitamise järel oli ilmselt võrdselt piinlik see, kui sattusid sellele toolile istuma. Sest kõik ju arvasid teadagi mida:)
Taas. Elu on edasi läinud, vahendid kordades paremaks läinud, aga hirm on jäänud. Piisab mikromillimeetrist, et veri leiaks loomingulise lahenduse sideme ja sinu püksikute vahel.
Kuidas käituksite teie, kui teie range ja ülimalt asjalik ülemus tuleb Väga Tähtsaid Inimesi täis koosolekuruumi ja tema ametliku klassikalise kostüümi seelikul on plekk.
Õnneks on looja oma piiritus helduses loonud sallid ja jakid, mida saab ümber puusade siduda. Õnneks.
Ja see on vist üks väheseid valdkondi maailmas, kus naised on solidaarsed. ma olen aidanud sarnases olukorras nii paljusid, et kui saaks iga eest mündi, oleksin täna rikas. Loodetavasti, kui mul endal on ühel päeval abi vaja, aitab ka mind keegi.
Toona, teismelisena, oli ka esimene kord mu elus, kui ma täiesti konkreetselt planeerisin enesetappu. Mu praktiline meel võitis: ma lihtsalt ei suutnud välja mõelda oma võimaluste piires valutut enesetappu. Ja mida ma hüvastijätukirja oleks kirjutanud: lahkusin, kuna mul sai vere jooksmisest siiber...? No ei..
Tulen koolist. Mul on jalas õhukesed sukad. Säärised ja saapad. Kuna veri on külgedelt (muidugi) läbi imbunud, siis reite siseküljed on verised. Ja veri on külmunud. Ja külmunud veri hõõrub mu reitel olevat nahka.
Seda, et tegelikult on minuga isegi väga hästi sain ma teada ühikas elades. Ühes toas pead-jalad koos polnud võimalik midagi varjata. Ühispeldik ja väga avalik liputajaid ja piilujaid täis dušsiruum andsid teada, et on naisi, kel on krambid. On palavik. Kes oksendavad. Kes veedavad selle nädala lihtsalt voodis, sest kõik valutab ja veri purskab.
Jah, kodus oli hea. Kodus oli vatti ja sooja vett. Hiljem, Tallinnas elades, tuli rohkem kui kord ette, et kodust toodud vatt sai otsa. Ja apteekides oli silt "vatti ei ole".
Ükskord samas olukorras, jalutasin Mustamäel ja mõtlesin, mida nüüd siis teha. Palvetasin kõigi teadaolevate jumalate poole ja juhtus ime. Astusin - no lihtsalt igaks juhuks sisse esimesse apteeki ja kujutlege: seal oli müügil nii vatti kui ka toonaseid sidemeid! Kui palju ma tulevikus ka ei palvetanud, see ime ei kordunud enam mitte kunagi.
Üheksakümnendate alguses Soomes töötades kinkis perenaine mulle töö lõpetades suure paki. Seal oli kohvi ja banaane ja muud defitsiiti. Ja.... pakk hügieenisidemeid. Täna on raske kujutleda, mida see tookord tähendas.
Sellest kõigest tavaliselt ju ei räägita ;) Mäletan minagi, kui keeruline oli hakkama saada nõuka ajal, kui midagi saada polnud. Aga päris probleemideta ilmselt ei pääse ka praegu, nagu sinu jutust järeldub. Imestan, kuidas kogu selle meditsiin arengu juures ei leita mingit varianti või rohtu, kuidas see veritsemine ära jätta. Vähemalt selleks ajaks, kui veel või enam lapsi ei taha saada.
Minu kõige jõhkramad mälestused selles teemas on seotud laulupeoga. Teismelisena võõras linnas pikkade kooriproovide ja jalgsikõndimiste ajal ligunes side läbi või nihkus paigast, lisaks olematud pesemisvõimalused majutuskohas. Siiamaani mäletan, kui kohutabvalt piinlik ja vaevarikas see kõik oli. Mõtlen praeguste laulu-ja tantsupeol osalevate tütarlaste peale ja loodan, et neil on lihtsam, kuna on saada erinevat sorti sidemeid ja tampoone. Aga kas tantsude või laulude harjutamise tuhinas tehakse vaheaegu, et tüdruk ennast korrastada saaks või ei tule see võimalik probleem meesterahvastele või vanematele naistele pähegi?
Minul on natuke vedanud, sest uputuse asemel oli see teine, "ei pane eriti tähele" variant, aga vastikute kõhuvaludega, mis lõppesid pärast sünnitust.
Aga on ju küll vahendeid, mis veritsemist vähendavad. Mina tablette süüa ei saa- ajab iiveldama, sestap kiidan Nuvaringi. EVRA oli ka täitsa ok.
Mul uputas ja nädalaid järjest küll ainult päris noorena. noh, nii 10-14. Hiljem läks regulaarseks ja lühemaks.
Aga see varane aeg on mõistetavalt kõige jubedam aeg, kui sellised hädad üldse tabada saavad, sest sul ei ole vahendeid. Sul ei ole isiklikku raha, et osta - no kasvõi vatti. Sul ei ole ka sundimatut rahu sellest emaga või vanaemaga rääkida, et sa oled hädas siukse äärmiselt piinliku murega, eriti kui sind vaadatakse nagu rahvavaelast, kui oled jälle mõne voodilina ja voodipõhja ära veristanud. Kui nad vist ei tule selle peale, et 11-aastane lapsuke vereuputuses elab.
Ma kasutasin phmt lihtsalt mingeid väikeseks jäänud riideid, millest midagi sidemetaolist välja lõikasin ja hiljem kogusin neid kuskile pappkasti, alul ideega, et vbla pesen kunagi läbi, kui keegi pealt ei näe, kuni lõpuks kõik naabrite prügikonteinerisse viskasin, sest kartsin, et meie omast pannakse tähele ja saan jälle pahandada.
Kui, siis jäin mõtlema vaid, et Väga Väga Naine pani mind meenutama end 10-aastase plikana, ja kõiki neid koledusi. Ja siis jäin mõtlema, et ma ei kujuta ette, et mu oma tütar peaks juba vaevalt kolme aasta pärast kõige selle jamaga maadlema - ta on ju niiiiii laps alles! Jeerum.
Kõike seda lugedes tunnen ääretut tänulikkust, et minu uputamised ja krampides väänlemised algasid ajal, mil sidemeid said igast toidupoest. Minu ema muuseas õpetas konjakit kasutama, mõjus ka. Isegi nii hästi, et siiani ei talu konjaki lõhnagi.
Koonduslagri ja sõja kohta ütles minu terviseõpetuse õpetaja kunagi, et sellistes oludes lõpetab naise keha menstrueerimise. Nunnade kohta ei osanud tol ajal küsida.
See postitus puudutab nii lähedalt. Mäletan, et meil õnnestus emal saada kusagilt leti alt mingid välismaised aluspüksid, millel oli allosal kile vahel. Neid siis kasutasime õega alati päevade ajal. Ja see küüditamise ja koonduslaagrite värk - olen ka mõelnud, et kuidas ometi? Ilmselt koonduslaagrites jäid paljudel päevad ära, aga Siberis tuli ikka paljudel kuidagi toime tulla. Õudselt imelik mõelda, et nõukogude inimeste jaoks midagi mõistlikku ei suudetud toota. Et siis menstruatsioon oli nagu seks - seda polnud nõukogude inimesel lihtsalt olemas. Lausa imelik, et lastel sündida lubati.
ma arvasin siiani, et uputus ja krambivalud on enam-vähem pöördvõrdelised - et ühtedel uputab, teistel krambitab, ja tänasin õnne, et mul on uputusevariant. a tuleb välja, et ka kaks halba saavad korraga olla.
a kas kellelgi on veel seda tunnet, mille kõige täpsema kirjelduse ma leidsin kunagi "Viiruse" filmist, kus esimene patsient tundmatu epideemia kätte ära suri ja doktor teatas dramaatilise häälega: "Kõik tema siseorganid on veeldunud"? esimesel-teisel päeval on mul täpselt see tunne.
Oeh, ma pean tõdema, et olen ilmselt ka ses osas õnnesärgis sündinud, sest mul on sel ajal lihtsalt "veidi ebamugav olla". Ja õnn olla sündinud uuemate leiutistega ühel ajal. Aga ma arvan ka, et elu oleks palju ilusam kui seda jama üldse ei oleks. Ses osas võivat aidata spiraal (nagu ma infobukletist lugesin) aga samavõrd olen kuulnud, et see võivat asja hoopis hullemaks ajada, seega pole ma julgenud riskida. Ja need, kes arvavad, et see on "osa identiteedist" on mu jaoks sama ebatõenäolised olevused kui "orgastilised sünnitajad" :)
hmm. mul on sõbranna, kes ei rääkinud küll orgastilisest sünnitamisest, aga kõneles sellest kui eelkõige huvitavast protsessist. et nii huvitav olnud, et pani kaaluma, äkki hakata surrogaatemaks, kui kellelgi hädalisel tarvis on.
aga mis päevadesse puutub... ma saan aru, et krambid ja uputus on mõlemad tavalised asjad, aga kas kellelgi on veel seda, et esimesel-teisel päeval ei jätku õhku, lämbu või ära? huvitav, kas rauapuudusest.
ja akent ei saa sealjuures lahti hoida, sest ühtlasi on nii külm, et mitte kunagi ei saa enam sooja.
Mehena on seda avameelsust lugeda... õpetlik. Isegi veel minu vanuses, kellel ammu täiskasvanud tütred. Ning pisut imelik on kommenteerida siin naistejutu seas. Keegi kirjandusklassik pani oma tegelase, meesterahva suhu mõtte, et kui temaga juhtuks see, mis kord kuus naistega, laseks ta endale peldiku taga kuuli pähe. Paljulapselises peres kasvanuna olime vendadega ehk pisut rohkem kursis ja teadlikud neis tüdrukutega juhtuvais asjus kui eakaaslased poisid. Ühel õel oli see ikka päris hullusti, mitmeid kordi käis kiirabi või viidi haiglasse. Ning neid marliasjandusi, mida poiste pilkude eest varjatuna pööningul pärast pesemist kuivatati, seda ma ei unusta lõpuni. Õnn, et oma tütred neid jubedusi pole kunagi näinud.
Eks mehi on ka mitmesuguseid. Kui mu isa koolis käis, oli neil seal nii tüdrukutel kui poistel sama kehaliseõpetaja, meesterahvas. ja kui tüdruk tahtis päevade pärast kehalisest vabastust saada, nõudis õpetaja, khm, asitõendi ettenäitamist.
|
OSCAR-2019
|
||
Edgar Savisaar ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud usutluses, et lõppev aasta oli talle raske. Savisaar uskus, et nii Keskerakond kui ka poliitikud, keda ta ise elu jooksul on palju aidanud, tulevad talle raskel hetkel toeks. Aga ei tulnud. ERR.ee avaldab Anne Raiste usutluse Savisaarega täismahus.
Kui te vaatate aastale tagasi, siis millal tuli teil mõte minna Keskerakonnast eraldi valimistele ja asutada valimisliit?
Tegelikult me selle asja otsustasime kuskil augustikuus. Võit oli ainuüksi see, et me läksime välja. Ega keegi ei uskunud, et me läheme.
Püüti selle sündi võimalikult kaugele edasi lükata. Me vaid kuu-poolteist tegelesime sellega. See oli väga lühike aeg. See aeg peaks olema aasta või rohkem enne valimisi. Selles mõttes oli hea see, et suutsime üldse välja tulla.
Kuidas valimistel läheb, otsustakse valimispäeval või eelvalimistel. Kes ennustavad liiga palju, ega neid ei võta keegi tõsiselt.
Kindlasti oli see üks tõuge. Kolm patoloogi tegid ekspertiisi, et olen väga terve. Siis leidsin, et kui võin käia kohtus, siis võin ka valimistel käia.
See minu Evestus (prokurör Steven-Hristo Evestus - toim) väidab, et nüüd hakkab asi läbi saama. Ta ei ole siiani midagi välja toonud. Ja kui ta viimasel päeval jätkab samamoodi, siis tuleb üheksa advokaati, kes hakkavad oma argumente esitama ja oma tunnistajaid tooma. See on pikk protsess. Mul on see teist korda kohtus olla. Esimene kord läks hästi ja ma usun, et nüüd ei lähe halvemini.
Keskerakond ei pakkunud mulle ei esimest ega ka mitte teist kohta. Ja ausalt öelda ma ei tea, kuidas oleksin sellesse suhtunud kui oleks pakutud. Teate, mina uskusin küll, et kõigi nende probleemide puhul, mis mind tabasid, et minu erakond ja poliitikud üldse, tulevad mulle appi. Mina olen aidanud palju kordi ja lootsin, et mõnel on see veel meeles. Aga ei tulnud.
Ajalehes nimetati mind aasta kaotajaks, aga ma olen aasta võitja, sest ma olen ju elus! Elada läbi kõik see, mis mina olen läbi elanud... Uskuge mind, see ei ole lihtne.
Keskerakonnal on uued juhid, kas head või halvad, näitab ajalugu. Mina neile hinnanguid ei jaga. Aga kuidas toimus kogu see protsess ja eelmine parteikongress, see on mul tänaseni hästi meeles...
Millisena näete neil kohalikel valimistel rekordilise häältesaagi saanud Mihhail Kõlvarti edasist rolli ja poliitilist tulevikku?
Mitu poliitikut tegid neil valimistel ilma sellega, et läksid kaasa ja olid nende poolt, kes tavaliselt on Savisaare vastu seisnud. Need on pikad protsessid, mis neist edasi saab. Merkel alustas Saksamaal targu sellest, et müüs maha Kohli. Kohl on nüüd surnud, aga läheb ajalukku.
Kui jutt on neist kahest mehest (Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis - toim), siis nad polnud lihtsalt ärimehed. Sõõrumaaga oleme 1990-ndatest koostööd teinud ja vabariiki ehitanud. Keerulisem oli Mõisaga, aga ta on välja õppinud.
Kui aasta varem minu pool õunapuu all istusime, siis olid põhiliselt seal Kallas ja Reps (Siim Kallas ja Mailis Reps - toim). Sel aastal olid Sõõrumaa ja Mõis ning see oli huvitav.
Ka Jüri Ratas väitis, et on teiega palju rääkinud. Kui palju te tegelikult suhtlesite ja asju arutasite?
Algul käis ta minu pool, kui tal oli mind vaja. Ta oli üle paari nädala Hundisilmal. Ja siis unustas ära. Ju tal polnud siis mind enam vaja.
Millised plaanid on teil edaspidiseks? Palju räägitakse uutest erakondadest. Kas teete uue erakonna?
Olukord on põnev. Vahetunud on sotside juht, vahetunud IRL-i juht, samuti Reformierakonna juht. Me pidasime kõige kauem vastu Keskerakonnas. Me olime selle ära teeninud. Praegu on teine periood ja järgmine aasta tuleb omamoodi huvitav. Mõned esimehed parteides kindlasti vahetuvad.
Pevkur (Hanno Pevkur - toim) lubas järgmise aasta alguses ennetähtaegselt kongressi kokku kutsuda. Ma arvan, et küllap suur on tõenäosus, et Reformierakonnas toimub vahetus. Aga ega see viimaseks jää järgmisel aastal.
Sel aastal räägiti poliitikutest vast enim teist ja Olga Ivanovast. Kes on need kaks poliitikut, kellest räägitakse 2018. aastal kõige rohkem?
Siis on teistsugune situatsioon, sest ei ole valimiste aasta. Ja poliitikud hoiavad madalamat profiili, ma usun. Ja seetõttu usun ka, et rohkem räägitakse mitte-poliitikutest, kunstnikest näiteks. Mina arvan, et Koit Toome ja Ilus (Maarja-Liis Ilus - toim) kindlasti saavad esitähtedeks, kellest kõige rohkem räägitakse. Igal juhul ma hoian neile pöialt!
Serbia-Kosovo kõnelused Euroopa Liidus katkesid Kosovo serblasest poliitiku Oliver Ivanovici tapmise tõttu, ütles EL teisipäeval.
Ühendus mõistis tapmise hukka ja avaldas lootust, et võimud ei säästa jõudu kurjategijate tabamiseks ja kohtu ette toomiseks.
Serbia-Kosovo kõnelused pidanuks jätkuma teisipäeval tehnilisel tasemel. Kõnelused katkesid eelmise aasta märtsis, kui peaminister Ramush Haradinaj toona veel opositsioonijuhina Prantsusmaal kinni peeti ja tekkis võimalus, et ta antakse kohtuotsusega Serbiale välja.
64-aastast Ivanovici tulistati möödasõitnud autost, kui ta saabus oma partei peakorterisse Mitrovicas.
Hetkel pole kuriteo sooritajate kohta veel midagi teada. Kosovo valitsus on poliitiku mõrva hukka mõistnud ja nimetanud seda õigusriigile esitatud väljakutseks.
Serbia valitsuses Kosovoga tegelev ametnik Marko Djuric ütles kommentaariks, et tapmise korraldaja eesmärgiks oli paisata piirkond kaosesse.
"Kes ka ei oleks rünnaku taga, olgu nad siis serblased, albaanlased või mujalt pärit kurjategijad, tuleb neid karistada," sõnas Djuric.
Ivanovic oli erakonna Vabadus, Demokraatia, Õigus esimees. Varem on ta süüdi mõistetud albaanlaste vastu omal ajal sooritatud sõjakuritegudes, kuid sellel teemal pidi peagi algama uus kohtuprotsess.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Kosovo missiooni juht ning USA suursaadik Prištinas mõistsid teisipäeval hukka Kosovo serblasest poliitiku Oliver Ivanovici mõrva.
Ivanovic oli "üks tähtsamaid Kosovo serblaste esindajaid kakskümmend aastat... kes tegutses oma kogukonna heaks väsimatult ja oli hinnatud vahemees Kosovos", lisas Braathu.
USA suursaadik Kosovos Greg Delawie kutsus võime "uurima juhtumit kiirelt ja professionaalselt ning tooma süüalused kohtu ette".
"Kõik osapooled peaksid hoiduma ohtlikust retoorikast, jääma rahulikuks sel tundlikul perioodil ning pühenduma tööle suhete normaliseerumise ning Kosovo ja Serbia kodanike elu parandamise suunas," ütles USA diplomaat.
USA välisministeerium manitses nädalavahetusel oma kodanikke Kosovos ettevaatusele "terrorismi tõttu".
Serbia president nõudis teisipäeval riigi kaasamist rahvusvahelistesse missioonidesse, mis uurivad juhtiva serblasest poliitiku tapmist Kosovos.
Ivanovici tapmine ähvardab Kosovo ja Balkani regiooni stabiilsust, sõnas Serbia välisminister Ivica Dacic teisipäeval.
Kõige olulisem on tagada stabiilsus valdavalt serblastest elanikkonnaga Kosovo põhjaosas, sõnas Dacic.
"Kui stabiilsus Põhja-Kosovos satub ohtu, siis on stabiilsus ohus terves Kosovos ja kogu regioonis," ütles minister. Mõrv on "suur löök ja hoop serblastest elanike huvidele Kosovos", lisas ta.
Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini mõistis teisipäeval telefonivestlustes Serbia ja Kosovo presidentidega hukka Kosovo serblasest poliitiku mõrva ja kutsus üles rahule.
Teisipäeval pidid Brüsselis jätkuma Kosovo ja Serbia suhete parandamise kõnelused, mida vahendab EL.
Mogherini ütles telefonivestlustes, et Kosovo võimud "peavad tegema kõik, et süüdlased üles leida ja viivitamatult kohtu ette tuua", edastas EL.
Mogherini võõrustas kahe riigi presidentide kõnelusi viimati septembris. Teisipäevale kavandatud kohtumine pidi olema esimene töögrupi tasandi kohtumine 2016. aasta lõpust.
Kosovo Mitrovica kliinilise meditsiini keskuse direktor Milan Ivanovic ütles, et lahkamisel osalevad Euroopa Liidu Kosovo missiooni EULEX esindajad ja Priština kohtumeditsiiniinstituudi asjatundjad.
|
OSCAR-2019
|
||
Paljud meist on ilmselt mõtisklenud välismaale tööle minemise võimalusest. Mõni tahab suurt raha teenima minna, mõni uusi kogemusi ja väljakutseid otsima. Kiviõli tüdrukul Julia Ivanoval, kes töötab juba neljandat aastat infosekretärina Eesti Vabariigi Peakonsulaadis Peterburis, olid lisaks veel teisedki ajendid.
Julia on Eestist pärit, aga vene peres sündinud ja vene keskkonnas kasvanud tüdruk. 1996. aastal lõpetas ta Kiviõli 2. Keskkooli ja tuli teha otsus kuhu edasi minna. üks asi oli Julia jaoks selge - ta tahtis kõrgharidust omandada ja edasi areneda. Jäi veel ainult õppimiskoha valik. Keskkooli lõpetas ta hõbemedaliga, mis oli sellel ajal suur pluss ülikooli astumisel. Seetõttu tundus talle võimalus Eestis edasi õppida liiga lihtne ja ta tahtis minna kusagile mujale oma teadmisi proovile panema. Kuna Peterburi ei ole Eestist kaugel ja soovi korral on võimalus kasvõi igal nädalavahetusel kodus käia, otsustaski Julia selle linna kasuks. Otsus mujale kolida tuli Julia jaoks üsna valutult, sest tema elukaaslane elas juba Peterburis. Peale ülikooli lõpetamist asus ta tööle Eesti Vabariigi Peakonsulaadis Peterburis, mis on EV Välisministeeriumi allüksus.
Eesti välisesinduste üheks tähtsaimaks ülesandeks on asukohariigis Eesti kodanikele nõu ja jõuga abiks olla. Konkreetselt tegeleb peakonsulaat Eesti viisade vormistamisega, notariaaltoimingute ja perekonnaseisutoimingute teostamisega, kirstu ja urni pitseerimisega, Eesti elamislubade ja Eesti kodakondsuse taotluste vastuvõtmisega, turismifirmade registreerimisega, kultuurikoostöö küsimustega ning aitab Venemaal hätta jäänud EV kodanikke. Loomulikult käivad kõik need küsimused läbi sekretäri.
Kas igal Eesti Välisministeeriumis töötaval sekretäril on võimalus suunduda mujale riiki tööle või on selle jaoks mingid eeldused vajalikud?
"Mina ei ole varem EV Välisministeeriumis tööl olnud, aga põhimõtteliselt eeldab Välisministeeriumis töötamine töötajate teatud roteerumist. See tähendab, et iga Välisministeeriumis vähemalt 6 kuud töötanud sekretär võib soovi korral kandideerida välisriigis asuva EV esinduse vabanevale ametikohale. Avaldus esitatakse personaliosakonda ja peale seda võtab Välisministeeriumi Kõrgem Atestatsiooni Komisjon vastu otsuse nende arvates parima kandideerinud taotleja ametisse määramise kohta."
"Sekretäri töö sisu on enam-vähem sarnane igal pool: telefonidele vastamine, väljamineva/sissetuleva posti registreerimine, kirjade koostamine, asutuse asjaajamise korraldamine jne. Töö konsulaadis on aga kõigepealt riigi töö ja on riigi töö välismaal.
Inimeste jaoks, kes konsulaati helistavad või oma küsimustega/muredega pöörduvad, olen mina meie riigi nö nägu. See tähendab, et oma esimese arvamuse Eesti Vabariigist kujundavad nad suhtlemisel minuga ning minu kompetentsuse järgi. Minu arust ongi vahe selles, et olles konsulaadi või mõne teise EV välisesinduse töötaja, sa vastutad mitte ainult oma asutuse, vaid Eesti Vabariigi hea maine eest. Sellises situatsioonis on sekretäri vea hind väga suur."
"Sellele küsimusele vastamisega jään isegi hätta.... Töötan küll Peterburis, aga tegelikult ju Eesti riigiasutuses ja eestikeelses kollektiivis. Samas tundub kõrvaltvaatajana, et Venemaa firmades oleneb bürookultuur enamuses juhist, mitte selle firma asukohamaast."
"Meie asutuse sisene töö- ja suhtlemiskeel on eesti keel. Kuid olles EV välisesindus peame me asukohariigi inimestega suhtlema keeles, milles nad meie poole pöörduvad. Seega igapäevase töö käigus räägin ma eesti, vene ja inglise keeles."
"Arvan et neile, kes mõtisklevad, kas minna või mitte, ütlen - kindlasti minge! Kui inimene hakkab juba mingisugusele ideele mõtlema ja iseendaga seda võimalust arutama, siis ta on põhimõtteliselt selleks uueks kogemuseks sisemiselt valmis, kuid kardab seda uut ja tundmatut. Aga kartus ei ole meie elu parim nõuandja ja liikumapanev jõud. Me kardame, et mingi asi on raske, aga tegelikult teeb selle raskemaks just meie kartus. Seega, olge julged ja te saate kõigega hakkama! Loomulikult, on positiivseks küljeks uued kogemused, võimalus otseselt ja kohapeal tutvuda teise riigi kultuuriga, igapäevase elu ja õhkkonnaga.
Miinuseks on igatsus kodu ja lähedaste järele. Alguses on seda eriti tunda; pärast aga harjud veidi ja saad suurest igatsusest üle, kuigi igapäevastest kõnedest koju ei saagi loobuda. Ikka on vaja kuulda lähedaste häält, teada kuidas neil läheb ja muidugi ka oma muresid jagada."
"Küsimuste spekter on vägagi lai. Põhiliselt tuntakse huvi viisa saamise vastu. Siis küsitakse kuidas ja millega Eestisse reisida saab, kuidas ühte või teist kohta leida ning üldse Eesti elust-olust. Tegeleme ka Eesti elamislubade ja kodakondsuse taotluste vastuvõtmisega. Samuti võtame vastu taotlusi Eesti passi vahetuseks."
Esimese ja vist kõige tugevama mulje inimeste kultuurilistest erinevustest jättis mulle selline juhtum: esimestel nädalatel peale Peterburisse saabumist, läksin Nevski prospektile jalutama (nende jaoks, kes ei ole veel Peterburis käinud ütlen, et see on üks sellistest põhilistest turismikohtadest, kus praktiliselt iga Peterburi saabunud turist käib jalutamas ja nö linnaelu vaatamas). Ilm oli päris palav ja mul tekkis õudne jäätise isu.
Ostsin endale jäätise, istusin rõõmsalt pargipingi peale maha, vaatasin, kuidas elu mu ümber käib - kõik oli ju uustulnuka jaoks maru huvitav. Ja kui minu väike eine oli edukalt lõpetatud ja ma kavatsesin jäätise ümbrise minema visata, ootas mind päris suur üllatus: mitte kusagil ei olnud prügikasti.... Ma olin täitsa Å?okeeritud.... Vaatasin ringi - maas oli igasuguseid kommi-, jäätise- ja krõpsuümbriseid ning inimestele tundus absoluutselt loogiline ja loomulik visata see kõik lihtsalt tänavale...
Mina kõndisin, ümbris käes, kuni järgmiseni metroojaamani, kogu aeg ringi vaadates, et ehk leidub prügikasti varem... kuid ei.
Nende aastate jooksul, mis ma siin Peterburis olen olnud, on linn muutunud palju puhtamaks ja hoolitsetumaks. Ja ka prügikaste leidub nüüd tänavatel palju tihedamini, aga inimeste mõtlemisviis on oma üldjoontes endine: milleks kõndida praht käes kuni järgmiseni prügikastini? Parem viskan selle minema siis, kui pähe tuleb.
Aga mitte mingil juhul ei saa kategooriliselt väita, et Peterburis on ainult sellised inimesed. Absoluutselt mitte! Enamus inimesi on kõrgelt haritud, intelligentsed ja alati abivalmid, kui näiteks tänava peal pöörduda nende poole palvega näidata või seletada, kuidas mingisse kohta saada või mingit tänavat leida."
"Peterburgi ma päris elama ei jääks. Hetkel tunnen, et Peterburi on minu jaoks juba teatud mõttes läbi töötatud koht, kust vaevalt saab eneseteostamise mõttes midagi uut ja põnevat. Kui juba mõelda ja rääkida teistest võimalustest, siis loomulikult tahaks kõigepealt Eestisse tulla, kuigi mõnda teise riiki tööle minek ei ole ka välistatud."
"Ikka teadlik. Olen seda meelt, et just sekretäri töö annab edaspidiseks arenguks ja karjääriks vajaliku kogemuse ja teadmised, kuidas asutus sisemiselt toimib. Aitab omandada inimestega suhtlemise oskusi ja enda jaoks aru saada, kas oled üldse võimeline stressi taluma."
"ülikoolis olen õppinud majandust ja juurat. Loomulikult olen õppimise käigus saanud erinevaid teadmisi, mis on mind ka minu sekretäritöö tegemisel aidanud (meile õpetati muuhulgas ka asjaajamist). Olen põhimõtteliselt veendunud, et juriidiline haridus mõjutab inimese mõtteviisi, aitab paljudele asjadele ja probleemidele vaadata ratsionaalsemalt ja lihtsamini nendega hakkama saada."
"Tööpäevad ei ole praktiliselt kunagi sarnased. üldiselt kuulub infosekretäri töökohustustesse hulka esinduse telefonidele vastamine; konsuli vastuvõtule taotlejate registreerimine; nootide, kirjade ja teiste dokumentide vormistamine, nende kooskõlastamise ja allkirjastamise organiseerimine, peakonsulaadi üldise e-posti aadressi igapäevane kontrollimine ja sissetulnud kirjadele vastamine; arhiivi haldamine ja korras hoidmine; Eesti kohta infomaterjalide posti teel levitamine; Eesti passi, elamislubade ning viisade vormistamise kohta informatsiooni edastamine; esinduse külaliste vastuvõtmine (vajadusel hotelli broneerimine, transpordi korraldamine jms).Kindlasti tekib ka muid tegemisi, mis otseselt ametikohast ei tulene, aga mis kuuluvad konsulaadi tegevusvaldkonda."
"Kolleegide rahuolev meeleolu ja teadmine, et nende rahulikuks ja normaalseks tööülesannete täitmiseks on kõik vajalik ja minust sõltuv õigeaegselt ning korrektselt ära tehtud."
"Oleneb sellest, kuidas oma töösse suhtuda. Alati võib öelda, et iga töö on nüri ja monotoonne, aga minu isiklikul arvamusel on töös, mis on seotud inimestega suhtlemisega, väga raske rutiini ette kujutada. Inimestega suhtlemine on ettearvamatu ja vastates järjekordsele telefonikõnele ei tea sa kunagi, mida inimesel on küsida või öelda, aga sa pead selleks juba ette valmis olema."
"Alati leidub kohta loomingulisusele. Isegi sellises - esimesel pilgul loomingut mitte eeldaval ametikohal, nagu sekretär. Sekretäri põhiülesanne on olla teistele asutuse töötajatele abiks, et nende igapäevane töö oleks võimalikult mugav ja häirivatest pisiasjadest vaba. Näiteks - kui ma alles tulin konsulaati tööle, kirjutasid meie viisasekretärid, kes taotlejate viisataotlusi vastu võtavad, meie konsulaadi kontaktandmed käsitsi. Esiteks ei olnud see iseenesest mugav ja teiseks võttis aega, mida võiks protsessi lihtsustamisel kokku hoida ja kasutada viisataotlejate korrektseks ja kiireks teenindamiseks.
Mina seda kõike nähes, tegin enda arust väga lihtsa asja: lõin meie konsulaadi kontaktandmed arvutisse, printisin välja ja jagasin meie "viisanaistele". Neile see leid väga meeldis ja nad olid sellega ise rahul ning tänulikud, et keegi mõtles ka nende probleemide ja tööprotsessi lihtsustamise peale. Varem millegipärast ei olnud keegi selle peale tulnud... See on väga lihtne näide, et alati võib leida isegi oma ameti piirides võimalusi loominguks ja värskete mõtete tekkimiseks."
"Teadmine, et minu töö on teiste minu kolleegide jaoks tähtis ja nende poolt hinnatav. Arusaamine, et korrektselt, õigeaegselt ja rõõmsa meelega oma töökohustuste täitmine mõjub kolleegide meeleolule positiivselt ning aitab ka neil oma tööga paremini hakkama saada.
Vahel üllatavad meeldivalt kliendid, kes helistavad lihtsalt selleks, et soovida kõike paremat, tänada hea suhtumise ning korrektse teenindamise eest ja öelda, et Eesti külastamine oli nende jaoks meeldiv ning meeldejääv kogemus. Peale selliseid kõnesid tunned ennast nii inimeste, kui ka riigi jaoks eriti vajalikuna."
"Praeguseni hetkeni ei olnud otsest vajadust oma teadmisi täiendada - piisas nii saadud haridusest, kui ka töökogemusest, mida konsulaadis töötades olen omandanud. Samas olen alati valmis ennast täiendama ja uusi kogemusi saama."
"Hea juht on kõigepealt tark, rahulik, enesekindel, avara silmaringiga ja oma valdkonnas kompetentne inimene. Inimene, kes on meeskonnatööks valmis ja oskab oma alluvate arvamusi kuulata ja oma seisukohta argumenteerida mitte ainult sellega, et "ta on juht, ja selle pärast tema arvamus on ainukene ja õige". Hea juht ei sekku ilma vajaduseta tema poolt antud ülesannete täitmise protsessi, vaid teda huvitab, et ülesanne saaks ettenähtud ajaks ära tehtud ja ülejäänu on juba töötaja rida."
"Ma ei eristaks edukaks bürootööks vajalikke omadusi inimeste tavalistest väärtustest, mille hulgast mina hindan kõige rohkem inimlikust, abivalmidust ja oskust panna enda teiste inimeste olukorda, mitte minna ülbeks ja nina püsti ajada, vaatamata sellele, milliseid on su saavutused professionaalses ja majanduslikus vallas. Kindlasti aitavad hea naljasoon, huumorimeel ja ratsionaalne suhtumine ellu nii bürootöös kui ka igapäevaselt tekkivatest raskustest üle saada."
"Sellele küsimusele vastaks ma niimoodi, et minu töötulemuste tunnustamine ja kolleegide poolt konsulaadi tööde kordaminekus minu väikese panuse märkamine, on minu enda jaoks üks suur kordaminek."
"Otseses mõttes ei tule. Olles riigiasutuse töötaja ma ei saagi tööd kaasa võtta, aga mõttes tuleb töö ikka koju. Vahel, peale eriti pingelist päeva, kui oli palju suhtlemist probleemsete klientidega, jääb hinge kripeldama mõte, et kas ma tegin ikka kõik õigesti või oli probleemil mõni parem lahendus. Ikka mõtled ja analüüsid möödunud situatsioone ja otsid neile parimat lahendust."
"Motiveeriv ja mõnus töökeskkond on minu jaoks arenev ja hästi mobiilne meeskond, kus leidub koht ka iga töötaja loomingulisusele asutuse üldise eesmärgi heaks. Kus tunned, et igaüks on firma jaoks midagi tähtsat teinud ja kolleegid oskavad seda ka hinnata."
"Tööõhkkond sõltub enamuses ikkagi juhist, kuid ei tasu ka sekretäri panust firma õhkkonna loomisesse alahinnata. Optimistlikult ellusuhtumisega, naeratav, sõbralik ja abivalmis sekretär aitab ka tööõhkonda positiivselt mõjutada."
"Lõõgastun tavaliselt sporti tehes. Proovisin mitmeid spordialasid ja nüüd otsustan vastavalt oma tujule ning enesetundele, millega just täna tegeleda tahaks. Vahepeal on tuju jõusaali trenniks, vahepeal aga hoopis Yoga või Pilates'e tegemiseks. Trennid annavad mulle palju energiat juurde ja aitavad ka särasilmselt oma tööülesannetega hakkama saada. Kord või kaks kuus luban endale massaaÅ?i.
Nädalavahetusel üritame kallimaga koos looduses käia ja tihedast linnaelust puhata. Talvel käime suusatamas, uisutamas või lihtsalt looduses jalutamas, suvel aga jalgratastega sõitmas, ujumas ja päevitamas.
Kuna tööpäeva jooksul saan tavaliselt oma suhtlemise isu täis ja koju jõudes ei jää enam telefoniga rääkimiseks jaksu, jääb ka sõpradega suhtumine tavaliselt nädalavahetusteks."
"Olen loomult heas mõttes realist, seega minu unistused on tavaliselt pigem plaanid, kui unistused selle sõna tavalises tähenduses.
Une-eelsel ajal mõtlen tavaliselt kuidas järgmist päeva paremini planeerida, et tööl saaks kõik ilusti ja õigeaegselt ära tehtud ning jääks veel aega ning jõudu ka enda harrastusteks ja töövälisteks tegemisteks."
"Eduka inimesena kõigepealt:) Elu on ettearvamatu ja mine tea milliseid väljakutseid ma ise enda jaoks välja mõtlen ning kus valdkonnas otsustan oma jõudu proovida."
"Elu elada tuleb mitmekesiselt ja täisväärtuslikult! Alati tuleb edasi areneda ja mitte piirduda saavutatuga. Olge rõõmsameelsed ja inimlikud!"
|
OSCAR-2019
|
||
Minu poole pöördus üks juuraharidusega noor ema, kes kodanikualgatuse korras ajab ühte asja (ütleme nii, selle asjaga ühinemisel võib natuke kuulsaks saada ;), sest see tähendaks ilmselt ka meediaga tegemist, ning loodetavasti muudaks selle aktsiooni tagajärjel Tartu linn ära oma korralduse, mille järgi 1800 krooni lapsehoiutoetust kuus läheb lapsehoidjatele, mitte kohata jäänud lapse vanemale. Tallinnas näiteks läheb see toetus ikka lapsevanematele.
Niisiis, otsitakse neid tartlasi, kelle lapsed on lasteaiajärjekorras väga kaugel ja kellel vanemapalk lõppenud-lõppemas. Ja kes arvavad, et olukord on ebaõiglane ja ebaseaduslik. Palun helistage talle, Pille, telefon 51 58 093. Eks ta siis seletab teile täpsemalt.
üks küsimus. mis mõttes Tallinnas läheb toetus lapsevanematele? eks ta tehniliselt on isegi õige, tõesti kantakse see toetus lapsevanema arvele, aga eeldusel, et sama summa on enne ikkagi lapsehoidjale makstud. ehk tegelikult saab selle raha siiski lapsehoidja. kui lapsehoidjale ei maksa, siis (tagantjärele) toetust ei saa. mul nt lapsehoidjal pole veel koolitus läbitud, tunnistust ei ole ja maksan talle täie rauaga ning mitte midagi mulle ei hüvitata 🙁
Minul sai emapalk eelmine kuu läbi ja laps saab järgmine aasta lasteaeda juhul kui 409 samaealist väikest inimest ära kolib Tartust või siis nii 20 lasteaeda aastaga juurde ehitatakse:))) Vot sellised võimalused.
Aga need emad ju ei lähe arvesse, kes on nii esimese kui ka teise lapsega kodus ja saavad teise lapsega vanemahüvitist?
Esimese lapsega vastav olukord muidugi üle elatud ja ei saa öelda, et kolmandik palgast lapsehoidjale maksta olnuks rõõmustav.
Kristiina, ma arvan, et see raha võiks minna lapsevanematele ses mõttes, et vanem otsib lapsele sobiva hoidja, kes vastab VANEMA kriteeriumidele, mitte RIIGI poolt kehtestatutele. Minu esimese lapse hoidja oli (ja vahel on praegugi) pikka aega sõimes kasvataja ning on hoidnud lapsi erahoidjana kümme aastat. Ise kolm last üles kasvatanud. Minu meelest igati pädev. Aga näe.. riigi meelest mitte. Sinu lapse hoidjaga sama lugu – maksad täie rauaga, laps on tema hoida – järelikult usaldad teda. Aga vaja on veel mingit paberit koolituse läbimise kohta.
Kusjuures ma ei usu, et paber on mingi võluvits, mis teeb inimesest lapsehoidja, keda lapsed armastavad ja vanemad hindavad.
Hmm. Helistasin. Aga ju siis ikkagi ei lähe titega kodus olijad arvesse, sest toru visati lihtsalt hargile. Niipaljukest siis juuraharidusega inimeste arusaamisest viisakusest.
Tallinnas läheb raha ju ka lapsevanemale ainult juhul, kui lapsevanem on selle eelnevalt riigile sobivale lapsehoidjale andnud. Seega ka raha maksmine otse lapsevanemale ei muudaks asjaolu,et lapsehoidja peab vastama teatud linna poolt kehtestatud tingimustele (nt maksma oma tulu pealt makse). Ja Tallinnas läheb raha eralasteaedade puhul ka otse lasteaiale, lapsevanemale läheb päevahoiu või lapsehoidja kasutamise puhul. Ma ei ole küll Tartu korraga üksikasjadeni kursis ja ei tea, kuidas seda süsteemi lapsehoidja kasutamise korral rakendatakse, aga kui laps käib päevahoius, siis miks see nii oluline on, et selle asemel, et maksta 4000 krooni lastehoiu eest,maksad 6000 ja siis saad oma arvele kompensatsiooniks 2000?
See on ju juriidiliselt keeruline teema. Ja praegu kindlasti ei lähe lapsehoiutoetus “by default” lapsevanema rahakotti. Antud toetuse saamiseks peab laps olema litsenseeritud lapsehoidja hoitud, mille siis riik/linn/vald? antud summa piires vanemale hüvitab. Osutatud teenus tuleb toetuse maksjale tõendada. Ilmselt on see umbes sama suur summa, kui muidu lasteaia lapse eest lasteaiale makstakse?
Kui seda lastehoiutoetust saaks last hoidev vanaema või teise lapsega kodus olev ema jne, siis see oleks sisuliselt juba pikem vanemahüvitis või suurem lapsehooldustasu. Ja siis peaks teistmoodi neid asju ajama.
Linnade mõttekäik on ilmselt mitte toetada praegust (vist illegaalset?) süsteemi, kus lastehoidjad toimivad “mustalt”, makse maksmata. See litsentside-jagamise värk on ilmselt mehhanism, millega maksustamist sunduslikuks teha tahetakse. Ühelt poolt vist arusaadav – a oleks tore, kui mõni juuraharidusega inimene ära seletaks, kas selline haltuura (mitte ainult lastehoius!) on tegelikult seaduslik v mitte.
Juurast ja knihvidest ei jaga, aga minu meelest võiks lasteaia-asjal olla mingi loogika. KUI omavalitsused on võtnud selle enda asjaks, et nemad pakuvad lastehoiuteenust, siis peaks nad ka garanteerima varuväljapääsu, juhul kui nad seda teha ei suuda. Tõstkugi siis käpad püsti ja kuulutagu valdkond ausalt probleemseks ja maksku vanematele see summa, mis muidu kuluks ühe lapse hoidmisele lasteaias – lapsevanem saab siis ise vaadata, kas on hoiab last ise või võtab kellegi, tema mure.Kuidagi nagu inetu tundub, et linnad ise ei suuda õigeaegselt lasteaiakohti tagada aga teevad vanemate elu raskeks teiste tasustatavate hoiuvõimaluste valikul.
Rumala inimesena julgen aga vaikselt mõlgutada, et – kui ov-d seavad karmid piirid nö eralapsehoidjate kvalifikatsioonile, kas siis alati on ikka 100% garanteeritud, et lasteaedades on eriaharidusega inimesed?
Juurainimese ja lapsevanemana võiksin väita, et juhul kui lasteaiakohti ei jätku linna süül, ei peaks linn tõepoolest mitte kuludokumendi alusel hüvitama “litsenseeritud erahoidjateenust” millisel juhul ta teenib selle teenuse pealt laekuvatest maksudest raha tagasi, vaid laste võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes hüvitama kohast ilma oleva lapse vanemale ühe lasteaias käiva lapse koha arvestatud lasteaiakoha maksumuse kuni selle lasteaiakoha saamiseni. Kindlasti ületab selline summa mitmekordselt praegu makstava lastetoetuse 😉
Selliste summade igakuine väljamaksmine lapsevanematele oleks muuhulgas ka kena motivatsioon linnale oma rahakoti säilitamis huvides lasteaiakohtade arvu kiiremaks suurendamiseks.
Jah, tean. Nad otsisid ka Pillet taga, aga selgus, et Pille oli just sel nädalal perega ära välismaal. Sellepärast ka ei saanud telefonitsi teda kätte. Aga kohe peaks tagasi jõudma!
Olen rääkinud ühe eralasteaia omanikuga. Ja selgus tõsiasi, et kui lapsehoiutoetust hakkab saama otse lapsevanem, siis tõstavad nemad oma hindu ja kokkuvõttes tuleb lastevanematel ikkagi sama summa välja käia.
Minu ettepanek oleks selline, et kuna omavalitsus ei pea kinni seadusest, võimaldada igale lapsele lasteaiakoht, peaksid nad maksma lapsevanemale kompentsatsiooni n. miinimumpalga ulatuses. Selle rahaga saaksin ma kuidagi hakkama ja võiksin südamerahus ise lapsega kuni lasteaiakoha saamiseni kodus olla.
|
OSCAR-2019
|
||
Avakontsertidel tõi kaunist orelimuusikat Viini ajaloolistest kirikutest Peter Frisée. Kontsertidel Anija mõisas ja Toompea muusikasalongis pakkusid löökpilliansambel PaukenfEst ja oboemängija Riivo Kallasmaa põnevat jõulukava.
Aasta lõpeb traditsiooniliselt säravate suurvormidega. Muusikute vahendusel jõuab meieni kaugete aegade värv ja meeleolu – nii, nagu ajastu meistrid seda muusikat oma eluajal kuulda võisid. Lõppkontsertide kava «Dixit Dominus» tervitab Tallinna kultuuripealinnaks 2011 saamist.
28. detsembril kõlavad Tartu Jaani ja 29. detsembril Tallinna Jaani kiriku võlvide all barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed. Kell 19 algavatel kontsertidel esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Corelli Barokkorkester ajastu pillidel, dirigent on Daniel Reuss.
Corelli Music soovib kõigile Maarjamaa inimestele õnnistatud jõulupühi, säravat uut aastat ja rõõmsat taaskohtumist!
27. veebruarist 1. märtsini toimub Türil kirikute noortejuhtidele koolitus «Põlev pirn» eesmärgiga tuua kokku kõik praegused ja tulevased noored juhid, et neid varustada täitma Kristuse misjonikäsku. Koolituse teemaks on isiklik suhe Jumalaga, Kristuses olemine. Kristus on öelnud: «Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.»
Viljandimaa Paistu kiriku esmamainimisest möödub järgmisel aastal 775 aastat. Mõnda aega on pühakoda jõudumööda remonditud. 11. oktoobril peeti kirikus torni vitraažakende valmimise puhul tänujumalateenistus, tööd jätkuvad.
Teist sellist kirikut kui on Paistu, annab Eestis otsida. Naljatamisi võiks seda pühakoda nimetada katusekirikuks. Mõtlen siin fakti, et veerandsaja aasta jooksul on sellel vanal pühakojal kolm korda katust vahetatud. Viimati 2005. aastal, kui jaanuaritorm kangutas katuselt lahti kaks aastat varem pikihoonele pandud pleki.
1981. aastal Paistusse elama asunud Võnnu kandist pärit Raivo Asuküla ordineeriti õpetajaks 1990. aastal, aga esimese katuse sai ta siinsele pühakojale panna juba 1984. aastal Viljandi EPTs töötades, kui oli õpetaja Ivar-Jaak Salumäe juures praktikal. Ta tõi ka õpetaja palvel Tallinnast Balti jaama tagant katusepleki kohale, aga see oli kale, murdus kergesti ja hakkas varsti läbi jooksma.
Muinsuskaitse kaudu saadud rahaga 2003. aastal valminud uus katus polnud õpetaja sõnul kvaliteetne, sarikate kinnitused olid halvasti tehtud ja roovideks olnud poolmädanenud lauad uisapäisa paigutatud.
Jaanuaritormi ajal kaks aastat hiljem peksis tugev tuul pleki lahti ja see lainetas katuse peal üles-alla. Õpetaja sõnul kajanud nagu mürsuplahvatused, kui plekk suure pauguga alla langes. Õpetaja püüdnud veel kellamehega katusel päästa, mis võimalik, kuid loobunud – ettevõtmine oli eluohtlik. Veerand miljonit maksma läinud katus lendas sõna otseses mõttes tuulde.
Praegu näitab õpetaja Asuküla uhkustundega kirikutorni uusi aknaid, mis on koguduse viimane suurim ettevõtmine. Viimane, põhjapoolne valmis oktoobris. Jaanuaritormis 2005 purunesid ka 19. sajandi teisel poolel ehitatud torni aknad. Umbes saja viiekümne aasta vanused vitraažaknad olid ka oma aja ära elanud. Nüüd on komisjon aknad vastu võtnud ja heaks kiitnud, aga töö algus oli raske.
«Mulle imponeerib Villu Jürjo, tema kangekaelsus, oleme ka üheealised ja ühe õpetaja õpilased,» naerab Asuküla. Oma tahtmise surus läbi ka Asuküla: torni vitraažaknad tehti uued, mitte ei taastatud vanu. Pingeline mõttevahetus muinsuskaitseametiga tekkis Asukülal esimest, lõunapoolse külje akent välja vahetades. Muinsuskaitseameti nõudmine oli, et vanad aknad tuleb taastada ja üle tinutada.
Tallinnast kutsuti kohale ka klaasikunstnikud, kes oleksid pidanud keerukat taastamistööd tegema. Ala spetsialistid tunnistasid nõutud taastamise ilmvõimatuks: paberõhukeseks kulunud roostes plekiribasid on raske puhastada ning nende vahele hapraks ja halliks muutunud klaasitükke, mida pealegi on raske lõigata, tagasi panna ei suudeta.
Ka ettevõetud töö oli keeruline: kaks plekki joodeti servapidi kokku, pandi klaasitükk vahele ja tinutati üle. Selline töö olevat ettevõtmist rahastanud sakslaste hinnangul kallim kui tinast joodetud raamide puhul. Kolme akna eest tuli välja käia 300 000 krooni, ühe kolmandiku sellest maksis Bramsche kirikuringkond Saksamaalt.
«Aknad on mõeldud kaugelt vaatamiseks. Kui tina oksüdeerub mustaks, on need veel ilusamad,» ütleb Asuküla. Uued aknad valmistati paksemast klaasist kui originaalid. «Mina olen kange kuju, igat asja ei kuula. Ütlesin, et see on minu tase ja nõudmine, et aknad tulevad kolme millimeetri paksusest klaasist,» kinnitab Asuküla. Põhjakülje kahe paneeli vahel on siiski kasutatud vana klaasi. Torni kolme külge suuri aknaid ette keerates on survega mõnele ruudukesele küll mõra sisse löönud, need vead on ehitaja lubanud likvideerida ja andnud tööle kolmeaastase garantii.
Õpetaja näitab, et on lasknud kirikule kohalikus töökojas uued uksed teha, sest vanad olid kui sõelapõhi, kust tuul läbi tuiskas. Mõne aasta eest said pikihoone aknad kolmanda klaasi lisaks, neid ette pannes jäi õpetaja kõrgele tellingute külge rippu, aga oli siiski hoitud. Külmal ajal köetakse kirikut kalorifeerahjuga, mille korsten koledalt aknast välja ulatub. Õpetajal on selle koha pealt kindel arvamine: «Mulle on tähtis, et kass hiiri püüab, mitte see, mis värvi ta on.»
Pärast Põhjasõda, kui kiriku võlvid purunenud olid, maeti ehituspraht kiriku ümber, see tõstis maapinna tükk maad kõrgemaks. Lisaks kasvasid puud ümber kiriku suureks ja õnnetus, et pühakoja müürid ei kuiva enam ära, oligi käes. Nüüd on puud maha võetud ja ühest neist, nimelt kasest, tehtud neitsi Maarja kuju. On ju Paistu kirik temale pühitsetud. Kiriku ümber on 2000. aastal tehtud kuivendussüsteem ja nüüd on loota, et niiskusest võitu saadakse.
Praegu ootab õpetaja töömehi, et kirikusse panna tuletõrje valvesignalisatsioon. Koguduse suur soov on, et tähtpäevaks jõuaks pühakojale valge lubjakatte peale tõmmata. Kirik on laotud küll maakivist ja osaliselt punastest tellistest nagu Viljandi Pauluse, kuid krohvitud ja valgeks lubjatud ümberehituse käigus 19. sajandi viimase veerandi hakul.
Võib-olla aga veel suurem lootus ja hädavajadus on korda saada väikesed tornikesed, mis on allakukkumise äärel.1863.–1876. aasta ümberehituse käigus sai kirik endale torni ja välisseina tugipiilarid, mida kaunistavad nüüdseks murenenud tornikesed.
Nende remondiks on sakslased lubanud taas appi tulla ja kogudust rahaliselt toetada. Kogudusele on väikest abi inimestele kasutada antud maa rendist, tuntavat abi aga vallaga sõlmitud rendilepingust, mille kohaselt vana pastoraati kasutab vanadekodu.
Küsimuse peale, milline on mulkide usklikkus, kiidab õpetaja siinsete inimeste tehtud tööd. Ta ütleb, et mulgid hindavad raha väärtust, aga oma usklikkuse justkui peidavad ära. «Mulgid annetavad aastas korraliku summa, aga ei leia ise aega kirikusse tulla, paluvad minul nende eest palvetada,» kirjeldab õpetaja Asuküla siinseid inimesi.
Nad soovivad, et kirik oleks korras ja jutlused heal tasemel ning õpetaja haritud, aga endal aega jumalateenistusele tulla pole. Asuküla meenutab oma õpetaja Elmar Salumaa mõtet, et sel sajandil peab misjoneerima iga üksikut inimest, lähenema igaühele individuaalselt ja leidma üles tema usklikkuse. Raivo Asuküla teeb seda iga päev Kaitseliidu Sakala malevas ja ühes puidufirmas, kus ta leiba teenib.
Kogudus läheneb aga inimestele diakooniatöö kaudu: juhatuse esinaine Maie Sults jagab kogudusemajas väikese annetuse eest abivajajatele riideid, jalanõusid ja muud vajalikku kraami, mida õpetaja käib Soomest toomas. «Meil on korralik diakooniatöö võrgustik,» kinnitab õpetaja Asuküla. Selle poolest tuntakse kogudust kaugemalgi.
Kätte on jõudnud kirikuaasta viimane pühapäev – igavikupühapäev, mida peetakse ühtlasi ka kuningas Kristuse pühaks. Jutluse aluseks on antud salmid Taanieli raamatust, kus Taaniel saab unenäos ilmutuse igavese valitsemise andmisest Inimese Pojale ehk siis kuningas Kristusele.
Viimased nädalad on olnud nii eesti rahvale kui kogu maailmale sündmusterohked. Vahetult enne kirikuaasta lõppu lõppes (õigemini lõpetati) peaminister Taavi Rõivase valitsusaeg, lõppes Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama valitsemisaeg. Ei ole kellelegi üllatuseks, et iga lõpp toob uue alguse …
On kergesti kohanevaid inimesi, kes ootavad uuendusi, kasvõi lihtsalt vahelduse pärast. Ja on neid, kes hoiavad kahe käega kinni kõigest vanast, et mitte kaotada aastatega välja kujunenud rutiini, et mitte kaotada kontrolli (nii vähe/palju kui meil seda üldse on) meid ümbritseva üle. Nii on ka tänasel päeval meie keskel palju neid, kes siiralt rõõmustavad 17 aastat võimul olnud Reformierakonna «kukutamisest», aga ka neid, kes näevad nii Eesti uues moodustatavas valitsuses kui ka USA uues presidendis Donald Trumpis kõikide kannatuste algust: majanduse kokkulangemisest kuni kolmanda maailmasõjani välja.
Hirmu tuleviku ees on tundnud inimesed, olgu nad siis käsitöölised, põlluharijad, kaupmehed või troonil olevad kuningad, kogu inimeksistentsi jooksul. Eks ikka samal põhjusel lasi ka Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim valitseja Nebukadnetsar II kutsuda kokku kõik ennustajad, nõiad, posijad ja targad, et nad seletaksid lahti valitseja unenäo, mis talle kuidagi rahu ei andnud. Ja nagu me teame, oli viimaks Juudast lapsena küüditatud Taaniel see, kellelt võimas valitseja rahuldava seletuse sai.
Taaniel ütles, et «saladust, mille kohta kuningas küsib, ei suuda kuningale seletada ei targad, nõiad, ennustajad ega täheteadlased. Aga taevas on Jumal, kes paljastab saladusi, ja tema ilmutab kuningas Nebukadnetsarile, mis tulevasil päevil sünnib» (Tn 2:27–28).
Taanieli unenäo seletus lõppes sõnadega «Aga nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti …» (Tn 2:44).
Üsna sarnase lõpuga oli ka mõni aeg hiljem Taanieli enda unenägu, mis lõppes Inimese Poja tulekuga lõpuaegadel, kellele anti valitsus ja au ning kuningriik koos kõigi teda teenivate rahvaste ja suguvõsadega ning «Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka, ja tema kuningriik ei hukku» (Tn 7:14). Kristuse tagasitulekust räägivad kõik evangeeliumid, sest viimse päeva kohtumõistmise on Jumal usaldanud Kristuse kätte. Üksnes tema läbi tuleb pääste ja lunastus. Tema on seatud kuningana valitsema igavesti kestvat rahuriiki. See ongi rõõmus sõnum ehk rõõmusõnum ehk evangeelium.
Oluline on siin teadvustada, et mitte meie (kristlaste) teod ja tegemised ei tee jumalariigi tulemist võimalikuks. Meie ei saa sellele kuidagi kaasa aidata. See on juba ette määratud, sõltumata meie misjonitööst, manitsemistest, seaduste järgimisest, armastuse- või vihakõnedest, headest ja halbadest tegudest. Üksnes Jumala enda käsi paneb veerema kivi, mis purustab kõik senised riigid ja valitsused, «just nagu sa nägid, et üks kivi käte abita mäest lahti murdus ja purustas raua, vase, savi, hõbeda ja kulla …» (Tn 2:45).
Kõik, mida me teha saame, on hoolitseda selle eest, et meie selle saabuva taevase kuningriigi väärilised oleksime. Et meid selle igavikulise riigi kodanikeks arvataks. Me saame parandada oma meelt pihi ja palvete läbi, Issanda Jeesuse Kristuse läbi. Me saame ja peame tegelema iseendaga oma hinge eest hoolt kandes ja oma Püha Vaimu templit (keha) korrastades.
Rahuriigi lapsed tunneb ära neis valitseva rahu järgi. Neis ei ole hirmu homse päeva pärast, ei enda ega ka naaberriigi presidendi pärast. Sest ükskõik, mis ka ei juhtuks (ja Jeesuse sõnul juhtub nii mõndagi), on Looja loonud valguse ja armastuse võidu pimeduse ja kurjuse üle. Mitte «ükskord me võidame niikuinii!», vaid «ükskord saavad kõik niikuinii aru, et meie (Jumala lapsed) oleme määratud võitma – oleme juba võitnud!».
Käitugem siis võitjatele kohaselt – kuningas Kristuse vääriliselt. Jagagem armulikult Jumalalt saadud rõõmu ja rahu. Üksnes Jumala rõõmu ja rahu kõigile, sõltumata sellest, mida meile siin ajalikus maailmas vastu antakse, kuidas meisse suhtutakse.
Püha Vaimu antud «kustumatu võidurõõm» on ainus, mis meid teistest eristab ja on ühtlasi meile ka ainsaks relvaks ekslevate inimeste poolehoiu võitmiseks, nende päästmiseks. Aamen.
|
OSCAR-2019
|
||
Telefon ehk telefoniaparaat on telekommunikatsiooni liini lõppseade, mis võimaldab kahel või rohkemal kõnelejal pidada vestlust, kui nad ei ole otse kuuldeulatuses. Telefon muudab heli elektrisignaaliks, mis kantakse telefoniliinide või linkide kaudu pika vahemaa taha ning muudetakse seal jälle heliks ja vastupidi.
Telefoni leiutajaks peetakse šotlast Alexander Graham Belli, kelle patendiavaldus seadmele, mis suutis elektrisignaalist taasluua selgelt arusaadavat inimhäält, rahuldati 1876. aastal[1]. Seda seadet on hiljem täiustanud paljud teised leiutajad. Telefon oli esimene seade, mis võimaldas inimestel omavahel rääkida pikkade vahemaade tagant. See muutus kiiresti asendamatuks. Tänapäeval on telefon üks kõige laiemalt kasutatavaid väikeseadmeid.
2009. aasta lõpuks oli maailmas sõlmitud peaaegu 6 miljardit laua- ja mobiiltelefoni kasutamise lepingut. Nendest 1,26 miljardit olid lauatelefonid ja 4,6 miljardit mobiilsed seadmed.[2]
Telefon koosneb kolmest põhilisest osast, kõnelusseadisest mikrofonist, kuularist ja transformaatorist, numbrivalimis-seadisest, näiteks numbrivalimisketas ja kelluke/kõlisti) ning lülitusseadistest (kontaktvedrudega harklüliti telefoni ümberlülitamiseks kutsungiseadiselt kõnelusseadisele).[3]
Tavaline lauatelefon on ühendatud telefoniliiniga, mis koosneb ühest keerupaarist ehk kahest üksteise ümber keerutatud isoleeritud vaskjuhtmest. Skeemil on see juhtmepaar tähistatud C-ga. Aparaat koosneb kolmest põhikomponendist: kellukesest, lülitist ja numbrilauast või -kettast. Kellukese helin, harvem ka märgutuli või sumisti (summer) (A7) annab märku sissetulevast kõnest. Ümberlüliti teavitab kõnekeskust (telefonijaama), et kasutaja on telefonitoru hargilt tõstnud kõnele vastamiseks või kõne alustamiseks. Numbrivalimis-seadisega saab kasutaja valida numbri, mis edastatakse telefonijaama. Kuni 1950. aastateni kasutati numbrivalimisel peaaegu ainult numbriketast, hiljem lisandus sellele ka sõrmiste (klaviatuuri) abil valimine (A4). Vanade pulssvalimisega automaat telefonikeskjaamade asendamine hilisemate, toonvalimisega telefonikeskjaamadega võimaldas telefoniaparaadil numbrit valida ainult klaviatuuri abil.
Lauatelefoniteenuse peamine kulu on telefonitugijaamad, kus kõned kommuteeritakse. Telefon on telefonijaamaga ühendatud vaid ühe juhtmepaari abil. Juhtmepaari mõlemad sooned on teineteise ümber keerutatud, et vältida elektromagnetilist interferentsi ehk kõne ülekostvust (crosstalk) mitmepaarilises kaablis ja elektrilist mahtuvust paremini kui keerutamata juhtmepaar või üksainus juhe võimaldaks. Mikrofoni edastatav signaal ei kosta telefonitoru kuularis liiga kõvasti tänu hübriidinduktiivpoolile (A3) ja teistele skeemiosadele, mis signaalide tugevusi ühtlustavad. Ühenduskarp (B) toimib piksekaitsmena (B2) ja reguleerib telefoniliini takistust (B1), et maksimeerida signaali tugevust liini pikkust arvestades, sama toimub telefonis (A8) sõltuvalt liini pikkusest. Telefoniliinide pinge on maa suhtes negatiivne, et vähendada galvaanilist korrosiooni. Negatiivne pinge tõmbab kaablite poole positiivseid metalliioone.[4][5]
Enne telefoni leiutamist kasutati sõna “telefon” teiste seadmete jaoks. Isegi kõik varasemad leiutajad ei nimetanud uut seadet telefoniks. Näiteks nimetati samuti telefoniks sidevahendit purjelaevadel, mille laevakapten John Taylor leiutas 1844. Uduse ilma korral kasutati teiste laevadega suhtlemiseks nelja udupasunat.[6][7]
Hiljem, umbes 1860. aastal, kasutas Johann Philipp Reis seda terminit, et viidata oma leiutatud telefonile. Reisitelefon oli esimene telefoniks nimetatud seade, mis põhines heli elektriimpulssideks muundamisele. Sõna "telefon" võeti paljudes keeltes kasutusele.
Kellele kuulub telefoni leiutamise au, on vaieldav. Nii nagu teiste tuntud leiutiste, näiteks raadio, televisioon, hõõglambi ja arvuti puhul, tegelesid paljud leiutajad hääle traatühenduse teemaliste katsetega ja parandasid üksteise ideid. Uued probleemid tekivad aeg-ajalt siiamaani. Telefoni leiutajateks on nimetatud Charles Bourseuli, Antonio Meuccit, Johann Philipp Reisi, Alexander Graham Belli ja Elisha Grayd.[8]
Lauatelefone saja elaniku kohta 1997–2007. Sinine – arenenud riigid, punane – arengumaad, roheline – maailma keskmine
Esimesed telefonid olid üksteisega füüsiliselt traadi kaudu otseühenduses ühest majast teise. Kuna see on väga ebapraktiline, hakati kiirelt kasutama käsitsi kommuteeritavaid kõnekeskusi, kus operaator kõne tellija vastava soovi esitamisel kaks telefoniliini omavahel ühendas. Sellest said alguse esimesed lauatelefoniteenuse pakkujad. 20. sajandi alguses arendati välja kõnede ühendamise täielikult automatiseeritud telefonikeskjaamade võrk. Alates 1930. aastatest töötati välja mitmesuguseid raadiotelefoni-keskjaamade süsteeme, et edastada telefonikõnesid laevadele ja sajandi keskpaiku ka autodesse. Raadiotelefonisüsteemid arenesid ülemaailmseteks juhtmevabadeks telefonivõrkudeks ja 1973 tõi Motorola turule esimese mobiiltelefoni. 1970-ndate keskpaigaks oli maailmas juba mitu mobiilsidevõrku. 1983. aastal arendati USA-s ja seejärel võeti kasutusele ka mujalgi maailmas Advanced Mobile Phone System, mis pakkus tagasiühilduvat standardiseeritud tehnoloogiat, et kasutaja saaks helistada oma piirkonnast palju kaugemale. Nii tekkisid analoogmobiilsidevõrgud, mis hiljem arenesid digitaaltelefonivõrkudeks pakkudes paremat konfidentsiaalsust, teenindusvõimekust, leviala ja madalamat hinda. Avalik tugijaamadega telefonivõrk, mis on hierarhiliselt ühendatud kõnekeskusteks, ühendab tänapäeval telefone üle maailma. Vastavalt E.164 standardile on igal telefonil oma indentifitseeriv automaat-telefonijaama number, millele saab helistada ükskõik milliselt teiselt samas võrgus olevalt telefonilt.
Algselt sai telefone kasutada pelgalt hääle (heli) edastamiseks. Tehnika arenguga kaasnevad enamikul tänapäeva telefonidel lisavõimalused, näiteks kõne salvestamine, sõnumite saatmine ja vastuvõtt, fotode ja videote, muusika ja mängude edastamine ning interneti kasutamine. 1999 võttis Jaapani ettevõte NTT DoCoMo masskasutusele nutitelefonid, mis ühendavad mobiilside ja arvutusvõimsuse vajadused. Mujal maailmas olid nutitelefonid haruldased kuni 2002. aastani, kui USA mbiilside operaator T-Mobile hakkas tootma Danger Hiptop nutitelefone. Tänapäeval on maailmas kasutusel üle miljardi nutitelefoni.[11]
|
OSCAR-2019
|
||
Hiljuti uurisin seda, kuidas mõned inimesed saavutavad rohkem, kui teised ning mis selle taga on. Välja tuli, et peamised põhjused on 1. varajane algus, 2. keskkond, mis soodustas arengut, 3. inimese enda usk ja motivatsioon oma visiooni suunas liikumisel. Olgu tegemist muusiku, kunstniku, ärijuhi või sportlasega, sisemine kindlustunne, usk endasse ja oma visiooni mängib kõige rohkem rolli selles, kas ta saavutab edu või mitte, kas ta loob midagi uut, või mitte. Samas on laialt levinud arusaam, et “talendid sünnivad” ja on pärilikud. SEE EI OLE 100% tõsi! Pea kõik edukad ja maailma muutnud inimesed ütlevad kui ühest suust, et edu tuleb raske (aga endae meeldiva) töö ja pingutuse abil ja peab mõistma, et pole olemas läbikukkumisi. Nende elulood, olgu tegemist Steve Jobsi, Oprahi, Thomas Edisoni või kellegi teisega, näitab, et järjepidev töö oma valdkonnas parimaks saamisel ning väljastpoolt tuleva ebausu ignoreerimine on tee suurepärasuseni. Kui sa oled vähegi millegi suhtes kirglik olnud, mis teistele mõistetamatuks jääb, siis tead, millest ma räägin.
See ei tähenda aga, et edukatel ei teki hetki, kus nad endis kahtlevad. Küll aga oskavad nad kahtlused kiiresti lõpetada ja ümber pöörata positiivseks, end innustavaks mõtteks. Nii tagavad nad endale enesearengu võimalused, suudavad juhtida ja juhendada ise end eduni. Sama töö on ka coachidel ja nõustajatel, kes aitavad nii kõrge saavutusvajadusega kui ka lihtsalt eluga ummikusse sattunuid oma negatiivsed mõtted positiivseks ja tegevust soosivateks muuta. INC.com artikkel toob välja 28 erinevat toksilist mõtteviisi, mida edukad inimesed väldivad või ümber mõtestavad. Tundsin nii mõnedki mõtteviisid ära nii enda kui oma klientide vabandustena. Just “vabandusena”, sest selline mõtteviis vabandab välja tegevusetuse, ootsustusvõimetuse, riskimise. Ja nii ka Edu. Paraku nii räägid end ise välja võimalusest kogeda midagi uut, nautida saavutusi ja edu eraelus või ametialal. Toon need takistavad mõtted välja, et saaksid ise mõelda, kas midagi on ka sinu peas võimust võtnud:
Kas tunned ära mõned mõttemustrid? Paljud nendest on alustavatel ettevõtjatel takistuseks esimese sammu astumisel. Kui kogenud ekspert koondatakse töökohalt, kus ta on olnud aastaid ja mida ta naudib, siis tõusetub mitmeid ülalmainitud mõtteid. Kui juhtub midagi, mis plaanid paigast lööb, on just need mõtted kerged tulema. Enesearengu jaoks on aga oluline olla esmalt teadlik, et sellised mõtted on olemas ja takistavad edasiliikumist, seejärel leida vastused – miks nad tulevad ning kolmandaks, tuleb leida viis neist loobuda. Seda siis kas läbi enese võimustamise, reaalsete lahenduste leidmise või ümber sõnastamise. Minu kogemus näitab, et kui ükskord on takistavad mõtted endale nö avalikuks tehtud ja reaalselt astutud sammud, mis tõestavad vastupidist (midagi, mida aitan kliendil teha nii karjäärinõustamises kui coachingus), siis on edasiliikumine kerge tulema. Olgu tegemist eneseturunduse, karjäärikannapöörde või lihtsalt olulise otsuse tegemisega eraelus.
Ülalmainitud väited on tihtipeale valed ja alusetud. Kuna mingil põhjusel oleme hakanud neid uskuma, on raske rattast välja tulla. See vajab kannatust ja omamoodi tõestuse kogumist. Et anda sulle veidi tõuget negatiivsete mõttemustrite positiivseks muutmiseks, kasuta allolevaid küsimusi:
Uuri, kas see (mõttemuster, negatiivne lause, mida endale ütled) on midagi, mida sa saad kontrollida. Suuremat osa ülalmainitud mõtteid viitavad kontrollitavale situatsioonile või tõekspidamisele. Jah, kui kõik ütlevad, et sa ei peaks “seda” tegema, siis sa ei saa muuta nende arvamust (vähemalt mitte enne, kui oled võimatu võimalikuks teinud), kuid sa saad siiski otsustada ise proovida. Kui arvad, et su “ideed ei ole piisavalt head” siis kas sa oled kõigilt küsinud? Oled teinud piisava uuringu, et oma mõttele kinnitust saada või küsisid ainult ühelt juhuslikult inimeselt, kes poleks isegi sinu potentsiaalne klient? Enne loobumist, PROOVI, kontrolli ja ära jää uskuma teiste kogemusi. Nad võivad eksida!
Muuda negatiivne positiivseks. Tõeline muutus nõuab uut uskumuste-süsteemi. Asenda piiravad mõtted jaatavatega. Usu mind, see avab sinu jaoks uusi võimalusi, vähemalt alustad proovimist, mis on rohkem, kui paljud teised teevad. Proovides võid aga endalegi märkamatult samm-sammult oma unistusteni ja veel kaugemale jõuda.
Leia tõendusmaterjali. Püüa leida tõendusmaterjali ja kinnitust oma mõttele. Ma ei imestaks, kui sa ei leia. Eriti mõtetele, kus kasutad “kõik”, “alati” sõnu. Vean kihla, et kui ütled, et “sul puudub oskus ja kogemus [et teha ametialaselt midagi, mida sa väga soovid]”, siis peale tunniajast vestlust minuga sa enam nii ei arva. Hakka pigem leidma tõestust, et oled seda “midagi” juba mingil moel teinud, saavutanud kasvõi väikesegi edu. Näiteks kui sa otsustad loobuda ettevõtte loomisest, kuna sa arvad, et sinus pole piisavalt ettevõtlikkust, siis püüa leida oma elust varasemaid näiteid selle kohta, kus sa olid ise initsiatiivikas, algatasid midagi uut, juhtisid gruppi või said rahastust oma projektile.
Unusta õpitu. Tihtipeale tuleneb meie otsus loobuda meie enda või lähedaste kogemusest. Me oleme õppinud, et “nii ei saa”. Päevad ei ole koopiapaberid. See, mis juhtus eile, teise inimesega, teises kohas, ei ole tõestus, et asi ei toimi. Tingimused muutuvad. Inimeste ootused ja vajadused muutuvad. saavutada edu ja luua midagi uut, tuleb unustada varasemad kogemused ja nendest tulnud negatiivsed uskumused. Püüa kogemusest õppida ja teha midagi teistmoodi, leia uusi võimalusi. Tagasilööke ei pea jätma tähelepanuta – nagu alguses öeldud, läbikukkumine näitab vaid ühe viisi, kuidas midagi ei saa teha. See ei ütle midagi selle kohta, kuidas aga saab oma soove ellu viia.
Need on vaid mõned viisid oma mõttemustrite muutmiseks. Hea sõber või professionaalne nõustaja saab sind aidata, et muuta sinu piiravad mõtted võimalusteks. Töö, ehk siis uskumise muutmine ja selle järgi käitumine jääb aga sinu teha. Küsimus on, KUI PALJU SA TEGELIKULT SOOVID oma elu muuta ja “edu”, misiganes see sinu jaoks on, saavutada. Üks on kindel, ausalt peeglisse vaatamine ja tunnistamine, et sinu enda mõtted takistavad sul edasi liikumast on juba samm lähemale iseendale, enesearengule ja oma potentsiaali rakendamisele.
Sind võib huvitada veel blogipostitus vaimselt tugevate igapäevastest harjumustest ja coachingu küsimustest, mida endale esitada.
|
OSCAR-2019
|
||
Kutsusime õhtusöögile kuus inimest, kuus NEFFi kokka, et nad valmistaksid kuuekäigulise eine uute NEFFi seadmetega. Kogunesime kööki ja laua ümber, tegime süüa ja einestasime NEFFiga, kasutades värsket toorainet ja lastes meie isikupärastel NEFFi kokkadel meile põnevaid roogasid valmistada.
Vaadates, kuidas Gian Paolo toitu valmistab, on ülevaade tema tegevusest kerge kaduma. Aga mida teised nimetavad kaoseks, on tema jaoks kunstiline vabadus. Nii on mugav, et Slide&Hide®-funktsioon talle selle vabaduse nautimiseks ruumi jätab.
Tänu Slide®-funktsioonile pöörab ahjuukse avamisel ja sulgemisel koos sellega ka käepide, et saaksite säilitada kindla haarde. Hide®-funktsioon libistab ukse ahju alla. Hide®-funktsioon peidab ahjuukse ja Slide®-funktsioon annab köögis rohkem liikumisvabadust.
On imeline tunne näha liha pannil särisemas ja lõhn on põneva toiduelamuse üks osa. Mõned köögilõhnad aga nii meeldivad ei ole. Appi tulevad meie vaiksed ja võimsad äratõmbe-õhupuhastid. Valikus on erinevad suurused ja mudelid nagu seinale kinnituva lõõriga õhupuhastid või saartüüpi õhupuhastid, millega värske õhk on garanteeritud.
Kunstnik Gian Paolo jaoks ei ole õiget ega valet. „Kõik on vaatepunkti küsimus.“ See kehtib nii kokanduses kui ka maalikunstis. Kõik on maitseküsimus.
Luisa valmistab köögiviljagratääni. „See retsept on imelihtne, ainus raske asi on hiljem ahju puhastamine! Aga pürolüütilise isepuhastusega ei ole see probleem. Minul jäi üle ainult tuhk kokku pühkida.“
Pürolüütiline isepuhastus on kõige põhjalikum viis oma ahju puhastamiseks 485 °C juures muutub kõik tuhaks. Kui programm on lõppenud, laske ahjul lihtsalt jahtuda ja pühkige see niiske lapiga üle. Ja see ongi kõik.
Kõigil meie pürolüüsahjudel on ka puhastusabifunktsioon EasyClean® vaid kergelt määrdunud ahjudele. Valage põhjaplaadile vaid umbes 400 ml vett ja tilk nõudepesuvahendit, et ahjuseinale jäänud pritsmeid pehmendada.
Mõnus söögikord peaks lõppema hea kohviga. Espresso, cappuccino või latte macchiato, funktsiooniga OneTouch saate nautida kogu kohvimaailma vaid nupuvajutusega.
Ta elab New Yorgis, tema juured on Itaalias ja Ameerikas, aga kus on tema kodu? Köögis! Siin muudab ta oma elu osaks olevad kultuurid maitsvateks toitudeks ja jagab neid oma blogi kaudu teiste toiduhuvilistega.
CircoTherm® võimaldab toitu ühel ajal küpsetada ja röstida korraga kõigil ahju tasanditel, nii et kõik maitseb täpselt nii, nagu peab. Toitude maitsed ei segune ning ahjupraad maitseb nagu praad ja muffinid nagu muffinid.
Selle võimsa kuumaõhuahjuga saab erinevaid toite korraga valmistada kõigil tasemetel. Kuumus ümbritseb toitu ja tagab, et nende maitsed ei seguneks.
Malte tõi kaasa lihatüki, millest saab ahjupraad. „Ma ei arva, et iga päev peaks liha sööma, kuid kasutan seda enamikus oma toitudest. Mulle meeldib kvaliteetne liha. Ideaalne praad peaks olema pealt krõbe ja seest õrn. VarioSteam® on ideaalse prae valmistamiseks parim ahjuprogramm.
VarioSteam annab toitudele paraja koguse niiskust, lisades küpsetamisel, röstimisel või soojendamisel aru kolmes erinevas intensiivsusastmes. Toitude maitse on nii sügavam ja need näevad tõeliselt isuäratavad välja.
Uued innovatiivsed ComfortFlex-siinid on täielikult väljatõmmatavad, et saaksite mugavalt haarata ka rasketest ja kuumadest nõudest. Kui teie ahjus on muudetava asetusega riiulid, on siine lihtne nelja taseme vahel liigutada ning täpselt soovitud kohta paigutada.
Riiulisüsteemiga Flex 3 saate otstarbekalt ära kasutada kogu nõudepesumasinas oleva ruumi. Alumisel riiulil on rohkem ruumi suurtele taldrikutele, klaasid saab turvaliselt paigutada ülemisele riiulile ning paindlikkust lisavad langetatav Flex Drawer 3 ning reguleeritava kõrguseks kolmekordne RackMatic. Kõik reguleeritavad elemendid on tähistatud punasega, et neid oleks lihtne kiiresti leida.
Kui valmistate süüa nagu professionaal, vajate professionaalset nõudepesumasinat. Chef 70° eemaldab ka tugevad kuumusega kinnistunud plekid ja rasva kõigilt kööginõudelt. Nii saate masinast kätte säravad ja ideaalselt kuivad nõud.
Malte moto: enne töö, siis lõbu. „Hakkasin toiduvalmistamisega tegelema juba lapsena ja sealt on võib-olla pärit ka minu kaks hobi, kalapüük ja jahipidamine, mis muudab täielikult minu arusaama toidust.“
Sophie armastab vitamiinirikast toitu. „Hakkasin kaks aastat tagasi tervislikumalt toituma. Külastan sageli turgusid, otsides sealt hooajalisi köögivilju nagu bataadid ja pastinaagid, milles on rohkelt kasulikke toitaineid. Loomulikult ei taha ma, et need küpsetades kaotsi läheksid, mistõttu on FullSteami ahi minu jaoks ideaalne!“
Uue NEFFi FullSteam-ahjuga saate kombineerida funktsioone nagu VarioSteam ja CircoTherm® või küpsetada toitu ainult auruga.
Süsteemiga FreshSafe 3 ei ole teil vaja värskete puu- ja köögiviljade saamiseks iga päev turgu külastada. 0 °C lähedane temperatuur säilitab ideaalse niiskustaseme ning hoiab toidud nagu kala, liha ja juustu kuni kolm korda kauem värskena.
Kui Sophie köögis tegutsema hakkab, peavad tal selleks olemas olema kaks põhikomponenti – süda ja hing. Üksikemast Sophie saab inspiratsiooni oma lastest ja muusikast. See tähendab siis, et tegemist on toiduga hingele, kas pole?
Laura valmistab magustoidu – see on tema suur kirg ning seda teeb ta ka oma isiklikus kohvikus. „Mulle meeldib võimalikult palju ise teha, mistõttu olin meeldivalt üllatunud, nähes, kui palju tööd saab küpsetus- ja röstimisassistent minu eest ära teha, kui määrata õige kuumutusrežiim, temperatuur ja küpsetusaeg.“
Kui soovite, määrab küpsetus- ja röstimisassistent ideaalse kuumutustüübi, temperatuuri, küpsetusaja ja automaatse aurupihustuse.
Selle endise moedisaineri jaoks on laitmatu välimus kohustuslik ja erand ei ole siin ka köök. Tänu ainulaadsele LED-sisevalgustusele on hästi näha kõigil tasanditel olevad toidud ja ahju kõige kaugemad nurgad.
Pagarist Laura jättis moemaailmaga hüvasti juba aastaid tagasi, kuid tal on jätkuvalt silma isikupärase loomingu peale, nagu on näha armastusest, millega tema käe all valmivad imeliselt hõrgud magusad meistriteosed.
|
OSCAR-2019
|
||
15-12-2017, 18:42 PM (Seda postitust muudeti viimati: 15-12-2017, 18:43 PM ja muutjaks oli vootele.)
Peab aru saama, et kui sa toodad omaenda elektrienergiat, siis peab sul kogu tarbimise pool olema ka sellega vastavusse viidud. Köögis ei kasuta elektripliiti/ahju, vaid gaasi. Valgustites on led-id ja nii edasi.
Mul oli omal ajal võimalus maal lasta elekriühendus ära teha. 16A ühe faasi liitumine oleks läinud tänases rahas maksma ca 1000€, mis sest, et kilp oli krundi piiril. Saatsin Eesti Energia selle raha eest pikalt ja tegin päikesepaneelide ja akudega omaenda elektri. Maksma läks see tunduvalt vähem ja töötab väga edukalt ka aastaid hiljem. Kõik, mis suvilas vaja, saab ära tehtud.
15-12-2017, 20:06 PM (Seda postitust muudeti viimati: 15-12-2017, 20:10 PM ja muutjaks oli PlyVal64.)
Siis on tuttav, kes elab Kautla kandis päris paksus metsas ilma Narva elektrita ja Tema väitel saab LUMEGA ajal ka talvel päikeseenergia kätte, seal tuleb juba vaadata, et lumepeegeldus tehnikale liiga ei teeks. Praeguse talvega aga on 3 kuud täiesti peetis aeg, ainult genekas laeb akupanka. Aga ega mingit talukohale omast töökoda jms puhtalt taastuva pealt küll ei pea! Samas, kui lähim post on kilomeetrite kaugusel ja Jaotusvõrk pakub ehitushinnaks mitmedsajad tuhanded eurod, siis pole sel Narva särtsul mingit jumet! Siis lähed vajadusel abiks diislisärtsu teed.
Seuhke korralikuma otsa diisliga genekas maksab ~4K euri ja kulutab 5 kilovati tegemisel jämedalt 1,5 liitrit tunnis. Keegi ju ei vaja ega seega tee 24/7/365 majapidamises sellist elektrihulka. Aga nii tuleb kilovattunni hinnaks ~40 senti. Tegelikult saab selle veel palju alla, reaalne on 20 senti kWh kätte saada. Mul praegu fix.paketiga ~16 senti...
Saaks ka täiesti ilma elektrita kui see eesmärgiks võtta sest vihmauss ka elab, kuid mis elu see on.
Pumba võiks välja vahetada valgusvooluga töötava vastu, kuid kust saab puurkaevupumpa mis 80 m sügavuselt vee üles pumpab 4bar rõhuga ja on ökonoomsem praegusest?
Siiski, et kõike seda tegevust akude pealt teha peaks aiataha ühe allveelaeva tooma kus on selline kogus akusid sees.
Selles valguses ma pigem maksan energiale selle 1500 raha sest selle raha eest ei saa toimivat 3 faasilist 25A andvat lahendust majapidamisse.
no ega selle 500 relaga ei lõika ega lihvi sittagi,aega läheb rohkem ja lõpuks voolu ka.suur rela võtab kohe mõnuga.
(15-12-2017, 17:38 PM)2715 Kirjutas: See taastuvenergia on rohkem nende rida kes oma kätega midagi ei tee.
(17-12-2017, 00:16 AM)v6sa Kirjutas: Kas me kõik peame elama täpselt nii, nagu isand 2715 seda teeb?
Keegi polegi üritanud väita, et KÕIK peavad taastuvenergiale üle minema. Küll on täiesti võimalik oma tarbimist üle vaadates ja ahnemaid tegelasi sobivalt ajastades üsna vähesega läbi saada. Või siis mitte - energia on praegu ikka päris odav.
Selle kirjutise mõte oli avaldada arvamust, et tahtes kasutada ainult omatoodetud elektrit ei ole võimalik teha energiat nõudvaid tegevusi ja väita, et paneme päikesepaneelid üles ning paar akut lisaks ja elu ongi roheline.
Lasta kannuga vett keema, pesta masinaga pesu, triikida riideid, kasutada relakat, keevitust, mida iganes.
Liitumine võib olla küll kallis, kuid see väljaminek on korra elus ja jagades selle ära seal elada kavatsetavate aastatega polegi ehk aastakulu suur?
Suures plaanis inimesed kodus ei tee selliseid asju mis palju energiat vajavad . See et mõni on maailma majandusele kahjulik ja kõik ise teeb on teine tera. Täna ei tehta enam elektrit mitte diisel vaid gaasigeneraatoriga ja vett taaskasutatakse ja kogutakse vihmavett ja pooleliitrise topsi jagu puidukraanulit peaks toa soojaks kütma. Sinna listi mida mitte teha: lapsed, töö ja kõik mis koormab.
Aga teemasse. Kas nagu üritus kallimaks ei lähe kui igasse tuppa gaasisoendi paigaldada. raadiaator nagu odavam. iseasi kui tekkiks gaas millega siis nt tööruumi kütta, lisana küttekatlast. ma muidugi kahtlen et puugaasi generaator eraldab nii palju sooja et tuba kütta jaa veel gaas ka üle jääks.
(15-12-2017, 11:54 AM)Taaviw126 Kirjutas: Palju akupanga amortisatsioon ja ära tasuvusaeg on? Teine asi on inverterite eluiga. Kolmas asi on alalisvoolu kadu enne inverterisse jõudmist. Kaablid ei tohi liiga pikad olla. Ehk räägid lähemalt? Ise ma pole täpselt viitsind ära kalkuleerida.
Puugaas mööda maja laiali vedada oleks omamoodi lahe lahendus kui kütte poolel oleksid puukaasil töötavad "kaminad". Puugaas põleb päris ilusa leegiga.
Eks tegelikult peab nii väikese jublaka puhul ikka päeva valima ja natuke arvestama, et puhvrina töötavad akud ikka õhtuks taastuda saaks.
Vähendades läbivoolu väheneb ka põleva gaasi sisaldus oluliselt ja see gaasileek ei põle enam stabiilselt.
Seega stabiilse koormuse saamiseks, kui tahta seda kaminat vahel väikse leegiga põletada peaks selle gaasi niisama välja laskma ja kuskil igavest tuld põletama.
Kui see leek ära kustutada jätkub generaatoris jääksoojuse arvelt gaasistumine veel pool tundi ja see gaas läheb raisku.
Siis generaatorit käivitades on samuti esimene pooltund gaasi koostis väga kõikuv ja põlemine poleks stabiilne.
Muidugi nõuab see süsteem üsna võimast ventilaatorit, mis tekitab generaatoris tõmbe ja liigutab gaasi torudes laiali.
Seega on minu arvates mõistlik viis puugaasi kasutada suurema töömahuga mootoris, mis tekitab stabiilse tõmbe ja generaator on piisavalt suure mõõduga, et ühe düüsi ette kukkuv klots ei muuda gaasi koostist nagu juhtub väiksema generaatoriga.
Seal mootori otsas võiks aga olla 3-faasiline asünkroonmootor, mis on piisavalt võimas et mootor ei jõuaks teda nn.üle faasi lükata vaid lükata teda tagant ja seega anda voolu võrku tagasi sama sagedusega mis võrgus.
40 jõuline sapikas töötas puugaasigeneraatori järgi umbes paarituhandest pöördest ülespoole. Alla selle lühiajaliselt. Katel jahtus maha ja gaas muutus põlematuks. Pigi mis kõike määris oli palju ja pidevalt tuli kollet songida, et elu ilus oleks. Sõita kahjuks seda isendit ei saanud, kuna see mootori röökimine just meeltmööda polnud. Kohapeal sai vooliku pikkusejagi väike jõnks ikka tehtud. Kuna jubi oli palju ja samaka ajamine autokütuseks oli seehetk lihtsam, siis projekt jäi soiku.
Gaasi sai vahel ka niisana põletada. Muljetavaldava vaatemängu andis see, kui täieava lahti tegid ja lasid sealt gaasil välja tulema hakata ning süütasid selle. See tekitas piisava tõmbe, et asi ise käiks. Leek oli väga puhas. Seda katset ei saanud teha kui konteineris oli liigapalju materjali. Siis hakkas miski asi süsteemi häirima ja tuli kustus.
Avant Browser Home Board index Miscellaneous Archives Orca Browser Archive Orca Browser Help Orca Browser Resolved Issues Archive
|
OSCAR-2019
|
||
Islandi vulkaani tuhapilve tagajärjed olid praeguse Mehhiko lahe katastroofi kõrval väikesed. Nelja USA osariigi rannikuala inimesed ootavad nendeni jõudvat naftareostust ja osa neist paluvad jumalat, et ehk ei vasta prognoosid tõele. Kõigele lisaks pole suudetud reostuse allikat likvideerida.
Järgnevalt pildilt on näha, et Mehhiko lahes USA rannikul on ligi 4000 naftaplatvormi (allikas: Wikipedia). Deepwater Horizon paiknes pildi idaosas paikneva loode-kagusuunalise poolsaare pikendusel kagu suunas kõige enam avamere pool. Järelemõtlemisainet on seda pilti vaadates küllaga, eelkõige selle üle, missugune on naftavajadus, et varusid niivõrd ekstensiivselt kasutada.
Naftaplatvorm Deepwater Horizon uppus kaks päeva pärast plahvatust, 22. aprillil 2010. Vaid 9 aastat tagasi Hyundai Heavy Industries poolt ehitatud ujuv platvorm oli pisut suurem kui jalgpalliväljak – 121 meetrit pikk ja 78 meetrit lai. Plahvatuse tagajärjel hukkus 11 ja sai vigastada 17 inimest. Sündmuste lühikronoloogia perioodil 20. aprill – 3. mai 2010 on kätte saadav näiteks planet green veebilehelt.
Skemaatiliselt on juhtunu kujutatud alljärgneval infoagentuur AlJazeera poolt toodetud videoklipil, mis internetis laialdaselt ringleb. Erinevalt sellel videol kujutatust on olemas teave, et pole plaanis katta koonusega mitte kolme erinevat allikat korraga, vaid igaühte eraldi.
Katastroofi muudab keskkonnakahjude mõttes ülisuureks mere põhjas 1500 m sügavusel paikneva ohutussüsteemi rike. Puuraugud on varustatud lekkeid ärahoidva hiigelsuure klapiga BOP (blowout preventer) massiga 450 tonni. Lekke peatamiseks on mitmed erinevad lahendused ning seadme rike on asjatundjate arvates väga mitmete erinevate asjaolude kokkusattumuse tulemus.
Samas võib enamiku keskkonnakatastroofide kohta öelda, et need on erinevate asjaolude kokkusattumuse tulemuseks. Kontrollimatud gaasipursked on uute naftapuuraukude rajamisel suhteliselt sagedased, Mehhiko lahes umbes 7 juhul 1000-st.
Kuigi peamine vastutus katastroofi eest lasub BP-l kui naftaplatvormi kasutajal, siis süüdistusi on edasi suunatud ka plahvatusest kaks päeva varem rajatud uue puuraugu tsementeerijate aadressile ning BOP tootjate suunas. Vastutusest tähtsam aga on, et sellise õnnetuse tõenäosust hinnati 0.0%-liseks ning endiselt ei suudeta lekkeid likvideerida. Endiselt üritatakse BOP kraane allveerobotite abil sulgeda, kuid senini tulemusteta. Esmalt välja pakutud võimalikke lahendusi on kaks – katta lekkekohad hiigelsuure koonusega ning pumbata koonuse ülaosast nafta laevale, lisaks samaaegselt puurida maardlasse uus puurauk ning selle kaudu vähendada survet lekkele. Kõik see aga võtab hinnangute kohaselt 2-3 kuud, samas lekke suuruse kohta on meediast enim läbi jooksnud arv 5000 barrelit päevas – mis tähendab, et mõne nädalaga on katastroofi mõõtmed suuremad kui Exxon Valdezi naftatankeri puhul 1989. aastal.
Tagajärjed on kolossaalsed. Rikutud rannikud, lindude ja merekilpkonnade hukk, krabi-, austri- ja krevetivarude hävimine. Kalad jäävad küll ellu, kuid naftaga vähegi kokku puutununa pole neid maitse tõttu võimalik enam süüa. Kui suurem osa sama piirkonda tabanud orkaan Katrina tagajärgedest suudeti paari aastaga likvideerida, siis lahe ökosüsteemide taastumine võtab aastakümneid.
Katastroofil saab olema tugev mõju ka nafta hinnale ja seda mitte ainult katastroofi otseste tagajärgede tõttu. Pidurduda võib USA rannikumere naftavarude edasine kasutuselevõtt ja kasutamine.
Hiigelsuur katastroof on Mehhiko lahes juba juhtunud – 1979. aastal plahvatas naftaotsingute käigus puurkaev Ixtoc I. Tookord õnnestus naftaleke merepõhjast kõrvaldada alles 9.5 kuuga ning kokku segunes veega hinnanguliselt 475000 tonni naftat. Vastavalt kalkulatsioonidele jõudis sellest 24000 tonni Mehhiko ning 4000 tonni Texase randadele.
Viimane suurem katastroof naftaplatvormiga juhtus 2001. aastal, kui plahvatuste tagajärjel uppus toona maailma suurim platvorm Petrobras 36 Brasiilia rannikul.
Käesoleval hetkel tuleb ainult loota, et leke suudetakse likvideerida nii kiiresti kui võimalik ning leke seejuures ajas ei suurene.
Ühikutest. 1 barrel on 159 liitrit, nafta tihedus võib erineda, kuid ligikaudselt 7 barreli toornafta mass on 1 tonn. Lisaks, 1 gallon on 3.8 liitrit ehk 0.024 barrelit (või 1 barrel on 42 gallonit).
« Globaalne energiakriis võib ikkagi saabuda šokina Kas uue kvaliteediga petukirjade periood on alanud? »
The New York Times: naftaplatvorml töötajad väidavad, et BP hoidis kokku kaitsemehhanismidelt, ventiililt, mis paigutatakse merepõhja ja mis õnnetuse korral sulgeb lekke, samuti väidetakse. et BP puuris sügavamalt kui USA föderaalvalitsuse poolt lubatud.
See on jällegi hea näide, et tehnoloogiad ohutumaks energiatootmiseks on küll olemas, aga neid ei kasutata.
Huvitav kas on nüüd infot, kui hästi Costneri õliekstraheerimisemasin töötas praktikas. Loodetavasti töötas…
sattusin sellise asja otsa. analüüs, kas Mehhiko lahe platvorme saaks tuuleenergia tootmiseks kasutada:
[…] Posted on 27/05/2010 by erikpuura Lisaks 27. mail 2010 Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloole ja 4. mai 2010 blogikirjutisele toon tõsisematele huvilistele välja ka mõned olulised ja huvitavad […]
|
OSCAR-2019
|
||
«Poliitikahuviliste kooli» kolmandaks teemaks valisime metafoori. Semiootikas ja keeleteaduses mõeldakse metafoori all tavaliselt mingi nähtuse või asja omaduste ülekandmist (metaphora, kr k «ülekanne») mõnele teisele asjale või nähtusele. Keeles on metafoorid nii loomulikud, et jäävad sageli kasutajatele märkamata. Ometi on metafooril oluline roll mängida selles, kuidas me maailmast aru saame ning selles käitume.
Kujundlikult võib mõelda metafoorist kui pakikandjast, kes lisaks pakile – tähendusele – toob salakaubana kaasa terve väärtuste ahela ning sellega ka ideoloogilise maailmanägemuse, mis pakisaaja arusaamist märkamatult suunab. Selline metafoori kirjeldus on samuti metafoorne.
Läinud aastal lõpuks ka eesti keeles ilmunud raamatus «Metafoorid, mille järgi me elame» ütlevad Ameerika lingvistid George Lakoff ja Mark Johnson järgmist: «Muutused meie mõistete süsteemis muudavad meie jaoks reaalsena tunduvaid asju ja mõjutavad seega ka viisi, kuidas me maailma tajume ja kuidas neist tajudest lähtuvalt toimimine.»
Kasutatavatest metafooridest sõltub, kuidas me teeme oma valikuid, olgu igapäevases käitumises või poliitilistes otsustes, näiteks valimistel.
Poliitilisest kommunikatsioonist põhineb suur osa metafooridel – nende abil on kerge luua ilma keerulise lisaargumentatsioonita soovitud tähendusi. Metafoor pakub mõttelise raami, mis kuulaja poolt ära sisustatakse nii, et vajalikud tähendused on juba antud.
Kõige lihtsamal tasemel väljendub poliitiline metafoor valimiskampaaniate kohati lausa kalambuuritsevas keelepruugis (näitena võib tuua juhtiva paremerakonna valimisloosungi «Parem Eesti kõigile») või suhteliselt lihtsakoelistes retoorikanippides (nagu Keskerakonna «tõekomisjon»).
Põhjalikumal vaatamisel on asi aga märksa mitmetahulisem ning keelel ja keelekasutusel on poliitikas palju olulisem roll, kui esmapilgul võib tunduda.
Nimelt, nagu rõhutavad ka Lakoff ja Johnson, on meie mõtlemine olemuslikult metafooriline – meil ei ole selles põhimõttelist valikut, kuna kuivõrd meie mõtlemine ja mõistmine toimub keele vahendusel, ei saa me seda MITTE teha. Rääkides asjust teatud moel (näiteks viidates neile «õigete nimedega») kaotame pahatihti võime mõelda neist kuidagi teisiti.
Kui üks tähendus on juba laiemalt omaks võetud ja seega baasmetafooriks muutunud, on väga keeruline mõelda asjadest kuidagi teisti, mõne teise metafoori läbi. See eristab poliitilisi metafoore varem «Poliitikahuviliste kooli» sarjas käsitletud sildistamisest. Poliitiline metafoor sageli mitte üksnes ei suuna kuulajat nägema asju või nähtusi soovitud viisil, vaid esitab neid ainuvõimaliku viisina, ilma teiste võimalusteta.
Klassikaliseks ja rahvusvaheliseks näiteks on siin selline poliitiline teema nagu maksud. Oma igapäevases keelepruugis või ka meedias ei märka enamik meist midagi erilist selles, kui räägitakse «maksukoormast». See on mõistagi metafoor, kuivõrd maksudel – erinevalt näiteks kividest või mullast – ei ole päriselus kaalu.
Mis teeb maksud kivikoorma sarnaseks, on mõtteline seos: me kujutame neid ette millegi rõhuvana, tarbetu ning ebameeldiva raskusena. See omakorda teeb võimalikuks rääkida «maksukoorma kergendamisest» – ning see on mõistagi hea asi, sest kellel meist ikka saaks olla midagi selle vastu, kui meie koormat kergendatakse. Pole sugugi juhuslik, et madalate maksude ning õhukese riigi ideed toetava Reformierakonna retoorikast leiab sõna «maksukoorem» kasutamist tunduvalt sagedamini kui näiteks sotsiaaldemokraatide keelekasutusest.
Häda on siin aga selles, et see konkreetne metafoor raamistab igasuguse selleteemalise debati lähtuvalt vaikivast eeldusest «maksud on ebameeldiv raskus» ning seetõttu tajume ettepanekuid, millega võiks kaasneda maksude tõus ebaõiglaste, vastumeelsete ja pahatahtlikena – ja seda ENNE, kui meil on olnud võimalus isegi kaaluda, kas neil võiks ka mõni positiivne pool olla.
Ka «võitus» on üks poliitika baasmetafooridest, mida kasutatakse üsna laialt, alates parlamendiaruteludest kuni valimiskampaania kirjeldamiseni. See võimaldab meil rääkida oma seisukohtade «kaitsmisest», «vastase ründamisest», «allajäämisest». Võitluse metafoori variatsiooniks on sõja metafoor.
Selle kohta on spetsiifilisemaks kodumaiseks näiteks käibele võetud termin «kübersõda». Ka see on metafoor, just nagu «kodusõda» Singer Vingeri kuulsas laulus – ning ka selle metafoori kasutamine toob salakaubana kaasa terve hulga kontseptsioone ning väärtusahelaid, mida on esmapilgul väga lihtne mitte märgata.
Esiteks põhineb «kübersõja» metafoor eelneval mõisteraamil, mis käsitleb internetti kui (küber)ruumi – ja mõistagi pole ka see kaugeltki midagi «loomulikku» või ainumõeldavat. Millegipärast ei mõtle ega räägi me näiteks GSM-ruumist, kuigi mobiilivõrk võimaldab tervet hulka suhteliselt sarnaseid suhtluspraktikaid.
Viidates internetile kui «ruumile» või «territooriumile», on sellele võimalik kohaldada aga tervet hulka järgmisi mõisteid, nagu näiteks «piir» või «suveräänsus» – ja see teeb näiteks võimalikuks selle, et Eesti riik saab eraõiguslikelt andmesidepakkujatelt nõuda välisriikides opereerivate online-kasiinode veebilehtedele juurdepääsu blokeerimist.
Samuti tõi kübersõja metafoori juurdumine kaasa sellise reaalse institutsiooni nagu küberkaitseliit, kes võitleb küberohtudega ning on valvel küberterroristide suhtes. Sama metafoori laiendades jõuaksime aga ju selleni, et Eesti küberkaitsevõime parandamiseks oleks meil vaja kübermiinipildujaid ning kui me peaksime sattuma ootamatult võimsa küberrünnaku ohvriteks, läheks Eesti mehed kübermetsavendadeks (ja laulaks oma küberonnides laulu «iTsihh, iTsahh, iVelled»).
«Võitlus», «lahing» ja teised sõja-metafoorid aitavad rõhutada asja olulisust ja/või välistada küsimusi vahendite kohta. Kui sõjas on kõik vahendid lubatud, siis ka valimisvõitluses või poliitilises lahingus pühitseb eesmärk meetodid. Ning võitjad, teadagi, kirjutavad ajaloo ehk ütlevad tagantjärele, kellel oli õigus. Pärast võidu saavutamiseks öeldakse teisele poolele, et «pärast võitlust rusikatega ei vehita».
Poliitiline võitlus ei toimu eelkõige mitte idee sisu, vaid neid kirjeldavate metafooride vahel, ja see ei leia aset üksnes kõnetoolis või komisjonides, vaid toimub ka, või isegi eelkõige, keeleliselt, meedia vahendusel. Võimu saavutamine tähendab vähemalt osaliselt ka keelelise hegemoonia saavutamist. Domineeriv positsioon selles, kuidas valijad poliitilist tegelikkust – näiteks makse või vabadust – mõistavad, toob kaasa ka suuremad võimalused valimisvõitluses.
Kuid metafoore ei saa kasutada mitte üksnes ideoloogilise mõjutamise eesmärgil, vaid ka nende mõjutuste analüüsimisel, et ühe või teise poliitilise jõu sõnumi sisu avada ning seda enam mõistetavaks teha. Nii on võimalik kirjeldada – just nagu Lakoff teeb – liberaalide ja konservatiivide asusaama erinevust riigist vanema-metafoori läbi, mis aitab erinevaid maailmavaateid kandvaid poliitilisi positsioone seletada.
Konservatiivide arusaama valitsusest võib vaadata kui karistavat isa, kelle ülesanne on kasvatada ühiskonda karmide moraalireeglite läbi ning kelle arusaam kõigist lastest kui loomult võrdsetest toob kaasa järelduse, et kuna kõigil on võrdsed võimalused, on moraalne ka võrdne maksukoormus – milleks karistada edukaid selle eest, et nad on edukad. Põhimõttest «Uju või upu» tulenevalt saavad ka sotsiaalsed programmid külge ebamoraalsuse pitseri – sotsiaalsete toetuste läbi saavad vähem edukad midagi, mida nad ei ole ära teeninud, mis teeb nad omakorda veel laisemaks ja seega ka ebamoraalsemaks.
Seevastu liberaalide – on oluline märkida, et Lakoffi arusaam liberaalisest ei vasta sellele, mida Eestis end liberaalseks jõuks nimetav erakond esindab – arusaam valitsusest on pigem kirjeldatav hoolitseva ema metafoori läbi: tema kannab hoolt vähem edukate laste eest, muretsedes ka selle pärast, et ebavõrdsed võimalused oleksid näiteks maksude erinevust rakendades veidi enam tasakaalustatud.
Eesti kontekstis vastas karmi isa metafoorile Res Publica – ja osaliselt vastab praegune IRL – ning hoolitseva ema metafoorile Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Need metafoorid, mõneti küll lihtsustavad, just nagu metafooridele omane, on ometi omal kohal selleks, et aidata inimestel paremini mõista poliitilisi jõude, mis riiki kujundada püüavad.
Metafooridel on oma praktiline väärtus – puutudes kokku uue ja tundmatuga, otsime sarnasust juba teadaolevaga ja püüame paigutada uut kogemust olemasolevasse teadmiste, kogemuste ja mõistete raamistikku. Selleks et meil oleks võimalik rääkida keerulistest või abstraktsetest nähtustest, taandame need lihtsatele sarnasustele ja saame neist mõelda teiste kujundite kaudu.
Näiteks «elu», mis on abstraktne ja komplitseeritud mõiste, muutub meie jaoks hoomatavamaks, kui mõtleme sellest, kasutades teekonna metafoori, ning see võrdlus teeb võimalikuks rääkida raskuste ületamisest, sihi otsimisest, eksinud olemisest, elutee katkemisest või pooleli jäämisest. Need kõik on metafoorid.
Metafooride teene on, et saame rääkida lisaks elule ka sellistest olulistest, kuid abstraktsetest asjadest nagu vabadus või demokraatia, kuid igal metafoori kasutamisel oma hind: kuna üks nähtus on võrreldav teisega vaid mingis ulatuses, toimub metafoori kasutamisel osaliselt tähenduse vaesustamine ja osaliselt juba varem mainitud lisatähenduse salakaubana kaasa toomine.
Kokkuvõtteks: tegelikkusest arusaamine sõltub sellest, millisesse metafoorsesse raami kogetav paigutada. Üks metafoor ei kirjelda meile maailma rohkem ega vähem «tõelisemalt» tegelikkust kui teine, vaid mõlemad on pelgalt üks võimalik asjade seletamise viisidest. Me ei saa küll mõelda ilma metafoorideta, aga meie valida on see, milliseid metafoore me mõtlemiseks rakendame.
Näiteks ja edasi mõtlemiseks: kui me ei kasutaks poliitilisest diskussioonist mõtlemiseks mitte võitluse metafoori vaid püüaksime kirjeldada seda mõne teise metafoori, näiteks tantsu läbi, mis ei too lisatähendusena kaasa mitte vastandlikest huvidest tulenevat lahingut, mille eesmärk on vastase allutamine, vaid harmoonia leidmisele orienteeritud vastastikuse õppimise, kas sellest muutuks midagi ka poliitilise diskussiooni loomuses endas?
«Poliitikahuviliste kool» ilmub iga kuu «Memokraadis» ja ajalehes Postimees. Projekti käigus analüüsivad mitme eriala asjatundjad aktuaalseid poliitilisi sõnumeid ning annavad nõu, kuidas neid saaks paremini koostada ja mõista.
|
OSCAR-2019
|
||
Võtame oma keeleteenused osadeks lahti. Siit leiad loetelu ja kirjeldused kõigi meie teenuste kohta.
Miks tõlkida? Igal tekstil, sealhulgas tõlgitud tekstil, on eesmärk. Olgu selleks müügi suurendamine, lepingu edukas sõlmimine, klienditeeninduse parendamine või töötajate koolitamine. Hea tõlge aitab sul suhelda oma partnerite ja klientidega nende emakeeles.
Kes tõlgivad? Interlexis töötavad professionaalsed tõlkijad, kes teavad, mida nad teevad. Olenevalt tekstitüübist ja tõlkimise eesmärgist on meil eraldi suunitlusega tõlkemeeskonnad ja teenused. Ükskõik kui pikk või keerukas tekst ka poleks, eeldab tõlkimine alati lähte- ja sihtkeele põhjalikku tundmist, orienteerumist käsitletavas ainevaldkonnas ja huvi selle vastu, mida ja miks tõlgitakse.
Kuidas arvestada töö mahtu? Tekstimahu arvestuse aluseks on algteksti sõnade arv. Meile tellimust esitades on juba teada töö täpne maht, mille alusel koostame eelarve. Pakume alati 70% soodustust tekstis korduvate sõnade eest.
Lokaliseerimine tähendab kõikvõimalike dokumentide, kasutusjuhendite, tarkvara ja veebilehekülgede tõlkimist ning kohandamist kohaliku kultuuri- ja keelekeskkonnaga. Tegu on tavalisest tõlkimisest põhjalikuma ülesandega, mille eesmärk on luua kultuurikonteksti sobiv tekst, nii et sellest saadaks õigesti ja ühemõtteliselt aru ning mis mõjuks loomulikuna. Tihti tähendab see teksti osalist ümberkirjutamist, aga selleks on vaja tunda kohalikke kirjakeeletavasid ja seaduseid. Enamasti lokaliseeritakse siiski tehnilist laadi tekste, kus põhirõhk on algteksti võimalikult täpsel edasiandmisel, ja sihtkeele kultuuritavade järgi kohandatakse tekstis vaid vajalikud osad, jäädes originaalsele sisule üldjoontes truuks.
Tõlketeksti lõplik tulemus oleneb suurel määral tõlke hilisemast toimetamisest. Toimetamisel kontrollitakse, et tõlkes oleks säilinud originaalteksti mõte, aga tähelepanu pööratakse ka terminite õigsusele, stiilile ja õigekeelele.
Toimetamist on kahte liiki: keeleline toimetamine, kus põhirõhk on teksti keelelisel korrektsusel ja arusaadavusel, ning erialane toimetamine, kus valdkonnaekspert kontrollib eelkõige tõlke sisulist täpsust ning terminite ja erialakeele kasutust. Kui esmatähtis on vaid tekstist arusaamine, siis piisab, kui tõlkele tehakse korrektuur, mille käigus kontrollitakse teksti grammatilist õigsust.
Kvaliteedikontrolli ja testimist tehakse tavaliselt kasutajaliidesesse, veebisaidile, trükifaili või disainifaili tõstetud tekstile, eesmärgiga vaadelda tulemust kontekstis ja teha lõppviimistlus.
Kontrollitakse teksti sobivust ja funktsionaalsust, lähtudes ülesande püstitusest. Testija saab seejuures hea arusaama kasutaja teekonnast ning oskab kinnitada või teha parendusettepanekuid teksti konteksti sobivuse ja arusaadavuse kohta.
Kui tekst on erilise paigutuse ja graafikaga, siis vormistatakse tõlge originaaliga sarnaselt kujundatud dokumendiks. Meie tehniline meeskond saab hakkama kõigi enim levinud failivormingutega. Isegi siis, kui originaaldokument on madala kvaliteediga skannitud PDF, võid olla kindel, et tagasi saad sobivalt kujundatud tõlkefaili.
Küljendamise töömahtu arvestatakse lihtsamate tööde puhul lehekülje alusel ja keerukamate dokumentide puhul tunnitööna. Kui failis on palju pilte/joonised ja erimärke, siis on tegemist keerukama küljendustööga. Lihtsaks küljendustööks loeme dokumenti, milles on enamasti tekst ja mõni üksik joonis.
samakeelset subtitreerimist ehk samas keeles subtiitrite lisamist, teenus on sobiv õppematerjalide ja keelekursuste materjalide tarbeks või näiteks vaegkuuljate jaoks.
erikeelset subtitreerimist ehk lähteteksti tõlkimist ja tõlke audiomaterjaliga sünkroonimist, see on laialt levinud filmi- ja teletööstuses.
Võtke ühendust meie meedia projektijuhi Kristiniga, et saada rohkem infot tehniliste üksikasjade kohta.
Oleme spetsialiseerunud finants-, õigus-, turundus-, tehnoloogia-, rasketööstuse- ja meditsiinitõlgetele. Olgu tellimused suured, väiksed, keerukad või vähem keerukad, oleme alati oma kliendile abiks.
Alustasime 1997. aastal õigustõlkebüroona, ent nüüdseks on meie ampluaa laiapõhjalisem, alustades õigusvaldkonnast lõpetades meditsiiniga. Olgu tellimused suured, väiksed, keerukad või vähemkeerukad, oleme alati oma kliendile abiks.
Tõlgime kõigist Euroopa keeltest eesti keelde ja vastupidi. Lisaks ka suuremad ja levinumad maailma keeled. Nimekiri meie pakutavatest keeltest:
Eesti keelest -> inglise, vene, läti, leedu, poola, soome, rootsi, taani, norra, saksa, prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, itaalia, rumeenia, kreeka, tšehhi, slovaki, sloveeni, ungari, horvaadi, bulgaaria, serbia ja türgi keelde.
Vene keelest -> eesti, inglise, läti, leedu, poola, ukraina, soome, saksa, prantsuse, itaalia, kreeka, tšehhi, sloveeni, slovaki, bulgaaria, horvaadi, kasahhi, araabia, hiina ja jaapani keelde.
Inglise keelest -> eesti, vene, läti, leedu, poola, soome, rootsi, norra, taani, itaalia, saksa, prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, rumeenia, malta, kreeka, tšehhi, ungari, slovaki, sloveeni, horvaadi, serbia, bulgaaria, türgi, jaapani, korea ja hiina keelde.
Hinnastamispoliitika on tõlketeenuse puhul üks kõige keerulisemaid ja raskemini arusaadavamaid osasid. Püüame selles olla võimalikult läbipaistvad. Toome siinkohal näiteks mõned tegurid, mis mõjutavad teenuse maksumust. Näiteks meditsiinitöö on alati kallim, sest erialaselt pädevaid tõlkeid teeb üldjuhul meditsiinilise haridusega keelespetsialist. Maksumus oleneb ka keelest. Näiteks Skandinaavia keeled on võrreldes Balti keeltega märksa kallimad, kuna sealses piirkonnas on elatustase teine.
Pikema koostöö jooksul tekib meile sinu ettevõtte tekstide tõlkimise põhjal tõlkemälu. Iga uue tõlketöö tellimisel arvestame varem tõlgitud tekstidega, võttes sealt sõnavara ja juba tõlgitud teksti taaskasutusse. Tõlkemälu tunneb varem tõlgitud laused ära ja korduvate osade tõlkimise eest me raha täismahus ei küsi. Kokkuhoid tõlkemälult annab tõlke-eelarvele tuntava mõju umbes poole aasta kuni aasta jooksul pärast koostöö alustamist, kui tellitud tekstide maht on juba üpris suur. Tõlgete taaskasutamise võimalus teeb tõlkimise töö kiiremaks ja aitab hoida ühtlast terminoloogiat ja stiili. Muidugi eeldab see ka sinu panust, et tagasisidet terminite ja ettepanekute kohta saaks aegsasti arvesse võtta.
Tõlkemeeskonna a ja o on projektijuht. Ta tegutseb alati operatiivselt ja tunneb sinu ettevõttes töötavaid inimesi ja nende tõlkemuresid, olles justkui käepikendus ja asjatundlik assistent, kes võtab tõlketööde pärast muretsemise enda peale. Ta seab tõlkimiseks lähteülesande ja valib igale tekstile alati parima tõlkemeeskonna. Ootuspärase tõlke saamiseks on oluline teada, mida, kellele ja miks tõlgime. Projektijuht viib kokku sinu ootused ja meie oskused.
|
OSCAR-2019
|
||
Hommikul talvisesse koduõue astudes võin öelda, et siin on öösel käinud kass, seal aga tundmatu lind. Niisugused märgid kaovad varsti, kuid inimtegevus jätab sageli raskeid jälgi. Jälg on teo tagajärg, mille kaudu tuvastame põhjusi ja teeme järeldusi.
Inimeste tehtavad jäljed võib jagada kahte liiki. Esimesed jäävad kaasinimeste kogemusse ning on lühiajalisemad, ent just need mõjutavad otseselt ligimeste elusid. Teised jäljed on keskkondlikud, need on aga kestvad ja nende üks alaliik on ajaloolised jäljed. Teoloogilist sümboolikat kasutades võin öelda, et esimeseks keskkondlikuks jalajäljeks oli maha valgunud Aabeli veri, sellest algas ka riknenud suhte ajalugu inimese ja muu loodu vahel.
Ühiskondlikud süsteemid toimivad aeg-ajalt meid ahistavalt ja neis avalduvat survet olla küüniline ja hoolimatu ning minna kaasa poolvaledega võib nimetada strukturaalseks patuks. Kaldutakse arvama, et ega mina suurt midagi teha ei saa. Siiski on vaja teadvustada, et põgenemine vastutuse eest probleemidest mööda vaadates ei lase muutuda elul paremaks ega enesetundel ehedamaks. Kui see ei ole kristluse tee, ei saa see olla ka kristlase tee.
Kõigel siin maailmas on hind, kas mõõdetav või mittemõõdetav. Müüdavate asjade puhul on küsimus üksnes hinnas, aga see on ka siin tavaliselt suurem kui nn ostuhind.
Näiteks ühe A4 paberilehe tootmisel kulutatakse peale kõigi muude mahukate ressursside üksnes vett 10 liitrit ehk ühe ämbri jagu. Seega on paberilehe omahind palju kõrgem kui ostuhind – see võiks meenuda siis, kui me kergejalgselt paljundusmasina juurde astume. Samuti on CO2 kvoodi müügiga, millel on juures veider kõrvalmaik, nagu kaubeldaks saastepatuga, mis on kvoodi müüjal väiksem kui mõnel naabril.
Kui juba vesi on olemuslikult hindamatu ning hinnastada saab vaid vee (üle)tarbimist, siis tõeliselt hindamatuid asju võib vaid kirjeldada ning nendele ei saa kohaldada mingisuguseid mõõdikuid. Kuid just põhiväärtused on arengu ja jätkusuutlikkuse nurgakivid. Olles õppinud tundma armastuse või austuse hinda, suudame loobuda nende väärtustega kauplemast ja neid argitarvetega võrdlemast.
Evangeeliumi kogemuslik külg saab ilmsiks ja avaneb igapäevases elus. Assessor Ove Sanderi ettekandest vaimulike konverentsil jäi meelde mõte Martin Lutherilt, kes pidas mõeldavaks niisuguste tööde ja tegemiste olemasolu, mis võrdsustuvad palvega või on neist paremadki.
Luther meenutas Hieronymuse arvamust, mille kohaselt ustava kõik teod on palve. See, kes teeb tööd ustavalt, palvetab kahekordselt. Niisugune töö jätab väärt jäljed eelkõige inimeste eludesse, muutes neid. Kirik on kutsutud olema Jumala vahendiks muutunud elude heaks. Nii kujunevad inimeste isiklikud kogemused.
Kogemusi ei saa vahetada, jagada ega siirata. Kogemuste vahetamisest rääkimine tunnistab, et selle sõna tähendusest ei saada aru. Kogemus on kogemise lõppsaadus ja rangelt isiklik. Kogemusi saab sõnadega kirjeldada ja neist üksteisele rääkida, aga igaüks saab kogemust vaid ise koguda. Vanuse lisandudes saavad inimestest personaalse kogemuse kontsentraadid, mida hea õnne korral saadab ka elutarkus. Proovigu keegi teha konverentsi, kus tahetaks elutarkusi vahetada! Hea kogemus on paljuski elu jooksul tehtud õigete valikute jälg meis enestes.
Inkarneerunud ning argipäevase kuue saanud evangeelium võiks seista meie elus senisest tähtsamal kohal ning hõlmata nii paljusid argiseid mõtteid ja tegevusi kui võimalik. Argielus kogetud evangeelium võiks meid aidata eristada olulist vähem olulisest ja seda omakorda kõrvalisest.
Meie igaühe kogemus on subjektiivne ja sügavalt isiklik. Kogemus, mille teljeks võiks olla jumalakogemus, on tõeline kaasaskantav varandus, meie enda oma ning nagu hariduski loomu poolest võõrandamatu väärtus. Aga just nende väärtuste olemasolu saab meid teha viljakaks kaasinimeste heaks.
Pühapäevakool algas selgi aastal nagu tavaliselt lõikustänupühal, aga siiski mitte tavalisel kombel, vaid hoopis perepäevana.
Värvilised plakatid kohalike lasteaedade ja koolide juures andsid juba paar nädalat varem toimuvast teada ja kutsusid vanemaid koos lastega sellest päevast osa võtma. Nii koguneski Hageri kirikusse lõikustänupüha jumalateenistusele palju rohkem lapsi kui tavaliselt.
Jutluse ajal pidasid lapsed juurviljakorvi ümber elavat dialoogi õpetaja Jüri Vallsaluga ja tõdeti, et nii sügisandide kui ka kogu eluks vajamineva eest saame tänulikud olla Loojale, oma taevasele Isale. Just nii nagu päeva jutlusetekstiski oli öeldud. Ja seda, mida sul on, on hea ka teistele jagada.
Õpetaja jutustas loo poisist, kes kord lõikustänupühal Vastseliinas, kui kirikusse oli toodud lõikuse sümbolina õnnistamiseks leib, poetas sinna kõrvale ka oma šokolaadi. Pärast jagas ta seda kirikulistele, nii nagu jagati leiba. Hageris jagasid lapsed jumalateenistuse lõppedes välisuksel kirikulistele õunu.
Perepäev jätkus Hageri rahvamajas ühise lõunasöögiga. Kohal oli ka fotograaf ja iga pere, kes soovis, sai teha perepilte väga huvitavalt kujundatud stuudios.
Järgnes maastikumäng maja ümbruses puude all ja mänguväljakul ning ikka nii, et pered üheskoos ja väiksed-suured läbisegi gruppides.
Lastevanematele pakkus kaasamõtlemist ja õpetas oma laste kasvatamise analüüsimist Ülo Vooglaid, kelle loeng andis vanematele hea positiivse laengu.
Samal ajal meisterdasid lapsed juhendajate käe all kastanimunadest loomakesi, punusid käepaela, valmistasid ehteid ning tegid postkaarte. Meisterdamine pakkus kõigile elavat huvi ja väikesed sõrmed liikusid nobedasti, et jõuaks kõiki pakutud võimalusi proovida.
Järgnevalt sai iga pere võistelda viktoriinis, kus oli vaja olla väga tähelepanelik, et jätta meelde slaididel nähtu ja osata siis küsimustele õigesti vastata. Lõpuks maiustati veel kaasa toodud maitsvate kookidega.
Oli ilus päev. Koduteele sai iga laps kaasa flaieri pühapäevakooli aastakavaga. Loodame ning usume, et ehk oli see päev mõnelegi perele sillaks ning julgustuseks seada sammud ka kiriku poole.
|
OSCAR-2019
|
||
Mardna sõnul on tema kõrval paar kolleegi, kellel ei ole lapsi ja kes on saanud miljonid oma hüvanguks kulutada - välismaareisid, suured korterid, ilusad autod. Kui ta vaatab, mida on saanud endale lubada nemad ja mida tema, on see nagu öö ja päev, kirjutas Maaleht.
Eesti riigi põhimure on Peeter Mardna väitel praegu iibe tõstmine. „Meil on solidaarne ravisüsteem - maksu tasuvad ka need, kes on kogu aeg terved. Miks ei võiks ka laste kasvatamine samamoodi solidaarne olla, et kõik annavad selleks oma osa?"
Inimesed, kes meditsiinilistel põhjustel järeltulijaid ei saa, peaksid samuti lastetusmaksu tasuma: „Sellised naised aitavad lastetusmaksuga neid emasid, kellel on lapsed. See on heategevus.“
Lastetusmaksu võiks nimetada hoopis lastetoetusmaksuks ning see ei tohiks minna anonüümselt riigikassasse. Sellest saadavat tulu peab kasutama sihtotstarbeliselt ehk siis olemasolevate laste heaks. "Niiviisi toetatakse peresid, kelle lapsed hiljem meid toetavad - see on nagu pensionisammas," lisab ta.
Lastetusmaksust laekuv tulu võiks Mardna teada olla umbes paar miljardit krooni aastas. Variante, kuidas seda maksta, oleks mitmeid: näiteks lastetud inimesed maksavad oma tööleasumisest kuni pensionieani kõrgemat tulumaksu kui pereinimesed. Vahet võib teha ka sel moel, et lastetusmaksust vabastatakse inimene vaid siis, kui tal on kaks või enam last. Ühelapselised peavad maksma pool ettenähtud summast.
Pooliku tõe mõistet ei kasuta Mardna mitte ainult kunstliku viljastamise puhul, vaid ka HI-viirusega nakatunute ravist rääkides. „Me ütleme, et Eestis on natuke üle 6000 HIV-positiivse. Samas teab kogu maailm, et 80 protsenti süstivatest narkomaanidest on HI-viiruse kandjad. Meil on süstivaid narkomaane üle 20 000, seega on HIV-positiivsete tegelik arv kolm korda suurem kui 6000.“
HI-viiruse vastast ravi saab Eestis 700 inimest. Tegelikult on Peeter Mardna sõnul ravi vajajaid 3000, aga üks ravikuur maksab aastas 150 000 krooni. Kes ravi ei saa, need surevad: "Keegi ei räägi sellest, et ükski nakatunutest ei näe oma 45. sünnipäeva. Me räägime, et nad saavad ravi, aga jätame ütlemata, et see ravi ainult pikendab nende eluiga 3-4 aasta võrra".
Eesti tervishoiusüsteem on rajatud solidaarse ravikindlustuse põhimõttele. See tähendab, et eelarvest rahastatav arstiabi peab olema võrdsetel alustel kättesaadav kõigile, sõltumata nende sissetulekutest.
Süsteemi solidaarsus, kus jõukamad inimesed võimaldavad oma maksudega ka vaesemate inimeste ravi, on oluline saavutus ning ühiskondlik väärtus, mida peame hoidma.
Mis puudutab patsiendi vaba liikumist, siis see on tagatud Eestis juba täna. Inimene on vaba liikuma erinevate haiglate vahel ja ühtsetel alustel tervishoiuteenust saama. Mõistagi, lisaks ravikindlustuse poolt pakutavatele võimalustele on inimesel alati võimalik saada teenust ka erakliinikutes, makstes selle eest üldjuhul täishinda. On selge, et ravikindlustuse eelarve on tõsise surve all ja me ei suuda täna haigekassa vahenditest katta kogu eriarstiabi nõudlust.
Lähiajal arutab valitsus minu ettepanekuid tervishoiu rahastamise süsteemi muutmiseks, et suudaksime tulevikus arstiabi kättesaadavust parandada.
Aeg-ajalt on käidud välja ettepanek suurendada patsientide omaosalust ravikindlustuse süsteemis, nimetades seda patsientide vaba liikumise laiendamiseks. See lõhuks solidaarset tervishoiusüsteemi, suurendaks ebavõrdsust ühiskonnas ja halvendaks valdava enamiku Eesti inimeste ligipääsu tervishoiule. Seda ma tõepoolest ei toeta.
Küll aga analüüsime haiglavõrgu arengukava väliste tervishoiuteenuste pakkujate küsimust lähiaastatel põhjalikult, tagades uuel valikuperioodil patsientide huvide parima kaitse.
Finox Holdingu toode Bemfola on bioloogiliselt sarnane hormoonile r-hFSH, mis stimuleerib munasarju, et ravida viljatust. Richter omab rahvusvahelisi õigusi Bemfolale, mida on alates 2014. aastast müüdud rohkem kui 20 riigis.
Finoxi toode Bemfola on rekombinantne Follicle Stimulating Hormone (r-hFSH), mis arendati bioloogiliselt sarnaselt tootele Gonal-f. Bemfola oli esimene bioloogiliselt sarnane toode r-hFSH-ile, mis tuli Euroopas turule. See on hetkel saadaval Euroopa Liidus, Iisraelis, Lähis-Idas ja Austraalias ja on suutnud üle võtta märgatava turuosa alates 2014. aastast.
Richterile on Finoxi ostmine ainulaadne võimalus laiendada oma naiste tervishoiu osakaalu ning pühenduda veelgi bioloogiliselt sarnaste toodete turule. Antud tehing annab Richterile võimaluse kehtestada oma koht naiste viljakuse ravi turul, mis on meeletu kiirusega kasvav turg.
Ootan koostööd Finoxi tiimiga, et viia nende edu Bemfolaga uuele tasemele, mis omakorda loodetavasti võimaldab tugevdada antud valdkonna äri meie peamistes piirkondades ja laiendada meie geograafiat. Ma olen veendunud, et tehing Finoxi ja Bemfolaga toodab suuremat väärtust meie investoritele,“ ütles Bogsch.
Finox Holding asutaja, juhatuse esimees ja enamusosanik Willy Michel lisas, et Finox on Euroopas turu laienemise etapis ja kasvab kiiresti. "Bemfola turule jõudmine 20 riigis 12 kuu jooksul ja märkimisväärse turuosa omamine mitmes riigis on enneolematu saavutus ja ma olen teadlik selleks tehtud investeeringust. Me oleme väga rahul, et Richter kui juhtiv naiste tervishoiu toodete arendaja omab ja esindab Bemfolat,” sõnas Michel.
Rahvusvaheline gonadotropiini turg on hetkel väärt rohkem kui kaks miljardit eurot ja kasvab umbes 4% aastas, sõltudes peamiselt suurenevast hulgast paaridest, kes hilinevad perekonna loomisega.
Tooted, mida kasutatakse folliikulite kasvu ergutamiseks, on väga keerulise ülesehitusega bioloogilised ained ning nende arendamine ja registreerimine on aega nõudev ja kallis. Selle tõttu on antud turul võrdlemisi vähe konkurente ning uustulnukaid.
Turg on enamasti koondunud üksikutesse emakasisese viljastamise keskustesse. See võimaldab firmal omada väikseid ning spetsialiseerinud müügitiime märkimisväärselt väikese kulubaasiga võrreldes teiste ravivaldkondadega.
Bemfola on toodetud kasutades rekombinantse DNA tehnoloogiat. Mõlemad, nii Bemfola kui ka esmaselt tunnustatud toode Gonal-f, on looduslikult eksisteerivate hormoonide FSH formulatsioonid, millel on põhiroll inimese paljunemises.
Bemfolale anti müügiluba Euroopa Liidus 2014. aasta mais ja see on hetkel müügil rohkem kui 20 riigis. Bemfola Euroopa müügiluba põhineb kolmanda faasi uuringute käigus kogutud andmetele, milles Bemfola ravi leiti olevat sarnane esmaselt tunnustatud tootele Gonal-f, toetudes FSH ravi käigus päästetud munarakkudele.
Antud kolmanda faasi uuringus jälgiti ja võrreldi kahe uuringurühma sarnaseid tõhusus- ja ohutusprofiile. Tulemusena märgati, et patsientidele, kes olid rasedaks jäänud pärast ravi läbimist, sündis sarnane kogus elus lapsi.
Bemfola on kättesaadav viies üheannuselises vormis doosidena: 75, 150, 225, 300 ja 450 rahvusvahelist ühikut. Bemfolat varustatakse eripärastes ühekordselt kasutatavates kaasaegsetes ühekordsetes seadeldistes, mis lubab patsiendil ise süsti tegemisega hakkama saada.
|
OSCAR-2019
|
||
võimalik rentida saali nõupidamiste, koolituste ja ürituste korraldamiseks, hind 15 €/tund (kuni 3 tundi) või 70 €/päev.
Telkimisvõimalus Külastuskeskuse läheduses Sõnajala lõkkekohas ja Palojärve telkimisalal 12 km kaugusel.
Matkavõimalus Külastuskeskuse juurest algavad Roiupalu õpperada (2,5 km) ja Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve matkarada (11,8 km). Lähiümbruses Laari metsanduslik õpperada (3,7 km), Valgesoo õpperada (1,9 km), Taevaskodade matkarada (3 km), Kiidjärve kuklasterada (1 km). Külastuskeskus jääb RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateele.
Vaatamisväärsused Põlvamaa ülikaunis maastik koos kuulsate taevaskodade, Kiidjärve Kuklaste kuningriigi, Valgesoo raba ja teiste looduse ning pärandkultuuri aaretega. Kiidjärvel on säilinud ka mõisa-ajalugu: looduskaitse all olev Kiidjärve mõisa park, mõisa ait-kuivati, kunagine Kassi kõrts. Külastuskeskuse juurest on vaadeldav Kiidjärve vesiveski (ehitatud 1914.a., eravaldus).
Piirangud Külastuskeskus asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal, tutvu piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (+372 799 0900; info@keskkonnaamet.ee).
Kohalesõitmise õpetus Sõita mööda Põlva-Reola mnt Tartust Põlva suunas. 10 km enne Põlvat keerata Koorvere ristist vasakule Kiidjärve suunas. Sõita 4 km Akste-Häätaru teed mööda (tee nr 18138), 1 km pärast Kiidjärve pargi bussipeatust jääb vasakule suur parkla. See on RMK Kiidjärve külastuskeskuse parkla. Viidad suunavad hoone juurde, mille jõepoolsel küljel asubki Kiidjärve külastuskeskus.
Kuna läbi aegade on sipelgaid imetletud nende töökuse ja koostöövõime pärast, püüamegi Kiidjärve kuklasterajal matkates vaadata laanekuklaste imepärasesse maailma. Uurime nende välimust, sisemust ja elukorraldust ning saame teada huvitavaid fakte laanekuklaste pereelust, sõjategevusest, karjapidamisest ning ehitustegevusest. Arutleme sipelgate tähtsuse üle ning püüame tõmmata paralleele inimeste ja sipelga maailma vahel.
Liigume mööda laudteed läbi Valgesoo raba põhjaosa, vaatleme rabataimestikku ja räägime loomadest, keda rabas kohata võib. Laudteele jääb ka National Geographicu kollane aken. Tagasiteele läbi põlismetsa jääb laanekuklasterikas metsaserv, 1860-1870 aastail rajatud "Parunimännik" ning lõkkekoht, kus on võimalik retke lõpus piknikku pidada.
Suur- ja Väike Taevaskoda on kahtlemata ühed tuntumad ja külastatavamad looduspaigad Eestimaal. Siinsete iidsete müüride ääres tunneb igaüks end lausa meeliülendavalt, olenemata aastaajast või ilmast. Seda kõrge kivi- ja metsamüüriga ümbritsetud ning tükikese taevalaotusega kaetud paika pidasid pühaks juba vanad eestlased. Teeme ringi Väikeses ja Suures Taevaskojas, tutvume vaatamisväärsustega ning legendidega selle paikkonna kohta.
Retke käigus tutvustame ulukite elu, jahindust ja sellega seoses inimeste kombestikku läbi ajaloo. Räägime jahi eesmärgist, mis oli kaugete esivanemate põline toidu ja kehakatte hankimise võimalus, ning kuidas kõike saadut praktiliselt ära kasutati. Juttu tuleb ka sellest, mis eesmärk on jahindusel tänapäeval ehk miks on vaja reguleerida kiskjate ja rohusööjate ning inimühiskonna vahelist tasakaalu.
Majaprogrammid on kõikidele sihtrühmadele ning kestavad tavaliselt kaks tundi külastuskeskuses ja loodusmajas. Tutvustatakse kas kohalikku piirkonda, puhkeala või keskuse-maja ekspositsiooni-väljapanekuid.
Allolev on Kiidjärve külastuskeskuse programmivalik ja soovi korral täitke tellimusvorm, mille leiate programmi kirjelduse juurest. Kui Te ei leia programmivalikust päris sobivat või sihtrühmakohast programmi, aga huvi on, siis küsige pakkumist!
Võistlus-mängulise programmi käigus õpime läbi praktiliste tegevuste tundma Eestimaa metsade eluringi ja metsatööde aastaringi.
Taevaskoda olevat koda, mille põrandaks jalge all olev murukamar, seinteks ühel pool liivakivijärsak ja teisel pool tihe metsamüür ning katuseks pea kohal lapike sinitaevast, nagu loodus ise oleks ehitanud pühakoja.
Igale elusolendile võib talv olla väga erinev. Loodusõppeprogrammi käigus uurime, millega tegelevad talvel loomad ja linnud ning mis juhtub taimedega.
Õppeprogrammi käigus tutvume Ahja jõe ja teda toitva Hatiku ojas elavate kalade, selgrootute ja kahepaiksetega.
Programm tutvustab väikeimetajate eluviise, nende võimalikke elupaiku, toitumisharjumusi, kohta toitumisahelas.
Õpime tundma ulukite elu, saame teada jahist kui ürgsest elatusalast. Tähtis pole niivõrd jahisaak, vaid traditsioonide järgimine, jäägrikeel ja jahisignaalid.
Nii pea, kui ilmad on jahedamaks muutunud, on hakanud linnud meie akendele koputama ja suuremat tähelepanu nõudma.
Programmi käigus õpime tundma talvisel Eestimaal esinevaid paiga- ja hulgulinde ning meid külastavaid talikülalisi.
Paneme jalga imelised lumekingad ja hakkame matkama lumisel ja õõtsuval Valgesoo rabakuplil. Märkame enda ümber imelist loodust ja püüame lugeda valget jäljeraamatut.
Kas mul on pisikesed silmad ja suured labida moodi käpakesed? Kas mul on siidine ja must karvakate ja kas ma armastan päikest või pimedust?
Kiidjärve külastuskeskuses kohtudes uurime Taevaskoja pärli – jäälinnu maailma. Saame teada kus ta elab, mida sööb ning milline täpselt välja näeb.
Et märgata kevade saabumist, tuleb oma meeled lahti hoida ja mets on selleks just sobiv paik, et kõike seda kogeda.
Meil kõigil on metsaga oma kogemus. Mõne jaoks on see koht matkamiseks, seenelkäiguks, sportimiseks või hoopis koht elamiseks. Kuid kui palju me pöörame tähelepanu igale eraldiseisvale puule, mis metsas kasvab?
Mis juhtub kui peaksime metsas eksima? Kuidas käepäraste vahenditega hakkama saada ning millele tuleks juba enne matka mõelda? Miks inimesed aastakümneid tagasi metsa põgenesid ja sinna elama asusid?
Detsember ehk jõulukuu on aeg, mil loodus puhkab, kuid inimestel on hinges vaikne jõuluootus.. Et seda ootusaega lühendada ja põnevalt sisustada, kutsume teid tegusale talvepäevale, kus arutleme ja vaatleme, mis toimub talvises metsas ja meenutame, kuidas tähistasid jõule meie esivanemad ja milliseid töid-toimetusi tehti talvisel ajal.
|
OSCAR-2019
|
||
Sel reedel ja laupäeval on Kuressaare Linnateatris taas Eesti vähemusrahvuste harrastusteatrite festival Vananaiste Suvi, sedakorda juba kuues. Festivali korraldab Saare vene selts ning ühe eestvedaja Juri Zabellevitši sõnul on Kuressaarde oodata päris põnevaid teatritükke.
Kõik on vanad tegijad, käinud festivalil selle algusest peale. “Kõik, kes on korra Saaremaal käinud, tahavad siia tagasi tulla, sest on Kuressaarde armunud,” teab Zabellevitš. Lisab, et nüüdseks on Vananaiste Suvi leidnud oma niši Eesti festivalimaastikul ning need, kes on mingil põhjusel pidanud ühel või teisel aastal Saaremaale tulekust loobuma, on ääretult kurvad olnud.
Kui küsida, miks vähemusrahvuste teatrifestivali just Saaremaal korraldatakse, kus vähemusrahvusi iseenesest ju väga vähe, ütleb Zabellevitš, et siin on harrastusteatritel väga hea kokku saada. Ta märgib ka, et kui sageli tundub, et Eestis on kaks eraldi rahvast, kes elavad nagu paralleelselt kumbki oma elu, siis läbi teatritegemise on võimalik neid palju rohkem ühendada kui mingi muu ala kaudu.
Vene noorsooteater mängib avamise õhtul Vladimir Nabokovi “Lolitat” ning laupäeval Mihhail Roštšini näidendit “Valentin & Valentina”. Kõva tegija on Tallinna vene kultuurikeskuse teater Junost, kes toob festivalipubliku ette Vitali Gubarevi “Kõverpeeglite kuningriigi” – nende lavastused on traditsiooniliselt tugevad, neil on uhked dekoratsioonid ja kostüümid, akadeemiline lavastus.
Rakvere vene gümnaasiumi Jabloko mängib aga Jaroslava Pulinovitši “Nataša unistust” ning teater Vejer & Špaga Maardust toob Kuressaarde Paulo Coelho “Veronika otsustab surra”. Festivali lõpetab traditsiooniline galakontsert, kus publikule pakuvad põnevaid etteasteid kõik kokkutulnud teatritrupid.
Festivali žürii esimees on tänavu Kalju Komissarov, liikmed Lea Kuldsepp, Tõnis Kipper, Piret Rauk ja Nijole Kärner. Viimane on Zabellevitši sõnul ka festivali korraldamise hing. “Kui teda ei oleks, siis poleks ka festivali,” nendib ta.
Vananaiste Suve toetavad kultuuriministeerium, kultuurkapital, Kuressaare linnavalitsus ja 25 Saaremaa firmat.
Vananaiste Suve etendusi oodatakse vaatama kõiki teatrihuvilisi, ka neid, kes vene keelt päris hästi ei oska. “Ühel aastal sattus meile üks isa väikeste lastega Kanadast, ta oli nii vaimustatud, et vaatas ära kõik tükid, kuigi aru ei saanud ühestki sõnast, mis räägiti,” ütleb Juri Zabellevitš.
Olgugi et sel aastal lepiti kokku, et 2011. a Isle of Wightil toimuvate Saarte mängude jalgpallikoondis pannakse kokku nii FC Kuressaare süsteemi kui ka Saaremaa JK aaMeraaS mängijatest, mahtusid koondise põhirivistusse vaid ühe süsteemi mängijad.
FC Kuressaare pressiesindaja Miko Pupart edastas ajakirjandusele pressiteate, kus on loetletud koondise 22 kandidaati ja 7 varumeest. Lisaks on edastatud naistekoondise 20 kandidaati. Meestekoondis koosneb siiski mängijatest, kes kuuluvad klubidesse FC Kuressaarest kuni II liigas mängiva JK Sörveni. Järgmisel aastal III ja IV liigas mängivate Saaremaa JK aaMeraaS-i ja JK Saaremaa liikmed on varus.
Kuigi algselt määrati meeskonna 2. treeneri kohale Saaremaa JK aaMeraaS treener Andre Anis, ei osanud Miko Pupart öelda, kas mees ka meeskonna ettevalmistuses kaasa lööb. “Sõidan meeskonna peatreenerina Saarte mängudele esmakordselt. Oluline on, et meeskonna füüsiline ettevalmistus oleks selline, et mängijad peaksid jalgpallimängu jaoks ebaloomulikult lühikese aja jooksul toimuvate kohtumiste suurele arvule korralikult vastu,” lausus Sergei Zamogilnõi.
“Kuue päeva jooksul mängida viis täisajaga mängu on väga raske, kuid selline on turniiri formaat ja sellega tuleb arvestada.” “Meeskond alustab treeningutega 7. detsembril Kuressaares ja Tallinnas, alguses on treeningkoormuseks kaks treeningut nädalas. Uuest aastast suureneb koormus viie treeningukorrani nädalas,” edastas Pupart Sergei Zamogilnõi määratud treeningute mahu.
Zamogilnõi sõnul on hea, et meeskonna tuumiku moodustavad meistriliiga kogemusega mängijad. Samuti langevad Saarte mängud suvise meistriliiga pausi lõppu, mis annab võimaluse enne turniiri veel hea lihv anda. Saarte mängudele sõidab 20 mees- ja 15 naisjalgpallurit, võistlejad ja treenerid/ametnikud lennutab Briti saartele Estonian Air.
kas hr.pupart oskab õelda kuskohast leiaks ssma otsuse mis annab peatreeneri tiitli zamokilnöile????
hõmm…. kuhu siis aamerase poisid kadunud on ??? Kisa oli ennem nii suur, et neid ei võta ja nüüd ei ole ühtegi nime siin. Ootan vastuseid, ootan vastuseid !!!!!!!
Küsimus nr 1: miks peaks Saaremaa koondises eelistama 3. liigas mängivaid mehi Meistriliigas ja Esiliigas mängivatele meestele?
Teine küsimus ka: miks peaks UEFA PRO treenerilitsentsi ehk Euroopa kõrgeima jalgpallitreeneri tunnustuse saanud ja väga suurte kogemustega Zamogilnõile eelistama peatreeneri kohal kedagi Anist, kellel puuduvad kogemused ja sellisel tasemel litsents?
see puparti poiss kiirustas veidi oma välja ütlemistega, sest kedagi pole veel 100% paika pandud ja selliseid nimekirju võib igaüks avaldada, kellel asja vastu huvi, ootame ikka ssma ametliku versioon ära.
aga las olla siis saarlased ikka, mitte mandrilt mehed, kui on saaremaa koondis , siis las pääsevad ainult saarlased sinna, sest ega nende mandrilt toodud mängijatega nad paremat tulemust ei saa kui ainult saarlastega ja treener peaks olema ikka selline kes räägib puhtalt eesti keelt, mitte et keegi tõlgiks noorematele mida ta venekeeles seletab…
|
OSCAR-2019
|
||
Ilmselt siis, kui raamat ilmus ja pealkiri meediast läbi jooksis- jäi see mind kummitama. Ilma, et ma oleks teadnud, millest lugu räägib, sai sest mulle nagu mingi mantra: Ei Tohi Magama Jääda.
Kui see raamat lõpuks mulle lugemiseks jõudis, selgus, et lisaks unele räägib see teisest, minu jaoks ülitähtsast: mälust.
Ma pakun, et 90% mu mälestustest on omandatud, mitte ma ei mäleta neid. Need on mu peas tänu fotodele, kellegi poolt räägitud lugudele, päevikule, blogile...
Ma kardan klassi- ja malevakokkutulekuid, kuna ma ei mäleta ühegi õpetaja nime ja seiklused, mis meil olevat olnud, kõlavad mulle alati uudisena. Ma oleks nagu käinud täiesti teises koolis ja teises klassis.
Ja kui poleks mu ustavat märkmiku, siis ei suudaks ma teha ühtki tööülesannet ja unustaksin kõik kokkulepped ja kohtumised.
Kui peaks juhtuma, et ma oleksin mõne kuriteo tunnistaja, siis oleksin täiesti kasutu. Ma ei suudaks mitte iialgi meelde tuletada, mida ma tegin näiteks 3. märtsil 2014 kell 12. Või mis oli seljas mu vestluspartneril, kellest lahkusin 5 minutit tagasi.
Aga tegelikult pole see skleroos, ega ajupuudulikus (või mine tea?:)) Selle nimi on keskendumine ja tähelepanu. Ehk siis mõlema puudumine.
Raamatu alguses tuli mulle meelde film "Mu pruudil on mälukas" (50 First Dates), kus sama teema on lahendatud komöödiavõtmes.
Pean tunnistama, et ma pole väga ammu nii põnevat raamatut lugenud. Kuigi juba üsna esimeses veerandis (nagu hiljem selgus) oskasin päris täpselt prognoosida lõpplahendust ja kuigi raamat oli täis minu jaoks küsimusi.
Näiteks: kui su elust puudub viimased 20 aastat, kas on võimalik tunniga taastada mobiili, tolmuimeja kasutamise ja söögivalmistamise oskust. Või kuidas ei saa inimesel siiber rääkida hommikust hommikusse sama lugu. Ma oleks ilmselt juba kolmandal päeval alustanud enese lõbustamist väljamõeldud lugudega. Jne.
Ja kui mulle öeldakse täna hommikul, et ma olen see ja see ja mul juhtus õnnetus ja ma ei mäleta mitte midagi, kas poleks siis loogiline ise alustada märkmete tegemist ja arsti poole pöörduda?
Aga hoolimata sellest, oli kogu kulg väga köitev. Tõesti soovitan- põnev, pretensioonitult lihtne ja mõnus lugemine.
Just hiljuti lugesin. Ning sellele otsa Barbara Erskine "Hay emand". Seegi räägib mälust, aga enne sündi, eelmistest eludest. Samuti huvitava konstruktsiooniga romaan (minu jaoks liialt palju armastusejura). Kahe raamatu kokkuvõtteks: halb kui mälu pole ja veelgi kehvem kui ta on. Ju Sinul on parasjagu, mäletad vaid olulist.
kusjuures need, kellel iga päev algab justkui nullist, suudavad ometi õppida. nt kui ta on eelmine päev klaverit harjutanud, siis ta järgmine päev oskab juba selle võrra paremini mängida, kuigi ise ei mäleta, et oleks õppinud.
aga mul tekkis küsimus, et kuidas siis need fotode-blogide-päevikute jutud pähe saavad, kui mitte mäluga?
ma ei väljendanud end vast täpselt. pean silmas, et ma ise ei mäleta nt seda, et "käisin viie aastaselt poes ja siis juhtus see ja see.." Ma tean seda juhtumit, sest ema on sellest 100 korda rääkinud. Tegelikult pole aimugi, kas päriselt ka nii oli ja kas ma tegelikult ka tundsin ja toimisin nii nagu väidetakse.
Mu õde nt, väidab end vabalt mäletavat eelkooliaegsest ajast asju. Mina ei mäleta. Ma tean, et nii olevat olnud.
Mäletan täiesti iseseisvalt eredamaid hetki sellest ajast, kui olin veel 2-aastane. Mäletan neid mõtteid, tundeid, päikeselaike kardinal, ilma, et keegi seda mulle rääkima oleks pidanud. Olen küll emalt üle küsinud, et kas need võivad olla reaalsed mälestused ja ta on kinnitanud, et jah, nii võis olla küll.
Aga kuidas inimesed mäletavad kõigi klassikaaslaste nimesid, õpetajate nimesid, oskavad tsiteerida (vigadeta!) erinevaid autoreid, laulavad peast sada erinevat laulu kordagi komistamata...? Ei tea. Ma pole veel neljakümnenegi, aga juba tunnen, kuidas mälu muutub järjest valikulisemaks. Eriti lühimälu. Aga ka pikaajalises mälus lüngad järjest kasvavad. Küllap on asi ka väheses harjutamises - kui millestki kaua aega ei räägita, kaob see mälust kuhugi kaugustesse.
Eks mälu on jah seotud otse tähelepanuga ka. Mäletan, kuidas isa emale ütles, et keegi olla teda otsimas käinud. Kes, isa ei tundnud. Ema siis küsis, mis tal seljas oli? No alasti ta ei olnud... vastas isa. See lihtsalt ei olnud tema jaoks absoluutselt tähtis ja ebaolulisi asju ju ei märkagi.
Aga oskuste kohta - kui keegi ütleb, et sa ju laulad kooris, laula midagi, siis... ma ei mäleta midagi. Ometi suudan enamuse meie õpitud laule koori koosseisus peast laulda. Lihtsalt dirigent paneb mu hääle andmisega õigele rööpale ja nii ma laulangi, nagu masin, sest sedasori mälu vajab ainult õiget lülitusnuppu. Ise ma seda (enamasti) kätte ei saa.
no ma olen see nime- ja laulumäletaja (suur osa lastekoorirepertuaari on siiani peas), aga väga varastes lapsepõlvemälestustes ei ole üldse kindel. ma oletan, et mõni mälestus peaks olema ka sellest ajast, kui ma ei osanud veel lugeda, aga nt lugemaõppimist ei mäleta üldse. ilmselt ei oska mõnda mälupilti ajateljel lokaliseerida.
|
OSCAR-2019
|
||
Heraldika on vapindusega tegelev teadusharu ehk vapiteadus, ajalooteaduse osa, mis uurib nii vappide ajaloolist kui kunstilist arengut.
Sõna pärineb muinasgermaanikeelsest väljendist harja waldaz ("sõjaväe käsutaja"; vt ka hröpu-waldaz ja habuku), millest tuletati anglo-normanni ja hilisladina sõna "herald(us)", mis märgib heeroldit ehk kuulutajat.
Teaduslik heraldika on loonud vapiteaduse põhimõtted ja reeglid, loonud heraldilise sõnavara, mis on aluseks heraldilise kujunduse uurimistöödes. Vapiteadur ei vaja kunstiannet, aga kunstistiili ja -ajaloo tundmine on talle eduks.
Kunstiline heraldika on vapi või muu sümboolika kujundamine (kavandamine, joonistamine, maalimine, vormimine jne.) heraldiliste tunnuste järgi, nii uue kui olemasolevate uuendamine, ka koopiate valmistamine eriotstarbeks või erilisele materjalile, näiteks mündile. Heraldilist kunsti aga ilma teoreetiliste teadmisteta on võimatu luua.
Aja jooksul on heraldika kujundlikkus ja otstarve vaheldunud vastavalt ühiskonna arengule ja tellimusele. Tänapäevaks on kujunenud ranged heraldilised reeglid, mida reguleerivad õigusaktid, nii kohalikud kui ka rahvusvahelised kokkulepped, näiteks Eestis kehtiv riigivapi seadus, kus heraldiline kirjeldus on toodud alljärgnevalt:
Juba muinasajal kasutasid erinevad rahvad sõjanduses kaitsekilpidel maalinguid, pilte ja sümboleid, millel oli küll enam maagiline tähendus või mõeldud vaenlase hirmutamiseks. Juba Vana-Egiptuse vaaraode üks võimusümbolitest kotkas oli kujundlikult heraldiline.
Euroopa kultuuris esineb juba antiikajal kilbi ornamentaalne ehtimine. Kreeklaste ja roomlaste sõjandussümboolika oli laiemini kasutusel kui ainult kilpidel. Antiikaegsetel rahadel oli tihti heraldilisele kujutamisviisile sarnaseid tunnuseid loomade-lindude ja taimede kujutistega. Siiski ei olnud see veel heraldika.
Heraldika sai alguse 12. sajandi viimasel veerandil, mil hakati valitsejate ja kõrgaadlike pitserite tagumisele küljele vajutama selle õigsuse tõestamiseks eraldi kilbipildiga pitseripilti nn sekreetumit. Koos pitseripilti raamiva tiitlilegendiga omandas kilbipilt õigusliku tähenduse ja sellest kujunes välja vanem heraldiline vapp, tiitlivapp. Peagi hakati tiitlivappide eeskujul õiguslikult tähtsustama vappidena ka alamate läänimeeste ja rüütlite kilpe. Sellele aitasid oluliselt kaasa turniiride võitlustest osavõtvate rüütlite kilbipilte välja hõikavad ja neid vapirulladele registreerivad heeroldid. Siit sai alguse vappide reeglipärane kujundamine ja kirjeldamine. Lõplikult kujunes heraldika omaette teaduseks 15. sajandil, mil kilp kaotas kaitserelvana oma tähtsuse.
See avalikustati koos oma teisikuga (Windows Server 2008 R2) 22. juulil 2009, vähem kui kolm aastat pärast eelkäijat Windows Vistat.
Windows 7-ga ei keskendutud uute funktsioonide loomisele, vaid pandi rõhku Windows Vistal ilmnenud vigade parandamisele.[1]
Algselt pidi Windows XP-le (koodnimega Whistler) järgnema operatsioonisüsteemi versioon koodnimega Blackcomb, kuid vahele tuli väiksem redaktsioon koodnimega Longhorn (millest arendati Windows Vista) ning Blackcombi arendus lükkus edasi. 2003. aasta keskpaigaks olid Longhornil teatud funktsioonid, mis algselt olid planeeritud Blackcombile. Pärast kolme viirustest tingitud ootamatut tagasilööki lükkas Microsoft projekti tagaplaanile ning arendama hakati Windows XP ja Windows Server 2003 hoolduspakette (ingl. k Service pack). Longhorni projekt võeti uuesti käsile 2004. aasta augustis.
Blackcomb nimetati ümber 2006. aasta alguses Viennaks ja 2007. aastal sai sellest Windows 7.[2] Aastal 2008 teatati, et Windows 7 jääb ka operatsioonisüsteemi ametlikuks nimeks.[3]
27. detsembril 2008 lekkis BitTorrenti kaudu Internetti Windows 7 beetaversioon.[4] ZDNeti jõudlustesti kohaselt edestas Windows 7 nii Windows XP-d kui ka Windows Vistat mitmes aspektis, nagu näiteks dokumentide laadimine, alglaadimise kiirus ja failide töötlemine. Windows 7 jäi XP-le alla näiteks videotöötluses.[5] 7. jaanuaril 2009 lekkis internetti 64-bitine Windows 7 beetaversioon, mille osad torrentid olid nakatunud viirusega.[6] 2009. aasta CES-il (Consumer Electronics Show) tutvustas Steve Ballmer Windows 7 beetaversiooni (järk 7000), mille tõmbamine ISO-vormingus oli võimalik MSDN (Microsoft Developer Network) ja TechNeti abonentidele.[7]
Beetaversioon anti ametlikult välja 9. jaanuaril 2009 ning Microsoft plaanis algselt, et sel päeval saab tarkvara alla laadida kuni 2,5 miljonit inimest. Operatsioonisüsteemi populaarusest tingitud suure andmevoo tõttu pikendati tähtaega algselt 24. jaanuarini ning hiljem veel 10. veebruarini.[8] Inimestele, kes ei jõudnud allalaadimist 10. veebruariks lõpetada, anti aega kaks lisapäeva. Pärast 12. veebruari jäid pooleliolevad allalaadimised lõpetamata.
30. aprillil 2009 võisid Release Candidate''i (tarkvara, mis pole veel lõppfaasis) 7100 järku kasutama hakata MSDN-i ja TechNeti abonendid ning Connect Programi osalised. 5. mail 2009 sai tarkvara kättesaadavaks kogu avalikkusele, kuigi oli juba varem internetti lekkinud.[9] Microsoft määras Windows 7 avalikustamiseks 22. oktoobri 2009. MSDN-i ja TechNeti kliendid said operatsioonisüsteemi kasutada juba 6. augustil 2009.[10]
Windows 7 RTM (Release To Marketing/Release To Manufacture) oli 7600.16385. järk, mis kompileeriti 13. juulil 2009. See läbis kõik Microsofti-sisesed testid ning kuulutati viimaseks RTM-järguks.[11]
Windows 7-ga tuli kaasa hulk uusi funktsioone ja edasiarendusi, näiteks puudutus-, kõne- ja käekirjatuvastus, virtuaalsete kõvaketaste tugi, jõudluse suurendamine mitmetuumalistel protsessoritel,[12][13] alglaadimise kiirendamine, DirectAccess ja kerneli uuendus, uus Windows Media Centeri[14] versioon.
Ümber on kujundatud kalkulaator, millel on nüüd programmeerija- ja statistikarežiim koos ühikute teisendamise võimalusega.[15] Juhtpaneeli (ingl.k Control Panel) on lisatud ekraani kalibreerimine, süsteemi taastamise võimalus, veaotsing, asukoha- ja muud sensorid, süsteemi ikoonid ja vidinad (ingl.k Gadget). Windows Security Center nimetati ümber Windows Action Centeriks (varasemates versioonides Windows Health Center ja Windows Solution Center) ning sinna on kokku pandud nii arvuti turvalisus kui ka hooldamine. Windows 7 toetab ka RAW-vormingus pilte.[16]
Kõige suuremaid visuaalsed muudatusi on läbinud tegumiriba (ingl.k Taskbar). Kiirkäivitusriba (ingl.k Quick Launch toolbar) asemel on nüüd "Superriba", kuhu saab programmide kiirkäivitusikoone "kleepida". Uus tegumiriba lubab ka ikoonide ümbertõstmist. Rea paremal servas on Näita töölauda (ingl.k Show desktop) nupp, mis on osa uuest Aero Peekist Windows 7-l. Hoides kursorit selle nupu kohal, muutuvad kõik lahtiolevad aknad läbipaistvaks ning nähtavale tuleb töölaud. Puutetundlikel ekraanidel on see nupp oluliselt suurem. Vajutades Näita töölauda nupule, minimeeritakse kõik aknad ning teist korda vajutamisel tuuakse aknad jälle tagasi. Lisaks on kasutatav funktsioon Aero Snap, mis suurendab akna automaatselt, kui see lohistada ekraani ülemisse serva.[17] Akende vasakule või paremale serva lohistamine võimaldab erinevaid aknaid omavahel võrrelda. Kui kasutaja liigutab aknaid, mis olid Aero Snapiga ümberpositsioneeritud, siis süsteem taastab automaatselt akende algse kuju. Neid funktsioone saab kasutada ka klaviatuuri kiirklahvidega.
Windows 7 lubab virtuaalseid kõvakettaid (ingl.k VHD – Virtual Hard Disk) kasutada tavaliste andmekandjatena. Alglaadur suudab süsteemi laadida VHD pealt, kuid see on võimalik ainult Enterprise ja Ultimate versioonides.[21] Uus Remote Desktop toetab DirectX 10.
Windows 7-st on 6 versiooni, millest tavakasutajatel on enamasti Home Premium, Professional või Ultimate. Teised versioonid on kas näiteks arengumaade turgudele või kindlatüübilistele ettevõtetele.[22] Kõik versioonid toetavad 32-bitist (IA-32) arhitektuuri ning peale Windows 7 Starteri ka 64-bitist (x86-64) arhitektuuri. Installimine on kõikidel versioonidel ühesugune, kuid ostetud litsentsist sõltub see, kui palju võimalusi on lubatud kasutada. Litsentsi saab kasutaja soovi korral hiljem mõne teise versiooni omaks ümber vormistada ja versioonikohaste täiendavate funktsioonide kasutuselevõtuks pole vaja operatsioonisüsteemi uuesti installida. Selleks tuleb kasutada Windows Anytime Upgrade'i.[23]
Maksimaalne kogus füüsilist mälu, mida Windows 7 suudab adresseerida sõltub paigaldatud versioonist. Tabelis on toodud maksimaalsed mälukogused, mida iga versioon toetab:
|
OSCAR-2019
|
||
Oled otsustanud õpinguid jätkata kõrgkoolis. Kuidas toimub kooli sisseastumine, millal peab õpingute eest tasuma ja millal mitte? Kuidas õppida täiskoormusel, kes on ekstern? Järgnevalt leiad nendele ja paljudele teistele küsimustele vastused.
Avalduse võid esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui soovi on. Ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida kahele erialale. Erinevates koolides õpetatakse sageli sarnaste nimetustega erialasid ning ainult õppekava nimetuse alusel ei tohiks valikut teha. Esmalt tuleb kõrgkoolile esitada vajaminevad dokumendid, mida saab teha sisseastumise infosüsteemis SAIS (www.sais.ee). Pärast paberite esitamist järgnevad sisseastumiskatsed. Kuid leidub ka erialasid, kus need puuduvad ning sisseastumine sõltub riigieksamite või keskmise hinde tulemustest. Oluline on jälgida, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks. Konkreetsed sisseastumistingimused on iga kõrgkooli enda otsustada. Reeglina kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendi, mille ületajad arvatakse üli.pilaste nimekirja. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Vastuvõtutingimused peavad täis- ja osakoormusel õppida soovijatel olema samad.
Pärast immatrikuleerimist, st arvamist kõrgkooli nimekirja, tuleb valida, kas õppida täis- või osakoormusel. On õppekavasid, kus saab studeerida üksnes osa- või täiskoormusel.Osakoormus sobib neile, kes teavad juba ette, et nad ei suuda erinevatel põhjustel täiskoormusel õppimisel nõutud mahtu täita. Näiteks kooliskäimine pere või töö kõrvalt. Õppekoormuse arvutamise aluseks on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides (EAP). Ühele EAP-le vastab 26 akadeemilist tundi üliõpilase tööd, sh loengud, seminarid, praktikumid ja iseseisev töö. Kohustuslik läbitavate ainepunktide hulk on ära toodud õppekavas, mis on õpingute alusdokument. Täiskoormusega õppides tuleb täita iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (60-45 EAP-d õppeaastas), osakoormusega õppides jääb õppemaht 50-75% vahele (30-44 EAP-d õppeaastas). Nominaalajaga (määratud õppeaeg õppeaastates) lõpetamiseks peab igal semestril läbima oma õppekava aineid 30 ainepunkti mahus. Järgnevatel aastatel koormust valima ei pea, vaid täis- või osakoormusega õppesse viiakse üle vastavalt õppekava täitmise protsendile, mida kontrollitakse iga õppeaasta lõpus. Tavaliselt tuleb osakoormusel õppival üliõpilasel maksta õppemaksu juba esimesel semestril. Täiskoormusel õppides saab taotleda õppetoetust, osakoormusel seda teha pole võimalik, küll aga on õigus õppelaenule ja õppepuhkusele. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, st arvatakse välja õpilaste nimekirjast, kuid neil on võimalik aineid läbida eksternina.
Kõrgkoolid kasutavad väga erinevaid õppevorme erinevas tähenduses— päevaneõpe, statsionaarõpe, kaugõpe, tsükli.pe, õhtune õpe, avatud ülikool või avatud tasemeõpe. Need võivad ühes kõrgkoolis tähendada üht, teises aga hoopis teist. Õppevormidest hoolimata peab olema võimalus õppekava läbida üldjuhul täis- või osakoormusel. Koolide kodulehtedelt leiab infot, mida ühe või teise termini all mõeldakse.
Esimesel semestril saavad õppemaksuta õppida täiskoormusel eestikeelsetel erialadel õppivad avalik-õiguslike ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide üliõpilased. Erakõrgkoolides õppides peab üldjuhul õppemaksu ise tasuma. Alates teisest semestrist sõltub õppemaksu maksmine läbitud õppekava mahust ning kõrgkooli kehtestatud tingimustest. Kui õppida esimesel semestril täies mahus, siis järgneval semestril õppemaksu tasuma ei pea. Hüvitise nõudmisel lähtutakse ainepunktide mahust, mis on vajaka jäänud ning kõrgkooli kehtestatud korrast. Õppetasu makstakse seni, kuni õpingute käigus sooritatud ainete maht jääb alla tasuta õppimiseks vajaliku mahu. Osakoormusel õpingute alustamisel on koolil võimalik õppemaksu küsida juba esimesel semestril. Võõrkeelsete erialade puhul on õpemaksu tingimuste ja korra kehtestamine kõrgkooli enda teha.
Kui soov on täita õppekava alla 50% semestris, siis on võimalik seda teha eksternina. Eksternil puuduvad üliõpilase õigused ja kohustused. Eksternil õppekava täitmise mahtu ei mõõdeta. Eksternõppes on võimalik sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit. Ekstern maksab õppemaksu.
Õpingud kõrgkoolis on võimalik ajutiselt katkestada võttes akadeemilist puhkust. Seda saad taotleda üks kord õppeperioodi jooksul kuni üheks aastaks. Akadeemilisel puhkusel olles ei saa taotleda õppelaenu, samuti ei maksta sel ajal õppetoetusi ning ei kehti haigekassa (va üliõpilase haigestumise või vigastumise korral). Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üle järgmisele kursusele. Samuti lükkub edasi õppe lõpukuupäev puhkusel oldud aja võrra ja peatub nominaalne õppeaeg. Akadeemilisel puhkusel olles on õigus samaaegselt õppida ainult keskmise, raske või sügava puudega isikul, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal või kui ollakse akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse täitmisega. Koolis ja tööl samaaegselt käies on võimalik võtta õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas, millest keskmist töötasu makstakse 20 kalendripäeva eest. Lisaks on võimalik saada täiendavat puhkust õppeasutuse lõpetamiseks 15 päeva, mille eest tasustatakse töötasu alammäära alusel.
Samal kõrgharidusastmel õppimine ei ole piiratud ja seda võib teha korduvalt. Piirang kehtib mitmendat korda samal kõrgharidustasemel tasuta õppimisele. Uuesti saab ilma õppekulude hüvitamiseta sellele astmele õppima asuda pärast õppekava kolmekordse (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava korral kahekordse) nominaalkestuse möödumist. Samade kõrgharidustasemetena ei käsitleta rakendus- ja bakalaureuseõpet. Piirang kehtib, kui oled sel õppetasmel õppinud vähemalt poole nominaalajast. See kehtib siis, kui oled lõpetanud õppekava täies mahus kui ka siis, kui oled õpingud katkestanud pärast õppekava poole nominaalkestuse läbimist.
Küsi kõrgkoolis õppimise kohta lisainfot kõrgkooli vastuvõtuinfost või suuremate ülikoolide karjääri- ja nõustamiskeskustest.
|
OSCAR-2019
|
||
seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle.
seadus sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused; piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas; teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra.
seadust ei kohaldata: riigisaladuseks oleva teabe suhtes; juurdepääsu võimaldamisel avalikele arhivaalidele arhiiviasutuste poolt arhiiviseaduses ja selle alusel sätestatud korras; märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist; teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti.
teabevaldajaks on: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; avalik-õiguslik juriidiline isik; eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel.
eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, - teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist.
ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, - teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi;
mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, mille liige, asutaja või milles osaleja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik, - teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud vahendite kasutamist.
teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks.
teabe nõuetekohase avalikustamise eest vastutab teabevaldaja juht, kui õigusaktiga ei ole teabe avalikustamise korraldamist tehtud ülesandeks teisele isikule.
asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik.
Kui organisatsioon, kus töötad, on teabevaldaja (avalike ülesannete täitja), siis tuleb kehtestada teabenõuete menetlemise kord, kas eraldi regulatsioonina või sisemises normdokumendis (nt asjaajamiskorras).
Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Teabenõude saab esitada dokumenteeritud informatsiooni kohta
Kas on määratud vastutavad isikud teabenõuetele vastamise või muu info edastamise eest. Töötaja saab anda organisatsiooni kohta käivat informatsiooni vastavalt talle antud volitustele (organisatsioonisiseselt kokkulepitud reeglitele).
Teabenõue tuleb registreerida selle saamise päeval või hiljemalt saamisele järgneval tööpäeval (ei pea registreerima suuliselt esitatud teabenõuet, mis on täidetud viivituseta). Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul.
Teabenõuetele vastamine - viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Menetluse tähtaega arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast.
1) asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid saabumise või väljasaatmise päeval või sellele järgneval tööpäeval; 2) asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid nende allakirjutamise päeval; 3) sõlmitud lepingud. o vt ka Vabariigi Valitsuse määrus "?Asjaajamiskorra ühtsed alused"? o
* eesmärk on isiku kaitsmine isikuandmete töötlemisel, tagades samal ajal isikule õiguse vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet
*seadus sätestab: isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel; vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.
*seadust ei kohaldata: füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; kui töödeldakse õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud isikuandmeid;
* Isikukoodi töötlemine on lubatud ilma isiku nõusolekuta, kui selle töötlemine on ette nähtud seaduses või määruses, muudel juhtudel peab isik andma nõusoleku, mis peab olema selge ja teadlik tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda.
o minimaalsuse nõude järgmine välistab võimalikud probleemid juhul, kui tulevikus esitab kolmas isik nimetatud dokumendiga tutvumiseks teabenõude.
|
OSCAR-2019
|
||
Cloudbet on populaarne mängukeskus, millel on mõni aja viimane ja suurim mäng. Siin on teil võimalus panustada kihlvedusid, teenindusaegasid, lauamänge, reaalajas edasimüüjate mänge ja panustada isegi oma lemmik spordivõistlusele. Kui aga kihlveo eest saadavast võitest ei piisa, võib teile meeldida partnerlusprogrammi Cloudbet pakkumised.
Vahepeal asetame Llama kasiinosse Cloudbet'i pea. Kui vaatate veebi, leiad, et Llama on stabiilne mängukeskus, mis pakub värvilisi mänge ja suurepäraseid boonuseid. Peale selle tahab ka teenida rohkem võimalusi teenida. Sellisel juhul on see partnerlusprogrammi vormis.
Online-turundus on kõige paremini kirjutatud kasu poolest. Kõigi suurte tulude pakkumistega seal näidatakse, kuidas Cloudbet vs Llama Affiliates paneb turule kaks peamist kandidaati.
Cloudbet affiliate programm Annab teile võimaluse kasvatada tervet kasumit Hybrid Revenue Share ja käibega seotud mudeli kaudu. Erinevalt tavalistest tehingutest võib see teenimiskava tunduda erinev. Ikka annab see 30% -lise osakaalu oma referaatidest saadud kasumist.
Teisest küljest hakkavad Llama kasiino partnerid teenima 50% kasumist kasumist. See on suur pluss, eriti neile, kes proovivad esimest korda partnerlusprogramme. Kui teil on rohkem mängijaid, on teil võimalus saada paremad hinnad. Võta ühendust Llama sidusprogramm Juhendaja ja õppida, kuidas saaksite parandada oma aktsiate arvutamist.
See lahendus Cloudbet vs Llama Affiliates näitab, kui palju pakutavaid lahendusi pakub. Sellest hoolimata saate mõlemalt kaubamärgilt abi, kui teil on vaja mingeid tööriistu või paigutage oma saidile brändi bännereid.
Cloudbet pakub kõigile bännereid, sihtlehti ja boonuskoode. See aitab teil meelitada uusi viiteid. Kasutage oma kasuks Cloudbet'i suurepäraseid eeliseid ja hakake registreerumiseks rohkem mängijaid.
Sa saad peaaegu sama Bitcoin hasartmängude partner Llama tööriistad, kui soovite saada brändi partneriks. Igaüks saab ligipääsu bänneritele, e-kirjadele, sihtlehtedele ja toimetuskanalitele. Samuti saate nautida negatiivse bilansi ülekandmist.
Maksed on peaaegu täiesti vastupidine mõlema kaubamärgi puhul käesolevas Cloudbet versus Llama Affiliates võrdluses. Cloudbet ei kasuta fikseeritud maksegraafikut. Maksed tehakse ainult Bitcoin'is. Kui sa oled a Bitcoin partner Llama kasiinos on ajakava 30 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu. Võite tagastama GBP, USD või EUR, kasutades selleks ette nähtud maksevalikuid.
Cloudbet vs Llama Affiliates ei pea täiendavat sisendit toetama. Mõlemad Bitcoin kasiino affiliate programmid Pöörake oma selga, kui vajate abi. Te saate toetust pühendunud affiliate juhtidele. See on kahe kaubamärgi üks aspekt, mida te ei pea muretsema. Võite oma esindajatega oma e-posti aadressiga ühendust võtta.
On selge, et meie Cloudbet vs Llama Affiliates võrdlus näitab mõlema partnerlusprogrammi tugevaid külgi.
Cloudbet partnerite jaoks saate kasu mitmesuguste kihlveod ja eluspordist. See suurendab mitmekesisust, muudab seejärel atraktiivsemaks teenusteks. Vahepeal on üks Llama selge esile tõsiasi, et see võib tuua kaasa 50% tulust. See on tänapäeval konkurentsivõimeline arv Bitcoin affiliate marketing maailma.
Loomulikult on meie võrdluste puhul alati tähtis, et valdkondades, kus olukord paraneb, on alati oluline. Cloudbet saab paremini oma aktsiatehingute ja maksegraafikuga teha, kui Llama saab oma maksevõimalusi laiendada.
Peale oma tohutu mängude valimise, on mõlemad Interneti-kasiinod sidusprogrammidel väärt välja uurida. Uuri välja, mis Bitcoin esildise programmi on parem selles Slots of Vegas vs Ignition Casino Affiliates vaadata.
Vegasisiseseid teenindusaegasid ja süütamise kasiino partnerlusprogramme pakuvad nii tulude jagamist kui ka CPA-lepingut. Vegasisalongi teenindusajad võtavad oma komisjonitasu oma viidete puhaskahjumiseks, kus saate teenida 30% 40% tuluosast. Kui eelistate CPA-pakkumist, on teil võimalus teenida 60-i USA dollarites 125-i, olenevalt teie määratud mängijate arvust.
Samal ajal Süütajakasiino partnerlusprogramm pakub kuni 45% tuluosa. Võite saada ülemmäära, viidates 251 või rohkem mängijaid. Kuid kui tulude jagamine ei ole piisav, annab programm teile võimaluse sõlmida CPA-kokkulepe, mille tingimused sõltuvad teie läbirääkimistest oma partnerfirmaga.
Mõlemad programmid pakuvad sama tüüpi komisjoni plaane, kuid erinevad tulude osakaalu määrad. Kuigi mõlemal programmil on saavutatavad saavutamise plaani nõuded, on teie oksjonite kasiino osakaal suurem.
Ülemaksemäära saavutamine on lihtne turundustööriistade abil. Õnneks pakuvad Vegaside partnerlusprogrammide Slots ja Sgnition Casino Partnerprogramm teile kampaania materjale.
Vegas partnerite teenindusajad saavad saatjaid, saidi ülevaateid ja bännereid. Aga kui te eelistate rohkem reklaami tööriistu, siis on teil Ignition Casino. See kihlveo saidi suunamisprogramm annab teile pildi ressursse, XML-koefitsientide voogu, bännereid, matši tööriistu, tekstilinke, ekraanipiltide raamatut, kirjutamisi ja kasiinomängude varjamist. Kui teil on palju materjale, on teil suurem tõenäosus parandada oma turundustegevust suurema igakuise sissetuleku saamiseks.
Bitcoin kasiino tütarettevõtete nagu saate kontrollida nende materjalide mõju aruannete kaudu. Õnneks pakuvad mõlemad programmid teile aruandeid, mis näitavad teie kampaania täielikku statistikat.
Sügisekasino maksab teile igakuiselt. Sa saad oma sissetuleku oma Bitcoin-rahakoti kaudu, kuna see on ainus maksevõimalus, mida programm toetab. Samal ajal saadavad Vegasisadlaste piletid oma vahendustasu mängija konto, Netelleri, kulleriga kontrollimise või pangaülekande kaudu 15-isth kuu tööpäev.
Hoolimata makseviiside erinevusest on mõlemas programmis funktsioon "negatiivne saldo ülekandmine". See tähendab, et kui hakkate eelmisel kuul negatiivset saldot, käivitate iga kuu puhta kiltkiviga.
Vegas Partnerprogrammide teenindusaegade ja Ignition Casino Affiliates toetuskanalid on alati teie küsimustele avatud. Kui teil on programmi suhtes muret, võite oma e-posti aadressi halduriga oma e-kirja saata. Või võite e-posti või Skype'i Vegas Slotsi tugiteenuste meeskonnaga. Vegas Slotsi lisatud toe kanal võib aidata teil vastuseid kiiremini saada, kui teil on programmi halduriga suhelda ainult üks võimalus.
Vegaside pesa ja süütekasino on erinevad maksegraafikud ja meetodid, kuid mõlemad teevad selle, et saate oma sissetuleku ohutult ja õigeaegselt. Veelgi enam, mõlemad programmid ei hoia järgmisel kuul negatiivseid saldoid.
Siiski on kahe programmi vahel palju erinevusi. Vegaside teenindusajad teenivad punkti, et neil on kaks toetuskanalit, kuid Ignition Casino saab rohkem punkte kampaania materjalide, suurema mängukogemuse ja komisjoni paremate kavade eest.
Ilmselgelt on Ignition Casino selles võrdlusuuringus parema kasiinopartner. Kasiino partnerlusprogramm annab suuresti teile mitmesuguseid reklaammaterjale, mis aitavad teil rohkem mängijaid tuua. Sülearvutite tohutu mängukogemuse tõttu on turg laialt levinud. Kõige tähtsam on see, et see pakub kuni 45% -ni tulude osakaalu.
Võite ikka liituda Slots of Vegas Partnerprogrammiga, kui soovite. Kuid kui soovite valida vaid ühe partnerluse, siis on Sulget Casino Affiliate Program teie parim pakkumine.
|
OSCAR-2019
|
||
Tarkuseteri sadas nagu küllusesarvest ja kui keegi need üles kirjutaks, võiks välja anda kuldraamatu, tõdesin selleaastastel lastetöötegijate suvepäevadel Häädemeestel.
Rannakodu puhkemajja Penu külla mere äärde kogunes viimasel juulipäeval 61 inimest ja rõõm oli nii varasemaid tuttavaid kohata kui uusi tutvusi sõlmida. Tulijaid oli mandrilt igast praostkonnast, vaid saared jäid esindamata.
Meie elu on tohutult mitmetahuline, nagu seda olid ka suvepäevad, kuhu mahtus nii kosutavaid koolitusi kui ka puhkehetki ning kõnelusi Isaga. Just nende kahe viimase sõnaga tahaks kokku võtta kogetud palveosaduse ja armulauaga jumalateenistuse Häädemeeste Miikaeli kirikus, kus teenis koguduse õpetaja Tauno Teder.
Kui piiblikümbluse tunnis meenutas päevade üks korraldaja, laste- ja noorsootöö ühenduse spetsialist Titta Hämäläinen Osvald Tärgi sõnu «Mida enam sa palvetad, seda enam oled sa Isa südames», siis õhtusel palvusel võrdles Tartu Pauluse koguduse töötegija Anu Seppa reisimist mikrobussi ja lennukiga. Üllataval kombel on reisimise ja palvetamise vahel seos, sest lennukile minnes tuleb kõik üleliigne maha jätta.
Kõige mõttetihedam oli arutelu teemal «Meie lastetöö alustalad», mida tuli kuulama kiriku lastetööd kureeriv assessor Tauno Toompuu, et saada põhjalikumat infot otse allikast. Arutelu vedanud Titta esitas kolm küsimust: miks me teeme lastetööd?, missugused on lastetöö eesmärgid? ja mis aitab eesmärgini jõuda? Vastuseid oli, võiks öelda, loendamatu hulk.
Olulisena leiti, et lapsed peavad kuulma, et Jumal armastab neid ja et nad peavad saama palve kaudu Isaga suhtlemise kogemuse. Töögrupid jaotasid eesmärgid mitmesse rühma, aga esile tõsteti Jumala usaldamist, tema armastuse kogemist ja temaga suhtlemist. Samuti kinnitati, et laps peab pühapäevakoolis kogema, et ta on sinna alati oodatud. Märgiti ka, et olulisem kui laste tulek kiriku juurde on nende kasvamine kogudusse.
Eesmärgini jõuda aitab isiklik suhe kolmainu Jumalaga, koguduse toetus, hindamatuks abiks on konkreetsed ja mugavad materjalid, mis oleksid lihtsalt kättesaadavad. Nii ootavad lastetöötegijad näiteks laulude õpetamiseks CDd, suuremale paberile trükitud palveid, uut või täiendatud käsiraamatut, süsteemseid koolitusi. Pirjo Roots Keilast aga käis välja oma unistuse laste palveraamatust.
Laagri külaline, kiriku perekeskuse terapeut Lii Lilleoja meenutas, kuidas ta 35 aastat tagasi alustas pühapäevakoolitööd. Tol ajal panustati perekonnatunde tekitamisse, sõprade leidmisse, laste sünnipäevadesse. Neid põhimõtteid võiks järgida praegugi. Ta ütles, et õpetajad annavad lastele teadmisi, toetavad neid, aga ennekõike jääb pühapäevakoolist meelde emotsioon. «Pühapäevakooliõpetaja on lapse teekaaslane,» rõhutas ta.
Kolm aastat tagasi läks Lii Lilleoja õppima pereteraapiat. Ta tutvustas kohalolijaile oma tööd perekeskuses, järgmisel aastal jõustuvat lastekaitseseadust ning sellega seotud eelseisvaid koolitusi. Mis aga emotsiooni puutub, siis kasulike teadmiste kõrval pakkusid meeldejäävaid hetki kindlasti laagriplatsil ringi lendavad tohutu suured seebimullid (seebilahuse retsepti ja nende tegemise õpetuse saab Katrin Luhametsalt), õpetaja Eha Krafti juhendamisel valmistatud piiblitoidud ja muu.
Võrdselt meeldejääv nii väikestele kui suurtele laagrilistele oli muidugi bioloog Marika Kose juhendamisel toimunud matk Tolkuse rappa. Legend räägib, et kunagi elanud raba servas metsiku välimusega mees, kes varjanud seal ennast teenistuse eest tsaari sõjaväes. Mõisnik ütelnud teda nähes: «Sina olema üks tolkus.» Selle järgi saanudki raba oma nime.
Kolme sisutihedat laagripäeva kokku võttes ütles Titta Hämäläinen: «Lapsed on meie kõige paremad õpetajad.» Eestpalvesse võeti Võru, Häädemeeste ja Tarvastu koguduse lastetöö, samuti Tallinna Peeteli koguduse eestikeelne lastetöö. Ühinegem siis palvetajatega ja olgem õnnelikud, et meil on õigus jagada lastele evangeeliumi.
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ja Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus sõlmisid sihtotstarbelise toetuse lepingu, mille kohaselt toetab Tallinna linn Kaarli kiriku oreli kapitaalremonti 50 000 euroga.
Mihhail Kõlvart märkis, et tänavu tähistatakse 500 aasta möödumist reformatsioonist ja sel puhul on linna toetus protestantlikule pühakojale eriti kohane.
„Linnal on hea meel toetada Eesti ühe suurima luterliku koguduse ja Eesti suurima oreli remonti,“ sõnas Kõlvart. „Kaarli kirik tähendab linlastele lisaks usutemplile ka vaimsuse ja kultuuri templit, kus saab hingekosutust nii traditsioonilistel jumalateenistustel kui ka suurepärastel kontsertidel.“
„Maailmas ei ole sellest perioodist teist terviklikult püsinud Walckeri orelit ja sel põhjusel on Kaarli kiriku orelil tähtis koht Euroopa väärtuslikemate ajalooliste orelite seas,“ rääkis koguduse organist Piret Aidulo.
2016. aasta algul alustati Kaarli kirikus oreli kapitaalremondiga. Remonditööd on jagatud seitsmesse etappi ja need kestavad ühtekokku kolm aastat.
Tööde kogumaksumuseks on ca 250 000 eurot ja töid teeb Toomas Mäevälja firma. Möödunud aastal tehti oreli remondi kaks esimest etappi ja nende maksumus oli ligi 80 000 eurot.
Eesti Vabariigis oli see esimene esinduslik uus orel, mis pidi avaldama tugevat mõju kogu riigi muusikakultuurile. See pill on tänini suurim orel Eestis.
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander allkirjastasid pärast palmipuudepüha jumalateenistust (fotol) sihtotstarbelise toetuse lepingu kiriku restaureerimistöödeks 195 000 euroga.
Ove Sandri sõnul on renoveerimist kaua oodatud. „Nüüd avaneb meil võimalus linna toel ära teha suur töö ja kirik korda saada. See annab kogu kogudusele uut hingamist, mille eest me oleme lõpmata tänulikud.“ Kiriku siseruumide seisukord on üsna halb. Nii vajavad uuendamist soojustus, radiaatorid, elektrijuhtmestik ning aknad-uksed.
Arvo Sarapuu sõnul on Nõmme Rahu kiriku roll kogukonna elus üha kasvanud. Aastas külastab Rahu kirikut ligemale 40 000 inimest. Kirik pakub tuge nii hingeliseks kui ihulikuks toimetulekuks. Peale traditsiooniliste jumalateenistuste toimuvad kirikus ka kontserdid ja kogudus teeb tänuväärset tööd abivajajate heaks.
1924. aastal pühitseti kirik Tartu rahulepingu mälestuskirikuks. Kiriku hoone ehitas Nikolai von Glehn 1901. aastal tööstushooneks. 1904. a anti hoone vennastekogudusele, 1913. a sai tehasehoone kogudusekojaks ja aastal 1918 ehitati juurde torn.
|
OSCAR-2019
|
||
Tänapäeval usub väga suur osa läänemaailma inimestest reinkarnatsiooni võimalikkusse. Selle uskumuse populaarsus on kasvanud 20. sajandi teisest poolest: eelkõige aitas sellele kaasa plahvatuslikult suurenenud huvi idamaade spirituaalsete praktikate vastu 1960-ndatel. Võrreldes tolle aja uskumustega, on tänapäevane arusaam uuestisünnist veidi muutunud. Paljud usuvad ideesse, et me oleme osa jumalikust kõiksusest ja osa vaimsuse otsijaid arvab, et kõik, mida me näeme sellest eraldiseisvana, on vaid illusioon, vahendab Telegram.ee.
Sõna "illusioon" kasutatakse tänapäeval vaimsetes ringkondades väga erinevas tähenduses. Tõenäoliselt nõustuks enamus inimesi, et füüsiline maailm on mingis osas kõigest illusioon. Aga kas sama lihtne on nõustuda ideega, et me sünnime uuesti ainult nii kaua, kuni õpime sellest illusioonist läbi nägema? Niipea, kui me saavutame valgustatuse, murrame me ka karma kütked, saades üheks algallikaga. Veel radikaalsem näib idee, et igasugune individuaalsus on igal tasandil illusoorne ja sel hetkel, kui me sureme, ei ole mingit mõtet rääkida individuaalse hinge teadvusest.
Neid kahte "illusiooni mudelit" toetab ka suur osa tänapäeva vaimsetest ringkondadest. Sel moel maailma nägemine läheb vastuollu "kogemuse mudeliga", mille kohaselt me elame mitmeid elusid selleks, et saada erinevaid kogemusi ning õppida toime tulema nende väljakutsetega, mida elu meile sellel planeedil pakub - see mudel rõhutab individuaalse hinge kasvamise protsessi läbi mitmete elude.
Alustuseks peab olema paigas eeldus, et eksisteerib mingit liiki jõud või energia, mis on kogu universumi aluseks. Selle põhimõtte olemasolu on loogiline vajadus ning seda toetab ka teadustöö makrokosmilisel ja kvanttasandil. Idee sellest, et "me oleme kõik üks", on ühine joon ka kõigile muudetud teadvuse seisunditele, olgu need siis spontaansed või esile kutsutud meditatsiooni või hallutsinogeenide poolt. Seega oleks järgmine samm uurida, kas on tõendusmaterjali selle kohta, et individuaalne teadvus eksisteerib ka väljaspool füüsilist keha. Selle jaoks on kõige parem uurimismaterjal teave surmalähedaste kogemuste kohta.
Üks kütkestavamaid juhtumeid surmalähedaste kogemuste osas toimus 1970-ndate algul. Noore andeka Vene teadlase George Rodonaia töö aju transmitterite alal oli KGB jaoks väga väärtuslik ning nad ei soovinud, et ta jagaks oma avastust ameeriklastega, kes olid teda kutsunud teadustööd jätkama Yale'i ülikooli juures. Rodonaia ärasõidupäeval USA-sse sõitis talle Thbilisis taksopeatuses auto otsa ning mees toimetati hukkunu pähe surnukuuri. Ent kolme päeva pärast lahkamist alustades märgati silmalaugude liikumist ja mees viidi kiiresti operatsioonile. Teadlasena oli George olnud väga religioonikauge - seda suurem oli tema lähedaste üllatus, kui ta kirjeldas, mis toimus sel ajal, kui ta oli "surnud". Väidetavalt ei saanud ta oma kehast kaugele minna, kuid teda tõmbas samas haiglas sündinud imiku poole, kes katkematult nuttis. Ta oli võimeline imikuga telepaatilisel teel suhtlema ja tuvastas, et tollel oli puusaliigeses luumurd, mille olemasolu arstid kinnitasid.
Suur hulk selliseid näiteid on pärit Aasiast. Kuid üks huvitav juhtum pärineb ka Ameerikast - 1998. aastal Louisianas sündinud James Leininger of Lafayette oli väikesest peale väga huvitatud mängulennukitest. Kuid teise sünnipäeva paiku hakkasid teda vaevama õudusunenäod, milles laps rääkis läbi une lennuõnnetusest, tulest ja sellest, et ta ei pääse välja. Kui last julgustati sellest rohkem rääkima, siis avaldas ta detaile enda eelmisest elust, milles ta oli olnud piloot nimega James, kes tulistati jaapanlaste poolt alla. Ta mainis ühe piloodist kolleegi nime ja sõna Natoma. Perekond uuris asja lähemalt ning leiti, et lennukikandja USS Natoma Bay oli II maailmasõja ajal Vaikses ookeanis ja tõepoolest oli sellel olnud ka 21-aastane piloot James M. Huston Jr, kes tulistati alla just selle koha peal, mida väike James kaardil näidanud oli. Laps teadis selle õnnetuse kohta suurt hulka selliseid üksikasju, mida ei ole võimalik leida Natoma Bay kohta kirjutatud raamatutest ega internetilehtedelt, kuid mida sõjaväesalvestused kinnitasid.
Hulk psühholooge ja psühhiaatreid üle maailma hakkasid teada andma "vahepealse elu" kogemustest 1970.-80-ndate paiku. Patsientide lood on väga sarnased ning neid saab jagada viieks etapiks: üleminek ja tervenemine, möödunud elu ülevaatus, hingede grupi omavaheline suhtlus, järgneva elu planeerimine ning naasmine. Sama protsessi kirjeldavad tuhanded väga erineva taustaga inimesed, mis viitab sellele, et üks hing läbib mitmeid elusid.
Teine sõnum, mida surmajärgse elu uurijad on väga selgelt väljendanud, on see, et vaba tahe ja vastutus on kõige suurema kaaluga. See võimaldab meil õppida enda vigadest ja kasvada hingena. Järgmiste elude visioonid väljendavad kõigest rohkem või vähem tõenäolisi võimalusi ning ettemääratust ja karma karistust ei ole olemas. Karma idee üldiselt on mõningate seisukohtade kohaselt oma aja ära elanud ning on selge, et meie suhtumise, kavatsuste ja kogemuste dünaamika, mis loob meie tulevikku, on liiga kompleksne, et seda kahandada lihtsate "seaduste" tasandile.
Seega näib, et "suures plaanis ei ole vigu". Füüsiline maailm ei ole langenud inglite loodud jäljendus ning reinkarnatsioonitsükkel ei ole midagi, millest peaks iga hinna eest põgenema valgustuse, illusioonist läbinägemise või kiindumustest loobumise kaudu. Kuigi oleks hea, kui me püüdleksime mõningase emotsionaalse eraldatuse ja tasakaalu suunas ning mediteeriksime regulaarselt, et oma "kõrgemat mina" esile tuua, on elu siiski elamiseks ja kogemiseks!
Kus see kõik lõpeb? Arvatakse, et me sünnime uuesti niikaua, kuni me oleme ära kasutanud kõik võimalused arenguks sellel füüsilisel tasandil. Ning siis on hingel uued võimalused kogemusteks teistel tasanditel. Mis puutub algallikaga taasühinemise ideesse, siis holograafilise hinge kuvandi kohaselt me ei eraldugi kunagi algallikast - see on alati osa meist ja meie olema alati osa sellest.
|
OSCAR-2019
|
||
Vahepeal ka vormipildid üle mõne aja. Tegelikult viimased kuu aega olnud mitte just kõige edukam plaanide osas, kord mõelnud, et jätaks üldse vahele ja keskenduks massi lisamisele ja siis ikka, et võiks ju minna võistlema. Ühesõnaga mõned päevad dieedil olnud ja siis mõned päevad mitte, ringiratast koguaeg. Nyd jõudnud kuidagi selgusele ja ei näe mõtet minemata jätta. Aga ei tea, miks sellised mõtted, eks ebakindlus ja pidev otsustusvõimetus, küll lähevad paremaks ka need hädad ajapikku
Aga tunne on enesekindel, et vastastele saan ilusasti vastu ja ei ole mingi probleem võita võistlused juuniorites, lihtsalt vaja kodutöö ära teha korralikult pekipõletuse osas. Mõelnud, et äkki saab ka absoluudis vastu mõnel võistlusel see aasta. Eks see ole võibolla palju tahta, aga vähemalt usku on
Paistab, et see aasta ikka võistlejaid on ka eestlastest rohkem, mitte ainult 1-2. Seega tuleb päris huvitav
Aega 13 nädalat Saksa võistlusteni. Eesmärk võiks olla selline, et enne esimest võistlust olla max vormis, siis ehk saab ka kaloreid tasapisi tõsta ja aeroobset vaikselt vähendada, arvatavasti see ka vormile kasuks, kui keha rohkem puhanud ja kütust vähe rohkem, aga samas keharasv sama. Siis kuskil 9-10 nädalat jäänud
Toitumisega teen nii, et esialgu nädalas korra cheating day, kui sellega kinni jookseb ja progress pole see, siis kord nädalas cheating meali peale, kui see ka enam vilja ei kanna, siis jääb ainult puhas menüü. Tegelikult kaloraaž praegu isegi päris palju, võrreldes varasemaga, aga söögiisu on päris kõrge ja koguaeg kõht tühi. Hetkel kaloraaž trennipäevadel kuskil 3600 5-6 korda nädalas siis ja puhkepäeval ~3200. Ei teagi, kas asi selles, et kalorid olnud ka rohkem üleval massiajal ja ainevahetus kiiremaks läinud seetõttu. Varasemalt juba kohe dieedi alguses kalorid 3000kcal peale või alla selle pigem ja siis tunne täitsa ok veel selle juures. Vist olen end alahinnanud kaloritega ja liiga järsku alla tõmmanud, arvates, et muidu kaal ei lange, tegelt hoopis vastupidi. Võibolla peab paika see, et kui liiga madalale kalorid lasta või liiga maas hoida, siis kaloripõletus muutub aeglasemaks tegelikult
Lõppude lõpuks käib kõik ikka selle järgi, kuidas pilt muutub ja kui aega vähem jäänud ja vorm pole veel päris see, mis olla võiks, siis tuleb lihtsalt gaasi juurde anda rasvapõletuse osas
See aasta jäävad võistlused siiski vahele. Tunnen, et ei tuleks see, mis tulla võiks vormi osas ja ei ole seega huvitatud ettevalmistust läbi tegema, pole suutnud valida kindlat plaani ja lähenemist. Lavapeal muidugi oleks tore seista, aga ettevalmistusest ei ole huvitatud hetkel. Ei paku eriti pinget, kui saan juuniorites esikoha. Parem lisan rahulikult massi edasi ja kui tulevikus tekib see tunne, et nyd võiks peki maha koorida ja olen suuteline ka absoluudis vastu saama, siis lähen uuesti. Kas siis kevadel, sügisel, või hiljem, eks aeg näitab
Ikka on öeldud, et mis sa pullid, mine ikka jne . Kuid teiste arvamusest lähtuda pole mõtet ja tuleb teha asju nii, nagu ise heaks arvad parasjagu ja kuidas tunned end paremini.
Püssi ei ole veel põõsasse visatud. Jäi kripeldama võistluste teema ja tunnen, et kui vahele jätan sügishooaja, olen alla andnud seekord.
Aega enam palju pole, esimeste võistlusteni umbes 6 nädalat jäänud ja viimaste Saksa võistlusteni 9 nädalat. Eesmärgiks on ületada viimaste võistluste vorm Saksa võistlusteks. kui suudan seda, siis sellest täitsa piisab ja kui esikoht tuleb, siis on tore, aga võistlus käib ikkagist iseendaga ja enda ületamine ongi juba võit. Vaatame, kas olen selleks suuteline nyd? Kui pole, siis vähemalt üritasin ja kindlasti saab kogemusi ikka juurde ja tulevikus kõrva taha panna asju.
Võibolla võrdlen end liiga palju teistega ja mõelnud alati, et kui esimeseks ei jää 100% kohe, siis pole mõtet üldse üritadagi ja siis pole ma mitte keegi. Äkki siin peitubki tõde ja motivatsiooni probleemid ongi siia alla peidetud- kui teised on paremad ja senikaua kuni Mr.Olympia pole, siis on kõik jama.
Et teeme tööd järjepidevalt, üritame olla igapäevaga natukene järjest parem endast. Kui teistel lähebki paremini ja on paremas olukorras, siis las nii ollagi. Ja võibolla teiste olukord tundub ainult parem, sest inimesed ikka valetavad end ka paremaks ja ainult pealtnäha tundub kõik tore sageli. Võrdleme ennast rohkem iseendaga, liigume oma unistuste poole ja aeg näitab lõpuks, kui kaugele jõuab. Lõppeesmärk võiks olla nagu ikka Mr.Olympia- suund siis, kuhu poole liigume. Kui ei saavuta lõppeesmärki, siis pole sellest ka midagi, peaasi, et protsess meeldib ja kui meeldib ja hästi veel välja tuleb, siis saavutab kindlasti palju
Plaanis on teha kõik töö ära toitumisega. Aeroobset ainult 1-2 korda nädalas 1h puhkepäevadel, valgud üleval, peamiselt munavalged, seafilee, kanafilee põhiasjad ja süsikatest tomat, kurk, aedoad ja peale trenni natuke kiireid süsikaid juurde. Karm dieet, kalorid väga maas, aga kindlasti teostatav, kui mõtted suudab hoida paigas. Teeme proovi!
Mine proovi muidugi, mõttetu põdeda ja ümber mõelda jne, kogemustepagas järjest kasvab ja noor poiss alles, saad veel sättida ja parandada aastaid
Milleks hakata blogi solkima jälle? Doping ja doping. Pole kulturismiliigat, mida ei saaks dopinguliigaks tembeldada. Seega kui midagi asjalikku öelda pole ja positiivset võib end Delfis välja elada või uurida konkureerivalt saidilt, miks ennustatakse Mr.O edetabelit ja jagatakse auhindu, mis on suurim nn dopinguliiga ja sari jne.
See kuidas "tõde" sobib, nii aga mugavndame. Selle asemel, et kaasa elada ja toetada OMA kaasmaalasi, selle asemel kisume kiusu ja suurima heameelega teeme panuseid, mis koha Big Ramuy saab, kiidame takka ja noogutame mõistvalt.
|
OSCAR-2019
|
||
Dokumendid tõestavad, et mul on vähemalt 400 aastat ajalugu lõunaeestlasena. Oma esimesed 10 aastat olen ma kasvanud metsas ja metsaga, tänased kontaktid on jäänud järjest põgusamaks, Kuid klassikalises valikus - mets või meri, valin ma alati esimese. Ma mäletan veel seene- ja marjaloitse, millega neid samblast välja meelitada. Ma armastan metsa ja ma usun, et saan temast siiani aru.
Seega, ma tahan uskuda kõike, mis selles raamatus kirjas. Ja ma usun, et ma ka mõistan seda. Või vähemalt teoreetiliselt peaksin mõistma.
Kohati pööraselt naljakas, siis väga igav ( peatükk mitmiktajust) ja minu jaoks täielik woo-doo. Absurd, mis jooksutab juhtme kinni.
Kui prognoos võimalusest, et meie lapselapsed suudavad kõrvitsatega suhelda, ajab mind naerma, on see siis fakt sellest, et mul on hea huumorimeel või on see märk- et ma ei saa millestki aru? Et ma ei oska näha ja kuulata, Need osad raamatust peegeldavad väga irooniliselt tänast tegelikkust.
Nagu autor ise ütleb- meie teadvus on märgistatud. Me oleme õpetatud õigesti või "õigesti" mõtlema. Meie ümber on kuhjades infot ja me ei tea mida uskuda. Kas absurd on absurd või näitab see meie reeglitega rikutud mõttemaailma.
Või peaks võtma seda kui väljakutset- nii ongi õige mõelda alati, mitte ainult peale kanepi suitsetamist?
Siis on selles veel asjalik (populaar)teaduslik osa ja suuremalt jaolt väga nauditavad (ilukirjanduslikud) hüpoteesid ja mõttemängud.
Seda tüüpi raamatud peaksid ilmuma esimeses järjekorras digitaal-kujul. Vähemalt mina tundsin karjuvat puudust võimalusest ühenduda internetiga, et kontrollida fakte. Ma olen niivõrd rikutud inimene, et ma ei usu, Ma loen minu jaoks uusi ja huvitavaid fakte ja mu reaktsioon ei ole mitte- ahhaa. Vaid - ausalt ka, või? Ma kahtlen ja ma tahan saada kinnitust, et antud fakt on tõene.
See raamat on kui lihvimata teemant. Ma väga loodan, et see on jõudnud nii Eesti Turismiarenduse kui ka haridusministeeriumi lauale. Esimesele inspiratsiooniks, milliseid turismilõkse ja sihtmärke meie maa peidab- kui palju kasutamata ressurssi!
Ning haridusministeerium peaks seda käsitlema kui ideaalset näidisõpikut- distsipliinideülene ja integreeritud ajalugu, bioloogia, geograafia, eesti keel ja kirjandus...
See konkreetne raamat on lastele ilmselt pisut keeruline, aga kui mina oleks haridusminister siis teeksin sellest lihtsama variandi ja muudaks (ka näiteks Lennart Mere Hõbevalge) koolis kohustuslikuks kirjanduseks.
Esiteks juba eelpool mainitud fantaasia ja faktide piiri näitamiseks. Oskus, mis tänases maailmas on mu meelest ellujäämiseks hädavajalik.
Ning teine, väga oluline põhjus. Need raamatud kasvatavad uhkust Eesti üle. Annavad sulle teadmise, et Eesti maa ja rahvas ja keel ja kultuur ja ajalugu.. see on midagi ääretult ägedat, salapärast... Kui meie lastel oleks tugevam identiteet ja uhkus oma rahvuse ja rahva üle, ehk jääks nad siia?
Ja ( pagan, ma olen ikka nii müügist läbi imbunud) kui võtta sealt välja kordused, asendada mõnede lõikude ettevaatlik kõneviis kindlaga ning tõlkida see inglise keelde, oleks meil maailmale pakkuda super-bestseller. (Ning see viimane lõik on tegelikult täpselt risti vastu raamatu ideoloogiale?)
Mulle väga imponeeris autori terane tähelepanek perifeeriast "spontaansus nõuab suurt ajalist ja ruumilist ressurssi, kuid "vaba aega" ja "vaba "ruumi" meil peaaegu enam polegi". Ehk siis põhjendus meie ülekontrollitud "nanny" kultuurile, poliitkorrektsusele.
ning samuti mõttekäik, mille tõesust on bioloogia juba korduvalt tõestanud: kui üks liik saavutab ülekaalu, kaob puhvertsoon ning ka dominantne liik ise on ohus.
Esimene, äkki me st Eesti ei peakski igatsema suureks. Ehk peaks Eestimaa eesmärk olema jääda väikseks? Tõmmata piltlikult öeldes müür ümber ja säilitada endid kui reservuaari.
Animistlik maailmakäsitlus on aidanud meid, autori hinnangul, ellu jääda, aga kas see aitab meid ka elus püsida. Hoopis teistes oludes, olukorras, kus väliseid mõjusid pole võimalik vältida.
Mu esivanemad lahkusid kihelkonnast, kus nende vanemad olid elanud 400 aastat, alles 20 sajandil, peale sõda. Sest linnas oli kergem. Minna tagasi oleks täna ju veel reaalne, kuid see tähendaks tohutuid loobumisi. Ja me ei viitsi. Vähemalt mina ei viitsi.
See on klišee, aga maailm on päriselt ka hukas ja vanad reeglid- näiteks ilmaennustuse osas, enam ei kehti. Metsad on just tänu sellesamale liikide ühtlustumisele rikutud. Ja ehk on ka inimene tänu liikide ühtlustumisele liiga rikutud?
Ma isiklikult kaldun arvama, et progressi siiski peatada ei saa ning kadunud maailma saab meile tagasi anda vaid katastroof.
Ning teine mõte: kui ma oleksin sündinud ja läinud kooli mõned aastad hiljem, ehk poleks ma pidanud valima keele ja keemia vahel, vaid oleksin saanud õppida mõlemat. Või, kes muidugi teab. Ehk oleks siis maailmas juures üks keskpärane kibestunud teadlane, praeguse õnneliku unistaja asemel?
Ma olen selle lugemisega jupp aega kahevahel olnud, ei ole julgenud rmtk-s ette broneerida, vaid tahaks ikka nagu sirvida enne. Aga nüüd sa tekitasid küll huvi minus:) Kas seda eelmist "Metsikut lingvistikat" oled ka lugenud?
|
OSCAR-2019
|
||
„Pole veel loodud haigust, mille vastu Jumal taime poleks loonud“, on öelnud kuulus Saksa taimetark Maria Treben. Ja kuigi praeguseks ajaks on värskete Eestimaiste viljade aeg ümber saamas, on hoolsad perenaised oma külmikutesse varunud ohtralt tervisest õhetavaid marju ning kuivatanud talviseks näksimiseks õunu. Samuti jagub poelettidel talvläbi küllaga võõramaist kraami.
Taimedesse on sünergiliseks tervikuks põimunud kasulikud biokeemilised omadused ja tervendavad vibratsioonid ning üheskoos aitavad need meie paigastloksunud energeetikal jälle tasakaalu saavutada. Just sellele tõele toetudes olgu järgnevalt äratoodud 20 supermaitsva vilja toonusttõstvad ja tervistturgutavad omadused.
Sisaldab flavonoidideks kutsutavaid antioksüdante, mis võivad vähendada diabeeti ja astmasse haigestumise riske. Rikkalik lahustuva kiudaine (pektiini) allikas, mis ergutab seedimiskiirust, hoiab kõhu korras ja alandab halba kolesterooli. Toimib ühtlasi loodusliku suuvärskendajana, mis puhastab ka hambaid.
NB! Vitamiinid on peidus kohe koore all, seega on kõige kasulikum tarbida Eestimaiseid pritsimata õunu koorimata kujul.
Üks parimatest võimsa antioksüdandi lükopeeni allikatest, mis võib aidata alandada kolesteroolitaset, kaitsta astma, eesnäärme vähi ja eaga kaasneva maakula degeneratsiooni (kollatähni kärbumise) eest.
NB! Kuumutage tomatit õlis, et rasvlahustuvate karotinoidide hulka kuuluvat lükopeeni kehale veelgi kättesaadavamaks teha. Samuti soovitatakse tomatit süüa koos „taimse või“ avokaadoga, seda nii suurepärase maitsekoosluse tõttu kui ka seoses avokaado rasvhapetega, mis tomati tervistkosutavatel ühenditel paremini imenduda aitavad.
Sisaldades keskmiselt lausa 422 mg kaaliumit, võib see magus hõrgutis olla suurepäraseks abiliseks vererõhu langetamisel. Superküpsed, pisut täpiliseks läinud banaanid on ühtlasi antikantserogeense toimega, sisaldades vähirakke hävitavat valku nimega tuumori nekroosi faktor (TNF).
Aitab ära hoida diabeeti, kõhukinnisust, kõrget vererõhku, palavikku, seedeprobleeme ja paljusid teisi terviseprobleeme. Värskendava sidrunivee regulaarne tarbimine võib ennetada neerukivide teket, kuna aitab toota urinaarset tsitraati, mis takistab kusihappekristallide formeerumist. Sidrunivesi aitab neutraliseerida happelist keskkonda ning on tõhus vahend ka pärmseene (candida) ülekasvu korral.
NB! Palju kasulikku peitub sidrunikoore aluses valges kihis. Eelistage võimalusel mahesiduneid, mida saab tarvitada koos koorega.
Võimsaim antioksüdant võrreldes kümnete teiste puu- ja juurviljadega. Mustikad võivad alandada neurodegeneratiivsetesse haigustesse (Parkinson, Alzheimer, Huntington) haigestumise riski ning hoida ära nägemise nõrgenemist, katarakti ja glaukoomi.
NB! Metsmustikates on suurem antioksüdantide sisaldus kui kultuurmustikas, ka sisaldavad aedmustikad rohkem suhkrut ja on seega kaloririkkamad.
Marja lillakas värvus tuleneb antioksüdandist antotsüaniinist, mis aitab vähendada insuldi- ja vähiriski. Marjast tehtud ekstrakt on näidanud häid tulemusi kopsuvähi rakkude kasvu takistamisel.
Ananass on looduslik joodiallikas, seega eriti kasulik kilpnäärme probleemide puhul ning organismi kogunenud raskemetallide õrnaks väljutamiseks.
Apelsin on rikkalik foolhappe allikas ning seega avokaado, spinati ja teiste roheliste taimede kõrval tõhus abiline neuraaltoru väärarengute (spina bifidat) ennetamisel. Apelsin sisaldab fütokemikaali nimega hesperidiin, mis suurendab veresoonte elastsust, aitab langetada vererasvade ja halva kolesterooli taset ning alandab turseid ja paistetust. Ühtlasi on apelsin suurepärane koliini (vitamiin B4) allikas, parandades mälufunktsioone ja toetades ajutegevust üldiselt.
Hiina tikker ehk kiivi sisaldab rohkem C-vitamiini kui apelsin. Kiivi aitab säilitada luude, kõhrede, hammaste ja igemete head tervist. Ühtlasi võib kiivi alandada vere triglütseriidide taset. Kiivid ergutavad sooltetööd ja leevendavad kiirelt kõhukinnisuse mure.
NB! Kiivisid oleks tegelikult kõige kasulikum süüa koos koorega, iseasi muidugi, mis koguses pestitsiide sinna koorde on talletunud…
Avokaado sisaldab kaks korda rohkem kaaliumit kui banaan. Tervislikud monoküllastamata rasvad aitavad alandada kolesteroolitaset, rikkalik foolhappe sisaldus hoiab ära südamehaigusi ja insulti. Avokaado on fantastiline antioksüdantide allikas, mis aitab detoksifitseerida keha, eemaldada mürgiseid raskemetalle ja võidelda vananemist ning haigusi tekitavate vabade radikaalidega. Avokaadod on oma suure rasvasisaldusega kasulikuks toiduks ka väikelastele, aidates kaasa nende kasvamisele ja arengule.
NB! Avokaadod pehmenevad kiiresti kui panna nad koos banaaniga paberkotti. Kui tarvitate korraga ainult pool avokaadot, säilitage teine pool koos kiviga – nii püsib avokaado kauem värksena ega kaota värvi.
Kirsid sisaldavad hulgaliselt võimsaid antioksüdante antotsüaniine, mis aitavad keha leelistada ja vabu radikaale pärssida. Alandavad edukalt kusihappesoolade taset kehas, vähendavad südame-veresoonkonnahaiguste ilminguid ning artriidist ja podagrast tingitud valusid.
Sisaldab ohtralt antioksüdante, millel on põletikuvastase omadused. Hoiab ära ateroskleroosi (jäigastunud artereid) ja aitab maha suruda vähirakkude arengut. Sarnaselt vaarikatele on ka maasikad rikkalikuks ellaaghappe allikaks, kaitstes meie rakkude energiajaamu mitokondreid vabaradikaalsete kahjustuste eest. Maasikad on joodirikkad marjad ja seega kasulikud kilpnäärme alatalitluse tasakaalustamiseks.
Suurepärane antioksüdantide ja rakke kaitsva ellaaghappe allikas. Uuringud on näidanud, et vaarikad aitavad takistada emakakaela-, söögitoru- ja käärsoolevähi rakkude paljunemist. Sisaldavad seedimist soodustavaid kiudaineid ja aitavad reguleerida veresuhkru taset, mis teeb vaarikatest suurepärase täienduse diabeetikute menüüle. Palju furoori tekitanud vaarika ketoonid pole midagi muud, kui taimsed ühendid, mis annavad marjale talle iseloomuliku aroomi ja maitse. Teaduslikult on tõestatud, et vaarika ketoon toimib tõesti rasva põletavalt ja on kehakaalu reguleerimisel isegi efektiivsem kui cayenne’i piprast pärit kapsaitsiin.
NB! Vaarikalehe tee on suurepärane jook nii lapseootuse ajaks kui hormonaalprobleemide puhul. See aitab reguleerida tsüklit ja leevendada tugevaid verejookse.
Sisaldab lükopeeni ja flavonoide, mis võivad anda kaitse mõnede vähkkasvajate vastu. Greibis on ka rohkelt pektiini, taimset lahustuvat kiudainet, mis aitab kehast edukalt välja viia nn. halba kolesterooli. Sarnaselt teistele tsitruselistele on greibis rikkalikult C-vitamiini, mis aitab üles ehitada sidekoe tähtsaimat ainet kollageeni, tugev sidekude aitab aga omakorda tselluliiti kontrolli all hoida. Vilja madal naatriumisisaldus toimib soodsalt veepeetuse puhul.
NB! Kolesteroolilangetajate (statiinide) kasutajad peaksid greipruudi ja selle mahla tarbimist vältima. Greipfruut sisaldab ainet nimega bergamotiin, mis takistab statiine lagundavate ensüümide tööd. Kui tarvitada greipi ja statiine enam vähem samal aja, võib see esile kutsuda ravimi kuhjumise kehasse ning viia tõsise maksakahjustuse ja rabdomüoloosi (raske lihas- ja neerukahjustus) tekkeni.
Sisaldab suures koguses antioksüdante luteiini ja zeaksantiini, mis kaitsevad nägemist ja vähendavad pimedaks jäämise riske. Mango toimib prebiootikuna ehk on söögiks seedetrakti kasulikele bakteritele. Lisaks on mango ka suurepärane kaaliumi allikas, aidates kaitsta südant ja kontrollides vererõhku. Rikas B6 vitamiini poolest, mis aitab langetada keha põletikutaset, tasakaalustada paigast nihkunud hormoone, korrastada tsüklit ja imenduda magneesiumil. Lisaks sisaldab mango ka rikkalikult joodi ning aitab seega laiska kilpnääret korrale kutsuda.
NB! Kasuta mangot salatites ja dessertides. Kergeim viis mango suupärasteks tükkideks lõigata on see kivi ümbert poolitada, koore seest olev viljaliha ruutudeks lõigata ja koor teistpidi keerata nagu väike siil. Nüüd saab tükid terava noaga koorelt hõlpsasti ära lõigata ning maitsev puuvili ongi söömiseks valmis.
Viinamarjade kestad sisaldavad ülikasulikku bioflavonoidi nimega resveratrool, mis aitab langetada vererõhku ja ennetada trombiohtu. Resveratrool läbib ka aju-vere barjääri ning pärsib tõhusalt haigusttekitavaid vabaradikaalseid reaktsioone ka kesknärvisüsteemi rakkudes. Viinamarjad võivad takistada rinna-, mao- ja käärsoolevähi rakkude kasvu ning levikut. Lisaks resveratroolile sisaldavad marjad rikkalikult kvertsetiini, mis on kasulik nii astma, allergia kui teiste autoimmuunprobleemide puhul. Kvertsetiin aitab vähendada liigeste naksumist- kriuksumist ning tõsiseid põletikulisi protsesse.
Viinamarjas sisalduvad orgaanilised happed ja tselluloos hoiavad ära kõhukinnisuse. Marjades on ka ohtralt vereloomeks vajalikku vaske ja rauda ning mangaani. Migreeni puhul ja selle ära hoidmiseks soovitatakse lahjendamata viinamarjamahla juua hommikul tühjale kõhule.
Arbuus sisaldab ligi 92% vett ja vähe kaloreid, olles seega sobivaks toiduks kaalulangetajatele. Vilja kaaliumirikkus aitab leevendada liigse vedeliku kogunemist kehasse ja rohke lükopeen aitab võidelda vähirakkude tekkimise vastu. Arbuus sisaldab ainet nimega tsitrulliin, mis töödeldakse kehas ümber arginiiniks, mis omakorda aitab toota südame tööd stimuleerivat ja veresooni laiendavat gaasi nimega lämmastikoksiid. Just see veresooni laiendav ja vererõhku alandav toime on põhjuseks, miks arbuusi on hakatud nimetama „loodulikuks Viagraks“.
NB! Arbuus ei ole ainult magustoit, seda võib kasutada ka soolastes roogades. Imelise salati saab kui kombineerida arbuusi fetajuustu, perenaise lemmikseemnete ja sobiva rohelise salatiga.
Virsik sisaldab rohkelt A-vitamiini eelühendit beetakaroteeni, mis aitab kaitsta kahjuliku UV kiirguse eest ning toetab limaskestade, silmade ja kopsude tervist. Lisaks rohkele kaaliumile sisaldavad virsikud klorogeenhapet – võimsat antioksüdanti, mis aitab võidelda vabade radikaalidega, vältida põletikke ja kroonilisi haigusi. Virsikud on toonusttõstvaks vahelduseks seedetraktile, kasulikke kiudaineid sisaldades kiirendavad nad seedimist ja hoiavad ära kõhukinnisust.
Pirnis olev rohke lahustuv kiudaine aitab leevendada kõhukinnisust, väljutada kehast halba kolesterooli ja kaitsa südamehaiguste vastu. Ameerika Südame Assotsiatsiooni poolt avaldatud artikli väitel võib päevas ühe pirni söömine alandada infakti riski lausa 52 protsendi võrra. C- vitamiini ja karotinoidide kõrval sisaldavad pirnid ka K-vitamiini, mis aitab reguleerida verehüübivust.
Meil vähetuntud vili on pungil täis seedimist soodustavat ensüümi nimega papaiin. Papaia söömine, aga ka nahale määrimine paneb naha särama, aitab akne, vistrike ja põletikukollete puhul. Papaia sisaldab ka aktiivset ensüümi fibriini, mis aitab ennetada trombide tekkimise riski ja parandada nii sisemisi kui välimisi haavu. Samuti aitab vilja söömine kõhukinnisuse, refluksi , kõrvetiste, maohaavade ja ärritunud soole sündroomi puhul. Papaia toetab immuunsüsteemi ning toimib põletikuvastaselt.
NB! Papaia tumedad seemned on tegelikult söödavad ja neid kasutatakse toitudele terava ja vürtsika maitse andmiseks pipra asemel.
|
OSCAR-2019
|
||
Kõige rohkem ajab vihale, et tahaks ka erastada, ärastada, skeemitada, riigi raha raisata...aga ei oska ja ei saa võimalust. Lausa tigedaks teeb. Kui antaks ometi võimalus, küll ma siis teile näitaks...
kas seene leidmise lugu on siis PALJASAMINE või? Mulle näib, et sellel sõnal on veidi teine tähendus.
Mis keeles see "oooops" on ja mis see tähendab? Jänku üppas iiiips ja ooops, sabatutt tegi siiips ja sooops.
ooops! on ehmatusega öeldud sõna siis kui pahaaimamatult jalutad metsas ja siis teed metsapeatuse ja kükitamise ajal sa ei oodata seda värki, et sul jäme ussitamata puravik sulle sisse juhtub tulema. Ja siis sellel hetkel ütledki oops!
"Läks aga nii, et kohe kui nina metsa pistsin, vaatas mulle vastu ilus suur oranži kübaraga täiesti ussivaba puravik. / 19:00, 26. aug 2018
Meil on väärikaid presidendiprouasid kes ise kunagi esiplaanile ei tüki ja on oma abikaasadest presidentidele toeks /proua Meri,proua Rüütel/ Kahjuks ei saa sedaöelda Ilvese teise poole kohta kelle on kustutamatu püüd esikaanel olla ja tarku õpetussõnu jagada ise asjast suurt midagi teadmata.Lepiks nüüd kokku et aitab sellest promomisest ja ninnu nännu lugude produtseerimisest.
kohta käivaid üdini õelaid kommentaare, siis ei usukski, et eestlased on niiii kadedad ja kurjad. Aga uskuge, kurjus ja kadedus sööb lõpuks hinge seest. Edu Evelinile!
on suur vahe. Sind kas tuntakse ja austatakse, sa oled keegi. Sa oled tuntud oma ande, intelligentsuse, teadmistejms poolest. Või sind tuntakse kui inimest kes vaatamata sellele, et meedia on ta maha tampinud, teda mõnitatnud, tema laps on elanud kohutavas pinges vanemate tegude pärast. Inimene kes ei sära ei oma tegude ega vaimuannete poolest. Aga vaatamata kõigele sellele püüab ennast eksponeerida. Milleks? Meil on tuhandeid palju tublimaid, tegusamaid. Vat sellepärast ka vastavad kommentaarid. Aga näe, inimene ei taipa, ela ja ole, tee mida tahad aga ära hüppa iga seene ja sääsega, küll siis tuleb ka positiivne tähelepanu.
sellest inimesest . Tal ei ole peeglit, teiste nõuandeid ei kuula - naisnartsissimus. Kui ma küsin - tahtis ujuda külmas vees AVAMERELE ? No millal sa ükskord avamerele ujudes jõuad, lahesopist välja? külmas vees ? Ja moderaator ei lase läbi! Ja siis leiab seene.
ei saa mida siin modereerida on? Ühtki rõvedust ma ei kirjutanud, pooled kommid neist kubisevad! Ühtki solvangut ei kirjutanud. Modereerige terviseks kui ÕL lubab ainult rõvedusi kirjutada.
midagi tobedamat ei ole lugenud. aitäh kirjanik, nüüd sain teada, et biolagunevad kotid on evka autos.
Pr.Evelin on naine nagu orkester. Igas pulmas pruut ja mujal ka peategelane. Tegelt tahtsin oma vanaema ütlust sell8ste igale poole jõudvate ja iga asja kohta sõna vôtvate inimeste kohta rahvaütlust tsiteerida, kuid panin ütluse esimese poole, teine pool on kurva sündmuse kohta ja mode ei lasknud läbi. Huvitav, millise erakonnaga siis proua kampa lööb? Igatahes enesereklaam on juba alanud.
ei tohi. Kas sa arvad, et need, kes seda naist siinkohal meedias promovad, meeldib inimeste arvamus, see negatiivne, mis on selle naise enda kujundatud?
kuhu see läheb, sealkandis hakkavad õpetused tulema. Milline erakond nii loll on, et ise end tapab kui selle sinna veab? Milline?
Kui leedi Evelin on nii noor ja agar, nagu siin kiideti, siis võiks ta ühe armsa lapsukese veel imale tuua.
kui siin ühele teete kriitikat, siis peaksite kõikidele tegema, kas kõik ülejäänud pildilolijad on ikka paremad kui Evelin, ikka pole küll, vaid suurte rahade saajad paljud ja enda vaeva polegi suurt.
kustkohast ta avamerele tahtis hakata ujuma ja miks? Sealt tuleb ju tagasi ka ujuda, 40 meremiili aga laev tõstis purjed üles öises fjordis, ja ookeani jõudis hommikul!
Rulluiskudel Evelin maalis liivaluidete vahel avamerd/vahelduseks mängis viiulit ja nautis seeneleotist.
Räägitakse, et need va biolagunevad kotid on petuvärk, lagunevad ainult tsuti aeglasemad kui pahad tavakotid, nii umbes 300 aastat 500 aasta asemel... Prouva hoidku autos paberkotte tagavaraks.
Tütar on ilmselt mõistuse poolest isasse läinud. Tahab õppida, targaks saada, palju palka ja eneseteostust pakkuva aeti õppida. Siis ei pea Õhtulehe veergudel ega sots.meedias tähelepanu kerjama.
Mulle on hakanud Evelin meeldima. Tore ja tegus noor naine. Paistab vist praegu oma elemendis olevat, mida ei saanud (ei lastud) presidendi kaasana. Jõudu ja ilusaid kirjatükke edaspidiseks.
Eestimaal on palju töökaid ja toredaid emasid, kes teeva kogu perele süüa aga pole aega lastekasvatamise kõrvalt seikluspildis olla. Tarkust on neil
Mu kadund äi ütles kah, et naine on niikaua noor, kui tal või suus veel ära sulab. Ta ajas üldse head juttu jommispäi. Kainena ei tulnud muud juttu kui võimul oleva valitsuse kirumist. Ja neid võime oli ta üle elanud palju - esimene EW, siis venelased, siis sakslased, jälle venelased, siis omad kapitalistid....
Lõpetage Ilvesele valimispropaganda tegemine! Kui inimene on öelnud, et võtab vastu pakkumisi erakondadelt, siis tema jätkuvat promomist tuleb käsitleda valimisreklaamina.
räägime täna lastekasvatamisest ! Kõiki ameteid oled harjutanud,aga emaroll on kuidagi sinust mööda libisenud. Miks ? Kuidas suudab ema oma lapsest loobuda ? Emaroll,on ju naisele tähtsaim ülesanne,puravikkudest igatahes olulisem.
Avamerele ei peaks ujuma minema, ammugi mitte kulmaga. Seened pannaksi ikka korvi. Koera ei pea ka kogu aeg kaasa vedama isegi kui kodu ei ole.
kuidas muidu nii kõiketeadjad seda ei tea, et tütar elab jätkuvalt ema juures ja käib pealinna koolis, isa võib ta ju külastada või kallitele siin kommijatele pole see meeltmööda?
|
OSCAR-2019
|
||
Mulle meenus fraas raamatust “Vanem õde”, kui Siina ütles Tamarale, et “Sinu ema ei tee midagi, sellepärast tal ei olegi sõpru”. Nüüd tunnen end nagu tolle Tamara ema, kellel ei ole sõpru(tõelisi sõpru), sest sõbraks olemine vajab mõlemapoolset pingutust. Mitte nii, et üks muudkui ootab oletatavate sõprade teeneid. 😉 Aga ma tunnen end ka nii hästi, sest viimaste aastate läbielamised on minus tekitanud soovi oma urgu pugeda ja oleksin väga häiritud, kui peaksin aktiivset elu elama. Kogu Võrus elatud 20 aasta jooksul ei ole ma siin enda ümber mingit sõpraderingi koondanud. Võib-olla oli see viga, sest saan iga päevaga vanemaks ja pensionärina oleks vast tore, kui eakaaslased külas käivad või teeme koos midagi. Näiteks mu naabrimemm, kes pidas 18.dal sünnipäeva. Tal olid eakaaslased ja sõbrad külas. Mina naabrinaisena ei oleks sinna seltskonda läinud, sest minu jaoks on tema sõbrad võõrad. Aga naabrimemm oli nii armas, et kostitas ka mind sünnipäevasöökidega. Ja taas ma imestan, et kuidas inimesed ikka viitsivad pidusid pidada ja kokata. Mu oma ema oli samasugune, kes vaaritas alati head-paremat, kui meil vanasti suguvõsa kokkutulekuid korraldati. Mina ei ole seda traditsiooni jätkanud…
Homme saab mu noorim laps täiealiseks ja nad planeerivad väikest istumist. Ikkagi 18 ju! 😀 Ma vihjasin tütrele naerdes, et tulge mulle autoga järgi, kui lauda istumise aeg käes on. Noh, see oli küll lõõpimisena öeldud, et tulgu mulle järgi. Loodan, et mu lapsed on mu “musta huumoriga” harjunud. Vanemast tütrest tean küll, et tema mõistab seda ja teeb isegi vahetevahel. Noorema tütre puhul ei ole ma selles eriti kindel, sest tema ju minu kõrval ei kasvanud. Aga see on nüüd minevik. 🙂 Mu pesamuna saab homme 18. 🙂
Kuna mu tütretütar Emma sai 22.jaanuaril 5 aastaseks ja see on nagu esimene juubel, siis otsustasid tema vanemad, et peavad sünnipäevapeo sel laupäeval, 27.jaanuaril laste mängutoas. Valituks osutus “Kratikeskus“. Emma kutsus peole oma lasteaiarühma tüdrukud ja peale selle olid külalisteks väljaspoolt lasteaiarühma sõbrad ja sugulased. Imestasin isegi, et neid lapsi nii palju oli kutsutud. Tütar ja Emma teine vanaema olid mõelnud snäkilaua peale ka ja tort(Elsa teemaline) oli tellitud. Lasteaiarühma lapsed toodi kohale kella 14-ks ja järgi pidi neile tuldama kolme tunni pärast, ehk kell 17. Vanemad ise peole ei jäänud. Suurtest olid peol ainult sugulased ja sõbrad. Lapsed möllasid muidugi mänguväljakul ja suuremad tegid aega parajaks piljardilaua juures. Ma muidugi tegin ajaviiteks pilte ka oma telefoniga, kuid enamus pilte on kõik nii udused, et blogisse ei sobi neid küll panna. Mõned pildid saatis mulle Emma issi, millest ma paar pilti siia postitan. Ka nelikute sõbrapildi. Mu tütar ja tema 3 sõbrannat. Nad olid juba enne kooli tuttavad ja siiamaani on väga ühtehoidvad. Nimetan neid ikka “Kuldseks nelikuks”. 😀 Minu arust on sellised pikaajalised, kestvad sõbrasuhted armsad. Mul tuli isegi pisar silma, kui neid seal pingil koos istumas nägin. Samamoodi on Emma oma emme sõbrannade lastega sõber. Nagu näha, siis kingilaud on lookas. 😀 Aga kuidas sa ütled külalistele, et ärge asju tooge, vaid ümbrik. 😛 Tore pidu oli. Loodan, et Emma ise ja tema külalised jäid ka rahule. 🙂
PS! Kuna sain ühelt blogikülastajalt märkuse, et Emma külalistest pilte ilma luba küsimata üles panin, siis võtsin need pildid maha.
…nüüd mõnda aega blogi(de)sse uusi postitusi teinud. Naudin lihtsalt üksiolemist ja interneti olemasolu. Korter on juba päeval soojaks köetud(hommikuks on nagunii jälle jahe) ja enamjaolt olen nüüd endise elurütmi tagasi saanud. Tean, et nii mõnigi minu blogi jälgija, või juhuslik lugeja, ütleks selle kohta, et miks ma tahan endist elu tagasi. Uues kohas peaks uutmoodi hakkama käituma ja elama. Aga selle kohta ütlen mina, et liiga järsk elumuutus sai mulle kunagi hukatuseks. Jutt käib praegu sellest, kui olin sunnitud oma sünnilinnast Tallinnast ära Võrru kolima. Siis ma need pahed endale kõik külge saingi, sest ei teadnud, mida ma võõras linnas tegema peaksin hakkama. Praegu pole asi hoopiski nii hull, sest kolisin lihtsalt paar tänavavahet eemale. 😀 Aga kaasavõetud kraam on enamjaolt ikka veel lahti pakkimata, sest mul ei ole seda lihtsalt kusagile paigutada. Sooja toidu tegemise võimalus on õnneks olemas ja seda ma päeval tegin ka. Poes olen harjunud vaatama soodushindadega, või “parim enne” tooteid, sest söök on minu jaoks selline väljaminek, mille peale ei raatsi ma eriti palju kulutada. Nüüd, üksi elades ei kulu ka. Külmkapis seisab juba paar päeva 2 pakki sulatatud juustu, mida ma ei ole veel maitsnudki. Arvan, et söögi pärast ei pea ma terve järgmine nädal poes käima. Täna käisin ja ostsin piisavalt kraami, et nädal aega hakkama saada. Noh, maksis ka nats üle 10€, aga olen seda meelt, et mida harvemini ma poes käin, seda vähem ahvatlusi mind kimbutab. Täna ma nagunii ei suutnud ühele jäätisele vastu panna. Pärast ostutšekki vaadates olin küll natuke nördinud, sest jäätis ise juba maksis üle 1€. 🙁 Saaks nüüd järgmise nädala jooksul pesumasina ka ära ühendada, siis võiks enam-vähem rahul olla. Puid tõin esimesel päeval nii palju tuppa sisse, et jätkub veel mitmeks kütmise korraks. Arvan, et rohkem ma korraga nii palju korterisse puid sisse ei too, sest muidu elan nagu puukuuris. 😀
Meile pandi Maximasse iseteeninduskassad üles ja nüüd olengi kogu aeg neid kasutanud. Minu arust väga mugav ja lihtne. Saab kogu protsessi ise ära teha, alustades Aitäh-kaardi registreerimisest ostul ja saab kasutada nii sularahaga, kui kaardiga maksmist. See tähendab, et kui ma tahan maksta osaliselt sularahas ja ülejäänud pangakaardiga, panen kõigepealt sularaha ja siis kaardi. Ja Aitäh-kaardi boonused saab ka lasta maha võtta. Ainus asi, milleks on teenindaja vaja kutsuda, on see, kui ostan allahinnatud tooteid. Aga teenindaja on sealsamas lähedal ja mingit probleemi ei ole vähemalt minul küll tekkinud.
Ma olen imelik inimene. Uuendused tehnika vallas mulle meeldivad, kuid oma isiklikku elu eelistan elada sisseharjunud meetodi järgi. Mulle kohe kuidagi ei istu kolimised ja sarnased suured muutused. Õnneks kulges minu kolimise protsess kiiresti ja minu jaoks ilma lisapingutusteta. Kolijateks olid ju mu oma koguduse kristlased. Õnneks on minu ümber selliseid inimesi. Olen neile südamest tänulik, et mulle kolimisel oma abikäe ulatasid.
|
OSCAR-2019
|
||
…veel üks kokkuvõtlik postitus siia blogisse ka. 😉 Ma nimelt algatasin VEEL ühe blogi. 😀 Seal blogis alustasin “puhtalt lehelt”, ehk ei hakka enam mingeid vanu postitusi sinna transportima. Küll aga viitasin oma teistele blogidele ka. Siia lingitud blogipostitus peaks andma põhjalikuma ülevaate ka selle kohta, miks ma neid blogisid nii palju teen. Ma nimelt eelistangi omaette olekut. Täna ei ole ma varbaotsagagi õues käinud. Ei, tegelikult valetan, sest postkasti juures, mis asub maja küljes, ma käisin. Kuid isegi kuuri ei viitsinud minna, sest ei viitsinud ööriideid teiste vastu vahetada. Käisingi posti vaatamas öövarustuses. Jah, ma olen mõnikord päev läbi magamisriietes. Praegu küll kahetsen, et kuuris käimata-ja seetõttu ka ahi kütmata jäi, aga eks ma homme siis kütan rohkem. Tegelikult ma alles eile kütsin ahju, kuid nagu näha tuleb juba igapäevaselt kütta. See tähendab et mu tellitud 4 ruumi puid kahanevad kiiremini, kui ma tahtnud oleksin. Aga ma tellisin juurde ja selle nädala lõpus, või järgmise nädala alguses tuuakse mulle veel 1,5 ruumi kuuse külgi. Üks müüs pooleteistruumist alusetäit 55€ eest ja minu arust on see hind küllalt soodne. Suvel tellitud lehtpuude eest maksin 35€ ruum. Siis saabki leht-ja okaspuid segamini kütta. Kõik puud on nagunii sama pikad ka(50cm) ja pliidi alla need ei mahu. Sel talvel ei saa ma vaheust kinni ka hoida, sest kasside liivakast ja söögianumad on köögis. Eelmisel talvel mul ju kasse ei olnud, sest noorem kass toodi mulle alles sel kevadel ja minu enda kass oli ka poja juures. Ta tõi mulle Miisu tagasi alles hiljuti, enne, kui ta välismaale läks.
Ma ausalt öeldes ei taha mõeldagi, kuidas see talv mööda saab. Vähemalt on mul nüüd natuke rohkem küttepuid tellitud ja kui puudu tuleb, siis tellin kevade poole veel juurde. Loodan, et kevadel ka ikka veel müüakse kuivi küttepuid. Hirmu mul talve ees ei ole, sest eelmisel talvel sain ju hakkama, kuigi ei olnud enam aastakümneid ahiküttega korteris elanud. Oma korteri unistus on mul jätkuvalt ja esimesel võimalusel ma selle ostan ka. Täna saatsin naljapärast vanemale tütrele ühe müügis oleva maja lingi ja ütlesin, et ostame kahepeale selle maja, kuid tütar arvas nagu minagi, et kaks põlvkonda(sedapuhku isegi kolm põlvkonda) koos elama ei ole hea mõte. Ma ju ka ei taha noortega koos elada. Tean omast käest, mis eriarvamused tekkida võivad, sest elasin ise mingi aeg koos oma ämmaga ja samamoodi on minu mees koos minu emaga elanud. Ja need ajad ei olnud kuigi meeldivad. Üksi elamine on ikka kõige parem. Mul on see luksus, et ei pea oma täiskavanud lastega koos elama…
Ma olen siit nüüd üsna pikalt eemal olnud. Vähemalt minu puhul on natuke naljakas, et ma ei ole uut postitust juba kuus päeva kirjutanud. Isegi fb blogileht annab teada, et ma ei ole ammu midagi postitanud. Nagu seal kirjas oli, et “sinust pole ammu midagi kuulda olnud”. 😀 Aga ausaltöeldes ei oska ma milleski kirjutada. Minu elu kulgeb ju vaikselt, ilma suurema kärata. Vastupidiselt mõnele tuntumale blogijale. 😛 Täna käisin siis linnavalitsuses sots.korteri lepingut pikendamas. Nägin linnavalitsuse tegelast eelmise nädala alguses, kui ta päästis mind mustlase küüsist ära, kes pidas mu tänaval kinni ja tahtis ennustada. Hakkas jahuma, et “Ma näen, et sul on mingi haigus jne…”. Ütlesin mustlasele, et “Ja-jah, ma tean, aga ennustamise eest ma raha ei maksa”, pealegi ei laseks ma endale udu ajada ja mingit jama ma ei usu. Nii olingi rõõmus, kui linnavalitsuse inimene mind kõnetas ja ütles, et tulgu ma järgmise nädala(seega sel nädalal) alguses korteri kasutamise pikendamiseks uut avaldust kirjutama. Kui ma läksin avaldust kirjutama, siis küsis, et “ega ma endale midagi muud leidnud ei ole”? Ma ütlesin, et ma ei ole ju otsinudki, sest minu sissetulekuga ei saa ma endale üürikorterit lubada. Aga selge on see, et praegune eluase anti mulle ainult ajutiseks ja ma pean põhjalikumalt hakkama oma isikliku kodu saamise peale mõtlema. Praeguses korteris ei ole ma end ikka veel sisse seadnud. Mööblit ju eriti pole. Ostsin siit televiisorialuse, sest seal oli suur allahindlus. Kapp tuuakse reedel. Kes veel ei ole liitunud, siis võib liitumisel soovitajaks märkida koodi EBJRRYZ. Mul on boonusraha juba üle 200 € koguenud, sest iga 2 nädala tagant tiksub kontole 1€. Seda raha saab järgmiste ostude jaoks kasutada 10% ulatuses. Ma olen sealt juba kirjutuslaua ja nüüd televiisorialuse tellinud. Telekat ei ole ma ju ka veel töökorda sättinud, sest ei ole leidnud digiboxi üles ja pealegi ei ole mul televiisorit praegu kuhugi paigutada ka. Täna küsis minu käest naabrimemm(seesama, kes mulle jõuludeks ja uueks aastaks pakikese tõi), et kas ma ei taha tema ühte kappi endale, sest talle tuuakse täna uus. Muidugi tahtsin, sest mul ju siiani asjad pakituna toanurgas. Nüüd saan asju hakata kappi panema ja siis ehk leian digiboxi ka üles. 😛
Mis mu igapäevasesse ellu puutub, siis siiani ei ole ma ära õppinud ahju kütmist. Ma ei saa kuidagi ahju süütamisega hakkama. Ka täna jamasin tunnikese ahju süütamisega. Mul ei ole ju ajalehti, millega tuld süüdata. Reklaamlehed, mis postkasti tulevad ju ei põle. Vanas kohas oli mu postkastil silt, et “palun reklaame mitte panna”, aga siin mõtlen, et mida rohkem ma paberimaterjali saan, seda parem. Kahjuks on suur osa neist reklaamidest sellisel paberil, mis ei põle.
…siis põhjalikum poeretk A1000-sse tehtud. Mind viidi ja toodi autoga ja sellevõrra sain poest kaasa krabada rohkem kaupa korraga. Ma olen isegi üllatunud, et pidasin vastu selle põhjaliku ja kauakestva uurimise kogu poe ulatuses. Tavaliselt, kui ma poodides käin, siis lähen ainult konkreetsete riiulite juurde, konkreetset toodet otsima. Aga kuna uus pood on veel läbi uurimata, siis loomulikult tasus seda põhjalikumalt uurida, et mida seal siis müüakse. 😛 Ostsin korraga peaaegu 36€ eest. Ma pole varem kunagi sellise summa eest pisikaupu ostnud. Kogus tuli ju üpris suur. Tavaliselt, kui ma poes käin, siis kasutan ainult ostukorvi, aga täna võtsime käru. Seda küll kahe-peale. Teisel ostjal oli oma kaupade summa 10€ võrra väiksem, kui mul.
Olen jätkuvalt veendunud, et see pood on minu lemmikpood. Ütlesin juba tütrele, et kui ma veel tahan minna, siis kauplen jälle teda sohvriks. Leiba-saia ma muidugi ei ostnud, kuigi ka seal müüdi leiba ja saia ka. Lihtsalt MaXimas on leivad saiad odavamad. Suur “Perenaise” sai 0,49€ ja see leib, mida mina söön on MaXimas mingi 0.46€. A1000 oli selliseid kaubaartikleid, mida mujal poodides pole näinudki. Nii, et minu arust saab vajamineva kõik ühest kohast kätte. Mõned tooted olid üldse uudsed, kuid kui ei proovi, siis ei teagi, kas maitseb. 😉 Ma arvan, et minul seda probleemi pole, et ei maitseks. Ma ei ole toidu suhtes pirtsakas. Söön kõike, peale pooltoore muna. Isegi lambaliha, kuigi arvasin, et ei söö. Vähemalt pole eriti fännanud, aga paar pühapäeva tagasi kutsus üks koguduseõde meid enda juurde külla ja tal oli tehtud lambaliha. Mekk oli küll teistsugune, kui ma harjunud olen(siiani olin ainult sealiha söönud) aga täitsa maitsev oli. Võtsin veel teise portsjoni juurdegi. 😛
Täna käisin jälle üle tüki aja koguduses. Olin ju nohus-köhas ja siis ei tahtnud rahva sekka minna. Enne minekut kütsin veel korteri soojaks, sest kui ma õhtul kella 21 paiku kogudusest tagasi tulen, on jama hakata alles kütma. Ja pealegi oli tuba juba jahe ka. Mina aga olen väga sooja lembeline inimene.
Nagu näete, on nüüd ka minu blogis reklaamid. Aitäh sellele inimesele, kes ütles, kuidas neid saada. Ma jätan Su nime välja kirjutamata, aga kui tahad, siis järgmises postituses avalikustan selle. 😉 Seoses nende reklaamidega on nüüd nii, et mida rohkem Te neid klikite, seda kiiremini mulle oma korteri ostuks vajaminev summa koguneb. Nii, et kui mu blogi lugejatele tüli ei tee, siis klikkige muudkui reklaamile, uuendage mu blogilehte ja klikkige uuesti reklaamidele. Teate ju küll, kuidas see käib… 😉
|
OSCAR-2019
|
||
LHV kaudu on võimalik investeerida nii kohalike kui ka rahvusvaheliste fondivalitsejate fondidesse. Pakume LHV, East Capitali, Trigoni, Swedi, SEB jt fonde. Börsil kaubeldavatest fondidest saab osta ka Morgan Stanley, Barings’i või DWS Scudder’i poolt juhitud fonde. Lisaks on võimalik osta indeksfonde. Kogu fondide nimekirja leiad siit ja siit.
Investeerimisfond kujutab endast investorite raha kogumit, mida valdab selleks palgatud fondijuht. Maailmas on viiekohaline arv investeerimisfonde, mis vastavad oma ideoloogia poolest eelpool toodud definitsioonile. Nendest umbes 20-30 tegutseb Eestis. Fondid erinevad teineteisest investeerimiseesmärkide, fondijuhtide ning likviidsuse poolest. Samuti on ka palju erinevaid investeerimisstrateegiaid, mille tulemusena fondide tootlused võivad teineteisest kardinaalselt erineda. Fondide põhiline tunnus on aga ikkagi ühesugune: fondivalitseja investeerib teatud tasu eest investorite vahendeid eelnevalt kindlaks määratud tingimustel. Katmaks fondi tegevuse kulusid makstakse fondijuhile teenustasu. Reeglina on teenustasu mingi osa fondi mahust ning fondijuht on makstud seda paremini, mida suurem on tema juhitud fond, ehk mida rohkem investorid tema juhtimisstiilist lugu peavad.
Investori jaoks on erinevate omadustega väärtpaberite analüüsimine ning valimine aeganõudev- palju lihtsam oleks otsida valmis portfell ning siis osta seal osalus. Selliseid valmis portfellid ongi investeerimisfondid ehk lihtsalt fondid. Kui investor ostab fondiosaku, saab ta osanikuks juba valmis väärtpaberiportfellis. Investeerimisel investeerimisfondi muutub investori jaoks lihtsamaks oma investeeringu jälgimine- fondid saadavad perioodiliselt oma osanikele välja aruanded. Investori jaoks on tähtis ka väärtpaberite likviidsus- kui kiiresti saab investeeringut sularahaks muuta. Tavaliselt tagavad fondid likviidsuse sellega, et on nõus igal ajal oma osakuid tagasi ostma.
Riskide hajutamine. Varade paigutamine investeerimisfondi annab võimaluse hajutada oma investeeringut erinevate turgude, instrumentide või ettevõtete lõikes ning vähendada investeeringu riski.
Likviidsus. Nagu likviidseid aktsiaid, saab ka investeerimisfondi osakuid vajadusel kohe rahaks muuta.
Hooldustasud. Tasuks fondide haldamise eest võtab fondihaldur haldustasu. Lisaks võivad fondi valitsemisega seotud olla veel teisedki kulud (nt. depoopanga võetav depootasu).
Fondi tulu jaotamine. Fond reinvesteerib investeerimistegevusest tekkinud tulu. Ehk siis fond ei jaga tulu osakuomanike vahel, kuid siiski kajastub tekkinud tulu osaku puhasväärtuse kasvus.
Fond sobib investorile kelle eesmärk on koguda raha mingiks kindlaks tähtajaks. Fondi investeerimine sobiks eriti pensioni või laste koolitusraha kogumiseks. Investor ei pea omama pikaajalist või professionaalset investeerimiskogemust ning laialdasi teadmisi sellest valdkonnast. Sobib kindlasti ka inimestele, kellel ei ole aega või kogemusi oma finantsporfelli iseseisvalt koostada.
NAV on fondiosaku puhasväärtus ning see tuleb ingliskeelsete sõnade “net asset value” esitähtedest . Fondiosaku puhasväärtus on aluseks fondiosaku hinna kujunemisel, see saadakse kui kõik fondi varad liidetakse, tulemusest lahutatakse fondi kohustused ning saadud arv jagatakse fondiosakute arvuga.
Tavaliselt kujuneb fondiosaku ostmisel osaku hinnaks selle puhasväärtus, millele lisandub sisenemistasu. Fondiosaku müümisel on taas aluseks fondiosaku puhasväärtus, millest lahutatakse maha väljumistasu. Teistsugune mehhanism toimib börsil kaubeldavate fondide ostmisel ja müügil, kuna nende osakute hind kujuneb börsil nõudluse ja pakkumise tulemusena, siis võib osaku hind ja osaku puhasväärtus tugevalt erineda – kui osaku hind on puhasväärtusest kõrgem, siis kaupleb osak börsil preemiaga ning kui hind on madalam, siis allahindlusega ehk diskontoga.
Börsil kaubeldavad indeksfondid järgivad enamasti üsna täpselt nii indeksit ning ka fondi NAV-i ning selle põhjuseks on fondivalitseja õigus vähendada või suurendada pidevalt pakutavate osakute arvu turul. Kinnised börsid kaubeldavad fondid osakute arvu päevapealt suurendada ei saa ning seetõttu on nende osakud tihti puhasväärtuse suhtes preemia või diskontoga, mis näitab siis vastavalt suurt nõudlust või tugevat müügihuvi.
Investeerimisfondid pakuvad väikeinvestorile võimaluse nautida suurte investoritega võrdseid hüvesid.
Hästi hajutatud investeerimisportfell peaks sisaldama umbes viitkümmet ettevõtet. Mida erinevamad need ettevõtted on, seda parem. Enamusele meist käib aga juba kümne ettevõtte jälgimine üle jõu. Investeerimisfondid võimaldavad meil investeerida sellistesse riikidesse ja majandusharudesse, mida me ise analüüsida ei suuda, kuid kust võib oodata olulist väärtuse kasvu.
Igast pikaajalisest portfellist võiks vähemalt pool investeerida fondidesse. See tagab riskide hajutatuse. Ülejäänud osa portfellist paiguta aktsiatesse, mille jälgimine pakub Sulle huvi ja kust sa ootad olulist väärtuse kasvu. Väikese vaevaga võid koostada suurepärase portfelli ka ainult investeerimisfondidest.
Väärtpaberite valimine jääb professionaalsele fondijuhile, kellel on tõenäoliselt investeerimisest rohkem teadmisi ja kogemusi kui sinul.
Fond pakub stabiilsemat tootlust kui üksikud väärtpaberid. Ühe aktsia pikaajaline tootlus on ettearvamatu. Hästi hajutatud aktsiafondi pikaajaline tootlus on aga keskmiselt 10% aastas;
Fond võimaldab sul alandada tehingukulusid. Hajutatud portfellis on vähemalt 15 aktsiat ning iga aktsiatehing maksab. Fondiosaku ostul teed sa ainult ühe tehigu (sisuliselt ostad sa korraga mitusada aktsiat).
Fondi kuludeks on fondijuhi töötasu, mis on tavaliselt 1-2% fondimahust aastas ja see tasu läheb fondi kuludesse.
Enne fondi investeerimist on oluline tunda erinevate fonditüüpidele iseloomulikke näitajaid. Peamiselt jaotatakse fondid nende poolt investeeritavate instrumentide valiku ning riskitasemete järgi. Tooksime siin ära mõningad fondide liigid ning püüame nende olemuse lahti seletada.
Rahaturufond investeerivad oma vara rahaturu instrumentidesse nagu panga hoiused ja lühiajalise tagasimakse tähtajaga võlakirjad. Selles kategoorias on kõige likviidsemad fondid, kuna reeglina paigutatakse siia raha lühiajaliseks perioodiks ning teenitav intress ehk tulu on suhteliselt madal. Fond investeerib likviidsetesse võlakirjadesse, lühiajalistesse deposiitidesse. Sellise fondi turuväärtus on stabiilne, kuid tootlus muutub pidevalt. Enamus rahaturufondide investoritest on pigem ettevõtted ja teised institutsioonid, kui eraisikud.
Võlakirjafond investeerib raha pikaajalistesse fikseeritud tulumääraga väärtpaberitesse. Võlakirjafondid on kõige populaarsemad fondi tüübid Euroopas ning nad investeerivad põhiliselt valitsuste poolt, omavalitsuse, rahvusvaheliste organisatsioonide ja suuremate ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjadesse. Fond on stabiilne, kuid reeglina suhteliselt väikese tootlusega võrrelduna näiteks aktsiafondidega. Suuremad fondid investeerivad tavaliselt üsna kõrge reitinguga võlakirjadesse. Erandiks on fondid, mille eesmärk on investeerida suure tootlusega kõrge riskiga võlakirjadesse.
Segafond paigutab investorite raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui ka rahaturu instrumentidesse. Segafond võimaldab investoril hajutada oma riske erineva riskiastmega varade vahel, kasutades selleks ühte fondi.
Aktsiafond investeerib enamuse osa oma varadest aktsiatesse. Aktsiate valik toimub vastavalt fondi strateegiale ja investeerimiseesmärgile. Fond teenib tulu aktsiate hinnamuutustest ning portfelli koosseisus olevatelt aktsiatelt makstavatelt dividendidelt. Fondi strateegia võib olla, kas investeerida suurtesse stabiilsetesse ettevõtetesse või otsida kasvuettevõtteid ehk siis kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Aktsiaid jaotatakse kategooriatesse vastavalt turu kapitalisatsioonile suureks, keskmiseks ja väikseks (large-cap, mid-cap, small-cap). Viimaste järgi jaotatakse ka aktsia fonde, mis investeerivad erineva kapitalisatsiooniastmega ettevõtetesse.
Tavapärasest investeerimisfondist erineb Hedge-fond selle poolest, et kasutatakse ka lühikest müüki ja tuletisväärtpaberitega kauplemist. Nendesse fondidesse investeerimiseks on tavaliselt seatud kõrge investeerimispiir ning peamisteks investoriteks on professionaalsed investorid, jõukad kliendid ja institutsioonid.
Riskikapitalifond on spetsialiseerunud investeerimisfond, mis investeerib peamiselt mitme äriingli või investeerimisinstitutsiooni raha. Riskikapitalifondid jagunevad omakorda kaheks: era- ja riiklikeks riskikapitalifondideks. Riskikapitalifondi eesmärk on leida üles kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtted ja nendesse investeerida.
Tasakaalustatud fondide portfell koosneb nii aktsiatest kui võlakirjadest. Sellised fondid on üldjuhul kõrgema tootlusega kui võlakirja fondid ning madalama riskiga kui aktsiafondid, sest investeering on jaotatud erinevate turuinstrumentide lõikes. Tüüpiline tasakaalustatud fond sisaldab 50-65% aktsiaid ja ülejäänud vahendid on investeeritud võlakirjadesse.
Sektori fondid investeerivad ühte teatud majandussektorisse- tehnoloogia, finants, tööstus, ehitus jne. Sektori fondid võivad olla äärmiselt riskantsed, kuna turg vaatab aktsiaid tihti samuti sektorite kaupa ning võib leida, et teatud sektorid olevat atraktiivsed või siis vastumeelsed. Sellise fondi eesmärgiks on pakkuda osalemise võimalust majandusharu või piirkonna arengus.
Rahvusvahelised fondid investeerivad ettevõtetesse, mis on asutatud väljaspool fondide enda asukohamaad. Globaalsed fondid investeerivad nii kohalikesse, kui ka väljaspool asukohamaad asutatud ettevõtete aktsiatesse. Reeglina on rahvusvahelised ja globaalsed fondid võrreldes kohalikega ebakindlamad.
Eri tüüpi fondid pakuvad ka väga erinevat riski ja tootluse suhet. Fondide riskitase ja tootlus võib olenevalt investeerimisportfelli sisust oluliselt erineda. Näiteks võib võlakirjafond sisaldada ainult riskantseid, kuid suure tootlusega võlakirju. Samas võivad aktsiafondis olla ainult stabiilsete suurettevõtete aktsiad.
Avatud fondid kehtestavad regulaarselt ning tavaliselt igal tööpäeval oma osakutele hinna, mida kutsutakse osaku puhasväärtuseks (NAV). Puhasväärtus arvutatakse regulaarselt, tavaliselt igal tööpäeval ning arvutatakse, jagades fondi varade ja maksmata kohustuste vahe, fondi välja lastud fondiosakute arvuga. Avatud fond on reeglina igal pangapäeval valmis investori nõudel emiteerima investorile uusi osakuid ja on ka igal pangapäeval kohustatud osakud osakuomanikelt, nende puhasväärtusega tagasi ostma. Avatud fondid kauplevad oma osakutega hetke puhasväärtusega, millele võivad lisanduda ka teenustasud. Puhasväärtust on võimalik näha nii interneti vahendusel kui ka ajakirjandusest.
Suletud fondid lasevad välja kindla arvu osakuid. Peale väljalaskmist võib suletud fondi osakutega kaubelda väärtpaberiturul, kus hinna dikteerib juba nõudlus ja pakkumine. Kinnise fondi osakuid on investoril võimalik müüa vaid järelturul, ehk siis kui leidub isik, kes on investorilt nõus osakud ostma
Alati peab aga arvestama, et suletud fondi osakud ei ole nii likviidsed, kui avatud fondi osakud ja suletud fondil ei ole üldjuhul kohustust osakuid tagasi osta. Suletud fondid ostavad osakuomanikelt osakuid tagasi harvemini kui kord kuus. Lisaks tasub arvestada, et suurte summade puhul võib tekkida likviidsusprobleem.
Börsil kaubeldav fondid (inglise keeles ETF = ExchangeTtraded Fund) jagunevad kaheks- börsil kaubeldavad kinnised fondid (closed end ETF), mis lähtuvad investeerimisel fondijuhi otsustest ning börsil kaubeldavad indeksfondid (index ETF), mille portfell koosseis vastab mõne indeksi koosseisule ja mille hind järgib seetõttu indeksi liikumist ning ei sõltu fondijuhi otsustest. Fondi kauplemine börsil annab sellele tavalise aktsia omadused ja eelised. Erinevalt tavalisest fondist saab börsil kaubeldavat fondi lühikeseks müüa ja osta võimendusega, kaubelda päevasiseselt ning kasutada erinevaid orderitüüpe.
Võimendusega fondide eesmärgiks on mitmekordselt jäljendada alusindeksi muutust ning selle saavutamiseks kasutatakse keerulise kontseptsiooniga tuletisväärtpabereid. Näitena võib tuua kahekordse võimendusega börsil kaubeldavaid fonde SSOd ja SDSi, millest esimene liigub S&P 500-ga kahekordselt samas suunas ning teine vastassuunas. Kui USA suurimate börsifirmade muutust peegeldav S&P 500 aktsiaindeks tõuseb päeva jooksul 1%, siis SSO tõuseb 2% ning SDS langeb 2%. Korrelatsioon on suur vaid lühemas perspektiivis ning pikema aja jooksul väheneb see võimendusega fondidel kiiresti.
Madalad halduskulud Indeksfondide puhul võib arvestada madalama juhtimistasuga, kuna aktiivset juhtimist ei toimu on kulud madalad, ca 0,20% investeerimisfondide tavalise 1% vastu.
Puuduvad piirangud. Börsil on võimalik osta ka ainult üks investeerimisfondi osak, puudub nii investeeritava summa kui osakute arvu piirang.
Dividendid. Fondid maksavad tihti kvartaalseid dividende ning nii on võimalik oma rahavooge paremini juhtida.
Kui oled otsustanud fondidesse investeerimise kasuks, siis on väga oluline välja valida sobiv fond või fondid. Oma raha fondi paigutades usaldad investeerimisotsuse fondihaldurite teha. Seepärast on oluline tutvuda väljavalitud fondiga põhjalikult enne investeerimiotsuse tegemist.
Siin mõningad nipid, kuidas endale kasulikku informatsiooni koguda. Erinevates majandustsüklites käituvad erinevad fondid erinevalt. Seetõttu peaks Sinu portfell koosnema vähemalt kolmest võimalikult erinevast fondist.
Me usume, et igas hästi hajutatud portfellis peab olema nii Euroopa kui Ameerika suurimate ettevõtete aktsiaid. Väiksemad ettevõtted pakuvad küll kõrgemat tootlust kuid on riskantsemad. Me oleme välja noppinud ka mõned tööstusharud, mida esindavate fondide lisamine portfelli võib tõsta tootlust või siis alandada riski.
Finantssektori ja tehnoloogia fondid pakuvad kõrgemat tootlust majanduse tõusufaasis, kuid kaotavad seda kiiremini väärtust majanduslanguse ajal. Tervishoiusektor aga käitub vastupidiselt, pakkudes investeerijatele kaitset ebastabiilsemas majanduskeskkonnas.
Sarnaselt teiste ettevõtetega saadavad fondivalitsejad osanikele aruandeid firma tegevusest ning annavad osakute emiteerimisel välja emissiooniprospekti.
Fondi valikul tuleks esmalt tutvuda fondi emissiooniprospektiga. Kuna prospekt sisaldab palju informatsiooni, siis järgnevalt on toodud tähtsaim teave, mida jälgida.
Kulude all on välja toodud fondi komisjonitasud, halduri teenustasu ja tegevuskulud. Kulud avaldatakse üldreeglina protsendina aastas fondi varade puhasväärtusest.
Esmalt tuleks vaadata tehingutasude suurust. Arvestades investeeringu reaalselt tulukust on väga tähtis teada, kui suur on teenustasu, mida peab tasuma nii fondiosakuid ostes kui ka osakuid tagasi müües.
Järgenvalt tuleb arvestada fondi haldus ning depootasudega. Haldustasu on tasu, mida võtab fondi juht oma töö eest. Depootasu on tasu, mida võtab depoopank väärtpaberite hoidmise eest. Kui Fondi kulud on keskmisest kõrgemad, siis tuleks uurida välja selle põhjus.
Fondi investeerimiseesmärk näitab, kuidas ja mis eesmärgil fondijuht raha investeerib. Näiteks on rahaturufondi eesmärk säilitada investorite vahendeid pakkudes kõrgemat intressi, kui arvelduskonto; riskikapitali fondi eesmärk on aga tõenäoliselt kasumi maksimeerimine, võttes selleks olulisi finantsriske.
Fondi investeerimispoliitika kirjeldab piiranguid ning kohustusi (kui neid eksisteerib), kuhu ja kuidas fondijuht võib raha paigutada.
Kui oled uurinud emissiooniprospekti, ning tead, mida fond saavutada püüab, oleks kasulik kindlaks teha, kui hästi ta oma eesmärke saavutab. Sarnaselt aktsiatega tuleb ka fonde pidevalt jälgida ja võrrelda. Parim aeg seda teha on siis, kui fond saadab välja oma ametliku aruande. Viimaseid ei tasu prügikasti visata, vaid kasulik oleks nendesse ka pisut süveneda. Sealt võib selguda näiteks: meelepärane fondijuht on lahkunud; on muutunud fondi investeerimisstrateegia; tasud on muutunud jne. Kui väljavalitud fondil läheb halvasti, siis uuri välja, mida ütleb selle kohta fondivalitseja.
Aruandest selgub, millised on fondi (suuremad) investeeringud. Siit saab teha väga olulisi järeldusi ühe või teise fondijuhi nägemuse kohta erinevatest aktsiatest/võlakirjadest. Samas saab investeeringuid jälgides ülevaate sellest kuidas kujuneb fondi tootlus.
Küllalt tihti seavad fondid endale eesmärgiks toota rohkem kui üks või teine indeks. Selline kasvueesmärk võib aktsiafondidel olla näiteks S&P 500 indeksiga. Tasakaalustatud fondide kasvueesmärk on aga kombinatsioon mitmest erinevast indeksist. Tähtis ongi võrrelda fondi tootlust võrrelduna kasvueesmärki. Suuri turuindekseid (nt. S &P 500) peab oma kasvueesmärgiks ilmselt rohkem kui üks fond. Seega oleks mõistlik võrrelda analoogilisi fonde ning jälgida, kes on üle pikema perioodi saavutanud parima tulemuse.
Fondi ostmisel ja müümisel tuleb arvestada, et LHV vahendab tehingu fondivalitsejale ning tehingus algselt näidatav hind ja reaalne tehinguhind on erinevad.
Näiteks soovides osta LHV Varahalduse investeerimisfondi LHV Maailma Aktsiad osakuid tuleb sisestada ostukorraldus fondiosakute ost/müük alt ning korraldusel näidatud hind on hetke viimane märkimishinda, kuid tegemist ei ole hinnaga, millega sooritatakse tehing!
Kui ostukorraldus on sisestatud pangapäeval enne tabelis näidatud orderi edastamise aega, nt LHV Maailma Aktsiate Alfa fondi puhul enne kella 15, siis edastatakse korraldus fondivalitsejale samal päeval (tehingupäev T). Puhkepäeval (nädalavahetusel või pühadel) sisestatud korraldus edastatakse järgmisel pangapäeval. Järgmise pangapäeva (T+1) kella 14-ks (vt "NAV`i arvutamise aeg) peab fondivalitseja LHV Varahaldus arvutama tehingupäeva T ehk eelmise pangapäeva fondiosaku NAV-i ehk puhasväärtuse ning selle avalikustama. Järgmisel päeval arvutatud fondiosaku puhasväärtus on aluseks fonditehingu hinna kujunemisel, kui tehing sisestati peale LHV poolt määratud fondi edastamise aega, siis on hinna kujunemise aluseks juba ülejärgmise päeva fondiosaku puhasväärtus. Antud näite puhul arvutatakse fondiosaku puhasväärtus järgmisel päeval kell 14.00 (T+1).
LHV sisestab järgmisel päeval fonditehingule hinna. Toodud näites saab fondiorder hinna külge hiljemalt kella 14.00-ks (vt "Tehingu hinna kinnitamine"). Hinna kinnitamiseni on tehingukorraldus ilma hinnata ja nähtav orderite all.
Tehingu väärtuspäevaks on päev, millal reaalselt osakud ja raha liiguvad, ehk antud näite puhul järgmisel päeval kell 14.00.
Fondivalitsejal on õigus teha investeerimisotsuseid oma arvamuse järgi. Investoril ei ole õigusi fondi poolt tehtavaid väärtpaberite otsuseid mõjutada.
Kulud ei sõltu tootlusest. Oma raha fondijuhtide kätte usaldades tuleb arvestada, et fond arvestab investori rahalt valitsemistasu olenemata sellest, kas fond teenib parajasti kasumit või kahjumit.
Investor ei saa oma vara turuväärtuse muutumist reaalajas jälgida. Fondiinvestoril puudub võimalus ära kasutada lühiajalisi kõikumisi sisenemiseks või väljumiseks, sest fondiosaku puhasväärtus arvutatakse vaid kord päevas.
Hinnakõikumise risk. Võimalus, et väärtpaberi hind võib liikuda ebasoodsas suunas väärtpaberiturul toimunud muutuste tõttu.
Emitendirisk. Võimalus, et väärtpaberi hind võib liikuda ebasoodsas suunas ettevõtte juhtkonna vigade tõttu.
Krediidirisk. Kui investeerida võlakohustust tõendavatesse väärtpaberitesse, siis on võimalik, et emitent ei täida endale võetud kohustusi õigeaegselt või üldse mitte.
Valuutarisk. Võimalus, et valuuta väärtuse muutuse tagajärjel võib langeda välismaiste või välismaises valuutas noteeritud varade väärtus.
Osaku puhasväärtus sõltub finantsturgude arengust ega ole ennustatav. Osaku puhasväärtus võib tulevikus nii tõusta kui ka langeda ning mineviku tulemused ei garanteeri samade tulemuste saavutamist tulevikus.
ETFConnect Börsil kaubeldavate fondide infokeskus, saab vaadata fondide sisse, analüüsida nende viimaste aastate edukust ning võrrelda teiste fondidega.
|
OSCAR-2019
|
||
Komposti abil tuba ja vesi soojaks,ning gaasipliidile gaasi ilma komposti põletamata. Lihtne ehitada oma kodule.
Vaenlane on väga kaval,nõukogude korra loomise ajal ajas ta vendi tapma teineteist,poegi mõrvama isasid...nüüd toimub sama lugu,ainult varjatult,ajupesu,majanduse ja ...narko abil.
Pole saladus, et ka iga kanepisõltlane läheb teistele inimestele maksma palju rohkem, kui ametlik meedia sellest kirjutab. Vargused, väljapressimised, vägivald, julmad kuriteod, purustatud perekonnad jne. on tavaline tulemus esimese kanepipläru vastuvõtmisel. Kõik algab kanepist. Tasapisi minnakse üle teistele narkootikumidele või tarbitakse kõiki läbisegi, mis iganes õnnestub hankida ning siis ei kohkuta tagasi ka mõrvade eest oma sõltuvuse rahuldamiseks.
Islandi valitsus on asunud kaaluma uudset finantsreformi, mis võtaks kommertspankadelt võimu luua raha ning annaks selle riiklikule keskpangale. Ettepanekut esitleti osana Frosti Sigurjonssoni raportist “Parem rahandussüsteem Islandile“, mis toob esile vajaduse Islandi rahandussüsteemi fundamentaalse muutmise järele.
Islandil on olnud alates 1875. aastast üle 20 eri tüüpi finantskriisi, mis raporti looja sõnul on tekkinud tugeva majanduse tsükli aegsetest kontrollimatutest krediidimullidest. Islandi majanduslikku ebastabiilsust on kannustanud kommertspankade võime luua laenuprotsessidega raha, näiteks eelmise majanduskrahhi ajal lõid Islandi kommertspangad rohkem raha, kui majanduskasvuks tarvis oli ning keskpank ei suutnud tavapäraste meetmetega enam rahavarusid kontrolli all hoida. See aga suurendas inflatsiooni ning edendas liialdatud spekulatsioone pankade kokkukukkumisest, mis viis kulukate riiklike sekkumisteni. Probleemi põhjust aga ei kõrvaldatud, jättes ukse lahti järgmisele krediidimulli tsüklile.
Nüüd on poliitikud leidnud, et Islandi rahandussüsteem vajab fundamentaalset muutust, vältimaks sarnaste majanduskrahhide teket. Selleks soovitakse võtta kommertspankadelt võim luua raha ning anda see vaid riikliku keskpanga kätesse. Praegu kontrollib keskpank vaid rahatähtede ja müntide loomist ning kommertspangad saavad luua raha krediidi ja erinevate laenude andmisega. Olemasolevaid rahavarusid saab keskpank mõjutada vaid oma rahanduspoliitika meetmetega. Nüüd väljapakutud “Suveräänse raha“ ettepanekuga muudetaks keskpank aga raha ainuloojaks ja raha loomise ning kasutamise võimu hoitaks lahus, kaasates protsessi nii valitsuse kui ka parlamendi, kes peavad läbi arutama uue raha loomise vajalikkuse ja eesmärgi. Kommertspangad jätkaksid maksete ja kontode haldamist ja käituksid laenu andjate ning võtjate vahendajatena.
Sigurjonssoni ettepaneku kohaselt loodaks süsteem, kus valitsus korraldaks jooksev- ja hoiukontosid ning ükski pank ei saaks anda laenu, võtmata raha olemasolevalt kontolt. Uut raha loodaks vaid majanduse kasvamisega sammu pidamiseks. Kui keskpank leiaks, et hakkab tekkima krediidimull, rakendataks uue raha loomisele piiranguid ning laenude andmine või võtmine oleks äärmiselt kaalutletud otsus. Algsete hinnangute kohaselt vähendaks see rahandussüsteemi ebastabiilsust, riske ja võlgasid ning suunaks raha loomisest saadava sissetuleku riigile, mitte kommertspankadele.
Sigurjonsson ütles pressikonverentsil, et Island kui suveräänne riik iseseisva valuutaga võib hüljata praeguse ebastabiilse reservsüsteemi ning rakendada paremat rahandussüsteemi. Ta lisas aga, et selline ettevõtmine peab põhinema alternatiivide põhjalikumal uurimisel ja laialdasel konsensusel reformi hädavajalikkuse suhtes.
Pirital asutati mikroriik, mis tegi ÜRO-le taotluse tunnustada oma suveräänsust. Üha rohkem eestlasi usub, et Eesti riik, pangad ja kohtutäiturid on fiktsioon, mille ees kohustusi ei pea täitma. Sellist nägemust kannab Strawmani teooria, mille maaletoojad on salapärane abielupaar Argo ja Evelin, kelle tuules pommitavad kümned inimesed ametivõime kummaliste, kümnetesse miljonitesse ulatuvate nõudekirjadega.
Evemaa presidendiks ja ülemkohtunikuks on Evelin ning esimene džentelmen on Argo. Uhiuue riigi kaks juhti on suveräänsusdeklaratsiooni enda sõnul juba ÜRO-sse saatnud ning Eesti Vabariigi keskvõimul nende koduhoovi enam asja ei olevat.
Omariiklus keset Maarjamaad on vaid üks paljudest Argo ja Evelini pöörastest postulaatidest, mis ei taha kuidagi kaine mõistusega ühe mütsi alla sobituda. Kui need kodanikud väidavad, et nende teooriatel on kümneid järgijaid, siis mitte sugugi kõik ei ole vaimustuses värvika duo juttudest ja tegudest.
Salapäraseid riigijuhte ümbritseb aga saladuseloor. Teada on vaid, et kodanik Argo on endine ettevõtja, kes tegutses hotellinduses. Kodanik Evelin on aga toiduainetehnoloog ja loodusteadlane. Nüüd peavad nad huvilistele vahelduva eduga avalikke loenguid, millel osalemine maksab kaks untsi hõbedat ehk umbes 50 eurot.
Hoolimata läbipaistmatust taustast räägivad nad sisendusjõuliselt, kuidas pangad olevat tegelikult üks suur illusioon ja kriminaalne sündikaat ning meie kõigi laenud justkui ammu kustutatud. Kõlab sõge, aga nende esinemisest Tallinna TV-s sai hitt, mis levis veebis kulutulena. Nagu ka teine esinemine mõni kuu hiljem, kus võeti jõuliselt ette kohtutäiturid, kellel Argo sõnul polevat vähimatki õigust inimestelt võlgu välja nõuda.
"Ma alguses mõtlesin et see on naljasaade aga seal ei olnud kuskil kirjas et see on nali, selles suhtes mõistlikkusest on asi väga kaugel, pigem ma ütleks et tegu on absurdiga," rääkis kohtutäitur Kaja Lilloja.
Argo ja Evelini teooriatele tekkisid mitmed järgijaid, kes alustasid kohtutäiturite ja pangatöötajate pommitamist erinevate nõuete ja kirjadega. Eriti jaburad tunduvad need umbluu-arved, kus pangalt ja täituritelt nõutakse sisse kuni miljonitesse ulatuvaid võlgu.
"Pigem on mul kahju nendest inimestest, kes on jäänud seda uskuma. Nad on kulutanud aega et neid kirju koostada. Ma siiralt loodan et nad ei ole kellelegi maksnud selle eest, et neid kirju on koostatud, siis kohtutäiturid peavad neile vastama," selgitas Lilloja.
Swedbanki jurist Dmitry Kuravkin lisas, et üldjuhul on tegemist inimestega, kes ei suuda oma laenukohustusi täita, kuid on olemas viise, kuidas neid probleeme lahendada. "Saab ühendust võtta ja arutada, küsida maksepuhkust, aga kasutatakse sellist argumenti, mis on elukauge ja viitab pigem mingisugusele sotsiaalsele eksperimendile, mis tulemust ei anna," lisas ta.
Ka Evelin ja Argo loobusid paar aastat tagasi pangakohustuste täitmisest ning nende maja müüdi kohtutäituri enampakkumisel maha. Olgugi, et lahing ja oma maja kaotati, on Argo ja Evelin siiski veendunud, et kogu sõja nad võidavad.
"Pealtnägija" ei jõua kõiki nende teooria tahkusid tutvustada, sest see nõuaks mitut täispikka dokumentaalfilmi, aga fakt on, et ka perepea ise on pankasid pommitanud nõudlike kirjadega. Nad väidavad, et pank on neile võlgu 150 miljonit eurot.
"Kui te sünnite siia maailma, sünnite siia piiramatute õigustega. Kui teie ema on teile võtnud 30 päeva hiljem sünnitunnistuse, siis sünnib teie see väljamõeldis, millega pangad või riigiasutused saavad tehinguid teha," selgitas Evelin ideed.
Radikaalse ideoloogia lähteallikas on Strawmani teooria, mis ei ole maailmas mitte midagi uut. Lühidalt öeldes ongi selle konspiratsiooni idee selles, et iga indiviid koosneb kahest isikust, üks niiöelda lihast ja luust faktiline olend ja teine selle väljamõeldis. Ja loomulikult kõik võlad, maksud ja õiguslikud kohustused kuuluvadki sellele nähtamatule tüübile. On ainult üks probleem – USA-s käsitletakse sellise teooria levitajaid puhaste kelmidena.
Kõlab uskumatult, aga Eestis on inimesi, kes sarnaseid vaateid jagavad. Neist ilmselt tuntuim on lauljatar Nancy, kes allkirjastas oma dokumendid just vastavalt neile juhistele, lisades allkirja ette sõnad "ilma oma õigusi loovutamata", mis vabastab väidetavalt riigi orjusest.
Täiturid ja pangad on uskujatega aga päris hädas, sest mitmed laenudega hädasolijad tõmbavad kohustustest viilimisega endale veelgi suurema jama kaela. "Lõpptulemus on see, et kahjustada saab inimene, kui ta kohtutäituriga koostööd ei tee ja teadlikult teda eirab," lausus Lilloja.
|
OSCAR-2019
|
||
Kes on osalenud avaliku esinemise, kõnepidamise või muul suhtlusalasel kursusel (või lugenud vastavaid raamatuid), see on kindlasti kuulnud järgnevaid õpetussõnu: “seisa sirgelt, vaata inimestele silma, kasuta sobivaid käeliigutusi mõtete rõhutamiseks” või “harjuta, harjuta. harjuta” või siis “ütle neile, millest sa rääkima hakkad, siis räägi ning siis räägi, millest rääkisid” või nõuandeid alustamiseks nagu “hakka rääkima lugu”. See on kõik õige ja vahva, aga need nõuanded puudutavad kõik esitlusviisi.
Teine populaarne lähenemisviis puudutab sihtgruppi: “tea, mis su kuulajaid huvitab”, “pane oma sõnum konteksti, millest auditoorium aru saab” või siis “korda oma peamisi punkte”.
Millest vastavad koolitused üllatavalt vähe räägivad on see, et kuidas esitada oma lugu / mõte / idee viisil, et see inimestele külge jääks. Kuidas anda oma mõte edasi nii, et see kinnistuks ja isegi leviks edasi kuulajate kaudu.
Suur osa linnalegende on sellised lood, mis on levinud kui kulutuli. Olgu selleks siis erinevad lood (mis juhtusid kellegi tuttava tuttavaga) sellest, kuidas keegi ärkas üles ja üks neer oli kadunud, või lood sellest kuidas Coca-cola mädandab luid või kuidas Suur Hiina Müür on isegi Kuu pealt palja silmaga nähtav.
Kaks venda, Chip ja Dan Heath – üks professor Stanfordi ülikoolis ja teine konsultant Duke Corporate Educationis, hakkasid põhjalikult uurima, et mis teeb ühest loost sellise, mis jääb kohe meelde ja mida igaüks suudab edasi rääkida. Nad võtsid ette kõige populaarseimad levinumad lood ja legendid ning proovisid leida valemit, mida saaks kasutada mistahes sõnumi edastamisel. Selle uuringu tulemused leiab väga heast raamatust nimega Made to Stick.
Autorid tuvastasid oma uurimistöö käigus kuus põhimõtet, mille peaks idee vastama, et see leviks ja kinnistuks. Oma hüpoteesi kindlaks tegemiseks võtsid nad kolm gruppi suvalisi tegelasi tänavalt ning panid neid reklaame looma kolmele tootele (šampoon, dieet-toit, tossud). Esimene grupp pandi kohe tööle, teist gruppi koolitati 2 tundi vaba-assotsiatsiooni meetodit kasutama ajurünnakul (levinud loomingulisuse tehnika) ja kolmandat gruppi koolitati 2 tundi kasutama neid 6 põhimõtet. Iga grupi töödest valiti välja 15 parimat (hindajatel polnud aimu gruppide jaotusest) ning esitati need tarbijatele hindamiseks. Esimese grupi reklaame hinnati tüütuteks ja pindakäivateks, teise grupi reklaamid olid mõnevõrra paremad aga kolmanda grupi tehtut hinnati 50% loomingulisemaks ja saavutasid 55% parema suhtumise reklaamitavatesse toodetesse.
1. Lihtsus. Ideel peab olema üks ja selge tuum. Oma sõnumit edastades peab sellelt eemaldama kõik vähemtähtsa, et tuum oleks selge ja ühene. Üks kuulus advokaat Ühendriikides seletas, et “kui sa esitad 10 argumenti vandekohtule, ja isegi kui need on kõik head ja tugevad punktid, siis kui nad pärast kogunevad asja arutama, ei mäleta nad ühtegi”. Ideaaliks siin on vanasõnad: sügavmõttelised ja lihtsad.
2. Ootamatus. Inimeste tähelepanu saab kõige paremini püüda siis, kui sa käitud nende ootuste vastu. Vastuolulisus ja üllatuslikkus on parimad tähelepanupüüdjad. Üllatus iseenesest pole pika eluajaga, seetõttu on vaja ka tekitada ka huvi ja uudishimu. Selleks on parim avada oma sõnumit süstemaatiliselt, kus sa ehitad üles pinget millegi suhtes, ning siis rahuldad uudishimu täites infolünga. Mõtle kriminaalromaanide peale.
3. Konkreetsus. Edastatav info peab olema võimalikult selge ja igapäevaelus kasutatavas kõnepruugis. Selle vastu eksimine on just põhjus, miks keegi ei mäleta oma ettevõtte missiooni ja visiooni. Kõige paremini jäävad meelde piltsõnumit, kus sa saad öeldut selgelt ette kujutada. Näiteks “tal on loss Monacos ja 3 Ferrarit” on palju konkreetsem ja meeldejäävam kui “ta on rikas”. Konkreetselt rääkimine kindlustab ka selle, et kõik saavad sõnumist üheselt aru (rikas tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju).
4. Usaldusväärsus. Sõnum peab olema esitatud viisil, et seda saaks uskuda. Siin aitab nii edastaja positsioon, kuulsus kui ka faktid ja muud tõendusmaterjalid. Näiteks rääkides, et Audi R8 on jõuline masin on kohe palju usaldusväärsem, kui siia juurde tuua faktid, et sel on 500 hobujõudu ja võtab kõigest 4.2 sekundit 100 km/h saavutamiseks. Seda sõnumit saab veelgi tugevdada kuulutades, et mingi autoajakiri kuulutas selle kõige jõulisemaks masinaks üldse. Teinekord on palju mõjusam numbrite asemel kasutada küsimusi või väiteid, millele inimene leiab ise tõese vastuse. Näiteks 1980nda aasta USA presindedivalimiste debatil palus Ronald Reagan valijatel endilt küsida “kas nad on täna paremas seisus kui nad olid 4 aastat tagasi?”.
5. Emotsionaalsus. Parim viis inimesi panna hoolima meie ideest on neid panna midagi tundma. Rääkides mingist ebatervislikust toidust ja kasutades fakti, et see sisaldab 37 grammi rasva, ei kutsu me enamikes esile mitte mingit emotsiooni. Uuringud näitavad ka, et inimesed on palju varmamad annetama raha ühele konkreetsele inimesele, kuuldes tema lugu, kui mingile laiemale kannatanud regioonile (nt Darfur).
6. Lugude rääkimine. Parim viis inimesi tegutsema panna, on rääkida mingi lugu. Tuletõrjujad räägivad teineteisele lugusid erinevatest põlengutest ning seeläbi ka õpivad ja oskavad käituda mingites situatsioonides. Uuringud näitavad, et mõtteliselt mingit olukorda eelnevalt läbimängides me saame selles situatsioonis paremini hakkama. Sarnaselt lugude kuulamine on justkui vaimne ettevalmistus, mis võimaldab meil tulevikus sarnases situatsioonis paremaid otsuseid teha.
President John Kennedy rääkis missioonist ja eesmärgist viia inimene kuule järgmise 10 aasta jooksul. See missioon levis kui kulutuli ja oli üks rahvusliku ühtsuse momente. Tema lugu vastab kõigile kuuele punktile.
Emotsionaalne. Eesmärk mängis rahva ühtsusele, ootustele ja ideedele sellest, mis on võimalik, kui me seda tahame.
Sarnase paralleeli saame võtta näiteks meie taasärkamisaja kohta. Ka see idee vastas kõigile kuuele punktile.
Enne kui lood oma reklaamtekste, brändi, kampaaniat – hoolitse selle eest, et sinu idee vastaks nendele kuuele põhimõttele.
Olen selle raamatuga hetkel poole peal ja oli plaanis need põhimõtted enda jaoks lahti kirjutada, aga sa tegid mu elu lihtsamaks. Aitäh.
Aitähh Peep, hea tükk ja hea viide raamatule. Endise ajakirjanikuna pakun ka täiendust nende kuue põhimõtte olulisuse osas.
Mulle tundub, et idee müümisel on teistest olulisemad eelkõige lugu, emotsionaalsus ja lihtsus. Nende kolme kombinatsiooniga on võimalik ka keerulisema sisuga ideid edastada, nagu ka ajakirjandus seda iga päev teeb (paljudel juhtudel püüab teha).
Ja muidugi on parim viis ideaalis kasutada ka teisi kolme põhimõtet, ent esimesed kolm on “must” :-)
Paeluvate lugude jutustamine on inimesi mõjutanud alates ajast mil inimene õppis enese väljendamiseks kasutama verbaalseid väljendeid, kujutisi ning hiljem trükikirja. Lood on seotud ka ettevõtlusega. Parimad tooted, ettevõtted, ettevõtjad ja brändid jutustavad meile paeluvaid ning kaasa haaravaid lugusid. Lugude jutustamise juures on oluline ka loo areng, ajaga kohanemine. Kuulajad (kliendid, tarbijad) valivad alateadlikult neid tooteid ja teenuseid, mis jutustavad lugusid, mis sobituvad nende elude, unistuste ja soovidega, mis neid mõjutavad ja paremal juhul ka kujundavad nende mõttemaailma. Mulle tundub, et turunduse põhirolliks on saamas õigetele sihtgruppidele pakutavate toodete ning teenuste paeluvate lugude jutustamine. Ja teisest küljest lugude leidmine millega sobitada õigeid tooteid (vajaduste leidmine, teistmoodi tegutsemine, tehnoloogilised uuendused). samavõrd palju kui meil on vaja teadlasi, leiutajaid, insenere vajab muutuv majandus jutuvestjatest turundajaid-ettevõttjaid.
[…] aeg tagasi kirjutasin kuidas oma sõnumit efektiivselt edastada. Sel korral räägin sellest samast skeemist veel ühe näite läbi. Nimelt maiade kalender lõpeb […]
|
OSCAR-2019
|
||
KLASSIKALINE MASSAAŽ ehk rootsi massaaž on kõige levinum massaažliik, mille käigus leevenduvad lihaspinged, suureneb liigeste liikuvus, väheneb stress ja kaob väsimus. Massaaž aitab pea- ja seljavalude, erinevate nahaprobleemide ja ainevahetushäirete puhul, mõjub lõõgastavalt nii vaimse kui ka füüsilise ülepinge korral ning on efektiivne kaalu langetamisel. Hind 30€/tund
TAI MASSAAŽ ehk nn laisa inimese jooga on rahulik, hingamise rütmis teostatav massaaž, mis vabastab nii vaimsetest kui füüsilistest pingetest. Tai massaaž mõjutab kogu organismi, annab energiat. Tai massaaž leevendab efektiivselt erinevaid seljavalusid, muutes keha painduvamaks ja liigesed liikuvamaks. Hind 30€/tund
LÜMFIMASSAAŽ stimuleerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast, mõjub hästi tursete, kaalulangetamise, vereringehäirete ja ainevahetushaiguste puhul. Lümfimassaaž on üks parimaid massaažiliike tselluliidiravis, kuna see aitab vähendada rasvkoes asuvat vedelikku. Hind 30€/tund
SPORDIMASSAAŽ on efektiivne nii võistluseks valmistumisel kui ka väsimusega võitlemiseks treeningperioodil või võistlusjärgselt. Vastavalt eesmärgile võib spordimassaaž olla lõõgastav, rahustav või hoopis toniseeriv ja ergutav. Taastav spordimassaaž sobib hästi ka rasket füüsilist tööd tegevale inimesele. Hind 30€/tund
AROOMIMASSSAAŽ stimuleerib organismi võimet end ise ravida. Aroomiteraapial on väga tugev mõju inimese psüühikale: tõstab meeleolu, annab rahuliku une, rahustab ärevuse ja südamepekslemise korral, toimib valuvaigistina ja loodusliku antidepressandina. Vastavalt inimese seisundile ja valitud eeterlikele õlidele võib aroomimassaaž olla kas lõdvestav või ergutav. Hind 32€/tund
REFLEKSOTERAAPIA näol on tegemist looduslähedase menetlusega, kus keha enese ravivõime aktiviseeritakse. Inimene ei pea olema haige selleks, et saada teraapiast kasu. Refleksoteraapia ajal inimene lõõgastub, andes parasümpaatilisele närvisüsteemile paremad toimimistingimused ja tänu sellele hakkab kogu keha paranema, taastuma. Hind 30€/tund
SEGMENTMASSAAŽ ehk ravimassaaži eesmärgiks on leevendada valu ning mõjutada närvisüsteemi kaudu lihaste, liigeste, lülisamba ja siseorganite tööd. Segmentmassaaži tehnika võimaldab töötada ka väikesel alal, keskendudes vaid probleemsele piirkonnale. Seetõttu on segmentmassaaži efektiivsus klassikalisest massaažist oluliselt suurem. Hind 30/tund
TAI JALAMASSAAŽ ei ole kliendile pelgalt lõõgastav, vaid on täisväärtuslik raviprotsess. Tai jalamassaaž stimuleerib kogu keha funktsioone läbi lümfi- ja vereringe, parandab seede- ja erituselundite toimimist ning aitab hästi psüühhiliste probleemide puhul nagu stress ja depressioon. Eriti hästi sobib pikalt jalgadel töötavatele inimestele. Hind 32€/tund
TSELLULIIDIVASTANE MASSAAŽ koosneb klassikalise ja lümfimassaaži võtetest, veel kasutatakse erineva suurusega silikoonist kuppusid ning eeterlike õlisid. Tselluliidivastase massaaži tulemusena muutub nahk siledamaks, väheneb ümbermõõt ja tselluliit ning kaovad nii mõnedki lisakilod. Lisaks tselluliidile kaovad ka stress ja väsimus, aeglustub naha vananemine, paraneb hormonaalne tasakaal. Hind 32€/tund
KUPUMASSAAŽ trimmib nahka, puhastab poore, vähendab tselluliiti ja noorendab nahka, tõhustab siseorganite tööd, intensiivistab verevarustust, selle tagajärjel vähenevad ka lihaspinged ning liigeseprobleemid ning vähenevad venitusarmid. Hind 32€/tund
ŠOKOLAADIMASSAAŽ on nauditav ja meeliülendav massaažiliik, mis tõstab tuju ja tekitab õnnetunnet! Lisaks ehtsale šokolaadiõlile kasutatakse spetsiaalseid närvisüsteemi ja lihaseid lõdvestavaid võtteid. Hind 32€/tund
LOMI-LOMI MASSAAŽ on Hawaii saarelt pärit rohke õliga massaaž, mis koosneb rütmilistest kiigutustest, rullimistest, pehmetest silitustest ja venitustest. Massaaž aitab lõõgastada lihaseid, närvisüsteemi, avada energiad ja tunda "armastuse voogu". Hind 60€, kestvus 2 tundi
SOOJUSTERAAPIA INFRAPUNATERMOTEKIGA on hea võimalus vabaneda operatsioonideta liigsest kaalust. Termoteraapiat tehakse spetsiaalse infrapunatermotekiga, kus klient saab tekki mähituna 30-35 minutit mõnusalt soojeneda. Infrapunasoojus tungib sügavale kudedesse, parandab vereringet, soojendab lihaseid. Juba peale esimest seanssi võib saavutada talje ja puusade ümbermõõdu vähenemise kuni 2,5 cm võrra. Termoteraapial on hea valuvaigistav toime, mistõttu võib seda teha ka siis, kui kannatad selja-, liigese- või lihasvalude käes. Hind 15€/30 min
SALENDAV VETIKAMASK infrapunatermotekis omab toksiine väljutavat, salendavat, kehavorme korrigeerivat, tselluliiti vähendavat ja nahka pinguldavat toimet. Koos maskiga mähitakse klient infrapunatekki, kus saab mõnuleda 35 minutit. Vetikamaski kõrge bioloogiliselt aktiivsete ainete sisalduse tõttu kiireneb naha uuenemine, paranevad naha kaitseomadused ja kortsud taanduvad. Hind 45€, kestvus 1,5 tundi
PINGULDAV MUDAMASK infrapunatermotekis omab suurepärast nahka sügavpuhastavat, koorivat, niisutavat ja värskendavat toimet. Mudamask rahustab stressis nahka, muudab selle nooruslikumaks, varustab vajalike mineraalidega, parandab vereringet ja immuunsüsteemi. Mudamask on võimsa salendava ja tselluliidivastase efektiga. Hind 45€, kestvus 1,5 tundi
Nüüdsest on võimalus tulla massaaži nautima ka kahekesi koos, hind paarile vaid 55€/tund! Suurepärane kingitus pulmadeks, kooselu aastapäevaks, sõpruse tähistamiseks jne.
|
OSCAR-2019
|
||
Emaks kasvamine on üks valus-ilus-võrratu-hirmutav-väsitav-vägev-kogemus ja ma lubasin juba ammu teha postituse sellest, kuidas see minu elu muutis. Nii loomulikust asjast on tegelikult keeruline midagi põrutavalt värsket või üllatavat kirjutada. Rääkimata sadadest pere- ja beebiblogidest, kus kõik on juba öeldud. Reeglina on need blogid täis ootust, armastust ning rõõmu ning tõenäoliselt läheb seegi kirjatükk väheke roosamannaks kätte ära.
Ent ometi on iga ema omamoodi. Iga ema on peegeldus tema vanematest, lapsepõlvest – elust. Vähemalt mina olen pärast tütre sündi ikka ja jälle nostalgiliselt lapsepõlve meenutanud ja nii mõttes kui ka päriselt emalt täpsustusi küsinud.
Kas ma rääkisin sulle sellest päevast, kui ma mäe otsas vaatasin, kuidas te puid saagides paduvihma kätte jäite ja ise veel kuiv olin. Kuidas ma jooksin! Aga vihm sai mind lõpuks ikka kätte.
Sa ei naernud mu üle, kui terve päeva laudas istusin ja vihikusse mitmekümne lehma portreed joonistasin.
Sind ei häirinud, et ma kõik hoovi tüdrukud meile korraga külla kutsusin ning sul tuli meile mustmiljon vahvlit küpsetada.
Kõik need kadri- ja mardipäevakostüümid, mis sa ise mulle õmblesid. Kui ma vaid oskaks oma tütre jaoks sama teha. Aga mina saan vaevu sokid parandatud.
Kas on imelik, et meile meeldib koos surnuaial käia? Võiks jalutada randa või parki, aga meie lähme hoopis surnuaeda koristama.
Arvutu hulk pealtnäha tühiselt argiseid, kuid minu jaoks kustumatuid mälestusi. See teebki emaks olemise nii eriliseks. Kui sellest kirjutada, tulevad paratamatult mängu need kõige suuremad ja ehk isegi ülekasutatud sõnad ja tunded, aga tegelikult koosneb emadus just kõige igapäevastest pisiasjadest, mida me ehk olevikus tähelegi ei pane, kuid tulevikus heldinult meenutame. Ühel päeval loodan ka oma tütart ununenud lapsepõlveseikadega aidata.
Sinu esimene kelgusõit, ere valgus ja üüratud lumehanged. Meie julge lõvitüdruk muutus äkitselt nii kartlikuks.
Ühel vihmasel aprillihommikul ütlesid mulle esimest korda “äiti” (“emme”). Mu süda jättis löögi vahele.
Kui sinu elu esimesel maikuul soojakraadid lakke hüppasid, viis issi sind murutraktoriga lõbusõidule. Ja selle asemel, et karta, tahtsid sa kohe ise rooli keerata.
Kui kauss tühjaks sai, me plaksutasime. Alguses plaksutas emme üksi, aga ühel hommikul hakkasid sa kaasa plaksutama.
See päev, kui me koju kaks õhupalli tõime ja sa neist vaimustusse sattusid. Rõõmukilkeid jätkus mitmeks nädalaks.
See, kuidas me igal õhtul loomalapsed magama sättisime. Sama lugu muudkui uuesti, aga sa ei väsinud sellest.
Ma ütlesin, et emadus on valus, sest ma ei usu, et ükski rasedus/sünnitus oleks algusest lõpuni nagu pidu ja pillerkaar. Isegi üheksa kuud hiljem meenutan oma 21 tundi kestnud sünnitust hirmujudinatega, aga samas tunnen rõõmuvärelust, sest lõpp hea, kõik hea.
15 minutit hiljem tulid mul veed ära ja ma mõtlesin, et kui ma kohe epiduraali ei saa, siis minestan. Väsimus andis märku, sest olin eelneval õhtul 23 paiku magama läinud ja juba 2.30 ajasid valud mul lõplikult une ära. Haiglasse sõitsime kell 10 hommikul (naljakas meenutada, et enne vaatasime kõige uuema GoTi osa ära). Söögiisu oli nullis, ent aeg-ajalt võtsin sõõmu või kaks ploomipüreed.
Viis minutit hiljem saabus eriti kaastundliku näoga ämmaemand ja teatas, et anestesioloogid on parajasti hõivatud ja keegi tuleb esimesel võimalusel. See pidavat üks e r i t i harv juhus olema.
Aga ma olen ikka veel siin ja kirjutan seda postitust, seega pole hullu. Olgugi et ühel hetkel puhkesin ma lihtsalt nutma ja ägisesin Raunole, et ma annan alla. Teadsime mõlemad, et seda varianti pole. Igal juhul ei kujuta ma ettegi, et R. poleks kaasas olnud. Ta hoidis mul terve sünnituse aja käest kinni, julgustas ja toetas, kuidas oskas. Sel hetkel, kui mulle lõpuks epiduraal pandi, värisesin kontrollimatult üle terve keha. Imestan, kuidas nad selle tehtud said, aga kõik läks hästi.
Enam-vähem 12 tundi pärast seda, kui ma tahtsin alla anda, kohtusimegi oma tütrega. Mina olin muutunud ja Rauno oli muutunud. Äkitselt olime kellegi vanemad. Tean, et kõigil ei teki lapsega koheselt lähedust, selleks võib minna tund, päev või nädal, ent minu süda paisus t ä p s e l t sel hetkel, kui teda esimest korda nägin.
Vaatasin beebit ja Raunot ning väga võimalik, et see sünnituspalatis kogetud ülevoolav õnnetunne ei kordu enam kunagi. See oli selline šoki, kergenduse, üllatuse, rõõmu ja armastuse sümbioos. Olime mõlemad rampväsinud, kuid ometi mäletan esimestest minutitest kõike – iga sõna, ilmet, lõhna, mis meil seljas oli ja kuidas meid ümbritses mõnusalt hämar valgus. Mäletan, kui kohmakalt me seda pisikest inimest esimest korda hoidsime.
Minu ema on üks kange naine. Tal tuli üksi hakkama saada, sest minu isa otsustas ühel päeval, et teda ei huvita, ning kadus meie elust nagu tina tuhka. See oli tema valik ja mina tegin vihase teismelisena valiku talle mitte kunagi andeks anda.
Mul on alati olnud unistus, et kui mina kunagi lapse saan, on tal armastav suhe nii oma ema kui ka isaga. Et üks ei pea olema kahe eest, et rõõmud ja ka mured oleksid jagatud, et üks õpetaks joonistama, teine haamrit kasutama ja et meil oleksid ühised traditsioonid.
Ma ei saa ehk kunagi teada, mis minu emal kõik tegemata jäi või millised unistused ta maha mattis, sest tal tuli üksi last kasvatada. Mitte keegi ei peaks olema nii tugev.
Üheksa kuud on kindlasti liiga lühike aeg suurte üldistuste tegemiseks. Võtan päeva korraga ja püüan iga päev olla nii hea ema, kui oskan. Mõni öö on raskem kui teine, ent õnneks on meil vanaema ehk mummi, kes igal võimalusel rõõmuga aitab. Kui kurb oleks maailm ilma vanaemadeta, kes kunagi beebipiltidest ei väsi ja igale uuele oskusele südamest kaasa elavad.
Siin blogis valitseb vaikus, sest sageli, kui tahan arvuti kätte võtta ja kirjutama hakata, tuleb vastu mõni neist hetkedest, millest ma ei raatsi ilma jääda. Tunnen, et küll kõik muu ootab, ent seda aega, mil kõik päevad on täis põnevaid avastusi, ei saa ma kunagi tagasi. Aega, mil mina olen selle väikese inimese maailm ja ma näen, et ta tahab kõike minuga jagada. Ma tahan kohal olla ja mäletada, et võiksin neist hetkedest ka talle rääkida.
|
OSCAR-2019
|
||
Uus aasta on päris toredasti alanud. Üle mitme-mitme aasta käisime uut aastat vastuvõtmas külas. Mitte et mingit suuremat sorti pidu ja tralli oleks toimunud, aga söögid-joogid-jutud-saluudid olid ikka. Ruudi hakkas pärast 20 minutit kestnud ilutulestikku südamest nutma, et ta enam ei suuda ja palun, kas me läheksime koju, aga muidu oli meeldiv. "Tujurikkujat" vaatasime ka. Ja naersime nii raadiosketši kui ka laulu üle. Mõnikord paneb mind ikka veel hämmastuma inimeste võime suvaliste asjade peale end käima tõmmata. Näiteks küsimus, mis teeb raadionalja naljakaks. Minu meelest oli see lihtsalt absurdne käitumine ja see korduv undamine... lihtsalt ajas naerma. Ei midagi diibimat.
Täna käisime kelgutamas. Kolm tundi. Päris külm oli :D Poisid muidugi möllasid südamest, mina tegin õemehe soovitusel väikse jalgsimatka, see tegi varbad ja sõrmad heaks soojaks küll. Naljakas oli see, et mäe peal on ju kunstlumi, sealt eemale minnes tuli kena kevad vastu, ainult järv oli jää all. Selline kummaline looduslik olukord. Muidu kelgutada oli päris tore, ainult mu sabakont sai mitu obadust, mis kardetavasti ka homme tunda annab.
Ja katuse soojustamine on tõesti efekti andnud. Täna hommikul oli meil vaatamata 15 külmakraadile toas 20 kraadi sooja, mida on peaaegu kaks korda rohkem kui varasematel aastatel. Täiesti harjumatu olukord meie jaoks :D Isegi minul hakkas öösel natuke palav.
Ma plaanin Tujurikkuja naljad ühekaupa uuesti läbi vaadata. Raadionali ja laul olid sellised, mis mind ka kohe naerma ajasid. Ja natuke ka gripiahju sketš. Algul tundus, et ei olnudki midagi NII hullult naljakat sel aastal. Nagu mõnel varasemal aastal on olnud. Aga kui nüüd tagasi mõtlema hakata, olid kõik täitsa vaimukad. Kirjutan vist peatselt ise sel teemal pikemalt.
Mul on igal aastal olnud pärast esimest vaatamist tunne, et noh, ootasime ja ootasime ja nüüd on möödas ja midagi niiiii erilist ei olnudki. Ja siis vaatan veel ja järjest parem tundub. A sel aastal mulle vist isegi meeldis kohe päris suurel hulgal...Sest lisaks raadiole ja laulule ja gripibussile (mis läks natuke pikaks mu meelest) oli 1944 ka hullult naljakas :D
Eile vaatasime seda Tujurikkuja rahva valikut (esimese kolme hooaja rahva lemmikud) ja tekkis tahtmine nüüd, pärast kõiki aastaid oma lemmikud välja valida. Ma ei tea ainult, kas ma suudan, vaimukaid klippe on lihtsalt nii palju olnud :D
Sel aastal läks eksamitöödega väga tempokalt. Eks neid oli oma viiskümmend tükki vähem ka kui eelmistel kordadel, tegijaid oli vist vähem, sest hindamiskomisjonis olid küll tuttavad näed, s.t kedagi nagu juurde pole tulnud.
Aga jah, pool tundi tagasi vaatasin kõik pakid üle ja kleepisin turvakoti kinni. Imelik on see, et eelmisel aastal suutsin ma turvakoti kuidagi valesti kokku kleepida, nii et see ei püsinud hästi. Imelik on see sellepärast, et nüüd ei saa ma enam aru, kuidas on üldse võimalik seda valesti kokku panna :D
Üldiselt olid sel aastal mul päris head tööd, ma panin päris mitmele tööle ka maksimumi, mida ma oma mäletamist mööda eelmisel aastal mitte kordagi ei teinud. Lisaks oli tõesti palju neid töid, mis olid üle 35 punkti ja alla 20 praktiliselt polnudki. Eks natuke mängib rolli ka see, et mul oli kaks väga suurt pakki (ühes 50 tööd, teises 40), mis, arvestades seda, et ma ei hinnanud sel aastal kõige populaarsemat vastust, tähendab, et tegemist peab olema väga suure (mingi 150-200 lõpetajat kindlasti) kooliga. Ja juhuslikult siis arvatavasti mõni Tartu või Tallinna eliidikad, sest need vastused panid mind peaaegu nutma - need olid niii ilusad. Ühelt poolt sisuliselt hästi mõistetud, teiselt poolt ladusalt ja loogiliselt kirja pandud. Ja kolmandalt poolt väga hea vormistusega - tsitaadid, otsekõned, refereeringud - kõik selgelt eristatavad (suurem osa õpilastest esitab puhtaid tsitaate refereeringu pähe, ei oska tsitaate vormistada), viited reanumbritele paigas. Ühesõnaga väga ilus pilt oli.
Küsimused olid parajalt rasked, aga selgus, et hinnata oli neid päris normaalne. Eks siin mängib omakorda natuke rolli ka see, et õpetajad oskavad oma õpilasi rohkem suunata, mida neilt eksamilt oodatakse. Sellist puhast udu ja oma uinamist oli vist ainult ühes töös, ülejäänud teadsid kõik, et selle eksamiosaga tuleb neil näidata oma tekstimõistmisoskust. Kui jõuaks veel nii kaugele, et õpilased mõistaksid, et sõnad esiteks, teiseks ja kolmandaks (jne) on väga toredad sõnad, mis aitavad lugejal mõista täpsemalt, mida nad kirja panevad, oleks õnn üsna läheda. No ja oma teksti liigendamine lõikudeks oleks ka abiks. Aga mis ma ikka norin :D Mu kolleeg hindab kirjandeid ja tema ütleb, et sel aastal on uskumatult palju selliseid töid, mis ei ole üldse liigendatud. Ja kirjandi puhul on see ikka suhteliselt arusaamatu nähtus. Samamoodi olevat sel aastal uskumatult palju töid, mis jäävad alla 250 sõna. Sellest ma ka aru ei saa - kirjuta kasvõi niisama udu sinna lõppu, aga vähemalt saad mingidki punktid kätte. Või siis jäta üldse kirjutamata. Aga see 200-210 sõnaga tilbendamine on imelik.
Sisuliselt sel aastal minu hinnatud lugemisülesannetes midagi ülemäära põnevat polnud. Torkas silma see, et töökäsk "Sõnasta artikli põhjal 3 argumenti" oli õpilaste jaoks keeruline. Väite ja näite eraldamine tuleb raskustega. Teine probleem oli küsimuse mõistmine. Ikka kippus tulema otse tekstist mahakirjutamist, mis tähendas, et küsimus sai vastuse ainult riivamisi.
Vahepeal jõudsin veel kolm uurimistööd ka valmis teha (okei, tegelikult tegid õpilased ka ikka midagi), nii et on olnud tööalaselt edukas aeg.
Mis on argument? Uurisin tükk aega, kuidas seda eesti keeles praegu kasutatakse. Vastus - suvaliselt. Selle sõna tähendus on tavakeeles nii laialivalguv, et "esita argument" võib tähendada ükskõik mida.
Tööülesanne oli muidu pikem. Enam-vähem selles laadis, et "see tüüp väitis oma teksti lõpus SEDA. Sõnasta teksti põhjal kolm argumenti, millega ta seda mõtet põhjendab". Ma ei tea - muudab see äkki ülesande ühesemalt mõistetavaks?
Ja need argumendi definitsioonid, mis sa linkisid, need tegelikult räägivad ju ühest ja samast asjast. Tegemist on selle asjaga, mis veenab teist inimest, et sinul on õigus. Kõik muu gümnasistidesse enam ei puutu.
Noh. Ma loen koolilaste ülesannet. Ja saan oma ehmatuseks aru, et ma tegelikult ei tea, mida tähendab üks sõna, mida kõik kogu aeg kasutavad. Tuleb ju välja uurida, mis see selline on?
Töödest ja eliitkoolidest. Mu lapse klassi (21. kool) kiideti just mingi tasemetöö eest "tublideks". Ja ma ei oska hästi olla. Kas lapsed on statistiliselt tublid? Või on kool lihtsalt statistilised keskmikud välja praakinud? Kas sellepärast on ülejäänusid õige tublideks nimetada? Mis on üldse tublidus? Kas see, et toetavas perekonnas ja toetavas klassis kasvav, tõenäoliselt ka heade geenidega laps saab töö eest ootuspäraselt hea tulemuse - on tublidus?
Muidugi on need lapsed tublid! See, et neil on keskkonnast tulenevalt suurem tõenäosus tubli olla, ei muuda neid ju mitte-tubliks. Kuigi jah, ma olin ise koolis tubli ja sain selle eest kiita, kuigi ma ei saanud kunagi aru, miks kiideti, sest ma ju ei pingutanud enda arvates piisavalt palju, et mu tublidust kuidagi esile tõsta.
Samamoodi on hästi tublid veel ühe kooli õpilased ja nende eesti keele õpetaja, kes oli kõigile oma õpilastele (kelle töid mina hindasin) selgeks õpetanud ühe vormistusliku asja. See oli kusjuures täiega üleliigne asi, mida kõik 20 õpilast tegid :D, aga nii tore oli ette kujutada, kuidas nad koos seda õppisid ja siis eksamil nagu üks mees rakendasid.
Õpetaja tublidus on veel omaette küsimus. Et kas tubli on õpetaja, kes viib kõik oma (põhikooli keskmise hindega 4,9 lõpetanud ja gümnaasiumis eliitkoolis õppivad) õpilased 85+ eksamitulemuseni, või see õpetaja, kes tegeleb nendega, kes põhikooli lõpetasid kahe kahega ja kes võeti gümnaasiumisse, sest õpilasi on vaja, ja saavutab selle, et õpilased teevad eksami 50+ tulemusele.
Ja Kaur, sina oled küll tubli. Mis sellest, et sinu enda jaoks on loomulik mõelda ja uurida, mida tähenda sõna/väljend/teooria, mida sa kohe ei oska enda jaoks täpselt paika panna. Ma ei näe kahjuks oma igapäevaelus väga palju sellist suhtumist.
"Tubli", sain teada, tähendab "vastab hästi ootustele". Tallinna kesklinna koolilastelt oodatakse üle keskmise tulemusi - tulemused saadigi - lapsed on tublid. Kõik klapib. Ja aitäh.
Õpetajad, niipalju kui mina neid näinud olen, on kõik tublid. See tublidus ei tähenda, et nad mulle alati rõõmu teeks, sest liigne agarus on teadagi mis ja mõnikord on see liigne agarus kollektiivne ja sünkroniseeritud ja siis laps ei jaksa või lihtsalt ei jõua ja lapsevanem vihastab. Aga pedagoogi, kes poleks tubli, ma oma laste kooliajast ei tea.
ma siin mõtlen, et kas Kaur saab rohkem kiita selle eest, et ta kinos Ruudile meeldis? või selle eest, et ta ongi tubli?
Tegelikult on suht kohe aru saada, et kirjand ei pruugi olla piisavalt pikk. Ja mina olen lugenud orienteeruvat sõnade arvu (keskmise sõnade arvu järgi reas arvutamisega), riigieksami hindajad arvatavasti loevadki kahtluse korral kõik üle. Ma arvan.
Üle 200 sõnaga kirjandid on kergelt hallis alas. Meie koolis mingil aastal üks tegelane sai oma 232 (pärast eksamit tema oma õpetaja luges üle) sõnaga nulli. Samas on suht sama suurusjärguga korra apelleeritud ja punktid kätte saadud. Mitte et nii lühikese tekstiga kuigi süvale jõuaks minna, aga midagi ikka.
|
OSCAR-2019
|
||
Läksin siis esivanematele teatama, et lapsehoidmisteenust pole vaja osutada. Miks? Eks ladusin siis ette ohtralt pisaratega vürtsitatud ettekande teemal "Keegi mind ei armastaaaa!" (liialdus). Ema ahastas selle peale, et kuidas nii ikka saab - minul on ju ometigi kõrgem haridus! Huvitav, kas see on tingitud faktist, et tänapäeval on enam-vähem igaühel magistrikraad või olen ma lihtsalt ennast alahindava keskmise naisterahva prototüüp, aga ma pole kunagi eeldanud, et pelgalt haridus midagi garanteerima peaks. Mulle täitsa sümpatiseerib arvamus, mida lugesin intervjuust siin blogis ka varem mainitud Kaari Simsoniga: " ....ülikoolidiplomi kõige suurem väärtus on tõdemus, et inimene on suutnud midagi edukalt ette võtta ja ka lõpetada." Ehk siis ülikoolidiplom iseenesest ei tähenda sugugi seda, et ma nüüd mingil alal ekspert oleks vaid seda, et minus on potentsiaali olla edukas. Ääremärkusena veel seda, et kohtusin just juhuslikult oma kunagise kursaõega halduse bakapäevilt, kes on lõpetamas rakenduskõrgharidust õenduse valdkonnas ning leiab, et meie omaaegne baka oli ikka äärmiselt teoreetiline. Olime mõlemad nõus, et eks see avardas ikka silmaringi ja andis oskuse teadustekstidega tegeleda ning parandas kindlasti ka inglise keele oskust, aga konkreetsel töökohal sellest küll erilist abi ei olnud.
Oma viimase magistri tegin ma osaliselt töökoha rahalise toetuse abiga ning see oli küll üsna praktilise suunitlusega. Ei saa salata, et mulle meeldisid küll need "heietamise" ained kõvasti rohkem...Kas ma peaks nüüd ise ohjad haarama ja hõiskama, et hei! mul on nüüd see teie toetatud magister käes! Rakendage mind nüüd kuidagi! Miks te muidu selle raha minu peale kulutasite?! Muuseas, igasugune leping jäi meil selle kohta tegemata ja ma võin vabalt minema jalutada, ilma et tehtud koolituskulusid tagasi maksma peaks. Kui ma magistrisse minna plaanisin olid kõik küll väga toetavad, et ma nii initsiatiivikas olen. Kuidas ma nüüd siis meelest ära läinud olen? Peaks ikka nö mehelikult asja lahendama, paberi lauale lükkama ja ütlema, et näete, mu kvalifikatsioon on paranenud, (andke mulle vastutusrikkamaid ülesanded ja) makske mulle rohkem palka! Olen kuulnud teistestki, kes omakeski arutavad, et kui neile seoses magistriga nüüd rohkem maksma ei hakata, otsivad nad uue töökoha ning muretsevad, kuidas tööandjale märku anda sellest, et nad nüüd edutamist ootavad. Kas meestel on ka selline tagasihoidlikkuseprobleem või on see ainult naistele omane? Kas see ongi see juhtimisõpikutest leotud tunnustamise puudumine?
Mul saab sügisel 10 aastat ühel töökohal töötatud. Mööndustega siis, sest vahepeal olen saanud ka kaks last, kellest ühega olin 1,5 aastat kodus (töötades kogu dekreedi ja vanemapuhkuseaja kodunt) ning teisega 2,5 *(sellest sügisest plaanin tagasi kontorisse minna, aga viimased pool aastat olen töötanud osaajaga kodunt). Algas see nii, et meid oli ettevõtte alguspäevil kaks - mees ja naine, saime võrdselt palka ja panustasime võrdselt. Inimesi tuli juurde, me saime ülevalt poolt (tollal välismaine juhatus) loogilise tööjaotuse - mina kui kontorijuhataja, tema kui tootmisjuht. Sest naised ju tegelevad pehmete teemadega ja mehed tehnikaga. Siis jäin ma lapseootele. Kogu aja tegin nii raseduse kui lapse kõrvalt ebaseaduslikult tööd, aga eks see ole teadagi keeruline, paratamatult jääd millestki eemale. Kuna asendajat mul ametlikult ei olnud, liikus suurem osa infost nüüd tootmisjuhi kaudu. Tulin peale vanema"puhkust" tagasi ja olin pigem nagu reatöötaja, lihtsalt kõrgema palgaga. Kui varem käis kogu suhtlus juhtkonnaga paralleelselt nii minu kui ka tootmisjuhiga, siis nüüd "mugavuse huvides" suheldi vaid läbi tema. Pekki, ongi lihtsam elu, eks? Palk oli ka vahepeal tootmisjuhil tõusnud. Ei vaidle vastu, ülesandeid oli tal selgelt rohkem kui minul. Vahemärkusena on muide olemas EL-i kaasus selle kohta, et kui teistel töötajatel on vahepeal palka tõstetud, siis on sellele palgale õigus ka töötajal, kes vahepeal lapsehoolduspuhkusel oli. See kehtib siis näiteks olukorras, kus kõigil sama astme töötajail tõsteti palka n 10% ega tähenda seda, et kui keegi sai mingite teenete eest 20%, siis peaks ka sellel puhkusel olijal 20% tõstma. Ka mul tõsteti palk nö loogilisele tasemele võrreldes puhkuseeelse ajaga, aga võimalust eriteenete eest palgatõusu saada mul polnud. Jäin teist last ootama. Tootmisjuht sai vahepeal juhatuse liikmeks. Ah, eks see ongi lisavastutus. Ja lisateenistus. Juhuse tahtel ma seekord lapse kõrvalt tööd teha ei saanud (sattusin pikemalt haiglasse) ning need üksikud lisaülesanded, mis mul olid, delegeeriti teistele töötajatele. Sügisest lähen tagasi kontorisse. Mis mul viga, palk on "naise kohta ja Tartus" normaalne. Vahemärkus taas, avastasin, et kasvasin üles teadmisega, et palgalõhe on norm, noh selline ebameeldiv teadmine nagu "suvel tuleb alati lõpp", mille vastu ei saa võidelda. Ainus mõte sellega seoses oli, et oleksin võinud ikka mehena sündida. Ilmselt tänu teematõstatusele ühiskonnas olen ka ise aru saama hakanud, et see pole päris "looduslik paratamatus". Varem mõtlesin, et olen lihtsalt isekas ja ebamõistlikult terava õiglustundega kui tahan meestega sama palka saada. Palgast toredamad on mu kolleegid. Kontor asub heas kohas. Töö ei murra konti. Töö lubab tegeleda samal ajal hobidega. Tööaeg on paindlik. Kõik on ju tegelikult hästi. Laisa inimese jaoks. Ambitsioonitu jaoks.
Aga täna juhtus nii - välismaine ülemus tuleb lähiajal läbi, et arutada hinnakujunduse teemat. Suht selline universaalne teema, milles ma kindlasti oskaks kaasa rääkida. Ei ole tootmisjuhi spetsiifiline teema. Leppisin juba lapsehoidmise asjus kokku. Saate isegi aru, mis järgneb...Mind ei kutsutud. Piisav olevat tootmisjuht (ok, ta on ju nüüd ka meist ainuke juhatuse liige) üksinda.
Mida ma teen nüüd? Ma solvusin ju! Mind on vaikselt tahaplaanile unustatud. Miks ma ise ei olnud initsiatiivikas? Teate kui raske on kodunt niisamagi tööd teha, rääkimata siis veel initsiatiivikas olemisest. No muidugi olen ma laisk ja mugav ka. Said nüüd! Omad vitsad jne.
Kas ma peaks hakkama uut tööd otsima puhtalt selle pärast, et...mind ei hinnata? eee, ma ei ole kindel, et see tõele vastab...minu ambitsioonidega ei arvestata? kas ma tegelikult ikka olen nii ambitsioonikas? Normaalseid töökohti ju ei ole. On ainult igavad ning vastikud tööd, kuhu ma oma muidu nii meeldivast töökohast sugugi minna ei tahaks. Andke mulle üks loominguline, kõrgepalgaline, mõnusa õhkkonnaga töö, mis ei eelda eriharidust alal, mida ma ei valda. Tartus, unustasin mainida. Eks ma vaatan ringi, aga ma väga ei usu sellesse.
* seekord pikemalt, sest laps sündis sügavalt enneaegsena. Välismaise tööandja jaoks on see muidugi täielik hämming, kuidas meil nii kaua "kodus istuda" lastakse. Kivi nende kapsaaeda, kes muudkui kisavad, kuidas Eesti riik lastest ei hooli. Mujal läheb see suurem lastetoetus lihtsalt sunnitud töötuse või siis lapsehoidja palkamise alla.
** tänu sellele saingi ebaseaduslikult tööd teha, sest palk läks tema arvele. Dekreediaegne ja hilisem normist üle ulatuv töötasu.
Postimehe tarbijalisas ilmus üks imeliku pealkirjaga lugu , esimese hooga mõtlesin, et räägitakse jälle joomisest-suitsetamisest-rasvasest söögist ehk siis kõigest toredast, mis meid haua poole tirivad, aga ei, hoopis odavatest riietest räägiti. Ehk siis üritatakse meile südametunnistusele koputada, et me ei ostaks kolmanda maailma riikide inimeste poolt vere hinnaga toodetud odavaid riideid. Teate, seekord mulle sealse artikli all olevad kommentaarid täitsa meeldivad. Pole ka ime, neid on hetkel vaid 9. Kommentaatorid leiavad üldiselt, et mitteostmine ei aita vaeseid tehasetöölisi, sel juhul nad kaotaksid töö üldse või teeksid samamoodi halbades tingimustes tööd mõnes teises tootmisharus. Toodete eest kõrgemat hinda makstes ei jõuaks see aga samuti töötajate kätesse. Kommenteerijate hulgas on ka globaalselt mõtlev teadlik tarbija "eee", kes leiab, et on olemas ju valikud. Meie ise hääletame rahakotiga. Ehk siis seni kui inimesed valivad selle mis on odav mitte selle mis on toodetud eetiliselt ei olegi firmadel põhjust midagi muuta. Seni kui ainus millest meie ühiskonna inimene hoolib on odav hind on surve toota odavat saasta vere hinnaga jätkuv. Tal viskab aga silme eest mustaks, kui seltskonda saabub kommenteerija "Okad", kes leiab hoopis, et riided on niigi üle mõistuse kallid ning normaalsete töötingimuste eest peaks hoolitsema riik, mitte ei tuleks survestada sellega tegelema tarbijaid. Kodanik "Okad" võiks vabalt olla L., sest see on täpselt tema seisukoht ka näiteks toidu teemal - miks peab inimene näpuga koostisainetes rida ajama kui meil on instantsid nagu Tarbijakaitse ja Toidu- ning Veterinaaramet, kes peaksid jälgima, et inimestele saasta sisse ei söödetaks. "eee" käratab "Okad"-ele (kes võtab sellise imeliku nime endale, mida käänata ei saa?) wou ma ei uskunud, et maailmas on nii rumalaid ja isekaid inimesi. Õmble siis ise oma riided, vaata kas saad odavamalt. Mul on nii hea meel, et sinusugused teenivad nii vähe, et nende jaoks riided ülemõistuse kallid on. Sellisele inimsele on miinimum palk ka liiga palju makstud. Enamik pealtvaatajaid annab like´dega õiguse "Okad"-ele. "eee" vihapurske võtab kokku kodanik varjumnimega "666" Pole ka ime et sa tunned head meelt sellest et teised rahvuskaaslased vaevlevad vaesuses, see on ju nii eestlaslik: eestlase parem toit on teine eestlane, kauged india ja bangladessi lapsi on ju lihtsam haletseda, selleks pole vaja isegi pingutada, ainult teata, kui kaasaegne sa oled ja ongi kõik, kodused vaesed aga riivavad silma iga päev. Selline mõnus eestlaslik vaidlus, eks.
Eks ma ka vahel mõtlen, milleks neid Hiina kaltse nii palju vaja on kui mõned endale tellivad. Samas, mul endal on ju ka mõned. Ei ole just õige inimene kividega loopima. Ma mõtlen lihtsalt, et kuhu nad need hilbud ära mahutavad. Mul tuli isegi idee, kuidas saada hästi popiks blogijaks - nimelt tuleks teha koostööd Sheinside´i või Romwega, või mis Hiina firmad need veel oma kaupa saadavad, kuid mitte selle eesmärgiga, et saadud kaup endale jätta, vaid mant lugejatele jagada. Seda ju nende reeglid (vist?) ei keela. Nagu ma aru saan, tuleks kaup lihtsalt üles pildistada. Ainuke mure on, et mul on siiski vaid üks keha ja seega saaksin ära jagada riideid vaid minuga samas suurusnumbris olevatele lugejatele (aga no kes teistsuguseid ikka enda lugejateks tahakski, eks?). Või siis ehk võiks kasutada ka muus suuruses sõbrannasid (kui mul neid oleks)? No näete, saage kuulsaks nüüd, mina ei taha ennast sellega vaevata. Või kes kuulsaks ei taha saada ja niisama hea tahab olla, siis võiks need riided ju puudustkannatavatele annetada.
Tartu Ülikooli vilistlasblogis ilmuvad ikka lookesed edukatest lõpetanutest. Kellele inspiratsiooniks, kellele selleks, et kadedusest roheliseks minna. Hiljuti kirjutati seal Kaari Simsonist, kes on Playtechi tippjuht nö hobikorras, sest raha pärast ta tööl käima ei peaks. "Tänu oskuslikule finantsplaneerimisele on Kaari koos abikaasa Egertiga saavutanud sellise rahalise vabaduse, mis võimaldab neil ära elada ka üksnes investeeringutelt passiivset tulu teenides. See võttis neil aega kaheksa aastat."
Kes meist ei tahaks elada seesugust elu? Vana tõde on ju see, et palgatööga ei saa iialgi rikkaks. Samuti on avaldatud ikka väga palju raamatuid sellest, kuidas investeerimine on see ainuke tee, kuidas igaüks meist rikkaks võiks saada. Meie Kender ja Lõhmuski kirjutasid sellest täitsa toreda ja igaühte rõõmustava raamatu. No miks me siis kõik juba ometi rikkaks pole saanud? Mu meelest seetõttu, et tegelikult päris valimatult tehinguid tehes rikkaks ei saa. Börs ei ole garanteeritud võiduvõimalusega kasiino. Lihtsalt huupi tulistades ja õnnele lootma jäädes ilmselt edu ei saavuta. Teiseks rikkaks ei saa üleöö (kaheksa aastat on ikka ülihea tulemus tegelikult). Vahepealsel ajal tuleb ka kuidagi ära elada. Kolmandaks - sul peab olema mingisugune stardivarustus. Kender ja Lõhmus pajatavad küll, et iga kuu 50 krooni (raamat on vana) investeerida on täiesti piisav vanaduspõlveks, aga noh, tahaks ju natuke enne seda. Eelmises postituses mainitud Adojaan mängis kah börsil ja kaotas üleöö miljoni. Kuidas ta nii kaugele üldse jõudis? Mingi vihje ta annab, kui väidab, et laenas peale seda sõbralt viiekohalise summa. Kui paljudel meist on selliseid sõpru? Kusjuures Adojaan mängis ka selle laenatud summa maha ja on siiani elus.
3) Sa pead säästma võimalikult palju. Kaari soovitab vähemalt 50% igakuisest sissetulekust kõrvale panna.
4) Investeeri targalt! Raha, mis oled investeerinud, ei tohi enam välja võtta, ainult uuesti investeerida. Esimesed viis aastat tundub nagu see ei kasvagi, kuid ühel hetkel hakkab see massiliselt suurenema.
Pidev suur sissetulek ilma palgatööta on päris hea väljakutse. Üürikorterid? Majas, mille oled vanatädilt pärandusena saanud. See on õnne, mitte kättevõtmise asi.
Ei tohi laenata. Mul on eluasemelaen. See on valikute küsimus, aga teised variandid oleksid minu jaoks ikka pehmelt öeldes nadid. Üürikorter rahalises mõttes mingit kokkuhoidu ei tähendaks. Võimalus elada vanemate kukil oleks tõesti kena kokkuhoid, aga muud rõõmustavat selles poleks. Oleks ehk pidanud niikaua kannatama, et oma kodu sissemaks oleks kokku kogutud? No selleks oleks ikka aastaid kulunud. Kümneid aastaid. Millegipärast meenuvad taas õnnelikud inimesed, kelle suguvõsa on suure kinnisvara ülejäägiga õnnistatud.
Säästa. No see on loomulik punkt. Aga vähemalt 50%. Selleks peab ikka väga, väga suur sissetulek olema. Ja mitte mingeid laene. No see tegelikult välistati eelmises punktis. Seega jah, ilma laenuta oleks isegi võimalik. Tjah, ilma laenuta oleks väga palju võimalik, ainult, et kus siis elada.
Investeeri targalt. Esimesed viis aastat ei kasva midagi. Kujutate te seda ette? Et olete loobunud kõigest ja investeering ei kasva viis aastat? Raske on. Ehk siis investeeringurikkaid ei ole meil ikka sellepärast, et pole see nii lihtne midagi.
Jah, ilmselt on see kõik kättevõtmise asi. Ja planeerimise. Et elamegi 10 aastat peost suhu ja siis saame rikkaks. Vähemalt nende puhul, kelle tagala pole kindlustatud. 10 aasta pärast rikkaks saamine pole samuti kindlustatud. Kui paljud julgevad selle riski võtta? Mina mitte. Minu puhul muidugi õige ka, sest finantsasjades pole ma mitte mingil juhul pädev. Ilmselt peaks need finantsplaneerimisalased teadmised vähemalt varastes kahekümnendates omandama, hiljem pole enam kasu.
Keskmine inimene käib palgatööl, maksab laenu, säästab, et paar korda aastas endale luksust puhata lubada ega saa kunagi sellest rattast välja. Kõrgepalgaline tippjuht või ettevõtja teeb veel rohkem tööd ning tal pole aegagi, et oma sissetulekust rõõmu tunda. Äkki tema lastel on lootust päriselt rikkaks saada? Ma ei taha sugugi öelda, et need soovitused valed oleks, ma olen nõus, et rikas pole mitte see, kes palju teenib, vaid see, kes vähe kulutab, kuid nende soovituste järgi joondumine pole samuti kergete killast.
Viimastel päevadel on ilmunud vähemalt kaks artiklit, mis rõhuvad nutiseadmete ja üldse tehnika kehvale mõjule laste arengule. Üks neist oli alguses tasuline artikkel Soome haridusspetsialistilt, kes toob välja lugemisharjumuse vähenemise ning teine Kuressaare kunstikooli direktorilt, kes väidab, et lapsed ei oska enam joonistada. Ma saan enda kogemusest rääkida ainult eelkooliealiste laste puhul, aga mullegi tundub, et miskit on kuskil mäda.
Suure õhinaga räägitakse sellest, kuidas tehnika lapsi arendab ja kuidas on olemas arendavad äpid ning muu selline, kuid kas keegi on kunagi näinud kedagi, kes nutiseadmes midagi arendavat teeks? Eee...noh, Angry Birds arendab ka mingit ruumilist taju või miskit? Olgem ausad, väikesed lapsed mängivad neis ainult mänge või vahivad Youtube'st multikaid. Jee, teine telekas! Aga laps on ju nii andekas - oskab juba titena näppu ekraanil vedada! Sündinud tehnoloogiaguru! Tegelikult on näpuga mööda ekraani vedamine siiski hoopis lihtsam tegevus kui pliiatsi käes hoidmine ja sellega kirjutamine. Mida saan mina ära teha, et mu laps ei sukelduks juba eelkooliealisena nutiseadmesse, kust teda teismelisena juba täitsa võimatu kätte saada oleks? Nutiseade on muuseas tugev vastane, sest ta tõmbab last mitu korda kõvemini kui näiteks raamat, sest sellest mõnu kättesaamiseks pole vaja ju üldse vaeva näha. Nagu telekas - vajutad nuppu ja show käib. Ma ei usu, et karmid keelud ja kisa aitaks, kui vanemad ise teistsugust eeskuju ei näita. Ma istun päev otsa arvutis, aga enamasti teen ma seal päeva ajal tööd ja laps näeb kohe ära, et see on mingi igav must-valge maailm ning sinna ta ei kipu. Meelelahutusega arvutis tegelen ma üldjuhul laste uneajast. L. seevastu suudab lisaks kaheksale tunnile tööarvuti taga ka kodus enamuse ajast arvutis istuda. Ja tema arvutielu on laste jaoks huvitav, sest ta mängib. Enamasti ta kupatab küll lapsed minema, sest nad ju segavad ning püssi sihik kipub viltu minema. Kui ma Mikroga haiglas olin, siis avastasin, et minu arvutisse oli tekkinud kiirtee Delfi mängude lehele - Mini oli seda kasutama hakanud. Eks nii oli mugavam, aga ma kustutasin selle ära ning ei ole teda arvutisse lasknud muidu kui heegelkummide videote vaatamiseks. Ääremärkusena leitakse kui kohutavad on need odavalt valmistatud keskkonda reostavad heegelkummid, kuid teiseltpoolt on need võrreldes ekraanimaailmaga siiski loovust arendavad käegakatsutavad asjad. Mina õhtuti loen. Mini oskab mu meelest ka lugeda, aga tal pole püsivust, et seda teha. Üks viisakam koomiksiajakiri Muumidest pandi ka kinni, see oli selline lugemine, mida ta viitsis ette võtta. Vähemalt ta joonistab ja meisterdab palju. Raamatuid meil ka on. Enam-vähem. Lasteraamatuid. Täiskasvanute raamatuid on häbiväärselt vähe, kahe riiuli jagu, sest ma võtan oma raamatud raamatukogust ning kui ma neid kõiki ostma hakkaks, lõpetaks me kiiresti pankrotiga. Loomulikult igatseks ma sellist tuba nagu nõuka ajal pea kõigil oli - maast laeni sektsioonikapid raamatuid täis. Seoses korteriotsimisega sai kunagi erinevaid elamisi külastatud ja tänapäeval enam selliseid raamatukappe ei leidu, sektsioonides eksponeeritakse alkoholipudeleid. See oli üldistus nüüd muidugi. Mina lugesin eelkooliealisena ja algklassides väga palju. Olin ainus laps ning enamasti polnudki muud teha, raamatud kadusid tagaplaanile pubekaeas kui elu peale lendas. Tänapäeval on lastel palju rohkem muud, mis juba lasteaiast peale ustest-akendest sisse pressib. Multikad. Meie ajal näidati neid vist pool tundi päevas, nüüd tuleb isegi ETV2 pealt multikaid pool päeva ning lapse teleka eest ära saamisega on häda. Miks ETV, miks? Aasta tagasi lugu veel nii hull ei olnud, aga küllap nõudmine tekitab pakkumise. Konkurendiks on ju Kidzone ja Pingviniukas ning muud, kus multikad jooksevad ööpäevaringselt. Meil kodus need lubatud pole. Ok, pühapäeviti vahel saab satsi Ponisid ära vaadatud. See-eest on muutunud külaskäigud laste omavahelisest mängimisest üksteise kõrval teleka vaatamiseks. Lapsed ei viitsi õues mängida, sest toas saaks telekast lõputult multasid vahtida. Istuvad seal reas ja pärast vinguvad, et kole igav on ja midagi teha ei oska. Käisime ükspäev külas ja Mini ütles pärast tunnustavalt: "Aga nende juures ei panda telekat mitte kunagi kinni!" Just nagu sünnitusmajas.
Tegelikult on ju see "noored on hukas!" kestnud aegade algusest. Mis see lugemine siis ka on kui mitte taandareng? Enne kirjaoskust suudeti eeposi peast ette kanda, peale kirjakeele leiutamist mandus selline oskus kõvasti. Ikka ja jälle tuuakse välja, et ehk on see nutikultus miski, mis õpetab meie lapsi tulevikus paremini hakkama saama, et ehk on neil just selliseid oskusi vaja, mitte süvenemist ja muud ülehinnatud jura. Et äkki lapsed ikka õpivad ka midagi seal arvutis, mitte ainult ei tulista kolle ega küberkiusa üksteist Facebookis. Ma olen ses osas skeptiline. Huvitav oli näiteks selle Soome haridusguru lähenemine, et ehk tuleks vaadata seda, kuidas tänapäeva lapsed ülesande lahenduseni on jõudnud, mitte aga seda, mis see lahendus on. No minu klikiaegset haridust täis ajupestud aju ei mõika, kuidas saab lahenduse käik oluline olla, kui lahendus ise on vale? Eks me kõik ole oma ajastu lapsed ega suuda järeltulijaid täielikult mõista. Tarku lapsi on ju (veel) tänapäeval ka.
Kas see on see, mis kuidagi inimest paremaks teeb? Targemaks? Võeh! L. on roppuste osas igavene puritaan ja mulle kohe meeldib talle selliseid tsitaate ette lugeda. Ta väänab siis õuduses nägu ja küsib, miks ma ometi selliseid asju loen. No ma ei loe selliseid asju nimme, need lihtsalt hüppavad tänapäevastest väärtromaanides iseenesest tühja koha pealt välja. Eks ta ole, tänapäeval on sitt, seks ja vägivald igal pool. Ses suhtes imestasin ma sügavalt kui keegi avaldas arvamust, et selline suitsidaalne roppus nagu "Kadunud papagoi tagasitulek" tuleks ära keelata. Jumaluke, me ju kasvasime seda vaadates üles ja kellelgi ei tulnud tahtmist papagoi eeskujul nööri kaela panna! Aga näe, tänapäeva lapsevanemad leiavad, et see multikas on ikka liig mis liig. Edu teile väärtkirjandusega või parem, hoidke heaga eemale!
|
OSCAR-2019
|
||
Maa kaaslane „Kuu on tihti lummavalt ilus, tõustes või loojudes silmapiiri lähedal, särades täiskuuna kõrgel taevas külmadel talveöödel või liikudes madalal taevaserval hiigelsuurena jaanipäeva aegu. Tegelikult pole Kuu vaatlemine sugugi lihtne, kuna ta nähtavus muutub pidevalt nii ühe kuu jooksul kui ka aasta ringi, näiteks paistab noorkuu õhtuti läänetaevas pärast päikseloojangut, talvine päike madalal silmapiiril. Vanakuu paistab aga hommikuti idataevas päikesetõusu eel ja järel.“
Kuu vaatlemine on inimkonna iidne tegevus, mille käigus tehtud tähelepanekutest on aegade jooksul sündinud meie kultuuri mõjutanud teadmised, mis on vormunud tänapäeva mõistes selgelt mõistetavateks nagu näiteks ajaarvamissüsteemid, aga ka tunnetuslikumateks nagu rahvausundi kombed ja tavad, ilma ennustamine ja hea õnne loitsimine. Mikk Sarv on sellesse raamatusse kokku kogunud paljud teaduslikud ja ka rahvatarkuste vormis uurimused kuu mõjust inimesele, loodusele ja töödele-tegemiste. Nii on siin juttu Maria Thuni kümneid aastaid kestnud katsetest taimekasvatuses ja kuu mõjust saagile, Irje Karjuse tähelepanekutest erinevate kuu faaside ajal korjatud ravimtaimede mõjust inimesele ning vanarahva teadmised kuu kõval ja pehmel aja enam õnnestuvatest töödest-tegemistest, kuni selleni välja kuidas Kuu on mõjutanud Maad siinse elukeskkonna tekkimisel.
Raamatust selgub ka, et nii nagu Kuu ei ole kogu aeg samas kohas, nii ei ole ka muu ilmaruum aastatuhandete jooksul paistnud samasugusena nagu me seda praegu teame. Seda panid tähele muistsed inimesed ja märkasid ka korrapära ja korduseid taevakehade paigutuses. Kuu on andnud mitmetele vanaaja astronoomidele aluse ajaarvamissüsteemide loomisel, milledest nii mitmedki on veel tänase päevani kasutusel. Kuu ja teiste taevakehade vaatluse hõlbustamiseks rajati kiviajal massiivseid templeid, milledest kuulsaim on Stonehenge. 1970-nendatel muutus selliste templite ja paleoastreoloogia uurimine väga populaarseks. Ka meil Eestis on paleoastroloogiaga tegeldud ning selle suuna tuntuim uurija on Tõravere Observatooriumi astronoomi Heino Ehasalu, kes otsis võimalikke seoseid rahvalaulude ja rahvapärimuste ning kiviaegse astronoomia vahel. Nii on ta paljastanud Eesti rahvaluludes ja rahvausundis ilmapuuks kutsutud astroloogilise nähtuse.
Raamat Maa kaaslasest annab aimu, kui palju on kuu aastatuhandete vältel mõjutanud ja mõjutab ka tänapäeval veel meie ja maailma kultuuri oma vaikse ja sageli märkamatuks jääva kohaloluga.
“Vana Rääma uulitsal” on staažika luuletaja ja kirjaniku Margit Petersoni kuues luulekogu. Raamatu luuletused on kirjutatud inspireerituna Pärnus asuvast Vana-Rääma tänavast, kuhu teose autor oma perega kolis. Ülejõe linnaosa koos sealsete tänavatega on olnud talle kodune lapsest saati. Seega on raamatus rohkelt nostalgiahõngulisi luuletusi, kuid luulekogus sisaldub ka olevikku puudutavat luulet. Luuletuste peamised teemad ongi nostalgia, tunded ja ühiskonnakriitika.
Kindlasti tuleb ära märkida Petersoni aktiivset loometegevust. Ainuüksi 2017. aastal andis ta välja kaks luuleraamatut, lisaks veel kaks juturaamatut. Margit Peterson on öelnud, et luule on tema jaoks nagu lumelaviin, mis talle peale langeb.
Käesolevas luulekogus sisaldub nii riimluulet kui vabavärssi ja selgelt on näha, et autor katsetab erinevate stiilidega. Nostalgia kirjeldamine tuleb luuletajal väga hästi välja. Luuletus “Sünnivaludes” on põnev kirjeldus minevikus toimunud sündmustest. Peterson kirjutab ka head ühiskonnakriitilist luulet, näiteks lk 17 olev luuletus, millel kahjuks pealkirja pole. Pealkirjade puudumine osadel luuletustel on raamatus negatiivne, sest huvitav pealkiri kutsub lugema ja muudab luuletuse tõsiseltvõetavamaks. Näiteks lk 68 on hea ühiskonnakriitiline luuletus, mis räägib inimese ühiskondlikest ootustest, kuid pealkirja sellel ei ole. Kusjuures näited, mida hea pealkiri luuletusega teeb, asuvad siinsamas raamatus: ”Sonett kodutule kassile” ja “Öö katab maad” – tekitavad lugemishuvi. Luuletust “Öö katab maad” kutsub lugema ka selle pühendus. Minu arusaama kohaselt räägib see lahkunud lähedasest. Aga miks ma üldse luuletuse pealkirjast räägin? Minu meelest on see oluline, kuna raamatupoes luulekogu sirvides võtab lugeja selle suure tõenäosusega lahti suvalisest kohast ja annab oma esialgse hinnangu selle põhjal, mida esimesena näeb. Kui pealkiri puudub, võib tekitada see lugejas tunde, et raamat on kirjutatud niiöelda põlveotsas. Veel emotsioonidest rääkides – mulle meeldis luuletus “Eluring”, milles sisaldub ka ridade vahele peidetud sõnum. Samas mõnes teises luuletus võiks olla emotsioone oluliselt rohkem, näiteks “Pimedate silmadega naine”.
Kui raamatusse süveneda, on minu meelest tegemist kindlasti rohkem kui keskpärase teosega. Kuid luulekogu esimesed poeemid võiksid olla kutsuvamad ning pealkirjastatud. Lisaks ootaks ma natuke rohkem erinevate tunnete esiletoomist. Kohati on luuletused liiga sarnased nii ülesehituse kui sõnumi poolest. Võibolla on see minu probleem, et ma olen liiga nõudlik lugeja ja ootan igalt autorilt selgelteristuvat omanäolisust. Antud luulekogu lugedes tekkis mul aga tunne, et olen tema loomingut juba lugenud, ehkki ma pole. Kuid sama tunne tekib mul ka lugedes ajakirjas “Looming” olevad luuletusi. Loen seda regulaarselt ja ühel päeval lugesin raamatukogus huvi pärast 1984. aastal välja antud ajakirja numbrit. Esimene ettejuhtuv luuletus oli Tiit Merinäkilt, kes kirjutas nostalgiast ja loodusest, tehes seda samamoodi nagu paljud peale teda on kirjutanud. See oli üle 30 aastat tagasi.
Mina loen kindlasti ka Margit Petersoni järgmisi luuleraamatuid. Lugedes tema kirjadusblogi, kus ta kaasahaaravaid arvustusi kirjutab, näen ma temas kahtlemata potentsiaali. Soovitan lugeda käesolevat ja järgmisi luuleraamatuid ka teistel, kes kvaliteetsest eesti luulest lugu peavad.
|
OSCAR-2019
|
||
Ettevõtluskõrgkool Mainor (EEK) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kutsuvad õpilasi ja üliõpilasi osalema konkursil „My City for Young People“.
Konkursi raames tuleb esitada meeskondlik nägemus oma kodulinna turundamisest välisriikide noortele vanuses 18-25 aastat.
Veebruaris saab taas alguse KIKi ressursi- ja energiasäästu konkurss Negavatt, millega soovitakse tõsta energiasäästualast teadlikkust ülikoolides ning tekitada seal roheinnovatsiooni. Negavatt on võistluspõhine konkurss, kuhu oodatakse tudengitelt põnevaid ideid ja projekte, mis aitavad vähendada ressursikulu nende ülikoolis või selle vahetus läheduses.
11. detsembril kell 14:00-17:00 toimus aulas PARE eestvedamisel tudengiklubi personalivaldkonna õppiajetele ja personalijuhtidele.
Tallinna Majanduskool tähistab kodanikupäeva 26. novembril kell 11:30-12:20 kooli aulas. Külalisesinejaks on seekord ärijuhtimise eriala vilistlane Mirko Miilits.
Kodanikupäev on tähtpäev, mida tähistatakse igal aastal 26. novembril, ja mis on ellu kutsutud teadvustamaks kodanikustaatust. Ühtlasi soovitakse selle tähtpäevaga tõsta kodanikuuhkust. 2014. aasta kodanikupäeva motoks on „Liikumine tervendab maailma”, mis lähtub Eesti liikumisaastast ning teadmisest, et igat laadi liikumine hoiab terve nii keha kui vaimu.
17. november toimus Tallinna Majanduskoolis raamatupidajate päev, mille raames said tulevased raamatupidajad nii targemaks kui ka oma teadmisi näidata.
Teisipäeval, 4. novembril külastasid kooli 10 Moskva kolledžite ja kutsehariduskeskuste esindajat. Külalistele tutvustati kooli tegemisi, õppekavasid, õppetöö korraldust, õpiinfosüsteemi, õpikeskkonda, külastati muuseumi ning arutleti koostöö võimaluste üle.
Neljapäeval, 6. novembril Koning Willem I College´i osakonna juhataja Gerla van Vugt, kellega arutati koostöö võimalusi Erasmus + programmi raames.
5. novembril külastasid sekretäri eriala õpilased Eesti Juhi Abi Ühingu eestvedamisel Rahvusarhiivi Tartus.
Esmakordselt uuritakse Eesti tudengkonna hoiakuid ja suhtumist soolisesse võrdõiguslikkusesse. Mõttekeskuse Praxis korraldatava küsitluse eesmärk on kaasata kõrg- ja rakenduskõrgkoolide tudengeid teemakohaste uute ainekursuste koostamisse.
Eesti Maksumaksjate Liit korraldab alates 1999. aastast iga-aastaseid maksuteemaliste uurimistööde konkurssi.
vilistlane Carina Helimets lõputööga "Avalik-õiguslike rahaliste nõudmistega seotud probleemid täitemenetluses: kohtutäiturite näitel", juhendaja Kerly Randlane ja III koha Evelin Stachelstrauch lõputööga "Püsiva tegevuskoha maksustamine Eestis", juhendaja Elo Madiste.
Tallinna Majanduskooli direktor Raivo Täht ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEK) rektor Krista Tuulik allkirjastasid 2. juunil koostöölepingu eesmärgiga tagada TMK kutseõppe lõpetajatele edasiõppimise võimalused rakenduskõrghariduse omandamiseks.
Homme, 23. mail toimub Tallinna Majanduskoolis ettevõtlusalane kutsevõistlus „Äripäevad 2014”, kus mõõtu võtavad ärikorralduse ja väikeettevõtluse õpilased üle Eesti.
Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud ka täiendava täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse 2014. aasta I poolaastaks. Tallinna Majanduskkolis toimub riikliku koolitustellimuse raames täiendavalt 7 kursust. Täpsema info kursuste ja registreerimise kohta leiate siit.
Parima tulemuse sai Merje Meerits raamatupidamise I kursuselt (86%). Talle järgnesid Pirge Mägi sekretäride I kursuselt (85%) ning Kaidi Uustalu ja Jaak Känd (84%), esimene neist raamatupidamise I kursuselt, Jaak oma kursust ei märkinud.
Õnnitleme ärikorralduse eriala II kursuse õpilast Aleksei Vinogradovit, kes saavutas kodanikupäeva viktoriinis 2013. aastal kutseõppeasutuste õpilaste arvestuses 55 punktiga I – II koha.
23. jaanuaril 2014 korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Tallinnas Mustpeade Majas austamisürituse,kus räägitakse noorte võimalustest ja tegelikkusest aktiivses ühiskonnaelus osalemisel ning antakse parimatele tänukirjad.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed tänab Tallinna Majanduskooli õpilaskonda aktiivse osalemise eest kodanikupäeva viktoriinil 2013.
25.-29. novembrini külastasid Tallinna Majanduskooli Bayreuthi kutseõppeasutuse inglise keele õpetajad Agnes Kolb ja Christoph Dietl.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kuulutas välja kõikidele Eesti tudengitele ja kõrgkoolidele mõeldud võistluse NEGAVATT.
NEGAVATT on konkurss, kus tudengitelt oodatakse põnevaid ja hulljulgeid ideid, mis aitaks nende õppehoone juures säästa ressursse ja energiat. Vesi-toit-paber-elekter - vahendeid, mille pealt saaks koolides kokku hoida, on lõpmatult! Võitjaid premeeritakse kuni 10 000 euroga, et nad oma idee kõrgkoolis ka täide saaksid viia. Rohkem infot leiab www.negavatt.ee
Selle aasta Kodanikupäeva tähistame järgmisel teisipäeval, 26. novembril, kell 11:30-12:15 aulas. Tänavuse kodanikupäeva moto on "Kodanikuks kasvanud".
6. novembril 2013 toimus raamatupidamise ja majandusarvestuse eriala üli/õpilaste kohtumine Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehe Tõnis Blankiga.
Koostöötraditsioone jätkates olid Offenburgi Kaubanduskooli 8 halduskorralduse eriala õpilast 14.10.-01.11.2013 vahetuspraktikal Võrus ja Tallinnas.
Ettevõtted mõtlevad üha rohkem sellele, kuidas pakkuda noortele talentidele paremaid töötamisvõimalusi.
Selleks, et selgitada välja, mida eelistavad noored töökoha valikul viib Instar EBC koos Coca-Cola HBC´ga läbi tööandja maine küsitluse.
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) korraldab alates 1999. aastast iga-aastaseid maksuteemaliste uurimistööde konkurssi.
Õppekava läbinul on võimalus leida rakendust kindlustusvaldkonnas ning kindlustussektori ettevõtetel võimalus rakendada koheselt igapäevatöös esmase ettevalmistuse saanud kindlustusspetsialiste.
Täna saavad alguse Tallinna Tudengite Sügispäevad nagu nii mõnigi Teist juba märganud on. Korraldajateni on jõudnud soov tudengitelt, et infot võiks rohkem olla. Seega teevad asja natuke lihtsamaks ja toovad välja neli sündmust, mida soovitaksid enda sõbrale ja igale tudengile - nendel sündmustel fikseeritakse ISIC üliõpilaspiletitega osalejaid ning selgitatakse välja proportsionaalselt kõige aktiivsem üliõpilaskond.
Tallinna Majanduskooli raamatukogu on lisaks tavapärastele lahtiolekuaegadele avatud ka sel laupäeval, 5. oktoobril kella 10-14.
Tallinna Majanduskool hakkab koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Põhja-Eesti regionaalhaiglaga sel sügisel õpetama sekretäritööd spetsialiseerumisega tervishoiuasutustele.
16.05.2013 Tallinna Majanduskoolis toimunud vabariiklikel ettevõtlusalastel kutsevõistlustel Äripäevad 2013 saavutas üldarvestuses I koha TMK väikeettevõtluse eriala VE1291 meeskond koosseisus Rain Järv, Esta Rahno, Krista Rattus ja Karin Kirst.
Kutsevõistluse „Tippsekretär 2013” võidu napsas endale Monika Rogenbaum Olustvere Maamajandus- ja Teeninduskoolist, talle järgnes teisel kohal Triin Nooska Tartu Kutsehariduskeskusest ja kolmandal Kristiina Traumann Tallinna Majanduskoolist.
Taani-Eesti Kaubanduskoda kutsub üliõpilasi rahvusvaheliste esinejatega eksporditeemalisele konverentsile Nordic Open 2013 alapealkirjaga „Cross-border Expansion“. Konverents toimub 15. mail Swissotel Tallinnas.
Tallinna Majanduskoolis toimus pidulik vastuvõtt, mille raames allkirjastati koostööleping Offenburgi Kaubanduskooli (Saksa Liitvabariik, Baden Württembergi Liidumaa), Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja Tallinna Majanduskooli vahel.
|
OSCAR-2019
|
||
Võistlus toimub paarides turniiri põhimõttel. Korraga võistlevad kaks paari. Registreerumine info@rapinasadam.ee või 15 min enne võistluse algust koha peal.
19:00 Navigatsioonihooaja avapidu. Meeleolu hoiavad üleval ja tantsuks mängivad Asso Int ja Martin Müller. Pilet: 3€/5€
Pühapäeval, 3. aprillil ordineeriti Mooste Baptistikoguduses diakoniks Allar Laugesaar. Uuele jumalariigitöölisele palusid õnnistust president Meego Remmel ja Mooste koguduse pastor Ermo Jürma.
Allar Laugesaar on üles kasvanud Mooste koguduse keskel. Juba pikka aega on ta oma mitmekülgseid andeid rakendanud koguduse teenistusse: töötanud pühapäevakooli lastega, mänginud koguduse pasunakooris, laulnud koguduse muusikakollektiivides, olnud ustav ja ettevõtlik sotsiaalhoolekandes, revisjonikomisjoni liige, jaganud Jumala sõna. Vend Allar on abielus ja nende peres kasvab kolm last. Oma vaimulikku haridust täiendab ta praegu TÜ religiooniantropoloogia magistrantuuris. Allar Laugesaar on ka EKB Liidu revisjonikomijoni liige.
Pidulikul jumalateenistusel oli Meego Remmeli jutlus erilislet suunatud uuele diakonile. Muusikas teenis kaasa Tartu Salemi noor vend Rasmus oma laulude ja kitarrisaatega.
Pärast jumalateenistust vahetati tee- ja kohvilauas koos Liidu presidendiga informatsiooni koguduse tööst.
Eesti EKB Koguduste Liidu Virumaa piirkonnas ja Rakvere Karmeli koguduses saab üha selgemaks praeguse lootekoguduse tulevane sünd tütarkoguduseks Kundas. Rakvere koguduse pastor ja piirkonna juht Gunnar Kotiesen ootab koguduseliikmetelt isiklikku panust koguduse sünnile kaasaaitamiseks ning piirkonna kogudustelt vaimulikku tuge.
25. märtsil kogunesid Viru piirkonna töötegijad ühisele nõupidamisele Kundas, palvetamaks üheskoos koguduserajajate eest ning andmaks sealsamas jumalateenistusteks kasutatavatele ruumidele vaimulikku õnnistust ja märgilist tähendust.
Liidu president Meego Remmel külastas Rakveres asuvat emakogudust 24. märtsil, et jagada kogemusi ning julgustust uue koguduse sünnile kaasaaitamiseks. Samal nädalal uusi liikmeid ristinud ja 27. märtsil tervelt 11 liikme võrra kasvanud Karmeli kogudus on kogunud tuntust aktiivse laste- ja noortetöö kaudu. Kevadkoolivaheajal korraldati kaks laagrit, aprillis avatakse linnarahvale ja koolilastele eripärane "ülestõusmispühade näitmaailm".
2. aprillil Tallinnas EMK Teoloogilise Seminari ruumides toimunud GLS rahvusvahelist väikeseminari avades esitles GLS Eesti juht Meelis Kibuspuu hulganisti kokkutulnud kogudusekarjastele ja teistele juhtidele ebatäisulikku pastorit John Burke'i Texasest. Austini linnas asuva Gateway koguduse moto ja veendumuslik tervitus ütleb: "No Perfect People Allowed!" ehk "Täiuslikud inimesed pole lubatud!"
Kiiresti kasvava koguduse rajaja ning pastor Burke, kes varem teenis kaasa Bill Hybelsi Willow Creek koguduses Chicagos, tunnistas, et ei tema ega keegi ta koguduses pole täiuslik. Tallinna seminaril osalejatega oma kogudusetöö kogemusi jagades tõi ta mitmeid näiteid Gateway koguduse keskel muudetud eludega inimestest. Tuhandeid inimesi haaravas koguduses tunnistavad nii mehed kui naised, olgu nooremad või vanemad, kuidas nad on leidnud end esimest korda kirikus teretulnud olevat ning vabanenud tänu sellele umbusust Jumala ja kaasinimeste suhtes, minevikuhaavadest, erinevatest sõltuvustest, gay- ja lesbisuhetest ning homoidentiteedist ja igasugustest pahedest ning pattudest, mille kohta Gateway kogudus piibellikult kinnitab: "Tule, nagu oled, aga ära jää endiseks!"
Päeva lõpul kohtusid Liidu president Meego Remmel ja peasekretär Erki Tamm koos teiste vaimulike töötegijatega veel mõttevahetuseks John Burke'i ja tema kaastöölistega. Kibuspuu avaldas tänu tähendusrikka seminari läbiviimise eest. Remmel palus eestimaalasi teeninud vendadele jätkuvat õnnistust ning kordaminekuid ka järgnevatel seminaridel Põhjamaades ning Suurbritannias.
Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris oli aprillikuu algus tavapärasest pidulikum. Kuu teisel päeval lõpetas järjekordse üheaastase täiendkoolitusprogrammi hulk koguduste töötegijaid. Enamus osalejatest kuulusid väikestesse Liidu kogudustesse.
Koolitus keskendus teemale "Kogudus heade muudatuste algatajana". Kokku õpiti üheskoos Jumala Sõna tundma viiel nädalavahetusel 2010. a oktoobrist 2011. a aprillini. Selise Nelipüha Koguduse pastori Koit Kase sõnutsi andis kogu koolitus väga vajalikke lisateadmisi nendele, kel seisab ees koguduse teenimine diakoni või diakonissina.
Ühiselt omandati teadmisi vabakoguduste ja ühiskonna seoste, Piibli käsitlemise, praktilise eetika, koguduse juhtimise ja hingehoiu kohta.
Eriti kasulikuks pidasid koolitujad ühiseid osadusõhtuid Tartu koguduste keskel. Tutvuti Kolgata, Salemi, Risttee ja Annelinna koguduste töö ja tegemistega. See andis hea võimaluse teha järeldusi ka osaleja kodukoguduse töö kohta.
Kõrgema Usuteadusliku Seminari sooviks on aidata kogudusi nende töötegijate koolitamisel. 2011/2012 õppeaastal on võimalik Seminaris õppida nii tasemekoolitusel kui ka mitmetel erinevatel täiendkoolitustel. Täpsemat infot nende kohta saab Seminari kodulehelt.
|
OSCAR-2019
|
||
Täna Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena arutatavas Eesti Inimarengu Aruandes 2008 on Eesti juhtiv demograaf Ene Margit Tiit hinnanud väga positiivselt perepoliitika ja eriti vanemahüvitise mõju.
Aruandest selgub, et vanemahüvitise rakendamise järgselt toimus muudatus leibkondadesünnitamise strateegiates. Alates 2004. aastast on kokkuvõtlikult suurenenud tõenäosus langetada otsus sünnitamise kasuks. Vanemahüvitise mõjul on Eesti sündivus suurenenud 5-10% ulatuses, kusjuures mõju on seni olnud püsiv ja aastate lõikes kumuleerunud, kinnitab Eesti Inimarengu Aruanne 2008.
„50 aasta kaugusele vaadates tähendavad tänased mõjud +300 000 eestimaalast. Strateegilises plaanis ei saa meil olla ju tähtsamat eesmärki kui eestlaste rahvana püsimajäämine," rõõmustas Riigikogu liige Taavi Rõivas sündide kasvu üle.
„Tegin parlamendi arutelul ettepaneku sõlmida perepoliitika osas rahvuslik kokkulepe - keegi ei ründa päevapoliitilise kasu saamise eesmärgil perepoliitiliste meetmete stabiilsust ning sedakaudu noorte perede kindlustunnet. Jääme huviga ootama, kas selleks ollakse valmis," ütles Rõivas.
Möödunud nädalal majanduskonverentsil Restart Eesti majanduse suurkujude ja ülemaailmselt tuntud finantsspetsialistide vahelises diskussioonis esile kerkinud ideede varal koostas täna kogunenud Reformierakonna juhatus tegevuskava Eesti muutmiseks ettevõtluskeskuseks.
Uuele majandustõusule aluse panemiseks soovib Reformierakond koos partneritega viivitamatult ellu viia järgmised sammud, mis suurendavad pikaajaliseks kasvuks vajalike peamiste ressurside - kapitali, oskustööjõu ja energia - pakkumist Eestis:
1. Seada euro kiire kasutuselevõtt prioriteediks ja allutada sellele eesmärgile riigi eelarvepoliitika, selleks
• rakendada koheselt peaministri juures tööle nn eurogrupp, kes koordineerib Maastrichti kriteeriumite täitmiseks vajalikke ettevalmistusi ning tagab laiapõhjalise koostöö erakondade ning valitsuse ja sotsiaalpartnerite vahel
• eelarve tasakaalu kriteeriumi täitmiseks algatada koheselt seadusemuudatused eelarve paindlikkuse suurendamiseks, mh siduda konkreetsetest kuluartiklitest lahti kütuseaktsiis, alkoholi- ja tubakaaktsiis
• eelarve tasakaalu kriteeriumi täitmiseks esitada kuue kuu jooksul valitsuskabinetile seadustepakett laussotsiaaltoetuste reformimiseks vajaduspõhiseks
• inflatsioonikriteeriumi täitmiseks välistada avaliku sektori palgatõus, mis ületab tootlikkuse kasvu erasektoris
• jätkata sarnaselt Põhjamaadega tulumaksureformi ning vähendada aastaks 2011 tulumaksumäära praeguselt 21%lt 18%le
• anda ettevõtjaile kindlustunne ja jätkata seni hästi töötanud ettevõtete investeeringute maksuvabastuse süsteemiga
• tarkade töökohtade Eestisse meelitamiseks ja Eestis hoidmiseks leppida valitsuspartneritega kokku sotsiaalmaksu ülempiiri rakendamises juba aastast 2010 ning algatada viivitamatult vastav eelnõu
3. Viia viivitamatult ellu Eesti õigust ja haldust kaasajastav, bürokraatiat vähendav ning kapitali ligitõmbavust suurendav reformipakett „Eesti ettevõtluskeskuseks!", st
• ettevõtjate tõhusa kaitse tagamiseks võtta kiiresti vastu saneerimisseadus ning tõsta pankrotihaldurite taset
• muuta äriseadustikku, et võimaldada piiratud vastutusega ühingute asutamist ilma osakapitalita ning täisühingute asutamist ka ühe liikmega
• tõhusa õiguskaitse tagamiseks korraldada kohtusüsteem selliselt, et üheski astmes ei menetletaks asja keskmiselt kauem kui 100 päeva
• võtta järgmisel aastal vastu majandushaldusõiguse üldosa (piiramise piiramise seadus), et ettevõtlusele ei seataks arusaamatuid ja põhjendamatuid takistusi
• tõhusa halduse tagamiseks võtta järgmisel aastal vastu uus avaliku teenistuse seadus, hiljemalt aastal 2010 uus keskkonnaseadustik ning ehitus- ja planeerimisseadustik
• õiguse kättesaadavuse suurendamiseks luua lähiajal õigusinfoportaal ning rakendada riigiga suhtlusel võimalikult palju e-teenuseid
• toetava infrastruktuuri rajamisele innovatsiooni ja teadmismahuka eksporditööstuse tekke tarbeks (Arengufond, teaduskorraldus)
• Eesti tuntuse ja mainekapitali tõstmisele siinsete investeerimisvõimaluste ja eksportööride jõulise tutvustamise kaudu piiratud arvul eelistatud välisturgudel (riigi ühtse välismajandusstrateegia kujundamine)
5. Vähendada viivitamatult ja radikaalselt Eesti mahajäämust tööturu arengus ning rakendada riiklik tegevuskava Eesti tööturu kindlustamiseks piisava hulga targa tööjõuga, selleks
• Haridus- ja Teadusministeeriumil esitada septembriks 2009 valitsuskabinetile arutamiseks terviklik tegevuskava hariduskorralduse kiireks kaasajastamiseks, mh ettevõtlusõppe laiendamiseks koolides
6. Rajada Eestisse aastaks 2020 oma tuumajaam ning kiirendada teiste energiajulgeolekut suurendavate ja kodanikele ning ettevõtlusele hinnasurvet vähendavate projektide elluviimist, selleks
• seada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil eesmärgiks esitada Eesti oma tuumajaama rajamiseks vajalik seadusandlus valitsusele hiljemalt 2010 aasta kevadel ning alustada koos Eesti Energiaga viivitamatult vajalikke ettevalmistusi ja eeluuringuid
• seista järjekindlalt Põhjala ühtse energiaturu kujunemise ja Estlink 2 rajamise eest ning ühendada Eesti elektriturg Kesk-Euroopa energiavõrguga
• kiirendada suurte tuuleenergia arenduste eelduseks oleva seadusandluse valmimist (mere aluse maa omandiküsimused) ning jätkuvalt soodustada teiste alternatiivenergia allikate ja lahenduste kasutuselevõttu
7. Laiendada kodanike vabadusi ja vaba turgu, kaitsta järjekindlalt ja järeleandmatult eraomandit, ettevõtlusvabadust, liberaalset majanduspoliitikat ning astuda vastu riigi igasugusele ülemäärasele sekkumisele.
Valitsusel ei ole midagi anda, kui ta ei ole seda enne kelleltki ära võtnud. Ja valitsus, mis on piisavalt suur, et anda sulle kõik, mida sa soovid, on piisavalt suur, et ära võtta kõik, mis sul on.
|
OSCAR-2019
|
||
Merenduse pikaajaliseks planeerimiseks on valitsus võtnud vastu arengukava "Eesti merenduspoliitika 2012–2020".
2010. aastal oli meremajanduse osakaal tööhõives 3,61% ning lisandväärtuses 5,5%, mille puhul andsid kõige enam tulu sadamad.
Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium vastutab merenduse arengukava prioriteetidest ennekõike esimese kahe eest.
Arengukava viiakse ellu ministeeriumide koostöös vastavalt rakendusplaanidele, mille kehtiv versioon hõlmab aastaid 2014–2016.
Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivsed ning soodustavad mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merenduse kultuuripärandi edasikandmist.
Kontseptsiooni eesmärgiks on arendada välja mereturismi, väikelaevanduse, väikelaevaehituse, noorte ja täiskasvanute merehariduse, meresõiduohutuse, rekreatsiooniturismi ja teiste randluse ning rannameresõiduga seotud valdkondade vajadustele vastav väikesadamate võrgustik.
Kavaga määratakse kindlaks kuni üksteisest 30 meremiilise vahemaa kaugusel olevate sadamate võrgustik, mille arengut riik toetab ja koostatakse soovituslik mereturismi teenusstandard, mis aitab kaasa võrgustiku ühtse kuvandi loomisele.
Eesti kui mereturismi sihtkoha positsiooni tugevdamiseks on oluline suurendada lähiturgudel teadlikkust Eesti rannikul ja saartel pakutavatest mereturismitoodetest ja –teenustest. Tähtsal kohal on sadamate ümber asuvad turismi- ja vaba aja veetmise võimalused, samuti veebipõhise ligipääsu tagamine usaldusväärsele navigatsiooni- ja meteoroloogilisele infole.
2014. aasta detsembris sõlmiti avaliku teenindamise leping TS Laevad OÜ-ga ja OÜ-ga TS Shipping Virtsu-Kuivastu ja Heltermaa-Rohuküla liinide teenindamiseks alates 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2026.
Liine teenindavad 2016.-2017. aastal valminud parvlaevad Leiger, Tõll, Tiiu ja Piret. Virtsu-Kuivastu ja Heltermaa-Rohuküla liinide sõidupileteid on võimalik osta vedaja koduleheküljelt www.praamid.ee.
2017. aasta märtsis sõlmiti koostöös Saare Maavalitsusega otseleping AS-iga Kihnu Veeteed Ruhnu saarega ühendust tagavate Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare parvlaevaliinide teenindamiseks algusega 1. mai 2017 kuni 30. aprill 2022.
Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare liinide sõidupileteid on võimalik osta vedaja koduleheküljelt www.veeteed.com.
2017. aasta märtsis sõlmiti AS-iga Kihnu Veeteed otseleping ka Sõru-Triigi parvlaevaliini teenindamiseks spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud, 2017. aastal valminud, riigile kuuluva reisiparvlaevaga Soela algusega 1. mai 2017 kuni 1. veebruar 2021.
Lisaks liiniveo korraldamisele panustab ministeerium jõudsalt ka väikesaarte laevaühenduste tagamisse ja nende kvaliteedi tõstmisesse. Laevu on ehitatud Piirissaarega (laev Koidula), Abrukaga (laev Abro), Prangliga (laev Wrangö), Vormsiga (laev Ormsö), Ruhnuga (laev Runö) ja Kihnuga (laev Kihnu Virve) ühenduse pidamiseks.
Ühendusi väikesaartega tagavad ühistranspordiseaduse alusel maakonnasiseste liinide puhul maavalitsused või omavalitsusesiseste liinide puhul kohalikud omavalitsused.
Ühendust saartega peetakse enamikul liinidel riigile kuuluva äriühingu AS Saarte Liinid sadamate kaudu. Ettevõtte ülesanne on sadamate haldamine ja arendamine ning parvlaevaühenduse kindlustamine mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid haldab 18 sadamat.
Neist suuremates on tingimused ka kaubalaevade vastuvõtuks. Saaremaa suurim kaubasadam on Roomassaare sadam, kus on välja ehitatud kaid reisilaevadele, naftatankerile, kalalaevadele ja purjejahtidele.
Eestil on tänud geograafilisele asukohale soodsad tingimused rahvusvahelise reisilaevanduse arenguks nii regulaarliinidel kui ka ristluslaevade teenindamisel.
Rahvusvahelisi reisilaevu teenindatakse Eestis eelkõige riigile kuuluva äriühingu AS Tallinna Sadam sadamate kaudu. Ettevõtte reisijate arv ületas 2013. aastal esmakordselt rekordilise 9 miljoni piiri.
Oluliselt panustab rahvusvahelisse reisilaevandusse AS Tallink Grupp, mis opereerib liine Eesti, Soome ja Rootsi vahel.
Sadamate kaudu toimub umbes kaks kolmandikku Eesti ekspordist ja impordist ning peaaegu kogu transiit.
Eestis on 27 tegutsevat kaubasadamat. Olulisemad neist on AS Tallinna Sadamale kuuluvad Muuga ja Paldiski lõunasadamad ning eraomandis Sillamäe, Kunda, Pärnu ja Paldiski põhjasadamad.
Eesti sadamad on hea konkurentsivõimega. Peale soodsa geograafilise asukoha transiidikoridoride sõlmpunktis ja heade ühenduste raudtee- ja maismaatranspordiga on Eesti suurematel kaubasadamatel head looduslikud tingimused: pehmete jääolude tõttu on need paremini laevatatavad kui mitmed teised Soome lahe sadamad.
Samuti on sadamate sügavus piisav suurte laevade vastuvõtuks, mille maksimaalne kogumass võib ulatuda 170 000 tonnini.
Kaubavedude hulgas on ülekaalus vedellast, eelkõige naftatooted, mille vedude maht on viimastel aastatel vähenenud. Seetõttu on seatud eesmärk kaupade sortimendi laiendamine ja eelkõige konteinerkaupade mahu suurendamine.
See tähendab laevateede süvendamist, märgistamist, laevaliikluse korraldamisest ja ka näiteks meremeeste diplomeerimist. Meresõidu ohutusega tegeleb Veeteede Amet.
Meresõiduohutuse tagamisel, merekeskkonna kaitsel ja merenduse kui olulise majandussektori arengul on oluline roll rahvusvahelisel koostööl. Merenduse valdkonna olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid, mille töös osaleb ka Eesti, on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ja Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM).
Meremeeste erialast ettevalmistust ja diplomeerimist reguleerib Eestis meresõiduohutuse seadus ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“.
Eelnimetatud nõuded on kehtestatud lähtuvalt meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ja selle hilisemates muudatustes (STCW konventsioon) sätestatust.
2015. aasta 17. märtsist 1. augustini viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbi meremeeste rahulolu-uuringu, mille eesmärgiks on saada ülevaade STCW konventsiooni kohaste ning siseriiklikes õigusaktides sätestatud meremeeste koolituste läbiviimise ning diplomeerimise hetkeolukorrast Eestis, samuti Eestis pakutavate täiendkoolituste tasemest ning võimalikest puudustest õigusaktides ja praktikas.
Veeteede Ameti meremeeste registri andmetel on töötamise õigust omavate kehtivate dokumentidega meremeeste arv 11.11.2015 seisuga 8992.
Meremehena töötamise õigust tõendavate dokumentide kehtivusaeg on maksimaalselt viis aastat, mistõttu puudutab meremeeste koolituste ja diplomeerimise regulatsioon igal aastal vähemalt pea 2000 inimest.
2015. aastal alustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga mereõiguse kvaliteedi kaardistamist ja selle parendamist.
Hanke alusel telliti õigusbüroolt Consolato del Mare mereõiguse revisjoniprojekti lähteülesande koostamine, millega selgitati välja revisjoni vajadus ja ulatus, kaardistati praktikas tekkinud probleeme ning loodi üldine edasine tegevuskava. Kaardistamise ja lähteülesande koostamise käigus kaasati erinevaid mereõigusega kokkupuudet omavaid era- ja avalikõiguslikke asutusi.
Valminud lähteülesande põhjal otsustas valdkondlik komisjon 17. mail 2016 projekti jätkata ning alustada mereõiguse revisjoniga.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi läbi viidud hanke tulemusel on leitud revisjoni töörühma liikmed, kes viivad 36 kuu jooksul läbi mereõiguse revisjoni.
Täpsem info projekti kohta on kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel: https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/oiguspoliitika/oiguse-revisjo...
Lisa 2. Merevööndeid reguleerivate olulisemate välislepingute, direktiivide ja määruste nimekiri, mille osalisriigiks on Eesti
Lisa 3. Merevööndeid reguleerivate olulisemate välislepingute, direktiivide ja määruste nimekiri, mille osalisriigiks Eesti ei ole
|
OSCAR-2019
|
||
Tegelikult on veel ennatlik rõõmustada, sest aastavahetus on veel ees, aga vähemalt jõulud möödusid mul rahulikult/koduselt. Lisaks muudele headele asjadele sulas meil ka lumi ära. Vähemalt pole hirmu, et ma puukuuri ei pääse ja tänaval libedaga pikali lendan. Viimased paar ööd ei ole mu uni kuigi rahulik olnud. Täna öösel näiteks läksin alles kell pool kolm voodisse, aga selle eest magasin eile õhtupoolikul tunnikese, sest ka eelmisel ööl ei saanud ma korralikult und. Imelikud mõtted käisid. Kartsin, et taas tuleb akende taha ootamatuid külalisi, aga õnneks seda ei juhtunud. Loodan, et aastavahetus möödub sama rahulikult. Ma isegi ei tea veel, kas ma olen uusaastaööl taas üksi, või lähen näiteks tütre pere juurde. Igatahes pühapäeva hommikul kogudusse, aastalõpu Jumalateenistusele on küll plaan jõuda.
Kuigi meil on linna peaväljakul kuusk ja tavaliselt koguneb rahvas südaööks platsile, siis mina ei ole käinud. Olen mõnel aastavahetusel isegi sel ajal juba maganud, kuid ilutulestik on üles äratanud. Igatahes üsna pea on aasta 2018 käes. Mulle see meeldib, sest kuigi ise ma ei ole jõuluhullusega kaasa läinud, siis väsitav on see ikka. Just eile mõtlesin, et olen vaatamata oma tegevusetusele sama väsinud, nagu oleksin ise ka rabelenud. Kinke ma ei teinud ja ka mulle neid ei tehtud(peale televiisori, millest kirjutasin siin). Televiisorit ei ole ma veel sisse saanud lülitada, sest ma ei tea, kus karpides mul see digibox on, mille ma vanast elukohast kaasa pakkisin ja pealegi ei ole mul antenni. Antenni kavatsen osta alles jaanuaris, sest selleks aastaks on ostude limiit täis. Niigi pean aastavahetuseks veel toidulaua jaoks midagi ostma. Kodus on küll, millest saaks valmistada, kuid leiba-saia ei ole. Joon kohvi ära ja siis lähen poodi.
Ma ei tea, võib-olla olen oma postitustega kujundanud arusaama, et mul on piisav sissetulek. Tegelikult ei ole, sest jätkuvalt on mu ainukesteks sissetulekuteks töövõimetuspension ja see raha, mis mulle blogiga juurde tiksub. Ja seda ei ole palju. Jah, ma tegelen veel krüptorahadega, kuid nendega on nii, et see on pikaajaline protsess ja praegu on see krüptovaluuta, mida mul natuke on kogunenud, üsna odava väärtusega. Inimene, kes krüptovaluutadest rohkem teab, ütles, et las seisavad praegu niisama, kunagi hind jälle tõuseb. Üks krüptovaluutade platvorm on siin. Ja kes tahab Bitcoinidest ja teistest krüptovaluutadest rohkem teada saada, võib liituda fb grupiga. Nemad seal teavad krüptorahade tulususest rohkem, kui mina oskaksin seletada.
Aga ilusat ja turvalist aastalõppu kõigile. Olge liikluses ja tulega ettevaatlikud ja ärge pidutsemistega liiale minge… 🙂
…on veel internet alles ja mul und veel pole, siis otsustasin blogi mustanditesse kogunenud asjad kokku koguda ja väikese postituse teha. 😀 Ega mul suurt midagi kirjutada pole, sest kodus istuval inimesel, kellel isegi televiisorit ei ole, polegi peale interneti mingeid kommunikatsioonivahendeid, mille kaudu uudiseid või saateid kuuleks-näeks. Ma pole oma internetimahtu raatsinud veebis saadete vaatamiseks kulutada. Niigi päeval tõmbasin oma arvutisse Bitcoin walleti(bitcoini rahakoti), mille kohta üks teadjam inimene ütles, et selle arvutisse sünkroniseerimine võtab meeletult mahtu. Mul vist jäigi poolikult sünkroniseerituks, sest arvuti läks selle tõttu nii aeglaseks, et kahtlustasin juba internetimahu otsa lõppemist. Bitcoin on krüptovaluuta, mis aina enam kogub populaarsust. Ühes Eesti internetikaubamajas saab isegi juba maksta bitcoinidega. Ühe bitcoini hind on kõikuv ja praegu ulatub see 7000€ kanti. Loomulikult pole mul isegi ühte bitcoini koos, sest ega krüptorahad ainult bitcoin pole, vaid neid on kümneid-kümneid, kui isegi mitte sadu. Üks kauplemisplatvorm on siin. Kes vähegi asjast rohkem huvitatud on, saab internetist vajalikku informatsiooni küllaldaselt kätte. Enamjaolt muidugi inglise keelset, kuid ka Eestis on krüptovaluuta huvilisi palju. Siin on veel üks kauplemisplatvorm.
Päeval just lugesin Jane blogipostitust, kuidas kodusel meetodil raha võib teenida ja krüptorahade kogumine(ost-müük-vahetus) on üks võimalus, arvuti tagant lahkumata raha teenida. Jane postitus oli muidugi suunatud blogimisega raha teenimise peale. Ka seda teen ma väikestviisi, kuid see eeldab blogile suurt lugejaskonda, mida mul veel ei ole. Igatahes üritan ma oma oskustega sissetulekut kasvatada, ehk igaüks teenib nii, nagu oskab… 😉
Ja kes armastab oma ostusid internetis teha, ning veel pole liitunud Bonusway`ga saab seda teha siin.
Kuna klienditeenindaja elektrilevist ütles mulle tookord, et kui nad elektrilepingu koheselt lõpetaks, siis pean selle eest maksma üle 40€, siis ei lasknud ma loomulikult elektrit kohe kinni panna, vaid pigem kasutan selle 40€ eest elektrit, sest summa tuleks ju nagunii maksta. 😛 Ja kuna elekter on hea ja vajalik asi, kasvõi interneti kasutamiseks, siis ma seda ka sel varajasel hommikutunnil teen. Kell on vaevalt 6 hommikul ja kuna ma nagunii pidin nii vara ärkama, siis mõtlesingi, et joon varajase kohvilaari ja vaatan, mis internetimaailmas toimub. 😀
Esimese asjana “hüppas” mul lahti fb ja sealt nägin oma ammuse sõbranna postitust, mis ta oli eile kirjutanud. Ja järjekordselt oli see sellest, kui tobe ikka on meie praegune president ja kui hävituslik on tolle käitumine eesti rahva suhtes. Teate, ma isegi enam ei kommenteeri ta postitusi, sest minu mõttemaailm on natuke teistsugune ja ma lihtsalt ei viitsi tühja tuult taga ajada. Pealegi on mu oma elus praegu küllalt probleeme ja mul ei ole ei aega ega tahtmist kogu Eesti elu elada. Aga mis internetis, või kasvõi teise inimese blogis kommenteerimisse puutub, siis selleks ju kommenteeritaksegi, et avaldada oma arvamust. Ja-jah, see on vastus Raili blogi kommenteerijatele, kes nüüd on minu kraesse karanud, sest ma avaldasin seal oma arvamust, mis puudutab metsa ja aiasaaduste korjamist ja hoiustamist. Ma ei tea, kuidas Railil, aga mul pole küll vaja veel metsas käia, sest hoidiseid pole mul kusagil säilitada ja ostan toidukraami tavaliselt kohe tarbimiseks. Ja kuna ma olen söögi suhtes äärmiselt vähenõudlik, siis ostangi ainult juhul, kui tunnen, et täna ma tahan just seda süüa, “kui ma seda ei saa, siis suren”, nagu need emotsiooniostud tavaliselt on. 😉 😀 Söök on minu jaoks ainult eluspüsimisvahend, ehk “söön selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa”.
Ma ei saa aru, mis värk inimestel on oma nina teiste asjadesse toppida, ehk eeldada seda, et teised peaks ka nii elama ja käituma, nagu nemad seda teevad. Aga ma ei taha, mulle piisab minu elustandardist täielikult. Saan edukalt hakkama ilma tööl (nende mõttes tööl) käimata, sest töötada saab ka kodunt lahkumata, internetis. Seda ma teengi, ainult mõneks ajaks jääb see vist katki, sest elekter ju kaob. Aga eks ma siis toimetan edasi, kui jälle elektri saan. 🙂 Mul on kõik eluks vaja minev olemas, peale oma korteri, kuid ma saan selle ka. Loodetust natuke hiljem, aga eks ma siis seni lepin sots. korteriga.
Need paar annetust(aitäh teile) ja mu kogutud raha ei ole praegu veel piisav, et saaksin korteri osta, sest minu “kaela peal” on(oli) töötu korterikaaslane ka. Sel kuul olen talle küll kategooriliselt “EI” öelnud. Saagu ise hakkama. Maksku kõigepealt vana võlg ära.
|
OSCAR-2019
|
||
Inspireeritud Ritsiku postitusest ja kommentaariumist, Madis Seppami följetonist*, Brigitta Davidjantsi "Minu Armeeniast" ja Mihkel Muti "Eesti ümberlõikajast".
Istun autos koos keskealise valge mehega. Keset maanteed tekib järsku tropp, keegi sõidab aeglaselt.
Mina, äsjane arvamusavaldus veel selgelt meeles, läbi hammaste: "Ei, ma ei taha saada teiste inimeste liiklusraevu ohvriks, ma ei taha, et mind eideks sõimatakse."
Märkusena, jah, mu esimene sõiduõpetaja oli siga, aga minu kommentaar ei käinud ju üldse tema pihta.
Veel hiljem, sama auto, samad inimesed. Juttu tuleb ühest välismaisest tuttavast, valgest keskealisest mehest, kelle abielu järsult purunes ja kes sai selle käigus ka lähenemiskeelu oma naisele. Jutu sees selgub, et naine on Aasia päritolu.
Loen täna Las Vegase tulistajast - rikas valge keskealine mees, pealtnäha normaalne, mingeid kahtlasi märke varem ei esinenud. Suur osa kommentaare kahtlustab vandenõud - surnule on lihtne püssi kätte panna, midagi seal susiseb, jälle mätsitakse miskit kinni! Ma pakun, et surnud Ahmedi või Mohammadi puhul ei tuleks kellelgi selline variant pähegi. Kahtlaselt palju pühendatakse uudistes tähelepanu faktile, et tulistaja elukaaslane oli võõramaist päritolu, olgugi et teda kuriteoga ei seostata.
Tema: "Aga miks sa Eestis elada tahad?" (Küsimusest õhkub hinnangut Eesti kui perspektiivitu kolka kohta. Miks ometi, miks?)
Mina, kohmetult, selle asja peale varem pikemalt mõtlemata: "Eee, no ma olen siit pärit, siin on mu kodu ja..."
Tema, mõtlikult, kuid mitte eriti veendunult, pigem üllatunult: "Nojah, seda küll, niimoodi võib mõelda jah."
Siis veel üks vestlus, kus ma ütlen teisele inimesele enda meelest täiesti loogilise ja üldkehtiva asja - inimene olemine tuleb enne eestlaseks olemist ning tema vastab, et ei, tema on eelkõige eestlane ja alles siis inimene. Ma siiamaani kahtlustan, äkki ta ikka lihtsalt provotseeris, aga päris kindel ma pole. Et loomulikult saab laulda "Eestlane olla on uhke ja hää!" aga näiteks somaallane olla uhke ja hää ei ole, sest no me lihtsalt oleme rahvusena neist etemad? Üha enam tundub, et rahvuslus on sääraste võitlevate rahvuslaste poolt kaaperdatud, kes otsivad rahvuste hierarhiat ja panevad isekeskis paika ka selle, kes on kõige õigem eestlane. Nende õnnetuseks olen ma mõlemat suguvõsaliinipidi peaaegu puhas mats, üks vanavanaisa oli sakslane, aga see on rahvuste hierarhiat silmas pidades vist pigem pluss. Üks vanaisa oli mul Eesti Leegionis, ilmselt oleks ta päris nördinud, kui saaks teada, et ta mõne meelest nats oli või et Hitler tänapäeval veel kellelegi sümpatiseerib.
Peale "Minu Armeenia" lugemist näib, et me pole selles "õige rahvusluse" otsimises üksi, Mutt vaatleb rahvuslust läbi erinevate kõõrdpilkude, millest ükski just meeldiv pole. Ma ei oskagi seisukohta võtta - kas mittevõitlev rahvuslus on üldse võimalik, kas rahvusluse essents ongi see, et "tegelikult oleme meie kõige paremad", see põhimõte jookseb ju läbi pea kõigi rahvaste müütidest - nemad kui maailma kese. Kas mittevõitlev rahvuslus on säärane nagu Mutil tõelise kosmopoliidi Pedro Ylgemi "tsiviliseeritud rahvuslus" - "säärane, kus on vabaõhumuuseumid ja rahvuspargid, folkbändid ja pärimusfestivalid, rahvusliku loomemajandusega tegelevad idufirmad ja vastav know-how.". No kellele need ei sümpatiseeriks, eks? Aga "kõige tähtsam on näha ennast ja oma ajalugu üldises raamis ja teiste vaatevinklist." Paku ainult seda, mida turist näha tahab, muu salga maha ega ära pea ennast unikaalseks. Soovitan soojalt Mutti lugeda, selline hea raamat, tõstatab ebamugavaid teemasid ega paku neile lihtsaid lahendusi.
Ja nüüd see, et ma tõepoolest ei tea, keda valida. Tegin nagu Ritsikki seda Tartu valimiskompassi, tulemuski sai meil sama (IRL ja Reform), aga tegelikult oli mul nendega vist miski 50% kattuvust, vähim ühisosa EKRE ja Vasakparteiga oli 41% , ehk siis tegelikult on kõigiga pea ühtemoodi vähe ühist. IRL ja Reformi kõrval oli mul sama ühisosa muidu ka selle Meelis Kaldalu hullude valimisliiduga, mõtlesingi, et kasvõi protestiks, aga nii vist ikka ei kõlba...Ei ole ju nagu millegi vastu protestida ka, ma ei tea, et meil siin linnas midagi väga oluliselt viltu oleks (va see, et lasteaiatasu on võrreldes muu Eestiga jõhker ja kõik uued majad, mis ehitatakse on koledad, aga see on ka mujal Eestis nii). Programmid on ka sellised, et võta üks ja viska teist, iga mõistliku ettevõtmise kohta on paar kasutut ja mõni päris loll. Üritatakse enda kraesse kirjutada asju, mis valimiste tulemustest hoolimata toimuvad või siis tahetakse teha midagi samasugust, mis juba on, aga kolm korda suuremalt.
*Följetoniga oli ka aega iseloomustav lugu, nimelt jagati seda FB-s koos tähelepanekuga, et ERR toimetus lisas loole märke "följeton" seetõttu, et inimesed ei saanud muidu aru, et tegemist on naljalooga, aga probleeme olevat ikka. Ma ei saa aru, miks nad mõtlesid, et inimene, kes ei saa aru, mis on huumor, teab, mis on följeton.
Labels: aktuaalne teema, feminism, imeline elu, isiklik, koomika, raamat, valimised, võrdõiguslikkus
Rahvuslus on tänapäeval keeruline probleem, kuidas olla tolerantne rahvuslane? Mulle meeldis Mihkel Muti arvamuseavaldus http://arvamus.postimees.ee/4257719/mihkel-mutt-sallimatust-ei-tohi-sallida. Oma pere, sugukonna, grupi, rahvuse, ... jne ... eelistamisel on sügav bioloogiline ja evolutsiooniline tagapõhi - iga elusolend soovib alateadlikult, et eelkõige tema geenid (või võimalikult sarnased) edasi kanduksid. (Group selection, multi level selection evolution theories)
Ei ole reaalselt kogenud, et rahvuslus oleks keeruline probleem ja veel tänapäeval. 80 aastat tagasi oli see kindlasti teema. Ja 100 aastat tagasi ka. Praegu ole soliidne ja enesekindel eestlane, kellel on, mille üle uhkust tunda. Rohkem polegi nagu vaja. Neid, kes võõrsil püüavad ärasulanduda ja pingutavad, et kellelegi ei tuleks pähegi, et nad on eestlased, neid karistab Ülim Printsiip sellega, et kõik peavad neid lihtsalt idaeurooplasteks. Paras.
|
OSCAR-2019
|
||
Seekord õpime võimu juhtida elektriline seade; enne kui hakkate server meil on paigaldatud LAMP nagu me nägime eelmist tarnet.
Seda rakendada, lähen kasutada relee Board of 5V ja kaheksa kanalite, Peab olema optoacoplada kaitsta Vaarika PI; Me uurige seadmega 220V, ja pins GPIO Vaarika tööd maksimaalselt 3,3V.
Nüüd me test kui ühendused tööd, lihtne test in Bash, selle viigu GPIO 17 väljundiks, ja annab kõrge väärtus.
Meil on juba testitud, töö, nii et nüüd me peame ajastada veebilehe vt, See on üsna lihtne kui katsetus on LED Nägime Viimane tarne.
Kuna meil on skriptid ja selle index.php nende asjaomaste marsruutide kohta, Meil on võimalik vaadata Järgmine hierarhia kataloog veebiserveris.
Nüüd me test kolm nupud Veenduge, et kõik töötab korralikult. Kord tööle, ja relee plaat leds sisselülitamine, Me kuuleme ka “Kliki/Pauke” paisata avamisel ja vooluahelat.
Skeemi Ühendage relee vahele magneto-termiline lüliti ja pistik Meie maja sein on järgmised; kavade jaoks olen kasutanud ühe kanaliga relee pilt, selles näites on kanal IN 8 kaheksa kanaliga plaat.
Kontseptsiooni tõendamise kohta, Ma kasutan järgmisele skeemile plug-in, et ma pidin muutmiseks toas maja, ja lamp. Allpool on seina, ja eespool kes olen sõitnud seda testi ühendust lamp; relee lüliti toimib.
Seal on kolm sadamates iga relee väljund elektriühendus: COM, tavaliselt avamine ja tavaliselt suletud. Aastal COM Meil tuleb ühendada elektri positiivne See sööda seadme, ja ainult ühes teised kaks kaablit laiendamine seadme positiivseks. Selle negatiivne ühendab otse seadmele toitepistik.
See sõltub kui ühendate selle tavaliselt avamine, või on tavaliselt suletud Kui seade on sisse lülitatud või välja kui lülitate vaarikad.
Selles näites on ühendatud relee tavaliselt suletud, nii et kui lülitad vaarikad, pistikud töö; Kui conectásemos seda tavaliselt avamine, Millal lahti Vaarika lamp võib sütti sest ringkonnakohtu oleks avatud; Me aru see parem video.
Interneti juurdepääsuks peate seadistama marsruuter saadab saabunud sadama 80 suunas Vaarika PI. Ruuter või NAT valik Virtual Server saab seadistada.
Et vaadata lihtsalt saate NoIP registreeru ja saada tasuta domeeni koos oma avaliku ip tüüp casa.no-ip.biz.
Ma olen, et te hindame, oma nõuandeid, reaktsioon nii kiiresti ja teie Viisakus, On rõõm, sa tahad head 2015
Kõik toimib suurepäraselt, Kuigi ainult lan või Xming via ssh, Ei saa ühendust Remote, "teise arvutiga Interneti kaudu, Mul on noip ja dyndns, ja ma ei suuda, Kui teil on idee, ma tänan teid ette,
Peate avama pordid ruuteri, mis annab teile juurdepääsu Internetile soovitud teenuste (HTTP port 80, HTTPS port 443, SSH port 22, jne) ja kas sadama ekspedeerimine avalikes Vaarika IP IP ruuteri, mis võimaldab teile juurdepääsu Interneti.
Lõpuks on juba ainult mis teisest võrgu ruuteri IP üldsusele suunatud loomise algatama, Te saate testida oma mobile 3 G.
Kui see töötab, juba hankimiseks saate konfigureerida NoIP või Dyn juurdepääsu tagasikutsumine avaliku IP asemel lihtne nimi:; Lisaks kui installida NoIP vaarikas, kohta NoIP veebilehel oma avaliku IP muutub automaatselt siis, kui see muutus ruuterile.
Turvalisuse suurendamiseks, Oleks parem, kui konfigureerite VPN võrku ühendada, ja suunata läbi oma liiklust.
Paigutage fail veebi kaudu ühendust luua, Nupu vajutamisel (Lülitage sisse, Lülita välja, või vilkuv) ainult välja lülitada led, kuid ei käivitu, ega selle värelus.
Sõltub sellest, kui see conectáis on tavaliselt avatud, või normaalselt suletud konfiguratsioon skripte Python.
Tere, Huvitav led töötab suurepäraselt, see sisse lülitada ja välja lülitada, rõõm, kuid relee ei tööta, ei ole avatud või tihedas, Lülitage 🙁
Muudetud on sisend, lisades mõned reklaamid, selgitades, et see on oluline märkida, kui ühendame selle led, sest kui investeerida neid poolakad ei lülitu.
Installima VNC, minu võrgus kõik toimib, Aga ma ole Interneti teel võimalik, ei leia viga, Täname mulle selgitada
On õigesti konfigureeritud avada neid Porte seotud VNC ja suunata neid taotlusi läbi poole harilik NAT ruuter?
Selle Bbox3 ma avada sadamad 80, 22 443 5901, 5800 suunatud harilik IP, Tänud vastamast, mul nii kiire
Avage pordid VNC, jätate lisas need numbrid sadama näeksite, mis on (kohaselt programm, mille abil saate kasutada ühte või teist):
Tavapäraseks kasutamiseks peaksite avama ning 5900, ja turvalisuse suletud teised avatud; Kuna kõnealuste protokollide neid kasutada.
Näide kasutamise IN8, Tuleks ainult IN0 või oma relee IN1 muutmine ja nagu mainisin enne järgige õpetus 🙂
Ma tegin kõik, nagu eespool soovitatud, Kui ma kirjutan käsud terminali, töötab, Aga, Kui ma saan faili enciende.sh ja saada kulgema terminal ei tööta ja ei saa isegi näha index.php lehekülg
See võiks olla anda õigused probleemi, või kuhu on salvestatud skripti asukoht on vale; Kas sa annad mulle rohkem üksikasju?
Saate kontrollida, kui olete installinud need vajalikud sõltuvused loetelu esimene juhendaja kontrolli GPIO liides veebi kaudu.
Teretulemast põnevasse maailma ning asjade, Võite kommenteerida kui kahtleb, kas te ja ei leia lahendus artiklites blogi.
Et see kommentaar on midagi, mida paljud lugejad küsida, mida ma olen ette järgmise osa kus on GPIO staatuse näitaja planeerime juhendaja pins vabal ajal tasuta.
Enne midagi Tänan sind nii palju oma blogi.. on tähelepanuväärne. Ma omalt poolt olen ostnud kõik see vajalik, Olen jälginud oma õpetused, kuid kui sa jooksed plaadi 8 releed, midagi läheb valesti ma.
Küsimus on nagu on, kui mul plaat octoacoplada?? on, mis tundub, et sa ei muutub piisavalt aktiveerimiseks praeguse. Minu ühendused on:
Kui aktiivne gpio skripti, led punane kontroll on sisse lülitatud on momoento, kuid ei püsi. Ma saan aru, et sellepärast on gpio aktiveeritud on 3,3 volti ja selle releed on 5 v. Vannun, kuid on sama plaat nii, et sa pead ahber kuidas teha seda tööd ei?
Enamik neist releed ühilduv, mida turustatakse mikrokontrollerid tulevad juba opto-ühendatud plaadid, Saate kontrollida, kui see on erisusi või otsin neid optocouplers plaat; mis muudab seeria, mis on kommenteerinud, kui arvu, mis on.
Igatahes, probleem tundub olevat puudumine, nii et asendada vaarikad trafo 2A või sööda väliselt relee võiks aidata.
Täname teie kiiret vastust. Tegin katsed otse plaadile releed (eemaldamine Vaarika PI), Kas oli see plaat oli vale. Ma sain feeder väljaspool 5V 2A.
Ühendage selle GND alla feeder VDC, et selle + feeder ja selle IN4 ka selle +. ja seal.. TEOSED!! relee klõps ja LED-märgutuli jääb, Ma tegin katse 220v lampi ja kõik ikka töötab. Probleem tekib Vaarika Pi.
Ma ühendatud välise plaadi feeder “+” selle VDC “-” selle GND ja selle IN4 ühendatud harilik gpio4, ja seal, kui ma aktiveerida selle GPIO, ei juhtu midagi. Mõõdetud GPIO ja annab 3,3 v. Olen lugenud teistele saitidele ja on ütleb, et sellepärast tuleks ühendada hüppaja VDC-Kontrollkomisjoni teisel kujul. Ei ole, et ma valesti. Võib olla, et asun selle gpio BASH?? S vaja tema odav kaardi kasutamise la libreria de python ning GPIO tööd??
Tere, Mul on probleem kustutada valgus relee, koodiga õpetamisel, võiks kerge tavaline, kuid kustutada ei kustuda ette ja relee, kui ma lahti ühendada relee harilik kaabel ainult relvitustamisel. Pärast mitmeid katseid ma suutnud kustutada õpetamisel koodidega viinud kustutada juhendaja kood. saada selle vormi osa kood: IF ($_ POST[apagar17]) {
SI todas las conexiones están al juhendaja, ja oma relee on sama või üks võrdse disain peaks toimima ilma probleemideta.
Soovitan järgida värskeima juhendaja, et sa leiad järgmisele lingile; Kui sellest ei ole abi võid vaadata kui moodul relee on optoacoplado, mida kasutati õpetused:
Tere päevast, Ameerika Ühendriigid, Minu nimi on Enrique, Olen huvitatud masina automaatika Vaarika see saadud kooli osa, mainida, et peab, on linux, mis ei tea palju need õpetused, On võimalik arendada projekti, nii veebilehe kui programmitöö, vaja Windowsiga vaarikas?, et mainida tuleb installida sama vaarikas server web või kus?, Kui soovite seadmete summa või ületada vaarikas 3 tavaline ocuparia ei, muud Vaarika või on midagi, mis suurendab mulle suutlikkust?, Tegelemisel teise vaarikas, nagu oleks nii samas veebirakenduses?.
Saate teha kõike alates Windows Notepad abil kirjutada skripte ja veebilehe, Nende failide kopeerimine harilik WinSCP, ja ühendab teid SSH kitt.
Vaarika PI, kui see on, millel on paigaldatud süsteemi GNU / Linux (Raspbian betoonist) ja on, kuhu tuleks paigaldada on server web, kuid pärast juhendaja peaks olema lihtne.
Hei, kuidas sul läheb? See on tõesti väga huvitav ja kasulik oma blogi sissekanded. Ma olen hakanud selline projekt ja mul on päring:
Idee on panna võimsus sisend ning et kus on electridicad käivitada vaarikad ja sööda kanalite jaoks relee moodul lülitada / väljalülitamine seadmed, Aga, Kui ei ole elektrit (voolukatkestus) Harilik (ilma relee moodul) jätkub ka powerbank (aku kuni kuid sondi ja hoidke a 6 tundi).
Ilus päev, esimese kõik vabandust taaselustada vana teema, Mul on küsimus…. Kavatsen aktiveerida 4 erinevad pirnid minu maja jaoks era stuudio fotograafia, Minu idee oli teha seda kohalikku veebisaiti:, puuteekraani Vaarika ekraanil olevate objektidega… Ma soovitan
|
OSCAR-2019
|
||
Õigusabi põllumajanduses, osa II – põllumaa omandamine ja rent | Advokaadibüroo TRINITI – teeb teisiti ja teeb ära!
Põllumaa olemasolu on üheks jätkusuutliku põllumajanduse tagatiseks. Müügi- ja rendihindade tõusu ning turgude elavnemise taustal on oluline, et maa ostmisel ja rentimisel koostatavad dokumendid tagavad vastavalt omaniku vahetumise ja maa kasutamise õiguse. Selleks on vaja meeles pidada mitut õiguslikku nüanssi.
Eestis on piiratud juriidilise isiku õigust omandada põllumajanduslikku maad. Kinnisasja omandamise kitsenduste seaduse kohaselt on juriidilisel isikul õigus omandada vähem kui kümme hektarit põllumajandus- ja metsamaad sisaldav kinnisasi ilma kitsendusteta. Sellest suurema maatüki ostuks on vajalik, et juriidiline isik oleks viimased kolm aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmisega. Tõendi põllumajandustoodete tootmise kohta väljastab Maksu- ja Tolliamet. Erandina on suurema maatüki ostmine lubatud ka maavanema loal. Eraisikutele sellised piirangud ei laiene.
Et vältida ostutehingu vormistamisel ilmnevaid üllatusi, tasub juba läbirääkimiste alguses kontrollida kinnisasjaga seotud andmeid kinnistusraamatust. Eestis on see lihtne – aadressil kinnistusraamat.rik.ee on võimalik kontrollida nii kinnistu omanikke kui koormatisi. Väljavõte, mis sisaldab nii omanikke kui koormatisi, maksab kolm eurot. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata, ega kinnistu ei ole kaasomandis või arestitud ning millised koormatised kinnistul on.
Kui kinnistu on mitme isiku kaasomandis, on asjaõigusseadusest tulenevalt teistel kaasomanikel ostueesõigus kaasomandis oleva kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik. Siiski ei saa ostueesõigust kasutada kinnisasja müümisel müüja vanemale, lapsele või abikaasale. Müügitehing, mis piirab kaasomaniku ostueesõigust, on tühine. Selleks, et saada kehtivalt kinnistu mõttelise osa omanikuks, tuleb enne müügitehingu tegemist veenduda, et varasemates müügitehingutes on kinnistu kaasomanikke teavitatud, nad on müügilepingu kätte saanud ning neil on olnud võimalus kasutada oma seadusjärgset ostueesõigust. Kui võimalik, tasuks kaaluda eelnevat kaasomandi jagamist reaalosadeks või isegi kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi reaalosadeks jagamiseks ja lõpetamiseks on vajalik kaasomanike kokkulepe või seda asendav kohtulahend.
Reegel on, et koormatud kinnisasja võõrandamisel jäävad kõik kinnistusraamatusse kantud koormatised (nt hüpoteek, servituut jms) kehtima. Seega peab kinnisasja uus omanik olema valmis näiteks eelmise omaniku võlga tagava hüpoteegi realiseerimiseks või taluma eelmise omaniku poolt kinnistusraamatusse kantud teeservituuti. Võõrandamistehingule eelnevate läbirääkimiste jooksul tasub koormatisi puudutavad küsimused kindlasti selgeks rääkida. Võimalik on, et eelnev omanik on oma hüpoteegiga tagatavad kohustused juba täitnud ja siis on võimalik hüpoteek kustutada või taotleda hüpoteegi omaniku nimele kandmist. Hüpoteegipidaja nõusolekul on võimalik hüpoteek asendada ka teisel kinnistul lasuva hüpoteegiga.
Põllumajanduslikule kinnisasjale on vägagi iseloomulik, et kinnisasja ostmise hetkel on kinnisasja suhtes sõlmitud kehtiv rendileping. Kui rendileping on sõlmitud ostjaga, on olukord lihtne – rendileping sisuliselt lõpeb ära ning ostja saab kinnistut edasi harida. Kui aga rendileping on sõlmitud kolmanda isikuga, ei lõpeta maa müük automaatselt rendilepingut ning rendileandja kohustused lähevad üle kinnistu omandajale. Siiski on uuel rendileandjal õigus kolme kuu jooksul kinnisasja võõrandamisest rendileping üles öelda. Ülesütlemisel tuleb aga arvestada põllumajandusliku rendilepingu regulatsiooniga, mille kohaselt on põllumajanduslikku rendilepingut võimalik üles öelda teatades sellest ette vähemalt üks aasta ning arvestades, et leping lõpeb kas 1. aprillil või 1. oktoobril. Näiteks kui rendilepinguga kinnisasi võõrandatakse 2014. aasta 2. jaanuaril, on uuel omanikul õigus leping üles öelda kuni 2014. aasta 2. aprillini. Kuid 2. aprillil lepingut üles öeldes on võimalik see lõpetada alles 2015. aasta 1. oktoobril. Tähtajalise rendilepingu sellise ülesütlemise korral vastutab rentnikule tekkinud kahju eest eelmine omanik. Oluline on ka tähele panna, et kui rendilepingu kohta on kinnistusraamatusse tehtud märge, ei ole uuel omanikul rendilepingu kolme kuu jooksul ülesütlemise õigust.
Arvestades põllumajandusmaa hinnatõusu ning turu aktiivsust soovitame suurtele ostutehingutele õigusnõustaja kaasamist. Kogemustega advokaat aitab minimeerida ostutehinguga kaasnevaid riske ning tagab tehingu tegemise kooskõlas kliendi soovidega. Nõustaja planeeritud tehingu puhul ei ilmne kinnisasja omandamise kitsendused või koormatised alles notaribüroos.
Rentniku rollis olles on oluline, et sõlmitud rendileping kehtiks ja tagaks maatüki kasutamise õiguse lepingu plaanitud lõppemise ja saagi koristamiseni. Puudulikud või puuduvad maa kasutusõigust tõendavad dokumendid võivad saada probleemiks ka toetuste taotlemisel. Enamlevinud ohuks on kohustus maksta tagasi kindlaks perioodiks ette nähtud toetus, nt keskkonnatoetus, kui uus rentnik ei jätka kohustuste täitmist.
Võlaõigusseaduses on sätestatud põllumajandusliku rendilepingu suhtes mitmed erisused. Põllumajanduslik rendileping on sõlmitud põllumajanduslikuks tootmiseks määratud kinnisasja, selle osa või ettevõtte rentimiseks. Sellise lepinguga võtab rentnik endale kohustuse kinnisasja või ettevõtte põllumajanduslikuks kasutamiseks. Põllumajandusliku rendilepingu regulatsioonist rentniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Regulatsiooni ei kohaldata, kui maatüki suurus on alla 2 hektari.
Põllumaa rendileping ei pea olema pikk ja keeruline, kuid siiski tasub see korralikult läbi mõelda ning kaaluda ka õigusnõustaja kaasamist. Oluline on, et rendilepingu sõlmimise ajal puuduksid kinnistu suhtes kolmandate isikute õigused, mis võiksid takistada kinnistu kasutamist. Samuti tuleks kasutatav kinnisasi lepingus võimalikult täpselt kirjeldada, lisades lepingule vajadusel ka maatüki plaan. Rendilepingu sõlmimisel tuleks kontrollida kinnistusraamatust, kas lepingu sõlmija on ikka kinnistu (ainus) omanik ning ega kinnistusraamatusse ei ole kantud varasemat rendilepingut või muud maa kasutamist takistavat õigust. Rentniku huvides on sõlmitava rendilepingu kohta märke tegemine kinnistusraamatusse. Kokku tuleks leppida rendi täpne suurus või selle arvutamise ja maksmise kord ning maatükilt saadavate põllumajandustoetustega, maamaksuga ja renditasult makstava tulumaksuga seonduv.
Põllumaa omandamisel ja rendilepingute koostamisel oskab advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets põllumehele abiks olla. Õigeaegse sekkumisega suudavad meie kogenud advokaadid paljusid probleeme ennetada ja lahendada. Kiire vastus esmapöördumisele sisaldab Teile arusaadavat ja konkreetset hinnangut, kuidas asi päriselt on ning projektipõhine fikseeritud hind aitab ka õigusabikulud kontrolli all hoida.
|
OSCAR-2019
|
||
Palun teatage meile, kui laps on haigestunud või mingil muul põhjusel ei tule lasteaeda. Kui laps jõuab lasteaeda hiljem, palume teatada hiljemalt 9.30, et saaksime panna lapse sööjate kirja.
Palun teatage meile, kui lapsele tuleb järele keegi teine täiskasvanu peale ema või isa. Alaealine ei vastuta lapse turvalisuse eest.
Kui lapsevanem soovib, et lapse (va kuni 4 aastased lapsed) toob lasteaeda ja viib lasteaiast kas pidevalt või aeg-ajalt alaealine vend või õde esitab ta sellekohase ühekordse avalduse rühma õpetajale, kus märgib ära last toova/viiva õe või venna nime, vanuse ja kontaktandmed. Erakorraliselt võib lapsevanem paluda selleks luba rühma õpetajalt telefoni teel ning edastab sellekohase kirjaliku teate ka lasteaia e-posti aadressil direktor@sinilind.edu.ee. Lapsevanemal lasub kohustus kord nädalas isiklikult lapse käekäigu kohta rühma õpetajaga infot vahetada. (varasem sõnastus: Kui lapse toob ja viib lasteaeda vend või õde (mitte noorem kui 10.aastane), oleks hea, kui lapsevanem tuleks kord nädalas rühma et vestelda õpetajaga.) (hoolekogu 29.09.2009 koosoleku otsus).
Lapse jäämisel lasteaeda, pärast rühma tööaja lõppu, viiakse aiarühma laps valverühma. Valverühm töötab kuni 19.00
Pärast valverühma tööaja lõppu lapse jäämisel lasteaeda, õpetaja ootab lapsevanemat 1 tunni ning siis on meil kohustus toimida järgnevalt: kutsuda politsei, kes viib lapse turvakodusse (kuni 3 –a. vanused lapsed Tallinna Lastekodu väikelaste varjupaika (Sõpruse pst 248. tel: 6524695) ja üle 3-a. vanused lapsed Tallinna Laste Turvakeskuse varjupaika (Paldiski mnt 51. tel: 6608060) Alus: Karistusseadus §171 Võõra lapse teisaldamine.
Kui muutub teie kodu, mobiil- või töötelefoni number, samuti e-meili aadress, siis palun teavitage sellest rühma õpetajat.
Laps vajab vastavalt ilmale sobivaid riideid kogu päevaks. Loomulikult teate Teie kõige paremini, kas laps on külmakartlik või karastatud.
Jahedamal perioodil andke kaasa õuekindad, mis ei karda määrdumist. (Soovitavalt labakindad, sõrmikud võiks kaasa anda lapsele, kes oskab neid iseseisvalt kätte panna).
Tagavarariided on hea hoida riidest kotikeses, mida saab riputada nagisse. Sõimelastel ja lastel, kellel esineb voodimärgamist, tuua kappi vahetuspesu ja kilekott märgade riiete jaoks. Lapse kapis peaksid olema kamm ja paberist taskurätikud.
Palun pange lapsele kaasa spordiriided (väike särk ja püksid), mis on soovitav panna lapse nimega tähistatud riidest kotti.
Et ära hoida riiete ja jalanõude kadumist või vahetusse minemist, soovitame need varustada lapse nimega.
Toas on vajalikud vahetusjalanõud, mille jalga panekuga ja jalast äravõtmisega võiks laps ise hakkama saada.(ei soovita pehme tallaga susse). Lapse riided võiksid olla kergesti selga pandavad, et ta tunnetaks eduelamust ja iseseisvust. Õpetage lapsele kuidas riietuda. Õues mängimiseks on parim riietus, mille määrdumise korral ei tule probleeme.
Lasteaeda võib kaasa võtta mänguasju. (mitte kalleid ja õrnu mänguasju) Samuti ei tohi kaasa võtta mõõku, püstoleid, nuge ja teisi ohtlikke esemeid.
Oma mänguasja kaasa võtmisel kehtib põhimõte, et “ma ei ole kade ja luban ka teistel mängida oma mänguasjaga”.
Sõimerühmas võiks lapsel olla kaasas kaisuloom või mõni muu armas asi, mis on lapsele abiks emast-isast lahkuminekul ja uinumisel.
Soovi korral võib sünnipäevalaps kostitada teisi maiustustega, arvestades seejuures laste arvuga rühmas.
Haige lapse hoiukoht on kodu. Palaviku, köha, nohu, lööbega, kõrvapõletikuga jne. ei jaksa laps lasteaias olla, samuti on oht nakatada teisi lapsi.
Õuesoleku ajaks ei ole võimalik last tuppa jätta, kuna toimub rühmaruumi koristamine ja tuulutamine (tuuletõmbuse oht!!!)
Rühma õpetaja ei anna lasteaias vanema poolt kaasa pandud rohtusid, ega luba lapsel neid iseseisvalt sisse võtta. (Kui lapsel on vaja päeva jooksul ravimeid, siis on vajalik lasteaia tervishoiutöötajale tuua raviarsti ettekirjutused).
Palun teavitage õpetajat, kui Teie laps on erinevad allergiavormid või jälgimist vajavad tervisehäired.
Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ning turvatunde tagamisele lasteaias, mis soodustab igati lapse arengut.
Kui Te pole millegagi rahul, öelge seda avameelselt rühmaõpetajale või direktorile/õppealajuhatajale või rühmast valitud hoolekogu esindajale
Õppe- ja kasvatustegevuse veelgi sisukamaks muutmisel on teretulnud perede abi (näit. sügisel aiasaaduste näituse korraldamisel, oma lapse kostümeerimisel stiilipidudeks jne)
Pedagoogilise nõukogu otsusega (15.09.2008 nr.1) võivad olla aiarühma lastel kaasas ainult tõukerattad, tingimusel, et lapsel on kaasas turvavarustus (kiiver, kaitsmed) ja tõukeratast hoitakse jalgrattahoidlas mänguväljakute poolses sisehoovis. Tõukeratta turvalisuse eest vastutab lapsevanem.
Laste igapäevast elu ühes rühmas korraldavad 2 õpetajat ja õpetaja abi. Lisaks neile tegeleb lastega veel muusika- ja liikumisõpetaja, logopeed.
Turvalisuse tagamiseks on õpetaja abid kaasatud laste õuesoleku ajal õues lapsi jälgima ning õpetajate töökorraldus vastab Vabariigi Valitsuse määruse 25.06.2009 nr. 113 Haridustöötajate tööaeg §2 p.1 –le (lühendatud täistööaeg).
|
OSCAR-2019
|
||
Paljudel on nii moonutatud arusaamine sellest, mida Piibel tegelikult seksi kohta õpetab, et on lausa hädavajalik vastavaid Piibli tõdesid väljendada selges ja arusaadavas keeles.
Enamusele küsimustest olen juba eelnevalt viidanud. Käesolevas peatükis on esitatud lühike süstemaatiline kokkuvõte. Endastmõistetavalt, kõiki järgnevaid küsimusi nähakse ainult abielu kontekstis.
Pühakiri tunnistab sundimatult, et sugutungi rahuldamine väljendub seksuaalvahekorras. Paulus ütleb selle kohta: "Kuid hooruspattude pärast olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees. Mees täitku oma kõhust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu… Parem on abielluda kui himudes põleda" (1.Kor. 7:2,3,9).
Kõik on väga selge. Paulus tunnistab avameelselt, et enamus inimesi kogevad soovi olla seksuaalselt rahuldatud ning ta propageerib abielu kui selle arstimit. Abielu raamides peab kumbki partner võimaldama teise seksuaalset rahuldamist, niikaua kuni see on võimalik. On tähelepanuväärne, kui palju Paulust süüdistatakse seksi vastasuse, antifeminismi ja abieluvastasuse pärast. Ta on tõepoolest soovitanud vallaspõlve koos selle eelistega neile, kes Issandat aktiivselt teenida tahavad. Teiste puhul ta õpetab selgelt, et abiellumine on normaalne, terve staatus.
Soo jätkamine tähendab sõna-sõnalt "kellegi nimel loomist." Antud juhul on tegemist loomisaktiga Jumala nimel. Seega viitab soo jätkamine lapse sündimisele. Dmselt on üheks seksuaalsuhte eesmärgiks soo jätkamine. Kõhe alguses, kui Jumal inimese lõi, ütles Ta ise: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maaja alistage see enestele…" (l. Moosese 1:28).
See on üks põhjustest, miks seks ilma lastesaamise kavatsuseta on vale. See on sama, mis magustoit ilma puuvilja-lisanditeta. See on iseenda alavääristamine.
Justin Martyr kirjutas teisel sajandil, et tema kristlastest kaasaegsed olid seksuaalvahekorras ainult siis, kui nad soovisid lapsi saada. Nagu juba leidsime, on see Jumala plaanist ja eesmärgist möödalaskmine. Seks on palju laiahaardelisem kui soo jätkamine. Siiski on soo jätkamisel tähtis otstarve, millest mööda minna ei saa. Nii nagu puuviljade söömise puhulgi, on ka laste kasvatamise juures oma ebameeldivad momendid, kuid üldjoontes on see rahuldust pakkuv ja meeldiv. Õigupoolest ei tea inimesed, kes soovivad seksi soo jätkamiseta, kuivõrd sügavast rõõmust ja heameelest nad ennast ilma jätavad.
Meelelahutus on väga oluline seksi funktsioon. See on vahend, mille läbi abikaasad lihtsalt võivad teineteisega koosolemist nautida. Just meelelahutuse ja naudingu kaudu võivad nad end teineteisega väga unikaalsel viisil jagada. Bridzi või tennist võib naabritega mängida; seksialased mängud on isiklikud, kuuludes vaid kahele. Vana Testamendi patriarhi Iisaki elust leiame ühe väikese intsidendi, mis seda illustreerib.
Kui ta koos oma naise Rebekaga elas Geraris, kartis Iisak, et kohalikud mehed võivad teda ara tappa, selleks et Rebekaga abielluda. Ta lavastas loo nii, nagu Rebeka oleks olnud vaid ta õde. Kui vilistid mõtelnuks, et ta on õde, siis poleks tema enda elu enam ohus olnud. Loomulikult oli see rumal ning valelik plaan ja seega õigusega nurjumisele määratud.
Ühel päeval kootusid Iisak ja Rebeka aias, kus nad arvasid end kahekesi olevat. Nende teadmata nägi Gerari kuningas Abimelek neid läbi akna.
Lugu on järgmine: "Aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas Abimelek, vilistide kuningas, kord aknast välja ja nägi, et vaata, Iisak kallistas oma naist Rebekat! Siis Abimelek kutsus Iisaki ja ütles: "Vaata, ta on tõepoolest su naine…" " (l. Moosese 26:8-9).
King James'i tõlge ütleb, et Iisak "vallatles" Rebekaga. Living Bible versioon tõlgib selle sõna "hellitlema, kallistama, paitama". Algne heebreakeelne sõnatüvi tähendab sõna-sõnalt "naerma" või "mängima".
Paneme selle kõik kokku ning saame ülimõnusa pildi Iisakist ja Rebekast nautimas oma armumängu. Nad ei mänginud lihtsalt laste ringmängu "kes aias". Nad mängisid sellist mängu, mis silmnähtavalt tõestas, et nad on abikaasad!
Täpselt sama tuleb ka Saalomoni Ülemlaulust väga selgesti välja. Paljud loevad nimetatud raamatut kui tähendamissõna Kristuse ja Tema koguduse vahelisest suhtest. Nii ka on, kuid eelkõige esitab Ülemlaul terve seeria väga erutavaid ja avameelseid armastuslaule. Kui raamat otsast lõpuni korraga läbi lugeda, on tunda, kuidas see on kantud rõõmsast ja naudisklevast meeleolust, mis valitseb pruudi ja tema peigmehe vahekorras. Õpetussõnadest leiame teise huvitava lõigu, mis ütleb:
Sõna "rinnad" näol leiame Piiblist veel teisegi avameelse ja ausa kinnituse seksi kohta. Naise rinnad kütkestavad meest. Olgu mõlemad pooled sellest teadlikud ja joovastagu siis naise rinnad omameest!
Pealegi on sõna "kosutus" peatähenduseks "uuestiloomine". Tõeline kosutus taastab jõudu ja südikust, et tööd jätkata. Seksuaalne kosutus teeb seda. See värskendab, virgutab, ergutab, annab jõudu ja elustab. Õnnelik armastajapaar kõnnib nõtkel sammul, sära silmis.
Need pole lihtsalt iseloomulikud jooned, mis armumist kirjeldavad. Need on saavutused, mis võimaldavad armunuks jääda. Seks, mida õigesti nauditakse, on tõeliselt kosutav.
Seksi kõige olulisemaks eesmärgiks on lävimine. Sõna kommunikatsioon ehk lävimine on tarvis mõista täistähenduses. See pole ainult kirjasaatmine või helistamine. Sõna "kommunikatsioon" tähendab "kellegagi lähedaselt suhtlemist, läbi käimist" ning viitab teise inimesega koosolemisele, temaga aja veetmisele ning selle kaudu tema tundmaõppimisele.
Ingliskeelse Piibli mõnedes kirjatekstides käsutatakse sõna "tundma, teadma" tähenduses "kellegagi seksuaalvahekorras olema". Eesti keeles on vastavalt kasutatav sõna "ühte saama" või "puutuma". Näiteks Aadamale ja Eevale sündis Käin, sest Aadam "sai ühte" oma naisega (l. Moosese 4:1). Enne abiellumist oli Rebeka süütu, "mehe poolt puutumata" (l. Moosese 24:16). Maarjale sündis Jeesus, kuigi Joosep ei olnud "puutunud temasse" (Matteuse 1:25).
Ingliskeelset sõna "know", mis eesti keeles tähendab "teadma, tundma" kasutatakse siin erilises tähenduses. Seksuaalvahekord on väga eriline, unikaalne teadmine, tundmine. Rõhutan: see on täiesti ligipääsmatu abielu osa. Võid tunda teisi inimesi mitmel viisil – tõepoolest, see on isegi möödapääsmatu. On aga olemas teadmine või tundmine, mis saab jääda üksnes teie kähe vahele, mis kuulub ainult teile: teineteise tundmine seksuaal valdkonnas.
Kommunikatsiooni olemus põhineb jagamisel. Algelisem tähendus oleks uudiste jagamine kellegi teisega. Täiuslikemalt väljendab kommunikatsioon kõige andmist teisele, mida sul anda on. Piibel käsutab nimetatud väljendit just nõnda ja tegelikult seksi olemus ongi niisugune. Te saate teineteisele pakkuda naudingut, mida keegi teine asendada ei saa. Tõsi, te annate endid jäägitult teineteisele, miski ei lahuta teid. Ei mingeid salatsemisi ega pettust.
Seks, milles puudub niisugune isiklik, intiimne tundmine mis on tegelikult põhieesmärgiks, jääb väga palju maha kvaliteedist, mida Piibel kirjeldab, rääkides seksist.
Teiste sõnadega, seks ei ole ainult kähe keha jagamine teineteisega. Seksuaalvahekord väljendab terve oma isiksuse jagamist teisega vaimu, hinge ja keha tasandil. Kristlased võivad oma vahekorda mitmekesistada vestlemisega, mängimisega, palvetamisega või ükskõik millega, et ehedalt ennast teisega jagada. Nii saavutataksegi teineteise tõeline tundmine.
Sellepärast kuulub seksuaalvahekord kurameerimise lõppu, mitte algusse. Seksuaalvahekord on teineteise tundmaõppimise tipp, mitte algus.
Võib olla üllatav, et armastus on selles nimistus viimasena mainitud. Rahuldus, soo jätkamine, kosutus ja kommunikatsioon võivad näida palju vähem õilsatena kui armastus.
Armastus sisaldab kõiki neid asju. Ükski neist ei omaks ilma armastuseta mingit mõtet. Armastus on midagi rohkemat kui liblikad kõhus või aeg-ajalt südamelöökide vahelejäämine. Armastus on oma olemuselt andev. Alles siis, kui inimesed õpivad teineteisele andma, saavad nad seksuaalvahekorras täielikult rahuldatud. Rahuldus, soojätkamine või isegi kommunikatsioon ilma armastuseta on tühjad. Pruut ohkab Ülemlaulus: "Ma otsisin öösiti oma voodis teda, keda mu hing armastab!" (Ülemlaul 3:1).
See on sügavam kui füüsiline vahekord. Pruudi südames on hingepõhjast tulev igatsus, seksuaalvajadus on siin teisel köhal.
Olen sihilikult armastuse jätnud meie arutelu viimaseks osaks, selgitamaks, et see ei ole mingi sentimentaalne ega romantiline asi. Armastus on omakasupüüdmatu pühendumine inimesele, kellega ollakse valmis jagama oma elu. Armastusel on tunnetega vähem pistmist, kui enamus inimesi arvab.
Tunded võivad armastusest võrsuda, kuid nad ei ole armastus. Armastus on otsus ehk tahteakt. Me otsustame armastada, sest me tahame seda teha.
Hoolimata aga sellest, kas naudingut saadakse või mitte, on armastus ikkagi olemas, sest see on kõige alus. Armastus on püsivate suhete algus ja lõpp. Armastus on iseenda avamine teisele inimesele. Armastus on kõigist inimtegudest suurim ning on erilise tähelepanu all, olles võrdsustatud inimesele teadaoleva Kõrgeima Olevusega. Kogu armastus mahub ara kolme sõnasse. Sa leiad need Piiblist:
|
OSCAR-2019
|
||
Teenuste osutamine rahvusvahelisel tasemel on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni teenustekaubanduse üldlepingus.
Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemisel on liituval riigil kohustus võtta teiste liikmete ees võrdsetel alustel kehtivaid rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas teenustekaubanduse vallas. WTO liikmete vahelist teenustekaubandust reguleerib WTO asutamislepingu lisa – teenustekaubanduse üldleping (GATS - General Agreement on Trade in Services).
Nii WTO kui GATSi alustalaks on nn. enamsoodustusrežiimi põhimõte, mille kohaselt tuleb mistahes WTO liikmesriigi ettevõtjaid ja teenusepakkujaid kohelda võrdväärselt omamaistega, kui vastava riigi teenuste erikohustuste loendis ei ole sätestatud erisusi ehk reservatsioone. Kohustused rakenduvad seejuures meetmetele, mis mõjutavad teenusepakkujate turulepääsu ning võrdset kohtlemist.
Ühe liikme teenuseosutaja poolt kaubandusliku kohaloleku kaudu mis tahes teise liikme territooriumil
Ühe liikme teenuseosutaja poolt selle liikme füüsiliste isikute viibimise kaudu mis tahes teise liikme territooriumil
Teenuste erikohustuste loend loetleb WTO liikmesriigi kohustused ja erisused, mis ta on võtnud teiste liikmete ees teenustekaubanduse vallas.
Eesti liitumisel WTOga 1999. aastal sätestati Eesti kohustused ja reservatsioonid teiste liikmesriikide ees teenusteturu avamiseks teenuste erikohustuste loendis. Teenuste alal on Eesti kohustuste loend vägagi liberaalne ning seda joont järgitakse tänaseni.
Euroopa Liiduga liitumisel 2004. aastal konsolideeriti ehk mestiti olemasolevasse Euroopa Liidu erikohustuste koondloendisse ka Eesti kohustused koos teiste liitunud riikidega. Seejuures lähtuti põhimõttest, et Euroopa Liidu laienemise tulemusena ei tohi teenustekaubanduse piiramine kasvada.
Selle tulemusel tekkis vastavalt liikmesriikide arvule nn. EL-25 teenuste erikohustuste konsolideeritud loend, mis on tänase seisuga veel siseriiklikult ratifitseerimata.
Kuna pärast 2004. aasta laienemisvooru on toimunud veel kaks laienemist, mille tulemusel liitusid 2007. aastal Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia ning 2013. aastal Horvaatia, on õiguslikku järjepidevust silmas pidades koostamisel ka vastavalt EL-27 ning EL-28 teenuste erikohustuste konsolideeritud loendid.
2001. aastal käivitus nn. Doha arenguvoor (Doha Development Agenda – DDA), mille eesmärk on täiendavalt liberaliseerida rahvusvahelist kaubandust 20 valdkonnas, sealhulgas teenustekaubandust.
2001. aasta novembris käivitus WTO liikmete vahel neljanda ministrite konverentsi raames Doha läbirääkimiste voor, mida tuntakse poolametlikult ka Doha arenguvooru nime all, selle põhieesmärk on parandada arengumaade kaubandusvõimet. Doha arenguvooru üldine eesmärk on reformida rahvusvahelist kaubandussüsteemi, alandades kaubandustõkkeid ning parandades kaubandusreegleid 20 kaubandusvaldkonnas, sealhulgas teenustekaubanduses.
Qataris Doha linnas kohtunud ministrite deklaratsioon määratles läbirääkimiste mandaadi, mis hõlmas põllumajanduse, teenuste ja intellektuaalomandi valdkondi, mida oli juba ka varasemalt käsitletud. Ühtlasi kiitsid ministrid heaks otsuse, kuidas arenguriigid saaksid WTO lepinguid paremini rakendada.
Arenguriigid saavutasidki märkimisväärse võidu intellektuaalse omandi õiguste ja tervise teemadel, kuid muus osas takerdusid kõnelused möödapääsmatusse seisakusse, sest ei suudetud saavutada kokkuleppeid arenenud riikide turule juurdepääsu ja põllumajandustoetuste teemadel. Seetõttu peetakse Doha läbirääkimistevooru üldiselt arengumaade seisukohalt läbikukkunuks.
2008. aasta suvel oldi läbimurdele väga lähedal, kuid ülemaailmse majanduskriisi süvenedes kokkulepet siiski ei saavutatud ning seda pole tänaseni.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni juhtivad riigid peavad läbirääkimisi mõnepoolse teenustekaubanduse lepingu (TiSA - The Trade in Services Agreement) üle, mille eesmärk on muuta rahvusvahelist teenustekaubandust veelgi liberaalsemaks.
Et ületada Doha arenguvooru läbirääkimiste patiseisu, tunnistasid riigijuhid kaheksandal WTO ministrite konverentsil 2011. aasta detsembris läbirääkimiste tupikseisu ning avaldasid poliitilised juhised läbirääkimiste edendamiseks valdkondades, kus progress on saavutatav, arvestades seejuures läbipaistvuse ja kaasamise põhimõtteid.
Selles vaimus edenesid läbirääkimised eelkõige kaubanduse lihtsustamise vallas. Ühtlasi hakkasid teatud WTO liikmed Ameerika Ühendriikide ja Austraalia eestvedamisel kaaluma eraldiseisva teenustekaubanduse lepingu sõlmimist, et edendada Doha arenguvooru läbirääkimisi asjast huvitatud WTO liikmetega.
Teenustekaubanduse lepingu sõlmimise initsiatiiv hõlmab lisaks Euroopa Liidule tänase seisuga 22 WTO liiget, kelleks on:
Euroopa Liidu liikmesriikide ja nimetatud WTO liikmete piiriülene kaubavahetus kokku moodustas 2010. aastal ligikaudu kaks kolmandikku kogu maailma piiriülesest kaubandusest (siia hulka ei arvata Euroopa Liidu sees toimuvat liikmesriikide vahelist kaubavahetust).
Mõnepoolseid ehk plurilateraalseid on lepinguid, millel on küll enam kui kaks poolt, kuid mis oma sõlmimise ja jõustumise korra või muude tunnuste tõttu sarnanevad pigem kahe- kui mitmepoolsete lepingutega.
Teenustekaubandust reguleerivad muuhulgas ka Euroopa Liidu ning kolmandate riikide või regioonide vahel sõlmitud vabakaubandus- ja muud majandusalased kahepoolsed lepped.
Euroopa Liit on muuhulgas aktiivne kaubanduslepingute läbirääkija ja sõlmija. Euroopa Liidul on kahepoolsed kaubanduslepingud sõlmitud Islandi, Lõuna-Korea, Mehhiko ja Norraga.
Läbirääkimised on lõppenud, kuid lepingud pole veel jõustunud Kesk-Ameerika, Kolumbia ja Peruuga ning Armeenia, Gruusia, Moldova ja Ukrainaga.
Läbirääkimised on veel pooleli selliste oluliste riikidega nagu Ameerika Ühendriigid ja Kanada, aga ka Hiina, India, Jaapan, Maroko ning ASEAN riigid (Malaisia, Tai, Vietnam).
|
OSCAR-2019
|
||
Kogu ürituse korraldanud tädi ütles tegelikult filmi alguses kogu tõe ära – kui Palestiina, Afganistaani ja Iraagi lapsed õpivad juba väiksest peale usu nimel püssi õlal hoidma ning uskmatute vastu võitlema, siis miks ei võiks ristiusk neile samaga vastata. Lapsed on ju nii vastuvõtlikud, õhkab ta täiesti vastutustundetult.
Film oli tõesti jube – raske uskuda, et tegu on tõepoolest dokumentaalfilmiga mitte tagasivaatega Hitlerjuugendile (pean tunnistama, et neis tagasivaadetes pole ma midagi nii kohutavat siiski näinud). Mis neist lastest tulevikus saab? Küllap elavad nad rahulikult oma elu omas usklike kogukonnas ega peagi muu maailmaga konflikti sattuma, aga siiski.
Valus oli vaadata laste totaalset hirmutamist – kui sa ei tunnista, et oled olnud patune (st lõbutsenud sõpradega, vaadanud Harry Potterit jne), siis sa lähed põrgusse, välja arvatud juhul kui tunnistad, et oled patune. Ja lapsed tunnistavad – nuttes ja andestust paludes, et kuri Jeesus neile ometigi halastaks. Üsna hirmuäratav on koht, kus üks väike blond poisike tunnistab, et tal on olnud raske Piiblit ja Jumalat uskuda, sest see on midagi, mida ei saa käega katsuda. Hakkab hirm, et mis temaga nüüd selle eest tehakse. Õnneks mitte midagi, kuid on näha, kuidas poiss end selle pärast kohutavalt halvasti tunneb ja võimalikult teiste moodi olla püüab. Õige ja puhas on see, kes võimalikult kõvasti karjub ja põrandal krampides „ilmutusi“ saab, sest - maailm on täis valekirikuid, kus inimesed vaikselt palvetavad ja neid kirikuid jumal ei salli, selgitab üks väike tüdruk.
See, mis algab enda hinge päästmisest ja oma mina alla surumisest (laps ei tohi käituda nagu laps – lapsed saavad öösel laagris kollitamise eest pahandada, selline asi Jeesusele ei meeldi) jätkub teisitimõtlejate ümberpööramisega ning lõpeb kooris „ma sureksin Jeesuse nimel“ hüüdmisega.
Meenub stseen Boratist, kus Borat Texases rodeol ameeriklastele sõjas edu soovides skandeerib „ja me tapame teie naised ja lapsed“ ning suur osa ameeriklasi selle ovatsioonidega vastu võtab.
Ma saan aru, et lastega on hea manipuleerida, et saada võimule ja raha ligi, kuid kas neil täiskasvanutel siis tõesti mingit vastutusvõimet ei ole, mingit eetikat? Kuidas on üles kasvanud see naine, kes õpetab oma pojale, et kõik koolis õpetatav on jama ja kreatsionism on ainuke ja võimalik vastus kõigile elu küsimustele? Kas õppimine ei tähenda just valikute tegemist? Kas läheme tagasi kiviaega, kus kõige mõistmatu seletamiseks dogmasid kasutati? Kuidas neid inimesi nii palju on?
„Kui Jumal seda kõike näeks!“ kohmasin peale filmi lõppu. Mulle on mulje jäänud, et kristlus peaks siiski positiivset ligimesearmastust soosima. Millal sai Jeesuse lambakarjast Jeesuse armee? (Lihtsalt retooriline küsimus, ma tean küll, et tegemist oli äärmuslikku rühmitusega, mitte kõigi kristlaste nägemusega)
Ikka on huvitav vaadata, mis kanaleid pidi inimesed su blogisse jõuavad. Keegi oli "solli blogisid" otsinud. Ma ei tea, mida ta selle all mõtles, aga üks selline märksõnaotsing viis reidiblogile tekstiga: "Eile käisin Sollis, homme lähen Solli...jepsjeps, niitsill:P". Päris "lubjakatele" siis selgituseks, et "soll" on solaarium (lubjaka mõiste muutus vahvalt mitmetähenduslikuks).
Ühel päeval sõitsime autoga mööda linna ja nägime ainult väikestest tüdrukutest koosnevat lasteaiarühma. Absoluutselt kõik tüdrukud olid riietatud roosasse.
Nagu ma aru olen saanud, siis on meeste suurim hirm see, et tütar litsiks läheb. Mitte sõna otseses mõttes lõbumajja vaid juba blondeeritud pea ja roosa topp ajavad neile hirmu nahka. Küll juba mehed teavad, mida karta.
Huvitav, kui praegu on see alaealiste beibede trend tõusev, siis kas varsti läheb nagu Ameerikas, kus neile missivõistlusi korraldatakse? Kas tulevikus on võimalik oma lapsest normaalne inimene kasvatada, ilma et teda selle pärast narritaks? Lapsepõlves on väga valus massist erineda. Mismoodi sa paned lapsele sinised riided selga kui kõik teised on roosas? Keegi ei taha ju oma lapsele halba - äkki tulekski pisarate vältimiseks kultusega kaasa minna? Või sel juhul nutad pärast veel rohkem?
Või ei ole keskealine beib tulevikus enam naljanumber nagu ta tänapäeval kipub olema? Kas ei ole see beibestumine mingisugune emantsipatsiooni haiglane kõrvalprodukt? Kodus lastega tegeleda ei ole IN, sest pead olema aktiivne. Tõsisemat tööalast karjääri eeldused ei võimalda - mis siis üle jääb? Või on süüdi ajakirjandus, kes "Cosmotüdrukuid" kasvatab? Ah jaa, jälle hakkavat üks uus naisteajakiri ilmuma, pretensioonika nimega "Lilit"...
Tegin endale lõpuks ometi raamatukogukaardi (ei jõua enam osta, ei jõua). Õigemini tuli välja, et mingit kaarti polegi vaja kui ID-kaart olemas. Raamatukokku jõudes olid kõik head raamatud veel riiulil.
„Mees, kes teadis ussisõnu“ on igatahes üks parimaid raamatuid, mida ma üldse oma elu jooksul lugenud olen. Peale Paulo Coelho, muidugi. (Böhöhöö, ma kohe pidin selle siia suskama :) - „Inimesena võib ta ju täitsa huvitav olla“ ütles mu ema). Õhtul sai arutatud fantaasia üle. Selle üle, kuidas mõni inimene ei mõista, et asju saab välja mõelda. Lapsena see lausa hirmutas mind – kirjutasin tavaliselt koolikirjandeid (sel ajal kui arutlev kirjand veel kohustuslik ei olnud ja fantaasial vabalt lennata lasti) tolmurullidest, kurkidest ja muust sellisest ning tekitasin oma mõttelennuga piisavalt elevust. Kui teised imestasid, kuidas mina saan kirjutada asjadest, mida olemas ei ole, siis mina ei suutnud aru saada, miks peaks kirjutama asjadest, mis niigi kõigile nähtavad on. Kuigi, ilma fantaasiat omamata oleks arvatavasti võimatu ka igapäevastest asjadest kirjutada – jube igav tuleks see jutustus.
Mul on üks sõber, kes arvab, et see tänapäeva kirjandus ei ole üldse mingi kirjandus. No need raamatud siis, kus meid ümbritsevast elust kirjutatakse. Kender ja Rakke ning teised „sopakirjanikud“ vajuvad unustusse samal ajal kui Tammsaare või Kross aegade lõpuni hiilgavad. Mina ka ei tea, võib-olla me olemegi siis see kadunud põlvkond, kes enam kirjutada ei oska ja sellepärast meie seast tõelisi klassikuid ei võrsugi. Ei oska, ei ole väärilised ja loemegi sopakirjandust, mis „ei kannata välja võrdlust keskpärase koolikirjandigagi“ (täpne tsitaat anonüümselt arvajalt ühes foorumis). Eks need arvajad võiksid siis ise suurt kunsti teha aga nad ei saa, sest „praeguses eesti kirjandusmaailmas kehtib ju ringkaitse ning normaalsetel ja tõeliselt väärt kirjutajatel pole mõtet üritadagi“ (üks teine tsitaat päevalehe kommentaariumist).
Praegu loen Sass Henno raamatut „Mina olin siin“ ja lihtsalt huvist otsisin sellega seonduvaid linke. Oh jah, ei oleks vist pidanud seda tegema. Ei, normaalseid arvustusi tuli ka, aga üldiselt kommenteerivad ju ainult need, kes millegagi rahul ei ole. Mind häirivad sellised inimesed ja ma ei saa aru, mis mõnu on kuskil Delfis istuda ja anonüümselt iriseda. Ihukarvad tõusevad püsti kui mõelda, et sellised ka päriselus kusagil sulle vastu tulla võivad. Ah jaa, üks vist eile tuligi – kisendas midagi rekka kabiinis, nägu ärritusest punane. Onu ei saanud vist aru, et ringristmikule sõitmisel tulebki oma järjekorda oodata. Õudne oli vaadata seda hullunud inimest. Tegelikult tahtsin ju raamatust rääkida. Reaalne elu. Nähtud, õnneks mitte liiga lähedalt ja liiga kaua. Selle ninaluu purukslöömise kohta küsisin ka eile järele. Tõepoolest „ükski normaalne inimene ei lähe sellega traumapunkti, enne kasvagu kõveralt kinni aga see tagasimurdmise valu on liiga rõve“. Rääkijal endal kasvas siiski täiesti sirgelt kokku. Vedas.
Lugesin ka Dagmar Reintami „Daki elab siin“ läbi ja see raamat on isegi tuttavlikum kui „Mina olin siin“. Elab ju peategelane seal mulle päris lähedal ja seega on tema raudtee, surnuaed ja tänavad mullegi tuttavad. Kunagi istusime ka autokoolis samas tunnis, sest see kiviga klaasi puruks viskamise näide on ka mul autokoolist eredalt meeles. Daki parim sõbranna on minu kunagine klassiõde. Seoseid kui palju. Ainus asi, mis mind selliste päevikupõhiste raamatute juures kohmetuks teeb on otsekohesus. Mina ei annaks enda päevikut kellelegi lugeda. No seda päevikut siis, kuhu ma kunagi igasugu suhetest kirjutasin. See on jube hea lugemismaterjal muidu, ma ise ka vahel nutan kui seda loen :). Aga mõte sellest, et seda loeks tollased tegelased või veel hullem, ema – oo ei!
Aga „kirjutamismeisterlikkuse“ koha pealt võin öelda, et pooleli jätnud olen ma väga vähe raamatuid. Neid „tänapäeva Eesti sopakaid“ mitte ühtegi. Mul on kindlasti halb maitse.
Üks väga halb raamat on näiteks „Joovastus“. See on nii jube raamat, et ei soovita kellelgi kätte võtta. Mina sain ta omanikuks käänulisi teid pidi ja väidetavalt pidavat see „müügitabelis hästi pop noorteraamat“ olema. Mul käis omal ajal segastel asjaoludel Maaja ja sealt võis sellised „poppe noortelugusid“ lugeda küll.
No mis ma oskan öelda, Ekspressi arvustusega ma ühel nõul ei ole igatahes. "Susanna ja mina" oli minu arvates kõvasti parem. Ma ise muidugi eriti seriaale ei vaata ka (no "Seksi ja linnaga" ma küll mingeid paralleele tuua poleks märganud). Võib-olla tõesti olid lihtsalt pildid, lugu suurt ei olnud ja ehk oligi nii parem? Ahjaa, lõpus küll kuskilt otsast magusaks ei läinud nagu Ekspressis arvati. Häirisid trükivead. No kui ühe koha peal räägivad 2 tegelast, kellest kumbki pole Mikk ja siis järsku on lause a la "siis Mikk tõusis püsti ja ütles" - loed paar korda ja mõtled, et oot-oot, kust see Mikk sinna sai siis? Varem ei ole raamatutest selliseid vigu leidnudki.
Tegelikult oli see "Küpsiseparadiis" ainult sissejuhatuseks ühele teemale, mis mul tekkis. Narko nimelt. Ma ei ole eluilmas ühtegi narkootikumi näinudki, proovimisest rääkimata. Uuema aja eesti kirjandust lugedes jääb aga mulje, et narko on absoluutselt igapäevane asi, mida kõik tarvitavad. Iga normaalne inimene tundvat isegi kanepilõhna ära. Ma ei tea, võib-olla on asi minus ja seltskonnas, kus liigun, kuid suhtumine narkosse on minu arvates pigem see, et narko on Kopli venelaste (süstiv varas), karvaste hipide (pesemata karvik kasvatab aknalaual kanepitaime), osside (dressides kiilakas narkopeol) või siis uusrikaste ajudeta laste teema (Viru pubekad kuskil korteriläbul). Ehk siis narko on nii out kui veel olla saab, sest keegi ei taha neisse seltskondadesse kuuluda. Ka need, kes on midagi proovinud, ütlevad, et kasutu värk - mitte midagi huvitavat ei juhtu, ainult magada ei saa, kuigi uni on. No see seisund on minu jaoks teada-tuntud ebameeldiv kogemus, mida küll vabatahtlikult ei tekitaks.
Suitsetamine ja joomine on normaalne. Kuigi viimasel ajal hakkab ka esimese maine alla käima, sest enamik puberteedieas suitsetanuid on selle maha jätnud ja suitsetamine seondub samuti täistossatud köögiga kuskil magalarajooni korteris ehk siis vaesusega. Meil, depressiivsel põhjamaal on ikka joomine au sees, ülejäänud pingete maandamise viisidega tegelevad "mingid imelikud". Eks see ole pigem hea vist.
Ega ma ei usugi, et keegi nüüd suurel häälel teataks, et narko on "jumala normaalne värk". Kanepi legaliseerimist pooldavad ju ainult rulapioneerid reidi foorumist. Grunge suri sama ruttu kui sündis. Inimesed on tsiviliseeritumaks muutunud - isegi maapiirkondades ei osteta enam nii palju salaviina. Igal parmul on raha, et poest riigiviin või kaheliitrine Turbo Diesel kätte saada.
Tegelikult ei näinud ma seda filmi päris algusest, mis pidavat filmivaatamise iseenesest absoluutselt mõttetuks tegema. (See idee pärineb vist Kenderi „Check Out“ist ja ma olen sellega üldiselt nõus). Sellest hoolimata kavatsen sõna võtta.
Mõned filmid ja raamatud on sellised, mida loed või vaatad ja mis ajavad sind vihale, sa loed või vaatad edasi ja loodad, et tegelased su viha mõistavad ja mõistlikumalt käituma hakkavad, aga ei. Sellesse kasti panen mina näiteks Tolstoi „Anna Karenina“ (no mismoodi üks inimene tahab midagi nii väga ja kui kätte saab, siis tunneb endal ainult süüd!) ja Elizabeth Wurtzeli autobiograafilisel bestselleril põhineva filmi „Prozaci põlvkond“. Viga võib olla ka minus – tegelased on minu maailmapildist niivõrd erinevad, et ma ei suuda neid ja nende motiive lihtsalt mõista.
„Prozaci põlvkonna“ ekraniseeringuga ei olevat aga ka raamatu autor rahul olnud ning raamatut pole mina jälle lugenud. IMDB väitel ei olevat raamatu tegelaskuju selline „wining bitch“ nagu teda filmis näidatakse vaid vaevles tõelise depressiooni käes. Filmi peategelane on tõepoolest nii vastikuks tehtud, et kaastunnet tunda on väga keeruline.
Minule sobib tegelikult see viriseva ärahellitatud teismelise versioon isegi rohkem, just nö Prozaci põlvkonna esindajana. Jah, depressioon on haigus, kuid siiski tundub mulle, et paljudele ikkagi ka moehaigus. „Mõtle kui enda laps selline väänkael on!“ kostis filmi ajal mu kõrval istunud mees. Ma siis vastasin, et just täpselt seesugune ma nii 16-aastaselt olingi. Pidasin ennast maailma nabaks, ei suutnud uskuda, et ka vanematel on oma elu ja tunded ning süüdistasin kõigis hädades teisi. Aga ma olin siis 16 mitte kahekümnendais nagu loo peategelane. Praegune nö Prozaci põlvkond paistab just selles vanuses olevat – tean ka meie omal maal inimesi, kes ülikoolis käies muudmoodi elada ei oska kui antidepressante suust sisse ajades. Mismoodi elada kui sess on raske ja kutt jätab maha?
„Kõik on kinni eneseanalüüsis“ ütles kord üks mitte eriti sümpaatne inimene, kuid selles oli tal õigus. Istu maha ja mõtle natuke, kas kõik on ikka nii nagu esmapilgul paistab. Kas kõik teised teevad sulle meelega liiga või oleks aeg ka ise millegi eest vastutada. Tegelikult on kahekümnendais depressioonis olemine täielik luksus – las vanemad hoolitsevad, mina olen ju haige ja eluga puntras ning selle kõige põhjus on just neis samades vanemates, kes minust kunagi hoolinud ei ole. Ja siis? Kui su isa jättiski su lapsena maha ning ema leidis endale uue vastiku mehe, kellele ta sinust rohkem tähelepanu pööras – see oli nende elu, mis ka elada tahtis. Oled sa kindel, et sa ise paremini elada oskad?
Miks siis tänapäeva noor inimene enam iseseisva eluga toime ei tule? Ehk on nõudmised liiga suureks läinud või hoopis vastupidi ei taheta loobuda vanematekodu kaitsvast tiivast? Mina ei tea. Aga siiski arvan ma, et antidepressant ei ole alati see kõige õigem lahendus, pigem on ta see kõige kergem.
Juhtusin eile Postimehest ühte artiklit lugema. Kokkuvõttes räägitakse seal netikaubandusest ja täpsemalt just käest-kätte müügist, mida erinevates foorumites harrastatakse. Kõik väga tore, kuid hämmastama pani mind see, et terve artikli jooksul ei teki kusagil küsimust sellest, et need asjad võiksid ka varastatud olla. Ohuna tuuakse välja vaid see, et keegi võib petta ja kaupu mitte saata. Absoluutselt ei rahulda mind ühe sellise müügifoorumi omaniku seletus: «Naistele ikka meeldivad uued asjad – käivad kleidiga korra peol ära, siis on teised selle ära näinud ning käes aeg kleit maha müüa»;«Enamik naisi ei jõua iga nädal uusi riideid osta, korralikke ja paar korda kantud moeriideid poole hinnaga tahaks aga igaüks. Suurem osa ostjaid-müüjaid müüvadki oma vähe kantud või hoopis uusi asju, mis on kunagi ostetud, aga ei sobi selga.» No ma ei tea. Kui tihti ostate teie asju, mille korra selga panete või siis hoopis selliseid, mis koju viies üldse selga ei passi? Võib-olla olen mina ajast maha jäänud, kuid pigem tundub selline teguviis omane välismaa staaridele ja üksikutele "tõelistele tibidele". OK, selle üle võib veel vaielda, kuid suurem tõend sellest, et ilusatele varastatud asjadele on hea järelturg olemas, on ühe minu jaoks usaldusväärse inimese kogemus, kes pikka aega kaubanduses töötas. Tavainimene ei pidavat ette kujutamagi kui palju poodidest tegelikult varastatakse. Ei ole nii, et nädalas korra üks särk läheb. Täiesti igapäevane pidi olema see, et poodi astub ilus, hoolitsetud ja kallilt riides neiu ning pärast on riiulist püksipaar või kampsun läinud. Tundsin ka ise kord ühte tüdrukut, kelle kaudu sai esitada tellimusele ühele teisele tüdrukule, kes siis sulle tellimuse alusel kalli ripsmetuši või lauvärvi tõi. Aga Eestis ongi ku kõik asjad nii mõttetult kallid, miks siis mitte varastada, eks? Kahjuks võetakse see varastatud kraami maksumus enamasti õnnetute müüjate palgast maha ning neid, kes juurdehindluse pealt tegelikult teenivad, see küll ei karista. Mismoodi varastatakse kui kõikjal on turvaväravad ja müüja kõnnib butiigis enamuse ajast sul kannul? Kui seda teaks, siis vist nii palju ei varastataks kah. Inimene on ju uskumatult leidlik ning mõnele teise ringi ostjale ei lähe võib-olla kordagi, et teksastel väike auguke küljes - vahet pole, ikkagi Armani ja odavalt saadud.
Inimesed ei usu, kui pole ise kokku puutunud, nentis eilse kirjutise peale ka see kaubanduses töötanud isik. Ostjate lihtsameelsus on aga piiritu. Meenub lugu ühest noormehest, kes temalt tänaval teed küsinud "Itaalia ärimehelt" autos paar "originaal" Armani nahktagi ostis. On siis inimeste ahnus ja lootus midagi odavalt saada nii suured, et loogiline mõtlemine üldse kaob?
"Isegi" mustlase käest võib niimoodi petta saada - üks mu tuttav ostis kord parkimisplatsil ringi tuianud mustlaselt kotitäie "ilusaid riideid kallile naisele". Noh, pärast tuli muidugi välja, et enam-vähem ilusad riided olid vaid pealpool ning allpool leidus ainult augulisi kaltse. Tema vabanduseks oli vähemalt pohmellis pea...
|
OSCAR-2019
|
||
Mittetulundusühing (MTÜ) on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (Mittetulundusühingute seadus, RT I 1998, 96, 1515). Eel-nimetatust lähtuvalt võib MTÜ oma tulu kasutada ainult põhikirjast tulenevate eesmärkide saavutamiseks ning ei või kasumit jaotada oma liikmete vahel.
Ettevõtteregistri andmetel oli Eestis 1. novembri 1999 seisuga registreeritud 5581 mitte-tulundusühingut, mis tegutsevad erinevates valdkondades, sealhulgas pea kõigis majandusharudes. Kõige enam on neid riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduses (3268 ühingut) ning kinnisvara-, üürimis- ja äriteeninduses (1962 ühingut). Põllumajanduses, jahinduses ja metsamajanduses on 181 ühingut (vt joonis 1). Vähem on mittetulundusühinguid hariduses (38), tervishoius, sotsiaaltööl (40), ehituses (10), hulgi- ja jaemüügis (17), veonduses, laonduses ning sides (8) jm.
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirja kuuluvad ühingud (RT I 1999, 9, 142). Nimekirja koostamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996 määrusega nr 162 (RT I 1996, 48, 946).
intressid, mis saadakse sisseastumise ja liikmemaksude paigutamisest residendist krediidiasutustesse (RT I 1997, 19, 307);
seaduses sätestatud või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toetused (Tulumaksuseadus (TMS) § 9, lg 2, p 9);
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirjas olevatel ühingutel on veel lisaks eelnimetatule maksuvabad tulud:
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1999. a korraldusele nr 39 1999. aastal tulumaksuga mittemaksustavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kinnitamine on käesoleval aastal tulumaksust vabastatud 1194 mittetulundusühingut ehk 17,2% mittetulundusühingutest.
Eestis kuulub MTÜ tulu ettevõtlusest tulumaksuga maksustamisele sõltumata sellest, kas ühing kuulub Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirja või mitte.
Maksustamise kord on sätestatud tulumaksuseaduses (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 43, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757; 61, 979, 103, 1699; 1999, 4, 51). Lähtudes TMS § 13 saab MTÜ tulust maha arvata tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, seega ettevõtlusest saadud tuludest võib maha arvata ainult ettevõtlusega seotud kulud. Lähtudes tulumaksuseaduse § 27 peavad kõik mittetulundusühingud esitama aastaaruande ja tuludeklaratsiooni sõltumata sellest, kas nad on esitanud taotluse Vabariigi Valitsuse nimekirja saamiseks.
Vastavalt ülemaailmsele maksukoodeksile Tax Provisions for Non-Profit Organistions in the Basic World Tax Code § 91 Maksust vabastamine ei maksustata: ühingute tulu, kui see on suunatud religioossetel või heategevuslikel eesmärkidel või teaduse, kirjanduse ja hariduse valdkonda.
Samuti on § 91 märgitud, et maksude administreerija peab koostama nimekirja MTÜdest, kes on vabastatud põhilistest maksudest.
Nimetatud koodeksi § 92 Tulud eesmärgiga mitteseotud tegevuses) sätestab: igasugune äritegevus (kommerts, tööstus jms) kuulub maksustamisele kui eraldi maksuobjekt.
Seega on Eestis mittetulundusühingute maksustamist reguleerivad õigusaktid ka eelnimetatud põhimõtetest lähtunud.
Rahvusvaheline Mittetulundusõiguse Keskus (The International Center for Not-for-Profit Law – ICNL) on uurinud koos Maailmapangaga rohkem kui saja maa seadusandlust ja selgitanud välja MTÜde tegevust soodustavad parimad viisid ja põhimõtted. Neli peamist on järgmised:
MTÜde tüüpilised sissetulekuallikad on annetused, liikmemaksud, intressid ja dividendid investeeringutelt. Üldise kokkuleppe kohaselt on need allikad maksuvabad.
Õigussüsteemid kalduvad täpsustama nende MTÜde nimekirja, kellele teha maksusoodustusi. MTÜ põhikirjaline eesmärk teenida avalikke huve pole piisav. Üldreeglina tehakse soodustusi kõigile hariduse, teaduse ja tervise MTÜdele. Üldiselt tehakse soodustusi ainult nendele MTÜdele, kes seda ise spetsiaalse avaldusega taotlevad. sest soodustustega kaasneb riigi poolt kõrgendatud järelvalve. Üldreeglina tehakse MTÜdele maksusoodustusi, kuid neile ei kehtestata üldisest erinevaid maksumäärasid.
Indiviidide ja äriühingute poolt MTÜdele mõistlikes piirides tehtud annetusi ei maksustata. Kui ka andja saab maksusoodustusi, saab üks ja seesama annetus kahekordse soodustuse, esiteks andjale ja teiseks saajale. Soodustuste piirid on väga erinevad. Venemaa on üheks äärmuseks, kus indiviidid ja ettevõtted võivad maksuvabalt annetada vaid kuni 3% oma sissetulekutest. Taanis on nii firmadele kui ka indiviididele piiriks 15% aasta maksustatavast tulust. Kõige vähem on see limiteeritud USA-s (kuni 50 % indiviidi tulust) ja Austraalias (limiite pole).
MTÜd võivad arendada majandustegevust, kuid mitte sel määral et see muutub nende peamiseks eesmärgiks ja tegevuseks. MTÜ majandustegevusega teenitud puhastulu võib olla:
tulumaksustatud ainult siis, kui see tulutoov majandustegevus pole seotud ühingu mittetulunduslike eesmärkidega;
teatud mõõdukates piirides tulumaksust vaba, kuid üle sellise limiidi teenitud tulu on tulumaksustatud.
MTÜdele tuleb teha tollimaksusoodustusi või nad sellest vabastada, kui nad kasutavad imporditud tooteid või teenuseid avaliku kasu eesmärgil.
Valitsus võib teha soodustusi või vabastada ka teistest maksudest (näiteks kinnisvaralt, isiklikult omandilt, müügist ja pärandustelt).
Eesti kohta eelnimetatud andmed puuduvad. Riik toetab mittetulundusühinguid Loteriiseaduse (RT I 1994, 50, 845) alusel, suunates saadud tulu kultuuri, spordi, teaduse, hariduse, meditsiini, sotsiaalhoolduse finantseerimiseks. Täpsemalt on eelnimetatud tulu suunamine sätestatud Hasartmängumaksu seaduses (RT I 1995, 95, 1630). Ülevaadet, kui palju nimetatud programmides osales mittetulundusühinguid, käesoleval ajal pole.
Kokkuvõtteks. Eestis on riigi tegevuse detsentraliseerimine andnud mittetulundusühingutele võimaluse pakkuda üha enam teenuseid, mida varem pakkus riik. Selline mitte-tulundusühingute osatähtsuse suurenemine on iseloomulik kogu maailmas. Mittetulundus-ühingute eluvõime saab aga toetuda eelkõige seadusandlusele ja finantseerimise erinevatele võimalustele.
Tulumaksuga mittemaksustatavate mittetulundusühingute ja –liitude ning sihtasutuste nimekirja koostamise kord. Valitsuse määrus nr 162, lisa 1. RT 1, 1996, 48, 946.
(1997) Mittetulundussektori käsiraamat seadusandjale. Käsiraamat Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Salzburg: Salzburg Seminar.
1Lisainformatsioon valitsusväliste mittetulundusühingute maksustamise kohta internetis asuvatest käsiraamatutest aadressil: http://www.icnl.org/handbook/english/TOC.htm
Selle aastatuhande esimene poolaasta esitas Eestile kahekordse väljakutse – olla eesistuja nii Balti Ministrite Nõukogus kui ka Balti Assamblees1, s.t nii valitsuste kui ka parlamentide tasandil.
Muidugi sunnib see meid senisest veelgi nõudlikumalt küsima: milles ikkagi on Balti koostöö sügavam mõte? Kas see on igal tingimusel vajalik? Kas see on vajalik maailmas, mis on viimasel aastakümnel nii palju muutunud ja mis jätkuvalt väga kiiresti muutub?
Balti koostööl pole veel aukartustäratavat traditsiooni. See sündis küll juba koos Balti riikide eneste tekkega, ent ajaloolaste üsnagi üksmeelsel hinnangul oli tegemist nurisünnitusega. Koostöökatsed lähtusid vajadusest kaitsta kõigi kolme riigi verisulis omariiklust. Õigupoolest oli see vajadus veelgi ulatuslikum – vaja oli kaitsta viie maa tekkinud või taastekkinud riiklust. Niisiis, ka Soome ja Poola! Viie Balti riigi koostööd üritati kohe alguses – Vabadussõja päevil. Paraku oli tegemist üsna kirju seltskonnaga, olgu ajaloo või suuruse poolest. Poola oli kunagi olnud Euroopa suurvõim, vahepeal aga maakaardilt täiesti pühitud. Leedu oli midagi samasugust: kaksikriigina Poolaga kokku kuuludes laius ta Läänemerest Musta mereni. Läti ja Eesti seevastu olid seitse sajandit jaganud ühesugust saatust baltisaksa keele- ja kultuuriruumis, omamata mälestust oma riigist. Soome oli kaugel Põhjalas kaua aega otsekui talupoegliku Rootsi pikendus, tundmata orjust.
Nimetatud viis Balti riiki ei suutnud 1920.-1930. aastail kuigi olulisel määral ühist keelt leida. Nende huvid, või kujuteldavad huvid, aga küllap ka mõttelaad olid selleks liiga erinevad; ka poliitiline keskkond, kus nad olid arenenud. Neil oli küll ühine ohuallikas – kommunistlik, totalitaarne Venemaa, aga nad tajusid ohu suurust erinevalt ja seetõttu lubasid endale üksteisest möödavaatamist või – mis veel hullem – Poola ja Leedu puhul koguni tõsist tüli ja vaenu. Muidugi läks see kõik Teise maailmasõja süttides nimetatud viiele väga kalliks maksma. Ajalooline ja poliitiline mõiste “viis Balti riiki” jäi sündimata. Sündis küll mõiste “kolm Balti riiki”. Kuid kolmel selles hõlmatud rahval läks eriti haprasti. Ja täna me peame küsima: millisel määral oli see paratamatu? Millisel määral oleks olnud võimalik asju paremini korraldada ja sellega endale paremat saatust kaubelda? Neid küsimusi on nimetatud viis, eriti aga kõnesolevad kolm rahvast endale esitanud juba pikkadel külma sõja aastakümnetel. Ometi ei pääse me nende esitamisest tänagi, sest maailma loomus ei ole ju muutunud ja on raske ette kujutada, et see kunagi muutub. Teisisõnu, kui vanasti surmas inimene inimest puunuia või raudmõõgaga, siis nüüd teeb ta seda, jah, arvutiklahvi vajutusega. Aga teo sisu ei ole ju muutunud!
Seetõttu arvan ma, et Balti riikide koostöö on praegu ja tulevikus vägagi vajalik. Ja seda ennekõike muidugi julgeolekupoliitilistel kaalutlustel. Ka majanduslik ja kultuuriline koostöö on väga tähtsad. Nad on tähtsad iseenesest, sest nad on huvitavad ja kasulikud. Kuid eriti tähtsad on nad seetõttu, et nad soodustavad julgeolekualast koostööd. Kui majandused on läbipõimunud, on ühine ka huvi oma rikkusi kaitsta. Kui kultuurid on vastastikku tuttavad, on kergem üksteist mõista ja viljakam üheskoos töötada – eriti ohu olukorras.
Seega kolme Balti riigi parlamentaarse koostöö sündi Nõukogude ikkest vabanemise aastail tuleb meie ajaloos lugeda oluliseks saavutuseks. Palju olulisemaks, kui oleme harjunud mõtlema. Ja on iseloomulik, et see koostöö sündis just iseenda võõrvõimust lahti raputamise käigus, ajal, kui tulevik polnud veel sugugi nii selge kui see praegu tagantjärele näib. Balti koostöö on ühise kannatuse vili.
Möödunud suvel sai kuuskümmend aastat ajast, mil sõjaeelne Balti koostöö saavutas järsku uue kvaliteedi. Selle sünnitas tookordne USA välisministri kohusetäitja Sumner Welles, kes teatas, et tema maa keeldub tunnustamast Nõukogude Liidu agressiooni Eesti, Läti ja Leedu vastu. Kahjuks oli see meie Kolgata tee algus. Kuid just sellest ajast peale tõotasid nii meie kolme säilinud välisesindused ja hästi organiseeritud pagulaskonnad kui ka kodumaa metsavennad kinkida kirikule lühtri, kui Eesti, Läti ja Leedu peaksid jälle jalad põhja saama. Aga läks loodetust palju kauem – nii kaua, et enamikul kippus usk surema. Siiski lahvatas balti ühistunne võimsalt laulva revolutsiooni päevil, Balti Ketis.
Kuidas edasi? Baltimaad on oma ametlikeks põhisihtideks kuulutanud Euroopa Liidu ja NATO. Kõik muu on seatud nimetatud eesmärkide saavutamise teenistusse. Sest mis muu või kes muu meile ikka suuremat välispidist turvalisust pakub? Nõnda siis on ka Balti Assamblee paratamatult otse või kaude, päevast päeva, nimetatud paleuste teenistuses. Teadlikku või alateadlikku eeltööd selleks on Balti Assamblee teinud oma algusest peale.
Balti Assamblee asutamisürikule ja selle esimesele põhikirjale kirjutati alla Tallinnas 8. novembril 1991. Üldkogu suuruseks määrati kuuskümmend rahvasaadikut, võrdselt kakskümmend igast riigist. Täiskogu istungeid otsustati pidada kaks korda aastas, roteeruvalt riigist riiki. Ametlikeks keelteks said eesti, läti ja leedu keel, kuid töökeeltena otsustati kasutada inglise ja vene keelt. Tundub, et mida aasta edasi, seda enam kasutatakse inglise keelt. Mida noorema poliitikuga on tegemist, seda mugavam on tal esineda inglise keeles. Huvitav ja ajastule iseloomulik on ka assamblee alaliste komisjonide (komiteede) valik: õigus-, sotsiaal-majanduslik, keskkonna- ja energia, kommunikatsiooni-, haridus-, kultuuri- ja tehnika- ning viimaseks – väliskomisjon. Komisjonide nimetustes kajastuvad kahtlemata tolleaegse koostöö eelistused ja paratamatud nõuded. Silmahakkav on kindlasti kommunikatsioonikomisjon, mis rahvusparlamentides harilikult puudub. Üldiselt peab rõhutama, et alaliste komisjonide jaotus on ajaproovile hästi vastu pidanud.
Balti Assamblee esimene korraline istungjärk toimus 1992. a jaanuaris Riias ja esimene seal vastuvõetud ametlik dokument oli pöördumine Venemaa presidendi ja Ülemnõukogu poole nõudega viia Vene väed täielikult Eestist, Lätist ja Leedust välja. Seega on julgeolekupoliitiline mõõde olnud Balti Assamblee tegevuses algusest peale tähtsal kohal. Keskse dokumendina võeti vastu ka soovitused ühise tegevuse arendamiseks kommunikatsiooni vallas. Äratab tähelepanu, et selles on juba mainitud vajadust integreeruda Euroopa Ühisturuga. Ka võeti esimesel istungjärgul vastu soovitused ühistegevuseks hariduse, kultuuri ja teaduse vallas.
Assamblee teine istungjärk toimus juba sama aasta mais Palangas. Peateemaks kujunes jälle Vene vägede väljaviimine. Seekordne üleskutse on sõnastatud palju järsemas toonis, Venemaale esitatisüüdistus, et ta on koguni uusi vägesid Baltikumi juurde toonud. Palangas kirjutati alla ka Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu koostöökokkuleppele, mil on suur kaal assamblee rahvusvahelise silmapiiri avardumisel.
Kolmas korraline istungjärk leidis aset Tallinnas alles 1993. a oktoobris. Vahepeal oli Eestis valitud Riigikogu, üleminekuajastu oli lõppenud. Võeti vastu uus ja üksikasjalikum Balti Assamblee põhikiri, mis muuhulgas nimetas väliskomisjoni ümber välis- ja julgeolekukomisjoniks. Võeti vastu resolutsioon, mis kutsus üles moodustama Balti Nõukogu – Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu ühist institutsiooni. Ka tehti ettepanek rajada Riias Balti Assamblee alaline sekretariaat. Samal istungjärgul vastuvõetud resolutsioonis väljendas Balti Assamblee nördimust, et täitmata on ÜRO Peaassamblee resolutsioon 47/21 ja mitu muud olulist rahvusvahelist otsust, mis nõudsid Vene vägede lahkumist Eestist ja Lätist. Pöördumises ÜRO peasekretäri poole rõhutati, et Balti riikide liikmemaksud maailmaorganisatsioonis on arvutatud põhimõttel, just nagu oleksid Eesti, Läti ja Leedu olnud N. Liidu seaduslikud osad. Pöördumises NATO peasekretäri poole räägiti juba järk-järgulisest lähenemisest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile. Ka võeti Tallinnas vastu otsus asutada Balti Assamblee kirjandus-, kunsti- ja teadusauhinnad.
Neljas ja viies istungjärk toimusid vastavalt 1994. a mais ja novembris Jurmalas ning Vilniuses. Endiselt olid tähelepanu keskmes julgeolekuga seotud küsimused. Kevad istungjärgul nägi päevavalgust resolutsioon, mis rääkis Balti riikide suhetest Venemaaga. Võeti vastu eraldi avaldus Eesti kaitseks, milles on öeldud, et Balti riigid tõlgendavad nendest ühe ähvardamist ähvardusena kõigile kolmele. (Vene kaitseminister oli äsja lubanud saata Eestisse täiendavaid vägesid.) Tehti avaldus koostööst Visegradi riikidega, võeti vastu pöördumine Lääne-Euroopa Liidu poole, et Balti riigid võiksid assotsiatsioonipartneritena suurendada oma julgeolekut. Alus pandikoostööle ka assamblee teise alalise partneriga (peale Põhjamaade Nõukogu) – Beneluxi Parlamendiga.
Sügisistungjärgul täiustati assamblee põhikirja ja võeti vastu arvukalt resolutsioone ja avaldusi, teiste hulgas selliseid, mis räägivad Balti riikide omavahelisest sõjalisest koostööst, Kaliningradi oblasti demilitariseerimisest, tuumarelvade kõrvaldamisest Balti piirkonnast. Eraldi resolutsioon käsitleb koostööd Euroopa Liidu poole pürgimisel. Olulisel kohal on omavahelised piiriprobleemid, energiamajandus, kultuur, turism.
Võib öelda, et esimese viie istungjärguga on kujunenud välja Balti Assamblee pale. Negatiivse ilminguna hakkab kummitama resolutsioonide rohkearvulisus, mis paratamatult kipub iga üksiku väärtust devalveerima ja ka avalikkuse tähelepanu hajutama.
Järgnevalt tahaksin aga keskenduda Balti Assamblee tänasele päevale. Jõulukuul 2000 Vilniuses toimuv istungjärk kannab juba järjekorranumbrit 17. Assamblee on oma arengus jõudnud teatud küpsuseni, ikka ja jälle on selle põhikirja täiustatud. On õpitud üheskoos töötama ja teinekord keerukaid otsuseid vastu võtma. Istungjärkude ja ka komisjonide koosolekute korralduslik külg on algaegadega võrreldes tunduvalt edasi arenenud ja muutunud palju täiuslikumaks. On tekkinud tehniline vilumus, mis kannatab välja võrdluse meie lääne-eurooplastest koostööpartneritega.
Eesti lõpetas äsja oma järjekordse eesistumisaja, mis kulmineerus mai lõpul Tartus assamblee XVI istungjärgul. Kuigi algaastatega võrreldes on julgeoleku-poliitiliste teemade osakaal vahepeal mõnevõrra vähenenud, pöörati läinud kevadel Tartus sellele siiski jälle olulist tähelepanu – NATO laienemise kontekstis. Selleks oli sobiv ka täiskogu toimumispaik – Balti Kaitsekolledži hoone, kus mõni nädal hiljem lõpetas esimene lend Balti riikide staabiohvitsere.
Mis puutub esimese poolaasta alaliste komisjonide istungeisse, siis hajutasime need meelega üle Eesti, et kohalike probleemidega paremat kontakti saada ning vähendada üldist pealinnakesksust. See lähenemisviis leidis ka meie Läti ja Leedu kolleegide heakskiitu.
Lisaks julgeolekupoliitilisele mõõtmele oli kevadise istungjärgu teiseks läbivaks teemaks jätkusuutlik areng. Ilma selleta pole meil pikas perspektiivis elukvaliteedi paranemist loota.
Eestlastelt küsitakse sageli, kelleks nad end peavad: ida-, lääne- või põhja-eurooplasteks? Kuhu kuulub Eesti? Kas koos Soome-Rootsiga Põhjalasse või hoopis koos Leedu-Poolaga Kesk-Euroopasse? Nendele küsimustele võib vastata mitut moodi. Üheks vastamise aluseks võib muidugi võtta selle, kui palju me kellegagi suhtleme. On uuritud Eesti elanike telefonikõnede kogupikkust meie naabritega. Selgub, et ümmarguselt 30% kogu räägitud ajast on kõned soomlastega, 9% rootslastega, 6% lätlastega, 4% leedulastega. Oleksime justkui põhjamaa lapsed… Aga ma ei tea, kui palju räägivad lätlased rootslastega. Olen seda meelt, et kuigi sulame järjest rohkem Põhjalasse ja Euroopa Liitu, teevad sedasama võib-olla pisut teisel kujul ja järjestuses ka meie lõunanaabrid. Meie suhetes NATOga, aga ka meie suure idanaabriga on meie jätkuv omavaheline koostöö endiselt elulise tähtsusega. Ärgem unustagem, et ametlik Moskva on küll vabandanud Varssavi, Praha ja Budapesti ees, kuid veel mitte Vilniuse, Riia ega Tallinna ees.
Niikaua, kui arved pole klaarid – kui nad on korralikult esitamata ja lõpuni selgeks rääkimata –, niikaua ei saa olla vähimatki kindlust, et ajalugu ei kordu.
Minu ja ilmselt ka soomlaste ning poolakate suureks üllatuseks eelistati kõige enam viimast, neljandat varianti, mille kohaselt ka “Balti riigid!” Poola ja Soome peaksid jälle saama püha ning jagamatu Venemaa osaks. Mis saab siis, kui tänavused Moskva abituriendid on ühel heal aastal juba ministrid, suursaadikud, kindralid?
|
OSCAR-2019
|
||
Selg kosneb arvukatest lihastest, aga kui räägime seljavalust, peame ennekõike silmas lülisammast - pikka paindlikku luusammast, mis ulatub peast seda toestava vaagnani. Lülisammas koosneb 33 lülist, mis moodustavd 5 osa: kaela-, selja ehk rinna-, talje- ehk nimme-, ristluu- ja õndraosa.
Selja kõige alumises, ristluude piirkonnas tekkinud valu jutustab tõsiasjast, et üle kõige hindab inimene oma sõltumatust ja kardab kaotada oma liikumisvabadust hetkel, kui teised tema abi vajavad. Reeglina kardab see inimene surma.
on seotud hirmuga vaesuse, materiaalse ebakindluse ees. Et selg toetab kogu inimese keha, siis igasugune seljavalu räägib ebakindluse tundest, toe puudumise tundest.
Selja alaosa on seotud omamise valdkonnaga - materiaalsete hüvede, raha, partneri, maja, laste, töö, töö, diplomite jm taolise omamisega. Selle piirkonna valu jutustab, et inimene tahab midagi omada, et tunda end kindlamana, kuid ei söanda ei endale ega teistele seda tunnistada. Seetõttu on tasunnitud kõike tegema ise kõike oma selga (turjale) ladudes.
See inimene on materiaalses elus väga aktiivne, sest kardab vaesust ja arvab, et heaolutunne sõltub eelkõige materiaalsetest hüvedest. Talle ei meeldi abi saamiseks pöörduda teiste poole. Kui ta seda ikkagi teeb ja talle ära öeldakse, hakkab tal veelgi halvem, seljavalu tugevneb.
Valu selja ülaosas, 10. lülist kuni kaelalülide alguseni, s.o talje ja kaela vahel, jutustab ebakindlusest ja emotsionaalsest ebastabiilsusest. Sellele inimesele on kõige tähtsam tegemise valdkond, sest just tegutsemine annab talle kindluse. Siis ta tunneb, et teda armastatakse. Tema omakorda näitab armastust teiste vastu üles nende heaks midagi tehes. Aga valu võib osutada ka sellele, et inimene tahab leida ettekäänet mingi töö tegematajätmiseks, sest kardab, et inimesed ei abista teda enam, kui näevad, et ta saab ise suurepäraselt hakkama.Niisiis ootab ta teistelt liiga palju ja kui ootused ei ole leidnud õigustust, tekib tal tunne, et kõik on kuhjunud, laotud tema selga.
Sabaluu sümboliseerib meie põhivajadusi. Valud selles piirkonnas viitavad sellele, et et inimene tunneb muret just nende põhivajaduste pärast ega usu piisavalt, et kõiksus suudab teda aidata. Sa tahad, et keegi sinu eest hoolitseks, kuid ei taha samas osutuda kellestki või millestki sõltuvaks.
"Ma ei saa arstidega tülli minemata väita, et tatraga saab vähist võitu, aga abi on sellest kindlasti. Ise sain tatramee ja -jahu baasil valmistatud palsamiga jagu puukentsefaliidist," väidab Valgamaa talunik Virgo Mihkelsoo.
Mõne aja eest jõudis meediasse lugu sellest, kuidas Valgamaal asuva Viira talu peremees ostab kokku punaseid kärbseseeni, mida kasutab valuvaigistava tatrameesalvi koostises. Selgub, et tegemist pole külaposija, vaid teadlasega, kes on omal ajal suurel kodumaal laserrelva arendanud ja viimased aastad tõsiselt tatra tervendavate omaduste tutvustamisega tegelnud.
Virgo Mihkelsoo (71) küüditati koos vanematega Siberisse. Peterburi tehnikaülikooli lõpetas ta elektrofüüsikuna ja sai sel alal ka tehnikakandidaadi kraadi. Muu hulgas on ta töötanud lasertehnika peakonstruktorina Eesti teaduste akadeemia juures ja olnud Tartu ülikooli laserbioloogia ja -meditsiini labori juhataja.
"Vene ajal olin salastatud mees. Ehitasime laseri, millega saab kosmosest signaali andes allveelaevalt pommi välja lasta. Hakkasin ka vaatama, kas laserit ei saaks kuidagi meditsiinis kasutada. Siis tuli laulev revolutsioon ja üldises rahanappuses otsustasin ülikooli süsteemist ära tulla. Huvi terviseküsimuste vastu aga jäi," räägib Mihkelsoo.
See huvi on tehnikateadlasel olnud nõnda suur, et ta on mitme terviseraamatu autor, muu hulgas on ta kahasse Nelly Vahtramaaga kirjutanud brošüüri "Eestimaine tatar kui toit, tervendaja ja ravitseja". Mihkelsoo tõdeb, et lähema 20 aasta jooksul ei jõua tavameditsiin ravimeetoditeni, mis vähi inimorganismi kahjustamata täielikult hävitaks.
"Vähiraku väljastpoolt tapmine pole õige tee, mingid vähirakud ikka taastuvad. Tuleb käivitada vähirakkude isehävitamise mehhanism, mille suunas praegu tavameditsiin ka töötab. Tatar on võib-olla ainuke taim, mis on võimeline iseseisvalt vähiga võitlema. Muuhulgas suurendab see geenide aktiivsust, mis pidurdavad vähirakkude kasvu ja paljunemist ning takistab vähi edasiseks arenguks vajalike veresoonte moodustumist ja seega metastaaside teket," väidab ta.
Mihkelsoo sõnul on tema siiski elektrofüüsik, kes pole vastavaid uuringuid läbi viinud, kuid tatra raviomadusi tunti juba traditsioonilises Jaapani ja Hiina meditsiinis.
Mihkelsoo väitel peaks poest ostetud tatart vähi ohjamiseks sööma 300 grammi päevas, kuid sellist kogust on raske süüa. "Kui on tegu idanemisvõimelise mahetootega, mitte surnud poetatraga, piisab poole väiksemast kogusest. Ameerikas üritatakse teha ka tatratablette, kuid ainult toimeainetest ei piisa. Vähki vaos hoidvat efekti neil kirjanduse põhjal ei ole," räägib ta.
Kuidas siis süüa päevas ära paarsada grammi tatart? Mihkelsoo sõnul pole probleemi – tatrast saab teha leiba, küpsist, kotletti ja koguni kisselli. "Nõukogude aeg tappis meie alternatiivmeditsiini. Loodusravimid ei asenda arste, kuid kui tohtri poolt enam abi loota ei ole, peab ju jääma inimesel võimalus enda tervise parandamiseks midagi ette võtta. Puukentsefaliit pole küll vähk, aga sain tatrameeseguga valmistatud nii-öelda ajupalsamiga sellest mõne päevaga jagu. Enne oksendasin ja ei saanud liikudagi," räägib ta.
200 kilo punast kärbseseent sai Mihkelsoo küll kokku, kuid salvi Remedy Way koostises oleva mürgiseene tõttu tuleb tal kõigepealt asjad selgeks rääkida ravimiametiga.
Tarvitada järjest poolteist kuni kaks kuud, seejärel teha kahenädalane vahe ning jätkata tulemuste saamiseni. Nõnda on edukalt ravitud hüpertooniatõbe ja ateroskleroosi.
|
OSCAR-2019
|
||
Mõtlesin, et panen osa sellest mõttevahetusest üles (Sekeldaja valmistab küll ise pikemat-põhjalikumat asja ette, aga ta lubas mul oma kirja avaldada. Tegu on teadlasest inimesega, aga mitte biokeemikuga – biokeemiat on ta uurinud tõsisemalt just selleks, et end vaktsiinide ja üldse elqavhõbedaga kurssi viia).
Ärge laske endale hambaarstil panna amalgaam- ehk hõbeplomme. Kui teil on nad vanast ajast alles, võiks kaaluda nende asendamist. Uuringutes on leidnud kinnitust, et amalgaamplommides sisalduv elavhõbe satub hambapesu ja söömise käigus organismi ning mida enam on inimesel hõbeplomme, seda suurem on ta vere elavhõbedatase. Elavhõbe on väga mürgine ning tekitab inimesel tugevaid neeru- ja ajukahjustusi, naistel suureneb tõenäosus sünnitada haige laps.
Elavhõbeda derivaati tiomersaali sisaldab ka osa lastele süstitavaid vaktsiine – neid seostavad mitmed uuringud laste neuroloogiliste haigustega, näiteks autismiga. Tiomersaali sisaldavad „Euvax B” (kasutatakse Eestis viirushepatiidi vaktsiiniks ühepäevastel lastel) ja „Tetract-Hib” (kasutatakse difteeria-teetanuse-läkaköha kolmikvaktsiiniks; kui osta selle asemel tasuline vaktsiin „Infanrix”, saame elavhõbedast vaba toote). Ka sisaldavad elavhõbedat teetanusevastased „Imovax d.t.” ja „Tetavax”. Samas näiteks mumpsi-leetrite-punetiste vastane „Priorix”-vaktsiin ei sisalda elavhõbedat.
Ise olen oma hiljuti sündinud lapse Annaga lahendanud asja nii: tuberkoloosisüsti tegime, sest see on elavhõbedavaba ning haigus on reaalselt olemas-ohustamas ja piisknakkuse teel levimas; viirushepatiidi süsti lükkasime edasi kaugesse tulevikku, sest see on sugulisel teel ja vere kaudu leviv haigus, mis beebit ei ohusta; kolmikvaktsiiniks valime elavhõbedavaba toote; teetanusevaktsiini ei lase teha, sest kui tekiks haav ning teetanuse oht, siis saaks laps traumapunktis selle süsti nagunii; mumpsi-leetrite-punetiste süsti teeme, sest selles pole elavhõbedat ning need haigused võivad last reaalset ohustada.
sealt sisestad nimetuse, kui arst teab seda (naljakas, kuid minu lastearst ei teadnud seda, mida ta paar aastat tagasi lastele difteeria vastu süstis, see jäigi mõistatuseks. 90% kindel, et tiomersaali sisaldavat sodi!).
Toimeaine asemel peab sisestama HAIGUSe, see on selle registri kasutamise üks naljakas koht ja sageli ei saa nii midagi kätte.
Siis valid SPC nimelisest veerust lingi, kust saad põhjaliku informatsiooni ravimi kohta, sealhulgas abiained.
Praegu Hep. B vastu kasutatav vaktsiin on Engerix B, Euvax B paistab olevat kadunud käibelt, kuigi püsib Fertilitase hinnakirjas,
Ka jälgkogused võivad olla just 1 päevasel beebil probleemiks, ülitundlikkuse korral tekib autoimmuunreaktsioon.
Kuid kogu Hep B vaktsineerimine on põhjustanud isegi perearstide nurina (vt. Margus Punab, Eesti Päevaleht,
kus on selgelt toodud välja Hep B nakatunute alampiir alates 15 eluaastast ja ka küsimus: mis loogika aluselsüstitakse seda vastsündinutele?
Kindel, et tuleks abiks, kui asi läheks tagasi normaalsesse rezhiimi, nagu oli enne 2003, kui vaktsineeriti 12 aastasieid lapsi.
Imovax d.T 7, 12 ja 17 aastastele ettenähtud difteeria ja teetanuse vaktsiin, sisaldab ka 25 mikrogrammi portsus.
Kuid täiskasvanuvaktsiinide rakendamine algab juba alates 7. eluaastast, vähemalt Imovax d.T spetsifikatsioonis oli sees, et see on täiskasvanuvaktsiin ja
Ootame koos lastearstiga 2008 vaktsineerimiskava, siis asjad ehk muutuvad ja saab teada, mida siis süstitakse.
on mingi lootus, et elavhõbeda lastevaktsiinidest saab välja, kuid näiteks 7 aastaste vaktsineerimine käsitletakse kuidagi nii, et see oleks juba nagu täiskasvanute
vaktsineerimine. Nii et kui mures lapsevanem tuleb oma lapsega teetanuse hirmus, võib ta väga hästi saada selle Tetavaxi ja elavhõbedavaba varianti ma ei teagi praegu.
Difteeria, teetanuse ja läkaköha vaktsiin, aga ka MMR tundub olevat probleenne ka muus mõttes ning kui katsud vaktsineerimisi jaotada pikema aja peale ja
Gripivaktsineerimine ja tuulerõugete vastu laste vaktsineerimine on juba põhimõtteliselt jama ja vähemalt kuni 2006 oli nii Eesti kui USA gripivaktsiini variandid tiomersaali täis.
On olemas uurimustöö, mis arvutas AD (Alzheimeri riski) 70-80-ndatel toimetatud gripivaktsineerimiste korral.
Selgub, et see oli selges korrelatsioonis gripivaktsineerimistega, mis tollal ja enamuses täiskasvanute variantidel niisiis ka praegu sisaldavad tiomersaali. AD risk kasvas kusagil 5 korda!
elavhõbedt sisaldavad muidugi kalad. Inimtegevuse tagajärjel loodusesse paiskunud Hg muundatakse teatud (pean kaevama linke konkreetse info suhtes) vetikate poolt metüülelavhõbedaks, CH3HG + ning see satub kaladesse. Toiduahela tipus olevatel olestel on see % kõrgem, näiteks tuunikala.
Anorgaaniline elabhõbe aga läbib enamuses (90%) tite kõhu ilma imendumata, metüülelavhõbe ei läbi ja imendub imiku verre (90% imendub).
Sealt ka kohe põhiliselt liitub punalibledega (90%) ja vabaneb selle hävinemisel, mis tast edasi saab, ei ole päris selge.
CH3Hg rändab organismis igatahes taspisi ringi, jõuab ajusse, teeb seal pahandusi, liitub mõne valguga, mis ta ära transpordib seljaajusse, sealt sapiteede kaudu
jälle kõhtu ja kui veab, satub mingi bakteri otsa, mis teeb tast tavalise Hg, mis läheb enamuses välja.
Nii imelik kui ei ole, aga sellist väga selget pilti teadlastel ei ole, mis selle elavhõbedaga inimese sees toimub.
Ometi pole uurimused leidnud märkimisväärseid seoseid neuroloogiliste kahjustuste või arengu vahel, siin on asjad ka nii, et rinnapiim on nii ehk nii nii hea asi,
Vaktsiinist saadav hulk on ühe doosi korral 25 mikrogrammi, see on mitukümmend korda suurem, ületades kõik ohutud päevanormid, läheb kohe verre, on vormis CH2CH3Hg, s.t. etüülelavhõbe ning selle saatus ei ole üldsegi selge, mis tast saab. Igat sorti uuringud näitavad, et sooritab sigadusi sama hästi, kui HG+ organismis või CH3HG+, vahest isegi enam.
Rinnapiim viib organismist ära kaltsiumi, ka luudest. See tähendab, et kasulik võtta kaltsiumitablette, sest luudes on kontsenteerunud tavaliselt
üsna palju Pb, elavhõbeda koostööpartner sigaduste sooritamisel, mis koos luude tühjendamisega kaltsiumist ka vabaneb ja jõuab rinnapiima.
tasub võtta programmi igal juhul amalgaami väljavahetamine normaalsete plommide vastu, (Sinul loomulikult pärast rinnaga toitmise perioodi lõppemist, pikema aja vältel, iga plommi vahe kusagil 1-2 kuud.
Lühiajaliselt ei juhtu amalgaamiplommidest midagi, pikaaliselt on see püsiv koormus organismis, Hg+ suus elavhõbedaurudest imendub kudedesse, seal reisib veidi ringi, deponeeriub neerudesse, ajusse ja kui süsteemid tõrjeks on enam-vähem OK, liitub mõne proteiiniga, mis ta organismist üritab välja viia:
Kui see on Ok, jätkub kõik normaalselt, kui aga tõrjemehhanismid ühel hetkel ei toimu, hakkab selle aine ladestumine ajju, kus ta tasapisi ühte kui teist
Kirjutasin nii pikalt sellepärast, et ei ole üldse selge, kui kähku ma oma tiomersaali jutu valmis saan. Umbes sama häda nagu Sul:
ei taha kiirustada, aga ühel hektel on vaja teha lõige, mida käsitleda, mida mitte, kus võtad riski ka eksida, mitte nii põhjalik olla, lihtsalt viidata.
Kui nüüd 2008 vaktsineerimiskavast tõesti tiomersaal välja ka saab, siis on tegemist ikkagi väikese töövõiduga.
B-hepatiiti vaktsineerimine 12 aastastele võiks olla ka üks programmiline punkt, siin saab isegi perearstid selja taha!
juba tulevad uued mured, näiteks Päevalehe artikkel Cerverix-st. See väidetav imeravim emakakaleavähi vastu tikub olema väga probleemne, nagu
Mercki j.t. firmadel on selle vaktsiini tüsistused tikutud maha vaikima, need tunduvad olema üsna tõsised. On teatutud koguni surmajuhtumitest Ameerikas.
Efektiivsus võrreldes naiste pideva skriininguga on üsna küsitav, ei teata isegi seda, kas annab kaitset üle 5 aasta, see aga areneb HPV viiruse (Human Papilloomavirus, eesti keeles hetkel ei tule ette, kas on papilloomiviirus) mõjul mõnel naisel (1% vähijuhtumitest üldse) välja vaid 30-70 juhul aastas Eestis.
Nii et kaitsta üsna väikest osa tuleks tegelda massivaktsineerimistega, mille efektiivsus on siiski küsitav. (vaid tüve 16 ja 18 vastu, HPV tüvesid, mis võivad
On teisigi näiteis samast seeriast meditsiin, ravimifirmad ja poliitika, näiteks meie ajakirjanduses räägitud juhtumid hällisurmadest või raputatud lastest.
Mind hämmastas üks tõik. Narkomaanist emme laps olevat saanud ajuverevalumi lapsevankri raputamisel!!
Jälle leiab kaevamiselt Internetist viiteid, et üsna suur % sellistest juhtumitest on siiski seotud vaktsineerimistüsistustega, ja hoolimata isegi mõningasest
vägivaldsusest see lapse ajukene nii pehme nüüd ka ei ole, s.t. lapsevankri raputamisel areneb verevalum välja vaid teatud eelsoodumuse korra, aga
Hea hulk USA lapsevanemaid on süüdistatud vägivaldsuses, kuigi viimased seda täielikult eitavad ja on viiteid hoopis vaktsineerimistüsistustele!
Kõige lõpuks oli on ja jääb autistlike, hüperaktiivsete ja sarnaste neuroloogiliste hälvetega laste küsimus.
Selgub siiski, et neile hälvetele saab pakkuda ka muud leevendust kui lihtsalt psühhiaatriline tegelemine. Seda saab üsna edukalt teha dieetravi ja detoksifikatsiooni abil.
Tulemused on olemas ja mida kiireminie Eestis saab ka vähemalt mõne arsti autiste aitama, mitte nende lapsevanemaid süüdistama,
Väga levinud (kui otsid Eesti internetisaitidelt sõnaga autism vasteid, leiad just sarnast juttu tohutult) on hoiak, nagu autism oleks ravimatu,
Seega kõik see hüperaktiivsus, etc.. on suuresti tingitud keskkonna kahjulikust mõjust, näiteks elavhõbe, kuid ka muudest konservantidest, mis meie konsumitest
Selle saaks peaaegu või osaliseltki normi, kui lapse menüüst välistada see, mida ta ei talu ning organismi seest välja sinna ladestunud sodi.
Ma lugesin hoolega Dan Olmstedi lugusid seeriast autism ning üks müüt tundub olevat ka kummutamisel:
autism on 20. sajandi haigus, ei ole ajalooliselt kogu aeg meie keskel olnud, ei ole sama sagedusega kou aeg olnud,
Tiomersaali võeti tollal kasutusele ka seemnete töötlemisel, et seenhaigusi vältida, seda nii metsanduses kui viljakasvatuses.
Esimese Leo Kanneri poolt kireldatud juhtumi puhul isa tegeles aktiivselt antiseptikuga nimega tiomersaal.
Hiljemgi on olnud uurimusi, kus tuvastati, et autistide vanemate seas oli anomaalselt palju keemikuid (25% juhtumeist!)
Paljud noored emad usuvad sinisilmselt, et kallimad vaktsiinid päästavad nende lapsed kõigest kurjast. Eeldatakse, et juhul, kui õnnestub arstilt välja kaubelda tasuline vaktsiin, siis on ühtlasi garanteeritud, et sellest mingeid tüsistusi ei teki.
Kuid ka siinkohal peaks iga ema ilmutama suurt teadlikkust ja vastutustunnet. Sest kahjuks ei ole kõik, mis pisut kallim, tingimata ohutu ja kasulik. Ei saa usaldada arste lihtsalt selle tõttu, et nad pakuvad “kallimat” vaktsiini. Oluline on, mida siis saab selle kinnimakstud versiooni eest? Sageli pakutakse lapsevanematele tasulise vaktsiinina palju ohtlikumat versiooni – sellist, milles nt 3 haigustekitaja asemel on ühte süstlasse kokku segatud 5 haigustekitajat. Isegi juhul, kui nimetatud vaktsiin on tiomersaalivaba, on 5 haigustekitajat imiku immuunsüsteemile selline koormus, mille suurust ei oska sõnadega väljendada.
Paljudel vaktsiinitootjatel on juba välja mõeldud süsteem, kuidas vaktsiinide tootmist enam-vähem samamoodi jätkata, kuid ikkagi need ilma kärata maha müüa. Nimelt märgitakse tooteinfosse, et “tiomersaali on kasutatud tootmise varases staadiumis, mistõttu lõpptoode võib sisaldada tiomersaali jälgi”. Koostisainete loetellu sel juhul tiomersaali ei märgita. Milleks siis aga kasutatakse tiomersaali tootmise varajases staadiumis? Ikka selleks, et seda pisut lõpp-produkti jääks ja et see aitaks tootel säilida!
Tiomersaal on vaktsiinides olnud 70 aastat kasutusel säilitusainena. On selge, et ilma säilitusaineta vaktsiine toota ei saa. Eemaldades üks, tuleb see asendada teisega või siis suurendada mõne juba niigi vaktsiini koostises oleva aine kontsentratsiooni. �Õnneks� ei ole vaktsiinitootjatel vaja palju ponnistusi teha, alumiiniumhüdroksiid oli, on ja jääb, seistes samuti toote säilivuse eest. Alumiinium aga teatavasti on samuti neurotoksiline aine, põhjustades närvisüsteemi degeneratsiooni, dementsust, Alzheimerit, rakkude vananemist jne.
Lisaks tuleks kindlasti mõelda ka muudele vaktsineerimisega seonduvatele probleemidele, milles ma ühe artikli formaati arvestades ei saanud pikemalt peatuda. Need on ohud, mis peituvad võõra DNA-ga, viirustega ja kantserogeensete valkudega nakatumise võimaluses, autoimmuunhaiguste ja allergiate tekkevõimalustes jne.
Ehk lihtsamalt väljendudes � vaktsineerimine võib tekitada haigusi. Vaktsineerimine tähendab nõrgestatud (või surmatud) haigustekitaja viimist tervesse (lapse) organismi.
Selleks kasutatakse teise organismi valke, olenevalt vaktsiinist on tegemist kas ahvi, kana või inimese valkudega. Mida toob aga võõras DNA meile �boonusena� kaasa, seda ei ole võimalik ette näha. Küll on aga andmeid selle kohta, kuidas mingi piirkonna massvaktsineerimise järgselt on piirkonnas puhkenud teatud viiruslik epideemia (B-hepatiidi vastu vaktsineerimise järgselt puhkenud kollapalavik 30-ndate Brasiilias ja 1942. aastal USA sõjaväes, poliomüeliidivaktsiini järgne nakatumine viirusega SV40 jne).
Autoimmuunhaiguste tekkemehhanism põhineb immuunsüsteemi vastusel haigustekitajale. Imm.süsteem hakkab ründama mitte ainult haigustekitajat, vaid ka sarnaseid molekule. Kuna osade haigustekitajate (leetrid, gripp, B-hep.) peptiidiahel on sarnane müeliini ahelale, siis satubki rünnaku alla müeliin, põhjustades neuroloogilisi haigusi. Diabeedi, luupuse jms. autoimmuunhaiguste väljakujunemise puhul on sageli tegemist pärast vaktsineerimist organismi ringlema jäänud immuunkomplekside toimega.
Asudes vihasesse võitlusse bakterite ja viirustega, on inimkond massvaktsineerimisega rikkunud bakterite maailmas valitsenud tasakaalu.
On küll välja juuritud terve rida ohtlikke baktereid ja viirusi, kuid asemele on tekkinud samuti terve rida uusi baktereid ja viirusi. Uued on aga vanadest sageli palju virulentsemad. Lisaks toimub vanade muteerumine. Tänapäeval on juba avastatud äärmiselt virulentsed leetrite ja B-hepatiidi mutantviirused. Lisaks ei praktiseerita arenenud riikides enam tuberkuloosivastast vaktsineerimist, kuna muteerunud tüvesid on lihtsalt nii palju.
Kuigi enne vaktsiini tootmisprotsessis kasutuselevõttu kontrollitakse DNA-d, ei ole selle pikaajaline toime inimorganismis ette ennustatav. Potentsiaalselt onkogeenne DNA ei pruugi loomkatsetes mingeid ohumärke näidata, kuid mida teeb seesama DNA inimorganismis ja pika aja jooksul, seda ju ei näe keegi ette.
Sellest, et lõpuks vastutavad oma laste eest ikkagi vanemad. Ja mina ei ole kohanud arsti, kes oskaks ja tahaks selgitada, mida täpselt vaktsiinid teevad, mis seal täpselt sees on ja miks neid ikkagi vaja on. Ja kui probleem tekib, siis peab probleemiga ikkagi tegelema vanem. Nii et vanemad peavad paratamatult hakkama ise uurima. Selleks, et aru saada, kas ja millega nad vaktsineerides riskivad.
Ja Tii, kui eespool on esitatud ebaadekvaatset infot, ehk siis räägid, et mis seal täpselt valesti on ning lisad vastavaid viiteid.
Põhimõtteliselt on säilitusainet vaja ainult neis vaktsiinides, kus on ühes ampullis mitu doosi, kuna teoreetiliselt on olemas võimalus, et ühe doosi võtmisega nõelalt või korgilt sama ampulli sisse mingi pisilane sattus ja paljunema võib hakata, nii et järgmised doosid bakteritega saastunud võivad olla. Ei pea tingimata olema ei vaktsiinis ega ravimis mingit säilitusainet. Tänapäeva vaktsiinid on peaks olema enam-vähem kõik ühekaupa doosidena. Alumiinium ei ole aga mingi säilitusaine, vaid vajalik mõnede vaktsiinide tõhusaks toimimiseks (adjuvant). Alumiiniumi on aga nii väikestes annustes, et sama palju alumiiniumi, kui üldse vaktsiinis võib olla, on ka näiteks ühes liitris laste piimasegus. Tegu on ikka üliväikeste kogustega. Selle alumiiniumühendi poolväärtusaeg imiku kehas on üks ööpäev, nii et ta ei saa kuidagi organismis kuhjuda ka. Need teooriad, et alumiinium põhjustaks Alzheimeri tõbe jne, on kah juba ammu ümber lükatud. Kusjuures uuringud on näidanud hoopis, et neil, kes 1930ndatel ja 1940ndatel lapsena olid vaktsineeritud, on hoopis mõnevõrra harvemini Alzheimeri tõbe kui mittevaktsineeritutel.
Kahjuks on vist küll nii, et kes usub, et niikuinii on käimas mingi ülemaailmne vandenõu laste mürgitamiseks vaktsiinide ja ravimitega, see usub ikka, ükspuha kui palju argumente esitada või teadusuuringute tulemusi tuua.
Vaktsiinid on ju loodusidentne võimalus end nakkushaiguse eest kaitsta, kusjuures ilma haigust ennast põdemata ja imuunsüsteemi oluliselt vähem koormates. Nakkuskaitse kujuneb ju samamoodi, kui haigustki läbi põdedes.
Ma ei teagi eesti keeles head ülevaatlikku materjali, aga see on päris huvitav ja informatiivne materjal, küll inglise keeles.
Kui päris haigustekitajas on tuhandeid immunogeenseid ühendeid e. antigeene, siis näiteks B-hepatiidi vaktsiinis on vaid üks antigeen, difteeriavaktsiinis üks antigeen jne – need antigeenis, mis on vajalikud nakkuskaitse tekkeks.
Selles viisikvaktsiinis, mida 1. kommentaaris nii põhjatakse, on vähem kui 25 antigeeni, samas ainuüksi läkaköha haigustekitajas mikroobis on umbes 3000 antigeeni.
Teema on kyll palju laste vaksiinide ymber aga voin oma kogemuste pohjal oelda et mina jain vaga haigeks parast vaksiine mida sain enne Maldiivi saartele minemist. Imelik olemine hakkas juba 4 nadalaga parast vaksiini saamist. 4 kuud hiljem olin omadega taiesti labi ja arstid ei suutnud aru saada mis on viga. Syda oli ka vaga paha koguaeg ja aina hullemaks laks. Nyyd peaaegu aasta hiljem olen pidanud jatma koik nisu ja piima tooted oma menyyst valja ja uuringud on tehtud et mul on soolestikus poletik ja diagnoos on krooniline vasimus.
Pean mainima et nagu paljudel teistel kommunistliku lapsepolvega inimestel oli ka mul palju metal plomme suus mis tanaseks on vahetatud ‘valgete’ vastu.
Pean siin kohal mainima et elan ise Inglismaal ja vaksiini sain siin. Hamba plomme aga kaisin vahetamas Eestis nii umbes 6 voi 7 aastat tagasi.
Ka autistist lastega on mul palju kogemusi. Nimelt olen ma era terapist kes tootab intensiivselt nende lastega ja olen seda juba teinud yle 10 aasta (Inglismaal).
Autism on vaga keeruline diagnoos ja paljud teadlased uurivad siiamaani selle pohjust. Ma ei usu et vaksiin pohjustab autismi KYLL AGA et seda et vaksiin mis need lapsed on saanud beebina on kahjustanud nende seedimist ja soolestikku (gut -inglise keeles ma ei tea mis selle otsene tolge oleks eesti keeles). Silmas peab pidama et iga laps on erineva organismiga ja seega reageerib erinevalt vaksiinidele. Paljud autistist lapsed, kellega mina olen tootanud, on saanud palju antibiootikume ysna varsti parst syndi kas siis korva voi mingi mu poletiku vastu ja otse loomulikult kahjustab see juba nii noort organismi. Lisades sellele veel MMR vaksiin siis ei ole ime et monel sellisel lapsel rikub see nende ‘gut” (olen seda nyyd ise omal nahal kogenud).
PS. Vabandan oma konarliku eesti keele parast kuna nii raske on spetsiaalseid valjendeid tolkida inglise keelest eesti keelde (muidu raagin eesti keelt ikka korralikult 🙂
Teetanuse ja haavadega võib muidugi lugu natuke keerulisem olla kui Anna juba suurem….nimelt õnnestus siinkirjutajal lolli (vist umbes 10-aastase) lapsena maal metsaonni redelil ukerdades korralik jalahaav saada kintsu peale, “toreda” väga roostes naelaga. Kuna oli aimata, et niipea kui ema sellest teada saab, on kojusõit, siis ma muidugi ei rääkinud sellest. Ja KUI siis ema teada sai, oli ta küll väga rõõmus, et teetanuse süst tehtud.
Vaktsiini teema on minu jaoks päris valus. Tegin enda jaoks kunagi selgeks mis vaktsineerimised ja miks ma lasen oma lastele teha. Lõppes, aga asi sellega, et keegi kolmas, kellel polnud selleks õigust lasi mu lastele ära teha vaktsiinid. Just need millest ma ise tahtsin loobuda ja lisaks veel ühe mida laps juba saanud oli.
Ma arvan, et tegid õieti, et selle kirja sellel kujul siia panid, lõppude lõpuks on aeg kiire ja paljud küsimused ei anna võib-olla oodata.
Olen lapsevanem, kasvatan 5 aastast poissi, Tõnis ja 7 aastast tütart, keda just tiomersaaliportsuga taheti õnnistada.
See ongi võib-olla hea, siis ei saa mind süüdistada huvide konfliktis, kui oleks autistlik laps, siis oleks juba mingi huvi ja konflikt.
Alumiinium on ka vaktsiinides konservandina kasutusel ning näiteks sisaldab seda Cerverix, papilloomiviiruse vastane vaktsiin, mida soojalt soovitatakse juba 9 aastastele tüdrukutele.
(kaitseb vaid 2 tüve eest, 16, 18, 15 tüve on ohtlikud), etc… kuid see pole päris see jutt. Kuid tasuks teada ja mitte võtta puhta kullana seda päevalehe turustuslehekülge!
Elavhõbe paraku on ohtlikum, ka nendes kogustes (25 mikgrogrammi doosis difteeriavaktsiinides põhiliselt, mis tunduvalt ületab toiduga lubatud doosi 0.1 mikrogrammi.
Kahjuks pererastid jäävad sageli uskuma seda juttu, mdia neile aetakse ja õigusega – nemad ei tee teadust, nad peavad usaldama oma spetsialisti.
Tees on umbes selline, et rinnapiimast saab lapsuke sama koguse elavhõbedat ja näe, ometi on see kasulik, toidulsandites on ka elavhõbe see ja näe, midagi ei sünni.
(vaadake täpsemalt “tiomersaalsit tõenduspõhiselt” leiate ettekande, seal on palju muud juttu ka, millest enamik läheb sama malli alla: natukene õiget juttu segamini tendentsliku, enese seisukohale kasuliku vaateviisiga, kus mittesobivaid artikleid ei viidata üldse, ja sobilikkegi lausa moonutatakse.
Oona viitab ettekandes rinnapiima osas vaid ühele tööle, see on Autria naiste rinnapiimauuring. Meie naiste rinnapiimaväärtusi ei ole uuritud, seega on see tegelikult meil uurimata valdkond!
Austria naistel oli rinnapiimas elavhõbedat 0.7-1.5 mikgrogrammi, see on üks suuremaid arve paljude sarnaste uuringute hulgas. Auistria on üsna saastunud kant ka ja palju amalgaamiplomme!
Austria uuringus ei tegeldud üldse naiste amalgaamiplommide arvuga, kuna vaid 3-l naisel polnud plomme.
Kõik uuringud rinnapiima osas eeldavad, et rinnapiimas on olemas nii anorgaaniline kui metüülelavhõbe.
Metüülelavhõbe loetakse toksilisemaks (mis pole veel päris selge, kas etüülelavhõbedaga võrreldes päris nii on).
Ühesõnaga, kui teha taandus amalgaamist tingnitud elavhõbeda osas, siis metüülelavhõbedat tikub tulema ikkagi rinnapiimas maks 0.5 mikgrogrammi liitri kohta ja see on seondunud valkudega alati, mis tunduvalt vähendab toksilisust. Piimas transpordib elavhõbedat näiteks selline valk, nagu kaseiin. Siin enamik imendub organismi, enamik seondub verelibledega ja vabaneb alles siis, kui verelible hävineb.
loomkatsetes on kasutatud elavhõbeda kloriidist saadu ühendeid, mis pole valkudega seotud, mistõttu metüülelavhõbeda toksilisusandmed on tegelikult kunstlikult kõrged.
Rinnapiima elavhõbedasisaldus väheneb tunduvalt piimaga toitmise käigus, mõni kuu hiljem tehtud tulemused on alati väiksemad, kui esimestel päevadel saadud arvud (aga enamik uuringud mõõtsid siis, kui emad olid saadaval oma titega).
vaid mõni tegeles sellega ka hiljem, mõõtis sedagi, kuidas on toitmise ajal (algul on kõrge, siis langeb Hg sisaldus)…
Otse verre injekteeritud ja seedetrakti manustatud kogustel on olulien vahe, verre süstitud sodi on kordades ohtlikum!
Need mikgrogrammid on küll võib-olla väga võikesed, kuid in vitro (s.t. rakukultuuride katsetel) on isegi nanogrammid liitris võimelised tekitama neuronite hävinemist, eriti koostöös testosterooniga (poisse ongi autistide hulgas 4 korda enam).
in vivo, s.t. organismis ei juthu tuhat korda suuremate kontsenratsioonide korral seda vaid siis, kui organismi detoksifikatsioon on korras. Kui mingitel asjaoludel on see häiritud (näiteks antibiootikumiravi häirib tunduvalt lapse toimetulekut elavhõbedaga), tekibki mürgistus ja ajukahjustus.
nii lootele (prenataalne arstide slängis) kui imikule (postnataalne) on elavhõbe ohtlik asi ja soovitav seda vältida.
Üldiselt mida kiiremini tekib meil mingigi grupp perearste, kelle juurde autistlik vanem saab pöörduda ja kellelt saab asjalikku abi, mitte jutukesi paremast diagnoosist, parandamatust defektist etc…, eriti halb vanem on siis, kui räägitakse lapse seedimisest…
Sellesse seeriase läheb ka lihtsat hüperaktiivne laps, kellel tõenäoliselt on kerge ajukahjustus ja tähelepanu neuroloogiline mehhanism vussis.
kas sa ikka tahad oma lapse vaktsineerimiskalendri oma raamatus jäädvustada? ühelt poolt on iga praktiline kogemus ja näide väga abiks, aga sellel juhul tahaks jurist minus lapse nõusolekut küsida… aga ise tead, sinu raamat, sinu valik.
Sry, kui tundub rumal küsimus. Eks ma niimoodi kõhutundega olen seda oma infot sisse pannud, aga kõrvapilk huvitav mind muidugi väga (nagu sa tead ;)).
Selles mõttes, et sinu lapse vaktsineerimise kohta käiv teave on põhimõtteliselt temale, mitte sinule kuuluv teave ja ta peaks ise saama otsustada, kas see on avalik.
Aga minu isiklik arvamus on, et see on tähenärimine ja liialeminek. Tõepoolest, kuidas see võib teda kahjustada? Las me pigem harjume normaalsetest asjadest rääkima, nagu vaktsineerimisest.
Aga et siis seda, et loomulikult ei ole mõtet kuhjade viisi kõike ja palju enda või lapse organismi sisse ajada. Samas – tuleks ikka kainelt mõelda ka. Kas see kasu, mis te saate lapsele näiteks difteeria-teetanus-läkaköha vaktsiini tegemata jätmisest, kaalub ikka üles selle, kui ta hilisemas elus difteeriasse või teetanusesse haigestub? Igaaastase gripivaktsineerimise vastu olen minagi. Aga näiteks lastehalvatus? Tuberkuloosi raske vorm? Mumps täiskasvanueas? Reaalselt läbi põdedes on need väga rasked ja teatud juhtudel ka eluohtlikud. Milleks võtta endale nii suur vastutus omaenda lapse elu ees?
Ja hepatiit B vaktsiini võib loomulikult hilisemasse eluperioodi lükata. Tahan lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et teatud vaktsiinidel on siiski ka reaalselt oluline mõte taga, mitte ainult ravimifirma konspiratsioonmõte inimesi haigeks teha.
Ja mida tahaks veel mainida – vähemalt Eestis on reaalselt olemas suur probleem kõikide vaktsiinitüsistuste taga. See on see, et perearstidel on kiire, pole aega ja tihti ka tahtmist emalt lapse kohta korralikku anamneesi võtta. Aga mina kõik emad ei tea, või ei arvesta – HAIGELE lapsele EI TOHI vaktsineerimist teha. Ise olen kahjuks küll näinud oma lapsega arsti juures käies, kuidas nohusele ja köhasele lapsele vaktsiini süstitakse. Ja sealt tulevad tüsistused juba oluliselt kergemini
Ma lasin just 12-aastasele dift-teetanuse laksu teha tavakorras. Hetkeks tundsin süüd, et ma ei otsinud alternatiivi, aga tundub, et seda polegi:(
Tuberkuloosi kohta võiks pikemalt uurida, sellel on tüvesid palju ja levib Eestis rõõmsalt vaatamata vaktsineerimisele. Ja 7-aastasi tuberkuloosi vastu enam ei revaktsineerita…
TB osas on vähemalt isegi ravimifirmade lobbyst küllastunud Belgia ametlik seisukoht, et vaksineerimisel pole mõtet, kuna vaksiin on niivõrd ebaefektiivne ja piiratud tüüpidele mõjuv sh ka TB haigetega kokkupuutuvaid töötajaid ei vaksineerita rutiinselt. Soomlased jõudsid vist hiljuti samale järeldusele, kui ma õigesti mäletan.
Tahtsin just selle Tbc-vaktsiini kohta sõna võtta. Epp, sina ajakirjaniku ja väikese tita emana võiksid tõesti selle teema ette võtta. Minul on tbc-vaktsiini ja tuberkuloosivastase vaktsineerimise kohta samad küsimused tekkinud. Et vaktsiin on mingi selle vana tüve vastu, mis Eestis 40.-50ndatel haigust põhjustas ja mis tänapäeval esiteks harva esineb (kui üldse) ning põhimõtteliselt kaasaegse AB-raviga edukalt ravitav on. Probleemiks on nakatumine hoopis mingite teiste tüvede vastu, mis nt vanglates levivad ja ravimresistentsed on. Nende vastu see vaktsiin nagunii ei kaitse. Väidetavalt on nii Soomes, Rootsis kui Saksamaal selle vaktsiiniga (millega meil siin imikuid vaktsineeritakse) vaktsineerimine lõpetatud ning Tbc-sse haigestumise tõusu pole täheldatud. Ka Eestis on 7-aastaste laste revaktsineerimine sama vaktsiiniga, mida alles hiljuti veel tehti, lõpetatud ja mingit haigestumuse tõusu pole see põhjustanud. See, et imik ära vaktsineeritakse, muudab lapse hilisema kontrolli Mantoux-prooviga Tbc-sse nakatumise suhtes mõttetuks, kuna proov annab vaktsineeritutel positiivse vastuse. Samas, mittevaktsineeritul näitaks see, et nakatumine on toimunud ja võimaldaks alustada Tbc-vastast ravi. Just Tbc-vaktsiini on seostatud lapsel hilisema piimaallergia tekkimisega. Minu arust on praeguseks kõik juba aru saanud, et B-hepatiidi vastu pole muid, kui riskirühma imikuid küll mõtet vaktsineerida, kui kuidas selle Tbc-vaktsiiniga siis on? Kes ja mis tüvedega Eestis tuberkuloosi siis õieti põevad? Raskemad juhud tulevad ju nagunii Tartusse Kliinikumi kopsukliinikusse kokku, ka mikrobioloogia labor, kes võetud proovidest nii tbc-tekitajaidkui nende tüüpe ja ravile alluvust määrab, asub Tartus. Kas oleks võimalik saada teaduspõhine info otse asjaga tegelejatelt, mitte nendelt sünnitusmaja pediaatritelt ja perearstidelt, kes neile etteräägitud juttu ajavad ja etteantud plaani täidavad? Omaette teema on ka see difteeria-teetanuse-läkaköha-vastane vaktsineerimine. Läkaköha on ohtlik vaid mõnekuusele imikule. Pooleaastane rinnapiima saanud hooldatud ja vajadusel kohe arstiabi kättesaav laps suudab sellega juba edukalt toime tulla. Selleks ajaks, on ta just oma 3. süsti ja (väidetava – ka läkaköhal on erinevaid tüvesid) immuunsuse kätte saanud. Milleks? Jällegi võiks lasta lapsevanemal otsustada. Ma pole üldse vaktsineerimise vastane, aga seda võiks teha lapsele 1,5-2aastaselt, kui tema immuunsus on kõige tugevam. Aga selle Tbc kohta võiks tõesti mõni teadustaustaga inimene sõna võtta.
Kui vanem soovib 3., 4,5. ja 6. elukuul süstitava riiklikult ette nähtud vaktsiini puhastatud variandi vastu välja vahetada, peab ta selle eest tasuma kuskil 450-500,- Selle nn viisikvaktsiini üks tootjapoolne nimi on Infanrix-IPV+Hib.
Vaadates Ravimiinfo kodulehel http://www.raviminfo.ee/ kõnealuse vaktsiini Infanrix-IPV+Hib infolehte, pole seal kirjas märget, et vaktsiini valmistamisel kasutati formaldehüüdi.
Minu teada ei vaktsineerita tuberkuloosi vastu ISEGI Ameerikas, kus kõige ja kõigi vastu vaktsineeritakse.
Vaktsiiniteema on nii vastuoluline. Vat ei saa ma aru, kui üks pool väidab kindlalt, et “autismi ja vaktsiinide vaheline seos on tõestatud” ja teine pool “”autismi ja vaktsiinide vaheline seos on tõestamata”, siis kumba uskuda…
Tõestatud on, et suurevalimilistes uuringutes kindlat statistilist seost ei avaldu. Samas, kas on selliseid uuringuid, milles oleks eraldi faktorina arvestatud näiteks amalgaamplommi emal jne? Kui ka sellised uuringud seost ei näita, siis oleks see juba midagi. Sest vaktsiini elavhõbe võib olla lihtsalt see viimane piisk nendel lastel, kellel niigi elavhõbe organismis kuhjunud.
esiteks: tuberkuloosivaktsiin ei kaitse üldse nakatumise eest! See on valearusaam. Tuberkuloosi vaktsiin kaitseb tuberkuloosi RASKETE vormide tekke eest – näiteks ajutuberkuloos, neerutuberkuloos, ülikiire kopsukahjustusega kulgev tuberkuloos jne. Tavalisse kopsutuberkuloosi võite te nakatuda niiehknaa. Mantoux test Eesti tingimustes on üldse üks ebausaldusväärne väek, sest eestis on tuberkuloos niivõrd levinud,et suur osa rahvaslikust on niikuinii nakatunud ja Mantouzx seega positiivne. Küsimus ei ole mitte nakatumises, vaid haiguse väljalöömises – kes tahab, lugegu tuberkuloosi patogeneesi kohta nt. http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/opilane/tuberkuloosi_konspekt.I_pool.2004.htm
Soomes ei vaktsineerita eelkõige selle tõttu, et kui Eestis on tuberkuloosi levimus u.60/100 000, siis Soomes 7/100 000. Haigestumuse tõusu pole vaktsineerimise ärajätmine loomulikult põhjustanud, kuna vaktsiin ei kaitsegi haigestumise eest. Küsimus on selles, kui suur on erinevus raskete haigusjuhtude arvus vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud elanikkonnas. Seal on erinevus täiesti olemas. Lihtsalt siin näidetena toodus Soomes, ROotsis ja Saksamaal on haigestumus pea 10 x väiksem 100 000 elaniku kohta ja seega on loomulikult ka raskeid haigusjuhte palju vähem. Ja nende väheste ennetamiseks ei ole majanduslikult otstarbekas miljoneid inimesi vaktsineerima hakata. Eesti oma 6000 vastsündinut suudab ära vaktsineerida, mis Eesti ülikõrge Tbc leviku juures on ainult tervitatav
Ka moraalsete väärtuste osas on raske, kui isegi võimatu leida inimesi, kes meeleldi tunnistaks, et midagi on läinud valesti. Ma usun, et ka mina pigem püüan leida ennast kaitsvaid argumente.
ei ole kuidagi põhjendatud vaatepunkt, et teadased on kuidagi paremad, ausamad, õilsamad inimestest keskmiselt.
Lugege läbi Simsonwoodi nõupidamise protokoll ja Robert jr. Kennedy poolt kirjutatud Tobacco Science.
http://www.nomercury.org kohal olev Science sektsioonis leiate veel viiteid, näiteks IOM poolt finantseeritud uuringutele eelneva nõupidamise protokollist, kus võib tsitaate võtta lausa epigrammideks.
statistika on paraku selline pseoudoteadus ja normaalses teaduslikus praktikas on statistilise uuringu eesmärk põhiliselt vaid võimalike uurimisvaldkondade piiritlemine edasiste biokeemiliste, füsioloogiliste etc… uuringute tarbeks.
Seejärel võeti mees palgale ravimifirmasse ja kolmeaastase uuringu tagajärjel see seos kahvatus peaaegu olematuks.
Kuidas need Tambovid (füüsikute slängis eksperimendi kohendamien etteantud raamidesse) saavutati, sellest on kirjutanud paljud, incl Robert Kennedy.
sellele peaks järgnema aastatepikkused biokeemilised uuringud täie rauaga, mida kahjuks aga ei ole tehtud, ei finantseerita lihtsalt
Seda, et tegelikult on kõrvalt väga valus vaadata seda, et inimesed vaid siis, kui sündmus puudutab neid otseselt, nimelt siis, kui neil on peres autistlik laps, hakkavad lööma hädakella, hakkavad uurima, hakkavad mõtlema.
Ka Ameerikas on nii. Kogu praegune teadmine tiomersaali ja elavhõbeda mõjust inimorganismile on tegelikult saadud mitte ravimifirmade poolt finantseeritud miljardilistest summadest, vaid vähemalt 3 järku vähemate summade pealt, mille eest nende summade kasutajaid jälitatakse halastamatult (siis on huvide konflikt). Näide: Andrew Wakefieldi nõiaprotsess, millele kahjuks, häbiväärsel kujul on Eestiski kaasalauljaid.
Kuid need uuringud on siiski olemas, kokku saab umbes paarsada nimetust täiesti korrektset teaduslikku teksti.
Robert Nataf (porfüriinitesti järgija, Woodsi poolt leitud meetod elavhõbeda ja raskemetallidemürgituste tuvastamiseks).
Sihtfinantseeritud biokeemilistest uuringutest seisab enamtsiteeritavate esirinnas näiteks Pischichero (ma võin eksida, kirjutan mälu järgi).
või AD haigust põdevat inimeste ajude elavhõbedasisalduse korrelatsioon amalgaamiga (kus võetakse lihtsalt, et kui hambaid ei ole, siis ei ole ka kunagi olnud amalgaamiplomme).
tegelikult on meinstriimi teadus siin lausa masendav ja kui ma ei teaks endise tahke keha füüsikuna veidi teaduse telgitaguseid, võiks sattud siit isegi liialdatud pessimismi.
kui sellele ei ole antud siin pikka eluiga, autiste tuleb ameerikas selleks lihtsalt liiga palju ja vähemalt nende vanemate hulgast on juhtumisi ka arste, teadureid ja nende uuringud ma paraku kaldund enam uskuma, kui ravimifirma palgalisi.
seetõttu tuleb ka Eestis ilmselt mõne uuringu saamiseks autistide vanemail endal ja ka teistel, kes on huvitatud, panna tegelikult rahad kokku ja teha mõni uuring ära.
Kogu vaktsineerimisteema jaoks on ilmselt vaja võtta kokku ka asjast huvitatud lapsevanemad ja minna jutuga nende juurde, kes koostavad 2008 aasta vaktsiiniprogrammi.
Aga B-hepatiit? See on sõna otseses mõttes raiskamine, kui süstida imikuid 15 aastaselt võimaliku nakatumsie vastu!!
Võiksime parem ette võtta ja saada vaktsineerimise osas eesrindlasteks selles mõttes, et lastele võtta kasutusele eranditult ühedoosilised vaktsiinid.
Tänan, Lauriin, kui väike moraliseeriv-dotseeriv toon välja arvata, oli su kommentaar tõesti asjalik. Aga ikkagi, seesama su antud link väidab, et suurim tuberkuloosihaigete % on 25-55aastaste meeste hulgas. Need peaksid meil ju kõik olema vaktsineeritud? Me kõik oleme, nn vene-ajal ju vaktsineeritud ja immuunsus pidavat titeeas vaktsineerimisel eriti tugev kujunema? Millest see suhteliselt suur haigestumus siis võrreldes teiste riikidega?
Vaktsiin, nagu lugesin, kaitseb eriti ohtlike tüsistuste vastu, nakatume (tbc-tekitajaga puutume kokku) nagunii kõik. Ja eriti ohus on vaktsineerimata imikud ja väikelapsed. Samas, oli öeldud, et ega terve väikelaps niisama kergesti ka ei haigestu, igasugused sotsiaalmajanduslikud ja organismi enda vastupanuvõimest lähtuvad tingimused on olulised. Sina ütled, et Eesti riik suudab oma 6000 vastsündinut ära vaktsineerida. Aga riskide vahe asotsiaali ja nn normaalsest perest pärit lapsel on ikka tohutu. Kas on mõtet vaktsiin ikka kõigile sisse kütta? Riigi seisukohalt küll, ega tema vahet suuda teha. Ja veel öeldakse, et 7aastasi pole enam mõtet vaktsineerida, ka siis neid Mantoux-negatiivseid, sest korralikku immuunsust enam ei teki (keda nende all siis silmas peetakse – neid üksikuid, kelle vanemad on endale kindlaks jäänud ja tbc-vaktsiinist loobunud – neid on ju kaduvvähe?). Jääb mulje, et elame kõik mingis hirmsas tbc-koldes, kus kõigil IMIKUTEL ja väikelastel on suur oht saada raskeid tbc-tüsistusi.
Aga kui inimene hiljem eluaeg allergia, astma või muu immuunsüsteemist lähtunud haigusega (sidekoehaigused, lümfisüsteemi haigused, diabeet, glomerulonefriit – kõik need haigused näitavad tõusutendentsi) peab võitlema, siis see on tema enda asi, olgu õnnelik, et tbc tüsistusi pole?
Mul üks asjatundmatu küsimus. Nimelt minu teada nakkab teetanus halbade juhuste kokkulangemisel ka kriimustusest. Kas see on tõsi?
Miks ma küsin. Sest lapsed kukuvad, ka õues ja porisele/mullasele pinnale. Ja ma ei kujuta ette, et iga kriimustuse või marrastuse korral ma tormaks kiirabisse süsti saama. Nii saaks laps lõpuks süste veelgi rohkem kui vaktsineerimisprogrammi järgi.
kõigepealt suur aitäh Tiile, et võtsid kätte ja alustasid põhitõdede selgitamist! olen nõus Sekeldajaga ühedoosiliste vaktsiinide asju. st et kuna ühedoosilised vajavad vähem/üldse mitte säilitusaineid (sh tiomersaali), oleks ainult nende kasutamine igati tervitatav.
a nüüd siis alumiiniumi juurde: ka minu arusaamist mööda on alumiinium adjuvant ja mitte säilitusaine (seega nõustun Tiiga ja mitte füüsik Sekeldajaga). aga mina olen keemik, mitte farmatseut. nii et ehk oleks juba tagumine aeg, et Epu blogi vaikivalt lugevad ärksa vaimuga farmatseudid ja/või infektsionistid julguse/viitsimise kokku võtaksid ja arutellu sekkuksid?
ja tagasi minu arvates võiks igaüks, kes elavhõbedast kirjutab, arutleda ka teemal “Kalade elavhõbedasisaldus ja lapseootus/imetamine”. arutleda võiks siis nii eesti kalade (läänemere ja eesti sisevete kalakesed) kui ka ookeanikalade teemal. kui keeleoskus lubab, võib lugeda vastavateemalisi toitumissoovitusi rootsi keeles: http://www.slv.se/templates/SLV_Page.aspx?id=11529&epslanguage=SV
Sekeldajale: väga vabandan, aga ei suutnud sellest sinu jutust küll enda teksti kohta sihitud mõtet/ideed leida. Väga võimalik, et viga on minus. Ma ei väidagi, et teadlased oleksid üliinimesed või et raskemetallid autismi ei põhjusta. Ma väidan lihtsalt seda, et kõike ei saa võtta must-valgelt (kõik teadlased/ravimifirmad valetavad vs. kõik teadlased räägivad tõtt). Aga kirjas on loomulikult ainult minu enda seisukoht, mitte mingi ülemaailmne tõde.
Mariisile: minu meelest me muide elamegi tohutus tbc koldes. Ja seda mitte ravimifirmade uuringute alusel (millele vist vihjab Sekeldaja?) vaid reaalse situatsiooni alusel. Olen ise kopsukliinikus töötanud, nende inimestega tegelenud ja neid ravinud. Olen raudselt kindel, et Eesti tbc situatsioon ongi katastroofilähedane. Ja seetõttu proovin enda last kaitsta niipalju, kui on minu võimuses. Ma ei saa garanteerida, et minu lapsel ei teki mitte mingit immuunsüsteemi langust või muud, aga ma saan garanteerida, et minu lapsel ei teki tbc rasket vormi. Ma olen sellega rahul.
Ee, minu teada ei nakka teetanus “igast kriimustusest”, vaid peab olema nn. suletud haav või kuidas seda paremini nimetada, näiteks torkehaav, kuhu õhk ei pääse ligi?
Leidsin ka ühe usaldusväärse kirjutise vaktsineerimise kohta. http://www.eestiarst.ee/et/ajakirjad/number.html?id=50 ehk siis Eesti Arsti artikkel veebruar 2006 “Immuniseerimisega välditavate nakkushaiguste levik ja preventsioon Euroopas ja Eestis”.
Aga mul on küsimusi jätkuvalt tbc-lainel: Miks peab imikut vaktsineerima tema esimestel elupäevadel? Kas seda natuke hilisemaks ei saa jätta? Kas need tbc rasked vormid on eriti ohtlikud alla 7aastastele – sest 7aastaseid Mantoux-negatiivseid ehk siis neid üksikuid, kes pole nakkust saanud, ju ka enam ei vaktsineerita? Kas imikuna tehtud tbc-vastane vaktsineerimine annab kaitse ka hilisemaks eluks või räägime me ikkagi vaid lapseeast? On ikkagi väga suur vahe, millisesse keskkonda ja milliste inimeste hulka imik igapäevaselt satub – mina oma last tema esimestel elupäevadel ikkagi vaktsineerida ei tahaks ja arvan, et kuni 7aastaseks saamiseni tal ka väga suurt ohtu nakatuda pole.
Ma tahtsin edasi lükata tuberkoloosisüsti – see on praeguse seisuga ainuke süst, mille Anna on saanud, 4päevasena, kui teda sünnitusmajja näitama läksime (lahkusime sealt ju 1päevaselt). Mulle öeldi, et seda süsti ei saa edasi lükata, sest lastearstidel seda ei ole. Umbes et kas nüüd või mitte kunagi.
Teine küsimus on mul selle kohta, et esimestel päevadel süstitakse K-vitamiini lapsele – kas selles on ka säilitusaineid, thimerosali?
Kuna mu oma mehevend Ian ja tema pruut töötavad ravimireklaamitööstuses, siis ma tean, mismoodi käivad asjad USAs. Ravimifirma rahade eest viiakse arstid Kariibi mere saartele nn seminarile ja järgmisel aastal kutsutakse taas need arstid, kes on selle firma tooteid võimalikult palju suutnud müüa, st patsientidele soovitada…
Ei tea küll tbc-süsti kohta, aga Tartus Elite kliinikus võtavad vastu samad lastearstid (tasulisel visiidil), kes ka samas sündinud vastsündinud läbi vaatavad ja ära vaktsineerida lasevad. Huvitav, kas nad siis teises ruumis enam sama süsti teha ei või? Kel huvi, saab küsimuse Kliinik.ee-le esitada.
Mina sain asjast aru nii, et pere- ja lastearstidel lihtsalt ei ole tbc vaktsiini ja nad ka ise ei telli seda, kuna plaani järgi nad seda kellegi vaktsineerimiseks ei vaja. Kui tbc vaktsiin on sünnitusmajas tegemata ja seda soovitakse hiljem teha, siis peab keegi selle nimel tegutsema- eeldatavasti lapsevanem. Kindlasti tehakse tbc-d aga Luninis, sest seal vakstineeritakse enneaegseid, kellele madala sünnikaalu tõttu ei tohi vaktsiine pärast sündi teha. Ehk on küsimus selles, et “plaanivälise” lapsukese vakstineerimine nõuab teatud lisapingutusi, näiteks üle 2 kuu vanustele tehakse enne Mantoux proov…
Polegi nagu kelleltki küsida, kui perearstilt ei taha;) Sest kõik lapsed, keda ma tean olevat vaktsineerimata tbc vastu sünnitusmajas, on senimaani vaktineerimata ja ilmselt jäävadki… Aga ma ikka arvan, et perearst saab anda vastava saatekirja sinna, kuhu vaja.
Meie tütrel jäi ka K-vit süst tegemata, kuna pärast sünnitust ämmakaga sünnituse kulgu ja lapse olukorda analüüsides ei näinud sellel mingit mõtet.
Vaktsineerimine võib olla ohtlik, aga teatud haiguste vastu mitte vaktsineerimine on kindlalt eluohtlik.
Jah, punetised “koolitavad immuunsüsteemi”, kui noores eas läbi põed, siis pole enamasti miskit hullu ja hiljem enam ei nakatu, aga näiteks teetanus ei jõua “immuunsüsteemi harimist” ära oodata, see tapab enne maha. Difteeria on lastele ka väga ohtlik.
Lisan siia juurde, et laborikatsetes on metüülelavhõbe kasutusel juba pikemat aega, et tekitada katseloomadel (ntx hiirtel) püsivat depressiooni (mis vabatahtlikult ühelgi loomal ei teki). Lisan siia juurde mõned artikliviited ka: http://cat.inist.fr/?aModele=afficheN&cpsidt=4876504
Antud teemast oli huvitav ettekanne selleaastasel geenifoorumil (Eero Castren), kuid pisut teise nurga alt- elavhõbedaühendite manustamise abil uuritakse depressiooniravimite toimet…
Mina olen purutervete vanemate pojana elanud lapsepõlves üle 6-13 aastaseni vaktsiini raske kõrvaltoime, nimelt oli trombotsütopeeniline purpura, jätkus nendel aastatel igal aastal paari kuuse haiglasolekuga, terve keha veresooned hakkasid verd läbi laskma, veri ei hüübinud, emale ütles lastearst, tegemist on lastehaigusega , ehk läheb üle, kui saab 15a vanaks, õnneks vaktsiini mõju kestab ka ainult 10-15 aastat. Ja siis olingi terve, lihtsalt kõike tagantjärele uurides muutub kõik selgeks ja kui rumalad on hetkel väikelaste vanemad ja usuvad seda head riigisüsteemi, mis teeb nende lastest 1 aastaselt invaliidid, kas siis suhkruhaiguse näol või mis iganes kõrvaltoimel, muideks kõrvaltoimed on kõik ära toodud vaktsiinil, kui hästi uurida.Minu haigus on ka toodud raske kõrvaltoimena, aga mitu arsti ütleb emale, et see tuleb vaktsiinist, (sellist lastehaigust ponud olemas ennem , kui tulid vaktsiinid)vastus 0
|
OSCAR-2019
|
||
Kui kõik läheb plaani järgi, tõuseb rahvusvaheline väikestele ja keskmise suurusega üksustele mõeldud standard IFRS for SME-s 2013. aastal Eesti hea raamatupidamistava ja IFRS-i kõrvale kolmandaks ning vahetab 2015. aastal hea raamatupidamistava üldse välja.
Eesti raamatupidamiskohustuslastel on seejärel (kel IFRS ei ole otseselt kohustuslik) valida IFRS-i või IFRS for SMEs vahel ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid pakuvad huvi üksnes ajaloolastele, kirjutavad Sulev Luiga ja Karin Luigelaht-Teder BDO Eesti AS-st Äripäeva käsiraamatute foorumis rubriigis "Autor annab nõu".
IFRS for SME-s (Financial Reporting Standards for Small and Medium-sized Entities – finantsaruandluse standardid väikestele ning keskmise suurusega üksustele) on IASB (International Accounting Standards Board – Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu) poolt juulis 2009 välja antud eraldiseisev standard, mida võivad rakendada olenemata suurusest kõik, kes ei ole avaliku huvi üksused. IFRS for SME-s tugineb täiemahulisel IFRS-le, mida on lihtsustatud, et see sobiks väikestele ning keskmise suurusega majandusüksustele. Tegemist on olulise standardiga, sellele viitab kas või asjaolu, et isegi Ameerika Ühendriikides arutatakse teatud ettevõtete puhul IFRS for SME-s kasutuselevõttu senise standardi US GAAP (United States Generally Accepted Accounting Principles – Ameerika Ühendriikide hea raamatupidamistava) asemel.
Oluline on toonitada, et avaliku huvi üksus võib, kuid ei pruugi olla avaliku sektori üksus. Samuti ei ole avaliku huvi üksus ning avaliku sektori üksus üksüheselt kattuvad mõisted.
1. äriühing, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul väärtpaberituru seaduse tähenduses;
4. kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil elab bilansipäeva seisuga üle 10 000 inimese või mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes bilansipäeva seisuga toodud varad kokku on üle 20 000 000 euro;
6. juriidiline isik, välja arvatud riik, mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi:
7. avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühing, sihtasutus või mittetulundusühing või muu isik, mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kolm ületab alljärgnevaid tingimusi:
2015. aastaks võivad eelnimetatud piirmäärad muutuda, kuid ilmselt mitte vähenemise suunas. Seega üksused, kes nende piirmääradeni ei küündi (ehk suurem osa Eesti majandusüksustest), on potentsiaalsed IFRS for SME-s rakendajad lähitulevikus.
Võrreldes täismahus IFRS-ga on standardi IFRS for SME-s suur eelis lihtsustatud käsitlus ühtse rahvusvaheliselt tunnustatud aruandluskeele loomisel. Kuid ka selle puhul on ikkagi vajalik esitada ülevaade finantsaruannete koostamisel kasutatud arvestus- ja aruandluspõhimõtetest ning anda finantsaruannete mõistmiseks piisavalt lisainfot.
Üleminek standardile IFRS for SME-s on esmakordsel kasutuselevõtul muudetud väga lihtsaks. Nii näiteks ei tule suure tõenäosusega ühelgi Eesti head raamatupidamistava rakendanud ettevõttel teha suuri muudatusi algsaldodes. Ülemineku kuupäevaks loetakse IFRS for SME-s reeglite järgi koostatud aruandes esitatud kõige varasema aruandeperioodi kuupäev (aruandes esitatud näitajad peavad olema võrreldavad). Varem tehtud hinnanguid ja arvestuspõhimõtteid ei muudeta. Keerukamad on juhtumid, kus standardi IFRS for SME-s kasutamisest mingil põhjusel loobutakse, kuid seejärel soovitakse rakendamist taasalustada. Sel juhul esmakordse rakendamise lihtsustused enam ei rakendu ning majandusüksusel tuleb vahepeal kasutatud teise raamatupidamistava mittelubatavad mõjutused tagasiulatuvalt välistada.
Põhiaruanneteks on IFRS for SME-s finantsseisundiaruanne (ehk bilanss), koondkasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne ja rahavoogude aruanne. Kui aruandeperioodi omakapitali muudatused piirduvad aruandeaasta tulemusega, dividendide jagamisega ning eelmiste perioodide vigade ja arvestuspõhimõtete korrigeerimisega, on lubatud kasumiaruande ning omakapitaliaruande ühendamine üheks aruandeks – aruandeaasta ja jaotamata kasumi aruandeks (Statement of Income and Retained Earnings). Nimetatud aruannete ühendamine ei ole aga lubatud näiteks juhul, kui omanikud on teinud aktsia- või osakapitali mitterahalisi sissemakse.
Kui täismahus IFRS koosneb ligikaudu 3000 leheküljest tekstist ja Eesti hea raamatupidamise tava aluseks olevate Raamatupidamise Toimkonna juhendite mahuks on võrreldavalt ca 500 lehekülge, siis standard IFRS for SMEs mahub ära kõigest 230 lehele. Need arvud iseloomustavad suhteliselt täpselt lihtsustuste hulka, mida standardi kasutuselevõtt tähendaks seni IFRS või Eesti head raamatupidamistava rakendanud majandusüksustele. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud aruandlusstandardist võib leida ka sektsioone, mis Eesti kontekstis tunduvad vähetähtsatena. Näiteks arvepidamine ja aruandlus hüperinflatsiooni tingimustes, töötajate boonus- ja pensioniskeemid jmt, kuid suures osas on standard Eesti ettevõtetele siiski aktuaalne ning hästi rakendatav.
* Firmaväärtust kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kui firmaväärtuse kasulikku eluiga ei ole võimalik määrata, loetakse selle kasulikuks elueaks 10 aastat. Sama kehtib teiste määramata elueaga immateriaalsete varade puhul.
* Investeeringuid sidus- ja ühisettevõtetesse on lubatud investori konsolideeritud aruandes esitada lisaks kapitaliosaluse meetodile ka soetusmaksumuse või õiglase väärtuse meetodil.
Kui kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, esitatakse selline investeering materiaalse põhivarana (ja amortiseeritakse).
* Puudub “müügiootel põhivarade” kontseptsioon – amortiseeritavaid varasid amortiseeritakse eeldatava kasuliku eluea lõpuni või võõrandamiseni.
Laenukasutuse kulutusi ning arendusväljaminekuid ei tohi kapitaliseerida, vaid tekkimisel kohe kuluks kanda.
Enamasti on tegemist tänuväärsete lihtsustustega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvepidamises ja aruandluses. Siiski usume, et ettevõtted ei kiirusta Eesti healt raamatupidamistavalt uuele standardile üleminekuga. Põhjuseks see, et senine Eesti hea tava ei ole keerukam ning ka arvestus ja aruandlussüsteemi lihtsustumisest saadav efekt on üldiselt tagasihoidlikum kui paljudes teistes riikides kas Euroopas või mujal maailmas.
Artikli algul viitasime teatavale tõenäosusele, et IFRS for SMEs kasutuselevõtt võib takerduda. Põhjuseks eelkõige see, et standardi kasutuselevõtu kinnitamiseks Euroopa Komisjoni poolt on vaja kaotada kuus vastuolu Euroopa Liidu direktiividega 4 (käsitleb raamatupidamisarvestust ja aruandlust liikmesmaades) ja 7 (käsitleb konsolideeritud finantsaruandlust liikmesmaades).
Kõige problemaatilisem valdkond on tõenäoliselt õiglase väärtuse rakendamine. IFRS for SMEs nõuab seda teatavate finantsinstrumentide puhul, mida EL-i direktiivid ei luba. Mõned kohad (näiteks “erakorraliste” tulude ja kulude käsitluse ühtlustamine) vajavad teatavat kosmeetikat, teiste erinevuste esinemise tõenäosus on samas üsna väike (näiteks firmaväärtuste allahindluste tühistamise käsitlus).
Üldiselt tundub, et vastuolud ei ole ületamatud ning 1970. aastate lõpust ja 1980. aastate algusest pärit direktiivid vajaksid igal juhul teatavat “tuulutamist”.
Tahaks loota, et need vastuolud kaotatakse enne IFRS for SMEs kasutuselevõttu Eestis (ehk siis enne 2013. aastat). Vastasel korral võib järjekordselt Eesti tavade kujundamisel tekkida situatsioon, kus me oleme “usklikumad kui paavst ise”. Tavaliselt on nii, et selline olukord ei tekita juba olemasolevate raamatupidamiskeelte rohkuses “kaosest korda”, vaid kahjuks vastupidi.
|
OSCAR-2019
|
||
Vahelduseks üks tehniline lugu, mis sai alguses mõned päevad tagasi Limast lahkudes: Aeglaselt liikuma hakates on kuulda tagantpoolt mingi vale hääl, nagu keegi koputaks või midagi naksuks. Ja suuremal kiirusel kaob hääl ära. Esimene mõte on, et rattalaager, kuidagi väga tundub katkise laagri hääl. Aga tagumise ratta laager peaks tegeme hoopis teistsugust häält, nagu kohinat, aga seda kohinat ei ole. Ja teiseks, kui sõidu ajal keerata, siis peaks samuti kõrvaga kuulda olema, et ühele poole keerates on kohin v ja teisele poole keerates ei ole. Aga keerates ei muutu midagi.
Tegelikult on Lima kesklinn muidugi eriliselt vale koht midagi kuulata, aga mis teha, vähemalt keegi ei pahanda, kui suure kiirusega rida vahetada, ja püüda siis aru saada, mis nüüd koliseb. Üheksal juhul kümnest koliseb kõrvalsõitev auto, ja kui ta parasjagu ei kolise, siis annab pidevalt signaali. Või laseb niisama tümakat üle piirkonna. Ja tee pole just ka sile.
Aga kuna kuulmise teel targemaks ei saa, siis on veel teine võimalus, tuleb käega katsuda, kas kahtlane koht on kuum või mitte. Piduritrummel ja velg, ma mõtlen. Pean kinni, käin ümber auto, katsun käega, aga midagi kahtlaselt tulist ei ole, mitte sinnapoolegi. Tavaline soojus, nagu ikka linnas sõites ja pidurdades. Ühest küljest hea, sest rattalaagrit on juba reisi jooksul piisavalt vahetatud, aga teiset küljest jama, sest midagi on ju ikka korrast ära. Ja enne teenindusse minnest võiks omal asi selge olla. Võiks. Aga ei ole. Korraks tuleb mõte, et äkki on piduriklots, aga aeglaselt liikudes ja kergelt pidurile vajutades hääl ei muutu.
Ja vahepeal ei ole mitu tundi mingit häält kuulda, nagu kõik oleks ise korda saanud, aga tavaliselt on see petlik.
Järjekordsest asustatud punktist läbi sõites pean esimese ettejuhtuva tõõkoja juures kinni, ja üritame mitme mehega asjale pihta saada. Mingit kahtlast lõtku tagasills ei ole, kuum ka ei ole. Käega ratast keerates midagi kuulda ei ole.
Seejärel avastab meister, et amordi kinnituskruvi on ära murdunud ja siia tehakse kiire “fix”. Sõitma hakates on vaikne, aga mingi aja pärast on kahtlane hääl tagasi. Ja siis kaob jälle.
Kuna niikuinii on jäes aeg teha korralist õlivahetust, siis pean vastavas teeninduspunktis kinni. Tegelikult pakutakse õlivahetust peaagu igas asustatud punktis, “gambio de aceite” silte on kümnete kaupa, aga siin on kanal, ja saab autot altpoolt näha. Ideaalvariant oleks tõstuk, aga mida pole, seda pole.
Seekord üritatakse õli vahetada ilma põhjakaitset eemaldamata. Arvatakse, et saab küll, ja pole vaja ära võtta. Filtrid saadaksegi lahti, ja siis püütakse aretada papist õli äravoolurenni, et kõik õli põhjakaitsmele ei voolaks. Asi ei õnnestu. Pikapeale keeratakse kõik põhjakaitsme poldid peale ühe lahti, ja kaitse nihutatakse veidi eemale, õli saabki välja. Ma ei taha seda protsessi eriti kommenteerida, sest siin tehakse nii vähe liigutusi, kui üldse võimalik.
Ühesõnaga, kõik saab lõpuks tehtud. Ainult et siin ei ole õige koht muid asju üle kontrollida, ja praegu ei ole jälle ühtegi vale häält kuulda. Sõida või tagasi Limasse, et suurem koht ja rohkem teenindusi.
Vahepeal läheb pimedaks, ja jõuab kätte uus päev. Hommikul on tagasillas jälle kõik vaikne. Ja ikkagi, asi pole õige, ja ma ei taha eriti üle 60 sõita. Mis sest, et pooltelje ots on tavalise temperatuuriga.
Huancayo on järgmine suurem linn, poole miljoni elanikuga, ja nii suurest linnast mul ei ole kavatsust enne minema sõita, kui auto on täiesti korras, või et asi on täiesti selge. Huancayo kõrval Chupacas on igati ok olmega kämping, Campamento La Perla, ning koha omanik oskab soovitada korralikku remonditöökoda.
Sõidame kohale, ja mitme mehega asutakse kuulama ja viga otsima. Korraks kahtlustatakse isegi difrit, sest bussil on “limited slip” diferentsiaal, aga ei. Tagumine ots tõstetakse üles, panen mootori tööle ja alguses esimese ja siis teise käigu sisse, kõik on ok, rattad käivad ringi, nagu peab, ja kõik on vaikne. Võtame tungrauad alt ära, sõidan paar meetrit edasi ja tagasi, ja ikka on vale hääl kuulda, ja just ratta juurest. Ainus lahendus asjasse selgust saada on pooltelg maha ja rattalaager üle kontrollida, sest siin on vastavad vahendid olemas, ja see töö ei ole neile võõras.
Ja siin on katkine detail suures plaanis. Hea, et asi on selgem, aga midagi on veel valesti, sest seda kohta on viimase kahe aasta jooksul juba 3 korda lahti võetud:
Kolmas laager ja fiksaator (originaal) oli paigaldatud Uruguais, Piriapolises 2012 aasta septembri alguses, ja pidas vastu 40 tuh.kilomeetrit. Eelmine, teine, vahetati LAV-is, Pretorias ja pidas vastu 20 tuh.km, ja esimene vahetus oli sealsamas Pretorias, siis sain sõita vaevalt 10 km, kui kõik jooksis kokku ja hakkas suitsema.
Järgnevalt on vaja rattalaager kätte saada, nii et ümbruskond terveks jääb. Mõnes kohas kasutatkse selleks haamrit (jäljed reedavad), siin käib asi teistmoodi. Sõidame kümmekond kvartalit edasi, piirkonda, kus on sajad meetrid kaupluseid, ja kõik müüvad erinevaid (ja ka samasuguseid) autoosasid.
Ja veel pakutakse siin erinevaid teenuseid, näit rattalaagri eemaldamine poolteljelt suure pressi abil. Vt.järgmist pilti
Kõrvalt kauplustest leiab rattalaagri (Made in Japan), võtan igaks juhuks veel ühe tagavaraks, ja fiksaatorid on samuti kohe riiulist võtta. Laager a 45 Soli ja fiksaator a 5 Soli .
Seekord võetakse maha ka rattapoldid, varem pole niikaugele jõutud, ja üldiselt tuleb need ka ära vahetada. Poest saab uued, aga hiljem selgub, et vales mõõdus.
Ka see detail vajab vahetamist (täpne eestikeelne nimetus teadmata, Mazda manuaal annab nimeks “oil baffle plate”). Aga nimi polegi tähtis, Peruu on ikkagi hispaaniakeelne ja õigem on võtta katkised asjad kaasa ja vaadata, et kas leitakse riiulist midagi sarnast.
Niipalju on senine elu (ja kolmandas maailmas autoga reisimine) õpetanud, et vajalik asi võiks olla samasugune, ideaaljuhul, või siis suurem, sest palju asju saab relakaga vajalikku mõõtu lõigata. Näiteks piduriklotsi.
Aga kuna käes oli laupäeva pealelõuna, st nädalavahetus, siis jääb otsimine järgmiseks nädalaks, et kas leiab siit, või siis tuleb lasta Limast tuua. Seniks pandi kõik jälle kokku tagasi, et ma saaksin siin nädalavahetusel liikuda ja eks siis esmaspäeval näeb, mida linna pealt leiab. Nad on siin valmis kõike keevitama ka, aga kuna mul on pikk tee veel ees, siis võiks parem uued osad panna.
|
OSCAR-2019
|
||
Isikuandmed on mistahes andmed, mis võimaldavad isiku tuvastada. Isikuandmete töötlemine on mistahes isikuandmetega tehtav toiming. Järgnevalt on esitatud teave isikuandmete töötlemise põhimõtete kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning isiku õiguste kohta enda andmetega tutvumisel.
isikuandmete töötlemist veebilehtedel, millele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel viidatakse, kuid mida ei halda ministeerium (välislingid).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevus on avalik. Töö käigus jõuab ministeeriumisse ka isikuandmeid, sealhulgas tundlikku ja eraelulist teavet. Sellised andmed võivad asutusse jõuda läbi kirjavahetuse. See on võimalik ka siis, kui isik on mõne menetluse osapool.
Isikuandmeid kasutatakse päringutele vastamiseks. Kui selleks tuleb teha järelepärimine kolmandalt isikult, avaldatakse isikuandmeid minimaalses mahus.
Juurepääsupiiranguga dokumente väljastatakse ainult neile asutustele ja isikutele, kellel on otsene seadusest tulenev õigus neid saada (nt. kohtueelne menetleja või kohus).
Ministeeriumile adresseeritud pöördumised ja kirjad säilitatakse vastavalt dokumendiloetelus märgitule. Säilitustähtaja ületanud dokumendid hävitatakse.
Ministeeriumis tutvuvad kandideerimisdokumentidega ainult värbamisprotsessis osalevad töötajad. Neid dokumente ja andmeid kolmandatele isikutele ei avaldata. Ministeerium eeldab, et isikutega, keda kandidaat on nimetanud enda soovitajana, võib suhelda ilma luba küsimata. Kui kandidaat ei osutu valituks, säilitatakse tema andmeid üks kuu.
Igaühel on õigus enda kohta kogutud isikuandmetega tutvuda. Kui isikuandmed ei ole avalikustatud veebilehel, on võimalik esitada andmete saamiseks taotlus. Võimalusel väljastatakse andmed taotleja soovitud viisil viie tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest. Kui isikuandmed on juurdepääsupiiranguga, peab ministeerium veenduma taotleja isikusamasuses. Andmete väljastamise eest paberil on võimalik alates 21. leheküljest nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest.
Ministeeriumi toimingute peale isikuandmete töötlemisel on isikul õigus esitada vaie või kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda kaebusega halduskohtusse.
Kogu Eesti soojustarbimine on aastas alla 6600 GWh, millest 2013. aastal moodustas 70% kaugküte (4600 GWh).
Võrdluseks võib tuua, et saja korteriga elamu kasutab aastas ligikaudu 0,7 GWh kaugkütte teel edastatud soojusenergiat. Ligikaudu 30% elanikest kasutab individuaalseid küttelahendusi, tootes soojusenergiat valdavalt puidust ja maagaasist.
Kaugküttesektoril on oluline osa Eesti taastuvenergiaga seotud eesmärkide saavutamisel. Propageerime soojuse ja elektri koostootmist seal, kus see on majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, vähendab soojusvarustuse keskkonnamõjusid ning on energiasäästlikum kui elektrienergia ja soojusenergia tootmine eraldi seadmetega.
Kaugküttekulusid saab optimeerida ka tarbija ise. Parim võimalus kulude kokkuhoiuks on kortermaja soojustarbimise vähendamine korralikult renoveeritud fassaadi ja efektiivselt töötavate tehnosüsteemide arvelt. Investeeringute tegemisel aitab sihtasutus KredEx.
Soojusmajanduse korraldamise ülesanne lasub kohalikel omavalitsustel, mis kehtestavad kaugküttepiirkonnad ja teenuse pakkumise korra.
Kaugküttesektorit reguleeriva seaduse järgi on soojusettevõtja kohustus tagada võimalikult efektiivne, kindel, usaldusväärne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
Kaugkütteseaduse §9 kohaselt on soojusettevõtja kohustatud kooskõlastama tarbijale müüdava soojusenergia piirhinna Konkurentsiametiga.
Hinna kooskõlastamisel lähtub Konkurentsiamet eelkõige põhimõttest, et soojusenergia piirhind oleks kulupõhine ning soojusenergia tootmiseks ja edastamiseks tehtud kulutused oleksid põhjendatud.
Eestis on kokku 230 kaugkütte võrgupiirkonda. Soojusenergia käibemaksuta hinnad olid 2015. aasta veebruaris vahemikus 33,54–88,57 €/MWh. Soojusenergia kaalutud keskmine käibemaksuta hind oli 2015. aasta veebruaris 53,83 €/MWh, aritmeetiline keskmine 64,37 €/MWh. Reeglina on keskmisest kõrgema soojusenergia hinna põhjus kallite kütuste nagu põlevkiviõli ja maagaasi kasutamine ning kaugküttevõrgu halb tehniline olukord.
Kaugküttepiirkonna jätkusuutlikkuse hindamisel tuleb arvestada demograafiliste trendidega ja vaadata, kas tulevikus tarbijaskond suureneb või väheneb. Piirkonna hindamise eest hakkab 2015. aastal vastutama kohalik omavalitsus, mille volikogu peab võtma vastu oma haldusterritooriumil paiknevate kaugkütte võrgupiirkondade soojusmajanduse arengukavad.
Amortiseeruvate tootmisseadmete ja soojustorustike, karmistuvate efektiivsusnõuete ja väheneva tarbimismahu tingimustes on oluline motiveerida kaugkütteettevõtjaid sektorisse investeerima. Eeldusel, et kaugküttepiirkond on pikaajaliselt jätkusuutlik, peab neile selleks võimaldama ka laiapõhjalisi toetusmehhanisme.
2014–2020 investeeritakse energeetikasse Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 232 miljonit eurot.
Veidi alla poole sellest eelarvest, 102 miljonit eurot suunatakse energiatõhususe saavutamiseks elamutes, mille tulemusena vähenevad otseselt ka tarbijate kulutused soojusenergiale.
Teine oluline rahastamise suund on soojusenergia efektiivne tootmine ja ülekanne suurusjärgus 78 miljonit eurot, mille eesmärk on kuni aastani 2020 rahastada soojustorustike rekonstrueerimist või perspektiivitute kaugküttesüsteemide üleviimist lokaalküttele.
Kaugküttega jätkamise võimaluste väljaselgitamiseks saavad kohalikud omavalitsused taotleda toetust ka eespool nimetatud soojusmajanduse arengukava koostamiseks. Rahastamise meetmemäärused koostatakse paralleelselt kaugkütteseaduse muudatustega, et tagada võimalikult efektiivne keskkonna- ja investeeringuabi andmine.
Rahastamise voorud avatakse 2015. aastal ja voorude korraldamist hakkab koordineerima Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
|
OSCAR-2019
|
||
GALERII | PAKASEPAANIKA INGLISMAAL: inimesed jäid autodesse lõksu, ilmajaam andis kõrgeima taseme hoiatuse | Õhtuleht
Suurbritannias andis ilmajaam 24 tunni jooksul kaks korda kõrgeima taseme ilmahoiatuse ehk „punase hoiatuse“. Riigi edelaosas on oodata kuni pool meetrit lund, Lincolnshire’s on enamik maanteid läbipääsmatud ja Glasgow lähistel jäid autojuhid seoses erakorraliste ilmaoludega ööseks oma autodesse lõksu.
Daily Maili teatel põhjustab pakast ja lumetuisku torm Emma, mis põrkub Atlandi ookeanilt voogava Elajaga Idast (Beast from the East) ehk arktilise Venemaalt saabuva õhumassiga. Õhutemperatuurid langesid läinud ööl kuni -16 kraadini, mis on kõige hullem külm, mida Briti saartel viimase kaheksa aasta jooksul nähtud.
Tänasel meteoroloogilise kevade esimesel päeval langeb õhutemperatuur Suurbritannias kuni -11 kraadini, Šotimaa jääb jätkuvalt ilmateenistuse antud „punase hoiatuse“ alla ja homme hommikuks ennustatakse osale Inglismaast kuni 45-sentimeetrise lumekihi mahasadamist.
Briti Punase Risti töötajad jagasid Glasgow lennujaamas inimestele tekke ja lennujaam on kõik lennud vähemalt tänase pärastlõunani ära jätnud: tuule kiirus võib puhanguti tõusta kuni ligi 100 kilomeetrini tunnis.
Glasgow lähistel jäid M80 maanteel inimesed kuni 13 tunniks oma autodesse lõksu ja paljud masinaomanikud on oma sõidukid hüljanud. Politsei teatel on enamik maanteid Lincolnshire’s läbimatud ja isegi lumesahad pole suutnud läbi murda. Inimesi on hoiatatud, et nad ei läheks autoga maanteele, kui pole just „absoluutselt hädavajalik“.
Lume tõttu ilmateenistuse antud punane hoiatus on konkreetselt Inglismaal kõigi aegade esimene. „Oodata on tugevat lumesadu ja tormitingimusi,“ teatas kohalik ilmateenistus. „Lumele lisanduvad väga tugevad idatuuled ja tekib tõsine libedus.“
Täna õhtul on lõuna pool ilmajaama teatel oodata jäävihma. Ühistranspordireiside edasilükkumine ja ärajäämine on „väga tõenäolised“. Teedel pidurdab liiklemist paks lumekiht ning karta on ka elektrikatkestusi ja puude murdumist raske lume ning jää all.
Esimesena punase hoiatuse saanud Šotimaal suleti eile enam kui 1600 kooli ja koju saadeti umbes 450 000 last. Uksed olid sunnitud sulgema ka kõrgkoolid ja paljud ärid. Üle Šotimaa jäi vooluta umbes 30 000 kodu ja väidetavalt mõõdeti suuremates linnades külmem õhutemperatuur kui Gröönimaal ja Siberis.
mis neist küll nüüd saab?Tervelt 11 külmakraadi.Kuidas meie peame siis elama 20 kraadises külmas?Võrdluseks:Kreekas soe kliima pensionid 900 eurot ,Eestis külm kliima ja pensionid 350 eurot.
Loen siinsei komme ja ei usu oma silm, kuidas lühinägelikud eestlased siunavad spiooni, kes spioneeris oma tegeliku maa ja rahva heaks. See ei tähenda kus ta sündis, kultuur ja kombed on ju venelase omad. Ta võis ju osata eestikeelt, ega siis sellepärast ta eestlaseks ei saa!
Siinsete kommijate meelest need eestlased kes on sündinud, elanud välismaal, valdavad aktsenditult sünnimaa keelt, peale oma emakeele, peavad endeid ikka eestlasteks ja elavad eesti kultuuri kommete kohaselt, on passis rahvuseks pandud sünnimaa rahvus või? Ei ole ju! Vaid vanemate järgi pannakse.
Eestlaste meelest on James Bondi emal ikka tohutult häbi, vaat kuipaljudes riikides ta spioneeris Inglismaa kasuks?
Kui palju on spiooni filme, mis kõigile meeldib, eriti spioonile kaasa elatakse, et spioon ikka oma ülesanded täidaks ja kangelasena naaseks terve ja õnnelikuna.
Tarkust...ma ei tea ...spioonile siis ka spiooni palk...ta teadis väga hästi millega riskis....mis me peame talle kaasa tundma ja lohutama teda... see on ju loomulik et eestlased on vihased selle rästiku peale kes nende rinnal end soojendas.
Kui palju on meil inimesi, kes vahetavad nime või võtavad abikaasa nime (mehed) mingil muul motiivil kui, et midagi nö varjata? Enamus. Halvasti kõlavad või tähendavad nimed on ammu vahetatud kes soovis.
on ema kõige tähtsam,kes teab kõike,huvitav ,miks vanjad ta tanki panid,kas tegi halvasti tööd või läks ahneks.
Kui eestlane oleks spioneerinud Venemaal ja vahelejäänud, siis meil ta oleks olnud kangelane, igas mõttes. Temast oleks kirjutaud raamatuid, tehtud filme jne.. kui julgest ja targast kangelasest.
Sama vene mees eestis, spioneeris oma rahva heaks ja kindlasti teda ei koheldata Venemaal kui kurjategijat, vaid on vägagi lugupeetud inimene perekonnale, tuttavatel ja kogu riikgi ja rahvale. Ja see on igas riigis nii.
Niiet mees tegi oma üliohtliku tööd, oma riigi-rahvahuvide, mille eest võib karistuseks olla surmanuhtlus, julge mees! väga vähesed mehed julgeksid niisuguse tööga riskida?
Häbiväärne oleks kui eestlane oleks rahaeest oma riigi kaasmaalaste tagant spioneerinud mingi teise riigi kasuks, ja vastupidi kui venelane Venemaal oma rahva tagant spioneerinud Eestile.
Võrus elas ja töötas (II keskkool, sõjalise algõpetuse juhataja) Peterburgi eestlase (36. aastõrru poliittöötajana ja oli tegev nõukogude süsteemi kehtestamisega maal (kolhoosid ja kollektiviseerimine). Koleegid Varstu ja Antsla keskkoolidest (sõjalise algõpetuse juhatajad kahtlustasid teda seotuses KGB- ga. On "tänaste" volinite puhul tegemist tema poja ja pojapojaga - ei tea.
Vóimalik, et ema on olnud teadlik kogu protsessist, et kogu pere on olnud teadlik. Igatahes, kui Ameerikas tulid ilmsi seal aastakümneid tegutsenud vene agentide perekonnad (nad siis tegutsesid perekonniti naine- mees) kupatati nad kóik Venemaale tagasi. Kaasa arvatud teiniealised lapsed, kes ei teadnud vanemate tegevusest midagi ja olid kasvanud ameeriklastena. Hiljem on need lapsed kaebusi kirjutanud selle olukorra üle ja mingit lahendust on olnudki, ei ma vaid mäleta praegu. Igatahes ei pääsenud nad otsejoones tagasi Ameerikasse, aga kusagile Euroopasse.
Tuletas kohe meeelde filmi "Visa hing". Ega need nn. ajakirjanikud tea mis sobib, mis mitte. Ime, et nendega nii vähe õnnetusi juhtub.
Nimede järgi otsustades oli see perekond küll juurtetu. Nende arusaamades ei ole kodumaa, ammugi selle reetmise mõistet.
genis ei ole nende päritolukohta tõesti täpsemalt kirjas. Ja kuna privaatsed on nii mehe naine kui ka laps, siis võib vaid arvata, et oma perekonnanime on ta naiselt saanud. Ajakirjanikud naiselt veel ei ole küsinud, et kuidas tema häbeneb? Samas - kui mul keegi lähedastest sellise ränga asjaga hakkama saaks, siis vist ei häbeneks ise midagi - sügav põlgus on minu emotsioon niisuguses asjas, mitte häbi, kuid mina olen oma kodumaal ka põliselanik ja juured nii sügaval, et sellist raha maailmas ei ole, mille eest oleks võimalik midagi sellist reeta. Täiskasvanud inimesed teevad ise oma valikuid.
Aga tema, ta poja ja ta abikaasa kodumaa on Venemaa. tegelikult ta tunneb oma poja üle uhkust ja kahetsust et vahele jäi.
Tegelikud reeturid on need, kelle allkirjad on seltsimehe auastmete käskkirjadel. Kes talle Eesti passi andis ja mis dokumentide alusel?
häbened, eestil pole korralikku piirigi rääkimatta seadustest. Kui veel vaadata millised tohmanid riiki juhivad ja kui palju raha on tuulde külvatud on mingi teabe müümine köömen. Pealegi kui polegi suurt midagi müüa, kõik niigi kõigil teada.
Tean, et ta on okupant ja mulle sellest piisab. Mu vanaisad on nendega sõdinud ja ilmselt tuleb ka mul endal seda teha.
Mis kommentaari nad lootsid saada? Ega poiss alaealine ei olnud! Igaûks vastutab oma tegude eest ikka ise! Oleks võinud selle ema rahule jätta, aga no ei saa, ajakirjanikud on tõesti nagu kaarnad..nokiksid laibal ka silmad peast, peaasi et uudiseid saaks.
Nad lootsidki saada ükskõik millist vastust. Vastuse saab avaldada, see toob klikke ja Bonnieri preemia.
Harju maakonnas Tallinna ringtee Tammemäe viaduktil (km 23,6-24,3) on teeremondi tõttu esmaspäeval ja teisipäeval üks sõidusuund suletud, liiklust korraldavad reguleerijad. Täna hommikul oli Saue ja Luige vahel suur ummik, mis pole siiani ära kadunud.
Maantee liiklusjuhtimiskeskus annab teada, et tipptunni ajal on ooteaeg kuni 20 minutit. Liiklusäpp Waze näitab, et Saue ja Luige vahel on kella 9.50 seisuga paljud autod ummikus.
Tarktee.ee andmetel freesitakse ja asfalteeritakse Saue-Luige lõigul teed. Esmaspäeval võetakse ette üks tee pool ning teisipäeval teine.
|
OSCAR-2019
|
||
Prantsuse buldog on algselt aretatud Inglismaal kui inglise buldogi miniatuurne variant. 1860. aastal viisid prantsuse aretajad neid koeri oma kodumaale ja ristasid prantsuse terjeritega. Kui uus tőug Inglismaale tagasi näitusele viidi, tekitas nimi prantsuse buldog palju kära, sest tegelikult oli buldog ikka olnud inglise tőug ja just selle riigi kultuuri sümbolik
Prantsuse buldog on tugev ja sitke tőug suurte ümmarguste nahkhiirekőrvade ja lameda koonuga, mis pole nii massiivne kui inglise buldogil. Koera kaal ei ole nii tähtis, kui koer on proportsioonis. Keha on pirnikujuline, őlgadest laiem kui puusadest. Lühike ja kergelt hooldatav kasukas vőib olla tiiger, kollakaspruun, valge vői kombinatsioonides neist värvidest. Etteulatuvad silmad on tumedat tooni.
Prantsuse buldog on meeldiv kaaslane. Ta on väga mänguhimuline ja kiinduv. Samuti on neil omadus veiderdada, nad lihtsalt on lőbusa iseloomuga, uudishimulikud ja vilkad. Prantsuse buldog saab hästi läbi nii vőőraste inimeste kui teiste koertega, kuid on tihti lausa aheldatud ühe konkreetse inimese külge. Vőőraste koertega mängib ta enamjaolt hästi, vaid mőned isased vőivad olla agressiivsed. See tőug vajab väga seltskonda, teda omades ei saa teda ignoreerida. Muidu on ta isepäine, kuid kannatlik omanik vőib teda väga hästi treenida. Niisama ilmaasjata ta ei klähvi ja taktitundeliste lastega saab ta samuti hästi läbi. Ent hiirtele peab ta armutut jahti.
Levinumad on hingamisprobleemid, eriti kui koer on ülekaaluline. Vőivad nohiseda ja norsata. Prantsuse buldogid ei uju, kuna neil on selline kehaehitus, seepärast peab olema eriti ettevaatlik veekogude läheduses.
Poegimisel vőib minna kirurgilist abi, sest kutsikate pead on väga suured. Täiskasvanud isane koer kaalub 9-10 kg, samas suuremat tüüpi koerad on 10-13 kg
Prantsuse buldogiga peab olema ettevaatlik kuuma ilmaga, sest ta armastab joosta ja mängida ja vőib seda teha tunde, kui omanik teda vaid laseb. Mőnel lihtsalt on rohkem energiat kui teisel. Samuti on ta tundlik ka liigsele külmale, ehk stabiilne temperatuur on talle parim.
Ilmselt on sarnaselt kõikide mastifidega pärit Epüürose ja Rooma Keisririigi molossides ja on Suurbritannia buldogi, alanide (keskaegne hõim), mastifite ja Pranysusmaa väikeste mastifite sugulane. Tänapäeval tuntud buldog on Pariisis 1880 aastatel tegutsenud innukate aretajate erinevate ristandite tulem.
Sel perioodil oli buldog “Les Halles’I” (turu) lihunikele ja voorimeestele kuuluv koer, kes peagi vallutas oma erilise välimuse ja iseloomuga kõrgema seltskonna ja kunstnike ringkonnad. Seejärel propageeris tõug ennast kiiresti ise.
Esimene tõuklubi asutati 1880.a. pariisis. Esimesed sissekanded tõuraamatusse pärinevad 1885. aastast ja
esimene standard kinnitati 1898 – aastal, mil Prantsusmaa Koerte Keskühing (Société Centrale Canine) tunnustas prantsuse buldogi kui omaette tõug. Esimest korda näidati tõugu näitusel aastal 1887. Standardit on muudetud 1931., 1932. ja 1948.a. ning selle sõnastasid 1986.a. uuesti H.F.Reant ja R.Triquet (FCI avaldas selle 1987.a.) ja seejärel 1994.a. Prantsuse Buldogi Klubi Komitee koostöös R.Triqet’ga.
Tüüpiline väikest kasvu moloss. Kuigi väikest kasvu, on ta võimas. Lühike, igas suhtes kompaktne, lühikese karvaga, lühikese koonuga, nösuninaga, kikkis kõrvadega ja loomuliku lühikese sabaga. Peab olema aktiivse looma välimusega, on intelligentne, väga lihaseline, kompaktse ehitusega ja väga toeka luustikuga.
Kulmukaared on selgelt märgatavad, neid lahutab silmadevaheline sügav vagu. Vagu ei tohi ulatuda laubani.
Nina: lai, väga lühike, ülespoole pööratud, avatud ja sümmeetriliste sõõrmetega, mis on tahapoole kaldu.
Sõõrmete ja nösunina (st ülespoole pööratud nina) suund peab siiski võimaldama normaalset hingamist.
Koon: väga lühike, lai, kontsentriliste (ühiskesksete) sümmeetriliste voltidega, mis laskuvad ülamokalt. (Koonu pikkus on ligikaudu 1/6 pea kogupikkusest.)
Mokad: paksud, pisut lõdvad ja mustad. Ülamokk ühineb alumisega uuesti viimase keskel, kattes täielikult hambad, mis ei tohi iial nähtavad olla. Ülamoka prfiil on laskuv ja ümar. Keel ei tohi kunagi välja paista.
Lõuad: laiad, kandilised, võimsad. Alalõug on laia kaarega, mis lõpeb ülalõualuu ees. Kui koera suu on suletud, muutub esiletungiv (ettelõualisus-alahambumine) alalõualuu mõõdukamaks tänu alumiste lõualuude harude kurvile, mida on vaja alalõualuu liigse nihkumise vältimiseks.
Hambad: alumised lõikehambad ei tohi iial olla ülemiste lõikehammaste taga. Alumiste lõikehammaste kaar on
ümar. Lõug ei tohi avaldada lateraalset kõrvalekallet ega väänet. Lõikehammaste kaarte (incisorial arches) paigutust ei tohi rangelt piirata, oluline on see, et ülemise ja alumise lõualuu sulgemine kataks täielikult hambad.
Silmad: elava pilguga, madala asetusega, üsna kaugel ninast ja eriti kaugel kõrvadest, tumedad, üsna suured, ümarad, pisut pungis, kuid kui koer ette vaatab pole silmavalget näha. Silmaääred peavad olema mustad.
Kõrvad: keskmise suurusega, juure lähedal laiad ja otstest ümarad. Kõrge asetusega, kuid mitte liialt lähestikku, hoiavad kikki. Ava on ettepoole avatud. Nahk peab plema õrn ja puudutades pehme.
Seljajoon: tõuseb kasvavalt landme piirkonnas ja laskub järsult saba suunas. Taoline seljajoon on väga soositud ja ta tekib tänu lühikesele landmepiirkonnale.
Lühike, madala asetusega tuharate lähedal, juurelt jäme, loomupäraselt sõlmes või käändunud ja otsast kitsenev. Isegi liikumisel peab jääma horisontaalasendist allapoole. Suhteliselt pikk saba (mis ei ulatu kandluu otsast allapoole), mis on sõlmes ja kitsenev, pn lubatud, kuid mitte soovitatav.
TAGAJÄSEMED: tugevad ja lihaselised, tagajäsemed on esijalgadest pisut pikemad ja tõstavad seega tagaosa.
KÄPAD: esikäpad on ümarad ja väikesed, st kassikäpad, kindlalt maas, pisut väljapoolepöördunud. Varbad on
Padjandid on kõvad, paksud ja mustad. Tiigrikarva isenditel peavad küüned olema mustad. Kirjutel (caille=
tiigrimustriga kollast värvi keskmise suurusega valgete laikudega) ja kollastel isenditel eelistatakse tumedaid küüsi, kuid heledaid ei karistata. Tagakäpad on kompaktsed.
Kõik kollased varjundid on lubatud, alates punasest kuni helepruunini (piimaga kohvi värv). Täiesti valgeid koeri klassifitseeritakse “triibulisteks, valdavalt valgete laikudega kollaseks”. Kui koeral on väga tume nina, tumedate silmaääristega tumedad silmad, võib väga kaunite isendite puhul pigmendi puuduse näo piirkonnas erandkorras andestada.
Kaal ei tohi olla väiksem kui 8 kg ega ületada 14 kg, kui buldog on heas konditsioonis ja kui suurus on kaaluga proportsioonis.
Küsimus:Tere,Tahaksin küsida, et mis põhjustel ja miks koertel nabasong tekib ning kas see on päritav ?Vastust oodates,ReelikaVastus:Song on...
Redbone coonhound on pärit Ameerikast, tema täpne ajalugu on selgusetu, kuid igatahes tänapäeva Redbone coonhound tuleb Georgia osariigist. Redbone...
Juba vanast ajast toimus Vahemere äärsetel aladel kultuuride segunemine tänu tihedale mereliiklusesele. Tihe liiklus andis hea vőimaluse koduloomade...
Küsimus: Tere meil selline mure, et meie taks pissib ikka tuppa kui ma tööl olen ja mees on kodus ei pissi ta ühtegi korda tuppa. Kui aga mina olen...
hambad hooldamine kelgukoerad kutsika hooldamine pärakupaunad põhjamaised valve ja karjakoerad tuppa tegemine turvalisus
|
OSCAR-2019
|
||
Kui silmad on hinge peegel, siis huuled on koridor meeltesse. Me reageerime mõtetele naeratusega, väljendame armastust sõnadega ja kavatsusi suudlusega. Suudlusega võib öelda palju, mida sõnadega oleks raske väljendada. Suudlemine on kunst ning väga individuaalne ja personaalne armastuse ja kiindumuse väljendusviis. Suudluse läbi satuvad inimesed tavaliselt esimest korda lähedasse kontakti, seega ootusärevus ja pinge on normaalsed. Suudlus on midagi, mida ei saa anda võtmata ja võtta andmata. Anonüümne allikas kirjutab, et me ei peaks ootama, kuni me tunneme teist inimest paremini, enne kui teda suudleme, vaid tuleks kõigepealt suudelda ja saad teda paremini tundma. Suudluse võlu peitub selles, et see on ühine kõigis keeltes ja religioonides. Esimene erootiline suudlus vahetati Indias 1500 e.m.a. Varasemast ajast tõendid (saviplaadid, koopamaalingud, kirjaallikad), mis näitaks suudluse ajalugu, puuduvad.
Samal ajal levisid ka ninade teineteise vastu hõõrumine ja muud mittekeelelised armastajate õrnusavaldused. Rooma riigis hakkas levima suudlus nagu meie seda tunneme. Roomlased suudlesid tervituseks, suudlesid ülikute riideid ja sõrmuseid ja jumalate kujusid, et näidata oma austust ja alandlikkust. Varsti roomlased avastasid, et suudlusel on palju tähendusi ja andsid nimetusi erinevatele suudlustele, näiteks osculum on sõprusesuudlus, basium kirglik suudlus, savium sügav ehk prantsuse suudlus. Mingi aeg oli suudlus religiooni poolt keelatud kui patt, kuid suudlus jäi õnneks peale. On teaduslikult tõestatud, et suudlemine annab meie ajule signaale oxytocini tootmiseks. See on hormoon, mis annab meile üle-kogu-keha mõnutunde suudlemise ajal. Teada on samuti, et bioloogia nõuab peale ühte suudlust ka teist. Nimelt suudluse ajal meie suu sisemus ja huulte servad toodavad kemikaali, mis nõuab veel. Princetoni Ülikooli tehtud uuringu tulemusena saadi teada, et inimaju on varustatud neuronitega, mis aitavad meil leida partneri huuli pimedas. Mõni ime, et paljud armastavad pimedas suudelda. Saksa füüsikud ja psühholoogid on jõudnud järeldusele, et need inimesed, kes hommikuti suudlevad oma abikaasat on vähem haiged, neil on vähem autoõnnetusi, teenivad 20-30% rohkem raha ja elavad umbes 5 aastat kauem. Põhjus peitub selles, et need, kes alustavad päeva suudlusega, alustavad positiivse ellusuhtumisega. Seega kui tahad elada õnnelikuna, tervena, edukana ja kauem, peaksid suudlema oma kallimat iga hommik enne tööle minekut.
Tänapäeval võib puuvõõriku all suudelda igaüks, ilma et see midagi erilist tähendaks, aga kuni aastani 1400 tähendas see suurt pühendumust — selline suudlus tähendas sageli paari kihlumist.
Roomlastelt pärineb mitmeid suudlemisega seotud traditsioone, mis on kestnud praeguseni. Vanas Roomas kihlusid paarid teiste ees kirglikult suudeldes. See on tõenäoliselt üks põhjuseid, miks praegu suudeldakse abielutseremoonia lõpus.
Kuigi tänapäeval arvatakse, et väljend “pitseeritud suudlusega” käis vaid armastuskirjade kohta, siis tegelikult kinnitati nii ka ameti- ja ärikirju. Samuti kasutasid roomlased suudlust poliitilistes kampaaniates. Näiteks Inglismaal lahvatas 18. sajandil valimisskandaal, kui üks kandidaat suudles hääle saamise nimel valijaid.
Suudlemine mängis suurt rolli varakristlikus kirikus. Kristlased andsid üksteisele tervituseks põsesuudluse ehk püha suudluse. Nii anti edasi vaimutunnetust. Enamik uurijatest usuvad, et selle suudluse eesmärgiks oli luua sidemeid kirikuliikmete vahel ja seeläbi tugevdada kogukonda.
Kuni aastani 1528 oli püha suudlus katoliku kiriku pärusmaa. 13. sajandil muudeti reegleid ja suudelda võis vaid teenistuse läbiviijat. Aastal 1500 keelasid protestandid suudlemise täiesti. Püha suudlus ei mängi kaasaegsetel kristlikel jumalateenistustel suurt rolli, kuigi kristlased suudlevad pühasid sümboleid, näiteks paavsti sõrmust.
Kui te istute, siis on teil kindel istumistiil, kas teadsite, et teie jalgade asend reedab Teie kohta väga palju. Kui on aega , siis jälgi ümberkaudseid inimesi järgmine kord enda ümber saa teada ühtteist nende iseloomu kohta.
Selliste isikutega on kerge suhelda – nad on huvitavad, loomingulised, võluvad ja veidi lapsikud. Tihti nad enne ütlevad ja siis mõtlevad ning see võib tekitada arusaamatusi.
Antud insikud on elava kujutlusvõimega unistajad. Neis on palju häid ja huvitavaid ideid. Nad ei armasta rutiini sellepärast armastavad nad reisida, et kohtuda uute kohtade ja inimestega.
Neil pole mingit probleemi alustada otsast peale, kui nad pole millegagi rahul. Nad ei kuluta aega kehvadele suhetele ja ega tööta sellistes kohtades, mis neile huvi ei paku.
Need on mugavuse inimesed. Nad kaaluvad kaua, enne kui midagi ostavad, sest et peavad oma valikutes kindlad olema. Kõik peab olema täiuslik. Nad on väga valivad, olgu selleks kas riided, kingad, parfüümid või ükskõik mis asi.
Veidi on probleeme keskendumisega sest neil on ekslev meel. Teistele võib see ülbusena tunduda, kui nad ei pane tähele, mida teised neile räägivad.
Need inimesed on täpsed ja neile ei meeldi ka kui teised hilinevad. Rahuarmastajad, intelligentsed ja haavatavad isikud, kellele rahu on äärmiselt oluline.
Vihkavad tülitsemist ja nad tunnevad end ebamugavalt, siis kui peavad teistele liiga palju emotsioone välja näitama. Suudlemine on nende jaoks midagi väga intiimset ning sellepärast ei tee nad seda teiste inimeste ees.
Inimesed, kes istuvad samasuguses asendis, kuid nende tallad on maas, on väga avatud ja neil ei ole probleemi oma tunnete väljendamisega. Nad võivad tunduda väga ebaviisakatena.
Nende kodu on nende pühamu, kus nad saavad end täielikult välja puhata. Nad ei aktsepteeri kriitikat, sest nad võtavad seda isikliku rünnakuna ning asuva end kohe kaitsma.
Need on inimesed, kellel pole kunagi kiire ja nad usuvad, et kõik tuleb just siis kui vaja. Nad on päris kangekaelsed ja järjepidevad, ega loobu kunagi enne, kuni on saavutavad oma eesmärgi.
Neile inimestele on nende välimus väga oluline, ning nad on selle nimel nõus palju vaeva nägema ning investeerima, kuid see võib olla märgiks mõningasele ebakindlusele. Nad ei talu üldjuhul väga kriitikat.
Erinevad alkohoolsed joogid võivad aidata sind erinevaid tervise muresid lahendada. Kes meist poleks kuulnud lauset: " kui ei o...
On inimesi, kes on sünnist saati õnnistatud hundi vaistuga. Nad elavad vastavalt oma rangete reeglite järgi. Alati aitavad haavatuid, ...
|
OSCAR-2019
|
||
„Toitumises pean mina oluliseks päevamenüü tasakaalu ja mitmekesisust toiduainete valikul,“ ütleb toitumisnõusataja Jane Maastik, kui Maaleht.ee pärib, mida ta arvab juba mõnda aega rahva seas usinalt populaarsust kogunud ürginimese toidulauda jäljendavast paleodieedist.
Lisaks rõhutab Tartus Anneli Sootsi Tervisekoolis toitumisnõustajaks õppinud Maastik, et toidukorrad peaksid olema võimalikult regulaarsed: päeva jooksul kolm põhitoidukorda ning üks-kaks oodet.
Vana hea toidupüramiidireegli toob ta ka välja: pööra tähelepanu köögi- ja puuviljade tarbimisele, aga kindlasti lisa juurde ka piisavalt teravilja, kala, piimatooteid, liha ja rasvu. Teravilja- ja piimatoodetest loobumine ei ole tervetele inimestele ega haiguste profülaktikaks mingilgi moel põhjendatud.
„Nende menüüst täielik väljajätmine on õigustatud vaid siis, kui tegemist on terviseprobleemiga, mille puhul see on möödapääsmatult vajalik,“ arvab Jane Maastik. Ning lisab, et menüüst väljajäetud toiduainetele tuleb alati leida tervislikud asendused, näiteks valmistades ise piimajogurti asemele taimse jogurti.
Kindlasti ei tohiks teatud toiduaineid välistavat dieeti hakata pidama päris üksi. Tuleb kasutada toitumisspetsialisti abi, kes aitab koostada toitumiskava ja annab vajalikud soovitused, mis arvestavad tervisliku toitumise reegleid. Sel juhul pole vaja karta, et organismil mõnest olulisest toitainest puudu jääb.
„Iseseisvalt sellisele toitumisele (ka paleodieedile – toim) minek võib tervisele üsna kahjulikke tagajärgi kaasa tuua,“ on tasakaalustatud toitumise põhimõtteid austav Maastik kindel.
Tema arvates on paleotoitumise peamisteks miinusteks liiga suur valgusisaldus ja toiduainete liiga ühekülgne tarbimine.
Tervisliku toitumise aluspõhimõte ütleb, et päevane valgu tarbimine ei tohiks ületada organismi päevast valguvajadust. Inimese päevane valguvajadus on kuni 0,8 g kehakaalu kilogrammi kohta, mis teeb 60 kg kaaluva inimese puhul 48 g ja 10-15% kogu päevasest toiduga saadavast kaloraažist. „Liigne valgu tarbimine koormab nii maksa kui neerusid ja pole pikaajaliselt tervislik,“ rõhutab Jane Maastik.
Kuna paleotoitumise puhul on keelatud mitmed toiduainete grupid, siis on oht, et sellise elustiili järgijal jääb neist puudu. Samuti tuleb paleoasutajatel suuremat tähelepanu pöörata kiudainetele, kuna toidust on eemaldatud ka peamised kiudainete allikad.
Õppisin toitumisnõustajaks Tartus Annely Sootsi Tervisekoolis. Toitumisnõustamisi, kaalugruppe ja erinevaid töötubasid, loenguid ja koolitusi viin peamiselt läbi Räpinas, kuid soovi korral mujal Lõuna-Eestis, näiteks Tartus.
Esmalt omandasin meditsiiniõe kutse. Seejärel õppisin lisaks kosmeetikuks ja massööriks. Lisaks olen õppinud sisearhitektuuri, loodusturismi ja turismikorraldust. Kõik need erialad on andnud mulle palju erinevaid kogemusi. Õige tee leidmiseks tulebki proovida erinevaid võimalusi. Omandatud oskused annavad palju erinevaid võimalusi ja on ka toitumisnõustamise juures kaudselt abiks.
Toitumise teema on mind alati huvitanud. Kui läksin meditsiini õppima, olin veendunud, et tahan inimesi aidata. Meditsiinis aga tuleb enamjaolt tegelda tagajärgedega. Mulle meeldib aga pigem ennetustöö.
Proovisin paleotoitumist umbes 30 päeva jooksul möödunud kevadel, sest lugesin, et see mõjub teraviljatoodetest loobumise tõttu nahale hästi ning igasugused põletikukolded ja vistrikud kaovad nagu võluväel. Mind aga segasid aeg-ajalt näole ilmunud vistrikud hulluviisi, hoolimata sellest, et hoolitsesin näo puhtuse eest korralikult.
Sellele vaatamata tunduski esialgu kõik päris kena - nahk muutus märgatavalt ilusamaks, vistrikke tekkis harvem ja need polnud nii punetavad. Ajapikku muutus aga poes käimine tõeliseks nuhtluseks - kirbukirjas toodete toitainetesisalduse uurimine oli jube vaevarikas. Isegi kalapulkades leidus gluteeni! Pikapeale ma lihtsalt tüdinesin näpuga järje ajamisest. Nüüd hoian lihtsalt oma menüül silma peal ja tarbin gluteeni sisaldavaid teraviljatooteid mõistlikul määral. Vistrikke tekib, aga mõnede asjadega elus võib õppida koos elama. Valikute küsimus.
Hoolimata sellest, et nahale mõjus 30päevane paleodieedi prooviaeg visuaalselt hästi (kaugtulemused jäid mulle siiski teadmata), tekitas see rahakotti augu - keskmisest madalama sissetulekuga inimene endale sellist toitumist lubada ei saa. Või kui, siis niisugusel moel, et tõmbab kusagilt mujalt kõvasti kokku. Eks on igaühe enda otsustada, kas ta tahab seda teha või mitte. On ju ka küllalt neid inimesi, kes paleodieedist rõõmu ja rahuldust tunnevad.
Statistika järgi kannatab iga kolmas naine maailmas naistehaiguste käes. Kas naise võimuses on midagi muuta?
Naised toidavad enese teadmata oma elujõuga kõiki endisi meespartnereid, ka neid, kellega on suhted katkenud. Iga intiimvahekord mehega - kasvõi ühekordne - salvestub emakasse ja jätab naise organismi energeetilise jälje seitsmeks aastaks. Seda isegi juhul, kui te partnerile kordagi ei mõtle. Naine lihtsalt on nii loodud, et lähikontaktis võtab ta pahaaimamatult endasse tunded ja seisundid, mida mees läbi elab. See omakorda mõjutab naise ja tema suhete emotsionaalset, vaimset ja hingelist tervist ning tal ei pruugi jätkuda energiat, et luua ja hoida pereõnne ning pakatada tervisest - olla loomises!
Shakuntali on emakapuhastuse rituaali viinud läbi väiksemale grupile nii Tartus, Tallinnas kui ka Pärnus. Mitmed naised on väitnud, et nende elus on toimunud olulisi muutusi paremuse suunas. Üks daam kinnitas, et tänu sellele rituaalile pääses ta juba määratud operatsioonist.
NB! Oodatud on igas vanuses naised, sh ka need, kellelt on emakas kirurgiliselt eemaldatud, sest naise organismi jääb alatiseks emaka energeetika - jõu ja loomise igavene läte.
lahkus 12-aastasena oma pere juurest ja asus Altai mägedes õpetaja käe all vaimseid tarkusi omandama, et nende abil aidata teisi, üle 5 aasta on ta elanud Indias templis. Shakuntali rändab oma õpetust jagades mööda maailma ringi.
|
OSCAR-2019
|
||
Last.fm on täitsa tore koht. Huvitav, milliseid tag’e inimesed ikka muusikale panevad. No ei ole ju Offspring alternative! Alternative on minu teada see, mida 9 matsi 10st ei tea. Aga võib-olla kuskil ongi Offspringiga nii, kuigi ma kahtlen selles. Offspring on tegelikult pop, aga väga hea pop. Isegi ülihea. Ma kardan, et nad ise selle määratluse üle õnnelikud ei oleks, aga tegelikult ma mõtlen seda hästi. Lihtsalt üritan ennast päästa wannabe mainest ega ütle, et Offspring võiks rock või punk olla. Ja igasugustest wannabedest on need vennad juba sellega üle, et minu mäletamist mööda pole nad kunagi eriti noored välja paistnud. Kas Blink 192st teeb kollanokkade bändi see, et nad nii kuradi head välja näevad? Haa haa haa. Ja Travis Barker on jube ilus, öelge, mis tahate. Kui juba Miss Ameerika temaga abiellus, siis peab ju olema. Ja see teine kutt ka, kellel rõngas huules on.
Muuseas, mul on olemas isegi Offspringi esimene, 1990 aasta plaat. Last.fm-is on selle väljaandmise ajaks 2001, aga see on kellegi rumala kasutaja poolt sinna pandud. See esimene plaat ei ole tegelikult eriti kuulatav ka, aga ma saan hõisata, et mul on ta vähemalt olemas.
Mulle meeldivad bändid, mis ei tee ballaade. Mis krdi „Behind Blue Eyes”? Iseenesest ei olnud sel vigagi, aga milleks? „Et näidata oma teist, softi poolt” või pigem tõestamaks, et näe Fred oskab tegelt kah laulda. Ei ole mõtet fänne šokeerida ja sundida neid endile sisendama, et „kuna see on see bänd, siis mulle meeldib ka see nende imelik lugu”.
Põhimõtteliselt sain ma Kaubamajas tillika, aga ainult oma lihtsameelsuse tõttu. On vahe, kas saada 3 plaati 199 eest või ostes 3 plaati, maksab igaüks neist 199. Arvake ära, mil moel mina aru sain…Kuna ma käitun ikka nagu Siiami kass, kelle äpardust keegi näha ei tohi, siis tegin muidugi leti ees näo, et loomulikult, ma saingi just nii aru.
Aga kuhu ma välja jõuda tahtsin, oli see, et tegelikult sain ma vähemalt kahe hea plaadi võrra rikkamaks. Kolmandat pole veel kuulanud. Twisted Sister on tegelikult palju parem kui nende hitt I Wanna Rock. Ja teine plaat oli H-Blockx, mille ma võtsin ainult seetõttu, et kunagi pubekaeas oli see mulle vist meeldinud. Ei, mulle eriti ei meeldi nu-metal, mille olevat ära rikkunud Linkin’ Parki ja Limp Bizkiti nimelised kommertsbändid. Õige nu-metal olevat Deftones. Limp Bizkit mulle tegelikult isegi meeldib – vähemalt Nookie-sugused lood. Ausalt öeldes oleks võinud kuulsaks saada hoopis H-Blockx. Aga nad on saksamaalt ju. Üksikud sellekeelsed salmid on muide hoopis värskendavad. Hetkel kui ma seda kirjutan, pole ma tegelikult nende plaati veel lõpuni kuulanud, mis muudab antud kirjatüki tõepärasuse kaheldavaks.
Niisiis juhtusin just hetk tagasi lugema ühte blogi, mis mul harja rohkem kui punaseks ajas. Kohutav vaimupimedus, kättemaksuhimu ja hapude viinamarjade sündroom. Elus vähe tunnustust leidnud meeskodaniku eidelik irin. Ma tahtsin, nii kohutavalt tahtsin salvata!
Aga ei, ma ei tee seda. Ma tean, mis sealt vastu tuleb. Võib-olla oma reaktsiooniga ma isegi vääriksin seda, kuid hey, I’m a dramaqueen!
Kunagi keegi ülimalt erudeeritud inglise meeskodanik läks meeletult närvi seepeale, et minusugune Ida-Euroopast pärit ja seetõttu lõtvade elukommetega naisterahvas julgeb üldse kasutada sõna „hedonist”, mille tõelist tähendust minu seksfantaasiaid täis blond pea ei aimagi. Ma olin piisavalt loll ja vastasin talle (ausõna – oma elu viisakaimal toonil), millest ta tegi järelduse, et ma olengi just see, kelleks ta mind peab – õige hedonist ei puuduks iial midagi, mis tema heaolu kahjustada võiks. Tegelikult ma suutsin sellest situatsioonist üsna hästi välja rabeleda, enamjaolt tänu vastase rõhuasetusele – tema välismaa mees, mina vaene Eesti naine, mina tahan teda väga, tema saab mind ära kasutada. Aga ma võtsin õppust ja ma tõesti üritan olla nime vääriline hedonist ja, nagu vanarahvas ütleb „sitta mitte puutuda”.
Ma loodan, et see kirjatükk siin aitab mind veidi maha rahustada, muidu võib juhtuda, et ma ikkagi lähen ja sülitan selle blogi alla paar vaimuvaesust ja ootan käte värinal, mida mulle vastu serveeritakse. Jah, ma tean, et maailmas on palju lolle, aga ikka usun, et äkki annaks midagi ära teha.
Hei, ega kellelgi pole alles seda Postimeest, kus Juure koostatud unenägude seletaja sees on? Ma nägin nimelt täna unes Savisaart. Olude sunnil läksin tööle majandusministeeriumisse ja olin seal mingi nõunikujubin. Esimesel tööpäeval astus ka minister minu juurest läbi. Ajakirjanikud pildistasid mind koos Savisaarega ja ma mõtlesin, et oh issand, nüüd arvavad kõik, et olen Keskerakonda astunud. Ega Savisaar minuga midagi ei rääkinud, lihtsalt kuidagi sattusin sinna nagu ikka.
Üldse oli hirmus öö täna. Teises unenäos helistas mulle üks tibi, kes millegipärast mind ei salli (mina täpset põhjust ei tea) ning seletas mulle, et tal on jäänud minust mulje kui ülbest ja enesekesksest inimesest, kes blogi(de)s enda üleolekut ja paremust demonstreerib. Ega see veel polnudki hull – hulluks läks asi siis, kui ma ennast õigustada püüdsin ja vabandasin, et ma pole üldse nii mõelnud ja olen üdini sõbralik ning inimarmastust õhkav. Tibi lubas mu meeleparandusele lootma jääda.
Õnneks eile leidus üks tubli inimene, kes valjul häälel tõe välja ütles - mina ja kogu minu põlvkond (jeesh, mul on mingi oma põlvkond vä? aww icc) on täielikud idioodid.
Lugesin kusagilt intervjuud vendade Urbidega ja sealt jäi kõlama selline tore mõte, et õige suhe on see, mille sujumise nimel pingutada ei tule.
Mulle see meeldib. Pidevalt olen pead murdnud arvukate artiklite üle naisteajakirjades, kus räägitakse sellest, kuidas suhte nimel ikka vaeva peab nägema. Kõik asjad, mille puhul mina siin elus vaeva olen pidanud nägema, on omadega rappa keeranud. Iga kord, kui ma mõtlen, et no mis see väike enesevägistamine siis mulle ära ei ole, olen tegelikult valel teel. Ei kompromissidele - igavene endale vastutöötamine viib lõpuks ikkagi kas enda või teiste vihkamiseni.
Urbide teine tore mõte oli see, et kui mõne inimese puhul tekib küsimus, kas ei või ja, siis vastus peaks kindlasti ei olema. Sest kui juba küsimus tekib, siis järelikult pole asi õige.
Mida mina olen oma pika ja sisuka elu jooksul õppinud, on see, et mõistusega pole elus eriti midagi võtta. Kui ei meeldi, siis ei meeldi ja kaine mõistuse hääl või esivanemate ahastused, et tegemist on ju parima valikuga, ei muuda midagi.
Kui ma siis hommikul ootusärevalt garaaži ruttasin, oli seal keset põrandat suur kollane loik ja ei mingit poni. Minu poni oli jalga lasknud! Ainult märg jälg tõendas tema olemist.
Ma tahtsin veel öelda, et kõik need, kes vabatahtlikult tasustamata ületunde teevad ja seetõttu enne pensioniiga surevad, on seda väärt.
Seoses sellega, et ma täna korteris luku taga olen ja siit välja ei pääse (ei midagi kriminaalset siiski, lihtsalt väike unustamine), otsustasin teile tutvustada MTV arvamust 90’ popmuusika edetabelist. Eks ma oleks seda saadet vist ilma luku taga olemata ka vaadanud.
Igatahes, mida edasi saade läks, seda lootusetumaks asi muutus. Minu arusaam üheksakümnendaist ja sellest meelde jäänud muusika on igatahes hoopis teine.
Ma arvan, et suur osa eesti raadiokuulajaid seda lugu ei teagi. Mina tean tänu sellele, et olin tollal „Linnadžungli“ kuulaja ning seal lasti lisaks vanakooli hip-hopile ka rnb muusikat. Need, kes mind „Usher – rnb“ võrdluse eest hurjutama hakkavad – ise ma liigitan ka Usheri pigem popmuusika alla, kuid toona tundus see jah suht mitte-peavoolu-muusika olevat. Igatahes on see lugu hea, seostub mulle 90’ndatega ning pani aluse sellele, et ma kõneallolevat edetabelit ka edasi lootusrikkalt vaatasin.
Kui te oleks mulle 90’ndail Björki maininud, ma oleks kohe kätega vehkima hakanud ja okserefleksi näidelnud. Björk oli ikka liiga erinev sellest, mida muidu kuuleb. Ta on seda siiani, kuid nüüdseks olen ma avastanud, et mõned tema lood on isegi head. Samas ma usun, et vähesed meenutavad 90’ndaist Björki. Ja see antud lugu on ka üks neist, mis mulle siiani kohe kuidagi peale ei lähe.
See oli tore film. Mulle meeldib ka vahest mõelda, et tegelikult oleme oma päikesesüsteemiga kellegi hiiglase toidulaual. Lugu mulle ka meeldib, kuid erilisi tundeid ei tekita.
Kui see bänd tuli, siis ma vihkasin neid ikka kõvasti. Mingi wannabe girl power! Õige girl power oli Shampoo, kes mõni aeg varem ka samanimelise looga välja tuli. Nüüd aga unustati Shampoo sekundiga ära ja räägiti Spaissidest kui „girl-poweri maaletoojatest“. Spice Girls oli minu jaoks suvaline tibide punt, kellel õige „attitude“ täielikult puudus. No võrrelge või laulusõnu: Spice Girls laulab „friendship never ends“, Shampoo „ nobody likes us, that’s ok, who needs friends anyway!“. Girl Power peaks olema pahad tüdrukud, aga Spaissid leelotasid oma emast! Fui! OK – neil olid lahedad jalavarjud ja hiljem ma kogusin nende kleepse, kuid mingit higesugulust ma selle bändiga küll ei tundnud. Kes su lemmikspaiss oli? Mul oli igatahes Ginger Spice Geri :)
Hea lugu. Hea video. Aga korralikud inimesed lõikasid selle video kohe poole õrnemaks ja enam ma seda õiget varianti eriti kohanud polegi. Meenutame ka Prodigy – Smack my bitch up või Metallica – Whisky in the jar...
90’ndad võiks tegelikult pooleks jagada. See aeg, mil valitsesid Take That ja East 17 ning see aeg, mil Backstreet Boys ja N’Sync. Millegipärast nähakse 90’ndatena viimasel ajal ainult seda teist perioodi. Backstreet Boys oli tollal ikka tüdrukute lemmik nr 1. „Meie Meeles“ olid murekirjad sellest, kuidas pärispoisid kurtsid, et nende tüdrukud on nad Nicki pärast maha jätnud. Ütleme kohe ära, et mulle nad ei meeldinud. Polnud kohe üldse minu maitse. See-eest klassiõed pidid ennast lõhki tõmbama, et Bravodest nende pilte saada. Minu tolleaegsest suurest hullusest siinkohal vaikime :)
Esimese hooga loo pealkirja nähes, mõtlesin, et möh? Mis lugu see on? Meloodiat kuuldes sain aru, et oli vist jah selline lugu kunagi, aga et edetabelis? Mäletamist mööda tegid ilma pigem Mariah teised lood -Without you näiteks. Mariah nüüdset tollast väljanägemist on päris tore võrrelda. Korralikust gospelkoori neiukesest gangsteri lateksis bitchiks...
Minu meelest 90’ndate üks titaane ja üldse minu jaoks boyband nr 1. Toonitades sinna juurde, et mulle nad isiklikult ei meeldinud :) Nende mõju ei saa aga eitada. Ja Babe oli kindlasti meeldejäävam hitt kui tabelissepääsenu. Juba ette ära, et kus on 90’ndate tabelis sellised tegijad nagu East 17, Sinead O’Connor? Ei tea, millegipärast on 90’ndate esimene pool teenimatult vähe tähelepanu saanud – hoiatan juba ette, et hullemaks veel läheb!
Selline hüpnotiseeriv lugu, nii et mul on tunne, et olen seda ikka päris kõvasti ka meie raadiotest kuulnud. Esimese hetkega aga küll 90’ndatest ei meenuks.
On jah hea lugu, kuid kas see oli tõesti selline hitt, et tabelisse pääseda? Michaelil oli tol perioodil ikka palju suuremaid hitte – Earth Song näiteks.
Vahetan alati kanalit kui see mees kusagilt tuleb. No ei meeldi, pole midagi teha. Mind huvitaks, palju tal üldse andunud fänne on? Või hoopis, paljud mittefännid teda nimetada oskaksid? Võib-olla ta oli kusagil mujal väga popp, aga Eestis küll mitte.
Tüütuseni äraleierdatud lugu. Selline 90’ndate tüütus, mida kohustuslikus korras näidata tuleb, aga millest vähemalt minul sooja ega külma ei ole.
Hilistel 90’ndatel oli suur hitt. Ray of lighti plaadi pealt. 90’ndatel vist tõesti Madonnalt meeldejäänuim, tema parimad jäävad juba 80’ndaisse. Suhteliselt meeldiv ja tekitab mälestusi.
Jälle üks jälkuseni äraleierdatud laul. 90’ndatesse sobib, kuid üldiselt oli No Doubti stiil ikka hoopis midagi muud ja see midagi muud meeldis mulle kõvasti rohkem. Just a girl näiteks.
Väga 90’ndate lõpp jälle. Aga selle tabeli parim lugu. „Mul on väga palju mälestusi sellega“ tuleks vist siia lisada :)
Esiteks – see lugu oli minu mäletamist mööda üsna suvaline lugu mingilt tipsilt, keda arvati ühe loo tegijaks jäävat. Neid tipse oli seal 90’ndate lõpus veel mitmeid. See, et temast suur staar sai, ei tee sellest loost küll kuidagi 90’ndate tunnusmeloodiat.
Igatahes meenuvad sõnaga 90’ndad vähemalt mulle küll hoopis teised esitajad ja artistid. OK – Culture Beat ja Haddaway ei liigitu vist enam popmuusika alla, vaid on MTV mõistes ilmselt disko, kuid ka popmuusikas leidus mitmeid märkimisväärsemaid tegijaid, kellest ma mõne juba ka ära mainisin.
Tegelikult erineb MTV(ning muude videokanalite) ja kodumaise raadio muusikavalik siiski oluliselt. Palju meil raadiotes näiteks Röjksopp’i mängitakse?
Aga mulle tohutult meeldib. Kui ma olen Tallinnas ja näen kaabelTV-d, siis ma vaatan sageli Soome TV pealt reklaame. Selline nostalgia tuleb peale! Soome oli ju esimene välismaa, kus ma emaga üheksakümnendate algul käisin. Lapsele ikka selline elamus! Ma mäletan tädisid, kes mulle, nälginud nõukogudemaa lapsele, pidevalt jäätist osta tahtsid. Ja ema, kes sellistes olukordades alati selja sirgu lõi ja almust vastu ei võtnud.
Soome tundus siis nii ilus, nii suur – imedemaa! Mulle meeldib Soome praegugi, ei tunne mingit kõrkust, et „häh, mis Soome, see ju lähivälismaa”.
Kuna minu puhul miski kergelt ei käi, siis töö juures ma Dingo plaate eriti kuulata ei saa, sest kui ikka tuleb see „sinä ja minä liikennevaloissa” või „valkoiset tiikerit”, kukuvad mul pisarad klaviatuuri peale :)
No on jube hea raamat, plaat, restoran jne. Ma saan aru jah, et teise inimese reisipilte pole kunagi huvitav vaadata, iseasi kui ise samas kohas varem käinud oled. Aga ma ju püüan oma kogemust sullegi huvitavaks teha! See on vist maailma raskeim ülesanne, sest heal juhul ütled sa, et on jah, on küll (kalailmel ja sügavamat diskussiooni vältides), halvemal juhul ei tee üldse välja. Nii halbu sõpru mul õnneks ei ole, kes „see on täielik p***!” karjuksid.
Eriti hull on lugu normist erinevate pärlitega. No on jah Black Sabbath ilgelt vana ja tegi oma parimad lood enne minu sündi, aga kuula seda, palun! Geniaalsus on tuntav ka läbi vanamoodsa soundi. Ja duubelplaadi teine plaat on veel kõvasti parem esimesest. Aga seda on sind juba võimatu kuulama saada kui oled avastanud, et esimese plaadi esimene lugu oli mingi aeglane „jura”, mis sulle ei meeldinud.
Ma avastasin mingi hirmlaheda restorani, aga sina ei julge sinna tulla, sest kardad, et see on liialt „uhke” ja siis ma pean sinuga mingis täissuitsetatud ja mikros soojakslastud toitudega kohas istuma.
Kõige hullem on see, et võib-olla sulle isegi meeldib, aga kuna sa ei näita välja minule omast vasikavaimustust, siis tundub mulle, et sulle ei meeldigi, sind ei huvita jne. Samas kui keegi näitaks, siis näriks mind jälle kahtlus, et ta seda ainult minu pärast teeb :)
Tegelikult on ju imehea asju ainult endale pidada ning vaikselt nautida. Kogu su sõpruskond ei pea kuulama sama plaati, mida sina. Aga samas on olemas selline kole vanasõna nagu: „Jagatud rõõm on suurem” :)
Ma tegelikult arvasin juba alustades, et see nii lihtne olema ei saa, aga kirjutamise puhul on ju just algus kerge.
Alles hiljem tulevad mured – a la kuhu see kõik viima peaks. Kõik lood, mis ma oma elu jooksul kirjutanud olen, on jäänud lõputa. Mulle meeldib protsess, aga mitte mingisuguse moraali või mõtte väljaütlemine. Et näe peategelasega juhtus kõik sedasi seepärast, et ta tegi nii aga mitte naa.
Eile ma siis tegin kokkuvõtte. Trükkisin välja kõik tähtsamad pointid ja üritasin mingit lugu kokku panna. Et oleks, kust jätkata. Et ei oleks nii, et mis pähe tuleb see paberile ja lugu valgub laiali.
Lisaks on veel see probleem, et kuna ma olen otsustanud, et teen nüüd selle asja lõpuni, siis üritan loomulikult kõike sinna sisse suruda. Kõike, mis üldse peas on ja mingit tähtsust omab. Ja kuna tegemist on nii tähtsa asjaga, siis ei suuda ma kohe üldse tegelastele mingeid endale vastuhakkavaid jooni külge pookida. Ja siis ma avastasin, et tegelikult oleks minu jaoks kõigist olukordadest väljapääs olemas, tegelaste jaoks jällegi seda olla ei saaks, sest muidu poleks ju konflikti. Niimoodi, enda jaoks ebareaalselt on raske kirjutada. Noh, umbes nagu vaatad õudusfilmi ja mõtled, et „no miks on sul vaja üksinda keldrisse minna ja võta ometi mobiil ja helista politseisse!”
Raamatutegelane ei saa ju olla üdini normaalne inimene, kel pole mingeid kiikse ja kes oma elu rahulikult lõpule saadab. Kas kirjutaja saab – küsiks kohe vahele :)
Lapsena ma muuseas ei kirjutanud kunagi prototüüpide põhjal. Ma nüüd ka sajaprotsendiliselt ei kirjuta, kuid igas tegelases on suur osa kedagi, keda ma tunnen. Õnneks need rollid vahelduvad – a la kord on keegi üks ja kord teine tegelane. Nii, et ei tasu arvata nagu oleks mõni tegelane otse elust. Pealegi on väljamõeldud tegelased huvitavamad. Päriselus tunduvad ju ikka inimesed suht stereotüüpsed olevat. Vähemalt „pahad” tegelased :)
Ja nagu ma viimasel ajal selgeks olen saanud, siis mõistab igaüks meist teiste üle kohut oma parameetrite järgi ning need ei pruugi absoluutselt kattuda ei reaalse elu ega kohtualuse enda nägemusega. Seega ei saa me kuidagi inimeste arvamust endast mõjutada ja ka raamatutegelase üle otsustamine jääb lugejate ülesandeks.
Juba keskkoolis hoidusin ma „õigel” vahetunnil sööma minemast, sest siis tegi seda enamik õpilastest ja liiga paljud neist ei olnud lauakommetest kuulnudki. Mitte, et ma mingi pedant oleks, vaid mul läheb lihtsalt konkreetselt süda pahaks. Leib hakkab suus ringi käima ja alla enam minna ei taha.
Minu seltskonnas paluks mitte panna nätsu taldriku äärele (ei ole vahet, kas ülemise või alumise ääre külge), tõmmata tatti hooga kurku, luristada suppi või mõnda kuuma jooki. Vahemärkusena luristamise kohta, et eilsel sushikursusel just räägiti, et saket tuleks juua läbi hammaste luristades – kuna mina seda teha ei oska, siis ei tundnud ka erilist vaimustust sellest joogist. Samas tundub see mulle siiski väike kaotus.
Kuna ma ei taha siin teie südant pahaks ajada juttudega täiskasvanud inimestest, kes söögi vahel oma ninasügavustesse sukelduvad ja saagi ära hävitavad (mil moel? Jah, just sel moel) – neidki leidub, siis keskendun tegevustele, mis küll südant läikima ei löö, kuid toidulauda eriti ei kaunista ka.
Uus „trend”, millest ma aimu olen saanud, on toidu nuusutamine. Et lähed kuhugi restosse ja siis tõstad taldriku nina alla, et veenduda, mis lõhn asjal on. Harrastajad väidavad, et nad lihtsalt tahavad teada saada, mis lõhn toidul on ja kas seal juhtumisi küüslauku pole vms. No mina näen seda asja küll nii, et „ma nüüd nuusutan, mis solki mulle toodud on ja kas üldse kõlbab suhu panna”.
Siis teine „tore” tegevus on toidu sonkimine ehk siis ebameeldiva eraldamine meeldivast – kui sulle tuuakse risotto, mis muu hulgas sisaldab seeni ja krevette, mida sa ei söö, siis tekitad taldrikule kolm kuhja: seened, krevetid ja söödav kraam. Ja sa teed seda ikka mitu minutit enne sööma hakkamist ülima põhjalikkusega. Kas ei oleks kergem leida menüüst mõni toit, mille kõik komponente sa sööd? Kuigi ma saan aru jah, et mõnele võib see täiesti ületamatu ülesanne olla...
Saab jälle millegagi teiste ees hiilata – sul ei ole nii raske elu olnud! Sa pole pidanud seda läbi elama. Ja inimesed tunnustavad – jaa, vot eeta daa…
Vat kui hea, et ma edevust juba mainisin, sest just sain kirja, et mind oodatakse ühinema beautifulpeople.net’iga. Nojah – kes veel ei tea, siis see on välimusele rõhku panev portaal. Minu teada isegi tasuline, kus ilusad inimesed saavad kenasti omavahel suhelda, ilma et koledad neid segaks. No kamoon, miks ma selle siia kirjutasin – eks ikka selleks, et te näeksite, et mind näe, kutsuti! Edevus.
Aga tegelikult – mida *****? Ilusad inimesed ja koledad inimesed? Enam pealiskaudsemaks ei saa minna? Mida näitab mulle mingi inimese pilt? Mitte midagi! Enamjaolt ma ei tahagi väga ilusate inimestega tutvuda, sest mul on eelarvamus, et nad on kindlasti jube ülbed ja madalalaubalised. Kõik ei ole, aga see, kes selle lehekülje tegi, küll on. Või siis, tegelikult on ta jube kaval. USA-s pidi see sait ilgelt popp olema ja looja ajab seal miljoneid kotti. Nii palju lolle inimesi ei saa olemas olla! Aga saab, okei, see on Ameerika – lollidemaa (sorry), aga samas ma usun, et ka Eestis oleks neid, kes sinna iga hinna eest pääseda sooviksid. Mina ei tea, mul oleks häbi. Lähen ja riputan ennast sinna üles ja ütlen, et näete nüüd ma olen ilus – andke mulle respekti? Ma ei taha mingeid koledaid kõõmasid enda ümber näha!
Kas inimestel millegi muuga enam hiilata ei ole? Mina lähen sinna lehele ja vaatan seda kui lollide reservaati.
Täna hommikul avastasin, et kevad – see tähendab ju masendust. Istusin ja mõtlesin, et kohe hommikul on nii sitt tuju, tihaste kisa akende taga tundub kuidagi võigas, mitte kevadetkuulutavalt tore. Bussis tahaks kedagi hammustada.
Nojah, varem tähendas kevad jah peatset suvevaheaega, aga nüüd? Kevad tähendab algavat kopitamist kusagil kontoris, teiste inimeste lusti krigisevate hammastega pealt vaatamist. „Ururahvas” nagu me end Tallinnas nimetasime kui lõuna ajal, silmad eredast valgusest kissis, poe poole tormasime.
Eestimaine kevad ei tähenda midagi head. Eelmisel kevadel ma käisin Egiptuses. Jumal, see oli eelmisel kevadel, aga tundub nagu eelmises elus! Sest vaata, seal sa oled täiesti eemal. Sa ei mõtle, et fakk, mul on 2 nädalat aega ja ma ei tea kui vihma sajab..Ma ei oska seda seletadagi, aga igal juhul on targem koledad aastaajad kusagil mujal veeta, kui ainiti eestimaist suve oodata. Sest suvel on kõik ju tööl. Niikaua kuni päike ära läheb.
Okei – asi ei ole tegelikult kindlasti nii hull. Aga ma olen täna pessimistlikult meelestatud, sest lapsepõlves oli kõik ilusam! Suvi otsa oli vaba, midagi teha ei olnud, jõlkusid lolli näoga mööda linna ja ootasid, millal kooli saad. Ja nüüd, kui sul on võimalusi, et midagi teha (papp, pleiss, piipl), siis ei ole sul aega!
Millest oleneb suhtlemisoskus? Ükskord ma kohtasin sööklas üht meest, kes ruumipuuduse tõttu minu lauda istus ja me hakkasime omavahel vestlema ning mulle tundus, et oleme juba pikka aega tuttavad olnud. Läksin sööklast ära ja mul oli hullult õnnelik tunne, et olen leidnud hingesugulase! Nojah, pärast muidugi irvitati mu naiivsuse üle ja öeldi, et „kamoon, mingi libe tüüp istus sinu lauda, et sulle ligi ajada, ajas suvalist loba ja sina läksid liimile!”.
Teine kord läksin üksi ühele peole, kus ma kedagi ei tundnud (loll tegu juba ette) ning märkasin seal paari inimest, keda nägupidi koolist tundsin. Läksin siis nende juurde, kui kõige tuttavamate inimeste juurde seltskonnas. Omavahelise pingutatud vestluse alguseks oli küsimus: ”Ja kuidas sina oma erialavalikuga rahul oled?”. Ma tegin sellest seltskonnast üsna kiiresti minekut, sest jubedalt ebamugav oli.
Tegelikult on sellised olukordi rohkem. Mõnikord käime kellegagi koos koolis või töötame tükk aega ühes kontoris, kuid omavahel kahekesi jäädes tekib piinlik vaikus ja rääkida pole millestki. Samas astub keegi esimest korda uksest sisse ja ta tundub nagu vana sõber.
Noh, mina mõtlen seda nii, et see sööklamees, kellest algul juttu oli, tundus huvitav seetõttu, et ta tundis ka minu vastu huvi. Ükskõik, mis laadi huvi siis. Need peoinimesed aga minust ei huvitunud ja üritasid vaid viisakusest paar sõna vahetada. Kas see on siis suhtlemisoskus või puhas huvi ümbritseva vastu? Et kui puhas huvi ümbritseva vastu, siis peaks haritud inimesega kindlasti huvitavam vestelda olema? Aga ma olen tähele pannud, et tihti see nii pole – mõni kõrgestiharitud on nii ülbe, et tema küll teiste inimeste vastu huvi ei tunne. „Tal on targematki teha”. Suhtlemisoskust pidi arendada saama. Mina seda ei usu, sest kunstlikult huvi juba ei tekita. No selle suhtlemisoskuse õpetamise all mõeldakse küll enamasti seda, et kuidas teha nii, et sinu sõna peale jääks. Ja see pole päris see suhtlemine ka, mida mina silmas pean.
„Miks mind peaksid mingid mõttetud inimesed huvitama, mul on oma tarkade ja andekate inimeste seltskond olemas!” (levinud mõtteviis)
„Miks ma peaksin teiste kirjutatud raamatuid lugema, ma oskan ju ise ka mõelda!” (tuntud mõte Gyrcalea Ithaka Maria Rahula suust)
Ah, et seda nimetatakse tänapäeval diskreetsuseks? Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis on diskreetsus liiderdamise varjamine. Vaat, kui ilusa nime nad sellele pannud on! Ja kui ma ei ole „diskreetne”, siis järelikult olen tallaalune. Otse loomulikult, sest iga inimese õigus ja vaba tahe on ringi tõmmata. Milleks ennast piirata – muidu ei saagi ju teada, mis see elu üldse on! Igasugused ausad inimesed on lihtsalt nii koledad, et neil ei jää muud üle kui „elu rõõmudest” loobuda!
A kurat – äkki sa oled ise nii kole, et sinu puhul käivadki asjad nii, et veame ruttu pimedasse ruumi, ajame asja ära ja siis punuma? Või oled hoopis nii loll, et su suu tuleb kiiremas korras sulgeda? Ja siis sa õnnetuke õhkad eneseõigustuseks, et elu on ikka nii lahe, mis sest, et eriti midagi ei mäleta.
Ja siis tulen mina, vastik aus inimene ja rikun su rõõmu ära. Ja oi, kuidas mulle meeldib seda teha!
Kas see, et mul puuduvad põhimõtted, tähendab et ma olen erakordselt tolerantne? Üle kõige vihkan neegreid ja rassiste? Vihkan venelasi, aga juhul kui sina venelane oled, siis sinule teen erandi ja vihkan russofoobe? Muidu on see film saast, aga kui see sulle meeldib, siis ma ütlen ka, et pole viga?Kas olulisem on hoida oma põhimõtteid või inimsuhteid? Kas igas asjas üldse saabki põhimõtet omada? Kas oma põhimõtete muutmine tähendab automaatselt kahepalgelisust? Kui tihe põhimõtete muutmine aga tähendab? Kas meie põhimõtted on ainult vajalikud teistele, et meid mõista või on meil neid muuks ka vaja? Kui need on vaid teistele, siis miks ei võiks me neid teistele vastavalt ka muuta? Me ei kujunda ennast ju endale vaid teistele. Ise ma tean päris hästi, mida ma tahan. Või ei? Tähtis on, et teised ka aru saaksid, mida mina tahan. Valesid signaale ei tohi anda. Need võivad viia valede järeldusteni ja lausa vägivallani minu isiku suhtes."Kõik probleemid saavad alguse sellest, et inimene ei mõista rahulikult ühes kohas istuda".
Kas sul ei ole vahel bussis magavaid inimesi vaadates tunnet, et suudleks mõnda neist? No mõnda meest, noh? Ei ole? Okei. Ja mida sina oma elus varastanud oled? Ah, et mitte midagi? Sina virutasid ükskord postkontorist ümbriku ära? Okei.Ma armastan kui inimesed siiras usus teistelt midagi sellist küsivad. Valel ajal ja vales seltskonnas. Aga mulle ei meeldi inimesed, kes ennast sellepärast kohe diipideks peavad. Mulle üldse ei meeldi inimesed, kes ennast diipideks peavad. See oli vist "X-generatsioonis", kus üks tüüp toob näiteks erilised debiilikud, kes seltskonnas sinu juurde tulevad ja küsivad a la "kas sulle vaarikad maitsevad?". Ja kui sa midagi vastad, siis nad pilgutavad lollakalt silmi ja itsitavad, et "ää, ma'i mõelnud NEID vaarikaid." Kurat, hoidke oma inside-joke'd endale. See on nii krdi kolmas bee. (Ma ei küündi selle kirjeldusega Douglas Couplandini, aga kuna mul raamatut hetkel käepärast ei ole, siis üritasin ideed edasi anda).See, kui sa irvitad mingi nalja üle, millest teised ei tea, ei ole lahe ega tee sind kõvaks meheks. Meie ja nemad-loogika on nii "fucking high school". Mulle üldse meeldivad laused nagu "su soeng on nii fucking nineties", "tüüp on täielik retard". Ja mulle meeldivad kavalad sõnastike koostajad, kes ühe sõna korralike tähenduste sekka peidavad ära ka neljatähelise roppuse. Sest siis kui keegi seda ette loeb, ei pane ta roppust enne tähele kui see juba üle huulte on lipsanud. Ja inimesed, kes mind roppustega šokeerida üritavad, on ülimalt armsad.
Kirjutati, et kevad pidi olema. Et tuleb seelik selga ajada ja õhemaid materjale kanda. Huuleläiget kasutada. Lehvida.Trotsides kliimat muidugi. Ja siis pean ma ilus olles minema bussi, kus eluheidikud oma tiisikusepritsmeid minu peale välja valavad. Keegi kraapab istumist otsides mu ilusad lendlevad juuksed oma parkunud käe alla. Ma tunnen ennast kui liblikas sõnnikuvaadis. Mille nimel ma pingutan? Selle nimel, et mõni joodik saaks rögiseda: "Neiu, ma võtan teie jalad endale." Selle peale tahaks oma neiulikkuse minetada ja sülitada. Tatti kurku tõmmata ja nilbe häälega irvitada. Massi sulanduda. See meie elu on ikka nii kuradima ilus. Nagu Milano tänavad.Kontoris katuseaknast mulle pähe tilkuv lumesulamisvesi on ka väga kasulik ja kaunikstegev - eriti segatuna tuvisitaga, mida ta paraku on.Aga noh, varakevad ongi ju see kõikse koledam aeg - koerajunnid sulavad lume alt välja, kohati ka laibad. Lehka on kogu linn täis.Aga meie, naised, ei lase end sellest häirida ja keerutame ikka seelikute ja õhuliste materjalide väel ringi.
Minul on kõige tähtsam töö, sest mina olen see, kes peab kirja panema, mida me töö juures iga päev teeme. Mul on ka väga loominguline töö, sest enamikel päevadel pean ma sinna midagi välja mõtlema.Õnneks ma ei pea seda kellaajaliselt tegema: "11.30 alustasime mõtlemist. 11.45 jätkasime mõtlemist. 12.30 olime mõtlemisega poole peale jõudnud. 13.00 hakkasime mõtlemisega otsi kokku tõmbama." jneMa olen täitsa kõrgelttasustatud mõtleja. Mõtleja on ju filosoof! No riigikogulased on vist veel suuremad ja paremini tasustatud filosoofid. Ma usun, et meie riik saab vaimult rikkaks kui me nii jätkame.Mõnes töökohas on filosoofidel raske - nende huvi mõtlemise vastu peetakse initsiatiivi puudumiseks või veel labasemalt laiskuseks. Meil nii ei ole - meie sellist iganenud suhtumist ei poolda. Kui meil häid mõtteid tuleb, siis me paneme need kirja. Ja minust saab kõrgelttasustatud rahvakirjanik.Ma ei kannata kui telefonihelin mu mõttelõnga katkestab! Haudumine nõuab täielikku vaikust!Me teeme väga tähtsat tööd ühiskonna hüvanguks, kuigi vahel ajab see kangesti une peale. Aga me oleme oma füüsilistest tungidest üle! Töö nimel!
Täna ma nägin ühe pildi peal tädi rebasekraega. Varem olid surnud rebased rohkem moes aga veel hiljuti nägin ka tänaval üht sellist. Ma vaatasin seda tädi kurja pilguga. Lapsepõlvest mäletan, et mu vanaemal oli ka rebasekrae. See oli katsumisel väga pehme, kuid siiski kuidagi õõvastav oli vaadata looma klaaskuulidega asendatud silmi. Misjaoks inimesed ennast laipadega ehivad? Ma saan veel aru, et loomanahast tehakse kasukaid (kuigi ma seda ei poolda), aga peaga laibad??? Või on minu maitsemeelel midagi viga? Aasta maitselagedama aksessuaari auhinna saab aga vaieldamatult sini-valge Viru Valge pearätik. Eriti armas on, kui vanemad seda oma lastele pähe sokutavad.
Kurbus on kõige raskem tunne. Me suudame taluda põlgust, viha ja kadedust, kuid kurbus on teistsugune. Kurbuse kätte võib surra. Teise inimese rõõmust või vihast on võimalik osa saada, kuidas aga lohutada kurba inimest? Kurbus tuleb meie seest ja seda ei saa teised leevendada. Kurbus on sisemine valu, mida ravimitega ei vähenda.Ometi ei saa keegi meist oma elus ilma temata läbi. Kurbus tuletab meile meelde, kui üksi me kõigest hoolimata oleme. Ja neil hetkedel me endale valetada ei saa.
Avastasin täna, et 2 minu tuttavat töötavad minuga ühes majas. Ma ei ole neid kunagi seal näinud, kuid netiaadressi järgi sain teada, et nad istuvad kusagil minu all, kolmandal korrusel.
Tegelikult me teame paljusid asju inimeste kohta interneti kaudu – seda, et keegi kolis teise linna, et keegi sai lapse, et keegi töötab hea koha peal, et keegi kirjutab vigadega, et keegi teeb endast paljastavaid pilte jne. Mõned inimesed on tavaelus vaid nägupidi tuttavad, kuid netis parimad sõbrad.
Mina viibin internetis tööpäeviti vähemalt 8 tundi. Tavaelu jaoks jäävad hilised õhtupoolikud ja nädalavahetused. Kui võrrelda minu suhtlemist netis ja tavaelus, siis juhiks net vast 85%.
Kuni kooli lõpuni oli olemas ka sotsiaalne elu, peale tööle asumist asendus see internetiga. Ma ei kujuta ette lapsi, kellel on net sünnist saati igapäevane asi olnud. Mina sain oma esimese netikogemuse 16-aastaselt. Hämmastav, võrreldes seda, et praegu on netielu olemas suurel osal 8-aastastestki. Kui suure osa elust moodustab internet tulevikus? Kas me siis enam ei oskagi hinnata silmast-silma suhtlemist? Mina oma last arvuti taha ei lasekski, on mõni inimene arvanud. Võib-olla tõesti, et praeguste, netist tülgastunud noorte lapsed leiavad kunagi tagasitee netivabasse maailma. Interneti kokkuvarisemisest on ju samuti palju räägitud. Keegi ei ole ka uurinud, kuidas internet lapsi mõjutab – need, kes lapsena palju telekat vaadanud, pidid ju veidi rumalamad olema. Internet, milles leiab palju meelelahutust võib minu arvates mõjutada laste fantaasiat – milleks arendada kujutlusvõimet kui kõik on netis valmiskujul olemas?
Hinnangu sellele saavad anda aga alles tulevased põlved – ebasportlikud, nägemishäiretega, ülekaalulised, pealiskaudsed ning amerikaniseerunud kodanikud.
Iga kord kui mu teele satub mingi takistus, siis on mul tunne, et ei saagi sellest üle. Ongi lõpp käes ja pole muud teha kui pikali viskuda ja karjuda.
Ma tean küll, et igast asjast saab tegelikult üle ja tavaliselt isegi väga kiiresti. Ma ei räägi siinkohal mingitest tõsistest probleemidest vaid a la pean HTML koodis midagi ära muutma ja no ei tule välja. Aga mul tekib kohe paanikaosakond – mina olen siin üksi oma tohutu probleemiga ja keegi mind aidata ei oska ja nüüd ma jäängi selle taha siia ja kõik on tegemata ja ma ei oska teha ja mida ma üldse siin teen – mommy, I wanna home!!!!
Ja nii enam-vähem iga päev. Ma ei ole ju ometi maksimalist? Kaine mõistusega arutledes saan ilusti aru, et kui ma midagi ei oska, siis ei lasta mind seetõttu päevapealt lahti, perekond ei lakka mind armastamast ja ma ei jää kodutuks. Ületamatuid takistusi on üldse väga vähe.
Kui enda vastu üdini aus olla, siis on vist tegemist laiskusega. Kiunuda on alati kergem kui asi ära teha. Ma kiunun, aga teen lõpuks asja ikkagi ära. Kiunumine on enesekaitseks – kes ei kiunu, sellele topitakse lõpuks kogu jama kaela. Issand, aga kui nüüd mõeldakse, et ma kiunumise tõttu ei saa tegelikult ka hakkama? Kas siis mind lastakse lahti, perekond lakkab mind armastamast ja ma jään kodutuks?
Kui kõik ausalt üles tunnistada, siis ma tegin täna tööluusi. Töö juures ütlesin, et läksin arsti juurde, aga tegelikult läksin maniküüri. Maniküüri aegu on pagana raske saada! Ja maniküür on täisväärtusliku elu jaoks ülimalt oluline.
Võtsin hommikul kõige esimese aja. Päris põnev oli kaubanduskeskuse ukse taga esimesena sisselaskmist oodata. Inimesi oli tänu ilmale üldse vähe - ja siis see rõõm kui kaubandusmeka uksed lõpuks avanesid, ei teadnud, kuhu suunda jooksu panna. Kas sina oled varahommikul kuskil kaubanduskeskuses käinud? Kui ei ole, siis soovitan soojalt – tempel mällu igaveseks.
Mulle tegelikult ka meeldivad sellised situatsioonid – käia kusagil hoopis teisel ajal kui tavaliselt harjunud oled. Tunned end kohe paremini. No täna oli muidugi selline tunne nagu vaba päev oleks ja see ei olnud pikemas perspektiivis eriti hea. Ma siiski sain oma kahtlustest üle ja naasin tööle. Rutiini vältimiseks tuleb vahepeal tööluusi teha – tarkused Marca varasalvest
Alati kui ma õhtul magama heidan, tulevad need kõige paremad mõtted. Vähemalt siis on tunne, et need on kõige paremad. Võib-olla ongi hea, et hommikul neid enam ei mäleta...Igatahes olen ma ainult ühel korral suutnud end üles tõusma sundida ja paberi ja pastaka haaranud, et mõte üles kirjutada. Just nimelt, paberi ja pastaka, sest mu poolsurnud arvuti asub kõrvaltoas ja on enamasti välja lülitatud, sest inimesed ei saa tema undamise taustal normaalselt magada. Arvuti sisselülitamine võtab samuti vähemalt 10 minutit :)Niisiis võib tehnikat kas süüdistada selles, et mu head mõtted teoks ei saa või siis tänada selle eest, et mu sapine sarkasm endale jääb.No näiteks tahan ma kirjutada sellest kui hale on see, kui inimene teeb märgi kastikesse "ma ei arutle kunagi maailmaasjade üle ning mind see ei huvita", kui ta kirjutab huvid: puuduvad, lemmikfilm: puudub, lemmikraamat: puudub (või veel lahedam - ei ole, ega ka tule!!!!! ). See viimane siis albumist "Minu klass", mis kunagi põhikooliajal kangesti popp oli. Näe, mul on meeles :) Mul on üldse kõik halb meeles ja ma teen sellest järeldusi! See oli ähvardus.
Kui ma väike olin, siis selleks, et kedagi ennast rumalamana tundma panna, mõtlesin välja igasugu keerulisi sõnu ja vaatasin üleoleva pilguga kui teine ohmu näoga vahtima jäi. Ma olin siis vast 8-aastane.Aga mõni jätkab siiamaani - nüüd küll ise püüdlikult ÕS-is rida ajades. Õpib tsitaate pähe ja kopeerib lõike. Ma õppisin ka kunagi tsitaate pähe -lõpukirjandiks ja see ei toonud suurt tulu. Tundsin end lamedana, sest tsitaate pidi kasutama, et head hinnet saada. See kõlab nüüd küll nagu Kürsalea Itaaka, et "miks raamatuid lugeda kui ma ise oskan ka mõelda", aga mul oli tõesti tunne, et see ei ole mina, kes räägib.Laulude sõnad ja inimeste killud tsitaatidena on lahedad, aga Gandhi ja Clinton ei lähe eriti peale...Paistab punnitamisena. Päikäst käigilä.
Loen hetkel "Stalinit". Ma ei saaks öelda, et minus ajaloohuvi tärganud on, sest huvitavate asjade vastu on mul alati huvi olnud :) Öeldakse ju, et kõik uus on äraunustatud vana ja kui ma "Stalinit" loen, siis kohtan ma seal nimede taga rohkem kaasaegseid kui tahaksin...Väga lihtne edu valem, tuntud läbi ajaloo, on pugemine ja lipitsemine endast võimukamate ees. Sel viisil aga saavad suure võimu just need, kes võivad küll intelligentsed olla, kuid kel auahnus mõistusest tihedamini teed juhatab. Stalin ei olnud loll, K*** ka ei olnud, kuid nende ühiseks jooneks olid labased ja alandavad naljad oma alamate suhtes. Oleks ükski neist alamatest neile vastu hakanud või vähemalt mitte nende naljade üle naernud...Sellest oleks muidugi vaid varasemas staadiumis kasu olnud. Nad oskasid ju end kavalalt lipitsejatega ümbritseda. Tõerääkijatest on lihtne lahti saada, kuid pärast võib kogu rahvas kannatada.Pugemine aga on kangesti armastatud iseloomujoon.
Olen märganud sellist seaduspära, et nii kui väljas eriti libedaks muutub, ilmuvad kodudest välja keppidega tädikesed, kes siis luumurde trotsides jääväljadel liuglevad. Muu ilmaga neid nii palju näha ei ole. Kas tegemist on mõne uue ekstreemspordi liigiga?
Tänase päeva (12.01.2006) suurim uudis ongi vist blogid rate.ee's. Iga vähegi kaasaegne blogija on sellest juba oma korralikus blogis teada andnud. Mõni rumaluke on isegi arvanud, et ehk see uuendus parandab eesti blogikultuuri ja toob esile uusi tegijaid. Loodetavasti nad siia ei satu....Huvitav, kuskohast pärineb see inimestele (ma ei hakka ütlema, et eestlastele) omane kisa iga uue ja tundmatu asja juures "jama, milleks seda vaja" ja bööh ja määh sinna juurde. Kahtlustan, et see arenes kuidagi välja koos viinamarjad-on-hapud sündroomiga. Kui naabril on suurem maja, siis tuleks ju ise uskuda, et sellise majaga pole midagi peale hakata ja küllap naabergi kulakluse eest kinni pannakse. Kui midagi uut kuhugi ilmub, mida enda pea ei võta, siis tuleb see ruttu mõttetuks tituleerida. Huvi üles näitamine võõra asja puhul võib ju tähendada veel naerualuseks sattumist! Äkki tuleb kusagilt mõni autoriteetsem põmmpea ja ütleb, et asi on jama - kus siis selle häbi ots kui mina olen ka selle jamaga kuidagi seotud.Mitte, et blogimine kõigile meeldima peaks, kuid mina ei tule maadlusmati juurde karjuma, et räme jama on ja ilge pede värk ka. Niikaua kui mind maadlema ei sunnita vähemasti.
|
OSCAR-2019
|
||
Hotellid Azaruja – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Azaruja, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Azaruja hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
See on välja töötatud 1980-datel aastatel Tartu koolkonna poolt, kuhu kuulusid Valdo Ruttas, Jüri Ginter, Ivar Dembovski, Toomas Hansson jt. Sellest on meil juba juttu artiklis Avatud Ruumi meetod, mis ei ole eestlaste välja mõeldud. --Tiuks 6. juuli 2009, kell 12:23 (UTC)
Minu Eesti 1. mai ürituses kasutati Avatud Ruumi meetodit. Üritust hakati ekslikult nimetama MÕTTETALGUD. Mõttetalgud on Tartus 80-datel aastatel välja töötatud meetod. Sellel on sarnaseid jooni Avatud Ruumiga, aga paljus erinev. vt. http://talgujad.tartu.ee/ – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Talguarbuja (arutelu • kaastöö) .
Mõttetalgute meetodi (avatud ruumi meetodi) sõnastas ja rakendas ellu USA juhtimisnõustaja Harrison Owen 1985. aastal Riigikogu toimetised, Avatud Ruumi eestikeelsele kodulehekülg. Teda ei hakatud ekslikult nimetama mõttetalguteks. Mõttetalgute ülesehitus on avatud ruumi meetodil ja Minu Eesti mõttetalgute idee hakkas Teeme Ära meeskonna liikmete peades küpsema 2008 aasta suve lõpul[1]. Igaüks võib teha mõttetalguid ja Tartu talgutajate lehel on ekslik info. Kuidas saab välja töötada meetodit, mis on juba olemas. 1. mai ürituse korraldas Kodanikualgatus Teeme Ära Minu Eesti (mitte MTÜ Minu Eesti, see on registreeritud Isamaa ja Res Publika Liidu (IRL) Pärnu piirkonna arendusjuhi, palgalise parteitöötaja Raul Sarandi nimele). Minu arust võiks selle jama kustutada. --Tiuks 7. juuli 2009, kell 13:34 (UTC)
Austatud Tiuks! Sõna "mõttetalgud" ei olnud eesti keeles enne 1988. a. üldse kasutusel ja see sõna mõeldi välja ja võeti kasutusele siin leheküljel kirjeldatud meetodi märkimiseks. Seda sõna ei patenteeritud ja seetõttu läks see oma kena kõla tõttu laialdasse kasutusse igasuguse koos mõtlemise nimetusena. Minu Eesti kasutas juba laialt levinud ilusat sõna oma ettevõtmise nimetusena, aga ei omandanud seeläbi meetodit. Ruuta Küttim 10. juuli
Kas ei võiks siis öelda, et sellel sõnal või nimel on kaks tähendust? Andres 10. juuli 2009, kell 16:22 (UTC)
Mind häirib see, et mõttetalgutel Minu Eesti kasutati avatud ruumi meetodit aga siin tahetakse rääkida sõna kujunemisloost. Seda peaks siis ka paremini selgitama. Iseenesest oli avatud ruumi meetod olemas, mida järgiti ka eelnevatel mõttetalgutel (täienduskoolitustel). --Tiuks 10. juuli 2009, kell 16:59 (UTC)
Ma arvan, et siin tahetakse rääkida Štšedrovitski koolkonna mängu põhjal Eestis välja töötatud mängust. See oleks sõna üks tähendus. Ja teine oleks laiem tähendus, mida "Minu Eesti" silmas pidas. Selle teise tähenduse puhul pole oluline, millist meetodit kasutatakse, vaid see, et püüakse koos mõeldes vabatahtlikkuse alusel mingile avalikule probleemile lahendusi leida. Andres 10. juuli 2009, kell 17:06 (UTC)
Tartu koolkonna - mis valdkonnas, see peaks olema väljakirjutatud. Kas arstide koolkonna? või hoopis füüsikute koolkonna ? suwa 10. juuli 2009, kell 17:10 (UTC)
Ühed esimestest organisatsioonilis-tegevuslikest mängudest Eestimaa pinnal korraldasime TRÜ kehakultuuriteaduskonna juures tegutseva üleliidulise õppejõudude täiendusfakulteedi dekaani Arno Vaiksaare tellimisel Kääriku spordibaasis.TOSIN TALGUTERA. Kuna Talgujatel on oma koduleht, siis võiks selle artikli pealkiri olla "talgujad". Sellisel juhul saaks rääkida talgute ajaloost. Näiteks hetkel käib haridustalgute ettevalmistamine. --Tiuks 11. juuli 2009, kell 00:21 (UTC)
Talgujate kohta võiks olla eraldi leht. See artikkel räägib ju mängust. Andres 11. juuli 2009, kell 05:41 (UTC)
Kas oleks parem sõnastus ... on koostöövorm (mõtlemise talgud), mis põhines algul Štšedrovitski organisatioonilis-tegevuslikul mängul. --Tiuks 11. juuli 2009, kell 08:41 (UTC)
Tegin redaktsiooni Talgujate kommentaare arvestades--Talguarbuja 17. juuli 2009, kell 15:18 (UTC)--Talguarbuja 17. juuli 2009, kell 15:18 (UTC)
Me peame siin rääkima ainult üldmõistest ja liigse eemaldama. Näiteks leidsin mõttetalgute dokumendi ka Otepää vallast "Otepää kuppelmaastik Lõuna - Eesti keskuseks". --Tiuks 25. juuli 2009, kell 10:53 (UTC)
Mõttetalgute meetodi praeguses definitsioonis kehtestub paras segadus sõna mõttetöö tõttu. Viimasest seletatakse Wikis, et toimub eestlastel selgelt ajus ja venelastel[2] ka vist ajus - мышление. Aga mõttetalgutes sobib see, mille kohta juba Štšedrovitski nimetas мыследеятельность, мыследеятельность, see toimub ütleks - ajudes ja ajude vahel, ehk intellektuaalsete ja kommunikatiivsete protsesside kompleks, sisuliselt eestlaste Mõttetalgud. --Talguarbuja 17. juuli 2009, kell 21:44 (UTC)
See mitme teema käsitlemine siin artiklis ei ole kohe kuidagi sobilik. Jätaks siia artiklisse selle "Mõttetalgud rahvakeelse üldmõistena"-osa ja liigutaks "Mõttetalgu meetod"-i osa eraldi samanimelisse artiklisse. Ivo 18. juuli 2009, kell 12:21 (UTC)
Mitme mõistega artikleid nimetatakse täpsustusleheks ja seetõttu oleks siia vaja ainult üldmõistet. Eraldi on vaja artikleid Štšedrovitski mäng ja Talgujad. Mõttetalgu meetoditest on (tulevad) eraldi artiklid ja siin selgitaks sõna kasutust Eestis. Hetkel on võimatu isegi interviki lingi lisamine (kui isegi oleks). Ja veel, välislinke artikli sees ei kasutata, selleks on alajaotus "välislingid". --Tiuks 18. juuli 2009, kell 14:52 (UTC)
Tublid inimesed! Ärge oma innukuses ajalugu päris olematuks muutke! Mõttetalgud ON 80-tel väljatöötatud meetod sõltumata sellest, kes ja kuidas seda sõna tänapäeval kasutab. Ega siis sõna "stsenaarium" sellepärast oma algset tähendust kaota, et seda on hakatud tuleviku-uuringutes teises tähenduses kasutama. Kuna ma tunnen seda algset ja tõelist mõttetalgute meetodit, siis mind häiris väga see, kui igasugu puldist kõnelemisega koosolekuid hakati mõttetalguteks nimetama. Selle vastu peaks siin võitlema, aga mitte ühte olemasolevat meetodit ära kustutada püüdma!
Ja veel üks märkus - Delfi meetod on tuleviku-uuringutes laialdaselt kasutatud meetod ja selle rangeks põhimõtteks on - vastupidiselt mõttetalgutele - kaasatud ekspertide täielik eraldatus ja anonüümsus. Seetõttu ei sobi Delfi meetod sulgudes toodud mõttetalgute meetodite näitena. Delfi meetodit on põhjalikult käsitlenud ja arendanud Osmo Kuusi Soomest. Ruuta Küttim 2.august 2009
Plaanitsesin Ruuta ettepaneku kohaselt koostada märkus Delfi meetodi eristamiseks teiste meetodite reas, mida rahvas MÕTTETALGU sõna alla paneb. Jäin seejuures kimbatusse. Mingis aspektis tuleks siis kõigi teiste meetodite juurde kirjutada märkus, et mis mõttes miski erineb. Varem olime vaielnud Jüri ja Valdoga - olin ette pannud koostada üldtabel, et "rahvas" saaks hõlpsasti eristada, et mis on Mõttetalgud ja mis on muu. Sellest vaidlusest jäi mulle meelde seisukoht, et Talgutesse süveneda soovivat "rahvast" hakkab tabel oma kindlapiirilisusega ahistama. Ise olen seisukohal, et kusagil siiski oleks tarvis esitada mingi kompaktne võrdlusmaterjal erinevatest meetoditest.--Agu Vissel 21. oktoober 2009, kell 07:10 (UTC)
Viskasin välja välislinke ja Vaata-ka-osas olevaid asju, kirjutasin viiteid ruumisäästlikumalt. Taivo 5. oktoober 2009, kell 22:26 (UTC)
Kronoloogiast viskasin välja mittemidagiütlevaid asju. Nüüd näen, et siit on veel tarvis materjali välja võtta, aga ma ei viitsi sellega tegeleda. Taivo 5. oktoober 2009, kell 22:31 (UTC)
Ma ei tea, aga mina olen omaenese aruga käsitlenud seda kogu aeg mittemõistlikuna ja neid linke ära võtnud. Taivo 7. oktoober 2009, kell 10:41 (UTC)
Vaata ka on ainult eestikeelse viki jaoks (vähemalt minu ettekujutus), sest need on siselingid. Teiste viki linke otsitakse vasakult alajaotusest "teistes keeltes".
|
OSCAR-2019
|
||
Eelmise huumoriteemaga haakub ka järgmine - kust jookseb piir huumori ja mõnitamise vahel? Ajendas tegelikult hoopis see artikkel isadepäevast, kus iseenesest huumorist juttu ei ole. Miks siis mehi mõnitatakse sundides neid "osalema tobedates teatevõistlustes, mängima lumeleopardi, õppima tantsusamme ja osalema näidendis ?" Naised saavad seevastu kooki õgida ja lapsukeste laulu kuulata. Kujutasin ette, et tegelikult pööritab suur enamus selle artikli peale silmi - mis mõttes see mõnitamine on? Aga loo kommentaare lugedes tuleb välja, et hoopis vastupidi - suurema osa Naine24 lugevate meeste (!) arvates ongi tegemist jälgi mõnitusega.
Mis veel huvitavam, või noh, mina teadsin seda ette, samasugusel seisukohal on ka mu kodune sotsiofoob. Miks peab isadele üldse mingit tähelepanu pöörama? Miks seda tähtpäeva üldse vaja on? Miks seda on vaja tähistada? Selguse huvides - ta on samal seisukohal kõigi muudegi tähelepanu pööramist eeldavate pühade suhtes - sünnipäevad, jõulud näiteks. Et miks on vaja teha kingitusi, soovida õnne kui tegelikult tahaks vaikselt oma urus mossitada. Mulle tundub, et kuigi pealtnäha vähenõudlikkus, on vastupidiselt tegemist hoopis egotsentrismiga - mina ei taha ja mulle ei meeldi, järelikult peaks ka kõigil teistel niimoodi olema. Ise kingitusi ja tähelepanu ei soovi - samamoodi käitun ka teistega, mis sellest, et teistel võib erinev ettekujutus olla. Isadepäeva juurde tagasi tulles - miks üldse eeldada, et isadepäeva on isal vaja? Et olen häbelik ega tule tolategemisele kohale? Äkki on see päev oluline hoopis lapsele, kes näeb, et teised isad ju tulevad ja rõõmustavad, ainult tema oma susiseb nurgas, et las lollid kargavad, mina ei taha! Kusjuures ma olen ise täpselt samasse ämbrisse astunud emadepäevaga - olen ka siin mitu korda kirjutanud, kuidas emadepäev seostub mulle sunnitud tänulikkusest tingitud häbitundega. Nüüdseks olen aru saanud, et kui lapsele selliseid seoseid vanemate poolt ei tekitata, ei teki tal ka seesugust tunnet - emadepäev võib ju olla lihtsalt üks tore kevadine päev, kus süüakse kooki ja ema tuleb vaatama, kuidas laps tantsib ja laulab. Oma komplekse ei pea lapsele edasi andma. Lihtne rääkida, keeruline teostada muidugi.
Isadepäeva artikli juures on aga veel üks kommentaar, mis paneb mind mõtlema, et naised polegi vist need ainsad ülemõtlejad: "Isadepäeval mõnitatakse isasid tegelikult palju rafineeitumal moel. Kuigi mängude vastu pole mul midagi siis sisaldab see tegevus eeldust, et "isad ei tegele lastega". Isadepäeval edastatakse pidavalt ridade vahel sõnumit, et isad jätavad pered maha, laisklevad, on tööl, on väsinud ja tahavad ainult puhata. Tegelikult on see kõik muidugi jama. See on lihtsalt räige seksistlik propaganda." Mina kui ülemõtleja võiksin siia omalt poolt näiteks lisada, et emadepäev sunnib naist mõttele, et tema ehk polegi mingisugune hea ema, kellest kõik need "emakese-hellakese" laulud pajatavad ning et see on kõik üks suur etteheide emale, kes lapse hommikul lasteaeda viskab ja õhtul väsinuna ära korjab ning poolfabrikaatidest õhtusöögi valmistab, ainsaks sooviks oma voodisse vaikusesse magama saada, selle asemel, et lapsega miskit toredat ette võtta. Aga ma saan õnneks aru, et see on mu oma kahe kõrva vahel kinni - ideaalseid inimesi ei ole tegelikult olemas.
Peab tunnistama, et ma ikka naersin natuke. Seejärel aga postitas sama pildi oma seinale üks mu meestuttav, kelle FB-sõprade hulka kuulub üks meie tuntud feministlik poliitik, kes pildist mitte vaimustatud polnud, vaid süüdistas postitajat hoopiski labasuses.
Minu arvates on antud pilt üsna süütuke, mina isiklikult mingit stereotüübistamist ei tunne - sest no päriselt - kes meist ikka teaks, mida ta tahab?
Samas on mul sõbralistis üks kunagine klassivend, kes lahterdub nn ossi-kategooriasse ja peab tunnistama, et tema jagatavad pildid on mind häirinud küll. Jagas ta muidugi seda pilti ka. Ehk oleksin minagi pildi suhtes vaenulikum kui esimeseks jagajaks oleks see tüüp olnud, kellest ma usun, et ta saabki asjadest täpselt nii aru nagu kirjas on ja irvitab, et niisugused kõik eided ongi? Kusjuures ma pole selle inimesega aastaid suhelnud ja kogu mu arvamus temast põhineb sellel, mida ta oma FB seinal jagab...
Ehk siis nalja mõistmine sõltub vähemalt minu puhul kõvasti sellest, kes on nalja tegija. Ehk kui mina ütlen: "Ma olen naine, ma ei mõtle!" siis on see sarkasm aga kui keegi mulle võõras seda ütleb, võin kahtlustada, et tegemist ongi idioodiga.
Mõni korralik feminist vaidleks kindlasti vastu, et seksistlikke ja stereotüüpseid nalju ei tohiks mitte mingil juhul sallida, ükskõik kes ja mis olukorras neid tarvitab - selline huumoriliik tuleks üldse maailmast välja juurida! No ma ei tea, ma väga ei usu selliste asjade toimimisse. Minu arvates võivad naljad olla, aga endale tuleks aru anda, et tegemist ei ole päris eluga ning päriselus ei ole kõik ämmad parimad keldris kaelani külmas vees ja kõik naised ei aja krediitkaarti nähes jalgu harki. Ma võin juudi- ja neegrinalju kah teha nendega, kes saavad aru, et tegelikult ma rassist pole. Selle peale pahandas mu sõbranna kord, et mis ma siis teeks kui mõni venelane mulle okupatsiooninalja teeks. Ma kaldun arvama, et sõltub venelasest.
Aga huumor ongi vist väga õrn teema. Hiljuti saatis mulle oma CV inimene, kes kirjeldas ennast kui üdini positiivset inimest, kes töökollektiivi elavdama sobiks, mina mäletan antud inimest kui nn musta huumori ema, kelle puhul ma algul tõesti ei teadnud ka nutta või naerda mõrult muiata.
|
OSCAR-2019
|
||
Reoveepuhasti BioFix 70K on mõeldud olmereovee ja sellele lähedase koostisega tootmisreovee puhastamiseks. Tehnoloogiliselt on tegemist mehaanilis-bioloogilis-keemilise puhastustehnoloogiaga.
Reoveepuhasti BioFix-70K on ette nähtud kuni 400 inimese olmereovee puhastamiseks. Puhasti maksimaalne hüdrauliline jõudlus on 70 m3/ööpäevas ja 5m3/h (maksimaalselt 7 m3/tunnis 2h ulatuses). Lubatav reostuskoormus on 24 kgBHT7/ööpäevas.
2) bioreaktor 1B-70 (kestvusõhustusega bioreaktor). Bioreaktor koosneb kolmest plastkorpusega aeratsiooniblokist läbimõõduga 3 x 2200 mm (kõrgus 2200 mm)
Reoveepuhasti BioFix-70K on ette nähtud olmereovee või sellega sarnase tööstusreovee puhastamiseks. Puhastus on kolmeastmeline: esmalt puhastatakse reovesi mehaaniliselt, seejärel bioloogiliselt ning lõpuks keemiliselt. Mehaanilise puhastuse käigus septikus (vt skeem) püütakse kinni jämepraht ja heljum, biopuhastus toimub täidisega aerotanki põhimõttel töötavas biokilereaktoris. Keemilise järelpuhastuse käigus (järelsetitis) eemaldatakse veest fosforühendid. Biopuhastuses kasutatav tehnoloogia (biokilereaktortehnoloogia) on üks nüüdisaegsematest ning kindlustab reovee kõrge puhastusastme.
Reoveepuhasti asukoht määratakse projektlahendusega – reoveepuhastile peab olema tagatud juurdepääs jääksette väljaveoks paakautoga. Puhasti paigaldatakse üldjuhul maa alla, teenindusluugid jäävad maa peale. Puhasti transportimisel tuleb vältida mehaanilisi vigastusi, teisaldamiseks kasutada puhastil olevaid spetsiaalseid tõste-kinnitusaasasid.
Puhasti paigaldatakse üldjuhul maa alla ning selle ülaserv peab ulatuma vähemalt 10 cm ümbritsevast maapinnast kõrgemale, et vältida sade- ja pinnasevee sattumist puhastisse.
Puhasti paigaldatakse selleks eelnevalt ettevalmistatud plaatvundamendiga varustatud kaevikusse. Paigaldamisel tuleb jälgida ehitustingimusi ning projektlahendust. Pinnasevee põhjustatava üleskerkimise vältimiseks tuleb puhasti elemendid (eelsetiti, bioreaktor ja järelsetiti) ankurdada ning täita veega (näiteks puhta veega). Kaeviku tagasitäitel tuleb kasutada kivideta liiva, et vältida puhasti vigastamist. Süvend tuleb täita 20-sentimeetriste liivakihtidega, iga kord kihtisid tihendades. Vältimaks puhasti läbikülmumist on otstarbekas soojustada bioreaktori seinad 80 cm kõrguselt maapinnast kogu bioreaktori permimeetri ulatuses. Soojustada võib ka pinnase ülakihti horisontaalselt paigaldatavate soojustusplaatidega. Samuti on vaja soojustada puhastisse sisenevad ja väljuvad torud külmumispiiri ulatuses.
Reovee mehaaniline puhastamine toimub septik tüüpi eelsetitis (vt skeem), kus püütakse kinni jämepraht ja heljum. Septiku ees asuv 10m3 jääksettemahuti on ette nähtud järelsetitist väljapumbatava jääksette kogumiseks. Jääksettemahuti on varustatud ülevooluavaga, mis on ühendatud septiku esimesse kambrisse. Septik on kahekambriline ning peale mehaanilise settimise voolab vesi läbi spetsiaalse roostevabaterasest sõela pumbakambrisse. Nimetatud sõel väldib vees heljuvate suuremate osiste sattumist pumbakambrisse ja sealt edasi bioreaktorisse. Pumbakambris paikneb ujuklülitiga sukelpump, mis käivitub automaatselt veetaseme tõustes pumbakambris ning vesi pumbatakse bioreaktorisse. Pump ei tohi rippuda kaabli ega survevooliku otsas, vaid peab olema fikseeritud selleks ettenähtud riputusketi või nööriga.
Pump riputatakse pumbakambri põhjast u 5 cm ülespoole ning ujuklüliti kinnitatakse survevooliku või pumba külge nii, et tema vertikaalsuunaline liikumisamplituud oleks võimalikult väike, u 20 cm. Puhasti tööst johtuvalt on oluline, et pump lülituks tööle tihti, kuid lühikeste töötsüklitega. Sellega tagatakse ühtlasem reovee pealevool bioreaktorisse. Pumba elektritoitekaabel tuleb ühendada teeninduskambris asuvasse juhtkilpi vastavalt elektriskeemile.
Juhul kui pumbakambris asetseva pumba töös peaks ilmnema rikkeid, tõuseb septikus veetasapind ning rakendub tööle septiku sissevoolutorul paiknev avariiväljalase, st vesi voolab seejärel avariiväljalaske kaudu septikust ja bioreaktorist mööda, et vältida uputusi.
NB! Avariimöödavool lahendadakse vastavalt projektlahendusele. Üldjuhul võib selleks kasutada eelsetiti sissevoolutorule paigaldatavat kolmikut, mille kõrvale suunduv haru (avariimöödavool) tõstetakse veidi ülespoole. Vastav kolmik ei kuulu eelsetiti komplekti.
Eelsetitisse kogunenud põhjasete tuleb sealt paakautoga regulaarselt välja vedada. Tühjendamise sagedus oleneb esmajoones puhasti koormusest, üldjuhul on see 4…6 korda aastas. Spetsiaalseid biopreparaate kasutades, mis aitavad septikusetet lagundada, võib tühjendamisvajadus väheneda 2...3 korrale aastas.
Eelsetiti pumbakambri ja bioreaktori vahele paigaldatakse survetoru, mille kaudu pumbatakse vesi septikust bioreaktorisse. Survetorule tuleb anda negatiivne lang, et pumpamistsükli lõppedes voolaks toru tühjaks (tagasi läbi pumba septikusse). Survetoru läbiviik septiku teeninduspüstiku seinast tehakse ehitusplatsil vastavalt sobivale kõrgusmärgile. Toru läbiviimiseks septiku teeninduspüstiku seinast tuleb kasutada spetsiaalset kummitihendit, mis kuulub tarne komplekti.
Järelsetitisse kogunenud sete pumbatakse etteantud intervalli tagant jääksettemahutisse. Järelsetiti ja jääksettemahuti vahele paigaldatakse isevoolne 110 mm settetagastustoru, millele antakse sobiv lang jääksettemahuti suunas. Sette-eemalduse torustik järelsetitist kuni jääksettemahutini ei kuulu tarnekomplekti.
Bioreaktoris toimub reovee bioloogiline puhastamine. Bioreaktor on viieastmeline, st biopuhastus toimub viies järjestikku paigutatud õhustuskambris, mis on täidetud spetsiaalse biokilekandematerjaliga. Kambrite põhjas on õhupihustid, läbi mille jõuab õhk õhupuhurist vette.
Seade on täiskomplektne ja valmis paigalduseks. Puhasti tuleb veeüleslükkejõu vältimiseks paigaldada ja kinnitada betoonalusplaadile. Järgnevalt täita kaevik poole korpuse kõrguseni (v.t. tagasitäite nõuded) ning seejärel teha toruühendused (sisse- ja väljavoolutoru). Seejärel täita kogu kaevik. Ühendada õhupuhuri elektritoitekaablid vastavalt elektriskeemile.
Järelpuhastis toimub biopuhastuses irdunud biokile ja fosforiühendite keemiline sadestamine järelsetiti põhja. Sealt pumbatakse sadestatud sete vastavalt aegrelee seadistusele automaatselt jääksettemahutisse. Sukelpumba algseadistus on: tööaeg (T on) – 30 sekundit, pumba ooteaeg (T off) – 1 tundi.
Puhastikompleksi kooseisu kuulub kemikaali doseerimispump koos kemikaalimahutiga, õhupuhur ja puhasti juhtkilp, mis asuvad puhasti kõrval asuvas teenindushoones. Teenindushoone ja puhasti vahel tuleb teha järgmised ühendused:
1) kaitsekõriga ühendus, mille sees paiknevad settetagastus- ja annustuspumba elektrikaablid, annustuspumba survevoolik ja õhupuhuri survevoolik
Tegemist on täiskompleksse (mehaaniline, bioloogiline, keemiline) reoveepuhastusega. Eelsetitis toimub jämeheljumi väljasettimine, heljumisisaldus väheneb 50…70%. Samaaegselt väheneb ka orgaanikasisaldus 20…30%. Septikusse on soovitatav lisada spetsiaalset biopreparaati (saab puhasti tarnijalt). Biopreparaat kiirendab orgaanilise aine lagunemist, vähendab jääksette kogust, reovesi muutub lõhnavabaks. Preparaadi kasutamine võimaldab vähendada eelsetiti jääksettest tühjendamise kordi. Ilma biopreparaadita tuleb aastas jääksetet septikust eemaldada 4…6 korda, biopreparaati kasutades 2…3 korda. Soovituslikult tuleb kord aastas eemaldada ka bioreaktori põhjasete. Seda saab teha bioreaktori aeratsioonikambris paikneva tühjendusava kaudu nii paakauto voolikuga kui ka pumbaga.
Jääksettemahuti sette taset tuleb regulaarselt kontrollida ja vajadusel liigsete välja vedada. Üleliigne jääksete hakkab koormama (sekundaarne koormus) puhastit. Protsessi tagasi jõudev muda muudab vee anaeroobseks ja indikaatoriks on üldjuhul vee must värvus.
Pumbakambrist pumbatakse mehaaniliselt puhastatud reovesi edasi bioreaktorisse. Puhasti õhustuskambrites paiknevad kassetid plastist filtritäidisega ning õhupihustid. Teenindushoones asuv õhupuhur puhub ööpäevaringselt reovette õhku, mis on vajalik spetsiaalsete bakterite ja algloomade arenguks. Bakterid ja algloomad kinnituvad vees paiknevale plastist filtritäidisele ning oma elutegevuse käigus tarvitavad ära reovees olevad orgaanilised ained.
Fosfori väljasadestamiseks bioloogiliselt puhastatud veest annustatakse annustuspumbaga järelsetitis paiknevasse helvestustorusse spetsiaalset kemikaali. Helvestustorus toimub vee ja kemikaali segamine õhuga (helvestustorus paikneb õhustusvoolik). Kemikaalina kasutatakse üldjuhul raud- või alumiiniumsulfaati, selle doos oleneb fosfori sisaldusest vees, kuid üldjuhul on kemikaali kulu u 100…300 g 1 m3 reovee kohta. Doosi saab reguleerida annustuspumba löögisageduse nupust. Õige doos selgub ekspluatatsiooni käigus ning see oleneb esmajoones fosforiühendite sisaldusest reovees. Kemikaalipump rakendub samaaegselt septikupumbaga.
Samaaegselt biopuhastusega toimub ka osaline nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsess, mille tulemusena alaneb reovees lämmastikusisaldus 40…80%. Lämmastikuärastuse intensiivsus väheneb reovee temperatuuri langemisel alla 13 °C. Korralikult töötava puhasti efektiivsus orgaanika (BHT) ja heljumi osas on 90…99%, mis tagab seadusandluses esitatud nõuete täitmise.
Bioprotsessi käivitumine võib sõltuvalt tingimustest aega võtta 3…4 nädalat. Täielikult kujuneb bakterite kooslus välja kahe kuni kolme kuu jooksul. Väljakujunenud puhastusprotsessi ajutisel katkemisel (näiteks elektrikatkestused) taastub normaalne protsess mõne päeva jooksul.
Reovee bioloogiliseks puhastuseks peaks vee temperatuur olema vahemikus +10…16 °C. Madalama temperatuuri korral hakkab bioloogiline puhastusprotsess aeglustuma ning lakkab alla +3 °C.
NB! Peamiseks hooldustööks on jälgida, et pumbakambris paiknev pump, järelsetiti pump ja bioreaktori õhupuhur töötaksid. Samuti tuleb jälgida, et toimuks kemikaali annustamine ja segamine reoveega.
b) puhastisse on sattunud biopuhastust pärssivaid ühendeid (puhastisse ei tohi sattuda bioloogilisele protsessile kahjulikke mürkaineid, õlisaadusi jm)
c) vee temperatuur on bioloogilise puhastusprotsessi korralikuks toimumiseks liiga madal, optimaalne temperatuur on 10…16 °C (puhasti vajab lisasoojustamist), madala veetemperatuuri põhjustajaks võib olla ka lumesulamis- või pinnasevee sissevool puhastisse
-kontrolli aeratsiooni (õhupuhur peab töötama pidevalt, õhu jaotus kambrite vahel peab olema ühtlane, helvestustorus peab toimuma aeratsiooni abil vee segamine kemikaaliga)
-kontrolli settetagastuse toimumist, setet tuleb regulaarselt järelsetitist välja pumbata (settetagastuspump töötab tsükliliselt läbi juhtkontrolleri, pump peab töötama vastavalt etteantud reziimile , pumba survetorustikus ei tohi esineda ummistusi)
- kontrolli kemikaaliannustust (annustuspump peab käivituma paralleelselt septikupumba käivitumisega, kemikaali doos peab olema õige, kemikaalimahuti pidevalt täidetud)
|
OSCAR-2019
|
||
Ei tea, kellega seda võimu siin Tallinnas vahetada ongi? Need, kes riigitüüri juures on (Ratas & pojad), vahetavad välja pealinna juhid ja vastupidi?
Varasoravaid ei saa 17 aastat võimu juurde lasta, ja ega need vist nii kaua võimult eemal olemist üle elagi, närivad enne üksteisel kõrid läbi.
Juhtkirja autor, ega meie RIIGIS ju korruptsiooni pole ?! Vabandust, RIIGIS toimuva korruptsiooni eest ju lihtsalt ei karistata, seega pole ka kurja ennast. Kas nii ?!
Päevalehe juhtkirja poliitruupor sooviks Tallinnas moosivargad asendada suurvarastega. Kas tallinlased ka seda soovivad?
kogu praegune poliit ladvik koos oma kombitsatega platsilt minema pühkida, plats puhtaks ja teed tuleb anda eesti noorsoole võimu juurde
Minu meelest on kõige halvem see, et korrumpeerunud 'mädavalitsust' on väga kerge šantažeerida. Tallinn ja üldse Eesti on ikka nii pekkis omadega. Ma täitsa imestan, kuidas eestlased julgevad selliste tegelaste poolt juhitavas riigis elada.
Kohatu, alates pealkirjast! Võrrelda puuraamis pommidega seinakella ja loota selles näha elektroonika kella. Vahetus peab saama alguse mitte persoonidest (kes enne varastas tuleb vahetada uuega?) vaid kogu linna toimimise alusest, Tallinna linna põhimääruse uuest redaktsioonist. Vastasel juhul on nii Potjomkin kui ka Krõlov tabanud oma valmides ja tegudes parima avalduskoha maailmas- Tallinna linna. Meenutuseks vaid, palju ka orkestris istekohti ei vaheta, muusika sellest paremaks ei muutu. Kõike saab katta kaunite plakatite ja petvate eesriietega, midagi selle taga muutmata. Tallinn peaks saama oma seadusliku staatuse riigi pealinnana ja alates sellest ka vastavuse nii haldusjuhtimises kui ka riigipoolses rahastuses ja elanuikkonna arvestuses tuleks luua läbipaistvus ka teenistuskohtade ja nende vastutusalade jaotuslikus lõikes. Kui täna keegi suudaks kokku kirjutada ja läbi lugeda kõigi linnaametnike vastutusalad- jääks hulk selliseid ameteid, mille puhul tekivad vastuolulised kuid kõrgepalgalised ametid. Teeb kuid ei vastuta, teeb kuigi keegi teine juba teeb seda sama!
No nii naiivne ei tasuks ka olla. Kas siis, kui endised koalitsioonid oravate juhtimisel valitsesid, riigitasandil korruptsiooni ei olnud? Või on Tartuga kõik kõige paremas korras? Väiksematest omavalitsustest ma parem ei räägikski. Pole midagi parata, unistada võib, aga korruptsioon on valitsemisega kaasas käinud ja käib ka edasi, inimesed tahtmised ja nõudmised on ju piiritud. Suuremates kohtades suuremas mastaabis, väiksemates väiksemas vormis. Keegi pole seda välja juurida suutnud ega ka suuda. Kui on võimalusi, siis on ka nende ärakasutajaid, olgu tegu kesikute, oravate või sotsidega. Nagu öeldakse, kõigel on hind. Ega see ütlemine siis tühjalt kohalt ole tekkinud. Ja loomulikult lähtuva nad kõik ikka rahva ja ühiskonna huvides. Nii na on seda põhjendanud, kui on omaks võetud ja põhjendavad ka edasi. Tallinn pole erand. Siin on vaid see häda, et pealinna valitseb üks erakond ja linn on meie mastaabis suur. Nagu ka KE ise.
Kõik samad asjad korduvad iga erakonnaga, kui nad üksi valitsema sattuvad või lastakse. Aga ega seegi korruptsiooni takista. Pole ka sotsid ja IRL kuidagi oravaid takistada suutnud ja kas on tahtnudki? Nii et unistada võib, aga seda teevad need, kes ise parasjagu pumba juures ei ole. Nagu öeldakse, seadused ongi nende eiramiseks mõeldud. Kõik slikerdavad. Nagu näiteks rohelised, kui nad viimati valitsuses olid. Räägi, räägi, küll me usume. See on poliitika ja selle pahupool. Neid kahte aga üksteisest eemale hoida ei ole võimalik. Äkki oleme me ise ka sellised? Lihtsalt pole võimalusi või ei jagu alati nahaalsust?
Keskerakondliku juhtimise all on Tallinnast saanud üks väheseid Eesti linnu, kus on võimalik normaalselt elada. Teised, peale Tartu, kiratsevad ja rahvas voolab Tallinna. Minnakse sinna, kus parem. Ja parem on just Tallinnas ja suuresti tänu Keskile.Mis puutub aga korruptsiooni, siis lokkab see kõikjal, mitte ainult Talinnas. Võib tuua kümneid näiteid. Kui osalevad Talinna või Keski tegelased, on kisa taevani, kui oravad, valitseb meedias vaikus. Kuna meedia on oravate mõjuvõimu all, siis kajastatakse just negatiivsest küljest Keski tegemisi.Tallinna Sadamast panid oravad miljonid huugama, aga selle ümber valitseb vaikus. Savisaart aga tambitakse igal nädalal. Tõsi, viimasel ajal on jäänud nagu vaiksemaks. Meie meedia ei ole õiglane, esile kergitatakse oravaid, maha tehakse Keski. Eesmärk üks: oravad tahavad saada uuesti pudrupottide juurde. On see valitsus mis ta on, aga oravad olid palju viletsamad. Haldusreformi loobiti nagu kuuma kartulit aastaid peost pihku. Kesk tegi ära, olgu ta siis parem endisest või mitte. Piiri väljaehitamisega ei saadud hakkama, Keski ajal hakkas asi käima. Isegi närust 19 eurost lastetoetust ei suudetud oravate ajal ära muuta, 500 eurosest lastetoetusest rääkimata. Kaevati üles Utah`i kõrbe, tagajärjeks elektri hind, mis ületab isegi Põhjamaade oma. Algatati Rail Balticu ehitus, mis on ilmselgelt Eesti jaoks mittevajalik. Selle asemel oleks tulnud neljarealiseks ehitada Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva.. Oleks kokku hoitud inimelusi ja Haigekassa raha. Praegu on majandustõus väga suur, 10 miljardile eelarve. Oravate ajal oli see ainult unistus. Pensionärid on saanud raha juurde, mitte palju aga kaks korda ja see on ka midagi. Nutulaul pensionäride röövimisest on oravate mula. Kõiki nii töötavaid inimesi, pensionäre kui ka töötavaid pensionäre koheldakse võrdselt. Ja õiglaselt. Kes rohkem teenib, peab ka riiki rohkem panustama. See on igas rikkas riigis nii. Meie aga tahame saada, mitte panustada.
Vana laul kestab edasi! Asi ses, et Tallinaas on võimul KE ja meedia on RE kontrolli all.RE tahab Tallinna valitseda, et siis Tartut teha..Tartu kesklinn on täieliselt RE käes(ärikad). Mis Tartus pole korruptsioon? Sügisel peab RE pidu: Tartut on valitsetud 25 aastat.
Ma saan reformaritest täitsa aru. kamba ühiskassa niiöelda legaalne osa suures miinuses. Mustad kilekotid vajavad täitmist.
Mulle meeldivad alati need parteide arvamusküsitlused, kus reformi valivad edukad, eestlastest kõrgharitud noored... nagu Tallinna elanikud...
artiklid on valefaktidest kubisevad ja kui praegu asi kohtusse anda, tuleks Päevalehel areenilt lahkuda suurte trahvide tõttu
Kelle, või mille vastu RE häälekandja siis võimu soovitab vahetada? Omade vastu, siis oleks nii Tartus, kui ka Tallinnas kõik viimase peal? Midagi ei muutuks, ainult sullerite nimed ja parteiline kuuluvus, muu kõik sama.
Kommentaarid - Kari Käsper kooselurahust: alustatu tuleks lõpetada ning rakendusaktid vastu võtta - Eesti Päevaleht
Kari Käsper kooselurahust: alustatu tuleks lõpetada ning rakendusaktid vastu võtta - kommentaare 1-20
Lõpetage see pedejama ära! Perverssust ei saa ega tohigi seadustada! See oleks rahvale näkku sülitamine!
Otsigem konsensust ja selle tuules seadustagem märkamatult laste vääratsamine ja formuleerigem abielu kui insitutsioon totaalselt ümber!
Igaühel on õigus isiklikule arvamusele. Minu oma on, et pederastia propaganda tuleks (taas)kriminaliseerida. Eriti lastele ja õppeasutustes.
Lisan juurde, et eriti agressiivne propaganda erinevate paraadide näol tuleb keelustada veel eelkõige. Korraga nii suurt hulka värdjaid on ikka väga jälestusväärne vaadata.
Väkki essu häisu tuleb sellest puukorganisatsioonist, mida "sallivuslane" sm. Käsper juhib või täpsemalt käitub vastavalt juhtnööridele.
Alsutuseks võiks Käsper öelda konkreetselt, millides INIMÕIGUSED on homodel siis lõppude lõpuks puudu võrreldes heteortega? Siis räägiks edasi...
Kas pole mitte kummaline, et inimõiguste instituudi juhatajal pole ilmselt õrna aimugi, mida endast kujutavad inimõigused?
Võiks tüübile saata ilmselt lingi - netis on täiesti olemas, oli vist "inimõiguste deklaratsiooni" nime all, kui ma ei eksi.
Mul homodest täiesti ükskõik... tõenäoliselt nii mõnigi kolleeg on pederast või lesbo - ja mis siis?
Aga rõhuda "INIMÕIGUSTELE" või nende puudumisele aastal 2018 Eesti riigis, on RÄIGE, RÄME ja totaalselt ALATU võte...
ja mis kõige räigem ja rämedam on selle pedepropaganda juures, on see, et ise nad nõuavad tolerantsust ja sallivust... aga ise nad ei tolereeri ega salli seda, et heterotel on ka OMA ARVAMUS ASJAST!!! neil va pedefašistidel on vaid nende arvamus ja teised kõik on VALED ARVAMUSED!!!!
Inimõigusi tuleb kaitsta am. Käsperi ja temasuguste vasakultrate eest, kes on kehtestanud rasside, religioonide ja seksuaalse orientatsiooni gradatsiooni elik andnud rassilise ja religioosse vihkamise poliitikale uue hingamise.
Nii juhtub kui meid valitsevad satanistidest juudid. Iga normaalne inimene leiab, et see on imelik, et sääraselt selliseid asju promotakse ja kohe seaduseid vastu võetakse.
Lugesin Vikipeediast perekonna definitsiooni. Mitte miski ei keela määratleda perekonnana ka inimest kes elab koos lemmikloomaga. Seksuaalne suhe või selle puudumine ei ole perekonna definitsioonis üldse oluline. Niiet,on ainult aja küsimus kui ka meil tekivad aktivistid kes nõuavad abiellumise õigust oma lemmikloomaga ja riiklike tagatisi ning toetusi mõlemale pereliikmele.
Nii et põhimõtteliselt - võtad kassi kaasa, registreerid Indias abielu, tuled Eestisse tagasi ja hakkad rõhuma INIMÕIGUSELE ning millisel ennekuulmatul rikutakse Eestis INIMÕIGUSI, kui riik keeldub võtmast värsket noorpaari täieõigusliku seadusliku perekonnana...
See alustatu oli nagu oleks rahva moraalile nuga sisse löödud ja kindlasti ei tohi seda nüüd lõpetada noa pööramise ja veel sügavamale sisse vajutamisega vaid ettevaatlikult noa väljatõmbamisega ja tekkinud haava ravimisega ning moraalitunde tagasi andmisega.
Kui 200 haiget inimest suudavad kogu ühiskonnale haiget teha ja homomultikultistidest sotsid koos reformaritest mõttekaaslastega panevad ebanormaalsuse seadusega vägisi paika, siis on midagi väga haiget riigis lahti.
Käsper, me teame kes sulle palka maksab, aga kas need propagandalood lastakse tasuta meediasse või kuidas see osa käib ?
Eluviiside üle tuleb otsustada ja neid seadustada selle järgi, kas see on õige või vale ja kahjutekitav ( mõtlen siinjuures nii moraalsust kui ka igasuguseid haigusi jms. tekitav eluviis). Normaalne või ebanormaalne . Ebanormaalset ja vale eluviisi ei tohi seadusega heaks kiita ja seda propageerida ning levitada.
Mida lähemale tulevad valimised seda rohkem hakatakse sõna võtma (vahepeal täiesti unustatud) vähemuste teemadel.
Toredad olete, lapsi puudutava küsimuse olete kustutanud. 99.9% lapsi elab samamoodi edasi, ülejäänud ohverdatakse vähemustele.
Samasooline pere koosneb isast ja pojast või vanaisast ja poisslapsest lapselapsest, vendadest, õdedest, emast ja tütrest või vanaemast ja tüdruklapsest lapselapsest. See on PERE.
Mina arvan hoopis, et äkki peaks tegema hoopis seaduse muudatuse ja ümbermuuta, et edaspidi saab seaduseid võtta vastu 20 häälega läbi komisjonide, sest nagu näha tegelikult rakendusakte ei olegi osade inimeste arvates tegelikult vaja. Saaks palju muud tööd ära jätta ja kiireminin seaduseid vastu võtta! Mis see demokraatia ikka loeb, peaasi et vähemused saaks asjad paika panna!!
Kui eestlased seda ei soovi, siis ei tuleks. Demokraatia. Karikäsperid ei määra, kuidas me elada soovime.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuidas leida andmeid riigi loodud korteriühistu kohta? Milline on minu korteriühistu kehtiv nimi? Need hetkel korteriühistute poolt enim küsitud küsimused saavad vastuse Justiitsministeeriumi kodulehel.
Juhise koostas Andmekaitse Inspektsioon koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga. Juhis käsitleb kuidas avaldada korteriühistute liikmete andmeid ühistu siseselt ja ühistu väliselt, sh võlglaste, kes on võlgu korteriga seotud maksete eest korteriühistus või hooneühistus, andmete avaldamist. Juhist saab kohaldada ka võlgnike andmete avaldamise osas garaaži-, suvila- jms ühistutes, samuti korteriomanike ühisustes.
Audiitorkogu on välja töötanud arvestusalase revisjoni juhendi toetamaks kõiki ühinguid, kellel on seadusest tulenev kohustus korraldada majandusaasta aruande revisjon. Juhend pakub praktilist tuge korteriühistu revisjoni teostajale, sest selles sisalduv näidisprotseduuride loetelu on kujundatud ennekõike korteriühistute revisjoni eripära silmas pidades. Juhend hakkab kehtima 1. jaanuarist 2017.
„Märka naabrit“ kutsub kortermajade inimesi üles nägema oma kodu ja heaolu laiemalt kui vaid oma korter ja pere. Suurtes majades elab meie ümber palju toredaid ja heatahtlikke inimesi. Nii mõnigi neist vajab igapäevaeluga toimetulemiseks vaid pisikest abi. Erivajadustega inimeste arv Eestis ja terves maailmas üha suureneb. Vanemaealiste inimeste seas on erivajadusega inimesi lausa 60%. Täisjõus inimestele pole pisikeste ja jõukohaste teenete pakkumine suur vaev ega võta palju aega, kuid muudab eaka heaolu ja toimetulekut mäekõrguselt. Üksteisest märkamine ja hoolimine loob turvatunnet ning kasvatab iseendaga rahulolu. Mõtteviisi levitamisele saab kaasa aidata iga kortermaja elanik isikliku eeskujuga. Samuti on võimalik kampaaniale kaasa aidata, pannes kortermaja seinale kampaania plakati. Plakateid saab ise välja printida või küsida meiliaadressilt anu.viltrop@kodukant.ee.
Pangas töötades õpib nii mõndagi. Näiteks olen teada saanud, milline on parim korter: see asub mitmekordse maja keskmise korruse lõunaküljel otsaseintest kaugel. Sellise korteri elaniku jätab külmaks läbitilkuv katus, ükskõikseks soojustamata vundament, muretuks rõskust õhkav kelder, osavõtmatuks läbipuhuv otsasein.
Jama lugu on selles, et mida väiksem ühistu, seda rohkem on asukaid, kes üht või teist pidi maja serva peal elavad. Neil on tihtilugu kas märg või külm või rõske või lihtsalt tuju hapu, et üldkoosolekul istuvad ka murevaba elu nautivad naabrid ja ei taha mõnest arendusplaanist kuuldagi.
Korteriühistud on praeguseks tegelikult läbi teinud arengu üksmeelselt hädavajalikest otsustest läbirääkimist ja empaatiat nõudvate muredeni. Kui kunagi ühistuid looma ja renoveerima hakati, oli asi lihtne – esimese asjana vahetati tavaliselt välja välisuksed ja pandi fonolukud. Arusaadav ka, ühelgi korrusel elades ei saanud end
Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), Põhja-Tallinna valitsus ja Päästeamet kontrollisid hiljuti Põhja-Tallinnas kolmekümnes korteris gaasipaigaldiste (gaasiveesoojendid) ja nendega seotud tehnosüsteemide (suitsulõõrid ja ventilatsioon) korrasolekut ning nõuetele vastavust. Sarnaseid kontrolle on plaanis labi viia ka edaspidi piirkondades, kus kortermajades on kasutusel gaasipaigaldised.
Korterisisese gaasipaigaldise (gaasitorustik koos gaasiseadmetega) nõuetele vastavuse eest vastutab iga gaasipaigaldise omanik ise. Kortermaja trepikodades oleva gaasitorustiku nõuetele vastavuse eest vastutab korteriühistu. Järelevalve on jagatud kohaliku omavalitsuse ja riiklike järelevalveasutuste vahel selliselt, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on ehitise voi ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine. TJA ülesanne on kasutusjärgse ohutuse kontrollimine.
Kontrollide käigus selgus, et inimeste teadlikkus nii gaasiseadmetele kui ka nendega seotud ehitustöödele kehtestatud nõuetest on madal. Umbes kolmandik kontrollitud korteritest on omavoliliselt ilma spetsialisti kaasamata ümber ehitatud (ruumide planeeringut või tehnosüsteeme on muudetud). Pooltel juhtudel puudus vannitoal siirdõhurest, mis tagaks vajaliku
Harjumaal Maardu linnas elas korrusmaja keldris kodutu, kes pani keldriboksis põlema prahi. Kuna veetorustiku näidik sulas põlemise tõttu torustiku küljest lahti ja kukkus ära, siis torustikust välja jooksnud vesi hoidis ära suurema tulekahju tekkimise. Kahjustada said elektrijuhtmed, nõrkvoolukaablid ning veetorustik .
Toetus Tartu korteriühistutele rattaparkla ja jäätmemaja ehitamiseks või süvakogumismahutite paigaldamiseks
Alates 1. veebruarist saavad Tartu linna korteriühistud esitada taotlusi toetuse saamiseks rattaparkla ja jäätmemaja ehitamiseks või süvakogumismahutite paigaldamiseks.
Toetust võivad taotleda Tartu linna korteriühistud (samuti mitu korteriühistut üheskoos), mille korterite arv on kümme või rohkem. Linna eelarvest on tänavu ühistutele rattaparklate rajamiseks ette nähtud 10 000 ning jäätmemaja või süvakogumismahutite tarbeks 32 000 eurot.
Toetuse suurus rattaparkla, sealhulgas vajaliku aluspinna ehitamiseks, on kuni 50% tööde kogumaksumusest (ülemmäär 3000 eurot). Toetuse suurus jäätmekogumise terviklikul lahendamisel on kuni 75% kogumaksumusest (ülemmäär 3000 eurot). Kui terviklahendust ei planeerita, saab toetust taotleda kuni 50 protsendi ulatuses kogumaksumusest ning ülemmäär on 1000 eurot.
aastal sai linnalt oma jäätmemajanduse korrastamiseks toetust üheksa korteriühistut kokku ligi 26 000 euro ulatuses.
Korteriühistule jäätmemaja püstitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise korraga saab tutvuda: https://www.riigiteataja.ee/akt/428062015023
Käesoleval aastal on korteriühistutel taas võimalik taotleda Tallinna linnalt toetust õuealade heakorrastamiseks. Linna eelarves on projektile eraldatud 395 000 eurot.
Korteriühistutel on linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele: hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks; parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks; sadevete probleemide lahendamiseks hoovis; haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks; kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks; mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks; tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamiseks või parendamiseks sh tõkkepuude paigaldamiseks, hoovi inventari (sh jalgrattahoidlad) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks ja rattamajade rajamiseks. Uuendusena saab alates 2016. aastast toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika (seinamaalingu) loomiseks.
Rekonstrueerimise toetus sobib korteriühistutele, kes planeerivad täiemahulist rekonstrueerimist. Loe lisaks: Rekonstrueerimise toetus
Toetuse tingimused on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega, millega saab tutvuda siin: Määrus, Seletuskiri_
Euroopa Komisjoni regionaalvaldkonna ajakiri Panorama kirjutab seekord ühtekuuluvuspoliitika fondide investeeringutest säästvasse energiamajandusse, tuues energiatõhususe tõstmise näitena esile Eesti korterelamute renoveerimistoetuse (lk. 6). Investeeringuid energiatõhususe tõstmisse nimetab ühe prioriteedina oma intervjuus ka rahandusminister (lk. 16-17).
Hooliva ja turvalise kogukonna loomisel on igal liikmel oma roll ja vastutus. Enda ja oma lähedaste turvatunde suurendamiseks ning oma vara kaitseks saame ise palju ära teha.
Kevade tulekul hakkavad inimesed rohkem aega veetma kodust eemal, näiteks suvilates. Seega ei tohiks unustada lihtsaid tõdesid – uksed, aknad ja rõdud suletakse ning neid ei tohiks jätta tuulutusasendisse. Ei ole liiast ka see, kui annate usaldusväärsele naabrile või lähedasele teada, et olete pikemalt kodust ära.
Inimesed, eriti eakad, peaksid olema väga ettevaatlikud võõraste suhtes, kes tulevad ukse taha sooviga majas näiteks kaabliühendust kontrollida. Sellised ootamatud külastused tuleks enne võõra majapidamisse lubamist üle kontrollida teenust pakkuvast ettevõttest või lähedasega konsulteerides. Ei tohi olla liiga usaldav ka kõiksuguste müügimeeste korterisse või majja sisselaskmisel.
Nagu ütleb vanasõna – minu kodu on minu kindlus. Selline käitumine peaks ulatuma ka oma välisuksest kaugemale. Võõraste isikute liikumine
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Kirikus on seoses uue kirikukäsiraamatu valmimisega kirjutatud mitmeid arvamusi jumalateenistuse uuendusest. Ühed on selle poolt, teised vastu.
Liitsõna jumalateenistus vihjab sellele, et seal tegeldakse Jumala teenimisega. Selline termin võib olla eksitav, sest tegu on kahepoolse kommunikatsiooniprotsessiga. Esmalt kõnetab Jumal meid ja annab meile seda, mida oma eluks vajame.
Teisest küljest pöördume meie Jumala poole ja anname temale tänu selle eest, mida oleme saanud. Jumalateenistust võib mõista seega kui Jumala kingitust inimestele, kus ta tuleb SÕNA ja SAKRAMENDI (armulaua) läbi inimeste juurde. Need kaks moodustavad jumalateenistuse kõige olulisema osa ja on alati kristliku koguduse kooskäimiste juures olulised olnud.
Muud asjad, nagu näiteks jumalateenistuse muusika, vaimuliku ametirõivastus, altari asukoht kirikus ja üksikute liturgia osade järjekord, on Sõna ja sakramendiga võrreldes vähemtähtsad.
Kuivõrd inimesed tajuvad jumalateenistuse kultuurikonteksti, mis on sadu aastaid vana? Sageli ei tajutagi ja siis öeldakse, et kodus või metsas võib samuti Jumalat teenida kui kirikus. Sellistele inimese kultuurilistele vajadustele viidates uuendatakse aeg-ajalt jumalateenistust.
Teisalt peitub just selles vanas kultuuris oma võlu, sest kirik on järjepidevuse hoidja. Samas tekib alati küsimus: «Kuidas jumalateenistus inimesi kaasajas paremini kõnetaks?» Sellele küsimusele vastates on iga põlvkond loonud oma jumalateenistuslikku kultuuri. Siin on olemas tugev pinge vana (olulise) säilitamise ja samas kaasajastamise vahel.
On olnud aegu, mil jumalateenistuse kaasajastamise juures on õnnestunud vana säilitamine. Samuti on kiriku ajaloos aegu, mil jumalateenistuse uuendamisega on kaotatud midagi olulist. Uuendamine tähendab kontinuiteeti, mitte vana hülgamist. Antud mõttekäiku selgitan lühidalt konfirmatsioonitalituse (leeriõnnistamise) ajaloolise arengu kirjeldamisega.
Piiblist võib märgata konfirmatsiooni juuri, kui kõneldakse käte pealepanemisest ja sellega seonduvast eestpalvest, mispeale saadi Püha Vaim. Talitus oli tihedalt seotud ristimisega. Ajapikku talitus eemaldus ristimisest ning seda hakkas läbi viima piiskop. Olulisele kohale tõusis ka võidmine.
Aastal 1439 toimunud Firenze kirikukogul võeti paavsti dekreediga konfirmatsioon teiseks sakramendiks katoliku kirikus. Reformatsioon rõhutas armulauale lubatavate inimeste õpetamist ja mõnel pool konfirmatsioon kadus, mõnel pool aga oli seotud armulauale lubamisega.
Pietism rõhutas, et lapsena ristitu peab katekumenaadi kaudu jõudma isikliku pöördumiseni. Konfirmatsiooni hakati mõistma ristimislepingu uuendamisena. Valgustusaeg rõhutas konfirmatsioonitalituse tundeid ja pidulikkust. Konfirmatsiooni hakati mõistma kirikusse vastuvõtmise talitusena ja seda tajuti ka piduliku täisealisusriitusena.
Tänapäeva evangeelses kon-firmatsiooniteoloogias kõrvaldatakse konfirmatsiooni-jumalateenistusest ja -teoloogiast valgustusaja ja pietismi poolt sissetoodud osi, mis on luterlikule mõtteviisile võõrad. Samas tullakse välja hoopis uute ideedega, mis peaksid aitama parandada kiriku olukorda, nagu näiteks laste armulauale lubamine. Enamikus kirikutes on kõrvaldatud kiriku liikmeks kuulutamine ning ristimise kinnitamine. Vähendatud on konfirmatsiooniküsimuste arvu. Rõhk langeb eestpalvele ja õnnistamisele ning konfirmandide kaasateenimisele jumalateenistuses.
Sellest ääretult napisõnalisest kokkuvõttest võib näha, kuidas leeritalitus on ajaloos arenenud. Säilinud on kokkupuude algse talitusega, aga iga ajastu on toonud midagi juurde. Samas tänapäeval kõrvaldatakse väga paljudes kirikutes pietismi ja valgustusaja lisandeid ning naastakse algsema konfirmatsiooni juurde. Ilmselt saadakse aru, et pole vaja ristimislepingu uuendamist ja ka täisealisus tundub kummastavana. Selline talituse muutumine on täiesti loomulik ajaloolis-kultuuriline protsess.
Tänapäeva inimene on avastanud enda jaoks gregooriuse meloodial baseeruva muusika. Enya, Enigma, Adiemus ei vaja tutvustamist ja on muusikalisest taustast lähtudes ajas sajandeid tagasi minevad. Otsitakse vanu väärtusi, mille juurde tagasi pöörduda. Ja kui seda tehakse ilmalikus kultuuriruumis, siis oleks imelik, kui kirik seda ei teeks. Kui ilmalik maailm keskendub mediteerimisele, oleks kummaline, kui kirik ei pööraks jumalateenistuses tähelepanu vaikusele ja mõtisklemisele.
Teoloogia ei saa elada oma elu, vaid on sõltuv elavatest inimestest ja nende usulistest kogemustest. Tänapäeva inimese maailmapilt on eelnevaga võrreldes muutunud. Kui vanasti kuulati kirikuõpetajat kui tarka inimest, siis tänapäeva inimene ei käi enam autoriteete kuulamas, vaid tunneb vajadust ise asjade kulgu mõjutada. Sellest tuleb ka jumalateenistuse uuendusse koguduseliikme aktiivse osalemise rõhutamine. Üha suurem roll on kanda tavalistel koguduseliikmetel ja just seda tänapäeva inimesed vajavad.
Nii on väga paljudes luterlikes riikides jumalateenistus minemas ajas tagasi ja toomas vanu väärtusi tänasesse maailma. Aru on saadud, et kiriku mõte peitub paari tuhande aasta pikkuses ajaloos. Ja nagu mujal maailmas, nii on ka Eestis liturgiline komisjon püüdnud naasta jumalateenistusega oma juurte juurde.
Mõnes mõttes tundub selline jumalateenistus võib-olla tõesti katoliiklikum, kuid see on üksnes esmapilgul paistev väline mulje. Sisemuses on jäädud luterlike juurte juurde ja seda just koguduseliikmete aktiivset osalemist rõhutades. Sõna ja sakrament on teenistuse sisu ning muu üksnes väline vorm.
Ma ei usu, et ka see uuenduslik kord on lõplik. Tulevad uued kultuurilised muutused ühiskonnas ja siis peab ka jumalateenistus nendega kaasa minema, säilitades samas oma ajaloolise pärandi ja sisu. Järgmises artiklis kirjutan, mida jumalateenistuse uuendus sisaldab ja milles see seisneb.
Läinud nädalavahetusel visiteeris praost Tiit Salumäe koos kaastöölistega Kullamaa kogudust, kus möödunud aasta maist teenib õpetaja Lembit Tammsalu.
Praost tunnustas koguduse tehtud ettevalmistust visitatsiooniks, viimati visiteeris Salumäe kogudust 1996. aastal õpetaja Ants Leedjärve teenimise ajal. Vanu protokolliotsuseid sirvides võiks tema sõnul kuupäevad ära vahetada: ka praost Gustav Haller on 1934. aastal märkinud koguduse loidust (siis tasus liikmemaksu 2600 liikmest vaid 1264) ja seda, et ajaleht Eesti Kirik on paljudele tundmatu.
Kullamaa oli ja on väärikas kogudus, kus teenib haritud õpetaja, kelle häid jutlusi kogudus hindab. Õpetaja Tammsalu teenimise ajal on alustatud kogudusemaja remonti. Vahetatud on aknad ja maja teise korruse koguduseruumid võeti septembri algusest taas kasutusele. Nii saab talvel seal jumalateenistusi pidada. Jumalateenistuste osas toodi positiivselt esile õpetaja head lauluhäält, mis innustab kogudust kaasa laulma. Igal kolmapäeval on kantseleis õpetaja vastuvõtt.
Kogudus on harjunud, et õpetaja elab kohapeal, aga kolimine on jäänud remondi taha. Ka vald on huvitatud õpetaja kohalolust, et pastoraadiaknas tuli põleks, refereerib praost külaskäiku vallavanem Jüri Oti juurde. Veel oli vallavanem huvitatud, et kirikukell lööks, ja sellele loodetakse leida sobiv lahendus. «Külaskäigul valda ei pidanud ma n-ö kinnisest uksest sisse pressima, igati oli tunda, et kogudust tunnustatakse kogukonna osana,» ütles praost.
Reaalsus on, et õpetaja Lembit Tammsalu teenib praostkonnas veel Hanila, Piirsalu ja Varbla kogudust ja tema aeg on piiratud, millega tuleb arvestada kõigil teenitavatel kogudustel. See on kullamaalastele andnud uue kogemuse – õpetaja ei tee kõike ise ära ja selle tõttu on tekkinud aktiivne vabatahtlike tugirühm. Praost ütleb, et nagu alati, sai ta ka sellest kirikukatsumisest positiivse kogemuse, kirik elab, koguduses tehakse head tööd ja sellest jääb ajaloo tarvis oluline jälg.
|
OSCAR-2019
|
||
Justkui maa ja taeva vahel seistes retsiteerib Joel Markus videos «Metanoia» Oleviste kirikutorni vaateplatvormil oma luuletust, mis algab rõhutud meeleolus, ent päädib suure rõõmuga Jumalani jõudmisest. Erakogu
Kuidas sünnivad usuteemalised luuletused ja kui lihtne on olla kristlik noor, sellest kõneleme Vanalinna hariduskolleegiumi viimase klassi õpilase Joel Markus Antsoniga, kelle video kujul salvestatud luuletus «Metanoia» on pälvinud avalikkuse huvi.
Algatuseks uurin, millal, millest ja miks Joel Markus luuletama hakkas. Saan teada, et neli ja pool aastat tagasi. Siis, kui tunnetas ja teadvustas huvi usu, vaimsuse ja filosoofia vastu. Lihtne arvutus näitab, et praegune abiturient oli toona napilt 15aastane põhikoolipoiss, oli eas, mil enamik eakaaslasi hoopis «maisemate» teemadega õppimisest vaba aega sisustas.
«Kui kohtusin Kristusega ja hakkasin teadvustama vaimset maailma enda ümber,» meenutab Joel Markus uue lehekülje käändumist oma elus. Ta täpsustab, et too esimene kohtumine ei leidnud aset mitte tema initsiatiivil ning otsingute tulemusel, vaid oli «tegelikult üsna ootamatu koputus südame uksele, mida kuulsin ja millele end avasin». Tegelikult ei ole ju Jumal kadunud, vaid hoopis inimesed, keda ta otsib, on Joel Markus kindel.
Seega, luuletamine sai alguse Jumala kogemisest. Alguses oli Jumal ja siis tuli sõna, mitte vastupidi. Ja nii on see jätkuvalt – Joel Markus paneb paberile värsiread siis, kui on nendes väljendatud tunnet eelnevalt kogenud. Inspiratsiooniks ongi Jumal. «Tema osaduses viibides hakkab sõnu lausa voolama,» kinnitab noor värsisepp. Tema luule on kui palve. Õieti ongi autoril raske tõmmata piiri, kus lõpeb palve ja algab luule: «Võikski öelda, et tegemist on mitte luuletuste, vaid luulevormis palvetega.»
Et Jumalast ja tema armulisusest kirjutada, ei pea ilmtingimata Jumala nime nimetama. Sellegi tõeni on Joel Markus oma sisekaemustes jõudnud. Ta toob näite kahe aasta tagusest kevadest, mil tema luuletused kirjeldasid ümbritseva looduse tärkavat ja ellu ärkavat kaunidust. «Kuid selleski nägin ma Jumala auhiilgust ja vaimse maailma ilu peegeldust,» toonitab ta, lisades, et kuigi vahel kirjutab ka muudel teemadel, aga üha enam on öeldu keskseks teemaks Jumal ja usk. Jah, ka siis, kui luuletus kõneleb n-ö välistest asjadest, tuleb värsi sisu tabamiseks hoomata sisemist, sest «väline on tihti sisemise peegeldus ja vastupidigi – väline mõjutab meie siseilma».
«Kõiges, mida ma teen – olgu see luuletamine, kirjutamine, maalimine või klaveri mängimine –, tahan tuua au Jumalale ning kanda edasi tema valgust ja rahu, armastust ja õnnistust,» selgitab Joel Markus, andes vihje, et oma mõtete ja tunnete värsistamine ei ole tema ainsaks talendiks.
Siinkohal meenutab noormees loetud intervjuud, kus Uku Masing vastas küsimusele, millist oma paljudest huvialadest ta kõige olulisemaks peab, millele teistest enam pühendub. Joel Markusele meeldib Masingu vastus: «Minule on see kõik üks ja sama asi. Väliselt on muidugi erinevusi, sest joonistamine ei ole just kirjutamine, aga see, mida joonistamisega taotletud, on ikka sama asi, mis kirjaga.»
Kergitades katet oma vaimse tegevuse üksikasjadelt, tunnistab Joel Markus, et tema looming on jagatav perioodidesse, kusjuures üks konkreetne luuleperiood algab ja saab läbi autori tahtest sõltumata. Samuti ei arva ta seda enda teha olevat, kas tekkinud mõte või tunne leiab fikseerimist värsivormis, sest tihti kirjutab ta selle üles remargina: «Vahel kirjutan luuletuste asemel üles hoopis mingeid mõtteid, mida Jumala või vaimse maailma kohta mõistan.» Ta toob näiteks luuletuse, mille kirjutas ühel jaaniööl kella 3–4 paiku öösel:
Kui Joel Markus usule tuli, tundis ta ennast tihti üksi Kristusega. Üksi, kuid mitte üksildasena, rõhutab ta. See oli uus kogemus. Esmalt harjumatu, aga nauditav: «Üksi Jumala osaduses viibides hakkasingi luuletusi kirjutama.» Noormees tunnistab, et eakaaslaste kõrval on tal siiani mitu head sõpra, kes on temast kuni neli korda vanemad ja kellega vaimsetel teemadel rääkimiseks aeg-ajalt kokku saab. Ometi pole ta seda meelt, et süvateemad vaid vanema generatsiooni pärusmaa on: «Arvan, et sisimas mõtiskleb nende teemade üle palju rohkem noori, kui seda välja näidatakse.»
Nüüdseks lävib Joel Markus paljude omaealiste kristlastega. Ka sõbratar Gasanna, kellega aasta on koos oldud, järgib Kristust suure kiindumusega. Samuti pakub koolikeskkond toetavat tausta, sest Vanalinna hariduskolleegiumis õpib päris palju kristlasi.
Kindlasti pakub tuge ka kodu ja perekond. Joel Markus on kolmik, tal on omavanused vennad Karl ja Hans ning noorem õde Hanna. Kuigi teatud vaadete osas pereliikmed eristuvad, toetatakse üksteise tegemisi ja tõekspidamisi jäägitult. See on hästi oluline, arvab Joel Markus, täpsustades: «Ükskõik mis huvialadega väiksest saati vendadega oleme tegelda tahtnud, on seda võimaldatud ja sellele kogu hingest kaasa elatud.» Seega ei saa perekonna rolli kuidagi alahinnata, vastupidi, Joel Markus on hoopis kindel, et «see on põhjus, miks oleme kõik leidnud suunad, millega meil tõesti tegelda meeldib ja mis meil ka hästi välja tulevad».
Pika, kuid väldanud protsessi tulemusel salvestas Joel Markus ühe oma luuletuse videoks. Tegemist on spoken word’i stiilis (luuletuse taustaks on muusika – toim.) kirjutatud luuletusega, millest on salvestatud video. Kusjuures võtteplatsiks on valitud Tallinna Oleviste kiriku 60 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm. Nõnda maa ja taeva vahel seistes retsiteerib autor luuletust «Metanoia», taustaks Bethel Music’u instrumentaalplaadilt lugu «To Our God».
Küsimusele, miks kirikutornis, vastab Joel Markus: «Kuna luuletus ja selle taga olev lugu ise on väga võimsad, siis mõtlesin, et ka koht, kus filmime, võiks seda kanda. Algul mõtlesin, et võiks filmida kirikus, kuid siis, et äkki hoopis kuskilt kõrgelt. Kaks mõtet kokku pannes tekkiski idee, et seda võiks teha mõne Tallinna kiriku tornis.» Läbirääkimistel erinevate kogudustega jäi sõelale Oleviste, kus lahkelt ka filmida lubati.
Töö protsessist jutustab Joel Markus järgmist: «Meeskond oli tegelikult üsna väike. Luuletuse salvestasin noore räppari Aleks Saksoni pool. Minu kristlasest sõber Tommi andis natuke nõu helilise poole pealt. Filmisime kahe kaameraga – üks oli käsikaamera, millega filmis mu vend Hans tornis, teine oli puldiga juhitava väikese drooni küljes, mida lennutas Evelyn Mikomägi abikaasa Svennega XL-stuudiost.» Ta lisab, et mõlemad vennad olid abiks monteerimise juures ning sõbratar Gasanna tegi vajaliku meigi. Ingliskeelse tõlkega abistas inglise keele õpetaja Thomas Thompson.
«Luuletuse algus on hästi raske ja kannab edasi seisundit, mis oli mind enne kirjutamist rõhunud. Lõpus tekib aga märgatav muutus nii sisus kui ka emotsioonis, millega luuletuse lõpp on ette kantud: selginenud meele, rahunenud ja rõõmsa südamega,» jutustab ta luuletusest «Metanoia», mis kreeka keeles tähendab mõistuse muutumist. Autor jääb väga rahule mõjuga, mida video on endaga toonud. Lisaks kodumaisele publikule on huvi mõõdetav ka välismaa vaatajate ringis. Video on postitanud enda leheküljele ka kaks kristlikku veebilehte, kust seda on omakorda üle 14 000 korra jagatud veebikeskkonnas Facebook.
Joel Markus vahendab positiivset tagasisidet, nimetades, et pelgas suuremat kriitikat. Autor on eriti rahul mitme videovaataja tunnistusega, et see on mõjutanud neid Jumala peale mõtlema ja aidanud raskusi võita. «Üks poiss, kel oli plaan endalt elu võtta, ütles, et luuletus oli talle suureks toeks; üks tüdruk jälle, kes on olnud pikalt sõltuvuses narkootikumidest, tunnistas, et ta sai ennast samastada iga lausega ning usk Jumala olemasolusse sai jälle kindlamaks,» toob Joel Markus vaid mõne koloriitsema näite nendest rohketest talle saabunud kirjadest, milles inimesed on väljendanud südamlikku tänu ja kinnitanud, et video on neid puudutanud ning kõnetanud.
Video on leitav internetist YouTube’i keskkonnas, kuhu Joel Markus on üles laadinud teisigi kuulutussisuga esitlusi.
Armsad sõbrad, Maarjamaa lapsed! Kas seekordne jõuluaeg eristub varasematest? Küllap leidub inimesi, kes vastavad jaatavalt. Ehk on selle vastuse taustaks rahutus, mille põhjuseks on meie ümber toimuv, sealhulgas sõjakoledused ja vägivald mitmel pool maailmas ning sellest tingitud rahvaste ränne, mille sarnast lähiajalugu ei tunne. Võib-olla valutab kellegi süda oma perekonna toimetuleku, lähedaste või enda heaolu ja tervise pärast. Vahest on meel rahutu igapäevaste maiste asjade pärast.
Ei olnud see teisiti esimesel jõuluööl. Ajad olid ärevad ka Jeesuse sünniaegses Palestiinas. Poliitiline pinge ja ärevus ühiskonnas segunesid isikliku mure ning rahutusega Maarja ja Joosepi hinges. Mure sündiva lapse pärast. Mure lapseootel noore Maarja vastupidamise pärast pikal jalgsirännakul Naatsaretist Petlemma. Küsimus, kas jõutakse turvaliselt kohale ning leitakse noorele emale ja lapsele sobiv ase, vaevas Joosepi pead.
Ärevuse ja rahutuse keskele saabus jõuluööl enneolematu rahu. Taevast paistis kirgas valgus ja kostis inglite laul. Jumala Poeg sündis inimesena ärevasse aega ja tõi kõigile, kes teda ootasid, rahu südamesse. Jeesuse sündimine täitis tema vanemate, karjaste ja kaugelt saabunud tarkade hinge lootusega, et Jumal ei jäta iial oma lapsi hoole ega tähelepanuta. Ta tuleb ise oma armastusega inimeste keskele, et julgustada, kinnitada ja rõõmustada meid. Ainult armastus saab muuta pimeduse valguseks, muuta rahutuse rahuks ja pöörata lootusetuse lootuseks!
Rahu- ja lootusesõnum jõuab jõuluevangeeliumi kaudu meie kõrvu igal aastal. Nii ka seekord. Üle tormaka ja rahutu ilmakära kostab kõigi meie elusid muutev sõnum: «Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust» (Jh 1:14).
Rõõmustagu ja kirgastagu meie meeli ja rahustagu kõigi südant Jeesuse, meie Päästja ja Lunastaja imeline inimesekssaamine jõuluööl. Piiluge karjaste kombel Petlemma jõulusõime ning rõõmustage Jumala armastusest inimeste vastu. Proovige ka ise Jeesusesse uskudes ja teda järgides rohkem armastada ning te näete, et meie ümber hakkavad toimuma inimeste elu muutvad imed!
Kihelkonnapäeva mõtteni jõudsime Ridala koguduses ühiste mõttetalgutega ja ka väljastpoolt kogudust tuli väike motivatsioon. Nimelt on kogudus pidamas oma esmamainimise 800. aastapäeva 2020. aastal.
Eelnevalt oli olemas mõte ka koguduse söötis seisvale heinamaale õunaaed rajada, sellele lisandus teadmine, et Ridala kandi mees Aleksander Siimon on kuulus õunaaretaja. Siis tekkis mõte kaasata projekti lisaks kogudusele ka ümberkaudsed külad. Tähistamist vajasid EELK 100. aastapäev, reformatsiooni 500. aastapäev ja kodumaa 100. sünnipäev. Nii sai kõik kokku liidetud ja hakkas tunduma, et plaan võiks olla Eesti 100. aastapäeva kingiidee projekti kirjutamise vääriline.
Ime läbi osutuski see 2017. aasta kevadvoorus Läänemaal ainsaks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Riigikantselei tähelepanu ning toetuse vääriliseks. Tegusa meeskonna toel panime plaanid paika, mõtlesime läbi ajakava, küsisime hinnapakkumisi, kalkuleerisime, prognoosisime ja alustasime tegutsemist.
21. juulil, koguduse nimipühaku Maarja-Magdaleena nimepäeva ehk madlipäeva laupäeval kogunes rahvas Ridala mäele. Alustasime päeva õunaaretaja Aleksander Siimoni mälestamisega Ridala vanal kalmistul.
Kalmistul õnnistasime ka mälestuspaiga, kuhu inimesed, kes käivad lähedaste haudadel, saavad jätta küünla, mõeldes neile kallitele, kelle viimne puhkepaik asub kusagil mujal. Kalmistuvaldajate ja ümbruskonna inimeste mõte sai koguduse toel ametnike poolt heaks kiidetud ja ellu viidud.
Kirikus toimunud kontsertidele oli kogunenud pühakojatäis rahvast. Esinejad olid seda väärt, et neid hardas imetluses kuulata. Üles astusid Haapsalu poistekoor ja kammerkoor Collegium Musicale. Kammerkoor oli oma kava kokku pannud Eesti autorite loomingust. Paljud laulud olid tuttavad koraaliraamatust, olid ka muud imeilusad laulud läbilõikes kodumaa ajaloost. Taas sai tähelepanu osaliseks Ridala kandi mees Cyrillus Kreek ja tema looming.
Seejärel olime valmis päeva kulminatsiooniks – kihelkonna õunaaia õunapuudega täitmiseks ja Eesti riigile sünnipäevakingituse üleandmiseks. Lindi lõikasid läbi Haapsalu linnapea Urmas Sukles ning 13aastane naabripoiss Jarek Tenson. Õunaaia piirdeaed oli valmis juba maikuus. Koguduse liikmed meisterdasid õunaaiale ümber jänese- ja kitsekindla traataia. Augud õunapuude jaoks kaevati naabrite kopa abiga nädal enne, istutuspesad rikastati ka hobusesõnnikuga, kohale toodi paakauto ja algas usin kastmine.
Kihelkonnapäeva hommikul veeres aiaväravasse kaubik otse Mulgimaalt Polli Aiandusuuringute Keskusest. Välja tõsteti 59 õunapuud kihelkonnaaia jaoks ja üks „Madli“-nimeline õunaistik ka meie Kärkölä sõpruskogudusele Soomest, kes oli tulnud appi pidu pidama ning istutas koguduse õunaalleesse oma kingitusepuu sõpruse märgiks.
Ühtekokku sai õunaaeda 30 eri sorti puukest kahekaupa nii, et kaks viirgu on suviseid õunu, kaks viirgu sügisesi ja kaks viirgu selliseid, mida annab ületalve pidada ning jõulude ajalgi lauale panna.
59 puud sümboliseerivad 56 Ridala kihelkonna küla, kahte asulat ja ühte linna (Haapsalu). Sedasi sai üheskoos korratud muinasaegset kihelkonna lepingut hoida ja toetada üksteist nii rõõmus kui ka ohu korral.
Piiskop Tiit Salumäe õnnistas õunaaeda ja kõiki kohalolijaid. Päeva lõpuks olid ka kõik istikud mulda pandud, naabrite ja sõprade abiga, ühisel jõul.
Päev jätkus supisöömisega, mille olid valmistanud Kaitseliidu Lääne maleva naiskodukaitsjad. Pidupäevakooki tõid ka pidulised kaasa ühiseks nosimiseks.
Söömaajale järgnes lühiloeng õunapuude hooldamisest, kihelkonnateemaline viktoriin, taidlejate esinemine. Päeva lõpetas simman.
Oli üks tore ja tegus päev, palju rõõmsaid inimesi. Kõrvus helisevad veel naabrite sõnad: „Selleks ju naabrid ongi!“ Just nimelt selleks, et üksteist toetada ja hoida. Mida paremini me üksteist tunneme, seda turvalisem on olla ja seda kindlamalt saab elus probleemidest üle.
Südamest suur tänu kõigile osalejatele ja tublile töörühmale! Pea kolmekümnele eestvedajale said üle antud Lääne praosti Leevi Reinaru tänukirjad või Ridala kihelkonna „aukodaniku“ kihelkonnatriibulised sokid. Sokid said kootud Ridala kihelkonna värvides ja triipudes koguduse liikmete ja sõprade abiga. Ridala kihelkonna triibud on erakordsed – viis liturgilist värvi: punane, roheline, violetne, must ja valge. Oleme ära triibutanud ka Ridala bussipeatuse, postkastiseina, laste mänguväljaku ja nüüd veel 14 paari „aukodaniku“ sokke.
Haapsalu linn, mis ei kuulu kihelkonna koosseisu. Ajalooliselt on Haapsalu piiskopilinnus saanud linnaõigused 1279. aastal ning olnud kolm järgnevat sajandit Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks.
Omavalitsusüksus Haapsalu linn moodustati Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusena pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise omavalitsusliku Haapsalu linna ja Ridala valla liitmisel.
Arengukava on strateegiline dokument, mis määratleb Eesti Poksiliidu rolli Eesti spordi- ja kultuuri maastikul, missiooni, eesmärgid ja tegevuskava aastateks 2012–2020.
Eesti Poksiliidu arengukava lähtub rahvusvahelise olümpialiikumise ja Eesti spordipoliitika üldistest arengusuundadest ja põhimõtetest.
Eesti Poksiliit on üks vanematest Eesti spordi alaliitudest, mis taasasutati 1989. aastal, 1920. a asutatud Eesti Spordi Liidu poksiosakonna õigusjärglasena. Tänapäeval on Eesti Poksiliit Rahvusvahelise Poksi Assotsiatsiooni (AIBA), Euroopa Poksi Konföderatsiooni (EUBC) ja Eesti Olümpiakomitee ( EOK ) liige. Rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide ja Eesti Olümpiakomitee liikmena koondab Eesti Poksiliit kolmkümmend olümpiapoksi propageerivat ja arendavat spordi- ning poksiklubi üle Eesti.
Eesti Poksiliidu raames tegutsevad Arbitraažikohus (Distsiplinaarkomisjon), Treenerite Kutsekvalifikatsiooni ja Metoodika Komisjon, Poksikohtunike Komisjon, Poksiveteranide Ühendus.
Eesti Poksiliidu missioon on olümpiaväärtuste edendamine ja propageerimine olümpiastiili poksi arendamise kaudu. Missiooni täitmisel peab Eesti Poksiliidu juhtkond eriti tähtsaks poksispordi arendamist, noorte sportlaste olümpiaharidust, treenerite ja kohtunike pidevat enesetäiendamist, Eesti rahvuskoondisele treening- ja võistlustingimuste tagamist ning üleriigiliste ja rahvusvaheliste olümpiastiili poksivõistluste, s.h. üldharivate noorteürituste kõrgel tasemel läbiviimist.
Eesti Poksiliit on Eesti poksielu korraldaja ja arendaja ning olümpismi väärtuste kandja, mis on avatud loomingulistele ideedele ning uutele olümpialiikumise ja spordi projektidele. Kaasaegne rahvusvaheline treening- ja võistluskeskkond ning võistluste, aga ka täiendkoolituse seminaride läbiviimise kõrge tase võimaldavad Eesti Poksiliidul aktiivselt osaleda rahvusvahelises olümpialiikumises harrastus-, võistlus- ja tippspordi tasemel.
Kindlustada Eestis kvaliteetselt läbiviidavate üleriigiliste ja rahvusvaheliste olümpiapoksi võistluspaikade geograafia laienemine ning korraldada Balti riikide olümpiapoksi Meistrivõistluste läbiviimist.
Kindlustada Eesti olümpiapoksi rahvuskoondis kõrgel tasemel ja sportlikult aktiivse järelkasvuga, suurendada Eesti tipppoksijate rahvusvahelist läbilöögivõimet. Tagada vähemalt ühe Eesti poksija – Ainar Karlson, Kaspar Vaha – 2012.a Londoni Olümpiamängudele pääsemine normide täitmise kaudu kvalifikatsiooniturniiril Istanbulis 13.-22. aprill 2012.
Luua maksimaalselt sobivad tingimused ja keskkond andekate noorte arenguks ning Eesti rahvuskoondisesse pääsemiseks, samas tagades neile võistlus- ja treeningprotsessi kõrge kvaliteet.
Tõsta võistluspoksi kui spordiala populaarsust ja arusaadavust laiema ringi spordihuvilistele, tagades kvalifitseeritud treenerid treeningute läbiviijatena ja võimaldades õppematerjalide kättesaadavuse üle Eesti.
Tõsta Eestis olümpiapoksi propageerivate ja arendavate spordi- ja poksiklubide personali kvaliteeti. Tõsta olümpiapoksi kui spordiala ja sellesse kaasatud sportlaste, treenerite, kohtunike ja juhtide kui spordiinimeste tuntust ja mainet.
Luua Eesti Poksiliidu eestvõttel hiljemalt 2012.aastaks Eesti Olümpiapoksi Regionaalsed Keskused Tallinnasse, Tartusse ja Narva, et tagada liikmesklubidele ühistreeningute ja võistluste läbiviimiseks soodsad tingimused.
Jätkata Eesti tiitlivõistluste – Eesti täiskasvanute Meistrivõistluste ( U35, 19-34 aastased), A-juunioridele ( U19, 17-18 aastased), B-noortele( U17, 15-16 aastased), C-koolinoortele ( U15, 13-14 aastased) läbiviimist. Samuti pidada noorsoo klassi U-23 Eesti Meistrivõistlusi, mille tulemusi Eesti Kultuuriministeerium aktsepteerib noorte toetuse määramisel.
Jätkata EMV läbiviimise õiguste delegeerimist EPL-ile soodsatel tingimustel lepingulistel alustel Eesti Poksiliidu liikmesklubidele.
Tagada Eesti Meistrivõistluste kvaliteetne läbiviimine, kehtestades alates 2012.a. järgmised meetmed:
1) kõikide osavõtjate kohustuslik eelregistreerimine koos stardimaksu tasumisega panga ülekandega EPL arvelduskontole hiljemalt 7 päeva enne EMV. Kohapeal tasumisel on stardimaks kahekordne.
Jätkata koostööd kohalike omavalitsustega ja regionaalsete spordiliitudega Eesti tiitlivõistluste läbiviimisel, tiitlivõistlustel kultuuriliste ja meelelahutuslike programmide tagamisel ning kohalike omavalitsuste paberkandjal väljaannete ja elektrooniliste infoportaalide kaudu internetis Eestis läbiviidavate olümpiapoksi võistluste kohta teabe edastamisel.
Jätkata läbirääkimisi Läti ja Leedu Poksiliitudega Balti riikide Poksi Meistrivõistluste läbiviimise traditsiooni , eesmärgiga viia läbi 2012.a.järjekordsed Balti riikide Meistrivõistlused. Samuti käivitada läbirääkimised ja otsida prtnereid iga-aastaste maavõistluste korraldamiseks ajavahemikul 2012-2020.
Soodustada vähemalt ühe liikmesklubi poolt korraldatava rahvusvahelise turniiri EUBC võistluskalendritesse lülitamist .
Tagada Eesti Poksiliidu võistluskalendrisse lülitatud klubides korraldatavate poksi-turniiride kvaliteedi ja AIBA võistlusmäärustiku järgimist. Kehtestada alates 2012. aastast eespool nimetatud turniiride lülitamiseks Eesti Poksiliidu võistluskalendrisse järgmised nõuded:
c) Eesti Poksiliidu tehnilise delegaadi lähetamisega seotud kulude tasumine turniiri korraldaja poolt ning muud juhatuse poolt kinnitatud nõuded.
Esitada EUBC-le taotlus ettepanekuga läbi viia üks Euroopa tiitlivõistlusi Eestis. Kooskõlastada selleks luba Eesti Kultuuriministeeriumiga, Eesti Olümpiakomiteega ja teiste asjaosaliste isikutega.
1.Kinnitada Eesti rahvuskoondise koosseisu arvamise ja rahvusvahelistele tiitlivõistlustele ning turniiridele lubamise tingimused ja kord, nii kodu- kui ka välismaal võisteldes
2. Tagada koondisse arvatud poksijate poolt treening- ja võistlusprotsessi täitmine, sõlmides kolmepoolse lepingu Eesti Poksiliidu, koondislase koduklubi ja koondislase vahel, mis reguleerib poolte õigused, kohustused ja sanktsioonid kohustuste mittetäitmise korral;
3. Kindlustada Eesti Poksiliidus töölepingu alusel olümpiakoondise vanemtreeneri ametikoha loomine hiljemalt 2012.aastal.
4. Eesti rahvuskoondise treening- ja võistlusplaanide kinnitamine ühe võistlusaasta lõikes EPL juhatuse poolt vanemtreeneri kirjaliku projekti alusel.
5. Kindlustada juhatuse poolt kinnitatud koondise treening- ja võistlusplaanide finantseerimine sponsortoetuste kaudu.
6. Kindlustada Eesti poksikoondisele treeningbaas ja poksivarustus treeningplaanidega ette nähtud treeninglaagrite läbiviimiseks.
7. Tagada Eesti rahvuskoondise liikmetele esindusvorm (võistlussärk, võistluspüksid, esindusdress, T-särk) Eesti tunnusmärkidega rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja maavõistlustel esinemiseks.
8. Tagada Eesti rahvuskoondise liikmetele optimaalsed tingimused treeninguteks ja võistlusteks alates 2012.a.:
8.1. Kandideerida riigieelarvelistele õppekohtadele Audentese erakoolis Eesti Olümpiakomitee Noorte koolitusprojekti raames;
8.2. Läbida Kaitseväe teenistus Eesti Kaitseväe Spordiroodus soodustingimustel koostöös Eesti Olümpiakomiteega ja Kaitseväe Ressursside Ametiga.
9. Tagada Eesti rahvuskoondise liikmetele spordikarjääri jätkamiseks võimalus töötada treenerina ja osaleda tasuta Eesti Poksiliidu poolt korraldavatel treenerite koolitustel ning seminaridel.
Eesti Poksiliidu bürool tagada AIBA võistlusmääruste uute redaktsioonide levitamine liikmesklubidele ning elektroonilisel kujul Eesti Poksiliidu veebileheküljel avaldamine.
Tagada laiema ringi spordihuvilistele AIBA võistlusmäärusi kajastavate illustreeritud ja kommentaaridega väljaande, mis sisaldab ülevaadet olümpiapoksi kui spordiala filosoofia, ajaloo, õpetamise metoodika kohta kirjastamine ja levitamine raamatupoodides üle Eesti.
Jätkata koostööd Eesti Olümpiakomiteega ja Eesti Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutusega kutsekvalifikatsiooni protsessi edendamisel, s.h. tagada Eesti Poksiliidu osalemine Eesti Olümpiakomitee projektides, mis aitavad kaasa poksitreenerite ja fitnesspoksitreenerite kutsekvalifikatsiooni tõstmisele;
Eesti Poksiliidu kutsekomisjonil tagada hiljemalt 01.01.2012 poksitreenerite raamõppekavade, koolitusprogrammide ja vajalike õppevahendite väljatöötamine ja kinnitamine.
Eesti Poksiliidu kutsekomisjonil kindlustada Eesti Poksiliidu büroo raamatukogu poksialaste materjalidega sporti ja poksi käsitlevate meetodiliste väljaannetega laenutamiseks kõikidele Eesti Poksiliidu liikmesklubidele. Samuti tagada õppematerjalide kättesaadavus Eesti Poksiliidu veebilehel.
Eesti Poksiliidu bürool koostöös klubidega, kohalike omavalitsustega ja regionaalsete spordiliitudega töötada välja hiljemalt 01.01.2012. a esialgne projekt Euroopa struktuurfondidest finantseerimise taotlemiseks liikmesklubide infrastruktuuri võistluspoksiga tegelemise parandamiseks.
Eesti Poksiliidu kutsekomisjonil koostöös Läti, Leedu, Soome ja Vene poksiliitudega töötada välja hiljemalt 01.01.2012 esialgne projekt Euroopa struktuurfondidest finantseerimise taotlemiseks liikmesklubide inimressursi kvaliteedi parandamiseks.
1. Rakendada suuremal määral Eesti Poksiveteranide Ühenduse potentsiaali Eesti poksile oluliste promoprojektide ja ürituste läbiviijana. Eesti Poksiliidu tehnilisel toel valmistada ette projektid Eesti fondidest finantsvahendite taotlemiseks Eesti tuntuimate poksiveteranide mälestusele pühendatud ürituste läbiviimiseks, sh näitused, mälestusõhtud, kontserdid, vastavasisuliste väljaannete kirjastamine. Eesti Poksiliidu bürool tagada elulugusid kajastavate lugude ilmumine meediaväljaannetes.
2. Eesti Poksiliidul esitada Eesti Kultuuriministeeriumile taotlusi riiklikele preemiatele elutöö eest.
3. Jätkata Eesti Poksiliidu iga-aastaseid presidendi vastuvõtte võistlushooaja lõpetamisel, kutsudes aastalõpu jõulupeole üritusele kõik Eesti mainekamad poksispordi veteranid;
5. Autasustada Eesti poksile positiivse tuntuse ja maine toonud kauaaegseid aktiviste ning toetajaid Eesti Poksiliidu auliikme nimetusega koos kuldse rinnamärgiga alates 2011.a.
Käivitada hiljemalt 01.01. 2012.a. Olümpiapoksi Keskuse loomise projekt. Keskus on mõeldud üleriigiliste ja rahvusvaheliste poksivõistluste läbiviimiseks, rahvuskoondise treeninglaagriteks, liikmesklubidele treeningvõimaluste tagamiseks, poksiinimeste sotsiaalse elu (seminarid, aastapäevad, näitused, promoüritused, konverentsid, veteranide kokkutulekud) organiseerimise tingimuste loomiseks. Selleks tuleb uurida ehitamise või ka teiste spordiorganisatsioonide baasil renoveerimise võimalusi ja läbirääkida teiste võistlusalade alaliitudega ning Eesti regionaalsete spordiliitudega koostöö võimalustest antud valdkonnas.
Eesti Poksiliidu bürool valmistada ette hiljemalt 01.06.2012 vastava taotluse projekt EL struktuurfondidesse (projekteerimine, ehitus või renoveerimine). Samuti viia läbi eelnevad läbirääkimised Eesti Olümpiakomiteega, EV Kultuuriministeeriumiga ja maakondade valitsusorganitega.
Ette valmistada projekti tutvustavad materjalid võimalikele sponsoritele erasektorist. Jagada olemasolevatele sponsoritele informatsiooni Eesti Poksiliidu arengutest ja perspektiividest.
Eesti Poksiliitu juhib president, kes vastutab alaliidu seisundi ja arengu eest. Eesti Poksiliidu juhatus kinnitab Eesti Poksiliidu peasekretäri, Eesti Poksiliidu peatreeneri, Treenerite Komisjoni, Eesti Poksitreenerite Kutsekomisjoni poolt ette valmistatud Eesti rahvuskoondise treening- ja võistlustegevuse, Eestis läbiviidavate üleriigiliste ja rahvusvaheliste võistluste läbiviimise, Eestis tegutsevate poksitreenerite täiendkoolituse ja kutsekvalifikatsiooni tegevuse, tervisepoksi treeningprogrammide väljatöötamise ja rakendamise kavandamisega seotud küsimused ning Eestis olümpiapoksi reguleerivad raamdokumendid (Eesti- ja rahvusvahelistele tiitlivõistlustele lubamise tingimused, Eesti rahvuskoondisse arvestamise tingimused, liikmesklubidele võistluspunktide arvestamise tingimused jms).
Eesti Poksiliidu strateegiline juhtimine (tegevuse üldised eesmärgid ja suunad, arengukavad, investeerimiskavad, eelarved jms) toimub käesoleva arengukava ning selle põhjal väljatöötatud rakenduskavade ning vastutavate Eesti Poksiliidu võimuorganite otsuste ja esildiste alusel.
Oma tegevuses Eesti Poksiliit juhindub Eesti spordi reguleerivast seadusandlusest ning Eesti spordi juhtivate institutsioonide, Eesti Olümpiakomitee ja EV Kultuuriministeerium korraldustest ja soovitustest. Eesti Poksiliit teeb koostööd nimetatud institutsioonidega Eestis olümpiapoksi järjepidevaks arendamiseks ning harrastus-, võistlus- ja tippspordi tasemel tegevustele finantseerimise tagamiseks.
Eesti Antidopingukeskus (poksijate- ja treenerite dopinguvastane koolitus, Eesti rahvuskoondise võistlusväliste dopinguvastaste testide läbiviimine, Eestis läbiviidavate rahvusvahelistel tiitlivõistlustel dopingutestide läbiviimise tagamine WADA standartide kohaselt);
Eesti riiklikud ülikoolid ja uurimiskeskused (olümpiapoksi arendamiseks teadustöö läbiviimine; treenerite täiendkoolitusprogrammide väljatöötamine, treenerite tasemekoolitus);
Audentese erakool (Eesti rahvuskoondise gümnaasiumiealistele liikmetele kvaliteetse hariduse tagamine, koondise liikmetele treening- ja võistlusprogrammides osalemiseks soodsate tingimuste loomine);
Eesti Olümpiaakadeemia (harrastus-, võistlus- ja tippsportlastele olümpiaalase hariduse tagamine, treeneritele ja kohtunikele olümpiaalase täiendkoolituse tagamine);
Eesti Kaitseressursside Amet (sõjaväkke kutsutud Eesti rahvuskoondise liikmetele koondise treening- ja võistlusprogrammides osalemiseks soodsate tingimuste loomine, Eesti Kaitseväes karjääriteenistuses huvitatud Eesti rahvuskoondise liikmetele karjääriteenistuse võimaluste tagamine);
Eesti Spordimuuseum sünniaastapäevade, näituste ja muude loomeprojektide kavandamine ja realiseerimine);
Kohalikud omavalitsused, regionaalsed spordiliidud (Eesti tiitlivõistluste, maavõistluste ja turniiride läbiviimine, Eesti Poksiliidu liikmesklubidele soodsate tegutsemistingimuste tagamine)
Eesti Poksiliidu olulisemad koostööpartnerid rahvusvahelisel tasandil on Rahvusvaheline Poksi liit (AIBA), AIBA Euroopa Poksi Konföderatsioon (EUBC) ning teiste riikide poksiliidud (Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Soome, Rootsi, Norra Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa).
Jätkub aktiivne osavõtt AIBA ja EUBC poolt korraldatavatest rahvusvahelistest tiitlivõistlustest (Maailma MV, Euroopa MV, Olümpiamängude poksiturniirid) ning teistest rahvusvahelistest olümpiapoksi turniiridest Eesti rahvuskoondise aktiivsel osavõtul.
Eesti Poksiliit koostöös naaberriikide poksiliitudega käivitab treenerite ja poksikohtunike täiendõppe rahvusvahelised projektid.
Eesti poksi rahvuskoondise treening- ja võistlusprotsessi ratsionaliseerimiseks ja kaasajastamiseks, Eesti tiitlivõistluste, maavõistluste, turniiride, lahtiste ringide, seminaride läbiviimiseks, kaasaaegse infrastruktuuri loomiseks ning Eesti Poksiliidu juures tegutsevate võimuorganite (juhatus, arbitraažkohus, büroo) ja ühiskondlike struktuuride ( Treenerite Komisjon, Eesti Poksikohtunike Komisjon, Kutsekomisjon ) tegevusele tingimuste loomiseks rajatakse Tallinnasse ühtne Olümpiapoksi Keskus. Eesti Poksiliidu perspektiivne ruumivajadus, lähtudes Keskuse kasutamise eesmärkidest on 1000 m2. Keskuse rajamisse võivad olla kaasatud ka teised alaliidud (kik-boxing, muay thai poks, vehklemine, maadlus.
Eesti Poksiliidu plaanides on ka Olümpiapoksi Kõrgema Spordikooli loomise idee, mille elluviimisega oleme juba alustanud ja lõpuni tuleb viia 2012. a sügiseks.
Eesmärgiks seatakse, et jooksev igaaastane erinevate tuluallikate osakaal 2012 – 2020 jaguneks järgmiselt:
Tegevused Riik ja KOV Erasektor EL ja Eesti fondid Sihtotstarbelised maksed ja liikmemaksud Ettevõtlustulu AIBA, EUBC ja teiste riikide poksiliidud
Tasuliste teenuste osutamisest Eesti Poksiliidu käsutuses oleva poksivarustuse baasil (poksiringi ja muu poksivarustuse rent, poksimeenete müük).
|
OSCAR-2019
|
||
24/7 Veebiseminar - Mida pidada silmas isikuandmete töötlemise lahenduste loomisel ja arendamisel tulenevalt 2018 jõustuvast isikuandmete kaitse määrusest. Koolitaja: Urmas Kukk Sisekoolitus - Omavalitsuse juhtimise ja koostöövõimekuse programm Sisekoolitus - Meeskonnatöö seikluskoolitus
Veebiseminar- Värbamisel ja katseajal kompetentsi väljaselgitamise tehnikad„Kõik veebiseminarid on head sellepärast, et ma ei pea kulutama aega kuhugi reisimisele, ...
Addendaga koostööd teha on alati suur rõõm, kuna töötajad on oma valdkonna spetsialistid, elurõõmsad ja kokkulepetest peetakse alati kinni. Koolitajana ...
Perioodil august - oktoober 2018 toimuvad Sotsiaalministeeriumi tellimusel koolitused kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele eesmärgiga tõsta nende kompetentsi sotsiaalteenuse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel.
Meede „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused (TAT) „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“.
Koolituse eesmärk on anda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele juriidilisi teadmisi nende töövaldkonda puudutavates õiguslikes regulatsioonides orienteerumiseks, nende mõistmiseks, järgimiseks ja nendest tulenevalt oma töö korraldamiseks ning vajalike protseduuride loomiseks ja rakendamiseks.
Koolitusel osalenu saab aru, millistest seadustest tuleneb kohaliku omavalitsuse kohustus korraldada oma elanike sotsiaalkaitselist abi ja millisest seadusest peab kohalik omavalitsus selle abi korraldamisel lähtuma.
Koolitusel osalenu teab, millised on kohaliku omavalitsuse poolt võetud vabatahtlikud kohustused ja millised on seadusest tulenevad kohustused.
Koolitusel osalenu teab, millised on kohaliku omavalitsuse abi andmise korra kehtestamisega seonduv regulatsioon ja seonduvad ülesanded.
Koolituse läbinu teab hästi õigusliku reguleerimise süsteemi ja meetodeid ning saab aru, mis on erineva taseme õigusaktid, haldusaktid ja lepingud. Koolituse läbinu saab aru, kuidas õigussuhted tekivad ja mismoodi saab suhteid kujundada ja muuta.
Koolitusel osalenu teab haldusmenetluse ja lepinguõiguse alustõdesid ning tunneb nii haldusotsuse kui lepingu peamisi komponente ja suudab kontrollida, kas need vastavad tema soovitule ning tunneb ära riskiohtlikud olukorrad.
Koolituse läbinu teab, kuidas koostada korrektset otsust abivajaja taotlusele – sh otsuste tegemise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine, uurimispõhimõtte rakendamine, abivajajale tema õiguste ja kohustuste selgitamine, kaalutuspõhimõtete ja põhjendamiskohustuse rakendamine, menetlustähtaegadest kinni pidamine, otsuste teatavaks tegemine ja inimesele kättesaadavaks tegemine.
Koolitusel osalenu on tuttav vaidemenetluse kui seadusega sätestatud vaidluse lahendamise meetodiga ning sellele järgneva menetlusega.
Kohaliku omavalitsuse töötajad, kelle ülesandeks on sotsiaalabi planeerimine, arendamine ja korraldamine. Kokku koolitatakse 160 spetsialisti, arvestusega, et igast KOV-st osaleb vähemalt üks esindaja.
Kohtade arv igale koolitusele on piiratud. Igasse koolitusgruppi registreerime 16-20 osalejat. Koolitustele registreerumine lõpeb koolitusgruppide täitumisel. Igale koolitusele saab registreeruda ühest asutusest maksimaalselt 2 osalejat. Juhul, kui koolitusele jääb vabu kohti, lubatakse ühest asutusest registreeruda ka rohkematel osalejatel. Juhul, kui ühest asutusest registreerub koolitusele rohkem kui 2 osalejat on korraldajatel õigus registreerumisi tagasi lükata või lisada osalejad nö ootelehele. Samuti on korraldajal õigus registreeringuid tagasi lükata juhul, kui gruppi registreerub rohkem huvilisi kui on märgitud koolituskohtade piirarv vastaval koolitusel.
NB! Koolitusele registreerunud kinnitab lõplikult Sotsiaalministeerium ning sellest teavitatakse osalejaid e-kirja teel.
Millistest seadustest tuleneb KOV kohustus korraldada oma elanikele sotsiaalkaitselist abi ja millistest seadustest peab KOV selle abi korraldamisel lähtuma?
Ülevaade asjakohastest kehtivatest õigusaktidest, millest tulenevad KOV-idele kohustused korraldada ja millest peavad KOV-id lähtuma elanikele sotsiaalkaitselise abi korraldamisel – PS § 10, § 12, § 28, KOKS § 6, § 22 lg 1 p 5, SÜS, SHS § 5, 2. peatükk, PKS 8. peatükk, 1 jagu, HMS, HKTS (menetlustähtajad)
Millised on KOV-i poolt vabatahtlikult võetud kohustused ja millised seadusest tulenevad kohustused?
Ülevaade kohustustest, mis tulenevad KOV’idele seadustest ja nendest, mida KOV-id on võtnud täitmiseks vabatahtlikult.
Kohaliku omavalitsuse õigusakti ehk abi andmise korra koostamine (sh millist informatsiooni peab üldine abi andmise kord sisaldama, selged põhimõtted, mida kordade koostamisel kasutada tuleb, et välja töötatav kord seadusega vastuollu ei läheks)
Spetsiifilised nõuded sotsiaalhoolekandelise abi andmise korrale – millist informatsiooni peab kord sisaldama, sh SHS § 14.
Sisuline regulatsioon ja õiguslik vorm – kuigi tegemist on õigusdokumendiga ei ole esmatähtis õigusküsimused vaid sisu.
NB! Koolitusel osalejad saavad 3 päeva enne koolituse toimumist pdf-formaadis elektroonilised õppematerjalid, mille palume koolitusele kaasa võtta!
Ida-Virumaal Jõhvis – 1. ja 2. oktoober (eesti keeles) ja 9. ja 10. oktoober 2018 NB! Osalejate soovi korral tagame koolitusele järeltõlke vene keelde!
Ühe koolituse (koolitusgrupi) kontaktõppe maht on kokku kaks koolituspäeva ehk 13 akadeemilist tundi (ak/h), millest esimese päeva maht on 6 ak.h ja teise päeva maht 7 ak.h
Katrin tegutseb advokaadina juba alates 2006. aastast ja on Eesti Advokatuuri juhatuse liige. Katrinil on mitmekülgne kogemus klientide nõustamisel perekonnaõiguse teemadel nii kohtus kui kohtuväliselt. Ta on juhtinud advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni aastatel 2013-2016 ning nõustanud perekonnaõigust puudutavates küsimustes lapsevanemaid Lastekaitse Liidu ja Eesti Advokatuuri koostööprojekti „Hea nõu lastega peredele“ raames.
Nõustades kliente omab Katrin tihedat kokkupuudet ka KOV sotsiaalvaldkonna esindajatega (sotsiaaltöötajad, lastekaitsespetsialistid jt), mis annab tiheda kokkupuute ja tööspetsiifika tunnetuse plaanitava koolituse sihtrühmaga.
2017. aasta sügisel kuulus ta töögruppi, kes koostas Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel Ülalpidamiskohustuse analüüsi, mis on üheks koolitatava mooduli teemaks ja alusmaterjaliks. Analüüsi koostamise käigus suhtles Katrin erinevate KOV-ide sotsiaalhoolekande spetsialistidega ning tutvus KOV-ide poolt kehtestatud õigusaktidega, sh. sotsiaalteenuste osutamise kordadega. Katrin tutvustas ülalpidamiskohustuse analüüsi tulemusi 2018. aasta kevadel Tallinnas toimunud Linnade ja Valdade Päevadel.
Alar omab õigusalast kõrgharidust ning tegutseva vandeadvokaadina on kursis ning pädev rääkima hankedokumentide tehnilises kirjelduses välja toodud õigusalastel teemadel (haldusakt ja vaidemenetlus). Alar on suure juhtimis- ning koolitajakogemusega: on erinevate ülikoolide lektor, lisaks on tal juhi kogemus erinevatest riigiasutustest, paljude äriühingute nii nõukogu kui ka juhatuse liikme kogemus.
Alar Urm on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (1991). Ta on töötanud mitmetes riigiasutustes, sh 12 aastat Rahandusministeeriumis erinevate osakondade juhina. On olnud enam kui 10 ministri õigusnõustaja. Muudes asutustes ning juriidilistes isikutes on ta juhatuse liige, nõukogu liige, projektijuht, nõunik, vandeadvokaat.
Alar Urm on mitmete koolitusfirmade koolitaja (Addenda OÜ, Preismann Koolitus OÜ, Tallinna Konverentsid jt). 2017/ 2018 aastal viis Alar läbi koostöös Addendaga üldhariduskoolide tippjuhtide õigusalast täienduskoolitust (maht 128 ak.h) ning koolituse raames käsitles Alar 8. ak. tunni ulatuses ka haldusakti ja vaidemenetluse teemat (koolituse tellija SA Innove). Lisaks on Alar läbi viinud juriidilisi koolitusi Juristide Liidus ning lugenud Õiguskeskuse kohtunike koolitustel.
Koolitus on praktilise suunitlusega koosnedes kahest õppepäevast. Koolitusmeetodiks on loeng, diskussioon, praktilised näited ja näidiskaasuste ning testi lahendamine.
Osalejad lahendavad teise õppepäeva lõppedes testi küsimusi, mille eesmärk on saadud teadmiste kinnistamine.
Koolitus loetakse läbituks, kui isik osaleb kahepäevase koolituse mõlemal päeval ja kinnitab oma osalemise mõlemal päeval allkirjastades vastava registreerimislehe.
Koolituse kohtade arv on piiratud! Mitteosalejatel palume teavitada koolitusest loobumisest vähemalt 4 päeva enne koolituse toimumist!
|
OSCAR-2019
|
||
Venemaa liitumisläbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) jõuti Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel kokkuleppele, mis näeb ette liitumiskuupäevast Venemaa eksporditollimaksu (seni 25%) alandamise männi- ja kuusepalgile, mis eksporditakse Euroopa Liitu selleks kehtestatud tariifikvoodi piires.
Senisteks importijateks loetakse neid, kes on aastatel 2004 ja/või 2007 Venemaalt importinud kuuske mändi või mõlemat vähemalt 5000 m³.
Euroopa Nõukogu (14.12.2011) otsus Venemaa ja Euroopa Liidu vahelise lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta
Senise importija staatuse said esimesel kolmel kvoodiperioodil ettevõtjad, kes vastasid järgmistele kriteeriumitele:
Määruse 498/2012/EL artikkel 17 kohaselt olid senise importija staatusega importijad kohustatud valima omale võrdlusperioodi (2004, 2007 või mõlema aasta kombinatsioon), mis sai nende personaalseks impordi maksimumkoguseks (nn. ülemmääraks) üleminekuperioodi jooksul (september-detsember 2012, 2013 ja 2014).
Esimesel kolmel kvoodiperioodil senise importija staatuse saamiseks pidi importija esitama hiljemalt 3. juuliks 2012 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse info valitud võrdlusperioodi ja tegeliku impordi kohta sellel võrdlusperioodil (kuusk ja mänd eraldi).
Pärast määruse 498/2012 jõustumist (17.08.2012) tegi komisjon kvoodilubade andjatele (Eestis Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium) teatavaks ülemmäärad, mis on saadud määruse artikli 6 lõike 2 kohaste arvutuste tulemusena.
Tariifikvoot avanes Venemaa WTOga liitumise kuupäevast ning sellest alates on kõigil importijatel võimalik esitada jooksvalt taotlusi kvoodiloa saamiseks. Selleks tuleb täita vastav taotluse vorm ning saata see koos kõigi vajalike täiendavate dokumentidega (leping või eelleping, määruse 498/2012 II lisas toodud tunnistus) nõuetekohaselt allkirjastatuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi.
Importijad saavad tariifikvoote kasutada, kui Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus (Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) on neile väljastanud kvoodikasutusloa.
Kvoodikasutuslube väljastatakse paberil, mida muuta pole lubatud. Kui siiski muudatusi on vaja teha, võetakse kvoodikasutusluba tagasi ja väljastatakse uus, sobivalt muudetud kvoodikasutusluba.
Importijad saavad kvoodikasutuslube konkreetse kvoodiperioodi jaoks taotleda kvoodiperioodile eelneva kalendriaasta 1. oktoobrist kvoodiperioodile vastava kalendriaasta 1. detsembrini.
Iga kvoodikasutusluba antakse välja importija ja eksportija vahel asjaomaste hõlmatud toodete kohta sõlmitud lepingus või eellepingus kokku lepitud kaubakoguse jaoks.
Kvoodikasutusluba antakse nimeliselt kvoodiomanikule. Sellised load kehtivad impordi suhtes kogu Euroopa Liidu tolliterritooriumil terve kvoodiperioodi vältel.
Taotluste puhul, mis esitatakse igal aastal 31. maiks ehk kvoodiperioodi esimesel poolel, eraldab komisjon tariifikvoodid vastavalt sellele, kas importija on liigitatud seniseks või uueks.
Taotluste puhul, mis on esitatud alates 1. juunist ehk kvoodiperioodi teisel poolel, eraldab komisjon ülejäänud tariifikvoodi kogused vastavalt kronoloogilisele järjestusele, milles komisjonile laekuvad liikmesriikide pädevate asutuste ehk kvoodilubade andja teatised üksikute importijate taotluste kohta.
Uutele importijatele ette nähtud kvoot eraldatakse kronoloogilises järjestuses, milles komisjonile laekuvad liikmesriikide kvoodilubade andjate teatised selliste importijate kvooditaotluste kohta.
Kvoodiperioodi teises pooles antakse igale importijale maksimaalselt 5% iga tooterühma ülejäänud tariifikvoodist.
Hiljemalt 15 kalendripäeva pärast iga kolmanda kuu lõppu teatavad importijad selle liikmesriigi kvoodilubade andjale, kui palju nad on lepinguga hõlmatud tooteid viimase kolme kuu jooksul tegelikult sinna liikmesriiki importinud.
Kui tollideklaratsiooni kantud koguseid on mõõdetud puukooreta ja kvoodiloa kandes nr 9 nimetatud kogus on märgitud puukoorega, esitab importija kvoodilubade andjale lisaks lõikes 1 sätestatud teabele sama tähtaja jooksul iga tollideklaratsiooni kohta ka õiged impordikogused, milles on arvestatud ka puukoort. Õigete koguste määramiseks kasutatakse määruse 498/2012 III lisas sätestatud paranduskoefitsienti.
Kui kvoodiluba ei ole kuue kuu jooksul pärast selle väljaandmist ära kasutatud, tagastab importija selle kvoodilubade andjale või teatab talle oma kavatsusest kasutada see ära ülejäänud kvoodiperioodi jooksul. Kui kvoodiluba on välja antud enne kvoodiperioodi algust, arvestatakse kuuekuulist tähtaega alates kvoodiperioodile vastava aasta 1. jaanuarist.
Kvoodilubade andjad teatavad viivitamata komisjonile kõikidest kvoodilubadest, mille importijad on neile lõike 1 alusel tagastanud. Asjaomases tooterühmas senistele importijatele ette nähtud saadaolevat ülemmäära muudetakse vastava koguse võrra.
Kvoodiloa andmise tingimuseks on nõue, et vastavad tooted läbivad liidu tolliterritooriumil töötlemise, mis annab neile liidu päritolustaatuse vastavalt nõukogu määruse nr 2913/92/EMÜ artiklile 24.
Kvoodiloa taotlus esitatakse kummagi tooterühma (kuusk ja mänd) jaoks eraldi ja see täidetakse trükitähtedega.
Taotlusele lisatakse eksportija ja importija vahel sõlmitud lepingu või eellepingu koopia, milles on näha kokkulepitud kauba kogus.
Suunama asjaomased tooted ettenähtud töötlusesse ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil pädev tolliasutus võtab vastu vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni, mis sisaldab kauba täpset kirjeldust ja TARICi koode.
Pidama liikmesriigis, kus luba on antud, nõuetekohast registrit, mis võimaldab kvoodilubade andjal teha kontrolle, mida ta peab vajalikuks, et teha kindlaks, et tooted on tegelikult suunatud ettenähtud töötlusesse, ja kõnealust registrit säilitama. Käesolevas punktis tähendab "register" andmeid, mis sisaldavad ükskõik millisel kandjal kogu vajalikku teavet ja tehnilisi üksikasju, mis võimaldavad kvoodilubade andjal toiminguid jälgida ja kontrollida.
Võimaldama kvoodilubade andjal rahuldavalt jälgida toodete liikumist asjaomase ettevõtte tootmiskohtades kogu töötluse jooksul.
Kui asjaomased tooted antakse üle, esitab taotleja piisavad tõendid selle kohta, et nad suunatakse ettenähtud töötlusse.
Kui importija või füüsiline või juriidiline isik, kellele importija sellised tooted edasi annab, jätab täitmata punktis 2 osutatud kohustuse, loetakse see võrdväärseks vastava tootekoguse osas kasutamata jäänud kvoodiloaga.
Täidetud kvoodiloa taotlus tuleb saata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu toimimise talitusele aadressil: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn.
|
OSCAR-2019
|
||
Väärtuskasvatuse konverents "Õpilane - väärtuskasvatuse subjekt või objekt?" toimub 3.–4. detsembril 2009 Tartus Dorpati konverentsikeskuses.
Konverentsi korraldab TÜ eetikakeskus koostöös Aarhusi Ülikooliga Taanis, TÜ haridusteaduskonna ning Taani Kultuuri Instituudiga.
Konverentsi toetavad Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku väärtusprogrammi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames ning Taani Saatkond Eestis.
Leida viise ja meetodeid lapsekeskse lähenemise praktiseerimiseks ning laste/noorte aktiivsuse ja kaasatuse suurendamiseks Eesti õppeasutustes;
Pakkuda Eesti lasteaedadele, koolidele ja kutsekoolidele võimalust vahetada oma kogemust väärtuskasvatuse alal;
Tutvustada väärtuskasvatust Taani haridussüsteemis ning saada Taanilt eeskuju väärtuskasvatuse rakendamiseks Eesti õppeasutustes.
Konverentsi keskmes on lapsekeskse hariduse idee. Kuna Taani koolid paistavad silma just õpilaste kõrge kaasatuse ning õpilase ja õpetaja vahelise aktiivse koostöö poolest, siis väärib tähelepanu viis, kuidas tekitatakse noortes tahe olla aktiivne ning osavõtlik õpilane ja kodanik.
Konverentsi esimesel päeval annab praktilise filosoofia professor, TÜ eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop ülevaate väärtuskasvatuse hetkeseisust Eesti koolides ning koolide eesseisvatest probleemidest. Väärtustest Taani koolis, demokraatlikust haridusest ning kodanikuharidusest räägivad haridusteaduse professor Ove Korsgaard ning haridusfilosoofia dotsent Lotte Rahbek Schou Aarhusi Ülikoolist (Danish School of Education, University of Aarhus). Noorte väärtushinnangutest räägib TÜ kasvatusteaduse dotsent Inger Kraav ning aktiivõppemeetodeid tutvustab TÜ religioonipedagoogika assistent Olga Schihalejev. Päeva lõpus toimub paneeldiskussioon õpilaste osavõtul.
Konverentsi teisel päeval võtab taanipoolse praktikuna sõna Aarhusi Õpetajateühingu esimees ja Taani Õpetajateühingu juhatuse liige Gordon Ørskov Madsen, kes tutvustab konkreetseid meetodeid, mida taani õpetajad õpilaste kaasamiseks ning koostöö arendamiseks tundides kasutavad. Samuti tutvustab ta Taani hindamissüsteemi ning õpilaste osalust õppetöövälises koolielus. Väärtuskasvatuse spetsiifikast eri õppeasutustes ning eri õppeastmetel räägib TÜ ajakirjanduse dotsent Halliki Harro-Loit. Teisel päeval toimuvad rühmatööd, kus on võimalik jagada oma õppeasutuse väärtuskasvatuse kogemust ning arutada lapsekeskse väärtuskasvatuse üle Eesti lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis ja kutsekoolis.
10.00–10.15 Korraldajate tervitus. TÜ eetikakeskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Taani Kultuuri Instituut
10.15–11.15 Ülevaade aastasest tegevusest väärtuskasvatuse alal. Margit Sutrop (praktilise filosoofia professor, TÜ eetikakeskuse juhataja)
12.45–13.30 Aktiivõpe väärtuskasvatuses? Võimalusi ja näiteid. Olga Schihalejev (TÜ religioonipedagoogika assistent, doktor)
14.15–15.00 Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega. Inger Kraav (Tartu Ülikooli kasvatusteadustedotsent)
10.00–10.45 Kommentaar Gordon Ørskov Madseni ettekandele: võrdlus Eestiga. Siiri Lepasaar (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna arendustalituse peaekspert)
10.45–11.15 Väärtuskasvatuse spetsiifikast eri õppeasutustes ning erinevatel õppeastmetel. Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse dotsent)
11.30–13.00 Lapsekeskne väärtuskasvatus eri õppeastmetes. Rühmatööd: lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutsekool
Väärtuskasvatuse konverentsid on alates 2008. aastast iga-aastaseks TÜ eetikakeskuse traditsiooniks, mille eesmärgiks on tutvuda erinevate Euroopa riikide kogemusega ja soodustada eesti koolide väärtuskasvatuse jõudmist Euroopa tasemele. Igal aastal keskendume mõne maa hariduselu ja väärtusarenduse tundmaõppimisele. 2008. aastal keskendusime Soomele. Sellel aastal on fookuses Taani, järgmistel aastatel on plaanis tutvuda väärtuskasvatusega Saksamaa ning Hollandi koolides.
Reedel, 9. oktoobril toimuvad Tallinnas Vabariigi Presidendi Mõttekoja ja Tartu Ülikooli Eetikakeskuse ühised Kärajad, mis keskenduvad tänavu usaldusele ja vastutusele poliitikas, majanduses ja ühiskonnas. Ligi 150 arvamusliidrit otsivad ühiselt ja eraldi vastuseid Eesti tuleviku olemuslikele küsimustele ning vahetavaid mõtteid majandussurutise õppetundide üle.
Kärajapäev algab kell 11 Vabariigi Presidendi avatervitusega ning päädib kell 16 algava ligi kahetunnise diskussiooniga Riigikogus esindatud erakondade esimeeste vahel (modereerib BNSi peatoimetaja Ainar Ruussaar).
Samuti toimub kaks paneeldiskussiooni. Majanduse-teemalist diskussiooni juhatab Eesti Panga asepresident Märten Ross, paneelis on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja pangandustegelane Indrek Neivelt. Diskussiooni "ühiskond ja poliitika" juhatab Tartu Ülikooli Eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop, paneelis Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige Tiina Kaalep, politoloog Iivi-Anna Masso ja ärikonsultant Raivo Vare.
Kärajad said Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese algatusel alguse 2007. aasta oktoobris Pärnus, mullu koguneti Tartus.
Konverentsi eesmärgiks oli üheskoos nõu pidada selle üle, kuidas saab erinevates ainetundides väärtusi käsitleda ja kujundada ning kuidas õpetajatele selliseks väärtuskasvatustööks ainekavade kaudu abistavaid suuniseid anda.
Plenaarettekannetele ja ühisele arutelule järgnes praktiline grupitöö -valdkondlikes seminarides analüüsiti ainekavadega tehtud tööd väärtusalasest aspektist ja arutati ainekava tegijatega edasisi arendusvõimalusi.
|
OSCAR-2019
|
||
Julge ja sügavalt isiklik raamat muutunud peresuhetest, väärtushinnangutest ja vanavanemaks olemisest nüüdsel ajal, kui vahemaad on muutunud pikemaks – nii otseses kui ka kaudses mõttes. Autor lahkab teemat isiklikele kogemustele tuginedes. Tema elab Soomes, lapselapsed Amelia ja Jacob aga Ameerikas, kus elab ka nende teine vanaema. Autor mõtiskleb, et lapselapsi on tore saada, lapselaps on […]
Kas olete vahel mõelnud, miks tänapäeval tarvitatakse nii palju ja sageli kergekäeliselt apteegist ostetud antibiootikume, samal ajal kui leidub antibiootilise toimega taimi? Ühelt poolt ei kahjusta taimsed ravivahendid soolestiku mikrofloorat, teisalt on järjest rohkem baktereid, mis antibiootikumidele enam ei allu. See tähendab, et bakterid jäävad ellu ja jätkavad paljunemist, tekib niinimetatud antibiootikumiresistentsus. Viimane on kasvav […]
Tundelukk on lapsepõlves ja noorukieas õpitud viis tunda, mõtelda ja käituda, kahjulik käitumismall, mida kipume raskes olukorras järjekindlalt kordama ka täiskasvanuna. Soome terapeut ja koolitaja Kimmo Takanen arendab käesolevas teoses edasi oma menuraamatus „Tundelukud. Vabane tunnete võimusest” (e k 2017) käsitletud teemat ning pakub uusi vaatenurki tundelukkudele ja vahendeid nende avamiseks. Raamat õpetab ebameeldivaid ja […]
Mõned inimesed väidavad tõsimeeli, et neid ümbritsevad idioodid, ning ühed ütlevad seda sagedamini kui teised. Kindlasti oled oma elus sattunud olukordadesse, kus kommunikatsioon on häiritud, näiteks oled püüdnud oma partnerit milleski veenda, kuid see ei õnnestunud nii, nagu kavatsesid või lootsid. Või lahkunud koosolekult täielikus segaduses, sest sa ei saanud ühestki kohalviibijast aru. Või ei […]
Kas tahad, et taluksid paremini stressi, tunneksid end reipamalt, et sul oleks parem mälu, et oleksid loovam ja oskaksid paremini puhata? Tänapäeva aju-uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline koormus suurendab ajupotentsiaali rohkem kui sudokud, ristsõnad ja tervisetooted kokku. Just aju on tegelikult see kehaosa, mida liikumine kõige rohkem mõjutab. Selles raamatus avaldab Anders Hansen põhjuse, miks […]
Trennisõbrad teavad, et eesmärkide saavutamiseks tuleb manipuleerida kolme muutujaga: treeningu mahu, intensiivsuse ja sagedusega. Sama kehtib makrotoitainete puhul – pole olemas ideaalset jaotust, on vaid sinu eesmärki toetav lahendus. Raamat selgitab põhjalikult, kuidas toimivad kehas süsivesikud, valgud ja rasvad. Sõltuvalt füüsilisest aktiivsusest ja treenija eesmärgist pakub see lahendusi optimaalsete toitainekoguste ja -vahekordade leidmiseks. Raamat sisaldab […]
Palju õnne! Sa oled otsustanud hakata vähem liha sööma. Olgu selle otsuse taga kas sinu enda tervis, loomade heaolu või siis hoopis keskkonnaalased, sotsiaalsed või religioossed põhjused – igatahes oled sa sattunud heasse seltskonda. Kogu maailmas leidub sadu miljoneid õnnelikke taimetoitlasi. Aga kuigi sa oled heas seltskonnas, võid sa tunda mõningast kimbatust. Sa ei pruugi […]
Igal pool maailmas kasutatakse ravimeetodeid, mis lähtuvad tõekspidamisest, et kehatalitlusi ja psüühikat kontrollib energia, mis on kogu elu aluseks – eluenergia. Ainult siis, kui see energia liigub meis vabalt, ilma takistusteta, oleme terved. Mis on eluenergia? Miks tekivad haigused? Kuidas neid ennetada? Missugused energeetilised ravimeetodid leevendavad või ravivad haigusi? Kuidas saate ise ennast tõhusalt aidata […]
Sa oled kannatanud valu juba pikemat aega, mitmeid kuid, võib-olla ka aastaid või isegi aastakümneid. Su valu peamine põhjus ei ole ehk selgunud või pole selle vastu tõhusat ravi leitud. Oled proovinud paljusid abinõusid, neelanud rohtusid, võimelnud, teinud tervisesporti ja puhanud. Sind on ehk opereeritudki, vähemalt korra, aga võib-olla ka rohkem. Oled võidelnud oma töövõime […]
Vähem kui sada aastat tagasi oli keskmine eluiga lääneriikides 40 aastat, praegu on see 80 aastat. Ja lõppu pole näha: esimene inimene, kes elab 135. eluaastani, on juba sündinud. See on meie ühiskonnas alates tööstusrevolutsioonist aset leidnud muutustest kõige radikaalsem ning loomulikult kerkib sellega seoses palju küsimusi. Mida tähendab pikem eluiga meie ühiskonnakorralduse jaoks? Kuidas […]
Väike raamat, mis käsitleb põhjalikult suurt kaalulangust. Bernadette Fisers oli paks. Hiigelsuur. Õigupoolest lausa haiglaselt rasvunud. Mida oli temal, 50-aastasel ülekaalulisel meigikunstnikul ja emal õppida noortelt, igati vormis modellidelt? Selgus, et kõike… Bernadette räägib, kuidas ta kaotas 30 nädalaga 30 kg. Tunni aja pärast olete ka teie teel tervema iseenda poole. „Minu nimi on Bernadette […]
Tšakrad on keha energiakeskused, mille ülesanne on hoida ja muundada praanat ehk elujõudu. Iga tšakra on seotud teatud elundite ja elundkonnaga. Kui keha loomulik energia liikumine on takistatud või tasakaalust väljas, tunneme end kurnatuna ja rivist väljas. Käesolevas raamatus kirjeldatakse ja selgitatakse võimalusi ja võtteid, kuidas ise aktiivselt tööd teha keha seitsme tšakraga, et oma […]
Miks pole dieetidest pikas perspektiivis kasu? Kas asi on geenides või ainevahetuses? Või ehk hoopis kilpnäärme alatalitluses? Raamatu autor Nadja Hermann pidas aastaid tulutult erinevaid dieete. Kui ta kaal kerkis 30. eluaastaks 150 kiloni, sai ta lõpuks aru, et dieetide puhul on enamasti tegemist müütidega. Ta mõistis, et tema kaal polnud langenud, kuna ta oli […]
Kas nõuad endalt üleliia palju? Ohverdad oma vajadused? Satud inimsuhetes ikka ja jälle raskesse olukorda? Sa tead, et mingi käitumisviis on sulle kahjulik, kuid sa ei suuda ennast muuta… Need on tundelukud, mis sunnivad meid nõudma iseendalt ülemäära häid sooritusi või vältima väljakutsete vastuvõtmist luhtumise kartuses, nii et me ei jõua iial meelerahuni. Tundelukk on […]
Söögiks, raviks või toidu maitsestamiseks kõlblikke taimi on põhjamaa looduses sadu liike. Kultuurtaimedega võrreldes on neis rohkem tervislikke toimeaineid. Raamatus räägitakse üksikasjalikult, mida looduslikes toidutaimedes sisalduvaist toimeaineist teatakse ja kuidas need meie tervist mõjutavad. Seda aspekti ei ole teistes loodustoidutaimi käsitlevais raamatuis nii põhjalikult käsitletud. Lisaks uurimustulemuste ja toimeainete tutvustamisele käsitletakse ka taimede kogumist, säilitamist, […]
|
OSCAR-2019
|
||
Siin on täielik sisukord Tuning Tämbri Spektri Skaala. Kliki kiire hooletussejäetud kesk-ideede, siin lühiülevaade või siin loe esimene peatükk. Raamat sisaldab ka komplekti heli näiteid CD.
Kehtestatakse dissonant oktaavi–peaaegu iga intervalli saab tehtud kaashäälik või dissonant õige valik tämbri.
“Heli”, nagu on füüsikaline nähtus, ja “heli”, nagu tajutav fenomen ei ole sama asi. Mõisted ja tulemused akustika on võrrelda ja võrdles, et asjakohased mõisted ja tuleneb arusaam, teadus-ja psühholoogia. Kuulmis arusaamad nagu valjus, pigi, ja tämbri võib sageli olla korrelatsioonis füüsiliselt mõõdetavad omadused heli laine. Mõned põhilised ideede psychoacoustics on vaja mõista vastasmõju tämbri (või spektri) ja meele consonance ja dissonants.
Kõik on selge, kui tegemist on ühe siinus mõistliku amplituud ja kestus. Mõõdetud amplituud on korrelatsioonis tajutav valjus, mõõdetud sagedus on korrelatsioonis tajutav pigi, ja faas on sisuliselt märkamatut kõrva. Vähe on selge, kui tegemist on suurte klastrite sine lained, nagu need, mis annavad alust üheselt mõistetav, virtuaalne kohad. Käesolevas peatükis analüüsitakse vahepeal juhul, kui kaks sinusoids suhelda tekitada häireid, peksmine, ja karedus. See on lihtsaim seade, mis meele dissonants tekib.
Inimesed on korraldanud, millega kodifitseeritakse ja systematizing muusikaline skaala numerological innukus juba antiikajast. Kaalud on vohamise nagu tribbles aastal quadra-tritikale: lihtsalt intonations, võrdse temperamendi, kaalud, mis põhineb järelmaitsega, kaalud tekkinud ühe intervalli või paari tagant, kaalud, ilma oktaavi, kaalud, mis tulenevad keerulisse matemaatiliste valemite, kaalud, et kajastada kosmoloogilistes või usuliste struktuuride, kaalud, et “tulevad südamest.” Iga muusikaline kultuur on oma eelistatud kaalud ja palju on kasutatud erinevaid skaalasid eri aegadel on oma ajalugu. Käesoleva peatüki arvustused on mõned levinumad korraldamise põhimõtteid ja seejärel arutab küsimus: “mida teeb hea ulatusega?”
Just nagu puu, võib õnnetus vaikselt (või kärarikkalt) maapinnast, olenevalt määratlus heli mõisted “consonance” ja “dissonants,” on nii tajutav ja füüsiline aspekt. Seal on ka vastuolu hoiakute ja tavade vahel, kuidas teoreetikud rääkida consonance ja dissonants ja võimalusi, et esinejate ja heliloojate kasutada consonances ja dissonances muusikaline olukordi. Käesolevas peatükis analüüsitakse viit erinevat ajaloolist persooni consonance ja dissonants, püüdes vältida segadust ja koht meele consonance oma ajaloolist perspektiivi. Mitmeid erinevaid seletusi consonance on läbi, ja kõverad koostatud Helmholtz, Partch, ja Plomp jaoks harmooniline timbres on uuritud.
Meele dissonants on funktsioon intervalli ja spektri heli. Mõõtkava ja spektri on mis on seotud kui dissonants kõver spektri on miinimumid (punkte maksimaalselt meele consonance) tasandil meetmeid. See peatükk näitab, kuidas arvutada dissonants, kõverad, ja näiteid, et kontrollida tajutav kehtivuse arvutused, ja teised, et näidata oma piirid. Idee, mis on seotud spektrid ja kaalud ühendab ja annab ülevaate arv eelmise muusikaline ja psychoacoustic uurimist, ja mõned üldised omadused dissonants kõverad on saadud. Lõpuks, idee dissonants kõver on laiendatud mitme heli, iga oma spektri. Paljud nende ideed olid esmakordselt esitletakse raamatu Teataja Acoustical Society of America, ja hiljem vähem tehnilisi Seotud Tuning ja Tämbri, täielik tekst on kättesaadav internetis. arvutiprogrammide joonis dissonants kõverad on ka olemas.
tuua suhet, tuuning ja spektri jagatud paremini keskenduda, see peatükk vaatleb kolme näited üksikasjalikult: dekoratiivne käsi bell, resonant rock alates Chaco Canyon, ja “abstraktne” heli loodud saadakse morfiini kristall. Kõik kolm on arutatud pikalt ja iga samm on üksikasjalik, et tuua välja praktilised probleemid, tehnika, ja kompromisse, mis tekivad juhul, kui kohaldatakse ideid reaalses kõlab tegelikku muusika. Bell -, rokk-ja crystal olid aluseks kolm lood: Tingshaw, Chaco Canyon Rock, ja Duett jaoks Morfiini ja Taldrik, mis ilmuvad kaasasoleval CD.
sajandite jooksul, autorid ja teoreetikud on väitnud muusikaline kaalud, mis on truu kaashäälik lihtne integer suhe (nagu oktaavi ja viies), kuid see võib olla ka moduleeritud, et suvalist klahvi. Paratamatult kinnitatud (piiratud) skaala, mõned tagant, mõned võtmed peavad olema ohus. Aga mis siis, kui märkmeid “skaala” on lubatud erinevad? See peatükk kirjeldab meetodit kohandada kohad märgib dünaamiliselt, adaptiivne tuning, väidab, et truudus soovitud sätestatud ajavahemike järel ja saab muuta mis tahes klahvi. Adaptiivne otsing algoritm muudab vahemikud märgib muusikaetendus, et maksimeerida meele consonance. Algoritmi saab tegutseda reaalajas, reageerib nootide ja saab kergesti kohandada spektri heli. Seda võib vaadelda kui üldistatud “dünaamiline” lihtsalt intonatsioon, kuid see võib töötada ilma konkreetselt muusikaline teadmisi, nagu võti ja värvitoonide center, ja on rakendatav timbres koos nonharmonic spektrid samuti rohkem levinud harmooniline timbres. Palju see peatükk ilmus esimest tehnilised raamatu Teataja Acoustical Society of America.
kohanduv tuning viimane peatükk reguleerib vahemikud märgib muusikaetendus, et vähendada meele dissonants praegu kõlav märkused. Käesolevas peatükis tutvustatakse reaalajas rakendamist nimega Adaptun (kirjalik Max programmeerimise keel, ja see on kättesaadav CD tarkvara kausta), mida saab kergesti kohandada tämbri (või spektri) heli. Mitu trikke skulptuuri heli adaptiivne protsess on arutatud. Ekslemine kohad saab taltsutatud sobiva taust, (kuuldamatu) kogumine partials, mida kasutatakse arvutamisel dissonants jooksul algoritm, kuid mis ise ei ole kohandatud või kõlasid. Üldine tunne, et tuuning on tehtud, kas kohandamise lähenevad täielikult enne punktis (või kas vahe pigi kurve on lubatud). Kas kohanemine toimub, kui praegu kõlav märkused enam (või ainult siis, kui uus märkused enter) võib olla ka mõju üldise tugevuse tükk. On mitu koostisosade tehnikaid on uuritud üksikasjalikult ja kogumise heli näiteid ja muusikateoste esile mõlema eelised ja puudused meetod. Palju see peatükk ilmus esimest raamatu Teataja Uue Muusika Teadus – .
gamelan “orkestri” Kesk-Jaava, Indoneesia on üks suur muusikalisi traditsioone. Kui gamelan koosneb suur pere nonharmonic metallophones, mis on häälestatud kas viie märkus slendro või seitse toon pelog kaalud. Ega skaala asub lähedal tuttav 12-tet. Kui nonharmonic spektrid teatavate instrumentide gamelan on seotud ebatavaline ajavahemike järel pelog ja slendro kaalud palju sama moodi, et harmooniline spektrid vahendid selleks, et Lääne traditsioon on seotud Lääne-diatonic ulatuses.
mõõtmine, (meele) consonance ja dissonants on kohaldatud analüüs muusikat, kasutades dissonants hinded. Võrdlusi traditsiooniline skoor-põhinevad analüüsi Scarlatti sonaat näidata, kuidas kontuuri ja dispersioon dissonants skoor saab kasutada konkreetselt kirjeldada arengut dissonants aja jooksul. Dissonants, skoori saab kohaldada ka olukorras, kus puudub muusikaline skoor on olemas, ja kaks näited on esitatud: a xenharmonic töö Carlos ja Bali gamelan jõudlust. Teise taotluse, et ajalooliste musicology, püüab rekonstrueerida tõenäoline, tunings kasutada Scarlatti analüüsi tulemusena tema säilinud tööd. Kui Scarlatti töö oli tehtud koos John Sankey, ja ilmus esimest raamatu Teataja Acoustical Society of America.
seotud skaala, antud spekter on leitud, juhtides dissonants kõver ja asukoha miinimumid. Täiendavad probleem leida spektri antud skaala ei ole nii lihtne, kuna puudub ühtne “parim” spektri antud skaalal. Kuid see on sageli võimalik leida “kohapeal parim” spektrid, mis võib olla määratud ka lahendus, et teatud piiratud optimeerimise probleem. Mõnda liiki kaalud, nt n-tet, omadused dissonants kõverad saab kasutada otseselt lahendada probleemi. Üldiselt “sümboolne viis” ehitamiseks on seotud spektrid töötab hästi kaalud ehitatud väike järjestikuste ajavahemike järel. Mõned selle materjali ilmus ka tehnilises raamatu Teataja Acoustical Society of America.
spektraalne kaardistamine on ümberkujundamine “allikas” spektri “sihtpunkti” spektri. Üks taotlus on muuta nonharmonic kõlab arvesse harmooniline ekvivalendid. Rohkem huvitav, saab seda kasutatakse, et luua nonharmonic vahendeid, et säilitada palju tonaalne kvaliteet tuttav (harmooniline) vahendeid. Muusikaline kasutab selliste timbres arutatakse ja vormid (nonharmonic) modulatsioon on esitatud. Üksikasjalikuma esitlus varsti ilmuvad raamatu Arvuti Muusika Teataja.
Dissonants kõverad olla lähtepunktiks, mille uurimist nonharmonic kõlab, kui on mänginud ebatavalisi tunings soovitades sobivad intervallid, akordid ja kaalud. Käesolevas peatükis antakse esimene samm, kirjeldus, 10-tet, kasutades dissonants, kõverad, et aidata määrata asjakohane “muusika teooria.” Kõige varasemad uuringud (näiteks need, Blackwood, Carlos, Douthett, Hall, Krantz, ja Yunik) uurida võrdne temperamendi, võrreldes neid lihtsalt tagant või harmooniline seeria. Vastupidi, see uus muusika teooria põhineb omadused 10-tet ulatust ja sellega seotud 10-tet spektrid. Võimalused modulations vahel 10-tet “võtmed” on ilmne ja lihtne progressions, akordid on olemas. Kokku, need näitavad, et see xentonal 10-tet süsteem on rikas ja mitmekesine. Teoreetilised ideed on näidanud, kaks koostis, mis näitab, et väitis, consonances olemas, ja et xentonal liikumisi on tajutav kõrva.
Tai klassikalist muusikat mängitakse erinevaid kohalikke vahendeid (nt xylophone-nagu renat ja pong lang) skaala, mis sisaldab seitsme võrdselt jaotunud toonid ühe oktaavi. See peatükk näitab, kuidas timbres nende vahendite (koos harmooniline heli) on seotud 7-tet skaala, ja siis uurib erinevaid huvitavaid helisid ja tehnikaid kasulik 7-tet.
Tuning Tämbri Spektri Skaala hakkas läbi põhiliste psychoacoustic põhimõtete ja sellega seotud mõiste meele dissonants, tutvustas dissonants, kõver, ja siis rakendada seda erinevates valdkondades. Kõige raamatu jääb üsna lähedal “faktid”, ilma põhjendamatu spekulatsioon. See viimane peatükk ettevõtmisi veelgi.
Kuidas teha Dissonants, Kõverad: Üksikasjalikud tuletamine dissonants, mudeli ja arvutiprogrammid arvutusi teha
|
OSCAR-2019
|
||
® Talius Töötlemise aeg: kasutada Taliust ennetavalt (enne jahukaste tekkimist teraviljas) või hiljemalt siis, kui esimesed sümptomid on nähtavad. Jahukaste tekkimise korral tuleb Talius segada ravitoimelise jahukaste tõrjevahendiga, millel on teistsugune toimeviis. Kui jahukaste tõrjeks on vaja teha teine töötlemine, kasutada resistentsuse tekke vältimiseks Taliust koos teistsuguse toimeviisiga tõrjevahendiga. Nisu, rukist ja tritikalet võib Taliusega pritsida mistahes ajal kuni loomise lõpuni (BBCH 59) ning otra ja kaera enne kui õisiku esimene pähik on nähtav (BBCH 49). Tali- ja suviteravilja pritsitakse tavaliselt esimest korda võrsumise lõpu ja kõrsumise alguse vahel (BBCH 29-32), kuid tegeliku pritsimisaja määrab jahukaste tekkimine. Jahukaste suhtes resistentseid sorte pritsitakse sageli vaid üks kord ja hiljem - just siis, kui lipuleht hakkab ilmuma (BBCH 37). Teine pritsimine tehakse vajaduse korral 4-6 nädalat hiljem või jahukaste uuesti tekkimisel. Taliust võib kasutada kõigil nisu-, odra-, rukki-, tritikale- ja kaerasortidel. Veehulk: põllukultuuri hea ja ühtlase katvuse saamiseks pritsida Taliust 100-300 l vees hektari kohta. Veekogust võib olenevalt pritsimistehnikast muuta. Tihedama kultuuri korral võib hea katvuse tagamiseks vaja minna rohkem vett. Ooteaja määramine päevades ei ole vajalik. Ooteaeg oleneb pritsimise (mille määrab eespool esitatud viimane pritsimisaeg) ja lõikuse vahele jäävast kasvuperioodist ning kohalikest tingimustest. Õlleodra korral võib toodet Talius kasutada piiranguteta. Kasutamispiirangud: toodet Talius ei tohi pritsida stressis, kahjustunud või mõnel muul põhjusel kidurale põllukultuurile. Vihmakindlus: Talius on eriti vihmakindel. Toodet ei mõjuta ka tugev vihm, kui pritsimislahus on taimedel kuivanud (tavaliselt 1tund pärast pritsimist). Mitte pritsida märgi taimi, mis ei kuiva 2 tunni jooksul pärast pritsimist. Temperatuur: Talius ei ole temperatuurist sõltuv, kuid parim tõrjeefekt saadakse taimede aktiivses kasvu perioodis soodsate ilmastike oludes üle +6 °C juures. Pritsimisel vältida öökülma, kuuma ja päikesepaistelist ilma. Üle +25 °C temperatuuri juures tuleb pritsimistööd teostada vara hommikul või hilisõhtul. Pikaajalised mõjud: toime oleneb kulunormist ja põllukultuuri katvusest, kuid kestab tavaliselt 4-6 nädalat. Kõrge nakatumistaseme või kiire kasvu tõttu võib mõjuaeg lüheneda. Järgnevad põllukultuurid: pärast Taliusega pritsimist ei ole järgnevate põllukultuuride külvamiseks mingeid piiranguid. Põllukultuuride tundlikkus: on leitud, et Talius ei kahjusta ühtegi katsetatud sorti. Fungitsiid Segamine koos muude toodetega: resistentsuse tekkimise vältimiseks ja efektiivsuse suurendamiseks ka muude haiguste vastu on soovitatav segada Taliust teise fungitsiidiga või kasutada koos teistsuguse toimeviisiga fungitsiidiga. Taliust võib segada tootega Archer Turbo. Peale selle võib Taliust segada herbitsiididega Calibre 50 SX, Granstar Preemia SX. ® Vaata asjakohase segukomponendi etiketti. Kui Talius -t pritsitakse kaks korda, tuleb seda alati segada. Mitte kunagi ei tohi segada rohkem kui ühe tootega. 70
® Titus 25 DF Toimeaine: rimsulfuroon 250 g/kg Preparatiivne vorm: vees dispergeeruvad graanulid Pakend: 100 g Titus 25 DF on süsteemne herbitsiid kaheiduleheliste umbrohtude ning orasheina ja teiste kõrreliste umbrohtude tõrjeks kartulil ja maisil. Toodet võib osta ja kasutada taimekaitsetunnistust omav isik. ® Titus 25 DF Kasutamisjuhend Toimeviis: Titus 25 DF on süsteemne herbitsiid, mis tungib taimedesse lehtede ja juurte kaudu. Mõju mulla kaudu suurendab preparaadi efektiivsust ja vähendab sõltuvust ilmastikutingimustest ja pritsimisajast. Taimede kasv seiskub kohe pärast pritsimist, kuid visuaalne efekt (kloroos, taimede närbumine jne.) ilmneb 1-3 nädala jooksul. Preparaadi suhtes vähem tundlikud umbrohud ei hävi täielikult, kuid jäävad kidurakasvulisteks. Juhul kui on väga kuivad ilmad, võib väheneda maltsa tõrjeefekt. Titus 25 DF mõjub hästi kuni väga hästi järgnevate umbrohtude tõrjel: orashein jt kõrrelised umbrohud, kesalill, kõrvikud, põldlõosilm, hiirekõrv, ristõielised umbrohud, virn, vesihein. Keskpärane efekt on maltsa, puju, iminõgeste, konnatatra, põldkannikese, maavitsa, erilehise linnurohu ja punandi tõrjel. Halvasti tõrjub Titus 25 DF kirburohtusid, aaskannikest ja mailasi. Muld: Titus 25 DF sobib kasutamiseks nii savi-, liiv- kui ka turbamuldadel. Pritsimise aeg: parim efekt saadakse kui pritsitavad umbrohud on veel väikesed (2-4 lehte) ja mullaniiskus on kõrge. Pritsimise ajastamine sõltub põllu umbrohtumusest. Parim tõrjeefekt virna tõrjel saadakse, kui see on 2 pärislehe faasis, maltsa ja kirburohtu tuleb pritsida varem (idulehe faasis). Põldohaka tõrje on efektiivne ainult rosetifaasis. Parim kontroll umbrohtudele maisil saavutatakse siis, kui nii umbrohud kui kultuur on aktiivse kasvu faasis ja umbrohud on väikesed (idulehe kuni kahe pärislehe faasis). Ühe hooaja jooksul on Titus 25 DF -ga lubatud 1 pritsimine või 2 pritsimist jaotatud kulunormiga. Maksimaalne kogus 2 x 25 g/ha Titus 25 DF hooaja jooksul. Herbitsiid 71
|
OSCAR-2019
|
||
Meie planeeti kimbutab hetkel ainult üks probleem – inimesed. Inimest kimbutavad aga omakorda enda loodud probleemid. See võib tunduda ebaloogiline ja kohati isegi humoorikas, aga paraku on see tõsi. Järgnevalt lahkame Noorte Roheliste jaoks kõige ajakohasemaid teemasid ehk murekohti.
Innovatsioon, täpsemalt just ökoinnovatsioon keskendub eelkõige jätkusuutlikusele nii tehnoloogias, meie ümber kui ka erinevates tootmisprotsessides. Meie jaoks on oluline, et tootmisprotsessid, mis meie ühiskonnas toimuvad on nii eetilised kui ka jätkusuutlikud. Luues tööstust peab olema kindel, et selle tegevus ei kahjusta keskkonda, loomi, inimesi ega ka meie järgmist põlvkonda.
Mõningaid teemasid, nagu näiteks riietus ning seega ka karusnahk, saab käsitleda nii innovatsiooni kui ka loomade õiguste valdkonnas. Tähelepanu väärib see, et tänapäeval leitakse üha uusi viise, kuidas erinevaid kahjulikke ning eetiliselt mitte-puhtaid materjale on võimalik vahetada uute ning innovaatiliste vastu. Näiteks nahk, mida toodetakse seente abil.
Samuti on üha suurema kiirusega linnastuvas ühiskonnas oluline roll jätkusuutlikusel just linnapildis, jäätmemajanduses kui ka ressursikasutuses. Seda tõendavad mitmed uurinngud linnaõhu saaste kohta, inimeste vaimse tervise ning muude linnastumise tagajärgede kohta. Meie toetame nii targa kodu lahendusi, “rohelisi” kontoreid kui ka näiteks linnaaiandeid – väiksed lahendused, mis koos aitavad kaasa suurtele muutustele.
Loomade õigused peaks olema tähtsal kohal igas ühiskonnas. Kuigi Eestis on loomade üldised pidamistingimused paranenud ning loomadest lugu pidamine au sisse võetud, on siiski liiga palju väärkohtlemise ning loomahülgamise juhtumeid. Inimesed ei teadvusta looma võtmisel sellega kaasnevaid kohustusi ja vastutust, eriti tuleb mõista, et samad põhimõtted peaks kehtima ka põllumajandus- ning veeloomadega ümber käimisel.
Eestis on mitmeid liite ning organisatsioone, mis selliste teemadega tegelevad ning kindlasti on ka Noortel võimalik nendega koostööd teha, isegi ehk nende algatatud projektides osaleda. Loomadele on parim abi teha teavitustööd, panustada vabatahtlikku tööd varjupaikades ning muudes loomade hooldamisega seotud asutustes ning annetades erinevatele varjupaikadele, hoiukodudele ning muudele abivajavatele asutustele.
Samuti on oluline teema jahtimine ning selle reguleerimine. Jah, jahtimine on teatud määral oluline, kui me üritame hoida looduses sama tasakaalu kui sel ajal, millega me harjunud oleme, oli. Unustada ei tohiks aga seda, et loodus on konstantses liikumises ning areneb pidevalt – see on evolutsiooni väljend. Seega ei tohiks inimene liigselt sekkuda, kui siis vaid enda põhjustatud kahjulikkude tagajärgede likvideerimiseks. Arvame, et sätestatud jahiseadustest ning piirangutest tuleks kinni pidada ning isetegevus ja vastutustundetu jaht ei ole eetiline ega Eestis oodatud, sh mõeldes ka jahiturismi.
Keskkond on Noorte Roheliste ning ka erakonna üks suurimaid põhiteemasid ning hetkeolukorda maailmas järgides ka üks kõige olulisemaid. 2018. aastal ning ka eelneval on Eestis põhiteemaks olnud just metsad ning liigne raiumine. Pikaajalisemalt tuleb keskenduda ka energeetikale, kus Eestil on tõsiseid puudujääke. Kindlasti tuleb võimalikult kiirelt, aga mitte unustades meie inimesi, majanduslikke põhimõtteid ning jätkusuutlikust, minna üle taastuvatele energiaallikatele, sh kõige sobivamad neist Eestile oleks: tuuleenergia, biomass ning päikeseenergia. Lisaks tuleb mõelda ka lokaalsele tootmisele.
Lisaks energeetikale ning Eesti metsadele tuleb tähelepanu pöörata ka meid ümbritsevale veekeskkonnale ja tunda andvatele kliimamuutustele. Arvame, et Eesti peaks uhkustundega jälgima Pariisi kliimaleppe ning varasemate lepete kohustusi ning arenguplaane. Lisaks nendele lepetele on ka Eesti riik koostanud erinevaid keskkonda puudutavaid arengukavasid.
Samuti on oluline käsitleda ka Eesti põhjavett ning Läänemerd, mis on üks maailma kõige reostatum sisemeri. Eesti põhjavett ohustab mitu faktorit, neist üks suurim on põlevkivi kaevandamine. Läänemerd on kõige rohkem kahjustanud aga see, et tegu on läbi väga kitsa väina ühendatud merega, toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne laevaliiklus ja naftaveod ning võõrliikide arvu kasv. Meid ümbritsevat loodust on vaja säilitada ning mitte teha olukorda enam hullemaks.
Eesti üks olulisimaid visiitkaarte on meie kultuur. Seega peame vajalikuks ka meie, et Eesti kultuuri tuleb säilitada, noorte seas populariseerida ning ka teistest rahvustest inimestega jagada. Noortele on oluline, et lisaks heale tavaharidusele saavad nad ka suurepärase kultuurihariduse, et olla ühiskonnas täisfunktsioneerivad ning intelligentsed liikmed. Leiame, et erinevaid kultuurikogemusi tuleb populariseerida.
Lisaks kultuurile tuleb noori ärgitada ka projekte läbi viima, üritusi korraldama, sh kultuurikogemuste ning rohelise mõtlemise integreerimine, mida on oluliseks pidanud ka Eesti Roheline Liikumine (ERL), sest just nemad on andnud välja käsiraamatu “Keskkonnasõbralike ürituste ja kokkusaamiste korraldamine Tartus”. Avalikud üritused kipuvad olema väga prügirohked ning tekkivat prügi tuleks igal võimalusel vältida. (sama tegemine Tallinnas)
Üha kompleksemaks arenevas tõejärgses ühiskonnas on loomulikult oluline ka noorte väärtuste kujundamine, poliitarutelude tekitamine ning läbiviimine, muukeelsete noorte kaasamine ja seega ka ingliskeelsed workshop’id. Peame seisma kõikide noorte ning eriti nende noorte eest, kes soovivad ühiskonda paremaks teha.
Majandus on meie ühiskonna oluline osa, milleta ei saa toimida mitte ükski riik ega ühiskond. Samas näitab kogemus ning kasvav mure meie hetkel kasutatava süsteemi kohta, et aeg on muutusteks ning tööstusrevolutsiooni ajast veelgi populaarseks muutunud kapitalism on oma aja ära elanud. Keskenduda tuleks ringmajandusele, jagamismaajandusele ning toetada just väikeettevõtjaid, kes juhivad oma ettevõtet ning tootmist keskkonnasõbralikult ning innovatiivseid lahendusi kasutades.
Kuna Eesti ei ole suur tööstusriik, siis peame hoidma neid väheseid tootjaid kes meil on. See tähendab ka Eesti põllumajanduse suuremat toetamist ning mahepõllumajanduse populariseerimist. See ei ole õige, et suuremad ettevõtjad kasutavad liialt kahjulikke taimemürke ning mahetootjad kannatavad toetuste vähesuse all. Mahetoit peaks olema saadaval iga lasteaialapse, koolijütsi ning soovija laual. Täiskasvanutel on võimalus valida, mida nad endale soetada soovivad ning seeläbi tarbida ka kahjulikke aineid nagu alkohol ning tubakas. Meie aga seisame selle eest, et peaksime oma lastele ning noortele pakkuma vaid parimat – mahetoitu, mis on prii liigsetest mürkidest. Eesti riik tahab au sees hoida tervet rahvast, aga selleks tuleb ka võimaluste pakkujaid aidata.
Samamoodi peame toetama ka uudsete võimaluste arendajaid, alates taaskasutusest kuni teistsuguste tööstusmaterjalideni välja, näiteks ka tööstuskanep. Toetada tuleb väikeettevõtjaid, kes ökoinnovatsiooniga majandusplatvormil tegutseda soovivad.
Lisaks nendele olulistele punktidele tuleb loomulikult toetada ka Eesti erinevate õpilasfirmade loojaid ning nende toodangut ja pakutavaid teenuseid, sest noored on meie tulevik ning ka neid tuleb innustada.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma kohtusin Amie Valpone'iga New Yorgis paar kuud tagasi Rahvusvahelise Pulsside avaürituse aastal. Ma olin ümbritsetud inimestega, keda ma ei teadnud ja tundsin natuke häbelikku, ja Amie piiras ja tutvustas ennast, mosaiigistades entusiasmiga. Ma olin nii rõõmus.
Ta jätkas viitamist sellele, kui haige oli ta – kümme aastat kroonilistest haigustest (Lyme'i tõbi, hüpotüreoidism, lekkiv soolestiku sündroom ja palju muud) aeglustasid teda tohutult. Ta on lõplikult ravitud, kui tema elu tõsiselt mürgitatakse, tema kodus toodetavatest toodetest, mida ta sööb.
Mul oli raske ette kujutada seda elavat naist, kus hõõguv nahk oli haige ja voodis, aga ma tunnen tema hääle kirglikku toonit, et tema haigus ja taastumine olid mõlemad väga reaalsed. Veebisaidi "The Healthy Apple" ja tema uue raamatu "Eating Clean" motivatsioon on aidata teistel paremini ja paremini tunda.
Ta saatis mulle oma raamatu koopia, mis on täis kindlat teavet ja praktilisi nõuandeid kodude ja toitumishäirete detoksitseerimiseks. Mulle meeldib mõelda, et käin siin üsna puhas operatsioon, kuid ta on inspireerinud mind veelgi paremaks tegema. Ma ei saa oodata, et saaksin oma lihtsat (ja odavat) oranžist infusiooniga äädikat puhastama.
Tema raamat pakub üle 200 lihtsat ja tervislikku retsepti (see on õige, 200!). Hommikupakkumise peatükis tibu seemnepuding püüds mu silma ja mulle meeldis see nii palju, et ma lihtsalt pidin seda jagama. Ma olen proovinud chia seemet "puding" enne ja lihtsalt ei saanud taga, et imeliselt želatiinist tekstuuriga. Amie versioon on siiski segatud kašupähklite ja kuupäevadega ülikoore kreemja puding. Ta lisas talle chia geeli keerise, kuid ma arvan, et mulle meeldib kõige paremini kõik kreemjas. See on sinu teha.
Juhul, kui te ei tunne chia seemneid, on need Chia Petsi jaoks pikad ja rohelised seemned samad. Nad on Lõuna-Ameerika supertoit, mis on täis kiudaineid, valku, oomega-3 ja mineraalaineid. Nad tõmbuvad väikestes želatiinides, kui nad vees puhuvad. Nendel päevadel näete neid kombatuid pudelites ujuvana. See puding on esimene kord, kui ma olen kunagi neid tegelikult nautis, nii et tänan teid, Amie!
See puding on energiakindel, seega on see suurepärane hommikusöök. Kuid see on nii rikas, kreemikas ja dekadentne, et ma teenin seda ka magustoidu jaoks. Ma armastasin seda iseendast ja mõnda kokaraamatut jäänud marjadest peal. Eriti teretulnud on kõik troopiliste vibudega puuviljad.
Ma proovisin segada mõnes kakaopulbris ja minis pool-magusas šokolaaditükis (pildil viimasel pildil) ja see meenutas mulle Frosty, mis oli ristunud minu noorte vahetute pudingust tassidega. Nii hea. Kui teie (või keegi teate) saaksite oma dieeti ja kodusid puhastada, siis võta kindlasti koopia Amie raamatust Eating Clean!
Kreemjas chia seemnesegud, mis on valmistatud kašupähklitest, kuupäevadest ja vanillist! See ravim on palju tervislikum kui traditsiooniline puding. Leia ka šokolaadipudingi valik. Retsept annab 3 kuni 4 väikest portsjonit.
⅔ tassi toores kašupähklid (kui sul ei ole suure võimsusega segisti, tuleb need tõenäoliselt leotada vees 2 kuni 4 tundi, seejärel tühjendatakse)
Kastanipulber, mini šokolaadikraanid või peeneks hakitud tume šokolaad, röstitud kookospähkel, kaneel jne.
Vedelas mõõtekorkis ühendage vee ja chia seemned. Jätke kõrvale, kuni segu moodustab geeli umbes 20 minutit.
Kui teie kuupäevad ei ole pehmed ja kuivad, asetage need kaussi ja valage neile üle kuuma vett. Eemaldage kuni 20 minutit või kuni Chia seemned on valmis. Äravool.
Pit kuupäevad. Segistis kombineerige kaetud pähklid kašupähklitega, kaneeliga, vanilje ja soolaga. Vala pool või rohkem chia geeli (ma eelistan chia seemneid nende segatud olekus, nii et ma valasin peaaegu kõik minu). Puhta kuni sujuvaks. Kui teie puding soojendab protsessi, peate selle jahutama, kuni see on jahe.
Serveeri üksikute pudingipartiide osad mis tahes järelejäänud chia geeliga, mis on sisse keeranud. Top koos kõigi soovitud garnittidega. Hoidke jääke külmkapis.
Šokolaadipudingi valik: Segada kakaopulber maitsta (pisut minema läheb). Lisage mõned minokokolaadikraanid või peeneks hakitud šokolaad, kui soovite kõik sisse minna!
Näidatud teave on online toitumise kalkulaatori poolt antud hinnang. Seda ei tohiks pidada professionaalse toitumisspetsialisti nõuande asemele.
6. oktoobril 2010 sai ta koos USA keemiku Richard Hecki ning jaapani keemiku Ei-ichi Negishiga Nobeli keemiaauhinna teadustöö eest süsiniku aatomite ühendamise vallas.[1][2]
Bridž on nelja mängijaga kaardimäng, mille eesmärgiks on tihide võtmine. Mängitakse paarides, partnerid istuvad mängulaua taga vastastikku. Traditsiooniliselt tähistatakse mängijad ilmakaarte järgi – N, E (mõnikord ka O), S ja W; paarid on seega NS ja EW. Mäng jaguneb kaheks etapiks: pakkumiseks ja väljamänguks.
Bridž põhineb alates 16. sajandist Euroopas laialdaselt mängitud kaardimängul vist (whist).[1] Vistist on teada hulgaliselt variatsioone. Bridžile omased reeglid tekkisid ilmselt 19. sajandi lõpul Lähis-Idas. Vanimad teadaolevad bridžireeglid pärinevad 1886. aastast ja räägivad mängust nimega biritch või "vene vist".
Bridži peamised erinevused vistist on mängu jagunemine pakkumis- ja väljamängufaasideks (vistis pakkumisfaas puudub), võimalused konkreetse mängu kahe- ja neljakordistamiseks (nn. kontra ja rekontra) ning reegel, mille kohaselt väljamängus paneb üks mängija oma kaardid lahtiselt lauale.
Bridži mängitakse 52-kaardilise "prantsuse" kaardipakiga. Üks mängijaist (diiler) jaotab segamise järel kaardid ükshaaval päripäeva mängijaile, alustades endast vahetult vasakul asuvast mängijast. Diileri positsioon liigub iga jaotuse järel ühe mängija võrra vasakule.
Diiler alustab pakkumist. Pakkumiskord liigub samuti päripäeva mängijalt mängijale. Oma pakkumiskorra ajal on igal mängijal võimalus kas
Pakkumisfaasis ütlevad mängijad kordamööda, kui palju tihisid nad loodavad oma paarilisega koos võtta. Selleks öeldakse võetavate lisatihide arv ühest seitsmeni võrreldes 6 nii-öelda kohustusliku tihiga ja selleks vajalik trumbimast või soov mängida ilma trumbimastita. Iga pakkumine peab ületama eelmisi pakkumisi kas võetavate tihide arvu poolest või sama tihide arvu korral trumbimasti tugevuse poolest. Mastide tugevusjärjestus madalamast kõrgemani on järgmine: risti, ruutu (nn. odavmastid), ärtu, pada (nn. kallismastid) ja trumbita. Pakkumine lõpeb kolme järjestikuse passiga, mille järel saab viimane pakkumine lepinguks. Lepingu väljamängijaks saab pakkujate paarist mängija, kes esimesena pakkus lepingumasti, tema partner asetab vastaspaari avakäigu järel oma kaardid lahtiselt lauale.
Kui lepingutäitja ei suuda oma lepingut täita, siis punkte saavad kaitsemängijad. See sõltub sellest, kui mitu tihi nad suutsid võtta võrreldes lepinguga.
Bridži peamine pakkumise eesmärk on jõuda mänguni (geimini). Kui üks osapool on jõudnud geimini, siis on nad jõudnud tsooni. Tsoonis oleva osapoole punktiarvestus muutub. Näiteks kui tsoonis olev paar ei täida lepingut, siis on nende punktidekaotus kaks korda suurem. Geimi jõudmiseks on tavaliselt vaja saavutada vähemalt 100 punkti, kusjuures see sõltub mastist. Näiteks 3NT (3 trumbita) annab täpselt 100 punkti, 5C (5 risti) annab samuti 100 punkti, ehkki esimesel juhul on vaja saada 9 tihi, teisel aga 11 tihi. Kallismastide puhul piisab neljandast kõrgusest (4H või 4S), mis annab 120 punkti (seega üle 100).
Bridžis eristatakse peamiselt kahte punktiarvestussüsteemi: roberi- ja duplikaatsüsteemi. Suures osas need kattuvad. Roberisüsteemis arvestatakse punkte joonepealsete ja joonealustena, kusjuures joonealuseid arvestatakse geimi jõudmisel, ülemisi aga üldise skoori aspektist. Duplikaatbridžis esituvad kõik punktid üheskoos.
Duplikaatsüsteemi aluseks on IMPi punktid, mis vastavalt tulemusele liidetakse. IMPid võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed. Võidab see, kelle summa on suurem. Võrreldes roberisüsteemiga on duplikaatsüsteem raskem, kuid objektiivsem. Duplikaatsüsteemiga saab võita isegi väga halbade lehtedega, roberisüsteemis enamasti mitte.
Peamine probleem (raskus) on sobivaima lepingu saavutamine. Leiutatud on palju kaartide kirjeldamise meetodeid, mida kutsutakse konventsioonideks. Kasutada tohib üldtunnustatuid konventsioone, seega on keelatud kasutada selliseid pakkumissüsteeme, mida vastased ei tea, kusjuures eristada tuleb bluffi, mis annab vale teavet, et tõkestada vastaste pakkumist. Levinud pakkumissüsteemid on SAYC, ACOL ja ekspertide poolt rohkem tunnustatud 2/1 (2over1).
Nii pakkumised, kontrad kui rekontrad võivad olla kas loomulikud (naturaalsed) või kunstlikud. See sõltub pakkumissüsteemist. Kõige universaalsem on nn kõrgete kaartide punktide arvestamine (HCP), kus äss annab 4 punkti, kuningas 3, emand 2 ja soldat 1 punkti, seega sisaldab kaardipakk 40 punkti. Kui ühel paaril on vähemalt 26 punkti, siis seda loetakse kindlaks geimiks, milleni partnerid peaksid omavahel pakkumissüsteeme kasutades välja jõudma. Enamik süsteemi nõuab, et esimesel pakkujal oleks vähemalt 11–13 punkti. Kui kellelgi on punkte rohkem, siis pakutakse 1NT või 2NT, kui aga punktide arv küündib üle 21, siis on enamikus bridžikonventsioonides levinud kunstlik avapakkumine 2C (eriti tugev lehtedejaotus). See kehtib ainult avapakkumise kohta. Bridžis on standardsüsteem veel nõrk teisel astmel pakkumine, mis tähendab nõrka lehte, aga head pakutud masti olemasolu. Ka see kehtib ainult avapakkumisel.
Kõige huvitavamaid bridžistrateegiad leiab slämmi pakkumisel ja mängimisel. (Slämm tähendab pakkumist kuuendal või seitsmendal kõrgusel.) Slämmile jõudmiseks kasutatakse mitmesuguseid konventsioone, millest kuulsaimad on Blackwood ja Gerber. Mõlemad küsivad ässasid ja vajadusel kuningaid.
Kuna bridžireeglid näevad ette mängimist nelja inimesega, siis tehnoloogia arengu ja alatise inimmängijate puuduse tõttu on hakatud bridži programmeerima arvutitele, et saaks piirduda ühe inimmängijaga.
Peamine probleem vastuvõetava bridžiprogrammi loomisel on inimpsüühika modelleerimine. Programmil peab olema motivatsiooni ja järelduste tegemise võime.
|
OSCAR-2019
|
||
Viimasel ajal on telerimaailmas olnud mitu suurt uuendust, mis tulid ja jäid suurema eduta: 3D, LED, OLED, nõgusad ekraanid, nuti-TV, 4K jne.
3D trend jahtus kiiresti ja nõgusad ekraanid on üldse kasutud. Nuti-TV on küll tore idee, aga tihti on teostus veidi konarlik ning kordi odavamad lisavidinad nagu Chromecast ja Roku teevad sama töö palju paremini ära. 4K eeliseid keskmine kasutaja ilmselt isegi ei märka.
On aga üks tehnoloogia, millest tõotab tulla järgmine suur hitt ja mis seda ka väärib: HDR- (High Dynamic Range) ehk kõrgdünaamilise ulatusega pilt.
Miks peaks see vaatajaid huvitama? Vastus on lihtne: HDR pakub elutruumat pilti kui eales varem. See suurendab ekraani kontrastsussuhte ja värvitäpsuse tasemeni, mis polnud varem võimalik, ning kuvab realistlikke ja loomulikke kujutisi nagu inimsilm neid tegelikult näeb.
Kuigi HDR-ist on räägitud juba paar viimast aastat, ilmusid esimesed seda kasutavad filmid ja seriaalid alles mullu, kui videoteenused Amazon Video ja Vudu neid tootma hakkasid.
Esimesed HDR-filmidega Blu-ray-plaadid ilmusid aga alles tänavu aasta alguses. Aprillist pakub HDR-sisu ka Netflix, mis on ka Eesti kasutajate hulgas kiiresti populaarsust kogunud.
Mänguseadmetest toetavad HDR-i Xbox One S ja järgmise aasta lõpus ilmuv Xbox Scorpio. Sony teatas septembri alguses, et ka kõik PlayStation 4 variandid saavad omale tarkvaralise värskenduse teel HDR-i toe. Nii et sisu juba on ja seda tuleb tasapisi juurde.
Ka sobivate telerite valik on juba arvestatav. Kuid siin läheb asi keerulisemaks, sest kõik HDR-i toega telerid ei suuda kõiki HDR-i formaate näidata.
Nagu uute tehnoloogiatega korduvalt on juhtunud, oleme taas silmitsi n-ö formaatide sõjaga. Seekord siis HDR10 vs Dolby Vision.
Nende üks erinevus on, et Dolby Vision kasutab 12-bitist värvisügavust, aga HDR10 ainult kümne-bitist. (Pole välistatud, et tulevikus saab HDR10 omale järglase HDR12.)
Esmapilgul ei pruugi eriti vahet märgata, ent lähemal uurimisel selgub, et kaks lisabitti võimaldavad kuvada peenemaid detaile ja kõrvaldada ebatäpsusi, mis „ainult” kümne biti puhul esineda võivad.
Teiseks kasutab HDR10 staatilisi metaandmeid, mida saadetakse telerile ainult ühe korra – siis, kui video käivitub. Dolby Vision aga kasutab dünaamilisi metaandmeid, mis ütlevad jooksvalt, kuidas HDR-sisu kuvada, ning võimaldavad stseeni järgi reguleerida värve ja heleduse taset.
See tähendab, et Dolby Vision suudab öiseid ja päevaseid stseene ja ka kõike vahepealset realistlikumalt esitada ehk vajaduse järgi optimeerida. Nimetatud vahe tuleb kõige paremini esile odavamate HDR-telerite puhu
Tarbija jaoks on hea uudis aga see, et HDR10 ja Dolby Vision suudavad õnnelikult ilma teineteist segamata koos eksisteerida, mida mõned teleritootjad ka juba ära kasutavad.
Üks suurimaid teleritootjaid Samsung toetab praegu ainult formaati HDR10 nagu ka Sony, Panasonic ja Sharp ning mänguseadmed Xbox One S ja PS4. Aga LG ja Vizio lubavad, et nende uued telerid toetavad mõlemat vormingut.
Midagi ilustamata ja telerimüüjate meelehärmiks võib ausalt öelda, et praegu tasuks HDR-i toega teleri ostmisega aasta või paar oodata, kuni kogu teema on selgemaks saanud ja telerite hinnad alanenud.
Milline HDR-formaat on parim ja millist tulevikus kõige rohkem kasutama hakatakse, ei ole veel selge. Senised kogemused näitavad, et pildikvaliteet oleneb kokkuvõttes rohkem konkreetsest telerist ja sellest, kui hästi on osatud võimalusi rakendada, mitte valitud HDR-formaadist.
Näiteks Samsungi ja LG uued telerid pakuvad suurepärast pildikvaliteeti olenemata sellest, kas toetatud on HDR10 või Dolby Vision.
Mis meelelahutusse puutub, siis praegu on suurem osa sellest HDR10 formaadis ja paljud tootjad eelistavad seda tänu vormingu avatusele. Nagu mainitud, on ka Dolby Visionil omad eelised. Dolby lubab, et aasta lõpuks peaks turule jõudma üle saja filmi, mis kasutavad just Dolby Visionit
Aga kui keegi tõepoolest soovib juba tänavu uue teleri osta, siis võiks kindlasti osta HDR-i toetava mudeli. See on vaieldamatult üks parimaid asju, mis on telerimaailmas viimaste aastate jooksul juhtunud.
Kui raha ei ole takistus, võiks osta tippmudeli – siis peaks teler toetama ikka võimalikult paljusid formaate. Aga kui osta odavamasse klassi kuuluv teler, on hea valik Dolby Vision, sest see pakub paremat pildikvaliteeti.
Artikkel ilmus algupärasel kujul 12. oktoobril Eesti Päevalehe Fortes. Jah, ports Forte eksklusiivseid lugusid on iga kolmapäev saadaval ainult EPL-is!
Nüüdsest on kõrge kvaliteediga video voogedastamine YouTube’is kohal, sest videokeskkond toetab HDR ehk high dynamic range tehnoloogiat. Seega nüüd saavad kasutajad, kellel on HDR toega teler või monitor, nautida veel kvaliteetsemat pilti.
Tasub mainida, et näiteks 4K video tugi on YouTube’is olnud juba mõnda aega. Google on oodanud HDR toega, kuna lahendus pole telerite ning kuvarite seas väga levinud. Hiljuti said aga HDR toe Chromecast ja PlayStation 4.
HDR pilt ei tähenda otseselt rohkem piksleid kasutaja ekraanil, vaid ekraan lihtsalt pigistab pikslitest enam välja. Laiema dünaamilise ulatusega HDR ekraanid on parema kontrasti ning eredusega. Seega peaks olema ekraanilt näha enam detaile.
YouTube tegi koostööd ka mitmete juutuuberitega nagu MysteryGuitarMan ja Katie Schwarz, et pakkuda kohe sobivat HDR sisu lahenduse väljatoomise ajaks. Nüüd saavad HDR videot üles laadida kõik huvilised.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti suur energiaintensiivsus ehk primaarenergia kasutamise suhe SKPsse tuleneb peamiselt põlevkivienergia tootmisest. Oma osa selles on ka energia ebaefektiivsel tarbimisel, mille üks põhjuseid on nõukogudeaegne iganenud infrastruktuur näiteks korterelamutes ja kaugküttevõrkudes.
Energia tarbimise osakaal Eesti majandussektorites on 2016. aasta Statistikaameti andmetel järgmine: kodumajapidamised 41%, transport 19%, tööstus 19%, kaubandus-teenindus 17% ja põllumajandus-kalandus 4%.
Senised riiklikud energiasäästumeetmed on peamiselt keskendunud elamute energiatõhusamaks muutmisele, sest see on enim energiat tarbiv majandussektor. Samas tuleb lähiaastatel pöörata tähelepanu ka kõikidele teistele valdkondadele.
Eesti juhindub energiasäästu poliitikas peamiselt 2012. aastal vastu võetud Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist.
Direktiiv on Eesti õigusaktidesse üle võetud energiamajanduse korralduse seaduse ja selle alamaktidega.
Liikmesriikidele kehtestatakse ühine raamistik energiatõhususe edendamiseks, et saavutada 2020. aastaks üks peaeesmärke – Euroopa Liidus primaarenergia tarbimise vähenemine 20 protsendi võrra prognoositud 1842 Mtoest (eesmärk 1474 Mtoed).
Energiat peab tõhusamalt kasutama energiaahela kõikides etappides, alates energia toomisest ja selle edastamisest kuni kasutamiseni välja.
Eestil soovitatakse aastaks 2020 hoida energia lõpptarbimist 2010. aasta tasemel (2818 ktoed ehk 119 PJ). See eesmärk on ka kirjas ka konkurentsivõime kavas “Eesti 2020”.
Naftatonnekvivalent ehk energia, mis on võrdväärne ühe tonni nafta põletamisest saadava energiaga, 1 toe = 41,868 GJ, 1 TWh elektrienergiat = 0,086 Mtoed
Üldise energiatõhususkohustuse täitmine. Üldine energiatõhususkohustuse maht Eestis on perioodil 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 kokku 7101 GWh. Üldise energiatõhususkohustuse täitmiseks rakendatakse Eestis energia säästlikumale kasutamisele kaasa aitavaid riiklikke makse (kütuseaktsiisid, elektriaktsiis, käibemaks), toetatakse elumajade ja kohalikele omavalitsustele kuuluvate hoonete rekonstrueerimist, tänavavalgustuse kaasajastamist ja ettevõtete ressursitõhususe suurendamisele suunatud tegevusi.
Suurettevõtetel on kohustus viia iga nelja aasta järel läbi energiaaudit, et selgitada välja võimalused energia säästmiseks ning innustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid järgima nende eeskuju.
Umbes viiekümnele Eesti valitsusasutusele (ministeeriumid ja riigiasutused) on kohustuslikud ja kogu avalikule sektorile on soovituslikud järgnevad nõuded:
Renoveerida aastas kolm protsenti valitsusasutuste omandis ja kasutuses olevatest hoonetest alates 1. jaanuarist 2014 vähemalt hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks.
Rakendada energiatõhususnõudeid riigihangetes, kui ostetakse hooneid, tooteid, seadmeid või teenuseid. Jälgima peab, kuivõrd on täidetud kulutasuvuse tingimused, tehniline ja majanduslik teostatavus.
Tagada tarbijatele lihtne ja tasuta juurdepääs oma energiatarbimise andmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi, võttes kasutusele täpsemad individuaalsed mõõteseadmed.
Loodavate energiatootmisvõimsuste efektiivsuse üle tuleb teha järelevalvet, hinnata energia koostootmise ning kaugkütte potentsiaali. Paremini peaks ära kasutama jääksoojust ja innustama ka säästvamat tarbimist.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond ja ehitus-ja elamuosakond keskenduvad peamiselt hoonete energiatõhususega seonduvale.
Energiatõhususe meetmete elluviimisel ja rakendamisel teeb ministeerium peamiselt koostööd kahe asutustega:
Keskuse ülesanne on avaliku sektori infrastruktuuri energiatõhususe parandamine, kaasajastades soojuse ja elektri tootmist, renoveerides kaugküttetrasse ning uuendades tänavavalgustust.
Riigi Kinnisvara AS renoveeris nn. CO2 investeeringutega 2010–2013 energiatõhusamaks 540 avaliku kasutusega hoonet. Aktsiaseltsi ülesanne on ka valitsusasutuste hoonete renoveerimine.
Energiasäästualaste uuringute ning arengukavade teostamisel aitab valdkonna arengule oluliselt kaasa Eesti Arengufondi juurde loodud rohemajanduse ja energeetika seire- ja kasvuprogramm.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas investeeritakse perioodil 2014–2020 energeetika valdkonda Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 232 miljonit eurot.
78 miljonit eurot kulub selleks, et aidata renoveerida ebaefektiivseid soojustorustikke või viia perspektiivituid kaugküttesüsteeme üle lokaalküttele.
Planeeritud on 43 miljonit eurot omavalitsustele tänavavalgustussüsteemide energiatõhusamaks ning kaasaegsemaks muutmiseks. Seega paljud KredExi ja KIKi meetmed jätkuvad.
Energia ja muude ressursside tõhusamaks kasutamiseks on mõnedele kodumasinatele, soojus- ja muudele seadmetele kehtestatud energiatõhususe ja energiamärgistuse nõuded.
Täiendavaid siseriiklike nõudeid pole kehtestatud seetõttu, et Euroopa Komisjoni tasemel ning kogu liidu tootjate ja nende esindus-organisatsioonide kaasamisel loodud nõuete kvaliteet on kõrgem kui ükski liikmesriik ise suudaks välja arendada.
Seadmete energiatõhususe nõuded tulenevad peamiselt ökodisaini direktiivi 2009/125/EÜ alusel kehtestatud rakendusmeetmetest, mis reguleerivad 23 tootekategooria omadusi ja müümist. Seadmeid, mis ei vasta ökodisaini direktiivi energiatõhususe nõuetele, ei tohi Euroopasse, sealhulgas Eestisse importida ega turustada (v.a enne nõude jõustumist toodetud seadmed). Samadel alustel on alates 1. septembrist 2012 keelatud turustada tavalisi hõõglampe kui kõige ebaefektiivsemaid valgustusseadmeid (v.a eriotstarbelised hõõglambid).
Lisaks energiatõhususe nõuetele on 16 tootekategooria puhul kohustuslik ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2017/1369 alusel energiamärgise olemasolu. Kehtib põhimõte, et kõrgema energiatõhususe klassiga seadmed on kõiki elueakulusid arvesse võttes tarbijale säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad hoolimata sellest, et nende soetuskulu võib olla suurem kui madalama energiatõhususega seadmetel.
|
OSCAR-2019
|
||
Ei ole vist mõtet teeselda, et mu kirjutamisväljakutse kuidagi natukenegi õnnestuks :D Kuidagi nii palju on teha, et endasse ja lõppevasse aastasse vaatamist ausalt öeldes lihtsalt ei jaksa teha.
Sel nädalal oli mul kaks jõulupidu, üks Ruudi, teine mu oma koolis. Ruudi oma oli meeldiv, ses mõttes, et pidu oli ainult esimesete klasside õpilastele, ühisel osal näitas iga klass kaht etteastet, millest üks oli tants. Hiljem klassides oli igaühel oma etteaste ka, meie omad tegid Onu Heino ja Tädi Kaie kohtumisloo (see on üks omapärane lugu aabitsast, värssides, kuidas tädi Kaie õmbles onu Heino koerale kasuka ja siis hakkasid nad kõik kolmekesi koos elama) ja luuletuse. Kingituseks oli kommipakk, mille osas ei tekkinud isegi arutelu. Ma olen kuulnud, et on koole ja klasse, kus laste jõulupakkide sisu võib korraliku tüli üles keerata, sest komme kõik ei taha, aga ülejäänud asjadega on veel keerulisem kokkuleppele jõuda. Pärast seda, kui meil lasteaias oli korra see kogemus, et kokkuleppe kohaselt pidi iga lapsevanem tooma VÄIKESE paki ja kõik tõidki värviraamatu või väikese mudelauto, aga üks laps sai oma pakist parkimismaja (mis oli tollal õudselt popp asi), olen ma seda meelt, et kõik lapsed saavad ühesuguse asja. Kodus võib kingituseks olla minu poolest kas või mootorratas, aga see kollektiivis uhkustamine jättis kehva maitse suhu. Nii et kommipakk oli minu meelest okei valik. Reedel käisid nad klassiga veel jõuluetendust ka vaatamas, mis Ruudi sõnul rääkis pettumusest. Muidu tutvustuse järgi oli lugu sõprusest.
Uurisin hiljem ka seda, kuidas õpetaja jõulupakiga läks, sest mina raha ei kogunud ning listis võttis sõna umbes pool meie klassist. Selgus, et seitse kahekümne kuuest ei reageerinud üldse. Ma ei tea, kas see on tavaline või eriline, minu meelest esimese klassi kohta natuke palju. Aga õpetaja sai kingi ja loodetavasti talle meeldis. Ei olnud tee, küünlad ega šokolaad :D Hoopis laste sünnipäevadega kalender klassi riputamiseks (praegu rippus klassis eelmiste õpilaste kalender) ja kinkekaart. Õpetaja kingitusega on kuulu järgi veel rohkem võimalusi tülideks, meil kulges rahumeelselt.
Hiljem sel nädalal oli meie kooli jõuluball, millel oli grandioosne eeskava. See oli nii võimas, et vahepeal tekkis tunne, et tantsuks ei jäägi aega. Tegelikult ikka jäi, Meil on kombeks, et abituuriumil on sügis-talvisel ajal tantsukursused, mis tagab selle, et tantsupõrandal keerutatakse kenasti rumbat ja salsat ja valssi. Fokstrotti natuke vähem. Ka mina sain ühe tantsu, kus ma alustuseks olin sunnitud katsetama salsat, seejärel (kuna ei sobinud hästi muusikasse) valssi :D, mis ka muusikasse ei sobinud, et lõpuks üks rahumeelne ruudurumba ära teha. Oli väga meeleolukas.
Üldiselt aga mulle ikkagi kollektiivsed jõulupeod ei meeldi. Tegelikult ei meeldi mulle üldse sellised peod, kuhu ma lähen ilma sõpradeta, sest kuigi mul on palju väga toredaid kolleege, ei ole keegi neist mu sõber. Nii et kui tuli otsus, et huvipuuduse tõttu jätame sel aastal täiskasvanute jõulupeo kevadesse, polnud ma üldse kurb. Nende kollektiivi jõulupidudega on mul mitu probleemi. Esiteks ei meeldi mulle see, et iga kord oodatatakse kõigilt etteastet. Mulle endale ei meeldi neid teha, sest iga kord lihtsalt ei pruugi head mõtet tulla. Ja teiste omasid ka ei meeldi vaadata, sest harva on need tõesti vaimukad või meelt lahutavad. Teine osa on tants, mis kuidagi kipub ikka nii minema, et tantsitakse paarides. Ma olen õpetaja. Meie kollektiivis ei anna väga palju segapaare moodustada :D Kusjuures suvepäevadel seda probleemi pole, kui muusika peale läheb, tõusevad inimesed püsti ja hakkavad tantsima. Paare ei moodustata :D Võibolla on asi selles, et suvepäevadele (mis ametlikult on loomulikult seminari nime all) ei võta keegi oma abikaasat kaasa, nii et keegi ei anna eeskuju, mida on raske järgida, kui sul oma meest kaasas pole.
See õpetajate kinkide teema. Mul on kaks koolilast ja arutelu käib kahes listis. Ja sõna võtavad AINULT naised. Seda nii nüüd jõulukingiajal kui õpetajate sünnipäevadel.
Aga kingitustest -- kui koolieelikule on raamatut vaja, siis Kertu Sillaste "EI OLE NII!!!" on täiesti üle võlli hea. Ma lugesin seda raamatupoes ja hakkasin suure häälega naerma. Võtke ja rõõmustage mudilasi ja lugege ise ka!
Meil toimub suhtlus Stuudiumi kaudu ja viskasin huvi mõttes pilgu peale, kui palju mehi on üldse endale konto loonud - 5/26. Ühel lapsel on ainult isa, ülejäänud neljal on siis nii ema kui ka isa, aruteludes osalesid ainult emad.
Ma ise arvan, et äkki variandid 3 ja 4 on peapõhjused? Tegelikult võibolla variant nr 1 ka, kui ma mõtlen oma mehele. Ta on ära õppinud, et oma perele on sobilik vahel kingitusi teha, aga kõik ülejäänud...
Kingid kinkideks - kui neil stuudiumi kontot pole, siis ei saa nad ju üldse lapse õppimist jälgida?!? Kas see on su oma keskkooli-klass või su lapse algklassiklass?
Mu isikliku lapse klass. Mu keskkooli klassis on seis selline, et isasid on 3/21, neist üks on lapse eest ainuvastutav. Muidu koosolekul (sellel, mida ma juhtisin) oli isasid rohkem, isikliku lapse omal vähem.
ma nüüd ka võtan selles osas sõna. Meil 26st 8 ei ole isal kontot tehtud. Aga jutuajamistes võtavad sõna väga harva. Mu oma mees ütleb, et temal ei jõua stuudiumisse ja väitis minu uurimise peale, et ma ju nagunii hoian teda kursis :)
|
OSCAR-2019
|
||
Mõned pildid kontserdilt ka. Kuigi paljud olid sisse smugeldanud fotoaparaate, on need siiski telefoniga tehtud aga päris normaalselt välja kukkunud. Ametlik press sai ju pilte teha vaid esimese loo ajal + rahvast pausi ajal (ehk siis väike pettus aga samas pimedas ei oleks ilmselt need pildid tegelikult möllavast rahvast välja tulnud).
Peaks vist alustama nagu pubekad, et kontsert oli ülikõva. Kokku olen nüüd käinud kõigil kolmel Rammsteini kontserdil, mis Eestis toimunud ja kui eelmine kord kord jäi veidi lahjemaks kui esimene kontsert, siis seekordne ei jäänud millegagi esimesele alla. Olid asjad, mida nad igakord on kasutanud - leegiheitjad suus, raketid helipulti ja tagasi, paadisõit rahva sees ja klahvpillimängija tümitamine, kuid oli ka uusi trikke - lasersilmadega kurjad imikud, kes kõigi rõõmuks lõpuks plahvatasid, "jumalik" valgus Till Lindemanni suust, roosa vahukahur (vihje loost Pussy) ning perfektne lõpplahendus minu lemmikloo Engel näol, mida Lindemann mitmemeetriste põlevate inglitiibadega esitas. Kui mu mälu mind ei peta, siis ühelgi varasemal kontserdil seda lugu mängitud ei ole. Uus plaat tuli pea terves koosseisus ära, lisaks ka mitmeid vanu lugusid + 3 lisalugu ja lõpulugu (huvitav, kas kogu tiibadeagregaadi selgaajamine nõudis seda pausi viimase loo ees või lastakse publikul tõepoolest arvata, et nemad karjuvad bändi tagasi? Mitte et mul endal hääl ära ei oleks olnud...)
Huvitav oli näha seda, et lisaks Du Hastile ja Ich Willile ajasid publiku eriti pöördesse ka Links 2-3-4 ja Keine Lust, mis on 2 Rammsteini loomingust kõige vähem meeldivat lugu mulle üldse. Tore detail kontserdilt oli mu ees olnud väike poiss, nii umbes 7-8 aastane ehk, kes laulis enamikku lugusid peast kaasa, ja mitte ainult refrääne.
Eestimaa armastust näitas Rammstein lisaks sini-must-valge lehvitamisele paadistseenis ka päris mitme Lindemanni poolt ära õpitud eestikeelse lausega, lisaks suurele tänule soovis ka head vabariigi aastapäeva ning käskis näidata oma käsi.
Seekord oli ka soojendusbänd täitsa kuulatav (ses mõttes, et Rammsteinil on alati soojendaja kuulatav olnud võrreldes näiteks Mansoni Eesti kontserdiga) - Norra/USA bänd Combichrist, mille laulja liikumine küll kangesti Rammsteini ametivenna oma meenutas aga võib-olla ei saagi sellise muusika järgi end kuidagi teistmoodi liigutada...
Ahjaa, see fännitsooni asi on küll imelik - praegusel juhul paistis seal silma hulk keskealisi tädisid, kes ontlikult tahaserva hoidsid - ilmselt siis mitte ise suurest huvist ostetud tuhandekrooniste piletitega, samal ajal kui suuremad fännid nende taga vastu aeda end oimetuks litsusid. Natuke nõme, et lavaläheduse eest tuleb tänapäeval maksta. Kuhu jäi vanamoeline trügimine? Ses mõttes oli lausa heameel oma istekoha üle, sest enda hädise massiga poleks ma põrandal ilmselt midagi näinud.
Lõpuks sai ju nalja kah - peale seda kui üks noorhärra "ootamatult" lavale jooksis ja seal põlema pandi, küsiti mu käest, et kas see oligi nii mõeldud...
Käisin nädalavahetusel Tallinnas. Bussiga. Kuna mu pleieri patareid otsustasid 40 minuti järel tühjaks saada, pidin pealt kuulama kuuldemängu, mida pakkus selja taga istuv ja telefoniga lobisev noor ema. Ilmselt oli tegemist mingisuguse blogi aseainega, kus inimene soovib, et ka teised tema huvitavast elust osa saaksid. Kui see eesmärgiks poleks olnud, oleks ju saanud natuke vaiksemalt rääkida, sest ilmselt said tema eluga kurssi ka kaugemal kui eelmine ja tagumine iste istuvad sõitjad. Pakutud lühiülevaade näitsiku elust kujunes põnevamaks kui nii mõnigi seebiseriaal ning pani mõtlema enese sündmuste- ja suhetevaese elu üle.
Esiteks saime kõik teada, et teda on tabanud suur armastus kellegi alkoholilembese noormehe vastu, kes talle purjuspäi pidevalt helistab ning talle sõbrapäevaks vibraatori kinkis. Lisaks noolib teda keegi miljonär, kes soovib suisa temaga lapsi saada, kuid noore neiu süda kuulub siiski alkohoolikule, kellega varsti ka pulmad tehakse. Poiss on ju nii tore - nimetab lausa lastki enda nägu olevat, kuigi tema geenidel selle lapsega seotust ei ole. Just olid nad kutiga ka ära leppinud peale kuuajalist tüli, kus üksteisele ka kätega kallale mindi, sest keegi oli kutile helistanud ja neiut mustanud sõnadega "lits" ja muu selline, millest bussis rääkida ei sobivat (ohhooo!). Hetkel telefoni teises otsas olevat tibi ta ei kahtlustanud, sest see olevat ikkagi parim sõbranna ja ilmselt on asja taga üks kahe lapsega kade Rõngu eit, kellel pole ei meest ega raha ega kohta, kus elada. Aga rääkija ise on väga õnnelik ja teel helge tuleviku poole. Siis sai helistatud ühele sõbrale, kes esmaspäeval kinni pidi minema ja talle öeldud, et ollakse teel pealinna vähihaiget ema külastama ja õhtul ilmselt läbule, sest vanaema jääb titte hoidma. Titt oli kaasas, sest joomalembene boyfriend ei olevat siiski eriti usaldusväärne. Vanglaleivale minejat sai ka lohutatud, et isegi sai hiljuti pääsetud vaevu politsei küüsist kui mingile eidele peksa sai antud, kuna närvid olid nii läbi. Järgmiseks sai neiu jutule kõrvalpingil istunud tädiga, kes lapse vastu huvi tundis. Laps olevat peale avariid 3 kuud enneaegsena sündinud ja arstid oma rumaluses olevat öelnud, et titt ei jää elama ja lausa last ära tappa tahtnud. Õnnetuse põhjustanud meesterahvas oli neiul ja lapsel ka külas käinud, mis omakorda oli ärritanud tema kaasat, kes lapsega neiut mehe armukeseks pidas.
Kuni selle autoõnnetuse looni olin ma pidevalt silmi pööritanud (et kõrvalistuv ja ohkav vanahärra mind ometi samasuguseks ei peaks), aga siis lõi jälle see õnnetute lastega seonduv hardus välja ja pisar tekkis silma. Vaatasin taha ja naeratasin lapsele. Kole kahju oli tast, igas mõttes.
Tegelikult ei julgeks isegi hõisata, aga tundub, et lõpuks ometi on Courtney Love mingil moel raja peale saanud ja üks kõige kauem (ümber)tehtud plaat , mille üks versioonidest isegi mul olemas on (ja mille lekkimise tõttu see plaat ka väidetavalt üks kord ümber tehti), hakkab võib-olla tõesti aprillis välja tulema. 5 aastat - pole paha :)
Igatahes saab igasugustest netti lekkinud koledatest piltidest paremini välja nägevast Courtneyst ja nüüd ka siis 11 aasta järel taasühinenud (khm - kui Courtney on ainus vana koosseisu liige, siis ei saaks ju nii öelda?) Hole'st siit lugeda. See Hole'i "taasühinemine" on muidugi nii kummaline asi, et mina pidasin seda varem naljaks, sest miks peaks Courtney oma plaadi esitajaks märkima ansambli Hole. Aga siis tuli välja, et tema arust tema ongi kogu ansambel Hole. Wikipedia artiklit on ka nii sada korda muudetud ja varem Courtney Love'i plaadist pajatav artikkel räägib nüüd Hole'i uuest plaadist - nagu pudru ja kapsad :) "Ma ei ole su ema - ma olen su vend!"
|
OSCAR-2019
|
||
Olete te märganud, et hoolimata kõikjale levivast internetist ja väidetavast info üleküllusest ei tea suur osa inimesi ikka mitte midagi? "Kust sa kuulsid, et see ära suri?", "Mina pole kokkutulekust kuulnudki!" jne. Kuulutusi millegipärast ajalehtede võrguversioonidesse ei panda ja nendele saab jälile ainult paberlehte lugedes. Mina tellin lehte ja olen informeeritud - üks koht, kus pelgalt netiühendusest informeerituseks ei piisa. Aga tegelikult on veel palju asju, mida ka internetist kätte saaks, aga ei otsita. No näiteks on olemas infotelefonid - kas need teenivad tõesti ainult vanainimeste pealt? Ei tahaks uskuda. Aga juba sellest tüüpilisest küsimusest, et kust sa seda kuulsid, tuleb välja see, et infot ollakse ikka harjunud kuulma. Kas raadiost või siis pigem allikast "naised saunas rääkisid". Kes üldse raadiot kuulab? Peale taksojuhtide? Ma mõtlen siis neid nö popmuusikaraadioid, mitte juturaadioid, kust tõesti ka midagi kuulata on. Kui mina tahan raadiost muusikat kuulata, siis tuleb sealt ainult reklaame (raadioreklaamid on kõige jubedamad asjad üldse, ma vajuks häbist maa alla kui mu tööks oleks selliste jõleduste produtseerimine) või nn diskori möla. Kas osa inimesi ootabki tarbimiseks nö möla mitte infot? No näiteks aretab Facebookis sigu ja lambaid ning lobiseb Buduaaris aga vajalikku infot ta üles otsida ei suuda. Postimehes oli (kõik sellised asjad tulevad liiga hilja meelde, et allikaid üles leida) artikkel interneti kasutamisest ja sealt tuli välja, et tõepoolest on erinevad tasandid, kuidas inimesed internetti tarbivad - kõige kõrgem on siis see tase, kus inimene ise interneti sisu loob ja et seda tegevat vaid marginaalne rühm inimesi (pole kunagi nii selle peale mõelnudki, kuid tõsi ta ju on - sul on mõned tuttavad blogijad ja ülejäänud ei tea sellisest asjast üldse midagi). Näiteks mõne inimese jaoks on internet koht, kus saab pangamakseid teha ja siis on üks leht veel, kus saab online mänge mängida. Huvitav on tegelikult see, et isegi neil nö kõrgema taseme kasutajatel võib olla (ja ongi) internetis alasid, mida nad ei kasuta. No mima näiteks pole peale proovimise kunagi käinud jututubades. Mõne jaoks aga just see ongi internet. Ehk siis kas saabki imelikuks pidada seda, et osa inimesi ei tule selle pealegi, et infot internetist otsida?
Ja ilmselt on see üldse nii kultuurispetsiifiline teema, sest enamike välisriikide kodanikud ei tea midagi tuludeklaratsiooni elektroonilisest esitamisest ega kujuta ettegi, et enamikke sots. toetustega seotud teemasid saab kodust lahkumata lahendada.
Ma olen täiesti spordikauge inimene aga tänane Postimehe artikkel ehmatas ennast küll lugema. Kohe tuleb ära mainida, et lingi all on antud artiklist hoopiski viisakam variant ehk siis algselt oli armsa "õpivõimetu näitsiku" asemel nüüd artiklis olev "hüsteeriline naisterahvas" ja praeguse "naisterahva" kohal selline sõna nagu "eit"...Kel paberleht käepärast, võib sealt lugeda. Netikommentaaridest saab seekord samuti enamasti tõde kuulda. Ma arvan, et me kõik saame aru, et Kaia Kanepi loos võib temapoolseid vigu märgata, kuid kuidas tuleb loole kasuks lihtlabane solvamine? "Eit" noore naisterahva kohta öelda on siiski solvang. "Mingi eit oli mu kinni parkinud!"; "Eidemöla!" jne. Eite-taati on natuke teine kontekst. Ma arvan, et antud artiklist saaks ka feministid kenasti kinni hakata - hüsteeriline nagu eit? Ehk siis tüüpiline emotsioonideohvrist emane? No kuidas muidu - kõik naised on ju sellised. Ma saan aru, et meil on võrdsus aga ikkagi on kuidagi hämmastav vaadata neid mehi, kes naiste kohta halvasti ütlevad. Nagu mingi kompleks oleks, millele abi saab siis kui mõnele naisele "ära panna"...
Kole kui ennast nö kvaliteetleheks pidav väljaanne nii madalale laskub. Saan aru, et sport võib kirgi üles kütta aga endale võõrast inimest (no ma eeldan, et Pulleritsul pole mingit isiklikku vaenu Kanepi vastu) pettumusest avalikult solvata on kuidagi imelik.
Huvitav kohe, mis edasi saab. Nagu näha selle artikli muutmisega on siiski oma vigu tunistatud. Samas mina Kaia Kanepi asemel oleksin vist ikkagi šokeeritud ja nõuaks isiklikku vabandust.
Kas selleks indikaatoriks, mis näitab, et blogi on hea, on lugejate arv? Kas blogija peaks alati lähtuma oma lugejatest ja nende soovidest? Mina nii ei arva. Esiteks on mass rumal ja rumalate eest on parem varjul püsida. Kellel on viitsimist vaielda karja hulludega, kes ühe lause põhjal järeldusi teevad? Jah - üüratult kommentaare nii ilmselt saab aga ma ei kirjuta blogi selleks, et inimestega vaielda. Tunnistan ausalt, et mulle meeldivad rohkem inimesed, kes minuga nõustuvad (sa ütled, et hindad konstruktiivset kriitikat - kui palju selliseid kommentaare on võrreldes labase lahmimisega?), seega ei lähe ma vabatahtlikult vastuvaidlejaid otsima. Hea nipp lugejate huvi äratamiseks on loomulikult tabavad pealkirjad - no teame küll, isegi mina läksin varem nende õnge. Mõnikord tuli välja, et kogu postitus vaid pealkirjast koosneski, enamasti kirjeldati ligimeelitava pealkirja all hommikust pohmakat või pelmeenikeetmist. Blogi pidavat ka ilus välja nägema, et lugejatesse usaldusväärsust sisestada - aga mis kasu on disainist kui ma kasutan Feedreaderit (see vist ei ole väga popp programm aga mingeid analooge kasutavad ka popid inimesed)? Igavesti innovatiivsed on ka nupud Twitterisse ja Facebooki. Paljud seda Twitterit üldse kasutavad? Ja Facebook - tegin kah sinna überkeskkonda konto aga tuleb välja, et vähemalt minu tuttavad käivad seal vaid lilli kasvatamas ja lambaid adopteerimas ehk siis kõvasti mõttetum koht kui Orkut. Mõistuslik elu üldiselt puudub. (Mitmendal sajandil ma sündisin, et kirju sigri-migri mul pigem pea ringi käima paneb kui süvenema sunnib?) Ma ise vist ei loe ka ühtegi ülipopulaarset blogi - mõni üksik on sinna oma sisukuse tõttu sattunud, enamik pigem ikka nende ligimeelitavate pealkirjadega. No ei meeldi mulle see pugemine. Kui ma olin nii 13, siis vastasin alati igale poole, et tahan suureks saades kuulsaks saada. Praegu oleks see lihtsalt jube. Mitte et mulle imetlejad ei meeldiks - kellele ei meeldiks siis? Aga mida ma 13-aastasena ei teadnud, oli see et inimestes prevalveerivaks tundeks on siiski kadedus (mõnedel ka lihtsalt labasus) ja mina oma õrna hingekesega küll seda sopatormi üle ei elaks. Kunagi enam-vähem 7 aastat tagasi ütles keegi mu rate pildi kohta, et mul on koledad hambad (minu viisakas interpretatsioon originaalist) - mis te arvate, kas ma olen sellest üle saanud ega küsi ikka veel paari kuu tagant, aga tegelt - kuidas mu hambad on?
Sõbrapäev varsti tulemas, mõtlesin väheke sõpruse ja sõprade üle. Vahel ju ikka mõõdetakse, et mitu sõpra sul orksis või kui pikk su list msn-is on. No mul ei ole eriti. Ma isegi ei hooma, kuidas saab kellelgi mitusada sõpra olla. Ok, ma saan aru, et ega mulgi sadat sõpra ei ole nagu orkut arvab, sealgi suur osa tuttavaid aga ikkagi. Noh, ilmselt kui sa oled tihti koole/töökohti/elukohti vahetanud, siis on neid sõpru (tuttavaid siis tegelikult) mõnevõrra rohkem ja siis kui sa kuulud mingitesse ühingutesse. Ma vahetasin elu jooksul ühe korra kooli (keskkoolist ülikooli minnes) ja töökohti on mul ka "oma pika elu" kohta vaid 3 (tundub, et see tegelikult väga väike arv kui olen vaadanud umbes omaealiste cv-sid). Ühegi ühenduse liige ka ei ole. Kui siia lisada veel vanaema argument, et mul on liiga ülbe nägu, et keegi muga tutvust sobitada julgeks, siis saamegi ühe eraku. Tegelikult on mul ikka sõpru küll, kuid mulle tundub, et ajas sõpruse mõiste nö devalveerub - kui nooremana oli sõber see, kellega iga päev ninapidi koos oldi, siis praegu kõlbab parimate sõprade hulka lugeda ka see, keda paar korda aastas näed. Ja mul on sellest kibedalt kahju! Ma nii tahaks, et mul oleks mõni sõber kellega iga nädal (no ma ei tahagi iga päev) kokku saada ja lobiseda, no nagu "Seks ja linn", noh. Aga siis lugesin seda arvustust nimetet filmi kohta ning hakkasin mõtlema, et äkki selline sõprus on tõepoolest võimalik vaid filmis? Argielus on meil töö ja pere ning sellega seonduvad kohustused (no vähemalt enamikul "Seksi ja linna" tegelaste eakaaslastel). Lohutavalt mainib arvustuse autor aga seda, et kodus on meil ju enamasti "parim sõber" olemas. Aga äkki see "parim sõber" ongi süüdi selles, et meil (üldistan siin, aga olen aru saanud, et väga paljudel naistel on sama olukord) enam sõbrannasuhteid pole? Äkki on mehed nii head "sõbrannad", et naisi polegi vaja? No vähemalt mingil ajal ja siis kui jälle mõtled, et võiks vaadata, mis see sõbranna ka teeb, on tema samuti endale mehe ja lapsed saanud ning ei leia enam sinu jaoks aega. Nii kohtutegi paar korda aastas ja siis ka ei saa korralikult suhelda, sest lapsed kraaksuvad jalus? Ok, nii hull see nüüd ei ole - alati annab organiseerida aga kui tihti viitsitakse kui sõbraga kohtumiseks peab enne paar päeva valmistuma? Endised sõbrad kaovad kuhugi elurägastikku ära ja hea on kui vahel kohtudes nad veel samasugused tunduvad kui kunagi ammu. Siis saab küll lubatud, et peab tihedamini kohtuma aga tavaliselt lubaduseks see jääbki. Oleks seda lapsena teadnud! Siis just mõtlesid, et kui tore on suureks saades ilma vanematelt luba küsimata sõpru külla kutsuda ja teha ainult seda, mida süda lustib! Sellepärast ma vist väga ei mõistagi inimesi, kes mäletavad kooliaega kui midagi halba ja tänavad õnne, et suureks kasvasid. Minu jaoks oli just see aeg lahe vabaduse aeg (mitte et ma siis nõnda mõtlesin...). Enamik probleeme on probleemid ainult vaeste jaoks, kuidagi nii see Kaur Kender kunagi märkis - nojah - oleks mul räigelt pappi, siis ei peaks tööd tegema ja lustiks iga päev sõpradega. Või siis nendega, kes tänu rahale ennast mu sõpradeks peavad (ja kellele ma nende jaoks vabaduse ostma peaksin). On ikka probleem, mida isegi raha ei lahenda!
Vist oli lugu sellest, et mu ema teadis kedagi toredat inimest nimega Lilit, kel olevat olnud minunimeline tütar, aga see võib jälle üks valemälestus olla.
Mulle üldse meeldib süüa. Aga lõuna jääb tavaliselt just selleks kõige hädisemaks söögikorraks. Kunagi Tnl-s elades sai söömas käia Pärnu mnt-l asunud Kathmandu Hilli restoranis, vot need olid üle kõige lõunad...
Ei, ma vaatan elu ainult läbi roosade prillide ja naeratan kõigile. Kalli-kalli ja päikest teile! Ehk siis olen optimistlik aktivist nagu üks kunagi arvas.
Kunagi kangesti tahtsin aga kuna ma olen sündinud koba, siis alla ma võib-olla sealt isegi tuleksin aga kindlasti tõmbaks ma ennast enne kuskilt ära või takerduks kuhugi kinni vms mulle ainuomast. Seega, vanas eas pigem mitte.
Ei söö selliseid mõttetuid asju, mis maitset ei oma ja kõhtu ei täida. Keegi päriselt ka neid hommikuks sööb?
Füüsiliselt või? Vastupidi. Juba kooliajal tõdesid ülikoolist saadetud praktikandid-lastemõõtjad (ei olnud lasteärikate jõuk), et mina olengi kõige nõrgem. A raisk, kus tahaks tugev olla. Nagu Buffy. Kui ma veel ühistransporti tarvitasin siis tekkis sageli momente, kus oleks tahtnud jõudu kasutada.
Pühapäeval sünnipäevalt kaasasaadud plaadikooki. Enne seda sõin piparkooke, mis aegusid jaanuari lõpuga aga vähemalt sain need muidu 54 krooni maksnud glasuuritud piparkoogid lõpuks 24 krooniga kätte :P
Tumepruun. On olnud plaatinablondist süsimustani. Hetkel tundub enda oma kõige parem, aga ütle seda 16-aastasele :)
Ei. Pole kasu neist. Kunagi sunniti kandma prille aga hiljem tuli välja, et ka neist ei ole kasu, sest üks mu silm lõpetas arenemise juba emakõhus ja mingi pingutamine teda tagasi ei too. Jube oli kannatada tädide kaastundlikke pilke, kui lapp ühe silma ees, bussi astusin.
Pole nii ammu midagi vaadanud...Kinos vist suisa "Vääritud tõprad". Muidu uus Eesti eksistentsialistlik lühifilm "Mis sul viga on?".
Punast 98 aasta Pori Jazzi t-särki. Seisis 12 aastat enne kapis kui selga sai ja teie tibid ärge aasige midagi, et "kõik riided, mida te aasta aega pole kandnud, võite ära visata, sest te ei kanna neid enam kunagi" Phäh.
Ei söö eriti magusat vt küsimus, mida sõid viimati. Koogel-moogel oli kunagi väga hea, enne seda kui avastati salmonella. Aga see võib-olla seostub selle lapsepõlve sinise taeva ja rohelise rohuga, sest ma pole koogel-moogelit vast 20 aastat söönud :)
Ei ole üldse tutvuja tüüp. Viimati vist tutvusin uue töökaaslasega. Niisama väljas käies pole kunagi kellegagi tutvunud. (Sul on ju nii uhke nägu ees, arvab vanaema selle kohta, miks keegi minuga tutvuda ei taha...)
Ma ei osta raamatuid, sest loen neid tavaliselt vaid korra ja seega pean paremaks laenutada. Aga loen ma enam-vähem kõike, seega lasku aga käia ja ma ilmselt uudishimust laenutaks küll.
Kellena eeldab, et mingi elusorganismina vist. No ei tahaks. Inimesed ikka kohtlevad enamikku neist päris koledasti ja ka ülejäänud vaba loodus on üks pidev lahinguväli.
Jaajah. Nagu mul üldse oleks nii palju tuttavaid. Need - saada edasi ja su võiduvõimalused suurenevad-ankeedid saadan ka alati enda vari-emailikontodele.
Sai loetud August Kubizeki noorpõlvemälestusi Hitlerist , kus ühe erakordse omadusena toob autor välja Hitleri vajaduse kogetu endast välja saada ehk siis aluse tema hiilgavatele oraatorivõimetele. Autor märgib lausa, et ilmselt oli ta Hitlerile vajalik kui instrument, kuhu oma mõtteid laadida, kuna avalikult üksi rääkides oleks teda imelikuks peetud. Niisiis ootas ta sageli kannatamatult, millal sõber oma tegemised tehtud saab, et siis päeval mõeldud mõtted talle ette kanda. Kuna see kõik toimus tavaliselt hilisõhtuti, siis olevat autor mõnikord ka tukkuma jäänud, mille peale noor Hitler ta üles oli raputanud ja pahaselt oma monoloogi jätkanud. Järgnev ei seondu enam kuidagi Hitleriga, vaid lihtsalt antud loost saadud mõttega. Kui oluline on tegelikult see, et keegi meid ära kuulaks? Ilmselt on see tegelikult üks vähemainitud inimese põhivajadustest. Inimene saab väljastpoolt tohutult erinevaid impulsse ja ta ei suuda neid kuidagi ainult endale hoida. Inimene on justkui mingi masin, mis analüüsib ja interpreteerib saadud informatsiooni ja peab seda siis edasi jagama - kas rääkides, kirjutades, mingit muud kunstiliiki kasutades. Kuivõrd on võimalik (ja kasulik) see kui info inimesse niiöelda "kinni" jääb? Tundub, et inimene läbi saadava info teisendamise lisab sellele alati midagi endast ja saab seeläbi kuidagi väärtuslikumaks. Kas siis kui infot kuidagi endast välja ei saa, on valus ja halb kõigil või ainult neil, kes peavad end piisavalt väärtuslikuks, et oma mõtteid teistega jagada? Kas infojagamise soov on egoistlik? Või on hoopis üdini inimlik teistele oma olemasolust ja mõtetest teada anda? Mina, kui oma mõtete jagamisega seotud isik pean muidugi normaalseks seda teist varianti. Aga võib-olla mõni inimene tõepoolest ei soovigi ennast teistele nähtavaks-kuuldavaks teha.
Lapseeas oli mul kombeks omaette või õigemini mitte omaette, ma rääkisin seintel olevatele postritele ja neil olevatele iidolitele, terved loengud maha pidada. Sain seetõttu tihti pahandada ja üritasin end nö parandada, aga see ei õnnestunud absoluutselt. Ikka pidasin loenguid sosinal edasi aga mingil hetkel kui teema tulisemaks läks, tõusis ka hääl ja jäin jälle vahele...Eks ma kirjutasin ka, aga alati ei jõudnud nii palju ja nii kiiresti kirjutada kui vaja oli. Eks ma olin ju ainus laps ka, aga ma ei tea, kuivõrd see sellise harjumuse tekkimist mõjutas. Aga jah, alates kellegi omaealisega (ega ju vanematele saanud oma mõtetest avameelselt rääkida, nad poleks mõistnud ja ilmselt ka viitsinud kuulata) koos elamisest on see komme kadunud. Ja ma tõesti ei kujuta ette kooselu kellegagi, kellele oma mõtetest rääkida ei saaks. /Jube eit, kes jahvatab mehed surnuks/
|
OSCAR-2019
|
||
Romaan algab sellega, kui minategelane Anneli saab teisel jõulupühal oma täiskasvanud tütrelt Miialt telefonikõne, mis paneb teda sorima minevikus, kust järsku ilmuvad välja häirivad viirastused. Need viirastused viivad ta tagasi 1984. aastasse, mis avab lugejale ühe Tartu tudengipaari seiklusrikka reisi loomavagunis läbi Venemaa Kesk-Aasiasse. See reis pidi Anneli ja tema kallima Urmase jaoks olema lihtsalt üks rahateenimise võimalus, mis aga kujunes hoopis üheks suureks suhete virrvarriks ja usalduse proovikiviks.
Ajendatuna sündmustest, mis ulatuvad minevikust tänapäeva, rändab minategelane mõttes läbi aja ja ruumi ning püüab neist pöördelistest päevadest justkui salapärase musta augu servalt päästa midagi olulist, millele ta pole siiani julgenud otsa vaadata. See on kohtumine minevikuga, mis võib küll haiget teha, kuid mille tunnistamine on edasiminekuks ainus võimalus.
Lisaks Annelile ja Urmasele on raamatus veel mõned olulised tegelased – punkaritest paarike Sille ja Marks, Tarmo ning vanem meesterahvas Volli. Teoses on nii 1980ndatele omaseid igapäevaelu kirjeldusi, kui ka põnevaid süžeeliine ja läbielamisi, mis paeluvad ja tekitavad uudishimu. Samas on raamatus olemas ka palju inimlikke tundeid nagu armumine, südamevalu, armukadedus, kaotus, taasleidmine jne. Tegemist on kergema sisuga ajaviiteromaaniga, mille ma pigem liigitaks „naistekate“ alla, kuna raamatu lõpp on eriti seebiooperimaiguline. Raamatu teeb huvitavaks, et alles teose lõpus selgub kogu tõde, kes siis kelle isa ja laps ikkagi oli.
Soovitan seda romaani nendele, keda huvitab 80-ndate elu-olu või näiteks Mehhiko seriaalide austajatele. Romaan „Kohtumine sündmuste horisondil“ on autori teine raamat ja oli 2011. aasta Tänapäeva romaanivõistlusel äramärgitud töö.
Raamat räägib kuulsa ja vana Medicide suguvõsa viimasest seaduslikust järeltulijast, ühest ajaloo võimsamast, kardetumast, kuulsamast ja ehk ka vastuolulisemast naisest, keda on ilmselt valesti mõistetud ja hirmsasti sajatatud. Ei julge öelda, oli ta tegelikult nii halastamatu ja verejanuline, kui müüdid temast lasevad paista. Ka tema kaasaegsete arvamused läksid lahku. Kes kartis teda, kes kiitis tema hoolivust lähedaste ja alluvate ning loomade suhtes. Tema soov oli luua oma maal usurahu ja sallivus, kuid mitmete paanikas tehtud vigade tõttu ja vastu oma häid kavatsusi tõmmati ta ränka ja verisesse ususõtta. Robert Jean Knecht oma raamatus „Caterina de´Medici: Kuningriigi ema“ märgib, et müüdile mürgitajast ja juba loomult valelikust naisest aitab kaasa tema pärinemine Firenzest. Tegelikult langes Caterina hugenottide laviinina väljaantud ja levitatud lendlehtedes sisalduva laimu – seega tollase propaganda ohvriks. Kahjuks võimendas seda veel naise kohtumine Hispaania kuninga Felipe II peaministri hertsog Albaga, kes on ajalukku läinud kui Madalmaade Timukas. Ühtlasi peeti teda Itaalia kaupmeeste ja pankurite alamast klassist pärinevaks, vaatamata tema ema põlvnemisele Prantsuse kuningate soost. Samuti ilmutab Caterina vastu ülimat põlgust 19. sajandi küllalt arvestatav prantsuse ajaloolane Jules Michelet.
Küll oli Caterina aga humanist, kirglik monarhia ja oma laste ning Prantsusmaa eest võitleja. Oma alaealiste poegade regendina maad valitsedes, alalises võitluses reetliku kõrgaadli suguvõsaga ja püüdes päästa Prantsusmaad, peab ta aga ohvriks tooma oma ideaalid, maine ja südame.
Caterina di`Medici elas keerulist elu väga keerulisel ajal. Teismelisena oli ta sunnitud põgenema oma kodulinnast Firenzest. Läbi katsumuste jõudis ta Prantsusmaale ja abiellus kuninga Frnacois I truudusetu poja, tulevase kuninga Henriga, kes teda petab Diane de Poitiers´iga ning mitmete teistega. Noor naine oli sunnitud taluma oma mehe armukese alandusi. Pärast eestkostja, paavstist onu Clemens VII surma muutus ka positsioon õukonnas ebakindlaks, kuna pärast pikka abielu oli ikka veel pärijata. Kuid visa ja terava mõistusega, hea hariduse , suure kompromissivõime ja ette(selgelt)nägeliku naisena leidis ta endale tee ja rolli.
Renessansiaja inimesele omaselt oli tal sügav usk varjatud jõududesse. Küll aga võib väita, et kiindumust musta maagia ja mürgi vastu tal ei olnud. Liialdatud jutud mürgikapist Blois´ lossis ja mürgipudelitest magamistubade põrandate all võib küll pidada väljamõeldiseks. Kuskil ei ole dokumenteeritud Caterina osalus mürgitamistes või musta maagia kasutamises. Küll aga osutavad leitud tõendid taolisele tegevusele tema isikliku astroloogi Cosimo Ruggieri arreteerimise järel.
Raamat annab elava ja värvika pildi tollastest Pariisi oludest ja mässumeelsest lihtrahvast, lahingusündmustest, Loire´i oru muinasjutulistest lossidest ning kõige selle taustal õilsa, kuid vääriti mõistetud naise elust. Kõiges kirjapandus ei maksa otsida ajaloolist tõde. Autor tunnistab ka ise, et üsna suvaliselt on ümber käidud tegelike sündmuste ja isikutega, seda küll romaani põnevuse ja lugeja köitmise huvides.
Meid on õpetatud tegutsema kiirelt, hästi ja mitmeid asju korraga tehes, et olla tubli ja edukas. Pidevalt kiire elutempo juures võid lõpuks jõuda olukorda, kus lendad justkui kinnisilmi läbi elu, olles sageli väsinud, kurb ja masendunud.
See raamat koos meditatsioonide CD-ga on teejuhiks ja õpetajaks, kuidas samm-sammult jõuda õnne ja rahulolu poole, et tunda end pingevabamalt, peletada muremõtteid ning tuua oma ellu juurde rohkem elurõõmu ja kirkust.
Sisuliselt on ärksus see olek, kus sa jälgid heasoovlikult ja tähelepanelikult oma tundmusi praeguses hetkes. Kui me saame tulla oma mõtete juurest ära reaalaega, oma kehasse, oma hingamise juurde, et siin vaadelda oma mõtteid ja tundeid kui heatahtlik kõrvalseisja, olles nõnda neist vähem kaasa haaratud, siis see muudab paljut. Ärksuses ei ole vaja mõistust välja lülitada, vaid teadvustada endale orukorda sellisena, nagu see on, mitte nii, nagu see sinu arust olema peaks. See on olemise kunst, kus pole vaja pidevalt võrrelda enda vastavust nõutavatele standarditele, anda hinnanguid ja olla krooniliselt pinges ja mures. Ärkvelolek aitab meil olla rohkem kohal ja mitte ainuüksi tormata läbi elu, vaid aitab meil elu rikkalikumalt elada.See kaheksanädalane kursus sisaldab kahte osa: esimene neist on mediteerimine, mida soovitatakse kaasasoleva CD saatel iga päev teha; teine on kombemurdja, mis aitab tasapisi muuta sissekulunud harjumusi, mis hoiavad sind negatiivsete mõtete või murede lõksus.
Raamat põhineb sageli näidetel elust, inimeste lugudel ja kogemustel ning mismoodi on need aidanud muuta mõtteid ja arusaamisi või elu üldse. Järgnevalt lugu sõiduõpetajast, kes avastas enda jaoks ärksa mediteerimise.
Sõiduõpetaja Jason: ”Pidin õppima püsima terve päeva rahulikuna ja päeva lõpus lõõgastuma. Proovisin mitut spordiala, aga ükski neist ei tõmmanud mind eriti enda poole. Proovisin joogat ja sain kohe aru, et just neid harjutusi ja ärksat mediteerimist ongi mul vaja. Taipasin, et olin oma kehast täiesti eraldunud. Tajusin seda vaid vaevu.
Kogu mõju nägemiseks kulus vaid paar nädalat, aga hakkasin aegamisi, sammhaaval saavutama elu üle mingisugust kontrolli. See on andnud mulle uue vaatenurga, mis on mu töös erakordselt kasulik. Nüüd aiman õpilaste vigu paar hetke enne nende juhtumist ette. Lisaks on mul tekkinud üllatavalt palju empaatiat, mis aitab efektiivsemalt õpilaste hirmude ja muredega toime tulla.
Alles eelmisel nädalal tagurdas üks algaja autojuht vastu teepiiret. Aasta tagasi oleksin plahvatanud, aga seekord tõmbasin paar korda sügavalt hinge ja ütlesin iseendale: ”Selle jaoks ongi kindlustus”.” (Lk 96)
Kuigi kõik see vajab aastatepikkust täielikku pühendumust, on teaduslikud uuringud näidanud, et see on avaldanud tähelepandavat mõju inimese tervisele, muutes elu tasapisi nauditavaks ja rahulolu pakkuvaks ning efektiivsemaks iga päeva nii tööl kui kodus.
|
OSCAR-2019
|
||
Orienteerumises räägitakse ikka, et võistluste pingelises õhkkonnas on tähtis hoida pea külmana, et vältida tormakaid ja vääraid otsuseid. Pärast möödunud nädalavahetusel Jõulumäel peetud 6. Winter Xdreami on külm pea garanteeritud minimaalselt järgmiseks kümneks aastaks. Nii jääkülm oli, et isegi Iris Vesik jäi tuletama. Anust ja Jelenast rääkimata. Siit jätkates – ma ei saa aru, miks pole Pljuštšenkol Käärikul oma ringi? Sellist neljaminutilist, kõiksugu viguritega. Vastused võite jätta valvelauda.
Nende küsimuste raske koorma all asusin Jõulumäel starti. Tehtud, mõeldud. Sattusin samasse võistkonda kahe poti ässaga. Mõlemad tarbisid minutis üle 100 ml hapnikku 1 kg kehakaalu kohta. Polnud lihtne nende taga püsida. Kõik 02 ahmiti eest äraära. Kui soovid rohkem aru ja teada saada: Andreas Kraas, Lauri Sild. Oli karge ja tore pühapäev looduses.
Aga mitte Xdreamist ei tahtnud ma kirjutada. Pikka aega olen võtnud hoogu, et üritada siia lehele välja tuua midagi, millest võibolla keegi kasu ka võiks saada. Saan kirjutada ainult enda kogemustest. Ma ei tea, kuidas see mul õnnestub, aga kirjutan 2004. aasta Jukolast. Loodan, et keegi leiab siit midagi. Hoiatan - kui te loete sama aeglaselt, kui mina kirjutan, siis läheb teil tekstist jagu saamiseks kuu aega. Jõudu!
Jukola on massiüritus ja samas tippklubidele aasta sündmus. Väga oluline on Jukolal joosta hästi, miks mitte unistada võidust. Aasta 2004 oli minu jaoks alanud väga viletsalt. Kevadhooaja võistluste läbiroomamise järel sähvatas Jämil välk selgest taevast. Jooksin ankruetapi kolmanda aja ja jäin alla vaid kahele Jukola esikoha nimel võidelnud maailmameistrile (2004 Jukola 7. vahetuse tulemused). Kuidas see juhtus? Kolm nädalat enne Jukolat olin tulnud küll Marek Nõmme ja Erkki Aadli ees lühirajal Eesti meistriks, kuid võit tuli tõenäoliselt ainult tänu tehniliselt heale jooksule. Vormi ei olnud.
Alustan algusest. Minu hooaeg 2003 lõppes tõsise vigastusega kahjuks juba augustis. Olin just saanud Šveitsi MMil 10. ja 12. koha. Sügisel oli operatsioon. Jooksupaus kestis augustist veebruarini, siis tegin esimesed arglikud katsed joosta. Et jalg oli olnud pärast oppi kipsis ja seejärel väga nõrk, siis ei kannatanud ta ka alternatiivseid treeningvorme. Märtsis otsustasin olematule konditsioonile vaatamata alustada tõelist ettevalmistust kolmenädalase laagriga Portugalis. Sealt tulin aga tagasi hemoglobiininäiduga, mis oli u 30 ühikut väiksem kui mulle tavapärane. Olin ropult üle pingutanud. Eelmise hooaja MMi vormist polnud enam grammigi järel.
Aprilli algusest alates treenisin viis nädalat Rootsis. Jätkuvalt polnud olemas tasuta meetreid – kõik sammud tulid kätte tugeva võitlusega. Organismil oli sellele piinamisele üks kindel lahendus – võtta mai alguse soojade ilmade ajal nädalane haiguspaus. Mai teises pooles jätkasin roomates võistlemist. Balti MV-l polnud mul kulla võitmiseks vähimatki lootust, kuigi eelmiste hooaegade põhjal poleks selles pidanud olema midagi rasket. Eestikad võitsin tahtejõu ja puhta jooksuga.
Juuni alguses sõitsin Taanimaale õele külla. Oli vaja treeninguid väga kergelt võtta, et vorm paranema hakkaks. Nii ma seal Kopenhaagenis tiksusin üle kanna, võideldes raske enesetundega. Osalesin ka kohalikul sprindikarika etapil, kus testiti võistlejate GPS-iga jälgimist, millest nüüdseks on saanud tippvõistluste igapäev. Õemees, kes istus võistluskeskuse telgis arvuti taga, teadis juba 30 sekundit peale starti, et olen “orbiidil” (kaart). Sain ise ka natukese aja pärast teada…
Taanist sõitsin Rootsi, kus tegime Tarvo Avastega nädalase laagri, keskendudes o-tehnikale. Esimestel päevadel Uppsalas oli kaaslaseks ka Šveitsi koondislane Matthias Gilgien. Mees-mehe vastu joostud jälitustrenn temaga oli esimene märk paranevast seisundist, mida ma sel hetkel aga hinnata ei osanud. Võitsin neljast lõigust kolm. Tähtsam oli siiski tugeva treeningu ergutav koormus puhkepäevade järel.
Jukolani jäi kaks nädalat. Kolisime Eskilstunasse, kus tegin ka üksi kaks o-intervalltreeningut, mille kogumaht polnudki väga väike: summaarselt u 50 minutit kõvas tempos jooksu kummalgi korral. Just neid trenne pean oluliseks tehnilise enesekindluse leidmisel enne Jukolat. Vahepäevadel tegin kergemaid jookse künklikel teeradadel, kuid lihtsamal pinnasel. Ka üks pikem jooks mahtus sellesse nädalasse, u 30 km metsaradadel. Nädalavahetusel olid mu klubi MV. OK Roslagen on küll väike klubi, kus on väga vähe eliitklassi jooksjaid, kuid juhtus üks vähestest kordadest, kui klubikaaslane mind võitis. Tegin vigu, Tommy Lindberg püüdis mind kahe minutiga kinni ja ma ei suutnud tal (Rootsi edetabeli u 50. koha mees) eest ära joosta.
Jukola nädal oli käes ja nüüd tuli, lanenates ühe soomlasest treeneri sõnu, “lamada voodis ja tunda, kuidas vorm jalgadesse voolab”. Elasin selle nädala klubikaaslase juures ja harjutasin nii vähe, et läheksin ise ka näost punaseks, kui häbi on nii vähe treenida. See mõjus. Nädala sees oli siiski kaks anaeroobse osakaaluga treeningut, mis kindlasti tegid valu, kuid aitasid ka vormi tulekule kaasa. Teisipäeval oli klubi testjooks metsas, mis joosti tähistatud ringil, kuid mitte radadel, vaid nö rajalt maas. Järgmisel õhtul jooksin veel Stockholmis ühe sprindi (tõusvas tempos) ja sellega oli töö tehtud. Edasi jäid vaid kerged trennid.
Roslagen väikeklubina ööbis loomulikult ühes korraldajate poolt pakutud Jukola suures telgis. Selle asukoht oli küll vilets. Väga lähedal võistluskeskusele ja otse ühe valjuhääldi kõrval. Nii et spiikrite sisukat juttu sai nautida igal puhkehetkel. Rootsi poolt tulijad jõutavad reeglina võistlusplatsile vara. Päev otsa tuli selgi korral kesksuvise sooja ilmaga platsil passida, start oli alles väga vara järgmisel hommikul. See pole optimaalne viis valmistuda võistluseks (mida ka ükski suurem klubi ei tee), kuid sel ei saa lasta end segada. Käisin päev otsa ringi camelback seljas, voolik suus. Jõin võistluseelsel päeval väga palju, et hoida vedeliku taset organismis. Tegin päeval oma viimase jooksukese enne võistlust: umbes 45 minutit kerget liikumist metsas, osa ka kaardiga. Lõppu tegin kolm tugevat kiirendust lamedal allamäge lõigul. Neid asju ma kutsun ka jalgade avamiseks.
Püüdsin minna vara magama, sest ankruetapiks peab ärkama väga vara, pakun, et umbes kl 1:30-2:00 öösel. Jäin kiiresti magama, aga juhtus see, mis tihti juhtub. Pärast lühikest ja sügavat und olin jälle üleval ja enam uinuda ei suutnud. Sisuliselt magamata alustasin varahommikul (=öösel) soojendust, teades, et mu klubi kolm rootslast ja kolm lätlast imet teha pole suutnud. Eelmise aasta üllatus, 41. koht, oli sel korral kaugel. Võitlesime au eest teises sajas.
Jooksust endast oskan ma kõige vähem midagi meenutada. See tuli nii iseenesest, kui veel võimalik on. Sain kaardi, jooksin metsa, tulin finišisse ja olin tehtuga rahul. Ma ei läinud tulemusi vaatamagi, vaid sammusin otse telgi suunas. Mu eesmärk oli sügisene MM Rootsis ja siht oli selge silme ees. Jukola oli üks vahepeatustest. Telgis haarasin oma camelback’i ja asusin taastavale jooksule. Enne veel astus juurde klubikaaslane ja ütles särades, et mul on päeva kolmas aeg. Ei saanud kuidagi uskuda seda juttu, see polnud võimalik. Tulin sörgilt tagasi ja telki jõudes sain vastata paarile väga varajasele helistajale, kes olid mulle Eestis kaasa elanud. Siis hakkas asi kohale jõudma ja hirmus hea tunne oli. Läksin ise ka tabloo juurde kontrollima…
Ma tundsin terve jooksu, et mul läheb hästi, aga ma poleks suutnud uneski näha, et nii hästi. Orienteerumine sujus suurepäraselt. Sain vahetuse 118. ja finišisse tulin 81. kohal, võitjast maas 54 minutit. Thierry Gueorgiou ja Emil Wingstedt olid jooksnud paarisrakendina teistest ees Jukola võidu nimel ja pigistanud välja päeva kaks kiireimat aega. Tõsi, mul oli ühes kohas neist umbes pool minutit soodsam hajutus. Kuid arvestades tausta, oli see päev väga suur kordaminek.
- O-tehnilise vormi saavutamiseks on hästi tähtis teha õiges koguses o-treeninguid. Nt laagris mitmelgi päeval ainult 1 kaarditrenn päevas. Ülearu palju kaardiga joosta pole hea – väga lihtne on vinti üle keerata -, aga tehtus peab jaksama hoida kvaliteeti. Intensiivsetel kaarditrennidel on vaja 100-protsendilist keskendumist;
- Mulle üldjuhul sobib üksi treenimine (kuigi olime Tarvoga laagris koos, tegime kumbki oma plaanide järgi), nii suudan ma järgida kõige paremini enda enesetunnet;
- Alati ei pea olema viimase ööpäeva jooksul kõik ideaalselt, et teha väga head jooksu. On oluline ennast häirivast välja lülitada.
Siin on koopia viimase kolme nädala treeningust enne Jukolat. Tippspordis on ilmselt olulisem viimase 10 aasta treening, kui viimase aasta, kolme nädala või võistluseelse päeva treening. Aga õnnestunud soorituste järel kiputakse pahatihti ikka ütlema: näe eile sõi moosisaia, täna võitis! See oli see! Aga las ta siis olla. Järgnevalt viimase kolme nädala treening. See oli minu tee sügavast august augu servale.
Ma ei ole üles kirjutanud passiivset treeningaega, pause, kergemaid jõuharjutusi pärast jookse ja venitusharjutusi. Olen arvestanud reaalseid, mitte arvutuslikke kilomeetreid. Ja kuidas pärast Jukolat saiast jälle … teha, seda ma tean ka J. Sõitke kohe Sälenisse laagrisse ja alustage tõelise treeninguga.
Nädala alguse võtan kergelt, olen Kopenhaagenis. Nädala lõpus algab laager Uppsalas-Eskilstunas. Järgmine tuleb töine nädal, siis Jukola ja siis jälle töisem
Hea treeningnädal Eskilstunas. Esimest korda sel hooajal sain end väga hästi käima. Treening maitses ja suurt väsimust polnud. Reedene O-intervall oli päris hea, kuigi raske. P klubi MV läks natuke liiga vigaselt. O-rütm peab olema rahulikum. Füüsika OK.
Pm: Jo 45’ Jämi, metsas, sis 3 kiirendust 20-30”Väga kerge. Kiirendused väga lamedal allamäge lõigul. OK
Väga õnnestunud nädal. Võtsin kergemalt, lühikesed trennid. Kaks kiiremat nähvakat (T, K). Jukolaks saabus pea ideaalne vorm. O-teh sujus väga hästi, kõik tundus lihtne. Organism töötas hästi.
|
OSCAR-2019
|
||
Meie murest kantud küsimus on: kas põhimõtteliselt väga toorainemahukas ning suure tootmismahtu tõttu paratamatult keskkonda saastav ettevõte on Tartule ja Eestile parim?
Küsitavaks võib muutuda ka linna ja maakonna majanduslik areng üldiselt. Saastatud õhuga linnas – ja õhusaastet ei ole seni vältida õnnestunud ka nüüdisaegses Äänekoski tehases, mille Estfor Invest on näiteks toonud – võivad langeda kinnisvarahinnad ja väheneda turism, eeskätt väävliühenditega seoses tekkiva ebameeldiva mädamunahaisu tõttu. Kas loodetav majanduslik kasu ja erahuvid kaaluvad üles ühishuvi?
EstFor Invest on lubanud tarvitusele võtta parima võimaliku tehnoloogia (PVT). Kuid investorid on ka välja öelnud, et tehase rajamiseks ei ole mõttekas kasutada kõige keskkonnasäästlikumat, suletud veekasutussüsteemi, sest see ei oleks kasumlik. Selgituseks: PVT (BAT ehk BATNEC - Best Available Technique Not Entailing Excessive Cost) kasutamine on seadusest tulenev nõue, mis ei tähenda ühte kindlat tehnoloogiat, kuid seab teatava keskkonnasäästlikkuse lävendi. Paraku on see lävend Emajõe ja Peipsi seisukohast tõenäoliselt liiga madal. PVT valik oleneb sellest, mida täpselt tootma hakatakse. Seni ei ole tehase rajamise eestvedajailt kuulda olnud selget vastust, mida tootma hakatakse ja millist tehnoloogiat kavatsetakse kasutada.
Keskkonnaühendused on oma pöördumistes väljendanud muret tselluloositehase rajamise pärast kahe Natura looduskaitseala vahelisele alale.
Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ kohaselt on Eesti kohustunud parandama Emajõe ja Peipsi järve ökoloogilist seisundit 2027. aastaks. Vee seisund on juba praegu halb ja tehase rajamine võib selle eesmärgi saavutamise ohtu seada. „Tehas vajab suures koguses magevett, mis tähendab teisalt ka väga suure koguse heitvee teket. Heitvesi on aga suurema osa aastast Emajõe veest soojem. Soojema ning suure orgaanika- ja toitainete sisaldusega heitvee jõkke jõudmine põhjustab hapniku kontsentratsiooni vähenemist ning soodustab eutrofeerumist. /../ Kumulatiivselt kannataks kõige rohkem Peipsi järv,“ kirjutab Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia teadur Kuno Kasak.
Seni eksporditud ümarpalgi edaspidine väärindamine Lõuna-Eestis on igati soovitav ja vajalik. Kuid planeeritava tehase suuruse tõttu on selle toormevajadus nii suur, et praeguse raiemahu juures tõenäoliselt ei suudeta täita okaspuu kui tooraine vajadust Eesti ja Läti varumispiirkonnast. Seega võib eeldada raiesurve suurenemist okasmetsadele, ehkki kuusikute raiemaht on teadlaste hinnangul juba praegu liiga suur. Kasvaval mahtul on mõju ka majandusele: nõudluse tõttu kallinev tooraine hind seab raskustesse paljud peenpalki töötlevad kohalikud saetööstused ja edasise väärindamisahela.
Kavandatava tehase rajamise ja senise protsessi läbipaistmatuse üle on oma muret avaldanud Tartu linnaosaseltside ümarlaud ning kümme Eesti keskkonnaühendust. Tartu teadlased on esitanud kriitilisi küsimusi tehase võimaliku loodust ja inimkeskkonda kahjustava toime kohta planeeritavas asukohas. Selgelt eitavat seisukohta tehase ehitamise suhtes Emajõe vesikonda on väljendanud Tartu Ülikooli professor Ülo Mander, praegusaja silmapaistvamaid teadlasi loodusgeograafia, maastikuökoloogia ja keskkonnatehnoloogia valdkonnas, kes juhib Teaduste Akadeemia juures tehase rajamise aspektide analüüsimiseks moodustatud komisjoni: „Eeskätt veekvaliteedist ning Emajõe ja Peipsi kui Eesti seisukohalt oluliste mageveekogude seisundist lähtudes ei sobi Tartu piirkond kavandatava puidukeemiatehase asukohaks. Eelmise keskkonnaministri kirja alusel on selline veto juba seatud Pärnu jõgikonnale kui rohkete Natura-aladega piirkonnale.“ Kuid teadlaste seisukohavõttudest hoolimata on alustatud protsess jätkunud. Ei ole isegi kaalutud alternatiivseid asukohti või seda, kas tehase rajamine planeeritaval kujul on üldse mõistlik.
Laupäeval, 5. mai hommikul kl 7.30 alustame Vanemuise alumisest parklast teekonda Lätimaa Šveitsiks hüütud maalilisse Siguldasse, mis on tänu kuulsale lillelaadale kevadiste õite vahus. Põikame Kunstimäe kanepitallu Valgamaal ja uudistame Krimulda mõisa ja romantilist lossiparki ning testime Krimuldas ka lätimaiseid märjukesi.
Oma teekonnal teeme esimese peatuse Valgamaal imeilusas Kunstimäe turismitalus, kus pererahvas kasvatab kanepit ja valmistab sellest tervislikku kanepiõli, aga ka kanepijahu, maitsvaid küpsiseid (perenaise lemmikud!) ja röstitud seemneid. Kanepiseemned sobivad pudru peale, aga neid on hea ka niisama krõbistada. Värskest kanepilehest valmib mõnusa maitsega tee. Saame teada, mis vahe on tööstuslikul ehk seemnekanepil ning psühhotroopsete omadustega kanepil. Võimalus mekkida ja tooteid kaasa osta!
Gauja jõe kaldal asuvat maalilist Siguldat kutsutakse oma mägise asukoha tõttu Vidzeme Šveitsiks ja linnakese ümbrus moodustab osa Gauja Rahvuspargist. Sigulda lillelaadal saab nautida nii eksootiliste kui ka n.ö vanaemade lemmiktaimede ilu, osta kaasa näiteks haruldase kujuga istikuid, puid-põõsaid, maitsetaimi jpm. Esindatud on rikkalikus valikus aiatooteid ja -tehnikat. Laadal võib uudistada ka kaunist käsitööd, samuti ei puudu meelelahutus. Vaba aeg laadamelu nautimiseks, ostlemiseks ja kehakinnituseks!
Edasi suundume ekskursioonile Gauja jõe paremal kaldal asuvasse Krimulda mõisa ja selle romantilisse lossiparki. Mõisa klassitsistlik peahoone valmis aastal 1848, mil mõisa omanikuks oli Paul von Lieven. Kuuldused Von Lievenite erakordselt kaunist Krimulda mõisast ja põnevast varemetepargist jõudsid isegi vene tsaar Aleksander II kõrvu, nii et too saabus 1862. aasta suvel koos suure saatjaskonnaga kuulsat paika oma silmaga kaema. Tsaari visiidi ajaks lasti ehitada üle vallikraavi sild ja rajati hingematvate vaadete nautimiseks maaliline käänuline jalgtee. Koos kohaliku giidiga uudistame meiegi esindusliku mõisahoone uhket salongi ja tubasid, lossiparki ja Šveitsi maja ning kuuleme üht-teist põnevat ka kunagiste elanike saatuse kohta.
Seejärel ootab meid lossi veinimeister degusteerima erinevatest lilledest ja marjadest valmistatud veine, aga ka kalvadosi ja likööri. Saame teada nippe, kuidas valmistada tõeliselt head koduveini. Kui mõni märjuke on eriliselt mokka mööda, saab seda kaasagi osta.
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.